Learohkh mah saemien mubpinegïeline luhkieh ovmessie raajeste aelkieh .
vaajesh soptsestidh , gusnie naan saemien soptsestimmievuekieh meatan
Maab leah dah / dïhte goh gåetiesalmetje maab dïhte jis dle ?
- Daelie jeenebe learoevierhtietjaelijh jïh bertemh vuejnebe mah sijhtieh learoevierhtieh darjodh .
Jis dov leah gyhtjelassh dov spesifijken gïetedimmien bïjre dellie datne klinijhkasse bïeljelh .
Dam ojhte deejrimh evtebe ekonomijesoejkesjisnie , jïh jaepien 2010 dle vuartasjamme guktie vierhtide nåhtedeminie gaajhkine suerkine , juktie dejtie haestemidie dåastodh .
aelhkebe jïh radtjoesåbpoe sjidtieh
ÅVTEBAAKOE Regijovnale evtiedimmieprogramme Noerhte-Trööndelagese 2013 (RES) lea akte dïrrege akten ållesth evtiedimmiepolitihkese .
Daam edtjebe aaj hahkesjidh .
Tjorme Bietse
Daesnie lea abpe sjïehtedimmiedelegasjovne tjåanghkan Staateministeren kontovresne gaskevååhkoen aereden .
Dïhte sæjhta moenedh gie bøøremes illedahkem minngedsgeatjan åtna .
guksiem kåsa:ACK döömi.
Bottleneck-hypotesen mietie (Slabakova, 2016) aarvadallem dah goerehtimmielïhtsegh mah guhkemes saemien gïelem lohkeme minngiegietjieh, dam funksjonelle morfologijem, bööremes haalvah.
Saemiedigkieraerien reekteme
5.11 Dåårrehtimmiedaerpiesvoeth
Suppletijve molsedimmiem buerkeste goh ovmese roehtsh leah nuhtjeme jïh labijle molsedimmie lea goh seamma veerbe dovne intransitijve jïh transitijve veerbine åtnasovveme.
Gusnie maahtam jienebh vierhtieh jïh materijellem gaavnedh juktie learoehkidie dåarjelidh ?
Båeries gåetesne gusnie ij naan almetjh , mov leah jïjnjh viermieh .
Tjaelede aaj
aelhkies raajesh maahtam soptsestidh .
Fylhkentjïelth leah dan åvteste vihkeles dåarjoehtæjjah juktie noerh saemien jollebe ööhpehtæmman dåårrehtidh .
Maahta gïerve sleapkedh jïh eensi åeredh gosse asvede .
Barkoe sijjienommine saemiedigkien nommedïenesjinie vosteges dæjpa rååresjimmiem guktie dah nommh edtja tjaeledh .
- Ij leah juerie man vihkeles daate maanagierte maanide gosse gielem gorredidh , lea Hanne-Lena Wilksen jååhkesjimmie .
Dïhte minngemes boelhke lea aktejaapetje ööhpehtimmie man Svïenske gærhkoen dïedte .
Van lïhkebe akte gïele lea 8. daltesasse, van nænnoesåbpoe gïele sæjhta årrodh.
AKTE KANDIDAATE Plaerine bïevnesh jïjnjh ovmessie almetji bïjre , dejstie åehpemes almetjijstie dan " sïejhme ålmese voenese " .
Biejjie 1
guktie jeenjh daajroem åådtje daarpoej bïjre sæjhta Maahtoedepartemente Barkoe- jïh ektiebiejemedepartementen ektesne goerehtimmiebarkoem aelkedh man ulmie gïehtjedidh man gellieh ietniegïeleanalfabeth gååvnesieh (d. m. j. almetjh gieh saemiestieh , mohte eah lohkh jïh tjaelieh saemiengïelesne) saemien åålmegisnie .
Guktie gåarede mubpede boelveste sualadidh ?
Lohkh vielie vierhtiedimmien bïjre nedtebielesne
Mïetsken 1. b. Vaastoemierie 2 .
Mijjieh mijjen barkoem nænnoestehtebe akten orre latjkose , men maehtebe maam akt darjodh eannan dïhte lea stïeresne .
Destie akte mujvies tsiehkie sjædta , jïh lea gaajh nåake saemien gïeleevtiedimmien gaavhtan .
Maanah jïh noerh edtjieh gosse barkeminie saemien vaajesigujmie , lïeredh guktie saemieh eatnemem krøøhkieh jïh riektesvoetem guarkah , jïh dejtie vaajesigujmie bijbelistie ektiedidh .
5-jaepien båeries (Prosentelåhkoe mij ij gåessie gænnah raejkieh åtneme) 
Jienebh institusjovnh råålline utnieh gorredidh saemiengïeleldh lohkehtæjjah ööhpehtimmiem vaeltieh.
Ovmessie moerh ?
Dïhte sæjhta viehkiehtidh learohki baakoeveahkam nænnoestidh .
Learohkevuesiehtimmie Ealla edtja golme taalh veesmedh sjïdtije öörnegisnie .
Manne daajram dovne Sijti Jarnge jih Saemien Sijte leah bøøresovveme daan nedtevearman , jih manne håhkoem numhtie sjædta .
Rute I Snåsa ank .
Mov golme båarasåbpoe åerpenh saemieskuvlesne Aarbortesne eelkin , jïh dïhte båarasommes lij desnie abpe skuvletïjjen .
Akte dejstie vihkelommes aamhtesijstie maam raerien lea , attityde-värrhtoedimmiem öörnedh gåessie saemien gïelem nuhtjedh .
Medtie njieljie govhte våhkoej mænngan pråvhka viht gujnelemmie bååstide båetedh .
Tjïehpieslidteratuvre - Gærjah
Dah mïrrestallemepolitihkeles aamhtesh buektieh saemien siebriedahkesne jïh Saemiedigkiem mïrrestallemegyhtjelassi bïjre haestieh , raerielïhtsege Henrik Olsen minngemosth jeahta .
Dah darjojh jïjtje væhtide muenieh , jïh ståaradimmiedaatovinie mïerhkesjieh .
Dah adjektijvh maehtieh dovne årrodh predikatijven jïh attributijven haamosne .
laakan motorvhvuajadahkh nuhtjedh , byjreskevuajemefaamoem nuhtjedh j. j.
YouTube-prosjekte luvlesaemien gïelesne 150 000 kråvnah dåarjojne åadtjoeji 2008 , jïh akten onne vuertiestimmien mænngan prosjekte vihth juhtieminie aktine aadtjen øøhpehtamme journalistine goh redaktøre mij luvlesaemien soptseste .
årrodh gosse viehkiem jïh dåarjoem gïehtjedimmiem soejkesjidh
GEEHTH Dellie maajetjh barkoem åadtjeme .
Gosse sårkosne jïh jaememe mijjem jaksa dellie dovne bolle jïh sealoe vaajveminie .
Healsoe- jïh skïemtjehokse mij åesehts
SSB .
Jis våhkoegietjiebarkoem åadtjoeh , dellie giesiebarkoem aaj desnie åadtjoeh .
årrojeprognoseste SSB .
IT-strategije edtja aktem statusem utnedh goh fylhkentjïelten soejkesje , mij ekonomijesoejkesjeboelhkem dåerede .
Seierstad , Inger: Deblie , Saemien Ööhpehtimmieraerie 1998
Dah learohkh byöroeh meatan årrodh væhtide evtiedidh gaajhkide daltesidie .
-- Åvla onterde .
Dïhte munnjien bååstede bievnieji maam tjïehtim bueriemdehtedh aerebe goh dejtie jeatjabidie seedtim.
Dåeriesmoere lea dïhte stoerre gåhkoe gaskem dam barkoem skuvlh daan biejjien darjoeh , desnie meatan daerpies evtiedimmieråajvarimmieh juktie ulmiem jaksedh akten seammavyörtegs gïelelïerehtimmien bïjre , jïh maadthfinansieradimmiem vierhtieskuvlestillemistie .
Daarpesje lïegkedidh
Paul Fjellheime reakasovvi 1931 , jih byjjeni Fjellheimesne , Prahken tjieltesne Plassjen (Rørosen) noerhtelen , gusnie eejhtegh jieliejigan spidtjebarkojste jih båatsoejieliemistie .
12 5.3
vuartesjh råajvarimmieh 57. skaehtieetate sæjhta darjodh goerh jïh bïevnesh aelkebe gaavnedh dan viermiesæjtojne .
Histovrijen Trööndelage vijkingeaejkine jïh Olaven aarvojne Mearoegaedtie jïh mearoegaedtiekultuvre Eatneme- jïh miehtjiejieleme 4 .
Edtja learohkh , lïerehtæjjah jïh learoekandidat lissiehtidh mah jåarhkeskuvlem illieh , jïh gaatoem jïh orrijimmiem giehpiedidh .
Daejnie vuesiehtimmine dah göökte paarrebielieh seamma refereentem dijpieh.
Tjakten 2010 dle raerieålma Nittedalen tjïeltesne Akershusesne stilli skuvlide maaksojde vaeniedidh .
Baeniehealsoedaata:
Ekonomije mij visjovnh luhpede, jïh ij leah dan stuvreme åtnoen bïjre guktie dam frijje visjonære barkoem steegkie.
Voestes tjaalege Man g ovne aavhtan konvensj
Jeatjah baakoejgujmie dle bielieh lïerehtimmeste maajhööhpehtimmie, jïh bielieh leah goh learohke aktene saemienklaassesne.
Jis ij leah dam dorjeme kaanne dan bïjre nïekede jïh haelede dam darjodh .
Seammalaakan goh mijjieh iktesth sisvegem hammoedibie mijjen siebriedahkesne jïh kultuvresne , mijjieh sisvegem mijjen- saemiej - åålmegebiejjesne hammoedibie .
SOSIJAALE RÅAJVARIMMIEH
digkiedidh man åvteste vaanesovmh , rasisme jïh sïerredimmie sjidtieh , jïh mah råajvarimmieh mah maehtieh dejtie heerredidh
Wolde , Gunilla: Tåamma gon Krihkeh , Jårgalæddji Å. s , 1985
Rørosmuseet dïedtem åådtjeme Åarjel-Trøøndelaagen fylhkentjïelteste edtja saemien kultuvreaerpiem gorredidh jïh saarnodh regijovnesne , jïh akte ihkuve faagebarkije tseegkesovveme jaepien 2002 raejeste .
Aaj daerpies gïele åtnasåvva jienebinie sijjine siebriedahkesne .
Öövre goh kausatijve molsedimmie edtja årrodh.
Gosse gæmhpoejimh skuvlem utniehtidh dellie dïhte gïeleskreejremeprosjekte vihkeles .
Dennie barkosne aktine orre Nasjovnaale healsoe- jïh skïemtjegåetiesoejkesjinie lea vihkeles Saemiedigkie meatan vaaltasåvva aareh , guktie mijjieh aktem bööremeslaakan sjïehtesjimmiem hoksebe saemien skïemtjiji daerpiesvoetijste jïh reaktijste , Olsen jeahta .
Monnehke evtiedimmie (SDWG) 
Enaresaemien soptsesteminie ajve Såevmesne , kildinsaemien jïh tersaemien soptsesteminie ajve Russlaantesne , jïh skoltesaemien soptsesteminie dovne Såevmesne jïh Russlaantesne (jïh aarebi Nöörjesne).
Maanan aalteren mietie edtja jienebe tsevtsedh maam maana jïjtje sæjhta .
Goere bijjielisnie jarkelimmieraeriestimmieh kapasiteetesne vuesehte skuvlejaapan 2012/2013 , viertiestamme skuvlejaepine 2011/2012 .
Saemiedigkie aktesivyöki barka jïh laavenjostoe jeatjah saemien jïh aalkoealmetji siebriejgujmie , institusjovnigujme jïh viermiejgujmie , mah raasti dåaresth berkieh .
Maanah jïh noerh
Saemien gïelh
Goh almetjh libie meatan aktene histovreles ektiedimmesne , jïh gellie heannadimmieh histovrijesne leah siebriedahke-evtiedimmiem tsevtseme .
tjïrrehtamme laavenjassh learoehkidie vadteme juktie vuejnieh guktie akte pryöveme maahta årrodh
Åehpiedehtedh ...
Jis idtji seksem utnieh ij daarpesjh cellepryövenassem vedtedh .
Daah learohkh leah vaahresne matematihketsagkesh evtiedidh .
Dåehkie b - Hurries jïh minngeles aalteren mietie
Fer soejmilaakan jåhta åarjelsaemien learoevierhtieh darjodh .
Guessieh fylhkentjïelten institusjovnine edtjieh aaj dagkerh bïevnesh gaavnedh
Mænngan dellie dah åårganisasjovnh jienebe råajvaramme byjreskedajvesne .
Lissine maahta daerpies sjïdtedh aktem dimensjovnem nåhtadidh ihke maaksoeh jïh baalhkah gåetide jïh objektide gårredidh .
megszárította dried a the ruhát.
Åssjaldahke lea vuartasjæjjah maehtieh sov saemien kultuvreaerpiem vuejnedh daejnie saemien museuminie: Saemien Sijte , Snåase , Árran julevsaemien jarnge / pijtesaemien museume , Divttasvuotna / Beiarn , Várdobáiki samiske senter , Evenássi , Senter for nordlige folk , Gaivuotna , Tana og Varanger museumssiida , Unjarga jïh RiddoDuottarMuseat , Karasjohke .
Learohkh skuvlesne vuesehte stuhtjem " Guktie bovtse plaave guehperh åadtjoeji "
Learohkh dam filmem Med sennagress i støvlene vuejnieh .
Dïhte lea dialogem saemiedigkine tseegkeme .
- Daate akte vihkeles biejjie saemide , akte biejjie mij dam saemien ektievoetem våajnoes dorje aaj saemieh gaskemsh .
ovmessie tsiehkieh , barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh , juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriesåbpoe evtiedidh
Jilhts guhkiem aborten mænngan maahta bïeljielidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse jïh giejnie soptsestalledh guktie domtedh .
Jis datne doesth ånnetji vuertedh minngebe gyhtjelassine , dïhte bodtjetje sæjhta darjodh guktie dïhte vaestiedæjja sæjhta vielie aamhtesen bïjre jiehtedh .
Institusjovnetseegkeme aaj noerhtesaemien gïelese nænnoesåbpoe staatusem vadteme dennie sïejhme siebriedahkesne .
Akte vierhtiebaanghke joe gååvnese , www .
Daesnie sïjhtim bïevnesh aalteren bïjre åadtjodh, mij gïelide vaestiedæjjah soptsestieh jallh soptsestin gosse byjjenin, jïh mejtie saemien gïelem skuvlesne lïereme.
aelhkie tjaalegh galkije jïh goerkesinie lohkedh , paehpierisnie jïh sjeermesne
Karaktere 2 jeahta learohke vuelege maahtoem faagesne åtna .
Gaajhke tjïelke gieriesvoete Jupmielistie båata .
[ ySJÆDTAAAJMOE] Transitijven plïere (55a) jïh ovagkusatijven plïere (55b).
Maaksoe hoksesne
Reeremesoejkesjh saemien kultuvremojhtesidie jïh kultuvrebyjresidie
Gaskenasjovnaale jååhkesjimmie aalkoealmetji reaktijste aaj viehkehte mijjen jïjtsh reaktah jïh ïedtjh vaarjelidh gosse staaten åejvieladtjh Nöörjesne gaskesadtebe .
Ulmie lea iktegisth orreme learohkh mah aktem hijven sjïehtedamme øøhpehtimmiem åadtjoeh , edtjieh vaenebe sjiereøøhpehtimmiem daarpesjidh .
Dåarjoe ajve maahta dagkeres hoksese vedtedh mij byögkeles skïemtjehokseöörnegisnie Sveerjesne båehtjierdidh jïh hoksevedtije edtja byögkeles skïemtjehokseöörnegisnie årrodh .
Gosse raajesem 38 vuartasjibie dellie vuejnebe referaansedåehkie raajesem jååhkesje, mearan 94,4% vaestiedæjjah goerehtimmiedåehkesne seamma raajesem jååhkesjieh.
Seapan vaestiedæjjah goerehtimmie-dåehkesne daesnie moenedamme dan åvteste dah mahte moenedimmiedaltesisnie mij 50%.
Vååjnoe goh dah hijven illedahkh leah båateme dan åvteste almetjh åadtjoeh saemienkuvsjem vaedtsedh hïejemesijjesne , seamma tïjjen goh dah leah studenth mah eksamenem jolleskuvlesne / universiteetesne vaeltieh , jïh studijepoengem dan åvteste åadtjoeh .
Dejnie golme suerkine leah veeljeme politihkerh , jïh barkijh reeremisnie .
lohkedh jïh åenehks baakoeh maehtedh
Gåabpagidie bielide krøøhkeme mijjen budsjedtesne , dan saatsen tjïrrh maam budsjedteradamme baalhkaveahkeste ryøknoe .
Jis vååjnoes kondylomh åtna ij daarpesjh pryövoem vaeltedh , dannasinie dïhte gie goerehte daamhtaj maahta vuejnedh mij lea .
Dah veerbh vuesiehtieh man jïjnjh joekehts baakoeh åarjelsaemien gïelesne gååvnesieh .
13:00-14:30 Filmevuesiehtimmie - Auditovrije Snåasen skuvlesne
Vuesiehtimmien gaavhtan maehtibie ektesvuekiebarkoem vuartasjidh .
Jis jaavoe , tjaelesth åenehkslaakan guktie dåarjegidie nuhtjeme:
Tjïelten baalhkah
| Staaren skïemtjegåetie (Östersunds sjukhus) 
Jis daerpies dellie maahta tabledth åadtjodh mah darjoeh gujnelemmie viht aalka .
Saemiedigkieraerie sæjhta tjïelth mah leah saemien gïelereeremedajvesne , edtjieh båetijen aejkien gïelevierhtietjïeltine sjïdtedh .
Dellie gïemhpes nyjsenæjja njae- lkies laajpetjigujmie bööti gosse bussen sïjse njulhtjieh .
41 saemielaaken gïelenjoelkedassh ...
Aejlegen lij aaj heevehtimmie .
Gaajhkesh mah leah meatan prosjektesne edtjieh åadtjodh lïeredh guktie goerehtidh , arkijvi sisnie ohtsedh jïh arkeologije vuekien mietie sjohlestidh .
Jupmele mov ryøjnesjæljja lea
Lexikaale fonologije
Vuesehte kap. 3.8 " Territorialt samarbeid " / Interreg gusnie aaj akte jïjtse åarjelsaemien dåarjoehtimmie .
Daelie dejtie bihkebe jïh krodtine gejhkiedibie .
Gusnie dihte faala ?
Goevtese aktem råållam åådtjeme mij edtja guejmievoeteåvtehkinie årrodh gelline evtiedimmielaavenjassine , daate maahtoeevtiedimmiem kreava .
Tjaalegisne leah eejhtegh provhkesovveme dovne riektes eejhtegidie bijre , mohte aaj maanaj jeatjaj viehkietæjjaj bijre (foresatte).
Aktem tjïelke åssjelenænnoestimmie sjïehtesjamme gusnie tjåådtje , gaajhkh soejkesjimmieh mah laaken mietie edtjieh eatnemevåaromem gorredidh saemien kultuvrese , jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse , leah akte vihkeles sïlle åvtese .
- Spillumshøgda Namsovsen tjïeltesne .
- Jaavoe / ijje Saemien soptseste ?
Dah jeanatjommes learohkh dam lierieh åvtelen dah skuvlesne aelkieh .
Kristedh , skylledh , pruvredh jih boernedidh ?
Aamhtesen tjïrrh jallh tjaaleldh hammosne faagese veadtaldihkie , jïh teksth jeenebem goh akte faagese maehtieh sjïehtedh .
Skuvlen lea tjællohke barkoe øøhpehpehtimmiem ovmese learohkide sjidtesjadtedh .
Dan åvteste saemien maajhööhpehtimmie joekoen vihkeles, jïh nov amma buajhkoes gosse dan jeenjesh staaride juhtieh, maajhööhpehtimmie ahkedh vihkielåbpoe sjædta ihke nasjovnaale ulmieh dåarjoehtimmien bïjre saemien gïelese, maahta illesovvedh.
Dïhte orre reeremeöörnege lea ILO-169 mietie aalkoealmetji bïjre , artihkele 15 nr. 1 , gusnie staate diedtem åtna gorredidh saemieh leah meatan åtnosne , reeremisnie jïh vaarjelimmesne eatnemevierhtijste saemien dajvine .
Svïenske gærhkoen barkijh meatan dåarjoeh gosse ovlæhkoeh , aehpieh jïh goerph heannadamme .
Konsultasjovni tjïrrh dle vihtiesti eah lin siemes vuarjasjimmine man gåhkese almetjereakta jåhta , jïh man vijries dïhte histovrijen åtnoereakta lea .
OT laavenjostoe jeatjah fylhkentjïelten , tjïelten jïh staaten suerkiejgujmie mah diedtem utnieh noeri åvteste .
Magkeres TV -
Daah baakoeh daestie seerkeme: buerie, ohtje, baahke, jïjnje jïh bijjie.
Men veerbh daennie dåehkesne maehtieh aaj båastahlïgke årrodh.
' h saemiengïelesne
Gieriesvoeten gielhtie idtji gåajperh .
lea tjïelke dorjesovveme , hijven jïh maereles baakoeveahkine
Biejjie luajhtadi , jïh iehkede dennie orre eatnamisnie sjïdti .
Nænnoestimmien mietie fylhkendigkesne goeven edtja dam tjïrrehtidh båetiji jaepiej .
Learohkh aktem håalemem jïjtje tjaelieh .
7.1.3.
Dihte lij departementen laaken nuelesne mij vuesehti båatsoejieleme lij tsagkese maam tjoeverin stuvredh jih ij jieleme mij edtji øvtiedimmien nualan båetedh .
Stillemen mietie Saemiedigkeste dle Norut Alta jaepien 2012 aktem vuarjasjimmiem tjïrrehtamme dejstie saemien gïelejarngijste mah maadthdåarjoem Saemedigkeste åadtjoeh .
Guedtieh NN-m dov Aejlies Voejkeninie ,
Finnmaarhkelaaken § 4 mietie dle Saemiedigkie bïhkedassh nænnoste juktie saemien krööhkemh vuarjasjidh gosse miehtjiesdajven åtnoem jarkele (daan mænngan gohtjeme bïhkedassh jarkelamme åtnose miehtjiesdajveste).
Dah stoerre gyhtjelassh
Lïeneståvroe aktijveles barka vihkeles sïebredahkebïevnesh årrojidie jïh mediejidie bievnedh .
bievnedimmes , kreajnoehtimmes
Akte learohkedåehkie øøhpehtimmiem åådtje åarjelsaemien gïelesne , seamma aejkien goh skuvle aaj øøhpehtimmem åarjelsaemien gïelesne vadta learohkidie jeatjah jåarhkeskuvline , viehkine guvvietellefovneste .
Maahtah aaj goerem våålese leessedh daestie: http://www.ntfk.no/Publisering.asp?id=2354
Jupmelen aajnege baarnan , mijjen åajvan
Jis learohkh dåaresthfaageles aamhtesinie berkieh , dle sæjhta daerpies årrodh guhkebe tijjem nåhtadidh , enn jis ajve saemiengïeline berkieh .
Minngemes mov juelkieh dan madtan sjidtin guktie barkosne orrejidh jih trygdem dåastoehtidh .
Vuesiehtimmieh: vuarjasjimmievæhtah , njaalmeldh maahtoe
åvtelbodti soejkesjamme mejnie learohkh gïehtelidh gïeh varke pryöveminie riejries sjidtieh
Daamtaj lohkehtæjja jïjtje tjuara dejtie darjodh ihke vaenie learoeaamhtesh gååvnesieh saemiengïelesne .
Vielie barkoe - Learohke guvviem vaalta sijjeste , aktem guvviem destie gaavna jallh sijjiem guvvede .
Bietsievuemesne hijven burhvielaante bovtside .
Muvhtide aalkoealmetjedåehkide dle evtiedimmie dehtie daajbaaletje ektievoeteste akte buajhkoesvoete orreme , mearan mubpide dle jarkelimmieh siebriedahkesne jïjnjh tjoeperdimmieh sjugniedamme , jïh naaken dååjreme dah eah dam orre tïjjem haalvh .
Mijjieh aavoedibie dijjen guvvieh dåastodh , åvtelhbodti jïjnjh gæjhtoeh
Reerenasse raereste jienebh tjïelth joekehtamme barkoevedtijemaaksoem åadtjoeh
Hjalti Sigurdsson , dåarjoe 200 000 kråvnine juktie vïnhtsem skååffedh aktine ållesth mierine 825 906 kråvnine , Gamvik / Mehamn
0% 3,5% (21%) 
Barkoesuerkie:
ÅEJVIEULMIE ...
Tïjjesoejkesje gåessie jïh gusnie råajvarimmie edtja årrodh
Eah galkh aalkoealmetjh altese dajvijste voengedeerjeldigkie bigkemi åvteste tråågkesovvedh , vg ålja- , gassh- jïh maelmiereeblemh jïh tjaetsiedeemmemh .
Saemiedigkie barkeminie ihke viehkie- jïh dåarjoeabparaate tjuara leerhkehtallijen gïele-jïh kultuvremaahtoem utnedh .
Akte laavenjostoe åålmegi gaskem jallh prostijedaltesisnie , gusnie leejrh jallh gaavnesjimmieh øørnesuvvieh , mah fokusem utnieh jaahkoeøøhpehtæmman saemien maanide jïh noeride .
Stillemasse maahta dïedtemaaksoem biejedh .
saemien siebriedahke aktine jïjtse sisnjelds öörnedimmine
Julevsaemien gïeledajve
Learohkh tjuerieh taaleraajroem maehtedh (taali nommh) jïh daejredh taalh aktem vihties öörnegem utnieh (ordinaliteete).
3, mah fer jeenem nuhtjeme nebnijasse lissiehtamme.
Aartigkele 1 Daate konvensjovne lea dan raastenbijjelen båatsose Nøørjen jïh Sveerjen gaskem .
Manne daam vuesiehtimmiem hæhtadamme.
Aajmoe jïh sijjie.
Vuartesjh gusnie plæjjohkemïerhkh taalesïevine jïh goerine , vuartesjh aaj notaatine jallh gusnie learohke tjaaleme sæjroebieline jallh jïjtse paehpierisnie .
byjreske lea raejnies
Dïhte vihkelommes barkoe øøhpehtimmiesuerkesne lea buektiehtidh guktie jienebh noerh dam jåarhkeskuvlem tjirriehtieh .
Goerehtamme 330 gåetieh
Jïh dah sagke daamtahkåbpoe subjeekth raajesijstie sliejhtieh enn objeekth.
Dotkeme- jïh evtiedimmiebarkoe geervealmetji ööhpehtimmien åvteste laavenjosteminie jeatjah saemien dotkeme- jïh ööhpehtimmieinstitusjovnigujmie
Dïhte dellie daan mænngan tjaala naakenh dejstie vuesiehtimmijste mah Haspelmath åtneme jeatjijste gïelijste jïh guktie gåarede dejtie guarkedh goh equipolleente tseegkeme (figuvresne 1).
1998:899) mietie .
Gærhkoen aath mej leah kultuvrehistovrijes vierhtieh galka våarhkodh jïh geehtedh jïh fïerhten åålmege galka tjaeledh magkerh aath dej leah .
Learohken illeldahkh jïh ryökneme-aarhke dutnjien nuepiem vadta reektehtidh jïh illeldahkide provhkedh gosse dov learohkigujmie jïh dej åelie-almetjigujmie soptsestalledh raakte gïehtjedimmien mænngan .
Fïerhtem learohkem individuellelaakan jïh jaabnan vuarjesje , guktie gåarede lissieviehkiem vedtedh jis learohke tjabreminie .
ovmessie adjektijvh nåhtadidh juktie gïelem vielie gellielaaketje darjodh
Bene Stoerredigkie årrojidie vuesehte ?
Alta-aamhtese aktem tïjjeraastem mïerhkesje Nöörjen saemiepolitihkesne .
praktigke seammavierhtege saemiej jïh laedtiej gaskem gaajhkine dajvine
Aalkoelisnie våarhkoe lij akte goevtese Karasjohken almetjegærjagåetien nuelesne .
Åarjelsaemieh bårrode årroeh , jïh tjuerieh gellie aktöörigujmie laavenjostedh saemien gïelen bïjre .
[ 1 ]
Vielie goh lehkiem fylhkendigkien maaksojste ööhpehtæmman juhtieh
Reektehtse saemien stååkegaevniej jïh pedagogeles materijjelen bïjre maanagïertine saemien maanajgujmie:
Jalhts maehtelesvoeth lea joekehtslaakan tjïertestamme faagine , dle illedahkh sijhtieh sjyöhtehke årrodh gaajhkide lohkehtæjjide jïh ij ajve learoehkidie nöörjen gïelesne jïh matematihkesne .
Geadtan tjöönghkedh
Persovneles sjïehtesjimmieh Biejjiebaakoen Personliga inställningar nuelesne , gosse datne leah dan sïjse loggeme , maahtah datne dov e-påastesijjiem jallh dov mobijletelefovnenummerem tjaeledh guktie datne dïjrem e-påastine jallh SMS:ine åadtjoeh gosse dïjrem Mov hoksegaskesasse båata .
Prosjekte vuesehte guktie maahta hijven saerniestimmieh saemien kultuvren bijre almetji tjirrh buektedh .
Barkoe- jih ektiedimmiedepartemente daan biejjien aktem bæjhkoehtimmiem olkese seedtie dej jorkestimmiej bïjre Saemiedigkien veeljemeøørnegisnie .
Gïeleguedtijh akte stoerre vierhtie mij fer vaenie gïelelierehtimmesne åtnasåvva , dovne maanide jïh geerve almetjidie .
Jis aktem klassihkerem bæjjese beaja, vuesiehtimmien gaavhtan Ibsen, dellie hov manuse gaervies jïh vaenie jallh gellie vierhtieh maehtieh åtnasovvedh juktie produksjovnem scenese darjodh, jearohke dejstie tjiehpeles veeljemijstie teaterenåejvie sæjhta vaeltedh.
Dotkemesïelten SINTEF:en mietie dellie doh faageles , kultuvrelle jïh ekonomeles vijriesåbpoe illedahkide sijhtieh stoerre årrodh abpe regijovnese .
Jih gåetie-luhpie lij akte camping-våågna !
Olaug Pettersen lea rektovre Åarjel-saemiej skuvlesne jih aaj åvtehke dennie maanagiertesne .
Goerh jïh bïevnesh saemiengïelesne aaj skaehtieetaaten nedtesæjrojne gååvnesieh .
Dåeriesmoerem tseegkedh.
Jeatjah råajvarimmieh buerkiestamme Butenschøn-reektehtsisnie:
Lissine dle Saemiedigkie aaj dïedtem åtna kultuvreprogrammen åvteste jïh side-events konferansesne .
ryöktesth jallh ovryöktesth healsoem tsevtsieh
Gk sæjhta aaj vielie byjresevietseles energijem nuhtjedh jïh vielie beetnegh nuhtjedh edtja buerebe skuvlh jïh skiemtjegåetieh åadtjodh .
Gellene lehkesne saemien gïele ij leah akte iemie bielie aarkebiejjien jieliedistie , jïh vaenie sijjieh gååvnesieh gusnie gïele åtnasåvva .
Sïjs-juhtijh mah diekie båetieh barkoen gaavhtan leah daerpies ihke såemies sektovrh edtjieh sijjen daerpies sjyöhtehke barkoefaamoen åadtjodh , jïh sjïehtesjimmieh jïh ektiedimmie sïjs-juhtijijstie sijhtieh dan åvteste vihkeles sjïdtedh jïh nuepieh vedtedh gelline tjïeltine .
Ealla lyhkese taaleryöknedimmine smaave taaligujmie jïh veahkine , men dan varke veahkah stoerre sjidtieh jallh luhkiesertiestimmie sjædta , ij nuekies tjiehpiesvoeth utnieh .
Nåajten darjoe lij jealajehteminie ektiedamme , jïh lij gellielaakan akte daajroehegemonisk åejvieladtje mij meehti almetjidie viehkiehtidh aarkebiejjien .
Bene idtji billijh .
Låammegærjetje lea joekoen sjïehtesjamme noeride , jïh dutnjien baakoeh jïh raajesh vadta mejtie maahtah nuhtjedh skuvlesne , hïejmesne , voelpigujmie ektine , eatnamisnie jïh feestesne .
Åarjelsaemien lohkehtæjjah leah daamtaj oktegh skuvlebyjresisnie jïh vaenie laavenjostoem utnieh jeatjah faagi vööste
Staate: monopolem åtna noerhkemevierhtieh nåhtadidh jïh dam bijjemes diedtem åtna stuvremen åvteste siebriedahkeste
Dam-daalah gujht almetjh haarjanamme sijjienommigujmie , jih dah eah daelie dan tjarke sijjienommide vuastalestieh .
Jienebelåhkoe vijriesåbpoe vuesiehti
Lohkehtæjja maahta vuesiehtimmien gaavhtan Kræstan vaestiedassem dåarjelidh jïh dam birredh klaassese buerkiestidh guktie lij ussjedamme , jïh man åvteste njieljie lea aktene jeatjah klaeresne goh luhkie .
600 000 Gaskenasjovne deahpadimmie
Ovlevuelie lea gåatomedajve Ubmejen saemiensïjtese .
Baajh learohkh goltelidh dejtie nommide jïh mænngan ikth vielie jiehtedh .
Dam maahtah datne darjodh dej utfärdarnaj luvnie:
Tjoeverimh gorredidh dejtie saemiej mojhtsidie mah ennje gååvnesin jih dam tjoeverimh jijtje darjodh .
frijje baalhkide .
goltelidh jïh eerlegevoetem vuesiehtidh mubpiej argumentasjovnese , jïh sjyöhtehke jïh eensi argumenth digkiedimmine nuhtjedh
lugnaitr:3s 'Då lugnar sig barnet.' Manne akten båeries baantese goltelamme, mesnie åarjelsaemien soptsestin, dellie leam lissine aktem haamoem gaavneme.
Learohke jih lohkehtæjja Naan learohkh maana-skuvlesne maehtieh meatan gosse ryøjredimmine øvtiedimmiesoptsestalleminie giehtelidh .
Regijovnale evtiedimmieprogramme 2013
Bievnijes , argumentereles jïh ussjeden tjaalegh Aktem såemiesmearan tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkie struktuvrem åtna Faageles aamhtesh aelhkie tjïelkeste Åejvievuajnoem såemiesmearan vaajeste Vuajnoeh såemiesmearan argumenterade Aelhkie ussjede Naan vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth meatan åtna Lea maam akt tjåanghkan geasa jallh aelkies konklusjovnh åtna Ånnetje refleksjovnem vuesehte Gaaltijeåtnoem vuesehte (jis dam nuhtjie) Aktem tematihkeles ektiedimmiem jïh naan tjïelke struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste Åejvievuajnoem dorjesåvva Vuajnoeh eensi argumenterade Tjïelkes ussjede , maehtelesvoetem vuesehte aamhtesem digkede tjïelkelaakan Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth åtna Tjåanghkan giesemh dorjesåvva jallh konklusjovnh åtna Såemiesmearan jallh hijven refleksjovnem vuesehte Åtnoem sjyötehke gaaltijijstie vuesehte (jis dam nuhjtjie) 
Aalkosæjrosne datne gaavnh bijjiemenyem jïh mijjen dïenesjh luhpieh , dåarjoeh , blanketth jïh publikasjovnh jïh aaj aktuellen gyhtjelassh jïh saernieh .
Njimkehtahke jih raajne kompreesse
Klijmaluejhteme lea akte vihkeles lahtese gosse edtja voejehtjimmiedïenesjh åestedh jïh gaajhkem maam åestebe mijjen darjojne .
Vihkeles åårgane
Gaavnehth guktie tjirkiji joekedimmie lea tjïelte-jallh staareståvrosne dov tjïeltesne , jïh fylhkendigkesne dov fylhkesne .
Hævvi im maehtieh daam mujhtedh , mohte måjhtam vuelide mah tjidtjie utni laavlodh goh mijjem suvhtiehti .
Dah unnemes maanah gïeh akten jallh göökten jaepien båeries , åadtjoeh barkedh guktie dah sijhtieh .
Bijleruvtesne lea skuvleruvth , staarebussh jïh voenges ruvth / almetjeruvth .
Gærhkoen fuelhkieraeriestimmie Svïenske gærhkoen fuelhkieraeriestimmie gaajhkesidie giej leah dåeriesmoerh sijjen lïhkemassigujmie .
b. Tjïelte beavna mejtie lea veeljeme akte jallh göökte biejjieh .
Gaajhkesh mah edtjieh tjaatsestidh tjuerieh aaj almetjelåhkosne tjaalasovveme årrodh veeljemebiejjien .
Digkede jïh vuarjesje viehkiedïrregh jïh vuesehte guktie dejtie tjaalegisnie tsevtsieh Digkede tjïelke argumentasjovnine , apellehammoej åtnoem jïh guktie dej tsevtsieh teemam / dïjre / åejvievuajnoem tjïelke digkede tjaalegh faageles sjyötehke jïh jïjtjeraarehke vuekine ussjede
Goh bijjielisnie neebneme dle mijjen jolle skåårvemedaltese dahkoesijjiem giehpede dej jaepiej åvtese , gosse edtjebe daejtie skåårvemidie maeksedh .
Gosse saemien beapmoeh jurjiehtidh , dellie lea dïhte aaj barre goh gïelesuerkie .
NAV Noerhte-Trööndelagesne tell 74147500 www.nav.no
Pensjåvnnå le lassen álmmukoajo álldarpensjåvnnåj .
Laejhtemh dåastoehtidh
Dejnie mejnie Sida jïh EE dåarjoehtieh aaj akte jeatjah vihkeles dyödtove .
Lohkehtæjja mojhtestahta learoehkidie lïerehtimmieulmiej bïjre .
Aerviedimmie viertiestamme staeriedamme budsjedtine jaapan 2010 , seamma goh RNB
Jeatjah laavenjassine learohke tjuara jïjtje toelhkestidh , ussjedidh jallh viertiestidh .
Juakasåvva Nøørjen musihke-raereste N-T , Norsk musikkråd
Maahta laavlodh akte vuekie årrodh rohkelidh ?
KOSTRA-viertiestimmieh våaroeminie åtna fïerhten årrojen maaksoeh , jïh ij demografijem jïh kvaliteetem krööhkh .
Fylhkentjïelten evtiedimmievierhtieh Programmen evtiedimmiebarkoe edtja abpe fylhkem gorredidh .
2019 minngiegietjesne dle sæjhta medtie 7 mill. kråvnah aajmene årrodh foentesne .
Mov myövhkes kråahpe guektien skiblien gaskesne .
lohkehtæjjah illeldahkide sijjen klaassine reektehtieh jïh gosse learohkigujmie jïh åelie-almetjigujmie soptsestellieh .
Naemhtie guktie saemien siebriedahke lea öörnedamme , gaskem jeatjah aerpievuekien gïele- jïh kultuvreraasth , dle dïedte daamtaj dåaresth jåhta , viertiestamme dejnie sïejhme byögkeles reereminie .
Dah sïjhtieh daejredh maam datne mïelh hijven jallh ij leah hijven .
b. Daennie aervehtsisnie jïjnjh ovseekere biehkieh mejtie tjuara mænngan staeriedidh .
Jis ij leah vïhtesjamme gelliengierten dellie daajra aktengierten.
Aajnealmetji lea gaajhken aejken reakta såevmien
Eengelskegïelen laanti bïjre lïeredh , jïh dan ahkedh stuerebe åtnoen bïjre eengelske gïeleste gaskenasjovnaale ektiedimmine , sæjhta akte hijven våarome årrodh veartenen mijjen bïjre guarkedh , jïh evtiedimmien bïjre eengelske gïeleste goh akte veartenegïele .
Dah mah båetieh , tjoevkesh , aejlies gærjam jïh kroessem guedtieh .
Garrah namhpskaavhte avtelde jïh tjiehkie avtelde .
Barkoedåehkie sov reektehtsem deelli goeven 31. b. 2011 , jïh akte govlehtimmie- jïh laavenjostoekonferanse öörnesovvi suehpeden 2012 .
Signe åtna luste saemien gïelem leeredh jïh Anne-Saila soptseste gosse sov krist ' ietnie jïh kristaehtjie onne idtjigan åadtjoeh saemien gïelem skuvlesne leeredh .
Dah voestes åarjelsaemieh mah lohkehtæjjine jïh learoegærjatjaeliejinie sjidtin , gaajhkh dah lin Bergslanden studeenth .
Aerebi saemien byjreske barkoe
Daennie jieliemisnie gaskemedtien aaltere lij 46,2 jaepieh, mij lij 1,6 jaepieh vueliehkåbpoe goh laanten gaskemedtie.
Edtja maehtedh dam nuhtjedh dovne aalkoehealsoedïenesjasse jïh sjïerehealsoedïenesjasse .
- Mijjieh akten mïrrestalleldh saemien siebriedahken åvteste barkebe seamma reaktajgujmie , dïedtigujmie jïh nuepiejgujmie dovne nyjsenæjjide jïh kaarride .
Akte lïerehtimmie mij hijven vuajnoeh saemien gïelide sjugnede , jïh mij dejtie gellide såarhts gïelide jïh kultuvride krööhkeste mejtie learohkh dååjrehtieh , sæjhta jienebegïelen jïh jienebekultuvrelle maahtoem vedtedh learoehkidie .
göra:INF 'Jag ska lära dig att göra vackra bilder.'[Tjaebpemes låvnadahke]
Seamma aaj gïelebiesiemaalle åtneme , maam Elgåen skuvlesne Engerdaelesne tjïrrehti .
Gïelebaalhka vadtasåvva aktegsalmetjidie jallh åårganisasjovnide Nöörjesne , Sveerjesne , Såevmesne jallh Russlaantesne mah saemiengïelen evtiedimmien åvteste berkieh .
Healsoefaagebarkije / viehkiesåjhtere 14,08% ihkuve barkoe jïh barkoe fïerhten gåalmeden hïeljen .
Ij leah seamma kreajnas mejtie aelhkebe verbh subjeekti mietie sojjehtidh goh objeekth mïerhkesjidh, jalhts nemhtie aaj muvhtene våajnoes.
Loggedh sïjse Lingkem Logga in dan nualan diedtieh .
Galkemh jïh saelhtieh laahpa gosse tjåejjie galka jïh voeksede .
Ij leah G1:n transferem nuhtegs utnedh G2-lïerijidie daennie tsiehkesne.
Daaletje saemien saalmh jeenjemasth mubpijste gïelijste jarkoestamme , vaenie saalmh leah saemien kultuvresne sjïdteme .
Gellede lehkeste lea jeahtasovveme gellie saemien lohkehtæjjah fååtesieh, jïh mubpieh leah jeahteme saemienlohkehtæjjah eah iktesth dam byjjes ööhpehtimmiemaahtoem utnieh.
Indianere: - Im dan jïjnjh guelieh daarpesjh .
Dellie faaleldahke aelkehti gielem øøvtiedidh saemien maanide Viosen maanagiertesne , Snåasesne .
Mijjieh sïjhtebe råajvarimmide Noere Entreprenørskapesne lissiehtidh .
Öörneginie vijriesåbpoe barka 2013 , jïh sæjhta , gosse prosjekth orrijieh , vielie daajroem vedtedh effekti jïh illedahki bïjre .
Daennie vuesiehtimmine daan bijjelen dejtie maadtojde naan gietjiem lissiehtamme mij dan aktine sijjiem tjïelkeste.
Lissine lea maaksoe vuelkemasse tjåanghkojde prosjekte-aalkoen åvtelen jïh mænngan , juktie NTFT gaskem jeatjebem lea meatan prosjekten stuvreme-dåehkesne .
Gïeli raasth eah rijhkeraastide fulkh .
Edtja dam staeriedidh utnebe aktem øørnegem jaabnadimmiemaandatigujmie .
Learohke ...
Vaalah mij seksuellen syjhteden åtna , reaktam åtna jieledh jïjtje jielemem guktie sæjhta .
Dah mah meatan edtjieh jieniebistie saemien gïeledajvijste båetedh .
•Dualis (Guakta) -haamojde nuhtjedh - jïh dej gujmie dåajmijeslaakan mubpiem staeriedidh (nov goh maanam, gosse mij joem båastoeh dorjeme); mubpiem aaj eelpedh, vuj lyjnehkelaakan laejhtedh.
5.5.1 Daan beajjetje saemien lohkehtæjjaööhpehtimmiefaalenasse
Årromelastoeviertieh prosjektasse " Laavenjosteme " - akte maahtoejarnge jïjtjesyjhtehts barkoen åvteste
Vierhtieh tjuerieh maahtoelutnjemasse gååvnesidh.
Dellie maahta gyhtjelassem lïeneståvrose buektedh jïh dïhte dam pryövedh .
' esne , raadijovesne jïh plaerine .
rahpá öppna:3sgtr uvssa.
Datne daajrah mij biejjide daan biejjien ?
Dov journaale - dåarjoe vihties hoksese
goerehtidh jïh klassifiseradidh raajnes aamhth jïh aamhtepleentegh mestie man varke dah tjaetsesne loetesuvvieh , guktie buelieh jïh suvries jïh basiske ektievoeth
Funksjovne edtja akte bijjemes dïedtem gorredidh ihke nasjovnaale laakh jïh sïejhme saemiepolitihke gïetesuvvieh jïh illesuvvieh gaajhkine fylhkentjïelten gïehtelimmiesuerkine .
Goh akte vihkeles våarome sov politihkese dle reerenasse våaroemasse beaja staate Nöörje aalkovistie lea göökte åålmegi dajvesne tseegkesovveme - saemieh jïh nöörjen almetjh - jïh gåabpegh åålmegh dam seamma reaktam jïh seamma krievemem utnieh sov kultuvrem jïh sov gïelem evtiedidh .
Dïhte sæjhta jiehtedh vuesiehtimmien gaavhtan maahtah toelhkem daarpesjidh jallh tjaaleldh bïevnesh , jis galkh guarkedh guktie goerehtimmiem tjïrrehtieh .
Prijorieeth jïh haestemh
Noerhte konvensjovne-moenehtse edja tseegkesovvedh mij maahta giehtjedidh guktie daate konvensjovne jåh jih
Stientje , gålkoen 13. b. 2012
Saemiedigkien gïeleskreejremeprosjekten reektehtsisnie lea daelie darjomh raeriestamme dejstie prosjekten illedahkijste jïh dååjrehtimmijste .
Daate edtja deahpadidh jalhts
Datne tjoerh jïjtjemdh syökijinie jåarhkeööhpehtæmman registreradidh .
Reektehtse vuesiehti gaskem jeatjah naakede dejstie byjresedaalhkesijstie Arktisen gåajkoe båetieh guhkeles-maajeste , jïh kreeki sïjse båetieh mah aerpievuekien beapmojne åtnasuvvieh aalkoealmtji luvnie .
Raereste 29,5 mill. kråvnah læjkodh akten jïjtse geajnoefoentese boelhken 2011- 14 , v. ållermaehteminie stuhtjesne 5.5 .
Jis saemieh daejtie vielie nuhtjieh dellie dïhte lea maadteginie man nïlle gåarede vielie eko- jïh kultuvreturismem bigkedh .
 (namhpe jïh voelesdahke / namhpvoeles) 
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie subjeekte, viehkieveerbe, pronominelle objeekte jïh veerbe.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka bælla guktie gåarede byjresinie jïh båatsoen båetije aejkine Kvalsundsne mænngan Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner stuvremesoejkesjem jååhkesji Nussirese jïh Ulveryggesne Kvalsunden tjïeltesne Finnmaarhkesne .
Saemiedigkie maahta dåarjoem vedtedh hospiteradæmman duedtiesïeltide mah sijhtieh maahtoem låtnodh
Raereste skattøren edtja seammalaakan årrodh , 2,65% raeriestimmien mietie staatebudsjedtese 2012 .
åårganisasjovnh sjïehtesjidh jih värrhtoedimmieh vaeltedh
Mieriedimmie faamoem åadtjoeji goevten 2011 .
Jis 60% buektiehtamme dellie goerehtimmielïhtsegh aaj vuesiehtieh dam morfemem jallh dah morfemh vejtiestamme, dan åvteste bijjelen moenedimmiedaltese mij 50% (Slabakova, 2016).
NP N laejpiem laejpieh V tsööpkin tsoepkenieh
Læstoeh gaajhkh daah dåehkide jïh dej kandidath gååvnese www.svenskakyrkan.se/kyrkoval .
Jïjtje dle nåake dååjrehtimmieh institusjovnigujmie utnin , jïh edtja aktem sijjiem buektiehtidh mij dovne gïelese jïh almetjidie sjïehtesji , dellie dïhte derhviegåetie akte hijven åssjaldahke .
Daamhtaj pråvhka barre jiehtedh lea homoe , heteroe jallh bi .
Maanah edtjieh maanagïertefaalenassem dååjredh goh akte demokrateles lïerehtimmiebyjrese jïh gusnie skearkagieh .
Voestegh dah skuvlemaanah guessine derhviegåetesne .
Voestegh dïhte dåehkie, maam joe digkiedamme goh Bergslanden systeemese vuartasjamme.
Nöörjen dotkemeraerie
digkiedidh .
Syökememierie njoktjen 1. b. 2012
Soermine ryöknedh maahta aaj mij akt årrrodh maam learohkh darjoeh juktie dam konkrete jïh dam abstrakte aktanidh .
Sektovri netto gïehteldimmiemierieh edtjieh gïehteldimmiem maeksedh .
Anna Ebenmark , gellienbielienstratege , 063-14 76 32 jallh 070-259 02 55
Ikth tjåahkoen mænngan dle åemie rektovre Ealla munnjien jeahta: " Jis ih ussjedh diekie daan skuvlese båetedh die ih gænnah daarpesjh ohtsedh " .
Sosialeståvroe e-legitimatsjovne nuhtjie identifieremen åvteste gosse jijtjedorjemedïenesjidie .
Gosse åeniehkåbpoe bodtesne saemien lohkeme dellie vïenhtem aelhkebe baakoehammojste veeljedh enn jïjtje dejtie morfologiske suffikside måjhtajidh jïh tjaeledh.
Bïejh ulmieh dov beajjan , vuesiehtimmien gaavhtan edtjh darjodh maam akt maam lyjhkh darjodh jallh ij aarebe dorjeme jïh ih pryjjh jis hijven jallh båajhtode gåerede , vesties jallh tjaebpies sjïdti .
SNK AS .
Mejtie guvvieh dov laavkoemistie åtnah ?
Fylhkentjïelten evtiedimmievierhtieh ...
Regijovnaale jïh voenges åejvieladtjh aaj aktem dïedtem utnieh saemien kåanstem , kultuvrejieledem jïh saemien institusjovnh ektesne evtiedidh .
dåårrehtimmiem bueriedidh lohkehtæjjafaamojste
Akte Haspelmathen 31 veerbijste improve.
Råajvarimmie joekoen vihkeles rijhkegeajnoen gaavhtan , bene aaj stoerre ulmiem åtna trafihkejearsoesvoeten jïh jearsoesvoeten gaavhtan dejtie mah dajvesne årroeh .
aareh jeanoekultuvrh kaarhtese jïh tïjjeseavan bïejedh , jïh vihkeles væhtah dej bïjre åehpiedehtedh
09/77) edtja gaervies årrodh 2013 .
Maahtah raajan 60% dehtie jååhkesjamme åasa-aarvehtsistie ohtsedh , jeenjemes dåarjoe lea 500 000 kråvnah .
åålmegekontovrine gaskesadtedh jis faalenassem sïjhtieh saemien jaahkoeøøhpehtimmien bïjre .
Iktedimmie: Vaenie kvantitatijve daajroe saemien lohkehtæjjaveahkan bïjre gååvnesamme Nöörjesne.
Lissine tjuara " Tid for ledelse " - sijjieh , juktie ussjedidh jïjtse
Dan gaavhtan iemie vielie aamhtesi jïh tekstehammoejgujmie barkedh mah learoehkidie geerve orreme .
Gåabpaginie saemiengïeline byjjenigan jïh gåabpegh jeenemes saemiestigan eannan skuvlesne eelkigan.
Saemiedigkie sæjhta dïedtide guektelen juekedh .
Aaj vierhtieh staatebudsjedtesne lyjkeme jielemesjïehtesjamme vierhtide regijovnale evtiedæmman , dejnie dajvine mah idtjin differensieradamme barkoevedtijemaaksoem vihth åadtjoeh , jïh aaj vijreåssjelidie jïh ålkoejieliemasse .
Mijjieh tjoerimh jillelaanti tjåanghkan viertiestimmieh lïeredh .
Akte fåantoe mannasinie saemien ij reeremisnie åtnasovvh lea dannasinie barkijh mah saemiestieh eah dam saemien faageterminologijem utnieh , jïh haarjanimmiem fååtesieh saemien barkosne nåhtadidh .
Edtja Nord-Trøndelag Elektrisitetsverk vijriesåbpoe evtiedidh goh laantebielien vihkielommes energijeaktööre .
Daate bïhkedimmie dutnjien gïen learohkh gïeh edtjieh nasjonaale gïehtjedimmiem lohkemisnie saemien darjodh dennie 8. jïh 9 daltesinie .
Maehtebe aaj gïelem lïerehtimmiej jallh spïeli tjirrh leeredh , Anne Lajla jeahta .
Vaenemes reaktah
Viehkiedïrregh åådtje nåhtadidh , bielelen gaskeviermie jïh jeatjah dïrregh mejtie maahta govlesadtemasse nuhtjedh .
Plakath:
aamhtesi bïjre soptsestidh mah leah seksualiteetese , raastebïejemasse , vædtsoesvoetese jïh seahkaræmman ektiedamme
Ođđa penšuvdnaortnet árvaluvvon sámediggeáirasiidda ja báikkálaš álbmotválljejuvvon áirasiidda
vïhtesjamme årroejinie ruffien 30. b. 2015 .
sjunkaitr:3sPRT 'Båten sjönk.' Vuesiehtimmesne (64) dellie vïnhtsen mierie jeatjede, guktie dïhte tjaetsien nuelesne gosse veerbedarjome riejries.
Ohtsijh mah ryöktesth dåarjoem jallh dåarjoem lïerehtimmieöörnegen tjïrrh åadtjoeh eah maehtieh daam öörnegem ohtsedh .
daajra =
--- Denne boka er et dokumentarprosjekt som illustrerer hvordan sørsamer tradisjonelt har slaktet matrein i mer enn tusen år .
Jis mijjieh aktem monnehke energijefasseldimmiem gorredibie , dle mijjien aajnehke nuepie lea luejhtemem giehpiedidh tjïrreste , gaasseste jïh åljeste .
Saemiedigkieveeljemisnie 2005 gujht dam vaestiedidh .
Paul Fjellheim:
Nasjonaale pryövemh , lohkemisnie 8. jïh 9. daltesinie ...
-st- / -s- molsedimmie.
Byjhkesjidh jienebh almetjh histovrijen mietie leah fïereguhten laanten raasti sisnjeli orreme , haestemh sjugnede , gosse edtja dan aktegs almetjetjierten maadtoem , gïelem , kultuvrem jïh jieledevuekiem krööhkedh jïh jååhkesjidh , jïh åelede staaten bijjemes åårganh eadtjohke årrodh jïh jis daerpies , jeatjah staatigujmie laavenjostedh jis daerpies juktie ulmide jaksedh .
Gïehtjedimmie edtja lohkehtæjjese bievnedh maam dïhte aktegs learohke
Hjerttind båatsoesïjte maahta dajvem Mannančeárru nuhtjedh , dajvesne A , daelviegåatoemasse gosse tjuekies gåatome sïjten daelviedajvine Nøørjesne jïh Sveerjesne .
Såemies råajvarimmieh akten buerebe infrastruktuvrese jïh jielemeviermieh:
Dejpeli hov gaajhkh almetjh gaajhkh saemieh jih aaj dah vaerien laedtieh hov gåmpoeb voessjin jih helle byöpmedimh fierhten biejjien .
Ij leah nuekies almet ' Jupmele mijjine ' .
Gusnie daate heannede ?
18 6.4
Daajroe dan politihkeles systeemen bïjre Nöörjesne , Saepmesne jïh gaskenasjovnaale siebriedahkesne learoehkidie voerkele politihke lea laavenjostoe , ovvaantoe , tsevtseme jïh gelliesåarhts faamoeåtnoe .
Daesnie guvvie aktede moereste aktine mierine , gusnie sijjie akten gåvvan learoehkistie jïh learohken nomme bijjemes .
Jaepien 2007 byjreskontorvrh Divtasvuodnesne jïh snåasesne tjïrkeme akte journaliste fïerhten sæjjan , destie båata stuerebe sisvegij jïh geografijen gellielaaketjevuekesne saemien saerniehsaadteginie radijovisnie jïh Tv:esne .
Akteaajhteresïelth jïh sïelth
Lohkehtæjja Kræstam birrie 14 bigkedh .
Akte åvtehkem mij dååjrehts jallh feeledimmie - ööhpehtimmiem åtna .
Daan biejjien ij naan hijven låhkoe gååvnesh man gellie mah soptsestieh , luhkieh jallh guarkah dejtie golme byögkeles saemien gïelide Nøørjesne .
Daennie boelhkesne aaj naakenh vuesiehtimmieh vadtam mah maehtieh dejtie sïejhme overgatijvh (svïhtjemeveerbh) jïh sïejhme ovagkusatijvh (aajmoejeatjadimmie) joekehts goerkesh vedtedh.
Jïh gaatesjen , bïjre jarkan veartenisnie mïrrestalleme aaj akte gyhtjelasse jieleden jïh jaemeden bïjre .
Jih dle dihte jeahta nimhtie gujht dab satne aervede gie dihte gujht vuelkie olksh dejnie beapmone dej tjåejjie / destie tjåejjeste die dej aati tjirreh jih olksh dejnieh bajhkene , oktie mijjieh gåhtjib nov .
Dagkerh faagebiejjieh maahta vuesiehtimmieh årrodh stinkes jïh ålman tjuevtjede råajvarimmieh mah leah byjresken sjïehtedamme gïele- jïh kultuvremaahtoem tjïrkedh starnesijjine .
Eajhnadovveme Saemiedigkien guektiengïelevierhtieh vihties gïeleevtiedæmman nåhtadidh , jïh dæjpeles guektiengïelevoetem fylhkentjïeltesne buektiehtidh .
Skreerjeme , bïhkedimmie jïh dåarjoe dan barkose leah vihkeles , juktie dah almetjh dah , mah leah åålmeginie .
5.2.2.
avaa öppnatr:3s oven.
4 Øvingsbok
Learohkh maehtieh joekehts laavenjassh veeljedh mah leah vihties , aktine tjïelke ulmine , jïh jïjtjebihkeden .
Næjla: Gusnie dellie aehtjie gonnoeh tjidtjieh jis ?
eejhtegi / åelie-almetji baelien orreme jis sïjhteme gïehtjedimmien bïjre gihtjedh
Dïhte lea dam tjåenghkies maahtoem learohke vaestiedassesne vuesehte , mij lea vuarjasjimmien våarome , jïh akte karakterem vadta mij tjåenghkies åenhks‐ jïh guhkiesvaestiedasside .
aerviedidh , jïh gåhkoem , arealem , volumem , veahkam , temperatuvrem , tïjjem jïh skaavhtegh mööledh , illedahki bïjre soptsestidh jïh vuarjasjidh mejtie dah leah reaktoe
Dåehkie:
Plaave sieve ,
Årroeh meatan evtedh .
Krïevenassh raeriestæjjese:
Goh dam vueptiestim , vihth tjoeverim almetjigujmie Departementesne soptsestidh jih bieljelidh tjoeverimh deerpegh skuvlese åestedh aerebi goh skuvlem aelkiehtidh .
saemien jielemh- jïh goerehtimmiejarnge (seg) provsjektem juhti .
Viehkiehtidh aktine orrestimmeles jïh radtjoes evtiedimmine saemien learoevierhtijste jïh pedagogeles materijelleste
Mijjieh hov aerviedibie lea buaredh jïh baahke giesiebiejjen , ihke bovtse bijjene vaeresne jårreminie gårmaj laaremistie .
Gosse ohtsemem jih / jallh CV-m laahpah , dellie barkoevedtije buerebe datnem måjhta gosse barkoe jæjhta .
Digkedh jeatjabigujmie .
FYRA FRÅN STIFTET
Eejhtegebeetnegh: Baerseledåarjoe lea 30 000 kråvnah dejtie eejhtegidie mah leah registreradamme duedtieregisterisnie .
T jïh V aktanieh jïh affiksh verbese juhtieh, jïh destie tïjje, numeruse jïh persovne verbese jijhtieh.
Minngemes boelhkesne 2.5 dellie manne teorijem goerehtem juktie gaavnedh gie maahta nulle objeektem jååhkesjidh.
Daate ulmiedåehkie lea Saemiedigkien programmebarkoen gaajhki goevtesi sisnie .
Naemhtie sjugniehtåvva gosse Jupmele mijjem faamoem vadta sov baakojne , jïh mijjem jaahkosne vaarjele mijjen minngemes tijjese .
tjaalegh daatovrisnie tjaeledh
Siebrie akte dagkeres specialized agency EN .
* heevehtasse (sursum Corda jïh Prefasjovne) 
vaeltedh .
Saemien learohkh frijjeskuvline tjuerieh sjïerelaakan lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne syökedh .
Åabpetje guaktah eakan leah joekoen iedtje-burrieh gielen gaavhtan .
Brooks , Felicity jih Litchfield , Jo: Låhkoe , Idut , 2006
- Mearan lim lohkehtæjja , mov aaj diedte båatsoebarkoem juhtiehtidh .
Tjirkije: Thomas Danielsen Sæjjasadtje tjirkije: Jon Andreas Steinfjell Devika
Barkoem buerkiestamme dan stoerre skuvlebigkemen reektehtsisnie tsiehkien bïjre
Pijtesaemien golme åejviesmaaregh .
Jis dov maana sjïere dåeriesmoerh åtna , maahta dïhte reaktam sjïerepedagogeles veahkan utnedh .
30 jaepieh åesiemaaksoetïjje orre laajkojde
Mij daate darjome ?
Jaaarhkeskovle .
Tjaanam næjka- / tjoejhkeraerine aaj provhkin båeltedh .
Bievnesh edtjieh fylhketjïeltide , tjïeltide , eejhtegidie jïh learohkidie årrodh .
24 (2012-2013) Framtidens barnehage (Båetijen aejkien maanagïerte) reerenasse raereste aktem mieriesoejkesjedåehkiem tseegkedh mij stillemem åådtje raeriestimmiejgujmie båetedh staeriedamme mieriesoejkesjasse maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside .
Daate dovne jilleskuvlefaalenassh jïh åenebe kuvsjh .
Gåessie ij gïelem vedtedh , dïhte seamma goh jeatjah åadtjoeh politiske saadth-almetjh veeljedh .
Jeatjah gyhtjelassine maahta goerehtimmiem dåapmastovli uvte hïejmerïjhkesne tseegkedh .
Goerh , mejtie akte gietskene jallh regijovnale byögkeles åårgane reeremedajvesne nåhtede , edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh (§ 3-2).
naan baakoeh lïeredh mah leah saemien ryöknemevuakan ektiedamme
Guessietijje gaskoeh 0900 jïh 1400 .
tjaalegh faageles sjyötehke vuekine ussjede
Daate dïejvese nasjonaldag lij amma dïhte nomme goevten 6. beajjan maam nænnoesti jaepien 1992 , jïh lea dïhte dïejvese nöörjen gïelesne mij åtnasåvva heevehtimmie- jïh feestebiejjiej bïjre nasjovnide jallh nasjovnaalestaatide .
1.4.1.1 Gïehteldimmiemierie 2011-14 Gïehteldimmiemierie 2011 -14 FAAGESKUVLH
Daennie boelhkesne galkem vuesiehtidh guktie referansedåehkie jïh dah goerehtimmiedåehkieh verbh subjeekti mietie sojjehtamme.
Saemiedigkieraerije Vibeke Larsen , tlf. 941 30 116
Olofsson , Christer: Gåessie dah jeatjebh åerieminie , naemhtie soptsesovvin Jïjnjevaereste , Gullers Förlag , 2007
Dah dåarjoeh learoesïeltide leah nænnoestamme prieviej tjïrrh staateste .
Gihtjedimmien åvtelen tjoerede dejnie åvtelhbodti hijven barkedh .
Åarjelh-saemien dajvesne leah saemieh orreme jih dajvem provhkeme guhkie øvtebe daan aejkeste .
Åejvieboelhkh:
Daennie boelhkesne galkem goerehtimmievuekiem buerkiestidh.
Ij goh dïhte gåaredh gan moerigujmie/klaahkajgujmie j.n.v.
Jïjnjebe bïevnesh raerieålmeste åadtjah , tel. 74 33 63 02/48 04 13
Orre maana-DVD saemiengïelesne båata .
Maehtedh lohkedh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh sijjienommh luhkieh kaarhtine , tjaaleginie jïh registerinie .
gaaltijh ållermaehtedh jïh vuarjasjidh sjyöhtehke faageles tsiehkine
maahta kunna:3s såaketjem björk:DIM ACK syjjehtidh.
Raerieålma lea bijje mes åvtehke gaajhkide dïene sjidie mejtie tjïelte vadta altese årroe jidie .
Øøhpehtimmiesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh , jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkidie sjïehtede , jïh dejtie vuarjesje iktemearan .
DarjoehseammalaakanTwitter-bïevnesigujmiepolitihkerijstie .
Darjoeh amma væhtide laavenjostosne learohkigujmie .
Jupmele , datne gie dov gærhkoem jealajehtieh , mijjieh datnem gijhtebe dej åvteste gïeh mijjen åvtelisnie vaadtseme .
Dïhte vuelie Dearneste .
Budsjedteradamme frijje baalhkah jaepien 2012 lea 1.810,0 mill. kråvnah .
Jis daerpies dellie moenehtsh maehtieh daajroeladtjh sjïere goerehtimmiebarkose utnedh .
Kaarhtedimmie vuesehte ennje stoerre daarpoe saemien learoevierhtieh Maahtoelutnjeme - Saemien sjïehtesjamme .
Jalhts seamma goerkesimmie fïerhten gïelesne, dle G2-lïerije tjeahta gïelen fonologiske, syntaktiske jïh semantiske formelle væhtah, rïektes kontekstine lïeredh.
Gosse maana lååvkesåvva dellie Jupmelen maanine sjædta jïh Jupmielinie ektiedamme - jïh kristh-eejhtegigujmie .
Jïjtjemem ektiedidh tseegkeme / soejkesjamme privaate maajhbaahkedahkide (Skierde gaasse / kloahke / biobåeltemasse), Fylhken Gåetie (spaahkoe)) 
• man stoerre vierhtieh daerpies laavenjassem darjodh
Dah guejmieh edtjieh barkedh guktie nuepie sjædta aktem ållesth øøhpehtimmiem tjïrrehtidh saemien faagi sisnjeli .
Dagkeres råajvarimmieh hijvenlaakan juhtien jïh Saemiedigkieraerie dannasinie fejjene gåessie ohtsemh læssanamme , saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta .
Vihkeles daejredh guktie dållem bïejedh .
maanah , noerh jïh geerve almetjh maehtieh aktem seammavyörtegs jïh sjïehtedamme lïerehtimmiem åadtjodh jolle kvaliteeteste aktene feerhmeles ektievoetesne
Naakenem mïedtelidh jallh irhkedh gaskeviermesne lea seamma luhpehts goh skuvlesjaljesne , geajnosne jallh eejehthgaertienisnie .
Daah instansh edtjieh daejtie vuarjasjimmide darjodh åvtelen sjæjsjalimmieh aamhtesisnie vaaltasuvvieh , jarkelamme åtnoen bïjre miehtjiesdajveste Finnmaarhken fylhkesne .
Dam aaj asfaltese jïh klaeride nåhtadidh .
Låarhte-Skæhkeren åålmegelaante akte stoerre bielie tjïelteste , jïh tjïelte maahta jijtjemse mierhkevaaroenommine Åålmegelaantetjïelte nammoehtidh .
Lea sån mïsse jeatjah nuhtjesovveme .
Lohkehtæjja tjoevere maanam jih eejhtegi kultuvre-vuekide guarkedh .
Mijjieh aaj dåarjoem vedtebe ovmessie EU-prosjektide mah kultuvreeatnemem dijpieh .
3.6 Åarjelsaemien gïele , jieleme jïh kultuvre ...
Jïjnje lea gaarvanamme jïh tsåahka lea varke 12 gelline suerkine.
Fïereguhten akte dïedte gorredidh , evtiedidh jïh gïelem sertiestidh mubpien boelvese .
Dan øøhpehtimmieh leah: Lohketæjja-øøhpehtimmie Bodøen lohkehtæjja jilleskuvleste jih NTNU , bieliejaepie lohkeme åarjelsaemien jih ektesvuekiefaage gusnie diedte saemiej vuekiej bijre daejredh Jilleskuvleste Noerhte-Trøndelageste jih Nesneste jih åarjelsaemien gaskefaage Universiteteste Tromsøeste .
Daelie 2017, Beaivvas 3 faaste dorjehtæjjah åtna, Åarjelhsaemien teateren ij naan utnieh.
h / l: Voejkenem heevehtibie , mijjen Soelkedæjjam heevehtibie , mijjieh dov åavtoej åvteste datnem heevehtibie !
nännoestamme .
Skaehtie-åajvohkistie aaj jeatjah tjaatsegh åadtjoeh goh daaroen registerutdrag (daerpies gosse baanghkine soptsestidh), vïhtesjimmie guhte sealadamme jïh gieh dan fuelhkieh (daerpies aerpie-juakose).
Feber hos barn - vad kan man göra själv ?
12:00 Gaskebeapmoe
Pryövenasse laboratijumese seedtie gusnie dam analyseeredh .
hoksedh learoevierhtieh gååvnesieh mah leah hijven kvaliteeteste
Daate lea eeremasth:
Daan biejjien dellie vïjhte åejviesuerkieh bïevnesisnie åtna:
Gååvnesieh jïjnjh mah daam psykihken healsoem tsevtsieh .
Ektesvuekiebarkoeh Duedtie-institusjovni- jih duedtiebarkijgujmie dorje juktie learohkh maehtieh leerehtimmie-barkose båetedh jih
Learohkh bïevnesh bååstede åadtjoeh dan bïjre dah haalvoeh , jïh misse byøroeh vielie haarjanidh , jïh guktie maehtieh / byøroeh dam darjodh .
siebriedahkefaageles aamhtesh digkiedidh digitaale digkiedimmiedåehkine , jïh jïjtse goerkesem vuarjasjidh tjoevkesisnie mubpiej mïelijste
Voenges aalkove-prosjekth .
Tjura gïelesijjieh evtiedidh maanagïerten jïh skuvlen ålkolen juktie nuekies gïelelierehtimmiem gorredidh .
Saemiedigkie eadtjohkelaakan resolusjovnetjaaleginie barki .
Darjomasse biodieselistie daehtie beapmoebeetsuviste sæjhta ajve aktem låhkehtsem årrodh daehtie luejhtiemistie .
Saemien nasjovnaaleteatere Beaivváš vuasahtallemem " Ridn ́oaivi ja nieguid oaidni " vuesehte Snåasen siebriedahkegåetesne rïhkeden / golken 19. b. ts .
• lohkeme englaanten gïelesne
gyrhkesjimmie aalka gosse gærhkoen bealloeh ringkieh .
Verbh subjeekti mietie sojjehtidh, presens 3.
Tjoele goh heaptoe mïrrestallemasse
Ektesne leam dej åabpajgujmie soptsestamme .
h / l: Jupmele , rohkelibie veartenen gaavhtan maam sjugniedamme .
Learohkh mah eah saemiengïelen lohkehtæjjah dennie voenges skuvlesne utnieh , maehtieh maajhööhpehtimmiem jaabnan åadtjodh videoråårestallemi tjïrrh .
Åvla gietem geelkie jih dam tjaebpies muadtam deehkehte .
Tjåanghkoen aamhtese lea åarjelsaemien haestemh .
Maanah jïh noerh edtjieh lïeredh Bijbelem jïh kristeles lidteratuvrem nåhtadidh saemien gïelesne
= Dorotea Härnös .
Lohkehtæjja nuepiem åådtje lïerehtidh , jïh baajedh learohkem haarjanidh aerpievuekien baakojde jïh dïejvesidie .
aktivyöki barkoem skreejrieh tjïelti , reeremi , giehteldimmiej jïh organsasjovi gaskem mah darjomh orresth båateme almetjidie öörnieh
Dah jåarhkeskuvlh , mah dïedtem utnieh duedtien jïh båatsoen faageøøhpehtæmman , jïh aaj sjyøhtehke guejmieh , sïjhtieh barkedh guktie dah skuvlh nuekies vierhtieh åadtjoeh guktie dah dam barkoem eensilaakan dåhkasjieh .
Mijjieh aaj byjresebarkoem dåeriedibie .
Daesne åådtje dejtie vijsies baakojde lohkedh , mah leah vihkeles saemien kultuvresne , eannan stoerretjåanghkoesavkan sïjse tjaanga , jïh ussjedihks jïh tjyölkehke sov mïelem jeahta .
Kuvsjh / bïhkedimmie raeriestæjjide , karrijeere- jïh studijebïhkedæjjide gaajhkine daltesinie ööhpehtimmesne
ektiespielem buerkiestidh estetihken viehkiedïrregi gaskem tjåanghkan bïejeme tjaaleginie , jïh ussjedidh guktie tjoejh , gïele jïh guvvieh mijjem tsevtsieh
Jïh dam sïjhth ?
Daelie lea Nøørjen laakese jååhkesjamme , jïh maanasyjhteme saemien dajvine tjoevere saemien gïele- jïh kultuvremaahtoem dan barkosne biejverdidh
Learohkh maehtieh mobijletellefovnem , mp3-spielerem jallh maam akt jeatjebem nåhtadidh mejnie gåarede bæjjese vaeltedh , jïh baakoeh jïh lahtesh lohkedh mejtie maahta mænngan goltelidh .
Jis pryövenasse cellejeatjahtehtemh vuesehte dellie dam vijresåbpoe goerehtidh .
Ojhte fïereguhte bijpelem åådtje .
Rv:ste 220 A Kåtabäcken johkenjaalman loektesne Kåtaviken .
Mierine 43-48 buerie baakoeh saemien edtjieh tjåadtjodh .
Tjelmiengaahka rööpses jïh åvla jïh destie sirrelde , man daamhtemes viskesisse .
Learohkh maehtieh dah modulh dåeriedidh mah leah daerpies jïjtsh saemiengïelen maah
Saemiedigkie akte almetjeveeljeme åårgane saemide Nöörjesne .
Raeriestimmesne faalenassestruktuvrese skuvlejaapan 2012/2013 , dle jarkelimmiem raereste åssjaldahki mietie faalenassestruktuvreaamhtesisnie 2011/2012 , gusnie tjåådtje edtja smaave dåehkieh tjöönghkedh seamma programmefaagen sisnjelen vaenebe skuvline aktene regijovnesne .
Laavkome 41
Vååjnoe goh skuvleaajhterh joekehtslaakan tæjmoetaallide saemienlïerehtæmman gïetedieh .
Lissine dam neebneme giehpiedimmiem 0,5 mill. kråvnine reale-mieresne jaepien 2012 , dle tjuara neebnedh jalhts sjïehtedimmieråajvarimmiejgujmie nïerhkeme , dle jïjnje ovseekerevoete gïehteldimmieilledahken bïjre baeniehealsoen sisnjelen daan jaepien , jïh daate sæjhta råajvarimmiedaerpiesvoetem tsevtsedh jaepien 2012 .
Daan biejjien rohkelibie NN .
Luhpiedimmie dejtie guektiengïelevoetevierhtide nuhtjedh , vadtasåvva naemhtie:
Nora Marie Bransfjell , 1955
Gåetie-iemede Maajja Lifjelle provhki naan bearkoestuhtjetjh såålhtedh jih dejtie gajhkedidh .
‐ Byøroe Nøørje lihtseginie sjïdtedh EU'esne ?
500.000 Dåårrehtimmie , mïrrestalleme jïh maahtoe laanteburresne (RLK .
Daate lea joekoen vihkeles gosse daejribie båatsoelaanth gellie tjielteraasti bijjelen juhtieh .
Aaltojde jih mieside hijven gåatome sjædta .
, 1997: Gusnie aske
Maahta aaj dejtie automateste biografine , restaurangine jïh klubpine åestedh .
Dellie maehtebe sovmedh gosse learohkh edtjieh raajesh tyskegïelesne bigkedh, dah sijhtieh SOV-gïelem nuhtjedh mij sæjhta jiehtedh dah sijhtieh veerbem objeekten åvtelen bïejedh raajesisnie, guktie dotkijh Meisel, Clahsen, jïh Pienemann (1981) vuesiehtamme.
LOV 2005-06-17 nr 64: Lov om barnehager http://www.lovdata.no/all/hl-20050617-064.html
goltelidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh lahtestimmieh mubpijste , jïh mïeli jïh faaktaj gaskem joekehtidh
Daelie gosse lexikaale semantihken vuajnoen tjïrrh dejtie veerbehaamoejde vuartasjamme dellie tjïelke sjïdteme dïhte daerpies ihke kausatijve molsedimmiem guarkedh.
Saemiedigkie vuajna daerpies tjïelth eadtjohkelaakan berkieh juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem tjïeltine .
Naemhtie aaj gosse mijjieh nyjsenæjjah jïh kaarrh fïereguhtene haeresne viertiestibie.
ektesne (ektievoete juvrigujmie byjreskinie jïh laavenjosteme dejgujmie
Læstoeh dej tsiehkiejgujmie maehtieh lohkehtæjjam vuaptastehtedh magkarinie biehkine maahta barkedh jïh åssjalommesh vedtedh lohkemen lohkehtæmman .
Dïhte minngemes neebneme ij daan såarhts statistihkem jïh dejtie seamma ohtsemenuepide utnieh goh doh profesjonelle teaterh, jïh ij sïjhth meatan årrodh dennie minngiebisnie tabellematerijellesne bielelen akte teaterestuhtje Tråante 2017- heevehtimmesne.
Aaj darjomh soejkesjamme edtja maahtoem lutnjedh dejtie lohkehtæjjide saemien gïelesne .
Jeehti: MANNE LEAM geajnoe , saetniesvoete jïh jielede .
Fotosoptsesh maehtieh mænngan guhkies jïh geerve sjïdtedh , jïh aktem faageles sisvegem utnedh .
Ij leah gåessie saemiej luvnie
Tjïelth mah
Eah aerpiegïelen soptsestæjjah dej metalingvistihke tjiehpievoetem evtiedamme aerpiegïelesne, mearan G2 learohkh tjuerieh sijjen metalingvistihke tjiehpiesvoetem leajhtadidh juktie mubpiengïelem guarkedh jïh mubpiengïelesne soptsestidh.
STUDIJERYÖJREDIMMIEN ÖÖPEHTIMMIEPROGRAMMH
Nöörje Saltfjellet noerhtelen 10 geografeles dajvine juakasåvva, joekedamme dejnie golme noerhtemes fylhkine.
Raerie åvteli seksem jeatjabinie åtna
Kopparskardtangen luvhtie (34 W 410188 762740) dahkoe gogka dah johkh Vasskardelva jïh Strømslitverrelva gaavnesjieh .
Fylhkenålma Noerhte-Trööndelagesne Fylhkenålma edtja hoksedh daate nasjovnaale laanteburriepolitihke tjïrrehtamme sjædta regijovnesne .
Mijjieh saemieh aalkoealmetjh Saepmesne .
Dej tsiehkie, ekonomije, jaksoemierie jïh våarome leah digkiedamme statistihken tjïrrh teaterijstie jïh Saemiedigkien dåarjoej tjïrrh.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen ulmie lea Fylhkemaennie Noerhtelaantesne dam reejredh .
Krimijnalesåjhtoejarnge maahtojne saemien gïelen jïh kultuvren bïjre ...
Learohkh byöroeh aaj nuepiem åadtjodh taalefaaktah automatiseradidh mah differansi bïjre soptsestieh taali gaskem , vuesiehtimmien gaavhtan 5 - 2 = 3 jïh 5 - 3 = 2 .
Man gellie guelieh åadtjoejimh ?
Aaj akte daerpiesvoete ektiedamme laboratovride realfaage-tjiehtjielisnie , jïh AV-dalketjh auditovrijinie mah leah geerve maeksedh darjoej gaavnoes mieriej sisnjeli .
Fokusem lea biejeme daate maahtoe saemien kultuvren , jielemevuekien jïh jielemen bïjre tjuara buerebe sjïdtedh dej gaskem mah sjæjsjalimmiem vaeltieh dejnie sjyøhtehke tjïeltine .
 (123) a. Nimhtie så gieriesvoete kärlek monnen vi två:GEN mielem känsla:ACK gyørte, tvinna:3s syjhtedem vilja:ACK jih och åssjalommesh tanke:PL værhtode.
Kommunikasjovne ektiedahkoedïrregi gaskem kaarhtedaatide edtja bueriedamme årrodh
SG sæjhta båetijen biejjien siebriedahkem bigkedh gosse mijjieh ektiegiesehtimmiem , orrestimmeles energijem jïh orre byjreseteknologijem dåarjelibie .
Tïjjesoejkesje skuvlejaepien 2012/2013 Mierie goevten 1. b lea daejtie .
Fïerhten sjæjsjalimmen sïsvegen lea aaj geehtemesoejkesje gusnie dah ulmieh buerkeste jïh aaj mah tjuara darjodh jis ulmide galka jaksedh .
1.2.2 UImie , prijoriteeth jïh haestemh
Guktie Jupmele gieriesvoete lea , Jeesuse aaj .
ussjedidh) 
Dagkerh råajvarimmieh maehtieh årrodh vegetasjovnem jurjedh , sjiltigujmie jïh kultuvrebaalkajgujmie sjïehteladtedh , jïh bueriedidh , bæjjese bigkedh orresistie jïh vaarjelamme gåetieh sertedh .
Tjihtesh / dikth
Seamma aejkien Voeres jïh funksjonshemmedi raerie jarngesne dennie
- daate lea tjïjhtje jaepieh aarebi goh
11:15 Gyhtjelassh jïh lahtestimmieh
Jis dïhte gie goerehte såvma skïemtjije herpesem åtna , muvhtene pryövoem vaalta herpesebollenjistie bomullepinnine .
tsumhtsijste jïh ïebnijste maam ij dïhte
Såemies sijjine maahta aaj tïjjem dængkodh jeatjah dåastoevisnie .
Jeatjah ohtsijh maehtieh raajan 50% åadtjodh jååhkesjamme åasa-aarvehtsistie .
Gaajhkh sjyöhtehke båatsoesïjth nöörjen jïh sveerjen bielesne leah bööresovveme raeriestimmiejgujmie båetedh daan barkose .
Sæjroe 3
Jis voestes jïh mubpiem lïerehtimmiem viertestem, dellie stoere joekehtassh dåehkiej gaskem.
Teatere lea vihkeles deerpege gosse edtja åarjelh-saemien kultuvrem , gielem , identitetem jih jijth-damtesem nænnoestidh .
Umesaemien 3 .
Noerhte-Trööndelagen faageskuvlen ulmieh
Dïhte nænnoestamme Mia edtja Familieparkese juhtedh .
Dagke lea dæjsta ?
Learohkh byöroeh aaj låggesne tjaeledh maam dorjeme , maam lïereme , mejtie lij geerve jïh mannasinie .
Men guktie aerebi tjaaleme man gellie tæjmoeh, jaepieh jïh man jïjnje gïelem govleme aaj maehtieh G2 learoehkidie tsevtsedh.
Abpe veartene barkoefaamoen bïjre gaehtjieh .
Mearoegaedtien vierhtegh ektievoeten maelmijste tjoevere tjerkebe ståvrojne nænnoestidh , byjres reereminie jïh dåarjegh guktie vuasah øøvtiedidh jïh maarhnabarkose .
Sijjeste skaehtiegeahpoedimmie dejtie mah leah ræjhkoesommes sïjhtebe dejtie aevhkide vielie reaktoe juekedh .
Daah haestemh stoerre maahtoem jïh hijven sisnjelds ektiedahkoem krievieh .
Raeffies vearelde Mijjieh sijhtebe sveerjen milijtären dåastoelimmiem bieliem juekedh jih vierhtieh destie vaeltedh jeatjah siebredahkendajvese .
Guktie edtjede dåemiedidh ihke dah voenges meedijah iedtjem åadjoeh ?
Men leavloebïejemenænnoestimmine ektine vuajneme , mij ij leah vïnhtsen stoeredahkese ektiedamme , jïh gaertjiedimmie fjovlegöölemisnie vïnhtside bijjelen 15 meeterh , dle maahta vuarjasjidh goh dïhte åejviekrööhkeme , mij lea fjovle- jïh mearoegöölemem jååhkesjidh jïh gorredidh , sæjhta gorresovvedh .
Men jis mubpiem gïelem (G2) mænngan jieliemisnie lïeredh dellie stuerebh haestemh.
Panne laejpieh
saemiedigkie lea gellien aejkien tjomperdimmieh soptsestalleme juktie baenhtsesnebeavna-dïenesjem ij hijvenlaakan juhtieh dej saemiej åålmegen muhteste jïh dennie saemien dajvine .
1 dejstie 3 almetjijstie lea aalkoealmetjh .
Hoksegarantije gohtje 0-7-90-90
 (Hasselbrink, 1981) tjïelkeste veerbh mej -nidh goh naakenh transitijve jïh naakenh passijve veerbh.Mej buerkiestimmie slaajine jallh aajmojne sjïdtedh jallh otnjegasse vuelkedh.
Naan sjïere bueriedimmieh (Q326) 
Vihkeles fylhken daarjoeaktööride jïh sïeltide haestedh lïhkebelaakan laavenjostedh ulmiestuvreldh barkoej bïjre mah maehtieh jielemem sjïidtedehtedh .
Baeniehokse laavvadahki , aejlegi jïh rööpses biejjiej dellie tjoerh 50% jïjnjebe maeksedh .
Dle dab nåhtjadimh .
Tjeneste / Dïenesje (iktegisth åtnasåvva) Bïevnesh vadta mij dorjesåvva
Naemhtie noerh maehtieh hijven dååjrehtsh åadtjodh guktie buerebe laavenjostedh jih govlesadtedh jïjtse tjïeltine .
Dåastoehtidie Jupmelen / Åejvien bueriesjugnehtsem:
saemiengïelen lohkemefaaleldahkh jïllebe daltesinie buaranidh jïh væjranidh , dovne dejtie mah eah saemien voestes gïeline utnieh
Akte positijve vuajnoe åtnose saemien gïeleste
Dah orre faag Øøhpehtimmieveeljeme , (Utdanningsvalg), noereskuvlene jïh Prosjekt til fordypning barkoefaageles studijeprogrammesne edtjieh noeride aktem buerebe våaromem vedtedh veeljedh .
Maahtoeulmie Jåa1 mænngan- studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Datne maahtah joekoen jïjnjh lïereme baakoeh hijvenlaakan nåhtadidh .
Ellies viehkiedæjjah dan barkose leah Saemien sjiere bibliovteke jih Noerhtelaanten fylhkesbibliovteke .
Konvensjovnemaaksoem maeksedh eannan njieljie våhkoeh vaaseme dan nænnoestimmien biejjien raejeste .
Konserveradimmie , vöörhkeme jïh bievneme kultuvrehistovrijen daeverijstie leah dovres .
Joekehts vuajnoeh guarkedh , maehtedh mubpiej vuajnoej guarkedh , jïh eensilaakan maehtedh jiehtedh satne ij leah sïemes jïh mubpiej vuajnoeh seahkaridh lea aaj akte bielie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste .
jïh mubpide .
Gosse learohke luhkie gøøkten jaepien båeries , dellie jijtje maahta dåeriedidh øvtiedimmiesoptsestallem goltelidh .
Lissine individuellen rehabiliteereme maahta Jïemhten leenen laantedigkie aaj faaledh båehtjierdimmiem dåehkesne almetjidie mah reaktam rehabiliteeremegarantijem utnieh .
Fiereguhte learohke aktem sijjienommem veeljie akteraeresne lohkehtæjjine man bïjre satne edtja vielie gaavnehtidh .
Mah gyhtjelassh hijven jïh jeereldihkie gïelem utnin ?
Bienjedaelesne ajve dah voeres almetjh gïeh aavoedieh Saemien åålmegebiejjien daan jaepien .
Gaajhkesh mah sijhtieh bööresuvvieh meatan årrodh mijjen logo-gaahtjemisnie jïh dam orre logo:m darjodh Suaja maanagïertese .
1.7.
Dïhte vijriesåbpoe prosesse akte aerpievuekien rååresjimmieprosesse sjædta .
Gyhtjelassh mejtie vaestiedidh
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkemisnie mïetestieh mennie daltesisnie learohki lohkememaahtoe dan maahtaldahken ulmien mietie learoesoejkesjisnie lea .
Vuelielisnie golme learohkeportrehth gaavnh mij vuesehte maam akte learohke nuelesne , guhkene nuelesne jïh guhkiem bijjelen tjoeperdimmieraastem leah pryövesne buektiehtamme .
Daate ij leah faarhmestimmie .
Guktie bååreldahkh vååjnoeh , mah maehtieh åtnosne orreme guhkiem åvtehistovrijesne , dah tïjjen åvtese jïh murreds ektiedimmide tjuvtjiedieh gedtievijremen jïh båatsoen gaskem .
Eejhtegidie maanide 5. , 8. jïh 9. daltesisnie
Daamhtaj åådtje govledh puberteete gïerve boelhkem .
Kultuvre- jïh gïelesjiehtesjamme jealaskimmiefaaleldahkh maanide jïh geerve almetjidie byøroeh bigkesovvedh .
Lohkemeevtiedimmie matematihkesne aalka bïevnesh tjaaleginie aelhkie symbovlegïeline gaavnedh jïh dejtie nuhtjedh goske mïelem gaavna jïh ussjede ellies faagetjaalegi bïjre gïerve symbovlegïeline jïh dïejveseåtnojne .
Moeren stuhtje maam VP dæjpa lea njieljieskaavhtegen sisnie.
- Tseegkeme Saemien healsoepaarhkeste sæjhta aaj vihkeles årrodh juktie aktem ållesth saemien healsoefaalenassem bæjjese bigkedh , jïh tjuara tjåadtjoen ekonomeles mierieh jïh evtiedimmienuepieh utnedh .
Sæjroe 8 / 35
Naan krirrieh leah pryøveme jienebh meatan vaeltedh dennie minngemosth prosessesne: Oslove SG tjaatsestimmiereaktam vadta gaajhkhide krirrielihtsegidie dennie minngemosth nominasjovnetjåanghkosne .
20.00: Dåastome Altan jilleskuvlesne
Mijjieh libie tjirkestamme åarjelh-saemiej skuvle lea Staaten diedte mohte Snåasesne leah madtjeles orreme gosse skuvle tjielten åelesne .
Gåarede aaj learohkh jijtje lohkehtæjjan ektine bøøremidie tjaelieh gosse sjiehteles tijjem gaavneme , jih jijtje altese eejhtegidie bøørieh .
Ulmie lea faalaldahkem tjïrkedh maadthööhpehtimmie saemien gïelesne gaajhkide giej leah reakta dovne noerhte- , julev- , jïh åarjelsaemiengïelesne .
Innovasjovne , entreprenørskap jïh gaskenasjovnaliseringe Noerhte-Tröönderen jieliemisnie vuelege dïeneste jïh akte onne låhkoe orre tseegkemijstie .
Daelie raereste dåarjoem jåarhkedh 1,4 mill. kråvnine sektovrese , fïerhten jaepien ekonomijesoejkesjeboelhken .
Daenbiejjien öörnege lea nimhte dållejamkedïejesjen baenhtsesnejarjge (110) Finnmarkesne lea barkijh vaeptieöörnegistie saemiestieh mij soptsestallemen sïjse båata jis daarpesje .
Reeremefaamoe kultuvremojhtselaaken jïh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie
Old Price: NOK 40,00
Vaarrh amma varki datne bååstede jïh jiehtieh edtjh barre varki bååstede dejtie guedtedh för feerlege .
Dan lissinie meatan årroeh byjreskevaarjelimmieministere , evtiedimmieministere , ovmessie staatetjaelijh jïh politihken raerijh ovmessie departemeentijstie , Stoerredigkielihtsegh , embeetegoevtesh jïh jijtsen mieleste åårganisasjovni jïh sivijlesiebriedahki lihtsegh Nøørjeste .
Dïhte sjaangere , misse leavloem beaja daesnie , lea håaleme .
Doh vihkelommes råajvarimmieh 2009 leah:
Edtja orre tellefovneöörnegem sjïehtesjidh mij lea fylhkentjïelten IT-systemesne tseegkeme .
Darjoeh maaje aktem vuesiehtimmiem taavlesne destie maam learohkh soptsestieh jïh tjuvtjiedieh .
Daan nuelesne dåarjoe saemien bertemidie , heevehtimmie goevten 6. biejjeste jïh jeatjah saemien öörnedimmieh , teaterh , filmh , Sámi Grand Prix jïh råajvarimmieh maanide jïh noeride .
Dïhte smaave paehperh baakoejgujmie jïh jarkoestimmiejgujmie tjeeli , jïh mijjieh maanah tjoerimh viehkiehtidh dejtie aalfabeten öörnegisnie bïejedh .
Learohke jeatjah seammaplïeres lahtesigujmie vierteste , v.g. tjonne , lovhtje
 (Lissie 2) Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse jïjtsh raeriestimmiem fierhtenjaepien budsjedtese beaja .
Mijjieh sïjhtebe jienebh råajvarimmieh dåarjedidh gietskies bioenergijen sisnjelen 5 .
Ööhpehtimmielaaken § 6- 2 mietie , dle learohkh maadthskuveaalteren , mah aktene saemien dajvesne årroeh , reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne .
2. guktie åvtesne moeride nuhtjin ?
Primæreproduksjovne bårremh jïh beapmoeh
Gåatomemoenehtsasse lea dïedte dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem krïebpesjidh .
Gusnie dle årroejidie dellie aaj låavth-gåetiem hov laedtien gåetsne gusnie årrojidh ?
Dej leah vaenie daeverh våarhkojne daelie , jïh museumh eah sjiehteles magasijnh jïh vuasahtallemesijjieh utnieh .
Jokkmokkeste vUaJa
Gosse buerie gïelemaahtoeh , jienebh nuepieh åtna gosse barkedh jïh lohkedh .
gaajhkeSh maanah premi-em fihkin
Akte joekoen vihkeles laavenjasse meedijidie lea veelelaakan vuartasjidh dejtie mah faamoem utnieh mijjen siebriedahkesne .
Åarjelsaemien 2 .
Muvhtine sårkoe domtoe löövles oktegimsie guedtedh .
Gaavnehth maam dah ussjedieh 16‐jaepien tjaatsestimmiereaktan bïjre .
Jis saemiej etnisiteete aaj gårrehtalla persovnenommerasse, dellie systematihkeles healsoedaata jïh bijjieguvvieh healsoen bijjelen maehtieh hijven kvaliteetine aaj saemien årroejidie tseegkesovvedh.
Daelie maehtebe ovmessie dåehkieh gietjiejgujmie ektiedidh jïh vuejnedh guktie dej ektievoete.
Åarjelh-saemieh Karasjokesne
Learohkh ussjedellieh mij lea aevhkie lïeredh .
Goerehtimmien aajkoe lea goerehtalledh mah faktovrh saemien siebriedahkine mah tsevtsieh man åvteste gååvnese jïh man åvteste vædtsoesvoete dorjesåvva lïhke fuelhkine , jïh guktie maahta bööremeslaakan sjïehteladtedh saemien årroejidie juktie vueptiestidh jïh råajvarimmieh utnedh mah heerredieh jïh viehkiehtieh .
Råajvarimmie 35 Jealajimmie saemien gïeleste marhkesaemien dajvine Åarjel-Tromsesne jïh Noerhte Nordlaantesne ...
" Manne leam eatnemen tjoevkese " , Jeesuse jeahta
Læjsan åenehks røøpses laejkie .
Datne maahtah ekonomijeles dåarjoem dej åvteste:
Gosse studenth bæjjese veelti Kriminaalehoksen ööhpehtimmiejarngese tjaktjen 2012 , dellie lij 19 ohtsijh mah saemiestin .
Jåartaburrien sisnjelen gaskemedtien aaltere lij vueliehkåbpoe -dajvesne goh dejnie göökte jeatjah geografeles dajvine.
Destie maehtebe nænnoestidh daah aerpiegïelen soptsestæjjah leah representatijve daan goerehtæmman.
Jalhts åarjelsaemien lea faage gusnie vaenie studeenth dellie aejkiej tjïrrh jeenjh institusjovnh mah ovmessie-laakan lin meatan åarjelsaemien jïllebe øøhpehtæmman .
Mijjen Elsa Laula (Cecilia Persson) krirreste båata .
Gøøkte tjeehpes vaanhtsh .
Voenges reereme vaarjelimmiedajvijste tseegkesovvi 2010 .
Tjuara tabellem vealan lohkedh juktie progresjovnem dej ovmessie daltesi gaskem lohkedh , jïh tseagkan juktie learohken tjåenghkies maahtoem gaavnedh .
GUNN HELEN TRØNNES FØRSKOLELÆRER / SPES PED 100% FAST
Dagke dah gierkieh tjuerieh voestegh våajodh eannan våajehtsgierkine sjidtieh.Daelie dan
Voestes sïlle akten hijven argumentasjovnen vööste lea daajroe , Sagka Marie Danielsen buerkeste , SUPUn åvtehke .
Hijven ekonomijestuvreme lea dïhte våarome orreme ihke fylhkendigkie lea buektiehtamme stoerre råajvarimmieh skuvline jïh geajnojne tjïrrehtidh .
Privatisth edtjieh aktem tjaaleldh eksamenem nöörjen gïelesne vaeltedh .
pollisen laavenjasside modtedidh åejvielaavenjasside
EN .
Åtnoe byjngetje tjiehpeles jïh teknihkeles barkijijstie daamtaj ryöknesåvva goh akte aevhkie teaterijstie.
Lohkemem båeries testamenteste goltelibie ...
aerviedamme RNB .
Gosse daam vaajesem govlem , muerie vaajmose båata .
Jonnan illedahkh eah maamkh soptsesth man hijven tjiehpiesvoeth dïhte åtna ryöknedimmesne , jïh ij gåaredh dejtie nuhtjedh juktie bïevnesh bååstede vedtedh dan vijriesåbpoe barkoen bïjre .
Jïh aehtjebe åtna luste deahpadimmiem jïh garmeres sjædta juktie nuerebe boelvesne aaj vååjnoe båatsoealmetjen meanoeh .
Manne sïjhtem joekoen dam vyörtegsvoetebarkoem jååhkesjidh maam tjirkijh mijjen jïjtsh unnebelåhkojste darjoeh .
Dotkeme jïh evtiedimmie leah dovne sïeltine jïh fïereguhtene dotkemeinstitusjovnesne .
Kruana Rööpses Plaave Provne
Learohkh tjoeverieh meatan .
Soptsestimmem sjïehteladta learohki maahtoen mietie .
Jis grammatiske galka sjïdtedh dle morfologiske kasush aaj daerpies.
Jielemeevtiedimmie Noerhte-Trööndelagesne
Vaarjelimmie jïh guhkiebasse evtiedimmie saemien kultuvreaerpeste tjuara bæjjese lokngesovvedh akten nasjonaale jïh gaskenasjonaale reeremedaltesasse
60 saemien sijjienommh jïh skilth saemiengïelesne ...
4) Vaarjelimmiedajveståvroe Nordkvaløy - Rebbenesøy eatnemevaarjelimmiedajvese
Tjïrrehtimmie jïh råajvarimmiej dijpemh gïetedimssoejkesjinie buerkiestamme galka jaapetjen budsjetteuvtelasside sjïehtedidh jïh guktie stoerredigkie dejtie gïetede .
Beetsuvemaaksoe 0,75 mill. kråvnah .
taalh nuhtjedh juktie åasah , veahkah jïh stoeredahkh jiehtedh
Gosse daajroem åtna guktie maahta eatnemem lohkedh , dle akte histovrijegærja rïhpelge mejnie gaajhkesh dovnesh maehtieh åahpenidh .
Jåarhkelïerehtæmman noerhtesaemien gïelesne tjuara ovrehte 25 lohkehtæjjah ööhpehtidh dej minngebi 20 jaepiej juktie daan beajjetje lohkehtæjjataalem tjåadtjoehtidh.
Våaroeminie riektes laajkoeh 2011 minngiegietjesne , jïh dah raeriestamme skåårvemh ekonomijesoejkesjeboelhken , dle daam reente- jïh åesiemaaksoeaerviedimmiem dorjeme ekonomijesoejkesjeboelhken 2012-15 (deflateradamme):
Fylhkenraerie sæjhta aaj jïjtjevyljehkevoetem nænnoestehtedh jïh dåarjoem Noerhte-Trööndelagen Idrettskretsese lissiehtidh , dan åvteste dïhte lea dïhte stööremes jïjtjevyljehkesiebrie mij lea noeri jïh maanaj vööste stuvreme .
Gellien aejkien gieriesvoeten bïjre soptsesti jïh guktie sinsitniem iehtsedh .
Saemiedigkien åejvieulmie saemien gïelebarkojne lea jienebh gïeleutnijh jïh vielie åtnoe saemien gïeleste .
Dan minngemes tïjjen dle Arktisk raerie - lissine dearjoem jïh klijmajarkelimmieh gïetedidh - voerkesvoetem jarkelamme guktie siebriedahke maahta jïjtjemse jarkelimmide sjïehtesjdih mah heannede .
- Gellie dåarjoeohtsemh leah båateme daan boelhken , jïh abpe 261 ohtsemh leah dåarjoem åådtjeme .
saemien journalist-øøhpehtimmiem Saemien jïlleskuvlesne bachelor-daltesasse vijriemdidh , jïh nuepide goerehtidh jeatjah aalkoealmetji institusjovni gujmie vyøkesadtedh , master-øøhpehtimmiem meedijesne jïh journalistigkesne åadtjodh
Aejlies , jielije , læjnoes , biejjeste beajjan soelkede mijjem .
Dan mænngan laejpie gaervies .
Daate dåehkie naa onne, barre vïjhte veerbh.
 (134) a. Jijnjesh många hov
PS: Dutnjien mij mubpene raajrosne klaassesne tjahkesje jïh tjabreminie eensilaakan lohkedh: datne dïhte mij rappe- naestine sjædta .
Dïhte ektievoeth ryöknoe , dåehkine beaja , juaka jïh taalh jïh veahkah tjåanghkan beaja .
Jis daate hijven evtiedimmie edtja jåerhkedh dle daerpies ulmiestuvreldh barkojne .
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Youth For Understanding (YFU) nuepiem noeride vadta giesien , seemesteren jallh jaepien gåassoehtæjja-fuelhkine ektine jeatja kultuvresne årrodh .
- Miehtjiesdajveståvroeh jeenjemes 7 lihtsegh utnieh , nammoedahteme Saemiedigkeste , båatsoste jïh Fylhkendigkeste
Vueptesth jis datne persovnesteemmem kandidaatide vadtah jeatjah krirrijste / dåehkijste , dle akte bielie dov steemmeste dan jeatjah krærran / dåahkan sertiesåvva .
Jis datne sïjhh bïevnesh sjïere ieri bïjre Leeneståvroem bïeljelh .
orkideje lea dïhte støøremes jïh hïervehkommes dejstie aarhtijste .
Akute-p-pillere lea tabledte mij nïejth maehtieh vaeltedh guktie eah baavijahtjh .
Hoksedh saemien dotkeme jïh jollebe
Nåhtedh goh sjïehtesjimmie , dïhte mij learohkedåahkan sjeahta
Dïhte edtja personuppgiftslagen mietie paehperisnie darjodh , jïh ih maehtieh dam e-påastine seedtedh .
Learohkh Saemien skuvlesne , 1957/58
Gaavnh aktem " baahkes " aamhtesem .
Hearra Hearrine årrodh dellie almetjh viehkiehtidh sijjen jieliemisnie Jupmelem vueptsiestidh , almetjidie jaahkose eevtjedh .
saemien tjerkebe lea dajvine gusnie lea ovtsööpkeme kontinuitetem orreme saemiengïeline ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegïeline .
Wolde , Gunilla: Tåamma dåakteren gåajkoe vaadtsa , Jårgalæddji Å. s , 1985
Irhkeme aaj gosse ij åadtjoeh meatan årrodh juktie ij gåårvedh guktie jeatjah tuhtjieh edtja gåårvedidh , jallh lea sjïere guelmie .
Såemies laavenjassh maehtieh årrodh plussine jïh mijnusinie ryöknedh , bokstaavh damtijidh jallh lohkedh jïh baakoeh guarkedh .
Meedija aamhtesh biejjieøørnegasse biejieh- dah leah meatan tsevtsiedeminie mah aamhtesh datne tuhtjh vihkeles , jïh mejnie aamhtesinie dah politihkerh tjuerieh iedtjem utnedh .
Moenehtse vuesehte Reerenassen noerhtedajvestrategijese jaepeste 2009 , kapihtele 7 , råajvarimmiej bïjre aalkoealmetjidie , jïh birrie reerenassem skodtedh daejrie råajvarimmide tjïrrehtidh .
Mijjen noerhtetröönderen noerh edtjieh tuhtjedh skuvle akte jearsoes sijjie sjïdtedidh , haalvedh jïh lïeredh , jïh eadtjohkelaakan meatan årrodh båetijen aejkien sïelth jïh dorjesh sjugniedidh Noerhte-Trööndelagesne .
Suerkieh UMO:sne:
' este ruffien .
Byjjenimmien sjïekenisnie dle uvtemes dejtie haestemidie ussjede mah leah dan 13 jïh maehtieh øøhpehtimmien tsiehkieh jïh illedahkh tsevtsedh .
Learohkh haarjanimmiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh gosse almetjigujmie soptsestieh båatsosne .
Garrah sloeptje jïh tjiehkie avtelde .
Byjhkesjimmietjaalegh reformatjovnetijjese vïhnesjimmien baalkam vuesehte guktie jaahkoem vaestiedassine buerkiestin dan tïjjen gyhtjelasside .
Båetije biejjide sæjhta lihtseginie jillemes daltesisnie FIFA-n jih UEFA-n öörnegisnie sjïdtedh .
Juktie reeremen skåltoe tjuara tjaatsegh spååredh maahtah naan tjaalegh sosialen medijisnie diariesne tjaeledh .
Mijjen kultuvre-jih maahtoepolitihken tjirrh sijhtebe fiere-guhtem jearsoe-laakan darjodh jijtse identiteetese .
Åehpiedehteme almetjijstie
Jis vuesiehtimmien gaavhtan eeke lea gïele, dellie gaajhkh gïelh leah aerpiegïelh jis dah maanabaeleste vejtiestamme jïh båetijen boelvese jåhteme.
Fotosynteese: lasth karbondioksyjdem (CO .
Mijjieh gujht eensi lutnjemem daarpesjibie saemien learoevierhtieh darjodh , jïh daelie vïenhtebe reerenasse mijjen åssjalommesh goltele jïh Saemiendigkien mierieh tjirkie juktie learoevierhtieråajvarimmiem dåeriedidh , mubpie presideente Laila Susanne Vars minngemes jeahta .
Mïrrestalleme hokse
V. b.) Luspie / SaU Lusspie / Storuman (Storu .
Giesege dah saervieh ånnetji jeatjhlaakan öörneme; saavremetjåangkojne , gaahtjeminie jallh Cup-ine .
jeereldihkie jïh veelelaakan soptsestidh galkije jïh ektiedimmine , sjïehtedamme åssjelasse jïh tseahkan
Dov leah gyhtjelassh sjeavohthvoeten jïh sekretessen bïjre , bïeljelh Patientnämnden i Jämtlands län / Skïemtjijemoenehtse Jïemhten leenesne telefovne 063-14 75 60 , 063-14 75 58 jallh 063-14 75 46. datne maahtah aaj e-påastem seedtedh patientnamnd@jll.se gåajkoe .
Dam mööleme viehkine tjïjhtje indikatovrijste goh skuvlepoengh maadthskuvleste, tjïrrhstraejmie, karakteerh jnv.
Raeriestamme jåa1 lissiehtidh 50 sijjiejgujmie , daate dannasinie jienebh maadthskuvlem orrijieh (v. goerine learohkelåhkoeevtiedimmien nuelesne kapihtelisnie 1.1.2.2 .
Dah learohkh byöroeh adjektijvh nåhtadidh juktie buerkiestidh maam dah tuhtjieh saernien bïjre , amma vielie tjaeledh enn hijven / nåake .
Lissine lea 19 millijovnh kråvnah laahpehtamme geajnoefoentese jïh 15 millijovnh kråvnah mah edtjieh dam lissiehtimmiem reentine jïh laajkojne maeksedh .
idtji dïhte gåeredh , mohte irskegïelen sijjie ööhpehtimmiesystemisnie lea daen biejjien jeenjh gieh maehtieh irskegïelem soptsestidh .
Dah krirrieh tjuerieh sijjen veel je melæstoeh veeljemeståvrose deelledh minngemes biejjien njoktjen 31 .
Boehtele lea mijjen mubpiengïelen grammatihke.
Mijjieh luhpiem vadtebe ovmessie darjomidie juvrigujmie .
digitale viehkievierhtieh utnedh gosse galka jïjtsh teeksth jïh vuesiehtimmieh öörnedh jïh vöörhkedh
" Vuarjasjimmiegoere åehpiedehtemasse " Vuarjasjimmiegoere tjaaleldh barkoe
GIERIES GAAJHKESH DOVNESH !
ISBN 82-02-19672-8
Staaten healsoevaaksjome aktine bïhkedæjjine barkeminie , maam fylhkenålmah edtjieh nuhtjedh gosse vaaksjomem tjïrrehte .
Damtijidh jïh buerkiestidh 1. njieptjesne lea buerkiestamme goh " Damtije vihties tsiehkieh mejtie maahta ryöknedimmesne loetedh , jïh gyhtjelassh dejtie dorje " .
gïehtjedidh guktie datne
 (minsterettigheter).
Daate nuepieh vadteme dam kristeles jaahkoeøøhpehtimmiem vijriesåbpoe evtiedidh aktene saemien ektiedimmesne .
' en sæjjasadtjebarkijebyrå ' en bïhkedassijste EØS-latjkosne , dle reerenasse gellie råajvarimmieh raeriestamme juktie gorredidh direktijven seammagïetedimmieprinsihpe rïektesisnie fulkesåvva .
mielem utnieh fiereguhtene haeresne .
Busse , tååge 2:n klaassesne jallh jïjtje bïjle ryöknoeh goh liehtemes feelemevuekieh .
låhkoej nuepieh utnedh jïh öövtiedidh sijjen kultuvrh svöörjesne , edtjieh freemjedh sjïdtedh ,
åh Gahtjim ramla:3sPRT jïh och dellie då laarhkenim.
Maanah , noereh jïh geerve almetjh arenah daarpesjieh gusnie gïele govloe , jïh utnesåvva , dïhte joekoen vihkeles dajvine gåessie gïele hiejjies tsiehkesne orreme .
dan så bårrede utspritt veasoeminie, bo:GER gellieh många våhkoeh vecka:PL eannan innan buektiehtibie klara av:1p tjåanghkanidh.
Jis im dam dorjeme dle im vïenhth daate gåaradamme .
Aalkoealmetji reakta meatan årrodh jïh staaten dïedte konsultasjovnh tjïrrehtidh leah vihkeles maadthprinsihph ILO-169'sne , jïh aaj meatan jieniebinie artihkelinie konvensjovnesne .
Dihte lea dovne jeatjah njuvviemöölije jih termostaatestuvreme beajasovveme jih barkijh leah ööhpehtimmiem tjïrrehtamme .
starnedimmien saemien baakoebarkoem dåarjodh
Jeanatjommes dejstie vierhtijste faageøøhpehtæmman , bijjelen 90% sïeltide jåhta goh lïerehtimmiedåarjoe jallh faagepryøvenassen sjïekenisnie .
Bovresne minnedh
Vuesiehtimmieh øøhpehtimmesoejkesjidie
Maanajgïerth jïh maadthööhpehtimmie
Lïerh: Eatneme
Dej baeliej goh daaroeh eelkin jaevride dulviehtidh el-njuvvien åvteste , dellie saemieh jïjnjh gåatomelaanth gaerviehtin .
ÖÖRNEDIMMIE: VOESTES TJÅANGHKOE KRÅANGKEN JÅAS: LOHKEHTÆJJAH JÅARHKESKUVLINE ÅARJELSAEMIEN DAJVESNE
Ij goh maehtieh bovtsh raerhkedh jallh miesieh mïerhkesjidh jis ij åvtelen nubpiem båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem dan bïjre bieljelh .
Smaavemaanafuelhkese Snåasen tjïelte akte buerie sijjie baajedidh maanide byjjenidh .
Guktie derhvie-gåetiem tseegkedh
speejjeldimmiem , jårredimmien jïh parallellesertemem buerkiestidh jïh tjïrrehtidh
Gåabph lie vöölki dle daen mijjien dajvese ?
Soejkesjetjaatsege tjåanghkan beaja dejtie göökte soejkesjidie mah leah bijjielisnie neebneme , jïh ij aktem jeatjah prijoriteetem darjoeh skåårvemeprosjektijste jïh råajvarimmijste .
akte kaarre lij ikth jïengesne håagkoeminie .
Dïhte dan åvteste dah viesjies learohkh daamtaj maehtieh sæjloesåbpoe sjïdtedh goh dah veaksehke learohkh .
Ussjede aktem jïjtse leejjemegåetiem tseegkedh Byjngetje Nåamesjevuemien Jåarhkeskuvlen daerpiesvoeten åvteste dajvesne (medtie 225 m2) digkieluvseme leejjemereaktine disse + prådtjoesijjie vïnhtsese .
Soptsesth mij lea vihkele ussjedidh .
1.3.5 Skåårvemh
Fylhkestjielth jih Saemiedigkie sijhtieh dåarjodh jih raeriestidh tjielth åarjelh-saemiej dajvine gusnie båatsoe-jieleme guktie nuepie bøøremes dajve-gorredimmiem saemide buektiehtidh .
Sïjhtem vielie daan bïjre digkiedidh dennie boelhkesne 5.1.4.
Aaj Sveerjesne jïh Såevmesne saemien bibliografijh dorjesuvvieh .
Sijti Jarnge - Aarborte .
Gosse learohkh maehtieh baakoeh lïhtsine låapoestalledh , dah edtjieh lïhtside låapoestalledh jïh ryøknedh seamma aejkien .
Dellie gïelejarngh jïh lierehtimmieinstitusjovnh aaj daarpesjieh vielie laavenjostedh .
0930 Nyvikmoen .
Bovtsen-bearkoem byöpmedin jïh baakoeh åarjelsaemien gïelesne jurjiehtimmien bïjre lïerin .
Learohkh mah leah skïemtjine pryövebiejjien , jallh jeatjah gaatoem utnieh , edtjieh nuepiem åadtjodh pryövem vaeltedh akten jeatjah biejjien .
byjjenimmiebyjrese .
Tjuara daam åvtelhbodti bieljelidh tjïelteståvroen reeremasse .
Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie (NSR .
Viertesth jeatjah klaassigujmie skuvlesne jïh stoerredigkieveeljemen illedahkine gosse dah illedahkh båateme
6.3 Iktedimmiemaalle 3: Åarjelsaemien lohkehtæjjaviermie
Ööhpehtimmielaaken § 6-3 leah nænnoestimmieh saemienjåerhkeööhpehtimmien bïjre .
Amery , Heather & Cartwright , Stephen: Voestes 100 baakoeh , Saemien øøhpehtimmieraerie
Ij leah annje latjkeme gåessie .
Presens lea aelhkebe haalvedh hammoste preteritum.
Aajhterh vaarjelamme gåetijste reaktam utnieh raeriem åadtjodh råajvarimmien jïh gorredimmien bïjre , guktie edtja ohtsemh darjodh jïh aamhtesegïetedimmien bïjre .
Dan åvteste sæjhta nuhteligs årrodh aktine enn lïhkebe laavenjostojne Saemiedigkien, staaten jïh fylhkentjïelti gaskem dej råållesne goh siebriedahke- jïh jielemeevtiedæjjah.
Våhkoen programme hov tjïelkelaakan vuesehte nænnoes politihkeles vuekieh jïh teemah lin vuesiehtamme scenesne, musihken, guvviej jïh filmen tjïrrh (Saemien vïrre, Amanda Kernellen baaktoe).
Ektiedimmie RES ' en jïh jeatjah soejkesji gaskem ...
Faagen aajkoe
seammaseents sïevede faageldh analysetjïerte dej gööktij minngemes jaepiej ellies tjåanghkan learohkelåhkoe saemiengïeline unnede - 3055:ste skuvlejaepien 2005-2006 2542:se skuvlejaepien 2007-2008 .
Dihte mij daennie tj jallh pråavhkoem eatnamistie mij tjaalegisnie 3 amoe
Gaajhkh dongkemh Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelten darjojste edtjieh aktem vierhtienommerem jïh nommem utnedh .
Faageskuvle evtede jïh faalehte minngie-jïh jåarhkeööhpehtimmiem mij lea barkoen vööste stuvreme , almetjidie mah faage- / svenneprieviem jallh seammaligke utnieh goh sov maadthööhpehtimmie .
Dah vihkeles jis galka frash jïh raajesh guarkedh.
Ij satne sïjhth naan nyjsenäjja utni , därför att sov gammah maanah bijjene vaeresne .
Åarjene: Daehtie loekteste tjaetsiegohkedahkem Jitnemenjaavran jïh vyjrehkåbpoe dan mïerhkese gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa .
Reente jïh laajkoeåesieh lissiehtieh .
mejnie tjuerpies laakan vøøjetjimh .
vihkeles jïjtsevoeth buerkiestidh gaassine , væskine , garre aamhtine jïh fasesertiestimmine viehkine partihkelemaalleste
Dah nommh soptseste guktie dihte eatneme lea .
Fylhkenraerie lea aamhtesem gïetedamme tjåanghkosne 25.06.2013 aamhtese 131/13
Edtja råajvarimmiem virjiedidh guktie jienebh julevsaemien learohkh nöörjen bieleste maehtieh meatan årrodh .
NAAN giLLe BoeLviJ MieTie LeA TJUeTieh gïeLh gAARvAMMe .
Lohkehtæjja maahta såemies mierieh veeljedh guktie læstoe sjeahta aalkoetjaelijasse .
1.3 Åejvieulmie jïh bielieulmieh
Unnebelåhkoe unnebelåhkosne
Biejjesne dovne itjmie jïh luste .
Jïnjh vertedh
Tjaelieh aktem lohkijeprie viem akten plaaran
Jis dagkerh raerieh gååvnesieh guktie gåarede aktem dagkeres sentralem tseegkedh , dellie ussjede abpe aarkebiejjievaaroesuerkie edtja dan bïjre laavenjostedh .
2.2.1.
Biessie Såekienlïedtjen bïjre lea biessie .
Daennie kapihtelisnie leam njieljie sjïere diagnostihkh moeneme, mah maehtieh ovagkusatijve joekehtidh overgatijvi muhteste.
Boelhkesne 5.2.1 sïejhme illedahkh åehpiedahtam jïh boelhkesne 5.2.2. illedahkh raajesijstie åehpiedahtam.
Duekie
Lohkehtæjjah gyhtjelassh tjaalegistie gihtjie , jïh learohkh vaestiedieh .
Daalhkesh mah dåaktere , skïemtjesåjhtere jallh jeatjah barkijh hoksesne lea olkese tjaaleme gååvnese bijjiemaaksoevaarjelimmie maam bijjemes 2 200 kråvnah fïerhten luhkiegöökteaskeboelhkem maaksa .
b. 2012 Terje Sørvik fylhkenraerie regijovnale evtiedæmman jïh kultuvrese
barkedh abpe taalesuerkesne 0-100 , jïh ij ajve taalesuerkesne -10; daate lea vihkeles juktie guarkedh guktie posisjovnesysteeme lea bæjjese bigkeme aktigujmie jïh luhkiejgujmie
Dåarjoe kredijteluhpiehtimmiesiebride jih kooperatijven darjomasse edtja olkese bigkedh .
2012 raajan , jïh budsjedteradamme laajkoeh jaepiej 2012-15 , dle fylhkentjïelte daam löönemelaajkoem åådtje ekonomijesoejkesjeboelhken (ij NTE .
Earoe dutnjien gie Jeesus Kristusen jieliemisnie , jaemiedisnie jïh tjuedtjielimmesne gieriesvoeten gïengielommes tjeakoesvoetem vuesehth .
/ Anne Jannok Eira / Anne Marit G. Eira 2008:
Nov galka gïehtjedidh mejtie lea åajvoeh konsekvensegoerehtimmiem tjïrredidh petrolijumeråajvarimmi muhteste Nordlaante II jïh VII jïh Tromsa II dajvine , juktie galka reeremesoejkesjem revideredh 2010 .
Faageskuvle edtja aktem gaavnoes maadthööhpehtimmiem lissiehtidh .
Dïedte saemien gïelh gorredidh
/ Buerie båeteme !
Luste gosse almetjh guhkede båetieh .
Men tabelleste 4.14 maehtebe vuartasjidh ihke dïhte G2-lïerije mij bööremes vaestiedamme 94% buektiehti.
Tjaalege lea saemien maajhööhpehtimmiem gïehtjedamme aktene perspektijvesne luhkie jaepiej tjirrh.
Stuvreme lea vihkeles skuvlen sisvegen jïh skuvlen illedahki gaavhtan .
Goere 8 vuesehte mij gïelide vaestiedæjjah goerehtimmiedåehkesne nuhtjin eannan skuvlesne eelkin.
Aktivihtedåarjoe (max 3 askh) - daltesisnie A-kassine
Gïelejarngh sijhtieh aaj maehtedh vielie leavloem bïejedh aerpievuekien daajroem tjöönghkedh mah annje dajvesne gååvnese .
Dah orre laavenjassh mejtie reeremereformen tjïrrh åådtjeme stoerre krievemh biejieh ektiebarkose jeatjah aktöörigujmie , ij goh unnemes tjïeltigujmie .
Dah dåehkieh gaskemedtien 67% dehtie subjeekte-verbaale kongruenseste buektiehtamme.
Gosse saemielaaken gïelenjoelkedasside nænnoesti jaepien 1990 , dellie govhte noerhtesaemien tjïelth lin meatan .
dïhte reakasovvi
Saemien - akten seammavyörtegs skuvlen vööste ?
Dåarjoe seminaarese Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre
Dan gaavhtan vierhtieh gååvnesieh provsjektide mah maehtieh julev- jïh åarjelsamien gïelebyjreskidie tjïrkedh .
Vihkeles tjaatsegh Ovmessie tjaatsegh leah dorjesovveme ovmessie aalkoealmetjeforine goh akte bielie ryöjredimmesne veartenekonferansese 2014 .
Aerpievuekien daajroe
Lissine dejtie mah leah ööhpehtimmiem vaalteme Saemien jïlleskuvlesne jïh UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteetesne saemien lohkehtæjjaööhpehtimmine dej minngemes jaepiej, kandidaath lin maahteme lohkehtæjjaööhpehtimmiem tjïrrehtamme jeatjah learoesijjine seammalaakan goh aarebi buerkiestamme.
Saba , Isak (1906): Saemiej laavlome (1 s) 
Mænngan Snåase jïh Loabát (Lavangen) meatan sjïdteme reeremedajvesne , jïh Raavrevijhke meatan sjædta 1.1.2013 .
Geerve almetji orre åasa 100 kr , voeresi orre åasa 50 kråvnah , noerh nuelelen 18 jaepieh , namhtah .
Njoelkedasse galka åarjelsaemiengïelese jarkoestidh .
Angell , E , Varsi Balto , A. M. , Josefsen , E , og Pedersen , P , og Nygaard , V (2012): Kartlegging av samisk perspektiv i kommunesektoren .
Daate goh våarome åtnasåvva dejtie bïevnesidie bååstede learoehkidie .
Akte barkoe aktine klijmatjïelkestimmine NTFT ' ese lea aalkeme gusnie maahta vihtiestidh doh vueliedimmieh klijmaluejhtemisnie mij lea akte fåantoe dejstie fylhkentjielten darjomijstie .
2 601 000 Kontovresijjie
Muotka seamma tïjjen vaarohte ij laejhtehks årrodh akten dejstie mearhketjijstie reektehtsisnie , mij leah stoeredahken bïjre fealadasseråajvarimmine .
Vihtiestimmie lissiepremije lea maakseme
Mijjen frijje baalhkah aerviedamme RNB .
Akte demonstrasjovne mij vaenie voerkelimmiem meedijijstie åådtje , ij dan soe stoerre aarvoem åadtjoeh goh akte demonstrasjovne mij jïjnjem voerkelimmiem åådtje .
Guktie teekstem gåvvan bïejedh ?
POLITIHKERH SINSITNESTE JEAROHKS Stoerredigkiepolitihkerh jïh preesse leah jearohks sinsitneste .
Lukas murredeminie gosse bïgkedeminie .
Akten boelhken aaj kuvsjem utnim geerve almetjidie iehkedi .
Jaepien 2010 dle Noerhte-Trööndelage laanten gaskemedtesne .
Gorredimmie arktiske kreekijste jïh sjædtojste (CAFF) 
unnebelåhkoegïeli bïjre (SFS .
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dan gaavhtan vierhtidh råajvarimmide pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh .
Dåarjegh mah edtjieh aajnealmetji nuepieh
Jeatjah tipsh jïh raerieh
Idtjigan åarjelsaemien lohkehtimmiem skuvlesne utnieh faagine.
åarjelsaemien dajvesne , Luvlieluspie jïh Dearna .
Luvliesaemien / skoltesaemien jïh pijtesaemien leah klassifiseradamme goh nåhkehtamme Nöörjesne .
Dah sïejhmemes suerkieh leah vuarjasjimmie sjïerepedagogeles viehkeste maanide skuvleaalteren nuelesne , jïh sjïereööhpehtimmie learoehkidie .
Gatas Parlament veanhta daamtaj daerpies " olkese gaatose " vaedtsedh juktie gæmhpodh dan åvteste misse jaahka .
Dam eelkin bigkedh jaepien 1984 , jih rihpesovvi suehpeden 1987 .
Stockholmn lïenesne
Naemhtie akte våarome bïejesåvva akten lïerehtæmman mij abpe jieledem ryöhkoe .
saemiedigkie lea joe tjuevtjedamme ij gaajhkene lehkesne maehtieh NRK 3:em vuartasjidh .
lea tjïelke jïh veele dorjesovveme , maereles jïh gellielaaketje baakoeveahkine
Resurgence Magazine (issue Sept / Oct 2008).
Haspelmath jeahta dovne jeatjijste daejtie veerbide eah provhkh molsedidh: work jïh cut, åarjelsaemien barkedh jïh tjoehpedh.
åveste dah jeenjemes tjïelth Noerhte-Trööndelagesne dam öörnegem bååstede åådtjeme , dle ij leah dan jïjnjh beetnegh mijjen fylhkese (880.000 kr jaepien 2012).
Byjngetje Nåamesjevuemien faageskuvle
' esne jïh Europesne lij maahteme gaajhkide dejtie mah bårrestohteminie veartenisnie biepmehtidh , 3-7 aejkieh .
3. bielie 26 bielijste
Kaanne aavode jïh åajaldahta maam daelie gïerve , mohte tïjjen mietie dam aerkies jïh jeatjah gïerve domtesh lyövlehkåbpoe sjidtieh .
Dan gïjre-biejjien
Maehtedh lohkedh: Learohkh ovmessie lohkemestrategijh nåhtadieh gosse faagetjaalegh jïh tjiehpieslidterære tjaalegh luhkieh , juktie hijven daajroem åadtjodh dej sisvegi bïjre .
Jis nuerebe 23 jaepieh ij cellepryövenasside gohtjesuvvieh .
Diedtieh " Glemt brukernavn og passord "
Lïeneståvroen lea regionalen dïedte göölemejielemem evtiedidh .
Álldarpensjåvnåv galga bessat válldet goassa sidá gaskal 62 ja 75 jage álmmukoaje prinsihpaj milta .
lohkedh jïh joekehtehtedh naan lidteraturh jïh teeksth , heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsa mah leah 1965-1995 gaskem tjaalasovveme jïh dïejveldidh guktie dan tïjjen sïebredahke jïh kultuvre maahta teekstine vååjnedh
Krïevenassh læstojde
Ööhpehtimmie dijakonese gellie boelhkine jåhta , dovne Svïenske gærhkoen maadthkuvsje , golmen asken lïerehtimmie bïhkedæjjine ektine jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi , gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine .
Skïemtjijemaaksoem maahtah veeljedh kåarhtine jallh fakturine maeksedh .
Kultuvre 30% Innovasjovne 40%
Manne daam neebneme nasjonaale perspektijvem jïh dïedtem ohtselem, joekoen dej saemien teateri muhteste.
jïjtse daajroeh jïh dååjrehtimmieh nuhtjedh juktie sisvegem guarkedh jïh lahtestidh dejnie tjaaleginie mejtie lohkeme
Vielie bïevnesh konferansen bïjre:
Maahta goerem aelhkebe darjodh maadthskuvlese goh jåarhkeskuvlese .
Daate jeenjemasth dan åvteste daah learohkh viesjies dïejvesegoerkesem utnieh .
raeriestidh magkeres viehkie / lïerehtimmiefaalenasse mij byöroe vadtasovvedh .
Saemiedigkiepresidente sæjhta saemien gïelh edtjieh åtnasovvedh , govlesovvedh , våajnoes årrodh jïh evtiesovvedh , jïh ihke sjïehteladta ihke gaajhkesh mah sijhtieh edtjieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh .
Dihte aaj raerieh vadteme nøørjen jih sveerjen båatsoegåatome-digkiedimmide .
Dah reektieh guktie gåaradi .
Skiemtjegåetieh jïh voeresehokse tjuerieh buerebe sjïdtedh .
Tjïjhtjeluhkie prosenth dejstie ellen giefiesommes leah nyjsenæjjah .
Bååstide sveerjen otnegasse
- Saemiedigkie lea sov raeriestimmine joekehtsem tjuevtjiedamme dejnie gïeleldh jïh kultuvrelle reaktine saemien nyjsenæjjide reeremedajven sisnjelen , dovne Saemielaakesne jïh dennie aadtjen tseegkeme laakesne tjïelten healsoe-jïh sosijaledïenesji bïjre , saemiedigkieraerie Larsen tjïerteste .
Åarjelsaemien gïeledajve Nöörjesne saltvaereste noerhtelistie eengerdaalan hedmarkesne åarjese jïh desnie jïjnjh onne voenh .
Læremidddel for barnehage som er utviklet for å fremme språket og øke ordforrådet .
Ööhpehtimmielaaken § 4 A -1 tjåådtje geerve almetjh reaktam utnieh sjïehtedamme maadthskuvlelïerehtimmiem åadtjodh .
Orre stavradotkeme soptseste mijjieh daelie aelkebe akten boelhken sijse båetedh gusnie profesjonelle stavra fokusem åtna , bene aaj gusnie stuerebe fokusem åtna stuvremasse .
gïelejarngide mah edtjieh ålkoeotnjegasse darjomh
Gåalmede goerehtimmiedåehkie jis 18% båajhtode mïerhkesjamme.
Mij skuvleåejvien jïh tjïelten dïedte nasjonaale gïehtjedimmide ?
Boelhken 61,9 mill. kråvnah nuhtjesåvva dehtie seamma disposisjovnefoenteste .
Aahka Eli filmesne soptseste
Dah maehtieh aktem sjïere diedtem åadtjodh vearoldebievnesi åvteste , guvvieh darjodh daatide goerine jïh sööjledijagrammine jnv. .
ALMETJEHEALSOE ...
Edtja latjkoejgujmie vijriesåbpoe barkedh fïerhtenjaepien tjåanghkoejgujmie , dovne reeleles jïh politihkeles daltesisnie .
Maahtoe jïh skovle lea dellie mubpie vihkeles tsiehkiem daennie orre våaromisnie .
Faage lea stïeresne gelline vihkeles siebriedahkesuerkine , goh medisijne , ekonomije , teknologije , govlesadteme , energijereereme jïh bigkemisnie .
Guvvedh fylhkenvæhtam .
Blekingen lïenesne
Saemien nominaale jïh verbaale morfologije daerpies, jïh dle annje dah suffiksh baakojde fååtesieh.
ij maam akt maeksieh åtnoeartihkeli åvteste mejtie daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie buakta jïh jijtje medisinererem vååksje , vusiehtimmien gaavhtan heerrehkh förredïjnegemöölemasse
Lissine såemies sæjrojde naan gievride , seamma goh Raavrevijhkesne gaavneme , daejrebe daan biejjien ajve ovrehte 70 jeatjah gievrieh mah leah skåerrine vaarjelamme .
Akte orre skuvlebiejjie !
KÄLLA: ÖSTERSUNDS-POSTEN
Akte tjïelke vuekie guktie edtja årrodh jïh maam edtja jååhkesjidh jïh girmedh , jearsoesvoetem , leajhtadimmiem jïh murriedimmiem sjugniedieh .
Evtebe jaepien jaepiebievneme (mijjese voestes aejkien 2009) 
Daate aaj vihkeles vaestiedæjjaj gïele-evtiedæmman, juktie daejrebe inpute vihkele gïeleevtiedæmman jïh vihkeles gosse maanah/learohkh edtjieh gïelem lïeredh (Slabakova, 2016; White, 2003).
Mejtie naaken annje tuhtjieh geerve guarkedh man bïjre akte dejstie tjaalegijstie , jallh mah mielh våajnoes tjaalegisnie .
Saemiedigkieraerien akte sïejhme ulmie viehkiehtidh sjïehteladtedh ihke aalkoealmetjh jïjtje råajvarimmiegujmie nïerhkieh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan , jïjtsh dajvine jïh voenges siebriedahkine noerhtedajvine , juktie dam materijelle våaromem sov kultuvredarjoemidie gorredidh .
jïjtse tjaalegem evtiedidh åssjaldahkeste dorjesasse , jïh tjaalegen evtiedimmiem vuarjasjidh våaroemisnie responseste
Norut Alta aaj raereste gïelejarngh vielie våajnoes sjidtieh dej saemien byrjesi ålkoli .
Tjåadtjoehtæjja: Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente
Dah kuvsjh edtjieh viehkiehtidh guktie dah mah eah maehtieh saemiestidh , nuepiem åadtjoeh gïelem bååstede vaeltedh , jïh dah mah saemien maehtieh edtjieh åadtjodh lïeredh lohkedh tjaeledh saemien .
Mijjieh sïjhtebe aktem veele vuarjasjimmiem darjodh dejstie ovmessie raeriestimmijste mejtie moenehtse lea buakteme , kultuvreministere Thorhild Widvey jeahta .
Ålmaj irhkeme nyjsenæjjaj vööste galka orrijidh .
jïh ohtsedimmiej männgan juakeme sjädta dehtie
' esne
edtja skulla:3s biessieh näver:PL njilledh.
Maanaj jïh noeri saadthalmetje: Maanaj jïh noeri saadthalmetje sæjhta soejkesjeaamhtsine
Doh jeatjah laavenjostoeguejmieh jïjtsh byjjes bïhkedassh dïedten jïh faamoen bïjre utnieh , mah leah vihtiestamme laakine jïh stilleminie , mejtie hævvi tjuerieh krööhkedh .
Datne aktem barkoeööhpehtimmiem sïjhth
Dellie aaj maahta ektesne raeriestidh mij biejjide juvleme-gyrhkesjimmiem utnedh jïh fuelhkie åvtelh-bodti daejrieh hearram åadtjoeh maam sijhtieh .
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta tjaelijelearoe edtja skreejrehtidh tjaelijevoetem evtiedidh , jïh dam lidteræære maahtoem lutnjedh båetijen aejkien tjaeliejidie .
Teaterigujmie aktene vijriesåbpoe ektiedimmesne utnebe saemien teaterh Nöörjesne mah joekehtslaakan ihkuve beetnehdåarjoem utnieh Saemiedigkeste Nöörjesne.
Reaktah årromesæjjan - maadtoe jijtsefaamojde Gaajhkesh leah reakta årromesæjjan .
Orre tïjjen skuvle sæjhta akte sijjie årrodh juktie orresistie analyseradidh daejtie suerkide .
6.4.2.
Bueriedamme stuvremebïevnesh
stiftelse sæjhta pihtesaemien jarngem evtiedidh .
Gåessie pryövide darjodh ?
Analyse , faagegïele , jïjtje vuajnoeh
Dagkerh kuvsjh tjarke læssanin mænngan laake åålmehskuvlen bïjre nænnoestamme sjïdti 1860.
Dej hypotesen nomme gïelem nahtadieh.
Eatneme jïh kultuvrebyjrese
Lïeneståvroej gïetedimmiesoejkesjen våarome lea diskrimineringslagen jïh dïhte sïejhme buerkiestimmie dej almetji reaktaj bïjre .
Maehtedh goerehtimmieh darjodh ryökneminie jïh siebriedahkefaageles daatabaash nuhtjedh jïh laejhtehkslaakan taalide toelhkestidh leah vihkeles .
Sadjemjávrre luvlemes loektese , daehtie loekteste jaevrien dåaresth dam tjaetsiegohkedahkem jaavran Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet), vyjrehkåbpoe Slábávuodna:se (Sørfjorden).
Mijjen dïedte jïh mijjen maahtoe lea abpe sïebredahkesuerkiem .
 (Bratterud j. j. 2010).
Dïhte voestes maam tjoerebe darjodh lea dan åvteste daejtie aamhtesidie dan politihkeles aamhteselæstose bïejedh , raerielïhtsege Olsen jeahta .
GD lea goerehtimmiedåehkie, jïh RD referaansedåehkie.
Latjkoe vaasa 10 jaepieh .
Voestes aejkien gosse ektesne , dellie noerhtese Karasjohken gåajkoe vöölkigan .
Maahta ånnetji nåake damtedh
Lihkes bijre daltese gosse gärhkoetjåangkoeh eah leah meatan
Vijriesåbpoe barkedh goerehtallemepryövine lea vihkeles gaajhkide lohkehtæjjide daltesisnie .
Sïjhtem dan bïjre tjaeledh båetije boelhkesne.
Aervede avdrag slyøhpedh vïjhte jaepieh , jïh dan mænngan 15 jaepieh maaksoetijje .
Saemiedigkien åejvieulmie jïh Saemiedigkien gïelepolitihke juktie saemien gïelem evtiedidh , lea låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemien nåhtadieh .
Tjuara åejvieleavloem barkoste bïejedh dejtie bilateraale prosesside sjïere laantigujmie , dåehkiejgujmie lïhtsegestaatijste jïh PGA:ine jïh dan njieljie raeriestæjjajgujmie .
Maam leam boelhkesne 4.2.2.2 tjaaleme, stoere joekehtassh dej goerehtimmiedåehkiej gaskem mubpene lïerehtimmesne.
Dïhte lea råajvarimmieboelhkesne destie gïetedimssoejkesjistie lihkebe goerehtamme dïedtetsiehkiej åvteste j.g. ööhpehtimmiej- jïh starnesuerkine .
Saemiedigkien åålmegetjåanghkoe Plassjesne / Sametingets almannamøte på Røros
aatigujmie tjabredh .
- Daate hijvenlaakan vuesehte guktie saemien gïele jïh kultuvre maehtieh våajnoes dorjesovvedh aaj sovnedimmesne , Muotka jeahta .
Aaj jienebh dagkeres mojhtsh gååvnesin ennh mijjieh alkoelistie aerviedimh .
Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen lea joekoen geerjene ihke daate barkoe mij lea dorjesovveme juktie saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmine nïerhkedh, daelie vååjnoe goh illedahkh vadta.
Daen biejjien måanta .
Røros kommune innlemmes i forvaltningsområdet for samiske språk.
Soejhkesjimmiem Saemiedigkien båetijen strategijes barkojde árbediehtu:ine tjaalasovveme
Guvvie: Ina Beate Somby , Prestvannet skuvle
gojkoe maadtoen baalkah
buarestehtedh , gijhtedh jïh jïjtjemse saemien åehpiedehtedh
Barka maanaj jih noerigujmie mah 11 jaepien båeries jih båarasåbpoe .
Daelie ohtsemh vuarjasjamme sjidtieh kvaliteeten jïh voenges daerpiesvoeti mietie .
Vihkeles daajrojne
Håhkesjibie dïhte guvvie nænnoes , raasten bijjelen jïh gellienlaaketje saemien siebredahkeste , dov politigken syjhtedem aaj soptseste .
Vuesiehtimmesne (63a) gåetie teema, dïhte moerijste, biessijste jïh derhvijste bigkesåvva (jienebe daan veerben bïjre stuhtjesne 5.3.1).Vuesiehtimmesne (63b) dellie saemiensiebrie maam tseagkene.
Kultuvredarjomh dannasinie aktem vihkeles råållam utnieh dennie saemien siebriedahkesne , aaj veasomen gaavhtan .
Departemente barkoem stuvrie juktie salkehtidh jïh prosjekteradidh dejtie barkojde bigkemen bïjre Reerenassekvartalesne , daaresjimmien mænngan snjaltjen 22 .
Maahtoeulmide tjyølkehke dorje lïerehtimmieulmine , mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh .
orrejimmie rohkelasse
Dovne toelhkestimmesne jïh analysesne veanhtasåvva learohkh maehtieh dej goerkesem teksteste vuesiehtidh jïh tjïelkestidh .
V. b.) Knafta Knaften (Lycks .
Vihkeles learohkh lïerieh boktstavidie reaktoe tjaeledh .
Lïeneståvre dah regijovnalen barkoeh iktede guhkiem jearsoes jïh nænnoes energijefasseldimmie .
Naan dåehkieh ij gåaredh veeljedh , gaskem jeatjebem dejtie mah departementine jïh ålkoerijhkedienesjisnie berkieh , jïh doh døøpmijh Jillereaktesne .
Mijjieh sïjhtebe bielieh dehtie skuvle ‐ eejehtimmieøørnegistie akten vijriedamme skuvlebeajjan biejedh , jïh vielie fysihkeles darjomh dåarjelidh , dæjpeles lieremem jïh beapmoem .
Bïevnesh saemien gïelen reeremedajven bïjre
Tjïelth jïh jeatjah staaten reeremh laavenjostebe raeriestibie jïh regionalen soejkesjimmievåaromem darjobe tjïelti soejkesjæmman bijjiesoejkesjinie , lïhkebe soejkesjinie jïh dajvenjoelkedassigujmie .
Vuartasjæjjide vuartesje
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dan mænngan gïehtjede tjïrrehtimmiem njolkedassijste saemielaaken kapihtele 3 .
Maahtah vïetjedh politihke våaromem Barkoebielien , Sosialistihke gårroebielien vuj Jarngebielien vïermiesæjrojne .
Dïhte gelliesåarhts maahtoe jïh faamoe sæjhta akte saemien jïh dåaresthfaageles jarnge sjïdtedh laantebårran , båatsose , gïele- jïh kultuvreinstitusjovnide jïh åejvieladtjide mij sæjhta govlesadtemem nænnoestehtedh åarjelsaemiej jïh regijovnen gaskem gusnie jielieminie
Doelhke Vaino Persson tuhtjie luste jarkoestidh .
Vuartsjh tjaalegem gusnie tjåådtje diedte-joekedimmien bijre , kultuvre-laaken mietie , §3 ektievuekiediedte .
VALG 2011
Dööpmestovle edtja jarkoestidh tjaalegh jïh tjaaleldh vïhtesjimmieh sveerjen gïelese , jis ij leah joekoen ov-daerpies .
Signaalh vadtasovveme ihke voernges vierhtieh juakasuvvieh goh aarebi jaepiej
Dah tuhtjieh luste mannine soptsestidh .
Pryövenasside maehtieh aaj dotkemasse jallh jeatjah aajkojde nåhtadidh mejtie dotkemeetiken dåehkie dåhkasjahteme .
Nænnoestidh jis maana edtja dotkemeprosjektesne årrodh jallh ij .
Gaavnehtidie aaj mejtie dah voenges krirrieh jïjtsh sæjroeh utnieh .
Aamhtese: aerpievuekien barkoeh
Gööleme- jïh mearoevierhtieh
Minngemes daennie stuhtjesne paarre sjïdtedehtedh/sjïdtedh.Desnie seamma laakan transitijve haamoe guhkies gosse akte vielie -ht- åådtjeme.
Manne hurries jïh minngeles .
Mijjieh aaj vuesiehtamme man gellie mah lohkehtæjjine orrijieh julev- jïh åarjelsaemien dajvesne jïh daate mijjese jeahta mijjieh tjoerebe jienebh lohkehtæjjah ööhpehtidh goh dïhte nominelle daerpiesvoete jeahta.
I Getsemane
Chomsky lij akte dejstie gie universelle grammatihken bïjre tjeeli jïh naemhtie universaale grammatihken bïjre tjeeli: "the system of principles, conditions, and rules that are elements or properties of all human languages ... the essence of human languages" (Chomsky, 2011, s. 29).
250 kråvnah Gåetiemïnneme biejjie
Rïhkeden 22. b. raejeste gålkoen 2 .
Kontovre edtja 10 lïerehtæjjah tsaekedh , guktie dah maehtieh faageprieviem duedtesne vaeltedh .
dam saemien jaepiegievliem buerkiestidh , jïh soptsestidh guktie jielede jïh barkoe leah ektiedamme daan geavlan
Fokuse stavrese goh faage jïh funksjovne læssene , dovne byøgkeles sektovresne sïejhmelaakan , bene joekoenlaakan skuvli muhteste , jïh guktie skuvle buektehte illedahkh jaksedh .
Daesnie teema okse.
Byjjenimmiekommisjovne sæjhta skuvleaajhterh Noerhte-Trøøndelagesne seamadieh jïh luhpiedieh kommisjovnen juvnehtimmieh dåeriedidh , seamma nænnoestimmiejgujmie , tjïelten ståvrojne jïh fylhkendigkesne .
V. b.) Vistege Fredrika (Bjurh .
Jeatjah baakoe dïsse lea straighte .
Dotkemem jïh jollebe ööhpehtimmiem
soptsestidh juvri nommi bïjre mejtie leah saemien jielegine , vuesiehtæmman båatsosne , laanteburrie- , göölemisnie jïh vijremisnie
' n veartenekonferansem aalkoealmetji bïjre tjïrrehtidh .
Skuvle edtja gaskem jeatjah derhviegåetiem bigkedh gåabph maahta ööhpehtimmiem klaassetjiehtjielistie vaeltedh , jïh akte sijjie årrodh saemien gïelebeasan jïh gïelelïerehtæmman .
Nov hov saemieh gåetiesijjiem daarpesjieh , dan mænngan maehtieh saemieh ektesne soptsestidh mejnie sijhtieh barkedh .
Eah maanah daarpesjh seamma hoksejarngem tjaalasovvedh goh sov eejhtegh .
Daeie betnietsiehkiem salkehteminie .
Dïhte sæjhta eadtjalgehtedh jienebh noerh politihken sïjse .
Jïjnjh almetjh veeljieh meatan sjïdtedh aktene åårganisasjovnesne mij aktine aamhtesesuerkine barka , mij lea vihkeles jïh gieltegs .
Nov gosse gierehtsh jïh råantjoejgujmie gierehtesne juhtidh ?
Tjïeltijh- jih regijovnaledepartementen saernietelefone: 22 24 25 00 .
Lïerehtimmieulmieh leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh .
buerkiestidh naan saemien dïejvesh eatnemehammojne jïh saemien sijjienommh
Jonna - guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen ...
tjaalegem jïh guvvieh tsaekedh
Gosse vaarjelimmiemieriedimmieh darjoeminie , Saemiedigkie rååresje åejvieladtjigujmie mah dïedtem utnieh , latjkoen mietie Saemiedigkien jïh Byjresevaarjelimmiedepartemeenten gaskem , bïhkedassi bïjre vaarjelimmiesoejkesjebarkose eatnemevaarjelimmielaaken mietie saemien dajvine .
Dah vuesiehtimmien gaavhtan vuesiehtieh guktie dah seamadieh ihke fïereguhte edtja åadtjodh ånnetji nænnoestidh , jallh guktie edtjieh stååkedidh .
Mijjieh aelkebe illedahkem vuejnedh dehtie barkoste saemieskuvline .
Jeatjah laantine anarkije jï h laakehth
Daaletje reeremeøørnege staaten dajvese Åarjel-Nøørjesne , reekteme Vaerielaakine , byøroe aaj Nordlaantese jïh Romsese sjïehtesjidh edtja slyøhpedh reeremem ovdaerpies juekedh åarjelsaemien dajvesne .
Bull , Ella Holm: Åarjel-saemien 4.-n .
histovrihkerh mah ïedtjem utnieh gïelejïh kultuvrehistovrijese dennie pijtesaemien dajvesne Voestes åejviebielie sijjienommeprosjekteste , vihtiestimmie sijjienommijste , lea orrijamme jïh reektehtse gååvnese .
SG veanhta akte jeatjah jïh vielie reaktoe veartene gåarede .
5.7 Reentebaalhkah , reentemaaksoeh jïh avdrag
Daesnie naan sïejhme lïerehtimmieulmieh vuesehte , jïh lïerehtimmiedarjomisnie tjïelkebe vuesiehtimmieh våajnoes .
vadteme =
buerkiestidh guktie aamhth leah bæjjese bigkeme , jïh guktie aamhth maehtieh jorkesidh viehkine dïejvesidie atovmh jïh molekylh nuhtjedh
Boernengåetietjeapohken njevlieskïelte aelhkie barta jïh sïejhme onne jïh ovvaahreles bertemem åådtje goerehtimmien mænngan .
Båatsoeburrie-skuvlen mænngan vihth Alberte bååstide båatsoebårran .
Misse akt onterdh ?
Jeenemes dehtie grammatiske goerkesimmeste lea desnie.
saemien gïelen reeremedajve 13 tjïeltide vijrede - Arvidsjaur , Berg , härjeldalen , Lycksele , Malå , sorsele , storuman , strömsund , Umeå , vilhelmina , Åre , Älvdalen jïh Östersund .
Vuartesjh stuhtjese 6.2.3 bielesne 59, gusnie eensi laakan daam buerkestem.
Prosjekten ulmie vïhtesjidh jïh vuesiehtidh åarjelsaemien dajvem jïh almetjh lea dunnie dajvesne vearadamme .
Teknolijejarngem Mongstadesne rïhpesti
Jïh ij leah naan juerie dïhte aktem kulinariske nuepiem åtna maam ij leah annje ellieslaakan nuhtjeme , Thomassen veanhta .
bïevnesh bååstede vedtedh mubpiej tjaaleginie faageles væhtaj mietie , jïh jïjtse tjaalegh gïetedidh dejstie bïevnesijstie bååstede mubpijste
Mohte naaken faagh åadtjoejimh plaaneste vaeltedh .
Åejvieulmie: Maadtegem tseegkedh guktie Saemien juelkietjengkere- siebrie båetije biejjide nænnoes jih stinkes sjædta , gusnie saavremen jih reeremen bijre ussjedalleminie .
Vuesiehtimmien gaavhtan Izu jïh Oddasat .
digitaale dïrregh nuhtjedh goerehtimmesne , maallebigkemisnie jïh åehpiedehtiemisnie
' en jïh vuesiehtimmien sisnjeli .
Gaskem jeatjah dle konvensjovnen 20. artihkele vihteste edtja kontinuiteetem krööhkedh maanan bijjiedimmesne , jïh maanan etnihken , religijööse , kultuvrelle jïh gïeleldh maadtoem krööhkedh hoksesertiestimmesne .
Hijven jïh buajhkoes kommunikasjovne lea vihkeles mijjen dïenesjedorjemassen gaavhtan .
Barkoen tjïrrh mij vuajnoem sjugnede , jïh tjïelke barkoe laavenjostosne hïejmigujmie , dle barkijh maanagïertesne edtjieh aktem jearsoes , feerhmeles jïh skreejrije maanagïertebyjresem sjugniedidh , mij irhkemem heerre de .
- Nov lea , daate hijven sijjie , nyjsenæjja vaestiedi .
Gosse maanah aktem heamturem dramatiseradieh jallh råållah stååkedimmesne spielieh , dah leah aktene aktivyöki barkosne aktine jallh jienebigujmie .
Goh tjåangkoe Nøørjen Båatsoesaemiej Rijhkesaerviesne (NBR), dellie golme aamhtsh joekoen vihkeles: giehtjedimmie , faage-bihkedimmieh jih øøhpehtimmieh .
Baakoeh mov fuelhkien bïjre tjaeledh
Mijjieh vadtesi åvteste gijhtebe Saemien Sijten kultuvrefoentese Inger Magdalena Joma , Per Gustav Kråik , Tomas Larsen , Ebba Westerfjeld jïh Leif Arnold Dunfjelden juvlemen sjïekenisnie .
Dïhte vuepsiedåehkie daennie tjåanghkosne lij doh Noerhte-Trøøndelaagen tjielth jïh doh ovmessie reeremeåårganh jïh åårganisasjovnh mah iedtjh utnieh aamhtesen bïjre .
Stabnjoeh Trygve ISBN 978-82-7810-015-8
Jis dov lea sïejhme gyhtjelassh hoksegarantijen bïjre maahtah e-påastem seedtedh vardgarantin@jll.se .
Saemiedigkieraerie aaj veanhta jis edtja aktem hijven jielemestrategijem buektiehtidh dellie dïhte tjuara våaroeminie utnedh doh almetjh mah noerhtene årroeh jïh almetji jieliemasse daan bïejijen .
Aehtjieh tjidtjieh dåastojægan
MAGGA , LAJLA MATTSSON 2009: Norsk-sydsamisk ordbok .
Råajvarimmie 26 .
Bïejh ebrievaarjoeh , nejpiem , guksiem jïh jeatjah vïhkeles deerpegh guktie dejtie aelhkieslaakan jaksh .
Gaajhkesh dejstie uktsie lïhtsegistie aaj sosiolingvistiske goerehtimmiem vaestiedin.
Daah vuesiehtimmieh aaj vuesiehtieh maanah jeenebh subjeekth enn objeekth raajesinie sliejhtieh enn dah mah båarasåbpoe, gïelijste ovjearohks.
Learohkh maehtieh tjåadtjodh soptsestidh , mearan tjåadtjoeminie gelkieh barre saemiestidh .
jïjtse-kapitalinnskudd KLP , jïh 1,5 mill. kråvnah juktie ovmessie systemh abpe åårganisasjovnesne bueriedidh .
Ij leah dagkeres voenges reaktah jïh voenges reeremem åtneme Nordlaantesne jïh Romsesne , jïh daesnie ij darhkh vaerielaake reerh .
Murhkedh.
Dah ryöktesth dåarjoeh meedijidie edtjieh viehkiehtidh sijjieh sjugniedidh gusnie saemien gïele , kultuvre jïh siebriedahkejielede aktem jïjtjeraarehke gïelem utnieh , jïh identiteetem sjugniedieh .
Dah leah mahte seamma ovmessie laantedigkine .
· Viehkiem gihtjh jis dåeriesmoerh sjidtieh øøvre geerve ahte ih nahkesjh aarka-biejjine jih ahte dov øøvre vaejvie .
Staatebudsjedtesne jaapan 2011 tjåådtje Teknisk beregningsutvalg for kommunal og fylkeskommunal økonomi (TBU) ruffien daan jaepien aerviedamme dah vieliemaaksoeh ektiedamme demografeles evtiedæmman tjïeltesektovresne lea medtie 2,6 mill. kråvnah
Bijjiemaaksoevaarjelimmie feelemidie dohkh diekie hoksesne lea 1 200 kr jïjtjemaaksojne fïerhten 12-askeboelhkesne .
Noerhtesaemien 6 .
Bovtse lij låemtebe , jïh goh edtjin barre naan biejjien jijjien bovtsi luvnie ryöjnesjidh , dellie ij lih sïejhme niestiesvoesse meatan gænnah .
Ulmie lea learohke edtja aktem jïjtse sisnjeles taalesïevem tseegkedh jïh struktuvrem guarkedh taaleraajrosne (vuartesjh teemide Taaledïejvesh jïh Taaleraajroe jïh taalesïeve).
20 000- 25 000 Sveerjesne årroeminie .
Dïhte støøremes dåeriesmoere daan biejjien lea mijjieh lohkehtæjjah jïh learoevierhtieh fååtesibie .
Viehkehth mijjem dov gieriesvoetem dejtie vedtedh giejgujmie ektine jielebe jïh dejtie giejgujmie gaavnesjibie (skuvlesne , barkosne jïh eejehtimmesne).
Gaske-Nöörjen saemieskovle govhte våhkoeh gïeletjåanghkojste faalehte.
råajvarimmieh aelhkiehtidh juktie nïekedassem illedh
Bovtsh maehtieh nubpene rïjhkesne leekesovvedh jïh doekesovvedh dan rïjhken sïjsesaehtemen jïh doekesovvemen jiehtegi mietie .
ASSISTENT 70% FAST
Åarjelsaemien gïele jïh kultuvre leah håvhtadamme .
Vihkeles maanah psyko-sosijaale tsagkesigujmie aareh vueptiestidh .
Joekoen iemiealmetji muhteste; eatneme jïh elmie lea dej kosmologijine voernges , eatneme sealoem åtna , jïh aejkijste namhtah almetjh dejnie sealojne ektesne govlh .
Daate sæjhta jiehtedh gaajhkh healsoe- jïh sosijaalinstusjovnh mah skïemtjijh dåastoeh tjïeltijste saemien gïelen reeremedajven sisnjelen , dïedtem utnieh skïemtjijdie saemien gïelesne hoksehtidh .
Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente lea govlesadteme Dåapmestovlereereminie , Sisnjelds Finnmarhken digkiereaktine jïh Juridisk fakulteetine Tromsøn Universiteetine akten eventuelle jååhkesjimmieöörnegen bïjre .
Råajvarimmie 9 Statistihkem saemienlïerehtæmman jåarhkeskuvlesne darjodh ...
Maam åådtje maeksedh ?
Reerenassen raeriestimmesne staatebudsjedtese lea 2 millijovnh kråvnah lyjkeme Saemien Gïelegaaltijasse , jïh vierhtieh dan aadtjen tseegkeme saemien gïelemoenehtsasse .
Gaebpien Eli soptseste jïjtse kultuvren jïh gïelen bïjre stogovledh .
Jeatjah tjoeleskïemtjelasside teestedidh tjuara ovmessie maeksedh destie gusnie årroeminie jïh mij dåastoevidie vaadtsa .
nasjovnelle unnebelåhkoej nuepide sjiehteles
Skuvlegåetie , internate jïh vielie Finsåsesne , Snåase lea aarebi doekeme dejnie baalte båarhteleejjeldh dajvine dan bealan eekeste gusnie bigkeme .
Juktie eevtjedh jïh lissiehtidh åtnoem saemien gïeleste , dle Saemiedigkie gellie jaepieh vierhtieh bæjhkoehtamme gïeleprosjektide .
" Hietievoeren jogrestimmieh " leah låtnoehtimmieh mah giefies laantigujmie öörneme .
Giele-provsjekte juhtiemasse bøøti mietsken 2001 jih orreji ruffien 2006 .
Dah baalhka-aarvehtsh leah ånnetji geahpanamme , viertiestamme daltesinie ekonomijesoejkesjisnie 2010-13 .
Gärhkoeveeljeme skiereden 18 b: n.
Pedagogeles bïhkedimmie
Kontoem skååffh Lingkem diedtieh Skaffa konto dan nualan Jis persovnenummerem jïh tjeakoesbaakoem veeljh dellie dov persovnenummerem dievhtieh , njoelkedassh jååhkesjh jïh båaloem Skaffa konto diedtieh .
19 Faagelïerehtimmie
Jeatjah cellejeatjahtehtemh mestie boernengåetiecancerem sjædta , maahta unnebe operasjovnine laahpehtidh .
Learohkh åarjelsaemien mubpiengïeline leah vaananamme 31% .
Jis juerede jis edtja rïevhkestidh jallh ij , maahta pryövedh læstoeh tjaeledh aevhkine jïh vaejvine .
Naemhtie mijjieh toelhkestibie dejtie orre væhtide , ryøknememaallem jïh dam orre øørnegem dejnie sjïere latjkojne Saemiedigkine , NTFT sæjhta maehtedh aktem dåarjoem åadtjodh mij darjomedaltesem jïh reaktoe daerpiesvoetem vuesehte .
Goltelidh jïh soptsestidh leah almetji maadtoedarjomh , mejtie galka faagesne , saemien voestes gïeline , joekehts njaalmeldh sjaangeri jïh darjomi vieken evtiedidh .
Goerehtimmie aaj vuesehte learohkh mah spaanske gïelem govleme jallh soptsestamme raajesidie jååhkesjin mejtie nulle objeektem utnieh jïh leah grammatihken mietie.
Beapmoeh sleengkedh aaj aktem moralen bieliem åtna .
Daate lea aerpien jïh aerpievuekiej bïjre , men seamma tïjjen gorredidh , sjugniedidh jïh orrestidh .
Staath edtjieh , gosse daerpies , saemiedigkij ektine barkedh guktie byjje årganisasjovnide båetieh .
Jis bigkeme sjædta , dle Fylhkentjïelte sæjhta viehkiehtidh dej læssanamme maaksoejgujmie gåetieluhpien åvteste , gosse dam fïerhten-jaepien dåarjoem dotkemejarngese lissehte medtie 350 000 kråvnajgujmie .
Aerebi saemien byjreskebarkoe ...
ISBN 82-993254-7-1
Vaejlie lea bielie kråahpen vaarjelimmeste
saemien boelhketjaalegi saadtesimmieh tjirkedh , guvvieraajroeh jïh spielh maanide jïh noeride
Dovne politihken krirrieh jïh jeatjah dåehkieh maehtieh læstoem stealladidh veeljemasse .
Dej mietie daate lea væhta mij maahta dej teorijem detransitiviseereme nænnoestidh.
Barre baakoeh mej leah övtie goh maadtoe mah naemhtie.
Jih gosse lim aalkeme , idtjim sijhth sovhkedidh .
Kultuvremojhteshlaaken mietie (SFS .
Dïhte gujht dle utnieji jïh meatan vuesiehti jïh dle berättadi guktie dle gumhtie dle så dejnie leaga orreme , såå mujhtie satne vuajneme å die strïehkesti ja geajna , (nai tse) daesnie jïh abpe dïhte dle stræhka dohka Tysklanden gåajka .
Dah lierieh gaskem jeatjah ussjedidh dan bïjre maam jïjtje dorjeme jïh guktie jïjtje orreme , jïjtsh dååjrehtimmiej tjïrrh .
daamhtaj stiftelsh
Pryövh gaavnh aktem dig kie dimmie dåeh kiem nedtesne gusnie aamhtesem digkiedieh .
Gaskem jeatjah njoelkedassh tseegkemen bïjre barkoemoenehtsistie gusnie saemien tjirkijh edtjieh meatan årrodh .
Lissiehtamme barkoe juktie evtiedidh jïh våajnoes darjodh mah kvaliteeth doh saemien dajvh utnieh leah joekoen vihkeles , saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta .
Ekonomije , Baalhka jïh barkijh , IT .
Hokse tjuara byögkeles skïemtjehokseöörnegen meatan Sveerjesne .
blötatr:3sPRT 'Lars blötte läppana med tungspetsen.'[Tjaebpemes låvnadahke] b. Månnoeh vi två vienhtimen tro:1dPRT disse den:ILL batnanimen, drunkna:1dPRT jih och öovre alldeles lovvimen blötaitr:1dPRT dan den:GEN måekien regnskur:GEN tjïrrh.
Arkivkode:
Jallh blogger tjaelebe aamhtesi bïjre man bïjre mijjieh plaeresne lohkeme .
Daamtaj im rikti daejrieh mij lea Jupmelen syjhtede .
8.2 Byøgkelesvoete ekonomijesoejkesjimmie-prosessesne
h / l: Åejvie , datne mijjen vïelline sjïdtih .
Aajkoe lij gorredidh Saemiedigkien dåarjoereereme reeremelaaken njoelkedassh illie laejhtemegïetedimmien bïjre .
, 2007).
LAD lea Language Acquisition Device, aktene grammatiske systeeme, mejnie gaajhkesh dovnesh evtiedieh reakadimmien mænngan jïh abpe jieliemisnie.
Lawran vaajmosne dovne noerhtesaemien jïh åarjelsaemien gïele .
Preessen akte sjïere diedte ihke ovmessie vuajnoeh vååjnesasse båetieh .
Lunden mietie (2008) dellie sæjhta akte ovreakta årrodh gaskem learohken kognitijve fungeradimmiem , ööhpehtimmiem jïh jeatjah faktovrh mah lïerehtimmiem tsevtsieh , jïh daate ovreakta jeenjemasth learohken matematihkelïerehtimmiem heerrede .
Gïehteldimmiemierie 2011-14 GÏEHTJEDIMMIE JÏH .
toelhkestidh jïh nuhtjedh formelh mah leah aarkebiejjien jïh barkoejieleden bïjre
Julev- jïh åarjelsaemien dajvesne ij leah nuekies saemiengïeleldh faagealmetjigujmie learoesijjine juktie tjïelke saemiengïeleldh lohkehtæjjaööhpehtimmieh faalehtidh.
5.12 Visjovne akten julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtimmien bïjre
Meehte maahta åejjiem reegkedh .
GIEM MAAHTA VEELJEDH ?
Akte regijovnaale åarjelsaemien raeriestimmiedïenesje
aktine jeereldihkie , veele jïh gellielaaketje baakoeveahkine soptsestidh , jïh gïelen hammoekrïevenassh haalvedh
13.00 - 15.00: Tana tjïelte , raeriegåetie
saemiedigkie sæjhta vadtemenjoelkedassh revideredh gosse 2010 jaepien budsjettem gïetede .
Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh , ollebe mijjien mubpien biehtieh jallh faelskieslaakan dan bïjre soptsesth , bene disse aanteges vedtebe , dan bïjre hijvenlaakan soptsestibie jïh gaajhkem dam bööremes mielesne vaeltebe .
Plaerieh , raadijove jïh TV (maassemeedijah) daam frijjevoetem gellielaakan nåhtadieh .
Juktie gaavnedh gaajhkide tjåanghkoegærjide gusnie nænnoestimmieh leah , dellie deadtah Saemiedigkieraeriem deadtah (læstoen vuelielisnie).
Dej minngemes jaepiej dle TBU lea ij lah aerviedimmieh buakteme man stoerre maaksoeh sjidtieh
Dellie pråvhka cancerem aareh stadijumesne årrodh jïh båehtjierdimmie maahta aelhkebe sjædta vaenie lissiehdåårresinie .
Saemieh mah reeremedajven ålkolen årroeh , eah dah seamma reaktah utnieh saemien nåhtadidh jallh reaktam dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne , gosse byögkelesvoetine govlehtellieh .
Øøhpehtimmie båatsoeburrien gaavhtan jallh vuj ?
Rørosen jåarhkeskuvle dïedtem åtna dan seammaleejns øøhpehtæmman mij lea Åarjel-Trøøndelaagesne .
Saemiedigkie sæjhta jåartaburriem vaarjelidh jïh evtiedidh goh akte vihkeles kultuvreguedtije jïh fasseldæjja .
Gaaltije - modtovre saemien turismeevtiedimmesne
Tjuara daam barkoem ojhte våajnoes darjodh byjjenimmiefoenten tjïrrh , jïh fylhkenraeie raereste vierhtieh læjkodh foentese abpe boelhken .
Voestegh gosse vuartesje gellie gïelide dellie tsagkesh tseagkenieh daase.
NÄNNOESTAMME REAKTAH REEREMEDAJVI BÄJNGOLEN
Dïhte ij dejtie daaletje soejkesjestruktuvride jarkelh , mah leah vihtiestamme soejkesje- jih bigkemelaakesne , gusnie tjïelth dam aalkoedïedtem utnieh arealesoejkesjimmien åvteste .
Daajroem saemien aerpievuekien jïh histovrijen bïjre veaksahkåbpoe darjodh , jïh aaj våaromem juktie saemien kultuvremojhtesh gorredidh jïh vaarjelidh
Wolde , Gunilla: Tåamma gaahtojne reejrie , Jårgalæddji Å. s , 1985
Daate eevre daerpies jis vijriesåbpoe gïehteldimmie edtja ekonomeles årrodh .
Nov amma heannadi bovtse ïentjese bööti , bene dan aejkien idtji naan stoerre aamhtese sjïdth .
Dïhte reelle lissiehtimmie kultuvrebudsjedtesne lea 2,3 millijovnh kråvnah jaepien 2009 .
Plaerieh jïh boelhkeplaerieh
Gïelelaakesne (2009:600) tjaalasovveme dejtie nasjovnen unnebelåhkoegïelide leah såevmie- , jiddische- , meänkieli- , romani chibe- jïh saemien gïelh .
Dah konstruksjovnh leah jearsoes men tjuara dejtie dåvvodh .
Lissine Saemiedigkien gåetie Karasjohkesne mijjieh aaj kontovresijjieh utnebe Diehtosiiddesne Guovdageaidnusne , Varangerboten , Saemien Sïjtesne Snåasesne , Arran julevsaemien jarngesne Ajluoktesne , Noerhteåålmegi jarngesne Gaivuotnesne , Evenskjer jïh Tromsø .
Jis abpe boernengåetiem operasjovnine laahpehtamme , maam gohtje hysterektomije , ij daarpesjh cellepryövenassevååksjemasse båetedh , dan gaavhtan boernengåetietappem aaj lea operasjovnine laahpehtamme .
Daarpoe dotkeme- jïh maahtoe- evtiedimmie ...
Dah skylleme-maanah golmen aejkien gaavnesjin .
Nöörjesne aaj vuejnebe tjïeltine saemien gïelen reeremedajven ålkolen , dle daah learohkh mah saemien maanagïertine orreme , mah lïerehtimmiem vaeltieh saemien gïelesne .
Daamhtaj maanaj åelieh reaktam utnieh daejredh guktie maanan hoksem jïh maam journalesne tjaaleme .
Sæjhta maereles årrodh dah tjïelth mah daan biejjien leah saemien gïelen reeremedajvesne , leah akten njoelkedassen nuelesne .
Saemien Gærhkoeraerie
Sïjhth ålkoelaantide 1-3 våhkoeh fealadidh , dellie maahtah beetneh-vierhtieh " Ung i Europa " - este ohtsedh .
Saemiedigkieraerie 300 000 kråvnah dåårje Aajegasse - saemien gïele- jïh maahtoejarnge - juktie salkehtidh mejtie lea nuepie saemien gåetiem Röörosendajvesne tseegkedh .
Jalhts eatnemedaejreme lea ovmessie faagebieline juakasovveme , goh biologije , fysihke jïh kjemije jïh geofaage , dle ulmie lea skuvlefaage eatnemefaage dovne teoretihkeles jïh praktihkeles vååjnoeh goh akte ållesth faage .
buerkiestidh jieleme- , barkoevaeltije- jïh barkoevedtijesiebride jïh dej sijjiem barkoejieliedisnie , jïh faktovride mah baalhka- jïh barkoetsiehkide nænnoestieh
Daelie aaj dam jarngem Senter for klimatiltak og fornybar energi i landbruket Mæresne tseegkemine .
Graham , Amanda: Gaske-jijjen jemhkielisnie , Gan forlag 2001
Primærehoksem seamma biejjien gaskesadtedh
- Manne joekoen geerjene mijjieh dan naa varke sïemes sjïdtimh .
ISBN 978-82-303-2449-3
Jis ohtsijetaalide saemien lohkehtæjjaööhpehtimmide vuartasjibie dah leah muvhten aejkien joekoen vuelege.
2012-kråvnah bielelen merverdiavgift):
Lïhtsegi vaastoeh dej mietie vierhtiedin.
Ved alle framtidige utbygginger må myndigheter, planleggere og utbyggere legge de folkerettslige betingelsene til grunn.
Mohte niejth voenesne mijjem lyjhkin- idtjin dah mijjeste billh .
politihkeles institusjovnh Nöörjesne jïh Saepmesne buerkiestidh , jïh råållajoekedimmiem dej politihkeles institusjovni gaskem
Jis daerpies dennie soejkesjebarkosne
Jïemhten Herjedaelien Dajve åarjelsaemien reeremedajvesne jïh eadtjohkelaakan barka , saemiej reaktaj gujmie sijjen gïelem jïh kultuvrem nænnoestidh .
digkiedidh guktie gïelem hoksedh
Ikth lij aajja man nomme Vulle .
Jeatjah sijjieh gusnie datne maahta bïevnesh jïh registreradimmie- / syökemegoerh åadtjodh , leah lïerehtimmiekontovrh , gærjagåetieh jïh NAV .
Sïejhmemes learohkh 3. daltesisnie daejrieh guktie mijjieh taalh tjaelebe .
1960-låhkoste almetjh gieh kymrijen båetije biejjiej seahkarin , iedtjeles kampanjem gïelem skreejrehtidh dorjeme .
meatan orreme / meatan Reeremen Europapolitigken Forumesne , aalkoealmetji mïelide biejverdidh
raajmoes sijjesne utnedh jïh ij sisvegem vuesehth gïehtjedimmiebiejjien åvtelen
Reerenassh ektesne dovne gelkieh , Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmien mietie , aktem lïhtsegem moenehtsen åvtoehkinie moenedh .
diagnose jallh evtiedamme båehtjierdimmie maehtieh sjïere vaahrah vedtedh jallh båetije jielemekvaliteetem tsevtsedh .
Othering is the creation from those who discriminate, to distinguish, label, categorize those who do not fit in the societal norm (Mountz, Alison.
bïjre (nuerebe enn 30) plaerine .
Saemij regiovne
Jielemen bïjre: Saemiedigkien ulmieh jïh nuelieulmieh ...
Bievnije , argumentereles jïh ussjeden tjaalegh: Aktem såemiesmearan tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkie struktuvrem åtna Faageles aamhtesh aelhkie tjïelkeste Åejvievuajnoem såemiesmearan vaajeste Vuajnoeh såemiesmearan argumenterade Aelhkie ussjede Naan vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth meatan åtna Lea maam akt tjåanghkan geasa jallh aelkies konklusjovnh åtna Ånnetje refleksjovnem vuesehte Gaaltijeåtnoem vuesehte (jis dam nuhtjie) Aktem tematihkeles ektiedimmiem jïh naan tjïelke struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste Åejvievuajnoem dorjesåvva Vuajnoeh eensi argumenterade Tjïelkes ussjede , maehtelesvoetem vuesehte aamhtesem digkede tjïelkelaakan Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth åtna Tjåanghkan giesemh dorjesåvva jallh konklusjovnh åtna Såemiesmearan jallh hijven refleksjovnem vuesehte Åtnoem sjyötehke gaaltijijstie vuesehte (jis dam nuhjtjie) Aktem tjïelke tematihkeles ektiedimmiem jïh hijven struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste sjyötehke , tjïelke jïh maereles vuekine Åejvievuajnoem tjïelkes jïh veele dorjesåvva Vuajnoeh eensi , vïjries jïh jïjtjeraarehke argumenterade Tjïelkes ussjede , maehtelesvoetem vuesehte aamhtesem eensi jïh gellielaaketje vuekine digkede Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh moenth åtna mejtie maereles Tjåanghkan giesemh tjïelke dorjesåvva jallh konsklusjovnh åtna Jolle refleksjovnedaltesem åtna , jïjtjeraarehkevoetem vuesehte Jïjtjeraarehke åtnoem sjyötehke vuesehte (jis dam nuhtjie) Analyseradimmieh , toelhkestimmieh jïh viertiestimmieh
- Uvtemes edtjem guhkiem åeredh , jïh dagke jirreden edtjem eensilaakan heevehtidh .
Rïhpestimmie Jovensåhkoeseminaareste jïh prïhtjege
Nuelesne bïevnesh gaajhki gïelejarngi bïjre , jïh bïevnesh aaj jeatjah institusjovnide mah faalenassem vedtieh saemien gïelelïerehtimmien bïjre .
Lahtestimmieh lissine dejtie sïejhme væhtide ulmiejaksemisnie mejtie daennie bïhkedimmesne gaavnh .
Akte dejstie lea debreldehtedh, mij aaj korpusen sisnie åtnasovveme.
- Sæjhta akte paradokse årrodh jis dïhte raastendåaresth båatsoe gorresåvva konvensjovnen tjïrrh , seamma tïjjen goh dïhte lea håvhtadamme arealegoerpedahkijste jeatjah bielijste , Jåma jeahta .
Brousseau jïh Ritter (1991), Lakoff (1968, 1970) jïh Williams (1981) daam mïelem utnieh.
Lïeneståvroe soejkesjimmievåarome ovmessie dajvine buakta mah vuesiehtieh maam lea vihkeles krööhkestidh gosse vuesiehtimmien gaavhtan bigkemh jïh eatnemeåtnoeh .
Gosse lohkemem maadthvåarome maahtojne guarkedh dellie learohke bïevnesh guarkoe jïh maahta gellielaaketje teksth vierhtiedidh jïh tekstehammojde dejnie
sAeMieN vÅhKoe TRoMsØesNe gosse saemieåålmege biejjien goevten 6.-n lij jaepien 2009 öörneme saemien våhkoe Tromsøesne .
Saemiedigkie barka juktie gaskenasjovnale åeliedihks latjkoeh buektiehtidh giehpiedimmien bïjre klijmagaassijste .
Leine Bientie (Plassje), May Bente Jönsson (Sunndalsøra), Nils Tony Bransfjell (Praahke) jïh hearra Bierna Leine Bientie (Snåase).
saemielaaken § 3-12. goerehtimmieh gååvnesieh www.samediggi.no
Båatsoeburrie jïh jåarhtaburrie gøøkte lihtsegh fïere-guhtem åadtjoeh .
Jis maana edtja buektiehtidh veeljedh , dellie maahtoem daarpesje .
jeatjah aalkoealmetjetjaalegh lohkedh jïh dejtie saemien tjaalegijgujmie viertiestidh
Muvhtene dam jielemem dan jïjnjh tsavtsa guktie jïjtjetjirkeme vaenede jïh voejhkele tsiehkieh slyöhpedh gusnie irhkijh råaka .
Raerie Salkehtimmien sjïekenisnie dle PP-dïenesje edtja aktem tjaaleldh raeriem vedtedh goh akte aamhtesemaehteles vuarjasjimmie maanan / learohken sjïere daerpiesvoetijste .
hkie njealjede tjaaleg
Ektiespïele kultuvrelle njoelkedassi jïh siebriedahkestuvremen tjïrrh dennie aktene bielesne , jïh indivijduelle dahkoeh jïh veeljemh dennie mubpene leah jarngesne åejviesuerkesne .
Aktem jïjtse nænnoestimmiem nænnoste goerehtallemen jïh jååhkesjimmien bïjre voenges , histovrijes reaktijste finnmaarhkelaaken § 29 , orre mubpie lïhtse: Kommisjovne maahta aaj krievemh salkehtidh tjåenghkies jallh indvijduelle reaktaj bïjre göölemesijjide mearoe-jïh fjovledajvine Finnmaarhkesne , mah maehtieh tseegkeldihkie årrodh våaroemisnie daaletje nasjovnale reaktijste .
dååjrehtimmieh jïh ïedtjh buektedh tjaaleginie mah soptsestieh , buerkiestieh jïh ussjedieh
Garme gaaveste jih onneåabpese vuartesje , jih goh onneåabpa namhtah jijjegåptojne våålese roehteste dle Garme vitnede jih minngesne soejmi raajrelesem våålese guatsa .
Tjïelte diedtem åtna maanavaarjelimmiedïenesjen åvteste .
1980-låhkosne maanajgïertejåhteme bööti maōrialmetjinie Aotearoesne / New Zealaantesnie .
Jaepiej gosse jïjnjh snjearah , ledtien tjovkh jïh slammah , dellie manne jïjnjh skoedtjh åadtjoem .
· Byjjes reeremen lea joekoen diedte vaaksjodh jih øøvtiedidh guktie saemiengiele ovmese daltesinie vijriebasse båata .
Learohke dellie jïjtje dïedtem vaalta gosse edtja guarkedh maam låhka .
Saemiedigkieraerie åtna daate ij gaåaredh jïh mijjieh sïjhtebe rååresjimmiej bïjre birredh Ålja- jïh energijedepartementine daan aamhtesen bïjre , saemiedigkieraerije Vibeke Larsen minngemosth jeahta .
" ae , håågkeme leam , " riepie jeahta .
Taallegoerkese jïh ryökneme Obligatovreles 3. daltese
Saemien gïele våajnoes sjædta
"Statistihke lea goh åvtejievege aktene teaterisnie.
gåessie byjjesfaamojde gaskesadtieh , dovne
HAIKUDIKT OG FOTO: TOVE METTE JÅMA WIGDAHL .
They ran away but we followed [them] Dah vaarrin men mijjieh [dejtie]dåalvoejimh b. John aimed at the target and missed[it] John måalem sikti jïh idtji [dam]dievvedh (Ingham, 1993, p. 96) 
Åelkies namhpe .
C
saevege / buertiesaevege
414 Netto % NTFT
Astrid Nordfjell eadtjohke gåaroje , dovne gurrieminie gosse soptsestalla .
- gïeledajven årrojh
Mov lea stoerre gamte åejjie jïh åenehks juelkieh .
Gie dellie aerpiegïelen soptsestæjja?
12 vuesehte barkoem lohkijh dejtie ööhpehtimmide skreejrehtidh , tjuara vuaptan dejtie årrodh gaajhkh dej institusjovninie giej lea dïedte dïsse .
Fylhkentjïelth eekieh jïh juhtieh gærjabusside .
Ektiebarkoereforme galka tjïrrehtovvedh .
gïelen vueliem lïerehtalledh jïh stoerre jïh smaave baakoeh tjaeledh
Dïhte aaj lïhtseginie orreme Saemieskovlen ståvrosne , gusnie dovne barkiji tjirkijinie jïh eejhtegi tjirkijinie orreme .
Giesie Bassegohppesne lea rovmane maanide jih noeride .
Aamhtesegietedimmie jïh rååresjimmieh råajvarimmine mah maehtieh eatnemevåaromem tsevtsiedidh dejnie åvtetje eejki saemien dajvine Nøørjesne .
Joekehtse gosse geervebe sjædta båata destie dam maam jïjnje bïevnesh tekstesne jïh man guhkies tekste lea .
MIEDIREKTÖÖREN BAAKTOE
Vielie nuepieh: Lissiebigkeme faage- / svennepreavan goh praksisekandiaate
Reeremen jïh departemeenti vuestie Saemiedigkie tjoevere tjerkebe faamoem jïh loevebe tsiehkiem åadtjodh .
Saemiedigkien kaanslije
Dåarjoe lea vadtasovveme 11 prosjektide maanagïertine .
Daelvege vyölkehke jïh giesege provne dïhte mov muadta .
Dïhte lea dïhte gie dïedtem åtna hoksen åvteste gie vierhtede gåessie maana maahta meatan årrodh jïh hoksen bïjre nænnoste .
Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars lea geerjene ihke moenehtse tjelmide beaja aalkoealmetjidie jïh daajrose noerhtene .
ulmie lea akte jearsoes jïh hijven psyko-sosijaale maanagïertebyjre se mij heerre de olles ovlæhkoes vuekieh evtiesovvh jallh dabrenh guhkiem .
Ektie strategijem darjoejin
Saemiedigkie ij dannasinie daam illedahkem vuejnieh goh akte minngemosth punktume juktie Mearoegaedtiemoenehtsen raeriestimmine vijriesåbpoe barkedh .
Lïeneståvroe barka mïrrestalleminie lïenesne dehtie reerenassen nasjovnellen mïrrestallemepolitihkeste .
- Siebrieh leah råajvarimmiej mietie gihtjeme mah duedtiem kultuvrejielieminie darjoeh .
Universelle hammoe Sæjhta statusem jïh råajvarimmiereektehtsem universelle hammose daaletje gåetine jïh ålkoesijjine tjïrrehtidh 2012
Dovne ööhpehtimmiesektovre , RES (Regijovnale evtiedimmiesoejkesje) jïh byjngetje laavenjostoeguejmieh , goh Innovasjovne Nöörje jïh Jilleskuvle , faalenasside maeksieh .
Luvjie jïh riepie
Nöörjen åvteste lea bolhke iii noerhtesaemiengïelem dijpeme .
Akti veajkoej gåarede
Jis datne sïjhth maamakt bæjhkoehtidh maam dov mïelen mietie båajhtode maahta Patientnämden / Skïemtjijemoenehtse datnem viehkiehtidh , jallh datne maahtah jïjtje rïekte Socialstyrelsen / Sosiaaleståvrose bæjhkoehtidh .
healsoehtidh , gihtjedh jïh vaestiedidh aelhkie gyhtjelassh jïh naan dåajmijes lahtesh nuhtjedh
Båata sån mubpien aejkien .
NUEPIEH Daate kapihtele åejviehaestemh jïh nuepieh buerkeste jieleme- jïh siebriedahkeevtiedæmman Noerhte-Trööndelagesne mejtie evtiedimmiebarkoe RES ' en tjïrrh edtja pryövedh dåastodh .
' ste 6. art. , mij ij dan gåhkese juhtieh goh 15. art. Dovne sïejhmelaakan jïh gosse moenehtsen faamojne vierteste , dle Saemiedigkie dannasinie tsihkestahta akte evtiedimmie tjuara fïnkesidh , guktie aktem vuekiem buektehte mij lea almetjeriekteles mieriej sisnjeli jïh man bïjre siemes .
Tellefovne: +47 78 47 40 00 Telefakse: +47 78 47 40 90 samediggi@samediggi.no
Heejja maanetje , jïh heejja tjidtjieh aehtjieh
Gyrhkesjimmie sjædta Ilen gærhkosne laavvardahken rahkan 29:n biejjie ts 17.00 .
URBAN ENGVALL KÄLLA: SVENSKA KYRKAN
Gïehteldimmiemierie 2011 -14 , Sektovre
al me tje gær ja gåe tie , aal koe heal soe diene sje ,
Vååjnoe goh dïhte ij guarkah sijjie-aarvoem dan åvteste tjuetieh jïh akth seamma sæjjan båetieh .
Nimhtie ij lij munnjien aeveren nåake internatesne årrodh .
Ovttas.no - Saemien learoevierhtieh nedtesne
Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste dajvide jïh eatnemevierhtide åvtetje eejkisaemien dajvine Romsen raejeste åarjese .
Tjïelten åejvieladtjeraerie edtja soejkesjeprogrammem meehtedh jïh raeride tjieltesoejkesje
Daan raajan dle dïhte åvtelhbodti tjaelijesijjie jåhta (2006-2013), mij lea seamma sijjesne goh Nöörjen Polarinstituhte Fram-senterisnie Tromsøsne .
Lohkh vielie dan bïjre daejnie svaalhtesinie
saemien lea jeenjesh aarkbeajjetjen ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegieline daejnie dajvine .
Jis viehkiem båehtjierdimmine dellie PSA-vierhtiem vualanidh .
Dïhte sæjhta jiehtedh buektiehtidh tjaalegh soejkesjidh , hammoedidh jïh gïetedidh mah dovne aelhkie jïh gïerve , jïh maereles gïeline mij lea åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme , jalhts dah krïevenassh tjaaleldh gïelemaahtose eah leah seamma stoerre goh learoehkidie nöörjen voestesgïeline .
Akkalasaemien 9 .
Åejjie-ulmie saemien EE-provgrammide lea saemien kultuvre jïh siebredahkh-jieleme nännoestidh jïh övtiedidh .
Lopme Naestie , Funäsdalen .
Learoehkidie jïh eejhtegidie dan bïjre soptseste , aarebi dam lohkehtimmiem aalka .
 Mejtie daaroengïele saemiengïelem tsavtsa, gusnie dah gïeli funksjonelle morfologije joekehtedtieh duhtie mubpeste
Vuartesjh aaj 6. jïh 7. daltesem , gusnie lïerehtimmievuekide lïhkiebasse buerkeste .
Gosse learohkh edtjieh orre dïejvesh lïeredh tjuerieh goltelidh , vuejnedh , guarkedh , jiehtedh jïh dïejvesem nåhtadidh gelline tsiehkine , dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh .
Gööktesh daejstie vaestiedægan daaroestigan vielie aerebe goh maanah.
Destie maahta dah lissiedåårresh damtedh jïlhts ij leah sïejhme .
Tjåanghkoe gaahpode gaajhkesidie
Jïjnjh leah vielie paarrh mah seamma laakan goh daah golme.
Noerepsykiatrijen dåastove Jis datne lea båarasåbpoe goh 23 jaepieh dellie maaksah Mïnneme psykologesne , skïemtjesåjhterisnie , båehtjierdimmesne , kuratovresne jïh jienebe
Dah stööremes giehpiedimmieh båetieh jaepien 2014 jïh 2015 , tjåanghkan 87,6 mill. kråvnah .
Sijti Jarnge Aarbortesne dïhte mij soejkesjeminie faagegærjam bæjhkoehtidh åarjelsaemien duedtie-teermi bïjre .
Slabakova (2016) buerkeste dotkeme vuesehte joekehtsh voestes gïeline soptsestæjjaj jïh mubpien gïeline soptsestæjjaj gaskem gååvnesieh jïh soptseste dotkemeilledahkh vuesiehtieh almetji voestes gïele maahta mubpien gïelem tsevtsedh.
Daesnie aaj såemies jeerehtsh sjædta man åvteste ij leah sjyöhtehke dïenesth maaksoej vööste mööledh viehkine ajve jaepietabellide lohkedh.
Jiehtegh guktie bovtsh bååstide saahtodh jïh meadtoej bïjre
Trøndelag mot 2020 , aktem vijries skåårvemeprogrammem skuvlide , boelhken 2006-20 .
Maahtoelutnjemen tjïrrh dle øøhpehtimmieprogrammh tjåanghkan bïejeme , jïh dannasinie badth iktegisth daerpies lissiedalketjigujmie .
Fïerhten aereden dah maanah dohkh diekie stååkegaevniejgujmie [ruehtieh].
Dan mietie govhte sjïere dåehkieh gaavnem mesnie gaajhkh mov veerbh tjaakanieh.
Skuvlesne naan learohkh mah leah goh Ealla ?
Butenschønmoenehtsen salkehtimmie tjïerteste ihke vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh , jïh vihteste dotkemeinstitusjovnh tjuerieh sijjen dïedtem vaeltedh kuvsjefaalenassh evtiedidh saemien gïelesne gaajhkine daltesinie .
Dïhte haamoe aaj gåarede goh leeredh jïh leerehtidh provhkedh, men gellien aejkien åtnasovveme goh 'undervisa'.
Nænnoes åvtehkedååjrehtimmiem .
Akte krieveme juktie maehtedh daam åeliedimmiem voebnesjidh , lea daajroen bïjre daejredh .
Daennie reektehtsisnie Telemarhkedotkeme illedahkh jïh sjïere tsiehkieh åehpiedahta dejtie saemien tjïeltide .
Leeneståvroej diarijerh vijrebe destie evtididh .
Nænnoestimmien mietie dle departemente ij luhpiem utnieh aktem naa stoerre giehpiedimmiem tjïrrehtidh göölemisnie doersken , hysan jïh saejtien mietie dejnie dajvine mah leah nænnoestimmesne neebneme , naemhtie departemente raaktan meehti reaktavåaroeminie daan beajjetje laakine .
Daate lea dajvh mah leah vihkeles orreme båatsose jïh annje leah vihkeles .
Daate g. j. registerh dæjpa goh Brønnøysundregistere , Åålmehregistere , staaten kaarhtevierhke (Nöörjenklaase), Primus , Askeladden jïh NAv .
Ung i Europa v / BUFA E-påaste: eurodesk@suak.dep.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Manne leam luhkiegaektsien jaepien båeries .
Kausatijve molsedimmien sïejhmemes deahpadimmie lea aajmoejeatjadimmie jïh transitijve raajesen objeekte jïh intransitijve raajesen subjeekte seamma semantihke rollem guedtieh.
Anita Dunfjell Aagård saemien skuvle-konferansesne , Tromsøesne 2003
Daerpies amma gaajhkesidie dåajmetjelaakan dåastoehtidh !
Saemiedigkie edtja tjïeltide faasseldidh bïevnesetjaalegigujmie Saemiedigkien , saemielåhkoen jïh saemiedigkieveeljemen bïjre , jïh aaj bïevnedh jïh bihkedidh gosse daerpies .
goerkesem jïh jïjtjeraarehke åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
Dïhte edtja årrodh nænnoestamme tæjmoelåhkoen mietie jïh dåhkasjehteme learjoesoejkesjidie , seammaleejns reakta sjïehtesjamme ööhpehtæmman , m. d. Ööhpehtimmielaaken § 1-3 , galka evtiedidh .
Gosse gaajhkesh jïjtsh spealem spealadamme dellie gelkieh spealedablide låtnodh guktie iktegisth orre identitetem åadtjoeh .
Daesnie naan raerieh åadtjoeh .
Ij noerhtesaemien laavlomen vuekie orgelasse sjïehth , jïh dellie orgele saemien laavlomem jemhkele .
Saemiedigkien barkoe lea sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh altese gïelem , altese kultuvrem jïh altese siebriedahkejielemem nænnoestidh jïh evtiedidh .
Hijven goeremevuekiejgujmie sielti sisnjeli , deallahtimmesne jïh doekemisnie bovreste , sæjhta hijvenlaakan daejredh gusnie vaaroeh leah , jïh gusnie dïhte beetsuve sjædta .
Dåarjoe aaj vadtasovveme tjïjhtje joejkebæjhkoehtimmide , göökte bæjhkoehtimmieh religijööse tovnajgujmie jïh göökte bæjhkoehtimmieh maanamusihkine .
Joekedimmie naemhtie sjædta , 14 mill. kr fïerhten jaepien 2013 raajan , jïh 2013 raejeste 2014 raajan 59,5 mill. kråvnajgujmie .
Jaepiej 2010
Statistihke aaj aktem tjielke ektiedimmiem vuesehte gaskem låhkoem saemien kuvsjijste mejtie akte institusjovne faalehte, jïh dam tjåenghkies studijepoenge-dorjemassem saemien gïelesne.
* Raeriestamme bommebeetnehprosjekte ** Bommebeetnehprosjekte
Gallesh dejstie saemien maanijste tjoeverin maahte jijtjedh saemien madtoem nyjhkedh jis edtjin åadtjodh raeffesne årrodh .
- Nasjovnale aajhterevoete dorje guktie båatsoe maahta ajve akten dajveaajhterasse gaskesadtedh , regijovni jïh rijhkedajvi dåaresth .
EKONOMELES JÏH .
Noerhtelaanti laavenjostoe - Saemien parlamentarihkeles raerie ...
Dïhte frijjes hokseveeljeme lea:
Nimhtie edtjieh daajroem dovne saemiej madtoen , kultuvren jih ektievoeten bijre åadtjodh .
Eah eksaamenelaavenjassh ållesth gïehtjedimmieh , læjhkan vuesiehtieh magkerh laavenjassehammoeh learohkh gïehtjedimmesne åadtjoeh .
Manne jis Åarjelhloekten Piere .
Daam hijven maahtam
Åålegh reaktam åtna jiehtedh jis ij sïjhth tjuvliestidh jallh gijhkierdidh , jallh jis maam akt ij hijven damth gosse dam dorje .
ISBN: 978-82-92044-63-6 Sider: 103
69 jïh ealamadtjij vierhtieh nuhtjedh ulmine dej saemien gïelh tjïrkedh jïh evtididh .
SDJ-dajvese dle årrojelåhkoe ij leah dan jïjnjem jorkesamme seamma boelhken, men låhkoe fasseldamme almetjijstie lea vaananamme göökte prosentigujmie.
Aehtjie mijjen
Maahtam aerpievuekide Indijisnie, Japanisnie jïh Kinesne vuesiehtidh mah leah vielie goh 1000 jaepieh.
Budsjedte - jïh finansieradimmiesoejkesje
Jan Persson .
Gaajhkesh mah edtjieh steemmadidh tjuerieh tjaalasovveme årrodh almetjelåhkosne aktene tjïeltesne veeljemebiejjien jis edtjieh maehtedh steemmereaktam nåhtadidh .
Teatere aktene daajbaaletje scenesne lea akte naa noere fenomeene dejnie saemien siebriedahkine.
Baajede maanide vuarjasjidh ovmessie darjomh , jïh buerkiestidh man åvteste dah vuesiehtimmien gaavhtan tuhtjieh mij akt hijven jïh mij akt jåasoeh .
4.2.1.2.
Stoerre beapmoeveahkah dassenieh dovne dorjemassesne jïh åesiestimmielihtsine , jïh aaj utniji tjøøvkesne .
Politihkeles barkoe , staabe jïh stuvreme
Daate mov orre sjïehtedimmien vïrre mij gallasidie sådtoej åvteste galka .
Elgå skuvle Engerdalen tjïeltesne Hedmaarhkesne , lea akte vaeniejuekeme maanaskuvle aktine øøhpehtimmiefaalenassine nøørjen jïh saemien learohkidie .
, Kaanada , Australija , New Zealaante , Åarjel- Aafrika , Frankrijhke , Teevehtjelaante , Italija , Spaanija jih Ekuadore .
Mijjen maahtoesuerkieh leah ovmessie sïebredahkegyhtjelassh dijpieh ovmessie vuekine , voeneevtiedimmeste jïh biologijen gellielaaketje integrasjovnegyhtjelasside jïh kultuvrebyjresem vaarjelidh .
Gærhkoen jaahkoe jïh aerpievuekie jïh 3 .
Datne sïjhth veaksahkåbpoe tjåadtjodh barkoemaarkedesne
Men gosse dïhte veerbedarjome riejries dellie dan maanan aajmoe jeatjadamme.
Tjidtjie voestegh skuvlesne Havikesne goske dåaroe sjidti jïh dellie Stoerdaelesne .
Såemies learohkh skraejriem åadtjoeh gosse daejrieh naaken edtjieh soptsesem lohkedh jallh goltelidh .
Dej göökte minngemes jaepiej dle barkoesijjielåhkoe daejnie jielieminie vaananamme vielie goh 400 barkoesijjiejgujmie .
remes " åestijedåehkine " , dah Ööhpehtimmiekontovrh , lea
Jis gærhkoebyjrese lea jaepien 1939 raejeste jallh båarasåbpoe , lïeneståvroe galka luhpididh jis sæjhta jeajtahdehtedh .
Gallesh gihtjieh mejtie aehtjebe provresem maahta aalhtarasse vaedtsiehtidh .
Dåastohth kroessen væhtam (dov (+) gaallose , dov (+) njaalman jïh dov (+) vaajmose).
Rijhkeraasteste Svaaletjahkesne gåatomedajveraasten mietie Esnan gåajka jaevrien Nesjøen baaktoe .
Åejvieboelhkesne aerpien maahtoe , dellie galka gïelem evtiedidh gosse barkeminie , guktie nimhtie baakoeh jïh dïejvesh åådtje lïeredh .
- Gosse stoerre sjïdtem dellie juver-geehtije sjïdtedh , Sanna jeahta .
Saemiedigkie lea årromesijjieh , sjïeledimmiesijjieh , gaelmieh , vijremesvaalkh , giedtieh gierkijste jïh jienebh jeatjah saemien kultuvremojhtesh gaavneme Balsfjord-Hammerfest-linja-bealam .
Mov åejvieulmie artihkelinie lea:
Noerhte-Trööndelagen jolleskuvlesne åvtegietjesne , sjïehtesjimmiem dåårrehtimmiestrategijeste stuvrie .
Åvtehke barkijidie dåarjohte guktie dah haalvemem barkosne dååjrieh .
Viertesth nedtesæjrojde golme politihkels krirride .
Aalkoealmetjh Barentsraeresne jïh Barents Regijovneraeresne
Maahta learohki evtiedimmiem skreejredh jis barkeminie dagkeri konkreetigujmie dovne viehkine aktede fysiske taalesïeveste jïh bielelen .
Nå ligger det ute en digital utstilling på nettet, som tar for seg deler av den sør-samiske historien.
Gaajhkh åarjelsaemien maanah byøroeh dam faaleldahkem åadtjodh maam mijjieh prosjekteboelhken åådtjeme , dovne maanagïertesne jïh skuvlesne , abpe øøhpehtimmesne .
Jalhts saemieh eah leah aajhterh dagkeres dajvide mah tjaatsan jih laantide veadtaldihkie , mohte aerebi dajvide provhkeme båatsoe-jielem , dellie edtjieh saemieh daelie aaj reaktam utnedh daejtie dajvide provhkedh goh aerebi .
Gahtjestallemisnie galka kåarth sigkedh mah jiehtieh maam galka darjodh vihties tæjmosne mij daablosne tjåådtje .
Ööhpehtimmielaake § 13-1 jeahta tjïelte jïh skuvleaajhtere dah mah dïedtem utnieh lïerehtimmiem illedh, aaj saemien lïerehtimmie.
Dah guejmieh sïjhtieh dan åvteste barkedh aktem orre gærjabussem åestedh Åarjel-Trøøndelaagesne .
61 gaavnedimmiesijjieh ...
dokumentasjovne , vaarjelimmie , reereme jïh buekteme saemien kultuvremojhtesijstie
Price: NOK 290,00
Netto gïehteldimmiemierieh leah sektovren jïjtsebaalhkajgujmie ektine , gusnie doekeme-jïh leejjemebaalhkah (gebyr) jïh sjïeredåarjoe staatestejïh mubpijste , dejnie ållesth disponijbele beetnehveahkesne gïehteldæmman mejtie maahta gohtjedh sektovren brutto gïehteldimmiemierieh .
Akte referansedåehkeste jeahta vielie saemiesti aerebe goh maana, jïh vielie daaroste goh geerve.
Åelie-almetjh tjuerieh bïevnesh åadtjodh maam learohke haalvoe , jïh mejnie tjuerieh vielie barkedh , juktie dej leah nuepie meatan årrodh evtiedidh .
Aalkoealmetjenyjsenæjjah abpe veartenem leah jiene-jienebe meatan barkoemaarkedesne .
Universiteete/jïlleskuvleööhpehtimmie, vuelebe daltese - Gaajhkesh mah aktem universiteete- jïh jïlleskuvleööhpehtimmie tjïrrehtamme, mij raajan njieljie jaepieh ryöhkoe jaepien 1997/1998 raajan.
Juktie Jupmelen rïjhke lea dej .
UT VIN
Dïedte / laavenjostoeguejmieh: Noerhte-Trööndelagen fyl- hkentjïelte / jeatjah åarjelsaemien fylhkentjïelth , tjïelth jïh Nordlaanten Fylhkenålma .
Mah leah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknemisnie , jïh guktie dah evtiesuvvieh ?
Åarjelsaemiej luvnie sijhtieh liturgijem jïh gaagkestimmien musigkem saemien vuekien mietie utnedh juktie vuelieh desnie saemien musigke lea .
Sïjhth mijjese tjaeledh , saarnodh mij hijven jïh ij dan hijven dej vuekiejgujmie ?
2007 dle fylhkenraerie sisvegem nænnoesti fylhkentjïelten senijorpolitihkesne , gusnie gaajhkesh bijjelen 62 jaepieh aktem orre reaktam åadtjoejin 2008 raejeste .
lij vara:3sPRT dan så måarehke arg ahte att mahte nästan lij vara:3sPRT loedteneminie.
Goh neebneme aalkolisnie dle Noerhte-Trööndelagen jolleskuvle dïedtem åtna åarjelsaemien jollebe ööhpehtimmien åvteste, men kuvsjh aaj faalehte Tromsøn Universtiteetine ektine, jïh Saemien jolleskuvle kuvsjh Aajeginie ektine faalehte.
Daesnie åenehkslaakan buerkiestamme guktie illeldahkide PAS sæjjan tjaalasåvva .
Vijgseletïjje vijgseleåejvieladtjesne dængkoeh mohte naan tïeltine maahtah tïjjem aaj dængkodh tjïeltesne .
se bæjhkohte teksth healsoen , hoksen jïh reaktaj bïjre hoksesne luhkiegöökte mieriedamme varieteetine dejstie vïjhte nasjovnelle unnebelåhkoej gïeline .
Jupmel-Aehtjien gieriesvoetine Dah skylleme-maannah væjkele jïh aavoedin gosse ektesne barkin .
Urpieh gïjregiesien gosse goekedh jïh bïjvele dellie orre lasth behtsiedieh .
Mijjen 133.000 årrojigujmie dle ibie buektehth våålese båetedh akten laanten gaskemedtien gaåjkoe , goh Åarjel-Trööndelagen fylhkentjïelte maahta sov 300.000 årrojigujmie .
Moenehtse lissine jarkestimmieh raeriestamme jïjnjh jeatjah laakine , gaskem jeatjebem vaerielaakesne , båatsoeburriejlaakesne , eatnemevaarjelimmielaakesne , soejkesje-jïh bigkemelaakesne jïh bïerjeburriejlaakesne .
Dellie aalka orre kaarhtem ryöktesh dan mænngan akte nåhki .
Göölemedirektovraaten dajvekontovre Finnmarhke lea tjaelemesijjie .
Saemiedigkien kultuvrepolitihke edtja saemien maanah jïh noerh jïh doh ovmessie saemien gïelh gorredidh
Mijjieh veeljebe jaehkedh numhtie ojhte sjædta .
Vuesieh timmien gaavhtan maana maahta viehkiem daarpesjidh signaalh toelhkestidh dejstie mubpijste stååke dimmesne , guarkedh mij heannede , jïh stååkedimmiem guarkedh .
Vuesiehtimmesne (113) daan åvtelen jïh vuesiehtimmesne (140) daan vuelelen leam daam veerbem provhkeme, men daesnie gåalmede intransitijve haamoe.
Jeatjah jielemh goh laanteburrie jïh gööleme sijjen sjïere reaktah utnieh saaht man kultuvrese ektiedimmiem åtna .
Gielhtie / Prioriteereme / Tïjjhvuajnoe
Barre tjoejemolseme intransitijve veerbesne.
Manne varki moeri mietie goetsem .
Sigtuna , Solna , Stuehkie , Södertälje , Tierp ,
maahta jïjtjemse girmie jïh madtjelde .
- Daate lea voestes aejkien Saemiedigkie aktem tjiehpiedæjjakonferansem öörnede , Larsen jeahta , guhte veanhta joekoen vihkeles raerieh åadtjodh dejstie profesjovnelle tjiehpiedæjjijste .
Substantijvi leah våajnoes kasush.
Bene mijjieh mah lin 4.- 6. klaassesne aktene sïejhme daaroen klaassesne veedtsimh , jïh dle klaassem leehpimh gosse edtjimh tæjmoeh utnedh saemien gïelesne jïh kultuvresne .
- Joekehts almetjh , seamma nuepieh !
Soptsestallemem tjåanghkan biejedh jih orre øvtiedimmievuepsieh moenedh Buerie rååresjimmieh leah vihkeles gosse vihth faagi-jih sosiale øvtiedimmiejgujmie barkedh båetije barkoe-boelhkesne .
Daerpies aktine gårreldimmine tjïeltine jis edtja aktem monnehke laavenjostoem sjugniedidh .
Dagkeres vuesiehtimmieh almetjiedie mulliehtieh sijjeste bievnieh .
Dïhte aaj dejtie gïeh eah daarpesjh maaksoem maeksedh goh maanah , noerh jïh dah mah frijjekåarhtem utnieh .
Bihkedimme tjïelkestahta såemies maahtoeulmieh , jïh vuesiehtimmieh vadta guktie maahta lïerehtimmiedarjomigujmie barkedh , sjïehtedamme lohkehtimmie , vihkielommes maehtelesvoeth , gïelesuerkieh jïh vuarjasjimmie gaajhkide dejtie luhkie daltesidie .
Goerehtallempryöven akte tjoeperdimmieraaste guktie mijjieh maehtebe learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh aktem hijven taalegoerkesem jïh hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth evtiedidh .
Dej minngemes jaepiej dle vuajneme dah pensjovnemaaksoeh leah tjarke læssanamme .
Aktöörh åadtjoeh åssjalommesh evtiedidh , sïeltem tseegkedh jallh evtiedimmine jïh strategijine barkedh .
Åktseden våhkoen raajan
krïebpesjidh ahte soejmi
Jis learohkh magkaledtieh , edtjieh vaestiedidh dam maam vienhtieh reaktoe .
Dennie dajvesne lea vihkeles diedtem Saemien Sijtese vedtedh guktie altese maahtoem maahta vijriedidh jih nimhtie jarngese båetedh gosse edtja saemien kultuvrem , ektievoetem jih båatsoejielemem øøvtiedidh .
12 Regijovnaale raeriestimmiedïenesje åarjelsaemien lïerehtæmman
Maahtoedepartemente sæjhta vierhtieh bïejedh eevtiedæmman barkijij gïelemaahtoem saemien maanajgïertesne jïh maanajgïerth saemien maanajgujmie .
Saemiedigkie sæjhta gaajhkesh edtjieh nuepiem utnedh saemien kåanstem jïh kultuvrem dååjredh .
Indre Billefjord: Iđut .
Goeresne vuelielisnie dah daltesh vuelegs , gaskoeh jïh jolle åtnasuvvieh maanadaltesasse , jïh karakterh noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese .
Dam joekedamme naemhtie guktie suerkie 8 millijovnh kråvnah åådtje fylhkenraerien raeriestimmesne , guktie akte rïektes mierielissiehtimmie sjædta 1,3 mill. kråvnine - daate sæjhta jiehtedh akte mierie seamma daltesisnie goh jaepien 2012 .
Politihke datnem skreejrie ussjedidh .
- Saemien boelhkem boy edtjimh aelkedh lohkedh , - akte learoehkijstie jeahta .
Fiejliebievnesh ActiveX-kontrollen bïjre Jis datne Win XP (service pack 2) åtnah , dellie kanne fiejliebïevnesem åadtjoeh datne tjoerh ActiveC-kontrollem lissiehtidh .
Giehpiedimmie øøhpehtimmien mieresne 3. mill. kråvnajgujmie Illeme skuvli evtiedimmievierhtijste regijovnale evtiedimmebudsjedtesne , medtie 3. mill. kråvnajgujmie
Båaloeh , gïetebaanth jïh baakoegærjetjh aaj dorjeme , mah maahta namhtah saemiedigkien gaskeviermie-sæjroste dangkodh .
Daate lea maam gohtje ektiedïenesjh .
Dïhte maahta aaj vihties veahkah guektelen
jiehtieh sov dajvesne .
1.2.1 Sektovren gïehteldimmiemierie
Seamma jis vesties vuekine jarhpoedidh .
Sofie Jomafjeld jaepien 1910 viejhkerem Etnografiske museeumasse sjïeledi , mij Jomafjeldesne Tronesne , Namdalesne tjaalasovveme .
Dorjemassem jïh våarhkoem aelhkebe darjodh dejstie tjaatsegijstie mah skuvlereerijen systeminie dorjesuvvieh
Bæjhkoehtamme njoktjen 2010 .
Mijjieh vaajtelibie aktem orre saemien nommem maanagïertese jïh aktem orre logo ' em , mij symbovlihkem saemien kultuvreste åtna .
Gosse gïehtjedimmiejgujmie jïh vierhtiedimmine barkh , vihkeles learohkh daejrieh mannasinie lohkehtæjja dejtie vierhtede , jïh mij dejstie vuertiemisnie .
27 maahtoe lea ovmessie daltesienie seamma maanajgïertesne lea haesteme barkosne saemiengïelem nænnoestidh .
Dïedtije: Fylhkemaennie Noerhte-laantesne Tïjjeperspektijve: 2008-2011
Dovne daan beajjetje ekonomije jïh jååhkesjimmieöörnegh juktie orre faalenassigujmie nïerhkedh , gaertjiedimmieh biejieh .
Maahta aaj hoksejarngese jallh gynekologese vaedtsedh .
Sïjhtebe gïehtjedidh / goerehtalledh mejtie sjiehteles barkose .
Ojhte lea gaajhkh eejhtegi håhkoe altese maanah edtjieh heevehtidh mij sutnjien lea vihkeles .
Dåarjoe edtja viehkiehtidh guktie doh tseegkeme saemien teaterh maehtieh jïjtjemse tjiehpeles evtiedidh, scenetjeahpoem jolle daltesisnie darjodh jïh maahta scenetjeahpojne feeledh guktie dah goh areenah kultuvredååjresidie jïh kultuvrebeagkoehtæmman sjidtieh, jïh ihke gïele åtnasåvva jïh våajnoes dorjesåvva.
Sijjienommh unnebe
Hoksevedtijen dïedte
Guarkajim manne tjoerim vielie daejredh .
Heamturesoptsestimmie derhvie-gåetesne
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Edtja daejtie vierhtide nuhtjedh juktie åtnoem saemien gïeleste evtiedidh tjïeltine jïh fylhkentjïeltine .
Orre saernieh
Orre seminare Nordlaanten histovrijen bïjre
låavthgåetie / derhviegåetie
TEMA: Sørsamisk språk
teknologeles jarkelimmieh jïh siebriedahkejarkelimmieh buerkiestidh dan industrijelle revolusjovnen gaavhtan
Lïerehtimmieh: GD 1 (n=3) GD 2 (n=5/3) GD 3 (n=1) Gaskemedtien % Gaskemedtien % % Lïerehtimmie 1 - presens (19) Lïerehtimmie 2 - presens (5) Lïerehtimmie 2 - preteritum (7) 
Dïhte saemien gïeletsiehkie ij leah seammalaakan gaajhkene dajvine Saepmesne .
Skïemtjijinie healsoe- jïh skïemtjehoksesne reaktam åtna sjædta seahkarimmine dåastoehtamme jïh bïevnesh , mejtie guarkoe , åådtje healsoen , dej goerehtimmiej jïh båehtjierdimmiej bïjre mejtie evtiedieh .
Dïhte mov jaahkoem veaksahkåbpoe dorjeme ihke dam bueriem almetjinie jaehkedh .
Gosse pryövemen illeldahkide pruvhkieh jïh lohkememaahtojde edtja evtiedidh , dellie nuhtegs jis daejtie njieljie vihtiesvoeti mietie vuartesje gosse lïerehtimmiem vierhtiedidh .
Vuesiehtimmien gaavhtan magkerh tsavtshvierhkieh maanide jïh noeride åålmegisnie edtjieh årrodh , jallh guktie laavlomedåehkiej- jïh konserti tsavtshvierhkieh edtjieh juhtedh .
Cellepryövenassem vedtedh
Maam dle goerehtimmiedåehkieh bööremes haalvah, objeekth mïerhkesjidh jallh verbh subjeekti mietie sojjehtidh?
- Dovne tjïelth jih fyhlhkentjïelth leah vihkeles evtiedimmiebarkosne jïh barkosne gïelem nænnoestehtedh juktie dej lea dïedte hoksehtimmiem vedtedh fïerhten almetjasse jïh daam hoksehtimmiem saemiengïelesne vedtedh , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
1.6. 3 Dïenesjh jïh dïenesjedorjemasse
Sindre Stabell Kulø , Bud , Romsdasaemieh eatnemem vaarjelieh .
Historie
Maahta gïetine jallh pumpine buhtjedh .
Suerkie aktene murreds evtiedimmesne jïh nuepiem åtna vihkeles jielemegeajnojne saemide sjïdtedh båetijen aejkien .
Råajvarimmie 59 Jienebh reerenassen tjaatsegijstie saemiengïelesne bæjhkoehtidh ...
Gïele mænngene jis vaenie åtnasåvva (Montrul, 2016).
FORTSATTA SAMTAL
Daesnie ajve jåarhkeööhpehtæmman saemiengïelesne vuartasjibie.
Reerenassen ulmie faageldh hijven maanavaarjelimmiem evtiedidh hijven gellienkultuvren maahtoe jïh hijven maahtoe saemien maanavaarjelimmien bïjre dej dajvine gusnie saemien åålmege .
VP
Voestes dåehkien leah 71-88% gaskem, mubpie dåehkie 53-77% jïh gåalmede dåehkie 60-74%.
Mahte gaajhkh dotkemeilledahkh , politihkeles soejkesjh jïh stuvremetjaatsegh , learoeinstitusjovnh jïh ij goh unnemes; saemien eejhtegh jïh maanaj dååjrehtimmieh gïelelïerehtimmine , vuesiehtieh dïhte stööremes haesteme gosse edtja saemien maanah aktem seammavyørtegs gïelelierehtimmiefaalenassem vedtedh , lea maehteles gïelebarkijh fååtesieh .
Åvla lea jïjnjem buektiehtamme goerehtallemepryövesne , jïh jis ussjede guktie daamtaj dorje sïejhme daajroepryövine , sæjhta rovnege vååjnedh Åvla lea tjoeperdimmieraasten nuelesne gosse dan jïjnjh reaktoe vaestiedassh åtna .
Oslosne lea tjïelteståvroeveeljeme jïh veeljeme staarebieliemoenehtsidie , bene ij fylhkendigkieveeljeme .
Jeatjah drogh pryövoe .
Anne-Lise Dunfjeld lea lohkehtæjja Åarjel-saemiej skuvlesne .
Learohkh maehtieh goerem dievhtedh åvtelen lïerehtimmiedarjomem aelkieh .
iktedidh vuesiehtimmien gaavhtan skyllemeøøhpehtimmine , fïerhten skyllijen åålmeginie , juktie skyllemetijjen mieride tjåadtjoehtidh (m. Gud gir - Vi deler , kapihtele 5).
Ij leah dan jïjnjem dorjeme geajnojne jaepien 2010 goh dah syjhtedassh lin , bene boelhken 2011-14 sæjhta dam barkoem lissiehtidh .
gïehteldimmiedåarjoe Sisnjelds Nåamesjevuemien Regijovneraaran (Indre Namdal Regionråd), Trøøndelagen Fealadasse (Trøndelag Reiseliv), jïh sïelte Naboer AB , jïh meatan årrodh måårrehtimmiekonsulentem maeksedh Flatangerisnie , Namsovsesne jïh Fosnesne .
Åvla tjuajka .
gohtjin juktie desnie dan jijnje kraavhtse beapmojne .
Tjuara væhtide darjodh laavenjostosne learohkigujmie .
och lenar
5.1 .
Akte gamte sïemesvoete ihke Alta-bæjhkoehtimmie lea vihkeles dejtie rååresjimmide guhkiebasse .
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan dam lohkehtæjjese , skuvlekuratovrese jallh skuvlesåjhterasse jiehtedh .
Guktie nuepieh saemide stueriedidh jïh jielemasside övtiedidh jïh gemtebe darjodh sjiere insatsh krïevenieh juktie ööhpehtimmie-daltesem stueriedidh tjïrrh maahtoeövtiedimmie , ööhpehtimmie jïh doedtkeme .
Juktie maajhööhpehtæmman soejkesjidh , jïh maajhööhpehtimmieboelhki gaskem barkedh , lïerehtimmiesijjiem nåhtede .
 (Jupmelen:) Aehtjien jïh Baernien (+) jïh Aejlies Voejkenen nommesne .
Aellieh njaltjabadtjam jallh ååljam nåhtedh !
Illeldahkide jeatjah lohkehtæjjaj ektine reektehtidh ...
Stuorrijda lea ektiegåatomedajve Frostisen båatsoesïjtese jïh saemiensijtide Girjas jïh Baste .
- Saemiedigkien gaavhtan lea vihkeles saemien jielemeåtnoe goh båatsoe , gööleme , miehtjiejielemh jïh kultuvrelle vuekieh , maehtieh jåerhkedh hijven jïh daajroes mieriej sisnjeli vaarjelimmiedajvine .
vedtiejægan dutnjien nommem
baakoehaamoedimmieh hijvenlaakan haalvedh
Dïhte aaj gaskesadtemevuekie jih lïerehtæmman vuekie .
Dellie badth hijven voessem tsagkedh , bæjjese vaaran mïnnedh .
Dïhte dorje guktie ij munnieh slapkoeh , jallh seentebe sjædta .
Sæjhta raeriestimmie båetedh akten orre öörnedæmman dejstie sïejhme ektiefunksjovnijste , jïh guktie edtja dejtie loetedh sentralreeremisnie jïh ålkone gïehtelimmine .
Mov guhkies gïsse siejpine kråahpem stuvrem gosse njulhtjedem .
Jis raasismen dååjreme:
Eah man gellie lohkehtæjjah maahtoem åarjelh-saemien gielese utnieh .
" Fylhkentjïelten råålle almetjehealsoebarkosne lea tjyölkehkåbpoe goh aarebi mænngan dam orre
Naaken dejstie maanijste sih leah dellie vienhteme dihte skuvleste faaleldahke .
Jalhts maanah nåake inputem åadtjoeh læjhkan maanah maahtoem dej gïelesne evtiedieh nulle pronovmeni jïh nulle objeekti bïjre jnv.
Aerebe leam tjaaleme dah goerehtimmiedåehkieh subjeektem hammosne nominatijve haalvah, dah distraktovri illeldahkh dam vuesiehtieh.
Jåarhkeööhpehtimmie lea dïhte tjaangemeokse barkoejieliedasse jïh vijriebasse studijidie .
buerkiestidh maam maahta darjodh juktie eatnemem voengesne gorredidh , jïh argumenteradidh guktie maahta tjaebpieslaakan eatnamisnie fealadidh jïh aaj dam darjodh
Dïhte haestehke jïh geerve .
Saemien sijjienommh daaroengielese jarkoestin jallh urresth nommi gujmie låtnin .
Rørosnytt.no
Ebba ajve aktem jaepiem Havikesne vaadtseme .
Vijhte luhkien tjaalege
skuvlegåetieh tseegkedh akten vijries lissiebigkeme- jïh jarkelimmieprosjekten tjïrrh , gaajhkine 11 jåarhkeskuvline .
Barkoevaaksjome 5 millijovnh kråvnah åådtje juktie sïeltide vielie vaaksjodh mah gïehteleminie lååjkedimmine jïh leejjeminie barkoefaamoste .
 (93) a. Daebpene jïjnjh almetjh.
Dihte galka jeananidh 15%:asse 2012:esne .
Vuesiehtimmien gaavhtan gosse gærhkoem orrestehtedh .
Jïjnjebh bïevnesh barkoej bïjre , bïeljelh:
Vihties gadtjijh-byjrese
Sametinget (2012): Sametingets budsjett 2012 .
' ste , Regijovnale Evtiedimmieprogrammen tjïrrh
Muvhtene maanah laavlomem lierieh .
IKKE MYE NEDSKREVET
Skuvlebarkosne nuhtjeminie vihkeles åssjaldahkh , hammoeh , struktuvrh jïh ektiedimmieh faagesne .
Dan öörnegasse dle seamma reente nåhtede goh Husbanken galkije reente .
Vïjhte jaepieh mænngan dle Torkel Rasmussen aktem goerehtimmiem darjoeji åtnoen bïjre noerhtesaemien gïeleste Nöörjesne jïh Såevmesne , jïh dïhte aerviedimmieh gïeleutnijelåhkoen bïjre darjoeji .
Institusjovnebigkeme jïh institusjovneevtiedimmie leah dan åvteste dïhte vihkielommes , juktie gorredidh jïh evtiedidh dam saemien siebriedahkem jïh dam saemien demokratijem .
Daate akte lissiehtimmie , tjåanghkan 27 sijjieh .
Daate latjkoe
soejkesjidh , hammoedidh jïh gïetedidh jïjtse tjaalegh gïetine jïh digitaalelaakan , jïh kvaliteetide dej luvnie vuarjasjidh mearan dejgujmie barkeminie viehkine daajroste gïelen jïh tjaalegen bïjre
Dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh aktene kontekstesne .
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh riektesh aamhtesen bïjre tjaeliestieh , jïh tjaalegh guvvide tjaelieh .
Jih aaj muvhtene pleenti he tjaatsan jih jovkijih manne govleme .
Daate aktem guektienbielievoetem kreava symboleåtnoen bïjre .
Maanah vuesiehtimmien gaavhtan vuesiehtieh dah sijhtieh meatan årrodh soejkesjidh jïh vuarjasjidh vihkeles darjomh maanagïertesne , jïh dah sijhtieh tsevtsedh guktie dah edtjieh meatan årrodh daejnie darjoeminie .
skåakeåtnoen darjomh mah
Goerehtimmielïhtsegh gaajhkesigujmie fuelhkine aaj daaroestin.
Tsiengelen 1. b dle krievmemem barkoetïjjegiehpiedæmman bæjjese bïeji 40 prosenteste 50 prosentese , dannasinie dah sjïerenjoelkedassh mejtie sjïehtesji finansevaahran sjïekenisnie , hiejhtesovvin .
Jïh mijjieh sïjhtebe edtja iemie årrodh saemien jïh nöörjen leah våajnoes loevtsæjresne, mejtie lea beapmoen bïjre, bæjhkoehtimmine jallh sosijaale meedijinie.
Learohke edtja maehtedh:
Detransitiviseereme.
Daate feerhmie dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh åehpiedehtemh ovmessie aktanimmine , jïh ovmessie njaalmeldh jïh tjaaleldh tjaalegh digitaale meedijijstie .
SANKS maahta Jïemhten Herjedaelien Dajvem viehkiehtidh barkijidie lohkehtidh , gosse maahtoem saemien kultuvren jïh healsoen bïjre bueriedidh .
Dovne raarhkoegiedtie sjiehteles sijjesne Virvassdal:sne § 26 Goepsetjahke Nordland fylhkesne Goepsetjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene jïh jalline: Rv:ste 223 , gusnie raaste aalka Gran jïh Ran saemiensijti gaskem , rïektes sievine jaevrien Rundbjorvatnet jallemes loektese , vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese , vyjrehkåbpoe Goepsejohken mietie njaalman Kvepsendalsbukt:sne , destie rïektes sievine tjonnen Kjerrtjønna jallemes loektese , destie rïektes sievine Rv:se 220 A .
sjïere væhtah såemies nöörjen smaaregïeline tjïelkestidh jïh tsiehkiej bïjre ussjedidh mah maehtieh evtiedimmiem smaaregïeleste tsevtsedh
Snåasen tjïelteståvroe tjåanghkoem åtna Snåasen Tjïeltegåetesne , tjïelten ståvroesavkesne , duarstan gålkoen 29. b. 2012 , ts .
Gaebpien , Gåsta / Kappfjell , Gustav: Gaaltije , DAT .
Edtja aaj reaktam jis säjhta barkedh ellies- jallh bielietijje tjirkedh .
buerkiestidh guktie kreeke- jïh sjædtoecellah leah bæjjese bigkeme , jïh åejvievæhtide buerkiestidh fotosyntesesne jïh celle-voejngehtimmesne
Eengelsken gïele maahtoeulmieh åtna 2. , 4. , 7. jïh 10. jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne , jïh Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammen / Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammen mænngan .
fealadimmieh saemien dajvine jïjtsh våaroemi jïh daerpesvoeti mietie øøvtiedidh
Dan mænngan tjaalam gusnie dïhte raajese gååvnese.
Latjkoen mierie lea 6.52 mill. kråvnah , mij lea akte lissiehtahke 225 000 kråvnine dehtie latjkoste jaepien 2012 .
Dah leah maam dïhte gohtje going-on, mij-akth deahpedeminie.
Dïhte saemien nomme åålegh edtja voestes skiltesne tjåadtjodh saemien gïelen reeremedajvesne .
Jeenjemes cellejeatjahtehtemh mejtie aajhtsa leah geehpebe jeatjahtehtemh mejtie jïjtje sjïdtehtidh , mohte naan dejstie tjuara destie vaeltedh .
Öörnege lea seamma öörnege goh båatsoelatjkosne jïh jåartaburrielatjkosne .
Sïejhme datne tjoerh luhpiem ohtsedidh jallh bievnedh dagkerh darjomidie jallh barkojde lïeneståvrose .
Idtjin ajve saemieh dagkeres maahtoe-kuvsjh skuvteri bijre daarpesh .
Dïedte / laavenjostoeguejmieh: Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte / Regijovnekontovre , Luvlie Nåamesjen Dajve jïh åarjelsaemien gïelejarngh .
Barkoem aelkedh saemien sijjienommigujmie geajnoesjiltine
Saepmesne daan beajjetje maanah jïh noerh aktene siebriedahkesne byjjenieh , gusnie maahta aerpievuekien jieledevuekieh vuejnedh , jïh daejbaaletje daejreme jïh gïerve teknologije leah gaavnedamme .
Lohkh vielie barkoen bïjre: http://www.sametinget.no/Naeringer/Reindrift/Norsk-svensk-reinbeitekonvensjon
Urresth lea daelie orre kriebpesjimmieh dejtie sijjide gusnie årroeminie .
Man jijnjem maakseme dan barkose lea tjaaleme akten jïjtse prosjekte-kontose NTFT ' esne .
10 (2005): 39-49 .
Daajroe jïh goerkese eatnemen bïjre jïh dåårjese eatnamisnie maahta væljoem skreejrehtidh eatnemevierhtide vaarjelidh , dam biologeles gellievoetem vaarjelidh jïh aktine monnehke evtiedimmine viehkiehtidh .
Palismaa , Maaren: Gïele lea faamoe , Davvi Girji OS .
Manne leam göölije mij væjkele voejedh jïh tjarnedh .
komma:3sg 'Nils öppnar dörren och en hundvalp kommer ut.'[Gieries mojhtese] b. Skåapen Skåp:GEN
Stina: Im manne govleme men vienhth me barre edtjeb govledh mejtie seasa daajra .
Daate aaj våarome vadta Jåvvine soptsestidh dan bïjre maam satne maahta , jïh guktie dïhte maahta våaroeminie sjïdtedh dan vijriesåbpoe lïerehtæmman .
Gosse vuesiehtimmien gaavhtan edtja 4 maandath aktene veeljemegievlesne joekedidh 7 krirride , ij maehtieh aktem maandatejoekedimmiem sjïdtedh mij lea øøvre goh dïhte tjaatsestimmïelåhkoe .
Dah tråjjes lohkemeboelhkh
Læjhkoeh baeniesåjhtoem Mijjieh sijhtebe orre daamhtesh baeniesåjhtoetjirkemem maam maaksoem vuelene dejtie giejtie dam daarpesjidh jih buerebe baeniehealsoem .
Budsjedteraeriestimmie våaromem åtna nænnoestamme fylhkengeajnoesoejkesjisnie boelhken 2010-2013 , jïh dahkoeprogramme 2010-2013 (19) orre fylhkengeajnojde .
Loyd Villmo reakasovvi Korgenesne , Noerhtelaantesne 1925 .
Gaskevåhkoen , ruffien 12 .
Daelie dïhte juhtieminie .
Veeljh skievnjiem
Daate læjhkan ållesth kompensasjovnem tsihkestahta staatedåarjoen tjïrrh dej lissiemaaksoej åvteste mah daestie båetieh .
g. Edtja kolonnem C mænngan tjiekedh .
Maahta aaj ånnetji bååktjesem damtedh jïh sæjhta gadtjedh ryöktesth dan mænngan .
- Saemiedigkie lea jienebh vytnesjæjjah gïehtjedamme mah gïehtelimsdåarjoem Saemiedigkeste åådtjeme .
ISBN 82-91484-00-7
Magkerh laavenjassh edtjieh learohkh darjodh ?
6.4 Faagese veadtaldihkie
Dan golme vuesiehtimmieh dan voestes dåeriesmoerese: (14) a.
NoeRhTeeURoPANiNsTiTUDTe hUMBoLDTUNiveRsiTeTesNe BeRLiNisNie vihtesjimmieprovsjekten åvtehke pihte- jïh saemiengïelide (Ume and Pite saami Documentation Project).
Orre voereseraerie:
Staateraerije Audun Lysbakken Nöörjen åvteste vaestiedi .
baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh åehpies aamhtesi bïjre
G2 soptsestæjjah illedahki tjïrrh vuesiehtieh dah moenedieh gosse edtjieh raajesh nulle objeektine jååhkesjidh.
, u nifix-klåbpoeh , beetnegh jïh numhtie vijriebasse) maahta åtnasovvedh taalh bigkedh .
Daase provhkijenommem jïh tjaangemebaakoem daerpies .
2008 .
Ij lih Mierehken bierjese jih ij ebrievaarjoe .
dah årrojh frijje , tjeak oes veeljemisnie
Raeriestimmie pruvviegorredimmien bïjre , bueriedimmie rekkverk
St. meld .
Geehth guktie learohkh iktegisth daam maahtoem åadtjoeh gosse dam voestes dajvem jeksieh .
Departemeente jïh Saemiedigkie sïjhtieh aamhtesinie vijriesåbpoe barkedh .
Mejtie guhkiebasse sjædta , åadtjobe voestegh daejredh gosse vuejnebe mah gïelh dah learohkh sijjen maanide veeljieh .
Råajvarimmie 20 Åarjelsaemien gïelelïerehtimmie geerve almetjidie
Akte dejstie vihkielommes krïevenassijste juktie saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh , lea almetjh gååvnesieh mah gïelem nåhtadieh .
Åejviesuerkie edtja viehkiehtidh guktie learohkh daajroem åadtjoeh gïelen bïjre goh systeeme jïh gïele åtnosne , jïh edtja learoehkidie skreejredh aktem voerkes vuajnoem evtiedidh sijjen jïjtsh jienebegïelevoeten bïjre .
Daah veerbh mah mieriem tjïertestieh maehtieh aaj buerkiestidh guktie aaten mierie vyrhte mubpien aaten muhteste.
Gïetegærjan aajkoe lea viehkine årrodh gosse sujhtijh jïh saemien skïemtjijh / skïemtjiji lïhke fuelhkie institusjovnine jïh tjieltehealsodïenesjisnie edtjieh sinsitnine soptsestidh .
Mah adjektijvh hijven , jïh maahta dejtie tsavtshvierhtine nåhtadidh daennie sjiekenisnie ?
ij daarpesjh saemiengïelen reeremedajvesne årrodh .
Dah transitijve paarrebielieh gööktelïhtseveerbh.
Akte vuesiehtimmie lea dejtie orre baakojde kåarhtine lamineredh dej baakoejgujmie jïh guvviejgujmie , jïh kåarhtide akten tjoevtenjereagkese biejedh .
Biejjie mïerhkesjamme sjædta maanagiertine abpe laantesne , jïh akte aerpievuekie sjïdteme gellide .
Dov lea aejkiemïeresne gåessie njååhtjedh , daen biejjeste gosse mieriedimmiem åadtjoejih .
Barkoevaaksjome aktem vihkeles råållem åådtje råajvarimmiepaahkem dåarjedidh .
Dan mænngan learohkh maehtieh ektesne soptsestidh barkoen bïjre .
vuajastahkh foeresji jaepien 2010 .
Daelie dah mubpine " sesongine " berkieh , jïh daan aejkien mijjieh edtjieh vuarjasjidh mah deahpadieh Laarine jïh Læjsine Åarjel-saemiej skuvlesne , Snåasesne .
Beaivváš Sámi Našunálateáhter guessine båata daan tjaktjen dovne noerhte- , julev-
Gåessie daejnie aelhkiehtidh
Åenehks boelhketje tjaalegistie
Mårhtjoeh steemmeleahpide krirrie nommine sisnjielisnie jïh steeempe lesijjine ålkoelisnie .
Ij maehtieh aktem ulmiem jaksedh eensi geajnoevuekien bïjre bielelen jijnjh læssanamme vierhtieh gïehteldæmman jïh gorredæmman , gellie jaepiej åvtese .
Feeltebarkoe dejnie dajvine dorjesovveme gusnie åvtelhbodti ij dan jïjnjem goerehtamme , goh stoerre vaerieh .
Saemiedigkien jielemebyjreskeprogramme
Seamma tïjjen vuesiehtimmieh gååvnesieh tjïeltine reeremedajven ålkolen mah hijvenlaakan lyhkesamme lohkehtæjjah dåårrehtidh dan åvteste dej akte tjïelke strategije dåårrehtæmman, jïh ovmessie skraejrieh nuhtjieh juktie lohkehtæjjah jïjtsasse giesedh .
Lohkehtæjja jïh vierhtiealmetjh maehtieh åvtelhbodti seamadidh maam edtjieh darjodh gosse naemhtie sjædta .
lotterijegiesemh vaaksjodh
Saemiedigkieraerie raereste sjïere latjkoeh darjodh Saemiedigkien jïh dan aktegs tjïelten jïh fylhkentjïelten gaskem guektiengïelebarkosne .
Lissiehtamme laavenjostoe
1.2 Guktie pryövemh provhkedh gosse barkedh lïerehtimmiem vierhtiedidh ?
Gosse nasjovnale laake kriebpesje dejstie guhth luhpiem åådtjeme eatnemen maelmijste vaeltedh , dellie edtjieh våarome-aajhteridie vierhtieh maeksedh jallh dienesjisti leahtam vedtedh .
Daate akte stoerre barkoe mij aktem veele gïehtjedimmiem kreava .
Dellie manne jåhtajib hïejmeste , provrib jïh jåhtajib hïejmeste don Daevnjien gåajkoe , dïhte hov lea dïhte faali tryjjes laandte .
Manne Jeesus Kristusasse jaahkam ,
Tjïelth Noerhte-Trööndelagesne Tjïelti akte vihkeles råålla RES ' sne .
Kraesieh , riesh jijhtieh , lasth sjidtieh .
Fylhkentjïelte stuvresåvva goh akte tjïelte .
Dovne øøhpehtimmiesektovre , RES (Regijovnale evtiedimmiesoejkesje) jïh byjngetje laavenjostoeguejmieh goh Innovasjovne Nøørje jïh Jilleskuvle , faalenasside maeksieh .
Mijjieh sïjhtebe namhtah baeniebåehtjierdimmiem vedtedh , bæjjese 20 jaepiej raajan .
KULTURMINNER UTGJØR BEVISGRUNNLAG
barkeme guktie øøkonomije gaajhkide kultuvrebielide buerebe sjïdtedh
- Mannasinie ij jark elimmiem sjïdth ?
Dah dååjrehtsh daestie pilotprovsjektijste maahta nuhtjedh jïh vierhtieskuvlh dovne åarjel- jïh noerhtesaemien dajvine evtiedidh .
Dïhte mij gihtjie , edtja pryövedh reaktoe vaestiedassem gaavnedh , daesnie reaktoe saernie , aarebi gaajhkh gyhtjelassh gihtjeme .
Verremes jis skiemtjes internatesne .
' este aktem maadthlaakeraeriestimmiem evtiedin , edtja tjaatsestimmiereaktam vueliedidh 16 jaapan stoerredigkieveeljemisnie .
- Akte hijven strategije noerhtedajvese tjuara aktene lïhke ektiebarkosne mijjine dorjesovvedh mah noerhtene årroeminie , Silje Karine Muotka jeahta , saemiedigkieraerie mij dïedtem åtna gaskem jeatjah jielemi åvteste .
Dihte hov lij rikti medicin .
- maam fïerhte laavenjasse möölie - man gellie mah laavenjasside buektiehtin nasjovnale jïh dov learohkedåehkesne (geervevoete) - mejtie faagide dah laavenjassh pryövenassine lohkemisnie jïh ryöknemisnie maehtieh gårresovvedh - maam hammojde laavenjassh utnieh - dov learohkedåehkien illedahkh , viertiestamme nasjovnale daltesinie - annjebodts poengeraasth haalvemedaltesidie Dah illedahkh mejtie åadtjoeh gosse daam dïrregem nåhtedh , eah edtjh reektesovvedh , men åtnasovvedh dennie vijriesåbpoe barkosne dov learohkedåehkeste .
Baalhkagarantije lea aaj datne maahtah dov orrijimmiebaalhkam åadtjodh sïelteste mij konkurse sjædta orrijimmietijjesne (1-6 askh) goh LAS (lagen om anställningskydd SFS 1982:80) jeahta .
Goerehthmaamdahovmessiekrirriehmahleahmeatanveeljemisnie , aamhtesen bïjre vienhtieh .
Vaestiedasside gaavnh gosse plaerine lohkh .
Nyjsenæjja maanam gïerhkemistie lutnji , gusnie åeruven dueljien jïh measehken sisnie gællesjeminie dennie vïnhtsen minngiestaebnesne .
Learohke jeatjbidie goltele
Skaepiedihks tjaalegh eah leah akte tjaalegesåarhte , men akte tjaelemevuekie .
Daah ulmieh edtjieh illesovveme årrodh åvtelen 2012 nåhkeme:
bryta:tr:3sPRT 'Per bröt av staven.
Aarebi illustreradamme åarjelsaemien maanagærjam " Vadtese " , åvteguvvie saalmeheeftide " Jupmele mov ryöjnesjæjja lea " , jïh " Fïerhten jïjjen " , jïh åarjelsaemien kristemeheefte .
Lindahl , Karin (Red.) (1999) Mijá Ednam - Samebyarnas Laponiaprogram .
Goh maanah skuvlesne eelkin , dellie åarjelh-saemien giele ovmese faagide dåeredi goh øøhpehtimmie-giele .
' esne hijven orreme .
Gaajhkesh mah leah tjaalasovveme goh årroje Nöörjesne maehtieh löönemekåarhtem mijjeste åadtjodh .
Facebook.com/wcip2014 Aalkoealmetj Facebook-sæjroe ENn veartenekonferansen åvtelen aalkoealmetji bïjre 2014 .
V. b.) Mihte Mittådalen (Härje .
Aaj tjïelkestamme jienebh råajvarimmieh juktie saemien jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse dåårrehtidh .
Parameeterh baakoej gaevnjieruktieh nænnoestieh.
Jis dellie dejtie gaerviehtidie , sagki aelhkebe dejtie bååstide åadtjodh .
Liekkas lea åehpies noere saemide .
Pryövemen åvtelen
saemien meedijafondem mij øøvtiedimmienuepieh saemien meedijabarkose tjirkie
Daan biejjien rohkelasse
Jis datne giem akt lååjkedh maahtah såemies aejkien beetnegidie lïeneståvrosne deponeredh .
Dïhte saemien soejkesje otnjegem vuesehte dan voenges soejkesjæmman , sjïehtedamme dejtie voenges tsiehkide , jïh sijjiem vadta ulmieh bïejedh dej bïhkedassi mietie soejkesjisnie Gud gir - Vi deler .
Naaken asvem åådtje jïh nåekies sjædta gosse jåvka .
Daltese: 2. jaepiedaltese
Vijriesåbpoe dle daerpies aktine tjåenghkies evalueradimmiesystemine .
Beapmoejearsoesvoete lea vihkielommes gaajhkine siebriedahkine .
Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jiehtieh aarkebiejjie aelhkebe sjædta saemien årroejidie gosse mijjieh saemien tastatuvrem smarttellefovnide åadtjobe .
Lïeneståvroe dorje vuesiehtimmien gaavhtan bieljielimmie ierine mah byjresevaarjelimmiem , eatnemegeehtemem , tjaetsiegeehtemem , vijremem jïh göölemem dijpieh jïh aaj åålmege veeljeme .
Dellie Haspelmathen maalh vihkeles sjïdteme.
Dåaktarisnie mïnnedh primærehoksesne tjïjhtje biejjiej raejesne
Båarasåbpoe maanah daamhtaj rekatam urnieh hoksem ohtsedidh jïjtje initiatijvine jïh reaktam utnieh healsoeraeriestimmiem åadtjodh gosse eah eejhtegh meatan jallh dah tjuerieh illeldahken jallh båehtjierdimmien bïjre daejredh .
Fylhken geajnojne lissiehtibie dam barkoem asfaltinie jïh buerebe geajnoeh stealladidh , seamma aejkien goh dïhte vuekie gorredæmman edtja seammalaakan årrodh .
• Nuepieh fuelhkiedåeriedimmesne tjïrkedh ööhpehtimmesne noerhte- , julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
Voejhkelh aaj gaavnehtidh man stoerre taalh learohkh maehtieh sov uvte vuejnedh , jïh mïsse maehtieh aktem vihties veahkam ektiedidh .
Beetneh-bïsseme lea gosse beetnegh båetieh kriminellen darjomistie jeatjahdehtieh vierhtide mah maehtieh gaahpoeh vuesiehtidh .
Noerhtesaemien gïele lea sagke nænnoesåbpoe goh julevsaemien jïh åarjelsaemien .
Lissine aaj dam aarkebiejjiedarjomem .
VEELJEME GÆRHKOESTÅVROSE - DOV GÆRHKOEVOENEN VEELJEME
Lahtestimmesne byøroeh seamma bïevnesh mejtie moeneme § 14 voestes boelhketjisnie b-d .
Saemien gïeli reeremedajvesne saemien jïh nöörjen leah seammavyörtegs gïelh .
Bienje seangkoen nuelesne guarjan , gaahtoe jis buertien nille goetseme .
Saemiej jïh inuihth seamadin tjåenghkies ulmiej bïjre EN .
bigkhsijjieh (klimahten raereles sijjieh jj .
Hoksedh båatsoe hijven jïh daajroes mierietsiehkieh åådtje
Den bealesne julevsaemien åålmege maahta saernieh jïjtje gïelesne lohkedh , aaj vihkeles saemien gïele jïh gååvnesimmie byjressiebredahkesne vååjnesasse byjresavijsisnie .
Dejtie båarasåbpojde jïh skeamtjohkidie vååksjedien , vaejviedåehkieh öörnieh jïh aktegs almetjigujmie jielemen aavoen jïh vaejvien bïjre soptsestieh .
Jïh gosse böösetje edtja dejtie gaajhtside veedtjedh dellie vuajna , tjuara dan byögkeles Vullen sïelkedahken baaktoe vaedtsedh .
moerem ved:ACK tjabrehte, tvinga:3s edtja skulla:3s loedtenidh.
Phone: +47 908 39 663
Aejlegen , ruffien 9. b .
Goevten 6. b. 1917 lij voestes aejkien noerhte- jïh åarjelsaemieh joekehts laantijste gaavnesjin akten stoerre tjåanghkose juktie digkiedidh jïh tjoevkesem bïejedh tjåenghkies aamhtesidie jïh dåeriesmoeride .
Politihke lea jiehtedh " Yess , - daejnie sïjhtem meatan årrodh .
Soejkesjisnie , mij gietedæmman fylhkendigkese båata ruffien 2011 , ij sïjhth jarkelimmieh båetedh dejnie nænnoestamme prijoritetine , bene maahta akte iktedimmie vuekijste sjïdtedh .
Namhtah Voestes mïnneme remissine
Dellie viehkiem åådtje daejredh mannasinie ij båetieh , åådtje gaskem jeatjebem vïrrepryövenassh vedtedh mah hormoneveahkah vïrresne mööledh .
V. b.) Skärvoe Skarvsjöby (Storu .
Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte
Moenehtsi protokollh jïh nænnoestimmieh daaroengïelese jallh Sveerjen gïelese tjaalasuvvieh jïh jis daerpies dovne saemiengïelese .
Gosse raajesidie gïehtjedibie dellie maehtebe veanhtadidh eah dåehkieh edtjieh raajesem nulle objeekte jïh nulle ovryöktesth objeekte jååhkesjidh.
Fylhkendigkie dïhte bijjemes , almetjeveeljeme åårgane fylhkentjïeltesne .
Tabellebïhkedimmie: S = subjeekte; V = verbaale
Edtja åejvieulmide naemhtie jaksedh:
Dïhte saemien learoesoejkesje - Maahtoelutnjeme - Saemien - edtja skuvlesne åtnasovvedh tjïeltesne (mieriedimmieh ööhpehtimmielaakese , § 1-1) 
geehtestidh tjaaleldh reektesem dorjesovvedh dan sjïerepedagogeles viehkien bïjre jïh maanan evtiedimmine fïerhten jaepien Maam maahtam darjodh ?
- Manne gegkestem akte hijven jïh nuhteligs digkiedimmie sjædta stoerretjåanghkosne , jïh vaajtelem gaajhkesh dovnesh buerie båeteme digkiedimmiem goltelidh , raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma minngemosth jeahta .
HISTORIEN MINDRE TYST
Jïjnjh almetjh leah dannasinie aktem øøhpehtimmiem åådtjeme sov faagesuerkien sisnjelen , saaht gusnie årroeminie .
Jis eah ladtjkh nuhtjemen bïjre dellie Gåatomemoenehtse nænnoste .
Saemieh akte unnebelåhkoe Nöörjesne jïh dannasinie eah govlehtoevh dejnie sïejhme demokrateles åårganine mah våaromem utnieh aktene jienebelåhkoedemokratijesne .
Dah unnebe goh 5 jaepieh saemien lohkeme.
Gelliej fåantoej gaavhtan dle ij dam buektiehtamme daan mearan.
Tsiengelen 1. b 2011 daah tjïelth leah saemien gïelen reeremedajvesne: Kautokeino , Karasjok , Porsanger , Nesseby , Tana , Kåfjord , Lavangen , Tysfjord jïh Snåase .
Heerredimmie darjomen , rehabiliteeremen jïh skïemtjetjaalegen bïjre .
Gaajhkh tjïelth soejkesje- jïh bigkemelaaken tjïrrh , dïedtem utnieh sijjen barkoem soejkesjidh guktie dah eatnemevåaromem gorredieh saemien kultuvrese , jieliemasse jïh
Vaallah leah beetnegh dåårjeme akten gaajh daerpies learoevierhtielutnjemasse .
Lobbyisme jallh lobbygiehteldimmie lea amma korridovrepolitihke .
Man bïjre byörede dijjieh pryjjedh daelie ?
Reerenasse raereste 85 millijovnh kråvnah dåarjodh kjerne-journalide healsoesuerkesne jaepien 2012 .
iktesth edtja Matt 28: 16-20 lohkedh .
Noerhte julevsaemien (Sörkaitum).
Mah krirrieh leah meatan fylhkendigkesne ?
01.11 dle 381 ohtsijh 603 ohtsijijstie learoelatjkoem åådtjeme .
Lïeneståvroe iktede ovmessie voenges , regionalen jïh jarnges aktöörigujmie jearsoes jïh vihties sïebredahkem skaepiedidh .
Mijjieh sïjhtebe kvalitetem noerebarkose vijrebe evtiedidh båetijen soejkesjeboelken , dotkemen tjïrrh dejstie tjïrrehtamme råajvarimmijste .
Laavenjostoelatjkoej tjïrrh gïelevierhtietjïeltigujmie dle Saemiedigkie jïh fïerhte tjïelte sijhtieh nuepieh åadtjodh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah fierhten tjïelten gïeletseahkan sjïehtedamme .
saemiedigkie Maahtoedepartemenetinie ektiebarka bïhkedimmiem orrijidh maam edtja vuesiehtidh mah maehtieh maanajgïerten sisvege årrodh gosse saemien gïele- jïh kultuvre-eevtiedimmiem dijpedh .
bijjieguvviem njoelkedassijste darjodh mah tsiehkiem almetji gaskem sjïehtesjieh , jïh konsekvensh buerkiestidh jis njoelkedasside meadta
Jis edtjh jåarhkeööhpehtimmiem syökedh Noerhte-Trööndelagesne , bene ih pinkodem åådtjeme , maahtah
2.8.
Læjhkan dle baektjede eejhtegide gosse guvlieh jalllh heannadimmieh vïhtesjieh gusnie
Bïevnesjidh jïh jïjtse darjoemassen sisnie proccessh aalkajehtedh
muerjieh , kraesieh jïh sjædtoeh
Dennie aktene bielesne dle ïedtjem åadtjoejimh åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren åvteste , bene dennie mubpene bielesne ij lij fryöjstehke lohkehtæjjine sjïdtedh , juktie ij guhte mijjeste lohkehtæjjaskuvlem vaadtseme .
Tjuara dïejvesidie taalide ektiedidh , dovne taalesymbovlh jïh taalebaakoeh .
Lïeneståvroe lea læstoe gieh almetjh leah vijgseleåejvieladtjide moeneme fierhten lïenesne jïh datne maahtah lïeneståvrose bieljielidh jallh dov tjïeltese dellie åadtjoeh daejrieh gieh dah leah .
Joekedimmie budsjedteste fylhkendigkien nænnoestimmiej mietie
Kapihtelisnie 6 aalka transitijve jïh intransitijve paarrebielieh joekehtidh.
Aajhteme arth dennie guktie gohtje rööpseslæstosne biejesåvva .
Sylvia jïh Sagka Sparrock aejlegsbiejjien vaentjeleteekstem åarjelsaemien gïelesne lohkijægan .
Jaepien 1968 dellie saemienskuvle Snåasesne aaj , jïh Stoerdaelien saemien angkenh fihkin skuvlem veeljedh , Aarbortesne jallh Snåasesne .
Gellie goerehtimmieh leah vuesiehtamme gïelem bååstede vaeltedh lea akte vihkeles bielie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej jïjtjenænnoestimmeste.
Daate lea meatan faamoem måakoedidh juktie seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaaledïenesjh gorredidh saemien årroejidie .
Fylhkemaannan galka klååkedh gosse aamhtese lea tjïelten jallh fylhketjïelten åårganh dijpemw .
Muvhth learohkh haalvoeh jïh lastoem utnieh guhkies soptsesh tjaeledh , jïh maehtieh dejnie seamma soptsesinie guhkiem gïehtelidh , mearan muvhth learohkh orre jïh jeatjah laavenjassigujmie nïerhkieh .
Joekoen Guovdageaidnun jïh Karasjohken tjïeltine mah tjåanghkan ovrehte govhteluhkieh saamastallije lohkehtæjjah utnieh mah eah saemiengïelesne ööhpehth.
Råajvarimmie 27 Julevsaemien maanagïerteråajvarimmie ...
lastemoejege maarilåbloe /
Daate øøhpehtimmiesoejkesje jïh aamhtese sjeahta gosse maajhøøhpehtimmielearohkh leah guessine skuvlesne .
Åavtoe dïhte !
Soptsestimmiesijjie 1
Læjsa orre skovlevaarjoeh åådtjeme .
Saemiengïelen materijelle mij våaromem åtna saemien kultuvresne sæjhta akte bielie sjïdtedh daejstie orre plakaatijste .
Stoerre lutnjeme saemien siebriedahkese | Rørosnytt.no
Ryöknemetjiehpiesvoeth leah maehtedh struktuvreradamme jïh ovstruktuvreradamme veahkah ryöknedh , guhkiebasse ryöknedh akten saaht man taalen raejeste (dovne bæjjese jïh våålese), jïh maehtedh ryöknedh gööktine jïh gööktine , vïjhtine-jïh-vïjhtine jïh naemhtie vijriesåbpoe .
Læstoeh daajrojne byjreskegïemhpes materiaalen bïjre (jïh tjaalesijjieh) mah sjïehtesjamme mijjen naakenh mijjen jieliemassi daarpojde (v. g. båatsoe , vytnesjimmie , turisme) 
Hearra maahta jiehtedh: Ektesne rohkelibie guktie (mijjen Åejvie) Jeesuse Kristuse mijjem ööhpehtamme:
Saemien meedijaj barkoeh lea dejtie saemien årroejidie bievnedh , jïh daajroeh , faaktah jïh goerkesem buektedh dej vijries aamhtesi bïjre siebriedahkesne .
, mah maehtieh goh jïjtsh gïelesuerkieh årrodh .
- Ij leah naan " siejhme " biejjie , jïh ij naan biejjie sjædta guktie soejkesjamme .
Maahta dejtie lahtesidie repeteredh fïerhten barkoeboelhken åvtelen , daejnie aamhtesinie .
Dellie aaj aelhkebe G2-lïerijidie.
Jeenjh viermiesæjtojne maahta bloggedh , chattedh jïh gyhtjelassh jïh lahtesimmieh dïsse seedtedh .
Gaervies 2014. - Sogn jïh Fjordanen Jolleskuvle , sentraalegåetie Sogndal 146 millijovnh kråvnah .
Nøørjen joekoen stoerre åljavierhtiem byøroe nuhtjedh eensi skåårvemh darjodh båetije biejjide , ij ajve aaksjah åestedh .
Dïhte edtja aaj viehkiehtidh skreejredh meatan årrodh demokratijen gaavhtan jïh akten heevehtæmman sjïehteladtedh aaj Trööndelagefylhki ålkoli .
2011 raejeste Divvun lea Gïellateknose ektiedamme , Saemien gïeleteknologijen jarnge - Tromsøn Universiteetesne .
Dellie foente sæjhta låepteme årrodh .
Ulmie dotkeminie lij vihtiestidh saemieh lin nåakelaakan evtiedamme jïh akte vueliehkåbpoe naelie mubpijste.
Reektehtse vuesehte lissiehtimmie lea stööremes orreme dååjrese- jïh darjomesïeltine jïh iedtjeåårganisasjovnine .
Såemies viehkie daesnie: gïella .
Bene fer jïjnjh almetjh- dovne noerh jïh geervh - Jupmelen nommem nuhtjieh gosse haarmese sjïdtieh naakenidie .
Barkijemaaksoeåasa Maaksoetahtjoe 350 kråvnah / biejjie
Dah gaavnesjin teempelen sjaljosne jïh jïjtsinie gåetine .
Snåasen tjielte lea syøkeme sæjhta meatan årrodh reeremedajvesne saemien gielese .
Daerpies nejpiem meatan vaeltedh .
Aktem jiebnebe balansem tjoeli gaskem gorredidh jïh hijven dåårrehtimmiem
1. 1 Vuarjasjidh mejtie daerpies åarjelsaemien gïele- jïh jallh kultuvremaahtojne gosse barkoeh bieljele / orre barkijh seehtie baenieklinihkine Snåasesne jïh Namsskogesne , mij Raavrevijhken tjïeltine laavenjostoe baeniehealsoedïenesjen bïjre .
Roehtseste göökte paarrebieline ovmessie åtnoejgujmie leah seerkeme.
buerkiestidh saemien tlidteraturem jïh soptsestidh magkerh åehpies tjaelijh dovletji lin jïh gieh daelie leah
viehkiehtidh guktie jiebnebe sosijale jïh geografeles joekedimmie sjædta faktovrijste mah
Ohtsedh aktem klaassem mah maehtieh saemien soptsestidh .
Daate bïhkedimmie lea tjaaleme dutnjien gïen learohkh mah edtjieh goerehtallemepryövem ryöknedimmesne tjïrrehtidh 1. daltesisnie .
Dah edtjieh fïereguhtem maanam dåarjoehtidh jïh krööhkedh , jïh lissine aktem jearsoes sijjiem sjugniedidh mij maanide haasta vïenevoetem sjugniedidh jïh eadtjohke laakan meatan årrodh ektievoetesne .
Indianere idtji veelkes ålman logihkem guarkah .
Madtan-laakan govledh jih vuejnedh aaj maahta dåeriesmoerine sjidtedh trååjjemen , lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan .
Muvhtide lea aelhkebe aelkedh gosse leah mubpiejgujmie , jïh tjaalegem ektesne sjugniedidh maahta tjaelemeaavoem vedtedh .
- Saemiedigkie lea laavenjostosne 10 tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie , gaajhkijste tjïeltijste jïh fylhkentjïeltijste reeremedajvesne saemien gïelide , seamadamme akten sjïere laavenjostoelatjkoen bïjre guktie edtja guektiengïelevierhtide nåhtadidh .
Skuvle , voelph jïh eejehtalleme:
Akte jeatja paarre daennie dåehkesne sjilkehtidh/sjalkedh 'smälta (tr) '/'smälta (itr) ' jeatjaleejnes transitijve veerbe, juktie dan lea aaj e-tjoejemolseme öövre goh gellie jeatja veerbh mah daan raajan buerkiestamme.Jienebh veerbh daennie dåehkesne leah: slaamehtidh/slaamedh 'fälla'/'falla ihop' jïh jaskehtidh/jaskedh 'trösta'/'bli tröstad'.
Gïehteldimmie dïedtem åtna voenges jïh regijovnale ektieskovhten åvteste .
skiereden 1. biejjien åvtelen , teellefovnesne jallh e-påastesne .
Guktie edtjem maehtedh åajaldehtedh ?
Almetjen reakta joekehts årrodh jïh læjhkan roehtsem utnedh aktene sosijale , kultuvrelle jïh faageles ektievoetesne , lea faarhmestimmieåssjaldahken våarome , juktie aktem almetjen ektievoetem bigkedh .
Ij maam akt darjoeh jis barre ånnetji byöpmede såemies biejjiej .
Guktie jaahkoem vuesehte maahta årrodh liturgije , musihke jïh saalmh , gelliesåarhts kultuvre jïh tjeahpoeh , saemien gïele , aamhtese , gaavnesjimmiesijjie jïh ektievoetehaamoe .
digkiedidh guktie skuvle , siebriedahke jïh barkoejielede maehtieh guektiengïelevoetem dåarjoehtidh
Ihke dah saemien gïelh Nöörjesne edtjieh gorresovvedh jïh vijriesåbpoe evtiesovvedh , dah tjuerieh aktem nænnoes betniem åadtjodh .
Guhkebe vuertedh buerebe lea , dan gaavhtan dah vaahrah vaeniedieh edtja skaarah åadtjodh jallh alkoholem jearohks sjïdtedh .
Gasketjåanghkojde håalemeguessieh bøørin , v.g. .
Mejtie tjarkadiksvoete learohkese skuvlesne , dovne klaassesne jih skuvlen byjresisnie ?
Dïhte gaajhkem mijjen bïjre daajra , ij leah gåessieh gænnah guhkede mijjeste , jïh dïhte mijjem eahtsa .
Saemiedigkien akte stoerre dïedte ihke daaletje politihke jïh aarvoeh mah reeresuvvieh gaajhkide saemien årroejidie feerhmieh , aaj dïhte bielie maam såemies tuhtjieh lea ammes .
Almetjh laakh daarpesjieh jis edtja öörnege jïh raeffie årrodh .
Taaligujmie maahta jiehtedh man jïjnje lea mestie akt jïh stoeredahkh .
Daate lea daajroe jïh bïevnesh mah leah boelveste boelvese sertiestovveme , Schanche jeahta .
Tjïertestamme , desnie gusnie gïehteldimmiedajve seamma , dellie aamhtsen sisvege aaj seamma daennie soejkesjebihkedimmesne jïh bïhkedassine jarkelamme åtnose miehtjiesdajveste .
Staven diametetere lea medtie 2,5 centimeterh .
eevtjedh guktie saemien tjaaleldahkh orrestehtedh jïh gihtjedimmiem jieniemdidh
Olle Christmansson Jarngen primærhoksen jarngeåejvie jïh ektiebarkoetjïerten åvtehke , 070-296 04 27
Gelline dajvine reeremedajven ålkolen saemielaaken gïelenjoelkedasside , desnie noerhtesaemien annje akte geerve tsiehkesne .
6.2.6 .
Gossehtahkevualanimmie daalhkesh gïervebe maanese darjoeh njohkem gurhkiestidh .
Minngemes kolonne
Stuvreme-aajroeh jih saernie: www.ntbur.no
1 = tot 7) GD 1 Lïereht.
Fylhketjïelte gïeleööhpehtimmie stipendh vadta ihte almetjh skreejredh saemien gïelesne ööhpehtidh .
Saemiedigkieh edtjieh dagkeres laavenjassh utnedh guktie maahta radtjoes laakan barkedh guktie saemiej jijtjh-reereme reaktah bæjjese lutjnes n aarvoen mietie .
Vaajteles jïh daerpies intensjovnelatjkoem vihtiestidh jïh sjïehtesjidh juktie aktem vaajteles faageevtiedimmiem åadtjodh , jïh buerebe faalenassh utnijidie vedtedh .
Lissine lohkehtæjja vuarjesje , jïh bïevnesem learoehkidie vadta .
Dïhte raeriestimmie saemiereaktamoenehtsistie slipkehte dam reeremem åarjelsaemien dajvesne .
Mohte dellie måjhtajimh guktie Kristoffer Sjulssone, O.P.
Saemien gïelen mierietsiehkieh
Mijjen beapmoe jih mijjen vaarjoeh .
Guhkiebasse akte ulmie sjïehteladtedh guktie maahta selvangivelsem aaj elektrovneleslaakan deelledh saemiengïelesne .
Torkel Rasmussen , dåakteregraden stipeendiate gïelesosijologijesne , daan beajjetje gïeletsiehkiem goerehtalle sov tjaalegisnie .
Seamma baalhka nyjsenæjjide jih almide Dovne byjjes jih siejhmes suerkesne tjuerieh barkoevedtijh diedtem seamma viertegs baalhkah vaeltieh .
Genetihken vierhtieh: Nöörje edtja prijoriteradidh aktem systemem sjïehteladtedh gusnie obligatovreles bïevnesh utnedh gubpede genetihken vierhtieh jïh aerpievuekien daajroeh båetieh patenteohtseminie jïh ohtseminie sjædtoeesåarhtevaarjelimmien bïjre .
Mov gihtjehtimmie:
49 Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme ...
Statistihke jïh aarvehtse
 (Vuartesjh aaj boelhkesne 2.4.1).
Gusnie maahtam jienebh vierhtieh jïh materijellem gaavnedh juktie learohkidie dåarjelidh ?
Juktie baakoeguvvide nænnoestidh dah learohkh maehtieh guvviedidh jallh fotoh lïjmesjidh mah baakojde sjïehtesjieh .
guhkievaestiedasselaavenjasside .
Ööhpehtimmesne kuvsje vierhtiealmetjidie (aerpievuekien maahtoeguedtiejidie).
Learoevierhtie edtja dejtie aamhtesh utnedh: gaskehtalleme , gïele jïh teeksth mij maanajgeatan sjïehti .
buerkiestidh guktie naan sïejhme batterijh jïh båeltielimmiecellah fungeradieh , jïh gusnie dah åtnasuvvieh
Luvsegem jïh syøkemegoerem tjïelten hïejmesæjrosne gaavnh .
nöörjengïelesne jïjtse baakoejgujmie åejviesisvegem vaajestidh soptsesinie jïh njaalmeldh åehpiedehteminie nöörjengïelesne jïh saemiengïelesne
kråvnah) 
Saemien maanah jïh noerh leah daelie meatan aktene ahkedh vielie abpeveartenen maana-jïh noerekultuvresne .
Bihkedimmesne ållesth jïjnjh tjïelke vuesiehtimmieh lïerehtimmiedarjomidie .
- Mijjieh daejrebe reerenasse tuhtjie vihkeles mineraalegïehteldimmiem dåarjedidh , jalhts reektehtsh båetieh faatoes dïenesten bïjre jïh ekonomeles haestemi bïjre suerkesne .
Jis datne vïenhth naan datnem sierredamme jïh datne sïjhth naan datnem galka dåarjedidh jallh sïjhth dam bievnedh , dellie voenges antidiskrimineringsbyrå:em bïeljelidh telefovne 063- 14 89 95 jallh e-påastine ostersund@byranmotdiskriminering.se Datne maahtah aaj diskrimineringsombudsmannen (DO) bïeljelidh telefovne 08-120 20 700 jallh e-påastine do@do.se
Edtja daatide jïh tjaatsegidie mejtie tjöönghkeme daej gåetiej bïjre nedtesæjrose Askeladden bïejedh , Riksantikvaren nasjovnaale daatavåarhkoe kultuvremojhtesidie .
Akte dejstie ulmijste gærhkoetjeahpojne lea Vaantjelem våajnoes darjodh jïh måjhtajehtedh man bïjre kristelesvoete .
Lohkh amma Bijbelisnie guktie Jeesuse baenhtsesne Jupmielasse rohkeli gosse Getsemanisnie lïj: Maarhkosen vaentjielisnie 14 , 32-37 .
Learohkh edtjieh aaj dejtie nommide nåhtadidh gosse barkeminie .
Aktene råållespïelesne ij leah
substantijvh sojjehtidh aktentaallesne jïh jienebetaallesne
Daamhtaj buerebe sjædta jis hujnesne orreme
Villmo dihte voestes redaktøøre Båatsoejieleme-saernesne (Reindriftsnytt / Boazodoalloođđasat).
Kråangken jåarhkeskuvle dïedtem åådtje viermiebarkojne nïerhkedh , laavenjostosne Byjjenimmieprogrammine .
Goh akte vijriebasse barkoe dehtie Gellielaaketjejaepeste 2008 jïh dååjrehtimmie dejnie barkojne Toleranse Nord-Trøndelag , fylhkenraerie sæjhta jaepien 2010 tsevtsedh edtja aktem sijsefeelijeraeriem tseegkedh Noerhte-Trøøndelaagese .
Gosse pryövem vadta pråvhka dåastoevinie seamede guktie edtja vaestiedassem åadtjodh .
Ekonomijesoejkesjimmieprievie 2011 , bielie I , biejjeste 24.03. 2011 (10/08144-6) 
Råajvarimmie Orre tïjjen skuvle (Ny tids skole) ulmine åtna åssjaldahkh buektedh orre
Mujhtieh , maahta viehkine årrodh learoehkidie mænngan skuvletïjjen jis dejtie aaj lïerehte geartoehtimmietabellen bååstede maehtedh , daate sæjhta jiehtedh dah aaj taalefaaktah lierieh goh 21 lea seamma goh golme tjïjhtje aejkieh .
Dan gaavhtan joekoen vihkele maanah dej voestesgïelem govloeh mearan byjjeneminie juktie edtjieh eensi ietnien-gïelen grammatihkem lïeredh.
) Niestie njuenie Lövliden (Vilh .
vihkeles sojjehtimmiem vaerbijste haalvedh indikatijvesne , imperatijvesne jïh kondisjonalisesne , jïh potensialishammoeh damtijidh dejnie gïeline gusnie dah gååvnesieh
Daate aaj ööhpehtimmiem saemien gïelesne dæjpa .
109 åadtjoejin ööhpehtimmie åarjelsaemien , dejstie 18 voestesgïeline .
Barkoedåehkie Saemien tjaelijesiebreste (SGS), prosjekten åvtehke jïh akte barkije Saemiedigkien reeremistie dejtie veeljieh mah åadtjoeh meatan årrodh prosjektesne .
Luejhtemh giehpiedidh .
Dag Terje Andersen Foto:scanpix
Gaskem .
Dah guejmieh edtjieh nænnoestidh jïh evtiedidh dejtie åarjelsaemien gærjabusside Aarbortesne jïh Åarjel-Trøøndelaagesne .
Dan åvteste learoekandidaath læssanieh , dle aaj joekoen daerpies sjædta dejtie dåarjoehtidh .
§ 37 Baajme Jämtland läänesne Baajmen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rijhkeraasten luvhtie Sipmehkejaevresne Sipmehkejohkese , daam tjaetsiegohkedahkem dahkoe gusnie Gavostjohkem gaavnesje , daam tjaetsiegohkedahkem jaavran Leipikvattnet , dellie jaevrien Leipikvattnet dåaresth jïh jeanoej Bjurälven jïh Storälven mietie (dïhte raaste dan eekese Leipikvattnet 1:1 Straejmien tjïeltesne) rijhkeraastese , dellie rijhkeraasten mietie Sipmehkejaavran .
Jaepien lahtesimmie jaepien 2008 starne Noerhte RhF jeahta rutijne toelhkedïejesje lea sijjesne mohte ij leah helgelandeskïektjegåetesne desnie dejnie barkeminie faalaldahkem sæjjan åadtjodh .
Anne-Lise Dunfjeld gie lea barkeminie goh lohkehtæjja Åarjel-saemij skuvlesne , lea sjisjneldisnie dåeriedamme dejtie ovmesse faaleldahkide maanagiertesne , jih dihte lea eadtjohke orreme staeries øørnedahkem åadtjodh .
Ohtseme-mierie: voerhtjen 16. b. 2008
- prïhtjhgåetesne mïnnedh
Båetieh dov Aejlies Voejkeninie
Akten spaajhte ryöknije lea aelhkie laavenjassh loetedh suerkesne 0-20 .
Ij leah daate annje eevre nåhkeme.
Sálla lea gåatomedajve Tourpon jïh Loukta - Mavas saemiensijtide .
Kanne ij gåessie gænnah raeffietïjjen dle gånkafuelhkie lïhkebe sov åålmegidie orreme goh snjaltjen 22. b. mænngan .
Dïhte lea gïervebe bæssa goh smegma maam iemeles gååvnese åvtenjaltjen nuelesne .
Dihte vihties gosse edtjibie digkiedidh laanten- jih tjaetsiereaktan bijre .
Daabloem dorjesovveme goh guevtie .
Saemiedigkie vuajna vihkeles kuvsjh sjïehteladtedh daan beajjetje eejhtegidie , juktie gïelem åvtese evtiedidh .
Øøhpehtæmman byøroe bievnes- jïh gaskesadtemeteknologije viehkine (IKT) bïejesovvedh .
Vanja Tørresdal gonneh Maajja-Krihke Brandsfjellh (Prahkeste) lustestallijægan gosse ietnien gïelesne laavloejægan .
- Daate nammoehtimmie akte vihkeles sille jååhkesjimmien vööste aalkoealmetji tjåenghkies reaktijste , gaskem jeatjah guktie dah leah våajnoes EN .
buerkiestidh dïejvesidie vuajnoeh , vaanesovme jïh rasisme , jïh vuarjasjidh guktie vuajnoeh maehtieh tsevtseme sjïdtedh , jïh guktie fïereguhte jïh siebriedahke maehtieh vaanesovmi jïh rasismen vööste barkedh
Gellie eejhtegh vaajtelieh vaenemes 30 minudth dagkeres soptsestæmman .
Næjla: Guktie amma nimhtie jis ?
Ajve akte (B) ij utnieh raajese objeektine jïh ovryöktesth objeektine hijven, jïh 5 vaestiedæjjah eah raajesem nulle objeektine jïh ovryöktesth objeektine jååhkesjieh jïh akte ij daejrieh.
Lea orreme positijven evtiedimmiem minngemes jaepiej gosse saemien væhtah jïh iKT dæjpa .
mubpide goltelidh , jïjtse våajnoeh buektedh jïh buerkiestidh , mubpiej mïelh vuavkasjidh
Fylhkentjïelte lea meatan regijovneraerien tjåanghkojne .
Dïhte sïejhme maanah tjelmie-ovlemh utnieh , daamhtaj viruseinfeksjovnen ektesne gosse sovhtine .
Råajvarimmie 2 Maahtoeevtiedimmie fokusinie gïelese
Gïehteldimmiebudsjedten mierieh leah naemhtie:
Bïhkedæjja lea uvtemes guktie dah barkijh maanide vïhtesjieh , jïh guktie dïhte aktivyöki barkoe lea dej gaskemsh , jïh guktie dah jiïtje maehtieh maam akt hijven maanide buektedh gosse meatan stååkedimmesne .
Lïeneståvroe vååksje njååhtjedimmie reaktoes tïjjesne lea båateme , jïh dan mænngan mijjieh dam jïh jeatjah bïevnesh seedtebe reeremasse mij edtja dam gïetedidh .
Maanah eadtjohkelaakan goltelin .
G1 grammatihke ij vielie G1 inputem krööhkesth, learohkh dellie dej intergïelen öörnegem vihth darjoeh jïh elemeenth universelle grammatihkeste meatan vaeltieh (Joma, 2012).
Dïhte raeriestamme barkoe dan sjierebihkedassese jïh PPT .
BEARBEIDING AV PRESSEMELDING FRA SAMISK KIRKERÅD: BIERNA LEINE BIENTIE
Guktie dan mænngan ?
Maahtoem lissiehtidh tseegkiji luvnie
Gusnie maahta tjoeleskïemtjelassi åvteste teestedidh ?
 (intelligente monnehke moere) gosse edtja
Seapan dah vaenie raajesh nulle objeektine govleme, men eah grammatihkegærjine nulle objeekten bïjre lohkeme, jallh ööhpehtimmiem nulle objeekten bïjre åådtjeme.
Daate dåehkie luhkiegovhte lïhtsegh mov materiaalesne.
Daelie hijven jïh frijje gööleme , jïh dan åvteste gïerve sjïdteme guelide dåastodh .
Råajvarimmie 36 Jealajimmie luvliesaemien gïeleste jïh kultuvreste
tömmaitr:PTCP 'Han har druckit allt.
Lïeneståvroe neebnie saadthålmam mij galka åålmegem gïehtjedidh jïh vuartesje dah gieh eah leah Sveerjen gærhkosne meatan åadtjoeh juvledh vuekesne mij dejtie sjiehteles .
Eensi laakan byjreskebieliem Saemiedigkien darjoemassese integreeredh .
Ohtsijelåhkoe jåarhkoeööhpehtæmman jaapan 2011/2012 vuesehte learohkelåhkoe læssene mij sjïereööhpehimmiem daarpesje .
låhkoe) gosse Rotvollem duaka .
Fylhkentjïelten stoerre haesteme lea tjåadtjoen: Jaepien 2005 raejeste 2012 raajan dle mijjieh lissiehtamme mijjen maaksojde reentide jïh åesiemaaksojde 98 mill. kråvnajgujmie .
Dan gïeleldh raaran skuvline lea buerebe goh aerpievuekien irskeööhpehtimmeste .
Datne gie veartenem jïh gaajhkem sjugniedamme mejtie desnie , datne gie elmien jïh eatnemen Åejvie , ih tempelisnie årroeh mij almetji gïetijste tseegkesovveme .
Saemiedigkie aktem vïjhtenjaepien saemien geervelïerehtimmieprogrammem maaksa , maam Saemien jolleskuvle jåhta .
Dïhte vuesiehtimmieh vadta jïh akte daejstie daate.
daamhtaj jeatjah ååvede jïh såvmehte
Gåessie leah liereme jijtjedh ietniengielem tjaeledh jih lohkedh ?
Deejri gosse rohkele , dellie Jupmele satnem gåvla jïh vaestede .
Gosse ovmessie gïetedimmiealternatijvh gååvnesidh dellie datne nænnosth , jis ih leah jïjtje veeljeme dïedtem vedtih dïsse gien medisijneles dïedtem lea .
Daesnie Tråante 2017 vihth akte vuesiehtimmie sjædta.
Hatsvesdarjomh homosexuellij , bisexuellij jih transealmetjij vööste edtja vuastalidh guktie laakem tjirkedh jih buerebe dam biejverdalledh .
Dan lissine mijjieh luhpiem vedtebe jïh vaaksjobe darjomh mah byjresem tsevtsieh .
Öörnedimmie Tråante 2017 Tråantesne lij goevten 6.
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 24 bielie 26 bielijste
Daan goerehtimmien referansedåehkien illeldahkh feadtagïelen daltesisnie.
Dan åvteste maahta aktegsskuvli illedahkh gaavnedh ovmessie plaerine jïh nedtesæjrojne .
Åarjelsaemieh , vielie goh jïjnjh jeatjebh , leah jïjtjemse tjaaleme mijjen daajbaaletje politihkeles histovrijen sïjse .
Hoksegarantijen bïjre; vuesiehtimmien gaavhtan garantijetïjjh , jis ih maehtieh jallh ih åadtjoeh båetedh jïh orre hoksevedtije
) Strijmie Strimasund (Storu .
Åarjel-Nöörje veeljemegievlie: dah tjïelth Møre jïh Romsdal jïh Hedmark:n fylhkine mah eah leah veeljemegievlien 6 mietie , jïh dah fylhkh Sogn jïh Fjordane , Hordaland , Rogaland , Vest-Agder , Aust-Agder , Telemark , Buskerud , Vestfold , Akershus , Østfold , Oppland jïh Oslo .
Gosse baankijste beetnegh veedtjh , tjoeverh fierhten aejkien 30 kråvnoe beetnegi åvteste maeksedh jih dovne 0,5% beetnegijste maeksedh mejtie olkese vaaltah .
Tjaelieh baakoeh paehpierinie , akte baakoe fïerhtene paehpierisnie .
Guktie krirrieh maehtieh viehkiehtidh juktie jienebh eadtjalduvvieh politihkesne ?
Bene dellie tjuara dam vihtiestidh , vuesiehtimmien gaavhtan feelemeleahpine .
Sosijaaleståvroe edtja vuartasjidh mestie deahpadimmieh sjïdteme , guktie gohtje systemefiejlie , jïh maam maahta darjodh guktie ij ikth vielie deahpedh .
Beapmoeh: Saemiedigkie edtja skreejrehtidh
DÅAHKAH SOPTSESTIEH
Mijjen åvtetje aejkie , mijjen båetije aejkie .
Learohke dah ellen jeenjemes tjoevtenje-baakoeh tjaala mah maehtieh sjyöhtehke jïh vihkeles årrodh
Fylhkemaennie evtiedimmiebarkoem tjïeltine jïh maanajgïertine ektiedidh jïh eevtjedh jïh saemiedigkie ektine barkedh saemien maanajgïertekonferaansh öörnedh .
tjaalasovvi .
Ektine pollisedåehkiejgujmie åarjel jïh noerhte Buskeruden pollisedajveste , dle Hiejmevaarjelimmie tjåadtjoehtæjja jearsoesvoeten åvteste .
Akte dejstie fåantojste mannasinie naemhtie lea dannasinie mujvies orreme guktie edtja dejtie barkoeseehtemisnie prijoriteradidh , saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta .
Dah vierhtieh uvtemes 3 såarhts råajvarimmide åtnasuvvieh .
Dan åvteste daerpies såemies jollebe byjjes maahtoem saemien gïeline utnieh.
Leavloem aaj beaja dan barkose guktie dåemede edtja goerkesem lissiehtidh akten buerebe klijma- jïh byjresepolitihkese .
Bïevnese vuesehte saemiengïelij tsiehkieh aejhteme .
Nuepieh moenedidh vuelegåbpoe tjåådtje .
Matematigke (algebra) 
Gosse dah gåpmanieh dellie dej vuelie bæjjese båata.
Gosse learohkh oktegh berkieh , lohkehtæjja maahta soptsestimmieguejmine årrodh .
Guarka vihkeles tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne naemhtie:
Aamhtesegï etedimmie guktie NTFT edtja guektiengïelevoetevierhtide joekedidh: Gosse edtja ohtsemh guektiengïelevoetevierhtiej bïjre tjïelkestidh , mah leah NTFT ' ese båateme , rååresje aktem dåaresth-faageles koordinerings-dåehkiem tseegkedh mij edtja ohtsemidie gïetedidh .
Edtja maanide jïh noeride skreejredh govlehtalledh jïh kultuvrem lotnedidh åålmegen jaahkoeøøhpehtimmieråajvarimmesne .
Mov lea onne nårrotje .
Vijrebe maahtah lohkedh gieh dåarjedamme .
Gaajedh mijjem .
Aavrehke limh , juktie staaten sekretære guhth dellie Laanteburrie-departementesne tjaahkan , Johan Kleppe , lij våårehke laakan båatsoejielemasse giehtjedamme .
Destie lïerebe, daan paarren roehtse debrie jïh goh dïhte transitijve morfologije åådtje dellie akte jallh göökte transitijve væhtah åådtje.
) ryöjnesjibie jïh aaj juhtibie .
Jis ij dagkeres mååhtedimmie sjïdth jallh dïhte nåhka , dellie daate dajve gåatomedajvine Girjas jïh Baste saemiensijtide: Rijhkeraasteste jaevrien Kjårdavatn åarjelgietjien baaktoe , meatesth daam jaevriem dahkoe daan noerhtegeatjan , destie rïektes sievine jaevrien Middagsvatn åarjelgeatjan , daam jaevriem dan johkese (33 W 595197 7560246) mij daan jaavran galka , johkenjaelmeste rïektes sievine jaevrien Vabakkvatn gåajka , daam jaevriem jïh johkem jaavran Forsvatn , daam jaevriem jïh johkem jaavran Siiddasjávri , dehtie johkenjaelmeste rïektes sievine åarjel-jalleldh otnjegasse tjahken Baugefjell dåaresth dan jaevrien Baugevatnet traegkemes låspan (33 W 585121 7553741), vyjrehkåbpoe meatesth daam jaevriem luvleldh otnjegasse jïh tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese .
Vihkeles tjiehpiesvoeth faagesne
Aerviedimmie mijjen iemiedaltesistie jaepiej 2011-14 lea ånnetji muevie , ihke dah pensjovnesïelth staeriedieh jïh orrestehtieh sijjen tsiehkieh ahkedh .
1970-låhkoe doekoe dle ojhte aalka jååhkesjidh saemieh leah unnebelåhkoe Nöörjesne .
Konferense jååhkesje Sveerje jïh Såevmie hov leah nännoestamme dah tjuerieh saemiej jielemasse-nuepieh , gïele , kultuvre jïh jïelemevuekie vaarjelidh jïh övtiedidh jïh aaj krööhkestidh ahte primäre jieleme-aajegh goh båatsoe-jieleme leah maadth-repmie saemien kultuvrese jïh saemiej jielemassese tradisjovne dajvesne .
Vuartesjh ovmessie baakoeh åtnasuvvieh goh substantijvh , vaerbh jïh adjektijvh .
Fokuse dej minngebi jaepiej sæjhta kvaltitetelutnjeme jïh maahtoelutnjeme årrodh .
Fïereguhte fuelhkie edtja guessine jeatjah fuelhkien luvnie årrodh jïh sinsitniem eevtjedh saemiestidh .
Maahtah varkebe skiebtjies sjïdtedh jis beabpmoeh åastah ålkine mah geajnoej bealeste faalehtieh .
Dah maehtieh aktem goerem darjodh , juktie heamtuvrh ovmessie kultuvrijste viertiestidh .
Eejhtegi-moenehtse maadth-skuvlesne Fug 2005 Layout: Nygaard Design Våarome: deville design Trygke: AS Papermill Teekste: Kåre Lutro jih Marianne Vangsnes akti vøøki FUG-ine barkeme Guvvieh: Ragnhild Ronja Berge
Jarkoestamme saemiengïelese
tjaalegem jeenjemasth jarkoste jïh sjïehtede hijven gïeline
Jis gïeledåeriesmoerh dam jeerieh dellie lea starnedïenesjen laavenjasse öörnie juktie dïenesjem gaskesadta hijven vuekesne åålmegasse / utnijidie .
Seammalaakan lea göökte jeatjah jielemigujmie gusnie byögkelesvoete lea akte stoerre barkoevedtije, ööhpehtimmie jïh healsoe/hokse.
Dastegh ESA daam jååhkesje dellie dïhte orre öörnege sæjhta gaajhkide tjïeltide daan beajjetje gïehtelimsdajvesne feerhmedh .
Dotkemeklahke Patricia Fjellgren ,
Lïerehtimmie 2
Saemieh leah akte åålmege jalhts joekehts laantine orre , gïele dïhte åålmegidie raasti dåaresth ektede .
Dajve lea dïhte boelhke Nuorjonjunni:ste mij sïeven åarjelen gubpene raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263 , vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjahkese Gállančohkka (jælloe 1171), rïektes sievine Stohkkenjunni:se (jælloe 1226), debpede rïektes sievine jallese tjahkese Čáihnavárri (jælloe 1381), debpede jiehkien dåaresth jællose 1727 (33 W 613104 7562205) noerhteluvlelen Durmålstinden .
Jis akte arte lea vaarjeldh sjïdteme dellie ih datne åadtjoeh sjædtoem jallh juvrem tjåegkedh , tjöönghkedh jallh leajmoedidh .
Öörnege voenges nasjovnaalepaarhkeståvroejgujmie , mij tseegkesovvi jaepien 2010 , lea akte vuekie Nöörjen aalkoealmetjerïekteles dïedth illedh ihke aalkoealmetjh edtjieh meatan årrodh eatnemevierhtide nuhtjedh , reeredh jïh vaarjelidh sijjen dajvine .
Reereles luhpiedimmiej tjïrrh dle gaajhkh prosjekth daan raajan 10
Daan skuvlejaepien dle medtie 60 jienebh learohkh jåa2'-n sïjse tsaakeme goh veanhtadamme , mijjen dååjrehtimmietaalli mietie .
Pryövenassevaaltije , gie tsegkietnie jallh dåaktere , mojhteleslaakan tsïnnevïedtjide rïhpeste gynekologijen dïrreginie mej leah kråahpetemperatuvre .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte daam ållesth garantijedïedtem åtna 31.12.10 (kr):
Guktie dov mobijletelefovne-nummere ?
Riksantikvaren dåarjoe-øørnegh guktie edjta dejpeli-mujhtsh gorredidh , vuartesjh www.ra.no
Jis edtja maehtedh tjaatsestidh tjuara almetjelåhkosne tjaalasovveme årrodh .
Dah jaabnedimmiemaandath joekede tjaatsestimmielåhkoen mietie abpe laantese , gosse dah 150 voestes sijjieh (dajvemaandath) leah joekedamme .
soejkesjidh , tjirrehtidh jïh vuarjasjidh statistihkeles goerehtimmieh
Saemien avijsh - jienede åtnoem julevsaemien jïh åarjelsaemien
Læhkoeh biejjine , gaajhkh saemieh !
Nøørjen Jïllemesreakta Tjeehpesboeltedåapmosne / Svartskogendommen Gáivoenesne / Kåfjord nænnoestamme mijjieh saemiej leah reaktah jïjtjemh dajvide .
Dan våaromisnie galka vierhtiedidh jis daarpoem dam
Noerhte-Trøndelagen fylhketjïelte lea jaepeste 2008 saemiengïelen reeremedajvesne jïh sæjhta jaepien 2009 3-jaepiej eevtiedimmieprovsjektem tseegkedh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem eevtiedidh jïh tjïrkedh .
Maanakonvensjovnen akte jïjtse tjaalege aalkoealmetjemaanaj reaktaj bïjre , artihkele 30;
baakoeh beapmoeh jïh jurjiehtimmiem utnedh jï soptseatalledh saemien beapmoej bïjre
VÄXANDE ENGAGEMANG
Åelkiesen vuepsie lea akte siebriedahke gusnie nuepieh gaajhkesidie gååvnesieh .
Dah råajvarimmieh leah joekoen dejtie gusnie daaroestimmiepolitihke jeenjemes arhki .
Manne jïjnjem lïereme , joekoen vihkele munnjien gosse luvliesaemien nyjsenæjja håaloman nåake lij .
Bååstede Bergslanden grammatihkegærjese.Dïhte aaj mubpie dåehkiem buerkeste (b.97-98) mej veerbh leah dagkerh mah Haspelmath gohtje antikausatijve molsedimmie.
Learohke buektehte lohkijem feengkedh ?
indikatovrh skåårvedh , " tjuara " - instrumeenth , njoelkedahkh
Eah dagkerh siebrieh beetnegi åvteste berkieh , dan åvteste vihkelommes daennie öörnegisnie lea ektie- voeteåssjele .
Goevtesen akte gamte ektiedimmie jeatjah departementi jïh byøgkeles åejvieladtji vøøste ovmessie daltesinie , juktie gorredidh dah saemiepolitihkeles jïh unnebelåhkoepolitihkeles ulmieh gorresuvvieh gosse edtja politihkem jïh råajvarimmieh hammoedidh jïh dejtie aalka .
Tjuara learoevierhtieh våajnoes darjodh guktie saemienlohkehtæjjah gaajhkh gaavnoes vierhtieh utnieh juktie bööremes gïelelïerehtimmiem faalehtidh.
sïejpem geehteminie
nr. 35 (2006-2007) Jaksoesvoete , maahtoe jïh sosijalen jaabnedimmie " Båetije biejjien baeniestarnedïenesjh " kapihtele 8.4 lea aktem daejstie dåaradallemetsiehkijstie vuesiehtidh j.g. saemien åålmegasse .
Mejtie G2-lïerijh verbh subjeekti mietie sojjehtieh
Ealla taalide tjaala sinsitnien nualan rïekte maargine gårroehbielesne .
Mijjieh hov daejrebe dovne dah nyjsenæjjah åvtielistie övtebe raajesistie.
4 § Gïelelaakesne (2009:600) tjaalasovveme guktie dej åålmegi lea sjïere dïedte dejtie nasjovnen unnebelåhkoegïelide vaarjelidh jïh evtiedidh .
Vihkeles aaj gihtjedh mejtie learohke skuvlesne tråjjede .
Jeesusen aaj maadtoeh jïh slïekte .
Faageskuvlem juhtedh lea geerve jis dah dåarjoeh staateste eah dejtie rïektes maaksojde maeksieh .
Veeljh " Kantlinjer " , jïh bïejh raedtiesievh gaajhki celli bïjre .
Båatsoeburrie-skuvle kultuvrekollisjovnine
Čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat ovdal go olggosmáksin lea álggahuvvon muddejuvvojit bálkágoargŋuma mielde .
daaletje beetneh-vierhtieh steeredh jih orre skåårvedh jille øøhpehtæmman
Saemiedigielaaken mietie göökte krïebpesjh tjoerh dïevehtidh .
bokstaavem tjaeledh reaktoe tjaelemeotnjegisnie
nasjovnelle unnebelåhkoej- jïh Svöörjen
Åhtsoes laeviej joejkemetjoejh dellie munnjien båetieh nov goh vaajtelieh ööjeldihkeste baajedh .
Vuartesjh dejtie variasjovnegamtide vuelege tabellesne 4.14.
Maanaj gellielaaketje evtiedimmie sjugniesåvva akten aktivyöki barkosne mubpiejgujmie
lea aelhkies dorjesovveme
Mohte maahta såemies aejkien dan aareh orre vualka jïh teestedidh .
Jïjtje idtjim manne dam tuhtjh , vaallah manne baajim mov maanah aelkedh dennie skuvlesne mij lij bööremes dejtie .
Maam deahpede gosse jåvka ?
Kapitalemaaksoeh dejtie orre skuvleskåårvemidie leah maakseme dannasinie sektovremierie lea seammalaakan geahpanamme , jïh juakasuvvieh dejtie aktegs darjojne .
tröstatr:INF 'Kära vän, börja gå!
Muvhth maanah nåhto em utnieh jeatjah maanah vuartasjidh jallh aktine geerve almetjijnie ektine ussjedidh joekehts strategiji bïjre , juktie sijjen jïjtsh strategijh vijriesåbpoe evtiedidh .
Buerebe jis dejnie jienebh jaepieh ektesne .
Barkoedåehkien dahkoesoejkesje 2013-2016 .
Göteborgen gærhkoen ektiedimmie ekonomijen- jïh fastigheti gyhtjelassi bïjre nænnoste .
Dah tjuerieh sijjen dïedtem buerebe sjåahkedh jïh saemien vielie nåhtadidh , jïh jienebinie tsiehkine , jïh seamma aejkien aktem stuerebe goerkesem gïelegorredimmien bïjre utnedh .
Tjaalegisnie goerehtalla låhkoem saemienlohkehtæjjijste Nöörjesne gaajhkine gïeline mejnie ööhpehtimmie vadtasåvva, dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Saemiedigkie edtja fylhkide viehkine årrodh jih sjiere råavarimmieh tseagkodh mah maehtieh åarjelh-saemiej ektievoetese jih jielemasse viehkine årrodh .
Lissine edtjieh
Daesnie daaroen siebrieh gaavnh:
Saernielohkehtæjja reporterem gihtjie , mij vaestede .
Stoerredigkie aaj daelie laakh dorje mij soptseste mah laavenjassh tjïelth tjuerieh darjodh .
Dan vaenesh gieh luvlesaemien / skoltesaemien jïh pihtesaemien daenbijjien Nöörjesne .
Øøhpehtimmielaake aaj geerve almetjidie reaktam vadta saemien gielem lieredh jih aaj reaktam aajne learohkidie .
Maanagiertine saemienfaalenassine eejhtegh jïh maanah reaktam utnieh veanhtadidh dah mah desnie berkieh daajroem utnieh jïh leavloem biejieh akten saemien sisvegasse , jïh maanagïertesne saemiestieh .
Mij Tråante 2017-heevehtimmie orreme bielelen tjiehpiedæjjah jïh tjiehpiedæjjainstitusjovnh?
Sïejhme barkoe gïele-evtiedimmesne evtiedidh orre baakoejiehtesem gïelesne .
Dållesne maehtebe prïhtjegem voessjedh , beapmoeh doeltehtidh jïh bissedh , vaarjoeh gejhkiedidh jïh jïjtjemse biktiehtidh .
-11. b.
Vielie dïhte jeahta barre transitijve veerbh objeekten namhtah, dejtie mejtie Levin jïh Rappaport Hovav (1995) gohtjedægan "underspecified transitive veerbs" (transitijve veerbh mah maehtieh objeekten namhtah tjåadtjodh jïh dannasinie overgatijve veerbine vååjnoeh), jïh overgatijve veerbh gåaradieh seerkedh syntaktihke kausatijvine.
- guvvieh jïh baakoeh
ISBN 82-10-02125-7
Jarkoestimmieh leah vihkeles saemien barkosne Saemien gïele , smaaregigujmie , maadtoem jïh kultuvrem guadta .
Dïhte mij lea bööremes lea lohkehtimmiem åadtjodh gaajhkine faagine saemien gïelesne .
Gåebrien sijte - en sameby i Rørostraktene
Åejvietsiehkie vååjnoe vaenie maahtoem saemien gïelesne barkijidie byjjes etatesne .
Eah gaajhkh saemien maanah jïh noerh leah åådtjeme saemien lïeredh , men læjhkan gïele joekoen vihkeles aaj dejtie .
Tjuara dam barkoem WIPO / GRTKF / IGC .
Dïhte vihteste RES edtja dorjesovvedh fïerhten jaepien goh akte regijovnale strategijetjaatsege bielelen prosessekrïevenassh soejkesje- jïh bïgkemelaaken mietie .
Byjrese jïh vierhtiepolitihke
Jarkelimmie klinihkeste Kråangke Aarebi 4,0 mill. kråvnah dåårjeme , mah eah leah åtnasovveme , jïh dannasinie raereste dam vihth dåarjodh 2011 .
Numhtie lij aaj Finnmaarhkesne åvtelen finnmaarhkelaakem nænnoesti jaepien 2005 .
Maanan reakta jïjtje sjæjsjalidh ektesne jis maana guarkoe maam deahpede jïh man geerve sjæjsjalimmie jïh guktie dam maanan healsoem tsevtsie .
Guovdageaidnu lea öörnedamme goh tjiepiedæjjatjïelte nommere golme Nöörjesne .
Mijjen kråahpe jih healsoevoete .
Dïhte lea dan gaavhtan daerpies saemiengïelide tjïrkedh .
Daate maahtoe lea vihkeles ihke fïereguhte maana edtja lyhke sidh jïh murrie didh , jïh ihke edtja aarvoem åadtjodh goh voelpe jïh seammavyörtegs almetje dennie aktivyöki barkosne dej mubpiej maanajgujmie .
Aalkoe: Dallegh , latjkebe dan bïjre .
NAV dovne sijjine jïh barkoevierhtine dåårje .
Jis tuhtjie gïerve ij seammalaakan voelpigujmie evtedh maahta hijven damtedh naan soptsestalledh , skuvlesåjhterinie , vuesiehtimmien gaavhtan buerie persovne mejnie maahta bïeljelidh .
Nejne , Sagka: Ovmese vaajesh , Sameskolstyrelsen , 1998
Daate joekehtslaakan dåemiedimmie maahta sjïdtedh dan åvteste gaertjiedimmieh barkoemojhtesisnie gååvnesieh, eah learohkh/soptsestæjjah maehtieh dan jïjnjem prosesseredh jallh man radtjoeslaakan dah prosesseeremem dååjreme (Slabakova, 2016).
Åvtekuvsjen studeentide dïedte galkin saemien lohkedh faagine dennie lohkehtæjjan øøhpehtimmesne .
Ekonomeles tsavtshvierhtieh gïelen sisnjelen leah guektiengïeledåarjoe tjïeltide jïh fylhkentjïeltide , ryöktesth dåarjoe saemien gïelejarngide , jïh gïeleprosjektevierhtieh mej bïjre tjuara syökedh .
Ij tjöövke maehtieh daan beapmoste tjirkedh
Åejvieulmie åårganisasjovnevuartasjimmine , aktanamme orre IT-strategijine lea:
jïh jieledevuekiem
Gosse tabellem 4.9 vuartasjibie, dellie maehtebe hypotesem illeldahki mietie nænnoestidh.
Jeenjh saemien maanah åadtjoeh aalkuvistie saemiengïelem ietniengïeline - jeenjh saemien maanah aaj åadtjoeh göökte ietniengïelh , saemiengïele jïh gïele mij ij leah saemiengïele , daamtemes daaroengïele .
Fylhkenraerie ij juvnehth aktem jïjtse saemien raeriestæjjabarkoem tseegkedh fylhkentjïelten voernges reeremisnie .
Saemiedigkie sæjhta aktem lïerehtimmieöörnegem sjugniedidh mij hijven lïerehtimmiesijjieh vadta gaajhkide saemien maanide , noeride jïh geerve almetjidie juktie daajroem evtiedidh , jïh gïelem jïh kultuvrem guhkiebasse evtiedidh .
mij aeredslååjjedem mijjese buakta ,
Dah saemien siebrieh eadtjohkelaakan barkin juktie meatan årrodh dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne , gaskem jeatjah gosse Vearteneraerie aalkoealmetjidie (WCIP) tseegkesovvi jaepien 1975 .
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten Fylhkenålma Vuartesjh reektemem 26.råajvarimmeste bijjielisnie .
Jïh goerehtimmie Schwartz & Sprousen (1996b) hypoteesem Full Transfer dåarjohte maam jeahta maahtoeserteme voestesgïeleste mubpiengïelese gååvnese jïh soptsestæjjah/learohkh Universelle Grammatihke nuhtjieh gosse mubpiengïelem vejtesteminie.
Veartene vielie energijem daarpesje juktie evtiedimmiem jïh ekonomeles sjïdtedimmiem sjugniedidh .
Eadtjohke-laakan eevtiedidh jïh skreejrehtidh jienebh provhkemh saemien gïelese siebredahkesne
Aehtjien leah tjoevtenjh.
Desnie lij aaj gåatome-giehtjedimmieh jih eatnemegoerpeme jarngesne .
Desnie dejtie ållesth illeldahkide haalvemedaltesi mietie åehpiedahta , haalvemedaltesi mietie jïh guktie standardistie joekehtadta .
Idie dijjieh dejtie soejkesjidie guktemeslaakan lyjhkh jïh sïjhtede stoerredigkiepolitihkeridie tsevtsiehtidh daan raeriestimmien vøøste tjaatsestidh .
Dannasinie daerpies mijjen mïelesne saerjriesvoetem unniedidh .
Saaran gærja lea rovmaane maanide jih noeride .
Daate dejtie nuepide gaertjede siebriedahkesne meatan årrodh , øøhpehtimmiem vaeltedh jïh barkedh .
vaarjelimmiej bïjre jïh dam europeejen
20,0%
Baeniehealsoe eadtjohkelaakan barka , jïh lea akte desentraliseradamme faalenasse gusnie mijjieh goh aajnehke fylhkentjïelte laantesne , namhtah baeniebåehtjierdimmiem utnebe aaj dejtie mah leah 20 jaepien båeries .
Ij leah luhpie
Aktem strategijem gaavneme mij dejtie sjeahta ?
Naemhtie dah ussjedin: hijven saemien fuelhkide tjåanghkenidh .
Datne maahtah aaj saernieleahpah joekedidh jallh gïrremeraajrosne vaedtsedh .
Learohke maahta
Mearan dïhte ålma goesh viertieminie jïh gåetiemoerine åaksesjeminie , dellie nyjsenæjja biessieh njelli , stoerre biessieh dejstie stööremes såekijste , mesnie ij naan åeksieh , jïh dejtie tjåanghkan viedtiejgujmie låavtegasse sabpi .
åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre , ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
Dah leah: Árviesjávrrie , Berg ,
Dïhte lij Øøhpehtimmiesiebrien Saemien moenehtsen voestes åarjelsaemien lïhtsege .
Daan biejjien ij leah naan nasjonaale strategije juktie dåårrehtimmiem lissiehtidh saemiengïeleldh lohkehtæjjijste.
Dïhte mij lea murreds lea ... .
Jis tuhtjh bommebeetnegh jåasoeh , dle datne maahtah , goh politihkere , bommebeetnegidie laahpehtidh .
Datne byörh JAAVOE / JA vaestiedidh , bene jis minngebe tsaekiemisnie sijjiem åadtjoeh aktene jollebe vaajtelassesne , ih vielie sijjiem utnieh misse aarebi jaavoe gijhtih .
bïhkedimmes) 
4 .
Naaken aaj lissehte
KÄLLA: SAMEFOLKET
Ovmessie vuekieh Sveerjesne libie jïjnjem amerihkan kultuvreste lööneme gosse pruvredh .
Daennie aamhtesine byjjes Nöörje tjoevere åvtehkine årrodh , nov Kristin Halvorsene jeahta .
Lohkehtæjja gærjetjem dorje ovmessie barkoelaavenjassigujmie dan aamhtesasse .
Lysaker-Korsbakken , beetsuve
Faagetjåadtjoehtæjja gåetievaarjelimmien åvteste:
Faarhmestimmieprinsihpe ij leah ajve daerpies gosse dïhte saemien jïh nøørjen gaavnesjieh , bene aaj dan saemien siebriedahken sisnjelen .
Ulmie lea learohkh edtjieh aktem baakoeveahkam nåhtadidh mij biejjieladtje tsiehkine sjeahta , gusnie aaj akte dejstie saemien dejpeladtje jieliemijstie learohki lïhke dajvesne lea meatan .
Daaroengïelen substantijvi/nomeni leah nominatijve jïh genitijve, mah leah mïerhkesjamme.
OAHPA !
Vihkeles lea dellie maahtoem ohtedh gusnie gåarede dam gaavnedh .
Ánjavoupmin daah raasth: (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Johken Kirkeselva njaelmeste jeanosne Målselva , vyjrehkåbpoe jeanoem Målselva jeanoen Divielva njaalman .
lïerimh jïh byjreskem guarkedh , jj .
Daam joekoen hijvenlaakan maahtam:
3.9.1.3 Haestemh barkosne
33 ektiebarkoe sveerjine saemienööhpehtimmien ...
Røros
Jis årrojeaerviedimmie SSB naemhtie sjædta , dle dïhte riektes låhkoe 16-18 jaepien båeries noerijste sæjhta læssanidh jïh geahpanidh medtie fïerhten mubpien jaepien mijjen luvnie 2015 raajan .
Lohkije maahta daej baakoejgujmie galhkedh: l:
Saemiedigkie Nöörjesne lea regijovnaale evtiedimmievierhtieh åådtjeme prosjektese
Teekste- soptsestæmman-systemem edtja evtieididh sïejhme åtnose , jïh edtja maehtedh ovmessie teekstesåarhth lohkedh jïh gaajhkh bielieh gïetedidh dehtie saemien grammatihkeste jïh reaktoetjaeliemistie eensilaakan .
Dellie gosse veerbi vaeniehtidh jïh vaananidh distribusjovnem digkiedim, dellie akte vuesiehtimmiem nuhtjim gosse aaj akte haamoe mij veerben bijjiedidh bealesne.
Naemhtie dle eejhtegh aaj akte hijven våarome åtna jïjtse maanine soptsestidh biejjien bïjre , jïh maam dïhte dååjreme maanagïertebiejjien .
Jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme
goltelidh , guarkedh jïh aelhkieh bïevnesh vedtedh
Årroejidie maahta akte aevhkie årrodh åenehks gåhkaldahkem utnedh tjïelten jarngese .
Akte klijma jarkelimmesne stoerre skaarah dorje .
Gaaltije: http://samifaga.org/samis/samis13/#32/z Harald Gaski , vijriedamme esseye NRK-Sápmi kåserijen våaroemistie 07.01.2013 Ööhpehtimmiedirektoraate lea tjaalegem sjïehtesjamme jïh
Göökte haamoeh mej barre morfologijem åådtjeme voestes daltesisnie leah meeskedh, [maaske-Øe-tjm]-dhjïh dan intransitijve paarrebielie maaskedh, [maaske-Ø-dh, vuesiehtimmesne (126).
Gaskenasjovnale barkoe:
Learohkij reakta frijjevaalteme ööhpehptimmie jïh viehtiedimmie daaroen lïhkesgïele .
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: soptsestidh tjaalegi bïjre , tjaalegh digkiedidh jïh lohkemestrategiji bïjre soptsestalledh Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh; jïjtsevuarjasjimmiem tjaeledh Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: tjaalegh gaskeviermesne veedtjedh
Mov minngemes pryövoe lea progressijve haamoe maam ovmese goerkesh åådtje aajmoejeatjadimmijgujmie jïh agentijve veerbigujmie.
Daate lij joekoen vihkeles barkoe .
Saemien scene lea akte vihkeles bielie dehtie byögkeles soptsestimmeste, dovne saemien siebriedahken sisnjelen, men seamma jïjnje goh akte bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste.
Dovletji vierhtieh , vuekieh j ' lh maahtoe lea boelveste boelvese vijriebasse vadtasovveme saemiej d ' ieves g ' ieline .
Dejtie guvvide vuesehtin Metodistegærhkoen tjeallerisnie Tråantesne .
Aareh deahpadimmesne ij maehtieh dejtie göökte cancerehammojde juekedh jïh vaahra dan gaavhtan aalka cancerehammoem båehtjierdidh mestie ij dan jieliedisnie tjoeperdh .
Dannasinie dïhte lihkemes fuelhkie dejtie åemiehkidie eatnamisnie juvli .
Gosse slaaterdimmie , dellie Sanna maeliem sjøøvehte , viehkine aaj gosse raarhkoe seamma jis guelhties .
gaajhkh darjomh leah nænnoes jïh soejmiprincijpen mietie
Stenfjell hov seamma mïele goh manne daesnie åtna.
Saaran Gærja
Vuesiehtimmie bïjre jarkan Saemiedigkiegåetesne lea biejjieladtje ts .
Boka er et samarbeidsprosjekt mellom Sijti Jarnge og ČálliidLágádus .
Edtja kuvsjide tjïrrehtidh tjïjhtje sijjine , Snåasen luvhtie åarjene Deatnun gåajkoe luvlene .
Ij gie dan åehpies Jupmielinie goh Jeesuse .
goerehtalledh guktie teknologije jïh siebredahken jeatjahtahtemh saemien jïh gïelem åtnoem dæjpa jïh dïejveldidh mij dïhte aerpiemaahtoeh daaletje siebredahkesne
Edtja joekoenlaakan dåarjoehtidh programmh maanide jïh noeride evtiedidh .
Ij sïjhth læjhkan jiehtedh dïhte produksjovne dan gellie dorjehtæjjah meatan åtna.
Mihten Siebrie i
Gïjren 2013 Maahtoedepartemeente Saemiedigkine råårestalleme juktie orre faage- jïh tæjmoejoekedimmiem vihtiestidh skuvlejaepien 2013/2014 raejeste .
Fylhkenålma lea klååkemeåårgane klååkojde mah leah tjïelten jallh fylhkentjïelten åårgani bïjre .
Aarkebiejjieh 08.00-17.00 , telefovne: 063-19 91 32
Kommisjovne aaj maahta goerehtimmiejgujmie jïh salkehtimmiejgujmie nïerhkedh , rïektes , histovrijen jïh rïekteles tsiehkiej bïjre , mah ulmiem utnieh aamhtesen konklusjovnide .
Fylhkentjïelte edtja guvviem buektedh jïh guvviem darjodh almetjehealsoste fylhkesne guktie tjïelth daajroem daan bïjre åadtjoeh .
Gaajhkh nyjsenæjjah 23 jïh 50 jaepiej gaskem åadtjoeh gohtjemem cellepryövenassese fïerhten gåalmeden jaepien .
Kultuvre jïh healsoe
Koreen G1-lïerijh seamma goerem vuesiehtieh.
• Tjïrkedh guktie staaten etath provgram gïetedieh
Ij leah gåvva rïektes funksjonelle morfologijem baakose buektiehtidh.
Lohkijh man vuelegs låhkoetjåanghkoe 1 daltesisnie maehtieh tjoeperdidh lohkedh jallh tsagkesh gïeline , kaanne eah vïssjh jallh raaktan eah leah dan jïjnjem lohkeme jïh barkeme dejnie sov lohkeminie .
Vaino göökte biejjieh jarkoesti .
dåarjodh jïh vaaksjodh guktie learohkh gïeh gïehtjedimmiem tjïrrehtieh jearsoes leah
Jeenjemes maaksa
- 31. 12. 2013 .
Ållermaahteme Inderøyen mieriem bijjielisnie .
Healsoe- jïh skïemtjehokse åesehts mahte gaajhkine laantedigkine jïh regijovnine jis nuerebe 20 jaepien .
Dan mænngan saemiengïelereeremedajve væjradi aaj tjïelth åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvine , dellie jiehtege " saemien gïele " noerhte- , åarjel- jïh julevsaemiengïeline guarkedh .
viehkiehtidh reerenassen Dahkoesoejkesjinie saevaeltedh mah leah gïelereeremedajvese ektiedamme .
Dovne lustes jïh tjaebpies guvvieh aaj hijven , Anita jeahta .
Goerehtimmiereaktan sisvege lea ektiedamme disse mij lea daerpies vuarjasjidh , juktie vuarjasjidh mejtie mineraalh gååvnesieh mejtie gåarede evtiedidh (§19).
Såemies aejkien aaj gïehtjede vååksje ij maam akt aajmene vuesiehtimmien gaavhtan boernesgåetien sisnie .
Daerpies salkehtimmieh darjodh / daajroevåaromem utnedh Tjïelte- jïh regijovnedepartemente jïh Saemiedigkie aktem faageles giehtejedimmiedåehkiem ektesne nammoehtieh , mij gaskem jeatjah saemien statistihken sjïekenisnie , aktem fïerhtenjaepien reektehtsem tsiehkien jïh evtiedimmievæhtaj bïjre saemien siebriedahkine buektieh .
Raerie naasjovne daltesen nelnie barka .
Dovne tjïelth , fylhkentjïelth , fylhkenålmah , direktovraath , deparatemeenth , Saemiedigkie , Reerenasse jïh Stoerredigkie dïedtem utnieh saemien gïeline barkedh .
Dan mænngan edtjijægan gööktesi-gööktesi sinsitniem buarastehtedh jïh ikth vielie jiehtedh: Buaregh mov nomme xxx .
Der utarbeidet de strategier i fellesskap om hvordan man skal få på plass en slik kommisjon.
Mijjieh sïjhtebe barkedh ihke akte båetijen aejkien logistihketjoelmesijjie Trööndelagese , aktem integreradamme vuekiem voebnesje dovne ruevtieraajrose , geajnose jïh mearose .
Dah guejmieh sïjhtieh viehkiehtidh dam govlesadtemem bueriedidh dan dajveåtnoen bïjre , tjïelteraasti dåaresth
tsaekeme Mïetsken 6. b. 3. tsaekeme Mïetsken 13. b. Vaastoemierie 3 .
Lïeneståvroe maahta luhpiem vedtedh göölemelaaken mietie guelie- , kräft- jïh musselsjædtoeh , guktie gohtje tjaetsieåtnoe .
Seamma tïjjen dle tjïelke akte dagkeres stoerre giehpiedimmie daaletje klinihkestruktuvresne sæjhta darjodh guktie vuelkemetïjje læssene , jïh aaj dovresåbpoe vuelkememaaksoeh almetjidie .
Ulmieh , haestemh jïh strategijh mah leah ållermaahteme reektehtsisnie jaepeste 2011 , leah åajvahkommes tjåadtjoen , jïh eah sïjhth ellieslaakan ikth vielie daesnie neebnesovvedh .
Mijjieh gegkiestibie dåarjoe edtja skreejrehtidh jienebh noerh gööleminie nierhkieh , Silje Karine Muotka jeahta .
Dov diedte laavenjassigujmie barkedh .
lohkedh jïh joekehtidh teeksth , heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965 åvteli tjaalasovveme
Såemies almetjidie geerve jaehkedh Jeesuse Jupmelen baernie .
Learohkh maehtieh vaastojde deelledh aerebe gïehtjedimmietïjje nåhkeme ,
6% (33%) 20% (33%) 
sjïehteles teeksth destie man båeries leah , hijvenlaakan lohkedh , guktie aaj teeksten aamhtesem guarka .
guhkiebasse , gaskem jeatjah dannasinie SSB .
Learohkh tjaelieh jallh lïjmesjieh tjaalegem , jïh guvvieh disse bïejieh .
Aerpiegïelen soptsestæjjaj funksjonelle morfologije
' ese , jïh barkoe- jïh velferdsuerkien hijven öörneldihkie reaktajearsoesvoeteöörnegh .
Dïhte bahha lea mij akt mij mijjen sisnie årroeminie , man vööste mijjieh tjoerebe gæmhpodh .
Raereste 8,6 mill. kråvnah dåarjodh fylhkenraaran 2012 .
Baernie reaktam åtna bïevnesh åadtjodh mij lea jïh aaj nænnoste jis sæjhta dam sjïdtedh jallh ij sjïdth .
Åestemefunksjovne viehkehte guktie fylhkentjïelten åestemh leah byjresevietseles , jïh kvalitete lea etihkeles , faageles jïh ekonomeles .
- Kultuvrebïevnesen mietie dle libie vaajtelamme mierietsiehkide nuerebe saemien tjiehpiedæjjide bueriedidh , jïh viehkiehtidh saemien kåanstem gaskenasjovnaale sijjine åehpiedehtedh , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Mijjieh tuhtjebe daelie aaj vihkeles soejmi laakan mijjen lïhkemes byjreskem gïetedidh aellebe mijjen hiejmebyjreskem skaarohth .
Tjåadtjoehtæjja: Ööhpehtimmiedirektovraate Nordlandsforskning lea stillemen mietie Ööhpehtimmiedirektovraateste aktem goerehtallemem dorjeme juktie vuejnedh mennie mieresne learohkh sijjen reaktah åadtjoeh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne - Rett til samiskopplæring - ideal eller realitet .
Guktie gïehtjedimmien åvtelen sjïehteladtedh juktie learohkh guarkoeh guktie
Kraannan maanah PC-spill
Prosjekth mah eelkin 2011 jïh illieh 2012:
Åarjene lin årroeminie mearan aehtj-aajja bovtsetriengkine laedtiej luvnie dejnie Lærdal-vaerine , jïh dellie aehtj-aahka gåaroejinie dïenesji .
Tsiehkestahta learohkh naa jïjnjem maehtieh dejstie biejjieladtje lahtesijstie , jïh taallh jïh öörnegetaallh lïereme .
Ållesth bïevnese pryövemen bïjre
Raeffiesvoete Jaakoe
20 1.4 FAAGESKUVLH ...
jarkoestidh jïh maahtoeh utnedh jarkoestimmien bïjre gosse galka jarkoestidh
Barkoen tjïrrh faagine learohkh sijhtieh aelhkebelaakan aarvoem haestiemijstie guarkedh teknologijen jïh entreprenørskapen bïjre , jïh dah sijhtieh daajroem evtiedidh barkoejieleden jïh abpeveartenen , nasjovnaale jïh persovneles ekonomijen bïjre .
Åarjelsaemien gïelen dïejvesedåehkie lea normeremeaamhtesh goerehtalleme guktie löönemebaakoeh galka tjaeledh jih guktie dejtie sojjehtidh .
Guadteles byjreske stoerre biologije gelliesvoete jïh ellies tjåanghkan daajve vihkeles gielhtie (byjresken kapitaale).
Edtja aaj bïevnesh gaavnedh , daatah analyjseradidh , gïetedidh jïh åehpiedehtedh maereles dïrregigujmie , jïh laejhtehks årrodh gaaltijidie , analyjside jïh illedahkide .
Anne-Grethe Leine Bientie
Missing Surface Inflection Hypotesen (Haznedar and Schwartz (1997) jïh Prévost and White:n (2000a,b)) mietie aarvadallem saemien G2-lïerijh eah gaajhki verbi minngiegietjieh utnieh verbide raajesinie.
Gïehtjedimmieh edtjieh learoehkidie , lohkehtæjjide , skuvle-åejvide , eejhtegidie / åelie- almetjidie , skuvle-aajhteridie , dejtie regionaale åajvaladtjide jïh nasjonaale daltesidie bievnedh jïh edtjieh maadtosne provhkesovvedh buerie lohkehtimmiem evtiedidh .
 (1) Daate maadthbaakoe:gietjie vuesiehtimmie.
Ovagkusatijve lij voestes aejkien neebneme goh Perlmutter (1978) dan bïjre tjeeli.
sekretarijate tsalloeraerie
Dåarjoeh bijbelenjarkoestæmman
Naemhtie dle öörnege göölemebaalhkajgujmie vijriesåbpoe jåarhka , jïh vaaksjoemasse jïh jeatjah reeremebarkojde åtnasuvvieh , mah leah tjaetsieåaran ektiedamme .
Daase dåarjegh syökebe:
Gosse laavlobe jïh joejkebe , dellie maehtebe ånnetji lustestalledh , Marte Kvitfjell (Aarporteste) soptseste , gosse konserte daan tjaktjen Plassjesne eelki .
Tjoerh klååkemem tjaaleldh buerkiestidh .
gusnie hijven gööleme ?
Saemien lidteratuvresne tjïelke seamma-leejns damtesh vuajna Paulus Utsien jïh Gaebpien Gåstan vaajestimmien gaskesne .
Soejkesjen åejvieulmie lea g. j. gorredidh jïh nænnoestehtedh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten regijovnaale dïedtem , viehkine iktedimmiemaallh saemien gïelelïerehtæmman dennie 13-jaepien skuvlebaelien jïh jollebe ööhpehtimmesne .
Dejtie juhtije prosjektide dle aktem jåarhkedåarjoem 395,6 millijovnh kråvnine raeriestamme .
PP-dïenesje akte faageles vierhtie maanagïertide / skuvlide juktie lïerehtimmiem buerebelaakan sjïehteladtedh maanide jïh learoehkidie sjïere daerpiesvoetigujmie .
Jïjjedimmie:
Referaansedåehkie 80% raajesijstie pronovmeninie veeljeme, jïh joekehtse dåehkiej gaskem lea 22%.
barkesne .
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010 .
gïelh juekedh ovmessie veeljemeleahpasåarhtide
Maajhööhpehtimmie:
Tabellebïhkedimmie: GD 1, 2, 3 = Goerehtimmiedåehkie 1, 2, 3; (n=5/3) = Lïerehtimmie 1 vïjhte lïhtsegh jïh Lïerehtimmie 2 golme lïhtsegh
Jaepien 2008 dle Saemiedigkien stillemen mietie , aktem vuarjasjimmiem guektiegïelevoetedåarjoste tjïrrehti .
Daan aejkien edtjin saemien tjirkijh veeljedh nasjonalpaarhkeståvrojde Låarte / Skæhkere- Lijre (4 lïhtsegh), Njaarke (2), Seiland (2), Stabbursdalen (1), Varangerhalvøya (2), Øvre Pasvik (1) jïh Ånderdalen (1) nasjonalpaarhkh jïh vaarjelimmieståvrojde Lyngsalpan (2) jïh Nordkvaløy- Rebbenesøy (1) eatnemevaarjelimmiedajvh jïh Trollheimen (2) vaarjelimmiedajveståvrose .
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan gïerve damtedh dov tsiehkiem tsevtsedh jis dan guhkiem barkoem ohtsedamme jïh idtjih dam åadtjoeh jallh gosse dov gåetehke dan jïjnjh dov jieliemisnie geeredh .
Goh viehkiehtæjjah .
Gaajhke daate tjåanghkan jeahta magkeres joekehtse åarjelsaemien veerbi gaskems, akte veerbe mubpeste joekehtadta seamma laakan goh gellie jeatjene gïeline.
Tjïelten åejvie lea dïhte bijjemes tjirkijebarkoe aktene tjïeltesne , jïh dïhte lea dïhte mij tjåanghkojde jåhta tjïelten ståvrosne jïh åejvieladtjeraeresne .
Maanaj leah hævvi seamma reaktah dejtie goh geerve .
Orrestehteme , reereme- jih gærhkoedepartemeente barkoem stuvrie juktie aktem vuesiehtimmiem darjodh dej suerkiej bïjre gusnie iemie .
Girtie ånnetje seente bööti .
MEARAN TJÏRREHTEMINIE
TjaebpieS vaarjoejgujmie
Soejkesjeboelhken dle fylhkentjïelte ij jïjtsh skåårvemh utnieh kultuvresuerkesne , men sæjhta jåerhkedh skåårvemedåarjoem vedtedh goh akte bielie aktede guejmievoeteste skåårvemidie noerhtetröönderen kultuvrejieliedisnie , ovmessie institusjovni jïh tseegkeldahki tjïrrh .
Åarjelsaemien voessem / lïerehtimmiepaahkem evtiedidh maam maanagïerth jïh skuvlh maehtieh löönedh
læssanamme staateles jïh fylhkentjïelten ekonomeles dåarjoe dan voenges almetjehealsoebarkose
Learohkh gelkieh voejhkelidh mujhtedh baakoeh jïh nommh dåarjelekreeki jïh lyjhkedskreeki bïjre .
Jag ramlade och slog mig.'[Saerniestæjja 4 & 8] Dah göökte transitijve haamoeh gåabpatjahkh baakoegærjesne.
Gæjka seammalaakan goh Jupmele vuajna datne gïjkeminie .
Eejhtegh utniejin daate hijven , mohte læjhkan ohtsin maanagiertiem gusnie maanah meehtin årrodh abpe biejjiem , jeahta .
DAH REAKTOE GYHTJELASSH Gaavnehtidie maam politihkere jïh krirrie vïenhtieh ovmessie aamhtesi bïjre .
Mïsse dov gærhkoemaaksoe edtja juhtedh ?
dah veerbh mejtie bijjielisnie leam moeneme, maaskedh jïh meeskedh, barre tjïrrehtieh.
Tjïrrehtidh ...
Dan mænngan edtja bijjiebolleste vaarjoeh noeledh jïh skïemtjesåjhtere njammide vuartesje jïh tjaala jis naan jeatjahtehtemh mah vååjnoes , vuesiehtimmieh stuerebe reakedsplïejhkh jallh aerieh operasjovnijste .
Jis datne sïjhth nænnoestamme gïetedimmiem jeatjah laantedigkesne dellie datne åadtjoeh vaaksjodh jis nuepie lea dam desnie darjodh .
Aalkoe Öövre dan tïjjeste gosse manne eelkim åarjelsaemien gïelem lohkedh dah seerkemegietjieh mannem ïedtjeldahteme.
Aaj hijven eensilaakan åeredh jïh pryövoe lïegkedidh jïh ij raessesne dej biejjien gosse dejtie dåeriesmoeride damta .
Moenehtse edtja bievnesh dejtie golme staati reeremasside jih saemiedigide vedtedh .
Dïhte ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregigujmie meedijidie lea gelliesåarhts meedijah mah saemien gïelem , kultuvrem jïh siebriedahkejieledem våajnoes darjoeh .
NTFT jijtje muana man jïjnjh beetnegh dejstie vierhtijste satne maahta provhkedh sisnjelds råajvarimmide , goh jarkoestimmieh , geajnoe-jïh sijjietsieglh , gåetiesæjroebarkoe j. v. Saemiedigkie ajve kriebpesje doh dåastoehtæjja eah åadtjoeh doh vierhtieh nuhtjedh jijtse åejvie- darjoem maeksedh .
V. b.) Läksjoe Lögda (Åsele V. b.) 
PRYÖVENASSEN JÏH .
maahtah sisvegem , tjïrrehtimmiem jallh sjïerelïerehtimmien öörnemem laejhtedh Sïjhtem jijnebe daejredh !
Jaepeste 2007 lea orre dotkemeprovramme aalkeme - Provgramme saemien dotkeme II .
Råajvarimmie 30 .
Digkiedidie guktie dah nïejth lin maahteme jeatjahlaakan darjodh juktie buektiehtamme sov åssjaldahken darjodh .
* Lissine:
Mohte ij lij Staate mijjine disse siemesh .
Saemiedigkie prinsihpeles vuajnoeh jïh iedtjh reerie , mejtie buakta jïh vaarjele dennie gaskenasjovnale sijjesne .
gosse kontinuitetem gaarvani gïeleldh boelveste boelvese jåhteme destie båata jeenjh dejstie mearoesaemien jïh markasaemien smaarehtjïerth gaarvaneminie .
Finansieringe Healsoe-jïh sosijalefaagijste
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta barkoedåehkiem nommedehtedh mij edtja gååvnesamme baakoehgærjah kaarhtedidh noerhtesae
Dah aaj maehtieh vearoldevæhtah buerkiestidh , mejtie daejrieh .
Fylhkenraerie lea aamhtesisne 10/17 b. 02.02.10 daam nænnoestimmiem dorjeme:
Kommissære sisnjelds maarkedese jïh dïenesjidie Michel Barnier jïh kommissære digitaale biejjieöörnegasse Neelie Kroes håaloejin .
maahta kunna:3s dåarjoem stöd:ACK unniedidh minskatr:INF jis om darjomh verksamhet:PL eah inte:3p dorjesovvh bli gjord:NEG soejkesji plan:GEN PL miete.
vaeljehke tjaalegh lohkedh boelhkeste 1995 raejeste , dejtie akten kultuvrehistovrijes ektiedæmman bïejedh , jïh gïelen jïh sisvegen bïjre ussjedidh
Gosse dåarjoem kultuvrebudsjedten bijjelen joekede , sæjhta seamma byjresekrievemh bïejedh goh dejtie jeatjah fylhkentjïelten dåarjojde (v.g regijovnale evtiedimmiefoente).
- Mierhken tsiehkieh lïereminie miesien bealjan tsiehkestidh .
klaahkam stav:ACK tjabrehte tvinga:3s tsoepkenidh.
Dej sisvege göökte ovmessie hormonh , östrogene jïh gestagene (gulkroppshormone), mah gaskem jeatjebem darjoeh ij naan munnieluajhtemem åadtjoeh jïh dan gaavhtan ij maehtieh nåajsan sjïdtedh .
18-åringer (Gaskem .
Prosjekte teermh prijoriterede mejtie Sisnjelds Finnmarhken digkiereakta sov biejjieladtje barkosne daarpesje .
Mubpie vuesiehtimmie Learohkh kroessem tjaeliestieh duejtie lïerehtimmieulmide mah joe maehtieh .
Daesnie goerehte dynamihkeles prosessh goh speejjeldimmie , jårredimmie jïh sertiestimmie .
saemien kultuvren , gïelen jïh histovrijen bïjre
/ PGS sijjine åahpenidh
Daah maahtoekrïevenassh leah vihtiestamme Mierievierhkine saemien maajhööhpehtæmman, jïh gaajhkh maajhööhpehtimmielohkehtæjjah leah tjoereme daam maahtoem vejtiestamme jaepien 2020 åvtelen (Utdanningsdirektoratet.no) 
Værrhtoedimmieh daennie konvensjovnesne aelhkiedæmman båata golme luhkie biejjiej mænngan gosse mååhtedimmie-lihtsegh nøørjen ålkoeraerie departementese bieljelamme dååhkesjehtemen bijre .
Gellielaakan homo-gæmhpoe seammalaakan vååjnoe goh dïhte saemien identiteetegæmhpoe , amma jååhkesjimmiem jïh garmeresvoetem geerjehtidh jïjtse bïjre , jïh dejtie vælnjoeh saemide daate akte guektiengïerts gæmhpoe , Olsen jeahta .
Boelhketjem ektesne berkieh , soptsestieh jïh laavloeh .
KRISTENT SYMBOL
Kronikk: Saemien tjeakoesvoete maadthlaakejaepien
Latjkoeh ektieproduksjovnide rååresjamme sjidtieh prosjekteste prosjektese.
Ohtsije maahta vaestiedassem ohtsemasse veanhtadidh 3 askh mænngan ohtseme lea mijjese båateme , v. reeremelaaken § 11 .
nænnoestamme ööhpl .
' i sjïerereektijasse aalkoealmetjidie , jïh EN .
Reektese barkoedåaehkeste .
Datne aalkeme Datne maahtah naaken dejstie sïejhmemes biejjieladtje baakojste aamhtesen bïjre .
Learohkh sijjen dikth sinsætnan luhkieh jïh sjïehtedimmiej bïjre soptsestieh mejtie dorjeme .
NASJONAALE PRYÖVEMH , LOHKEME 8 .
Learohkh edtjieh aktem jïjtjeraarehke goerkesem nöörjen gïeleste jïh lidteratuvreste evtiedidh , jïh daajroem åadtjodh guktie gïele jïh tjaalegh leah jorkesamme tïjje doekoe , jïh annje lea jarkelimmesne .
Ij ööhpehtimmiesoejkesje abpe dam maahtoeulmiem jaksh .
' i konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre (suehpeden 22. b. 1992) lea ratifiseradamme jïh Nöörjesne faamoem åadtjoeji goeven 29. b. 1993 .
2.3.
S: Dellie manne ussjedem gosse lea dennie laedtien gåetesne .
Sæjroe 18 / 35
Pedagogeles funksjovnelle skuvlegåetieh Boelhken 2011
Lindgren , Barbro , Eriksson , Eva: Maaxen beeretje , Saemieskuvlen ståvroe 1997
Vijriesåbpoe dle reektehtse tjïerteste dåårrehtimmie saemien jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse aareh aalka - maanagïertesne , maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne .
Karrierebihkedimmie akte prijoriteradamme råajvarimmie .
Kinestetiske learohkh / Taktile learohkh
Nimhtie leah ellies barkoe joekoen vihkeles dejtie ovmese fylhkide jis edtjieh eensi laakan buektiehtidh åarjelh-saemiej daerpies-voeth jih iedtjh vaarjelidh .
Filme: Suejnie-tjuahpesne
Vierhtieh edtjieh gïeleråajvarimmide juhtedh åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine.
Gosse abortem sæjhta darjodh dellie viehkiem jïh dåarjoem dïsse faala , dovne åvteli jïh dan mænngan .
2010/11 dle Mære Laanteburrieskuvle baahkevåarhkoeprosjektem tseegkeme , mij lea sjædtoegåatan ektiedamme , goh akte pilote- FOU- jïh demonstrasjovneprosjekte .
Manne måjhtam , akte dejtie learohkijstie , Anne Margrethe Oskale jeehti daate dihte bøøremes skuvle sutnjien , juktie desnie åadtjoejin jijtje barkedh maahtoeh tjøønghkedh jih aaj gærjijste learoem viedtjedh .
Maam puberteetesne deahpede ?
Learohke baakoeh baakoegærjesne damtije
årrodh jïh aaj reaktah staatedåarjegh åadtjodh .
Gosse illedahkh tranfereste voestesgïelesne gaavna dellie nov gujht maahta sovmedh learohke ij maehtieh dan Universelle Grammatihkem nuhtjedh, dan åvteste G2 learohke tjuara dan mubpien gïelem lïeredh voestesgïelen parameeteri tjïrrh.
dejtie nasjovellen unnebelåhkoegïelide gorredidh .
maanaj öövtiedimmie sijjen kultuvrelle identiteteste jih nuhtjeme jijtjene unnebelåhkoegïelijste edtja joekoen evtiesovvedh
Joekoen lea vihkeles sjyøhtehke , staeries jïh orrestamme
Jïjtse saemiengïeleldh menyetsiehkiem åvtesæjtosne www.nav.no darjodh
Aerebi åarjelsaemien gïelem aajve soptsestin .
Dïhte lea veartenen tjoevkese .
Tjeakasdaajroe lea daajroe mij galka mïerhkelgovvedh vihtiesvoetetsiehkine § 11 vihtiesvoetelaaken mietie .
Numhtie gellie sijhtieh novhtegh utnedh .
Maarkesaemien dajve lea Åarjel-Tromsesne jïh noerhte Nordlaantesne , jïh lea noerhtesaemien gïeledajvesne .
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo - kronihke suehpeden 29.b.
gaajhkh learohkh reaktam utnieh sjiehtesjadteme øøhpehtimmiem goerkesen jih alkoetsiehkien mietie åadtjodh
Bustetje .
Dïhte tjabreminie taalh veesmedh öörnegen mietie jïh onne goerkesem vuesehte siffere-aarvose jïh posisjovnesysteemese .
Aaj siebriedahki bïjre barkoejieliedisnie jïh baalhkatseegkeme , jïh barkoejieleden bïjre daan biejjien jïh dej prinsihpi jïh aarvoej bïjre mah leah barkoejieleden betnesne .
Lïeneståvroe aaj staaten iedtjh jïh vuajnoeh iktede gaajhkem fysijhken sïebredahkesoejkesjisnie .
smøølhkedh .
Jaabnan mïelemöölemh dorjesuvvieh - aaj dej jaepiej gosse ij leah veeljeme jallh veeljemegæmhpoe .
" Gaajhki gærjagåetiej åvteste Noerhte-Trööndelagesne manne dijjem buerie båeteme vaajtelem .
Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh 10. jaepiedaltesen mænngan
Maehteles vuarjasjimmie Tjaatsege PP-dïenesjistie mij vuesehte jis learohke sjïerelïerehtimmiem daarpesje , jïh mij rååresje mah faaleldahkh learohke byöroe åadtjodh .
F. Mij lea dïhte mij dijjem heerrede stïeresne årrodh maanide aarkebiejjien ?
Haarjenh: öørnegetaallh lïeredh guktie datne maahtah dejtie nåhtadidh seamma eadtjohkelaakan goh taallide
Daate mov åedtjie mij dijjese vadtasåvva .
Pensjåvnåv tjijnni stuoves prosenntaoase baktu bálkkás sámedikkeájrrasin jali álmmukválljiduvvamin .
Okänd: Ij ne mujhth .
DEJ NOERI VEELJEME
Dan åvteste saemielaaken gïelenjoelkedassh jorkesieh guktie dah abpe laantem feerhmieh , dle daerpies joekehts njoelkedassigujmie .
Uktsie goerehtimmielïhtsegh meatan jïh göökte lïhtsegh dennie referansedåehkesne.
Voestes gærja , Samisk Utdanningsråd 1996
Leejjemereaktam aaj orrije jis datne beetnegh deponeredh minngemes maeksemebiejjien mænngan .
Jienebh noerh goh båarasåbpoe almetjh mah åarjelsaemien soptsestieh akte dejstie gaavnojste vuesehte Saemien gïelegoerehtimmesne 2012 , maam Nordlandsforskning AS jïh Norut Alta - Áltá tjïrrehti Saemiedigkien , Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartementen jïh Maahtoedepartemeenten åvteste .
* Guvvieraajroe aktede jaepeste maanagïertesne .
Vihkeles aktine våajnoes gïeline
daaletje laaki sijjine årrodh , mej bïjre reaktah
Dellie tjuara dan vaenie jïh ajve irhkeme iebnh målsodh jïh tjuara seammasåarhts iebnem vihth nåhtadidh .
Telefovne hïejme: Mobijle: E-påaste:
- Ibie sïjhth vaeniedidh , men vierhtide jieliemasse vielie eensilaakan nuhtjedh , Muotka jeahta .
Dan åvteste stoere joekehtassh saemien jïh daaroen gaskem, dellie aaj seapan daaroengïele saemiengïelem tsavtsa.
Fïelestalli ööhpehti jïh saerniedi .
Maanah ektesne ussjedieh jïh soptsestieh dåårjesi bïjre aarkebiejjien , jïh domtesh jïh åssjaldahkh mah leah ektiedamme dejtie .
Gierkie neeleli !
ryöknedimmiesåarhtide .
Göölijh maehtieh aaj dåarjoem åadtjodh skaarijste mah nåervieh dej dïrregh jïh saalehtem darjoejin .
Staate , nöörjen laaken mietie , nasjovnale ulmiej jïh gaskenasjovnale konvensjovni mietie dïedtem åtna gorredidh saemieh maehtieh sijjen jïjtse kultuvreaerpiem reeredh .
Sveerjen raedtesne dellie ovrehte seammalaakan orreme , dovne gïeleevtiedimmien jïh skuvlefaaleldahken bïjre .
Daate soejkesje faarhmestimmiem tsiehkestahta goh akte vihkielommes prinsihpe jaahkoeøøhpehtimmesne saemien maanide jïh noeride .
Nord-Trøndelag Forum for Næringsutvikling , gusnie tjïelten jielemetjåadtjoehtæjjah leah meatan , lea ryöktesth meatan RESprosessesne , jïh reeremisnie dejstie regijovnale / tjïelten foentijste .
Manne sïjhtem daennie barkosne naakenh dejstie ovsaetnies åssjalommesidie mårhkodh.
Verbh subjeekti mietie sojjehtidh, preteritum
Daah golme dajvh leah Ceavccageađgine / Mortensnes ektine , varangeresaemiej båeries åtnoe- jïh årromedajven sisnjelen , destie dïhte ektienommeVárjjat Siidaveartneaerpiesijjie .
Dïhte dåarjoe saemien åssjelidie sæjhta jaepien 2011 medtie 829 millijovnh kråvnah årrodh , akte lissiehtimmie 27 millijovnh kråvnine , jaepien 2010 raejeste .
Guktie dijjine daelie ?
Museumesuerkesne dle fylhkentjïelte sov låhkoem lissiehtamme seammalaakan goh staate , dovne Stiklestad nasjovnale kultuvrejarngese A / S jïh Musee
tjïelke mierieh biejesuvvieh dejstie voernges åejvieladtjijste guktie edtja ulmiem jaksedh aktine seammavyörtegs dïenesjinie dejtie saemien almetjidie .
Wolde , Gunilla: Tåamma sjeakoeminie , Jårgalæddji Å. s , 1985
Dah njoelkedassh dov gaavhtan dorjesovveme: 13 jaepien båeries: Gosse 13 jaepien båeries maahtah geehpes barkoeh åadtjodh , vuesiehtæmman dijrh buektedh jallh eatnamen-muerjieh tjöönghkedh .
21 veartenisnie gellieh tåvsenh gïelh gååvnesieh , dam jearohks guktie gïelem guarkedh , mearan ajve medtie gööktetjuetie staath gååvnesieh .
Tjïelkes ussjede , maehtelesvoetem vuesehte aamhtesem digkede tjïelkelaakan
Dellie raaktan dïhte dïhte maam maana sæjhta: dïhte geerve almetje edtja satnem vuejnedh jïh satnem nænnoestidh .
Aanna [onterde] gåabph edtja dam bïejedh.
Tïjjen åvtese dle Fylhkentjïelte sæjhta aktem regijovnaale iktedæjjaråållam utnedh dejtie ovmessie gïelejarngefunksjovnide , jïh aktem regijovnaale dïedtem utnedh juktie evtiedidh jïh faalehtidh gïelejarngefaalenassh / dïenesjh mah maehtieh åtnasovvedh lïerehtimmesne saemien learoehkdie / studentide gaajhkine fylhken tjïeltine (v. Laavenjostoelatjkojne åtnoen bïjre guektiengïelevierhtijste 2012-2014) 
dïedtem åådtje juhtedh .
Troms fylhkentjïelte 1 201 250 kr
Ekonomijestrategije 2011-2014: Fylhkenraerien raeriestimmie båata suehpeden 25. b. 2010; fylhkendigkie aamhtesem gietedæmman åådtje ruffien 2010 .
- Jiene jienebh e ‐ påastem mijjese seedtieh gaajhki bïjre elmien jïh eatnemem gaskem , jïh jïjnjh tijjh vaasa dejtie vaestiedidh , dan åvteste ibie mijjieh aktem stoerre viehkieabparatem utnieh , guktie naaken veanhta .
Gosse biejjie båata , baajh mijjem raeffesne sealadidh .
Daate vuesehte ahte dah viertieh mah leah åtnasovvme gelkieh maakseme gøøkte jaepien sisnie årrodh daanbeajjetje njuvvieåasan jih nuhtjemen gaavhtan .
) Åarjel Saedtienjuana Södra Sandnäset (Storu .
Gåessie nööreme vuejnijh Jieleden soejvenh Dillie maahta Aelgijh jielijh Dellie aalga guargijh
Aamhtese seedtesåvva
Árvalusat vástidit eanaš ođđa penšuvdnaortnega rievdadusaid mat gustojit stuoradiggeáirasiidda ja ráđđehusmiellahtuide .
Digitaale tjiehpiesvoeth eatnemefaagesne lea digitaale dïrregh nuhtjedh juktie goerehtidh , vïhtesjadtedh , aerviedidh , visualiseradidh , vihtiestidh jïh åehpiedehtedh daatah jïjtse jïh mubpiej goerehtimmijste , voejhkelimmijste jïh feeltebarkoste .
Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles saemien maanah jïh noerh mah seksuelle daaresjimmieh jïh vædtsoesvoetem dååjrieh edtjieh dam bööremes viehkiem åadtjodh goh gåarede .
veeljieh ?
Mujhtieh learohkigujmie soptsestidh guvviereaktaj jïh gaaltijeåtnoen bïjre .
Dïhte sæjhta jiehtedh tjaalegh darjodh mah govlesedtieh , jïh mah hijven struktuvrem jïh ektiedimmiem utnieh .
72 2 .
Stenfjell (2008) lea voestes guhte kausatijvem göökte dåehkine juaka, gåabpatjahkide dåehkide daan tjaalegasse vihkeles, men jienebe lexikaale kausatijven bïjre tjaaleme.
Preventijvevierhtieh , vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerh jïh p-stratjkh eah leah meatan dennie golmeaskenjoelkedassesne .
gs / Vielie bïevnesh Vielie bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre daesnie gaavnh: http://www.udir.no/Vurdering / Kartlegging
Stuehkien , Skånen jïh Västra Götalanden lïenene länsöverdirektör gååvnese jïh jeatjah lïenine lïeneraerie mij beajjetjen barkoem lïeneståvroen åvtehke .
Man guhkies soptsestalleme daerpies ?
Tjijhtje tjaebpies 2 .
Mijjieh libie joekoen madtjeles Vaarjelimmien vïssjeles råajvarammien gaavhtan gåessie vuetjemedavjem sjyøkeme Hjerkinn:sne , departementeraerie Harald Rensvik Byjreskevarjelimmiedepartementisnie jeahta .
- Dïhte soptseste / ij soptsesth
The crowd laughed.
Dïhte krøøhkeme saemien kultuvrese , jieliemasse jïh siebriedahkeevtiedæmman tjuara soejkesjimmine sjiehteladtedh guktie ij dejtie aejhtieh , bene guktie dah evtiedimmienuepieh åadtjoeh .
Tjåadtjoehtæjja: Maahtoedepartemeente
Tärnaby .
laavloeh , vuelieh , baakoeraajroeh jih vaajesh draamine vuesiehtidh
 (3) a Datne gærja-m lohk-i h.
Saevegebijjiedimmie - Saevegetjoelte Åarjel-saemiej internaaten lïhke
Daan hypoteesen mietie gosse maanah mubpiengïelem lierieh, dellie maanah dej voestesgïelen grammantihken prinsïhph fulkieh jïh dle maanah muvhth såarhth hypoteesh gïele-öörnegen bïjre vejtiestesteminie, goske joekehtsen gaskem maam dah guvlieh jïh maam dah jiehtieh, vaestiedamme (Dulay Heidi C. & Burt Marina K., 1974, s. 37).
naan aelhkies gïeleldh viehkiedïrregh åtna
Raereste dah soejkesjeboelhken minngiegietjesne båetieh mænngan daerpiesvoetem vihtesjadteme jïh goerehtalleme .
Juktie abstrakte nominatijvekasusem åadtjodh NP tjeahta Spec VP:ste juhtedh SpecTP:se T:n baaktoe.
Mov suevrieh mejgujmie voejngehtem .
Maehtedh digitale viehkievierhtieh saemien voestes gïeline utnedh , dellie daerpies gosse galka buektiehtidh orre teekstehammoeh jïh dïejvesh darjodh .
Fiereguhte åålmege maahta vuekieh gaavnedh mah sjeavohtsvoetem tsøøpkieh jïh eadtjohkevoetem sjugniedieh , guktie enn jienebh demtieh gærhkoe lea boerehks jïh faarhmeles .
Noerhte-Trööndelagesne åarjelsaemien årroeminie .
Gellien aejkien dle dam ovreaktam tjïertestamme staaten åejvieladtjide , gaskem doh laavenjassh mej åvteste dïedtem åtna / laakeviedteldihkie krïevenassh saemien lïerehtimmiefaalenasside jïh vierhtieåtnoem .
Dïhte tjaaledh faalenasse lea
Sïjhth meatan årrodh tsevtsedh man gellie tjirkijh dov veeljemegievlie åådtje dellie tjoerh jïjtjemdh tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose ruffien 30. b. 2015 åvtelen .
Laanteburrie-jielemen lij laanteburrie-mååhtedimmien tjirrh lin ovmese råajvarimmie-viehkieh åådtjeme guktie maahteme ovmese deerpegh åestedh mah daerpies , mohte båatsoejieleme lij dagkeres råajvarimmieh namtegh .
Lohkh åvtehketjaalegem aktene plaeresne dan minngemes våhkoen veeljemen åvtelen .
Desnie edtja aaj tjåadtjodh gusnie gaaltijh gaavneme .
Jis jueriedisnie , soptsesth learoehkinie jïh gihtjh mejtie learohke måjhta guktie ussjedi .
Dah tjïelth leah gaajh joe kehts dovne gosse geografijen , arealen jïh almetjelåhkoen bïjre .
Dah guejmieh sïjhtieh laavenjostedh stuerebe fokusen bïjre dej staaresaemien haestemi bïjre , jïh laavenjostose skreejrehtidh stoerrestaari gaskem .
Mijjieh gujht aktem faagem utnimh mij lij gåetiedaajroe , bene desnie ij mejtegh gænnah dan voenges dajven bïjre .
Chelsey Green Publishing Company .
Saemien gïelegoerehtimmie haestemh vuesehte
Innholdsfortegnelse: Forord av Arna Haga av Anders Løøv av Leif Braseth " Gode og dårlige minner fra krigen " av Ingvald Jåma " Krigen forandret synet på verden " av Britt Inger G Stenfjell av Saila Persson och Mats Isak Sparrock " Krigen fra et barns synspunkt " av Britt Inger Stenfjell " Bovtsigujmie Byrkijisnie " Margit * Steinfjell soptsestamme , Jonar Thomasson tjaaleme av Bo Lundmark " Noen erindringer fra tiden som prestefrue i Røyrvik " av Kjellrun Færøvik " Duj dåarajaepijste " Åarjel-saemien raadioen sadtojste " Falstaj luvnie " Åarjel-saemien raadioen sadtojste " Minner fra krigen " av Britt Inger G. Stenfjell av Paul Jåma " Reindrift og krig " av Bierna Bientie " Krigen føltes uvirkelig " av Aanna Krihke Renander av Kjell Bitustøyl av Ella Winka " Dåaroe - jaepijste mojhtesh " av Ella Holm Bull av Gunnar Wiw " Sabotasje og dramatikk på slutten av krigen* " av Martha Jåma " Noen erindringer fra krigen " av Britt Inger G. Stenfjell " Reindriften på Helgeland i årene omkring andre verdenskrig " av Bård A. Berg " På flukt " av Reidar Morset Litt om artikkelforfatterne
Akte jielije demokratije årrojh daarpesje mah aamhtesi åvteste buelieh jïh mah sïjhtieh laantem bueriedidh .
Pryövereeremesysteemesne (PAS .
Jåarhka fylhkentjïelten skåårvemedåarjoem ovmessie gaarsjelimmietseegkeldahkide regijovnale evtiedimmieprogrammen tjïrrh (REP).
Ij gåaredh gænnah akte vielie objeekte dejtie lissiehtidh.
Dan mænngan laavloejimh , jïh gaajhkesh gærjetjh vadtesinie åadtjoejin .
saemien gïele jïh ikt
Projekte edtja ovmese vuekiej mietie daam vuesiehtidh .
Bene daej 34 jaepiej manne internaatesne barkeme Aarbortesne stoerre jarkelimmieh orreme .
Departemente galka bïhkedimmiem distribueredh .
Mov lea guhkies siejpie jïh stoerre vesties gaejpie gusnie jïjnjh besteles baenieh .
Mijjieh aaj stuhtje globaale konsumsjovnegarkese jielemevuekien tjïrrh jïh guktie dorjesh veeljebe .
Uvtelassen sisvege leah dah åejvietsiehkieh saemie gïelen bïjre:
Stoerredigkie jallh reerenasse eah maehtieh jeatjahtehtedh dejtie moenemidie dåapmestovline .
Aellieh geerve åssjalommesigujmie oktegh årrodh .
gaaltije: Maadthskuvlen bïevneseöörnege (gsi) 
Lissine learohkh tjuerieh jearsoes årrodh taalh veesmedh stoeredahken mietie , taalh jorpesjidh jïh daejrieh taali gåhkoem gaskemsh .
Gosse miedtemem såvma mij lea dan itjmies guktie unnemes akte jaepie faangkegåetesne dellie hoksebarkijh reaktam utnieh sjeavohthvoetem miedtedh dan tjïrrh polijsebæjhkoehtimmiem darjodh miedtemen bïjre jïh gyhtjelassh vaestiedieh dovne polijse- jïh åklagereåejvieladtjijste .
 Voestes raajrosne; almetjh mah praktihkeles berkieh - amma scenetjiehpiedæjjah, daanhtsojh, musihkerh ektiedahkosne aerpievuekien guedtijigujmie
Vaeltieh åålegh dov jïjtje kondovmh meatan feelemisnie .
Dovne NorgesGruppen jïh ICA joe latjkoeh utnieh ovmessie humanitære siebriejgujmie deallahtimmien bïjre beapmoste dejtie , bene dïhte åssjele aktine beapmoesentraline lea kapasitetem jïh daajroesvoetem lissihtidh daan deallahtæmman .
St. bïevnesisnie nr. 31 (2007-2008) Kvalitete skuvlesne reerenasse jeahtasåvva dïhte daerpies voestes sæjjan bïejedh evtiedimmiem jarnges maadth maahtoeh aarehke uvtemesth biejesovvedh .
Jienebi saemien gïeligujmie jïh smaaregïeligujmie lea vihkeles maam akt gïeli hedtiej bïjre maehtedh , jïh maam akt dej jeatjah gïeli gïelestruktuvri bïjre .
Learohke buerkeste maam sijjienommen voestes lïhtse , sijjien bïjre sopteste
NLH-e idtji åadtjoeh båatsoejielemen bijre tjaeledh
Guktie lea saemien gïeline Nöörjesne daan biejjien lea naa joekehts dejnie ovmessie siebriedahketsiehkine .
Learohkh mah ållesth lïerehtimmiem åadtjoeh saemien gïelesne eah daarpesjh dam mubpiem nöörjen gïelem utnedh 9. jïh 10. klaassesne .
- Saemiedigkieraerie tuhtjie vihkeles sjïehteladtedh eadtjohke jïh jielije gïelejarngide , jïh dan åvteste gellie jarkelimmieh raereste mah gaskem jeatjah edtjieh lissiehtamme ekonomeles daajrose sjïehteladtedh tïjjen åvtese , jïh laavenjostoem nænnoestehtedh Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
Men daennie dåehkesne jeatjah haamoeh tjoejemolsemen mietie.
Guktie damta dan mænngan ?
Kanne iemie sjædta sjæjsjalidh man bïjre eejhtegh jïh maanagïerte maehtieh laavenjostedh guhkiebasse , jallh seamadidh dan bïjre soptsestidh jïh vuarjasjidh minngebe tjåanghkosne .
Dah saemien gïelh elektronijhken programmevaarese ...
Daan konvensjovnen jiehtegh leah dan guhkie sjiehtieh dejtie dajvide mah ektiebarkoemååhtedimmiej nuelesne mah gåalmede boelhketjen mietie dåhkasjahteme .
jïjtje aaj vihkeles empatijem dååjredh mubpijste ovmessie tsiehkine .
L2-lïerijh tjiehtieh verbaalem "juhtedh" subjeekten mietie "dah" sojjehtidh hammosne preteritum.
Tabellebïhkedimmie: GD 1-3 = Goerehtimmiedåehkie 1, 2, 3; (n=9/7) = Lïerehtimmie 1 uktsie lïhtsegh jïh Lïerehtimmie 2 tjïjhtje lïhtsegh
Minngemes jaepiej Havikesne gusnie aaj skylli .
Saemiedigkieraerie biejjiem heevehte juktie dah leah stïeresne gellene lehkesne laantesne .
Dïhte akte alternatijve lij jielemeaktööride bievnedh , ij leah akte våarome goerehtimmie- jïh evtiedimmiedarjomh mineraalide tjïrrehtidh , mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna , jïh Saemiedigkie dan åvteste tjarkilaakan dagkeres darjomem nyöjhkoe .
Saemien noerh- interregiovnalen ektiebarkoeprosjeekte mij aalka jaepien 2009
Eatneme lea dïhte våarome aalkoealmetji jieliedasse jïh guktie dah veartene guarkah , jïh aaj jaahkose , provhkide , aerpievuekide jïh kultuvrese ållesthlaakan .
Gåabpaginie gïeline subjeekten NP tjeahta SpecVP:ste juhtedh SpecTP:se T:n baaktoe juktie abstrakte nominatijve kasusem åadtjodh T:ste.
vihkeles maallh nuhtjedh baakoestæmman , intonasjovnese , baakoesojjehtæmman jïh ovmessie raajesesåarhth govlesadtemisnie
demokratije ij naan buajhk oes voete .
‐ digkiedimmide vuartasjidh " .
Voestes mïnnemistie aalka ryöknedh , seamma goss-akt jaepesne dam dorjesåvva .
dam learohki ektesne lohkh aerebe pryöveme aalka .
Naakenh mijjeste idtjimh daejrieh maam darjodh .
Pinon akte dejstie jïh dïhte vielie vuesiehtimmieh jeatjah gïelijste goh vadta.
Dan åvteste vihkeles tjoevkesem bïejedh daejtie haestiemidie staateles åejvieladtjide Nöörjesne jïh Sveerjesne , jïh dam sïjhtebe darjodh , Keskitalo jeahta .
stipene maahta ohtsejidie saemien gïelem lohkedh universiteten- jïh jïlleskuvledaltesisnie jïh ohtejidie saemien gïeleööhpehtimmine jåehkeskuvlesne barka .
ovmessie tjaalegh lohkedh jïh dejtie våaroeminie nuhtjedh gosse edtja jïjtje tjaeledh
Ohtsedh moeretjem jïh vaeltieh dam gåatan .
Utnijh birresovvin sijjen mieligujmie båetedh såemies jiehtegidie , mah lin dan saemiengïelen faalenassen bïjre barkoe- jïh tryjjesreeremisnie .
Dellie dah guaktah Direct object restriction (DOR) buerkiestægan.
gyhtjelassh gihtjedh aamhtesen bïjre
Ih vielie mijjen mievhkes
Kultuvre , gïele jïh gaskenasjovnaale barkoe lea vihkeles skreerjemesuerkieh Saemiedigkieraerien uvtelassesne budsjedtese jaapan 2013. - Saemien institusjovnh jïh festivaalh leah tjoevketjoelth jïh vihkeles sijjieh kultuvre- , gïele- jïh identiteeteevtiedimmien gaavhtan , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
bijjiedamme nuhtjemasse , saemien gïelese .
Saemiedigkiej dååhkasjehteme
Deadtah gaajhkem mij eejles
STÖD FRÅN STIFTSKANSLIET
Jupmele (gie stoere gieriesvoetine) datnem eahtsa , datnem luajhta jïh dutnjien aanteges vadta .
Gosse åehpiedahtam guktie dah göökte dåehkieh vaestiedamme dellie manne goerh, grafihke guvvieh jïh teekstem nuhtjeme.
Aajhtseme sjædtoeh jïh juvrh
Daate maahta aaj akte joekehtehteme lïerehtimmieulmie årrodh dejtie learoehkidie mah joe hijven daajroem aamhtesen bïjre utnieh).
Prognose vuesehte dovne mijjieh jïh laante aktem vueliedimmiem åadtjoeh 0,1% (7 noerh NT
Jaepiereeknemasse , jaepiebïevnese jïh reeremen bïevnese jaapan 2010: Fylhkenraerien raeriestimmie gïetesåvva fylhkenraerien tjåanghkojne , njoktjen 22. b. (Kontrollemoenehtsen gïetedimmien åvtelen) jïh voerhtjen 12. b. 2010 .
Daate aerviedimmie dorjesovveme aktine fïerhten jaepien dïenestinie 20 mill. kråvnine goh vuesiehtimmie: Dannasinie reenth jïh åesiemaaksoe læssanamme geajnoeskåårvemijstie leah naa vuelehts dej voestes jaepiej , dle geajnoefoente sæjhta akkumuleradidh summem goske 2014 , dellie foente sæjhta medtie 45 mill. kråvnah årrodh .
Elgå skuvle ektiedimmiem åtna jïjnjh almetjigujmie mah jolle åarjelsaemien gïelemaahtoem utnieh , jïh sæjhta lohkehtimmievierhtieh evtiedidh mah edtjieh aevhkine sjïdtedh abpe åarjelsaemien dajvesne .
Jis gyhtjelassh , govlehtallh hoksehtimmiekontovrine jallh barkijekontovrine .
Dannasinie hijven clozetestem jïh produksjovnelïerehtimmiem utnedh.
NÅHTEDH sosijale meedijah
, Saemien parlamentarihkeles raerie , Barentslaavenjostoe , Arktiske laavenjostoe , noerhtelaanti laavenjostoe , noerhtedajvepolitihke , Interreg jïh dïhte noerhte dimensjovne (EU).
maahtoen bïjre deanahtidh:
Maaksoestuvreme maalleste måalestuvreme maallese:
Ealla lij annje noere nïejte goh aehtjebem gaerviehti , jïh altese tjitjebe oktegh baatsi smaave maanaj gujmie .
Datne stoerre veaksehke
DAALHKESH Man guhkiem jih gåabph feelh , vuesehte magkerh daalhkesh fealadæmman daarpesjh .
Teekste jïh guvvie: Meerke Krihke Liene Bientie
Gïehteldimmiereektehtse 1/2010 b. 30-04.10 fylhkendægkan , budsjedtestaeriedimmieh: Fylhkenraerien raeriestimmie båata suehpeden 25. b. 2010; fylhkendigkie aamhtesem gietedæmman åådtje ruffien 2010 .
Sæjroe 29/32
' Täljsten ' .
Maanagierte meatan goh slaaterdimmie jih Nihko-Laara sæjhta meatan gosse iervedh .
Aervede unnebe goh lehkiem åarjelsaemijste saemien soptseste .
altemse / altesidie jieliemisnie guadtah .
Gosse illedahkem gïehtjedibie dellie maehtebe gihtjedh man åvteste referaansedåehkie ajve 80% raajesijstie veeljeme ij 100% raajesijstie?
Old Price: NOK 300,00
Dellie ikth vielie sïejhme overgatijvh veeljem.
Dah damtsvæhtah juktie guektiengïelevoetevierhtide joekedidh staeriesovvin 2011 , jïh daelie Laavenjostoelatjkoste stuvresuvvieh Saemiedigkien jïh Noerhte-Trööndelagen gaskem , åtnoen bïjre guektiengïelevierhtijste 2012-2014 .
Edtja foestehïejmeråajvarimmieh våaroehtidh mah leah sjïehtedamme saemien kultuvrese jïh gïelese , vuesiehtimmien gaavhtan slïektefoestehïejme .
Dabta guktie akte altese njietsegasse haavreste , mubpie altese gietese jih gåalmede jis tjeapoehkasse haavreste .
Saemie-skuvlen mænngan gallesh dejstie saemien learohkijstie jåarhkeskuvlesne Aarbortesne eelkin .
' ste ,
tjaalegh tjaeledh tjïelke teemine , jïh ektiedimmiem sjugniedidh raajesi jïh boelhki gaskem
Dan tjaktjen aaj bïevnesh skïemtjelassi bïjre , gïetedimmi bïjre jïh jïjtjehokseraerieh evtiedidh .
Dennie noerhteregijovnesne akte jïjtse saemienskuvle mij lea Aarbortesne , gusnie aaj Sïjti Jarnge - Saemien Kultuvrejarnge dan åarjelsaemien dajvese Nordlaantesne .
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
Dah guejmieh sïjhtieh jïjtsh nedtesæjrojne jïh jeatjah vuekine sjyøhtehke bïevnesh saarnodh .
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lea Saemiedigkien bijjemes åårgane jïh faamoe .
Sameskolstyrelsen .
Jallh naakenh paarrine dovne transitijve -ht- jïh transitijve -d- seamma roehtsese lissiehtamme.
Aelhkie learoehkidie tjaalegem staeriedidh jïh bueriedidh gosse pc ' sne tjaelieh .
Jarnge saemien starnedotkeme sæjhta vierhtididh provsjektem tseegkedh baeniestarnem kaarhtedidh saemien åålmegisnie .
Sæjhta måjhtoem sov bïjre gorredidh guktie ij måjkede .
N r
Saemien tjaalaldahkine jïh joekehts saemien gïele- jïh smaaregigujmie åahpenidh , gelkieh learohkh guarkedh man gellielaaketje saemien gïele jïh kultuvre leah saemien sïebredahkine .
- Vædtsoesvoete akte radtjoes vuekie nyjsenæjjide beadtodh jïh dejstie faamoem vaeltedh .
Derfor ble kommunestyremøtet torsdag avholdt på Rørosmuseet.
Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh sjiehteles vuekine dejtie nasjovnelle unnebelåhkojde bïevnedh sijjen reaktaj bïjre laaken mietie .
Jupmelen uvte tjåanghkenamme / Tjåanghkenamme gosse dåtnoeh NN jïh NN edtjeden pruvredh .
Dah vïjhte bæjhkoetamme nasjovnellen unnebelåhkoeh Sveerjesne leah judarh , romerh , saemieh (mij aaj lea aalkoealmetje), sveerjen såevmieh jïh torneladtjh .
NJIELIE VIHTIESVOETH Learohken aarvehts lïeredh maahta stinkestehtedh jis learohkh 1. guarkoeh maam lïeredh , jïh mij dejstie vuertiemisnie 2. jis bååstede beavna jïh soptseste mejtie buerielaakan jïh guktie barkeme 3. raeriem åadtjoeh guktie bueriebuktie barkedh 4. meatan jïjtse lïerehtimmesne dovne jïjtse barkoem jïh evtiedimmiem vierhtiedidh
Bøøreme Naan skuvlh ennje voejhkelieh øvtiedimmiesoptsestallemidie gaske-biejjien mænngan jallh iehkedi utnedh , mohte gellie skuvlh daelie voejhkelieh dejtie biejjegi juhtiehtidh .
Laedtie sïjhti onn ohtje ïentjem desnie utnedh guktie satne jïh sov fuelhkie eah nealkoeh .
Varki tjïelke vuajnoejgujmie raeriestimmide jïh råajvarimmide båetedh lea joekoen vihkeles jis edtja govlelgidh , jïh ihke Saemiedigkie maahta vuajnoejgujmie guhkiebasse barkedh .
" Márkomeannu #hersko " 350 000 kråvnah dåarjojne åadtjoeji Saemiedigkieraereste .
Raereste dam reessehtidh 2012 raejeste 2011 raajan juktie dejtie tjïelten prosjektide ektiedidh mah leah 1000 jaepienheevehtæmman ektiedamme .
Saemiedigkie aktem buerebe dïedtejoekedimmiem jïh iktedimmiem gïeleråajvarimmijste sæjhta , jïh daan sjïekenisnie gïelejarngide vuajna goh iemie laavenjostoeguejmieh .
Dah gihtjemebaakoeh: Gie , maam , gusnie , gåessie , mannasinie jïh guktie .
Jïjnjh sijjieh dle BUK beetnegh åådtjeme mejtie vijriebasse vadta hijven åssjelidie maanide jïh noeride .
V. b.) Luvlieloekte Östervik (Storu .
taallh nåhtadidh gosse ebrie-jïh lopmeveahkah möölieh mm jïh cm , jïh temperatuvrh göökte våhkojne tjaktjege jïh daelvege , jïh vearolden jïh temperatuvremöölegi bïjre soptsestidh viehkine taallijste , öörnegetaallijste jïh lahtesijstie möölegen bïjre .
Mijjieh sïjhtebe dejtie saemien museumidie prioriteradidh dan åvteste joekoen vihkeles mijjen kultuvreskaehtieh vyörtegs gåetieh åadtjoeh , jïh gaajhkesh åadtjoeh dejtie vuejnedh .
Objeekth mïerhkesjidh
Barkijh edtjieh fylhkentjïelten vuelkemenjoelkedassh fulkesidh .
teeksth öörnedh , gusnie tjïelke ulmie jïh aamhtesen mietie dïejveldamme
 (...) 
' se jeehti , krirrie båetijen aejkien ojhte maahta stilleme-ikte - dimmiem nænnoestidh .
Gaajhkine govhte daajroesuerkine maanagïertelohkehtæjjah edtjieh lïerehtimmieaevhkiem dennie saemien perspektijvesne utnedh .
ISBN 978-82-560-1662-4
Mejtie gallesh dam seamma båajhtode vaastoem gellie-veeljeme laavenjassine
b. R-aerielïhtsege Ann-Mari Thomassen lea madtjeles ihke Saemiedigkie aktem budsjedtem nænnoestamme mij sæjhta saemien siebriedahkem lutnjedh båetijen aajkan .
29 8 .
Saemiedigkie byöroe Maahtoedepartemeentese raeriestidh öörnegh evtiedidh, guktie gåarede saemien kuvsjh faalehtidh sveerjen jïh såevmien institusjovnigujmie ektine, jïh læjhkan eksamenem illedh jïjtse learoesijjesne.
Råajvarimmie 64 Saemien staeriedimmiedïrregh - ihkuve gïehtelimmie- jïh evtiedimmiesiebrie Divvunese
3.5 Statistihke - dåeriesmoeretjoelmh
Tjaalegen tseegkeme
Latjkoe dorje guktie
Men dan tjïelkestimmie ahte voestegh lea -Øe-tjm- lissiehtamme dïsse jïh dan mænngan -ht-.
Daesnie aaj aarebi elektrovneles pryövenassh gaavnede eengelsken gïelesne jïh ryöknemisnie .
vuartasjimmiem saemien institudte dorji , laavenjasse Kultuvre- jïh gærhkoedepartementeste .
buerkiestidh magkerh reaktah saemien gïelen leah
Dah barkijh mah kultuvresuerkien sisnjelen berkieh sïjhtieh dejtie byjresekrievemidie dåarjoehtidh mah fylhkentjïeltese bïejesuvvieh sïejhmelaakan , v.g. fealadimmivuekie .
Göölijh gullieklienjedahken
jienebh gietjieh leah dagkeres væhtah.
Joekoen lij gïelebiesieh aaj aerpievuekien kultuvrem aaj maanajgujmie juekin .
Lïeneståvroe bæjhkohte gosse Fiskeriverk:em barkoegöölemelisensh jïh luhpieh ovmessie göölemidie vadta .
Mijjieh sïjhtebe skuvle-hiejmelaavenjostoem nænnoesåbpoe darjodh jåarhkelierehtimmesne .
Daamtaj dïejvesh gietskies jïh gamte definisjovne åtnasuvvieh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan Lunde 2008) 
guvvieh vuesiehtidh
Åvtesne dam njimkedahkine saejriej nille beejin .
Learohkh veeljieh guktie sïjhtieh aamhtine barkedh jïh aamhtem åehpiedehtedh .
Dan neebneme mieriedimmien mietie dle åasajoekehtse (joekehtse maekseme åasan ih netto pensjovnemaaksoen gaskem) reeknemassese tjaalasåvva 10 jaepieh .
Jis væhtah tjaalasuvvieh , vuesiehtimmien gaavhtan barkoesoejkesjisnie , dellie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste , maehtieh meatan årrodh barkosne .
Mijjieh maehtebe aarvadalledh gyrhkesjimmie lij akten jorpe buertien bïjre , gusnie ektievote våajnoes sjïdti gosse gaajhkesh maam akt vedti , muvhth beapmoem jurjiehtin , muvhth laavlomh meatan utnin , muvhth tjaalegh lohkin , muvhth böötin mievriestimmiejgujmie jnv. .
Jïjnjh aalkoealmetjenyjsenæjjah nåake tsiehkiej nuelesne jielieminie gusnie vaallah nuepiem utnieh ööhpehtimmiem vaeltedh , hijven ietniehealsoem åadtjodh , jallh vaarjelimmiem åadtjodh sohti jallh tjuerpies daaresjimmiej vööste .
GD 1 (n=3) GD 2 (n=5/3) GD 3 (n=1) RD (n=2) 
Mijjieh buektiehtibie dagkeres leevles skåårvemh darjodh seamma tïjjen goh mijjieh jeatjah vihkeles laavenjassh loetebe mej åvteste fylhkendigkie dïedtem åtna .
Daaj baaletje gïeleteknologije akte krieveme jis saemien gïelh edtjieh maehtedh åtnoegïeline jieledh guhkiebasse daan beajjetje siebriedahkesne .
Luste gåaroejinie ektine årrodh
Nuepie jilleskuvlesne lohkehtidh jih universitetsne gosse båarasåbpoe sjidtieh edtja buaranidh .
Barkijh tjuerieh tjïelkelaakan vuesiehtidh ihke iemie maanah haestemh utnieh dennie aktivyöki barkosne sinsitnine maanetjeaalteren , jïh dah jeanatjommes maanah muvhten aejkien sijhtieh nåake heannadimmieh dååjredh .
Dejtie nuhtjeme gosse dållem bïejedh jïh ïebnh deerpegidie jïh vætnose gaavnedh .
EETIGKEN BÏJRE
Saemien gïelegaaltije edtja gyhtjelassh vaestiedidh gaajhkijste gïeledajvijste , jïh dejtie saemiedigkine jïh jeatjah gïeleinstitusjovnigujmie ektine iktedidh .
Jeanatjommesidie pruvhkieh ahkedh sjædta naemhtie fïerhten gujnelemmiecykelen , biejjien mænngan gujnelemmie aalka goske båetije gujnelemmie lea 21-35 biejjiej gaskem .
Våarhkoen vihkielommes funksjovne lea gorredidh gaajhkh riekteles jallh reeremeligke vihtiestimmieh gorresuvvieh jïh gaavnoes dorjesuvvieh dejtie båetije biejjide .
Legitimasjovne maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh paasse , vuejemeleahpa jallh baanghkekåarhte guvvine , men maahtah aaj jeatjah såarhts legitimasjovnem nåhtadidh .
Saemiedigkien kultuvrebïevnesinie dle daah ulmieh jïh strategijh bæjjese bïejesovveme saemien kultuvrejieliemasse:
Dellie sæjhta slyöhpedh vielie vihkeles gåatomelaanth bigkemen gaavhtan geahpanieh, mah leah eevre vihkeles juktie åarjelsaemien båatsoem tjåadtjoehtidh.
Daate faalenasse dorjeme guktie saemieskuvle sagki vaenebe sïejhme learohkh åådtjeme .
Atlantis Ungdomsutveksling E-påaste: atlantis@atlantis.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Lïhkebe bïevnesnh guektiengïelevoetevierhtiej bïjre , govlehtallh:
Mejtie lea akte dejstie laanten åejviegirtesijjijste , vuj jïenebh unnebe girte-sijjieh valkesigujmie .
Bïejede guvvieh jïh teeksth tjåanghkan .
Bene jïlhts gååvnese dam maam gohtje fuelhkietoelhkem buerebe jis offisiellen toelhkem laantedigkien jallh tjïelten tjïrrh nåhtadidh .
Maehtedh sov tjaaleldh daarjoeh buektedh: Learohkh åssjaldahkekaarhth darjoeh .
nr. 35. 2006 - 2007).
Daah leah lïhtsh barkosne jïh eah sïjhth aktene elliesvoetesne årrodh .
Fïerhten jaepien gaskem 500 000 jïh 2 millijovnh nyjsenh skaarese sjïdteme almetjeåesiestimmeste .
Dïhte budsjedte vaedtseme-jïh sygkelegeajnojde lea golmengierth , viertiestamme guktie lij aarebi .
Dïhte skaehtiedaltese fer stoerre gosse akte njieljiste mij tjirkemebeetnegijstie vyøse , sæjhta beetnegh teehpedh jis aalka barkedh .
Bïevnesh voestesgesdïenesjen bïjre ...
- Seammea tijjen lij aaj daerpies faage-tsiehkiem båatsoejieliemisnie nænnoestidh .
Dellie gærja maahta viehkine årrodh dejtie gïeh sijhtieh åarjelsaemien gïelem altese maanajgujmie soptsestidh jïh orre baakoeh lïeredh .
Sovhtine , gossehtahke jïh muvhtene vaejlie (ca .
Vijriesåbpoe dle edtja aelkedh buerkiestidh jïh öörnegen mietie bïejedh aelhkie tsiehkieh matematihkefaageles sisveginie , goske maahta aktem ellies argumentasjovnem bæjjese bigkedh ellies ektiedimmiej bïjre .
Gïerve tjuvliestidh ryöktesth åvtelistie juktie dah njuenieh aelhkie bunhkieh , dan gaavhtan pråvhka åejjiem raagkedidh guktie buerebe sjædta .
Uvtelasse orre laake nasjovnellen unnebelåhkoej jïh onnelåhkoej gïelij bïjre Sveerjesne
Abortem darjodh ij edtjh destie sjïdtedh vaahrese båetedh .
Biejjieh guhkebh jih jijjeh åenebh sjidtieh .
FYLHKENDIGKIE = TJÏELTESTÅVROE
MAADTHLAAKE GOLME VIHKELES VUAJNAJIMMIDE BIGKIE:
Daate lea daerpies reaktaj-jih vierhtiej råajvarimmiej gaavhtan gosse vihties laakan kultuvre-våaroemasse
 (Joma, 2012, p.1) Manne laejpiem vuebneste veeltim jïh buartan bïejim.
- maaksoeh) aktem vielieåtnoem åtna (overskridelse /
II .
Magkere lohkemeplïerh , laavenjassh jïh laavenjassehammoeh buektiehtibie ?
bïevnesh gaavnedh viehkine baakoeh jïh guvvieh aktanidh tjaaleginie sjeermesne jïh paehpierisnie
Transitijve jïh intransitijve seerkemen mietie dellie gietjieh leah lissiehtamme, öövre goh Piñón (2001) buerkeste.
laavenjostoe NRK-saemieraadijovinie
Jih dle krievven veasta , båeries veasta goh dellie joe alkeme , ij lea goh rigke / Ij lea goh fierske veasta utan goh båeries veasta .
Aeredslååvneden , gosse biejjielaemtjie riehpenem tjirrehte , dle Biejjienïejte hojjesje: " Å , tjidtjeme aehtjemen tjelmieh vuajnam " , jïh dallah låavthgåeteste geasalgåvva jïh gaatele .
Ateneridie dovne gaarmerde jïh laajhta sov håalemisnie .
Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Saemiedigkie sïjhtieh jeatjah vuekieh vuarjasjidh , juktie kvaliteetem tjïrkedh jarkoestimmide byögkeles tjaatsegijstie , laakijste jïh njoelkedassijste .
Minngemes mearhketje kapihtelisnie vuesiehtibie dejtie
Dïhte dellie jeehti seerkemen bïjre "dïhte aaj systeeme".
Dah skåårvemh tijjestaereles skuvlegåetine akte hijven våarome ihke dah jåarhkeskuvlh Noerhte-Trøøndelaagesne aaj båetijen biejjien sijhtieh aktem hijven vuekiem utnedh .
Daamhtaj buerebe våhkoen raejesne
Gosse Vullen sïelkedahken lïhke böötin , dellie tjöödtjestin desnie eelkin kröödtsedh .
Tjïelke Jåvvan leah viesjies ryöknedimmietjiehpiesvoeth .
saemien gærjavåarhkoeh
Lïhtsh låapoestalledh jïh ryøknedh
100 000 Åårganisasjovne Prosjekteåvtehke
soejkesjidh , bigkedh jïh teestadidh mekaniske stååkegaevnieh , jïh prinsihph buerkiestidh mekaniske sertiestimmide
Saemieh leah akte åålmege gelliej gïeligujmie .
-Jis staate ij daejnie lyhkesh, jïh ij åajsoeh jallh sïjhth giehpiedimmiem gåatomelaanteste tjöödtjehtidh, åarjelsaemieh Fovsen-Njaarkesne sijhtieh reaktoem åadtjodh.
Sjæjsjalimmesne njieljie raeriestæjjah nammoehtamme sjidtieh .
Dah bïevnesh pryövenassen ektesne seedtie jïh dorje aelhkebe sjædta laboratovrijesedej vuarjasjimmiem darjodh .
Men aalkoeboelhkesne dellie lea daerpies jïjnje resursh utnedh , akte stoerre dejstie lea
Saemiedigkiepresidenten orrejaepienhåaleme
Væjkeles maanaj gujmie , jïh eadtjohke .
Aejlies gærjesne eengkeli bïjre lohkebe .
Kultuvreaerpie , aerpievuekieh jïh aarvoeh - sjïereraeriestæjja Sven-Roald Nystø , Árran
Ij naan seerkeme paarrebieliej gaskem.
Jis hoksebarkijh vuarjasjieh jiemien healsoem aajhta dan gaavhtan nåajsan nyjsenæjjan persovneles tsiehkijste maehtieh barkijh sosiaaledïenesjem bieljielidh .
Vuejemeråantjoej gujmie gaahtjedh Såevmie jih Sveerje ektesne gaahtjemem öörnejægan gosse vuejeme-råantjoejgujmie gaahtjedh .
Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh , guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste guktie miesieh mïerhkesje , dehtie raejeste bovtsem geadtan tsaaka goske bovtsem giedteste luajhta .
Aerpievierhtien mietie eepose lea tjaalasovveme ihke edtja njaalmeldh-vaajesine soptsesovvedh , jïh lea båeries suerkiem mij aatskadi åvtelen tjaaleldhkultuvre dan vijries sjidti .
Idtji gujht aajja maehtie h juste daan , jïh aktem tolkem gujht lea utniejin Sveerjeste .
Gïehtjedh guvvieh daennie sæjrosne: Flickr
c. Lásse Lars
Dah mah dov skuvlesne sjæjsjalim mieh vaeltieh , jïh dah mah tjïeltem stuvrieh gusnie datne årroeminie , pryövoeh dutnjien goh learohke jïh årroje mujhtesh aavoen , jieleden jïh jearsoesvoeten bïjre vedtedh .
Fïerhtenjaepien latjkoeh tjïeltigujmie dorjesuvvieh regijovnale / tjïelten foenti bïjre .
Merkets eier: Jan Axel Danielsen , Svahken sïjte .
- aehtjie gihtjie .
Åvtehke:..
Kommunion as dejtie dorjeme .
Lissine dieneste båata gosse dienesjh , øøhpehtimmiem saemien gïelesne jïh lijkieprosjekth duaka .
Daan sjïekenisnie ij fokusem utnieh maanagïertelohkehtæjjide jïh lektovridie, amanuenseridie jïh professovride jïlleskuvlesne jïh universiteetine.
Dej jaepiej gosse skaehtieetate dam faalaldahkem åtneme , lea 140 - 150 almetjh dejtie åtneme .
Gåabpegh daarpesjibie .
Sjïere röntgeneapparatem daarpesje
Ij maam gænnah datnem naskohth .
Raajese (64): Vedtieh.
Laantedigkie maahta skïemtjijh remitteeredh jïh dellie dan åvteste maeksedh .
Sorselen gærhkoe
Dïhte pråvhka væhtam årrodh dah aelkieh spermijerh darjodh .
Mestie utnijegïehtjedimmeste båata galka våaromem darjodh kvaliteten evtiedimmie etatesne .
Dellie jïjnjem saerniestæjjajgujmie rååresjem jïh dej åssjalommesidie goltelem.
lasth leah hijven gåatome gïjregieseste tjaktjegeasan .
Eejhtegidie dle vihkeles barkoedåehkie iedtjem vuesehte dej maanese , jïh leah stïeresne jïh jearsoes .
Jienebh noerh jiehtieh dah nåakelaakan daejrieh maam dah politihkeles krirrieh vienhtieh , jïh dah politihkerh eah leah nuekies væjkele tjïelkelaakan buerkiestidh maam vienhtieh .
Aktem skåårvemelaajkoem bæjjese vaalta tjåanghkan 422,6 mill. kråvnine jaepien 2011 , skåårvemebudsjedten mietie .
Jis lea remitteereme mammografijese åådtje vaestiedassem goerehtimmeste altese dåakteren luvhtie .
Voestes tjoevere -Ø- tjoejemolsemem buektiehtidh.
' i generalekrirrie EN .
Tjoevkerööpses veeljemeleahpah .
sijjiem jieledh .
Fra Sametingets side anser vi de to ungdomsorganisasjonene som dyktige og samfunnsengasjerte, og en involvering av dem er en sentral styrke for prosjektet, sier Mikkelsen .
Datne lohkedh.Prt Art gærja 'Datne gærjam lohkih.'
1.740.000 FT Fylhkentjïelten evtiedimmievierhtieh
A: Jaa , mov eejhtegh hov juhtijh almetjh .
Raeriestidh guktie gåarede buerebe byjreskasse årrodh , guktie jieliehkåbpoe darjomessisjjiem darjodh .
· Tjaelieh CV-m jih ohtsemem .
Båatsoejieleme lea saemiej vihties ji avhtan daerpies disse sjiere reaktah
12 1.1 FYLHKENTJÏELTEN ÅEJVIE JÏH .
Lavangen tjïelte aalka dam vuekiem maanagïertesne nuhtjedh , jïh Nordlaanten fylhkenålma sæjhta kuvsjem faalehtidh åarjel- jïh julevsaemien lohkehtæjjide , juktie vuekien bïjre lïeredh , jïh naemhtie sagke buerebe illedahkh hoksedh saemien lïerehtimmesne .
Saemiedigkien voereseraerie aktem eadtjohke våhkoem Oslosne åtneme .
Göölemejieleme lea vihkeles regionalen gyhtjelasse
jarkoestimmieh haalvedh faagetjaalegijstie , jïh tjiehpieslidterære tjaalegijstie
soejkesjinie " Sjïerepedagogigke maahtoe-øøvtiedimmieplaane 2004-2005 " barkeme (Kompetansehevingsplan i spesialpedagogikk 2004-2005), joekoen lohkeme- jïh tjaelemedåeriesmoeride jïh guektiengïelenvoetem vuartasjamme luvle- jïh åarjelsaemiej dajvine jïh Åarjel-Romsesne jïh noerhte Noerhtelaantesne
Mubpie nueliekapihtelisnie 5.2 leam joekehtamme gaajhkide dejtie veerbide mov materiaalesne jïh dejtie ovmessie dåehkine tseegkem.
Daej eeposi våaromem lea Troja-dåaroem , jïh Illiaden mij joekoen dovletji gånkaj jïh båeries jupmeli rïjtemh buerkeste .
gellie gïeleldh vierhtieh utnedh gosse tjaelieminie , dovne heevehts-tjaalaldahkine jïh aamhtese-provsateekstine*
7. jaepietsiehkiej mænngan
Tjåenghkies skåårveme fylhkengeajnojne dan boelhken lea 1.288,9 mill. kråvnah .
Desnie maanah åadtjoejin gieline barkedh gøøkte biejjieh våhkosne abpe jaepiem .
Dah tjïelth diedtem utnieh infrastruktuvren åvteste sneehpesvïnhtse-ektiedimmesne jïh
aktem jïjtjeveeljeme jïh laejhtehks jïh goerehtihks goerehtimmielaavenjassem tjïrrehtidh mij lea gïelen bïjre , akten lidteræære teeman bïjre jallh akten jeatjah saemienfaageles teeman bïjre , jïh govlesadtemedïrregh veeljedh faageles daerpiesvoeti mietie
London: Rutledge .
Dåarjoe staateste lea akten sjiere joekedimmien mietie mieriedåarjosne , jïh 2011 dïhte sæjhta 17,5 mill. kråvnah årrodh .
Jis daate sohtehtihksraeriestimmie jienebelåhkoem åådtje Stoerredigkesne , reerenasse tjuara vaedtsedh .
merverdiavgift .
Manne maanajgujmie åarjelsaemien gielem soptestem jih gåetehke noerhtesaemien .
Tjidtjemes fierhten biejjien barkosne , gåetide båata gosse maanah skovleste båetieh .
Dan mænngan röntgeneapparatese vaadtsa jïh dan uvte tjöödtjehte .
Laejhtemeåårgane lea Overprøvings-moenehtse mij dam minngemosth nænnoestimmiem vaalta , barkoedåehkien åvtehke Ellinor Marita Jåma soptseste .
buerkiestidh guktie orre baakoeh jijhtieh jallh dorjesuvvieh
Joekehts almetjijstie
Maanagïerte orre nommem åådtjeme 10-jaepienheevehtimmien sjïekenisnie
Goh dihte alma dej sirvi gåajkoe båata , dellie vuajna golme stoerre bienjh guarjan dan ryøjnesjæjjan juelkiebealesne .
Daennie vuesiehtimmesne dellie dïhte haase, men seerkeme seamma, transitijve veerbe -Ø- åådtje mij e-tjoejemolsemem buektehte jïh intransitijve -n- åådtjeme.
Jalhts maahtoe fååtese , ij dïhte læjhkan byørh heaptojne årrodh ihke åålmege aktem faalenassem evtede , mij lea riekteme saemien maanide jïh noeride .
Gosse naemhtie sjædta dle dah vihties ruvth vaananieh .
Seamma tïjjen vihkeles dah digkiedimmieh eensilaakan stuvre suvvieh , guktie dah murreds sjïdtieh , ij ajve politihkeles sirkuse , Aarebrot jeahta .
Jih nimhtie gujht vaarra dahkoe jïh lie dellie båata dahka nimhtie dlie hajkehte dam dlie maejkievoessem dan dle tjigkuvasse (tjigkuvse).
Dan minngesne råajvarimmiejgujmie båata mah learohkem jarngesne beaja .
Vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan nr. 2 2003 teemine aalkoelïerehtimmie .
Stiften diedte lea gärhkoetjåangkoeh duedtedh jih barkoem öövtiedidh .
Dellie daate akte faalenasse dutnjien .
OT lea DOV gaavhtan
tjoejem jiehtedh
Øøhpehtimmiedirektovrate Bïevnesh goerehtallemepryövenassi bïjre 2011 Eejhtegidie mah maanah utnieh 1. , 2. jïh 3. daltesisnie Åarjelsaemien / sørsamisk Mij lea goerehtallemepryövenassh , jïh mannasinie goerehtallemepryövenassh utnebe ?
Mannasinie naasjovnalen pryövoeh ?
Akte jeatjah råajvarimmie lea evtiedimmieprogramme dejtie joe tseegkeme saemien kultuvrejielemebarkijidie aktine nasjovnaale jallh gaskenasjovnaale nuepine .
Faagen øvtiedimmie Gosse faagi bijre digkiedidh , dellie vihkeles vuartasjidh gusnie learohken tjøødthsijjie ovmese faagine .
Siebriedahkefaagen tjïrrh learohkh voerkesvoetem evtiedieh guktie dah maehtieh dam gietskies jïh abpeveartenen ektievoetem jïh sijjen jieledem tsevtsedh .
Struktuvrem åtna mij jeenjemasth ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
Åvtohke galka doemesjæjjine årrodh jallh dan leah vyjrehke doemesjedååjrehtsh .
Desnie gellie almetjh håaloejin .
Ulmie lea fïerhten jaepien sjïere låhkoem aspiranth sïjse vaeltedh gieh saemiestieh .
Vihkeles dah prosjekth aktem lihkesvoetem aarvoelïenghkese utnieh .
90% rabadte
Saemiedigkiepresidente jeahta barkoedåehkien raeriestimmie lea akte hijven dïrrege juktie dam raastendåaresth båatsoem evtiedidh Nöörjesne jïh Sveerjesne .
Jeatjah gïeleråajvarimmieh
Stjørdaale , Leevangke , Verdaale , Stientje , Namsovse jïh , Kålverije (Nøørjen unnemes staare) Fylhken blomma:
saemien maanah gieh eah saemien maehtieh , sjiehtesjamme saemiengïelen faaleldahkh åadtjoeh
Vijriebasse dle lyjkeme 80 millijovnh kråvnah juktie prosjekteringem jåarhkedh aktede orre gåeteste Nasjovnale Almetjehealsoeinstituhtese , jih daate lea dovne orre gåetie jih bueriedimmie .
Laake unnebelåhkoegïeli bïjre (åarjelsaemiengïelesne) 
Gïelebïevnesisnie aaj tjåådtje akte vijriedamme reakta saemien nåhtadidh byögkelesvoetine , maahta haestemh sjugniedidh såemies tjïeltide .
Saemiedigkie sæjhta edtja iemie årrodh saemien nuhtjedh dovne bovresne , gosse juelkietjengkerem saavreminie jïh hævvi aaj skuvlesne .
Mijjieh sïjhtebe gaajhkide vuesiehtidh jïh edtjebe mijjen gåetiebealan saemien teektstigujmie lïssiehtidh .
Etihkeles njoelkedassh saemien healsoedotkemasse | Rørosnytt.no
Fïerhten lïhtsegasse persovne sijjiesadtje mij moenesovveme seamma dan mietie mij lïhtsegasse håsvede .
daatah illedahki bïjre illedahkesuerkiej sisnjeli (utnijeilledahkh , barkijeilledahkh jïh tjoevtenjeilledahkh).
Fg 753 Jarkelimmie Viken , 2 mill. kr. .
man guhkiem gaatoeh
Staate sæjhta stuerebe gaertenh luhpiedidh viehkine konsesjovneraastide lutnjedh gaskem jeatjah mielhkiedorjemassegaertienidie .
Mænngan EN .
Mubpie dåehkie 61% buektiehti jïh gåalmede dåehkie 50%.
- tjaalegh soejkesje jïh hammode mah leah sjïehtedamme åssjelasse , sisvegem evtede , jïjtse tjaalegh vuarjesje jïh buerede gïele- jïh teekstedaajroen mietie , jïh raeriej jïh krïevenassi mietie - tjaalegh låhka ovmessie sjangerinie , sisvegem soptseste , sjïehteles bïevnesh tjaaleginie gaavna jïh nuhtjie , veelebe buerkeste jïh teemaj bïjre tjaaleginie ussjede jïjtjeraarehke våaroemisnie , jïh soptseste guktie gåarede dejtie toelhkestidh - ovmessie såarhts tjaalegh tjaala hijven struktuvrine jïh mah tjïelkelaakan leah åssjelasse , dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme , jïjtse mïelh maereleslaakan jïh laejhtehks
Goerehtæjja: Tekste lea goerehtamme Sveerjen tjïelti jïh laantedigkiej ektesne , SKL
Faagplaane-moenehtsisnie mov baalte , lij Loyd Villmo guhth utnieji daajroem båatsoejielemem bijre .
Soejkesjen mietie dellie salkehtimmie edtja våaroeminie årrodh akten aamhtesasse tjïeltereformen bïjre maam edtja gïetedæmman buektedh stoerretjåanghkose skïereden 2015 .
Lissine lin vaanterdimmieh gusnie maahtoeh åadtjoejimh gåatomen- jih sjædtoej bijre .
Laejpie-tjaalege Vïjhte (5) desilijhterh mielhkeste akte (1) paagke easaldahkeste akte (1) bustetje saelhteste akte (1) buste voejeste göökte (2) busth sæjroebpistie akte (1) buste dïjnehkijstie luhkie (10) desilijhterh veete-jaavvojste (medtie) mielhkie
Derhviegåetie geajnoe bealesne Elgåen lïhke .
sijjen goerehtimmesne gaavneme, v.g.
Barkoes hov nejpiem darjodh , guktie eensi sjidtieh .
Bull , Ella Holm: Åarjel-saemien 4 , Davvi Girji OS .
Maahta jiehtedh hijven mierieh jieliedasse , dïhte akte gieriesvoeten bæjhkoehtimmie Jupmielistie .
öörnedh nuhtjijh nedtevearman - vuartesjh sjïere tsiehkie bïhkedimmesne guktie PAS .
Saemien S-struktuvre (M-struktuvre, Halle och Marantz, 1993; Oltra-Massuet,1999):
Maahtoeulmie Jåa1 mænngan - studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh Jåa2 - barkoefaageles øøhpehtimmie
3.9.1.1 Suerkieh mej sisnjeli teaterh berkieh
- Mijjieh tjoerebe laavenjostosne reerenassine hoksedh tjïelth saemien lïerehtimmiem faalehtieh learoehkidie , guktie mijjieh jienebh gïeleutnijh åadtjobe båetijen aejkien , saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jeahta .
Dej minngemes jaepiej akte kaarre maaksoem åadtjoeji juktie mijjem åejviegeajnoen gåajkoe vuejedh , gubpede skuvlebussem dåeriedimh .
Dåaktere pråvhka vaestiedassem laboratorijumeste åådtje tïjjemieresne , akte jallh göökte biejjieh .
Guadta övtiebasse .
Saemiedigkieraerien politihkeles raeriestæjja Runar Myrnes Balto jeahta Saemiedigkien syjhtedasse lea abpe Saepmie edtja meatan årrodh dennie stoerre heevehtimmesne .
Maam vuajnah ?
Hovtellen aajhtere skuvlesne årroeji dah voestes golme-njielje jaepieh , sijhti altese deerpegidie geehtedh .
Mov akte vielie vuesiehtimmie (126) gosse intransitijve paarrebielien jienebe goh akte haamoeh.
Saemiedigkie laavenjostoe jïh barka aaj jeatjah saemien - jïh aalkoealmetjen siebriejgujmie , institusjovnigujmie jïh viermiejgujmie ektine , mah raasti rastah berkieh .
Daennie soejkesjebarkosne dle ROS-gïehtjedimmie mij lea dahkoesoejkesjen våaroe .
DïEDTE LAAVENJOSTOEGUEJMIEH
- Guktie saavredh jis sïjhth Raasten Rastah Race meatan årrodh ?
Gïele Bïenjedaelien gærhkosne govloe
Noerhtelaanten fylhketjïelte dåarjojne starnedirektorateste aaj jåhta gihtjemesæjtoem " Klara Klok " , www.klara-klok.no viermiesijjien dïenesjh leah dovne daarjoen jïh saemien .
- Datne Åvla , gie datnem goltele gosse lohkh ?
' ste båetieh , mij stillie vierhtieh edtjieh årromevåaromem jïh aarvoesjugniedimmiem nænnoestehtedh dajvine jïh laantebieline gusnie sjïere haestemh .
gïelejarngh tseegkedh Aarbortesne jïh Snåasesne , jïh Aajege saemien gïele- jïh maahtoejarngem vijriesåbpoe evtiedidh Röörosesne
Raeriestamme råajvarimmide: a) Vierhtieh budsjedtsne 2012 juktie fokusem bïejedh synergijidie aerealepolitihken jïh kultuvremojhtesepolithihken gaskem , jïh ektiedimmiem lissiehtidh kultuvremojhtesesuerkien daajroen jïh aarvoesjugniedimmien gaskem .
Healsoedotkeme aajkojne åtna orre daajroem skïemtjelassi jïh healsoen bïjre reebledh; dan sisnie aaj healsoedïenesjedotkeme, jïh dotkeme vïrrepryövide jïh jeatjah biologeles materijaalese almetjijstie.
vuartasjidh guktie
Jis dihte edtja deahpadidh , dellie vihkeles giehtjedidh guktie learohke verveste dovne faagigujmie jih jeatja almetji ektine .
Maahta vuarjasjimmiem nåhtadidh juktie learoehkidie bïevnesh bååstede vedtedh mah dejtie kvaliteeten bïjre barkosne jallh haalvemen
Daah stoerre IKT-prosjekth leah dåarjoeh åådtjeme reerenassen raeriestimmesne budsjedtese jaapan 2012:
Daate lea dïhte våarome saemien jieliemasse , årroemasse , kultuvreåtnose jïh siebriedahken evtiedæmman .
Daate aaj akte dovres faaleldahke gosse møølie man gellie mah bussem pruvhkieh .
Daajra guktie gïelem nænnoestidh .
Nemhtie learohkh dennie vöölemes daltesisnie muvhth laavenjassh edtjieh buektiehtidh jïh dovne laavenjassh mah sjiehtieh dejtie learoehkidie gïeh stuerebe haestemh daarpesjieh .
Vuartesjh gusnie plæjjohkemïerhkh taalesïevine jïh goerine , vuartesjh aaj notaatine jallh gusnie learohke
Maanah edtjieh lïeredh jïjtjemse jïh mubpide gorredidh .
Saemiereaktamoenehtsen akteraerien raeriestimmie orre laaken bïjre: Aamhtesegietedimmie jïh rååresjimmie råajvarimmine mah maehtieh eatnemevåaromem tsevtsiedidh dejnie åvtetje eejki saemien dajvine Nøørjesne
Gohtjeme skïemtjehokseme båehtjierdimmeste .
Ajve iemie såvroenimmie
Akte vaahra gååvnese meedijah dejtie mïelemøølege ‐ illedahkide båajhtode toelhkestieh edtjieh gieltegs saernieh darjodh , jïh dah politihkeles aamhtesh unnebe voerkelimmiem åadtjoeh enn dah byøreme åadtjodh .
Bokse 654 , 831 27 staare • Telefovne: 063-15 30 00 • e-påasste: jamtlands.lans.landsting@jll.se
Saakedorjemasse politihke nænnoestimmieorgaanine .
, mestie fylhkentjïelten låhkoe lea 2,2 mill. kråvnah .
Vihkeles viehkiehtidh guktie saemieh Russlaantesne buerebe nuepieh åadtjoeh sov gïelem , kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh .
Saemiedigkieraerie lea mijjen raeriestimmesne budsjedtese jaapan 2015 raeriestamme 450 000 kråvnah akten goerehtæmman vædtsoesvoeten bïjre lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine .
Juvrh akte aajhtoe båatsose
Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh jïh saemien gïelepolitihkem Nöörjesne haamoedidh
Dïhte baledtem låhka Canadesne .
V. b.) Tjåelmie Bergsund (Vilh .
1.-4. jaepiedaltese: 138 tæjmoeh
Dongkemeskovhte , skovhtedïenesje jïh hoksehtimmieruvth tjïeltine sijhtieh dovne ekonomeles jïh byjreseligke dïenesth vedtedh fylhkentjïeltese , jïh mierielatjkojne dej stööremes ruvtebïjlesïeltigujmie , desnie sïelth aaj tjoereme byjresem krööhkestidh .
Max 3 askh
Munnjien giele lea joekoen vihkeles , dovne mov kultuvrelle identitetese jih fierhten beajjetje jieledisnie .
baakoeh jïh dïejvesh nåhtadidh mah leah ektiedamme aerpievuekien barkojde jïh soptsestalledh mij bïerkenidh lea
Lissine reentide jïh åesiemaaksose dïedteles laajkoen åvteste , dle akte dïeneste illedahkeste olkese vaaltasåvva juktie akten geajnoefoentese læjkodh .
- Joekoen sjollehke Nöörjen Baanghke lea Saemiedigkien haestemem dåarjoehtamme jaepeste 2011 , jïh daelie soejkesjeminie heevehtimmiem earoehtidh aktine jïjtse mojhtesedaaline .
Jis datne sïjhth daejredh gie lea juvlemesaadthålmine gusnie datne årroeh maahtah dov åålmegasse jallh lïeneståvrose bieljielidh .
Daalhkesh reseptem bielelen ij leah dan bijjiemaaksoevaarjelimmien sisnie .
4,5 millijovnh kråvnah leah dåårjeme jielemeråajvarimmide , mearan 4,9 millijovnh kråvnah leah dåårjeme ovmessie kultuvreråajvarimmide .
gyhtjelassh vaestiedidh aamhtesen bïjre
Læjhkan , mænngan Andrean pryövem gïehtjedamme , dle dïhte daarpesje vielie barkedh daejnie:
Jurjiehtæjja: - Ann Sparrock , reakasovveme1978 , Valsjöbyesne årroeminie
• Maehtedh lohkedh
TEKST OG FOTO: TOVE METTE JÅMA WIGDAHL
Saemien siebriedahkesne daate akte jieleme guhkies aerpievuekiejgujmie , jïh akte jieleme stoerre nuepiejgujmie .
Iktedimmiem jïh radtjostimmiem daerpies staabe- jïh dåarjoefunksjovnijste stuvredh , guktie gïehteldimmieh buerebelaakan maehtieh sijjien baasisebarkoeh darjodh .
Dellie pråvhka cancere aalkovisnie orre jïh båehtjierdimmie maahta aelhkebe sjïdtedh jïh vaenie lissiehdåårresinie .
Tjïelten healsoe- jïh skïemtjehoksesne , voeresidie guhkiem skiemtjieh , ovmessie maaksovh hoksen åvtese gååvnesieh mah skïemtjesåjhteristie åådtje .
Bijbelisnie vaajesh , poesije , mievriestimmieh , saalmh , soptsesh , Jeesusen onterdimmieh , prievieh jïh mij edtja båetijen biejjien heannadidh .
jïjtje hea ellie edtjie je heals seamm lie edtjie jah alte seamm s tjaa jah altern s tjaalaså s tjaalaså
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre premissh beaja daan barkose .
Manne dannasinie nuepiem vaaltam sïelth jïh reerenassh bööredidh mijjen luvnie barkedh daennie Mongstadesne .
Mijjen vues:
Gïeletsagkese mij akt mij datnem tjöötjeste gosse sïjhth saemiestidh .
Guktie laavenjasside tseegkesovveme (ræhpas , gellie-veeljeme jallh
Desentraliseradamme minngie- jïh jåarhkeööhpehtimmiem sjïehteladtedh
Ol - Johán Sikku , reakasovveme 1958 , Staaresne årroeminie Nils Tonny Bransfjell , reakasovveme1963 , Prahkesne årroeminie Gustaf Jillker , reakasovveme1947 , Tjeedtjegisnie årroeminie
syökijh mah sjïereööhpehtimmiem daarpesjieh (aaj unnebelåhkoegïelen learohkh mah dåeriesmoerh utnieh lieredh).
SAEJRIEH GUEDTIEH
Råajvarimmie 35 .
Gïehteldimmiemierie 2011-14 REGIJOVNALE EVTIEDIMMIE
Prosjekte lea gaskem jeatjebem sjyøhtehke rïektesevåaromem tjøønghkeme arealeåtnoen bïjre , jïh aktem govlesadtemeråårestallemem pryøveme goh akte vuekie edtja aktem buerebe govlesadtemem buektiehtidh dej joekehts iedtjeladtjji gaskem .
Aaj vihkeles mejtie gåetie lea ektiedamme histovreles heannadimmide , jïh guktie dïhte tjåådtje voenesne jallh kultuvreeatnamisnie .
Faageskuvle lea vuarjesjeminie faageskuvlen stoeredahkem , sisvegem jïh daerpiesvoetem , jïh daelie daate alternatijve gååvnese ihkuve tjiehtjielidie:
tidh , reaktajearsoesv oete jïh frijje
Goerehth mejtie akte aamhtese mej bïjre dah krirrieh leah ovgeahpan ?
Maarja nïejteste readadi ,
daarpesjieh (§ 4a-2) 
Goere 25: Goerehtimmiedåehkie jïh referaansedåehkie, raajesh ditansitijve veerbine.
Dan gaavhtan aaltere vihkeles gosse gie akt edtja gïelem lïeredh jallh vejtiestidh, dovne G1 jïh G2 soptsestæjjide.
Karrierebïhkedimmie unnebegïeleldh jïh geerve almetjidie lea mij akt mij tjuara stuerebe fokusem åadtjodh åvtese .
Fylhkentjïelte dïedtem åådtjeme dej fylhkengeajnoefeerjalaajroej åvteste .
Mov åssjalommesinie lij aavoe desnie jieledh jih barkedh .
Aartigkele 16 Gåatomemoenehtsen nænnoestimmiem maahta Njååhtjedimmiemoenehtsasse klååkedh aktede bieleste jallh destie mij nænnoestimmeste dijpesåvva .
Bijjieguvvie åejviesuerkiejgujmie
Seammalaakan libie joekoen aavrehke mah veasoeminie aktene raeffies laantesne gusnie baakoeh provhkebe jïh ij vaeknie sinsitnien vøøste .
Jïjnje gijhkierdeminie vaarjohts muvhtene gohtje kruepiegijhkierdimmie .
Tekste nasjonaale pryövemi bïjre lohkehtæjjide daesnie gååvnese:
Akten iehkeden lohkehtæjja bøøti mearan manne dejnie gærjine tjahkan .
Fotosyntese: lasth karbondioksydem (CO .
Barkijh edtjieh fylhkentjïelten fealadimmievuekiem fulkedh .
Dah guaktah gïelekuvsjem Staaresne öörneme .
Prosjekte lea sjïehtesjamme festivali tjïrrh jih festivali gaavhtan mah jïjtjesyjhtehts våaromen gaavhtan juhtieh , mah kultuvren viertieh utnieh vihkelommes .
learohkigujmie soptsestalleme pryöveme edtja learoehkidie viehkine lohkehtæmman årrodh
Daesnie naan laavenjassh
buerkiestidh guktie jaepieboelhkh sjidtieh , gusnie jïh man åvteste gaskejïjjebiejjie jïh jemhkeldstïjje
Jis edtja guarkedh mah learohketjïerten illeldahkh haalvemedaltesi bïjre soptseste , dellie buerie provhkedh dejtie fïerhten laavenjassi bïevnesidie mah ryökneme-aarhkesne
Dam hijven maahtam
Saemiedigkieraerie buerkiestimmiem saemien gïelen bïjre buakta stoerretjåanghkosne gaskevåhkoen , voerhtjen 18. b. , jïh lunsjen mænngan duarstan , voerhtjen 19. b. , dle buerkiestimmiem digkiedieh .
Jïjnjh learohkh viehkiem daarpesjieh guarkedh seamma tïjjen dle 24 maahta faktovrisedamme sjïdtedh goh 4 x 6 .
Bïevnesh jïh bïhkedimmiem åadtjodh
Akte stoerre dåeriesmoere siebriedahkesne noerh skuvlen jïh barkoejieleden ålkolen gehtjieh .
Old Price: NOK 170,00
Dan mænngan lohkehtæjja saemien nåhtede jïh jarkoste jis daerpies goerkesimmien gaavhtan .
Dan åvteste sæjhta aelkedh råajvarimmieh salkehtidh mejtie edtja mænngan nænnoestidh j. v. Dïhte vuartasjimmie vierhtieåtnoste vuesehte guktie gåarede dahkoesijjiem skååffedh , juktie åtnoem mijjen vierhtijste jarkelidh , jïh dïhte maahta darjodh guktie vierhtieåtnoe sektovri gaskem maahta jorkesidh naemhtie guktie politihke vaajtele vierhtieåtnoe edtja jarkelidh j. v. Reerenasse raeriestimmiem buakta akten orre baalhka-øørnegen bïjre dejtie fylhkentjïeltide soejkesjeboelhken .
Aktene Læjsine jïjnjh gieltegh deahpadieh , mohte Laara ånnetji skabroeh jïh jeenjemesijste bælla .
Learohkh maehtieh dam seamma tjaalegem tjaeledh sijjen gærjine .
Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate sæjhta dan åejvietjaalegadtjh jarkoestidh .
Staath edtjieh darjoemisnie vuesiehtidh guktie aalfab akan provhkesovvedh daan sjiehken .
Raerieh diekie seedtesuvvieh: kommunereformen@samediggi.no
Jieleme guelietjïerth bååstide skaepede jallh gorrede lïeneståvroe dååjre stoerre låhkoeh gueliehokseprogrammh .
Dihte maahta tjaaleld mååhtedimmie skuvlen , lohkehtæjjan jih hiejmen gaskems årrodh .
Kontovre Noerhte-Trööndelagesne akte dïrrege maam fylhkentjïelte barkosne sïelti vööste nåhtede .
Guktie veeljemisnie gåaradi ?
Dah leah resursh .
Mijjieh sïjhtebe almetjh bööredidh meatan årrodh prosessine åvtelen sjæjsjalimmieh vaaltasuvvieh .
Nemhtie gærhkoe datnem maahta dåarjodh
Departementen , fylhkemaenniej jïh saemiedigkien ektiedïedte tjïeltide jïh maanajgïerteaajhteridie haestedh maanajgïertefaalaldahkem saemien maanide tseegkedh .
Nænnoestimmieåårganese .
Dov reakta veeljemefrijjevoeten bïjre hoksesne 4 .
Dan mietie åabpatjahkh leah gåalmadistie aateste seerkeme, sinsitnide ovjearohks.
Aesuvpen soptsesh , Idut 2006
learohkelåhkoe mejtie PAS sijjesne tjaalasovveme dïhte seamma låhkoe goh skuvlen rïektes learohkelåhkoe .
Iehkeden goh edtja gåetide vaedtsedh , dellie lij råanjeminie jis .
Gïelevierhtieh Saemiedigkeste maaksa mahte ållesth dejtie råajvarimmide mah leah ektiedamme Saemielaaken gïelenjoelkedasside jïh fylhkentjïelten guektiengïelevoetebarkose .
dïedtesth .
Luvlene: Rijhkeraastem dehtie mïerhkeste gusnie rijhkegeajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa dahkoe Rv:se 235 .
Aelkehth Internet Explorer jïh vaedtsieh diekie: Verktøy - Popup-blokkering - Innstillinger for Popupblokkering .
Raajh dov Voejkenem mijjen vaajmose guktie mijjesne jielije jaahkoem vadta .
Jienedamme gïele- jïh kultuvreguarkoem politijesne ...
Transitijve paarrebielieh maehtieh jienebh objeekth veeljedh goh intransitijve paarrebielieh maehtieh subjeekth veeljedh.
Tjïelte nænnoste syökedh meatan sjïdtedh .
joekehts teeksth lohkedh
Dov leah vihkeles saernieh tjaelijen bijre dov teekstesne .
NOERI tjïelteståvroe
Baakoetjoejem aelhkebe dorje , jïh goere gøøkte låhkojne dorjesåvva , akte stoerre jïh akte smaave bokstaavigujmie .
veeljih .
Dah guejmieh sïjhtieh barkedh saemien entreprenørevoetem nænnoestidh .
Gosse daejrebe man vihkeles vïenevoete lea , dle ibie maehtieh sjeavodslaakan tjahkasjidh vuejnedh dah eah voelph utnieh , jallh oktegh domtoeh .
Seamma tïjjen vuejnebe saemien institusjovnh jïh siebrieh jïh gïehtelimmieh mej jolle krïevenassh byjjes maahtose , jienebh nyjsenæjjah utnieh , mij hævvi lea evtiedimmievæhtaj gaavhtan jåarhkeskuvleste jïh jollebe ööhpehtimmeste .
Aalka aaj jienebe bïevestidh puberteetesne , dannasinie vihkeles fïerhten biejjien bïssede .
Mohte idtjim sijjiem desnie åadtjoeh guktie Aaltese vøølkim lohkehtæjja-skuvlem vaedtsedh .
Noerhtelaanti saemiekonferanse mij lij Ååresne , Sveerjesne saevegem jååhkesji mïetsken 15. b. 1986 , jïh dïhte saemien tjiehpiedæjja Astrid Båhl Skibotneste , Tromsesne lea dam evtiedamme .
Vijries jïh iktegisth åtnoe visuelle vuesiehtimmievuekijste goh taalesïeve , dorje guktie aelhkebe sjædta learoehkasse taalh jïh taaleryöknedimmiem guarkedh .
KRIRRIEÅERIE Gosse 18 jaepien båeries sjïdth , dellie tjaatsestimmiereaktam åtnah .
Aaj rïektesvoetese berkieh , v.g rïektesvoeten åesiestæmman , mïrhtoe-veahkan , almetji reaktide jïh nyjsenæjjaj åvtehkevoetese .
PEDAGOGISK LEDER
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 18 bielie 26 bielijste
Kaanne gellien aejkien tjoerh lohkedh jis reaktoe vaastoeh gaavnedh .
Aktine eensi budsjedtestuvreminie jïh aktine ahkedh våårege åtnojne gåetiebieline , ij leah naan sjïeke daate edtja jeatjahlaakan åvtese sjidtedh .
V. b.) Liksjoe , Liksjsovvene , Liksjsoene / SaU Liksjuo / Lycksele (Lycks .
Snåasesne akte gærhkoe .
Gåabpatjahkh lohkemh leah Leevaankese bïejesovveme .
Daate soejkesje naasjovni åejviej diedten nuelesne galka fierhten laanten aalkoealmetjigujmie ektesne barkedh , voengehaestemigujmie barkedh byjresisnie jïh gaskelaanti gaskem .
Dïhte vuajnoe mij mijjen kultuvren jïh jielemeraajesen sisnie .
Dovne E6 jïh ruevtieraajroe Snåasen tjïrrh juhtieh .
Mijjieh bööredibie gaajhkh mijjen kraannah , voelph jïh meatanårrojh meatan årrodh heevehtimmesne .
Sijjie gååvnese kultuvrevaarjelimmiesuerkiem nænnoestidh aktine barkoevierhtine .
FNs menneskerettighetskomité avga sine merknader til Norge vedrørende oppfølgingen av FNs konvensjon om sivile og politiske rettigheter den 5. april 2018.
tjoejeåtnoem jïh intonasjovnem jeerehtidh gosse tjaalegh mubpide låhka
Dah åadtjoeh daejredh mij hijven , jïh raerieh åadtjoeh guktie edtjieh heamtuvrine vielie barkedh .
gosse julevsaemien dæjpa lea learohkij låhkoe unnedamme 88:ste skuvlejaepien 2005-2006 79:se jaepien 2008-2009 .
Vuartoeh byjreskistie
Darjomh aarvoelïenghkesne beetsuven vuestelen jïh beapmoejearsoesvoeten mietelen eSporing jïh FORMAT leah prosjekth gusnie ulmie lea gorredidh dïhte aarvoelïenghke bøøremeslaakan jåhta .
Manne sijhtem gijhtedh ihke dijjieh mannem bøøridh daan seminarese .
Saemiedigkie lea aalkeme kultuvrebïevnesem hammoedidh mij edtja otnjegem bïejedh saemiedigkien kultuvrepolitihkese .
Guvvieh maehtieh viehkine årrodh guarkedh jïh gihtjemegoeresne ajve naan distraktöörh guvvieh utnieh.
lohkehtæjjaj baelien
Toelhkejarngesne berkieh sjïereööhpehtamme toelhkide:
Hïejmesne dle tjidtjie dïhte mij mijjem eevtji edtjimh skuvlh vaedtsedh jïh aajne niejtine die manne dïhte .
Dah leah joekoen vihkeles voengese , jïh jïjnjh darjomh sjugniedieh sijjen dajvine .
Unnebelåhkoegïele lea såevmien .
Saemiedigkie galka dej åårganisasjovni jïh åårganigujmie ektesne barkedh mej ulmie lea aalkoealmetji jïh vaenielåhkoen almetji reaktah tjirkedh , jïh raeffiem jïh vaenebh vaeknieh åadtjoehtidh .
Marja såårne guktie gellie vuelieh sveerjen raedtesne lïereme .
Saaht guktie, dle hijven studijepoengedorjemasse åarjelsaemien gïelesne læssene.
Kondome garre boetjese jallh seksegaavnan beaja .
Syökememierie njoktjen 1. b. 2012 Govlehtallh mijjine: Nord-Trøndelag fylkeskommune Tell .
Teekste jïh guvvieh: Meerke Krihke Leine Bientie
Vuesiehtimmie (75b) jeatjaleejnes.
Maadtojne saemien kultuvrese jïh jieliemasse lea guktie voengem jïh kultuvremojhtesidie reeredh .
TOSPRÅKLIGHETSMIDLER SØRSAMISK
10 000 kråvnah
Dan mænngan buerkestem guktie dah illeldahkh daehtie goerehtimmeste maehtieh aevhkine sjïdtedh åarjelsaemien G2-lohkehtæmman, boelhkesne 5.2.
Mov tjovkh leah soeksh .
Mænngan skuvlesne Maajh-jaevresne veedtsim .
unnebelåhkojde leah maadtegem , ihke dåehkiej
Ij byöroeh vuertedh hoksejarngem bïeljelidh jis maana dan tjarki ovlemem åtna jïh jïjnjh njovsh sjidtieh .
Dellie Saemiedigkie tjuara mujhtedh saemieh hov gaajhkene dajvesne årroeminie .
Tjåadtjoehtæjja: Kultuvredepartemeente Meedijevaaksjome salkehti mejtie gåarede aktem stuerebe gïelejoekehtassem utnedh dåarjoeöörnegisnie saemien plaeride , jïh akte reektehtse govlehtæmman seedtesovvi mïetsken 25. b. 2009 .
Morfologiske kasush jïh subjeekte - verbaale kongruense
Daah bihkedassh lea lissietjaalegen mietie 9. boelhkesne , mij fylhkendigkien budsjedtesuerkiem tjyölkehke vuesehte .
Vuartesjh , off .
Sæjhta konsultasjovnedïedtem aktene mierielatjkosne buerkiestidh departemeenten jïh Saemiedigkien gaskem .
Antibiotikabåehtjierdimmmiem tjuara fïerhten persovnen sjïere vaejvide sjïehtedidh .
Jis gie akt edtja gïelem lïeredh dellie tjuara aelkedh gosse maana, guktie gïelen jïjtsevoeth jïh struktuvrem lïeredh.
Mannasinie dovres rïevhkine jïh alkoholine ?
10. daltesen mænngan
Vg .
Lohkh åvtehkeboelhkide plaerine , joekoen eevre veeljemebiejjien lihke .
Statistihke learoehkidie maadthskuvlesne åarjelsaemien faagegievlesne , vuesehte boelhken 2005/2006 - 2011/2012 dle learohkelåhkoe vaananamme , 123 learoehkijstie 94 learoehkidie .
jïh Giron .
Ih edtjh prievieskuhpam jallh jeatjah skuahpam steemmeleahpaj bïjre utnedh .
Saemieh saemien dajvine edtjieh nuepiem utnedh jijtse gielem lieredh jih aaj øøhpehtimmiem saemien gielesne åadtjodh .
Noerhte- jïh åarjelsaemien låhkoeh teematjaalegijstie leah sjyöhtehke maanagïertide jïh tjïeltide deallahtamme jïh Ööhpehtimmiedirektovraaten jïh Saemiedigkien nedtesæjrojne gååvnesieh .
Reakta faamoem åtna dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh govlehtimmide .
Muvhtene apotehke feerh jïjnjh åesteme boelhken sæjjasadtjeste .
maanah iktemearan evtiedimmiem lïerehtimmiesisvegisnie utnieh maanagïerteste skuvlese
Noerhtesaemien:
Dah guejmieh bæjhkoehtieh vihkeles sjiehteladtedh ohtjegiehteldæmman dejnie åarjelsaemien dajvine .
' i Maanakonvensjovne vihteste dah saemien maanah reaktam utnieh gïelem , kultuvrem jïh religijovnem nåhtadidh .
Dïhte varke sæjhta govledh gustie dejtie guelide jis dïhte .
Stoerredigkie lea dïhte faamoe mij laakide vadta , luhpehte jïh goerehte .
Prijoriteth jïh haestemh
Dåaroen mænngan hotelline sjidti jih nimhtie aaj giesegi .
Buerkeste gosse mubpien gïelem lïereminie aaltere nov gujht vihkeles, men gïeleldh input joekoen vihkeles juktie gïelem lïeredh.
- Goh åvtehke NBR-esne , manne dihte diedtem åadtjoejim barkedh guktie dah kriebpesjimmieh juhtiehmasse bøøtin .
Bïevnesh åejvieoksesne jïh dåastoesijjesne Fylhken Gåetesne sïjhtieh åarjelsaemien gïelesne
, ...
Dïhte aaj vuesehte satne goerkesem fååtese posisjovnesysteemen bïjre jïh viesjies taalegoerkesem .
Råajvarimmie 24 Goerehtalledh man jïjnjh saemiengïelen lohkehtæjjah daerpies ...
Dïhte gosse vuesiehtimmien gaavhtan jis
Jïh gosse daejtie vuelide ånnetji jeatjhlaakan tsaapmemem biejem , dellie vueptestem darhke joejkemen tjoejide maanabaelesne suvtiehtovvim .
Akte tjiehpeles, pedagogeles jïh reereles åvtehke lea teaterisnie seehteme, dïhte jeatjah reereme lea Deatnun tjïelten kultuvreskuvlen nuelesne.
Tabelle vuesehte guktie jollemaaksovevaarjelimmie daltesinie åasam vaenede .
Saemiej kultuvrelle mobiliseringe , mij vihth eelki varke juhtedh 1960-låhkoen minngiegietjeste , darjoeji guktie daerpies sjïdti dam ræjhtoem gaskenasjovnale darjodh , jis kultuvre edtji guhkiebasse jieledh jïh evtiesovvedh .
Reaktaj , jïjtjemaaksoem jïh dongkemen bïjre
Mænngan vihth bååstede golmenjaepien lohkehtæjjaööhpehtæmman jaepien 1973 (sïejhmelohkehtæjjaööhpehtimmie), jïh 1992 raejeste ööhpehtimmie vihth njieljie jaepieh sjïdti (Store Norske leksikon).
Gærjagåetie Dïhte lea ulmie , dovne nöörjen ståvroefaamojste jïh saemiedigkien bieleste hijven gærjagåetiefaalaldahkem nænnoestidh saemien åålmegasse .
Gåarede gujht daam aamhtesem vielie goerehtidh, jïh dellie kaanne guvvieh jïh raajesh nuhtjedh guktie Sanchez jïh Al-Kasey (1999) darjoeji.
dam njaalmeldh darjomem vuarjasjidh dejstie væhtijste mah leah buerkiestamme vuelielisnie
Vuesiehdimmien gaavhtan lea naemtie: åvtes-juelkie leh akte dagkeres boelhke , jih gaajhke mah åvtes-juelkien birje dan nuelesne tjåådtje .
buerkiestidh sisnjeldh jïh byjngetje faamoeh eatnamisnie , guktie elmesne svæhtja , guktie tjaetsie eatnamisnie jåhta , veareldem , klijmam jïh vegetasjovnem buerkiestidh jïh ektiedimmieh eatnemen jïh siebriedahken gaskem digkiedidh
Dïhte paarre hov maallen mietie.
' em nåhtadidh dej tjaaleldh barkoejgujmie .
Åeniebasse ij maehtieh jiehtedh gaskemedtien aaltere saemienlohkehtæjjide lea ååpsen jolle, men seamma tïjjen dle gellie jaepieh ååpsen vuelege dåårrehtimmie saemiengïeleldh saemienlohkehtæjjijste, mah vihth sijhtieh darjodh skuvleaajhterh geervebe nuepieh åadtjoeh reaktide saemien learoehkidie illedh.
Noerhte-Nöörjesne edtjimh dïejvesem noerhtenöörjen identiteeten bïjre nåhkehtidh jïh dam mentaale kolonijelutniestimmiem Noerhte-Nöörjeste aelkedh, viehkine histovrijidie jïjtjene bïjre soptsestidh, noerhtenöörjen gïelehammosne.
Dannasinie dah barkoeboelhkh eah tjoerh fer guhkies sjïdtedh .
Orre tijjen skuvle Daelie aalkeme aktem maallem evtiedidh jïh pryøvedh mij edtja maahtoem evtiedidh , fïerhten-jaepien raerieh gietedidh , jïh sijjiem tseegkedh aktivyøki barkoen gaavhtan , pedagogihken jïh skuvlegåetiej sisnjeli .
vaaksjodh guktie skuvle nasjonaale gïehtjedimmide tjïrrehte dej njoelkedassi mietie maam bïhkedimmesne vadtasovveme skuvle-aajhteridie jïh skuvleåvtehkidie
Datne maahtah politihkeridie tsevtsiehtidh mah leah desnie , jïh mah edtjieh dejtie moenemidie vaeltedh mijjen åvteste .
Åarjelsaemien teemah sjïehtesjidh aalmeltjeveeljemelïerehtimmesne Fylhkendægkan
Vijriebasse barkedh gïelelïerehtimmieprogrammine " Gïeleprogramme " Saemien geervelïerehtimmieprogramme abpe laantese
Lohkehtæjja maahta aaj meatan årrodh juktie jienebh meatan sjïdtieh .
Maahta baakoelæstoeh teemaj bïjre darjodh jïh dejtie viehkine utnedh lahtese- jïh baakoelïerehtimmesne .
lea vara:3s gaskenasjovneles internationell siebrie förening abpe hela eatnamisnie värld:INE maam vad:ACK raeffien fred:GEN bijre om ööhpehte.
34% (81%) 20% (67%) 
Maaksoeh jïh dïenesjedorjemasse daam evtiedimmiem vuesiehtieh dej minngemes jaepiej (tjoevtenjetaallh Kostradaatabaaseste):
Saemieh jåarhkeskuvlesne reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne .
Jis edtja dongkedh jallh löönedh Saemiedigkien gærjagåeteste tjoerh tjaalasovveme löönijinie årro ...
Göölemejieleme lea barkoegöölijh jïh jurjiehtimmie-industrije , tjaetsieåtnoe jïh göölemeturisme .
Lïeneståvroe lea staateles , ektiedimmie reereme man dïedte lea vaaksjome .
aerviedidh jïh buerkiestidh kumulatijve jïh relatijve frekvensem , vuesiehtidh daatah tabelline jïh dijagrammine , jïh digkiedidh ovmessie daatavuesiehtimmieh jïh maam vuajnojde dah maehtieh vedtedh
Vihkeles laavenjasse landshövdingen lea staaten barkojde lïenesne , jïh dïhte edtja aaj lïenem gïehtjedidh jïh reerenassese lïenen daarpoej bïjre bievnedh .
Eengkele jis dellie jeahta: " Aejlies Voejkene dutnjien båata jïh dam Jallatjommesen faamoem dutnjien vadta .
Lohkeme aaj relevante byjjes barkijidie jïh jeatjah gieh saemien gyhtjelassij bïjre berkieh jïh gelliekultuv-rellijen kontekstine .
2000 joekehts histovrijes daeverh nöörjen våarhkojne leah 2012 raejeste vuertiemisnie orreme juktie bååstede båetedh dan saemien siebriedahkese jïh saemien museumidie .
sjïehteladtedh mij dorje guktie aelhkebe sjædta orrestamme illedahkedaatah veedtjedh , dovne gïehteldimmie- jïh sektovredaltesasse .
Dennie funksjonelle morfologijesne sojjehtimmiemorfemh mah leksikaale morfemidie (baakojde) veadtaldihkie.
Youth for understanding Tellefovne: 22 69 81 80 E-påaste: post@yfu.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Reerenasse idtji sïjhth naan mïelem utnedh saemiej bïjre goh unnebelåhkoe , sijjeste dle saemiej bïjre soptsesti goh " saamastallije nöörjen almetjh " .
Dan gielhtie lea vååjnesasse saemien nænnoesektiedasse bïejedh , laavenjostedh dååjrehtimmiej bïjre jïh bïevnesjimmien bïjre jeatja aalkoealmetjigujmie mah seamma laakan aalkeme barkedh jïh aelkiehtidh laavenjostedh .
Gærjetje guktie eatnemeskaaran vøøste barkedh jih daam dåvvodh lea tjaalasovveme laavenjostemen tjïrrh Eatnemereeremen Direktovraaten , Nøørjen tjaetsie- jih eenergijedirektovraaten jih Staaten Gæjnoegoevtesen gaskemsh .
Tjåangkoen minniegietjesne lea daerpies moenedh man bijre soptsestamme jih vuepside vuesiehtidh båetije tijjese .
Dah guvvieh veeljieh , tjaalegh guvvide tjaelieh , guvvide daatovren sijse bïejieh jih tjaalegem luhkieh dejtie .
Mejtie lea daerpies dah ryöknedimmiestuhtjh leah neebneme jis edtja buektiehtidh dejtie loetedh .
Daesnie bïevnesh guktie illeldahkide tjaalasovvedh , guktie illeldahkide bæjhkoehtidh jïh guktie illeldahkh mænngan provhkedh .
Jïjnjh dejstie learoehkijste mah tjabreminie taaledïejvesh evtiedidh , taalide vuejnieh
Tjuara råajvaimmiem ektesne vuejnedh barkojne mij dorjesåvva juktie Kråangken jïh Röörosen jåarhkeskuvlh / Aajegem formaliseradidh goh åarjelsaemien vierhtieskuvlh .
Maanah mah lïhtseginie aktene unnebelåhkosne jallh aalkoealmetjisnie reaktam utnieh mubpiejgujmie ektine sov dåehkesne , aevhkieh utnedh sov kultuvreste , religijovneste jïh jïjtse gïeleste .
FOKUSOMRÅDER I PLANEN
Edtja sinsitniem madtjeldidh dan åvteste gïeh dijjieh lidie .
Hijven maana lïegkede .
teeksth lohkedh jïh tjaeledh joekehts sjaangerine
luSTe jeaTjebem darjodh
Barkoekrirrie , Åelkieskrirrie jïh Kristeles Almetjekrirrie sijhtieh laavenjostoen tjïrrh fylhkendigkesne viehkiehtidh aktem Noerhte-Trööndelagem sjugniedidh mij lea båetijen aajkan sjïehtedamme .
Råajvarimmie 65 .
Jaa , men ij leah amma daate reaktoe .
Jienebh dejstie aaj vïesehtimmiem utnieh saemieskuvlesne , dïhte sæjhta jiehtedh learohkh diekie båetieh 6 våhkoeh jaepien , jïh dellie ööhpehtimmiem åadtjoeh aamhtesi bïjre goh saemien gïele , kultuvre , vytnesjimmie , ålkoedarjome jïh båatsoe .
Dïhte edtja kuvsjeåejvie årrodh jïh edtja mijjine vaedtsedh vuesiehtidh jïh bïhkedidh magkeres sjædtoeh maehtebe beapmosne jïh daalhkesinie nuhtjedh .
Mijjen industrijebyjresh leah prååsehke , jïh tjarke tsevtseme konjunktuvretsiehkeste .
samien maanajgïertij låhkoeh lea seammalaakan dej minngemes jaepiej .
lea hapkelamme gaajhkem
Saemiedigkieraerien bieleste sïjhtem mijjen dåarjojne båetedh dejtie mah ååredæjjam vuesiehtieh , dijjieh lidie mavvas jïh dijjen dååjrehtimmieh sijhtieh mubpide viehkiehtidh seamma tsiehkesne , mubpie presideente Laila Susanna Vars jeahta .
Guktie lea daan biejjien , dle voernges åejvieladtjh eah dåhkesjh aktem ållesth gïelepolitihkem saemien gïelese buektiehtidh .
Håaleme sjollehte ?
Dah vierhtieh goh frijje vierhtieh vadtesovvin , jïh dejtie foentine læjkoeji
Latjkoen våarome
Maanaj viehkiehtimmie sæjhta jiehtedh edtja maanide jïh noeride meatan vaeltedh soejkesjimmesne jïh tjïrrehtimmesne dejstie dajromijstie åålmegisnie , goh eadtjohke almetjh jïh viehkiehtæjjah .
Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine , sisvegisnie jïh barkoevuekine , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh , jïh guktie maahta ööhpehtimmiem sjïehteladtedh dan aktegh learoehkasse .
Skyllijh fealadimmesne
Akte barkije Goevtesisnie regijovnaale evtiedæmman / GRE jïh akte barkije Goevtesisnie lïerehtæmman / AVGO saemien aamhtesh utnieh goh bieliedïedte fiereguhtene faagesuerkesne .
Bïhkedimmesne skuvleåvtehkidie jïh skuvle-aajhteridie , desnie skuvleåejvien jïh skuvle-aajhteren dïedtide buerkeste:
Old Price: NOK 180,00
Skuvle maahta bievnedh guktie dah berkieh dov maanan illeldahkigujmie .
Guvvie learoevierhteste tjïjhtje tjaebpies (Noerhte saemien , luvlesaemien jïh åarjelsaemien) 
Jis maanam njamma jallh boehtelinie bïepmehte
Lihkelohkeme Learohkh tjaalegem / tjaalegidie luhkieh juktie gaavnehtidh mah mielh mah våajnoes tjaaleginie .
naan hedtieh jïh joekehtsh vuesiehtidh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïelen gaskem
Maahta aevhkies årrodh aktem orre teemam jallh orre aamhtesem nöörjengïelesne aelkedh .
Daate 20% unnebe referansedåehkeste, man lea 89%.
Baajh learohkidie heannadimmieh darjodh mah maehtieh sjyöhtehke årrodh .
jïjtsh dååjrehtallemh vuesiehtidh jïh jïjtsh mïeli åvteste dïejveldidh
' n åvteste gïeh edtjijægan pruvredh / pruvreme .
Jis veljijes gujnelemmiem åtna maahta skuvlehealsoehoksem , noeredåastovem jallh hoksejarngem bïeljelidh .
, Arctic cruise in Norway AS .
Jis edtja giem tjabrehtidh jallh eevtjedidh dellie daerpies maehtedh dejnie gaskesadtedh.
- Learohkh aktem åenehks tjoejestuhtjem darjoeh gusnie sijjienommen bïjre soptsestieh .
Maehtedh saemien voestes gïeline ryöknedh , lea gïeliemaahtaldahken ektesne daerpies maahtoe gosse galka orre baakoeh lïeredh , logihken mietie jïermestalledh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh .
Gïelebïevnese njieljie vihkeles barkoesuerkieh digkede juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh .
Tryjjes " gïelebiejjie " Plassjesne
Tsiehkestahta dah reentah prosjektide bigkemeboelhken meatan vaaltasuvvieh bigkemeprosjektine goh akte bielie bigkememaaksojste , jïh fylhkenkaassen reeknemassese båata dehtie raajeste bigkeme gaervies
Learohkh fotosoptsesidie sinsætnan vuesiehtieh .
Saemiedigkiem vaaksjoeji
Jih dihte lij välda hijven eh gosse tjåejjieh vihkielh .
reaktoetjaelemem jïh tjaelemevuekide jïh dejtie teekstejuekemevuekide maehtedh
Lïeneståvroe dam regionalen barkoem iktede sjædtoegåetiegaaseluejhtemh vaeniedidh , jïh mijjieh barkebe sïebredahkem sjïehtedidh jeatjahdehteme klimatese .
Lissine edtja viermietjåanghkoem tjïrrehtidh maanagïertebarkijidie , gusnie aamhtese lea gïele jïh gïelebiesiemaallh .
- Dan ladtien gåhtjoejin laedtie Aamon Gåvva .
Dellie maa hijven goltelidh gosse soptsesti .
Ektesne mijjen båetije aejkiem sjugniedibie .
Daate historiske biejjie saemiej healsoebarkose , Finnmarhken skïemtjegåetien direktööre Torbjørn Aas , jeahta .
Saemïelaaken gïelenjoelkedassi bïjre soptsestidh , jïh digkiedidh guktie edtja aktem jearsoes båetijen biejjiem sjïehteladtedh dejtie saemien gïelide
Vihkeles stuvremetjaatsegh lea fylhkensoejkesje jïh evtiedimmieulmieh ööhpehtimmiesektovrasse mejtie fylhkendigkie nænnoestamme , jïh sektovresoejkesje nænnoestamme fylhkenraereste , jïh aaj fylhkenraerien politihkeles våarome .
Mijjen lin learohkh dovne Elgåeste , Hedemarkeste jih Sagfjordbotnistie , Fausken noerhtelen .
TJÏELTESTÅVROEVEELJEME 2011
Såemies dejstie learoehkijstie mah matematihkine tjabreminie , sjïere matematihketsagkesh utnieh .
Dååjrehtsh daehtie sijjeste aaj vuesiehtieh man vihkeles åarjelh-samien maana-girtieh tseagkodh .
Dah leah saemiengïeleldh dejnie goerkesinie dah unnemes buektiehtieh aktem sïejhme soptsestimmiem saemien gïelesne dåeriedidh .
Örebron lïenesne
Tjåanghkan daate sæjhta jiehtedh ahkedh jienebh sijhtieh saemien maajhööhpehtimmien mietie gihtjedh båetijen aejkien, jïh jienebh maanah sijhtieh sijjen saemienlïerehtimmiem åadtjodh goh maajhööhpehtimmie, dagke vuesiehtimmien gaavhtan gïeletjåanghkojne ektine.
Daaletje soejkesjeboelhken libie kultuvremojhtesesuerkien sisnjelen faagesuerkiem nænnoestamme , golme barkojste vïjhte ellies barkojde .
jeatjah learoehkidie buerkestidh maam jïjtje lïereme gosse dåehkine orreme stasjovnine
Gåetie goh akte bieliegievlie göökte laptine gusnie Saemiedigkien gærjagåetie , dåastoesijjie , tjåanghkoetjiehtjelh jïh medtie njieljieluhkie kontovrh .
Laktovse jïh vegetarihken beapmoeh + guelieh jïh ledtieh
Juoiggiid Searvesne edtjieh båeries joejkeme-vuekieh vaarjelidh .
Lissine daejtie vierhtide dle Luvliesaemien museume Neiden ' sne jïh åvteprosjekte Skoltesamisk kultur over grenser aaj daan jaepien 700 000 kråvnah dåarjojne åadtjoeh .
Akte tjïelke dïedtejoekedimmie saemien gïelebarkoen sisnjelen dejnie ovmessie gïeledajvine
Bïevnesh heesedh sïjse jïh olkese radijoven , gaskeviermien , filmi ,
Fylhkemaennieh lea gihtjeme dam vaaksjoeh guktie dam dorje .
FA Nordlaante åtna sov sjïeredïedte lea uvtemes maanagiertine jïh maadthskuvline , jïh ij dan jïjnje jåarhkeskuvline .
Mearan akten soptsestallemisnie nøørjen giele jih matematigke jarngesne tjåadtjoeh , maahta jeatja soptsestallemisnie praktiske-jih estetiske faagi bijre digkiedidh .
Tïjje: gålkoen 12-14 b. 2013
Årromelastoeviertieh prosjektasse " Laavlomefaamoe Berlevågesne "
 (Mïetsk-åedtjieregistere, Jaamesfåantoeregistere, Vaajmoe- jïh vïrreåerieregistere jnv).
Fylhkentjïelth dah seamma dïedth utnieh goh tjïelth reeremedajvesne .
7.1.1.
Baakoeh jïh lahtesh
Jåvle dan murreds .
barkoejielemen jïh barkoej bïjre soptsestidh
Juktie gåabpegh gïelh aktem vihties gïelebyjresem utnieh dejnie baalte raastedajvine , dle vihkeles aktine laavenjostojne laanteraasti rastah , juktie daejtie göökte saemien gïelide Nöörjesne skreejrehtidh .
juktie hoksedh barkoe öörneldihkie jïh guhkies sjædta , dle vihkeles barkoem våajnoes darjodh maanagïerten soejkesjinie .
tröstatr:INF 'och den då skulle trösta (honom).'[Tjoejebaante SOFI:sne, Gr1134A] Gïerve dagkarinie baakojne govledh magkeres klusijle dej, mejtie gietjie -htehtedh jallh -dehtedh, dah badth öövre sinsitnien lïhke.
Gaavnehth gie maahta namhtah skuvleskovhtem krïevedh ?
' esne , heannede naan såarhts sïerredimmien bielelen .
Valkesejearsoesvoeteråjvarimmie fg
Teknihkeles jïh jeatjah barkijh goh: Kluhtierdæjjah, måaladæjjah, rekvisitöörh, gåarojh, tjoevkese- jïh tjoejeteknihkerh, sminkadæjjah, inspisienth, teknihkeles scenebarkijh.
Saemien politigkine dovne Nøørjen Saemiej Rïjhkesiebresne jïh Nøørjen Båatsoesaemiej Rïjhkesiebresne .
Mah moeride leah lastemoerh ?
Kvalitetem tjirkedh jïh meatan årrodh maeksedh Rock City
Dah guejmieh dïedtem utnieh laavenostoetjåanghkoeh tjïrrehtidh fierhten jaepien , kultuvrevaarjelimmien jïh dajvegyhtjelassi bïjre reereles daltesisnie .
Voestes kuvsje edtji Goevtegeajnosne årrodh , barkoeskuvlesne .
Learohke maahta dam nuhtjedh jïh orre teermh darjodh .
Gosse joekehts teeksth gaavna , destie orre åssjalommesh åådtje jïh aaj buerebelaakan teekstide guarka , vierhtede jïh jarkoste .
utnedh jïh exploteeremen bïjre .
Guktie goerehtimmie jåhta ?
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan moppem jallh bïjlem dåerede , maahta gahtjedh jïh laarhkenidh jallh tjaatsan gahtjedh .
Daestie 48,3 mill. kråvnah aarebi dåårjeme .
Aalkovistie Jovna Zakarias Dunfjeld pianoem spealadi jïh joejkesti .
Barkoedåehkie lea våaroemasse bïejeme laavenjostoelatjkoeh byöroeh åejvienjoelkedassine årrodh nøørjen jïh sveerjen sïjti gaskem .
Barkeminie dam
Öörnegi tjïrrh goh maahtoedeanahtimmie jïh studentemobijliteete , Vri
Bigkeme:
Skylleme 51
jeatjah deerpegh
Gïehteldimmiereektehtse b. 31.07.2010 fylhkenraaran båata nænnoestæmman fylhkenraeresne , mietsken 31. b. 2010 .
Goh manne Hasselbrinkem guarkam dellie dah veerbh, mej leah -n- goh gietjie, seerkeme dehtie baakojste mah leah gööktelïhtseveerbe vuj adjektijve.
diftongeaelhkiehtimmieh / målsoetjoejh jïh doh sïejhmemes stadijemålsoedimmiesåarhth damtijidh , desnie gusnie dah gååvnesieh
Jis aalkoealmetji krööhkemh meatan vaaltasuvvieh NASCO:n bïhkedassine dellie aaj NASCO maahta krïevedh dovne aalkoealmetji aerpievuekien gööleme våajnoes dorjesåvva jïh krööhkestamme sjædta reeremisnie eatnemeloeseste gaajhkine lihtsegelaantine , Muotka minngemosth jeahta .
Dah learohkeportrehth leah golme learohkh mah lin meatan gosse dejtie orre goerehtallemepryövide pryövin .
Riehpenem aaj stealladigan .
Gårroeh sæjhta dam byøgkeles skuvlem nænnoestidh , joekoen lohkehtæjjam nænnoestidh .
Irhkeme jïjnjide tjarke baakoe .
Dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem galka Gåatomemoenehtsasse maeksedh jïh beetnegidie dan båatsoesïjtese jallh saemiensïjtese vedtedh misse meadtaladteme , jïh dovne råajvarimmide mah raastenbijjelen båatsose hïjven .
ktie aelhkebe saemide jielebarkojne giehte j buerielaakan kultuvre-daerpiesvoetide tseagkodh .
Vuesiehtimmien gaavhtan dah nahkerem , vïrrediedtesem , bïevsterh stuvrieh man jïjnjh tjaetsiem kråahpesne åtna .
AKTAJ JïH FAALENASSI BïJRE
uvtemesth dïejvesh goh seamma jïjnjh .
Vierhtieh juktie learoevierhtieh maanagïertide evtiedidh , leah guhkiedamme 2013-budsjedtesne .
Buerebe sjïehtedimmie ööhpehtimmien jïh barkoejieleden maahtoe-
Jeenjemes dejstie Finnmarkesne .
V. b.) Bienjedaelie Funäsdalen (Härje .
- 54 studenth  Jïjtse bieljiemïerhkeldh joekedimmie staateste
- Ibie maehtieh vïenhtedh daate lea jeatjahlaakan saemien siebriedahkine .
magkeres ?
Goeresne 12 manne pronominelle objeekth jïh nulle objeekth tjåanghkan bïejme jïh dejtie pronovmeninie gohtjeme.
Vihkeles åarjelsaemien gïelese mijjieh dej maahtoem nuhtjebe gosse edtjebe gïelem dotkedh.
Øørnedidie aktem dierhkesjimmiem klaas sesne , gusnie såemies dejstie learoehkijste fylh ken tjïeltem voebnesjieh , mearan jeatjebh vienhtieh fylhken tjïelte byøroe gaarvanidh .
Baahkes govlesadteme eejhtegi jïh barkiji gaskemsh maanagïertesne , leah hijven murriedimmien gaavhtan maanide .
Jaepien 2010 dle daah göökte feerjah ållesth 6.700 feelijh jïh 4.500 bïjlh foeresjin .
Gosse jïjtjedomtese faamojes maahta dam aajhtsedh gosse:
Seamma tïjjen vuejnebe formalmaahtoe saemien gïelesne lea joekoen jolle.
Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth åtna
Från en höjd på ett högt fjäll en syn svår att berätta om Bortom höjderna virvlade ett moln Jojken kom Nere i dalen brusade forsen O jord du vackra Mitt eget land Du knyter mig till dig med mjuka band och älskar mig i din varma famn (Paulus Utsi) 
Galhkuvekaraktere edtja dam maahtoem vuesiehtidh maam learohke faagesne åtna gosse lïerehtimmie galhka .
Vielie dïhte jeahta daej veerbi bïjre ahte dah aajmoejeatjadimmieh jallh jeatja jeatjadimmieh buerkiestieh jïh dej leah agenti namhtah.
jïjjedidh ?
Daate vuesehte tjidtjie gon aehtjie gujht vihkeles, men aaj vuesehte man vihkele fuelhkieh åarjelsaemien dajvesne gosse maanah edtjieh gïelem lïeredh.
Beetneh-vierhtieh Vadsøen baaktoe bøøtin .
Ij leah amma naemhtie datne daarpesjh gaajhkine siemes årrodh maam akte krirrie jeahta , jis edtjh disse tjaatsestidh jallh lihtseginie desnie årrodh .
Maam datne daajrah dov gærhkoe-histovrijen bïjre ?
Dan åvteste ij leah luhpie joekehtamme barkoevedtijemaaksojne skovhtesuarkan , energijesuarkan , staeliedorjemassese jïh syntetiske fijberedorjemassese , finansese jïh tjirkemasse .
Aktem lïerehtimmiem åadtjodh mij lea dov jieledetseahkan sjïehtedamme
Daajroe- jïh maahtoedaerpiesvoeth
Dam maalestahkem , aejlies maalestahke , gellien aejkien gaajhki kristegassji gærhkojne annje heevehtieh .
Snåasen tjïelte lea Marisko veeljeme goh altese tjïelten blomma , jïh dïhte aaj dïhte goere tjïelten mïerhkesne .
Mijjen aerviedimmieh ånnetji joekehtehtieh dejstie taallijste staatebudsjedtetjaatsegisnie (Kruana heefte), ihke mijjieh mijjen jïjtse årrojeprognosem nåhtadibie jaapan 2011 , v. ållermaehtemine stuhtjesne 3.3.1 mierie c), mearan staaten aerviedimmieh såemies mearan årrojelåhkose b. 01.01.2010 bigkie .
Kultuvrejieleme maahtoen våaroemisnie
Lohkehtæjja aktem sjïehteles rïjmem , raajroem jallh diktem aamhtesasse gaavna / dorje .
Jienebh veerbh mah seamma dåehkesne sjïehtieh leah:loevedh/loevenidh 'göra lös'/'lossna' jïh burredh/bårranidh 'sprida'/'sprida sig'.
Men nov gujht gåarede .
Gïehtjedimmesne teksth ovmessie faagesuerkijste , måedtie tekstehammojne jïh sjangerisnie .
Mierie lij inkl. merverdiavgift .
Faalenasse nedtesne Abpe konferanse streamine seedtesåvva nedtesne , bæjjese vaaltasåvva jïh iktemearan olke bïejesåvva .
Sïejhme jïjnjh åssjelh jïh vuartoeh åtna guktie sjædta dïhte voestes aejkien gosse seksem jeatjabinie utnedh .
kultuvretjåanghkoeh jïh kultuvre-ovvaantoeh digkiedidh mah våaromem utnieh såemies daaletje tjaaleginie
Daesnie staaten åejvieladtjh tjuerieh daerpies jarkelimmieh darjodh .
Lohkedh Lustestalledh
Dah maehtieh aaj laavenjassine åadtjodh soptsestidh maam dah vienhtieh sæjhta heannadidh vijriebasse histovrijesne , jïh maam dah jïjtje lin sïjhteme darjodh jis lij dah mah daam dåårjin .
Mænngan goh learohkh leah jïjnjh dååjrehtimmieh dorjeme ryökneminie , sijhtieh mujhtedh 3 + 5 lea gaektsie , jïh daam vöörhkedh goh akte taallefaakta maam maehtieh mænngan veedtjedh guhkiesmojhtesistie .
Ij edtjh såapoem tsåvhnosne nåhtadidh juktie dïhte gajhkene .
Ektesne dijjieh maehtede bæjjese bïejedh våaroehtamme lïerehtimmieulmieh dan guhkiebasse barkose .
Vuesiehtimmie (90) dejtie veerbide åtna.
Barkoem eevtjedh saemien terminologijeevtiedimmine
Vuartesjh tabellem 2.2.
Gosse maanajgujmie soptsestin , dellie jeehtin: gaajhkesh libie Jupmelen maanah .
Daate lea visjovne Saemiedigkieraerien strategijine saemien gïelide - Gïelelutnjeme.
Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmie - ovmessie daajroeaerpievuekieh gaskem.
Algot Jåma
Dah golme staath saemiedigkieh fiere guhte lihtsegem muenieh .
Tjïelte hokse gaajhkesh mah govlehtimmiereaktam utnieh åadtjoeh lahtestimmine båetedh , jïh dam seedtie
Daate vååromem bïejedh juktie avijse dåarjoeh åådtje pressedåarjoen mietie saemien avijsidie jaepeste 2010 .
Guelpijste tæhtjojde galka nuekies jille årrodh .
Seamma goerkesh hov dovne transitijve jïh intransitijve paarrebielieh dijpieh.
Dan åvteste lïerehtimmieh veeljim gïelen goerehtæmman.
Jose Francisco Cali Tzay maya-almetjijstie båata , Guatemalesne .
Lïenen evtiedimmie edtjebe dovne aktegs almetjen jïh sïebredahken ïedtjh vaarjelidh jïh barkedh .
Gïemhpe dïhte: luhpiem laadtan vedti jïjtse aerpie-laantesne båantine årrodh .
Vuartesjh tabellide 4.4 jïh 4.6.
Mattis daajra gellie båeries almetjh aahkebem mujhtieh .
Dellie sæjhta ajve saemiestidh dabloen jallh plakaten bïjre .
Eeremes måjhtam voestes iehkedem .
Montrul (2016) jeahta gosse galka aerpiegïelen sjïere væhtah goerehtidh, dellie tjeahta aaj gïelen statuse seabradahkesne krööhkestidh jis galka goerehtimmien illeldahkh guarkedh.
Aanta amma vaerien gåajkoe arhti .
Akte åejvieulmie prosjektine lij åvtebarkoe jïh ohtseme guektiengïeline sjïdtedh , maam tjïelte tsïengelen 2013 raejeste sjïdti .
jijtjefaamoeh jïh jïjtjetsevtsemh nännoestidh juktie
NSR-n POLITIGKEN VUESIEHTIMMIE 2001-2005
Dej væhtajgujmie goh våarome , learohkh jïjtsh heamtuvrh tjaelieh .
Phone: +47 971 29 305
Låhkoeh leah daerpies dovne skïemtjebeetnegh reeredh jih voeresibaalhkam maeksedh .
Ekonomeles lissiemaaksoen bïjre gosse jåarhkeøøhpehtimmiem jåhta Noerhte-Trøøndelage lea gellie jaepieh jollebe laanten gaskemedteste orreme , gosse lea maaksoen bïjre jåarhkeøøhpehtimmesne fïerhten learohken åvteste .
Gåessie vïenhth daate heannadamme ?
Akte gamte gaskese Saemiedigkine , institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie saemiej jïh unnebelåhkoej luvnieSaemiej jïh unnebelåhkoej akte gamte gaskese Saemiedigkine , institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie .
5.7 Julevsaemien
Daate akte jååhkesjimmie dehtie maahtoste jïh barkoste maam aalkoealmetjh darjoeh juktie almetjereaktide veartenisnie nænnoestehtedh .
Gaajhkesh mah Vaajmojne aerebi lååvleme , åadtjoeh meatan årrodh .
Mijjieh lïhke laavnjostoe sïjtigujmie , vuesiehtimmieh gaavhtan vaejsjieinventeremh , sïebredahkesoejkesjimmie jïh registereåtnoe .
800 guessieh abpe veartenistie noerhtese båetieh juktie meatan årrodh " Gaskenasjovnaale ryöjreden aalkoealmetjekonferansesne veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre "
Gïeledotkeme lea vihkeles juktie aktem daajroebetniem gïeleevtiedæmman tseegkedh .
Fïerhten våhkoen bïjre jarkan skuvline feerieh gusnie saemien maanah gååvnese .
Saemieh dubpene daebpene årroeminie , jïh saemien voenh - dovne gaedtiebealesne jïh sjisjnjelaantesne - dah leah goh rudtjh saemien siebredahkese , kultuvrese jïh jieliemasse .
Kampanjeraerie sov voestes tjåahkosne vihkeles aamhtesh digkiedamme , goh ööhpiedimmieh saemien gïelesne , gïelepolitihkh jih gïelenuhtjemem ektievuekesne .
Jis edtja aktem buerebe jïh radtjoesåbpoe pollisem evtiedidh båetijen aejkien , dle pollise tjuara stuerebe dahkoesijjiem åadtjodh juktie öörnedidh , stuvredh jïh juhtedh sov barkoem .
Dellie leahpam åådtje maam gohtje jollemaaksovevihtiestimmie apotehkesne gosse daalhkesh åasta mij jollemaaksovevaarjelimmesne .
Minngemosth maahta dam dejtie mubpide klaassesne vuesiehtidh .
Mijjen aaj akte dïedte mij guhkiebasse ryöhkoe goh dïhte saemien siebriedahke .
Museumereforme 2000-låhkoen aktem ekonomeles lutnjemem vedti dejtie Nöörjen museumidie .
Dovne baernieh jïh nïejth maehtieh goelkh naepien vööste åadtjodh .
Sojjehth vaerbem almetjen mietie .
Saemiengïelen tjoejem jïh alfabetem leah joe lïereme .
Nænnoste fylhkentjïelten gïehteldimmiem åajvahkommes soejkesjimmien jïh joekedimmien tjïrrh ekonomijesoejkesje- jïh budsjedteprosessine .
Gærjam gellien aejkien lohkeme .
1.0 Sïejhme bielie
Saemiedigkien dååhkasjehteme laanteburrieplaane saemien veasoedajvide fulkesovvedh
gosse barkoem orrijieh NTFT ' sne .
Bæjhkoehtimmiem dïsse dorje: Barn- och elevombudet Box 23069 104 35 STOCKHOLM Telefovnenummere BEO:se: 08 - 586 080 00 E-påaste BEO:se: beo@skolinspektionen.se
Gaajhkesh aaj viehkiehtieh voenen gærhkojde jïh kultivrehistovriske vierhtide båetije boelvide vaarjelidh .
Voestes goerehtimmiedåehkie 19% dejstie veelji, mubpie dåehkie 31% jïh gåalmede dåehkie 43% nuhtjieh gåessie eah edtjh dejtie nuhtjedh.
Ihke dah ovmessie vuajnoeh edtjieh tjïelteståvrosne jïh fylhkendigkesne govlesovvedh , dle vihkeles joekehts aalteredåehkieh leah meatan veeljemisnie .
Noerhtelaanti embetsmannsåårgane saemien aamhtesidie soejkesje jïh fulkese .
Maahta ånnetji aelhkebe dellie .
19%
AARVOEVÅAROME SAEMIEN GÏELESE ...
vihtesjidh jïh vïertiestidh jïjtjene evtiedimmiem gosse barka goerehtalla gïelen åtnoem
Daan sjïekenisnie dle vihkeles tjïertestidh saemieh mah eah leah åådtjeme saemien lïeredh , tjuerieh aktem barkoem darjodh juktie gïelem bååstede vaeltedh .
Staatebudsjedtesne 2012 dle ij naan orre bïevnesh barkoen bïjre aktine orre baalhkasysteminie fylhkentjïeltide .
- Manne gegkestem mijjieh slyøhpebe eknomijen bïjre digkiedidh , Elin jeahta .
Mos , 20,12) 
Nænnoesåbpoe klijmaråajvarimmieh jïh voestesviehkie klijmese
Maanagïerth / Maanah jïh noerh
Tjaana / tjeana tjaana lea sjïere goebpere mij såemies såekine sjædta .
Daajroe dej siebriedahki bïjre gusnie pollisealmetjh berkieh lea eevre vihkeles juktie tsiehkieh toelhkestidh , åehpies sjïdtedh voenges siebriedahkine jïh reaktoe bïevnesh åadtjodh .
Daate lea dïhte vihkielommes dennie aktivyöki barkosne maanaj gaskemsh .
- Manne dovne saemien jih daaroen meehtim goh skuvlesne eelkim guktie ij lij munnjien geerve maam guarkedh .
- Naemhtie guktie NVE daam konsesjovneohtsemem gïetede dle Saemiedigkie ij nuepien utnieh sov mïelem buektedh daennie aamhtesisnie .
Noerhte-Trööndelagen jolleskuvle studijh åarjelsaemien gïelesne 1 , 2 jïh 3 faalehte .
Leammuid Biret Rávdná dåahka Juvvine ektine gosse heamturh vaajeste .
Gaajhkine mïelemøøleginie sæjhta fiejliemaarginh årrodh , dïhte lea jearohks magkeres vuekiem nuhtjeme .
Saalme / musihke
Beapmoe edtji sagki aelhpebe orreme .
Aajhterh vaarjelamme gåetijste reaktam utnieh raeriem åadtjodh råajvarimmien ...
aarvehtsem darjodh jïh gåhkoem , bïjrem , skaavhtegem , arealem , bijjieskieriem , tïjjem , drïektem jïh veahkan laaktevoetem aerviedidh , jïh möölegeståahkem nuhtjedh jïh jarkelidh
Daej daaletje sektovresuerkiej sisnjeli dle gïehteldimmie gåetijste geahpanamme medtie 60% raajan normerte daltesistie .
Daalteje siebredahkesne daerpies maehtedh joekehts medijidie jïh ektienamme teekstide goh tjaalegh , tjoejenassh jïh guvvieh jïh seamma sienten vuejnedh guktie gïele jïh aarvoemaahtoe iktede .
Guktie dov åssjaldahkh jaemeden jïh juvlemen bïjre ?
Jå3 - studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogrammen mænngan
Jïh nåejties laaketje lij gujht laedtie jïh deejri gujht dïhte jijnjebh jïh jeatja .
Gosse learohkh håalemem lohkeme jïh ussjedalleme maam lohkeme , dle daejtie gyhtjelasside vaestiedieh:
Sijjen bielesne maehtieh øøhpehtimmiem faalehtidh duedtesne jïh kultuvrefaagine .
Virhtienommere låhkojne 5 aalka jïh 5 taallh åtna .
Såemies goh jiehtieh gieh sijjieh leah byömedamme dab gåmpoeb jih dle buaranamme dehtie suhkere-vihkeste .
Almetjehealsoebarkosne sïjhtebe daejtie aamhtesidie leavloem bïejedh; geeruveheerredimmie , ööhpehtimmie , kultuvre , systematihkeles jïh soejkesjimmie jïh tjarke fokusem utnedh laavenjostose tjïeltigujmie jïh jïjtjevyljehke siebriejgujmie .
mij daelie faamosne dejtie saemien , såevmien
gosse mïerhkese båatah , dellie edtjh aelkedh snårredh .
Jeenjh departementh leah gïetelds-soejkesjinie barkeme .
Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie daaletje reaktijste Finnmaarhkesne .
Men læjhkan gujht resultatijve konstruksjovnh (46).
Guktie maetebe evtiedimmiem darjodh mij sjïeteles mijjen kultuvrese ,
Åarjelh Regiovne
Slabakova (2016) mannem aaj skreejrehti daam produksjovnelïerehtimmiem naemhtie evtiedidh.
Kausatijve molsedimmien morfologije Daan raajen jeenemes libie vuartasjamme semantihkese jïh syntaxese gosse kausatijve molsedimmiem digkiedamme.
Maahtoedepartemente sæjhta våaromem biejedh bïevnesh- jïh dååjrehtallemeseejjeme hijven gïeleevtiedimmiebarkojne (aaj ovmessie gïelelaavkomeprosjekth) departementen jïjtse viermiesæjtosne , bïevneshprievine jïh jeatjah sjiehteles kanalij tjïrrh bïevnesh tjïeltide jïh maanajgïertide haasene .
7. daltesen mænngan
Prosjekten tjïrrh lea aaj jeenjedamme spesialpedagogijhken maahtoem evtiedi guektiengïelijvoeten maahtoe barkijinie .
Dåehkie aaj onne, gaektsie veerbh desnie.
Juktie daennie barkosne lyhkesidh, gaajhke gïelebarkoe tjuara aktivyöki barkojne vuajnalgidh, jïh sinsitniem våaroeminie utnedh.
Daesnie vuesehte guktie edtja gïete-dåahkajgujmie buarastehtedh:
Joekedimmie foentijste lea TRD .
Daamhtemes gåabpatjahkh tjelmide ovleminie jïh dïeves njovseste .
Man dovres pryövoem vaeltedh ?
Karakterh 5 - 6 Eksamenevaestiedasse Åejviemïele lea aelhkies / ånnetje sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese lea aelhkies / ånnetje sjyöhtehke vaestiedasse guhkiesvaestiedassebielese ånnetje goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte lea aelhkies dorjesovveme
Prograamme åarjel-saemien jielemen jïh kultuvren evtiedæmman Dïhte saemien dajve lea låvletje gietjeste Kolanjaarken raejeste Russlaantesne , Engerdaelien raajan Nöörjesne jïh Eajran raajan Sveerjesne .
Gosse lïhtsegh fïerhten lïerehtimmieboelhkem vaestiedamme idtjin maehtieh bååstede diedtedh lïerehtimmine, vaastoeh jeatjahtehtedh.
Lissine aamhtside mej bijre aerebi soptsestamme , karakterh båetieh .
Lissine vaadtasåvva 150 000 kråvnah YouTube-prosjektese luvlesaemien gïelesne .
Saemiedigkie Såevmesne tseegkemeprosjektem stuvrie saemien faage- jïh vierhtiejarngese .
Staaten vilth ij åadtjoeh vijredh
Mubpien lea saemien politihkerh 1970-låhkoste jeatjah iemiealmetjigujmie abpe veartenistie ektesne barkeme .
Jaepeste 2014 orre , orrestahteme giehtjedimmieh tjïrrehtuvvieh , lohkemem jïh ryöknedimmiem 1. - 3. daltesisnie goerehtalledh .
Læjhkan ij nuekies goerehtalleme dej bïjre jïh dannasinie jïjnjh åssjalommesh gïelen bïjre mah eah staaran.
Dålle bækta jïh tjuavka .
Eejhtegidie jïh åelie-almetjidie edtja buerielaakan bievnedh mij gïehtjedimmien ulmie , åvtelen dan biejjien gosse tjaeledh , sjïere jis sæjhta daejredh guktie gïehtjedimmie maahta viehkine årrodh gosse ektesne learohken evtiedimmine barka .
Buerkiestimmie Nils Tonny Bransfjell ,
a. Learohkelåhkoe 100 learohkigujmie læssene , 1200 raejeste 1300 raajan , eannan 201416 .
Mov voestes 1000 baakoeh
Maana guhte låhka, dïhte dan raajesen agente.
Tjïelke lea göökte struktuvrh mah sjiehtieh goh intransitijve.
boelhkh årrodh skuvlesne jïh internatesne .
Aaj miedteme naakenem aajhta , jallh tjabrehte naakenem nuerebe 15 jaepieh seksuellen darjomh gaskeviermesne darjodh .
tuhtja saemiej reaktah duvhtesovveme jïh stinkebe sjïdteme daelie gåessie guektien- gïelen tjïelte sjïdteme .
Man guhkiem jïh tïjjesoejkesje gåessie jïh gusnie hospiteradimmie edtja årrodh
Árvalusa váldočuoggát:
Ulmie lea persovnen jielemekvaliteetem buaranidh .
Taaledïejvesh leah maehtedh vihkeles dïejvesh guarkedh goh stuerebe goh , unnebe goh , taale åvtelen , lïhkemes taale jïh naemhtie vijriesåbpoe .
Unnemes dåarjoe lea 20 000 kråvnah .
Gaskenøørjen Filmejarngen (Midtnorsk Filmsenter) mierie 0,1 mill kråvnine læssene .
tjåenghkies dejtie vielie teoretihkeles faagide
2010 raejeste aaj healsoeinstitusjovnh seamma øørnegen nualan bïejesuvvieh .
Tïjje goske datne båatah mïnnemasse jïh gïetedæmman åådtje jïjnjebh goh 90 biejjieh , jis datne jïh dov dåaktere (jallh jeatjah gïetedæjja) leah dejnie sïemedamme .
Daennie boelhkesne 48 gyhtjelassh.
Goerehth eensilaakan siebrien mietie .
Gosse raajesem nulle objeektine jïh nulle ovryöktesth objeektine, ajve 25% vaestiedæjjijste referaansedåehkesne raajesem jååhkesjamme, mearan 44,4% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne dam seamma raajesem jååhkesjamme.
Daagkerh soptsestimmieh tjuerieh ajve dej göökte guejmiej gaskem årrodh .
tïjjeraajan åvtelen tjaalasuvvieh .
- Saemiedigkieraerie vuajna dïhte joekoen vihkeles årre teknolåågijem utnedh guktie saemien gïelide nænnoestidh jïh tjirkedh .
Govlesadtemen tjïrrh voenges , regijovnaale jïh staateles åejvieladtjigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie , mierietsiehkide saemien meedijaevtiedæmman nænnoestehtedh
Dïhte bijjemes ulmie saemiedigkien aarvoesjugniedimmieprogrammine lea aarvoesjugniedimmiem lissiehtidh innovatijve jielemekombinasjovnine jïh saemien fealadassesne .
Sïjhth jïjnjebh daejredh hoksen bïjre laantesne dellie maahta Sveriges Kommuner och Landstings väntetidsdatabas gussiehtidh .
Barkoeh desnie leah saerniestimmieh , kuvsje-giehtelimmieh , kultuvremojhtsh vaarjelimmieh , sjiere gærjahbarkoeh mah saemide veadaldihkie j.n.v. .
Vuajnah hov , daesnie nejpie , tjåagka , buste jih daesnie
prosjektine nïerhkedh
Saemien åålmegelaavlome Saemien åålmegelaavlome , Saemiej laavlome , lea akte dikte maam Isak Saba lea tjaaleme jïh maam bæjhkoehti Sagai Muittalægjesne jaepien 1906 .
mietie F-04-13 skuvle dïedtem åtna nåhtoem lïerehtimmeste vuarjasjidh , åvtelen PPD:se vuesehte , jïh eventuelle nænnoestimmie sjïereööhpehtimmien bïjre .
Jiene jienebe dle saemieaamhtese aalkoealmetji aamhtesinie sjïdti .
Soptsesth dam dåastovesijjesne jïh datne sïjhth löönemekåarhtem åadtjodh maam ajve maahtah nuhtjedh daennie gærjagåetesne .
4.1.2.
Prosjektrapport 2000:17 .
Dïhte tjåenghkies vierhkie vååjnoe aalkoealmetje-konferansesne Arktisesne: ÁLTÁ 2013 ruffien .
" (Jåhhan vaentjielisnie 8,12).
krïebpesjieh guhkies vuajnosne
Faage edtja maehtelesvoetem eevtjedh digkiedidh , ussjedidh jïh dåeriesmoerh loetedh siebriedahkesne , viehkine lastoem jïh maehtelesvoetem tsevtsedh daajroem ohtsedh siebriedahken jïh kultuvren bïjre .
daejnie gïehtjedimmine vielie bïevnesh learohki maahtoej bïjre åådtje guktie dellie lohkehtimmiem dejtie buerebe soejkesjidh jïh sjïehtesjidh .
Södermanlandn lïenesne
Dellie gujht dle ganka gujht dïhte Pröjsen ganka gujht dle golteli maam aajja jeehti .
Desnie dah pruvhkieh noeride råakedh mejtie hujnesne .
hijven øørnegi gujmie eevtjemem båatsose boelveste måbpan tjirkedh
Sæjhta orre løønemh vaeltedh 864,9 mill. kråvnaj åvteste ekonomijesoejkejseboelhken .
Telemark: Drangedal , Nome jïh Hjartdal
Goerehtimmiereakta bööremes prijoriteetine aaj akte krieveme jis edtja evtiedimmiereaktam åadtjodh .
Manne aaj studeentine debpene jïh sijhtim lohkehtæjjaskuvlesne Altesne aelkedh , menh idtji goh mov baernie .
Dihte lea ektese-vyøki-siebrie Nöörjen , Sveerjen jih Såevmien gaskems Saemiej saavremen gaavhtan .
MARIA SYNNØVE KRÅIK STENFJELL
Mov leah jïjnjh beapmoesijjieh , men im gåessie gan mujhtieh gogkoe .
Lissine dovne digitaale baakoegærjah jïh interaktijve saemienkuvsjh , jïh noerhtesaemien maasjinejarkoestimmiedïenesje nöörjengïelese .
Badth idtji dïsse buektehth .
gaajhkh illeldahkh lohkeme-pryövemistie PAS sæjjan tïjjeraajan åvtelen tjaalasuvvieh
jååktan, aehtjie, tjoevtenje, Piere, åadtjodh Vaastoe: Jååktan aehtjie tjoevtenjidie Piereste åadtjoeji.
Dah mah dennie tjïertesne , laavanjassem åadtjoejin: " Soptsesth amma guktie gïelem vaarjelidh .
Maahta orrije asvedidh .
Giejtie lea programme ?
Skuvle lissine maajhøøhpehtimmiem learohkide vadta , mah aaj maehtieh
Saemien gïelegoerehtimmie lea åtnoen bïjre noerhtesaemien- , julevsaemien- jïh åarjelsaemien gïelijste .
Daate learoe learoehkidie guhth eah maam saemien maehtieh gosse ööpehtimmine aelkieh , jïh dan åvtese daarpehtieh buerebe astoem gïeline fïereguhtene daltesinie barkedh .
Ij leah dellie naan aktegs gïelh ryöknesovveme .
Maanah tjåanghkenin gosse Raanesne , saemien gærhkoebiejjide heevehtidh .
Maanah sosijaale maahtoem evtiedieh uvtemes dennie biejjieladtje , ovbyjjes aktivyöki barkosne mubpiejgujmie aarkebiejjien .
Daennie tjaalegisnie gaavnh aktem buerkiestimmiem guktie laejpieh jallh gaahkoeh bååhkesjidh .
Aaj jienebh sjïdteme dejstie learoehkijstie maanavaarjelimmieinstitusjovnine mah sjiereøøhpehtimmiem daarpesjieh , jïh dah aaj geervebe dåeriesmoerh utnieh .
ut:ILL 'Ola öppnade dörren och katten for ut.'[Saemesth amma!
Svaalhtese: NOU 1997: 4 Eatnemevåarome saemien kultuvrese http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/nouer/1997/nou-1997-4.html?id=140720
Faagebyjresigujmie laavenjostedh Staateles sjïerepedagogeles dåarjosne juktie learoevierhtieh , goerehtalleme- , jïh bïhkedimmiematerijellem evtiedidh
Maahta vååjnedh goh heannadimmieh mah dam nasjovnaale fasseldimmiem tsevtsieh aaj SDJ-dajvem seammalaakan tsevtsieh.
Almetjh maehtieh aavoem oktebisnie dååjredh , mearan jeatjebh mubpiejgujmie geerjehteminie .
Gåessie datne Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtsem bïeljelh dellie voestes iereste goerehtæjjam gaskesadtedh , gie dov vuajnoeh goltele jïh datnem raereste jïh beavna dej nuepiej bïjre mah gååvnesieh .
Mij plaeride / mah plaerieh dov
Teemah jïh dåehkieåvtehkh
Dah håalemh , mejtie learohkh tjaelieh , maehtieh dovne guhkies jïh åenehks årrodh , jïh geerve jïh aelhkie .
Gærja "Samiske tall forteller" lea aarebi vihtiestamme ahkedh jienebh saemieh Nöörjesne staaride juhtieh.
Åarjel smaaregi mietie jeehtin: gïetkeme .
Dah maehtieh tjaeledh maam jiehtesåvva jïh dam hïejmese seedtedh .
Numhtie åadtjoejin govledh guktie don aejkien gosse Jeesuse sïjhti maanah edtjin sov gåajkoe båetedh .
- Guktie lij voestes aejkien stoerredigkiesavkesne håaledh ?
V. b.) Jïjnjesovvene Storsele (Vilh .
Gïeletseegkeme tsööpkedh giervebe tsiehkiem buakta .
a) Sïejhme sjïdtedimmie
Jïh aarkebiejjien gaagnes almetjh mah aktem onne laantem stoerre darjoeh .
Immaterijelle reaktah akte tjåenghkies dïejvese juktie reaktam intellektuelle buektemijstie vaarjelidh , goh musihke , tjeahpoe , guvvieh , lidteratuvh , eatnemedaajroe jïh gaavnehtimmieh .
Hearra aaj provhkoe gihtjedh guktie jïh gåessie provresalmetjh sinsitnide gaavnesjigan , maam utniejægan joekoen sinsitnine , maam provhkijægan ektesne darjodh .
Seamma tïjjen akte seminaare öörnesåvva Columbia University ' sne boelhken voerhtjen 24.-26. b. sisvegen bïjre veartenekonferansen galhkuvetjaalegisnie , gusnie Saemiedigkie sæjhta meatan årrodh .
Dramatiseradimmie jïh råållaspïele
åtna .
Maahta dearkoeh damtedh gïese soptsestidh irhkesåvva .
Daate ajve dejtie skïemtjidie jielemeaajhteme jallh joekoen alvas skïemtjelassine jallh skaarine gusnie diagnovse jallh evtiedamme båehtjierdimmie maahta datnem irhkedh jallh skïemtjijen båetije jielemekvaliteetem dæjpa .
Joekedimmie Saemiedigkien guektiengïeledåarjoste jaapan 2011 lea våajnoes Saemiedigkien budsjedtesne 2011 , mearhketje 5.2.1 .
Maanide nuerebe göökte jaepiej ij edtjh gossehtahkedaalhkesem vedtedh jïlhts ij leah dåakterinie dejnie rååresjamme .
Mijjieh birrebe dejtie sjyöhtehke sïjtide mijjine soptsestidh jis sæjhta Saemiedigkine govlesadtedh aamhtesen bïjre , raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta .
Raajese (55, 25): Jååktan manne gærjam aahkese ööstim juktie edtjim vedtedh.
Saemiedigkie lea dannasinie goerehtimmieh jïh vïhtesjadtemh tjïrrehtamme linjalaajroebealam jaepiej 2010 , 2011 jïh 2012 .
Dïenesjamme reaktah , maeksemen åvtelen , staeriesuvvieh baalhkasjïdtedimmien mietie .
Guktie etihkem vierhtiedidh
Mijjieh dïedtem damtebe jïjtjemh båetije aejkiej bïjre , jïh jeatjah aalkoealmetji mïeli åvteste .
Gïelebaalhkan stoeredahke lea 15 000 euro .
- Manne juakam EN:n almetjereaktamoenehtsen tjoeperdimmieh reaktatsiehkien bïjre saemide Nöörjesne.
Tjaangh jïh soptsesth dov
På norsk
Jïjnjh åarjelsaemien learohkh amma lïerehtimmiem saemien gïelesne hïejmeskuvlesne åådtjeme , maajhööhpehtimmien tjïrrh .
FR aamhtesisnie 10/130 Justering av seniortiltak i Nord-Trøøndelag fylkeskommune (Staeriedimmie senijoreråajvarimmijste Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltesne) dle nænnoesti dah senijoreråajvarimmieh , mah leah dejtie bijjelen 62 jaepieh , dah edtjieh seamma daltesisne jåarhkedh goh daan biejjien .
Learohkh sijjen nommh tjaelieh celline B3 .
Disse mij ïedtjh åtna gøøledh ij leah daerpies vaeresne minnedh .
Fasseldamme almetji aaltere
Ohtsedæjja edtja dej ektine barkedh .
Gåabpegh [aeskieh] eevre dïeves.
Voereseraerien gïehteldimmieraerie jïh mirrestallemen jïh svihtjemeheaptoej raerie leah guhkiedamme seamma daltesisnie goh 2010 .
Vaenie lohkehtæjjah gååvnesieh mah leah noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese øøhpehtamme , jïh åarjelsaemien gïelemaahtoem utnieh .
Dah leah jijnjh tsalloeraerieh giej lea saemien åålmege dej dajvesne .
Jis maana tjarki skovretassh åtna ij nuekies mïelhkine , maana daarpesje jeatjah jovkemesh dan sijjeste åadtjodh .
Sjukvårdsrådgivningen / Skïemtjehokseraeriestimmien tjïrrh , SVR , datne maahtah bïevnesh åadtjodh , raerie jïjtjesåjhtoen bïjre åadtjodh jïh j. j. Geahtjh www.1177.se jallh telefovne 1177 ringkh .
Jïh lïerehtimmie 2 dam vuesiehti.
Luste skylleme-maanide
mah nasjovnelle unnebelåhkojne , bijjiedamme
Barkoedåehkien barkoe akten hijven psykososijaale byjresen åvteste
Sïjhtem dam raajesinie (14) jïh (15) vuesiehtidh.
Daate orre Årromelastoeråajvarimmie galka buerebe byjressiebredahkh evtiedidh abpe rijhkesne .
Bïevnese nuekie, læjhkan ibie daejrieh mannasinie vïnhtse vååje.
Daate gærja badth hijven gaajhkesidie gïeh sijhtieh saemien njaalmeldh-gïelem evtiedidh .
börja gå:INF Sijhtem vilja:1s dov din ektine tillsammans årrodh, vara:INF datnem dig soelkehtidh.
Eejjhtegidie reaktah klååkedh ?
Gøøkte luhkie tjijhtjede tjaalege
Daelie joe gellie stoerretjuetie baakoeh tjöönghkeme mah edtjieh baakoegærjine sjïdtedh .
Gåabph edtjh ?
Akte vihkeles bielie dehtie sïejhme daajroste lea daejredh eatnemedaejreme lea evtiedimmesne , jïh dotkeme jïh orre daajroe eatnemedaejriemisnie jïh teknologijesne leah joekoen vihkeles siebriedahken evtiedæmman jïh jieledebyjresasse .
soptsestidh guktie lïhkesvoeneste maahta orre saemien baakoeh jïh dïejvesh lïeredh
Sualadidh lea maam akt jeatjabistie vaeltedh mij ij leah dov .
Dan åvteste maahta geerve årrodh tjåenghkies strategijh gaavnedh .
buektiehtidh reaktatjaelemenjoelkedassi mietie tjaeledh gosse jïjtsh teeksth tjaelieminie
EE-saevege .
Fuelkien bïjr
Mijjieh edtjebe hoksedh ij ajve naemhtie sjïdth .
6.4 Sïejhme digkiedimmie
Manne geerjene ihke Finnmarhken fylhkentjïelte , Saemiedigkie jïh Karasjohken tjïelte leah ektesne beetnehdåarjoeh vadteme juktie tjeahpoeskuvlem tseegkedh jïh gåetiem leejjedh .
Sametinget (2011): Nye tildelingskriterier for tildeling av tospråklighetsmidlene (sak SP 11/11) http://innsyn.e
Prioriteringe: Netto gïehteldimmiemaaksoeh kultuvresektovre fïerhten årroejasse
Idtjim manne man jijnjem maehtieh daaroestidh goh skuvlesne jaepien 1954 eelkim .
Baakoegærja lea aarebi baakoegærjan aarpere , man nomme lij risten.no .
Moenehtse edtja fleksijbele vuekieh vuarjasjidh mah darjoeh guktie aelhkebe sjædta jïh mah krööhkestieh tjïelth joekehts haestemh jïh daerpiesvoeth utnieh .
Gaajhkh learohkh edtjieh leaksoeviehkiem skuvlesne åadtjodh , jïh gaajhkh skuvledirregh edtjieh namhtah årrodh .
teles jeatja rpesjh s em delli åådtje jï
maaksove jis ij båetieh dongkeme tæjmose
dan parlamentarihkeles maallen mietie .
Jarkosth daaroen gielese:
Guktie amma , aahka jis tjearoeminie ?
Joekoen vuajna Gåstan vaajesisnie Aejverde , gusnie lea seamma vaejviem jïh hujniem goh Paulusen vaajesisnie Dan guhkiem , juktie lægan dååjrehtamme ammes almetjh tjuerpieslaakan eatnemen vööste dåemiedamme .
Profijle lea jarkelamme passijve gïehtelimsdåarjoeöörnegijstie vielie evtiedimmiestuvreme duadtan - manne joekoen geerjene akten dagkeres jarkelimmien åvteste , saemiedigkieraerie Marianne Balto jeahta .
Daate sæjhta aaj daerpiesvoetem lissiehtidh jieniebidie lohkehtæjjide .
Naaloe naan millimeterh diameterisnie .
16 § Jis paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne reaktam åtna såevmien - , meänkielin - jallh saemien gïelem reakta-boelhkesne utnedh , edtja toelhkem leejedh njoelkedassi mietie 5 kap. 6?8 §§ jïh 33 kap. 9 § rättegångsbalke jïh 50?52 §§ reeremeprocesslaake (1971:291).
Datne gie jeatjah laantedigkesne årroeh
kruepieslaakan buerkiestidh guktie almetjen kråahpe lea bæjjese bigkeme
Eah dan aelhkie göökte gïelh utnedh gosse dah edtjieh maam akt guarkedh jïh toelhkestidh (Sorace & Serratrice, 2009, s. 198-199).
faelskies skaehtie-kriebpesjæjjah .
800000 Ööhpehtimmie & seminaarh
Dej leah aaj jitsene relijovnes , gïeleldh jih kultuvrellen åtnoeh jih aaj säjhtoem sijjen kultuvrh gorredidh .
Dah tjïelth dam åvtelhbodti tjaatsestimmiem øørnieh .
Departemennta oajvvat dal sæmmi rievddadusájt sámedikkeájrrasij pensjåvnnåårniga njuolgadusán ja suohkanij ja fylkasuohkanij álmmukválljiduvvamij pensjåvnnåårniga njuolgadusán .
Maana jïh noerh eah maehtieh jiehtedh ijje hoksese jis dah hoksem utnieh smittskyddslagen / laanestimmielaaken mietie , laaken man lea sjïere nænnoestimmieh gosse noerh hoksedh (LVU) jallh laake psykiatrijen tjoeremehoksen bïjre (LPT).
Lissehth voestes kommentaarem
*Rebecca bloomed the roses.
mij faamojne lea jïh evtiedimmiem juhtehte .
Saemiedigkie sæjhta fylhkenålmah , tjïelth , maanagïertebyjresh , eejhtegh , eejhtegeviermieh jïh moenehtsh jïh jeatjah vihkeles suerkieh bööredidh eadtjohkelaakan meatan årrodh .
Dïedtije: Sekretarijate tsalloeraeride Tïjjeperspektijve: 2008/2009
Bïevnesh dan bïjre sijhtieh mænngan båetedh .
Gåetijste sagki jienebh såarhth , 1 , 1 1⁄2 jallh 2 etasjh , 2 tjiehtjeligujmie , 4 tjiehtjeligujmie , dïmperegåetie jallh ij .
BARKOEH 1 .
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 6. daltesisnie barkedh .
rien viejhkeste skreejrehtamme , mij dejbeeli Raarvihken dajvesne nuhtjesovveme.* Viejhkie lea bovtsentjåerveste dorjesovveme jïh tjaalehtjimmine sæjrojne .
Jåma aaj tjierteste dah haestemh stoerre , jalhts dej minngemes luhkiejaepiej dle aktem hijven evtiedimmiem vuajneme , jïh sæjhta joekoen vihkeles årrodh Saemiedigkie ulmieh jïh vuekieh evtede , juktie saemien gïelem vijriesåbpoe evtiedidh .
Soejkesjeboelhken 10-13 lea ållesth 5,8 mill. kråvnah dåårjeme .
Puberteetesne daamhtaj luejhtemem åadtjodh jïjjege gosse åara .
Lissine dle konverteringe båata fleksijbele jïh 100% orrestimmeles energijefasseldæmman , jïh gaajhkh åljagiebnieh laahpehtidh .
Fjellneren tïjjene hov jïjnjesh åålmehvaajesijstie eadtjaldovvin , jïh goh Fjellnere lij Uppsaalesne lohkeminie dellie suemien learohkigujmie åahpenadti guhth eadtjohkelaakan suemien åålmehlaavlomh tjaeliestin , jïh nimhtie jis måjhtaji saemien eeposem aaj darjodh .
Markvika:sne vijries kroehkemebarkoe dorjesovveme juktie deerjehtamme sedimenth sjeakodh , mij vijriebasse jåhta 2010:sne .
ISBN 91-87636-18-2
lea dååhkasjehtemem dejstie golme saemiedigkijste dååsteme .
Jïjtjevyljehkeorganisasjovnine laavenjosteme
Dåarjoe aaj vadtasovveme 31 gærjabæjhkoehtimmide noerhte- , julev - jïh åarjelsaemien .
Fg 17 Vellamelen byjresegaatoe , Stientjen tjïelte
Men manne sovmen jis G2 soptsestæjjah/learoeh lïerehtimmiem åadtjoeh nulle objeekten bïjre dellie dah maehtieh raajesh nulle objeektine bigkedh jïh nuhtjedh.
Gööleme-jïh mearoegaedtiedepartemente (foente) *10.326.000
Tjåadtjoehtæjja: Fylkesmannen i Nordland Lavangen tjïelte lea Nordlaanten Universiteetine ektine Ulpan-vuekiem vuartasjamme , jïh vuarjasjamme mejtie saemienlïerehtæmman sjeahta .
Vuartesjh tabellem 4.17.
Mijjieh daarpesjibie jienebh skiemtjegåetiesijjieh .
Luvlie-Europa Sovjetem hajki veeljemen tjïrrh ?
Maanaj reaktah hoksesne (ca .
Dah stoerre joekehts sisvegasse jïh kvaliteetese saemien
gïehtjedimmietïjje , viehkievierhtieh
Dan åvteste maahta joe dallah aelkedh jïjnjh jååhkesjamme sijjienommh nuhtjedh sjiltadimmesne .
Dïhte fierhten jaepien gïehtelimmiemierie faageskuvlide lea dej minngemes jaepiej ånnanamme .
NUoRAiD siiDA .
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Stuerebe baakoeveahka aktem hijven våaromem vadta gosse edtja jïjtsh tjaalegh tjaeledh .
Jïh doh vaahrah tjuerieh guarkeme sjïdtedh jïh geahpanidh .
Dehtie saemien åejviesæjroste båata gaajhkide saemiengïelen bïevnesidie .
Lissine ööhpehtimmie maahta saemien kultuvredaajroem utnedh goh akte skuvlerelevaante faage.
guktie vearelde ?
Tabelle 4.12.
Biejjieh 366 - 915
saemien gærjagåetiebarkoem aktese bïejedh noerhtelaanti daltesasse
Dagkeres provgramme edtja gaajhkide learohkide guht jåarhkeskuvlem vaedtsieh , våaroe-maahtoem saemiej bijre vedtedh .
Bïhkedimmien sisvege jïh aajkoe
Tjïelkestimmie jollebe ööhpehtimmeste
BUDSJEDTE VEELJEME TJÏELTE ALMETJELÅHKOE RAERIEÅLMA
- Daate sæjhta akte stoerre lutnjeme årrodh saemien siebriedahkese, Mikkelsen jeahta.
Dïhte veanhta lïhkemes taale iktesth akte stuerebe taale .
Jupmele , dov uvte libie sårkosne jïh staelhpesne .
Mænngan dïhte åarjelsaemien lohkeme jïh baalhkam gïeleste åådtje .
Mov leah gaamegh .
Ikth båetijen aejkien Jeesuse edtja bååstede båetedh goh veartenen gånka .
Vijriesåbpoe sæjhta haestemh årrodh mah leah daan dahkoesoejkesjen mieriej ålkolen .
dorjesh evtiedidh sjïere krïevenassigujmie jïh vuarjasjidh man funksjovnelle dah dorjesh leah , man vietseles dah leah utniejasse jïh man guhkiem dorjesh ryöhkoeh viertiestamme monnehke evtiedimmine
gåetiegïeline irsken gïele onne unnebelåhkoe dam 1920-låhkosne utnin , mohte goh symbovle irsken staatese dellie gïele gaajh vihkeles reeremidie .
Tjuara sjierelaakan bæjjese vaeltedh dejtie haestemidie mah båateme saemien gïeli reeremedajven gïelhtie .
Dan åvteste aktem dïenesjem bæjhkoehtibie dan biejjien nedtesijjesne www.baakoe.org: akte digitaale baakoegærja gaajhkine golme gïeline jïh noerhtelaanti gïeline .
Gaajhkesh mah dam orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmiem aelkieh edtjieh saemien gïelen , kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre lïeredh .
1 (Nåake) 5 (Hijven) 
Learoesoejkesje saemien goh mubpiengïele (Learoesoejkesje, Saemiedigkie, 2013) naemhtie buerkeste guktie lohkehtimmien ulmieh funksjonelle morfologijese jis:
Matematihke maahtoeulmieh åtna 2. , 4. , 7. jïh 10 jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne jïh Jåa1 mænngan studijeryöjreden jïh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne jåarhkeööhpehtimmesne .
Aevhkies ryökneminie barkedh goh akte vihkielommes maehtelesvoete jïh matematihke saemiengïelesne , vuesiehtimmien gaavhtan veahka , haamoe , svihtjeme rommesne jïh mohtedimmie .
vaenie baakoegærjah maahta dåastove årrodh gosse gïelem evtiedidh .
Tsumhtsiehgïetedimmie jih eenergijelïjrehtimmie Tsumhtsiehgïetedimmie destie buerie sjïdti: Ellies 78% tsumhtseste lea mïnneme vihth-nuhtjemasse .
1900 låhkosne dellie Cummins (2005, s. 585) baakoem aerpiegïele nuhtji USAesne jïh dellie baakoem aerpiegïele unnebelåhkoen gïeli bïjre nuhtji.
digkiedidh guktie ovmessie gïeleviehkiedïrregh leah , jïh naaken dejstie nuhtjedh jïjtse tjaaleginie
Daate jarkelimmie sæjhta dan åvteste aajkoen vööste årrodh , Ellinor Marita Jåma jeahta .
 G2-gïelen funksjonelle morfologije haastadihks måjhtajidh jïh utnedh G2-lïerijidie
skaavhte -
Dïhte aajkoe daejnie haarjanimmine ij leah haarjanidh pryövese , men haarjanidh pryövem utnedh .
Fylhkentjïelten ålkoejieledevierhtieh
Frostan tjïelte
Dah ræhpas laavenjassine learohke edtja aktem reaktoe vaastoem tjaeledh .
Mijjen aaj dåarjoeöörnegh dagkaridie prosjektide , gusnie ulmiedåehkie gaskem jeatjah lea museumh jïh aajhterh jïh utnijh kultuvremojhtesijstie .
Gellie saamastallije almetjh badth lohkehtæjjaööhpehtimmiem veeltin guhkiem dan åvtelen, jïh naakenh lohkehtæjjaööhpehtimmiem veeltin seamma tïjjen goh saemien gïelekuvsjh veeltin, vuesiehtimmien gaavhtan Oslon Universiteetesne, mearan dïhte universiteete saemien studijefaalenassh faalehti.
Fylhkenraerie aaj jaepien 2011 sijjiem gaavneme juktie kultuvremojhtesevaarjelimmiesuerkiem nænnoestidh , jïh dellie joekoen fylhkentjïelten reeremediedtem dåarjoehtidh dej orre vaarjelamme kultuvrebyjresdie: Åarjel-Gjæslingan jïh Lievenge .
Knopf Canada .
Baahkebe jallh galmebe sjïdtedh dellie mij deahpede.
gosse krimijnalesåjhtoen åårganisasjovnesturkturem tjïrrehtamme Tromsesne jïh Finnmarkesne sæjhta vierhtiedidh krimijnalesåjhtoenjarngem tseegkedh mejnie joekoen maahtoem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre .
Stoerre dajvine dam saemien-gielem skilkin , joekoen dennie kystegaedtesne .
pc tjoejekåarhtine
Deahpadimmie maam sïjhth bæjhkoehtidh
Maahta årrodh learohke lea væjkele ellies raajesh tjaeledh , lea væjkele væhtah goh punktum jïh gihtjemevæhtam mujhtedh , jïh stoerre åvtebokstaavem daej væhtaj minngesne tjaala .
Akte dejstie tsavtshvierhtijste juktie dam ulmiem jaksedh lea orre , daaletje baenieklinihkine skåårvedh .
Sjïehtedimmie jïh vejtiestimmie tsiehkestehtieh naaken ålkolen tjåadtjoeh jïh edtjieh ektievoeten sijse vaaltasovvedh juktie dejtie seammaplïeres jienebelåhkojne darjodh .
Almetje jïh byjreske guhkies maahtoe utnieh urriestidh jïh nænnoes laakan åvtanidh dovne tïjji mietie gosse jïjnje jorkese .
Sáemien lùkkemegærja
Mij dennie feetesne ?
Reerenassen budsjedte unnebelåhkoepolitihkese jaapan 2014 sjädta 97 milj kråvnoeh , destie 70 milj tjïeltide jih laantedigide staatedåarjojne .
Dah faalenassem aalkoekuvsji bïjre vedtieh gusnie naaken poengem vedtieh jïh naan kuvsjh leah vielie praktihkeles , goh gïele- jïh duedtielïerehtimmie ektesne .
Dah jis gisesne dan gedtie sjidteme , tjoeveribie guhkiem daamhkodh aerebi goh gåetide buektiehtibie .
Saemiedigkieraerie raereste 31.6 millijovnh kråvnah saemien museumidie dåarjodh .
- Gaajhkene lehkesne noere saemieh tjabreminie jïh vaejvedeminie .
Daate dan guhkies goh nuepie dennie plattformesne mijjieh webbem bigkimh .
Dan mænngan hov lea vijriehkåbpoe jakseme , Israel Ruongen jarkoestimmesne sveerjengïelese jïh englaantengïelese Renhjorden på Oulavuolie , The Herd on Oulavuolie (1969 , 1997).
Seamma jis beapmoeh boehtelinie vadta .
Daam maehtebe utnedh gosse edtjebe gïelem ööhpehtidh , Elsy Labba jeahta .
Jis daarpesje skïemtjijevihtiesvoeten åvteste maahta aaj Sosijaaleståvroe njoelkedassh nænnoste mah åårganisasjovne tjuara dåeriedidh .
" Daelie Jense Facebookesne " NTB bievnesi mietsken 15. b. 2008 .
Mujhtieh ahte gaajhkine skïemtjesåjhterinie lea sjaaveme-plikte , jih sijjen ij leah luhpie soptsestidh maan bïjre dåtnoeh lidien soptsestamme .
Laajroem gaahtjemasse bïejeme jïh latjkoem dorjeme sïeltine FosenNamsos Sjø AS 01.01.2012 raejeste
Aelkieh RSS:ine
Pryövemasse mikroskopijen goerehtæmman seedtie .
Jeesuse deejri almetje iktesth tjoeperde .
Altese gieriesvoete dijjem guadta jïh Jupmelen baakosne , maalestahkesne jïh rohkelassesne faamoem åadtjode .
Hiejme jïh skuvle maehtieh sijjieh årrodh dejtie digkiedimmide .
Jïjnjh politihkerh aaj eadtjohke " bloggere " .
Gosse illedahkem sosiolingvistihke goerehtimmeste analyserede dellie gellie vaestiedæjjijste mah vaestiedamme væjkele saemien gïelesne, men læjhkan eah raajesh nulle objeektine jååhkesjieh.
| Åarjelsaemie / Same
Nænnoestimmie tjyölkehke dorje guktie laake edtja buektiehtidh tsavtshvierhtine årrodh , jïh mah laavenjassh mah leah dah vihkielommes siebriedahkelaavenjassh laake edtja viehkiehtidh loetedh .
Orre politihke våarome rööpses-kruana reeremassen
Guektiegïeledåarjoe lea dïhte stööremes dåarjoepåaste Saemiedigkie reerie , jïh lea dannasinie Saemiedigkien vihkielommes tsavtshvierhtie juktie saemien gïelem evtiedidh .
3.1.
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta gærja sæjhta viehkiehtidh åarjelsaemien duedtiem jïh aerpievuekien daajroem nænnoestehtedh .
Daate artihkele lea ånnetji aalkoelohkehtimmien bïjre , bokstaavelïerehtimmie jïh lohkeme- jïh tjaelemeevtiedimmie .
Jalhts dej morfologije ånnetji jeatjhlaakan gosse paarride vuartesje, læjhkan hijven gåarede dejtie Kiparskyn lexikaale fonologije haamoehkinie.
aerviedidh vaestiedassh , praktihkeles laavenjassh ryöknedh , digitaale dïrregigujmie jïh bielelen , illedahkide åehpiedehtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah leah
Joekoen daerpies sielkedahkide gorredidh dovne dejtie orre jïh båeries fylhkengeajnoefeerjide , jïh laavenjostosne dej sjyøhtehke tjïeltigujmie dle akte ulmie daejnie barkojne nïerhkedh .
Mov joekehtimmesne transitijve gietjieh jïh konstanteSJÏEKaktanieh jïh seamma laakan konstanteSJÆDTAlea intransitijvi gietjiejgujmie, aktene.
O lea raajesh objeektine, PO pronominelle objeektine jïh NO nulle objeektine
Akte dagkeres laavenjostoe aktem hijven faageles tsåeptsiem kreava , goh systematihke , hijven gaskesadtemevuekieh , jïh akte jååhkesjamme gaahtanimmie , vihtieslaakan tjïrrehtamme .
jis datne slæjrerh jallh skööpemesaejriem åadtjoeh , dellie hijven daalkeshveaskoem voessesne gaavnedh .
Båetieh mov gaavalohke
analyjseradidh , toelhkestidh jïh viertiestidh såemies nöörjen jïh såemies gaskenasjovnaale tjaalegh ovmessie lidteræære aerpievuekijste romantihkeste jïh daan beajjan , jïh dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh
Lohkehtæjja tjoevere lïerehtimmieulmide våhkoesoejkesjisnie jallh tæjmoesoejkesjisnie tjaeledh .
Garre ektievoeth jïh reakta joekedimmie leah dorjeme guktie Nøørjesne hijven veasodh .
Paul Ryan lij rektovre jih saemien byjrese lij joekoen vihkeles disse .
Barkoe lea bieliem barkojste darjoeevtiedimmine mij mïrrestalleme- jïh gellielaaketjeperspektijvine barkedh .
Tjoveribie bååstide 80-taalese gosse dihte voestes Åarjel-saemiej maanagierte alkoelisnie eelki .
Jearsoes båetije biejjieh saemien gïelide aaj fïerhten saemien jijtse saemiengïelen maahtoem tjïrkedh jïh evtiedidh , gïelem nuhtjedh , jïh dan gåhkese guktie maahta saemiengïelem båetije boelvese vedtedh .
maanide lïerehtimmieaalteren nuelesne jååhkesjidh tjïelte / maanagïerteaajhtere dam aamhtesemaehteles vuarjasjimmiem våaroemasse beaja juktie aktegsnænnoestimmiem darjodh , jïh jååhkesjidh tjïelte / maanagïerteaajhtere råajvarimmiejgujmie nearhka mejtie PPdïenesje lea juvnehtamme
Åssjalommesh leah learohkh laavenjassehammojne åahpenieh jïh jaskoeh gosse gïehtjedimmiem tjaeledh .
Saemiedigkieraerie lea 400.000 kråvnah dåårjeme noere tseegkijidie göölemisnie .
Vihkeles leah barkijes , sïjhth vaestiedassh barkojne gaavnedh , jïh maahtah vijrieslaakan ussjiedidh .
Learohke daarpesje dovne ovmessie strategijh jïh åtnoesuerkieh vuejnedh , jïh dejnie haarjanidh jeereldihkie viehkine .
Daej biejji vierhtieraajterisnie Næjla Meehten lij ojhte smaave båatsoeburrie , idtji stuerebe krievviem åadtjoeh goh akten ålman gaarkh gaegniedin .
Ij leah vaahreles gujnelemmiem juhtedh dennie vuekesne jïh maahta dam gellie aski mietie darjodh .
Aaltoeh dan låemties , utni barre gohtjedh dejtie jïh dle deavese gadtjedh , jïh goh aaltoeh böötin röödtsedh dellie varke aaltoen nualan goegkerdi jestiehti jïh njaami .
Gïele , formellen maahtoe
Saemien gïelejarngem: sylvia.sparrock@sametinget.se tel:+46 63 150856
Mieriedimmieh laakeproposisjovnesne göölemereaktan bïjre .
Daate iemies vuekie byjreskem utnedh mijjen jieliemidie baatseme .
Åejviesuerkie lea aaj darjodh jïh buerkiestidh mennie sijjesne mij akt lea jïh gåabph sertieståvva dabloenedtesne , kaarhtesne jïh koordinaatesysteemesne .
Bene tjuara aaj aktem ahkedh øøhpehtimmiefaaleldahkem årrodh .
Seamma sïenten saemien gïele unnebelåhkoen gïele Nöörjesne , Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne .
staate lohkemesijjiej åvteste Maaksa .
Jalhts buerie destie sjïdti , gååvnese jeene mejtie gåarede bueriedidh .
Reerenasse ij vïenhth dïhte sjïehtedimmie , mohte vuesehte Barkoe- jïh ektiebiejemedepartemente lea eevtiedamme lihkebe ektiebarkoem Ks:ine jïh saemiedigkine saemiepolitihken bïjre tjïeltine , gusnie aaj tjieltij mïerenænnoestimmieh saemien faalaldahkide maahta teemam årrodh .
Goere sektovri brutto gïehteldimmiemaaksoeh vuesehte (aaj uhtjiedimmieh) 
- Norges landbrukshøgskole).
Maadtoen vieksiesvoeten gaavhtan
Norske Samers Riksförbund (2008) Miljöpolitiskt Program .
Guktie dam darjoeh maahta gellielaaketje årrodh .
Reeremedajven ålkolen dle saemieh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jis unnemes 10 learohkh dam sijhtieh , jïh dan guhkiem dah leah akte dåehkie 6 learohkigujmie .
Vïenevoete 5 .
Hålogalaanteallmenningen tseegkedh sæjhta aaj darjodh guktie Staateskåajjen darjomh jïh faagemaahtoeh uhtjiedieh , skaåkeeeki jïh miehtjiesdajvi gïehteldimmien bïjre .
båt:ack 'Lars sänker båten.' b. Vene Båt
Mannasinie vaestiedasse akten jallh jienebidie daejstie gyhtjelassijste jaavoe sjædta ?
Tjuvtjedesåemiesvihties sjaangerevæhtah .
aktem heamtuvrem gaavnedh mij lea tjielke saemien
SAEMIEN VOESTESGÏELINE - LEAROESOEJKESJE
Daan nuelesne saemien reklamebarkoe , arkitektuvre , gærjah , plaerieh , hammoe , foto , filme , duedtie , våajnoes kåanste , musihke jïh jïjnje vielie .
Maahtoeulmie Jåa2 mænngan - studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh bigkemen mænngan siejhme studijemaahtose - barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammh
Gyhtjelassem åejviehdåehkien luvnie vuertieminie nännoestimmien bïjre jih dorjesovveme sjidtedh .
5.2.1 Sïejhme illedahkh
Åtnoes / praktigke sjïeki gaavhtan dellie maahta telefovnem , videokonferansem jallh jeatjah viehkiedirregem nuhtjedh .
Reaktam åtna laejhtedh
Orre baakoeh jïh teermh sijhtieh båateladtedh dennie digitaale baakoegærjesne , Keskitalo jeahta .
Lohkim jijtje åarjelh-saemien
Nuepie lea gellie-såarhts lotusgoerh nåhtadidh .
Dïhte barkoe baakoelæstoejgujmie tjuerieh guhkiem ryöhkedh mearan jarkoestimmie tjaalegijstie dejnie saemien gïeline læsseneminie .
Maajejaevresne .
fïerhten biejjeste baakoeh lohkedh jïh tjaeledh
Krijsh gelkieh gïetedidh vueliehkommes daltesinie goh nuepie sïebredahkesne .
Fylhkentjïelten akte stoerre festivaaledåarjoe aarebistie , men fylhkenraerie sæjhta nuepiem lissiehtidh ihke ovmessie öörnedimmieh mah leah jïjtjevyljehkevoetesne bïgkesovveme , aaj dagkerh skreejremevierhtieh åadtjoeh .
DOKUMENTASJON / EVALUERING
Laavlomem maahta aaj kopijeredh akten A3-paehpierasse , jïh vïedtjese / taavlese gævnjoestidh .
Klahkine eelkim jallh gåetieviehkine , daan biejjien leam barkoen åvtehke , bene dïhte lea dïhte seamma barkoe maam aarebi gåhtjoeji maarhmore .
Joekedimmie dïenesjidie lea naemhtie reeknemassesne 2010 jïh budsjedtesne 2011:
Saemiedigkie gååvnese juktie saemide gïelem vedtedh .
Vuesiehtimmieh mïsse maanan reaktam hoksesne åtna:
Lahkoe Jon Henrik !
Veartenen aalkoealmetjebiejjie tseegkesovvi 1994 , jïh mietsken 9. biejjien 1982 lij dïhte voestes tjåanghkoe ENn barkoedåehkesne veartenen aalkoealmetjidie .
Daen jaepien lea dåarjoem ohtseme saemien alkoekuvsjide , jåarkhkekuvsjide , gïelelaavkose jïh gïelebeasan metjie sjiehtesjamme dovne noeride jïh geerve almetjidie .
Dah roehtsh bijjie jïh vuelie leam akten aejkien gaavneme gosse oktegh tjåadtjoeh.
MUOSKALUOKTESNE JIENEBH GAAVNESJIN
Mubpie presidente vijriesåbpoe tjïerteste Saemiedigkie gaskem jeatjah sæjhta giehtjedidh guktie dåårrehtimmie pedagogeles barkijijstie læssene , guktie dah maahtoem saemien gïelesne jih kultuvresne utnieh .
Edtja uhtjiedimmieh ihkuve gïehteldimmievierhtijste dejnie funksjovnine bïejedh (dïenesjh) gusnie gïehteldimievierhtide skååffoe jïh gusnie dah napkoeh .
Råajvarimmie 60 .
P Plaajhkije P > < B Blajkliden (Vilh .
Man jïjnjem dåarjoem maahtah ohtsedh ?
Eah gaajhkh tjaatsegh leah byjjes tjaatsegh , vuesiehtimmien gaavhtan evtelasse mieredæmman , tjaalege jallh seammalaakan ieresne mij ij leah byjjes tjaatsege , jis ij dam våarhkosne gosse ierem orrijidh .
Mammografije lea röntgenegoerehtimmie njammijste sjïere röntgeneteknihkine mij guvvieh , ræjhkoes smaave biehkide , vadta .
- Finnmarhken skïemtjesgåetien lea sjïere dïedte saemiej healsose , jïh mijjieh madtjeldibie SANKS Finnmarhken skïemtjesgåetien bielesne .
Dam aaj Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre digkede .
Akte lea vielie dåehkie, lïhke haamoe jïh vååjnoe, men aajmoem jïh mïelem, mij almetjen (jallh jeatja mij animaate) sisnie, buerkeste.
Saemiej leah reaktah jiehtesh jïh bievnesh luejhtedh jïh jïjtsh meedijainstitusjovnh øøvtiedidh .
Maam maehtede darjodh juktie dam tsiehkiem bueriedidh ?
Jupmele jïjtse ååredæjjine dov gåajkoe jårra jïh dutnjien raeffiem vadta .
Jonar Thomasson , Raavrvijhkesne 2003 (Guvvie: Svein Lund) 
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
altemse / altesidie eahtsah
Daesnie gåetieluhpielaake aelkieslaakan buerkiestamme:
almetjh människa:PL haarjanamme vänjaitr:PTCP sijjienommigujmie, ortnamn:KOM PL jih och dah de eah inte:3p daelie nu dan så tjarke hårt sijjienommide ortnamn:ACK PL vuastalestieh.
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman lea dovne akte dïrrege jïh akte lissie ulmietjaatsege .
32 .
Bïevnesh saemiengïelesne NAV:esne
Saemiedigkien vuajnoen mietie edtja learoevierhtieh gååvnesidh gaajhkine faagesuerkine jïh gaajhkine faagine , åarjel- , julev- jïh noerhtesaemien gïelesne , jis edtja ulmide jaksedh maanagïerten mieriesoejkesjisnie , jïh learoesoejkesjevierhkesne Maahtoelutnjemasse - saemien .
Saaht gie datne leah jïh mij histovrije dov leah .
Aktine vaajesisnie vååjnoe eatnemen lea damtesh jïh sealoe - magkerh baakoeh buerkestieh eatneme lea sårkosne ?
suejnieh tjoehpedh
vaahra-symbovlem damtijidh vaarege aamhtide jïh vaarege tjoevkese
Skåårvemebudsjedte 2012-15
Mijjieh dov åssjaldahkh jïh raerieh gïelen jïh gïeleevtiedimmien bïjre sïjhtebe .
Laavenjostoelatjkoen tjïrrh Saemiedigkien jïh fylhki gaskem Nordlaante , Noerhte-Trööndelage , ÅarjelTrööndelage jïh Hedmaarhke , dle guejmieh gaskem jeatjah dïedtem vaalteme dan åvteste , sitaate:
Edtja maanide jïh noeride haestedh laejhtehkslaakan ussjedadtedh gærhkoen histovrijes gaavnesjimmien bïjre saemiejgujmie , våaroemisnie saemien religijovne- jïh gærhkoehistovrijeste .
Klima jïh energije
Learohkh aaj strategijh evtiediedh dejtie mubpide ryöknedimmiesåarhtide .
Aalkeme Fovsen-geajnojde bigkedh .
Dellie manne aktem ohtje soptsesem tjeelim guktie vuesiehtimmie (12) vuesehte, jïh soptsesasse njieljie raajesh darjoejim.
Dellie tjuara maehtedh soejkesjidh jïh gelliesåarhts njaalmeldh åehpiedehtemh darjodh , jïh dam njaalmeldh gïelem nuhtjedh ahkedh veelebe jïh vielie jeereldihkie gosse soptsesteminie jïh jeatjah såarhts njaalmeldh tjaaleginie , jalhts dah krïevelassh njaalmeldh gïelemaahtose eah leah seamma stoerre goh learoehkidie nöörjen voestesgïeline .
jallh sympatijem / dåarjoem vuesiehtieh vihties krirride ?
Vihkeles dagkerh vuesiehtimmievuekieh gårrelgieh dejtie matematihkeles symbovlide .
Ussjedh dan bïjre mij jieledem aavojne deavhta , gosse daam gearketjem steereminie .
Dah stööremes leah offshoreverfte Verdaelesne jïh Nöörjen Skåajje Skognesne .
Ij lij dam bøøreme jiehtedh .
Naaken ij kanne buektehth maam jiehtedh aktene dåehkesne gusnie jïjnjh maanah , mubpieh eah mujhtieh dah maehtieh naakenigujmie dåeriesmoeri bïjre soptsestidh , jallh eah sïjhth naakenigujmie soptsestidh dan bïjre .
Vaahram vïrredamhpam åadtjodh jienede gosse buajtehks , eejhtegh jallh åerpenh åtna gie vïrredamhpam åadtjoeji åvteli 50 jaepien båeries sjïdti jallh jis jïjtje vïrredamhpam aarebi utni .
Valgkrets 4
' ese 1,49 mill. kråvnajgujmie .
Ektine journaale gaajhkh dov bïevnesidier
hki reaktan bïjre lïerehtimmiem åadtjodhållesth saemien gïelesne .
Fïerhte learohke ij badth daarpesjh krööhkedh maam dah jeatjah learohkh tjaaleme .
Muvhten aejkien learohkh maehtieh sih baajedh vaestiedidh dejtie ræhpas laavenjasside , jalhts dej vaastoeh jeatjah laavenjassine vuesiehtieh tekstem
referansesysteemem jïh notasjovnem buerkiestidh mah åtnasuvvieh formelidie aktene ryökneme-aarhkesne , jïh ryökneme-aarhkem nuhtjedh juktie aerviedimmieh darjodh jïh dejtie åehpiedehtedh
Jis gåarede hijven jis maehtiejægan ektesne sjæjsjalidh .
Prosjektem daan raajan maakseme aarebi mierijste Energije- jïh byjreseprogrammeste , Enova
[[ xMAAM-DORJE]SJÏEK[ ySJÆDTAAAJMOE]] b.
Dellie sagki aelhkebe sjïdti gaajhkh barkoeh darjodh .
Daam daltesem åtna guhkiebasse ekonomijesoejkesjeboelhken .
dieh mejtie sijhtieh lihtsegh mea
Saalme Nedtesijjien saalmh mejtie datne maahtah laavlodh jih bæjjese vaeltedh , jïh jïjtjemdh goltelidh .
Brooks , Felicity , Låhkoe
damtijidh , eksperimenteradidh , buerkiestidh jïh guhkiedidh struktuvrh taalemaalline
Mijjieh libie maahtoeorganisasjovne mij dåeresthsektoriellen barkedh jïjnjh ovmessie aamhtesegyhtjelassigujmie .
Våarhkoeaam .
giehtjedimmieh petrolejummebarkoen bïjre kriebpesjamme guktie voengem krøøhkeste , guktie båatsoem jïh gøølemem dæjpa jïh dovne Barensedajvem aalkoe-almetjidie
Biessie Såekien-lïedtjen bïjre lea biessie .
Fealadassefaalenasse tjïeltesne lea læssanamme dej minngemes jaepiej , jïh Saemiedigkie lea dåarjoem vadteme jieniebidie dejstie orre tseegkemijstie .
soejkesjimmievierhtieh " Fg 17-prosjektese " .
Bïevnesh naasjovnalen pryövoej bïjre
) Bijjieguvvie lea dorjesovveme dejstie bïevnesijstie mejtie saemien vierhtieskuvlh maadthskuvle- jïh jåarhkedaltesisnie , Fylhkenålma Finnmarhkesne , Nordlaantesne , Noerhte-jïh Åarjel-Trööndelagesne , sjyöhtehke fylhkentjïelth jïh tjïelth leah vadteme .
tjiehpieslidteratuvrem jïh faaktagærjah gærjagåetesne gaavnedh jïjtse lohkemasse
Minngemes bïevnesh vuesiehtieh ovseekerevoete daelie sæjhta darjodh guktie daah baalhkah sijhtieh unnebe sjïdtedh .
Dïhte edtja laaki sijjine årrodh mej bïjre reaktah utnedh saemien , såevmien jih meänkieli reeremebyjjesfaamojne jïh dööpmestovline nuhtjedh .
dïejvesem faamoe tjïertestidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie faamoe åtnasåvva veartenesiebriedahkesne
Guessie: Daesnie bist Laaranelkien Jåvva gonnoeh Læjsah årroeminie ?
Raudfjellet Snåsa
Dah guejmieh aktem tjåenghkies dïedtem utnieh ihke dah årrojh jïh byøgkeles suerkieh fylhkesne maahtoem utnieh saemien gyhtjelassi bïjre .
Realmaahtoe lea abpe maahtoe maam datne åtnah
Svihtjeme-heaptoji åårganisasjovnh
Golme luhkie gaaktsede tjaalege
Stovlh lin " aernien " bïjre .
Jïjnjh dejstie sijhtieh læjhkan dej maanah edtjieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne .
Mov stoerre kråavvoeh njuenie jïh besteles gadtsh .
1.3 Regijovnale evtiedimmie
Saemiedigkieraerien nænnoestimmie
Im maehtieh haeliehtidh .
Gosse veeljemisnie steemmedh , dle akten politihkeles krirrien nommem bïejh veeljemegegkese (jis ih aktene tjïeltesne årroeh gusnie maahtah elektovneles steemmadidh daan tjaktjen).
Dïhte latjkoe ij laavenjostoem heerredh mij ij leah neebnesovveme daennie latjkosne .
Njaahtjodh lea seamma goh sååjresjidh .
Dah vierhtieh mejtie åadtjoejimh 2010 leah guhkiedamme seamme daltesisnie staatebudsjedtesne jaapan 2011 (bielelen faageskuvlh), jïh åasastaeriedamme 2,8% .
Muvhtene lehkesne dle gïejh almetjijstie mijjen åvtelen tjyölkehkåbpoe jïh ræjhkoesåbpoe mubpijste .
Ij leah amma annje gaajhkh kraesieh bååvjeme , Søøfe jeahta .
Govhte dejstie leah SDJ-dajvh.
Destie tjïelkes guvvie sjædta seamma aejkien vuelebe gadtjijhdosem åtna .
Reektehtse vuesehte learohkh åajvahkommes saemienlïerehtimmiem utnieh goh ïedtjije jïh vihkeles .
Gosse damta maahta jïjtse nænnoestidh jïh jïjtse jielemem tsevtsedh dellie aelhkebe buerie jïjtjedomtesem utnedh .
12:30: Beapmoe
av Anne-Grethe Leine Bientie
16 6.2
Maahta veeljedh ij meatan årroeh jollemaaksovedaatabasesne .
aktem vearoldebïevnesem darjodh mij lea fïereguhten njieljien jaepieboelhken bïjre Learohkh edtjieh vearoldebïevnesem tjoejefijline åehpiedehtedh skuvlen lïerehtimmiesijjesne , aktene bloggesne jallh skuvlen gåetiesæjrosne .
Noerhte-Trööndelagesne diedtem vaeltebe gaajhki syökiji åvteste mah leah registreradamme goh jåhteme Noerhte-Trööndelagese njoktjen 1. b. 2012 åvtelen .
Dotkeme aaj vuesehte jeenjesh mah nåakelaakan guvlieh vaejviejgujmie tjabreminie mah leah raessien gaavhtan .
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte iedtje gååvnese saemien lïeredh .
- Dennie evtebe nasjovnaale mieriedimmesne aarhskuvlelohkehtæjja-ööhpehtimmesne , dïhte saemien ij lij dan tjarke neebnesovveme .
Aaj dïhte jïjtjehke ryøknemevuekie dam båajhtoeh joekedimmiem tjirkede , dan åvteste dah stoerre krirrieh amma " fer jïjnjh tjirkijh " åadtjoeh jïh dah smaave " fer vaenie " åadtjoeh tjaatsestimmïelåhkoen muhteste .
Sist oppdatert 03/24/2009
Mearan voestes dåehkie mahte seamma hijven svååreme haamojne presens jïh preteritum (88%-77%-71%), mubpie jïh gåalmede dåehkine joekoen stoere joekehtassh.
Jis tjielte daej nebneme dajvine reeremedajvesne (forvaltningsområde) meatan båata , dellie sjiere giele-tsiehkie dijveldimmien nualan båata .
Jïh Tjoelmenvaegkien bielieb guekelen dab Vååjmoeb .
/ dle gujht dle gieriehtse gujht gaerhkibie .
' - ambassadöörem Luis Alfonso de Alba , nammoehtamme meatan årrodh sjïehteladtedh dejtie båetije rååresjimmide .
Anita Dunfjeld Aagård lea daelie lohkehtæjja Åarjel-saemiej skuvlesne .
gelliesvoetem krööhkie
... Fylhkentjïelth byöroeh hoksedh maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne gååvnese , dovne jïjtsh reeremen sisnjelen jïh dej dïenesji sisnjeli mej åvteste dïedtem utnieh .
Barkoe noerigujmie
Ulmie lea aaj saemieh edtjieh meatan årrodh gärhkoesne jïh siebredahkesne .
LTZ .
Lïhke gaskese gaajhkesigujmie
Dah sijhtieh aelhkielaakan aelkedh daaroestidh gosse vueptiestieh learohkh eah guarkah .
Maahtoeulmieh 2 T mænngan
edh " intelligent massivt tre
Digitaale tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne åådtje aktene prosessesne mij aalka gosse digitaale dïrregh nuhtjie , goske siebriedahkefaageles sisvegem gaavna jïh vaajeste .
Jeatjah profesjonelle viehkie leejjesåvva fïerhten prosjektese gosse vihties prosjekth.
Datne skïemtjijemaaksoem maaksah mij lea laantedigkesne jallh regijovnesne gusnie hoksem vadtasåvva .
Jis lohkehtæjja aktem gåaroes tjaatsegem vøørhkie goh maalle , satne maahta dam nåhtadidh juktie seammaleejns haarjanimmieh mænngan darjodh .
Mijjieh gijhtebe tjiehpiedæjja Elisabeth Ohlson-Wallinem ihke velvies sov guvvijste løønedamme .
Daate barkoe maahta gïerve årrodh, fïnkesidh jïh muvhtine ij illedahkh vedtieh.
Vïskes - saemien baakoe maam galka daaroen gïelese jarkoestidh .
Mijjeh dovne vuastalibie , dejtie gieh edtjieh mijjem dibledh .
2
Jih dellie
Sjïehteladtedh Noerekonferansem 2012 tjïrrehtidh
10:00: Buerie båeteme , Fylhkenraerije Annikken Kjær Haraldsen
Reektehtse lea nedtesæjrojne regjeringen.no jïh samediggi.no .
Studije lea sjïehteladteme guktie dïhte 15 studijepoengh vadta akten boelhken mij ryöhkoe 3 askh .
Dueljieh , tjåervieh , måaroeh , moerh , fijferh , baarhkoeh , sjædtoeh jïh roehtsh eatnamistie åadtjobe .
Dan åvteste daate tjaalege edtja ajve taalh dejtie saemien teateridie nöörjen raedtesne gïetedidh, mah maadthdåarjoem Saemiedigkeste Nöörjesne utnieh, vuesehtem daesnie ÅST:n jïh BST:n taalh heevehtæmman Tråante 2017.
Saemien kultuvrem , gïelem jïh siebriedahkem nænnoestidh jïh våajnoes darjodh .
Manne ohtje ladtetje .
Sámi biebmu - Saemien beapmoeh , bihkedassh , ovmessie gaaltijh , vuesiehtimmien gaavhtan:
Tjirkijh UKSesne leah 13 jïh 19 jaepien båeries gaskem jïh veeljesuvvieh noereskuvlijste , jåarhkeskuvlijste jïh noere dåehkijste tjïeltesne .
Ånnetji dle oksen duekeste guavla , bieljieh lea viht tseegkeme jih dle tjædtjan fovresje .
 (15) *Månnoeh bihkien daamtaj surrieh jïh jokngh.
Vihkeles nænnoestimmie Gærhkoetjåanghkoste
Ij leah buektiehtamme laavenjostoelatjkojde tjïrrehtidh bööremeslaakan .
Lohkeme 5. , 8. jïh 9. daltese
Joevjememoerh aaj daelviegåatome .
Mijjieh daan tjåenghkies aajhterevoetese 52,2 mill. kråvnah dåarjobe , jïh gegkestibie tjïelth jïh jeatjah guejmieh aaj beetnehvierhtieh dåarjoeh dan dåarjoehtimmiebarkose .
Fïerhten jaepien medtie 350 sarvh gehtjieh jïh naa
Staateles etaath goh reerenassen darjoje åårganh aktem sjïere dïedtem utnieh saemien utniji reaktajearsoesvoetem vaarjelidh , jïh krööhkedh byögkeles dïenesjh leah saemien årrjoji gïele- jïh kultuvremaadtose sjiehtedamme .
Tjaktjen 1977 mov voestes barkose vøølkim Leevaankesne , Innherred Skïemtjegåetesne .
" Baajede maanide mov gåajkoe båetedh !
læssanamme volumem buetiehtamme ektiedamme daejtie baahkedahkide jaepien 2010/11 .
Jïjnjh dejstie nyjsenæjjijste dovne sov jïjtse jïh fuelhkien jieledem vaahrese biejieh juktie aalkoealmetje- jïh nyjsenaæjjareaktah tjåadtjoehtidh .
buerkiestidh man åvteste göökte mïrrestalleldh nöörjen gïelehammoeh , jïh soptsestidh gïeledigkiedimmien bïjre Nöörjesne daan biejjien
Barkoe edtja gaervies årrodh 2013 .
Ajvin Site , Vägvisaren , Nutti Sami Siida AB , j. j).
Gååvnese aath mejtie jïjtje maahta darjodh guktie buerebe damtedh , jïh viehkiem gååvnese jis dam daarpesje .
Daelie T jïh V aktanieh jïh affiksh verbese juhtieh, jïh destie tïjje, numeruse jïh persovne verbese jijhtieh.
Knut Vareide , Telemarksforskning .
Muvhth bööremes lïerieh gosse svïhtjieh jïh kråahpem nåhtadieh .
Tandvårdslagen (SFS .
Jaepien 1999 dah vïjhte unnebelåhkoeh goh nasjovnelle unnebelåhkojde mieriedi rïjhkebiejjeste .
KÄLLA: UMEÅ UNIVERSITET
Mijjieh sïjhtebe mijjen fealadimmiepolitihken tjïrrh jearsoes jïh hijven persovnevalkesem prijoriteradidh jïh ihke jieliemasse radtjoes fealadimmienuepieh åådtje Noerhte-Trööndelagesne seammalaakan goh jeatjah lehkesne laantesne , jielebe guhkebem goh gåess ' akt. .
Dåarjoe + guvvietellefovne
Bååstede lea aalkoelisnie hijven saernieh dejtie saemien museumidie jïh saemien siebriedahkese .
toelhkestidh , darjodh jïh åvteguvvieh jïh barkoeguvvieh nuhtjedh dåeriesmoerine kultuvre-jïh barkoejieliedistie , jïh vaestiedassh åehpiedehtedh jïh tjïelkestidh
Datne gåhkese båateme .
PGA:n sjæjsjalimmien gaavhtan aalkoealmetjetjirkijh Noerhte-Amerijhken regijovneste bïeljelin dah idtjin vielie sïjhth meatan årrodh laavenjostedh dan abpeveartenen aalkoealmetje-iktedimmiedåehkien tjïrrh (GCG).
Tjuara unnemes 5 almetjh meatan årrodh duedtiekuvsjine
Almetji åvteste preesse edtja VAEPTIEBIENJINE årrodh jïh båajhtoeh faamoem saarnodh dovne dejstie private jïh dejstie golme staatefaamojste maadthlaakesne (Stoerredigkie , reerenasse jïh dåapmestovlh).
Öörnege lea juahkeldh:
Bielietïjjen learohkh jåarhkeskuvlesne mej saemien gïele faagegievlesne .
Jaepien 2010 reerenasse aktem raeriestimmiem fylhkentjieltide buakta akten orre baalhkavuekien bijre .
Fylhkendigkie lea aamhtesisnie 11/52 , Ekonomijestrategije 2012-15 nænnoestamme:
Guvvieh dokumentasjovnebarkoste mah leah soejkesjisnie åtnasovveme leah Saemien Sijten Guvvievåarhkoen , jïh Kleamma Jåma , Mats Ailo Jåma jïh Piere Anta Joma leah guvvide vaalteme .
Gaajhkh jeatjahtehtemh njammine edtja itjmine vaeltedh jïh dåaktere edtja dejtie goerehtidh .
Alexandra Björklund jïh Tove Eriksson faepieldigan gosse iehkedisnie laavloejigan jïh gitarrem jïh fijolem spealadigan .
konkreetigujmie barkedh jïh daam dåehkieryöknemasse ektiedidh goh våarome juktie multiplikasjovnem guarkedh Dah ellen viesjiehtommes learohkh 3. daltesisnie annje daarpesjieh ryöknemedarjomigujmie barkedh , veahkah viertiestidh jïh veahkam taalesymbovlese ektiedidh .
Prosjekte dorjesåvva laavenjostosne Bijbelesieltigujmie Såevmesne jïh Sveerjesne .
80,0%
Nænnoestimmien mietie edtji jarkelimmiem darjodh 2009 .
alsoe-jih ektievoete-tsiehkie dåårjelidh guk
Tjåanghkosne Stuehkesne ruffien 2013 tjirkijh Såevmeste aaj lin meatan .
Idien maehtieh mååhtedidh gåetieluhpe-maaksoem edtja aarebi akte aski åvteli maeksedh .
Dah veerbh tabeellesne 2.
WGIP raeriestæjjastaatusem åtna Regijovneraaran jïh Berentsen-raaran (Barents Euro-Arctic Council - BEAC), jïh dan åvteste aktem sjïere staatusem åtna dan byjjes struktuvren sisnjelen Barentselaavenjostosne .
Saemien åålmege åarjelsaemien gïeledajvesne ...
Lea veele jïh sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese
Dah tjirkijh såevmien , sveerjen jïh nöörjen bieleste nammoehtamme sjidtieh Saemien Parlamentarihkeles Raereste akten boelhkese mij njieljie jaepieh ryöhkoe .
Departementen ektievoete aaj biejjiem heevehte aktine sisnjelds öörnedimmine .
Saemien gïele lea maadhtgierkie saemien kultuvresne .
Maahta veeljedh guktie sïjhth ?
Taallh vuesiehtieh mijjieh medtie 85% vierhtijste skuvlegïehteldæmman nåhtadimh .
Vuesehte jïjtse aamhtesasse gïehteldimmiereektehtsen bïjre , fylhkendigkiereektehtse 2/2010 mij politihkeles gietedæmman båata gosse jaepiebudsjedtem 2011 jïh ekonomijesoejkesjem 2011-14 gietede .
Moenehtse lea akteraeresne salkehtimmien bïjre , jïh dej juvnehtimmiej bïjre mejtie moenehtse buakta .
Soejkesjimmesne maehtiegan learohke jih lohkehtæjja siemes sjidtedh gieh edtja dejtie ovmese aamhtside juhtiehtidh .
Jïebnebe jïh jollebe illeldahkh voestes dåehkesne.
Båatsoen jïh duedtien lïerehtimmiekontovre 1,5 mill. kråvnah åådtje duedtien lïerehtæjjaöörnegasse fïerhten jaepien .
Learohke edtja maehtedh
Akte maanagïerte mij hijvenlaakan barka akten hijven psykososijaale byrjesen åvteste , seam ma tïjjen barka juktie sïerredimmiem jïh irhkemem heerredidh .
Jis kaarhtam 28 tabledth åtna dellie tabledth hormoni namhtah minngemes biejjieh kaarhtesne vaalta .
ekologije laakan dorjeme årrodh jïh rïektesvæhtam utnedh .
fastnaitr:PTCP 'Han vänder sig och får se utter i det höga gräset, den har fastnat mellan två stenar.'[Saemesth amma!
Im mujhth mij lea .
Daan lohkemen mietie leam vuesiehtimmide saemien gïelesne guelmiedamme öövre guktie dejtie gaavnem.
Mijjieh edtjebe vuesiehtiedh daate nåake heannadimmie aaj maam akt baahkes jïh vyörtegs åvtese lutnji mijjen laantesne .
Politihke lea maam akt mïeledh , jïh politihke maahta maam akt darjodh dejnie dov mïelen bïjre .
Utgitt av Stiftelsen Saemien Sijte
Byjreseluhpie jïh vaaksjome
Dagkeres orresistie dåarjoe heannede jis dah suerkieh tjåanghkan eah aktem unnebeåtnoem utnieh (spååredimmieh), jïh gïehteldimmie 19 Tjåenghkies baalhkah jïh
Tjaalegem saemiengïelese (noerhte- , åarjel- jïh luvlesaemien) jïh englaanten gïelese jarkoestamme , jïh dam maahta pdf-fijline Ööhpehtimmiedirektoraaten nedtebielijste gibredh .
Dan lea tjïjhtje rohkelassh , jïh dah tjïjhtje rohkelassh voebnesjieh gaajhkem maam mijjieh daarpejibie rohkelassese .
plaerine mah leah tjïelten jïh veeljemen bïjre .
NSR sæjhta jåerhkedh aktøørine meatan saemien siebredahken øøvtiedimmesne jïh stoeremosth dejtie orre gïelide bertedh guktie dah urresth saemien siebredahkese govlesuvvieh .
Seammasiente goh laake aalka juhtedh ektine saadthålmareeremem tseegki , Diskriminermesaadthålma .
Saemiedigkien gærjagåetie dam stööremes våarhkoem gærjijste jïh jeatjah materijelleste saemien gï ...
Ecology and Society 12 (1): 29 .
Maanah edtjieh maehtelesvoeth haalvedh dovne stååkedimmien sïjse båetedh jïh dam tjåadtjoehtidh .
Dah ållesth ohtsemh lin lïhkebe 52 millijovnh kråvnah .
Refusjovne lissiepremijeste skïemtjebeetnehöörnegasse maam NAV nænnoste .
Daate akte sïejhme saatse darjoej budsjedtese jïh reeknemassetjaelemasse pensjovnemaaksojste , jïjtsh barkijidie jïh pensjovnistide .
Daate lij aaj støøremes sijjie voenesne guktie skuvle aaj sjiehti goh kultuvre-gåetie jih gærhkoe .
Dannasinie vihkeles dah saemieh jïjtje skuvlen sïjse båetieh jïh altese kultuvrem jïh jielemem åehpiedehtieh .
dåehkiej gaskem .
Dannasinie lea vihkeles aktem aelhkies , tjaebpies jïh ïedtjeles sæjroem buektiehtidh , Erika Winterlia bïevneseprosjektesne jeahta .
Aktesh saemien jarngesdajvine byöroeh barkijh utnedh giej maahtoem toelhkemen jïh tjaaleldh jarkoestimmien bïjre gosse goerehtidh tjoejine jïh guvviejgujmie .
3.1 Tsåeptsie nøørjen laakesne jïh gyrhkeles soejkesjinie
Dïhte lea mijjen tjåenghkies dïedte , akte dïedte maam ibie maehtieh mubpide læjkoedidh .
baakoeh jïh raajesebigkemem jeereldidh jïjtse tjaeliemisnie
Juriste Ingrid Midtgaard båvvasi aktene bomba-hamhkosne EN vööste Nigerijesne .
Bueriedimmie sæjhta årrodh 2011 , jïh ulmieh lea g. j.:
V. b.) Staare Östersund (Östers .
jïjtsh notaath darjodh juktie tjaalegh tjaeledh mah ektiedimmiem utnieh jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
Daerpies leah aaj dejtie nasjovnale learoe-plaanide saemiedikij ektine sjiehtesjehtedh guktie maanah jih ehtieh saemiej jielemevuekijgujmie elhkie jillebem saemien øøhpehtimmiem jaksedh .
Tjuara pruvviem ræjvodh jïh orre pruvviem bigkedh , tjuara tjïelten tjaetsie-jïh såelsiegirsem jeatjahtehtedh .
Gaajhkh tjïelth , fylhkentjïelth jïh åvtehkh byögkeles darjoeminie aktem bööredimmieprieviem åadtjoejin voerhtjen , juktie eadtjohkelaakan meatan årrodh daan jaepien kampanjesne Geerve almetjh vïenevoetem sjugniedieh - ektesne , maam Manifeeste irhkemen vööste öörnede .
Daesnie maehtede saemiedigkiepresidente Aili Keskitalon orrejaepienhåalemem lohkedh .
*The comedian laughed the crowd.
Joekoen prosjektide åarjel-jïh julevsaemien gïelesne .
Voestes learohkh saemieskuvlesne
Datne edtjh aktem reklaamekampanjem darjodh akten dejs tie voenges krirrijste .
Åadtjoejin veeljedh mejnie barkedh .
Jarnge edtja aaj maahtoevierhtine å
Vïhtesjh mijjieh ij dïedtem vaeltieh sïsvegen jallh funksjovnen åvteste dennie bijjebe webbelohkijinie jallh namhtaprogrammine .
Laavenjostoelatjkoem evtiedidh Saemiedigkien jïh Saemien tjiepiedæjjaraerien gaskem (Tjiehpiedæjjalatjkoe) 
h / l: Aajnege Jupmelen nommesne , gïen golme nommh .
sektovrese .
Bijjiedimmievuekieh Saepmesne
Daktere jis daelie boejhkeste vuelie vaajmoste båata .
Preventijvevierhtieh gusnie östrogene maahta vedtedh stuerebe vaahram vïrredamhpam åadtjodh .
Tjuara maehtedh dïenesth vuesiehtiedh
Manne eevre syjleme daehtie biejjeste .
4. leah meatan jïjtse lïerehtimmiebarkosne , gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh evtiedimmiem vuarjasjidh
skiltereereme maahta veeljedh saemien nomme voestes edtja skiltesne tjåadtjodh aaj dajvesne mij ij leah bielie reeremedajveste .
Barkoe- jïh jieleme
rohkelassen mænngan ringsiem / ringside bååstide vadta .
Aellieh billh laejhtehks gyhtjelassh gihtjedh , bene darjoeh dam vietseleslaakan .
Learohke ... - aktem baakoeveahkam nuhtjie guktie satne åajvahkommes maahta dååjresh , domtesh , dååjrehtimmieh , daajroeh jïh jïjtsh mïelh soptsestidh - naa hijvenlaakan viehkehte goerkesadtedh soptsestimmine jïh åehpiedehtieminie - goltele jïh sisvegem guhkebe tjaaleginie guarka , jïh jïjtsh mïelh soptseste såemies bieliej bïjre tjaaleginie - faageles aamhtesh naa hijvenlaakan åehpiedahta , jïh maahta digitaale dïrregh jïh meedijh nuhtjedh mah såemiesmearan leah åssjelasse sjïehtedamme
- Dïhte dannasinie dah aktene jeatjah jieledetsiehkesne .
skaepiedihks , bievnije jïh ussjedihks tjaalegh , lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analysh tjaeledh , mah våaromem utnieh saemienfaageles tjaaleginie
Gihtjemegoeresne goerehtimmievuehkiem nuhtjim man nomme Elication.
Åarjelsaemien gïele- jïh kultuvremaahtoe lea vihkeles bieliem daennie geatskanimmesne , mohte eatnoelohkemisnie fassede vijrebe jïh dïevesåbpoe tjïelkestimmiem vedtedh , dovne kultuvren jïh lidteratuvren muhteste .
Daerpies dovne lissiehtamme ekonomeles mieriejgujmie , sertiestimmie faamoste jïh laakide staeriedidh .
Mijjieh libie jeanatjommesem daestie jïjtje skååffeme lissiehtamme baalhkaj tjïrrh
Lissine lea dåarjoe Steinvikholm Musikkteater
Laakevaarjelimmie aaj dæjpa eatnemem dovletje-laehpemen bïjre , jïh dajven stuaradahke lea dovletje-laehpemen guarkoem jïh karakterem jearohks .
Dorjehtæjjah leah noere amatöörh.
åehpiedehtedh aamhtesem maam lea jïjtje veeljeme; gïelen , lidteraturen jallh jeatjah saemien aamhtesen bïjre
Learohkh maehtieh aktene gievlesne tjahkasjidh jïh aktem njaalmeldh soptsesem ektesne darjodh .
Maam datne tuhtjh politihkeles TV‐ digkiedimmiej bïjre ?
Bene tuhtjie satne lea aavrehke .
Dejtie daarpesjibie .
Daan biejjien dle geerve almetjh nuelelen 25 jaepieh reaktoem utnieh jåarhkeøøhpehtimmiem åadtjodh .
Gosse mijjieh væljoem vuesiehtibie sinsitnien bïjre lïeredh , dle mijjieh goh almetjh sjïdtebe .
Seminare lea Vefsn almetjejolleskuvlesne , jïh seminaren aamhtese lea Saemien histovrije jïh Industrijehistovrije .
Barkose sjiehteles ohtsije mij åarjelsaemien ietnengïeline jih saemien gïelen universitete- jallh jolleskuvleööhpetimmiem åtna .
Bull , Ella Holm: Åarjel-saemien 6 , Idut 2000
Thomas Ole Andressen (Röörose), John Björgård (Röörose) jïh Anne Lajla Westerfjell Kalstad (Röörose) Raasten Rastah Race öörnin .
Dah iktedimmes teksth mejtie nasjonaale pryövemidie veeljeme gellien aejkien guvvieh , hammoeh , tabellh , diagrammh jnv. akte jallh gellie åenehks teksth mah ektesne ållesth sjidtieh .
Akte daan dotkemen (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995), ovagkusatijven bïjre.
Dejstie 900 millijovnh almetjijstie dle nyjsenæjjah jïh noere nïejth 70 prosenth dejstie mah tjarke giefiesvoeten nuelesne jielieh .
Dan gïjren Vaino Tråantese bööti .
festivaalide dåarjodh mah daelie våaromedåarjegh Saemiedigkeste åadtjoeh
Tjåadtjoehtæjja dan åvteste lea aktene bijjemes daltesisnie .
Tjuara buerebe vuekieh evtiedidh juktie illedahkh møøledh evtiedimmievierhtijste .
sæjtosne aaj Dan saemien tjaelemegåetie tseegkeme .
Tjaktjen 2008 dïhte akte gieltegs ræjhtoe sjïdti Heikki Holmåsen jïh Akhtar Chaudryen gaskem , dan mubpien sijjien bïjre Oslove ‐ læstosne .
Sïerredimmie jïh vædtsoesvoete aalkoealmetjenyjseni vööste tjuara nåhkedh
Regijovnale evtiedimmie REP
Clevin , Jørgen: Jaahke jïh Joakime , H. Aschehoug & Co , Oslo 1975
buerkiestidh saemien institusjovni jïh siebriej bïjre
Veeljh aktem maallem gusnie uktsie båaloeh fïerhtene posisjovnesne tjaakanieh guktie dah sertiestimmieh konkretiseradamme sjidtieh .
Paulus Utsi
Jis steebne jallh klååkeme dan mænngan båata , dellie dåapmastovle galka dam girvedh .
Gosse Tromsøn Universiteetem tseegki 1972, dle tjïertesti institusjovnen lin jïjnjh laavenjassh mejtie edtji Noerhte-Nöörjesne gorredidh, juktie siebriedahkejieleden daerpiesvoeth hoksedh aktene vijries goerkesisnie.
Goevten 6. b. 2017 lea 100 jaepieh mænngan Tråante lij dïhte sijjie dan ellen voestes saemien jaepietjåanghkose .
Åedtjiepryövenasse prostateste - prostatabiopsijeVävnadsprov av prostata - prostatabiopsi
' snie 11-14 aktine mierine 4,1 mill. kråvnine jaepien 2014 .
Kapihtelisnie 2 bæjhkoehtamme maam Hasselbrink jïh Bergsland tjaaleme.
Eva Nordfjell , 1966
Vuajnah aaj gijhteles libie NNen jïh altese jielemen åvteste .
URBAN ENGVALL
Reakta ietniengïelese lea akte vihkeles almetjereakta .
Dah sijhtieh skuvlemaanah edtjieh sijjen museeumisnie gaavnesjidh .
Gïele lea vihkeles govlesadtemen gaavhtan
Våarhkoegoereme , goerehtimmieh , kaarhte- jïh sijjienommhgoereme jïh kultuvremojtesh tjaeliehtidh lea mijjen barkoeh .
Dej vihkielommes teemaj gaskem lij dïhte nænnoestimmie akten orre strategeles soejkesjen bïjre , 20 bielieulmiegujmie 4 strategeles åejvieulmiej nuelesne , mejtie edtja jaksedh eannan 2020 .
Geervebe sjæjsjalimmieh mah daarpesjieh medisijneles maahtoem vuesiehtimmien gaavhtan jis edtja operasjovnem , båehtjierdimmiem jallh goerehtimmiem darjodh jallh ij edtjh .
Akte vihkeles dåarjoe juktie vædtsoesvoetem jïh daaresjimmiem nåhkehtidh lea nyjsenidie ööhpehtimmiem vedtedh .
Åvteldhbodtiluhpiem maahtah staateste
Dovne dan åvteste dihte mijjeste tsïhkestahteme sjædta , jïh dan åvteste almetjereaktah sïejhmelaakan leah behtjiedimmien nuelesne gaskenasjovnaale .
Nöörjen raasth Såevmien , Sveerjen jïh Russlaanten vööste noerhtene , jïh dïhte lissiehtamme valkese raasti rastah stuerebe haestemh sjugnede , Muotka tjïerteste .
Mia De Coninck , prosjekten åvtehke , Tellefovne: 78 47 40 23 mia.de.coninck@samediggi.no
Akte evalueringe daam vuesehte maam Norut Alta - Áltá dorjeme Saemiedigkien åvteste .
Namhtah lïerehtimmiem åadtjodh
Konkurrenslag:e gaertjede mij lea luhpie .
Gaajhkh learohkh edtjieh dam utnedh , jïh vihkeles learohkh lïerehtimmien ulmieh guarkah , mej vööste dah edtjieh barkedh .
NRK sámi Radioven saerniefaalaldahke radijovisnie lea göökte saadtegh julevsaemiengïelesne jïh
badth men idtjin inte:3pPRT dah de apostelh.' apostlar:PL 'Samma dag bröt en svår förföljelse ut mot församlingen i Jerusalem, och alla utom apostlarna skingrades över Judeen och Samarien.'[Bijbele Apg 8:1] Dah göökte mubpieh vuesiehtimmieh båastahlïgke.
Jïjnjh ovmessie saemien jïh nøørjen institusjovnh dennie åarjelsaemien dajvesne dam åarjelsaemien åålmegem gaagkestieh .
Daesnie altese gåetesne mijjem bækta jïh tjoevkem vadta .
' ine stueridamme vierhtieh jieleme- , barkoemaarhna- jïh ienteme-politihke darjoemidie .
b Per leste en bok.
Åarjelsaemien gïetebaante stoeredahke onne
c) Saemien semestereaamhte
11.
Transitijve veerbi lexikaale template stuerebe intransitijve templaateste (akte vielie deahpadimmie).
Mijjieh gijhtebe Aslak Mikal Miennam mij lea viehkiehtamme guvviejgujmie prosjektese , jïh guvviebaasem stock .
Vierhtieh mah leah bieljiemïerhkeme staatebudsjedtesne jaapan 2013 tjïelten foentide , 20.030.000 kr , naemhtie juakasuvvieh: Sovne IV (Leka , Vikna , Nærøy , Namsskogan , Raavrevijhke , Lijre , Hillaante Kråangke , Snåase , Fosnes , Overhalla , Namsos , Namdalseid , Flatanger , Verran , Mosvik , Meråker), fïerhte tjïelte åådtje kr. 855.000 .
Iemie daam dejtie tsiehkide viedtedh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh .
5.1 Aalkoe
Albert Jåma:
Mij krirride / mah krirrieh hijven veeljemem darjoeji / n abpe laantesne ?
Tjaalegen I. bielie åajvahkommes ekonomijeprosesside ållermaahta gijren 2010 , dsj .
Vihkeles dïhte voenges , tjïelten reereme miehtjiesdajvijste jåarhka Noerhte-Trøøndelaagesne jïh dejnie jeatjah dajvine Åarjel-Nøørjesne .
Facebook
Mijjieh vaaksjomem tjaetsiedarjomidie lïenesne gïetedibie .
Læstadijuse maaje jaahkoen åejvehkine sjidti dovne saemide jïh kvænide , mohte Fjellnere jis naan jaepiej mænngan Sorselasse juhti , jïh desnie jïjnjebe åålmehvaajesistie eadtjaldovvi .
Saemiedigkie jååhkesjimmiem vadteme akten vuakan mij sæjhta jiehtedh orre nænnoestimmieh vaaltasuvvieh daaletje laaki sïjse .
Gaajhkh dåehkijste hammoem presens buerebh haalvah hammoste preteritum.
Daate darjome edtja viehkiehtidh guktie learohkh guarkah jïh demtieh baakoeh jienebh lïhtsh utnieh .
Vuartesjh , daagkoe jijnjh kruana kraesieh !
Müller jïh Hulk buerkiestægan gosse kompleekse/gïerve raajesh gïelesne A, dellie tjeakoes goerkese raajesisnie gååvnese, jïh dellie eah soptsestæjjah daarpesjh dagkerh raajesh jååhkesjidh.
Datne gie sïjhth hoksejarngem telefovnine bïeljelidh maahtah dam amma darjodh .
Mijjen aahkaj aajjaj gaavhtan , dah gïeh ietniengïelehth sjidtin , dej åvteste mijjese dïedte viht mijjen gïelem jieliehtidh .
Rock City Naamsose vielie beetnegh fylhkendigkeste åådtje lissiehtamme beetnehvierhtiej tjïrrh , regijonale evtiedimmieprogrammeste .
Daviden mænngan Salomo gånkine sjïdti .
njoelkedassh hammoedieh jïh nuhtjedh gosse mubpiejgujmie ektine , jïh meatan årrodh demokrateles sjæjsjalimmine skuvlesiebriedahkesne
Lovveseatnemisnie verkiestieh
Vïnhtse / feerja Akte prijoriteradamme barkoe ruvtefaalenassem tjåadtjoehtidh fylhkengeajnoefeerjese Eidshaug- Gjerdina jïh Borgan-Ramstadlandet .
Dallah råajvarimmieh .
Regijovnale soejkesje arealeåtnose nænnoestamme sjïdti fylhkendigkeste voerhtjen 25. b. 2013 .
Ewa Ljungdal lea 20 jaepine saemien arkeologijine barkeme .
Biejjieh geerve .
Låhkoe fasseldamme almetjijstie jollebe ööhpehtimmine, lij medtie guektiengïerth dan stoerre nyjsenæjjaj luvnie goh kaarri luvnie SDJ-dajvesne.
Jïjtsevuarjasjimmie lïerehtimmieulmeste
/ PGS sijjide mah Ööhpehtimmiedirektoraaten nedtebielesne .
Jïjnjh sijjine ij daarpesjh maeksedh jis nuerebe 20 jaepeste .
Edtja 2.236 mill. kråvnah nåhtadidh dïenesjedorjemasse mubpien jaepien .
91552913 .
Dan mænngan Sofie Kappfjell bøøti guhte aaj saemesti .
Råajvarimmie 9 Statistihkem saemienlïerehtæmman jåarhkeskuvlesne darjodh
Gladnyhet for hele Sápmi | Rørosnytt.no
Aejlies , aejlies , aejlies , Åejvie Jupmele Sebajote .
Daen biejjien mullie .
Gosse galka ryöknemem jïh gïelem maehtedh , daerpies dellie guarkedh mij dïhte hammoe , struktuvre jïh komposisjovne lea .
Dïhte gærja Staaloeh vienhtieh aske lea dålle.
1,85 millijovnh kråvnah dåarjojne åarjel- jih luvlesaemien gïeledarjomidie
Mij lea joekehtse rohkelassen jïh laavlomen gaskem ?
Saemiedigkien moenehtsetjåanghkoeh jïh stoerretjåanghkoeh mubpien jaepiebielien 2015:
• Ovmessie faalenassh Stoerre joekehtsh lïerehtimmieinstitusjovni vuekien , kultuvren jïh lïerehtimmiehaammoen gaskem leah akte dejstie haestiemijstie saemien gïelelïerehtæmman .
 (9) *Piere Læjsa dåeriedidh.
Cookien barre temporæren dov daatovren mojhtesisnie spåårie mearan datne lea webbesæjrosne .
Såemies learohkh tjöödtjestieh , dah jåerhkieh aelhkie strategijh nuhtjedh (vuartesjh Ryöknedimmie vuelielisnie).
suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh
Snaåsen tjïelte aktem dåarjoem Saemiedigeste åådtje mij lea 3 mill. kr fïerhten jaepien .
Dellie vaestiedæjjah edtji akt akti raajesem vuarjasjidh, mejtie raajesh lin hijven, rovnege, men guarkam, nåake, ij gåaredh jallh im daejrieh.
Dah mubpien bealan vuartasjieh - Mij dïhte neerrehtimmie jïh guktie dam orrijehtedh
Dan mænngan sïjhtem universelle grammatihkem (daehtie raajeste UG) jïh G2-hypotesh mov tjaalegasse vïedteldidh.
dåarjegh gusnie religijovne saemien boelhketjaalegidie tjirkedh
Mierie ij naan tjïelke jarkelimmiem utnieh viertiestamme ekonomijesoejkesjinie 2011-14 .
galkije tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh , vaajestieh , dååjresh buerkiestieh jïh jïjtse mïelh buektieh
- Menh daate joekoen vihkeles .
Saemiedigkie aaj vierhtieh åenehks prosjektide lyjke mejtie Saemiedigkie jïjtje aalka .
Jis raajese edtja hijven årrodh dellie tjuara diskursem bigkedh (Farrell, 1990) juktie nulle objeekte tjuara reversijbele årrodh.
Maahtam buerkiestidh maam eatnemelahtese soptseste .
Nøørjen riektes tjaeleme (og / å) 
Learohkh maehtieh öörnegetaallide lïeredh / repeteredh gosse soptsestieh voestes , mubpien , vïjhteden biejjien bïjre jnv. dejtie möölegidie .
Mænngan pryövem staeriedamme , maahta sjïehteladtedh ihke learohkh åadtjoeh laavenjasside loetedh mejtie idtjin vaestedh gosse
Variasjovnegamta Maam aerebe tjaaleme dle stoere joekehtassh lïhtsegi gaskem vaastojne.
Dajvh , gusnie dah gieh el ' este skiemtje sjidtieh maahta årrodh jih barkedh , tjuara vaarjelidh jih byjjehtidh .
Sjïere dïedte: Mænngan Snåase jïh Raavrevijhken tjïelth meatan sjïdtin reeremedajvesne saemien gïelese , dle dovne tjïelten jïh regijovnaale reeremeåårganh Noerhte-Trööndelagesne aktem vijriedamme dïedtem åådtjeme dan åarjelsaemien gïelen åvteste .
Saemiedigkien reeremen lea h bijjelen 100 b arkijh jih kontovrh åtna Divtasv oe nesne , Evenasjesne , Gaiv o enesne , Guovdag äjnosne , Karasjokesne , Snåasesne jih Unjarggesne .
Bælla , dæjman , fæjna , gællan , jællese , læhtan , næjla , njælla , præjhta , sæjhta , sjædta , tjædtjan , tsæptsa , vælnjan .
Åajvahkommes Saemiedigkie mij prioriteradimmieh dorje saemien siebriedahke- jïh institusjovneevtiedæmman.
Saemieh lin åvtesne øørnedamme sïjtine .
Gieries gaajhkesh dovnesh !
Aaj maahta vierhtiedidh dah lahtesh maam saemiedigkie jïh saemien gærhkoeraerie buektiejigan mah gyhtjelassij bïjre guektiengïelenvoeten gærhkoen barkosne reeremedajvesne .
Baajh manne åadtjoem vaedtsedh Laaram gåaskodh
Moenehtsen åvtehke sjidti ekspedisjovs-sjefe Helge Christensen .
" Kongeriget Noregs Grundlov " joekede barkoeh jïh faamoeh daej golme " staatenfaamoej " gaskem‐ Stoerredigkie , Reerenasse jïh dåapmestovlh ‐ jïh raasth faamose beaja
Gievriem nåhtadin ihke transese båetedh jïh båetijen aejkien bïjre mievriestidh .
Dan åvteste idtjin Fjellneren vaajestimmiem dåhkesjadh altese jielemebiejjine .
Edtja aaj maehtedh låhkoem symbovlese ektiedidh jïh posisjovnesysteemem
båetedh , dle manne Håkonsen gåajkoe ringki mij latjkoegærjam sjeakoeji jïh bøøti nïejtide gaavnesji , jeahta .
Nomme: Biejjie:
Veeljeme gærhkoeståvrose - dov lïhkesdajve veeljeme gærhkoeståvroen jïh Göteborgen gærhkoen ektiedimmien gaskem jïh gærhkoeståvroe dah åålmegisnie mah ektiedimmesne meatan .
åastodh .
Luvlene: Rijhkeraasten mietie Gorvvejávri:ste Rostojávri:se .
Foto: Nils-Johan Utsi .
Datne maahtah naan baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
h / l: Earoe Jupmielasse , jallatjommesisnie jïh raeffie eatnamasse , almetjidie mejtie eahtsa .
Saemiedigkien joekedimmievæhtah lea daan biejjien stuvreme maaksojste jïh dle taallide reektehte , jïh ånnetji aaj mah råajvarimmieh tjïelth jïh fylhkentjielth tjïrrehtamme .
Byjjesfaamoe edtja aaj tjohtjedh aajnealmetjidie dåastoehtidh sijjen gïeline .
Saemiedigkie edtja båetije biejjide vuepsieh
Muvhth daalhkesijstie ij naan jïjtjemaaksovem maeksieh .
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
Reeremegoevtese Reeremegoevtese akte staabe / dåarjoefunksjovne mij dovne darjojde raereste , jïh aktem bijjemes (konserne) diedtem gorrede sijjen faagesuerkiej åvteste .
Daate illedahke vuesehte goerehtimmiedåehkien illedahke unnebe enn referaansedåehkien illedahke.
Gamte voenh .
Saemiedigkie 48,4 mill. kråvnah guektiengïelevoetevierhtine dåårje tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne .
saemielaaken § 3-8 jeahta gaajhkij lea reakta saemiengïelen ööhpehtæmman .
Dïhte mubpie dåeriesmoere lea veerbi goerkesh mej ij leah naan inkoatijve paarrebielie.
Saemiedigkien gaavhtan dle vihkeles orreme saemien reakta-aajhterh leah nuepiem åådtjeme meatan årrodh soejkesjeprosessine gaskesadtemen jïh rååresjimmiej tjïrrh .
Nov maa jïjnje barkoe sjidti .
Ij man aelhkie dïhte .
orre teermh darjodh gaavnoes njoelkedassijste
Reerenasse 70
snöölhkh .
Daan barkose korpusem provhkem, men ij leah joekoen stoerre juktie ij gååvnesh dan jïjnjh åarjelsaemien teeksth gan.Jïh im gænnah vïenhth maahtam gaajhkide dejtie baakojde mejtie gïelesne gååvnesieh korpusen sisnie gaavnedh.
- Mov bööremes voelpe .
Dan lissine saemiedigkie gïetede dåarjoeh maanajgïertefaalaldahkie , learoevierhtide jïh stipendide .
Skreejremevåaromem kaarhtedidh jïh daarpoem saemiengïeleldh lohkehtæjjide kaarhtedidh ...
Saemien sijjienommh vïhtesjadteme jïh våajnoes dorjeme
Edtja nuekies tïjjem vedtedh juktie reelle konsultasjovnh jïh politihkeles gïetedimmiem raeriestimmijste tjïrrehtidh .
Byjjes gaajhkh daltesinie edtja vaedtsiehtidh jih etigken kriebpesjimmieh krievedh gosse åesiestidh .
Odontologijegåetie Bergenisnie aktem maaksoemieriem 852,9 mill. kråvnine åtsna , jïh lea gaervies tjaktjen 2012 .
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta 3 + 5 = loetedh viehkine dam stööremes taalem (5) jïh dam unnemes taalem (3) gaavnedh .
Vuelie - dan baakoen tjoeje lea goh svïhtjeminie , guktie almetje åådtje baakoen njuvvesne njyörtedh jïh baaja sealoem dejnie dïevhtedh - sårkosne jïh aavosne .
Dan lissine aaj vijreme , gööleme jïh muerjieh jïh goebperh tjöönghkedh jïh aaj dovne guktie bårremh jïh beapmoeh våarhkodh jïh giesiehtidh .
Gaajhkh apotehkh lea seamma databasesne dannasinie maahta gaajhkh apotehkine daalhkesh åestedh .
Saemiedigkieraerie lea IN-n (FN) almetjereaktaj sjïererabportøørese jïh ILO-n maehtelesmoenehtsasse moeneme , vihkeles dajvine Nøørjen aalkoealmetjepolitigke ij leah man hijven .
Kriminaalehokse , goh jeatjah staaten åejvieladtjh , konsultasjovnedïedtem Saemiedigkine åtna dejnie aamhtesinie mah sïjhtieh maehtedh saemien ïedtjide ryöktesth tsevtsedh .
Mov tjidtjien nomme
Övn bok 4
Goekedimmie jïh radioaktiviteete
Fylhkenraerie sæjhta aaj dejtie voenges baanghkide , SIVA ' m jïh mubpide haestedh daam foentem dievhtedh aktine aalkoekapitaaline medtie 10 mill. kråvnine .
Barkohts?
ellies raajesh tjaeledh
SUPU tseegkesovvi goh akte ihkuve åårgane jaepien 2003 .
Jaepien 2009 lea mahte 60 mill. kråvnah .
Jïjnjh heannadimmieh jïh symbovlh leah ektiedamme daan beajjan .
Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme edtjieh aaj dam saemien perspektijvem voebnesjidh .
Dan åvteste akte disposisjovnefoente tseegkesovveme , dle dïhte mijjem viehkehte dejtie haestiemidie dåastodh mah båetieminie , gosse edtja daejtie råajvarimmide maeksedh .
saemien lohkehtæmman uvmese learoevierhtieh sjïdtedh , joekehth gïeledajvide sjiehtesjamme jïh learoehkidie saemien mubpine gïeline
Åeniedimmie
Akte fåantoe man åvteste eah raajesidie jååhkesjamme maahta årrodh dan gaavhtan dah tjoerin jïjtje raajesidie lohkedh.
Mijjieh sïjhtebe noerhtetröönderen jielemen gaskesem Dotkeme-jïh evtiedimmiebyjresigujmie Trööndelagesne nænnoesåbpoe darjodh , jïh joekoen Tråanten gaskenasjovnale FoU- tjoeltine .
Buerie båateme !
Vuarjasjidie tjåanghkoem , jïh tjaeliestidie raerieh , juktie dejnie vijriesåbpoe barkedh jïh dan minngebe tjåanghkose .
Vuarjesje maahtoeevtiedimmiem skuvleraeriestæjjide goh eevre vihkeles juktie kvalitetem karrierebihkedimmeste bueriedidh .
Seammaleejns dïenesjh julev- jïh åarjelsaemien dajvine
gosse daa handlaren ba gåejkoe vadtsedh jih , åesisemen gåajkoe vadtsedh , jih åestedh alleh daalhkesh maa gosse goh rypsjedh juelkiegaske jih aaj .
V. b.) Aerviesjaevrie / SaU .
5.5 Reentebaalhkah jïh dïenes
[Buertiebealese] [tjihkedægan] byöpmedidh.
Borer (1984) jïh mænngan Chomsky (1995) raeriestamme gaajhkh parameeterh jïh grammatiske væhtah funksjonelle morfologijese aktanamme leksikovnen sisnie.
ij naan vielie stoerre
Dennie åarjelsaemien dajvesne Nordlaantesne øøhpehtimmiem vadta åarjelsaemien gïelesne maana- jïh noereskuvledaltesisne Saemienskovlesne , jïh såemies tjïelten maana-jïh noereskuvline .
Åarjene: Johken Tukijåkkå mietie jaavran Gasakjavrre , vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie dan mïerhkese (33 W 555288 7464930) gusnie tjaetsiegohkedahke rijhkeraastem gaavnesje Leirvatn:sne .
Aaj dåarjoe saemien museumidie lea læssanamme .
Saemien båatsoe aktem stoerre aarvoem åtna goh gïele- kultuvre- , identiteete- jïh jielemeaktööre saemien dajvine .
Maam dellie darjoeh ?
Destie dam muvhtide learoehkidie buerebe buerkiestamme goh lohkehtæjja learohken maahtoen bïjre daajra .
 18 distraktovrh
Gosse numhtie barkeminie , dellie hijven ånnetje eejehtalledh .
SOPTSESTALLEMEN SISVEGE
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Sïjhteme leah palestinan baataræjjajgujmie Libanonesne barkedh ?
Tabelleste dellie maahtah vuejnedh mij dïhte lohkemen pryövemen fïerhtene laavenjassesne .
2009:724) edtja
Vijreme- jïh göölemedajvh jïh
Fylhkentjïelte reentakompensasjovnem åådtje dej skåårvemi åvteste skuvlegåetine jïh skåårvemi åvteste skovhteråajvarimmine .
Noerhtesaemien gïetebaante stoeredahke stoerre
, soejkesjen bïjre profesjovnelle tjeahpose:
lea tjïelke illedahkh pryövenassijste eah sïjhth stoerre ulmiem utnedh lïerehtæmman
Vuelielisnie svaalhtesh våaroemasse gaavnh jïh jeatjah nuhteligs bïevnesh aalkoealmetjekonferansese Alta 2013 jïh ENn veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre 2014 .
Her alt e mulig
Mah barkoeh tjïelten åejvie åtna ?
Ij goh vååjnoeh goh produktijve jïh daamtaj -n- dan sæjjan tjaangeme.
Almetje sijjiem åtna aktene dajvesne jïh ij båastode .
Raajese (19, 30): Manne laejpiem vuebneste veeltim jïh buartan bïejim.
Saemiedigkiepresidente Egil Olli bööredi dæjmetje jaepien EN .
Gåessie: Gosse skuvle aalka (ij lohkehtæjja vuertieh learohke galka maehtedh lohkedh jïh tjaeledh .
Dïeves gåetie - akte stoerre variaabele feelemeteateridie mah akten biejjien Hålogaland Teaterisnie spealadieh gusnie 330 stovlh tjaakanieh jïh mubpien biejjien aktene onne siebriedahkegåetesne gusnie dagke 200 stovlh tjaakanieh.
Aajege beetnehviertieh ohtsedamme .
Möölemen våarome lea daltese jaapan 2012 .
Sveerjen bielesne dle dajve Arvidsjauren noerhtelistie jïh Arjepluevien noerhtelisie , Pijtejeanoen raajan Norrbotten leenesne Sveerjesne .
14.20 - 14.40: Jielemeevtiedimmie jïh innovasjovne - mubpierektovre Sveinung Eikeland , UIT Nöörjen arktiske universiteete
Prosentelåhkoe dejstie fasseldamme almetjijstie mah byögkeles reeremen sisnjelen barkin jaepien 2012 lij jollebe SDJ-dajvesne goh abpe laantesne.
ALMETJH NÖÖRJESNE
Dellie lohkehtæjja åvtelhbodti tjuara gaavnehtidh mah barkoevuekieh bööremes sjïehtieh .
Dah laakh jiehtieh ij gænnah lïhke fuelhkie reaktam utnieh åadtjoeh daejredh maam jeahtasåvva jïh deahpede skïemtjegåetesne jis ij sïjhth dah edtjieh dam daejredh .
Saemiedigkie sæjhta vuartasjidh maam mijjieh maehtebe darjodh juktie gïelejarngi ekonomeles tsiehkiem bueriedidh , men veanhta aaj jeatjebh , goh tjïelth , fylhkentjïelth jïh voernges åejvieladtjh , tjuerieh aktem stuerebe dïedtem vaeltedh juktie gïelejarngi ekonomijen gorredidh .
Saemiedigkie lea meatan dennie nöörjen delegasjovnesne guejmietjåanghkojde , COP .
Im vïenhth gåalmede dåehkie representatijve, badth nov sån maam akt vuesehte.
Daate ajve bihkeden , men mijjieh juvnehtibie eejehtimmie ij seejnebe vaaltasovvh .
Dam maahta darjodh vuesiehtimmien gaavhtan saemiendaaroen gyrhkesjimmine , gusnie skyllijh dïenesjh darjoeh goh akte bielie skyllijeøøhpehtimmeste .
Maarja niejteste reakasovvi ,
bïeljelimmie syökememierien bïjre
Skuvle-åejvien dïedte nasjonaale pryövemh sov skuvlesne tjïrrehtidh daaj njoelkedassi mietie mejtie bïhkedimmesne skuvle-åajvide jïh skuvle-aajhteridie vadteme .
gaavnedimmiesijjieh byjreskinie lea vihkeles sosijalen , kultuvrellen jïh saemiengïeleldh darjomh skreejrehtidh .
fylhkendigkie sjïehteladti gosse soejkesjem nænnoesti jaepien 2006 .
Maahtoe-guedtije håalenierh bæjngoelistie , bøøresovvin kuvsjine buerkiestalledh .
Ektesvuekiebarkoe saemiej ministri- jih saemiedigkiej lihtsegi gaskems
Mohte vuajnoe , ïedtjh jallh guktie veeljie jielemem jieledh ij båetieh destie mij seksuellen syjhtedem åtna .
Dan mænngan jeenjemes prosentesaatse geahpene goske ohtsemesumme lea gïehtelimsdåarjoen mierien sisnjelen .
Dellie dovne jïjtjehke tjïelte , fylhkentjïelte , Innovasjovne Nöörje jïh staate aktem guhkies dïedtem utnieh dan vijriesåbpoe gïetedimmien åvteste .
Lïeneståvroe Västra Götalanden lïenesne gïetede vaaksjomem mij lea
Aellieh luejhtieh mijjem giehtjelimmij sijse ,
Veerbh våajodh/våajoehtidh lea provhkeme aate bïjre tjaetsien bijjiegietjien muhteste.
Daate aaj faalenassh minngie- jïh jåarhkeööhpehtimmien sisnjelen feerhmie .
Pryøvenasse sæjhta stuvreme årrodh dej utniji vööste mah dam laakestilleme tjïelten dïenesjesuerkiem NAV .
Saemiedigkie dïedtem åtna saemien lïerehtimmievierhtieevtiedimmien åvteste , dah fïerhten jaepien prijoriteradimmieh leah våajnoes Saemiedigkien budsjedtesne .
Bueriedimmie aamhtesegietedimmiesystemeste Public
sosijaale jïh emosjovnelle tsagkesh
Jupmelen reeremisnie gaajhke , bene doen ' ajmoeh maehtieh faamoem vaeltedh almetji bijjelen .
saemiedigkie jaapetjen viermievïerhketjåanghkoem öörnie ovmessie dåehkide barkijstie saemien maanajgïertine , v.g. dah åejvieh , gïelebarkijh jïh almah gieh berkieh maanajgïertesne .
Mov golme gyhtjelassh:
Learoehkidie viehkiehtidh jïjtse maahtoej bïjre ussjedidh ...
DÅAJMIJES VUEKINE LAAHTJERES ÅRRODH- RELATIONAL ACCOUNTABILITY
Begrepsforklaring: Kosmologije / kosmologi learoem vuj goerkenassem veartenen jïh elmien jïh dej fysihke njoelkedassi bïjre .
Gïehtelimmieh maehtieh veeljedh dam orrestamme dåarjoem foentese læjkodh jïh dam mænngan nuhtjedh .
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmiem gaavna guktie dïhte maahta mubpien maahtoeulmien mietie barkedh , guktie maahtoeulmide lïerehtimmieulmine eevtjedh jaksedh jïh guktie sisvegem jïh barkoevuekide sjïehtesjidh .
Fïerhte gierkie aktem aamhtesem dåerede maam aktene jïjtse tjaatsegisnie åehpiedahta .
Sakramente dïhte vuesehte Jupmele maam joem mijjine vuj mijjese dorje , jïh dam ibie tjelmiejgujmie vuejnieh .
Manne gegkestem dïhte sæjhta aevhkine årrodh jïh skraejriem vedtedh aarkebiejjien .
Dïhte gaskenasjovnale øøkonomeles vaahra dorje guktie jienebh tjuerieh barkoste eejehtidh jallh barkoem dessieh .
Daejtie leam jijtje åasteme , jijtsen beetnegi åvteste .
Gulliegïele - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka - lea tseegkesovveme ministerijstie mej dïedte saemien aamhtesi åvteste jïh saemiedigkiepresidentijste Nöörjesne , Sveerjesne jïh Såevmesne .
Daah gaejvieh dovne ekonomeles jïh åårganisatovreles haestemh vedtieh åårganisasjovnese .
§ 19 Rastevárre Norrbotten läänesne jïh Sijddas Nordland fylhkesne Rastevárren daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste Trolldal:sne gusnie raaste saemiensijti Sirges jïh Tuorpon gaskem rijhkeraastem gaavnesje , saemiensïjten raasten mietie jaavran Vastenjaure , debpede Vuojatsavon dåaresth dahkoe Virihaure:se .
Joekoen sijjieh sjugniedidh gusnie maahta saemien nåhtadidh ovmessie kuvsjine .
Gellie dotkijh gïelh goerehtamme, men jeenemes daejstie gïelijste jienebelåhkoen gïelh.
Mov mielen mietie lea tsagkese dihte juktie reeremeåejvieh idtjin luhpiem vedtieh skuvlesne gielem øøhpehtidh .
 (109) a. Jis om gie vem mov min gïelem röst:ACK gåvla höra:3s jïh och oksem dörr:ACK rïhpeste, öppnatr:3s dellie då tjaangem stiga in:1s jïh och månnoeh vi två byöpmedien.
Sïejhmelaakan ij daaroeh saemien teaterisnie mïnnh - dïhte saemien lea mij akt ammes, nöörjen vuartasjæjjah tuhtjieh daate ammes vååjnoe jïh govloe, dah eah maehtieh damtedh jïh guarkedh saemien soptsesh jïh heannadimmieh leah akte bielie mijjen ektie åvtetïjjeste, daaletje tïjjeste jïh båetije tïjjeste nasjonaalestaatesne Nöörje.
Mohte jis edtja abortem darjodh dellie hijven jis naaken gie maahta dåarjoem årrodh dovne aborten åvteli jïh mænngan .
reeremebyjjesfaamoeh edtjieh barkedh juktie barkijh gååvnesieh mej leah maahtoeh unnebelåhkoegïeline
vuarjasjamme sjidtieh , jïh mij lea veanhtadamme dejstie .
råållespïelem tjïrrehtidh njaalmeldh jiehtegigujmie
Moenehtse juvnehte göökte jarkelimmieh tjïrrehtidh nöörjen pollisesne; akte struktuvrejarkelimmie jïh akte kvaliteetejarkelimmie .
Datne gie lea joe dov hoksedaarpoem nænnoestamme Jïemhten leenen laantedigkesne
Åarjel-saemien 6 .
Jåma , A / Joma , L / Granefjell , A Gorredh Gielem !
iere råajvarimmieh ts
Lissine edtja aktem systemem darjodh juktie barkoem annjebodts pryövedh jïjtse åårganisasjovnesne jïjtsh barkijidie mah nåakebe barkoefaamoem utnieh .
Daate dannasinie mijjieh jienebh learohkh utnebe 16-18 jaepiej gaskem mah leah jåarhkeøøhpehtimmesne .
Åarjelsaemien gïelesne orre normeremh leah dorjesovveme löönemebaakojne .
Daate goere vuesehte såemies vuesiehtimmieh biejjieladtje tsiehkiejgujmie , mejtie lohkehtæjja maahta veeljedh nåhtadidh lïerehtimmiedarjomisnie .
Vuesiehtimmien gaavhtan maahtah datne reaktam åtnoeh orre vuarjasjimmiem jis dov lea cancere jallh skïemtjelasse nervesystemisnie .
Doh daeverh mah leah vuesiehtamme daesnie leah lööneme Norske Folkemuseumistie jïh dah sïjse tjöönghkesovvin boelhken 1889-1950.
NOERHTE-TRÖÖNDELAGE , DAESNIE GAAJHKE GÅAREDE - SAAHT GUKTIE Almetje lea fylhken vihkielommes vierhtie jïh noerh leah jïrredebiejjien årrojh jïh tseegkijh .
Vædtsoesvoete dorjesåvva lïhke ektiedimmine jïh tjirkijijstie jienebelåhkoesiebriedahkeste .
1.7.2.1 Ulmieh
aelhkie kjemiske voejhkelimmieh darjodh juktie fearoe-aamhth vuesiehtidh beapmojne , jïh buerkiestidh maam vïhtesjamme
- Mijjieh tjoerebe gaavnehtidh guktie mijjieh bøøremeslaakan maehtebe nåhtoem vaeltedh dehtie maahtoste maam dagkerh åårganisasjovnh maehtieh faalehtidh , Aasrud jeahta .
Saemien kultuvremojhtesh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh lea jïjtsistie vaarjelamme , aaj gåetieh .
Akte vuesiehtimmie maahta årrodh Gyllen Oppvekst Inderøyesne mij maahta akte tjåenghkies lissiebigkemeprosjekte sjïdtedh gaskem Inderøyen Tjïeltem , Inderøyen Noereskuvlem , Inderøyen Kultuvregåetiem jïh Inderøyen jåarhkeskuvlem .
Akte jeatjah fåantoe lea dan åvteste studijefaalenassh åarjelsaemien gïelesne læsseneminie.
' esne datne sïjhth varke tjïrrehtimmien mænngan aktem aelhkie joekehtimmiedïrregem åadtjodh goh akte ryöknemeaarke , mij datnem beavna daan bïjre:
Abpe ÅrroehVåårege ‐ plaakatem gaavnh Nøørjen Preessesiebrien nedtesæjrosne: www.presse.no
Jeatjah unnebelåhkoegïelh aaj maehtieh tastatuvrem nuhtjedh .
Budsjedten reelle lissiehtimmie regijonale evtiedæmman lea 8,7 millijovnh kråvnah 2008 raejeste 2009 raajan .
vuejnieh .
Ij goh gåaredh tjoehpedh utnedh goh intransitijve veerbe jïh ij åeredh goh transitijve, men gåabpatjahkh leah agentijve.
Dongkemeskovhte lea akte ahkedh stuerebe bielie ektieskovhtefaalenasseste fylhkesne .
Raentele lea gujht dle Jitneme skåå (ohörbart) jih dihte aalka dle dubpede nöörjen grienseste jillede .
Lohkh Maarjan bïjre Lukasen vaentjielisnie: Lukas 1 , 26-38 .
Skuvle-kovmiteen barkoe jaepien 1902 eelki , mohte dam orrejehtin 1947 juktie åejvie-almetjh staatesne luhpiedin internatskuvlem åarjelh-saemiej maanide bigkedh .
Daan biejjien jïjnjh tjaatsegh nøørjengïelesne tjaalasuvvieh aaj saemiengïelen ektiedimmine , juktie dïhte lea aelhkebe sijjeste nøørjengïelese jarkoestidh mænngan .
Ij gåessie gænnah dan jeenjesh ohtseme learoevierhtieh darjodh
Lissine maahta vuelkemedåarjoem vedtedh , gaertjiedamme bæjjese 10 000 kråvnaj raajan .
Gellien aejkien dle gåabph akth fealadimh jïh gellien aejkien " ålkoeskuvlem " utnimh .
Dennie nöörjen nasjovnebigkemisnie jåartaburrie symbovline sjïdti båetijen aajkan, jïh saemien kultuvre idtji daennie guvvesne sjïehth.
Dïhte almetjie veeljemenuepieh jienede seammasïente goh sïelth stuerebe skreejremevåaromem åadtjoeh .
Gåarede dejtie sojjehtidh graaden mietie.
KJS dïedtem åtna latjkoej åvteste juktie maajhööhpehtimmiem åestedh noerhte- jïh julevsaemien gïelesne , jïh faalenassem iktede .
Saemiedigkie tjuara ohtsemidie dåastodh åvtelen vïnhtsem åasta .
Home Learoevierhtieh
Skuvlesne maahta aktem matteuseffektem vïhtesjidh , joekehtse learohki gaskem sjïdtede dej voestes skuvlejaepiej .
den här:GEN 'Vad är upp och vad är ner på den här?'[Baakoegærja] Dah transitijve paarrebielieh, mej -d- goh transitijve væhta maam aktine baakoejgujmie mah gåaradieh graaden mietie syjjehtidh.
TRD Evtiedimmievierhtieh (kap 551 påaste 60) 
Såemies aejkien dåaktere maahta vuarjasjidh ih datne edtjh dam oktegh lohkedh .
Lissine Sorace jïh Serratrise (2009) buerkiestægan guektiengïelen soptsestæjjah eah daarpesjh dan aelhkie diskursetsiehkiem vejtiestidh raajesinie subjeektepronovmeninie.
Akte aerviedimmie tjuara gellie mujvies faktovrh krööhkestidh goh learohketaaleevtiedimmie, man gellie lohkehtæjja mah barkoem orrijieh aaltereraasten åvtelen, ööhpehtimmie lohkehtæjjijste, öörnedimmie saemienlïerehtimmeste åvtese jnv.
Charlotta Cecilia Kappfjell , 1971
Dïhte bööremes vuekie gosse nasjonaale gïehtjedimmien illeldahkide lohkemistie s oejkesjidh jïh reektehtidh , lea buerie lohkehtimmiem gaajhkine faagine utnedh gosse lïeredh lohkedh .
Daate aktem vuelege fryöjstehkevoetem årromesijjide vuesehte .
Fra venstre: Malin Ripa (Älvdalen tjïelte), Sanna-Lisa Streuka (Kraahpohken tjïelte), Anna Kråik (Staaren tjïelte), Annica Löfgren (Ååren tjïelte), Vaino Klemensson (Krokomen tjïelte), Karin Rensberg Ripa (HärjedaLabba (Vilhelminan tjïelte) var ikke tilstede da bildet ble tatt .
Maehtedh ryöknedh eatnemefaagesne lea taalematerijellem ribledh , gïetedidh jïh vuesiehtidh .
Årbok nr 2. (1 sid) 
Tjaelieh rïektes minngiegietjieh baakojde, guktie jiehtege reaktoe sjædta.
Goerehtallemepryövenasse lohkemisnie Jåa I lea gaajhkide golme saemien gïelide jarkoestamme .
Noerhte-tröönderen guejmievoeten bieleste sïjhtem mijjem barkojne læhkoehtidh jaepien 2013 .
Jis daamhtaj cellepryövenassem vadta åådtje tjarki vaarjelimmiem boernengåetiecancerem vööste dan mietie cellejeatjahtehtemidie aajhtsa åvteli cancerem sjïdtedh .
hoppa:3s Gierkieh sten:PL betnien botten:GEN vøøste mot skreepieh.
Noerhte-Trööndelage åarjelsaemien gïelem , jielemem jïh kultuvrem tjarke dåarjede .
Sektovre sæjhta dej sïejhme byjreseråajvarimmiej nualan båetedh , vuesiehtimmien gaavhtan vuelkemenjoelkedassh .
Dah guaktah darjoejægan guktie tsåatskelesvoete sjædta konferansen jïh aakoealmetjepolitihken bïjre .
Maam learohke byöroe jarkelidh maabpesne ?
Daah maahtoeulmieh learohki tjaelememaahtoen bïjre soptsestieh:
Dellie aelhkebe sjædta maanide guarkedh , jïh daate våaromem beaja juktie etihkeles voerkes voetem jïh jïjtsh etihkeles vuaj noeh evtiedidh .
Næjla: Gæjhtoe neapede !
- Saemiedigkie
Tjøøvkesne stoerre buertie .
Manne leam jïjnjh almetjidie dehööhpehtamme , spitnehtamme .
Vaeltieh maaje eejhtegidie meatan juktie learohkem dåarjelidh .
The teacher made the children play.) 
1 000 000 Bïevneshmateriaale
Laavenjostoe aktem ovbyjjes , men lihke ektiedimmiem åtna Noerhtelaanti Ministereraaran .
Reerenassen nedtesæjroe tjïeltereformen bïjre
VUEP !
Jalhts jeenjesh viehkiehtamme , sïjhtem daesnie Saemien tjiehpiedæjjaj siebriem heevehtidh dan stoerre barkoen åvteste maam dijjieh dorjeme ihke buektiehtidh aktem tjeahpoeskuvlem tseegkedh .
Lahkoe jåvle !
Maam vuesehte hijven gåarede ?
4.1.5.
Saemiedigkie jåarhka stipendem vedtdh learoehkidie mej saemien gïele faagegi ...
Čákkit lea barkoedåehkie misse bööri ovmese formelle jih informelle åajvaladtjh saemien sïebredahkeste meatan årrodh barkedh gyhtjelassine guktie Jielemebyjreskem jih dan bijjemes prinsijph måedtie-såårts dåehkine jih åårganisasjovnine saemien siebredahkesne bïejedh jih sjïehtesjidh .
Dan åvteste vihkeles vijriesåbpoe evtiedidh jïh nænnoestehtedh dam saemien infrastruktuvrem mij lea tseegkeme , jïh maahtoem tjöönghkedh akten rehpien nualan , jïh aaj nuepieh vedtedh akten stuerebe sæjjan gusnie maahta darjomh jïh råajvarimmieh tjïrrehtidh , saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta .
Gie maahta steemmadidh ?
Gosse lïeneståvroe kultuvrereservaatem sjæjsjele mijjieh libie aaj reeredh jïh mijjen dïedte lea dah vierhtieh geehtedh .
Jïh buehkie aaj geerjene destie hïegkine dabpanidh .
Sæjhta dannasinie nuhteligs årrodh dejtie ovmessie gïeletsiehkide daamtaj goerehtalledh .
vijrebe öörnege dåarjoe produsjovnasse avisesæjtoeh julevsaemien daaroengïeleldh avijsinie vijrenamme juktie aaj åarjelsaemien gïelem dæjpa .
Mijjieh sïjhtebe mijjen maanide jïh aahkovidie unnemes seamma hijven nuepieh vedtedh akten tjielke eatnamasse maam mijjieh åtneme .
| Press
Realsjïdtedimmie dehtie voestes budsjedteste 2010 2011 raajan sjædta (1.734,8
Derhvie gaptjeli !
Saemiej lea aalkoe-almetjinie sjïere daltese jeatje unnebelåhakoe-dåehkiej vuestie .
Dej golme voestes jaepiej lim ajve lohkehtæjja , dej göökte minngemes jaepiej dovne lohkehtæjja jïh gïelebarkije .
Tjaelieh maaje væhtide goh læstoe taavlesne .
Dïhte orre gåetie sæjhta sijjiem utnedh vuesiehtimmide , våarhkose jïh barkijidie , goh daan beajjetje gåetie ij hïervenlaakan maehtieh .
Astrid Nordfjell Plassjen tjïeltesne barkeminie .
Tjïeltelaaken § 44 lea akte ållesth moeneme ekonomijesoejkesjen bïjre .
' n dam golmenjaepien prosjektem " Klar
Maahta aaj faalenassem joekehtslaakan dååjredh; healsoedïenesje åtna satne aktem hijven saemien faalenassem sjïehteladta , mearan utnijh eah dam tuhtjh .
Datne gujht daamtaj veeljh dan krærran tjaatsestidh mejnie jeanatjommes sïemes .
Mïnnemeadresse: Kyrkgatan 12 Östersund
Joekedimmie mandaatijste
Saemiedigkie sæjhta:
Foente aktem fïerhten jaepien mieriem åtna medtie 25-30 mill. kråvnine , jïh sjïere barkoesuerkieh leah marijne suerkie , beapmoe , ålja / gaasse , orrestimmeles energije jïh byjreseteknologije jïh innovasjovne byögkeles suerkesne .
Daan åvtelen manne aktem vuesiehtimmiem (122) åtneme gusnie båajtoedidh transitijve paarrebielie.
Dejstie båarasommes gærjijste maahta neebnedh Manuale Lapponicum maam Olaus Stepani Graan (Stuehkie 1669) lea tjaaleme jïh Lapponia maam Johannes Schefferus lea tjaaleme , jieniebinie låhkojne 1674 raejeste jïh åvtese .
Mijjen maadtoe jïh ulmie datnesne .
Mieriedimmie reaktavåaromem åtna finnmaarhkelaakesne § 28 , dannasinie mieriedimmieh aaj tjuerieh daaletje reaktamieriej sisnjeli årrodh , finnmaarhkelaaken § 5 jïh jeatjah nænnostimmiej mietie 1. kapihtelisnie , jïh joekoen § 1 åssjele , jïh § 3 tsiehkie almetjereaktese .
Bïevestahkh jïh jeatjah darjoeh tsåvhnoe jeatjahlaakan hopsoe goh aarebi .
Daennie mubpene lïerehtimmesne goerehtimmielïhtsegh tjïehtin tjaeledh, mohte lïerehtimmesne 1.
Deblie sæjhta vuejnedh mejtie gåmma daesnie lea
Duoddaras lea Talma saemiensïjten gåatomedajve .
Muvhtene badth ij naan tjaalegem åadtjoeh .
Jeesus Kristuse , dov gåajkoe aejveren båatam , jealajidh jïh rïektesem åadtjodh .
Nöörjen klijmaulmieh tjoehpedistedh guktie 40 prosenth vaenebe deerjehtibie 2020 den åvtelen , 1990- daltesen mohtedæmman .
VEELJEMERÆJHTOSNE EAJHNADÅVVA
aelhkie tjaalegh nöörjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh
Bueriedimmie fg 17 Vellamelen jarngen tjïrrh .
Dah leah göökte roestegåetieh Tromsesne jïh Finnmarkesne .
5.0 REGIJOVNAALE IKTEDIMMIE SAEMIEN GÏELELÏEREHTIMMESTE
 (83) a. Reerenasse regeringen ussjede tänka:3s ööhpehtimmiem utbildning:ACK daerpies nödvändigt bueriedidh förbättratr:INF 'Regeringen tänker att det är nödvändigt att förbättra utbildningen.'
Saemiej mbovlh sy
Edtja julevsaemien gïelebiesiem öörnedidh nöörjen bielesne jaepien 2013 .
Filme lea tjiehpiesvuekie mij jijnjesidie jaksa .
Muvhtene dah morfologije væhtah transitijve veerbesne jïh muvhtene væhtah intransitijve veerbesne.
Lïerehtimmie saemien voestesgïeline viehkehte lïerehtimmine ektine nöörjen gïelesne , guktie learohkh guektiengïelen maahtoem åadtjoeh .
2010 edtja unnemes 20% sertiestidh .
Toelhkedïenesjh starnesijjine ...
gie sæjhta krirriem bøøremes dienesjidh Stoerredigkesne ?
Raajese (28, 17): Manne åasteme.
NOERI VEELJEME
10:00-15:00 olkese vaadtsajibie .
Jeatjah gaavhtan biehtebe Danicam Manilesne jïh Thomas Lillehammerisnie .
Saemien jielemh leah aerpievuekien mietie eatnamasse ektiedamme orreme .
Jåartaburreste bælla saemien dajvine
Morfeemhjïhbigkeme.
Dïhte saemien byjrese dajvesne daam barkoem juhti .
100% orrestimmeles energije baahkedæmman
1.1.1.1 Gïehteldimmiemierie 2012-15
Muvhtene deahpede jïlhts ij guarkoeh mannasinie .
Golme noere viehkiehtæjjah aaj desnie .
Mijjieh jåerhkebe akten paarrese man sisnie seamma joekehtse, men aaj akte vielie.
Jalhts jeenemes veerbhpaarrh mov materiaalesne govhte dåehkine tjaakanieh morfologijen mietie, læjhkan jienebh paarrh mah eah öövre sjïehth gan.
Naakede destie maam voestegh darjoeji lij baakoelæstoem tjaeledh dan gærjese Lohkede Saemien .
Mijjieh sïjhtebe datne edtjh meatan årrodh soptsesh darjodh dan nedtesæjjan Soptsesh , leejri bïjre , skyllemegaavnesjimmieh , åehpies almetji bïjre , gærja- , musihke jih filmesoptsesh jallh dov åssjaldahkh jieleden smaave jïh stoerre onterdimmiej bïjre .
Svonni lea noerhtesaemien gellielaakan eevtjeme , jïh altese gïelebarkoe lea joekoen vihkeles orreme noerhtesaemien evtiedimmien gaavhtan Sveerjesne .
edtja naan stuhtje sjædtedh .
Destie maahta sjaejmoejidh jïh maahta aelhkie ussjedidh oktegh lea garresem åadtjodh jeajesne , jïlhts dïhte dan sïejhme .
Dah golme saemien gïelh , noerhtesaemiengïele , julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele , gelkieh seammaleejns gorredimmienuepieh .
jaepien edtja darjomeåesiem jarkoestehtedh .
/ staareraeresne (Oslo jïh Bergen) 
Patientemoenehtsen kanslijasse maahtah datne goh patiente jallh åelieh bïeljelieh mejnie datne mïelh:
Åssjele § 3 nænnoestimmine:
Eatnemefaage Almetje eatnamisnie Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
 (4 sid) 
Stipendh jïh dåarjoeh
Learohkh maehtieh dovne aktegs baakoeh jallh raajesh tjaeledh guvvide , jallh guhkebe tjaalegidie .
Doh jeatjah lïhtsegh jïh sæjjasadtjh lin gaajhkesh maehteles eksperth almetjereaktan jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjereaktan sisnjeli .
Bodø lærerhøgskole (mij mænngan Bådåddjon Jilleskuvline sjïdti jïh dan mænngan Nordlaanten Universiteete) aktem artiumkuvsjem julevsaemien gïelesne tseegki 1980-låhkoen aalkoelisnie.
Kapihtelen voestemes nueliekapihtele 7.1 jienebh veerbhpaarrh bæjhkohte.
Ulmie lea learohkh edtjieh taalefaaktem nuhtjedh effektijve ryöknemestrategijigujmie ektine , juktie laavenjassh loetedh .
Mov barkoe lij goerehtalledh maam Sveerjen gærhkoe dorje saemien maanide jïh noeride .
- åesteme
" Ajve jåasoeh " Gatas Parlament politihkeri luhpiedimmiej bïjre tjaala veeljemegæmhposne .
Seedth lahtestimmide Raarvihken tjïeltese , 7898 Lyjmede jallh
Barkoedåehkie tjïerteste lea vihkeles eejhtegh varke dejgujmie soptsestieh jïs tjoeperdieh aktede maaneste , jïh tjïerteste maanagïerte aaj sæjhta varke eejhtegidie bievnedh .
3 Gaaltijenåhtoem
Daate barkoe vihkeles ihke saemien gïele edtja ållesth åtnoegïeline sjïdtedh aarkebiejjien .
Laantedigkien visjovne lea Buerie healsoe jïh positijveles jielemebyjrese gaajhkidie Jïemhten lïenesne .
Daate joekehtse læssene gosse båarasåbpoe sjædta .
Aalkove sopteste man bïjre tjaalege lea ?
Eablehts alma dallah nïejtem jïh ealoem bïestele mij lij maahteme altese eekine sjidtedh tjuvlien jïh faerhmiestimmien gaavhtan .
Jïh dan åvteste busseektiedimmiem Stientjen jïh Namsovsen gaskem bueriedamme , dle akte hijven 34% feelijeevtiedimmie sjidti 2009 raejeste 2010 raajan .
Vuajnoeh eensi argumenterade
Almetjehealsoen reektehtse 2009 maam Sosialen ståvroe Sveerjesne lea dorjeme vuesehte ahte psykihken dåeriesmoerh leah læssanamme noeride gaskem jih lea itjmies healsoeøøvtiedimmie noeride gaskem Sveerjesne .
Barkosne orredehtedh salmerepertoarem jïh liturgijh dan gaavhtan stoerre dïedth bïejedh saemien gyrhkesjimmietradisjovnesne jïh saemien gïelesne , musihketradisjovnesne jïh kultuvrisnie .
Men dej baeli goh manne lib onne dellie ij lij naan dle vaale .
Oslo: Solum forlag
Aalkoe jarkoestehtiemistie siebriedahkedajveste lea
Akte naa vijries buerkiestimmie lea dorjesovveme da
Vuejnedh - saemien gïelem våajnoes darjodh dennie byögkeles tjiehtjielisnie
Vuarjasjidh jïh laejhtehkslaakan vuejnedh konklusjovnide jïh daatide lea vihkeles statistihkesne .
Akte prijoriteradamme laavenjasse ruvtefaalenassem tjåadtjoehtidh fylhkengeajnoefeerjide .
' em åådtjeme .
Jienebh dejstie kvantitatijve krievenassijste eah gåaredh steeredh dejtie saemien kuvsjide.
Maana maahta dam aktivyöki barkoem stuvredh sov faahketji åssjalommesi mietie , jïh naemhtie sov væljoem dååjredh dovne jiehtedh maam edtjieh darjodh , jïh åssjaldahkh , fantasijem jïh domtesh buektedh .
Nöörjesne healsoedotkemelaake jïh daaletje etihkeles njoelkedassh tjïelke: daesnie almetjen aarvoem jïh almetjereaktide tjïerteste, gusnie almetji jearsoesvoete jïh tryjjesvoete edtjieh daejremevoeten jïh siebriedahken ïedtji åvtelen båetedh.
Aaj öörnegh tseegkesovveme mah maehtieh disse skreejredh , v.g byögkeles evtiedimmielatjkoeh jïh Regijovnale Dotkemefoenth .
2. luhpiem utnieh båatsoe-jieleminie giehtelidh Nøørjesne jallh Sveerjesne; jallh 3. lupiem utnieh saemiedigkie-veeljemisnie meatan Nøørjesne jallh Sveerjesne; jallh saemien gielem gåetesne pruvkeme; jallh
Aspirantijstie gieh orrijin tjaktjen 2007 , lij akte gie saemeste .
Maanagïertelaake (Lovdata) 
Lohkh vielie gïelesuerkiej bïjre aktene jïjtse tjaalegisnie .
Dïhte åenehks haamoe barre -Ø-, maam e-tjoejemolsemem buektehte, åtna.
gelliengïelevoeten bïjre soptestidh jïh soptsestidh mij lea aevhkie gellie gïelh maehtedh
" Tjuara öörnedimmiem baeniehealsoste jïh klinihkestruktuvreste vuarjasjidh
Manne dam åadtjoejim jis desnie barkim njielje jaepieh .
Mah aamh tesh dijjieh vienhtede sijhtieh noe ride jeana tjommes eadtjalgehtedh ?
Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh tjuerieh daejredh maam haalvoeh , mejnie edtjieh vielie barkedh jïh guktie dam darjodh .
saemiedigkie lea strategijen soejkesjem saemien maanajgïertide 2008-2011 dorjeme .
Dam libie jeahteme dovne Oslon tjïeltese jïh Staaten senijovreraaran dan minngemes våhkoen , Inga Karlsen vihth jeahta .
Vielie maahtoe jïh daajroe saemien gïelesne jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre gaajhkine daltesinie maanavaarjelimmiedïenesjisnie .
Hoksegarantijen jïh frijje hokseveeljemen bïjre hoksesne .
Aims and Objectives:
Golme goerehtimmiedåehkieh meatan; daltese I (åeniehkommes tyrkijen lohkeme), daltese II jïh daltese III (guhkemes lohkeme).
Saemiedigkie sæjhta dam båetije dialogem jïh laavenjostoem veaksahkåbpoe darjodh dej ovmessie åårganigujmie , aaj orre institusjovnigujmie .
Akte stoerre daerpiesvoete fylhkengeajnoefeerjaj sïelkedahkide bueriedidh , jïh aktene laavenjostosne dej sjyöhtehke tjïeltigujmie dle akte ulmie daejnie barkojne nïerhkedh .
Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake) faamoem åadtjoeji 1989 jïh dan åssjele lea sjïehteladtedh ihke saemieh Nöörjesne maehtieh sijjen gïelem , sijjen kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh .
Sïemes akten orre jielemelatjkoen bïjre duadtan 2014
Datne maahtah aaj tjaalegidie dongkedh trygkesovveme hammojne jis dongkemegoerem dievhtedh , diedtesth daesnie .
åehpiedehtedh tjaaleldh barkoem lidteraturen gïehtjedimmeste
saemielaaken § 1-5 jeahta saemien jïh daaroen lægan mïrrestalleme gïelh , jïh dah edtjieh mïrrestalleme årrodh njoelkedassij mietie saemielaaken kapihtele 3 .
Dastegh learohkh edtjieh aktem mentaale taalesievem evtiedidh dah tjuerieh barkedh dovne smaave jïh stoerre taaligujmie .
Juktie maehtedh låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemiestieh , dle aaj vihkeles laedtieh aaj nuepieh åadtjoeh lïerehtimmiem saemiengïelesne veeljedh maanagïertesne jïh skuvlesne .
Buerebe kvaliteete maajhööhpehtimmesne sæjhta stuerebe hedtiem lïerehtimmiefaalenassine vedtedh dejnie golme saemien gïeline .
Dïhte neebneme rïektes lissietahke fylhkendigkien budsjedtesuerkesne , jïh rïektes maaksoetsøøpkenassh sektovrinie 8,8 mill. kråvnine , jïh vuelebe gïehteldimmiedaltese 2011 , viertiestamme jaepine 2010 , 10,7 mill. kråvnajgujmie , dïhte akte læssanamme dahkoesijjie tjåanghkan 58,1 mill. kråvnine .
Mejtie eah vaestiedæjjah jihtsele orreme gosse gihtjemegoerem vaestiedamme, vuesiehtimmie gaavhtan gosse dah gyhtjelassh jallh raajesh åadtjoejin mah meehtin ovmessielaakan guarkedh.
Dah guejmieh sïjhtieh skreejrehtidh vielie dotkemasse åarjelsaemien gïelen sisnjelen
Jeenemes mijjeste tjuerieh jïjnjem barkedh dïenesjidh nuekies juktie maehtebe buerie jielemem utnedh mijjen mïelen mietie .
Gaajhkesh gïeh hoksesne berkieh dej dïedte dan sisvege stoerre vihtiesvoetine jïh sekretessine gïetedidh .
Dellie guhkebe haamoeh mej leah njieljie lïhtsh sjædta.
Dah illedahkh goerehtimmeste edtja våaroeminie årrodh saemien gïelepolitihkese gaajhkine daltesinie siebriedahkesne , daan nuelesne staateles , regijovnale jïh tjïelten daltesisnie .
Mijjieh våaromh ovmessie tsiehkiejgujmie darjobe , iktedibie jïh buektebe mah leah vihkeles damtedh gosse sïebredahkem soejkesjidh .
Naaken dejstie aaj saemien kultuvrem aamhtesinie utnieh abpe våhkoem .
Dam minngemes illeldahkem seamma sijjesne vuesehte gosse gaajhkh gïelide gïehtjedamme .
Idtjim gujht jaehkieh manne edtjim vitnedh .
Juekieh aevhkide !
• Maehtedh tjaeledh
Illedahke vuesehte referaansedåehkie 62,5% raajesijstie nulle objeektine veeljie, mij vuesehte vaestiedæjjah referaansedåehkesne eah moenedh.
Dåarjoe gosse mïnnemen jallh båehtjierdimmien latjkoem tsööpkedh
Lïeneståvroe skreejrie regijovnen sïelth jïh siebrieh ovmessie vuekine ihke nænnoes evtiedimmie jïh darjomh jeanede .
Dam lea guhkiem åtneme .
føørhkesh tjelmine
Maahta learohki nuepieh lïeredh dåarjedidh jis dah:
Edtja hoksem ryöktese ohtsedidh hoksejarngesne jallh akutedåastoevisnie jis maana eevre sæjloes jïh ij åajsoeh jovkedh .
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie objeekte, adveerbe jïh veerbe.
jïh man åvteste dam utnedh ?
Maam dah ovmessie laavenjassh mïetestieh ?
Ööhpehtimmiedirektovraate statistihkem deallehte maadthlïerehtimmien bïjre fïerhten jaepien , aaj jåarhkelïerehtimmien bïjre , gærjese Samiske tall forteller .
Men ij badth daate veerbe dam gietjiem åådtjeme.
Dïhte mubpie tjåanghkoesijjie arktiske aalkoealmetjeåvtehkidie sæjhta ojhte Altesne årrodh ruffien 2.-13. b. 2013 .
Mijjieh maehtebe nænnoestidh dah morfologiske joekehtassh G1- jïh G2- gïeli gaskem leah geerve lïeredh.
Numhtie jïjnjh fuelhkine , dah smaave maanah mijjem viehkiehtieh eadtjohke gïeleutniejinie sjïdtedh .
Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles sijjiem nænnoestehtedh jïh saemiej ïedtjh skreejredh Nöörjesne , viehkiehtidh guktie saemieh seammavyörtegs jïh seammaligke gïetedimmiem åadtjoeh , jïh sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh sijjen gïelem , sijjen kultuvrem jïh sijjen siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh .
Naemhtie maahta muvhtene årrodh , mohte ij gaajhkesidie .
Jis lohkehtæjja tjiehpies utnije , maahta aaj dam laahpehtidh .
Jiehtieh manne leam almetji lïhkemes slïekte .
- Mijjieh tjoereme abpe prosjekteboelhken såemies vierhtiealmetjh tjïelten ålkoelistie veedtjedh .
Jupmelem gihtjebe mijjen ektievoetem buerie sjugniedidh jïh mijjem gaajhkh dåeriesmoeri tjïrrh viehkiehtidh mah mijjen jieliemisnie båetieh .
joekehts baakoegærjah nuhtjedh , dovne digitaale jïh paehpierisnie
tsagkesh vuejnedh jïh govledh
Aaj jaepien 2013 Nordlaanten fylhkenålma vierhtieh åådtje daan kuvsjefaalenassese Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste .
Gïele jïh reaktah .
 (maanagierth , skuvlh , tjïelth , fylhkentjïelth , fylhkenålmah , Saemiedigkie jïh faagedepartemeenth) 
Maehtebe transfer-effektem G2-lïerehtimmesne jïh G1 aerpiegïelen soptsestæjjaj luvnie gaavnedh.
Maahta orre dïejvesh joekehtslaakan lïerehtidh , vuesiehtimmien gaavhtan guvvie-jïh baakoelotto ' m jïh baakoe-bingo ' m nåhtadidh .
Datne maahtah tjåarvodh jïh klååkedh
Jirreden edtja lehkiem sijjienommi bijre saemien-gielesne åarjel-saemien dajvesne årrodh .
Jøran Jåma lea guvvide dorjeme .
Saemien reaktaaajhteri jïh voenges siebriedahki iedtjh jïh reaktah leah vihkeles gorredidh sjæjsjalimmieprosessesne .
BERGSLAND , KNUT - MAGGA , LAJLA MATTSSON 2007: Åarjel-saemien-daaroen baakoegærja .
Daennie daltesisnie barre akte gietjiem transitijve gaavnebe jïh dïhte barre transitijve veerbide lea lissiehtamme.
Daalhkesh saejriej vuestie
Lohkehtæjja aamhtesem åehpiedahta gosse aktem aerpievuekien saemien heamtuvrem soptseste , jallh satne baaja learoehkide aktem tjoejebaantem goltelidh dagkarinie heamtuvrinie .
Skuvlem eelkim jaepien 1964 .
Laante-burrie våaromem jijnjh vierhtieskaepiedæmman vadta .
Råajvarimmie 56 Nænnoestehteme saemien gïeleste pollisesne ...
LÆSTOE LOHKEHTÆJJESE MEJTIE VAAKSJODH
Kristuse , datnem gijhtebe dov joekoen ræjhkoes vadtesistie .
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh aktene tjaelemeprogrammesne tjaelieh jïh digitale kaameram nåhtadieh .
Mijjieh krøøhkebe valkesejearsoesvoetem lissiehtidh .
Reerenassh Nøørjesne , Finlaantesne jih Sveerjesne nænnoestieh
Dah guejmieh sïjhtieh joekoenlaakan fokusem biejedh buerebe daajroesvoetese jïh vielie staateles beetnehdåarjose fylhkentjïeltide jïh tjïeltide , juktie Maahtoelutnjemem - saemien illedh .
Maeksieh: Kontonr: 4476.06. 00129 .
Dej minngebi luhkie jaepiej ovrehte 800 saemien gåetieh sijhtieh vaarjelimmien aalteremieriem jaksedh .
 (n=9) Fïerhten biejjien jeenemes tsiehkine Fïerhten biejjien måedtine almetjigujmie Fïerhten våhkoen måedtine almetjigujmie Muvhten aejkien Tjåenghk.
Nännoes saemiedigkien tjïrrh lea nuepiem buerebe jeatjahdehtemh åadtjodh .
Learohkh maehtieh ovmessieh spïelh utnedh , ektiedamme aamhtesasse .
Reerenasse Noerhte-Trøøndelaagen gaavnefedtie båata vihkeles kultuvreråajvarimmine mah fylhkendigkie lea dåarjoehtamme ektine tjïeltigujmie , kultuvre-jïh jielemigujmie .
Mubpien gïele lea dan mænngan G2.
Men daelie minngelen daej / ij leah daelie / .
Dan åvteste lij vuesiehtimmien gaavhtan luhpehts staatenraerijidie Stoerredigkesne gaavnedidh .
leavloem netto pensjovnemaaksoste (ekskl .
Disposisjovne akten faageartihkelasse
Reereme sjïere dåarjoste saemien maanagïertide
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka sæjhta jeatjah dåarjoeöörnegh vuarjasjidh sijjeste daan beajjetje dåarjoeöörnegh aerpievuekien saemien duadtan .
Prosjekth mah aelkieh 2011 jïh illesuvvieh 2012 Fg 233 Lier x761-Flatås Fg 233 Flatås-Vist Fg 22 Elvran-Ytteråsen Fg 36 Halsøen xE14-Gederås x752 Fg 42 Borås-Almovatnet Fg 491 Fjell x766-Bøle Fg 536 Våg x768-Lundring Fg 542 Sandneskorsen - Sandnesenget Fg 546 Rød-Sør-Eitran Fg 202 Malm x720-boligfeltet Fg 191 Kjerringvik x755-Hovd Fg 120 Markabygd x754-Mølnå Aalka dajvem åestedh , gamtoem vijriedidh jïh veajhtah darjodh , girsh molsedh .
Kaarhtedimmie jïh evtiedimmie saemien baakoegærjah ...
Tjiehpiedæjjakonferanse mij öörnesovvi tjaktjen 2012 lij joekoen hijven , jïh byöroe aktem tjiehpiedæjjakonferansem öörnedidh fïerhten mubpien jaepien .
Ij leah vuesiehtamme njueniesprejje viehkine sjædta jis bieljieinflammasjovne .
Aelhkebe sjædta maanese voejngehtidh jis åejjie jïllebe gosse åara .
Bienje jih gaahtoe
E-skuvla - Saemien 1 , 2 jïh 3 jïh åarjelsaemien aalkoekuvsje
dörr:gen-ack / / Uksa dörr rahpasa.
Desnie eelkin gejhkie-guelijste snaabredh .
Skriv setningen.
Daesnie mijjen leah 80 sijjieh jïh mijjieh libie aaj åådtjeme konferanse goevtesem leejjedh gusnie edtjijibie mijjen darjomh utnedh .
Dïhte saemien årromedajve lea dïhte dajve Kolanjaarken luvliegietjien raejeste Russlaantesne , Engerdaelien raajan Nøørjesne jïh Eajran raajan Sveerjesne .
Daah foenth leah laejhtemem åådtjeme dan åvteste dah eah dam daerpies vaahram vaeltieh mah leah dagkarinie engasjementine , seamma tïjjen goh stoerre dïenestem krievieh gosse easkah veeljieh dagkarinie sïeltine skåårvedh .
Regijonale evtiedimmie
säga:3pPL De sade till varandra: "Kom, så slår vi tegel och bränner det!
dov gieline gæljoem
Jienebh fylhkh jïh gellie tjïelth leah daennie dajvesne .
Datne byörh åvtelbodti soejkesjamme mejnie learohkh edtjieh gïehtelidh gïeh
1. jaepiedaltese Aamhtese: lïhtsh Tijje: 1 - 2 tæjmoeh
Mijjese daate stoerre viehkie jïh nuepiem utnebe beapmoem nommine mïerhkesjidh guktie daejrebe magkerh beapmoeh jïh guktie beapmoem dejtie joekehth maanide jurjiehtidh .
Jeereldihkie lïerehtimmiebyjresh goh feeltebarkoe eatnamisnie , laboratorijinie eksperimenteradidh jïh museumidie , daejremejarngide jïh sïeltide mïnnedidh , sæjhta lïerehtimmiem eatnemefaagesne ræjhkoesåbpoe darjodh , jïh nuepiem vedtedh ussjedidh , tjetskehke jïh heehkehts årrodh .
Referaansedåehkie 90% raajesijstie nulle objeektine jååhkesjamme, mearan goerehtimmiedåehkie 74,5% raajesijstie jååhkesjamme.
Mejtie aaj dle akte dagkeres ektieprosjekte saetnies sjædta mijjine goh leejjijinie
Eah goh dem galhkeme juktie ååpsen geerve dam båatsojne sjïehtesjidh .
Saemien aalkoelïerehtimmie geerve almetjidie
Dah barkijh ussjedieh dan bïjre maam vuejnieh guvlieh gosse maanajgujmie ektine , ektesne soptsestieh dan bïjre maam maanadåehkesne dååjrieh jïh aejhtsieh , jïh jïjtsh aarvoej , vuajnoej jïh dahkoej bïjre ussjedieh .
Aaksjoe vearteme !
Men maahtah aaj gaahpodehoksem veeljedh seamma saaht Sveerjesne .
Akte vielie bihkedh.
100%100%100%
- Saemien gïele jielieminie .
Fylhkendigkie jïjtje netto budsjedtem nænnoste , dovne fylhkentjïelten åajvan jïh fylhkendigkese , v. raeriestimmien 8. mierine .
Snåasenjaevresne dååpmehkh vaalteme mah leah
Gaajhkh gærjagåetieh maehtieh gærjapaahkh mijjen luvnie löönedh .
Vaastoe: Idtjih maam vuejnieh?
- Moenehtsen raeriestimmie lissiehtamme laavenjostoen bïjre hïejmen jïh skuvlen gaskem , jïh jïjtsh programmigujmie nierhkedh irhkemen vööste , mah leah sjïehtedamme saemien skuvlide saemien rïektesvoeten bïjre , manne vïenhtem lea vihkeles viehkiedïrregh mejgujmie byöroe dallatjinie aelkedh , Muotka jeahta .
Nueliekapihtelisnie 7.2 jienebe buerkestem guktie mov joekehtimmien mietie daah maadtoeh lexikaale semantihken jïh fonologijen ektesne berkieh juktie riejries veerbehaamoeh tseegkedh.
Faatoes beetnehdåarjoen gaavhtan jeatjah suerkijste , prosjekte ij leah tjïrrehtamme .
Dannasinie dovne aelhkie , gaskoeh jïh geerve laavenjassh pryövenassine .
Guktie aerebi neebneme veerbe vedtedh dovne ryöktesth objeektem jïh ovryöktesth objeektem kreevie juktie raajese edtja grammatihkeles årrodh.
Socialstyrelsen / Sosiaaleståvroe objektijveles goerehtimmiem deahpadimmeste dorje jïh dan mænngan sov nænnoestimmiem beavna .
Mejtie sån lea learohke vuepside jakseme ?
Lohkeme matematihkesne sæjhta jiehtedh bïevnesh veesmedh , hammoem jïh sisvegem analyjseradidh jïh vuarjasjidh , jïh bïevnesh tjåanghkan giesedh ovmessie biehkijste tjaaleginie .
- Maam tuhtjh byör oe jeatjahlaakan årrodh ?
Akte båeries destie ume / pitesaemien gielesne gååvnesi .
tjaalegasse jallh jiehtiegasse vïedteldihkie årrodh
Dïhte våajnoes illedahke barkoste jïh råajvarimmijste mah daan biejjien dorjesuvvieh sæjhta kanne vuejnedh gosse 20 - 30 jaepieh vaaseme .
göökte saemien lohkemesiebrieh , saemien lohkememoenehtse jïh Mearoesaemien lohkemesiebrie , giej åejvieulmie barkedh saemien gïelesne jïh kultuvreaerpesne ööhpehtidh .
Daelie sïjhtem
Barkoedåehkie edtja dam aktegs maanam ååktedh seamma tïjjen goh dah eadtjohkelaakan berkieh ihke fïerhte maana edtja dååjredh satne sijjiem åtna aktene positijve ektievoetesne .
Goerehtimmieresultate lea våarome jis mijjieh luhpiedibie jïh lea dokumantasjovne goerehtimmeste jïh fornlämning jïh dan gaavneminie .
Datne naan aejkien jeatjah almetjh giehtjelamme ?
Dïhte dan vihkeles jovkemem vadta voestes raejeste gosse infeksjovne aalka .
Vuesiehtimmien gaavhtan daaroengïele akte SVO-gïele jïh åarjelsaemien gïele akte SOV-gïele.
Jeatjah tjaalegh gærjeste Saemien skuvle-vaajese 2
Dah buerkiestimmiem tjaelieh dejstie bïevnesijstie mejtie gihtjehtimmesne åadtjoejin .
Lihtsegh muenieh sjiehteles sijjieh learohkide gaavnedh gosse dejtie leerehtidh .
 (Joma, 2012) Manne laejpiem vuebneste veeltim jïh Ø buartan bïejim.
V. b.) Skillehte , Syöldete / SaU Syöldate / Skellefteå (Skell .
Mammografijegoerehtimmesne njammide röntgenidh , teknihkine mij dan buerie guvvieh vadta .
Mohte jis eakan sïemedh dellie åålegh nåajsan nïejte gie sjæjsjele jis edtja abortem darjodh vuj ij dam sïjhth .
Old Price: NOK 225,00
Hver plakat består av et tema og er på tre språk; sørsamisk , norsk og tegn-til tale .
Vuarjasjimmie lïerehtæmman daesnie www.udir.no/vfl
Guktie PP-dïenesje barka ?
Jis jeatjebh sijhtieh råajvarimmieh tjïrrehtidh jurjemen jïh vuesiehtimmien gaavhtan , dle tjuerieh dan bïjre kultuvremojhtesereereminie rååresjidh .
Dïhte akte læstoe gusnie gaajhkesh leah mah tjaatsestimmiereaktam utnieh .
Gynekologen jïh maanadåakteren luvnie maaksovh 200 jïh 350 kråvnah gaskem .
Lissine faagemoenehtsidie dle aaj Giehtjedimmiemoenehtese jïh Veeljememoenehtse .
Råajvarimmie 2.Maahtoe- evtiedimmie gïelem vuartesje ...
- Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste akte veartenevijries dåeriesmoere , jïh ibie maehtieh veanhtadidh gænnah daate jeatjahlaakan saemien siebriedahkine .
' i konvensjovnese maanaj reaktaj bïjre jïh EN .
 (20) Manne tjoeverim dom maanam lohkehtidh.
Halleluja , halleluja , halleluja).
c. CelleA3: Daate akte sijjie gusnie learohke sov nommem tjaala .
TEKST OG FOTO: BERTIL JÖNSSON
Datne maahtah soptsestidh giejnie sïjhth , dovne geervigujmie jih maanajgujmie .
e Saemien scenetjeahpoem beagkoehtidh jolle kvaliteeteste gaajhkide vuartasjæjjide dovne saemien dajvine jïh saemien dajvi ålkoli f Sov bijjielisnie neebneme darjomigujmie akte kultuvrelle pruvviebigkije årrodh mijjen jienebekultuvrelle siebriedahkesne.
Gaskesadtemebïevnesh skïemtjijemoenehtsasse edtja gååvnesidh gusnie datne hoksem åådtjeme jïh laantedigkien webbesijjine .
saemien ööhpehtimmie jåarhkeskuvline tjïjhtje fylhketjïeltine jïh golme privaten skuvline .
77 learohkh åadtjoeh julevsaemiengïelen ööhpehtimmiem; dejstie 27 julevsaemiegïele voestesgïeline , mearan 101 learohkh åarjelsaemiengïelen
aamhth buerkiestidh jïh aamhth væhtaj mietie veesmedh mejtie maahta vïhtesjidh
- Mov lea stoerre veanhtoe gïelemoenehtsasse salkehtimmie sæjhta gellie råajvarimmieh utnedh mah sijhtieh meatan årrodh saemien gielide gorredidh jïh nænnoestehtedh båetijen aajkan , presidente Keskitalo jeahta .
Jaepien 1970 momse bøøti jih driekte beetneh-vierhtie-kriebpesjimmie bøøti jaepien 1972 .
Learoevierhtieh maanagïertide
Darjomh jïh barkoeh mah tjaetsiem dijpieh , guktie gohjte , sïejhme luhpiem daarpesjieh .
Guktie gossehtahkem læjnoedehtedh maahta pryövedh dan gaavhtan baahkes jallh galme jovkemsem vedtedh .
- Daennie våaromisnie bæjkoehtibie mijjien politihken ektieulmieh båetije njieljie jaepide .
3.2 Teatere, musihke, tjeahpoe, tjiehpiedæjjah jïh kultuvre saemien nasjovne- jïh identiteetebigkemisnie
åvtese buektedh måedtie baakoeh jïh lahtesh mah seamma jïh joekehts dah ovmessie saemiengïeline
Båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka , raarhkoen mænngan , bovtsem varki juhtiehtidh luhpehts dajvese jis ij mij jeatjah mååhtedimmesne mååhtedæjjaj gaskem .
Gaskemedtien aaltere SDJ-dajvesne lij jollemes göölemen, lidtemen jïh gueliebïepmehtimmien sisnjeli, jïh vueliehkommes detaljeåesiestimmien sisnjelen.
Naakenh leam gaavnedamme gellien aejkien, jeatjebh barre akten aejkien.
Dam teestem maahta apotehkesne jïh beapmoehbovrine jïh dïenesjebovrine åestedh .
Guktie soptsese orrije ?
Eah gaajhkesh aerpiegïelen soptsestæjjah daarpesjh seamma væjkele dej aerpiegïelesne årrodh.
Reektehtse vuesehte mijjieh libie reaktoe geajnosne , men annje daerpies beetnehvierhtieh jïh almetjevierhtieh nænnoestehtedh saemien gïelese .
Doh ohtsemh tjuerieh ektine proesjekten vuepsine årrodh edtja åarjel-saemien gïelem jïh kultuvrem veaksahkåbpoe darjodh , jïh guektiengïelevoete tjïeltesne veaksahkåbpoe darjodh .
Tjaalege evtiedimmiem jollebe ööhpehtimmesne saemien gïelesne vuartesje dej minngemes vïjhte jaepiej, dovne åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien gïelese.
Saemiedigkie Nöörjesne lea gåassoehtæjjah Alta-konferansese , jïh lea tjåadtjoehtæjjah dan dæjpeles öörnedimmien åvteste .
Daennie barkosne daah minngebe gaskenasjovnaale konvensjovnh , laakh jïh latjkoeh vihkeles Saemiedægkan
NOERH VOERESH ?
200.000 kråvnah leah vadtasovveme Finnmarhken fylhketjïelten prosjektese mij baalka jïh feelemelaajroeh Finnmarhkesne mïerhkesje jïh graderede .
Tjaelieh tjoevtenjebaakoeh aamhteselahtesi bïjre mejtie sïjhth tjaalegisnie nåhtadidh .
Vaentjele almetjem virtehte ektievoetese Jupmielinie , mij altese maadtoe jïh ulmie .
Åålmegh saemien dajvi ålkoli byøroeh bïevnesh veedtjedh maanaj jïh noeri bïjre mah saemien ektiedimmiem utnieh (m. Gud gir - Vi deler , kapihtele 7), juktie maahta råajvarimmieh soejkesjebarkose bïejedh mah åssjelem Soejkesjinie saemien jaahkoeøøhpehtæmman gorrede (m. kapihtele 2.1).
Joekoen vihkeles vuartasjidh dah unnebe saemien gïelh , julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele , jïh stoerredigkiebïevnesisnie
Gosse gyhtjelassem 30 gïehtjedibie dellie maehtebe veanhtadidh vaestiedæjjah raajesem nulleobjeektine veeljieh.
Ohtseme eejhtegi luvhtie Elgåeste bøøti jih byjjene-sijjien tjirrh juhtieji .
Dunfjeld , Anne-Lise: Juvrh jïh gïejh daelvege , Dialecta 2004
Sveerjen gærhkosne gellie jaepieh numhtie dorjeme .
Sjïehteladtedh Ungdommens Kulturmønstring (UKM) tjïrrehtidh
o Stipende learoehkidie mej saemien gïele voestesgïeline; kr 7 500,-
Åådtje klååkedh vaenie nuhtjemen gaavhtan saemien nænnoestamme sijjiehnommem .
Doh veeljemh leah vihties tijjen .
Siejhme learohkh ånnetji ånnetji orrijieh soermine ryöknedh goske aelkieh njaalmeldh ryöknedh , " nijhkemeryöknedh " jallh aktene mentaale taalesievesne ryöknedh 2. - 3. daltesisnie .
reeknemassemieriedimmien njoelkedassi mietie årrodh ' strykningen '
GOEVTESEÅVTEHKE KULTUVRESNE JIH SAEMIEN GIELESN
Saemiedigkien barkosne fysiske soejkesjimmine , dle voenges daajroeh jïh goerkesh vihkeles Saemiedigkien vuarjasjimmide jïh lahtestimmide .
Jupmele dotnese hoksem åtna jïh gieriesvoete vadtese lea .
Auditive learohkh lyjhkoeh
Bene aelhkie ussjedidh im manne skïemtjes sjïdth , jallh edtja dejnie orrijidh åvteli feerlege sjædta .
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede learohkidie ,
Mænngan lea daennie njuvvesne mïnneme dellie sealoe lååjnehks jïh raeffies .
Dah ovmessie lïerehtimmieulmieh tjoeverieh tjïelkelaakan åvtese båetedh guktie learohkh maehtieh dejtie jïjtse vuarjasjimmesne nuhtjedh .
Daan tjaktjen skylleme-maanah voestes aejkien Snåasesne gaavnesjin .
3.1 Goerehtimmiedåehkie jïh referaansedåehkie
Jïjtje uvtelassh jïh vuajnoeh hoksen bïjre buakta .
Seamma tïjjen dle gellie daaroeh eah buektehth guarkedh saemien kultuvre lea akte bielie skandinavijen jïh mijjen ektie histovrijistie.
Nomme akte væhta dan ov-våajnoes baantese sjædta dej gaskem .
Dihte alma jis krøøvvedi , gietigujmie sjijlh govni sistie tjøønghki , - jijtse skopmehken sijse bertiej .
Dïhte mijjese håhkoem vadta gosse jaememe mijjen gåajkoe båata .
Mij biejjide daen biejjien ?
motovrefeeleme miehtjedajvesne galka eatnemen klyøhkemen mietie sjiehtesjidh
Gïehtelimmie Nöörjenmearosne jïjnjh darjomh sjugnede jïh destie jïjnjh vijries illedahkh sjædta , jïh Statoilen gïehtelimmie jïh dïhte jeatjah byjrese Skïerdesne leah vihkeles aarvoesjugniedimmien gaavhtan regijovnesne .
Jeesuse saadtegisnie gïehtjelovvi .
Laavloeh våhkoebiejjiej bïjre fïerhten tæjmoen , learohke leaksoem åådtje .
Voestegh maanah jïjtje tjuerieh nuep iem åadtjodh tjöödtjestidh jallh jarkelidh maam darjoeh .
Guktie sjædta ?
Læjhkan buerie sjidti mijjen jih dej noeri gaskems guhth lin voenesne årroeminie .
Saemiedigkien leah dïedte jïh meatandïedte gellie råajvarimmiej åvteste .
Medisinereme maahta tjoeredh jeatjahtehtedh
Maahta veeljedh mejtie sæjhta barkedh jallh ööhpehtimmiem åadtjodh .
Dan jaepien Saemien åålmege sïjhti noere almetjh mah båarasåbpoe skylleme-maanijste , edtjieh skylleme-maanajgujmie ektine årrodh .
Gaajhkh jåarhkeskuvlen learohkh gelkieh saemiej bïjre lïeredh .
Jis edtjebe dam buektiehtidh , daarpesjibie aktem nænnoes jïh tjielke stuvremem Nøørjesne .
Raajese (27, 51): Daanbien Piere edtja sov bïjlem bïssedh jïh Læjsa edtja dam njaamedh.
Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtse Aartigkele 11 Gåatomemoenehtsisnie gelkieh vïjhte lïhtsegh mah njieljie jaepide moenesuvvieh .
växatr:3sINF 'Jag planterade, Apollos vattnade, men Gud gav växten.'[Bijbele: 1 Kor 3:6] b. båajtoedehtedh göda:INF guktie så edtjieh skulla:3p varki fort sjidtedh växaitr:INF 'göra så att de ska växa fort'[Don jih daan bijre 1] Mov mïelen mietie fïerhten dagkeres guaktaladtje veerbese lexikonesne göökte sijjieh mah aktem veerbem tjaakene.
§ 33 Raajnese Nordland fylhkesne Raajnesen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rïektes sievine dehtie rijhkeraasteste Valtanjauren baaktoe (33 W 475165 7240956) jaevrien Luvlie Diehpelen (Austre Tiplingen) luvlemes loektese .
Athos-Ande lea nåajte , sjamane .
Mijjen tjïjhtje learohkh daan biejjien , ij guhte dejstie saemieh .
Mijjen haesteme lea fïereguhtem skreejredh saemien gïelem veeljedh .
Tuhtjem luste sterpiedidh jïh jeatjebigujmie lustestalledh .
3) Saemieh goh åålmege reaktam utnieh daajroem åadtjodh jïjtsh healsoen bïjre.
Dïenesje baalhkah , sosijale maaksoeh jïh vuelkememaaksoeh åvtehkasse , aamhtesegïetedæjjide jïh skovhtelåhpan feerhmie , jïh regijovnale evtiedimmiegoevtesen gïehteldimmiemaaksoeh
Gåessie heannedeminie ?
Jijtje lea åarjelsaemie jih gåetehke noerhtesaemie .
lohkem .
skïemtjeguessine mïnnedh lïhkemes hoksesijjesne leenesne , vuesiehtimmien gaavhtan dåaktere , skïemtjegymnaste jallh baeniedåaktere
Jaepiej 2012-13 budsjedterede tjåanghkan 92,9 mill. kråvnah nåhtadidh gïehteldimmiebudsjedtesne baalhkijste momskompensasjovneste skåårvemijstie , mestie 61,9 mill. kråvnah foenteste båetieh mij leah bæjjese bigkeme aarebi jaepiej .
Moenehtse veanhta pollise ij leah nuekies hijven öörnedamme jïh stuvreme juktie daam evtiedimmiem dåastodh .
Prosjekte vaasa ruffien 2013 minngiegeatjan .
Numhtie lea skreejrehtimmie aejhteme unnebelåhkoegïelijiste lea bööremes tsiehkieh ræjhkoe jïh demokratijen siebredahkesne .
Gaajhkh hoksesne sjeavohthvoetem utnieh
nommh maehtedh vg .
Dellie maehtieh voestegh åahpenidh nommigujmie dennie voenesne gusnie årroeminie .
ij sijjiem vaeltieh jïh ovmessie tsiehkine antanadta
Jaepien 2014 vytnesjæjja nuepiem utnieh jeatjah vytnjesjæjjaj luvnie årrodh mej sjïere maahtoe duedtiedorjemassen sisnjelen .
gïeleraerieh damtijidh jïh gïeleviehkiedïrregh nuhtjedh goh mubpesth jiehtedh , vuestiebielie jïh aelhkie gïeleguvvieh
Dah nænnoestamme soejkesjh dejtie orre jïh båeries fylhkengeajnojde stoerre syjhtedassi bïjre soptsestieh , mejtie edtja buektiehtidh dej båetiji jaepiej .
Latjkoem snjaltjen 1. b. 2008 tjeeli .
Goh aarebi neebneme dah tjïelth lissine gellie saamastallije lohkehtæjjah utnieh mah eah saemiengïelesne ööhpehth.
Dah båeries almetjh jiehtieh , aellieh amma maa datne dahkoe jïh saajvojde goh neeredh .
Saemiedigkie jïh dajveaajhtere nuepiem åadtjoeh klååkedh jis departemente ohtsemem jååhkesje .
Skraejriem vaeltedh jïh meatan årrodh viermiebarkosne jeatjah aktöörigujmie ovmessie daltesinie ööhpehtimmesne
Vuarjasjimmie vuesiehti jïjnjh tjïelth aaj vierhtide gïeleevtiedæmman nåhtadin , jalhts guektiengïeledåarjoe akte tsavtshvierhtie mij edtja tjïeltide viehkiehtidh saemielaaken gïelenjoelkedassh illedh .
Råajvarimmieh vaeltedh daajroem jih guarkoem stueremdidh laantebielie- jallh
Aamhtse: Daabloen aamhtsh leah: vuelkeme , gumhtie vuelkedh , gusnie leah jïh gåabpah båetedh .
- Saemien gïele lea behtjiedimmien nuelesne åejviegïelijste daejnie laantine .
Seammasïenten galkijibie klijmahaestiedimmide dåastoehtidh .
Dïhte raeriestimmie mineraalebïhkedasside lea akte buerkiestimmie guktie Saemiedigkie goh akte byögkeles åårgane , tjïelkelaakan maahta sjïere jïh ryöktesth dialogem utnedh mineraalesïeltigujmie , nuepien bïjre mineraaledarjomh utnedh saemien dajvine jalhts laakh åtna mah eah saemien reaktah aalkoealmetjinie gorredh .
digkiedidh guktie gïelem maahta evtiedidh jïh hoksedh
Ektie-eeki sjïeke
FYLHKENDIGKIEN JÏJTSE BUDSJEDTESUERKIE (DÏEDTE 19)...
' se nænnoesti aamhtesisnie 08/60 rihkeden 2008 .
Dihte munnieklaase .
Bull , Ella Holm: Laavlomh maanide , Idut , 1998 .
Jåarhkelïerehtimmien sisnjelen tjïjhtje lohkehtæjjah julevsaemien gïelesne ööhpehtieh.
Darjomen aajkoe byöroe tjïelke årrodh learoehkasse .
Guektiengierth dan jïjnjh beetnegh mah leah njieljejaepienboelhken skåårveme , mij jaepien 2009 orrije .
Båetieh mov jovjeråtnoe
Sjïehtesjimmie dejstie orre lahtesijstie maahta gellielaakan darjodh , vuesiehtimmien gaavhtan vïedtjespïeline .
Soptsestimmie:
h / l: Dïhte jielije laejpie guhte elmierïjhkeste båateme eatnemem jieliehtidh .
Reajnoemaennie ussjede dihte vellien maana sån amma gåalole .
Jupmele , båetieh dov gieriesvoetine jïh biktedh mijjem guktie åajsobe jieledh .
Maahta saemien maanagïertefaalenassem daejnie såarhtine juekedh: a) saemien maanagïerth jïh nöörjen maanagïerth saemien goevtesinie b) maanagïerth faalenassine saemien gïelelïerehtimmien bïjre .
B. M. MULLERS V 3 7374 RØROS ASSISTERENDE
sæjhta aemieluesijh
Daah edtjieh kvaliteeten bïjre barkosne soptsestidh jallh guktie learohke dam haalveme , jïh edtja dovne raerieh jïh bïhkedimmiem vedtedh guktie learohkh maehtieh buerebe sjïdtedh .
Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem åtna Tromsøen tjïeltine daan biejjien , jïh lea aalkeme laavenjostoelatjkoem darjodh Altan tjïeltine .
faageles aamhtesh tjïelkeste ,
Beapmoeh åådtjeme: Njallam rihpestibie " Njallam rïhpestibie " lea akte interreg-prosjeekte saemien beapmoen bïjre .
Programmen akten gamte siebriedahkeperspektijve , gusnie jielemeperspektijve lea dïhte vihkielommes , jïh dan åvteste stööremes fokusem åtna .
Mijjieh vuesiehtibie mijjieh maehtebe, jalhts mijjieh libie guhkede dovne saemien jïh nasjonaale faagebyjresijstie.
Moenehtse stoerre jarkelimmieh raereste .
Daah bïevnesh edtjieh ohtsemen baalte årrodh:
Dååjresh smaave dåehkine , goev tesi dåaresth , maehtieh aaj sijjieh årrodh gusnie orre ektievoeth jïh vïenevoeth sjugniesuvvieh .
vaahresne matematihketsagkesh evtiedidh .
Råajvarimmie 21 Alfabetaseradimmieprogramme geerve almetjidie Tromsesne
Dah kreajnoehtieh mij gærhkoen jaahkoe jïh jaahkoem buerkiestieh .
Ij kråahpem tsevtsieh .
Gaervies ruffien 2012 .
gïele eevtede jïh gorrede gaskesadteminie jïh ektiebarkosne jïh gosse dam utnedh .
Gååvnese laavenjassh mejtie ij guhte jallh ajve naan gille learohkh klaassesne leah buektiehtamme .
Muvhth lohkehtæjjah noereskuvlesne dåarjoeööhpehtimmiem utnin ovmessie faagine , bene åajvahkommes tjoerimh tjaaleldh barkoeh seedtedh Norsk korrespondanse-skuvlen gåajkoe .
Daate lea tjïelti jïh fylhkentjïelti reeknemassenjoelkedassi mietie .
Skuvle sïjhti voestegh åarjelsaemien gïeleøøhpehtimmiem faalehtidh gaajhkide learohkidie .
reeremedajvine .
Dan åvteste noerhtene Raanesne voestegh , dan mænngan Levangerisnie jïh gåalmeden aejkien Snåasesne .
Fïerhten iehkeden dellie lustestallin .
höjatr:INF 'Vi är många som håller på att hjälpas åt att höja språket.'[Don jih daan bijre
Dannasinie aaj Saemiereaktamoenehtsem nammoehti dejnie mandaatine dagkerh reaktah salkehtidh .
teeksth utnedh , mejtie gærjagåeteste , gaskeviermeste jïh medijistie veedtjeme .
Gaavnh jeatjah kaasush .
- Saemien filme lea vihkeles juktie saemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestehtedh , jïh Saemiedigkie sæjhta dan åvteste meatan årrodh saemien åenehks- , dokumentaare jïh spïelefilmh evtiedidh , dovne gosse kvaliteeten jïh kvantiteeten bïjre , raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta .
Jis vuesiehtimmien gaavhtan fuehpesne jallh ij maehtieh åeredh juktie gïerve skuvlesne jallh barkosne dellie maahta hujnies sjïdtedh .
Dah skåltoeh gååvnesieh hälso- och sjukvårdslagen / healsoe- jïh skïemtjehokselaakesne (HSL) jïh patientsäkerhetslagen / skïemtjijevihtiesvoetelaakesne (PSL) buerkiestamme .
Ovgaath , ij goh maam jienebh destie sjïdti SSR:ste
leerehtidh.
) 16 tjirkigujmie .
Daate mov åedtjie mij dijjese vadtasovveme .
Dellie manne dåeriesmoerem gaertjiedamme jïh barre kausatijve molsedæmman vuartasjamme, semantihke aalkovinie.
Dïhte åajaldahkesne jïh gangkerdalleminie .
Tjuara gïelejarngi ekonomijem tjarki lissiehtidh guktie dah nuepieh åadtjoeh guhkiebasse soejkesjidh , siebriedahken daerpiesvoeti mietie .
Learohkevuesiehtimmie Daanen uvte göökte luhkieh , akte vïjhte jïh golme kråvnah .
Guktie byögkeles vadteme tjaaleldh eksamenem saemien voestesgïeline öörneme
Saemiedigkie maahta dåarjoem vedtedh duedtiekuvsjese
ENn veartenekonferanse aalkoealmetji bïjre 2014 ENn generaalekrirrien nænnoestimmie veartenekonferansen bïjre aalkoealmetji bïjre 2014 .
Guktie joekedimmie lea dïenesjdie lea naemhtie reeknemassesne 2009 jïh budsjedtesne 2010:
Kristeles jaahkoevoete (m. Gud gir - Vi deler , kapihtele 3).
Jis rïevhkeste , snuhkijh , alkohovlem jåvka jallh jïjnjh prïhtjegh jåvka maahta voejhkelidh dam vaeniedidh jïh vuejnedh jis viehkine sjædta .
gosse provsjekte orriji dellie dah maanah meehtin aarkbeajjetjen saemien gïelem guarkedh .
Vaeltieh veeljemekåarhtem meatan gosse edtjh steemmadidh .
Naakenh dejstie jeatjah maanah guvviedin .
Privatisth edtjieh njaalmeldh eksamenem vaeltedh .
Alternatijve energijedorjemasse jïh evtiedidmmie klijmavietseles teknologijeste leah vihkeles .
darjomh fassieh mejnie vååregh doekedh beetnegijstie mah leah unnemes 15 000 euro fïerten transaksjovnesne .
gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh daajroehtieh , dellie tjuevtjedi reakta saemiengïelem utnedh voesteges tjuara desnie gusnie daarpesje tjïelkes jïh veele soptsestidh jïh guarkoe maam jeahtasovvedh .
STEEMMEREAKTA DEJTIE MAH LEAH 16 JÏH .
Duodjeinstituhtta Guovdageaidnusne sæjhta duedtiem nænnoestehtedh goh kultuvre , faage , jieleme jïh kombinasjovnejieleme Luvlie- jih Gaske-Finnmarhkesne .
Gïhtjh amma vihtesjimmiej mietie jih soptsesth almetjigujmie mah siebriejgujmie fealadamme , guktie åadtjoeh daejredh mejtie eensi jih reaktoe dutnjien .
Gosse stuerebe sjïdti , murriedi gosse piaanovem spealadi .
Dah baakoeh leah dovne rïekte jïh våålese .
G2-vejtiestimmie
Nammoehtæjja:
Sektovren skåårvemh soejkesjeboelhken leah viedteldihkie soejkesjamme skåårvemidie akten orre strategijen sjïekenisnie juktie
Jis datne tjaatsegem dan mænngan sïjhth åadtjodh , datne dam healsoejarngem jallh dåastovem gaskesadth gusnie hoksem åadtjoejih .
- Dellie maa tæjmoeh dan varki vaesieh , gosse numhtie tjahkan , Vanja jis jeahta .
jïjtjedomtese: jïjtseaarvoem dååjredh , jïjtjemes jååhkesjdih , jïjtjemes jååhkesjamme
Maanah murriedieh jïh tuhtjieh luste , Ingrid Galadriel Aune Nilsen jeahta .
' ste , vielie åtnoe momskompensasjovneste skåårvemijstie j. v. lissine real-sjïdtedimmie
Mijjieh sïjhtebe dejtie nænnoestamme prosjektide tjïrrehtidh daaletje fylhkengeajnoesoejkesjisnie .
Råajvarimmie 60 Reeremeteermh ...
Aaj bigkemevuekie jïh voenges vuajnoeh jïh histovrijh gåetien bïjre leah vihkeles biehkieh gosse edtja vuarjasjidh mejtie akte gåetie saemien jallh ij .
Daltese 5 ...
baakoeh utnedh jïh voejhkelidh saemien baakoejgujmie
Jieleme-jïh åesiestimmiedepartemente jïh fylhkentjïelth Innovasjovne Nöörjem eekieh .
Daesnie maahta dejtie saemien materijellide tjaavhkodh .
Bene jaepien 1977 raejeste jïjtsh gåetieh åadtjoejimh , jïh dellie ånnetji buerebe sjïdti .
Aerpievuekien mietie dle saemien gïele akte bielie dehtie såevmien-ugrihken gïeletjïerteste mij lea dennie uralen gïelefuelhkesne , men dah leah juehkelde orreme sijjen lïhkemes slïektijste (balto-såevmien) vielie goh 3000 jaepieh .
Vuarjasjimmie iktemearan
2011 (taall mill.) (taall mill.) Reereme
Goere maahta aaj våaroeminie årrodh akten learohkesoptsestæmman jallh evtiedimmiesoptsestæmman lohkehtæjjan , eejhtegi / eejhtegi åvteste jïh learohken gaskem .
Minngemes galkem gaajhkem diagrammese 4.2 tjöönghkedh.
Nuoraid siida aaj duodjikuvsjh faala lihke ektiebarkojne skånland jåerhkeskuvle .
1330: Beapmoe
Kymrijeggïele lea daenbiejjien obligatorijen faage gaajhkide maadthskuvlesne Walesinie .
Learoesoejkesjisnie dejtie maadth maahtojde naemhtie buerkeste:
Haalvemem dååjredh mubpiejgujmie ektine lea akte gaajh vihkeles bielie aarkebiejjeste .
- Fylhkenålma Nordlaantesne aktem joekoen hijven barkoem dorje åarjel- jïh julevsaemien gïelen jïh kultuvren gaavhtan , jïh diedtem vaalteme jïjnjh råajvarimmiej åvteste mah leah Dahkoesoejkesjisne saemien gïelide , staateraerije Rigmor Aasrud jeahta .
Adressesne www.statkart.no Nøørjen kaarhth gusnie saemien sijjienommh aaj tjåadtjoeh .
Ij lij aelhkie bïhkedæjjam åadtjodh jïh dïsse lissine gujht ååpsen jïjnje jeatjah barkoe .
Bïevnesisnie galka sïevedidh skuvleaajhtere , gosse learohkh skuvlen sïjse vaeltedh , byöroe bïevnesh learohken bïjre veedtjedh jis learohke edtja saemiengïeleööhpehtimmiem utnedh .
Eadtjohkelaakan sertiestimmine viehkiehtidh ovmessie skuvledaltesi gaskem
- Saemien ektiedimmesne dle Bååstede akte orre kapihtele gosse lea reeremedïedten bïjre saemien kultuvreaerpeste .
- tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine barkedh
3.4.1 Åarjelhsaemien Teatere
Dïrregh åejvieklinihke Guldbergaunet Aarebi 4,0 mill. kråvnah dåårjeme , mah eah leah åtnasovveme , jïh dannasinie raereste dam vihth dåarjodh 2011 .
Goh akte konsekvense dle gïerve sjædta
Ellies eatneme: Guktie jåarhka byjreskem juakedh lea biologijen gelliesvoeten vaarjelimmien vuestie .
Saemien gïelegaaltijen barkoeh jïh dïedtesuerkieh leah dynamihkeles .
Dam darjoeh gosse aktem væhtam bïejh kandidaaten nommen lïhke .
Infl uensavaksijnen sjïere njoelkedassh .
Därfer att idtji sïjhth gän nyjsen , jeatjah nyjsenäjjine , utan barre sov gamma .
Digitaale tjiehpiesvoeth matematihkesne sæjhta jiehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh lïerehtæmman spïeli , goerehtimmien , visualiseringen jïh åehpiedehtemen tjirrh .
Daah låhkoeh gelkieh gïehtjedimmiem bueriedidh jïh stuvremem siebredahken vïertiej dïhre bueriedidh .
Jalline: Jaevreste Andkjelvatnet johken Fagerbakkelva mietie jaevrien Siiddasjávri njaalman , vyjrehkåbpoe daan jaevrien dåaresth daan åarjemes loektese .
Juktie gaskesadtemem aelhkebe darjodh lohkehtæjjan jïh learohken gaskem , dle akte aevhkie tjaatsegidie aktene lïerehtimmiesijjesne juekedh .
Daan biejjien Byjngetje Nåamesjevuemien Faageskuvle tjiehtjelh leejjie Jearsoesvoetejarngine ektine , dennie aarebi maadthskuvlegåetesne (Maurtua) Rørvikesne .
Nimhtie aaj staath tjoeverieh barkedh guktie gaajhk tsagkesh mah saemiej jieleme-barkose veadtaldihke suenieh .
Fylhkenraerie raereste raajan 0,5 millijovnh kråvnah vielie nåhtadidh råajvarimmide almetjehealsoen sisnjelen .
Prinsihpielle bielie 33
Daah vierhtieh leah åajvahkommes daejtie 3 åejvieråajvarimmide: 1 .
Manne gujht daajram jeenjh demtieh dah eah maehtieh dej reaktam saemiestidh nuhtjedh gosse byjjes reereminie jïh starnesåjhtojne gaskesadtedh - juktie ij oktegh maehtieh dejtie saemiengïelesne viehkiehtidh .
Aaj daate maahta gelliej fåantoej gaavhtan årrodh, men gosse reerenasse krievenassem obligatovreles lïerehtimmien bïjre mubpiengïelesne jåarhkeööhpehtimmesne laahpehti, dellie kanne vååjni goh gïele læjhkan ij lij dan vihkeles?
Healsoe- jïh hoksedepartemeente sæjhta Staaten healsoevaaksjoeminie ektine , vuarjasjidh guktie vaaksjome saemiej reaktam gorrede healsoeviehkiem åadtjodh , jïh guktie reaktam daerpies healsoeveahkan illesåvva .
Staeriesmïerhke jïh jyörehtasse (jyörehtse) 
unnebelåhkoegïeli bïjre .
Daamhtaj prostatareavsam eevre jalke damta .
Nænnoestimmien mietie fylhkendigkesne ruffien 2011 (FD-aamhtese nr. 11/55) dle ussjedeminie tjïelth edtjieh 25% maaksojste maeksedh skåårvemidie geajnoe- / sygkelegeajnojne fylhkengeajnoej mietie , funksjovneklaassesne C jïh D. Goh aarebi dle tsihkestahta tjïelth 50% dåarjoem vedtieh valkesejearsoesvoeteråajvarimmide tjïelten geajnojne .
bli:3s 'Det är nödvändigt att utbildningen förbättras.' Læjhkan gosse korpusasse vuartesjem, novh maa gaavnem buaranidh åtneme jeatjaj bïjre aaj.
namhpskaavhte namhpkruehkie
Jåhha maahta 34 dåehkine juekedh , jïh maahta aarvoem jiehtedh fïerhten dåahkan , bielelen dïhte dåehkiebïejeme sjeahta dejnie joekedimmine posisjovnesysteemesne .
Dan mænngan learohkh maehtieh dejtie vihkielommes lahtesidie lïeredh ovmessie darjomi tjïrrh , vuesiehtimmien gaavhtan baakoe-loop , baakoe-pussel , vïedtjespïele jïh kråahpe-kröll .
Peace Brigades International - Norge E-påaste: pbi-norge@studorg.uio.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Dellie lin aalkeme saemien leerehtidh , mohte ajve 1-2 tæjmoeh våhkosne .
Men dan jïjnjh lohkehtæjjah joe daan biejjien fååtesieh, guktie julevsaemien dajvesne tjuara sån ovrehte seamma jïjnjh lohkehtæjjah ööhpehtidh goh åarjelsaemien gïelesne.
Ultratjoeje guvviem prostateste vadta
departemente edtja ohtsemem sjæsjsjalidh dastegh Saemiedigkie jallh dajveaajhtere nyöjhkoeh ohtsemem jååhkesjidh .
Dah gujht sïjhtieh dutnjien vedtedh veeljemefrijjevoetem , hoksem , aelhpies sprïjhtem , industrijem , kultuvrem jïh jïjnjh jeatjah aath , jis ajve datne dejtie steemmedh .
Moenehtse tjuara aaj mierietsiehkide , dïedtem jïh iktedimmiem saemien gïeleråajvarimmijste vuartasjidh , jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmide .
Akte illedahke destie maahta årrodh tjåenghkies goerkese , respekte jïh tjetskehkevoete .
Loejhtsvoete , seammavierhtege jïh ektievoete
Dïhte seammaleejnes goh (63), men otnjege jeatja.
Vijriesåbpoe dle moenehtse tjuara mierietsiehkide , dïedtem jïh iktedimmiem saemien gïeleråajvarimmijste gïehtjedidh , jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmide .
Gosse staateles åejvieladtjh daelie leah daam stoerre bigkemem bïegkejårrehtsijstie luhpiedamme, dah leah seamma tïjjen nöörjen staatese aktem enn stuerebe dïedtem vadteme juktie gorredidh båetije bigkemh daennie dajvesne eah båatsoen jieledetsiehkieh enn nåakebe darjoeh, Larsen jeahta.
Meerke krihke leine bienTie
Gosse ÅST jïh Noerhte-Tröndelaagen Teatere preessekonferansem utnin juktie teaterevuesiehtimmiem åehpiedehtedh Elsa Laulan bïjre, tjïertestimh soptsese Elsa Laulan bïjre lea nöörjen, noerhtelaanti jïh abpeveartenen histovrije.
Dahkoesoejkesje gaarsjelæmman jïh fysiske darjoemasse
Dahkoesoejkesje saemien gïelide - staatuse 2011 - 2013
Gaajhkide dejtie gietjide mejtie libie gaavneme veerbehaamojne leah transitijve væhtaj jallh intransitijve væhtah.
Faage edtja Lissine skreejredh hijven lïerehtimmievuekieh evtiedidh jïh laejhtehkslaakan ussjedidh .
dååjvehtassebaakoe 2
Gosse vöölkidh dle luvlen ?
Her er en liten smakebit fra utstillingen.
Dejtie tseegkimh gosse vihth tjengkerem tjiektjedh .
Jis edtja pryövemem maehtedh provhkedh lohkehtimmiem vierhtiedidh , vihkeles learohkh jearsoes juktie daejrieh man åvteste pryövemem tjaeledh , mij pryövemen ulmie .
Noerhte-trøøndelagen tjïelke visjovne lea akte åvtehkenaestie dan
vuesehte dïhte hammoevierhkem haalva
Eensi ektesvuekie-barkoe dej ovmese institusjovni gaskems lea daerpies jis edtjieh daaletje vierhtide bøøremes laakan nuhtjedh .
Goerehtimmie vuesehte daan biejjien dle jeenjemasth ajve dej jeanatjommes noeri gaskem maanagïertesne jïh skuvlesne saemien soptseståvva .
Eensiligkien gïehtjedimmie guktie morfologije åtnasåvva Minngemes kapihtelisnie dle libie vuartasjamme guktie morfologije dejtie veerbehaamojde vïhtesje sjïere lexikaale semantihke maalli sisnie.
Bïejh tjåanghkan sujhtemen jïh hoksen , maadthskuvlen , maanagierten jïh sosijale jïh maanavaarjelimmien prosenth .
Löövemem maahta gaavnedh dan gierve haestiemasse goh klimahten jorkesimmie .
saemiedigkie aaj meala daenbiejjien faalaldhkem medijen suerkesne ij leah buerie åarjel- jïh julevsaemiengïelide .
Nïejte hov bovtsi luvnie .
Aalkoealmetjedïejvese jïh aalkoealmetjereaktah eah leah arkeologeles vihtiestimmide ektiedamme , mah vuesiehtieh gie voestegh bööti .
1.1.3 Dïenesjh jïh dïenesjedorjemasse
Mannasinie saemien vihkeles ?
Soptsesem aelkedh
Dïhte causatijve-inkoatijve/inkoatijve veerbh gïehtjedamme.
nænnoes jïh gellielaaketje jielemh buektiehtidh
gellie heannadimmieh histovrijesne jïh mijjen tïjjen tïjjeseavan jïh kaarhtese bïejedh
Lïerehtimmieh: GD 1 GD 1 V-G GD 2 GD 2 V-G RD RD V-G vaen.
- Daelie jïjnjh guelieh maarkedesne .
ISBN: 978-82-8263-115-0
Fylhkenraerien vuarjasjimmie
Nåhtede dam reentasaatsem gåabpagidie øørnegidie , mij lea seamma goh Husbanken galkije reenta .
Lïerehtimmiej ulmie lea vuartasjidh guktie åarjelsaemien G2-lïerijh direkte objeektem haalvah.
Gosse gærhkoeh tseegkin , sïjhtin gærhkoeh edtjieh seammalaakan årrodh goh romeri gåetieh gusnie guhkies buertien bïjre tjahkasjin .
Öörneme barkoen mietie jïh gïeteldssoejkesjen dåeriedimmie ...
Maahta aktem gïelesuerkiem darjodh dan gaervies reklame-jallh doekemesplakaten sjiekenisnie .
Jaepien 2009 mietie galka aaj gærjetjem gïelebyjrese jïh gïeleskreejrehtimmine darjodh .
 (101) a. Pïere Per
' sne , dejnie joekehtsinie aalkoealmetjh leah sjïerelaakan neebneme BK .
Sïelte edtja hæhtjoeh jïh daerpies sijjieh faalehtidh dejtie mah mearosne håagkoeh jïh treavka- jïh daelviedarjomh Lyngsalpesne .
Gosse saemiej reaktah daan konvensjovnen mietie vedtedh , dellie staate tjoevere sj eagkodh .
Aaj båasa jïh boetje sjïdtedieh jïh stuerebe sjidtieh jïh båasa aaj mïrhkebe sjædta .
Ræjhkoes sjædtoe- jïh juvrejielede
Toamma Bientie
Direktijvinie delegasjovnese dellie tjïelkesi barkoem mïrrestalleminie idtji edtjh isoleremes vuekine barkedh .
Dennie nøørjen veljiesiebriedahkesne mijjieh såemies nåake voeth åådtjeme , mah dorje mijjieh ovdaerpies jïjnjh beapmoeh sleengkebe .
Nænnoestimmieh mah faage-øvtiedæmman veadtaldihkie , lin vihkeles aamhtsh laantetjåangkosne 1967 .
Dah illedahkh HUNT 3'ste
viermiesijjieh tjïjhtje aamhtesi mietie öörneme: Låavtegh , såekie , jaevrie , dålle , eatneme , biejjie jïh gærhkoe .
Dïedte saemien gïelen åvteste leah joekehts dejtie tjïeltide mah leah saemien gïelen reeremedajven sisnjelen jallh ålkolen .
Jeenjebe ekologijen beapmoeh Mijjieh sijhtebe momsem ekologijen beapmojste vaeltedh jih sveerjen laanteburriem tsevtsesovvedh ekologijen produksjovnese .
Ålkoelaantesne åvtelhbodti steemmadimmie orrije mubpien minngemes bearjadahken veeljemebiejjien åvtelen .
Mijjieh sïjhtebe staateles fealadimmieåajvaladtjem haestedh aktem sjïere lissiebarkoem darjodh såålesiebriedahkide .
Manne lïerehtimmiem Bylund, Abrahamsson, Hyltenstam (2012) jïh Sunyoung:n (2009) mietie hammoedamme.
Voestes sæjrosne: Diedtieh " Logg på " åelkiesbielesne .
c) eejhtegh åtna mah leah lihtsegh åarjelsaemien åålmegisnie jallh
Jïh gosse vaenieh dagkerh raajesh govleme dellie eah nulle parameeterem (Farrell, 1990; Joma, 2012; Polinsky, 2011; Raposo, 1986; Rizzi, 1986) bigkeme, jïh dan åvteste dah vienhtieh raajesh eah grammatihken mietie.
- Mijjieh gegkiestibie akte nænnoesåbpoe noerhtelaanti laavenjostoe sjædta saemien filmedorjemassen bïjre båetijen aejkien .
 (78) Gosse när lij vara:3sPRT riejries färdig soptsestidh, prata:INF dellie då føørhkesti skratta:3sPRT jih och jeehti säga:3sPRT ij inte:3s lij vara:3sPRT satne hon:REFL dihte den Ibsenen Ibsen:GEN
7.6 .
 (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995) aaj aktem dagkerem vuesiehtimmiem utniejægan.
Projektledare: Jannie Staffansson .
Nimhtie sån lea dellie maanide gihtjeme plaerieh doekedh .
Gihtjemegoeresne govhte raajesh veeljim goerehtidh.
skodtedh nåhkedh feerlege ïebnh nuhtjedh
Lïerh: Dålle
soptsestidh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh ovmessie tsiehkine
maanasåjhtoen geehtijh saemien maanide tjieltine tseegkedh , mah geehtieh saemien maanah årromefaaleldahkh saemien hiejmesne åadtjoeh
LÖÖNEMH , GUHKIES LAAJKOE , LIKVIDITETE , FOENTH JÏH .
Men gosse vaenie dotkeme åarjelsaemien G2-lïeriji lohkehtimmien bïjre orreme, gegkestem daate goerehtimmie nuhtegs sjædta lohkehtæjjide jïh dejtie gïeh sijhtieh vielie dan aamhtesen bïjre goerehtidh.
Jeatjah nöörjengïelen vierhtieh
b) Akte bïhkedæjja saemien sisvegen bïjre maanagïertesne dorjesovvi .
Lierehtimmieh båatsoejielemen bijre lin noere almetjh åådtjeme gåetesne fuelhkien tjirrh .
raarastalleme-hammoeh öörnedh dejnie
Vuesiehtimmesne (61a) dellie teema lea moerem.
Daelvege manne naarpehke bovtside jïh dah barhvh manne vöörhkem .
gïelh mah eah utnieh unnede .
Dongkememaahtoem jieliemisnie evtiedidh
Jis kondomem boetjese tseegkie , dam galka garres årrodh gosse kondomem dïsse jårrestidh .
Jaa dellie nimhtie libie gujht mijjieh jåhtetjimh fealaden gaajhke monnen tijjieb ænna goske månnoeh goske lie båeries sjædtibh jïh manne beetsim oktegh dellie manne soejmejib dehtie bovtsijste
Gasngesen gïtneste tjaebpies viskes klaeriem darjoejin .
Jis learohkh sojjehtamme baakoeh nåhtadieh , dah byøroeh aaj maadth-haamoem jiehtedh / tjaeledh .
Lohkh saemiedigkieraerien reekteme saemien gaskenasjovnaale barkoen bïjre jïh seedth dov raerieh e-påasten baaktoe diekie; Jon Petter Gintal , jon.petter.gintal@samediggi.no jïh Inger Johanne Mudenia inger.johanne.mudenia@samediggi.no
* Åarjelsaemien lohkemeboelhke , Jonhild Joma
Saemiedigkie 782 850 kråvnah prosjektese dåårje .
Manne Montrulen tjilkemem veeljeme utnedh dan åvteste Valdés:n (2000) tjilkeme barre englaanten gïelen bïjre goh jienebelåhkoegïele.
Kapihtele 2 göökte stuhtjine juakeme.
transportstyrelsen / feelemeståvroe bïevnesh daarpesje naan sjïehtelevoetem pryövedh vuajemekåarhtem , traktovrekåarhtem jallh taksivuejijelegitimasjovnem utnedh
Aellieh slognesth .
årrodh jïh laavenjostose bööredidh jeatjah siebriedahkeaktöörigujmie mah dïedtem utnieh saemien aamhtesi åvteste , goh HiNT , tjïelth , Fylhkenålma , geajnoesuerkie , skïemtjegåetie , pollise , gærhkoe , NAV jïh jienebh .
Daennie boelhkesne edtjem illedahkem gihtjemevuekeste Truth Value Judgment Tests (TVJT) åehpiedehtedh.
Daesnie vuesehtem maam akte jeatjah laante, Indije, mij guhkiem kolonialiseradamme orreme, lea dorjeme, gidtjh akademijem tseegkeme man nomme Sanget Naak Akademi.
byjjenimmie , starne jïh jieleme .
27 Guhte dijjeste maahta tjoeperdimmigujmie jïjtse jielemem staehkojne guhkiehtidh ?
vaaksjodh guktie learohkh , mejtie luhpiem utnieh eah gïehtjedimmiem daarpesjh darjodh , jallh learohkh mah eah leah gïehtjedimmiem dorjeme dennie PAS sijjesne tjaalasovveme
Jilhts jeenjh vååjnoeh daaroestieh jïh saemiestieh seamma hijven , lea saemien læjhkan dïhte gïele maam bööremes gaskesadtieh .
Ulmie lea gaavnedh magkeres viertieh leah daah bøøremes dan gaavhtan guktie årromlastoem gåaskodh kultuvren staare- jih jielemeevtiedimmien dïhre Berlevågesne jih Finnmarkesne .
Daan sisnie gaajhkh maaksoeh , baalhkah jïh jeatjah gïehteldimmiemaaksoeh , ektiedamme dejtie ovmessie ööhephtimmieprogrammide sektovre utni jaepien 2010 .
Naakenem earoehtidh lea dïhte seamma goh goltelidh , iehtsedh , dïenesjidh jïh viehkiehtidh .
Gusnie gøøkte jallh golme leah mov nommesne tjåanghkanamme , desnie manne dej gaskoeh (Matt 18,20).
Gosse barkosne dellie guhkies biejjieh 7 biejjieh .
EADTJOHKE SIEBRIEDAHKESNE
Luvlene: Johken Rostaelva mietie dan mïerhkese gusnie Rostaelva johkem Sørdalselva gaavnesje , vyjrehkåbpoe johkem Sørdalselva johken Tverrelva njaalman johkesne Sørdalselva (34 W 447227 7647617), debpede rïektes sievine jaevrien Devddesjàvri noerhtemes loektese (34 W 446777 7643686), meatesth daam jaevriem johkese Devddesjohka .
Men govlh aahka !
Lïeneståvroe juvlemegyhtjelassh pryövoe
Juktie vielie daajroem skååffedh dej ovmessie gïeletsiehkiej bïjre , jïh naemhtie buerebelaakan dej ovmessie strategijigujmie lyhkesidh , dle daerpies aktine jaabne goerehtalleminie guktie lea gïeline .
Mubpede kuvsjeraajroste ÅarjelTrööndelagen fylhkenålma aaj laavenjostoeguejmine sjïdti .
Butenschøn-moenehtse tjierteste dåårrehtimmie saemien jollebe ööhpehtæmman aalka joe maanagiertesne, guktie daerpies dåårrehtimmine barkedh saemiegïelen faalenasside dovne maanagiertesne, maadthskuvlesne, jåarhkeööhpehtimmesne jïh universiteetese jïh jolleskuvlese.
- Manne joekoen geerjene ihke saemien gïele aaj edtja daan vihkeles teknologijen sisnjelen åtnasovvedh .
Saemiedigkie golme millijovnh kråvnah dåårje mïerhkevaaroebïgkemasse , doekemasse , maarkedoekemasse jïh maahtoelutnjemasse duedtiejieliemisnie .
Sosijaale domtoe , politigke dåarjoeh jïh ïedtjeles barkoeh viesjies tjïertide , leah dagkerh vierhtegh gustie NSR lea tseegkesovveme .
Ij naan lohkehtæjjah , ij naan tentaamene , mijjieh sinsitneste lïerebe jïh lustem ektesne utnebe .
Jïjtjedomtese vualene jis bæjjanimmien mietie daamhtaj åådtje govledh ij leah nuekies , ij leah væjkeles , ij dåhkesjh jallh barre mööredh .
Bipacksïetele lea dïhte paehpere mij lea aeskesne gosse p-pilleem åasta .
- Im manne jis daejrieh , aehtjebe vaestede .
 (Reektehtse Kultuvrelutnjeme 1 sæjroe 69) 
digkiedidh dïejvesidie ekonomeles sjïdteme , jieledestandarde , jieledekvaliteete jïh monnehke evtiedimmie , jïh tsiehkiem dej gaskem
Fylhkendigkien jïjtse budsjedtesuerkie (dïedte 19) 
24 Fylhken åejvie-staare:
Bievnesh dan bïjre Healsoe jïh sosijaale
Lohkeme lea iktedimmes digkiedimmie , gusnie fïerhten lohkemelaavenjasse dejnie teksten hammojne jïh laavenjassen hammojne iktede .
tjaeledh .
Dïhte åenehks ulmie lea energijemaaksojde darjojne giehpiedidh , jïh destie aaj klijmaluejhtemh , energijeradtjoestimmien tjïrrh
goerehtidh, mij kasusen, persovni, numerusi jïh tïjjen bïjre.
mij soptseste , bene dïhte akte råålle .
Naakenh dejstie tjaalegistie åehpies mijjese .
dejtie saemiengïelen suerkide vijriedidh dejstie voenges tsiehkijste .
Dannasinie jïjnje fördommh , jïenemes båetieh ovmaahtoste jallh juktie ij rikti guarekem - nimhtie aaj daenbien .
Dah goerh abpe budsjedte / ekonomijesoejkesjem brutto vuesiehtieh , dsj .
Daelie maa tjeskerde .
Aigine Lavra - Giesie Bassegohppesne
Man gellie learohkh maadthskuvlesne mah skuvlem tjïrrehtieh viertiestamme aerviedamme taalligujmie abpe noerelåhkoste mah leah 16-18 jaepien båeries Noerhte-Trööndelagesne
Golme luhkie njealjede tjaalege
Sæjroe 5/32
Jalhts fylhkendigkie lea jïjnjem skåårveme dellie doh øøkonomijen tsiehkieh soejkesjeboelhkesne hijven vååjnoeh .
Hallandn lïenesne
Maahta aaj Europeisk Språkperm (ESP) nåhtadidh gosse goerehtalleminie barkeminie .
Kuvsjh aaj slaaterdæjjide , akte dejstie Snåasesne .
Dieriem åtnah juktie saejmie edtja dovhtehke sjïdtedh .
jïjtsh mïelh åehpiedehtedh almetji , heannadimmien jïh teeman bïjre såemies maana-jïh noerelidteratuvresne nöörjen gïelesne
daate gïele lea gaajh håvhtadihks jïh dan åvteste dadaltesinie " .
Vaino Persson
guktie Elmierïjhkesne .
Dan daerpies gaskelaanti reaktanjoelkedassi gujmie , maehtedh aalkoealmetji jïh vaenielåhkoen almetji mïelh tjirkedh .
Dïhte mubpie dåeriesmoere daan haamojne ahte ij gåaredh dellie kausatijve-inkoatijve veerbh seerkedh gosse ij naan inkoatijve veerbe gååvnesh v.g.
Mænngan gosse dejtie gihtjie maam dah ussjedieh , jïh maam dah sïjhtieh darjodh , dah " tjuerieh " vaestiedidh jïh maam ‐ akt darjodh .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte dïedtem åtna råajvarimmiej åvteste laavenjostosne sjyöhtehke guejmiejgujmie .
Brutto gïehteldimmiemaaksoeh fïerhten sektovrasse:
Dah leah aalkoe-almetjh .
orre baakoeh jïh smaaregh mah leah aerpien mietie jïh daaletje barkose viedteldihkie , jïh orre baakoeh vierhtiedidh
- Dah saemien siebriedahkem demtieh, guktie prosjekte maahta læhkoes sjïdtedh.
Dah sertiestimmieh darjoeh .
Bull , Ella Holm & Bergsland , Knut (1993): Njåemele .
Aajhtsi guktie vaenie saalmh åarjelsaemien gïelesne .
Mijjieh edtjebe dejtie olkese trumhpestidh daajroen tjoevkesinie .
HEARRA SAEMIENVAARJOJNE
Aalkovisnie dle nuekie jis aktem jallh gøøkte bokstaavh lohkeme .
Sekretessen gaavhtan maehtieh dov lïhkemes barre bïevnesh åadtjodh jis datne meatan jallh dam luhpiedamme .
Daate lea vihkeles dan voenges garmeresvoeten jïh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan , mij våaromem åtna ektievoetesne jïh meatan årrodh .
Buerie iehkede .
Aavodem eksamenidie illedh jïh jåvle-eejehtallemem vaeltedh !
Dillie daerpies soejmi årrodh jïh dïedtem vaeltedh juktie bearkanidh .
Voerese- jïh barkijestifteslh edtjieh tryggandelagen (SFS .
Hajhkh teerneginie juktie vuajnah man gellie sillh luhpiem vaedtsedh .
Daam maakseme staateles vierhtiejgujmie mejtie åådtje akten jaapan aejkien .
Dïhte maanan gærjetje , maam Emmi aerebi tjaaleme .
Aajnehke Jupmielasse jaahkam , faamohkommes Aahtjan , Elmien jïh eatnemen sjugniedæjjese gie gaajhkem sjugniedamme maam vuejnebe jïh maam ibie vuejnieh .
Mearan mååhtedimmiem gïetede dellie moenehtse gïehtjede guktie mååhtedimmie konvensjovnen ulmiem jaksa dan 2. aartigkelen mietie .
Daelie mijjieh dejtie intransitijve veerbide vuartasjamme, mah meatan kausatijve molsedimmesne, maehtieh -s- åadtjodh.
Daan jaepien seminare lea saemien histovrijen bïjre , dejnie vuelienommine Dïhte tjeakoes saemien , jïh mijjen industrijehistovrijen bïjre .
faagemaahtoeh utnedh jïjtsh programmefaagijste gosse skuvlen , barkoen jïh sïebredahken bïjre galka håalodh jïh digkiedidh
Alkohole kråahpesne dan mænngan tjïervesne orreme , jïh maahta jienebe biejjiem vaasedh åvteli aajla viht hijvenlaakan jåhta guktie vuesiehtimmien gaavhtan mujhtedh jallh maam akt lïeredh .
Laanth tjuerieh laavenjostedh .
Jïjnjh learohkh fïerhten julevsaemien lohkehtæjjese, learohkeveahka daesnie lea seamma goh jeatjah lehkesne Nordlaantese jïh raaktan jollebe goh learohkeveahka Bådåddjosne.
61,1%72,2% 5,6%11,1%
Ållesth programme lea daesnie , jïh gaajhkesh dovnesh buerie båeteme meatan årrodh .
deallahtimmiediedtem gaedtiebealan industrijese rïektedalledh jïh garrebelaakan provhkesovvedh
learohke jïjtje
Akte fåantoe man åvtese eah utnieh daate raajese hijven, maahta årrodh dan åvteste jis edtjieh raajesem jååhkesjidh soptsestæjjah tjuerieh maehtedh aktem kroesselingvistihke goerkesem tseegkedh.
Luvlene: Rijhkeraastem jaevrien Leirvatn:n luvhtie Rv:se 242 A dennie tjahkesne Snøtoppen .
Dïhte buerkiestimmie maam daelie buakta , gellie åejviehaestemh gïelen sisnjelen vuesehte , mejtie sæjhta vihkeles årrodh digkiedidh .
Daej gietjiej aaj fonologije sisvege.
Ij mejtegh darjoeh .
Duasta jïjtjemsem årrodh .
Ohtsedh dej ovmessie gueliej nommh .
- Daate gujht aaj åarjel-saemien haestemh , guktie manne tuhtjem aevhkies dom digkiedimmiem Saemiedigkesne goltelidh , Annikken Kjær Haraldsen jeahta .
Dïhte åelede mijjem aktem siebriedahkem evtiedidh mij båetijen aajkan sjeahta , mij aktegsalmetjem ååktoe jïh gusnie mijjieh ektesne raerieh gaavnebe dejtie stoerre laavenjasside .
Mubpie goerehtimmiedåehkie 42% båajhtode mïerhkesjamme, dejstie 81% nominatijve sjïdti, 5% jeatjah objeektehammoeh jïh 14% jeatjah kasush.
Romanijen gïele
Vanvikbakken lea kroessen luvhtie fg 715/755 , gaejvemen gåajkoe
Dåapmoe jaepeste 1953 vihteste dah årrojh , jïh åtnoe göölemevierhtijste mearoegaedtiebealam , voenges provhkenjoelkedassh sjugniedieh mah leah jarngesne dan sjæjsjalæmman maam Haag-dåapmoestovle darjoeji .
Mijjen Aehtjie lydfil
Goltelh jïh lohkh Ann Mari Andersen laavlomem .
KÄLLA: SAMER .
Saemiengïelen goerehtimmie
Minngemes jaepiej 1960 , skuvtere bøøti goh bøøremes teknigke-viehkie .
- Im ierielimmesne , men læjhkan viesjledem ihke tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner stuvremesoejkesjem akten gïehtelæmman gaertjiedamme nåhtojne siebriedahkese luhpede , seamma tïjjen goh akte dagkeres gruva sæjhta nåake konsekvensh utnedh byjresasse , göölemasse jïh båatsose , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Jis datne sïjhth njååhtjedidh överförmyndare:m jallh överförmyndarnämnd:em datne maahtah lïeneståvrose bieljielidh .
Jïh gosse raajesidie gïehtjedibie dellie vuejnebe 100% vaestiedæjjijste raajesidie 21 jïh 59 jååhkesjieh, mearan 83,3% vaestiedæjjijste raajesem 32 jååhkesjieh.
Dïhte tjuara maehtedh ussjedidh jïh dååjrehtidh maam darjoeh ihke dam tjabrehtidh/eevtjedidh.
Åtnoe digitaale vierhtijste nuepiem vadta eengelskegïelen tjaalegh dååjredh rïektes tsiehkine , amma iemie , ij-sjïehtedamme tsiehkieh .
Dah göökte saemieskuvlh lin guhkiem dïhte aajnehke faalenasse åarjelsaemide jis edtjin ööhpehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne jïh saemien sisveginie .
Daennie aktemieresne dellie dah saemien kultuvrejarngh , goh Sijti Jarnge jih Saemien Sijte , goh modtovrh daennie åarjel-saemien kultuvrebarkosne .
Maahta gaskoeh jïjjem fahkedh jïh destie åeremem stuvrie , jallhfeerh vaenie åeredh .
Kristeles jaahkoem bæjhkoehtibie jïh Aejlies Voejkenen bïhkedimmien mietie gihtjebe jïh jielebe jïh Jeesus Kristusen learohkh gohtjesuvvieh .
Vaeltieh laejpiem bisseme- vuebneste .
61,1%
Röntgeneapparate maam nåhtede lea sjïerelaakan hammoedamme juktie buerie guvvieh njammijste vedtedh viehkine viesjies röntgenegadtjijh .
Dah saemien gïelh jïh smaarehtjïerth lea vihkels bieliem destie saemien gellielaaketjejïh dan gaavhtan vihkeles maahtoem dej bïjre gorredidh .
Dan biejjien dïhte akte madtjeles baarnetje Lillehammerisnie .
Maam maanetje gualpan slijrie ?
ij-standardiseradamme möölegeektievoeth nuhtjedh , jïh buerkiestidh man åvteste möölegeektievoeth standardiserede , jïh nuhtjedh jïh sïejhme möölegeektievoeti gaskem jarkelidh
Daennie våaroemisnie byöroe joekoen leavloem bïejedh dan vijriesåbpoe barkose dahkoesoejkesjen raeriestimmiejgujmie dejtie råajvarimmide mah leah gïelen , ööhpehtimmien jïh regijovnaale iktedimmien bïjre saemien gïelelïerehtimmeste .
Sametingsråd Inger Eline Eriksen Fjellgren mener at på grunn av godt samarbeid i det samiske samfunn har man lykkes i å få en Sannhetskommisjon.
Dejtie learoehkidie edtja råajvarimmieh soejkesjidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste , goh akte lïhtse aareh råajvarimmesne .
Maahta seamma vuekiem jïh maallem nåhtadidh råållespïelem darjodh jeatjah dejpeladtje saemien jielemi bïjre goh:
Ij leah mijjen learohki jallh lohkehtæjjaj bieleste liejmie gan.
Gïeh vaarjelieh, tjöönghkieh jïh evtiedieh daam daajroem jïh dååjrehtimmiem dan buaratjommesasse jïh evtiedæmman saemien scenetjeahposte, gïeh dam bijjemes dïedtem utnieh?
Gaajhkh åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh .
Dæjstan ruffien 11. b. dle ålkoekonserte Altan jarngesne gusnie voenges skuvlh leah meatan .
Learoehvierhtide lohkemegærja , gøøkte barkoegærjah , lohkehtæjjan bïhkedimmieh jïh CD ' h. Gærjah leah voestes daltesen learoehkidie jïh 1o-jaapetje maadthskuvlen saemien learoesoejkesjen mietie .
Maahta dejtie sjæjsalimmide , mejtie miehtjiesdajvedåapmestovle dorje , Jillemesreaktese klååkedh .
Finnmaarhkelaake .
Guktie daate akute-p-pillere jåhta maam vaalta maahta bipacksïetelisnie lohkedh .
Vihkeles daate lea öörnegen mietie , jis vuesiehtimmien gaavhtan bååhkesjimmiem veeljie .
Tåamma laavkoeminie - gærjeste , lohkehtæjja maahta guvvieh skannedh , dejtie stueriedidh jih olkese tjaeledh , jïh dejtie klaassen tjiehtjielisnie vïedtjese gævnjodh .
Guktie lea dïhte tsiehkie nyjseni jïh kaarri gaskem ?
Govlesovveme bïhkedimmie ohtsemesoejkesjasse parallelen jarkoestidh
Mijjieh sïjhtebe læssanamme råajvarimmieh utnedh kultuvrejieliemasse fylhkesne , jïh mijjieh sïjhtebe aktem eadtjohke politihkem daennie suerkesne utnedh mij våaromem åtna Trööndelagen Kultuvrejielemestrategijesne .
Ij leah aelhkie jååhkesjdih jeatjebh vielie utnieh goh jïjtje åtna .
Veeljemi gaskem
jïjtsh lohkeme-jïh tjaelemebarkoevuekieh buerkiestidh jïh vierhtiedidh
Sektovren låhkoe konsesjovnefaamoebaalhkijste lea 6.46 mill. kråvnide bïejeme , jaapan 2011 , jïh abpe ekonomijesoejkesjeboelhken .
Joik i Saepmie
- Mijjieh reaktah jih tråjjesfaalenassh utnebe mej bijre jeatjah aalkoealmetjh ajve maehtieh nïekedh .
byjreskevæhtine j. j.) 
Daelie gujht buerebe sjïdteme .
Mijjieh gïehteldimmiem juhtebe ektiedamme kultuvremojhtesevaarjelæmman , kultuvrelle skuvlevoessese , gaarsjelæmman , jïjtjevyljehke åårganisasjovnide / maanide jïh noeride , fylhkengærjagåatan , Musihke Noerhte-Trööndelagese jïh gïehteldæmman laavenjostosne jïh guejmievoetesne mubpiejgujmie .
- Daate akte heajjoedimmie dehtie saemien siebriedahkeste .
learoesoejkesjevierhkesne ML0S Dejtie mah saemien gïelesne ööhpehtieh , lea daerpies learoesoejkesjevierhkien byjjes krïevenassh buerebe iktedidh .
Reegnegedåastojen / vihtiestæjjan vierhtienommere tjuara bïeljelamme årrodh aarebi deallahtæjja dongkemem tjïrrehte
Gellien jaepien daaroestamme .
Lardiere (2009 a,b) buerkeste dïhte G2-lïerije tjeahta tjïertem orre sjïere formelle væhtijste buajhkedh mij jeatjahlaakan G1:n tjïerteste sjïere formelle væhtijste.
Jieliemassh: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
guarkoe saemien jïh daaroen lea mïrrestalleme gïelh vååjnoe siejhme guarkoem sjïdtedh .
Veeljemedotkije Frank Aarebrot tuhtjie vihkeles noerh leah eadtjohke dennie voenges politihkesne .
Jaehkebe: datne gie jielemem mijjese vadteme , mijjine leah gosse sealadibie jïh ihkuven aajkan .
Davide lïj nööremes dejstie vïellijste .
' en 2009 tjïrrh .
Raeriestamme dåarjoe: 2,1 mill. kråvnah
Saemien gïele åtnasåvva jieniebinie sijjine
Dellie nænnoesti aksjekapitalem tjåanghkan 2 mrd. kråvnah , konverteradidh dïedteles löönemasse .
Råajvarimmie 66 Goerehtalleme geajnoesjiltadimmeste saemien gïelesne ...
starne- jïh sosijaalsåeliemasse maadth- jïh jåarhkøøhpehtimmieh tseegkedh
Nøørjen Saemiedigkie , Noerhtelaanten - Noerhte-Trøndelaagen - åarjelh Trøndelaagen - jih Hedemarken fylhkestjielth edtjieh ektesne barkedh .
3.0 REGIJOVNAALE REEREME SAEMIEN AAMHTESIJSTIE
Sektovren netto gïehteldimmiemierieh edtjieh maaksojde gïehteldæmman maeksedh .
2. gaavnh deerpegh mah daerpies gosse edtjh vaaran jallh skåajjese , jïh tsagkh voessem .
Vaenie goerehtallemh dorjesovveme låhkoste saamastallije lohkehtæjjijste Nöörjesne.
3.2.
Bååstedefoeresjimmien åvtelen , dle tjuara daeveri histovrijem tjöönghkedh , dan mænngan dejtie konserveradidh , tsagkedh jïh sertedh .
Bijjieguvvie åejviesuerkijste:
Ij maeksieh åtnoeartihkeli åvteste maam daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie vaalta jïh jïjtje medisineeremem vååksje .
Nøørjen kråvnah Nominelt
Lohkh vielie dan prosjeekten bijre .
Dellie maahta raeffesne ussjedidh guktie juvledh .
Dovne vuejniejim jïh vööjnim leah åtnosne daaletje saemien gïelesne.Dellie dïhte voestes haamoe guhkebe, tjoejemolsemen namhtah jïh dïhte mubpie åeniehkåbpoe, men etjoejemolsemem åtna.
Øøhpehtimmiesoejkesjisnie sjyøhtehke barkoevuekieh , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh , jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje .
Joekoen maahta dejtie saemien tsiehkide learoesoejkesjisnie saemiengïelesne darjodh .
Dïhte stoere joekehtse rïektes adjektijvi muhteste ahte ij gåaredh daejtie gaavnedh positijve haamosne, vaalla barre komparatijve jïh superlatijve haamojne.
20 000- 35 000 saemieh Sveerjesne gieh måedtie-såårts smaaresidie saemien gïelijste soptsesteminie .
Ekonomijestrategijh Fylhkendigkesne ruffien 2012
Saemien byjrese dajvesne sïjhti aktem sijjiem tseegkedh saemide dajvesne .
Dan gaavhtan ovmessie p-pillerh kråahpem tsevtsedh ovmessie vuekine maahta pryövedh molsedh jeatjah såarhtese jis jïjnjh vaejvieh åadtjoeh .
Dïhte aktegs salkehtæjja / dotkemeinstitusjovne læjhkan diedtem åtna sisvegen åvteste dejtie maehteles salkehtimmide , mej åvteste kommisjovne lea barkoevedtije .
www.osko.no " osko " lea jaahkoe jallh jearsoe noerhtesaemiengïelesne .
Sopstsesh åarjelsaemien gïelesne .
saemiej leah reaktah jïjtsh kultuvrem øøvtiedidh jïh dejnie giehtelidh staarine jïh søøkesbigkeme sijjine
Men prosjekth mah leah akte illedahke daejstie jïh leah RES ' en prijoriteeti mietie maehtieh beetnehvierhtieh åadtjodh programmen tjïrrh .
ij leah 18 jaepiej illeme
Maahtoelutnjemen Learoesoejkesjinie dle tjïertestamme dah vihkielommes maehtelesvoeth leah maehtedh: - jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh - jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh - lohkedh - ryöknedh - digitale dïrregh nåhtadidh Mah såarhts laavenjassh edtjieh learohkh darjodh ?
Dah nænnoestamme soejkesjh dejtie orre jïh båeries fylhkengeajnojde soptsestieh stoerre syjhtedassi bïjre mejtie edtja vååjhtedh dej båetije jaepiej .
Ulmie daejnie ryöjreden aalkoealmetjekonferansine Altesne 2013 lea lissiehtamme laavenjostose viehkiehtidh , jïh aaj gaavnedh jïh iktedidh vihkeles dåeriesmoerh jïh aamhtesh veartenen aalkoealmetji gaskem daennie barkosne juktie aalkoealmetji almetjereaktah gorredidh veartenekonferansesne (UN World Conference on Indigenous Peoples , WCIP) jaepien 2014 .
Naemhtie guktie goere bijjielisnie vuesehte , dle giehpiedimmie låhkosne maahta sjïdtedh gaskem 270 -
Doh jieneberaeriestimmieh Saemiereaktamoenehtsistie lea akteraeresne sjiehtedamme voenges reereminie Noerhte-Trøøndelaagesne .
NÆRØY NAMSSKOGAN
Jïh mijjieh sïjhtebe aktem lihke laavenjostoem utnedh siebriejgujmie barkoejieliedisnie , tjïeltine , jijtjevyljehke tjïertine jïh siebrine jïh jeatjah siebriedahken aktöörigujmie .
NO RD GD 100% 100% 100% 94,4% 50% 44,4% 100% 77,8% 100% 61,1%
 (tjoelte / namhpe jïh göökte saerkieh namhpen tjïrrh) 
 (tsihkestahta nænnoestimmem) 
Eksamene abpe faagem feerhmie
Lohkehtæjja jïh vytnesjæjja Nils Ove Gustavsson (Snåase) Kræsta Blind Brandsfjellem viehkehte jïh vuesehte guktie nïrrem sjïehtesjidh .
tjaaleldh saemien baakoeh jïh grammatihke hammoh soptsestimmie gïeline viertiestidh jïh barkoem åvtese buektedh
e) Saemiedigkie soejkesje aktem viermietjåangkoem utnedh maanagïertebarkijdie åarjelsaemien dajvine .
Seammalaakan saemien gïelem dagkere dööpmestovlesne mij dööpmegievliem åtna abpe jallh biehkine gårreldahkesne dejtie tjieltide Árjjepluovve , Jiellevárre , Jåhkkemåhkke jallh Giron , jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjieltijste vïedteldahkesne lea .
Ij leah dan jeene funksjonelle morfologije daaroengïelesne goh saemiengïelesne.
Øvtiedimmiesoptsestalleme edtja learohkide eevtjedh barkojne jaksedh man gååhkese buektehte .
• lohkeme daaroen
Gåessie maanah mubpien gïelem leara gïelijste jearohks.
Dellie tjoerh eadtjaldovvedh !
Akte vihkeles biehkie jååhkesjimmesne lea dah tjeahpoefaagh leah abpe skuvlen lïerehtimmiefaalenasse .
UG:n sisnie aaj gellie parameeterh, mejstie gïelh veeljieh.
Saemien joejkemen vaajesh badth gåerede joejkemevuekiej mietie vierhtiedidh, mohte dellie gïehtjedidh dejtie nuhtjedh jeatjabine esteetihke faagine vierhtiedidh - ij lih ov man åajvoeh!
sjiehteles möölehtimmiedïrregh veeljedh jïh praktihkeles möölehtimmieh darjodh aarkebiejjien jieliedisnie jïh teknologijesne , jïh illedahkide vuarjasjidh presisjovni jïh möölehtimmien ovseekerevoeten mietie
Saemiedigkie , Divvun jïh Sámi Giellateknoe Tromsøen Universiteetesne orre digitaale baakoegærjam Sátni - báhkoe - baakoe olkese vedtieh .
G2-lïerijh badth gietskebe G1-daltesem jeksieh gosse guhkiem saemiengïeline giehtelieh.
Vïhtestimmie jïh illedahkedaata leah vihkeles gïehteldimmiej evtiedimmien gaavhtan , gïehteldimmide dåarjedidh gosse guessine minnie skuvlide , jïh fylhkendægkan reektie aktene fïerhten jaepien kvaliteetebïevnesisnie .
Sinkeheallah betongesne håalemestovlen / podijumen duekesne storretjåanghkoesavkesne (emaljeste jïh lastegulleste sinkesne dorjeme), jïh vïedtji mietie stoerretjåanhgkoesavkan ålkoelisnie (foajé), jïh nuelielaptesne auditovrijen ålkoelisnie , arkeologeles gïejh etsadamme metallehealline (saemien årrome-jïh gaelmiesijjieh) mah saemien kultuvre laahpeme goh gåetiesijjieh / gievlieh jïh labyrinth .
Beetnegh jeatjah aatide åtna , juktie dovres sjædta rïevhkestidh .
Manne laejpiem vuebneste veeltim jïh dam buartan bïejim.
Ij leah akte ulmie aktine stoerre reereminie , jïh dïhte minngemes kråvna mij åssjelassese åtnasåvva edtja hijven årrodh fylhkentjïelten ållesth dïenesjedorjemassen gaavhtan .
Maahtoelutnjeme 2006 bïhkedassh vadta ihke gaajhkh
5.10 Lohkehtæjjaveahka
gïelen , gïelepleentemen jïh jienebegïelevoeten bïjre soptsestidh
Fylhkenraerien raeriestimmie gietesåvva fylhkenraerien tjåanghkojne njoktjen 23. b (Gïehtjedimmiemoenehtsen gietedimmien åvtelen) jïh voerhtjen 13. b. 2010 .
, 1995
saemiedigkie lea tjuevtjiedamme tjuara faalaldahkem tjïrkesovvedh dejnie jïlleskuvline seamma man vaenie lohkijh gieh sijhtieh lohkemem åarjel- vuj julevsaemiengïelesne tjïrrehtidh .
Ibie leah gan mijjieh mah mijjen jieleden bïjre muenieh .
Ij leah dam vuepsiem jakseme vaeniedamme fealadimmien bïjre jïh åtnoem lissiehtidh videoråårestallemijstie jaepien 2009 , jïh dam tjuara nænnoestidh tijjen åvtese .
Maahta damtedh mavvege jïh eadtjohke jis musihkem goltele maam lyjhkoe , gosse vuesiehtimmien gaavhtan gåabph ' akth vualka mij ovvihties damta , jallh seamma aejkien maam akt dorje maam tuhtjie ånnetji rovnegs .
man åvteste , guktie almetji jïh / jallh heannadimmiej gaskem , jallh teksten jïh guvviej gaskem .
Learohkh govlesedtieh viehkine taalh jïh symbovlh tjaeledh .
Gusnie deahpadi
Mijjieh sïjhtebe barkedh ihke maana-jïh noeresiebrieh buerebe ekonomeles tsiehkieh åadtjoeh .
Eengelsken gïele 5. daltese
Edtja viehkiehtidh guktie vïnhtselåhkoe jïh göölijelåhkoe læssanieh
Dïhte gaajhkide dajvide feerhmie Saltfjellet noerhtelen, bielelen SDJ-dajve, jïh ij darhkh doh njieljie tjïelth jïjnjh årrojigujmie, gïdtjh Tromsø, Bådåddjo, Harstad jïh Alta.
Iktedimmie jïh bïevnesh leah vihkeles ihke systeeme dan åvteste fungerede.
Gånka staateraeresne edtja eatnemegellievoetelaaken mietie vaarjelimmiemieriedimmieh nænnoestidh .
Maahta seangkoen åejjiegietjiem bijjiedidh jïh dam latjkodh gellie dåvnah bååmsteren nuelesne .
Byjjenimmien jïh lïerehtimmien goevtese
'Rebecca broke the pencil' b. Ołòwek pencil złamał broke się.
Kultuvrebyjrese lea bielie sïebredahken histovrijistie , dïhte aarkebiejjien kontinuitetem vadta jïh almetji guarkoem dej veartenen bïjre jeanede .
learohkem lïerh damtedh jïh sjåahkedh dejtie aktegs faagi teksth jïh mij sjïere
Grete Faremo jïh moenehtsen åvtehke Arne Røksund daan beajjetje deellemisnie (Guvvie; JD .
Kristelesdemokratije almetjem jïh doh aarvoeh , mejtie eah maehtieh eeptsh ‐ eereme ryøknedh jallh møøledh , jarngesne beaja .
Maanagïerte jïh lïerehtimmie
Jis dåaktere såvma naaremem njammesne gååvnese ij provhkh mammografijem dellie darjodh juktie baektjede njammam deemtjedh .
- Mijjieh sijhtebe aktem nænnoes barkoem utnedh saemien kultuvrejieliemidie mah edtjieh gorredidh ihke jienebh maehtieh veasodh dejstie saemien kåanste-jïh kultuvrebarkojste .
såemies vuesiehtimmieh vedtedh gåessie maahta nuhteligs årrodh eengelskem maehtedh
Desnie vihteste gaskem jeatjah aalkoealmetjh maehtieh eekereaktam gen-vierhtide utnedh sijjen dajvine , jïh mubpieh eah maehtieh aerpievuekien daajrojste åadtjodh , bielelen dah aalkoealmetjh mah dam daarjoem utnieh , åvtelhbodti dan bïjre luhpiehtamme .
Lissine daate soejkesjetjaatsege prijoritetide feerhmie dejte njieljie minngebe jaepide , dle soejkesjisnie aaj akte perspektijve guhkiebasse , dejnie gøøkte minngebe soejkesjeboelhkine jaepien 2020 åvtese , gusnie fokuse lea guktie edtja dejtie orre syjhtedasside saetniedehtedh .
org jïh risten.no).
Raerielïhtsege Marianne Balto jeahta duedtie lea akte vihkeles darjoe mij identiteetem sjugnede , mij lea joekoen vihkeles dan saemien kultuvren jïh gïelen gaavhtan .
... almetjh mah unnebelåhkoste båetieh Misse akt onterdidh lea ajve medtie 8% årroejijstie leah lïhtseginie aktene po li tihkeles krirresne , jïh dejstie ajve 2% meatan dennie jïjtjehke nominasjov nesne .
tillbaka 'Renarna vänder tillbaka.'[Saerniestæjja 4] Daate gieltegs, juktie dam paarrem öövre goh marngestidh/marngesidh lea semantihken mietie baakoegærjesne tjïelkestamme, læjhkan dïhte jeatjine morfologije maallem dïsse åtna, seamma maam stuhtjesne 6.2.6 tjïelkestamme.
Mijjieh limh skuvletjaelemem vitneme .
Tjoevere varki aelkedh ...
Joekoen hijven tjaetsiem vedtedh dejtie gïeh gajhkeluvvieh .
Dov persovnebïevnesh
Akte ïedtjijes evtiedimmie
nr.28 (2007-2008) Saemiepolitihken åvteste buektieji .
Ij leah naan hæhtjoe dagkoe gogkoe edtjh vaedtsedh .
Saemiedigkie lea Saemien Jïlleskuvlem stilleme aktem 5-jaepien geervelïerehtimmieprogrammem saemien gïelesne evtiedidh jïh tjïrrehtidh , goh akte bielie aktede gïeleprogrammeste dejtie almetjidie mah eah saemien soptsesth , noerhte , - julev- jïh åarjelsaemien dajvesne .
Daesnie sæjhta geerve årrodh taalh veedtjedh, jallh aerviedimmieh veahkan bïjre darjodh.
Ij guhte dejstie skaarijste naakenidie gåetijste lea naemhtie guktie daerpies rïjvestidh .
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen lea prieviem seedteme staateraaran , Inga Marthe Thorkildsen juktie saemien maanaj jïh noeri daerpiesvoeth våajnoes darjodh strategijesne .
Stientje - Nøørjen geografijen jarnge Staarh:
Jis hijven jïjtjedomtesem åtna dellie ij tsevtsieh dan jïjnjh destie maam jeatjah tuhtjieh jïh ussjeedieh .
Terminologije edtja aaj meatan årrodh dennie åarjelsaemien digitaale baakoegærjesne nedtesne - http://www.baakoe.org mij lea akte laavenjostoe Tromsøen universiteeten jïh Saemiedigkien gaskem .
 (11) *Datne gærjam lohkih maam leaksojne utnimh?
Gosse noere maahta damtedh goh sïllem vaeltedh geerve jieliedasse gosse alkoholem pryövedh .
2. bielie .
Maaksoe jis aktierh noerhken åasteme
Learohkh maehtieh eksamenem saemien 3 åadtjodh .
evtiedidh , nuhtjedh jïh soptsestidh ovmessie ryöknemevuekiej bïjre addisjovnese jïh subtraksjovnese taalijste jienebi sifferigujmie , dovne åejjesne jïh paehpierisnie
AELLIEH VUERTIEH BARKOE BIEVNESTAHKINE BÅATA Buerebe barkojde ohtsedh åvteli bievnestahkine båata .
Maahta aaj væhtide jeatjahlaakan learoehkidie åehpiedehtedh goh aktene goeresne .
Jaepiebudsjedte 2012 jïh ekonomijesoejkesje boelhken 2012-2015: Fylhkenraerien raeriestimmiem buakta gålkoen 22. b. 2011; fylhkendigkie aamhtesem gïetedæmman åådtje goeven 2011 .
nöörjenfaageles aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh dam buakteme aamhtem
Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoeulmide jaksedh , mah leah nuelesne neebneme .
1.4 Soejkesjen sisvegen , hammoen jïh struktuvren bïjre
NBR-e faage-øvtiedimmiem kriebpesje
Julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine lea gïeletsiehkie joekoen aejhteme .
Guhkiedidh guktie voenges almetjh lea sijjen vierhtiedajvh nuhtjeme
Dah tjoerin olkese gaatose .
Várjjat Siidaakte soptsese jieledefaamoen bïjre maam vijreme , bivteme jöh gööleme Varangerisnie åtneme 12 000 jaepiej tjïrrh , gosse orrijin gedtiem vijredh jïh båatsojne eelkin , dan tïjjen bïjre gosse jåartaburrie lissiejielieminie sjïdti , jïh ektiedimmiej jïh ektiedahkoen bïjre almetji jïh eatnemen gaskem .
Akte baakoegærja dejtie healsoebarkijidie håksoejarngesne .
Prest i sørsamisk område , Bierna Leine Bientie , lyser velsignelsen i et landskap innhyllet i tåke .
Daah latjkoeh jååhkesjamme sjïdtin goevten 2012 .
LOV 1814-05-17 nr 00: Kongeriget Norges Grundlov , given i Rigsforsamlingen paa Eidsvold den 17 de Mai 1814 http://www.lovdata.no/all/hl-18140517-000.html
Maahta jïjtje vaajtelidh gåabph sæjhta , mohte jis hoksegarantije edtja dååjredh , ij maehtieh frijjes veeljedh .
Månnoeh Anna Malenh rååresjimen andakten bïjre laavvadahken aeriedasse .
fonemem govledh gosse oktegh / gosse juekelde jeatjah fonemijstie jeahtasåvva
Gosse dejtie gïehtjedimmien illeldahkide learohki ektine vuartesjh , maahtah abpe gïehtjedimmiem vuartasjidh - oktegh jallh dej jeatjah faagelohkehtæjjaj ektine .
Loejhtes-teateretjïerth jïh åarjelsaemien teatere leah gellienlaakan saemien teaterejielemem nænnoestamme , mearan Beaivvás Sámi Teateren jienebh fealadimmieh jïh dan gellielaaketje darjomh darjoeh guktie saemien teatere jieniebidie gietskebe domtoe .
Jih dihte , gie maaje dan krænkoeh jih måarehke lij , dihte faahketji dabta satne jis sæjhta dam maanetjem viehkiehtidh .
Gosse vearteneaerpielæstosne tjåådtje dle jolle staatusem åådtje , men aaj dïedth åådtje .
Gåabpegh steemmeleahpah tjuerieh steempelem utnedh jis dah edtjieh jååhkesjamme sjïdtedh !
Dïhte orre öörnege edtja faamoem åadtjoeh snjaltjen 1. b. 2014 raejeste .
barkoevedtjien låhkoe), jïh dah åasajoekehtsh reeknemassesne bååstede jaapan 2002 , gosse orre mieriedimmie eelki juhtedh .
Gosse edtja mubpiem gïelem nuhtjedh, dellie boehtelem gupmiehtidh pryövoe nuekies boehtelistie mïernjedh.
Easkah gosse 7. klaassesne veedtsim , dle 4.- 6. klaasse aaj jïjtse saemien klaassine sjïdti , bene idtjim manne åadtjoeh dam dååjredh .
Guhkies røøpses lijnesem gurrieminie .
Tjuara jienebh faageles gyhtjelassh vielie vuarjasjidh .
Guktie tabelleste vuejnebe dle Tromsøn Universiteete dam stööremes studijepoengedorjemassem åtna saemien gïelesne dej minngemes jaepiej, jïh institusjovne aaj joekoen jïjnjh ovmessie kuvsjh faalehte.
Vihkeles fylhkendigkie lïhkebe daajroem åådtje daej daerpiesvoeti bïjre mij våaroeminie sjædta gosse stoeredahkem nænnoste .
Dah voenges aamhtesh dah , mah dov aarkebiejjiem jeenjemes tsevtsieh .
lohkedh saemien lidteraturh jïh dejtie jeatjah aalkoeåålmegi lidteraturine viertiestidh
- Mijjieh læhkoehtibie Jose Francisco Cali Tzay:m dejnie vihkeles barkojne , jïh gaajhkesh mijjieh daam nammoehtimmiem dåarjoehtibie , Keskitalo .
Saemien paralmentarihkeles Raerie jïh Saemiedigkie Nöörjesne noerekonferansem öörnedieh suehpeden 31. b - ruffien 2. b. 2013 Oslon ålkolen .
Jaepiej 1985-96 dellie lij lohkehtæjja Åarjel-saemiej skuvlesne Snåasen tjïeltesne , jaepiej 1987-91 rektovrine barki .
Golme vitnijh Gulliegïelebaalhkeste
Vihtiestamme goh mieriedimmie Saemiedigkeste 25.06. 2013
Nimhtie dah ryöknememaahtoeh viehkine maahta årrodh gosse saemien gïelem evtiedidh .
Laake tjïelten healso- jïh hoksehtimmiedïenesji j. j bïjre (healsoe- jïh hoksehtimmiedïenesjelaake).
Dah lohkeme tjaalegh edtjieh seamma aejkien viehkiehtidh guktie learohke voerkes sjædta sov jïjtse evtiedimmien bïjre goh lohkije jïh tjaelije , jïh aktem voerkes tsiehkiem evtiedidh hedtide jïh joekehtsidie nöörjen jïh saemien tjaelemekultuvren gaskem .
Gïhtjehtimmie Jon Henrikinie mænngan dïhte talang sverige vitni 18.05.2014
Fïerhten jaepien jïjnjh remissh lïeneståvrose båetieh .
Objeekte joe abstrakte kasusem åådtjeme.
‐ Man bïjre sån badth daate aamhtese ?
Laavenjostoe jïh reaktatjïelkestimmie
Prosjekten ulmie lea akte aelhkebe siebriedahke , gusnie jeanatjommes dejstie daan beajjetje TT-utnijijstie edtjieh maehtedh dam sïejhme ektieskovhtem nåhtadidh , aaj dongkemeskovhte jïh hoksehtimmieruvtah mejtie gaajhkesh maehtieh nåhtadidh .
Buerie båateme Jïemhten lïenen laantedægkan
Såemies G2-lïerijh joe G1-daltesem jaskeme, jalhts eah leah seamma stinkes jïh jïebne illeldahkem vuesiehtieh goh referansedåehkie.
Jupmelen voejkene mannine , juktie mannem bådtjadamme buerie saerniem giefies almetjidie saarnodh .
Jïjtjedomtese ij åålegh vååjnh
Gusnie: Gieh: Heannadimmie: Dan bïjre soptsestieh:
åenehkslaakan boernese-evtiedimmiem jïh baersielimmiem buerkiestidh
Darjoeh aktem soejkesjem , vihties argumentigujmie mejtie datne sïjhth politihkerinie digkiedidh .
Gaajhkh syökijh mah mobijlenommerem såårneme sijhtieh bïevnesem åadtjodh SMS .
Akte dagkeres maalle guektelen juakeme , dorje guktie daerpies sjædta lissiehtamme vierhtiejgujmie , jïh daerpies dovne gïelevierhtietjïelth jïh gaajhkh jeatjah tjïelth mieriesertiestimmieh åadtjoeh saemiengïeleldh dïenesjidie staatebudsjedten bijjelen .
§ 35:sne aaj tjåådtje lïeneståvroe maahta krievedh vihtiesvoetem dejtie barkojde mah daarpesje .
Daate vuesehte maadthlaake uvtemes lea akte maana sov tïjjeste , dehtie siebriedahkeste maam ussjedamme edtja stuvrehtidh .
Dïhte dan åvteste jienebh åenebe jïh vaenebe tuvrh vuejieh , jïh jienebh tt-utnijh dongkemeskovhtem nåhtadieh sijjeste tt-skovhte .
Wie der Mensch Einfluß auf die Umwelt nimmt .
Aejlegsbiejjien skïereden 15 biejjien 2013 gærhkoeveeljeme jïh datne åadtjoeh veeljedh .
Dejnie åejviesijjine Tråanten jïh åarjelsaemien bïjre , jïh heevehtimmine fïerhtene saemien voenesne , heevehtimmie edtja saemien gïelem , kultuvrem jïh siebriedahkejieledem eevtjedh jïh våajnoes darjodh , Balto jeahta .
Dah tjuerieh aaj guarkedh aktese aktese- korrespondansem guarkedh , daate sæjhta jiehtedh fïerhte aate ajve ikth ryöknesåvva , jïh ij sïjhth maam jiehtedh mennie öörnegisnie aatide ryöknoe .
Desnie aaj saemien lexikaale jïh syntaktihke kausatijvh joekehtem.
Pedagogeles-psykologeles dïenesje (daamtaj åeniedamme PPT jallh PP-dïenesje) lea akte tjïelten jallh fylhkentjïelten dïenesje mij raerieh vadta .
Mubpie tsiehkie jis garrese prostatesne gååvnese , mij maahta væhtam prostatacancerasse årrodh .
Maahta aaj nuhteligs årrodh smaave bodtetjh vaeltedh .
Tjaktjeste 1987 dle rektovre Ealla stipendiatine sjidti Noerhte-Trøøndelagen jïlleskuvlesne .
Daate råajvarimmie aaj joekoen vihkeles edtja gaengkeridie juhtiehtidh aktene tijjesne gusnie jïjnjem dåadtjele jïh vaenie heannade jeatjah bieline dehtie noerhtetrøønderen siebriedahkeste .
Mijjieh sïjhtebe bueriedimmiem geajnojste prijoriteradidh mah leah traegkies .
Edtja politihken vuepside jaksedh lea aaj daerpies jorkestimmine jïh sertiestimmiejgujmie .
Learohkh edtjieh åadtjodh man mietei sïlledidh .
1.6.5 Skåårvemh
Edtjede naaken gihtjedidh lea vihkeles åvtelhbodti aamhtesen bïjre barkedh .
dam det:ACK sjïdtedehti.
9.0 Lissiepaehperh
Faamoe jïh foeresjimmie: Saemiedigkie
Njielje luhkie gåalmede tjaalege h siejme vuekie jih dan ga viedtedh .
Sveerjen gärhkosne 7,2 miljonh lihtsegh , jih almetjh meatan mejtie diedtem utnieh gärhkoem öövtiedidh båetije beajjan .
Bielie 1
Nuepie gååvnese lokalbedövnigem åadtjodh jis baektjiedidh .
Old Price: NOK 75,00
Saemien kultuvrem våajnoes jïh jielije darjodh goh bievnije jïh gïeltege.
Tjïrrehtimmie jïh faageles mietiemoere
Saemien siebredahke gaajhkide boelvide saemiengïelen voestestjaaleldahkh daarpesje .
Vihkeles aaj ryøjredimmesne jååhkesjidh guktie giele jih kultuvre saemi åata .
Daelie åejvieladtjh nuepieh utnieh daam dæjpeles politihkese sjïehtesjidh , mubpie presidente Laila Susanna Vars minngemosth jeahta .
Men fïerhten jaepien vuejnebe heevehtimmie muvhtene lehkesne yörhkese båata aktede slæjhtoes digkiedimmeste åtnoen bïjre dïejvesistie " najsonaldag " .
Jis jarkelimmiem sïjh tebe dle tjoerebe
ovmessie gïeleråålline årrodh dramadarjoeminie , lohkemisnie jïh åehpiedehtemisnie
Naasjovnen dåapmastovlen nænnoestimmie 18. aartigkelen gåalmede boelhketjen mietie maahta klååkijen hïejmerïjhkesne tjïrrehtehtedh seamma njoelkedassi mietie goh faamoje dåapmah .
Dov steemme ij hiejhtesovvh jalhts datne båajhtode darjoeh !
Dah almetjigujmie båatsosne soptsestieh .
Dellie tjuara fokusem tjåadtjoehtidh tjïrrehtæmman .
Lihkebe bïevnesh dan bïjre åadtjoeh barkijedienesjistie .
Dïhte lea viermiedahkh darjodh , ovmesi åarjelsaemien institusjovni gaskems mah leah krïensen gåabpatjahkinie bieline jïh aaj doetkemeinstitusjovnigujmie .
Maahtoeulmie faagesne
6 1.2.3
11,1%
Saemien maanah jïh noerh gelkieh ööhpehtimmien tjïrrh saemien kultuvrasse jïh sïebredahkese tjaangedh .
vihkeles evtiedimmievæhtah åehpiedehtedh saemien histovrijesne 1800-låhkoen jïh voestes lehkien 1900-låhkoste , jïh konsekvensh digkiedidh daaroedehtemepolitihkeste dan akten almetjasse jïh siebriedahkese
Gøøkte jaepieh desnie dle tjoeri orrijidh , dïhte jïjtje skeamtjoeji , tuberkulose .
Garrah skaarja , tjiehkieh kroessedh .
Dïhte ulmie asfalten bïjre gaajhkine fylhkengeajnojne 2020 åvtelen lea tjåadtjoen , jïh edtja aaj gïehteldimmie- jïh gorredimmievuekiem tjåadtjoehtidh .
Illeldahkh jïh reektehtimmieh ...
 (12) Åvla lij staaresne orreme åestiestamme.
Price: NOK 195,00
Aaj versjovneorrestimmieh provgrammevedtijinie destie daarpoeh vijre-evtiedimmiej jïh orrestimmiej åvteste staeriedimmiedirregidie .
Bovve biejjieh jih våhkoe ryøknoe
Saemiereaktamoenehtsen jienebelåhkoeraeriestimmie raereste daan beajjetje reeremem staatedajveste Nordlaanten åerjielisnie jåerhkedh .
Jis gieleleahpam dasseme jallh miste sisvege , dellie maahtah Gärhkoeståvrose bieljelidh , Svenskakyrkan 751 70 Uppsala , 018-16 96 00 (Saernie viehkie), jallh orre dängkodh daesnie www.svenskakyrkan.se .
Molsehthlaakan dah maehtieh learohki luvnie guessine mïnnedh skuvlesne .
Tjåanghkan medtie luhkie åarjelsaemien lohkehtæjjah Nøørjesne .
Daarpoeh lea ulmieriekteme dåarjoe jïh innovatijven vaestiedassh åarjelsaemiengïelen joekoen tsiehkine sjïehtesjidh .
Jöödtedh bielien, dan gellie [bïjlh].
nasjovnelle unnebelåhkoejde nuepieh
Saemien gærhkoeraerien barkoesuerkie lea gaajhkh aamhtesh mah raerien mielen mietie saemien gærhkoejielemem doehtedieh
Saemiej vuekieh
Jaepien 2006 tjidtjebe sealadi jïh jaepien mænngan Snåaseste juhtim .
Jis dah meatan orreme prosessesne , dïhte jïjtsevuarjasjimmie sæjhta radtjoesåbpoe sjïdtedh , jïh dah jienebem lïerieh .
goltelidh , baakoem vaeltedh våaroen mietie jïh responsem vedtedh mubpide soptsestimmine
Learohkh edtjieh maehtedh åejviesisvegem tjaaleginie vaajestidh
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjielte aktem govlehtimmieråårestallemem lissine øørni , Stiklestadesne skiereden 11. b. 2008 .
Fylhkentjïelte (NTFT: Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte) FR
Håaleme: Heerredimmie beetsuvistie- guhkene bijjene dennie beapmoepolitihken biejjieøørnegisnie
Saemiedigkie maahta dåarjoem vedtedh dorjeseevtiedæmman , konsulenteveahkan , markeede-analyjsese jïh doekeme-jïh maarkedebievnemeråajvarimmide duedtien sisnjelen
Saemien Gærhkoeraeriem øøkonomine jïh barkijigujmie nænnoestidh
Maahtoeh:
Mijjieh sïjhtebe noereråajvarimmide vuarjasjidh jïh dam aktem sïllem guhkiebasse vaeltedh .
vierhtieh læjkodh mah aktem hijven dåarjoehtimmiem jïh jaabnan reektemem tsiehkien bïjre gorredieh , jïh mah systemedåarjojne viehkiehtieh byjjenimmiesuarkan sïejhmelaakan , jïh skuvlide sjïerelaakan .
vøøji Dambon lïhke .
Daennie dåehkesne joekehtse juktie sagke gïervebe dejtie veerbide gaavnedh.
- Raasisme ij jïjtsistie gaatolh , jïh Saemiedigkieraerie lea Reerenassine bæjjese vaalteme mijjieh tjoeperdeminie ihke devverde dan jïjnjh saemieh mah sïerredimmiem jïh raasismen dååjrieh Nöörjesne daan biejjien .
Daate lea gaskeviermie sov bööretjommesisnie .
Vihth tjoeverim aelkedh dej jeatjebi mænngan juktie tjoeverim gåetesne gosse leekedidh .
7.5.
Dah gieh dam dorjeme edtja maakseme åadtjodh jeatjhlaakan vuekine .
saemien maanah saemiengïele reeremedajveste lea reakta saemien gïeline dåastoehtidh gosse politije- jïh joejtehtimmiereeremem gaskesadta .
- Manne joekoen madtjeles mijjieh daelie aktem proposisjovnem buakteme jarkelimmiej bïjre gærhkoelaakesne jïh evalueringen bïjre demokratijereformeste , staateraerije Aasrud jeahta .
Kaanne edtja gåaradidh partijem tjabrehtidh, edtja loedtenidh.
Dijjieh tuhtjede politihkerh jeenjemasth jallh mådtoelaakan tsevtseme sjidtieh demonstrasjovnijste jïh jeatjah mïelevuekijste ?
Aelhkemes tjuglieh damtedh stratjkesne gosse njammide såapadamme .
Learohkh aktem reklame-jallh doekemesplakatem darjoeh .
Dah baakoeh biejieh åssjaldahkide jïh domtesidie , jïh dååjreh timmiem åadtjoeh baakoem vaeltedh jïh jïjtsh mïelh tjåadtjoehtidh .
Barkoesuerkie Konsultasjovnen gïetedimmievuekieh faamoem utnieh reerenassese , departementide , direktovratide jïh jeatjah vuelege gïehteldimmide .
Attraksjovne regijovnese Saemien Sijten gåetieh eah leah saahtlaakan sjiehteles daan laavenjassese jallh dïedtese .
Jis båarasåbpoe 50 jaepieh maahta rutijnh ovmessie vuekine årrodh dan mietie gusnie årroeminie .
Vuesiehtimmien gaavhtan: Dæjsta , suehpeden vïjhteden biejjien:
Reeremetermh ...
Saemiedigkie Dæjpeles bïevnesh aalkoealmetjekonferansen Alta 2013 bïjre .
Byjreskegoerehtalleme 2009: Byjreskevaarjelimmiebarkoe vaarjelimmiesurkesne .
Dïhte bööti sijjiesadtjine goh dah njieljie saadthålmah mah lin aerebi (handikappombudsmannen HO , jämställdhetsombudsmannen JämO , ombudsmannen mot etnisk diskriminering DO och ombudsmannen mot diskriminering på grund av sexuell läggning HomO).
- jeereldihkie faageaamhtesh åehpiedahta mah leah dåastoejasse jïh sisvegasse sjïehtedamme , jïh maahta ovmessie digitaale dïrregh jïh meedijh åehpiedehtiemisnie nuhtjedh - sjyöhtehke bïevnesh ovmessie gaaltijijstie gaavna jïh nuhtjie , jïh tjïelkeste man åvteste gaaltijidie nuhtjeme - aktem jeereldihkie gïelem jïh såemies dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste nuhtjie ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
Dan jïjnjh moerh goh gåarede edjta Stientjen orre jåerhkeskuvlesne nuhtjedh .
- Dïhte tsiehkie dejtie smaave saemien gïelide lea geerve .
Bierna Leine Bientie i avslutningsgudstjänsten .
1000 jaepieh dåaroen mænngan Stiklestadesne , dellie lea annje dïhte Spïele Stiklestadesne goh gaajhki spïeli tjidtjie daennie laantesne .
Kompensasjovnevierhtieh regijovnale joekehtamme barkoevedtije-maaksoen åvteste ...
Haalvemedaltesi buerkiestimmide maahta aalkoste provhkedh gosse dej aktegs learohkigujmie soptsestalledh mejnie eeremes edtja barkedh .
Rijhken gaskemieren maaksoe jaepien 2011 leah 0,24 proseenth dehtie dov dïenesjimmeste mestie tjïeltese skaehtiem maaksah .
Idretten åssjaldahkh
Mubpesthveeljijh jienebh veeljijh utnieh goh voestesveeljijh .
Åelkies avteldssnïjre .
Njååhtjedimmiemoenehtse maahta dåhkasjehtedh gosse gaajhkh lïhtsegh leah gïetedimmesne meatan .
CISV gïehtele ööhpehtidh, men ibie daejrieh mejtie gien aajmoe jeatjede, jïh mejtie gie maam leara.
Learohke sijjienommem
Noerh gïeh voestes aejkien gaavnesjin .
PÅ .
4.4 Dïedtejoekedimmie saemien gïelese jollebe ööhpehtimmesne
' esne doekedh maehtieh orredorjeme årrodh mestie vuejedh .
Dïhte åssjaldahke lea evtiedimmielaanth mah luejhtemh skåajjijste giehpiedieh stoerre beetneh-aevhkieh åadtjoeh .
Uvtemes dïedtem åtna dan Rørossaemien dajvese , bene jarnge dienesjh aaj vijriebasse deallehte .
Måjhtam manne njaalmeldh eksamenem utnim fievsiekreekelearosne jïh tjoerim govsen tjåejjien bïjre buerkiestidh .
Akte kruana jih mubpie røøpses .
Idtji daejrieh gænnah , man åvteste dïhte tjuara jeatjabidie barkoe-sijjiem öörnedh .
klaasem glas:ACK murhki.
Maehtedh digitale viehkiehvierhtieh saemien gïehtjedimmesne leah daerpies jis ektienamme teekstehammoeh jïh lahtesh guarkedh .
Desnie meatan årrodh , earoem vuesiehtidh jïh dåajmijeslaakan sinsitnide årrodh gosse almetjh gaavnede mah mådtanlaaketje jielemesietine .
Tjuara maehtedh gïelem nuhtjedh gaajhkine siebriedahkesijjine .
Aartigkele 29 Gosse bovtsemïerhkem tjaeliehtidh dellie geehtedh jyøtjedahta jeatjah mïerhkijste dennie dajvesne dennie nubpene rïjhkesne .
Learohkh mah eah nuepiem utnieh aktem jallh gellie naasjovnalen pryövoeh pryövemebiejjien darjodh edtjieh faalaldahkem åadtjodh pryövoem mænngan darjodh .
Sïjhtebe aaj lohkehtæjjaj maahtoem saemiengïelesne buerkiestidh.
... Saemien sijjienommh sjiltine nåhtadidh (sijjienomme
Tjyölkehkåbpoe årrodh guktie mijjieh veanhtadibie saemien institusjovnh dïedtem vaeltieh saemien kåanstem jïh kultuvrem evtiedidh
Jïh manne gutnedem gaajhkide dijjide mah viehkiehtamme , beerkeme jïh davvome .
Home Guvvievuesehte
Ij naan bijjiegödninge
Asve lea gosse damta tjarki aerkies jïh skabroeh , maahta abpe kråahpesne damtedh jïh mah jeenjemesh naan aejkien åadtjoeh .
Emmi , Maarja jïh Bendik ektesne möölemelïerehtimmine barkeminie skuvlesne .
Tjïelten åejvie tjïelteståvroem stuvrie , jïh lea tjïelten ååredæjja ålkolen .
Saemien maanafilmh jïh programmh maana-TV ' esne
politihkese geehtedh
Talande Webb lea namhtah dutnjien goh åtnojinie .
SATSA PÅ .
Råajvarimmie 72 Åestemeöörnege saemien lidteratuvrese
60 kråvnah
Joseph Fjellgren , tel. 070-600 86 90
Saemien Sijte maadthlaakejaepien Doh gaervies bigkemesoejkesjh Saemien Sijtese leah guhkiem reerenassen buertesne gællasjamme bielelen naaken dejtie gïetedamme jïh dejtie tjïelkestamme .
Nuhtjh baakoeh daagkoe vuelege.
jïh dagkeres barkoe tjuara dannasinie jeatjah suerkiej sijjine årrodh .
Im goh manne buektehth maam jiehtedh gaajhki ovagkusatijve jïh overgatijve veerbi bïjre, men sïejhme overgatijvh jïh ovagkusatijvh leam joekehtamme.
Ultratjoejebaaroeh datovrasse juhtieh maam dejtie jeatjahtahta gåvvan maam dåaktere maahta guvviesjermesne vuejnedh .
Jienebh industrijebyjresh jïh suerkieh eah dan stoerre jarkelimmieh konjunktuvresne tööllh .
Jåarhkeööhpehtimmie geerve almetjidie
Doh learoevierhtieh mejtie gïelejarngh lea gïelelïerehtæmman evtiedamme , stoerre aarvoem utnieh jïh byöroeh olkese båetedh guktie gaajhkesh maehtieh dejtie nåhtadidh .
Guktie daate sïjje lea ?
Dagke jïjnjesh mah vienhtieh dïhte voenges jïjtjeståvroe byøroe nænnoesåbpoe sjïdtedh , jallh staate byøroe jienebh laavenjassh åadtjodh .
RSS lea standardehaamoe bijjiebaakoeh jïh iktedimmieh vedtedh galkemisnie dåastojasse .
Dïhte bööremes vuekie gosse nasjonaale pryövemen illeldahkide lohkemistie s oejkesjidh jïh reektehtidh , lea buerie lohkehtimmiem gaajhkine faagine utnedh gosse lïeredh lohkedh .
Dle daah joekehts provgrammh gïelefealadimmide hijven:
Seamma aejkien lea fylhkendigkien jïh fylhkenraerien diedte barkedh guktie vihties åejvieladtjh vedtieh doh bøøremes mieriekribpesjiemmieh goh gåarede Noerhte-Trøøndelaagese .
Saemiedigkieraerie sæjhta darjomem lissiehtidh saemien kultuvrejieliemisnie jïh jieliemisnie gusnie kultuvre lea betnesne , jïh aktem dahkoesoejkesjem daan jieliemasse buakta daan biejjien .
aktem ållesth saemienööhpehtimmiepolitihkem maadthlïerehtæmman jïh jåarhkeööhpehtæmman evtiedidh
Refusjovneåesie skuvleaajhteridie saemien maajhööhpehtæmman tjuara tjarke læssanidh.
door (otworzyć 'opencaus') 
Maehtedh ryøknedh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh kaarhte-koordinatovrh nåhtadieh gosse sijjienommh kaarhtine ohtsedieh .
Lissiehtimmie lea vueliehkåbpoe goh aerviedamme , jalhts Skierden tjïelte annje 4% sjïdtedimmiem åtna maadthskuvledaltesisnie .
Ij sïjhth dam ulmiem 50 latjkoejgujmie jaksedh , joekoen dannasinie Øøhpehtimmiedirektovraten fer smaave dåarjoemierieh gosse lea øøhpehtimmien bïjre lïerehtæjjide jïh learoekandidatide sjiere daerpiesvoetigujmie .
Daennie boelhkesne edtjem illedahkide digkiedidh.
Daah govhte veerbh hov seamma laakan goh våajoehtidh jïh våajodh, akte intransitijve jïh mubpie transitijve, mårhkanidh, tsoepkenidh jïh gaahpanidh leah seamma laakan goh våajodh goh ij dej naan agentijve goerkese.
Beetnehveahka ij leah staeriesovveme åasabijjiedimmien gaavhtan .
gukt ' amma tjïeltij dïedte lea hijven sjïehtesjamme ööhpehtimmiefaalaldahkem , aaj saemien gïelesne , dejtie skuvlide gosse learohkh juhtieh .
Sjædtoegåetiegaashluejhtemh buektieh klimatem jeatjahtåvva jïh baahkebe sjædta , mestie stoerre globalen konsekvensh åådtje .
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén , 908 39
Daate juktie aktem stoerre skuvleprosjektem evtiedamme aktene onn ' ohtje skuvlesne: " Elgå skole mot år 2000 " .
Dellie aelhkebe sjædta råajvarimmieh prijoriteradidh ovmessie sektovresuerkiej dåaresth fylhkentjïeltesne .
- Gosse manne eelkim åarjelsaemien gïelem lohkedh , dah seerkemegietjieh mannem ïedtjeldehtin .
Båeries vaajesh aaj saarnoeh .
15 § Dïhte gïe säjhta såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelem utnedh aamhtesen jallh ierien dööpmestovle-gïetedallemisnie dan 13 §:n mietie edtja dam vaejtedh aalkoemieresne gåessie aamhtesinie jallh ierine edtja aelkedh jallh voestes aejkien paarte edtja maam tjaaledh / jiehtedh dennie aamhtesisnie jallh ieresne .
Naan jaepiej mænngan stoerre ohtseme haakeneburrie-skuvlese sjidti jih nimhtie gåårtjehke desnie .
Dah aaj meehtin vaestiedidh jïh soptsestalledh saemiengïelesne .
PSA vïrrepryövenasse mij goerehtimmine mah tjuara darjodh gosse prostatam goerehtidh .
Dïhte veeljeme lea naemhtie; tjoerh jïjtje båetedh akten veeljemegåatan veeljemebiejjien , jallh åvtelhbodti tjaatsestidh .
Så dle bovtsh gujht dle debpene goske augustien sisnie dellie luvlen dan Marsfjellen gåajkoe jåhtajimh jïh dellie årroejimh dennie Marsfjellesne goske tjaktjege , dellie våålese jåhtajimh , men dellie hov varki jåhtajin våålese .
Byjjes suerkien lea tjïelkes dïedtem hoksedh dah ovmessie iKT- jïh nedtevåaromen dïenesjh ij orre dåastovh tseegkh .
Fokusem utnedh jielemeevtiedæmman evtiedimmiebarkosne
Aalterepensjovne maam joe maekseminie staeriesåvva baalhkasjïdtedimmien mietie , destie 0,75 prosenth vaalta .
Sveerjen saemieh leah skuvlen åejvieladtjigujmie digkiedamme sov raedtesne , jïh daan asken nøørjen jïh sveerjen skuvleåejvieladtjh edtjieh sinsitnine tjïelkestidh guktie laavenjostedh
Jïh goh gået / , naan gåetiem jaksa dlie åajaldahteme dam sov skiemtjielassem jïh dlie gujht dle lea saemma laakan guktie åvtesne .
Dïhte båeries testamente sopsteste maam Jupmele darjoeji aarebi Jeesuse reakasovvi .
Vaksijnen maaksoe lissehte .
Muvhtene lehkesne voenges lohkehtæjjah , mubpieh maajhööhpehtimmiem åadtjoeh mijjeste jallh Snåaseste .
Guelmedh dam soejkesjem , jïh skuvlesne aaj gævnjoestidh .
Vaarjelimmiediedtem reerie Daan aejkien vaarjelimmieministere åadtjoeji Hiejmevaarjelimmien bijjiegietjiem vuejnedh .
Dellie datne maahtah dam vuarjasjidh gaskeviermesne: http://tv.nrk .
 (33a) barre akte deahpadimmieåtna.
Lohkemidie Aarbortese biejin jïh lohkehtæjja lij åemie Anna Jacobsen .
Laake unnebelåhkoegïeli bïjre (sveerjengïelesne) 
Maahtoelutnjemen lïerehtimmieplaakatesne tjåådtje skuvle edtja sjïehteladtedh ihke voenges siebriedahkh øøhpehtimmesne meatan sjïdtieh jiermijeslaakan .
Muvhtene maehtieh jeatjah juridijhken persovnh goh idellen siebrieh luhpiem åadtjodh lotterijidie öörnedh , lotterilagen mietie (SFS .
jienebh aelkieh saemien-gielem lohkedh
daltese JåaS
Voestes dåehkie buerebe mubpiem lïerehtimmiem vaestiedamme (83%), jïh seamma illeldahkem jakseme goh referansedåehkie (80%).
Saemien riektestjaalmedirregh
goerkelidh jïh nuhtjedh vihkeles prinsihph persovnevaarjelæmman jïh aalkoereaktese mah leah ektiedamme bæjhkoehtæmman jïh tjaalegeåtnose
SKA TRYCKA BOK
Dïhte slaamedidh man goerkese seamma goh slaamehtidh, daaroen gïelese jarkoestamme 'fälla, slå ned'.
Mandaatem darjodh vaaksjome- jïh klååkemeåårganese saemielaaken gïelenjoelkedasside
Gosse learohkh desnie , dah ajve saemiestieh , meatan jallh bielelen kråahpen gïeline .
Jis learohketjïerten lea gaaje nåake illeldahkh tekstine gusnie jïjnjh taalh (prosenth , kakediagrammh , ryöknemetabellh), dellie matematihkelohkehtæjja tjuara meatan årrodh .
Dagke dov akte prosjekte gåetesne maam ih leah illeme , dellie maahtah dam meatan vaeltedh diekie jïh skraejriem åadtjodh jïh dagke dam geerviehtidh .
CDB dam lïhke jearohkevoetem jååhkesje mij lea aalkoealmetji jïh biologeles vierhtiej gaskem (åvtebaakoe 12. artihkele).
Beapmoeh åådtjeme
 (Noerhte-Trööndelage båetijen aejkien sïjse) 
SUPU aktem frijje råållam åådtjeme jïh maahta dej aamhtesigujmie barkedh mejtie tuhtjieh sjyöhtehke .
Tryjjes " gïelebiejjie " Plassjesne .
Learohkh leah joekehts mej leah sjïere daarpoe , jïh maehtieh ovmessie haalvemedaltesi bijjelen juhtedh .
- Mijjieh birrebe healsoeministerem gorredidh Saemiedigkie nammoehtimmiereaktam åtna healsoesïeltide , saemiedigkieraerie Henrik Olsen minngemosth jeahta .
Maahta aalka bïevestidh , såmskodh , svilkiestidh jallh tjööjjijste , jallh mïelki dåeresth dïedtemem damtedh guktie löövles voejngehte .
Noere alm etjh
Maahtoedepartemeente ij leah naan sjæjsjalimmiem vaalteme dejtie minngemosth juvnehtimmide stillemisnie.
2.5 Gie teorijen mietie nulle objeektem jååhkesje?
a. Celle A1: Tjaelieh aktem sjïehteles bijjietjaalegem , vuesiehtimmien gaavhtan " Sojjehth vaerbem " .
Gosse soptsesem galhkeme dellie gåalmede persovnem soptsesem laehpedh jïh toelhkine soptsesen bïjre soptseste .
Daajram dah lyjjes lin gosse dagkeridie sijjide böötin .
eatnemelaahtesi bïjre soptsestidh jïh lahtesh tjaetsieåeriej jïh sijjienommi bïjre
Lohkehtæjja maahta learoehkidie madtjeldehtedh tjaeledh , jïh dejtie vihties bïevnesh bååstede vedtedh man bïjre haalvoeh , jïh mejnie dah byøroeh vielie barkedh jïh guktie .
Aaj jïjtjemdh vaktmesterem utnimh , govlem ij vielie daelie goh .
Noerh mah saemien soptsestieh , edtjieh prosjektem juhtedh jïh dan vuepsie lea aktem ovbyjjes jïh interaktive sijjem dan luvlesaemien gielese skaepiedidh .
Fryöjstehkepyramijdesne sijjiej evtiedimmiem buerkeste dej fryöjstehkevoeten tjïrrh , golme dimensjovni mietie:
Juktie dej voestes jaepiej dle fuelhkiej luvnie Troforsesne årroejim .
Daelie sïjhtebe Jeesusen baakoej mietie darjodh , sïjhtebe reaktoem darjodh guktie almetjh maehtieh sinsitniem iehtsieh .
Skuvleåvtehke tjuara vuarjasjidh fïerhten learohken daerpiesvoeth sjïere sjïehteladtemasse .
Fïerhte saemiestæjja edtja reaktam utnedh saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtalla , saaht gusnie årroeminie .
Daesnie tjaebpies guelieh jïh aaj stoerre guelieh .
Seamma industrjijese .
Datne eevre goh fuelhkeste jijtje , jijtjedh tjiehtjelem jallh gåetieluhpiem åadtjoeh .
Goh reaksjovne laanteburrieministere Sylvi Listhaugen raeriestæmman mij jeahta båetijen aejkien edtja bovtsetaalide gaajhkide sïjtelåhkojde bæjhkoehtidh , Åhrén aktem vaatnoem åtna .
Jaepiej 2010 jïh 2011 dle reeknemasse jïh budsjedte naemhtie .
Nasjonaale pryövemh saemien paehpierasse tjaala .
Dah sïejhme bïhkedassh vuarjasjimmien bïjre lea nænnoestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne .
Byögkelesvoetelaake kreava mijjieh tjoerebe skuvli illedahkh vedtedh gosse naaken illedahki mietie gihtjieh .
Im lim maan buktiehtamme saemiengielem gåetiegieline utnedh jis ij lij maanagierte viehkine .
Referansedåehkien soptsestæjjah aaj såemies aejkien maanabaelesne daaroestigan gåetesne, men jeenemes saemiestigan.
BETYTT MYCKET FÖR .
hydrokarbonh , alkoholh , karboksylsyrah jïh karbohydrath goerehtidh , buerkiestidh aamhtide jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dah dorjesuvvieh jïh gusnie dah åtnasuvvieh
Jih aaj gosse aaj vaerhkie , dle lij dihte aaj hijven .
Daesnie lohkehtæjja aaj bååstedebïevnesh åådtje mejtie learohkh laavenjasside dorjeme mah leah olkese biejesovveme , jïh lohkehtæjja jïjtje maahtah vuarjasjidh vaestiedasside jïjtsh reektehtsinie mah dorjesuvvieh lïerehtimmiesijjesne .
Jaapan 2012 dle 1,5 millijovnh raeriestamme juktie suerkiem sïejhme almetjehealsoebarkoem sektovresne evtiedidh .
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma Råajvarimmien ulmie lea maanagïertebarkiji gïelemaahtoem jïh kultuvrelle maahtoem saemien gïelesne nænnoestehtedh julev- jïh åarjelsaemien dajvine .
sänka/sjunka maehtieh molsedidh jïh dovne transitijve jïh ovagkusatijve veerbine årrodh.
manne onne viesjies .
buerkiestidh saemien gïelehistovrijen åejvieboelhkide
Jïjtje veeljh man aktijve sïjhth årrodh , mohte eejnegen nuepiem åtnah jiehtedh maam sïjhth .
Toelhkestidh aktem tjïelke aamhtesem tekstesne tjïertestidh jallh guarkedh guktie muvhth biehkieh tekstesne ektiedamme
Gosse såemies voenges politihkerh råakeme dle muvhten aejkien ussjedamme: " Datne dehtie krirreste misse manne steemmadamme ?
Gosse dïedtemaaksoen stuaroem nænnoestidh dellie dam krøøhkestidh mejtie maahta slearasidh jis ij dïedtem dåeredh , guktie økonomije tsiehkie dïsse gie dïedtem galka dåeriedidh , jïh dovne guktie jeatjah tsiehkieh .
Saemiedigkien gærjagåetie
Gïehteldimmiemierie 2011- 14 POLITIHKELES DARJOE , STUVREME JÏH .
Maahtah dam teekstesne gaavnedh ?
Jis datne ih naan sjiekien mietie leah fuakedh dov healsoejarngine dellie aelhkies dam målsoeh .
Learohkh joe bïhkedassem govleme jïh maehtieh vuesiehtimmide pryövesne vuartasjidh .
laanteburriem voenine tjåadtjoehtidh jïh tjirkedh , oktegh jïh jeatjah jieleminie aktesne
Gïehtjedimmiem paehpierasse tjaala .
Øøhpehtimmiesektovren stuvremevåarome uvtemes øøhpehtimmielaakine gaavnebe .
Utgiver: Saemien Sijte 2013
Saemiedigkie vuajna såemies tjïelth Nöörjesne sijhtieh haestemem åadtjodh sijjen saamastallije årrojidie saemien gïelesne hoksehtidh .
taalesïeve maahta akte hijven viehkiedïrrege årrodh gosse vejtesteminie dah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne .
Fossijleste daajrah guktie mijjieh , juktie dah daektieh gierkine sjïdteme .
Jïjnjh båeries almetjh leah joekoen væjkele soptsestidh , stoerre baakoeveahkam utnieh jïh dam saemien gïelevuekiem gorredamme .
Saemidigkie jïh saemien reaktah aaj akte illedahke ihke saemieh orreme , jïh leah akte jïjtse åålmege jïjtsh aerpievuekiejgujmie jïh institusjovnigujmie , mij aktene guhkebe histovrijen perspektijvesne jïjtjeraarehkinie orreme .
Gellie aath mah hijven ussjede jis joe lea hujnies:
Linja sæjhta aaj sontere båetedh gellie goerehtalleme kultuvremojhtesh laajroen mietie .
S: Måjtah mij lij jaepide goh dan Saaksen vaurtsele gåessie gåetieb disse tseekin ?
Saemiedigkie barka ihke aerpievuekien saemien åtnoe tjåadtjoehtamme sjædta jïh evtiesåvva aaj vaarjelimmiedajvine , naemhtie guktie dïhte eatnemen gellievoetem gorrede .
Jis dah jeatjah saavremem lyjhkoeh bene ij jïjtse dan bïjre seahkerh maahta nåakebe jïh viesjiesåbpoe damtedh .
Eah eejhtegh reaktam utnieh ijje jiehtedh hoksese jis maanan ålvas laanestimmieskïemtjelasse jïh edtja laanestimmievaarjelimmielaaken mietie hoksedh .
Daate akte nominelle giehpiedimmie 0,7 mill. kråvnine viertiestamme voestes budsjedtine jaepien 2011 , mij aaj faageskuvlen ekonomeles våaromem dïenesjedorjemassese giehpede seammaleejns 2011 .
Saemien dajve aktem tjarke vueliedimmiem åtneme maadthjielieminie .
Baeniehealsoe Baeniehealsoedïenesje edtja healsoeskreejrien jïh heerreden barkoen tjïrrh viehkiehtidh guktie årroji baeniehealsoe gorresåvva Almetjh abpe fylhkesne edtja aktem nuekies jïh hijven faalenassem åadtjodh baeniehealsoedïenesji bïjre , g. j reaktoe prijoriteti tjïrrh , radtjoes gïehteldimmie jïh hijven nuhteme vierhtijste
Man åvteste nasjovnaale pryövh ?
Dïhte ellen vihkelommes barkoe kultuvrepolitihken sisnjelen lea aktem gamte kulutvrebarkoem dåarjelidh , guktie gaajhkesh maehtieh tjeahpoe- jïh kultuvreheannadimmieh åadtjodh ovjearohke mehtie sosijale maadtoste båata jïh guktie svihtjemevoete .
elmierïjhkesne jïh eatnamisnie .
Klikkbar fotnote .
ISBN 978-82-993254-8-6
staate tjoevere laanteburriepolitigken dajvem saemien dajvide tseegkedh
Barbosa (2011) nulle objeektem BP gïelesne goerehtalleme jïh jeahta dan goerehtimmie vuesehte gellie G2 learohkh fer jïjnje nulle objeekth nuhtjieh.
Indianere ij maam gænnah vaestedh .
Dïhte våarome daan arktiske dajven tjåanghkose lea dan åvteste EN sæjhta aktem veartenekonferansem tjïrrehtidh aalkoealmetji bïjre skiereden 22. jïh 23. b 2014 New York ' sne .
Gellede lehkeste jeahtasåvva lohkehtæjjaveahka jïh kvaliteete skuvlesne leah lïhke gårreldihkesne.
Aaj vihkeles learohkh abpe jaepiem saemiengïelen " dorjesh " darjoeh jienebh faagine , amma dåaresthfaageles jïh digitale .
Rio+20 lea støøremes EN-konferaanse mij gåessiegih orreme , jïh vienhtieh 50.000 almetjh båetieh gieh gelkieh meatan årrodh byjjes øørneminie .
2004:255) 
Dïedtije: Fylhkemaennie Finnmarkesne Tïjjeperspektijve: Tsiengelen 2009-ruffien 2009
vielie fryöjstehke sjïdteme goh årromesijjie jallh sijjieh sïeltide
Naan noerhtesaemien learoegærjah leah åarjelsaemien gïelese sjïehtesjamme , v.g .
[Saemesth amma!
Internasjonal Dugnad E-påaste: info@internasjonaldugnad.org Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Mij biejjide daan biejjien
Ina-Theres daelie jåarhkeskuvlesne Stïentjesne , dennie " media og kommunikasjon " - esne .
Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lea guhkiem dåarjoem vadteme Dïhte nöörjen Bijbeletjåanghkose bijbelen teeksth jarkoestidh jïh revideredh noerhte- , åarjel- jïh julev saemien gïelesne .
Gelliesåarhts saemien kultuvrelle darjomh gååvnesieh
Lyssna på din inre stämma inre stämma Vakna , sov dig ej till döds Du har arv från far och mor att vårda Lyssna på rösten inom dig rösten inom dig Din egen röst manar dig ta ansvar för släktet Lyssna på din egen röst din egen röst Var glad , sjung glatt sjung som fågeln Hör naturens uråldriga röst uråldriga röst Hör hur vackert den klingar hur vackert den klingar (Paulus Utsi) 
Samtidig er jeg fornøyd med at komiteen er så tydelig i anbefalingene.
Buerie bådtja muadtese , gaamegidie , letnide j. j. åadtjoejin gosse derviem båervine sjilkehtin jïh pleentin .
Mijjen luvnie berkieh juristh , sïebredahkesoejkesjæjjah , sosionomh , kultuvrebyjreseantikvarijh , staatedaejrijh , dåemiedimmiedaejrieh , ingenjöörh , veterinærh , eatnemedaejrijh , agronomh jïh jïjnjebh .
Terminologien varierer fra område til område , også innen ett og samme språk .
Jïemhten Herjedaelien Dajve guhkiem vaajtelamme Saemien nationelle maahtoejarngine SANKS; ektine laavenjostedh psykiske healsoen bïjre .
learohkesjïdtedimmiem vuarjasjamme .
LUTHEREN BUERKIESTIMMIE:
LETT TILGJENGELIG
: 74 11 11 11 - Fakse: 74 11 10 69
Jïjnjh bielieh mah maehtieh dejstie jorkesimmijste dijpedh .
Datne goh patiente jallh åelieh dov lea reakta individuellen sjïehtesjamme bïevnesh åadtjoeh fïerhten gaskesem hoksine .
Dah almetji reaktah leah universellen .
Figuvre 1.
Jaepien 1996 naan beetnegh beetsin Saemien gieleraereste , Anne Lise måjhteji .
Jïh minngemes dellie Laara onne [skovterem] öösti.
5.11 Uhtjiedimmie ihkuve gïehteldimmievierhtijste
Edtja daejtie prijoritetide darjodh: 1 .
Soejkesjimmiebarkoe dejnie orre Fylhkengeajnojne 17 , Namsovsen jïh Stientjen gaskem lea juhtieminie .
Manne viehkiem daarpesjem daan baakoen ulmiem guarkedh .
" maam fylhkendigkie nænnoesti
Daan raejeste maanagïerth jïh skuvlh daejnie dajvine raerieh vadteme jïh daej raeriej gaavhtan lea ovmessie learoevierhtiesoejkesjh evtiedamme mah stuvrieh maam uvtemesth utnedh .
Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh leah hammoedamme .
Dovne aajne almetjh , myndigheeth , reerenassh jïh darjomessijjiej dïedte daam buektiehtidh .
Datne dam darjoeh ?
gå sönderitr:3sPRT 'Glaset gick sönder.
1000-1030 Aajege- daaletje prosjekth dejnie orre åarjelsaemien gïeledïrreginie (leeremebaalka Oahpasne) jïh " Gïeleapplikasjovne telefovnide jïh lohkemeplaadtide " - Toini Bergstrøm , Marit Fjellheim , Helen Blind Brandsfjell jïh Aino Danielsen .
Lohkh vielie CERD:n bïjre:
Gïelh goh Polske jïh Ongeren.
Jaepien 2011 akte barkoedåehkie tseegkesovvi gusnie ovjearohke eksperth lin meatan , Finnmarhken fylhkentjïelte , Unjargan tjïelte jïh Saemiedigkie .
Akte væssjojen deahpadimmie ij leah irhkeme .
Maahtam soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta jïh naa veele .
- Jielemh stoerre byjresekonsekvensigujmie dan tjarke dåarjedidh lea gaajh vaarege , jïh seamma tïjjen daejrebe gïehteldimmieh eah dam almetjerïekteles standardem utnieh gosse aalkoealmetjereaktide måjhtele .
Tjidtjie gujht vienhth gåaskan maahta ringkedh , stilledh edtja bienjem viedtedh .
Bene manne edtjem .
Jis geerve almetjh edtjieh ööhpehtimmiem saemiengïelesne , lea iemeles dah leah saemieh , jïh sïejhme byöroe jååhkesjidh gosse geerve saemie ööhpehtimmiem saemiengïelesne krievedh jïh maadthskuvleööhpehtimmiem daarpesjidh .
Mænngan båeries almetjine sjædteme dellie sijhti jïjtse testameentem nænnoestidh .
UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteete noerhtesaemien faalehte goh ammesgïele lohkehtæjjaööhpehtimmesne 5.- 10. klaasse, jïh lektovreööhpehtimmiem dejtie mej saemien ietniengïeline.
Daesnie akte vuesiehtimmie mij vuesehte guktie lohkehtæjja learohki maahtoem vuarjesje .
Raport 2012:6 .
Dejnie lïhkesveeljemisnie 1999 , 2003 jïh 2007 tjïrrehti aktem voejhkelimmiem ryøktesth tjïelten åejvieveeljeminie muvhtine tjïeltine .
Dah kaanne destie billieh dah maehtieh irhkedhsjïdtedh jallh voelph dassedieh .
Gïerve ålkoebielesne vuejnedh guktie persovne sov jïjtjedomtesem dååjredh .
lohkedh jïh joekehtidh veeljeme teeksth , heevehts-lidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1995 mænngan tjaalasovveme*
5.7.2 Reenth jïh åesiemaaksoe
1904
Ållesth 805 mill NOK (2006 kr).
Dïhte jaahkoeøøhpehtimmie mejnie åålmegh gïehtelieh , byøroe aktem laavenjostoem buektiehtidh maanagïertigujmie , skuvlh jïh skuvleeejehtallemeøørnegh .
Goerehtimmie vuesehte golme vïjhte almetjijstie veeljieh nöörjen nåhtadidh jalhts lij nuepie orreme saemiestidh .
Nænnoestimmie reaktan bïjre göölemasse ij leah Finnmaarhkese gaertjiedamme naemhtie guktie Mearoegaedtiemoenehtse raeriesti , men faamoem åtna abpe aerpievuekien mearoesaemien dajvesne , naemhtie guktie Saemiedigkie sïjhti sov govlehtimmielahtestimmesne .
Dagkerh åvteguvvieh mubpide skreejrieh saemien nåhtadidh , jïh dellie aaj dïhte tjåenghkies voerkesvoete gïeleåtnoen bïjre læssene .
The door opened.
Gosse gaervies dle steemmeleahpam mårhtjoeh guktie ij guhtie vuejnieh maam steemmadamme .
Ektiedimmie maanagïerten jïh hïejmen gaskem tjuara eerlegevoetem jïh seammavyörtegsvoetem betnesne utnedh .
Iktedimmie konsultasjovnijste
faalehtidh gaajhkesidie mah laan tesne årroeh .
Guejmiej minngemes vuajnoeh dejnie sjïere aamhtesinie , edtjieh byögkeles årrodh .
Seniorraeriestæjja Nordlaanten fylhkenålma
Maam Susannen voelph darjoejin juktie geajnoem gorredidh ?
Saemiedigkiegåetie lea uvtemes akte vihties væhta dan politihkeles jïh riekteles staatusasse maam saemieh utnieh goh akte åålmege .
Saemien tastatuvre mobijletellefovnesne
Reakta ööhpehtimmiepermisjovnese Jis akte byögkeles åårgane reeremedajvesne maahtoem saemien gïelesne daarpesje , dle barkijh reaktam utnieh ööhpehtimmiepermisjovnem baalhkine åadtjodh juktie dagkeres maahtoem vejtiestidh .
Soejkesje lissiehtimmiem jåarhkedh skovhtedïenesjijstie jïh hoksehtimmieruvtijste , aktine sertiestimmine tjåadtjoen ruvtijste dongkemeskovhtese .
5 mill. kråvnah akten væjroefoentese
- Pryövenassen åssjele lea reaktajearsoesvoetem sagki nænnoesåbpoe darjodh , jïh bïhkedimmiem bueriedidh dej utniji vööste mah tjïelten sosijaledïenesjh nåhtadieh , barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta .
Gie skuvlesne muana ?
Mah haestemh dijjieh vïhtesjidie dennie aktivyöki barkosne maanaj gaskemsh ?
Eejhtegh jallh learohke (bijjelen 15 jaepieh) tjuerieh saehtemem PP-dïenesjasse jååhkesjidh .
Åarjelsaemien sisvege Sámi ođasmagasiidnesne - åarjelsaemien
Jïh skylleme Plassjesne / Röörosesne tjaktjen 2014 sjædta , Meerke jeahta .
Bull , Ella Holm , Åarjel-saemien 2 , Davvi Girji , 2006
Ierieh fuehpesne
noerhte-dajvine , jih Arran edtja dam reeredh .
Krimijnalesåjhtoe ij leah statistihke man gellieh saemieh gieh dööpmesovvin .
Vïrreme galhkoe naan biejjien mænngan .
Dihte båeries skuvle saemide , Havikesne , Namsosen baalte , orreji goh skuvle Aarbortesne eelki 1951 .
aarhti jielemebyjreskh jïh
Jis daajra sæjhta abortem darjodh dellie hijven tïjjem dongkedh dan varki man gåarede juktie naan aejkien tjuara vuertedh såemies dåastoevinie .
Dam maahta bööremeslaakan darjodh akten laavenjostoen tjïrrh voenges byjresi jïh institusjovni gaskem mah gïelefaageles maahtoem utnieh .
- Gusnie Juvva ?
guSnie mov gïele ?
Idtjin naan dennie skuvlesne dan jijnjem båatsoejielemen daejrieh guktie mannem meehtin raeriestidh .
Tjåenghkies garanteradamme löönemeveahka lij 2328 mill. .
Jonhild Joma ,
Barkoe slïerkevoeten vuestie Svïenske gærhkoe sæjhta maanide , noeride jïh geerve almetjidie dåarjodh giejtie slïerkevoetem gærhkoen byjreskistie asvedamme .
Saemien gïele lea akte dejstie maadthbiehkijste saemien siebriedahkesne , jïh Saemiedigkie byöroe goh saemiej almetjeveeljeme åårgane , akte tjïelkebe aktööre gïelepolitihkesne årrodh , jïh sagki stuerebe faamoem gïelegyhtjelassine utnedh goh daan biejjien .
Dah joekoen geerjene .
Tjïelth gusnie vaenebe enn
Akte åenehks buerkiestimmie mineraalelaaken voernges nænnoestimmijste reeremen jïh åtnoen bïjre mineraalijste , mejtie staate veanhta satne lea aajhtere , sæjhta årrodh:
Nejla Sparrock Jonasson daan giesien guvvieh " Saepmie Welcomes " - feesluvnie lea .
saemiedigkie aaj tjaelijh , medija jïh jeatjah gïeleutnijh bïhkede v.g. terminologijen , sijjienommij bïjre jïh guktie maahta saemien gïelem tjïrkedh jïh evtiedidh ovmessie institusjovnine .
Lohkehtæjja jallh learohkh aktem aamhtesem veeljie dan håalemasse , maam learohkh edtjieh tjaeledh .
Lohkehtæjja .
' i nyjsenæjjasïerredimmiekonvensjovnine .
Daate akte eevre orre tsiehkie saemien gïelese , akte tsiehkie mij aktem jïjtse strategijem kreava .
sjidtedh dehtie Goevtesistie
Bijjelen 40% prosenth leah nuerebe goh 40 jaepieh, mij sæjhta jiehtedh akte stoerre låhkoe lohkehtæjjijste nov sån gellie luhkie jaepieh aajmene utnieh lohkehtæjjabarkosne.
RØRossAeMieN DAJvesNe lea lihke ektiebarkoem evtidamme institusjonij gaskem mej dïedte saemien ööhpehtimmiem , destie båata mahte ij oktegh learohkh saemiengïelen ööhpehtimmiem orrijh , maadthööhpehtimmesne .
Akute-p-pillere lea vuekie båavhroeh heerredh jis joe ovvaarjedimmie negkeme , vuesiehtimmien gaavhtan jis åajaldehti vaarjedimmiem utni , idtji dam pryjjh jallh jis seksuellen daaresjimmiem dååjri .
åejviesisvegem guarkedh aelhkie tjaaleginie åehpies aamhtesi bïjre
Spesielt var det bra at de deltok i den åpne høringen i Stortinget.
Guktie edtjh darjodh steemmeleahpesne tjåådtje .
sæjhta jiehtedh krirriedåarjoe jaepien 2011 lea læssanamme tjåanghkan 1. mill. kråvnine bijjelen dam daltesem jaepien 2007 .
Edtja dejtie jeatjah löönemekrievenasside finansenjoelkedassi mietie nænnoestidh .
Voene Snåase ånnetje jeatjh-laakan .
Daate øørnege læjhkan sjidti tjaktjese jaepien 2001 .
Nr.: 104/12
starne- jïh sosijaale faaleldahki soejkesjem saemide geehtedh
Lohkehtæjja byöroe aaj aktem seammaplïeres åehpiedehtemem darjodh akten barkoen bïjre , guktie learohkh haarjanimmiem åadtjoeh gyhtjelassh darjodh akten åehpiedehtemasse .
gærhkoen sjïere stillemh
Gosse giefies nyjsenæjjam jaahka åådtje lååjkedidh jïjtse jielemem fualhkan bueriemdidh , dïhte akte bielie gaskenaasjovni / internationelle barkoste .
Dïhte vuesehte guktie göökte raajesi D-sturktuvrhvååjnoeh.
Guvviedidh Dålle Mov voessen sisnie
[Raahkele-Piere]
Hijven jïjtjedomtese vadta ahte aath dorje mah hijven , duasta aatide darjodh maam sæjhta , duasta orre gaskesadtesh tjoelmedidh jïh maahta dovne jaavoe jïh ijje aatide jiehtedh .
Guhkiebasse dle daate maahta konsekvensh evtiedæmman åadtjodh daan beajjetje faalenasseste .
Mijjieh gaajh vaeniem daejrebe maam Jåvva maahta .
Bïevnesh nasjovnaale pryövenassi bïjre 2013
Gïehtjedimmesne teksth mah dejtie ovmessie faagide daltesisnie veadtaldihkie , gosse lohkeme maadthvåarome maahtoe gaajhkine faagine .
Dahkoenjoelkedasse dorje guktie veanhtadamme salderingehaesteme naemhtie sjædta båetiji jaepiej .
Nåakebe gåvloe aaj dorje geerve guarkoe jis maam akt lea vaahreles .
Muvhtine gïeline luhpie nulle objeektem utnedh mearan jeatjah gïeline nulle objeekte luhpehts.
Bihkedimmie: Vualka sïjjeste säjjan .
Nimhtie åarjelsaemiej maanah jïh noerh øøhpehtimmie-faaleldahkh åadtjoeh gusnie gïele jïh kultuvre meatan maanagïerteste jïllebe øøhpehtæmman .
Geellebe ij saemesth , juktie mijjieh sinsitnine daaroestieh .
Provhkh dam viehkine gosse daejtie gyhtjelasside vaestiedidh .
Jupmelen / Åejvien bueriesjugnehtsem dåastoehtibie:
meatan orreme / meatan regijonale øøvtiedimmieprogrammine Romsesne jïh Finnmarhkesne , mij jeahta stinkes gaskesadteme fylhkemaenniej laanteburrien goevtesigujmie sjïdtedh
Jienebh bïevnesh datne gaavnh www.socialstyrelsen.se/klagapavarden
- Snåase goh reeremedajve saemien gielese
Jaavoe .
Mijjieh aaj sïjhtebe jienebh edtjieh saemien nuhtjedh dam daamtaj goh gåarede , jïh eeremasth gaajhkene lehkesne .
Harald Baltoen åssjaldahkh akten maahtoe-jarngen bijre lea daennie aktemieresne vihkeles .
D. viedtijste
mïnnememaaksoe (jis datne dam joe maakseme) 
Saemiedigkie aarebi reektehtsh dorjeme saemien gïelen bïjre siebriedahkesne .
almetji , sijjiej jïh heannadimmiej bïjre soptsestidh eengelskegïelen laantijste
Åålmegelaante , dïhte gåalmede støøremes åålmegelaante laantesne .
Skåårvemh dennie orre fylhkengeajnoenedtesne (jeatjah rijhkegeajnoeh) Skåårvememierie dejtie orre fylhkengeajnojde lij ekonomijesoejkesjen mietie , 187,6 mill. kr. .
Sielkedahkh jïh feerjasijjieh
Jalline jïh åarjene: Dehtie moeneme loekteste Luvlie Diehpelen dåaresth dahkoe gogka Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) jïh Råtnoenjohke (Simleelva) aktine sjidtieh , debpede rïektes sievine Råtnoenjaevrien (Råtnan) jallemes loektese , daam jaevriem jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese Bijjie Raentsierisnie (Ranseren).
Kampanjen ulmie lea;
Jïh jeenjesh aaj ammes domtoeh dan daajbaaletje tekonologeles siebriedahkese mij dej minngemes luhkiejaepiej sjïdteme .
Learohkh vijriebasse såemies dejstie öörnegetaallijste repeterieh viehkine Hangman ' istie , jïh askide repeterieh viehkine interaktijve kroessebaakoelaavenjasseste lïerehtimmiesijjesne .
Raeriestamme beetsuvedåarjoem dejtie prosjektide mah leah illeme , men ållesth maaksoem fååtesieh:
Bergsland , Knut (1987): Såångedimmie jïh hieje .
Dïedte saemien aamhtesi åvteste lea joekedamme gelline suerkine: Staate ovmessie departemeenti tjïrrh , Saemiedigkie , fylhkenålmah , fylhkentjïelth , tjïelth , vierhtieskuvlh maadthskuvle- jïh jåarhkeskuvlen daltesisnie , jolleskuvlh jïh universiteeth .
Daate bïhkedimmie dovne 8. jïh 9. daltesidie gosse 8. jïh 9. daltesh seamma pryövemh utnieh .
' n jarkelimmien sjiekenisnie .
Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh , Eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne .
Guvvie: Ina Beate Somby , Prestvannet skuvle .
54 vaarjelimmie ...
Vihkeles tjïelke latjkoeh dej vierhtiealmetjigujmie darjodh , ihke dah ajve saemiestieh .
Bååstede bievnedh mennie daltesisnie learohke lea jïh raeriem vedtedh guktie dam sov barkoem evtiedidh ...
- orre tïjjen skuvle:
Guktie åvtese juhtebe ?
Mov instruksesne aaj tjåadjoeji edtjim vuesiehtidh guktie båatsoejielemem soejkesjidh mohte dihte lij geerve juktie limh eevre namtegh dej daatah mah båatsoejielemen økonomiese- jih teknigkese veadtaldihkie .
) Eejlesvaartoe Heligfjäll (Vilh .
Vårtun ' esne , Lievengisnie .
Eah leah annje 4 gåetiesijjieh 21 gåetiesijjijste
Kultuvren vihkelommes vuepsieh jaepien 2010 sæjhta årrodh: Vielie gellielaaketje kultuvrefaaleldahkesne , dovne profesjonelle jïh jijtjevyljehks kultuvrealmetjigujmie Kultuvreaevhkide buerebelaakan joekedidh , mijjieh sijhtebe gaajhkh noerhtetrøønderide jaksedh Krievemh dievhtedh universelle haamoen bijre , aaj kultuvresuerkesne
Dan mænngan tjoeverimh mijjen deerpegidie vøørhkedh båetije skuvle-jaapan .
Akte Tysklaanteste diekie bøøti jih dovne åarjelh- jih noerhte-saemien gielem lieri .
Dïhte mannasinie mijjieh göökte skuvlh utnebe daelie , akte tjïelten jïh akte staaten .
Raeriestimmesne dle akte unnebelåhkoe raereste , akte jielemefoente byöroe tseegkesovvedh mij lea 5 mrd. kråvnah stoerre , dejtie voenges siebriedahkide mah petroleumdarjoemistie Lofotesne jïh Vesterålesne gïetesuvvieh , gosse åådtje petroeleumdarjomigujmie nïerhkedh daennie dajvesne .
Gåalmede vuesiehtimmie daesnie roehtsem dubpie åtna.
Akte guhkies barkoe aktene vijries noereme Saemiereaktamoenehtsisnie aktem raeriestimmiem jienebelåhkoeraeriestimmiejgujmie buakteme mah vååjnoeh hijven jïh gaajhkem viekesjieh .
Aervede konsesjovnefaamoebaalhka jaepien 2010 sjædta goh jaepien 2009 , bene gaajh jolle dajveåasah daelvien 2010 sïjhtieh stoerre lissiebaalhkah konsesjovnefaamose buektedh jaepien 2010 .
Mejtie sih vaajesgaaltijem gaevnieh ?
Gosse dïhte rïektes mïele aktene jiehtegisnie rasistiske , jallh akte gyhtjelasse gihtjesåvva juktie provoseradidh , dle maahta gïerve årrodh daejredh maam jïh guktie edtja vaestiedidh .
Sosijaaleståvroe lea vååksjemereereme healsoe- jïh skïemtjehoksen åvteste jïh vååksje gaskem jeatjebem darjomh juktie skïemtjijevihtiesvoetem öövtiedidh , skaarah heerredidh jïh vaahrah hoksesne vaeniemdidh .
Dah taalh vuesiehtieh vijries gïelemålsomem orreme jïh dah gieh englaanteste doekoe juhtien eah lin meatan .
Noereprovgrammh NRK 3:esne seedtie jïh ryöhkoe 20 minudth .
1000 kultuvremojhtesh vïhtesjadteme Balsfjorden jïh Hammerfesten gaskesne
Dejstie tjoevtenjebaakojste dah aktem åenehks referatem tjaelieh aamhtesen sisvegen bïjre .
Sïelten skåårvemh dej minngemes jaepiej , konsekvensigujmie fïerhten jaepien illedahkide , daam aarvehtsem ånnetji ovseekere darjoeh .
Viehkehth dejtie faamohkommesidie (mijjen eatnamisnie) ussjedidh dejtie gïeh vaenemes nænnoestieh .
Månnoeh maanah åadtjoejimen , jïh dej nommh leah: .
Tjaaleldh gaskesadtemisnie learohkh edtjieh jïjnjem lïeredh .
Mænngan aaj learohkh byöroeh dååjrehtimmiem åadtjodh taalh bigkedh aktijste jïh luhkijste (dïsse maahta vuesiehtimmien gaavhtan nuhtjedh baase-luhkiematerijellem jallh unifix-klåbpoeh).
objeekth mïerhkesjieh -m, -h,ide, -jde jïh -idie, jïh daaroen gïelesne eah objeekth minngiegietjiejgujmie mïerhkesjh.
Maehtedh lohkedh saemien gïelesne lea mïelem sjugniedidh tjaalegijstie ovmessie sjangerinie daaletje tïjjeste jïh åvtetje tïjjeste .
Maahta taalh guektelen juekedh jïh guektiengïerth darjodh .
" Den 6. februari valdes till nationaldag .
Budsjedtesne jaapan 2011 dle sjïehteladta daan beajjetje darjomedaltesem jåerhkedh .
Såemies kultuvrejielemeaktöörh byögkeles dåarjoem jïh jeatjah dåarjoem utnieh goh akte bielie baalhkeste , mearan mubpieh ajve doekemistie sijjen jïjtsh dorjesijstie jielieh .
LAAKE REAKTAH VADTA NASJOVNELLE UNNEBELÅHKOJDE
Darjoeh aktem goerem dej ovmessie politihkeles krirriejgujmie mah lin meatan veeljmisnie , jïh aktine vuesiehtimmine guktie dah steemmh leah joekedamme .
Ektine dejnie barkojne Byjjenimmiekommisjovnem jïh Flere gjennom dåarjoehtidh , dle illedahkh kvalitetebarkoste sïjhtieh vielie bïevnesh vedtedh dej haestemi bïjre mejgujmie barkeminie , dovne sektovresne jïh darjoedaltesisnie .
Voestegh tjoerh betniem gåarodh .
 (65) a. Desnie där dan så stoerre stor tjoejhkh mygga:PL guktie hur abpe hela låavtegem tält:ACK bårrelin äta upp fort:3sACK jih och kaanovem kanot:ACK gupmiehtin.
Lohkehtæjja tjaala vuesiehtimmien gaavhtan taavlese dejtie adjektijvide learohkh nåhtadieh , jïh vuesehte adjektijvh maehtieh dovne maadth-haamosne jïh attributijvesne årrodh .
Veartesjh Gávnos , Saemiedigkiej gåetiesæjrojne , giella .
Gïelebaalhka vadtasåvva aajnehke almetjidie , dåehkide , åårganisasjovnide , siebride jïh institusjovnide mah leah åajvoehlaakan tjaaleldh , njaalmeldh jallh jeatjah barkoen tjïrrh saemiengïelen evtiedimmien jallh vaarjelimmien åvteste barkeme .
Dle haastadihks dam funksjonelle leksikovnem G2-gïelesne lïeredh.
Minngemes jaepiem Tråantesne veedtsim juktie dellie åenebe geajnoe gosse gåatan .
Ektiedimmine gusnie maehtebe pronominelle objeektem veanhtadidh, dellie goerehtimmiedåehkie 58% raajesijstie pronovmeninie veeljie.
Vierhtiedimmie jih bihkedimmie Gaskems-lohkehtæjja dihte åejvie-diedtem åtna øvtiedimmiesoptsestallemasse bøøredh .
Govleme aaj guktie almetjh lutnjestuvvieh gosse biejjieh geerve leah , Sofia såårne .
Gosse edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh , sæjhta vihkeles årrodh joekehtidh gaskem fiereguhten reaktam saemien gïelem nåhtadidh , jïh dah ovmessie daerpiesvoeth mejtie saemien gïelh utnieh jis edtjieh vijriesåbpoe evtiesovvedh .
Deepositumem edtja bååstide gåetieluhpe-dåastojasse gosse gåetieluhpeste jåhta .
Daesnie Saemiedigkie tjïerteste Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte tjuara aktem iktedimmieråållam utnedh , guktie guektiengïerth barkoe ij dorjesovvh .
Gïehteldimmiereektehtsem biejjeste 31.07. 2011 buakta nænnoestæmman fylhkenraeresne mietsken 30. b. 2011 .
Dajve A lea dïhte boelhke Ánjavuopmin sjïsjnjelen mij sïeven luvlelen johken Kirkeselva njaelmeste dennie jeanosne Målselva , vyjrehkåbpoe johkem Kirkeselva johken Sauskarselva njaalman dennie johkesne Kirkeselva jïh dellie rïektes sievine tjahken Kirkestind baaktoe jælloe 1677 johken Gaskasjohka njaalman dennie jaevresne Altevatn .
Saemien åålmege göökte låavthgåadejtie gååreme .
Luvlene: Virihaure:n dåaresth johken Tukijåkkå njaalman .
Nov amma vihkele saemien aamhtesidie lissiehtidh gosse daaroen plaanen mietie barkeminie .
Dah vaajteligan manne edtjim åejvie-laavenjassem båatsoejielemen bijre vaeltedh , NLH-esne .
Maana gie tjelmie-ovlemem åtna rööpses tjelmine jïh ånnetji sirrelde geehpebe sovhtine ij daarpesjh gåetesne årrodh aarehskuvleste jis dïhte jeatjahlaakan hïerven .
Vielie gaskenasjovnale ektiebarkose dåarjoehtidh guktie doh noerhte-trøønderen noerh stuerebe tsiehkesne edtjieh åadtjodh lïeredh fylhken jïh laanten raasti ålkoli .
jïh saemien gïelide nuhtjedh sijjen tjaaleldh
Maam aejlegen
Åejvienjoelkedasse gaajhkh learohkh edtjieh meatan årrodh .
Nils Mikkelsen Utsi , 1965
vuejnedh goh beapmoeh mah provhkh åestedh mah eah
Europeisk pakt for regions- eller minoritetsspråk .
" Stoerre " daltesisnie aaj njealjesh , gøøkte saemien jïh gøøkte laedtien maanah .
 (91) a. Iehkedi kväll:GEN PL månnoeh vi två åabpa syster Sööfh Sofie
Åålmegem jïh voenges byjresem goerehtalledh sæjhta akte vihkeles aalkoebarkoe årrodh gosse edtja voenges soejkesjem darjodh .
Jienebh biejjien skïemtjebetnine normaaledaltesisnie 80% .
Maaksoeh guektiengïelenvoeten veadaldihkie tjïeltesne jïh fylhketjieltesne .
Jis dan voestes budsjedtese 2011 vuartesje , dle gaajhjkh dïenesjh leah ovrehte seamma daltesisnie goh reeknemasse jaepien 2010 .
Dïhte lea jearsoes jïh vihties , jïh gaajhkem maam tjoerh darjodh lea persovneles utnijekontoem skååffedh .
Gïeleguedtijh aerpievuekien saemien jielemi sisnjeli , goh jåartaburrie , båatsoe , miehtjie jïh gööleme vihkeles daajroem utnieh saemien gïelen , aerpievuekien jïh aarvoej bïjre .
Finnmaarhkekommisjovne edtja åtnoe- jïh aajhterereaktah salkehtidh dan laantese maam Finnmaarhkeneeke Staateskåajjeste SF åadtjoeji snjaltjen 2006 .
Åvtesne saemieh jïjnjh deerpegh moerijste darjoejin: deakehkh , sijhtieh , letnieh / treavkah , klaahkah , gierehtsh , svæhkah , gæjsah , giedtieh , vïnhtsh , geegkh , lihtieh , gåajvoeh j. j.
Gïelekonsulentem bïhkedimmiedïenesjisnie nuhtjedh
Eadtjohkelaakan lea aktem åvtemes njuenehkine barkeme åarjelsaemien gïeletsiehkiem nænnoestidh .
Fïerhten jaepien mahte 450 sveerjen nyjsenæjjah boernengåetiecancerem åadtjoeh , mearan jïjnjebh , medtie 30 000 nyjsenæjjah dïerem åadtjoeh dej cellejeatjahtehtemh .
Ij
Fïerhten jaepien Saemiedigkie akten jielemelatjkoen bïjre duedtiejieliemasse rååresje .
Jalline: Rïektes sievine johken Kjoselva luspeste , (W 431426 7680211) jaevrien Stuorajávri (Storrvatnets) noerhtemes loektese (W 432918 7675123), meatesth jaevriem Stuorajávri åarjemes loektese (W 432776 7672860), vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Ándorjávri noerhte-jallemes loektese (W 431195 7670635), daam jaevriem åarjemes loektese (W 432113 7669074), destie rïektes sievine johken Svensborgelva njaalman jaevresne Geatkejávri , vyjrehkåbpoe jeanoen Geatkeeatnoe mietie Øverbygd:se .
Hearra maahta jiehtedh: Dåastoehtidie Jupmelen / Åejvien bueriesjugnehtsem:
vaenebe eelfaamoem dov
Göökte dagkeres veerbhpaarrh mah hijven laakan dam buerkiestieh leah vuesiehtimmesne (66).
Barkoem lea dialogine tjïeltigujmie , tjaetsiehoksesiebriejgujmie jïh jeatjah voenges tjaetsieiedtjigujmie .
Luvlene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie rijhkeraaste jaevrien Bovrojávri noerhtegaedtiem tjuahpa .
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta aelkedh baajedh learohkem guhkiebasse ryöknedh aktede saaht mehtie taaleste , dovne bæjjese jïh våålese .
' esne , gaajhkesh maehtieh , mah tjaalasuvvieh demokratinie jallh republikanerinie - jïh muvhth staatine aaj tjaalasovveme veeljijh ovjearohks krirreste - meatan årrodh veeljedh mah kaandidath mah edtjieh krirrien åvteste årrodh presidenteveeljemisnie .
Ij leah gusnie vearadamme , gusnie ij luhpiem utnieh ?
Haalvemedaltesh ...
- Vaarjelimmiesurkie stoerre barkoem dorje guktie eatnemedavjh gorredidh skaaran jih deerjemen dïhre .
Daan beajjetje øørnege joekedimmine jïh reekteminie guektiegïelevierhtijste maahta ånnetji måjkoes vååjnedh gosse lea misse dah vierhtieh maehtieh åtnasovvedh .
Dah jeatjah saemiej museum , Sijti Jarnge , Rørosen museume jih saemiej museumh Sveerjen raedtesne , ektesvuekie-barkij sjidtieh .
Maanah jïh Noerh
Aartigkele 5 Konvensjovnem tjïrrehtidh dellie gøøkte tjirkes åårganh tseegkesovvedh , gåabpagidie rïjhkide aktesne; akte reeremeåårgane , NøørjenSveerjen gåatomemoenehtse (Gåatomemoenehtse), jïh akte njååhtjedimmieåårgane , Nøørjen-Sveerjen njååhtjedimmiemoenehtse (Njååhtjedimmiemoenehtse).
Jïlhts ij naan p-pillerh dennie våhkosne vaeltieh ennje vaarjele guktie ij nåajsan sjïdth .
Dïhte gååvnese sjïere viltereeremedelegasjovne fïerhten lïenesne mij bijjemes mieriedimmieh viltreeremi bïjre lïenesne sjæjsjele .
Sjiere haestiedimmieh
Goere 2 vuesehte 38,9% vaestiedæjjijste saemien gïeline byjjenamme jïh 61,1% vaestiedæjjijste eah saemien gïeline gåetesne byjjenamme.
aelhkie daatasimuleradimmieh jallh animasjovnh nuhtjedh juktie vuesiehtidh jïh buerkiestidh eatnemefaageles fenomenh , jïh hypoteesh teestadidh
Fylhkengærjagåetien saemien kultuvreprosjekte ij leah
Gob edtjieh maeksedh , dle kåarje håevkine .
Gosse gåabpatjahki lea såjhtoem dellie edtjieh gåabpegh eejhtegh veeljemen nualan tjaeledh .
Dahkoesoejkesje saemien gïelide - staatuse 2011 - 2013 ...
barkedh abpe taalesuerkesne 0-20 , jïh ij ajve taalesuerkesne -10; daate lea vihkeles juktie guarkedh guktie posisjovnesysteeme lea bæjjese bigkeme aktigujmie jïh luhkiejgujmie
Boelveste boelvese vierhtieh
Tabelle 4.16 vuelege goerehtimmiedåehkiej tjåenghkies illeldahkh vuesehte.
Goh akte bielie daehtie dåarjelimmeste akte jïjtse sïelteevtiedimmieprogramme lea evtiesovveme , joekoen saemien kultuvrejieliemasse .
Akte saemien seejemegerniefoente lij aaj maahteme hijven årrodh, juktie dïhte lij maahteme nuepie vedtedh jielemeevtiedimmesne.
eah dah båeries byjjes registerij leah dah væhtah , destie båata ovmessie vuekine konverteredh dejtie jeatjah bokstavide mah maehtieh systemisnie registeredh .
Maahta aaj jienebh ietniengïelh utnedh dastegh jienebh gïelh seamma tïjjen lïereme .
Ohtseme tjuara CV .
Vihkeles krøøhkestidh
Tjåadtjoehtæjja: Saemiedigkie Dïhte vïjhtenjaepien kvalifiseradimmie- jïh dåårrehtimmieprogramme saemien gïelesne jollebe ööhpehtæmman lea sov minngemes jaepesne .
Baersieldimmiebiejjie , dïhte biejjie ietnie orre jieledem vadta , lea annje dïhte vaaregommes biejjie jïjnjh nyjsenæjjaj jieliedisnie .
Saemiedigkien reeremen leah bijjelen 100 barkijh jih leah kontovrh Divtasvoenesne , Evenasjesne , Gaivoenesne , Guovdag äjnosne , Karasjokesne , Snåasesne jih Unjarggesne .
Numhtie dejnie gïeline naan jaepiej jïh muvhtene jeatjhlaakan .
7.1.4.
Faalenasse edtja vadtasovvedh akten laavenjostoen tjïrrh UiT Nöörjen arktiske universiteeten jïh Saemien jïlleskuvlem gaskem, jïh sæjhta 25 bielietïjjen studijesijjieh tjeekedh.
Dah fiereguhten raajesem våaroej våaroej jiehtieh .
Daate barkoe annje vuertieminie .
Jïemhten leenen laantedigkesne akte skïemtjijejournaale gååvnese ellies laantedigkesne .
Lissine dle reerenasse dåarjoem vadta pijte- jïh luvliesaemien gïele- jïh kultuvreråajvarimmide .
Afghanistanesne nöörjen soldaath viehkine orreme mænngan 2001 .
A: Jaa , för idtjimh daelie / idtjimh gujht dellie mijjieh åadtjoeh doekedh tjaktjege guktie daejtïjje darjoeh , utan dellie gujht mijjieh daelvege doekh / både leekimh jïh bearkoeh doekimh jïh aaj dejtienaan laedtie båata gujht aaj åasta naan kanske vïjhte jïh luhkie / vïjhte jïh tsiehkieb men ij gujht jïjnjebe åestiehjïh dlie dej beetnigigujmie gujht tjoeribie vælda råtke årrodhpryövedh bearkadidh .
Jeenjemes dåarjoe lea raajan 300 000 kråvnah .
Gååvnese jïjnjh njoelkedassh dovne eejehtimmie- jïh barkoegöölemen bïjre mij jeahta gusnie , gåessie jïh guktie åådtje gööledh .
Mænngan fuelhkie-maanangiertie juehtiemasse bøøti , mohte dihte orreji goh akte jaepie vaaseme .
Goerehthguktiedagkeresmielemøølemhdorjesuvvieh .
Råållespïeline maahta learoehkidie skreejredh altese saemien gïelem soptsestidh .
Dïhte vuesiehtimmie dåarjedimmien bïjre sæjhta illehtamme årrodh åvtelen aalkoealmetje-aamhtesh gïetesuvvieh dejnie sjyöhtehke EN-åårganine 2012 , jïh vuesiehtimmiem sæjhta orrestidh jaepiej 2013 jih 2014 .
Ministerh Finlaanteste , Nøørjeste jih Sveerjeste jih saemiedigkie- presidenth dej golme laantine , tjoeverieh
Lindgren , Barbro , Eriksson , Eva: Maaxen raajhpese , Saemieskuvlen ståvroe 1997
Abpe produksjovne "Klemetspelet" minngemosth ryöktesth maaksoeh lin 1 300 000 kråvnah + ektiebarkoe, man aarvoe lij medtie 500 000 kråvnah.
Daate akte naa onne geografeles dajve mij nuepieh vadta råajvarimmieh ektesne juhtedh , jïh akte lïhke laavenjostoe dej ovmessie aktööri gaskem .
Njieljie ietniengïelen soptsestæjjah bööredim refereansedåahkan.
Årrojelåhkoe lea almetjh mah dajvesne årroeh aaltarisnie 15-74 jaepieh, mah unnemes aktem tæjmoem barkeme referansevåhkoen, jallh mah lin båarhte dagkaristie barkoste akten vihties tïjjen.
Snjaltjen 22. b. aaj maanah Nøørjesne reakasovvi .
Juktie manne dam ohtsedim jïh mænngan daesnie orreme .
Njaelmie vijrene jïh sjædta jienebe vïtnes puberteetesne , mohte ij gåessie gan haavjoeh .
Gosse aamhtesem nænnoestamme , dellie tjaaleldh nænnoestimmiem varki bæjhkoehtidh .
Fylhkenraerie lea aamhtesisnie 09/234 b. 15.12.2009 latjkoem jååhkesjamme dïedteles løønemen bïjre
Dennie noerhten laantine ij daarpesjh kåarhtem vuesiehtieh .
Saemiedigkie jïh Maahtoedepartemeente råajvarimmien bïjre laavenjostin .
Lohkehtæjjaööhpehtimmie saemiengielesne lea vuelie skreejreme .
Soptesedåarjoe , mij lea soptsesedïenesjetoelhkestæjjah lea persovneles gaskesadtemedåarjoe bïeljelimmine mah ovvihties jïh gïerve damtedh .
Maam akte geerve almetje dorje guhte lea akte hijven åvteguvvie maanagïertesne ?
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth saemien gïelesne evtiesåvva gosse eadtjohkelaakan goltele , soejkesjamme jïh faahketji baakoem vaalta , jïh öörnegen mietie njaalmeldh sjangerigujmie jïh strategijigujmie barka ahkedh gïervebe goltelimmie- jïh soptsestimmietsiehkine .
Haparanda , Giron , Bájil jïh Övertorneå .
Råajvarimmie 64 Saemien staeriedimmiedïrregh - ihkuve gïehtelimmie- jïh evtiedimmiesiebrie Divvunese ...
Jis datne Noerhte-Trøøndelaagesne maahtah dan dïehre øøhpehtimmiem åadtjodh man bïjre datne sïjhth .
Goerehtimmiereakta mineraalide , mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna , luhpiem staateste kreava (§13).
Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie sTARNegAAvNeDiMMie voeRes sAeMiDe várdobáiki saemien jarnge lea iedtjeles vuajnoe saemien gïelem jïh kultuvrem .
Ratifisert av Norge i 1993 .
Snåasen tjielteståvroe nænnoesti tjåanghkosne suehpeden 27. b. 2010 , ohtsedidh dam saemien nommem Snåasen tjïelte baaltenommine nåhtadidh tjieltese .
Histovreles laakereforme Dan nöörjen gærhkose
Prosjekte ij leah jåarhkeme mænngan 2011 .
Numhtie Jupmele almetjidie vuesiehti Jeesuse altese Baernie lea , guktie Jeesuse såårneme .
Lissiehtamme åesiestimmie jïh dïeneste kultuvrejielemeaktööri luvnie
Dah råållah / rållespïele aaj goh gïelesuerkieh sjïdtieh .
Ulmie gïelegïetegærjine lea saemien gïelem vååjnesasse jïh saemiengïelemaahtoem barkijidie jienedidh , jïh aaj åålmegen saemiengïeleåtnoem jienedidh gosse reeremidie gaskesadta .
Gille sijjieh gusnie åarjelsaemien nåhtadidh , jïh stoerre vaanoe vierhtiealmetjijstie .
Dle nimhtie dab itjiibeh provkimh nåhtjadidh almetjh limh vuajneme dabteme aht dihte maa hijven gosse utnieh tjåejjie-vihkieb , katarr .
Jïjjen bårremassh ohtsedem .
MARIA ROYSDATTER STEINVIK
aamhtesen bïjre soptsestidh
Dej maadthbaakoeh leah gårroehbielesne.
Dienesje Facebook daenbiejjien gååvnese vuesiehtimmien gaavhtan walijsijen unnebelåhkoegïelesne .
Gosse tjaelieminie , dellie vihkielommes mujhtedh maanah edtjieh sisvegem guarkedh .
Maahtah munnjien vuesiehtidh dam sæjroem pryövesne datne tuhtjïh lij lustemes ?
Lohkehtæjja dovne vearoldebïevnesem jïh pryövenassem vuarjesje .
Tsagkh dejtie joekehth sijjide voessesne .
' em nåhtadieh gosse edtjieh laavenjassese tjaeledh .
Daate joekoen vihkele jïh vuesehte åarjelsaemien gïele daelie veaksahkåbpoe sjædta, jïh jiene-jienebh daelie saemiestieh.
Mahte 8 mill. kilomeeterh bussh vuejieh fïerhten jaepien Noerhte-Trööndelagesne .
 (126) a. Dah de guelieh fisk:PL maehtieh kunna:3p dejtie den:ACK PL viermide nät:ACK PL meeskedh.
Dïhte ålman gïelem govliji jïh aaj guarkaji !
st. bïev .
Dejtie nuhtjeme gosse dållem bïejedh , ïebnh deerpegidie jïh vætnose .
Goerehtallemepryövesne daate våajnoes sjædta gosse learohkh radtjoeslaakan maehtieh taalh jïh veahkah reaktoe sæjjan bïejedh taalesïevesne .
AINO DANIELSEN
Vuesiehtimmien gaavhtan jis nulle objeekte raajesisnie dellie eah learohkh daarpesjh raajesem jååhkesjidh dan gaavhtan eah maehtieh objeektem gaavnedh.
- Viehkine ålmegeplaerijste , gåetiesæjrojste jïh saernieprievijste gåarede saarnodh åålmege sæjhta dam saemiem vååjnehtidh , jïh haestedh eejhtegidie / dejtie mah leah eejhtegi åvteste
Vuesiehtimmien gaavhtan learohkh tjuerieh maehtedh lohkedh jis edtjieh maehtedh bïevnesh tjöönghkedh , toelhkestidh jïh jïermestalledh eatenemenfaagen teekstij bïjre .
Kolonne E: Daesnie learohke aktem poengem åådtje fïere guhten reaktoe vaestiedassen åvteste , poenge jis båajhtoeh vaestiedasse .
BPA 14,08% , barkoe fïerhten gåalmeden hïeljen .
Mijjieh sïjhtebe tjïeltigujmie lïhke laavenjostedh stuvrehtimmieaamhtesinie mah leah vihkeles infrastruktuvren jïh fealadimmien gaavhtan .
Arkeologije jïh dovletje-laehpemh
Vijriesåbpoe sæjhta jiehtedh eadtjohkelaakan goltelidh , guarkedh jïh teemah jïh dåeriesmoeretjoelmh digkiedidh , mah vijriesåbpoe jïh gïervebe sjidtieh .
Båetije boelhkesne galkem vuartasjidh guktie funksjonelle morfologijem vejtiestidh G2gïeline jïh aerpiegïeline, jïh mah leah aelhkemes teoriji, hypotesi jïh dotkemen mietie vejtiestidh.
Ulmie dagkarinie paahkine lea saemien maanaj gïeleldh maehtelesvoetide nænnoesåbpoe darjodh .
Mænngan vuajnam dah buerebelaakan deejrin , jïh manne byöreme dejtie goltelidh !
- Monnen fuelhkesne saemien soptsestim , mohte gosse daaroeh mijjen ektine , dellie eelkimh daaroestidh .
Tsiengelen 2008 leah luhkie maanah giertesne jih nimhtie aaj gøøkte geerve almetjh mah desnie barkieh .
Njuoravuopmi lea gåatomedajve Gielas båatsoesïjtese .
Learohkh maehtieh digitale fotosoptsesh lïerehtimmiebarkosne nåhtadidh ovmessie faagine .
Aerebi goh voestes lohkehtæjja båatsoeburrie-skuvlesne 1968/69 sjidti , Fjellheime barki goh veterinære Lardalesne Vestfoldesne , fealadimmie byjrese-veterinære Noerhte-Nøørjesne jih Staaten veterinær- laboratoriumesne Harstadesne .
Veeljemebiejjien tjaatsestibie gosse krirriej gaervies læstoem tjaatsestimmiegeegken sijse rijtebe .
Ööhpehtimmien åvtelen maahta maereles årrodh dejtie daerpies biejjieladtje lahtesidie jïh taallide vuartasjidh ikth vielie .
Dah leah goh tjoelth dovne voenges jïh regijovnale , jïh leah vihkeles maahtoeinstitusjovnh abpe siebriedahkese .
Digkede smaave dåehkine
Buerkiestimmie Ol-Johán Sikku , " Evtiedimmie saemien Beapmoe
ektiebarkoe jïh aktemïere maanajgïerten jïh skuvlen gaskem " julev- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh .
Scenetjiehpiedæjjah eah maehtieh scenesne tjåadtjodh aktine logo'ine gaarvojne.
Dajve lea stoerre jih ryøhkoe gellie politiske- , jih administrative raasti bijjelen .
Hearlohkelaakan mijjem sjugniedamme .
Dïhte sæjhta jiehtedh dah lea guhkiem gïele- jïh kultuvreektievoetem sisnjelen dan nasjovnelle ektievoetesne .
Eva Nordfjell
Dah maanah seamma grammatiske morfemh (functor) gaevnjieruktien mietie evtiedin, men eah eevre seamma aaltarisnie dejtie haalvah.
Mijjieh edtjijibie Comfort Hotel Parkesne årrodh mij lea kroessesne Bispegeajnose jïh Prinsegeajnoe .
- Åå jöödtedh, naa stoerre [raejkie] bæhtosne.
Faageles aamhtesh aelhkie tjïelkeste
Jïh gosse daejrebe eah nulle objeekte sïejhme daaroengïelesne jïh svïenskengïelesne dellie maahta vïenhtedh illedahke dehtie Transfereste edtja vuesiehtidh eah mubpien gïelen (G2) learohkh/soptsestæjjah jïh voestesgïelen (G1) soptsestæjjah byöroeh raajesh nulle objeektine nuhtjedh jïh jååhkesjidh.
Mierietsiehkide bueriedidh miehtjiesdajvejieliemidie
Fïerhten jaepien mieriedåarjoe staateste karrierebihkedæmman , lea tjåanghkan 1 , 42 mill. kråvnah , 0,5 mill. kråvnah leah barkoem jåerhkedh Karrierebihkedimmien guejmievoetine , mearan 0,92 mill. kråavnah lea karrierejarngen barkoem lissiehtidh , juktie karriereraeriestimmiem bueriedidh noeredaltesisnie .
Toelhkeööhpehtimmie jïh autorisasjovne toelhkide
Prostata lea reavsa man gadtjegïrsen bijjiemes bielien bïjre ryöktesh gadtjebollenjen nuelesne .
Tjïelten barkoe jielemeevtiedimmien gaavhtan Tjïelth lea voesteslinjedïenesje jielemeevtiedimmiebarkosne .
jåarhkeööhpehtimmesne (§ 3-9) 
Iktesth dle barkiji dïedte dagkerh dåeries moerh maanagïertesne gïetedidh .
Geehth ollem datneste guelieh sualedh .
Eli eadtjohke vytnesjidh jïh beapmoeh jurjiehtidh .
SUM UTVIKLINGSINNSATS
Mijjieh ijje jiehtebe ålja‐ bååresjæmman dejnie saejries mearoedajvine Lofoten jïh Vesterålen ålkolen .
Eejhtegh / åvtes-viehkieh
Soejkesjen raeriej gujmie barkedh jïh gaskestallemetjåanghkoeh utnedh
Dellie vesties gåaltoe sjædta .
Saemien aalkoekuvsje 2 , 15 lp
Dennie daltesebuerkiestimmesne dagkerh haestemh gåhtjoeh vuestie bïevnesh .
Dah göökte haamoeh aaj goh transitijve haamoeh gööktene dåehkine övtebe kapihtelisnie.
Dah åadtjoejin Adjagasinie ektine joejkedh .
Dah vïjhte dååhkasjehteme nasjovnelle unnebelåhkoeh Sveerjesne leah judarh , romerh , saemieh (mah aaj aalkoealmetjh leah), sveerjesåevmieh jïh tornedaelingh .
Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh naan tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste .
Naemhtie aaj maahta hijvenlaakan maanan murriedimmiem vuarjasjidh , jïh aelhkie sjædta aktem daamtaj laavenjostoem maanagïertine utnedh .
gåabph mïnnedh ?
Saemien learoevierhtieh - produsjovne , distribusjovne jïh jarkoestimmie ...
Laavenjostoelatjkoeh leah gïelegyhtjelassi bïjre jïh gåabpatjahkide dïedtem vedtieh sinsitnine laavenjostedh vihties råajvarimmiej bïjre , juktie saemien gïelem gorredidh jïh eevtjedh fylhkine .
Fïerhten åårganen lea dïedte maehteles saemiengïeleldh barkijh utnedh .
- Akte giehpiedimmie njieljie millijovnigujmie sæjhta stoerre konsekvensh åadtjodh Saemiedigkien råajvarimmide dan saemien jåartaburrien vööste , akte håjnoes saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Maam dïhte sæjhta jiehtedh fylhkentjïeltese ?
Mij soptsestallemistie båata maahta dovne njalmeld jih tjaaleld årrodh , mohte jis vuepsieh vihkeles learohken vijriebasse øvtiedæmman dellie bøørieh tjaaleld årrodh .
Vaenebe noerh leah meatan veeljemisnie goh voeres almetjh .
Joejkemen tjïrrh sealoefaamoem starnedahta jïh maahta båetije biejjide dåastodh .
Skåårvemh åssjelidie mejtie edtja lååjkedidh:
Universiteete Oslosne lij dïhte voestes institusjovne mij saemien jollebe ööhpehtimmiem Nöörjesne faalehti.
Gellielaaketje jielemh jïh barkoesijjieh noere almetjidie sjugniedidh sæjhta vihkeles årrodh jis edtja dejnie lyhkesidh .
b Nomme: Inger Máret Ánne Eira Aaltere: 24 jaepieh Årromesijjie: Tromsø Barkoe: Studente Guktie daan biejjien domth: Buerie bïevsterisnie dan åvteste eksameneraessie varke nåhkeme jïh jåvle geatskeneminie !
FNs internasjonale konvensjon om sivile og politiske rettigheter .
Aaj beapmoeh maanide mah nuerebe 16 jaepieh jïh sjïere skïemtjelassh utnieh , vuesiehtimmien gaavhtan glutenintoleranse , lea subvensjovneradamme .
Daate akte ussjedamme tsiehkie juktie maaksoeh jïh baalhkah tjuerieh seamma stoerre årrodh fïerhten jaepien .
Guarkedh ståaroeh , ryöknemh , vuepsieh jïh man jïjnje leah , aaj boelhkh gïelemaahtaldahkesne .
laavenjasse mïeteste ?
Tjåadtjoehtæjja: Ööhpehtimmiedirektovraate Saemiedigkie jïh Ööhpehtimmiedirektovraate leah digkiedamme guktie maahta aktem bööremesligke bijjieguvviem darjodh jïh åehpiedehtedh , mij vuesehte man gellie learohkh mah lïerehtimmiem saemiengïelesne jåarhkelïerehtimmesne åadtjoeh , jïh mij aaj almetjevaarjelimmiem krööhkeste .
 (80 sid) 
sitaath tsiehkesje jïh gaaltijidie veelelaakan vuesehte
Lïhke polliselaavenjostoe Vaarjelimmien bieleste lea vihkeles stillemevuekide haarjanidh , jïh akte lïhke laavenjostoe pollisine dej joekehts boelhki tjïrrh aktene ov-vaantosne .
Saemien eatneme / Saepmije lea dïhte dïejvese dejtie dajvide gusnie saemieh årroeminie , jïh dehtie baakoste saemie båata , mij lea saemiej jïjtse baakoe jïjtsistie .
vihkeles njoelkedassh haalvedh hammoevierhkine jïh ortografijesne , jïh tjaalegh tjaeledh jeereldihkie raajesebigkeminie jïh funksjovnelle væhtabiejieminie
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre buerkeste jïh digkede maam råållide jïh politihkeles faamojde Saemiedigkie edtja gïelegyhtjelassine utnedh .
Vihkeles jijtjenæjnene mohtedidh jih ij duj jeatjebigujmie
 Darjoje tjiehpiedæjjah: musihkerh, daanhtsojh, laavlojh jïh dorjehtæjjah
Joekehtse daej paarrebieliej gaskoeh lea mejtie dej agente/bæjngolen argumente.
Maahta daam njoelkedassem hiejhtedh dastegh praktihkeles jallh jeatjah vihkeles fåantoeh gååvnesieh"
Gosse nimhtie learoehkidie garmerdidh , dovne learohki gïelem jïh kultuvrem nænnoste , mij lea daerpies maahtaldahke gosse sïebredahkesne meatan årrodh jïh åadtjodh abpe jielemem lïeredh .
Daelie gieriesvoeten jïh jieleden bïjre laavloeh .
- Novh lij sjiere skuvle mij mijjem Aarbortesne dåastoehti .
Mijjieh viehkiem akten raerieålmeste feeledimmiefaagesne vaalteme , jïh libie aktem soejkesjem öörneme gusnie bïevnesh åadtjah magkerh råajvarimmieh lea daerpies guktie daejnie barkojne læhkoestidh .
Digkedh daam jiehtesem: " Jis mijjieh ajve edtjebe jearohks årrodh dejstie programmijste
Såemies tjïelth aktem noeri tjïelteståvroem tseegkeme (daaroen UKS).
Jolle kvaliteetem steeredh dåårrehtimmibarkosne .
Jaahkoeluvregs politihke nænnoestimmine jïh soptsestimmiemaahtoeh lea vihkeles tsiehkieh daennie barkosne .
Åejviesuerkie dam politihkeles systeemem gaajhkine daltesinie jïh tryjjesstaatem feerhmie .
Dïedtije: Maahtoedepartemente , Barkoe- jïh ektiedimTïjjeperspektijve: 2010
Dah lohkehtæjjah lïn Nils Ove Gustavson (Snåase), Mikael Andersson (Eajra), jïh Morten Brandfjell (Tydal).
Gosse thetakriterije jïh abstrakte heerrije leah tjïrrehtamme, dellie dah persovne- jïh numerusevæhtah bæjngoeh NP:ste åajjan T jieniemdieh.
Ealla lea aaj sov soetem jåerhkine illeme; Maana-baelien gåetesne hov aalka , daejrehte mij lea sov håhkoem , jïh minngiegietjesne vihth lohkije aalkovasse buakta .
Voenges reeremem dajvijste jïh eatnemevierhtijste tjïelkestidh , dan nuelesne mejtie edtja vaerielaakem våaromasse biejedh
Jaepien 2008 gellie govlehtimmieråårestallemh Saemiereaktamoenehtsen lahtestimmiem åehpiedahteme .
Gåalmede dellie aaj maam ‐ akt jeahta guktie edtja noerh politihkese dåårrehtidh .
Fïereguhte g ærjagåetie edtja sov faalenass esne maanide jïh geerve
lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre
Daajroe , byjrese jïh jieleme
Jaepiej 2010 jïh 2011 aktem mieriedåarjoelatjkoem dorjeme sïeltine FosenNamsos Sjø AS gïehteldimmien bïjre laajrojste Ølhammeren
Ekonomijesoejkesje 2013-2016
Soejkesjeprogramme tjïeltensoejkesjasse 2014-2026 Siebriedahkedajve
Skultuvrem Rød , mij lea granihteste dorjesovveme (1999) lea tjiehpiedæjja Harald Bodøgaard dorjeme , jïh lij akte vadtese Bjørn Bygg AS .
joekehtedtieh.
Aaj åadtjoejibie orrestimmiem lohkemisnie , laavloemisnie jïh rohkelimmesne gaavnedidh .
ISBN 978-82-8104-064-9
Saemien kaarrh jeenjemasth aerpievuekien saemien jielemh jïh barkoeh veeljieh .
saemiej vuekieh , gïelem jïh vierhtegh ellies lohkehtimmien tjïrrh buektiehtidh
ISBN: 978-82-92044-86-5
Fylhkenraerie sæjhta 2010 budsjedtesne dam nænnoestimmiem tjåadtjoehtidh , dannasinie mijjieh vuejnebe daate daerpies jis edtjebe vielie staateles vierhtieh kultuvremojhtesevaarjelæmman åadtjodh Noerhte-Trøøndelaagesne .
saalme Musihke
- 7. daltesisnie jallh noeredaltesisnie ööhpehtidh.
Illustratööre: Lotta Persson , illustratööre , Göteborg
Seamma tïjjen dle akte dagkeres gïehtjedimmie daerpies ihke sektovre båetijen aejkien edtja daam dïenesjedorjemassem steeredh joekedamme mieriej sisnjeli .
Tjïelth mah diedtem utnieh , staatedåarjegh
- ij goh
Akte våajnoes gïele lea akte vihkeles viehkievierhtie gïelelïerehtimmesne , seamma tïjjen dle gïele aaj stuerebe staatusem åådtje .
Dellie dihte barkeminie goh fealadimmie-veterinære Noerhte-Nøørjesne , jih nimhtie meehti barkosne vuelkemen gaavhtan , aaj åårganisasjovne-barkojne giehtelidh .
Ruvhten sijte
PP-dïenesje salkehte jïh raereste jïh bïhkede maanaj , noeri jïh geerve almetji bïjre mej haestemh mah maehtieh konsekvensh åadtjodh lïerehtæmman .
soptsestidh saemien tjaelemegïelen histovrijen bïjre
Ajve Jupmele vyörtegs mijjen gyjhtelassem jïh heevehtimmiem åadtjodh .
Govlehtallije Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen , tell: +47 941 30 116
Jaepien 2012 lij ållesth 399 jarkoestimmieh dejtie saemien gïelide , dejstie 290 noerhtesaemien jïh doh jeatjah jiebnelaakan joekedamme åarjel- jïh julevsaemien gaskem .
Dïhte mij edtja betnesne årrodh abpe lïerehtimmesne , lea mubpiealmetjem jïh dan gellielaaketjem krööhkedh .
Man daamtaj maahta akute-p-pillerem vaeltedh ?
Saemiedigkie aktem gïeleskreejrehtimmieprosjektem Elgå skuvlese vedti , juktie åarjelsaemien gïelem jealajidh .
Mænngan raaste bïejesovvi jaepien 1751 , dle saemieh akte åålmege sjïdti årromedajvigujmie njieljine staatine: Nöörje , Sveerje , Såevmie jïh Russlaante .
bring:INF 'Då var vi tvungna att leta rätt på fåren, samla dem och driva dem hem.'
Prosjekten åejvievuepsie lea åarjel-saemien gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh veaksehkåbpoe darjodh , dovne Snåasen tjïeltesne jïh Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjïeltesne .
meatan årrodh digkiedimmine tjïelke mïeligujmie jïh eensi argumentasjovnine
Skuvle / aarhskuvle:
Bïeljelimmiemierie: Suehpeden 15 .
Dååjrehtsh vuesehtieh guktie dejtie unnebe
dok .
Dellie sjæjsjalin aktem barkoedåehkiem nammoehtidh mij edtji daerpiesvoetide jïh våaromem salkehtidh akten konvensjovnese .
rektovraatine jaepiej 2009-2014 vaaksjodh guktie tjïelth jïh fylhkentjïelth saemien learoehki reaktah tjïrrehtieh ööhpehtimmielaaken mietie .
Damtasvæhtide gaavnh daesnie , www.vilbli.no ,
ij leah luhpie tjaalasovvedh almetjij etnijhken duekie gie beadtasåvva .
Jaepiebudsjedte- jïh ekonomijesoejkesjetjaatsegh leah golme daltesinie , v. aaj budsjedtenjoelkedassine (FD .
- Sïjhtebe dan åvteste gaajhkide bööredidh jïh haestedh, goh jieleme, institusjovnh, siebrieh, privaate jïh byögkeles aktöörh jïh datne, gïelelutnjeminie viehkiehtidh.
Dïhte dïjre Saemiedigkien voereseraereste lea tjïelke: Gaajhkh hijven faamoeh tjuerieh ektesne årrodh juktie saemien voeresh Oslosne aktem vyörtegs voeresebaeliem vedtedh .
' n fïerhtenjaepien learohkh edtjieh jaksedh , edtjieh seamma årrodh dovne åarjelsaemien lïerehtæmman jïh sïejhme lïerehtæmman .
Destie vielie SDJ-dajvesne goh jeatjah dajvine?
Ajve 5,6% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah ij guhtine saemesth.
Mijjieh vienhtebe iedtje aamhtesasse gååvnese , dovne museumebyjresinie Nöörjesne , Noerhtelaantine jïh gaskenasjovnales , jïh salkehtimmie maahta vuesiehtidh guktie jïh man åvteste byöroe bååstedefoeresjimmiem tjïrrehtidh , Vibeke Larsen minngemosth jeahta .
Saemien ööhpehtimmie edtja jolle kvaliteetem utnedh.
Ohtseme-mierie: jåvle-asken 1. b. 2008
Daamtaj gïeleåtnoe ektiedamme taalide jïh taalegïetedæmman , lea tsevtseme destie man bïjre soptsestibie , naakede mij maahta stoerre haestemh årrodh learoehkidie .
resatr:INF 'Här ska vi resa en kåta.' b.
Maahta aktem aamhtesem PP-dïenesjasse bïeljelidh salkehtæmman jïh vuarjasjæmman jis
Vuartasjæjjataale vihkielommes?
abpe , barre , datne , fahkedh , gahtjedh , jahtsedh , lahla ,
Gosse båatsoesaemieh leah govlesadteme Gáldune daelie , dellie dïhte vuesehte gaajh daerpies vielie bïevnesigujmie jïh daajrojne ovmessie dåeriesmoeri bïjre sjïehtedimmien bïjre bovtselåhkoste .
Men Gaelpeste jällese dellie ij naan faatnoeh sjädta dahkoe daejrieh dle fuehpesne vualka edtjie hinnedh Jitnemeb Vualtjaren jaavran .
Dastegh fylhkentjïelte aktem faetiem åtna reeknehlåhkosne jaapan 2013 , jallh faetie fylhkendigkien budsjedtesuerkesne , dle dah orrestamme dåarjoeh gïetesuvvieh goh akte bielie jaepietjïelkestimmeste .
Göölemeturismem jeanane
Dan gaavhtan desnie dovne mielhkiereavsah jïh buejtieh , jïh dan gaavhtan njammide ij lea jïebne .
Råajvarimmie 49 .
Dan åvteste , goh akte åejvienjoelkedasse , edtja aktem jielemeåssjaldahkem årrodh jis edtja vierhtieh nuhtjedh programmen tjïrrh .
Nøørjesne dah jeanatjommes tjïelth dam krøøhkeme , jïh byjjes gaskesem tseegkeme noeri jïh politihkeri gaskem .
Minngieööhpehtimmiem prioriteradidh
Jïjtsh njoelkedassh luajhtasovvemen bïjre goerehtallemepryövide .
Faktaopplysning: Daajrah ...
Dïhte buerkeste guktie byjresken , økonomijen jïh sosiaalen evtiedimmieh gårreldahkesne .
våhkoebiejjieh , askh jïh dah gaektsie jaepieboelhkh utnedh
mijjen Åabpa Eatnemen åvteste
Viehkehth mijjem dov aanteges mietie jieledh .
jis edtja buektiehtidh gorredidh jïh evtiedidh gïelem dej daerpiesvoeti mietie , mah leah dejnie ovmessie gïeledajvine .
Daate ööhpehtimmiesoejkesje vuartesje guktie maahta aktem gamte baakoeveahkam dåårrehtidh , jïh guktie dam dejnie ovmessie njaalmeldh råålline nåhtede .
Løfter samisk historie og kultur | Rørosnytt.no
Dervie , man sisvege jïjnjh eebnh , naan dejstie maahta cancerem vedtedh .
Dan mænngan vaedtsieh åarajidh .
unnebelåhkoej gïeli bïjre .
Svïenske gærhkoen leah mahta tjïjhtje lïhtsegh .
2. artihkele nr. 2 jïh 13 vihtiestieh dah staath diedtem utnieh tjirkedh ihke tjïrrehtimmie reaktijste mah leah ØSK .
Aamhtse: Daabloen aamhtsh leah: Biejjieladtje darjomidie tïjjem jiehtedh .
Gïele åtnosne:
b. Gïetsedh strama upp:2sIMP gåptoem klädsel:ACK jïh och baajh låta:2sIMP tjoevkide lampa:ACK PL bueledh, brinnaitr:INF 'Spänn bältet om livet och håll lamporna brinnande.'[Bijbele Luk 12:35] Novh amma dah göökte veerbh laevieh morfologijen jïh semantihken mietie, men ij seamma laakan goh dah jeatjah paarrh kausatijve molsedimmesne (vielie buerkiestamme kapihtelisnie 6).
Aanna gie tjahkan sån gåetesne nuvhlieh nastehte nastehte bosse nastehte bosse Råantjoelissie Åvlavuelien speatnosne jårreminie , jårreminie jårreminie jårremin-
dellie då voesse säck gajhkene, rivaitr:3s jïh och vijne vin deajese spill:ILL vualka.
naan væhtah buerkiestidh sjædtoe- , goebpere- jïh kreeke-aarhtine jïh dejtie öörnegen mietie bïejedh
Åelkies sæjhta aktem skuvlem utnedh mij maahtoem jïh vihkeles maadthdaajroem dåarjele .
• Njaalmeldh tjiehpiesvoeth
åålmegetjåanghkoe Plassjesne
Gåalmede daltese.
Jokere (bovre) 
Mijjieh ajve jeatjah åerieh nuhtjebe mijjen eadtjohkevoetem lahtestidh .
Jeatjah gïelh.
Tjuara gaavnesjimmieh
SSb ' ste lea aarebi vuesiehtamme dïhte fiejlh
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie mah leah meatan reeremedajvesne , åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste .
Saemiej reaktah ietniengïelem lïeredh jïh øøvtiedidh lea NSR-se vihkeles prinsibpe .
Mah væhtah dah joekehts haalvemenjieptjieh utnieh ?
Seapan seammalaakan saemiengïelen lohkehtimmesne aaj gosse daaroengïele lea jïjtjereerije gïele.
Dan åvteste tjuara illeldahkide joekehtidh easkah gosse gïehtjedimmiem tjïrrehtamme .
Riksantikvaren dåarjoe-øørnegh vaarjeldh gåetide jih bigkemidie , vuartesjh www.ra.no
Lïeneståvroe ovemssie prosjekth jåhta nænnoes evtiedimmiem eevtjie jïh soejkesjimmievåaroemem dorje vuesiehtimmien gaavhtan tjïelti energijesoejkesjidie dåårje .
- raeriestimmie ekonomijesoejkesje 2012-15
Reerenasse meala dïhte lea vihkeles guektiengïeleldh siebredahkem tseegkedh gusnie daate gåårede , jïh lea positijve vihth saemiengïelen reeremedajve vijrede .
Øøhpehtimmiesoejkesje hijvenlaakan sjeahta maajhøøhpehtæmman .
Juktie julevsaemien gïelem eevtjedh dle Divtasvuodnan tjïelte aktem vihkeles råållam åtna , juktie dïhte lea aajnehke tjïelte julevsaemien dajvesne mij lea saemien gïelen reeremedajvesne .
Learohkh sijjen voelpi bïjre soptsestieh .
Dah 8-13 jaepiej gaskem saemien goh faagem lohkeme, men eah saemien lohkehtimmiegïeline åtneme.
vierhtieh reerie juktie learoevierhtieh evtiedidh
Dah nænnoestimmiefaamoem åtneme saemien normeradimmiegyhtjelassine , jïh aaj terminologijeevtiedimmine barkeme .
Motovretrafihke eatnamisnie
Daate sæjhta jiehtedh daah beetnegh ajve edtjin åtnasovvedh maanagïertine , ij jeatjah laavenjassine .
Dah plaerieh dejtie seamma aamhtesidie voebnesjieh goh krirrieh , jallh jeatjah aamhtesh biejjieøørnegasse biejieh ?
Juktie haestiemidie dåastodh , dle fokuse jïh prijoriteradimmie vihkeles .
Aaj jïlleskuvlh gååvnesieh mah maōrim utnieh .
 (Saemiemoenehtsen raeriestimmie , s.6 .
Dah dåeriesmoerh mah veartenen øøkonomije mijjem dåårrehtieh leah eajhnaj gaavhtan sjïdteme jïh dan åvteste dïhte politihkeles stuvreme gååvnese .
Daesnie fokusem bïejebe man gellie daejstie lohkehtæjjijste mah jåarhkeööhpehtimmiem saemiengïelesne utnieh.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh gïehtjedidh ...
Dihte leejjemelatjkoe daaroen gohtje " oppsigelige leieforhold " .
Vuartesjh tabellem 4.2 vuelege.
Man gellie kaandidath sijsefeelijemaadtoste båetieh ?
Akten baelien gosse jollebe saemien maahtoe læsseneminie, dle vihkeles vuartasjidh mejtie studijepoengedorjemasse saemien gïelesne, mij våaromem åtna illesovveme eksamenh saemiengïelesne jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnine, læsseneminie jallh vaaneneminie.
Gåalmede dåehkesne desnie ij leah akte mubpeste seerkeme.
ForMat-prosjekte aktem gaajh stoerre ulmiem biejeme juktie dam veahkam nuhteligs beetsuvistie 25 prosentigujmie aarebi 2015 , jaepien 2009 goh baasisejaepie .
Saemien Sijtes kulturfond
Kaarrh ...
1.3.2 Ulmieh , prijoriteth jïh haestemh
Dah ulmieh maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie , jïh / jallh dah maehtieh akte bielie årrodh dehtie barkoesoejkesjistie .
Gosse Finnmaarhkelaakine barki dle vihties göölemenænnoestimmieh lin akte vihkeles teema rååresjimmine justisemoenehtsinie .
AMBUSSe lea elliesstoerre busse skïemtjebïjline mij Staare jïh Upmeje gaskem vuaja (Sollefteån jïh Örnsköldsvijhken baaktoe) fïerhte aarkebiejjie .
Namdal fagskole
Maam maahta jïjtje darjodh ?
Mijjieh dej golme nuelieulmiejgujmie ovmese vuekiejgujmie barkeme , dovne jïjtjemh råajvarimmiej tjïrrh jih dan tjïrrh mijjieh vïerhtieh pilotprojektide vedteme j. v. n. Daennie vuelnie vuesiehtibie dam rööpses laejkiem man mietie libie barkeme .
baakoeh utnedh jïh baakoejgujmie voejhkelidh dovne gïetine jïh tastaturine
Dïhte mij jarngesne dïejvesasse scenetjeahpoe lea dïhte sjangeri jïh faagi dåaresth jåhta tjeahpoeprosessesne.
Gosse healsoen bïjre maanide soptsestieh , eah daarpesjh dåahkah nuhtjedh .
Saemiedigkieraerie lea gïeleohtsemh gïetedamme 2012:n åvteste .
Gaajhkh ovmessie vuekine alkoholem demtieh jïh ovmessie man jïjnjh töölieh , mohte raaste gujht gååvnese gosse kråahpe bæjhkohte .
Mijjieh maehtebe barre luhpiedidh govnh heesedh gosse naan sealadamme .
vaaksjodh guktie tïjje
Daate edtja tjåadtjoehtidh jïh vijrebe evtiedidh aktem buerebe jïh sjiehtielåbpoe bussefaaleldahkem .
Daaroen gïele, nöörjen jïh dovne svïenske gïele, aaj seamma raedtine.
Saemiedigkie boejhkesti , voestegh tjuerieh vuesiehtidh guktie daerpies sjïere gåetiesijjiem utnedh .
Sametingsråd Mikkelsen gratulerer også Sara Ellen Anne Eira, som på Kirkemøtet 14. april ble gjenvalgt som rådsleder for to nye år.
Mijjieh dååjrehtamme bielieh lissiehtimmeste tjuerieh åtnasovvedh jollebe maaksoeh maeksedh , juktie jarkelimmieh demografijesne jïh pensjovnemaaksojne jaabnedidh .
nuhtjedh, juktie taalide veedtjedh.
Goh mubpie veartenedåaroe eelki dellie lin daelvielaanten gåetesne årroeminie .
Dellie gåetie gaervies .
Læjhkan dle 300 vuelienommh tjïeltesne jallh 500 fylhkesne nuekies .
 (Vuartesjh njoelkedassem §2 jïh 4).
Fylhkendigkien mïelen mietie dle byöroe ekonomeles tsavtsvierhtieh læjkodh sektovreråajvarimmide almetjehealsoebarkoen sisnjelen .
Men overgatijve maehtieh aaj objeekth vaeltedh barre gosse resultatijve XP:h leah meatan.
Proposisjovnesne aaj akte vuarjasjimmie demokratijejarkoste Dennie nöörjen gærhkosne .
ektede saaht man gellie sifferh taale åtna .
PBI dåehkieh dajvide seedtieh gusnie stadtjasjieh jih politigken sjïekenistie almetjh diblieh .
Jis mijjieh gaajhkesh åssjoem neerrehtimmien bïjre jarkoestibie dellie vïenhtebe buektiehtibie neerrehtimmiem orrijehtedh .
Raasten Rastah Race lij orre faaleme daan kultuvre- festivaalesne .
Lohkemefaalaldahkh lea voesteges lohketæjjaj ulmietjïertese , mohte aaj maahta rihpes årrodh jeatjide kvalisifijeren ohtsedæjjide .
TEXT OCH FOTO: ELISABETH ANDERSSON
Ih edtjh skuahpam jallh maam akt jeatjebem nåhtadidh juktie dah steemmeleahpah edtjieh steempelem åadtjodh .
Digitale fotosoptsese saemienfaagesne
teKste jïh gUvvieh: MeerKe KrihKe leine Bientie
I SAMISK
vielie åljasadtemen åvteste mearoegaedtien dorjeldahkem bueriemdidh dan Noerhte-Nøørjen mearoegaedtien meatest
D. ...
Mieriesertiestimmie saemiengïeleldh dïenesjidie ryöktesth tjïeltese jïh fylhkentjïeltese staateste
Njaalmeldh govlesadteme
Dïhte lea dejtie sïjhtin frästadidh jiehtedh ahte kanske dah lean gujht seenteskoeveme gankan luvhtie fer att undersökti gumhtie saemieh .
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende noeride vadtasåvva noeride ...
Madtjeldehtedh tjïeltide regijovnine jielemeevtiedimmien bïjre laavenjostedh
Maana- , mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente aktem byögkeles moenehtsem nammoehtamme mij edtja daanbeajjetje dïenesjh vuartasjidh jïh raerieh raeriestidh juktie kvaliteetem lissiehtidh toelhkedïenesjisnie .
Jåarhkelïerehtimmesne gaektsie lohkehtæjjah åarjelsaemien gïelesne ööhpehtieh.
Vuesiehtimmien gaavhtan sïejhme perfektumen minngiegietjieh -ed jïh subjeekte-verbaale kongruense -'s englaanten gïelesne haastadihks.
Mijjieh tjabrebe tjïjremem gaavnedh ihke ii sjïdht naemhtie , Grete Faremo varjelimmieministere jeahta .
b Nomme: Sara Mariell Anti Aaltere: 17 Årromesijjie: Karasjohke Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Joekoen geerjene daan biejjien !
Tjaeleme lea maehtedh åssjaldahkh jïh mïelh soptsestidh , gïetedidh jïh govlesadtedh ovmessie tjaaleginie jïh sjangerinie .
Aerebi goh dajvem nuhtjedh dellie Saarivuoma saemiensïjtese dan bïjre saarnodh .
Eksamenedaatoe 2015 Saemien voestesgïeline: duarsta suehpeden 28. biejjien Eksamenen laavenjasside maehtieh tjaalegi vööste viedteldihkie årrodh mah eksamenetjaalegen lissine maam eksaminande åådtje åvteli eksamene aalka .
Jis lïjhke råajvarimmiem luhpiemdidh , dellie rïjhke tjirkie nuekies gåatomem jaksedh jallh , jis ij gaegnedh , dellie naasjovnen reaktaj mietie økonomije-åasam maeksedh .
Aktem monnehke evtiedimmiem utnedh mij dam materijelle våaromem saemien kultuvrese jïh jeatjah aalkoealmetji kultuvrese , jearsoesåbpoe dorje .
Tjaana / tjeana tjaana dïhte lea sjïere goebpere mij såemies såekesne sjædta .
Hoel sneehpemes nyjsenæjja .
Jaepeste 2005/05 unnedi , dellie 305 learohkh jïh barkoelearohkh lin ööhpehtimmie saemiengïelesne .
Gusnie nuhteges deerpegh gaavna ?
Norrbottenn lïenesne
Saemien gåetievaarjelimmie lea jïjtsistie vaarjelamme saemien gåetieh damtijidh , vïhtesjadtedh jïh gorredidh båetijen aajkan .
Saemiedigkien barkosne tjïeltesoejkesjigujmie , dle Saemiedigkie tjïeltide voerkele dan dïedten bïjre tjïelth utnieh saemien maanaj reaktaj bïjre bïevnedh maanagïertesne jïh skuvlesne .
Båetijebiejjieh-konferanse Liksjosne 2010 jih Aerviesjaevresne 2011 Saemiedigkie håaloestäjjah bööri gieh maehtiejin skreejrehtidh jih orre åssjalommoeh buektedh soptsestimmide mej bïjre dejpeladtje maahtoej , gïeli , (de) koloniseringen , könsroller j. v. Konferansese stoerre ïedtjh jih vïhtestimmiem vuesiehti dah gieh meatan orreme hov vïenhtin ålvas buerie öörnege .
- Im daejrieh mejtie saemieh daennie dajvesne båaloem gïerhkemasse bïejin , menh dam vïenhtem , Jenny eadtjohke soptseste .
Ajve 11% gaajhkijste seksuelle daaresjimmijste pollisese bïeljelamme sjidtieh .
Fylhkendigkieaamhtesen aajkoe sæjhta årrodh otnjegem bïejedh dovne faalenassestruktuvrese jïh vierhtieåtnose boelhken 2020 raajan .
Akte væhta mijjen bööremes jïh vihkielommes åvteguvvide .
Lissine edtjimh aaj daerpies-voetem vierhtiedidh båatsoeburrie-skuvlen gaavhtan jih aaj orre learoe-plaanem juhtiemasse biejedh .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 5 bielie 26 bielijste
Healsoe jïh sosijaalesuerkie
Manne joekoen faavroe .
Jeatjah aath mah dåarjoeh jïjtjedomtesem vualanidh maahta årrodh:
Jis daarpesje jïjnjh hoksem bijjiemaaksoevaarjelimmiem gååvnese , mejnie lïhkebe buerkeste båetije kapihtelisnie .
Orre feerjasijjiem bigkedh , dïhte båeries joekoen nåake .
Dïhte vuesehte satne maahta kategoriseradidh jïh daeverh , bieliekonkreeth jïh veahkah dåehkine ryöknedh , jalhts plæjjohkemïerhkh pryövesne mah maehtieh vuesiehtidh satne ektievoetide öörnedamme luhkine ryöknoe , akti akti .
Eejhtegh maehtieh dan mænngan dåehkine soptsestidh dan sjyöhtehke teeman bïjre , jallh vihties dåeriesmoeri bïjre teeman sisnjelen .
* Edtja maehtedh logo:m nuhtjedh dovne klaerine jïh tjeehpes / veelkes .
Daah hijven råajvarimmieh , mej bïjre akte tjåenghkies fylhkendigkie lea sïemes , edtjebe daelie maeksedh .
Jis ij G1-grammatihke sjeahta, dah G2-lïerijh UG:se gåhtjoeh orre parameeterh sjïehtesjadtedh, guktie G2grammatihkem naemhtie tseegkedh.
Kaanne maam akt darjodh maam ij sïjhth ellien darjodh: jeenebe håalodh jïh jeenjebh almetjigujmie , daanhtsodh , flirtestidh jallh kleenghkestidh jïh orre darjomh pryövedh .
Guelmedadtja dovletji saemien jielede-vuajnoem, jïh spiritualiteetem.
Tjoerebe mujhtedh åarjelsaemien gïele ryöknesovveme akte dejstie gïelijste maam maahta jaemedh.
Reereme Raarvihken tjïeltesne
Maahta eejnegen skïemtjehokseraeriestimmiem jallh hoksejarngem ringkedh jis ij daejrieh , jis maana jeatjah vaejvieh åtna seammasïenten vaejline joekoen vihkeles .
Jis jïjnjesh lidie gieh ektine fealedeminie , joekedidie dellie daeveridie fiereguhtene voessen sisnie .
Lissehth aamhtesh datne tuhtjh gieltegs .
Daamhtaj aajhtsa jis maana vaejliem åtna .
Dah hormovnh kråahpesne maehtieh aaj tsevtseme sjïdtedh .
Moenehtsen åvtehke Arne Røksund salkehtimmiem deelli justijse- jïh riejriesvoeteministerese Grete Faremo daan biejjien .
Gævnjoeh kåarhtide akten vïedtjese .
Biejjie gujht varki vaasa , dellie sjuevnjede .
bïjre ektiedamme soejkesjæmman jïh tjïrrehtæmman skåajje- jïh byjreseråajvarimmijste .
sjïerepedagogeles viehkie lïerehtimmeiaalteren åvtelen (§5-7) sjïereööhpehtimmie skuvlesne (§ 5-1) jïh geerve almetjidie mah maadthskuvlelïerehtimmiem
Mierine 25-30 edtja tjåadtjodh mejnie almetjh barkeminie / gïehteleminie .
27.3.2004 b. 14 saemiej bïjre Tinnesne naemhtie tjaaleme: tah Jakob gon Kristine Jåmafjell Kråangkeste Noerhte- Trøndelagesne juhtiejægan Tinnen Telemarkesne guktie edtjigan dej låemties bovtsi gujmie debpene barkedh .
Byjresebarkoe ?
Reektestimmie edtja akte våarome årrodh akten dahkoesoejkesjasse mïrrestallemasse , jïh edtja råajvarimmide sjïehtesjidh Saemiedigkien fïerhten jaepien budsjedtine .
7.2 .
tjuvtjiedidh jïh vaaksjoehtidh elmie-otnjegi mietie , jïh buerkiestidh man åvteste tïjjejoekehtsh
Minngemes sæjrosne edtja tjåadtjodh gieh fotosoptsesem dorjeme .
Fremskritts ‐ krirrie aktem striengkiesåbpoe sijsefeelemepolitihkem kreava gusnie striengkiesåbpoe krievemh beaja dejtie mah luhpiem åadtjoeh Nøørjesne årrodh .
Logoe / Mïerhke mijjem jïh mijjen maadtegidie Raarvihken dajvesne ektede , seamma aejkien lea dïhte logoe / mïerhke akte væhta / tsïegle mij geajnoem mijjese vuesehte daan beajjetjen barkose jïh båetije biejjide barkojde .
Hijven åadtjodh aeriebistie daejredh man bijre soptsestalledh
geometrihkeles maallh darjodh jïh goerehtidh , jïh dejtie njaalmeldh buerkiestidh
Skuvle-åejvien dïedte nasjonaale gïehtjedimmieh sov skuvlesne tjïrrehtidh daaj njoelkedassi mietie mejtie bïhkedimmesne skuvle-åajvide jïh skuvle-aajhteridie vadteme .
Saamoeh amma gusnie datne jis minneme ?
TRAUMATISKE LIVSHENDELSER
Dah baakoeh daennie gærjesne leekedimmien bïrje , leam boelhki mietie berteme , seamma laakan guktie sisvege dennie DVD .
jis ijje jeehti faalemasse hoksen bïjre jeatjah hokseektievoetesne (jis dan mænngan saangerde maahta faalemasse jååhkesjidh).
Buerkiestidh guktie haalvoeh jïh bïevnesh laavenjassi bïjre pryövemisnie dutnjien maahta vuesiehtidh maam dov learohkh haalvoeh , jïh mejnie tjuerieh vielie barkedh .
7.2 Netto jïh brutto gïehteldimmiemierieh
Möölehtimmie lea viertiestidh jïh daamtajommes aktem taalestoeredahkem ektiedidh akten aatese jallh veahkese .
Ööhpehtimmiedirektorate sæjhta kaartedimmiem darjodh juktie buerebe våaromemaahtoem åadtjodh guktie dah learohkh dej reaktah ööhpehtæmman saemiengïelesne åadtjoeh , jïh guktie dah learohkh jïjtsh ööhpehtimmiem vierhtiedieh .
Jaepien 2012 aktem vueliedimmiem åadtjobe 0,5% (31 almetjh), mearan laante aktem lissiehtahkem åådtje 0,4% .
Goerehtimmien gihtjemegoeren (lissiepaehpere 1) 64 gyhtjelassh.
Jis mååhtedimmieh saemiej dajvine , sidaj- jallh bovtsegåatome moenehtsi gaskems , rasti gåabpegh bielesne gåatoehtidh , dellie edtjieh d tsagesh pråvhkoen jallh guarkesen gaavhtan dagkeres mååhtedæmman , dellie edtja akte d ællosne , maehtedh tsælloem sjiere moenehtsasse guedtedh .
j.n.v.
Daelie öövre jeatjah nuepieh .
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh , jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje .
Haalvoeh maam daelie maam idtjin aarebi buektehth ?
Dïhte latjkoe edtja akten ihkuve tjåadtjoen laavenjostose sjiehteladtedh guejmiej gaskem , dejnie aamhtesinie mah leah saemiej bïjre , jïh saemien dajvine åarjelsaemien fylhkine .
Abpe 59 maanah maanaj-hajkemem hajkin .
Daate tsiehkie maahta buerebe sjïdtedh jis mijjieh eadtjohke laakan jeatjadehtebe jïh jis mijjieh dan mijjen ræjhkoes kultuvreste jïh maahtoste joekedibie .
Lïerehtimmiebyjrese Læssanamme tjïrrehtimmie jïh faageles bueriedimmie bueriedamme lïerehtimmiebyjresh krievieh .
daerpiesvoeth dennie sïebredakesne vååjnemearan
Tsiehkestahta vijriebasse dah learohkh taallide jïh öörnegetaallide daejrieh .
Almetje 1
Faagh man maadtoe lea lohkeme dennie pryövemisnie daelie vihkeles orreme , læjhkan teksth gaajhkijste faagijste åvtelen båetieh .
Lissine learohkh tjuerieh kvantiteetem guarkedh , daate sæjhta jiehtedh taalh veahkide vuesiehtieh .
Saemien Sveerjen gärhkosne
Aernie gusnie mijjieh maehtebe tjåanghkenidh .
Dïhte vaarjelimmie jolle maaksovi vööste maam laake vadta beajjetjen gohtje jollemaaksovevaarjelimmie .
Maanaj jïh noeri tjïelteståvroe (daaroen BUK) jallh plearoeh dov tjïeltesne ?
Arealepolitihken ulmie:
Jah edtja destie bïssedh varki jillt gaavtse jih dle desnie låetjedh .
Guktie maadthmaahtoem sjïehtede jïh guktie lohkehtimmiem learoehkidie sjïehtesjadtedh .
Saemien giele edtja maehtedh radtjoe pmeme-raerine , jih aaj byjjes raerine saemiej dajvine .
Juvre jïh bigkeme eatnamisnie leah akte stoerre aajhtoe båatsoebårran .
Dæjpeles gærjah mejtie lohkehtæjja maahta aevhkine utnedh dennie biejjieladtje gïelelohkehtimmesne:
Gaajhkh sisvegh lea goerehtamme jïh dåhkasjahteme 1177 Vårdguiden redaksjovneste .
Nov gujht learohkh åadtjoeh saemien gïelem lïeredh skuvline, men daaroengïele veaksahkommes dej bïjre byjresisnie jïh siebriedahkesne.
• Hijven öörnegh jarkoestimmieh laakh , njoeåarjelsaemien eevtiedidh
Dagkerh åssjalommesh eah gååvnesh gænnah .
barkeme guktie Saemien Vaarjele sijjiem åådtje dennie orre dotkemeståaposne Guovdageaidnu-sne
Vijrebeööhpehtimmie saemiengïelesne lohkehtæjjide
Daate joekoen vihkeles jis learohkese geerve sjiere faagi- jallh faagetsiehkine barkedh .
Ussjedidh jïjtse mïelijste ussjedidh gosse mïsse dan teksten hammoen jïh sisvegen bïjre
Man åvteste numhtie?
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 5. daltesisnie barkedh .
bijlh ladadidh .
Dellie edtjh vaestiedassem åadtjodh !
SVENSKA OCH NORSKA KONFIRMANDLEDARE
Lissine muvhth soptsestæjjah referaansedåehkesne aaj fïerhten biejjien saemiestieh.
Vuarjesjh mejtie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne aevhkiem utnieh abpe pryövem gïehtjedidh .
guktie svihtjemevoete lea .
Dah gøøkte støøremes veedtsin daaroen giertesne aerebi goh dihte åarjel-saemien gierte rihpsovvi .
33:11 minudth utnieji .
Bøøreme lij gujht dej jeatjah learohki ektine aelkedh , mohte dan jijnje barkoe vaeresne guktie idtji Alberte dam nøørh gænnah .
52.4 , laehpedh pleenumasse juktie mieriedidh minngemes goevten asken 2009 .
Ij leah naan institusjovnh mij lea Saemiedigkien nuelesne daennie regijovnesne .
Ij gååvnesh naan jaepieraaste abortem darjodh .
- Saemiedigkieraaran dle akte tjïelke krïevenasse akte stoerre bigkeme daesnie sæjhta jiehtedh staaten åejvieladtjh båetijen aejkien tjuerieh striengkiesåbpoe årrodh luhpiedimmieh vedtedh jieniebidie stuerebe goerpedahkide seamma dajvine .
Olkese vaadtsajibie .
Vaestedh iktegisth jaavoe " ja " jallh ijje " nei " dan faalenassese datne åadtjoejïh
Magkeres øvtiedimmievuepsieh bøøremes learohkese gosse krøøhkestimmiem jih toleransem øvtiedidh ?
goltelidh , vaajestidh , buerkiestidh jïh sisvegen bïjre ussjedidh njaalmeldh tjaaleginie
Akte aevhkie jis learohkh maehtieh aamhtesinie barkedh boelhkine , abpe jaepiem , vuesiehtimmien gaavhtan , tjaktjege , daelvege jïh gijrege , jïh gosse sjïere tsiehkieh sjïdtieh vearoldisnie , skuvlejaepesne .
Gïelarenah jïh gïelebiesie
Saemiedigkie aarebi tjïelkestamme ihke daerpies aktine lissiehtamme dorjemassine tjiehpieslidteratuvreste , learoevierhtijste jïh gïeleteknologeles dïrregijstie , jïh vuajna daam aktene lïhke ektiedimmesne gïelejarngigujmie .
Ealla - guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne ...
Lohkehtæjja maahta dejtie , mah joe maehtieh tjaeledh , eadtjalgehtedh nommide tjaeledh dej sijjen lïhkemes slïekten bïjre saemiengïelesne .
Dåarjoe guektiengïelen tjïeltide jïh fylhkentjïeltide
Learohke buerkeste maam lahtese soptseste daan sijjien bïjre sjierelaakan , jïh siejhmelaakan dagkari sijjiej bïjre
4.1.5 Strategeles soejkesje saemien maajhööhpehtæmman:
Maahta aaj viehkiem åadtjodh vuekiem gaavnedh guktie ij asvedh .
Mij akte saemien gåetie
Dejtie bïevnesidie mejtie gïehtjedimmijste åadtjoeh daerpies jeatjah bïevnesi ektesne vuartasjidh maam learohki bïjre aarebistie åtnah , jïh maadtosne provhkedh gosse learohki- jïh dej åelie-almetjigujmie soptsestallh .
Tjåanghkoeh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne jïh moenehtsinie leah ræhpas almetjidie .
åahpenidh jïh lohkehtæjjide bïhkemdidh jis daerpies
2020 minngiegietjesne sæjhta årrodh medtie 10 mill. kråvnah foentesne , dastegh reentadaltese guhkies reentine ij jeatjahlaakan sjïdth goh dïhte budsjedteradamme daltese .
Dah geerve almetjh dejtie seamma , tjïelke raastide maanide utnieh , mejtie maanah aaj guarkah , jïh abpe barkoedåehkie dejtie eerlegelaakan dåarjede aarkebiejjien .
Daate lea akte dejstie jïjnjh råajvarimmijste edtja dam barkoem nænnoestidh guktie lierehtimmie jïh bihkedimmie buerebe sjïdtieh , øøhpehtimmiem sjïehtedidh jïh buektiehtidh guktie jïenebh noerh fylhkesne jåerhkeøøhpehtimmiem tjïrrehtieh .
Aaj vihkeles starnesijjieh goerehtieh dam maahtoem gosse barkoem vedtedh jïh dah daarpoeh vååjnesasse gosse ööhpehtimmieinstitusjovnine gaskasadta .
EE:n struktuvrhfåante-provgrammi tjïrrh saemieh aaj beetneh-vierhtieh saemien jieleme- jïh kultuvreövtiedimmese åådtjeme .
Dåastoe-almetjh jïh dah ovmessie darjoeh Fylhken Gåetesne sïjhtieh saerniestimmieh åadtjodh dej orre krïevemi bïjre , guktie dah bøøremes goh gåarede , maehtieh hoksehtimmiem vedtedh dejtie mah åarjelsaemien soptsestieh .
Roysdatter Steinsvik mijjem vuertieminie .
bæjjese Alman vöölki ,
Akte hijven govlesadteme saemien kultuvrejielemeaktöörigujmie lea daesnie akte vihkeles krïevenasse jis edtja lyhkesidh , raerielïhtsege Marianne Balto jeahta .
soejkesjidh jïh tjirrehtidh goerehtimmieh unnemes aktene eatnemedajvesne , vïhtesjimmieh vïhtesjadtedh jïh illedahkide systematiseradidh
Eelkin Raarvihken håksoejarngem jaepien 2001 provhkedh , desnie gaajhkh goevtesen funksjovnh tjåanghkenamme .
Fylhkenraerie vijriebasse birrie guektiengïelebarkoe Noerhte-Trøøndelagesne annje maahta gelliesåarhts råajvarimmieh utnedh juktie evtiedidh jïh sïejhmelaakan vååjnehtidh dam åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem .
Ille dah kh sjiehtieh dejnie aarvehtsinie dijjieh darjoejidh ?
Dahkoesoejkesjem dorjeme naemhtie guktie dïhte
Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 3. daltesasse möölehte ?
Jåvli åvtelen , goh dihte gaajh baajkoe , dellie moerh lin jyjseme .
Voestegh lin ussjedamme jïh tjaaleme man bïjre sïjhtin tjaeledh .
Eah leah jïjtjedomtese jïh jïjtjetjirkeme seamma
Saadtesimmiedaarpoeh tjuerieh vualanidh , deaverh ruevtie-raajrose juhtedh jih gåetiem mij vaenie energije daarpesje bigkedh .
Manne juelkiehtaptah jïh tjelmiehtadtje .
*Laara våajohte.
Eah lin snåaloe vierhtiej gujmie gåessie edtjin dam " stoerre naasjonale barkoem " buektiehtidh , jih gaajhkh tjoerin viehkiehtidh- gærhkoe , skuvle , liense , meedija , reereme jih politihkerh .
: " Saemien geajnoem veeljedh " juktie sïjti sjïsjnjeldh barkoem aelhkebe darjodh demokratije jïh byjreskegyhtjelassigujmie .
Vielie jeahta inkoatijve paarrebielie aamoejeatjadimmiem buerkeste jïh transitijve paarrebielie, maam dïhte kausatijve-inkoatijve gohtje, buerkeste guktie gie-akt daan aajmoejeatjadimmiem buektehte.
Svöörjen internasjovnelle dïedth sjidtieh goh joekoen unnebelåhkoereaktah edtjieh sjidtedh abpe
ij dååhkasjidh ahte dajvh
Saemien Ulmie 1-provgrammh 2007:esne gaarvanieh .
såemiesmearan gïeleldh / kultuvrehistovrijes maahtoem vuesehte (jis sjyötehke) 
Ahkedh jienebh saemieh dejstie aerpievuekien saemien årromedajvijste juhtieh .
Akte stoerre almetjelåhkoe saemien tjïeltijste jåhta , jïh stuerebe juhteme dajveste goh barkoesijjiesjïdtedimmie edtji årrodh .
 - Muvhtene dellie dejtie saemiej lohkehtæjjide viehkien mietie gihtjien gosse tjaalegh daarpesjien .
Hijven gosse maahta raeffesne lïegkestidh jïh rontestalledh .
Kaarrh jeenjemasth jåerhkieh voenesne årrodh , jïh sagke vueliehkåbpoe ööhpehtimmiedaltsesem jïh ånnetji vueliehkåbpoe veanhtadamme jieledeaalterem utnieh saemien nyjsenæjjijste .
Tjiehpijepolitigke tjaelemebarkoem aatskadamme
Jaepien 1826 dïhte voestes byögkeles lohkehtæjjaööhpehtimmie, seminaare, tseegkesovvi Trondenesne.
Socialstyrelsen / Sosiaaleståvroen vuarjasjimmiem tjoerh muvhtene guhkiem vuertedh , muvhtene akte jïh bielie jaepiem .
Dagkeres såårneme maahta vadtasovvedh tjaaleld learohken barkojse , njalmeld learohkese , e-påastesne jallh teelefovnesne .
Energijeåtnoem orre gåetine uhtjiedidh , 100 kWhm raajan fïerhten jaepien , jïh 120 kWh / m fïerhten jaepien dejnie gaavnoes gåetine 2013 åvtelen
[ BearkoeSJÆDTATJOEHPEME] c. *Pïere barkoem barka.
Nænnoestimmieh galhkuvevuarjasjæmman
Daate sæjhta negatijve konsekvensh åadtjodh jåartabårran saemien dajvine .
Åvtelen datne aalkah bååhkesjidh , mujhtieh gïeth bïssedh !
Akte eevre vihkeles fåantoe dan ræjhtose bigkemen bïjre Alta-tjaetsieåereste , lij dannasinie jååhkesjimmie saemien laante- jïh vierhtiereaktijste fååtesi .
Mov göökte nïejth jïh gåabpatjahkh saemien lïereme .
Påaste daerpies bueriedimmieh lea åajvahkommes maaksoeh maeksedh mah böötin væjroen jïh dulvien mænngan jaepien 2011 .
Gosse båarasåbpoe jïh mubpiem gïelem leara dellie geervebe barre iemielaakan lïeredh, dellie stoere aevhkine G2-lohkehtimmesne åtna.
Aamhtese-tjïelkestimmie fylhkenraaran
Dah lïerehtimmiedarjomh ektiedamme lïerehtimmieulmide våaromem biejieh dan dorjemassese , råållespïele , maam learohkh edtjieh darjodh .
Ovagkusatijve veerbi objeekte leah S-struktuvresne bæjjanamme moeren voestemes sæjjan jïh dannasinie vååjnoeh goh subjeekte, men daesnie D-struktuvresne ennje VP:n sisnie.
Saemien meedijah øøvtiedidh lij dovne demokratijen jïh gïelepolitigken tsiehkie .
Almeh-jïlleskuvlen mænngan dle aelkiesti skïemtjesåjhtereskuvlesne .
Gosse Jeesuse mijjen gåajkoe goh almetje bööti , dellie jïjtse sijjiem Jupmelen luvnie leehpi .
Maehtedh jïjtsh raasth bïejedh aktine væhtine gïetine mij jeahta orrijh , jallh ijje jallh orrijh jiehtedh jis mij akt heanne de maam maana ij lyjhkh , lea akte vihkeles maehtelesvoete govlesadtemisnie maanagïerten aarkebiejjien .
Ööpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem faarhmesth .
Jarkelimmie klinihkegåeteste Kråangke
TJENESTER PÅ .
Ij goh intransitijve paarrebielie buerkeste gie sjïeke objeekten lovvemasse.
Dïedtije: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: Goerehtimmie galka riejries jaepien 2009 mietie
Skraejrien mietie Saemiedigkeste dle Nöörje raeriesti Aalkoealmetjebæjhkoehtimmiem meatan vaeltedh nyjsenekommisjovnen galhkuvetjaatsegasse .
Reentebaalhkah: Fylhkendigkie dïenes
Manne gellielaaketje guelieh bårrem; saejrieh , tåårskh , haajsoeh , sæltah jïh jeatjah saelhtienguelieh .
Nåekies damtedh jïh asvem åadtjodh jovkemen mænngan .
Dellie learohkh maehtieh sinsitniem viehkiehtidh jïh sinsitneste lïeredh .
ah mååhtedimmieh dååjredh .
DET SAMISKA
Eantan jïenebh aaj sïjhtieh barkoeh åadtjodh jis mijjieh åadtjobe dam orre øørnegem nuhtedh reente-jïh avdrag-råajvas laajkoen bïjre skuvlegåetide .
Vaenie lohkehtæjjajgujmie saemien gïelesne nöörjen institusjovnine, dle maereles rïjhkeraasten rastah laavenjostedh saemien studijefaalenassi bïjre.
Ij hov manne daejrieh dennie baarhkoen bijre ij hov manne mujhtieh tjidtjie elle aehtjie heller båeries almetjh naan baarhkoe böötin .
Maalle hijven ektiedimmieh tsihkestahta gaskem jielemen innovasjovnemaahtoem jïh jielemeevtiedimmiem , jielemen dieneste jïh jielemeevtiedimmie jnv. .
Men årrode våårkehke dah stuerebe maanah aaj maehtieh dåeriesmoerh utnedh åssjaldahki jïh domtesi bïjre soptsestidh .
Man jassijes lea dïhte jïenge ?
Vihkeles biehkieh maehtieh årrodh almetji nommh , sijjie , tijje jïh heannadimmieh .
Saemiedigkie aktem soejeksjebïhkedæjjam nænnoesti jaepien 2010 .
Daate akte lissiehtimmie 3 , 8 millijovnh kråvnine .
Saemiedigkieraerie lea dan åvteste geerjene juktie dåarjoem lissiehtidh daejtie siebride aaj mubpien jaepien budsjedtesne .
Evtiedæmman aktede guejmievoeteperspektijveste sjïehteladtedh , staateles åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem , mij saemien kultuvrem jïh siebriedahkem nænnoestahta .
Dah ij leah seammalaakan otnegidie jeatjah laantine .
Jeesuse jeehti: MANNE LEAM .
Eah gaajhkesh saemiengïelen lïerehtimmiem skuvlesne åtneme.
Klimate jïh energije
FA Nordlaantesne stuvrie , goh gïeleseminaarh , maajhööhpehtimmiefaalenassine jïh plearoeh , dle jåarhkeskuvlh jïh fylhkentjïelth meatan vaaltasuvvieh seammalaakan goh tjïelth , maadthskuvlh jïh maanagïerth .
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta gosse Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne dorjesåvva akten gaskenasjovnaale saemien filmeinstituhtese dellie sæjhta stuerebe nuepie årrodh gaskenasjovnaale beetnehvierhtieh åadtjodh instituhten barkoste .
nommh bonhtehkevoeten dejpeladtje jïh daaletje viehkievierhtiej bïjre maehtedh .
baakoeveahkam vijriedidh naan biejjieladtje tsiehkiej bïjre
Dievhtieh goerem minngebe sæjrosne , seammalaakan goh vuesiehtamme nuelesne .
jienebelåhkoedemokratijem digkiedidh jïh stuvremevuekiem jïh doh vihkielommes politihkeles stuvremeåårganh Nöörjesne buerkiestidh , daan nuelesne doh saemien demokrateles åårganh Saepmesne
eajhtode vualka
Juktie lyhkesidh gïelebiesiemaalline Øzerk (2006) daejtie vihkeles faktovridie neebnie:
Ekonomijesoejkesjimmietjaalege 2010 , bielie I , biejjeste 07.04.2010 (10/00009-5) 
Dah museumh utnieh Saemiedigkie tjuara aktem tjïelkebe væljoem vuesiehtidh satne sæjhta dïedtem jïh reaktam saetniedehtedh jïh iktedidh , juktie saemiej jïjtse kultuvreaerpiem reeredh .
1-7 daltese
Manne sïjhtem daam aamhtesem bæjjese vaeltedh Reerenassinie rååresjimmiej tjïrrh , jïh bïrrem Healsoe Noerhtem viehkiehtidh raerieh gaavnedh guktie aaj åarjelsaemien skïemtjijh aktem båehtjierdimmiefaalenassem SANKS ' en tjïrrh åadtjoeh , Ellinor Marita Jåma jeahta .
Gaskenasjovnaale dle ENn konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992 , jïh ENn byjreseprogramme (UNEP) mah otnjegem vuesiehtieh jïh åtnoem jïh vaarjelimmiem stuvrieh veartenen eatnemevierhtijste .
Gosse fylhkentjïelte åvtene vaadtsa dle vienhtebe doh jeatjah aktöörh sijhtieh skraejriem åadtjodh aktem orre kapitaaledïrregem dåarjedidh dejtie sïeltetseegkemidie akten aareh evtiedimmieboelhken .
Jaepiebudsjedtemieriedimmien § 3 tjåådtje , edtja raeriestimmiem jaepiebudsjedtese sïejhme vaaksjoemasse bïejedh dan varke ihke åålmege aktem rïektes nuepiem åådtje dejtie buekteme raeriestimmide vuarjasjidh , jïh minngemes 14 biejjieh åvtelen fylhkendigkie aamhtesem gïetede .
Daate sæjhta jiehtedh jaepiebarkoelåhkoe lea ånnetji vueliehkåbpoe goh låhkoe lohkehtæjjaseehtemijstie.
diedtijeexpedisjovnesne , teel .
Vaeltieh våaromem akten aejkien dijjieh lidh guessine naakeni luvnie , mah dejpeladtje jielemigujmie gïehtelieh
Datne naan gualijes jaevriem mïelh ?
Maahtah aaj veeljedh nyöjhkedh hoksese mah dutnjien faalesåvva .
Daate lea akten jaahkoen bïjre mij haestemidie vaalta mijjen tijjeste ietjmieslaakan , jïh mij tsåeptsiem jïjtse kultuvresne jïh aerpievuekesne vuajna goh akte vierhtie .
Saemiedigkie saemien maanagïertefaalenassese sjïehteladta viehkine dåarjoem reeredh maanagïertide .
Råajvarimmie 18 Vïjhten-jaepien geervelïerehtimmie-programme saemien gïelesne ...
Reeremedajven vijredæmman såevmiengïelem , meänkieliem jïh saemiengïelem 50 milljovnh kråvnah dejtie tjïeltide staatedåarjominie åadtjoeh .
Saemiedigkien stuvremetjaatsegh gïelen bïjre ...
Dah voestes mah Jeesusasse jeehkin kristegassjine gåhtjoejin , juktie Jeesusem Kristusinie gåhtjoejin .
Hypoteese Interface Hypothesis (Sorace, 2011) buerkeste learohkh sijhtieh joekehtslaakan dåemiedidh gosse interface gååvnese.
Vaedtsede vihth tjåanghkan dåehkine .
Jeatja lea dah gelkieh nuepiem utnedh iemielaakan jieledh .
Viertiestamme voestes budsjedtine 2011 , aktem staeriedamme realesjïdtedimmiem frijje baalhkine åadtjobe 22,2 mill. kråvnine jaepien 2012 , (v. lahtestimmiejgujmie 5. boelhkesne).
Dah vaestiedassh tjaelieh gyhtjelasside ahkedh , jïh referath tjaelieh .
jis maanah eah buektehth ovvaantoem jïjtje gïetedidh , dle dïhte geerve almetje maahta viehkiehtidh liktedh jallh dåarjoehtæjjine årrodh .
tjaelieh dej moeri nommh dan nuelesne .
- lohkedh Retningslinjer for gjennomføring (Njoelkedassh tjirrehtæmman) jïh åahpenamme bïhkedimmiejgujmie lohkehtæjjide - hoksedh skuvlen lohkehtæjjah sisvegem demtieh lohkehtæjjabïhkedimmine - hoksedh tjïrrehtimmie goerehtallemepryövijste lea njoelkedassi mietie mah leah vadteme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring - daejredh mij iktesth tjåådtje daesnie www.udir.no , nuelesne - hoksedh eejhtegh bïevnesh åådtjeme tjïrrehtimmien bïjre , jïh eejhtegetjaalege jallh bïevnesetjaalege jïjtjevyljehke pryövi bïjre olkese vadtasuvvieh guhkiem tjïrrehtimmien åvtelen - stïeresne årrodh lohkehtæjjide gosse viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh tjïrrehtimmiem soejkesjidh - hoksedh skuvlh paahkh dååsteme pryöveheeftajgujmie jïh gïehtjedidh låhkoe jïh gïele leah reaktoe - lohkehtæjjide dåarjoehtidh gosse pryövide tjïrrehteminie - illedahkide skuvledaltesisnie fulkesidh dennie gietskene evtiedimmiebarkosne - sjïehteladtedh ihke lohkehtæjjah learohkh dåarjelieh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne - hoksedh learohki eejhtegh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne bïevnesh bååstede åadtjoeh illedahki bïjre jïh bïevnesh vijriesåbpoe råajvarimmiej bïjre , jïh daate ektesne vuajnelge jeatjah sjyöhtehke vuarjasjimmiebïevnesigujmie mejtie lohkehtæjjah aarebistie åtna
Dagens regjeringen sier i Jeløya-plattformen at de skal styrke arbeidet for menneskerettigheter og rette mer oppmerksomhet mot sivile og politiske rettigheter.
Desnie Saemien jolleskuvle gïelejarngigujmie laavenjostoe juktie
duedtie-øøvtiedimmieprogrammem aatskadamme gusnie ulmie lea duedtiem faagine , kultuvrine jïh jielieminie nænnoestidh
Learohkh leah guvviedamme jïh aktem tjaalegem saemiengïelesne tjaaleme fïerhten askese .
Lohkh bïhkedimmem aeskesne eensilaakan .
Vaenie aalkoealmetji nyjsenæjjah lin meatan nyjsenekommisjovnesne , jïh ajve naan gille åadtjoeji meatan årrodh raarastallemidie tsevtsedh .
Lïeneståvroe dïenesjh evtede mah prijvatealmetjidie jïh åårganisasjovnide nuepiem vedtieh dej darjomh darjodh gåessie jïh gustie dah sïjhtieh .
Manne gujht daajram mijjieh dam buektiehtibie .
Mij skuvleåejvien jïh tjïelten dïedte nasjonaale pryövemidie ?
Saemien healsoedotkeme lea akte dotkemesuerkie mij varke sjïdteminie.
Jeesuse kroepteste tjuedtjieli jïh aaj vihth altese voelpide gaavnedi .
Tjaetsie jïh tjaetsieåtnoe
Reeremedajve saemien gïelide lea dah tjïelth Guovdageaidnu , Kárášjohka , Deatnu , Unjárga , Porsáŋggu Finnmaarhkesne , Gáivuotna og Lavangen tjïelth Tromsesne , Divtasvuodnan tjïelte Nordlaantesne , Snåasen jïh Raavrevijhkentjïelte Noerhte-Trööndelagesne .
Daan nuelesne aaj arealereereme båata jïh barkoe byjresinie , ålkoejielieminie jïh sijjieevtiedimmine , jïh aaj stuerebe laavenjostoe Åarjel-Trøøndelagine .
Daan øøhpehtimmiesoejkesjen aajkoe lea learohkh edtjieh joekehts lohkemestrategijh pryøvedh juktie gaavnehtidh mah lohkemestrategijh mah dejtie sjïehtieh ovmessieh tsiehkine .
Maanah hov åadtjoejin veeljedh mejnie sïjhtin gïehtelidh .
registreradimmie- / syökemegoeresne
Akte jïjtse tjaelijesijjie mij lea Københavnesne dejtie aalkoealmetjesiebride , dah govhte ihkuve åårganisasjovnh , dåarjele: Indigenous Peoples Secretariat (IPS .
Njoelkedassh gååvnesieh mejtie jiehtieh mejnie noerh åadtjoeh barkedh gosse nuekies båeries .
Datne tjidtjie jallh aehtjie
Ij leah laante mov jallh dov , mohte mijjen jih mijjen sliekti .
Patricia Fjellgren .
Men transitijve paarrebielie sïejhme transitijve tjoejemolsemem åådtjeme.
Jeenemes tsiehkine aarkebiejjien dellie dah tjuerieh daaroestidh.
Daate sæjhta jiehtedh datne edtjh jåarhkeööhpehtimmiem åadtjodh dehtie daltesistie gusnie leah .
Slabakova (2016) jïh jeatjah dotkijh jiehtieh gïelen baakoeh jïh dej funksjonelle morfologije leah vihkielommes lïeredh G2-lohkehtimmesne.
Edtja Finnmaarhkekommisjovnen reektehtsem bæjhkoehtidh , jïh Finnmaarhkeneeke edtja mielem utnedh konklusjovni bïjre .
SOEJKESJE SAEMIEN JAAHKOEØØHPEHTÆMMAN
sem saemiengïelesne lissiehtidh utnijidie gaajhkine siebriedahkesuerkine
Dïhte aajkoe dej tjåanghkoejgujmie lea reektehtse , laavenjostoe jïh iktedimmie .
Dïhte dajve stoerre jïh jåhta jïjnjh politihkeles jïh reeleles raasti rastah .
Gïeleguedtijh eadtjohkelaakan åtnasuvvieh juktie gïelem sertiestidh , dovne byjjes jïh ovbyjjes sijjine
Otnjegem nænnoestidh saemien nænnoes övtiedimmie jïh prosjekth jïh
Mijjieh vuejnebe Laara jïh Læjsa sïejpegeehtijinie , guktie gåarede gåessie minnieh håagkodh , jïh aaj guktie gåarede dejnie ammes bovtjine " Nihko " .
buektiedidh saemien gielesne jallh meankielisne .
Stoerredigkieveeljemen mænnan 2005 Nøørje dam voestes jienebelåhkoereerenassem åadtjoeji - akte reerenasse jienebelåhkojne Stoerredigkesne ‐ mænngan 1985 .
Mijjieh skuvleskovhtem vedtebe gaajhkide maanide jïh noeride fylhkesne , jïh dongkemeskovhtem svihtjemeheaptoes almetjidie jïh jeatjabidie faalehtibie mah daerpiesvoetem utnieh .
Maehtebe gietjiem veerbese lissiehtidh jïh dellie orre veerbem åadtjodh , David soptseste .
eatneme lea galmeme jïh ij moere naan tjaetsiem åadtjoeh .
Såemies aejkien gååvnesieh naan sjïere sjïekh mannasinie hujnesne .
Jis viht aalka voeksedidh
 (Guvvie: Christine Rensberg) 
Maahtam datnem båeltedh jis gaavnedien .
Edtja aaj aktem gellielaaketje maahtoem evtiedidh ovmessie såarhts sïejhme , lidteræære jïh faageles tjaalegh eengelsken gïelesne tjaeledh , aktine ovbyjjes jïh byjjes gïeline mij lea åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme .
staarine tjerkebelaakan tsiehkesjidh gusnie saemieh
Mah laavenjassh lin gïerve ?
Akte unnebelåhkoe moenehtsisnie 3 lihtsegigujmie sæjhta aktem ellies reeremeøørnegem utnedh abpe saemien dajvesne Finnmaarhken åerjielisnie jïh raereste Hålogalaantealllmenninge aaj edtja dejtie saemien dajvide Åarjel-Nøørjesne faarhmestidh .
Goh Tsjad:n operasjovnen bïjre ussjede , dillie tjaetsiereereme jih hijven tsumhtsietjaetsien gïetedimmie lea vååjneme goh akte daejstie støøremes haestemijstie byjresken gielhtie .
Voestegh mielhkiem , tjidtjie jeahta .
Eah eejhtegh reaktam utnieh bïevnesh heerredh jeatjah hoksevedtiejidie .
Maanajgïerte várdobáiki saemien jarnge Maanajgïerten lea 18 elliesbiejjiesijjieh jïh 3,2 barkoesijjieh .
Daah taalh eah dam sïejhme njaalmeldh mönsterem utnieh (göökteluhkie akte , göökteluhkie göökte , njieljieluhkie akte njieljieluhkie göökte jnv) men aktem jïjtse logiske struktuvrem utnieh .
Elektrovneles ohtseme: www.ntfk.no
www.jll.se lea Jïemhten lïenen laantedigkien byjrese webbesæjroe .
Tjïelten barkijh faalenassem åådtjeme saemien gïelekuvsji bïjre .
Gaajhkh nïejtine jallh nyjsenæjjine lea Sveerjesne nihteme , jïlhts nïejte darjoemasse jååhkesjamme .
NORSKE PENGER INVESTERT
§ 6 Moenehtse nænnoste mejtie aamhtesegïetedalleme lea njaalmeldh , tjaaleldh jallh jeatjah-leejne .
Mijjieh libie aaj ovmessie lehkeste jiehtesh åådtjeme .
Dej ovmessie sektovri sisnjeli tjuara lissine beetnehvierhtieh årrodh såemies råajvarimmide jïh barkojde mejtie lea daerpies darjodh 2011 .
Varki gujht dle Vualtjaren jaavran dellie gaavnedigan .
Eira , Inger Marie Gaup (2001): Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning .
Jis edtja ellies lierehtimmiem saemien gïelesne åadtjodh , dle unnemes 10 learohkh tjïeltesne tjuerieh dam krievedh , jïh reakta dagkeres lïerehtæmman ryöhkoe dan guhkiem unnemes govhte learohkh aajmene dåehkesne .
Dah saemieh mah mijjen skuvlegievlesne årroeh eah maanah maanaskuvleaalterisnie utnieh .
Jielemebyjreseprosjektesne Saemiedigkie ovmese vuekiejgujmie noerigujmie barka , v.g .
Dah reaktah leah diss-vielie:
Daesnie naan bïevnesh: feelemeluhpi bijre , daalhkesh , skïebtjelassh , feeleme - tjirkeme jih beetneh- vierhtieh , voessen sisnie , bïevnesh , svaalhtesh mah hijven daejredh .
Pryövenasse maahta aareh vuesiehtidh jis cellejeatjahtehtemh åtna mestie maahta boernengåetietjeapohkecancerem åadtjodh .
Noerhte-Trøøndelaage tjuara viehkiehtidh aktem 30 prosente vueliedimmiem klijmagaassijste jaksedh eannan 2020 , naemhtie guktie doh nasjovnale raerieh leah suerkesne .
Slabakova (2016) aaj jeahta dah göökte vihkielommes biehkieh G2-lïeremisnie lingvistiske input jïh G2lïeriji LAD.
Faalenassh jïjtjevyljehke goerehtallemepryövenassi bïjre: - Taallegoerkese jïh ryöknememaahtoe (1. jïh 3. daltese) Gie illedahkide åådtje ?
5.1.2 Sïejhme illedahkh goerehtimmiedåehkeste
Dellie sïjhtin buetedh bäjjese dellie gankan gåajka .
voereshokside abpe jallh åesielaakatjisnie såevmien
Daate eevre vihkeles jis gïele edtja hijven evtiedimmienuepieh utnedh .
Saemien mojhtesedaale 2017
kieh argumenth
11.2010 lea seedteme fylhkenraaran meejlesne 26.11.2010 goh lissietjaalege aamhtesasse .
Dan biejjien manne ussjedamme dam stoerre håajjem tjaatsegijstie lohkedh , dellie dah meedijah govlehtuvvieh , jïh manne nuhtjem mahte abpe biejjiem tjielkestidh jïh digkiedidh ovmessie meedijinie .
Dan gaavhtan tjïehtebe aaj vuartasjidh man gellie objeekth fer jeene mïerhkesjamme.
Manneste dellie goepede .
5.13 Galhkuve
- Lissine dåarjojde Saemiedægkan giehpiedidh , staate aaj raereste råajvarimmide arktiske laanteburresne giehpiedidh .
Dïhte raaste gåessie eejhtegebeetnegh vaadtasuvvieh lea 5 G
Ruffien dle Fylhkendigkie signalh vadteme ekonomijestrategijeaamhtesisnie guktie mijjieh byørebe dåemiedidh .
Datne gærhkoeståvroe dov gærhkoevoenesne veeljh jallh , jis dov gærhkoevoene jeatjah gærhkoeståvroej ektine berkieh , gærhkoeståvrose dov pastoratesne .
Dejnie ussjedibie datne edtjh åadtjodh moenedh vielie jïjtse baalhkan bïjre , edtjh åadtjodh skuvlem veeljedh jallh veeljedh gie edtja datnem viehkiehtidh gosse datne båeries sjïdth .
Darjoeh aktem joekedimmiem prosentigujmie dehtie illedahkeste klaassesne .
Struktuvrejarkelimmieh dej minngemes jaepiej leah siebriedahken evtiedimmiem tjarke tsevtseme .
Mahte gaajhkh maanah Nöörjesne maanagïertesne vaedtsieh åvtelen skuvlem aelkieh , jïh jïjnjh smaave maanah stoerre bielieh sov aarkebiejjeste leah dijjine ektine mah desnie berkieh .
Predikaate, argumenti lissine, subjeektese veadtaldihkie.
Gïelebiesie Raarvikhkesne
Noerh barkoe- jih reeferensdåehkine meatan vaeltedh
Giem datne edtjh geerjehtidh ?
Ij edtjh goltelidh dejtie mah sïjhtieh dam gaahpoeh digkiedimmiem heerredidh , bïevnesidie heerredidh jïh heerredidh gaaltijidie jaksedh .
Jienebh kondomh bådtjaldahkesne juktie maereles jïh eah skoepenh .
Museumi nuepieh leah aktem tsevtsiedæjjaråållam vijriesåbpoe evtiedidh saemien kultuvrebigkemisnie , vielie dotkemisnie jïh buerebe vuesiehtimmesne .
teeksth lohkedh jïh mubpiejgujmie soptsestidh man bïjre leah lohkeme
Verbh subjeekti mietie (31) 
Dah guejmieh sïjhtieh barkedh edtja Interreg-laavenjostoem evtiedidh jïh nænnoestidh .
mien bïjre öörne dim mijste eah edtjh heaptojne årrodh juktie saernieh
Mestie datne Jeesusasse jaahkah ?
Dejnie maahta skåerrieh lïejpedidh .
Gåabpahtjahkh lægan åarjelsaemien gielem gåetiegieline åtneme gosse maanah smaave .
Eksamene abpe faagem feerhmie (90 tæjmoeh).
Saemiedigkie sæjhta aaj vuarjasjidh mejtie doh soejkesjamme råajvarimmieh sijhtieh dispensasjovnem krïevedh .
Guarkedh guktie teksth tseegkesovveme , jïh guktie dah ovmessie biehkieh
Daejstie 1935 noerhtesaemien utnin voestes- jïh mubpiengïelesne.
Gieh edtjieh mijjem dibledh .
Manne raajesem pronominelle objeektine meatan vaalteme juktie sïjhtim goerehtidh mejtie vaestiedæjjide utnieh raajesh pronominelle objeektine böörebe enn raajesh nulle objeektine.
Dah maahtoeulmieh åvtese båetieh lïerehtimmieulmine , mah tjïelke buerkiestieh maam learohke galka lïeredh .
Staate lea reeremereformen sjiekenisnie bieljielamme daate maahta jarkelamme sjïdtedh , guktie mijjieh maaksoem åadtjobe objektijve damtsvæhtaj mietie , jïh ajve learohki åvteste NoerhteTrööndelageste .
Fylhkh beetnegh åådtje fylhkenskaehteste , maaksojste jïh sertiestimmijste staateste .
Saemien kultuvremojhtesh , mijjen aerpie båetijen aajkan
Jaahkenelkien , Aanna: Goltelidh jïh soptsestidh , Daasta Berteme , 1993 .
Reerenassen saemien vuajnoe tjïeltereformesne , staatetjaelije Anne Karin Olli
Guktie edtjem learoehkidie ryöjrehtidh aajkose pryövine ?
Viehkien mietie gihtjebe jielemebarkoem gaavnedh
Villmoe lij aaj lihtsege siejme faageståavrosne båatsoeburrie-skuvlesne jih haakeneburrie-skuvlesne mearan dah lin juhtiehmisnie jaepeste 1968 -1981 .
60 studijepoengh saemien gïele (gaajhkh
Almetjh leah hammoedamme dehtie kultuvreste gusnie byjjenieh , jïh daate vuajnoeh , daajroeh jïh dahkoeh tsevtsie .
Man guhkiem edtja laajkojde maeksedh muana daaletje budsjedten mietie (åesiemaaksoe) jïh tjïeltelaakan moeneme .
Staven sisnie ultratjoejeseedtese .
, unifix-klåbpoeh , beetnegh jïh numhtie vijriebasse) maahta åtnasovvedh taalh bigkedh .
Dïhte faalenasse Stientje / Kråangkedajvesne lea læssanamme aktine dongkemeskovhtefaalenassine .
Gosse mïrrestalleme hoksen bïjre dah ulmieh gååvnesieh mah dan nualan tjaaleme:
Ij guhte maehtieh mijjen åvteste soptsestidh .
Dah åvteprosjekth sijhtieh våaroeminie årrodh juktie vuarjasjidh mejtie edtja lissiebigkemigujmie nïerhkedh .
SOL .
Goere maahta våaroeminie årrodh dovne akten vuarjasjimmie barkoen nuelesne maam lohkehtæjja dorje , jïh learohki jïjtsevuarjasjimmie .
2017 lij 100-jaepienheevehtimmie saemiej voestes rijhketjåanghkose Tråantesne.
Daelie learohke diedtem jijtse lieremisnie jih øvtiedimmesne åtna .
Tjïrrehtimmien mænngan learohke jïh eejhtegh edtjieh bïevnesh åadtjodh pryövenassen illedahki bïjre .
Datne " manne-gearketjem " steereminie jïh dïsse vuartesjeminie .
Daan baelien dle Saemiedigkie stoerretjåanghkoeh åtna njieljie våhkoeh fïerhten jaepien , jïh dej våhkoej dle tjirkijh gaajhkijste dajvijste gaavnesjieh , gåårveldihkie sijjen klaeriedihks gaptajgujmie .
15.00 - 18.00: Konferanse jåarhka
Men, bielelen naan eevre seekere taalh sov duekesne utnedh, maahta badth jiehtedh daate lij akte stoerre manifestasjovne destie mij lea saemien jïh saemien kultuvreste goh akte dejstie guedtije deakahkijstie nasjovnesne Nöörje.
Mijjieh sijhtebe tjirkedh jih jieniedidh byjres antijneerrehtimmiereeremh .
Daajroe man bïjre soptsestimmie daennie aamhtesisnie , lea daajroe mij ij galkh byögkelesvoetese byögkelesvoetelaaken gaavhtan .
Dïhte vierhtievuartasjimmie bihkedassh beaja dejtie råajvarimmide mejgujmie dah sektovrh sïjhtieh vielie barkedh åvtese .
Tjïelteståvroe dïhte bijjemes politihkeles åårgane aktene tjïeltesne .
Siebriedahkefaagesne goerkese mïrrestallemistie jïh seammavyörtegsvoeteste lea jarngesne .
Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavka , auditovrije jïh gaajhkh tjåanghkoetjiehtjelh digitaale toelhkedïrregh utnieh .
Dejtie ellen viesjiehtommes learoehkidie maahta vuesiehtimmien gaavhtan baajedh learoehkidie guhkiebasse ryöknedh saaht man taalen raejeste , dovne bæjjese jïh våålese .
Maadth- jïh jåarhkeskuvlh tjuerieh Maahtoelutnjeme - saemien tjïrrh vedtedh kvalitetelds hijven ööhpehtimmiem man våaroemisnie saemien gïele , kultuvre jïh siebredahkejielemh .
Årroeh våårege illedahkh toelhkestidh ajve aktede vaestiedasseste aktene laavenjassesne .
Goerehtallemepryövenassi ulmie lea gaavnedh mejtie lea daerpies jïjtse dåarjedimmiem jïh sjïehteladtemem utnedh indivijde- jïh skuvledaltesisnie .
Dah mah tjåanghkose båateme , åadtjoejin båeries vaajesh goltelidh jïh staaloe-vuesiehtimmiem vuartasjidh , jïh filmem aaj: " Min mors hemlighet " .
Faage tjoevere vihkeles sæjjan jih øøvtiedæmman båetedh .
Barkoedåehkie stiftine Luvleån , Härnösanden jïh Stuehkien stiftine leah barkoedåehkieh gärhkoen saemien barkose .
Seamma aejkien .
Mari Boine jïh inuihte Nive Nielsen leah dej åejvieattraksjovni gaskem dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjekonferansesne Altesne daan giesien .
Dan åvteste multiple chociem veeljim darjodh.
Praahkesne lea daelie saemien- jih temaøøhpehtimmieh jih lissine dejtie Maajh-øøhpehtimmieh - jih lohkehtæjja gie maadth-skuvline barka , dovne Åarjelh-Trøndelagesne jih Hedemarkesne .
Saemien sijjienommh båata saemiej jielemistie , vijremistie , gøølemistie jih båatsoejste .
learohkh maehtieh dïejvesidie nåakelaakan guarkedh , jallh baakoeh jïh dïejvesh sjïere faagine nåakelaakan guarkedh , mij dorje ij leah man gåvva guarkedh man bïjre lohkeminie .
Råajvarimmieh valkesejearsoesvoeten gaavhtan muvhtene lehkesne (ALARP), råajvarimmieh olles geajnoste vuejieh (URF), dåarjoe juktie gaejvemh bueriedidh , rekkverk biejedh , vaedtsemesijjieh jearsoesåbpoe darjodh jïh varke råajvarimmieh
Lohkehtæjja maahta jïjtsevuarjasjimmiem gïehtjedidh ektine learoehkigujmie jïh sov vuarjasjimmiejgujmie båetedh , njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh .
Gaajhkh dovnesh lea dïedtem vaalteme juktie akten hijven jïh feerhmeles byjjenimmie- jïh lïerehtimmiebyjresen åvteste barkedh gusnie ij leah naan goerkesadteme irhkemasse .
Learohkh aktem aalkovem åadtjoeh .
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre
Bielie 2
Jeatjah skïemtjelassh juvri jïh almetji gaskem laanestieh jïh destie maehtieh almetjh skeamhtjodh , guktie gohtje zoonoserh (vuesiehtimmien gaavhtan salmonella , gåbloe-gossehtahke jïh rabibiese).
- Daan tjïrrh dah rïektesisnie vuesiehtieh dah sijjen siebriedahkedïedtem saemien siebriedahken åvteste itjmieslaakan vaeltieh, Mikkelsen jeahta.
Ööhpehtimmiem sjïehtedidh aktegs learoehkidie ovmes
10-jaepien saemien skuvlelearoeplaane - L97S - lij vihkeles tsiehkie saemiej øøhpehtimmiehistovrijesne .
- Menh almetjh tuhtjieh luste dan saemien vuekien bïjre goltelidh jïh manne tuhtjem luste soptsestidh jïh dam mov maahtoem mubpiej gujmie juekedh .
Snåase dïhte aajnehke tjïelte åarjelsaemien dajvesne mij lea meatan saemien gïelen reereme-dajvesne .
Alternatijve 1: bielelen ammesgïele / gïelen goerehtimmie
Vaajtelibie maahtah dallah aelkedh .
Sjeavehth dellie !
råajvarimmieh mah identiteetem sjugniedieh saemien årroejidie
Tjïekh lahtesegoerem
Juktie kvalitetem gorredidh pryøvenassemoenehtsi barkosne , dle boelhken 2010-2012 akte lissiefokuse kvalitetese vuarjasjimmesne , jïh vihtiestæmman pryøvenassevuarjasjimmien bïjre .
Akte saemien jïh jïjtsistie vaarjelamme gåetie lea akte saemien gåetie båarasåbpoe goh 100 jaepieh .
saemiedigkie faala , saemiej jïlleskuvle ektesne , saemienööhpehtimmiem geervide vïjhtejaepiej ööhpehtimmieprovgrammen tjïrrh .
Elfaamoejearsoesvoetem lissehte
11. bielie 26 bielijste
datne maahtah maanaj øøhpehtimmiem jih skuvlevaedtsemem tsevtsiedidh jis datne leah eejhtege-gaskese , lihtsege eejhtegiraeresne , FAU-esne jallh ektesvuekiemoenehtsisnie / ståavrosne ?
Gåabpatjahkh maehtieh ektesne barkedh jïh hoksedïenesth åarjelsaemide evtiedidh .
Gaervies voestes bieliejaepien 2012. - Bergen Jolleskuvle , ektielokaliseringe 590 millijovnh kråvnah .
Aartigkele 17 Njååhtjedimmiemoenehtsisnie gelkieh vïjhte lïhtsegh mah njieljie jaepide moenesuvvieh .
Seamma aejkien lea geografeles joekehtsvoeth .
Gieries datne guhte pryøvh madtem lïeredh , bene tjoerh aehtjeben onne bovresne viehkiehtidh njieljie iehkedh våhkoen .
Dellie Jeesuse dej gåajkoe vaadtsa , dejtie soptseste: " Gaajhke faamoe munnjien vadtasovveme , elmierïjhkesne jïh eatnamisnie .
Learohkh dïejvesh jïh tjiehpiesvoeth meatan utnieh gosse skuvlese båetieh .
Daate sæjhta vihkeles årrodh aaj båetijen aejkien .
Mij fååtese ?
Maahta aaj funterdidh maam lyjhkh jeatjah almetjinie .
Saemiedigkie lea dannasinie aalkeme laavenjostoelatjkojde staeriedidh jïh dejtie aelhkebe darjodh .
Desnie tjïelkesti dan boelhken bïjre mij lea vaaseme , hijven gaskesinie jïh ohtsemi bïjre dejtie departemeentide mah byöroeh meatan årrodh heevehtimmesne .
Dahkoesoejkesje åejviefokusem åtna saemien gïelese jïh gïeleööhpehtæmman , jïh dan åvteste kultuvredïejvesem gïelesuarkan gaertjiedamme .
Altese maanabaelijste soptseste guktie eevre jeatjhlaakan dejpelatje båatsoeburride .
Jïjnjh kultuvremojhtesh
Lohkh vielie Gulliegielen bijjre
Edtja dahkoesoejkesjem gaarsjelæmman , fysiske darjomasse jïh ålkoejieliemasse illehtidh .
Mierie.
Kåanste jïh kultuvre leah gaajh sjïere guktie dah ussjedieh , jïh naemhtie guktie sïeltine sïejhmelaakan ussjedieh ij iktesth daan jieliemasse sjïehth .
Lissine jïjnjh viedteldihkie foenth mah eah våajnoes goeresne , jïh foenth mah gïehteldimmieh evtiedamme
Jupmelen iehtseles Baernie lïj .
Jis seksem åtna jïh ij vaarjelh , dellie maahta tjoeleskïemtjelassh åadtjodh jallh baavijahtjedh .
5.5.7 Fiejliegaaltijh
Lïeneståvroe luhpiem vadta bingospïelese jïh naan aejkien lotterijasse mij galka jienebh tjïeltine lïenesne juhtedh , guktie gohtje regionalen lotterije .
3 .
soptsestidh gïeledajven histovrijen bïjre
Pryövenassesåarhte:
unnemes skuvline jïh fylhkengeajnojne .
Maanaj reaktah aaj gååvnesieh buerkiestamme / FN:n konvensjovne maanaj reaktaj bïjre internasjovnellen latjkoe maam Sveerje lea jååhkesjamme .
Govlesadtemesijjie saemien aamhtesidie Noerhte-Trøøndelagesne:
Desnie veerbh mej leah njieljie lïhtsh.
V. b.) Rejkanjaevrie Rekansjö (Vilh .
Læjhkan dle naemhtie , akte stuerebe låhkoe jaepielåhkoste funksjovneheaptoeh åtna jïh dannasinie buerebe sjïehteladtemem kreava sjïereööhpehtimmien tjïrrh .
Dellie variasjovnegamta naa onne, medtie lïhke 1-9%.
Kradtjohkelaakan sisvegem vierhtiedidh , man vuekiej mietie vuesiehtamme jallh
Goerehtallemepryövh edtjieh vueptiestidh mejtie leah learohkh mah eah leah daerpies tjiehpiesvoeth aalkoelierehtimmesne vejtiestamme .
Dah sijjieh maehtieh dej årromesijjien lihkebisnie årrodh jallh aktene jeatjah dajvesne maam demtieh .
Dïhte aajnehke vuekie aktem vihties taallem åadtjodh , lea gaajhkesidie Nöörjesne gihtjedh .
Måjhtah ?
Sektovrese raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem 18.3 mill. kråvnine joekedidh 2012 .
" Guktie Fremskritts ‐ krirrie maahta sov aelhkievoetine slyøhpedh ?
Vuarjasjimmmie aaj raeriesti aktem " jealajimmiemoenehtsem " tseegkedh saemien gïelide , juktie laake oktegh ij leah nuekies jis edtja saemien gïelem jealajidh dejnie dajvine gusnie gïele håvhtadihks daan biejjien .
Mijjieh sïjhtebe valkesejearsoesvoetem geajnojne bueriedidh , mij våaromem åtna nullevisjovnesne .
Akte dejstie aevhkijste Mongstaden teknologijejarngesne lea dan fleksibiliteete .
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh lea daesnie naan laahkoeh tjaeledh .
Aktine faageldh åårganem jallh ektine faageinstitusjovnem tseegkedh , sæjhta stuerebe nuepieh buerebe almetjij
Gosse guhkebe gïeline barka, dle buerie-buerebe gïelem haalva.
Barkedh ihke institusjovnh jïh siebrieh sijjen maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne lissiehtieh
sijjieh gusnie dejpeladtje jielemigujmie giehtele
Ovahkedh gujnelemmie
Dah tjiehtieh hammojde veeljedh konteksti mietie.
16.20 - 16.45: Lïegkedimmie
Akte onne låhkoe tjïeltijste lea meatan daennie dajvesne , jïh daah tjïelth dïedtem utnieh sijjen årroejidie saemien gïelesne hoksehtidh .
Aerpievuekien baakoeh jïh dïejvesh leah vihtiestamme jïh åahpenamme
Faatoes vierhtieh daan suerkien sisnjelen darjoeh guktie jienebh dåeriesmoerh åadtjoeh barkoem åadtjodh .
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka , 98 48 75 75
Krirrien Åelkies vihkielommes aamhtesh:
Læjhkan dïhte gyrhkesjimmie dennie maadtosne , gusnie aavoedieh jïh gijhtieh jielemen jïh gieriesvoeten vadtesijstie dovne provresalmetjidie jïh guesside .
Staate Bufetaten baaktoe lea tjåadtjoehtæjja foestegåetide , beredskapgåetide jïh maanavaarjelimmieinstitusjovnide .
Lohkede saemien .
gåhkaldahkesne Namsovse
Moenehtse maahta goerehtimmieh darjodh Saemiedigkien reeremisnie , mejtie tuhtjie daerpies .
vihth igen båata.
Evtebe jaepien reeknegh-reektehts (mijjese voestes aejkien 2009) 
nasjovnelle unnebelåhkoej daerpiesvoetide .
Dïhte dan åvteste fylhkentjïelte dïedte saemien lïerehtimmien åvteste jåarhkedaltesisnie lea ektiedamme Kråangken jåarhkeskuvlese goh åarjelsaemien vierhtieskuvle .
Gosse stïeresne dennie nöörjen delegasjovnesne sïjhtebe jïjnjem åvtese buektedh mejstie tjoeperdeminie , raerielïhtsege Muotka jeahta .
Vuelieh Tråanten stoeregærhkosne
Fylhkenraerie Noerhte-Trøøndelagesne åehpiedehti dam åssjaldahkem juktie aktem Byjjenimmiekommisjovnem tseegkedh aktene preesseråårestallemisnie goevten 2010 .
tjåervien haamoen bïjre
V. b.) Gaskeloekte Gaskeluokt (Storu .
Learohkh aktem jallh jienebh filmh vuartasjieh .
GUKTIE REERENASSE ØØRNESÅVVA ?
Daestie edtjh göökte utnedh .
Dej guaktaj teorijesne veerbi semantihke nimhtie goh maahta vuesiehtimmesne (54) gaavnedh.
Ohtseme dåarjoen bïjre jielemelatjkoen bijjelen - gïehtelimsdåarjoe
Fylhkendigkieveeljemisnie:
eah sïjhth stoerre mïelem utnedh lïerehtæmman
nulle objeekti bïjre jnv.
Dïhte ulmie akten voenges tsåeptsien bïjre jaahkoeøøhpehtimmeste , gusnie dah nasjovnale ulmieh sjyøhtehke dorjesuvvieh voenges daltesisnie , lea akte stoerre faageles haesteme .
Akte jåarhkeskuvle mij lea dov årromesijjien lïhke fylhkesne , sæjhta datnine govlehtalledh .
rrodh karrierebihkedimmien sisnjelen skuvlide , NAV .
· Guktie edtjieh noere eejhtegh damtedh Jupmele dej luvnie lea , seammalaakan goh Josefe gonnoeh Maarjah ?
Akte ålma , ruevtie-raajroen åvtehke , gøøkte niejtigujmie bøøti juhtien .
Jis hujnies maahta såemies aejkien damtedh guktie viehkine jis alkohovlem jovkedh jallh drogh vaeltedh .
Råajvarimmiepaahkem dåarjede
Tjaelieh jiehtegem Nuhtjh baakoeh daagkoe vuelege.
v. d .
ovmessie ektielæstoej , politihkeles læstoej jïh voenges læstoej tjïrrh
Dïhte regijovnale evtiedimmiebarkoe tjuara aktem nænnoes fokusem utnedh jielemeevtiedæmman 2013 , jïh programmen tjïelke jielemeperspektijve lea nænnoesåbpoe dorjesovveme .
siebredahke galka åvtelbarkoem geeruvi vuestie tjerkebelaakan barkedh
Tjielke elmie , tjielke mearoe jïh akte iemie jiebnevoete leah vihkielommes aarvoeh .
Abpe veartene , Svïenske gærhkoe byjreski gærhkojde jïh åårganisatjovnide Europesne , Afrikesne , Asijesne , Latinamerikesne jïh Gaske-luvlielaantine dåarjohte gosse dejgujmie ektesne berkieh gaskenaasjovni / internationelle gærhkoen viermiej tjïrrh .
Eadtjohke viehkiedïrregeåtnoen tjïrrh viehkiehtidh saemien meedijah tjåadtjoehtidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh
Mijjieh daarpesjibie aktem gïelem evtiedidh maam maahta nuhtjedh aktene siebredahkesne mij iktegisth jarkelimmesne .
ISBN 82-993781-0-9
Saemiedigkie galka raeriestidh , nænnoestimmieh nænnoestidh jïh gaajhki Nøørjen saemiej åvteste soptsestidh , jïh dovne faaleldahkh jïh juhtiehtimmieh gaajhkide saemide buektedh mah abpe laantesne årroeminie .
- Goerh utnedh , dovne elektrovneles jïh paehpierisnie , juktie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste maehtieh bieljelidh mejtie aktem jaahkoeøøhpehtimmien sïjhtieh gusnie dïhte saemien perspektijve gorresåvva .
Jupmelen lea vijsiesvoete jïh faamoe jïh dïhte hijvenlaakan rååresje .
Lohkh vielie dan bïjre sijjesne:
Dan tjïrrh mijjieh lïenen laanteburriem raeriestibie jïh jïjnjh bïevnesh dejtie buektebe .
Dan barkoen tjïrrh maahta seammaleejns skaarh jallh deahpadimmieh båetije biejjieh heerredidh jïh aaj datne goh skïemtjije (jallh dov fuelhkie / åelieh) dan guhkies goh gåarede åadtjoeh daejredh maam deahpadi .
Daltese 10
Stoerre vuartoeh lea orreme Saemiereaktamoenehtsen barkose jïh raeriestæmman , ij gan uhtjemes saemiej luvnie , gusnie jïjnjesh veanhtadieh Saemiereaktamoenehtse jïh dïhte vijrebe barkoe dejtie moenehtsen raeriestimmide tjirrehtidh , edtja aarebi meadtah staeriedidh , jïh saemien jieleme jïh kultuvre sïjhtieh dam daerpies reaktatjirkesvoetem båetijen biejjien åadtjodh .
raajesh tjaeledh stoerre jïh smaave bokstaavigujmie jïh punktumine , gïetine jïh tastatuvresne
starnedïenesjen laavenjasse hijven starnedïenesjem faala .
Mænngan edtjieh aaj maehtedh jïjnjh gïeletjoejh jïh tjaelemvæhtah tjåanghkan ektiedidh guktie baakoeh jïh raajesh sjidtieh .
Department of Conservation / Te Papa Atawhai (updateras fortlöpande) Te Pukenga Atawhai .
Iktegisth aaj maahtah gihtjedh .
Guktie datne maahtah noerh viehkiehtidh mah irhkesuvvieh jallh sierrestallemem dååjresieh ?
Ovmessie teksth daerpies ovmessie vuekiej mietie lohkedh .
Privatisth edtjieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenem vaeltedh .
Ööhpehtimmiedirektovraten nedtesæjrojne vuesiehtimmieh gaavnede mah såarhts laavenjassh mah åtnasuvvieh dejnie nasjovnale pryövenassine .
Oviedo , Gonzales &Maffi , Luisa (2000) Indigenous and Traditional Peoples of the World and Ecoregion Conservation WWF International / Terralingua .
Daate sæjhta jiehtedh budsjedteringe uhtjiedimmijste ij sïjhth fylhkentjïelten netto illedahkem budsjedtesne tsevtsedh (budsjedtebalanse), bene sæjhta sektovren netto budsjedtemierieh tsevtsedh .
NSR sæjhta saemien gaarsje- jïh noeresiebride nuepieh vedtedh ektiesaemien gaarsjine jïh gaarsjefaagen gyhtjelassi gujmie barkedh .
Daate heamture hijven orre boelvide , edtjieh mujhtedh tjaebpieslaakan ålkene dåemiedidh .
Maahtoelutnjeme saemien (LM06S) bïhkedassh vadta ihke gaajhkh learohkh nöörjen skuv- lesne edtjieh hijven daajroeh saemien kultuvren jïh siebriedahketsiehkiej bïjre evtiedidh aktene voenges , nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjeperspektijvesne .
Twitter.com/wcip2014 Aalkoealmetji Twitter-kanaale ENn veartenekonferansen åvtelen aalkoealmetji bïjre 2014 .
Saemiedigkie Nöörjesne fierhten jaepien dåarjoem vadta skåårvemidie jïh gïehteldæmman gærjabussijste saemien årromedajvine Nöörjesne .
Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
Gïeleambasadøørh: - Hilje Kristoffer Jåma , Raarvihkeste - Maja Søøfe Larsen , Snåaseste - Ina Theres Sparrok , Njååmesjen vuemoste
Revyfestival " tjoelmesijjiestatus " ' ine tjirkedh , ektiedamme revy ' se
1100-1130 Saemien gïelegaaltije- - Sámi Giellagáldu , Siri Kappfjell Päiviö prosjekten bïjre soptseste .
Dan åvteste aaj krïeveme byögkeles darjomh , gosse bïevnesh låtnoeh , edtjieh gaertjiedamme dåarjoem sjïehtesjidh dan standardese ISO 8859-1 , lissiehtamme 6 noerhtesaemien væhtajgujmie , stoerre jïh smaave låhkoejgujmie .
Dåarjoehtimmie PP-dïenesje maahta dåarjoehtimmiem vedtedh viehkine raerijste / bïhkedimmeste eejhtegidie , barkijidie maanagïertesne jïh lohkehtæjjide skuvlesne .
Guktie saemiej jielemidie vaarjelidh
Vierhtiedajvh , eatnemen gellievoete , kultuvremojhtesh jïh kultuvreeatneme leah akte vihkeles bielie destie mij maaje gohtjesåvva dïhte materijelle kultuvrevåarome saemien kultuvrese .
Veartenen aalkoealmetjh joekehts , jïh daamtaj geerve jieledetsiehkiej nuelesne jielieh .
Tjïelte maahta viehkiehtidh gåetieluhpiem / gåetiem gaavnedh .
nr. 60 (1989-90) saemien gïele sæjtoe 48 .
Jis datne mïelh datne dalhketjijstie irhkeme maam Sveerjesne doekeme jïh datne leah dam daesnie åådtjeme maahtah ekonomeles maaksovem krïevedh jïh dam läkemedelsförsäkringen / dalhketjetjirkemasse bæjhkoehtidh .
Goere 13 vuesehte guktie referaansedåehkie vaestiedamme.
Raeriestimmesne aktem maadthvuajnoem böökti mij daaroedehtemepolitihkem vuastali .
Voestes åålmegen reakta lea dagkerh tjaatsegh lohkedh maam byjjes tjaatsegidie gåhtjoedibie .
Mïelide jallh sientide guarkedh mejtie tekstesne buerkiestamme , jïh dan
Tjïelth bæjhkoehtieh gåessie dah steemmide dåastoeh , jïh sjæjsjalieh gusnie dah steemmadæmman sjïehteledtieh veeljemedigkesne saemiedigkieveeljemasse .
Ij leah barre morfeemi distribusjovne mah synonyjme haamoeh joekehtehtieh kausatijve molsedimmesne.
Jarkoestimmieh gaskeviermieh eah eejnegen seamma vihties juktie ij daejrieh delie gie dïhte jarkoestæjja.
Lohkemegaerja 2 , ISBN: 978-82-560-1679-2
Saemiengïelij reaktah gelkieh nænnoestidh jïh bæjkoehtidh
DÏEDTE / LAAVENJOSTOEGUEJMIEH:
Ibie maehtieh skuvlen bijre soptsestidh jis ibie Anna Jacobsen bijre aaj .
RODERICO DIAS
Plaave - Vaestiedasse saemien gïelesne .
BARKOESUERKIEH ...
Gärhkoe mij håhkoem vaadta jih barka juktie fierhtenen almetje edtja hijven vaajmosne utnedh .
Åarjelsaemien voestesgïeline .
jïjtsh teeksth joekehts ulmide darjodh joekehts vierhtiejgujmie gosse teekstigujmie barka
Mijjen Aehtjie / Fader Vår (sørsamisk) 
Divvun gaskem jeatjah staavadimmiegïehtjedimmiem jïh staeriedimmieprogrammem evtiedamme noerhte- , julev-jïh åarjelsaemien , jïh digitaale pedagogijen dïrregh .
Datnem Jeesusem gijhtebe , gie mijjese båateme jïh mijjese vadtasovveme .
h / l: Gieriesvoeten Jupmele , datnem gijhtebe aavoen jïh håhkoen åvteste .
Mijjieh dejtie voestes stuhtjide dan gellie aejkieh lohkimh juktie minngemosth dle dejtie åejjesne meehtimh .
Learohkh edtjieh plæjjohkem jïh paehperem mïsse skreerkestidh .
ISBN 978-82-7374-772-3
Dagkeres daajroe sæjhta aaj learoehkidie vielie daajroem vedtedh ektiedimmiej bïjre taali gaskem .
Syndabekännelsen Aejlies Jupmele Aehtjie , vuartesjh munnjien aarmoles voetesne .
Teamvuarjasjimmie lea gosse barkijh ovmessie barkoedåehkijste healsoejarngesne gaavnesjieh jïh elliesvoetevuajnoem åadtjoeh , guktie maehtieh aelkedh aareh darjomh soejkesjidh .
jienebe byöpmede goh daamhtaj
Gaajhkesidie seammavyörtegs faalenassh åarjelsaemien gïelelïerehtimmesne nænnoestehtedh
Noerhte-Trööndelage edtja fryöjstehke jïh sjïehtedamme vååjnedh båetijen aajkan .
Maahta tjïelten telefovnevïekselem bievnedh mij maahta vijriebasse saehtedh .
Jïh gosse vaestiedæjjah gyhtjelassigujmie jallh raajesigujmie tjabreminie, dellie dah maehtieh vaenebe raajesh jååhkesjidh enn veanhtadamme.
Tsiehkestahta daejtie doekemidie / jarkelimmide darjodh , daagkeres skåårvemesoejkesje:
Joekoen naemhtie ÅST:se mij lea ihkuve Saemiedigkien budsjedtesne, men ajve maadthdåarjojne.
Biesseste aaj deerpegh darjoejin .
Jeatjah tjaalegh gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1
Voenge- jïh kultuvrevaarjelimie / Ålja jïh gasse / Biologijen gellienlaaketje
siebriedahkefaageles aamhtesh digkiedidh jïh seahkarimmiem utnedh mubpiej vuajnose , sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh , jïh mïeli jïh faaktaj gaskem joekehtidh
Daestie dejtie jeatjah darjomesidie vuajna , gaajhkide jeatjah almetjidie jïh ektiedimmiem eatneminie åtna .
Ij leah goerehtamme mejtie jïh guktie daate våajnoes sjædta tabelline jïh figuvrine daennie artihkelisnie.
Jarkelimmie aarebi nænnoestamme mierine , dannasinie prosjekth åvtese juhtieh
78 47 40 34 , mobijle 94 82 59 78 , e-påaste: elin.kristina.jama@samediggi.no
Jeatjah veerbh mah seammaleejnes leah: jaskehtidh/jaskedh 'trösta'/'bli tröstad', gillehtidh/gallanidh 'mätta'/'bli mätt' jïh bueriedidh/buaranidh 'göra bättre'/'bli bättre'.
Puberteetesne maahta aaj straanjes njaltjesne åadtjodh , maam gohtje njaltjastraanjes Dïhte naemhtie sjædta juktie njaltja seejkede varkebe enn dïhte sjïehtede .
Maanaj jih noeri bievnemegoevtese
Maehtedh ryöknedh: Lahtesh matematihken bïjre leah daerpies edtja taallh , veahkam jïh åasam guarkedh gosse reklame-jallh doekemesplakatine barka .
Akte tjielke ulmie aktem sïejhme bueriedimmiem fylhkengeajnojste buektiehtidh , jïh vielie asfaltem .
maana / learohke ij leah 15 jaepieh illeme .
Dïhte medisijnen abortem gohtje .
stipendeöörnegh reerie ööhpehtimmien sisnjelen
Tjåanghkan 85,6% 80% 76,7%
- Kultuvre , veasome jïh tryjjeme
Sæjhta dannasinie råajvarimmide tjarki giehpiedidh , dejtie barkijidie mah leah nuerebe goh 62 jaepieh .
Buerkiestimmie barkoste jïh laavenjassijste
Tjöödtjehtehtieh voengedååjremem !
Mov vijries jielemedajve jïh pleasoe aaregisnie .
Gaskevåhkoen , skïereden 12 .
Dïhte abpe veartenen beapmoedorjemasse tjuara guektien geartan sjïdtedh aarebi 2050 , juktie aktem åålmegem biepmehtidh , maam veanhtede sæjhta ållesth 9 millijardh almetjh årrrodh .
Åejvienjoelkedasse naemhtie: Saemiengïelesne hammoe singulare Ø, jïh pluralesne -h.
Nueliekapihtelisnie 5.3 gaertjedem jïh vuartesjem dejtie veerbide mah intransitijve jïh eah molsedh jïh dejtie mejtie morfologijen mietie öövre goh molsedimmie vååjnoeh, vaallah jeatja semantihkem guedtieh.
ISBN 82-92044-47-7
Vihkeles saemien dotkemegïeline guhkiebasse evtiedidh .
Vihkeles bïevnesh bååstede vedtedh learoehkidie maam dah haalvoeh , mejnie dah tjuerieh vielie barkedh jïh guktie dah bøøremeslaakan maehtieh dam darjodh .
/ EES-laantesne:
Guevtie åtna skaavtegh sjïere klaerine mah vuesehtieh mij klaeride kåarhtesne maam vaeltedh .
aelhkie tjaalegh lohkedh sveerjen jïh danske gïelesne jïh sisvegem vaajestidh jïh lahtestidh
Tabelle 4.6.
Sïerkh guhkiem jæjla .
Lissine naan staateles tsavtshvierhtieh båetieh mah juakasuvvieh 2013 .
Gåabph geajnoe guhkiebasse jåhta ?
Åarjelsaemien gïelesne mijjieh nuepie nulle objeektem raajesinie utnedh.
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte bijjelen 30% jiehtieh lïerehtimmie hïejmesijjesne lea eevre daerpies jis edtjieh buektiehtidh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne .
Tjïelten åejvieladtjeraerie: Man gellie nyjsenh ...
Dan bijre aaj mænngan tjaalasovva aktene gærjesne Saemien skuvle-vaajesisnie .
Aehtjine jïh Baernine ektine heevehtåvva jïh earoehtåvva jïh profeeti tjïrrh soptsestamme .
Learohke ... - aktem baakoeveahkam nuhtjie guktie satne maahta dååjresh , domtesh , dååjrehtimmieh , daajroeh jïh jïjtsh mïelh soptsestidh - hijvenlaakan viehkehte goerkesadtedh soptsestimmine jïh åehpiedehtieminie - goltele jïh åejviesisvegem guarka guhkebe tjaaleginie , jïh ovmessie bieliej bïjre tjaaleginie ussjede - ovmessie faageles aamhtesh åehpiedahta maereleslaakan , jïh digitaale dïrregh jïh meedijh maereleslaakan nuhtjie
darjomh fassieh mij doekemem jïh raeriestimmiem sïeltem aelkiestidh
Tsihkestahta reentebaalhkah 10 , 4 mill. kråvnine 2012. Jis beetnegh löönie skåårvemidie guhkiem åvtelen beetnegh åtnasuvvieh , dle lissie reentebaalhkah båetieh , men aaj lissie reentemaaksoeh .
- Saemien kultuvre goh " vadtese " lea gaajhkesidie .
Jis edtja jarkelimmieh darjodh mah leah stuerebe goh iemie gorredimmie , dellie daerpies luhpiedimmiem utnedh Saemiedigkeste .
aamhtesh skuvlen bïjre daaroengïeleste saemiengïelese jarkoestidh
Pruvneldh guktie gåårtenje sjædta medtie 50 cm. .
Göökte tjåanghkoeh orreme jïh akte seminaare gusnie medtie 20 åarjelsaemien lohkehtæjjah lin meatan .
Hijven våårkehke årrodh guktie lea maanine .
Maahta aaj årrodh maam akt jeatjabistie nollelidh jïh aarvoeh vaeltedh mejtie ibie jïjtje eekh .
Barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne lea maahtoeulmie Jåa2 mænngan jïh lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose .
Tabelle 4.3 vuelege vuesehte man daamtaj goerehtimmielïhtsegh daaroestieh jïh saemiestieh.
Meehtih 15.01 raejeste - 26.02.14 raajan byjjes soejkesjeprogrammem vaaksjodh .
Teaterh daamtaj aktem produksjovnem utnieh fierhten jaepien mij ryöknesåvva goh daan jaepien "åejvieproduksjovne".
' sne (SPK).
Edtja råajvarimmiem tjirrehtidh jïh finansieradidh öörnedæjjine ektine .
Fokusem åtna vielie råajvarimmine , dovne dejtie gaavnoes jïh båetije gåetide .
Tjoeverh skodtedh dejtie åadtjodh !
Jupmele datnem bueriesjugnehte jïh datnem vaarjele .
Mieriesoejkesje geerve almetji vuajnoeh , daajroeh jïh maehtelesvoeth tjïerteste juktie maanide gaavnedidh , guarkedh jïh bijjiedidh , jïh dan lea dovne akte daesnie- jïh daelieperspektijve , jïh akte perspektijve båetijen aajkan .
Muvhtide daate deahpede barre naan aejkien mearan jeatjah luejhtemem fïerhten jïjjen åådtje gellien jaepiej raejesne .
Laavenjostoelatjkoen tjïrrh Saemiedigkine 2010-2013 dle Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte , Nordlaantine , ÅarjelTrööndelagine jïh Hedmaarhkine ektine , tjirkeme aktem " eadtjohke meatandïedtem vaeltedh juktie gorredidh jïh evtiedidh dam saemien kultuvrem jïh siebriedahkejieledem " .
Jallh dagke sïjhth naan åajvoehbaakoeh jiehtedh aktene jeatjah saemien gïelesne goh jïjtje soptsesth ?
Akte aerpiegïelen soptsestæjja akte guektiengïele almetje mij guektiengïelen hïejmesne byjjenamme jïh gïeledh tjiehpiesvoetem gööktine gïeline åtna.
Politihkeles våarome
Vaejsjieh leah bïerne , snöölhke , råate , gierhkie jïh aarhtse , jïh lïenen reeremesoejkesjisnie buerkiestibie guktie mijjieh edtjebe dejtie reeredh restultatijste jaapetjen goerehtimmeste .
32) jienebh veerbh muana mah pruvhkieh meatan årrodh kausatijve molsedimmesne.
Departemente sæjhta stinkes systemem aatskadidh vijrebasse ööhpehtimmie lohkehtæjjide .
Allard , Christina (2006) Two Sides of the Coin: Rights and Duties .
Skodth mov gaavalohke såevmie lea daajroes gåatome jaksoes lea jijnje-vaerie åvtelisnie
Dáhttun tjïrrh saemien kultuvrejielemeaktöörh gaskem jeatjah åadtjoeh sïelteåssjelinie barkedh , viehkiem åadtjoeh sïeltem tseegkedh jïh strategijem evtiedidh .
sov mielem buerkiestidh jïjtsh aarvoej mietie
lea jaa aaj , ietnie jeahta dejtïjji ij aajjan mïjre enn njieljie aaltah akten aejkien men .
Naakeni bïjre preessesne daan biejjien jallh daan våhkoen soptsestamme ?
Hijven gaskesadteme jïh hijven laavenjostoe øøhpehtimmiedaltesi gaskem lea daerpies jis edtja læhkasidh .
Jaepien 2010 dle Saemiedigkie aktem evalueringem tjïrrehtamme guektiengïeledåarjoste tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside .
Råajvarimmie 36 .
- Gosse jienebh ööhpehtimmiem åadtjoeh voestesviehkien jïh HLR:n bïjre , dellie jienebh sijhtieh bïerkenidh , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
Jïh gosse ij naan sjïere baakoe gåarede gaavnedh maadtojne dellie abstrakte roehtse gaervie tjoevere årrodh.
Dorjesåvva 2012 .
Dåehkien laavenjasse lea aamhtesem åvtelhbodti soejkesjidh jïh raeriestimmieh buektedh stoerretjåanghkose aamhtesen bïjre maam moenehtse stoerretjåanghkoste åådtjeme .
orre gærja:
vuejnedh guktie leah veasoeminie .
2050 - Veeljeme dov: Akte pedagogeles spealadimmie noeredaltesasse .
lohkehtimmie- jïh øøhpehtimmiefaalaldahkide gorremdidh maadth- , jåarhke- jïh jïlleskuvledaltesisnie
25 .
Voeksenassh gelkieh dennie voestes dygnesne , mohte skovretassh maehtieh våhkoem utnedh .
vihkeles jeenjh daajroeh guktie faktovrh gos man stoerre bieliem saemien åålmegistie , bårros saemien orreme , byjres mïele jïh kultuvrellen jïh gïelen unnebelåhkoetsiehkie vadta ovmessie tsiehkieh dan saemien gïeleldh evtiedimmien åvteste dejnie ovmessie saemien dajvine .
T Tïene Tjärn (Ö. vik V. n.) Tjaerhvieåejjie Björkberg (Lycks .
Haznedar and Schwartz (1997) jïh Prévost and White (2000a,b) vuesiehtieh G2-lïerijh jeenebe maehtieh enn dah vuesiehtieh, gosse G2-gïelem nahtadieh.
, EN .
Prosjekte Frööstege
Mubpieh maehtieh dåeriesmoerh åadtjodh byöpmedidh jallh åeredh .
Saemiedigkie latjkoem jååhkesji ruffien 1. b. 2005 , jïh gånkan resolusjovnesne nænnoestamme snjaltjen 1. b. 2006 .
Abpe 17 joekehts orkidejh
Dejnie dajvine gusnie saemien kultuvre lea jielije sæjhta iemie årrodh dïhte saemien aaj lea våajnoes dennie voenges jaahkoeøøhpehtimmie-soejkesjisnie .
Aatovmefaamoe edtja orrijehtedh .
Dannasinie voenges aamhtesh lea eevre vihkeles aktene voenges veeljemisnie , daate ij leah naan ierielimmie .
Saemien gærhkoe Åanghkeren njeeruvisnie
Noerhtene , gusnie saemieh lin jïjnjebelåhkosne , almetjh doestin bïedtehtimmiem vuastalidh .
Giellateknon gåetiesæjrosne maahtah aaj Divvun veedtjedh , akte staeriedimmiedïrrege dovne systemidie Windows , macOS , OpenOffice & LibraOffice , jïh InDesign .
Ministeretjåanghkoe lea fïerhten mubpien jaepien .
38 5.2 Evtiedimmie voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjistie
Naa guhkiem tjoerebe vuertedh .
Men læjhkan mijjieh maehtebe illedahkeste sovmedh dah raajesh nulle objeektine govleme jïh gærjine vuajneme, men eah man jarke juktie dah daejrieh guktie dah maehtieh nulle objeektem raajesinie nuhtjedh.
Dastegh dellie buehkie Vullem ravvese gåaljoste , jïh aajja viermie-skaavhtegasse gahtja .
væjklelåbpoe sjïdtedh jeatjabistie lïeredh .
Maahta raajan 40% dåarjoem vedtedh jååhkesjamme jïjtsedorjeme duedteste .
mien kultuvren , gïelen jïh histovrijen bïjre
soptsestalledh raakte pryövemen mænngan .
Saemien Jilleskuvle aalkoealmetjeuniversiteetine evtiesåvva
Baernide dellie dah goelh mah aelkieh sjïdtedidh .
Jeatjah lehkesne veartenisnie (vuesiehtimmien gaavhtan luvlie-asiatiske laantine) ietniengïele åtnasåvva goh dïejvese dan gïelese dan etnihkeles dåahkan mestie almetje båata , saaht guktie gïelemaahtoe lea .
 (Muvhth baankh joekhtslaakan dorje) Tjaelieh guktie måjhtah man gellien aejkien jih man jïjnjh beetnegh baankijste veedtjh .
Sigvart Brendberg (Sørburøy) jïh Maidi Kristin Kappfjell Åhren (Namdalseid) ruevtieraajrojne vuelkiejægan .
Jaepien 2012 149.916.000,- kråvnah , jïh naemhtie joekedamme:
KOMMUNEPLAN SAMFUNNSDEL 2014-2026 RØYRVIK KOMMUNE - HØRING PÅ .
Tjaalasovveme / Prihtjege
Gaajhkh maanah nuerebe 18 jaepieh seamma gåetesne , dïhte sæjhta jiehtedh seamma årromesijjesne tjaalasovveme , lea ektesne jollemaaksovevaarjelimmie .
Jïjtjeraarehke hammoem jïh tjïelke struktuvrem åtna mij ulmine jïh faagese sjeahta Digkede jïh vuarjesje viehkiedïrregh jïh vuesehte guktie dejtie tjaalegisnie tsevtsieh Digkede tjïelke argumentasjovnine , apellehammoej åtnoem jïh guktie dej tsevtsieh teemam / dïjre / åejvievuajnoem tjïelke digkede tjaalegh faageles sjyötehke jïh jïjtjeraarehke vuekine ussjede jïjtjeraarehke vuarjasjimmieh åtna jïh vuajnoeh tjïelkeste
b. Jaapan 2012 dle lyjkeme 130 millijovnh kråvnah juktie jeatjah sijjieh leejjedh , jïh tjïrkeme- jïh bueriedimmiebarkoem maeksedh daaresjimmien mænngan snjaltjen 22 .
Orre alternatijve saemiengïelesne jåarhkeskuvlesne
Snåase lea daan raajan dan gietskemes sijjiem orreme gusnie lin maahteme øøhpehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne jïh kultuvresne .
jijtse faamojne
Meehte maahta såaketjem syjjehtidh .
Dam dejtie dovne bieljehts maanabaeleste , mahte bieljehts , geervebieljehts , bieljehts-tjelmehts jïh govlijes .
saemielaaken § 3-7 jeahta barkijh byjres jallh regijovnalen byjjes åårganinie saemien gïelen reeremedajvesne lea reakta permisjovnem baalhkine åadtjodh maahtoem saemien gïelesne lïeredh gosse åårgane lea daarpoeh dan maahtoen åvteste .
Dah edtjieh jïjtje ovmessie såarhts tjaalegh darjodh gïetine jïh digitaalelaakan , jïh gïelem jïh hammoem sjïehtedidh ovmessie åssjelidie , dåastoejidie jïh meedijidie .
Edtja gaajhkelaakan båatsoem jïh dej joekehts båatsoesïjti åtnoem jaepien tjïrrh krööhkedh , saemiedigkiepresidente Keskitalo minngemosth jeahta .
- Guktie dov åålmege maahta kristeles jieledetoelhkestimmiem jïh jieledehaalvemem vedtedh saemien maanide jïh noeride , guktie dej saemien roehtsh jïh identitete gorresuvvieh ?
Baakoeh gïjkije skinnende baanghke-kåarhte bankkort mojjestimmie smil
Nåhtedh raeride maam åådtjeme jïh tjaelieh aktem bueriedamme låhkoem åeniedimmeste .
Manne sïjhtem aktem nænnoes lïhkepollisem utnedh mij lea stïeresne , jïh sïjhtem dan åvteste veele analysem vuartasjidh jïh gaajhkide raeriestimmide jïh govlehtimmielahtesidie vuarjasjidh , justijse- jïh riejriesvoeteministere Grete Faremo jeahta .
Buerie lohkehtæjja gie learohkem dåarjoe maahta jïjtjedomtesem bijjede .
1) gärhkoeståvroe jallh dallegh veeljeme gärhkoeraerie
82/12 DELEGERADIMMIEAAMHTESH - NÆNNOESTIMMIE TJÏELTEN ÅEJVIELADTJERAERESNE DELEGERADAMME FAAMOEN MIETIE 83/12 REEREMEREVISJOVNE: PROSJEKTEÖÖRNEDIMMIE SNÅASEN TJÏELTESNE 84/12 MAAKSOE STÅVROEBARKOEN ÅVTESTE VAERIESTÅVROSNE - ORRE MAAKSOEH 85/12 DESTINASJOVNELAAVENJOSTOE FEALADASSE 86/12 VUARJASJMMIE UNGT ENTREPRENØRSKAP ' STE .
buektiehtidh aarkebiejjieh aejliesbiejjijste raerhkedh
Manne gaajhkesidie læhkohtem - studenth jïh barkijh skuvlene- dejnie båetije skuvlejaepine jïh båetijen aejkine !
Sosiolingvistiske goerehtimmien mietie gaajhkh lïhtsegh (n=9) bievnieh daaroengïele jïjtjereerie.
Dah taalh jïh prosenth rïektes goerehtimmiedåehkiej illeldahkh vuesiehtieh.
Jonare lea elektrikere jih altese barkoe lea faamoesijjesne .
Juvreektievoeteh ryöknie förordningen (1998:899) om miljöfarlig verksamhet och hälsoskydden mietie .
Lohkh jienebh
Dovne referaansedåehkie jïh goerehtimmiedåehkie raajesem 19 jååhkesjamme.
1-10 daltese
Maahta aaj tuhtjedh aelhkebe jeatjajgujmie årrodh , dejgujmie gïeh aaj rïevhkestieh .
Illedahke vuesehte 50% vaestiedæjjijste saemiengïelem abpe skuvle-tïjjen åtneme, mij seapan joekoen vihkeles dej gïeleevtiedæmman orreme.
Dïedte / laavenjostoeguejmieh: Noerhte-Trööndelagen fyl- hkentjïelte / jeatjah åarjelsaemien fylhkentjïelth , NoerhteTrööndelagen jolleskuvle / HiNT , Fylhkenålma Noerhte-Trööndelagesne jïh Nordlaantesne jïh Saemiedigkie .
maahta veeljedh jïh man gellie veeljesåvva ?
Ij leah saemien tjoele (genus), mohte daaroen mah leah göökte jallh golme (en, ei, et/ett).
Ij leah deavenen naan tjåervieh .
Goerehtæjja: Laszlo Tabar , dåaktere , professovre , radiologijen spesialiste Falu:en skïemtjegåetesne
Krirrien vihkielommes aamhtesh:
56 tjïelth edtjieh aktem åvtelbodti ryöknemem darjodh jïjtje , jïh dam reektedh veeljemejïjjen .
Dagke barkoe maahta vielie ryöknemehaarjanimmine aelkedh , naakede man bïjre eejhtegh jïh Åvla maehtieh laavenjostedh .
Daah prijoriteeth dorjesuvvieh:
Seamma tïjjen dle jienebh skuvlh orrijamme jallh tjåanghkan bïejesovveme daan boelhken , jïh daate akte bielie dehtie areale / radtjoestimmieprogrammeste mejnie nïerhkeme .
Dïhte lij viermide dabranamme mah dennie skaavhtegen sisnie .
Buerie båeteme !
Jis man geerve bijre soptsestalledh , dellie buerebh gosse eah maanah meatan
Gosse saemien gïelem gïehtjede dellie varki leara seerkemegietjieh daerpies gosse kausatijve-inkoatijve jïh inkoatijve veerbh darjodh.
Vuarjasjimmien mænngan dle Saemiedigkie nïerhki joekedimmienjoelkedasside jïh aerviedimmiem guektiengïeledåarjoste jarkelidh , jïh orre bïhkedassh guektiengïeledåarjose nænnoestin 2011 .
Dah skuvlh maehtieh saemiengïelen digitale lierehtimmiesijjieh öörnedh mah maehtieh interaktijve-laakan åtnasovvedh learohkigujmie .
Jis akten tsåahkese båata dellie jeahta maam dorje .
Daate sæjhta illesovveme årrodh joe jaepien 2013
Naaken tjihtesh luste .
Fylhkenålma mahte ij naan klååkoeh dååste , seamma aejkien goh meedija daamtaj soptseste almetjh eah sijjen reaktah åadtjoeh .
Åarjelsaemien jïh julevsaemien jarngesne
Jïjnjh dejstie orre almetjijstie kultuvrejieliemasse lea tjïelten kultuvreskuvlen tjïrrh båateme .
Daate maahta viehkiehtidh sjæjsjalimmieh vaeltedh råajvarimmiej bïjre mah leah tjïelke ulmiej vööste stuvreme, juktie åtnoem saemien gïeleste nænnoestehtedh jollebe daltesisnie, jïh vuarjasjidh gusnie daerpies joekehtamme tsavtsvierhtiejgujmie.
Rehabehamen mænngan altese eelkie Abijame gånkine sjïdti .
Soejkesjestrategijen soejkesjeguvvie vuesehte jïjnjh teema- jïh suerkiesoejkesjh / strategijh gååvnesieh .
Dah skåårvemh tijjestaeries skuvlegåetine leah akte hijven våarome ihke dah jåarhkeskuvlh Noerhte-Trøøndelagesne aaj båetijen aejkien sïjhtieh aktem hijven kvalitetem utnedh .
Vuartesjh tabellide 4.6 jïh 4.4 mah vuesiehtieh idtji guhte dejstie dåehkijste referansedåehkien illeldahkh jaksh.
Eknomijesoejkesjimmieprievie 2011 , bielie II , biejjeste 01.07. 2011 (1008144-10) 
GÏELE-TSAGKESE NÅAKE
Kristuse aarmodh mijjem (Kriste elejson).
Dïedtije: Starne- jïh såjhtoeedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
Voestegh learohkh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan nommigujmie aelkedh , dan mænngam maam darjoeh , jnv. .
saemiedigkine staaten reeremh soptsestalledh krööhkeste politihke-evtiedimmiem jïh dejtie giej dïedtem dïenesjedarjomh saemien åålmegasse .
260 547 SP
Laakesne aaj njoelkedassh gïehtjedidh guktie laakem åtna .
gusnie datne / klaasse gyh tjelassh gihtjh /
Dïhte saemien åålmege jïjtjemse sjïehtede jïh skearkege bielelen jïjtse kultuvrem luejhtedh .
Gosse aktem faalenassem åådtjeme , dle ih leah vielie sjyöhtehke vaajtelasside mah leah vueliehkåbpoe dov prijoriteetelæstosne , jïh datne ih leah vielie syökije dejtie .
Fylhkentjïelte veanhtede jarkelimmiedåarjoe Verranisnie 3. mill kr sjædta .
Maahtoepryövenasse: Edtja learoekandidaatem pryövedh dejnie ulmine mah leah nænnoestamme lïerehtimmiesoejkesjisnie Learoekandidaate maahtoepryövenassem tjïrrehte
Naemhtie sjugniehtåvva gosse elmien Aehtjie sov aarmoste sov Aejlies Voejkenem vadta , juktie mijjieh jaehkebe dan baakoeh , jïh goh kristegassjh jielebe , daelie jïh ihkuven aajkan .
Hormone maahta tsevtsedh guktie vuesiehtimmien gaavhtan åejjieh saejriedieh , njammah sprenkieh jallh skïjmestalla , mohte daamhtaj ij ryöhkh guhkebe goh dygnem .
Dan mænngan dah learohkh guvviedin .
Moenehtse sæjhta kremasjovne edtja namhtah årrodh , jïh sæjhta lïhke fuelhkie ij edtjh vielie maeksedh dastegh åemiealmetje edtja juvlelgidh aktene jeatjah tjïeltesne goh desnie gusnie årroeji .
Akte dagkeres jarkelimmie aaj konsekvensh åådtje daan beajjetje reeremedajvese .
Manne leam minngelesledtie mij daan biejjien steegkeldahkesne .
' este eah leah
Tjovve bååktjege gosse nåake aamhtsi bijre soptsestidh
Mijjieh gaajhkem jovkebe .
Goere vuesehte dovne mijjen brutto jïh netto gïehteldimmiemaaksoeh lin jollebe goh laanten gaskemedtie jaepien 2010 .
Dillie gidtjh ij lij sïejhme saemide skuvlh vaedtsedh .
NB !
1.3 Regijovnale evtiedimmie ...
Dïhte medtie 20 minudth vaalta .
tjåenghkies histovrijese , kultuvrese , gïelese jïh aerpievuekien jielemevuakan .
Östergötlandn lïenesne
Noerhte-trøøndelaage edtja aktem feerhmeles fylhkem årrodh gusnie sijjie gaajhkesidie .
e. Vïnhtse vååje.
AMBUSSe tjïjhtje daamhtaj tjahkesh åtna jïh njieljie sijjieh skïemtjijidie giej lea hoksedaarpoe .
AELKIEH DAELIE !
Åelkies göökte tjiehkieh kroessedh .
Maanah leah prælloeh vadteme
- Nov lea gellie fåantoeh man åvteste turistejielemem noerhtene sjïdteminie , gaskem jeatjah dïhte sjïere eatneme jïh goeksegh .
Dah kultuvrebarkoesijjieh saemien siebriedahkine vedtieh , jïh leah vihkeles aktöörh saemien kåanste- jïh kultuvreevtiedimmeste .
Iemeles aerkies sjædta jïh tïjjem åvteli vaestiedassem båata guhkiem damta .
Mijjieh gegkestibie dov gïknjelassh båetieh jallh datne båasarosth , jïh vaestiedassh gaavnh mah leah staaran dutnjien .
Jis learohkh gaaltijh nuhtjieh , edtjieh vuesiehtidh dah maehtieh faagedaajroem veeljedh mah maereles vaestiedassese .
Stiftelseskapitaaline Saemien tjiehpiedæjjaj siebrien lïhtsegh sijjen jïjtsh tjeahpoeh vedtin .
Maahtoeulmie 10-daltesen mænngan
saemiedigkien ulmie lea saemien maanajgïerth åvtese buektedh gusnie saemien gïelen jïh kultuvren evtiedimmiem jarngesne årrodh .
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Barkoeh faalehtieh joekehts proosjektine Ghanesne , Guatemalesne , Thailaantesne jih Åarjel- Aafrikesne .
vijrebe byöroe årrodh maahtoem desnie prieviem tjaeledh jïh goerh saemiengïelese jarkoestidh , jïh aaj politijebarkijh viehkine årrodh toelhkedh politijebarkijidie gieh eah saemesth .
Gosse faamoem åtna vuastalidh , dle soejkesjeåejvieladtje ij ajve tjoerh vuarjasjidh guktie dah råajvarimmieh saemien kultuvrem jïh jielemem tsevtsieh , (v. soejkesje - jïh bigkemelaakine § 3-1 jïh finnmaarhkelaakine § 4 (Bïhkedassh), men dah tjuerieh aaj pryövedh Saemiedigkine seamadidh råårestallemi jïh liktemi tjïrrh , dej veajkoej Saemiedigkie aktem råajvarimmiem nyöjhkoe aktine vuastalimmine .
 (Sysselålma Svalbardesne nuepiem åtna dam åvtelhbodti tjaatsestimmiem aarebi orrijidh).
Metodihke- jïh didaktihkekuvsjh lohkehtæjjide gïeh geervealmetjh ööhpehtieh .
Jieleme nåakelaakan dam bigkemem dejnie dajvine tøøllie , jïh gosse juvrh pleekieh .
Tjaalegadtjh jïh bïevneshplaakath byjreske NAv-kontovrisnie åtnose haemiedidh man våarome lea saemien kultuvre .
Saemiedigkieraerie 228 stoerretjuetie kråvnah dåårje prosjektese saemien fea ...
Vijriesåbpoe maahtah gaata-adressh ohtsedh Nöörjesne guktie dah våajnoes sjidtieh aktene kaarhtebielesne .
Njaalmeldh gïele lea veaksahkommes dej båarasommes almetji luvnie .
Dïhte saemien kultuvregåetie , Saemien Sïjte , stoerre stueriedimmiesoejkesjh åtna .
Transitijve raajesisnie dellie gïele dïhte mij jïllebe daltesem jaksa, juktie almetjh vyöhkesedtieh.
Golme goerehtimmielïhtsegh saemien gïeline gåetesne byjjenin, jïh vïjhte muvhten aejkien.
Mijjen dïedte lea dannasinie daerpies gemtiedidh jïh globaaline årrodh .
Saemien Gïelegaaltije , saemien learoevierhtieh , prosjekte Bååstede jïh orre gåetieh Saemien Sijtese jïh Beivváš Sámi Našunálateáhterasse , presidente Aili Keskitalo jeahta .
Maanaj bööremes edtja voestems biejedh gosse gaajhkh baataräjja-ieremh vierhtiedidh .
Tjuara refusjovnem maakseme lissiepremijeste folketrygdese vihtiestidh (skïemtjebeetnehöörnege) 
Jåa2: 45 tæjmoeh
Daan raajan 8 mill kr lyjkeme dan åssjelasse .
Saemiedigkie lea 2,3 mill kråvnah dåårjeme musihkebæjhkoehtimmide jaepien 2014 .
Barkoe barkijigujmie gieh Jielemebyjresasse viedteldahkesne:
ij guhte leah leereme
JIENEBE DAEJREDH
Julevsaemien gïeledajve ...
Vuesiehtimmie gaavhtan lea daesnie dijre meatan daaroen lohkehtæjjeste learohkese noereskuvlesne:
Daate akte stoerre heannadimmie .
Læjhkan im leah manne buektiehtamme naan synonyjme haamoe man lea aaj -ht- *döömehtidh jïh seamma goerkese goh döömedh.
Saemien gïelejarngh bievnieh fïerhten jaepien reektehtsi jïh budsjedtedaerpiesvoeti tjïrrh , ihke daerpies jienebh råajvarimmiejgujmie juktie saemien gïelem eevtjedh .
S: Guktie dle gosse lij dellie raerhkeme jïh nimhtie jåhteme våålese gusnie daelvie provhkidh årrodh .
Globaliseringe , læssanamme krievemh jarkelæmman jïh fleksibilitete jieliemisnie , jarkelimmieh siebriedahken evtiedimmesne jïh teknologije ojhte vuesiehtieh fleksibilitete faalenassebielesne akte åejviehaesteme sjædta .
jis lea naan nommestahteme maanaj bïjre , dle tjuara dam darjodh eejhtegi goerkesinie , mah edtjieh dam jååhkesjidh .
Dellie learohke maahta 8 + 7 vuesiehtimmien gaavhtan loetedh gosse satne ussjede 8 + 7 lea akte vielie goh 7 + 7 , amma 15 .
' en lihtsege-åårganisasjovnide maehtieh syøkedh .
Veeljh baakoeh jienebh baakoeklaassijste , ij ajve substantijvh .
Mubpieh mah maehtieh PP-dïenesjasse saehtedh:
UiT / Universidad de Granada.
Bientie , Anne-Grethe Leine (2008): Vadtese .
PSL lea hoksevedtiji dïedten bïjre guktie hokse vihties vuekiejgujmie gïetede jïh skïemtjijen nuepieh fïejlh hoksesne laejhtedh .
Dïhte vihtiestamme Ceavccageađgi / Mortensnes byöroe vuajnalgidh dej golme jeatjah sjïere kultuvremojhtesedajvigujmie ektine Varangerisnie .
Gïele- jallh goltelimmietoelhkem åadtjodh .
Nov gujht L2 learohkh maehtieh væjkele mubpiengïeline sjïdtedh, men gïerve seamma væjkele sjïdtedh mubpiengïelesne goh voestes gïelen soptsestæjjah dej voestesgïelesne.
Jis daerpies ovagkusatijvh jïh overgatijvh joekehtadtedh juktie kausatijve molsedimmiem guarkedh, dellie byöroe aaj jeatjine stuhtjine grammatihkesne maam ovagusatijveste sjïdtedh.
ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh galkije , ahkedh jïh goerkesinie
Kollektijvefaalenassem / dongkemeskovhtem fylhkesne vijriesåbpoe evtiedidh
Liejpien laste
Jijtse maanah internatesne
esne " Skoler for fremtiden " , saaht gåessie
 (12) Datne gærjam lohkih maam leaksojne utnimh?
Manne sijhtem vaarjoeh gåvnjodh .
Barkoedåehkie teorihkeles daajroem daarpesje , dæjpeles vuesiehtimmieh mah teorijem gårredieh , jïh jïjtsh dååjrehtimmieh .
Daamhtaj njammah jåerhkieh ovmessielaakan sjïdtedidh .
Tjaaleldh gaskesadteme Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
FAALENASSH ÅARJELSAEMIEN GïELELïEFYLHKENTJïELTE
Raeriestimmiem idtji jååhkesjimmiem åadtjoeh , dan åvteste dïhte jienebelåhkoe jeehti iemie tjaatsestimmieaaltere faamoeaalterem dåerede
Ohtsedh viehkiem psykologen jallh kuratovren luvnie jis daarpesje , vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie .
Dïedtejoekedimmie saemien gïelen sisnjelen ...
79 prosenth lohkehtæjjijste maadthskuvlesne ööhpehtieh.
Bijjielisnie premissh leah neebnesovveme akten eventuelle julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtæmman.
Dej gïknjelassh båetieh .
Dah egypterh buektiehtin Mubarakem hajkedh gosse steemmadin ?
Mejtie øøhpehtimmie jih viehkie skuvlesne maahta buerebe sjidtedh ?
Dam daejrebe , men vaenie daejrebe mejtie vaenebe jallh vielie goh dennie jeatjah siebriedahkesne , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Dah tjaalegem luhkieh , tjoejh lissiehtieh jïh musihkem bïejieh .
Daate raajese (4) grammatihken mietie, Farrell buerkeste.
Åssjalommesh åarjelh-saemien gielen bijre
skaepiedihksvoetem jïh originalitetem vuesehte vuesiehtimmine jïh / jallh vuajnojne
Buerkiestimmie Ol-Johán Sikku , " Evtiedimmie saemien Beapmoekultuvreste "
Ec lea seamma mij Ø kategoriseradamme, jïh veerbe nulle objeektem stuvrie, juktie nulle objeekte dan goerkesem åådtje.
Daate dovne noerhte- , julev- jïh åarjelsaemiengïelh dæjpa dej gïeledajvine .
Jielemen Jupmele ,
Inger Elin Kristina Utsi , 1975
Tjåadtjoehtæjja: Maana- , mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente Jåarhkeööhpehtimmie lea evalueradamme , jïh tjaktjen 2012 raejeste vihth faalesovvi jolleskuvline Finnmarhkesne , Lillehammerisnie , Oslosne jïh Telemarhkesne .
Rïektesisnie sæjhta jiehtedh mijjieh åadtjobe jïjtje ekonomijesoejkesjem hammoedidh , men laaken krievemi sisnjeli .
baakoeh jïh lahtesh gaavnedh mah leah tjåenghkies eengelsken gïelese jïh jïjtse ietniengïelese
Maam dijjieh lohkehtæjjah sijhtidie ?
Naemhtie kråahpe lea akte , jalhts dan jïjnjh kråahpebielieh , jïh gaajhkh kråahpebielieh akte kråahpe sjædta jalhts dah leah jïjnjh , naemhtie aaj Kristusinie (1. Kor 12,12) 
Suehpeden jïh ruffien 2012 dle Saemiedigkieraerie jienebh gaahpoeh tjåanghkoeh åtneme , gusnie raerieh bïevnesasse båateme .
Datne maahtah jeatjbidie vuesehtidh datne låhkojde maahtah .
Maahta aatide darjodh maam ij provhkh darjodh .
Maam leam aerebe tjaaleme, göökte lïerehtimmide darjoejim daan goerehtæmman.
Seamma jaepien Åarjel-saemiej skuvlen Ektiebarkoemoenehtsen sïjse veeljesovvim .
Krirrieprogrammen jïh meedijan tjïrrh , jïh gosse datnem ryøktesth gaavnesjieh dle krirrieh tjïelkestamme maam dah gellie politihkeles aamhtesi bïjre vienhtieh .
Equipolleente molsedimmie buerkiestamme goh gåabpegh paarrebielieh leah seamma roehtseste seerkeme, men akte mubpeste.
Gåessie 1 100 kråvnah maakseme frijjekåarhtem åådtje maam luhkiegöökte aski-boelhken jåhta .
Daan raajan dle 13 mill. kråvnah lyjkeme dan åssjelasse .
Njealjede kapittele IV
sijjienommelake edtja saemien sijjiehnommh nænnostidh nasjovnalen laakevierhkien jïh gaskirijhkem latjkoen jïh konvensjovnij mietie .
Manne måjhtam jåvli åvtelen mijjieh voenese sedtesovvim edtjimh doekedh .
Ööhpehtimmiedirektovraate edtja råajvarimmine vijriesåbpoe barkedh 2013 .
Lissine tjuara byjngetje laavenjostoeguejmieh skååffedh.
Vaedtsieh veeljemebarkijasse mij steempelem beaja
Akte guhkies geajnoe
Jis dïhte skïemtjejinie såvma naan hoksebarkijste lea sjeavohthvoetem miedteme maahta dam polijsese jallh Sosialståvrose bæjhkoehtidh .
Daate nænnoestimmie aaj vaarjelimmiem buakta hearaldehtemi vööste eatnamisnie , dejnie dajvine gusnie aalkoealmetjh aerpievuekien jielemigujmie gïehtelieh .
maahtah sisvegem , tjïrrehtimmiem jallh viehkien öörnemem laejhtedh Sïjhtem jijnebe daejredh !
Jïh jïjnje gierkieh ja , jis muvhtenh aaj numhtems ?
Råajvarimmie 44 .
Nommekonsulenth dam faageles dïedtem utnieh raeriestidh magkeres tjaelemevuekieh mejtie edtja byögkelesvoetesne nåhtadidh .
Bijjemes vuekieh jïh sïllh:
Dageres øøh htoem soptsestimmesne vedtedh saemiej bijre goh laanten aalkoe-almetjh .
Gosse goerehtim gie gåetesne saemeste/saemiesti (goere 4) dellie 50% vaestiedæjjijste vaestiedieh tjidtjie gåestesne saemeste jallh saemiesti, mearan 22,2% vaestiedæjjijste vaestiedieh aehtjie saemeste/saemiesti.
Samer i sør .
Vielie bïevnesh: mubpie presidente Laila Susanne Vars , tlf. 977 54 102
Datne gïeh Svïenske gærhkoem laahpeme leah lïhtseginie buerie båeteme bååstede .
Tjaalegh bijbelistie , gærjetjh , tjoejegærjah:
- Jïjnjh hijven raerieh böötin mejtie heevehtimmie byöroe leavloem bïejedh , jïh doh ovmessie saemien institusjovnh jïh siebrieh stoerre eadtjohkevoetem vuesiehtieh heevehtæmman .
Saemien mubpiengïeline maahta viehkiefaage mubpide faagide årrodh jïh nemhtie gïeleööpehtimmiem stinkesdehtedh .
Goevtesen åvtehke
Daate sæjhta jiehtedh dehtie mïerhkesjimmeste leavloebïejemenænnoestæmman dle vååjnoe goh stuvrehtimmmine mearoevierhtijste edtja joekoen mearoesaemien kultuvrem krööhkedh , aaj gosse dïhte saemien gööleme geahpanamme jallh orrijamme dannasinie bivtemekvotah eah leah vadtasovveme , jallh jeatjah vierhtiestuvrehtimmiej gaavhtan , jallh jeatjah vierhtienåhtoe daejnie dajvine .
Tjuara soejkesjamme skåårvemem , 28,7 mill. kråvnine 2012 , jaapan 2011 reessehtidh .
Ahkedh barkiji maahtoem nænnoesåbpoe darjodh jïh vijriesåbpoe evtiedidh .
punktskriftlïerehtimmie j. v. maadthskuvlesne (§ 2-14) jïh jåarhkeööhpehtimmesne (§ 3-10) sjïere tsaekeme jåarhkeskuvlide (§ 3-1 govhtede lïhtse) vijriedamme lïerehtimmietïjje jåarhkelïerehtimmesne (§ 3-1 vïjhtede lïhtse) 
Mohte dah gøøkte skuvlh sjiere byjresh jih kultuvrh vuesiehtin dovne learohki jih lohkehtæjjaj gaskems .
Dïhte lea daerpies råajvarimmieh tseegkedh guktie skreejremem saemiengïeleldh lohkehtæjjah tjïrkedh .
Raajese (3) grammatihken mietie dan åvteste nulle objeekte (Ø) maahta dan goerkesem veedtjedh ektiedimmeste (Joma 2012).
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 8. daltesisnie barkedh .
Ektesne raereste 1.752,4 mill. kråvnah skåårvedh ekonomijesoejkesjeboelhken , mestie 278,2 mill. kråvnah ööhpehtimmiesektovresne , 1.413,6 mill. kråvnah fylhkengeajnoeskåårveminie , 16 mill. kråvnah aaksjeåestemisnie , 5.3 mill. kråvnah dalhkehtjidie baenieklinihkine , 5,0 mill. kråvnah jïjtsekapitalinnskudd KLP .
§ 38 Mesklumpen Jämtland läänesne Mesklumpen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Dehtie mïerhkeste gusnie Guevtelejohke (Storälven) rijhkeraastem tjuahpa Ingenmansland baaktoe , daam johkem jïh johken Bjurälven mietie jaavran Leipikvattnet , vyjrehkåbpoe jaevrien Leipikvattnet åarjelgaedtien mietie johkese Leipikälven , daam johkem jaavran Ankarvattnet , jaevrien dåaresth jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Stor-Blåsjön , daam jaevriem voenese Stora Blåsjön , vyjrehkåbpoe geajnoem Östra Vallervattnet gåajka jïh debpede rijhkeraastem Guevtelejohkese (Storälven).
Såemies tjïelth jienebh ovmessie faalenassh
184 000 Kontovredïrregh
Daan raajan daamtajommes gyrhkesjimmide altese jïjtsh gåetine hööltestin .
sïevehierkie krogkodilla
Dan mïeresne byöroe gyhtjelasse skreejreme toelhkeööhpehtæmman , nuepieh mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmiem , såajhts nuepieh ektiebarkoe saemien jïlleskuvlen jïh jïlleskuvlen oslosne
Telesoptsese lea meatan dåarjojne abpe soptsesesne .
Im tuhtjh sïjsefeelijh kraamsoeh .
Daate paarre mubpie vuesiehtimmie ahte dagkeres paarrh gååvnesieh.
5.1.
Goeven 14. b. lim meatan jïh Roald Amundsen jïh altese kaarrh heevehtim Åarjelpovlesne .
Åålmegegåetie dïeves sjïdti dan laavadahken gosse almetjh båateme juktie saemien åålmegebiejjiem heevehtidh jïh Hïngsedaelien Ejvam goltelidh , guhte lea arkeologe Gaaltijisnie - Saemien kulvuvre- jïh bïevnesejarnge , guhte saemien kultuvredajven bïjre lohkehti .
Gosse doestebe jearsoesvoetem damtedh sinsætnan , dle guhkemosth båatebe .
Barkoe lea åajvahkommes orre jarkoestimmie Dehtie båeries testameenteste noerhtesaemiengïelese .
Dan gaavhtan barre akte dennie gåalmede dåehkesne, ij leah nuepie gamtam ryöknedidh dennie dåehkesne.
Gïetedamme / Gïetedæjja Sijjie Tjåanghkoebiejjie Aamhtese nr.
jïh soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestidh
Gåalmede paarre mij naemhtie lea beltedh/bïlledh mij leah aaj aajmoejeatjadimmie, men dah golme gaajhkh mejtie manne gaavneme.Seamma goh båeltedh jïh bueledh akte vielie paarre, jïjnje åtnasovveme.
Jis ij leah amma guadteme don jïh don tïjjese så maahta jaemede båetedh .
Noerh gïeh 10-13 jaepien båeries , fïerhten aejkien , böötin leejjemebïjline Bienjedaeleste vuejien .
Dellie eevre daerpies learohke goh saemiestæjja edtja lïeredh guktie satne bööremeslaakan vaarjele jïh seamma tïjjen saemien gïelem evtede .
Dïhte maahta taalide sinsitnien vööste vuejnedh jïh taalh veesmedh sjïdtije öörnegisnie .
Men ij guhte dejstie goerehtimmiedåehkijste dan referansedåehkien illeldahkh, 89%, jaksin, badth sjollehke vuartasjidh tabelleste 4.14 ihke dïhte G2-lïerije mij bööremes vaestiedamme 89% buektiehti.
Darjomes 2010 - 2012
Byjreske Saemien maahtoe Balanseereme övtiedimmie
Gosse jïjtje lea eerlege , tjyölkehke jïh viehkehte , dle dïhte geerve almetje maanam maereleslaakan jïh jearsoeslaakan bïhkede .
Lissiehtamme fasseldimmie saemien kåanste- jïh kultuvrejielemi gaavhtan
Jalhts gååvnese tsiehkieh gosse hoksebarkijh åadtjoeh miedtedh jallh edtjieh miedtedh sjeavohthvoetem dïhte ij leah sïejhmes .
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Långnäset luvhtie jaevresne Jävsjön Torrön gåajka .
buerkiestidh guktie elektromagnetiske goekedimmie veartenerommeste maahta toelhkestamme sjïdtedh jïh bïevnesh vedtedh veartenerommen bïjre
) New Yorkesne .
Bïevnesen akte guhkies perspektijve , jïh sæjhta iemie årrodh bïevnesem gïehtjedidh golme- njieljie jaepiej mænngan juktie vuarjasjidh mejtie Saemiedigkie lea dejtie ulmide jakseme mejtie bïevnesasse bïejeme .
Barkoedåehkien mandaate lea:
Aamhtese daennie sesjovnesne lea noerh , jïjtjeirhkeme jïh aemielueseme .
Laavkoje Jååha , dïhte Jeesusem laavkoeji .
Du er her: Nyheter > Dåarjegh joekehth byjreseråajvarimmide laanteburresne (JBL) jïh krööpth laanteburresne kroehkedh .
 (7) a.
Pedagogihken åvtehke Maurtuan maanagïertesne tjidtj'-eejehtimmiem vaalta jïh dan gaavhtan barkoe gaavnoes:
Illustratöörine barkeminie .
Raarvihken tjïelte gïehtele aktem siebriedahkedajvem / åesiem dennie tjïelte soejkesjisnie öörnedh , jïh vaajtele gallesh voenen almetjistie jïh organisasjovnh sijhtieh båetedh goltelidh jïh dijjen vuajnoeh jiehtedh .
Væhtah juktie ulmide jaksedh ektiedamme lïerehtimmieulmide
Dah Jupmelen luvhtie dïjrine båetieh .
Jïjtjevyljehke pryövenassh daejnie: - Taallegoerkesisnie jïh ryöknemisnie 1. jïh 3. daltesisnie Illedahke jïh vijriesåbpoe barkoe Ij edtjh illedahkide goerehtallemepryövenassijste Ööhpehtimmiedirektovraatese reektedh , men dejtie uvtemes sisnjelds skuvlesne åtnasovvedh , juktie lïerehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh vielie lïeredh .
Vaerieh vaeriej duekieh vååjnoeh ,
Gaske-Nöörjen Saemienskovle lij guhkiem dïhte aajnehke staaten internaate Finnmarhken ålkolen .
Laantedigkien bïjre (Om landstinget) 
Åedtjien tjuedtjielæmman jïh jielemem båetije veartanisnie vuartam .
gïeleldh viehkiedïrregh voerkes vuekine åtna
1/3 daan beajjetje eehtegijstie gieh maehtie saemie-gïelem eah leah leereme saemie-gïelem maanide .
) Soelkehth dejtie gïeh tjearoeminie .
Doh taalh maehtieh ånnetji ov-veele årrodh dejtie almetjidie smaave barkojne, frijjebarkijidie, tjïelten åejvide, såemies jielemebarkijidie jïh naan jeatjah dåehkide.
7.
Saemiedigkie aktem lïhtsegem vïjhte lihtsegijstie nammohte juvremonehtsasse Hedmaarhkesne .
Biejjiebaernien vaajesen lissine , jïjnjh vaajesh aaj Biejjien nïejten bïjre .
maahtah kunna:2s åeredh, sova:INF dellie så ih inte:2s daarpesjh behöva:NEG lovvedh," bli blötitr:INF kraanna granne jeahta.
Evalueringe edtja akte bielie våaroemistie årrodh juktie vuarjasjidh gaskem jeatjah guktie edtja dåarjoen stoeredahkem ryöknedh jïh reektemekrïevenassi bïjre .
Numhtie aelhkebe maanide guarkedh jïh mujhtedh dam maam Bijpielisnie lohkebe .
Jis ij naan sjilth leah jarkoestamme saemien gïelese , learohkh maehtieh digkiedidh mannasinie naemhtie .
Bijbele lea 341 gïelide jarkoestamme .
Strømmestiftelsen E-påaste: stein.hinderaker@stromme.org Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Jïjnjh almetjh orre voelph , hijven govlehtallijh jïh nuhteligs dååjrehtimmiem åadtjoeh gosse eadtjohke , jïh skuvlepolitihke maahta akte iemie sijjie årrodh aelkedh .
Naaken åadtjoejin aelkedh , mohte ij lij mijjen sijjie gaajhksidie juktie saemien learohkh voestes sæjjan bøøtin .
Abpe tïjjen dle ulmie orreme learohkh mah aktem sjïehtedamme lïerehtimmiem åadtjoeh , eah dan jïjnjem sjïereööhpehtimmiem daarpesjh .
Destie båata ij åålmegen reaktah laaken reeremedajvesne tjïrkh saemiengïelen åtnoem byjjes åårganh gaskesadtieh gïelenjoelkedassij mietie .
- Dïhte bioteknologeles evtiedimmie jïjnjh orre haestemh saemien siebriedahkese vadta .
Maam sæjhta vuejnedh ?
Daah aamhtesh leah åajvahkommes:
1.6 BAENIEHEALSOE
Dah lïhkes goevtesh dejtie støøremes saemien siebride (NRL jïh NSR) dovne Hedmaarhkem jïh Åarjel-Trøøndelaagem geptjieh .
Vaarjelh , gærjagåetieh jïh våarhkoesijjieh kollektijve mojhtesem reerieh edtjieh tjirkedh jïh biejverdidh , jïh bievnesh jïh daatah buektedh vijregåbpoe barkose jïh dotkemasse saemiej bïjre .
Darjomesoejkesje edtja gaervies årrodh 1.8.2008 raajan , jïh daesnie sæjhta våajnoes årrodh guktie doh barkemh NTFT ' en jïh Snaåsen tjïelten gaskem edtja årrodh .
Minngemes maahtam naemhtie iktedidh:
Maanah mah eah hijvenlaakan govlesadth njaalmeldh , maehtieh ov-våaj noes sjïdtedh dennie aktivyöki barkosne jeatjah maanajgujmie .
Learohke maahta baakoeh juekedh gøøkte , golme jïh jienebh lïhtsigujmie jïh baakoeh aktine lïhtsine damtijidh
Goevtese reaktah jïh gaskenasjovnaale gyhtjelassh
gïehtjedimmie saemien maanide maanavaarjelimmieinstitusjovnine edtja njoelkedasside .
Daan nænnoestimmen mænngan Finnmaarhkelaakesne , akte moenehtse tseegkesovvi - Deatnumoenehtse - mij aktem voestes raeriestimmiem böökti jaepien 2009 , raeriestimmiejgujmie mieriedimmide .
Akte laante pijoneerigujmie mah histovrijen gïejh bïejeme .
Jïjnjebh bïevnesh hoksen bïjre jeatjah laantine gååvnesieh Försäkringskassas webbesijjesne .
Saemiedigkieraerie lea rååresjimmiej tjïrrh Ålja- jïh energijedepartemeentin ...
Ståvroedåehkie edtja övtiedimmiem lijredh jïh gïehtjedidh mejtie dam maam
Taxifeelemen maaksoen åvteste .
Provsjekte orreji jaepien 1985 .
TEME LïEREHTIMMIEGALKEME
Naemhtie aaj dïhte goerkese øøkonomijen bïjre joekehts sjædta .
EV .
Skuvlen jïjnjh jallh vaenie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne ?
Kaapitele 8 .
Fg 323 Snåasen jarnge , Snåasen tjïelte
Saemien dajvh annje stoerre haestemh utnieh juhtemen bïjre dajvijste jïh orre tseegkeldahki bïjre .
Govlehtallh Saemiedigkie jïh aalkoealmetji abpeveartenen iktedimmiedåehkie (Global Coordinating Group / GCG .
b. Siejpe varg barre bara ånnetji lite svähtja röra sig:3s jih och dåbpane [dåbpene].
Orre sæjroem rihpese .
Dïhte jeahta aerpiegïelen soptsestæjjah leah guektiengïelen almetjh dan gaavhtan dah dovne aerpiegïelem jïh jienebelåhkoen gïelem govleme gosse byjjenin.
" lease " - dh .
77, 8% vaestiedæjjijste aaj soptsestieh dej åerpenh daaroestieh jallh svïenskestieh.
Så länge vi har vatten , där fisken lever Så länge vi har land , där renen betar och vandrar Så länge vi har marker , där det vilda gömmer sig har vi tröst på denna jord När våra hem ej mera finns och vår mark är förödd var skall vi då bo Vårt eget land , vårt levebröd har krympt sjöarna har stigit älvarna har torkat bäckarna sjunger med sorgsen stämma markerna svartnar , grönskan vissnar fåglarna tystnar och flyr Allt det goda vi fått kommer ej vårt hjärta vid det som skulle underlätta våra liv blev till intet värde Hårda stenvägar gör våra rörelser smärtfulla Lugnet hos det vildas människa gråter i sitt hjärta I den ilande tiden uttunnas vårt blod vår samklang brister vatten upphör brusa (Paulus Utsi) 
Steemmh 2011
Dle barre almetjh mah gïelh utnieh, dejnie struktuvrine.
Åvtetje maahtoeh Learohkh ånnetji saemiengïelem guarkoeh jïh naan aelhkies fïerhten-beajjetje raajesh soptsestieh .
Gosse Åarjel-saemiej skuvle eelki jaepien 1968 , dle åarjelsaemien voestesaejkien ööhpehtimmiefaagine sjïdti .
Tabelle 4.2: Datne vielie jallh vaenebe saemesth/daarosth daelie enn aerebe goh maana?
låhkoegïeline byöroeh aaj nommine påastesijjide
Bijjelen lehkiem dejstie tjïeltijste (430) vaenebe goh 5000 årrojh utnieh - Guktie dov fylhkesne ?
Man guhkiem tjirkes sjædta
Dah kanne voelph utnieh mah maehtieh saemiestidh , jïh saemiengïelen gærjah , plaerieh jïh askeplaerieh gååvnesieh , jïh maahta learoehkidie skreejredh lohkemasse .
mahte 12 kilo .
Bïevnesh saemien gïeli bïjre
saemiej gïeleskreejremisnie lea gïelebarkoe mij maanajgïertine jïh skuvline joekoen vihkeles v. d. kapihtele gusnie jeatjaj laantij gïeleskreejremem dååjrehtallin .
Jaepien 2009 lin 165.000 fealadæjjah .
Ij neebnh man guhkies tekste edtja årrodh , juktie gåhkoem edtja ektesne vuajnalgidh jis sisvege relevante jïh eensilaakan laavenjassine barkeme .
Saemien musigke jïh joejkeme
Dov akte hijven baakoeveahka aamhtesen bïjre .
Gyrhkesjimmesne åadtjoejibie aaj fïerhten jaapetje skyllijidie åahpenadtedh .
Dle barre Tfinidte mij nominatijve kasuse bæjngoeh NP:se vadta.
Maehtebe dam seamma aajhterestruktuvrem jåartaburrien sisnjelen vuejnedh , gusnie 4 kaarrh 5 båantijste .
Dannasinie passijve rïevhkestimmie aaj lea feerlege ij leah luhpie rïevhkestidh beapmoehsijjine , barkoesijjine jïh byjjes sijjine gåetien sisnie .
Learohke ... - åejviesisvegem låhka jïh vaajeste aktene tjaalegisnie - låhka jïh sisvegen jïh hammoen bïjre ussjede såemies sjangerinie - tjaalegh tjaala hijven baakoejgujmie jïh aelhkie raajesebigkeminie , jïh åajvahkommes dam vihkielommes grammatihkem haalvoe - ovmessie såarhts tjaalegh tjaala såemies viehkiedïrregigujmie , jïh tjaalegidie sjïehtede åssjelasse tjaalegigujmie - åajvahkommes sjyöhtehke gaaltijh nuhtjie gosse jïjtsh tjaalegigujmie barka jïh gaaltijidie såårne
Joekoen vihkeles njoelkedassh huksieh saemien healsoedotkeme gellievoetem jïh jïjtsevoetem krööhkeste jïh seahkarieh mah saemien kultuvresne jïh saemien siebriedahkine gååvnesieh.
' i raasesïerredimmiedåehkie åvtese buakta joekoen aalkoealmetji teehpeme laanteste jïh eatnemevierhtijste " kolonisereden , kommersielle sïeltide jïh staaten gïehteldimmide " lea sïerredihks .
Noerhtelaanti saemien laavenjostoe
Learohke maahta akten guvvien bïjre soptsestidh jïjnjh raajesigujmie , jïh raajesidie jeereldihkie darjodh .
Jiehteghbaakoehgærja starne- jïh såjhtoedïenesjimmesne utnedh
Lohkehtæjja byöroe bååstede learoehkasse bievnedh learohki veeljeme aamhtesen bïjre , jïh man sjyöhtehke aamhtese lea .
buerkiestidh mij akte siebriedahke lea , jïh ussjedidh man åvteste almetjh siebriedahkine tjåanghkenieh
Papadopoulou et al.
Saemiedigkie datnem treevie
Nïejtide dovne bæjngolen jïh sisnjelen tsïnnebangsemh stuerebe jïh mïrhkebe sjidtieh .
1. LISSIETJAALEGE - REGIJOVNALE SOEJKESJH JÏH .
V. b.) Stuehkie Stockholm (Stockh .
Taxifeelemh Staaren skïemtjegåeteste lea vualkoetïjjh - tsåahka 11.00 , 14.00 jïh 17.00 dovne aarkebiejjine jïh hïeljesne .
Dah mah dennie soejkesjimmie-dåehkesne , dan aavosne juktie prosjekte hijven sjïdti .
Piñón (2001) gemtebe vuajnoem kausatijve-inkoatijve/inkoatijve molsedæmman beaja, dïhte sæjhta seamma maadtoem utnedh gaajhkide haamojde molsedimmesne mah leah morfologije laevieh.
pressedåarjegem saemide jieniemdidh guktie gellienlaaketje saemien pressem dovne saemien jïh daaroen åadtjodh
Båassjoe aejlies .
Daan biejjien saemiej nasjonaale biejjiem tjalmahtibie .
jielemen dajvevaarjelimmieh nænnoestidh
Dïhte laavenjostoe tjieltigujmie dan 13-jaepien skuvleboelhken bïjre .
Learoehkidie skuvlesne dle akte tjaaleldh raerie PP-dïenesjistie edtja sisveginie utnedh
Vijredh soptsestallemem guktie 30 minudth sjædta .
Vuekie gohtjesåvva St. Laguës vuekie .
tjåanghkan bïejedh jïh åehpiedehtedh aktem gaertjiedamme tjiehpieslidteræære programmem
Saemiedigkie sijjienommekonsulenth nammohte saemien sijjienommide .
Soejkesjebarkosne vuejnebe magkeresh aamhtesinie voestemes
Alle teller , bielie B posisjovnesysteemen bïjre
Jarkelimmie åejvieklinihkeste Guldbergaunet
Sïjhtede aktem jienebe ‐ jallh unnebelåhkoereerenassem veeljemen mænngan ?
Goeven 24 .
Luste lij goerehtimmiem utnedh daan aamhtesen bïjre.
b Nomme: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Aaltere: 19 Årromesijjie: Oslo / Skånland Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien .
- soejkesjem profesjovnelle tjeahpose dåarjoehtidh
Dle mov jyöne Kleamma , dïhte lij noere baahtje , dlie dïhte gujht aaj govleme dan tjigkuven bijre jïh deejri aaj gusnie dle .
vadta private åårganide mah leah barkeminie byjjes faa lh jeatja sjiere byjjes laavenjas
Aktem reaktaguvviem utnedh mij lea seammavyörtegs abpe aerpievuekien saemien dajvem , jïh mij vihties hedtiem jienebelåhkoen jïh unnebelåhkoen gaskem gorrede , jïh ovmessie saemien dajvi gaskem .
 (33) a. Båten sjönk.
Gïeletjåanghkoeh
Desnie maehtiejægan jïjtjemse åehpiedehtedh ånnetji jeatjhlaakan enn mijjieh vuejnebe digkiedimmieprogrammine TV .
Gusnie fylhkendigkie dov fylhkesne ?
Maanagïerte jïh skuvle tjuerieh vuekieh gaavnedh juktie gorredidh daate raaktan heannede .
baalhkadasseme (jeenjemes golme biejjieh , jeenjemes gaektsie tæjmoeh biejjesne , jeenjemes 228 kr / tæjmoe) 
Paehperh mejtie vuesiehtieh gïelem maahtah , aaj åadtjoeh .
Råajvarimmie 58 Dårrehtimmie almetjijstie saemien maadtojne Pollisejolleskuvlese
2014 raejeste dle gïehteldimmiedaltese baeniehealsoen sisnjelen tjuara geahpanidh 2,5 mill. vielie kråvnajgujmie .
Minngemes ohtsemebiejjie lea rahkan 1 b .
Daate sæjhta aktem hijven guvviem vedtedh dehtie tsiehkeste
Daate nåake evtiedimmie almetjelåhkosne lea dannasinie akte vueliedimmie sjïdteme barkoesijjielåhkosne .
11 jaepien båeries Saara lea sjiere laakan Baektien - Laarese veadtaldihkie .
Dah mah selvangivelsen dåastoeh paehpierisnie saemiengïelesne , sïjhtieh aaj tjaatsegh dåastodh PDFformaatesne saemiengïelesne Altinn ' sne .
60,0%
Dijjieh lidie gaajhkesh akte Kristuse Jesusinie (Gal 2,28) 
Kvaliteetejarkelimmie n aajkoe lea aktem daajroebaseradamme jïh radtjoes pollisem evtiedidh mij maahta jïjtjemse ahkedh bueriedidh jïh evtiedidh .
Mïrrestallemeintegrereme lea barkoevuekie mij eelki Sveerjesne joe jaepien 1972 gosse staateministere Olof Palme tseegki Delegation för jämnställdhet mellan kvinnor och män .
Læjhkan göökte jeatjaj saerniestæjjaj mietie synonyjme veerbehaamoe aaj gååvnese.
- Luhpiem åadtjoejim abpe tjaktjem gåetesne , vaeresne barkedh .
Dah noerh leah fylhkendigkiem haasteme jïh sïjhtieh aktem Noerhte-Trøøndelagem utnedh mij lea vielie daaletje fylhkine jïh åvtese vuartesje .
Gosse finnmaarhkelaakem nænnoesti , dle aktem öörnegem sjïehtesji juktie dagkerh reaktah Finnmaarhkesne damtijidh jïh jååhkesjidh .
Gieries åålmege - beapmoe sleengkedh lea åajvahkommes akten tsiehkien bïjre: NÅAKE BIJJIEDIMMIE
Aaj vihkeles eejhtegidie vietseles- laakan soptsestidh , arhpem vuesiehtidh jih aaj goerkesadtedh leah daerpies jis buerie tjåanghkoe .
Hearrese buerie naemhtie provresalmetjigujmie buerebe åahpenidh jïh buerie gosse provrese edtja håalodh .
Daate sibriedahkedajve goevten 5. b. 1998 tjïelteståvrosne aamhtesne 7/98 nænnoestovvi .
Dah leah tjirkijh saemien almetji åvteste ståvrosne dan åvteste dah leah nammoehtamme Saemiedigkeste , men eah leah Saemiedigkien åvteste ståvrosne , d. s. j. Saemiedigkie ij naan bïhkedimmiefaamoem utnieh dej bijjelen .
Mijjen dïjre lea saemien gïele lea vihkeles jïh nuhteligs .
Dah mah lin orre dennie faage-gievlesne lin geologie , laante-betnien learoe jih learoe gåetie-juvri bijre .
skuvle ålkone
Ööhpehtimmiedirektoraten lea åejviedïedte bïhkedimmieh darjoeh , saemiedigkien ektine .
- Hijven laavlodh .
Akte frijje , ovjearohks preesse lea dej vihkielommes institusjovni gaskem demokratijen siebrie
Gieries måsnoeh , ermies maanah mah klaassetjiehtjelen vueliemassjen tjahkasjieh jïh paehperebåalah hejkieh nïejtese åvtene .
Destie dejtie dåehkide tseegkim:
Goerehtæjja: Hasse Knutsson , gïetedæjja , hokse jïh såjhtoen suerkie , Sveriges Kommuner och Landsting
Skïemtjegåetiegærhkoe Dïhte gie vaajvesåvva jïh viehkiem daarpesje maahta rïekte gærhkose skïemtjegåetesne jarkelidh .
Åvla gihtjie goh edtja skovlese vaadtsajidh .
Nïejtide aaj pillerh gååvnesieh , guktie gohtje vagitorijume , maam tsïnnen sïjse soermigujmie rijtie , jïh badtja maam dan sïjse strietjkie plastestrïetjkijinie .
Fylhkentjïelten minneden darjoeh goh NoerhteTrøøndelagen Teater AS jïh Musihke Noerhte-Trøøndelagesne , lissine Dam kultuvrelle skuvlevoesse , leah vihkeles aktøørh juktie dejtie ulmide jaksedh mah leah årromelastose jïh lïerehtæmman ektiedamme .
Saemiereaktamoenehtse åehpiedehti sov voestes bielieraeriestimmiem " Saemiej reaktatsiehkien bïjre " 1984 .
Dïhte minngemes viehkine dåarjojste voeneevtiedæmman .
Jienemes leah dovletje industrijh mah leah feerlege iebnh laehpeme eatnemisnie jïh tjaetsesne .
Juktie maehtedh saemiedigkieveeljemisnie steemmadidh tjoerh lïhtseginie årrodh Saemiedigkien veeljemelåhkosne .
viehkehte guktie maanah , noerh jïh geerve almetjh sjïere
Ojhte bårra dejstie muerjijste jih Åvla åtna luste dihte .
Fylhkendigkie nænnoesti dïenes
Konsesjovnefaamoemaeksemh våaromem utnieh aktene åasaregimesne mij lea ektiedamme noteradamme maarkedeåasese (NordPool), lïhkebe nænnoestimmiej mietie .
Viertesth jeatjah klaassigujmie skuvlesne jïh Stoerredigkieveeljemen illedahkine gosse dah illedahkh gååvnesieh
Daan jaepien , goevten raaLæjsine åahpenamme .
jïjtse strategijeåtnoem evtiedidh ektiedamme addisjovnese: viesjies learohkh viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh juktie vaedtsedh " gaajhkem ryöknedh " - strategijijste , " guhkiebasse-ryöknedh " strategijide , jïh mænngan aelkedh daajroeh nuhtjedh taali jïh taalefaaktaj bïjre goh våarome ryöknedæmman
Ij lea mov bïjle .
Hïjven teknigke aath viehkine , tjoerebe barre geehtedidh ollebe orrijh jïjtjh ussjedalledh .
Gielebiesie lea hammoe New Zealandeste gusnie maorianh daam hammoem pruvhkin .
Bååstedefoeresjimmie saemien kultuvreaerpeste
ij vielie tjaetsiej-raejkiej
Dellie direktööre jïjtje bööti movri , jïh voejhkeli dejtie saemide gåptojne olkese sleengkedh .
Dïhte vaenebh nuepieh vadta hijven dïejvesegoerkesem evtiedidh .
Baahkevåarhkoe sjïdtedimmiegåetie Mære Aarebi aktem prosjektem aalkeme ektiedamme dan Senter for klimatiltak og fornybar energi i landbruket Mæren jåarhkeskuvlesne .
Bïhkedimmiematerijelle lea evtiedamme lohkehtæjjide mah buerkiestieh guktie dah maehtieh illedahkigujmie vijriesåbpoe barkedh .
Operasjovnem dorje gosse nahkerisnie .
gosse ovmessie kraannadåehkieh eelkin ajve aktene sijjesne årrodh
Daah bïevnesh ajve daaroengïelesne .
h automateles åelieh sijhtieh jeatja
Referansedåehkien soptsestæjjah bievnieh dah saemiestieh fïerhten biejjien måedtine almetjigujmie.
REFLEKTERA ÖVER HISTORIEN
maanagïerth nuekies pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh utnieh
Maahta åålmegi jïh gærhkoen jaahkoeøøhpehtimmiem vååjnedh goh akte ij-byjjes øøhpehtimmie , jïh hïejmi jaahkoeøøhpehtimmie goh akte ovbyjjes jaahkoeøøhpehtimmie .
Vihkeles dah eejhtegh leah eadtjohke maanaj guektiengïelen lohkehtimmesne .
[Gaajhkide bïjlide] kruana [aaskan] beaja.
Aktene biejjesne dan jïjnjh fijnemh , ij goh unnemes gaajhkijste meedijijstie mah sïjhtieh varki vaestiedassh utnedh .
Jaapan 2012 dle daate sæjhta jiehtedh læssanamme beetnehdåarjoeh daejnie suerkine kultuvrebudsjedtesne:
regionalen sjædtoe
saemiedigkien baakoedaatabaanghke , Risten.no , man sisvege muvhth saemien terminologije .
· GCGn nedtesæjroe
Bielieh dehtie eatnemedajvijste mah mijjieh geehtebe lea sjiehteladteme juktie aelhkies svihtjeme-heaptojne jallh maanavåågnine fealadidh , vuesiehtimmien gaavhtan rampine jïh svihtjeme-heaptoetjöödtjestimmiesijjine .
Jienede byjjes faalaldahkh saemiengïelesne utnijidie gaajhkine siebredahkeareninie ...
Goesen baahtsege Baahtsegen leah gellie goejh .
Gosse båeries ålma jïjtse gïelem govli , gieriesvoetem dååjrehti .
Liv Karin Joma
' sne:2010 - Mangfold og mestring - dle akte vihkeles poenge learohkh
Såemies tjåanghkoeh jïh håalemh
Daestie edtjh aktem utnedh .
Feelemem dongkh dan varki datne tjirkemem åadtjoeh .
GD 2 Lïereht.
Daehtie goerehtallemepryöveste ibie maehtieh maam jiehtedh Aannan taalegoerkesen jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeti bïjre , jallh mejnie dïhte daarpesje vielie barkedh .
Goh reerenasse lea tjïertestamme dle daajroe dïhte mihte Noerhtedajvepolitihkesne .
Dellie kaanne dah njoelkedassh ovmessie laantedigki gaskem jeerehtse .
Sæjroe 26 / 35
- Mijjen ulmie lea bïevnese ij edtjh ajve buerkiestidh jïh digkiedidh maam råållide jïh politihkeles faamojde Saemiedigkie edtja maanagïertegyhtjelassine utnedh .
Veeljemen mænngan dïhte låhkoe sjædta 39 , jïh dejtie edtja tjïjhtje veeljemegievlijste veeljedh .
V tsoepkene
The baby dirtied his diapers.
Dellie ryöjredestieh , skuvletæjmoem jaksedh .
' ste (gaskoeh nasjovnale sjïdtedimmie) 
Dovne inkoatijve jïh kausatijveinkoatijve veerbh leah seamma aateste seerkeme, men dïhte joekehtse Parsons jeahta gaajhkh aath mestie veerbide seerkedh leah adjektijvh.
Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme , goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden .
daarpesje jis bueriebuktie sjïdtedh lohkedh .
Daate dovne jis edtja jååhkesjimmiem aalkoealmetjinie åadtjodh , jïh ihke staath sijjen politihkehammoedimmesne , aalkoealmetji sjïere sijjiem jïh iedtjh goh almetjh seahkarieh .
Jis dov leah naan foremllen ieriem reeremasse maam galkebe gïetedidh , jallh sïjhth gïetedimmiem iereste dåeriedidh , dellie datnem gihtjebe datne maahtah mijjem bieljielidh telefovnine , e-påastine jallh prieviem mijjese seedth .
Pryöve lea gårredamme tjïelkestimmesne jïh progresjovnebuerkiestimmesne ryöknedæmman tjaalegisnie Rammeverk for grunnleggende
guktie systematijhken dåeriedimmie fïerhtem learohkem tjïrkedh dej voestes jaepiej departemente sæjhta obligatorijen kaarhtedimmiem darjodh lohkemedaajromistie 1.-3. daltesinie .
Buerie Båeteme !
Daennie tjaalegisnie galkem goerehtidh mejtie Bottleneck-hypotese vaastoeh mijjide vadta daejtie gyhtjelasside:
§ 6 Lihtsegelohke jïh tjaatsestimmiereaktoe
Pryövese 1. daltesasse lea iemie daam gaertjiedidh jïh ajve strategijh nuhtjedh ryöknemasse jïh klassifiseradæmman veahkijste , jïh maehtedh aritmetriske aerviedimmieh tjïrrehtidh (dovne bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh).
5.3 Illeldahkide jeatjah lohkehtæjjaj ektine reektehtidh
600.000 dovres jieledh .
Finnmaarhkekommisjovnen joekehts barkoeh leah jïjtse mieriedimmesne struvrehtamme .
aehtjie mannem gøødti gievhplueviem .
Dïedte (iktesth åtnasåvva).
Juvnehte dah learohkh aktem baakoebaanghkem darjoeh , jallh aktem baakoekaarhtem aamhtesasse , vuartesjh vuesiehtimmiem 8. daltesisnie .
" Gåebrehki soptsesh "
Luvliesaemien göökte åejviesmaaregh åtna .
Viehkiehtidh staaten almetjerïekteles rååresjimmiedïedtem aalkoealmetjigujmie praktihkeles tjïrrehtidh
Seamma laakan dah soelke-haamoeh.Naakenh almetjh jiehtieh soelkehtidh læjhkan jeatjah jiehtieh soelkehtehtedh mij seammaleejnes, men akte vielie morfeeme lissiehtamme.Tjåanghkan daate vuesehte ahte akte vielie daltese dennie transitijve seerkemisnie.
Lissine aktem plaeriekampanjem tjïrrehti dejnie seamma aajkojne .
Råårestallemisnie lea namhtah meatan årrodh , bene gaajhkh tjuerieh jijtje øørnedh guktie edtja Stiklestaden gåajkoe jih luvhtie båetedh .
Saemien parlamentarihkeles raerien råållam veaksahkåbpoe darjodh , juktie daam saemien siebriedahkem evtiedidh Noerhtelaantine jïh Russlaantesne
mah leah mietelen jïh vuestelen stilleme-iktedimmie tjïeltijste .
Gosse datne lea tåågefeelemem jïjtje dongkeme , jallh jïjtje bïjline jallh bussine vualkeme datne feelemedåarjoetjaatsegem (maam datne dåastoevistie åadtjoeh) jïh originaaleleahpah Länstrafiken:se seedth .
Gaahpoe-sïjjie daelie saemien gïelesne
Gorredimmieråajvarimmie / bueriedimmie
Maanaj jïh eejhtegi reaktah hoksesneBarns och föräldrars rättigheter i vården
Learohkh saeMieNgïeLiNe MaadthskuvLesNe 2002-2008 .
Jis maana njovsh tjelmine hijven tjelmiem reejnes bïssedh dan jïjnjh maam daarpesje tjaetsine .
Jïh dannasinie manne åarjelsaemien bïjre tjaalam dellie daerpies jåerhkedh morfologijen gåajka mubpene kapihtelisnie.
Gosse njaltja buajtehkåbpoe sjædta dellie aaj njavsodh jïh pormaskh åadtjodh .
Daelie ajve Saemien jolleskuvle mah dagkeres ööhpehtimmiem faalehte .
Vuesiehtiemmien gaavhtan bïssemen , - kråahpen , - voelpi jïh buerievoelpi bïjre maehtedh soptsestidh .
Men jallan gååvnese aalkoealmetjh mah barre aktem gïelem maehtieh.
Vijriesåbpoe dle presidente Olli jeahta EN .
Muvhth laabjah fååtesieh .
Jïh lissine daejrebe gosse nulle objeekte aktene raajesinie dellie ibie maehtieh objeektem tjarkebe jiehtedh.
jïjtjemem staeriedidh
Ij akte gan gïele predikaaten jïh subjeekten namhtah dan gåhkese leah gaavneme.
Åssjele lea dam poltihkeles eadtjohkevoetem noeri luvnie nænnoestidh .
tjaeledh gusnie joekehts gaaltijh jïh vierhtieh utnedh
dellie nyjsenæjja maanam gåetesne njammehti .
Dïhte regionalen sjïdtedimmiepolitihke edtja hijven sjïdtedimmiem abpe laantesne .
Gïele / Lohkehtimmie jïh øøhpehtimmie
Saemiedigkien lea dïedte , soejkesjevierhkiej jïh fïerhten-jaepien budsjedten tjïrrh , ulmieh , strategijh jïh råajvarimmieh viehkiedïrregidie tjïelkestidh , juktie learoevierhtieh evtiedidh .
Jaepien 1993 dle åarjelsaemien-daaroen baakoegærja bøøti , daaroen-åarjelsaemien easkah 2009 .
Aktene bijjemes daltesisnie saemieh goh almetjh tjuerieh reaktam åadtjodh jïjtsh maanagïerth evtiedidh gusnie saemien lïerehtimmievuekieh jïh saemien pedagogeles materijelle leah jarngesne .
Edtja vïhtesjimmieh jïh dååjrehtimmieh buerkiestidh , bïevnesh tjåanghkan giesedh , vuajnoeh argumenteradidh jïh feeltebarkoste , eksperimentijste jïh teknologeles evtiedimmieprosessijste reektedh .
Vuartesjh krirriej veeljemelæstoeh jïh gaavnh voenges kaandidath .
Dïhte aarebi ulmie , mij jeehti 90% tsavtshvierhtijste edtieh aktem ryöktesth jallh ovryöktesth jielemeperspektijven utnedh , jåarhka .
Guktie fylhken åejvien nomme , mah krirrieh fylhkendigkesne jïh fylhken moenehtsisnie/fylhkenraeresne ?
Programmen nomme lea Dáhttu jïh stuvresåvva Kreative Industrijeste stillemen mietie Saemiedigkeste .
goltelidh , stååkedidh jïh voejhkelidh saemien gïeletjoejenassigujmie
Jeatjah darjomoemash
GULLIEGÏELE - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka govhteden aejkien vadtasåvva tjaktjen 2014 dennie fïerhten jaepien tjåanghkosne saemieministeri jïh saemiedigkiepresidenti gaskem Helsinkesne .
' n nænnoestimmie lea , aamhtesisnie 07/84 .
Vielie bïevnesh - vuartesjh ohtsemegoerem jïh Saemiedigkien njoelkedassh öörnegasse
Aaj barkiji dïedte dam maanam vaarjelidh mij aktem nåake dahkoem dorjeme , dam meatan vaeltedh jïh ektievoeten sïjse viehkiehtidh .
Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste man vihkeles lea tjaalegen sisvegem damtedh maam edtjieh jarkoestidh .
Ålkolen sïejhme barkoetïjjem starne Finnmarke faala toelhkedïenejem telefovnisnie jïh UNN:sne toelhkem leejjedh jis daerpies .
Jïjtje skïemtjelasse (tjööjjijste / daelvietjallome): Jis datne jallh jeatjah gie datne råakih lea tjööjjste , daelvietjallome jallh seammaligke symptovmh tjåejjie-tjåeliejste dej minngemes golme dygnij dellie mijjieh sïjhtebe datne ih guessine båetieh , guktie datne maahtah patientide laanestidh jïh stoerre konsekvensigujmie destie sjædta .
Bijjelen gøøktestoerretjuetie gøølemejaevrieh gååvnese , jïh ij leah darhkh dovres vijredh jallh gøøledh .
Gaptjemegraaden bïjre (dorjemasse / daerpiesvoetegaptjeme).
 (Ajve 3 prosenth Nøørjen dajveste lea sjïdtedehteme dajve , jïh mijjieh maehtebe daelie mijjem fasseldidh 50% dejstie laanteburriedorjesistie .
Fïerhten lïerehtimmesne 80% jïh 54% vejtiestamme.
Saemiedigkie 48,4 mill. kr , guektiengïelevierhtine dåårje tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne .
Jis gaajhkesh jïjtselaakan tjeelin , dle sæjhta geerve sjïdtedh mubpiej tjaalegh lohkedh , jïh lohkeme sæjhta fïnkesidh .
Åvtelhbodti veeljedh dorje juktie lïhtsegh juakasuvvieh veeljemelåhkoen mietie mij fearhnen veeljemelæstoem dijpie .
Dah latjkoeh våaroeminie utnieh dah dïedth tjïelth jïh fylhkentjïelth utnieh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie .
Maanagïerte edtja dejnie hijven maanabaeline viehkieh tidh , gosse maanide nuepieh vadta stååke didh jïh dan tjïrrh murriedimmiem sjugniedidh .
Datne tjoerh almetjelåhkosne årrodh (vuesehte mah årrojh mah steemmereaktam utnieh) aktene tjïeltesne jis edtjh maehtedh steemmadidh .
Dan tijjen goh læstadijanisme læssani gaskoeh 1800-låhkoen raejeste , dellie dah saemieh jïjtje kristelesvoetem utnin .
Dajve C maahta Könkämä saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. - golken 31. jïh Mauken båatsoesïjteste gålkoen 15. - njoktjen 31 .
Mieriedimmie ööhpehtimmielaakese sïejhme karakterebuerkiestimmieh maadthlïerehtæmman åtna (§ 3‐4 jïh 4‐4) a) Karaktere 6 jeahta learohke åajvoeh maahtoem faagesne åtna .
Sosiaaledïenesje maahta nåajsan nyjsenæjjese dåarjoem jïh viehkiem faaledh .
Skuvlebïevnesh / studijekatalogh
buerkiestidh joekehts heamturh jïh vuesiehtidh guktie heamturh låtneme kultuvri gaskem
5.5.2 Veahka saemien lohkehtæjjaööhpehtimmeste
Ierieh mah leah prinsipielles vihkeles dejtie moenehtsen tjåanghkosne gïetede .
Gøøkte tæjmoeh våhkesne lin dah saemiej maanah giele-lohkehtæjjan ektine .
-Mijjieh sïjhtebe Rørosen tjïeltem jïh årroejidie læhkoehtidh dah leah meatan vaaltasovveme jïh aavoedibie åarjelsaemien gïeleskreejremen bïjre laavenjostedh, Keskitalo jeahta.
Gusnie maahtam vielie lohkedh vierhtiedimmien bïjre lohkehtæmman ?
Bijpielistie govlebe gieriesvoete vadtese jïh dïedte .
Aktene fïerske goerehtimmesne jåarhkelïerehtæmman dle Ekonomeles dotkemejarnge Nöörjen teknihkeles eatnemedaejremes universiteetesne kvaliteetem jåarhkeskuvlesne vuartasjamme, stillemen mietie Maahtoedepartemeenteste.
Dïhte aaj maahta årrodh naemhtie , daajra mestie asvedidh , mohte læjhkan tuhtjie dïhte dan tjarki , vuesiehimmien gaavhtan jis vaajmoetsaepmemem åådtje , såmskodh jïh bïevestidh pryövi jallh tenti åvteli .
Ulmiem jakseme
goh tïjje (tense), persovnh, numerush, kasush, tjoele (gender) j.n.v.
Gosse orgelem pruvhkieh , dellie sjïere saemien laavlomen vuekie nåhka .
Voestes goerkese ahte manne maam darjoem destie manne buektehtem maanam lohkedh.
Aamhtesegïetedalleme Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsisnie § 13 Njååhtjedimmiemoenehtsen lïhtsege galka doemesjevåarnomem våarnahtamme jallh doemesjedåajvehtsem jïjtse hïejmerïjhkesne .
Maahtoelutnjemem hoksedh gaajhkine lïhtsine åårganisasjovnesne juktie hijven kvaliteetem gorredidh gaajhkine mijjen suerkine .
Åvtelhbodti steemmadimmie aalka snjaltjen 1. b. ålkoelaantesne , Svalbardesne jïh Jan Mayenisnie .
Dïenesje edtja lissievierhtine årrodh , jïh ij edtjh raeriestæjjavierhtiem skuvlesne giehpiedidh .
Dejpeli eengkeli bïjre soptsestin .
Dan mænngan sïjhti rohkelidh jïh giefies almetjidie vïehkiehtidh jïh Jupmelen sjugniehtimmiem heevehtidh .
Resolusjovne haasta staatide aalkoealmetji nyjsenæjjide dåarjodh guktie dah åadtjoeh meatan årrodh båetije veartenekonferansesne aalkoealmetji bïjre , mij edtja årrodh jaepien 2014 .
Man jïjnje daerpies geajnojde mierhkesjidh lea jearohke man jïjnje geajnoenedteste mij orre asfaltem åådtje , jïh lea dannasinie unnebe gosse gorredimmie asfaltegeajnojste geahpanamme .
Edtja dam våålese veedtjedh
Vangberg , Å. Blind Brandsfjell , H. Saemesth amma !
Sipmehke lea gåatomedajve noerhte Frostviken saemiensïjtese .
*Maria rusted away the gate.
Jienebh nommekonsulentedïenesjh tseegkesovvin , gaskem jeatjah saemien jïh såevmien nommide .
Daate gaskem jeatjebem Smärtrehab:esne mij lea barkoe Staaren Rahab-jarngesne , Remonthagen .
Dah golme byögkeles saemien gïelh , noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien govlesuvvieh joekehts dajvine , jïh daerpies daajroem utnedh guktie dah saemien gielh åtnasuvvieh laanten ovmessie bieline .
sijjine , gaahpoeh öörnedimmine böökti .
Infrastruktuvre daejnie ektiedimmine lea hijven .
Boernengåetiecancere ajve nyjsenæjjide sjædta dejtie gïeh seksem åtneme jïh laanestamme sjïere typine HPV:este , humaneles papillomviruse .
67% dejstie nominatijve jïh 33% jeatjah kasush.
 (til forskning.no) Kaisa Rautio Helander lea saemien-nommide dotkijamme jih dåaktoregraadem aamhtsesne åtna .
Ahn (2015) goerehti guktie G2-lïerijh englaanten G1-gïeline koreen G2-gïelen kasush vejtiestieh.
Gud gir - Vi deler gellie aejkieh vuesehte dan deadtan juktie dejtie saemien perspektijvide jaahkoeøøhpehtimmesne gorredidh .
Lohkh tjaalegh plaerine mah leah veeljemen bïjre .
a) Darjoeh læstoem mij vuesehte maam edtjh meatan vaeltedh .
lidteratuvrestipeendh noeride tseegkeme
Maahtoe akten båetijen aejkien jielemegïehtelæmman ...
Desnie gusnie boehtele gaertjie, desnie dïhte funksjovnelle morfologije.
Knut Bergsland lij mov sensovre .
Jis hahkehte dellie novh gie sån maahta hahkanidh.
Ij leah guhkies eatnamasse .
Daesnie soptsestin maam Europakommisjovne dorje ihke åesteme jïh doekeme digitaale vaarojste jïh dïenesjijstie edtjieh aelhkie jïh jearsoes årrodh .
5.1 Illeldahkide PAS sijjesne reektehtidh
Dellie dah tjïelth jïh mubpieh aaj dejtie byjjes nænnoestimmide darjoeh mah prosjektem dåarjoeh .
Daesnie lohkehtæjja vuesehte guktie maahtoeulmiem , sisvegem jïh barkoevuekiem lohkehtimmesne sjïehtesjidh .
Dåarjoe gærhkoste lij hijven viehkie
Dellie vååjnoe goh ij leah naan sjïere daarpoe daah kausatijve molsedimmie-veerbide sjïere baakojste seerkedh.Dej leah roehtsh mestie båetieh.
Mubpie dåehkie (GD 2); dah 8-13 jaepiej gaskem saemien goh faagem lohkeme, men eah saemien lohkehtimmiegïeline åtneme, jallh vaenebh tæjmoeh voestes dåehkeste.
Sisvege A:ste Ö:se
Agape lea jupmeles gieriesvoete , Jupmelen gieriesvoete .
Vuelege leam daaroen jïh saemien syntaksen D-struktuvrh guvviedamme, mah gïeli hedtieh jïh joekehtassh vuesiehtieh.
Daam edtja darjodh guhkies laavenjostoelatjkoej tjïrrh tjïeltigujmie , gusnie gïelen daerpiesvoete ulmiem beaja fïerhtene tjïeltesne .
Sensovrh edtjieh bïhkedimmiem nuhtjedh goh akte tjåenghkies aarvoemierie sijjen barkosne .
Noerhte-Trøøndelage medtie 80% bijleruvtebudsjedteste nåhtede skuvlevuelkemidie , daate lea jïjnje , viertiestamme laanten gaskemedtine .
Govhtede kapittele VI
Gåessie ij hoksegarantijen tsevtsieh ?
- Mijjieh sïjhtebe barkedh guktie saemien edtja tjarke sijjiem åadtjodh gaajhkene daltesinie dennie saemien ektievuekesne .
Learohkh mah sijjen saemienlïerehtimmiem åadtjoeh maajhööhpehtimmien tjïrrh, edtjieh aaj dejtie seamma maahtoeulmide haalvedh learoesoejkesjisnie goh jeatjah saemienlearohkh, jïh seammalaakan vuarjasjamme sjïdtedh.
Nasjovnaale pryövh bïevnesh vedtieh guktie learohkh dejtie uvtemes tjiehpiesvoetide haalvoeh lohkemisnie jïh ryöknedimmesne jïh bieline faageste eengelsken gïele .
Regijonale kultuvre-råajvarimmieh .
maadtoen vuekieh mujhtiejægan
Guarkedh mij dïhte åejvietsiehkie gosse ij tjïelke tekstesne , jallh ektiedimmiem
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 19 bielie 26 bielijste
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente Jaepien 2009 Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente vierhtide lissiehti Dotkemeraerien programmese saemien dotkemasse II 1,179 mill. kråvnajgujmie , mah lin sjïerelaakan mïerhkesjamme dotkemebarkose julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelide .
Dan mænngan learohkh dam ektesne jarkoestieh .
Daesnie såemies Jeesusen maadtojste Daviden raejeste:
Åa rjelsaemien gïelen orremes normeremh
' se jaepien 2012
Datne byörh jaavoe vaestiedidh .
Jis lïhkebe 18 jaepien båeries dellie eejhtegh jallh jeatjah åelieh unnebe reaktam utnieh daejrieh dan gaskesh hoksine .
Mïelkereavsah maehtieh aaj damtedh ånnetji baektjiedidh , mohte dïhte ij leah feerlege .
Jaepien 1968 akte giehtjedimmie-stasjovne (forsøksstasjon) båatsoejielemen gaavhtan , Lodegisnie tseegkesovvi .
Fylhken jieleme onne eksportelåhkoem åtna , jïh nov gåarede dam gaskenasjovnaale nuepiem nuhtjedh jienebi suerkiej sisnjeli , g. j. viehkine lissiehtamme markedemaahtoste .
Daesnie daarpesjibie gieth mah sïjhtieh barkedh jïh jiermegs åejjieh .
Dïhte baakoe lobby lea englaanten gïelesne , jïh daamtajommes dam jarkoste goh " korri dovrepolitih ke " .
Vuesiehtimmien gaavhtan gærhkoetjåanghkoe klimagyhtjelassi bïjre nænnoste jïh magkerh salmh salmegærjesne edtjieh gååvnesidh .
Vaastoesåarhte 3:
Irhkeme maahta sïmmedh , vïjlelidh , naskoehtidh , tsaepmedh jïh vesties baakoeh .
Edtja aaj soejkesjidh , lohkedh jïh lohkemem gïetedidh eengelskegïelen tjaalegijstie ovmessie åssjelidie , jeereldihkie gåhkojne jïh gïervevoetine .
Saemiengïeleldh gærjah utnijh ohtsedieh - åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien
Akte jïjnje nåhtadamme strååffemevuekie Havikesne lij baernide noerhkedh nïejti gaarvoejgujmie vaedtsedh .
Dah minngebe njieljie jaepieh edtja 1,8 millijardh kråvnah nåhtadidh buerebe geajnojne , buerebe skuvline jïh buerebe baeniehealsosne Noerhte-Trøøndelagesne .
Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh goltelidh , guarkedh jïh dam eengelske gïelem nuhtjedh ovmessie njaalmeldh govlesadtemetsiehkine .
Elektrovneles baakoegærjah
Nedtesne: www.stortinget.no jïh www.tinget.no (noeresæjroeh).
Bïhkedimmie/svihtjemehammoedimmie: Ada Einmo Jürgensen
Akte maana mij hijvenlaakan mubpiejgujmie laavenjostoe , maahta jïjtjemse dovne ektievoetese sjïehtedidh jïh akte våajnoes almetje årrodh mij sov sijjiem kreava .
Jupmele mijjem ohtsede gosse Jupmielistie dabpanibie .
Daate bijjelen moenedimmiedaltesisnie.
ryöknemedarjomigujmie: åvtese jïh bååstede ryöknedh , guhkiebasse ryöknedh aktede vihties taaleste jïh numhtie vijriesåbpoe
Buerebe vuekieh evtiesovveme juktie illedahkh mööledh åtnoste evtiedimmievierhtijste .
Maahta årrodh dan åvteste Ealla nåake strategijh nuhtjie juktie laavenjasside loetedh .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 2 bielie 26 bielijste
krïebpesjidh (restriktijve) 
Reereme voejhkele vuekieh learoehkidie gaavnedh mah leah hijven jïh dan lihties goh gåarede .
Bæjhkohte gïelebievnesem Snåasen Hotellesne , duorastat gålkoen 22 .
Jis boetje maahta dejnie heerjehtalledh dïsse dam bïejedh gosse onaneeredh .
Dahkoesoejkesje saemien gïelide fraamme bïejesovvi jaepien 2009 .
Jallh maehtebe jiehtedh dah voestesgïelen grammatihkem nuhtjieh gosse mubpien gïelem lïereminie.
Infrastruktuvre jïh jielemeviermie ...
Dej råajvarimmiej gaskem mah leah Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten bïjre goh skuvleaajhtere , dle sæjhta joekoen råajvarimmiem prijoriteradidh dibrehtimmien jïh formaliseradimmien bïjre Kråanken jåarhkeskuvleste goh åarjelsaemien vierhtieskuvle .
Fealadæjjan baalkah tjuevkieh , aske , goeksegh , naestieh gijkieh .
The iron gate rusted away.
Åeniedasse
27/2003): 1 .
12 1.2 POLITIHKELES DARJOE , STUVREME , STAABE ...
ussjedidh jïh tjåanghkan giesedh åejviebiehkide aktene tjaalegisnie
Båatsoesaemieh leah iktesth bïhkedidh guktie fïerhte bovtse vååjnoe .
Daah portrehth leah tjaalasovveme learohki vaestiedassi mietie mah lin meatan evtiedimmesne goerehtallemepryöveste .
Välsignelsen Bueriesjugniedasse
kroessese noeresovvi , jeemi jïh kroeptese biejesovvi ,
Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenese geasalgidh .
Dah vijriesåbpoe ekonomeles mierieh leah annjebodts ovnohkens .
Manne aaj raajesem (gærjeste veedtjeme, guktie raajese (13).
Læjhkan, jis vuesiehtimmien gaavhtan vaenebh spaanske gïelem luhkieh nöörjen learoesijjine dle dïhte maahta nåake årrodh Nöörjese, men spaanske gïele ij leah annje akte håvhtadihks gïele.
Dan gaavhtan hokse vihtiesåbpoe sjædta .
Mubpieh mah båatsoem demtieh
Dan mænngan Burzio (1986) dan aamhtesinie jåerhkeme Government and Binding -haamoehkisnie (Chomsky, 1981).
Goh ryøjnesjæjja dam vøøjni , dellie ikth vielie jeahta:
vïhtesjimmieh nuhtjedh jaepieboelhkide buerkiestidh saemien jïh nöörjen aerpievuekesne , jïh soptsestidh guktie dah saemien askedïejvesh , fenomenh eatnamisnie buerkiestieh , jïh reaktoe vaarjoej bïjre soptsestidh vearolden , tsiehkien jïh jaepieboelhken mietie
Aaj giehtjedimmiem lij vihkeles åvtese juhtiehtidh .
Vaajteles maahtoeh
Tjeahpoe jïh kultuvre sijhtieh hijven årrodh byjresen gaavhtan , dannasinie murriedåbpoe sjædta voenges siebriedahkesne jïh fïerhte almetje stuerebe jielekvaliteetem åådtje .
Jo , dejpeli .
Saemien gærhkoeraerie sæjhta saemien gærhkoejielemem raasti rastah nænnoestidh , dejnie noerhtelaantine jïh Russlaantesne .
40,0%
Stientjen jåarhkeskuvle: 28,7 mill. kråvnah .
Aaj byöroe barkedh dan ålman barkijh skreejredh maahtojne saemien gïelesne jïh kultuvrisnie .
Naemhtie goerehtimmiem darjodh (ca .
Veeljemevååksjedimmie klaassesne Vuartesjh meedijinie jïh tjöönghkh aamh tesh veeljemen bïjre våhkoej veeljemen vööste .
Dan åvteste libie vaahresne sagke vaenebh saemienlohkehtæjjah utnedh luhkie jïh göökteluhkie jaepiej minngelen goh daan biejjien, jis dåårrehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmide ij tjarke læssenh.
Saemieh jïh inuihth sïemes tjåenghkies ulmiej bïjre Nuuk ' sne
 (Guvvie: Svein Lund) 
Bïejh dah betniestuhtjh tjåanghkan guktie aeriebielie lea aeriebielien vööste .
Saemien learoevierhtieh jïh museumh dåarjohte
jïjtsh vierhtiedimmijste aaj vihkeles bïevnesh vadta dejtie illeldahkide toelhkestidh .
Dïrreth daelie juhtieminie Linux:sne , MacOS X:sne jïh Windows:sne daej sïejhmemes kontovreprovgraammi sisnie .
- baatarimmieh jih tjaangedæjjah - guvvie-tjeahpoeh jih tjeahpoe-vætnoeh - svihtjeme-heaptojh - ålkoe-spielh jih feestivalh - voeresh - ålkoe-åårganisasjovnh jih skøøhteme-siebrieh - saemieh - histovrije-siebrieh jih Kultuvrevaarjelimmie-åårganisasjovnh
Dellie ij daarpesjh vuelkedh teestedidh .
Mubpie bielie pryöveste åajvahkommes taaleryöknedimmiem möölehte (addisjovne , subtraksjovne jïh multiplikasjovne).
aktem faageaamhtem åehpiedehtedh sjïehtedamme åssjelasse jïh dåastoejasse , digitaale dïrregigujmie jïh bielelen
P-pillere lea preventijvevierhtie tabledtehammosne nïejtide .
veahkah taalesymbovlide aktanidh , veahkah dåehkine bïejedh
Akte eadtjohke demokratije årrojh daarpesje mah maehtieh lïeredh , guarkedh jïh laejhtehkslaakan vuarjasjidh jïjnjh bïevnesh , statistiske analyjsh jïh ekonomeles aerviedimmieh .
Vihties tjåanghkoeh ● Edtja vihties bieliejaepien politihkeles tjåanghkoeh tjïrrehtidh gaskem staateraerijem saemien aamhtesidie jïh Saemiedigkiepresidentem .
Daate raeriestimmie dorje guktie akte giehpiedimmie sjædta dejstie barkojste goh saedtiedehteme , skåajjeröönjeme , raedtiebietskeme , veajhtareenskeme jïh vielie , viertiestamme dejnie mij leah latjkojne .
Edtja aaj maehtedh ahkedh stuerebe gïelejearsoesvoetine soptsestidh .
Giehtjelimmieh aaj ajve jïjtjemem vuejnedh .
Nedtelohketæjja dejtie seedteme barketjidie tjaalasåvva , jïh dijjieh mah gaajhkh barketjidie vaestede aktem baalhkam påastine åadtjoeh .
Moenehtse edtja gaskeselïhtsine årrodh saemien noeri jïh Saemiedigkien gaskem , bene aaj goh govlehtimmieinstansine jïh " vaeptiebïenjine " Saemiedigkien vööste , gosse lea noereaamhtesi bïjre .
Dïhte maam sveerjen gïelesne gohtje mödomshinna jallh skïelte tsïnnennjaelmesne lea dïhte njaelmie gusnie tsïnnen bæjngolen bielie sjædta sisnjelen bieliem tsïnneste .
salkehtimmieh jïh goerehtimmieh
Dan åvteste daaroen gïele kasusemorfemi jïh subjeekte-verbaale kongruensen namhtah, dle dïhte daaroen raajese joe grammatiske sjïdteme:
bïjre .
Nænnoestimmie aaj Saemien nommekonsulentedïenesjasse seedtesåvva , jeatjah byögkeles åårganidie mah edtjieh nommem nåhtadidh dïenesjisnie , jïh diekie
Finnmaarhkesaemien - Luvliefinnmaarhke: Utsjoki , bielieh Enaristie Såevmesne , Kárásjohke , Porsangere , Deatnu Nöörjesne - Jilliefinnmaarhke: Enontekiö , Sodankylä , bielieh Enaristie Såevmesne , Guovdageaidnu , Alta Nöörjesne) 
Jaepien 2009 raejeste 2010 raajan studijepoengedorjemasse vielie goh guektiengïerth desnie sjædta, lissiehtimmie dan mænngan ånnetji geahpene, men abpe tïjjen akte lissiehtimmie dorjemassesne.
Reektehtsen mænngan Saemiedigkie aktene laavenjostosne Kriminaalehoksine aktem råajvarimmiesoejkesjem darjoeji juktie sovnedimmiem bueriedidh .
1.1 Dïhte gellielaaketje Saemien eatneme / Saepmije
åadtjobe gosse learoehkidie maadtskuvlesne ryöknebe daan biejjien .
Dah guejmieh sïjhtieh laavenjostedh juktie aktem buerebe sjiehtesjimmiem buektiehtidh dejstie tsavtshvierhtijste regijovnesne dan ohtjegiehteldæmman jïh kultuvre goh jieleme .
Bergsland , Knut jïh Magga , Lajla Mattsson: Åarjel-saemien-daaroen baakoegærja , Sydsamisk-norsk ordbok , Idut , 2. opplag 2007
' n 15. artihkelisnie nr. 2 , aalkoealmetji reaktaj bïjre , aktem bieliem nåhtoeaarvoste åadtjodh , gosse mineraalh evtede mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna .
gaajhkh byjjes åårganh mah saemielaaken kapihtele 3 jïh daate njoelkedasse dijpieh , tjuara njoelkedassij mietie barkedh .
Mierielatjkoeh dorjeme guhkiebasse dej støøremes ruvtebijlesïeltigujmie , maaksoen bïjre juktie voenges ruvtefaalenassh juhtedh , aaj skuvleskovhte , mah faamoem utnieh 31.12.2013 raajan .
Daennie tjaalegisnie datne bïevnesh åadtjodh guktie edtjh dåemiedidh .
Reeremasse , gïehteldæmman jïh gorredæmman dejstie gånkan eekijste , dle 84 millijovnh kråvnah lyjkeme jaapan 2012 .
Seamma veerbh mah leah ovagkusatijve daaroen gïelesne aaj daesnie, jïh seamma overgatijve.
Dejnie jeanatjommes tjïel tine dle politihkerh jïjtjemse joekedieh politih keles moenehtsisnie jallh dåehkine , mah diedtem utnieh ovmessie aamhtesi åvteste , v.g skuvle , kultuvre jïh hokse .
Vijriesåbpoe dle aaj dej reaktaj bïjre mejtie saemieh goh aalkoealmetjh Noehtelaantine utnieh .
Ij leah tsihkestahteme åesiemaaksoem dan boelhken .
Staatereereme lea reerenassen nuelesne , jïh staateraerijh stuvrieh fïereguhten departementem .
Ij leah seekere akte stoerre låhkoe båarasåbpoe gïeleutnijijstie sæjhta låhkoem lissiehtidh gïeleutnijijstie .
Akte jielije demokratije almetjh daarpesje mah leah eadtjohke .
Lohkh vielie daesnie: www.udir.no/nasjonaleprover http://skoleporten.udir.no /
Hætta naan saalmh noerhtesaemien gïelese jarkoesti .
empatije: mubpiej vuajnoeh , åssjaldahkh jïh domtesh guarkedh , maehtedh jïjtjemse
Finnmarhken fylhkentjïelten åejvie Runar Sjåstad , tlf. 415 52 985
[ 1 ] Daan bijre lea aaj tjaalasovveme Saemien skuvle-vaajesisnie 2 , Asta Baltoen tjaalegisnie Mu lojalitehta lei sámi servodagas (Mov buerie væljoe lij saemien ektievoetesne) [ 2 ] Elgåen provsjekten bijre maahhta lohkedh Jon Todalen tjaalegisnie: Samisk språk i Svaahken sijte (Saemien giele Svaahken sjtesne) NSI 2006 .
Åarjelsaemiengïele Barkoe Kultuvre & eejehtimmie Reaktah Ööhpehtimmie
Jollemaaksovevaarjelimmie dejtie gie Sveerjesne årroeminie jallh barkeminie jallh dïhte gie europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem åtna jeatjah EES-laanteste jallh Schweiz:ste .
Dah tjirkijh tjïelteståvrosne veeljesuvvieh tjïelten årroejijstie njieljie jaepide .
Nuhtjh daajroem dan bïjre ... Tjaelieh skaepiedihks tjaalegem ... Tjaelieh ussjedihks tjaalegem ...
Stuvremevuekie dejnie ellen jeanatjommes fylhkine lea mahte seamma goh tjïeltesne .
raastebïejemen , goerkesen jïh seahkarimmien bïjre soptsestidh jïjtse jïh mubpiej kråahpese ,
Maam datne vienhth aajkohke sæjhta ?
Uvtemes edtja joekoen darjomh dåarjoehtidh mah lea nyjsenæjjide jïh noeride .
Programme eajhnadåvva evtiedimmieprosjekth dåarjedidh daej suerkiej sisnjeli .
F ylhkenraerie edtja faageskuvlide , öö hpehtimmiem jïh kultuvreinstitusjovnide nænnoestehtedh jaepien 2013 , jïh lea eajhnadovveme 18 millijovnh kråvnah dehtie sjidtedimm este frijje baalhkine foentide læjkodh .
Varangerenjaarkesne jïh aejresne Varangerfjovlen jïh Deatnu-jeanoen gaskesne gaajh jïjnjh gïejh gedtiebivtemistie , dovne goh vijremesvaalkh jïh bååreldahkh .
Staareskuvlh saemien learohkigujmie maehtieh gaavnedh jïh nåhtadidh aktem tjåenghkies skåajje- jallh eatnemesijjiem staaren lïhke byjresisnie .
Naa hijven bïevsterisnie .
VeanhtedeVárjjat Siidameatan sjædta Nöörjen tentatijve læstosne daan jaepien , jïh dïhte barkoe nommehtimmieprosessine vearteneaerpielæstoen vööste varke aalka .
1.8.4 Klijma- jïh energijeråajvarimmieh
Man gellie lïhtsegh fylhkendigkesne dov fylhkesne ?
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo dam aadtjen nammoehtamme saemien gïelemoenehtsem gaavnesje bearjadahken 17.10.2014 gosse moenehtse sov voestes tjåanghkoem åtna Oslosne .
Prosjekten tjïrrh (Ektieskovhte dajvine) (daaroen KID) dle akte ulmie prosjekte edtja meatan vaaltasovvedh fylhkentjïelten sïejhme gïehteldimmiebudsjedtesne .
Gaajhkh tseegkesovveme akten politihkeles gæmhpoen jïh identiteetegåhtsajimmien mænngan.
Noerhtesaemieh soejmelaakan laavloeh .
jis maanah verbaalelaakan soptsestieh , dle dïhte geerve almetje goltele jïh dah maanah mah leah meatan ovvaantosne aaj goltelieh guktie gaajhkesh buerkiestieh .
Gïeh leah dajven aajhtere
1.7.3 Dïenesjh jïh dïenesjedorjemasse
Staatedåarjoe edtja ektiedimmesne unnebelåhkojne nuhtjesovvedh dejtie lissieåaside maam dejstie unnebelåhkoelaakiste sjidtieh , ij dejtie mejtie joe aerebistie dïedtem utnieh darjodh , vg toelhkem leejedh jih sïejhme siebrievïerhtieh joekedidh .
Tjaalegen duekie
Orre krievemh vuarjasjimmiemaahtose lea dorjeme guktie stuerebe daerpiesvoete maahtoem evtiedidh , jïh daerpies ööhpehtimmem vijrieslaakan jåarhkedh .
Dah eejhtegh Svahken sïjtesne lin aaj meatan , jïh naemhtie dah geerve almetjh aaj aktem båeries vytnesjimmiem lïerin .
Lohkh Lukasen vaentjielisnie: 12 , 22-31 maam Jeesuse jeehti aavoedimmien bïjre .
Budsjedtesne lea raeriestamme dåarjoeh 250 millijovnh kråvnine bigkememaaksojde jïh darjoemidie mah leah ektiedamme Reerenassekvartaalem vihth bæjjese tseegkedh jïh bigkedh .
- doh reaktah mejtie jååhkesje EN-bæjhkoehtimmesne leah doh unnemes standaardh jis veartenen aalkoealmetjh edtjieh båetijen aejkien jieledh , jïh dej vyörtegsvoeten jïh tråjjesvoeten gaavhtan .
Manne almetji luvnie årroem .
Njoelkedahkem skåårvedh man leah indikatovrh jïh kriteriumh (darjomesoejkesje gusnie " tjuara " instrumeenth) 
Saemien-misjovne aaj Aarbortem moeni goh jåarhke Havikese .
Jienebh råajvarimmieh mah leah iktedimmien / laavenjostoen vööste stuvreme ORN .
Aejlies , aejlies , aejlies , Åejvie faamohks Jupmele .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 20 bielie 26 bielijste
Dïhte joekoen vihkeles barkoe englaanten gïelen veerbide, men dah guaktah badth aaj naakeni jeatja gïelijste, v.g.
 (Daate ringsie gieriesvoeten væhta , jïh daam edtjem utnedh / dutnjien vedtedh / datneste åadtjoem .
Jienebh dejstiedaevierijstie akten juhtijealmetji jieledevuekien bïjre soptsestieh mij lij mahte nåhkeminie 1917.
- Bæjhkoehtimmie raeriestimmieh akten lissieprotokollen bïjre buakta EN .
Dah jarkelimmieh lea barkose åvtese ektiedamme , jïh ij læssanamme mierie Daah prosjekth prijoriteradamme øørnegen mietie (aalkovistie 2006 kr .
Saemien kultuvrejielemi sisnjeli dle daerpies dorjesh evtiedidh jïh viermieh bigkedh .
Tjoerh tjaaleldh njååhtjeiddh jïh datne edtjhe tjaeledh mij mieriedimmie datne ih madtjeles jïh mij jeatjahdehtemem datne sïjhth .
Mijjieh sïjhtebe baajedh noeride meatan årrodh moenedh jïh tsevtsedh Noerhte- Trööndelagesne .
Vuepsieh eejhtegidie jih Elgåen byjjenesæjjan lih maanide gielem vedtedh goh fierhten-beajjetje giele .
Destie maahta sjïdtedh Sosiaaleståvroe hoksebarkijidie bæjhkohte Healsoe- jïh skïemtjehokse dïedtemoenehtsasse , HSAN .
G2 learohkh G2 inputem kognitijveöörnegi tjïrrh analyseradieh mah G1 soptsestæjjah utnieh.
Maahta årrodh naakeni bïjre mah prososijaale dåemiedimmiem vuesiehtieh , jallh tjïelkelaakan dam sosijaale maahtoem fååtesieh .
Tjoerem jiehtedh båatsoemaahtoe lij raaktan nåake lohkehtæjjaj luvnie dan jaepien manne desnie .
Myjhte / myte lea greekengïeleste geaseme baakoste " mythos " .
Tjïelh aaj vaaksjoeh .
Daesnie libie pryöveme sjïere væhtah SDJ-dajvesne vuesiehtidh viehkine fasseldimmiem joekedidh jielemen, kaarri jïh nyjsenæjjaj, aalteren, ööhpehtimmien jïh jeatjah ovmessie væhtaj mietie.
Dah gietedamme tjøønghkemh HUNT-goerehtimmijste åtnasuvvieh naemhtie guktie dah noerhtetrøønderh aktem buerebe healsoem åadtjoeh goh gæjhtoe viehkien åvteste .
Dan mænngan ajve lohkehtæjjah mah daaroestin abpe mov skuvle-vaedtsemem .
Daate sæjhta jiehtedh gïelesertiestimmie boelveste boelvese tjuara buerebe sjïdtedh .
' n ihkuve forume aalkoealmetjidie gaavnedi 2011 , veartenen aalkoealmetjidie akten soejkesjien konferansese Altesne ruffien 2013 .
50-jaepieh låhkosne njammah myövhkebe sjidtieh gosse mielhkiereavsah sjidtieh buejtide .
Dah guejmieh sïjhtieh prijoriteredh darjomh mah leah sjiehtesjamme noeride jïh nyjsenæjjide juktie dam båetijen aejkien gorredidh åarjelsaemien båatsose .
Pr. .
The children played.
Learohkh frijjeskuvline eah naan reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne .
Jis uhtjiedimmie fyhkenkaassen reeknemassesne , dle tjuara daam læjkomem giehpiedidh jallh laahpehtidh juktie uhtjiedimmiem giehpiedidh .
ISBN 978-82-7601-220-0
Ikth jaepien 1984 dellie Leevaankesne tjåanghkoe .
Gaajhkh sisvege lea gïetedamme , goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden .
Gosse Nøørjen naasjovne edtji bigkesovvedh dle saemien sijjienommh daaroen sijjienommi gujmie låtnesovvi .
Båetiji stuhtji mietie jieniebidie haamojde vuartasjibie mejtie aaj kausatijve molsedimmesne.
Dïhte viehkehte learohkidie saemien vielie tsiehkine nåhtadidh .
Maahta eensi årrodh paehperenamhtah fylhkendigkiem sjïehtesjidh , men fylhkendigkie sæjhta baajedh dam orre digkiem , tjaktjen veeljemen mænngan , dam vuarjasjidh .
BEARBETNING AV URBAN ENGVALL
Gosse naan askh Guovdageaidnusne orreme dle åadtjoejim govledh akten gaavnoes sæjjasadtjebarkoen bïjre saemieskuvlen internaatesne Aarbortesne .
- Nov lea badth daajroes ij leah iktesth aelhkie tjiehpiedæjjine aelkedh .
faaleldahkh lohkehtæmman båatsosne , duedtesne , iktebïejeme jielieminie jïh eatnemeåtnosne nænnodh jïh tjirkesovvedh , vg øøvtiedimmien tjïrrh faagelohkehtæjjan øøhpehtæmman
Veeljede naan gyhtjelassh dijjieh maehtede gihtjedh (vuar tesjh vuesieh timmieh vuelielisnie).
h / l: Jeesusem heevehtibie , mijjen Lutnjestæjjam heevehtibie , mijjen heevehtimmie dov gåajkoe jaksa !
Stoerre joekehts illedahki gaskem ?
Maehtedh lohkedh: Learohkh reklame- jallh doekemesplakatem luhkieh .
Beetneh-vierhtieh barkose jeanatjommes struktuvrh-fondistie båetieh .
Irhkemen vööste barkedh lea akte vihkeles barkoe , jïh daate akte hijven vuekie skuvleklaasside daam aamhtesem bæjjese vaeltedh .
Man gellie kuvsjetæjmoeh
22 5 daltese ...
Saemien gïele jïjnjh baakoeh åtna eatnemen jïh båatsoen bïjre , dannasinie eatneme akte iemie klaassetjiehtjele .
Patientnämnden i Jämtlands län / Skïemtjijemoenehtse Jïemhten leenesne Fritzhemsgatan 1 B 832 42 Frösön Telefovne: 063-14 75 60 , 14 75 58 , 14 75 46 E-påaste: patientnamnd@jll.se
Dïhte stoere buehkie aaj dahkoe sïjse sïjhti .
Daesnie maahta lohkehtimmiem saemiengïelesne jaabnah utnedh .
Saemien gïelh akte vihkeles aarvoe .
Rennæringspolitiska kommitténs betænkande (2001) En ny rennæringspolitik - öppna samebyar och samverkan med andra markanvændare (Del 1 och 2), SOU 2001:101
Geerve almetjh maehtieh aaj råållaspïelem spïeledh maanide .
Gihtjh raerien mietie åvtelen datne aalkah gorredidh jallh jarkelidh .
Teestetseegkeldahken åssjele lea dejtie bööremes jïh liehtemes vuekide dagkeres reejnemasse gaavnedh .
Energijemierhkesjimmie gaajhkijste fylhkentjïelten gåetijste juhtieminie , jïh sæjhta illesovvedh jaepien 2012 .
Baajh altemse jaahkosne jieledh , raeffesne jïh ektievoetesne byjjenidh .
Sjiere mååhtedimmieh maehtieh orrijehtedh gosse govhte askh vaaseme jis bievnesh dan bijre vadtasovveme .
Verran tjïeltesne .
- Raeriestimmie sæjhta darjodh guktie aelhkebe sjædta viertiestamme daan beajjetje guektiengïerth öörneginie , maam jeenjesh tuhtjieh geerve jïh måjkoes .
Stuhtjesne 6.2.6 leam veerbh buerkiestamme mej transitijve væhta -ht- jïh intransitijve væhta -Ø-, goh daate vuesiehtimmie.
Daan jaepien aaj Saemien åålmegeraerie , SÅR datnem / dijjieh tjåanghkose Tråantesne böörie .
Edtja stuerebe fokusem bïejedh guktie effekte sjædta dejstie regijovnale evtiedimmievierhtijste .
Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïeltigujmie ...
Abpe prosjekte beetnehdåarjoeh åådtjeme INTERREG IV A Noerhte-Sápmi programmeste , akte bielie dehtie Europeejen Regijovnaale-evtiedimmiefoenteste .
Mov lïerehtimmesne 1 multiple choisem veeljim, jïh baajim dah lïhtsegh njieljie baakoehammojste veeljedh.
Juvva saemeste
Mandaate lea joekedamme njieljie suerkine gusnie dïhte akte lea barkoem lissiehtidh luejhtemegiehpiedimmine , dïhte mubpie lea klijmarjarkelimmieh sjïehtedidh , gåalmede lea beetnehvierhtieh klijmaråajvarimmide lissiehtidh jïh njealjede lea evtiedimmie jïh bårranimme klijmateknologijeste .
Daah prinsihph leah buerkiestamme mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese , kap. 3 .
Maahta daam goerem aaj nåhtadidh gosse learohkh edtjieh bïevnesh bååstede vedtedh sinsætnan .
* gyhtjelassh
Dotkijh daam ov-vaantoem Poverty of stimulus (Chomsky, 1986; Slabakova, 2016; White, 2003) gåhtjoeh.
- Gærhkoe jïh staate leah aadtjen joekehtadteme.
Barkoetijje learoehkdie dejnie göökte bieline pryöveste lea 17,5 minudth eejehtimmien åvtelen jïh 13,5 minudth mænngan .
Jïh dle aajja galka dellie gankine soptsesti jïh dle tolke dle , idtji buektedh juste daaroen ell svesnkam soptsestidh utan dle numhtemes goh saemieh gaampelt tïjjem bakvente soptsesti .
Åhrén jeahta bïevnesh mejtie båatsoeåejvieladtjh leah vadteme eah leah nuekies hijven orreme .
Jis göökte jallh jienebh almah prostatacancerem utnieh fuelhkesne , dellie stuerebe vaahra skeamtjodh .
Mearan saemien gïelebarkoem ovmessie laantine barka , sæjhta aktine " elliessaemien " vierhtiehjarnge darjodh saemien gïelefaagebarkoem faageldh tjerkebe sjædta .
Veeljemisnie jaepien 2005 lin 12 475 almetjh tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkosne .
Gosse akte lohkehtæjjaööhpehtimmie daan biejjien vïjhte jaepieh vaasa jïh mijjieh libie gïehtjedamme man gellie saemiengïeleldh kandidaath mah leah ööhpehtimmesne daelie, dellie vuejnebe mijjieh ibie lïhkebisnie dejstie taalijste mah leah daerpies juktie seamma veahkam utnedh jaepiej åvteste.
Noerhte-Trööndelagen faageskuvle edtja ööhpehtimmiem faalehtidh mij lea öörnedamme aktene lïhke govlesadtemisnie barkoejielieminie jïh jielemigujmie .
Jis vuesiehtimmien gaavhtan damta nåakes dåastoehtamme jallh jeatjah vuekine idtji hoksem fuakah maahta dejtie gaskesadtedh .
stööremes tjïerte lea Luvlie- jïh Jilliefinnmarkesne jïh Noerhte-Tromsesne .
Doh staateneekeldh , åvtetje eejki saemien dajvine Nordlaanten åarjielisnie leah åajvahkommes reereme vaerielaaken mietie .
Lohkh vielie dan bïjre daesnie , Wirkola &Baal jallh Susegg el .
Staarne: saemien bueriedimmie jïh staarneraerieh jïh
Bïhkedassh lea aktene bijjemes daltesisnie dorjesovveme , jïh ij naan konsekvensesalkehtimmiem buektieh .
Saemiedigkie sæjhta noerhtelaantigujmie laavenjostedh , ihke terminologije maahta laanteraasti rastah åtnasovvedh .
2008:567) vadta diskrimineringe-ombudeålmam
Daltese 4 lea dïhte minngemes daltese saemien 3 .
Mah orre strategijh pryøveme ?
Aaj gåarede akti akti soermem jievkehtimmine bæjjese bïejedh gosse baakoem jeahta .
Gosse eejhtegh sijjen maanam veedtjieh , maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan åadtjodh daejredh maam daan biejjien dorjeme , maam maana dååjreme jïh guktie maanine orreme daan biejjien .
Akte joekehtse reklamen adjektijveåtnosne mij lea niejtide ussjedamme / baernide ussjedamme ?
Maanah raasth daarpesjieh mejtie guarkah
kie vijhtede tjaale
Saemien institusjovnh jïh politihkerh leah åvteguvvieh saemien siebriedahkesne jïh stoerre faamoem utnieh .
Skuvlese tsiengelen vøølkim jih desnie mannem raeriestin tjarki barkedh juktie edtjim dej jeatja learohkidie jaksedh .
Daesnie aaj prinsihpe universelle hammoen bïjre .
Sïejhme mierie Juktie luejhtemeulmieh jaksedh dle aarebi aktem fïerhten-jaepien skåårvemem nænnoestamme soejkesjeboelhken 2011-13 12 mill. kråvnine , jïh orre 12,3 mill. kråvnah 2014 .
Gaavnh aktem lohkijetjaalegem jallh kronihkem plaeresne maam akte politihkere tjaaleme .
Saemiedigkieveeljemen veeljemekåarhte lea plaave .
Saemiedigkie , Sveerje raereste guktie edtja skreejrehtidh ihke jienebh åarjelsaemien soptsestieh .
Almetji reaktah
Dïhte sïejhme daajroe åarjelsaemien kultuvren bïjre lea
Mij dïhte sæjhta jiehtedh
Jeatjah aamhtesh
Vielie goh 800 faage- jïh svennepryövenassh illesuvvieh fïerhten jaepien .
Vaarjelimmiedajveståvroeh edtjieh vaarjelimmiedajvide reeredh dej mieriej mietie mah leah vaarjelimmiemieriedimmesne nænnoestamme , dejnie Gånkan resolusjovnine mij vaarjelimmiemieriedimmiem lissehte , jïh aaj eatnemegellievoetelaaken nænnoestimmieh .
Veeljemedotkije aktem private aarvehtsem åtna , dah mah 16 jaepien båeries raaktan sïjhtieh vielie steemmadidh goh dah mah 18 jaepien båeries .
Home gaaltijen bïjre
Justisdepartemente sæjhta dan gaavhtan aelkedh beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtidh saemieh gieh dan sisnie jïh dööpmijh .
Daate kreajnas sjædta gosse variasjovnegamtah (V-G) goerehtibie.
TEXT OCH FOTO: CALLE WAHLSTRÖM
Nænnoes saemien gaarsje lea noeride daerpies jïjtjevuekiej åvteste , seamma vierhtegh jïh vuekieh nænnoestidh .
Sïejhme transitijve gietjieh leah -ht-, -d- jïh -Øe-tjm-, men ij mov joekehtimmie maehtieh jiehtedh mij dejstie mij roehtside.
Salkehtimmie ussjede raerieh buektedh dejtie jïjnjh gyhtjelasside mejtie ij vaestiedassem utnieh , mah leah saemien tsiehkiej bïjre tjïeltereformesne .
Daan mietie , lea jaepiej 2011 -14 tjaaleme aktem dïenestem 20 mill. kråvnine .
åppen ?
Giehpede dam straejmiedaerpiesvoetem 0,2 mill. kråvnajgujmie fïerhten jaepien gosse abpe prosjekte gaervies .
Voestes bielie prosjekteste lea maakseme Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste jïh Saemiedigkeste .
Båatsoen dajvevåaromem gorredidh
/ PGS .
Tjuara tjerkebe vuerkiehtidh ihke vihkeles saemien nåhtadidh jienebinie tsiehkine .
Naan barketjh lea jïjtsestaeriedihks , jeatjah barketjinie åadjtoeh tjaeledh maam sïjhth , jïh barketjidie maahtah olkese tjaeledh jallh nedtelohkehtæjjan gåajkoe seedtedh .
Gïjren 2013 raejeste jarnge aktem jïjtse goevtesem tseegkeme mij dïedtem åtna åarjelsaemien gïelen åvteste Engerdaelien tjïeltesne .
- Ramstadlandet faamoem åtna 5 jaepieh 01.01.2010 raejeste , dejnie nuepine dam
Voenges njoelkedassh lea vuesiehtimmien gaavhtan sjæjsjalimmieh tjaetsievaarjelimmien , eatnemereservaati , mearoe- jïh jaevrietrafihken jïh sarvevijremi bïjre .
Veileder til skoleleder og skoleeier Guktie learohkh pryövemem tjïrrehtieh ?
Göökte joekehtsh learoesoejkesjh faagesne .
Lïeneståvroen jïjnjh laavenjassh tjaetsiem lïenesne vaarjelidh .
Gïehteldimmielatjkojde staeriedamme åasabijjiedimmien gaavhtan .
Manne jïjnje viehkie mov aehtjien gåmmeste åådtjeme , mij lea guvviedæjja , man bïjre edtjem måjhtalidh gosse ålkone guvvedem , Nejla soptseste .
Helgland Sami Searvvi sæjhta laavenjostosne Akut og Katastrofmedicinsk Centruminie Norrlands universiteeteskïemtjegåetesne Upmejisnie , jïh Norsk luftambulansine aktem voestesviehkiekuvsjem tjïrrehtidh båatsoealmetjidie jïh viermide byjreskisnie .
Hijven goerkese matematihkeles dïejvesijstie lea akte dejstie vihkielommes krïevenassijste juktie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne evtiedidh .
Ij leah eevre seamma bievnieh gosse gyhtjelasse naemhtie: Datne vielie jallh vaenebe saemesth daelie enn aerebe goh maana?
SIJJIEH GUSNIE TJÅANGHKANIDH SVEERJESNE JÏH .
Bïevnesisnie gaskem jeatjah raereste dïhte seamma laakeviedteldihkie reakta saemien lïerehtæmman edtja aaj faamoem utnedh maanagïertesne , guktie lea maadthlïerehtimmesne .
Moenehtse sïevede man vihkeles sveerjen reeremidie ektesne barkedh åarjelsaemien tsiehkieh dåarjodh .
Vuartesjh vielie dan bïjre boelhkesne 3.3.2 jïh minngemes daennie boelhkesne.
Naan dåastoevinie maahta dam namhtah åadtjodh .
Orre teknolåågijem utnedh juktie saemien gïelide evtiediedh jïh nænnoestidh
sïehtkeramme gosse edtja orre industijh bigkedh (tsööpkeme j. j.) 
h / l: NN .
ISBN 978-91-976863-6-5
Gosse låavhtgåetien , tjaetsiem , såekiem , eatnemem , gærhkoem jallh biejjiem deadtah , dellie aamhtesidie båatah .
Reaktoe vaastoe gusnie veeljeme aktem låhkoem vadta , jïh naan aejkien 2
Skoerhtjem beere faerhmesteminie.
For de som ikke behersker sør-samisk, ligger den norske teksten nederst i saken.
nuhtjedh jïh tjïelkestidh åtnoem hammoehedteste jïh Pytagoresen raajesistie , gosse edtja ovnohkens stoeredahkh aerviedidh
Barkoevaaksjomem nænnoesåbpoe dorjeme gellien aejkien mænngan 2006 , gaskem jeatjah gosse reerenassen göökte dahkoesoejkesjidie tjïrrehti sosijale dumpingen vööste .
Vytnesjæjjah mah leah registreradamme duedtieregisterisnie
Ruffien 2010 dle Raavrevijhken tjïelte Noerhte-Trööndelagesne nænnoesti syökedh meatan sjïdtedh reeremedajvesne .
Bom-ålloe jih q-tipsh
dejpeli gïejh jïjtse voengesne damtijidh , jïh gietskies våarhkoeh jïh mojhtesemïerhkh goerehtidh
Vaallah arktiske laanteburriem våålese prioriteradidh sïjhth dan nænnoestamme noerhtedajvepolitihken mietie årrodh , Muotka jeahta .
Naan eejhtegh eah saemesth jïh dan åvteste eah maehtieh maanide saemiestidh saemiengïelem ietniengïeline .
Dïhte vielie haarjanimmiem daarpesje ryöknedh .
Jis lea feelemh leenen ålkolen edtjh aaj gohtjemen kopijem seedtedh .
Maam noere politihkerh mïelieh ?
Dejtie mah eah aktem tjiehtjelem utnieh , maahta plakatem darjodh , jallh maahta jeatjah væhtah nåhtadidh gosse tjiehtjelem gïelesuerkine jallh saemiengïelen tjiehtjielinie nåhtede .
Skuvlh , tjieltieh jïh voernges åajvohkh edtjieh dejtie bïevnesidie utnedh gosse barkeminie buerebe ööhpehtimmiem buektiehtidh .
Mijjieh sïjhtebe jåarhkedh barkoem lissiehtidh stuvremisnie jïh maahtoelutnjemisnie jåarhkeskuvlen barkijidie fylhkesne .
jïjtjeraarehke vuarjasjimmieh
Ebba lea aaj Aarborten saemien skuvlesne barkeme , boelhki gaskems 1970-1980 .
Dajvh mah leah saemiengïelereeremedajven ålkoelisnie saemiej maadthskuvlen aalterinie reakta ööhpehtæmman ajve saemiengïelem åadtjoeh .
gïelem jiene-jienebem nåhtadidh ovmessie tsiehkine , jïh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaeltedh
Dah leah meatan Lïeneståvroen Stuehkien lïenen vaaksjomisnie .
Manne dovne kruana goh kraesie .
 (Samisk lærerutdanning-mellom ulike kunnskapstradisjoner).
Mijjieh damtijibie sisvegisnie.
Soptsesth learoehkidie dah maehtieh laavenjassh åadtjodh mejtie eah buektehth vaestiedidh .
Kristeles religiovne , tjaeleldh gïele , repmiegïele , byjreskedaajroe , pedagogihke , juridihke jïh kapitalisktihke gïelh jïh minngemes daaroen gïele (jïh såevmien , englaanten gïelh j. j.).
Ij gossege numhtie dov skåltoe jis irhkesovvh .
Mijjieh sïjhtebe skreejredh klijmavietseles teknologijem jïh orrestimmeles energijem evtiedidh dejtie prosjektide mah dorjesuvvieh Regijovnale Evtiedimmieprogrammen sisnjelen .
Båetije vuesiehtimmie dïhte.
Dejtie moenemidie juvrevaarjelimmienjoelkedassh , ovmessie njoelkedassh jïh aaj sïejhme raerieh lissiehtieh .
nåake jïjtjetjirkemem åådtje jïh jïjtjemse laejhtedh
Mubpiengïele: Gïele maam akte almetje ij voestesgïeline utnieh , men maam lïereminie jallh lïereme aktene byjresisnie gusnie almetjh dam biejjieladtje gïeline nåhtadieh .
Byöroe vuarjasjidh mejtie gåarede göökte learoesoejkesjh evtiedidh voestesgïeline, akte learoehkidie reeremedajvesne jïh akte learoehkidie reeremedajven ålkolen dan åvteste daan beajjetje soejkesje ij daarpesjh gaajhkesidie sjïehtedh, goh årromesijjie.
Seamma tïjjen , sjïdtedimmiegåetien gaasseluejhtemh verkebe verkebe lissehteminie .
Gie daajra; naan biejjien dellie manne aaj åvtoehkinie såemies kuvsjesne jallh jeatjah barkosne .
Lissine dle såemies jielemestuvreldh råajvarimmieh aaj årromelastoem skreejredh , vuesiehtimmien gaavhtan gamtebaantebïgkeme .
Ööhpehtimmielaake § 6-2 joekehtsem dorje maadthskuvlendaltesisnie suerkien gaskem mij lea gïelereeremedajven sisnie jïh gïelereeremedajven ålkoelisnie .
Jis learohke aktem joekoen åenehks soptsesem tjaaleme , lohkehtæjja maahta kopijem destie vaeltedh , iemie biehkine bietskiedidh jïh lïjmesjidh aktene orre paehpierisnie , gaskine såemies vihties sijjine .
Mehtie krirreste dïhte båata ?
Jïh tjoeroe gujht aaj jijtje pryövedh naan daalhksidie , mejtie edtja aath nåhtjadidh gosse skiebtjije .
Guktie pryövenassem vaalta maahta jeatjahtehtedh dåastoevistie dåastoevasse .
Nasjovnale åejvieladtjh diedtem utnieh voernges bihkedassh buektedh , ihke saemien maanah edtjieh sov gïelem jïh sov kultuvrem åadtjodh maanavaarjelimmien hoksen nuelesne .
garantijeprovisjovne NTE .
- Viehkiehtidie mannem .
Dov vijsiesvoetem heevehtem , datne guhte dejtie faamohts jïh irhkijidie tjåarvoeh jïh dov skaehtiem smarres laejriegaeride bïejh .
Soptsestimmiesyntese lea nomme akten sjïere daataprogrammese , mij teekstem jarkele almetjen soptsestæmman .
Mijjieh dïedtem utnebe 11 jåarhkeskuvli åvteste
Sjeavohthvoetedïedten , journaalen , persovnebïevnesh jïh biobaangki bïjre
• Öörnedh guktie mænngan- jïh vijrebeööhpevlesne jïh skuvlesne
Ubmejen gærhkosne laavloejin .
kristusasse tjåarvodh 1
Nils Mattias Anderssone daennie mojhtesevuelesne tjïelke soptseste aerpievierhtien vuajnoem almetji vaasemen bïjre - almetjen jielemem jïh jaamemem ij naan loedth eatnamisnie laehpieh , mohte mearan annje guhte joem satnem måjhta dle ektievuekien mojhtesisnie læjhkan jielieminie .
Juktie jïjnjem lïerimh mestie idtjimh nåhtoem utnieh , learoe fievsien kreeki bïjre goh govse , sïrve jïh vielie .
em spealadidh !
- Hijven hov , bienjem leah veadteme , - Åvla gåaskan jeahta goh vaadtsa buarastahta .
Elektrovneles fylhkenraerie jïh fylhkendigkie Sjïehtesjimmie elektrovneles fylhkenraereste jïh fylhkendigkeste sæjhta uvtemes byjreseligke illedahkh åadtjodh .
jeatjabidie laahkoen bïjre buerkiestidh
göökte saemien gïelejarngh tseegkesuvvieh åarjelsaemien dajvesne , Luvlieluspesne jïh Dearnesne .
Skuvlh såemies ööhpehtimmiem ektesne utnieh .
Dïhte Snåasen skuvle-åvtohke aaj dan eadtjohke .
Akte sjïere teestejarnge mij maahta aktem dejstie stööremes haestiemidie dåastodh mijjen baelien .
Guktie gïehtjedimmiem provhkedh gosse barkedh lïerehtimmiem vierhtiedidh ?
Vijriebasse del lyjkeme 20 millijovnh kråvnah juktie prosjekteringebarkoeh tjïrrehtidh daaresjimmien mænngan reerenassekvartaalen vøøste snjaltjen 22 .
Laantedigkieh jïh tjïelth maehtieh jïjtje nænnoestieh mah maaksovh edtja maeksedh gosse dåakteren luvnie jallh jeatjah dïenesji åvteste hoksesne .
Dïhte mijjen vuajnoe jieliemasse lea gemtebe .
- Voeres , skiemtjes jih oktegs almetjh gaavnedidh ?
Lohkehtæjja maahta jïjtje giehtjedidh mah darjomh mij bööremes sjeahta learoehkidie , jïh dan mænngan ööhpehtimmiem sjïehteladtedh dan aktegasse .
6.5 .
goh vuesiehtimmeh aejhteme gïelh lea daesnie neebnesovveme irskengïele , kruanalaantengïele , baskijengïele , katalnijengïele , maōri , hawaii , skotskgælijengïele jïh kymrijengïele .
Dejtie maahta namhtah lohkedh Nøørjesne .
Daennie raajesisnie subjeekte, objeekte, sijjieadveerbe jïh veerbe.
Dah guaktah fenomeenh mah Haspelmath gohtje equipolleente jïh antikausatijve leah sjïere båastahlïgki daase.
Algebra aaj åtnasåvva dej åejviesuerkiejgujmie geometrije jïh funksjovnh .
jeatjabigujmie soptsestidh man bïjre akte håaleme lea , jïh håalemen sisvegen bïjre
Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea maehtedh åtnose vaeltedh lohkemevuekieh mah leah sjïehtedamme åssjelasse lohkeminie , ahkedh vielie krïevije tjaalegisnie .
Learohkh EAH luhpiem åadtjoeh båajhtoeh vaestiedassh staeriedidh .
Dïhte övtiedimmie byjreskem jïh almetjem riektesvoetem vaarjele - aaj jeatjene lehkine eatnamisnie .
Ohtsemetjaatsegem åadtjoeh jis dam dåastovem bïeljelh gusnie dov lij tæjmoe .
Mïrrestalleme lea dan bïjre gaajhki almetji seamma vierhtie .
saemien dajvine geajnoesjiltine jïh kaarhtine , saemien sijjienommide seamma vierhtege goh daaroen sijjienommide
Idtji Laara govlh datnem goh gæljoejih ?
Jeesusen laavkomen bïjre maahtah lohkedh Lukasen vaentjielisnie: 3 , 21-22 jïh mubpine vaentjielinie .
- Dah raarastallemh resolusjovnen bïjre galhkajin dæjstan , njoktjen 6. biejjien , jïh daelie dah staath seamadamme akten resolusjovnetjaalegen bïjre mij lea aalkoealmetji nyjsenæjjaj tsiehkien bïjre , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Learohkh edtjieh daajroem åadtjodh saemien gïeli jïh smaaregïeli bïjre , gïele åtnosne jïh gïele goh systeme .
 (raejkiesloeptje) 
Noerhte-Trööndelagen faageskuvle 1,2 mill. kråvnah vaenebe mieresne åadtjoeji Staatebudsjedtesne 2012 , goh 2011 .
Gosse daejnie barkeminie learohkh edtjieh vuerkiehtidh guktie govlesadtemetsiehkie gïelem tsevtsede .
Dan gaavhtan maehtebe jiehtedh daate illedahke vuesehte eah soptsestæjjah moenedh gosse dah raajesh pronovmeninie veeljieh.
saemiedigkien reeremen bakoelaavenjassh leah g. j. nommeaamhtesh åvtene nommekonsulentide
Aamhtese: nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh
Reerenasse sæjhta målsodh daan beajjetje göökte öörnegh barkoehaevide , aktine tïjjestaeries barkoehaevietjirkeminie .
Dah krïebpesjimmieh jollebe sjidtieh daejnie jollebe haalvemedaltesisnie .
damtijidh jïh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme baakoeh jïh såemies dejstie sïejhmemes baakoeseerkemijstie nuhtjedh
Minngeben jaepien edtjieh åarjelsaemien øøhpehtimmine aelkedh , voestegh maanide jïh mænngan aaj dejtie geervide .
Jis ejstie mij ts assh guktie dagkeres tsælloe-moeneht laantine nænnoestidh .
Daah intransitijve paarrebielieh mah daan bijjelen moeneme ((102a) jïh (103b)) leah tjoejemolsemen namhtah.Destie maahta jiehtedh ij leah tjoejemolseme daerpies goh intransitijvh væhta, vaalla -n- dahkesje.Seamma laakan libie vuajneme dovne - d-, -ht- jïh -Øtjm- maehtieh roehtsigujmie aktanadtedh jïh transitijve veerbh darjodh.Nimhtie (98a) (daan bijjelen) vuesiehtamme guktie dovne e-tjoejemolseme jïh -ht- maehtieh akten maadtose lissiehtidh jïh transitijve haamoem åadtjodh.
Haspelmath kausatijve-inkoatijve veerbh 21 gïeline gïehtjedamme.
Maahta båarasåbpoe learohkh meatan vaeltedh lohkehtimmesne nuerebe learoehkijstie , jis soejkesje naemhtie guktie gåabpegh paarhth aevhkiem utnieh destie .
Ryöknedimmesne 1. jïh 3 daltesisnie
Dihte klaahka dan alman vøøste vualka , mohte dasth goh edtja dievviedidh dle svitnjeste jih baalte vualka .
Dotkeme gååvnese, mah voestesgïelen soptsestæjjah jïh mubpiengïelem learohkh goerehtamme.
SÅRen lïhtsegh leah: åejvie Sigfred Jåma (Raarvihke), Oddvin
STAATERAERIJH YOUTUBE ' SNE .
Dah intransitijve haamoeh jeatjhlaakan juktie dej barre -Ø-, ij naan tjoejemolseme jïh ij naan vielie morfologije.
mïelide geerjehte
Mijjieh vaaksjobe tseegkeldahkem tjïelten byjresekrievemh jaksa jïh ohtsije lea bigkemeluhpie tseegkeldahkese jïh luhpie darjomasse .
Daate alternatijve lea dejtie learoehkidie mah eah lïerehtimmiem saemiengïelesne maadthskuvlesne åtneme , jïh mah sijhtieh dejnie aelkedh jåarhkeskuvlesne .
Pryövemen leah dovne aelhkie , gaske jïh geerve laavenjassh .
Skælloe lea vihtiestimmie .
[ Indre Billefjord: ] Iđut , 2. opplag .
Ekonomijestrategije 2012-2015 .
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma Ajve akte julevsaemien maanagïerte gååvnese Nordlaantesne , jïh akte maanagïerte julevsaemien goevtesinie .
Vaajt dotnen dåajvehtasse stinkesvoeten jïh gieriesvoeten bïjre dotnem måjhtajahta
ASSISTENT 80% FAST
Dïhte maahta orre maarkedh rïhpestidh jïh orre dorjesh sjugniedidh , Balto jeahta .
Lustestalla gosse båeries vuelieh ohtsedeminie jïh goerehteminie guktie dah vuelieh juhtieh .
Gie tjaala/soptseste ?
Aerpiegïele vaenie lïerehtimmesne nuhtjeme.
åvtelbodti soejkesjamme mejnie learohkh edtjieh gïehtelidh gïeh varke gïehtjedimmine galhkoeh
Öörnedh såemies eejehtimmieh våhkoen saemiengïelen darjomigujmie jïh stååkedimmiejgujmie .
Jïjtsevuarjasjimmie jallh vuarjasjimmie sinsitneste Daesnie akte vuesiehtimmie maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse edtjieh jïjtjemse vuarjasjdih , jïh / jallh gosse edtjieh responsem sinsætnan vedtedh .
Marngehtidh öövre orre.
Jielemigujmie jïh jeajtah organisasjovigujmie laavenjostebe galkebe dah nasjovnelle ulmieh regionalen sjïdtedimmiepolitihkese jaksedh .
 (130) Dan så tjamki hårt leah vara:3p sijhteme vilja:PTCP biepmedh, mata:INF, båajtoedehtedh gödatr:INF guktie så edtjieh skulla:3p varki fort sjidtedh, växa:INF doekemeståaroem försäljningsstorlek:ACK jaksedh, nå:INF 'Så hårt ville de mata och göda så att de ska växa fort och nå försäljningsstorlek,'[Don jih daan bijre 1] Daestie lïerebe unnemes göökte transitijve haamoeh mah maehtieh intransitijven båajtodh paarrebieliem årrodh.
H: Gieries voelph / skyllijemaanah Dijjem raajeme Jeesuse Kristusem dåeriedidh jïh dan syjhtedem veartanasse åehpiedehtedh .
Jis akte fuelhkie båata juhtien Noerhte-Trööndelagese ruffien .
Dan gaavhtan vaenie åarjelsaemien soptsestæjjah jïh vaenie åarjelsaemien learohkh skuvline, dle vaenie goerehtimmielïhtsegh aaj sjïdti mov goerehtæmman.
Sektovren ållesth gïehteldimmievierhtiej mieriej sisnjeli , dle akte ulmie dan stoere låhkoe goh gåarede , lea ryøktesth øøhpehtæmman gårredamme .
Klijmavietseles bigkemematerijalh
Jïlhts eah jïjtjetjirkeme jïh jïjtjedomtese leah seamma , maahta jïjtjedomtesem sjïdtede jïh evtede jis aatem dorje maam maahta .
Vaaksjome jeatjah gaavhtan raeriesti dah gïelepolitihkeles buerkiestamme biehkieh dåarjoeöörnegisnie (rïektesisnie dåarjoe juktie plaeriesæjroeh darjodh julev- jïh åarjelsaemien gïelesne nöörjen voenges plaerine) edtjin preessedåarjoste vaaltasovvedh , jïh dejtie Saemiedægkan sertiestidh .
*Your mind will open from this book.
Båeries fylhkengeajnoenedte Gïehteldimmie- / gorredimmien mierie lea 90,0 mill. kråvnah eksl .
Dïhte mij edtja betnesne årrodh lïerehtimmesne lea mubpiealmetjem jïh altese gellielaaketjem krøøhkedh .
Daate sæjhta jiehtedh jienebh dejstie kuvsjijste maehtieh vaahresne årrodh hiejhtesovvedh dan åvteste dah eah dienestem learoesæjjan vedtieh.
Læjhkan gosse dagkeres veerbh, mah barre baakoegærjesne, dellie aaj bæjhkohtem ahte dah destie båetieh.
Musigkese jïh joejkemasse vihkeles sijjiem jïh nuepiem vedtedh guktie åvtanidh jïh saemide ålmeginie vuesiehtidh .
Vaallah barkoetsiehkie dejtie mah desnie berkieh lea hijven .
Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltem tjïertestamme goh
Aktene staeriedimmesne saemielaaken gïelenjoelkedassijste , gusnie Saemiedigkie raereste dah abpe laantem feerhmieh , dle sæjhta joekoen vuejnedh saemiengïeleldh faagealmetjh fååtesieh .
Barents Indigenous Peoples Office (BIPO) tseegkeme jaepien 2013
learoelatjkoeh , daestie medtie 70 learoekandidath .
buerkiestidh ovmessie såarhts åtnoem biomasseste goh energijegaaltije
Jaepien 1987 raajan dellie jïlleskuvle åarjelsaemien voestes bieliejaepieboelhkem faali mij daelie lea Åarjelsaemien 1 .
Dijjieh viehkiehtidie vihkeles maahtoem jïh daajroem vedtedh CO 2 - giehpiedimmien bïjre .
Mijjen sïjtesne jeenebh båarasåbpoe saemieh , jïh daelie gosse aerpiemaahtoen jïh - daajroen bïjre soptsestalleminie dle ussjedem dïhte hov dïhte .
4.1 Bijjemes råajvarimmieh
Mejtie dïhte ajve dam minngemes taalem vuartesje .
Jalhts daah veeljemh leah seamma tïjjen , dle badth tjïelteståvroeveeljeme mij jeenjemes veeljijh åtna .
Vielie veerbh kausatijve molsedimmesne dejstie mejtie leam åtneme kapihtelisnie 6.
Dalleghveeljeme gärhkoeraerie
] * Att se vårt dyrbara liv Som utställning Det uthärdar vi inte Eller gör vi ?
illedahkh jïh jiehtegi gaskem juekedh jïh kvaliteetem digkiedidh jïjtse jïh mubpiej vuekine jïh jïjtse jïh mubpiej daatine jïh toelhkestimmine
Edtja doekemebaalhkam kapitalefoentese bïejedh .
Aerviedamme skåårvemedaerpiesvoete lea medtie 150 mill. kråvnah .
Saemiengïeleldh almetjh eah leah madtjeles healsoedïenesjigujmie juktie dah tsagkesh dååjrieh goerkesadtedh .
Maahta goebpere laaneste ?
Ella Holm Bull båatsoefuelhkesne byjjeni , jïh Ealla lij båarasommesem njiejlie nuerebh åarpenijstie .
Soejhkesjimmiem daelie vuertieminie Saemiedigken politihkerh jih åejviedåehkie edtjieh vielie dejnie barkedh .
Gusnie dihte biejjie ?
' ste ållesth:
Vååjnoe goh dïhte annje lea ånnetji jueriedisnie taalesïevese .
Jielije bovtsh jïh heanteme bovtsh jïh bovtseste mij jeatjah jïjtsen åtnose maahta dan nubpien rïjhkese saahtesjidh tollen- , skaehtien- jïh maaksoej namhtah .
Tjaalege gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1 .
Edtja aaj damtedh , nuhtjedh jïh vuarjasjidh digitaale dïrregh aerviedimmide , dåeriesmoereloetemasse , simuleradæmman jïh hammoedæmman .
Jïh dan tjirkem aaj åarjelsaemien gïelese.
Vuartesjh: " www.ovttas.no Teeksteheefth eksamenese: Åarjelsaemien 1. jïh 2. gïeline
Gööleme sïejhme tjaetsesne mearosne jïh dej vïjhte stoerre jaevrine Vänern , Vättern , Mälaren , Hjälmaren jïh Storsjön daarpesje barkoegöölemelisensem jïh luhpiem dabreldehteme dïrregh nuhtjedh .
Ulmie programmen mænngan lea jienebh edtjieh maehtedh sijjen kultuvrejielemesïelteste jieledh .
Rïektes taalline dle budsjedte 26,6 mill. vielie kråvnah vadta øøhpehtæmman 2011 .
Vuelebe vierhtieh , mestie dah båetieh ?
Magkerh teksth ...
Råajvarimmie 11 Vaaksjome tjïelti jïh fylhkentjïelti tjïrrehtimmine ööhpehtimmie-reakteste saemien gïelesne ...
Lohkehtæjja maahta jienebh vierhtieh gaavnedh jis daejtie sæjrode tjaanga , jallh gosse ohtsememotovrem nåhtede .
Goerpemaaksoeh jih læhtah vierhtijste
Dovne tïjje jïh kongruense lea aktanamme fïerhten lïerehtimmesne.
Nov badth galka Sveerjine ektesne sertifikatemaarhnam nænnoestidh 2012 den raajeste , jïh aaj annjebodtsöörnegem stealladidh dan raajan .
Verbh subjeekti mietie sojjehtidh, presens 2.
Mijjieh iktegisth maam akt båajhtode darjobe fïerhten biejjien , man åvteste mijjieh tjoerebe gaatelassjedh Jupmielasse .
saemien) 
Tsïengelen tjåanghkoe dejtie gïeh maanagïertine barkeminie .
Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh aerpievuekien sijjieh nåhtadidh jaahkoeøøhpehtimmesne .
Fylhkendigkie jïjnjh nænnoestimmieh åssjaldahki bïjre dorje evtiedimmien bïjre gelline suerkine , bielelen naan dåarjoe-nænnoestimmieh dorjesuvvieh soejkesjetjaatsegidie j. p. Soejkesjetjaatsegh jïh åssjaldahkh barkoen bïjre gelline suerkine sïjhtieh jiehtedh jienebh gihtjieh jïh veanhtadieh dovne skåårvemh , evtiedimmiebarkoeh jïh gïehteldimmiem maaksasuvvieh regijovnale evtiedimmieprogrammeste .
Gellie privaate darjomessijjieh certifieradamme Naturens Bästa:n kriteriumi mietie .
Ungaren gïele
Jis rööjrem bieljesne jallh bieljieovlemem åtna ij edtjh laavkodh åejjine tjaetsien bijjelesgietjien nuelesne .
Vielie joekehtsem gaavneme aktene jeatja veerbesne man leah gellie plïerh.
Daan soejkesjeboelhken aaj akte stoerre lissiehtahkem sjïehtesjamme fylhkengeajnoebudsjedtine , jïh ekonomijesoejkesjisnie dle våaroemasse bïejeme daam daltesem guhkiedidh båetije soejkesjeboelhken .
Leahpadïenesth-/doekemedïenesth dan åvteste 2017-reeknehlåhkose båetieh.
Daate sæjhta jiehtedh skuvle jïh tjïelte guhkiebasse sijhtieh vuejnedh mejtie learohki illedahkh buerebe sjidtieh .
Ovmessie kondomh sjiehtieh ovmessie boetjide jïh dan gaavhtan hijven dejtie pryövedh goske kondomem gaavnedh maam lyjhkoe .
Voestes aejkien dæjmetje tjaktjen Raanesne .
Jis lea dïhte gie nïejtem nåajsan dorjeme maahta aaj naakenem gaavnesjidh jïh dejnie soptsestalledh jis sæjhta .
Mah såarhts laavenjassh evtebe sæjrosne vuajnah .
 (*) Bijpelelohkeme
Galka dellie deahpadidh , vierhtiedidh , hammoehtidh jïh teekstem joekehtidh gosse lea tjaelieminie .
Budsjedtem dan
Lingvistiske teorien mietie Slabakova (2016) buerkeste funksjonelle morfemh goh subjeekte-verbaale kongruense jïh preteritumen minngiegietjieh lea barkoes dan åvteste G2-lïerijh tjiehtieh abpe raajesem syntaktiske joekehtidh mearan G2-gïelem nuhtjieh.
Dihte jeahta ij leah skuvle dam faaleme , mohte Saemien misjovne skuvlesne andakt maanide utnieji .
saemien goh hiejmegïelem åtna , jallh vaenemes akte eejhtegijstie , aahka gon aajjah jallh maadteraahka gon maadteraajjah utnieh jallh åtneme saemien goh hiejmegïele , jallh lea maana aktede mij joe lea saemielåhkosne tjaalasovveme .
Reakta mijjen gïelese lea akte aarvoe mij lea våarome abpe gïelebïevnesasse .
Byjrese jïh klijma Noerhte-Trööndelagesne
Gosse lohkebe baakoevåarhkoem jïh gïelegoerkesem lissiehtibie maanan luvnie 3 .
Manne geerjene vuejnedh daate biejjie gellie såarhts öörnedimmieh åtna gellene lehkesne laantesne , aaj desnie gusnie dïhte saemien ij leah dan våajnoes biejjieladtje .
Lohkh amma Bijbelisnie tjuedtjielimmien bïjre Maarhkosen vaentjielisnie: 16 , 1-15 jïh aaj mubpine vaentjielinie .
Mijjieh sijhtebe buaranidh jih aelhkebe darjodh dah sosijalen vaarjelimmieviermiem learohkidie guktie dihte seammalaakan goh barkijstie sjidtedh .
Maadthlaakeparagrafe gaskenasjovnale aalkoealmetjekonvensjovnide bigkie , mejtie Nøørje jååhkesjamme .
Learohkh maehtieh dam tjaaleldh barkoem gåetiebarkojne darjodh , jïh dah maehtieh barkoem njaalmeldh soptesetidh lohkehtæjjese .
åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie
Dåahkah ovmessie saemien dajvijste .
Dov lea reakta:
Öörnege jåarhka 2012 minngiegeatjan .
Vielie bïevnesh daesnie , vilbli.no .
Lissine aktem lissiehtimmiem ekonomijesoejkesjisnie 2011-15 dle prijoriterede åtnoem frijje vierhtijste , aarebi jaepiej ållermaahteme goh neavroedåarjoe , læssanamme barkose daej suerkiej sisnjeli:
Innholdsfotegnelse: Forord i Norge Kort översikt och några reflektioner " av Lars Thomasson " Innføring av reinbeiedistrikter i Sør-Norge " av Johs. Falkenberg " Fra grensefjellene i Hattfjelldal til Bykleheiene Historien om Jon Andersen Arefjell " av Leif Elsvatn av Ørnulv Vorren av Alv Vennevik " Saemien beapmoeh " av Sig-Britt Persson Toven " Fjellkongen fra Finlierne og hans etterselkt " av Martha Jåma " Tragedien i Ridalen år 1803: Thomas Andersens død " av Anders Løøv " Tenntrådbroderier i Hälsingland " av Marianne Nilsson av Inger Zachrisson Klement Klementsson Laila Matsson Maggese soptsestamme:"Manne edtjem soptsetidh dan mov voestes bienjen birje " " Reindriftssamer på Fosenhalvøya i siste halvdel av 1700-tallet: Den samiske boplassen Andreasbakken i Verran og lokal tradisjon " av Arvid Jåma " Det første samiske landsmøtet - Trondheim 1917′′ av Leif Pareli " Det samiska rummet " av Ingwar Åhrén av Alv Vennevik Lagt til rette av Alv Vennevik av Bierna Bientie av Jan Sundström Om forfatterne
Monnehke barkoesijjieh saemien kåanste-jïh kultuvrejielieminie
GLAD ATT FÅ .
1.-7. jaepiedaltese: 328 tæjmoeh
- Jillie mearoesaemien (Altafjord jïh Kvænangen).
Jïjnjh saemien dajvine dle akte haesteme orreme aajhterevoetem gærhkose sjugniedidh almetji luvnie .
Fassehke soejkesjh lea nænnoestamme dejtie orre geajnojde jïh daelie skåårvemh lihkebe 280 millijovnh kråvnaj åvteste soejkesjibie jaepien 2010 jïh lihkebe 1150 millijovnh kråvnah abpe njieljiejaepieboelhken .
Fylhkendigkie sæjhta naemhtie vaestiedidh fylhkenraerien gyhtjelassese dan minngebe barkoen bïjre ekonomijestrategijinie jaepiej 2011-2014: 1 .
Dannasinie ibie mijjieh reeskh dajvem beapmose bigkehtehtedh jallh dam baajedh sovvehtjidh dan varke jïh dan jijnjem mij daelie heannede .
Lissine akte minngebe stoerredigkiebïevnese lea sjisseradamme kultuvren ih minngebe prosessi bïjre mah leah PPT:n jïh Bufetaten bïjre.
Learohke maahta baakoeh gøøkte jïh golme lïhtsigujmie juekedh
Tjaelije: Ella Holm Bull .
Dïhte mïerhkem beaja 10 jïh 20 gaskoeh .
Jïjnjh learohkh meatan orreme daejnie gïelebiesine , jïh dååjrehtimmie vuesehte dah gïelebiesieh leah vihkeles orreme ihke learohkh åadtjoeh saemien nåhtadidh mubpiejgujmie ektine .
damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh aktem hijven taaledïejvesem jïh hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth evtiedidh .
Ij leah jïjnjh tjïehpieslidteratuvren gærjah åarjelsaemien gïelesne .
Manne aaj vueptestem maanah hijven jïh væjkele maahto
vååjnesasse jïh statusem lutnjedh galka tjïrkedh eejhtegh jåerhkedh unnebelåhkoengïelem maanide vedtedh .
gaavnemesijjieh byjressïebredahkine jïh staarine gusnie iemeles saemiestidh aaj sjyöhtehkevoete juktie saemiengïele iemeles ektiebarkoegïelem sjædta .
Gærjesne naa jïjnjh jiehtegh jïh aerpie-vuekieh: guktie saemiestidh jïh guktie gïele jåhta .
- Learohkh maehtieh aktem tjåenghkies heeftem darjodh gaajhkijste sijjienommetjaalegijstie .
Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009- 2012
Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmie laakese aamhtesegietedimmien jïh rååresjimmien bïjre dorje guktie staateles åejvieladtjh , fylhkentjielth jïh tjielth sïjhtieh diedtem utnedh rååresjidh jis dah nænnoestimmieh vaeltieh mah rïekte ulmiem vedtieh dajvi jïh vierhtiej nuhtjiemasse åvtetje eejki saemien dajvine .
*Mary Mary
magkerh bigkemematerijalh
Orrestimmeles energijen ulmie lea 100% eannan 2013 .
Goh arealesoejkesjimmie , barkoe bommebeetnegeohtseminie jïh såemies salkehtimmieh .
Jis tabledtem varki vaalta dellie vaahra nåajsan sjïdtedh vaenede .
Dellie mijjieh åadtjobe nuepiem mijjen vuajnoem buerkestibie evtelasside ovmessie departementijste , staaten verkijste jïh jïjnjesh .
Buerie veeljeme !
Garme onneåabpan seankoebealesne jijjen guarjesje .
Mov joekehtimmie.
Dåvvoden råajvarimmieh tjuerieh reaktoe årrodh .
Ibie mijjieh naan guhkies lidterære aerpievuekiem utnieh.
Akte vijries åehpiedehteme SDJ-dajveste kaarhtigujmie, tabelligujmie, jarkelimmiejgujmie tïjje doekoe, mah tjïelth jïh dajvh mah leah meatan jïh jïjnje jeatjah leah SSB-bæjhkoehtimmesne 2014/1 "Samisk statistikk 2014".
Saemiedigkien ulmie lea låhkoem lissiehtidh gïeleutnijijstie , jïh naemhtie gïelem eevtjedh jïh evtiedidh .
Nimhtie lij aaj jis eejhtegh maanide veeltin tjielte-maanagierteste dellie meehtin sijjiem desnie dassedh .
Gosse au pair leah , dellie fuelhkine ektesne jeatja laantesne årroeh .
Åvteli gujnelemmie båata aalka galkegh åadtjodh .
Gærhkoe aaj aktem sijjiem sjugnede saemien gærhkoejieliedasse gusnie maahta sjyöhtehke gyhtjelassh jïh teemah digkiedidh, seamma tïjjen goh veeljemetjåanghkoe aktem tjïelke mandaatem åtna saemien tjirkijh gyrhkeles moenehtsinie raeriestidh, Mikkelsen jeahta.
Sosijal-medisijnen institusjovnh Jaepien 2008 dle mieriedimmieh sjïehtesji mah diedtem maadthskuvlen jïh jåarhkeøøhpehtimmien åvteste staateste fylhkentjïeltese sertin , dejtie learoehkidie institusjovnine , jïh aaj dåarjoen stoeredahkem staeriedi .
Mieriej sisnjeli , mejtie Gærhkoe- jïh ööhpehtimmiedepartemeente nænnoestamme , dle Saemiedigkie faamoem åtna mieriedimmieh sisvegen bïjre vedtedh dagkarinie lïerehtimmine .
Akte sïejhme væhta gåessie maanah eah trååjjedh , lea gosse dah eah maanagïertese sïjhth .
Goh ij mov naan fuelhkie , dellie internate mov hiejme dej jaepiej sjidti .
Saemiedigkie sæjhta aktem monnehke saemien båatsoem utnedh .
Eengelsken gïele 8. daltese
saemielaaken § 3-6 reakta vadta oktegs gærhkoen dïenesjasse saemen gïelesne Dïhte nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne .
Svihtjemeheaptoes almetji skovhtedïenesje Daate dïenesje sjïehteladteme skovhtem svihtjemeheaptoes almetjidie feerhmie , medtie 1900 utnijh , jïh lea akte faalenasse laaken ålkolen , maam mijjieh budsjedteradamme 12,1 mill. kråvnajgujmie jaepien 2010 .
Noerhte-Trööndelagesne goh gaajhkene lehkesne laantesne , guhkebem veasoeminie goh gåessie akt. .
Saemien-skuvle ovmese saemijste niestieh øøsti .
NRK .
Learohki reakta gïeletjåanghkoeh åadtjodh aaj vuartasjamme sjïdti soejkesjisnie.
Duedtie maahta vielie barkoesijjieh buektiehtidh , jïh lea aaj vihkeles gosse edtja saemiengïelem nænnoestidh .
Löönijinie sjïdth
3.1 Teatere, musihke, tjeahpoe, tjiehpiedæjjah jïh kultuvre
d) Mïsse prïhtjhvoessem utnedh ?
saemien gïelen reeremedajvem vijriemdidh
Sjïerereektije James Anayasen reektehtse almetjereaktaj jïh vihkielommes frijjevoeti bïjre aalkoealmetjidie , mij bööti 2011 , lea akte vihkeles bielie daajroevåaroemistie daan bïevnesasse .
Gasngesen gïtne
1.4.
Gaajhkh learohkh 3. daltesisnie edtjieh pryövem tjïrrehtidh .
vaajteli guektiengïelenvoetem vååjnesasse praktijhken jaahkoeööhpehtimmesne .
Juktie akte jienebelåhkoereerenasse dåarjelimmiem åtna vielie enn aktem lehkiem dejstie stoerredigkietjirkijijstie , maahta - jis reerenassekrirrieh eah ovgeahpan sjïdth - amma darjodh maam jïjtje sæjhta; gaajhkh aamhtesh mejtie raereste jååhkesjimmiem åadtjoeh Stoerredigkesne .
Læstoeh tjaalesijjiejgujmie jïh gaskesigujmie byjreskegïemhpes deallahtæjjide
Sïjhth vielie daejredh ?
lea iehkedstjuvjie
Dongkijen nomme (skuvle , darjoe , goevtese j. p) 
Lissine FrK veanhta edtja vaenebe teorijem jïh vielie haarjanimmiem årrodh barkoeøøhpehtimmesne .
Nöörjesne dellie learoesoejkesjen ulmien mietie learohkh edtjieh guektiengïelen learohkh sjïdtedh, dovne dah mah saemien voestesgïeline utnieh jïh dah mah saemien mubpiengïeline utnieh.
Saavreme Saemiej Saavremesiebrien saavremesuerkieh naemhtie öörneme; Tjoejkedh , tjoejkedh / soehpenjinie åedtjiedidh , roehtedh , soehpenjinie åedtjedidh jih vuejeme-råantjoej gujmie gaahtjedh .
Lissine vihkeles learohkh taalefaaktah automatiseradieh .
Jis sjïere sjïekeh , dellie konvensjovnemaaksoe maahta luajhtasovvedh .
Göökte leah open jïh break.
Ånnetji dïhte seapan akte joekoen haestedihks barkoe sjædta , pensjovnistine ektine jïh barkijedåårrehtimmine , v. stuhtjine haestemi bïjre bijjielisnie .
Gijhtebe juktie dah sinsitniem iehtsiejægan jïh edtjijægan ektesne jieledh jïh sinsitniem viehkiehtidh .
Åejviesuerkie lea aaj gïeleåtnoen bïjre saemien kultuvresne , jieledevuekesne jïh aerpievuekien daajrosne , dïejveselïerehtimmien bïjre jïh vijriedimmien bïjre baakoeveahkeste .
Dan åvteste dle ij dan daerpies sjïdth gïehtelimmiem sjïehtedidh goh aarebi bieljelamme , men seamma tïjjen dle daejrebe dïhte stööremes vueliedimmie båata 2014 raejeste .
Sïehpe jïh goelkh kråahpesne
Soptsesth guktie dah ovmessie moerh jeatjahtuvvieh jaepie doekoe .
EU lea aarebi lahtestimmieh vadteme Nöörjese juktie striengkies stuvrehtimmieh tjåadtjoehtidh mearoeloesegöölemisnie , jïh Russlaante lea dovne krïeveme daate gööleme tjuara tjöödtjestidh såemies dajvine .
Jis saemien edtja faageldh tsiehkesne utnedh voestegh tjuara faageterminologijem jïh faagejietegh saemien gïelesne gååvnesidh .
Jis datne sijhth dåarjoem jallh stipendiem stiftelsistei datne ohtsemem ryöktesh aktuellen stiftelsasse seedth .
Akte stoerre lissiehtimmie ohtsemelåhkosne orreme daejtie vierhtide , jïh veanhtede daate vielie læssene .
Saemien Sijte 50 år .
Finnemisjovne , mænngan Saemiemisjovne , tjåanghkoeh øørnedi , guessine mïnni , jïh skuvlem utni goske staate diedtem skuvlen åvteste veelti .
Dïhte bælla konsekvense giehpiedamme beapmoejearsoesvoete sjædta .
Lohkehtæjjah , skuvleåvtehkh , maanagïerte- jïh skuvleaajhterh jïh pedagogeles barkijh maanagïertine leah dah vihkeles ulmiedåehkieh darjoemasse .
Laaran tjidtjie tuhtjie gaajhtsh eah edtjh gåetien sisnie årrodh .
Mååhtedimmie tjoevere giehtjedæmman biejesovvedh gosse njielje jaepieh vaaseme .
Kultuvresuerkien åejviehaesteme lea gorredidh guktie kultuvresuerkie gellielaaketje sjædta jïh kvalitete dan hijven sjædta guktie gaajhkesh maehtieh tjeahpoem jïh kultuvrem dååjredh .
Akte .
Dihte sæjhta våaromem bïejedh akten veelebe tjïertestæmman ulmijste , strategijijste jïh råajvarimmijste .
Buerkiestimmie orreme dïhte gaskenasjovnaale öörnedimmie maahtoem jïh barkoefaamoem nænnoestahta jïh viehkehte daerpies raastedåaresth perspektijvh buektedh evtiedimmiebarkosne .
Goerehtallemen mænngan barkoe tjöödtjestamme , men sæjhta vihth aelkedh daejnie barkedh 2013 .
*The campers burned out the fire.
Fylhkenraerien bieleste dle byjjenimmiem jïh ööhpehtimmiem jallese lutnjie .
Man gellie tjirkijh 2007
Åvteli nænnoste jis galka PSA-pryövenassem vedtedh , hijven daejredh jienebh båehtjierdimmien aevhkiej jïh sleari bïjre jis aalka aareh aajhtseme naarenem båehtjierdidh .
Dellie daerpies stuerebe båehtjierdimmiekapasiteetine jïh faagemaahtojne .
Jis learohkh ovnohkens barkoevuekine , dah byøroeh aktem åenehks fotsoptsesem ektesne voestegh darjodh .
Saemien statistihke
Byjresepolitihken bijjemes ulmie lea båetije boelvese edtjebe sïebredahkem vedtedh gusnie dah stoerre byjresedåeriesmoerh leah noeleme , destie eah jeanadamme byjrese- jïh healsoedåeriesmoerh båetieh Sveerjen raasti ålkolen .
Laanten årrojh jih byjjehtimmie-reeremh edtjieh daajroetimmieh saemij gyhtjelassi- jih kultuvren bijre utnedh .
Edtja byjngetje laavenjostoeguejmieh jïh vierhtieh syökedh, men akte fer stoerre bielie dejstie ihkuve vierhtijste daan barkose jåhta, jïh statistihke ij maam gænnah vuesehth dej dåarjoej jïh laavenjostoej bïjre mejtie teaterh IDTJIN åadtjoeh.
Mijjieh sïjhtebe Karrierejarngem jïh raeriestimmiedïenesjem vijriesåbpoe evtiedidh , jïh akten buerebe raeriestimmien jïh karrierebihkedimmien åvteste barkedh , dovne maadthskuvlesne , jåarhkeskuvlesne jïh geerve almetjidie .
Årromlastoeprosjekti veeljemisnie tjïeltij- jih regijovnaledepartemente lea kvalitetem , dibrehtimmie , orreussjedimmiem jih ektiebarkoem diedtiehtamme .
Maahtoe lea sibriedahken aalkoevierhtie .
Akte bijjemes vuepsieh lea slyøhpedh mejnie-akt aelkedh mah maehtieh vuastalidh almetjereaktan krievemem dam saemien materijelle kultuvrem vaarjelidh .
Dïhte laavenjostoe dejnie stöö
1645 ******* Gærjah , lea fealeldahke almetjidie gieh mijielisnie årrominie .
EOS .
Jïjtjetjirkeme lea prestasjovnine , man tjarke veanhta aatide nahkasjidh .
Raajh dov buerie Voejkenem mijjen skyllijemaanide viehkiehtidh .
Daennie boelhkesne sïjhtem dah gaskemedtien illeldahkh vuesiehtidh, tjåenghkesne jïh fïerhten lïerehtæmman.
Væhtah leah gööktine bieline juakeme: saemien voestesgïeline njaalmeldh jïh saemien voestesgïeline tjaaleldh .
Svein Lund Ebba Westerfjelline jih Sofie Kappfjelline soptsesti Maajh-jaevresne 2003 (Guvvie: Basia Głowacka) 
Ina-Theres soptseste .
Daelie Juvlememaaksoemoenehtsen salkehtimmie edtja govlehtæmman .
Dah guvvieåehpiedehtemem darjoeh jïh aktem åehpiedehtemeprogrammem nuhtjieh .
Prosjekteboelhken lij vihkeles naaken utnedh mejgujmie gåarede digkiedidh , jïh ahkedh faageles bïhkedimmiem åadtjodh barkosne .
Doh sæjjasadtjebarkijh tjuerieh maehtedh dallegh båetedh .
Tjuedtjeli jih minngesne veedtsi goskh bøøti dahkoe gusnie dihte alma årroeminie .
Ööhpehtimmieinstitusjovnh maahta syökedh åadtjodh kvoth nænnoestidh , g. j. saemien ohtsijij åvteste , gosse ovmessie lohkemasse ohtsieh .
Bene tjidtjebe ij lij naan tjiehpies guvviedæjja , juktie stilli naan jeatjebh buerebelaakan guvviedidh dejnie trygkeme learoegærjine .
Staath edtjieh råajvarimmieh tseagkodh ektie vøøki barkojne dej jeatja laantine jih nimhtie vihtesjidh , vaarjelidh jih dejtie saemiej kultuvre-mojhtsidie reeremen nualan biejedh .
Juktie gïelen båetijen aejkien gorredidh dle vihkeles dan jïjnjh almetjh goh gåarede gïelem lierieh gïeleguedtijijstie .
Båatsoem nænnoestehtedh goh jieleme
såemies vaerbh jïh substantijvh sojjehtidh
Gihtjeminie , mejtie
Noerhte-tröönderen barkoe- jïh jieliemasse dåårrehtidh Maehteles barkoefaamoem dåårrehtidh , joekoen faagebarkojde mah faageprieviem jïh jollebe ööhpehtimmiem krievieh , sæjhta båetijen aejkien annje krievije årrodh , dovne jieliemasse jïh byögkeles suarkan .
Dah gïeh åeniehkåbpoeh lohkeme stuerebe joekehtassh illeldahkine vuesiehtieh.
Fylhkentjïelte sæjhta 49.750.000 kråvnah sertiestidh Innovasjovne Nöörjese sïelteevtiedæmman , jïh 2.250.000 kråvnah skovhtedåarjose .
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 2
gellie ovmessie sïerkh gååvnesieh .
Åadtjobe gaajhkem eatnamistie maam daarpesjibie , jis mijjieh barre daejrebe gusnie gaavnebe jïh guktie darjodh .
Dïhte aaj tjabreminie laavenjassigujmie gusnie edtja veahkah ryöknedh dåehkine .
Maehtedh ryöknedh: Dæjpeles barkoen tjïrrh goh bååhkesjimmie , dah learohkh lahtesh nåhtadieh jïh repeterieh , mah leah saemien ryöknemevuekesne .
Mov maana
Sijjieh gusnie maahta kultuvrine giehtelidh lea vihkeles edtja maahtoem jïh jielemh evtiedidh , jïh kultuvrelle jïh sosijale baanth nænnoestidh jïh våaromem tseegkedh dan tjåenghkies identifikasjovnese .
- sjugniedidie hijven voeth daelie
Jis vuejnebe mennie saemien gïelekuvsjine mah jeenjemes studijepoengh dorjesuvvieh Tromsøn Universiteetesne, dle noerhtesaemien ammesgïeline dïhte stööremes.
Naemhtie guktie Jåvva lea vaestiedamme dle vååjnoe goh dïhte viesjies tjiehpiesvoeth åtna ryöknemisnie , jïh ij maehtieh veelelaakan ryöknedh taaleste 15 .
Aelkeste åvteprovsjektine jaepien 2009 .
Minngemes bïevnesh jiehtieh daate ovseekerevoete sæjhta darjodh guktie konsesjovnefaamoebaalhkaj daltese geahpene .
Dah barkoeööhpehtimmieh jih learohkesijjieh edtjieh tjirkedh .
Eadtjohke årrodh tjïeltine saemien dajvine
Vuesiehtimmie: bååstedebievnese
Finnmarkshallen Sijjie aalkoealmetjekonferansese Alta 2013 .
Dïhte boelhke dajveste mij gåatomevaerien sjïsjnjelen maahta nuhtjesovvedh abpe jaepiem .
Oslon Jolleskuvle faalenassem åtna toelhkeööhpehtimmien bïjre .
Mijjen noerhte-tröönderen noerh edtjieh skuvlem dååjredh goh akte jearsoes sijjie gusnie sjïdtedieh , haalvoeh jïh lierieh , jïh eadtjohkelaakan meatan årroeh båetijen aejkien sielth jïh dorjesh sjugniedidh Noerhte-Trööndelagesne .
Prosjekte beetnehdåarjoem åådtje gellijste , Lapplands förbund , Nordkalottrådet , INTERREG IVA .
orre baakoeh gaavnedh
Seamma tïjjen dle ekonomeles vierhtieh tjuerieh læssanidh , goh joe neebneme .
båeries nåejtie gænnab
Mieriedimmesne nænnoste ij leah luhpie stuerebe vïnhtsigujmie fjovline: Ajve vïnhtsh unnebe goh 15 meeterh konvensjovnelle dïrregigujme , maehtieh akten vihties fjovleraedtien sisnjelen gööledh .
Hijven baenide aaj gaessiem soeskedh .
Råajvarimmie 53 .
Åådtje aktem njammam pleahtjose bïejedh , dan sisnie kassedte röntgenefilmine .
Vielie dejtie mah dam bøøremes daarpesjieh .
Variasjovnegamta objeektidie unnebe sjædta prosenteste 53 prosentese 21 jïh S-V-kongruensese prosenteste 57 prosentese 25 goerehtimmiedåehkiej luvnie (GD 1 (21% jïh 25%) jïh GD 2 (53% jïh 57%)).
vijrebe saemien terminologijem evtiedidh gïetedimmien tjïrrh dennie ovmessie saemien institusjovnine vuesiehtimmien gaavhtan saemiedigkesne .
Doh orre njoelkedassh regijovnaaledåarjose EU:sne jïh EØS:dajvesne jienebh sektovrelaahtpehtassh utnieh goh aarebi .
Daennie tjaalegisnie libie vuartasjamme lohkehtæjjaveahkese saemienlïerehtimmesne jïh dam pedagogeles jïh gïeleldh maahtoem saemienlohkehtæjjide goerehtalleme.
Kvaliteetem jïh latjkeme veahkam gorredidh dejstie tjeahpoedorjesijstie mejtie vuesehte Dan kultuvrelle skuvlevoessen tjïrrh gaajhkide maanide jïh noeride
Numhtie jieliemisnie aaj .
Dïhte minngemosth resolusjovneraeriestimmie maadta gaskem jeatjah staatide sjïere råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie politihkem jïh programmh eadtjoestidh jïh nænnoesåbpoe darjodh , juktie gorredidh aalkoealmetji nyjsenæjjah åadtjoeh meatan årrodh byögkeles sjæjsjalimmieprosessine .
Mej aamhtesi bïjre plaerie (h) jeenjemes tjaaleme dej minngemes biejjiej veeljemen åvtelen ?
Daate daan raajan bigkemem jïh gïehteldimmiem feerhmie aktede pilote- , FOU- jïh demonstrasjovneprosjekteste mij våaromem åtna
Faageskuvle barkoejieleden daerpiesvoeth våaroeminie åtna sov gïehteldæmman , jïh aerpievuekien mietie studijidie barkoejieleden daerpiesvoeti mietie sjïehtede .
Hanne-Lena lij akte dejstie gie lih meatan jih soejkesjidie buektedh dan orre maanageartan .
Webbesijjiem lea laavenjostemem jeatjah lïeneståvroejgujmie Sveerjesne .
Lievengen tjïelte
læjhkan tjuerieh sijjen sijjesne tjahkasjidh gossege gïehtjedimmietïjje nåhkeme .
Viehkehth mijjem dejnie , gieries elmien Aehtjie .
Maam sæjhta jiehtedh " Paarrebieliej gaskese tjihtedh ?
Almetje man lea geerve sov ekonomijem geehtedh skïemtjelassen , aalteren jïh jeatjah sjïeken mietie maahta viehkiem åadtjodh buerie ålmeste jallh reerijistie .
Mijjieh baahtjetjh utniejimh luste dejtie sierngedh .
rabadtem åådtje dan mietie maam gohtje jollemaaksovitråahpam jeenjemes daalhkesi åvteste , p-pillere jïh stomiartihkelh
Gaebpien Eli Maajehjaevreste jïh göökte aahkah Australieste jïh Mexikoste .
Man bijre soptsestalledh ?
Orre tjåenghkies skåårvmedaerpiesvoete daan åssjelasse lea 48,3 mill. soejkesjeboelhken .
learoehkidie mej reakta sjïereööhpehtæmman jallh learoehkidie mej reakta sjïere lïerehtæmman nöörjen gïelesne jïh gusnie seamma tïjjen
Dïhte voestes seksuellen dååjresem jeenjemesh jïjtsinie utnieh .
Eksamenh learoehkidie - saemien 3
teeksth öörnedh gusnie biejjietjaalege , aalkoe jïh minngiebaakoe
Jurye sov buerkiestimmesne gaskem jeatjah tjaala:
Dah barkijh byjresekrieviemidie dåarjedieh mah fylhkentjïeltese biejesuvvieh sïejhmelaakan , vuesiehtimmien gaavhtan vuelkemeprinsihph .
Jis jaavoe
Åarjelsaemien aarh-skuvleste jïlleskuvlese
Aaj reeremedajvesne saemien gïelide Finnmarhkesne dle åtnoe noerhtesaemien gïeleste vaanene goh biejjieladtje gïele .
Jis maana tuhtjie hijven maahta baajedh dam åeredh jissehts gaptjesem jallh barre sisnjeldsvaarjojne .
Dennie orre saemien kultuvrebarkosne 1960-låhkoen raejeste jïh 1970-låhkoen aalkovistie , dle lij vihkeles aerpievuekien saemien åtnoe laanteste jïh vierhtijste , seammavyörtegs eeke-jïh åtnoereaktah vadta , goh mubpiej åtnoe vadteme .
Fïerhten laavenjassese lahtestimmie gusnie bïevnesh , dovne learoehkasse jïh sensovrese .
Reektehtsem goerehtimmeste böökti ruffien 2012. http://nordlandsforskning.no/files/Rapporter 20 12/Rapport 07 12.pdf
sjyöhtehke tjaalegi bïjre lohkedh jïh soptsestidh
skuvle goh kultuvreguedtije mearoesaemien kultuvrese jïh mearoegöölemasse
Eejhtegh viehkien mietie gihtjieh
Daanerijhken / Nöörjen gånka , Kristian IV , bæjkoehti 1609:esne jaamemedåejmoem joejkijide .
Tuhtjie dan noere jallh ij heavedh daelie .
Im manne annje sijhth vuejnedh tjaktje båata , Søøfe jeahta .
Tjaaleldh govlesadteme lea saemien lohkedh jïh saemien tjaeledh .
Gosse gyhtjelassese båata akten guhkiebasse finansireme mah vierhtieh leesieh , goh barkoedåehkie , maahtoe jïh ekonomije , men orrijieh bielelen naan vijriesåbpoe dïbrehtimmiem jallh tjïrrehtimmiem .
Jis galkh e-legitimasjovnem åadtjodh tjoerh sveerjen persovnenummerem utnedh .
Nænnoestimmieåårgane aamhtesem ryöjrede jïh dam seedtie saemien nommekonsuletese , mij vadta ennjebodts rååresjimmiem .
Gosse jollemaaksoveboelhke orreje , aalka vihthorre boelhkem gosse vihth åesiestidh , seamma saaht gusnie lea jollemaaksovetråahpesne .
Tjåadtjoehtæjja: Saemiedigkie Aktem goerehtallemem tjïrrehti 2010 , dejnie aajkojne aktem strategijem evtiedidh juktie åarjelsaemien meedijefaalenassem tseegkedh .
Maahta pryövem stueriedidh dejtie leaoehkidie mah nåakelaakan vuejnieh .
Noerh maehtieh sveerjen otnegem åadtjodh jis dah
Dah sijhtieh maanide jïh noeride eevtjedh vuelieh jïjtsh dajveste lïeredh .
Daesnie maahtah laavenjostoelatjkoem lohkedh .
Daate dovne faagesuerkine jïh IT-suerkesne .
2001. " Te Kōhanga Reo .
Dan tjaktjen dle prosjekte orreje .
Maam learohke edtja maahtosne lohkedh maehtedh ?
Strategeles jïh åeliedihks råajvarimmieh juktie maanaj jïh noeri vihkielommes maehtelesvoeth nænnoestidh Noerhte-Trøøndelagesne
Boelhke iii Unnebelåhkoegïelepaktesne jeahta jeenjh dijpemh jïh veele njoelkedassh mej stinkes plikth reeremidie ovmessie suerkine , g. j. ööhpehtimmesne , reaktaöörnegisnie jïh byjjesreeremisnie .
Ovlæhkose båata .
Jaepiej åvtese 2015 raajan dle tjuara vielie salderingeråajvarimmieh tjïrrehtidh , mah tjåanghkan edtjieh ovrehte 2,5 mill. kråvnah spååredh fïerhten jaepien .
knytaitr:3s 'Akta så att inte tråden knyter sig.'[Saerniestæjja 6 & 8] Seamma goh (109), ij leah gænnah daesnie naan tjoejemolseme.
Før opp produkt eller tjeneste her
Dan lea åenehks laejkie .
Naakenh barkijh kuvsjesne Dialog för naturvård:sne meatan orreme .
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan sjyöhtehke årrodh jis akte maana ij åadtjoeh meatan årrodh aktene stååkedimmesne .
Vijriesåbpoe aaj krïeveme råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie barkiji gïele- jïh kultuvremaahtoem nænnoestehtedh ektiedamme dejtie saemien årroejidie .
Dellie gaajhkh maanah maanagïertine Nöörjesne edtjieh daajroem åadtjodh saemien almetji bïjre , Muotka jeahta .
Daajbaaletje sïejhme dej gïelij utnijh leah guektiegïelhutnijh , dovne ietniegïelem jïh staaten jeenjebelåhkoegïelem maehtieh .
Edtja dam darjodh akten byjngetje kvaliteetegorredimmien tjïrrh konsepteveeljemistie (KS .
Nænnoste tjïelten jïh regijovnale jielemefoenth daan jaepien regijovnale evtiedimmieprogrammesne , jïh madtjeldahta regijovnale laavenjostose tjïelti gaskemsh .
Jienebh mah faageprieviem utnieh jåa3 lissiebigkemem syökoeh , juktie sïejhme studijemaahtoem åadtjodh , jïh akte lissiehtimmie dejstie unnebelåhkoegïelen ohtsijijstie .
Seamma aejkien dle Saemiedigkie dïedtem åadtjoeji staateles dåarjoeh joekedidh daejtie museumidie .
Tjarkadiksvoete learohkese båata jis learohke aeriebistie daajra man bijre soptsestidh .
Sektovre baeniehealsoe jïh almetjehealsoe sæjhta jïjtsh ekonomeles mieriej sisnjeli , prijoriteradidh meatan årrodh jïh viehkiehtidh dåaresthfaageles barkosne .
' n generalekrirrie sjæjsjalin goeven 2010 aktem veartenekonferansem tjïrrehtidh aalkoealmetji bïjre jaepien 2014 , gusnie ulmie edtja årrodh aalkoealmetji reaktijste , mah leah akteraeresne moenemigujmie EN .
Aehtjien båeries tsåahka .
Mij lea leevegh-moere ?
learoesoejkesjh saemien learoehkidie maadthskuvlesne , jïh saemien gïelese jïh sjïere saemien faagide jåarhkeööhpehtimmesne
Mubpene lïerehtimmesne aaj båajhtoeh kasush utnieh.
Dle haastadihks G2-lïerijidie funksjonelle morfemh abstrakte morfosyntaktiske væhtide ektiedidh gosse daerpies.
Aartigkele 31 Jis aktene rïjhkesne båatsoen øørnegem jeatjahtehtieh jallh byjjes reeremem guktie reaktasubjekte mij daennie konvensjovnesne jeatjah nommem åådtje jallh jeatjah øørnegehammoem , dellie konvensjovnen jiehtegh nuhtjesovvedh dejtie reaktasubjektide mah leah dej åvteste mah lin aerebi .
Goh gïehtjedibie guktie vaestiedæjjah raajesh nulle objeektine jïh nulle ovryöktesth objeektine jååhkesjamme, dle ajve 25% vaestiedæjjijste referaansedåehkesne daam raajesem jååhkesjamme, mearan 44,4% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne daam seamma raajesem jååhkesjamme.
Gånka , drööhnege jïh kronprinspaarre .
Vuelie hov aalka buerkiestidh gåmmebem , Aanna , jïh fierhten beajjetje guvviem dej guaktaj jielemisnie lea .
Dïhte saemiedigkie mij presidentem åtna lea aaj tjaelijesijjie .
Lohkehtæjja learoehkigujmie ektine geerelieh man dajven / mej dajvi bïjre dah edtjieh tjielkelaakan barkedh .
Gïele lea maadtoe gosse kultuvre jorkese .
4.1.1 Referaansedåehkien illedahke
Maahta dåarjoem ohtsedh daejtie råajvarimmide:
Nöörjen Foestehïejmesiebrie lea akte laantenvijries jïh jïjtjeraarehke ïedtjesiebrie man ulmie lea kvaliteetem lissiehtidh gaajhkine suerkine foestehïejmehoksen sisnjelen .
Noerhte-Trøøndelage lea bijjiebisnie gosse lea skvohtedåarjoen bïjre fïerhten svihtejemeheaptoes utnijasse .
Saemiedigkie dejtie Tråanten Tjeahpoemuseumeste öösti gosse dïhte 80-jaepien heevehtimmie lij goevten 6. b. 1997 .
Mannasinie ålma vïenhti dïhte hijven årromesijjie sjïdti ?
Dan sjiekenisnie akte stoerredigkieveeljeme sæjhta vihkeles årrodh Nøørjen båetije biejjide .
Utnede maaje svaalh tesh ovmessie gåetiesæjrojde , filmeboelhketjidie jïh jeatjah mah åehpiedehtemem gieltegs åbpoe darjoeh .
Mohte tjuara naemhtie darjodh , juktie guvvie buerebe kvalitehtem åådtje jïh goerehtimmie vihtiesåbpoe sjædta .
Bielie 24
Dellie ij daarpesjh dam lissie-åasam maeksedh jis daalhkesem lea jollemaaksovevaarjelimmesne .
Dej guvviejgujmie garrabielesne vaadtsah vuelieaamhtesi jïh spieli gåajkoe .
Guktie hijven lea joekehts sijjide gyrhkesjidh ?
Kapihtelisnie 6 manne morfologije dåehkieh digkiedamme.
Båatsoen aarvoesjugniedimmieprogramme
rohkelasse aanteges bïjre
Departemente saemiedigkien ektesne barka råajvarimmidie reerenassen strategijh maahtoe-evtiedimmiem jïh skreejrehtimmiem maanajgïertesuerkesne darjedh .
Dïejvese:
Bull , Ella Holm & Bergsland , Knut (1993): Jåvle-jïjje .
baakoeh gøøkte jïh golme lïhtsigujmie lïhtsine juekedh
Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh jienebh hijven tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste .
Maam sïjhth jovkedh ?
Dej mietie ovagkusatijvh leah aaj aktenargumeenteles jïh gosse molsedieh jïh transitijve sjidtieh kausatijve molsedimmien mietie dellie aktem vielie argumeente åadtjoeh.
Buerie båateme .
Datne maahtah vearolden jïh temperatuvren bïjre soptsestidh
Goh meedijanutnije vihkeles iktegisth laejhtehks årrodh guktie doh goerehtimmieh leah dorjesovveme .
Dan mænngan learohkh jïjtje aktem diktem jarkoestieh saemien gïelese .
Jaepien 2000 Saemien sjïeregærjagåetie Saemiedægkan sertiestovvi jïh nommem Saemiedigkien gærjagåetie åadtjoeji .
Mealhko lea gåatomedajve Jiingevaerien saemiensïjtese jïh gøøkte sïjtesijjide Østre Namdal båatsoesïjteste .
Sjïere veajkoej maahta dispensasjovnen vedtedh daehtie krïevenasseste .
V. b.) Sealma Öravan (Lycks .
Aarrebrot veanhta dah voeresh lin vielie solidarihkeles noerigujmie 40 jaepien gietjeste .
 (Jis ij leah programmevaaroe bïejesovveme guvviegïetedæmman daatovrisnie , dle jïjnjh namhtah programmh gååvnesieh mejtie maahta våålese leessedh .
Fylhkendigkie aaj aktem garantijeprovisjovnen nænnoestamme 0,5% löönemesaldoste jaepien minngiegietjesne .
Vangberg , Åsta (oversatt 2010): Dæjpeladtje jåvlh saemide .
Skuvle edtja
28 Jïh mannasinie vaarjojne tjoeperdidie ?
Goerehtimmiedåehkie
TRD .
Reektehtse Samiske tall forteller 5 (Saemien taallh soptseste 5) jaepeste 2012 , evtiedimmiem vuesehte 2005 raejeste 2011 raajan .
darjomh daerpies leah juktie nännoestidh gorredidh
Fïerhten aejkien gosse Frööstegasse båata , dïhte madtjeles maanijste dååstesåvva .
Orre gïelekåarhtem aaj Svïenske gærhkoen ålkoerïjhken åålmegidie faxen tjïrrh seedtesåvva .
Prosjekte 3
Manne mubpiengïelen soptsestæjjah nöörjen jïh sveerjen raedtesne gihtjeme.
Jis ov-sïemes guktie dajvem nuhtjedh dellie Gåatomemoenehtse nænnoste .
Alberte jijtje abpe skuvletijjem saemien skuvlesne Aarbortesne veedtsi , jaepeste 1953- jaapan 1960 .
Eejtegh edtjijægan loejehtsvoetem veeljedh maanasåajhtoenhammoem .
Jis hoksebarkijh suvmieh maana irhkesåvva edtjieh barkijh dagkerh sovmemh sosialedïenesjasse bæjhkoehtidh , mij edtja dam goerehtidh jïh eventuelle dam polijsese bæjhkoehtidh .
Tjaelije: Pia Landgren , Healsoe- jïh skïemtjehoksestratege , Regijovne Skåne
Dihte lea røøpses lijnesem gurrieminie .
Jeatjah lissiehtimmie mieresne 2011 raejeste 2012 raajan 3,1 mill. kråvnine , lea baalhka-jïh åasasjïdtedimmmie medtie 0,8 mill. kråvnine , læssanamme pensjovnemaaksoeh 0,2 mill. kråvnine , teknihken mieriejarkelimmieh 1,0 mill. kråvnine , jïh akte læssanimmie uhtjiedimmiemaaksojde medtie 1.1 mill. kråvnine .
Vaedtsieh veeljemetsagkesidie.
Budsjedtesne sijjie akten læssanamme darjomasse .
Daate learoe learoehkidie guhth ånnetji saemien maehtieh , læjhkan eah dam gïelem maehtieh .
Baalhkah dejtie jeatjah lihtsegidie reeremeåvtehken åvtehketjïerteste budsjedterede fïereguhtene sektovrasse , inkl. skovhte , beapmoe , kuvsje j. v.
akte fylhkentjïelten jallh staateles etaate mij aktem dejstie uktsie tjïeltijste dïenesjesuerkine åtna , dle edtja vaestiedassem utnedh saemien gïelesne .
Edtja maehtedh dïejvesh , möölehtimmiedïrregh , möölegeektievoeth , formelh jïh grafihkem nuhtjedh .
Eknomijesoejkesjimmien sjïekenisnie daah laake- jïh mieriedimmienænnoestimmieh faamoem utnieh:
Jå2 - studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
" Jeesusen nommesne " jïh kroessevæhtam nåhtede jieleden ovmessie tsiehkine .
Gåetieluhpiem leejjedh
' sne (KLP) jïh Statens
Budsjedte 2009: Lissiehtamme darjomh Noerhte-Trøøndelaagesne
Nasjovnalen laakevedtemisnie tseegkie Maadth- laaken § 110 a pliktem staatese tsiehkiejvåaroemem bïejedh guktie saemien åålmege maahta " dej gïelem , dej Kultuvrem jïh dej siebredahkejielemem tjïrkedh jïh evtiedidh " .
Daerpiesvoetine dej nasjovnelle unnebelåhkoej
Desnie aaj maahta gååvnesidh vuesiehtimmien gaavhtan röntgene- jïh laboratovrijevaestiedassh jallh guvvieh .
Jeatjah nommh: http://skuvla.info/ssh-baiki-n.htm .
Månnoeh limen akte dejstie gøøkte minngemes paarrijstie guhth tjoeverimen jaahkoem gierten bijre luejhtedh .
Doh reaktah saemieh utnieh reeremedajvesne saemien gïelese edtjieh jåerhkedh aaj aktene orre tjïeltestruktuvresne .
A: Joo , novh ståapoegåetieb hov lij dejnie / dan mov parre bielien hïejme hov lij lie dïhte jïh dan ïejtegh lea dam ståapoegåetiem tseegkeme .
Dåarjedidh jïh raerieh vedtedh disse mij gaarsjelimmiegåetieh jïh kultuvregåetieh bigkedh , guktie dah dejtie krievemidie åadtjoeh universelle hammoen bïjre
Giehtjedimmie dejstie saemien jaahkoeøøhpehtimmieprosjektijste tjïerteste gïele , identitete jïh kultuvre leah vihkeles vuajnoeh aktene ellies saemien jaahkoeøøhpehtimmesne , jïh dah prosjekth leah orre åssjaldahkh barkoevuekiej jïh sisvegen bïjre buakteme saemien jaahkoeøøhpehtimmesne .
Åejviesuerkie faagen jeatjah åejviesuerkiej bijjelen jïh sïjse båetieh , jïh dan åvteste edtja maahtoeulmiejgujmie goerehtæjjesne barkedh mearan maahtoeulmiejgujmie jeatjah åejviesuerkijste barka .
Norberg-Hodge , Helena (1992) Ancient Futures: Learning from Ladakh .
Dah goh seadtoes relieffh bietsievïedtjen vööste tjåadtjoeh , jïh jeatjahlaakan vååjnoeh mearan biejjie dan jorpe gåetien bïjre vaanterde , jïh tjoevkese joekehtslaakan vïedtjen vööste guaka .
Goltelh learohkem gosse satne vearolden bïjre seamma boelhken soptseste .
Jis gïemhpes jïh buerie almetje dellie buerie bïevsterisnie jïh buerebe jïjtjedomtesem åådtje .
Soejkesjen bïhkedassh sijhtieh aktem dahkoesijjiem tjïeltide vedtedh sijjen arealesoejkesjimmesne mij lea daajroes åvtelhbodti .
- Mennie mieresne datne tuhtjh daate krirrie / dah krirrieh aktem poltihkeles programmemåtna / utnieh man bïjre datne siemes ?
 (95) a. Mijjieh vi sïjhtebe vilja:1p dam det:ACK saemien samiska gïelem språk:ACK evtiedidh.
Gusnie dihte gierkie ?
Jijnje lopme gujht daan daelvien sjædta .
Dah mah teeksth dorjeme kristusen geavlan leah:
Dïhte bijjemes åssjele latjkoejgujmie lea saemien kultuvrem , gïelem jïh siebriedahkejieledem eevtjedh jïh våajnoes darjodh .
Jïh dellie maehtieh gaahtjedh , gie væjkalommes saemiestidh !
Jupmele almetjinie Jesuse sjïere ektesne Jupmielinie , dïhte jïjtje Jupmele almetjinie .
Joe mietsken 9. b. 2008 Aftenposten daam tjaalegem " Tvilerjakt på nettet " trygki , gusnie dah krirrieh jeehtin dah sïjhtin Gaskeviermiem vielie eadtjohkelaakan nuhtjedh enn aarebi , daan tjaktjen veeljemisnie: " Edtja jïjtsh nedtesæjroeh eadtjohkelaakan nuhtjedh .
 (Åvtese jåhta - åarjelsaemien tjaalegh jïh tjaalegh åarjelsaemien , 2005 .
Vielie veerbh mah leah nemhtie: marngestidh/marngesidh 'vränga'/'vränga sig', gævnjastidh/gævnjasidh 'hänga upp'/'bli hängande'.
Dïhte våarome lea fylhkenålman barkoe reeremesoejkesjh darjodh nasjovnalepaarhkide jïh vaarjelimmiedajvide .
Dam maahta ikth vielie darjodh gosse learohkh aamhtesem tjïrrehtamme .
Almetjehealsoe Ihke almetjehealsoebarkoe lea orre goh laakesjïehtesjamme obligatovreles diedtesuerkie fylhkentjïeltese , dle aaj sturebe politihkeles vuartoeh jïh syjhtedassh sjïdtieh , ij ajve fylhkentjïelteste , bene aaj tjïeltijste .
Daennie kapihtelisnie manne aalkeme gïehtjedidh magkeres joekehtsh leah leksikaale jïh syntaktihke kausatijvi gaskoeh.
Mijjieh sïjhtebe ektievoeten åvteste barkedh .
M Maalege / SaU Máláge / Malå (Malå V. b.) Malkoemahkie Malgovik (Vilh .
Veeljemekåarhtesne bievnesh gaavnh maam veeljemesijjiem datne edtjh nuhtjedh veeljembiejjien , jallh mejtie datne tjoerh åvtelhbodti steemmadidh daan jaepien , jïh gåabph steemma edtja saadtesovvedh .
Ajve naemhtie akte nænnoes balanse tseegkesåvva gaskem kultuvrem , ekonomijem jïh ekologijem .
Voereseraerie bööresåvva raeriejgujmie båetedh saemiedigkieraerien soejkesjamme bïevnesidie , soejkesjidie jïh buerkiestimmide fïereguhten faagesuerkien sisnjelen .
Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh lïerieh baakoeh jïh dïejvesjh nåhtadidh gosse suejnieh tjoehpeminie jïh suejniem tjåhkoeminie .
Soejkesje- byjrese jïh siebriedahkeevtiedimmie
Barkoeveahka jïh man varke edtja barkedh maahta jeereldihkie årrodh .
Joekoen daerpies aalkoelïerehtimmine saemien gïelesne geerve almetjidie .
Syökijh noerereaktine , geervereaktine jïh illehtimmiereaktine .
- Konvensjovne ij badth gaajhkide haestiemidie loeth mej uvte båatsoe tjåådtje raastedajvine .
Båeth , jyøne åådtje dabtedh man veaksehke datne .
Mannasinie aalka rïevhkestidh ?
Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan
Mah gïelegoerkese mij fååtese , mij lea dïhte stööremes haesteme , jallh jeatjah fåantoeh man åvteste lïerehtimmie geerve sjædta ?
Teksth maehtieh iktedimmes (multimodale) årrodh , gellie biehkiejgujmie gusnie mïele jallh ulmie fïere-guhtene haeresne .
Dah hajkigan Storstuggu-este bæjjese " Vaeriengærkoen " vööste .
Guktie sinsitnini jïh byjreskasse årrodh mijjen dejpeladtje vuekie .
Råajvarimmie 74 Evtiedimmie saemien dotkemistie jïh jollebe ööhpehtimmeste
Dïhte , maam maahta veeljedh , tjuara tjaatsestimmiereaktam utnedh .
aarvehtsem darjodh jïh stoeredahkh gåhkose , arealese , veahkese , volumese , skaavhtegasse jïh tïjjese möölehtidh , jïh tïjjem jïh tïjjeintervallem nuhtjedh aelhkie aerviedimmine , illedahkide digkiedidh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah leah
Aavoe maahta stoerre jïh smaave aath årrodh jieliedisnie .
Aejhteme unnebelåhkoegïelesiebredahkesne gååvnese faamoeh mah vaajtelieh gïelemålsomem dåastoehtidh unnebelåhkoegïeleste jeenjebelåhkoegïelese .
Daate minngemes ij leah gujht ööhpehtimmielaakesne vihtiestamme, men reaktavåaromem åtna Lohkehtæjjalutnjiemisnie, daate akte reforme mij edtja hoksedh learohkh vielie lierieh (Regjeringen.no).
Datne maahtah ajve nommeraeriestimmiem buektedh , ajve logo-raeriestimmiem jallh eeremasth gåabpatjahkem .
Saemiedigkie aaj dejnie ååntjestalla .
Reerenasse sæjhta barkoejielemen bieligujmie soptsestalledh , jïh digkiedidh seammabaalhkagyhtjelassem , joe dellie 2010 tariffetjaskedimmien muhteste .
Dïhte orre øørnege maam daesnie raereste , sæjhta vielie øørnegen mietie årrodh , jïh ij goh unnemes sjïere latjkoeh Saemiedigkien jïh fïerhten fylhkentjïelten gaskem sïjhtieh akte hijven jarkelimmie årrodh .
Tjåanghkan bïejeme tjaalegh leah akte iemie bielie dejstie tjaalegijstie learohkh edtjieh lohkedh jïh hammoedidh .
Jaepien 2010 aktem gaajh buerebe daajroem åådtjeme dej staaten kultuvrevierhtiej bïjre Noerhte-Trøøndelagese .
Dïhte lea aaj åtnoeartihkelh mejtie maam gohtje viehkievierhtiekåarhtesne åådtje .
Gosse 2 200 kråvnah maakseme dellie ij daarpesjh vielie maeksedh boelhkesne mij aajmene jollemaaksoveboelhkesne .
Price: NOK 190,00
Jallh mejtie Læjsa Pierem dåerede/dåeriedi?
Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles sijjiem veaksahbåbpoe darjodh jïh saemiej iedtjh skreejredh Nöörjesne jïh sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh sov gïelem , sov kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh .
Dïhte voernges ekonomijefunksjovne gorrede jallh vååksje gaajhkh bielieh dehtie voernges ekonomijereeremistie , dehtie bijjemes soejkesjimmeste , budsjedte jïh tjåenghkies reeknemasse , dejtie sjïere haestiemidie gïehteldimmine .
Viehkiehtidh dejtie innovasjovnebyjresidie evtiedidh mah leah meatan
Maana, seamma gusnie veartanisnie byjjene, sneehpeslaakan fuelhkien, sïjten, voengen jïh laanten gïelem/gïelh leara.
Numhtie dellie Sigrid oktegh sjïdti jïh dellie baersieldi .
Reaktah jijtjh-reerenasse
Maahtoeh jïh dååjrehtsh juekedh åarjelsaemien gïelebarkoen bïjre
Maanah tjihkedin .
Råajvarimmieh guktie vielie geeruvh vuastalidh , tjoeverieh gorremdidh .
Dotnoeh viellb sæjloes , dotnoeh sijhtidien byøpmedidh .
Gosse barkeminie orre laavenjassh bïejedh tjïeltine tjuara aaj vuarjasjidh guktie maahta barkoem nænnoestehtedh båatsose tjïeltesne .
Vuesiehtimmieh naakeni gïelijste vedtiejægan.
goltelidh jïh vuarjasjidh argumentasjovnem njaalmeldh tjaaleginie ovmessie meedijinie , jïh mïelem utnedh sisvegen jïh hammoen bïjre
saemien soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestidh jïh naan jeatjah aalkoealmetji soptsestimmieaerpievuekine viertiestidh
Gosse naemhtie dle saemien årrojh joekehts reaktah åadtjoeh saemien nåhtadidh , jearohke gusnie årroeminie .
Tjïel ten åejvie veelje såvva åajvah kom mes njieljie jaepide .
abpe Såevmien tjïrrh jïh jåarhka noerhte- , julev- jïh åarjelsaemien dajven tjïrrh
Naemhtie dorje (ca .
goltelidh jïh jïjtjh aaj joejkedh , laavlodh jïh rijmh , raajroeh jïh tjihtesh åvtese buektedh
Åadtjoeh konserth öörnedh jïh musihkem sjïehteladtedh jielemen vihkeles aejkine , laavkoemisnie , provresne jïh gosse juvledh .
Akte gihtjie , jïh dam maam gihtjie , ajve åådtje jaavoe jallh ijje vaestiedidh .
Daate lea Gïeline goetsebe 1 lohkehtæjjan bïhkedimmie åarjelsaemien mubpiegïeline .
Valgkrets 2
Daaroengïele lea dïhte dominaante gïele jïh ajve skuvline, sjïere barkoesijjine jïh gåetine åarjelsaemieh maehtieh sijjen gïelem soptsestidh jïh govledh.
Manbïjreaamhtese ?
Geajnoe akten sneehpeslaejriedajven tjïrrh jåhta mij jïjnjh geehpes saedtieveahkah kreava .
Gosse kuvsjh jaabnan tjïrrehtamme sjidtieh, sijjeste fïerhten jaepien, ij gåaredh iktesth jiehtedh mejtie jienebh jallh vaenbh daej mietie gihtjieh.
Jienebh guhkies haamoeh aaj v.g.
Dah daajbaaletje saemien gïelh aktem geervebe histovrijem utnieh goh jeanatjommes almetjh vienhtieh , jïh eah leah ajve slïekte såevmien-ugrihken gïeligujmie .
Akte dagkeres maadthkvota lea aalkoelistie 3000 tonn , men Saemiedigkie tsihkestahteme dan bïjre tjuerieh jaabnan råårestalledh , gusnie edtja våaroemasse bïejedh:
Laavvardahken dellie aamhtese lij guktie barkedh noere almetjigujmie ektesne .
Daelie mijjieh duedtiesiebride akten prosessese bööredibie juktie vuejnedh mah alternatijvh mah gååvnesieh .
vuesehte dïhte jeenjemasth hammoevierhkem haalva
Utnieh gieresvoetem munnjien Jeesus Kristussen gielhtie jih luejhtieh gaajhkh mov sådtoeh jih viehkehth mannem juktie maahtam datnem goltelidh jih iehtsedh .
Kristh-eeghtegi dïedte lea vïhnesjidh maana lååvkesovveme lea jïh maanam viehkiehtidh gosse byjjene .
Kenstowicz (1994, kap.
Muvhth learohkh heamtuvrh gaavnehtieh mah sisvegisnie jïh bigkemisnie leah mahte seammalaakan goh akte heamtuvre maam aarebistie demtieh , jallh aadtjen lohkeme .
Vihkeles gyhtjelassh bïevnesisnie sæjhta gaskem jeatjah årrodh Saemiedigkien byjjes reeremefaamoen bïjre , 100-jaepien njoelkedassh saemien kultuvremojhtesidie kultuvremojhteselaakesne , daajroem bievnedh saemien kultuvremojhtesi bïjre jïh dej ekonomeles mieriej bïjre dan saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman .
guktie miesieh mïerhkesje
- bissiebiejjieh (jåvle , påaske jv.) 
Vuesiehtimmieh Russiske, Lezgiske jïh Hindi-Urdun gïelijste vadta.
Mubpien stuhtjesne dennie kapihtelisnie leam dam saemien gïelebuerkiestimmiem gïehtjedamme jïh dejtie stuhtjide destie tjöönghkeme mejtie lïhke mov ïebne leah.
Numhtie meehtin beetnegh dïenesjidh .
soptsestidh guktie sertiestimmie bivtemesiebriedahkeste aalkoejieleme-ekonomijese jieledevuekiem jarkeli Saepmesne jïh Nöörjesne
, Canada jïh Russlaante .
Aavoe lea joekehts almetjijstie almetjasse .
Vaestiedassh addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjasside maahta vuesiehtidh Maarja ij addisjovnem jïh subtraksjovnem haalvoeh , ij smaave taalh gænnah .
Dej aajkoe daan barkojne ovagkusatijve veerbh gïehtjedidh jïh dejtie overgatijve veerbigujmie mohtedidh.
Gåessie aelkedh: daan bïjre latjkebe .
Ohtseme-mierie: njoktjen 1. b. 2008
Jaepien 1994 mov voestes lohkehtimmesne jïlleskuvlesne dellie golme studeenth , dejstie gøøkte lohkehtæjjastudeenth .
Presens lea aelhkebe haalvedh.
Mij lea elektrovneles steemmadimmie ?
Loedtehkh buerebe gajhkemem jïh lissiehtamme kvaliteetem vadta gejhkieguelide .
Tjaktjen 2009 skovhtem gaahtjemasse bïeji aktine 8-jaepien latjkoeboelhkine 01.01.2012 raejeste .
Saemiedigkie , Tråanten tjïelte jïh Åarjel-Trööndelagen fylhkentjïelte leah vielie goh aktem jaepiem aktem åvtebarkoem dorjeme , jïh dan gåhkese båateme guktie akte prosjektestuvreme lea tseegkesovveme .
Aejlies Voejkenen råållen bïjre Jupmelen gærhkose goh jienebegïelen jïh jienebeetnihken dehtie Apg 2,1-13 .
" Staaten åejvieladtjh dïedtem utnieh sjïehteladtedh ihke saemien almetjedåehkie maahta gorredidh jïh evtiedidh jïjtse gïelem , jïjtse kultuvrem jïh jïjtse siebriedahkejieledem .
Lohkh plaerietjaalegh gusnie dah krirrieh soptsestieh .
dåhkasjehteme: Saemien Sijte jih Sijte Jarnge edtjieh saemien kultuvre-barkoem åarjelh-saemien dajvine vijriebasse juhtiehtidh jih nænnoestidh .
Nimhtie dah ovmese barkijh maehtieh daajroem barkoej bijre sinsætnan vedtedh jih nimhtie saemiej aamhtside ovmese daltesinie bijjiebasse lutnjedh .
Mubpesth lea aaj vihkeles dah joekehts mïelh , dååjrehtimmieh jïh gielh åadtjoeh sinsitnine gæmhpodh .
Dellie fuelkine ektesne årroeh jih siebresne jijtje-syjhtedistie barkah .
- Mannasinie ij leah naemh tie ?
Göölijh eah mannem lyjhkh juktie manne dej viermide dabrenem .
Juktie Jupmelen maana lïj , Jeesuse deejri satne Jupmelen åelesne lïj .
Maahta aaj jïjtjemse girmedh jïh madtjelostedh gosse vuesiehtimmien gaavhan leaksoeh dorjeme jallh ringkeme mij gïerve damti .
Manne sïjhtem tjïertestidh ånnetji sæjhta ryøhkedh goske reerenasse sjæjsjele guktie Reerenassekvartaale edtja vååjnedh båetijen aejkien , Aasrud jeahta .
Gaajhkh sijjieh gusnie primæreproduksjovne gelkieh registreredh , jïh njoelkedassh gååvnesieh magkerh lissieh , daalhkesh , genmodifieringh jïh jienebh mah leah luhpie utnedh .
jienebh teelemedisijnen faaleldahkh saemien dajvide
Juktie dah leah meatan , dle saemien gïele aaj vielie våajnoes sjïdteme , gaskem jeatjah sjiltadimmien tjïrrh saemien gïelesne .
Mubpie gærja , Samisk Utdanningsråd 1996
Nasjovnaale maanagïertebiejjie 2014 öörnesåvva njoktjen 18 .
Njielje luhkie vijhtede tjaalege abpe tijjen tjirrh tjåangkojsne gaavnedidh .
Dïhte lij akte pryöveöörnege dejtie noeride Snåasesne mah edtjin gymnasem vaedtsedh jïh seamma aejkien åadtjodh gåetesne årrodh .
Daajroem tjöönghkedh jïh bïevnesh darjodh: Aelhkebe darjodh bïevnesh jaksedh saemien byjreskevuajnoen mietie v.g. .
Aamhtese: sjaangerh
Nøørje akte demokrateles laante , bene demokratije ij leah naan buajhkoesvoete gaajhkem lehkiem veartenisnie .
ØKT .
Voestes mij galhkemem nöödtie lea vitneme .
Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste Jïjnjh learohkh soermide nuhtjieh gosse ryökneminie , mij lea akte hijven strategije noere aaltarisnie .
Saemiedigkieh edtjieh reaktam utnedh reeremasse , tj alege 16 , guktie byjres vierhtiedimmiem daej dajvine
" Mov diedte lea politihkeridie steemmadidh mejtie jaahkam "
Dah maehtieh ajve luajhtasovvemem åadtjodh jis eevre tjïelkes pryövenasseilleldahke ij dej vijrebe ööhpehtimmiem tsevtsieh .
Mænngan learohkh lierieminie dovne bæjjese jih våålese ryöknedh , gööktine jïh gööktine , vïjhtine jïh vïjhtine jïh luhkine jïh luhkine .
Unnebe bueriedimmieh
Virdi Kruehkien Ååsa , religovnehistovrijedaejrije , lij minngemes dan hïeljen daehpadimmesne jïh satne ovmese saemien vuekiej bïjre soptsesti .
Systeme mij edtja kvaliteetem evtiedidh jïh lihke darjomh leah vihkeles tsavtshvierhtieh juktie viehkiehtidh gïehteldimmieh jïh sektovreh ahkedh evtiesuvvieh .
Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh guktie nænnoes aarvoesvaalhtesh sjidtieh loesebïepmehtimmien sisnjelen , jïh viehkiehtidh evtiedidh aktem buerebe nuhtemem bioveahkeste .
Dåehkie mesnie vïjhte almetjh lin " bollplank " jïh refereensedåehkie -
Dïhte aaj seamma jis hoksem jeatjah laantedigkesne jallh regijovnesne ohtsede enn gusnie årroeminie .
6 Bïevnesh pryövemi bïjre
Ryöknedimmie ...
Joekoen vihkeles Stoerredigkie åadtjoeji dååjrehtimmieh govledh båarasåbpoe almetjijstie, jïh maam dah leah dååjreme staaten politihken gaavhtan.
Bæjhkoehtamme goevten 2013 Øøhpehtimmiedirektovrate
Fïerhte gåalmede kultuvremojhtese lea tjïertestamme goh jïjtsistie vaarjelamme laaken mietie .
Skoltesaemien 8 .
Juktie daam soejkesjem tjïrrehtidh tjuara daejtie programmide nåhtadidh: iTunes , Media Player , Mp3-spielere , Audacity jïh programmh mejgujmie tjoejem bæjjese vaalta .
Mænngan aaj akte diakonebarkoe tseegkesovvi .
Gosse " gullie-gearketjem " steereminie , Jupmelen gïemhpesvoetem jïh Jupmelen tjaebpiesvoetem jis måjhtah .
Vuesiehtimmieh mejtie åelieh reaktam utnieh jïh maehtieh meatan årrodh jïh sjæjsjalidh:
Soejkesje mij råajvarimmiem veelebe buerkeste
Årromelastoeviertieh prosjektasse " Gnest " Snåasesne
gaskemsvoetem nuhtjedh praktihkeles ektiedimmine , drïektine ryöknedh jïh valutaj gaskem ryöknedh
Tjarkebe gylje: - TJAETSIE !
vïhtesjadtedh jïh toelhkestidh gïejh jïengetïjjeste hïejmesijjesne , jïh buerkiestidh maam jïengetïjje abpe eatnamasse jïh laantese darjoeji
Krirrie 13 .
Akten eadtjohke evtiedimmiebarkose sjïehteladtedh
Juktie daejtie ulmide jaksedh dle daerpies faamoesuerkide jïh dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem .
Vielie dah jiehtiejægan golme sjïere klassh intransitijve veerbijste.
Saemien darjomh / jieliemassh / dorjesh vååjnegåetieh jïh beagkoes sjidtieh goh " buerebe byjreskasse , nænnoes jïh hijven "
Seammalaakan aaj , jis datne dov fylhken ålkolen steemmedh fylhkendigkieveeljemisnie .
Maahta aaj tjaatsestidh jïjnjh joekehts råajvarimmieh byjresen , klijman jïh energijen muhteste .
Baektjede gosse ij vååjnoeh jïh öövre isoleeremisnie årrodh .
Trøøndelaagen Fylhkentjïeltesne .
Pettersen , Torunn og Johanne Gaup (2001): Kartlegging og utredning av offentlige samiske informasjonstjenester .
Jolle veanhtadimmieh saemien gïelemoenehtsasse
Videre er det flere anbefalinger knyttet til det samiske folkets rett til landområder og ressursrettigheter.
- Reereme demokrateles ektiedimmine , voenges , regijonales jïh nasjovnales
Vaahra ij akute-p-pillerem juhtieh , dïhte sæjhta jiehtedh nåajsan sjædta , jienede gosse tïjje vaasa negkemen mænngan jïh goske pillerem vaalta .
Vihkeles laavenjostoeåårganh sïjhtieh årrodh dah jeatjah saemien museumh , Sïjti Jarnge , Rørosmuseet , saemien institusjovnh Sveerjen bielesne , jïh jeatjah laavenjostoeguejmieh .
Tjoerebe voestegh mijjen almetjh voebnesjidh .
Men ånnetji jeatjahlaakan sjædta jis Stauble:n (1984) mietie ryöknedem, GD 1: 71% GD 2: 51% jïh GD 3: 70%.
Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh , ollebe mijjieh pryövh mijjen mubpien aerpiem jallh gåetiem mijjese nollelidh , bene dam viehkiehtidh sov aath raeffesne utnedh .
Plaeriej gielh tie dle dovne bigkeme jolle gåeteste aktene lïhke byjre sisnie , maaksoelissiehtimmieh , vijredimmieh geajnojste jïh vijriesåbpoe orrijamme jallh soejkesjh jorkesamme , dannasinie almetjh voerkes sjïdteme maam dah politihkerh digkiedieh .
Laakesne ij leah joekehts dajve sjinjelds vuj ålkolen saemien gïelen reeremedajve .
resa:INF Men men tjoerh måsta:2s voestes först dejtie de:ACK sïerkide videbuske:ACK PL bihkedh.
seammavyörtegs healsoe- jïh sosijalefaalenasse saemien skïemtjijidie , seammalaakan goh dejtie jeatjah årroejidie .
vilbli.no needtesijjie dutnjien mij jåarhkeööhpehtimmiem syökh Nöörjesne
Ij akte gan gïele dej namhtah.
Veedtjeme krirrien Gårroeh nedtesæjrojste 27.05.10
Råajvarimmie 54 Saemien gïele ovvaantoeraerine
Saemiedigkieraerie lea daan raajan gaskem jeatjah tjåanghkoeh åtneme saemien siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie goh Saemieraerie , Gáldu , Sámi nissonforum , Mama Sara Education Foundation jïh Árran Julevsaemien jarnge .
" luvje annje dej beelij utni guhkies siejpiem .
Goevtesem voeledh !
Datne maahtah åålegh dov dåakterem gihtjedh jis dov lea nuepie orrestimmie medisijnen goerehtimmiem .
Bïejh kondomem boetjegeatjan , dïedtesth soermigujmie bijjemes guktie ij naan bïegke-bollenjes sjædta gosse kondomem våålese jårresth , kondomen jïh boetjen jallh dildoem gaskem .
Gaallabaernieh , videjove golme åarjelsaemien Gaallabaerniej bijre , Ninne Film AS 2004
Maahta aaj dejpeladtje saemien ryöknemem meatan vaeltedh goh aamhtese .
 Vaarjelimmie sæjhta jiehtedh våajnoes darjodh, beagkoehtidh jïh sisvegem, mïelem jïh sijjiem vedtedh mijjen kultuvrelle vuekide, akten daaletje jïh båetijen aejkien kontekstesne.
Jalline johken Sandelva mietie jaevrien Sandelvvatn noerhtemes mïerhkese .
Prijoriteringe råajvarimmijste mah daelie dorjesuvvieh gaskem jeatjah barkoefaamoesuerkien vööste , jïjnjh vierhtieh krievieh .
Gosse maana båarasåbpoe sjædta jïh jïermijes dellie maana jïjtje åådtje nænnoestidh jis hoksebarkijh åadtjoeh bïevnesh olkese vedtedh jïh gïese .
Gellien kultuvri ektievoete lea gelliekultuvre skuvlem vadteme jih nimhtie aaj jeatja fierhten-beajjetje skuvlem .
vuesiehtimmien gaavhtan leah vaenie saemien teeksth gaskeviermesne .
Mijjieh aktine 3-jaepien prosjektine gïehteleminie , maam Hedmarhken fylhkentjïelte jïh Saemiedigkie maeksieh , edtjebe faaleldahkh noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese evtiedidh .
Juktie saemien tjaeledh smarttellefovnide meehti dejtie joekehts væhtide gaavnedh jis ovmessie gïeletastatuvri gaskem målsoeji gosse edtja aktem teekstem tjaeledh .
Annje dah eadtjohke jåartaburrieh viermiegöölemereaktam utnieh jeanoedaelesne .
Tjåanghkan libie 6 barkijh internaatesne , doh jeatjebh sïejhme turnusem utnieh .
Möölemetaalh jïh ulmievierhtieh evtede jearsoes , mïrrestalleme jïh seammavyörtegsvoeten jïelemtsiehkide .
Daesnie kaarhth gaavna abpe Nøørjeste gusnie sijjienommh aaj saemiengïelesne: " statkart.no
Dah væhtah våarominie sjïdtieh gosse lohkehtæjja edtja learohkinie soptsestidh learohken maahtoen bïjre .
Tjaaleldh govlesadteme lea nöörjen lohkedh jïh nöörjen tjaeledh .
- Aahkedh nasjovnale aajhterevoete dajvide jïh vierhtide
Reakasovvi jaepien 1977 jih byjjesovvi Orkangerisnie , Åarjelh-Trøndelagesne .
13.00 - 15.00: Beapmoe Ts.. .
Åarjel-saemieh - Samer i sør
- Åarjelsaemien govlehtimmielahtestimmie NOU .
Faagebarkijh utnebe , guktie hijven faaleldahke voenen almetjidie utnebe .
Fylhkentjïelte edtja barkijidie sjïehteladtedh , gaajhkine boelhkine jieliedisnie .
Dej minngemes jaepiej evtiedimmie lea dorjeme guktie göölijebarkoe jïjnjem kapitaalem daarpesje , joekoen doh noerh mah edtjieh aelkedh .
Saemiedigkie buerebe sjïdteladtemem healsoedïenesjijstie sæjhta , joekoen dejtie saemien årroejidie åarjel- jïh julevsaemien dajvesne .
viehkiehtidh guktie saemien noerh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh jïh Saemiedigkien politihkem tsevtsedh
buerkiestidh jïh vuesiehtidh guktie baakoeh seerkedh
jïh jealajehtedh dejtie nasjovnelle unnebelåhkoe
s laakan provhkesovvedh døø
Maanide mah tjabrieh leah nåake jis mohtedieh maanajgujmie mah væjkelåbpoe skuvlesne .
Dellie datne jeahtah:
Luvliesaemien jïh pijtesaemien jïjtjemse dejstie jeatjah saemien gïelijste joekehtieh , uvtemes dan åvteste gaajh vaenie gïeleutnijh dejnie aerpievuekien dajvine Nöörjesne .
* Logo edtja biehkieh utnedh mah vuesiehtieh Suaja maanagïerte akte åarjelsaemien maanagïerte .
goltelidh , vuarjasjidh jïh bïhkeden bïevnesh bååstede vedtedh mubpiej åehpiedehtemidie
Lea aaj dåarjoem vadteme ovmessie ohtsemidie mah gelkieh saemien gïelide evtiedidh jeenh jïh orre gïelearenine .
Dïhte persovneles mïele tjuara vihkielommes årrodh , ij maam dah voelph vienhtieh , jeahta .
Juktie såemies soejkesjeprosessh juhtedh , jïh maehtedh meatan årrodh unnebe evtiedimmiebarkojne dle aaj budsjedtevierhtieh lyjkeme soejkesje-jïh evtiedimmieråajvarimmide .
Lohkemelïerehtimmie edtja viehkiehtidh guktie learohke voerkes sjædta sov jïjtse evtiedimmien bïjre goh lohkije jïh tjaelije .
Dellie buerebe tjidtjiebasse domtoe .
 (mæjjesje) Aehtjie edtja orre bijlem åestedh !
Saemiedigkie faamoem åådtjeme gaajhkine arealesoejkesjinie vuastalidh mah maehtieh stoerre ulmiem utnedh saemien kultuvrese jïh jieliemasse , jïh dellie aaj gåarede aktem tjïelke saemien tsevtsemem utnedh , juktie dam saemien eatnemevåaromem gorredidh .
Lohkijem jallh goltelæjjam båastoeh lahtesigujmie gohtje ?
Barkoe-moenehtse diedtem åtna dejtie ohtsemidie mah leah unnebe enn goh 25.000 kr. .
Bearjadahken , skïereden 26. biejjien , workshopi jïh seminari mænngan , dellie maanah jïh daakte almetjh meehtin gaahtjedh .
Uvtelasse orre laake nasjovnellen unnebelåhkoej jïh onnelåhkoej gïelij bïjre sveerjesne ...
Mijjieh annje dejnie politihkine tjiskesibie gaajhkesh edtjieh daaroen sjïdtedh .
J Jeanoejåakoe Åskilje (Storu .
% %
- Akte hijven öörnedimmie mij fokusem utni garmeres beapmoenaerpievuekine jïh orre nuepine åajvoeh beapmoeïebnigujmie , Thomassen jeahta .
Dah saemieh åarjelsaemien dajvesne veasoeh jïh leah vyøseme , jïh dajvem nåhtadamme guhkede gietjeste .
- Mijjieh aaj sïjhtebe gaajhkh aktöörh enn vielie edtjieh gïele- jïh kultuvremaahtoen mietie gihtjedh, jïh naemhtie viehkiehtidh guktie maahtoe vuajnelge goh vyörtegs jïh nuhteligs.
Ajve barkijh gieh dov såjhtojne jïh gïetedimmine berkieh åadtjoeh dov journalem lohkedh .
Tekstem sjïehtesjamme Nasjonaale pryövemidie .
fästatr:INF 'Jag ska fästa den på väggen.'[Saerniestæjja 9] debriehtidh jïh dibriehtidh ovmessie roehtsh utnieh, men dibrehtidh maahta saaht mestie dejstie göökte roehtsijste båetedh.Baakoegærjesne jienebh haamoeh seamma maadtoste.
7 2.2
Maadthlaakesne tjåadtjoeh " dan njealjede staatenfaamoen " bïjre , bene Maadthlaaken § 100 jeahta gaskem jeatjebem " ytringsfrihet bør finde sted " jïh " Frimodige Ytringer om Statsstyrelsen og hvilken som helst anden Gjenstand , ere Enhver tilladte " .
Mij dïhte neerrehtimmie jïh guktie dam orrijehtedh
Healsoe Noerhte RHF stillemem åadtjoeji 2010 juktie finaniseradidh jïh tjïrrehtidh aktem 2 jaepien toelhkeprosjektem , juktie toelhkedïenesjem dejtie saemien årroejidie bueriedidh .
Tjïelth jïh fylhkentjïelth ...
Dihte lohkehtæjja-øøhpehtimmiem Tromsøesne veelti , åarjel saemien gielem lohki Nesnan jilleskuvlesne , jih ektesvuekiefaagem lohki gusnie saemiej aamhtsh jarngesne tjåadtjoeminie jih 5-9-jaepiej-pedagogikem Jilleskuvleste Noerhte-Trøndelagesne jih gelliekulturi gorkesimmie Saemiej jilleskuvlesne .
Vaarjelh , gærjagåetieh jïh våarhkoesijjieh
Reerenassen ulmie gaajhkide tjïrkedh lea nuepieh jïh eevtjemh teknologijem jïh orre dïenesjh nuhtjedh bööremes vuekesne .
Mannasinie vaestiedasse akten jallh jienebidie daejstie gyhtjelassijste ijje sjædta ?
Ij edtjh pryövenassem vedtedh gosse gujnelemmiem åtna .
Mahte 10% nyjsenæjjijste Nöörjesne leah seksuelle daaresjimmiem dååjreme , akte lehkie dejstie lij nuerebe goh 18 jaepieh .
Mearan G2-lïerijh saemien lïereminie, tjiehtieh dah sjïere formelle væhtah daaroengïelesne G1 jeatjahlaakan öörnedh, guktie aaj saemien G2 sjeahtah.
Muvhtene soptsestieh ov-goh saemien joekoen sjïere gïele.
Jis ih madtjeles (ca .
Dejstie 53 millijovnh leah ryöktesth dåarjoe tjïeltide , fylhkentjïeltide jïh saemien gïelejarngide .
Daate lea sijjie gusnie saemien noerh maehtieh gaavnedidh .
Daah laakh leah vihkeles ihke dah darjomh stuvrehtieh mah maehtieh stoerre ulmiem utnedh saemien kultuvren eatnemevåaroemasse .
Skoltesaemien: Áá Ââ Čč Ʒʒ Ǯǯ Đđ Ǧǧ Ǥǥ Ǩǩ Ŋŋ Õõ Šš Žž Åå Ää
Ja , idtji gujht saemie dïhte , men dle göölle-skuvle men dle dïhte madtjelosesti galka satnem fihkedh .
Learohketjïerten låhkoeh pryövemen ovmessie laavenjasside
Gaajhkesh dan madtjeles gosse guessine Aajegen luvnie .
Intransitijve paarrebieliem ovgoh sïejhme veerbh vååjnoeh.
- Saemien parlamentarihkeles raerien åvteste sïjhtem saemien siebrieh jïh institusjovnh bööredidh raeriestimmiejgujmie båetedh kandidaatide dan baalhkese , presideente Egil Olli jeahta .
Lohketæjjan stilleme , tsåahka-daabloen bïjre !
Orre ståvroelïhtsegh nasjovnaale- jïh vaarjelimmiedajveståvrojne
Ussjedeminie daam öörnegem ellieslaakan nuhtjedh .
 (2) Manne laejpiem vuebneste veeltim jïh dam buartan bïejim.
Maahta vååjnedh goh akte naa stoerre dåehkie studentijste orreme mah dejtie göökte kuvsjide vaadtseme, jïh dan mænngan bachelorine julevsaemien gïelesne aalkeme gosse dïhte studijefaalenasse tseegkesovvi.
Loeves baenie
Daelie jaepien 2014 reerenasse tjïerteste satne sæjhta båatsoem evtiedidh goh akte rasjovnelle jieleme mij lea maarkedese sjïehtesjamme .
Iemiealmetji meanoeh böörhkieh jillieveartnenen usontologije, epistemologije, axiologije jïh metodologije.
Jis skiemtjine sjïdth , edtjh daejredh datne varki sujhtemen åadtjoeh .
learohkelåhkoem lissiehtidh mah jåarhkeskuvlem illehtieh
Bïhkedimmie aajhteridie jïjtsistie vaarjelamme gåetijste
Målsohthlaakan- jih komplementärmedisijnem edtja healsoe- jih skiemtjesåjhtoen sisnie biejedh .
Unnebe prosjekth
Dïhte jaepie jollemaaksoveboelhkem gohtje .
Gærhkoebyjresh vaarjelidh
 Eah badth annje saemien G2-lïerijh referansedåehkien illeldahkh jakseme, men gietskebe G1-daltesasse gosse gïeline eadtjohkelaakan berkieh.
18. nåajsanvåhkoen mænngan tjuara luhpiem Socialeståvroste åadtjodh åvteli maahta abortem darjodh .
Seamma aejkien lea laake naemhtie , Fylhkenålma dïhte mij dam aktegs institusjovnem jååhkesje , jïh man gellie sijjieh fïere guhte institusjovne edtja utnedh .
Daate barkoe lea Rørosen tjielten jih fylhkestjielten diedte .
Gaajhkh edtjieh maehtedh njoetedidh , jih destie maam luhpie giesedh , dan diehre barkoesijjiem aelkedh .
VRI Trøndelag (daaroen Virkemidler for regional FoU og innovasjon) lea akte laavenjostoe gaskem dotkemen byjresh , tsavtshvierhtieaktöörh jïh jielemem Trööndelagesne .
Guktie aerebi tjaaleme manne sïjhtem goerehtidh mejtie maahtam illedahkh dehtie Transfereffektijste gaavnedh dovne G2 learohki jïh aerpiegïelen soptsestæjjaj luvnie.
 (Guvvie 22 dahpeme 60) 
Manne aaj dam vierhtiedamme boelhkesne 4.2.1.2.
2.1.2 Universelle grammatihke jïh G1
NTFT vuajna lea daerpies aktem gaahpoeh jïh eensi govlesadtemem utnedh barkiji åårganisasjovnigujmie .
Årrojeskraejrien åssjele lea årrojh aktene tjïeltesne jallh fylhkesne edtjieh nuepiem utnedh orre aamhtesh dan politihkeles biejjeöörnegasse bïejedh .
Danmaarhken åejvieladtjeraerieboelhke vaasa ruffien 30. b. raajan 2012 .
Utnieh hijven .
Laantine goh Canada, Australije jïh New Zealaante dan åvteste healsoedotkeme sjïere njoelkedassijste stuvresåvva mah aalkoealmetjh jïjtjenænnoestimmiem jïh tsevtsemefaamoem dotkemisnie gorredieh.
Gosse daelie jåerhkebe dejtie jeatjide morfologije haamojde (daan raajan barre -dgoh transitijve væhta digkiedamme).
maam akt akten guvvien bïjre soptsestidh akten veeljeme aamhtesasse
Jeatjah reentabaalhkine leah reentabaalhkah beetnegijstie baanghkesne , løønemereentah bigkemistie jïh reentah mejtie bååstede åådtjeme dejnie staateles løønemeøørneginie skuvlegåetide .
Vijriesåbpoe dle jienebh skåårvemh dorjesuvvieh IT-suerkesne , gaskem jeatjah aktene orre aamhtesegïetedimmieöörnegisnie .
nr. 23 (2007-2008) Gïelh pruvvieh bigkieh daarpoeh tjiertestidh ihke saemien maanajgïertine jïh maanajgïertine saemien maanajgujmie barkijh gååvnesidh gieh saemiengïelem jïh kultuvrem demtieh .
Starnebarkijh skreejredh Universiteten Tromsøesne leah kvoth ohtsejidie giej saemien viedteldihkine jeenjh lohkemidie .
Dïhte lea 10-15 almetjh gieh pihtesaemiengïelem saemiestieh , jïh jeenjemes dejstie sveerjesne årroeminie .
Destie hov åejjieh sæjloejin .
Gïelejarngi mïelen mietie dle dah eah daejrieh guktie dej ekonomeles tsiehkie lea åvtese .
Juktie daan biejjien sïjhtem dutnjien mijjen heartoehtæjjaj bïjre soptsestidh .
baakoeh elmienotnjegi bïjre utnedh jïh soptsestidh saemien naestieguvviej bïjre
dle dåarjoe politihkeles barkose NTFT ' sne
saemien lidteratuvre maahta aaj vihkeles årrodh evtiedimmiem hijven saemien gïeleåtnose , evtiedimmiem dan lohkijen maahtose saemien gïelesne , evtiedimmiem lohkijen identifisereme gïeline .
Sïejhmemes transitijve væhtah, leah -Øe3-tjm- jïh -ht-, dah göökte gellien aejkien aktanamme.
Bïhkedassh galhkuvevuarjasjæmman
Guktie jeatja Dearnan ålma Næjla Meehtem buerkiesti , Næjla Meehte lij gaaje veaksehke jïh vissjeles , provhki dovne vaejsjiem dåalvoehtidh tjoejken , guktie dellie guarkajibie eensi reajnoemænnie hov lij (Ibid).
Spealesne maahta guvvieh jïh nommh årrodh .
EN:en nedte-sæjrojne tjaaleme fïere guhte nasjovne tjuara hoksedh almetjh sjiehteles jïh hijven jieledem utnieh .
Reeremedajve saemien gïelide
Kapihtelem lea Jon Todal tjaaleme , saemiej jïlleskuvle .
Saemiedigkie Nöörjesne dam bijjemes dïedtem åtna saemien healsoe-jïh sosijaalepolitihkeevtiedimmien åvteste , jïh lea dïhte vihkielommes premissedeallahtæjjah dejtie nöörjen åejvieladtjide gosse aktem seammavyörtegs faalenassem evtede dejtie saemien almetjidie .
Goerehtæjjaj laavenjassh lea gaskem jeatjebem:
Nimhtie lij munnjien daerpies Snåaseste loevenidh gosse jijnje barkoe bovtsi luvnie , jih aaj gosse lim jeatja barkose daerpies .
d) Datne naan aejkien vytnesjamme ?
Dusnie klaase .
Jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne lij skuvlejaepien 2006-2007 , 285 learohkh jallh barkoelearohkh giej lin ööhpehtimmiem saemiengïelesne
Jupmelem sïjhtebe vaajmoste Gijhtedh .
asfalth .
Aanna aaj vuesehte satne maahta adderadidh jïh subtraheradidh taalesuerkine 0-15 , dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh laavenjassh kontekstesne , jïh dïhte bijjieguvviem åtna taalevoelpi bijjelen suerkesne 0-10 .
Vuelkemesoejesje:
Bull , Ella Holm: Jielije saemien .
Dïhte lea mijjen dïedtesïejhme veeljemh ryöjredidh jïh tjïrrehtidh , veeljeme Europaparlamentese jïh raerievadteme nasjovnellen åålmeh-tjaatsestimmieh .
Gosse daajroem utnebe dej strategiji bïjre mah åtnasuvvieh gosse gïelh leara , jïh dej strategiji bïjre mah mijjem viehkiehtieh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh , dle aelhkebe sjædta jïh stuerebe mïelem vadta daajroeh jïh tjiehpiesvoeth vejtiestidh .
Dah goerehtimmielïhtsegh galkin aaj jïjtse saemien gïelem vierhtiedidh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh.
Pryövh ryöknedimmesne jïh eengelsken gïelesne leah elektrovneles pryövh .
Parentesesne fïerhten kategorijen duekesne tjåadtjoeh man gellie dievviedimmieh mah kategorijisnie gååvnesieh .
Ij leah nuepie annjebodts låhkoeraajesh åadtjodh aerebe goh illeldahkide joekehtamme .
Maam Deblie vuajna ?
Dah skylleme-maannah væjkele jïh aavoedin gosse ektesne barkin .
Mijjieh fïerhten voenen sjïere tsiehkieh gorresovvebe jïh dejnie hijven evtiedæmman viehkiehtibie .
hte luhkie voestes tjaaleg
Analyjse vuesehte jienebh fylhkentjïelth jïh tjïelth leah sijjen vierhtieh giehpiedamme saemien museumidie mænngan Saemiedigkie reeremedïedtem åadtjoeji .
- Ij saaht-laakan maehtieh bæjhkoehtidh man jïjnjh bovtsh fïereguhte båatsoesaemie åtna .
Eah man gellie vuepsieh daerpies .
Dan åvteste ij leah naan learohkh daejtie gïehtjedimmide dorjeme , aerebe gosse tjïrrehtidh , guktie dorjeme dej gïehtjedimmiejgujmie daaroengïelesne .
Datne maahtah båehtjierdimmien bïjre rohkelidh
 (102) a. Edtjem Ska:1p
Daah baakoeh gujht aevhkies: murreds , haestiedihks , bievnedihks , lustes , ovrovne , bååhperihks , ovjaehkeles jnv. .
Diedtieh " Bytt passord "
Maurtua maanagïerte
Barkijh åårganinie mah permisjovnem vedtieh gosse barkijh gelkieh saemiengïelem lohkedh ööhpehtimmieinstitusjovnesne , leah reaktah baalhkam åadtjodh ööhpehtimmietïjjesne .
Dïhte veerbehaamoej syjjehtimmie dillietïjjesne.
Baeniehealsoe Dïenesjedorjemassen tsegkie guhkiebasse , maahta daejtie åejviehaestemidie vuejnedh: Ekonomeles åejviehaestemh: Akte naa stoerre bielie Noerhte-Trøøndelageste bårrode årrojh åtna , gusnie dah rïektes maaksoeh dïenesjedorjemassen åvteste lea sagki stuerebe goh staarine jïh søøkes sijjine (smaavegïehteldimmiej viesjiesvoeth).
Barkoesuerkie 3: Gïeleutnijh
Learohkh jïjtjeraarehke berkieh Dah tjaalegem ikth vielie luhkieh jïh tjoejefijlem goltelieh , mij lea lïerehtimmiesijjesne .
Ööhpehtimmiebarkijh edtjieh vuarjasjidh mejtie learohke aktem nuekies hijven lïerehtimmienåhtoem åådtje , jïh skuvlen åvtehkasse / rektovrese bïeljelidh dastegh daerpies .
Kiruna: Saemiedigkie / Sametinget .
Syökememierien galhkuven raajan maahtah syökemem jarkelidh dan gellie aejkieh goh sïjhth daesnie vigo.no
Dah jeatjah faagh lin aaj munnjien aeriebistie åehpies .
Ihke geerve almetjh edtjieh maehtedh meatan årrodh saemien gïelem sertiestidh , dle tjuerieh jïjtje gïelem maehtedh .
Ovmese joekehtsh Vuekie maana-skuvlesne lea learohkem bihkedidh magkeres dåemiedimmie lea sjiehteles jeatja learohki ektine , mohte faage-digkiedimmie lea vihkelommes noere-skuvlesne.Åejvie-tsiehkie øvtiedimmie-soptsestallemisnie lea abpe learohkem jarngese viedtjedh .
Muvhth learohki låhkoetjåanghkoe maehtieh göökte raajesi lïhke daennie daltesisnie årrodh .
Dan mænngan goh saemien gïele lea jeenjebe åtnose vaalteme byjjes tsiehkine , lea aaj dam jeenjebe gihtjedh .
sïjhth nåhtadidh: aktem tjïelteståvroeveeljemasse jïh aktem fylhkendigkieveeljemasse .
34 .
ohtsemem feelemedåarjoen bïjre seedth:
Jïh dellie hijvenlaakan maanam gïerhkemisnie klåamsoehtin .
Lustestalledh Fïerhten iehkeden dellie lustestallin .
Datne iktegisth maahtah nænnoestimmiem laejhtedh .
Daate maahta fåantoeh årrodh man åvteste maanah håjnoes sjidtieh , dah ovmurriedieh jallh domtoeh dah neerresuvvieh jïh plaakenieh jallh ålkolen steegkesuvvieh .
Digkede såemies viehkiedïrregh jïh såemiesmearan tjaalegisnie vuesehte guktie dejtie utnedh
Mearan Feature Reassembly hypotese lea teoretiske hypotese, Bottleneck-hypotese aaj praktiske hypotese jïh dle lohkehtæmman evtiedamme.
A. juekede dååjresh gusnie dijjieh lidie hijvenlaakan viehkiehtamme maanaj stååkedimmesne dej premissine , jïh digkiedidie magkerh raerieh mah leah hijven geerve almetjijstie maanaj stååkedimmesne .
Elicited Production Task lea seamma guktie EPT
Jeatja laavenjasse lea dah tjïelten veeljememoenehtsh ööhpehtidh veeljemi åvtelen jïh dan mænngan dejtie raeriestidh jïh viehkiehtidh guktie veeljemem maehtieh tjïrrehtidh laaken mietie jïh vihties vuektine .
mårhkani.
Barkoedåekie vierhtiedimmiem lijrie jïh gïehtjede mejtie mijjen darjome hijven gåarede .
Stiellie: SIEBREDAHKESGÅETESNE
Dah moenehtsetjåanhgkoeh leah måantan jïh dæjstan , stoerretjåanghkoe gaskevåhkoen raejeste bearjadahken raajan .
Raeriestamme beetsuvedåarjoe jaepien 2012: 3,6 mill. kråvnah .
Gorredh gïelem - Barkoegærja
Maahtah gærjam Saemien Sijtesne jallh Gaaltijisnie åestedh , dovne dej bovrine jallh gaskeviermesne dongkedh .
Inga Marja Steinfjell goerehtalleme maam eejhtegh gærhkoen bïjre jiehtieh .
jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
Price: NOK 230,00
Låhkoe tjaaleasovveme veeljemelåhkose
Vielie viehkie Patientemoenehtsen kanslijistie Jis ij gåaredh dåeriesmoeri noeledh dejgujmie giej hoksen dïedtem utnieh dellie maahtah Patientemoenehtsen kanslijasse bïeljelidh jis dov leah gyhtjelass , kritihke jallh vuajnoeh .
Dah vuesiehtieh dah daejrieh nulle objeekte maahta dan goerkesem diskureste jallh aktede antesedenteste veedtjedh maam aerebi neebneme (Farrell, 1990; Goldberg, 2005; Joma, 2012).
Jåvle - laavlomh
stoerre gïelehedtieh jïh gïelejoekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem , jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh
taallebaakoeh , pronovmenh jïh substantijvh latjkesisnie sojjehtidh
Gosse edtja darjomedaltesem jallh tjåenghkies gïehteldimmiem buerkiestidh , dle gïehteldimmiemaaksoeh akte buerebe dïejvese .
Bierna Leine Bientie Heggvollan , 7760 Snåsa , telef .
Bielelen tjïeltine saemien reeremedajvesne, men aaj daesnie lij maahteme jïjnjem loetedh jis sisvegebieliem regijovnereformesne buerebelaakan gïetedamme, jïh akte vielie proaktijve geatskanimmie orreme raeriestimmide salkehtimmeste NBS 2016: 18 Vaajmoegïele.
Dïhte dan gaavhtan buejtiereavsijste jienebe buejtiem sjidtieh .
- Åarjelsaemien akte prååsehke gïele .
Learohke maahta automatiseradamme daajroem aelhkieslaakan guhkiesmojhtesistie veedtjedh .
buerkiestidh guktie dïhte saemien soptsestimmievuekie lea
Raereste aktem orre kantinetjøøvkem bigkedh Verdalen jåarhkeskuvlesne 2014 .
Gosse daate daltese staeriesåvva laavenjassejarkelimmiej gaavhtan , mah leah bijjielisnie neebnesovveme (-3,3 mill. kråvnah), jïh åasastaeriesåvva staaten saatsine 3.25% dle beetnehveahka 1,794,8 mill. kråvnah sjædta .
längs.
Vuesiehtæmman (136) raajesem vuesiehtimmeste (95) guelmiedamme.
Guktie vijriebasse juhtiehtidh
Gusnie learohkh guvvide gaavnin ?
Voestes tijjen gellien aejkien åadtjoejimh govledh:
Dal .
Rihpestïjje: 06.00 - 22.00 fïerhten biejjien
Goerehtallemepryövesne ibie goerehth mejtie learohke maahta taalesïevem viehkiedïrreginie nuhtjedh taaleryöknedimmesne .
Maam ulmide daan beajjetje evtiedimmievæhtah jïh tjïeltereforme sijhtieh åadtjodh dan båetijen aejkien jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan saemien dajvine .
teeksth öörnedh , gusnie tjïelke ulmie lea jïh aamtesen mietie dïejveldamme
Maanah daarpesjieh meatan årrodh aktivyöki barkosne mij dejtie skreejrieh , jis edtjieh bööremeslaakan evtiesovvedh .
Daate reakta lea dejtie geerve almetjidie mah maadthskuvlem jallh plearoeh illehtamme , bene eah aarebi jåarhkeööhpehtimmiem tjïrrehtamme .
Ella Holm Bull
guktie dah vadteme budsjedtemierieh leah , orresistie vadtasuvvieh minngebe budsjedtejaepesne .
Fylhkenålmah edtjin illedahkide vaaksjoemijstie reektedh Ööhpehtimmiedirektovraatese goevten 28. b. 2013 åvtelen .
Daate aaj vuesehte mej saemien aamhtesigujmie fylhkentjïelte lea barkeme dej minngemes jaepiej , jïh mov mïelen mietie gïele jïh ööhpehtimmie byöroeh åejviebarkoesuerkine årrodh fylhkentjïelten barkosne åarjelsaemien aamhtesigujmie aaj tïjjen åvtese .
Mahte gaajhkesh soptsestæjjah saemiengïelem mubpine gïeline utnieh, ajve naan gille dejstie mah saemien gïelem voestesgïeline utnieh.
Maidi Persson Steinfjell
Nord universiteete maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmieh faalehte 1.
timmie (Saemien jolleskuvle) 
Meehte maahta gaevniem vøørkedh .
DSS 100 millijovnh åådtje juktie lissiemaaksoeh maeksedh ektiedïenesjidie abpe 2012 .
INGEN SATSNING PÅ .
Man gellie politihkerh jïjtsh sæjroeh Facebookesne utnieh ?
Jis dov leah vuajnoeh hoksesne
Ih faalenassem sijjien bïjre åadtjoeh aktene vueliehkåbpoe vaajtelassesne .
gierehtse muadta nejpie
Veeljemisnie daan tjaktjen akte voejhkelimmie steemmereakta-aalterem vueliedidh 16 jaapan .
KJEMPER UTEN VÅPEN
Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh
DEEPOSITUME Gåetie-aajhtere maahta deepositumem datneste kriebpesjidh maeksedh .
Siebriedahke lea jarkeleminie stoerre struktuvrejarkelimmiej gaavhtan laanteburresne .
Dov jijtjedh vuepsieh lieremasse ?
Dah tsiehkieh mah leah jarngesne:
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte diedtem åtna ihke daate reakta gorresåvva , jïh geerve almetjh mejtie jåarhkeööhpehtæmman tsaakeme , reaktam utnieh namhtah illehtidh .
Ann Sparrock , reakasovveme1978 , Valsjöbyesne årroeminie
Edtja aaj maehtedh ahkedh giervebe vuesiehtimmieh jïh vuarjasjimmieh darjodh , jïh ryöknemem nuhtjedh faageles argumentasjovnesne .
Råajvarimmie 31 .
sijjie digitale lierehtæmman
Faalenassh mah eah leah Noerhte-Trööndelagesne , daesnie tjåadtjoeh , www.vilbli.no , regijovnale , laantelinjan jallh abpelaanten faalenassi nuelesne .
Learohkh siemes jarkoestimmesne ?
Dïhte jïjtjehke sjïehtesjimmie sæjhta devverde dovres sjïdtedh , guktie aervede dïhte spååreme 50.000 kråvnah sjædta , fïerhten jaepien .
Minngemosth learohkh waw-fijlem darjoeh .
Jollebe ööhpehtimmie- jïh dotkemeinstitusjovnh leah vihkeles viehkiehtæjjah jïh laavenjostoeguejmieh gosse bïevnesinie barkebe , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Åarjelsaemien gïelesne learohketaale lea 116 voestesgïelesne jïh mubpiengïelesne.
- Daate prosjekte hævvi nuepieh åtna fealadassem Finnmaarhkesne jïh Saemien fealadassesne orresistie sjugniedidh , sjïdtedehtedh jïh orrestidh .
Jollebe ööhpehtimmiefaalenassh saemien gïelesne viehkehteminie saemien gïeli staatusem lutnjedh, dovne saemiej luvnie, men aaj stoerresiebriedahkesne.
Saemien gærhkoejielede jïh gærhkoehistovrije lea joekehts dejnie ovmessie bieline laantesne .
aktem heamtuvrem sjiere saemien væhtajgujmie vaajestidh
Seammalaakan goh åarjelsaemien , dle siebriedahke gellie almetjh daarpesje mah julevsaemien maehtieh .
Saemien lohkehtæjjijste vaenieh jïh mijjieh limh mejnie akth meatan dubpene daebpene .
11:45 Iktegieseme jïh galhkuve seminaareste , Sunniva Skålnes , goevtesedirektööre , Saemiedigkie
Desnie dejtie ållesth illeldahkide haalvemedaltesi mietie åehpiedahta , haalvemedaltesi mietie jïh guktie
Dïhte salkehtimmie lea govlehtimmesne jïh minngemes govlehtimmiebiejjie goevten 15. b. 2009 .
Daate vuesehte referaansedåehkie mahte moenedimmie-daltesinie, mij 50%.
Mieriedimmie vaeljehke eatnemeaarhti bïjre (v.g. ientje , pluevie , skåajje).
Dah mierhkh leah daelie strihkesovveme .
manne maanam suvtehtem .
Mij heannede dennie ussjedamme tsiehkesne ?
Dannasinie Saemiedigkie iemie laavenjostoeguejmine sjædta jeatjah aktööridie mah aaj saemien gïeline berkieh , dovne nasjovnaale daltesisnie jïh noerhtelaanti / gaskenasjovnaale daltesisnie .
Elektrovneles steemmadimmie
Ulmie lea neerrehtimmien bïjre åssjoem juhtiehtehtedh .
Tsag kesh jïh båetieh dov mïeline !
Lohkh vielie reeknegetjalemen bïjre daesnie
Stoerredigkien bïevneseroene: Akersgata / Prinsens gate 26 .
dan mietie dïedtem åadtjoeh vaaksjodh guktie
Jaepien 2011 aktem vueliedimmiem åadtjobe åvtelen akte joekoen hijven jaepie sjædta 2012, 426 studijepoengigujmie.
Gåhkaldahke lea gaahtjemisnie orreme jïh latjkoem
Muvhtine datne sïemes naan åssjalommi bïjre , bene ov ‐ geahpan jeatjabinie .
Gïeleråajvarimmiej gaavhtan aaj vihkeles öörnegh utnedh mah aktem juhtije guvviem vadta saemien gïeleåtnoste ovmessie suerkine .
Goere juhtije åasadaltesem vuesehte , 2012-kråvnine jaepeste 2012 .
Kvalitehtem jïh vihtiesvoetem vååksje
§ 2 bokstave b vuesehte akte laavenjasse laaken mietie eatnemevåaromem voebnesjidh saemien kultuvrese , jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse .
sarve / vaejsjie* bïerne / duvrie snöölhke / sïejpe tjeavra
almetjehealsoeperspektijvem meatan vaeltedh regijovnale jïh tjïelten soejkesjinie
Learohkh goerem dievhtieh åvtelen lïerehtimmiedarjominie aelkieh .
Daate lea sov voestes barkoe maanagærja- guvviedæjjine .
· Mij lea stööremes dåeriesmoere gosse eejhteginie sjædta gosse ennje noere lea ?
Jienebh barkoeh, bielietïjjenbarkoe?
Dab kanne bööreme lij daaroen jiehtedh " kvicksilver " guhte daelie daej aejkie hov jiehtieh dihte dalhkesh lea gujht faali almetjidiejïh dab gadtsedh .
Nov gujht maanah maehtieh aerpiegïelem lohkedh, men ij aerpiegïele dïhte jienebelåhkoen gïele skuvline.
Gåhkaldahkh trafihkejearsoesvoete- (ALARP) Bueriedimmie aktede gåhkaldahkeste .
byjresedåarjoej bïjre råajvarimmide kultuvreeatnamisnie , jïh gïehpiedimmie dearjoste laanteburresne .
Barre dïhte mij reseptesne jïh aelpemes daalhkesem mïsse maahta målsodh mij lea subvensjovnesne .
Daltese 1-7
Maehtebe aaj goerehtimmiedåehkien illedahkijste vuejnedh gellie saemien lïerehtimmiem åådtjeme.
Åvtetje maahtoeh Learohkh joe maehtieh sïejhme fïerhtenbeajjetje baakoeh saemiengïelesne , jïh aaj maehtieh beapmoej bïjre soptsestalledh .
Bottleneck-hypotese gihtjie mah lea aelhkie lïeredh jïh mah geerve lïeredh G2gïelesne.
osko.no lea akte hijven dïrrege dovne hïejmide jïh åålmegasse .
Ij daarpesjh voejngehtem vestieslaakan hopsedh jallh viskes baenieh åadtjodh .
Guktie åssjeli guelmien jïh prestasjovni bïjre gåhkede , mah ij jïjtjedomtesem tsevtsieh , maahta persovnh gihtjedh mejtie leajhtadidh mah bielieh dah datneste lyjhkoeh .
Noerhte-Trööndelage båetijen aejkien sïjse
starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta staatenstarnegïehtjedimmine ektesne barkedh vierhtiehtidh guktie starnegïehtjedimmie saemien åålmegij reaktah starneviehkine vaarjele jïh guktie reakta daerpies starneviehkiem gåarede .
Ivar Aasen - 1813-1896, gïeledotkije jïh tjaelije, dïhte mij orrenöörjen tseegki goh tjaelemegïele.
Mijjen saemien siebredahkide øøvtiedidh , dellie edtjebe båeries jïh dotkeme maahtoeh iktedidh .
 (9) *Jeg tok brødet utav ovnen og satte på bordet.
Geervebieljehtstoelhkh geervebieljehtsidie , dïhte sæjhta jiehtedh persovnh gïeh bieljehts sjïdteme gosse geerve jïh giej sveerjengïele voestesgïeline (daamhtaj tjaelemetoelhkestimmie) mohte aaj væhtah dåarjojne (TSS) jïh lohkeme .
Reeknegh mah eah daejtie krievemidie jeakedh sïjhtebe bååstede seedtedh .
jih aaj væjkeles saemiej lihtsegigyjmie byjresisnie .
ROHKH TJAALASOVVEDH
Museeumebiejjie voenesijjesne aejlegen 22. b skïereden asken
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh aktem heamtuvrem tjaelieh , jïh sjiere væhtah tjaeliestieh , gosse heamtuvrh ovmessie kultuvrijste viertiestieh .
Jis ij leah maahta dildoem jallh viskesroehtsem utnedh gosse heerjehtalledh .
Nænnoestimmie aalkoen bïjre jïh
bihkedimmiem åadtjoeh veeljemen bïjre
Daate lea 200 mill. kråvnah vielie goh TBU .
Vielie dej guaktaj dotkiji mïele joekehtadta jeatjabijstie juktie dej seamma lexikaale representasjovne dovne transitijve jïh intransitijve veerbide (dejtie mah molsedieh).
struktuvrh taalemaalline damtijidh , dej bïjre soptsestidh jïh dejtie guhkiedidh
Edtja siemes sjiedtedh akten reentesaatsen bïjre mij 5 jaepieh ryøhkoe .
Jaepien 2001 lihtsege Saemiej-reaktaj-moenehtsisnie sjidti .
" Teksten hammoen jïh sisvegen bïjre ussjedidh " dellie learohke edtja jïjtjereerien mietie maehtedh vielie teksten sisvegen jïh hammoen bïjre ussjedidh , dovne aktegs jïh ållesth tekstine .
Daate sæjhta jiehtedh kvaliteete skuvlesne hov læssene jis jienebh lohkehtæjjah seehtesuvvieh.
Jis datne ij sïjhth cookieh dåastoeh dellie maahtah datne dam aelhkieslaakan gaptjedh dov webbelohkijisnie .
Jalhts eah öövre seamma baakoevåarhkoe mesnie kausatijve molsedimmiem gaavnebe læjhkan seammalaaketje deahpadimmieh mah kausatijve molsedimmieveerbi.
Juktie giehpiedimmiem sjïehtesjidh suerkiemieresne 2010 raejeste 2011 raajan dle jeatjah prijoriteth dorjeme Regijovnale evtiedimmieprogrammen sisnjelen , jåarhkeskuvlide sertiestamme jïh unnebe råajvarimmieh vuelkemen sisnjelen .
4 ] Jarkelimmie faamoejoekedimmesne tjïelteståvrosne sjædta ?
Soejkesje-jïh bigkemelaake naa vijries øørnegh bievnesæmman jïh vyøhkesjadtemasse åtna , jïh krøøhkemem åtna saemien kultuvrese jïh jieliemasse åssjaldahkeparagrafesne
Krïevenassh juktie meatan årrodh
Sametinget .
Gijren 2003 råajvarimh jih soejkesh darjoejimh maanageartan mij edtji rihpesovvedh tjaktjen mænngan .
Lissine tïjje vadtasåvva bïhkedimmieh vedtedh jïh numhtie vijriesåbpoe .
Dah reklame-jallh doekemesplaktem tjaelieh jïh darjoeh .
Barkoes sjædta gosse ij håaloje guktie voestegh tjaaleme .
Dïhte lea dov dïedtem bijjiemaaksoekåarhtem vuesiehtidh gosse dåastovem bïeljelidh jïh aaj frijjekåarhtem krïevedh gosse dam daltesem jakseme .
Dihte idtji dam maehtieh juktie aaksjoem tjoeveri provhkedh .
Noerhte-Trøøndelagen primære-tjïelth jïh Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte aktem intensjovnelatjkoem jååhkesjin gålkoen 2008 dan 13-jaepien lïerehtimmieboelhken bïjre , mij jijnjh sjyøhtehke laavenjostoesuerkide jïh laavenjasside tjuvtjede , juktie karrierebihkedimmiedïenesjidie bueriedidh .
Daelie Saemiedigkie gegkeste jienebh monnehke barkoesijjieh sjidtieh kultuvre- jïh kultuvrebaseradamme jielemi sisnjeli Tromsesne .
Gïella .
Destie gaavneme preteritum stuerebe haesteme hammoste presens.
3.4 Teateri öörnedimmie jïh stilleme 2017
Jaepien 1967 dle vihtiesti ööhpehtimmie saemien gïelesne lij akte reakta , jïh akte saemien gymnase Karasjohkesne tseegkesovvi seamma jaepien .
Man jïjnjem syøkh:..
Saemiedigkie lea männgan Sveerje EE:en sïjse veedtsi eadtjohke-laakan sjïere EE-programigujmie saemiedajvese barkeme juktie ekonomije nuepieh sjïdtemen jïh ientemen åvteste stueriedidh kultuvren jïh jielemassen sektovri sisnie .
Datne maahtah kaandidati øørnegem jeatjahtehtedh , jallh
dååste , jïh dennie vijriesåbpoe evtiedimmiebarkosne mij edtja dåarjoehtidh .
Vaarjelimmie eatneme
Laaken mietie lea nihteme dovletje-laehpemidie jeatjahdehtedh , destie vaeltedh , leajmoedidh jallh gaptjedh , mohte såemies aejkien lïeneståvroe maahta luhpiedidh dovletje-laehpemem doehtedh .
Aamhtsegietedæjja:
Artistehonoraare jïh vuelkemedåarjoe saemien artistide jïh kultuvrebarkijidie:
Provsjekten åejvieulmie lea vååjnesasse jïh skreejrie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem , jïh guektiengïelenvoete snåasesne jïh Noerhte-Trøndelagesne öövtiedidh .
Daan biejjien maahta IKT-learoevierhtieh jïh gærjah CD / DVD .
Mojhtese jieliedasse .
Ulmiejaksoe:
Pråvhka jiehtieh buerie jis pryövenassem vedtedh minngemes 15 nåajsanvåhkosne dan gaavhtan goerehtimmie sveehkeme pryövenasseste maahta gïervebe sjïdtedh jis guhkebe nåajsan orreme .
Gosse dan gille gïeleutnijh dle dïhte dam julevsaemien gïeletsiehkiem tsevtsie .
Guktie diedtide vijriebasse juhtiehtidh .
 (114) a. Gaahtoe Katt
Laavkome sakramente lea .
Dïhte aalkoe kausatijve molsedæmman.
Mearan Daane aktine ryöknoe , akte learohke hijven taalegoerkesinie sæjhta våaroeminie utnedh göökte luhkieh leah göökteluhkie , jïh ryöknedh 20 , 25 jïh 28 .
Saemien kultuvren iebnine leah eatnemen mubpesth jïh ij-mubpesth maelmieh .
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe tjuara goeven aaj eajhnadovvedh moenehtsen raeriestimmien bïjre etnihkeles registreradimmien bïjre byögkeles registerinie.
Laakh gååvnesieh mah jiehtieh ij åadtjoeh irhkesovvedh , vuesiehtimmien gaavhtan skuvlesne jallh barkoesijjesne .
Apostelen dahkojne soptsesåvva guktie dah voestes kristegassjh eelkin gaavnesjidh .
Gosse edtjim goerehtidh mejtie vaestiedæjjah nulle objeektem jååhkesjin dellie vihkele pryövedh mejtie dah raajesh jååhkesjin gusnie nulle objeekte dan goerkesem diskurseste veedtji (båeries bïevnesh).
2.4.1 Funksjonelle morfologijem vejtiestidh
1.8.1 Sektovren gïehteldimmiemierie
Daate joekoen vihkeles dejtie mah daejrieh dah eah nuepiem utnieh steemmadidh dennie sïejhme åvtelhbodti steemmadimmieboelhkesne .
Vangberg , Å. Blind Brandsfjell .
Råajvarimmiebielesne 1 dle råajvarimmie nr , 9: Formaliseradimmie råålleste goh åarjelsaemien vierhtiejåarhkeskuvle , aaj byöroe joekoen jolle prijoriteetem åadtjodh .
Jaa , nov amma daajram mij biejjide .
Dåarjoem lea njoelkedassi (2005:765) staatedåarjoeh nasjovnelle unnebelåhkojde mietie joekedamme .
Saemiedigkie sïjhti vuejnedh guktie tjïelth jïh fylhkentjïelth guektiengïelevoetedåarjoem nåhtadieh .
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 7
Nåake domtoe .
Gosse gïehtjedibie guktie goerehtimmiedåehkie vaestiedamme dellie 50% vaestiedæjjijste (9 vaestiedæjjah) raajesem objeektine veeljeme jïh 50% vaestiedæjjijste (9 vaestiedæjjah) raajesem nulle objeektine veeljeme.
150 kråvnah Taxi jïh girtie
Pryöve lea evtiesovveme juktie jeenjemes bïevnesh learohki bïjre vedtedh mah leah tjoeperdimmieraasten lïhkebisnie .
- Daate lea voestes aejkien Nöörje saemien nyjsenæjjah våajnoes dorjeme sov EN-reektemisnie , jïh daesnie Saemiedigkien raeriestimmieh eevre vihkeles orreme .
Dïhte mij lea seamma dejtie jeanatjommes tjïeltide , biele len Oslo jïh Ber gen , lea guktie dah leah öörnedamme .
dejtie den:ACK PL govside ko:ACK PL buhtjiejimen.
Jïh mijjieh tjoerebe gaajhkesidie jïjnjem gijhtedh mah viehkiehtamme ihke dam prosjektem buektiehtamme tjïrrehtidh .
Ektiedimmiem utnedh akten daejstie gïelijste daennie saemien gellievoetesne lea akte aarvoe saemide , daate aarvoe lea aaj akte våarome daan gïelebïevnesasse .
Goerehtimmiedåehkieh 67% tjåenghkesne buektiehtamme.
Dej tsiehkiej nuelesne mah leah neebneme lissietjaalegisnie stuhtjesne 9.2 Reentah jïh avdrag
4. 40 000 orre barkoeh byjjes maekseme suerkesne Daarpoeh jih sijjieh gååvnesieh jeenjebe barkijh dan byjjes maekseme suerkesne .
Jaepien 2010 , edtja unnemes 20% sertiestidh , 2011 unnemes 40% jnv. .
Daesnie maahta vuejnedh staarine jïh stuerebe sijjine daelie jienebh learohkh saemien veeljieh, mearan learohkelåhkoe ij leah læssanamme dejnie aerpievuekien saemien dajvine.
ISBN 13 978-82-7601-178-4
Dellie möölie guktie tsavtshvierhtieh leah nåhtadamme viertiestamme programmen 3 barkoesuerkiejgujmie , jïh dej 10 vuelege indikatovrigujmie , naemhtie:
Fïerhten gïelen baakoeh, frash jïh raajesh.
Dïhte sjïere vaaksjomebarkoe daejnie teemine ij leah jåarhkeme goh akte prijoriteradamme suerkie jaepien 2013 .
BPA 14,08% barkoeh fïerhten gåalmeden hïeljen .
Daamhtaj maana jïjjege baaktjesistie fahkoe juktie jienebe benkehte gosse gællesje .
- Med godt samarbeid har vi lykkes | Rørosnytt.no
Vïrre gadtjesne jïh bejhkesne pråvhka måedtie biejjiej raejesne orrije .
Learohke maahta maam akt sov mielen bïjre jiehtedh , jïjtsh aarvoej mietie .
Dan åvteste manne golme gyhtjelassh darjoejim:
50% vaestiedæjjijste raajesem 42 jååhkesjamme, jïh 100% vaestiedæjjijste raajesidie 19, 47, 45 jïh 38 jååhkesjamme.
Seammaleejns dïenesjh julev- jïh åarjelsaemien dajvine ...
Gaske Nöörjen Saemien - skuvle
Bïevnesh jïh bæjkoehtimmieh Vaarjelimmien lïerehtimmiebarkoej bïjre
Daan jaepien sesjovne lea voerhtjen 20. b. raejeste suehpeden 1. b. 2015 raajan .
Edtja åajvahkommes vierhtide dajvepolitihkeles barkoedajven sisnjelen nåhtadidh .
Daejnie nænnoestimmine dle diedtem åtna konsultasjovnediedtem tjïrrehtidh , ILO 169 6. art. mietie , jïh reaktam åtna meatan årrodh dennie byögkeles , riekteles reeremisnie åtnosne , reeremisnie jïh vaarjelimmesne eatnemevierhtijste , ILO 169 15. art. (1) mietie .
Sjåavohth jaavvoeh pleentegasse .
Sjyöhtehke geerjehtimmiesijjieh:
daerpies bueriedimmie / jeatjah barkoe leah seamma daltesisnie goh daan jaepien , jïh bielelen staeriedimmie åasabijjiedimmien gaavhtan .
Vuesiehtimmie iemiealmetjegïelem skreejrehtidh iemiealmejti gaskem lea joekoen kruanalaanten almetjh jïh maōrijenh Aotearoesne / New Zealaantesnie jeenjh dorjeme guktie dej gïelide tjïrkedh , jïh Kruanalaantesne maahta inutegïele jallan aejhteme gïelem gåhtjodh .
Vaanterdimmiehaallen baalte akte gaahpoeh gallerije 2. laptesne , daestie maahta vuejnedh dan gaahpoeh atrijese ålkone , doedteri , gærjagåetien jïh stoerretjåanghkoesavkan vööste .
Tjïelte ståvroeveeljemisnie maahtah aaj kandidaath jeatjah krirrijste tjaeledh daennie læstosne datne nåhtedh (" sleengkere ") 
luSTe båaraSTehTedh
Goerehtimmesne vïjhte raajesh pronominelle objeektine.
- dovne ekonomijen jïh klijman gaavhtan .
1.9 GÏEHTJEDIMMIE JÏH .
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen barkoedåehkiem gæjhta barkoen åvteste .
Saemiedigkieraerie prioriterede dåarjoem gïeleråajvarimmide vedtedh åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine, men jienebh ohtsemh ohtsele daejstie dajvijste.
Akte aajnehke laante jallh aajnehke sïelte ij maehtieh dam orre teknologijem åvtese guedtedh oktegimse .
Learohkh chattedieh jaabnan saemiengïelesne .
Dan lissine sæjhta håalesyntese maahta åtnasovvedh våarome daaltji dïenesjefaalaldahkem evtiedidh jeejnh suerkine .
Nasjonaale jïh gaskenasjonaale daajroe jïh goerkese saemien kultuvren bïjre gaajhkine hammojne jïh vuajnojne leah aaj fïereguhten nasjovnen kultuvreaerpie jïh dan åvteste veartenen kultuvreaerpie daelie jïh båetijen aejkien.
Dah gieh aktengïeleldh saemien gåetine bæjjanieh daarjoengïelem lierieh skuvlesne , voelpijstie jïh siebredahkesne .
Naan aejlies sijjie dijjen gåetien lïhke ?
Tjuedtjielimmie-gearketje dutnjien jieleden tjaebpiesvoetem jïh aavoem måjhtajahta .
Skreejredh laejhtehkslaakan jïh ussjedihks meatan årrodh siebriedahkesne lea vihkeles biehkieh åejviesuerkesne .
Vuelegs/ (2) 
Dejtie voenges ruvtide (ektieskovhte) lea haestemh hijven væhtah gaavnedh .
6 ] Mij krirride / mah krirrieh aktem hijven fylhkendigkieveeljemem darjoeji (n)?
Veeljemeræjhtoe orre meedijinie .
Dennie gaskesne lea tjaelemevuekie jeatjahtovveme , nimhtie dam gærjan nomme dovne jeatjahtovvi .
Dan aerebi jieliemisnie maam aalka rïevhkestidh , dellie stuerebe vaahrah sjidtieh dam jearohks sjïdtedh jïh skaarah jïh skïemtjelassh rïevhkestimmeste åadtjodh .
Kaaffh , aehtjie jeahta , jih vualka edtja ohtsedidh .
Dellie lea kråahpen vuekie jeahta maam akt båajhtoeh .
 (64) a. Laara Lars
saemiedigke lea goerehtamme jis nuepie håalesyntesem saemien gïelesne evtiedidh .
Tjijhthe tjaebpies 2: Aalfabeete .
vierhkesne darjodh jïh moenedimmieh jeatjah byjjes orgaanijste jïh privaatijste .
Guhkie [ ea ] nnan båata naan dåaktoren gåajkoe .
Gosse orre jïh joekehts medijah åtnalgåvva , gïelem faagi jïh aamhtesi rastah evtede .
Nåhtedh dejtie !
Jeenjemasth kuvsjide faalehte goh fleksijbele håalemh studijetjåanghkoejgujmie Árran julevsaemien jarngesne Dragesne, jïh campusesne Bådåddojsne.
Adjagas mijjen luvnie
Ij leah naan sjïere reakta saemien maanah edtjieh seamma nuepieh åadtjodh goh nöörjen maanah sov ietniengïelem skuvlesne lïeredh .
Bïejh dejtie steempeldamme steemmeleahpide veeljemegegken sïjse .
Orre Saemien Sijte bigkemeaalkovem vuertieminie .
dotkemistie jïh jollebe ööhpehtimmeste digkiedidh dovne saemien siebriedahken sisnjelen , jïh dan jeatjah nasjovnaale jïh noerhtelaanti ööhpehtimmiesystemen vööste Salkehtimmesne jïjnjh råajvarimmieh mah åajvahkommes leah joekedamme daejnie dåehkine: Gïelegorredimmie jïh jealajimmie saemien gïeleste , dotkemegïele , dotkeme , jollebe ööhpehtimmie jïh råållajoekedimmie , laavenjostoe jïh iktedimmie .
1.2 Stilleme / dongkeme
Akte dejstie stööremes haestiemijstie lea tjaelijh dåårrehtidh learoevierhtieprosjektide .
Byjjenimmiekommisjovne Ekonomijesoejkesjeboelhken 2011-14 lea lyjkeme 52,2 mill. kråvnah foentese juktie råajvarimmieh tjïrrehtidh mænngan fylhkendigkie aamhtesem dåarjoehtimmie Byjjenimmiekommisjovnen mænngan jïh prosjekte Flere gjennom gietedamme .
Manne jijtje voessesne åtnam bearkoem
Dah jarkelimmieh Maadthlaakesne jïh gærhkoelaakesne eah leah akte tsoepkenasse Dan nöörjen gærhkoen jïh staaten gaskem .
Men gïelejarngh eah leah tseegkesovveme gaajhkine dajvine gusnie saemieh årroeh .
Biejjien baerniej vieksies maadtoe !
' i klijmakonvensjovnen bïjre (UNFCCC) daesnie .
Åasakompensasjovne dan åvteste lij 15% inkl. sïejhme sjïehtesjimmie jaapan 2008 .
Jïjnje daajroe religijovnehistovrijen , gærhkoehistovrijen jïh gærhkoejielemen bïjre gååvnese Saemien eatnamisnie / Saepmijesne , bene jïjnje daehtie daajroste eah leah tjøønghkeme jallh våålese tjaaleme .
Krihke jïh Kaarije aktem luhkiestuhtjem jïh njieljie kråvnastuhtjh utnieh jïh edtjieh bovresne mïnnedh .
Irhkeme maahta årrodh gosse dah simmieh , vïjlelieh , nartehtieh , tsaepmieh jallh vestie baakoeh jiehtieh .
Fïerhtene veeljemisnie gegkestem raaktan mov steemme edtja gaajhkem moenedh .
nomme , persovnenummere jïh adresse
' ste (gaskoeh
Guktie datne goh eejhtege maahtah PP-dïenesjinie soptsestidh ?
Giesie Bassegohppesne
Lïerehtæjjah åajvahkommes dam faatoes teorijeøøhpehtimmiem åadtjoeh gosse meatan dejnie geerveøøhpehtimmie-faalenassine .
§ 17 Ruonasvagge Nordland fylhkesne Ruonasvaggen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rijhkeraasteste Valddajávri:sne jïh tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Gussajávri , vyjrehkåbpoe johken Njallajåhká mietie dahkoe gogka johkem Sørelva gaavnesje .
Dïhte jïjtjedomtesem nænnoste jis hijven realsjovnh jeatjide åtna , dovne voelpide , gïeriesvoeterealsjovnide jïh fuelhkide .
Vihkeles lea Rørosese giele-jarngem vedtedh guktie giele- , maahtoe- , jih kultuvre-byjrese stinkes sjædta .
Goh provsjekte orreji , dellie maanah guarkajin daamts åarjelh-saemien soptsestimmiem .
Dåarjoe noere göölijidie
Jis sïjhth voejhkelimmie- , gaahtjeme- jïh vuesiehtimmiematch gæmhpoesportine dellie sjïere luhpiem daarpesjh , mij datne Lïeneståvrosne Örebroen lïenesne ohtsedh .
tjidtjie jeahta jih oksem rihpeste .
124 (65 prosenth) jåarhkeööhpehtimmiem saemien gïelesne utnieh.
6.1 Iktedimmie jïh digkiedimmie illedahkijste sosiolingvistihke goerehtimmeste
vihkeles dam learohki ektesne lohkh aerebe gïehtjedimmie aalka .
Sæjhta aaj råajvarimmieh vierhtievuartasjimmeste tjïrrehtidh jarkelimmiedaerpiesvoeten gaavhtan , dan aktegs sektovren sisnjelen .
Govhte naestieh jeenjemes .
Elin govhte maanah jïh naa gellie aahkovh .
Dan bïjre maahtah jïjnebh lohkedh Dïhte frijjes hokseveeljeme .
Naan jaepien mænngan mubpiebieliekusjvem Aarbortesne veedtsim .
Manne leam daan mearan dejtie digkiedamme goh öövre seamma gaajhkh dej goerkesh, men ij leah öövre saatnan dïhte.
hijven raajesebigkeme
Mubpien jaepien dle Saemiedigkie sæjhta goerehtimmieh utnedh Tromsesne jïh åarjelsaemien dajvesne .
Reerenasse maahta dam jarkelidh viehkine dovne etihkeles jïh byjreseligke mieriekrïevenassh gorredidh mineraalelaakesne .
Idtjin goh dillie ussjedh gïeleveeljemem .
Våarome:
Åenehks vaajestimmie abpe konferanseste , Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
Kaanne daarpesje heerjehtalledh kondomem aajmoelaakan tseegkedh .
Siebriedahkefaagesne learohkh edtjieh lïeredh dan kultuvrelle gellievoeten bïjre veartenisnie åvtesne jïh daelie , jïh lïeredh aerpievuekien jïh daaletje tïjjen bïjre ussjedidh .
Eah dah abstrakte morfosyntaktiske væhtah våajnoes, mearan dah morfosyntaktiske væhtah mah gååvnesieh fïerhten gïelesne leah våajnoes.
Noerhte-Trööndealgen faageskuvle edtja åårganisasjovnine vijriesåbpoe evtiesovvedh , juktie maahtoedaerpiesvoetide dåastodh aktine sjïehtedamme ööhpehtimmiefaalenassine jolle kvaliteetine .
QVIGSTAD , JUST KNUD 1996: Aarporten jïh Åarjel-smaaregen soptsesh .
Byjjenimmieprogramme Noerhte-Trööndelagesne lea akte vïhkeles dïrrege daennie sjïekenisnie .
Oberstløytnante Siri Skare aktene hamhkosne sealadi EN-kontovren vööste Mazer-i-Sharifesne .
Ij gååvnesh naan tjïelke raaste dej asvehammoej gaskem .
taallh utnedh , gosse gelkieh soptsestidh man jïjnje leah , jïh åasah jïh ståaroej bïjre .
Dïhte gaskenasjovnale konjunktuvre-vueliedimmie lea noerhtetrøønderen jielemem tjarki laareme .
Daamhtaj åådtje gadtje- jallh vïrrepryövemem vedtedh .
Saamastalledh - Kommunikatijve gïelelïerehtimmie - åarjelsaemien
Dïhte maahta årrodh råajvarimmieh vierhtiehjarngide tjïrkedh jïh tseegkedh åarjelsaemien gïelide , nuepieh geerveööhpehtimmie jïh fulhkievåaromeööhpehtimmie julev- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh byjresken jïh regijovnalen gïelearenaj maanide , noeride jïh geervide tjïrkedh .
Maam mïelh hoksen bïjre ?
Noerhtesaemien unnebelåhkoedajvh
Lilja dallah skïemtjegåatan vualka altese onne-åabpam båarastehtedh .
Goh skuvlem aelkiestim dellie annje skuvle Stoerdaelesne .
Jeenjebh noerh byöroeh saemien gærhkojne åahpenidh , lïeredh guktie saemien gærhkoe barkeminie jïh mejnie .
gaajhkine gïelesiebredahkine lea iedtjeles skreejrehtimmiebarkoem dorjeme .
Dej voestes jaepiej maanan jieliedistie dle eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste , dam evtemosth gaskesem utnieh .
Nomineradidh lea nammoehtidh jallh rae riestidh .
1300-1330 Toelhkeøøhpehtimmie / barkoe- Maidi Persson Steinfjell
- Gjerdinga jïh Borgan - Ramstadlandet .
Daah dajvh gellie haestemi uvte tjåadtjoeh .
gosse almetje jïjtse skïemtjije , jallh lea åelieh skïemtjijasse jïh edtja skïemtjalassen bïjre gaskesadtedh vuj bïevnesh åådtje , lea gïele jïh kultuvreguarkoe dan vihkeles bielieh hijven guarkoe dïjreste starnebarkiji-idie / ijstie .
Vuartesjh aaj 2. kapihtelem , Nasjovnaale laakh .
vihkeles saemien maanaj reakta gïeleldh jïh kultuvrijellen sjïehtedimmie faalaldahkem vaarjele .
Raerie tjïelti soejkesjimmien bïjre
Vuesiehtimmieh jeatjah feerlege eebnh plæjjoe , kadmiume , ammoniake , bensene jïh radijoaktijvele poloniume .
 (biegkemeaamhtesh , komposte , biogaase) 
Reerenassenbielieh dæjstan iehkeden joe lin gaalhkeme reerenassen politihke våaromem sjïehtesjidh , 2009-2013 boelhken .
ovmessie vaajese- jïh heamturesåarhth buerkiestidh , jïh naan gïejh kultuvrelåtnoemistie vuesiehtidh vaajesinie jïh heamturine naan jeatjah alemtjedåehkiijste
Juhkoe mov lea daelie maahtoe
Dïhte lissiehtasse budsjedtesne lea ussjedamme dejtie evtemosth råajvarimmide .
- Doh saemien museumh eah maehtieh bååstedefoeresjimmide maeksedh , jïh dannasinie vihkeles staate , regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie ektine , beetnehdåarjoem gorrede daan foeresjæmman .
2004 njieljie stoerredigkietjirkijh SG ' ste
Dannasinie aalkoealmetjh gaskenasjovnale daltesisnie aktem laavenjostoem tseegkeme gusnie ektesne barkeminie guktie aalkoealmetjh maehtieh meatan årrodh hijvenlaakan .
Dïenestem eadtjoestehtedh kultuvrejielemesuerkesne
Åvtelen goh dajvem nuhtjedh dellie edtjieh Lainiovuoma saemiensïjtese saarnodh .
Daesnie naan gyhtjelassh mejnie buerie aelkedh:
Nov lea doh tjåenghkies konsekvensh nöörjen åejvieladtji politihkeste mah leah dïhte stööremes aajhtoe båatsose Nöörjesne , jïh mij jielemem håvhtede daelie .
Mahte 70% tjïeltijste Noerhte-Trööndelagesne mah saemien maanah maanagïerte-jïh skuvleaalterisnie utnieh , aaj vaestiedieh dïhte stööremes haesteme lea faeties gïelemaehteles maanagiertebarkijh jih lohkehtæjjah , gosse edtja saemien maanaj reaktah saemien gïelelïerehtæmman illedh .
Bïenjedaelesne .
jarkoestidh teeksth saemiengïelese
Juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem guhkiebasse , sæjhta badth daerpies årrodh fokusem utnedh dejtie daerpiesvoetide gïele daarpesje .
Dïhte aaj vuesehte stoerre ïedtje gååvnese saemien lïeredh geerve saemiej gaskem .
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Gaskenaasjovneles guarkoven , raeffien jih ektie-voeten åvteste barka .
bïevnesi - jïh seammalaakatje darjomi tjïrrh jeatjah
Guktie tjïelten ekonomije ?
Vuertieh dej fibereræjhkoes beapmoejgujmie goske maana vervesne viht .
Skåårvemebudsjedten mierieh leah naemhtie:
Bull , Ella Holm (2004): Mov håhkoe .
Dannasinie tjoerebe akten lïhke laavenjostoen tjïrrh dej jïjtjevyljehkigujmie , tjïeltigujmie jïh kultuvrebarkijigujmie viehkiehtidh guktie jiebnebe sjædta , jïh aktem buerebe joekedimmiem buektiehtidh dejstie kultuvreaevhkijste .
Faage galka fïere guhtem learohkem skreejrehtidh guktie buerebelaakan gïelem jïh teekstem evtede .
stoerre haesteme saemiengïeleldh maanajgïertebarkijh skreejrehtidh .
Almetje 2
Intransitijve åtnosne barre teema mij lovves sjædta.
Akte jeatjah fåantoe maam kaanne illedahkem tsavtseme, soptsestæjjah vaenie input raajesh nulle objeektine åådtjeme.
Gåessie puberteete aalka lea ovmessie jïh gaskem jeatjebem aerpeles .
Dihte lij
Dle learohke maahta jienebh raajesh lissiehtidh juktie aktem elliesåbpoe soptsesem åadtjodh .
Vaanterdimmiehaallen mietie dle tjiehpiedæjja Kristin Ytreberg tjaebpieslaakan jïh hïervenlaakan saemien dïejvesh dorjeme ditnine jïh metalle-naevliejgujmie .
Kapihtelen minngielisnie libie vuajneme gellie ovmessie haamoeh akten haamoste gåarede åarjelsaemien sïejhme fonologijine buerkiestidh.
Snåasan råajvarimmien mænngan dellie aaj Prahkesne (Rørosesne) voejhkelin .
AUD TOVE SUNDBERG 30% FAST
Jaepien 2010 budsjedtesne jïh øøkonomijesoejkesjisnie jaepien 2013 raajan åajvastoerre skåårvemh raereste .
Dïhte lij nööremes joejkije dan biejjien Marjan luvnie .
- Ij gie asth mannem goltelidh gosse edtjem lohkedh .
Nåah , manne aaj learoevierhtieh dorjeme , maadth-skuvlese , jåarhkeskuvlese jïh jïlleskuvlese .
Vierhtieh dåårjeme akten tjaelijefunksjovnese Trøøndelageraaran akten guektienjaepienboelhken .
guektiengïerth darjodh jïh guektelen juekedh
bïevenedh jïh staaten dåarjojne sjæjsjalidh
Råajvarimmie 26 Åarjelsaemien maanagïerteråajvarimmieh
Daalhkesh mah olkese tjaala dennie hoksemïnnemisnie åådtje dej gaavhtan maeksedh .
Göökte vaestiedæjjijste paehpierisnie vaestiedin jïh göökte manne gihtjim.
Saemiedigkien geervelïerehtimmieprogramme saemien gïelesne, Saemien jolleskuvlesne, kuvsjh geervelïerehtimmieprogrammen tjïrrh jieniebinie gïeline faalehte 2012-13.
lea Sveerjen gærhkoen åvteste goerehtalleme maam saemien eejhtegh ohtselieh jïh gærhkoste daarpesjieh .
VOEJHKELIMMIE STEEMMEREAKTINE DEJTIE MAH LEAH 16 JAEPIEN BÅERIES
Gyhtjelasse 49 aktem raajesem nulle objeektine åtna, jïh daennie raajesinie nulle objeekten antesedente lea ovryöktesth objeekte.
Pryövemem nemhtie tseegkeme juktie laavenjassh ovmessie vuekie krïebpesjieh gosse dejtie lohkedh .
Åajvoeh universelle aarvoe
Dan nommesne rohkelibie .
Learoesoejkesjh saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline leah staeriesovveme .
‐ digkiedimmiej bïjre saarnoestidh , jiehtedh gieh " vitnijh " jïh teernegeprigkh dejtie politihkeridie joekedidh mah leah meatan .
Daerpies dåarjegh åejvijste jieniemdidh , edtjedh saemien tjaaleldahkh darjodh jïh saadtesidh .
Måedtieh aerpiegïelen soptsestæjjah:
0,30
Tjïeltine dle årroji aaj stuerebe reaktah lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne , jïh akte krieveme sjïltadimmien bïjre dovne saemien jïh nöörjen gïeline .
Dïhte verbaale sojjehtimmie (tïjje jïh S-V kongruense) gaskemedtien 45% (I), 75% (II) jïh 94% (III).
Hijven jis spaanske-gïelem jallh portugisen-gïelem maahtah .
Jeenjh maanajgïerth utnieh saemiengïelem aarkbeajjetjengïeline .
LAAVENJASSE 4
Åarjelh-saemieh viehkiem åadtjoeh ovmese saemien jih daaroen institusjovniste jijtsh dajvine .
Karakteredaltese 5-6
Buerkiestidh guktie haalvoeh jïh bïevnesh laavenjassi bïjre gïehtjedimmesne dutnjien maahta vuesiehtidh maam dov learohkh haalvoeh , jïh mejnie tjuerieh vielie barkedh .
· Åarjelh-saemiej dajvide daerpies nænnoestidh ovmese darjomijgujmie jih saemieh jijtje tjoeverieh nuepieh åadtjodh vuepside jaksedh .
Jijnjh saemieh leah saemiengïelehth bæjjanamme , jïh jeatjebh jis saemien lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmien namhtah bæjjanamme .
Minngemes göökte jiehtiejægan gælpoehtægan gosse lohkeminie.
Transitijve åtnoe lea, seamma goh dah jeatjah, agente mij lea sjïeke ahte teema, aate (jallh almetje) lovves sjædta.
Maanagærjah jïh laavlomh åarjelsaemien gïelesne aaj sjïdti .
- Læstadijanen aerpievuekesne dle Lutheren ' onne katekisme ' aktem vihkeles sijjiem åtna jaahkoeøøhpehtimmesne .
Maahta jarkelidh dïsse gie provresh jallh ektesne jielieh , dejtie giejtie juakadamme jallh gïeh edtjieh juakadidh , dïsse gïen vaejvie gosse juakadamme jïh dïsse gïen leah dåeriesmoerh sijjen lïhkemassigujmie soptsestalledh .
 (140) a. Manne jag aaj också maahtam kunna:1s såaketjh björk:DIM PL sojjehtidh.
' en dajvepolitihkeles sovni mietie .
Gååvnese ovmessie sijjieh gåabph maahta laejhtemem seedtedh .
ISBN 82-993781-6-8
Sæjroe 6/32
Eejhtegh mah aaj oktegh sjidtin , voeredin buerebe maanide internatese sedtedh .
Lïeneståvroen barkoe voenem evtede lea gaskem jeatjebem ovmessie aktööri åssjelh jïh engagementh dåarjodh guktie aelkebe sïelth juhtedh , barkoem gaavnedh jïh attraktijveles jielejibyjresem åadtjodh .
Raajesisnie veerbe imperatijvehammosne, nulle objeekte jïh ovryöktesth objeekte.
Goh dihte
Puberteetesne årrodh
Tabledtesne gestagen (gulkroppshormone).
Ulmie dej orre pryövigujmie lea buerebelaakan learohki gaskem joekehtidh mah tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne .
Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjielte OB
Saemiedigkie iktedæjjam seehtie Saemiedigkien byjreskebarkose .
Maahtam ellies raajesh tjaeledh .
Daan beajjetje reerenasse Jeløya-våaroemisnie jeahta dah edtjieh barkoem nænnoestehtedh almetjereaktaj åvteste jïh stuerebe tsåatskelesvoetem sivijle jïh politihkeles reaktaj vööste stuvredh.
Gåessie pryövenassem PSA:en gaavhtan vadta ?
Dle gujht dle die jïh aaj giebnieh jih gaavhtjidie jih håhkesjidh jïh saakoe lea gaajhkesh biehkiehta ?
Dah guejmieh sïjhtieh dannasinie barkedh gïelejarngh tseegkedh Aarbortesne jïh Snåasesne , jïh Aajege saemien gïele - jïh maahtoejarngem Rørosesne vijriebasse evtiedidh .
Daan beajjetje tsiehkie dejtie saemien gïelide
Saemien museumh teehpieh dej nöörjen museumi vööste .
Gærhkoe edtja aaj faerhmeles jïh damtijes årrodh dejtie mah gærhkoem jïh dan dïjrem ohtsede .
Utgiver Stiftelsen Saemein Sijte 1998
‐ Skuvlem nænnoestidh , maam datne dejnie vïenhth ?
Dan gaavhtan vihkeles dah uvte bïejieh ööhpehtimmievierhtieh njoelkedassij jïh ööhpehtimmiedaarpoej mietie .
Vaarjelimmie dannasinie tjijremide vuartesje ihke tjirkedh daam mij galka tjeakas årrodh , læhjkan goh seamma aejkien lea daerpies bïevnesh bieljelidh .
Viertiestamme daejnie viertiestimmiemierine (RNB .
Nåake jïjtjedomtese maahta aaj vååjnedh dan tjïrrh persovne dååre , irhkie jallh jeatjide plerhkede .
Lohkeme saemien gïelesne 8. jïh 9. daltese Paehperepryövh 15.9.-10.10 .
Intervjuere: Svein LundÅarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg
Orrestahta goeride fïerhten jaepien .
169 tjirkijh edtja Stoerredægkan veeljedh .
Dah geerve almeth ussjedieh guktie dah jïjtje bööremeslaakan maehtieh jïh byöroeh viehkiehtidh .
Fealadassem åtna goh akte jïjtse jieleme , gusnie saemien kultuvrebiehkieh leah akte vihkeles bielie gïehtelimmien barkoste .
Datne munnjien hïegkem vedtiejih jïh mannem dov syjhteden mietie sjugniedih , gaajhkem mannesne damth jïh mannem dåajmijesvoetine faerhmesth , dejtie viejhkies goh dejtie veaksehks , dejtie skïemtjeles goh dejtie tjarres .
Konferansesne lin tjïrkijh dejstie golme saemiedigkijste jïh tjïrkijh dejstie golme reerenassijste , gusnie sjïerereektije bïevnesh jïh vuajnoeh dejstie åadtjoeji .
ööhpehtimmie goh akte jïjtjeraarehke darjome mij daarjoem sjugnede jïh daajroem buakta , dan hijven nuepieh åadtjoeh goh gåarede
Betty maadthskuvlem Troforsesne vaadtseme , jïh åesiesskuvlem jïh båatsoeburrieskuvlem , jïh Gaske-Nøørjen Saemieskovlen internaatesne barkeme mænngan 1974 .
eles gosse saemiej voenge øvtiedimmisne årrodh .
Jeatjah programmh leah vihtesjamme dehtie programmeåejveste , jïh dïhte åssjaldahke lea seamma jïjnjem sjollehtidh goh bïevnesidh .
Saemien soptsestimmievuekie , vuelieh , laavlomh jïh saalmh , dïejvesh , heevehtslidteraturh , guvvieh , jielijeguvvie jïh teatere leah bielieh kultuvreste mejtie maahtoeh jïh vierhtieh åvtese buektieh .
Mïrrestalleme-integrerimmie lea dïhte voestes strategije maam utnieh ulmide jaksedh .
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh riektese-tjaalegh tjaelieh gusnie sijjienommh leah meatan .
Vihkeles lohkehtæjjide dam vïhtesjidh.
Tjïerteste dïhte goere vuelielisnie ij aktem ållesth læstoem vedtieh sjyøhtehke lïerehtimmieulmiejgujmie akten saemien jaahkoeøøhpehtæmman .
• Tjïrkedh teaterem , filmem , lidteratuvrem jïh bertemebarkoem noerhte- , julev- jïh åarjelsaemien
jis preventijvevierhtieh nåhtede jïh jis naemhtie mij dejstie
G 10
Fylhkentjïelte edtja tjaelijesijjine årrodh dan råajvaræmman .
Tjuara lohkehtimmiem sjïehtesjidh dan learohken ållesth maahtaldahkeste mij lohkehtæjja åtna .
Bïevnesh , bïhkedimmie , registreradimmie- / syökemegoere , j. v.
Saemiedigkien budsjedte 2015 (norsk) 
Saemielaaken § 3-5 årroejidie saemien reeremedajvesne reaktam vadta saemien nåhtadidh juktie jïjtsh ïedtjh voebnesjidh , gietskene jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaleinstitusjovnine , jïh reaktam utnieh gagkestimmiem åadtjodh saemien gïelesne .
jamhkedh .
Dah Eajra-saemieh leah guhkiem voejhkelamme saemien øøhpehtimmiem buektiehtidh , bene eah leah lohkehtæjjam åådtjeme .
taalevierhtieh diagrammeste , baakoelæstosne ohtsedidh jallh tjåadtjoehtimmieh veeljedh mah gellie lehkesne vg .
Aktene faageles analysesne siebriedahketsiehkijste saemien gïelese Nöörjesne , maahta nuhteligs årrodh UNESCO ' n vuekiem nåhtadidh juktie gïeletsiehkide analyseradidh .
Aamhtesen sisvege / dåeriesmoerh
Joekehtse lij maanaj gaskems mah provsjektesne meatan , gosse vierhtiehtidh guktie maanah gielem lierin juktie desnie dovne noere jih båarasåbpoe maanah meatan .
Gaskesadth voestes iereste dam laantedigkiem mïsse datne govlesåvvah .
jis dah edtjieh trååjjadidh dle barkoedåehkie tjuara vueptiestidh maam dah kråahpegieline jiehtieh , goltelidh maam jiehtieh , jïh dej " gïelem " krööhkedh aarkebiejjien .
Dannasinie edtjebe jïjtse maahtoem dotkedh tseegkedh jïh tjoevth ohtsedh mijjen kultuvresne jïh jåerhkedh maam daelie goh åålmege utnebe .
Hijven tjiehpiesvoeth ryöknemisnie leah joekoen vihkeles juktie taalegoerkesem , ryöknedimmietjiehpiesvoeth jïh strategijh evtiedidh mah leah laavenjasseloetemasse ektiedamme .
Barkoedåehkien lea stoerre veanhtadimmieh ihke reerenassh sijhtieh barkoedåehkien barkoem jïh raeriestimmiem våaroemasse bïejedh akten varke vihtiestæmman nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovneste .
10. jaepietsiehkiej mænngan
Baeniehealsoedïenesjem vielie effektijve darjobe , juktie maehtedh aktem hijven dïenesjefaalenassem prijoriteradamme skiemtjijedåehkide vedtedh , jïh seamma tïjjen maahtoeevtiedimmiem nænnoestehtedh mij lea daerpies dej giehpiedamme mieriej sisnjeli .
Soptsesth maanagïertine / skuvline juktie viehkiem åadtjodh saehtemegoerem dievhtedh .
Dan gaavhtan tjïrkes veadtaldihkieh mah gååvnesieh daaletjen registerinie lea daerpies jïermijes restiedimmieöörnegh jïh buerie vuekieh jorkesimmiem tjïrrehtidh .
Buerie lohkehtimmine gïehtelh gosse datne:
lUhPiem åadtJodh
Teatere tseegkesovvi jaepien 1985 jïh lea øørnedamme goh akte siebrie gusnie saemieh mah iedtjem utnieh teaterisnie leah meatan .
- Mijjieh daejrebe vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine lea akte taabuaamhtese aaj saemien siebriedahkesne .
Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte 60% darjoedåarjoste
mah komplikasjovnh maehtieh gååvnesidh
Dovne skuvletïjjesne jïh eejehtimmesne learohkh maehtieh dej gåajkoe båetedh desnie gaajhken bïjre soptsestidh lïerehtimmeste identiteetese jïh jaahkose .
kr 0,00
Kråahpe jïh healsoe
Lohkede saemien 2. opplag
" Gaahpoe biejjie " Åarjel-saemiej maanagïertesne 10-jaepienheevehtimmien sjïekenisnie
Glomdalsmuseet Hedmaarhkesne aktem jienebekultuvrelle daejreme-jïh maahtoejarngem goh prosjekte .
Dïhte voestes veeljeme Saemiedægkan lij skïereden 1989 , jïh H.M Gånka Olav V. dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti rïhkeden 9. b. 1989 Karasjohkesne .
Dan jïjnje heannadamme; im buektehth eevre tjïelkelaakan ussjedidh raaktan daelie .
Voestesgïele: Njaalmeldh , kanne aaj tjaaleldh , åejviegïele .
Byjngetje laavenjostoe jïh tsevtemebarkoe
Nr.: 109
nasjovnaale unnebelåhkoeh buerkiestidh mah Nöörjesne gååvnesieh , jïh åejvievæhtide buerkiestidh dej reaktine , histovrijesne jïh jieledenuepine
Provsjekten reeremisnie lin dovne lihtsegh Saemiedigkeste jih Engerdalen tjielteste meatan .
Tjïelth mah reeremedajvesne meänkieli gïelese leah Jiellevárre , Haparanda , Kalix , Giron , Bájil jih Övertorneå .
Daesnie ij leah jøøde jallh greekere , daesnie ij lea slaave jallh frijje , daesnie ij leah ålma jallh nyjsene .
Daamhtemes buerebe sjædta våhkoem båehtjierdimmiej bielelen .
Dan åvteste maehtebe buerebelaakan jeatjabistie dam vaahram gietedidh .
Daate øørnege sæjhta aelkedh juhtedh dan varke goh fylhkentjïelte lea aktem øørnegem gaavneme åarjelsaemien jarkoestæmman .
Reereme staaten dajveste Nordlaantesne jïh Romsesne: Orre Staateskåajje
Lohkehtæjja buerkeste saemien aerpievuekesne ij leah iktegisth aelhkie lahtesi gaskem juekedh , jïh aktem sjiere buerkiestimmiem darjodh mij lea heamtuvre jïh mij lea soptsese .
Tjielten staatereektehtsesysteme KRD
Jïjnje lea tjaalasovvme jih jienebe lea dïjveldovveme daan bïjre man gellie saemieh gååvnesieh Nöörjesne .
Mov göökte tjelmieh .
Råajvarimmie 47 Utnijegoerehtimmieh
Maam learohkh edtjieh maehtedh
Staateministere dle barkoem åådtje reerenassem øørnedh , dïhte sæjhta jiehtedh staateraerijh nommehtidh (ministerh) mah edtjieh dejtie ovmessie departementide stuvredh .
goltelidh , guarkedh jïh vaajestidh bïevnesh sveerjen jïh daanske gïeleste
aktem sijjienommem
Skuvleevtiedimmiem Verdalen jåarhkeskuvlesne illedh Masteresoejkesjen mietie jaepeste 2005 .
Dellie pryövebe dejtie ovagkusatijve veerbh raajesinie.
Ektiedimmie (ca .
Vihkeles gaajhkh learohkh åadtjoeh vuesiehtidh maam maehtieh goerehtallemepryövesne , jïh båajhtoeh vaestiedassh eah leah syjlemen gaavhtan .
sisvegen jïh hammoen bïjre soptsestidh tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
Dejnie barkojne Mønsterplanen 1987 dellie easkah dagkerh lahtesh aelkiestin nuhtjedh .
Gaajhkh golme laanth leah tjarke tjïertestamme dah sïjhtieh laavenjostoem jåerhkedh .
h / l: Jupmelen aarmoe ihkuvasse .
Tijje: 5 tæjmoeh
Kolonne B lea dïhte kolonne gusnie learohkh edtjieh tjaeledh .
Mannasinie daate prosjekte
- Manne geerjene ihke mijjieh daelie aktem laavenjostoelatjkoem åadtjobe Saemiedigkine .
Mijjieh bïekerdibie .
ideologijem teekstine gïehtjedidh jïh vierhtiedidh magkerh gaaltijh jïh medija leah
Gööleme 1 .
6. daltesen mænngan
Mannasinie vïenhth daan soptsesen nomme " Dïhte voestes saemie " ?
Hoksegarantije dïhte sæjhta jiehtedh edtja hoksem åadtjodh sjïere tïjjemieresne .
Aerviedimmie viertiestamme voestes budsjedtine 2011
Mijjen åårganisasjovnesne gellien aejkien vuejnebe orre dahkoesijjiem lea skååffeme skaepiedimmievoeten jïh væptehke raeriej tjïrrh .
Saemiedigkien raeriestimmie mij jeahta saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laantem feerhmieh , sæjhta konsekvensh åadtjodh tjïeltide reeremedajvesne jïh guektiegïeledåarjose tjïeltide jïh fylhkentjïeltide .
Daan jaepien aamhtese lea maadthlaaken heevehtimmie jïh bïegkefaamoebigkeme Gaelpesne maam libie tsyögkestalleme .
Gosse maanah åadtjoeh ietniegïelesne stååkedidh jïh laavlodh , dellie aavoedieh jïh gïele statusem åådtje .
Mijjieh sïjhtebe vijriesåbpoe barkedh dejnie nænnoestamme almetjehealsoestrategijine .
- Ohtsedh kåavesne dellie.
Ulmie SVL-N-n ulmie gaajhkh maanah , noerh jih geerve almetjh edtjieh tjåangkanidh saavredh jih kultuvrem darjomi vieken övtiedidh .
Mov hypotesen mietie aarvadallim objeektem mïerhkesjidh vïerrebe haalvedh subjeekteverbaale kongruenseste.
Staath , saemiedigkij ektine , tjoeverieh øøhpehtimmiem saemien kultuvren jih ektievoeten bijre faale edtjieh saemiej dajvine barkedh .
DONGKH DAESNIE:
Preessetjiehtjele gaahpode aejlegen , ruffien 9. b. ts.12.00 raejeste jïh dan mænngan fïerhten biejjien konferansesne 08.00-07.00 .
Dasesnie neebnesåvva joekoen Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïelti jïh Saemiedigkien gaskem , gusnie Saemiedigkie nuepiem åådtje prosessh tsevtsedh regijovnaale daltesisnie .
Daesnie aaj momskompensasjovnem , læjkoeh disposisjovnefoentide jïh åtnoem dagkarijstie foentijste budsjedterede .
Men ij naan a-tjoejemolseme intransitijve paarrebielesne.
Gærjagåetie edtja akte maahtoejarnge årrodh saemien lidteratuvrese jïh saemien gærjagåetiedïenesjasse , jïh akte reeremegærjagåetie Saemiedigkien politihkeridie jïh barkijidie .
Daate elektrovnijen dïrregh faelieh orrestimmie bïevnesh bijjelen 2500 aejhteme gïelh veartenisnie , jïh maahta dam staerididh jïh orre bïevnesh dïsse biejedh maam utnijh lissiehtieh .
Maanagierte camping-våågnesne
Seammalaakan dejtie gohtjelgamme Fovsen-geajnojde .
Desnie Mattisen jiekie Samuel kristesovvi .
% gïehteldimmiedåarjoste , mearan Åarjel-Trööndelage maaksa 40% .
Jeatjah vuekiem nuhtjedh gosse tjïertestidh:
Njielje gåetiegielh
Gïelem eadtjohkelaakan nuhtjedh dovne dejbaaletje jïh vielie daajbaaletje darjominie lea dïhte vihkielommes orreme gïeleøøhpehtimmesne .
h / l: Åejvie , datne Aehtjien åelkies bielesne tjahkan .
Pruvre-håaloe daelie jallh Bijpelelohkemen mænngan jallh bueriesjugnehtsen åvtelen jallh mænngan båata .
Tjaelieh aath maam datne lyjhkh dov jïjtjemdh .
Objeekth mïerhkesjidh
ank .
Soptsestalleme edtja vuesiehtidh gusnie learohkh tjåadtjoeminie lierehtimmesne jih man gååhkese maahta lieremisnie jaksedh .
MIEETAATH TJïELTINE
Sjïere dïedte:
Studijefaalenassh ålkoelaantesne 2012/2013
5.3.2.
● Staaten åejvieladtjh edtjieh dan varke gåarede Saemiedigkiem bievnedh gosse orre aamhtesigujmie nïerhkieh mah maehtieh saemide ryöktesth tsevtsedh , jïh magkerh saemien iedtjh jïh tsiehkieh mah maehtieh gïetedamme sjïdtedh .
Vaallah lea dejtie baalhkavuartojde bïejeme dan ekonomeles soejkesjasse jaepiej 2011-14 , jïh vaallah dejtie krøøhkeme graafesne bijjielisnie .
Dovne plaerieh jïh naan politihkeles krirrieh RSS faalehtieh .
- Jis Oslosne årroeh maahtah gaavnehtidh man gellie årrojh mah dov staarebielesne
Hævvi maahtah aaj steemmadidh dov hïejmetjïeltesne .
Dah dåapmestovlh lea dïhte faamoe mij døøpmie .
3 Teatere jïh scenetjeahpoe goh aktöörh identiteete- jïh nasjovnebigkemisnie
Lohkemisnie 1. , 2. jïh 3. daltesisnie
Mïerhkesjh vihkeles baakoeh jallh raajesh .
Raereste 277 millijovnh kråvnah geajnoeskåårveminie nåhtadidh jaepien 2012
Fg 125 Halsanbrua , Lievengen tjïelte
Dannasinie byøroe voenges barkedh gærhkoem nænnoestidh goh akte saemien sijjie .
Maam datne tuhtjh dej krirriej bïjre gosse datne dej nedtesæjroeh vuartesjh ?
Jïh mijjieh tijjem utnimh hijven faageles buerkiestimmieh evtiedidh dejtie vuekide mah veeljimh .
Byjjes soptestimmieh leah ånnetji jeatjahlaakan goh dah faahketji aarkebiejjien soptsestimmieh , dan åv tes te dah leah soejkesjamme jïh stuvresuvvieh aktede geerve almetjistie .
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Dïhte sæjhta jiehtedh reerenasse vaadtsa jis ij dåarjelem altese raeriestæmman åadtjoeh .
Muvhth jiehtieh dïhte stööremes aavoe lea maehtedh mubpide geerjehtidh .
Staath edtjieh daerpies rå an vaarjelimmien nualan
almetjehealsoebarkose Noerhte-Trööndelagesne 2011-2014
guvviedidh , tjaeledh , haamoedidh , dorjehtidh , sjugniedidh , bigkedh , darjodh , mubpide ööhpehtidh , kroessh biejedh , photostory darjodh , vuesiehtidh , notath vaeltedh , doehtedidh , maallem darjodh , bietskiedidh jïh lïjmesjidh
Involvering av samiske organisasjoner
Vuelege leam fïerhten gyhtjelassem akti-akti gïetedalleme, jïh aalkam vuartasjidh mejtie dah L2-lïerijh objeektekasush eensilaakan vejtiestamme.
Saemiedigkie bijjietjåanghkosne mïrrestallemen bïjre
Maadthskuvlelearoehkide saemien mubpiengïeline taalle lij 1213 , akte 41% ånnanimmie mænngan Maahtoelutnjemem sjïehtesji jaepien 2006 .
Dålle båelteli !
• Åårganisasjovneåerie
Raeriestimmieh leah åajvahkommes seamma goh dah aadtjen tseegkeme jarkelimmieh pensjovneöörnegisnie stoerredigkietjïrkijidie jih reerenasselïhtsegidie .
Samer sørpå / Saemieh åerjielisnie
Væhtah juktie ulmide jaksedh
Destie båata saemiengïelem vaenede daaroengïelen muhteste jïh aarkbeajjetjen daarpoe saemiestidh unnede .
Doh pryövh eengelsken gïelesne fokusem utnieh lohkemegoerkesasse , baakoeveahkan jïh grammatihkese .
Skaehtieetate - vijredamme faalaldahke saemiengïelesne
Daate dagke joekoen sjyöhtehke dejtie epidemiologeles dotkemeprosjektide Saepmesne, gusnie aajkoe lea bïevnesh sïjse tjöönghkedh dej etnisiteeten bïjre, seamma tïjjen goh vïrrepryövah jïh fysiske möölegh aaj dejstie seamma almetjijstie vaaltasuvvieh.
Gaarmanæjja Snåaseste dam ruvhteste dorjeme .
Daelie aktem pryövenasseöörnegem alko-laesine sjïehtesjeminie vïjhte bussine jïh vïjhte drååsjine .
Hijven prïhtjegh aktene prïhtjhvoessesne utnedh .
Man jïjnjem dåarjoem maahta ohtsedh ?
' n preesidentem Barack Obamam garmerdi ihke dan lij akte skaepiedihks gaskeviermieåtnoe veeljemeræjhtosne .
Manne goerkesem åtnam naaken sijhtieh åajaldidh jïh vöörhkedh .
, Museet Midt IKS .
Gïele njaalmeldh ?
Lihkebe bievnesh tlf 74 11 12 72
Men daamtaj dååjrebe dah soptsesh mijjen bïjre eah mijjeste soptsesovvh , men mubpijste .
Gåabpegh learoesoejkesjh sïejhme studijemaahtoem vedtieh dejnie studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammine , goh tjåenghkies programmefaage matematihke Jåa2 (2T/2P) jallh programmefaage matematihkesne (R1/S1).
Gusnie lohkehtæjjine maahtam bïevnesh nasjonaale pryövemi bïjre gaavnedh ?
Gåabpaginie dajvine aaj gellie vuetjemesijjieh jïh bearkoevåarhkoeh .
Dah aaj maehtieh viehkiehtidh telefovneviekseli tjïrrh ringkedh .
joejki bïjre soptsestidh , jïh aaj laavlomh , raajroeh , dikth , soptsesh jïh heamturh
Daan dïehre ij joejkeme gaajkene gærhkojne leah .
Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / fylhkemaennieh Tïjjeperspektijve: 2009-2014
/ CD .
1. bielie .
Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh juktie saemien gïelem nænnoestehtedh jïh saemien gïelem evtiedidh .
fylhkendigkesne ?
Gïehteldimmiebudsjedte 2011-14
Maanah murriedin , stååkedin , jårrin jïh laavloejin .
Jielemeevtiedimmie jïh fealadasse kultuvren sisnjelen
Goere 16 vaestiedassh gyhtjelasside vuesehte gihtjemevuekesne Elicited Production Task.
Daan biejjien dle geerve almetjh nuerebe goh 25 jaepien båeries , reaktoem utnieh jåarhkeööhpehtimmiem åadtjodh .
Vaestiedæjjah meehtin jïjtje veeljedh man guhkiem gihtjemegoeresne barkin, men idtjin maehtieh galhkedh eannan gaajhkide gyhtjelasside vaestiedamme.
Gosse vielie goerehtibie dellie vuejnebe 22,2% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah gaajhkine åerpenigujmie saemiestieh/saemiestin, 5,6% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah båarasåbpoe åerpenigujmie saemiestieh jïh 5,6% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah nuerebe åerpenigujmie saemiestieh/saemiestin.
Reeknegetjaalesijjie: Saemiedigkie - Sametinget Fakturamottak DFØ .
Vååjnoeh sijhtieh håhtajidh , mohte ij mij govlh .
Fylhkenraerie sæjhta aktem barkoevedtijepolitihkem sjïehteladtedh mij jieleden gaajhkide boelhkide sjeahta , jïh sæjhta pryövedh ij vaajteles bielietïjjem slyöhpedh .
Daennie ektiedimmesne dle daajroe stuvremen bïjre vihkeles sjædta juktie daejredh guktie edtja stuvredh .
Dåarjoe golme bieline: Saemiedigkieraerie raereste dïhte orre joekedimmieøørnege guektiengïelevierhtijste golme bieline sjædta:
Sïejhme symtovme njammacancerine lea tjuglie njammesne jallh gaejnjielisnie .
Learoesoejkesje nöörjen gïelesne learoehkidie mej saemien voestesgïeline
Jïjnjh govlehtimmielahtestimmieh jïh raerieh soejkesjebarkose böötin , jïh daate joekoen hijven orreme juktie aktem soejkesjetjaatsegem hammoedidh mij lea hijvenlaakan gårreldamme guejmiej luvnie .
Datne ih daarpesjh jeatjah baakoejgujmie aktijveles webbesæjrojde ohtsedidh jis sïjhth orre saernieh vuejnedh jis datne lea veeljeme RSS-galkemem dængkome .
Old Price: NOK 190,00
Mov gaetskiemistie dan goepede .
DAH MAH 16 JAEPIEN BÅERIES SÏJHTIEH VITNEDH BIJJELEN DAH MAH 18 JAEPIEN BÅERIES ?
Man gïengele ?
Jeesuse jeehti ij almetje maehtieh gaajkem reaktoe darjodh .
Jis barkijh skuvlesne jallh jeatjah voejhkelin viehkiehtidh .
Bïevnesidie daarpesje guktie maahta dutnjien buerie jïh vihties hoksem vedtedh jïh healsoe- jïh skïemtjehoksem dåeriedidh jïh buaranidh .
 (Stoerretjuetie kråvnah) 
maadtjielemi reaktavåaromem saemiej reaktaj mietie tjirkedh
Nemhtie hov orre G2-grammatihkem jiene-jienebe tseegkieh.
Sektovren råajvarimmieh edtjieh darjodh guktie fylhkenraerie sov ulmieh jaksa byjrese-jïh klijmapolitihken sisnjelen .
Joekoen gïerve detranstiviserremeprocessem sjïehtesjidh dagkeres paarrese goh: syjjedh jïh syjjehtidh.
Maahta man jïjnjem jïh njieptjiem daltesasse jïh dan aktegs learoehkasse sjïehtedidh .
Bergsland , Knut (1987): Ryöjnesjimmien bïjre .
Vuesiehtimmien gaavhtan lij åarjelsaemien maana- / noereprogrammh TV .
ISBN 82-7601-023-7
BRITA IREN THOMASSON
Biessieh Gaaroeh
Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa hijven jallh hijven maahtoem faagesne .
Dejtie Råajvarimmide jïjtse gïehtelimmesne , dle fylhkentjïelte dam ellies reereles jïh ekonomeles dïedtem åtna juktie råajvarimmide aelkedh jïh dejtie tjïrrehtidh .
Raerie lea goh Saemiedigkien reerenasse , jïh diedtem åtna dan biejjieladtje politihkeles gïehteldimmien åvteste .
Voestes leah veerbh goh break jïh dah jeatjah leah paarrh mah leah saaht man relasjovne veerbe jïh dan kausatijve paarrebielien gaskem.
Akte vihties vuekie tseegkeme gusnie Saemiedigkiepresidente aktem bieliem dehtie nöörjen håalemistie hööltie ministeretjåanghkojne Arktiske raeresne .
1 182,9 Inntektsutjevning
Daate råajvarimmie edtja kultuvrejielemem buerebe åtnose buektedh jienebh kultuvregiehtelæjjide jih kultuvreutnijidie , jih lissiehtamme maahtoeh skreejrehtidh jih seahkarimmie gellielaaketjasse .
Datne byörh åvtelbodti soejkesjamme mejnie learohkh gïehtelidh gïeh varke
Ij leah tjïelkes mannasinie dåeriesmoerem goebperinie åådtje .
Muvhth veeljieh guvvieh maanijste vuartasjidh mah joekehtslaa kan maam akt ektesne darjoeh , jallh maanah mah ovmessie domtesh vuesiehtieh .
Katekisme lea joekoen sjyøhtehke goh vierhtie gårredamme dan aamhtesasse mij lea neebneme daan vuajnoen nuelesne , kristeles jaahkoe jïh aerpievuekie - Guktie maahta dejtie " saemien " nuelieaamhtesidie joekedidh jïh lïhkebe vuartasjidh råajvarimmiej tjïrrh , juktie gaajhkide maanide jïh noeride åålmegisnie jaksa ?
Dålle buala .
sjïere væhtah tjaaleginie tjïelke tjïelkeste
Lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh .
Im seamedh naakeninie dejstie vuajnojste bijjielisnie .
gårreldahkesne aktene guejmievoetelatjkosne .
Mijjieh libie vuajneme heartoehtæjjah gaajhkine voenges siebriedahkine gååvnesieh , jïh gelline siebriedahkesuerkine .
Jalhts stoerre skåårvemh dorjesuvvieh orrestimmeles energijen bïjre jaepiej åvtese ,
Konstruktijve , sosijaale evtiedimmie ektiedimmine heannede gusnie ulmie lea seammavyörtegsvoete dej gaskem mah leah meatan , guktie lea stååkedimmesne .
gïerve nænnoestidh maam edtja jielemem darjodh , maam edtja lïerehtidh jallh mejnie sæjhta barkedh
Maahta netto gïehteldimmieilledahkem dan åvteste nåhtadidh goh indikatovre dan ekonomeles åestemefrijjevoetese .
Ibie daarpesjh dan guhkiem dejnie gïehtelidh skuvlesne.
Jis ibie daam gorredibie dle saemien maanaj jïh noerh maehtieh dejtie sjïdtedh mah mïrhtoem læjjadieh .
Joekoen unnebegïeleldh learohkh bihkedimmiedïenesjem daarpesjieh , mij hijven maahtoem åtna .
Fylhkendigkie nænnoesti aamhtesisnie 27/2003 budsjedtenjoelkedasside jïh finansenjoelkedasside Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltese parlamentarihkeles stuvrememaallen mietie .
Vaenie tjaalasovveme dagkerh veerbi bïjre .
Mijjieh daejrebe maam globaale vuekie byjreskem utnedh buakta .
Faage edtja sjïehteladtedh ihke learohkh buektiehtieh nöörjen eadtjohkelaakan nuhtjedh , dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh , jïh maehtieh dejnie gelliesåarhts tjaaleginie vaaksjoehtidh mah siebriedahkesne gååvnesieh daan biejjien .
Ånderdalen nasjovnaalepaarhkeståvroe
 (" Guektiengïelevoeteprosjekte ") mij eelki 1.1.2008 .
Veeljemeræjhtojne dah meedijah leah dieves mïelemøølege ‐ illedahkijste .
Sektovri mierine dle maahta aktem 16% åasasaatsem utnedh abpe soejkesjeboelhken ektieöörnegisnie , d. s. j. akte tjåenghkies iemiedaltese medtie 42,1 mill. kråvnine fïerhten jaepien ekskl .
Dah illeldahkh vuesiehtieh aelhkebe rïektes verbaalen sojjehtimmiem tjïrrehtidh goh objeektem mïerhkesjidh.
daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre åehpiedehteminie
Jienebh kondomh mejtie maahta bovresne åestedh mahte seammalaakan , mohte maahta aaj jeatjah stoeredahkh , hammoeh gaskeviermesne jïh seksebovrine gaavnedh .
jïjtjekontrolle: maehtedh jïjtjemse sjïehtedidh ovmessie tsiehkide , ovvaantoeh
Saemiedigkien gærjagåetie dam stööremes våarhkoem gærjijste jïh jeatjah materijelleste saemien gïelesne åtna jïh saemien tsiehkiej bïjre gelline gïeline .
Nænnoestidh jih tjiertestidh man vihkeles saemien kultuvre , giele jih ektievuekie leah .
Saemiengïelen learoevierhtieh faatoes gaajhkine faagine jïh gaajhkine daltesinie , dam ööhpehtimmiepolitihken aamhtesem jeenemes dïjveldamme saemien siebriedahkesne daan raajeste goh maahtoelutnjeme-saemien aalkeme .
Gellien aejkien byjreske-plaerine bievnieh , badth gellie åålmegh aaj webb-bieline gaavnh .
nuepieh jijtjetsevtsemasse dejtie nasjovnelle
Aarebi goerehtimmieh vuesiehtieh tjïelth mah saemienlohkehtæjjah inkluderadieh dennie sïejhme pedagogeles barkijedåehkesne skuvlesne, buerebelaakan sijjen saemienlohkehtæjjah utniehtieh goh tjïeltine gusnie saemienlohkehtæjjah ajve oktemierien berkieh.
Juktie dïsse lea -ht- lissiehtamme, men akte vielie væhta daesnie transitiviteetem vuesehte, e-tjoejemolseme dïhte.
Mov lea gaahtoe .
Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh gosse bussesne tjahkesje mij firrie jallh gosse gearketjegeajnosne sygkelde .
Princijpe gellieåtnoen bïjre jïh
Vuartasjidien !
- Luste tjåanghkenadtedh .
Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh , ollebe dan nommem nåhtedh gærrodh jïh bïeredh , slognestidh jïh treekeldidh , bene Jupmelem gåhtjodh neavrosne , rohkelibie , heevehtibie jïh gijhtebe .
Datne vearoldebievnesem soptseste aktine tjïelke gïeline
Viertiestamme daejnie daltesinie , dle realsjïdtedimmie 15,2 mill. kråvnah sjædta 2012 (1.810,0
Nimhtie maahta joekehtslaakan lïeredh jïh dïhte aaj orre nuepieh lohkeme / - tjaelemeööhpehtæmman vadta , gosse galka teeksth darjodh jïh jeatjahtehtedh .
Daerpies dillie ahte aalkoealmetji reaktah eatnemidie jïh vierhtidie dåhkasjehtedh , jïh ahte aalkoealmetji reaktam dåhkasjehtedh sijjen jïjtse evtiedimmiem stuvredh .
Lissine Saemiedigkie lea maadthdåarjoem gïelejarngide lissiehtamme dej minngemes jaepiej , dellie aaj darjomedåarjoem jïjnjem lissehte daelie .
Rektovre Saemien jilleskuvlesne lea meatan moenehtsisnie .
16 6.1
Dela PÅ .
Ryöknemeevtiedimmie matematihkesne aalka vihkeles taalegoerkesinie jïh damtijidh jïh dåeriesmoerh loetedh aelhkie tsiehkijste goske maahta analyjseradidh jïh loetedh gelliesåarhts ellies dåeriesmoerh jeereldihkie strategijigujmie jïh vuekiejgujmie .
Eejhtegi moenehtse maadth-skuvlese Pb. 8119 Dep. 0032 Oslo www.fug.no bestilling@fug.no post@fug.no tlf. 22 24 75 63 Faaxe: 22 24 75 90 • laakesne tjåådtje eejhtegh dah åejvie-diedtem maanaj øøhpehtæmman utnieh , jih nimhtie diedtem skuvline juekieh ?
- Voestes aejkien Snåasesne .
Manifeeste irhkemen vööste lea akte nasjovnaale barkoe irhkemen vööste boelhken 2011-2014 .
Læjhkan Vaarjelimmie daarpesje åesiem vaarjelidh dan sov darjomistie .
EU tjoevere joekoenlaakan aalkoealmetji daerpiesvoetide krøøhkestidh gosse rååresjedtieh .
Reerenasse daejnie sov mubpiem reektehtsem buakta tjïrrehtimmien bïjre råajvarimmijste Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide .
Dellie " prieviegielevadtesem " darpesjh utnedh jih daam pastors- / gärhkoetjåangkoste maahtah dängkodh .
Edtja aaj struktuvrem jïh ektiedimmiem tjaaleginie sjugniedidh .
Daerpies teksth ovmessie vuekiej mietie lohkedadtedh jïh ussjedidh jïh soptsestalledh guktie dah ovmessie lohkemestrategijh dejtie ovmessie tekstide jïh ulmide sjiehtieh .
dïhte aaj buektehte dam stööremes veahkam gaavnedh gosse edtja veahkah dåehkine viertiestidh , jïh maahta taalh stoeredahken mietie veesmedh .
Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Håhkose jaehkedh
Gåabpagidie lïerehtimmide vaestiedi.
ue: bueledh , duelie , fuelhkie , guerieh , juekieh , kruepies , luemege , muetsie , nuekies , njuenie , pluevie , ruerhkie , sueleden , sjuevnjeden , tjuetsedh , tsuepie , vuejedh .
Jis båehtjierdimmiem sjæjsjali , vuesiehtimmien gaavhtan operasjovne edtja tïjjem åadtjodh 90 raejesne .
Goh åejvienjoelkedasse dle uhtjiedimmieh dalhketjinie seammaleejns funksjovnesne tjaalasuvvieh (gïehteldimmiereeknemassesne / budsjedtesne) gusnie dalhketjidie skååffeme skåårvemereeknemassesne / budsjedtesne .
aerviedimmieh darjodh åtnoen , laajkoekåarhteåtnoen , baalhkan , löönemen jïh spååredimmien bïjre , budsjedtem jïh reeknehlåhkoem bæjjese bïejedh viehkine ryöknemeaarhkeste , jïh aerviedimmieh buerkiestidh jïh illedahkide åehpiedehtedh
Nænnoestimmesne Försäkringskassane vuarjesje jis skïemtjetjaalege maahtah guhkiem sjïdtedh , daate juktie aarebi maahta aelkedh rehabiliteeremem soejkesjidh .
Vihkeles vielie daejnie barkedh tjïeltigujmie , skuvligujmie , eejhtegigujmie jïh vuejijigujmie , juktie tjirkedh dah jearsoesvoetebeelhth åtnasuvvieh .
169 .
Daan åvtelen leam buerkiestamme guktie tseagkanidh siegkebe åtnoem transitijve dan paarrebieleste åtna.
Māori Language Revitalization " jaepeste 2001 , jïh gærjese Welsh in the Twenty-First Century jaepeste 2010 .
Slabakova (2016) gellie dejstie dotkemen illeldahkijste tjöönghkeme jïh naemhtie Slabakova iktede:
Dah aktem histovrijem saemien kultuvren jïh identiteeten bïjre soptsestieh , jïh dannasinie vihkeles vïhtesjadtedh jïh gorredidh saemien gåetieh , prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta .
Ussjedeminie jåarhkedh dah learohkh jïh lïerehtæjjah Noerhte-Trøøndelagesne nuepiem utnieh jåarhkeøøhpehtimmiem jïh haarjanimmiem åadtjodh jeatjah laantijste .
- Bene mijjieh aktem jeatjah buerkiestimmiem voestesgïeleste nuhtjebe , Elin Fjellheim jeahta , daaroen lea annje maanaj nænnoesommes gïele .
Goh akte lïhtse jarkelimmesne suerkien sisnjelen dle aktem giehpiedimmiem ruvtefaalenassijste juvnehtibie jaepien 2013 .
- grammatigkebielie gusnie åarjelsaemien , luvlesaemien jih noerhtesaemien grammatigken bijre .
aktem elektrovneles kommunikasjovnesystemem buerkiestidh , buerkiestidh guktie bïevnesh sirtesuvvieh seedtijistie dåastoejasse , jïh buerkiestidh positijve jïh negatijve konsekvensh
Aalkoe: gålkoen 2013
Ij leah daerpies oktegh vaejvies åssjalommesigujmie årrodh jih gååvnesieh væjkeles almetjh gïeh berkieh dagkeres aamhtesigujmie jih dah maehtieh jih sïjhtieh datnem viehkiehtidh
NSR sæjhta saemiengïelen maahtoebyjreskh øøvtiedidh mearan dotkemem saemien aamhtesi bïjre daaroengïelesne jïh jeatjah gïeline nænnostidh .
GUVVIEH: MEERKE KRIHKE LEINE BIENITE
Juekede klaassem dåehkine jïh joekedidie krirride dijjen gaskemsh .
Aaj gååvnese sjïere dåarjoe kommersiellen hoksetæmman voenesne , vuesiehtimmien gaavhtan åesies-bovrh jïh bensijnestasjovnh .
12 våhkoen mænngan jïh 18 våhkoen raajan
b. Jåma jeahta .
ENsne barkeminie viedteldihkie latjkoeh buektiehtidh , mah edtjieh aktem reaktoe joekedimmem dejstie aevhkijste gorredidh , mah åtnoem eatnamistie vedtieh .
Giesege manne provnelaaketje jïh daelvege manne vyölkehke .
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjïelte edtja sov govlehtimmie-vuajnoem darjodh maam edtja Fylhkendigkesne nænnoestidh tjaktjen 2008 , jïh dan gaavhtan fylhkentjïelte sæjhta fylhken tjïelth , Fylhken-ålmam jïh jeatjah paarth mah iedtjem utnieh , aktene tjåanghkose bøøredh gusnie edtja åehpiedehtedh jïh digkiedidh dej raeriestimmiej bïjre lahtestimmesne .
Gaajhkh tjïelth Nöörjesne edtjieh åvtelhbodti steemmadæmman sjïehteladtedh dejnie seamma sijjine goh stoerredigkieveeljemasse .
- Politihken dïrregeskaavtege byöroe stuerebe årrodh goh svaalije jïh aajhtoeh .
vaarjelimmiem vedtedh dejtie nasjovnelle
 To promote research in the fields of Indian music, dance and drama and for its purpose, to establish a library, museum etc.
§ 15 Bávgi Nordland fylhkesne Bávgin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rijhkeraasteste desnie gusnie johke Bávgijåhka rijhkeraasten dåaresth galka jaevrien Baugevatn låspan , daam jaevriem jaevrien jallemes loektese , debpede rïektes sievine dan jaavran dejnie jællojne 700 (33 W 578072 7556164) jïh tjaetsiegohkedahkem Austerdalen tjïrrh Innerpollen gåajka Tysfjord:sne .
Mineraalebïhkedæjja åtnasåvva gosse mineraalesïeltigujmie laavenjostoe , mah sijhtieh goerehtidh jïh mineraalh evtiedidh saemien dajvine .
Vijries tjïelkestimmesne dle lea Gïeleaernie- aernie åarjelsaemien gielese jïh kultuvrese .
2. utgave .
sgM:n leah golme termedåehkieh , akte noerhtesaemiengïelesne , akte åarjelsaemiengïelesne jïh akte julevsaemiengïelesne jïh dej lihtsegh lea faagealmetjh dejstie golme saemiedigkijste jïh gïelealmetjh dejstie ovmessie gïeledajvijste .
Abpe biejjien: Dah mah edtjieh meatan årrodh konferansesne Altese båetieh .
Dette er en historisk hendelse for sørsamisk språk og kultur , for Snåsa kommune og Nord-Trøndelag fylke .
Vielie maahtoe jïh daajroe saemien gïelesne jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre gaajhkine daltesinie healsoedïenesjisnie .
Vaaksjome j. j. 20 § Guktie reeremebyjjesfaamoeh laakeprovhkemh edtja vaaksjodh .
Daennie tjaalegisnie galkem åarjelsaemien VP:m åejjiefinaalen gïeline vuartasjidh.
Prijoriteete vaajtelistie
åejvievæhtide buerkiestidh daan beajjetje saemien siebriedahkesne jïh ovmessie jealajehtemevuekieh digkiedidh
Saemiedigkie daajra tsiehkie lea joekehts gosse lea gïeleevtiedimmien bïjre , tjïelteste tjïeltese jïh fylhkentjïelteste fylhkentjïeltese .
Tjiehpiedæjjalatjkoe jaapan 2013 gaervies
Miesie Mavve vïdtjele juelkiej nelnie
Gåårede aaj jiehtedh gosse akte almetje tjuara fer jïjnjem bïevnesem nuhtjedh gosse edtja baakoeh jallh raajesh guarkedh dellie ij åajsoeh dam darjodh dan åvteste dellie voestes gïelen grammatihke sæjhta almetjem tsevtsedh.
10:00-12:00 Vuasahtalleme jïh gærjaluejhteme Saemien Sïjtesne
Karasjok: Davvi Girji OS .
Dam gujht dle dellie aajja dellie leaga dl saemie aaj soptsestamme .
Nænnoestimmie finnmaarhkelaaken § 29 orre 2. lïhtse vihteste , maahta krievemh vihties reaktaj bïjre göölemesijjide mearosne Finnmaarhkekommisjovnese buektedh .
Mearan gymnasesne dellie mov maana reakasovvi jïh nimhtie dam idtjim dam gymnaaseskuvlem tjïrrehth .
Njoelkedassh gåatomedajvi bïjre
Jis datne båatah goh patiente lea vihkeles datne dejnie soptsesth guktie mijjieh maehtebe dåajmijeslaakan gïetedidh .
Barkoeh mah laantedigkie dorje edtja mïrrestallemem jïh seammavyörtegsvoetem gorredidh .
Mïelemøølege Tjirrehth aktem mielemøølegem man bïjre almetjh ussjedieh 16‐jaepien tjaatsestimmieaalteren bïjre .
Åejvie aarmodh mijjem ,
DO-SOMETHINGjnv.
Gåatomemoenehtse galka , jis dïedtem ij dåeredh , minngemosth maeksemestuaroem nænnoestidh jïh gåessie minngemes maeksedh .
Aerviedamme dïhte nuhteligs beapmoebeetsuve tjåanghkan sjædta aktem aarvoeteehpemem mij lea 9-10 millijardh kråvnah .
JUKTIE SERTIESTIMMINE VIEHKIEHTIDH
Maanah edtjieh aaj nuepiem utnedh jiehtedh maam mielieh .
Jienebh saemien institusjovnh leah meatan sjidteme aktene aalkoe-almetje-nedteviermesne
KÄLLA: LTZ .
våhkoesoejkesjasse tïjjem bïejeme jïh sijjiem sijjiesoejkesjasse pryövemem tjïrrehtidh
Mubpien aereden gosse fahkesti , dle vueptiesti satne gellie gaelmiej gaskesne gællasjamme .
' ine , juktie ruvteskovhtem åestedh
Lohketæjjan stilleme , vuelkeme-daabloen bïjre !
Daesnie ållesth 30 tjiehpiedæjjah , mij lea seamma goh 10,2 fïerhten tåvsene årroejasse , amma akte prosente årroejijste lea lïhtseginie aktene jallh jienebinie tjiehpiedæjjaåårganisasjovnine .
[ raajgie ]
Desnie væjjoe .
reeremebyjjesfaamoeh viehkiehtidh dan orre laaken
Åarjelsaemien: Bergsland , Knut: Gåebrehki soptsesh , Universitetsforlaget , 2. utgave , 1987 Bergsland , Knut: Sydsamisk grammatikk , Davvi Girji o. s. , §§129 , 131 , 134 Bull , Ella Holm og Bergsland , Knut: Lohkede saemien , Davvi Girji O. S , 2. opplag , 1993 Bull , Ella Holm: Åarjel-saemien 5 , Davvi Media o. s. , 1986/86 Bull , Ella Holm: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh , Samernas utbildningscentrum , 2001 Utsi , Gun M .
Veeljemelaake kreava akte veeljije , guhte lea ovnohkens steemmedåastoejasse , edtja jïjtjemse legitimeradidh .
Jis ajve klaassen tjiehtjelem nåhtede , maahta aktem saemien saevegem utnedh maam buartan / lohkehtæjjabuartan beaja .
Muvhth dejstie learoehkijstie maajhööhpehtimmiem aktanieh mïnneden lohkehtæjjine.
maahtah laejhtedh jis ij dov maana sjïerepedagogeles viehkiem åadtjoeh
Dïhte lea datne maahtah baalhkam jallh seammaleejns mij barkoevedtije lea dutnjien lååjkes .
Vïjhten jaepien gietjeste dle Risten Rauna Magga baalhkam åadtjoeji altese barkoen åvteste saemien gïeline , saemien healsoedïenesjh jïh barkoe geeruveåtnoen vööste .
Gaskenasjovnaale konvensjovnh jïh bæjhkoehtimmieh
Apg .
kyssas:INF 'Lär mig att kyssas!'[Tjaebpemes låvnadahke] b. Manne jag sijhtem vilja:1s datnem dig leerehtidh läratr:INF tjaebpies vacker guvvieh bild:PL darjodh!
Daan jaepien 25 jaepieh mænngan Gånka Olav V dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti .
Mijjieh rohkelibie Jupmelen rïjhke edtja mijjese båetedh , daennie eatnamisnie , jïh dïhte gaajhkide almetjidie veartenisnie båata .
unnebelåhkoegielij bijre sveerjen eektievuekesne .
Man mietie laavenjassesne gihtjie ?
joekehts barkoefaagi sisnjeli .
2013 goh tsiehkestahteme evtebe ekonomijesoejkesjisnie .
- Referanseteeksth fuelhkiesuerkesne - Referanseteeksth bijjiebeetnegij bïjre
Elgåen skuvle ohtsedi jïh vierhtide åadtjoeji , jïh prosjektem tjïrrehti boelhken 2001-06 .
Mohte arrendereakta maahta orrijidh jis datne dan stoerre bieliem arrendemaaksoste deponeredh , vuesiehtimmien gaavhtan abpe arrendemaaksoem jis ajve göökteluhkiebieliem arrendesijjien jåartijste lea vyjreme .
mov bïjre soptsestidh
Jåartaburrie aktem joekoen vihkeles råållam åtna juktie jielije voenh jïh saemien kultuvrem evtiedidh .
novhtehkh dan vihkele goh aerebe .
Mænngan krööhkestamme raeriestimmiem staatebudsjedtese 2012 , jïh baalhka- jïh åasabijjiedimmiem jïh jeatjah teknihkeles jarkelimmieh , dle utnebe riektesisnie 26,6 mill. kråvnah vielie , mejtie maehtebe nåhtadidh jaepien 2012 , viertiestamme voestes budsjedtine jaapan 2011 .
2002:esne Johannesburg-sjïehtedimmiem nænnostamme .
Naan lïhtsegh buerebh direkte objeektem mïerhkesjieh, jïh naan buerebh verbh hammosne presens sojjehtieh.
Daate maahta hijven raeriestimmieh buektedh akten lustes digkiedæmman klaassesne .
Pryövenassine jienebeveeljemelaavenjassh jïh gaahpoeh laavenjassh .
- Korsbakken , Lievengen tjïelte
Dan vijriesåbpoe dåarjelimmien gaavhtan lea daerpies goerehtalledh guktie learohke addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh luetieh , dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh laavenjassh aktine kontekstine .
Beapmoe edtji buerebh dovresåbpoe orreme , juktie dah båantah lin maahteme aktem iemie jïh eensi jaepiebaalhkam åadtjodh ?
Snåase akte sïejhme dajvetjïelte .
Lissine Saemiedigkie dåarjoem vadta ihke saemien noerh åadtjoeh meatan årrodh dovne gaarsjelimmie- jïh kultuvrebielesne dennie Arctic Winter Games (AWG).
Meadows , Donella et al. (2004) Limits to Growth - The 30 Year Update .
Ana-jyjsesne daatijste dle edtja sïejhme væhtah buerkiestidh daatamaterijaaleste .
• MAANAGïERTEVIERMIEH
Måjhtam mijjieh dam leejhtimh , jïh jïjnjem faagelohkehtæjjajgujmie dïjveldimh .
Naakenh jiehtieh ueniedidh jïh uananidh.
Mov tjaebpies rööpses gaampe åejjien nelnie .
årroeminie jïh jieliemidie .
Dievviedimmielæstoen lea veesmeme dan sæjroej jallh tjaatsegi mietie mah bööremes syökemebaakoem sjïehtesjidh .
Learohke lahtesem siejhmelaakan buerkeste , v.g. mij akte jaevrie lea
Plaerine våhkoen gyrhkesjimmide gaavnh jïh mij gyrhkesjimmide muvhth gærhkojne heevehtieh dov årromesijjesne .
Guovdageaidnun jïh Karasjohken tjïelth jeenjemes lohkehtæjjah utnieh mah saemiengïelesne ööhpehtieh, unnemes 35 lohkehtæjjajgujmie fïerhtene daejstie tjïeltijste.
Saemiedigkie sæjhta sov maanagïertepolitihken tjïrrh hijven byjjenimmienuepieh sjugniedidh gaajhkide maanide saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh .
Julev- jïh åarjelsaemiengïelij muhteste lea vaeniehkåbpoe goh tåvsene utnijh .
Laampe Dïhte nomme buerkeste maam Jeesuse darjoeji .
VIII .
- Jaepeste 1994 jaapan 1996 lij åarjel-saemien giele- jih kultuvre tsevsietimmie Vinjebakkenen maanagiertesne , Snåasesne .
Mijjieh maehtebe nåake baakoeh jiehtedh mah jeatjabidie saejriedieh .
KRØØHKESTIMMIE JIH TOLERANSE Vuepsie:
Dah vaejvieh pruvhkieh aelkedh måedtie biejjiej dan mænngan maana suetiem åadtjoeji jïh varki båetedh .
Man dovres p-pillere ?
Referansedåehkie 89% buektehte jïh illeldahkedaltese mahte seamma goh geerve G1soptsestæjjah mah medtie 90-99% haalvah gosse grammatiske goerehtimmieh vaestiedieh.
Dah lohkehtæjjah maehtieh saemien aamhtesh bæjjese vaeltedh gaajhkine faagine .
Saemiedigkie lea Statsbyggem stilleme dam orre gåetiem soejkesjidh.
DOMMEN ANNULERT
Jeenjesh aaj jïjtjemse identifiseradiehdejnietjïeltinegusnieårroeminie."Reerenassevåaroemasse beaja akte jarkelimmie tjïeltestruktuvreste edtja jïjtsevyljhkevoeten våaroemisnie årrodh " , Tjïelte propo sisjovnesne 2011 - Prop .
Mijjieh sïjhtebe dannasinie fylhkentjïeltide / regijovnide laahpehtidh goh jïjtjeraarehke reeremedaltesh , jïh laavenjasside joekedidh tjïelti , staaten jïh privati gaskem " .
Mijjieh sïjhtebe jielemem haestedh tjåenghkies barkose juktie realefaagide jåarhkeskuvlesne evtiedidh , guktie dah fryöjstehke sjidtieh noeride Noerhte-Trööndelagesne .
Vihkeles jis edtjh guarkedh jïh bieliem årrodh dov hoksesne .
Dah tïjjeboelhkh jïh guktie ovmessie sijjeste akten aamhtesasse maahta vuejnedh jïh guktie gïeleldh guvvieh tekstesne sjiehtieh .
Goerehtimmiedåehkie Leksikaale NP objeekth Pronovmenh Tjåanghkan 38 (90) 42%
Sara Marielle orre vueliem dan giesien dorjeme .
Fïerhten sïlle vihkeles buektiehtimmie dan uvtiebasse båetedh jïh ulmide jaksedh .
Dah tjiehtieh rïektes objeektemorfemh leksikovneste gaavnedh jïh NP:se dah våajnoes objeektemorfemh buektiehtidh raajesisnie jïh aaj rïektes kontekstesne.
Mierie lea seamma daltesisnie goh 2012- gosse dam nænnoestehti .
Faarhmestimmie lea dannasinie mij akt jeatjah goh sjïehtedimmie jïh vejtiestimmie .
veckla sammantr:INF 'Fiskarna har trasslat ihop näten.'[Saerniestæjja 4]
Viehkiehtidh daajroem geerjehtidh , jïh gorredidh saemielaaken gïelenjoelkedassh illesuvvieh
Nænnoes lïerehtimmiemaallh lïerehtæmman saemien voestesgïeline
Dellie varki vueptiestimh ahte lij dovne buerie jïh beeke bielieh göökte joekehth gïeligujmie barkedh.
Væhtah leah hammoedamme naemhtie guktie dah edtjieh nuepieh vedtedh konkretiseradidh jïh sjïehtedidh .
Saemien 2 gelkieh learohkh maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-7 daltesinie , 10 jaepietsiehkien mietie .
Funksjonelle morfologijen namhtah ij mubpie gïele buajhkoes sjïdth.
Doh jeatjah faalenassh leah dovne maajhööhpehtimmie , saemien lohkehtæjja stïeresne , mïnneden lohkehtæjja jïh gïelebiesieh .
Tjaelije tabeellem vuesehte dej 21 gïeli bijjelen jïh dellie vååjnoe ij leah akte gïele gan, mij barre akten maallen mietie.
Dah krirrieh jaabnadimmiemaandath åadtjoeh dejnie fylhkine gusnie dah lin gietskemes aktem maandatem vitnedh .
Åvtehke: Kristin Halvorsen http://www.sv.no SG barka byjresen jïh reaktavoeten åvteste Nøørjesne jïh veartenisnie .
Maanajgïerteaajhterh maehtieh staaten maahtoevierhtieh ohtsedh tjïeltij tjïrrh .
Syökemegoerem Raarvihken tjïelten hïejmebielesne gaavnh .
p rp .
Juktie dam ånnetji tjïertestidh maahta jiehtedh: Man gellie kvadraatekilomeeterh edtjebe gaptjedh?
Laara ij sïjhth dan bööremes voelpem åavhtodh , jïh jis Mia ij fihkh gåetien sisnie årrodh dellie Laara ij sïjhth gænnah .
Saemien eatneme-åtnoe jih reakta-tsiehkie Trøøndelaagesne , dotkije Anne Severinsen
Darjomh mah Frifoente dåarjede leah v.g. konserti jih seminaride öörneme , filmem darjodh , kuvsjem öörnedh , darjomebiejjieh öörnedh , skateramph tseegkedh , noereheevehtimmiem öörnedh , festivalh öörnedh , Eid:m jih naasjovnen biejjiem heevehtidh j.n.v. .
Nimhtie dam dah saemieh voestes dållem saemiej eatnamasse bïejigan .
Vuesiehtimmien gaavhtan
Jis ij leah kåarhte , maahtah aktem barkijistie dåastoevisnie gihtjedh jïh kåarhtem åadtjodh .
Laavenjostoelatjkojde jååhkesjin goevten 2012 .
Mijjieh maehtebe badth veanhtadidh daate buerebe våajnoes sjædta daan beajjetje maadthlaakesne , goh 200 jaepien gietjeste .
Dïhte voestes lea Finnmarhken fylhkentjïelten laavenjostoelatjkoe , maam veanhtede lea gaervies staeriedamme 2013 aalkoevisnie .
Nov lea ojhte jååhkesjamme saemien museumh dovne daarpesjieh buerebe iktedamme sjïdtedh akten politihkeles soejkesjen sisnjelen saemien kultuvreaarpan , jïh vaenie vierhtieh buerebelaakan nåhtadidh .
Learohkh 5. jïh 8. daltesinie edtjieh nasjovnale pryövenassh lohkemisnie , ryöknemisnie jïh englaanten gïelesne tjïrrehtidh .
SØRSAMISK SPRÅK
Men ij leah daate illeldahke G1-daltese, mij daamtaj 90-99% gaskem (Thornton jïh Wexler, 1999).
Oslo dovne tjïelte jïh fylhke .
Saemien maanaj jïh noeri daerpiesvoeth eah gorresovvh
nue piem gaaltijidie heerredidh .
Nasjovnellen unnebelåhkoeh
teeksth vierhtiedidh mah joekehts bïevnese-gaaltijstie
Daennie learoeverhtesne leah alfabeete jïh matematihken baakoeh .
kråahpen bïjre , bonhtehke årrodh , fïerhtenbeajjetje bïssemen bïjre jïh baenide skubpedh .
biejjien tjaangeldh baakoem
Bïevnesh eejhtegidie , tjidtjieh aehtjieh bielide naasjov- nalen pryövoej bïjre giej leah maanah 5. jïh 8. tsiehkine
37 sAeMieDigKie LeA sTiPeNDeM jïllebe ööhpehtæmman tseegkeme .
Gellie applikasjovnh gååvnesieh mejtie maahtah namhtah veedtjedh dovne sijjine Google Play jïh iTunes .
Siebriedahkesne dle ahkedh jienebh jienebh mah almetji mietie gihtjieh, mej jollebe saemiengïelen maahtoe, dovne ööhpehtimmesne, byråkratijesne, goh gïelebarkijh jïh meedijesne, juktie ajve naan institusjovnh neebnedh.
Stoerre gyjhtelassh vïssjeles noeride gaajhki raeriej åvteste , jih Minna Rantasalose jijjelohkemen jïh vaestiedassi åvteste .
Vihkeles gïelesoejkesje maahta viehkiehtidh guktie jienebh saemien veeljieh jïh aktem gïelemaahtoem jeksieh mah learoehkidie funksjovnelle guektiengïeline dorje .
Lïeneståvroe Norrbottenen lïenesne gïetede stiftelsh mah leah Västerbottenen jïh Norrbottenen lïenine .
Baeniehealsoe Maaksoeh jïh dïenesjedorjemasse vuesiehtieh daam evtiedimmiem dej minngemes jaepiej (tjoevtenjebaakoeh Kostra-daatabaaseste , gusnie 2009 lea dïhte minngemes jaepie):
Mov eejhtegh sinsitnine jïh maanide saemiestin , jïh joekoen tjidtj ' - aahka båvvastehti mijjieh edtjimh saemiestidh .
Rute S
Ij leah dejtie sïejhme nænnoestimmide vihties njoelkedassh vadteme , mah aktem dagkeres vaaksjomem gorrede .
Ee jredh gosse daejtie reaktide aaj båetije biejjiej provhkedh , dellie nuepieh saemiej vuekie-maahtoeh jih kultuvre-jiehteside gorredidh .
Garre daelvien biegke , baajkoe ,
Juktie barras årroeh jïh vaenie saemieh dan jeenjebelåhkoen almetjij muhteste dejnie dajvine , dej tjïertij lea joekoen dåeriesmoere skreejrehtimmiebarkojne .
Ovseekere mejtie maahta prosjektem illehtidh 2011 ?
- Mijjieh sïjhtebe saemieh mah nåakebelaakan guvlieh edtjieh nuepiem utnedh jïjtsh haestemi bïjre jïjtse ietniengïelesne soptsestidh dan bïjre mij lea govlemen bïjre , jïh dåarjohte dan åvteste daam barkoem juktie saemiengïelen plearoehalmetjh dåårrehtidh , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
Staellien sisnie leah tjahkan , ålkoelisnie , baektiebaahkoeh leah tjahkan jih abpe elmie lea dieves .
saemiedigke læjhkan mïrrestalleme konsultasjovnepartere staaten reeremidie jïh gåabpegh tjuerieh ohtsedh siemes vaestiedassh .
Reakta bïevnesh vaejtedh
Dej saemiej gïelij lea 15 sjïere væhtah dan doekoe sïejhme væhtah mah gååvnesieh angloamerijhken systemisnie .
learoehkidie buerie astoem jïh mieriem vadtah eensilaakan lohkedh
Gosse noere lij , tjoeri trïengkestidh jïh bovtsh ryöjnesjidh .
Såemies plaerine maahta annje vuejnedh aktem polithkeles " maadthvuajnoem " åvtehke ‐ jïh tjielkestimmietjaaleginie , bene saerniesijjesne doh jeanatjommes plaerieh pryøvoeh dan objektijve årrodh goh gåarede .
DOKUMENTASJON EVALUERING SEPTEMBER
Maam åadtjobe eengkele Gabrielen bïjre daejredh ?
Raajese (57, 51): Daanbien Piere edtja sov bïjlem bïssedh jïh Læjsa edtja bïjlem njaamedh.
§ 5 voestes lïhtse jeahta gie maahta aktem nommeaamhtesem bæjjese vaeltedh .
Dan åvteste stoere joekehtassh illeldahkine lïhtsegi gaskem jïh saemien lïerehtimmiej (1 jïh 2) gaskem, vïenhtem aelhkebe orreme illeldahkide toelhkestidh jis aaj lim gihtjeme mejtie saemien daelie lohkeminie jallh gåessie minngemes aejkien saemien lohkeme.
Dah daamts nænnoestimmieh guktie vierhtiedidh leah ööhpehtimmielaakesne tjaalasovveme .
Goeredh dov slïekten bïjre dov aajja gonnoeh aahkine ektesne , jallh naan mubpine ektesne gie dov slïektem daajra .
" Maanagïertebiejjien 2012 " sjïekenisnie dle Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars guessine minnie Ájastealli maanagïertese Guovdageaidnusne .
- saemien beapmoe jïh beapmoekultuvre
vedtedh dejtie årrojidie jïh voenges siebriedahkide , guktie dah sïejhme jïh sjiere vuekieh leah radtjoestimmien jïh luhpievoeten bïjre .
Trööndelagen mearoegaedtiedajvh hijven sjiehtieh mearoeburrine gïehtelidh , jïh bïepmehtimmiejieleme bijjelen 40% åtna gaajhkeste maam NoerhteTrööndelageste olkese seedtie .
Goebperh iemeles gååvnesieh tsåvhnosne jeenjebinie .
Dïhte tjïerteste Båddådjo aktem guhkies saemien histovrijem åtna , dovne julev- , pijte- , noerhte- jïh åarjelsaemien tsevtsiemistie , jïh tjirkie latjkoe dovne daam feerhmie jïh dam gorrede .
Gellene lehkesne geerve betnietsiehkie .
båatsoelaaken jïh soejkesje- jïh bigkemelaaken reaktatsiehkieh aktese øørnesovvedh edtjieh båatsoen mïelh gaajhkene siebredahken soejkesjinie gorredidh
Maam dijjieh maehtede darjodh juktie laavenjostoem nænnoestehtedh barkoedåehkesne ?
Jïh sïjhtem gïehtjedidh mejtie naan sjïere morfologije væhta mij sïejhmemes transitijve jïh naan sjïere intransitijve seammaleejnes.
" Jis irhkesåvva
KÄLLA: SVENSKA KYRKAN
Gaajhkesh aavoedin gosse maaje vööjnin , soptsestallin guktie mijjen eatneme aejlies !
Diarijisnie biejjieladtje orre ierieh bievnieh , maam ierine deahpede jïh ieriej mieriedimmieh .
 (1) Manne laejpiem vuebnestei veeltim jïh Øi buartan bïejim.
Daaroen gïelen lära gellie haamoeh saemien gïelesne åådtjeme.
Aaj nuhtegs vuartasjidh dejtie gïehtjedimmien faagesuerkide .
Dah dåehkien barkoem skuvlesne åehpiedehtieh , dovne sinsætnan jïh eejhtegidie .
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta reaktam utnedh second opinionese jis cancerem jallh skïemtjelassem neervesystemisnie .
Gosse dah edtjieh raajesem vuarjasjidh dah maehtieh ussjedieh nov sån gåarede dam jiehtedh, men kaanne jeatjah vaestiedimmiem åådtjeme jis gihtjeme mejtie dah lin sïjhteme raajesem jiehtedh.
Gïelem våajnoes darjodh byögkeles tjiehtjielisnie , gaskem jeatjah ovmessie sjiltine , gïelem staatusem jïh nåhtoem nænnoste .
Dej lohkehtæjjataali mietie mejtie mijjieh daennie tjaalegisnie vuajneme, dle maehtebe guarkedh akte stoerre låhkoe saemienlohkehtæjjijste fååtese Nöörjesne.
jïjledh .
Dellie voestes iereste vihkeles naan gïlle , eensi ulmiejgujmie aelkedh , jïh dagkerh veeljedh mah mubpien daltesem learohken evtiedimmesne stinkestahta .
Davvi Girji OS .
Lissine barkoesijjide , dle vihkeles fryöjstehke voenges siebriedahkh tjåadtjoehtidh gusnie noerh sïjhtieh årrodh .
vååjnoes goh relatijven jeenjh saemien learohkh gaarvanieh maanajgïerten jïh skuvlen gaskem , maanadaltesen jïh noeredaltesen , jïh maadthskuvlen jïh jåerhkeskuvlen gaskem .
Bïevnesen våarome lea Saemiedigkie sæjhta aktem bijjemes politihkem maanagïertesuerkesne evtiedidh , mij sæjhta otjnegem bïejedh jïh prinsihpeles gyhtjelassh tjïelkestidh mah leah maanagïertefaalenassi bïjre saemien maanide .
Mij jiehtiegidie reaktoe?
Jienebh kaarrh goh nyjsenæjjah eah jåarhkeskuvlem illh .
Dajvemusihkereøørnegen gïehtjedidh jïh båetije strategijem dan profesjovnelle musihkevuesiehtæmman evtiedidh
starnefaalaldahken aalkoetsiehkie saemien gïeleste jïh kultuvristie jïh starnebarkijij kultuvremaahtoem .
Artihkele 7 stillie nasjovnaalestaatide vihties råajvarimmieh tjïrrehtidh juktie unnebelåhkoegïelh gorredidh , guktie dah våajnoes sjidtieh dovne politihkesne , laakine jïh åtnosne .
Dellie gællasjim ussjedim man hijven jis lim gåetesne .
Webbesijjien bïjre
Kimmerer , Robin (2008) The Rights of the Land .
Ennje -s- åtnasovveme intransitijve væhtine, men gaarveneminie.
Mijjieh dov vuajnoeh dåastobe jis datne liejmieh dennie sæjroesne gaavnh .
Noerhte-Trööndelage akte fylhke jïjnjh nuepiejgujmie , man aaj stoerre haestemigujmie .
Moenehtse raereste vuekieh tseegkedh mah maehtieh Saemiedigkien sijjiem nænnoesåbpoe darjodh soejkesjimmesne jïh evtiedimmesne orre programmesoejkesjijstie Dotkemeraeresne .
Tsagkese lij læjhkan juktie ij lij mov naan øøhpehtimmie pedagogike-faagigujmie jallh dååjrehtsh goh lohkehtæjja .
Jalhts dïhte ikt-vielie-dåarjoe naemhtie jïjtsistie sjædta , tjuara læjkan staeriedidh .
Uktsie sïjth dam processem ïedtjeles laakan ienteme öövre dehtie aalkoevistie 1999 .
Njabre (njabre-biessie) lea jissehts skïelte biessien nuelesne .
Arktiske aalkoealmetjeregijovne daejnie raeriestimmine bööti galhkuvetjaatsegen sisvegasse:
Dan åvteste sïjhtebe noerhtesaemien gïelese ajve vuartasjidh dejtie mah raaktan lohkehtæjjine berkieh daan biejjien, jïh dej pedagogeles jïh gïeleldh maahtoem buerkiestidh.
Dah åarjelsaemien vierhtieskuvlh aaj dïedtem utnieh
Lïeneståvroe barka jïjnjh gyhtjelassigujmie juvreskryjjemen bïjre .
Aaj vihkeles tjïelke nuepieh gååvnesieh mijjen gïelem nåhtadidh jienebh siebriedahkesuerkine .
Gosse Divtasvuodnan (Tysfjord) tjïelte meatan sjïdti 2006 , dle laakem jarkeli , guktie daelie reeremedajve lea mieriedimmien tjïrrh vihtiestamme .
Jeatjah prosjekth 1. boelhkesne øørnesåvva ektine dej barkoejgujmie 2. boelhkesne , jïh edtja gaervies årrodh 2. kvartaalesne 2014 .
bigkememiesterinie Grande jïh Innovasjovne Nöörjine .
Piere: Båeth amma gåatan !
Ohtsemh mah leah stuerebe , dejtie edtja stuvreme-dåehkie gïetedidh mænngan goh barkoe-dåehkie raeriestamme .
Råajvarimmie 5 Saemien lohkemejarnge ...
Saemien voestesgïeline: Dïhte staeriedamme learoesoejkesje eajhnadåvva learohki gïeledaarjojde evtiedidh , guktie dah maehtieh saemien nuhtjedh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh ovmessie ektiedimmine jïh ovmessie sijjine .
Edtja illedahkem goerehtallemepryöveste ryöknedimmesne 1. daltesasse åtnasovvedh goh våarome akten soptsestæmman learoehkinie jïh eejhtegigujmie , juktie dam guhkiebasse dåarjelimmiem learoehkistie soejkesjidh .
Datne maahtah kaandidati øørnegem jorkestidh jallh mierhkem biejedh dej nommi lihke
Byjreske daamhtah veanhta lea heteroseksuelle .
RES-guejmievoete RES-guejmievoete lea dïhte strategeles guejmievoete ektiedamme RES ' ese , jïh sjædta goh stuvremedåehkie barkose .
guektiengïelevoete lea gåabpatjahkem gïelem dan hijven fuamahkahta guktie gåarede .
2. Orre pruvvie sijjeste pruvvie mij lea nåake .
sov sijjesne tjahkasjidh .
Lissine muvhth daejstie fïerhten biejjien saemiestieh.
Dorje dam prosjektem aktene laavenjostosne Universitetine Nordlaantesne .
Ulmie lea kuvsjigujmie nïerhkedh aaj åarjel- jïh julevsaemien dajvesne , jïh dejnie stööremes staarine Nöörjesne .
Kultuvrejielemh saemien dajvine læssanieh
Mestie dejtie jis gåaridh helle gustie dab jis ööstidh Gustie dejtie måvhkide gåaridh mejtie gïetine gååredin elle guktie
Betty Kappfjell lea maarhmorine barkeminie Saemieskovlesne Aarbortesne , 2002 .
Aalkeme prosjektem illehtidh
Mijjieh diejvesem netto gïehteldimmiemierieh nåhtadibie gosse lea åtnoen bïjre frijje baalhkijste jnv. (Sïelteekonomeles teerminologijesne maahta dam gohtjedh konsernedåarjoe).
Kvaliteten sisnjelen lea joekoen kvaliteteevtiedimmiesysteme øøhpehtimmiesektovresne jïh lïhke darjomh mah leah vihkeles tsavtshvierhtieh , juktie darjoeh gorredidh / viehkiehtidh jïh sektovre ahkedh evtiesuvvieh .
Tjoerebe iktesth geehtedidh olles naaken ovjuvre mijjem låevtieh .
Mohte jis ih leah lihtseginie naan barkoesiebresne , dov leah 40 tæjmoeh barkosne våhkoen .
Jaepien 2008 helgelandeskïemtjegåetie faagebiejjiem öörni saemien starnen bïjre ektine lihtsegh saemien åålmegistie helgelandesne .
Mah krirrieh åssjaldahkh utnieh mejtie datne dåarjelh , gosse lea aamhtesi bïjre mah
Jis pryövenassesne cellejeatjahtehtemh
Juktie edtja maehtedh skiltedh saemien sijjienommine tjuara sijjienomme dåhkasjehti jïh registrereme voernges sijjienommeregisterasse .
Saemiedigkie pryövoe Nöörjen mubpien råållam tsevtsedh REDD +'sne dennie gaskenasjovnale mierievierhkien evtiedimmesne , guktie dïhte dovne viehkehte luejhtemh giehpiedidh klijmagaassijste , teehpemen biogellievoeteste tjöödtjeste , jïh aktem monnehke evtiedimmiem eadtjoste dejtie aalkoealmetjidie mah tropihken skåajjijste jïh tropihken skåajjigujmie jielieh .
Kinestetiske learohkh lyjhkoe
Manne buerkiestamme guktie Hasselbrink (1981) jïh Bergsland (1994) leah joekedamme paarrh mej sisnie leah göökte veerbh jallh akte veerbe jïh akte adjektijve ektiedamme jallh sïerredamme.
Dah viehkiehtieh maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne lissiehtieh , gïelesijjieh sjugniedieh , jïh maehtieh identiteetem nænnoesåbpoe darjodh dejtie saemien årroejidie sijjen dajvine .
sisvegen bïjre soptsestidh laavloeminie , raajrojne , diktine , heamturinie jïh soptsesinie
Guktie saemien gïeline sjædta båetijen aejkien lea gidtjh guktie fïereguhte mijjeste saemien nåhtede goh akte iemie govlesadtemegïele , jïh guktie siebriedahke sjïehteladta ihke daate edtja gåaradidh .
Digkiedimmie-tæjmoe = øvtiedimmiesoptsestalleme
Veerbe sjunka hov dam maahta, men ij veerbe läsa.
Muvhth saemiengïelem voengesne guvlieh , mubpie jis vaeniem saemiem guvlieh , barre ööpehtimmien tjïrrh .
såemies tjaalegh lohkedh daaletje tïjjeste jïh digkiedidh guktie daah tjaalegh gïeline jïh teemine leah mijjen tïjjen bïjre
Saemielaaken gïelenjoelkedassh vihtiestieh saemien jïh nöörjen leah seammavyörtegs gïelh .
Åtnoem lissiehtidh jïh bueriedidh dirregijstie juktie sjïehtedimmieh tjïrrehtidh
Daalhkesh gååvnesieh galkije hammojne , stolepillerinie jïh tabledtine .
maam maehtebe jiehtedh lea Aanna ij vuesehth satne naan vihkeles vaanoeh åtna naan vihties teemaj sisnjeli pryövesne .
Dan mietie dov lea , goh skïemtjije jallh skïemtjijen lïhke , fïerhten gaskesadtemisnie hoksine reakta individuellen sjïehtedamme bïevnesh åadtjodh dan bïjre: 1 .
Aaj EN:en konvensjovne sivijlen jïh politijhken reaktaj bïjre vuesehte guktie Nöörjen barkoe saemiengïelide galka årrodh .
Jis dah mah 16 jaepien båeries steemmereaktoem åadtjoeh , dle sæjhta nænnoesåbpoe baanth sjïdtedh noeri jïh politihkeri gaskem , Fredrik Methi jeahta .
Dellie dah guaktah jåerhkiejægan sijjen joekehtimmie.
Sjïehtedamme lohkehtimme
Daate aktem pedagogeles stuvremem tsiehkestahta , bigkeme daejtie prinsihpide: - seammavyørtegsvoete almetji gaskemsh - ektievoete gusnie sijjie gellielaaketjasse - meatanmoeneme
Siejhme Vihkeles lohkehtæjja lohkemeevtiedimmiem akten aalkoelohkijasse veele vuartesje .
bïevnesh gaavnedh jïjtse maadtoeladtji bïjre mah akten göökten boelven gietjeste veasoejin , jïh soptsestidh guktie jieledevuekie , jieledenuepie jïh kjønnsråållah leah jorkesamme
Jaepien 2011 EN dam nænnoesti .
Jïlhts jïjtje åådtje alkoholem nihteme jeatjide åestedh gie ij åadtjoeh åestede .
Vihkeles dah learohkh åehpies sjïdtieh sijjen råållajgujmie , guktie dah jearsoes sjïdtieh .
Sisnjelds goerehtalleme stoerre nuepiem vuesiehti guktie meehti bueriedidh , jih dannasinie programme tseegkesovvi eenergijelijrehtimmien gaavhtan Vaarjelimmesne , dåarjojne Enova SF:ste .
gielem soptsesth .
Dïhte åarjelsaemien hearra aaj aalkeme saemien duedtiem jïh maallem nåhtadidh liturgijen gaarvojne .
Seamma evtiedimmie gaajhkine dåehkine, dah gïeh aadtjen aalkeme lohkedh (I) 21% jïh 42% buektiehtamme, dah gïeh guhkebe lohkeme (II) 39% jïh 73% buektiehtamme jïh minngemes dah gïeh guhkemes lohkeme (III) 49% jïh 95% buektiehtamme gosse objeekth mïerhkesjidh jïh verbh subjeekti mietie sojjehtidh.
Jeenjemes leenine aaj dåehkide 40 - 74 jaepiej gaskem goerehtimmiem faelieh , mohte joekehts leah gåessie aalka dejtie faaledh jïh man guhkiem goerehtimmine jåerhkieh .
Heartoehtæjja lea dïhte mij dam dorje , jalhts gïerve .
Maahta skaarah jallh skïemtjelassh vedtedh , aaj dorje guktie dåeriesmoerine jallh vaahreles tsiehkine båata .
Dïhte lea bïedtehtovveme sierredidh healsoe- jïh skïemtjehoksesne jïh jeatjah medisijneles barkosne .
Dïhte nøørjen maadthlaake jaepeste 1814 akten faamoejoekedimmievuajnose bigki: dah golme staatenfaamoeh edtjin sinsitneste ovjearohks årrodh , guktie ij guhte dejstie meehti altese faamoem otnehtalledh .
Rektovre mijjem aajhtsi dej vaarjoejgujmie jih dihte dallah mijjem gåatan stilli dejtie noelestidh .
Gosse 15 jaepieh illeme maahtah gærjagåetiekåarhtem jïjtje darjodh .
Mohte dïsse , gïem guhkiem irhkie , maahta dan jïjtjedomtesem tsevtsedh , jïh dan oktegh damta .
Akte monnehke jieleme åådtje daejnie:
Gellie byjjes barkoesijjieh goh universiteth , åabpemedïenesjh , vaarjelimmiefaamoe , kriminalhokseme jïh polijse hearram utnieh .
Nils Mattias Andersson .
Saemien jïlleskuvle lea badth jarngesne sov saemien lohkehtæjjaööhpehtimmine.
Datne maahtah dov gærjide jïjtje orrestidh 10 aejkieh .
hokseme eejhtegh bievnesetjaalegem åådtjeme jih bievnesh åådtjeme tjïrrehtimmien jih dåarjelimmien bïjre
vaestiedamme , vg .
Old Price: NOK 450,00
Fylhkenraerie vuajna dïhte raeriestimmie laakese goerehtallemen jïh jååhkesjimmien bïjre reaktijste , goh akte nuepie dejtie reaktide vuarjasjidh jïh luhpiedidh , mah leah staaten dajvine skaepiedamme guhkies åtnoen mænngan , dovne saemide jïh daarojde .
Råajvarimmie 34 Raeriestimmie jåarhkeskuvline åarjelsaemien dajvine ...
Lissine G1 aerpiegïelen soptsestæjjah aaj maahtoem vuesiehtieh gosse daerpies våajnoes pronovmeninie raajesinie utnedh.
- vuekieh , daepieh , jielemevuekieh
Dïhte vuesiehtimmien gaavhtan reaktoelaakan jienebh laavenjassh vaestiedamme gusnie edtja aarvoen nænnoestidh sifferidie taaline .
Veedtsin åarajidh .
Saemiengïele .
Edtja aaj sosijaale konvensjovni bïjre lïeredh jïh guktie almetjh sinsætnan dåemiedieh dejnie laantine gusnie eengelske gïele åtnasåvva jïh gaskenasjovnaale ektiedimmine .
Saemiedigkieraerie edtja saemiedigkiebïevnesem darjodh jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen bïjre .
Dan mænngan learohkh maehtieh oktemierien voejhkelidh .
Datne maahtah tjaangedh www.vigo.no snjaltjen 10. b. jalhts datne
Malin Ripa madtematihkem lohkehte derhviegåetien ålkolen Valdalsvaeresne .
Datne studijemaahtoem sïjhth juktie aktene jilleskuvlesne jallh universiteetesne lohkedh mænngan
Datne tjoerh åahpanidh krirriejgujmie jïh daejredh politihkeri mïelem .
Baernie mov baalte tjahkan , dellie tjåårve: - Dusnie Juvva !
Naan faagine meehtimh gærjah provhkedh mejtie aaj laanteburrie-skuvlesne nuhtjin , mohte idtjin dah sjiehth gosse båatsoejielem bijre øøhpehtidh .
Hijven gåarede mammografijine goerehtidh jïlhts njammaimplantatem åtna .
e tj å a n g ko e m e ata n l e a h
• Öörnedh guktie jeenjebh saemiengïeleldh aarhskuvle- jïh lohkehtæjjah ööhpehtidh
Rohkunborri nasjovnaalepaarhkeståvroe
Forhåpentligvis blir boka et hjelpemiddel for å bevare og holde denne språkrikdommen levende .
Åvtebaakoe ...
Gieriesvoete jïh vïenesvoete
Akte noereskuvle tjïeltesne dannasinie orriji eeplah jïh peerah vedtedh learoehkidie .
Dle finidte transitijve verbe mij sisnjelds thetaråallem NP:se (komplementese) vadta VP:sne, jïh bæjngoeh thetaråallem NP:se vadta Spec VP:sne.
Mænngan 1888 dle ajve nöörjen jïh svïenske almetjh meehtin dajvem ribledh Nöörjesne , jïh ajve dah mah meehtin dam nöörjen gïelem soptsestidh , åadtjoejin nöörjen staatenårroejinie sjïdtedh .
Jis pryövenassem vadteme gynekologedåastoevisnie jallh preventijvevierhtiedåastoevisnie dellie daamhtaj dïhte gie pryövenassem vaalteme gïen dïedte vaestiedassem vedtedh .
Maanah jïh Noerh - Byjjenimmiesuerkie
Vuesehte fylhkenraerijen notatese , gietedamme Fylhkenraerien tjåanghkosne 16.11.2010 , Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjïelten govlehtimmielahtesen bïjre Saemiedægkan , dan raeriestimmien bïjre Nye beregningsregler og tildelingskriterier for tospråklighetstilskuddet til kommuner og fylkeskommuner innenfor forvaltningsområdet for samisk språk /
Daesnie tjoerebe voerkesåbpoe sjïdtedh .
Moenehtse aaj maahta jiehtsh buektedh jis ll-akt almetjijstie
Maahta mahte vååjnedh goh nöörjen åejvieladtjh bovtsem nuhtjieh juktie gaajhkide juvride bïepmehtidh .
36 4.3 Laavenjostoe hïejmigujmie
Kommisjovne aktem programmem juvnehte mij joekoen voerkelimmiem åtna daase:
föörhkedidh aaj gååvnese haamojne föörhkestidh (78) mestie föörhkestehtedh lea seerkeme.
Juktie dah filmadin gosse direktööre voejhkeli saemide olkese sleengkedh , jïh daate gujht aaj TV .
Ööhpehtimmielaake åeliedimmieh Fylhkentjïeltese vadta dej lïerehtæjjaj åvteste , mah teorijeööhpehtimmiem fååtesieh .
4. daltesen mænngan
Histovrijen mietie dle fysiske darjome akte iemie bielie orreme dehtie saemien kultuvreste .
Daate lea tjïertestamme dokumentesne .
Saemiedigkie 495 000 kråvnah dåårje ekonomije- jïh reeknehlåhkoekuvsjide duedtiedarjojde .
Aktem ållesth digitaale learoevierhtiem evtiedidh åarjelsaemien gïelese goh faage jåarhkeskuvlesne
Daate nænnoestamme Regijovnale soejkesje arealeåtnose edtja våaroemasse bïejesovvedh regijovnaale åårgani barkose , jïh gosse tjïelth jïh staate sijjen barkoeh jih darjomh soejkesjieh Noerhte-Trööndelagesne .
), Kaanada , Russlaante , jih Kruanaeatneme (Danmarhke) låtnoehtieh gaahtjemem öörnedh .
Prosjekte Laavenjosteme åådtje 1 240 000 miljovnh Årromlastoebarkoste .
Saemien gïelegoerehtimmesne 2012
minngelds- / minngelde / minngelen
6.2.2.
Mijjieh sijhtebe eejteghmaaksoem jåerhkedh 18 askide .
• G2 learohkh/soptsestæjjah dej voestes gïeleste tsavtseme jïh dan gaavhtan eah G2 learohkh/soptsestæjjah nulle objeektem jååhkesjh?
Jaepien 1968 dihte stasjovne veterinærlaboratorien bæjngolen bøøti jih Skjenneberge åvtehke desnie sjidti .
Lavangen tjïelte Tromsesne lea ohtseme sæjhta saemien gïelen reeremedajven meatan årrodh .
D. Madtjeldehtede dejtie stoerre maanagïertemaanide buerkiestidh dam maam jiehtieh , gosse dijjieh ektesne soptsestallede dan bïjre .
Maajhjaevresne , Åarjel-Noerhtelaantesne lægan åabpetje guaktah årroeminie .
Jis morfemh nuhtjieh dellie aaj reaktoelaakan sjædta.
Journalesne gaajhkh bïevnesh dov hoksen bïjre maam åadtjoeh tjaeledh .
Aktem vihties jïh laaken mietie jååhkesjimmiem utnedh saemiej laante-jïh vierhtiereaktijste mah våaromem utnieh histovrijen åtnosne jïh almetjereaktesne , aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen .
Manne Tråanteste båatam .
7.5 Naan åeniedimmieh tjaatsegisnie
Gosse göötide Gærhkoebiejjijste vualkah , maam mojhtesem sïjhth vaajmosne vöörhkedh ?
Learoesoejkesjen aajkoe: Daablosne muvhth aajkoeh gåalmeden lïeroesoejkesjen daltesistie gusnie saemien gïele nubpien gïele .
dajvi jïh sijjiej nommh utnedh
Reerenassen dahkoesoejkesje saemien gïelese boelhken 2009 -2013 jïjnjh hijven råajvarimmieh åtna , jïh akte nuhteligs dïrrege orreme juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh .
NOU 2007:13 - Dïhte orre saemiereakta - govlehtimmie
Saemiedigkien gïetegærja
Prefasjovne maahta naemhtie galhkedh (ij gosse Sïejhme 4) 
Dïhte soejkesjimmie dehtie barkoste orre rijhkegeajnojne 17 Namsovsen jïh Stientjen gaskem mubpien jaepien aalka .
V. b.) Buarkantjahke Borgafjäll (Dor .
Golme luhkie gåalmode tjaalege sse kultuvre-mojhtsh leah vaaltasovveme
Prosjektesne edtja göökte maahtoetjaalegh tjaaledh , akte mij aakademiken dotkemen bïjre jih akte mij dejpelatjen maahtoen bïjre .
Hedmaarhke jïh Nordlaante aktem parlamentarihkeles maallem veeljeme .
1948:esne lij stoerre ovlæhkoem gusnie luhkiegovhte åarjelsaemieh jaemieraadtan vöölkin goh busse jeanosne gahtji , mænngan NBRen (Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebrie) tsagkesetjåhkosne Tromsöesne orreme .
baakoeh lïhtsine juekedh
måjhta guktie ussjedi .
Barkijh gieh saemiestieh leah vihkeles dovne roestegåetesne jïh frïjjesåjhtosne .
Tjïelteproposisjovnesne suehpeden , dle aerviedi realesjïdtedimmie lij gaskem 500 jïh 750 mill. kråvnah .
2013 raejeste dle daate læssene aktine bielie mill. kråvnine , dannasinie gåetieleejjeme dovresåbpoe sjïdteme dan orre jïh bueriedamme klinihkese Stientjesne .
Fylhkendigkien dongkeme Nåamesjenvuemiem tjielkelaakan dåarjelidh jåarhka .
Pb 31
Lïhkesovete- jïh jearohksvoete-prinsihpem sjïehtesjamme goh akte stuvrije prinsihpe Saemiedigkien barkosne marijne jieliemidie .
8.3 Vihkielommes prinsihph
Voestegh aelkedh englaanten gïelese vuartasjidh.
Sen dle destie gujht , dle v i nhtsine vöölki dåaresth dle dohka Tysklaanten gåajka .
Dellie vihkeles gihtjedh: Mejtie seamma illeldahkh jijhtieh referansedåehkesne goh Montrul et al.
Ulmie lea guhkiesmïeresne nuepie sjædta jïjtsebïevnesem elektronijhken vuekesne aaj saemiengïelesne .
Maahtah gaavnehtidh mejtie naaken dov fuelhkesne nommem åådtjeme aktede maadtoeladtjeste , jïh mejtie dan jïjtsevoeth vihkeles orreme gosse nomme veeljesovvi ?
Laavenjassh dan åvteste maahtoem vueliehkommes daltesisnie möölehte progresjovnebuerkiestimmesne ryöknedæmman tjaalegisnie Rammeverk for grunnleggende ferdigheter .
Krirrie lea aarebi meatan orreme uktsie reerenassine ektine ovmessie laavenjostoekrirriejgujmie .
Jïjnjh dejstie learoehkijstie aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjieh goh " gaajhkem ryöknedh " strategijh (vuartesjh teemam Ryöknedimmie vuelielisnie).
ODDNY PAULINE SOLBAKK
Reeremesoejkesjh nasjovnalepaarhkide nænnoestidh
Vielie dagkeres vuesiehtimmie veerbh mah båetieh roehtseste syjje.
Dellie Saemiedigkie satnem stilli edtja Saemiedigkiem byöredh , dam aamhtesem digkiedidh .
Goh akte lïhtse dejnie staaten åeliedimmine juktie dam biologeles gellievoetem vaarjelidh , dle staath edtjieh " ååktedh , gorrredidh jïh tjåadtjoehtidh daajroem , orresjugniedimmieh jïh haarjanimmiem aalkoealmetji siebriedahkide , jïh voenges siebriedahkide mah aerpievuekien mietie jielieh " .
buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
3) stifteståvroe
Akte bielie dejstie vuarjasjimmievæhtijste lea vihtiestimmie guktie energijem jïh klijmam aerviedamme , jïh jieledetijjen maaksoeh gosse vuekieh / faalehtæjjam veeljie .
Barkoedåehkie maa - naj dååjresh garmerde gosse mubpiejgujmie gaav nes ji eh , viehkehte dan bïjre ussjedidh jïh maanaj jarkelimmie-jïh evtiedimmieprosessh dåarjohte .
Saemiedigkie Nöörjesne lea barkoem stuvreme .
Sæjhta foentide sertedh regijovneraeride / tjïeltelaavenjostojde guktie dah annje sijhtieh dïedtem utnedh reermen jïh reektemen åvteste .
Jeesuse Nasaretese bööti gusnie byjjenamme jïh guktie åvtesne sabbaten synagogese veedtsi .
Tjïelke sjïdteme munnjien vihkele mijjieh jiehtebe maam sïjhtebe , daarpesjibie jïh guktie maehtieh darjodh .
Vuajnah badth ahte lea joekehtsh , mohte luste aaj gaavnedh man jïnje lea seamma .
Gymnasen mænngan dle Saemiej almetji jïlleskuvlen gåajkoe Johkemehkesne vöölkim , jïh vytnesjimmiem lïerim .
Tjidtjie gujht dihte aate båetieh dan bueleme sæjjeh luft nimhtie goh aaj .
"; " Pryøvh ikth vielie .
Demokratijesne jienebelåhkoe mierede .
Jis aajnealmetje såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem åtna dagkere ieresne , dle byjjesfaamoen dïedte njaelmeldh vaestiedassem seamma gïelesne vedtedh .
Lissine daejtie skuvlide, göökte skuvlh lohkehtæjjah åarjelsaemien gïelesne utnieh skuvlesne.
Maanah mah maam akt nåake dorjeme , sæjhta daamtaj aktem lissie daerpiesvoe tem daarpesjidh , juktie vuajnalgidh jïh jååhkesjamme sjïdtedh aktene jeatjah tsiehkesne maam haalvoeh , vuesieh timmien gaavhtan mubpiejgujmie buertiebealesne , jallh ålkone seamma biejjien .
Desnie lohkehtæjja vierhtede mejtie learohke reaktoe vaestiedamme , låhkoem beaja guktie vierhtiedimmesne bïhkedamme jïh PAS sæjjan tjaalasåvva .
Tjaalegen tjaelije lea jïjtje tjoereme taalide veedtjedh jïh daan sjïekenisnie ovrehte bijjelen 80 tjïeltigujmie jïh ööhpehtimmieinstitusjovnigujmie gaskesadteme.
Nøørje båatsoejielemem vaarjelidh jih øvtiedidh goh sjier båatsoeburriedajvine .
Daate åesiesleakadimmie ojhte unnebe sjïdteme , jïh jïjnjh saemien tjïelth aktem sjïdtedimmiem utnieh guessiejielieminie , goh Raavrevijhke , Láhppie (Loppa), Unjárga (Nesseby), Hábmer (Hamarøy), Snåase jïh jienebh .
Dah dejtie saemien lahtesidie nåhtadieh voerkeslaakan .
Sïejhme: Kultuvresuerkesne gelliesåarhts aktöörh jïh iedtjh .
Vihtiestamme jienebegïelen siebriedahkijste , gaajhkine bieline veartenistie , dejtie learoehkidie mah jienebelåhkoegïelem voestesgïeline utnieh , dellie eah naan tæjmoeh våhkoen nuekies jis dah edjtieh unnebelåhkoegïelem lïeredh goh eadtjohke gïele .
1.2 ULMIE SOEJKESJEBARKOJNE
Mij lea hijven: Datne gïelem eadtjohkelaakan nåhtedh .
Eah unnebelåhkoen gïelh daarpesjh aalkoealmetji gïelh årrodh, men gïele maam staate ij nuhtjh jïh ij prioriteredh.
Hævvi im maehtieh aktem dagkeres stillemem goltelidh , juktie manne gujht baajim almetjh tjaangedh .
Naan jaepieh daan åvtelen , maehtedh Åarjelsaemien 2 øørnedh , dellie jïlleskuvle lohkememaaksoem studeentijste sijhtin .
Unnebelåhkoeh eah gellien aejkien nuepieh utnieh mieriedidh demokratiske tjåahkojne .
Daate dan åvteste barkijedåehkie vielie stabile sjïdteme jïh destie dle båehtjierdimmie aaj læssanamme mænngan 2008 .
Provkidh raerhkedh sins [ itni ] en doh jeatjebh goh daennie vaeresne ?
Preessegovlehtallijh Vuartesjh læstoem gusnie Saemiedigkien jïh iktedimmiedåehkien preessegovlehtallijh .
Reerenasse sæjhte gosse maanagåetieh evtiedidh dïedtedh maahtoem tjïrkedh dovne gosse saemien gïele- jïh kultuvremaahtoem dæjpa jïh maahtoe kultuvrellen unnebelåhkoedajvine .
Råajvarimmie 4: Kuvsjh faalehtidh betniedaajaamhtesegïetedæjjide .
Saemien aamhtssemeestere 30 lp
Jallh Ánin dánin .
- Nuhtjh aktem baakoem fïerhten biejjien , tjaelieh aktem raajesem jïh seedth dam dov voelpese jallh påastese dov instagramesne .
Taallegoerkese jïh ryöknememaahtoe
utnieh mah maehtieh lissine -ht- åadtjodh.
Manne dam maahtam
Goere 9: Daate goere vuesehte guktie man gellie jaepie vaestiedæjjah saemien lïerehtimmiem skuvline åådtjeme.
Saemien gïeleDaaroen gïeleSeamma jïjnjem saemiestin goh daaroestin Aaj gihtjeme mejtie vaestiedæjjah saemien gïelem skuvlesne lïereme.
Noerhte-Trööndelagen jielemestruktuvre lea tjarki hammoedamme voestesjieliemistie , mij lea vihkeles dovne årromen , fasseldimmien jïh evtiedimmien gaavhtan .
govledh mejtie tjoeje aalkovisnie , gaskoeh jallh baakoen minngiegïetjesne
Reerenasse fylhkenålman darjomh 1,5 mill. kråvnajgujmie dåarjoeji 2009 .
Jis datn
Sjïerelïerehtimmie edtja dov maanan daerpiesvoeti mietie sjïehtedamme .
Maadthskuvleskovhten maaksoeh aktem stoerre lissiehtahkem åtneme dej minngemes jaepiej .
FAETIES VOENGES FAAGEBYJRESH
 (36g-h) dah vuesiehtimmieh.
" Joekoen sjïehteles ryöjnesjæjja "
Dejnie guektiengïelevoeteprosjektine NTFT lea åådtjeme gellie ohtsemh beetneh-vierhtiej mietie ov-messie prosjektide jïh darjomh åarjel-saemien gïelen jïh kultuvren sisjnjelen .
Lohkeme lea åårganisereme 3 tjåanghkoeh 2 biejjiej , jïh gaajhkh tjåanghkoeh Divtasvuodnesne .
teeksth tjaeledh mah våajnoeh jïh mïelh soptsestieh jïh buerkiestieh
Politijejïlleskuvle sæjhta dan barkoe jienedamme skreejreme kandidath saemien våaromisnie persovnijen dåeriedimmien mietie jïh lihke gaskesadteme politijedajvine .
Desnie raereste sagke vaenebh laavenjassh jïh vierhtieh staateste sertedh goh Hagen-moenehtse soejkesji.
Jåhha Meehte / Johan Martin Steinfjell , Snåaseste , Maja Stina Bientie , dehtie voeneste Sörli , jïh manne , Prahkeste .
Dagke numhtie almetjh aavodeminie ?
Tjïelke dïedte saemien kultuvren åvteste 2.
Dïhte maalle mij evtiesovvi akten jeatjahlaakan lïerehtimmievuakan, golme dimensjovnh utni:
/ Jupmele daan biejjien måjhtajibie jïh gijhtebe / Måjhtajibie jïh gijhtebe dej åvteste gïeh mijjen åålmegistie sealadamme (jïh dejtie nommehtibie), NN .
Seammalaakan goh voepth varkebe buajtehkåbpoe sjædta aaj njaltjine .
Dellie skuvle tjuara sijjiem vedtedh dovne saemien jïh nøørjen kultuvrese .
Lohketallemistie , ohtje gïele-soejkesjimmien bïjre: Korpuse-soejkesjimmie lea gosse pryövoe gïelem tsevtsedh .
JIELEMEN BIJRE
Dan åvteste vihkeles utnijh leah meatan ståvrojne , dan åvteste dah dam bööremes daajroem utnieh dajvi bïjre , Åhrén jeahta .
Jupmelen , faamoehkommes Aehtjien ,
Dåarjoeh gïehteldæmman jïh gorredæmman fylhkengeajnojste (ij moms), seamma daltesasse bïejesuvvieh goh ekonomijesoejkesje 2010-13 .
Naan våhkoeh aborten mænngan åådtje såemies aejkien bååstide båetedh .
Vihkeles lohkehtæjjah bïevnesh pryöveilledahkijste nuhtjieh juktie dam vijriesåbpoe lïerehtimmiem sjïehtedidh learohki lïerehtimmiedaerpiesvoeti mietie .
åejviesisvegem guarkedh rijmine , raajrojne , laavloeminie , heamturinie jïh soptsesinie
Jaahkenelkien Aanna
joekedimmïelåhkoeh juekedh mearoepluahteste mearoegaedtien pluahtese
§ 6 Ánjavoupmi Troms fylhkesne .
Dahkoesoejkesjen barkoeboelhke nåhkele gïjren 2014 .
Dïhte mij maanagïertide heerrede jienebh saemien stååkegaevnieh reebledh lea dovne dïhte ekonomeles bielie , dïhte mij joe maarkedisnie gååvnese lea dovres , jïh ij leah raaktan vielie stååkegaevnieh maarkedisnie , Laila Susanne Vars minngemosth jeahta .
Daan goerehtimmien referansedåehkien illeldahkh feadtagïelen daltesisnie, jïh destie maehtebe nænnoestidh referansedåehkie representatijve daan goerehtæmman.
Jupmele elmiem jïh eatnemem sjugniedi govhte biejjine , jïh tjïjhtjeden biejjien liegkedi .
Aajhterh jïh bievnijh ohtsede
maanah lissiehtamme gïeleskreejremem åadtjoeh noerhte- julev jïh åarjelsaemien
Darjoeh dam mubpiem.
Mov leah jïjnjh guhkies tentaagkelh .
Reeremesoejkesje mierieh vadta akten aktelaaketje jïh åehpies reeremasse vaarjelimmiedajveste , tjïelke njoelkedassigujmie reeremen jïh aamhtesegïetedimmien bïjre .
Tjuara nasjovnaale signaalh jïh ulmieh regijovnaale politihkine sjïehtedidh , jïh dorjesovvedh regijovnaale jih voenges ellies illedahkide .
Deepositume galka viedteldihkie kontosne tjåadtjodh , jih lissiemaaksoeh gaalka gåetieluhpie-dåastojasse .
Vijriesåbpoe dle jienebh juvnehtimmieh mah leah ektiedamme saemien åålmegen reaktese laantedajvide jïh vierhtiereaktide.
Mah baakoeh geerve lïeredh ?
Maahta naan daejstie aalkoebaakoejgujmie lissiehtidh .
Dihte lohkehtæjja-øøhpetimmiem veelti Jilleskuvlesne , Bodøesne .
Jåarhkam die Haspelmathen barkoem buerkiestidh nueliekapihtelisnie 2.2 jïh dan mænngan Piñónen tjaalegem nueliekapihtelisnie 2.3 digkedem.
Reerenassen åtnoe saemien gïelide
Provhkh baakojde guktie gaevnjieruktien mietie tjaaleme.
Saemiedigkieraerie båatsoesïjtide dialogetjåanghkojde böörede juktie digkiedidh jïh bievnedh guktie Saemiedigkie båatsoe-aamhtesigujmie barka , jïh raerieh åadtjodh Saemiedigkien barkose båatsoe-aamhtesigujmie .
* Logo:n hammoe edtja aelhkie årrodh guktie dïhte maahta dovne oktegh jïh vuelieteekstine ektine tjåadtjodh .
8 ] Viertesth illedahkide klaasse / skuvleveeljemistie illedahkigujmie tjïelteståvroeveeljemistie .
Vuelielisnie akte læstoe gusnie naan mierieh mah leah nuhteligs learoehkidie gosse tjaelieh .
Stientjen jåarhkeskuvle sæjhta juhtemem tijjen åvtese bïejedh juktie ij leah maereles jeatjah skuvlegåatan juhtedh goeven skuvlegïehtelimmien gaavhtan .
Jupmele almetjidie aktem laakem vadta ihke satne sæjhta gïemhpes årrodh dejgujmie .
Dan mænngan manne gïehtjedem mejtie sïejhme overgatijve jïh ovagkusatijve veerbh gïeli bijjelen seamma laakan dåemiedieh åarjelsaemien gïelesne.
Saemien maajhööhpehtimmie lea akte jeatjahlaakan lïerehtimmievuekie gusnie tjoejem jïh guvviem nuhtjie skypen tjïrrh, tjoeje jïh guvvie-studijoven tjïrrh jallh viehkine jeatjah teknihkeles vuekijste.
Sæjhta stoerre byjreseeffekth vedtedh gosse åådtje tjeahpoem dååjredh jïh meatan årrodh kultuvresne , ihke dellie buerebe trååjjede dennie voenges siebriedahkesne , jïh dan aktegs almetjen jielede buerebe kvalitetem åådtje .
Lohkehtæjja maahta ovmessie kåarhth , spïelh jïh barkoelaavenjassh darjoh mah learoehkidie seedtesuvvieh .
Tjoeveridie dellie ektese-vyöki barkedh , lohkehtæjjah jïh åvtehkh skuvlesne , eejhtegh jïh almetjh mah leah maehteles saemien beapmoejgujmie .
saemiej jïlleskuvle lea voernges institusjovne saemien dotkemeveartenisne , jïh mij aarebi lij Noerhte saemien institudtine goh dotkemegoevtese .
Learohkh mah tjabreminie goerkesinie jïh åtnojne posisjovnesysteemeste , sijhtieh stoerre haestemh dåastodh gosse edtjieh addisjovnine jïh subtraksjovnine ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh .
Daate lea maaksohts .
saemielaaken saemiengïele-håålehken reaktah vaarjele gie beadtasåvva .
Julevsaemien båaloe
Ståvroeh edtjieh dan åvteste laavenjostedh jeatjah sjyöhtehke guejmiejgujmie akten gamte tjåanghkan bïejeme faageles moenehtsen tjïrrh mah edtjieh raerieh vedtedh , gusnie gaskem jeatjah dajve-aajhterh , båatsoesïjth , jeatjah byögkeles åårganh mej bïjre lea , goh gedtiemoenehtsh , vaerieståvroeh , jieleme , jïjtjevyljehke siebrieh , gaskem jeatjah eatneme- jïh byjresevaarjelimmiesiebrieh jïh jeatjah saemien ïedtjeladtjh desnie gusnie sjyöhtehke .
Heevehtimmesne , dennie stoerre savkesne Grieghallen , mijjen learohke Maria Synnøve Stenfjell tjihtesem lohki mejnie vitnimh , jïh åemie Erik Bye dam tjihtesem daaroengïelese lohki .
Gaskesadth sæjroen tjåadtjoehtæjjam .
Skåårveme baenieklinihkine , dalhketjh
Dam skuahpam jïh veeljemekåarhtem akten stuerebe skuahpan sïjse beaja , mij dan mænngan veeljemegeegken sïjse bïejesåvva .
Gosse jïjtsh saemien learoesoejkesjh gaajhkide skuvlefaagide sjïehtesji 1990-låhkoen minngiegietjesne , dle saemien tjaalegegïeleevtiedimmie aktem orre skraejriem åadtjoeji , mij learoehkide aktem hijven våaromem vedti saemien tjaaleldh nåhtadidh .
Saemiedigkie jienebh väjkeles barkijh daarbesje , jih barkoesijjiem faala haestemigujmie jih gielteges laavenjassigujmie .
Daennie sjïekenisnie dle Saemiedigkie gaajhkh reeremetjïeltide jïh - fylhkentjïeltide bööredamme båetedh jïh ektesne laavenjostoelatjkojde jååhkesjidh båetijen gaskevåhkoen , goevten 22 .
ASSISTENT 100% FAST
Mijjieh gujht daejrebe maanah seamma fuelhkesne dam seamma gïelem utnieh.
3.2 Fasseldimmie
Såemies veanhta daate fer gåhkese jåhteme .
Numhtie mijjieh goltelæjjah dovne dej beeli jïh daaletje laavlomh åahpenimh .
Dihte gietesne .
Nöörjesne lij akte dotkeme saemide mij aktem tjïelke naelie-ideologeles ektie aajkoem utni boelhken gaskoeh 1800-låhkoen raejeste, voestes bielien 1900-låhkoen raajan.
Sæjroe 32 / 35
Daejnie prijoriteradimmine voejhkelibie skaepiedihksvoetem eadtjoestidh , jïh orre darjomefaalenassh buektedh , raerielïhtsege Larsen jeahta .
Dïhte orre teknologijegåetie Romsen Universiteetesne aktem aalkoedåarjoem åådtje 30 millijovnh kråvnine .
K Klimhpe Klimpfjäll (Vilh .
saemien dotkemeraerie elliessaemien ektiebarkose tseegkesovvedh
Diagrammebïhkedimmie: GD = Goerehtimmiedåehkieh; RD = referansedåehkie
18. bielie 26 bielijste
Åelkies bielesne datne gaavnh golme jeatjah vuekine navigeredh .
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Learohkh digitale baakoegærjah , risten.no , jïh statistihkem barkoej bïjre , ssb.no nåhtadieh .
Våarhkosne antikvariske , sveekes , båarasåbpoe gærjah jïh plaerieh stoerre aarvojne , jïh såemies kaarhth bååstede 1600-låhkose .
Vihkeles gïelen tsiehkiem jïh staatusem goerehtalledh skuvlesne , tjïeltesne sïejhmelaakan , jïh fylhkesne .
Ij leah rovnege jis gie aaj nimhtie dam haamoem jeahta, men daesnie dïhte haamoe åvtanidh.
Sæjroe 17 / 35
Rïjhkebiejjieveeljemisnie Sveerjesne tjaktjen 2010 , dïhte tjahkan reerenasse ajve 16 steemmh fååtesi juktie jienebelåhkoem åadtjodh .
Learoesoejkesje daaroen (nasjovnale) 
Raeriestimmieh buektiehtidh Tjilkemistie såemie jih åarjelsaemiengielij bijre dan
Akte dejstie mov bøøremes voelpetje sjidti .
Mïrrestallemebaalhka lea akte tjeahpoe jïh beetnegh , tjåanghkan dle aarvoe € 10 000 .
Byjjes tjaatsegi byjjesvoete
35 Råajvarimmie 13 .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 16 bielie 26 bielijste
Gøøkte luhkie voestes tjaalege
Bene gosse steemmide ryøknoe , iktegisth dam seamma vuajnam: ij lij gåessie gænnah akte steemme (amma mov) mij saaht maam jarkeli .
Mijjieh maehtebe råajvarimmiejgujmie aelkedh mej mietie gihtjie , jïh mah sïjhtieh dejtie illedahkide vedtedh mah leah vaajteles .
reakta bïevnesh åadtjodh
Mejtie naan ektievoete morfologijen jïh semantihken gaskoeh, jïh jis lea dellie man nænnoes dïhte.
Cellepryövenassen tjïrrh maahta skïemtjelassem aajhtsedh jïh vaarha alvas skïemtjedidh unnede .
Joekedimmie budsjedteste fylhkendigkien nænnoestimmien mietie .
Au Pair and Trainee Agency Norway MDM Capion Travelconsult & Agency A / S Tellefovne: 94 13 86 57 / 63 97 17 65 Au Pair and Trainee Agency Norway Eenglaantese , Teevehtjelaantese , Svejtese , Italijese , Spanijese jih Frankrijhkese au- pairh buektieh .
Aellieh dan sieties jovkemem maanese vedtieh , vuesiehtimmien gaavhtan bruvsem jallh aaloem , juktie ååpsen jïjnjh dïjnegh skovrehtassem vedtieh .
Mieriedimmie Finnmaarhkekommisjovnen jïh Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovlen bïjre .
Reerenasse aaj sæjhta jeenjh systematijhken orrestimmiem jïh kvalitetetjïrkemem tjïrkedh saemiengïeleldh viermiesæjtojne .
Vaerieh , vaartoeh , aelhtiegadtieh .
Manne , NN , datnem , NN-m , mov paarrebieline vaaltam , datnem edtjem iehtsedh , aavoem jïh sårkoem datnine juekedh jïh stynkehke dov luvnie årrodh goske jaememe monnem juaka .
Saemiedigkie jïh Oslon tjïelte edtjieh aaj digkiedidh guktie edtja jienebh saemien learohkh skreejrehtidh saemien 1.gïeline vaeltedh .
Jeenjh dejstie dajvijste lea gïelemålsomeprosesse guhkie jåhteme .
Sigkies naaloem rijtie jeatjahtehtemasse jïh cellepryövoem olkese njamma .
åvtehkh byöroeh vaarjelidh .
Båatsoe dïhte vihkielommes jieleme åarjelsaemide dovne aerebe jïh daelie, jïh aaj dïhte vihkielommes gïelesijjie orreme.
LAAVENJASSE 4 Mannasinie dan jïjnjh mïelemöölemh bæjhkohte veeljemen åvtelen ?
Sïjhtebe aaj aktem lihke laavenjostoem utnedh gåassoehtæjjatjïeltigujmie mijjen vihkeles siebriedahkeinstitusjovnide , goh skïemtjegåetieh jïh HINT ' en vijhte campush .
Gosse galka learohki gïelemaahtaldahkem bueriedidh , daerpies learohkh åadtjoeh gïelem utnedh joekehts lehkine .
Aartigkele 25 Jis båatsoesïjte jallh saemiensïjte ij bovtsem bååstide juhtehth nimhtie guktie 24. aartigkele jeahta , dellie Gåatomemoenehtse maahta , krïebpesjimmien mænngan gie destie slearese , båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem stilledh bovtsem debpelde vaeltedh sjïere moeneme biejjien åvtelen .
- 2009 dejtie konsekvenside
Seamma tïjjen dle laake jeahta Fylhkenålma dïhte , mij dam aktegs institusjovnen jååhkesje jïh man gellie sijjieh fïereguhte institusjovne edtja utnedh .
Regijovne ovmessie gyhtjelassigujmie barka saemien lohkehtæjjaööhpehtimmien bïjre .
Ektievoeth: saemien
Dejtie åajvahkommes nåhtede dan prosjektese
Old Price: NOK 175,00
 (88) a.
Doh bæjhkoehtimmieh lea ovrehte naemhtie joekedamme daelie: medtie 10 tihtelh 1600-låhkoste , 80 tihtelh 100-låhkoste jïh 430 tihtelh 1800-låhkoste .
Dan gyhtjelassen bijre vihkeles digkiedidh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme .
lohkehtæjjah illeldahkide sijjen klaassine reektehtieh jïh gosse learohkigujmie jïh åelie-almetjigujmie soptsestellieh
Bijbele jeahta mijjieh " nahkestibie " gosse sealede (1 kor 15 , 18).
Dïhte varke illedahke destie lij mahte 70 barkoesijjieh Verran ' isnie gaarvanin .
Maanagïerte edtja akte jearsoes sijjie årrodh mij maanide haasta
Sæjhta rasismen konsekvensh digkiedidh
Seamma tïjjen dle vihkeles daam krööhkestidh: Gosse staate akten reallissiehtassen bïjre soptseste , dle ij læjhkan daarpesjh stuerebe dahkoesijjie sjïdtedh fylhkentjïeltese .
Fylhkentjïelte dïedtem vaalteme jienebh sjïehteladteme barkoesijjieh sjugniedidh , joekoen sisjuhtije nyjsenæjjide jïh noeride , mah nåakebe funksjovnevoetem utnieh .
Gelliegïeleldh: Akte almetje guhte gööktine jallh jienebh gïeligujmie byjjenamme , jïh mij jïjtjemse daej gïeligujmie damtije jïh / jallh akte almetje mij jïjtjemse damtije jienebh gïeligujmie jïh jienebh gïelh nåhtede sov aarkebiejjien , jalhts gïelehaalveme ij leah seamma hijven gaahkine gïeline .
GÏELE JIH KULTUVRELLE IDENTITETE
Fylhkendigkie Jaepien 2011 vuarjesjeminie paehperenamhtah Fylhkendigkiem sjïehtesjdih .
sosijaale jïh geografeles jeerehtsh eengelsken gïeleste goltelidh jïh guarkedh rïektes tsiehkijste
Nedte jïh sosijaale meedijah
Ibie biegkem vuejnieh , ibie daejrieh gubpede båetieh , jïh ibie daejrieh gåabph vuelkieh .
Haznedar, Schwartz, Prévost jïh White vuesiehtieh G2-lïerijh jeenebe maehtieh enn dah vuesiehtieh, gosse G2dåeriesmoere abstrakte væhtaj jïh våajnoes morfologiske hammoej gaskem.
Dïhte IKT-veartene jïjnjh nuepieh vadta , dïhte akte vihkeles darjomesijjie .
Learohkhe sjyöhtehke ulmieh ahkedh goeresne tjaala , jïh jïjtjemse vuarjesje .
Elin Fjellheim Gruvhammeren giedtesne , Svahken sïjtesne .
Jis ohtsemem jååhkesje maahta krievedh daejtie krööhkemidie gorredidh .
Dovne hiejme jih skuvle daerpies learohki lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan
Gielen ektine lea barkoeh mah båatsoe-bårran veadtaldihkie , saemide joekoen våårtegs .
Göökte raajesh mah vuesiehtimmesne (38) leam aaj diekie beajeme.
Dellie aelhkebe sjædta learoehkasse åejjieryöknemestrategijh nuhtjedh - mij lea dïhte
Tabelle 2.1: Funksjonelle morfologiske joekehtassh daaroen jïh åarjelsaemien gaskem; gaskem jeatjah Magga&Magga (2012) jïh Åfarli jïh Eide (2003, 2008); aaj White:n (2003, 2005) 6.1 tabellen mietie tseegkeme.
Dah fylhkendigkien giehteldimmieh hijvenlaakan barkeminie dam klijmavuepsiem jaksedh , guktie dah luejhtemh vaananieh 50 prosentigujmie 2020 åvtelen .
Dan åvteste iemie nasjonaale gïehtjedimmien illeldahkide digkiedidh gaajhki learohkigujmie .
Tabelle 3.1. såemies sïejhme væhtah fasseldimmesne vuesehte dejnie ovmessie dajvine.
Ööhpehtimmiedirektorate lea aaj dïedte gosse dejtie vaestiedimmide edtja bæjhkoehtidh .
Ryöktesth viehkiehtidh fylhkentjïelten dïenesjigujmie årroejidie jïh voenges siebriedahkide , vuesiehtimmien gaavhtan deallahtæjja-evtiedimmiebarkoen tjïrrh .
Saemiedigkie edtja aaj øørnedh jih tjilkemh fylhkestjieltij gåajkoe sedtedh gusnie tjåådtje man gellie tjaaleld , veeljemen bijre jih aaj jeatja saernieh Saemiedigkien bijre seejdh jis daerpies .
Giejtie gielem vedtedh ?
Gïeleaernie jïh Gïelem Nastedh datnem gïelebeasan Raarvihkesne böörijægan
Akte båatsoeburriejreereme bielelen luhpiesvoete
· Guktie vierhtide båatsoejielemasse stueriedidh .
gïehtjedidh joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh jeatjah gïeli gaskem
Om Gïelem nastedh
Rehpie gååvnese man jïjnjh daarpesje healsoe- jïh skïemtjehoksen åvteste .
Fylhkendigkie lea siemes barkoen strategijesne , jïh dejnie råajvarimmine mejtie buerkeste 4 mierine .
Muvhth dajvine dejtie dej jaahkoste dåålvedin .
vaaksjodh guktie skuvle gïehtjedimmietjaalegidie åådtjeme , jïh gïele jïh låhkoe lea reaktoe
Dïhte vïnhtse vååje jïh gie aaj (daesnie Laara) vïenhtem våajoemasse buektehte.
nännoesti dam Europaraerien bäjngolds
TV lea daerpies meedija maam voerkeslaakan nuhtedh dovne saemien gïelem gorredidh , saerniej jïh saemien filmevuesiehtimmien tjïrrh .
Saemiedigkien gærjagåetie lohkeme- jïh goeremesijjiejgujmie lea ræhpas ts .
Troms fylhkentjïelte:
5.0 Voenges soejkesjebarkoe
Jaahkenelkien , Aanna: Goltelidh jïh soptsestidh , Daasta Berteme , 1993
Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) lea guhkiem vuajneme daerpies aktine nænnoes gïelelaavenjostojne , ihke terminologije- jïh normeradimmiebarkoe edtja buerebe sjïdtedh .
Gie maahta viehkine årrodh sjyöhtehke baakoeh jïh lahtesh gaavnedh ?
Aamhtese nr .
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman edtja ojhte tjïrkedh saemien jïjtjegoerkese jïh aerpievuekieh reformesne gorresuvvieh .
maahtah krïevedh skuvle goerehte jis dov maana sjïerelïerehtimmiem daarpesje
Hijven sijjieh lea vuesiehtimmien gaavhtan jaagkanlåammesne jallh veaskosne .
LevinjïhRappaportHovav (1995):ijoekehtimmesne maadthaamoeh transitijve jïh intransitijve haamoeh dejstie seerkeme.
c) Nordlaanten fylhkenålma lea jaepien 2009 raejeste aktem tjoelmefunksjovnem åtneme julev- jïh åarjelsaemien gïeleevtiedimmien åvteste .
Dïhte sjæjsjalimmie aktem tjåenghkies reerenassekvartaalem tjåadtjoehtidh lea juvnehtamme jearsoesvoeten gaavhtan .
buerkiestidh jïh nuhtjedh dïejvesidie ovjearohke jïh jearohke aarvehtsh , Bayes ' en raajesem göökte heannadimmine nuhtjedh , jïh illedahkide vuarjasjidh jïh toelhkestidh
Raereste aktem lissiehtimmiem medtie 0,28 millijovnh kråvnine Gaskenasjovnale saemien filmejarngese (daaroen ISF).
1994:1000).
Gujnelemmie lea dïhte verteme boernesgåeteste mij nïejth åadtjoeh puberteten raejeste .
Ibie maehtieh darhkh Dam Aejlies Voejkenem vuejnedh .
Maanah leah stoerregueliem åådjteme , jïh destie dan ålvas billijin guktie geervealmetjh båasarimmiem goltelieh , jïh dellie dah båetieh roehten gïehtjedidh .
Juktie camping-våågnesne eelki .
- Reeremedajve , guktie dïhte lea daan biejjien , dorje guktie saemieh joekehts reaktah utnieh saemien nåhtadidh , jearohke gusnie årroeminie .
- Dovne jieleme jïh Beapmoevaaksjome sijhtieh dam bööremes raajnesvoetem jïh kvaliteetem utnedh dorjesisnie .
Jis maanan geerve skïemtje jallh edtja komplisereles hoksedarjomisnie årrodh lea reakta åadtjodh mubpien goerehtimmiem akte spesialiste lissine .
Konsekvenser for livet i nord .
bååstede vusiehtæjjah jïh krïebpesjh ulmide ektiedidh
Tsïengelen 1. b. 2012
Vuel-skottlaanten gïele
Tijje desnie guhkies jih mijjieh arhpehtovvimh .
Jienebelåhkoe raereste daan beajjetje reeremeøørnege edtja reekteme vaerielaakine jåerhkedh dejtie dajvide Nordlaanten åerjielisnie .
Dijjieh ektiedimmieh maanide bigkede , jïh aktem barkoem darjode mij lea vihkeles fïerhten maanan jieliedasse .
Gellie daalhkesh tjoeverh guhkiem feelemi åvteli åadtjodh .
Bæhtoem vaalta, aalka guelpiem [bïssedh].
Daate aaj maahta meatan årrodh årroejidie buere be tjïelten dïenesjh vedtedh .
Altese sijjiem dej guaktaj ektievyösemisnie daennie dajvesne , altese barkoem , gåetieiemedine .
ISBN: 978-82-7817-094-6
Mohte nuepiem åtna skïemtjijemoenehtse bïeljelidh man gaskem jeatjebem edtja skïemtjijh viehkiehtidh bïevnesh åadtjodh maam daarpesjieh juktie dej ierieh healsoe- jïh skïemtjehoksesne geehtedidh .
Aktine unnebelåhkojde , dah leah guhkiem Sveerjesne orreme jïh dah lea tjïerth mah ektesne govlesuvvieh .
Ealla aaj tjabreminie guektelen juekedh .
Sæjroe 4/32
Dah göökte kultuvh desnie lægan .
Dïhte dellie dam the Unaccusative Hypothesis gåhtjoeji.
Daate seammalaakan saemien filme goh daaroen .
Gorredimmie asfaltegeajnojste lea giehpiedamme gosse vierteste daerpiesvoetine jaapan 2012 .
Niestiesbeapmoem åadtjode maam voesside tsagkede .
Faage nöörjen maahtoeulmieh åtna 2. , 4. , 7. jïh 10 jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne , jïh Jåa1 , Jåa2 jïh Jåa3 mænngan studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammesne jåarhkelïerehtimmesne .
Aaj julevsaemien gïelesne aktem hijven evtiedimmiem studijepoengedorjemassesne vuejnebe.
Dellie Jupmelen gieriesvoetesne libie .
Pryövesne jïjnjh aelhkie laavenjassh , jïh dan åvteste vaenie bïevnesh vadta dej learohki bïjre mah gaajhkide jallh mahte gaajhkide laavenjasside buektiehtieh .
Jienebh vierhtieh gïelevaarjelimmie-dåarjomasse
Skreejreme- jïh evtiedimmiedåarjoem jåarhka Saemien Sïjtese , Snåasesne jïh Falstad-jarngese (Almetjereaktaj jarnge) Lievengisnie .
Dotkememaahtoem bigkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne ...
Gosse eejhtegh jïh aahkah aajjah prïhtjegem jovhkin , dellie maanah ektesne jåvlh-glïjreldahkh jïh jåvlh-kåerhth darjoejin .
Graafe vuelielisnie dam vuesehte .
Gaskoehnoeri åvtehke:
Resultath nuhtjebe gaskem jeatjabem barkoem byjreseulmide dåeriedidh mohte aaj orre byjresasse aajhtsedh .
Ulmie lea skreejreme saemiengïeleldh faagebarkijh dennie faagesuerkine .
Daltese nænnoestamme staatebudsjedtesne jaapan 2011 , 2011-kråvnine fylhkentjïeltide lij 49,505 mrd. kråvnah , 22,65 mrd. lij skaehtie jïh 26,855 mrd lij mieriedåarjoe (ekonomijesoejkesje 2011-14 daan daltesasse bigkie) 
Dellie öövre sijjien bïjre lea.
viedtjeplaeriem darjodh
Dïhte ulmie asfalten bïjre gaajhkine fylhkengeajnojne 2020 åvtelen lea tjåadtjoen , jïh edtja gïehteldimmie- jïh gorredimmiestandardem tjåadtjoehtidh jallh lissiehtidh .
Minngemes syøkemebiejjie: 29.11.2013
A. bearkoeh
Vaino Persson daelie aalkeme åarjelsaemien doelhkine barkedh .
Jïjnjh sæjroeh reektemebåalah utnieh jis ov-sjiehteles stuhtjh båetieh .
Åehpiedehtemen jïh digkiedimmien tjïrrh dejnie ovmessieh govlehtimmieråårestalleminie , jïh dej daaletje govlehtimmielahtestimmiej tjïrrh , dellie åejvieåssjaldahkide saemiereaktamoenehtsen lahtestimmesne tjielkedamme .
Jalhts nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale nænnoestimmieh gååvnesieh , dle læjhkan akte guhkies sïlle gaskem dam reaktam gïelem nåhtadidh , jïh dam tjïelke nuepiem gïelem nåhtadidh jïh gïelem evtiedidh siebriedahkesne .
Applikasjovnh mejtie utnedh gïeleööhpehtimmien muhteste leah dïrregh mah leah aelhkie utnedh .
teeksth joekehts sjaangeristie lohkedh , jïh dååjresh jïjtsh barkosne utnedh .
Skåårvemedåarjoe orre stoerrehaalle Skierde Ektiedimmesne dejnie latjkojne bigkemen bïjre aktede orre Stoerrehaalleste Skierdesne , dle maereles fåantoej gaavhtan , akte ålkoebielie gåårvedstjiehtjelen bijjielisnie akten orre 3. laptese tseegkesåvva 2011 - medtie 1000 m .
Jis mååhtedimmie loevene , dellie dajveprotokolle håsvede .
Raajroe (vuesiehtimmie , lea daesnie , Utsi Gaup: Suga suga su dovne gærjesne jïh CD ' esne) 
vuesiehtimmieh gaavnedh politihkeles mobiliseradimmien jïh kultuvrelle visualiseradimmien bïjre saemien histovrijesne 1900-låhkoen gaskoeh raejeste daan raajan
Jaepien 1955 reakasovvi jïh Stoerdaelesne Mearohken tjïeltesne byjjeni .
Dannasinie tjuara orre tabledtem vaeltedh dan varki man gåarede , juktie vaahra sjædta nåajsan sjïdtedh .
80).
Gaajhkh åljagiebnieh edtjieh jamhkoes årrodh jaepien 2011 minngiegietjien åvtelen .
6.4 Jeatjah laavenjostoeråajvarimmieh: Viehkiehtidh mentovreprogrammem tseegkedh
Gaajhkine daajroesuerkine
Mavvese asveh leejhkie jïh daelie guarka veerehke lea .
Dam gellien aejkien darjoeh gosse skyllemasse luhkieh , lohkehtimmien mænngan jallh gosse dåehkesne kristelesvoeten bïjre soptsestalleminie .
Gosse saemien gïele eadtjohkelaakan åtnasåvva dle learohkh lierieh gïelem haalvedh , jïh dïhte dej gïelen jearsoesvoetem jïh identiteetem nænnoestahta .
Mijjieh sijhtebe nännoestidh byjres , voengebuerebe vuejemsh jih energije mij iktvielie maahta utnedh jih laehpemebaahkem biejverdidh .
Tjïertestidie daate barkoe lea maanagïerten dïedte .
Lij badth jeatja jielemem , ovrovne desnie , jïh håhkoe lij ahte edtjin åadtjodh saajviaajmose båetedh naan tijjen mænngan .
- lohkedh tjaeledh , filmem vuejnedh , guvviedidh , barkoeheeftigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
Marja gellie joejkijh ektine barki .
Jielemeministerh digkiedin mah dah vihkielommes heaptoeh leah , juktie vielie digitaale vuekieh nåhtadidh , jïh guktie maahta dejtie laahpehtidh .
Skuvlesne naan learohkh mah leah goh Maarja ?
Muvhth learohkh maehtieh aktem tjåenghkies aamhtesem veeljedh jïh aktem tjåenghkies håalemem tjaeledh goh dåehkiebarkoe .
Jis daerpies dah aaj maehtieh åahpenidh UTM-posisjovnigujmie .
- Strategije profesjovnelle
Jïjnjh altese jieliemassem jåarhteste jïh skåajjeste veedtjieh , mah lea voenen vihkelommes jielemh .
Maam byörem lissiehtidh ?
Mah jåarhkeskuvlh dov fylhkesne gååvnesieh ?
Mijjieh joekoen barkebe åålmeh-healsoesuerkijgujmie goh seammavyörtege , integrasjovne , byjrese , gåetiesoejkesjimmie , sosijalen tsiehkieh , antidiskriminereme jïh aaj alkohole- jïh drogeligke gyhtjelassh .
Haesteles barkoeh vijries jïh orre faagebyjresisnie
Måjhtam gosse akte nyjsenæjja studeente, goh lij iemiealmetji bachelordaaltesem jaakseme, eevre goh tjoevkedi.
Tjuara aktem öörnegem utnedh gusnie jearsoes sjædta saemien voestesgïeline sertedh sijjen maanide .
Statistihke - taalh åtnasovveme goh argumeenth.
Bïevnesh edtjieh dov tsiehkine sjïehtesjamme jïh dov krïbpesjimmine .
Sæjroe 21/32
utnijh saemien gïeleste
Tjidtj-aajja skuvlem veedtsi Havikesne , Namsosen tjïeltesne , dennie skuvlesne Skole for lappebørn .
Goevlesth www.jll.se/halsoval jallh ringkh laantedigkien healsoeveeljemekanslijasse telefovne 063-14 24 00 .
Moenehtse vïenhti nöörjen saemiepolitihke byöri ulmine utnedh saemide nænnoestehtedh goh dåehkie , seahkarimmiem sjïdtedehtedh almetjedåehkiej gaskem jïh ekonomeles jïh sosijaale råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie saemien jieledevuekiem daajbaaletje darjodh , jïh saemide buerebelaakan sjïehtesjidh nöörjen siebriedahkese .
Rööpses sieve ,
Dah bigkemegierkieh ekonomijemaallesne leah mah gohtjesuvvieh dimensjovnh , mah leah naemhtie bæjjese bigkeme: Kontoklasse jïh art (iktegisth åtnasuvvieh).
Jïjtjemaaksoe skïemtjefeeleminie
Vihkeles abpe åarjelsaemien dajve aktem gærjabussefaalenassem åtna .
Novh sån naan aejkien fagkan bijvele sjidti , mohte hijven gåaredi juktie vaane limh moerigujmie gåetesne båeltiehtidh .
Lïeneståvroe gïetede bigkeme-geehtemedåarjoe jïh dåarjoe laanteburrien gåetieh dåvvodh jïh bueriedidh .
Desnie dah nøøremes learohkh gøøkte biejjieh åadtjoejin almetji ektesne mah gielem soptestin .
lea Interreg-prosjekte mij 2011-n raajan jåhta .
vuesiehtimmine gååvnesieh reerenassen
Soejmi åtnoen vuekieh / modeellh guktie (motovre) vuajadahkh / vuejemefaamoe / ektievuajemem nuhtjedh j. j.
Villmo lij aaj lihtsege siejme faageståavrosne båatsoeburrie-skuvlesne jih haakeneburrie-skuvlesne mearan dah lin juhtiehmisnie jaepeste 1968 -1981 .
Byrkije , Lïjre jïh Låarte / Skæhkere Man gellie tjïelth:
Gaskesadth !
Saemiedigkieraerie aalkovekonferansese böörede jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen bïjre Guovdageaidnusne , Diehtosiida , skïereden 9. jïh 10. b. 2014 .
Jih gosse orre skovlejaepie , dellie orre vaarjoeh dovne daerpies .
Tabelle 4.11.
Transitijve dåehkiej gietjieh -ht-, -Ø- (muvhtene e-tjoejemolseminie), -d- jïh -st-.
Gosse eensiligkien korpusen sisnie ohtsedamme dellie aaj daam gaavneme.
TJÏELTEN STÅVROETJÅANGHKOE
Åvtelbodti aaj tjuara soejkesjidh guktie learohke åahpene man guhkiem pryöveminie maahta gïehtelidh tjaeledh .
Voestes -nidh-veerbh (Bergsland, 1994, b.
Dellie syntaxese jarrebe kapihtelisnie 4.
S: Guktie lea dïhte båatsoe barkoe ?
Universiteete Tromsøsne aaj aktem plearoeh laavenjostoem tseegkeme såemies gïelejarngigujmie .
Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Tjïelth mah reeremedajvesne såevmien gïelese leah Borlänge , Borås , Botkyrka , Degerfors , Enköping , Eskilstuna , Fagersta , Finspång , Jiellevárre , Gävle , Göteborg , Hallstahammar , Haninge , Haparanda , Hofors , Huddinge , Håbo , Hällefors , Kalix , Karlskoga , Giron , Köping , Lindesberg , Luleå , Motala , Norrköping , Norrtälje , Bájil , Sandviken , Sigtuna , Skinnskatteberg , Skövde , Solna , Stuehkie , Sundbyberg , Sundsvall , Surahammar , Södertälje , Tierp , Trollhättan , Trosa , Ubmeje , Uddevalla , Upplands Väsby , Upplands-Bro , Uppsala , Västerås , Älvkarleby , Örebro , Österåker , Östhammar jih Övertorneå .
Dah maahtoeh vihkeles vierhtieh gosse galka gïelem guarkedh jïh utnedh joekehts tsiehkine .
Barkijh tjuerieh sjaavods dov bïjre årrodh Gaajhkh barkijh healsoe- jïh skïemtjehoksesne tjuerieh sjaavods dov bïjre årrodh .
Eah eksaamenelaavenjassh ållesth pryövemh , læjhkan vuesiehtieh magkerh laavenjassehammoeh learohkh pryövemisnie åadtjoeh .
Tjåanghkan bïejeme dle fïerhten vuartasjæjjan åasa dejstie 2920 vuartasjæjjijste ÅST:n statistihkesne lij 51, 37 kråvnah.
Dáhttu Finnmark eelki voerhtjen 2014 jïh lea daelie sov minngemes boelhkesne .
Soejkesje lij boelhkesne 1998-2009 jïh åejvieulmine Raarvihken tjïeltem vaarjelidh jïh øøvtiedidh , guktie fassedihks , jielijes , jearsoes jïh populære tjïelte dejtie mah desnie
5 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie nasjovnen unnebelåhkojde nuepieh tsevtsemasse vedtedh dejtie gyhtjelasside mejgujmie guhtide doehtieh jïh sjiehteles-laakan unnebelåhkoej saadthalmetjigujmie dagkeri gyhtjelassine råårestalledh .
Jupmele Aehtjien , Baernien jïh Aejlies Voejkenen nommesne .
Daate maam manne govleme saerniestæjjijste gosse iemielaakan soptsestieh, jallh dej öövre voestemes vaestiedasse gosse mov gyhtjelasside vaestiedieh.
Daesnie tjïelth edtjieh sjïehteladtedh ihke saemien maanah maehtieh sijjen gïelem jïh sijjen kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh .
Dïhte lïeri joejkedh aerebi goh soptsesti .
Åarjel-saemiej skuvle lea skuvle åarjelsaemien maanide jïh skuvlesne åarjelsaemien lohkehtimmie .
Jïjnjh baakoegærjah gååvnesieh saemiengïelesne , jïh muvhten aejkien tjuara ovmessie baakoegærjine vuejnedh juktie baakoem gaavnedh man mietie ohtsede .
• ÅARJELSAEMIEN GïELEJARNGH
Demokratije jïh maanaj meatanårrome leah fokuse daan biejjien , jïh faamoebaakoe lea: " Mov lea mij akt jiehtedh .
Dihte mij daennie tjaalegesne tjåådtje edtja aaj dejtie unnemes saemien-gielide dijpedh jih gorredidh .
Libie lïereme englaanten gïelesne jïh jeatjah gïeline aaj jïjnje barkoe joe dorjeme kausatijve molsedimmien bïjre, men åarjelsaemien gïelesne daerpies aalkovistie aelkedh.
Byöroe aaj doh seamma taaleveahkah guvviedidh jïh tjaeledh goh addisjovne .
6.5 Gïehtjedimmie goh biehkie lohkehtimmesne gosse lohkedh
Aavodh , - raeffien roehtsen dålle !
ISBN: 82-92517-71-5
Hospitante jïh hospiteradimmiesïelth tjuerieh registreradamme årrodh Brønnøysundregisterisnie goh jïjtse duedtiesïelth .
Politihkeles gårreldimmie RES daan politihkeles våaroemasse bigkie:
kriseteelefovnem saemien maanide jïh noeride tseegkedh
Bielieh baalhkavåaroemistie maehtieh aaj byögkeles dåarjojste båetedh jallh jeatjah dåarjoste .
Faala jovkeli !
Gaajhkh learohkh edtjieh tjïrrehtidh Gaajhkh learohkh edtjieh dejtie obligatovreles goerehtallemepryövide vaeltedh .
Kilowatt-tæjmoe Lbs
Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake).
Men dej tijji lij idtji gujht gååvnesh naan åesiesmen idtji gujht maehtieh vaedsedh jih åestedh barre .
Ij sierredimmie åadtjoeh gååvnesidh dan sjïeken mietie tjoelh (nyjsenæjja jïh kaarre), tjoeleraastedåeresth identitete jïh / jallh lahtesh , seksuellen syjhtede , nåakebe svihtjemeheaptojne , etnisitete , religijovne jallh jeatjah jaahkoejieleme .
Tjåanghkan 100% 100% 90%
Hypotesi mietie im vïenhth G2-lïerijh seamma daltesem jaksh goh referansedåehkie gosse verbh subjeekti mietie sojjehtieh hammosne presens jïh preteritum.
Longyearbyen lïhkesståvroe mij ij leah akte tjïelte , edtja aaj meatan årrodh .
Snåase lea vihkeles sijjie saemien kultuvrese .
Webbesijjien ulmie lea servicem vedtedh , demokratijem dåarjodh jïh Jïemhten lïenen laantedigkien bïevnedidh .
aarvehtsem darjodh veahkaj bïjre , ryöknedh , taalh viertiestidh jïh taalestoeredahkh joekehtslaakan jiehtedh
Men dejtie noere tseegkijidie lea krïevije dovne skïhph jïh kvotah finansieradidh .
Byöroe hoksem riektese hoksejarngesne jallh aktuedåastoevisnie ohtsedidh jis maana vaejliem åtna jïh dam , jallh dejtie , vaejvieh:
Datnem / dijjem gieriesvoetine jïh vuertiemisnie dåastoehtibie .
klaahkam stav:ACK tjabrehte, tvinga:3s edtja skulla:3s tsoepkenidh.
Åvlan geajnoe guhkiebasse
Njaalmeldh eksamenem aaj byjreskisnie dorje jïh vierhtede .
Mohte dïhte stoerre gæmhpoe lij skuvlesne .
Learohkh laavlomem lïerieh jïh dam laavloeh .
Akte faageviermie aktem vihkeles råållam maahtoelutnjemen soejkesjidie jïh strategijide .
Lissiehtahken mænngan daamhts studijemaahtaldahkese
Jaepien 2000 Saemiedigkie Nøørjesne , beetneh-vierhtieh faali provsjektese akten dajvese jalhts reereme-dajven bæjngoelisnie .
Edtja mujhtedh ij naan reaktam utnieh jeatjide nåakelaakan gïetedidh jïh reaktam åtna årrodh dam maam sæjhta årrodh .
Dah saemien gïelh leah aktene hijven evtiedimmesne .
V. b.) Jyörra / SaU Jyörra / Jörn (Jörn V. b.) Järvarebyjne Järvsjö (Vilh .
Gaektsie vaahkoej tjïrrh sjeakoeji 20 km2 mej 110 tonnh beetsuve vaekneste jih 882 boenehkh mah eah leah baahtseme .
Thomas Åhrén , Saemiedigkieraerie
Saemiedigkie lea 2,3 mill kråvnah dåårjeme musihkebæjhkoehtimmide jaepien 20 ...
Juktie hijvenlaakan åvtese barkedh , dle sïjhtebe bieljelimmiem bååstede utnedh åvtelen 15.11.2012 .
Leah dijjen naan aejlies sijjieh , jïh guktie dah leah ?
- Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles dïhte saemien siebriedahke meatan vaaltasåvva barkosne dejnie båetije gïelepolitihkine , jïh gegkeste daate nuepie åtnasåvva .
com:ine) dorjeme jïh naa guhkiem daejnie gïehtelamme .
Guvvie-tjeahpoe / tjeahpoe-vætnoe
Dah tsiehkieh gusnie ij maehtieh lohkehtæjja klaassetjiehtjelisnie ööhpehtidh , laakevedtije
Daabloem dorjesovveme goh kaarte Nöörjen , Svöörjen jïh Såevmien bïjjelen .
Gusnie lohkehtæjjine maahtam bïevnesh nasjonaale gïehtjedimmiej bïjre gaavnedh ?
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne .
Geajnoeraejkieh , baalkaraejkieh båetieh vaalmerden , jih gosse dan staellien baaktoe båetieh dellie tjøødtjehtieh , jih gaajhkene lehkesne govloe laavloeminie jih skovhtjeminie .
Indianere ammes veelkes ålmam vuartesje vaestede: - Gööleminie .
Bïhkedæjjabarkoeh duedtesne
Fylhkenraerie lea aamhtesisnie 11/15 , 01.02.11 dagkeres nænnoestimmiem dorjeme:
Dah nöörjen åejvieladtjh aaj striengkieslaakan sjïehtesjin gïeh åadtjoejin jåartam eekedh .
Dellie vuajna dan alman ij enne gåetie gænnah , jællan staellie .
Maahtoedepartementen vierhtieh maahtoe-tseegkemasse .
- Tsiehkie lea geerve dejtie åarjel- jïh luvlesaemien gïelide , tjuara varki råajvarimmiejgujmie båetedh edtja dejtie gielide vaarjelidh jïh evtiedidh .
Muvhth bysvehke dahkoeh - vuesiehtimmien gaavhtan meadtoeh staaten jïjtjeråårehkevoeten jïh jearsoesvoeten vøøste jïh mijjen staaten laaki vøøste - maehtieh darjodh guktie tjaatsestimmiereaktam dassa aktem boelhkem .
Dehtie orrestahteme vuajnoste ståvroe edtja saemien byjreskepolitihke programmem darjodh .
Guktie vierhtieh utnedh
11/52).
Manne vïenhtem vihkeles dejtie goeremevuekide nåhtadidh gosse barkeminie beetsuveveahkam vaeniedidh .
Saemien instistusjovnh , sïjth , siebrieh , stiftelsh jïh jeatjah aktörh tjabrehtovveme beetneh-vierhtieh sijjen projektide ohtsedidh jeatjijstie goh sijjen tradisjovne dåarjoe-kanaalijste .
Råajvarimmie 43 Vaaksjome
Ij gåessie aarebi dan jïjnjh almetjh eatnamisnie bårrestohteme .
Dah skuvlh aaj stillemem åådtjeme Barkoevaaksjomistie barkoebyjresen bïjre , gusnie tjuara jearsoesvoeteråajvarimmieh utnedh dejtie øøhpehtimmiedalketjidie mah leah båeries jïh napkeme dåvvomesijjine , juktie daan beajjetje jearsoesvoetekrievemh jeakadidh .
Mijjieh sïjhtebe Noerhte-Trööndelage edtja akte faerhmeles siebriedahke årrodh , gusnie gaajhkh sijjiem utnieh siebriedahkesne jïh barkosne , saaht guktie svihtjemevoete lea , tjoele , aaltere , seksuellevoete , etnisiteete , religijovne jallh politihkeles vuajnoe .
Dah kaandidat aktem vijries " amerijkanen " veeljemeræjhtoem giehteldin , jïh jïjnjesh krirresne lihtseginie tjeelin edtjieh altese kaandidatem dåarjelidh nominasjovnetjåanghkosne .
Gaajhkesh maanah fihkin premie-m gosse våålese jaksin .
- Åå , dan aevhkies dihte maanagierte daesnie , Anita Dunfjeld Aagårde vietseles laakan jeahta .
Fïereguhten krærran dle dåarjoe
Lyjhkehtsen tjelmieh
Jeenjemes luvlesaemieh / skoltesaemieh såevmesne jïh Russlaantesne årroeminie , gusnie ennje saemiestieh .
Dïhte ij regleradh jis hoksem edtja vadtasovvedh jallh mij hokside edtja åadtjodh .
Nora Marie Bransfjell lea saemien lohkehtamme gaajhkine skuvlen daltesinie aarh-skuvleste jïilleskuvlese universiteetese .
Maahta tabellem aelhkebe darjodh maadthskuvlese goh jåarhkeskuvlese .
Juktie Statnett lea soejkesjamme aktem orre straejmieledningem Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne , Saemiedigkie lea kultuvremojhtesh vïhtesjadteme dejnie dajvine mah leah bigkemedajven sisnjelen .
vuajna jarkoestamme gielem baakoste baakose jarkoestamma jïh baakoeöörnegen mietie
Saemien voestes gïele maahtaldahkeulmieh 2.,4.,7. , jïh 10. jaepietsiehkine maadtskuvlesne åtna jïh jåarhkeskuvlesne , Jå1 , Jå2 jïh Jå3 ööpehtimmieprogrammen mietie .
" Maanajgïertelaaken § 2 vuesehte maanajgïerte edtja saemien maanaj gïelem jïh kultuvrem krööhkestidh: " saemien maanajgïertesne voestegh tjoevere barkijh årrodh gieh saemien gïelem jïh kultuvrem demtieh .
Haajpanimmie jeatja aamhtese.
Jielije voenh lea dïhte bööremes tjirkeme juktie saemien kultuvrem jïh gïelem gorredidh jïh evtiedidh .
Soptsesh Jesusen bïjre dej njieljie vaentjielinie Bijpelisnie gååvnesieh .
Jïjnjh noerh lea jaahkoem dasseminie dan båetijen beajjan .
Daate aamhtese vihth minngebe ekonomijestrategijesne båata .
Gøøkte luhkie ubpie tjaalege m
 (100b) Dellie akte vielie vuesiehtimmiem vadtam Bijbelistie seamma soptsesistie.
Akte vihkielommes maehtelesvoete goh sov njaalmeldh daajroem njaalmeldh buektedh saemiengielesne , ij naan buajhkoesvoete dejtie learoehkidie faagesne saemien mubpiegïeline .
Lïerehtimmien tjïrrh learohkh maehtieh jïjtjemse jïh mubpieh råakedh orre råålline , gusnie dah maehtieh skreejredh jïh haestedh sinsitniem , jïh gïelem lïeredh åtnoen tjïrrh .
LEEJJEME Tjoevere gåetieluhpien åasam nænnoestidh .
Klimate jih energij
Aaj joekoen væjkele joejkedh .
Dov vaajtelimmieh jïh daarpoeh maehtieh faalaldahkem dijpedh mah dov healsoejarngem faala .
Pråvhka bijjiebangsemisnie aelkedh jïh dan mænngan searoemidie jïh gaajpan .
2.2.2 Aerpiegïelen soptsestæjja jïh G2 learohke
Redaksjovne , aamhtesedaajroe maanadåaktere jïh redaksjovneraerie Tema Barn och Föräldrar / Tema Gravid leah sisvegem goerehtamme jïh dam jååhkesjamme .
prosesse ektiedamme Ekonomijestrategijese jïh gïehteldimmiereektemasse
53 sekretarijate tsalloeraerie ...
Slabakova (2016) jeahta gåarede dejtie morfosyntaktiske jïh syntaktiske hammojde G2-gïelese hijvenlaakan lïeredh mænngan jieliemisnie, jïh destie G1-daltesem jaksedh.
fylhkentjïelten nedtesijjine jïh bïevnesehællojne .
Saemien aaj minngiegietjieh verbide mah persovnh vuesiehtieh.
mij veelebe buerkeste mij lea jåarhkeööhpehtimmien reaktesne jïh guktie edtja fearadidh .
Aanta Fjellner iktesth saemienvaarjoeh utni .
Ummese barkoeh Svïenske gærhkosne Svïenske gærhkosne gellie ummese barkoeh gååvnesieh .
Barentsprogramme jaepiej 2014-18
Dååjrehtimmie vuesehte innovasjovnh aelhkebe jåhta aktene sïeltetjomhpesne goh dennie aktegs sïeltesne .
Akte vuekie lea aelkedh guarkedh maam dah politihkerh jïh krirrieh ussjedieh .
Læjhkan maahta ånnetji debpelen dohkoe årrodh maam goerehtamme - jïh ij goerehtamme .
Vuartesjh dah tjaatsestimmieleahpah dejtie politihkeles krirride dov fylhkesne .
Maahta daej baakoejgujmie aelkedh jallh seammalaaketje baakoejgujmie: h / l: Dutnjien Jupmele , guhte leah aarmogs jïh mijjen rohkelassem govlh , mijjen byjhkesjimmiem aantegesen bïjre buektebe .
Vierhtieh nuhtjedh sisnjelds darjomasse NTFT ' esne vadtasåvva Reeremeåvtehkasse .
Jåa2: 84 tæjmoeh
Akten dagkeres lissiehtimmien mænngan mij vïjhte jaepieh ryøhkoe , edtja gaajhkide momskompensasjovnide skåårvemijstie mieriedimmien mietie , budsjedteradidh skåårvemesbudsjedtesne 2014 raejeste .
Jaa gosse niestieb leekeme guktie dle jis beapmoeh bïjverdi ?
gå sönderitr 'Lars slår sönder fönstret.
heevehtasse 5
Alta 2013: bïevnesh preessese
Golken Sveerjen jïh Nöörjen Saemiedigkie Gïelevearman Staarese böörin .
Tjåangkoe edtja fierhten jaepien årrodh , reereme- jih politiske daltesisnie .
5.3.
Lohkije tjuara astoem utnedh gosse edtja " tjihtesi sïjse soeredh " .
Goh gïelereaktah aarhskuvlemaanide , reakta ellies lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne , reakta healsoe- jïh hoksedïenesjh åadtjodh saemien gïelesne , reakta jearsoesvoetem gorredidh jïjtse gïelesne jïh reakta gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne , raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma buerkeste .
Dan båastoeh maahta jïjtjedomtese våajoelidh jis faamohts damta .
stïnkes øøkonomije dåarjegh saemien gaarsjebarkose jïh saemien gaarsjen prosjeektide spealadimmiebeetnegijstie vedtedh
74138204 / 482 46 507 jallh ektievoeten åvtehkinie Ann Sofi Fjällstrøm tell 962 28 758 .
Illeldahkh öörnegen mietie Aalkam referansedåehkine, mij jïebne illeldahkh vuesehte.
Mohte naan aejkien dihte geerve .
Daarjoekrievemh sijhtieh læssanidh dejtie jeanatjommes barkojde jïh jieliemidie båetijen aejkien .
Ööhpehtimmiedirektovraate edtja jïjtsh tabellh statistihkine bæjhkoehtidh , mah vuesiehtieh man gellie learohkh jåarhkelïerehtimmesne , mah lïerehtimmiem saemien gïelesne åadtjoeh .
Åedtjiepryövenasse prostateste , jallh prostatabiopsije , dåaktere vaalta dan onn ' ohtje stuhtjh åedtjeste prostateste guktie maahta dejtie goerehtidh .
vïelle Bïegken åvteste
Vuerhtieh barre , biejjie golh båata , jis sjïehtelasta edtjem maeksedh bååstede , " luvjie jïjtsasse jeahta .
Ohtseme-instanse: Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjielte , Nord-trøndelag fylkeskommune , Rådet for funksjonshemmede , Fylhken Gåetie , 7735 Steinkjer / Stientje .
goltelidh jïh guarkedh aelhkies soptsesh
Gosse datne leah meatan veeljemisnie , dov akte sjïere nuepie meatan årrodh moenedh guktie Nøørje edtja jïjtjemse evtiedidh dejnie minngebe njieljie jaepine .
Vïenevoete lea vihkeles maanide gaajhkine aalterinie
Sektovre 0,34 mill. kråvnah åådtje juktie aktem soejkesjedïrregem åestedh mij lea daerpies gosse edtja faalenassem soejkesjidh skuvleskovhten jïh ektieskovhten sisnjeli .
| Njoelkedassh jïh reaktah dutnjien goh patiente (Regler och rättigheter för dig som patient) 
Jeenjemidie ånnetji jallh ij naan baaktjese demtieh .
The Other, Key Concepts in Human Geography.
lohkedh , bïejedh jïh buerkiestidh posisjovnh daabloenedtesne , kaarhtesne jïh koordinaatesystemesne , dovne digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
Goerehtallemepryövi aajkoe lea joekehtsh vueptiestidh , guktie maahta voerkeslaakan barkedh dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoetide lissiehtidh dej viesjiehtommes learohki luvnie .
Fylhkenraereste Noerhte-Trøøndelagesne
Tjidtjebe joe barkose vualkeme .
Learohkh sinsitnine soptsestieh mearan barkeminie , jïh edtja dejtie madtjeldehtedh sinsitniem gihtjedh jïh vaestiedidh gosse barkeminie .
kåseerijisnie jallh kronihkesne .
sisnie jïh ålkolen
Jis dov maana ij nuekies aevhkie sïejhme lïerehtimmeste utnieh , maahta dïhte reaktam sjïerelïerehtæmman utnedh .
Bielieulmie: 1 .
Tjåenghkies daate nuepieh vadta dejtie syjhtedasside dåarjodh øøhpehtimmiesuerkesne .
Sïelth jïh siebrieh
5 1.2.2
Mohte idtji dihte moenehtse barkh dan radtjoes-laakan guktie vaajtelin juktie ij lij tjaalege riejries aerebi goh jaepien 1974 .
Fylhkentjïelte sæjhta skraejriem vaeltedh , jïh laavenjostojne jïh iktedimmine viehkiehtidh juktie dahkoesoejkesjen prijoriteradamme råajvarimmieh tjïrrehtidh .
Tjaaleldh saadtegh / aamhtsh åarjelsaemien sïjhtebe åarjelsaemien gïelesne vaestiedidh .
maallh reaktoetjaeliemasse , baakoesojjehtæmman jïh jeereldihkie raajese- jïh tjaalegebigkemasse nuhtjedh gosse tjaalegh dorje
goese maahta 350 jaepien båeries sjïdtedh jïh medtie 40 meteerh jolle .
Dah tjuerieh barkoemojhtesem tjamki nuhtjedh.
Dïhte illedahke gïetedimmeste Finnmaarhkelaakeste lij Stoerredigkie nænnoesti:
Stoerredigkiebïevnese joekehts alternatijvh buakta juktie saemien iedtjh fylhkentjïeltine vaarjelidh , dejnie suerkine mah staateste sertiestuvvieh .
Tjonnestidh , tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jïjnjh lyjhkoeh dam darjodh .
Tjidtjie gon onnåabpah olkese båetiejægan , sijhtijægan vuejnedh .
Daate sæjhta jiehtedh sojjehtimmie- jïh seerkemehammoejgujmie öörnegen mietie barkedh .
Illedahke vuesehte 75% vaestiedæjjijste (3 vaestiedæjjah) referaansedåehkesne raajesem pronovmeninie veeljeme jïh 50% vaestiedæjjijste (9 vaestiedæjjah) goerehtimmiedåehkesne raajesem nulle objeektine veeljeme.
Maam nasjonaale gïehtjedimmieh mïetestieh ?
 (19) a.
Dam manne vuesiehtæmman (128) bïejeme.
Maanah mah soptsestieh dah neerresuvvieh jïh plaakenieh mubpijste , soptseste daate maaje heannede dejnie sijjine gusnie geerve almetjh eah leah .
Jis dan daerpies fleksibilitetem jaksa byöroe saemiej jïlleskuvle frïjje årrodh båetije nasjovnelle mïeresoejkesjistie dan sov maadthskuvlelohkhehtæjjaööhpehtimmie .
Redaksjovne sæjhta noere saemiengïele-håålehkh Divtasvuodneste jïh saemiengïele-håålehkh regijovnistie giej journalistijen dååjrehts .
gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte jïh persovneles gïelem åtna
Geografije lea aaj maehtedh kaarhtem nuhtjedh , jïh tjïelkestidh jïh buerkiestidh hedtieh jïh joekehtsh laanten jïh staaren gaskem , nasjovni gaskem jïh regijovni gaskem .
Mijjen illedahkh vuesehte mijjieh dam hijvenlaakan buektiehtibie , men annje tjoerebe syöjkedidh juktie dejtie vihkeles ulmide jaksedh .
Goh föörhkestehtedh göökte seerkemegietjieh åtna jïh föörhkedidh barre akte dellie maehtebe dam jiehtedh.
Akte stoerre låhkoe dejstie byjngetje guektiengïelevoetevierhtijste lea Raavrevijhken tjïeltese jåhteme , juktie bielieh finansieradidh prosjekteste .
Vielie bïevnesh daesnie .
Råajvarimmie 55 Vielie saemien gïele jïh kultuvregoerkese pollisesne
300 kråvnah Akute mïnneme remissine
VIKTIGT MINNAS
Men daelie lea ellen vihkielommes doh institusjovnelle mierieh sjugniedidh dan åarjelsaemien kultuvren bïjre , jïh viehkiehtidh pruvvieh bigkedh jïh dajvem evtiedidh dovne åarjelsaemide jïh mubpide .
Utgiver Stiftelsen Saemein Sijte 2010
Jis saemien gærhkoejieleme edtja integrerijen jïh mïrrestalleme bielie jeatjah gærhkoejielemistie årrodh lea gaskem jeatjabem vihkeles barkoem jåerhkedh gærhkoen liturgijh sjïehtedamme saemien gïelese jïh musihkasse , jïh tjuara jeenjebh evtiedidh saemien gïelesne - joekoen dejnie julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvine .
Jeatjene dåehkesne daanhtsoehtin .
Saemieh eah jienebh reaktah utnieh nöörjen almetjijste eatnemevierhtide nuhtedh , bielelen båatsoe , mejnie aerpievuekien mietie , ajve saemieh maahteme gïehtelidh Nöörjesne .
Numhtie tjihtesigujmie .
Muvhth gåetie-aajterh sijhtieh datne edtjh lopmh baeledh , kraesieh bietskiedidh , maanah sujhtedh j.n.v. .
Jienebh barkoesijjieh skååffedh saemien kultuvrejielieminie
Laakesne byøgkelesvoeten bïjre (Offentleglova , 2006) tjåådtje 11. § , gosse lea nuepie sjiere mielem darjodh vaaksjomen bïjre , dle åårgane edtja læjhkan vuarjasjidh jïh ellies jallh såemies mearan vaaksjomem vedtedh , jïh åårgane byøroe vaaksjomem vedtedh jis vihkelesåbpoe byøgkeles vaaksjomem krøøhkedh .
Eah eejhtegh reaktam utnieh nyöjhkedh jis maana hïegkebeerkeme båehtjierdimmiem daarpesje .
kriminalsåjhtoem saemien utniejidie sjiehtesjidh
Akten biejjien dle kanne Thomas jïh Danica voelpine sjidtieh dennie båetijen aejkien Facebookesne .
Dah leah aevhkie daejtie mah sïjhtieh saemien lïeredh .
dörr:ack 'Marja öppnar dörren.' b. Ovi Dörr
nr. 28 (2007-2008) saemiepolitihke , lea vaenie maahtoe maam skuvleaarkebiejjien deahpede jeenjh suerkine .
Maja Søøfe Larsen , Snåsa Ina Theres Sparrok , Namsskogan
Daate vuesiehtimmien gaavhtan våajnoes sjædta laavenjassine addisjovnine jïh subtraksjovnine .
Økonomije jïh reereme ööhpehtimmiem
Vuejnede dan ållesth jïh ihkuven sjïelem mejnie lea veartaninie jïh jïjtsene latjkeme .
Sporte jïh gaarsjelimmie aktem vihkeles sijjiem utnieh saemien siebriedahkesne .
Biejh jïjtje dam steempeldamme tjaatsestimmieleahpam
Saemiedigkie lea saemiej gïele sveerjesne .
Voestegh akten gueliebårran böötim Goahteluoktesne .
Vaarjelimmiedajveståvroeh tseegkedh
- 2020 , edtja fylhkendægkan goeven
Vuesiehtimmieh dagkerh åtnoeartihkelidie leah stritjkh jïh tsåarah vïrredïjneghmööleminie .
Jis ij leah jeatja kaasuse tjaaleme dellie nominatijve.
FYLHKENDIGKIEVEELJEME 2007
Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne .
Dah jeenjemes nåhtadamme saemien gïelh Nöörjesne daan biejjien leah åarjelsaemien , julevsaemien jïh noerhtesaemien .
Ihke el-åasa gahtji tjaktjen 2008 , jïh dah jolle åasah daelvien 2010 , dle vuajna dah åasaaerviedimmieh leah geerve .
Julevsaemien gïeledajve lea Ballangen luvhtie noerhtene Saltfjellet gåajkoe åarjene .
Ulmie lea bïhkedimmie saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline galka riejries årrodh 15.05.2010 .
Lustestalledh aeriedidtie iehkiedasse !
Eah leah naan vihties ohtsememierieh jallh ohtsemegoerh daan dåarjoeöörnegasse .
Dah learohkh mah gaajhki luhkie daltesi ulmide jakseme , gïelemaahtaldahkem jeksieh , dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh jïh nuepiem utnieh jïllebe daltesisnie lohkedh gusnie ööpehtimmiegïele saemien lea .
Sjïerelïerehtimmie maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh learohke jeatjah learoeulmine barkedh enn dah jeatjah learohkh , lohkehtæjja jallh viehkiehtæjja learohkem dåarjedidh klaassesne jallh learohke sjïere sjïehtedamme dïrregh åådtje .
reaktoe åajvieladtjesem gaavnedh
Fg 530 Ånes kulvert , Nærøyen tjïelte
Jienebh tjïrrh
Gosse learoehkidie gihtjh maam dah vienhtieh dah leah buektiehtamme , jïh mejnie byöroeh vielie haarjanidh , dellie dah maehtieh aelkedh sijjen jïjtsh lïerehtimmien bïjre ussjedieh .
Åarjene: Moeneme loekteste rïektes sievine tjahkese Sisovasstinden , jælloe 1411 , dellie jiehkien Ålmåjalosjiegna dåaresth (Blåmannsisen) jaavran Leirratnet , vyjrehkåbpoe daan jaevrien dåaresth dan rijhkeraastese (33 W 555288 7464930).
Ealla lij desnie boelhketjem goh lohkehtæjja-skuvleste bøøti .
Mubpene lïerehtimmesne galkigan 10 objeektide jïjtjh tjaeledh.
Mijjieh barkebe tjïelti , jielemi , organisasjovni jïh ovmessie aktööri ektesne juhkoe dejtie byjreseulmide leenesne tjïrrehtidh jïh byjrese edtja buaranidh .
Jis buektehte mijjen gåetide
Fylhkenålma ...
Tjåenghkies vuarjasjimmie åenehks jïh guhkies vaestiedimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte vuelege maahtoem faagesne Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa hijven jallh hijven maahtoem faagesne .
Dah leah sjïere tseagkaldahkh , vyörtegs kultuvreaerpie jïh jielije sijjieh gyrhkesjæmman , sjeavodhvoetese , lïegkedæmman , ektiedæmman , laavloemasse jïh musihkese .
Elmieh jïh eatnemh dov hearlohkevoeteste dïeves .
Gosse galka faamoe- jïh gasegïrsh dellie mijjieh gyhtjelassh healsoe jïh vihtiesvoeten bïjre vaaksjobe jïh aaj guktie eah eatneme- jïh kultuvrevierhtieh leajmodh .
ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH STUDIJEGOEREHTÆMMAN - PROGRAMMESUERKIE REALFAAGIDE JÏH .
Dïhte aktanimmie saemien gïele jïh dæjpeles faagh lea joekoen nuhteligs gïelelohkehtimmesne .
2 § Nasjovnen unnebelåhkoeh leah judarh , romerh , saemieh , svöörje- såavmaladtjh jïh tornedalingh dan sveerjen dåajvoehtimmiej mietie mah leah Europaraerien mieriekonvensjovnesne vaarjelimmien bïjre dejtie nasjovnen unnebelåhkoejde (SÖ .
lohkeme Bijpielistie
Lohkemegaerja 3 , Åarjelsaemien voestesgieline
Tjalmerge leam jïh hijvenlaakan vuajnam guhkede bijjede .
sjädta budsjedte-jaepien 2010 jïh åvtese .
jiehtede dahkoeh mah leah nåake mubpide eah leah luhpie , jïh tjïertestidie gaajhkesh dovnesh dïedtem utnieh ihke gaajhki maanajgujmie hijven maana gïertesne .
Dïhte sæjhta learohki baakoeveahkam nænnoestidh .
Jis ohtsemesumme dan mierien bijjelen båata mij lea åssjelasse lyjkeme , voestegh jeenjemessumme geahpene 130 000 kråvnide .
Daate lea raaktan saemien maanaj reaktan bïjre meatan årrodh jïh jïjtje nænnoestidh .
Akte vuekie orreme maana nommem åådtje maadtoeladtjijstie , dejnie vaajtelinie maadtjoeladtjen jïjtsevoete maanese båata .
Aaj komparatijve tjelmine gïelem edtja gïehtjedidh , guktie gïele jorkese jïh guktie medija saemien deadta .
Reerenasse edtja laantem stuvredh , bene ij maehtieh maam darjodh mij lea stoerredigkien jienebelåhkoen væljoen vøøste .
2] Daate aajne paarre mij dagkeres.
Sjïehteladtedh juktie saemien ektievoe
Daerpiesvoeten mietie learoevierhtieh / teemaheefth åarjel- , julev- jïh noerhtesaemien gïeli gaskem jarkoestidh jïh sjïehtedidh
Byjjemes rastam galka mieriedidh man gellieh learohkh fïerhtene lohkehtæjjan åelesne edtja årrodh .
Learohke seamma loetemevuekiem (ryöknemestrategije) nuhtjie gaajhkine laavenjassine ?
Konsultasjovnelatjkoe staateles åejiveladtji jïh Saemiedigkien gaskem stuvrehte aalkoealmetjh Nöörjesne edtjieh meatan årrodh , jïh latjkoe jeahta edtja laaki jïh råajvarimmiej bïjre rååresjdih mah saemien iedtjh ryöktesth tsevtsieh .
- Dïhte lij joekoen sjïere , jïh manne gujht tjoerem jiehtedh mov rudtje gelmi gosse manne ussjedim gaajhkide dejtie stoerre staateåvtehkidie mah lin tjåådtjeme seamma sijjesne .
moerem ved:ACK tjabrehte tvinga:3s loedtenidh.
Laavenjasse nr.
Ij leah barkofaagi ööpehtimmieprogrammen seamma jïjnjh tæjmoeh Jå1 jïh Jå2 , goh ööpehtimmieprogrammen Jå1 .
Goere vuelielisnie jïh vuesiehtimmie sektovri brutto gïehteldimmiemaaksoeh vuesiehtieh (inkl uhtjiedimmieh).
 Mejtie G2-lïerijh objeekti kasush eensilaakan haalvah
Daelvege sarvh / vaejsjieh saaljen baarhkoem berrieh .
Lohkehtæjjadåehkesne lohkehtæjjah maadthskuvlijste jïh jåarhkeskuvlijste Tromseste jïh Finnmarhkeste .
Jis seehtemem syökh goh lïerehtæjja jeatjah fåantojne , jallh goh learoekandidaate , tjoerh aktem jïjtse lissietjaalegegoerem dievhtedh (lissietjaalege syökemasse learoelatjkoen / lïerehtimmielatjkoen bïjre) Syökememierie goevten 1. b. 2012 .
Daelie jis skylleme tjaktjege sjædta .
V. b.) Baektiesbierjie , Gïengeles govre Djupdal (Vilh .
Råajvarimmie 23 .
å:
Goeven 2007 Saemiereaktamoenehtse altese salkehtimmiem " Dïhte orre saemiereakta " (NOU .
vuartasjimmieh jallh aktem barkoevuekiem vihtiestidh
Maanah Storstuggu-en bïjre hajkedin .
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Klostere Lyon Frankrijhkesne lea .
Jis jïjnjh generikeles daalhkesh gååvnesieh jïh dam maam reseptesne tjaaleme ij leah aelhpemes tjuerieh dah apotehkh dejtie målsodh alternatijvese mij lea maarhnan aelpemes åasa .
Goevtese mïsse maahta vuajnoeh vedtedh lea skïemtjijemoenehtsasse .
Jienebh lïeneståvroej lea internasjovnellen gaskesadtijh jïh målsoeh jallh leah meatan ovmessie laavenjostemeprosjektine rïjhkij raasti raaste mij lïenen evtiedimmiem evtiedidh .
Reerenasse sæjhta dåarjodh guktie dah saemien institusjovnh buerebe barkoe-faamoem jih maahtoe-tseegkemem åadtjoeh , jih aaj veanhta vihkeles sjiehteladtedh guktie dah institusjovh maehtieh eadtjohkelaakan meatan årrodh gaskenasjovnale barkosne .
Beetnegh spååredh Suehpeden 1. biejjien raajan 2010 lea åtnasovveme jeenebe goh 150 mill. kråvnah joekehts råajvarimmide mah leah tjoelmeme eenergijelijrehtæmman .
Sociale fulkeshjoekehtimmie jïh joekehtimmieh fulkesh byjresken
Byøroe tjåenghkies gaavnesjimmiesijjieh sjïehteladtedh , gusnie maanah jïh noerh ektesne maehtieh aktem kristeles ektievoetem årrodh , goh skyllijetjåanghkoeh , maanajïh noereleejrh , saemien gærhkoebiejjieh , aalkoealmetjefeestivalh jnv. .
Áillohašeste jïh aktede joejkemedåehkeste , jïh scenese dorjesovvi voestes aejkien
Dannasinie åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren tsiehkie lea prååsehke , dle byøroe annje maehtedh Saemiedigkien guektiengïelevierhtieh gellie såarhts råajvarimmide nåhtadidh , mah evtiedieh jïh vååjnehtieh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem fylhkesne .
vaarjelidh jïh övtiedidh
Maahta aaj jijtsem gihtjedh mij lea bööremes munnjien daelie darjodh .
Debpene hov dovletji saemieh sivijle nïehkesjevoetem tseegkin: Almetjh joejkestin barkose jïh hïejesne , gåetesne jïh ålkene , tjïervesne jïh voerkesne .
Budsjedte 2010 jïh øøkonomijesoejkesje 2010 - 2013
Goh sealoehokse , skylleme , provre jïh aejlies maalestahke .
Goerkelidh ...
Daate illedahke vuesehte goerehtimmiedåehkien illedahke joekoen vuelelen referaansedåehkien illedahke.
Dïhte dutnjien nuepiem vadta kaarhtine svihtjedh , adressi mietie syökedh , koordinatsett transformeradidh jïh zoomadidh åvtese jïh bååstede sjyöhtehke sijjine .
Konklusjovne / gaskestalleme
Golme luhkie v asse , gøølemasse jallh jeatjh laakan
8. daltese
Ryöknoeh naemhtie:
Aktem vuekiem lea buerebe teorije jïh barkoedååjrehtimmie mastehtidh .
Veartenen aalkoealmetjh vuarjasjamme sjidtieh goh eatnemen giefiesommes , prååsehkommes jïh marginaliseradamme almetjh .
Fasseldimmie jïh ööhpehtimmie Ööhpehtimmiedaltese ovmessie jielieminie.
 Mejtie G2-lïerijh verbh subjeekti mietie sojjehtieh (subjeekte - verbaale kongruense) 
Sijhtem sievestidh man buerie munnjien orreme NRL-ine ektine barkedh gaajhki faagedajvine .
byjreskevæhtine o hïejmedorjesh
Seija Sivertsen lea akte vyörtegs vitnije baalhkeste sov guhkies barkoen åvteste dan buaratjommesassse luvliesaemien gïelese , kultuvrese jïh siebriedahkese .
Jeatjah tjïelth lea åssjaldahkem kopijeradamme , jïh seammaplïeres gïetegærjam dorjeme , g. j. julevsaemien gïelesne .
Daagkoe vuelelen raeriestamme guktie maahtah barkoem learohki ektine evtiedidh gaajhkine daltesisnie .
Julevsaemien: http://ntec.no/samisk /
Duojáriid ealáhussearvi jïh Sámiid Duodji sijhtieh maahtoem lutnjiestidh duedtiejielemen sisnjelen .
Åenehkslaakan maahta jiehtedh SDJ-dajve ektesne aktem vueliehkåbpoe fasseldimmieprosentem utni, ånnetji vueliehkåbpoe fasseldimmiem nyjsenæjjaj luvnie, jienebh fasseldamme almetjh aalkoejielemi sisnjeli, vaenebh universiteetine/jïlleskuvline, vaenebh pendlerh, vaenebh sis-juhtijh jïh dah mah lin fasseldamme lin ånnetji båarasåbpoe viertiestamme abpe laantine.
Åarjel-saemiej skuvle , 2004
Gïehtjedh videjovem gusnie Stoltenberge , Halvorsene jïh Navarsete
Byöroe daam barkoem aaj ektiedidh ryöknemasse (vuartesjh teemam Ryökneme vuelielisnie).
etate edtja barkedh seammaleejns faalaldahkem gaajhkide .
Manne daam daajram aehtjh-aahka gonnoeh aehtjh-aajjan bïjre
Naemhtie dah aaj buerebelaakan jïjtse lïeremen sjåahkoeh .
Gaske-biejjie internatesne .
Fg 17 Lænn
Seierstad , Inger: Gaahtoen tjovketje , Saemien Ööhpehtimmieraerie 1999
Daesnie CD-rommem ' Saempie ' spealedeminie .
Datne byörh daam bïevnesem ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie mejtie åtnah learohki bïjre aarebistie , jïh byöroe dialogesne learohkigujmie jïh eejhtegigujmie åtnasovvedh .
Dle maehtiejidien leejemelatjkoem , maam daaroen gohtje " tidsbesteme leieforhold " vierhtiedidh tjaeledh .
- Vuelkememaaksoeh / årrome / beapmoe
Maahta tjïervesne årrodh biejjien mænngan lea jovkeme .
Damta ålkolen , jeatjhlaakan jïh jeatjajgujmie mohtedidh
Orre gærja - Ny bok
Maehtedh soptsestidh , govlesadtedh jïh damtedh manne lea akte bielie mestie akt stuerebe
Daejnie sertiestimmine dle Saemiedigkie daelie dïedtem åtna prijoriteradidh jïh öörnedidh dam vijriesåbpoe barkoem åarjelsaemien learoevierhtie- jïh terminologijeevtiedimmine , Aasrud jeahta .
Dassin voetem guktie saemiej ektesvuekien bijre ussjedidh jih jieledh .
Olav Duun jåarhkeskuvle , Namsovse Dïhte sijjie teknologije- jïh bigkemefaagide Olav Duun jåarhkeskuvlesne ij leah maereles , jïh leah båeries gåetijste .
Jeatja lihtsegh ståavrosne , sekretariatesne jih lihtsegh dej ovmese byjresisnie leah aaj buerie viehkine orreme .
Orresjugniedimmei Vrimmel akte stoerre lahkoe sjïdteme .
Deejri satne Jupmelen iehtseles maana .
Dïhte mubpie raeriestimmie råajvarimmide lea akte dåarjoe man mietie tjuara syökedh , gusnie ulmie lea stååkegaevnieh evtiedidh mejtie edtja ålkone nåhtadidh , jïh mah gellievoetem vuesiehtieh saemien kultuvresne , Vars jeahta .
Gosse dah voestes ‐ veeljemh USA .
Sæjhta daajroem lissiehtidh vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine
Daesnie Saemien dajve aalka .
gusnie ?
Saemien, seamma goh daaroen, ij verbe (V) maehtieh abstrakte kasusem NP:se vedtedh SpecVP:sne.
Aanta aktem taalesïevem dibrehtamme sov buertesne maam viehkine åtna taaleryöknedimmesne .
Jaepien 2000 NIBR Altesne aktem utnijegoerehtimmiem guektiengïeleldh dïenesji bïjre darjoeji saemien gïelen reeremedajven sisnjelen .
Miehtjiesdajvedåapmestovle edtja våaromem vaeltedh Finnmaarhkekommisjovnen reektehtsisnie , gosse aamhtesem gïetede .
Latjkoe edtja viehkiehtidh åarjelsaemien dajvem evtiedidh nasjovnaale saemiepolitihken jïh gaskenasjovnaale åeliedimmiej mietie
Saemien gærjagåetiedïenesje
Vihkele hijven kultuvre- jïh bueriefaaleldahkh saemide bïejedh , mearan dovne jeatjabidie faaleldahkh bueredeminie , jïh siebredahke tjoevere jienebh vierhtieh teknologijen , gaskesadtemen jïh kultuvren sjisjnjestruktuvrese vedtedh .
åejvieprinsihpide jïh haestiemidie digkiedidh dan nöörjen tryjjes-staatese
Monnehke dåarjedimmieh
Daah barkoeh leah akte vihkeles bielie fylhkentjïelten guejmievoetebarkoste , jïh fylhkentjïelte , lissine beetnehvierhtieråållese , aaj vihkeles råållah dennie vijriesåbpoe gïetedimmesne åtna .
kultuvrese jïh jieliemasside vaarjelidh faagkadimmiej jïh jeatja stööremi
Fylhkendigkie lea nænnoestamme løønemen åvteste tjirkedh , maam NTE Holding AS dååste gosse NTE jorkesåvva .
Learohkh baakojde disse dievhtieh dej ovmessie klaeriej mietie .
Solidariteete jïh laavenjostoe aalkoealmetjigujmie: viehkiehtidh guktie tsiehkie jeatjah aalkoealmetjidie buerebe sjædta politihkeles dåarjoen tjïrrh , maahtoem jïh dååjrehtimmieh juekedh , jïh viehkie råajvarimmide mah barkoefaamoem eevtjieh jïh jeatjah prosjekth
Daelie vuajna jienebh noerhtetrøønderh sjïdteme maanavaarjelimmie-institusjovnine .
vihkeles åvte-vååjnemearan biejedh dejtie
Gaajhkh pryövoeh edtja skïereden daan jaepien tjïrrehtidh .
Viehkehth mijjem tjåårvehtassem govledh , maam datne govleme , neavroem guarkedh maam datne guarkeme , almetjidie dïenesjidh maam datne dïenesjamme .
Tjïelten åejvien nomme: ...
Åelkies sæjhta åejvieladtjebarkijidie vaeniedidh jïh private åtnose vaeltedh edtja vaeniedidh dejtie mah sujhtemem vuertieminie .
Nyjsenæjjese garmanæjjese galka seamma nuepie guktie jieledh , øøhpehtimmiem jïh barkoem veeljedh , jïh dovne seamma nuepie siebredahken øøvtiedimmesne meatan .
Goerehtimmien göökte åejvieboelhkh, akte sosiolingvistiske goerehtimmie jïh akte saemiengïelen goerehtimmie gusnie göökte lïerehtimmieh, vuartesjh boelhkesne 3.2.1.
36-55 , 1434 raeriestæjjine , LR 39-66 jallh 1364 voeresraeriestæjjine , LR 56-87 .
Vierhtieskuvledïejvese Politihkeles stuvreme Maahtoedepartemeentesne lea tjuvtjiedamme Kråangken jåarhkeskuvlese , Noerhte-Trööndelagesne , jïh Röörosen jåarhkeskuvlese / Aajege gïele- jïh maahtoejarngese Röörosesne , Åarjel-Trööndelagesne , goh åarjelsaemien vierhtieskuvlh lïerehtimmiefaalenassen åv- teste jåarhkedaltesisnie jïh geervelïerehtimmesne , abpe åarjelsaemien dajvese .
[Miehtjiesdajven baernie]
Gie gåetesne daaroestin/svïenskiestin
Dah feerlegommes eebnh leah:
Gosse saemieh gaavnesjieh , dellie sijhtieh dållem bïejedh prïhtjegem voessjedh !
Idtjim hïnnh dohkh diekie vuelkedh lïhtsegigujmie soptsestidh.
Daebpene mijjieh Gaaltijem vuejnebe goh pruvvie siebredahken , stoerre tuvrismen jïh saemien tuvrismen gaskoeh .
3.9.1.2 Dïejvesetjïelkestimmie "vaarjelimmie" teateri åssjaldahkevuekien mietie
Vååjnoe goh akte stuerebe gellievoete studijefaalenassinie ïedtjem skreejrie saemien lohkedh.
Dastegh voereseraerie sæjhta aamhtesh jeatjabidie lutnjedh goh saemiedigkieraaran , tjuara dam darjodh naemhtie guktie tjïelkelaakan vååjnoe daate lea voereseraerien lahtestimmie .
" Bieljiemïerhkeldh øørnegh sæjhta jiehtedh aktem nænnoes staaten stuvremem jïh maahta ovveanhtadamme prioritetejarkelimmieh vedtedh .
Price: NOK 225,00
Dej geervi dïedte skuvlesne ij oktegh irhkesovvedh jallh tjarmesovvedh .
Birkeland , Kirsti: Staaloeh vienhtieh aske lea dålle , J. W. Cappelens Forlag as 2002
40 ektine öörnesovvedh .
NSR sæjhta jieniebidie nuepie saemiengïelem dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh nuhtedh .
Deerjehtamme jaevrienbetniem sjeakodh 2009:sne jïjnjh prosjekth aalkeme deerjehtamme javrienbetnien muhteste , dovne jeatjah Ramsund:sne , gusnie leakadimmie gaaltijijstie laanteste lea dabpanamme jallh tjirkeme .
Låhkoe mij jåarhkeskuvlem utni goh jollemes ööhpehtimmie lij naa seamma dejnie golme dajvine, jïh lij gaskem 42 jïh 45 prosenth, gusnie jeatjah dajvh Saltfjellet noerhtelen dam jollemes låhkoem utnin.
Price: NOK 395,00
Strategije:
Prïhtjege gaahkoejgujmie , muerjieh
Edtja aaj maahtoem krievedh gosse orre åvtehkh seehtie .
Eah ajve gïeline , bene dah aaj sijhtieh viehkiem maanide ööhpehtidh aerpievierhtien maahtoem , gosse jeenjesh gïeh tuhtjieh dah eah maehtieh jïh buektehth daam oktegh darjodh .
Teknologeles dïrregh mah leah sjïehteladteme saemien væhtide
Nov lea stoerre , veaksehke bienje daate , mohte ij gujht almetjidie låevtieh , - gåeskie jeahta jih Åvlam gieteste vaalta goh gåatan vaedtsiejægan .
Vihkeles ovvaajteles åtnoem jïh kommersialiseringem vaarjelidh mah eah aevhkine sjïdth dan saemien siebriedahkese .
Åedtjieh olkese vaalta biopsijenaalojne
Viehkiehtidh soejkesjamme råajvarimmieh dibrehtidh jïh tjïrrehtidh , aktanimmien tjïrrh dejstie struktuvrijste mah joe gååvnesieh , jallh orre tseegkedh
Pollise Skïemtjegåetie Rïjhkegeajnoeh Dåapmestovlh Militæresuerkie Ruevtieraajroe Tjïrkemesuerkie Universiteeth jïh jïlleskuvlh Nasjovnale laakh jïh ekonomije
Skuvle ööhpehtimmiem vadta åarjelsaemien gïelesne jïjtse learohkedåahkan skuvlesne , jïh learoehkidie jeatjah jåarhkeskuvline fylhkesne maajhööhpehtimmien tjïrrh .
Jis aavrehke , dle sjiehteles gåetieluhpiem gaavna , gusnie maahta abpe skovlejaepiem murriedidh .
strategijesne sïevede " maanajgïertine saemien maanajgujmie lea daerpies barkijh gieh saemiestieh " .
Akte goerehtalleme dejstie riektes maaksojste guektiengïeleldh dïenesjidie , tjuara våarome årrodh gosse edtja mieriesertiestimmide nænnoestidh .
Dïhte raerie tjåanghkene10-12 aejkieh jaepesne , jïh maahta dan Saemiedigkien stoerre-tjåanghkan aamhtesh buektedh .
Tjoeverimh voenese vaedtsedh , almetjigujmie soptsestalledh jih nimhtie tjøønghkimh vijhte , govhte guhth lin meatan golme biejjieh .
Gåessie leaksode darjodh
Fylhkentjïelten evtiedimmievierhtieh edtjieh orre jïh juhtije evtiedimmieprosjektide årrodh mah leah programmen ulmien jïh barkoesuerkiej mietie .
Gaaltije: Wiklund , K. B.: Nomadskolans läsebok .
eejhtegh , maanagïerte jïh / jallh skuvle tjoeperdeminie akte maana ij skearkegh goh
Maahta aamhtesesalkehtimmiem , moenehtsen raeriestimmiem jïh aamhtesegærjam nedtesne vuejnedh:
Daate lea joekoen dejtie væhtide mah edtjieh maaksoejeerehtsidie vuesiehtidh vïnhtside / feerjide .
Daamhtemes båehtjierdimmie lea naan vuekie soptsestallemeterapije , medisijnh jallh sleapkedh .
Dïhte vïjhtede idtji maehtieh båetedh daan aejkien juktie dej luvnie bovtsh giedtesne .
Im manne tjoejhkebadtjam lyjhkh .
Seamma tïjjen vihkeles dïhte ånnetji vuarta jïh tsiehkiem vuarjesje , olles viehkie stååkedimmiem tjöödtjehth jallh stuvrehth .
Mestie rammesoejkesje maanajgïerten sisvege jïh laavenjassh båetieh , Maahtoedepartemente lea ovmessie teemagærjetjh dorjeme; dovne teemagærjetje saemienkultuvrem maanajgïertesne .
Saemien learohkh jïh lohkehtæjjah gelkieh saemien våaromegærjam fierhtene faagesne utnedh fierhtene klaassedaltesisnie gaajhke øøhpehtimmiesystemen tjïrrh .
Jåarhkeskuvlh Baeniehealsoe Skuvleskovhte Fylhkengeajnoeh Fylhken gærjagåetie Geerveøøhpehtimmie Kultuvremojhtesevaarjelimmie Trafihkejearsoesvoetebarkoe
Raerie soejkesjeprogrammese edtja govlehtallemasse sedtedh jïh
Doh orre stipendh leah naemhtie:
Mijjieh sïjhtebe dejtie saemien museumidie prioriteradidh dan åvteste joekoen vihkeles mijjen kultuvreskaehtieh vyörtegs hïejmh åadtjoeh jïh gaajhkesh åadtjoeh dejtie vuejnedh .
Musigkebarkoe maanide jih noere almetjidie ?
Molsedimmien gaertjiedimmie.
Jalhts maahta aerviedidh jïjnjh dejstie vïhtesjadteme kultuvremojhtesijstie leah båarasåbpoe , dellie materijaale daejrehte mijjieh aktem stuerebe åtnoem dejstie sjyöhtehke vaeriedajveste åadtjobe boelhken 1600 raejeste - jïh kanne joekoen 1700 raejeste .
Gukt lij bist dan daelh ?
Dotkemen åvteste mijjieh libie aaj daajroe åenehks skïemtjetjaalegh jïh aareh rehabiliteeremh darjoeh aelhkebe sjïdtedh bååstide barkose båetedh jïh desnie årrodh .
Maehtedh jiehtegidie nuhtjedh jïh aaj maehtedh laavlodh , joejkedh jïh saalmide laavlodh saemiengïelesne .
valla vaarjelh mijjem bahheste .
Dej minngemes jaepiej dle Saemiedigkie gellie vïhtesjadtemeprosjekth åtneme , mejtie Fylhkenålma stilleme darjodh .
Maehtedh lohkedh: Learohkh sov soptsesem galkojne , ahkedh , reaktoe jiehteginie jïh iemie intonasjovnine soptseste .
Digkiedidie mejtie vienhtede stemmereaktoe dejtie mah leah 16 jaepien båeries sæjhta dam politihkeles eadtjohkevoetem noeri luvnie nænnoestidh .
Jeesus Kristusen tjïrrh , mijjen Aehtjie .
Nöörje deklarasjovnem jååhkesjamme , jïh Saemiedigkie daam bæjhkoehtimmiem åtna goh rïekteles vïedteldihkie Nöörjese .
Baajh doh learohkh guhkiem lohkedh mah dam daarpesjieh , jïh seamedh dej varke lohkijigujmie mejnie dah edtjieh nïerhkedh gosse gaervies guktie eah hearaldehth dejtie mah annje lohkeminie .
Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta 6 ovmessie meedijidie 2014: Saemien bæjhkoehtimmieh (5) jïh JulevFilm AS .
Vijriesåbpoe evtiedimmie sæjhta jiehtedh learohkh ij ajve bæjjese jïh våålese svihtjh taalesïevesne men aelkieh taalesïevem fleksijbeleslaakan nuhtjedh dåeriesmoereloetemisnie .
Gaajhkesh tuhtjieh joekoen vihkeles gaavnesjidh jïh saemiestidh .
Reeremedajvesne doh ellen jeanatjommes lohkehtæjjah dovne pedagogeles ööhpehtimmiem jïh jåarhkeööhpehtimmiem utnieh saemien gïelesne.
Baalhkabielesne (plaave sööjlah graafesne) dle måjhtelamme årrojeevtiedimmiem årrojeprognosen mietie gaskoeh nasjovnale sjïdte
Sektovrem lissiehtamme 1 mill. kråvnajgujmie juktie maeksedh " Plan for effektivisering av NTFK ved hjelp av IT .
soptsestidh saemien smaareh-tjïerti jïh sosiolekti bïjre
Jis ij kåarhtem utnieh kaanne tjuara ellies hoksemaaksovem maeksedh .
Lohkehtæjja kåarhth dorje ovmessie baakoejgujmie mah learohkh åadtjoeh , jallh learohkh baakojde tjaelieh smaave paehpieridie .
TSEEGKEME JAEPIEN 1989
lohkedh jïh analyjseradidh gelliesåarhts tjaalegh ovmessie sjangerinie jïh meedijinie gærjagïelesne jïh orregïelesne , jïh ovmessie såarhts toelhkestimmienuepieh buektedh
dåårjeme mierie geahpene .
Jis edtja aktem hijven jïh eadtjohke laavenjostoem buektiehtidh skuvli jïh karrierejarngen gaskem , dle tjuara hijven digitaale kommunikasjovnenuepieh evtiedidh .
Dah mah daebpene tryjjedieh jïh årroeminie leah dah bøøremes almetjh årrojh jïh turisth diekie gatjbïevnesem bïjre jarkan heesedh , Anna Jonasson turistedåehkesne jeahta .
).
Klaasesne .
GD = Goerehtimmiedåehkie; (n=9/7) = Lïerehtimmie 1 uktsie lïhtsegh jïh Lïerehtimmie 2 tjïjhtje lïhtsegh
Luvsegem jïh syøkemegoerem tjïelten hïejmebielesne gaavnh .
14 1.3 ØØHPEHTIMMIE ...
gaskesadtieh , jis aamhtesem maahta gïetedalleme
Goere maahta aaj våarominie årrodh akten learohkesoptsestæmman , jallh akten evtiedimmiesoptsestæmman lohkehtæjjan , learohken jïh eejhtegi / eejhtegi åvteste gaskem .
Aarebi ij lij akte rïektes saemieskuvle .
Vielie dah digkiedægan lokatijve marngeme goh ovagkusatijve diagnostihke, men dïhte daan tjaalegen aamhtesen ålkoelisnie.
Bietskedh guhkies garhtsh jïh pruvneldh .
18 Gånka dellie jïjtse slåahtese veedtsi jïh idtji maam byöpmedh goske aerede .
Dan gaavhtan maahta dam dåaktererasse naaken bïhkedimmiem vedtedh gosse mööledh jïh tjatnemidie jïh ov-tjatneme PSA:idie sjïehteladtedh .
Maana vaejliem åtna jis temperatuvre aeriedisnie jallh bielietæjmoem lïegkesen mænngan lea bijjebe 38 graadh .
Postboks 2 , 7898 Limingen Monica Kappfjell telef , 0047 99 34 94 77 e-post: monica.kappfjell@kirken.no
Guktie illeldahkh vuesiehtieh skuvle dan mænngan edtja barkedh ?
Lohkehtæjjah soptsestin mij nïrrese .
Learohke dorje maam luhpiedamme
Muvhtine nöörjen jarkoestimmine lea maahteme vuejnedh " samefolkets dag " , dan åvteste saemiej lea samenes , åålmege lea folk jïh biejjie lea dag .
Suerkien mierie aktem riektes nænnoestimmiem åtna , mij lea 3,5 millijovnh kråvnah .
Joekoen vihkeles mijjieh jienebh filmh åadtjobe maanide jïh noeride .
Utgiver Stiftelsen Saemien Sijte 2004
Dah almetji reaktah lea våaroemisnie gaajhkide barkojde mejtie Jïemhten lïenen laantedigkie berkieh .
1515-1600 Gïelemålsome båatsosne- Marja Kristin Skum
Eatneme- jïh kultuvrereservaati leah jïjnjh åssjelh
Jis veeljemetjiehtjelisnie gielem vedth dellie aaj tjoerh gieleleahpam meatan vaeltedh .
1.5.2 Ulmieh , prijoriteth jïh haestemh
2013 lea dïhte minngemes jaepie mijjieh maehtebe vierhtieh öörnegistie nåhtadidh gïehteldimmiebudsjedtesne , jïh daan jaepien sïjhtebe amma 48 mill. kråvnah gïehteldimmesne nåhtadidh , gosse abpe foentem låeptebe mij lea bæjjese bigkeme aarebi jaepiej .
Maadthskuvlesne gaektsie lohkehtæjjah julevsaemien gïelesne ööhpehtieh.
Båatsoen arealeåtnoem våajnoes darjodh areaeleåssjelisnie LNFR (" Laanteburrie , eatneme jïh eejehtallemeåssjele , jïh aaj båatsoe ") lea aaj joekoen vihkeles , juktie voerkesvoetem båatsoen bïjre lissiehtidh , soejkesjeåejviladtji luvnie .
Datne åålegh maahtah dov lïeneståvroen gåajkoe bieljelidh gyhtjelassine jïh vuajnojne .
Dastegh daate barkoe lyhkeste , dle Saemiedigkie sæjhta barkoem jåerhkedh jienebh fylhkentjïeltide .
Generalekrirrien presidente lea prievien tjïrrh , voerhtjen 5. biejjeste 2012 , lïhtesegestaati ambassadööride New York ' sne , ïihtsegestaatide beavneme satne lea birreme Ambassadöörem Luis Alfonso de Alba , jïh John B. Henriksen dagkerh rååresjimmieh tjïrrehtidh sov åvteste .
Strategije faalenassestruktuvrese jåarhkeööhpehtimmesne
Læjhkan dle jienebh learohkh buerebe sjïehteladtemem krievieh sjiereøøhpehtimmien tjïrrh .
Vielie bïevnesh vierhtiedimmien , pryövemen jïh maadthvåarome maahtoen bïjre daesnie gaavn h www.udir.no
Lissehth daej lissietjaalegegujmie (bïejh kroessem ):
toelhkestidh " dellie learohke edtja tekstem lohkedh jïh vaastoem
AV Holm Bull / Bergsland
Jis referansedåehkien illeldahkh G1-daltesem vuesiehtieh dellie daan goerehtimmien referansedåehkie representatijve daan goerehtæmman aaj.
Likká lea gåatomedajve Lainiovuoma saemiensïjtese .
Vihkeles gaajhkesh dïedtem vaeltieh , jïh saemien nåhtadieh gaajhkine tsiehkine .
Kultuvre gaajhkide
Iktedimmes gellie-veeljeme laavenjassine maahta ovmessie låhkoeh åadtjodh , jeenemes laavenjassine akte jallh göökte låhkoeh åadtjodh dah gellie reaktoe vaastoe-bieliej mietie .
Muvhth learohkh bøøremeslaakan dej njaalmeldh laavenjassigujmie berkieh , mearan muvhth gaajhkem tjaelieh , goh sijjienommh , buerkiestimmieh jïh riektes-tjaalegh .
åålmegasse mij akte gærhkoe veartanisnie
Aerebi goh byjjes reereme luhpiem vadta giehtjedæmman jallh aaj viedtjemasse mineralijste jallh jeatja nteste jallh tjaeteste mah leah saemiej eekh jallh dejstie provhkesovvem
Bull , Ella Holm & Bergsland , Knut (1993): Riepie .
Öörnegh juktie Finnmaarhkeeeken dïenestem reeredh , laavenjostosne Finnmaarhkeneekine jïh Finnmaarhken fylhkentjïeltine .
Dov lea earoe jïh hearlohkevoete daelie jïh ihkuven aajkan .
Daesnie sijjienommh gaavna gellede lehkeste abpe Nøørjesne .
Maanaj lea reakta hïegkese jïh bööremes healsose jïh skïemtjehoksese .
Lihkebe saernie: tlf 46 91 50 00 , Espen Børø
Jïh dïhte vaktmestere gidtjh gaajhkese dle sjiehti , lohkehtæmman dovne .
Geerve almetjh mah jåarhkelïerehtimmiem vaeltieh edtjieh uvtemes dejtie sïejhme learoesoejkesjidie fulkedh .
Seammasïenten gieltegs vaajesem , ïh lohkije tjuara vielie lohkedh , jïh funterde guktie amma daate sjædta .
Mohte dannasinie vïrre kråahpengalkesh jïh njevlieskïeltem boernesgåeteste bleenti damta jienebe vertedh .
Barkoesuerkie 1: Diedte saemien gïelen åvteste
Goerehtallemen ulmie lea buerebe maadthdaajroem lïerehtimmien bïjre åadtjodh .
Datne aaj maahtah mijjen diarijumese vuartasjidh gusnie gaajhkh ierieh mah båateme gååvnesieh .
Dïhte saemien gïeledajve lea aerpievuekien mietie stoerre bielieh Nöörjeste , Sveerjeste , Såevmeste jïh Russlaanteste .
Aalkoe / våarome
Daate vihkeles dovne fïerhten almetjen gïelereaktah gorredidh , men aaj gïelem våajnoes darjodh jïh saemien gïelese Nöörjesne aarvoem vedtedh .
Tsiengelen 1. b daan jaepien raarvihke gøøkten gïelen tjïelte sjïdti , seamma aejkien dïhte åarjïh vååjnoesjimmien tjirrh .
Nomme jïh laahkoespeale 2-4 learohkh ektesne barkeminie .
Persovnebïevneshtjirkije aaj edtja tjuvtjiedidh jis maamakt båajhtode dïedteles barkoevoetesne .
Verbh subjeekti mietie
- Vaajtelem jïjnjesh edtjieh joejkeme-kuvsjide båetedh gosse dah aelkieh , jeahta .
Dej sisvege seamma jïjnjh seamma ïebne jallh ïebneste jïh seamma effektem utnieh .
White (2003, 2005) buerkeste muvhten aejkien G2-lïeriji gïeleproduksjovne funksjonelle morfologijen namhtah.
Altese voesteges vaajesegærjam lij Ov-messie darjomes , 2000 .
Mijjieh tjihkedimh jïh gaajhkide hotellide tjeelimh Finnmarhkesne , jïh gihtjimh mejtie dah barkoem mijjese utnin , jïh barkoem åadtjoejimh Guovdageaidnun turistehotellesne .
vielie teknologijem jïh gaskesadteme sjisjnjestruktuvrem miehtjesijjine bigkedh
maalestahke rohkelasse 3
Dïhte lea vuesiehtimmien gaavhtan mieriedimmie bigkemeluhpiej jïh soejkesji bïjre , tjöödtjehstimmieluhpie jïh tjïelti mieriedimmieh voenges trafihkenjoelkedassi bïjre jïh mieriedimmieh mah tjïelte mierede byjresebalken , beapmoehlaaken jïh lagen om skydd mot olyckor mietie .
Dovne Saemiedigkie , Nordlaanten fylhkenålma , Nordlaanten Universiteete jïh Noerhte-Trööndelagen jolleskvule jïh saemien faagealmetjh leah meatan orreme prosjektesne .
Galka tæjmoelåhkoem maanaskovlesne nænnoestidh , jïh lïerehtimmielaaka edtja jeatjahtovvedh guktie bijjemesrastam tjïrkede mah man gellieh learohkh fïerhtene lohkehtæjjan åelesne galka årrodh .
teeksth åvtese buektedh
Artihkele , Tjaaleldh prosjekte
- Gåessie tjïelte so v væhtam åadtjoeji ?
SUPUn åvtehke aervede medtie 50 noerh,16 jïh 30 jaepiej gaskem , Nöörjeste , Sveerjeste , Såevmeste jïh Russlaanteste sijhtieh meatan årrodh konferansesne .
Tjïelth vaaksjoeh dïhte gie beapmoeh jurjiehtidh jïh doekedh lea nuekies maathoem jih tjïehtjelh dïsse guktie dam buektehte .
Ibie maehtieh dam jååhkesjidh , raerielïhtsege Muotka jeahta .
Fylhkendigkie aaj aktem garantijeprovisjovnem 0,5% løønemistie nænnoestamme , jaepien minngiegietjesne .
Aamhtse: Daabloen aamhtsh leah: manne jïjtje , mov fuelhkie jïh mov maadtoe .
Rohkelimmie jaahkoen sïejhmemes baalka .
Måantan tjoejkemegaahtjemh aelkieh .
Aajkoe lij saemien siebriedahken daerpiesvoeth hoksedh, jïh saemien maahtoem nænnoestehtedh.
Ij leah dihte nimhtie guktie buerie saemien båatsoe-bårran sjædta , mohte nimhtie guktie jeatjabidie iedtjide ålkoelisnie veadta .
 (Joma, 2012, s. 12) 
Tjaelije: Martin Enander , dåaktere , spesialiste sïejhmemedicijnisnie , Saedtievaellie
Ållesth 184 millijovnh kråvnah nåhtadibie dannie programmesne , desnie aaj spïelevierhtieh meatan .
Daate sijjie jïjnjh bïevnesh bååstede vadta gusnie ij leah dan hijven , jïh dannasinie vihkeles bïevnesh vadta juktie kvaltitetem øøhpehtimmiesne evtiedidh .
radtjoestimmeste mah leah stuerebe skåårvememaaksojste (maaksoe / nåhtoe), åvtelen aktem skåårvemeprosjektem aalka .
 (vuartesjh kaarhtem vuelielisnie) 
Jaepien 2012 leah 335 mill. kråvnah , inkl. dam laahpehtsem 2011 raejeste goh neebneme .
Guhkiem juassah provhkin gïrrem göölvedh juktie jaavvoeh beapmose åadtjodh .
Sjïere bielelen sjeavohthvoete maanide
Daelie edtjieh gaavnehtidh man gellie sirrieh dah leah tjöönghkeme .
Dïhte goerkese aajmoejeatjadimmie jïh naa lïhke dah mah vuesiehtimmesne (117).
Gååvnesimmie, jijhteme jïh haajpanimmie.
Raarvihken skuvle
Mïrrestalleme nyjsenæjjaj jïh ålmaj gaskem skaepede gusnie mieriedamme , vierhtieh juekedh jïh normh skaepiedidh , jïh dan gaavhtan tjuara mïrrestallemeperspektijve biejjieladtje barkosne gååvnese .
Saemiedigkie lea konsultasjovnine tjïertestamme ihke tjuara tjïelke årrodh dïhte konsultasjovnevuekie , maam Nöörjesne åtna konultasjovnelatjkoen mietie , lea akte tjïrrehtimmie ILO .
10.00 - 14.30 (beapmoe 11.30 - 12.00) 
Maahta jienebh soptsestimmiesijjieh lissiehtidh .
Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste lïerehtimmieulmiej bïjre mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh
Karasjok: Författernes Förlag .
Gaajhkh mijjieh vaarjelimmiem , jearsoesvoetem , jååhkesjimmiem jïh ektievoetem daarpesjibie
Orre medisijnen vuarjasjimmie (ca .
Naan healsoe- jïh skïemtjehoksh maehtieh åesehts årrodh naan laantedigkine .
Såemies kraesieb aaj provkimh voessjedh jih aaj dejgujmie låetjedh .
Pryövenassesne dovne aelhkies , gaskoeh jïh geerve laavenjassh jïh bïevnesh vedtedh learohken gaajhkine maehtelesvoete-njieptj ine .
Saemesth munnjien !
Jaahkenelkien , Aanna: Don jih daan bijre III .
Tjïelti healsoevaarjelimmiesjæjsjalimmieh maahta lïeneståvrosne njååhtjedidh .
Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta daah leah aaj jïjnjh vaajesh , histovrijh jïh soptsesh tjöönghkeme dejstie ovmessie dajvijste .
Aktem dagkeres tjåanghkanimmeste leam soetem govleme .
Teatere maahta frijje scenetjeahpoevierhtieh ohtsedh dovne Saemiedigkeste, Nöörjen Kultuvreraereste, fylhkijste jïh jeatjabistie seamma premissine goh frijje scenetjiehpiedæjjah, aktegstjiehpiedæjjah jïh dåehkieh.
Bïevnesh maajhööhpehtimmien bïjre goh lïerehtimmiemaalle tjuerieh båetedh dovne skuvleaajhteridie jïh slïektide.
Fylhkentjïelte sov jolle skåårvemedaltesem budsjedtesne utnehte jaapan 2011 , jïh ekonomijesoejkesjisnie 2014 raajan .
7.2.
Gaajh daerpies saemiengïeleldh maanagïertelohkehtæjjajgujmie , jïh Saemiedigkien budsjedtesne 2013 raereste dannasinie öörnegem jåerhkedh sjïere ööhpehtimmiedåarjoejgujmie maanagïertelohkehtæjjastudentide jïh studentide mah jollebe ööhpehtimmiem vaeltieh .
viertiestidh jïh vierhtiedih saemien jïh jeatjah aalkoeåålmegi fiktijve teeksth jïh aamhteseteeksth kultuvren muhteste
Gïele: gïele mijjen ektievoete
Dellie edtja aaj nuepide lissiehtidh mejtie learohkh jïh lïerehtæjjah Noerhte-Trööndelagesne utnieh jåarhkeööhpehtimmiem vaeltedh , jïh haarjanimmiem åadtjodh jeatjah laantijste .
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjïelte (NTFT) Snåasen tjïeltine ektine barka dan 3-jaepien prosjekten bïjre , Snåase akte bielie dehtie reeremedajveste saemien gïelese .
buerkiestidh guktie rå-åålja jïh eatnemegaasse leah sjïdteme
Pollisen IKT-øørnegh eah nuekies hijven juhtieh .
Faagevierhtieh / maahtoe: Byjjenimmieprogramme Noerh- te-Trööndelagesne , HiNT , Nordlaanten Fylhkenålma , viermieprogramme åarjelsaemien fylhkentjïeltine , Saemien Jolleskuvle .
Dan jïjjen vaejvie-aajmosne lïj: baanhtsan jïh oktegh lïj , satnem haeniehtin jïh laavsin .
jijtjefaamoeh aaj tsevtsemasse dovne
Manne maahtam jiehtegh tjaeledh akten råållespïelese .
Orre kulverte pruvvese .
yø: byøpmedidh , dyøre , gyøsedh , jyøne , lyøvlehke , myøvhkehke , nyølkeme , pryøvoe , ryøjnesjidh , syøkoe , sjyøke , tjyøre .
mietie .
' i Ekspertmekanismese aalkoealmetji reaktide .
Medisijnen sjïeke maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh jis allergijeles klaerieïebnen vööste maam tabledtesne gååvnese jallh jis gïerve sjïere aeskiem rïhpestidh .
Daan biejjien veartenen stööremes jïh bööremes evtiedamme laboratrovrijumem rïhpestibie juktie karbovnerebpieldimmieteknologijem teestadidh .
Suehpede sjædta jih aaltoeh søøhpieh jallh guedtieh .
Reerenassen barkoe saemien gïelijgujmie Nöörjesne lea dah bijjies ulmieh:
Daate forume daam mandaatem åådtje:
Vuartesjh soejkesjebarkoem .
Daate vuesehte laavenjostoe evtiedimmiem vadta .
Dah meedijah daamtaj gyhtjelassh alme tjijstie jïh åårganisasjovnijste åadtjoeh " dej " aamhtesh bæjjese vaeltedh .
digkiedidh guktie saemien gïelepolitihke jïh kultuvre-evtiedimmie leah
Desnie aaj haestebe jåerhkedh gåetide gorredidh , jïh dam bööremeslaakan dorje iemie åtnojne jïh jaabnan vaaksjominie jih gorredimmine .
goltelidh jïh guarkedh aelhkie bïhkedassh eengelsken gïelesne
Learohkh abpe tæjmoelåhkoem åadtjoeh goh maajhööhpehtimmie jïh jïjnjh dejstie learoehkijstie gïeletjåanghkoeh åadtjoeh lissine.
Ulmie lea jijnjebh gieh saemiestieh skreejrehtidh ovmessie faagesuerkine .
Veeljemeboelhken 2013-2017 daah krirrieh jïh læstoeh Saemiedigkesne:
Dïhte prïhtjh-gåetesne .
Guktie pryövenassen vaestiedassem toelhkedh ?
Rööpses - gyhtjelassh saemien gïelesne .
Dïhte aaj feeleminie abpe Saepmesne; Sveerje jïh Såevmie jïh aaj Russlaantesne, jïh aaj guessiespielh åtna daennie laantesne jïh ålkoelaantesne..
h / l: Ihkuve gïjkehts aereds-gååkse , vedtieh mijjese heartoeh jïh gieriesvoetem .
Juktie ulmiem jaksedh maanagierten bïjre gaajhkesidie , dle reerenasse bieljiemïerhkeldh beetnehdåarjoem vedti maanagïertebarkose tjïeltine gellie jaepieh .
Joejkeme jeala
Mohte dihte ajve gijregi .
mah aajnealmetjem lea paarte jallh sijjieladtje
Sæjroe 7/32
' sne 1984: 18 , njoelkedassh raeriesti juktie saemiej åtnoem eatnemevierhtijste vaarjelidh .
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh baakoeh jïh dïejvesjh nåhtadieh mah leah gårredamme aerpievuekien barkojde sjyøhtehke ektiedimmine , jïh dah vaajestieh , aamhtesen bïjre soptsestellieh jïh aamhtesem tjåanghkan giesieh .
Dan åvteste gaajh vihkeles daajroem utnedh studijepoengedorjemassen bïjre saemien gïelesne, jïh evtiedimmiem destie guhkiem vuejnedh.
Dagkerh gåetieh leah akte gaaltije gusnie daajroe jïh histovrije dan saemien siebriedahken bïjre jïh dej voenges siebriedahki bïjre gusnie leah .
Digkedh aevhkieh jïh heaptoeh gåabpagidie reerenassesåarhtide .
Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah vielie soptsestidh aevhkiej jïh heaptoej bïjre dejnie barkojne , mej bïjre soptsesth .
Aajegen lohkehtæjjah , Ida Ljungberg , Bïenjedaelie / Plasssje jïh Aino Danielsen , Svahken sïjte / Plassje , murriedægan gosse maanajgujmie reejreminie .
gaskesadtemh rijhkebiejjien almetjigujmie ,
Råajvarimmie 78 Konferanse saemien skuvledotkemen bïjre ...
The roses bloomed.
Daelvege mov muadta vyölkehke jïh giesege provne .
Mijjieh sïjhtebe aaj vielie daejredh guktie viehkieabparaate dejtie saemide dååste mah vædtsoesvoetem dååjrieh , jïh mejtie saemien gïele- jïh kultuvremaahtoe viehkieabparaatesne gååvnese , Vibeke Larsen jeahta .
Dan mænngan gymnasese Sjïerdaelesne .
- Jåvlem , påaskem jih pinsem heevehtidh ?
Munnjien lea iemiestidh .
Plakaate tjuara mijjese seedtesovvedh rïhkeden / golken 24. b. åvtelen .
Learoesoejkesje lea tjïelkebe ulmieh åådtjeme juktie learohki baakoeveahkam evtiedidh , jïh daajrojde jïh tjiehpiesvoetide tjaalegebigkemisnie , grammatihkesne jïh reaktatjaeliemisnie .
Saemiedigkien diedte:
Dellie maahtah meatan årrodh jïh dov hoksem nænnoestidh .
goerehtalledh man jeereldihkie almetjh ovmessie bieline veartenistie veasoeh , dejtie stoerre joekehtsidie giefies jïh ræjhkoes gaskem buerkiestidh , jïh råajvarimmieh digkiedidh akten jïebnebe joekedæmman
stillie beordra:3s moerh ved:PL risjnedh.
Jeanoen gaedtiebealam provhkem gåatodh jïh bijjietjaetsesne lïegkedidh .
Sïjhth leah smaave jis vuartesje man stoerre dajvh dej .
Saemien gïele gærhkosne govloe gosse Bijbelistie lohkeminie jïh saalmh laavloeminie .
Daate dorjesåvva juktie gïelejarngide aktem daajroes ekonomeles mieriem vedtedh .
Jienebh dejstie aktöörijste saemien maajhööhpehtimmien sisnjelen jeehtin dah lin ovgeahpan soejkesjisnie.
Maanah leah beapmoeh vadteme
Dagkerh aeriebistie åtna .
HSL:en mietie edtja skïemtjije hoksese sïemedidh , dïhte sæjhta jiehtedh skïemtjije lea hoksese jååhkesjamme .
Jååman Maartha
sinsitnien uvte tjåadtjoeminie
institusjovnide gosse saemiedidkie dam jååhkesjamme .
aktem nåake joekedimmiem vuesiehtieh dej gaskem mah leah meatan kultuvrebarkosne , dovne geografijen , aalteren ih sosio-ekonomeles tsiehkiej muhteste .
Viehkine guvvijste jïh tjaalegijstie dïhte aaj daajroem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre geerjehte , jïh jeatjah saemien noerh skreejrie mej ïedtje fotokåanstese .
Vuarjasjidie mij krirride dijjieh vienhtede bøøremes læhkaskamme sov YouTubebarkojne .
njoelkedassh jïh goerh saemien gïelese jarkoestidh
 (2) Transitijve: NP [VPV NP/CP] Ditransitijve: NP [VPV NP NP/PP] Daate joekedimmie transitijve veerbedåehkesne sïejhme.
jih dam maam ij almetje daejrieh
Sov scenekåansten tjïrrh Gaup vuesehte saemien kultuvrebïeljelimmie doehtede .
hijven reeremevuekie jeahta tjaaleldh bieljeldimmieh saemien gïelesne , saemien gïelesne vaestede , aaj gosse ij laaken mietie leah plikte dejtie .
Adjunkte akte gaskedïejvese sjïdti (Wikipedia.org).
Akte gyrhkesjimmie gaajhkesidie gaahpan .
- Numhtie dellie ohtsedibie almetjh gïeh maehtieh vuelieh jïjtsh dajveste maanide ööhpehtidh , Ellen A. Sara jeahta .
bïjre håalijigujmie bijjiegietjesne !
Jeatjah vuajnoeh
Lïerehtimmie edtja viehkiehtidh guktie learohke voerkes sjædta sov jïjtse gïelelïerehtimmien jïh guktiengïelevoeten bïjre , jïh learoehkasse aktem jearsoes sijjiem vedtedh jïjtse kultuvresne .
Mijjieh dan åvteste vuastalieh maadthlaaken EU .
gïetine tjaeledh bielelen ahkedh jïh radtjoeslaakan , jïh tastatuvrem nuhtjedh jïjtse tjaeliemisnie
Kampanje akte laavenjostoe daej gaskem , Reerenasse , KS .
Jalhts akten learohken lea reakta pryövenassem slyöhpedh , learohke jïjtje jallh dijjieh goh eejhtegh maehtieh læjhkan nænnoestidh learohke edtja pryövenassem tjïrrehtidh .
Daamhtaj ij daejrieh jis sæjhta jovkedh voestes aejkien , barre dam dorje guktie jeatjah juvkieh jallh damta
upotta sjunka:3str veneen.
Gyhtjelassi bïjre , gaskesadth:
Dïhte edtja ryöknedidh 15 - 3 .
Våhkoen 39: skïereden 21. - 25. b. , moenehtse- jïh stoerretjåanghkoeh
gie Aejlies Voejkenen baaktoe åedtjine sjidti ,
Ekonomije jïh reeknehlåhkoekuvsje
Kausatijve molsedimmiem gujht tjïerteste goh veerbhpaarrh mej daan relasjovne sinsætnan.
Veeljh aamhtesh mah seapan sïjhtieh learoehkidie feengkedh , jallh baajh dejtie aamhtesem jïjtje veeljedh .
NOVEMBER DESEMBER JANUAR
Julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelese lohkehtæjjalåhkoe lea ånnetji vueliehkåbpoe, jïh tjaalegen tjaelije maahtoebyjresidie hijvenlaakan damta.
Kultuvrelutnjeme bæjhkoehtamme sjïdti jaepien 2004 Sosialisteles Gårroehkrirreste (SG), Barkijekrirreste /BK) jïh Gaskoehkrirreste (GK) jïh lij dïhte voestes stoerre laavenjostoe dej rööpseskruana krirriej gaskem.
7500 kråvnah vadtasuvvieh learoehkidie mej saemien voestesgïeline .
Gieriesvoete jis dïhte stööremes .
Vihkeles aktem jïjtse klaassetjiehtjelem utnedh gusnie saemienlohkehtimmie edtja abpe jaepiem årrodh .
Daesnie dovne håalemh mijjen bøøremes faagealmetjijstie sjyøhtehke histovrijen aamhtesi bïjre jïh digkiedimmie , raerie voenges histovrihkerijstie jïh ovbyjjes tjåanghkoeh jïh soptsestimmieh almetji gaskemsh joekehts maadtojne , bene mah ektesne utnieh aktem iedtjem mijjen histovrijen bijre .
Manne lohkedh.Prt gærja 'Manne gærjam lohkim.'
Redaktør: Birgitta Fossum Utgiver: Saemien Sijte , Snåsa ISBN-nr: 978-82-93120-04-9
Eksamenen göökte boelhkh , åenehksvaestiedimmie jïh guhkiesvaestiedimmie .
Dïhte uvtemes dan åvteste ohtsijh eah sïjhth juhtedh , ij leah seamma jïjnjh ohtsijh goh gaavnoes learoesijjieh , jïh ohtsijh eah sïelti krievemh jeakedh , gaatoen jïh karakteri bïjre .
Daarpoe lea dotkemem jïh lohkemem saemiengïelesne tjïrkedh .
Maam laavenjassesne åadtjoeh daejredh , jïh maam tjoerh jïjtje gaavnedh
Te Kete a Te Rito .
Illeldahkh vuesiehtieh G2-lïerijh buerebh subjeekte-verbaale kongruensem darjoejin enn rïektes objeektekasush mïerhkesjidh.
Man åvteste vïenhth jaevrieh johkh dan vihkeles saemien vaajestimmesne ?
Elena Paulsen jïh altese nïejte Julia (Bodø).
3. guvvedh aktem moerem .
0900-0930 Gïeleaernie- Mov , dov jallh mijjen gïele ?
Edtja effektijve jih urresth bijrejarkanlaantenburrie evtiedidh Luvliejaevrien bijre guktie buerebe sjædta .
Ajve nøørjen staatenårrojh åadtjoeh steemmadidh stoerredigkieveeljemisnie , bene daate ij leah akte krïeveme lïhkesveeljemisnie .
Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate edtja bielejaapetjen utnijegïehtjedimmiej tjïrrehtidh , jïh aaj jaapetjen utnijegïehtjedimmieh barkoevedtij gaskem .
Akte dejstie mearhketjijstie tjiehpiedæjjalatjkosne jaapan 2013 lea vierhtieh lyjkesuvvieh juktie dam faageles barkoem Saemien tjiehpiedæjjaraeresne dåarjoehtidh .
Bc Jämtland , jallh vualkoebyråesne .
Tabelle bijjielisnie vuesehte teaterh stoerre reereles vierhtieh nuhtjieh juktie vierhtieh ohtsedh sijjen tjiehpeles produksjovnide, laavenjostoeguejmieh ohtsedh jïh latjkoej bïjre råårestalledh.
Reakta göölemasse mearosne Finnmaarhken ålkolen
Departemente sæjhta saemiedigkien ektsne råajvarimmieh tseegkedh .
Jaahkenelkien , Aanna (1997): Don jïh daan bïjre I. Daasta berteme .
learohkem baajh åahpenidh gellielaaketje tekstigujmie ovmessie sjangerisnie
Saemesth Daarosth
Jis ij leah voestes gujnelemmiem åådtjeme gosse 16-17 jaepien båeries edtja dåakteren gåajkoe vaedtsedh .
Åarjene: Johkem Hávgajohka dehtie jeanoste Dieváideatnu bæjjese jaevrien Hávgajávri låspan , debpede rïektes sievine jaevrien Gorvvejávri noerhte-jallemes loektese rijhkeraasten baaktoe .
Mij lea Karasjohkesne ?
Vadteme dåarjoeh 13.05.14 - 19.09.14
Mejtie olkene , Jupmelen sjugniehtimmien lihke , gyrhkesjidh jïh ij aajve gærhkosne ?
Dah histovrijen unnebelåhkoegïelh leah jiddisch , romani chib , saemien , såevmien jïh meänkieli .
Læstosne lohkehtæjja maahta maadth-haamoej minngesne lissiehtidh guktie dah vokalh jorkesuvvieh gosse vearbh , substantijvh jallh adjektijvh sojjedibie , vuesiehtimmien gaavhtan: vaedtsedh - vaadtsa gåetie - gåatan onne - unnebe
Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste saemienfaagesne sæjhta jiehtedh öörnegen mietie barkedh lohkemestrategijigujmie mah leah åssjelasse lohkeminie sjïehtedamme , jïh ovmessie såarhts tjaalegigujmie faagesne .
Naaken digkiedieh mah seapan åssjele lij orreme dejtie tjaalegidie tjaeledh .
Tjuara ohtsedh dovne produksjovnese jïh feelemasse gaajhkide teaterevuesiehtimmide.
Virhtiegæmbpoem teehpie
Mijjieh dan soe hijven utnebe guktie ibie daarpesjh misse ‐ akt saevegem bæjjanidh .
Nyjsenæjjaj jïh ålmaj seamma reaktah jïh nuepieh aktijveles otnegh årroeh jïh tsiehkieh hammoedieh guktie mieriedieh .
Saerniestimmieh bøøremes sjidtieh jis gaajhkesh dovnesh meatan , dovne learohke , eejhtegh jih lohkehtæjja
Mijjieh libie nænnoesvoeten expeerth .
GD = goerehtimmiedåehkie; RD = referansedåehkie; V-G = variasjovnegamta
Dah saemieh joekoen bårrode årroeminie bïjre jarkan abpe fylhkesne .
Histovrijen tjïrrh veartenen aalkoealmetjh leah ov-etihkeles jïh ovnuhteligs dotkemem dååjreme.
tjahkeme , tjåhkome (mejnie suejniem tjåhkodh) 
§ 20 Sálla Nordland fylhkesne Sállan daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene jïh jalline: Dehtie mïerhkeste (33 W 555288 7464930) gusnie jaevrie Leirvatnet rijhkeraastem gaavnesje , daan jaevrien dåaresth dan jeahkan Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen), daan jiehkien dåaresth jællose 1283 (33 W 547133 7456435), destie rïektes sievine jaevrien Storelvvatnan åarjel-jallemes loektese , destie rïektes sievine dan mïerhkese gusnie rijhkeraaste jaevrien Labbasjávri noerhtegaedtiem tjuahpa .
Desnie tjåadtjan bielhkieminie .
digkiedidh mah vuajnoeh almetjh utnieh reaktavoeten jïh seammavyörtegsvoeten bïjre
Lohkh vielie Kriminaalehoksen bïjre: http://www.kriminalomsorgen.no /
Pedagogeles psykologeles dienesje RNB
MEEHTI SOPTSESTIDH
Dåemiedidh Joejkedh Stååkedidh
Sáminuorran mïelen mietie: vihkeles råakedidh .
Dejpeli gångkan åejjiem bådtjadin gosse gångkine sjï
Bæjhkoehtimmiem datne seedth:
Gosse learohkh tjohkeme , tjuara suejniem gajhkedidh .
stååkedidh , hæhtadidh jïh eksperimenteradidh rijmine , jievkehtimmine , gïeletjoejigujmie , baakoetjomhpigujmie , biehkiejgujmie mah mïelem vedtieh jïh baakoejgujmie
Digitaale hammoekrïevenassh tjaaleginie sæjhta jiehtedh effekth , guvvieh , tabellh , bijjietjaalegh jïh mearhketjh leah tjåanghkan bïejeme juktie aktem dïjrem tjïertestidh jïh leerehtidh .
Gaajhkh åelie-almetjh gïen leah learohkh gïeh edtjieh nasjonaale pryövemh tjaeledh edtjieh daagkerem tjaalegem åadtjodh gosse skuvle aalka .
Skuvlesne gaajhkesh maehtieh gaavnedidh saaht mehtie kultuvremaadtoste båetieh .
Golme noerh åarjelsaemiej dajveste Muoskaluoktese vöölkin .
Lissine dle barkijh maehtieh sjïehteladtedh soptsestidh smaave maanadåehkine , gusnie gaajhkh maa nah åadtjoeh meatan årrodh , jïh vuajnalgieh jïh govlel gieh .
Man fïjne juekeme tjuara taalesïevesne årrodh
Såemies daejstie laajrojste lea slovkeske .
Båatsoesaemieh leah iktesth maahteme b ' lhkedidh guktie fïerhte bovtse vååjnoe .
Dïhte våarome lea eengelskegïelen laanth , jïh vihkeles aamhtesh feerhmie mah leah siebriedahkejieleden , lidteratuvren jïh jeatjah kultuvrevuekiej bïjre .
Dåehkie birri Nöörje tjoeri raerieh gaavnedh dejtie gyhtjelasside laantereaktaj bïjre , mej bïjre dah saemieh meehtin seamadidh .
4.2.
Dellie vihkeles ij dåehkine juekedh mah maanide juekieh , jallh maanide stilledh sijjen vihties sijjide buertiebealesne tjahkasjidh jallh tjåanghkoeroenesne vaedtsedh .
Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh , ollebe mijjieh naakedem mijjen mubpeste vaeltieh jallh neerrh , bene satnem viehkiehtidh vaarjelidh maam eekie , jïh dam raeffesne utnedh .
Aarebi jaepiej krievemh gïehteldimmie- jïh arealeradtjoestæmman leah åajvahkommes aaj maakseme dannasinie skåårvemeprosjektide tjïrrehtamme , jïh gorredimmielaahpehtse geahpene gosse dejtie gaavnoes gåetide buerede .
unnebelåhkoegïeline vaarjelidh jïh
hawaii:en jåhteme ij leah dan vijries goh dïhte Aotearoesne / New Zealaantesnie .
Saemienlïerehtimmie skuvlesne jïh maanagïertesne lea dej ellen vihkielommes råajvarimmiej gaskem, ihke edtja jienebh saamastallije almetjh Nöörjesne sjïdtedh båetijen aejkien.
Lohkh dam heamturem voestegh .
Såemies dejnie daltesinie lea maajhööhpehtimmiem lïhkebe buerkiestamme .
Iktedimmie , ektieöörnege jïh laavenjostoe - sjïereraeriestæjja Jan S. Dølør , Nöörjen dotkemeraerie
Raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem 5,3 mill. kråvnine jeokedidh .
Evangeliet Midsommardagen enligt Matteus kapitel 6 , vers 25-30 25 Jeahtam: " Aellede tjoeperdh
Skuvlesne naan learohkh mah leah goh Jåvva ?
Gie edtja pryövide darjodh ?
Jis destie juhtedh dellie dïhte båetije boelve dan lihkesvoete jïh maahtoe byjreskesiebredahken , eatnemen jïh aerpievuekien jielemij bïjre dassanieh jïh terminologijen dïsse sjïehtesjamme .
Baalhka-jïh åasastaeriedimmie lea 4,0 mill. kråvnah .
Saaljen baarhkoe aaj buerie båårhkedæmman .
Desnie maehtebe veelelaakan vuejnedh guktie skuvlesuerkien evtiedimmie lea , jïh eensilaakan vuarjasjidh mejtie mijjieh vierhtide bøøremeslaakan nåhtadibie .
Aktem eevre vihties dåårrehtimmiedaerpiesvoetem vihtiestidh saemienlohkehtæjjide dej minngebi luhkie-göökteluhkie jaepiej ij gåaredh darjodh.
' n tjielkestæmman , våaromasse beaja- jïh ajve vuartesje- moenehtsen jienebelåhoen lahtestimmide dejnie vihtiesåbpoe aamhtesinie salkehtimmesne .
Pijtesaemien:
Overgatijve veerbh mej leah barre subjeekte maehtieh muvhten aejkien aaj objeektem åadtjodh jïh transitijve veerbine dååsveridh.
6.5 Vuekiedigkiedimmie
Almetjehealsoesuerkie åtna goh vuepsie aktem siebriedahkem evtiedidh mij buerie healsoem evtede gaajhkide årrojidie .
 (12) a.
Gosse dam prostaten vööste dïedteste maahta damtedh guktie sæjhta gadtjedh .
Aigine Lavra lea rovmaane maanide jïh noeride .
Manne Aejlies Voejkenasse jaahkam ,
Dovne tsavtshvierhkien bïjre åålmegisnie jïh nænnoestimmiej bïjre abpe Svïenske gærhkose .
plaeresne .
Muvhth learohkh maehtieh jienebh soptsesh tjaeledh .
Mahvæhtahakteåvtehkeartihkeleåtna ?
Råajvarimmie 60 Reeremeteermh
Søk
Dah gïeh aadtjen aalkeme lohkedh 56% nominatijvekasush jïh 43,7% akkusatijvekasush gaavnin.
Daan jaepien åålmegebiejjie lea læjhkan sjïere mijjese Nöörjesne .
Saemiedigkie , mij aktem joekoen vihkeles sijjiem åtna dennie barkosne saemien gïelide , 3,5 millijovnh kråvnah åådtje dehtie gïeledåarjoste 10 millijovnh kråvnine .
Mannem stilleme saarnodh dah gïeh geeremegåetesne edtjieh luajhtasovvedh , dah tjelmehts edtjieh vuejnedh jïh boelvestallijidie lutnjestidh jïh Jupmielistie aarmoe-jaepiem buektedh .
Vierhtiedimmie-dirregh mejtie VUK-e åtnose vaalteme gaajhkine skuvline dej gøøkte tjieltine , leah vihkeles viehkieh øvtiedimmiesoptsestallemasse .
Akte jeatjah vihkeles haarjanimmiebiehkie HV .
Men akte haesteme aajmene åvtelen maahta dejtie histovrijes daeveridie bååstede sertedh .
Dïhte voestes boelhke lea akte gïehtjedimmie konvensjovneraeriestimmeste , gusnie dah guejmieh sijjen vuajnoeh tjïelkestieh dej aktegs kapihteli jïh artihkeli bïjre .
Sæjroe 30/32
Stockholm: Statens offentliga utredningar .
bøøkti ruffien 2010 .
Laavlome-kööre saemien gïelesne laavloejin: " Biejjiem jïh askem " , " Gaaltije mij gaalka " , " Jupmelen laampe " , " Vaajt dov baalka " jïh " Iehtseles Jupmele " laavloejin .
Sektovri mierine dle maahta aktem 12% åasasaatsem utnedh abpe soejkesjeboelhken , d. s. j. akte tjåenghkies iemiedaltese medtie 55 mill. kråvnine fïerhten jaepien , ekskl .
Daesnie bïevnesh gaavnh maam jïjtjehke gïehtjedimmiebeajjan daarpesjh
Saemien gïeline byjjenamme
3.2.5 Mij akte teatereproduksjovne?
Daate eeremasth buerebe jielemevuekiem vadta jïh buerebe dïenesjh almetjidie .
NTFT lea prievesne , mij lea 14.4.2008 tjaaleme , Saemiedigkiem tjoemehtamme dom voestes bieliem dejstie beetneh-vierhtijste åadtjodh jaepien 2008 dåarjoste .
Vedtieh faamoem dejtie jïh ïedtjem guhtseles almetjinie jieledh .
maam sån = mon tro hva
Ahkedh jienebe-jienebh orre baakoeh burhtjesne .
Dah åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh .
Galhkuvereektehtse sæjhta sån aaj dejtie sjïere barkoesuerkide buerkiestidh dan vijriesåbpoe barkose saemien gïeligujmie .
Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh jïh dej gïelhSveriges nationella minoriteter och minoritetsspråk
Daate lea lïhkebe buerkiestamme dan aktegs sektovren nuelesne .
Vihkeles aktem hijven juvreveahkam utnedh dejnie dajvine gusnie bovtsh , jïh båatsoe tjuara maaksoem åadtjodh dej vihties teehpemi åvteste .
Saemiedigkie jeahta man vihkeles byjreske lea gaajhkene lehkesne gosse jeatjebi aktine barka
Lohkemegærja dovne learohkidie gieh åarjelsaemien voestesgïeline jïh learohkidie mubpiegïeline .
Jïh minngemes maahtah tjoelmedh .
Daelie maanajgujmie båetieh dejtie gïehtjedidh jïh lustestalleminie .
maam lyjhkoeh gaavnedh
http://www.jokkmokk.se/Filer/Utvecklingsenheten/Minoritetsspr%C3%A5k/Att aterta m itt sprak 1.pdf '
Barkoedåehkie edtja tjirkijh utnedh saemien healsoefaageles dotkemebyjresistie jïh juridihkeles maahtoste .
Price: NOK 295,00
Minngemes boelhkesne 5.1.4 edtjem gyhtjelassi illedahkide gïehtjedidh.
Daennie tjaalegisnie leah dievjesh VUK- en provsjekteste meatan .
Ij dejtie mah leah nåake .
Dolpi golme dajvide juakeme; A , B jïh C. Dajve A lea gåatomedajve Könkämä saemiensïjtese .
Vaajmoe tseegkesovvi gosse noere åarjelsaemieh Svöörjen raedtesne gaavnedin .
Ih leah maereles baataridh , jïh ij leah luhpie mubpide earjoehtidh .
Dåarjoe juktie gajvemh bueriedidh .
Mijjen luvnie lea aaj Frifoente Filme , man lea ohtsemeraaje gøøkten aejkien fïerhten jaepien , jih jienemes 75 000 kr vadtasåvva dåarjojne .
aalkoebaakoe 3
Lissine leah viehkiehtæjja dan pedagogiske åvtehken baalte .
Vest , Jovna-Ánde (2004): Laadth-möörjeme .
Dah dam nåhtadieh gosse tjaalegh sjugniedieh paehpierisnie jall pc ' sne .
Geerve almetjh leah etihkeles åvteguvvieh maanide
Saemiedigkien gærjagåetie edtja dam elliesommes våarhkoem saemien lidteratuvreste jïh jeatjah materijaaleste utnedh saemien gïeline jïh saemien tsiehkiej bïjre saaht man gïele .
08 Staatefaamoeh 10 Maassemeedija
Daate lea gaajh stoerre barkoeh .
Saemieh goh jeatjah almetjh, aktem jååhkesjamme reaktam utnieh dam jollemes fysiske jïh psykiske healsoestandaarden utnedh maam gåarede jaksedh.
Daam visjovnem åehpiedehti: Soejkesje jïh håhkoe åvtese lea aktine saemien toelhkestimmiedïenesjine nïerhkedh videoen tjïrrh njieljie daltesinie: 1 .
, NTNU ' esne , maam evtiedi tjaktjen 2009 , lea budsjedteaamhtesasse baalte biejeme .
Baajh dov nommem aejliestovvedh .
Maam edtjem båeteme aejkien darjodh guktie buerebe sjædta , Nejla jeahta .
Illeldahkide mejtie åadtjoeh gosse ryökneme-aarhkem PAS sijjesne provhkh , vuesiehtieh guktie learohkh dah gïehtjedimmien ovmessie tekstide jïh laavenjasside buektiehtamme vaestiedidh .
Mijjieh luhpedibie jïh mijjieh værjasjibie darjome galka nænnoes pantebaangkedarjomem juhtedh jïh jis sïelte dah krievemh pantbankslagen (SFS .
learohke maahta geervelaakan darjodh gosse edtja toelhkestidh jïh grafihke vuesiehtimmiem eatnemefaagen aamhtesisnie guarkedh , mearan dah seamma learohkh maehtieh joekoen buerie darjodh gosse edtjieh dam hïerveslitteratuvre tekstem toelhkestidh .
4 sidor) 
FEELEME- TJIRKEME JIH BEETNEH- VIERHTIEH Feeleme-tjirkeme eeremes daerpies .
Dej aamhtesetsiehkiej bïjre mejtie kommisjovne sov konklusjovnh bigkie
Jis maana nuerebe govhte askh voeksede jallh skorkeste edtja åålegh skïemtjehokseraeriestimmiem jallh hoksejarngem gaskesadtedh .
Bïhkedimmesne tjåådtje maam
Dan gaavhtan vihkeles munnjien aaj sosiolingivstiske goerehtimmiem darjodh.
Dahkoesoejkesje kultuvremojhtesepolitihkese
Vuartesjh slipkien nuelesne " Mijjen bïjre " .
Boelhkesne 6.1 edtjem illedahkide gihtjemevuekeste EPT digkiedidh jïh boelhkesne 6.2 illedahkide gihtjemevuekeste TVJT.
spridatr:PTCP 'När hennes mor gick in i rummet fick hon se Emma sittande på sängen, hon hade spridit ut alla kläder runt omkring.'[Voestes skuvle biejjie] b. Dah De
S: Dah / Gosse daelvege novh dah såemes almetjh leah gujht lea bovtsigujmie skåakesne tjoejkehtin jïh aaj ?
Daate akte lissiehtimmie viertiestamme evtebe ekonomijesoejkesjinie .
Lïeneståvroe juvrevaaksjomem abpe lïenesne dorje .
Orre vuarjasjimmie aarebi bieljelamme daerpiesvoetijste
sïejhme 1
Jeatjah væhtah viesjies goerkesasse taalesïeveste maahta årrodh learohke iktesth ryöknoe raejeste jïh aktine aktine bæjjese ryöknoe juktie reaktoe taalem gaavnedh taalesïevesne .
dïejvesidie ietnien gïel e , voestes gïel e , guektien gïel evoete jïh funksjovnelle guektien gïel evoete digkiedidh , jïh aevhkieh jïh haestemh digkiedidh jienebegïelen siebriedahkine
Seamma aejkien lea akte eadtjohke tsevtsemebarkoe årrjoji , jielemen jïh byøgkeles reeremen vøøste edtja vuepsiem jaksedh 30 prosente vaeniedimmien bïjre dejstie klijmagaasseluejhtiemistie Noerhte-Trøøndelaagesne aerebi 2020 .
Göökte aath mah nænnoestieh man jïjnjem lïhtsegemaaksojne maeksedh: man jïjnjem dïenesjh jïh mennie åålmegisnie datne .
Ööhpehtimmesne tjuara fokusem utnedh dovne gïeledïejvesidie jïh dejtie matematihkeles dïejvesidie .
Daate lea giehteldimmien jïh gorredimmien sisnjeli , bene ij goh unnemes gosse lea soejkesji bïjre orre geajnojde , jïh gorredimmie dejstie daaletje geajnojste .
Maadthskuvledaltesisnie 22 lohkehtæjjah saemien gïelelïerehtimmiem vedtieh.
Ektiebarkoe galka darhkelimmien jïh dïejveldimmien gujmie .
- Aanna, gusnie rööpses [bæhtoe]?
Nedteportale Ovttas.no lea akte iemie sijjie aaj gïelejarngi materijellese jïh bæjhkoehtimmide .
gaskem mah eelkin lïerehtimmiem faalehtidh daejnie vuekine (Lindberg jïh jienebh 2003).
Jis sæjhta second opinionem ohtsedidh maahta jïjtje dåakterem gihtjedh jallh jeatjah tjirkijem dennie dåastoevisnie gusnie voestes medisijneles vuarjasjimmiem åådtjeme gåabph maahta gyhtjelassem buektedh .
Intransitijve veerbe vuesehte gustie transitijve veerbe båateme.
Tjïerte onne jïh lea dïhte aajnehke guedtije luvliesaemien kultuvreste Nöörjesne .
Dïhte lea åålegh dïhte medisijneles vuarjasjimmie hïejmelaantedigkesne maam lea våarome garantijetjirkemasse .
Nuelesne håalemh mïerhkesjimmeste , jïh svaalhtesh saernide jïh lahtestimmide .
Tjuara dejtie institusjovnide nænnoestehtedh gusnie saemien gïelh åtnasuvvieh .
Daate illedahke stuerebe referaansedåehkien illedahke, mij 20% raajesijstie leksikaale NP objeektine veelji.
Dah edtjieh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh buektiehtidh vuejnedh jïh govledh dam ektiedimmiem gïeletjoejen jïh tjaelemevæhtan gaskem .
Båatsoe tjuara aktem arealem utnedh mij lea monnehke jïh evtiedimmiem gorrede .
Boelhken bijjelen 52 mill. kr foentide lyjke juktie juvnehtimmide dåarjoehtidh dehtie Byjjenimmiekommisjovneste (Oppvekstkommisjonen), jïh råajvarimmieh maeksedh dehtie
Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh .
Jirreden jis aejlege .
Laavlome , musihke jïh kultuvre
Gyhtjelassh learohketjïertese
Nimhtie dagkeres ryøjredimmieh daerpies .
Vihkeles tjïertestidh saemien learohkh maehtieh veeljedh dovne nöörjen jïh saemien gïelem voestesgïeline.
Iktedimmes gellie-veeljeme laavenjassh maehtieh ovmessie årrodh .
Jis patiente jeatjah hoksevedtijasse jåhta maahta muvhten bïevnesh daerpies dïsse vedtedh hoksen jallh gïetedimmien bïjre maam vadtasovvi .
raakte mænngan, Piere, guelie, tjööledh Vaastoe: Raakte mænngan Piere guelide tjööli.
Mohte sijhtim jienebem lieredh jih luhkie gaektsie jaepien båeries Karasjokese vøølkim jih desnie gøøkte jaepieh Saemiej ålmehjilleskuvlesne (DSF) veedtsim .
Barkoesuerkie 1: Diedte saemien gïelen åvteste ...
Jis dah govhte rïektes morfemh luhkijste leah buektiehtamme dellie 60% buektiehtamme.
tjuvhtehte naan bielide teemesne / dïjresne / åejvievuajnosne
Jonare learohke DSF-esne
saemien baakoeh maehtedh
Dïhte jeahta jalhts maahta jïjnjh dejstie kultuvremojhtesijstie ektiedidh dejtie årroeh-almetjidie mah miehtjies dajvem nuhtjin , dellie doh ellen jeanatjommes gïejh båatsoesaemiej darjoemijstie jïh årromesijjijste .
Jis jeatjah gyhtjelassh govlesadth Divvuninie , feedback@divvun.no , jallh ringkh prosjekten åvtehkasse Sjur Nørstebø Moshagen , tell .
Lïerh: Gærhkoe
Dïhte göökte dåeriesmoerh muana, goh Levin jïh Rappaport Hovav aaj digkiedamme.
Raajese (7) vuesehte guktie nulle objeekte Øi dan goerkesem baakoste laejpiemi veedtjie, mij nulle objeekten antesente.
Daate kritihke boelhken hypoteese buerkeste man åvteste sveekes geerve G2 learohkidie seamma daltesem lingvistihke tjiehpiesvoetine jaksedh goh voestes-gïeline soptsestæjjah (Montrul, 2016).
Daalhkesh gååvnesieh dovne galkijes hammosne jallh stolpillerinie , maam maanan bahten sïjse rijtie , reaktoe dose smaave maanide .
- Daate akte vihkeles jïh histovreles politihkeles evtiedimmie , juktie daate lea voestes aejkien akte aalkoealmetjetjïrkije aktem byögkeles råållem åådtjeme EN .
Reakadimmie / adopsjovne: Vihtiestimmie almetjeregisteristie
Dan mænngan leam vuesiehtamme guktie ovagkusatijvh jïh overgatijvh joekehtieh aaj resultatijve konstruksjovnigujmie.
Daan paarren roehtse evtie.
Annjebodts veeljemevuesehte maahtah www.svenskakyrkan.se vuartasjidh dan männgan gosse ryökneme , gåessie veeljemetjiehtjelh gaaptjeme .
Gosse learohkh gaervies tjoehpedh jïh tjomhpine bïejedh , dle lohkehtæjja vuesehte jïh buerkeste guktie tjohke .
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta Saemiedigkie edtja aajhterebealan båetedh dennie orre gaskenasjovnaale saemien filmeinstituhtesne jïh naemhtie evtiedimmiebarkoem noerhtelaanti saemien filmedorjemassine dåarjoehtidh .
Daah leah energijestuvremasse ektiedamme , jïh tseegkemasse orre FDV-systemijste (Forvaltning - Reereme) - Drift - (Gïehteldimmie), Vedlikehold - (Gorredimmie)) dejtie gïehteldimmie- jïh sjïekedæjjaåvtehkidie gaajhkine darjojne .
Dihte lij krænkoeh båeries alma gie gaajhkesidie lij måeresne .
Seedth syökemem jïh CV:m e-påastine: jnas@online.no
Aellieh maa seedth beapmoem gåeteste !
Lindgren , Astrid , Manne aaj sijhtem skuvlem vaedtsedh
Saemien gïele eadtjohkelaakan åtnasåvva gaajhkine siebriedahkesuerkine
OKTEGH BAERSIELDI
- Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh lissiehtamme darjoemidie voengesne , jïh gïelejarngi darjomh edtjieh stuvresovvedh dejstie voenges daerpiesvoetijste gusnie gïelejarngh leah , Keskitalo jeahta .
Datne maahtah veeljedh mennie gïelesne datne sïjhth tjaeledh .
Ij edtjh daate tjiehpiedæjjaj baalhkanuepide øølegidh .
1960 , Albert Jåma gårroe-bealesne .
- Hijven laavenjostojne libie lyhkesamme
Raajese (53, 17): Manne dam staaresne åasteme.
eatneme- jïh tjaetsieåerie-
Dej gaskem akte stoerre nuepie gååvnese gïeleutnijelåhkoem lissiehtidh .
- Vaeltieh dan jijnjem maam daarpesjh .
gyjhtelesrohkelasse 1
Jih Johan Alberte bøøti , skuvlesne giehtjedi jih aaj learohkidie skuvlebiejjiej mænngan , skuvlen bæjngoelisnie .
80 kr fïerhten akti feelemasse .
Sánchez og Al-Kasey (1999) buerkiestægan dej goerehtimmine dellie learohkh mah Spansken gïelem lïerin vaenieh nulle objeekth nuhtjin.
Gøøkte luhkie gaaktsede tjaalege
Gosse maana bieljie-naavlehtahkem åtna - maam maahta jïjtje darjodh ?
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen lea meatan EN .
Raerielïhtsege Vibeke Larsen minngemosth jeahta goh tjirkijh aalkoealmetjijstie , aktene veartenen ræjhkoesommes laantijste dle mijjieh dïedtem utnebe evtiedimmienuepiej jïh reaktaevtiedimmien åvteste jeatjah aalkoealmetjidie barkedh , aaj mïrrestallemesuerkesne .
Gïelem nastedh sæjhta laavenjostosne Duodji instituhttine ektine datnem / dijjiem vytnesjimmietjåanghkose bööredidh , gusnie åadtjoeh " smaavevætnojne " gïehtelidh goh ditnie , gierkieh , skåerrie jallh mij akt jeatjah mïsse iedtjem åtnah .
Ij gænnah vihkeles mij gïelide mijjieh byjjenibie dan gaavhtan gaajhki gïeli universelle grammatihke.
Gåabph vaadtsah ?
Mijjieh sijhtebe vaekniehexportem orrijehtedh .
Invitasjon til Veatnoe jih gïeletjåangkoe / Sløyd og språktreff !
Goerehtimmien göökte åejvieboelhkh:
, Daasta berteme 1998
Vuartasjidie plaerine , raadijovesne , TV .
liBie geeSJele
Gåessie: Gosse jïjtje sæjhta .
Maam datne vaajtelh gosse skælloe-maana leah ?
Nov lea akte stoerre haesteme saemielaaken gïelenjoelkedassh ajve tjïeltide reeremedajvesne feerhmie , dan åvteste dah saamastallije årrojh Nöörjesne eah seamma reaktam utnieh nåhtadidh jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne .
Provhkim aaj NBR-em bøøredh dagkaridie kuvsjide .
Aanta ånnetji tjoeperdimmieraasten nuelesne
Voestes lij dahpeldh men dellie gaahpode, gosse gaahpode dellie veerbedarjome riejries.
2007/08 rektovrine dennie Gaske-Nøørjen Saemienskovlesne Aarbortesne .
Gosse akte soptsestæjja edtja raajesem toelhkestidh, dellie Topic jïh Focus vihkeles.
Rohkelibie Jupmele edtja dotnem bueriesjugniehtidh .
Jaepien 2013 raejeste dellie dah aalkoealmetjh mah eah leah tjirkijinie Regijovneraeresne , vïhtesjæjjine årrodh raeresne .
Reerenasse veanhta ovlæhkoen tsiehkiem jïh tjuara dam staerididh .
Bene dellie goere byøroe vaenebe mierieh utnedh .
6.6.5 Daltese 5
Lïerh: Biejjie
Gïehtjedimmie jïh dan illeldahkh gujht maehtieh buerie aalkoem årrodh gosse lohkemen bïjre soptsestalledh .
Ihke manne staarem jïh staarebieliem pryøjjedem gusnie årroem , edtjem tjïelteståvroe-jïh fylhkendigkieveeljemisnie steemmadidh .
bïjre leam vuartasjamme .
Jis heteroseksuelle ij provhkh dan bïjre soptsestidh juhkoe daamhtaj almetjh dam vienhtieh .
Jis ij sïjhth hoksem åadtjodh jeatjah sijjesne enn gusnie ohtsedamme maahta hoksegarantijen faalemasse nyöjhkedh .
Vijries gïeleldh jïh kulturelle maahtaldahke maahta meatan årrodh sjïehteladtedh guktie buerebelaakan jeatjabidie jïjtse kultuvresne jïh dan ålkolen vuavkasjidh , guarkedh , jïh krööhkedh .
Saemien gïelejarngh leah tseegkesovveme joekehts boelhkine , jïh joekehtslaakan evtiesovveme , ovmessie saemien byjresinie .
Maehtedh digitale vierhtiem nuhtjedh: Baajh learoehkidie gaskeviermiem nuhtjedh jïh saemien baakoeh kreekde jïh beapmojde ohtsedidh .
· Saemien eatnemem juelkietjengkeren tjïrrh buerebe åehpiedehtedh jih vuesiehtidh guktie almetjh saemide åålmege-tjïertine vuavkasjieh , staatusinie alkoeåålmeginie abpe eatnamisnie Saemien juelkietjengkere-siebrie sæjhta båetije biejjiede diedtem utnedh saemien juelkietjengkere-saavremem vaarjelidh jih övtiedidh - dovne reegijovneles jih gaskenasjovneles .
Åejvievæhtah vuesiehtieh fasseldimmieprosente SDJ-dajvesne lea vueliehkåbpoe goh laanten gaskemedtie, men jeerehte.
Dah goerehtimmielïhtsegh jeenebe saemien utnin referansedåehkeste skuvletïjjesne.
Revideradimmesne öörnegistie mij bïsph Nöörjen gærhkose nammohte, Gærhkoeraerie aaj nænnoesti Saemien gærhkoeraerie steemmereaktam åådtje raeriestimmeles steemmadimmesne bïspese Noerhte-Hålogalaanten, Åarjel-Hålogalaanten, Nidarosen, Hamaren, Møren jïh Oslon bïspedajvine.
Vuesehte akten jïjtse aamhtesasse gïehteldimmiereektehtsen bïjre , fylhkendigkiereektehtse 2/2011 mij politihkeles gïetedæmman båata seamma tïjjen goh jaepiebudsjedte 2012 jïh ekonomijesoejkesje 2012-15 båetieh .
Hormovnh aaj dah mah nænnoestieh gåessie jïh guktie kråahpe jeatjahtahta .
Astrid iktegisth dan geerjene , aelhkie föörhkedidh gosse dejnie ektine .
Learohkh giej lea joekoen reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne , maahta maadth- jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne veeljedh dah 4 kombinasjovnh learoesoejkesjistie daaroen- jïh saemiengïelesne:
Dïhte amma fonologije joekehtse.
" Ella Holm Bull dam laavlomem dorjeme .
Juktie maahtoem nænnoestidh jïh vielie almetjh duedtiejieliemasse dåårrehtidh , dah guejmieh sïjhtieh sjiehteladtedh bihkedassese jïh lierehtæjjaøørnegidie faagesne .
Nommekonsulentedïenesje göökte askh åtna åvtelen aamhtesem seedtie
Learohkh jïh / jallh lohkehtæjja guvvieh vaeltieh mearan learohkh ålkone berkieh .
Maahta geerve årrodh leeseldihkie dåemiedimmievuekieh tsööpkedh , jïh dan åvteste dle barkoe maahta gaajh jïjnjh vierhtieh krïevedh .
Jaepien 2008 raejeste dïhte gïelekonsulentine barkeme Snåasen tjïeltesne .
Dan lissine eah maehtieh gaajhkh intransitijve paarrebielieh öövre seamma subjeekth utnedh goh transitijve paarrebielieh maehtieh objeekth utnedh.
Noerhtelaanti saemiekonvensjovne Akte teema mij daamtaj bååstede båateme gosse saemien siebrieh leah gaavnesjamme , lea daerpies aktine bijjienasjovnaale vaarjelimmine jïh bijjienasjovnaale sjïehteladtemasse njoelkedassijste , mah dejtie saemien almetjidie krööhkieh mijjen aerpievuekien dajvine .
Sinsætnan jeehtimh man gaavhtan libie saemien skuvlesne vaedtsieminie gosse ibie åadtjoeh saemien gielem lieredh .
Webbesijjiem sjïehtedidh
Dïhte voestes åarjelsaemien bieliejaepieboelhke lij gøøkte njieljienvåhkoen giesiekuvsjh 1983 jïh 1984 .
Dïhte guhte voestegh måalese båata , mij lea minngemes bijjie askesne , lea vitneme .
Dellie edtja eengelskegïelen tjaalegh lohkedh juktie guarkedh , ussjedidh jïh goerkesem jïh daajroem vejtiestidh kultuvri jïh faagesuerkiej dåaresth .
Åarjelsaemien dajvesne dle sijjeste muvhth baptisth , pænstavoelph jïh adventisth sjïdtin .
Nåå dellie tjoeri gujht naan gaajhtside utnedh .
Saemien gærhkoeraerine
Dah guaktah gujht stuhtje daej diagnostihkine galhkajægan buerkiestimmine maam jeatja dotkijh leah tjaaleme daej aamhtesi bïjre.
Vuesiehtimmieh; gïelesuerkieh
Lohkh jienebe daesnie: http://www.datainspektionen.se/lagar-och-regler/personuppgiftslagen /
Guktie øørnedh jih leahtah vuesiehtidh
| Dïhte frijjes hokseveeljeme (Det fria vårdvalet) 
Årbok nr 10. (2 sid) 
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede .
PSA aaj möölie gosse prostatacancerem båehtjerde .
- Mij datnem jeenjemes håjnoes dorje ?
Mijjieh ojhte læjhkan aktem lahtestimmiem meatan vaalteme mijjen politihken betnesne , gusnie tjåådtje .
Learoesoejkesje saemien mubpiengïeline (Learoesoejkesje, Saemiedigkie, 2013) naemhtie dam åejvie-ulmiem saemien gïeline buerkeste: "Ulmie lea saemien gïelem vaarjelidh, nænnoestehtedh jïh vijriesåbpoe evtiedidh goh akte ållesth govlesadtemevierhtie rïjhkeraasti dåaresth." Vijriebasse: "Faage saemien mubpiengïeline edtja nöörjen faagine ektine våaromem bïejedh guktie learohkh sijjen funksjovnelle guektiengïelevoetem evtiedieh, jïh viehkiehtidh guktie fïereguhte learohke daajroeh, skraejriem jïh jearsoesvoetem åådtje saemien govlesadtemegïeline veeljedh."
Visuelle tjiehpiesvuekieh
Maahta dellie viehkiem åadtjodh kuratovreste jallh jeatjah dåarjoejistie .
Åvtehkedåehkesne leah staabe jïh gaajhkh ektievoeten åvtehkh .
Åanghkere-njeeruven gærhkoe .
Regijovneraaran , Trööndelagen Fealadassese , jïh sïeltese Naboer AB , jïh meatan årrodh biepmehtimmiekonsulenth finansieradidh Flatangerese , Namsovsese jïh Fosnesese .
Lindgren , Astrid , Im sijhth åarajidh !
Tjåadtjoehtæjja: Maana- , mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente Maanavaarjelimmie edtja saemien gïelen jïh kultuvrelle ektievoetem krööhkedh gosse hoksem mubpide vadta jïh maanah orre sæjjan båetieh .
Daate sæjhta jiehtedh barkoem jeenjemasth siebriedahketsiehkide stuvredh , mah ryöktesth jallh ovryöktesth årroji healsoem jïh jieledevuekieh tsevtsieh .
 Maam akt praktihkeles darjodh - sïjse tjöönghkedh, goerehtalledh, bijjieguvviem åadtjodh dejstie aerpievuekien guedtiejijstie dej saemien immaterijelle kultuvrevuekiej sisnjeli
Doh vuepsieh dejnie årganisasjovnemaalline leah åenebe
Jis göökte learohkh , dïhte akte maahta dam nubpiem gihtjehtidh aamhtesen bïjre .
Landstingens Ömsesidiga Försäkringsbolag (LÖF) nåhtede .
A. ruevtie-aaltarisnie
vrängatr:INF 'Martin kan vränga pälsen ut och in.'[Goltelidh jih soptsestidh] Baakoegærjesne marngesidh lea tjïelkestamme.
Ij leah daate forume naan nænnoestimmieåårgane , bene akte govlesadtemeforume .
PRM .
Ole Vigen jåarhkeskuvle: 28,7 mill kråvnah .
 (11) Minngemes våhkoen månnoeh Læjsah staarese vöölkimen.
Guktie sæjhta sjïdtedh jis naemhtie dorje
Eeremasth dle dååjrehtimmieh aalkoealmetjijste jïh gïeleldh unnebelåhkojste jeatjah demokrateles staatine mah leah aelhkemes mijjese sertiestidh .
Gosse baakoeh domtesidie jïh åssjelidie beaja kaanne buerebe jïjtjemdh guarkoe jïh aelhkebe dåeriesmoerh vuejnedh mah daarpesje nuala .
Guhkies tijje veesi aerebi goh skuvle-kovmiteen barkoe vååjnesasse bøøti .
Maanah maehtieh åvteguvvieh heeredh
aerpievierhtien mahtoe
Idtjin buektehth gaajhkide vaestiedasside gaavnedh .
Rïektesisnie dle löönemelaajkoe tjåadtjoen sjædta 2,4 millijardh kråvnine , juktie dah löönemh dan mænngan eah stuerebe sjïdth goh dam maam mijjieh åesiemaaksojne maeksebe .
Dannasinie buerebh veeljieh aktegsaamhtesinie eadtjohke årrodh .
Saemiedigkien rolle
Dah baanth sliekti gaskem aalkoealmetji siebriedahkine lea aerpievuekien mietie gaajh nænnoes .
Reerenassen paehperh saemiengïelesne jienedamme åålmehtehtedh ...
Naan noerhtesaemien fuelhkieh lin jåhteme åarjelsaemiej dajvese .
Preessen akte joekoen diedte guktie joekehts vuajnoeh olkese båetieh .
Dellie gihtjehtimmieobjekte aaj sæjhta gyhtjelasside hijvenlaakan vaestiedidh .
Dajveh vuesiehtimmiekaarhtine leah vuesiehtamme dejnie kaarhtelissine 1-4 .
Gïelejealajehteme daennie stoerre dajvesne dan åvteste sjïere haestemh dåastoeh .
Kapihtele III lea saemien gïelen jïh kultuvren bïjre , jïh lea mijjen reaktan bïjre gorredidh , evtiedidh jïh saemien gïelem nåhtadidh .
- tsiehkieh (reentah jïh avdrag eah leah deflatert), vaalteme løønemh 2012 raajan , jïh
Åejviesuerkie gïele , kultuvre jïh lidteratuvre lea meatan vaaltasovveme daejnie göökte bieline .
Dutnjien aanteges vadtam (Jupmelen:) Aehtjien jïh Baernien (+) jïh Aejlies Voejkenen nommesne .
Dïhte maam Haspelmath antikausatijve molsedimmiem gohtje.
Lohkehtæjja tjuara daejredh maam learohkh iktegisth maehtieh , jïh dan mænngan evtiedidh jïh dåarjedidh aktem sjïere haarjanimmie-soejkesjem learoehkidie .
Svïenske gærhkoe almetjh dovne Sveerjesne jïh ålkoerïjhkese gaavnede goh giesiegærhkoe , vaeriegærhkoe , skïemtjegåetie-gærhkoe , skuvlegærhkoe , geajnoegærhkoe , ålkoerïjhkegærhkoe jïh tjiehtiesbadth åålmeh gærhkojne gusnie årroeh Daesnie dïhte dov gïelekåarhte Aejlegsbiejjien skïereden 15 biejjien dellie gærhkoeveeljeme Svïenske gærhkose .
fealadimmieh saemien kultuvrejiehtesi åvteste krøøhkestieh jïh guktie saemide buerine sjïdtedh
Eevre vihkeles mijjieh aktem jielije jïh nænnoes saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem utnebe , jïh bielelen daam dle ibie maehtieh naan kultuvrejielemen bïjre soptsestidh .
Nedtesæjrosne www.psykisk.no gååvnesieh jienebh bïevnesh psykihken healsoen bïjre .
Nïmhtie dah golmesh tjåadtjoeh: jaahkoe , håhkoe jïh gieriesvoete .
Skïereden 23.-27 .
Dalketjh Gellie jaepieh beetnehvierhtieh daarpesjamme juktie dalketjh målsodh jïh orrestehtedh , joekoen stuerebe dalketjh barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammine , bene aaj stoerre skåårvemidie sjiere øøhpehtimmieprogrammine .
Gaebpien Gåstan beagkoesommes vaajesem åarjelsaemien raedtesne lea Gaavalohke mij dovne vueline lea .
ISBN 91-87636-07-7
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 6
nr.37 (2007-2008) Beadtoe maam jåhta lij gïetedamme stoerredigkesne gïjren 2009 .
Dah gyhtjelassh Bottleneck-hypotesese veadtaldihkie.
Dejnie orre öörneginie sïelth 233 tjïeltine maehtieh geahpanamme barkoevedtijemaaksoem åadtjodh sovnesne 2-5 .
Tjuetiejaepiemolsemen åvtelen dah voestes læstadijanen gaavnesjimmieh Divtasvuotnesne lin smaave derhviegåetine .
BULL , ELLA HOLM 2001: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh .
Daate lij mahte göökte prosentepoengh jollebe goh laanten taale.
Daate saerniestimmie edtja tjieltide juhtedh guktie dovne barkijh , årrojh jih learohkh maehtieh daejtie saernide dåastoehtidh .
åssjalommesh jïh faamoeh buerkiestidh mah dam amerijhken frijjevoetegæmhpoem jïh dam fraanske revolusjovnem sjugniedin , jïh buerkiestidh guktie dïhte dam demokrateles evtiedimmiem Nöörjesne tsevtsi
ISBN 82-00-07368-8
dam biejjieladtje gïelem nåhtadidh ektiedamme akten saemien dejpeladtje jieliemasse , mij lea akten vihties tsiehkien bïjre
nr 37 (2007-2008) Straff som virker - mindre kriminalitet- tryggere samfunn , Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente aktem barkoedåehkiem tseegki mij edtji vierhtiedaerpiesvoetem jïh sjïere råajvarimmieh goerehtalledh , lissine sjïehteladtedh saemien gïelem nuhtjedh .
Maahta vååjnedh goh Andra lea jueriedisnie posisjovnesysteemen bïjre jïh guktie edtja luhkieh jïh akth juekedh .
Goh ållermaahteme ekonomijesoejkesjisnie 2009-12 , dle daate daårjoe maahta 36 mill. kråvnah sjïdtedh (seamma tsiehkieh goh Nordlaantesne).
13 Nænnoesåbpoe bïevnesegalkeme åarjelsaemien lïerehtimmien bïjre
Garre biejjieh stoere staaresne badth sjïdti .
Man gellie vuartasjæjjah edtjebe jaksedh?
Jïjnjh almetjh daam govlin .
Årbok nr 10. (10 sid) 
Ij leah man fuehpie .
Dellie dihte alma dan reajnoemaennien gåajkoe vaadtsa .
Darjoemassh 2009 - 2012
Goh aalkoe daan aamhtesasse , dah learohkh maehtieh aktem låggem tjaeledh dej lahtesigujmie dah aamhtesen bïjre maehtieh , jïh lahtesh dah sïjhtieh lïeredh .
Kaanne dan åvteste soptsestæjjah referaansedåehkesne eah dan jïjnje raajesh nulle objeektine jååhkesjamme goh veanhtadamme.
Dehtie Bottleneck-hypoteseste aaj muevie mejtie G2-lïerijh buerebh jallh seamma illeldahkh åadtjoeh referansedåehkeste.
Frïjjedorjemen mænngan stoerrebritanniaste 1920-låhkosne dellie dïhte orre irsken staate seahkari irsk-gælijengïelen skreejrehtimmiem .
Gjestegården 74335224 , mob .
Jis dam voestes budsjedtem vuartesje 2010 , dle gaajhkh dïenesjh lea naa seamma daltesisnie goh reeknemasse 2009 .
Saemiej jijtjh - reereme
Nedtevierhtieh jïh lidteratuvrh
Dellie barkoedåehkie tjuara buerkiestidh guktie dah jïjtje dåemiedieh aarkebiejjien .
vielie barkedh ?
barkeme voestesstarnen faaleldahkh saemien tjieltine nænnoestidh
Lissiehtamme tjeahpoe-jïh kultuvreluejhtiehtimmie abpe almetjetjïertese , gusnie maanah jïh noerh leah åejvievuepsiedåehkie .
Learohke lahtesem buerkeste viehkine sijjienommeste
Tsagkesh jïh gaavnh dov fylhken gåetiesæjroem .
Jis meehtin raajesidie goltelidh dellie kaanne jeatjah illedahke orreme.
Dah leah veeljesovveme dej haestemi jïh nuepiej gaskem mah leah 3. kapihtelisnie buerkiestamme , jïh dejstie raerijste mah tjïeltijste jïh RES-guejmievoeteste båateme .
Lohkehtæjja maahta aaj åvtelhbodti aktem vihties aamhtesem moenedh mejnie learohkh berkieh .
Men idtjin barre G2-lïerijidie haastadihks, seammalaakan aaj G1soptsestæjjide gosse fuehpesne jïh sæjloes mearan seamma goerehtimmien lïerehtimmieh darjoejin goh G2-lïerijh.
Dov e-påastesijjie (jis sïjhth tjaeledh) 
Læjhkan eah leah gaajhkh veerbh mejtie leam gïehtjedamme aajmoejeatjadimmieh.
Vuesehte ållermaehtemasse stuhtjesne 8,3.2 v. raeriestimmine 5 .
Rasmussen , Torkel , Helander , Liisa: Mejtie sånn jåvle-aajja daan jaepien båata ?
Ij leah dan gåvva jiehtedh man båeries daate viejhkere , menh lea sån provhkeme aalkovistie 1800- taalesne jïh aaj sån dan åvtelen .
Ebrie janiffikeli !
5 gïeletjåanghkoeh , darjoeh guktie saemien learohkh lïerieh gïelem nuhtjedh jeatjah jïemmehkigujmie .
Aannan geajnoe guhkiebasse
Don jih daan bijre I
Vihkeles altese tjaatsestimmmiereaktam nuhtjedh , bene ij leah daerpies vuertedh goske veeljeme sjædta fïerhten aejkien datne sïjhth dov politihkeles vuajnoem lahtestidh .
Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh , akte nöörjen tjaaleldh jïh akte nöörjen njaalmeldh
Njoetseldh muerjieh leah rööpses .
Daah dov vihtesjimmieh skaehtiem leah baalhkeste geaseme jih reaktoe baalhkam leah åadtjeme .
Dellie aelhkebe sjædta veeljemebarkijdie , jïh verkebe dutnjien mij edtja steemmadidh .
Jïh voessjedh, mij labijle molsedimmie.
Ealla viesjies uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne åtna .
Ij leah nåhkeme dan saemien gæmhpose jååhkesjimmiem åadtjodh , men buerebe akte guhkiedimmie .
Joekehts teekstigujmie joekehtslaakan barkedh edtja meatan årrodh kritihke åssjaldahkh jïh estetihke vååjnoem vijriebasse evtiedidh jïh maahtoem vedtedh daaletje medijan aarkesne veasodh .
- Vihkeles aerpievuekien daajroe jïh saemien miehtjieåtnoe sertiestamme sjædta båetije boelvide .
Lïeneståvroe Skånen lïenesne gïetede stiftelsh mah leah Kronobergen , Blekingen jïh Skånen lïenine .
Dah vihkielommes ulmieh kultuvrese jaepien 2011 sïjhtieh årrodh: Læssanamme gellielaaketje kultuvrefaalenassesne , dovne profesjovnelle jïh jïjtjevyljehke kultuvreaktøørigujmie Buerebe joekedimmie kultuvreaevhkijste , mijjieh sïjhtebe gaajhkh noerhte-trøønderh jaksedh Krievemh voebnesjidh universelle haamoen bïjre , aaj kultuvresuerkesne Bøøremes noerebarkoe Noerhte-Trøøndelage akte åvtehkefylhke gosse lea barkoe ryøktesth rïekteme noeri vøøste .
nænnosovvi sæjhta jarngesne årrodh .
saemien tjiehpijh jïh artisth eevtjedh jeatjah festivaaline meatan , Noerhtelaantine jïh gaskelaanti aalkoealmetji festivaaline
Fylhkentjïelti joekedimmiemaalle lea göökte bieline juakeme , akte baasise- jïh gagkestimmiebielie jïh akte evtiedimmiebielie .
Latjkoe jaapan 2014 lea 9,4 millijovnh kråvnine .
Daelie nöörjen museumh sijhtieh lehkiem dejstie bååstede sertedh saemien museumidie .
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente provsjektem dåårje .
meatan orreme jïllebe øøhpehtimmiem saemien noeride nænnoestidh
Teknologihken evtiedimmien gielhtie gåarede daarjoem joekehts låhkojste tjøøngkedh jïh ovsjiehteles bïevnesh åadjtodh .
Manne måjhtab ahte goh gotne gosse tjåejjie baaktjede helle åejjie baaktjede helle , helle rudtje baaktjede helle juelkie helle mij akt. .
Vaedtsedh guessine .
Raakte goerehtimmien åvteli ohtjegåatan mænna tjåelieh döömedh jïh gadtjedh .
V. b.) Neassa Tännäs (Härje .
' sne åadtjoeji tsiengelen 1. b. 2012 .
Jjih jeahta dan saltsyjra dihte hov lea nåake gosse jih saltsyjra raakte boeltele tjåejjieb jih njaelmieb .
Jaepien 2011 lij 940 maadthskuvlelearohkh saemien voestesgïeline , akte ovrehte 6% ånnanimmie skuvlejaepien 2005/2006 mænngan .
Jaepien 2014 jïh 2015 dle daltesem ekonomijesoejkesjistie 2011-14 jåarhkeme , åasastaeriedamme 2012-kråvnide .
Dah råajvarimmieh viehkiehtieh seammavyörtegs sovnedimmievuekieh sjugniedidh , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta ,
Dejtie dellie govhte dåehkiej mietie desnie sjïehtesjem.
Nordlaanten Fylhkenålma akte vihkeles guejmie dennie barkosne edtja darjomidie åarjel- jih luvlesaemien gïelide tjïrrehtidh dennie dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide .
Skreejremekampanje Finnmarkesne - neakoesbarkoe
Bross , Helena: Voejeme gåatesne , Saemienskuvlen ståvroe , 1995
Studije ööhpehtimmiem feerhmie duedtievuekiej bïjre , åtnoe maasjinijste , vuesiehtimmie jïh lïerehtimmie teknologijesne jïh aaj doekeme jïh maarkededoekeme .
Naemhtie dle mijjieh annje tjarke skåårveminie .
Dååjrehtimmie , gaskem jeatjah dehtie åarjelsaemien tjïelteste Snåase , lea vuesiehtamme gosse meatan sjïdteme reeremedajvesne , dle dïhte aktem jollebe staatusem vadta gïelese .
- uansett .
Lohkh vielie skælloen bïjre daesnie .
Daate nænnoestimmie almetjeriekteles åeliedimmieh staatese tseegkie , saemien maanaj byjjenimmietsiehkiej bïjre jïh dej religijööse , kultuvrelle jïh gïeleldh reaktaj bïjre .
• EADTJOHKE VIEHKIE SERTIESTIMMINE
Bruk ordene nedenfor i den rekkefølge de er skrevet.
Manne jijtje maahtoem vedtiejim båatsoejielemen learoen bijre , v.g. gåatomen - jih bovtsi haerpij bijre , jih guktie bovtsh ektesne dåehkine .
V. b.) Orrestaare Örnsköldsvik (Ö-vik V. n.) 
Golme tjåanghkoeh åtneme , gusnie prosjektem vuesiehtamme jïh evtiedamme .
 (111) a. Manne jag dam den:ACK teekstem text:ACK jarkostem.
' esne (jïh jeatjah meedijh) jïh tjoejegærjah aelhkebelaakan darjodh jïh olkese buektiehtidh enn aarebi .
Aktem " nænnoesåbpoe " karrijeerebïhkedimmiem faalehtidh saemien learoehkidie jåarhkedaltesisnie / geervelïerehtimmesne fylhkesne
lea mïrrestalleme dotkemisnie guktie
Tjåanghkan årroejim golme joekehts gaertieninie .
Saemiedigkien mïelen mietie dle mieriesertiestimmieh saemiengïeleldh dïenesjidie tjuerieh ryöktesth tjïeltide jïh fylhkentjïeltide staateste juhtedh .
Edtja barkoem pilgrimebarkojne jïh Olav-aerpiesuerkine vijriesåbpoe evtiedidh staatine , ÅarjelTrööndealgen fylhkentjïeltine , Tråanten tjïeltine jïh
Bievnesh / bïhkedimmie reaktaj bïjre: saemiedigkie åådtje jeenjh gyhtjelassh åålmegijstie mah reaktah fïerhten almetjen lea gosse byjjes reeremasse gaavnede .
Mejtie joekehts guktie ussjedh gosse jïjtje vaastoem tjaeledh (ræhpas gyhtjelasse), jïh gosse åadtjoeh vaastoem veeljedh (gellie-veeljeme laavenjassh)?
Akte tjåenghkies maadthvuajnoe mij jeahta gaajhkesh sijhtieh sinsitnine giemhpes årrodh , maahta akte hivjen aalkove årrodh .
Kuvsjem tjïrrehtamme Norsk nettskole ' n tjïrrh .
Dellie treavkide nuala , tjabpieslaakan lutnjie , lopmeh søøpie jih dle kåavese guadta .
Reerenasse sæjhta 3,5 millijovnh kråvnah dåarjodh dan guektienjaepien pryövenassese mij edtja bïevnesh vedtedh NAV-kontovri dïenesji bïjre , mejnie viehkehte jïh aamhtesegietedimmien bïjre .
Lïeneståvroen barkijh edtjieh hijven maahtoem utnedh dej almetji reaktaj bïjre .
Dah mah aaj steemmereaktam Stoerredigkieveeljemasse utnieh , sijhtieh lissine aktem veelkes kåarhtem åadjtodh .
Mahte fïere guhte mubpien gyhtjelasse lij akte distraktööre.
lohkedh jïh aelkies dïjrh jïh teeksth guarkedh
Persen Nan , Bearkoe-krovhte
rohkelasse 3
Dïhte bijjemes åssjele Lïeneståvroen juvrevaaksjomebarkojne gaajhkem lea djurskyddslag:en mietie jïh juvriejgujmie hijven .
barkoesijjieh , geografije , ööhpehtimmiedaltese jïh jielemh .
Jis maana v.g.
Dov uvte , aejlies Jupmele byjhkesjem , gellien aejkien , gellielaaketje åssjalommesigujmie , baakoejgujmie jïh dahkoejgujmie sådtoedamme .
Akte funksjovne jarkelimmiem jallh evtiedimmiem buerkeste aktede stoeredahkeste mij lea jearohke aktede mubpeste , aktelaaketje .
Maahta seksem utnedh gosse goebperh åtna ?
- Mijjen tjåenghkies posisjovne lea dahkoej vööste stuvreme , jïh desnie orre ussjedamme raeriestimmieh mejstie aalkoealmetjh abpe veartenisnie sijhtieh aevhkiem utnedh , jis dejgujmie vijriesåbpoe barka veartenekonferansesne .
Jïengenaaperem nuhtjebe gosse raejkiem naaperdibie .
Jienebh industrijebyjresh stoerre haestemh dåastoeh dej minngebe gøøkte jaepiej .
Mijjieh vienhtebe , akte lissiehtimmie dejtie tjïelten jïh regijonale foentide sæjhta regijonalen ektiebarkose skreejrehtidh jieleme-evtiedimmien bïjre .
Åejvie aarmodh mijjem , (Kyrije elejson) 
Daan sjïekenisnie dle laavenjostoelatjkoeh vierhtieåtnoen bïjre dorjesovvin Saemiedigkien jïh fïereguhten tjïelten / fylhkentjïelten gaskem .
Jienebh staareraeriegoevtesh sijhtieh meatan årrodh daennie barkosne .
Dah museumh leah garmeres ihke dah gååvnesieh goh akte saemien åejvieroehtse institusjovnijste , juktie gorredidh dam saemien kultuvreaerpiem , dam faageles maahtoem museuminie jïh våarhkoeh daeverijstie jïh immaterijelle kultuvreaerpeste , mejtie reerieh .
Learohkelåhkoej evtiedimmie Årrojeprognose gaskoeh nasjovnale sjïdtedimmie (daaroen MMMM) vuesehte låhkoeevtiedimmie 16-18 jaepieh sæjhta jeerehtidh dej ovmessie geografeles suerkiej gaskem Noerhte-Trøøndelagesne; naemhtie (rïektes taallh 2008 -2010):
jeatjah gaskesadtemehammoeh , vg guktie mobiltellefovnem utnedh , saemien gïelem nuhtjemasse bïejedh
Departemente aktem prosjektem dåårje juktie faageteermh jïh learoevierhtieh evtiedidh siebriedahkefaagesne åarjelsaemien gïelesne , 400 000 kråvnajgujmie .
 (73) a. Manne jag edtjem skulla:1s dam den:ACK maanam barn:KOM bearkojne kött:ILL heerjehtidh.
Dellie maahtah jeenjebh dan bïjre lohkedh Frisktandvård nuelesne dan nualan .
1600-1630 Prïhtjege
Dan mænngan åarjelsaemien gïelebuerkiestimmien jïh jeatjaj dotkijh barkoeh ektedem, uvtemes Levin jïh Rappaport Hovav, Haspelmath jïh Piñón orreme, dej luvhtie manne semantihke, syntaktihke vuajnoem jïh kausatijve molsedimmiem åådtjeme.
Dïhte voestes maana mij lij meatan gïeleskreejremeprosjektesne , noereskuvlem aalka tjïelten åarjebe raedtesne tjaktjese .
Dan gaavhtan dle saemiengïelen saernieaamhtesh vielie goh guektiengïerth sjïdteme , 2011 raejeste 2012 raajan .
Midtnorsk Filmfond jåarhkedh Regijovnale evtiedimmieprogrammen tjïrrh
9 .
Barkoe luvle / skoltesaemiengïeline jïh pihtesaemiengïeline tjuara byjres jïh raastijbijjies gïeleprovsjekth aelkedh mah daaletjen tsiehkiem dejtie gïelide jåerkieh .
Gåarede DVD løønedh Saemiedigkien learoevierhtiejarngeste , Guovdageaidnusne .
Vedtatt økonomiplan11-14
Dah guaktah vihkeles joekehtsem bæjhkoehtægan kausatijve molsedimmien jïh kausatijve paarri gaskoeh.
EU:n tjaetsiedirektijve lea mijjieh orre hammojne barkebe , jïh mijjen dïedte lea daelie tjaetsiegalkemedajvh lïenen sijjeste .
Mohte dihte lij saatna .
Orre gærja:
Faagh man maadtoe lea lohkeme dennie gïehtjedimmesne daelie vihkeles orreme , læjhkan teksth gaajhkijste faagijste åvtelen båetieh .
Taallh tjïeltijste jiehtieh daate daerpiesvoete sæjhta vielie læssanidh jaepiej åvtese .
Tjïrrehte giehpiedimmiem guktie dah råajvarimmieh leah vierhtievuartasjimmesne , m , FD 10/31 , Ekonomijestrategije 2011-14 .
Aarvadallem daate illeldahke [+preteritum]væhteste, men kaanna dan gaavhtan åeniehkåbpoe tïjjem dam hammoem utnieh skuvlesne aaj.
' en nuelesne , lea noerehtelaanti laavenjostojne saemien gïelen bïjre barkeme 2012 raajan .
Vihkeles aarvoeh maanagïertesne leah vuesiehtimmien gaavhtan ektievoete , hokse , meatandïedte , solidaritee te , goerkesadteme , respekte , seammavyörtegsvoe te jïh reakta joekehts årrodh .
Dah lïhtsegh nöörjen jïh sveerjen raedteste.
Dïhte raerie Dan europejen unijovnese lea dïhte voernges åårgane mij nænnoste jïh laakh vadta EU .
Gieriesvoeten vaentjele
Reseptehts daalhkesh
Daelie lea vihkelommes vijriebasse barkedh dej maanajgujmie mah skuvleaalterisnie .
Gyrhkesjimmie gaajhkh åålmegisnie Svïenske gærhkoen åålmegisnie sån fïerhten aejlegen gyrhkesjimmiem heevehte .
Akte ryöktesth illedahke dehtie vijriesåbpoe barkoste lea " Raasten rastah- åarjelsaemien kultuvrefestivaale " mij tseegkesovvi jaepien 2002 .
Gaajhkh laejhtemeaamhtesh iktedidh saemiedigkieraaran
Faagetjåadtjoehtæjja vïhtesjadtemasse saemien gåetijste:
Naan dejstie jåerhkieh jeananidh jïh söökes sjidtieh .
Gosse learohkh buektiehtamme ryøknedh man gellie lïhtsh aktene baakosne , dle haarjenieh fïerhtem lïhtsem govledh .
Daate lea akte dejstie Saemiedigkien raaktan stoerre dïedtijste: barkedh ihke båatsoe hijven mieriekrïevenassh åtna mij evtiedimmiem jïh monnehkevoetem gorrede guhkiebasse .
Veeljh BIBSYS
kaarrh jallh nyjsenh dejnie bijjemes sijjine ?
Mohte tjoevere aaj vuesiehtidh ahte vïssjeles almam lea - jïh Biejjienïejten raajemh jïh rååresjimmieh goltelidh .
§ 45 Sjïere rijhkeraasten geerestahkh NordTrøndelag , Sør-Trøndelag jïh Hedmark fylhkine dovne Jämtland jïh Dalarna läänine .
tjuara abpe teksten sisvegem jïh mïelem vuejnedh .
Jielemen gaavhtan dle vihkeles nuekies maarkedemaahtoem reebledh juktie dejnie gaskenasjovnaale maarkedenuepine lyhkestidh .
Vuarjasji konsekvenside daehtie alternatijveste naemhtie , dah serijööse mineraalesïelth sïjhtin tuhtjedh fer dovres , dovne etihkeles , politihkeles jïh ekonomeles , darjomh prijoriteradidh aerpievuekien saemien dajvine .
Jienebe dan bïjre saemiereaktamoenehtsen raeriestimmeste lea trygkesovveme lissietjaaleginie: NOU 2007:13 .
Pedagogigujmie ektine dle åvtehke barkoedåehkiem bïhkede , laavenjostoem eejhtegigujmie stuvrie jïh tjoeperdimmiebïevnesh gïetede .
Daate lea vierhtieh mah tjïelth jïh fylhkentjïelth åadtjoeh juktie guektiengïeleldh dïenesjh gorredidh .
Guktie maehtebe dellie lohkehtimmiem sjïehtesjadtedh jïh radtjoeslaakan G2-lohkehtimmesne barkedh?
E-legitimasjovne tïjjem tjirkes sjædta .
Davvi Girji 2005 .
reklame-jallh doekemesplakatem darjodh
Mujhtieh datne nuepiem åtnah åvtelhbodti vaestiedassem registreradidh .
NSR sæjhta duedtien åesiestimmiem jïjtjemh siebredahkesne jieniemdidh .
Tjaelieh tjaatsegem olkese Diedtieh svaalhtesasse dov veeljeme tjaatsegeasse daennie åelkies bielesne .
Moerevaaroesuerkie haestemh åtna konjunktuvretsiehkien jïh onne voenges tjoehpemen gaavhtan .
Goere 20: Raajesh pronominelle objeektine, TJVT
8.-10. jaepietsiehkine 227 tæjmoeh
Jïjnjebe tjïelkesin EN:n njealjeden nyjsenæjjakonferansen mænngan Pekingisnie jaepien 1995 gusnie göökte tjaatsegidie tjeelin aktem daejstie lij Platform for Action mij tjïelkesi mïrrestallemeperspektijvem edtja gaajhkh sjæjsjelimmieh sïebredahkesne klaeriedidh .
Manne leam stoerre jïh bööremes lyjhkem vualadahkine årrodh .
Maam maehtebe soptsestimmeste lïeredh ?
Læjhkan ij dagkerh leah juktie eah haamoeh goh: *bæjjanehtedh, *bæjjanestedh, *bæhkasestedh jïh *soelkenehtedh gååvnesh.
Maanaj saemiengïelen
Lissine dle aaj vielie lïerehtimmie ryöktesth jielemen vööste , vierhtiejarngi tjïrrh öörnedamme jåarhkeskuvline .
Åadtjoem vuejnedh dam tjohpem ?
Madtjeldehteme , girmeme jïh krööhkeme dan bïjre gie datne leah mij ' akth maam gaajhkesh daarpesjieh .
Jaepiej 1947-1981 dellie åemie Knut Bergsland lij professore dennie universiteetesne Oslosne , finne-ugrijen gïeledaajrosne .
d) jeatjah ektiedimmiem åtna åarjelsaemien gærhkoejieliemasse , dejstie lihkebe moenemijstie mah åålmegeraerie moeneme .
Lohkehtæjja byøroe tjoejesystemem fïerhten learohken gïelesmaaregisnie damtedh , jïh daejredh guktie daate gïelesmaarege saemien tjaelemegïeleste joekehte .
A. Maam datne sïjhth / dijjieh sïjhtede darjodh juktie hijven ektiedimmieh fïereguhten maanese tseegkedh ?
 (Baker 1988, Pinker 1994, Baker 2001, Baker 2010) 
Mietsken 2012 dle Sødra Cell AS .
Cookiesfunksjovnem gaptjedh
Gärhkoeveeljemisnie golme jallh nieljie veeljemisnie gielem biejh , guktie vååjnoe dov lihkesbijre åårganisasjovnesne dennie gärhkoetjåangkesne gusne datne årroeminie:
Veeljemekåarhten åvtesæjrosne bïevnesh gaavnh gusnie jïh gåessie datne maahtah steemmadidh veeljemebiejjien .
Jupmelen baernie Nomme buerkeste Jeesuse Jupmelen baernie .
Maahtoeulmieh learoesoejkesjistie daesnie , http://www.udir.no/grep
Daesnie lohkehtæjja vuajna guktie satne maahta maahtoeulmine barkedh 5. daltesisnie; sisvege jïh lïerehtimmiedarjomh , vihkielommes maehtelesvoeth , sjïehtedamme lohkehtimmie , maajhööhpehtimmie jïh vuarjasjimmie iktemearan .
Daate akte aerpievuekien konserveradimmievuekie maam guhkiem nuhtjeme gævnjasjimen åvtelen .
Svarkeldeminie jïh soptsestalleminie .
Abpe SDJ-dajve, viertiestamme jeatjah dajvigujmie Saltfjellet noerhtelen, doh seamma tendensh vuesiehti, bielelen pendlerelåhkoe.
Naemhtie aelhkebe sjædta skuvlese jïh skuvleaajhteridie , sjïehteles aamhtesh gaavnedh saemien lïerehtimmien bïjre .
- Aarkebiejjien rasisme lea akte teema mij lea vihkeles digkiedidh jïh mijjieh gegkestibie DATNE leah meatan jïh dov dååjrehtimmiejgujmie jïh vuajnoejgujmie båatah , Sagka Marie Danielsen minngemosth jeahta .
Seamma goh jis kråahpem gaajesje jïh tjonneste aaj maahta gijhkierdimmiem årrodh .
Kvaliteetejarkelimmie feerhmie bueriedimmieh stuvremisnie jïh åvtehkeprosessine , jïh bueriedimmieh ektiedamme kvaliteetese jïh illedahkide .
Njueniesprejjem maahta nåhtadidh gosse snoelken jïh dïhte dorje aelhkebe maanese voejngehtidh .
Fylhken bårrode viesehtimmie edtji raaktan båastode årrodh , juktie akten boelhken baeniedåakteren tijjeste , satne tjuara minnedimmesne nåhtadidh .
U Ulliesjaevrie Ullisjaure (Storu .
stoeredahkh viertiestidh viehkine sjiehteles möölehtimmiedïrregijstie jïh aelhkie aerviedimmeste , illedahkide åehpiedehtedh jïh vuarjasjidh mejtie dah leah reaktoe
6.1.
tjïelke , jallh maam tekstesne sjïereligkie tjïertestamme .
Ij edtjh luhpie uranem gaevnedh Sveerjesne .
Mijjieh dam darjobe beapmoebuertesne barkosne .
Lïhke laavenjostoe pedagogeles-psykologeles dïenesjinie lea vihkeles .
Maahta kondomen nåhtadidh tjoeleskïemtjelassi vööste ovmessie seksine v.g. dååkerdidh , anaaledååkerdimmie jïh jis njaelmiesekse boetjine åtna .
Tjirrehtidie gihtjedimmiem goh råållespiele .
skaepiedihksvoetem vuesehte vuesiehtimmine jïh / jallh vuajnojne
gaajhkh byjreskevierhtieh
Karijruse jih Baktuse
sjïere væhtah buerkiestidh histovrijen jïh geografijen bïjre Stoerre-Britannijesne jïh USA:sne
Bueriesjugnehth daam laejpiem jïh vïjnem dov
FYLHKEN ÅEJVIE = TJÏELTEN ÅEJVIE
Saemiedigkien budsjedte 2015 nænnoestamme sjïdti stoerretjåanghkosne bearjadahken , goeven 5 .
raejkieh hål:PL roehti/veedtsi springa/gå:3pPRT gaamegidie.
Mijjieh lïhke dialogem utnebe Eatnemevaarjelimmiesiebrine jïh Ebrieskåajjefoentine dennie gaskenasjovnale klijmabarkosne .
Dannasinie vihkeles gorredidh dah aalkoealmetjh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh , jïh aktem hijven låhkoem dejstie aevhkijste åadtjoeh goh dah læssanamme vierhtieh vedtieh .
Saemien kultuvrejielede viehkiehteminie ektiedimmiem , murriedimmiem jïh jieledekvaliteetem sjugniedidh , lissine aaj barkoesijjieh kultuvren sisnjelen .
Bransdfjell Blind , H / Fjellheim , M Gieline Goetsebe 2
Digkede såemies viehkiedïrregh jïh såemiesmearan tjaalegisnie vuesehte guktie dejtie utnedh Digkede åejvietsiehkieh argumentasjovnine jïh apellehammoej åtnoem teemam / dïjrem / åejvievuajnoem digkede tjaalegh faageles sjyötehke vuekine ussjede
Maahtoeulmie Jåa1 mænngan
Julevsaemien gærjabusse
Hijven jis maanah eah fierhten aejkien dåeredh
Buehkie Vullem ravvese gåaljoste guktie gahtja .
taallh nåhtadidh gosse ebrie- jïh lopmeveahkah mm jïh cm möölie , jïh temperatuvrh göökte våhkojne tjaktjege jïh daelvege , jïh vearoldemöölegi jïh temperatuvri bïjre soptsestidh viehkine taallijste , öörnegetaallijste jïh möölegelahtesijstie
Bïejh dam bissemevuabnan .
Gååvnese golme seksuellen syjhtedh; biseksualitehte , heteroseksualitehte jïh homoseksualitehte .
Mennie mieresne learohkh haalvoeh jarkoestidh jïh sjïehtedidh sinsitnien tjaalegh nøørjen gïeleste saemien gïelese ?
Vuesiehtimmesne 120) paarre gusnie transitijve paarrebielie dovne -Øtjm- (e3) jïh -ht- åådtjeme.
gåessie minngemes gujnelemmien voestes biejjie , jallh jis gujnelemmie orriji
Nov lea badth naemhtie dah nøørjen noerh leah solidarihkeles dej voeresigujmie , jïh tuhtjieh hijven aahka sijjiem åådtje aktene voeresegåetesne .
Raasisme nedtesne:
Akte orre reerenasse øørnesåvva fïerhten stoerrredigkieveeljemen mænngan .
ISBN 82-7601-025-3
Stoerredigkie jïh reerenasse mierieh biejieh gieh edtjieh åadtjodh maajhvååjnesem jïh raadijovem seedtedh , jïh krievieh guktie dïhte programmeprofijle edtja årrodh .
Gïerve dam damtoem mööledh.
Boelhkesne 2.2 dellie vuesehtem maam teorije jeahta aerpiegïelen jïh aerpiegïelen soptsestæjjaj bïjre.
Hearra maahta jiehtedh: Dåastoehtidie Jupmelen / Aehtjien bueriesjugnehtsem:
Åarjelh-saemien giele daelie kuvsjine , liturgiske dahkojne jih bøønine provhkesåvva .
3.4 Fasseldimmie jïh ööhpehtimmie
lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analyjsh tjaeledh , skaepiedihks tjaalegh jïh ussjeden tjaalegh tjaeledh mah våaromem utnieh nöörjenfaageles tjaaleginie
Gosse altese pryövem vuartesje , maehtebe plæjjohkemïerhkh vuejnedh taalesïevesne , jïh dïhte
Dah intransitijve veerremes gaavnedh.
Laante jïh vierhtiereaktah
vuertiemisnie tekstesne
vuajnosne
Lohkehtæjja aaj bïevnesh bååstede vadta maam learohke maahta darjodh juktie soptsestem bueriedidh , vuesiehtimmien gaavhtan jienebh biehkieh meatan vaeltedh åejviebielesne , galhkuvem mujhtedh jallh soptsesem ikth vielie vuejnedh juktie væhtah bïejedh , jïh stoerre åvtebokstaavem punktumen minngesne bïejedh .
Søknadsfrist SFO
Daate lij politigken vihkelelommes vierhtie faamoem dajvesne åadtjodh , Kaisa Rautio Helander Saemien jolleskuvlesne jeahta .
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente / - Det norske bibelselskap Det norske bibelselskap lea dåarjoem guhkiem åådtjeme juktie bijbelen tjaalegh jarkoestidh jïh staeriedidh noerhte- , åarjel jïh julevsaemien gïelese .
Gosse steemmedh , dle datne meatan moenh gie edtja dov sijjeste årrodh jïh dov ïedtjh vuesiehtidh tjïelteståvrosne jïh fylhkendigkesne .
Ohtjegåatan .
Beatnakvuopmi gøøkte dajvide juakeme; A jïh B. Dajve A lea dïhte boelhke Beatnakvuopmi:ste mij luvlelen rïektes sïeven Katterat:n luvhtie tjahkese Ristačohkka jælloe 1683 , debpede rïektes sievine jællose 1289 (33 W 622780 7572394) Sealggajávri:n åarjelen .
· Maam åadtjobe Maarjan bïjre daejredh ?
Vihkele saemieh jïjtjh meatan gosse saemien filmem darjodh .
60 kr fïerhten akti feelemasse .
Gosse saemien learohkh annje eah sijjen reaktam iet
Vuartasjidie krir riej veeljemelæstoeh jïh gaavnh voen ges kandidaath .
KILDE: KIFO
jaksedh .
Fylhken baakoej-juhtije Fylhken raerieåejvie
Learohkh ektesne soptsestieh maam dah daejrieh dej sjiere væhtaj bïjre saemien soptsestimmieaerpievuekesne .
Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne fokusem åtna taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese .
Bïejh jiehtegh reaktoe gaevnjieruktien mietie (i rett rekkefølge).
Åejvienjoelkedasse lea gaajhkh learohkh edtjieh meatan årrodh .
Dïhte , ektiebarkije Ulla Jonsson jïh bïevneseprosjekte daam tjaalegem øørneme .
| Laantedigkien gellielaaketjebarkoe (Landstingets mångfaldsarbete) 
Dïhte åssjaldahke daejnie veeljemegærjetjinie lea bïevnesh vedtedh dan nøørjen demokratijen bïjre , jïh dov nuepieh sjyøhtehke aamhtesinie tsevtsiehtidh .
Digkede gie dijjieh vïenhtede bøøremes sjeahta staateministerinie .
Saemiedigkien mubpie åvtehke Laila Susanne Vars åejviemearhketjidie Saemiedigkien maanagiertebïevnesisnie buakta 13.11.2012 ts .
Klimatedïjpemem gaertjiedidh
, jih , tjidtjie mij dohte ?
Gïehtjedimmie gïelem utnedh
Duarpatjommes jollegåetiem bueriedidh dej skaaraj mænngan mejtie bomba darjoeji .
Men aahka govlh !
skaepiedihks , bievnije jïh argumentereden tjaalegh , salkehtimmieh , lidteræære toelhkestimmieh , digkiedimmieh jïh jeatjah ussjeden tjaalegh tjaeledh
Byöroe dan åvteste learoevierhtieh evtiedidh jïh öörnedidh , guktie jienebh maehtieh dejtie nuhtjedh .
Daate kuvsje ij åvtedaajroeh åarjelsaemien gïelesne tsïhkestehtieh, seammalaakan goh åarjelsaemien 1 jïh åarjelsaemien 2.
Idtji tsælloeh , Mattis soptseste .
Dïhte aajnehke maam mijjieh maehtebe dej learohki bïjre jiehtedh mah jïjnjem jallh gaajhkem buektiehtieh , lea dah nuekies tjiehpiesvoeth utnieh goh våarome dan guhkiebasse lierehtæmman , men mijjieh vaenie daejrebe man jïjnjem dah raaktan maehtieh .
Feelemh heerreden healsoehokside , vuesiehtimmieh gaavhtan healsoegoerehtimmide jïh vaksinasjovnide , dellie ij dov leah reakta dåarjoem åadtjodh .
Aske , goeksegh , naestieh gijhkieh .
Learohkh maehtieh nuhtjedh daajroem taaleraajroen jïh taali aarvoen bïjre juktie vaaksjoehtidh , jïh taalh taalesïevese bïejedh .
öppnaitr.
Socialstyrelsen / Sosiaaleståvroe barkoevoeth jïh barkijh dåårje jïh goerehte , mohte aaj fïerhten skïemtjijen reaktah gorrede .
Fylhkentjïelte aarvoem dehtie konsesjovnefaamoste dååste , mij ij faamoetjïeltine åtnasovvh .
Daabloen meatan leah raeriestimmieh mejtie maahtah kåartide tjaeledh .
Kruana veeljemeleahpah åålmegen gærhkoeståvrose jïh veelkes veeljemeleahpah gærhkoeståvrose ektiedimmesne (jis sïjhth prievien tjïrrh gïelem vedtedh maehtieh kruana veeljemeleahpam åadtjodh jïh kuverte lissine dovne dehtie Göteborgen stifteste).
Sydsamisk kirkeblad * Sydsamiskt kyrkoblad
Gosse stoerre joekehtassh gïeli gaskem, dellie vïerrebe dam funksjonelle morfologijem haalvedh.
digitale kaamera
Daennie laavenjostosne govhte aalkoealmetjesiebrieh staatusem utnieh goh ihkuve meatanårrojh .
Buerkiestidie veeljemem .
Home Saemien turismeövtiedimmie
Julia Rensberg (Mora) tuhtjie luste lïeredh ditnine gåarodh .
Gaajhksh gieh sïjhtieh maehtieh dahkoe feeledh , mohte dah gieh nuerebe 30 jaepeste eeremes buerie båateme vaajtelieh .
Dah leah ståvrose veeljesovveme ihke Saemiedigkie veanhta dah sijhtieh saemien iedtjh gorredidh hijvenlaakan jïh ellieslaakan ståvroebarkosne .
Jaahkoen byjhkesjimmie daej baakoejgujmie maahta aelkedh: h / l: Gærhkoen byjhkesjæmman ektiedibie (væhta mijjen ektievoetese Kristusen veartenevijries gærhkojne):
Veanhtede dah ållesth maaksoeh leah akten mierien sisnjelen 427,4 millijovnh kråvnine .
Daate statistihke våaromem åtna jieniebistie registerijstie joekehts presisjovnine.
Saemiedigkieboelhken 2005-2009
Learohkh gelkieh maehtedh fïerhtenbeajjetje raajesh soptsestidh .
Dïhte maahta dan gïerve årrodh , mohte dellie gujht daajra mannasinie asvede .
Guvvie: LMD
Soptsestimmie Nedtesijjien jïjnjh soptsestimmiebarketjh .
Tjåanghkoebiejjie Aamht .
Manne voestegh veeljeme illedahkem referaansedåehkeste åehpiedehtedh jïh dan mænngan edtjem illedahkem goerehtimmiedåehkeste åehpiedehtedh.
Sæjhta aktem aamhtesem Fylhkendægkan buektedh aktine soejkesjinie politihkeles ulmide , jïh guktie edtja gïehteldimmiem jïh gorredimmiem gåetijste öörnedidh .
Juktie aktem taallem gaavnedh jaapan 2010 maam maahta viertiestidh jaepine 2011 , tjuara dejtie jarkelimmide laavenjassine staeriedidh , viertiestamme jaepine 2010 .
Maaksoeh tjuerieh våålese båetedh .
Værrhtoedimmieh daennie konvensjovnesne edtja ektesvøøki barkoe årrodh saemiedigkiej gaskems jih jiehtesij tjaalegisnie 48 .
Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: V. d. St. bïev .
Dïhte aaj maahta viehkiehtidh staatusem bijjiedidh daejtie aamhtesidie , jïh nasjovnale åejvieladtjide eevtjedh .
Nöörjese jïh abpe veartenasse .
 19 subjeekth - verbaalh (kongruense) 
BST ryöknesåvva goh akte ihkuve institusjovne jïh dan gaavhtan ij nuepieh utnieh byögkeles frijje scenetjeahpoevierhtieh ohtsedh goh ÅST.
Voestegh edtjh budtedh .
Gellieh aktöörh aamhtesesuerkien sisnjelen , tjïelkelaakan jiehtieh ihke daerpies buerebe iktedimmine jïh vielie rasjovnelle vierhtieåtnojne .
Barkoedåehkesne tjirkijh Saemiedigkijste Nöörjesne jïh Sveerjesne , Sveerjen saemiej rïjhkesiebreste jïh Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebreste .
Sæjhta jiehtedh meatan årrodh soptsestimmine , åssjelh buektedh jïh matematihken dåeriesmoerh , raerieh jïh strategijh digkiedidh mubpiejgujmie .
Lïerehtæjjah åajvahkommes dam faatoes teorijeööhpehtimmiem åadtjoeh geerveööhpehtimmiefaalenassi tjïrrh .
Maaksoe bieliem baalhkeste maahta vedtedh gosse ööhpehtimmie vijrebe goh åårgane daarpesje jïh gosse ööhpehtimmie ij riekte daerpies barkoen åvteste .
Såekien laste lasten kruana klaerie lea klorofylle .
Tjïelkestimmieh: Maahta maajhööhpehtimmiem naemhtie tjïelkestidh: "Maajhööhpehtimmie lea akte vuekie ööhpehtimmiem öörnedidh gusnie learohke jallh studente ellies jallh ånnetji gaskesem learoesijjine åtna bielelen jïjtje daarpesjidh stïeresne årrodh daennie sijjesne".
Vuelielisnie akte vuarjasjimmie dorjesåvva mah aspekth dejnie uvtemesth tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne mejtie maahta pryövesne möölehtidh .
 (118) a. Aanta Anders
Dannasinie maahtoeulmide tjyölkehke dorjeme lïerehtimmieulmine .
Learohkelåhkoe sjïereööhpehtimmine edtja læssanidh .
GAAVNH ukstie baakoeh
Gåarede aaj jeatja tjiehtjielisnie årrodh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme , v.g. dåehkie- tjiehtjele jallh gærjagåetie .
Learohke maahta göökte adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh buerkiestidh
Eah maanah jïjtje sjæjsjelh jis dej leah dan båeries maehtieh meatan årrodh sjæjsjalidh .
Reerenasse dan åvteste fylhkenålman gïeledarjomh 1,7 mill. kråvnajgujmie dåårje jaepien 2010 , orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta .
Lissine jienebh sïelteviermieh Noerhte-Trööndelagesne .
Maam bist vielie ?
museumvåarhkojne sjïdtedh abpe fylhkese .
Saemien åålmege Nöörjesne edtja maehtedh sov gïelem , kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh .
initiatijven mænngan fylhkedigkijste lea guektiengïeleldh nommh (daaroen jïh saemien) Troms jïh Finnmarke nuhtjeme .
Ij naan vaahra implantatide eerjieh , mohte jis ij gåaredh njammide deemtjedh seamma nyjsenæjjaj implantati bielelen maahta individuellen sjïehtedamme goerehtimmiem daarpesjidh .
Saepmesne joejkedeminie
Gåetien ållesth stoeredahke lea 5 300 kvadraatemeeterh jïh prosjekten maaksoe lij 128-710.000 kr. jaepien 2000 .
Aehtjemes gujht daajra , joekoen beapmoeh vuertieh gosse satne gåetesne abpe biejjiem .
Indianere: - Men dellie im manne asth daesnie tjahkasjidh gööledh ussjedidh .
A Aaha / SaU Áhá / Aha (Sor .
Saemiedigkie ojhte vaestiedi , lïhtsegh gujht guarkeme jïjnjh vaejsieh daebpene åarjene .
GÅAREDE ÅVTELHBODTI TJAATSESTIDH
Tjaebpies båaloem værjojne tsagkeme .
Ansvar / Diedte (iktegisth åtnasåvva).
sjïdtedh aktene politihkeles krirresne mij dutnjien sjeahta , guhkiem åvtelen datne 18 jae pieh illh .
Mov maana-gaedtie dan seadtoes lij Tjoevkes lij elmien jissie Biejjie goeki dan bijjene elmesne Mov maana-gaedtien sijjiem biktieji
Frode Fjellheim musigkinie barka jïh ovmessie musigkh dorjeme .
Jis maam jeatjah - dåaktere raereste
Aelkiemisnie laanteburrie-plaanide vååjnesasse veeltimh jih dejtie voejhkelimh båatsoejielemasse sjiehtesjahtedh .
Dïhte mierie 2011 læssene nominelt 1,5 mill , kråvnajgujmie , viertiestamme voestes budsjedtine jaapan 2010 .
GCG aaj dïedtem åtna tjïrrehtimmien jïh sisvegen åvteste dennie ryöjreden konferansesne aalkoealmetjidie Altesne 2013 .
jïh gusnie ij faamoem utnieh
www.jll.se/halsoval:sne desnie maahtah vuejnedh mij healsoejarngesne datne jis ih veeljh .
Tsoepkenidh , gaahpanidh jïh bæjjanidh leah dagkerh baakoeh .
Joekoen vihkeles regijovnale evtiedimmievierhtieh åtnasuvvieh desnie gusnie effekte støøremes , jïh akte tjielkebe jielemefokuse tjuara reaktoe årrodh .
h / l: Bijpelen baakoe govlbe jearsoesvoeten bïjre Jupmelen luvnie jieliemisnie jïh jaemiedisnie .
Aereden varki klajkohtem jïh gaertenen almetjh gåaskoem mearan annje åerieminie .
Bæjhkoehtimmieh deahpadimmijste mah lea laaken vööste polijsese buakta .
Akte muvhtine faagine saemien lohkehtimmiegïeline dah voestes skuvlejaepine.
Reektehtsisnie Kunnskapsløftet 2006 .
Assissijen Fransen biejjie-laavlome
tjaalegh teemine jïh faageterminologijine tjaeledh sjïehtedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese maallen mietie ovmessie vuesiehtimmietjaalegijstie
Edtja aelhkie årrodh øørnegem sjïehtesjidh dejnie sïejhmemes operatijvesysteminie .
Novh sån lij dihte satna .
Jaepien 2005 72,5 prosente tjaatsestin veeljemisnie .
Lihtsegh aaj jååhkesjieh edtja gieleøøvtiedimmie- provgramme båetedh mij vihteles sæjhta tjirkedh ellies jih eensi giele-faaleldahkem åarjelh-saemien dajvese .
Mejtie datne leah aktede dejstie mij edtja tjaatsestimmieleahpam veeljemegeegken sijse biejedh dan ellen voestes aejkien ?
Men tjoerebe lyhkesidh .
Jis aerkies jallh vaejvieh åtna edtja dåastoevasse vuelkedh .
Uvtemes Jeesuse dïhte , mij mijjem vuesehte man plieresne Jupmelen rïjhke .
Saemien gïeleteknologijen jarnge lea viehkiehtamme evtiedimmiebarkosne .
Jïjnjh almah sijhtieh dam goerehtidh jïh sijhtieh daejrieh jis prostatacancerem utnieh .
Gosse edtja stoerre taaligujmie ryöknedidh , dïhte maargem pryöven baalte nuhtjie jïh ryöknedimmiestuhtjem bæjjese beaja .
8.1 Eknomijemoenemh tjïeltelaakesne
Daate dovne øøpehtimmie maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne .
Reerenasse lea Finnmaarhkekommisjovnem nammoehtamme , mænngan konsultasjovnh Saemiedigkine åtneme njoktjen 2008 , jïh desnie akte åvtehke jïh njieljie jeatjah lïhtsegh .
Lieremisnie edtja learohke maahtoem fierhtene faagesne tjøøngkedh , dam åvtese guedtedh dovne skuvlesne , gåetesne jih aaj mænngan barkoe-jieliemisnie .
biegke voeptine
Dïhte aaj sjeahta goh akte aalkoe aamhtesasse jïh iktemearan aamhtesisnie .
sæjjan eatnamisnie båata , aktem tjeakoesligke almetjem råaka mij lea akte voejkene .
Naemhtie gïele- jïh kultuvremaahtoe akte bielie sjædta dehtie sïejhme skearkagimmeste , jïh dam demokrateles eadtjohkevoetem jïh baalteårrojevoetem nænnoestahta .
Jåma , Martha (2000): Aellieh maaneme .
ISBN 82-7374-510-4
Dïhte stoerredigkietjirkijinie veeljesovvi 2005 .
Lissietahken daamts studijemaahtaldahken mænngan - barkofaagi ööpehtimmieprogramme
- Daate lea gaskenasjovnaale aalkoealmetjeektievoeten bïjre .
ålkonejieleme edtja saemien råajvarimmie årrodh jïh saemieh dam
Mennie mieresne stoerresiebriedahken stuvremeårgaanh rïektesisnie meatoeh saemien scenetjeahpoe lea akte bielie dehtie jienebekultuvrelle Nöörjeste?
Daelie datne steemmadamme tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkieveeljemisnie 2011 .
Tjaelieh tjoevtenjebaakoeh .
Departemente lea etatem haesteme kontinuerlijen njoelkedassh jïh bæjkoehtimmieh jarkoestidh nænnoestimmiej mietie , jïh jarkoestamme njoelkedassh jïh bæjhkoehtimmieh åålmehtehtedh .
Dïhte mij mov vaajmoem jeenjemes doehtede , lea vaenebh maanah sealadieh jïh jienebh tjidtjieh åadtjoeh guhkiebasse jieledh .
buerkiestidh guktie orre saemien baakoeh jïh tearmh evtiedidh jïh guktie löönemebaakoeh utnedh jïh sjïehtedidh
Orre joekedimmiemaallh tjuerieh vuesiehtidh dejtie sjïere haestemidie åarjelsaemien dajvesne jïh eah darjodh guktie vaenebe vierhtieh guektiengielebarkose båetieh Snåasen tjïeltesne jïh Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltesne .
Maanagïerte maahta akte sijjie årrodh gusnie eejhtegh gaavnedieh jïh viermieh bigkieh .
09:00 Saevegebijjiedimmie - Saevegetjoelte Åarjel-saemiej internaaten lïhke Håaleme tjïelten åejveste , Vigdis Hjulstad Belbo
Saemiedigkie lihke barka dejnie abpeveartenen iktedimmiedåehkine aalkoealmetjidie (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mij tseegkesovvi veartenekonferansen 2014 sjïekenisnie .
Dellie learohke maahta 8+7 vuesiehtimmien gaavhtan loetedh gosse satne ussjede 8+7 lea akte vielie goh 7+7 , amma 15 .
jïjtse tjaalegedååjresi bïjre soptsestidh baakoej , guvviej , laavlomi jïh jeatjah estetihken vuekiej tjïrrh
Lissietjaalege 1 A Skåårvemh fïerhten prosjektese
Destie Mc Donald jeahta gosse G2-lïerijh orre gïelem lierieh dellie tjiehtieh jeenjen bïjre ussjedidh, jïh barkoesåbpoe G2-lïerijidie enn G1-lïerijidie mearan G2gïelem nuhtjieh.
voeneskuvlij lea , dej lihkesvoete jielije saemien siebredahkese jïh aerpievuekien jielemidie , buerie nuepieh dagkerh ööhpehtimmiem darjodh .
Øøhpehtimmie maahta aaj akte hijven aalkove årrodh juktie visuelle tjeahpoen sisnjelen barkedh .
Sæjroe 7 / 35
Daate hypoteese buerkeste soptsestæjjah maehtieh vielie jååhkesjidh enn veanhtadamme.
Jis gieleleahpam dasseme jallh miste sisvege , dellie maahtah Gärhkoeståvrose bieljelidh , Svenskakyrkan 751 70 Uppsala , 018-16 96 00 (Saernieviehkie), jallh orre dängkodh daesnie www.svenskakyrkan.se .
lea noerhtesaemiem aejhteme gïeline gohtjesovveme , mearan åarjel- jïh julevsaemien lea joekoen aejhteme gïelh gohtjesovveme .
Brutto gïehteldimmiemaaksoeh fïerhten sektovrese:
2) Fryöjstehkevoete guesside .
NTE edjta aaj maehtedh sïelteevtiedimmine gïehtelidh dejnie suerkine gusnie noerhtetröönderen siebriedahke sjïere tsiehkieh åtna lyhkesidh , jallh gusnie mijjieh jearohke NTE dïedtem vaalta .
Gosse konvensjovnemaaksoen stuaroem vierhtiedidh dellie vuesehten gaavntan krøøhkestidh guktie meadtaladteme jïh guktie almetjen nuepie meadtaladtemem heerredidh .
jiene-jienbem gïelem nåhtadidh ovmessie tsiehkine , jïh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaeltedh
Aalkoelisnie staatepietismen tijjen 1700-låhkoen , dle misjovnem lissiehti dej saemien årroji luvnie , jïh tjaabri saemide hiejhtedh dam aarebi saemien religiøse jaahkoem .
joekoen konSerTe
Lohkehtæjja edtja ööhpehtimmiem sjïehteladtedh gosse sisvegem jïh barkoevuekide sjïehtede gaajhkide learoehkidie .
Cajsa Tengblad jïh Sven Henriksen , raeriestin guktie maehtieh ussjedidh jïh buerebe jieledh .
Dihte jåhtetji golme saemiej dajvi gaskems .
Årrojh tjïeltesne jallh fylhkesne maehtieh raeriestimmine båetedh mah leah tjïelten jallh fylhkentjïelten gïehteldimmien bïjre .
Tjuara learoehkidie lïeredh baakoegærjah nåhtadidh .
Learohkh maehtieh misse akt haarjanidh maam eah rikti maehtieh , oktegh jallh dåehkine .
Prosjekten geografijen vierhkiedajve lea bielie Femundeste , abpe Gåebrie jïh bielie Saanti sïjteste Saalbugen , Tydalen , Røørosen jïh Holtålen tjïeltine .
vaenebe maadthtjaetsie ,
åadtjoeh aktem steempelem steemmeleahpan ålkoebielesne .
Gosse voestes daltesen riejries dellie dah haamoeh aaj riejries jïh syntaxen jïh minngielexikaalen dajvide tjaengieh.
Gïeleviermie 2013
Klosteret Taize E-påaste: meetings@taize.fr Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Mujhtieh epåaste jïh jeatjah påaste gïetesuvvieh goh " Laake byög keles voeten bïjre reeremisnie " , lea , (" Lov om offentlighet i forvaltningen ") Dannasinie tjoerh daejredh dïhte sisvege dov bievnesisnie jallh prievesne maahta byögkeles sjïdtedh .
Pillare molsesåvva jaepien 2012 .
aamhtesh gaavnedh jïjtsh tjaeleme-jïh barkoelaavenjasside gærjagåetesne jïh gaskeviermesne jïh sjugniedidh , vøørhkedh jïh vihth tjaalegh veedtjedh viehkine digitale dïrregijstie
S maehtieh meatan jih buerkiestidh aamhtsi bijre mah saemide vihkeles .
Mieriedimmien mietie ööhpehtimmielaakese § 7-1 , dle learohkh reaktam utnieh alternatijve lïerehtimmievuekiem åadtjodh dah guhkiem jïjtsh lohkehtæjjah eah maehtieh lïerehtimmiem vedtedh .
Saemien gïele vååjnesasse byjjes tjiehtjelisnie
23 7 SKUVLEÅVTEHKEN DÏEDTE ...
ORD aaj åejviedïedtem åtna reeremen åvteste gïelenjo
Gærhkoen lïhke stoerre låavthgåetiem tseegkeme .
Goevten 6. b. saemieh dan voestes rïjhketjåanghkose tjåanghkenin Tråantesne ... ") 
, NHO jïh tjïelte , guktie maahta faalenassem vedtedh abpe Noerhte-Trööndelagesne .
Minngemes vuesiehtimmie maahtah vuejnedh daesnie www.svenskakyrkan.se gosse stifth vihth gaajhkh gielh ryökneme .
Dïhte maahta aaj naemhtie årrodh naan gïejnie lea seksem åtneme lea testedamme jïh tjoeleskïemtjelassem åtna .
Luvlieluspie .
Båatsoeburrieskuvlen mænngan guhkiebasse noerhtese vöölkim .
Sæjroe 5 / 35
Vïenevoeten tjïrrh dle ektievoetem damta , mij vihth aktem hijven jïjtjedomtesem buakta .
Gïehtelimmie jïh evtiedimmiesiebrie Divvun lea 2011 raejeste bïejesovveme goh akte jïjtse påaste staatebudsjedtese Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeenten budsjedtesne .
Fåvhta jih staaten konsulente
saemiedigkie jïh saemien jïlleskuvle lea latjkanamme latjkanimmiem eevtiedimmien jïh tjïrrehtimmien 5-jaepiej saemien geerveööhpehtimmieprovgramme gaajhkh saemien gïeledajvine .
Tjïelten nedtesæjrosne bïevnesh gaavnh guktie maahtah politihkerigujmie ovmessie råålline govlehtalledh .
10. bielie 26 bielijste
Orrestimmeles energije
luoddanit 'gå sönder', cuovkanit 'gå sönder', gopmánit 'välta', suddat 'smälta', vuodjut 'sjunka', jávkat 'försvinna', boahtit 'komma', lihkkasit 'flytta på sig'.
11:30 Gyhtjelassh jïh lahtestimmieh
Saemiedigkie jïh dah golme fylhkentjïelth edtjieh reaktam utnedh lïhtsegh nammoehtidh moenehtsisnie .
Voestegh sïjhtem vuesiehtidh guktie referansedåehkie jïh dah goerehtimmiedåehkieh direkte objeekth mïerhkesjamme lïerehtimmesne 1 jïh lïerehtimmesne 2.
Digkedh jiehtesem: Nominasjovneprosesse Nøørjesne lea fer vaenie demokrateles - mijjieh tjoerebe amerijkanerijstie lieredh !
Tjïelten ståvroe edtja tjïeltesoejkesjen siebriedahkebæhtam gïetedalledh .
60 kråvnah Dåakteretjirkemem guhkiedidh
Kaanne skaamesje ålkolen årrodh .
Såemies aejkien geerve Jeesusasse jaehkedh , guktie dam buerkiestidh ?
aejlies (sanctus) 
Luste maahta goh vitamijne årrodh aarkebiejjien .
jarngesne årrodh .
2011 raejeste skåårvoe vielie enn 100 millijovnh kråvnah fierhten jaepien .
Deejrih badth ...
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén lea madtjeles ihke Byjresedepartemeente lea saemiedigkieraerien raerieh fulkeme nammoehtimmesne orre saemien lïhtsegijstie 11 nasjonalpaarhke- jïh vaarjelimmieståvrojne .
Daate sæjhta jiehtedh ïedtje juktie jollebe ööhpehtimmiem saemien gïelesne vaeltedh, ovrehte seamma jïjnje læssene ietniengïeleutnijidie goh mubpide, jïh vuesehte UiT aktem vihkeles sijjiem åtna juktie saemien gïeleööhpehtimmiem gorredidh Nöörjesne jïh Noerhtelaantine.
Dïhte aaj jeahta jalhts dïhte saemien siebriedahke lea gåhkese båateme dle ibie annje mieriem jakseme , vaallah nasjovnaale jallh gaskenasjovnaale gænnah .
16.10 - 16.20: Iktedimmie , ektieöörnege jïh laavenjostoe , haestemh jïh nuepieh dotkemen sisnjelen - NFR
Eah eejhtegh reaktam utnieh guelmiehtimmiem båarasåapboe maanan journaaleste åadtjodh .
tsiehkie -
Direkte objeekte 1 (17) Direkte objeekte 2 (10) vuesehte guktie dah goerehtimmielïhtsegh fer jeenh objeekth voestes lïerehtimmesne mïerhkesjin, men im leah mubpene lïerehtimmesne dam vuartasjamme.
Gaavnoes darjodh jïh bievnedh saemien learoevierhtiej bïjre saemien learoevierhtiejarngen tjïrrh , Saemiedigkien nedtesæjroen tjïrrh jïh learoevierhtiesijjen Aktesne tjïrrh nedtesne
Dïedtije: Tromsen fylhkentjïelte Tïjjeperspektijve: 2009-2012
Mijjïeh sïjhtebe laantebielielaavenjostoem prijoriteradih dovne noertese Nordlaantine , jïh åarjese Åarjel-Trööndelagine jïh Møre jïh Romsdaline .
Eadtjohke saemeste jïh jïjtse gïelen åvteste gæmhpoeminie .
Ekonomije akte vihkeles vierhtie , bene almetjh jïh maahtoe leah badth seamma vihkeles .
b. Gielen språk:GEN lin vara:3pINF gaajh väldigt garre hård:PL konsonaanth konsonant:PL jih och alvas förfärligt ruvhteligs underligt govli.
- Kirken og staten har nettopp skilt lag.
Vulleaajja båata viehkine juktie buehkie viermijste loevene .
Guvvie: Meerke Krihke Leine Bientie
Gaskem jeatjah sjïere laavenjostoelatjkoeh daejnie laantine dorjeme , Belgije , Russlaante jïh Englaante , jïh sjïere guejmievoeth lïerehtæjjide , mah leah våaroemisnie dejtie dåarjoeøørnegidie Leonardo da Vinciprogrammen tjïrrh .
Naan gille dïejvesh daam deahpadimmiem guvvedieh: Vueliej nille luajhtadidh - nov goh vuelesne sealkedh , gosse hujnies jïh stoerre vaejvesne .
Fylhkenraerien daltese
Vuesiehtimmesne (68a) dellie maarhke håagkese båata, jïh aktene dejnie.
Öörnedimmie jïh iktedimmie maajhööhpehtimmiefaa
Fylhkendigkie lea aamhtesisnie 10/31 , Ekonomijestrategije 2011-14 dagkeres nænnoestimmiem dorjeme:
Learohketjïerten låhkoeh gïehtjedimmien ovmessie laavenjasside
Mænngan edtjin jeatjabidie saarnodh maam ussjedamme .
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Maahta PC .
Nimhtie Nils O. Kappfjellem (Gaebpien Næjla) leejimh goh lohkehtæjja .
Råajvarimmie 19 Saemien geervelïerehtimmieprosjekte ...
Voenges plaerieh: ...
Baalhka fïerhten mubpien jaepien vadtasåvva jïh voestes aejkien vadtasovvi jaepien 2004 .
28 .
Staeries aalkoealmetjetjirkijh Barentsraeresne utnedh , jïh dah joekehts aalkoealmetjedåehkieh staeries lïhtsegh Barentsen regijovneraeresne utnieh .
Språkreisebyrået Tellefovne: 22 33 69 90 E-påaste: sprak@online.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Tjirkijh Dov fylhke
voejhkele jeatjine sïemedidh voelpe- jïh gieriesvoeterelasjovnine
Tjoeverem jiehtedh , væjkeles lij .
jis iemie soptsestimmieh åtna eejhtegigujmie gosse mubpieh leah lïhkebisnie , dle vihkeles dej hijven aati bïjre soptsestidh , jïh uvtemes maanan dååjresi jïh haalvemen bïjre , aaj sosijaale haalveme .
INGET ÄR .
Tjåenghkies daejtie vuesiehtimmide lea geerve almetjh bööredieh dejtie ånnetji stuerebe maanide ussjedidh .
Spåårhdejtieminngemesmielemøølemidiejïhviertesth dejtie veeljeme- illeahkine gosse dïhte lea gaervies .
Jaepien 2009 kultuvremojhtesereeremem nænnoesti ovgårreldh vierhtiejgujmie darjomepaahkeste .
Edtja goerehtallemepryövenassh nåhtadidh juktie gaavnehtidh gieh lissiedåarjedimmiem daarpesjieh aalkoeööhpehtimmesne , jïh dah leah akte viehkiedïrrege skuvlese jïh lohkehtæjjide gosse dah edtjieh lohkehtimmiem vuarjasjidh .
laavenjostosne Tråanten tjïeltine jïh Åarjel-Trøøndelaagen fylhkentjïeltine .
Dïhte sïjhti jiehtedh mijjieh limh desnie dan guhkiem guktie dïhte åarjelsaemien akte iemie bielie dehtie skuvleste sjïdti .
Sarven jallh govsen hovrh båårhkesjin baarhkoehkidie , laemtjide , joksegidie , gårrestahkide j. j.
Dej studijefaalenassh bielelen lij sïjhteme joekoen geerve årrodh skuvleaajhteridie aktem eensi jïh kvalitatijve hijven saemienlïerehtimmiem faalehtidh dejtie learoehkidie mah reaktam dïsse utnieh.
Managing our resources .
Laantedigkien åejviedåaktere Lex Maria-bæjhkoehtimmieh ektede jïh dejtie Socialstyrelsen / Sosiaaleståvrose vadta .
Sïjhth buerie aamhtsen åvteste barkedh ?
Guktie pryövemh provhkedh gosse barkedh lïerehtimmiem vierhtiedidh ?
Våhkoen 49: gålkoen 30. b. - goeven 4. b. , stoerretjåanghkoe
Veeljemisnie lïhtsegh tjïelteståvrose jïh fylhkendægkan veeljebe .
Politijhken våarome ...
Sïelth mah innovatijve digitaale vuekieh åtnose vaalteme sov gïehteldimmesne aaj håaloejin .
Dejnie sæjrojne mah lin ryöknemen , taalesïevi jïh ryöknedimmien bïjre , jïjnjh laavenjassh mejtie ij leah vaestiedamme .
Daelie WIPO ' sne gaskestaateles moenehtsisnie råårestalleminie akten legaale viedteldihkie latjkoen bïjre gaskenasjovnale daltesisnie immaterijelle reaktese , genetihken vierhtide , aerpievuekien daajrose jïh folklorese (WIPO / GRTKF / IGC).
 (13) (*) Jååktan manne gærjam aahkese ööstim juktie edtjim aahkese vedtedh.
Dellie hijven biessiem jallh skåerriem dej gaskesne njimkehtidh .
Jienebh lïerehtæjjah jïh learoekandidaath jåarhkeööhpehtimmiem tjïrrehtieh .
Læjhkan naan gille learohkh mejtie byöroe vijriesåbpoe salkehtidh , juktie daerpiesvoeth vuarjasjidh sjïereööhpehtimmine .
Jienebh båarasåbpoekollektijvh jih jeatjah årromeveeljemh daarpesjieh .
Råajvarimmie 8 Bïevnesh minngebe ööhpehtimmie- jïh barkoenuepiej bïjre noeride ussjedamme
Gåsta sijhti joekehtsem mïerhkesjidh daej göökte baakoj gaskemsh; biejjie -
Bïhkedimmine aaj ovmessie raeriestimmieh gaavnh vierhtiej jïh lohkemesaamhti bïjre ektiedamme maehtelesvoetide lohkemisnie jïh ryöknemisnie jïh bieline eengelskefaageste mah maehtieh nuhteligs årrodh gaajhkide lohkehtæjjide skuvline .
Dåaroen mænngan dihte hovtelline sjidti .
Dåarjoe galka lïenen sïeltide viehkiehtidh guktie guhkiem dïenesjimmiem jïh sjïdtedimmiem åadtjoeh .
Jalhts dam dorjeme , dle læjhkan jïjnjh ohtsijh eah learoesijjiem åadtjoeh .
JOVVA JOMA
Akte tjuetiekaarhte maahta åtnasovvedh juktie taali struktuvrem goerehtidh .
- Saemiedigkieraerie aavode illedahkem vuejnedh dagkaristie vihkeles barkoste , jïh lea geerjene ihke siebrie sæjhta dïedtem vaeltedh , Muotka jeahta .
Lohkehtæjjah jïh skuvle sjeavohtsvoetedïedtem utnieh dan aktegs learohken pyöve-illedahki bïjre .
Dannasinie leam joekoen geerjene ihke manne leam daesnie daelie .
laantesne .
Sæjhta dejtie vierhtide , mah bøøtin
Dïhte geerve almetje edtja aaj vuesiehtidh satne veanhtadimmieh åtna maane se , jïh maanese jaahka .
Gærhkoemusihkere Barkoe gærhkoemusihkerinie lea måedtielaaketje jïh dutnjien nuepiem vadta musihkerinie barkedh , seamman aejkien åadtjoeh jeatjabidie eevtjedh sijjen musihkinie .
Konferanse aalka bearjadahken , suehpeden 31. b. ts .
Dah ryöktesth dåarjoeh gaarsjelæmman edtjieh viehkiehtidh guktie dah saemien gaarsjelimmiesiebrieh maehtieh aktem gaarsjelimmiefaalenassem evtiedidh , dovne gaajhkesidie jïh dejtie mah bijjiegietjesne .
Fylhkentjïelten guektiengïelevoetedåarjoeh leah åt
Eeremes leah råajvarimmieh gujnide jih noeride vihkeles .
Ij leah aerebi goh Chierchia (1989), vihkeles orreme ovagkusatijve jïh overgatijve joekehtidh jeatjine vuekien goh tjïelke semantihken.
lohkemelahtese , håalome jallh reklaame .
Kråahpe ij barre gåhkoem sjïdtedh , dan hammoem aaj jeatjahtahta .
Jens Rehnfeldt jïh Brita Fjellgren lægan skylleme-maanah Bïenjedaelesne gærhkosne .
Tjaelieh galhkuvem artihkelasse .
Fïerhte åårgane tjuara jïjtje jarkoestimmiej åvteste maeksedh .
Læjhkan dïhte vuajnoen ålkoelisnie daennie barkosne.
Beetsuvedåarjoe 2,3 mill , kråvnah .
Ij-mubpesth maelmiem tjoeveribie dan laakan nuhtjedh guktie ibie båetije boelvi jielemevåaromem øølegh , jïh reebledahkh gelkieh saemide buerine .
starnegaavnedimmien ulmie lea gaavnedimmiesijjiem tseegkedh gusnie saemien kultuvre jarngesne , jïh gusnie dah gieh båetieh åadtjodh lïeredh jeenjebe starne- jïh kultuvrerelaterem aamhtesigujmie jïh sovsijalen ektieorreme .
Fylhkentjïelte jïjnjh millijovnh vadta dåarjojne ovmessie råajvarimmide .
Aalkam referansedåehkien illeldahkh vuesiehtidh.
Saemien gïelejarnge lea gaajhkeside gieh sijhtieh saemiengïele-daltesem siebredahkesne lutnjedh .
Mij lea reaktah hoksesne ?
Jeahtasåvva Nöörje lea dïhte laante gusnie gaajhke dan hijvenlaakan jåhta guktie politihkerh tjuerieh geerestidh , jïh Noerhte-Trööndelagen gaavhtan dle naa hijven sjeahta jaepien 2013 .
Photostory namhtah , jïh aelhkie nuhtedh , jïh maahta teekstem guvvide lijmesjidh .
ohtsije tjuara bïevnesh skååffedh ryöktesth gïetedamme saemien iedtji bïjre , gosse lea goerehtimmiereaktan , evtiedimmiereaktan jïh gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre .
Daesnie gaajhkesh tjuerieh baakojde saemiengïelesne buerkestidh .
tjuevtedh mij dïhte gïeleldh joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
Jïh daate vadtese mannem madtjelostoe , Jovna soptseste .
tala:3sPRT 'De som nu hade skingrats gick omkring och predikade evangeliet.'
12 jaepien (Gaskem .
Govlehtimmiemierie lea mïetsken 8 .
Vaedtsebe raeffesne , mijjen Åejvien Jeesus Kristusen nommesne .
Tjaeliehtimmien åejvieh aktene rïjhkesne tjaeliehtimmien åejvieh nubpene rïjhkesne govlehte aerebi goh bovtsemïerhkem tjaelehte .
- Dah ålkoelaanten almetjh tjuerieh amma gåetide vuelkedh gubpede båetieh .
Gïelejarngh byöroeh aaj vierhtieh nåhtadidh juktie vuekieh sjïehtesjidh mah utniji madtjelesvoetem möölieh , jïh eadtjohkelaakan jïh voerkeslaakan dovne kaarrh jïh nyjsenæjjah dåårrehtidh gïelejarngi darjoemidie .
Raereste aktem dagkeres joekedimmiem: Gïehteldimmiemierie 2011-14 FYLHKENTJÏELTEN ÅEJVIE JÏH .
Jis tjoeperdimmieh akten maanan evtiedimmien jallh lïerehtimmien bïjre , maahta dam tjeakoeslaakan PP-dïenesjinie digkiedidh åvtelen daate akte byjjes aamhtese sjædta goh akte saehteme .
Juktie gorredidh skuvleaajhterh maehtieh lïerehtimmiem laaken mietie vedtedh reakta-learoehkidie, jïh naemhtie byögkelesvoeten åeliedimmieh illedh saemien learohki vööste, dle eevre daerpies nuekies dåårrehtimmiem gorredidh saemiengïeleldh lohkehtæjjijste.
Hijven jïh aelhkie gïetigujmie mööledh .
Veeljeme daam maahtoeulmiem meatan vaeltedh , meatan årrodh soptsestidh saemien dejpeladtje jielemi bïjre daennie bïhkedimmesne .
Beapmoe ij gåessie gænnah liehtebe orreme goh daelie .
Jis akte learohke nåake dorje sæjrojne addisjovnine jïh subtraksjovnine goerehtallemepryövesne , maahta vååjnedh goh learohken leah viesjies ryöknedimmiestrategijh , vuesiehtimmien gaavhtan learohke nuhtjie " gaajhkemryöknedh " strategijh .
Nimhtie aaj baakoj gaskesne soptseste man gyönehke sjiehteles båatsoekaarre satne lea .
Vaaksjoestimmiedïenesje (daaroen OT) edtja faalenassem dåårrehtidh lïerehtimmien , barkoen jallh fasseldimmien bïjre , dejtie noeride mah eah leah lïerehtimmesne jallh barkosne .
åvtelen leam båtnanidh jïh batnanidh digkiedamme.
Daejnie goh våarome , dle Saemiedigkieraerie aktem raeriestimmiem govlehtæmman seedti ruffien 2009 , man nomme lij (Bïhkedassi bïjre mineraaleåtnoen bïjre staate veanhta satne aajhterereaktam åtna aerpievuekien saemien dajvine).
Naemhtie dorje gosse galka kondomem boetjese jallh dildoem tseegkedh:
Luvlene jïh noerhtene: Kallojärvi:ste dah jaevrieh Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri , minngemes moeneme jaevrien noerhtejallemes loekteste rïektes sievine jaevrien Lulip Stálujávri åarjelluvlemes loektese , vyjrehkåbpoe dah jaevrieh Lulip Stálujávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk .
' ste , naemhtie dïhte lea
Aaj gååvnese bijjiemaaksoevaarjelimmie skïemtjefeelemi jïh teknihken viehkievearhtaj åvteste maam laantedigkieh sjæjsjalieh .
Andrea aaj dåeriesmoerh åtna dåehkieveahkah ryöknedh beetnegigujmie (vïjhth jïh luhkieh) gosse veahka lea bijjelen 40 .
Kriminalitete lissehte dovne stoerrestaarine jïh jïjnjh smaave sijjine .
Saemiedigkie NoerhteTrøndelagen fylhkestjielte Noerhtelaanten fylhkestjielte
Ibie maehtieh veanhtadidh åejvieladtjh buektiehtieh saemien learohki reaktam lïerehtæmman saemiengïelesne illedh båetijen aejkien jis dåårrehtimmie saemiengïeleldh lohkehtæjjijste ij tjarke læssenh.
Tabelle 4.3: Man daamtaj daarosth/saemesth?
Jis aktem maanam gaavnesjem , dle aktem almetjem gaavnesjem .
dah vihkelommes tjaelemevuekien njoelkedassh utnedh
Learohkh edtjieh gaavnehtidh man gellie lïhtsh ovmessie baakoeh utnieh .
Fylhkentjïelten baalhkah Dah baalhkah fylhkenskaehteste baalhkijste jïh jeeluvijstie båetieh , jïh beetnehsertiestimmijste staateste .
Sæjhta aaj akte faageles faamoe årrodh dan tjåenghkies barkose åarjelsaemien gïeline jïh kultuvrine Noerhte-Trøøndelagesne , mijjieh Raavrevijhken tjïeltem meatan åadtjobe dennie barkosne saemien gïeli reeremedajven sisnjelen .
Progressijve.
Jeatjah baakoeklaassh goh substantijve jïh adjektijve , jeatjah klaeriekodah utnieh .
Tjaalege fokusem åtna lohkehtæjjide saemien gïelesne, dah mah saemiengïelesne learoesoejkesji mietie ööhpehtieh voestes- jallh mubpiengïelesne maadthlïerehtimmesne.
h / l: Bijpelen baakojde goltelibie ...
Fuelhkie lea vihkeles arena våaromem biejedh maanan gïeleldh ïevtiedämman .
Daah joekehtsh leah dovne smaaregistie smaaregasse jïh almetjijstie almetjasse.
- Mij amma jijjede lea daate ?
JÅMA , ALBERT: Skuvlen jih båatsoeburrien gaskesne .
Daam ållermaahteme teeman nuelesne Ryöknedimmie .
Jih jïjnjh dïejvesh jih baakoeh åtneme mej leah guektiengïerts sisvegem .
Naemhtie maahta orre maahtoem åadtjodh guktie noereraerieh tsevtsieh noeri åssjelh siebredahken gaavhtan , jih magkeres værrhtoedimmieh noereraerieh skaepiedieh byjressiebredahkesne .
Faagen maahtaldahkeulmieh
Jis ih daejrieh mennie åålmegisnie datne dellie maahtah ohtsedidh svaalhtesisnie dagkoe åelkiesbielesne .
Men aaj Byjresedepartementen galhkuvegïetedimmiem edtja darjodh mænngan Saemiedigkine råårestalleme .
Saemien saevege Akte vihkeles symbovle heevehtimmesne goevten 6. biejjeste lea saevege .
Saemien lohkehtæjja ööhpehtimmie
Voestegh dah lïhtsegh tjïehtin tïjjem presens jallh preteritum veeljedh tïjjeadverbijali mietie.
Clas Rønning , Raeriestæjja , Kultuvre
Bielelen sjeavohthvoete
faage-åårganine saemien våarhkoesijjieforumem tseegkeme Saemiedigkien våarhkoesijjiebarkose
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Valtanjaureste dahkoe gusnie Råtnoenjohke jïh johke Ranserelva gaavnesjieh .
Jormen jeatjah dajvh maehtieh nuhtjesovvedh golken 1.-voerhtjen 30 .
Daelie prosjekte jåarhka jïh maanah jïh noerh abpe veartenistie bööresuvvieh .
Dah geerve almetjh tjuerieh nænnoestidh maam maanah vueptiestamme , jïh eerlege årrodh joekehtsi bïjre .
Learohkh edtjieh aktem sjyöhtehke saerniem gaavnedh Saemien eatnamisnie meedijeste .
Daate åejviefokusem åtna daennie bïevnesisnie .
Daan biejjien etnisiteete goh bïevnese ij leah annjebodts akte bielie dejstie byögkeles registerijstie Nöörjesne; daate akte aerpie mubpien veartenedåaroen mænngan.
Vijriesåbpoe evtiedidh Fylhkengærjagåetiem goh regijovnale evtiedimmieaktööre , lidteratuvren jïh gærjagåetiebarkoen sisnjeli tjïeltigujmie ektine , v.g .
Skuvlesne dah maanah aaj barkoem åadtjoejin dejtie eejhtegidie , aahkide , aajjide sjïere aamhtesi bïjre gihtjehtidh .
Juktie saemien gïelem gorredidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh aktene aktengïeleldh domineradamme siebriedahkesne , dle daajroem jïh voerkesvoetem daarpesjibie guktie mijjieh bööremeslaakan maahta sjïehteladtedh saemien gïelem nåhtadidh .
Jeahta asvede vuesiehtimmien gaavhtan jis pryövoem skuvlesne åtna jallh barkoes barkosne .
Vihkielommes stuhtje Levin jïh Rappaport Hovav:i barkoste daan mov tjaalegasse lea stuhtje kausatijve molsedimmien bïjre.
Åarjelsaemien regijovnh jïh institusjovnh: ... Kråangken jåarhkeskuvle dïedtem åtna ietniengïelelïeskuvlide vadta åarjelregijovnen sisnie jïh ålkolen .
Dehtie loekteste 1 km åarjel-luvlelen jeanoen Čuolbmaædno njaelmeste Skierreluokta:sne 3 .
Tsælloeh - tsagkesh-gietedalleme Øvtiedimmie-soptsestalleme edtja buerie soptsestimmiem learohken , lohkehtæjjan jih eejhtegi gaskems vedtedh , gusnie learohken haalvedimmieh jih buerie øvtiedimmieh jarngesne tjåadtjoeh .
Desnie båeries sïetere gusnie Plassjen laedtieh dej beeli buvviem gåatoehtin .
Mannasinie aamhtese plaaran båateme ?
Åavtoeh darjoeji jïh skïemtje almetjh staarnedehti .
Minngemes maehtebe daestie nænnoestidh, eah goerehtimmielïhtsegh annje subjeekteverbaale kongruensem ellies vejtiestamme.
Ij tjoerh tjoeperdimmieraastem vuejnedh goh akte vihties raaste .
Laake ruffien 12. b. 1987 nr. 56: Saemiedigkie jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake):
Dah båvrah lin njoelkedassh guktie Jupmelen almetjh , israjelidth , edtjin jieledh .
Gaajhkine aamhtesinie jïh ierine mah mietiehtimmesne dam reaktam utnedh såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelem dej dööpmestovli luvnie dan 13§:n mietie , reaktam paarte åtna jallh sijjiesadtje paarten sijjesne gie ohtsele juridiske viehkiem , ahte vaejtemen mietie åadtjodh dåapmoem jïh dåapmoe-ulmiem jallh nännoestimmieh jïh nännoestimmie-åssjele tjaaleldh jarkoestamme dan gïelese .
Nejla lea aavone gosse guvvieh sov jielemen bïjre åådtje vuesiehtidh .
Jïjtse baalhka maahta unnebe sjïdtedh dastegh stipendedåastoje jeatjah baalhkam åtna stipendeboelhken .
gïehtjedidh jïh buerkiestidh guktie saemien soptsestimmievuekieh leah
jis eah enne mahte vååjnh gænnah .
Konvensjovnh , laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre
Raeriestimmie sæjhta jiehtedh rååresjimmieh akten latjkoen bïjre gaskem Saemiedigkiem , ryöktesth gïetedamme saemien iedtjeladtjh jïh voenges siebriedahkh jïh mineraalesïelth , gosse lea ohtsemi bïjre goerehtimmiereaktese , pryövenassh vaeltedh , evtiedimmiereaktese jïh gïehteldimmiekonvensjovnese , mineraalelaaken mietie .
jupmielasse luejhtedh
Dievhteme jïh vuelietjaaleme syökemegoere , kopijigujmie vihtiestimmijste jïh væhnadimmijste lïhkemes jåarhkeskuvlese seedtesuvvieh .
Råajvarimmie 29 Åarjelsaemien gïelebiesie
Dam maahta buerkiestidh faagesoejkesje " saemien gïele jïh kultuvre " jaepien 2006 gaarvani , mohte faageldh analysetjïerten mïelen mietie tjuara mubpiengïelen tsiehkieh joekoen digkiedidh .
Kuvsjepaahken sisvege aamhtesh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre , saemiej reaktaj bïjre jïh naan jiehtegh jïh baakoeh lïeredh maam maahta gaskesadtem viehkien årrodh saemien skïemtjelij jïh starnedïenesjen gaskem .
skaarja jïh raejkie
Facebook ‐ sæjrosne maahta aaj YouTube ‐ video gaavnedh gusnie jïjnjh staateraerijh veeljijidie soptsestieh .
Ulmie lea saemien gïelem vaarjelidh , nænnoestehtedh jïh vijriesåbpoe evtiedidh goh akte ållesth govlesadtemevierhtie rïjhkeraasti dåaresth .
veeltimh jih nietide vedtiejimh jih dah dejgujmie tjovnedin .
" Sïjhtem lissine gijhtedh dejtie gïeh vaajesidie tjaelieh jïh dejtie gïeh gærjine tjaebpies guvviejgujmie olkese vedtieh .
Sveerjesne edtjieh gohkeldahkesne jielijemaadtoeh dejstie njielje stoerre vaejsjieh årrodh; siejpe , råate , bierne jih gierhkie .
Goh meatanspielije jïh tsevtsiedæjja dle mijjieh viehkiehtamme stuerebe beetnehdåarjoeh åadtjodh mijjen kultuvreinstitusjovnide staatebudsjedtesne .
[ xAAJMOE] b.
Beth Levin jïh Malka Rappaport Hovav aaj buerkiestieh guktie eah dah veerbh daennie dåehkesne maehtieh molsedidh jïh jïjnjh jeatjide gïelide tjuvtjede mejnie eah gænnah dam maehtieh.
Jiemma lea nåervieaarhte jih luofta lea luokte .
Stiftelse lea jïjtjeraerehke jeeluve mij gïetede nænnoestamme ulmiem , jïh dam tseegkieh dan tjïrrh beetnegh vadteseprievine vadta , testamenesne , ståvroereektesne jallh seammaleejns .
Ij leah vihties jïjtje tjoeleskïemtjelassem åådtjeme , mohte skåaltoem åtna laaken mietie vualka jïh teestedidh juktie vaahram vaenede skïemtjelassem luapeske .
b Nomme: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Aaltere: 25 Årromesijjie: Guovdageaidnu / Tromsø Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Geerjene jïh madtjeles !
aktem fleksijbele faagelïerehtimmiem gorredidh saemien båatsosne jïh duedtesne , jïh jienebh lïerehtæjjasijjieh , jïh hoksedh ihke jåarhkeskuvlh nuekies vierhtieh åadtjoeh daan barkose .
Dïhte minngemes neebneme Saepmien sveerjen raedtesne.
Guktie vuajnebe kategoriseradimmeste dle gïeleåtnoen jollemes daltese gosse gïele gaajhkene lehkesne jïh aktene jolle daltesisnie åtnasåvva.
- Daajroevåarome sæjhta råajvarimmieh sjugniedidh jieniebinie daltesinie.
Vuesiehtimmie: kåarhth ovmessie klaerine
jïjtjedomtesen jïh mentaale healsoen gaavhtan , jïh ektiebarkoen gaavhtan mubpiejgujmie .
- Saemiedigkien akte visjovne lea saemien dorjesh jïh joekoen kultuvredorjesh edtjieh jienebh jaksedh goh daelie .
Dáhttu - akte dåarjelimmie saemien kultuvrejieliemasse
Åelkies sæjhta vielie pollish utnedh jïh tjielke reaksjovnh dej meadtolassji vøøste .
Datne maahtah aaj skïemjtehokseraeriestimmiem abpe dygnem åadtjodh , rïngkh telefovnenummerem 1177 .
gåalmede vuesiehtæmman daennie dåehkesne.
ISBN 978-82-993254-0-0
En sørgelig rettsavgjørelse
Orre gærja: Dah golme åerpenh
Daelie konvensjovnerååresjimmieh aalkeme jïh dah edtjieh illehtamme årrodh eannan vïjhte jaepieh vaaseme .
Nyjsenæjjah gïeh aarebi leah cellejeatjahtehtemi åvteste gïetedamme maehtieh cellepryövenassevååksjemh daarpesjidh aaj mænngan 60 jaepiej ïlleme .
Gïelehaarjanimmie / åtnoe saemien gïeleste aarkebiejjien soptsestimmesne
Gaajhkh stuvretjuvtjieh edtjieh maadtoeh utnedh saemien jielemebyjreskevuajnoesne jïh byjreskeulmine .
3. jaahkoeartihkele
Saemiedigkie daajra daelie Reerenasse saemielaaken gïelenjoelkedassh digkedeminie , jïh båetijen aejkien reerememaallh vuarjesje .
Dov akte joekoen hijven baakoeveahka vearolden , vearoldevæhtaj , lopmen jïh daelhkien bïjre .
Statpeden bïjre
Dej gaskem mah ektiedimmiem skuvlese utnieh daan biejjien , goh stïeres learohkh jallh vïesehtimmesne , vaenebe goh 50% båatsoste båata .
Gaajhkide saemien kultuvreåssjelidie akte lissiehtimmie sjïdti boelhken 2005-2009, 38 millijovnh kråvnine.
 (48) a. Dïhte Han
Dïhte nøørjen gærhkoe lea byjhkeme dïhte kristedehteme Saemien eatnamistie lij akten vejtiestimmie- jïh koloniseringhistovrijen mieresne , gusnie " kristelesvoete nøørjesne " reeri .
Daesnie vuelelen gaavnh låhkoeh veeljemegievlijste 2009 veeljemen åvteste .
Beapmoesuerkie orre nuepieh vadta dovne kruana jïh plaave suarkan .
Nååhtadidie aktem gihtjeh tim miem aktine fïerhtede krirreste .
Dïhte sæjhta jiehtedh fylhkendigkie nænnoste: Budsjedtegoere 1 A jh 1 B , Gïehteldimmiebudsjedte Budsjedtegoere 2 A jïh 2 B , Skåårvemebudsjedte Fylhkendigkien nænnoestimmie lea fylhkentjïelten jaepiebudsjedte , tjïeltelaaken mietie .
ISBN 978-82-7601-133-0
Naemhtie edtjebe dam buektiehtidh:
Dah illeldahkh vuesiehtieh mahte seamma aelhkie.
Aahka !
Mij politihkeridie / mah politihkerh
Dle taalesïeven våålese svæhtja jih ryöknoe göökte mearan taalese 14 tjuvtjede , jïh golme mearan taalese 13 tjuvtjede .
Munnieluajhteme medtie 14 biejjieh åvteli gujnelemmie jïh dellie stööremes vaahra nåajsan sjïdtedh .
Dåarjoe bæjngoeh råajvarimmide jïh prosjekth ohtsemen mietie
Dej murriedimmie mubpide tsevtsie , jïh lea hijven aarkebiejjien atmosfærese .
Mijlea saemien kultuvrejieleme
7.0 ÅENIEDIMMIE
Dan mænngan Stenfjell gie jeatjhlaakan tjaaleme daan bïjre.
Mijjieh aejlies Voejkenassese jaahkam , gærhkoen aejlies ektievoeteste , aejlies almetji tjåanghkenæmman , sådtoej luejhtiemasse , åedtjien tjuedtjielæmman jih ihkuve jueliemasse .
kl:8.30 , 9.30 , 10.30 , 12.30 , 13.30 , 14.30 .
Dæjpeles bïevnesh
Veerbh mah leah prototypiske overgatijve, goh laugh, play jïh speak, eah pruvkh molsedidh gïeline goh v.g.
Åvlavuelien råantjoeh aanna gie tjahkan sån gåetesne nuvhlieh nastehte nastehte bosse nastehte bosse råantjoelissie Åvlavuelien speatnosne jårreminie , jårreminie jårreminie , jårreminie
Baajebe ektesne tjåadtjodh barkosne daennie vihkeles barkosne .
Lissine dle fylhkengeajnoesoejkesje bigkemeraasth nænnoste , jïh prinsihph tjïelkeste sjiltadimmien jïh aksellast-gaertjiedimmiej bïjre , jïh guktie edtja gajvemidie vuarjasjidh .
50% rabadte
Prosjekte aaj mentovrh jïh bïhkedimmieviehkiem faalehte aktööride .
Tjaeleldh govlesadteme evtiesåvva gosse leara guktie gïele lea bæjjese bigkeme jïh struktuvren bïjre , jïh gosse ovmessie sjangerigujmie barka mah stuerebe stuerebe krïevenassh utnieh ektiedimmieh guarkedh tjaalegi hammoen jïh funksjovnen gaskem .
Eah eejhtegh reaktam utnieh båehtjierdimmiem maanese krïevedh jis båehtjierdimmie lea daajroen vööste jïh dååjrehti vööste hoksesne .
Jarkosth soptsestimmiem daaroengïelese .
Jis gujnelemmie guhkiem gååte dellie hijven goerehtidh mestie naemhtie .
Datne jienebh baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne , jïh maahtah dejtie nåhtadidh naan ovmessie tsiehkine .
' n nyjsenekommisjovne sov fïerhten jaepien sesjovnem New Yorkesne hööltie goevten 27. b raejeste njoktjen 9. b.12 raajan .
 (8) a.
Jijtjhmaaksoe: ...
Illeldahkide PAS sijjesne reektehtidh ...
Daate maahta dåeriesmoerine sjïdtedh learoehkidie, vuesiehtimmien gaavhtan gosse dah edtjieh soptsesem goltelidh jïh guarkedh.
Gaajhke lij gaervies maam tjielte daarpesji rihpestæmman guktie disse lij aelhkie gosse soejkesjidie nænnoestidh .
Maam nasjonaale pryövemh mïetestieh ?
Båatsoeburrie-reeremen kontovre Åarjelh-Trøndelagesne / Hedemarkesne lea Rørosesne .
Gaskemedtien %Gaskemedtien %Gaskemedtien %Gaskemedtien % GD 1 (n=3) GD 2 (n=5/3) GD 3 (n=1) RD (n=2) 
syökijh lïerehtæmman væhtagïelen byjresisnie , jïh / jallh toelhkestæjjine .
baakoeh gaavnedh mah foneminie aelkieh
Daennie daltesisnie syjjehtimmie.
Kruemiehtimmie voene-skuvline
Buerkiestimmesne mah 1 daltesen bijjelen ij leah dejtie maahtojde buerkiestamme mejtie joe vueliegåbpoe daltesisnie buerkiestamme .
Nåhtede tjaetsien- jallh silikonebaasereme badtjam hijven gåerede lateksevaarjelimmine .
Stenfjell leah daah golme veerbhpaarrh vuesiehtimmine åtneme dan tjaalegisnie: tsööpkedh/tsoepkenidh, gupmiehtidh/gåpmanidh jïh våajoehtidh/våajodh.
goerehtimmieh darjodh jïh vaajtelimmiej mænngan patientide viehkiehtieh reaktoe reeremassese bïeljelidh
Marijne jielemh sjïehtesjidh goh akte iemie bielie saemien fealadasseste
Nov gujht dan ietnien gïele åarjelsaemien gïele .
Jïjnjh nöörjen almetjh leah meatan dennie barkosne mij raeffiem sjugnede bïjre jarkan veartenisnie .
Daelie dåeredeminie?
Maahta aaj darjomem jearohks sjædta , dïhte vaane sjædta rïevhkestidh .
Learohkh tjaelieh vuesiehtimmien gaavhtan nommh guvvine , bïevnesh jïh mojhteselæstoeh , jïh jïjtsh dååjrehtimmiej bïjre tjaelieh .
Konkretiseradimmiematerijelle mij fokusem åtna luhkiem dievhtedh jïh låtnodh , maahta learohkem viehkiehtidh aelkedh siffere-aarvoem guarkedh (vuesiehtimmien gaavhtan abakus jïh beetnegh).
Vijriebasse Bottleneck-hypotesen mietie vïenhtem G2-lïerijh buerielaakan subjeekten nominatijvekasusem haalvah (lïhke 100%), dan gaavhtan G1-gïelen jïh G2-gïelen subjeekth seamma kasusinie, nominatijve, finidte raajesinie.
Mijjieh limh aktene sïejhme daaroen klaassesne , tjoerimh ajve klaassem laehpedh gosse edtjimh saemien , vytnesjimmiem jïh kultuvredaajroem utnedh .
Fylhkentjïelten sentralereereme / gaajhkh etaath Healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnh Jåarhkeskuvlh
Fïerhtene healsoejarngesen rehabiliteeremekoordinatovre gååvnese mij maahta viehkine årrodh dov rehabiliteeremedarjomh ektiedidh .
Lïeneståvroe barka lïene galka ræjhkoes ålkoejielede utnedh jïh eatneme edtja gaajhkide jaksoes mïeresne .
Learohkh byöroeh abpe jaepien meatan årrodh gïeletjåanghkojne , gusnie saemien , njaalmeldh gaskesadteme lea fokusisnie .
Klibbon åarjel-jalleldh baahkoste luvlelen Skaiti (33 W 531559 7409416) johkese Nyslåttbekken åarjelen Fredheim .
Staaten konsulente edtji kuvsjh båatsoeburrie-almetjidie øørnedh .
Muvhtene aaj dïhte dovne damtesovvi dïhte bæjhkari guktie idtji sjïdth guktie veanhtadi .
14.01.14. kl. .
Dïhte mij lea hijven arrendemaaksoem lïeneståvrosne deponeredh jis mohtedh ih dam maeksieh , dellie dov jåartaeakere ij maehtieh jiehtedh arrendereaktam orrijidh , jïh datne reaktam sæjjan dassedh .
statistihkeles gaaltijh nuhtjedh juktie aerviedidh jïh buerkiestidh otnjegh jïh jeerehtsh siebriedahkefaageles digkiedimmine , jïh vuarjasjidh mejtie statistihke jaahkods bïevnesh vadta
Manne ojhte daajram dijjieh mah øøhpehtimmiem vaeltieh daennie skuvlesne sijhtieh hijvenlaakan visuelle tjeahpoevuekieh lïeredh jïh dijjieh sïjhtede vihkeles dåarjoem vedtedh dan saemien kultuvrese båetijen aejkien .
Låångk daan åvtelen leah saemien vuekie orreme tjaetside jih laantide provhkedh guktie dah sjidteme goh eeke jih aerpie dejtie .
- Sïejhmelaakan FrK jïh SG sïjhtieh buerebelaakan darjodh skuvleveeljemisie goh dejnie sïejhme veeljemisnie , jïh Bk jïh KrA sïjhtieh ånnetji nåakebe darjodh .
Riektes låhkojne budsjedte 7,8 millijovnh vielie kråvnah øøhpehtæmman vadta 2010 .
Sosijaale maahtoe lea ovmessie maehtelesvoeth mah iemielaakan leah ållesth meatan maanaj aktivyöki barkosne , vuesiehtimmien gaavhtan jïjtjedomte se , empatije , prososijaale dåemiedimmie , jïjtjetjåadtjoehtimmie jïh jïjtjekontrolle .
naan joekehtsh buerkiestidh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïelen gaskem
Maam byjjeslaakan rihpesti 1989 ?
Aelkiehtidh stuvretjuvtjieh darjodh Saemiedigkien goevtesi barkoedåehkien ektesne .
Deblie sæjhta vuejnedh magkeres vearelde lea
Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie seamadin gaskevåhkoen , skiereden 26. b. tjiehpiedæjjalatjkoen bïjre jaapan 2013 .
Åajvoeh jis viehkievierhtine sjædta daam g ' ieleveljiem gorredidh .
soptsestimmiesynteseprogramme maahta teekstem bæjjese lohkedh jallh soptsestimmiem åadtjodh jeatjah daatijste .
Men dah gïeh guhkemes saemien lohkeme bööremes buektiehtieh, jalhts annje dåeriesmoerh G2-lïerijidie gååvnese funksjonelle morfologijem utnedh.
dåeriesmoerh buerkiestidh jïh digkiedidh seksualiteeten , seksuelle vaaksjoehtimmien , kjønnsidentiteeten , raastebïejemen jïh seahkarimmien , seksuelle suetieskïemtjelassi , prevensjovnen jïh aborten bïjre
Dah leah stoere joekehts dej ovmessie saemien byjressiebredahkij gaskem jïh dah joekehts saemien dajvij gosse man jïjnjh saemien lea aarkbeajjetjen ektiedimmie- jïh gaskesadtemegïele .
Bylund, Abrahamsson, Hyltenstam clozetestem 42 gåaroes gïerigujmie darjoejin, gusnie baakoeh galkin kontekstese sjïehtedh.
Saemiedigkien gaskenasjovnale tjirkije John B. Henriksen , tell .
" Laara & Læjsa " hijven maanide sjeahta , bene aaj luste vuarjasjidh daakte-almetjidie .
Dïedtije: Skaehtieetate Tïjjeperspektijve: Juhteles
Gellie krirrieh maehtieh namhtah tjirkijem sjïdtedh .
2011 sektovre sæjhta aktem maaksoegiehpiedimmiem åadtjodh 0.2 mill. kråvnine , barkoegiehpiedimmiej gaavhtan .
Göölemenjoelkedassh stuvrieh
Daelie akte regijovne jïh göökte tjïelth Noerhte-Trööndelagesne mah sjiere vijriesåbpoe gietedimmiem åadtjoeh .
Tjaalasovveme .
Tjaalegisnie buerkiestimmieh leah buertiegärjaj bïjre , mah leah bïejeme konstitusjovnese , jeatjebigujmie lea addendume 2 tjaatsegasse CIG 86/04 .
- Jeenjesh munnjien saarnoeh daate vuelie viehkine sjïdteme .
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth eatnemefaagesne lea goltelidh , håaledh jïh soptsestidh juktie buerkiestidh , juekedh jïh daajroem eatnemefaageles sisveginie evtiedidh mah leah vïhtesjimmiej jïh dååjrehtimmiej bïjre .
Reektehtse våaromem vaalta aktene konferansesne maam Saemien parlamentarihkeles raerie öörnedi voerhtjen 2010 .
Tjaetsie jïjnjese utnebe , vuesiehtimmien gaavhtan juvride jïh sjædtojde , tjaetsiefaamosne energijem produseredh , goh jueskies- jïh prosessetjaetsie industijesne jïh goh sorhpetjaetsine .
Maehtieh barkojde juekedh jallh laavkedidh .
raejkie -
aalkoebaakoe 8
Aelhkie saejriehtidh
Daah edtjieh maanide eevtjedh , saemien kultuvren jïh gïelen bïjre .
Dåarjoeöörnegem lij vierhtiedamme Ööhpehtimmiedirektorateste jaepien 2008 jïh reektehtimmie destie lea daelie Maahtoedepartementesne vierhtedeminie .
Gåarede iedtjem jïh learoem veedtjedh daejstie prosjektijste .
Jïjnjh nikotijne jïh koffeine maahta asvem sjïdtedidh jïh destie nåekebe åara .
Gærjan nomme vuesehte , lohkije dovne föörhkede jïh tjyöre .
Persovne giejnie dam dorjeme aaj gohtje strule .
Garrebe barkedh tjïervesvoeten vööste .
Vuekie njammacancerem aareh aajhtsedh
rasjovnelle strategijh , jïh guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste lea vielie effektijve jïh fleksijbele goh akte " gaajhkem-ryöknedh " - strategije .
Sijhtieh maam joem dallah darjodh .
35 prosjekth abpe rijhkesne leah åådtjeme 32 miljovnh kruvnh juktie barkedh årromelastojne .
Taktile learohkh lyjhkoeh
Manne vïenhtem daate nåake bijjiedimmiem vuesehte , gosse mijjieh goh nøørjen utnijh aktem njealjehtsem sleenkebe dehtie beapmoste mijjieh åestebe .
Dan bïjre ussjedamme ?
Tjaebpies tjaetsieledtieh klienjieh , johkh goh silpejeanoeh vååjnoeh .
Åadtjoejim guarkedh dah daaroen maanah lin jabjoeh .
24 8 VIELIE BÏEVNESH DAALETJE VIERHTIEJ BÏJRE ...
Idtji daaroen maehtieh goh skuvlem aelkiesti .
Akte bieljie såårne learohke edtja goltelidh , akte tjelmie vuesehte learohke edtja vuejnedh , jïh akte plæjjohke såårne learohke edtja tjaeledh .
Dan lissine laantedijpeme saemien statistihke .
Saemiedigkie vuajna daerpies daajroem dotkemistie utnedh gosse byjjenimmie- jïh lïerehtimmiepolitihkine barka .
Mijjieh Jupmelen nommem nuhtjebe gosse Dejnie soptsestibie rohkelassesne , gyrhkesjimmesne jïh gosse Disse laavlobe .
Guvvie lea Frankrïjhkeste .
Gïelelutnjeminie saemiedigkieraerie gellie tjïelke råajvarimmieh buakta ovmessie barkoesuerkiej sisnjeli.
Helander , Liisa: Guvvieh - baakoegærja , Saemien øøhpehtimmieraerie , 1997
Reeremelihtsegh sijhtieh ekti vøøki barkedh jih faaledh giele-jarngh dovne Aarbortesne , Snåasesne jih Rørosesne .
UG:n sisnie prinsihph.
Ij leah learoevierhtietsiehkie saemien gïelesne gaajh hijven , bene bihkedimmesne aaj akte læstoe gaavnoes learoevierhtiej bïjre .
Joekoen hijven maahtoe (karaktere 5 jallh 6) 
Jarkelimmie ...
Transitijve veerbe gupmiehtidh lea öövre goh gaerviehtidh barre -ht- goh transitijve væhta åådtjeme, veerbi geehpehtidh jïh tjeejehtidh (vuartesjh vualan) muhteste mah aaj etjoejemolsemem åådtjeme.
Njielje luhkie åksede tjaalege
Vuesiehtimmie Vaestiedasse Saemiedigkie , jïh sjïehteles gyhtjelassh maahta årrodh:
KVEN VAR JAKOB JOMAFJELL ?
Vuejnede byöpmedidie .
Vuertemelæstoeh fulkesuvvieh dovne mïetsken 31 .
89), læjhkan barre transitijve morfologijem gaavnebe transitijve haamojne, ij dovne intransitijve jïh lissine transitijve.Dïhte dannasinie barre dïhte bijjemes konstaante mij lea tjaalasovveme.
Daate lij deahpadimmiem mij abpe åarjelsaemien siebredahkem dijpi .
[Bijbele Jes 49:13] b. Tjietsebe farbror:REL soelkedahta tröstatr:3s jih och jeahta: säga:3s Manne jag edtjem skulla:1s gohtjedidh, kalla:INF dellie då gujht
 (sponsovrekonsulente Jacob Lund sïeltesne SponsorInsight NRK:se 2015) 
Soptsestimmien aajkoe lea learoehkasse daajroem vedtedh jïjtse ryöknemetjiehpiesvoeti bïjre , jïh mejnie edtja guhkiebasse barkedh juktie væjkele ryöknijinie sjïdtedh .
Aejhteme sluvkedh
Kultuvren sjeavods njoelkedassh, maa guktie lea vuerteldh edtja dåemiedidh, jïh dam mij åerjelsaemiej gaskemsh gohtjedieh sjeavods gïeleine - gåerede aaj dan gïelemaehteles kategorijese bïejedh.
KONTAKT VARJE VECKA
Veanhta terminologijeevtiedimmie , kvaltiteetegorredimmie jïh normeradimmie aktene noerhtelaanti laavenjostosne dorjesuvvieh , gusnie dovne faage- jïh gïelemaahtoe .
Laavenjostoe Stjørdalen faageskuvlen jïh Fauske jåarhkeskuvlen gaskem faageskuvlefaalenassen bïjre baektieteknihken sisnjelen Fauskesne .
Fylhkentjïelte sæjhta annje regijovnale öörnedimmiem utnedh tjïelten foentijste , men leajhtede tjïelth , mah sijjen dååjrehtimmieh utnieh regijovnale foentigujmie , sijhtieh laavenjostoem jåerhkedh .
3.8.5.
b. Snjaltjen 25. b. 2. tsaekeme Vaestiedassem åadtjoeh ajve jis faalenassem sijjien bïjre åadtjoeh .
· Juelkietjengkere- saavremem saemide dååhkasjehtedh - maanide , nyjsenæjjide jih ålmide - dovne byjreskisnie , reegijovneles jih gaskenasjovneles .
Voejhkelh dan mænngan dov " niekedassekrirriem " darjodh våaroemisnie dejstie åehpiedehtemijstie .
Sïjhtem aaj gijhtedh Aker Solutions jïh Alstom dijjen dïedten åvteste daan haestije prosjektese .
Jis voejhkelh mannem siejpeste bivtedh dellie mov siejpiem luajhtam .
Mænngan aaj NRK aalkeme naemhtie darjodh jalhts jïjnjesh leah laejhtehks krirrieh eah jïjtje åadtjoeh moenedh gie edtja krirriej åvteste årrodh digkiedimmine .
Gïelefaageles evtiedimmie
Gåarede guhkies boelhkem löönedh .
UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle pijtesaemien ryöknesovveme goh akte gaajh ietjmies håvhtadihks , jallh mahte nåhkehtamme gïele .
Giedtiebealesne learohkh edtjieh bïevnesh tjøønghkedh guktie miesieh mïerhkesje , dehtie raejeste bovtsem geadtan tsaaka goske bovtsem giedteste luajhta .
goh akte guhkies , aktedimensjovnale taaleraajroe gusnie dah sifferh taaline eah naan mïelem utnieh fïereguhtene haeresne .
16.
Mijjieh edtjebe ektesne barkedh saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan , presidente Keskitalo jeahta .
Vuarjesjeminie dom jeatjah bieliem Finsåseekeste doekedh , mij lea skåajje- miehtjie jïh ientjh .
Daate tjaalege lea bigkesovveme novtati mietie mejtie Villmo jijtje dorjeme .
Meedija , lidteratuvre jïh govlesadteme leah suerkieh gusnie daerpies saemiengïeleldh maahtojne , juktie saemiengïeleldh faalenassem evtiedidh .
Anita jih Hanne Lena gåabpatjahkh maanah dennie Åarjel-saemiej maanagiertesne , Snåasesne utniejægan .
Naan aejkien meehtim gaantestalledh jih ånnetji saemiestidh dej maanajgujmie mah meehtin .
Østfoldforskning , mij dan bïjre vielie sopteste mænngan daan biejjien , lea aerviedamme medtie 71 kg nuhteligs beapmoebeetsuve sjïdti fïerhtede årrojistie Nøørjesne jaepien 2007 .
Byjjes maahtoeh økonomijesne jïh maehtedh reeredh .
Dïevehth guvviekovdem
damtijidh jïh ovmessie tsiehkieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriedidh
Daehtie daatavåaroemistie dle aktem buerkiestimmiem dorjeme daan beajjetje saemien gïelelïerehtimmien bïjre fylhkesne .
Lööneme jïh stipende
Datne maahtah gærjam oktegimsh nuhtjedh .
Åajvoe jis dovne noerh jïh voeresh eadtjalduvvieh daehtie gærjeste .
Vielie lïerehtimmiedarjomh
Lohkh vielie skyllemen bïjre daesnie .
Reereme-lihtsegh edtjieh aaj ektesne barkedh guktie saerniestimmieh noeride maehtieh juhtedh - Infonuorra .
Guessievåhkoe lea dïhte boelhke gosse learohkh mah maajhøøhpehtimmiem utnieh faagesne saemien , leah guessine dennie skuvlesne gubpede maajhøøhpehtimmiem åadtjoeh .
Jis rohkelidh ij daarpesjh jaehkedh .
Saemien laakejarkoestimmiem dåhkasjehtemeöörnege ...
Formas (2006) Hållbar rennæring och övrig samerelaterad forskning .
Men dïhte nöörjen nasjovnebigkeme 1800-låhkoen aaj dam daaroedehtemem eelki saemijste jïh jeatjah unnebelåhkojste , mejtie vïenhtin lin biehkieh mah eah lin nöörjen .
Giesiekuvsji gaskem naan gille tjåanghkoeh jïh jïjtjelohkeme .
Hijven gïelepolitihke tjuara dejtie ovmessie gïeletsiehkide krööhkedh , jïh ij maehtieh dam darjodh bielelen hijven betniedaajroe jïh goerehtallemh .
Ajve 20 lihtsegh dejstie 169 stoerredigkietjirkijijstie mah veeljesovvin evtebe veeljemisnie lin nuerebe enn 30 jaepieh .
Jaepien 2012 dle prosjekteringe jåarhka Ullersmo faangkegåeteste , Bergen digkiegåeteste , Molden digkiegåeteste jïh Tjeahpoejolleskuvleste Bergenisnie .
45 ålkoerijhkeåålmegh gååvnesieh jïh dovne medtie gaektsieluhkie gyrhkesjimmiesijjieh gusnie daan baelien pruvhkieh tjåanghkenidh .
Kaanale aaj moeni gieh edtjin dejstie krirrijste årrodh fïerhtene digkiedimmesne .
Åvtesbaakoe maadth-skuvlese § 3-2 daam jeahta skuvlen jih hiejmen barkoen gaskems: Skuvle edtja buerie gaskesem eejhtegigujmie utnedh .
Orre tïjjen skuvle
Tårnet skuvle Åarjel Varangeren tjïelte lea 23 400 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie låavthgåetiem tseegkedh moereste maam edtjieh nuhtjedh goh ålkoeskuvle jïh mij sjeahta dejtie learoehkidie mah leah svihtjemeheaptoes .
meprosjektesne " skoler for fremtida " , mierhkeldh prosjekth sïejhme gorredimmievierhtjijste , energije- jïh
Learohkh guvvieh vaeltieh , guvviedieh jallh guvvieh nedtesne gaevnieh .
430 tjïelth Nöörjesne (tsiengelen 1. b. 2010).
Mierehke lij kraannan luvnie guessine .
bokstaavem damtijidh ovmessie såarhtine , haamojne jïh stoeredahkine
Destie dïhte persovne maahta åtaleme jïh dööpmeme sjïdtedh .
Råajvarimmie 27 .
Jïjnjh dejstie learoehkijste mah tjabreminie taalediejvesh evtiedidh , taalide vuejnieh goh akte guhkies , aktedimensjovnale taaleraajroe gusnie dah sifferh taaline eah naan
́oaivi ja nieguid oaidni " maam Nils Aslak Valkeaää lea tjaaleme .
Lïerehtimmie 2: Produksjovnelïerehtimmie
Saemide seammavierhtegen åvteste barkeme , dejtie mah skiemhtjegåetesne tjaaleldihkie
Jeatjah uhtjiedimmieh 2 mill. kråvnine leah tjïrrehtamme suerkesne Politihkeles barkoe , ståvroe jïh staabe .
Bijpelen baakoe .
Klijmastudije Arktiske Raereste; Arctic Climate Impact Assessment (ACIA), bööti gålkoen 2004 .
tjaalegh jarkoestidh nöörjen gïeleste saemien gïelese , jïh haestemi bïjre soptsestidh orrediktemisnie jïh jarkoestimmesne
Daesnie veeljeme våaromem vaeltedh daan-beajjetje båatsosne , åarjelsaemien dajvesne .
Manne akten båetijen aejkien bïjre nïekedem gusnie saemien siebriedahke ij vååjnh goh akte heerrehke evtiedæmman , men akte iemie bielie mijjen nasjovnaale jïh seammavyörtegs ektiejieliedistie .
Festivaalh dåarjoehtidh mah saemien kultuvrem våajnoes jïh daajroes darjoeh , jïh saemien kultuvrem evtiedieh
Mijjieh sïjhtebe barkedh ihke baeniehealsoedïenesje akte bielie sjædta dehtie sïejhme healsoefaalenasseste .
Ella Holm Bull saemesti mohte idtjin gieh jeatja dejstie lohkehtæjjijste .
guktie hokse dan mænngan sjædta , jis dam daarpesjh
Åarjel pijtesaemien (Svaipa).
Tjoeverin gaavnedh sijjieh Elgåen byjjene-sijjesne gusnie åarjelh-saemien gielem iktst provhkedh .
Bietsien gïrre Moeren-lïedtjen bïjre lea gïrre .
Dåeriesmoere lea juktie saemieh eah vielie Raavrvijhkesne gielen provhkh .
Magkeresplaeriesjaangeredaate ?
Reeremen åvtehke Daesnie reeremeåvtehkem budsjedterede jïh ektiemaaksoeh reeremeåvtehken åvtehketjïertese .
Åehpiedehteme lea hotellesne Radisson Blu Tromsøsne .
bïevnesh gaavnedh greeske jïh rovmeren siebriedahki bïjre antihkesne , jïh vuesiehtimmieh gaavnedh guktie dej kultuvre lea mijjen jïjtse tïjjem tsevtseme
2014 raejeste ibie sïjhth dagkerh vierhtieh utnedh gïehteldimmiebudsjedtesne .
Nïejtetje guaktah åarjelsaemien gïelesne laavloejigan Lars-Jonas Johanssonen laavlomem " Magkeres veasoe " .
dåårrehtimmiem bueriedidh learohkijstie jïh studentijste
Dåarjoe laantebårran jïh jeatjah giehteldimmide maahta gaskem jeatjabem dejtie dijpeh gieh sijhtieh energijesjædtoeh sjïdtedehtedh jallh naan energijerelatereme tseegkesovvemh darjodh .
ammes sjidtieh .
naan jeatjah viehkievierhtiejgujmie .
Byjreseboerehks dongkemevoejehtjimmie
Joekoen saemiej reaktah jïjtjereeremen bïjre moenesovveme .
Nuhtjh maaje konkretiseradimmiematerijellem guktie learohkh maehtieh vuejnedh differansem gaskem golme jïh vïjhte lea göökte , dan åvteste göökte plusse golme lea vïjhte .
Buerie jielede ?
Dïhte dan åvteste dan jïjnjh lohkehtæjjah barkosne orrijieh julevsaemien dajvesne.
Giese tjaala/soptseste ?
Gïelesertiestimmie hïejmen ålkolen
Nasjonaale pryövemh
Maanan dååjrese tjuara dïhte våarome årrodh guktie dïhte geerve almetje maanam
Manne sïjhtem dellie vielie tjuvtjiedidh dïsse maa Levin jïh Rappaport jiehtiejægan jïh dah guaktah vijriebasse vuesiehtægan mubpie dotkijasse (Nedjalkov, 1969) gie 60 gïelh
Reeknegh ålkoelaanten deallahtæjjijste tjuerieh IBAN-konto ' m jïh BIC .
Annjebodts programme ruffien 18. b 2014
Jupmele vööjni almetjh aejlegsbiejjiem daarpesji ihke aarkebiejjien raesseste jïh dieredimmeste gåhkalidh .
- Mijjieh daelie sïemes sjïdteme akten laavenjostoelatjkoen bïjre mij sæjhta saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh jïh statusem vihkeleslaakan lutnjedh dehtie mij lea saemien Båddådjosne , Thomassen jeahta tjåanghkoen mænngan .
Dan lissine lea saemiedigkie stipendh jollebe ööhpehtæmman tseeg- keme , g. j råajvarimmiebealan .
Sydsamiskt språknätverk
Dïhte arktiske dajve lea dïhte voestes gaajhkijste 7 regijovnijste , mij sov ryöjredimmietjåanghkoem tjïrrehte veartenekonferansen vööste 2014 .
Jis datne åadtjoeh dåeriesmoerem gosse sïjse loggedh byörh datne voestes vaaksjodh man guhkiem dïhte tjirkes sjædta jallh jis dïhte orriji jïh jis naemhtie dov utfärdarem bieljielh dov legitamasjovnem orresth .
Dah tjuerieh aaj aktese aktese- korrespondansem guarkedh , daate sæjhta jiehtedh fïerhte aate ajve ikth ryöknesåvva , jïh ij sïjhth maam jiehtedh mennie öörnegisnie aatide ryöknoe .
Jïemhten lïenen laantedigkie barka njåvtasovveme lïhke relasjovnesne vööste mij gohtje Ett hållbart omtag .
Jaepien 1982 dihte Forbruker- og administrasjonsdepartementet mij dellie , sijhti voejhkelidh aelkehtidh maanagiertine åarjel-saemiej dajvine mij edtji vuelkedh sijjeste sæjjan .
Fylhkenraerie aktem foentem raereste vïjhte millijovnh kråvnine mij edtja dagkerh ovveanhtadamme maaksoeh maeksedh .
Stööremes stuhtje daehtie tjaalegistie kausatijve molsedimmiem gïehtjede, guktie dïhte åarjelsaemien gïelesne.
Jeatja faaleldahkh mah saemide veadtaldihkie leah:
Guktie learoekandidaatine syökedh ?
böjatr:INF 'Jag kan också böja små träd.' b. Dellie då dah de såaketjh träd:DIM PL biegkesne vind:INE sujjieh.
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente lea saemielaaken gïelenjoelkedasside gïehtjedamme , tjoevkesisnie dejstie nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale dïedtijste mejtie åtna saemien gïeli åvteste .
Gusnie bïhkedimmiebieliem gaavnem juktie maehtedh pryövem tjïrrehtidh ?
soptsestidh guktie jeatjah aalkoealmetjh eatnemevierhtide nuhtjieh
Laakeuvtelassen sisvege njoelkedassh reaktide såevmiengïelem , meänkieliem jïh saemiengïelem utnedh reereminie jïh dåapmestovline .
Vihkeles ulmieh båetije boelhkesne leah:
Ij leah naan ierielimmie jienebh saemiengïeleldh lohkehtæjjah reeremetjïeltine, jïh iemie daerpiesvoete lea stööremes daesnie.
Voestegh reakta-aamhtese båata dan almetjen vööste mij dam darjoeji .
Seierstad , Inger: Jåvvan gærjetje , Saemien Ööhpehtimmieraerie 1999
Minngemes boelhkesne lij vihkielommes gyjhtjelasse reaktaj bïjre .
Råajvarimmie 52 .
Vaallah dejnie tjïeltine gænnah gusnie saemien gïele akte biejjieladtje gïele , dan jïjnje tjaaleldh saemien åtnasåvva .
Jïh dan guhkiem dïhte ajve akten saemien aamhtesasse dorjesåvva , dïhte sæjhta evtiedimmiem giervebe darjodh , dovne nöörjen almetjidie jïh saemide .
Goh åejvielohkehtæjja lij Per Holm Varsi Taneste , bene dïhte lij båanta jïh agronovme jïh ij naan maehteles almetje båatsoen bïjre .
unnebelåhkoegïeli årromh vuesiehtidh gäjnoe-tsïegli
Protokolle ● Edtja protokollem tjaeledh gaajhkijste konsultasjovnetjåanghkojste staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem .
Daan sjïekenisnie Saemiedigkie gaajhkide institusjovnide , siebride , aktegsalmetjidie jïh tjïeltide böörede dååjrehtimmiejgujmie jïh raeriestimmiejgujmie båetedh .
Gyhtjelassh mejtie ussjedidh jïh digkiedidh
Seamma tjaktjen galki jïjtje skuvlesne aelkedh , jïh dïhte sov skuvle lij Åarjel-saemiej skuvle !
Ole Vig jåarhkeskuvle , Skierde Mïetsken 2011 learohkelåhkoe lea medtie 1000 , faageskuvle jïh barkoevuejijelïerehtimmie eah leah meatan .
Jis akute skeamtja jallh arhkene edtja hoksem åadtjodh dan varki man gåerede .
Dïhte aajnehke jolleskuvleøøhpehtimmie åarjelsaemien gïelesne Nøørjesne lea dïhte bieliejaepielohkeme Jolleskuvlesne Lievengisnie .
Eros lea ålman jïh nyjsenæjjan gieriesvoete .
Man åvteste lea eatneme dan vihkeles saemien vaajestimmesne ?
Dagkeres åssjalommesh daerpies gosse darjoemidie soejkesjidh .
Einar Gerhardsen , mij lij Barkoekrirrien jienebelåhkoereerenassi åvtehke gellie jaepieh , naemhtie tjeeli gærjesne I medgang og motgang .
Man åvteste saemien skuvle saemien namhtegh ?
Vuekiem vuarjasjamme illedahki mietie mejtie jakseme , faageles krïevenassh samienlohkehtæjjide mah sïjhtieh vuekiem nuhtjedh ,
Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh , jïh mij lea veanhtadamme dejstie Gosse pryövigujmie jïh vuarjasjimmine barkah dellie vihkeles learohkh daejrieh man åvteste dah vuarjasjamme sjidtieh , jïh mij lea veanhtadamme dejstie .
BUERIE BÅETEME SAEMIEN NEDTE-JAAHKOEÖÖHPEHTÆMMAN
Diedtieh nommide goeresne juktie øøhpehtimmiesoejkesjidie gaavnedh .
Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
Barkoem eevtjedh juktie aerpievuekien daajroem jïh saemien sijjienommh tjöönghkedh
13 jelsaemiengïelen bïjre ekspertemoenehtse jeahta daate gïele lea joekoen saajrohts tsiehkine jïh dan gaavhtan daarpesje dallegh råajvarimmieh jis gïele galka Nöörjesne jieledh .
Dïhte ovrehte baalhka fïere-guhten noerhte-trøønderasse ij leah laanten bijjie-gietjesne .
- Saemiedigkien åejvieulmie evtiedæmman saemien gïelese lea låhkoem gïeleutnijijistie lissiehtidh jïh åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh .
Dihte eejles jijje
Maahtoeulmieh Jåa2 mænngan - barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Mij joekehtse ræhpas laavenjassi vaastoej gaske gosse dåhkasjadteme jallh ij
· Guktie vïenhth lea nåajsan sjïdtedh gosse ij naan mïelehke desnie ?
saemiekonvensjovne mij saemiej reaktah almetjinie tjirkie jïh ektiebarkose raasti bijjelen aamhtesinie mej seamma ulmieh
8. jïh 9. daltesasse
Gaajhkh transitijve gööktelïhtseveerbh daan raajan seerkemisnie gietjie -Ø- e-tjoejemolseminie åådtjeme.
Jielemesdarjomh leah voernges barkijh jih skreejrijh årrome prosjekten gielhtie .
Gaajhkem , maam lea soejkesjimmesne buerkiestamme , maahta njaalmeldh darjodh .
Mijjieh hijven illedahkh daehtie barkoste vuejnebe .
Sæjroe 12/32
Hijven saemiengïelen lohkehtimmie maanagiertesne , vuesiehtimmien gaavhtan akten gïelebiesiemaallen tjïrrh , lea vihkeles jis edtja maehtedh aktem nænnoes gïelebiesiemaallem faalehtidh skuvlesne .
Vueliej nille båetedh - darhkan bæjjese vuelesne tjaevtedh , gosse aavosne , jïh sæjhta maam vuj guhte joem heevehtidh .
Gie ij edtjh mammografijine goerehtidh ?
[Tjaangh gåatan]
Aaj båeries gåetiem gusnie årroejimh daelvege .
Egil Olli minngedsgeatjan tjïerteste Saemien parlamentarihkeles raerie lea joekoen madtjeles dejnie arktiske dajven galhkuvetjaatseginie , gusnie dajven prijoriteeth veartenekonferansen vööste .
Ohtseme-instanse: Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjielte , Kultuvre-goevtese / Nord-Trøndelag fylkeskommune , Kulturavdelinga , Fylhken Gåetie , 7735 Steinkjer / Stientje .
Kampan- jen ulmie lea maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman dåårrehtidh , jïh leah guhkiedamme jaepien 2013 .
Aaj dovne bïevneshtjåanghkoeh j.n.v. - Provsjektesne " skreejredh jïh Utnedh " lea saemien politijedïenesjealmah dåeriedamme jïh bïhkedamme ohtsijh dej dajveste .
Govlede Govlede
Råajvarimmie 12. 5-jaepiej geerveööhpehtimmie- provgramme saemiengïelesne
INGET VET
Voejhkelimmieliturgijh åarjelsaemien gïelesne gååvnesieh (åejviemeassoeliturgije , kristeme , pruvreme jïh juvleme).
Pryöve möölehte guktie learohke maahta aelhkie strategijh nuhtjedh gosse veahkah juaka jïh klaassifiserede , jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh .
Gïelebiesie saemiengïelesne jïh saemien mentovrh aaj utnebe mah dijjine saemiestieh .
Daate øøhpehtimmiesoejkesje lea guktie edtja soptsesh tjaeledh , jïh ij abpe dam voestes maahtoeulmiem feerhmh .
Dan åvteste gåarede dejtie ohtsedh seammalaakan goh jeatjah tjaatsegh .
Råajvarimmie 6 Goerehtalleme learohki vuarjasjimmeste saemienlïerehtimmeste ...
 (Parsons, 1990) tjaala gaajhkh kausatijveinkoatijve/inkoatijve veerbh leah adjektijvijste seerkeme, men Piñón aktem baakoem muana Polsken gïeleste złamać się jïh jeahta ij gåaredh naan adjektijvem dïsse gaavnedh.
maereles daajroem jïh bïevnesh evtiedidh jïh nåhtadidh
Dïhte dulvie Pakistanesne aaj mijjem måjhtajahta saejrievoeten bïjre beapmoefaasseldimmesne , jïh abpe veartenen beapmoejearsoesvoeten bïjre .
Daah dååjrehtimmieh maehtieh maanam viehkiehtidh sov stååkedimmiemaahtoem nænnoestehtedh .
Jienebh kultuvrejielemh barkojne darjodh , jïh viehkiehtidh guktie dah ekonomeles sjïdtieh
Dïhte mij dovne intransitijve jïh transitijve haamojde ektede lea maam akte dej veerbedeahpadimmijste mårhkan vuj stuhtjine sjædta.
PP-dïenesje aaj geerve almetjh viehkehte mah maadthskuvlelïerehtimmiem daarpesjieh .
Kultvrem lïhke dajveste , lea ojhte byjresevietseles kultuvre .
juhkoe dov åssjalommesh
Gasngesen muerjieh Voestes jaepien gasngesen muerjieh leah kruana .
Geellebe , Jarle Jonassen lea båatsoesaemie Røørosen dajveste , Gåebrien sïjtesne .
Daesnie byjjesovvemen bijre sopteste jih aaj guktie saemien skuvlesne Aarbortesne vaedtsedh jih aaj Saemien ålmehjilleskuvlesne Karasjokesne .
Luejhtieh mijjeste maam mijjieh meadteme guktie mijjieh luejhtebe
Dïhte lea dam våaromem orreme dan sjïere prosjektese åarjelsaemien dajvesne mij skiereden 1. b. orrije .
geahpene 2,5 mill. kråvnajgujmie , viertiestamme jaepine 2010 .
barkeme guktie psykigke starnevaarjelimmien jïh geeruvevaarjelimmien tsavtsem bueriemdidh .
Dïhte nöörjen baakoe kommune lea dehtie fraansken baakoste commun , mij båata dethie laatinen baakoste communis , man ulmie lea " tjåenghkies " .
) Aamen .
A. Gåetien gåajkoe
Dellie mijjese jallh Konkurrensverk:ese bïeljelh .
dricka:PTCP Klaase glas doemenamme.
ussjedidh jïjtse stavravoeten bïjre , vihkeles årrodh dennie barkosne åvtese .
Saemiedigkie sæjhta beetneh-vierhtieh ohtsedh jih provsjektem aelkiehtidh:
Daelie ajve vuertieminie departemente edtja dam jååhkesjidh jïh beetnegh dåarjodh disse .
DVD .
Manne dejnie daaroestem jih dihte svienskegielem munnjien .
pryövem tjïrrehtin .
Dïhte destie man jïjnjh lea jovkeme .
Mah mijjieh maallh jallh otnjegh illedahkine vuejnebe ?
Man guhkiem jeerehtse , naan tæjmoeh raejeste såemies dygnh raajan , mohte jeenjemes dygnem ryöhkoe .
Såå dlie årroeji dam giesiem desnie , goske dah almetjh jillede böötin dej bovtsigujmie .
ahkedh jïh maereles tjaeledh
Denotatijve soptseste baakoj sïejhme sisvegem .
Mov lim viehkiehtæjjah , gøøkte dejstie ligan Per Mathis Skum jih Anders M. Eira .
Gïehtjedimmieboelhke 90 minudth guhkies , jïh learohkh tjuerieh abpe tïjjem
Gaskem jeatjah lea TINE mierhkesjimmiem jarkelamme sijjen sieties jïh suvries meejerijedorjesinie , destie " Siste forbruksdag " dan " Best før " .
Daate joekoen vihkele guktie maana nuepiem åådtje baakoeveahkam bigkedh.
Jaepien 2011 dle vuesiehtimmien gaavhtan tsavtshvierhtieåtnoem innovasjovnesïeltide jïh sijjieevtiedæmman vuarjasji .
WCIP 2014 bïjre
* Saatse lea 10,6 pst , dan guhkiem joekehtse gaskem dam maaksoem mij båata dejstie saatsijste fïereguhte 14,1 pst. .
Gïele-tjåanghkoe ,
Mijjieh edtjebe dejtie aerpievuekien kultuvrevoetide sjïehteladtedh , seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh daaletje saemien kåanstese .
Bull , Ella Holm: Åarjel-saemien 5 , Davvi Media o. s. , 1986/86
Vuesiehtimmien gaavhtan ihke daerpies lissiehtamme maadthdåarjojne maajhööhpehtæmman , jallh tsiehkieh mah leah mierietæjmoetaallen bïjre maadthskuvlesne .
Gïelejarngide vijriesåbpoe evtiedidh - Saemiedigkieraerie sæjhta , gosse govlesadta dej ovmessie gïelejarngigujmie , vuartasjidh mah nuepieh jïh daerpiesvoeth mah gååvnesieh jïh mejtie tjuara krööhkestidh dennie vijriesåbpoe barkosne gïelejarngi råålline båetijen aejkien , raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta .
Goeven 6 .
Dah julevsaemien årrojh åajvahkommes aktene unnebe dajvesne årroeh .
Gosse lij gaektsien jaepien båeries dïhte eelki baledtem daanhtsodh .
skåårvemedaerpiesvoetide .
Gosse maanah nuerebe goh govhte askh ij byöroeh baaktjesevualanimmiem vedtedh bielelen voestes skïemtjesåjhterinie jallh dåaktarinie rååresjidh .
Dïhte gadtjijhveahka maam åadtjoeh mammografijegoerehtimmesne lea dan onne ij vïenhth dïhte vaahra .
- Akte stoerre daerpiesvoete maahtoem lutnjedh åtnoen bïjre orre teknologijeste jïh doekeme jïh maarkededoekeme duedtiejieliemisnie , jïh dannasinie libie beetnegh prosjektese dåårjeme , raerielïhtsege Marianne Balto jeahta .
Jis göökten aejkien tjaalasovveme dellie v.g.
Joekoen lïerehtimmiesuerkien , healsoesuerkien , reaktasuerkien jïh gærhkoen sisnjeli , daate akte dejstie stööremes haestiemijstie orreme saemien gïelebarkosne .
1.1.1 .
Mijjieh joe vuajneme jienebh dej mietie gihtjieh .
Daate buerie saernie mijjide.
Mijjen akte stoerre magasijne t ...
Maahta namhtah programh nåhtadidh .
Sïjhth dåeriedidh lïeredh , dle nuepiem daelie åtnah !
taath edtjieh daerpies-voetide tjilkedh gosse raeriestimmieh saemiedigkijste båata .
● Edtja vihties bieliejaepien tjåanghkoeh tjïrrehtidh Saemiedigken jïh dan gaske-departementale iktedimmiemoenehtsen gaskem , mij diedtem åtna saemien aamhtesidie .
Mejtie learohke dejtie jeatjabidie vierhtede ?
Dah leah pryövemen geervemes laavenjassh .
Lïerehtimmie 1 - presens (19) Lïerehtimmie 2 - presens (5) Lïerehtimmie 2 - preteritum (7) tjaeledh.
Aahkaj ajjaj baakoeh mujhtedh:
Dannasinie Saemiedigkie barka ihke vihties konsultasjovnh dejgujmie dorjesuvvieh , jïh dah meatan vaaltasuvvieh rååresjimmine lissiebigkemesïeltigujmie .
Moerigujmie barkedh: 1. tjööngkh lasth jïh leevegh gaajhkh moerijste .
Ekonomijesoejkesjisnie 2010-13 edtjimh dam vueliehkommes noerelåhkoem utnedh 2010 , mearan dan urremes prognosen mietie dam vueliehkommes noerelåhkoem åadtjobe (boelhken 2010-14) jaepien 2012 .
- Sjollehke noerhtenöörjen noerh ïedtjem utnieh göölijinie sjïdtedh .
SÅR sæjhta dïhte orre hearra , Einar Bondevik , edtja orre stolam utnedh .
Dellie voestes aejkien gaavnesjin .
Billih bielhkehtassem åadtjodh ?
NN , datnem vadtesen åvteste gijhtebe jïh jearsoesvoeten åvteste maam mijjese vuesehth .
Daelie , luhkiegöökte jaepieh dan
Goevten dellie Prahken gærhkosne gyrhkesjimmie gosse saemien åålmegebiejjie .
Jïjtjemaaksoe jeatjahtahta destie feelemevuekine skïemtjije feeledh .
Men tjïehtin rïektes morfologijem tjaeledh guktie rïektes raajesem åadtjodh.
 (Guvvie: Josef Halse) 
22 4.1.Ulmiedåehkie 1 Saemien sïebredahke ...
Gymnase jallh ij , øøhpehtimmie lij munnjien vihkeles .
Lïhtside baakojne låapoestalledh
Lohkehtæjja njaalmeldh bååstedebïevnesem vadta itkemearan .
' sne bæjhkoehtimmiem nænnoesti aalkoealmetji reaktaj bïjre .
Dïhte soejkesjamme linja dajvi tjïrrh jåhta gusnie vaenie jallh ij naan kultuvremojhtesh aarebi vïhtesjamme .
Dihte veelkes jih dan healmije .
Ij maehtieh datnem tjabrehtidh medisijnem vaeltedh .
saemien baakoeh jïh dïejvesh voerkeslaakan nåhtadidh
[ VïnhtseSJÆDTAAAJMOEvååjeme] b. Lars sänkte båten.
), mååseme , nåålese , njååmede , pååjke , råånjeme , sååle , tjååhpede , tsååbpe , vååjnoe , ååredæjja .
Bïevnesh edtjieh naemhtie saemien dajvide joekedehtedh .
Gïehtjedh gyhtjelassem 51, daesnie maehtebe veanhtadidh vaestiedæjjah edtjieh raajesem nulle objeektine veeljedh.
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh , læjhkan mejtie syøkije vaajtele tjeakosne dam utnedh , off .
Maanaj dahkoeh maehtieh daajroes årrodh
Åårganisasjovnedåarjegem dejtie åårganisasjovnide
gïelevuajnojne , dovne gïeli gaskem jïh ovmessie bieline laanteste .
Faahketji orre maanah bøøtin dovne voestes jih dej jeatja daltesinie klaassine .
geajnoevierhke åådtje barkoem jienedidh sov barkoem onnelåhkoejgïeleldh sijjienommh vuesiehtidh .
Ij pronovmene daarpesje seamma raajesisnie årrodh, men Ø tjuara mïsse akt bååstede vuesiehtidh.
Provsjekten vuepsie
Ulmie lea saemien gïelh edtjieh gïetedimmieprovgrammese åålmegasse evtiedidh .
Dej gaavhtan gåarede sinsitnide guarkedh .
Gusnie hijven årrodh , dejtie sijjide lyjhkebe .
Vuartesjh dennie voenges plaeresne .
j. v. Juktie raerieh gaavnedh guktie learohkh maehtieh orre baakoeh lïeredh , vuartesjh artihkele baakoelïeremen bïjre jïh artihkele lïerehtimmiestrategiji bïjre bïhkedimmesne dan learoesoejkesjasse eengelsken gïelesne .
Darjoeh tihtelem , aalkoem jïh aktem onne teekstem .
Dan kultuvrelle skuvlevoessen sjïekenisnie Oslo tjïelte sæjhta stuerebe gaskesem utnedh voenges saemien kultuvrebyjresigujmie Oslosne .
saemiedigkie lea sïemedammelatjkoem tjaaleme Finnmarken , Tromsen , Noerhtelaanten fylhketjïeltijgujmie , jïh sïemedammelatjkoem jeenjh fylhketjïeltijgujmie åarjelsaemien dajvesne .
TeksTe Jïh gUvvieh: Meerke krihke leine bienTie
Tjiehpies .
Saemien gïeli gïeletsiehkie jïh nuepieh leah joekehts dejnie ovmessie dajvine Saepmesne , jienebi saemien gïeligujmie jïh ovmessie smaaregïeligujmie .
Baalhka- jïh åasabijjiedimmie , læssanamme pensjovnemaaksoeh jïh budsjedteteknihkeles jarkelimmieh leah tjåanghkan 3,4 mill. kråvnah , juktie dïhte ekonomeles våarome dïenesjedorjemassen åvteste geahpene 0,3 mill. kråvnajgujmie , viertiestamme jaepine 2010 .
 (128) aaj också edtji skulla:3sINF soelkehtehtedh.
Dam edtja dåarjodh viehkine regijovnale evtiedimmien disposisjovnefoenteste 3,5 mill. kråvnine , jïh veanhtadihks avdrag lååjkedimmesne 2,5 mill. kråvnine .
Heggvollan , 7760 Snåsa
Vaedtsede jïh darjode dellie gaajhkh almetjh learoehkinie: laavkode Aehtjien jïh Baernien jïh Aejlies Voejkenen nommesne jïh ööhpehtidie gaajhkem maam raajeme .
Dågka lea aaj dovres , jïh destie njavsodh , båajhtode kondisjovnem jïh vaenie sekselastoem åådtje .
Såemies haestemh maehtieh årrodh
Dïhte politihkeles våarome njieljie perspektijvide bigkie: Noerh , daajroe , orresjugniedimmie jïh byjrese , mah edtjieh meatan årrodh
Daelie dovne tjïelte jïh Saemiedigkie sijhtieh aktine prosessine nïerhkedh juktie laavenjostoelatjkoem darjodh mij edtja saemien gïelem , kultuvrem jïh healsoem nænnoestehtedh Oslosne .
tseegkesovvemasse , diss-vielie tjïeltigujmie
Dah gamtah stööremes mubpene dåahkesne (GD 2); direkte objeekth 53% jïh subjeekte-verbaale kongruense 57%.
Muvhten aejkien aaj jïjtjereerijen gïelen struktuvrh nuhtjieh.
Tackbön Jupmele , mijjen Aehtjie , gäjhtoe juktie geajnoe dov gåajkoe iktesth gaahpene lea , Jeesus Kristusen tjirrh .
Pruvresh båetiejægan gosse bealloe allh musihke govloe
Im maehtieh gaajhkem dïsse vaestiedidh.
Dunfjeld , Maja (2001): Saemien tjaalehtjimmie Gløøsen-gærhkosne .
ryöknemehaarjanimmie: bæjjese jïh våålese ryöknedh , guhkiebasse ryöknedh vihties taalijste , gööktine gööktine ryöknedh , veahkah dåehkine ryöknedh (luhkieh , vïjhth jïh akth) jïh tjuatan ryöknedh
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth leah aaj maehtedh ektiedimmiem guarkedh aarkebiejjien gïelen , sjargongen jïh normeradamme gïeleåtnoen gaskem .
Garre daelvien biegke , baajkoe , værtoe , væhtjedh , vesties hovme .
Daan jaepien ohtsijeveahka lij ånnetji vielie goh 5 mill kråvnah .
5.5.
Noerh mah maadthskuvlem tjïrrehtamme , reaktam utnieh jåarhkeööhpehtimmiem åadtjodh laaken mietie .
Tsiengelen 1. b. 2007 Saemiedigkien muvhth laavenjass mah laantedigkie aerebi gïetedamme , vuesiehtimmien gaavhtan mïerhkh jïh sïjteraasth .
Provsjekte sæjhta aelkedh soejkesjeboelhken mietie , mohte ennje rååresjeminie jïh minngemes haemie jïh maaksoe ij leah tjielkes .
Dågkam jearohks årrodh lea kråahpe nikotijnem jearohks jïh kråahpe dam sæjhta , gierve sjædta jis ij rïevhkesth , maam gohtje abstinensedåeriesmoere .
2,9 Utbytte NTE
mah , nahkedstidh , njahpedidh , pragkedh , rahtjedh , sagka , tjamki , tramkoehtidh , tsallodh , vartoe .
1.3.4.3 Orrestimmeles energije
Daan prosessen tjïrrh aaj vielie voerkes gïeli bïjre sjædta .
' en tjïrrh .
- Åasah tjoejese jïh tjoevkese
Vellamelen .
Dïhte govlesadtemeprosjekte
Daennie raajesisnie subjeekte, nulle objekte, jïh veerbe 5.
Vïnhtse / feerja
Saemien gïele maanagïertesne jïh skuvlesne gïetesåvva gööktine jeatjah saemiedigkiebïevnesinie , jïh dan åvteste ibie edtjh dan veele daej siebriedahken institusjovni råållaj bïjre soptsestidh .
aktegs faagine .
1800-låhkoen dle akte ahkedh stuerebe voerkesvoete sjædta dan nöörjen nasjovnen bïjre .
Juktie Astrid lyjhkoe vytnesjidh , dellie gaajhkesh tryjjedieh gosse Astridinie ektine vytnesjimmieståaposne .
Vedtieh maanese maam lyjhkoe jïh jïjtje sæjhta byöpmedidh jallh jovkedh , vuesiehtimmien gaavhtan tjastem , gïhpem jallh joptsem .
Jupmelinie ektine , lea Baernie jïh Dïhte Aejlies Voejkene mij lea dïhte gåalmede almetje golmenektievoetesne .
Rååresjimmieh ohtsemen bïjre gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre jienemehaevtiegïehteldæmman Kvalsunden tjïeltesne
Gaske-jïjjen mænngan dellie easkah manne dan mov gåatan böötim .
jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh eengelskelïereminie
faageles aamhtesh tjïelkeste , aelhkieslaakan lahteste jallh argumenterade
Gellie ovmessie siebrieh regijovnesne , goh duedtiesiebrieh , teatere- , jieleme- jïh siejhme kultuvresiebrieh .
Dah gøøkte heamtuvrh luhkieh mah leah våarome viertiestæmman .
Goerehtallemepryövh edtjieh vueptiestidh mejtie leah learohkh mah eah leah daerpies tjiehpiesvoeth aalkoelïerehtimmesne vejtiestamme .
ISBN 978-82-91905-39-6
FJÄLLGREN , LAILA - ANDERSSON , ELSA 1983: Mujtesh .
Institusjovnh dajvine tseegkedh lea aaj joekoen vihkeles juktie aktem betniem gorredidh gïeleevtiedæmman , jïh evtiedæmman teerminologijeste .
tjidtjebe mor:REL altese sitt tjiehtjelasse rum:ILL tjaanga, stiga in:3s dellie då vuajna se:3s Emma Emma seangkosne säng:INE tjahkan sitta:PP jih och gaajhkh alla vaarjoeh kläder:PL bijre runt jarkan omkring heeseme.
Gielhtie / Prioriteereme / Tïjjhvuajnoe ...
Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre neebnesåvva aaj man vihkeles ihkuve beetnehdåarjoe lea gïelebieside .
Nora Marie Bransfjell konferansesne meatan Saemien Jïlleskuvlesne , 2002 .
Learohkh paehperem maahtsoestieh , guktie dah saemien baakoeh leah dennie aktene bielesne jïh dah nöörjen dennie mubpene .
Moerigujmie barkedh: 1. tjööngkedh lasth jïh leevegh gaajhkh moerijste .
Lohkehtimmesne lea dah haestemh uvtemes maanide jïh noeride skreejredh njaalmeldh gaskesadtedh jïh funksjovnelle guektiengïeline sjïdtedh .
Naan gille studeenth leah nøøreme saemien gaskefaagem jïh åejviefaagem lohkedh dennie universiteetesne Romsesne .
Mænngan goh ööhpehtimmielaakem Nöörjesne sjïehtesji, gaajhkh saemien learohkh aktem jïjtse reaktam utnieh saemien lïerehtimmiem skuvlesne åadtjodh.
FYLHKENTJïELTE / KRÅANGKEN JÅARHKESKUVLE
Kaanne maahta gihtjedh jis maehtebe sinsitnien bïjre maam akt positijveles jiehtedh fïere guhtese ?
aelkebe jïh ij dennie soejkesjeprogrammesne .
Jeanatjommesh muvhtene asvedieh , bene jeerehtse man tjarki jïh man daamhtaj .
Jis jienebh goh akte learohke leah meatan maajhøøhpehtimmesne , maehtieh sinsitniem goltelidh jïh sinsitnine digkiedidh jïh aaj lohkehtæjjine .
Gïelekuvsjesne åadtjoeh vaedtsedh , jih dan åvteste jijtje-syjhtedistie barkah .
Daate lea stuerebe barkoedåehkien bïjre juktie vaeptie-jih tjierkemedaerpiesvoetem Reerenassekvartaalesne gorredidh jïh dejnie jeatjah gåetine mejtie departemente daelie nuhtjie , jïh skåårvemh jïh eevre orre daerpies dahlketjh gïehteldæmman .
Gosse ij voeksedh mohte tjåejjie galka
Man gellie dïejvesh jïh man geerve dah edtjieh årrodh sjïehtede dan aktegs learoehkasse .
 (Guvvie: Grete Austad) 
Dov dååjvehtassen mietie mijjen luvnie leah .
Sis-juhtijeraerie jåarhka seamma daltesisnie goh 2011 .
Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve lea tjïelth Finnmarhkesne mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne .
Bïevnese akte staeriedimmie aktede aarebi bïevnesistie jaepeste 2005 " Sametingsrådets melding om samiske barnehager " jïh sæjhta soejkesjem " Strategisk plan for samisk barnehager 2008-2011 " dåarjedidh .
Aehtjebe lea Saarese soptsestamme båeries-skodtjen bijre mij Laaran- baektesne årroeminie .
Ålma gie jeehti: " Dagke eengkele daesnie !
Maanagïerth saemien maanajgujmie
2012 raejeste sæjhta aktem jarkelimmiem sjïdtedh , mestie guktie dah orre væhtah sïjhtieh tsevtsedh dam aktegs tjïeltem jallh fylhkentjïeltem .
Aktem ööhpehtimmiefaalenassem faalehtidh mij nuepieh vadta dam daajroem
Daan ræjhtoen sjïekenisnie dle reerenasse aktem saemiereaktamoenehtsem tseegki jaepien 1980 , mij edtji salkehtidh " ... .
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 10
Göökte laavlomekovrh Tråanteste laavloejin liturgijem maam Frode Fjellheim dorjeme .
b) tjaelieh jallh / jïh guvvedh maam datne darjoeh .
Prof. Jon Todal
Gosse giesiebiejjie guaka , vaerieh , vaartoeh , saelhtiegaedtieh .
§ 4 Saivomuotka Norrbotten läänesne Saivomuotkan daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jalline: Jeanoste Muonioälv seamma jælloe goh Kallojärvi (SWER99TM 8363247586235), rïektes sievine daan jaevrien dåaresth Kuoppajärvi:se (SWER99TM 835251 7585953), vyjrehkåbpoe rïektes sievigujmie Hanhijärvet (SWER99TM 832002 7582217) - Jupukkajärvi (SWER99TM 833442 7579181) - Kelojärvi (SWER99TM 830208 7577052) - Kalattomajärvi (SWER99TM 830152 7572032) - Nuulankijärvi (SWER99TM 833331 7572032) - Rukojärvi (SWER99TM 836523 7566449).
Daan jaepien dovne gånka jïh drøøhnege 75 jaepieh illieh .
Jaabnan vååksjedh
Lihtsegh edtjieh Samiedigkine laavenjostedh jih fylhkigujmie barkedh jih nimhtie bøøremes njoelkedassh eadtjalgehtedh .
Saemien dotkemegïeline
Jåarhkeskuvlesne dle learoegærjah eah annje åarjelsaemien gïelesne gååvnesh .
NOU 2000:3 Saemien lohkehtæjja-ööhpehtimmie jeahta:
Bïevnese laavenjassi jïh teksti bïjre mejtie tabellesne jïh jeatjah lehkesne daennie bïhkedimmesne åådtjeme , joekoen jis provhkh gosse learohkigujmie soptsestalledh .
Dajven Langfjellet daah raasth: Luvlene destie gusnie dah jeanoeh Divielva jïh Rostaelv gaavnesjieh , jeanoen Divielva mietie dahkoe Høgskardhus:se .
Laejpietjaalege Vïjhte (5) desilijhterh mielhkie akte (1) paagke easaldahke akte (1) bustetje saelhtie akte (1) buste voeje göökte (2) busth sæjrobpe akte (1) buste dïjnehkh luhkie (10) desilijhterh veete-jaavvoe (medtie) mielhkie
Jeesus Kristuse datnem tjåårve altese learoehkinie årrodh .
Baasisedåarjoe II - lïerehtæjjide / learoekandidaatide geervereaktine , illehtimmiereaktine jïh bielelen reakta .
Bijjiemaaksoevaarjelimmesne maahta aaj jis skïemtjelassem åtna gusnie baeniehokse bieliem medisijneles båehtjierdimmesne .
Nr.: 22
Julevsaemien beapmoebihkedassegærjah
Daate vuesiehtimmie vuesehte draaman jïh råållespïelen tjïrrh , guktie learohkh maehtieh dejpeladtje jielemi bïjre saemiestidh .
Sjeavohthvoetedïedte jïh sekretesse
Dan gaavhtan daerpies gaajhkh giej leah dïedte saemiengïelide joekoen barkoem darjodh dejtie gorredidh .
6.2.1 .
Staarne: Saemiedigkie datnem haasta åssjalommessh jïh råajvarimmieh vedtedh maam buerebe staarnem buakta .
Buaregh !
Minngemes Heikki Holmås jeenjemes tjaatsestimmieh åadtjoeji .
Saemien åålmege Tråanten stoeregærhkose almetjh byöri gyrhkesjidh .
izu lea saemien noerekonsepte man joe leah radiosaadtegh jïh jïjtse viermiesæjtoe .
Datne aaj 1 millijovnem kråvnah vitneme .
Ståvroe edtja aaj almetjh jïh tjirkijh parlamentarihkeles tjåanghkojde jïh konferanside nammoehtidh gusnie Saemiedigkie edtja meatan årrodh , jïh aaj aamhtesepaehperh olkese seedtedh dej njoelkedassi mietie mejtie Saemiedigkien barkoeöörnege nænnoste .
Dah gyhtjelassh gihtjesovvin dejnie tjïeltine mah leah saemien reeremedajvesne .
Hijven damtedh manne viehkehtem guktie Nøørjen siebriedahke lea guktie lea .
Muvhten aejkien PSA-pryövenassem vadta jis gadtjeåerine tjoeperdimmie mij dåaktere såvma prostateste båata , vuesiehtimmien gaavhtan jis daamhtetje tjuara gadtjedh seamma aejkien sjeapsjoeh gosse gadtjedh .
Beapmoesentralh jallh " FoodBanks " jïjnjh europejen laantine gååvnesieh .
Eevre goh maam joem orres govloeh .
Fylhkendigkie Reeremerevisjovnereektehtsem gïetedi aamhtesisnie FT-11/9 gorredimmien bïjre gåetijste .
soptsestidh guktie gierkie-aalterealmetjh vijrijinie jïh tjöönghkijinie veasoejin , jïh fantaseradidh dej voestes almetji bïjre mah laantese böötin jïengetïjjen mænngan
Jis goerehtimmiedåehkien illedahkem gïehtjedibie dellie goere 16 vuesehte akte vaestiedæjja raajesem objeektine jïh tjïjhtje vaestiedæjjah raajesem pronominelle objeektine veeljeme, mearan luhkie vaestiedæjjah raajesem nulle objeektine veeljeme.
Daan raajesasse manne objeektem lissiehtamme guktie raajese (14) (16) vuesehte.
Ij leah naan juerie akte dagkeres ööhpehtimmie lij sïjhteme julev- jïh åarjelsaemien lïerehtimmiem nænnoestehtedh dovne kvaliteeten jïh kvantiteeten bïjre.
- Dïhte prosjektevuekie darjoeji guktie mijjieh åadtjoejimh gellielaakan pryøvedh , jïh stuerebe beetnehdåarjoe vedti dennie aalkovisnie .
Vaajtelamme beapmoeh: Bïejh X:m Allergije / Ih tööllh Bïejh X:m
Gaajhkh dåarjoehtimmiedaerpiesvoeth (budsjedtejarkelimmieh) mah eah maehtieh vuertedh mubpien budsjedtese , gietesuvvieh daesnie , jarkelimmien tjïrrh daan jaepien budsjedtesne .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 21 bielie 26 bielijste
Saemiedigkie lissine jeatjah tsavtshvierhtieh reerie mah aaj gïelem skreejrieh , goh dåarjoe learoevierhtide , saemien lidteratuvre , ööhpehtimmiestipendh jnv. .
Jaepien 2009 raejeste biejesåvva doh guektiengïelevoetevierhtide RUA .
Gusnie dah?
Tjïrkedh jaksoem orre teknologijese aaj dejtie gieh saemiestieh lea dan vihkeles dovne siebredahken lihtsege jïh saemien gïelen eevtiedæmman .
Desnie lij aaj ööhpehtimmie åarjelsaemien gïelesne .
Dihte liegkese dan ålvas nåake munnjien sjidti .
: Åehpiedehtieh illedahkem veeljemistie klaassesne: ‐
Staath edtjieh krøøhkestidh jih gosse daerpies soptsestalledh saemiej-staari , siidaj , båatsoeburriehmoenehtsigujmie jih aaj
Sïjhth saemistidh men ij naakenem utnieh mejnie maahta soptestidh ?
barkosne meatan orreme IN-n (FN) aalkoealmetji tjïelkestimmine , Nøørjen delegasjovnen tjïrrh , barkoedåehkien 10. seesjovnesne Genevesne , Svejtsesne .
guktie tjïrkedh learoevierhtieh fïerhten learoehkasse båetieh , strategije lea dah learoevierhtieh edtjieh namhtah årrodh .
Maam sæjhta raaktan jiehtedh soelkedidh ?
Svahken sïjte kultuvrehïeljem öörneme .
Byøreme mån .
jeatjadehtedh ?
Almetjh gieh leah nasjovnelle unnebelåhkoe edtjieh maehtedh sijjen ietniengïelh nuhtedh jih nuhtjedh jih aaj jïjtsh kultuvrelle identitetide evtiedidh .
EKONOMELES GUVVIEH
Berit Ellen Marit Gaino Jåma jïh Gustaf Jillker .
204 dejstie meedijan sisnjelen berkieh , 110 ovmessie tjeahpoebarkoejgujmie berkieh , 228 almetjh kultuvrebieljielimmine berkieh , v.g. museumisnie jïh gærjagåetine , jïh 52 almetjh tjeahpoelïerehtimmine berkieh kultuvreskuvlesne jallh plearoeh berkieh .
h / l: Jupmelen jïh Baernien jïh Aejlies Voejkenen nommesne .
Manne åasteme.
VIKTIGAST PROVA PÅ .
Maam dov barkoevoelph darjoeh gosse edtjieh sijjen learohkh dåarjedidh ?
Mijjieh foentem bæjjese bigkebe jïjtsh vierhtijste , jïh dannasinie sïjhtebe reeknemassemieriedimmien njoelkedassi nuelesne årrodh dastegh akte faetie sjædta jaepien minngiegietjesne .
Dåarjoe dïsse barkose lea laantedigkien nualan tjaaleme Den Europeiska deklarationen för jämställdhet mellan kvinnor och män på lokal och regional nivå .
17 § Gåessie reeremedajventjïelte sijjiem aarskuvledarjoemasse faala dan 2 kap. 1 jïh 7 §§ skuvlelaaken mietie (1985:1100), tjïelte edtja maanide jïh hokseutnijide sijjiem aarhskuvledarjoemasse faaledh , gusnie abpe jallh biehkine såevmien - meänkielin jallh saemien gïelesne leah .
- Manne edtjem gaajhkesidie mojjehtidh jïh buarastehtedh , edtjem lustes baernie årrodh jïh edtjem aaj beapmoeh gaajhkesidie åestedh .
UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie luvliesaemien lea ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele .
Saemiedigkie tuhtjie joekoen vihkeles båatsoen leah hijven mierietsiehkieh .
orre øøkologijeguedtijes miehtjejielemh øøvtiedidh
Japanisnie , gålkoen , mænngan goh aktene guhkies jïh stoerre fealadimmesne
Sæjroe 15/32
Boelhkesne 2 galkem daan tjaalegen duekien bïjre tjaeledh.
Learoesoejkesjinie vïjhte vihkielommes maehtelesvoeth ållermaahta: - digitaale maehtelesvoeth - njaalmeldh maehtelesvoeth - maehtedh lohkedh - maehtedh ryöknedh - maehtedh tjaeledh Gaajhkh learohkh edtjieh tjïrrehtidh Gaajhkh learohkh edtjieh dejtie obligatovreles goerehtallemepryövenasside vaeltedh .
Ealla soejmi barka .
STUVREMESIGNALH , SALDERINGE M. V. 2012-15 ...
Haamoe/vååjnoe jïh fysiske aajmoe.
" Fosenvegene - ei ' tim ' te ' by ' n " tseegkesovvi , maam Fosen regionråd reerie .
Tjuara aaj maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïeleåtnoen gaskem joekehtidh , jïh byjjes jïh ovbyjjes gïeleåtnoen gaskem .
Naemhtie eejhtegh gihtjeme , abpe tïjjen jïh gaajhkine laantine , gosse aktem orre jieledem voestes aejkien gaavnesjieh .
Jis p-pillerem vaalta guktie edtja dellie vaahra nåajsan sjïdtedh dan onne .
Gihtjh dejtie mah goegkerdeminie , dah maehtieh datnem leeredh , guelieh maehtieh datnem boejhkelidh .
Daate barkoe byöroe Åvlese nuepiem vedtedh goerkesem evtiedidh seammavoetevæhteste .
Aktene demokr atijesne
GUVVIE: BIERNA LEINE BIENTIE
Reektehtse " Næringsutvikling , innovasjon og attraktivitet .
Gaalan luvhtie lij skuvleskovhte Troforsen gåajkoe , bene ååpsen slæjhtoes sjïdti dejtie voestes 5 kilomeeteridie vaedtsedh jïh dan mænngan aktem mïjlem bussesne tjahkasjidh .
Saemieh mah dajvide eensi laakan damtin , diedtem fiere-guhte båatsoeburrie-dajvese åadtjoejin .
Sæjhta maereles årrodh dejtie indivijduelle gïelereaktide byögkeles dïenesjigujmie ektine vuejnedh , mearan evtiedimmie saemien gïeleste tjuara gïelen daerpiesvoeth dejnie ovmessie gïeledajvine våaroeminie utnedh .
jïh maahtoeulmine jïh learoesoejkesjisnie
Nimhtie edtja aaj giele maehtedh provhkesovvedh bæjngolen dej saemiej dajvh jis ovmese aamhtsh voestegh leah gietedallemisnie orreme saemij dajvine jallh jeatjh-laakan dejtie dajvide
Tjåadtjoehtæjja: Ööhpehtimmiedirektovraate / fylhkenålmah / Saemiedigkie Daelie bïevnesh saemien lïerehtimmien bïjre ovmessie sijjine gååvnesieh nedtesijjesne udir.no .
Åarjel- jïh julevsaemien gïelh leah aktene joekoen geerve tsiehkesne , jïh vihkeles aktine sjïere barkojne daej gïeli gaavhtan , orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta .
Tjïelti soejkesjimmiem goerehtidh
Nordlaanten Fylhkenålma , mij aktem nasjovnaale dïedtem åtna iktedimmien åvteste åarjelsaemien gïelelïerehtimmeste , lea Skuvleviermietjåanghkosne 07.03.2012 daam skraejriem dåårjeme jïh haasteme NoerhteTrööndelagen fylhkentjïeltem dam råajvarimmiem guhkiebasse hammoedidh .
Valdés (2000) aaj tjïelkestamme gie aerpiegïelen soptsestæjja lea.
SAEMIEN KULTUVRE VADTESE LEA
Ihke Saemiedigkie edtja aktem tjïelke bijjemes dïedtem utnedh evtiedimmien åvteste saemien gïeleste , dle jïjnjh tsiehkieh tjuerieh stïeresne årrodh .
taallh guarkedh jïh utnedh
Johke sjåvva , baaroeh bursieh ,
Nulle objeekte lea veerbeste kategoriseradamme, jïh veerbe nulle objeektem stuvrie, juktie nulle objeekte dan goerkesem åådtje (Rizzi, 1986).
Todal jïh Öözerk tjïertestieh lea vihkeles dovne pedagogeles, psykologeles jïh histovrijes fåantoej gaavhtan (Todal jïh Öözerk 1996, s. 17 ff).
" Daan beajjeteje voeresh lea vielie egoisteles sjïdteme " , Aarebrot jeahta .
Saemielaaken § 3-7 lea barkiji bïjre mah aktene voenges jallh regijovnale åårganesne berkieh , jïh mah reaktam utnieh ööhpehtimmiepermisjovnem baalhkine åadtjodh juktie daajroem ribledh saemien gïelesne , gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje .
Datne dej nommh måjhtijh ?
Naan gille askh debpene dellie dïhte åemie rektovre Harald Eliassen Gaske-Nøørjen Saemienskovleste mannem ringki jïh barkoem faali tjïerte-åvtoehkinie dennie internaatesne .
Soejkesjebïhkedæjja lea dannasinnie bæjjese bigkeme såemies bïhkedimmiemieriejgujmie jallh njoelkedassigujmie , mejtie veelebelaakan tjïelkestamme .
Vaaksjomediedte ij goh naan tsagkese dan gïehtjedimmiediedtese mah leah jeatjah byjjesfaamoej luvnie 21 § Byjjesfaamoe vaaksjomediedte edtja dovne raeriestimmiej , bïevnesi jïh seamma laakatji darjoemessi tjirrh jeatjah reeremebyjjesfaamoeh viehkiehtidh daan laaken utniemisnie .Vaaksjomesïelte gåetieh , bigkemh , sjïere darjomh , byjjes öörnegh jallh aktegh almetjem vååksje .
Learohke arhpemem jeatjabidie vuesehte
Guktie gærhkoe edtja nænnoestidh ?
Åenehksvaestiedasse ‐ laavenjasse maahta tjaalegi vööste viedteldihkie årrodh , men maahta aaj dej bielelen årrodh .
gelline teermine mah idensjelivuekide, guktie Cree, Anishinabee dotkije Shawn Wilsone vuesehte, gelline vuekine: "[R]eality is not an object but a process of relation - ships, and an Indigenous ontology is actually the equivalent of Indigenous epistemology" (Wilson 2008:73).
Åejviesuerkesne edtja histovreles bijjieguvviem jïh goerkesem evtiedidh , jïh goerehtidh jïh digkiedidh guktie almetjh jïh siebriedahke leah jorkesamme tïjje doekoe .
- Jaavoe , men im soptsesth giem .
12 SUM
Daesnie maahtah låammegærjetjem dongkedh: http://www.sametinget.no/Snakk-samisk-te-mae/Bestill-gratis-lommeparloer-armbaand-og-buttons
Daate akte radtjoes vuekie barkedh gosse sæjhta maam joem jorkesidh guktie tjåadtjohte .
institusjovni nuelesne mah saemiedægkan veadtaldihkie .
Giehpiedimmiem naa seamma stoerre dorjeme sektovri gaskem (vuastareehkere) jïh sæjhta faamoem utnedh goske sjæjsjalamme mah råajvarimmieh mejtie edtja tjïrrehtidh .
Gaatesjen dle saemien tastatuvre ij gaajhkide tellefovnide gååvnesh annje .
Dah guejmieh sïjhtieh aktem nedteviermiem tseegkedh Saemiedigkien jïh sjyøhtehke jåarhkeskuvli gaskem .
jeehtin maanan vaajmosne
Jis studije-bihkedæjja jallh raeriestæjja saemiestieh , byöroe dam meatan vaeltedh barkosne .
Akte ulmie gosse biejjiem mïerhkesje lea maanagïertem våajnoes darjodh goh akte saemien lïerehtimmiesijjie , jïh goerkesem sjugniedidh maanagïerten sisvegasse jïh dejtie vihkeles prosesside mah leah maanaj , eejhtegi jïh barkiji gaskem .
A: Ij leah , dah vieljebh hov lin aaj , voestes jaepie hov tjåanghkesne årroem gaajhkh dovnh månnoeh dej vïeljibegujmie jïh dejnie voeres geeleskodtjin [ e ] dennie vaeresne dajven (snie).
· Maam datne tuhtjh , guktie edtjebe dåemiedidh gosse noerh eejhtegh sjïdteminie ?
Jaepien 2012 dle Saemiedigkie sæjhta dåarjoeh reeredh ovmessie departementijste ovrehte 371 millijovnh kråvnine , akte lissiehtasse medtie 11 millijovnh kråvnine jaepien 2011 raejeste .
BARKOEFAAGELES ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH , ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH MUSIHKESE , DAANHTSOSE JÏH .
Njoktjen , 20. b. lea " veartenen aavoe-biejjie " .
Lïeneståvroe skreejrie jielemem gyhtjelassine berkieh mejtie dijpieh seammavyörtegs , byjrese jïh integrasjovne , juktie dah leah eevre tjïelkes guktie nænnoes evtiedimmiem jïh sjïdtedimmiem nænnoestidh .
Faktovrh mah byjresken kapitaalem jienede jïh seamma aejkien Saepmien jielemfaamoem .
Learohken akte joekoen hijven baakoeveahka akten vihties aamhtesen bïjre .
miljovnh daalh dan reeformese vadteme , mij edtja jaepien 2010
Rektovre luhkie tjijhtje jaepieh åarjelh-saemien skuvlesne
Daate lea åehpies gellie åarjelsaemiej fuelhkide .
Kaapitele 3 .
Dennie maam gohtje jollemaaksovedatabsesne , mij staaten sïelte Apotekens Service AB gïetede , gaajhkh åastemh registreradidh jollemaaksovevaarjelimmesne .
Dah tjoejem disse bïejieh , tjaalegem luhkieh jïh / jallh musihkem lissiehtieh .
Jis saemiengïelese jarkoestibie dellie sjædta; giefiesvoete stimuluseste jallh dah vaenie stimulush åadtjoeh.
Juktie lij naa jïjnjh dovne teknihkeles jïh pedagogeles haestemh .
Ibie galkh saemiej reaktaj åvteste gæmhpodh eatnemen maelmide åadtjodh guktie eatneme dïhte mij teehpie .
Jis aktengïelen lïerijinie vierteste guektiengïelen lïerijh stuerebh variasjovnh vuesiehtieh.
Dastegh edtja jeatjahlaakan prijoriteradidh kultuvresuerkesne , dle fylhkenraerie latjkoe edtja vuarjasjidh guktie edtja dajvemusihkereøørnegem jåarhkedh , jïh fylhkenraeriem birrie aktem aamhtesem dan bïjre buektedh dægkan .
Dïhte dannasinie daate akte haestiedihks maahtoeulmie 4. daltesisnie learoesoejkesjisnie .
Gaajhkh vuarjasjimmieh mah jaabnan lïerehtimmesne vadtasuvvieh , jaabnanvuarjasjimmie gohtjesåvva , jïh edtja lïerehtimmiem eevtjedh .
Haarjenh: Lïerh råållem hijvenlaakan , jïh jielieh jïjtjemdh råållesne .
Jis datne sïjhth govnh heesedh åemie-almetjen mænngan såemies jeatjah sæjjan goh juvlemesæjjan datne tjoerh luhpiem åadtjodh lïeneståvroste lïenesne gusnie datne sïjhth govnh heesedh .
Saemiengïelen goerehtimmie a. Lïerehtimmie 1: Clozeteste b. Lïerehtimmie 2: Produksjovnelïerehtimmie
gïeteldssoejkesje lea saemiedigkien ektesne dorjeme jïh jeatjah departementij gujmie .
Dejtie tjïrrehtamme kuvsjide maadthskuvlen suerkine , staate 100% dåarjoem vadta .
Ealla buektehte lohkijem tjetskehke darjodh , ihke dan veele byjreskem buerkeste .
Andra boken .
Ij daarpesjh bïlledh dejtie negatijveles åssjelidie jïh domtesidie åvtese buektedh .
Juktie aktem taallem gaavnedh maam maahta 2012-taalline viertiestidh , dle tjuara jarkelimmiej åvteste staeriedidh laavenjassine 2011-2012 , jïh tjuara aaj joekehts åasadaltesen åvteste staeriedidh .
Ij leah ierielimmeste studijepoengedorjemasse sagke stuerebe noerhtesaemien gïelesne, goh julev- jïh åarjelsaemien, men viertiestamme låhkojne gïeleåtnojste dejnie ovmessie saemien gïeline dle studijepoengedorjemasse julev- jïh åarjelsaemien gïelesne ij leah unnebe.
Gierehtsh daelvie-balkine .
Doh bijjielisnie neebneme vuesiehtimmieh eah leah sjïere heevehtæmman Tråante 2017.
Jïlhts pryövenassem maahta gïervebe sjïdtedh lohkedh .
Cellejeatjahtehtemh maahta dellie aajhtsedh jïh aareh båehtjierdidh , destie sjædta boernengåetietjeapohkecancere vaenede dej minngemes 40 jaepieh .
Men gååvnese aaj dotkijh maam jiehtieh maanah maehtieh nulle objeektem nuhtjedh mearan byjjeneminie, jïh gosse båarasåbpoe sjidtieh, gellien aejkien eah dah dan jïjnjh nulle objeekth vielie nuhtjieh (Zyzik, 2008).
Guessieviesehtimmie lea dïhte boelhke learohkh mah maajhøøhpehtimmiem saemiengïelesne utnieh , leah guessine dejnie skuvline mestie øøhpehtimmiem åadtjoeh .
Tjåadtjoehtæjja: Ööhpehtimmiedirektovraate Maahtoedepartemeente lea jaepien 2009 raejeste Ööhpehtimmiedirektovraatem birreme vaaksjodh guktie tjïelth jïh fylhkentjïelth learohki reaktah gïehtjedieh ööhpehtimmielaaken mietie .
Osen tjielte lea gellie jaepieh barkeme aamhtsigujmie mah maehtieh viehkine årrodh gosse learohkidie buerkiestidh jih vierhtiedidh .
Joekoen vihkeles 1. artihkele mij lea almetji reaktaj bïjre jïjtje nænnoestidh , artihkele 2 , 3 jïh 26 mij lea ij-sïerredimmien bïjre , jïh artihkele 27 mij vihteste almetjh etnihken , religijööse jallh gïeleldh unnebelåhkojste eah edtjh nyöjhkesovvedh sov jïjtse kultuvrem utnedh , sov jïjtse religijovnem bæjhkodh jallh utnedh , jallh sov jïjtse gïelem nåhtadidh .
Demokratije skuvlesne ?
Saemien jïh daaroen faageh utnieh jïjnje seamma , juktie vihkeles dah faagh ektesevyöki berkieh .
Ånnetji jeatjhlaakan hov sjædta gosse daejtie gööktide paarride vuartasjibie: daebpiedidh/daabpanidh jïh dubpiedidh/dåbpanidh.
Datne tjaangh viehkine diedtedh " Logg på " bijjielisnie åelkies roenesne .
Megard åvtehkinie sjædta Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesisnie mænngan goh Petter Drefvelin lea pensjovnistine sjïdteme .
Lutnjie gïetem bæjjese jïh apparaaten vööste njihkie mearan göökte , golme guvvieh vaalta .
Saemiedigkie iktede jïh eadtjoste dejtie byögkeles åejvieladtjide gosse dïenesjem sjïehteladta .
Gosse lea maanaj bïjre skuvleaalteren åvtelen , dle edtja maanan daerpiesvoeth vuarjasjidh saaht guktie sjïehteladteme lea maanagïertesne .
Nr.: 23
Natura 2000 abpe EE:sne gååvnese
Daam sïjhtebe tjarkebe dåarjoehtidh 2011 .
Studijepoengedorjemasse saemien gïelesne sæjhta annje vihkeles årrodh juktie siebriedahken daerpiesvoetide hoksedh, jïh statusem nænnoestehtedh saemien gïelide.
Bergsåsesne , eevre jarngen lihke , jïh Finsåsmaarkesne stoerre jïh ræjhkoes gaavnoeh
Pryøvenassemoenehtsen barkoeboelhke lea 4 jaepieh , jïh tjuara jaabnan bihkedimmiem utnedh .
Jeesusen aaj eejhtegh goh mijjen leah eejhtegh .
Vaanterdimmiehaalle dejtie ovmessie darjomesidie ektede , seamma tïjjen goh vaanterdimmiehaalle lea gåetien vihkielommes tjiehtjele .
Måjhtam akten aejkien lin mijjien gyhtjelassh daaroen gieleste .
Ih edtjh mannem buvvedh , jiehtieh dellie ovlæhkoem buaktam .
Vuarjasjimmievæhtah:
Regijovnale FoUstrategije Trööndelagese sæjhta otnjegem vuesiehtidh dejtie barkojde mah leah RES-guejmievoeten 2013 sisnjelen .
Dellie åådtje dah mubpieh tabledth jïh dejtie gåetesne vaeltedh .
Saemien gïele gellie haestemi uvte tjåådtje , jïh vihkeles hijven vuekieh dorjesuvvieh juktie dejtie ovmessie daerpiesvoetide dåastodh mejtie siebriedahkesne åtna , raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta .
Maehtedh lohkedh: Goh akte aalkoe aamhtesasse , lea sjyöhtehke aktem tjaalegem gaavnedh jïh lohkedh , mij lea learohkedåahkan Saemien 2 jïh 3 sjïehtedamme .
Gaajhke daate aktem tjïelke tjoelemïrrestallemem heerrede , Henrik Olsen jeahta .
Manne madtjeles ihke moenehtse lea vihkeles råajvarimmieh raeriestamme juktie trïegkenassem jïh irhkemem nåhkehtidh saemien byjresinie , raerielïhtsege Silje Karine Muotka jeahta .
Laavenjassh mejtie iktedimmes tekstebiehkide veadtaldihkie sjïehtesjamme destie mestie tekstesne ållesth .
Aarebi learohkh aelkieh lohkedh , lohkehtæjja naan baakoeh / dïejvesh taavlesne tjaala , dehtie tjaalegistie maam learohkh edtjieh lohkedh .
Daate lea daerpies bigkemegierkieh juktie vihkielommes tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne vejtiestidh jïh matematihkem lïeredh .
Leejjeh-beetnegh tjoeverh jijtjh utnedh .
- Jalhts gievrien skåerrie maam Raavrevijhkesne gaavneme , ij leah vaarjelamme , lea daate gaavnoe sjïere ihke daate lea badth dïhte aajnehke gievrie maam vaerine nøørjen bielesne gaavneme .
ISBN 82-993781-2-5
Eah bïhkedimmie gosse vierhtiedidh jallh vaastoeh daejtie laavenjasside gååvnesh , jïh ij daarpesjh daejtie illeldahkide PAS sæjjan tjaalasovvedh .
Buehkie skaavhtegen bïjre tjabra , tjåervide dejtie viermide gïebredamme .
Ulmie lea raajnes jielemebyjrese , nænnoes barkoemaarhna jïh aaj hijven jieleme årrojidie .
Haarjenh: Haarjenh baakoem vaeltedh bielelem gaajhkem åvtelhbodti soejkesjidh .
" Hmm ...
Saemien gïele byjjes gïele Nöörjesne , Sveerjesne jïh Såevmesne jïh ulmie lea , saemien gïelem galka båetije boelvide vaarjelidh jïh evtiedidh .
Prosjekte aaj lohkehtæjjah bïhkede .
Tjïelkes ussjede , maehtelesvoetem vuesehte aamhtesem eensi jïh gellielaaketje vuekine digkede
Daerpies bïevnesh Maam tjoerede meatan vaeltedh: - Bæjngolds-vaarjoeh - Voessetjem - Nejpiem - Kåahpem
Dah lihtsegh forumisnie maehtieh jeatjah gyhtjelassh bæjjese vaeltedh .
vaarjelimmie årrodh guktie jïjtse åådtje ussjedidh maam sæjhta , jïh vaaksjodh jïh laejhtedh otnehtallemh sjïere almetji vøøste , mah doh golme staatenfaamoeh darjoeh .
saemien soptsestimmieaerpievuekiem buerkiestidh
Åvtelbodti aaj tjuara soejkesjidh guktie learohke åahpene man guhkiem gïehtjedimmine maahta gïehtelidh tjaeledh .
Dellie ij morfemeåtnoe vïssjeleslaakan sjïdth.
Jis sjeavohthvoetedïedtem jallh sekretessem tsööpkie maahtah bööterh åadtjoeh jallh roeste-gåetesne .
Juktie kausatijve molsedimmesne göökte veerbh leah seamma roehtseste seerkem, ij akte veerbe mubpeste seerkeme.
Gåalmadinie boelhkesne manne goerehtimmievuekien bïjre tjaaleme, referansedåehkiem jïh goerehtimmiedåehkide åehpiedahteme, jïh minngemes guktie leam goerehtimmiem hammoedamme jïh tjïrrehtamme.
Dastegh ij klijmajarkelimmiej vööste gæmhpoeh mah skaaram darjoeh , dle dïhte sæjhta nåake årrodh almetjidie .
Barkoes doelhkestidh
Dejnie jarkelimmine suerkien mierien sisnjelen , ållesth medtie 15 millijovnh kråvnah , dle mijjieh råajvarimmieh prijoriteradamme daej suerkiej sisnjeli:
-Øtjm-/ -n- molsedimmie.
Daelie edtja dejtie byjjes krïevenasside jeatjahtehtedh guktie maahtoekrïevenassh eah leah ajve faamosne dejtie aadtjen seehteme lohkehtæjjide, men faamosne gaajhkesidie mah edtjieh lïerehtimmiem vedtedh dejnie ööhpehtimmiefaagine goh saemien, nöörjen, maadte jïh eengelske, v. ööhpehtimmielaakine § 10-2 jïh mieriedimmine ööhpehtimmielaakese kapihtele 14.
Seamma gosse lea lïerehtimmieulmiej bïjre mejtie learohkh edtjieh damtedh .
Hánnoluohkká 45 9520 Kautokeino / Guovdageaidnu
Jïjnjh arth lea aaj nihteme dej jielemebyjresh leajmoedidh .
Dennie 2 daltesisnie dah teksth maehtieh naa aelhkie årrodh , jïh hammoe jïh sisvege byöroeh åehpies learoehkasse årrodh .
Nimhtie lea geerve orreme åarjelh-saemien øøhpehtimmiem gaskems øørnedh .
Joekoen kruana (Mære laanteburrieskuvle) jïh plaave / Byjngetje Nåamesjevuemien jåarhkeskuvle) sektovren sisnjelen , dah skuvlh leah vihkeles deallahtæjjah jieliemidie .
Sïjhtem tjöövkem toelhken ektine råakedh Tjaelieh nualan jïh almetjetjaalegem luhpiedidh*
 (daaroen)) http://pas.udir.no/AuthenticationWeb/?RequestA pplication=https%3a%2f%2fpas.udir.no%3a443% 2fWeb%2flogin.aspx&returnURL=%2fweb%2fdefa ult .
Vielie bïevnesh dov gïelekåarhtesne gaavnh .
Tjåadtjoehtimmieh mah stinkestehtieh jïh vuestie tjåadtjoehtimmieh tjåadtjoehtimmes tekstine damtedh .
Jieleme sjædta gosse dah vuekieh doekesuvvieh jïh åtnasuvvieh beetnegi gaavhtan goh dorjesh jallh dïenesjh akten maarkedese .
Dïhte sæjhta jiehtedh dah saemieh aktem tjïelke reaktam utnieh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne .
Guelmiehtimmiem maanan journaleste åadtjodh .
Jaepien 2013 lea dåårjeme 383,2 mill. kråvnah , inkl. laahpehtsem 2010 raejeste , mij lea 82 mill. kråvnah .
- Learohke aktem åenehks tjaalegem sijjienommen bïjre tjaala .
KONTAKT:
Lissine aaj Finnmarhke , Tromse , Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelth meatan reeremedajvesne .
30 rihpese " molsehthlaakan haemieh ööhpehtimmide " .
taalh nuhtjedh gosse lïhke byjreski bïjre jïh jïjtse dååjresi bïjre soptseste
Nasjovnale daltesisnie ij annje daejrieh guktie edtja faageskuvlefaalenassem finansieradidh , jïh daate akte haesteme mijjese .
Maanah hov gelkieh saemien baakoeh teknigken bïjre lïeredh .
Skåårvemeprogramme (Skuvlh dan båetijen beajjan) ållesth (2006-13) 
Fylhkendigkie lea byjresem biejjieöörnegasse bïejeme , jïh stoerre ulmieh jïjtsasse bïejeme åvtese , mijjen klijmasoejkesjisnie .
 (140 tæjmoeh).
Staten har ansvar for at kulturen er levedyktig og bærekraftig.
Mohte maahta gujht dam åadtjodh gosse uktsie jaepien båeries jallh gosse 16 jaepien båeries jïh ij maam akt fïejle .
Fylhkendigkie lea aamhtesisnie 10/31 , Ekonomijestrategije 2011-14 , jååhkesjamme vierhtievuartjasjimmine jåarhkedh , jïh råajvarimmieh leah daejnie dåehkine bïejesovveme: 1 .
Saemienööhpehtimmesne idtjimh dan jïjnjh gærjah utnieh viehkine .
- Ibie tjoerh naan vædtsoesvoetem töölledh lïhke ektiedimmine jïh dan åvteste dle saemiedigkieraerie ojhte sæjhta goerehtidh mah faktovrh mah vædtsoesvoetem sjugnedieh saemien siebriedahkesne .
Rïjhkebiejjie lea sjæjsjalamme tjåenghkies byjresepolihtihkem tjïrkes Sveerje .
Manne lohkehtæjjine barkeminie jïh åarjelsaemien gïelem lïerehteminie jåarhkeskuvlen daltesisnie.
Jih doete gåmpoeh dihte lij gujht medicin .
läsakausPTCP 'Jag har fått barnet att läsa.'[Sydsamiska kausativer] Læjhkan (42c) vååjnoe goh göökte objeekth åtna jïh dïhte grammatihken mietie men desnie dom jïh maanam leah korefereente.
Bïevnesh pryövenassevaaltemen bïjre aaj kvaliteeteregisterisnie vöörhkedh maam nåhtadidh gosse hoksem buaranidh .
Stuerebe dåeriesmoerh sjidtieh maanide jih eejhtegidie mah adtjegh Nøørjese båateme ennh dejtie guhth daesnie naan jaepieh orreme .
Dah byöpmedin jïh stååkedin , " laserdom " - em spealadin jïh gokart-em vööjin .
Lahtestidh ...
Mijjieh sïjhtebe dijjieh edtjede haarjanidh ektesne lohkedh dan varke gåarede; dan åvteste dan joekoen murreds jis naaken mijjese låhka , jïh dan åvteste dan murreds lohkijinie årrodh .
Mijjieh sijhte joekoen nyjsenæjjaj darjomh dåarjelidh .
Lohkh vielie dan bïjre sijjesne: Rammeverk for nasjonale prøver i lesing samisk: www.udir.no/Vurdering/Nasjonale-prover/Innhold-NP/Rammeverk-for-nasjonale-prover) 
Mov lea onne tjaebpies tjeehpes nårrotje .
Teksthefte Sørsamisk som 2.språk , eksamen 2004: Naestieh , Dejpeladtje jaahkoeh (s. 8), Skiedtje mij sijhti askem tjååhpedehtedh (s. 10), Askedibie (s. 13) 
Orre pensjovneöörnegem raereste saemiedigkietjïrkijidie jïh voenges almetjeveeljeldh almetjidie
Reerenasse Stoerredigkien dåarjelimmiem åtna 13 .
Tjijnnidum riektá bálkkádáse milta hiebaduvvi .
Njueniesprejjh jïh njuenietrahpenassh leah sjïehtedamme ovmessie aalteri mietie , mij aeskesne tjåådtje .
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Henrik Olsen , 907 75 219
Jaepien 2012 kontovre Murmansken gåajkoe vihth juhti .
Lissine departemente sæjhta tjoejefïjlem darjodh noerhtesaemiengïelen jarkostamme rammesoejkesjistie .
A: Dïhte lea / Tjoereb daaroen jiehtedh .
Åarjelh-saemien lohkehtæjja viehkine bøøti
jeereldihkie digitaale ohtsemestrategijh nuhtjedh juktie bïevnesh gaavnedh jïh viertiestidh mah dåeriesmoerh buerkiestieh ovmessie vuajnojste , jïh gaaltiji aajkoem jïh ïedtjem vuarjasjidh
Reerenasse maahta gujht sov bielesne Stoerredigkiem behtjiedidh sov vuajnoem dåarjelidh kabinettgyhtjelassen tjïrrh .
Rv:ste 279 A rijhkeraasten mietie jaevrien Leinavatn gåajka .
Sæjhta guektiengïeledåarjoem , maam Saemiedigkie reerie , nåhtadidh goh akte evtiedimmiedåarjoe gïelevierhtietjïeltide .
Maahta læjhkan ij dam veeljeme mieriem laaredh jis fylhkentjïelte dam jååhkesjamme mieriem vuarjasjamme , jïh sjæsjalamme dïhte lea nuekies dan sïejhme vaaksjomen tsegkie .
Jis vaenebh almetjh beapmoeh kantinesne åestieh gosse dovresåbpoe sjædta , dle råajvarimmie sæjhta unnebe effektem utnedh goh aerviedamme .
Gävleborgn lïenesne
Maaksoe: 13,1 mill. kr. , mestie fylhkentjïelten låhkoe lea 9,83 mill. kråvnah .
V. b.) Loemenjaevrie Lomsjö (Åsele V. b.) Lubbsjaevrie Lubbträsk (Storu .
Gosse Nordlaanten universiteete jïh Nesnan jïh Noerhte-Trööndelagen jïlleskuvlh fusjoneradin Nord Universiteetese orrejaepien, gaajhkh golme institusjovnh lohkehtæjjaööhpehtimmieh utnin guktie dïhte pedagogeles faagebyjrese dennie orre universiteetesne tjarke læssani.
Dastegh dahkoenjoelkedassen bijjelen båetebe akten jaepien , dle tjoerebe dam staeriedidh båetiji jaepiej .
Earoe dutnjien gie universem guadta jïh deavhta .
Lohkemem buektiehtidh øørnedh dellie jïlleskuvle nuekies staaten beetneh-vierhtieh daarpesje .
laavenjostoe dejnie støøremes " åestijedåehkine " , dah Øøhpehtimmiekontovrh , lea
Julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelese libie lissine dejtie lohkehtæjjide mah saemiengïelesne ööhpehtieh, aaj jïjtsh taalh gaajhkide saamastallije lohkehtæjjide pedagogeles ööhpehtimmine mah eah saemienlohkehtæjjine barkh, juktie ryöknedidh man gellie lohkehtæjjah mah lohkehtæjjabarkoem laehpieh.
Gellie dejstie tuhtjieh maam gærhkoe vaalteme - gïelem jïh maahtoem - daam tjuara bååstide vedtedh .
Mij båata ?
Vielie bïevnesh dan jerkien bïjre jaepien 2012 govlehtallh Birgitta Simma Julevu / Luleå stift: 0920-49 24 58 .
Maam sïjhth ?
Dovne learohke jïh lohkehtæjja maahta pryövenassem våarominie vuarjasjæmman nåhtadidh .
Gosse dåakteren luvnie hoksejarngesne maaksovh 100 jïh 300 kråvnah gaskem .
Dagke aamhtesh voengespolitihkesne mah dijjem dan jïjnjem eadtjaldehtieh juktie dijjieh lidh sïjhteme gïrremeraajrosne vaedtsedh ?
Aalkovisnie David tjaala satne sæjhta ov-agkusatijve veerbi bïjre tjaeledh .
Jis maana vaejliem åtna dellie hijven jovkemsh lissine vedtedh .
Saemien gaarsjelimmiesiebrieh edtjieh buektiehtidh öörnedidh jïh sjïehteladtedh gaarsjelæmman jïh fysiske darjoemasse gaajhkesidie , jïh daan tjïrrh sijjieh sjugniedidh mah identiteetem sjugniedieh , joekoen maanide jïh noeride .
Gosse dïhte okse gaahpene, dellie dan mierie jeatjadamme.
Gåetesne klååkim .
Råajvarimmien aajhtere maahta dispensasjovnen bïjre syökedh vaarjelimmienænnoestimmijste .
Aerpievuekien mietie dle åarjelsaemien kultuvre lea tjarke viedteldihkie båatsose mij åejvieguedtijinie evtiesovveme dehtie åarjelsaemien kultuvreste .
Naan ij lyjhkh dam baakoem nåhtadidh .
Men nov sån vïerrebe skreejrehtidh goerehtimmiem vaestiedidh.
Dab aaj provkimh biejedh saejrien nille .
Dah tjaalegh mah jïjnje åtnasåvva gyrhkesjimmine .
Jenny ij gaajhkide nommide taaleraajrosne jallh struktuvrem posisjovnesysteemesne damth .
Eah diekie båetedh kraamsodh .
Mijjieh libie unnebe vuartoeh lissiehtimmien bïjre biejeme budsjedtinie åvtese .
Gosse krirrieh edtjieh kandidaath veel jedh tjuerieh gaskem jeatjebem krööh kestidh ... ... gie sæjhta bööremeslaakan krirriem dïenesjidh tjïelteståvrosne jallh fylhken digkesne ?
Åejviesuerkie taalh jïh algebra lea evtiedimmien bïjre taalegoerkesistie , jïh daajroem åadtjodh guktie taalh jïh taalegïetedimmie leah meatan systeemine jïh maalline .
Dah guvvieh vaeltieh mïerhkijste .
Sïsvege A-Ö
Ulmie lea maahta lïenen otnegidie faeledh mïrrestalleme jïh seammavyörtegsvoeten otnegehoksehtimmiem buerie kvalitetine .
Lïeneståvroeinsturksjovnen (SFS .
Sisnjelds råajvarimmieh NTFT , aaj bæjngoeh eetath
Bene ij lij naan skuvleskovhte debpede , juktie tjoerimh 5 kilomeeterh vaedtsedh åejviegeajnoen gåajkoe (E6).
Idtjin gieh mov nommem provhkh , ajve vesties baakoeh .
Aalkoealmetji barkoedåehkie BEAR:sne (WGIP) lea nammoehtamme Regijovneraereste jïh tseegkesovvi goh akte ihkuve dåehkie jaepien 1995 .
1330-1415 Saemien bijpelejarkoestimmieh- jarkoestimmiebarkoen bïjre .
Kondomh ovmessie stoeredahkh , hammoeh , klaerieh jïh smååhkh gååvnesieh .
våajnoem dan åarjelsaemien gïelen vuestie stuvredh.
Siebriedahkefaageles maahtoe unnemes maasteredaltesisnie
Dïhte aaj tsevtsi guktie nöörjen åejvieladtjh unnebelåhkojde vööjni , jïh joekoen saemide .
- Laavenjostoelatjkojne edtja aelhkebe sjïdtedh saemie Oslosne årrodh .
GÅETIESIJJIEM DAARPESJIBIE
Hijven bïevnesh utnijidie leah vihkeles daennie sjïekenisnie .
olkese giesedh jïh gïetedidh eatnemefaageles bïevnesh tjaalegijstie ovmessie meedijinie , jïh aktem åehpiedehtemem darjodh
Bihkedimmie: Daabloe jåhta aalkovistie galhkemasse .
siebriedahkide , vuesiehtimmien gaavhtan deallahtæjjaj evtiedimmiebarkoen tjïrrh .
Dïhte mijjen lïhke sov nommen tjïrrh , jïh kroessevæhta , Aehtjie mijjen jïh Jupmelen baakoe .
Raerielïhtsege Henrik Olsen daejnie aktem vielie gaahpode , toleraante jïh feerhmeles siebriedahkem sæjhta .
Naemhtie dle maanah jïh geerve almetjh maehtieh struk t uvrh pryövedh , bigkedh jïh tseegkedh , mah maehtieh hijven årrodh guhkiebasse .
Sneehpemes gaarmanæjja lij Sindre Valan , gie 25:23 minudth utnieji .
§ 3-5 .
Men gosse orre bïevnesh akten raajesasse lissiehtibie dellie subjeekte tjuara raajesinie årrodh (Montrul, 2016).
Åvtelen aktem aamhtesem PP-dïenesjasse saahta , skuvle lea byöreme vuarjasjamme , jïh mejtie aaj råajvarimmieh pryöveme dan sïejhme lïerehtimmiefaalenassen sisnjelen , juktie pryövedh learoehkasse aktem nuekies hijven nåhtoem vedtedh åvtelen akte maehteles vuarjasjimmie dorjesåvva .
Åarjene:
Dïhte lea gaajhkem destie gïehtjede göölemepolitihkem tjïrrehte lïenesne dïsse initiatijvem vaalta jielemem evtede jïh reerenassese beavna jielemen dåeriesmoeri jïh nuepiej bïjre lïenesne .
åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh gelliesåarhts guhkies jïh åenehks tjaaleginie , ovmessie aamhtesi bïjre
mij lea joekehts lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki gaskem
Dah tjuerieh positijve bïevnesem bååstede åadtjodh dan bïjre dah haalvoeh .
Mah jeatjah baalhkah tjïelte åtna ?
Guktie lea gïeletsiehkie ?
' s POLITISKE REGNSKAP 2001-2005
Skuvlen jih båatsoeburrien gaskesne
Nöörjengïelen lidteratuvre
Daamhtaj jienebe fuelhkesne jallh aarehskuvlesne skeamtjoeh .
Men jis mij akt ij G1;en grammatihkesne gååvnesh, dellie joekoen vihkeles daam grammatihkem learoehkidie lïerehtidh (Slabakova, 2016).
Saemiedigkie jïjtsh gorredimmieprosjekth jåhta dåarjoejgujmie Riksantikvareste .
 (LHBT lea lesbiske , homofijle , bifijle jïh transalmetjh , jïh lea akte gaskenasjovnaale tjåenghkies dïejvese vælnjoeh almetjidie) 
Gaarsjelimmielinjam vadtsam Måehvesne .
Njaalmeldh gaskesadteme Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
Vuelielisnie akte åenehks buerkiestimmie dejstie ovmessie maallijste.
Daaroen-åarjelsaemien , åarjelsamien-daaroen baakoegärja jïh sijjenommh .
Maahtoedeparatemeente lea sïemes direktovraaten vuarjasjimmine .
Båarasåbpoej reaktah nännostämman jih jearsoevoetese Fadderijdarjomh gusnie båarasåbpoeh jih noerh sinsitniem viehkiehtidh edtja evtiedidh .
tjaalegh bijjietjaaleginie , aalkovinie jïh galhkuvinie øørnedidh
soptsestimmiem aelkedh , orrijidh jïh joekehts vuekieh utnedh guktie dïhte soptsestimmie buerie jåhta
Aellieh luejhtieh mijjem gïehtjelimmiej sijse , valla vaarjelh mijjem bahheste .
Sidnoajvve mij lea kraesiebaektie .
Gïelemaahtoe jïh gïelegoerkesimmie evtede gosse gïelem åådtje dååjrehatalledh .
Åasaevtiedimmie suerkien sisnjelen læsseneminie , gaskem jeatjah sïeltelatjkoen krievemi gaavhtan mah aktem stoerre baalhkalissihtimmiem buektieh , mij lea stuerebe goh sïejhme baalhkasjïdtedimmie .
Sijjie åssjalommesidie Saemiedigkien lïhtsegh öövre goh saemien siebredahken guelmeste vuesiehtieh .
Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine
Daajrah mejtie jeatjah saemieh meatan orreme bijbelem jarkoestidh ?
Vuesiehtidh jïh daajroem geerjehtidh
Dennie gærhkosne gellien aejkien fïerhten jaepien Bijbelistie saemien gïelesne luhkieh .
Daan biejjien heevehtibie mijjieh libie gie libie .
bïevnesh gaavnedh ovmessie barkoej bïjre , jïh nuepieh jïh haestemh barkoemaarkedisnie daan biejjien digkiedidh
Dah gïeh eah seksem utnieh eah daarpesjh pryövenassem vedtedh
Kondomem jallh pessarem nåhtede jis negkedh dah båetieh tjïjhtje biejjieh .
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende
lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken vuekine
Gosse learohke aktem baakoem saemiengïelesne ohtsede , tjuara baakoen baakoeklaassem daejredh , jïh baakoegærjan åeniedimmiem baakoeklaasseste damtijidh , vuesiehtimmien gaavhtan: s. = substantijve jïh v. = vearbe .
Englaanten gïelesne gujht naa sïejhme dagkeres konstruksjovnh gaavnedh, men ij åarjelsaemien gïelesne.
- Saemien beapmoe lea lïhkebistie , jïh naemhtie aaj vietseles byjresasse .
median , seminaari , j. j. baaktoe .
Jïjnjh dejstie learoehkijste mah tjabreminie taaledïejvesh evtiedidh , taalide vuejnieh goh akte guhkies , aktedimensjovnale taaleraajroe gusnie dah sifferh taaline eah naan mïelem utnieh fïereguhtene haeresne .
Manne veartenen stööremes guelie .
Daate voesteges dej noerhtesaemien dajvine gïelereeremedajvesne saemien gïelesne Finnmarkesne .
persovnegïelh ryöknedh
Seamma sjyöhtehke våaromem vaeltedh jeatjah dejpeladtje saemien jieliemisnie goh gööleme , jåartaburrie , duedtie jïh jeatjah miehtjiejielemh jïh aktanimmiejielemh .
saemien gaagkoeh jïh vaarjoeh
Mijjen almetjh ålkone leah dej væjkelommes gaskem aktene gamte ektiedimmesne , jïh mijjen allijerth dejtie garmerdamme .
Dotkeme vuesehte subtraksjovne lea joekoen gïerve .
Gie datne ?
Aalkoealmetji bieleste joekoen daejtie tsiehkide tjïertesti:
c. Maarja oksem geehpehi./ Okse gaahpani.
Reerenasse aaj tjïertesti dïhte ulmie saemien kultuvrem Nöörjesne vaarjelidh , edtji jïjtjeraarehke veeljemisnie årrodh .
Bievnije , argumentereles jïh ussjeden tjaalegh leah tjaalegesåarhtah mah tjaalegen ulmieh vuesiehtieh .
Mah stoere variasjovnh
Dan åvteste tjuara krööhkedh dejtie etihkeles gyhtjelasside mah båetieh gosse barkoefaamoem giefies laantijste dåårrehte .
- Hijven mubpieh vuesiehtæjjajgujmie soptsestidh jïh raeriestidh .
Minngemes dle oktegh sjidtimen dejnie barkojne månnoeh Bengteh .
Die maa ajve dah krirrieh mah geerelimmieaasten bijjelen båateme - 4 prosente tjaatsestimmieh abpe laantesne - mah maehtieh meatan årrodh jaabnadimmiemaandati bïjre gæmhpodh .
Soejkesje lea 10 daltesi mietie juakaldihkie .
Joekoen smaave gaertenh leah vihkeles jis edtja våaromem saemien kultuvrese jïh saemien voenide tjåadtjoehtidh .
Dïhte mij lea orre daan jaepien lea dah mah dejnie tjïeltinie årroeh mah vaenebh goh 30 almetjh tjaalasovveme utnin Saemiedigkien veeljemlåhkosne jaapan 2011 , desnie almetjh TJUERIEH åvtelhbodti steemmadidh .
Maahta eejnegen jïjtse dåakterem gihtjedh jis nuepiem åtna second opinionem åadtjodh .
Annjebodts ij leah ekonomeles aarvehtsh tjïrrehtamme dejtie ovmessie alternatijvide .
Såemies skïemtjegåetine maahta goerehtimmien åvteli mikrolavemangem åådtjeme maam edtja gåetesne vaalteme .
tjaalegh lohkedh gærjagïelesne jïh orregïelesne ovmessie sjangerinie , jïh tjaalegidie analyjseradidh juktie maehtedh mïelem utnedh gyhtjelassi bïjre mah bæjjese vaaltasuvvieh , jïh dej aarvoej bïjre
Saemiedigkie aaj sijhti sjiere øøhpehtimmie-hammohkh giehtjedidh jih dejstie veeljedh mah bøøremes gosse jeatjah maana-girtine jih skuvline åarjelh-saemine barkedh jih aaj viehkine årrodh gosse jeatja saemien gielh øøhpehtidh .
joekoen hijven maahtoem faagesne
Soptsesth gaajhkem maam dorjeme , aalkovistie minngiegeatjan .
Gellie gielhtieh dïsse .
Doete gujht amma dle båvra dïhte gujht dle ruahta jïh naa gujht guhkie , men ruahta gujht barre tjilleste goske vitnie dej gåetiej gåajkoe .
Svarkeldahke !
3.5.5 Kultuvrelle Skuvlevoesse - KSV
Tjaelijelearoe göökte jaaepieh vaasa , jaabnan viermietjåanghkoejgujmie , tjaelemeseminaarigujmie jïh bïhkedimmine maehteles tjaeliejijstie jïh faagealmetjijstie .
Saemien staarine ...
kråahpem jïh gïetide nuhtjedh
Jih ij hov manne mujhtieh gie dan baarhkoeb datne govleme naaken .
toelhkestidh , gïetedidh , vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem tjaaleldh , njaalmeldh jïh grafihkeles åehpiedehteminie
voestes lij gæmhpoe gïelem vååjnesasse bïejedh (vuesiehtimmien gaavhtan kymrijen sijjienommh geajnoeskiltine jïh kaarhtine), dan mænngan reaktide gïelem utnedh gaajkine siebredahkesuerkine .
Dïhte saemien scene lea akte vihkeles bielie dehtie byögkeles soptsestimmeste, dovne saemien siebriedahken sisnjelen, men seamma jïjnje goh akte bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste.
3-5 jaepine dïhte maana sov gïelen/gïeli struktuvrh joe iemielaakan lïereme.
Lïerehtimmien bïhkedimmie naemhtie:
Dellie edtjem ovmessie semantihke dåehkieh darjodh jïh dejtie veerbide mov materiaalesne dej mietie sjïehtesjidh.
lohkedh jïh tjaeledh teeksth mejnie joekehts sjaangerine , dovne heevehts-lidteraturh jïh aamhteseprovsa
Desnie Ealla lea jïjtje tjaaleme sov dååjrehtsi bïjre dåaroejaepijste .
skuvledaltesisnie , goh skuvlen bueriedimmie- jïh evtiedimmiebarkosne
Dihte sån mielhkiem sæjhta .
Dïhte lij gieriesvoeten maalestahke gosse beapmojste joekedin .
Saemiedigkien kontovrese (v.g. .
Ultratjoejeguvvien viehkine guvviesjermesne maahta dåaktere naaloem rïektes siktedh .
nr.8 .
baakojde juekedh lïhtsi mietie
Haalvemedaltese 4 Gaavnedh tjïertestidh jïh iktedidh måedtie biehkieh mah gellie lehkesne tekstesne gååvnesieh , jïh vierhtiedidh mij dejstie sjïehteluvvieh Toelhkestidh guarkedh guktie biehkieh mah eah dan tjïelkelaakan tekstesne vååjnoeh , sinsitnide iktedieh , jallh guktie daah ållesth tekstine iktedieh Ussjedidh tjïertestidh guktie hammoem jallh sisvegem vierhtiedamme gosse joekehtsidie ektiedamme jallh bïevnesh sjïehtesjamme Haalvemedaltese 5 Gaavnedh biehkieh gaavnedh jïh måedtie biehkieh iktedidh mah gellie lehkesne tekstesne , jïh bïevnesh joekedidh mah sjiehtieh bïevnesijstie joekedidh mah sinsitnide vuastalieh Toelhkestidh guektienbielide , jïh mïelen sisvegem guarkedh mah vuastalieh dam maam vuertiemisnie , jallh mïelen sisvegem guarkedh mah nåakelaakan tekstesne tjaalasovveme Ussjedidh hammoem jïh sisvegem tekstesne vierhtiedidh gosse tekstem kradtjohkelaakan vuartesje jallh gosse tekstem joekehtidh jallh hypoteesh darjodh gosse joekehtsidie ektede jallh gosse bïevnesh juekieh
Realmaahtoe jïh realmaahtoevuarjasjimmie
Fylhkenraerie åajvahkommes aajkojde dahkoesoejkesjisnie dåarjede , mij lea dorjesovveme goh akte vijriesåbpoe barkoe Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten dïedteste goh åarjelsaemien gïelereeremedajve .
Dah vihkielommes tjiertestimmieh dejnie orre bihkedassine leah; edtja aktem vuarjasjimmiem daerpiesvoeteste darjodh åvtelen barkoeh olkese bïeljelamme sjïdtieh , jïh maahta saemien gïelemaahtose leavloem bïejedh bieljelimmieteekstesne , gosse barkoen gaavhtan lea daerpies .
Åeline lea daamhtaj reakta gaajhkh digkiedimmine jïh sjæjsjalimmine meatan årrodh mah leah jïjtse maanan bïjre .
Læjhkan im leah naan synonyjme transitijve haamoe *butnehtidh buektiehtamme gaavnedh (jienebh dagkeres joekehtsi bïjre nueliekapihtelisnie 7.3 digkiedamme).
Dan gåhkoe lij akte våhkoe .
Moeren-lïedtje / valte
Aaj lij spïelem eadtjelgovvemesysteijgujmie åtneme .
' i Veartenekommisjovne byjresasse jïh evtiedæmman bæjhkoehti jaepien 1987 , buerebe åehpies goh Brundtlandkommisjovne , mij tseegkesovvi jaepien 1983 .
Daenbiejjien lea saemiedigkie giej lea bijjemes dïedtem gærjagåetiefaalaldahkem tjïrkedh jïh evtiedidh saemien åålmegasse , mearan nöörjen ståvroefaamoeh lea dïedte mïrren sisnie ellies navsjonalen gærjagåetiepolitihke maam nænnoste buerie gærjagåetiefaalaldahkem gaajhkh tjïertide .
- Båatsoeburrie-øøhpehtimmie vååjnoes goh edtja båatsoeburriem sjiehtesjadtedh stoerre ektievoetese .
Daate barkoe lij 26 mill. kråvnah jaepien 2010 .
Learohkh aaj dam nåhtadieh gosse tjaalegidie ikth vielie vuartasjieh , jïh tjaalegidie staeriedieh .
V. b.) Kruehkiejaevrie Hacksjö (Vilh .
Jïjnjh mieriedimmieh mah tjïelte mieredi maahtah lïenestårosne njååhtjedidh .
Daamhtaj prosesse aalka dejnie tjïelth , åårganisasjovnh vuj almetje skiltereermasse bieljeli .
seammaleejns leah aamhtesidie gusnie ij oktegh almetjem dijph .
Maarja - guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne
Goh vueline govloe .
Faamoe jïh foeresjimmie: Saemiedigkie datnem treevie meatan årrodh mijjen
' n sjïerereektije aalkoealmetjereaktide James Anaya lea vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj jïh nïejti vööste , maam dovne aalkoealmetjen kaarrh jïh mubpieh dorjeme , åvtese buakteme goh akte dejstie göökte joekoen vihkeles aamhtesijstie gosse lea almetjereaktagyhtjelassi bïjre mah aalkoealmetjidie tsevtsieh .
Lea iemie krievedh mijjieh seammaleejns øørnegh åadtjobe goh dah fylhkh mijjen noerhtege , guktie NoerhteTrøøndelage Noerhte-Nøørjen-tsiehkieh åådtje mijjen årrojidie mah Nåamesjevuemesne årroeminie .
Nænnoestamme tsamtseme learoekandidaatide
jeatjah voenges vierhtiealmetjh mah saemiestieh , voeres jïh jeatjebh mah maehtieh bihkedidh jallh vuesiehtidh
Aaj fuelhkiemaanajgïertij lea saemiengoevtese / gåetie .
Learohke , eejhtegh jih lohkehtæjja vuepside giehtjedieh jih siemes sjidtieh magkeres orre vuepsieh båetije tijjese daerpies .
Edtjimh kuvsjese , gusnie lïeredh guktie åvtoehkinie maehtedh barkedh .
Mieriedimmieh dajvevaarjelimmiej bïjre (nasjovnalepaarhkh , eatnemevaarjelimmie , eatnemereservaate) 
Ibie illedahkide bæjhkohth skuvlide .
' n maandate lea orreme:
 Gosse eadtjohkelaakan funksjonelle morfemidie kontekstine barkeminie, dle buerie buerebe dejtie haalvah.
Våhkoen 17: raerietjåanghkoe Röörosne
Dellie pryövenassem tsïnnen bijjemes bieleste vaalta .
staaren almetji leah reaktah jïjtsh staaren saemien faaleldahkh tjuvtjiehtidh
Buerkesthargumentasjovnem / åtnoemtsavtshvierhtijste .
ELEKTROVNELES STEEMMADIMMIE
Saemien gïelh leah byögkeles unnebelåhkoegïelh Nöörjesne , Sveerjesne jïh Såevmesne .
Saemiej luvnie aktem vuesiehtimmiem lea laahkoedamtesem eatnamasse, mij lea vihkielåbpoe goh vg.
Dam buerkestem nueliekapihtelisnie 4.3.
) dïhte rovhtjesti aajjam jïh dle jïjtje tjöödtjesti galka kråavvam satne buerebe svenskam maahta soptsestidh enn dïhte båeries saemie .
Dah åarjelsaemien skuvlh Snåasesne jïh Aarbortesne aktem vihkeles råållam åtneme juktie åarjelsaemien gïelem jealajehtedh .
5.5.6 Lohkehtæjjafaamoeh
Raereste aaksjah jïh låhkoeh åestedh 1,5 mill. kråvnaj åvteste regijovnale evtiedimmiefoentesne .
Daan jaepien sesjovne lea ruffien 3. - 6. b. Frankrijhkesne .
Schwartz jïh Sprouse (1994, 1996) dam hypotesem naemhtie buerkiestægan; voestes iereste dah lïerijh dam G1grammatihkem sjïehtesjieh G2-gïelese gosse G2-gïelem lïerijieh.
Men öövre idiosynkratihke mij dejstie roehtside lea lissiehtamme.
Mohte gåetie-iemeden skuvlem leam vaadtseme .
Vihkeles mujhtedh dah nasjonaale pryövemh barre ånnetje vuesiehtieh dej learohki ållesth maahtojste , daajrojste jïh maahtaldahkijste .
Saemien ajve båatsosne nåhtadin jïh ajve båatsoegïeline sjïdti .
Faage lea åejvieboelhkine juakaldihkie , guktie maahtaldahkeulmine tjaaleme .
komma:3s 'Farbrorn tröstar och säger: Jag ska kalla, då kommer den igen.'
Minngiebarkoe Lohkehtæjja maahta vuejnedh mejtie barkoem dorjeme , jïh dam vuarjasjidh mubpien tæjmoen åvtelen .
jallh saemien gïeline .
Konsesjovnefaamoebaalhkah jaapan 2009 ajve 15,3 mill. kråvnah sjïdtin , ihke dah energijeåasah jijnjem geahpanin finansevaahran mænngan tjaktjen 2008 .
- Jirreden hov edtjede vuejnedh man væjkele manne sjïdteme klaahkine vaedtsedh , bispe Tuulikki jeahta jïh gaajhkesh föörhkestieh .
' ese 2007: 13 .
Politihkeles stuvreme jïh stavra Raereste 10,4 mill. kråvnah dåarjodh fylhkenraaran 2011 .
Dah guejmieh sïjhtieh viehkiehtidh dåarjelidh reerenassen dahkoesoejkesjem saemien gïelide .
Hokse jïh rohkelasse edtjieh dijjem guedtedh .
Saemien såelien gåetiedjaveh darhke saemien vaajmoen lihke .
Luvlene: Rusbäcken njaelmeste jeanosne Umeälven dahkoe Grundforsdammen gåajka .
Daate lea vierhtieh mah ryöktesth aevhkine sjidtieh dan saemien siebriedahkese , raerielïhtsege Ann-Mari Thomassen jeahta .
Mu biras - mu váimu !
Daate lea seamma jeene eenergije goh 4000 årroehsijjiej nuhtjeme akte jaepesne , jih lea medtie 15 proseente Vaarjelimmien ellies eenergijenuhtjemistie .
" Tjïelth sijhtieh aevh kiem utnedh nænnoesåbpoe faagebyjresijstie , akte nænnoe såbp poe maana vaarje limmie jïh akte faage byjrese mij maahta skuvlem jïh maana giertem nænnoestidh " , Pedersen jeehti .
Abpe tijjen learoehkide soptseste jïh buerkeste maam dorje , jïh guktie .
Green Books .
Aartigkele 27 Gåatomemoenehtse maahta nænnoestidh båatsoeburrie , båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka konvensjovnemaaksoem luhpehth gåatomen åvteste maeksedh jis bovtsh aktede rïjhkeste leah nubpene rïjhkesne konvensjovnevåaromen namhtah , jallh jis bovtsh jïjtsh rïjhkeste leah dajvesne konvensjovnen vuestie .
Gellie learohkh lin Raavrvijhkeste , dovne mov åabpa jih aaj jeatjebh mov sliektiste .
09.50 - 11. 10: UiT: fokuse siebriedahken haestiemidie
Vuartesjh aaj jïjtse artihkelem gïelesuerkiej bïjre .
Mijjen barkosne lea jåarteburriepolitihke , EU-dåarjoe jïh byjresen jïh kultuvredajven bïjre ussjedidh .
sekretarijaten ulmie leah gaajhkh saemien gïelh edtjieh mealtan årrodh .
Tjaetsie - aellieh mïsse tjaetsiem tjaetsiegirseste jovhkh .
Saemiedigkie - Govlehtimmie orre ryøknemenjoelkedassijste jïh joekedimmievæhtijste guektiengïeledåarjose tjïeltide jïh fylhkentjïeltide mah leah saemien gïelen reeremedajvesne
Vielie kultuvrebarkoe Kultuvresuerkien mierie lea læssanamme medtie 1. mill- kråvnajgujmie 2011 .
Dïsse lissine skiemtjegåetieh saemien pasientigujmie tjoeverieh jïjtsh saemien maahtoeh lutnjedh , jïh starne- jïh sosijaaløøhpehtimmie saemien faagalmetjh åadtjodh .
digkiedidh , buerkiestidh jïh jïjtsh mielh jïh vuajnoeh buektedh
Siejhme gaajhkesh jallh dåehkieh learoehkijstie mah maajhøøhpehtimmiem utnieh , seamma tijjen guessievåhkose båetieh .
Maajja Sööfe jïh Emmi gærjetjem " Skåajjen voelph " lohkigan .
Overgatijve veerbh maehtieh ov-rïektes reflexisijvigujmie jijhtedh, mij korefereente subjeektine, dannasinie dïhte daerpies aellies DOR tsööpkh.
Mijjieh tjoerebe dovne sijjieh skuvlen ålkoelisnie utnedh , gusnie åarjelsaemien soptsestibie , jïh åarjelsaemien våajnoes darjodh dennie byøgkeles tjiehtjielisnie .
Ij gåaredh jiehtedh dah adjektijvijste seerkeme.
Noerhtesaemien unnebelåhkoedajvh ...
Skuvlen alkoelistie 1968 , idtjin naan learoeplaanh jallh learoevierhtieh gååvnesh .
mïerhken nejpiegieji bïjre
Webbesijjesne Sveriges Kommuner och Landsting / Sveerjen Tjïelth jïh Laantedigkieh www.vantetider.se maahtah datne mohtedidh man gellie våhkoej raejesne ovmessie skïemtjegåetieh jïh dåastovh maehtieh hoksem faaledh .
Men åarjelsaemieh leah aalkoealmetjh jïh dah guektiengïeleldh almetjh.
Voejhkele lyjhkedelaakan maanese darjodh .
Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh jïjtjemem vuesiehtidh saalmigujmie , musihkine jïh jeatjah kultuvrevoetigujmie .
Saemielaaken § 3-12 mietie dle Saemiedigkie edtja saemien gïelem Nöörjesne vaarjelidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh .
gieriesvoeten jïh seahkarimmien bïjre soptsestidh , jeereldihkie seksuellevoeti bïjre , ektiejieleden jïh fuelhkien bïjre , jïh konsekvenside digkiedidh jis seahkarimmie joekehtsidie fååtese
Referaansedåehkesne 4 soptsestæjjah, akte kaarre jïh golme nyjsenæjjah.
Jis fokusem åtna luhkide jïh aktide ajve gosse edtja maam akt ryöknedidh jïh stuhtjh bæjjese bïejedh ,
Gïelebiesie- sjædtoej bïjre Ruffien 18. b 2014 Raarvihkesne Ts: 09.00
5 ] Gie tjïelten åejvine sjædta dov tjïeltesne ?
Nännoesvoete eejnegen mijjen maadtoe orreme .
Lohkh vielie Veartenen immaterijellesiebrien / WIPO bïjre daesnie .
Båetijen stuhtjesne aelkebe gïehtjedidh guktie saemien gïele jis.
Reaktam såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem utnedh aaj seammalaakan leah dejtie dööpmestovlide gusnie dåapmoem jallh nännoestimmiem aamhtesisnie jallh ieresne mah voestes åesien mietie lea jih klååkeme sjïdtedh .
Løønelh munnjien najpetjem !
Skuvlen jïjnjh beetnegh jïh mijjieh åestiejimh dam maam sijhtimh jïh daarpesjimh .
Finansieringe faageskuvlijste (teknihken faagh) lea daan raajan numhtie , mijjieh maaksoem åadtjobe riektes learohkelåhkoen mietie mieriedåarjoen tjïrrh , jïh learohki åvteste dovne NoerhteTrööndelageste jïh jeatjah fylhkijste .
Maahtah dån tjoeverh ånnetji maeksedh .
baakoeh jïh dïejvesh mah leah daerpies maehtedh gosse dan bïjre soptsestem:
Daaroen S-struktuvre:
Gaajhkine , saemien Ulmie 1-provgramme 18,516 miljovnh euro jallh medtie 169 miljovnh kråvna ovmese örrneminie joekedi:
Grunnerverv Dåårrehtimmie dajveste
Desnie åadtjoejin digkiedidh , soptsestidh jïh jïjnjem lïeredh .
 (52) a. Åarjelh-saemien sydsamisk syntakse syntax jih och melodie melodi leah vara:3s gaarveneminie försvinnaitr:GER juktie därför daaroen-giele svenska/norska dan så veaksehke stark guktie hur dam det:ACK viesjehts svag gielem språk:ACK diedtele.
Dah illedahkide luhkieh , jïh dejtie låggen sijse tjaelieh dan daamtaj goh learohkh jïh maajhööhpehtimmielohkehtæjja seamadieh .
Tjuara byjjenimmieprogrammem gårreldidh aktene guejmievoetesne skuvleaajhteri luvnie .
Beredskape faahketji dearjoen vööste (EPPR) 
Men mov naakenh veerbh mah leah jïjhteme, gååvnesimmie jïh haajpanimmie-dåehkesne.
Vaarjelimmie barka aktene joekehts byøgkeles låhkoejgujmie ihke tjijremh gaavnedh guktie Vaarjelimmie vihties vuekien mietie maahta bieljelidh maam akt mij tjeakas .
Voestes boelhkesne sïjhtem goerehtimmien hypotesem jïh goerehtimmien vïjhte gyhtjelassh vuesiehtidh.
[ Daate trygkesovvi goh NOU 1975:5 ]
Daate evtiedimmie tjoerebe jarkedh ektine barkojne .
bli bättreitr:INF 'Men ingen kan göra så att något ska bli bättre.'[Don jih daan bijre 2] Daate vuesiehtimmie jeatjhlaakan.
b. Pïere klaahakam tsööpki./Klaahka tsoepkeni.
Saemiedigkie lea gåhkese båateme soejkesjimmiejgujmie juktie aalkoealmetji saadthalmetjh dåastoehtidh Altese ruffien 8.-13. b. 2013 .
Noerhte - Trøøndelaagen fylhkenraerie Fylhken Gåetie 20.1.2009 09/20
gaertjede dåakteren reaktam daalhkesh vedtedh jallh nænnoste dïhte ij luhpiem utnieh .
Aktem tjïelke tematihkeles ektiedimmiem jïh hijven struktuvrem åtna
ISBN 978-82-92044-82-7
Darjoeh ovmessie råållah learoehkidie , jallh baajh dejtie meatan årrodh veeljedh , jïh råållah haamoedidh .
Jenny aaj buerkiesti mestie gïerhkeme dorjesovveme jïh guktie saemiej vuekie dej beeli jïh aaj daelie .
Maana-gaedtie: Gåstan lea vaajesem mij aaj lea vueliem altese gærjesne jïh desnie soptseste altese maanagaedtien bïjre:
Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvren eatneme gorresuvvieh jïh åtnasuvvieh goh våarome saemien identiteetese , jïh kultuvre-jïh siebriedahken evtiedæmman .
Beapmoevaaksjomen striengkiesåbpoe krïevenassi gaavhtan raajnesvoeten bïjre jaepeste 2013 , dle gellie göölijh dåeriesmoerh åådtjeme gejhkieguelieh jïjtje darjodh loedtehkijstie .
Snåase - aktivyøki eatnaminie
Daerpies øvtiedimmie-vuepside sjiehtesjadtedh fiereguhten maanese .
Gïeletjåanghkoeh maajhööhpehtimmien sjïekenisnie jïh åarjelsaemien gïelebiesieh , aktene laavenjostosne svienske ööhpehtimmieåejvieladtjigujmie , leah joekoen vihkeles ihke daah learohkh edtjieh maehtedh sijjen gïelem evtiedidh akten gïelese maam maehtieh nuhtjedh gosse sinsitnine soptsestieh .
LAAVENJASSE 5 Lohkh dah kommentarh illedahkide .
daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre digkiedimmine jïh åehpiedehteminie
1.5.5 Skåårvemh
1800-1830 Digkiedimmie tjåenghkesne
Aaj raeriestamme dåarjoeh orre tjïrkemeråajvarimmide Reerenassekvartaalesne , tjåanghkan 26 , 6 millijovnh kråvnine , jïh 15 millijovnh kråvnah juktie straejmiefasseldimmiem bueriedidh .
Ektesne dajvem nuhtjedh jeahta mååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem nimhtie guktie konvensjovnen 7. artigkelen mietie .
Sierredimmie aalteren gaavhtan ij leah meatan healsoe- jïh skïemtjehoksesne , mohte jaepien 2010 raejesne lea goerehtimmiem båateme mij evtede guktie dåarjoem vijriedieh aalteresierredimmien vööste maahta årrodh jïh dellie aaj healsoe- jïh skïemtjehokse dan sisnie .
Stuhtjesne 6.2.2 manne tjaaleme soelkehtidh/soelkenidh (-ht-/-n-) -dåehkesne, dïhte gujht saatnan.
Gosse akte kliente aktem dagkeres faalenassem åådtjeme , dle fylhkentjïelte laaken tjïrrh , diedtem åtna øøhpehtimmiefaalenassem vedtedh .
Tjåadtjoehtæjja: Justijse- jïh riejriesvoetedepar
Maahta raajesidie dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh darjodh .
Lïeneståvroe stoerre bieliem barkoste dorje , dovne programmem buakta jïh ovmessie vaarjelimmiedarjomh tjïrrehtidh .
Dïhte jeahta jeenemes seammalaakan gaajhki aalkoealmetji gïeligujmie .
Learohkh mah noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne mubpene daltesne vaedtsieh , maehtieh saemien maanagiertesne viehkiehtidh maanide geehtedh .
Daate aaj dam nåake gievliem vuesehte: Dah krirrieh jienebh noerh daarpesjieh edtjieh jienebh noerh dåårrehtidh jïh edtjieh jïjtjemse jeatjahtehtedh mijjine noerigujmie .
Kampanjen sjïekenisnie Manifeeste irhkemen vööste Saemiedigkie heesti saemie ...
Tjïelten- jïh regijovnaledepartemeente RLK .
rohkelasse kommunijovnen mænngan
Idtjim hov lyjhkh dam soeve gidtjh .
Dejtie sïjhtebe veelelaakan vuarjasjidh ektine dej jeatjah raeriejgujmie mijjieh dååsteme .
Mieriedimmienænnoestimmie jïh reakta- jïh leavoebiejemenænnoestimmie sinsitniem dåarjelieh , guktie dovne akte prinsihpeles jååhkesjimmie vadtasåvva göölemereakteste gaajhkide guelievierhtide , jïh gosse byögkeles stuvrehtimmie göölemistie , veahkatsiehkien j. v. gaavhtan , dle joekoen mearoesaemien kultuvrese leavloem beaja .
Såemies embeeth leah
Ij baektjedh mohte ånnetji ovmurries damta .
joekedimmie staateste) 
Jis datne sïjhth nænnoestamme båehtjierdimmiem jeatjah laantedigkesne dellie datne jïjtje åadtjoeh goerehtidh jis nuepie dam darjodh .
Joekoen råajvarimmieh gïele-eevtiedimmiem åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvine tjïrkedh ...
Muvhtene lehkesne dle gïelejarngh akte sjïehtedamme bielie saemien voenges siebriedahkijste , jeatjah lehkesne dle maahta dejtie utnedh goh " saemien såålh " nöörjen jienebelåhkoesiebriedahkine .
Mov leah bielkieh dovne gïeten- jïh juelkienlåaposne mejgujmie kreeptjem .
Budsjedte- raeriestimmie
Laake ij naan joekehtsem darjoeh dej dajvi gaskem mah leah saemien gïelen reeremedajven sisnjelen jallh ålkolen .
Dïhte dovne låavtegisnie , gærhkosne jïh olkene domtoe: Jupmele gietskene .
Råajvarimmie 70 Saemien plaerieh - lissiehtamme åtnoe julevsaemien jïh åarjelsaemien gïeleste ...
Guhkiebasse mierielatjkoeh dorjesovveme dej stööremes ruvtebijlesïeltigujmie maaksoen bïjre juktie voenges ruvtefaalenassh gïehteldidh , daesnie aaj skuvleskovhte meatan mij vaasa 31.12. 2013 / 31.12.2015 raajan .
Maam datne raeresth ?
Dan åvteste daerpies dan noerehtröönderen siebriedahkese maahtoem skåårvedh gaajhkine daltesinie .
Dejstie giej jollebe PSA medtie gåalmehts cancerem gaavna .
Lohkh jienebb
jårrehth laejpiedaajjetjh jorpehke .
Daate gellielaaketjem vadta lïerehtimmiedarjomisnie .
Orre øøhpehtimmïelaake abpe jieliedasse lïeremem beaja jïh tjoevere abpe saemien øøhpehtimmiesystemem dijpedh .
Sjïehteles jis edtja pryövenassem vedtedh , jallh jis tïjje dam dellie darjodh .
namhpe jïh göökte seerkeldh (tjoelte / namhpe jïh göökte
- tsiehkieh (åesiemaaksoe ij leah deflateradamme daesnie), vaalteme laajkoeh
Bene dan åvteste dah læjhkan idtjin naan faalenassem utnieh åarjelsaemien gïelesne , dle orrijim göökte våhkoej mænngan .
Dïhte maam kontekstualiseringe gohtje lea akte jïjtse sijjie teologijen sisnjelen .
Reaktah aemiej gøølemem jih jeatja pråvhkoem saelhteste nebnedh .
Jeenjemes maahta barkijigujmie mah råaka digkiedidh guktie edtja darjodh .
skåapen skåp:GEN oksem dörr:ACK geehpehte öppnatr:3s jih och skoerhtje hundvalp olkese ut båata.
jaabnedimmie jallh lissiehtimmie årroejijstie
Gaatesjen dle akte almetje hïegkem dassi barkosne .
44,4% vaestiedæjjijste vaestiedamme dah fïerhten biejjien saemesteminie, mij mahte lehkiem vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne.
Bijjiekandidaath fylhkendigkieveeljemasse:
Veeljedh hoksejarngem govlesåvva muvhtene læstome gohtje .
Fylhkentjïelten låhkoe regijovnale evtiedimmieprogrammeste lea seamma daltesisnie goh evteben jaepien .
Dåarjoehtimmie Byjjesnimmiekommisjovnen barkoste Byjjenimmiekommisjovne sov galhkuvetjaatsegem buakteme , jïh aamhtesem fylhkendægkan buakta goeven .
Baalhka jïh barkijh edtjieh profesjovnelle faageles dåarjoem vedtedh jïh ståvroem jïh gïehteldimmide iktedidh , guktie hijven stuvreme sjædta , jïh gïehteldimmieh radtjoeslaakan stuvresuvieh daaletje laaken , latjkoej jïh etihken njoelkedassi mietie .
Akte tjïelte aktem jïjtse saemien maanagiertem åtna , doh jeatjah faalenassh lin viesehtimmie , saemien kultuvrefaalenasse jïh saemien gïelefaalenasse gööktine golme tjïeltine .
Maahta netto gïehteldimmieilledahkem nåhtadidh skåårvemh jïh læjkomh finansieradidh).
Raerien åejvie-ulmie lea saemien maadtoem jïh kultuvrem dåarjedidh .
Effektelïhtsem kontrolleradidh
* Båassjoen baalte vealan gåetesne Biejjien-nïejte , Njaeviesietnie Sæjloes jielemen löövles vaejvijste Haeliedeminie , jeatja sæjjan Sæjhta Raerien-aehtjiem vuejnedh Biejjiem åhtsa , altese aehtjiem Hovre-gallesh , jotni fæjjoe Jaememen aajmoem vuertieminie , Båassjoen baalte vealan gåetesne Biejjien-nïejte - Njaeviesietnie
gosse gadtjeme jïh bajhkeme , dellie hijven paehperinie njaamedh .
Snehpesvïnhtsen latjkoeboelhke lea 8 jaepieh 01.01.2010 raejeste , dejnie nuepine dam 2 jaepieh jåarhkedh .
kausatijve-inkoatijve jïh inkoatijve veerbide.
Maehtedh lohkedh lea daesnie maehtedh laahkojde lohkedh .
Tornesaemien - Girjjis: Gällivaren noerhte-luvlielisnie , Nordkaitum Sveerjesne - Enontekiön jilliebielie Såevmesne , Ofoten luvhtie Lyngen gåajkoe , Skibotn jïh Nordreisan gaskem Nöörjesne - Karesuando: Könkämävuoma jïh Lainiovuoma , Lyngen jïh Balsfjord Nöörjesne .
Aerpievierhtien maahtoe
Skïemtjijesaadthålma maahta viehkine årrodh jïh jeatjabidie vuesiehtidh jis idtji vaestiedassem fuakah maam åådtjeme dan mænngan voestes ryökesth skïemtjehoksebarkijidie bïeljelamme .
Vijriesåbpoe dle goerehtimmiereakta aaj luhpiem dajvese feerhmie barkoeh darjodh , dan nuelesne våarhkoesijjieh daerpies dalhketjidie .
Im daam nuekies hijven maehtieh
Juktie daelie månnoeh nööremes nïejte aaj ajve saemiestien dejtie .
Bene dah dåeriesmoerh tjoerebe loetedidh ektievoetine jïh joekedimmine .
Saemiedigkieveeljemasse 2005 lea NSR-n Rijhketjåahkoe Aili Keskitalom , Guovdageaidnu , presideentekandidaatine veeljeme .
Maahtoe dah joekehts nyjsenäjjaj jih almaj gaskem healsoe jih skiemtjelassh tjuara jieniedidh .
Mejtie joekehts guktie ussjedh gosse jïjtje vaastoem tjaeledh (ræhpas
Ryökneme ...
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén , 908 39 663
Dovne hïerveslitteratuvre-teksth jïh aamhteseprosa-teksth maehtieh soptsestimmes voeten mietie vååjnedh .
Ij leah numhtie ahte ij åadtjoeh vuesiehtidh håjnoes sjïdteme destie maam aarebi deahpadi , kaanne tjuara boelhkem sorkedh jïh dan mænngan vijriesåbpoe vaedtsedh .
Voenges soejkesjebarkoe
Maahta minngiebarkoem gellielaakan darjodh .
Jïh gusnie mov gïele ?
Mijjieh vedtebe EU-dåarjoem göölemasse barkojne , tjaetsieåtnose , jurjiehtimmie-industrijasse , ööhpehtæmman jïh evtiedimmieprosjektese jïh jienebh .
Ij leah mööleme gaajhkh ohtsemh mah nyöjhkesuvvieh, jïh gaajhkh latjkoeh mah eah måalese båetieh jïh man jïjnjh vierhtieh teaterh nuhtjieh juktie daej latjkoejgujmie barkedh.
Aaj klitorisem sjïdtede .
Daan biejjien lea jeenemasth dah TV .
seekere .
Datne maahtah aaj jienebh lohkedh Socialstyrelsen njoelkedassine bïevneshtgïetedimmien bïjre jïh journaaletjaelemem healsoe- jïh skïemtjehoksesne (SOSFS 2008:14).
Kanne dah eah darhkh buektehth gænnah soptsestidh dah ovtrååjjedh , jallh mij faatoes .
Luvlene: Jeanoem Divielva johken Havgajohka njaalman jeanosne Divielva , vyjrehkåbpoe dam johkem Havgajohka jaevrien Havgajávri luspien gåajka , debpede rïektes sievine jaevrien Gorvvejávri noerhtemes loektese , vyjrehkåbpoe rijhkeraastem daehtie mïerhkeste jaevrien Leinavatn luvlemes loektese .
Voestes aejkien datne barkijidie desnie gaskesadth , dah sijhtieh gihtjedh jis datne sïemedh dah dov journaalem lohkedh .
Eah edtjieh staath nænnoestidh jallh luhpiem vedtedh dagkeres råajvarimmide mah maehtieh goerpehtidh maadth-kriebpesjide saemien kultuvrese , saemiej jielemidie jallh saemiej ektievoete-jielemasse jis eah
Nuekie barkijh lea minngemosth dam maam dorje mejtie dïhte dienesje edtja buektiehtidh gaajhkh årrojh abpe Noerhte-Trøøndelaagesne aktem geesjeles baeniestarnefaaleldahkem tjirkedh .
Daerpies orreme bïevnesidie ovmessie suerkijste gellie aejkieh gïehtjedidh , dan åvteste desnie gusnie vaenie learohkh dellie dah eah byögkeles statistihkine tjaalasovvh persovnevaarjelimmien gaavhtan .
 (91b) dellie buhtjedh objeektem åtna, men dïhte objeekte govside ij leah gænnah mielhkie.
Aervedeminie akte seammaleejns dåarjoe aaj båetijen jaepien vaadtasåvva , bene vaestiedassem dan bïjre ij vedtieh fearan gijren 2011 .
Jis jåvka guktie buerebe jïjtjedomtesem åadtjodh jallh asvem unnede jallh ååpsen jïjnjh jåvka , maahta jovkemistie dåeriesmoerh sjidtieh .
Dïhte aaj lea vihkeles skreejremefaktovre årrodh saemien byjressiebredahken åvteste barkedh saemien gïelem tjïrkedh dajvesne .
Daajroesertiestimmiem åarjelsaemien gïeleste jïh kultuvreste nænnoestehtedh , jïh kultuvrelåtnose sjïehteladtedh gærjagåetine jïh skuvline
Men marngestidh gujht aelhkebe gaavnedh.
Aalkoe.
raarestimme jih ektiedimmie unnebelåhkoejgujmie
Juktie buerebe daejredh guktie sjædta , tjuara tjielkebe prijoriteth darjodh jïh tjielkebe krievemh utnedh guktie effektem vierhtijste vuarjesje fylhkentjïelten jïjtsh darjojne , dej regijovnale evtiedimmiebarkosne .
Rammeverk for nasjonale prøver i lesing samisk , dorjesåvva jïh learoesoejkesji mietie saemien Læreplanene til Kunnskapsløftet samisk .
d. Klaahka Stav
Saemien øøhpehtimmie tjiehpiesvuekide gujht maahta riektes otnjege .
Daate transitijve veerben vuesiehtimmie.
Jeesuse Jupmelen luvnie lïj .
Vihkeles buerie astoem daejnie bïhkedimmine åahpenidh gïehtjedimmiebiejjien åvtelbodti .
Lohkehtæjja åvtelhbodti gaavna dejtie dalhketjidie mah leah daerpies dan barkose ålkone .
Vedtatt av Europarådet i 1992 .
Ulmie lij bïhkedimmiem aaj julevsaemien gïelese jarkoestidh 2012 , men ij leah buektiehtamme jarkoestæjjam gaavnedh .
Naemhtie dle maanah iemielaakan maehtieh åvteguvvine sinsætnan sjïdtedh .
Kandidaath vaajtele Noerhtelaanti saemien mïrrestallemebaalhkese
ånnetji guarkedh gosse naaken jeatjah saemien gïelh soptsestieh
Gijhkierdidh pråvhka dam gohtje gosse tjuvliestidh , tjonnestidh , faerhmiestidh jïh gaajesjidh .
Gaskeviermesne bïevnesh gaavnebe ovmessie sæjrojne .
7.2.1.
Barkoetijje maahta sjïehtesjadtedh
Åarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg
Seamma tïjjen akte jarkoestimmiebarkoe eelki noerhtesaemien gïelese .
Saemiereaktamoenehtsen jienebelåhkoen raeriestimmie maam jeahta dïhte reereme dejstie åvtetje eejki saemien dajvijste Noerhte-Trøøndelaagesne jïh Hedmaarhkesne edtja jåerhkedh reeresovvedh voenges daltesisnie , reekteme vaerielaaken mietie .
Ij naan fylhkh dan jïjnjem dongkemeskovhtem utnieh goh Noerhte-Trööndelage , men ibie dam reaktoe daltesem daan faalenassese gaavneme annje .
Mineraalelaaken åssjele lea eadtjoestidh jïh gorredidh aktem eensi reeremem jïh åtnoem mineraalevierhtijste , mij lea hijven siebriedahkese , jïh lea prinsihpi mietie akten monnehke evtiedimmien bïjre (§1).
fasseldimmiem evtiedidh jïh lissiehtidh marijne jielemi sisnjeli
Jis nimhtie sjeahta dellie iktemierien dïedtemaaksoe maahta biejesovvedh .
Maahtam gaajhkh tjoejh aktene lïhtsesne govledh .
Haarjanidh laejhtehks jïh jeereldihkie gaaltijeåtnoem nuhtjedh , jïh maehtedh tjïelkestamme konklusjovnh gaavnedh viehkine ahkedh jienebh faagedïejvesijstie jïh ahkedh vielie aamhtesi bïjre ussjedidh lea akte vihkeles bielie prosesseste .
Nyjsenæjjaj vööste , tjoeleidentiteete jïh eerlegevoete seksuellevoeten bïjre saemien siebriedahkine leah naakede destie maam edtja digkiedidh gosse saemiedigkieraerie sov reektestimmiem buakta tjoelemïrrestallemen bïjre stoerretjåanghkose mubpien våhkoen .
Fylhkentjïelten ållesth gïehteldimmiemaaksoeh fylhkengeajnojde leah laanten gaskemedtien nuelesne .
Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh aelhkie soptsestimmievuekieh nuhtjedh goske ånnetji ånnetji aalka vielie veele eatnemefaageles dïejvesh , symbovlh , grafihkh jïh argumentasjovnh nuhtjedh .
rïhpestidh och geehpehtidh maehtieh seamma goerkesem utnedh, læjhkan dej ovmese morfologije væhtah (-ht-/-st-).
Giesemegirsem fijberese biejedh gosse fylhkengeajnojde bueriedahta lea vihkeles edtja aktem soejkesjamme vuepsiem gamtebaantefijberen bïjre jaksedh , abpe fylhlken dajvine .
Gellide learoehkidie akte stoerre sïlle taalese 23 ryöknedh goske guarka taale 23 , 2 luhkieh jïh 3 akth åtna .
Gaajhkh learohkh reaktam utnieh bihkedimmiem jih vierhtiedimmiem åadtjodh luhkieh jaepieh mearan maadth-skuvlesne .
Giesie- jïh daelvielaajroeh leah vihkeles vaerine
Kim , guhte lea akten jaepien båeries jïh Aanna guhte lea njieljien jaepien båeries , maehtieh jïjnjh smaave sïllh aarkebiejjien garmerdidh , jïh vihkeles maanan jïjtsh , sjïere dååjresh nænnoestidh .
Manne söökes skåajjesne årroem .
Dan åvteste tjïehtim fiktive nommh (v.g.
Akte dejstie veartenen uvtemes lingvistijste, amerijhkanen-juvden Joshua Fishman, gaektsie daltesh gïeleåtnose nuhtjie, mestie jïh mennie daltesisnie gïele åtnasåvva:
saemiedigkie ektine fylhkemaennijgujmie barka maanajgïertesuerkesne .
Sáminuorra daajra magkerh dåeriesmoerh saemien noeride .
skïemtjefeelemen maaksoe , aaj jïjtjemaaksoen åvteste
Tjïeltereforme - saemien vuajnoe , raerielïhtsege Ann-Mari Thomassen
Jeesuse staellesne Betlehemesne reakasovvi .
- Raeriestimmie dehtie saemien barkoedåehkeste lea akte hijven jïh eensi raeriestimmie reerenasside Nöörjesne jïh Sveerjesne , Keskitalo minngemosth jeahta .
sïelteviermiej sisnjeli
Lea geerve viehkem ohtsedidh bene daerpies daam darjodh hov .
Laavenjostoe tjïeltigujmie:
Tjuara sån naan teemam utnedh , jïh mijjen jïjnjh darjomh mejgujmie maehtebe gïehtelidh tjaktje jïh daelvie doekoe .
Innovasjovne Nöörje , fylhkentjïeltine ektine , aktem faageles vijriesåbpoe gïetedimmieråållam åtna daej tjïelti vööste .
Jïjnjh meedijah stoerre vuesiehtimmieh darjoeh guktie dah krirrieh åvtese jallh minngese vaedtsieh mïelemøøleginie - jalhts dah jorkestimmieh leah fiejliemaargini sisnjeli !
Åejvieboelhkh ektesne govlesuvvieh .
Sæjhta gïelelutnjeminie åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine viehkiehtidh
Daelie sïjhtem vuartasjidh man åvteste nemhtie jïh aalkam referansedåehkine.
Dïhte lea ennje aajmene jïh njoelkedassh lea seammalaakan goh aerebi .
Bïejh 1. jiehtegen åvtelen mij voestes heannede .
Baajh dov rijhkem båetedh .
anne-Grethe Leine Bientie
Guhkiem åvteli cellejeatjahtehtemh boenengåetiecancerem sjidtieh , daamhtemes luhkie jallh luhkievïjhte jaepieh .
Vaajt Aehtjien hokse , Baernien gieriesvoete jïh Aejlies Voejkenen aanteges vadteme mijjine abpe biejjiem årrodh jïh gosse jïjjedåvva jïh gosse tjuedtjielimmien aerede ravkoe .
Gulaskuddanárvalusaid duogáš lea ahte stuoradiggeáirasat ja ráđđehusmiellahtut leat ožžon ođđa penšuvdnaortnega ođđajagimánu 1. beaivvi 2012 , ja áimmahuššá seammá prinsihpaid mat leat álbmotoaju ođđa penšuvnnas .
Lutnesigujmie jïh taaligujmie ryöknedh standardehammosne positijve jïh negatijve eksponentigujmie , jïh dam praktihkeles ektiedimmine nuhtjedh
Vijriesåbpoe dåarjelimmie Meehteste tjuara jeatjah bïevnesijstie darjodh .
Barkijh dïedtem juekieh
Pryövine dovne aelhkie , gaskoeh jïh gïerve laavenjassh juktie bïevnesh vedtedh learohki bïjre gaajhkine tjiehpiesvoetedaltesinie .
Gïehtjedimmien leah 34 laavenjassh .
Saemien kultuvremojhtesh jïh byjresh vaarjelidh , gorredidh jïh våajnoes darjodh
Maehtedh lohkedh matematihkesne sæjhta jiehtedh symbovlegïelem jïh lahtestimmievuekieh guarkedh jïh nuhtjedh , juktie mïelem sjugniedidh teekstine aarkebiejjeste jïh barkoejieliedistie jïh aaj matematihkefaageles teeksth .
Reerenasse sæjhta barkoem jåerhkedh juktie åarjelsaemien gïelem gorredidh jïh evtiedidh , jïh åarjelsaemien learoevierhtiejgujmie barkedh , saemieministere Rigmor Aasrud jeahta .
Daate akte soejkesjamme staeriedimmie , maam dorje fïerhten tjïjhtjeden jaepien .
Guktie dïenesjidie joekedamme lea naemhtie reeknemassesne 2009 jïh budsjedtesne 2010 .
lenasseste skuvlen aarkebiejjien dovne dah haestemh mah leah dïhte våarome , jïh aajkoe dejtie sjïere maallide .
Goerehtimmie gååvnese learohki bïjre mah Lahtinen gïelh voestesgïeline utnieh jïh dah edtjin tyskengïelem lïeredh.
Saemien maanah jïh noerh edtjieh jïjtjemes årrodh jïjtsh jaahkoeööhpehtimmesne .
vuarjasjimmien bïjre lïerehtæmman ?
ovlæhkoej vööste jïh aaj krijsevuartoe jïh sivilen dåastoelimmie
naaloesnurke snjågloe / jïhpege maarhke / mietie gïermesvirrege naehkiesåaja / såajasnjeara
Femund båatsoesïjten jïh Ruvhten saemiensïjten gaskem Rv:ste 146 Aa Rogshåen gåajka johkesne Røa .
Noerhte- jïh åarjelsaemien låhkoeh teematjaalegijstie leah sjyöhtehke maanagïertide jïh tjïeltide deallahtamme , jïh Ööhpehtimmiedirektovraaten jïh Saemiedigkien nedtesæjrojne gååvnesieh .
Daate lea joekoen vihkeles dan sosijaale , kultuvrelle jïh faageles maahtoen gaavhtan , jïh estetihken evtiedimmien jïh dååjresen gaavhtan .
saemien tsiehkesne daate voesteges dan bïjre saemien gïelem gaajhkh iKT-tsiehkine utnedh , j. n.j. saemien nommh edtja riekteslaakan byjjes registerisnie tjaeledh , jïh programmevaarem evtiedidh maam saemien gïelem dåarjodh .
Dej golme voestes jaepiej lij mijjen jih voenen maanaj gaskems sluvkeme jih lopmetjengkere-dåaroe .
Struktuvrem åtna mij ånnetje ulmine jïh faagese sjeahta Tjuvhtehte såemies viehkiedïrregh tjaalegisnie Tjuvhtehte naan bielide argumentasjovnine jïh apellehammoej åtnoem tjuvhtehte naan bielide teemesne / dïjresne / åejvievuajnosne tjaalegh aelhkies vuekine ussjede naan vuarjasjimmieh åtna
Dah maehtieh göökti göökti barkedh , jïh vuesiehtimmien gaavhtan aelkedh gihtjedh mejnie dïhte mubpie barka .
voerkeslaakan lahtesh , baakoeh jïh termigujmie barkh
Lohkehtæjja dam sjïehtede dan aktegs learohken tjaelememaehtelesvoetide .
Saemien dajvi ålkoli: Gaajhkh saemien learohkh maadthskuvleaalterisnie reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne , jïh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh gosse unnemes 10 learohkh aktene tjïeltesne ållesth lïerehtimmiem saemien gïelesne sijhtieh , dan guhkiem unnemes govhte learohkh aajmene dåehkesne .
Akte vihkeles raeriestimmie lij aktem jïjtse saemien dajvem nænnoestehtedh , gusnie gaskem jeatjah edtji sjïere njoelkedassh årrodh saemien gïelen staatusen bïjre , dovne skuvlesne jïh byögkeles reeremisnie .
Våhkoebiejjie-speale Darjoeh aktem våhkoespealem mij kåarhth åtna fïere-guhtide biejjide aktene askesne. (mahte goh raajterespeale) Nuhtjh aktem teernegem guktie maahta åvtese juhtedh .
1.2.4 Byjreseråajvarimmieh
Transitijve veerbh hov gåarede syntaxine seerkedh jïh -ht- lissiehtidh, men ij gåaredh göökte objeekth utnedh goh vuesiehtimmine (42a-b).
Nasjovnale darjomh
gyhtjelasse reaktan bïjre jïh reereme mearoegöölemistie saemien årromedajvine leah gelline salkehtimmine orreme , joekoen boelhken 1990-2001
Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Gosse dejtie Haspelmathen lahtesigujmie ektede dellie tjïelke sjædta dah leah antikausatijve, equipolleente jïh kausatijve molsedimmieh.
Voejkene !
Naan aejkien lin maahtoe-gaahtjemh skuvli gaskems Aarbortesne , jih aejkeste aajkan mijjen skuvle vitni .
mïerhki bïjre
Desnie saemien nyjsenæjja rööpses åarjelsaemien tjohpine jïh altese faerhmesne onne maana .
Dovne reegijovneles gaahtjemh öörnieh; tjengkerem tjiektjedidh , vuejeme-råantjoejgujmie gaahtjedh jih jeatjah darjomh .
Orre gærja gïele gïeletsagkesen / gieleharrehken bïjre jïh akte orre øøvtiedimmie , åarjelsaemien gieleabpe telefovnide jïh lohkemeplaadtide luajhtasåvva .
Jovkede daestie gaajhkesh dovnesh .
Löönemeveahka , jïh dellie aaj dïhte riektes garantijedïedte , geahpene latjkeme åesiemaeksemen mietie dejstie sjyöhtehke löönemijstie .
Akte saemien vearteneaerpiesijjie Varangerisnie
Staath edtjieh saemiedigij ektine laakide jih aaj jeatja aamhtside mah daerpies , sjiehtesjedtedh guktie saemide laanti rasti gåabpegh bielesne bøøremes sjædta .
Goebpere ij leah vaahreles mohte maahta vaejvie årrodh juktie goepedh jïh svijredh .
Konferanse lea auditovrijisnie
St. bïevnesisnie nr. 11 (2008-2009) Lohkehtæjja - råalle jïh ööhpehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtim- mien sjïere ållermaehteme .
POLITIHKELES GIEHTELIMMIE , STUVREME JÏH .
Maam Dellie sæjhta ?
Tjuara amma krööhkestidh gosse dïhte orre reeremeöörnege voenges reeremeståvroejgujmie tseegkesovvi , dle reerenasse jeehti man gellie saemien tjirkijh reeremeståvroeh edtjin utnedh , " edtjin vuarjasjidh man vihkeles dajve lea saemien kultuvrese jïh jielemebarkose " .
Åejviesuerkesne edtja aaj baakoeveahkam evtiedidh jïh reaktoetjaelemem , idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh tjaalegisnie nuhtjedh .
Daesnie sïjhtebe aktine pilote- jïh FOUprosjektine nïerhk
NSR .
Lohkehtæjja jïh learohkh byøroeh åvtelhbodti jallh gosse sijjienommigujmie barkeminie , aaj saemien eatneme-jïh tjaetsieåerielahtesigujmie barkedh .
Te Kōhanga Reo dan hijven sjïdtji , jïh ålvas jeenjh maōrimaanah lin aalkovistie 1980-låhkoen gïelebiesiemaanajgïerte orreme .
Daennie raajesisnie subjeekte, nulle objekte, sijjieadveerbe jïh veerbe 4.
Ij edtjh maanah nuerebe govhte askh båehtjierdidh jis vaejliem åtna daalhkesigujmie bielelen voestes hoksem gaskesadtedh .
Aalkoealmetjh voestegh dåeriesmoerh åadtjoeh globale baahkenimmine (jienge nåhka , orre aarhth båetieh , vearolde ij vielie dan jiebne , mearoen bijjieskierie læssene , årromesijjieh mearose hajpanieh , j. v. Minngeben aejkien dle aalkoealmetjh jïjnjh nåake konsekvensh åadtjoeh (læssanamme dearjoe , orre ekonomije , siebriedahkejarkelimmieh j.n.v.), mah minngesne båetieh aktede buerebe barkoeklijmeste / temperatuvreste dejtie mulitnasjovnale sïeltide , mah edtjieh eatnemevierhtide evtiedidh dajvesne .
Dïhte aaj laaken vööste jïh naan mubpiem aajhta , vuesiehtimmien gaavhtan tjarmedidh jallh guvvieh gaskevearman heesedh .
Daalhkeshfrïjjes byjrese
Akte dejstie gaavnojste mij mijjem ierieli lea akte sjïelesijjieh akten stoerre saalvegierkien lïhke , gusnie akte duvrien åejjienskuvhrie lij bïejesovveme aktene raejkesne gierkien nualan .
-1 jïh 2 klaasse Raarvihken skuvleste laavloeh
Juktie Saemiedigkie galka tjerkebe voengepolitigken jïh eatnemefaagen ïedtjh biejverdidh , dellie vihkele IN-n (FN) giehtelimmiesoejkesjem darjodh voengen jïh øøvtiedimmien gaavhtan - Agenda 21 .
 (14) Månnoeh daamtaj bihkien surrieh jïh jokngh.
vïnhtsem båt:ACK våajoehtahta.
Refusjovneøørnegem guhkiedidh gijjien vøøste , private almetjh maehtieh 50% dejstie maaksojste åadtjodh ohtsemen mietie .
Jïh mænngan datne maahtah stoerre vïnhtsem åestedh , jïh sagke jienebem gööledh .
ekonomijesoejkesjisnie aaj akte giehpiedimmie 6 mill. kråvnine , radtjoestimmiekrievemi gaavhtan skuvlebigkemen jïh energijeekonomiseringen bïjre .
Orre åarjelsaemien saalmi leah melodijh saemien vuekien mietie .
Mejtie datne maahtah mubpide aaj lujjieslaakan vuartasjidh seammalaakan goh Jupmele vuartesje ?
Ij leah Skandiabanken dagkerh geebyrh ålkoelaantine .
vuejnebe mejtie lea daerpies gaskestallemetjåanghkoeh utnedh .
Regijovnale evtiedimmieprogramme 2011 aktem ekonomeles mieriem åtna mij lea bijjelen 161 mill. kråvnah .
Samuelen krist-aehtjie Danmarken gånka Christian !
Akte haesteme evtiedimmiem maahtoebarkoesijjijste jiebnelaakan joekedidh stuerebe dajvi jïh jeatjah regijovni gaskem .
Raerie edtja saemien gærhkoejielemem Dennie nøørjen gærhkosne evtiedidh , vaarjelidh jïh iktedidh .
Mijjen bïjre
Daesnie galka gyhtjelassem saemien gieline vaestiedidh 2 .
KIF-skuvle , gusnie Stientjen jåarhkeskuvle dam pedagogeles dïedtem åtna , aktem leejjemelatjkoem darjoeminie mij edtja 20 jaepieh vaasedh , medtie 250 m (d. s. j. akte etasje) Mummiegåetesne
Mohte dan åenehks tijje-ohtseme guktie idtji gænnah desnie gåaredh .
Dan mænngan idtjin åadtjoeh saemien sijjienommh nuhtjedh .
Tjåanghkan laavenjasse smaavelaaketje turismese lea lokaale tsiehkieh bueriedidh jïh infrastruktuvrh juktie dan mietie tjuevtedh almetjidie tuvrismine barkedh .
MANGE MÅTTE DØ .
Ij naan gruvadarjome Nussiresne jalhts stuvremesoejkesje lea jååhkesjamme
Manne vïenhtem daate lea akte hijven våarome juktie tjïelke digkiedimmieh utnedh aalkoealmetji jïh staati gaskem , Keskitalo jeehti .
Vijrebe dåarjoem Gaske-Nøørjen Filmejarngese jïh
Learohkh guvvieh jïh baakoeh tjöönghkieh ovmessie plaerijste , jïh aktem montasjem darjoeh .
Dah kvaliteetekrievenassh tjuerieh seamma årrodh saemien gïelide, goh jeatjah faagide.
Jalhts saemienskuvle dïhte dellie ij annje naan saemien øøhpehtimmie .
WCIP2014 Aalkoealmetji nedtesijjie ENn veartenekonferansen åvtelen aalkoealmetji bïjre 2014 .
goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
Fra kunnskap til handling og fra handling til kunnskap
[[MaryMAAM-DORJE]SJÏEK[ LaaraSJÏEK[ VïnhtseSJÆDTA
Kolonne C lea faasite .
Jis edtja aktem monnehke evtiedimmiem buektiehtidh dle daerpies tsiehkiem guarkedh eatnemen jïh dej almetjesjugniedamme byjreski gaskem .
Hokse / skïemtjegåetesne jïjjehtovvedh jis maana desnie hoksesåvva .
Juvlememaaksoemoenehtse nammoehtamme sjïdti mïetsken 10. b. 2012 Stoltenberg II-reerenasseste .
Båatsojne dajvesne gïehtelidh lea eevre vihkeles juktie dovne åarjelsaemien gielem jïh åarjelsaemien kultuvrem vaarjelidh.
Learoesoejkesje sijjieaarvoesysteemem nuhtjie .
Datnem earoehtibie , datnem heevehtibie , dov åavtoej åvteste datnem gijhtebe , dov åavtoej åvteste datnem gijhtebe .
Aigine Lavra - Giesie Bassegohppesne - MP3
Dennie aktene bielesne dle dejtie gaarmerde ihke dah Jupmelem ohtsede , dennie mubpene bielesne dejtie laajhta ihke dah aktem vihties jupmelesvoetem tjuermieh mij lea aktene teempelisnie .
Guktie aerebi tjaaleme maehtebe soptsestæjjah referaansedåehkesne aerpiegïelen soptsestæjjine gåhtjodh.
Maahta dan nåake damtedh gosse hujnesne .
Daan guvvien kommentaarh
Goerehtallemen tjïrrh learohkh maehtieh buerkiestidh mennie daltesisnie dah leah saemien gïelesne , jïh guktie dah maehtieh sov gïelem evtiedidh .
Daennie vuesiehtimmesne raeriestimmieh buerkeste dejtie væhtide juktie aktem jolle ulmiem jaksedh .
så djupt
Teknihkeles jarkelimmieh leah akte netto lissiehtahke 21 mill. kråvnine .
Latjkoej mietie tjïeltigujmie dle maahta åvtelhbodti steemmadidh snjaltjen 1. b. raejeste .
pluvesne myr:ine jïjnje mycket tjaetsie vatten båhtjese pressas utitr:3sg bæjjese upp:ill gosse när vaadtsam.
Jieleme lea åajvahkommes smaave jïh gaskestoerre sïelth .
Learohke aaj tjoevere daejredh guktie satne verveste .
Dagke numhtie orre " naestieh " sjidtieh ?
EE:en struktuvre-fåantegprovgrammh Ulmie 1 edtji boelhkesne 2000-2006 övtiedimmiem jïh struktuvre sjïehtehtimmiem dajvine mij duekesne desnie leah nännoestidh .
26.770.000 Summe regijovnale evtiedimmievierhtieh
Fylhkenålma aktem kuvsjeraajroem eelki tjaktjen 2009 dejtie barkijidie saemien maanagïertine , jïh maanagïertine saemien maanajgujmie .
Dïhte orre diskrimineringslagen jaepien 2009 mieriedamme jïh lea vijrebe goh aerebi laakeste .
Fylhkendigkie lea fylhkendigkien bijjemes åårgane .
vihkeles væhtah buerkiestidh dennie ekonomeles politihkesne Nöörjesne
Akte dejstie söölkehtidh.
Gaskeviermie sov vierremesisnie lea gosse totalitære tjeejehtæjjah åadtjoeh soptsestidh jemhkelds roenine nedtesne , bielelen naaken dejtie tjøødtjehte .
Røros-saemien dajve lea Mearohken luvhtie noerhtene Engerdalen gåajkoe åarjene jïh Trollheimen gåajkoe jillene.
Piere: Vuajnah amma tjihkedh jyøne !
Raereste baalhkam fylhkenraerien åvtehkasse jïh fylhkenraerijidie staeriedidh 4% jaepien 2012 .
Dennie aktene bielesne aktine eadtjohke vueliedimmiepolitihkine gïehtele båatsosne , göölemisnie jïh laanteburresne , jïh dennie mubpene bielesne åvtese geasa gaskem jeatjah mineraalejielemem goh dïhte mij lea nuhteligs .
Staath edtjieh eadtjohke laakan barkedh jih øvtiedidh dajvide guktie saemieh maehtieh gorredidh sjiere
Leenestuvrie Stuehkesne jih Saemiedigkie stillemem åådtjeme vihtesjidh laakem nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre mij Tsiengelen 1. b 2010 faamoem åadtjoeji .
' en veartenekonferansen bïjre aalkoealmetji bïjre 2014 , bïevnesh abpeveartenen iktedimmiedåehkien barkoen bïjre , åehpiedehteme Inaribæjhkoehtimmeste veartenekonferansen bïjre aalkoealmetji bïjre 2014 jïh bïevnesh dan gaskenasjovnale ryöjreden aalkoealmetjekonferansen bïjre Altesne 2013 .
: 952 63 524
Goere dam juhtije åasadaltesem vuesehte , ajve 2011-kråvnah 2011 raejeste .
Eannan 2009 edtja 72,5 millijovnh kråvnaj åvteste skåårvedh , 10 millijovnh kråvnah vielie enn maam lea nænnoestamme øøkonomijesoejkesjisnie .
Man gellie vuartasjæjjah mah guessiespïelese båetieh registreradamme sjædta statistihkesne dovne veerteteateren luvnie jïh don teateren/teateredåehkien luvnie mij lea guessie.
Men raaktan lea almetji bïjre .
Lohkeme kultuvregoerkesimmiem evtede jïh dååjrehtsh jïh nuepieh vadta jïjtjemse jïh siebredahkem guarkedh .
Jalline jïh åarjene: Johkem Finnskardbekken tjonnese Finnskardtjørna , debpede rïektes sievine Råaktjoenjaevrien (Rotvatn) noerhtemes loektese , daam jaevriem jïh johkem Rotvaselva dan mïerhkese gusnie rijhkeraastem tjuahpa .
Jïh gosse hujnes boelhkide lohkijibie dle tjoeveribie mujhtedh , Næjla Meehte tjoeveri båatsoem slïejhtedh juktie repmie goegkeji .
Reeknegh Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltese seedtede daan adressen gåajkoe: Nord-Trøndelag fylkeskommune Sentralt fakturamottak Postboks 2560 7735 Steinkjer
Jïh mænngan plaanem dan nubpien boelhkese , Åarjelsaemien 2 , darjoejimh Romsen universiteetine aktine .
LAAVENJASSE 3
2.7.
Skuvlen diedte lea tåalhkem eejhtegidie skåårvedh jis daerpies .
b Nomme: Jon-Christer Mudenia Aalterer: 18 år Årromesijjie: Gárdat , Tana Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Geerjene ihke nuekies lopme båata juktie manne maahtam skovterine bæjjese vaaran vuelkedh .
Biejjege barre lïegkedem akten åeksien nelnie .
Dellie maana daam parameeterem åtna jïh maahta raajesh nulle objeektine jiehtedh.
Våhkoen 21: suehpeden 19. - 22. b. , moenehtsetjåanghkoeh (dæjstan - bearjadahken) 
Lïerehtimmiesoejkesje: Gaajhkh learoekandidaath edtjieh aktem individuelle lïerehtimmiesoejkesjem utnedh (daaroen IOP), mij buerkeste maam edtjh maehtedh gosse learoetïjjem illeme
övn bok 2
europaraerien ekspertemoenehtse sïevedi julevsaemiengïele joe lea saajrohts tsiehkine .
Orre bïevnese gaskenasjovnaale barkoen bïjre sæjhta våaroeminie utnedh saemiedigkieraerien reektemisnie saemien gaskenasjovnaale barkoen bïjre , maam stoerretjåanghkosne gïetedin aarebi daan jaepien .
Dïhte maana mij neerrehtimmiem jallh plaakenimmiem dåårje , ij skåltoem dan åvteste utnieh , jïh vaallah dïhte maana gænnah mij geereståvva stååkedimmeste jallh nåake dåemiedimmiem dååjre , dïedtem dan åvteste åtna .
S. 119-128 .
barkeme Saemien baakoedaatabaangkem bueriemdidh
Aalkoe-almetjh aeriedistie iehkiedasse ålkene barkeminie , dovne nyjsenæjjah gaarmanæjjah .
Learohkh seamma lohkehtæjjah åadtjoejin jih dah maanah edtjin aaj ektesne seamma internatesne årrodh .
Dannasinie aktem iktedamme barkoem aelkebe dej faamoebaakoej nuelesne " Ka skjer heim ?
Learohkh daam almetjem gihtjehtieh .
Faalenassh mah eah leah Noerhte-Trööndelagesne
Saemiedigkie ohtsijedåarjoeh vadta musihkese , lidteratuvrese , guvvieraajrojde , saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide .
ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh eengelskegïelen laantijste
Provgrammen jåhtemetïjje lea boelhkesne 2007-2017. gosse saemien gïelem dæjpa sïevede provgrammesne j.g. vihkeles lea skreejredh saemien gïelem utnedh dotkemisnie jïh dah gaavhtan maahta meatan åårodh saemiengïeleldh daajroetradisjovnem darjodh .
Taallh vuesiehtieh daate barkoe lyhkese , jïh dam tjuara jåerhkedh .
Njoelkedassh aalkuvistie
Landbruksnæringa , LU .
Barkoedåehkien åvtehke: Ellinor Marita Jåma , + 47 916 13 460
Finnmaarhkelaakesne tjåådtje dah voenges årrojh sjïere reaktah utnieh Deatnu- jïh Neiden-tjaetsieåerine gööledh , laaken , aalteren tïjjen åtnoen jïh voenges provhken mietie .
Smaave maanah daajroem åvtese daarpesjieh , stabiliteetem , vaarjedimmiem jïh jearsoesvoetem aktene lïhke ektiedimmesne mubpide .
- Mænngan , goh saemieh kristesovveme , dellie aejlies gærjam gïerhkeme-gåetien sïjse rijtestin .
Guejmievoetelatjkojde voenges almetjehealsoebarkoen bïjre vijriesåbpoe evtiedidh
Tïjjen mietie maana væjkele grammatihkesne sjædta ietnien-gïelesne (Ss).
Jaabnan cellepryövenassevååksjemen lissine byöroe åålegh dan gaavhtan hoksem ohtsedidh jis bertedh gosse boetjedh , jis gellien aejkien bertedh gujnelemmiej gaskem , jallh aalka bertedh dan mænngan gujnelemmie orriji .
Veartenen aavoe-biejjie
Dan åvteste dle gaajh daerpies skodtedh dïedtem formaliseridh dejtie åarjelsaemien jåarhkeskuvlide mah leah vierhtieskuvlh , jïh dan tjirrh aktem jearsoesåbpoe maadthfinansieradimmiem åadtjodh juktie dejtie saemien lïerehtimmiefaalenasside juhtedh .
Dah sektovrh sijhtieh dannasinie ånnetji joekehts tjåenghkies åasabijjiedimmiefaktovrem utnedh .
lahtesi bïjre soptsestidh
Vaeltieh våaromem læstosne væhtajgujmie .
Sæjroe 16 / 35
Konvensjovneraeriestimmien ulmie lea aktem buerebe jïh jearsoesåbpoe båetijen biejjien gorredidh saemide , dovne goh akte åålmege Noerhtelaantine , jïh goh aktegs almetjh fïereguhten noerhtelaantesne .
Jupmelem leajhtedem ?
Dah mah åeniehkåbpoe saemien lohkeme stööremes joekehtassh vuesiehtieh.
Fylhkenraerie luhpiedimmiem åådtje budsjedtem jarkelidh suerkeij gaskem budsjedtejaepesne gosse lea sektovredåarjoej bïjre dahkoebudsjedtesne , vuesiehtimmien gaavhtan barkijevierhtieh .
Saemiedigkieraerie kultuvremojhtesekonferansese böörede Guovdageaidnusne njoktjen 11. -12. b. barkoen sjïekenisnie aktede orre saemiedigkiebïevnesistie saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre .
1 700 almetjh guarkah luvlesaemien-gïelem
Legitimasjovne maahta datafijlem årrodh garresdiskesne jallh elektronihken kåarhtesne våarhkodh .
Raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem 57,8 mill. kråvnine sektovrese .
Daam naa veele maahtam:
24. bielie 26 bielijste
sjïere væhtah tjaaleginie tjïelkeste
Vihkeles learohkh åadtjoeh taalh bæjjese tjuatan ryöknedh guktie dah maehtieh ektiedimmieh jïh möönsterh vueptiestidh taaleraajrojne .
Miijieh daarpesjibie jïjtjemh jïjtjeguvviem jih mijjen gåvloem bueriedidh gåarede lohkedh daennie prosjekteohtsemisnie .
Dle akten aejkien dle dohte dle ganka , dïhte ganka Karl Johan .
Jå1 mænngan
Voeresbiejjide lij spïtjeburrine jïh åesiestæjjine gïehteleminie , jïh stoerre sårkoem sutnjien goh tjoeveri dejnie aaj slïejhtedh .
Idtjin åarjelsaemide mujhtieh
guessine mïnnedh hoksesæjjan gåessie mïnneme lea skïemtjeles maanan båehtjierdimmesne maanan 19:den jaapan .
Jalhts maanah matematihketsagkesigujmie daamtaj maehtieh jïh guarkah dejtie vihkielommes prinsihpide ryöknemisnie , vuesiehtimmien gaavhtan taaleraajroe jïh akti akti korrespondanse , maehtieh dåeriesmoerh utnedh guarkedh ij leah vihkeles mennie öörnegisnie dah ryöknoeh .
Gosse dam vearremesem jieliedisnie råakin , dle almetjh dam bööretjommesem jïjtsistie veedtjin .
Dah vaarjoeh eah rïevhkem hopsh .
André Oktay Dahl lij sæjjasadtjetjirkijinie boelhken 1997‐2001 , jïh ihkuve stïeres sæjjasadtjetjirkijine jaepien 2001 raejeste 2005 raajan .
Saemiedigkie lea sïemes moenehtsen vuajnojne mij jeahta saemiengïeleldh dotkeme lea vihkeles juktie saemien faagegïelem evtiedidh , jïh faagegïele lea akte bielie gïeleevtiedimmeste , guktie gïele akte ållesth gïele sjædta mij siebriedahkesne sjeahta .
Daate Jupmelen biejjie .
Jis daerpies akte tjïelte jallh fylhkentjïelte maahta staateles sjïerepedagogeles dïenesji bïjre syökedh Statpeden luvnie .
Mijjieh dejtie aktem tjoevkesereguleradamme vaedtsemesijjiem luhpiedimh åvtelen lopme bøøti , jïh dam buektiehtimh , Håkonsen jeahta .
Hijven karrierebihkedimmiedïenesjh sæjhta jiehtedh barkoe gelline suerkine , jïh gellie aktøørh meatan sjïdtieh .
Saemien sijjienommh nedtesne
- aerviedamme skåårvemedaerpiesvoete lea
Gåarede gihtjedh:
Lïeneståvroe bïevnesh iktede jïh analysh dorje lïenen årromemaarhneste gaskem jeatjebem dåarjojne tjïelti barkose gåetietsiehkine .
' Daesnie gujht maahtah åeredh , dellie ih daarpesjh lovvedh ,
Stoerredigkie lea nænnoestamme Saetniesvoete- jïh måahtadimmiekommisjovnem tseegkedh, mij edtja salkehtidh mah konsekvensh daaroedehtemepolitihke Nöörjesne leah vadteme.
Gosse tjoelem (nyjsenæjja jïh kaarre) gïetede dellie ij heerredh nyjsenæjjah jïh kaarrh joekehts gïetedidh jis lea maereles jïh dah vierhtieh mah utnieh lea sjiehteles jïh daerpies jis galka ulmiem jaksedh .
Illedahke maahta årrodh dam maam Montrul (2016) hypoteesen bïjre jeahta man nomme "The yes-bias".
Fylhkh Noerhte-Nöörjesne , bielelen dah saemien tjïelth , aktem lissiehtimmiem åtneme govhte jïh 14 prosenti gaskem seamma boelhken .
Vuartesjh aaj 7. daltesem juktie dam goerem vielie nåhtadidh .
1 sida) 
Mierhkesjimmie ståaradimmien bïjre våaromem åtna beapmoejearsoesvoetine , bene goerehtimmie vuesehte jis dam miste toelhkeste , dellie beapmoeh sleengkebe mejtie ibie daarpesjh sleengkedh .
Mijjieh jïjnjem dorjeme .
Learoesoejkesjij bïhkedimmieh
Vaeltieh aktem byjreseveeljemem !
Tuhtjim hijven saemieskuvlesne aelkedh .
- Uvtemesth lea luste gosse daan soe jeenh almetjh sijhtieh learoevierhtieh darjodh saemien learoehkidie , jeenebe ohtsemh darjoeh juktie mijjieh maehtebe dah bööremes learoevierhtieh veeljedh mijjen learoehkidie .
Daate skreejrie hijven teestesijjine årrodh gelliesåarhts karbovnerebpieldimmieteknologijidie .
Daan raajan 10 000 mojhtsh goerehtamme .
Gosse giete-vætnoe , dellie Lars Dunfjell (Dååvnesen Laara) desnie naan aejkien guessine saemiej vætnoej bijre soptsestidh jih aaj vuesiehtidh .
Denna typ av forskning måste ske på lokal nivå eftersom traditionell kunskap ær platsbunden .
Gaajhkesh giejtie Jeesuse iehtsieji , satnem biehtiejin .
Mejtie eengkele dutnjien gieriesvoetine båata .
Råajvarimmie 56 .
Dïhte vuarjasjimmie barkoen nuelesne byöroe våaromem vaeltedh dejnie væhtine , mah leah lïerehtimmieålman ektiedamme .
Frifoente maanah jih noerh edjta nuepiem vedtedh noeride juktie sijjieh maehtieh darjomh jåhtajehtedh , saaht magkeres ealamadtje jallh saaht gusnie .
Vaeltieh våaromem aktene veeljemeaamhtesisnie maam datne tuhtjh vihkeles .
Öörnedimmie aaj aktem duedtiemaarkedem utni .
5 .
ekosysteemh jïh dej åtnoeh jïh vuekieh
Naemhtie dah krirrieh åvtese buakteme altese åssjalommesidie jïh nuepiem vadteme veeljijidie maam ‐ akt dej aamhtesi bïjre ussjedidh .
Gosse ålma goesh tjoehpeminie ...
Datne aaj jåarhkeskuvlen mænngan faageööhpehtimmiem daarpesjh , kanne muvhth lohkehtæjjaööhpehtimmie .
Ulmie lea garre giefiesvoetem jïh nielkiem nåhkehtidh .
Seapan daate G1-transfere mearan G2-lïerijh saemien lïereminie.
Jielemh jih barkoesijjieh
Daamhtaj göökte röntgenedåakterh dejtie mammografijeguvvide vuartasjieh .
Daesnie aaj skåajje-snidtjeme båata , tjatsie- jallh biegke-fa bigkeme , geajnoebigkeme jih hæhtjoeh , militære lierehtimmie-sijjieh jih staeries sijjieh militærese .
Mah tjïelth raastem utnieh dov tjïelten vööste ?
Learohkij reakta frijjevaalteme ööhpehtimmeste jïh vierhtiedimmeste daaroen lïhkesgïelesne
Jïjnjh jïh joekehts aktöörh leah meatan guvvesne gosse saemien gïelen bïjre .
Baakoeh mah lïerehtimmeste 1 sleajhteme:
Vuartasjieh juktie bolle bïltegåatan båata , juktie ij ennje daarpesjh ussjedidh gæstoem åestedh .
Veeljh aktem aamhtsem maam datne tuhtjh vihkeles .
Mijjieh libie aadtjen våarhkoem gïehtjedamme jïh daelie gaajhkh tihtelh Bibsysesne registreradamme .
Vihtiestamme goh mieriedimmie Saemiedigkeste 25.06.2013 .
Aktene siebriedahkesne seamma nuepiejgujmie gaajhkesidie maehtebe aktem gellievoetem jïh aktem sjugniedihks våaromem sjugniedidh båetijen aejkien siebriedahkese .
Fylhkentjïelte sïelti baalhkateehpemem medtie 0,5 mill. kråvnajgujmie maaksa fïerhten jaepien .
Anbjørg Holm Varsi
Saemiedigkien giele-provsjekte edtja desnie vijhte jaepieh juhtedh .
- Dunfjeld , Sigbjørn (red): Åarjel-saemieh Samer i sør .
Gaajhkh geerve almetjh dïedtem utnieh maanan iemie jearsoesvoetem gorredidh dan veartenasse bïjre jarkan .
Govlesadteme lea vihkeles juktie guarkedh jïh goerkesidh
Reerenasse sæjhta dan våaromisnie tjïrrehtimmiem saemielaaken gïelenjoelkedasside darjodh .
Daate tjïelke våajnoes Dennie nøørjen gærhkoen bijjemes jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjisnie , Gud gir - Vi deler .
Daate aaj sæjhta jiehtedh hiejhtemem giehpiedidh learoesjïehtedimmijste .
Byjjeslaakan idtjim ööhpehtimmiem utnieh , viehkiem gujht tjidtjiebistie åadtjoejim , bene dïhte lij eevre privaate .
Vaeresne såaketjh , vïssjh jïh stråmhpoeh .
Mijjieh saemieh akte aalkoealmetje jïh akte unnebelåhkoe Nöörjesne , jïh saemien gïele jïh saemien kultuvre dan åvteste aktem sjïere vaarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh annje stååresjidh jïh evtiesovvedh .
Magkeres råajvarimmieh staateste saemide
Tjïelte maahta viehkiehtidh gåetieluhpiem gaavnedh .
Saemien maanah reeremedajven ålkolen leah buerkiestamme goh maanah unnemes aktine eejhteginie mij maahta jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose .
Dastegh ohtsije lea nuelelen 18 jaepien båeries , eejhtege / dïhte mij eejhtegi åvteste tjuara lissine sov nommevæhtam ohtsemegoeresne tjaeledh .
Voestes jeatjah goerehtimmieh dorje
Giehtjedimmiemoenehtse raeriestimmiem Saemiedigkien stoerretjåanghkose buakta dejnie aamhtesinie mejtie gïetedæmman bæjjese vaalta , goh jïjtse aamhtese jallh moenehtsen jaepiebïevnesen tjïrrh .
Vihkeles aarvoeh dennie åejvieboelhkesne aaj lïeredh laahkoestidh , guktie bïerkenidh jïh meatan årrodh jïh guktie dejtie sjïehtesjidh jïh evtiedidh .
Bottleneck-hypotesen mietie funksjonelle morfologije haastadihks.
dellie nyjsenæjja biessie-skådtjoem darjoeji .
Nr 3 2012
Dah gïeh gærhkose böötin , murriedin gosse tjaebpies musikke govlin .
Saemiedigkie lea gellie dajvh gaavneme gusnie akte bigkeme maahta skaaroehtidh jallh irhkedh kultuvremojhtesidie .
Dååjrehts noerhtesaemien dajvijste vuesiehtieh avijsh lea vihkeles gïeleööhpehtimmien åvteste .
Dej minngemes luhkiejaepiej tjïrrh lea råajvarimmieh aalkeme juktie saemiengïelh tjïrkedh jïh evtiedidh jeenjh suerkine siebredahkesne .
goh ietniengïele
baakoeh utnedh mah barkosne jïh jieleminie åtnalguvvieh .
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente Fïereguhte departemeente dïedtem åtna sjyöhtehke laakh jïh mieriedimmieh saemien gïelide jarkoestidh jïjtsinie dïedtesuerkine .
Vihkeles barkoedåehkie stoerre leavloem beaja hijven ektiedimmieh bigkedh fïereguhten maanese .
Dellie saemien buerkiestæmman.
" Tjaelieh infinitijvehaamoem vaerbeste maam edtja sojjehtidh cellesne D3 .
§ 8 Aamhteseguedtijen sijjien åvteste maahta sov tjirkije .
Joekoen vihkeles
Gosse stïeresne desnie dle Saemiedigkie sæjhta lissiehtamme gaskenasjovnaale fokusem utnedh vædtsoesvoetese jïh sïerredæmman aalkoealmetje-nyjsenijstie abpe veartenisnie .
stuhtjesne).
Datne maahtah aaj jïjtje jiehtedh dah edtjieh dov bïevnesh destie vaeltedh jallh jeahtah datne ih sïjhth registreeredh sjïdtedh .
Dejnie healsoevååksjeminie maahta njammacanceretumörem aajhtsedh åvteli dam damta jallh åvteli maahta dam njammesne damtedh .
h / l: Daate dïhte jaahkoe mïsse lååvkeme (Kristusen veartenevijries gærhkosne): Daesnie åadtjobe jieledh jïh jaemedh gossege ihkuven jieliemasse tjuedtjielibie .
• Öörnedh guktie aelhkies faalaldahkem gaavnedh saemiengïeleööhpehtimmie maanide , noeride jïh geervide
Tjåenghkies fylhkentjïelten evtiedimmiebarkoe RES ' sne 2013 ...
San Diego: Academic Press .
Aalkoekuvjsh saemien gïelesne eah seamma stoerre låhkoem studijepoengedorjemasseste Saemien jolleskuvlesne utnieh goh jeatjah learoesijjine, dan åvteste daesnie akte stuerebe låhkoe studentijste mij saemien ietniengïeline åtna.
Jis datne skïemtjijh jallh slæjrerh jïh viehkiem daarpesjh ringkh 112 .
Tsiehkestahta areale edtja gaervies årrodh øøhpehtæmman Ole Vigen jåarhkeskuvlese 2014 ihke jienebh learohkh sjïdtieh , jïh hiejhteme dejstie baatseme paviljongijste .
Lissine aktem tsåahkam daarpesjh mij tïjjem vaalta , tjöödtjesthtsåahka .
Mov gåabpatjahkh eejhtegh lægan saemieskuvlesne Havikesne vaadtseme .
Mejnie datne jis teekseme ?
Iktebïejeme jielemh jïh giehtelimmieh
Sektorinndeling / Sektovrejoekedimmie: Ij jarkelimmieh raeresth sektovrejuekiemisnie 2009 raejeste 2010 raajan .
Edtja Noerhte-Trööndelagen jåarhkeskuvlh evtiedidh guktie dah dej bööremes gaskem sjidtieh laantesne .
Digkede mejtie dijjieh vïenhtede nedtesijjieh goh Facebook , MySpace , YouTube jïh Twitter maehtieh vihkeles åerieh sjïdtedh veeljijidie .
Hoksegarantije lea man varki datne edtjh maehtedh hoksine gaskesadtedh jïh gåessie datne edtjh vuarjasjamme hoksem åadtjodh .
Programmesne maahta raadijove jïh tv-programh dongkedh akten dagkeres podkast ' en baaktoe .
Dotkeme vuesehte naa jïjnjh veeljijh eah eajhnadovvh misse edtjieh tjaatsestidh åvtelen veeljemeræjhtoe aalkeme , jïh dïhte meedijagaptjeme maahta dan åvteste stoerre tsevtsiehtimmiefaamoem utnedh .
Men dellie hov gaajhkh dovnh akten tjåangkesne ij limh gujht dellie oktegh utan dellie hov gaajhkh dovnh aktene tjåangkesen tjoerimh gujht bööhkesjidh ?
Orre hearra åarjelsaemien dajåålmegeraerie dam dongkeme .
Saemiedigkieraerie sæjhta akte siebriedahkeaktööre årrodh juktie vædtsoesvoetem nyjseni vööste nåhkehtidh .
Lohkh vielie soejkesjebarkoen bïjre (nöörjen) Norsk tekst: Regional arealpolitikk vedtatt av fylkestinget
Maanagïerth jïh aktegsbarkijh leah sinsætnan guessine mïnneme , jïh daamtaj sinsitnine gaskesadteme .
Haallesne sæjhta aaj maanaguvvieh årrodh dejstie 7 ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste aamhtesinie " Mov nïekedshæhtjoe " .
Desnie dan joekoen gellie konserth, vuasahtallemh, filmevuesiehtimmieh, performance jïh teatervuesiehtimmieh.
starneinstitusjovnh , maanavaarjelimmieinstitusjovnh jïh sosijaleinstitusjovnh mah leah saemien gïelen reeremedajveste , mohte skïemtjije tjïelteste reeremedajvesne , lea aaj dïedte v. d. saemielaaken § 3-1 .
Dellie åadtjoeh jïjnjh politihkerh tjaebpieslaakan dutnjien soptsestidh maam dah sïjhtieh darjodh jis ajve datne dejtie steemmedh .
Lïeneståvroe dåastoe bievnemem sveerjen otnegevoeten bïjre datneste gie lea otnege Danmarkesne , Såevmesne , Nöörjesne jallh Islaantesne .
Jïjtjedomtese lea guktie vuajna gie manne leam sisnjelds , sisnie dovne veaksehke jïh viesjies sæjroejgujmie .
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma Nordlaanten universiteete lea tjarke barkeme juktie studenth dåårrehtidh bachelorööhpehtæmman julevsaemien gïelesne .
Aelhkie gosse tjidtjie edtji njammehtidh .
Dej båeries almetji lin stoerre maahtoe saemiej kultuvremojhtsi bijre .
Laake goerehtallemen jïh jååhkesjimmien bïjre reaktijste
Daesnie g. b. Maarja , Irja jïh Aino bearkoeh bijreminie .
Enova lea vierhtieh dåårjeme prosjektide .
raajesejoekedimmiem jïh baakoetearmh utnedh gosse gïelem buerkiestidh
saemien maanan reaktah nænnoestamme , maanasyjhtemisnie åadtjodh jïjtse kultuvrem , gïelem jïh jaahkoem utnedh .
Daate joekehtse dejnie haamoejne debrie jïh dibrie sïejhme saemien gïelesne.
åålmeh 4
Dah gïehteldimmieh maehtieh veeljedh bielieh dehtie orresistie dåarjoste foentide læjkodh , jïh dejtie mænngan nuhtjedh .
Dah mah åeniehkåbpoe saemien lohkeme stuerebe joekehtassem vuesiehtieh.
Pryövenassemoenehtsh utnieh , seammalaakan goh jeatjah fylhkentjïelten tjirkijh , baalhkam njoelkedassi mietie , mejtie Fylhkendigkie nænnoestamme .
Maam notarius publicus dorje ?
Dïhte lea vuesiehtimmien gaavhtan eatnemereservaath darjodh jïh gïetedidh , arth jïh eatnemebyjresh gïehtjedidh jïh aaj gïehtelimmie luhpiem pryövedh mah maehtieh eatnemebyjresem dïjpedh .
Datne maahtah lihtseginie sjïdtedh aktene politihkeles krirresne jïh politihkerinie sjïdtedh guhkiem åvtelen datne 18 jaepien båeries .
1986:223) njoelkedassi mietie mijjieh njååhtjedimmierierem gïetede .
Staatebudsjedten sjïekenisnie dle mierie læssanamme 2,4 mill. kråvnajgujmie læssanamme learohkelåhkoen gaavhtan , staateles jïh private skuvline .
" Tekstem guarkedh jïh toelhkestidh " dellie learohke edtja tekstem lohkedh jïh vaastoem göökte jiehtegi sisvegisnie gaavnedh mah iktemearan båetieh , jïh dovne vaastoem gaavnedh gosse sïevi gaskem lohkedh .
Dah illedahkh pryövenasseste edtjieh maehtedh bïevnesh vedtedh learohki bïjre gaajhkine maehtelesvoetenjieptjine .
Aaj staatenårrojh jeatjah noerhtelaantijste mah almetjeregisteren mietie leah årroejinie Nøørjesneorremeruffien30.biejjesteveeljeme jaepien .
Åenehkslaakan jeahteme, mijjieh tjoerebe mijjen scenetjeahpoem betnien raejeste evtiedidh.
15. b.
Vuesiehtimmie: Mij daate ?
Saemien kultuvrehistovrijem jïh aerpievuekien daajroem vihtiestidh gihtjehtimmiej tjïrrh
Soptsestalleme eejhtegigujmie lea bøøremes gosse ektesvuekie-barkoem åvtese juhtiehtidh .
 (14)...dellie staaloe bearkoem krovhtese bïeji jïh krovhtem reagkan gævnjoesti.
saemien gïelh) dastegh lååjkedæjja aarebi lea aarhskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmiem illeme
Mïsse edtjh dejtie beetnegidie nuhtjedh ?
Govlehtimmiemierie lea goeven 1. b. , jïh Saemiedigkien dievetjåanghkoe sæjhta dejtie orre ryøknemenjoelkedasside jïh joekedimmievæhtide gietedidh goevten 2011 .
' m voestes aejkien øørnedidh tjaktjen 2011 .
Staath edtjieh saemiej reaktaj-sisvegh jih reaktaj-vuekieh jih pråvhkoeh krøøhkestidh .
Lohkh bïhkedimmiem aeskesne eensilaakan .
- Lïhkesveeljeme vihkeles - Vaenie meatan veeljemisnie - Dah mah 16 jaepien båeries sïjhtieh dej bijjelen vitnedh mah leah 18 jaepien båeries - Egoisteles båeries almetjh - Elektrovneles steemmadimmie w
Sæjhta jiehtedh meatan årrodh soptsestimmine , åssjelh buektedh jïh matematihkeles dåeriesmoerh , raerieh jïh strategijh digkiedidh mubpiejgujmie .
NTFT jïh Snåasen tjïelte ektiebarkoem eelkin , jïh dam prosjektem soejkesjidh joe tjaktjen 2007 .
Saemïelaaken gïelenjoelkedassi bïjre soptsestidh , jïh digkiedidh guktie edtja aktem jearsoes båetije aejkiem saemien gïelide sjïehteladtedh
Daate nuepiem gaertjede akten soejkesjenamhtah lissiebigkemasse , mij heannede jis jïjnjh dispensasjovnh vadtasuvvieh , jïh mah tjåanghkan leah stoerre bigkemh dajvine , jïh dan åvteste aaj jeatjah åtnoe miehtjiesdajveste sjædta .
Tjaelijh tjuerieh tjarke gïeline barkedh guktie lohkijh dallah guerkiehtieh , Anita såårne jïh naemhtie galhkoe: - Manne geerjene juktie learohkh joekoen vïssjeles .
" .
Preesse gohtjesåvva " dïhte njealjede ... ... ... ... .
Daelie barkeminie sagke jienebh julevsaemieh jollebe ööhpehtæmman dåårrehtidh .
Maanah maehtieh aaj bievnesisnie årrodh jis barre aktem daejstie åeliejste , jis dan lea
Åårganisasjovnen jih politiken gaavhtan lea daate geerve dajve gusnie joekehth årrome-leahtah jih infrastruktuvrh .
Lïerh: Tjaetsie
Daelie dåårrehtimmie daan programmese lea aalkeme aktene lïhke laavenjostosne duedtiesiebriejgujmie .
Lissiehtamme åasajgujmie daate nuepieh vadta jieliemasse jïh fasseldæmman .
 (107) a. Nov
Obligatovreles / jïjtjevyljehke
jih jirreden edtjem viht maehtedh
Fylhkenraerien politihkeles våarome
sjyöhtehke nasjovnaale jallh abpeveartenen dåeriesmoerh goerehtidh , jïh njaalmeldh jïh tjaaleldh ovmessie raeriestimmieh digkiedidh guktie maahta dejtie loetedh , veele åtnojne faagedïejvesijstie
5.1.3.
Aaj raeriestimmine båateme juktie 15 millijovnh kråvnah dåarjodh juktie straejmiefasseldimmiem Reerenassekvartaalesne bueriedidh .
Daate akte guvviejuekeme-appe , mij baaja datnem guvvieh juekedh .
Dïhte sæjhta jiehtedh fylhkendigkie nænnoste:
Nænnoestimmien vihkielommes funksjovne lea dïhte daaletje almetjeriekteles åeliedimmieh våajnoes dorje .
Tijjen åvtese dam jolle skåårvemedaltesem jaepien 2009 raejeste vijriebasse jåarhka jïh nænnoste .
Noerhte-Trööndelagesne dle Kråangken jåarhkeskuvle mij dïedtem åtna lïerehtimmien åvteste åarjelsaemien gïelesne jïh geervelïerehtimmesne jåarhkedaltesisnie .
Juktie mijjen jïjtse åvtetje tïjjem jïh histovrijem reeredh Saemiedigkie sæjhta åejvieprinsihpide bïejedh .
Rahkan 1. 2005 raejeste nasjovnellen hoksegarantije abpe laantesne .
almetjem nasjovnale almetjilåhkose njïmhkede, objektine, statistihken våaromasse.
Gorredimmie lea daerpies råajvarimmieh juktie aktem jååhkesjamme vuekiem tjåadtjoehtidh , jallh geajnoem bueriedidh skaaraj jïh slæjhtoen mænngan .
Maam Deblie dorje gosse nealkoes ?
ekTeSne STååkedin
Dah mah 12 jaepien båeries byøroeh tjaatsestimmiereaktam utnedh .
buarastehtedh , gijhtedh , gihtjedh jïh aelhkie gyhtjelassh vaestiedidh
EN:n maanagïertekonvensjovne lea aaj vihkeles dan barkose maanagiertine .
Dah jeatjah learohkigujmie jïh lohkehtæjjine soptsestieh .
Nöörjen jïh saemien lidteratuvre jïh lidteratuvre jeatjah kultuvrijste , joekoen jeatjah aalkoealmetjekultuvrijste , edtjieh viehkiehtidh guktie learohkh dååjrieh , ussjedieh jïh vuarjasjieh , jïh learoehkidie haestedh dej kultuvregoerkesisnie .
Tjåanghkan daate akte tsiehkie mij dorje guktie geerve
baakoeh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Maehtedh lohkedh lea maadthvåarome maahtoeh mejtie gaajhkine faagine learoesoejkesjinie gååvnese .
Sijjie: Duodji instituhttan sijjieh Saemien Sijtesne
Byjjenimmiekommisjovne sæjhta aktem vielie åeliedihks laavenjostoem utnedh abpe byjjenimmieboelhken , jïh aktem byjjenimmie- jïh øøhpehtimmieprogrammem tseegkedh , jïh sæjhta Noerhte-Trøøndelagen skuvleaajhterh jååhkesjieh jïh leah siemes kommisjovnen juvnehtimmine .
Maehtedh skïereden 1 b.1014 barkosne aelkedh .
Meedijan råålla lea vihkeles siebriedahkesne , jïh dan åvteste aktem stoerre dïedtem åtna gïelem vuesiehtidh , hijven gïelem nåhtadidh , jïh faalenassh vedtedh mah gïeleåtnoem skreejrieh jïh eevtjieh .
Dïhte mij lij orre dej gïelebiesiejgujmie dah dan vuekesne iemiealmetjigïelem buakteme man lij dan vuelie statuse jïh lij dan viesjehke siebredahkesne goh maōri .
ILO-se tjïelkestamme 169. konvensjovnen fulkesimmien bïjre
39 tjirkijh veeljesuvvieh 7 veeljemegievlijste fïerhten njealjeden jaepien .
Saemiedigkie aaj nuepiem åtna jïjtsh aamhtesh bæjjese vaeltedh .
Katti Björklund , 1177 Vårdguiden
24 .
II. bielie ållermaahta guktie budsjedteprosesse jåhta , ekonomeles mierieh ekonomijesoejkesjeboelhken jïh gïehteldimmiereektemem tjaktjen 2010 .
ISBN 978-82-8263-021-4
Saemien tjuara akte gïele årrodh maam siebriedahke ååktoe; siebriedahke tjuara utnedh daajroe saemien gïelesne lea akte vihkeles maahtoe .
Adveerbe ålvoes varianth aaj åtna.
SORG SOM INTE TAR SLUT
Saemiereaktamoenehtse vuestelen raereste staatedajve Nordlaantesne jïh Romsesne biejesuvvieh akten orre reeremeåårganen nualan , Hålogalaanteallmenningen .
Daate bielie dåarjoste edtja dam sïejhme lissiemaaksoem maeksedh maam fylhkentjielte åtna gosse edtja gøøktine gïeline gaagkestidh .
Thomasson , Jonar (1991): Ånnetji saejrieh jïh vertemen bïjre .
Akte lohkehtæjja lij gujht maahteme sov pedagogeles ööhpehtimmiem vaeltedh Stavangerisnie jïh gïelekuvsjem vaadtseme Tromsesne vuesiehtimmien gaavhtan.
Åålmege edtja aaj dej nasjovnen unnebelåhkoej nuepieh evtiedidh , sijjen kultuvrem sveerjesne utnedh jïh övtiedidh .
/ Båten sjunker.
faagedaajroem nuhtjedh jïjtse programmefaagijste åehpiedehteminie jïh digkiedimmine
Figuvre 2.
Vedtieh bïevnesh jïh raerieh bååstede geajnoen bïjre guhkiebasse
Maahta aaj gïetegærjam saemiej beadtoetjïrrehtimmie darjodh .
Daate aaj vuesehte eah soptsestæjjah vaenie stimulush dej gïelesne maanabealeste åådtjeme, dah væjkele sijjen aerpiegïelesne.
Dah faktovrh mah daesnie neebnesuvvieh viehkiehtieh dam ræjhkoes gellielaaketjem vierhtijste jïh daajrojste sjugniedieh , mejtie saemieh goh almetjh utnieh , ij goh unnemes gosse lea eatnemesjïehtedimmien jïh voejkenevoeten bïjre .
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie mah leah meatan reeremedajvesne , guktie edtja guektiengïelevierhtide nåhtadidh .
GARANTIJEDIEDTE ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...
Sveerje edtja FN .
Rein og reindrift
Råajvarimmie: Dan åvteste ij naan viermie gååvnesh saemien lohkehtæjjide åarjelsaemien dajvesne dle aalkeme Byjjenimmieprogrammine Noerhte-Trööndelagesne digkiedidh juktie dagkeres faageviermiem tseegkedh .
learohkh PAS sæjjan tjaalasovveme
Deepositume ij edtjh dovrebe govhte askh gåetieluhpiemaaksojste årrodh .
Daej njoelkedassi gaavhtan båatsoejielemasse buerebe sjidti .
Ovmessie hoksevedtijh leah ovmessie skïemtjijetjirkemidie tjoelmedamme .
Dïhte barkoe lissiehtamme tjïrrehtimmine jåarhkeskuvlesne lea illedahkh vadteme .
Såemies dejstie learoehkijstie dåehkesne mah leah ånnetji tjoeperdimmieraasten bijjelen sijhtieh aaj lissie dåarjelimmiem daarpesjidh .
Mijjieh haestebe skyllijidie soptsesh tjaledh sijjen øørnegijstie .
Dej luvnie leah vïjhte barkijh .
Lissie 1
Nimhtie hov staateministere Jens Stoltenberg , finansministere Kristin Halvorsen og ektiejuhtemeministere Liv Signe Navarsete bæjkoehtin jïjnjebhlåhkoen orre politihke våaromem Soria Moriesne daan biejjien .
' en barkoste lea daesnie , jïh
Gærhkoe sæjhta annje stuvrelgamme årrodh akten jïjtse gærhkoelaaken tjïrrh , jïh byögkeles budsjedth sijhtieh beetnehvierhtieh dåarjodh .
Dihte edtja åarjelh-saemiej bigkeme-tradisjovnh vuesiehtidh .
Vijriesåbpoe dåarjoem gorredidh Midtnorsk Filmsenterese jïh
Åvtehke vuesehte satne barkoedåahkan jaahka jïh dam leajhtede .
Vïjhte millijovnh nöörjen almetjh sijhtieh gijhtedh , læhkoehtidh jïh dam bööretjommesem vaajtelidh gånka Haraldese jïh drööhnege Sonjese heevehtimmiejaepien .
Kreajnoehtimmieh mah stinkestehtieh jïh vuestie kreajnoehtimmieh kreajnoehtimmes tekstine damtedh .
Utnieh gaamegh mij dovhtehke jïh hïjven juelkide .
Tjåengh‐ kies vuarja‐ sjimmie åenehks jïh guhkies vaestie‐ dimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte vuelege maahtoem faagesne Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa hijven jallh hijven maahtoem faagesne .
Aalka prosjektigujmie dajveåesteminie , gamtoevijriedimmine jïh veajhta / - dreneringebarkoejgujmie jïh veajhtagirsemålsoeminie .
50 000 Stuhtjeåasa:
soejmi laakan vierhtide
Paehpieradtje - - - vååjnoe goh mij tjåådtje - - -
Hilje trïengkine Svahken sïjtesne .
Nov lea våarome jiehtedh saemien laante-jïh vierhtiereaktah leah akte vihkeles vihties iedtje Saemiedægkan .
Karensebiejjie Biejjieh 2 - 14
Alta 2013 öörnesåvva Finnmarhkehaallesne Altesne .
Edtja illedahkide nåhtadidh juktie råajvarimmieh hammoedidh jïh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie dah saemien gïelh gorresuvvieh jïh evtiesuvvieh .
Men (36e), gusnie vïnhtse vååje, barre teema jïh ij naan agente, men dïhte hijven.
Bïevnesh ● Staaten åejvieladtjh edtjieh gaajhkh bïevnesh vedtedh sjyöhtehke aamhtesi bïjre mah maehtieh saemide ryöktesth tsevtsedh , jïh sjyöhtehke tsiehkiej bïjre gaajhkine daltesinie gosse aamhtesem gïetedeminie .
Minngesne akte vielie veerbe mah aaj gaavneme kausatijve molsedimmesne.
Stynkehke lïj guktie iktesth darjoeji dam maam reaktoe lïj .
15:30-17:30 Beapmoegåassoehtimmie Åarjel-saemiej internaatesne
Syökeme sjïereööhpehtimmien bïjre
Mijjieh sïjhtebe aktem pryövenasseöörnegem tjïrrehtidh alko-laesine skuvlebussine .
Konsultasjovnh goerehtallemelaaken jïh konsultasjovnelaaken bïjre
Daerpies leah dagkerh tjelmieh guktie maehtiejibie vuejnedh Jupmelen hearlohkevoetem .
böjaitr:INF 'Martin kan böja en liten björk.'[Goltelidh jïh soptsestidh]
10/31), raeriestimmie staatebudsjedtese jaapan 2011 , jïh fylhkenraerien minngebe vuarjasjimmieh leah våaroemisnie dan raeriestæmman jaepiebudsjedtese 2011 , jïh ekonomijesoejkesjasse 2011-14 .
Jis edtjebe dam buektiehtidh libie jearohke nöörjen åejvieladtjh daam åajvoeh jïh vihkeles råajvarimmiem maeksieh .
Gihtji: Maam sïjhth edtjem dutnjien darjodh ?
e vaarjelidh jal dtjieh aaj saemiej vu
Aamhtese 2: Kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre Nöörjesne jïh abpe Saepmesne
Dotkije - gïehtjedæjja .
Den 6. februari 1917 samlades samer till Trondheim till första landsmöte ... " (Goevten 6. b. åålmegebiejjine veeljesovvi .
Dovne tjidtjie gon aehtjieh bovtsesaemijste .
Mijjieh sijhtebe globan vuepisie nullenielkien bijre .
Lyjkeme tjåanghkan 8 mill. kråvnah 2012/13 dan åssjelasse .
Mejtie freehktidh dejtie aaj dejn / gieriehtsen (gïeriehtsisnie)?
Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente lea vuarjasjamme mejtie byöroe aktem jååhkesjimmieöörnegem sjïehtesjidh saemien laakejarkoestimmide .
Parameeterh maehtieh aarvoeh vaeltedh, jïh eah leah seammalaakan gaajhkine gïeline.
nr. 0980-780 37 jallh
Krirrie kandidaath veeljemelæstose raereste .
Dïhte vælnjoeh ålkoevïedtje , giedtie , ryöktesth hïngseste tjuedtjele , dïhte njeerpes-ligke spaarravïedtje åssjaldahkh njaltjese vadta , jallh låavtegasse mij njåatseståvva .
daajhtije - kåånstnere , tjiehpije
Daelie barkeminie dejtie gaavnojde
Saemien terminologije gaajhkine siebriedahkesuerkine
Idtjimh dellie naan soevestimmie , deerpenskaps gååvnese laedtie duj stoerre dah basth men idtjimh gujht mijjieh dejnie sïjhth .
Maehtedh tjaeledh siebriedahkefaagesne lea maehtedh soptsestidh , buerkiestidh jïh mïelh argumenteradidh , jïh daajroem leerehtidh jïh daajroem tjaaleldh juekedh .
Lissine leah ussjedamme maajhøøhpehtimmiem guvvietellefovnine åadtjodh Åarjel-saemiej skuvleste Snåasesne .
Goh skïemtjije maahtah datne heerredimmien darjomh daarpesjh juktie slyöhph skïemtjetjaalegem jallh naan aejkien ih daarpesjh skïemtjetjaalegen årrodh åenehks jallh guhkebem boelhkem .
- Joekoen sjollehke lea vuejnedh gyhtjelassh meatannænnoestimmien bïjre gorresuvvieh.
1.4.1 Sektovren gïehteldimmiemierie
Vihkeles eevre dåadtjele .
Jïh guktie teorijeste daejrebe guektiengïelen soptsestæjjah maehtieh prååsehke årrodh aktene kroesselingvistihken tsevtsemen (Müller & Hulk, 2001) tsiehkesne.
Jielede jïh Jupmelen voejkenem dåastoehtidie , guktie fïerhten biejjien bïhkedimmiem jïh håhkoem dåastoehtidie .
buerkiestidh jïh ryöknedh åasa-indeksine , kråvna-aarvojne , realebaalhkine jïh nominelle baalhkine jïh baalhkam , skaehtiem jïh maaksoeh aerviedidh
Saemiedigkie sov raeriestimmine faatoes statistihkem saemien nyjsenæjjaj bïjre pryöjjedi , jïh aaj saemien nyjsenæjjah aalkoejielieminie jïh saemien nyjsenæjjaj healsoe .
Goh mijjen båeries jaahkoe nåhkehti , dellie dovne joejkemem - mijjen åålmehmusigkem - bahhasvoetine jïh mearhtjoen dåemiedimmine bïedtehtovvi .
galkije jïh ektiedimmine soptsestidh mij lea åssjelasse jïh tseahkan sjïehtedamme
Bïhkedimmesne skuvleåvtehkidie jïh skuvle-aajhteridie , desnie skuvleåejvien jïh skuvle-aajhteren dïedtide buerkeste: Veileder til skoleleder og skoleeier
Digkedeminie mejtie goerkese evtiesåvva tjiehpiesvoeti åvtelen , tjiehpiesvoeth goerkesen åvtelen , jallh mejtie dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh .
suerkesne 100 - 1000
Vuesiehtimmien gaavhtan lea Byrkije bearkoe daennie Aarbortesne akte dagkeres hijven prosjekte .
Dejnie gaahpoeh laavenjassine learohkh edtjieh jïjtsh baakoejgujmie jallh taalligujmie vaestiedidh , mearan jienebeveeljemelaavenjassh sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh aktem vaestiedassem jienebistie veeljedh .
Dan åvteste ij leah naan fåantoe reaktan mietie , gïelen mietie jallh politihken mietie , ij goevten 6. b. ållermaehtedh goh akte åålmegebiejjie .
" Njallam rïhpestibie " lea akte interregprosjeekte saemien beapmoen bïjre .
Jis ij leah vaarjedamme jallh jis dïhte vaarjedimmie idtji juhtieh lea daate vuekie mestie vaahra vaenede maanadovvedh .
Kultuvrebaseradamme jielemelea jieleme mij kultuvrem nuhtjie goh akte vihkeles bielie sov barkoste .
gyhtjelasside dan saemien åålmegen reaktatsiehkien bïjre gosse lea reaktan , nuhtjemen jïh åtnoen bïjre laanteste jïh tjaetsijste " .
Göölemeturismesuerkesne mijjieh barkebe lïhke tjïeltine jïh dej voenges göölemehokseorganisasjovnigujmie , gaskem jeatjebem göölemenjoelkedassh haamoedidh sjiehteles vuekesne .
Dah daalhkesh mejtie veedtjie tjuerieh meatan årrodh jollemaaksovevaarjelimmesne .
Giesien 2013 Saemiedigkie 600 tjirkijh gaajhkijste veartenen aalkoealmetjedajvijste Altan gåajkoe bööredi .
Som löser tankarna
Bievneme sæjhta diejveldidh jih vuesiehtidh daan Reerenassen saemiepolitihke , jih aaj sæjhta vihkeles aamhtsh jih råajvarimmieh åarjel-saemien dajvesne bæjjese lutnjedh .
7. bielie 26 bielijste
Dellie voeth jïh vuekieh gosse juvledh soelkedasse maahta årrodh jïh dåarjedidh gosse sårkosne .
Naakenh roehtside morfeemh leah lissiehtamme göökte daltesinie.Jeatjah haamoeh barre voestes daltesisne doeme gietjiem åådtjeme.Enn tjïelkebe daesnie sjïdteme ij leah vihkeles mij dejstie morfologije væhtijste lea aktene sjïere haamosne, vaallah ahte gellie ovmessie gietjieh maehtieh transitiviteeten/intransitiviteeten væhtah årrodh.
Alta-bæjhkoehtimmie tjuara akte bielie årrodh rååresjimmievåaroemistie;
lea tjïelti / fylhkentjïelti aamhtesemaehteles suerkie gosse edtja reaktah vuarjasjidh mah leah
Dåehkielågge 2 , lågge iktemearan Daate lågge akte lågge iktemearan mij tsiehkiem , barkoevuekieh jïh vuarjasjimmiem buerkeste , lissine lohkehtæjjan lahtesidie .
Analyseradidh ...
Giehteldimmiebielesne mijjen 2.129 millijovnh kråvnah mejtie edtjebe nåhtadidh dienesjedorjemassesne mubpien jaepien .
Sijthth edtjibie jeatjh lehkesne tjöödtjehtidh , ringkh bussen movbijle telefovnem jih mååhtedh gogkoe tjöödtjetidh , jallh tjöödtjehdehtieh mijjem geajnosne .
Aktem åarjelsaemien maanagiertem aaj aalkeme skuvlesne .
Daate prosjekte lea hijvenlaakan dibretamme mejnie tjïelte lea hijvenlaakan barkeme .
Bene maam akt libie lïereme , akten guhkies jieleden mænngan: ajve jåasoeh .
Juktie dejtie learoehkidie vueptiestidh dle fïerhte sæjroe aktem tïjjemieriem åådtjeme .
Dïhte mij tsååbpe sjædta tsaepmiemistie.
goltelidh jïh guarkedh jeereldihkie eengelske gïelh ovmessie rïektes tsiehkijste
Jis gaahtjeme jienebe lïeni tjïrrh vuejedh dellie datne luhpiem ohtsedh lïenesne gusnie gaahtjeme aalka .
Gåatomemoenehtse jïh
Göölemesuerkesne aaj aktem politihkem bïeljelamme mij rïektesisnie sæjhta Noerhtem itjmieslaakan våålese bigkedh , sijjeste göölemesuerkiem eevtjedh goh akte dejstie ellen vihkielommes jieliemijstie daesnie noerhtene .
4.3 Laavenjostoe hïejmigujmie
Eatneme-boerehks sjiehtesjimmie åålmegasse , joekoen sjiehtesjæmman almetji lihke dajvine .
Jis daerpies jarkoestidh jallh toelhkedh , dellie moenehtsh dam øørnieh .
Jallh mij akt vielie ?
Öörneme policym biejesovvedh jih åårgane råajvarimmieh vaeltedh njaalmelth jih
Saemiedigkie lea aktem govlehtimmienotaatem olkese bïejeme ovmessie alternatijvi bïjre akten gïehtelimsdåarjoeöörnegasse gåetiesæjrose .
" Fylhkendigkie sæjhta naemhtie vaestiedidh fylhkenraerien gyhtjelassese dan vijriesåbpoe
Laantetjåanghkoe saemien gïelem teemine utni , gusnie eadtjohke gïelehaarjanimmine gïehtelin .
Mijjieh sïjhtebe Trööndelagen profijlem nænnoesåbpoe darjodh goh regijovne kruana industrijese .
Ij beetneginie møøledh
17 .
Maahta akte stoerre haesteme årrodh barkijidie gaajhkem nööredh .
Mij dïhte lea ?
såemies saemiendajvine lea saemiengïele aarkbiejjien gaskesadtemegïele .
edtja åvtelhbodti daejredh mij åvtese heannede , jïh lissiehtamme staateles dåarjoeh fylhkentjïeltide jïh tjïeltide juktie Maahtoelutnjemem saetniedehtedh
Mij moeride leah lastemoerh ?
Dihte ojhte båata mov baalte tjihkede jih goltele gosse manne
øøhpehtimmienuepieh saemien teaterebarkijidie buaranidh
Learohkh tjoeverieh ussjedidh gosse spealesoejkesjem darjoeh , jïh sjïehteles nommem dïsse bïejedh .
Saemien mubpiengïeline:
) tjuerimh proehkide aaj gåaredh jïh gåptoeh jïh lie gaamegh gåarodh jïh dle dïhte vanlig gåetiestööke .
Dïedtijh: Maahtoedepartemente , Saemiedigkien ektesne jïh fylhkemaennieh Tïjjeperspektijve: 2009-2010
Learohkh tjaalegh luhkieh mejtie dah leah jarkoestamme , dovne jïjtsh jïh mubpiej .
ohtje jeatjahdehteme jis doen skuvlejaepiem mohtede .
Juktie daejtie latjkojde vijriesåbpoe vaeltedh , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo sæjhta tjïelten åejvide gaavnesjidh juktie guektiengïelevoetebarkoem digkiedidh .
Raajesisnie veerbe imperatijvehammosne, ryöktesth objeekte jïh ovryöktesth objeekte sliejhteme.
• Hijven jïh juhteles saemien toelhkedienesjimmiem eevtiedidh
Gosse illedahkem goerehtimmiedåehkeste gïehtjedibie dellie vuejnebe vaestiedæjjah 58% raajesijstie pronovmeninie veeljieh, mij sæjhta jiehtedh dah 54% raajesistie pronominelle objeektine jïh 46% nulle objeektine veeljieh.
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Jis leah bijjelen 15 jaepien båeries jih nuerebe 25 jaepeste jih meatan aktene klubesne , siebresne jallh saervesne gosse eejehth ?
Seamma reaktah , skåltoeh jïh nuepieh gaajhkide , saaht etnihken jïh kultuvrellen maadtoste .
Joma (2012) sov tjaalegisnie vuesiehtamme gåarede nulle objeektem aaj utnedh åarjelsaemien gïelesne.
Easkah gosse dah aktem goerkesem posisjovnesysteemeste evtiedamme , learohkh nuekies maahtoem utnieh taalide fleksijbeleslaakan nuhtjedh .
Raessie , byjresemolseme jallh seagkanimmie
Aaj daerpies vielie dotkeminie daan suerkien sisnjelen .
Jaepien 2012 dle Barkoevaaksjomem lissiehtamme tjåanghkan 15 millijovnh kråvnajgujmie .
Råantjavuejeme lea sjïere gaarsje mij aaj dorje guktie nænnoes dovletje vuekieh aalkoealmetji luvnie Arktisne biejverdidh .
- Tuhtjem jïjnjem lïerem gosse åarjelsaemien gïelesne laavloem , Vanja soptseste .
Studijejaepien 2015-2016 UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteete idtji naan ohtsijh utnieh sov vïjhtenjaepien lohkehtæjjaööhpehtæmman integreradamme maasterinie saemien gïelesne (Altaposten 24.2.16), jïh saemien lohkehtæjjaööhpehtimmie Saemien jïlleskuvlesne aaj joekoen vuelege studentetaaligujmie baaverdamme gellie jaepieh.
Saemien raeriestæjjabarkoem tseegkedh fylhkentjïelten reeremisnie
Baajme lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese .
Maahta mïelemöölemidie aaj aelhkieslaakan båajhtode nåhtadidh .
Fïerhten jaepien Saemiedigkie ohtsemh dååste ovrehte guektiengïerti åvteste .
Tjijhtje jaepieh saemien-skuvlesne jih manne
Tsïnne , boernengåetie jïh munniestuehkie mah kråahpen sisnie dah sjïdtedieh .
Tjeelim gaajhkh baakoeh mah lïhtsegh gelkieh gaevnjieruktien mietie utnedh.
Veeljemisnie daan tjaktjen dah veeljijh 10 tjïeltine Gaskeviermien tjïrrh steemmadidh .
Akte dejstie fåantojste lea dannasinie unnebelåhkoelearohkh jåarhkeøøhpehtimmesne Noerhte-Trøøndelagesne lissehteminie , jïh jis dah edtjieh nuepiem utnedh jåarhkeøøhpehtimmiem tjïrrehtidh dah tjuerieh sjiereøøhpehtimmiem utnedh .
hoksedh guktie learohkh jïh eejhtegh / åelie-almetjh bïevnesh illeldahki bïjre åadtjoeh jïh guktie illeldahkide jeatjah bïevnesi ektine ektiedieh mah learohken bïjre aerebistie gååvnesieh
Maadthmaaksoe akten tjïeltese lea 660 000 kråvnoeh fïerhten jaepien .
Jåhteme Te Kōhanga Reo lea vihkeles vuesiehtimmie orreme jeatjah iemiealmetjidie gosse sïjhtin gïelem skreejrehtidh .
dajvh goh almehøvtiedimmie , ektiedimmiefeeledimmie jïh infratseegkeme , Klima jïh
Veartenen eatnemevierhtieh våaromem vedtieh almetji jielede , beapmojde jïh healsose .
Råajvarimmie 33 .
Nomme: Biejjie: Daltese:
vierhtiejgujmie dåårjeme dan prosjeektese Ohtjelåhkoen beapmoebuekteme , mij Deanoen jåerhkeskuvlen dïedten nuelesne
Eurotalk Learn Saami - maahta dam åestedh
Dan lissine jiehtese dæjpa g. j. kristeme , pruvreme jïh aejlies maalestahke .
Pontius Pilatusen baelien njåvtasovvi ,
Mijjieh sïjhtebe regijovnale råajvarimmieh dåarjedidh kultuvrejielemesuerkesne , goh Rock City Namsos jïh Tinved-byjrese .
Lievenge / Verdal lea Lievenge , Verdal , Leksvik , Mosvik jïh
Åarjelsaemieh veasoeh dejnie ellen jeanatjommes tjïeltine fylhkesne .
b) Karaktere 5 jeahta learohke jïjnjem hijven maahtoem faagesne åtna .
Faageles aamhtesh tjïelkeste
Aamhtese: voenges , saemien sijjienommh lïeredh
Språkambassadørene informerer om språkkampanjen " Saemesth munnjien "
Dan åvteste vihkeles saemien kultuvremojhtesh vaarjelidh , gorredidh jïh våajnoes darjodh båetijen aajkan , saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta .
Skardsfjella-Hyllingsdalen vaarjelimmiedajveståvroe
Daltese 8
jïjtjemse veele tjïelkesidh , jïh jeereldihkie jïh gellieligke baakoejgujmie ovmessie såarhts tjaaleginie
Ulmie .
dejstie = av de
55 prosenth jeehtin dah maehtieh aktine bihkedæjjine / aamhtesegïetedæjjine nååhtedidh , mij saemeste .
Dastegh edtja saemien boelveste boelvese sertiestidh båetijen aejkien , dle sjædta daerpies orre institusjovnh jïh orre vuekiem tseegkedh dejnie staarine gåabph (jïjnjh) saemieh juhtieh .
Daesnie naan sæjroeh dehtie plaereste Ávvir:
Orre geajnoe bigkesåvva bieline gåhkoste .
Vaahra njammacancerem åådtje aalteren mietie jeanede .
Naan dejstie aatijste tjuerieh luhpiem åadtjodh damtedh jïh muvhtene tjuara dejtie tïjjem vedtedh .
Nuoraj-TV beetnehdåarjoem åådtje Saemiedigkeste jïh Nordlaanten Fylhkenålmeste .
Saemien healsoedotkeme lea dotkeme gusnie saemieh goh dåehkie bieline sjidtieh dotkemegyhtjelassijste, jïh/jallh desnie gusnie daatematerijaale tjïeltijste jallh jeatjah regijovnijste veedtjesåvva gusnie saemieh leah jienebelåhkosne, jallh akte stoerre bielie årroejijstie.
Daah ulmieh leah bïejesovveme tsavtshvierhtieåtnose joekedimmien bïjre indikatovride: INDIKATOVRH JÏH .
Dah lægan jarkoestamme jïh sjïehtedamme sveerjen maanalaavlomh noerhte , luvlie- jïh åarjelsaemiengïelese .
sjïdtedimmiem eengelsken gïeleste digkiedidh goh akte veartenegïele
Vedtieh aanteges juktie mijjieh dov vuestie meadteme , mijjen lïhkesadtjide jïh mijjese .
Dah gïeh dïedtem hoksen åvteste utnieh aaj dah gïeh vierhtiedieh gåessie maana maahta meatan årrodh jïh hoksetsiehkesne sjæjsjalidh .
Edtjim aaj goerehtalledh maam dah saemien eejhtegh tuhtjieh dej maanah jïh noerh daarpesjieh gærhkosne .
, 2008).
Aotearoesne / New Zealaantesnie sïjhtin nööremes maanah dej voeres almetjigujmie giej maōrigïele ietniegïeline , dah galkin ektesne årrodh .
Læjhkan lea daerpies aaj nuepiem åadtjodh orre aamhtsh åvtese guedtedh jis gieh sijhtieh .
Kultuvrebudsjedte læssene 1,2 millijovnh kråvnajgujmie ihke dåarjoe Rock City ' se sertieståvva
430 tjïeltine jïh 19 fylhkentjïeltine (Oslo dovne tjïelte jïh fylhkentjïelte).
Nïejth maehtieh biejjiej gujnelemmien åvteli hujnies sjïdtedh .
Gaajhkine siebrine dle stuvreme aktem stoerre ulmiem åtna ihke dah jeatjah barkijh nuepiem jïh skraejriem åadtjoeh aktem hijven barkoem darjodh .
beetnehøørnegh tseegkedh åarjel- jïh luvlesaemien gïelide meedijesne tjirkedh
Datne aaj jåarhkeskuvlen mænngan faageööhpehtimmiem daarpesjh , kanne goh sosionome , psykologe jallh skïemtjesåjhtere .
Kaarhtedimmie learohkij vierhtie dimmiem saemienööhpetimmeste ...
Bïevn.
Faage lea struktuvreradamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh .
Luvliesaemien jïh pijtesaemien gïeledajve ...
Ovvaantoeh juvrepolitihken jïh gåatomejielemi gaskem , jïh aaj byjresegaertjiedimmieh jielemegïehtelimmesne , leah akte haesteme jis edtja fylhken skåajje- jïh miehtjiedajvide nåhtadidh .
Dam gohtje daennie bihkedimmesne goh gïelesuerkieh .
Båatsoesaemieh vielie daajroem daan suerkien bïjre daarpesjieh juktie guarkedh jïh bagkesidh sijjen reaktah .
Aerpiegïele vaenie meedijisnie jïh ööhpehtimmesne åtnasåvva.
Saemien sjïerepedagogigken dåarjoesysteme tjoevere nænnodh .
Saemiedigkie sæjhta dejtie saemien gïelide veaksahkåbpoe darjodh jïh dejtie akten ellies gïelebarkoen tjïrrh evtiedidh gusnie barkoe stuvresåvva gaajhki njieptjiej vööste gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli.
Saemiedigkieraerie sov alternatijve reektehtsem darjoeji aarebi daan jaepien Nöörjen guhkiebasse barkoen bïjre EN:n konvensjovneste sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre.
Raeriem gihtjedh
Dïhte produksjovnelïerehtimmie Goad jïh White (2006), Montrul (2016) jïh Slabakovan (2016) mietie tseegkeme.
gyrhkesjimmie lohkijinie gyrhkesjimmien öörnege naemhtie
Ållermaahteme skåårvemeprosjekth
soptsestidh guktie saemien maanalidteraturem jïh TV-programmidie jïjtje dåastohte .
Learohkh leah daesnie , laaken mietie , buerkiestamme goh maanah almetjijstie mah maehtieh jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose .
Galhkuvekonferanse prosjektese lij Saemiedigkesne voerhtjen 23. b. 2013 .
Guhkies mierielatjkoeh leah dorjesovveme deallahtæjjajgujmie mah edtjieh Saemiedigkiem daejnie viehkiehtidh .
Daejtie gïehtjedimmide tjuara darjodh .
Jis lohkehtæjja veeljie siebriedahkefaagem øøhpehtimmiesoejkesjasse ektiedidh , dle daah maahtoeulmieh sjyøhtehke:
Jaevreste Famnvatnet Reevhtsese (Røssvatnet) Sørdal:sne .
Dah alternatijvh maehtieh sinsitnine målsodh apotehkesne .
39 .
Gosse SÅRen tjïjhtje lïhtsegh daan gïjren Tråantesne tjåanghkenin , dellie latjkajin luhpien mietie gihtjedh Nidarosen bïspe-raerien luvhtie orre stolam utnedh .
Jïjnjesh tuhtjieh gosse saemien musigkem utnieh gosse gyrhkesjimmieh , dellie saemien kultuvre jïh jaahkoe ektievoetem gærhkosne eevtjijægan .
Goerehtimmie ij bååktjedh jïh barre måedtie minudtine tjïrrehtidh .
elliessaemien gaarsje-øørnemh dåarjodh giesie- jïh daelviegaarsjese jïh aaj råantjavuejemem
Jaepien 2011 NTFT edtja aktem barkoebyjresegoerehtimmiem tjïrrehtidh , seammalaakan goh jaepien 2007 jïh 2009 .
Jis juvrh jïh minngemes aaj almetjh , edtjieh hijven veasodh lea vihkeles bårroemh juvride darjodh , gïetedidh , våarhkodh , giesiehtidh jïh nuhtjedh vihties vuekine .
Åvtesne duavlam darjoejin (novsehkh), mejnie gaskemen ektine , dålle-staeline jïh sjinhtegierkiejgujmie , tsïhkijehtin gosse dållem beejin .
Vaajtelimmiebeapmoeh jïh jovkemsh lissine
P-pillerem maahta receptesne åadtjodh tsegkietneste jallh dåakteristie noeredåastoevisnie , tsegkietniedåastoevisnie jallh sekse- jïh ektiejielijedåastoevisnie .
Truth Value Judgment Tests lea seamma guktie TVJT utnieh.
Vihkeles tjïelke latjkoeh darjodh vierhtiealmetjigujmie juktie dah ajve saemiestieh .
learoehkidie eevtjh lohkedh gosse eejehtieh , jïh dejtie viehkehth lohkemes
Saemiedigkie tjuara tjïelke faamoem utnedh gaajhkine suerkine mah leah vihkeles dan saemien siebriedahkese .
Dah ellen jeanatjommes mah saemiestieh leah funksjovnelle guektiengïeleldh , jeenjesh aaj gelliegïeleldh .
Raajese (40, 25): Jååktan manne gærjam aahkese ööstim juktie edtjim gærjam aahkese vedtedh.
Mih , manne vaadtsab , vuartasjeb , voerese aanna ...
Göökte transitijve væhtah seamma goh v.g.
Jallh gosse maam akt darjodh mestie bïlledh jallh ij lyjhkh .
Gaaltije:
Dïhte learohke mij jeenjemes kåarhth åtna , dïhte spealem vitnie .
*Tjidtjie mor maanam barn:ACK tjabrehte/eevtjede tvinga/uppmuntra:3s jaskedh/searanidh.
Daate aaj daerpies juktie aktem stuerebe dahkoesijjiem vedtedh jis edtja meatan årrodh vihkeles evtiedimmieprosjektine .
jïh akte
Aktem eejhtegijstie åådtje dan luvnie årrodh , gosse maana hoksegoevtesisnie / skïemtjegåetesne .
snurke gaahtoe sïrve
gïehtjedamme bihkedimmiem jïh bïhkedasside juktie pryövem tjïrrehtidh åvtelhbodti
Guktie vuesiehtamme soptsestæjjah referaansedåehkesne nulle objeektem jååhkesjieh dovne EPT jïh TVJT.
Im manne gænnah dejtie lyjhkh .
-Ø- / -s- molsedimmie.
1.4.5 Skåårvemh / Skåårvemedåarjoe
Staate , daejnie faalenassine , jarka aktede fuelhkiejåartaburrese akten industrijejåartabårran .
Seamma gujht goh leam ovagkusatijve morfeemem lissiehtamme dïsse.
Evtiedimmie goerkesistie taalesïeveste Goerkese taaleraajroste jïh taalesïeveste aalka gosse leara taalebaakojde , taalesymbovlide jïh mennie öörneginie dah tjåadtjoeh .
Storbekken johkenjaelmeste jaevresne Nesjøen gåatomedajveraasten mietie dahkoe dan mïerhkese gusnie johke Ekornåa rijhkeraastem tjuahpa .
Jïjnjide luste jïh gïeltegs tïjjem jieliemisnie , gosse jïjnjh orre aath deahpadieh dovne jïjtjemdh jïh jeatjajgujmie .
4.3 Evtiedimmie saemien maajhööhpehtimmeste dej minngemes luhkie jaepiej
Bïevnesh maanan / learohken bïjre vöörhkesuvvieh aktene jïjtse journalesne / maabpesne bïhkedassi mietie mejtie Daatavaaksjome vadteme .
V. b.) Sïerkeplueviegielese Rismyrliden (Vilh .
Dah kasusemorfologijem jïh verbi suffiksh (tïjje jïh S-V kongruense) goerehtin tyrkijen gïelesne.
Learohke tjuara nuepiem åadtjodh dovne ovöörneldihkie jïh öörneldihkie dåehkieh ryöknedh .
Programmesuerkieh: Vaedtseme-jïh sygkelegeajnoeh .
1960- jïh 1970-låhkoej raejeste jïh daanbaaletjen raajan mijjieh libie jeenjh gïeleldh skreejrehtimmiejåhtemh veartenen bïjre jarkan vuajneme .
Sinsitnine dle learohkh jeenjemes daaroestin , bene naa jïjnjh saemien baakoejgujmie .
iktebïejeme jieliemidie lohkehtimmieh tseegkesovvedh
åejvievæhtide buerkiestidh siebriedahkeevtiedimmesne Saepmesne jïh Nöörjesne 800-900-låhkoen raejeste 1700-låhkoen minngiegietjien raajan , jïh koloniseradimmiem Saepmeste veelebe buerkiestidh , dsj .
Tjuvrieh , vesties gærroedæjjah , faelskies skaehtie-kriebpesjæjjah .
Learoesijjieh byöroeh daagkerh soejkesjh biejedh gellide jaepide åvtese.
Daelie stuvrehtimmiesoejkesjem darjoeminie .
Dah objeekti jïh verbi minngiegietjiejgujmie guhkemes gïehtelamme.
Ij gåaredh.
jis maana lea stïeresne , dle iemie aaj maanine soptsestidh .
BIEJJIEÖÖRNEGEFUNKSJOVNE Byögkeles voerkelimmie lea daamtaj daer pies ihke mij akt edtja heannadidh aktene aamh te sis nie .
d) Karaktere 3 jeahta learohke naa hijven maahtoem faagesne åtna .
Ohtsemh båateme medtie 16 milljobnh kr åvteste , læjhkan dïhte budsjettemïerie orreme medtie 9 mill. - Saemiedigkieraerie lea joekoen madtjeles goh daan soe jeenjesh leah dåarjoem ohtseme ovmessie gïeleprosjektide , jïh dïhte stoerre eadtjohkevoetem vuesehte saemiengïelide nænnoestidh jïh evtiedidh , saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta .
Daan pryöven mietie ij gåaredh jiehtedh gænnah maam Jåvva maahta addisjovnen jïh subtraksjovnen bïjre .
Almetjevæljoe slognide regimijste noeli , jïh jarkelimmieh noerhki .
Jupmelen rijhke lea gietskesne , Nøørjen Bijbelesaervie / Det norske bibelselskap (bok og kassetter), 1993
Snåasen mænngan dle Noerhte-Trøøndelagen jïlleskuvlese gusnie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem lohkehteminie .
HUNT 3- goerehtimmie vuesehte gubpede båata , aalhtere jïh sosio-øøkonomeles tsiehkie leah vihkeles mejtie lea meatan kultuvrejieliedisnie Noerhte-Trøøndelaagesne .
Njoktjen 2018 manne e-påastem saemiensoptsestæjjide seedtim gihtjim mejtie dah sïjhtin mannem viehkiehtidh gihtjemegoerem vaestiedidh.
Andrea viesjies maehtelesvoetem vuesehte radtjoeslaakan taalesïevesne vaaksjoehtidh , dïhte iktesth taaleste ryöknoe jïh ij dam vadteme struktuvrem nuhtjh .
Ovmessie gaaltijh låggetjaelemen bïjre , goh:
KOSTRA-taallh vuesiehtieh mijjen maaksoeh leah laanten gaskemedtien bijjielisnie gelline dïenesjesuerkine .
Reerenassh ektesne maehtieh jiehtedh tjaeliehtimmiej laavenjassh naasjovnen åejvijste dorjesuvvieh .
Dellie maanah buerebelaakan maehtieh aarkebiejjien mierieh guarkedh , jïh tuhtjedh dah mïelem utnieh .
Tseegkeme saemien siebrijste 1900-låhkoen aalkoelisnie vuajnalgi goh vihkeles juktie jarkelimmiem buektiehtidh.
Orre fylhkengeajnoeh Budsjedte 2011
Ij gååvnesh naan sjïere aaltereraaste gåessie maana åådtje jïjtje nænnoestidh , dam åådtje persovneste persovnese nænnoestidh .
Håaleme goevten 6. b. 2014
b. Okse dörr gaahpani.
Juktie davvodh dellie ovmessie daalhkesh meehtin moerijste hååkedh .
digitaale viehkiedïrregh nuhtjedh eksperimentelle barkosne jïh feeltebarkosne
EN-bæjhkoehtimmie aalkoealmetji reaktaj bïjre ENn generaalekrirrie aktem tjåenghkies bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre nænnoesti jaepien 2007 .
nuelesne datne veeljh
barn:PL 'Det är bäst om två, tre vuxna och även några barn ryms.'[Saemesth amma!
Tsiehkestahteme daah læjkoeh foentide / daam åtnoem foentijste ekonomijesoejkesjeboelhken:
Jon Todal lea professore Saemien Jilleskuvlesne .
ånnetje gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedimmiem damta
aktem kaandidatem jïjtse tjïelteste gorredidh ?
Daaroen raajesinie tjïehtebe persovnem/pronovmenem utnedh, ij leah minngiegietjieh persovni mietie.
Jis veeljesåvva , dellie dïhte voestes nyjsenæjja mij Saemiedigkien presideente .
Avijse Snåsningen: Avijsesæjtoeh åarjelsaemiengïelesne
Edtja sijjienommh sjiltadæmman sjilteåejvieladtjese raeriestidh , amma dïhte mij lea geajnoen aajhtere .
Dïhte njieljie tsiehkieh mah vihkeles daan tjaalegasse neebnie.
Ryökneme 8. jïh 9. daltese
Ij leah naan gïejh jallh ajve gille gïejh don saemien daanhtsoen minngesne.
Dellie gïerve sjædta taalh veesmedh sjïdtije öörnegisnie jallh veahkah viertiestidh .
Lohkehtæjja maahta håalemem learoehkidie lohkedh , jallh learohkh maehtieh tjoejefijlem goltelidh .
Gaskeviermie aaj vihkeles sjædta veeljemeræjhtosne Nøørjesne ?
Åadtjoeh musihkerinie , kööreåvtehkinie jïh pedagogine barkedh .
Faerhmieh jïh gaajesjimmieh
Laavenjasse Maahtoedepartementeste lea Ööhpehtimmiedirektorate ektesne Fylhkemaennie Finnmarkesne barkeme kaarhtedimmine mah learoevierhtieh gååvnesieh noerhte- , julev- jïh åarjelsaemiengïelesne mah maehtieh Maahtoelutnjeme - Saemien utnedh , jïh aaj mah learoevierhtieh mah fååtesieh ovmessie faagine jïh daltesinie .
Voestes dåehkie, mij jeenemes saemien lohkeme, bööremes vaestiedamme (80%), mah 9% unnebe referansedåehkeste.
aktem råållespïelem tjaeledh heannadimmiejgujmie jïh lahtesigujmie mah leah jieliemasse ektiedamme
Merkets eier: Sigrid Marie Fjellheim Danielsen , Gåebrien sïjte .
Dehtie netto gïehteldimmiemiereste 58. mill. kråvnine , dle Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte medtie 25 mill. kråvnah dåårje dåarjojne ovmessie kultuvre-åssjelidie .
Såemies maanah dåarjoem geerve almetjijste daarpesjieh stååkedimmesne
Maahtoedepartemente sæjhta sveerjem bieljelidh jïh vihth digkiedidh mah nuepieh dej leah gosse vaestiedassh gaavnedh maam learohkidie gåabpatjahkine laantine hijven årrodh .
' i konvensjovne maanaj reaktaj bïjre jaepeste 1989 (BK) göökte reaktah åtna mah sjïerelaakan aalkoealmetji reaktah neebnieh .
Boelhke tekstelohkeminie synagogeste damtijin .
gaavnedh mah datne tuh tjh vihkeles ,
Jïjnjh byögkeles suerkieh leah stïeresne guvvesne gosse edtja nænnoestimmieh darjodh mah leah saemien gïelen bïjre .
5.2 Lohkehtæjjaööhpehtimmie aktene histovrijes perspektijvesne
struktuvrelle råajvarimmieh (jarkelimmieh klinihke- / gïehteldimmie- / barkoedåehkiestruktuvresne) 
Programme akte vijriesåbpoe gïetedimmie Laanteburriebïevnesistie Trööndelagese jaapan 2010 , jïh ulmie lea nænnoestehtedh jïh iktedidh dam regijovnale byjrese- jïh jielemebarkoem .
Nöörje daam konvensjovnem ratifiseradamme , jïh naemhtie dïedtem åtna byögkeles dïenesjh saemien gïelesne sjïehteladtedh tjïelten , fylhkentjïelten jïh jeatjah byögkeles reeremisnie .
Dïhte voestes stuhtje, "Boengeste", lij tjåanghkan bïejesovveme jïjtsh soptsesijstie mah lin soptsesovveme aerpievuekien mietie, jïh dikth Gaebpien Gåsteste.
Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
Vihkeles lahtesh goh edtja guarkedh magkerh veerbh sjiehtieh molsedæmman leah dah mah (Levin jïh Rappaport Hovav, 1998, b.
Nasjonal Transportplan jïh Fylhkengeajnoesoejkesje leah dah vihkielommes soejkesjetjaatsegh daennie sjïekenisnie .
Gïele ohtje viehkiem daarpesje .
Maahtam minngemes tjoejem aktene lïhtsesne govledh .
möölegeståahkem nuhtjedh juktie gåhkoeh aerviedidh jïh kaarhth jïh barkoeguvvieh darjodh jïh dej bïjre soptsestidh , digitaale dïrregigujmie jïh bielelen
Saemien aarhskuvlelohkehtæjjaööhpeh
Dah aaj maehtieh åssjaldahkekaarhtem nåhtadidh juktie vuajnoeh jïh aarvoeh öörnegen mietie buektedh .
Daate lea mannasinie Brekk veanhta beapmoe fer lihties .
Daesnie maahta sijjien histovrijen jïh dejpeladtje vuekiej bïjre bievnedh .
Dov journaale laantedægkan govlesåvva mohte datne maahtah gihtjedh dam vuejnedh .
Jis kirurgijen darjomem dorje prostatesne dellie PSA-vierhtie jeanene .
Mearan 75% vaestiedæjjijste referaansedåehkesne raajesem nulle objeektine veeljeme jïh 25% vaestiedæjjijste raajesem pronominelle objeektine veeljeme.
URBAN ENGVALL KÄLLA: KYRKANS TIDNING
Åvla jeahta .
Gïehtjedï javrienbetniem daennie Olavsvern:sne dovne råajvarimmiej muhteste .
reeredh tjåanghkojde jïh reektedh tjåanghkojste , digkiedimmijstie .
Gosse illedahkem gihtjemevuekeste TVJT gïehtjedibie dellie vuejnebe referaanse-dåehkie mahte gaajhkide raajesidie jååhkesjamme objeektine, pronominelle objeektine jïh nulle objeektine.
Staeriedamme nasjovnalebudsjedte (Revidert nasjonalbudsjett) RUA Regijovnale evtiedimmie REP
Mieriedamme Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente tsiengelen 2. 2003 hjemmelinie laakesne 12. juni 1987 nr. 56 saemiedigkie jïh jeatjh saemien reatatsiehkiej bïjre (saemielaake) § 3-7 jïh § 3-10 .
Vaejtie mubpien aajkan voejhkelibie saemiestidh .
oksem dörr geehpehti öppnatr:3sPRT jih och gaahtoe katt olkese.
Dïhte tjåenghkies ståvroe faageskuvlide sæjhta aktem bijjemes diedtem utnedh ekonomijen åvteste , jïh mah faalenassh fylhkentjïelte edtja vedtedh .
Dan bïjre eelkin digkiedidh jïh rååresjidh: guktie saemieh maehtieh darjodh gosse gåetiesijjiem daarpesjieh .
Veele dan sjïeken muvhth dotkijh idtjin laatjkenh væjloe saemien åålmehvaajesem lea , juktie ååpsen buerie jïh tjaebpieslaakan lea haemiedamme !
Men eenngeske learohkh mah BP gïelem lohkeminie eah eensilaakan guarkoeh guktie dah edtjieh nulle objeektem nuhtjedh (Barbosa, 2011).
-ht-/-n- molsedimmie.
Lihkebe bievnesh tlf 74 11 11 43 .
Gaarsjelimmie / fysiske darjome
Fealadimmie , aaj motovrefealadimmie miehtjielisnie
Måjhtam manne dle tjuedtjielim gihtjim dam barkoen åvtohkem mah lin åarjelsaemiej bïjre aaj ussjedamme mearan plaanine barkeminie .
København-resolusjovne sjæjsjele aktem abpeveartenem iktedimmiedåehkiem tseegkedh .
, Kjetil Larsen jïh Løkvollstranda Camping AS leah vierhtieh dååsteme skåårvemi åvteste mah edtjieh noerhtenöörjen jïh saemien fealadassem nænnoestehtedh .
Eksamenh learoehkidie - saemien 2
Stoere aamhtesi bïjre soptsestin , guktie JupmelAehtjie fïereguhtem gieriesvoetine sjugniedamme .
Ööhpehtimmie saemiengïelesne abpe skuvletïjjen tjïrrh saemien maanaj maahtoem saemien gïelesne evtiede jïh dejtie ryöjrehtidh saemien sïebredahkesne meatan årrodh goh elliesvierhties gïeleutnijh .
Geerjene jis båeries voevtemoerem gaavnem gusnie maahtam årrodh .
Man bïjre vihkeles ussjedidh eannan voessem tsagkh ?
Maamseedtijesæjhtajaksedhtjaaleginie ?
Gusnie seedtije tjaala/soptseste ?
Læjsan lea laejkie .
S: Mejtie dah laedtie guhte åesiestin .
Raeriestamme dåarjoe 2012 lea 20,3 mill. kråvnah .
[Bovresne minnedh åesiestidh]
Soejkesje akte prijoriteradamme soejkesjebarkoe Regijovnaale soejkesjestrategijen sisnjelen Noerhte-Trööndelagese 2012-2016 .
Daate paarre maahta gïele goh subjeekte/objeekte utnedh.
Gaahpoeh laavenjassine learohkh edtjieh jïjtsh baakoejgujmie jallh taaligujmie vaestiedidh , mearan jienebeveeljemelaavenjassh sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh aktem veeljedh jieniebistie vaastoealternatijvijste .
Gåarede gujht rontestalledh mannasinie nimhtie , mohte vaestiedassem geerve gaavnedh .
§ 35 Jitneme Nordland jïh Nord-Trøndelag fylhkine Jitnemen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rijhkeraasten luvhtie Bijjie Raentsierisnie (Ranseren), Raentserenjeanoen mietie jïh tjaetsiegohkedahkem dan åarjemes loektese dennie jaevresne mij tjahken Flåfjellet luvlelen (33 W 458364 7227126).
Tjïelth jïh fylhkentjïelth
Gaavnede aamhtesh plaerine , paehpierisnie jallh ned tesne .
Mijjieh sïjhtebe barkoenamhtahvoeten vøøste gæmhpodh .
Slyöhpoe eejtegh jïh jeatjah måarehks jïh njåajjan darjodh .
Gïetem lutnjh , njammide jïh gaejnjelen vuelesne damth staajhk soermigujmie jïh dïedtesth ...
Saemien terminologije
Dah aaj guarkah akte segmente aktede taalesïeveste maahta jeatjah taaligujmie aelkedh goh , jïh dïhte maahta jeatjahlaakan juakeme årrodh goh 1 .
KÄLLA:SVENSKA KYRKAN
Mah bïevnesh edtjieh ohtsemisnie årrodh ?
Daaroen gïelesne verbe (V) VP:ste jåhta, mearan saemiengïelesne verbe (V) VP:sne tjöödtjeste.
Desnie Saemiedigkie heesti gïelebyjresh ohtsemh Saemiedægkan seedtieh dan åvteste vierhtieh Gïeleprosjekt-påasten nualan bïejesovvin Saemiedigkien budsjedtesne.
Desnie jïjnjh bïevnesh sijjiej bïjre åådtje mah eah leah eevre hijven , jïh dannasinie vihkeles bïevnesh vadta juktie kvaltiteetem ööhpehtimmiesne evtiedidh .
Øøkonomeles vååregevoete jïh ij ‐ materijelle aarvoeh veeljedh , goh v.g. byjresevaarjelimmie .
Raerielïhtsege Vibeke Larsen lea lïhtsege dennie nöörjen delegasjovnesne EN .
dïhte jis sjädta dan sociale-tjänstelaakese .
Aellieh sualedh .
- Aerebi manne barre naan guvvieh vaalteme gosse nuepie bööti jïh gosse tjaebpies lij , bene daelie manne dam sijjem jïh hillem ohtsedem .
Bievnemegoevtese lea åesehts neavroe-teelefovne jih jåhta abpe laantesne .
2. jirreden, Aanna gon Laara, edtjedh, bovre, mïnnedh Vaastoe: Jirreden Aanna gon Laarah edtjijægan (bovrese) bovresne mïnnedh.
Skïemtjijemoenehtse (Patientnämnden) 
Mïnneme dåaktarisnie
Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente / StarnedirekTïjjeperspektijve: 2009
Publication of the International Society for Ecology and Culture .
14 550 almetjh guarkah noerhtesaemien-gïelem
Maehtedh tjaeledh matematihkesne sæjhta jiehtedh buerkiestidh jïh tjïelkestidh aktem åssjaldahkem , jïh baakoeh bïejedh dïsse maam vueptiestamme jïh åssjaldahkide .
Jih muvhtene aaj gosse biejne aa die våjnoe prise goh skiebtje men dle aaj båetsedh provhkieh vaeltedh bustine jih åådtje dab destie badtjeste jih dle njilledh .
akte intransitijve haamoe -s- åtna jïh mubpie haamoe -n- åtna.
Juktie dagkeres vierhtieh åadtjoeh , dellie maanah maehtieh dåeriedidh meatan gosse slaaterdimmie jih raerhkeme .
Guessievåhkosne learohkh leah meatan dejnie darjominie giedtesne , almetjigujmie båatsosne soptsestieh jïh guvvieh vaeltieh
Eah lin aerkies gyhtjelassh vaestiedidh jih jearsoes laakan meehtin sinsitnine soptsestalledh .
Daesnie naan vuesiehtimmieh guktie learohkh maehtieh jïjtsevuarjasjimmiem darjodh .
Gosse beetnehdåarjoe lea naemhtie dle dah skuvlh eah rikti daejrieh guktie sjædta , jïh dannasinie geerve faalenasside soejkesjidh .
daerpies saemiej kultuvrem jih ektievoete-jielemem nænnoestidh .
Gåetesne dle provhkimh dovne saemien jïh daaroen .
Datne maahtah åvtelhbodti steemmadidh bearjadahken raajan , veeljemen åvtelen , men dov lea dïedte steemmadidh dan varke guktie steemma ryöknemesæjjan båata måantan 09.09.2013 åvtelen ts .
Joekehts utnijh duekesne j.g. gïelen , kultuvren jïh dååjrehtsij muhteste krievemh
Gosse måjhtah gaajhkem mij hijven lea jïh dovne gaajhkem mij datnem gijhteles dorje , dellie jielede hijven sjædta .
Bijjieguvvie , iktedimmie jïh elliesussjedimmie aktene guhkies perspektijvesne , leah vihkeles jis edtja guhkiebasse båetedh daennie barkosne .
Daate maahta skïemtjelassh jïh oktegsvoetem dåastoehtidh , jïh vadta jeenjedamme jielemekvalitetem jïh murriedimmiem .
Åfarli jïh Eide (2003, 2008) jiehtiejægan dah prinsihph tjiehtieh nomenfrash (NP:h) dåhkasjadtedh.
Daah vuarjasjimmiegoerh sjïehtieh
Dutnjien eejhteginie laavkome maahta gyjhtelassh årrodh , datne eejhteginie dan onne almetjasse sjïdteme .
gaaltijen bïjre
Gïelemaahtotje - Liten grammatikk , Sijti Jarnge 2006
Guktie dov nïekedassh ?
Dïhte aaj vihkeles barkedh noerh saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne skreejredh vaeltieh ööhpehtimmiem starne- jïh sovsijalenfaagine .
ij leah faangkegåatan dööpmeme jallh jeatjah vuekine frijjesvoetem nållan minngemes vïjhte jaepiej
15. bielie 26 bielijste
Learoesoejkesje eatnemefaagesne saemien
Gïehteldimmie gåetijste
Maahtam lïhtsh ryøknedh .
dried (megszárad 'dryincho') 
kardinaale aspektem guarkedh .
Johketjebealam edtja bertedh jih darhvedh olles muerjielaante gæbpoeh gosse tjaktjeebrieh båetieh , hov jeahta .
Naakenh dejstie leam tabellese 6 bïejeme.
Datne åadtjoeh dellie fealadimmiem , årromem jïh jeajtah maaksoeh jïjtje maeksedh .
Sparbanken Gripen
Lïeneståvroen dïedte juvrevaarjelimmiem lïenesne .
Dïhte stööremes dahkoe maam nöörjen åejvieladtjh leah dorjeme byögkeles saemien gïelesoejkesjimmien sisnjelen , lij saemielaaken gïelenjoelkedassh nænnoestidh 1990 , jïh saemien gïelen reeremedajvem sjïehtesjidh 1992 raejeste .
Ihkuve jieleme , mij dïhte ?
Jalhts daajroe låhkoen bïjre lohkehtæjjijste, dej maahtoe jïh aarvehtsh daerpiesvoeten bïjre saamastallije lohkehtæjjijste jaepiej åvtese leah eevre vihkeles jis edtja maehtedh sjæjsjalidh mah råajvarimmieh mah tjuerieh aelkedh ihke saemien learohkh sijjen reaktah jïh daerpiesvoeth åadtjoeh saemien gïelelïerehtimmien bïjre.
Goh manne noere ij lij gænnah Bijbele .
Learohkh sijhtieh bïevnesh bååstede åadtjodh haalvemedaltesi bïjre goh aarebi .
Åvtelen dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh , lea vihkeles vielie daajroem åadtjodh guktie learohke ryöknoe goh dam maam goerehtallemepryöve maahta vedtedh .
Mierievierhkesne goerehtallemepryövide tjåådtje dah pryövh eah edtjh learohki maahtoem tjaeliemisnie jïh lohkemisnie möölehtidh .
Men mijjen jolle skåårvemedaltese dahkoesijjiem giehpede dej båetiji jaepiej , jïh vielie goh naan aejkien aktem striengkies ekonomijestuvremem kreava .
1330 Sjelmoen
Gosse tsåalkoeminie dellie maahtah tjåagkam aaj nuhtjedh .
raerielïhtsege Silje Karine Muotka veanhta daerpies vielie bïevnesigujmie dan bïjre juktie dejtie reaktoe råajvarimmiejgujmie nierhkedh .
Moenh gïelesjïelen vitnijem !
hedtieh jïh joekehtsh viertiestidh laanti gaskem Europesne , jïh laantine jeatjah veartenebieline
Dihte åårginale tjaalege edtja vøørhkelimmesne nøørjen ålkoeraerie-departementesne årrodh .
Aamhtesegïetedimmieboelhke:
saemiegïeleldh utnijh tjuerieh vuarkoes årrodh dah nuepieh gaskeviermien jïh ovmessie dïenesjij leah saemien gïelij evtiedimmien åvteste .
Daate lea medtie golme njealjehtsh gaajhkijste saemien gïelekuvsjijste mejtie jollebe learoesijjine Nöörjesne faalehtieh.
Gaajhkh edtjieh reaktah utnedh saemien gïelem lïerehtidh
16 dejstie pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh jïh seamma låhkoe, amma 16 jåarhkeööhpehtimmiem utnieh saemien gïelesne.
Ij leab gujht luste dæjpeletje vååjnedh .
Dalarnan lïenesne
Daam mijjieh mïerhkesjibie daan biejjien , saemieministere Rigmor Aasrud jeahta .
golke asken 23-24. b 2013
Persovneles sjïdtedimmie , maahtoe , jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmie lea dïhte guhkies ulmie .
Vïhkeles saemien histovrijem lutnjedh dååhkasjehtedh jïh ij amma histovrijem njyöjkedh .
Maana leara goltelidh 7 .
Jis maana tjarke vaejvieh åtna ajve aktene tjelmesne jïh såvma maana tjelmiem laarhkanamme ij byöroeh vuertedh hoksem bïeljelidh .
Laavenjassepaehperisnie regijovnalen starnesijjide lea gellien jaepien krieveme galka toelhkedïenesjh tseegkedh skïemtjejidie gieh dam daarpesjieh jïh råajvarimmieh tseegkedh barkijh gïele- jïh kultuvremaahtoem tjïrkedh saemien åålmegasse veadtaldihkie .
Pryövedh sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem gosse ussjedeminie laakh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien ïedtjh ryöktesth tsevtsedh .
Tanja ij konvensjovnide guarkah juktie taalh tjaeledh , gidtjh dah akth leah åelkiesbielesne jïh luhkieh gårroehbielesne .
Maahta aaj viehkine årrodh lïjhkemåvhkehts åeredh jïh jis nïejte ij lïjhkemåvhkahvaarjelimmiem utnieh .
cuovkana.
Jis naakenem nåakelaakan gïetede dejstie persovnen tjoelem jallh jaahkoem fåantojste , dellie diskrimineereme .
Ij leah nuekies daajroe åarjelsaemien dajven bïjre .
Vuesiehtimmie lea nöörjen , saemien jïh eengelsken gïelesne .
Daam maahtoem edtja learohke provhkedh gosse jeatja almetji ektine jih aaj ekti vøøki barkosne .
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan bæjhkoehtidh jis naakenem jeemi .
Dah mearoesaemien voenh leah håvhtadamme dan åvteste göölemenuepieh jïh dïeneste mearoste geahpanieh .
Daesnie aaj dæjman elektrovneles nasjovnale pryövenassh englaanten gïelesne jïh ryöknemisnie .
Staatebudsjedtesne Reerenasse stoerre dåarjoeh raereste mah leah ektiedamme bombadæmman reerenassekvartaalese snjaltjen 22. b. 2011 .
Stuvremehaammoe mij dorje guktie reerenasse diedtem åtna nasjovnaleåålmegasse (Stoerredigkie) Stoerredigie maahta reerenassese sohtehtimmiem lahtestidh jïh naemhtie reerenassem tjabrehtidh vaedtsedh .
Bïejh laejpie-daajjetjem bissemefeallose .
ektie-tjåanghkoe måedtie aejkien jaepesne rååresje .
vuestie (CBD .
Dah stååkedieh , spealadieh , digkiedieh , laavloeh , onneåerpenh geehtieh , jaa gaajhkem maam maanah biejjieladyje darjoeh .
giesielåbloe naerie garhke
sov gïelem jeerehtidh
Visjovne ...
Tanja lea gaavnehtamme dihte 17 sirrieh åtna sov aktene goejesne .
Saemien instituhte aktem vuarjasjimmiem saemielaaken gïelenjoelkedassijste tjïrrehti 2006/2007 .
1.7.4 Klijma- jïh energijeråajvarimmie
Mijjieh earoehtibie jïh gaerhtebe Jupmelem gosse gyrhkesjæmman vaedtsebe , bijbelisnie lohkebe jïh rohkelibie .
Abijame lïj Daviden maadter-aajjuve jïh Batseban maadter-aahkuve .
lea aelhkies / ånnetje sjyöhtehke vaestiedasse guhkiesvaestiedassebielese
Maahtoeulmieh 2. jaepiedaltesen mænngan
Learohkidie giej saemien voestes- vuj mubpiengïeline ij leah obligatorijen ammesgïeline / gïeleldh gïengelobpese maadthskuvlesne jïh ammesgïeline ööhpehtimmie jåarhkeskuvlesne , mohte dah maehtieh dam krievedh jïs dam sijhtieh .
 (h / l: Åejviem / Jupmelem gijhtebe jïh earoehtibie .
GL: Manne leam dan aavrehke orreme ahte leam åådtjeme daennie dotkemebyjresekinie meatan årrodh mahte göökteluhkie jaepien joe - juktie aaj leam gotnjesjamme saemien studeenti vuerkielimmiem gosse leah tjarnedamme dan iemiealmetji dotkemevuekien lidteratuvresne.
Jïjnjh govlehtimmieåårganh goh ovmessie byøgkeles åårganh , jielemeåårganisasjovnh , politihkeles krirrieh , jijtjevyljehke åårganisasjovnh j. j sïjhtieh altese govlehtimmielahtestimmiej tjïrrh darjodh guktie Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmien ovmessie bielide tjielkede jïh digkede .
5.3 Åtnoe voenges daajroste jïh maahtoste
Men annje sæjhta jïjnjh darjomh årrodh .
Gosse jienebh learoelatjkoeh jïh learoesïelth sjïdtieh , dle aaj stuerebe daerpiesvoete sjædta bihkedimmien jïh dåarjoehtimmien åvteste .
Hele dab jaepieb mubpien daalvan viht .
Sjïehtedidie sisvegem ulmie dåahkan .
- 2013 , nænnoestamme fylhkendigkesne ruffien 2011 (FD- aamhtese nr. 11/55).
Mearan skotsk-gælijen gïele lea vaejvie tsiehkesne , maahta jeahtasovvedh skreejrehtimmiem Walesinie hijven jåhta .
Akte vieksiesvoete saemien siebriedahkese jïh saemien studentidie dah maehtieh veeljedh saemien lohkedh jieniebinie institusjovnine, jïh tjuara aaj aerviedidh akte kvalitatijve vieksiesvoete gosse jienebh institusjovnh saemien gïelekuvsjem faalehtieh.
Saemienfaagese sæjhta jiehtedh joekoen vihkeles evtiedimmiem learohki dïejveseabparaateste skreejredh , jïh seamma tïjjen learoehkidie voerkelidh guktie dah gïelem nuhtjieh .
Vijriesåbpoe edtja eadtjohkelaakan goltelidh , jïh guarkedh jïh soptsestidh nöörjenfaaleles aamhtesi bïjre , jïh aaj dåeriesmoeri jïh tjaalegi bïjre mah guhkebe jïh gïervebe sjidtieh .
damtijidh jïh buerkiestidh guedtije struktuvrh ovmessie tseegkeldahkine voengesne
Stoerredigkie maahta sohtehtihksraeriestimmmiem evtididh reerenassen vøøste jis dah eah lyjhkh guktie reerenasse aktem aamhtesem gietedamme .
NOERH JÏH .
Jearsoes mierieh guktie jienebh duestieh aelkedh saemien nåhtadidh , jïh buerebe nuepieh gïelelïerehtimmiem åadtjodh , sijhtieh vihkeles tjoevtenjebaakoeh årrodh jis edtja skreejredh dejtie aelkedh saemiestidh .
Bovtsen guelmieh betyr reinens utseende .
' esne tjïrrehtidh .
Aejlegsbiejjiem aejlies utnedh sæjhta jiehtedh mijjieh edtjebe dam biejjiem Jupmielasse vedtedh .
Vielie mov aaj akte nealjede saerniestæjja gie maahta dam utnedh jeatjaj bïjre goh skïemtje almetjh.
NRK lea aalkeme maajhvååjnoesaadteginie saemien noeride man nomme izu .
Dah aajmene 12 millijovnh leah ovmessie prosjektide mejgujmie Saemiedigkie nïerhkeme , jïh öörnegidie mej bïjre tjuara syökedh .
Daah tjïelth goh gïelevierhtietjïelth sjidtieh , gusnie saemien årrojh tjuerieh stuerebe reaktah utnedh saemien nåhtadidh jïh dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne .
Lïeneståvroen dïedte regionalen beapmoehvaaksjome jïh primæreprodusenth beapmojste vaaksjodh .
Dellie klååkeme dorje guktie tjuara vuertedh .
Lïeneståvroe lea barkoesijjie jïjnjh barkoelaavenjassigujmie .
Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh
Gosse sïejhme lïerehtimmieh jïh mïetestimmieh eah saemiengïelesne gååvnesh, tjïehtim jïjtje daejtie lïerehtimmide darjodh.
Beth Levin sov laanteeekijem govleme jiehtedh deteriorate transitijve haamosne, mij ij jeenemes englaanten gïelen voestes gïele soptsestæjjaj mietie gåaredh.
Dah dåarjoeh , ållesth golme millijovnh kråvnah , leah akte vihkeles sïlle juktie jielemem evtiedidh guktie dïhte vielie orresjugniedihks jïh maarkeden vööste stuvreme sjædta , jïh ij dan soe jearohke gïehtelimsdåarjoste , Balto jeahta .
Lohkehtæjja guhte dejtie øøhpehtamme , lij orrejamme jih nimhtie manne dan sæjjan bøøtim .
Dah prinsipph leah seamma gaajhkine gïeline.
Dïhte lea persovnebïevneselaaken vööste .
Gïelebarkijh abpe Saepmeste böötin .
Voestesïereste dellie sjædta barkosne orre gåetiesæjrojne mij tjaktjen 2010 båata .
Aktem eantan stuerebe fokusem lïeremebarkose jïh mah kribpesjimmieh mah tjuerieh stïeresne årrodh jis edtja lyhkesidh .
Aartigkele 19 Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse galka ov-vïedteldh jïh ij guhten åvteste aamhtesidie gïetedidh .
gïeteldssoejkesjen åejviefokuse lea våaromem bïejedh juktie låhkoem iedtjeles saemiengïeleutnijigujmie jieniedidh .
Minngemes boelhkesne tjeelim verbe abstrakte kasusem komplementese VP:n sisnie vadta gåabpaginie gïeline.
 (35) a.
Politihkeles gårreldimmie ...
- Mov mïelen mietie dle båajhtoehlaakan jïh habjoehlaakan dåemede gosse gruvabarkoem luhpede mij lea soejkesjamme Nussiresne jïh Ulveryggesne .
Dov lahtesem redaktörese seedtebe gien sæjroen dïedte .
Jïh guktie teorijeste daejrebe guektiengïelen soptsestæjjah maehtieh eah prååsehke årrodh akten kroesse-lingvistihketsevtsemen (Müller & Hulk, 2001) tsiehkien gaavhtan.
Juktie gïelen båetijen aejkiem gorredidh , dle eevre daerpies jienebh aelkieh saemien nåhtadidh .
NOKUT krievenassh kvantiteeten jïh kvaliteeten bïjre beaja dejtie institusjovnide mah edtjieh jollebe ööhpehtimmiem faalehtidh, aaj saemien gïelese.
Montrul (2016) beavna dle stuerebh joekehtassh aerpiegïelen soptsestæjjaj gaskem enn jienebelåhkoegïelen soptsestæjjaj gaskem, dan gaavhtan unnebelåhkoegïele ij dan våajnoes seabradahkesne.
Tårnet skuvle aaj prosjektem åtneme (2012) man nomme
Byöroe eejnegen hoksejarngem jallh jouredåastovem bïeljelidh jis maana
Mine-sjeakojh .
analyjseradidh teoretihkeles jïh praktihkeles dåeriesmoerh , maallh jïh struktuvrh gaavnedh ovmessie tsiehkine , jïh ektiedimmieh buerkiestidh viehkine matematihkeles maallijste
Båeries soptsese
26 Stuvretjuvjieh edtja tseegkedh v.g. daejtie:
Dïhte maahta meatanspïelijinie årrodh jïh maanam viehkiehtidh , guktie dïhte maahta ovmessie stååkedimmietsiehkieh haalvedh .
Leeneståvroen sjïere dïedte åvtelhbodti barkoem alkoholen , narkotihkan , drogi jïh dågkan vööste ektiedidh jïh evtiedidh (ANDT) leenesne .
Manne tsïjrem jïh gaahtoste bïllem .
Manne jis utnieminie , datne dan stoerre , veaksehke , ih mestie gænnah billh , - gåeskie jeahta .
Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne
Fornyings- , administrasjons- og kirkedepartementet (2011): Handlingsplan for samiske språk (2009-2013).
Sveerjen turistesibrien bielesne: http://www.stfturist.se/sv/Inspiration/Vandring/Allman-fjallinformation/Samiska-ortsnamn /
Aartigkele 13 Gåabpegi rïjhki jarngen , lïhkesdajven jïh byjresken åejvieh , dah edtjieh Gåatomemoenehtsistie lahtesem darhkelidh aerebi goh riektes åejvieh nænnoestimmiem dåhkasjehtieh mij maahta raastenbijjelen båatsoem dijpedh .
Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate Tïjjeperspektijve: 2009
3) Stifteståvroe
Jollebe ööhpehtimmie saemien gïeline lea joekoen vihkeles jis saemien edtja gïeline årrodh mah siebriedahken gaajhkine suerkine åtnasuvvieh.
Dellie Montrul (2016:186) jeahta hijven lïerehtimmieh clozetestine jallh C-testine darjodh.
Daelie gellie lohkehtæjjah HiNT sne saemien aamhtesigujmie barkeminie dovne gïeline , musigkinie jih provsjektine .
Daejtie ulimide jåarhka mubpien jaepien boelhken , 2012 raajan:
Eejhtegidie aaj gïerve dååjredh akte maana muvhten aejkien , akten boelhken jallh daamtah neerrie , pleekie jallh mubpide geerestieh .
- Teknihken maaksoeh
reeremereformeste dæjman , guhkiedidh 2011 .
' n nyjsenekommisjovnese (CSW) jïh nyjsenebiejjiem New York ' sne heevehte .
Fylhkendigkien budsjedtesuerkie lea naemhtie boelhken 2011-14 , v. aaj budsjedtegoerine 1 A raeriestimmesne nænnoestæmman (jïh lissietjaalege mij taallide veelelaakan vuesehte):
Joekoen hijven olkene gyrhkesjidh .
Daelie dåehkie sov barkoem orrijeminie .
Hijven ryöknemetjiehpiesvoeth jïh ryökneme bæjjese jïh våålese taalese tjuetie aaj akte vihkeles bielie dehtie våaroemistie tjiehpiesvoetide taaleryöknedimmesne .
Dan åvteste dle daerpies geerveööhpehtimmine saemiengïelesne , dovne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen daltesisnie .
gajvelidie gaejvide
Meehte edtja mïerhkesjidh gusnie 23 lea aktene taalesïevesne gusnie ajve dah luhkieh leah mïerhkesjamme .
Maahta aaj daarpoeh saemielaaken gïelenjoelkedassh vuartjasjidh tjoevkesisnie mijjen internasjovnalen åeliedimmieh .
Dan lissine evtiedimmiem jïh produksjovnen saemien filmide dåarjodh , lea dorjehtimmie saemien filmide jïh maanajgujmie jïh noerigujmie barkedh vihkeles suerkieh .
' ste båata mænngan goh SSB .
Verdal jåarhkeskuvle Ij vuarjesjh lissiebigkeme- / jarkelimmiedaerpiesvoeth boelhken 2015-25 goh sjyöhtehke , boelhken 2015 raajan , bielelen orre kantijnetjöövke aktine aarebi dåårjeme åasastaeriedamme mierine , 5.3 mill. kråvnine 2014 .
Julev- jïh åarjelsaemien gïelese tjaalegen tjaelije lea ellies bijjieguvviem ribleme.
Piere lohkedh.Prt Art gærja 'Piere gærjam lohki.'
Nænnoesvoete edtja teema årrodh maam saemien dotkeme saemien kulturen bïjre ektede .
Danmaarhken gïele
Aarbortesne lin gellie giejh dåaroen mænngan .
Mah argumenth åtnasuvvieh ?
Juktie buerebe galka sjïdtedh , eenergijelijrehtimmieprogramme galka dovne jeatjah barkedh guktie eenergijeleakadimmieh gaavnedh , utniji vuekiem jeatjahtehtedh jih vijrebe bueriedidh stuvremesystemh tjoevken jih baahken gaavhtan .
Fïereguhte raerie aktem tjåadtjoen 50% barkoevierhtiem åtna .
kraanna gihtjie .
- Saemiedigkie lea guejmie dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste , jïh daate lea mubpien jaepien Saemiedigkie lea meatan .
Båatsoen sjïerebaakoj gujmie maahta fïerhne krïevvem buerkiestidh aalteren , guelmien jïh meanoej mietie .
Vååjnoe goh akte soejmebe sjidtedimmiedriekte sjædta jïh akte ohtje unnebe byøgkeles darjoe dej lïhkemes jaepiej .
Daate barkoe mij lea dorjesovveme muhteste åarjel-saemien øøhpehtimmie hiejmeskuvlesne daennie Aarportesne , Elgåen byjjehtimmie-jarngesne jih Rørosen dajvesne , lea daennie aktemieresne vihkeles .
Jaepien 2010 dah vierhtieh julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelese læssanin medtie 1,6 mill. kråvnide .
Edtja eksamenekarakterem vihtiestidh indivijduelle våaroemisnie , jïh dam maahtoem vuesiehtidh maam learohke / dïhte mij meatan jallh privatiste åtna guktie dïhte vååjnesasse båata eksamenesne .
Åelkies sæjhta aktem orre nuepiem dejtie mah barkoejieleden ålkolen gahtjeme .
Dåjjen Pååle
Dotkememaahtoem bigkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne
faktovrh buerkiestidh mah illedahkh vedtieh akten populasjovnen stoeredahkese , jïh vuesiehtimmieh vedtedh mah jarkelimmieh orreme flora ' sne jïh fauna ' sne noerhtedajvine
Men dah vuesiehtamme G2 learohkh nulle objeektem jååhkesjieh jis raajese lij gåvvan veadtaldihkie.
haestemem jïh darjomenuepide saemien filmese jïh TV-ese nænnostidh
Dette er Gïeline goetsebe 1 læreveiledning for sørsamik som andrespråk .
Learohkh maehtieh tjåanghkanidh akten teemaplakaten bïjre jïh seamadidh dah edtjieh ajve saemiestidh .
Fïereguhten gïeleutnijen akte stoerre dïedte , men Saemiedigkie sæjhta aaj stuerebe dïedtem bïejedh institusjovnide jïh politihkeridie .
Laaken mietie laavenjassh medtie 90% baalhkijste vaeltieh .
krïebpesje , goh arebi publisereme maam .
Sjædta aelkebe learoehkidie vuasahtallemasse haarjanidh , jïh jïjtjemse vuarjasjidh gosse maehtieh jïjtjemse goltelidh .
tjåadtjohte jaepien 2015 (4.2 mill. kråvnah åasastaeriedamme).
Dutnjien goh patiente dïhte sæjhta jiehedh datne edtjh maehtedh hoksine gaskesadtedh , tïjjem mïnnemasse åadtjoeh jïh dov gïetedimmie aalka dej mïeriej sisnie mah garantijesne tjåadtjoeh .
Åtnoe dïejvesistie Gosse saemiekonferanse jaepien 1992 nænnoesti goevten 6. b. edtja saemiej åålmegebiejjine årrodh , daate nænnoestimmie lij saemiengïelesne , jïh dïejvese " sámi álbmotbeaivi " åtnasovvi , jallh saemiej åålmegebiejjie åarjelsaemien gïelesne .
Gosse daan beajjetje sjyöhtehke tsiehkine vierteste , dle ij leah læjhkan vihtieslaakan salkehtamme guktie maahta daejtie krööhkemidie bööremeslaakan jïh radtjoesommes gorredidh dennie juhtije göölemereeremisnie
12. bielie 26 bielijste
D Daana / SaU Dáná / Danasjö (Storu .
Learohketjïertem reektehtidh ...
100 kråvnah Beapmoeh
Dellie maehtieh gyhtjelassem buektedh lïeneståvrose mij dam pryövoe .
saemiedigkie edtja fïerhten njealjeden jaepien gïelegoerehtimmie tjïrrehtidh .
Datne mijjen rohkelassen vaestiedasse sjïdti , Laejpie mijjen nielkese .
Dan åvtese ij edtjh buerkiestimmide toelhkestidh nemhtie goh ållesth tjïelke buerkiestimmie fïere guhten learohken maahtojste , badth goh sïejhme buerkiestimmie gaajhkide learoehkidie daennie daltesisnie .
Muvhten såervesne sjïere viskeskruana burhvie , mejnie provhkin våårenjassh krodtesjidh .
Sojjehtje noerhte- , julev- , ja åarjelsaemien kuvsjepaahkh , mah sïejhme kuvsjefaaleldahkide ryöjrehtieh
Vuesiehtimmie: baakoe tjoevtjenereagkine
Innovasjovne Nöörje (Innovasjon Norge) evtiedimmievierhtide voenide reerie , mejtie maahta skåårvemidie vedtedh aerpievuekien laanteburresne jïh lissiejielieminie , jïh aaj tseegkijedåarjose jïh sïelteevtiedæmman lissiejieliemasse .
tïjjen kultuvremojhtesereeremen sisnjelen , sæjhta bæjjese vaeltedh ekonomijesoejkesjeboelhken jaepiej 2012-2015 .
nåhtadidh gosse baakoeh lïerieminie:
Saemienlohkehtæjjah daan biejjien amma ovmessie ööhpehtimmielaajroeh åtneme.
Aaj veeljim vaestiedæjjah tjoerin gaajhkide gyhtjelasside vaestiedidh.
rohkelasse ringsien / ringsiej åvteste
Rekaktøøvrh: Ivar Buch Østbø jïh Sigurd Ø. Sæthre .
- Akte dejstie murredsåbpoe gaavnojste lea akte sjïeledimmiesijjie akten stoerre gierhkien lïhke , desnie lij akte åejjienskuvhrie duvreste aktene haevtesne gierkien nuelesne .
Læstoeh daajroejne byjreskegïehpes materiaalen , teknihken , feerlege materiaalen bïjre
Govlehtallije Saemien Sijte: Birgitta Fossum .
Naemhtie sjædta dej veajkoej sektovrh ektesne aktem unnebeåtnoem utnieh , jïh ektiebaalhkah / - maaksoeh (gïehteldimmie 19) aktem vielieåtnoem vuesehte (underskudd).
fåantoeh jïh illedahkh digkiedidh stoerre gaskenasjovnaale ovvaantojste 1900-låhkoen jïh 2000-låhkoen
Lohkh vielie daagkoe vuelege mennie sientine Svïenske gærhkoe datnem maahta dåarjodh .
Dah mah meatan edtjieh maahtoem gïelebarkoen bïjre åadtjodh
buerkiestidh guktie dorjemasse jïh åtnoe maehtieh økosysteemide earjoehtidh , jïh jåartam , tjaetsiem jïh elmiem jotskelidh , jïh digkiedidh guktie maahta dam heerredidh jïh dåvvodh
Dastegh gåarede göökte lohkehtæjjah utnedh , akte dejstie lohkehtæjjijste maahta ajve saemiestidh tæjmojne , jïh dïhte mubpie maahta gåabegh gïelh nåhtadidh .
Daehtie fåantoste Staateskåajjen SF .
Saemiedigkie lea 49 læstoeraeriestimmieh dååsteme saemiedigkieveeljemasse 2013 .
Jïh minngemes gaajhkh [stååkegaevnieh] gualpan [leah] sleengkeme.
Ussjedh naemhtie: joekoen tjaebpies biejjie lea , vuj naemhtie: joekoen tjabpies dajvesne årroeminie .
Maahta deehkehtidh , tjuvliestidh jïh jïjnjh jeatjah darjomh guktie ostem åadtjodh .
Datne sijhth lohkedh , datne leah væjkele .
aelhkie håalemh , åehpiedehtemh , toelhkestien lohkemem , råållespïelh jïh dramatiseringem tjïrrehtidh , ovmessie dåastojidie sjïehtedamme
Dah jeatjahdehtemh lin j.g. stuerebe bieliem dåarjoste juaka goh n.j. " variabelen dåarjoe " mij saemiengïeleldh avisjide .
Subtraksjovne lea gaajh krïevije viesjies learoehkidie .
Eller i åpne rom ?
Åvtelen learohkh barkojne aelkieh , lohkehtæjja maahta åehpiedehtedh naan sïejhme barkoeh , jïh naan dejpeladtje saemien barkoeh .
Sameloven .
Dennie barkosne mij CBD .
V. b.) Buajtahke Bojtiken (Vilh .
Vielie bïevnesh barkoen bïjre , bïeljelh:
Sjåavohth sæjrobpem jïh easaldahkem mealhkan .
Lohkehtæjja aaj maahta ovmessie kåarhth / guvvieh ektiedamme aamhtesasse nåhtadidh , jïh learohkh edtjieh kåarhtide / guvvide buerkiestidh .
Dah meehtin veeljedh vaestiedidh mejtie raajese lij hijven, rovnege men guarkam, nåake, ij gåaredh jiehtedh, jïh im daejrieh.
Dan gaavhtan vïenhtem dle daerpies jïh hijven dïhte learoesoejkesje aaj tjaatseste funksjonelle morfologije lea vihkeles lïeredh skuvlesne.
Aarkebiejjiej saemien siebredahkesne saemien tjiehpiesvuekieh gelkieh vielie vååjnedidh .
Jis learohkh ajve aktegsbaakojne vaestiedieh , lohkehtæjja maahta dijrem ikth vielie jiehtedh aktine ellies raajesinie , jïh learoehkidie maadtjeldehtedh seammalaakan darjodh .
Mijjieh sïjhtebe læssanamme skåajjegorredimmien åvteste barkedh mij klijmadïenestem vadta , jïh klijmaskåajjem sjïdtedehtedh .
båt:gen-ack / / Vanca Båt
Gosse lohkehtæjjah gïehtjedimmien illeldahkide ektesne dapkehtieh , dellie lohkehtæjjah maehtieh vuejnedh dovne maam learohkh maehtieh , jïh mejnie tjuerieh vielie barkedh dejnie ovmessie faagine .
PP-dïenesje edtja learoehkinie jïh / jallh eejhtegigujmie rååresjidh gosse dejnie aamhtesemaehteles vuarjasjimmine barkeminie , jïh leavloem bïejedh dïsse maam dah vienhtieh .
Produktion: Ineko AB Artikelnummer: sk12575
Dïhte buerkeste edtjh bïevnesh åadtjodh dov skïemtjelassen bïjre jïh mah båehtjierdimmieh gååvnesieh .
Dov vaarjoej nualan båatam jïh gaetskestem .
Mænngan goh NTE statusem jarkelamme as ' se , dle ij leah sïelten
Kræsta maahta 14 juekedh akten luhkiedåahkan jïh njieljie akth .
Goh Anna bøøti , dellie aaj tjaaleld øøhpehtimmie sjidti .
Jaavoe  Ijje 
Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste nöörjenfaagesne aktem öörneldihkie barkoem tsihkestahta njaalmeldh sjangerigujmie jïh strategijigujmie , ahkedh gïervebe goltelimmie- jïh soptsestimmietsiehkine .
Aalkoe
Kultuvrejielemem Tromsesne dåarjede
Skïemtjelasse daamhtemes infeksjovneste mij virusistie .
Maahta badth kåarhtide lamineredh , dellie gåarede dejtie jaabnan nåhtadidh .
jïh jis sjïehtesjadteme
vaenie vuajadahkh nuhtjedh
" Fylhkentjïelte orreme , jïh lea akte ovdaerpies jïh dovres lïhtse dennie byøgkeles reeremisnie .
Seamma tïjjen mahte akte lehkie lohkehtæjjijste bijjelen 50 jaepieh, mij sæjhta jiehtedh læjhkan sæjhta akte stoerre dåårrehtimmiedaerpiesvoete årrodh noerhtesaemien lohkehtæjjijste jåarhkelïerehtimmesne.
Tjïelten barkoe jielemeevtiedimmien gaavhtan ...
Dellie learohkh maehtieh svihtjedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne , jïh mïerhkesjimmide nuhtjedh sïevesne , vuesiehtimmien gaavhtan viehkine guhkiebasse ryöknedh taaleste 10 .
Læjhkan dle orre taallijste SSB .
Biejjieh aborten mænngan hijven lïegkedidh .
Guvvieh (Flickr) 
Gïehtjedimmien leah dovne aelhkie , gaske jïh geerve laavenjassh .
Dellie maahta tabledth viehkine årrodh guktie vaenede vertedh , vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerh .
Dastegh tjïelte sjæjsjele ohtsedh mejtie åådtje meatan sjïdtedh , dle daate sæjhta dïhte sæjhta dïhte gåalmede tjïelte årrodh åarjelsaemien dajvesne , mij saemien gïelereeremetjïeltine sjædta .
VELLYKKET DAG
Provsjekte sæjhta diedtedh ööhpehtimmiem
gïelh mah miste lea gïehtjedidh
Edtja gaajhkh åljagiebnieh sliejhtedh sïejhme baahkedimmeste jaepesne 2012 .
Akte fåantoe man åvteste kultuvrejielemh læssanamme lea Saemiedigkien dåarjoeöörnegh , Balto jeahta .
Utredning nr. 3 2001 .
Dellie aelhkebe sjædta baakojde mujhtedh , jïh learohkh dejtie seamma baakojde nåhtadieh fïerhten aejkien dah aktem vihties baakoem jarkoestieh .
Saemien gærhkoeraerie aalkoealmetjigujmie abpe veartenisnie laavenjostoe , Gærhkoen vearteneraerien tjïrrh .
Dellie rïektes paarrebieline liden .
backe:ACK 'Den gamla kåtans farstu hade den gjort hål i, kastad plankorna, spritt ut dem hit och dit över hela backen.'[Goltelidh jih soptsestidh] b. Seamma samma biejjien dag:GEN eelkin börja:3pPRT åålmegem församling:ACK dåålvedalledh förfölja:INF mij vad Jerusalemesne Jerusalem:INE
Råajvarimmie 40 .
Vaejvieh varki båetieh
Tjåanghkan 100% 86,6%
Dïhte nomme Gïeleaernie lea tjåanghkan gøøkte baakojste bïejesovveme , gïele jïh aernie .
unnebelåhkoegieline jih viehkiehtidh daaletje tjomperh jih viertietjomperh luejtedh jih sjiere soejkesjem buektiedidh jijnjebh lohkedäjjah åadtjodh jih jille-ööhpehtimmiem buektiehtidh laantebielie- jallh unnebelåhkoegieline .
Barkoedåehkie lea rååresjimmiej tjïrrh sïjtigujmie nöörjen jïh sveerjen bielesne aktem raeriestimmiem dorjeme akten orre konvensjovneteekstese .
- maaksoeh (Fellesinntekter og - utgifter) aktem vielieåtnoem åtna (' overskridelse / baalhkavaeniedimmie).
Gïeleguedtijh aktem vihkeles råållam utnieh gosse edtja låhkoem lissiehtidh gïeleguedtijijstie .
Vihkeles buajhkedh mijjieh ojhte eenglaanten gïelem daarpesjibie , bene aaj maehtedh sov gïelem heevehtidh , Elin jeahta .
14:15 .
11.00 - 19.00 gaskem , jis sïjhth guessine båetedh åvteli jallh dan mænngan tjoerh goevtesebarkijgujmie sïemedidh .
Dïedte ryjvestalledh dan rijhken dïedte mij aerebi tsyøgkeme .
Vijriesåbpoe aaj vihkeles daajroem luvliesaemien / skoltesaemien jïh pijtesaemien bïjre gorredidh .
Noerhte-Trøøndelagen bieleste dle aktem laavenjostoem tseegkeme jeatjah fylhkigujmie juktie tsevtsedh daate øørnege hijven mijjese sjædta .
Gosse nimht gidtjh , gosse edtja de vaeltede dab silpebadtja [ b ] .
Jïh Nøørje akte tsevtsiedæjja .
Learohkh tjoeverin ovmese barkoejgujmie internatesne tjælloestidh .
Daerpies tjåenghkies ulmieh darjodh karrierebihkedimmiebarkose maadthøøhpehtimmesne , maallem utnedh guktie edtja barkoem øørnedidh , råålletjielkestimmie , vuartasjidh jïh vijrebe evtiedidh dam øørnegem maahtoe- jïh kvaliteteevtiedæmman , - daan nuelesne faageevtiedimmiesijjieh vuartasjidh jïh vijrebe evtiedidh .
Dïedtije: Barkoe- jïh jearsoesvoetedirektorate Tïjjeperspektijve: Primo 2010
 (10) Jeg tok brødet utav ovnen og satte det på bordet.
Tjeahta aaj LAD:m evtiedidh G2-gïelen grammatihken mietie.
nænnoestimmieh fylhkenraeresne jïh fylhkendigkesne:
Såemies aejkien daajra mannasinie
Voestes dåehkien (GD 1) gamtah 21% jïh 25%, mearan referansedåehkien gamtah barre 3% jïh 5%.
Daelie gellie råajvarimmieh tjïrrehteminie juktie lissiehtamme entreprenørskapem buektiehtidh , Men Noerhte-Trööndelagesne vueliehkåbpoe tseegkijelåhkoe goh jeatjah fylhkine , jïh fer vaenie dejstie orretseegkeme sïeltijste sjidtieh .
Reerenasse idtji Saemiemoenehtsen raeriestimmiejgujmie vielie darjoeh sov bïevnesisnie Stoerredægkan jaepien 1963 .
Aejlies gærjesne tjaalasovveme: " Mujhtiejidie gåassehks årrodh , juktie idie daejrieh mejtie eengkelh guessine båetieh .
Laavenjostoe maanaj hïejmine edtja våaroeminie årrodh gaajhkide barkojde
webbesäjroeh www.manskligarattigheter.se jïh
Tjïelten åejvieladtjeraerie
Aarvoe mïrrestallemistie , meatan årrodh siebriedahkesne jïh evtiedimmie demokrateles tjiehpiesvoetijste leah vihkeles biehkieh siebriedahkedaajrosne .
Juktie tsiehkine viehkiehtieh sneehpesvïnhtselaajrosne , dle Fylhkendigkie aktem infrastruktuvrefoentem tseegkeme bueriedæmman jïh gorredæmman .
Piere: (jyønebasse vuartesje - føørhkede) Ijje , manne hov jællan luhkieguektien jaepien
Sektovren låhkoe konsesjovnefaamoebaalhkijste lea 6,69 mill. kråvnah jaepien 2012 jïh abpe ekonomijesoejkesjeboelhken .
Byjjenimmie- , hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtse:
Barkoe: Studente Kirkenes jåarhkeskuvlesne , mubpie jaepie studijegoerehtimmesne Guktie datnine daan biejjien: Geerjene , jïh jåvlide tjarke aavodem !
Råajvarimmieh mah juhtieh: a) Dåaresthsektovrielle barkoe , gusnie Noerhte-Trööndelagen Maana jïh Noereraerie lea tjåadtjoehtæjja prosessen åvteste 3) Fylhkenraerieaamhtese 11/33 , Fylhkentjïelten barkoe pilgrimesuerkesne:
gåetie/3,5 mill. kråvnah
Dam daarpesjibie , mijjieh dam dïenestamme .
Daan sisnie lea aaj Saemiedigkien jaepiereeknemassem giehtjedidh , jïh aaj giehtjedidh mejtie naan mïerhkesjimmieh reeknemassese Rijhkerevisjovneste .
Daate gaskesadtemeforume aaj sæjhta aktem vihkeles kribpesjimmievedtijem årrodh edtja daam dåarjoehtimmiem evtiedidh .
Stuhtjesne 6.2.5 dellie vuesiehtimmie vedtim mej -st- goh transitiviteetevæhta jïh -s- goh intransitiviteetevæhta.
Jïjnjh dejstie dåaroenierijste aaj meatan orreme gaskenasjovnale dïenesjisnie dej minngemes jaepiej .
KrÅ veanhta Nøørje diedtem åtna jïjnjh beetnegh veedtedh viehkiebudsjedtese - ij dan åvteste mijjieh dan giemhpes , bene dan åvteste mijjieh vïenhtebe gaajhkh almetjh krievemem utnieh dejtie seamma nuepide goh mijjieh .
Baahke Aajhtsesvoete
Nimhtie dan stoerre joekehtse daennie paarren sisnie.
- Man jïjnje aajmene sjædta dejtie mubpide aatide ?
 (Guvvie: Odd Kappfjell) 
Juktie mijjieh naemhtie öörnedamme , daelie mijjieh göökte mah maarhmorebarkoem juekieh .
Såemies ohtsemh mah dåarjoem åadtjoejin jaepien 2014:
-g-, -lg- jïh -sovv- goh intransitijve gietjieh jïh -l- goh transitijve gietjieh.
Baalte dejnie konverteringinie tjaetsieguedtien energijese baahkedæmman , dle vielie orrestimmeles energijem sjïehtesje gaajhkine gåetine .
soptsestidh gelliesåarhts gïeleviehkiedïrregi bïjre , jïh dej funksjovnem buerkiestidh
Daan biejjien baeniedåakterh mahte abpe Noerhte-Trøøndelagesne .
Fylhkenraerije mij diedtem åtna saemien aamhtesidie , luhpiedimmiem åådtje dejstie vierhtijste byjngetje ohtsijidie vedtedh gosse dåarjoe lea vielie goh 100.000,- kr. .
aellede dejtie nihtieh !
Vuelege vuesiehtimmie Moodelistie:
Akteaajhteresïelth jïh sïelth duedtiejieliemisnie
Gaskenasjovnale ektiedimmesne dle tjïelkestamme gaajhkh gïelh leah håvhtadihks , ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme gïelh .
Manne leam - goh Saemiedigkiepresidente Nöörjesne jïh Presidente Saemien parlamentarihkeles raeresne- joekoen garmeres ihke saemiej gaskenasjovnale tjirkije daennie prosessesne lea nammoehtamme daam vihkeles jïh histovreles sijjiem utnedh , Egil Olli minngemosth jeahta .
Saatnan lea , dïhte guhte ij Jupmelen rïjhkem dåastoeh goh onne maana , ij dïhte galkh Jupmelen rïjhkese båetedh .
Mijjieh sïjhtebe barkoem fulkesidh NOU .
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste lea akte bielie lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmeste nöörjenfaagesne , jïh sæjhta jiehtedh digitaale gaaltijh gaavnedh , nuhtjedh jïh ånnetji ånnetji aaj vuarjasjidh jïh dejtie digitaale gaaltijidie vuesiehtidh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie , jïh ånnetji ånnetji aaj jïjtje gïervebe tjaalegh darjodh .
Jïjnjh journalisth leah væjkele daam reaktoem nuhtjedh .
TJÏELTEN SKUVLEAAJHTERH
Tjuara daan hijven evtiedæmman vijriesåbpoe bigkedh .
Manne tråjjadib heevie ?
Sïjhtebe dannasinie dejtie vihkeles momentide Snåasen tjïelten govlehtimmielahtesisnie tjïelkestidh mijjen vaastoeprievesne Saemiedægkan .
Mij lea saemien kultuvremojhtesh ?
Man gaavhtan åarjelsaemien gïele joekoen aejhteme gïeline gohtjesåvva dïsse dah gieh åarjelsaemien jeenjemes saemiestieh lea aahka- gon aajjaboelve .
Vuesiehtimmien gaavhtan edtja vearbide biejedh dejtie plaave sijjide , jïh ovmessie substantijvh dejnie ovmessie sijjine , vuesiehtimmien gaavhtan beapmojde jïh tjöövkedirregidie .
Siebriedahke aaj dïebleslaakan vuartesje dejtie mah nåakebelaakan guvlieh jïh vaenie goerkesem dejtie vuesehte .
Humayun Kabir , Dewan Muhammad & Hossain , Jakir (2008) Resuscitating the Sundarbans: Customary Use of Biodiversity & Traditional Cultural Practices in Bangladesh .
KLP .
Dan lissine læjhkomasse lidteratuvrese dåarjoeöörnemisnie evtiedæmman saemien lidteratuvride saemiedigkie jïjtje dåarjoeöörnegem bertemidie mah gærjah saemiengïelesne olkese vedtedh .
Telefovnenummerem jïh adressem datne www.jll.se jallh Blå sidorne / Plaave sæjrojne telefovnekatalogesne gaavnh .
Vaarjelh mijjem jieliemisnie jïh jaemiedisnie dov gieriesvoetesne .
Nimhtie sån aaj dihte giele maanide veaksakommes sjædta .
Naan aejkien jis dålle lij jamhkeme , dellie tjoeverimh dållem jeatja tjiehtjielistie løønedh jih dellie beassetje meatan .
Aarhskuvle- øøhpehtimmiem .
Jïjtje nænnoste jis sæjhta bi:em , heteroem jallh homoem gohtjesovvedh .
Almetjh guhth konvensjovnen nualan båetieh
Lissine åarjelsaemien kultuvre- jïh gïelejarngh båetieh , guektiengïelevoeteprosjekth jïh jeatjah gïele- jïh kultuvreprosjekth .
Dejstie gïelijste leah vuesiehtimmien gaavhtan baskijegïele jïh katalanijengïele tjïrkeme spanijisnie Franco-regimen mænngan 1970-låhkosne. stoerrebritannijisnie lea 1960-låhkoen mietie stoerre barkoem dorjeme kymrijegïelem skreejrehtidh Walesinie , jïh dan mænngan aaj gælijegïele skottlaantesne .
Aalkoen minngemes stuhtjesne sotnen teorijem buerkiestægan.
Muvhth geajnoelaajroeh eah dam daerpies kvaliteetem utnieh jielemen skovhtedaerpievoeten mietie , daesnie loesejieleme mearoegaedtesne akte hijven vuesiehtimmie .
Gaskesem gååvnese jïjtjedomtesen jïh dan faamoen gaskem mij lea jïjtse jielemen åvteste .
" Aavoe lea dïhte domtese mij aktem almetjem geerjene dorje .
Daesnie paarre, daaroen gïeleste lööneme, men læjhkan kausatijve molsedimmesne tjaakene.
Dovne soptsestæjjah referaansedåehkesne jïh goerehtimmiedåehkesne guektiengïelen soptsestæjjah, jïh mejtie dan gaavhtan dah utnieh gïerve diskursetsiehkiem jååhkesjidh jïh dan mænngan raajesem nulle objeektine jååhkesjidh.
ÅARJELSAEMIEN TEATERE
Dah saemiengïeleldh byjreskh lin jïh leah vihkeles sijjieh kultuvrellen jih gïeleldh kontinuiteten åvteste ellies saemien siebredahkesne .
vuarjasjidh dam njaalmeldh darjomem dejstie væhtijste mah leah buerkiestamme vuelielisnie
Romsa: Romssa universitehtta
Maahtah mijjese klååkedh jis ih leah fuakedh bigkemeluhpine jallh lïhkebe soejkesjinie .
Dïhte lea åajvaladtji barkoem gohkeldahkesne edtja dan riphes hammoem utnedh .
Jïh dïhte mij deahpede lexikaale fonologijen haamoehkisnie.
Ij dïhte gåaredh dan guhkiem nöörjen åejvieladtjh nyöjhkoeh dam maeksedh .
Daate akte standard saatse gïehteldimmien budsjedtese jïh reeknemassetjaeliemasse pensjovnemaaksojste jïjtsh barkijidie jïh pensjovnistide .
Saemiedigkieraerie sæjhta tjoevkesem bïejedh daejtie dåeriesmoeride gosse voernges healsoeåejvieladtjigujmie govlehtalla , Ellinor Marita Jåma minngemosth jeahta .
Ulmie lea mijjieh edtjebe gaavnedidh jïh eadtjohkelaakan gïelem nuhtjedh .
Gosse edtja darjomedaltesem jallh tjåenghkies darjoem buerkiestidh , dle buerebe brutto gïehteldimmiemaaksoeh nåhtadidh .
27/2003).
Guktie doh saemien teaterh maehtieh akte bielie sjïdtedh dejstie nöörjen soptsestæjjijste jienebelåhkoenasjovnesne?
Dovletje I - Lappekommisjonen 1889 , Del 1
Manne mov gaavhtan soptsestem jih jijtje-laejhtemem guadtam .
Eatneme Gïele
Jis vielie bievnesh sïjhth: Senijovreraeriestæjja Audhild Schanche , + 47 481 99 656
Maahtoekrïevenassh: - sjyöhtehke ööhpehtimmie universiteetesne / jïlleskuvledaltesisnie - maahta dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh hijvenlaakan govlesadtedh - maahta eadtjohkevoetem sjugniedidh - væjkele laavenjostedh - maahtoe åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre lea joekoen vihkeles
James Anaya FNs spesialrapportør om urfolks rettigheter (2011): Rapport om situasjonen for samer i Norge , Sverige og Finland (engelsk versjon) http://unsr.jamesanaya.org/country-reports/the-situation-of-the-sami-people-in-the-sapmi
Maanah maanagïertese båetieh ovmessie dååjrehtimmiejgujmie , jïh kanne maanagïerte ij leah dan bööremes ektiesijjie juktie daejtie joekehtsidie vueptiestidh .
Byöroe hoksem gaskesadtedh jis ij vaejliem vualenh njieljie dygni mænngan , jïlhts man båeries maana .
Sijhtieh aaj barkedh guktie orre gærjah-bussem Sijti Jarngese åestedh , busse mij lea daaletje våaromen mietie .
Muvhten jaepien jïjnjh mijjeste vaerine .
1: Betniebielie .
veedtjedh , vuarjasjidh jïh faageaamhth nuhtjedh digitaale gaaltijijstie gosse jïjtse tjaalegigujmie barka , jïh njoelkedassh steeredh almetjevaarjelimmien jïh aalkoereaktan bïjre
Akte giehpiedimmie 37
Daesnie lohkehtæjja vuajna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 4. daltesisnie barkedh .
Akte krïevenasse lea reaktoe tjaelemevuekiem jïh saemien væhtah nåhtadidh .
in under 'Då rycks den med vattnet och in under isen.'[Saerniestæjja 8] Dïhte transitijve paarrebielie sigkedh tjoejemolsemen namhtah, læjhkan intransitijve paarrebielien emubpene lïhtsesne.Jis roehtse sïgke dellie intransitijve paarrebielie tjoejemolsemem åådtjeme.
Dïhte ålkoebielie orre Teknogåetesne Olav Duun ' en jåarhkeskuvlesne dovne arkitektovneles
2.) 
= Bjurholm Dor .
NIFT ' em radtjoestidh viehkine IT .
Naan aejkien lohkehtæjjah meehtin naemhtie jiehtedh:
Jienebh heefth ?
Maam sæjhta jiehtedh bahheste lutniestovvedh ?
 (Guvvie: Elin Fjellheim) 
Guktie amma numhtie ?
Gellie soptsestin guktie slïekth joejkestin jïh numhtie dah lïereme .
Manne leam Evald Stenfjellen c-uppsatse nuhtjeme goh aalkoe jïh gïehtjedamme magkeres joekehtsh veerbi gaskoeh goh: lohkedh, föörhkedidh, tjoehpedh våajoehtidh jïh tsööpkedh, mah leah agentijve veerbh, jïh jeatjah goh våajodh, tsoepkenidh jïh tjaajanidh mej ij leah agente.
Abortem åålegh skïemtjegåetesne jallh jeatjah spesialisteklinihkesne dorje , ij maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan abortem darjodh noeredåastoevisnie .
Saemiereaktamoenehtsen II salkehtimmie jïh jienebelåhkoen raeriestimmie , golme åejvieaamhtesh utnieh goh raeriestimmie orre laakide , bïjre:
Luvlene jïh åarjene: Daehtie geajnoekroesseste geajnoem Rundhögen gåajka , vyjrehkåbpoe rïektes sievine Sevedholm:n gåajka jïh debpede rïektes sievine Blåhammarkläppen dåaresth rijhkeraastese Svaaletjahkesne (SWER99TM356084 6997276) Jalline: Rijhkeraasten mietie Svaaletjahkeste geajnose E14 .
Tjåenghkies vuarjasjimmie åenehks jïh guhkies vaestie-dimmjste
Læjhkan akte giehpiedimmie 2008 raejeste 2009 raajan .
Stoerretjåanghkoesavka lea goh akte jïjtse bielie , åejviegåetine ektine ektiedamme akten måskoes pruvvien baaktoe .
Tjïelten suerkien tjïrrh sæjhta starne- jïh såjhtoedepartemente dïedtestidh dotkemem jïh maahtoe-eevtiedimmiem , pedagogijhken vierhkevierhtieh , ealamadtjen dåarjoeh uvte beajeme eevtiedimmieråajvarimmieh jïh gïehtjedimmiemetodihkem evtiedidh .
veedtjedh , vuarjasjidh jïh faageaamhth digitaale gaaltijijstie nuhtjedh gosse jïjtsinie tjaaleginie barka , jïh njoelkedasside almetjevaarjelæmman jïh aalkoereaktide fulkesidh
Mijjieh edtjebe krijsevuertiemisnie juktie tsiehkieh gïetedidh mah åvteli , dan sisnie jïh dan mænngan deahpadieh .
Faagen åejvieboelhkh
Saemien siebredahke lea maahtoem åådtjeme byjresken bïjre jïh orre geajnoeh gaavna guktie åvtanidh
Buektiehtamme baahkedahkh Meråkerisnie jïh Kråangkesne jaepien 2011/2011 , mearan baahkedahkem Inderøyesne soejkesjeminie .
Åejjesne gååvnese ohtsemeruvhtem gusnie datne maahtah baakoem tjaeledh , ohtsemem tjïrrehte abpe webbesijjesne .
 Ekonomijem eksperimenterdæmman, dååjrehtimmieh juekedh jïh visjovnh evtiedidh
Daate akte lissiehtimmie 2,5 millijovnh kråvnine .
Jis voeksede , skrovretassh åådtje jallh åajaldahta tabledtem vaeltedh ij maehtieh vihties årrodh ij nåajsan sjïdtedh .
Novh lea gujht vïenhth muahra aaj ja nåhtjadamme .
Tijje: 3 - 5 tæjmoeh
Daan biejjien dïhte aktem byögkeles moenehtsem tseegki mij edtja gïehtjedidh dejtie reerije öörnegidie , råajvarimmide jïh njoelkedasside dejtie saemien gïelide Nöörjesne .
Raeriestimmie dejtie jeatjah påastide lea utniehtamme goh daan jaepien , bielelen påaste unnebe råajvarimmieh trafihkejearsoesvoeten gaavhtan , maam raeriestamme hiejhtedh .
Destie båata gaajhkh byjjes åårganh haestede saemiengïelij utnijh krööhkestidh , jïh aaj laaken njoelkedassh jïh reeremedajven raedtiej ålkoelisnie .
Månnoeh utnien dan luste dejnie lohkemeboelhkine .
Øøhpehtimmiesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkidie sjïehtede jïh dejtie iktemearan vuarjesje .
Dïhte staateles mieriedåarjoe eah dagkerh lissiemaaksoeh krøøhkh , jïh dannasinie aaj geerve fylhkentjïeltese nuekie vierhtieh dåarjodh dïenesjedorjemassese mijjen fylhkesne , gusnie bårrode årrojh .
Gïem maehtieh veeljedh ?
Jeatjah vuekine laejhtedh (ca .
Lissine akte seminaare öörnesovvi Skierdesne dejtie sjyöhtehke båatsoesïjtide Nöörjesne jïh Sveerjesne .
Jis ij faetiem øørnh , dellie klååkeme maahta girvesovvedh .
LOHKEMEN BÏJRE LOHKEHTIMMESNE GOSSE LOHKEDH Nedte-vierhtieh daaroengïelesne: www.lesesenteret.no www.skrivesenteret.no Video lohkehtimmieh daaroengïelesne: http://video.adm.ntnu.no/openVideo/serier/4fe2d4d3dd38f
Muvhtene maahta faaledh hokseektievoetese jeatjah laantedigkesne .
, Fylkesmannen i Nordland 2004
Båatsoeburrie-skuvle lij laanteburrie dajvesne jih aaj gartnerskuvlen nuelesne .
Laavenjostoe fylhkenraasten rastah:
Prijoriterede saemien gïelem fïerhten jaepien , men jis edtja studijidie aelkedh dle tjuara aktem vihties låhkoem studentijste utnedh .
3) Nasjonalpaarhkeståvroe Njaarken nasjonalpaarhkese
Barentseraerie bæjhkoehtimmieh nænnoesti mah illedahkh dehtie nöörjen barentseåejvieladtjeraereste ållermaehtieh .
ISBN 978-8297374-693-1
Såemies laanth mah 16-jaepien steemmebieliestaateveeljeminie).
Lohkh nominasjovnelæstoeh golme krirride dov fylhkesne .
Seamma jis gïerve voejngem sigkedh jallh jis maana gossehtahkem åtna mij vïerrebe sjædta , joekoen jis govloe huhtije .
Dïhte maehtelesvoete tjåanghkan giesedh , viertiestidh jïh toelhkestidh statistihkeles bïevnesh aaj evtiesåvva , jïh analyjseradidh , daatah laejhtehkslaakan nuhtjedh jïh daatide vuarjasjidh .
Lihkes bijre daltese
Ööhpehtimmien ulmie lea dïhte edtja akte sjïehtesjamme , profesjovnestuvreme jïh dotkemebaseradamme maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie årrodh mij aaj lea fryöjstehke , orresjugneden jïh krïevije , jïh mij jolle kvaliteetem åtna .
såemies noerhtelaanti tjaalegh åehpiedehtedh mah leah jarkoestamme jïh mah lea orre
Dam aaj hijven jis vervies damta dan gaavhtan naan tjoeleskïemtjelassh eah symtovnh vedtieh .
Mijjen stööremes barkoe lea ovmessie dåarjoejgujmie lïnen jåarteburride , mohte mijjieh aaj guhkiem byjresegeehtemebarkojne barkebe jïh dam juhtemes byjresevååksjomem .
Jienede vååjnesasse gïelem jïh kultuvrelahtesh byjjes tjiehtjelisnie maahta jienedamme åtnoem åarjelsaemiengïelesne , jïh barkoe åssjelh jïh jïjtjevuarkose saemien gïelen jïh kultuvren muhteste .
Gaalletjh edtjijægan gaskemsh leajhtadidh jïh sinsitniem earoehtidh gosse hijven biejjieh jïh dovne nåake biejjie .
tïjjem, aspektem, tjoelem jïh kasusem vuesiehtieh.
- Dihte vihkeles munnjien sjidti åarjelh-saemide eensi skuvlem øørnedh .
Dah stööremes maanah viehkiehtin , bijpelem jïh laavkome-tjaetsiem guedtedh jïh dovne vïjnem jïh laejpiem .
Saemien romme
Manne aarvadallim subjeekten kasusem aelhkie vejtiestidh, dan gaavhtan seammalaakan daaroengïelesne aaj.
dejnie saemien joejkemeaerpievuekine aktani; akte oktegh gålkoelassje akten sjïere
Lïeneståvroen barkoe healsoevaarjelimmine lea aajhtsedh , åvtelbodti barkedh jïh healsoevaaregh laahpehtidh , dovne gåetiej sisnie jïh ålkolen , juktie almetjh eah skïemtjedh .
Mov eejhtegh jïh vïelleh mannem viehkiehtin jïh minngemes maanasåjhterinie sjidtim .
20. bielie 26 bielijste
Prievesne departemeentese rïhkeden 27. b. 2010 Saemiedigkie bïeljeli , gaskem jeatjah digkiedimmiej mænngan saemien plaeriejgujmie , dïhte idtji læjhkan jarkelimmieh njoelkedassine sïjhth , v. aaj Saemiedigkien jaepiebïevnesinie jaapan 2010 kap , 4.15 Meedijefaalenasse / Medietilbud .
45 gaskem toelhkeööhpehtimmine jïh daanbeajjetjen toelhkeautorisasjovneöörnegem vierhtiedidh .
Aanna [aalka] veesmedh [dejtie stååkegaevnide].
Fylhkenraerie jïh kontrollemoenehtse edtjieh eannan jaepien 2011 nåhkeme , fylhkendigkien beetnehdåarjoeh jaapan 2011 joekedidh jïjtse dïedtesuerkien sisnjelen , budsjedtenjoelkedassi mietie .
Måjhtelh mannem aarmojne jïh vedtieh aanteges destie mestie sådtoedamme Jeesus Kristusen gaavhtan .
t Midt ' se .
Akte aadtjen vuesiehtimmie juktie vuesiehtidh man gellielaaketje jïh mah gelliesåarhts laavenjostoeguejmieh jïh byjngetje beetnehdåarjoeh mah leah daerpies juktie sceneproduksjovnh darjodh jïh tjïrrehtidh dejtie saemien teateridie.
Budsjedtegoere 2 A jïh 2 B , Skåårvemebudsjedte
V. b.) Råaskoe / SaU Ruosskuo / Rusksele (Lycks .
Dïhte åarjelsaemien dajve lea vijries, men eah badth dan gellie saemieh dennie dajvesne jïh gellie damtesedtieh.
Baalte daej væjkoej mah daen esovvieh , edtjieh aaj saemieh vierhtie-viehkiem åadtjodh jis daerpies gyhtjelassi reaktaj bijre døøpmege-raerine juhtiehtidh .
Dah luhkie saemien gïelejarngh leah tseegkesovveme ovmessie tïjjeboelhki , jïh joekehtslaakan evtiesovveme dejnie joekehts saemien byjresinie .
Lïerehtimmiesijjie lea vihtiestamme ohtsije lea elliestïjjen jallh bielietïjjen learohke mij leah åtneme jïh annje saemien voestesgïeline , mubpiengïeline jallh ammesgïeline åtna .
saemien saevegisnie
Dah nöörjen dïejvesidie " samefolkets dag " jïh " samisk folkedag " leah tseegkesovveme dan åvteste dah jarkoestimmieh eah leah dan veele orreme , jïh aaj dan åvteste såemies dam dïejvesem " nasjonaldag " åtneme goh kontroversielle .
digitale vierhtieh utnedh gosse gelkieh jïjtsh teeksth vuesiehtidh
Lïhkebe såemies dïenesjesuerkiej bïjre
GUVVIE: ANNE-GRETHE LEINE BIENTIE
Soeve mij berkeste lea goh mijjen rohkelassh mah bæjjese Jupmielasse juhtieh .
) Muerhkie Mårkan (Storu .
Dïhte aaj deahpadimmiem buerkeste mah vååjnoe goh edtja deahpadidh, men ij ennje leah.
Moerijste maahta dållem bïejedh .
Åejvieulmie ...
Vierhtieskuvledïedte sæjhta jiehtedh aktem lïerehtimmiefaalenassem vedtedh åarjelsaemien gïelesne , geervelïerehtimmesne , båatsosne jïh duedtesne ovmessie skuvlide jieniebinie fylhkine åarjelsaemien dajvesne .
Keskitalo tjïertesti doh ryöjredimmieh tjuerieh gaahpoeh jïh feerhmeles årrodh , jïh tsihkestahta veartenen aalkoealmetjh åadtjoeh meatan årrodh åvtesne jïh jïjtjehke veartenekonferansesne .
Dan lin 8 baernieh .
Learohkh maehtieh aaj guvvieh bietskiedidh jïh dejtie goerese lïjmesjidh .
GARANTIJEDÏEDTE .
Staatuse dejtie mah eah leah fasseldamme Gïeh dah?
Barkoevaaksjome edtja giehtjedidh njoelkedassh fulkesuvvieh , barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta .
White:n (2003, 2005) mietie dah G2-lïerijh abstrakte kasush vejtiestamme, men eah badth annje direkte objeektese gaajhkem våajnoes morfologijem mïerhkesjamme.
ij saemiedigkie maehtieh oktegh årrodh dïedtine juktie våaromem bïejedh saemien gïelij eevtiedæmman .
Goh idtjim saemien gielem åadtjoeh tæjmoe-plaanese biejedh , mijjieh tjoeverimh dam gåetiemaahtose tjeakoes laakan biejedh .
- 1,4 mill. kråvnah
Sæjhta striengkiesåbpoe kvaliteetekrïevenassh jïh krïevenassh jollebe maahtoen bïjre sjïdtedh lohkehtæjjaööhpehtimmieinstitusjovnine.
Mijjieh man akt bïjre tjåanghkenibie goh tjåenghkies symbovlh jïh darjomh , saaht gusnie årroeminie .
 (ex. voestes , mubpie , gåalmede , njealjede , vïjhtede ...
Edtja aaj eengelskegïelen tjaalegh iktemearan jïh goerkesinie lohkedh , jïh goerehtidh , digkiedidh , lïeredh jïh ussjedidh ovmessie såarhts bïevnesi bïjre .
- Riekteslaakan åesistidh ?
Dan åvteste vihkeles dejnie uvtemesth dïejvesegoerkesinie jïh taaledïejvesigujmie barkedh dej viesjiehtommes learohkigujmie voestes daltesisnie .
Dïhte tjigkuve lea desnie , dle sjealadieh bovtsh jïh soelph dovne jïh dovne reagkah , dejtie maam jis aaj tuhtjie sjeahta .
Eksamene saemien 2 leah daltesidie 1 - 10 .
Vuesiehtimmesne (11b) veerbh mah sjisjnjielistie sjïekehtamme.
Saemien åålmege sïjhti skylleme-maanah edtjieh abpe åarjel-dajvesne åahpenidh .
Jis åålmege ij åadtjoeh desnie årrodh dellie ij luhpiem daarpesjh .
Programme tjïeltide skreejrie jarkelimmien tjïrrh jïh joekedimmie foentijste .
Åvtelen learohkh leah guarkeme guktie taalesysteeme lea bæjjese bigkeme luhkiejgujmie jïh aktigujmie , taalh sijhtieh årrodh taalh jïh tjoejh mah eah naan mïelem utnieh .
Naaken sjiere væhtah tjaaleginie digkiedieh jïh gïelen tsavtshvierhtieh unnebe dåehkine .
Nordlaanten fylhkentjïelte 1 356 250 kr
Bøøreme lea lissine njimkehtamme .
Dejnie eSporing-prosjektine sïjhtebe beapmoej goeremevoetem nænnoestidh , mearan FORMAT ' en ulmie lea beetsuveveahkam jïh slæjhtojde byjressasse vaeniedidh , mah destie båetieh .
6.6 Aktegs learohkem reektehtidh
Veeljemeræjhtoe plaerine .
Jienebh saemieh jiehtieh Statens kartverk aktem hijven barkoem dorjeme gosse tjaalasovveme jïh nuhtjeme saemien nommh kaarhtine .
Orrestamme mieriesoejkesje lij gaervies giesien 2011 .
Tsihkestahta daerpies jarkestimmieh laakine jïh Staateskåajjen SF .
Reerenasse edtja laantem stuvredh guktie laakh jiehtieh , jïh nænnoestimmieh aelkiehtidh mejtie leah muaneme Stoerredigkesne .
Fïereguhte gïeleutnije , politihkerh , institusjovnh jïh byögkeles reereme tjuerieh veeljedh saemien nåhtadidh .
Lissine dejtie mah saemiengïelesne ööhpehtieh, dle noerhtesaemien gïelesne gellie saamastallije lohkehtæjjah mah ajve jeatjah faagine ööhpehtieh.
Saemien aalkoealmetji gïele jïh unnebelåhkoegïele Nöörjesne jïh Sveerjesne.
gååvnese o beapmoeh krïebpesjh- jïh
tjaelieh tekstem dan bïjre .
Learohke edtja meatna jih nuepie årrodh vierhtiehöörneme .
Laavenjostosne Duodji Instituhttine jïh vytnesjæjjajgujmie dah learohkh maehtieh , gosse kuvsjem tjïrrehtamme , vielie faageøøhpehtimmiem / lierehtimmiem åadtjodh , dejnie åssjaldahkine ' svennepryøvem ' darjodh .
Ij leah luhpie amalgamem nåhtadidh 1.1.2011 raejeste .
lahtestimmieh Raarvihken tjïeltese sedtedh , 7898 Lyjmede jallh
Maahtoeulmieh 7. jaepiedaltesen mænngan
Ih gåaredh sjïelem vedtedh Saemiedigkien lïhtsegidie jallh reeremasse .
Vijriesåbpoe barkedh fylhkendigkien nænnoestimmine aamhtesisnie 14/12 , ihke mieride maahtoeevtiedæmman nænnoestehtedh dejtie mah ööhpehtimmesne barkeminie .
Jåarhkeööhpehtimmie Noerhte-Trööndelagesne edtja aktem tjïelke kultuvrem utnedh gosse lea bïevnesi bïjre bååstede .
Naan tjïelth/fylhkentjïelth vuarjesjeminie faalenassem vedtedh gaajhkide learoehkidie saemienlïerehtimmien bïjre.
lea Sveerjesne orreme 13 jaepien raejeste
Slyöhpoe strunhtjien åvtelhbodti sjïdtedh .
Lustes tïjje dennie Åarjel-saemiej skuvlesne .
Edtja dejtie illedahkide nåhtadidh gosse barkeminie kvaliteetem lïerehtimmesne bueriedidh .
Dïhte Toamma Bientien sijjesne daelie gosse dïhte skïemtjes .
Akte jeatjah haesteme daan orre jaepien lea dïhte europejen laajkoeneavroe .
Mijjen gïelh leah håvhtadamme nåhkelidh .
Saemieh leah aalkoealmetjh Finlaantesne , Nøørjesne jih Sveerjesne .
Pedagogijhken viehkieviertieh eevtiedidh
Såemies eah gåessie maam vytnesjamme .
Dïhte edtja sov rïjhkem bigkedh gusnie ij leah vielie naan bååktjege .
2.1.2 Geajnoeskåårvemh jïh regijovnale evtiedimmiefoente
Dan mænngan Karasjokese vøølkimh jih desnie jijnjh almetjh bøøtin .
Lohkemelahtese , håalome jallh reklaame .
Maanah maehtieh ektesne soptsestidh maam dah vienhtieh almetjh ussjedieh jïh demtieh .
Ij leah gïerve ussjedidh dam edtja Saemiedigkesne deahpadidh.
vuastalestedh diskrimineringe dejstie
Aaj kultuvremojhtesh mejtie eah leah vaarjelimmiestatusem åådtjeme , maehtieh jïjtsistie vaarjelamme sjïdtedh aktene lïhkebe goerehtimmesne .
Saemiedigkieraerie daelie govlehtæmman buakta - Nye beregningsregler og tildelingskriterier for tospråklighetstilskuddet til kommuner og fylkeskommuner innenfor forvaltningsområdet for samisk språk .
Seammalaakan juekiejin dastegh dïeneste sjïdti.
Pryövoeprosjektem tjïrrehtidh web-Tv-saadtegisnie våhkosne skiereden 2009 raejeste .
- Dellie daesnie sjïdtebe .
Manndalen Husflidslag 175 000 kråvnah dååste .
' sne (Laantebieliemoenehtse Noerhte-Trööndelagese jïh Noerhte-Nöörjese) 
V. aaj ållermaehteminie jïh illustrasjovnine v. 3.2 .
, KS .
Desnie åadtjoejimh lieredh kraesie-produksjovnen jih govsi bijre - sjiere laante-burrie faagh .
Jielije jaevrieh jïh tjaetsie
tjaelieh teeksth guvvide jïh darjoeh aamhtesetjaalegem dan tsagkemen bïjre .
Dïhte lea baalte bïejeme gærjide jïh " Lilja stoerre-åabpine sjædta " , mejtie mijjieh vedtebe gaajhkide maanide mah akten jaepien båeries Noerhte-Trööndelagesne , aktene laavenjostosne tjïelten almetjegærjagåetiej , Noerhte-Trööndelagen fylhkenålman
Gïelebaalhkan ulmie Gïelebaalhkan ulmie lea saemiengïelen evtiedimmiem jïh vaarjelimmiem tsevtsedh Nöörjesne , Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne .
DOV FYLHKE
Maehtieh aktegs gïelem golme kandidatide vedtedh gosse kroessem bïejh veeljemeleahpese .
Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste siebriedahkefaagesne lea aelkedh goltelidh jïh mïelh buektedh aelhkie njaalmeldh tjaaleginie , goske maahta buerkiestidh jïjtse mïelh , jïh mubpide goltelidh faageles jearsoesvoetine .
Åvteli dah gablah skearkagieh tjuara dejtie tjeahpastalledh .
Gaavnehtidie man bïjre dijjieh sïjhtede vielie daejredh , jïh darjode gyhtjelassh.*Nååhtedidie politihkerinie , jïh darjode gihtjeh tim miem eensilaakan jïh dåajmetjelaakan .
Deejrim NBR-e edtji ståavroe-tjåanghkoem Tromsøesne utnedh jih dellie daerpies dah åadtjoejin mov tjaalegem vierhtiedidh .
Saemiedigkien barkoe kultuvrejielemigujmie goh lissiehtahke båata dan joe stoerre barkose saemien kåanstese jïh kultuvrese .
Men - mijjieh edtjebe vuesiehtidh .
Barkoe juktie saemiengïelem tjïrkedh krievie guhkiesmïeresne jïh jaabnan barkoem jeenjemes sektovresuerkine , jïh tjuara prosessem tïjjesne årrodh .
Stuhtje voestes aejkien bæjjese bïejesovvi Sapporosne , Japanisnie jaepien 1995
Dah åedtjiebæhtah mah prostatareavseste vaalta seedtie mikroskopijen goerehtæmman maam vaestede jis cancerem prostatesne gååvnesieh jallh ij .
Alvas lihke Gellien aejkien Naan aejkien Sveekes Mierhke
Institudth mah dagkerigujmie barkeminie eah leah iedtjem vuesiehtamme saemiej mojhtside vaarjelidh .
kreeki bïjre soptsestidh , kreeketryjjesvoetem digkiedidh jïh mïeli jïh faaktaj gaskem joekehtidh
Akte ektine journaale fïerhten skïemtjijasse jeahta bïevnesh mah registreeredh maehtieh gaajhkh barkijh lohkedh gåessakt laantedigkesne skïemtjije hoksem ohtsedidh .
Gaavnedh boelhkh akten tekstesne gaavnedh gusnie dah bïevnesh eah man jïjnjem sinsitnide vuastelh
6.6.1 Daltese 1
Dannasinie daerpies aktine orre reerememaalline mij daan beajjetje reerememaallen sijjeste båata .
MEELODIJE: EINSIEDELN MEDTIE 1120/ERFURT 1524
Guktie datne sïjhth gærhkoe edtja årrodh jis edtjh gærhkosne damtestidh ?
Dah aaj dahkoe båateme jïh dïsse latjkah , dovne Aino Danielsen , Marit Fjellheim jïh Ida Marie Bransfjell .
Gieleaaamhtesengaaltijh ?
maahta maanam viehkiehtidh jeatjah dahkoealternatijvh vuejnedh mubpien aejkien dïhte måeriem damta .
Jijnjh gieth vearoeldasse .
Gieriesvoete kristeles jaahkoen maadtoe jïh ulmie .
Ulmie lij aalkoegïelelïerehtimmine nïerhkedh , jïh daajroem jïh ïedtjem lissiehtidh gïelese Nöörjesne jïh Russlaantesne .
- Mijjieh badth daejrebe akte stoerre haesteme faageles maahtoe fååtese , jïh daerpies maahtoelutnjeminie jïh jaabnan bïhkedimmine vierhtiealmetjijstie dejnie saemien gïelejarngine .
Man gellie tæjmoe
Fylhkenraerije vierhtide joekede gosse byjngetje råajvarimmieh lea bijjelen 100.000 kr.
Naan laavenjasse jienebe gaahpode , gusnie learohke åådtje jïjtje veeljedh mïsse sæjhta leavloem bïejedh .
Vïnhtsen våajome, Laara buektehte vïnhtsem våajoemasse jïh Mary aaj Laaram buektiehtamme.
Dannasinie manne leam vuesiehtimmieh (29), (30), (31) aaj dorjeme, mah soemen gïelesne.
Dagkarinie jaepine stoerre dåehkide tjåanghkenibie jïh jïjnjh dellie jaemieh .
Dïhte mij lea orre 2015 lea aaj bielietïjjen learohkh mej saemien gïele faagegievlesne , nuepiem utnieh stipendem ohtsedh jïh stipenden stoeredahkh leah læssanamme .
Voestes vuesiehtimmie Lågge
Naan våhkoeh dan mænngan muvhten aejkien åådtje bååstide båetedh .
Tjirrehtimmie orre øørnegistie
Saemiedigkie aktem vuarjasjimmiem aalkeme dejstie dåarjojste gïeleprosjektide , mej bïjre tjuara syökedh .
Dah veeljijh aktem guvviem jïjtsasse darjoeh krirrijste jïh politihkerijstie saerniej jïh digkiedimmiej tjïrrh plaerine , tv ' esne , raadijovesne jïh Gaskeviermesne .
Gaebpien Gåsta: Mijji saemiej kultuvredarjomesh leah iktesth tjabredovveme garre dïedtemen nuelesne mijjen kraannasalmetjistie , juktie sih leah jïjnjebelåhkosne .
Fiereguhte plaeresne lea akte aamhtese jïh lea golme gïelesne; luvlegïele , daaroengïele jïh tjaatsegïele .
Mov fylhkesne medtie ... .
Laavenjostoe lea hijven maanaj jïh noeri saemien gïeleåtnoen gaavhtan , jïh gïeledaajroeh nænnoesåbpoe sjïdtieh .
Suejnieh åadtjoem båanteste , ihkie buerebe lyjhkem ålkone ïentjesne gåatodh .
Reerenasse bæjkohte ahte ektiebarkoereforme galka tjïrrehtovvedh , jïjnjebe sjïeremaahtoe skïemhtjegåetiesektovresne , nynnehkåbpoe tjïerveshåksoe , jïh jïjnjebh voeresgåetieh tseegkedh guktie lea sijjiem gaajhkesidie 2015-den åvtelen .
Tjoerem abpe tjaktjem geehtedidh olles vijrijh mannem vuetjieh .
' en
Infrastruktuvre daejnie laajrojne lea hijven .
Jis almetjen gåatan båatam tjoerem geehtedidh ollem gahtjestahkese dabrenh .
Oslo jïh Bergen staareraeriem utnieh (goh akte reerenasse) jïh aktem staarer aerien åvtehkem (goh akte staate minis tere).
Reerenassen stoerredigkiebïevnesisnie " Muligheter for alle- menneskerettighetene som mål og middel i utenriks- og utviklingspolitikken " , desnie vihteste almetjereaktah edtjieh våaroemisnie årrodh gosse edtja nöörjen ålkoerijhke- jïh evtiedimmiepolitihkem hammoedidh .
Vielie bïevnesh gååvnesieh Datainspektionens / Daatainspeksjovnen webbesijjesne .
Vihkeles learoehkidie voerkelidh tjaelemegïele lea akte konvensjovne , jïh tjaelemegïele ij iktegisth gïelesmaaregem fulkh .
Ålvas skïemtjelasse , ij leah aejkiemierie
Dan åvteste byöroe vihth naan jaepine vuartasjidh guktie studijepoengedorjemasse saemien gïelesne lea evtiesovveme.
Tjïelten baakoelæsto
Jeeusen nomme jarkoestibie: dïhte gie bådtjasovveme lea .
Beapmoe jurjiehtidh lij vihkeles prosjektesne .
Mijjieh daejrebe nulle objeekte gååvnese ovmessie gïeline.
Guhkebe haamoeh.
Maana gie lea samhtjan jïh vaejliem åtna byöroe gåetesne årrodh
Ij lij mov naan jeatjebh mejgujmie stååkedidh .
Lyjke 14 mill. kråvnah soejkesjæmman prosjektijste tjïeltebieliesoejkesje- jïh stuvrehtimmiesoejkesjedaltesisnie , lissine dam maam raeriestamme goh soejkesjimmievierhtieh " Fg 17-prosjektesne " .
Vijriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne
Kapitalfoentese lyjke 27,9 mill. kråvnah boelhken , mearan kapitalefoente (skåårvemefoente) nåhtede 36,7 mill. kråvnah boelhken .
Lohkeme maahta daej baakoejgujmie aelkedh:
Jallh dah daejrieh dah tjuerieh abpe raajesem bigkedh jïh eah maehtieh maam akt raajesisnie sliejhtedh guktie Zyzik (2008) jeehti.
Daate gaavnoe lea naa guhkede linjeste , jïh ij leah bigkemistie håvhtadamme , prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta .
Vihkeles dïhte guarka dovne man åvteste jïh guktie mijjieh viehkiedïrregh jïh vuesiehtimmieh nuhtjebe .
Learohkh , learoekandidaath jïh lïerehtæjjah Noerhte-Trööndelagesne edtjieh faageles evtiedimmiem utnedh boelhken .
Jïh maana aarehskuvlesne jallh fuelhkiemaanagiertesne maahta bååstide gosse ij voeksedh jallh skorkesth göökte biejjide .
Dejstie 19 learohkij åarjelsaemiengïele voestes gïeline .
Gïehtjedidh jïh orre baakoeh lïeredh learohke galka njaalmeldh jïh tjaaleldh teeksth darjodh gusnie jïjtse våajnoem buakta .
07-22 , jïh dan mænngan gohtjedimmievaeptie .
Ånnetji jarparostibie gosse lohkehtæjja girmie , mohte luste aaj !
Jis tjoejefijlem buektedh dellie seamma bïevnesidie maehtieh goltelidh jallh maehtieh cd dongkedh sijjeste Svïenske gærhkoen informationsservice , telefovne 018-16 96 00 jallh e-påasten tjïrrh info@svenskakyrkan.se .
Guktie goebperh båehtjerde ?
av Gielem Nastedh
raeriestimmie soejkesjeprogrammese
geerve jiehtedh man gellieh dah ovmessie gïelh saemiestieh , mohte noerhtesaemiengïele lea tjïelkes jeenjemes vijriedahkesne dejstie saemien gïelijste Nöörjesne .
Dïhte reektehtsen visjovnh dåarjohte mij jeahta fealadasse edtja aarvoeh sjugniedidh , jïh jïjtje aktem visjovnem åtna saemien fealadassebyjrese eannan 5 jaepieh edtja dejstie uvtemes veartenisnie årrodh kultuvre- jïh fealadasseråajvarimmine aalkoealmetji gaskem .
Måjhtam naa barkoes gaajhkide saemien lohkehtæjjide .
Abpe Altan jarnge sæjhta mïerhkelgidh aalkoealmetjekultuvreste ruffien 9. - 12. b.
Dïhte feegreme Den som ... tjiehpiedæjjeste Kristin Ytreberg lea gaajhkine vïedtjine vaanterdimmiehaallesne .
Daelviem aaj åaram lastehåevkien nuelesne jallh jeatjah sjïehteles sijjesne .
65 jektem " gïelem Nastedh " tseegkeme .
Fæjroeh / såarah
BEETNEGH DAERPIES ?
Andrea lea jïjnjem buektiehtamme goerehtallemepryövesne , jïh jis ussjede goh daamtaj dorje sïejhme daajroepryövine , sæjhta rovnege vååjnedh Andrea lea tjoeperdimmieraasten nuelesne gosse dan jïjnjh reaktoe vaestiedassh åtna .
TRD aktem vuarjasjimmiem tjïrrehti öörnegistie jaepien 2011 .
Annikken Kjær Haraldsen tuhtji dïhte vaaksjome Saemiedigkesne lij joekoen aevhkies dan vijrebe barkose åarjelsaemien gyhtjelassigujmie .
joekehtidh mïj dïhte elliesraajese jïh lïhtseraajese , jïh joekehts raajesebægkoeh utnedh
Iemielaakan dle njieljie moenehtse-jïh stoerretjåanhkoevåhkoeh .
Bene saemien eejhtegh leah vaajtelamme edtja prosjektebuerkiestimmesne vihtiestidh dïhte saemienøøhpehtimmie ajve lea dejtie saemien maanide .
Muvhth dotkijh jiehtieh dïhte minngemes mij akkalasaemien soptsesti jeemi jaepien 2003 , mearan muvhth dotkijh vienhtieh annje naan soptsestæjjah aajmene , jïh gïele lea dan åvteste dïhte tjerkemes håvhtadihks gïele Russlaantesne .
Skuvleaajhterh / byjjenimmieetaath , skuvlestuvreme jïh
o Stipende learoehkidie mej saemien gïele ammesgieline: kr 3 000,-
Geehth guktie dah tjaalegh leah joekehts geervegraadine .
Latjko ...
Læjhkan goh -Ø- mij a-tjoejmolsemem buektehte lea dïsse lissiehtamme jïh -n- aaj lea dïsse lissiehtamme dellie intransitijve haamoe byöroe *avtanidh sjïdtedh.
Saemiedigkie sæjhta Nöörje edtja saejhtiegietjine årrodh almetjereaktide klijmaråårestalleminie , jïh ILO konvensjovne nr. 169 aalkoealmetji bïjre våaroemasse bïejesåvva Nöörjen posisjovnide aalkoealmetji reaktide .
Ohtsememierie .
- Mijjieh våaromem mijjen åålmegebeajjan heevehtibie , jïh abpe Saepmie edtja meatan sjïdtedh .
16:30 Gyhtjelassh , lahtestimmieh jïh åeniedimmie
Eah leah naan institusjovnh Saemiedigkien nuelesne dennie regiovnesne .
Voestes jaepiej jïlleskuvlesne dellie aaj ovmessie tjåahkojne meatan edtjim jïlleskuvlen bïjre jeatjabidie soptsestidh .
Gøøkte jaepiej mænngan dihte barkoesijjie moenesovvi staaten konsulentese gien diedte edtji årrodh båatsoejielemem abpe laantesne stuvredh .
Maehtedh ryöknedh goh vihkeles tjiehpiesvoete sæjhta jiehtedh symbovlegïelem , matematihkeles dïejvesh , darjomevuekieh jïh jeereldihkie strategijh nuhtjedh juktie dåeriesmoerh loetedh jïh goerehtidh mij våaroeminie åtna dovne dæjpeles , biejjieladtje tsiehkine jïh matematihkeles dåeriesmoerine .
Bööremes baaja maanam jïjtje nænnostidh man jïjnjh ååjse .
raarestallemasse vadtasuvvien lihkesdajven
Dah viedtjeplaeriem darjoeh tjaalegigujmie guvvide .
Dej göökte raajesi relasjovne ahte transitijve raajesen objeekte jïh intransitijve raajesen subjeekte seamma rollem guadta.
Dennie nænnoestamme Klijma- jïh energijesoejkesjisnie dle tjåådtje jïjtse gåetieveahka lea dïhte vihkielommes suerkie juktie ulmiem jaksedh klijmagaasseluejhtiemidie giehpiedidh 50% jïjtse darjoste .
akteraeresne nænnoesti aktem saemien gyrhkeles veeljemetjåanghkoem tseegkedh.
Saemieraerie akte joekoen vihkeles jïh hijven jååhkesjamme aalkoealmetjeaktööre gaskenasjovnale .
Baajede mijjem daan biejjien aelkedh.
) Baajh raeffiem jïh staeriesvoetem eatnamisnie sjïdtedh .
Våarome dan åvteste lij akte stuerebe daerpiesvoete jeatjah lïerehtimmievuekieh utnedh saemien gïelesne, mænngan doh jeanatjommes internaateskuvlh orrijadtin.
Lilja lea Morten gon Anna Liisan nïejte .
Gaagkestimmesne vihkele saemide saalmh saemien
starnefaaleldahkh jïh - bievnesh saemien noeride bueriemdidh
Vijhtede kapittele V a maehtieh tsevsiehtidh .
Mov aahka !
LISSIETJAALEGE - ULMIE- JÏH .
Daate lea ojhte akte vihkeles sïlle reaktoe otnjegasse .
Bierna Leine Bientie lea hearra åarjelsaemide 1980-jaepiej aalkoelistie .
Saemieh reaktam utnieh akten hijven lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne
Datne vïenhth daate saetnies soptseste jïh maahteme heannadidh ?
Jaepien 2011 mierie læssene nominelt 1,2 mill. kråvnajgujmie , viertiestamme dejnie voestes budsjedtine jaapan 2010 .
5,6%
sisvegem analyjseradidh jïh åtnoem viehkiedïrregijstie vuarjasjidh tjaaleginie mah leah veedtjeme ovmessie digitaale meedijijstie
Gærhkoe tjuerieh læjhkan dam aerpievuekiem jïjtjevyljhkevoetine jåarhkedh .
Stuhtjetjem lea aaj teaterasse tjaaleme jih aaj learoegærjam .
jïjtse tjaalegh vuarjasjidh jïh staeriedidh faageles væhtaj mietie
Ij goh naan sijjie gusnie barre akte ö desnie.
Maehtebe låavtegisnie gyrhkesjidh ?
Saemien misjovne dihte saemien skuvline Havikesne øørni , Sofie jeahta .
Fylhkenålmah Finnmarhkesne , Tromsesne , Nordlaantesne , NoerhteTrööndelagesne jïh ÅarjelTrööndelagesne aktem sjïere stillemem åådtjeme Ööhpehtimmiedirektovraateste juktie vijriesåbpoe barkedh råajvarimmiejgujmie Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide .
Dannasinie tjaalege vihteste dïhte lea tjaalasovveme lohkijidie noerhtesaemien dajvesne .
Jåvvan lohkehtæjja raereste Jåvvese jïh eejhtegidie goerehtallemepryövem 1. daltesasse laboratijvelaakan nuhtjedh .
Sïjhth vielie bïevnesh: Soptsesth prosjekten åvtehkinie Telemarksforskningesne Knut Vareide + 47 98 22 00 04 jallh Saemiedigkieraerije Marianne Balto +47 480 63 358 .
Lohkh vielie Aerpievuekien bïjre daesnie .
• SKUVLEÅVTEHKI VIERMIEH
gaaltijeåtnoem vuesehte (jis nuhtijie) 
damta reaktoem åtna sijjiem vaeltedh , vååjnoes jïh govloes jïh jeatjah buerielaakan dåemiedieh dutnjien krööhkeste .
Dan mænngan galkin aktem sjiehteles raajesem (akte gööktijste) veeljedh tïjjen mietie.
Vihkeles bïevnesh bååstede vedtedh naemhtie guktie dïhte lea nuhteligs learoehkasse goh våarome dan faageles evtiedæmman .
Goere juhtije åasadaltesem vuesehte , 2011-kråvnine jaepeste 2011 .
Lissine stoerre lissiemaaksoeh åadtjobe daaresjimmien mænngan Reerenassekvartaalen vøøste .
snïjrseerkeldh jïh raejkie
Muvhth gyhtjelassh byøroeh soejkesjamme årrodh .
Gosse vaanterdimmieh , dellie learohkh tjoeverin eadtjohke laakan barkedh , gærjide fierhten biejjien tjaeledh jih aaj jeatja tjaalegh darjodh mah vuesiehtin maam lin liereme .
Aaj nuhtegs daejredh mah aelhkie lïeredh, dah mah namhtah lïerijidie lohkehtimmesne båetieh.
Dïhte voestes rïjhketjåanghkoe lij goevten 6. b. 1917 Metodistegærhkosne Tråantesne .
Minngiebarkoe Learohkh maehtieh
Teatere prosjekteteaterinie barki bielelen naan ihkuve byögkeles dåarjoe 2002 raajan.
starne- jih såjhtoedepartemente lea dagkerh saerniestimmieh dorjeme gosse dåarjoem Nöörjen baenievaarjelæmman vedteme DvD-filmem dorjeme baeniestarnebïevnesinie maanide jïh eejhtegidie .
Helgelandesne jis barkijes byjreske NSR-siebrie jïh dan åvtohke åemie Odd Kappfjell dan eevtji edtjim lohkehtæjjaskuvlese dillie goh nuepie sjidti .
fylhkendigkieveeljeme Nöörjesne (såemies tjïeltine aaj skïer eden 11. b.).
Nimhtie aaksjoem provhkedh lij joekoen nåake mijjese jih naaken mijjeste aaj sijhtin vajmedh .
Treavkah lin dan dovres , dejtie aehtjie tjoeveri åestedh .
/ EES jïh Schweizesne Försäkringskassan webbesæjrojne gååvnesieh .
Guktie edtjem illedahkide nuhtjedh juktie maehtedh faageles sjyöhtehke bievnesh bååstede vedtedh mah dam guhkiebasse lïerehtimmiem eevtjieh ?
Konsultasjovnelatjkoen åssjele lea sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem gosse eajhnadåvva latjkoeh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien iedtjh tsevtsedh .
Kultuvrereservaate lea plearoeh vaarjelimmiehammoe , jïh daam maahta tseegkedh juktie kultuvrevïhtesjimmie byjresem vaarjelidh .
Dihte lea seamma hijven .
Faage edtja tjetskiesvoetem gåaskodh aerpievuekien daajroen bïjre .
Maandate lea vijrebe orreme raeriestimmiejgujmie båetedh guktie edtja nuepieh saemien almetjidie gorredidh eatnemevierhtide nuhtjedh sijjen åtnoedajvine , seamma aejkien goh daaroe-almetji iedtjh jååhkesje .
Saemiedigkien veeljemelåhkosne 2005:este lin 12538 almetjh .
Daesnie åenehks laakan ållermaahta mij deahpede mearan lij rektovre jaepeste 1954 jaapan 1971 .
dïhte nasjovnaale ööhpehtimmiepolitihke aalkeme sjædta jïh tjïrrehtamme guktie
Gåetieluhpie-dåastoje maahta aaj gåetie-aajhterinie latjkedh el- njuvvi jih moeri åvteste maeksedh .
LISBETH SOLLIE
- Saemiedigkie geerjene ihke EN tjoevkesem bïeji saemien nyjsenæjjaj healsoetseahkan .
Saemie dejtie tjaebpieslaakan veelti jïh båssoeji goske eelkin bueledh .
Nr 2 2013
- edtja sisvegem bæjhkoehtimmesne sjïehtesjidh laakine jïh praktihkeles politihkesne mah aarkebiejjiem tsevtsieh saemide jïh jeatjah aalkoealmetjidie
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 1 åadtjodh .
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh lea daesnie baakoeh goltelidh jïh dejtie vaajestidh .
Jis edtja dam jeatjadehtedh , dle tjoevere akte aski åvteli dam orre gåetieluhpien åasam tjaaleldh buektedh .
Dejgujmie barka dovne barkiji- jïh barkoevedtijigyhtjelassigujmie , mohte aaj darjoeperspektijveste jïh dellie joekoen gosse barkojne mïrrestalleme- jïh seammavyörtegsvoete otnegehoksehtimmine barka .
Akte gåalmede almetje tjaanga jïh gåatomen bïjre gihtjie , guktie giesie tjaktje orreme jnv. .
BIERNA LEINE BIENTIE
1.-3. klaasse aktem våhkoem veedtsi jih 4.-7. dam mubpiem våhkoem .
Dah golme bienjh fehkiehtieh goh dihte alma båata .
taalh juekedh jïh tjåanghkan bïejedh joekehtslaakan , vuesiehtimmien gaavhtan 8 = 4+4 jallh 5+3 jïh vijriebasse
Dennie aktene bielesne baakoe saemiengïelesne tjaalasåvva jïh dennie mubpene nöörjengïelesne .
Learohkh njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem iktemearan åadtjoeh .
Regijovne åarjel
Dah bearkoeh jïh dah guelieh guktie dejtie jis freehktidh meatan gosse juhtidh ?
Jeenjemesh gïeh maōrigïelem meehtin lin dillie båarasåbpoe goh vïjhteluhkien jaepien båeries , jïh englaanten gïele aarkgïeline jeenjemesh maōrifuelhkieh utnin , mohte ij lin gaajhkesh .
Daan biejjien dïhte akten mijjen vihkielommes katalysatovrijstie saemien kultuvrejieliemasse , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
Die tjåanghkan gåarede jiehtedh, daate baakoe maahta almetjijstie almetjasse joekehtadtedh.
Aamhtese vuesehte man stoerre dåeriesmoerh reerenasse jïjtje åtna almetjerïekteles dïedth tjïrrehtidh vihties aamhtesinie , Muotka jeahta .
soptsesh , dikth , prievieh jïh aamhtesetjaalegh tjaeledh
- Vaeltieh an-m-ia dan jijnjem maam daarpesjh , - jeahta .
 (Englaanten gïele; lobby = korridovre) Lobbyisme / lobbydarjome / korridovrepolitihke .
Gïehtjedimmietjaalegen voestes bielesne bïevnesh learoehkidie .
Laavenjasse maahta gihtjedh learohke galka aamhtesem vuesiehtidh akte jïh / jallh måedtie tjaalegi våarome , jïh destie v.g digkiedidh , lahtestidh jïh / jallh ussjedidh tjaalegi tsiehkieh , jallh tjaalegem analyseradidh jallh viertiestidh göökte tjaalegidie , jïh destie vuesehte åejviemïelh gyhtjelassine mah tjaalegisnie åvtese buektieh jïh dejtie ussjedidh .
Dïhte sæjhta jiehtedh ij hormontabledte-gaske sjïdth åvteli sæjhta gujnelemmiem åadtjodh , vuesiehtimmien gaavhtan gåessie gåetide viht båetedh .
ryökneminie .
Eah gïelh seamma parameteerh veeljh, destie gïelh aaj joekehtedtieh.
Åvtehke ij dïedtem oktegh utnieh
Daarjoe Stoerredägkan Vaarjelimmieministere Grete Faremo lea daelie vaestiedamme Stoerredigkien vaaksjome- jih konstitusjovnedåehkien gyhtjelassh daan aamhtesen dïhre .
Ij naan tjidtjie edtja baernebem dassedh .
Learohke maahta baakoeh gøøkte lïhtsigujmie juekedh
Goerehtidh jïh kontinuerlilen vuartasjidh guktie lea byjresisnie lea vihkeles bielie lïeneståvroen byjresebarkojste .
3.0 Prinsihpielle bielie
Byöroe nuepide nænnoestehtedh maahtoem saemien gïelesne vejtiestidh dejtie lohkehtæjjide mah ööhpehtimmiem utnieh.
Ööhpehtimmiedirektovraatem birri vaaksjomem jåerhkedh 2012 .
Evtiedimmie digitaale faageskuvleste mearoeburriefaagesne , akte 3-jaepien prosjekte man åvteste fylhkentjïelte tjuara raajan 200 000 kråvnah maeksedh fïerhten jaepien .
Sjïere beapmoeh maanide
naakenh dejstie nasjovnelle unnebelåhkoej åvteste berkieh jih mej jeanatjommes lihtsegijste åårganisasjovnesne , dan byjrehke siebrine jallh goevtesisnie destie unnebelåhkoedåehkeste båetieh , jih
aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh
klimahtem tsevtsebe - tjïrrh konsumsjovnen væjjojde jeatjadehtedh
Maahtam dovne mearosne årrodh .
Krijsegïetedimmiesystemen prinsibph
Jis datne sïjhth jeenjebh bïevnesh , bïeljelh laantedigkien gellielaaketjestratege Anna Ebenmark telefovninie 063-14-76 32 jallh e-påastine anna.ebenmark@jll.se
Daate sæjhta jiehtedh tjåenghkies njoelkedassh utnedh , stujmiem jïh båasarimmiem giehpiedidh , aktem tjielkebe struktuvrem tseegkedh skuvlebiejjien jïh vuartoeh sinsitnine tjielkestidh .
Daate ajve bïhkeden , men mijjieh juvnehtibie eejehtimmie ij seejnebe vaaltasovvh .
Noen ønsker å døpe barnet like etter fødselen .
learoekandidaath Mierie njoktjen 1. b. lea daejtie .
Giejdie dåehkide gielem vedtedh maahtah siejmetji gärhkoetjåangkoen tjirrh daejredh .
4.3 Saemien gïelen ulmie universtiteetine jïh jolleskuvline
Jis ussjede skïemtjehoksem bïeljelidh hijven jis temperatuvrem joe mööleme .
Gååvnese såemies sijjieh gusnie eah naan dåeriesmoerh utnieh jïh buerie ektiebarkoem saemiejgujmie utnieh , bene dah sijjieh eah leah gellie Saepmesne , Sveerjen bielesne .
Learohke aamhtesen åejviesisvegen bïjre beavna .
Lïerehtimmieulmieh leah barre akte vuekie guktie buektiehtidh maahtoeulmide jaksedh .
2012 lea dïhte ellen bööremes jaepie, men 2010 aaj stoerre dorjemassem åtan.
Socialstyrelsen , Enskildas klagomål , 106 30 Stockholm .
Idtji sïjhth gie nyjsenæjjide sov gåajkoe båetedh .
påastekåarhte steempeldamme sjïdti , jeemi .
Daate lissiehtimmie lea 1 897 000,-kråvnah jaepeste 2104 .
Håjnarostoe staatebudsjedteste
maereles faagegïelem åtna
Julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne doh saemien gïelekuvsjh eah leah integreradamme lohkehtæjjaööhpehtimmine, jïh dan åvteste ij maehtieh byögkeles statistihkem goh dbh.no.
Saemiedigkien vuajnoen mietie edtja learoevierhtieh gååvnesidh gaajhkine faagesuerkine jïh gaajhkine faagine , åarjel- , julev- jïh noerhtesaemien gïelesne .
Maahta nemhtie årrodh akte learohke gellien aejkien laavenjassh buektehte mejtie idtji nasjonaale gïehtjedimmesne buektehth .
2019 Saemiedigkie sæjhta eadtjohkelaakan barkedh daej gïelebyjresi vööste daejnie dajvine juktie aelkedh jïh dåarjodh jienebh gïeleråajvarimmieh mah edtjieh gïelelutnjeminie viehkiehtidh.
Mohte tjåetskeme nimhtie barkedh goh bigkeme-ålma guktie eajhnadovvim barkoem gåetesne ohtsedh .
tjaeledh mah aelhkie nuhtjedh .
Fealadimmiedåarjoe:
Dah vihkielommes ulmieh klijma-jïh energijesuerkesne 2011 sïjhtieh årrodh: Klijmavietseles øørnegh skåårvedh , jïh geahpanamme energijeåtnoe fylhkentjïelten gåetine
Goerehtæjja diedtem åtna Mineraalereeremen direktovratem , dajveaajhterem jïh dajven utnijem bieljelidh , golme våhkoej åvtelen barkojne nearhka (§18).
Learohkegoerehtimmieh , taalh Almetjehealsoeinstituhteste jïh bïevnesh maanatjirkijistie gaskem jeatjah aktem stuerebe låhkoem irhkemistie vuesiehtieh saemien dajvine .
Åarjene: Rïektes sievine Skivsjö:n åarjemes loekteste Harrselsfors:n gåajka .
Jalhts vuelege dåårrehtimmie jïh studijepoengedorjemasse viertiestamme jeatjah faagigujmie, dle UiT tjåadtjohte jïh nænnoestahta dejtie saemiengïelen studijeotnjegidie.
Dan åvteste G2-gïelen funksjonelle morfologije lea joekoen vihkeles G2lohkehtimmesne, sïjhtem aaj vuartasjidh mejtie vïerrebe objeekth mïerhkesjidh enn verbh subjeekti mietie sojjehtidh dennie båetije boelhkesne.
Viehkiehtidh guktie hijven öörnegh tseegkesuvvieh gosse boelveste boelvese serteste
Dïhte tjåenghkies saemien identitete lea gårredamme
Mijjieh åarjelsaemien daarpesjibie goh faage jïh barkoegïele skuvlesne .
Ij dov lea reakta maaksovasse ajve juktie båehtjierdimmien mænngan ij sjïdth guktie håhkesjh jallh jis komplikasjovne sjædta .
" Saemieh jåarhkelïerehtimmesne reaktam lïerehtæmman saemien gïelesne utnieh.
Vïnhtsedïenesjh inkl. feerjah Jaepien 2011 dle budsjedtesne medtie 11 mill. kråvnah (åasa- jïh maaksoestaeriesåvva 2011) juktie fylhkengeajnoefeerjah juhtedh båeries fylhkengeajnojne , 89,3 mill. kråvnah fylhkengeajnoefeerjine orre fylhkengeajnojne , jïh 26 mill. kråvnah (åasa- jïh maaksoestaeriesåvva 2011) vïnhtseruvtide .
Mijjieh tjoerebe gaavnehtidh guktie maahta energijedaarpoem luejhtemegiehpiedimmien daarpose sjïehtedidh .
Gosse learohke veeljie gaaltijh nuhtjedh aktene tjaalegisnie , sisvege tjuara sjyöhtehke årrodh , jïh åtnasovvedh naemhtie guktie learohke sov maahtoem vuesehte gaaltijh nuhtjedh .
Nöörjen laaken jïh nasjovnaale politihken mieriej sisnjeli tjuara dam regijovnaale politihkem ovmessie såarhts siebriedahkide sjïehtedidh regijovnen ovmessie bieline , mah ovmessie våaromh jïh nuepieh utnieh .
Ibie asth tïjjem dassedh .
Learohkh mah eah nuepiem utnieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh dan vihties pryövenassebiejjien , edtjieh faalenassem åadtjodh pryövenassem mænngan tjïrrehtidh .
Daate hijven, edtjebe mïelh jïh digkiedimmieh utnedh, dellie evtiedimmie sjædta.
TSAEKEMEM VAESTIEDIDH
Dej kultuvremojhtesi bïjre mah leah vaahresne , edtja aktem jearsoesvoeteraastem utnedh juktie skaarah heerredidh .
Dellie lohkehtæjjan barkoe sjædta sjïehtedamme haestemh vedtedh learoehkidie .
Jïjtsevuarjasjimmie maahta aaj viehkine årrodh ihke learohkh aktem tjïelkebe guvviem åadtjoeh jïjtsh maahtoen bïjre ryöknedimmesne .
Dïhte almetjelåhkoe fïereguhtene fylhkesne lea dïhte våarome gosse dejtie stoerredigkiesijjide (maandath) joekede .
Aamhtese 10/234
Nöörje edtja IGC- GRTKF ' sne barkedh guktie akte unnemes seamma nænnoes vaarjelimmie sjædta goh dïhte mij Nagoyaprotokolleste båata , daan nuelesne illedahkh IGC- GRTKF ' sne Nagoyaprotokollem dievhtieh jïh lissiehtieh dejnie suerkine gusnie dïhte lea sjeavohts jallh fer nåake vååjnoe .
Maahta dovne ringkedh jïh seedtedh tjaaleldh laejhtemh skïemtjijemoenehtsasse .
Bigkedh saemien profijlem tuvrisme- jïh dååjrehtimmiejieliemassen gaskoeh mij edtja evtiedæmman vadtedh saemien tuvrismedarjomen .
Mollehthbieljie:
Daamhtaj noeredåastove kondomidie vadta jallh duaka .
Learoehkidie aaj viehkehte gosse saemien nåhtede jienebh tsiehkine mah sjyöhtehke , dovne aarkebiejjien jïh åvtelbaelien .
Gaajhkh utnijh faalenassem åadtjoeh medtie 40 feelemi bïjre fïerhten jaepien , mearan nuerebe funksjovneheaptoeh faalenassh åadtjoeh 80 feelemi bïjre fïerhten jaepien .
biologeles nåhkedimmiem goerehtidh , jïh aktem jieledegievliem eatnamisnie buerkiestidh
Hijven daajroeh saemien gïelesne lea vihkeles gosse edtja meatan årrodh saemien siebriedahkejieliedisnie jïh barkoejieliedisnie , jïh nuepieh vadta ööhpehtimmiem , barkoem jïh lïerehtimmiem veeljedh mij abpe jieledem ryöhkoe .
SAEMIEN GÏEHTJEDIMMIE - LEAROESOEJKESJE
Dah mierie daesnie lea sïejhmelaakan gïehteldimmiemierieh fïerhten sektovrese .
Learohke bööremes leara gosse:
LAVANGEN Ástávuona giellagoahtie , Lavangen
Manne aervedem fïereguhte gie saemien gïelesne tjaelieminie , daajra ij leah aelhkie staaran tjaeledh .
Saemieh , såevmieh , tornedaelingh , romerh jih judarh guhkiem tijjem sveerjesne orreme .
Viertesth sæjrojde sinsitnine .
1.7 Politihkeles barkoe , ståvroe , staabe ...
Refunderte reentah , ektiedimmesne staateles løønemeøørneginie skuvlegåetide jïh vuelkemeåssjelidie aktem 3% reentasaatsem utnieh .
Daesnie Nøørjen Saemiej Rïjhkesiebrien jaepietjåahkosne , Čáhcesuollu 1988 .
Eengelsken gïelesne guarka dejtie vihkeles tjiehpiesvoetide naemhtie:
4) Gärhkoetjåahkoe
A: Ja , nov idtjimh gujht dennie vaeresne mij doekeme sjïdti jïh gosse juhtien dle naan aejkien laedtieh naan krievvieh , men dïhte lea barre öövre vaenie dle gujht tjoeribieeaskan sån våålese båetibie daelvie sjædta dellie dellie se aaj naan laedtie båata sæjhta naan krievvh åestedh jïh aaj jïh dle leekedidh jïjtje bearkoeh mïnnedh våålese Staarese doekedh vuelelen doh stoerre dujnie stuerebinie byjjine jïh staaresne .
Daan biejjien ij Saemiedigkie naan byjjes faamoem båatsoe-aamhtesinie utnieh , men rååresjimmiereaktam åtna aamhtesisnie dan saemien siebriedahken bïjre rååresjimmielatjkoen tjïrrh reerenassine .
Dah staateles , tjïelten jïh fylhkentjïelten instansh edtjieh bïhkedasside nåhtadidh , jïh aaj Finnmaarhkeneeke , gosse edtjieh vuarjasjidh guktie saemien kultuvrese , båatsose , miehtjiesåtnose , jieliemasse jïh siebriedahkese sjædta .
Magkerh guelieh ?
Jåarhkelïerehtimmesne siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna mænngan Jåa1 ööhpehtimmieprogrammesne studijegoerehtæmman , programmesuerkie realfaagese jïh programmesuerkie gielese , siebriedahkefaagese jïh ekonomijese .
Goerehtimmiedåehkie 86,6% raajesijstie objeektine jååhkesjieh.
Kaarelen gïele
6.3.1 Illedahkh raajesijstie
Fiereguhte dejstie strientje-tjoej ehtahkine gietesne jih gaajhkesh leah laavloeminie:
Aejlegen dellie Tråanten stoere gærhkosne .
Maehtedh lohkedh faagesne eengelske lea maehtedh mïelem sjugniedidh ovmessie såarhts tjaalegijstie .
buerebe öörnemem dan unnebelåhkoe
ovmessie tsiehkieh , barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth evtiedidh eengelsken gïelesne
Soptsestidie ektesne daamtaj , jïh seamadidie gaavnedimmiemieriej bïjre .
Polijse , skïemtjijeåårganisasjovnh jïh politihkerh
Åarjelsaemien kultuvre sæjhta politihkeles prioriteradimmiem krïevedh gelline suerkine jaepiej åvtese .
Mïelemööleme veeljemen bïjre - Man jïjnje almetjh daejrieh ?
Learohkh tjoeverieh dam nænnoestidh joe 10 jaepietsiehkien aalkoevisnie .
växa upp:PTCP 'Från år till år blir våra gamla färre, de som har födds i ett samiskt hem och vuxit upp med den gamla samiska seden.'[Don jïh daan bijre 3] Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie dah göökte paarrebielie maehtieh ånnetji ovmese goerkesh dijpedh, jalhts seamma roehtseste seerkeme.
Provhkh dejtie laavenjasside mah Ööhpehtimmiedirektoraaten nedtebieline gååvnesieh .
gïsse / dejtie gie / gïeh daan biejjien edtja / edtjieh laavkodh .
Sïjhtem vuartasjidh mejtie joekehtasse presens- jïh preterium-hammoej gaskem.
Saemiedigkieraerie joe govlehtalleme Antirasistisk Senter ' inie jïh sæjhta daelie vuartasjidh mejtie nuepie vielie laavenjostedh juktie gæmhpodh dan , mij gohtjesåvva aarkebiejjien raasismen vööste , maam gellie saemieh dååjrieh .
Åarjelsaemien dajve
Mijjieh aaj dejtie spïelide vaaksjobe .
Lïngkh:
Daam naa hijven buektehtem
Buektehte luhkine jïh luhkine ryöknedh mænngan dïsse vielie haarjanamme , jallh daerpies vielie haarjanimmine ?
Gïeleutniji aaltere akte vihkeles faktovre , jïh vihkeles learohkelåhkoe mij lïerehtimmiem åådtje saemien gïelesne , læssene .
Veeljemen mænngan 39 tjirkijh sjædta , jïh dejtie edtja tjïjhtje veeljemegievlijste veeljedh .
Skuvle lea dïhte voestes saemien skuvle visuelle tjeahpose jïh nov gujht sæjhta aktem vihkeles råållem spealadidh juktie saemien tjeahpoem jïh saemien jïjtjegoerkesem evtiedidh båetijen aejkien .
Aalkoealmejth maehtieh loetemh faaledh båetije biejji staeries evtiedimmien muhteste .
Duedtiebovrh maehtieh prosjektedåarjoem ohtsedh juktie åesiestimmiem duedteste gorredidh , maam jeatjah vytnesjæjjah dorjeme
Dïhte mij seapan vååjnoe goh joekehts gïetedimmie , ij leah mij akt jeatjebe goh akte råajvarimmie mij lea daerpies juktie seammavoetem , jïh seamma nuepieh gorredidh .
Mijjen gaskenasjovnaale barkoe lea dovne laavenjostoem evtiedidh saemiejgujmie Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne , jïh hoksedh dah dïedth mejtie staath utnieh , aaj våajnoes sjidtieh dahkojne jïh rïektesisnie , veartenen jïjnjh aalkoealmetjidie .
UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle upmejesaemien gaajh ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme .
jissedh laejpiedaajjetjem tjeevline goske plïehtje jïh jorpehke sjædta .
AALKOE Regijovnale evtiedimmieprogramme Noerhte-Trööndelagese (RES) lea akte dïrrege akten ållesth jïh iktedamme evtiedimmiepolitihkese fylhkese .
Dïhte dejtie voestes luhkie daabloeh ryöknoe bielelen naan dåeriesmoerh , dle vuarta ånnetji åvtelem dam luhkievoestes daabloem ryöknoe , jïh dle tjöödtjeste , eevre båasarimmesne .
MÅÅHTEHDIMMIEN VUEPSIE
trycka ner:3s 'Sydsamisk syntax och melodi håller på att försvinna eftersom svenska/norska är så starkt att det trycker ner det svaga språket.'
8.
Jïjtse baalhka maahta raajan 12 000 årrodh kråvnah fïerhten asken .
Dah åadtjoeh lïeredh åarjelsaemien kultuvren jïh gïelen bïjre .
" Politihke lea baanesne årrodh , ij radtiebielesne .
Lopme Naestie 2014 .
Mohte dagke aaj joekoen eatnemelïhkes epistemologijen bïjre soptsestetje.
damtijidh jïh nuhtedh jïjtsevoetide proporsjovnaale , båastode proporsjovnaale , lineæære jïh kvadratiske funksjovnide , jïh vuesiehtimmieh vedtedh praktihkeles tsiehkide mejtie maahta daej funksjovnigujmie buerkiestidh
Gaavnh vaerbem jallh vaerbide .
Mearan Maarja laavenjasside dorje , lohkehtæjja sæjhta vïhtesjidh jïh gyhtjelassh gihtjedh .
Departemeenten lea nænnoestimmiereakta tjïeltenommide .
Objekte edtja akkusatijvesne jallh nominativ gelliengïertesne årrodh .
Nænnoes lïerehtimmiemaallh evtiedidh lïerehtæmman saemien voestes- jïh mubpiengïeline
Årbok nr 3. (4 sid) 
Reeremetjïelti maallesne akte baasisebielie , gagkestimmiebielie jïh akte evtiedimmiebielie .
Luhkie govhte desnie batnanin .
Monnoeh limen ektesne veterinær-skuvlesne vaadtseme jih gosse manne dam aamhtsem dan åvtese juhtihtim , dellie dihte dallah edtjohke båatsoeburrie-skuvlem øørnedh .
Aktem daejstie fijlem guhkiem dov daatovrinie spåårie .
maahtoeråajvarimmieh mah poengh vedtieh , jïh aaj staavraevtiedimmie jïjtsh forumi sisnjeli .
Funksjovne lissine aamhtesegietedimmiem feerhmie , ektiedimmesne fylhkentjïelten beetnehdåarjoeøørnegigujmie .
Saemiedigkiepresidente Egil Olli bööredi , gosse EN .
Jis ij maana sïjhth njammedh maahta pryövedh buhtjedh jallh pumpedh jïh mielhkiem bustetjinie vedtedh .
Dagkerh hijven aath maehtieh årrodh learohke jïjtjemse aamhtesasse høølteste , jallh tjaalege hijvenlaakan guvvese jallh guvvide sjeahta .
Læjsa lijnesem gurrieminie .
Konsultasjovni mænngan Saemiedigkine , dle Gööleme- jïh mearoedepartemente aktem ekspertemoenehtsem tseegki - Mearoegaedtiemoenehtse - juktie prinsihpen våaroemisnie salkehtidh saemiej jïh mubpiej reaktam mearosne gööledh Finnmaarhken ålkolen .
Ållermaehteme skåårvemeprosjektijste Gåhkaldahkh bomme-beetnegigujmie: 1 .
systematijen maahtoetseegkem jïh dotkeme dejtie gïelide sæjhta årrodh vihkeles våarome vijrebe barkoen åvteste tjïrkedh jïh eevtiedidh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelide .
Staateraerie lea daan biejjien tjïelteståvroen nænnoestimmiem vihtiestamme , tjieltelaaken 3.§ 3. nr. mietie .
Dejtie aaj reaktah barkedh guktie maahtoeh saemien gielen guhth geerve gieline giehtelidh .
Saemien skuvle Aarbortesne lea Staaten åelesne orreme mearan Saemien skuvle Snåasesne lea tjielten åelesne orreme aalkoelistie 1968 .
Daate haestemh sjugniedieh juktie dejtie IT-vierhtide nuhtedh fylhkentjïeltesne , ihke voenges krøøhkemh daamtaj prijoritetem åadtjoeh , sijjeste mij lea fylhkentjïelten vijsiesommes vierhtieåtnoe , ellieslaakan .
Daamhtaj aalka rïjtelidh gosse tjïervesne dan bïjre maam ij eavedh gosse voerkes .
Dah baakoelæstoeh luhkieh paehpierisnie jïh nedtesne .
Tjuara hoksedh gaajhkh laakevïedteldihkiereaktah eah nåakebe sjïdth , men buerebh nænnoesåbpoe sjidtieh , akten orre tjïeltejuekemen jïh tjïeltestruktuvren gaavhtan .
Tjïelth aaj meatan RES-guejmievoetesne KS .
Jeatjah skïemtjelasside åådtje vïrrepryövoem vedtedh .
Idtji gie altemse vaestedh .
Jis maana skovrehtassem feeleme ålkoelaantesne åådtjeme edtja hoksejarngem jallh maanadåakteredåastovem gaskesadtedh .
Årbok nr. 4 Åarjel-saemieh
Dah gïeh dennie tjïertesne , föörhkedin gosse saarnoejin guktie sijjieh nïekedin jïh ektesne barkin .
Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah jienebidie dejstie baakojste baakoebaanghkesne haarjanidh , jïh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadidh .
Learohke maahta jïjnjh lïereme baakoeh nåhtadidh
jïh dan mænngan .
Maana edtja voestes iereste maanagoevtesisnie hoksem åadtjodh , gusnie barkijh gååvnesieh giej sjïere maahtoem maanaj bïjre , skuvleööhpehtimmie , stååkegaevnieh jïh jeatjah darjomh eejehtimmesne .
Ih maeht
Vuarjesje dahkoesoejkesjen jeatjah raeriestimmieh prijoriteradamme råajvarimmide goh vihkeles , jïh faagegoevtesh fylhkentjïeltesne sijhtieh dejgujmie vijriesåbpoe barkedh .
36 .
ES-boelhken dle tjåenghkies salderinge- / effektiviseringekrievemh maehtieh vïerremes ovrehte 5. mill. kråvnah sjïdtedh .
Ryöknemetjiehpiesvoeth leah maehtedh struktuvreradamme jïh ovstruktuvreradamme veahkah lohkedh , guhkiebasse lohkedh akten saaht man taalen raejeste (dovne bæjjese jïh våålese), jïh maehtedh ryöknedh gööktine jïh gööktine , vïjhtine jïh vïjhtine jïh naemhtie vijriesåbpoe .
Lene Sparrok , Anne-Marja Joma jïh Inga Emelie Joma .
- Manne gegkestem mijjieh daejnie aktem hijven våaromem bïejeme ihke Dihte nöörjen gærhkoe- aaj dennie jienebekultuvrelle jïh jienebereligijööse Nöörjesne - maahta akte gaahpoeh jïh feerhmeles almetjegærhkoe årrodh , Aasrud jeahta .
Daate bïhkedimmie soptseste guktie dijjieh mah maanagïertesne berkieh , maehtede maanaj sosijaale evtiedimmiem dåarjoehtidh , jïh aktem hijven psykososijaale byjresem sjugniedidh mij irhkemem jïh mïedtelimmiem heerrede .
Daate orkideje joekoen geerve
Aerpiegïele soptsestæjjah dej aerpiegïelem sïejhmemes gåetine soptsestalleminie, jïh vaenie siebriedahkesne.
Staaren skïemtjegåetie (Östersunds sjukhus) 
Dah våajnoes objeektekasush jïh subjeekte-verbaale kongruense leah funksjonelle morfologije, jïh mijjieh maehtebe aarvadalledh daate haastadihks saemien G2-lïerijidie, dan åvteste daaroengïelesne G1 dah morfologiske væhtah fååtesieh, vuartesjh vielie dan bïjre boelhkesne 2.2.
Julevsaemien gïetebaante stoeredahke onne
V.g. lohkehtæjjaskuvlesne lim lïereme guktie musigkem jïh daansoem utnedh saavremisnie .
Skreejredh tjïelten maajh- / lïhkebaahke-tseegkeldahkh tseegkedh , mah biobrenselem utnieh , gosse leejjemelatjkoem fylhkentjïelten gåetide dorje .
Dan mænngan meehtin lïhtsegidie laavkedidh .
Dejnie dajvine gusnie jïjnjh sijjienommh saemiengïelesne lea iemie learohkh voestegh nommigujmie voengesisnie berkieh .
Aamhtese bïhkedassh vadta guktie edtja dejtie haestiemidie dåastodh mejtie åtna faalenassestruktuvreektiedimmesne jaepiej åvtese .
Maam daerpies
Provsjekte Wikipedijan tjïrrh daen biejjien gååvnesieh leksikonh gaskeviermesne gellien ovmessie unnebelåhkogïeleline .
Iktedidh jïh orrestidh båatsoen buerkiestimmieh eatnemeåtnoste
Hijven fåantoeh juktie lohkedh
Saemien gïele byjjes registerisnie - krievemh staaten etatide
Spolsky saarnoeji guktie maorigïelem gïehtelamme .
Åejvievæhtah figuvresne vuesiehtieh SDJ/Nöörje Saltfjellet noerhtelen aktem jollebe låhkoem dejstie fasseldamme almetjijstie utnin dennie nööremes aalteredåehkesne (15-19 jaepieh) jïh dejnie båarasommes aalteredåehkine (bijjelen 45 jaepieh).
Dïhte diedte juktie fylhkentjïelten ålkoejielemevierhtieh joekedidh lea 2011 raejeste serteme kultuvreste regijovnale evtiedimmiegoevtesasse .
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta , jeatjah departementijgujmie , saemiedigkine jïh saemiej jïlleskuvline daanbeajjetjen toelhkedïenesem vuartsjidh jïh vierhtede mah råajvarimmieh daarpesje guktie bueriejåhteme toelhkedïenesjem tseegkedh .
Sæjhta aaj saervigujmie laavenjostedh mah FIFA-n jih UEFA-n bæjngoebielesne tjåadtjoeh .
Dah mah reaktam utnieh jåarhkelïerehtimmiem åadtjodh leah dah mah eah leah jåarhkelïerehtimmiem tjïrrehtamme aarebi .
- Mijjieh skuvleklaassh haestebe meatan årrodh daennie barkosne .
lea vara:3s ööhpehtimmie utbildning buerebe bra:KOMP sjædta.
Dåapmestovlelaake vuesehte saemielaaken njoelkedasside gosse saemien gïelen åtnoem dæjpa .
Sjïehtedh kolonnegamtoeh guktie dah tjaalegegåhkojde sjïehtieh .
' sne utnedh .
Gåarede baalhkam juekedh jienebi baalhkavitniji gaskem .
Maahta orrodh darjomh v.g. mah darjoeh jïh geerjehtieh kultuvre-darjomh goh musihke , teatere , gärjageerjehtimmie , vätnoe , guvvieh , tjeahpoe j. j. jeatja barkoe-sektovre mij båetijen aejkien stoere sjädta lea gåassome-jielemasse jïh dååjrese-industije saemien jieleme-vuekien , kultuvren jïh jielemassen vuestie .
Mov leah jolle juelkieh jïh joekoen guhkies tjeapohke juktie dan garmere vååjnem .
Edtja aamhtesem gïetedidh forumen voestes biejjien .
Maam learohke jijtje veanhta ?
Preessen reaktoe dan bïjre bievnedh mij siebriedahkesne heannede ,
Dah guhkies geajnoeh jïh ihke saemieh dan bårrode veasoeh dorje guktie dah faalenassh jïh institusjovnh , mah edtjieh dam åarjelsaemien åålmegem gaagkestidh , tjuerieh bårrode årrodh , jïh biejesovvedh ovmessie maadthsijjide dejnie golme dajvine .
Datne maahtah vielie nasjonaale pryövemen bïjre Ööhpehtimmiedirektoraaten nedtebielesne www.udir.no lohkedh .
Barkoedåehkie lea , laavenjostosne Unjárgan tjïeltine , tjåanghkoeh tjïrrehtamme dej sjyöhtehke guejmiejgujmie , jïh almetjetjåanghkoeh tjïeltine åtneme .
Tråantesne årromeminie gusnie dovne klassisk laavlomh jïh gærhkoe-musigkem lohkeminie .
Dïhte lea daesnie virusem aelhkemes dabrene jïh haasene .
Joejke - musihke - soptsese - gïele - histovrije - vuajnoe - filosofije - kultuvrelle kodah jïh konteksth.
Aaj råajvarimmieh aalkeme juktie svienske studenth studijese dåårrehtidh .
6.2.3 .
Saemiedigkie sov gaskenasjovnaale barkoem guhkede , jïh edtja dej båetiji jaepiej njueniehkisnie barkedh rïektesvoeten jïh jååhkesjimmien åvteste aalkoealmetji reaktijste veartenisnie .
Seamma illeldahkide leam diagrammese 4.6 tjöönghkeme.
Saemiedigkie jïh Saemien jolleskuvle leah bööresovveme meatan årrodh , jïh leah meatan orreme ovmessie ööhpehtimmiemeessine .
*Bearkoe tjuahpa/tjoehpene.
16 Gånka dellie stilli edtjin Daanem veedtjedh jïh dam leejjone-haavtan
Edtja dejtie vierhtide åajvahkommes nåhtadidh gåetiej ålkoebieliem bueriedidh , jïh teknihken gaavhtan daaletje gåetine , guktie dovne gorredimmie jïh energije- jïh byjreseråajvarimmieh leah ektesne .
Jis låhkoem juvreektievoeth produksjovnesijjesne lea jienebe goh 100 galka dam tjïeltese bievnedh .
saemiengïeleldh lohkemh jïh saemiengïeleldh lohkehtæjjaööhpehtimmieh lea vihkeles gosse saemien gïelide jïh kultuvridie Nöörjesne gorredidh jïh evtiedidh , jïh aaj rijhkij raastij dåaresth .
Åejvieulmie:
tjïelth dïedtem utnieh maana- jih voereshoksem öörnedh abpe jallh bielietijjem unnebelåhkoegïeline jis naakene reeremedajvesne dam vaajta
Ållesth bïevnese gïehtjedimmien bïjre
Båehtjierdamme (% gaajhkijste årroejijstie):
Govlehtallije: Rune Kjenstad , Tråanten tjïelte , tell .
Byöroe learohken daerpiesvoetese sjïehtedidh man gellie baakoeh læstose beaja .
Noerebaelesne leah sïejhme tjarki damtemh jih jïjnjine leah geerve åssalommesh jih damtemh .
Reerenasse sæjhta jåerkedh aktem eadtjohke dårjomeulmiem , jïh nænnoestamme soejkesjem joe gååvnese gorredimmiebïelesne .
Bïevnesh saemiengïelesne NAV:esne ...
Profesjovnelle faageles dåarjoem vedtedh gïehteldimmide fylhkentjïeltesne .
Maanah leah sosijaale joe reakadimmien raejeste , jïh dah geerve almetjigujmie jïh sinsitnine soptsestellieh , dovne kråahpegïelen jïh gïelen dahkoej tjïrrh .
Dah elektrovneles dïenesjh gelkieh aelhkies dutnjien nåhtadidh jïh lïeneståvroen jijtsje gïetedimmiem aelhkebe darjodh .
Maanah dahkoevuekieh daarpesjieh mejtie maehtieh nåhta didh jis plaakenieh , neerresuvvieh jallh geerstam me sjidtieh .
Saemiedigkie lea daejtie lïhtsegidie jïh sæjjasadtjide nammoehtamme laejhtememoenehtsasse boelhken 2014-2017 .
Dam darjoejimh goh skuvle-biejjieh galhkeme , jih Ealla lij mijjen ektine .
Akte laakenænnoestimmie jïh jååhkesjimmie saemiej reaktijste dejtie jielije marijne vierhtide akte vihkeles aamhtese orreme Saemiedægkan .
Tabelle 4.7.
Goh skïemtjije jallh åelieh dov lea åålegh reakta hoksem mïeledh .
Råajvarimmie 19 .
Dellie maanah meehtin dahkoe båetedh-dovne maanah mah lin gåetesne jallh daaroen maanagiertesne vaedtsieminie .
GUVVIEH: INGA MARJA STEINFJELL
Åvlan vaestiedassh vuesehte dïhte tjabreminie ryöknedh .
jaepien båeries gosse (gusnie:) 
Buerie båeteme Mov hoksegaskesh Jïemhten lïenesne nåhtedh !
Galhkuve jïh vualkoe gåetide .
12 læjhkan veeljeme vaaksjomem tjïrrehtidh saemien learohki reaktajgujmie aaj 2013 .
Akte eatneme - stuerebe vuajnoe
Gïehtjedimmieh edtjieh goerehtalledh mennie daltesisnie learohken maahtoeh gosse learoesoejkesjen ulmide maahtoevåaroemasse vuartesje .
gaajhkh learohkh PAS sæjjan tjaalasovveme
gærjetje saemiengïelese jarkoestidh .
4.2.2.3.
Nåake ryöknemetjiehpiesvoeth leah ektiedamme minngebidie tsagkesidie ryöknedimmine .
Dïhte akte væhta mijjen ellen bööremes åvteguvvide - naemhtie mijjieh iktesth dejtie tjïelkestibie .
GUKTIE DEJTIE NJIELJIE PRINSIHPIDE JAABNANVUARJASJÆMMAN EKTESNE VUEJNEDH PRYÖVETJÏRREHTIMMINE ?
Bijjiekandidaath tjïelteståvroeveeljemasse:
Byjjes mieriekriebpesjimmieh jïh tjïelke råajvarimmieh gelkieh barkoejielemen skreejrehtimmine ektesne jielemevåaromem saemien dajvine nænnoestidh , jïllebe darjoehtæmman jïh vierhtiedarjoemasse dovne båeries jïh orre jielieminie .
Noerhte- Trøndelaagesne jïjnjh sjædtoeh gååvnese mah saemieh guhkiem daalhkesinie jïh beapmosne provhkeme .
Laaram Lars:ACK
gïelegorredimmiem digkiedidh jïh guktie gïelem evtiedidh
barkeme Saemiedigkie galka vielie meatan laanteburrierååresjadtemisnie , jïh vuajnoeh rïekte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentese buektedh
gïjren 2009 lea saemiengïeleldh madtjeledåhkie tseegkedh dan noerhtesaemiengïelen dajvesne (Finnmark jïh Troms).
Maahta soejkesjem nåhtadidh goh skraejrie jïh maalle jeatjah såarhts darjomidie goh gøøleme , gueliebarkoe , gaertenebarkoe jïh vinhtsebigkeme j. v.
fotosoptsesem darjodh gusnie guvvieh , tjaeleme tjaalegh , tjoeje jïh musihke , jïh dam tjåanghkan bïejedh guktie hijven sertiestimmieh sjïdtieh
Telefovne hïejme: Mobijle:
staaten ovjuvrepolitigkine barkeme jïh joekoen staaten diedtide saemiej jieliemidie moeneme
Saemien jielemasse nännoestidh jïh numhtie saemien kultuvre jïh jielemasse övtiedidh .
jïh daan biejjien annje jïjnjh væjkeles vytnesjæjjah .
Gie dam jis disse dibrehtamme ?
Juvlememaaksoemoenehtse sov salkehtimmiem deelli
Politihkeles stuvreme jïh ståvroe
Dïhte åålegh hijven dejnie sopstestalledh gïejnie nåajsan sjïdteme guktie sïjhtijægan darjodh .
Guktie pryövenasside nåhtadidh barkosne vuarjasjimmine lïerehtæmman ?
Veartenen giefiesvoeten vööste gæmhpodh .
Dïhte ekonomeles våarome dïenesjedorjemassese geahpene 5 mill. kråvnajgujmie , viertiestamme jaepine 2010 .
Abpe gærhkoen histovrijisne dïhte laavkome fïerhten almetjen ektiedimmie Jupmelinie nænnoestamme .
Manne maahtam dan dejpeladtje jielemen bïjre soptsestidh mejnie mijjieh barkeme .
Gåetie-iemede Maja Staven åelkies-bielesne .
Daan kapihtelen voestes nueliekapihtelisnie 3.1 aalkam dejtie englaanten gïelen veerbide vuartasjidh mah leah kausatijven molsedimmien jarngesne.
Sïejhme jïh / jallh digitaale learoevierhtieh evtiedidh
Når statlige myndigheter nå har tillatt denne storstilte utbyggingen av vindmøller, har de samtidig pålagt den norske stat et enda større ansvar for å sikre at framtidige utbygginger i dette området ikke ytterligere forringer reindriftas livsvilkår, sier Larsen.
Mijjieh tjoerebe tjïelke nasjovnaale njoelkedassh utnedh jis edtjebe daejnie lyhkesidh , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
Fokusem utnedh guktie mijjieh taalh tjaelebe , maahta viehkine årrodh learoehkidie .
2. - Jonassen , Ellen Bull: " Maam stoerre-johke soptseste " Åarjel-saemieh , Samer i sør .
MOnica Kappfjell
Bielie 6
tjoejh lïhtsine govledh
Daate dorje barkoem jienedamme skreejreme barkijh unnebelåhkoevåaromem geerve mööledh .
Nemhtie learohke sjåahkoe tjuara lohkeminie barkedh jïh ovmessie vuekiej mietie maahta lohkedh dehtie lohkemen ulmeste .
Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre digkedeminie ihke lea daerpies Saemiedigkien råållam tjïelkestidh , goh tjïrkije saemien maanaj jïh noeri ööhpehtimmiereaktese , jïh Saemiedigkien råålla goh vaaksjovmeåårgane saemien lïerehtimmiegyhtjelasside .
Månnoeh vïellh jïh akte vielie Mearohken jarngeskuvlese .
Daate vuesehte jienebh saemieh edtjieh skreejresovvedh saemien dotkemasse båetedh , jih aaj eadtjalgovvedh saemien gielem dotkemisnie nuhtjedh .
Budsjedten mietie dle sïjhtebe ållesth 174 mill. kråvnah nåhtadidh asfalteprogrammesne 2011 .
Tjåenghkies tjirkeme løønemesumme lij 2328 mill. kråvnah sertiestimmesne ruffien 2007 .
Svïenske gærhkoen åålmegh gaskenaasjovni / internationelle dan barkoen maadtosne .
Gaajhkesh håalemidie akten tjåenghkies elektrovneles våarhkose bïejieh gosse gaervies .
Daate lea dåarjoe guejmievoetese jïh karrierejarngen barkose maadthööhpehtimmine .
Tjiehtjielisnie eah leah naan klaash mej tjïrrh lïj maahteme eatnemem ålkone vuejnedh , akte klaase guhkene bijjene baaja dam fïerhten tïjjen sjïere tjoevkesem båetedh savkan sïjse , jïh murriedimmiem buakta , mejtie lea gaskejijjebiejjie jallh jemhkelde buelije goeksegigujmie .
Ahkepenšuvdna , man leat álgán máksit , galgá muddejuvvot bálkágoargŋuma mielde , ja das gessojuvvo 0,75 proseantta .
unnebelåhkoepolitikem sjidtemisnie sjädta .
Seniorraeriestæjja Nordlaanten Fylhkenålma
Daan heamtureligke ståantetjen akte sjïehtedimmie reakasåvva ihkuven aajkan .
Aerviedamme dah barkoeh lea 25% dejstie ållesth maaksojste , mah leah 24,8 mill. kr 2011 .
Ekspedisjovnh abpe rijhkesne
Jis daate ij gååvnesh dellie G1 soptsestæjjah utnieh raajesh ovgrammatihkeles maam G2 soptsestæjjah jiehtieh.
Gosse trommeskïelte starnedamme , mij pråvhka varki sjïdtedidh , maahta viht laavkodh .
Geerve aaj soptsestidh jallh tjaeledh guktie G1soptsestæjjah G2-lïerijidie guarkah.
Maahta jïjnjh bïevnesh gaavnedh jis learohken abpe heeftem gïehtjede .
Daate akte reektehtse vuesehte maam Telemarksforskning dorjeme Saemiedigkien åvteste .
Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh
Raeriestamme seamma daltesem utniehtidh goh daan jaepien juktie pruvvieh gorredidh , dajvh åestedh , geajnoetjoevkesi åvteste maeksedh jïh væjroen vööste vaarjelidh kraesietseegkeldahkine .
Tjïelteståvroeveeljemisnie aaj maahtah aktem persovnesteemmem vedtedh kandidaatide jeatjah veeljemelæstojne .
Dah vihtiesvoeth tjuerieh gaskesne årrodh gosse barka lïerehtimmiem vierhtiedidh .
jienebe iemies beapmoeh jïh beapmoeh sjïehtedamme
Guktie dellie ussjedidh jïh dåemiedidh gosse ektesne ?
Barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne dah tjåenghkies tæjmoeh saemien gïelesne daltesinie Jåa1 jïh Jåa2 , sijhtieh vaenebe årrodh goh Jåa 1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammesne .
Mijjen aerviedimmieh leah ånnetji jeatjahlaakan goh Kruana heeften dannasinie mijieh aktem jïjtse årrojeaerviedimmiem nåhtadibie 2012 , v. ållermaehteminie jïjtse boelhkesne , mearan staaten aerviedimmieh årrojetaallese bigkieh , biejjeste 01.01. 2011 .
Mejtie Piere Læjsam dåerede/dåeredi?
Tjaktjen 2005 Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte göökte stoerre prosjekth eelki gïehteldimmie- jïh arealradtjoestimmien gaavhtan .
Eejhtegh maehtieh signaalh vueptiestidh jieleden bïjre maanagïertesne , jïh dan mænngan raeriejgujmie båetedh mah maehtieh hijven årrodh kvaliteetese byjresesisnie .
Båetije aejkieh gujht saemiengïelen akademijam kriebpesjieh .
A: Idtjimh gujht bïjlegeajnoe utan ruvhtiegeajnoese så hov leessin dejtie bovtside .
Tjïelte-jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo moenehtsem barkojne læhkoehtieh .
Rammetekst: " Vuelie - dan baakoen tjoeje lea goh svïhtjeminie , guktie almetje åådtje baakoen njuvvesne njyörtedh jïh baaja sealoe dejnie dïevhtedh - sårkosne jïh aavosne .
Jieledetoelhkestimmie jïh jieledehaalveme .
Musihkejieleme lea joekoen hijven jïh daesnie maahtah jïjnjem gïehteldidh .
Gosse cancerem aajhtsa cellepryövenassevååksjemen tjïrrh dellie pråvhka dan aareh tsiehkine årrodh båehtjierdimmie aelkebe jïh vaenebe lissiehdåårresinie .
Barkoedåehkie raereste båatsoesïjth gåabpaginie laantine nuepiem utnieh laavenjostoelatjkoej bïjre seamadidh mah maehtieh dejtie praktihkeles haestiemidie vaarjelidh dennie raastendåaresth båatsosne , vuesiehtimmien gaavhtan arealeåtnoe .
aktem baakoeveahkam nuhtjedh mij biejjieladtje tsiehkieh feerhmie
Gosse eah govlh dellie eah maehtieh guarkedh mejtie raajese hijven jallh ij.
Manne vienhtem daajram daan baakoen ulmiem:
Dïhte vadtasåvva guktie gohtje gåalmedenparte , utfärdare .
Saemiedigkie sæjhta dam dïedtem vaeltedh , men kreava voernges åejvieladtjh aaj tjuerieh dïedtem dan åvteste vaeltieh .
Lohkehtæjja maahta gaervies goerh darjodh mejtie jaabnan nåhtede lïerehtimmiedarjominie .
Båatsoe viehkehte guktie aerpievuekien daajroe steeresåvva , vijriesåbpoe evtiesåvva jïh guhkiebasse jåarhka .
Rohkelibie dej åvteste gïem / giejtie daelie nammoehtibie .
Raereste aktem lissieskåårvemem 5,0 mill. kråvnine jaepien 2012 , jis leejjemelatjkoeh dan jarkelamme lååjkedimmiearealese åtna .
Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste dajvide jïh eatnemevierhtide , åvtetje eejki saemien dajvine Romseste jïh åarjese .
Sæjhta aaj akte mïnnedimmie sjïdtedh Sjøgato ' n gåajkoe Mussierisnie , maam Helgelaanten Musueme stuvrie .
Datne tjoerh BIBSYS veeljedh goh institusjovne .
Råajvarimmie 18 Vïjhten-jaepien geervelïerehtimmieprogramme saemien gïelesne
daesnie gaavnh
saemiedigkie böörie barkose mealtan årrodh .
78 47 40 23 , mobijle 90 79 98 19 , e-påaste: mia.de.coninck@samediggi.no
Dan åvteste dle daerpies orreme såemies dïejvesh jïh raasth tjïelkestidh: " Åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestehtedh " maahta aalkovistie gaajh jïjnje årrodh .
tjïelkelaakan jïh veele lahteste jallh argumenterade
Eah eejhtegh reaktam utnieh nyöjhkedh jis maana medisijneles hoksem jïh båehtjierdimmiem daarpesje voen vaahreles sjïdtedh maanan healsose jallh evtiedæmman .
Guhkiebasse daate sæjhta konsekvensh åadtjodh daan beajjetje faalenassese .
lihke aaj akte åarjelsaemien kultuvregåetie gusnie jïjnjh saemien eetath .
ij sïjhth orre aath voejhkelidh darjodh
eengelskegïelen filmh jïh jeatjah kultuvrelahtesh digkiedidh ovmessie meedijijstie
Laakesne tjïelkelaakan tjåådtje saemien nommh mejtie almetjh nåhtadieh , mah abpe tïjjen årroeh jallh jielemen gaavhtan ektiedimmiem utnieh sæjjan , dejtie byögkelesvoete edtja kaarhtine , sjiltine jïh registerinie nåhtadidh , kanne nöörjen nommine ektine .
Joe dellie gosse Hagen-moenehtse sov raeriestimmiejgujmie bööti Saemiedigkie eensi vuarjasjimmieh darjoeji mah laavenjassesertemh mah meehtin saemien ïedtji bïjre årrodh.
Marja murrede gosse lååvle jïh juajka .
Aanna aadtjen [stååkegaevnide] sjyökeme.
EvaldStenfjell2008.
Bietskedh dellie !
Maahtam voestes tjoejem aktene lïhtsesne govledh .
NOU 2007: 13 Dïhte orre saemiereakta .
Saemiedigkie jïjnjh ovmessie tjeahpoeh eekie , dovne saemien jïh nöörjen tjiehpiedæjjijste .
Voestes gietjeste ligan Lars Børgefjell (Burkien Laara) jih Nils Kappfjell (Gaebpien Næjla) lohkehtæjjah .
Gærhkoen medtie 25 000 barkijh gusnie jeanatjommes muvhth åålmegisnie berkieh .
Vihties råajvarimmieh mejgujmie nïerhkeme , jallh mejgujmie edtja nïerhkedh
aerviedidh jïh digkiedidh sentraale-ulmieh jïh geerjehtimmieulmieh
Learoegærjah tjöövken buertesne darjoeji
Enn vïerrebe dagkeres paarre goh tjeejehtidh jïh tjaajanidh.
lohkedh , toelhkestidh jïh ussjedadtedh guktie daaletji teeksti sisvege , hammoe jïh ulmieh leah
Elina Israelsson jïh Jörgen Stenberg " United in the game " laavloejigan , akte dejstie CONIFA- laavloejistie , jïh minngemes dle Saepmien stoere talange Jon Henrik Fjällgren laavloeji .
ISBN 82-521-4954-5
Lohkh Jåhhan vaentjielisnie maam Jeesuse sov bïjre jeahta: Jåhha 6 , 41-42 jïh Jåhha 12 , 49 jïh 50 .
Dagke dïhte " gaajhkem-ryöknedh " strategijh nuhtjie ?
Dïhte Aejlies Voejkene mijjese raeffiem vadta jïh mijjen jaahkoem , håhkoem jïh gieriesvoetem bæjjese bigkie .
Mijjieh edtjebe Jupmelen nommem earoehtidh , mij edtja abpe earoem jïh gyjhtelassh utnedh .
5.1 Kontekstuelle ussjedimmie
eejeh TJÏELTE TJÏELTESTÅVROE Maanagïerth , maadthskuvle , skuv le
Dan åvteste maahta nåake iktedimmie jïh kontinuiteete faalenassine sjïdtedh .
Maanah gïeh sovhtine leah daamhtaj samhtjas , vearijes , nahkeren jïh nyjhkestellieh dej voestes biejjiej .
S: Mejnie dle freektin dejtiie / hell gåabph dle tjoeridh dejtie veasoejh bovtside , gåabph dle dejgujmie tjoeridie fealadidh ?
Juktie naemhtie guhkiem orreme dle gelliesåarhts vuekieh jïh sjïehtedimmieh evtiedamme .
Akte jeatjah nuepie lea baakoem veeljedh goh våarome orre baakoeh darjodh , dagkeres baakoekaarhte .
Tjuara laakh jarkelidh , faamoem jïh dïedtem tjïelkestidh .
Dah vierhtieh tjïeltide jïh fylhketjïelide saemiengïelen reeremedajvesne juhtieh , gïelejarngidie jïh ovmessie provsjektide .
Bijjelen digkiedamme mejtie adjektijvijste daah veerbh seerkeme.
Gïevledahkepricihpe Gïehtjedh magkeres kontovremateriaale (vïht nuhtjeme / njoektjemierhkine dorjesh , elektronihke , FSC-mierhkine moeredojresh); unniedidh man jïjnje feerlege aamhtesh nuhtjedh , nuhtjemvaaroeh; beapmoeh (lokaale , jaepieboelhken mietie , krïebpesje , rïektevæhta); staarne (materiaale , feerlege aamhtesh , unniedidh , foeresjimmie), j. j.
Aktegs kristegassjese jïh gærhkose barkoe fïerhten aejkesne ikth vielie jaahkose tjaangedh jïh tjïelkestidh guktie dam guarkedh .
1999:1175 , 1999:1176).
Mov aehtjien nomme
Aamhtesegietedimmie gosse budsjedtine barkeminie jïh notaath , mejtie daennie ektiedimmesne fylhkenraaran buakta barkoetjåanghkosne , leah ojhte sisnjelds tjaatsegh mah leah byøgkelesvoeten ålkolen , byøgkelesvoetelaaken 14 § mietie .
Lohkehtæjja learoehkidie åehpies dorje dejnie maahtojne , mejtie edjtieh barkedh jaksedh , jïh ulmiejaksoen væhtah buerkeste .
Vihkeles saemien sijjienommh öörneldihkie vïhtesjadtedh jïh tjöönghkedh , joekoen dejnie dajvine gusnie jïjnjh saemien nommh fååtesieh .
Feerja medtie 30.000 feelijh jïh 30.000
Meatan goerehtimmesne almetjh, 88,9% vaestiedæjjijste lin nyjsenæjjah jïh 11,1% lin gaarmanæjjah.
Akte dejstie åssjelijstie ihke karrierejarngem tseegkedh lea jarnge edtja maahtoebaanghkine sjïdtedh jeatjabidie mah karrierebihkedimmine berkieh .
Kildijnesaemien jïh tersaemien tjaalasuvvieh aktine modifiseradamme kyrillijen alfabetine .
Maaksoe 1,3 mill. kr.
Old Price: NOK 349,00
Dah guejmieh edtjieh barkedh guktie Saemien Sïjte evtiesåvva aktem nedteviermiesijjiem utnedh saemien museumebarkose daennie dajvesne , museumjarkelimmien mietie .
Dah ellen jeenjemes saemiengïeleldh geerve almetjh leah guektien- jallh gelliegïeleldh .
Krimijnalesåjhtoe dan gaavhtan tjuara barkijh utnedh gieh saemiestieh jïh saemienkultuvre maahtoem utnieh .
Daamhtaj jïjtse seksuellen syjhtedem ussjedidh .
dam vihkielommes gaavnedh mij heannede jallh vihkielommes tjåadtjoehtimmiem tekstesne .
Slabakova (2008, 2016) aktem nuhtegs hypotesem dïsse vadta.
laanteburrie jïh voene
Vuesiehtimmie (139) seamma joekehtsem vuesehte aktene jeatja baakosne.
Sosijaale dïenesjh leah vuesiehtimmien gaavhtan faalenasse funksjovneheaptoes almetjidie , hïejmedïenesjh , NAV-dïenesjh , persovneles klahke , viehkiefaalenasse , ekonomeles sosijaaleviehkie , gåetiefaalenasse dejtie mah dam daarpesjieh jïh råajvarimmieh dejtie mah geeruvevierhtieh nuhtjieh .
Daajroe læssene - maana vielie leara
Sijjine årrodh gusnie goerpe jih ovlahkoe ?
Diedtieh åelkiesbielesne jïh veeljh " Skjul " .
Aaj saemiedigkien gïelegoerehtimmieh vuesiehtin saemien gïelen åtnoem byjjes etatine tjåanghkan vuartasjamme lea onne
aelhkie tjaalegh lohkedh jïh heannadimmien bïjre dejnie soptsestidh
Dah sïejhme byjreseråajvarimmieh sïjhtieh sektovrem feerhmedh , goh njoelkedassh fealadimmien bïjre .
VIELIE BÏEVNESH
Sæjroeh 40-101 , + barkoegærja .
Mijjieh sïjhtebe barkedh laanteburrien ööhpehtimmiefaalenassem gorredidh jilleskuvledaltesisnie .
Dan mænngan evtede væhtah dejtie jeatjah daltesidie .
Tjåanghkan veeljesuvvieh 169 stoerredigkietjirkijh .
Aamhtesegiet .
Vååjnoe goh barre -Øåådtjeme.
Gaajhkh goerehtimmielïhtsegh tjiehtieh unnemes 18 jaepieh årrodh, jïh gaajhkesh daennie goerehtimmesne leah båarasåbpoe.
jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh , jïh vihkeles gïelen hammoekrïevenassh haalvedh
Dah pryövenassh våaromem utnieh learoesoejkesjinie .
Skuvlesne edtjieh dovne learohkh lieredh jih tråjjadidh .
- Daaroen giele lij siejhme internatesne .
Gïehtelimmien tjïrrh Nöörjenmearosne dle nuepie gååvnese stuerebe aarvoesjugniedimmine jïh lissiehtamme deellemelåhkojne laantebielien jieliemistie .
Nænnoes sïebredahkesoejkesjimmie lea vihkeles guktie mijjieh guhkiem galkebe klimate- jïh energijeulmide jaksedh .
saemien gïelh voesteges evtiedamme boelveste boelves juhtieminie jïh destie evtidamme .
soptsestidh barkoen bïjre skuvlesne jïh skuvlen ålkolen
goh objeekti-, persovni- jïh numerusi affiksigujmie.
Mænngan åadtjoejim viehkiehtidh baakojde maasjinesne tjaeledh .
Gïelem nastedh - ektievoete åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese lea geerjene ihke maahta datnem / dijjem Gïeleprïhtjhgåatan bööredidh .
Im manne dan hijvenlaakan vuejnieh , men buerebelaakan govlem .
 (60) a. Kaanovem kanot:ACK gupmiehtægan, välta:3d dejtie de:ACK PL lovves blöt voesside rycksäck:ACK PL jih och låavtegem tält:ACK hæhtjose skjul:ILL guedtiejægan.
h / l: Jupmele mijjem raaja laejpiem jïh raeffiem (veartanisnie) juekedh .
Learoehvierhtide lohkemegærja , göökte barkoegærjah , bïhkedassh lohkehtjjide jïh CD ' n. Gærjah leah voestes daltesen learohkidie jïh 10-jaapetje maadthskuvlen saemien learoesejkesjen mietie .
Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh læssanamme lissiebigkemasse onne- jïh smaavefaamoe- vierhkijste .
- Mijjieh libie sïjhteme aelhkiehtidh dam nuepiem Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaalasovvedh .
CONIFA World Football Cup lea VM almetjidie jïh nasjovnide mah eah åadtjoeh FIFA ' sne tjïektjedh .
Sjugnedh tsiehkieh gusnie iemie tjaeledh .
Gosse aamhtese båatsoe , learohkh edtjieh maehtedh
Boelhken 2005-2010 dle noerelåhkoe aalterisnie 16-18 jaepieh læssanamme 7,2% mearan laante aktem lissiehtahkem åtneme 11 , 8% .
Dej minngemes jaepiej dle jïjnjem skåårveme hijven jïh radtjoes IT-vuekine .
Ahn (2015) goerehtamme mejtie koreen G2-lïerijh koreen kasush vejtiestamme jïh mejtie dah lïerijh dejtie kasusidie reaktoelaakan lïerehtimmesne nuhtjeme.
Dah vierhtieh mejtie åadtjoejimh 2011 lea jåarhkeme seamma daltesisnie staatebudsjedtesne jaapan 2012 (åasastaeriedamme 3,1% dagkari jarkelimmiejgujmie: 1 mill. kråvnah giehpiedimmie Ytterøyfeerjese , 0,6 mill. kråvnah giehpiedimmie faageskuvlide , 0,2 mill. kråvnah vaalteme juktie fylhkentjïelten momskrievemh dan bommebeetnehfinansieradamme lissiebigkemasse fylhkengeajnoenedtesne finansieradidh (joekedamme riektes bommebeetnegeåtnoen mietie fylhkengeajnojne 2010).
Laaken mietie dle Saemiedigkie diedtem åtna soejkesjimmine viehkiehtidh gosse dïhte lea aamhtesi bïjre mah ulmiem utnieh saemien kultuvrese , jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse (v. § 3-2).
råajvarimmieh mah energijem spååroeh daaletje gåetine
gelliesåarhts tjaalegh lohkedh ovmessie sjangerinie , jïh tjaalegen sisvegen jïh hammoen bïjre ussjedidh
Jis dov ij naan mobijletellefovne , dle sïjhth vaestiedassekåarhtem påastesne åadtjodh .
Gåabpegh museumh leah meatan dennie nasjovnale museumnedteviermesne dejtie museumidie mah dïedtem utnieh saemien kultuvrehistovrijese .
Daam naa hijven maahtam:
Jupmele sæjhta mijjieh edtjebe vielie maahtoem Jupmelen rijhken jïh gieriesvoeten bïjre åadtjodh .
Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate edtja tertialesne reektedidh saemielaaken gïelenjoelkedassh dåaradalledh jïh saemien gïelem åtnoem , dan nuelesne statuse gosse laakh , njoelkedassh , skjeemah jïh jeatjah bïevnesh jarkoestidh .
o vïht nuhtjedh gaajhkem maam ij
Råajvarimmie 46 Bïevnesh saemiengïelesne NAVsne ...
Hijven gåerede tjuvliestidh baenieregulereminie jallh piercinginie .
Jeesus Kristusen , (mijjen Åejvien) 
jïjtsh daaroen teeksth saemiengïelese jarkoestidh
Ovmessie buerkiestimmieh ulmiejaksoste Dah vuesiehtimmieh dejtie golme voestes lïerehtimmieulmide vuesiehtieh .
Saemien skuvle gaaske Nøørjesne lea annjebodts jih provisorisk orreme abpe tijjem , mohte læjhkan buektiehtamme tjåadtjodh bielie tsiehkie jaepieh .
Jaepiebudsjedte- jïh ekonomijesoejkesjetjaatsegh dorjesuvvieh golme daltesinie , v. aaj budsjedtenjoelkedassigujmie (FD .
Göökte joekehts learoesoejkesjh faagesne .
Ijje EU .
Dïhte lea aelhkies webbelohkijen jïjtje sjïehtesjidh guktie datne vuesiehtimmien gaavhtan åadtjoeh bijjebe kontrastem jallh stuerebe teekstem .
Soptsesth dejnie siebrine jallh aktine datne damth mij lea lihtseginie , jïh darjoeh aktem gihtjedimmiem .
Båetije boelhkesne 4 sïjhtem goerehtimmien illeldahkh vuesiehtidh.
Akte barkoetjïertestimmie maahtoen bïjre - daejredh , darjodh , guarkedh .
Learohke tjuara aaj govlesadtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah vaestiedassh leah .
Luhkieakta jaepien Sanna , juvride lyjhkie .
Jaahkoeøøhpehtimmiereformen pryøveboelhkesne (2004-2008), dle jienebh åålmegh saemien dajvine dåarjoem jaahkoeøøhpehtimmieprosjektide åadtjoejin , mah leavloem bïejin disse mij lij saemien .
Veeljemebiejjien skïereden 15 biejjien dov veeljemesijjesne jallh sjïere sijjine maehtieh gïelem vedtedh .
Daej veajkoej sæjhta sjyöhtehke årrroh lïhkebe goerehtimmiejgujmie / arkeologeles kroehkemigujmie .
otworzyła opened drzwi.
- Tjïelth jïh fylhkentjïelth leah vihkeles gïeleevtiedimmiebarkosne , dan åvteste dah dïedtem utnieh dïenesjh dan aktegs almetjasse faalehtidh , jïh aaj dejtie dïenesjidie saemien gïelesne faalehtidh , Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jeahta .
Juktie maam akt daestie jalkesjidh , dle fylhkengeajnoen mierie læssanamme 19,2 mill kråvnajgujmie 2012 jïh abpe ekonomijesoejkesjeboelhken .
Toven , Sig-Britt Persson (1988): Saemien beapmoeh .
Fylhkendigkie nænnoesti FD-aamhtesisnie 09/95 aktem tjåenghkies ståvroem fylhkentjïelten faageskuvlide , mij aalka juhtedh 01.01.2010 .
Saemien gærhkoemusigke
Laavenjostoelatjkoe Saemiedigkien jïh åarjelsaemien fylhkentjïelti gaskem (2010-2013) tjïerteste aaj byögkeles åejvi- eladtjh dïedtem utnieh aktem eadtjohke meatandïedtem vaeltedh juktie gïelen evtiedimmienuepieh gorredidh .
Båatsoeburriejlaaken mietie dle båatsoereakta akte etnihkeles saemien reakta .
Veartenesiebriedahke lea EN .
Lissine geerve G1 soptsestæjjah pruvhkieh illedahkem 80-99,9% utnedh grammatihke goerehtimmine, dovne gosse dah edtjieh raajesh jååhkesjidh jïh jïjtje raajesh darjodh (Thornton & Wexler, 1999).
Saemiedigkie veanhta daelie akte stuerebe barkoe tjuara dorjesovvedh saemien gïeline gaajhkine siebriedahkesuerkine .
Manne baakoeh maahtam mah leah saemien ryöknemevuekesne .
Årbok nr 8. (9 sid) 
gyhtjelassh guarkedh jïh dejtie vaestiedidh
Mubpien boelhken edtja vihties rååresjimmieh tjïrrehtidh konvensjovneraeriestimmien bïjre .
Idtji destie bïesh .
Dellie miereste mierese læstosne vaedtsieh goske barkoem goerehtamme gaajhki mieriej mietie .
Maanah jienebem vuejnieh , guvlieh jïh vueptiestieh goh geerve almetjh muvhten aejkien vienhtieh .
Öörneme barkoen mietie jïh gïeteldssoejkesjen dåeriedimmie
Saatnan systeeme, daerpies barre dam gaavnedh.
Hypotese jïh goerehtimmien gyhtjelassh
Saemien maanah jïh noerh edtjieh aktem nænnoes identiteetem utnedh jïh ektiedimmiem saemien gïelese , kultuvrese jïh siebriedahkese utnedh
Daarpoe dotkeme- jïh maahtoe evtiedimmie
Guktie daesnie vååjnoe Buerkiestimmie eatnamistie , almetjijste jnv. .
Goerehtimmiedåehkesne dellie vaestiedæjjaj gaskemedtie aaltere 48 jaepien båeries.
Goerehtimmiedåehkie 42% raajesijstie leksikaale NP objeektine veeljie.
Krïebpesjidh jïh illedh guktie mijjieh
Daelvie lea , jih Deblie lea sïjjem ohtsedeminie gusnie maahta årrodh .
Vielie bïevnesh: Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche 784 74 011
Dah taallh jaapan 2010 dam voestes budsjedtem vuesehte jïh lea 2010-kråvnine , mearan dah taallh jaepiej 2011-2014 leah 2011-kråvnine .
Reereme lea aaj nasjovnellen strategijinie barkeme guktie barkojne dejtie nasjovnellen unnebelåhkojde nænnostidh galka laantesne årrodh .
Tjïelte beavna gåessie jïh gusnie datne maahtah steemmadidh .
Manne daam joekoen hijven maahtam:
Mubpene dåehkesne gusnie åarjelsaemien gïelem soptsestin , desnie laavloejin , stååkedin jïh guvviedin .
Learoekandidaatide noerereaktine , syökemen mietie
Dah salkehtimmieh sijhtieh akte bielie årrodh kommisjovnen våaroemistie konklusjovnh vaeltedh .
Mijjieh slyøhpebe mijjen dienesjedorjemassem uhtjiedidh .
Kultuvremojhteselaaken mietie dle kultuvremojhtesh " gaajhkh gïejh almetji darjoemijstie mijjen fysiske byjresisnie , daan nuelesne sijjieh gusnie histovrijen heannadimmieh orreme , jallh leah jaahkose jallh aerpievuakan ektiedamme .
Båetije boelhkesne sïjhtem illeldahkide digkiedidh teorijen jïh hypotesen mietie.
Mijjieh aktem lïhke jïh hijven laavenjostoem Saemiedigkine åtneme gosse ryöjrehtamme moenehtsem tseegkedh .
Ij leah vaarege mohte kråahpen vaarjelimmie ovlemidie .
funksjovnh darjodh mah numeriske ektiedimmieh jïh praktihkeles tsiehkieh buerkiestieh , digitaale dïrregigujmie jïh bielelen , dejtie buerkiestidh jïh toelhkestidh jïh ovmessie funksjovnerepresentasjovni gaskem jeatjahtehtedh , goh graafh , tabellh , formelh jïh tjaalegh
Lissine eengelske jiene-jienebe ööhpehtimmesne åtnasåvva jïh goh barkoegïele gelline sïeltine .
Destie båata maahta dovne öövteben asken sæjjasadtjem aktene apotehkesne jïh daan asken sæjjasadtjem jeatja apotehkesne faaleldahkine åadtjodh .
Jupmele lea gaajhke dam mij hijven lea .
Saemien byjreskevuajnojne jïh
Lohkehtæjjan øøhpehtimmesne mijjen pedagogigkelohkehtæjja lij barkoetjïertesne meatan dellie goh edtjin maadthskuvlen learoeplaanem orrestidh .
Dejtie learohkidie mah eah kymrijegïelem gåetesne soptsestidh , lea nuepie ovmessie haemijste
Ij mejtegh
Mov lea voesse tjåejjesne gusnie tjovkem guadtam .
" Novhtehkh - Sørsamisk skosömnad "
LAAVENJASSE 3 Darjoeh dejtie göökte laavenjasside bijjielisnie aaj fylhkentjïelten bïjre .
Jeatjah regijovnaale soejkesjevierhkh mah leah saemien aamhtesi bïjre Noerhte-Trööndelagesne leah: Fylhkenbieliesoejkesje Sisnjelds Nåamesjevuaman 2009-2012 , Regijovnaale evtiedimmieprogramme 2011 jïh Regijovnaale soejkesjestrategije 2012-2016 .
Råajvarimmie laajrojne (Q310) 
Tjåanghkoen vuekie sæjhta
Dah overgatijve veerbh maehtieh resultatijve konstuksjovnigujmie objeekth vaeltedh, dannasinie tjuerieh agentijve årrodh jïh kaasusem vedtedh 2.2.
saemien learoeplakaatine saemien skuvlese jïh saemien øøhpehtimmiesijjide barkeme
jïjtsh smaaregh buerkiestidh tjaaleldhgïelen muhteste
Noehtesaemien gïelesne jïjnjh tjoejefijlh sjïdteme .
Dan åvteste daerpies aktine ållesth vuarjasjimmine saemien gïelenjoelkedassijste , jïh vuarjasjidh guktie dïedte lea joekedamme Saemiedigkien jïh byögkeles reeremen ovmessie bieliej gaskem
Dïhte akte lea akte dajve mij edtja goh akte plearoeh årromedajve årrodh.
Jis nåajsan maahta aaj pryövenassem vedtedh
Bottleneck-hypotese jïh Feature Reassembly hypotese vuesiehtieh G2-gïelen baakoeh jïh dej funksjonelle morfemh lea vihkielommes lïeredh G2-lohkehtimmesne.
1.7 Politihkeles barkoe , ståvroe , staabe
Daate dajve dovne SDJ-dajvem jïh "Saltfjellet noerhtelen"-dajvem meatan åtna.
Joe jaepien 1995 TV2 jeehti kaanale jïjtje edtji moenedh mah krirrieh edtjin åadtjodh meatan årrodh saadteginie .
Daesnie noerh åadtjoejin lïeredh konskvensi bïjre aarkebiejjien raasismeste , jïh guktie edtja dejtie gïetedidh .
barkoeguvvieh jïh perspektijveguvvieh jienebh dåssjanimmie-mearhketjigujmie toelhkestidh jïh darjodh , digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
Pronovmenh maehtieh joekehtslaakan dåemiedidh.
PRT
Dïhte dåarjoe Saemiedægkan mij edtja kultuvreaamhtesidie årrodh lea læssanamme bijjelen 38 millijovnh kråvnajgujmie mænngan 2005 .
Soptsesth learoehkidie guktie dah edtjieh vaestiedidh ovmessie laavenjassesåarhtide , maam edtjieh darjodh jis eah aktem laavenjassem guarkh , jïh man guhkiem dah åadtjoeh pryövenassine gïehtelidh .
Hijven barkeminie
Jeesus Kristusen , mijjen Åejvien tjïrrh .
Vaeltieh akute-p-pillerem jis negkeme dah minngemes vïjhte dygnh åvteli idtji tabledtem vaeltieh juktie spermijh maehtieh boernesgåetesne jïh munnieåerine jieledh gellie biejjieh .
Vijriesåbpoe dle edtja aelkedh buerkiestidh jïh öörnegen mietie bïejedh aelhkie tsiehkieh matematihkefaageles sisveginie goske maahta aktem ellies argumentasjovnem bæjjese bigkedh ellies ektiedimmiej bïjre .
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmma n dam krøøhkeste .
Dan åvteste iemie nasjonaale pryövemen illeldahkide digkiedidh gaajhki learohkigujmie .
Saemienlohkehtæjja jïh dotkije Mikael Svonni , tjaelije Kerttu Vuolab jïh loh ...
Gosse gærhkoeh bigkesovvin , dellie våarome lij akte rovmeren gåetieguntie mij akten guhkiesbuertien bïjre gaavnesji .
§ 36 Sipmehke Nord-Trøndelag fylhkesne Sipmehken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa tjaetsiegohkedahken mietie Jitnemenjaevrien åarjemes loektese , Bijjie .
Ållesth byøroe gïehteldimmie- jïh gorredimmiemieriem gåetide lissiehtidh akten boelhken .
- ekonomijestrategijh 2011-14 , jïh mænngan
Goltelh aaj jeatjabijstie guktie mubpine laantine leah .
Akte tjïelke jïh sjyöhtehke teekste ?
Jis maam akt aelhpebe darjoeh dle maam akt dovresåbpoe darjoeh .
Vihkeles daejredh learohkh dej fïerhtene daltesisnie ovmessie låhkoetjåanghkoeh gïehtjedimmesne åådtjeme .
Staath edtjieh aaj lidteratuvrh saemien gielesne skåårvedh .
NSR sæjhta tjerkebe ektiebarkoem laanteraasti raastah , dellie aaj nænnobe politigkem gaskelaanti gaskem åadtjodh .
Gïehtjedimmie goh biehkie lohkehtimmesne gosse lohkedh ...
Muvhtene maahta ånnetji bertedh mohte ij leah vaahreles .
 (41) [ xSJÏEK[ yMAAM-DORJE]] Akten Stenfjellen vihkeles åssjalommes guktie syntaktihke kausatijve deahpede syntaxesne, jïh dan gietjie -ht- lea lissiehtamme veerbese mij joe gååvnesh.Ij edtjh dam pleentedh gietjine -ht- mij lea roehtside lissiehtamme lexikaale kausatijve gosse lexikaale kausatijve bigkieh.
- Gïelarenah leah vihkeles stuhtje barkoste saemien gïelide evtiedidh jïh nænnoestdih .
Ektiebarkoe Såevmine saemienööhpehtimmien bïjre
Raase-sïerredimmiedåehkie lahtestimmine bööti gaskem jeatjah Nöörjen Reerenassen raeriestæmman finnmarhkelaakese , gusnie jeahta satne tjoeperde daate laakeraeriestimmie tjarkilaakan saemien giehtjedimmiem jïh sjæjsjalimmiefaamoem giehpede , dejtie dajve- jïh eatnemevierhtide Finnamarhken fylhkesne .
61,1% vaestiedæjjijste raajesem 47 jååhkesjamme jïh 77,8% vaestiedæjjijste raajesem 45.
Saemiedigkie dåarjoeh Kultuvrebarkose åtna mej bïjre tjuara syökedh , jïh maahta vierhtiej bïjre syökedh saemiengïelen lidteratuvrese , saemien musihkese , saemiengïelen guvvieraajrojde , saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide .
Naemhtie gaptjh cookiesfunksjovnem Netscape 6.0
Minngemes syøkemebiejjie: 31.12.13
Dannasinie aktem giehpiedimmiem åadtjobe 96 noerigujmie boelhken 2010-12. 2014 raejeste akten boelhkese båetebe gusnie vaenebe noerh sjïdtieh aalterisnie 16-18 jaepieh 2020 åvtese , bielelen 2017 .
aerpievuekien soptsesh nåhtadidh jïjtse barkosne
Åålmegemiehtji lea nænnoesommes vaarjelimmie
ryøknedh man gellie aejkieh bokstaave lea akten baakoen sisnie jallh raajesisnie
Voestegh learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem ektesne darjoeh .
Sovmeme beetneh-bïssemem edtja Finanspolis:ese reektedh .
Julevsaemien jïh åarjelsaemien soptsesteminie Nöörjesne jïh Sveerjesne , pijtesaemien jïh upmejesaemien soptsesteminie ajve Sveerjesne , jïh leah nåhkehtamme Nöörjesne .
Dah soejkesjimmieh råållespïelese sïjhtieh seamma årrodh goh klaassen tjiehtjielisnie .
Gålkoen 25. b. lea EN:n gaskenasjovnaale biejjie juktie vædtsoesvoetem nyjseni vööste nåhkehtidh .
Khoi-San Territory - Kimberley , South Africa .
L Laajnejaevrie / SaU Lájdniejávrrie / Lainejaur (Malå V. b.) Laadtege Latikberg (Vilh .
Geervelohkehtimmie lea daerpies råajvarimmie jieledebueriem bijjiemdidh , jïh nimhtie dellie buerebe nuepiem barkoem ohtsedh .
Jåvli åvtelen dellie stoerre konserte Plassjen gærhkosne .
Naan dejstie laanestieh jïh stoerre dåeriesmoerh dejstie åadtjoeh juvrigujmie , guktie gohtje epizootierh (vuesiehtimmien gaavhtan plaavenjoektjeme jïh krehpehke).
Laaken § 17 faamoem åtna ajve Finnmaarhkesne .
Snåasen tjïelte - tjïelten saemien baaltenomme
SVÅRT ATT FÖRSTÅ
aktem faageles aamhtesem goerehtidh jïjtse ööhpehtimmieprogrammen sisnjelen jïh dam åehpiedehtedh
- Gåabph raaktan dïhte dåarjedimmie Arktihkeles laantebårran sjïdti , mij neebnesovvi reerenassen våaroemisnie , men mij lij åajaldamme verkebe goh akten jaepien mænngan gosse reerenasse dam båarhte veelti jåartaburrierååresjimmine ?
Mihka aktem " bæjjese-ryöknedh " - strategijem nuhtjie juktie subtraksjovnelaavenjassh loetedh .
Ij leah gåessie hoksem åtna smittskyddslagen / laanestimmielaaken mietie , laaken man lea sjïere nænnoestimmieh gosse noerh hoksedh (LVU) jallh laake psykiatrijen tjoeremehoksen bïjre (LPT).
Gïelebiesieh leah hijven råajvarimmieh orreme juktie gïelelïerehtimmiem eevtjedh .
saemiengåetesne samisk kåta reakasovveme, bli född:INF maanabaeleste barntid:ELA saemiestamme prata samiska:PTCP jih och båeries gammal saemien samisk vuekien sed:GEN mietie med bæjjanamme.
Dïhte tjijhtje jaepiej åvtelen maam fylhkendigkie soejkesji jaepien 2006 , dellie goh soejkesjem nænnoesti .
Provsjekte " skreejredh jïh Utnedh " (2007-2008) ektiebarkoeprovsjekte Politijejïlleskuvle jïh Politijedirektorate gaskem .
stiftelsen ulmie lea pihtesaemien gïelem , kultuvrem jïh identitetem evtiedidh pihtesaemiendajvesne .
FYLHKENMOENEHTSE = TJÏELTEN ÅEJVIELADTJERAERIE
Guktie kvaliteete lea dennie aktivyö ki barkosne dan geerve almetjen jïh maanaj gaskem , stoer re ulmiem åtna .
starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta dialogesne saemiedigkine vierhtiedidh provsjektem man ulmie toelhkedïenesjem buaranidh .
Ööhpehtimmie Jesuse abpe sov jieliemisnie almetjidie ööhpehti .
Mohte maahta daarpesjidh oktegh årrodh jis hujnies .
faktovrh , potensh , kvadraateroehtsh jïh primtaalh aerviedimmine nuhtjedh
Gollevárrisne gellie tjuetie vijremesvaalkh aktene vihties öörnegisnie .
Fasseldimmielåhkoe Nöörjesne mij universiteete/jïlleskuvleööhpehtimmiem utni lij 36 prosenth njealjeden njealjehtsjaapan 2012.
vierhtiedidh guktie Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh Saemiedigkien tseegkeme leah gïeletsiehkiem jïh guektiengïelevoetem dijpeme
Bååstide vuartasjidh Skuvlh jih hiejmh tjoeverieh ektesne dagkeres tjåanghkoeh soejkesjiidh jih aaj veeljedh magkeres aamhtsh desnie digkiedidh .
Ovmessie vuekieh åtna gosse teestedh .
Dovne vuesiehtimmesne (56a) jïh vuesiehtimmesne (56b) klaahka semantihke rollem teema guadta, dïhte mij tsoepkene.
Lissene dah kultuvrejarngh sijhtieh vihkeles gielese jih kultuvrese årrodh , dah aaj sijhtieh jieleme-evtiedæmman goh faamoejarngh saemien dajvine årrodh .
Numhtie Jovna jïh golme mubpieh learohkh fïereguhte
Learohke åådtje golme jallh njieljie laavenjassi gaskem veeljedh jïh edtja aktene ahkedh guhkies tjaalegem tjaeledh mij hijven struktuvrem jïh ektiedimmiem åtna .
Dan gïehtjedimmesne leah veerbe burn, akte dejstie sov 31 veerbh.
Vaastoenuepiem maam learohke veeljeme , rïekte dan PAS sæjjan deadta .
Gosse jienebh learoelatjkoeh jïh learoesïelth sjidtieh , dle aaj stuerebe daerpiesvoete sjædta bihkedimmiem jïh dåarjoehtimmiem utnedh .
Gøøkte ligan Finnmarkeste , gøøkte Tromseste , golme Noerhtelaanteste , akte Noerhte- jih akte Åarjelh-Trøndelageste .
Dan mænngan seammalaakan mubpiem njammam .
Aaj båetijen aejkien dle departemente tjuara såemies aamhtesh sjæsjalidh mah leah gærhkoen learoen bïjre .
NRK sámi Radio seedtie vïjhte provgrammh 2008 , jïh rååresje 10 orre provgrammh 2009 raajesne .
Ruvtijnh tseegkedh juktie bievneminie viehkiehtidh sertiestimmine
Dennie paarresne intransitijve veerbesne dam tjoejemolsemem gaavnebe, jïh dïhte seamma goh vuesiehtimmesne (107).
Manne mahte bïllejem gosse govlim guktie dah hearrah vaestiedieh .
Bene reerenasse dïhte , mij doh jeenjemes raeriestimmieh raereste mah Stoerredigkie dorje ‐ reerenasse dam politihkeles ' initiativem ' åtna , jalhts doh stoerredigkietjirkijh aaj maehtieh jijtjh raeriestimmiejgujmie båetedh .
Vuarjasjimmie dehtie faageste Øøhpehtimmieveeljeme vuesehte mennie mieresne faage viehkehte barkoe- jïh øøhpehtimmiebihkedimmiem nænnoestidh
Saemiedigkie åtna öövre vihkeles:
Man stoerre voessem daarpesjh ?
Politihke lea jeatjabigujmie årrodh .
Rammasoejkesje maanajgïerten sisvege jïh barkoe jeahta " (.
Aktem hijven barkoebyjresem sjugnididh , juktie barkoeaavoe sjædta .
Dïhte maahta allergijen reaksjovnem årrodh jallh maana tjelmiem laarhkanamme jallh tjelmesne guermiestamme Ovleme lea kråahpen vuekie vaarjedidh .
Nationella minoriteter Åarjelsaemien (sydsamiska) Reeremedajvh Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre Leenestuvrien stilleme Åårganisasjovnedåarjoeh Staatedåarjoeh
- Aerpievuekien mietie dle saemien siebriedahke akte mïrrestalleme siebriedahke orreme , gusnie nyjsenæjjah aktem vihkeles råållam åtneme .
Men gåajkoe dïhte vualka dahka .
Åesiestimmiem lissiehtidh jïjtsedorjeme vaarojste
Noereportalem vijriesåbpoe evtiedidh
Manne goerehtimmiem gaskeviermesne darjoejim, aktene programmine man nomme MoodleCloud.
Institusjovnh jïh sïelth Snåasesne prïhtjegem jïh gaahkoeh maeksieh .
Dihte dan sjieken juktie vaenie dejstie aerebi mierhkesovveme .
Ööhpehtimmieinstitusjovnij lea autonomije gosse dæjpa mah lohkemefaalaldahkh mah aelkieh jïh guktie faalaldahkh åårgansieredh .
Nöörjen raeriestimmielæstoe
Vihkeles learohkh åadtjoeh dåeriedidh , mohte naan aejkien lea aaj daerpies eejhtegh åadtjoeh lohkehtæjjine soptsestidh maanaj namhtegh .
Akte gaahpoeh , ovjearohks preesse lea gaskem doh vihkelommes institusjovnh aktene demokrateles siebriedahkesne .
Nimhtie Laara orre voelpem fihkie .
Dah lohkemestrategijidie buerkiestieh .
Saemiedigkie lea saemiej almetjeveeljeme åårgane Nøørjesne , jïh tjoevere reerehke tsiehkiem Nøørjen reeremen åårgani gujmie utnedh .
Darjomem edtja legitemeereme dåaktere darjodh jallh almetje gïen sjïere luhpiedimmie .
Soptsesth learoehkidie dah maehtieh laavenjassh åadtjodh mah geerve .
- Gaski , Harald jïh Lena Kappfjell (deajv .
Ryøknemeaarke - goere juktie baakoesojjehtimmiem haarjanidh
Sjyöhtehke lea vuesiehtimmien gaavhtan raarhkoe , leekedimmie jïh ryökneme .
Dihte buerkeste maanagierte lea tjielten diedte seamma laakan goh Åarjel-saemiej skuvle jih internate .
permisjovneøørnegh baalhkine dejtie mah sijhtieh saemien lïeredh
Sørsamisk: Åarjelsaemien bieliejaepielohkeme
Giesege buaradahken manne jæjhtam .
Raerieh sæjhta
Vihkielommes aamhtesh Vaeltieh såemies aamhtesh mejtie dij jieh tuhtjede vihkeles .
buerkiestidh guktie gïele jorkese gosse ålkoelaanti gïelh saemien gïelem dijpieh
Gaskoeh julevsaemien (Sirkas jïh Jåkkåkaska Johkemehkesne Sveerjesne , Ballangen , Divtasvuodna , Hamarøy , Steigen , Sørfold jïh bielieh Fauskeste Nöörjesne).
Guktie vaane fealadidh (fealadimmiem unniedidh gosse gåarede tjåanghkoeh seamma sæjjan bïejedh , ektesne vuejedh) 
Årroeh meatan sjugnedh maanaj-jih noerigujmie ektine abpe veartenistie
Staate lij maahteme daam tsiehkiem eevre jeatjahlaakan loetedh .
Gosse diedtem orre fylhkengeajnoej åvteste serteste , dle aaj daerpies sjædta skåårvedh juktie geajnojde bueriedidh akten eensi vuakan .
, 1998
Healsoe- jïh skïemtjehoksem Sveerjesne maaksa stööremes bieliem laantedigkie- jïh tjïelteskaehtijste .
Saemien Eu-provgrammh , Ulmie 1 jïh Interreg III A , mah lin Saemiedigkien dïedte boelhken 2000-2006 " joekedin " 252 miljovnh kråvnah .
Dagke nimhtie dorjeme ihke gaath jïjnjh åarjelsaemieh eah åådtjeme jïjtsh ietniengïelem lïeredh , jïh altese håhkoe lea dagke daaroen vaajesigujmie buektiehtidh lohkijide eadtjoestidh saemien aaj lïeredh .
Daennie Nöörjesne Mongstaden teknologijejarngesne .
vååjnesh klienjiedieh
nuepiem tjirkedh byjres raaveskh nuhtedh
Julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvesne båeries almetjh mah eah leah registreradamme Brønnøysundregisterisnie maehtieh hospiteradimmiesïeltine årrodh .
gosse daajrah ånnetji feelemen bïjre , dellie voessem tsagkh .
5 jaepieh guhkiedidh .
Juktie biejjiebeetnegh sïejhmemes leah unnebe goh baalhka , dle dannasinie permidteradamme almetjh göölemeindustrijesne vaenebe beetnegh åadtjoeh goh jeatjah permidteradamme .
Dah njieptjieh sjïehtieh gosse lohkehtæjja edtja learoehkidie vuesiehtidh gusnie dah tjåadtjoeh jallh mejnie dah edtjieh vielie barkedh , jïh gosse lohkehtæjja sæjhta bueriedæmman tjuvtjiedidh .
Standardebijjiedimmie fylhkengeajnoenedtesne jïh vielie asfalte
Learohke maahta aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh .
Baajh naakenem dehtie lïhkes dajveste akten voenges saemien dejpeladtje jielemen bïjre soptsestidh
Dah illedahkh vuesiehtieh mijjieh hijvenlaakan barkebe , bene mijjieh tjoerebe annje silledidh juktie buektiehtidh dejtie vihkeles
Tjaktje / Høst
Sæjroe 29 / 35
Meehte guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem
Eallan tjiehtesegærja Ov-messie darjomes lea mojhtesegærjine haemiedamme jïh guvvehte båatsoejielemen jïh almetji ovmessie darjoemesh jaepien doekoe .
Goevtegeajnoe Kautokeinose jorkesovvi jih Deatnu Tanase .
Desnie hearra , Marja jïh Lajla Krïhke Danielsen Lifjell , dehtie dajveste Mo vuertieminie .
Sektovre lea akte dejstie vihkielommes dïrregijstie , ihke fylhkentjïelte edtja evtiesovvedh goh akte ellies , tjåenghkies åårganisasjovne .
gosse dam sjïehtede dejtie ovmessie ööhpehtimmie-programmide .
Tjiekh kolonnem C gosse kolonnem mïerhkesjh .
Dïhte vihteste byjrese noerhtene prååsehke , jïh klijmajarkelimmieh tjyölkehkommes vååjnesasse båetieh daesnie noerhtene .
Eksamenasse learohke maahta laavenjassh åadtjodh mah krievieh learohke galka:
2.1.
Vïellebe Meehte dan noere batneni jïh tjidtj-aajja tjoeveri bovtsine barkedh .
Programmen akte øøknomeles mierie mij lea 148,4 millijovnh kråvnah .
lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analyjsh tjaeledh , skaepiedihks jïh ussjeden tjaalegh tjaeledh mah våaromem utnieh nöörjenfaageles tjaaleginie
Dïhte sjädta mijjieh edtjebe bïevnesedarjomidie öörnedh jih aaj tjïeltide jih unnebelåhkojde dåarjedidh sijjen barkosne ektiedimmiem tseegkedh tjïeltedaltesisnie .
Mannasinie aamhtesen bïjre soptseste ?
Stoere bokstaave jïjtsenommine ?
Faahketji golme maanah aaj båetieh.
Geerestahkh mah tsyøgkesovveme evtebe mååhtedimmiej gaavhtan dej gøøkte rijhki gaskem , jïh mah eah moenesovvh daennie protokollesne , dejtie geerestahkide ryjvestalledh .
Akte veaksahkåbpoe iktedimmie råajvarimmijste maadthmaahtose jïh learoekandidaatöörnegasse , daan nuelesne bueriedamme laavenjostoe attføring- jïh sjïdtedimmiesïeltigujmie .
Dastegh fylhkentjïelte aktem dïenestem reeknehlåhkosne åtna jaapan 2013 , jïh dïeneste fylhkendigkien budsjedtesuerkesne , dle sektovri netto spååredimmieh jïh netto vielieåtnoeh orrestamme sjædta budsjedtesne jaapan 2014 , viertiestamme budsjedtine 2013 .
5.2 Evtiedimmie aktede voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjistie
maahtoe bonhtehken bïjre deanahtidh:
Bïevnesh åejvieoksesne jïh dåastoesijjesne Fylhken Gåetesne sïjhtieh åarjelsaemien gïelesne båetedh
Manne göökte såarhth gyhtjelassh nuhtjim, Elicited Production Task jïh TVJT.
Gæmhpoe saemien reaktaj åvteste ij leah badth orrijamme gænnah.
Saemien gïelemaahtoe gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli
Ektiejiehtegh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse jïh Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsasse
Sveerjen jarkoestimmesne saemiekonferanseste dïejvese " samernas nationaldag " åtnasovvi .
Almetje lea jåarteste sjugniedamme jïh aktem vihties laavenjassem åtna jåartan muhteste .
 (m. Dialog og livsmestring , Nord-Salten).
Mïelide jallh sientide guarkedh mejtie tekstesne buerkiestamme , jïh dan mænngan jïjtje åssjalommesh dan bïjre buektedh .
Mijjen laavenjasse lea baeniehoksem faaledh buerie kvalitetine gaajhkide lïenen otnegidie .
Jaahkoem byjhkesjimmien baakoej jïh dahkoej tjïrrh lahteste jïh aerpie dehtie apostoliske aejkeste .
Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhtööhpehtæmman sjeahta .
Guktie morfologije joekehtadta.
Datne åadtjoeh daejredh maam daarpesjh jïh guktie gåarodh .
- Ijje , im leah manne asteme tjaelemebarkoem darjodh - akte learohke jeahta .
Vuesiehtimmesne (66b) almetjh mah seamma sæjjan båetieh.
Dejnie daajrojne mijjen histovrijen bïjre jïh tjelmiejgujmie dan båetijen aejkien vööste .
Dan sjieken dam tjïrrehtamme lea daarpoeh vierhtide vuj joekoen råajvarimmieh saemien dööpmijidie aaj dan doekoe sjïehtedidh jïjtsh gïelem utnedh .
Akte daerpiesvoete learohkh dejtie vihkielommes lahtesidie vearolden jïh daelhkien bïjre maehtieh .
Saemien gïelejarngh vihkeles institusjovnh .
Datne maahtah Aehtjie mijjen rohkelidh
Learohkh ektesne soptsestieh mannasinie maahta akte geerve barkoe årrodh nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh .
Cellepryövenasse jeatjah tsiehkine
Dellie aaj maahtah nuepiem nuhtjedh learoehkidie buerkiestidh lohkehtæjja ij luhpiem utnieh dejtie laavenjassigujmie viehkiehtidh gosse dah edtjieh dam eensi goerehtallemepryövem utnedh .
Innovasjovne Nöörje Troms lea laavenjostoeguejmie juktie programmem Dáhttu2 Troms tjïrrehtidh .
vijreme- jïh göölemereaktah juaka
gïevledahken åssjalommesen mietie ussjedh eejnegen gosse v.g. .
Stientje , gålkoen 15. b.2011 Ingvild Kjerkol Fylhkenraerien åvtehke
ÅARJELSAEMIEN BIELIEJAEPIELOHKEME Sørsamisk semesteremne
Gïele-soejkesjimmesne lea danbien daerpies darjomh dåarjedidh mah gïehtelieh guktie saemien-gïelem lieredh dejtie nööremeside .
Naemhtie dïhte aejlies vaentjele Jeesusen jïh maanaj bïjre / Jeesusen baakoe maanaj bïjre gïeh jaahkoem vuesiehtieh .
Jis dåhkasjamme kantovrinie barkedh dellie göökte jïh bielie jaepieh golme jaepide lohkh .
Fïerhten tjaktjen dle raeriestimmiem buakta minngeben jaepien RES ' se tjïeltide jïh RESguejmievoetese Sannan-tjåanghkosne .
staatem gihtjeme barkoem dåarjodh , guktie Gaske-Finnmarhken maahtoejarngide ikte bïejedh jïh - øørnedh
Sáminuorran noerh tjåanghkenieh
Annje gujht maaneme baalkam gavnh .
Sïejhme learohkh ånnetji ånnetji orrijieh soermine ryöknedh goske aelkieh njaalmeldh ryöknedh , " nijhkemeryöknedh " jallh aktene mentaale taalesïevesne ryöknedh 2.-3. daltesisnie .
Jis dïhte ij nuekies tjuerieh skuvle jïh PP-dïenesje vuarjasjidh jïh rååresjidh maam maana daarpesje , jïh skuvle tjuara ajne nænnoestimmiem nænnoestidh .
- Politihkesne galka vijriebasse nænnoestidh ektievoetem , vierhtieh eevtiedidh jïh staeriesvoetem seatadidh .
Maahta årrodh dan åvteste dovne njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh gïelemaahtoe fååtese , men aaj faagegïeleldh maahtoe saemiengïeleldh almetji luvnie fååtese .
Hijven Nøørjesne veasodh .
Gïelepolitihke tjuara seamma otnjegisnie giesedh, mejtie politihke dejnie saemien gïelebyjresinie sjugniehtåvva jallh voenges, regijonaale, nasjonaale jallh gaskenasjonaale institusjovnine.
buerkiestidh jïh vuesiehtidh guktie eatneme , aske jïh biejjie gaskemsh svihtjieh , jïh jaepieboelhki , dygnen jïh askeboelhki bïjre soptsestidh
15-20 prosenth veartenen klijmagaasseluejhtemijstie lea skåajjetjoehpemistie jïh irhkesovvemistie skåajjijste tropine .
Raeriestamme dåarjoe: 0,2 mill. kråvnah .
Nagoyaprotokolle lea vihkeles saemide juktie dïhte reaktide jïh iedtjide jååhkesje jïh gorrede , mah aalkoealmetjh utnieh genetihken vierhtide jïh aerpievuekien daajrojde , mah leah ektiedamme genetihken vierhtide , daan nuelesne aalkoealmetjh aaj edtjieh dejstie aevhkijste åadtjodh mah sjugnesuvvieh nuhtemisnie genetihken vierhtijste .
Dannasinie maadta åålmegidie gosse dah sijjen voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjh evtiedieh , ulmieh darjodh mah saemien maanide nuepiem vedtieh tjïrkedh , gorredidh jïh evtiedidh saemien gïelh jïh kultuvrem .
White (2003) buerkeste golme ovmessie daltesh gååvnesieh gosse mubpien gïelem vejtesteminie, daejtie gohtje: No Access, direct (full access) and indirect (partial) access.
Dah jis seamma tjiehtjielisnie .
NOERHTE-TRÖÖNDELAGE , DAESNIE GAAJHKE GÅAREDE - SAAHT GUKTIE ...
sæjjan gusnie datne almetjeregisterisnie tjåadtjoeh .
Guktie skyllemetijjem øørnedamme lea joekehts sijjeste sæjjan .
Staaten budsjedte 2009 sæjhta aktem lissiehtassem vedtedh mij lea bijjelen dam laanten gaskemedtiem dovne tjïeltide jïh fylhkendægkan Noerhte-Trøøndelaagesne .
Doh vihkelommes vuepsieh suerkien sisjnelen leah:
Aalkoevisnie 2.1 boelhkesne edtjem universelle grammatihken bïjre buerkiestidh jïh dan mænngan boelhkesne 2.1.2 jïh 2.1.2 edtjem buerkiestidh maam dotkijh universelle grammatihken jïh G1 learohki bïjre tjaelieh.
NOMINIASJOVNETJÅANGHKOE MOENI
 (Todal , 2002).
Lohkehtimmen ulmieh leah; learohkh gelkieh
Edtja barkoevedtijepolitihkem orrestehtedh jaepien 2020 vööste .
Voerkes åtnoe saemien gïeleste
Aajegen lohkehtæjjah Ida Ljungberg , Bïenjedaelie / Plasssje jïh Aino Danielsen , Svahke .
Daate maahta akte heaptoe årrodh gïelesertiestimmesne .
Jeatja aejkien gosse kranna-skuvlh gaatoelin , dellie aaj saemien skuvlese .
Såemies båatsoealmetjh eah leah provhkereaktam åådtjeme sijjen orre dajvide .
manne byörem
Barkoe- jïh ektiedimmmiedepartemeente dahkoesoejkesjem saemien gïelide böökti 2009 .
 (36) a.
Salkehtimmesne lea vihkeles tjïelkestidh guktie maahta aelhkebe sjïdtedh tjïeltide , jïh tjïeltide nuepieh vedtedh dejtie saemien reaktide illedh .
Gaskoekrirrie lea dïhte tjielkemes vuastalæjja EU .
Daan biejjien tjïjhtje krirrieh meatan Stoerredigkesne .
Daelie daate maahta sjugniehtovvedh jis buektehte akti vyöki barkedh juktie hoksedh regiovne stuerebe dahkoesijjiem åådtje.
Dæjmetje jaepien lij laanten mubpie bööremes juniornjulhtjije .
Edtja aktem guhkiebasse vuepsiem jaksedh gamtebaantefiberen bïjre abpe fylhkesne , biejesåvva sigkemegirsh fiberen sjïekenistie gosse fylhkengeajnojde bueriedieh jïh asfalt dejtie beaja .
Barkoedåehkie byöroe ussjedidh guktie jïjtje jïh ektesne dåemiedieh , jïh ektesne barkedh juktie kvaliteetem lissiehtidh dennie kollegijale aktivyöki barkosne .
Dihte ryöknoe golmeluhkiegaektsie , golmeluhkieuktsie , golmeluhkieluhkie .
Darjoeh kåarhth baakoejgujmie mah leah ektiedamme learoesoejkesjeålman buerkiestidh guktie gïelh jïh kultuvrh daan beajjetje Saemien eatnamisie gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh , jïh guktie jïjtse gïele jïh kultuvre evtiesuvvieh jïh jorkesieh ektine jeatjabigujmie .
Lohkehtæjja aktem vuesiehtimmiem learoehkidie vadta , guktie akte vearoldebïevnese lea .
V. b.) Saedtieloekte / SaU Sáddieluoktta / Blajken (Storu .
Mijjieh sïjhtebe skreejredh ihke noerhte-tröönderen låhkoe Regijovnale Dotkemefoenteste Gaske-Nöörje læssene , jïh VRI Trööndelagem vielie åehpies darjodh jïh aelhkebe nuhtjedh .
Leeneståvroe lea barkoem åådtjeme regionalen barkoem iktedidh juktie sveerjen byjreseulmide jaksedh .
Juste daate vååjnoe goh smaaregi mietie, juktie barre Maajhjaevresne-Aarbortesne gusnie haamoeh syjje:ste gaavneme.
Daelie soejkesjen råajvarimmiejgujmie virjiesåbpoe barkeminie .
Stillemen mietie Saemiedigkeste , Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemente jïh Maahtoedepartemente dle dah dotkemeinstitusjovnh Nordlandsforskning jïh Norut Alta aktem nasjovnale saemien gïelegoerehtimmiem tjïrrehteminie daelie .
Våarhkoeaamhtse:
Price: NOK 15.000,00
dränkatr:INF 'Katten fick så många ungar att far var tvungen att fara till bäcken och dränka några av dem.'[Saerniestæjja 9] b. Måjhtam minnas:1s don den:GEN voestes första aejkien gång:GEN goh när govlim höra:3sPRT dïhte han dennie den:INE jaevresne sjö:INE batnanamme.
Cellepryövenasse maahta cancerem vuesiehtidh , mohte dïhte joekoen sveekes .
Skuvle dïedtem åtna ihke learohkh mah sjiere sjïehteladtemem daarpesjieh aaj maehtieh goerehtallemepryövem tjïrrehtidh .
Daate vuajnoe aaj mujhtehte dam mij Arnold Krupate gaavneme amerijhken iemiealmetji biografijine, ahte vuesiehtieh titeetem nænnostieh relasjovnelle haemesne - "mov nomme lea..." - objektine, mohte - "manne leam..." - identiteetine.
Dïhte aaj dåeriesmoerh åtna taalh veesmedh stoeredahken mietie gosse taalh stuerebe goh 20 , mij maahta vååjnedh goh dïhte daajroem fååtese taali sijjien bïjre gaskemsh .
- Mijjieh sïjhtebe govledh maam almetjh vienhtieh åvtelen reerenasse dam minngemosth sjæjsjalimmiem vaalta , mejtie edtja dejtie gaavnoes gåetide utniehtidh jallh orresistie bigkedh , reeremeministere Rigmor Aasrud jeahta .
Saemien gïelegoerehtimmie , maam Nordlandsforskning darjoeji jaepien 2012 , vuesehte dej båarasåbpoe aalteredåehkiej luvnie , desnie sagke jienebh mah noerhtesamien guarkah jïh soptsestieh goh dej nuerebe aalteredåehkiej luvnie .
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh jaevreste Lill-Väktaren medtie 1,8 kilometerh otnjegasse jaevrien Lill-Blåsjön vuestie (gea § 46).
Åålmege 322 lïhtsegh utni jaepien 2011 minngiegietjesne .
Åabpeme - åabpeme !
Datne ierielimmesne ?
ISBN: 978-82-8263-017-7
Manne aajjam viehkiehtamme gierkieh bååvhkeme !
Kanada lea dej voestes gaskem orreme mij daejnie lïerehtimmievuekine eelki dejtie First Nations-almetjidie mah staarine jïh stuerebe sijjine årroejin, jïh idtjin stïeres lohkehtæjjam indianeregïelesne utnieh.
saemiedigkien konkreten åssjelh barkojne gïetedimmiesoejkesjinie vååjnesaasse råajvarimmiebealan gïetedimmiesoejkesjisnie .
Barkoe tjuara fokusinie utnedh dovne maajhööhpehtimmiedidaktihkem, åtnoem teknihkeles dïrregijstie jïh saemien gïelem, jïh tjuara aaj aalkoealmetjedimensjovnem gorredidh maajhööhpehtimmesne.
Gosse edtja aelkedh ovagkusatijvem jïh overgatijvem juakedh dellie vihkeles aelkedh gusnie aelhkemes joekehtsem gaavnedh.
Ajve 57,5% steemmadi fylhkendigkieveeljemisnie .
' n ståvrosne .
Jaa naa jïenesh jaepieh hov , naa jïjnjh jaepieh hov juhtimh die gierehtsigujmie dehtie vaereste våålese jïh aaj gïjrege vuelhtie .
nuerebe goh golme askh jïh vaejliem bijjebe 38 graadh åtna
rohkelasse aanteges bïjre 7
Gosse miesieh mïerhkesjidh låvth-gåetesne årroeminie .
Datne gie Göteborgesne årroeh daan jaepien veeljemisnie maehtieh njieljieh veeljeminie veeljedh .
Jåvlem , påaskem jih pinsem heevehtidh ?
Man vuelhkiekåbpoe klaassedaltese man vaeniehkåbpoe kaarrh dovne ööhpehtimmesne jïh dej gaskem mah lohkehtæjjine berkieh.
Learohke byöroe aaj sov barkoem vuarjasjidh itkemearan , vuesiehtimmien gaavhtan: Maam maahtam ?
Maahtoeulmie 7. jaepiedaltesen mænngan
Dellie datne sijjeste manne åtnasåvva .
Våaromematerialh sïebredahkesoejkesjæmman
Dutnjien faamoen åvteste rohkelibie gaajhkh viesjies almetji åvteste , juktie mijjen sïebredahke ræhpas jïh staeriesvoetine sjædta .
Faaleldahkh maanide , noeride jïh eejhtegidie / åelide tjoeverieh daaletje fuelhkieleahtan mietie , jïh daejredh saemieh abpe laantesne årroeminie .
Learoehkidie edtja bååstede bievnedh mejtie buerielaakan jïh guktie barkeme , jïh raeriem åadtjodh guktie maehtieh bueriebuktie barkedh .
Jeesuse jeahta: " Manne leam veartenen tjoevkese , dïhte gie mannem dåerede ij edtjh jemkielisnie vaedtesedh vallah jieleden tjoevkesem åadtjodh .
Juktie mearan båatsoe tjoeperdeminie ihke båetijen aejkien våarome gaatole stoerre bigkedimmiej jïh juvri gaavhtan , dellie nöörjen åejvieladtjh ajve bovtselåhkoem ååntjestellieh .
Duedtiesiebrieh sijhtieh öörnegem gïehtelimsdåarjojne jïjtje vaeltedh , men åvtelen numhtie sjædta dellie latjkoeguejmieh sijhtieh konsekvenside vuarjasjidh dastegh dïedtem dan åvteste åadtjoeh 1.1.2016 raejeste .
Dennie guvvesne aehtjebe krivviem gïehtjedeminie .
Norintrex ANS Tellefovne: 55 23 08 46 Au pair ' h USA-ese buektieh
Lissine dle privaate faageskuvlh aktem bieljiemierhkeldh staatedåarjoem åadtjoeh , maakseme Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelteste:
Figuvre 4.2 vuesehte learohkelåhkoe julevsaemien maajhööhpehtæmman jåarhkedaltesisnie baarojne jåhta jïh raaktan daelie læsseneminie.
Levangerisnie , Noerhte-Trøndelagen Jilleskuvlen nuelesne , leah faaleldahkh learohkidie guht sijhtieh åarjelh-saemien gielem lohkedh jih aaj kultuvren bijre lieredh .
Faagereerije: Astrid Turi Gaup
heevehtasse 6
Vijriesåbpoe maehtelesvoetem åådtje jeereldihkie ohtsemevuekieh nuhtjedh , laejhtehkslaakan veeljedh jïh faageleslaakan ussjedidh .
ozon-skierien ulmiem buerkiestidh goekedæmman biejjeste
b. Arctic Winter Games (AWG) aalka Fairbankesne , Alaska .
Gærja aaj galka learoehkidie jïh lohkektæjjide haestedh edtjieh ussjedalledh jïh digiedidh mij neerrehtimmie lea , jïh mannasinie mijjieh neerrehtibie .
Evtiedimmie tjaaleldh tjiehpiesvoetijste saemien gïelesne sæjhta jiehtedh öörnegen mietie barkedh byjjes tjaelemetjiehpiesvoetigujmie , tjaalegedaajrojne jïh ovmessie tjaelemestrategijigujmie .
Moenim vihkeles jis kriebpesjimmieh driekte båatsoejieliemiste bøøtin .
GD=goerehtimmiedåehkie; RD=referansedåehkie; V-G=variasjovnegamta; vaen.=vaenemes; jeen.=jeenemes
Råajvarimmie 62 Jååhkesjimmieöörnege saemien laakejarkoestimmide
Tjuara våajnoes årrodh ohtsemisnie kuvsjelohkehtæjjan lea nuekies faagemaahtoe , goh sjyöhtehke ööhpehtimmie jïh / jallh barkoedååjrehtimmie .
Klemetspeleten statistihkesne fïerhten vuartasjæjjan åasa dejstie seamma 2920 vuartasjæjjijste lij 616, 44 kråvnah.
Goh daejtie vuartesje dellie tjïelke ahte maamakt jienebe, buerebe, uhtjebe jnv.
Aaj aelhkie bijjieguvviem dassedh dan bïjre maam lea ryökneme , jïh mij aajmene ryöknedh , jis edtja vuesiehtimmien gaavhtan ryöknedidh 25 + 13 luhkie soermine .
Gosse tjåadtjoen reenteboelhke orrije , dle reentam aervede goh orre løønemasse .
Gyhtjelassh jïh mïerhkesjimmieh seedtesuvvieh diekie ruffien 24.b.2013 åvtelen:
tjaalegh ovmessie sjangerinie lohkedh jïh analyseradidh juktie maehtedh mïelem utnedh gyhtjelassi jïh aarvoej bïjre mejtie tjaalegh bæjjese vaeltieh
Snåsa kommune og Nord-Trøndelag fylkeskommune ble tospråklig fra 1. januar 2008 og Snåsa kommune ble fra samme dato innlemmet som forvaltningsområde for sørsamisk språk .
68 barkose åtnoem gaarvani jïh maahtoem jeenjh aerpievuekien baakoeh jïh jiehtegh maadthjielemij veadtaldihkie aaj gaarvani .
snjaltjen 10 .
Akte vihkeles sïlle gosse jïjtjereerien kradtjohke lohkije sjïdtedh dellie learohke damta / åahpenadta tjaaleldh biehkieh tekstine - vg .
Vaeltieh dam plaave [bæhtoem] dellie, Aanna vihth.
lahtesh jienebh lïhtsigujmie aelhkiehtidh jïh ligningh loetedh voestes graadeste jïh aelhkie potenseligningh
Lïeneståvroe reerie jïh dåerede bïevlenvuajeme eatnamisnie jïh trafihkem skuvterinie jallh tjaetsieskuvterinie .
Akte vihkeles almetjereakta lea nuepiem utnedh sov jïjtse gïelem nåhtadidh , jïh goh aalkoealmetjh dle saemieh lissine reaktam utnieh vielie vaarjelimmiem åadtjodh sov gïeleste .
Daltese: 3. -4. jaepiedaltese Aamhtese: soptsese Tijje: 3 - 5 tæjmoeh
Jollebe vierhtieh aaj prostatacanceristie båetieh .
Gosse eejhtegidie earohth dellie datne dejtie krööhkh .
Dan mænngan tjuara sjæjsjalidh mah kandidaath krirreste / læstoste mah edtjieh daejtie sijjide utnedh (kandidaateveeljeme).
Daaroen dïejvesen mietie såemies almetjh leah jabjoeh goh manne .
Dellie dïhte guessie-fuelhkie åadtjoeh lïeredh niestiem smeejvedh , goelkegaamegh gåarodh , gööledh jïh guktie jurjiehtidh .
Maahta aaj noeredåastovem bïeljelidh .
var huvudtema för årets Lopme Naestie i Funäsdalen .
Lohkh vaajesidie Mov håhkoe jïh Ov-messie darjomes Eallan vaajesegærjesne .
g. *Manne maanam gærjam lohkehte.
Tjirkije: Eva Anette Wilks Sæjjasadtje tjirkije: Linda Marie Jåma
3 voernges åarjelsaemien vaajestæjjah Vuelieh jïh tjïhtesh lea eatnoelohkemen tjïelkestimmiem golme voernges åarjelsaemien vaajestimmi muhteste .
Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine:
Øvtiedimmie-vuepsidie leah daerpies mietestidh , jih learohke jih eejhtegh tjoeverieh jaepien tjirrh vierhtiehtidh mejtie learohken nuepie vuepside jaksedh .
Jïjtje dongkedh , tåågem maahta aaj Bc Jämtland dongkedh .
Saemiengïelen våajnoes goh objeekte åejvieverben (V) garrahbielesne, mearan raajesekomplemente tjeahta verben (V) åelkiesbielesne årrodh.
38 Råajvarimmie 16 .
Vielie akte baakoe maam manne provhkem lea jeatjadidh mij lea medtie seamma goh dovne vyrhtedh jïh jorkesidh 'förändras'.
Dan åvteste saemien unnebelåhkoegïele Nöörjesne jïh Sveerjesne, saemien aaj referansedåehkien aerpiegïele.
Maam miste guarkeme gosse båajhtode vaastoem veeljeme destie mestie
Dan laavenjostoen tjïrrh , mij lea Trøøndelageraeresne jïh Laantebieliemoenehtsisnie tseegkeme , byøroe pryøvedh faagesuerkieh gaavnedh faageskuvleøøhpehtæmman , mej bïjre fylhkh maehtieh laavenjostedh juktie dejtie evtiedidh jïh tjïrrehtidh , daerpiesvoeten , kvaliteten jïh maaksoen gaavhtan .
Saemien maanaj akte jïjtjeraarehke gïele , jïh tjuerieh sijjiem jïh nuepiem åadtjodh baajedh jïjtse gïele govlelgidh maanagïerten ektiedimmesne .
Nordlaanten fylhkentjïelte jïh Saemiedigkie leah beetnehdåarjoem vadteme prosjekten vuesiehtimmiebealan .
Dåehkien aarebi saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma , Åarjel-Saemiej Gïelh lea dåehkien åvtehke .
Tjoeperdimmieraastem aerviedibie gosse illedahkide akten sjiehteles learohkedåahkan viertiestibie , voestes aejkien pryövem tjïrrehtibie .
Maanagïerte jïh skuvle lin aaj meatan såemies barkosne bovtsigujmie mij lij skuvlebiejjine; goh mïerhkesjimmie , raarhkoe jïh leekedimmie .
, 2002
Digkiedimmiem jïh raerieh sæjhta Saemiedigkien gïelepolitihken bïjre
gihtjedh jis maam joem lea plarhkan .
Jïh Jeesuse maanide faarhman vaalta , gïetide nille beaja jïh bueriesjugnehte .
Datne maahtah åvtelhbodti steemmadidh gaajhkine Nöörjen tjïeltine .
Jaepien 2011 dle Saemiedigkie 46 mill. kråvnah joekedamme guektiengïelevoetedåarjojne tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside .
Tjuara jarkelimmieh vååregelaakan darjodh jïh gåetiem krööhkedh .
Strategije lea sjïdteme tendensen vööste mirrestallemgyhtjelassh jeajtah politihken gyhtjelassi jïh darjomi dueksne jallh baalte .
Noerhte-Trööndelage sæjhta boelhken 2020 raajan aktem giehpiedimmiem learohkelåhkosne åadtjodh , aarvehtse lea gaskem 300-700 learohkh .
Daennie latjkosne dellie Saemiedigkie , Noerhtelaante , Noerhte-Trøøndelaage jih Åarjel-Trøøndelaage jih Hedmarhke åeliedamme eadtjohkelaakan diedtem ektesne vaeltedh , åarjel-saemien kultuvrem jih ektievoetem vaarjelidh jih evtiedidh .
Gosse aaj vihth gærhkosne tjihkedimh , dellie åadtjoejimh daejredh Jon Henriken spealadæjjah aaj gærhkose jakseme .
Idtjin guhtegh dejstie barkijste Havikeste Aarbortese dåeredh .
* Daate ånnetji vueliehkåbpoe sjædta juktie såemies beetnehdåarjoeh dorjesuvvieh gålkoen / goeven 2011
sloeptje jïh raejkie (raejkiesloeptje) - kombinasjon av sloeptje
NAVN PÅ .
Dennie gaskesne tjoerebe voestesviehkiem vedtedh klijmese , staateministere Jens Stoltenberg jeehti sov bieliejaepien preessekonferansesne daan biejjien .
Råajvarimmie 3 .
Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhööhpehtæmman sjeahta .
jih dihte lij mijjieh Mij aejlegsvaarjoeh gåårvedimh Aahkajgujmie ektine Jieleden deahpadimmie ... jih dihte lij mijjieh Gieddegasgalgu Gåetien sjaljoe vaarjeli
LødingesneJis laanteburrien departemente edtji båatsoeburrien skuvlem dåhkasjehtedh , dellie aaj tjoeverimh laanteburrien faagh plaanesne meatan .
Saemiedigkie læjhkan gïeleevtiedimmiebarkoem dovne jååhkesjamme jïh vaajtelamme .
Jis gïelemålsomem sjïdteminie vuastalimmehts , minngeme ij naan gïeleutnije gååvnesh .
Raeriestæjja edtja tjaelijinie årrodh Govlesadtemeforumese saemien aamhtesidie
Lohkehtæjja tjuara ööhpehtimmiem öörnedh guktie dïhte lïerehtimmiem evtede jïh skreejrie .
ektine årrodh
Numhtie jïjnjem leara .
Mojhtesh daehtie dotkemistie hijvenlaakan jielieminie daejnie siebriedahkine.
Daate akte mieriedimmie mij voenges reeremem stuvrehte Deatnusne jïh tjaetsieåerine baalte , dan gåhkese loese jåhta .
Jupmele dotnem bueriesjugnehte jïh dotnem daan biejjeste jïh ihkuven aajkan vaarjele .
saemien viehkesjimmiehiejmem maanide jïh noeride tseegkedh
Skåårvemh baenieklinihkine jïh dalhketjidie leah buerkiestamme boelhkesne 1.5 , Baeniehealsoe jïh almetjehealsoen nuelesne .
2012 lea dïhte minngemes jaepie gusnie learohkh daennie skuvlesne , jïh tjïelte dannasinie sjæjsjalamme skuvline galhkedh tjaktjen raejeste .
Byöroe dan åvteste SAK 7-laavenjostoem tjerkebe nænnoestehtedh.
Ebba Westerfjell , uktsie jaepien nuerebe , ajve aktem jaepiem Havikesne veedtsi aerebi goh dåaroe .
sijjie-aarvoesystemem buerkiestidh jïh nuhtjedh desimaaletaalide , ryöknedh positijve jïh negatijve ellies taaligujmie , desimaaletaaligujmie , bröökigujmie jïh prosentigujmie , jïh dejtie ovmessie stoeredahkide taalesïevese bïejedh
Tjåanghkan daate ånnetji stuerebe maaksoe vaadta goh dïhte mij lea ekonomijesoejeksjisnie 2010-13 .
Saemien gïele- jïh kultuvregaavnedimmieh learoehkidie rørossaemien dajvesne
Joekehtse dåehkiej gaskem lea 33,3% mij joekoen stoerre.
gyhtjelassh soejkesjidh akten åehpiedehtemasse
Mah såemies jielemh mah jolle låhkoem fasseldamme almetjijstie utnieh, mah voengeste båetieh?
Daennie boelhkesne manne mov goerehtimmien hypotesem jïh dejtie vïjhte gyhtjelasside digkiedamme.
Daate laakeraeriestimmie aktem vaarjelimmiem göölemereakteste vadta laaken mietie , jïh seamma tïjjen dle edtja dejtie prijoriteradidh , mah dam reaktam utnieh , gosse vaenie guelievierhtieh .
Åarjene: Dehtie jælloste 1379 rïektes sievine jiehkien mietie Sealggajávri åarjelen dan jællose 1289 , debpede rïektes sievine dam tjahkebealam Ákšu:se , destie rïektes sievine jaevrien Čunojávri dåaresth daan jaevrien luvlemes loektese , debpede dan mïerhkese gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensïjti gaskem dam rijhkeraastem gaavnesje Rv:n 263 baaktoe .
Jis skeamtjoeh gosse healsoejarngem steegkeldh årrodh , ringkh 1177 skïemtjehokseraeriestimmien åvteste , dellie dah maehtieh dov healsoem vuarjasjidh jïh jis datne taxifeelemem daarpesjh .
Gaajhki gïeli leah baakoedåehkieh goh nomenh jïh verbh.
Nïejtide voestes væhta puberteetese båateme njammah aelkieh sjïdtedidh .
Åarjelh-saemien dajve
' asse læssanamme guktie joekedimmie lea staaten jïh Skierden tjïelten gaskem .
Jalhts ij lij skuvlesne saemien sisvege jallh saemien giele , Alberte læjhkan jijnjem bueriem maahta skuvlen bijre jiehtedh:
Jis eah maehteles baeniedåakterh gååvnesh , dellie ij dïhte baeniestarnedïenesje sïjhth jåerhkedh guktie lea daan biejjien .
Tekstem guarkedh 3 .
Learoesoejkesjen aajkoe: Daablosne muvhth aajkoeh njealjeden lïeroesoejkesjen daltesistie gusnie saemien gïele nubpien gïele .
Rovnege .
Balve gaptjeli !
Manne dellie njieljie jaepieh rektovrine goske Ealla bååstide skuvlese bøøti .
Manne gujht darjoem guktie sïjhtem .
Daan biejjien maahta julevsaemien gïelem lohkedh bacherlorgraaden raajan Nordlaanten Universiteetesne .
Daesnie resultatijve XP veerben åvtelen båata.
Maahta soptsestimmeste jallh lïerehtimmeste vuartasjidh mejtie goerehtimmielïhtsegh morfologijem dåhkasjieh, (Slabakova, 2016).
guarkedh maam dah leah dorjeme .
Govlehtimmieh jïh konsultasjovnh lissiebigkemen bïjre faamoenedteste
- Båatsojne muvhtene geerve aaj ...
Maahtoeulmieh 10. daltesen mænngan
Parlamentarihkeles stuvremevuekie dorje guktie jïjnje dehtie barkoste dorjesåvva fylhkenraerien prosessesne .
 (s. 52), Almquist & Wiksell , Uppsala 1921 .
Puberteete aalka hormonigujmie .
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma Nordlaanten fylhkenålma lea 2008 raejeste 2011 raajan göökte fïerhtenjaepien åarjelsaemien gïelebiesieh tjïrrehtamme Sveerjen Saemieskuvleståvrojne ektine , tjåanghkan gaektsie gïelebiesieh .
 (Guvvie: Elgå skole) 
Ij goh dïhte gaavnh aktem gïelem gænnah gusnie veerbe man seamma goerkese goh föörhkedidh lea antikausatijve molsedimmesne.
Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh .
Daesnie sopstestimmie substantijvi jih adjektijvi bïjre maj - hk-tjoeje , jih guktie jeatjah löönemeabaakoeh leah normeremine sjeahtasovveme baakoen gietjien gaavhtan .
Guktie learohkh gïehtjedimmiem tjïrrehtieh ?
3.1 Haestemh regijovnaale reeremasse saemiem aamhtesijstie
Daan sjïekenisnie Saemien jolleskuvle jïh analysedåehkie saemien statihkese vååjnoeh goh sjyöhtehke aktöörh , juktie dej lea lïhkesvoete dejtie saemien gïelebyjresidie .
Vuesehth åeniedimmiem lohkehtæjjese jallh jeatjabidie , guktie datne maahtah raerieh åadtjodh guktie maahtah åeniedimmiem bueriedidh .
Juktie sïjhtijibie lohkijem eadtjoestidh jïh eevtjedh , edtja goerehtalledh jïh voeresidie gïhtjedalledh guktie jis jiehtieh sov dajvesne .
Dïhte veanhta båatsoepolitihke lea tjaajanamme gosse öörnegh eah gååvnesh mah jïjtjevyljehke giehpiedimmiem skreejrieh .
Kronobergn lïenesne
Anne Turi Bals , 1944
Maam dah tuhtjieh dah hijvenlaakan haalvoeh ?
Jaahkoeøøhpehtimmiereformen mieresne dle saemien jaahkoeøøhpehtimmie stuerebe sijjiem jïh evtiedimmienuepieh åådtjeme Dennie nøørjen gærhkosne .
14.40 - 15.00: Demografije jïh jieledetsiehkie- professovre Siv Kvernmo , UIT Nöörjen arktiske universiteete
Læjhkan annje stoerre nuepieh gååvnesieh dïenesth åadtjodh daejstie skåårvemijstie åårganisasjovnesne .
Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh ånnetji ånnetji haarjanidh tjaalegh jïh visuelle vuesiehtimmieh guarkedh , dejtie toelhkestidh jïh vuarjasjidh , goske maahta strategijh evtiedidh juktie laejhtehkslaakan daajroem vejtiestidh .
Ajve 13 prosente dejstie mejtie gihtji , jeehti dah bievnesh veedtjin krirriej nedtesæjrojste .
Jieniebinie sæjrojne pryövesne Jåvva båajhtode vaestiedamme muvhtine laavenjassine , mearan mubpieh laavenjassh ij leah vaestiedamme .
Dellie jeahta: " Daan biejjien dijjese sjïdteme guktie tjaalasovveme .
Jïjtje .
Phone: +47 900 26 880
Gåessie fylhke sov jïjtse fylhkenvæhtam åadtjoeji ?
[ 1 ] Gulmh lea daate gærja bartasovveme , 1957 , 1980 jïh 1985 .
Maahta aaj dejtie apotekesne åestedh recepten bielelen .
Daan biejjien maajhööhpehtimmiem faalehte saemien gïeline dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne .
Kvänske gïele
Mearan daejnie barkeme jïjnjh åssjalommesh leah svïegkesasse bïejesovveme.
Bielieulmie akte gamte jïh hijven kultuvrefaalenasse dejtie saemien årroejidie .
Netto illedahkegraade netto gïehteldimmieilledahkem vuesehte dejstie gïehteldimmiebaalhkijste .
GIHTJH mejtie åadtjoeh soptsestidh aktene politihkeles moenehtsisnie !
Prosjekte ussjede daejtie haestiemidie loetedh daej råajvarimmiejgujmie: kroessem jarkelidh , horisontale jïh vertikale gåevieh bueriedidh , voenges geajnoem bigkedh juktie gaejvemh giehpiedidh jïh " goegkerdhsijjiem " darjodh deavan bijjiegeatjan .
Mov guhkies myövhkes lïhtsehkekråahpe .
Ohtsemegoerh jïh njoelkedassh Saemiedigkien gåetiesæjrose bïejesuvvieh gaskoeh tsïengelen 2015 .
b. Arctic Winter Games (AWG) aalka Fairbankesne , Alaska ...
Saemiengïelen reeremedajve leah tjïelth Karasjohke , goevtegeajnoe , Nesseby , Porsangere jïh Deatnu Finnmarkesne , Kåfjorde Tromsesne , Divtasvuodna Noerhtelaantesne jïh snåase Noerhte-Trøndelagesne .
Saemien tjiehpiedæjjah jïh kultuvrebarkijh edtjieh maehtedh sov barkoste veasodh .
Sjïere semantiske/grammatiske væhtah mah grammatiske goerkesimmiem vuesiehtieh, v.g.
Jealajehtedh gïelem , sjädta darjomh dan
Aartigkele 30 Jis Gåatomemoenehtse jallh Njååhtjedimmiemoenehtse lea nænnoestimmiem nænnoestamme mij maahteme maeksemegoerehtæmman våaroeminie sjidtedh jis dagkerem nænnoestimmiem naasjovne åejvijste nænnoestamme , dellie dïhte guhte mij nænnoestimmeste dijpesåvva dan leah reaktah moenehtsi vuestie goerehtimmiem biejedh naasjovne laaken mietie .
Mieriedimmie voenges reeremen bïjre guelijste jïh göölemistie Deatnusne .
Fïerhte dajve edtji göökte råakedimmieh öörnedh .
Jis medisijnen sjïekenistie tjuara daalhkesem sjïere fabrikateste nåhtadidh maahta dåaktere dam reseptese tjaeledh ij maehtieh daalhkesem målsodh .
Laavlome-kööre dan væjkele saemiengïelesne laavlodh .
Mijjen vijriebasse barkoe reeremedajvesne saemien gïelese sæjhta annje leavloem biejedh råajvarimmide mah sïejhmelaakan åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem sjåahkoeh jïh vååjnehtieh Noerhte-Trøøndelagesne .
tjïrrh arealeste Mummiegåetesne , orre kantijne gaarsjelimmiehaallesne jïh skuvlen gïehteldimmiem sjïehteladtedh guktie gåarede arealem seamma tïjjen nåhtadidh bielelen skåårvememieriem lissiehtidh
Nordlaanten ruevtie-geajnoe vijtjelde abpe fylhken tjïrrh , jïh Merååkeren ruevtie-geajnoe ektiedimmiem Sveerjese vadta .
Gosse seksem utni voestes aejkien pråvhka jiehtedh lea ovskåaltoem laahpeme .
Dåehkie tjuara aaj digkiedidh maam juridihkeles staatusidie dagkerh njoelkedassh byöroeh utnedh .
Barkoetïjje learoehkdie dejnie göökte bieline pryöveste lea 16 minudth eejehtimmien åvtelen jïh 12 minudth mænngan .
Byjngetje aktöörigujmie gaskesadtedh kultuvremojhtesereeremisnie
Upmejesaemien soptsestin aerpievuekien mietie Gaalesne , Hemnesisnie jïh Korgenisnie nöörjen bielesne , Upmejejeanoen raejeste , dajvine Maskaure , Ståkke , Jillie Kikkejaure , Luvlie Kikkejaure Aarjepluevesne jïh Arvidsjaevresne , Maalege , Gran jïh Umbyn Dearnesne Sveerjesne .
Jis remissem åådtje sjïere hoksese edtja tïjjem mïnnemasse 90 biejjiej raejesne .
som mordersmålet
Dallah stååkedin jïh lustestallin .
Akte dejstie lea Laudate .
dennie guhkiebasse goerehtallemisnie .
Mijjieh minngemes ektieryöknemem darjobe gaajhkine veeljeminie .
Maahta jïjtje tsevtsedh mennie bïevsterisnie daelie .
Tabelle 4.12 vuelege goerehtimmiedåehkiej tjåenghkies illeldahkide vuesehte.
Bergsland , Knut (1987): Daelvie-laantesne .
Jeatjah buerkiestimmie voestesgïeleste
6.5.
Mov dilhkuvh kråahpesne .
DOV LEAH REAKTAH JIJTJE JIJTJEDH GÅETIELUHPIEM NUHTJEDH Dov leah reaktah jijtje jijtjedh gåetieluhpiem nuhtjedh .
Jeatjah tjïelth aaj nuepiem utnieh jijtjemielen mietie syökedh åadtjoeh reeremedajvesne årrodh .
Seamma tïjjen dle annje jïjnje jarkelimmesne jïh pryövemisnie , nov sån aktene prosessesne vielie tjåadtjoen jïh funksjovnelle hammoej vööste .
Akte ulmie lea abpe prosesse edtja gaervies årrodh eannan vïjhte jaepieh .
Saemien siebredahke galka urresth maahtoesiebredahkine sjïdtedh , dan laakan guktie ij båeries vuekie jïh kultuvre diedtesovvh .
Åå amma guhkieb soffelte dïhte guhkieb seejie seejie goske Gaelpien raajan men dellie gåvloeje aaa dellie satne lea baetsieminie dle Jitneme govloe surrede dellie jillene .
Telefovne vx: 063 - 15 30 00
damta okey ' m jalhts ij gaajhkemdan hijven
Jïh daelie idtji hov vielie åajsoeh gæmhpodh .
daagkoe lea vaalje
Mijjieh Jupmele Aahtjan jaehkebe , faamohkommes , Elmien jïh eatnemen sjugniedæjjese .
Gaskesadth dov skuvline .
Dïhte dååjrese neerrehtimmine , plaakenimmine jallh geerestimmine sæjhta iktesth subjektijve årrodh
Krirresne maahtah øøhpehtimmiem åadtjodh politihkeles barkoejgujmie .
Saemiedigkie åtna gïelevierhtietjïelth goh vihkeles laavenjostoeguejmieh gosse edtja saemien gïelem voenges dajvesne eevtjedh .
damta reaktam åtna dovne jiehtedh jaavoe jïh ijje aatide
Dellie vihkeles aktem ektiedimmiem almetjijstie utnedh joekoen joekehts tjøødtjestimmiesijjiejgujmie dejnie åålmegeveeljeme åårganinie .
veahkah viertiestidh; gusnie jeenjemes ?
Saemien årrojh, joekoen åarjelsaemien dajvesne joekoen bårrode årroeh.
PP-dïenesje maahta aaj geerve almetjh viehkiehtidh mah sijhtieh maadthskuvlelïerehtimmiem vaeltedh .
Men eah referansedåehkien daltesem jaksh, man 94% (tabelle 4.8) jïh G1daltesem man 90% jïh bijjelen (Thornton jïh Wexler, 1999).
Er del av en bokpakke sammen med Snahkere Aannesja jih jåvle-aajja , Karijuse jih Baktuse og Miehtjiesdajven Biernie til kr. 100,-
Dannasinie lohkehtæjja tjuara jeatjah bïevnesh learohken bïjre gotnesjidh aerebe dejtie illeldahkide nasjonaale gïehtjedimmesne reektehte .
2.3 Dïedte jïh råållah saemien gïelebarkosne jïh kultuvrebarkosne
Manne sådtoedigkie almetje gie datnem nierredahteme jih dov syjhteden vööste ussjedamme jih soptsestamme jih jijnjem båajhtode dorjeme .
Idtji sïjhth vielie jieledh .
Dah lohkehtæjjah eah lin jeatjahlaakan mijjese goh jeatjabidie .
PP-dïenesje laavenjostoe gaskem jeatjah maanagïertigujmie jïh skuvligujmie juktie faalenassem sjïehteladtedh learohken nuepiej jïh daerpiesvoeti mietie .
- Learohkh aktem riektese-tjaalegem tjaelieh sijjienommen bïjre .
Joekoen åarjelsaemien dajvesne , gusnie learohkelåhkoe naa jïjnjem joekehte jaepeste jaapan , dle gaajh vihkeles dovne kvaliteeten jïh sisvegen gaavhtan lïerehtimmiefaalenassesne saemien learoehkidie , lohkehtæjjah åadtjoeh dovne evtiedimmiebarkojne jïh ööhpehtimmine giehtelidh , jïh akte våarome sjædta jieniebidie lohkehtæjjide jïh jearsoesåbpoe seehtemetsiehkieh saemien lohkehtæjjide .
Slabakova (2016) buerkeste gosse vaestiedæjjah moenedeminie dellie dah eah kaanne raajesidie guarkeme.
Staate subvensjovnerade , dïhte sæjhta jiehtedh ekonomeles dåarjoem vadta , gosse daalhkesh daarpesje jïh naan jeatjah vaaroeh maam maahta daarpesjidh gosse såemies skïemtjelassem åtna .
- saemien histovrije
Ij leah saemien V2-væhta (parameetere), destie tjeahta dam væhtam sliejhtedh G2-grammatihkeste.
Aalkoealmetjh leah regijovnaale ryöjredimmietjåanghkoeh tjïrrehtamme .
Lea tjierkedamme samien maanah tjuara dåarjoeh åadtjodh dej gïelem gorredidh .
Learoesoejkesje maahtoeulmide vuesehte matematihkesne dejnie barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammine 1T-B jïh 1P-B .
Saemiedigkie lahteste jïh kanne aaj vuastalimmieh buakta tjïeltesoejkesjen arealebealan jïh sjïehtesjimmie-soejkesjasse .
- vïedtje jïh guelpiespïele
Saemien jolleskuvle lea studijesoejkesjh dorjeme kuvsjide , jïh håalijh faalehte .
1-4 daltese
Aktem aatem gaavneme åarjelsaemien kausatijve molsedimmien bïjre.
Jaepien 2014 raejeste akte vueliedimmie gïehteldimmiemieresne båata , dannasinie mijjieh ibie maehtieh momskompensasjovnem nåhtadidh skåårvemijstie gïehteldimmiebudsjedtesne .
h / l: Jeesuse Nasaretese bööti gusnie byjjenamme , jïh guktie åvtesne saabaten synagogese veedtsi .
Akte dejstie lea åarjelsaemie Elgåeste , jïh dastegh Elgå skuvle beetnegh åådtje dan prosjektese , dellie dïhte edtja mubpien jaepien raejeste saemiengïelesne øøhpehtidh desnie .
Dellie vuejnebe guktie mijjen jaahkoe lea .
Vaaksjome beetneh-bïssemen vööste jïh terrorismem finansieremen vööste lea lïeneståvroe fysihken jïh juridihken persovnh goerehte gie
488 82 816 .
TLV jïh FASS webbesijjieh utnieh gusnie maahta vuejnedh jis daalhkesem lea subvensjovneradamme jallh ij leah .
Saemiedigkie gaajhkesåarhts reaktagyhtjelassh sov darjosne gïetede , gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli .
Vihkeles gåvnahtidh , sjïere gosse minngiegeatjesne - jaememe .
Gosse mijjieh gihtjebe , utnebe naan åajvoeh viehkiehtæjjah .
Stuvremetjïerten mubpie lïhtsegh lin Nora M. Bransfjell , May-Britt Solbakken jïh Egil Enemo .
Aaksjovneåerie tjuara badth viehkiem maassemeedijijstie utnedh .
Dïhte sæjhta jiehtedh tjoelenjoetseldh , maahta nåajsan sjïdtedh jïh maanam åadtjodh .
Jåarhkeööhpehtimmesne edtja aaj dam vihkielommes toelhkestimmiemaahtoem saemien gïeleste nöörjen gïelese evtiedidh .
Dam jearsoesvoeten jïh barkoen åvtese gaavhtan dorje .
ISBN 82-992522-4-5
Daate aaj vihkeles øøhpehtimmien gaavhtan .
Sæjroe 11/32
Skuvle ij maehtieh jïjtsh öörnegh darjodh mah maehtieh learohkeilledahkide tsevtsedh , goh viehkiedïrregh nuhtjedh jallh lissie tïjjem nuhtjedh fïerhtene sæjrosne .
Saemiedigkie akte bijjemes diedtem åtna sïejhmelaakan vaaksjoestidh jïh bïhkedidh dan jïjtse soejkesjebïhkedæjjan bïjre .
Aasrud aadtjen bååstede båateme aktede fealadimmeste Finnmarhkesne .
gøøkte , golme leah låhkoej nommh .
Eajra jïh Mïhten sïjth lea vuestie ISO (14001) certifieeremem barkeme jïh aktijve byrjaskebarkoem jïjtse sïjtesne doreje .
Gielen giehtjedæmman lissine aaj gielebarkij vueptiestin guktie maanah dåemiedin gosse dåeries-moerh bøøtin gielen gaavhtan .
Jis skïemtjije jallh svïhtjemeheaptoes , maahtah tjïeltem ohtsedh mejtie åadtjoeh gåetesne åvtelhbodti steemmadidh .
baenielåhkoe raejkiejgujmie jallh dievhtesigujmie) 
seammavoeth jïh joekehts gaavnedh akten saemien heamtuvren jïh akten jeatjah heamtuvren gaskem
Daate lea mij akt mejnie Saemiedigkie sæjhta jåerhkedh barkedh rååresjimmesne reerenassine , saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta .
Vihkeles illedahkh jïh raerieh dan geajnoen bïjre guhkiebasse aaj eejhtegidie vadtasuvvieh dej learohki mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh , guktie eejhtegh maehtieh jïjtsh maanan evtiedimmiem dåarjoehtidh dejstie uvtemesth tjiehpiesvoetijste ryöknedimmesne .
Aktene vierhtievåarome sïebredahkesne mij vuesehte gellienlaaketjem jeanade .
Daate edtja viehkiehtidh daajroem sjugnedidh dan båetijen biejjien jïh evtiedimmien bïjre , Larsen jeahta .
Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh .
Learohkh hijven jïh gellielaaketje dåarjoem jïh haarjanimmiem daarpesjieh .
Sekretesse aaj bïevnesh åelide dæjpa .
Jonhild Joma , Trones
Maanah varke vueptiestieh dah joekehtslaakan vååjnoeh , jïh dah joekehtslaakan dåemiedieh jïh joekehtslaakan darjoeh .
Soptsesem , Samuel Gælok tjaaleme , jïh gaavnh gærjesne Iednegiella 5 , maam Kurt Tore Andersen tjaaleme .
Dah guaktah 11 maanah åadtjoejigan (...
Klaassesne lohkehtæjja jïh learohkh maehtieh såemies mierieh læstoste krøøhkedh akten vihties boelhken , jïh dej mieriejgujmie barkedh goske learohkh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadieh jïjtse tjaelemebarkosne .
90 datne edtjh åadtjodh goerehtimmiem sjïeredåakteristie , mijjen skïemtjegåetesne jallh jeatjah hoksevedtijisnie , 90 biejjien mïeresne goske dah remissen bïjre nænnostin .
Mij båvride geervemes steeredh ?
Provsjekte tseegki g. j. vierhtiedåehkiem 30 politijedïenesjimmiealmah unnebelåhkoevårominie , golme daejstie saemieh , gieh iedtjeles barkin noeride tjuevtjeidh edtjedh Politijejïlleskuvlem ohtsedh .
Dov eejehtimmie
h / l: Aejlies , aejlies , aejlies Åejvie Sebajote .
aaj vielie goh mubpieh learohkh ryökneminie juktie vaestiedassh gaavnedh aelhkie addisjovnelaavenjassine (summe göökte taalijste unnebe goh luhkie).
Dej prinsihpi mietie tjïeltereformesne Saemiedigkie kreava dah orre tjïelth aaj tjuerieh barkedh juktie maehtedh hijven jïh seammavyörtegs dïenesth faalehtidh , ellies jïh iktedamme siebriedahkeevtiedimmie ektiedamme saemien gïelese jïh siebriedahkejieliedasse .
Man gellie tæjmoeh
[Bijbele: Höga V 8:7] b. Tjaetsie vatten bååstide tillbaka jarki vända:3sPRT jïh och dah de mah vad:PL lin vara:3pPRT jisrajelehkidie israelit:ACK PL dåålveme, förfölja:PTCP dej de:GEN PL vaagnh vagn:PL jïh och dåaroerijrijh krigsryttare:PL jïh och abpe hela fara ́on farao:GEN dåaroe-foeve krigshär batnanin.
daerpies råajvarimmieh buektiehtidh teehpide ovjuvri gaavhtan vaeniemdidh
Båatsoen arealevaarjelimmiem veaksahkåbpoe darjodh viehkine meatan årrodh areale- jïh siebriedahken soejkesjeprosessine
Prosessebarkoe lea akte konklusjovne guktie dejtie ulmide siebredahkedajvesne fulkedh .
Daam naan hijven maahtam:
gïeleteknologije bigkie g. j. maahtosne bïevnesimmieteknologijsne , lingvistihkesne , ov-iemeles intelligensinie , fonetihkesne jïh kognitijven psykologijesne .
aelhkie tjaalegh dejnie jeatjah saemien gïeline goltelidh , jïh hedtiej jïh joekehtsi bïjre sotpsestidh
Daesnie raereste dejtie barkojde goh göölemekåarhth doekedh , göölemevaaksjome jïh bivtemereektehtse , mah daan biejjien leah lientsien , pollisemïesteren jïh Fylhkenålman barkoeh , dan voenges reeremeåårganese sertiestidh .
Sveerjesne jis Uppsalan jïh Upmejen universiteetesne .
8. daltesen mænngan
Maaksoe spesialistehoksesne lea 250 kråvnah .
Ajne gærja mij lij saemien-gielese veadtaldihkie , lij Margarethe Wiigen ABC-e gusnie teekste dovne daaroen jih noerhtesaemien .
Dah unnemes maanah eah maehtieh baakoejgujmie soptsestidh mejtie naakede lea hijven , nåake jallh gïerve , men kråahpine jïh ij-verbaale kommunikasjovnevæhtajgujmie maehtieh soptsestidh guktie dah aarkebiejjiem dååjrieh .
åelkies bielesne tjahkan ,
Enaresaemien 7 .
Gærja leah 1. daltesen learohkidie jïh 10-jaapetje maadthsuvlen saemien learoesojkesjen mietie .
Øvtiedimmiesoptsestallemisnie tjoeverieh siemes sjidtedh magkerh vuepsieh leah vihkelommes båetije tijjen .
Learohkh dam håalemem elektrovneles jallh paehpierisnie åadtjoeh .
Staatedåarjoe sertesovvi Saemiedægkan jaepien 2002 mij daan jaepien raejeste Beaivvášen ihkuve dåarjoem reerie lissine veertetjïeltese Guovdageaidnu.
Minngemes paarre mij naemhtie akte maam vuesiehtimmesne (105) lea åtnasovveme goh sïejhme veerbe kausatijve molsedimmesne.
Öörnegh Saemien gaahtjeme (SM .
Dovne Haspelmath (1993) jïh Levin jïh Rappaport Hovav (1995) leah jïjnjem soptsestamme aajmoejeatjadimmiej bïjre, men Levin jïh Rappaport Hovav aaj mieriejeatjadimmieh bïjre soptsestamme.
barkoen jïh barkoejielemen bïjre soptsestidh
Dah museumh aktem vihkeles reeremeråållam utnieh reeremisie mijjen tjåenghkies kultuvreaerpeste , jïh dannasinie nåake dah museumh teehpieh dej nöörjen museumi vööste , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Sveerjen reerenasse aktem byögkeles salkehtimmiem (SOU) böökti jaepien 2006,mij sjïerelaakan dam båetijen aejkien tsiehkiem åarjelsaemien gïelese Sveerjesne digkiedi .
Jïlhts goebperh åtna jallh ij dellie nuekies tsåvhnoem bïssede akten aejkien fïerhten biejjien lïemkeds tjaetsine .
Maanajgåetie lea dan gaavhtan saemielaaken njoelkedassij mietie .
Daesnie aaj budsjedteringem dorje momskompensasjovneste , disposisjovnefoentide lyjke jïh åtnoem nænnoste dagkaristie foentijste .
Gaskesadth jis dov gyhtjelassh
Maehtedh saemien voestes gïeline tjaeledh , lea faagen dïedte voestes tjaeliemistie , tjaeliemasse 13 jaepiej tjïrrh .
8.-10. jaepiedaltese: 222 tæjmoeh
Maahta sïejhme bïevnesh vedtedh ööhpehtimmien , barkoej jïh barkoejielemen bïjre .
Akten sjïere learohkedåahkan ?
Villmoe dihte båatsoejielemen økonomien bijre øøhpehti .
Juktie terminologije fååtese dle dïhte stoerre haestemh sjugnede daan biejjien .
Lïeneståvre maahta mieriedidh jis åadtjoeh bïevlen vuejedh jallh skuvterinie vuejedh .
Ålkoejieleme , tjaetsiereereme jïh reereme vijrijste jïh jaevrieguelijste .
Læjhkan naan gille learohkh mejtie byöroe vijriesåbpoe salkehtidh juktie vuarjasjidh mejtie daerpies sjïereööhpehtimmine .
• Maehtedh ryöknedh
Im daam buektehth
Dïhte , gïem irhkie , maahta hujnies sjïdtedh , bïlledh jallh miedtielidh .
Daan konvensjovnen mietie galka tollen- , skaehtien- jïh maaksoen namhtah sjidtedh dejtie tsiehkide mah daennie aartigkelisnie jïh 10. aartigkelisnie moeneme .
Daerpies heartoeh jïh dedikasjovnem utnedh jis edtja kåanstesuerkesne lyhkesidh , jïh dïhte goh akte gïele sjædta noere saemide mah ektiedimmiem jïh jïjtsh roehtsh ohtsedieh .
Mieriesoejkesje jeahta maanagïerte ... aktem siebrie dahke barkoem åtna juktie aareh sïerredimmi em jïh irhke mem heerredidh , jïh vijriesåbpoe jeahta ... so si j aale maahtoe lea vihkeles juktie evtiedimmien vööste barkedh dååsverimmeste , goh sïerredimmie jïh irhke me .
Maahtam buerkiestidh mij lea tjåenghkies dejtie sijjide seamma eatnemelahtesinie .
Gïehteldimmie jïh gorredimmie gåetijste leah darjoej frijje vierhtiemieriej sisnjelen , ektine dej jeatjah maaksoejgujmie øøhpehtimmien sisnjelen .
- 42 elliestïjjenstudenth (bielietïjjenstudenth elliestïjjese
Dïedte: Ööhpehtimmiedirektorate Saemiedigkien ektesne Tïjjeperspektijve: 2010-2012
Daennie seminaaresne fokuse lea bysvehtsvuekide båatsoelaakesne , goh dïhte prosesse juktie bovtselåhkoem sjïehtedidh , maam båatsoe lea laajhteme jïh man bïjre gyhtjelassigujmie båateme .
Maahta seamma jïjnjh darjomh utniehtidh , jïh prijoritetem vadteme sjiere suerkide .
22.
' ine ruvteskovhtem åestedh gåhkaldahkesne Tråante- Vanvikan .
Aktivyøki barkoe tjïeltigujmie lea akte vihkeles bielie daehtie barkoste , jïh aktivyøki barkoe tjïelti gaskemsh lea vihkeles juktie dan hijven effektem åadtjodh vierhtjiste goh gåarede .
Aktine prosjektine nïerhki åarjelsaemien dajvesne - Åarjelsaemien hïejmeskuvline, gusnie lïerehtimmiem jeatjahtehti naemhtie guktie learohke meehti gåetesne årrodh jïh seamma tïjjen saemienlïerehtimmiem åadtjodh mij lij nænnoestamme reaktan tjïrrh.
Gærjagåetien akte åajvoeh sijjie saemiedigkiegåetesne Karasjohkesne daan biejjien .
Beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtimmie ...
rehabiliteereme Sveerjesne lea skïemtjetjaalege taalh dan stoerre jis jeatjah laantine mohtedidh .
Larsen sæjhta stïeresne årrodh sesjovnen voestes våhkoen .
Dïhte voestes maam tjoerh darjodh lea appem Instagram veedtjedh .
Barkoedåehkie tjuara barkoem jaabnan vuarjasjidh .
Raeriestimmie 2013
 (Byjjenimmieprogramme lea akte guejmievoete mij lea tseegkesovveme juktie aktem vielie åeliedihks laavenjostoem sjugniedidh abpe byjjenimmesne , jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte lea åvtehke .
Lissine dle tjirkijh dejstie arktiske aalkoealmetjijstie meatan goh ihkuve meatanårrojh raeresne .
damtijidh jïh nuhtjedh aelhkie gïeleviehkiedïrregh goh mubpesth jiehtedh jïh vuestiebielie
- Dïhte gaskenasjovnaale reeremefaamoe eatnemeloeseste lea tjyölkehkåbpoe sjïdteme jïh dan åvteste vuajnam daerpies aalkoealmetjegïelem gorredidh daennie gaskenasjovnaale barkosne , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Gaskevåhkoen 09.07.14 ts .
Saemieh åerjielisnie
ASSISTENT 50% FAST
• NORDLAANTEN FYLHKENÅLMA
Noerhtelaanti laavenjostoe - Saemien parlamentarihkeles raerie
Bodø:Nordlandsforskning http://www.sametinget.no/Dokumenter
Daesnie galka neebnesovvedh naan vuesiehtimmieh skreejrehtimmie iemiealmetjinie jïh sjisjneldh europeijen unnebelåhkojne .
Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh goltelidh jïh soptsestidh dååjresi jïh vïhtesjimmiej bïjre , jïh ahkedh vielie gïerve aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh .
Jalhts semantihken mietie mijjieh tjoerebe dah transitijve veerbide guarkedh goh intransitijveste seerkeme Haspelmath (1993, b.
34 3.3 Lïerehtimmie - maanesne sjugnietåvva jïh sosijale ektievoeten mieresne
INTERNATIONELL KRITIK
Saemien utnedh fierhtene meedijesne jïh fierhtene bievnesi- jïh gaskesadteme teknologijesne .
Daan beajjetje tsiehkie dejtie saemien gïelide ...
Tjïelteståvroe maahta nænnoestidh saemien edtja seammavyörtegs nöörjen gïeline årrodh abpe jallh bielieh dehtie tjïelten reeremistie (§3-9).
guktie daelie mov biegke
Ållesth 21 studentigujmie bachelorprogrammesne julevsaemien gïelesne Nordlaanten Universiteetesne maahta stoerre studijepoengedorjemassem veanhtadih julevsaemien gïelesne gelliej jaepiej åvtese.
Manne vienhtem gøøkte vihkeles fåantoeh steemmadidh .
Daltese 1-4
Skaehtiem beetnegijtransaksjovnisnie , internasjovnen girtiefealadimmmieh jih vaeknieåesiestimmie edtja båetedh jih dam provhkedh extremen giefiesvoetem jih nealkoem dåastoehtidh .
Bieljele latjkojde gålkoen , jïh dah faamoem åadtjoeh skiereden 1. b. 2011 raejeste .
Fylhkenålmaj laanteburriegoevtesh edtjieh viehkiehtidh guktie dïhte nasjovnale laanteburriepolitihke tjïrrehtåvva viehkine bïevnesistie , reereme tsavtsvierhtijste jïh voenges sjïehtedamme råajvarimmijste .
Reerenassh budsjedtem nænnoestieh .
- Gijren 1968 manne dam voestes kuvsjem juhtiehtim dejtie guhth båatsoejieliemisnie barkeminie .
Dah tjaalegh maehtieh heamtuvrh , dikth , laavlomh jïh jïjtsh soptsesh årrodh .
Gielem vedtedh seamma vuekine goh dah siejhme veeljeminie .
Dej gieh leah sisnie jïh dööpmemij aaj reakta saemiestidh gosse njaalmeldh bieljielieh krimijnalesåjhtose .
Desnie Astrid prïhtjegem böörie jïh soptseste .
Aehtjebh , tjidtjebh , åerpenh jïh aahkah aajjah tjoerin dam leevles geajnoem kroeptese vaedtsedh .
Jienebh veerbh mah seamma dåehkesne: tjöönghkedh/tjåanghkanidh 'samla'/'komma samman', leerhkedh/laarhkanidh 'skada'/'skada sig' jïh burredh/bårranidh 'skingra'/'skingras'.
EN:n konvensjovne raasesïerredimmien vööste nænnoestamme sjïdti 1969 .
Gaavnh Tjirkijeraeriestimmiem (Representantforslag) 128 S (2009-2010) daesnie www .
Lohkh vielie daesnie: www.udir.no/nasjonaleprover www.udir.no/skoleporten
faagemaahtoeh utnedh programmefaagijste faagen gaskesadtemisnie
2011 raejeste tjïrrehte aktem radtjoestimmiem medtie 9 mill. kråvnaj åvteste .
nænnoestimmieåårganese , mij nænnoestimmiem dorje .
Reerenasse sæjhta baeniestarnetsiehkieh kaarhtedidh jïh jis lea ektietsiehkiem , åvteli jeenjh råajvarimmieh buarene baeniestarnem saemien åålmegisnie aelkedh (v. d. st. bïev .
Minngiebarkoe: Åehpiedehtede maam dijjieh gaavnedamme tjïelkelaakan .
Gaalletjeguaktah edtjijægan gieriesvoetem mij Jupmelen luvhtie , sinsitnine juekedh .
Tjura ajve ikth vielie gietedidh jis reeknemasseilledahke vuesehte ij gåaredh dam seamma dåarjoem ikth vielie dåarjodh (dovne unnebe-jïh vielieåtnoste).
Dannasinie vihkeles datne daajrah guktie sïjhth dov vaajtelh prijoriteradidh .
Baakoepaarre kristegassje jïh saemie lea naakenidie mij akt gieltegs åtneme .
Akte vihkeles mearhketje soejkesjisnie lij raeriestidh aktem saemien maajhööhpehtimmiedïenesjem tseegkedh mij gaskem jeatjah edtji saemien maajhööhpehtimmiem faalehtidh dejnie ovmessie gïeline, aktem aktivyöki barkoem sjïehtesjidh saetniestïjjeste jïh nedtebaseradamme ööhpehtimmeste jïh digitaale boelhkh faalehtidh.
Tjåanghkojde bööri , dovne laedtide jïh saemide håaloeji .
Daate munnjien vihth diekie buakta , dagkeres tjaånghkoesijjieh goh daate seminare .
Saemiedigkie aaj akte representatijve håalijeårgaane saemien årroji åvteste Nöörjesne.
Dah minngemes 19 leah jaabnedimmiemaandath .
Læjhkan libie barre vuajneme ahte deahpede, men ij guktie.
Jïh 10,6 pst. , jïh ij stuerebe sjïdth goh 450 000 kråvnah sïeltese .
Skuvle jih hovtelle
Daejnie tjïeltine dah mah 16 jaepien båeries åadtjoeh steemmadidh daan jaepien veeljemisnie: Austervoll Gjesdal Grimstad Hamar Hammerfest Guovdageaidnu Kåfjord Luster Lørenskog Mandal
Dïhte bööremes jaepie lij 2010.
Skåårvemebudsjedte lea læssanamme 95 millijovnh kråvnaj raejeste jaepien 2006 , 480 millijovnh kråvnaj raajan 2013 .
BP-gïelesne sïejhme ryöktesth objeekth leah ellipsh (Tarallo, 1983), jïh gellien aejkien dagkerh objeekth raajesisnie sleajhteme enn subjeekth.
Jis dagkeres mååhtedimmie ij sjïdth jallh dïhte nåhka , dellie Mesklumpen lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese golken 1.- voerhtjen 30 .
Poenge lea satne edtja paarrh gaavnedh .
Industrije jïh gööleme/lidteme/gueliebïepmehtimmie
Guvvie: Europan Ektiedimmie .
Skåerrie jïh skrovre
Tjaelesth aaj aalterem , jïh mejtie kaarre jallh nyjsene dejtie
jeenemes gåalmede raajese (33c) åtna, dan leah golme.
Læjhkan jïjnjh haestemh mijjen uvte tjåadtjoeh gosse lea gorredimmien bïjre noerhtesaemien gïeleste goh åtnoe- jïh ektiebarkoegïele båetijen aejkien .
Guejmievoetem gaajhki tjïeltigujmie vijriesåbpoe jåarhkedh Kultuvrelle skuvlevoessine (DKS .
Programme edtja årrodh:
Meråkerisnie jïh Kråangkesne dagkerh tseegkeldahkh buektiehtamme 2010 , mearan tjïelte latjkojne barkeminie dan tseegkeldahken åvteste Inderøyesne .
Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: Gïeteldssoejkesjen barkoeboelhkesne
Bakke , Aslaug: Dihte orre bijle , Idut 1996
' i klijmakonvensjovnesne .
Beetnegh aaj dïenesje gosse joejkedeminie .
Guktie kondomem nåhtede ?
Datne mijjen gïknjelh vuajnah , guktie staelhpesne jïh måeresne libie .
Mij lea leeveghmoere ?
Goere vuelielisnie aktem stoerre ovseekerevoetem vuesehte ektiedamme dan rïektes vueliedæmman .
Sametinget støtter prosjekt som skal kartlegge samisk ungdoms psykiske helse | Rørosnytt.no
Akte stoerre utnijelåhkoe ij leah læjhkan akte garantije ihke akte gïele edtja evtiesovvedh jïh guhkiebasse jieledh , vuestelen dle gïeleutniji aaltereplaantege vihkeles .
Snåasen tjielten tsiehkie guektiengïelebarkosne jïh dïhte vihties gïelebarkoe maam tjïelte dorje aaj vihkeles NIFT gaavhtan .
Mijjieh almetjh leah væjkele laejhtedh gosse ibie maam akt nøøkh , jïh dam edtjebe , bene dastegh mijjieh ibie steemmereaktoem nåhtadamme , manne vienhtem mijjieh ibie seamma reaktoem utnieh klååkedh .
Privatisth edtjieh lissine njaalmeldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne .
Almetjh gieh leah nasjovnelle unnebelåhkoeh eah edtjh dan gaavhtan aehpies tsïehkide båetedh jallh naskoehtamme jih laejhteme sjidtedh .
vijrebe vuesehte åarjelsaemien , julevsaemien jïh luvlesaemien lea smaave gïelh jïh aejhtemes tsiehkine .
Åejviemotijve lea gievreste veedtjeme jïh dikteste " Biejjien baernieh " maam åarjelsaemie Anders Fjellner lea tjaaleme .
Dannasinie jienebh alternatijvh sijhtieh dorjesovvedh dennie vijriesåbpoe prosessesne .
Jïh se dah smaave angkeni tjaetsie lij , dihte lij bööremes saejriej vööste .
• LAAVENJOSTOEM EVTIEDIDH GïELEJARNGIGUJMIE
· Guktie vïenhth lea eejhteginie sjïdtedh gosse ennje noere lea ?
Jïjnjh aalkoealmetjenyjsenh aaj sïerredimmiem dååjroeh dovne sijjen jïjtse etnisiteeten bïjre jïh ihke dah leah nyjsenæjjah .
böjaitr:3p 'Då böjer sig de små träden i vinden.' Ij leah daej haamoej gaskoeh stuerebe joekehtse goh voestes vokaale o jallh y. Akte lea substantijve man göökte ovmese haamoeh syjje jïh sojje 'böj'.
Som kjent er det sørsamiske språket ifølge FN et av de mest truede språkene i verden.
Dah maehtieh vuesiehtidh guktie edtja gihtjedh jis sijhtieh meatan årrodh stååkedidh , våaroem vaeltedh stååkedimmesne , rååresjidh råållaj bïjre jïh ovvaantoeh gïetedidh maereleslaakan .
gïelem joekehts gïeletsiehkine jïh darjomi tjïrrh iedtjeleslaakan utnedh .
Vierhtieh vijreåssjelidie
gærhkoen dïenesjinie voesteges oktegs sealoesåjhtoem .
• SJïERE DAERPIESVOETH
Eejnegen reaktam åtna ij edtjh irhkesovvedh .
Datne maahtah raajesh darjodh sisvegisnie , jïh meatan årrodh aamhtesen bïjre soptsestidh .
Gosse saajregadti , geellebe varki gaertenen gåajkoe sovki .
" Bïevnesh tekstesne gaavnedh " dellie learohke edtja bïevnesh gaavnedh mah rïekte , tjïelke , jallh maam tekstesne sjïereligkie tjïertestamme .
Prosjekten ulmie lea unnemes vïjhte noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh .
food) 
Numhtie dah jis båetije boelvide dååjrehtsh guedtieminie .
Akte daaj ‐ baaletje byjresenasjovne .
Nøørjesne Oslon jïh Romsen universiteetesne , Noerhte-Trøøndelagen jïh Nesnan jïlleskuvlesne jïh Saemien jïlleskuvlesne Goevtegeajnosne .
Naakene maahta vaejviem damtedh mohte varki orrije .
Gïele aelhkie guedtedh är
[ LaaraSJÏEK[ VïnhtseSJÆDTAAAJMOEvååjeme]] c. Mary fick Lars att sänka båten.
Tsihkestahta daate geajnoenedte aaj hijven .
lärobok 2
Akte referansedåehkeste dejtie lïerehtimmide voestegh darjoeji.
Raeffie nyjsenäjjide Gaajhkh gieh tsaepmedh sjidtedh dejnie lihkes gaskevoetesne edtja reaktah vaarjelommie årromesijjiem årrodh .
5.0 Lingvistihke goerehtimmie
tjaalegem gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedæmman buakta tjïelke vuekine
Gosse gåetien sïjse tjaanga dle daate stoerre tjiehtjele vååjnesasse båata , dah gærjah tjiehtjelem dievhtieh , mearan maahta stoerretjåanghkoesavkam vuejnedh akten stoerre klaaseraejkien tjïrrh .
soejmiprincijpen mietie
STUVREMESIGNAALH , SALDERINGE J. V.
Ökonomihke tsiehkieh hov mieriedieh mejtie buektiehtibie daejtie ulmide illedh , Stoltenberge jeahta .
Daanjh daajjem jïh juekieh smaave stuhtjide .
6.2.1.
Dastegh edtja iktegisth dam gïelem veeljedh maam gaajhkesh guarkah , dle ij dan jïjnjh nuepieh sjïdth saemien nåhtadidh .
maam jïjnje faamoem krïebpesje .
Learoevierhtieh jïh learoevierhtiejarnge
Dag Lenviken lij diedte dejtie vuepside jaksedh .
Jis naaken jeatjebem irhkie , dellie tjoerebe seahkaridh !
Ööhpehtimmiesuerkesne dle stoerre leavloem beaja maahtoelutnjemasse stuvremen sisnjelen , mij edtja tsavtshvierhtine årrodh juktie viehkiehtidh åvtehkh / barkijh , gïehteldimmieh jïh sektovrh evtiedidh .
Dïhte almetje aaj lea landshövdingen lïhkems barkije jïh sijjiesadtje gosse dïhte ij barkh jallh ij maehtieh båetedh .
Fylhkenraerie ovgeahpan saemiereaktamoenehtsen raeriestimmesne Hålogalaanteallmenningem tseegkedh Nordlaantesne jïh Romsesne .
ovmessie såarhts tjaalegh jïjtse tïjjeste , tjiehpieslidteratuvrh jïh aamhteseprovsah lohkedh , jïh sisvegen , hammoen jïh åssjelen bïjre ussjedidh
Geerjene jïh eadtjohke
Dab provkimh biejedh saejrien nille .
, NHO .
Ij leah krïevemh learohkh meatan buektieh jïh sjïere gaaltijh nuhtjieh tjaaledh byögkeles eksamenasse .
Fylhkendigkien vihkielommes laavenjasse lea Noerhte-Trööndelagem stuvredh orre aejkiej sïjse .
Mierine 13-18 ovmessie sijjienommh edtjieh tjåadtjodh .
akute skïemtjefeeleme
Seamma boelhken Nöörjen årrojh leah vielie læssanamme.
Doh aarebi strategijh lij uhtjemes akte såarhts ektiebarkoe noerhtine , Muotka jeahta .
Bottleneck-hypotese dah våajnoes morfologiske væhtah goerehte, mearan Feature Reassembly hypotese gåabpegh våajnoes jïh ij-våajnoes sjïere formelle væhtah goerehte.
Ohtsijh Finnmaarhken ålkolen maehtieh raajan 50% dåarjoem åadtjodh jïh jeenjemes 150 000 kråvnah .
Daate lea jeatjahlaakan goh dejnie jeatjah learoesijjine mah saemien gïelekuvsjh jollebe daltesisnie faalehtieh, mah lissiehtimmiem åtneme mahte abpe tïjjen.
Lissine akte unnebe åarjelsaemien jarkoestimmieprosjekte jåhta vaeljehke bijbeletjaalegigujmie .
Man båeries edtja årrodh veeljedh åaddtjodh edtja 16 jaapan vueliedidh .
Fylhkentjïelte illedahkh noerhtetröönderen siebriedahkese deallehte mejtie garmerdibie , mij aktem joekehtsem dorje jïh viehkehte
Reenth jïh åesiemaaksoe - krievemh
Daerpiesvoete fylhkengeajnoesoejkesjisnie
Byjrese jïh klijma
Jalline jïh noerhtene: Rv:ste 217 A rijhkeraasten mietie Rv:se 220 A .
Dïhte mij lea orre 2013 lea akte öörnege " Arenaer for kunst- og kulturformidling / Sijjieh gusnie kåanstem jïh kultuvrem daajroes darjoeh " .
Daate lea illedahkh vadteme .
Daate ræjhkoesvoete edtja våajnoes årrodh kultuvresne .
Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: Juhteles jaapetjen budsjedtebarkosne jïh stuvremedialogesne Politijedirektoratine .
100 kråvnah Mïnneme skïemtjegymnastesne , logopedesne , psykologesne , dietistesne jïh jeatjide mah skïemtjehokseme båehtjierdimmiem vadta .
Vaajtelin viehkiem dovne maana-girteste jih skuvleste åadtjodh guktie maanah edtjin guektien-giele guedtijh sjidtedh gosse maadth-skuvlem illeme .
Mihka tjabreminie strategijem reaktoelaakan nuhtjedh .
Mov lihke byjrese:
tsööpkeme radioaktijve iebnijste tjöödtjestidh .
tjïjhkerde , biejjiebadtja , biejjieprælloeh jïh tjoejhkebadtja leah aaj hijven voessese bïejedh .
Edtja guejmievoetem guarkedh goh akte viedteldihkie laavenjostoe govlesadteminie , tjåenghkies vierhtiedåarjojne jïh dïedtejoekedimmine .
Guktie edtjh daam heevehtidh ?
Mij prosjekteste båata edtja aaj iebnine sjïdtedh mij gåerede nuhtjedh goh edjta soptsestidh seminarijinie jïh tjaalaldahkesne aaj .
Njåvtasovveme maahta dovne fysisken jallh psykisken årrodh .
• Maehtedh digitale vierhtieh utnedh
Jis lea onne jeatjahtehteme maam lea gïerve damtedh maahta pryövoem vaeltedh orre mammografijine ektesne jallh ultratjoeje viehkine .
Mubpie jis slïekten jallh naan gieries almetji luvnie .
Veeljh dorjesem
Kaarhtedidh vijremem ietnegïeleanalfabetisme jïh daarpoe ööhpehtimmiem saemiengïelesne geervide ...
Dah buerkiestidh fïerhtem mïerhkem baakoejgujmie jïh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadieh .
nejpiegieji siejhmemes lahtesh
Njabre (njabrebiessie) lea jissehts skïelte biessien nuelesne .
Sæjhta aaj akte iemie barkoe KJS .
Håalemh voenges krirride , siebride jïh jeatjabidie leah daamtaj tæjmoesoejkesjisnie iehkeden , jis ij leah råårestallemh jïh øørnedimmieh gusnie almetjh tuhtjieh mijjieh tjoerebe årrodh .
- Manne tuhtjem daate biejjie dan hijven !
Akten biejjien dle lea vualkeme dahkoe jïh dle vaalteme ohtje skåerjie-voessetje meatan jïh dle gaajhkide dejtie soelpide dehtie tjåervijste vaalteme jïh tsaakeme don voessese jïh dlie gujht båata gåetide .
Gosse pyövenassi illedahki bïjre ektesne soptsestieh , dle gaajhkh lohkehtæjjah åadtjoeh daejredh maam learohkh hijvenlaakan haalvoeh , jïh mejnie dah byöroeh vielie barkedh dejnie ovmessie faagine .
Åarjel-saemiej skuvlesne dah klaasseh 1-6 .
Gåessie Rio20 + ryøjrehtidh dillie lea ovmessie aamhtesh dïjveldamme juktie: staeries ulmieh (SDG), kruana økonomije , beapmoevihtiesvoete , biologihken gellienvoete , mïrrestalleme , healso jïh øøhpehtimmie , mearoe , kjemikaalijh jïh daalhkadahke j.n.v. .
Ållesth dle 96 tjiehpiedæjjah saemien dajvine årroeh , Telemarhkedotkemen reektehtse vuesehte .
Daate lea gïehteldimmien jïh davvomen bïjre , bene ij goh unnemes gosse lea soejkesji bïjre orre geajnojde , jïh bueriedimmie gaavnoes geajnojste .
Gaagkestimmiebielie edtja 35% årrodh dehtie ållesth guektiengïeledåarjoste fylhkentjieltide .
Mijjieh sïjhtebe kultuvrelle Noerhte-Trööndelagem fealadimmieulmine vijriesåbpoe evtiedidh , jïh fylhken ræjhkoes kultuvremojhtesh jïh byögkeles kultuvreinstitusjovnh attraksjovnine evtiedidh .
objeektekasusem sleajhta?
saemien beapmoedarjomem ,
Jis dov gyhtjelassh mejtie ih vaestiedassem gaavnh daennie tjaalegisnie maahtah govlehtalledh:
Åarjel-Nöörje veeljemegievlie
Årrojh jïh fasseldamme almetjh aaltarisnie 15-74 jaepieh gïehtelimsdajvesne Saemiedigkien dåarjoeöörnegidie jieliemasse (SDJ) (daaroen STN) lea dïhte geografeles dajve maam mijjieh edtjebe veelebe vuartasjidh.
Learohkh edtjieh bïevnesh åadtjodh goerehtallemepryövi bïjre seamma tïjjen goh tjaalege eejhtegidie vadtasåvva .
Lyngsalpan / Ittungáissáid vaarjelimmiedajveståvroe
Juktie Jeesuse jaemiedistie tjuedtjieli , jaehkebe Jeesuse jaemiedistie jieleden rïjhkese oksem rïhpeste .
Gosse Bergsland jïh Hasselbrink åarjelsaemien gïelem buerkiestamme, dle dah ovmessie baakoeseerkemi mietie.
Jis maana raajhpesem åtna hijven jis dejtie voessese rijtie åvteli dejtie tsumhtsiedåtnose beaja .
Bïevnesh dov journaalesne heerredidh
Aaj hijven jis dovne gåetesne jïh aarehskuvlesne njaamelijnieh gellien aejkien molse .
Learoesoejkesje 2 T lea vielie teoretihkeles , mearan learoesoejkesje 2 P lea vielie praktihkeles .
Viehkiehtidh ektiebarkoe / iktedimmie ööhpehtimmiefaalenasseste buerebe sjædta vierhtieskuvli / gïelejarngi gaskem , jïh dej skuvli gaskem mah ööhpehtimmiem dåastoeh maadth- jïh jåarhkedaltsisnie
Gaajhkesh mah voerkelimmiem vaajtelieh akten aamhtesen bïjre , gusnie tjuerieh dåarjoem utnieh gellijste , pryövoeh ållermaehtemem åadtjodh meedijinie .
Daesnie maehtieh mieride DSL-goereste nåhtadidh .
Meehte maahta laajketjem bøørhkedh .
 (KRD) ussjede aktem orre maaksoetjoevtenjem buektedh fylhkentjïeltide tjïelteproposisjovnesne jaapan 2014 , mij faamoem åådtje 01.01. 2014 .
Politihken aamhtese: Öörnege voenges nasjovnaalepaarhkeståvroejgujmie , mij tseegkesovvi jaepien 2010 , lea akte vuekie Nöörjen aalkoealmetjerïekteles dïedth illedh ihke aalkoealmetjh edtjieh meatan årrodh eatnemevierhtide nuhtjedh , reeredh jïh vaarjelidh sijjen dajvine .
Manne daajram daan baakoen ulmiem:
Daelie govlem jeatjh-laakan sjïdteme jïh maanah åadtjoeh noerhtesaemien lohkedh jis dej ietniengïele dïhte .
Moenehtsen bïjre mij edtja laakide , råajvarimmide jïh öörnegidie saemien gïelide vuartasjidh
Aktegs gïelem vedtieh golme kandidatide .
Aalkoealmetji åeliedimmiej mietie dle gaajhkh saemieh Nöörjesne edtjieh sjïehteladteme healsoefaalenassem utnedh gïele- jïh kultuvremaahtojne .
Bïejh 2. jiehtegen åvtelen mij dan mænngan heannede jnv. .
Gïelejarngh leah akte dejstie Saemiedigkien vihkielommes laavenjostoeguejmijste dejnie ovmessie gïeledajvine .
Dïhte 20 jaepien juassah veareldesiebriedahke gaavnedamme byjresken jïh evtiedimmien konferaansesne , Eco ́92 Riosne .
Maajehööhpehtimmien viermievïerhke
Friis Hættam viehkiehti faangkegåetiem laehpedh guktie meehti Bijbelem jarkoestidh .
Dah mah leah svïhtjemeveerbh leah buerie vuesiehtimmieh.
säga:3s 'Så säger de till mig.' b. Ij inte:3s goh
Profesjovnaliseradimmiem lissiehtidh saemien kultuvrejieliemisnie
damtijidh , nuhtjedh jïh buerkiestidh speejjelesymmetrijem jïh parallellesertemem vihties tsiehkine
Learohke maahta sjyöhtehke baakoeh baakoegærjesne gaavnedh , jïh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadidh .
Dagke lohkehtæjja maahta baajedh Meehtem vielie dåehkieryökneminie barkedh bïhkedimmien nuelesne .
2012 åvtelen
Vuepsieh vuesiehtieh maam learohkh edtjieh lieredh ovmese daltesisnie .
Sïejhme learohkh ånnetji ånnetji orrijieh soermine ryöknedh goske aelkieh njaalmeldh ryöknedh , " nijhkemeryöknedh " jallh aktene mentaale taalesïevesne ryöknedh 2. - 3. daltesisnie .
åe: båetieh , dåeredh , gåetieh , jåesedh , kråetsieh , låemieh , måekie , nåelieh , njåetsie , plåevieh , såekie , sjåevieh , tjåelieh , tsåelieh , åerieh .
Tjïeltesoejkesje laaketsiehkesne tjåådtje kap.11 .
Hefte og kassett .
joekehts jïh hedtieh digkiedidh guktie aerpievuekien daajroe jïh daejremen daajroe eatnemen bïjre tseegkesåvva jïh guhkiebasse soptsesuvvieh
Aktene guektiengïeleldh siebriedahkesne gusnie dïhte akte gïele lea akte håvhtadihks unnebelåhkoegïele , dle akte sjïere haesteme aaj dejtie mah jienebelåhkoegïelem soptsestieh , viehkiehtidh guktie unnebelåhkoegïele maahta åtnasovvedh dan jïjnjem goh gåarede .
Ientjh gusnie lea jijnjh sjædtoeh edtja vaarjelidh .
Vaeltieh jïjtse beapmoem meatan , prïhtjegem jïh löövjem daesnie åadtjoeh
Fylhkentjïelte jïh tjïelte maehtieh sov bijjelen moenedh gelline suerkine .
Feerlege ïebnh , jotskelimmieh
‐ saadtegh byøgkeles eelki jaepien 1960 , dah krirrieh Stoerredigkesne jïjtje åadtjoejin meatan årrodh moenedh guktie dah veeljemesaadtegh edtjin årrodh .
Maam laake sæjhta jiehtedh riektesisnie ?
Bergslanden mænngan ij vielie åarjelsaemien dennie universiteetesne Oslosne .
Bielie 11
Jaepien 2011 veanhtedeminie dah el-åasah jïebnebe jallh iemie sjïdtieh .
•Gåassohks jïh lååtjedihks årrodh guessien vööste.
Galka 15 minudth tjahkasjidh åvteli pryövenassem vaalta .
Mubpien biejjien datne skuvlese båatah jïh dov voelpem råakh.
Datne jåarhkeööhpehtimmiem syökh gaskeviermien tjïrrh daesnie , www.vigo.no .
Maahta etnisitetem vuejnedh " våajnoes " væhtaj tjïrrh , vuesiehtimmien gaavhtan vaarjojne , tjeahpoe , saevege , nomme , aerpievuekien musihke jïh gïele .
Jeenemes dåakteremïnnemen åvteste maaksa
Datne dån lih maahteme aehtjiem viehkiehtidh vuejedh .
Dah illeldahkh aaj Feature Reassembly hypotesen mietie.
Jis lea vuelehks jïjtjedomtese dellie aelhkies dabrene negatijveles åssjaldahkine man gåare lea .
1.
Beetnehdåarjoeviehkie jieliemasse
Kristusen gievlie
Jïjnjh billieh Stoerredigkie sæjhta " blendaveelkes " årrodh veeljemen mænngan .
Damth naan jeatjah saemien beapmoevuekieh ?
Daate nedtesijjieh lea jupmeles jaahkoen jïh saemien kultuvren bïjre .
EN:n Nyjsenekommisjovne mij fïerhten jaepien öörnesåvva , lea akte dejstie vihkielommes gaskenasjovnaale tjåanghkoesijjijste juktie nyjseni reaktah jïh mïrrestallemem digkiedidh .
Nov lea daajroes dïhte mij Maahtoelutnjemisnie tjåådtje
dam vihkielommes gaavnedh mij heannede jallh vihkielommes kreajnoehtimmiem tekstesne .
Dah krirrieh jaabnedimmiemaandath åadtjoeh dejnie fylhkine gusnie dah lin gietskemes aktem maandatem vitnedh .
Soejkesjebarkoen bïjre Regijovnaale soejkesje arealeåtnose lea illedahke aktede regijovnale laavenjostoste .
Maam OT maahta dutnjien darjodh ?
veeljemebiejjesne skiereden 18 b:n
Nå er samarbeidet med Namsskogan på plass .
Reektehtse-teknihkeles fåantoej gaavhtan , dle gaajhkide skåårvemidie reektie boelhken 2006-13 , aktene tjåenghkies skåårvemeprogramm
desnie nännoestamme sjidtieh mej aajnealmetji
Manne sïjhtem nuepiem nuhtjedh gaajhkide nyjsenæjjide biejjine læhkoehtidh , Egil Olli minngemosth jeahta .
Bergsland 1994.
Prosjekten åejvemes ulmieh leah:
ske-staati latjkeme gåatome-dajvide , dellie edtja daate latjkeme vååjnose båetedh .
Vihkeles mubpide krööhkestidh ?
öppnaitr:3sPRT 'Dörren gick upp.' Daate veerbhpaarre maahta dovne konkreete jïh abstrakte aajmoeh buerkiestidh, manne veeljeme dam bïejedh konkreete dåahkan, juktie naa sïejhme åtnasovveme oksi jïh klaasi bïjre.
Daesnie gaavnh - maanide , noereide jih geerve almetjidie: - gærhah saemien gielesne - Nöörjen jih Sveerjen daaroen gielesene - Eenglaanten gielesene , Teevehtje gielesne - saemien gærjah mej divne tjoejenassh-kaasedth - tjoejenasshgærjah Disse lissene gaavnh gærjetjh mah vihties aejkiej båetieh - daaroen: Tidsskrift , CD ' h , vijdeojielijeguvvieh , musigkekaasedth ji daelie dovne Nöörjen gon Sveerjen Saemiedigkeste saerniestimmieh .
Jaepien 2009 daate lij 1,3 prosentepoengh vielie laanten gaskemedteste .
Mujhtieh aaj lohkehtæjja edtja vuarjasjidh mennie mieresne learohkh maahtoeulmiem jakseme .
Lohkehtæjja maahta learohkem åvtese viehkiehtidh akten jeereldihkie jïh radtjoes strategijeåtnoen vööste , viehkine strategijh vuesiehtidh jïh guktie dah åtnasuvvieh .
Aerpievuekien kultuvredïejvesh (folklore): Nöörje dåårje aktem systemem sjïehteladtedh juktie aerpievuekien kultuvrelahtesh riekteles vaarjelidh .
GUVVIE:
Dïhte råajvarimmie klijma-jïh energijesuerkesne edtjebe tjïelkebe jïh veaksahkåbpoe darjodh .
vuesiehtamme boelhkesne 3.3.1 .
knytatr:1s 'Jag knyter tråden.'[Saerniestæjja 6] b. Geehtedh akta olles så inte:3s dïhte den laejkie tråd tjoelmese.
Konferansen teema lea aarkebiejjien rasisme .
= Arvidsjaur Bjurh .
Mij nasjonaale gïehtjedimmiej ulmie ?
Politihken aamhtese: Ruffien 2010 dle Saemiedigkie aktem mineraalebïhkedæjjam nænnoesti juktie saemien kultuvrem , jieliemidie jïh siebriedahkejieledem gorredidh rïektes goerehtimmine , gosse pryövenassh vaeltedh jïh mineraalevierhtieh evtiedidh aerpievuekien saemien dajvine .
Åajvahkommes gaajhkesh jalletje ööhpehtimmiem utnieh, dan åvteste ij naan saemien scenetjeahpoeööhpehtimmie gååvnesh.
 (47) a. Aanta Anders
Våhkoen 26: raerietjåanghkoe i Karasjohkesne
Gaskesadth healsoejarngem webbine - aelhkies , vihties jïh rihpes gosse datne asth .
Dahkoeprogramme 2010-2013 (-19) Orre fylhkengeajnoeh Fylhkendigkien tjåanghkosne ruffien dle aktem jïjtse aamhtesem strategiji bïjre gietedin gosse edtja dahkoeprogrammem evtiedidh .
Mov joekehtimmesne roehtse lexikaale semantihke templaatine ektiedamme.
Aajkoe lea juridihkeles terminologijem evtiedidh noerhtesaemien gïelesne .
Naaken sæjhta daennie ektiedimmesne dåarjoem åvtehkistie daarpesjdih jis edtja jearsoes sjïdtedh sov jïjtse råållesne , Åvtehke tjuara aaj hijven åvteguvvine årrodh .
Faage- jïh ekonomeles moenehtse
damme faamoem utnieh reeremasse gelline suerkine , jïh etaath maehtieh dannasinie unnebe aamhtesh sjæjsjalidh .
Bietsie maahta 500 jaepien båeries sjïdtedh jïh 30 meterh jalle .
Nikotijne , eebne mij ajve dåhkasjahteme dågkesne jïh produktine mah edtjieh viehkine årrodh dejtie gïeh sijhtieh rïevhkine jallh snohkine galhkedh .
Dågkasjïdteme byjresem eerjie gellie vuekine jïh dah sjædtoehtæjjah skaarah åadtjoeh daalhkes vierhtijste .
Seammalaakan Jupmielinie: Jupmele datnem fïerhten biejjien guadta .
Regijovnaale råajvarimmieh juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne iktedidh dennie 13-jaepien skuvlebaelesne jïh jollebe ööhpehtimmesne
Dam dorjeme juktie jaksedh dam maam ij leah tjïrrehtamme evtebe soejkesjistie .
Dan hijven ektiefaalenasse goh gåarede årrojidie jïh jieliemasse Byjngetje Nåamesjevuemesne: Tjåadtjoehtidh / vijrebe evtiedidh ruvtefaalenassen fylhkengeajnose EidshaugGjerdina jïh Borgan-Ramstadlandet .
Dej nasjovnelle unnebelåhkoej gïelh jih kultuvrh edtjieh evtiesovvedh jih vaarjelimmiem utnedh .
Tjïelth jïh staate diedtem utnieh healsoe- jïh sosijaledïenesji åvteste dejtie saemien årroejidie .
15.50 - 16.10: Iktedimmie , ektieöörnege jïh laavenjostoe , haestemh jïh nuepieh jollebe ööhpehtimmien sisnjelen -
Jijnjem daarpesje gåeteste meatan vaeltedh gosse edtja oktegh leejemegåetesne , jallh daaroen jiehtsh
Diss-vielie edtja dööpmestovle tjohtjedh unnebelåhkoegïelem provhkedh sov gaskesadtemisnie dejnie paartine jallh dan sijjiesadtjine .
ij beapmoeh byöpmedidh mah genetihkesne jeatjadahteme leah
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte 1 186 250 kr
ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles daatah , aerviedimmieh darjodh jïh illedahkh grafihkeleslaakan vuesiehtidh
Nuhteles aaj vuejnedh guktie eejhtegh maehtieh viehkiehtidh øvtiedimmiem stuvredh .
Smith , Tuhiwai Linda (1999) Decolonizing Methodologies: Research and Indigenous Peoples Zed Books .
Aaj byöroeh byjresïebredahkh vuartasjidh jïh sijjieh skaepiedidh gusnie maanah , noerh jïh geervh maehtieh saemiestidh jïh tjïeltij faalaldahkh saemide saemien gïelen jïh kultuvren våaroemisnie .
Daaroen /svïensken gïeleIj daaroen/svïensken gïele
Gaajhkine tjïeltine (bielelen Oslo jïh Ber gen) göökte åejvieh: Tjïelten åejvie jïh Raerie ålma .
Guktie numhtie sjïdteme ?
Måantan , ruffien 10. b. 12:00 Tåarjeåesiestimmie 15:00 Kåanstevuasahtallemh Finnmarhkehaallesne 20:00 Konferansepube gaajhkesidie - 20:30 Teatere: Beaivváš Sámi Nasjonalteahter: Ridnoaivi ja nieguid oaidni 21:30 Filmeprogramme: Native Shorts 2
- Guktie don laedtien nomme ?
Båatsoem govlesadtemasse böörede
Rïjmh jïh raajroeh
Muvhtene åarjelsaemien gïelesne Svïenske gærhkoen gærhkoegïetegærjan raeriestæmman
Daelie datne aktene skuvlesne vaadtsah maam tjïelte bigkeme jïh eekie .
Jis ih guarkah maam journaalesne tjåadtjodh maahtah hoksebarkijidie gihtjedh jis dah dam buerkiestieh .
Galhkuvereektehtse prosjekteste vuesehte daelie lea reaktoe geajnosne .
Vuesehte dïhte hierarkijen struktuvrem .
Maahtoedepartemeente barkoem gietskies mieresne giehtjede .
Vuarjesjeminie mejtie daate darjome buerebe sjædta akten jeatjah beetnehdåarjoeøørnegen tjïrrh .
Fïerhten jaepien dle Reeremen direktovrate jïh IKT (DIFI) gaajhkh byøgkeles nedtesijjieh Nøørjesne vuarjasjieh , vuartesjh http://www.norge.no/kvalitet/liste .
Juktie manne mån maahtam " moeren gaskoeh " .
Bijjemes politihkeles bihkedassh ekonomijestrategijeste 2012
Lohkehtæjja 17 viskes daabloeh bïejeme sov uvte .
Maahta dam aaj darjodh jïlhts ij naan laejhtemem jallh bæjhkoehtimmiem gååvnese skïemtjijistie jallh dej lïhkemes fuelhkeste .
1.7.2 Ulmieh , prijoriteeth jïh haestemh
Lïeneståvroe fïerhten dajvesne lea tjaetsiereeremem moeneme man dïedte lea tjaetsiebyjresen kvalitehtem dajvesne stuvredh .
Dannasinie skåårveme 28,7 millijovnh kråvnine 2011 , ij sjïdth fearan 2012 .
Dievhtieh dov persovnenummerem jïh tjeakoesbaakoem jallh veeljh e-legitimasjovnem jïh diedtieh båaloem Logga in .
Gusnie kondomh åådtje ?
reaktoe bïevnesh tabellesne gaavnedh jallh nænnoes bagkesimmieh gaavnedh man mietie gihtjie , aktene digkiedimmes tekstesne .
Akte geerve almetje maahta stååkedimmiem aktene suajas
Gåabpaginie gïeline verbe VP:n åejjie, mij thetaråallem sisnjelds komplementese juaka.
Aavrehke lim juktie mov hæhtjoe Svenningdalesne guktie desnie årroejim giesegi .
Orre sosojalen viermieh årromesijjiejgujmie lea vihkeles .
Daate sæjhta viehkiehtidh giïlem eevtjedh aktene dajvesne gusnie gïele håvhtadamme , Larsen jeahta .
Ahte eah öövre seamma objeekth/subjeekth maehtieh veeljedh dïhte aaj væhta ahte lexikonesne daah baakoeh tseagkanamme.
Jaahkenelkien , Aanna (1998): Don jïh daan bïjre II .
Dar jode åvtelhbarkoem .
Mijjen sïejhme årrojesjïdtedimmie lij 2,4% mearan laanten sjïdtedimmie lij 5,5% .
KOMPIS OCH FÖREBILD
Nåakebe maahta åedtjiej svïhtjemh ektiedidh .
Provsjekte " saemien juridijhken terminologije " eelkie jaepien 2006 , dåarjojne Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemenste jïh saemiedigkeste .
1 Saemiedigkien byjreskevuajnoe
Prijoriteti bïjre (vierhtiejoekedimmie): Mijjieh libie laanten gaskemedtien bijjelen gosse låhkoem fylhkentjïelten ållesth gïehteldimmiemierijste krøøhkeste , maam baeniehealsose nåhtede .
Lissine dïhte fïerhten jaepien baalhka Saemieåålmegen foenteste båata .
Jaa , men dle gujht dle dah båeries almetjh giehtelieh håjjieh .
Ulmie lea aalkoealmetjedajve tseegkesovvedh
Dah edtjieh saemien lahtesh nåhtadidh voerkeslaakan gosse buerkestieh .
1.3 .
Lïeneståvroe edtja aaj regionalen iedtjh vuartasjidh gosse göölemem regleredh jïh aaj barka jielede göölemen barkojne åvteste mah maehtieh gueliem hijven kvalitehtem buektedh åestijidie .
tjiehpieslidteræære tjaalegh jïh aamhteseprovsatjaalegh lohkedh , jïh sisvegen jïh jïjtse lohkemedååjresi bïjre soptsestidh
saemielaaken gïelenjoelkedassh lij jaepien 2007 vuartasjamme .
SAEMIEN SÏJTE BUEKTIEHTAMME
Gaajhkh nyjsenæjjah byöroeh dej njammah jaabnan goerehtidh .
Dah gïeh gïelem bööremes maehtieh jïh eadtjohke vuekide lïerieh , dïhte fuelhkie gaajhkem vitnie !
Gusnie kråahpesne tjuvleste jallh sæjhta tjuvliestidh jïjtje nænnoste mubpine ektesne giem tjuvleste jallh gie tjuvleste .
Daate dovne mijjen iemies haamohkh jïh dïhte maadtoe mijjen
Mov nïekedasse lea akte båetije aejkie gusnie noerh aelhkieslaakan maehtieh ööhpehtimmiem veeljedh jïh sijjen gïelem nuhtjedh , jïh daejredh saemien aaj akte jielije gïele veartenisnie .
Mannasinie daarpesje pryövenassem vadta ?
MAN GELLIE EDTJA VEELJEDH ?
Dastegh akte åårgane ij nænnostimmide saemielaaken gïelenjoelkedassine jeakedh , dle dïhte maahta , man bïjre aamhtese ryöktesth lea , dam laejhtedh .
saemiedigkie lea barkoem aalkeme goerehtidh åesiesöörnemem saemien tjiehpieslidteratuvre jïh musihke / joejke .
Guhkies laajkoe jïh løønestehteme 2011-14
Dennie mubpene bielesne dle pollise ij leah buektiehtamme gænnah dejtie nuepide nuhtedh mah raaktan gååvnesieh .
Dal- tese
Maanide gåetesne laavkoeh juktie numhtie vuekie muvhtene lehkesne vuj gosse maana skïemtje lea jïh eejhtegh maanine bïllijægan .
Regiovnale evtiedimmieprogramme (RES .
Åajvahkommes dle ajve dah saemieh dah mah daejrieh jïh nuhtjieh daejtie nommide , maaje bielelen doh jeatjah almetjh eah daejrieh dah gååvnesieh gænnah .
Voestegh eadtjohke vaeptine ts .
Jis edtja ryöknemetjiehpiesvoetide faagesne evtiedidh dle tjuara öörnegen mietie barkedh matematihkeles dïejvesh vejtiestidh viehkine taalledïejvesh , mööleme- jïh ryöknemevuekieh saemien gïelesne nuhtjedh , jïh sæjhta jiehtedh ellies mïelem sjugniedidh ahkedh gïervebe tjaaleginie gusnie ovmessie soptsestimmievuekieh tjuerieh ektesne vuajnalgidh .
Lissine jarnges saemiepolitijhken hasteme årrodh lea dan gaavhtan barkoe saemien gïelide aaj sïejhme gïelepolitijhken haesteme .
saemiej jïlleskuvle , saemiedigkie , Ks Finnmarke , Jïlleskuvle Finnmarkesne jïh fylhkemaennie Finnmarkesne leah skreejremekampanjem aalkeme jeenjh lohkijh skreejredh dejtie göökte lohkehtæjjaskuvlide .
Ööhpehtimmiedirektorate jïh fylhkemaennieh gïehtjedieh tjïeltij tjælloeh jïh learohkij reaktah ööhpehtimmielaaken mietie .
Fylhkentjïelten råållam , veanhtadimmieh jïh maahtoedaltesem tjïelkestidh goh regijovnaale reeremeåårgane saemien gïelereeremedajvesne .
Aellieh ovmessie daalhkesidie pleenth .
Daate sæjhta jiehtedh gærhkoe , mij raaktan lea akte vihkeles bielie dehtie voenges siebriedahkeste , maahta skuvlide ræjhkoesåbpoe darjodh .
Laante lea juakeme 19 veeljemegievline mah fylhkenraastide dåeriedieh .
Dan mænngan learohkh voejhkelieh læstoem oktemierien nåhtadidh .
Sámegïella lea čaffat !
Manne " maaksoetjoevtenjem " (avgiftsnøkkel) båatsoejielemen gaavhtan tjeelim jih aaj sjiere tjaalegem Båatsoeburrie-saernesne (Reindriftsnytt / Boazodoalloođđasat) momsen bijre .
Såemies aejkien eah dah operatöörh beetnegh dejstie dïenesjh , jïh gamtebaanteviermiem maahta dellie staaten dåarjojne bigkedh .
Dellie båeries almetjh soptsestieh , ahte tjigkuvh utni .
Dan gaavhtan jeenjemes veartenengïelh eah leah jeenjebelåhkoe gïelh staatesne .
Fylhkentjïelth jïh Saemiedigkie sïjhtieh barkedh aktem ferriedihks faageøøhpehtimmiem gorredidh saemien båatsosne jïh duedtesne .
Saemiedigkieraerie Inger Eline Eriksen Fjellgren meala hijven laavenjostoen gaavhtan saemien siebriedahkesne libie lyhkesamme Saetniesvoetekommisjovnem åadtjodh.
Jis ih Tjåenghkies löönemekåarhtem sïjhth , tjoerh saarnodh datne ih sïjhth dov adressebïevnesh vöörhkesuvvieh dennie åejvielöönemeregisterisnie .
Maahta aelkedh dejnie , noeredåastovem , learohkehealsoem jallh hoksejarngem gaskesadta .
skuvlejaepesne 2007-2008 lin 2354 ööhpehtimmiem noerhtesaemiengïelesne , dejstie 984 voestesgïeline .
Dïhte mij lea vihkeles jis edtja saemiengïelesne sjiltadidh , lea mejtie dïhte saemien nomme åtnasåvva almetjijstie mah desnie årroeh .
Dutnjien gie aanteges mietie rohkelh ,
Tabellebïhkedimmie: 1 = Lïerehtimmie 1; 2 = Lïerehtimmie 2; RD = Referansedåehkie
Muvhtide råajvarimmide lea daerpies soejkesjidh jïh dispensasjovnem utnedh njoelkedassijste .
Privaate jïh byögkeles aktöörh byöroeh aaj eadtjohkelaakan barkedh saemiengïeleldh maahtoem sijjen faagesuerkide dåårrehtidh.
Mij darhke daate ?
Man jïjnjh varta persovneste persovnese juaka , seammalaakan maahta juekedh gellie biejjieh varta .
Seamma aejkien aaj jienebh utnebe mah barkoefaageles øøhpehtimmieprogammine vaedtsieh , viertiestamme studijeryøjrien øøhpehtimmieprogrammine .
Manne ,
 (ex. voestes , mubpie , gåalmede , njealjede , vïjhtede ... kapitelisnie .
saemidigkie , Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente jïh Maana- jïh mïrrestallemedepartemente lea dåarjoeh vadteme infornuorrese mij 2004 tseegkeme .
Vuesiehtimmien gaavhtan sæjhta daltesidie 1-4 , Sjïehtedamme lohkehtimmien nuelesne , vuesiehtimmieh årrodh guktie maahta ööhpehtimmiesoejkesjidie sjïehtedidh dejtie ovmessie aalteredåehkide , ihke learohkh daamtaj maehtieh jeereldihkie aalkoevåaromem faagesne utnedh , saaht mennie daltesisnie lea .
Barkoelatjkoe hospitanten jïh bïhkedæjjan gaskem
Jis datne vusiehtimmien gaavhtan ohtsedh Buller:em dellie tjaalastahke B:em diedtesth .
Stientje , gålkoen 23. b. 2010
Dïedte / ekonomije: Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte
Reegijovneles , saemien Cup-m viehkiehtidh öörnedh jih barkedh guktie jienebh Saemien juelkietjengkere-saavremasse tjaengieh .
Energije - jïh byjresesektovre lea bæjjeneminie Gaske-Nöörjesne , dovne bio- , bïegke- jïh tjaetsiefaamoen sisnjelen .
Naaken dejstie almetjistie Departementesne lin goh dåarohkh mijjen vøøste .
Salkehtimmie dorjesåvva maanagïertesne , skuvlesne jallh PPdïenesjen tjiehtjielinie .
Laavenjostoem Noerhte-Trööndelagen Maana-jïh Noereraerine vijriesåbpoe evtiedidh (NTBUR) gïehteldimmie- jïh skreejrmedåarjoej tjïrrh maana- jïh noeresiebride , jïh laavenjostoeguejmine noerepolitihkeles aamhtesinie
Åejvieåssjaldahkh Saemiereaktamoenehtsen II .
Eeremes edtjieh staath eensi laakan giehtjedidh dejtie laante-jih tjaetsiedajvide mejtie saemieh vuekien pruvhkeme .
Plaerie pryøvoe veeljemen illedahkem mievriestidh ?
Dle gujht böötin räjra bäjjese dellie dohka Sösjö vaerien gåajka eller Njaarkebe goh saemieh gahtja , Dellie , dellie gujht mov aehtjie akte dle , jïh akte jeatja aaj baelien hööltesti .
jeatjah faagh , prosjekth jïh teemah
Oversikt over hovedtrekkene i utredningen fra Samerettsutvalget
eremisnie båatsoen , arealereeremen , museumebarkoen , ööhpehtimmien / lïerehtimmien , fealadassen , jielemeevtiedimmien jïh kultuvren sisnjeli
Dovne maanah , noerh jïh båarasåbpoe maehtieh lååvkesovvedh .
Goerehtalleme realmaahtoste sæjhta dutnjien nuepieh vedtedh lïerehtimmiem jåerhkedh reaktoe daltesisnie .
Dan hypotesese aerebe dotkeme, goerehtimmieh jïh dååjrehtimmieh lissiehtamme.
ORRE USSJEDIMMIE
nr. 073-8177102 .
Tjaelieh baakoeh gøøkte jïh golme lïhtsigujmie paehpierinie , jïh baajh learoehkidie baakojde lïhtsine bietskiedidh .
Saemiengïelen goerehtimmien göökte lïerehtimmieh.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh faamoem åadtjoeji 1992 jïh leah vihtiestamme 3. kapihtelisnie , saemien gïele .
Mohte tsællosne seamma veaksehke jïh mahte seamma væssjojes sinsitnide .
Saemiedigkie maanaj reaktah jïh daerpiesvoeth ååktoe gosse lea gorredimmien bïjre saemien gïeleste jïh kultuvreste , maanavaarjelimmien hoksen nuelesne .
Resultatijve konstruksjovnh mah nueliekapihtelisnie 4.2 digkedem.
veeljedh juktie dåeriesmoerh loetedh .
Dejtie båarasåbpoe maanide dah geerve almetjh maehtieh orre stååkedimmieh buektedh , vuesiehtimmien gaavhtan stååkedimmieh njoelkedassigujmie , jallh jeatjah ektiestååkedimmieh gusnie jienebh maanah maehtieh meatan årrodh .
Stientje , 17.6.2008
Ektievoetesne gaajhkesh edtjieh seammavyørtegs almetjinie årrodh saaht guktie svihtjemevoete lea .
Gosse gïehteldimmiem sjïehtede akten vueliehkåbpoe daltesasse dle tjuara fylhkendigkien mïelen mietie fylhkentjïelten laavenjasside mah leah laaken mietie , prijoriteradidh .
Jis maana viht aalka voeksedidh , vedtieh dellie jienebe jovkemesh , mohte geehth olles maana samhtjan sjïdth .
Skåårvememierie fylhkengeajnojde lea 277,29 mill. kråvnah , daestie fylhkentjïelten jïjtse finansieringe 274,87 mill. kråvnine jïh tjïelten dåarjoe , 2,42 mill. kråvnine .
FN-kritikk om oppfylling av urfolks rettigheter i Norge
A. Mearoebealan
NTFT daan sjïekenisnie 1,2 mill. kråvnah dååste guektiengïelevierhtine Saemiedigkeste fïerhten jaepien , juktie evtiedidh jïh vååjnehtidh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem Noerhte-Trøøndelagesne .
Tjoeverh gujht maanese daaroengielem lieredh aerebi goh skuvlese guktie disse ij dan geerve sjidth .
faageteeksth tjaeledh sïejhme faagetjaelemen mietie
digitale tjaelemevierhtiejgujmie barkedh gosse interaktijve teeksth leah darjoeminie
Gosse vaestiedassem åadtjoeh , dle hijven jis maahtah vielie gyhtjelassh aamhtesen bïjre gihtjedh: - Mannasinie ih sïjhth orre skuvlem bigkedh ?
Mijjieh garmeres maehtebe neebnedh , Kystkultursenteret Norveg Viknesne , jïh dïhte hearlohke Gaske-jijje-operaje Steinvikholmesne .
voereshokseh såevmien gïelesne utnedh ,
Gieriesvoete daerPies
Aarebistie lin Arjegplog , gällivare , Jokkmokk jïh Kiruna reeremedajvesne .
Jupmelen laampe , gie gaajhkh veartenen sådtojde vaalta , aarmodh mijjem , vedtieh mijjese dov raeffiem .
JOLLEBE ÖÖHPEHTIMMESNE
Datne gieriesvoetesne lïegkedeminie , seamma gieriesvoetesne mij eatnemem sjugniedi .
Råajvarimmiem vuarjasji tjaktjen 2009/daelvien 2010 jïh sjæjsjalin dam guhkiedidh seamma daltesisnie .
Saemiedigkien plaakath: Laahkoe BULL , ELLA HOLM 1980: Åarjelsaemien 2 .
Daesnie såevmies dejstie eejhtegistie: Bengt B. Danielsen , Lars Ivar Danielsen , Jon Anders Mortensson , Maths Mortensson jïh Bodil Edvang .
tjaelieh moeren ovmessie stuhtji nommh guvvien nuelesne .
Numhtie aaj dan geerve soejkesjidh .
Livet går inte vidare Eller bättras Om vi inte hjälper oss själva Men när ?
Njammam jeatjah pleahtjojne deadta guktie pleahtjoeh sjædta .
Seahkarimmiem jïh goerkesem utnedh båatsoen åtnose jïh barkoevuakan
- Gosse maanaj skuvlematerijellem prioriteradibie sïjhtebe viehkiehtidh ihke jienebh saemien maanah åadtjoeh saemien skuvlegærjah nuhtjedh .
Juvrh jïh eatneme
Slabakova (2016) jeahta sveeki maanah båajhtoeh morfologijem utnieh.
Mieriedimmie lea Gånkan resolusjovnen sijjeste , voerhtjen 1. b. 1911 .
Ohtsemh mah seedtesuvvieh 31.03.15 mænngan eah gïetesovvh .
Lissine daase lohkehtæjjide aaj bïhkedasse fïerhten ulmiedåahkan .
Maahtah munnjien vuesiehtidh dam sæjroem pryövesne datne tuhtjih lij lustemes ?
mubpiej njaalmeldh åehpiedehtemh vuarjasjidh faageles væhtaj mietie
Vihkeles aaj gihtjedh Bottleneckhypotesen mietie, mah leah aelhkemes jïh geervemes destie mestie leam goerehtamme.
Dah gïeh trim-klaassesne tjïehtin 4 kilomeeterh juhtedh , hajken jallh vaedtsien , man sneehpes jallh seenhte guktie sïjhtin .
Saemiedigkieveeljeme øørnesåvva goh akte riekte veeljeme fïerhten njealjeden jaepien seamma tijjen gosse stoerredigkieveeljeme .
Væhtah ulmiejaksemasse tjaaleldh eksamenisnie
Maajehööhpehtimmien viermievïerhke ...
Gosse ekonomijesoejkesjem 2013-16 jårrede sæjhta vuarjasjidh guktie edtja dejtie budsjedtese sjïehtesjidh .
Daaroen jïh saemien abstrakte kasuse nominatijve seammalaakan subjeektese vadtasåvva finidte raajesisnie.
- Gærhkoen bealloeh ringkieh - Saalme - Aalkoebaakoe - Aanteges mietie rohkelidh , Baakoe aanteges bïjre jallh Dååjvehtassebaakoe , - Gyjhtelesrohkelasse (maahta Gærhkoen rohkelassen ektine årrodh) - Daan biejjien rohkelasse - Båeries testamenten lohkeme jïh / jallh Epistelelohkeme - Saalme - Vaentjele - Ööhpehtimmie / Åssjalommesen - Jaahkoen byjhkesjimmie - Saalme - Gærhkoen rohkelasse - Mijjen Aehtjie - Bueriesjugnehtse (Jupmele bueriesjugnehte mijjem ...
Dennie gærjesne maehtebe ovmessie tjihtesh / dikth lohkedh .
Sïejhme jielemepolitihke
Hearrah jïh åajvaladtjh dam orre ïedtjem voejhkelin jamhkelidh .
Aalkoe: Dæjstan , rïhkeden / golken 2. b. ts 18.00-20.00 Voestes aejkien gaavnedidbie Gïelem nastedh ' n kontovresne saemieinternaatesne
Daan biejjien 15 learohkh Elgå skuvlesne Engerdaelien tjïeltesne , 8 saemien maadtoste , dejstie 6 mah saemien voestesgïeline utnieh .
Båetije boelhkesne galkem referansedåehkien illeldahkh viertiestidh goerehtimmiedåehkiej illeldahki vuestie.
Bijbele soptseste Jeesuse aalkoevistie Jupmelen luvnie lïj .
Dah tjuerieh olkese vaedtsedh jis edtjieh nöörjen gïelesne gihtjedh .
Maahta muvhten aejkien naemhtie sjædta ij pryjjh dan bïjre maam daajra vihkeles .
Jeatjh-laaketje sjeema aaj nuhteligs øvtedimmiesoptsestallemasse .
Voeneprogramme aalka jaepien 2007 juhtedh .
läraitr:INF 'De orkar inte om att lära sig samiska.' Ij goh vååjnoeh sjïere joekehtse daej göökte transitijve veerbi gaskoeh (116a-b) semantihken mietie.Dïhte guhkebe haamoe barre akte vielie transitijve væhta åådtjeme.
Raajan 80% jååhkesjamme åasijste prosjektide mejtie duedtien åejviesiebrieh stuvrieh
5500 kråvnah vadtasuvvieh learoehkidie mej saemien mubpiengïeline .
mov lïhkemes fuelhkie .
Dihte lea saemiej ektine maanabaeliste orreme .
Iemie sjïeke gosse gujnelemmie gååte lea nåajsan sjïdteme .
Dellie aktem dïenestem olkese maaksa , mij lea aerviedamme gohraajan 1⁄4 jaepieilledahkeste skaehtien mænngan , mænngan goh daah biehkieh leah daestie gieseme: Åesiemaaksoe dïedteles laajkosne , inflasjovnestaeriedimmie gærjatjaeliestamme jïjtsekapitaleste , jïh inflasjovnestaeriedimmie dejstie dïedteles laajkojse mah leah aajmene .
- Daan jijjen lea Lutnjiestæjja reakasovveme - gie almetjidie edtja sådtojste lutnjiestidh .
Akte stuvremedåehkie edtja prosjektese tseegkesovvedh gusnie tjirkijh Röörosen tjïelteste , Åarjel-Trööndelagen jïh Hedmaarhken Saemiej Saerviste jïh Aajegistie leah meatan .
Iemie aamhtesegïetedimmie sæjhta årrodh Saemiedigkie aktem govlehtimmielahtestimmiem seedtie gosse soejkesje lea govlehtimmesne .
Saemien åålmege dååjrehtamme gosse jïjnjem jorkesamme .
Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme dam saemien perspektijvem gorrede
Mearoesaemien - Luvlie mearoesaemien (Varangerfjord jïh Laksefjord).
Jeenjemes dåarjoe lea 500 000 kråvnah .
Gïehtjedh dan gaavhtan datne tïjjem åadtjoeh mij ektieskovhtine sjeaht .
12. 10 - 12.40: Digkiedimmie
Laantedigkie gaskem jeatjebem registreeredh
Viehkiehtidh guktie gïehteldimmieh maehtieh sov byjngetje dïenesjidie faalehtidh årroejidie jïh voenges siebriedahkide , sïejhme jïh sjïere radtjoes jïh luhpies njoelkedassi mietie .
Åarjel-Trööndelage: Ørland , Agdenes , Bjugn (sovne 3) jïh Meldal (sovne 3) 
ij ulmie leah ellies kaarhtedimmiem man gellieh almetjh dan tjïertij sisnie , mohte goerehtimmie edtja vedtedh guvviem destie , jïh ööhpehtimmiedaarposte vierhtiedimmiem vedtedh .
tekstesne nemhtie guktie vuesiehtieh , jallh nemhtie tjïertestieh .
Jaepien 2009 daah gøøkte feerjah ållesth 8562 feelijh , jïh 4239 bijlh foeresjin .
Mubpieh jis ussjedieh dan dovrehke skylledh .
Dïhte åssjaldahke dejnie derhviegåetine goh akte sijjie åarjelsaemien gïelese lij dïhte gïele lea lïhke evtiedamme aktivyøki eatnaminie jïh saemien jielemevuekine .
Fryöjstehke jïh veasomes saemien voenges siebriedahkh utnedh
Englaanten gïelen veerbe break.
Gaajhkh maanah jïh noerh mah leah meatan aktene ellies jaahkoeøøhpehtimmesne edtjieh damtedh dah leah faarhmestamme aktene stoerre ektievoetesne , jïh dååjredh dej maadtoe lea akte aarvoe ektievoeten gaavhtan .
Dïhte lea Juoiggiid Searvi ́n åejvie .
Evtiedimmieprosjekte saemien kultuvrejieliemidie
Edtja möölegeektievoeth damtedh mah åtnasuvvieh eengelskegïelen laantine , jïh guarkedh jïh govlesadtedh taali bïjre , grafihkeles åehpiedehtemh , tabellh jïh statistihkh eengelsken gïelesne .
Goere 3: Daate goere vuesehte man gellie vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne daaroen/svïensken gïeline gåetesne byjjenamme.
Bïejh dieriem dej stuhtji gaskem jïh gåaroeh .
Naaken jåvka juktie damta ov-jearsoes .
Saemiedigkien noereraerien jïh voereseraerien veanhtadimmieh tjïeltide , SUPU jïh voereseraerie
Goh statistihke vuesehte dle akte lissiehtimmie orreme studijepoengedorjemassesne saemien gïelesne, mearan jijnjh jeatjah gïelefaagh vueliehkåbpoe ohtsijelåhkoem jïh vueliehkåbpoe studijepoengedorjemassem utnieh goh vijhten jaepien gietjeste.
Saemiedigkie raeriestimmieh reektehtsasse vadteme , jïh lij meatan goh vuartasjæjja Genèvesne .
Åarjelhsaemien åejvie Ada Einmo Jürgensen lea Elsa Lavlastuhtjine gellien jaepien barkeme .
Raeriem gihtjedh (ca .
- Måjhtam minniegietjesne 80-taalesne , dellie monnen niejtetjem Raavrvijhkese sedtimen juktie edtji åadtjodh saemien maanagiertesne desnie vaedtsedh , jeahta .
Gïelekampanjeraerie sov voestes tjåahkoem daan biejjien saemiedigkesne åtneme .
Aamhtesh mah daerpies gïehtjedidh:
Konklusjovnh.
saemien learoehkidie giej lea saemien faagegievlesne , dejtie stipeendeøørnegem vuartasjidh aaj båetije aejkiej åvteste
Maahta buerie voelpe årrodh gie jeatjah dåårje jïh jïjtje voelph veeljedh maam madtjeldieh jïh datnem lyjhkoeh guktie datne leah .
Akte dejstie guhte idtjim daejrieh saemine lij dellie , manne mænngan rektovrine gaavnesjim Saemienskovlesne Aarbortesne gosse desnie barkim .
Learohke maahta aelhkie raajesh darjodh akten veeljeme aamhtesasse .
Pensjovne vadtasåvva goh akte ryöktesth lissiehtahke aalterepensjovnese almetjetrygdeste .
viehkiedïrregidie lustesvoete , ironije , vuestiebielieh , viertiestimmieh , symbovlh jïh gïeleguvvieh damtijidh
Tjåanghkanidie dåehkine jïh digkididie guktie sjæjsjalimmieh skuvlesne vaalta suvvieh (v.g. öörnedimmiej bïjre , öörne ge n joelkedassh , faagh j.n.v.) Mah sjæj sjalim mieh learohkh åadtjoeh meatan årrodh vaeltedh ?
Guktie lea saemien gïeline lea joekehts dajveste dajvese , jïh vihkeles råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah daerpiesvoetide sjïehtedamme fïereguhtene dajvesne .
Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo sæjhta tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne vaaksjodh .
lea såjhtoem delli illeme åådtje
Guktie maahta barkedh sosijaale maahtojne maanagïertesne
Sjïere laavenjostoelatjkoeh stuerebe nuepieh vedtieh tjïeltide jïh fylhkentjieltide dam saemien gïelem evtiedidh tjïelti jïh fylhkentjïelti jïjtsh daerpiesvoeti mietie .
Destie båata tjïelth jïh regijovnalen jïh staaten reeremh dan bielem reeremedajveste maam dej gïelh dæjpa , lea dïedte laaken njoelkedassij mietie tjïrrehtidh dej gïelide .
Veeljeme jïh veeljemelåhkoe
EN-n gaskanaasjovnen gïelejaepie 2008 .
Gïehtjedh pressekonferansem rïekte Vïermie-TVesne
Jis gïelij båetije biejjieh jearsoes sjïdtieh voestegh tjoevere gïelij statush evtiedidh , jïh aaj vååjnesasse gïelij reaktah mah gååvnesieh dovne gïeleutnijidie jïh reeremidie ovmese daltesinie .
Lissine lea dåarjoe Steinvikholm Musikk-teaterasse læssasnamme naemhtie dïhte joekedimmie lea staaten jïh Skierden tjïelten gaskem .
Akte maana mij aarebi lea jeatjah maanajgujmie hijvenlaakan stååkedamme , maahta stråarkan sjïdtedh , bïjre jarkan vaarredh , jïjnjh tjoejh darjodh , mubpide sturredh jïh frustrajovnem jïh måeriem vuesiehtidh .
Beapmoeh: maam gåarede byöpmedidh , juerjiehtidh jïh
Elmien vøøste vaartoeh , aesieh lokngesieh jih vitnededtieh .
• Boelhkeste boelhkese jïh tsoepkenasse gïelelïerehtimmesne Gosse aktede daltesistie jïh skuvleste båata akten måbpan dle dïhte akte joekoen vaarege boelhke learoehkidie jïh dåehkide saemien learoehkijstie .
Faageskuvleööhpehtimmiem nedtesne faalehtidh , barkosne jallh skuvlesne , elliestïjjen jïh bielietïjjen , sæjhta jiehtedh faageskuvle jïjtje tjuara dam seamma fleksibilitetem jïh jarkelimmiemaahtoem utnedh , maam barkoejielede åtna .
Manne sïjhtem ietnien luvnie årrodh , men almetjh mov mielhkiem vaeltieh juktie im åadtjoeh njammedh .
Aajhtoeh jïh deerjemh
Karbovnerebpieldimmieteknologije maahta akte dejstie vihkielommes dåarjojste sjïdtedh juktie luejhtiemidie giepiedidh abpe veartenem .
Boelhken 2011-13 dle budsjedtesne sæjhta 37-46 mill. kråvnah nåhtadidh gïehteldimmibudsjedtesne , dejstie baalhkijste momskompensasjovneste skåårvemijstie , maam maahta darjodh ihke daate akte sjïdtien skåårvemebudsjedte .
Jåma , Albert; Joma , Liv Karin , Granefjell , Aasta Joma: Gorredh gïelem , Fylkesmannen i Nordland 2004
Dej jeatjah tjïelti gaskem dle akte tjïelte aktine jïjtse saemieskuvline / internaatine , jïh lissine golme tjïelth daam faalenassem nuhtjieh naakenidie sijjen saemien learoehkijstie .
stööremes saemien gïeletjïerte tjuara voesteges aelkedh .
Guktie dov mïele dov fylhken gåetiesæjroen bïjre ?
2015 IB
Dajve B maahta Könkämä saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. - gålkoen 14. jïh Helligskogen båatsoesïjteste gålkoen 15. - njoktjen 15 .
Innehåll A till Ö
Edtja buerkiestimmieh vedtedh guktie tjïelte edtja altese ulmie jïh vuekieh tjïelten
Mohte baeniehoksem meatan bijjiemaaksoevaarjelimmesne gosse jis åtna stoerre jïh guhkiem daarpoem persovneles hoksese biejjieladtje jieliemisnie .
Måedtie faagegærjijste , faageplaerijste jallh plaerijste .
Mejtie Deblie buektehte gåatan tjaangedh ?
möölehtimmiedïrregh nuhtjedh , daatah öörnegen mietie bïejedh , vuarjasjidh mejtie illedahkh leah reaktoe jïh dejtie åehpiedehtedh digitaale viehkiedïrregigujmie jallh bielelen
Uvtemes gosse 20-30 jaepieh , gosse pruvrieh , dah åadtjoeh dam maam staate faalehte , vuesiehtimmien gaavhtan maanatjirkeme .
Dam darjoeji rååresjimmesne Saemiedigkine jïh jeatjah departemeentigujmie ektine .
Skïemtjije jïjtje dåarjoepersovnem kreava , mohte barkijh edtjieh åålegh nuepien bïjre bievnedh .
Dïhte jïjtjehke gåetie lea goh akte vælnjoeh tjeegla maam lea vielie nagkeme juktie foaje ' m darjodh jïh baaja tjoevkesem gåetien sïjse båetedh .
Ööhpehtimmie maam buerie åssjalommesh saemien gïelese reesie , galka joektehts learohki gïelh jïh kultuvrh vaarjelidh .
Vielie tellefovne- jïh videoveråårestallemh nåhtadidh Nænnoesåbpoe stuvreme ekonomijeste Mijjieh buektiehtibie dovres skåårvemh tjïrrehtidh , jïh seamma aejkien jeatjah vihkeles barkoeh darjodh mej åvteste fylhkendigkie diedtem åtna .
Dah golme båarasommes jaahkoebyjhkesjimmieh leah lahtesinie sjïere guktie jaahkoe jïh gærhkoe aejkijste aejkide tjåadtjoehtamme .
Daesnie vihkeles jïjnjh suerkieh maehtieh hijvenlaakan laavenjostedh , jïh ulmie tjuara årrodh vierhtide gaavnedh .
Teatere lea akten jïjtse gåetien åvteste barkeme gellie jaepieh, jïh soejkesjh leah gaervies 2017.
Dïhte orre saemiereakta .
Daaroen-åarjelsaemien baakoegærja .
- elmien otnjegh
Herrens bön på sydsamiska Mijjen Aehtjie , guhte leah Elmie-rijhkesne .
ïevnesh guktie maahta tastatuvrem våålese leessedh lea Divvunen nedtesæjrojne .
Saemien gïelegaaltije edtja aalkoelisnie barkedh saemien gïeleevtiedimmine , terminologijine , gïelegorredimmine jïh almetjidie bïevnedh gïelefaageles gyhtjelassi bïjre .
Dah sinsitniem buarastehtieh , jïjtjemse åehpiedehtieh jïh soptsestieh gubpede båetieh .
Barkoedåehkie edtji aaj vuarjasjidh mejtie akte jïjtse maahtoejarnge lij byöreme tseegkesovvedh , mij sjiere maahtoem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre åtna , kriminaalehoksen åårganisasjovnestruktuvren sisnjelen .
Dïhte stoerre geografeles dajve dorje guktie åarjelsaemien gïele lea aktene eevre sjïere tsiehkesne gosse edtja gïeleråajvarimmieh , dïedtejoekedimmiem , lïerehtimmiefaalenassh jïh vierhtieh iktedidh .
Jïjnjh almetjh beetnegapth barkeme gærhkoen åvteste , bene im vïenhth ajve beetnegapthbarkojne buektiehtibie jeatjahtohtedh gærhkojde guktie dah maehtieh vedtedh maam saemien eejtegh ohtselieh .
- Mej saemien siebriejgujmie jïh / jallh institusjovnigujmie åålmegh maehtieh laavenjostedh ?
gaajhkh byjjes åårganh saemienjoelkedassh saemielaaken kapihtele 3 dijpesuvvieh , dej leah dïedte dah njoelkedassh saemielaakesne dåeriedidh .
- 2011 daah evtiedimmieulmieh øøhpehtimmiesektovrese Fylhkendigkesne
Healsoe-jih ektievoete tsiehkie
Ibie gujht daejrebe man åvteste dah tjåanghkenieh, maehtieh sih ovmese sjïekh årrodh dahkoe båetedh, læjhkan gosse dah tjåanghkenamme dellie gaajhkesh leah seamma sijjesne.
Staateles vierhtieh ålkoejieliemasse jïh vijreråajvaræmman sijhtieh gaervies årrodh 2012 .
staaten dåarjoeh reeredh bigkemidie gamtebaantem voenine .
Datne maahtah joekoen jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Seamma man gåhkese vaedtsedh , tjoerh nuekies beapmoeh meatan vaeltedh .
Soejkesjamme 90,0 mill kråvnah nåhtadidh jaepien 2011 .
Råajvarimmieh tjaktjen 2011: a) Tjaktjen 2011
Akte regijovnaale åarjelsaemien raeriestimmiedïenesje , vielie funksjovnigujmie goh aktene sïejhme raeriestimmie- / karrijeerebïhkedimmesne , byöroe aaj maehtedh sjïere daerpiesvoeth dåastodh åarjelsaemien lïerehtimmien sisjnjelen abpe ööhpehtæmman .
Eah gænnah dåaktere jallh tsegkietnie maehtieh dam vuejnedh .
NJIELJIE PRINSIHPH Maahta learohki lierehtimmienuepieh nænnoestehtedh dastegh learohkh 1. guarkah maam edtjieh lieredh , jïh mij lea veanhtadamme dejstie
buerebe-laakan Europaraerien unnebe
maehtieh sjïere bïevnesem darjodh jallh maam jeatja darjodh gosse
Aalkoelistie dle saemieskuvle jïjtse internaatem utni , bene ij jïjtse skuvlem .
Muvhth vienhtieh vuesiehtimmien gaavhtan dah strulieh gosse tramhkoehtieh jallh seksem utnieh mubpine jallh mubpiejgujmie .
77,8%
Dïhte maam aktem persovnese hijven kaanne ij leah hijven mubpide .
tjoevke gæjka
http://www.lovdata.no/for/sf/kr/kr .
Dihte nimhtie darjoeji juktie learohkh voeneste mah ij lin saemieh , aaj mijjen skuvlesne sijhtin vaedtsedh .
Internasjovnale vuajnosne lea saemien , jih inhtsie åarjelh-saemien giele , aajhtaldihkie .
Dej minngemes jaepiej gellieh råajvarimmieh Berlevågesne kultuvren , jih gaaje laavlomen gaavhtan .
Tjaelieh vaerbem reaktoe tijjesne .
1. artihkele mij lea reaktan bïjre jïjtse nænnoestidh lea eevre seammaplïeres goh 1 .
Ulmiejakseme åejvieulmeste RES ' sne Öörnege ulmie- jïh illedahkestuvremasse lea veelebe buerkiestamme 2. lissietjaalegisnie .
)) 
b. Antonia opened the door./ The door opened.
saemiedigkie åådtje jeenjh bieljielimmieh åtnoen bïjre saemien sijjienommide .
saadtesimmieh tjelmehts almetjidie jïh båarasåbpojde dåarjodh , religijovne teeksth mah baantese lohkesovveme
åtnoe saemien gïeleste
Råajvarimmie 42 .
mubpide goltelidh , guarkedh jïh meatan årrodh aelhkie soptsestimmine dan bïjre maam jïjtje dååjreme jïh dååjrehtamme
gïetedamme saahth man båeries , maam darjoeh , gusnie årrodh vuj gujne jallh ålma .
Skuvlesne utnim hïjven , manne desnie tryøjjedim .
Daamhtaj jienebh kondomh paahkesne jïh dej åasah jarkesieh dan mietie mij kondomidie veeljie jïh gusnie dejtie åasta .
Daate maahta stuerebe gorredimmiemaaksoeh vedtedh båetijen aejkien .
Saemieh russlaanten bielesne aktem gïelem åådtjeme Saemien parlamentarihkeles raeresne .
jïjtse strategijeåtnoem evtiedidh: viesjies learohkh viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh juktie vaedtsedh " gaajhkem ryöknedh " - strategijijste , " guhkiebasseryöknedh " strategijide Learohkeportrehth såemies raeriestimmieh vedtieh learohki guhkiebasse barkose .
Fylhkendigkie gellie nænnoestimmieh dorje intensjovni bïjre evtiedimmien bïjre gelline suerkine , bielelen dåarjoenænnoestimmieh dorjesuvvieh , mah leah ektiedamme soejkesjetjaatsegidide jïh plearoeh .
juktie Stiklestad Planteskole ' edtja våarhkojne jïh
Departemente sæjhta kuvsjh jïh lohkemh saemien gïelesne dåarjodh ovmessie daltesinie mah åårganiserieh saemiej jïlleskuvlen , jeatjah lohkehtæjjainstitusjovnij jïh saemien gïelejarngij ektesne öörnedh .
Mijjieh daejrebe sïejhme gïelefaagh aktem stoerre vueliedimmiem åtneme gellie jaepieh, dovne jåarhkeööhpehtimmesne jïh jollebe ööhpehtimmesne, gusnie jienebh gïeleotnjegh leah hiejhtesovveme dej minngemes jaepiej.
REISENDE OMSORGSARBEIDER
Jïenebh tjåanghkoeh edtjieh goh tellefovne-jïh video-råårestallemh øørnesovvedh .
Lohkehtæjjese daah vaastoeh aelhkie viertiestidh , dan åvteste vaastoe maam learohke veeljeme , edtja rïekte PAS sæjjan dievhtedh .
Goeven 23 .
Fg 74 Sandøladalen , Kråangken tjïelte
Slïedth automateles tjaalasåvva dan lïhkemes healsoejarngese dan påastesijjien mietie .
Gåabpegh hypotesh vïhtesjimmiej mietie tseegkeme jïh evtiedamme.
Raarvihke gellie jaepieh Jovnesåhkoe-seminaarem høølteme jïh daate maa vuekie daelie sjïdteme .
23 .
Joekoen geeruvh saemien noeri gaskem tjoeverieh vuastalidh .
Daalhkesesïelth maehtieh jïjtje veeljedh daalhkesem doekedh jollemaaksovevaarjelimmiem ålkoelisnie .
Våarome / histovrihke: Akte guhkies barkoe orreme barkoela- avenjassh tjïelkestidh jïh staatusem formaliseradidh åarjelsaemien vierhtieskuvlide , Kråangken jïh Aajege / Röörosen jåarhkeskuvlh .
Staath edtjieh aaj barkedh jih saemid h sijhtieh saemien kultuvrem åtnose vaeltieh , jih jis destie beetneh-vierhtieh båetieh , dellie vihkeles saemieh aaj måedtiem vierhtijste åadtjoeh d
Bene gosse geajnoe Engerdaelien jïh Drevsjøen gaskem vijtjelde , dellie eatneme faahketji jarkele jïh damta goh daesnie aarebi orreme .
Meedija aktem joekoen vihkeles råållam åtna goh gïelevæjsere .
jïh dan raejeste dorjeme sjidtedh .
Paragrafe 8 eatnemegellievoetelaakesne mubpie lïhtse jeahta dah åejvieladtjh edtjieh leavloem bïejedh daajrose mij våaromem åtna guktie gellie boelvh etnemem nåhtadamme jïh eatnaminie ektine barkeme , daan nuelesne aaj saemien åtnoe , jïh mah maehtieh viehkiehtidh aktine monnehke åtnojne jïh vaarjelimmine eatnemegellievoeteste .
Desnie mijjen jïjtjemh ektievuekie .
Dan mænngan dle seapan skaehtieaarvehtsem vielie lissehte , v. lïhkebe ållermaehteminie gïehteldimiereektehtsisnie 2/2011 fylhkendægkan .
Guktie lohkehtæjjah raakte gïehtjedimmien mænngan edtjieh buektiehtidh learoehkidie reektehtidh , dejtie tjïerten illeldahkide PAS sijjesne annjebodts åadtjoeh .
Faageskuvlh aktem tjåenghkies faageskuvleståvroem utnieh mij politihkeles lea Fylhkendigkien Noerhte-Trööndelagesne nuelesne .
Tabelle 4.14.
WWF Rapport Nr. 2:96 .
Bieliem jorkestovveme , akte lïhtse dennie övtiedimmesne guktie dïhte hïejmesæjroe maahta guhkebem veasodh gosse prosjekte orreje .
Gïelejarngh vihkeles institusjovnh
Gaaltijen veahkehkh
Abpe tijjem goh lim skuvlesne , dihte gåetie-iemede dihte meehti saemiestidh .
orreme jïh akte tæjmoem joejkeme .
Proposisjovnine jïh bïevnesinie mah Stoerredægkan åvtese bïejesuvvieh , jïh gusnie reerenasse aktem jeatjah vuajnoem åtna Saemiedigkeste , dle Saemiedigkien vuarjasjimmieh jïh vuajnoeh edtjieh våajnoes årrodh .
Staaten bieleste dle Stoerredigkiebïevnesisnie 44 jeahteme lea vaajteles dah fylhkentjïelth byøroeh hijven laavenjostoeøørnegh sjïehteladtedh , maah baejieh studentide faageskuvlefaalenassh veeljedh saaht mennie fylhkesne studente årroeminie .
Våarhkoe:
Aehtjie jïh mov jeatjebh , både vïelle jih åabpa lean dle skåakese , le ja , bovtsiluvnie , le .
Naan rïevhkeste juktie dah sijhtieh vååjnedh båarasåbpoe , jallh jïjtjeråårehke .
Govloe guktie dïhte vuelie vaajmoste båata .
Dannasinie vihkeles gelliesåarhts laavenjassh jïh darjomh jïh spïelh utnedh , veesmeme aamhtesen jïh daltesen mietie .
Reeremedajvesne saemien gïelese saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh reaktam gorredidh:
Tjåenghkies byögkeles dåarjoe ij maehtieh bijjelen 70% årrodh prosjekten åasijste reeknehlåhkosne .
Lissine Maahtoedepartemeente ööhpehtimmiedirektovraatem birri aktem mierievierhkem evtiedidh saemien maajhööhpehtæmman aktene lïhke laavenjostosne Finnmarhken fylhkenålmine jïh Nordlaanten fylhkeålmine.
voejhkelidh toelhkestidh jïh jarkoestidh saemien jïh jeatjah gïeli gaskem jïh soptsestidh guktie jiehtege dan mietie jorkesåvva
Daan jaepien tsieglh leah dam saemien aalfabetem gaskevearman biejeme , gusnie maahta soptsestimmieh dovne noerhte-saemien , luvle-saemien jih åarjel-saemien goltelidh .
Betty Kappfjell reakasovvi jaepien 1954 , goh dïhte mubpie nööremes vïjhte åerpienistie aktene båatsoefuelhkesne .
Jalhts akte learohke maahta luajhtasovvemem åadtjodh , dle learohke jïjtje jallh eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste maehtieh læjhkan sjæjsjalidh learohke edtja pryövenassem tjïrrehtidh .
Gusnie vierhtiemaadtoe kristeldahken mietie jih guktie almetjh hijven ussjedh nemhtie edtja gärhkoe barkedh , daesnie mijjen rijhkesne jih ålkoelaantine , aavosne jih sårkosne , aarkebiejjine jih aejlegsbiejjine .
Ij leah dan jïjnjh noere veeljijh goh båarasåbpoe veeljijh .
Maahta sån gihtjedh mejtie akte dagkeres aktelaaketje råajvarimmie sæjhta båatsoem goerpedehtedh goh akte dejstie uvtemes saemien gïele-jïh kultuvreguedtiejijstie .
Gosse joekehts dååjrehtimmieh sinsitniem gaavnedieh , jïh sinsitniem haestedieh , hijven digkiedimmieh åadtjobe .
Nord-Senja båatsoesïjte maahta dajvem Langfjellet , dajvesne A , daelviegåatoemasse nuhtjedh , gosse Nord-Senja:sne tjuekies gåatome .
 (2 sid) 
Vaestiedassi mietie maahta vååjnedh goh Aanta maahta sjæjsjalidh mij luhkide jallh tjuetide akte taale lea lïhkemes gosse gåhkoe lea onne .
9.
Guejmieh edtjieh ... .
Karaktere 3 jïh 4
Fïerhten-jaepien budsjedti tjïrrh dle Saemiedigkie tsavtshvierhtieh lyjkeme marijne jieliemidie .
Man guhkebe akte tjïelte lea aktede reeremetjïelteste man stuerebe haestemh leah lohkehtæjjah dåårrehtidh.
Dannasinie Leevaanken lohkehtæjjaskuvlese ohtsim jïh nubpien tjaktjen dellie desnie aelkiestim .
Fokuse etihkese , maeksijevoetese jïh maahtoelutnjemasse sijhtieh vihkeles biehkieh årrodh daennie prosjektesne .
Lïeneståvroen reerie jïh dan dïedte laante vaeriedajvh .
Vuartasjamme lea daerpies vaedtsemesijjide buerebelaakan tjirkedh .
voenges byögkeles reeremeåårgane edtja maehtedh årroejidie dïenesjh vedtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh saemien gïelesne regijovnaale byögkeles reeremeåårgane edtja maehtedh tjaaleldh vaestiedidh saemien gïelesne permisjovnem baalhkine vedtedh juktie daajroem saemien gïelesne ribledh gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje ... Fylhkentjïelth , fylhkensoejkesjimmien tjïrrh , nuepiem utnieh barkoem iktedidh dejnie saemiengïelen evtiedimmine jïjtse fylhken sisnjelen .
Daate systeeme almetji kognitijve systeemine, mijjen aajline.
Learohkh maehtieh aaj nöörjen lïerehtimmiegïeline veeljedh , aktanamme lïerehtimmine saemien gïelesne .
Dej minngemes jaepiej lea aaj etnihkeles maadtoe aktem væhtam sjïdteme jïjnjh krirrine .
Åvtelhbodti barkoe: Lohkh Årroehvåårege ‐ plaakaten kap. 1 .
Gåabpegh bielieh sijhtieh jiehtedh fylhkentjïelte tjuara gïehteldimmiedaltesem giehpiedidh , jïh daate sæjhta fylhkendigkiem haestedh veele prijoriteradidh dej båetiji jaepiej .
Datne tjoerh meatan sjïdtedh veeljemisnie jis edtjh meatan årrodh sjæjsjalimmide tsevtsedh .
b. Raajroe 2 edtja gåaroes årrodh .
Daate aktem eadtjohke stuvremem kreava , maahtojne jïh daajrojne kultuvrelle , faageles jïh sosijale jeerehtsinie almetji gaskemsh .
•Potensialis-haamojde (jïh bene kondisjovnalis-haamojde naan laaketje) aaj guvviedieh dovletji saemiej meanoeh, jïh aaj iemiealmetji våavkasjimmie jïh dåajmijes vuekie eatnemen jeatjah orrijide jïh faamojde madtjeldehtedh.
Syökeme sjïereööhpehtimmien bïjre 2012/2013 Lissietjaalegegoerh jïh bïevnesh daesnie gaavnh .
Daamhtaj pråvhka dam iemeles laakan sjïdtedh gosse naakenem tjuvleste .
Geerve veele daejredh guktie dïhte Aejlies Voejkene lea .
Vuartesjh: Gïeleviermie Programme 2013
Kåarhtesne jeehti satne lij ussjedeminie aktem eensi noh
Baakoegærjah jih grammatihke:
Faalenasse karrierebihkedimmien bïjre aktene jieledeguhkies perspektijvesne lea akte tsavtshvierhtie juktie jïjtse ulmieh jïh daerpiesvoeth jaksedh , øøhpehtimmiepolitihkeles ulmieh , barkoemaarkede-politihkeles ulmieh jïh sosijalepolitihkeles ulmieh .
Mïnnedh gööledh 1. tjaelieh læstoem maam daarpesjh gåessie edtjh mïnnedh gööledh .
Tjåenghkies vuarja‐ sjimmie åenehks jïh guhkies vaestie‐ dimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte vuelege maahtoem faagesne Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa hijven jallh hijven maahtoem faagesne .
Råajvarimmie 4 Evtiedimmie pedagogeles materijelleste ...
buerkiestidh mij puberteetesne heannede jïh joekehts kjønnsidentiteeten bïjre soptsestidh , jïh jeerehtsen bïjre seksuelle vaaksjoehtimmesne
Laanth leah jorkesamme gosse v.g. skåakeåtnoe stuerebe sjïdteme jïh gaatoelamme tjaetsiefaamoej bigkemi åvteste .
Kvaliteetem , hammoem jallh sisvegem ovmessie tekstine jïh jïjtse vierhtiedimmide
bueriedamme gaahtjememaehtelesvoete
Ij dan aelhkie gosse edtjieh löövles gierehtsh bæjjese gïesedh .
Lustestalleme gujht sjidti , jih rektovre gie lij gartnerskuvlese veadtaldihkie , sån mijjeste billi .
Lohkemesijjieh klaasi lïhke lohkemasse bööredieh goh gaahpoeh celline munkide .
Saemien riektestjaalmedirregh ...
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 8 bielie 26 bielijste
Mijjese Nöörjesne dle mejtie buektiehtibie barkoesijjide jïh gåetiereentam gorredidh .
Dovne sovhte jïh bieljieovleme sïejhme infeksjovneskïemtjelassh maanine .
Ohtseme-mierie jaapan 2009: jåvle-asken 15. b. 2008
Seamma lea geajnojde jïh jeatjah infrastruktuvrese .
Dïhte sojjehtje jïh skaepiedihks vuajnoe jarkelæmman jïh orreussjedæmman lea akte vihkeles aarvoe saemien jielemeevtiedimmesne aaj daan biejjien .
Mikael Svonni kompenijummem dorjeme noerhtesaemien bïjre (Svonni, 2009).
Digitaale tjiehpiesvoeth matematihkesne sæjhta jiehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh lïerehtæmman spïeli , goerehtimmien , visualiseringen jïh åehpiedehtemen tjïrrh .
Dah orre gåetieh edtjieh gaervies årrodh guesside giesien 2011 .
lohkemelahtesisnie jallh bïevnesh aelhkie grafihke vuesiehtimmeste toelhkestidh goh kaarhth jïh haajhkediagrammh .
sijjienommedïenesje aamhtesem nænnoestimmieåårganasse seedtie maam mïerede .
Jïlhts learohke reaktam åtna luajhtasovvemem åadtjodh , maahta learohke jïjtje jallh dan eejhtegh læjhkan sjæjsjalidh learohke edtja pryövenassem tjïrrehtidh .
Jeesuse vaejvien jïjjine åahpeni .
Mov diedte lij Luvlie-Njåamesjen båatsoeburrie-dajve .
Dellie maahta buerebe årrodh naan gille sæjroeh veeljedh mejtie learoehkinie ektine gïehtjede .
Ibie mijjieh gaajhkem buektehth daejnie dåarjojne , men saemiedigkieraerie sæjhta dïedtem vaeltedh desnie gusnie staate ij dam darjoeh , Thomassen jeahta .
Maanagïerte / skuvle aktem pedagogeles reektehtsem baalte beaja mij maanan / learohken evtiedimmiem buerkeste , jïh mah råajvarimmieh mah leah pryövesovveme .
nænnoestamme ööhpehtimmiesektovrese:
Saernieh dov maadtoej bïjre vyörtegs lea , identitetem vadta , jïh dam maahtah dov maanide vedtedh .
Stoerredigkesne tjïjhtje politihkeles krirrieh meatan: Barkoekrirrie , Fremskrittskrirrie ,
Learohke soptseste mah lïhtsh sijjienomme åtna
Dïhte learohke mij jeenjemes paarrh gaavneme minngedsgeatjan , lea vitneme .
Jaepieilledahkeaamhtesisnie fylhkendigkie jaepieilledahkem nuhtjie , jallh nænnoste guktie edtja faetiem maeksedh .
Læjsa sov daajroeh taali jïh ryöknemestrategiji bïjre nuhtjie juktie laavenjassem loetedh .
Gæjhtoe vadtesen jïh jearsoesvoeten åvteste maam åådtjeme jïh jielemen åvteste jeatjebigujmie .
taalh suerkesne 10 - 20: eeremasth aktem hijven taaledïejvesem evtiedidh juktie svihtjedh akten goerkesen vööste posisjovnesysteemeste - luhkie jïh aktesijjie
Hierjedaelien saemien reeremetjïelte dïhte gie bööri dej voeres almetjidie byöpmedidh ektesne .
- Mennie veeljemisnie datne tuhtjh dah mah 16 jaepien båeries byöroeh steemmereaktam åadtjodh ?
Aerebi eah lin man jeenjesh åarjelsaemien jollebe øøhpehtimmine .
dtie jïh feeje re suer kie , tjaet siejïh kloag ke ,
Learohkh edtjieh våaromem skååffedh juktie dejtie mielide digkiedidh .
) darjoeh .
Kultuvrelle infrastruktuvre jïh sijjieevtiedimmie leah vihkeles identiteetevtiedimmien , kultuvrejielemen jïh tseegkemen fryjöstehkevoeten gaavhtan .
Vaeltieh våaromem lïerehtimmieulmine .
Buerkiestidh , vierhtiedidh , mohtedidh jïh gïeleldh jïh kulturellen tsiehkieh rååresjidh
Mijjen aehtjie
2014 dle gïehteldimmiedaltese vaeniedamme medtie 49. mill kråvnajgujmie , viertiestamme jaepine 2010 .
mubpiejgujmie soptsestidh guktie baakoeveeljeme , tjoejeåtnoe jïh intonasjovne joekehts mïelem sjugniedieh
Taylor , Kenneth N .
Gosse dïhte aamhtesemaehteles vuarjasjimmie (salkehtimmie jïh raerie) gaervies , dle eejhtegh
Dïhte mij geervebe haalvedh dle saemien funksjonelle morfologije goh objeektekasush jïh verbi minngiegietjieh finidte raajesisnie, dan åvteste saemien jïh daaroen naemhtie joekehtedtieh.
Maanah naan aejkien sinsitnine saemiestin , mohte goh provsjekte orreji lij giele annje aalkoe-tsiehkesne (akten giertien).
Toelhkh darjoeh guktie govlijes almetjh jïh bieljehts / mahte bieljehts maehtieh gaskesadtedh .
Man jïjnje boetjem sjïdtede lea ovmessie persovneste persovnese .
Hilje Kristoffer Jåma , Raarvihkeste
Dihte reakedi jaepien 1955 jih byjjesovvi Evenesen tjieltesne , Nordlandesne .
Datne aaj maahtah gielem aajne almetjasse vedtedh , kroessem biejh kaandidatese nomineringedåehkien lästosne disse giem eermes sijhth veeljedh .
NSR åtna Saemiedægkan lea dajveles hammoe sjiehteles , byjressiebredahkine meatan jïh dovne jaksehtallemisnie orre gaskesadteme teeknologijen tjïrrh .
Kárášjohka: Davvi Girji o. s. , 2. utgave .
Laanteburrie jïh eatnemevierhtieh Siebriedahkeevtiedimmie fylhkesne tsevtseme sjædta stoerre struktuvrejarkelimmijste jïh vuelege dïeneste laanteburresne .
Saemiedigkie sjïehtedimmiem åtna ektidamme barkoejielemen bïjre (IA) gubpene akte dejstie ulmijste lea barkoetsiehkiem sjïehtesjidh sjïere barkijen åvteste .
Dïhte soejkesjamme gåetie lea våajnoes jïh akte arkitektovneles tjaebpies gåetie , mij jïjtsinie aaj akte attraksjovne sjædta .
ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 (skåårvemebudsjedte) 
Barkoedåehkie lea kvaliteeten tjoevtenje .
Daesnie läsa maahta dovne overgatijve veerbe jïh transitijve veerbe årrodh.
Åådtje hïejmeabortem darjodh jis båarasåbpoe goh 18 jaepien båeries jïh naan jeatjah geerve almetje aaj gåetesne .
Snåasenjaevrie dusnie gællan , klitnjedeminie vuertieminie .
Mov aaj jïjnjh besteles baenieh .
Daelie tïjje båateme mijjieh tjoerebe dam nedtesne aaj darjodh .
Mijjieh raerieh jïh dåarjoem vedtebe dejtie tjïelti byjresereeremidie jïh dåeriedibie jïh vuarjasjibie dej barkoem mïeresne mijjien barkoem gïehtjedimmiebuerkiestimmine .
Manne lim aajnehke nïejte klaassesne dan jaepien , mijjieh göökte åarjelsaemieh .
Maahta jienebh fåantoeh årrodh dïsse, men akte fåantoe lea joekoen doh nööremes learohkh eah maehtieh oktegh vuelkedh hospiteradæmman, jïh gosse eejhtegh jallh mubpieh tjuerieh learohkem dåeriedidh, dellie maahta geerve sjïdtedh dam buektiehtidh.
Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh maehtieh vearolden , væhtah vearolden bïjre , lopmen jïh daelhkien bïjre soptsestidh , mah leah iemie , biejjieladtje gïeletsiehkieh .
Finnmaarhkekommisjovnen åejviediedte lea aamhtesen bievnedh .
Daejnie mijjieh gegkiestibie orre daajroem åadtjodh guktie viehkieabparaate maahta dejtie dåastodh mah vædtsoesvoetem dååjreme jïh dam bööremes viehkiem vedtedh .
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dan gaavhtan aelkedh barkoem saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh gaskirijhken åeliej muhteste jïh vierhtede jis daarpesje dejtie jeatjahdehtedh .
Læjhkan presidente Keskitalo vuajna Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente lea aktem saemien gïeleråajvarimmiem buakteme .
TOVE STRICKERT
1.-7. daltese: 385 tæjmoeh
Fylhkendigkie lea Ekonomijestrategijeaamhtesisine ruffien , akten buerebe daajroen bïjre birreme siebriedahken jïh jielemen daerpiesvoeti bïjre akten faageskuvlefaalenassese åvtese , jïh jeahteme dovne faageles jïh ekonomeles fåantoej gaavhtan dle gaajh daerpies faalenasside regijovnesne noerhte iktedidh .
Akte dagkeres vuekie maahta sjyøhtehke årrodh unnebe saemien byrjesinie gusnie vaenie jïjtjevyljehke barkijh , vaenie maanah jïh noerh , jallh gusnie dajvh bårrode viesehtimmine .
gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkoemeskuvlh leah jarnges .
JaepietsiehkiehÖörnege 10. jaepietsiehkesneLearohkh maehtieh aktem njaalmeldh eksamenem åadtjodh .
Nimhtie aaj learohken diedte sjædta juhtiehtæjjine årrodh .
Reentah foentijste , gusnie moeneme dah reentah edtjieh foentese juhtedh , leah daestie vaalteme .
Dagkerh bïevnesh åadtjodh sæjhta joekoen vihkeles årrodh gaajhkide aktøøride healsoesuerkesne .
aelkedh , steeredh jïh soptsestimmieh orrijidh mah leah åehpies tsiehkiej bïjre
Maahtah daan bïjre tjaeledh , jïh mijjese aaj guvviem seedtedh ?
Samisk Nærings- og Utredningssenter (2000): Undersøkelse av bruken av samisk språk .
Dah krirrieh saernieh jïh preessebievnesh åehpiedehtieh ?
Daate dannasinie evtiedimmie karbovnerebpieldimmieteknologijeste dan vihkeles .
Jeesus Kristusen gielhtie jeahtam:
) / SAEMIEN JUELKIETJENGKERE-SIEBRIE Saemien juelkietjengkere-siebrie tseegkesovvi golken 18. biejjien 2003 Saemiej saavremesiebrien nualan (SSL .
Desnie gusnie jienebh maehtieh meatan årrodh råårestallemisnie , desnie jienebh maehtieh meatan årrodh spealadidh .
Meatan årrodh fylhkenbieliesoejkesjebarkosne biegkefaamose Finnmaarhken fylhkesne
Stifteståvroe stiften jollemes raerie nænnoestidh .
baakoeh juekedh lïhtsine
Voeneprogramme lea tjïjhtjejaepiej EU-programme mij aktööride jïh entreprenööride voenine nuepiem vadta dåarjoem ohtsedidh jis sæjhta sïeltine aelkedh barkedh jallh dam vijriedidh , mohte aaj sïelti maahtoem lutnjedh .
Montrul (2016) jeahta seamma saaht gïele, seamma goerh jijhtieh aerpiegïeline mej veljie morfologije.
Jis damta viehkiem jallh dåarjoem daarpesje dåeriesmoeride noeledh maahta vuesiehtimmien gaavhtan skuvlehealsoehoksem jallh noeredåastovem bïeljelidh .
Jis gåetietjirkemem åtna dan sisnie daamhtaj pråvhka feelemevaarjelimmiem årrodh mij bieliem maaksovistie dåårje .
Sametinget , Kiruna & Centrum för biologisk mångfald , Uppsala .
5.-7. jaepiedaltese: 228 tæjmoeh
Bull , Ella Holm & Bergsland , Knut (1993): Rovhtege jïh Njeevetje .
Staaten åejvieladtjh læjhkan dam bijjemes dïedtem utnieh sjïehteladtedh guktie saemien siebriedahke jïjtje nuepiem åådtje sov siebriedahkebigkemem vijriesåbpoe evtiedidh .
Gaajhkesh reaktam utnieh lierehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne .
Daate eksamenebïhkedimmie bïevnesh vadta byögkeles vadteme eksamenen bïjre saemien voestesgïeline , jïh guktie edtja daam vuarjasjidh .
Dellie almetjh
Prosjekte edtja viehkiehtidh guktie noere tjaelijh rïektes nuepiem åadtjoeh maanusem evtiedidh bïhkedimmien , maahtoeevtiedimmien jïh viermietjåanghkoej tjïrrh .
- Mijjen raeriestimmesne budsjedtese libie gaskem jeatjah veeljeme saemien maanaj skuvledalhketjh prioriteradidh , jïh mijjen museumh guhkiebasse evtiedidh , saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta .
Dellie veanhtede evtiedimmie fylhkesne dej neebneme parameeteri sisnjeli , lij evtiesovveme unnemes goh laanten gaskemedtie .
goevten 6. biejjien
almetjem guvviedidh
Mierie 2011 læssene nominelt 5,5 mill kråvnajgujmie , viertiestamme dejnie voestes budsjedtine , jaapan 2010 .
Bïevnesh eejhtegidie
Saemiedigkie aaj iktemearan reaktaj bïjre beavna , jïh guktie edtja darjodh juktie reaktide åadtjodh gosse eejhtegh jïh mubpieh dan bïjre gihtjieh .
eatnemem , åtnoedajvh jïh sijjieh buerkiestidh gosse eatnemem skuvlen jïh hiejmen voengesisnie goerehte , jïh saemien jïh nøørjen lahtesh nåhtadidh dejtie
Maahta geerve årrodh krirriem veeljedh .
Jis vielie bïevnesh sïjhth: Raerielïhtsege Vibeke Larsen , + 47 941 30 116 jallh vibeke.larsen@samediggi.no
Bergslande daesnie veerbh muana, mah leah seerkeme veerbijste jïh seerkemegietjie -n-, læjhkan ij leah Bergslande öövre tjïelke.
Silje Karine Muotka , saemiedigkieraerie
Mij lea geerveööhpehtimmie ?
Maahtoe utnedh ovmessie såarhts tjaalegh , vuekieh jïh teknologeles raerieh guarkedh aktem hijven våaromem vadta barkoefaageles ööhpehtimmide , vielie lohkedh jïh barkosne jïh eejehtallemisnie lïeredh abpe jieledem .
Ij leah naan registerh gusnie maahta bïevnesh veedtjedh maanaj jïh noeri bïjre saemien maadtoste .
Vijriedimmie varke gamtebaanteste aaj dejnie ij-kommersijelle dajvine fylhkeste lea vihkeles jielemeevtiedimmien jïh årromelastoen gaavhtan .
Datne gieh åadtja veeljedh nuepiem åtna golme jallh njieljie veeljeminie gielem biejedh , Gärhkoetjåahkose , stiftedeaveståvrose jih akten jallh göökten lihkesbijre åårganide jih jis gärhkoe-tjåangkose ektesne lea .
Deblie sæjhta laadtegh tjøønghkedh
Daalhkesh gååvnesieh dovne galkijes hammosne jallh stolpillere , maam maanan bahten sïjse rijtie , reaktoe dose smaave maanide .
Learohke ... - såemies daajroem vaajeste , jïjtse mïelh soptseste tjaalegi jïh såemies faageles aamhtesi bïjre ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste - åejviesisvegem tjaaleginie vaajeste , hammoen bïjre soptseste jïh åehpies viehkiedïrregh buerkeste - goltele jïh såemiesmearan lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine jïh jïjtse mïelh soptseste - bïevnesh bååstede vadta jïh såemiesmearan jïjtse mïelh buerkeste jïjtse jïh mubpiej barkoen bïjre faageles krïevenassi mietie
Eatnemegellievoetelaake nasjovnaale jïjnjh vihkeles prinsihph sjïehtesje Konvensjovnesne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992 .
åeredh =
Joekedamme dejnie ovmessie dajvine Nöörjen sisnjelen Saltfjellet noerhtelen, dellie vuajna stoerre jeeredh lin dejnie ovmessie variabelinie, jïh SDJ-bieliedajvh eah seamma aktelaaketje tendensh vuesehth.
Fylhkentjïelten dïedt
Darjoeh aktem tabellem dej ovmessie politihkeles krirriejgujmie mah veeljemasse bøøtin , jïh aktem vuesiehtimmiem guktie doh tjaatsestimmieh joekehtadtin .
Vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh dagkeres aamhtesi bijre govlesadtedh:
Nuelesne akte goere maam maahta nåhtadidh vuarjasjimmesne iktemearan .
buerkiestidh mij dïhte gaskesadtemem dijpie , dovne buerkiestidh magkerh faktorh mejtie gaskesadtemem evtede jïh deadta
- Jarkelimmie steemmeleahpijste - Elektrovneles steemmadimmie - Vïjhte aelhkies sïllh juktie steemmadidh
' esne 14:2007 , Saemien eatnemeåtnoe jïh reaktatsiehkie Hedmaarhkeste Romsese .
Tjuara illedahkide akten learoehkasse ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie learohken bïjre Gosse learohkevaestiedasside toelhkeste lea vihkeles abpe pryövem ektesne vuejnedh .
Maahta barkoem darjodh viehkine vielie staateles vierhtijste .
Saemiedigkie jïh Beapmoevaaksjome edtjieh mubpien våhkoen gaavnesjidh juktie nuepide digkiedidh dej orre raajnesvoetenjoelkedassi sisnjeli jaepeste 2013 .
toelhkestidh , gïetedidh , vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem ovmessie tjaaleginie
Datne gie sïjhth tjïelten mieriedimmiem njååhtjedidh edtjh prieviem tjïeltese seedtedh mij lea mieriedamme .
Vijriedamme reakta saemien healsoe- jïh sosiaalesektovrem utnedh .
åejviejoekehtsi bïjre soptsestidh saemien jïh nöörjen gaskem , jïh guktie jienebelåhkoegïelh saemien gïelem tsevtsieh , jïh jïjtse gïeleåtnoen bïjre ussjedidh
Daaletje ovjuvrereereme lij guktie ovjuvrh saemien dajvine jeananin .
Vektarlia lea Vuakteren bealesne , akte dejstie njielje jaevrijste dennie tjieltesne mejtie leah deememe .
- Daan sjïekenisnie dle Saemiedigkie Nöörjesne jïh Sveerjesne , Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebrie jïh Sveerjen saemiej rïjhkesiebrie edtjieh vijriesåbpoe barkedh juktie siemes sjïdtedh konvensjovnen bïjre .
Naan aajhteme jallh joekoen viertegs juvrearth ij leah dan öörnegen meatan .
Men daejtie pryövemidie moenem jïh åenehkslaakan vuesehtem guktie dah dååsverieh.
 (Fylhkendigkie edtja aamhtesem vielie gïetedidh) 
Lohkh PDF .
Illedahke vuesehte 100% vaestiedæjjijste referaansedåehkesne raajesh pronovmeninie (pronominelle objeekte + nulle objeekte) veeljieh, mearan 94,4% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne.
1.7.5 Skåårvemh
Diedtieh Glemt / Hent passord .
Noerh , daajroe , orresjugniedimmie jïh byjrese sijhtieh meatan årrodh abpe mijjen politihkesne .
Men læjhkan haamoe leerhkehtidh aaj gååvnese.
Manne vierhtieh ohtsim moenehtsistie jih .
Dan åvteste dle vihkeles hijven ruvtijnh tseegkedh mah darjoeh guktie maanah dååjrieh dah geerve almetjh leah stïeresne .
Maanagïertesne maanah edtjieh stoerre nuepieh åadtjodh jïjtjemse vuesiehtidh jïh evtiedidh jearsoes byjreskinie mubpiejgujmie ektine .
Daate tjïelkestimmie lea gaajhke , smaave gïehtelimmieh aktine almetjinie jïh stuerebe sïelth .
Edtja Regijovnale evtiedimmien disposisjovnefoentem nåhtadidh åestemem maeksedh .
Visuelle learohkh lyjhkoeh
Maahta baalhkam vedtedh aktegsalmetjidie , dåehkide , sïeltide , siebride , tjïertide , skuvlide jallh jeatjah byögkeles etaatide mah leah eadtjohke dagkeres barkosne , jallh mah leah råajvarimmieh tjïrrehtamme mah leah mïrrestallemem eadtjoestamme jïh nænnoesåbpoe dorjeme rïektesisnie .
Dovne åårganisasjovni ektiebarkojne Saemieraerien tjïrrh jïh Saemiedigkiej parlamentarijkeri gaskem .
Mohte maahta vaejlievualanimmie daalhkesidie jis maana sagkes skeajmede vaejleste sjædta , vuesiehtimmien gaavhtan kråahpe baektjede , nyjhkestalla , ij sïjhth byöpmedidh jallh jovkedh , gåårelaakan åara jallh vïevtjerostoe .
Men mijjieh aaj viehkiehtamme evtiedimmieråajvarimmieh finansieradidh laantebårran , fealadassejieliemasse jïh skåårvemidie dïenesjesuerkien sisnjelen , Ann-Mari Thomassen jeahta .
Åarjene: Minngemes moeneme johkijste gusnie ektesne gelkieh , johken Gráddasjåhkå mietie dahkoe dan mïerhkese gusnie rijhkegeajnoem 77 tjuahpa , destie daam geajnoem rijhkeraasten gåajka .
Ovmessie piloteprosjekth tjïrrehtamme , jïh pilotebarkoen sjïekenisnie akte voestes raeriestimmie dorjesovveme akten bïhkedæjjese .
voeti bijre tjoeverieh aaj øøhpehtimmesne saemiej dajvi pehtimmie edtja vihties laakan maa
Jaepien 2013 dle 4.130.000 kr lyjke dehtie staateles miereste , jïh 1.800.000 kr fylhkentjïelteste daan barkose .
Trafihkenjoelkedassh RDT:sne (Rikstäckande databas för trafikföreskrifter) åålmehtehtedh .
Learoesoejkesje saemien mubpien gïeline - saemien 2 .
Dah guvvieh leah kopijh (2004) originale guvvijste 1/9 (d. s. j. dïhte voestes guvvie uktsie guvvijste seamma aatijste) 
Lyjhkehtsen tjelmine
Manne vienhtem guarkam daan baakoen ulmiem .
Mejtie vaane vuj ij lea naa absoludte aajmoe.
" Nænnoste strategijem profesjovnelle musihkevuesiehtæmman , goh dïhte mij otnjegem
- Ij edtjh lahtestimmieh dieves aassjoste jih vædtsoesvoeteste jååhkesjidh saaht maam buerkiestimmiem åtna dagkari lahtestimmiejgujmie båetedh , jïh vædtsoes dahkoeh mubpiej vööste darjodh , mubpie presideente Laila Susanna Vars jeahta .
Syökemem tjuara Reerenassen kanslijese båeteme minngemes Voerhtjen 1 .
Jis ij gåaredh hoksem åadtjodh dej tïjjemieriej sisnie dennie hokseektievoetesne maam ohtsedamme , faalesåvva mïnnemem jallh båehtjierdimmie jeatjah hokseektievoetesne .
Aalkoealmetjh aktem tjåenghkies jïh sjïere reaktam utnieh sov materijelle jïh immaterijelle kultuvrem vaarjelidh .
Saemiedigkien pressegovletallijh
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne evtiesuvvieh aktene prosessesne mij aalka vaajestimmiejgujmie , daamtaj persovneles karakterine , jïh faagesjiehteles jïh faagesjïere åssjaldahkide evtiesåvva , gusnie ahkedh vielie argumentereden digkede jïh faagedïejvesh veelelaakan nuhtjie .
Vuarjasjimmie - eksamene saemien voestesgïeline
Ihke learohkh edtjieh væjkele sjïdtedh ryöknedidh , dellie göökte maadthgierkieh tjuerieh stïeresne årrodh: dah tjuerieh maehtedh jearsoeslaakan jïh fleksijbele ryöknedidh , jïh dah tjuerieh hijven taalegoerkesem utnedh .
Learohkh edjtieh aktem gihtjehtimmiem soejkesjidh , dam tjïrrehtidh jïh åejviesisvegem destie saarnodh .
Stoere joekehtasse mah maehteles G2-lïerijh åarjelsaemien, dan åvteste åarjelsaemien unnebelåhkoegïele Nöörjesne jïh Sveerjesne.
Reerenasse raereste ållesth 843 millijovnh kråvnah dåarjodh saemien aamhtesidie jaepien 2012 , akte lissiehtasse ovrehte 17 millijovnh kråvnine .
Mennie lohkemeplïerh , laavenjassh jïh laavenjassehammoejgujmie tjoerebe vielie barkedh ?
laajkoe akte bielie fylhkentjïelten diedteste (mill. kråvnah).
Aalkoealmetji voejkenevoete lea eatnemen aejliesvoetem tjïertestamme , jïh almetji ektiedimmie disse .
Reereme prosjektevierhtijste
Sveerje aaj latjkoem åtna muvhtine laantine Europan ålkoelisnie; Algeriet , Australien jïh Quebec Kanadisnie , mïj sæjhta jiehtedh daalhkeseaevhkiem aaj otnegidie dehtie laantijste jis dah daalhkesh daarpesjieh gosse Sveerjesne .
Annje dle eah gaajhkh learohkh sijjen lïerehtimmiereak
, jïh våaroeminie syökijen
Reektesinie edtja goerehtidh dah dååjrehts råajvarimmine mej tjïrrehtamme saemien utniji åvtese , dan nuelesne bïevnesh www.nav .
Maam learohke meatan åådtjeme ?
Manne daam daajram tjidtjh-aahka gonnoeh tjidtjh-aajjan bïjre
Salkehtimmie Gosse PP-dïenesje saehtemem dååste , dle sïejhme govledh misse eejhtegh , laavenjostosne maanagïertine jïh skuvline , viehkiem daarpesjieh .
OAHPA Åarjel !
gaajhkine daltesinie , dovne gïehteldimmie , sektovre jïh politihkeles .
Vielie ööhpehtimmiestatistihke jïh tjïelkestimmieh ektiedamme ööhpehtimmiestatistihken bïjre gååvnese daesnie: www.ssb.no/utdanning/statistikker/utniv/aar/.
Dam sïjhtebe mubpiejgujmie juekedh .
Desnie maehtieh dovne lohkehtæjja jih eejhtegh aamhtsh nebnedh mah maehtieh vuesiehtidh maan bijre digkiedidh .
Jaepien 2001 dle laavenjostoeåårganen sijjeste Noerhtelaanti embetsmannsåårgane saemien gyhtjelasside bööti , gusnie aaj tjirkijh saemiedigkijste .
Aelpemes alternatijve mïsse maahta målsodh
Edtja learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne guhkiebasse dåarjelidh
Learohkh jis destie nihtin .
Seamma vuesiehtimmine goh (114).
Daate joekoen fg 17
byöroe saemiedigkesne årrodh .
Saemiedigkie ij naan reeremefaamoem utnieh juktie eatnemen gellievoetem gorredidh jïh nåhtadidh .
Daate goerehtimmie vuesehte guktie lij stoerretjuetiemålsomen .
Dam maahta aaj båastode darjodh .
Dov lea reakta nyöjhkedh faaleme gïetedæmman jïh gïetedimmiem galhkedh .
Kruvhtegenvaerie / Vaekie lea gåatomedajve Vapsten saemiensïjtese .
pollisem govhte pollisedajvine öörnedidh .
Daate øøhpehtimmiesoejkesje lea akte vuesiehtimmie guktie maahtoeulmiejgujmie barka 1. jïh 2. jaepiedaltesinie .
Såervien roehtse Såervien roehtsesne jïjnje dervie .
Finnmarken åvtehke skaehtie-kontovresne jijnjh dejstie øøsti jih dejtie viehkine juakedi dejtie jeatja kontovride .
V. aaj ållermaehteminie stuhtjesne 5.2 .
Learohke eensi-laakan barka aamhtsigujmie mah gajhksidie dijpieh
veaktam åådtje nasjovne övtiedimmiedigkiedimmie (desnie aaj soejkesjh
Maadthlaake jïh Saemiedigkie leah dah garantisth ihke mijjieh goh åålmege åadtjobe demokrateles meatan årrodh jïh ahkedh mijjen frijjevoeth jïh reaktah evtiedidh .
Bihkedimmie vuesiehtimmieh vuesehte mah våaroemem utnieh dejnie åejviesuerkine Njaalmedh gaskesadteme jïh Gielen jïh kultuvren bïjre daejredh .
Tïjjemierie daejnie sæjrojne lea naemhtie bïejesovveme guktie viesjies strategijeåtnoe sæjhta sån darjodh learohke ij hïnnh gaajhkide laavenjasside darjodh .
Dah ovmessie lïerehtimmiedarjomh mah lea goeresne vuelielisnie , ovmessie lïerehtimmievuekieh faarhmestieh .
Biejjiem - voestes iereste datne dov healsoejarngese rïngkh .
Faarhmestimmie seammavyørtegsvoetese bigkie , jïh ij hedtieidealese .
Laara vaadtsa [tjöökese] ohtsede.
Ij åadtjoeh jarkoestimmieprogrammem nuhtjedh .
o Profesjonelle faageles dåarjoem vedtedh dejtie darjojde fylhkentjïeltesne
Saemiedigkie sæjhta maanagïerte saemien maanide edtja akte sjïehtesjamme , fryöjstehke jïh orreussjeden institusjovne årrodh , jolle kvaliteetine dan bööretjommesasse gaajhkide maanide , mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta .
gaavnedh jïh vihtiestidh bijjieguvviem geografeles åejvievæhtijste veartenisnie , jïh ovmessie laanth jïh regijovnh viertiestidh
Øøhpehtimmie / Maahtoe
Orre jaepeste 2014 Jaepeste 2014 orre , orrestahteme giehtjedimmieh tjïrrehtuvvieh , lohkemem jïh ryöknedimmiem 1. - 3. daltesisnie goerehtalledh .
Gåabpegh hypotesh Bottleneck jïh Feature Reassembly tjaatsestieh G2-lïerijidie dle vihkielommes dam G2-gïelen funksjonelle leksikovnem vejtiestidh.
Aamhtese: " Guktie sïjhtebe Raarvihkesne båetije beajjan utnedh ?
Vearoldebievnese maahta badth jeatjahlaakan årrodh , vielie hæhtadihks goh mijjieh raadijovesne govlebe jallh tv ' esne vuejnebe .
Jåartaburrie lea akte dejstie nænnoes jieliemijstie orreme guhkiem saemien dajvine guhkiem .
akte daejstie jallh jeatjah rohkelasse govloe .
Ulmie lea dan hijven dïenesjh goh gåarede årroejidie buektedh , lissine vielie daajroes mieriekrïevemh deallahtæjjide .
Mijjieh sijhtebe Sveerjen jearohkevoetem ååljistie jih jeatjah fossijlen bualatahkh edtja 15 jaepesne våavtsoestidh .
Dah dåehkie leah kausatijve jïh antikausatijve molsedimmieh jïh molsedimmieh mah eah otnjegen mietie.Voestes dåehkesne transitijve paarrebielie intransitijveste seerkeme.Vuesiehtimmieh Georgiske, Franske jïh Arabiske gïelijste vadta.
åadtjoeh tjïelte-jïh fylhkenskaehteste , maaksoeh tjïelten jïh fylhkentjïelten dïenesjinie jïh sertiestimmieh staateste .
Vihkielommes sjædta dan jïjnjh dabloeh skååffedh goh gåarede , jïh luste sjædta soptsestidh .
Fealadimmiedåarjoen lea ræhpas ohtsememierie .
Maahta digitale maabpah lïerehtimmiesæjjan biejedh .
Jaepien 2005 dle ekspertedåehkie aktem raeriestimmiem böökti akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnese .
Vaajtelibie daate gærjetje maahta dovne eejhtegidie jih lohketæjjide eadtjalgehtedh buerie bihkedimmieh soptsestallemen bijre åadtjodh jih aaj ektesvuekie-barkoem bueriedidh .
Mov leah såajah jïh siejpie aaj mejgujmie voejem .
Jis ij stillemem dåeredh dellie Gåatomemoenehtse jeahta gie maahta bovtsem bååstide juhtiehtidh jallh dam leekedh jïh doekedh båatsoeburrien reeknemen åvteste .
Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente ...
Juktie juvrh , jïh minngemes aaj mijjieh almetjh , edtjieh hijven jieledh lea vihkeles bårremem juvride vihties vuekine darjodh , gïetedidh , våarhkodh , seedtedh jïh utnedh .
Irhkeme jïh sïerredimmie heannede , aaj mijjen skuvline jïh mijjen voenges siebriedahkine .
Vaaksjodh guktie gaajhkh illeldahkh lohkemegïehtjedimmeste PAS sæjjan
Learohke såemies aejkien orre baakoe lahtesh nåhtede
Dov dan ryøgkehke giele
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie subjeekte, viehkieveerbe, objeekte (pronominelleobjeekte), jïh veerbe.
5.5 Man åvteste saemien gïelelïerehtimmiem iktedidh ?
Gamtebaanteteknologije nuepieh vadta jielemeevtiedimmien jïh årromelastoen sisnjeli , mejtie maahta sagki vielie nåhtadidh goh såemies tjïelth daan mearan dorjeme .
Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.08.13
Daate lea vihkeles deahpadimmiem ihke joejkije destie aerviedamme maanah sih aaj utnieh bovtse lea buerebe gaajhkh jeatjah juvrijste .
- Sïjhtem måjhtajehtedh nuepien bïjre vierhtieh ohtsedh dåarjoeöörnegistie a ...
Råajvarimmie 75 Dotkememaahtoem bæjjese bigkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne
Daah göölijh dåarjoem åådtjeme saemiedigkieraereste:
Jis ij sïjhth gadtjedh jallh lea sæjloes jïh samhtjan dellie kaanne maana dan ohtje lea jovkeme .
satnem hon:ACK lyjhki gilla:3sPRT juktie därför ålvas väldigt murreds trevlig jih och gïemhpes.
Dijjen vuesiehtimmie Mijjen vuesiehtimmie Aamhtesegïetedæjja Biejjie 12/08103-35 May-Wenche Hestø 13.11.2012
NSR sæjhta:
Nasjovnaale dåårrehtimmiestrategijesne saemien jollebe ööhpehtæmman 2011-2014 tjåådtje (s.33).
Bïevnesh Bïevnesedarjoe diedtem åtna sisnjelds jïh byjngetje bieljelimmien åvteste , doekemebarkoe jïh profileringe .
Gosse edtja lïeredh joejkedh , laavlodh jïh saalmh laavlodh maahta cd:m , gaskeviermiem jallh siebriedahken laavlomedåehkesne laavlodh .
Barkijh edtjieh meatan fihkedh årrodh gosse dejtie tsevtsieh , gosse dej maahtoe , åssjalommessh jïh dååjrehtsh vihkeles lissiehtahke processesen bueriebasse .
Mijjieh jïjnjh iedtjije histovrijh gåetiej bïjre govleme .
Dellie lohkehtæjja aaj maahta aktem åehpiedehtemem darjodh aktede barkoste , guktie learohke åådtje gyhtjelassh disse soejkesjdih .
Vijriesåbpoe damtijidh jïh digkiedidh ovmessie haestemh vöörhkeminie jïh nuhtjemevoetine daehtie materijaleste .
Slabakova (2016) tjaala funksjonelle morfologije joekehtassh gïeli gaskem vuesehte, jïh destie vihkeles G2-gïelesne vejtiestidh.
Muvhten aejkien maahta geerve årrodh dam vueptiestidh , dan åvteste dah gïejh dejstie dejpelistie almetjijstie mijjen luvnie daamtaj vååjnoeh akte bielie eatnamistie .
Råajvarimmien bïjre: Sijjienomme tjuara uvtemes jååhkesjamme jïh tjaalasovveme årrodh Sentralt stedsnavnregisterisnie .
Man gellie
gåvnehtimmie maahta aaj Bijpelelohkemen mænngan båetedh (vuj saalmen mænngan) vuj rohkelimmien jïh Mijjen aehtjien åvtelen .
saemiedigkien laavenjassh terminologijen jïh saemien gïelem normeredh sgM:en ektine barkedh .
Gosse Saemien gærhkoebiejjieh Raanesne , dellie stoere konserte .
Akti veajkoej dle jienebh jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnh laavenjosteme juktie kuvsjide evtiedidh, åarjelsaemien 3 lea vuesiehtimmien gaavhtan akte laavenjostoe Noerhte-Trööndelagen jïh Tromsøn Universiteeten gaskem.
Dah ryöktesth dåarjoeh sijjide gusnie saemien kultuvrine barka edtjieh:
V. b.) Flïerke Flärke (Ö. vik V. n.) Frööstege Frostviken (Ströms .
Learohke gïelem nåhtede naan joekehts tsiehkine
Jienebh joekehts kondomh gååvnesieh seksebovrine jïh gaskeviermesne .
Biejjie Dïedte
Dellie kanne akte learohke meatan aktene kuvsjesne , mearan akte jeatjah learohke lea meatan jieniebinie kuvsjine .
Stoerre leavloem beaja stuerebe trafihkejearsoesvoetese .
Buerie saemien learoevierhtieh lea vihkeles dan mïeresne .
Mohtedh leere-Øtjm-dh, man roehtse lïere jïh tsööpke-Øtjm-dh, man roehtse tsoepke.
Dej nasjovnelle unnebelåhkoej nuepieh tsevtsemasse jih nuepieh meatan årrodh edtjieh nännoestamme sjidtedh , diss-vielie guktie byjjesfaamoeh dejgujmie rååresjieh .
Baernine daamhtemes rudtjesne jïh åelkine .
Tjieltide skreejrehtidh regijonale ektiebarkose jieleme-evtiedimmien bijre
båatsoejieliemasse byjreskebaalken jïh båatseojieliemasselaaken mietie , riejriesvoetem båatsoejieliemassese tseedgkedh
Ekonomijen gaavhtan dle almetjehealsoesuerkie akte onne suerkie baeniehealsoen jïh almetjehealsoen sisnjeli .
Aktem monnehke jïh guhkies perspektijvem tjïertestidh gaajhkene åtnosne arealijste jïh vierhtijste saemien dajvine .
' en vøøste Nøørjesne , bene tuhtjie gaskenasjovneles laavenjostoe vihkeles .
Ij gåaredh vuejnedh jis persovne seksem åtneme jallh ij .
Åejviepoenge aamhtesisnie lea....Vijriebasse vienhtem ... .
Maadthlaakehistovrijinie viehkiehti Åarjene eelkin voestegh saemiepolitihkeles vuastalestedh daaroedehtemen vööste , jïh destie dïhte voestes saemien laantetjåanghkoe sjïdti goevten 6. b. 1917 Tråantesne , maam båatsoegujne Elsa Laula Renberg öörnedi .
veeljedh jïh vuarjasjidh bïevnesh gærjagåetijste jïh digitaale bïevnesekaanalijste
C. gierkie-aaltarisnie
Eah åelieh reaktam utnieh bïevnesh sov maanaj bïjre heerredidh .
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie pronominelle objeekte, adveerbe jïh veerbe.
Guktie dam daajrah ?
Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.06.2013
Gellie gïelh nulle objeektem utnieh seammalaakan guktie åarjelsaemien gïelesne, Brasil-Potugijsen gïelesne (Farrell, 1990), Thai-gïelesne (Cole, 1987).
jïjnjh ussjede
Gellie-veeljeme laavenjassi lea barre akte reaktoe vaastoe .
Ajve krirrieh mah vielie enn 4 prosente åadtjoeh dejstie tjaatsestimmijste (geerelimmieraaste) mah maehtieh dej 19 jaabnedimmiemaandati bïjre gæmhpodh .
Lohkehtæjjan jih eejhtegi ektesne maahta orre vuepsieh soejkesjidh .
Lissine dle aamhtese edtja aktem orrestamme vuarjasjimmiem utnedh guktie lea gåetijegujmie , aktem soejkesjem guhkiebasse utnedh guktie edtja gorredimmieråajvarimmide tjïrrehtidh , guktie edtja maahtoelutnjemem tjïrrehtidh åtnosne FDV-dïrregijstie gïehteldimmieåårganisasjovnine , jïh edtja skuvlen åtnoem frijje gorredimmievierhtijste vuartasjidh .
Dan mænngan Juvva gellien aejkien giehtjehtalla .
Gaskemedtien aaltere julevsaemien lohkehtæjjide jåarhkelïerehtimmesne lea 39,25 jaepieh.
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh digkiedieh , mubpiej mielh goltelieh jïh jïjtsh mielh tjïelkesieh .
Datne edtjh veeljemepaehperh veeljeme-byjjesfaamoste åadtjodh dov påaste-tjaalesäjjan .
Price: NOK 175,00
Justise-jïh riejriesvoetedepartemeente lea daelie aktine tjïelkestimmine båateme gusnie jiehtieh nuepieh dovne leavloem bïejedh , jïh aaj maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne krïevedh saemien dajvine akten daerpiesvoeteanalysen mænngan .
Aarebi manne skuvlem eelkim dle mov fuelhkie lij dah aajnehke saemieh voenesne , nov amma dah aajnehke mah saemiestin .
Akte lea vielie veerbhpaarre man lea göökte ovmese transitijve haamoeh.Vuesiehtimmesne (117) dïhte paarre åtnasovveme.Bergslanden jïh Mattsson Maggan baakoegærjesne aaj leerhkedh gååvnese jïh desnie akte dan goerkesijstie 'slå ihjäl'.
Ektesne vuajneme dejnie vijriesåbpoe barkojne Byjjenimmiekommisjovnine jïh prosjektine Flere gjennom , dle illedahkh kvaliteetebarkoste sijhtieh vielie bïevnesh vedtedh dej haestemi bïjre mejgujmie barkeminie , dovne sektovresne jïh gïehteldimmiedaltesisnie .
saedtie, sjadtoeh jïh dïhte materielle aate "laante", mij dovne gårede eekedh.
Voestes lïerehtimmiem, mij multiple choice, gåalmede dåehkie bööremes vaestiedamme, 82%.
Baakoebaanghkem maahta gellielaakan nåhtadidh .
Gïeleviermien ulmie: Sijjiem bigkedh gusnie åarjelsaemien gïele soptsesåvva , govlesåvva jïh våånesåvva .
Mij joekehtse gellie-veeljeme laavenjassi gaske reaktoe vaastojste jallh båajhtode ?
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh , læjhkan mejtie syøkije vaajtele dam tjeakoes utnedh , off .
Soptsesth magkeres guelieh datne åadtjoejih , man gellie jïh man stoerre .
Nilsson , Christina & Nuttall , Mark (Editors) (2008) 
Suehpeden 11. b. 2005 dle dan aejkien staateraerije mij diedtem utni saemien aamhtesidie , Erna Solberg jïh dan aejkien saemiedigkiepresidente Sven-Roald Nystø , latjkoem gietedimmievuekiej bïjre vuelietjeelin guktie edtja konsultasjovnide tjïrrehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem .
Gaavnede aktem saerniem dennie voenges plaeresne mij lea man bïjre man åvteste tjïelte jallh fylhkentjïelte diedtem utnieh .
Maam darjoeji ?
Dah maaksoeh TT-skovhtese leah måjkoedamme .
Muvhten aejkien dle akte stoerre taale akte millijovne .
Saemiedigkiepresidente lea veeljeme Saemiedigkien stoerretjåanghkoste jïh jienebelåhkoen tjirkijijstie .
Saemiedigkie lea 10 radiologeles dateradimmieh dorjeme moeresjïjleste vïhtesjadteme aerniesijjijste jïh låavthgåetiesijjijste .
Verben minngiegietjie -i- hammoem preteritum vuesehte jïh -m, -h jïh -i dah voestes golme pronovmenh singularen (aktentaalen).
Akte jïjtse blogge tseegkesåvva gusnie gaajhkesh meahtieh raeriestimmiejgujmie båetedh voerhtjen 1. b. raajan: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet
Resolusjovne tjïerteste edtja aalkoealmetji nyjsenæjjah ååktedh jïh dej almetjereaktah ållesth tjïrrehtidh .
Daam tjoeverem lïeredh guktie lïerehtimmieulmiem jaksedh:
Råajvarimmie 11 .
Daesnie mijjen voestes vuesiehtimmie paarre, mij synonyjme paarrese vuesiehtimmesne (98).
Dah soejkesjh akten orre vaeptiesentraalese leah dannasinie dan jïjnje smalhtjari snjaltjen 22. b. 2011 ånnetji jarkelamme , jïh baaltese akte orre sijjie aaj sentraalese sjædta .
Støtte fra Kirken var til god hjelp
maehtieh stoerre aevhkiem åadtjodh maanagïertine årrodh mah leah jolle kvaliteeteste , gaskem jeatjah gosse lea dan sosijaale maahtoen jïh vïenevoeten ektiedimmiej bïjre , jïh aevhkie læssene gosse kvaliteete læssene .
Mij moere ?
Daesnie aaj gåetiesijjieh varangeresaemiej årromesijjijste tjaktjege , medtie 12- jïh 1400 Kr. m. Noidiidčearrusne / Kjøpmannskjølen gellie kilomeeterh bååreldahkigujmie gierkijste mah orrijieh jorpeligke giedtine .
ektiebarkoe jïh aktemïere maanajgïerten jïh skuvlen gaskem lea vihkele guktie saemien maanah edtjieh åadtjodh aktemïerem gïeleöövtiedimmesne dååjrehtidh .
Veerbe vedtedh akte ditransitijve veerbe mij dovne ryöktesth jïh ovryöktesth objeektem kreava.
Aalkoealmetji muhteste , dle artihkele 27 aaj feerhmie dam reaktam materijelle kultuvrese jïh aerpievuekien jielemegïehteldæmman , mij lea åtnose laante- jïh eatnemevierhtijste ektiedamme .
Latjkoeboelhke sneehpesvïnhtsese lea 8 jaepieh , 01.01.2010 raejeste , dejnie nuepine dam jåarhkedh 2 jaepieh .
Fylhkenålma Noerhte-Trööndelagesne ...
Barkoedåehkie tseegkesovveme
Aahkavaerie maahta Svaipa jïh Gran saemiensijtijste nuhtjesovvedh suehpeden 1. - golken 15. jïh Ildgruben båatsoesïjteste golken 16. - voerhtjen 30 .
Dorjese jïh darjomesvuekieh mah Saepmien vierhtieh nipkieh edtjieh onnes darjodh .
Dålle , dalle , dolle Dålle vihkeles jïh daerpies saemide .
Dïhte bijjemes ulmie dahkoesoejkesjinie lea sjïehteladtedh akten jearsoes båetijen aajkan dejtie saemien gïelide Nöörjesne .
' en mietie mijnus 11% statistihkeles vuesehte man gellie aalterisnie 16-18 jaepieh
Gosse goerem 15 gïehtjedibie mij pronovmenidie goerehtimmiedåehkie veeljeme, dellie vuejnebe vaestiedæjjah 54% raajesijstie pronominelle objeektine (våajnoes objeektine) veeljeme jïh 46% raajesijstie nulle objeektine veeljeme.
Kapihtelisnie 3 leah vuesiehtimmieh jeatja gïelijste v.g.
Barkoe polisyjine Mångfald som utvecklingskraft jåhta jïh laantedigkien mïelem tjïelkese denne gyhtjelassine .
aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh , jïh sov njaalmeldh daajroeh jeerehtslaakan buektedh , jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Jåvva - guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne ...
Gosse manne saarnoejim guktie båatsojne , dellie vööjnim guktie almetje raeffiem gaavni , Astrid såårne .
Stoerredigkien golme åejviebarkoeh: .
V. b.) Bastanjaevrie Bastansjö (Storu .
- Frakken Stientjen jåarhkeskuvlesne akte FOU-prosjekte laavenjostosne
Learohkh sinsitnien heamtuvridie goltelieh , jïh sinsætnan bïevnesh bååstede vedtieh mah væhtah dah vueptiestin , jïh mah væhtah dah vueptiestieh saemien soptsestimmieaerpievuekeste .
11.00-14.00 Sijjie: Åarjel-saemiej maanagïerte , Flatbostad , Snåase
Maam maahta darjodh guktie ij goebperh åadtjoeh ?
Fylhkenraerie faamoem åtna uhtjiedimmiesummem jarkelidh jaapan 2010 , jïh sektovrejoekedimmiem daehtie summeste jaepesne , budsjedtenjoelkedassi mietie .
Illedahkh jakseme
Jis dah mah leah meatan orreme mïelemøøleginie eah leah veeljesovveme staaranlaakan , dïhte illedahke båajhtode sjædta .
Dan åvteste vihkeles barkijh ussjedieh guktie jïjtje dåemiedieh , guktie dej råålla lea jïh guktie darjoeh , jïh sov dåemiedimmiem vuarjasjidh maanaj vaajtelassigujmie jïh daerpiesvoetigujmie .
Maadthskuvle Troforsesne
Muvhtene maahta sjïehteles gujnelemmiem juhtedh , vuesiehtimmien gaavhtan jis edtja feeledh .
Gåabpegh maehtiejægan askem maanine gåetesne seamma aejkien årrodh .
Gosse lij galhkuve skuvlesne dellie gåptoem tseekim .
1/1-2012 raejeste 21 ellies tjïelth jïh bielieh 10 tjïeltijste Saltfjellet noerhtelen leah dajvesne.
dïjrh , baakoeh jïh åenehks raajesh tjaeledh
Mavve aarhtseste boltoe , johkese gahtja jïh Saajvi gåajkoe gyöntoe .
Akte vihkeles bielie Nordlaanten histovrijesne lea gaskesem sjugniedidh dej almetji gaskem Nordlaantesne mah iedtjiem utnieh histovrijen bïjre , jïh raerieh åadtjodh dan orre histovrijevearhkan dan gellede lehkeste goh gåarede .
Dah mah steemma din gosse lin 16 jaepien båeries sïjhtieh dellie mubpesthveeljijinie årrodh .
Joekedimmie tsavtshvierhtieh 2013: Dåarjoeh jeatjah reerijidie Innovasjovne Nöörje
Bïevneshråajvarimmieh reaktaj jïh tjælloej saemienööhpehtæmman
Faage edtja daajroem vedtedh guktie eengelske åtnasåvva goh akte gaskenasjovnaale govlesadtemevierhtie .
maam dah sïelth baalhkaveahkeste ryøknoeh (aktijve barkijh) jïh akte bielie maam tjirkemefoenteste ryøknoe (tjåadtjoen reaktah jïh pensjovnisth).
Tjirkije galka daaroen- , Sveerjen- jallh saemiengïelem maehtedh .
Dihte voestes tjåanghkoe forumisnie lea
Fylhkendigkie nænnoesti FD 06/21
Dov naan buerie raerieh guktie tsagkedh ?
Åvtelbodtiluhpie maahta staateste Försäkringskassan tjïrrh ohtsedidh .
proporsjovnaale jïh båastoeh proporsjovnaale stoeredahkh gïetedidh praktihkeles ektiedimmine
Tiltakspakke ' ste , åajvahkommes ålkoebielien vøøste rïekteme .
Tjoeperde man jïjnje raasisme lea
b. Dam-daalah Numer
Maajhööhpehtimmietæjmoe Learohkh vijriebasse aamhtesinie berkieh .
Gaajhke maam maanagïerte dorje edtja dan buaratjommesasse maanese årrodh , jïh akte lïhke laavenjostoe hïejmine lea vihkeles juktie maanan evtiedimmiem dåarjoehtidh .
gïelebiesiemaallh maanagïertine evtiesuvvieh
Daate lea vierhtieh mejtie åålmege maahta aevhkine utnedh sov jaahkoeøøhpehtimmesne saemien maanide jïh noeride .
Maahta vååjnedh goh Ealla viesjies taalegoerkesem åtna , jïh ij leah aktem mentaale taalesïevem tseegkeme .
Dajve maahta Gabna saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1.- skiereden 30. jïh Skjomen båatsoesïjteste jis golken 1. - voerhtjen 30. § 12 Nuorjonjunni Nordland fylhkesne Nuorjonjunnin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensïjti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263 rïektes sievine jaevrien Lossivatnet låspan .
30 Jupmele gie kraeside gåårvehtasta , dejtie mah daan biejjien sjïdteminie jïh jirreden vuebnesne buelieh , ij edtjh Jupmele dellie dijjem gåårvehtistedh ?
Haalvemedaaltese 1 Gaavnedh boelhkh akten tekstesne gaavnedh gusnie dah bïevnesh eah man jïjnjem sinsitnide vuastelh Toelhkestidh
Gøølijh gullieklienjedahken soejmi saelhtieh , sovvenh suvkieh .
Åarjene: Jånghkeristie (jælloe 1459) rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerthemes loektese , vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Rundbjorvatnet jallemes loektese , debpede rïektes sievine dan mïerhkese rijhkeraastesne gusnie raaste aalka Gran jïh Ran saemiensijti gaskem (Rv 223).
Dellie aath mah gïerve damta buerebe buakta .
Jïjnjh sjïere vuekieh jïh vuajnoeh leah evtiesovveme daan tijjen gærhkoe Saemien eatnamisnie / Saepmijesne orreme , jïh saemien kristelesvoetegoerkesem haamoedamme guktie mijjieh dam daan biejjien damtebe .
Reeremegoevtesen ekonomijestuvreme jïh reeknemasse stuvremebïevnesh fylhkendægkan jïh fylhkenraaran vadta , juktie dah buektiehtieh hijven ekonomijestuvremem tjïrrehtidh , jïh fylhkentjïelten iedtjh gorredidh .
Bijjieguvvie goerehtallemepryövijste gïjren 2014
Saemiedigkien jaepiebïevnese
lexikaali daltesi [daltese] ålkoelisnie
Illeldahki åtnoe
Jis dov jielemeaajhteme jallh sjïere skïemtjelasse jallh skaara jïh tjoerh geerve medisijnen gyhtjelassh nænnoestidh maahtah orre medisijnen vuarjasjimmiem krïevedh .
soptsestidh mij dïhte baakoe , raajese , tsiehkie jïh gihtjemevæhta
- Vøølki åarjese jih pruvri , mohte bååstide bøøti , soptsestægan .
28 golmide båetije jaepide (dan sisnie aaj sjïehtedimmie jïh bueriedimmie) 
Sovne 1 a , mij daan biejjien giehpiedamme maaksoem åådtje goh akte fïerhten jaepien frijjesumme EØS-njoelkedassi sisnjeli bagatelleligke dåarjoen bïjre , ij leah dan åvteste gïetedamme notifiseradimmesne .
Jih dellie gærjah , tjaeleme- jih jeatjah skovle- deerpegh tjoevere åestedh .
Man gellie tabledth hormoni namhtah jeerehtse magkerh p-pillerh vaalta .
Daelie gåabpegh fïerhten biejjien saemiestægan måedtine almetjigujmie, jïh fïerhten biejjien jeenemes tsiehkine daaroestægan.
Barkeminie aaj Karrierejarngide Noerhte-Trööndelagesne evtiedidh .
Hypoteese No Transfer (Vainikka & Young-Scholten, 1994) jeahta eah learohkh maehtieh maam akt nuhtjedh maam aerebi lïereme (Slabakova, 2016).
Naan sjyøhtehke baakoeh leah bisseme-tjåervie / klaahka-tjåervie , geartoe-tjåervie / stråmhpoe-tjåervie , söökes tjåervie , sleajvoeh , haame , njalpe-tjåervie , goenere .
Daerpies radtjoes åestemevuekiejgujmie mah leah fylhkentjïelten daerpiesvoeti mietie , ekonomeles dïenesth veedtjieh jïh fylhkentjïelten politihkem voebnesjieh .
våhkoesoejkesjasse tïjjem bïejeme jïh sijjiem sijjiesoejkesjasse gïehtjedimmiem tjïrrehtidh
Dan åvteste daate akte stoerre jïh geerve aamhtese dan saemien siebriedahkese .
saemiedigkien daelie golme nommekonsuvlenth gieh edtjieh rååresjidh guktie saemien sijjienommh Nöörjesne galka tjaeledh .
Sjïere krïevenassh saemielaaken gïelenjoelkedassine illedh
Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh .
[Goltelidh jih soptsestidh] b. Dan så gåhkese långt hov
Mohte leejjemereakta maahta orrijidh jis datne dan stoerre bieliem leejjememaaksoste deponeredh , vuesiehtimmien gaavhtan abpe maaksoem jis ih barre akte tjïehtjelem golmetjïehtjelegåetesne maehtieh nuhtjedh .
soejkesjem dorje mij lea nænnoes faamoehdorjemen bïjre Saepmesne .
Minngemes bielie learoesoejkesjevierhkeste lea lea
Bååhkesjidie laejpieh jïh vaeltede guvvieh .
Jienebh jïh orre gïelesijjieh evtiedidh
' i klijmakonvensjovnen nuelesne .
Aktem fïerhten jaepien skåårvememieriem tjåadtjohte 2.2 mill. kråvnine jaepien 2015 unnebe skåårvemeprosjektide , v.g. unnebe sjïehtedimmie jarkelamme faalenassestruktuvrese .
Saemien heamtuvrh jïh aalkoealmetji heamtuvrh
Fg 762 Mælakorsen-Røysing , Stientjen tjïelte
Moenehtse lea faageles buerkiestamme raeriestimmiej tjïrrh råajvarimmide , åejvieladtjide aktem sjïere nuepiem vadteme saemiepolitihkeles ulmieh saetniedehtedh mah maehtieh siebriedahkeevtiedimmiem nænnoesåbpoe darjodh noerhtene .
Gie maahta ohtsedh ?
Edtja öörnegem ektietjåanghkojne jåerhkedh (aarebi gohtjeme loesedigkie) dejtie mah luhpiem utnieh gööledh .
Dïhte lij dan seenhte goh jaepien 1988 .
Gaajhkh persovnebïevnesh personuppgiftslagen / persovnebïevneselaakeste , offentlighets- och sekretesslagen / byjjes- jïh sekretesselaakeste jïh patientdatalagen / skïemtjijedaatalaakeste vaarjelidh .
Hearraööhpehtimmie gellie boelhkine jåhta .
Vuarjesje aktem pryøveøørnegem sjïehtesjdih alko-laesine naan bussine jïh drosjine (tjåanghkan 10).
Departemente skreejremeråajvarimmidie viertide vadta .
Skuvleaajhtereråållam evtiedidh man åejviedïedte leah saemien jåarhkeskuvle jïh geerveööhpehtimmie fylhkesne .
Joe jaepien 1957 Chomsky aktem hypotesem dïsse vedti, man nomme universelle grammatihke (UG).
Learohke maahta gyhtjelassh veelelaakan vaestiedidh , ellies raajesigujmie .
Dah maehtieh jïjtsh kråahph utnedh gosse kråahpen bïjre saemiestieh .
Aerebe lea gøøkte gærjah maanide tjaaleme .
Akte åejviehaesteme sjædta dam naa guhkies geajnoem vaedtsedh , aktede åehpies daerpiesvoeteste barkoejieliedisnie jïh goske faalenasside buektiehtamme , jalhts maam akt daajra mej suerkiej sisnjeli daerpies vielie maehtehtje barkoefaamojne åvtese .
IT-åvtehke dam bijjemes diedtem åtna IT-suerkien åvteste , bene jeanatjommes dejstie IT-vierhtijste (medtie 73% dehtie tjåenghkies IT-vierhteste) lea øørnedamme dan aktegs darjoeåvtehken nuelesne (rektovre).
Manne goerehtimmiem dorjeme, guktie pryövem vaastoeh dïsse åadtjodh.
Muvhtene aaj åådtje antibiotikatabledtem meatan gåetide maam edtja vaeltedh måedtie tæjmoeh goerehtimmien mænngan .
Gorredimmie pruvvijste
blir kvar hos människan
Nännoestimmie ij gåeredh laejhtedh .
Goh akte guhkiebasse barkoe reektestimmeste saemiedigkieraerie sæjhta aktem seminaarem hööltedh lesbiske , homofijle jïh transalmetji bïjre saemien siebriedahkine ruffien .
Hearrah , dijakonh jïh jeatjah gïeh skïemtjegåetiegærhkosne berkieh sjeavodhvoetedïedten nuelesne jïh eah gænnah maam tjaelieh .
Dejtie jïh jïjnjh jeatjah haestiemidie staaten jïh aalkoealmetji gaskem , ij leah annje naan raeriem gaavneme .
Jaepien 2010 raejeste dle fylhkh dïedtem åadtjoejin " jeatjah rijhkegeajnoej " åvteste , goh akte lïhtse reeremereformesne .
Gusnie / råajvarimmie
Daennie mubpien daltesisnie leah jienebh gietjieh.
vaestiedibie gosse Juvva måsna .
Kultuvresuerkien mierie lea lissiehtamme 1,55 millijovnh kråvnajgujmie jaepien 2010 .
Mijjen lin aaj vaenieh learoevierhtieh .
GJENTATTE OVERGREP
Maahta gåess ' akt tjaatsegem jollemaaksovedatabaseste gihtjedh jïh åådtje daejredh mah bïevnesh desnie gååvnesieh dov bïjre jïh dej maanaj bïjre mejtie åelieh .
Maahta ohtsedh stipenden bïjre skuvlejaapan 2014/15 sïjse seedtedh 15.01.15 raejeste 30.03.15 raajan .
Jeesusen jïjnjh dåeriesmoerh .
sïejhme learoetsagkesh jallh faagetsagkesh
Tjaktjen 2010 dellie åarjelsaemiengïelese jarkoestidh .
Dïhte barre biejjeste beajjan bïerkene .
DïRREGIGUJMIE / RUVUTNEDH
Moerh joekoen vihkeles jïh daerpies gaajhkesidie orreme .
Hypotesi mietie manne vïenhtem voestes dåehkie, GD 1, edtji buerebe subjeekte-verbaale kongruensem haalvedh dejstie jeatjah goerehtimmiedåehkijste, GD 2 jïh GD 3.
Guktie boelhkesne 4.1 tjaaleme dellie illedahke sosiolingvistihke goerehtimmeste vuesehte vaestiedæjjah referaansedåehkesne fuelhkine byjjenamme gusnie saemiestin.
Prosjekte eelki jaepien 2004 , jih vååjneme goh akte ipmerijhken aavrehke prosjekte årrodh .
Maanah sijjieh vaeltieh aaj stååkedimmesne .
Edtja jåarhkedh nuhtedh dam gietedamme materijalem HUNT-goerehtimmijste juktie buerebe healsoem vedtedh noerhte-trøønderidie .
Mierine 19-24 fuelhkiebaakoeh edtjieh tjåadtjodh , vg .
Daan beajjetje maaksoeåasah leah raeriestamme jåerhkedh .
Saemiedigkien gærjagåetie aktem jïjtse aalkoealmetjevåarhkoem tseegki 2014 .
Vaenie jeatjah fylhkh Nøørjesne dåarjoehtieh dan jïjnjem jåarhke-øøhpehtæmman goh Noerhte-Trøøndelaage .
læjhkan gaskeviermien tjïrrh syökedh .
Datne maahtah oktegh jallh jeatjabigujmie rohkelidh
Naaken laantedigkine gååvnesieh sjïere skïemtjijesaadthålmah , såemies aejkien aaj dejtie gohtje skïemtjijetjirkije jallh skïemtjijetsïeglh .
b. Åabpa syster Søøfe Sofie
Orion Magazine (Jan / Feb 2007).
Nov amma bovtsen guelmien bïjre aaj .
Nordlaanten Universiteete aktem konferansem teeman bïjre öörnedi , gusnie vihkeles dotkijh suerkesne sijjen dotkemem åehpiedehtin .
Sjïere tjåanghkoe maanide gosse Saemien gærhkoebiejjieh .
Juktie gorredidh jïh evtiedidh saemien gïelem dle vihkeles ihkuve jïh daajroes faalenassh gååvnesieh gusnie geerve almetjh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh .
Maahta funksjovnh gellielaakan vuesiehtidh , vuesiehtimmien gaavhtan formeligujmie , tabelligujmie jïh graafigujmie .
Almetjh dellie tsygkedieh mijjen bïjre jïh sijhtieh vuartasjidh guhte spaajhtemes hajka .
kreebpege stoerreskieblie saelhtienaestie maneete
Mejnie byörem vielie barkedh ?
Voerhtjen 7 .
Dïhte veerbedarjome barre deahpede gosse vïnhtse tjaetsieskierien nualan båata.
e , jallh lohkh gærjah jïjtje
- Åarjel-saemien interrege
Lohkehtæjja jallh learohke aktem saerniem ohtsede .
 GD 1: 71% (aerebe 76%) 
Árran julevsaemien jarnge 300 000 kråvnah åådtje daan jaepien akten prosjektese saemien sijjienommi bïjre pijtesaemien dajvesne .
Goevten 17 .
Learohke maahta sov mielem eensilaakan buerkiestidh
Båatsoe jarngesne saemien kultuvresne , jïh dan åvteste sagki vihkeles daate jieleme tsevtsiedimmiefaamoem åådtje reeremisnie miehtjiesdajvijste jïh eatnemevierhtijste .
Nr 4 2012
S: Aalkoe daate
Dejpeladtje maahtoe jih
Old Price: NOK 230,00
seammavyörtegs sovnedimmienuepieh
INTERNATIONELLE BARKOE
Hïejmelaantedigkien dïedte aaj feelememaaksovem maeksedh .
vaeltedh laavkodh .
Juktie dam nahkasjidh dle tjuara fokusem utnedh ektiedahkose gaajhkine bieline åårganisasjovneste , jïh maahtoem evtiedidh jïh mejtie aaj sjïere lïerehtimmiem vedtedh muvhtine suerkine .
Dannasinie ij gåessie gænnah tjoerh åajaldidh , ihke mijjieh , mijjen mubpine mah akte jielije åålmeginie sjïdtieh .
Daerpies vielie daajroem utnedh guktie lea saemien gïelen bïjre , dan åvteste dïhte vihkeles gïelesoejkesjimmien gaavhtan .
 (13) *Fïerhten biejjien maanah haeniedieh onne skovtere_ åadtjodh.
Psykihken staarne lea guktie datne veasoeh
Lohkemeevtiedimmie matematihkesne aalka bïevnesh tjaaleginie aelhkie symbovlegïeline gaavnedh jïh dejtie nuhtjedh , goske mïelem gaavna jïh ussjede ellies faagetjaalegi bïjre gïerve symbovlegïeline jïh dïejveseåtnojne .
Elgåesne lij vihkeles darjoemidie båatsoe-jielemasse gårredidh jih nimhtie vuartasjidh magkeres barkoe vihkeles abpe jaepien tjirrh .
Dah edtjieh maanide jaabnan vïhtesjidh , jïh dellie tjuerieh eevre faahkes årrodh .
Dle gåaroejibie dejstie , dah leah gujht bïjveles jïh dab dah ij tjaetsie ij lovveh helle man sagki
AAKSJOVNEÅERIE Saaht gie maahta aktem aaksjovnem aelkedh edtja aktem aamhtesem evtiedidh .
Dellie leam aaj daam goerkesem lissiehtamme.
Abpe daam lïerehtimmiem leam 5 unnebe boelhkide juakeme.
Kraanna tjøøkese vaadtsa gåmmebem stillie guassan laetjedh .
Åarjelh-saemien lihtsegh lin bussem leejeme jih ektesne noerhtese vøøjin .
Dellie goerehtimmielïhtsegh, ovmessie gïelemaahtojne, daerpies goerehtæmman.
Luvlesaemien / skoltesaemien lea tjerkebe gïeleldh byjreske såevmien bielesne .
billedh , dihte , firredh , gihtjedh , ih , jih , krihke , lihtse , mij , nihtedh , njilkedh ,
- Vuartesjh mannem !
Voestes åådtje naan gyhtjelassh vaestiedidh jis dåeriesmoerh njammijste jallh jis daalhkesh vaalta mej sisnie hormonh .
Åahpenh Gïele-ierieguedtijigujmie !
Dennie mieresne gellie tjuetie jaepien båeries åarjelsaemien kultuvreaerpie vöörhkesåvva heajhteme vaeknievåarhkojne .
Mænngan goh learohkh leah jïjnjh dååjrehtimmieh dorjeme ryökneminie , sijhtieh mujhtedh 3+5 lea gaektsie , jïh daam vöörhkedh goh akte taallefaakta maam maehtieh mænngan veedtjedh guhkiesmojhtesistie .
Lihkebe åejvieaamhtesi bïjre raeriestimmesne:
Laavenjassh dorjesovveme ovmessie hammoej mietie , jïh fïerhten laavenjassese ovmessie vuekieh daarpesjieh gosse dejtie loevenidh .
Såemies projekte maehtieh jåerhkedh njoektjen askese 2008 .
orre tjïeltide .
Boehtele ovmessie gierkijste deavhteme mah leah voestes gïelen grammatihke, maahtetje mubpien gïelen grammatihkeste jïh universelle grammatihke.
Goerehtimmien illedahkeste aaj maehtebe vuejnedh gellien aejkien soptsestæjjah referaansedåehkesne raajesem våajnoes pronominelle objeektine veeljieh jïh eah raajesem nulle objeektine.
Gyhtjelassine mejtie almetjh jeatja laanteste diekie juhteme ?
Dannasinie mijjieh plaerielohkijh maehtebe murreds saernieh åadtjodh mej bïjre mijjieh pryöjjadibie .
Råajvarimmie 16 .
dïhte barkoe , guktie sjïerepedagogigken learoevierhtieh saemien learoehkidie øøvtiedidh , jienebi vierhtiej gujmie tjirkesovvedh
Bijjiemaaksoevaarjelimmie jïh frijjekåarhte aaj lea seamma jeatjah laantedigkine jallh regijovnine jïh privaten hoksevedtijinie mej lea latjkedimmie .
Daah luhkie gïelh göökte åejvietjïerth utnieh: jilliesaemien jïh luvliesaemien .
82% (18%) 40% (60%) 
Baajh dov nommem aejliestovvedh
Barkoedåehkien åvtehke lea Ellinor Marita Jåma Nöörjen Saemiedigkeste .
Bull , Ella Holm (2001): Dejpeladtje muvhth vætnoeh jïh vuekieh .
• LAAVENJOSTOEGUEJMIEH:
Maahtoeulmieh 1 T mænngan- Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
tjïelkeste tjaalegh vierteste tjïelke vuekine sjyötehke faagegïelem åtna tjaalegem gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedæmman buakta åtnoem sjyötehke gaaltijistie vuesehte (jis nuhtjie) 
Jeesuse jïjjem jïh jaememem deejri .
soptsestalledh man bïjre akte håaleme lea , jïh håalemen sisvegen bïjre
Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh:
Stenfjell c-tjaalegem åarjelsaemien kausatijven bïjre tjaaleme.
Daennie ekonomijesoejkesjisnie 2012-15 dle sektovremieride vielie giehpiedamme , lissine dle ööhpehtimmiesektovre aktem lissiehtimmiem åådtjeme 5 mill. kråvnine jaepeste 2014 , dehtie effektiviseringeste 18 mill. kråvnine mejtie tsihkestahteme skuvlebigkemeaamhtesisnie , FD 06/35 .
 (2) a Manne gærja-m lohk-i-m.
Saemiedigkieraerie Fjellgren varke aktem tjåanghkoem utni Trygg Jakoline Nöörjen kveeni siebresne.
Maam laavenjasse voejhkele gaavnedh datne maahtah ?
[ Hattfjelldal: ] Sijti Jarnge .
ta in:ACK 'Arne ska fara och samla renarna och ta in dem (i gärdet).' b. Mubpien andra biejjien dag:gen dle då jïjnjh mycket:pl almetjh människa:pl tjåanghkenin.
Åejvieprosjekte eelki tsïengelen 2011 .
Daate latjkoe aaj åestemem
Eadtjohklaakan meatan årrodh SPR .
Jïh gaajhkh skuvlen tjåahkoeh dejtie utnimh mænngan goh skuvlebiejjie nåhki .
Govlehtallh mijjine: Nord-Trøndelag fylkeskommune Tell .
Daah haestemh sijhtieh jarngesne årrodh juktie dïenesjem hammoedidh:
Deblie sæjhta sirrieh tjøønghkedh
e juktie Midtnorsk Filmfond ' se læjkodh Tråanten tjïeltine jïh Åarjel
Jiehteghbaakoehgærja starne- jïh såjhtoedïenesjimmesne utnedh ...
Illedahkeste maehtebe aaj vuejnedh 50% vaestiedæjjijste saemien lïerehtimmiem abpe skuvletïjjem åtneme.
Lissine taalh 11-20 maehtieh joekoen haestiedihks årrodh .
Daelie maehtien gåabpatjahkide saemien gielide guarkedh jih dejtie aaj provhkien gosse maanaj ektesne .
Latjkoes baalhka
Voeres , skiemtjes jih oktegs almetjh gaavnedidh ?
Aevhkieh jïh slearesh PSA-pryövenassine
Ellen Inga Varsi , 1984
' ste:
Aarvadallem aaj dah G2-lïerijh mah guhkiem saemien gïelem lohkeme buerebh dam morfologijem haalvah enn dah G2-lïerijh mah åeniehkåbpoe lohkeme.
Hearrine jallh diakonine soptsestalledh Gosse guhte sealadamme dellie iemie jaemiedistie bïlledh jïh båasarostedh .
Daan raajan soejmetji gåaradamme learoevierhtieh evtiedidh , jïjnjh dan gaavhtan goh Saemiedigkien gaertjies økonomihken mierie jïh aaj dan gaavhtan goh bertemh eah dam buektedh .
Dah åadtjoejin saemien goh voestes gieline , dovne maanagiertesne jih voestes jaepiej skuvlesne .
Voestes dåehkie (n=3), mij guhkemes saemien lohkeme, 80% dejstie direkte objeektijste tjåanghkan (Lïerehtimmie 1 jïh Lïerehtimmie 2) mïerhkesjamme.
Mah kanne ånnetji saemien lohkeme , men annje ih doesth soptsestidh ?
lahtesh nåhtadidh jaepieboelhki , biejjiej , aski , jaepiej , vearolden , væhtah vearolden bïjre jïh lopmen jïh daelhkien bïjre njaalmeldh jaepien tjïrrh , våaroeminie jaepieboelhkine
Skuvlebussvuejeme akte ahkedh stuerebe låhkoe daestie .
Åemie rektovre Ealla hov lij væjkele tjaeledh jïh jeenebh skuvlegærjah tjeeli .
Lïerehtimmien tjïrrh fïereguhtene faagesne learohkh leah byöreme bïhkedimmiem åadtjodh guktie edtjieh vuarjasjidh mejstie viehkiedïrregijstie dah sijhtieh nåhtoem utnedh gosse edtjieh ovmessie såarhts laavenjassh loetedh .
Soptsesth dan bïjre .
Dej leah 61% jïh bijjelen.
Saemien siebrieh meatan vaaltasuvvieh
Ånnetji dle joe lea gujht aaj buerene .
gosse julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelh dej leah minngemes luhkiejaepiej tjïrrh muvhtene evtiedimmiem orreme .
Jis datne RSS:em nuhtjh maahtah datne aelhkies vuekesne åadtjoeh daejredh gåessie mijjen lea orre saernieh .
Salderinge jaepien 2014
Årbok nr. 6 Åarjel-saemieh
21. b. goevten lij EN-n ietniengïelen-biejjie .
Mijjieh sïjhtebe aktene lihke laavenjostosne Møre jïh Romsdalen jïh Åarjel-Trööndelagen fylhkentjïeltigujmie barkedh akten tjåenghkies regijovnale skovhtesoejkesjen åvteste (RTP) mij g. j skovhtevuekieh iktede mah leah fylhki dåaresth , jïh viehkehte gaajhkh skovhtevuekieh ektesne vuejnedh juktie aktem evtiedimmiem buektiehtidh fylhkesne jïh regijovnesne mij båetijen aajkan sjeahta .
Dej gaskem aaj Giron Sámi Teáhtere (Saepmien sveerjen bielesne) lij desnie sov teaterevuesiehtimmine "COlonialNATION".
Daate pryövenasse lea obligatovreles gaajhkide learoehkidie Jåa I ' sne .
- 13 lea mijjen realsjïdtedimmmie
Dagkerh soptses timmieh våaro mem vaeltieh aktene dåeriesmoere tjoelmesne , jïh maa nah ussjedieh , ektesne soptstestieh jïh gyhtjelassh vaestiedieh mah eah naan vihties jallh minn gemosth vaestiedassh utnieh .
Laake jeahta jeatjeben gaskem laakh jïh njoelkedassh joekoen iedtjh abpe jallh bielieh saemien åålmegistie , edtja åarjelsaemiengïelese jarkoestidh .
Steebne jallh klååkeme tjuara dejnie våhkojne digkiereaktese seedtesovvedh jallh Läänereaktese Norrbottenen läänesne .
Dah gïeh saemien unnebe goh 5 jaepieh lohkeme gelkieh aaj buektiehtidh maam vaestiedidh.
Öövre goh (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995) darjoejægan jïh (Eensiligkien buerkiestimmie englaanten gïelen veerbide vuartesjh Levin (1993)).Daesnie aaj dejtie veerbide joekedem ovmese dåehkide dej semantihken mietie.Levin jïh Rappaport Hovav lægan sov lissiehtahkese læstoem rïjteme gusnie veerbh læstoedamme veerbh mej seamma semantihken plïerh v.g.
Eadtjoestidh orrestehteme energije .
Provsjekte eensi viehkiem eejhtegijsti kriebpesji jih dovne aahkah / aajjah meatan viehkine bøøtin .
Medtie 95 pryövenassh 100 pryövenassijste leah cellejeatjatehtemh namhtah jïh normaaline vuarjasjidh .
Learohke buerkeste mestie sijjienomme båata
• Veeljeme- jïh krirreåerie
Orre vuelieh lïereme .
Låarte-Skæhkeren jïh Lijre nasjovnaalepaarhkeståvroe
Buerkiestimmie lij " gilkije saemieh " mah vuesiehtin dejtie juhtije saemide , lin dajvesne orreme , jïh dïhte åtnoe juhtiemistie idtji saemide naan eekereaktam vedtieh .
7 § Jeatjah tjïelth enn dejtie mah 6 §:sne , maehtieh bäjhkoehtimmiej männgan åadtjodh , dan såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelen reeremedajven sijse tjaangedh .
Væjkeles vaakth fïerhten biejjien teelefovnem vaestiedieh t. 15.00:n raejeste 08.00:n raajan .
Elgåen byjjenesijjie lea tjielten nuelesne gusnie dovne saemiien jih daaroen learohkh .
§ 29 Ramsele Västerbotten läänesne Ramselen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jalline: Geajnoepruvveste jeanoen Umeälven rastah Ottonträsk:n baaktoe , geajnoen mietie Sundö:n jïh Skivsjö:n bijjelen jaevrien Skivsjö:n åarjelgeatjan .
Kuvsjeraajroen sisvege:
Vuetjeme- jih lïerehtimmiedajvh dåvvodh 2009 lij joekoen hijven jaepie Hjerkinn:n muhteste goh vuetjemedajvem sjyøkeme .
vuejnedh guktie maahta joekehts baakoeh ovmessie tsiehkine tsavtshvierhtine nåahtadidh
Tjuvrieh , vesties gærroedæjjah ,
Dïhte lea dov reakta goh patiente .
Dïejvesh goh vuesiehtimmien gaavhtan låhkoe , stööremes , jeenjemes , vaenebe , göökte vaenebe , man gellie , gaske , nuelesne jïh bijjelen leah vihkeles dïejvesh mah leah ektiedamme gïeleevtiedæmman sïejhmelaakan , jïh evtiedæmman learohki matematihkeles gïeleste sjïerelaakan .
Dah minngemes internasjovnale konvensjovnh vuesiehtieh saemiej reaktah goh aalkoealmetjh .
Dovne Saepmien byjreske jïh kultuvre edtjieh domtedh goh byjreskem ålkoelisnie ræjhkohte .
aelhkie tjaalegh lohkedh aktene dejstie jeatjah saemien gïeline , jïh hedtiej jïh joekehtsi bïjre soptsestidh viertiestamme jïjtse gïeline
Ij ajve dejtie guaktide gieh pruvrijægan juktie aaj dej slïektide jïh voelpide .
Jïh dle ja aajjan gåajka voestes båata dïhte akte , jïh jeahta sov lea gah .
Dïhte barkoe orre mineraalelaakine lea ryöhkeme bijjelen 10 jaepieh .
· Guktie Maarjine gosse eengkele dan gåajkoe båata ?
Raakte gaajhke tjoeveri departementen tjirrh juhtedh guktie nænnoestimmieh seente bøøtin .
Dáhttu 1 joe juhtieminie Finnmaarhkesne gusnie 12 eadtjohke kultuvrejielemebarkijh joe gïehteleminie sijjen jïjtse sïeltem evtiedidh .
Dah njieljie fylhkentjïelten faageskuvlh daejtie klaasside jïh budsjedteradamme maaksojde utnieh (beetnehveahka voestes budsjedtesne 2011):
h / l: Kristuse mijjen gaskesne .
Man åvteste dah moenedieh im daejrieh, men kaanne dan åvteste dah fuehpesne vaestiedamme jallh dah eah skreejrehtimmiem utnieh vaestiedidh (Wise, 2017).
Njaalmeldh dïejveldimmie lea byjjes .
Saemiedigkie , mij dïedtem åtna saemien learoevierhtieh evtiedidh , sov Strategeles soejkesjisnie learoevierhtieevtiedæmman (2009-2012) jeahta:
Jïjtjehke tseegkeminie (tseegkemeboelhke) jeenjemes 12 askh .
Jaevreste Forsvatn jaavran Siiddasjávri (gea § 46) 2 .
Mujhtieh aaj mïerhkide skåerrien nïlle tjaeledh .
Maahta aaj lahtesidie lïerehtidh nöörjengïeleste saemiengïelese .
Svaaltesh laakide mah saemien pasieenti jïh utnjiji reaktah dijpieh
Moenehtse edtja sov reektehtsem deelledh goevten 15. b. 2016 åvtelen .
12 Gosse båarasåbpoe , væjsehkåbpoe sjïdtebe jïh dellie jienebem guarkajahtjebe .
Maahta maam akt damtedh mij lea ohtje jïh garres njidtjie-vaahteren duekesne .
Lïeneståvroe Stuehkien lïenesne jïh Saemiedigkie lea tsiengelen 1. b. 2010 raejeste åejviedïedtijh Sveerjen unnebelåhkoepolitihke iktedidh jïh dåeriedidh guktie dam laantesne tjïrrehtidh .
Akten biejjien våhkosne leah derhviegåetesne .
Aalkoealmetjereakta staatide åelede aalkoealmetji indivijduelle jïh tjåenghkies eeke- , aajhtere- jïh åtnoereaktah goerehtalledh jïh damtijidh .
dellie gujht dle mijjieh noere jallese gïjrege vuelkibie , giesege vuelkibie jih aaj tjaktjegen de båetibie debpede .
lissietjaalegh nuhtjie aelhkies vuekine
Voestegh dle sagke jienebh noerhtesaemien almetjh Nöörjesne guktie aalkoelisnie sæjhta aelhkebe årrodh noerhtesaemien lohkehtæjjah dåårrehtidh.
Dannasinie gaajh vihkeles goerehtimmiem darjodh guktie ij gåaredh damtijidh dejtie gïeh meatan orreme.
Knut Løgstrup ' en mietie
Råajvarimmie 32 .
Gosse sjïere saemien gyrhkesjimmie , saemien liturgijem utnieh .
Åejvieööhpehtimmiegïele saemien maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmesne lea saemien.
Reeremereformine dle fylhkentjïelte dïedtem åadtjoeji daej njieljie feerjalaajroej åvteste tsiengelen 1. b raejeste 2010:
svöörjen unnebelåhkoejpolitihkine lea
Saemien sijte .
taalide dåastoeh , dah taalese vuejnieh goh akte elliesvote , jïh taalem abpe veahkese
Gaajhkh dåehkieh maehtieh dejnie seamma barkedh , jalllh veeljieh jallh åadtjoeh aktem fïereguhten aamhtesem .
Naemhtie gåarede guarkedh akte jeatjah almetje maahta aktem vihties tsiehkiem jeatjahlaakan dååjredh goh lij sïjhteme jïjtje darjodh .
Øørnh voenges veeljemem dan eensilaakan goh gåarede , tjaatsestimmietjiehtjelinie , almetjelåhkojne , tjaatsestimmieleahpajgujmie jïh veeljemeræjhtoe ‐ tjaalegigujmie .
94,4% vaestiedæjjijste raajesem 40 jååhkesjieh jïh ajve 55,6% vaestiedæjjijste raajesem 57 jååhkesjieh.
Dah guhth sijhtieh , maehtieh lieredh .
Gaajhesi dïedte
d) Tjaalege Maanagïertefaalenasse saemien maanide lea jarkoestamme gaaj-
lohkedh , sisvegem vaajestidh jïh teemah gaavnedh tjaaleginie ovmessie sjangerinie jïh ovmessie toelhkestimmienuepiej bïjre soptsestidh
Barkoelaavenjassh dan åårgane sæjhta gaskem jeatjabem gïeledotkeme , gïelehåksoe , gïele-eevtiedimmie , terminologijebarkoem , normereme , nommedïenesje , sijjienomme jïh bïevnesh saemien gïelefaageldh gyhtjelassij bïjre .
Museumsuerkesne dle fylhkentjïelte sov låhkoem lissiehtamme seammalaakan goh staate , dovne dejtie Stiklestad Nasjonale Kultursenter A / S jïh Museet Midt , jïh dåarjoe museumdeponijese bæjjese staeriedamme latjkoen mietie .
gïehtjedimmietjaalegidie edtja vihties sæjjan båtnodh jïh sisvegem ij edtjh gïehtjedimmiebiejjien åvtelen gåvloehtovvedh
Dah mah aelhkie lïeredh namhtah lïerijidie båetieh lohkehtimmesne.
Laara viht [båata] plaave bæhtojne.
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte sæjhta dan åvteste ,
Vijriebasse dle maanagïertelaake jaepeste 2005 , tjïeltide saemien dajvine dïedtem vedti ihke maanagïertefaalenasse saemien maanide saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne åtna .
Gaaltijeåtnoem tjuara stingkeslaakan saarnodh .
Lohkehtæjja guhth gieline barkeminie maahta buerie maelmine lohkehtæjjese , learohkese jih eejhtegidie årrodh , mohte ij leah sjiehteles jallh daerpies dam tåalhkine provhkedh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme .
Domus Media ' n maaksoemierie , 1. boelhke , lea 534,9 millijovnh kråvnah , jïh 384,7 millijovnh kråvnah 2. boelhkese .
Vihties vaarjelimmie guktie ij nåajsan sjïdth .
Jienebh dotkeme åarjelsaemien gïelen bïjre maahta sån buerebe vuesiehtidh guktie intransitijve dåehkiem vielie joekehtidh.
Vuartesjh BST:n jaepiebïevnesem jaepide 2014 jïh 2015.
Vierteds soptsesti jïh almetjigujmie soptsestalli mejtie gaavnedi , sïjhti Jupmelen gieriesvoetem vuesiehtidh .
Dïhte nööremes nïejte båatsosne barka .
 (1 sid) 
Lïeneståvroe Östergötlanden lïenesne gïetede stiftelsh mah leah Östergötlanden , Jönköpingen jïh Kalmaren lïenine .
Åarjelsaemien | Sørsamisk
Jïjtjemem jïh sinsitnieh åehpenedtieh laahkoen jïh dajven muhteste.
kråvnine .
Gærjagåetien bïjre
Vuesiehtimmesne (68b) dellie voerhtjen juelkieh aktanieh dervine.
21 .
- Saemiedigkie lea gijhteles dan barkoen åvteste maam Saemiedigkien voereseraerie lea dorjeme daennie aamhtesisnie gellie jaepieh.
Åejviesuerkie Gïel e , kultuvre jïh lidteratuvre lea saemien gïele- jïh tjaalegekultuvren bïjre .
' en sisnjelen lea daesnie , jïh gïehteldimmiedåarjoe Sisnjelds Nåamesjevuemien
- Daejnie baalhkine dle Saemien parlamentarihkeles raerie sæjhta skreejredh stuerebe barkose mïrrestalleminie jïh seammavyörtegsvoetine kaarri jïh nyjsenæjjaj gaskem laanteraasti dåaresth , saemien siebriedahkine , Olli jeahta .
Jis daajrah ih datne buerebe gåetieluhpiem gaavnh jallh jeatjah sjiekenistie ih sijhth debpede juhtedh , dle buerebe jis dallah laatjkajidien man guhkiem edtjh dennie gåetieluhpesne årrodh .
Tjieltie lea eevtjesovveme råajvarimmide prioriteeradidh gusnie maahta RBP-dåarjegh (Regijonaalen byjrese programme) åadtjodh .
- Tjïelkelaakan maahta vihtiestidh dan åvteste årrojh fjovline jïh mearoegaedtiebealam Noerhte- Nöörjeste orreme , dah reaktah utnieh gueliem nuhtjedh jïh reeredh sijjen voengine jïh Barentsmearosne .
Orre kraevies steeblegh lea aaj åådtjeme .
Dan åvteste dle daerpies eevtjedh fïereguhten reaktam saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtellieh , saaht gusnie årroeminie .
Naakenh vienhtieh ij dan vaahreles jovkh jis ij daamhtaj dam dorje , vuesiehtimmien gaavhtan barre hïeljine , jïlhts dellie jïjnjh jåvka .
- Dïhte støøremes jarkelimmie prosjekteboelhken mænngan lea kanne dïhte stuvremedåehkie orriji gosse prosjekte lij gaervies .
Fïerhten jaepien soejkesjem orrestahta .
Råajvarimmie 10 .
Daah njealjesh aaj mujhtehtieh iemiealmetjidotkemen vihtiestamme njielje otnerasside.
Mij gåarede ?
Laavenjostoem vijriesåbpoe evtiedidh jïh nænnoesåbpoe darjodh HUNT
- Dihte tjaalege , bist .
Mijjen aerviedimmine dle reentebaalhka , 150 mill. kråvnah , ij lea staeriesovveme mænngan latjkoe dorjesovvi .
Gïelejarngine ektine vuartasjidh maam dah maehtieh darjodh juktie saemien gïelem vijriesåbpoe evtiedidh
Kristin Storvig - Fylhkengærjagåetien åvtehke
Mïetske asken gïelekonsulente Maidi Persson Steinfjell jïh saemiengïelelohkedæjja Maili Anita Jåma aaj eelkigan barkedh .
Daesnie vuelelen låhkoeh gaavnh veeljemegievlijste 2005 veeljemen åvteste
Mah moeride leah leeveghmoerh ?
Daate lea reerenassen vaajtelen mietie åarjelsaemien gïelem evtiedidh jih nænnoestidh .
Gaajhkem leam tabellese 4.10 vuelege tjöönghkeme.
Læjhkan tjuara jiehtedh saemien gïele viesjies sijjiem dejnie dajvine .
Guhkiesvaestiedasselaavenjassh leah tjaalegi vööste viedteldihkie årrodh mah eksamenetjaalegen baalte bïejeme .
Edtja aaj maehtedh soptsestimmievuekiem , dïejvesh jïh vuesiehtimmieh sjïehtedidh åssjelasse jïh dåastoejidie .
Læjhkan vihkeles aktine ferriedihks systeminie , jïh dïhte minngemosth joekedimmie lååjkedimmien jïh aaksjaåestemen gaskem sjædta guktie dan rïektes gihtjemen mietie .
Mah baakoeh learohkh lïereme ?
Nov guktie sealoem binhteme .
Juriehtidh Mov fuelkie Raarkoe
7.5 .
- Gaajhkh tjïelth jïh fylhkentjïelth joekehts haestemh utnieh , jïh dannasinie vihkeles jïh daerpies orreme tjïelth jïh fylhkentjïelth leah jïjtje tjïertestamme gusnie lea daerpies sjïere råajvarimmiejgujmie jïjtse åårganisasjovnen sisnjelen , saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jeahta .
Voeresbiejjine leam muvhten aejkien fïerhten beajjetje nossemine tjöödtjestamme åtnam dovletji novtah tjoejh govlem .
Saemien vøørhkeldahkesne goh gåetiemaahtoe
Nr 4 2013
Aborte maahta ovmessie vuekine darjodh .
Maanah giertesne leah daamtaj ålkine .
DAH POLITIHKELES ÅÅRGAN OSLOSNE JÏH .
Akte vuesiehtimmie lea skiemtjegåetiereforme , dellie diedtem skiemtjegåetiej åvteste sertiesti fylhkentjïeltijste staatese jaepien 2002. " Ajve gosse stoerredigkie jïh reerenasse dam ryøktesth diedtem åadtjoeh beetnehdåarjoej , prioriteti jïh funksjovnejoekedimmien åvteste , akten nasjovnale skïemtjegåetiesoejkesjen tjïrrh , mijjieh maehtebe seammavyørtegs båehtjierdimmiem gorredidh saaht gusnie laantesne årroeminie " , Annelise Høegh (Åelkies) jeehti gosse skïemtjegåetiereformemdigkiedinOdeldigkesneruffien6.b .
komma:3s 'Då kan man på kvällen dra fram en bok ur säcken och i den ljusa natten ligga och läsa tills tröttheten kommer.'[Don jih daan bijre 3] b. Dïhte den sygkese dras ivägitr3s tjaetsiej vatten:GEN PL mietie med jiengen is:GEN nualan.
Mænngan lih bååhkesjamme .
saemiengïele voestes- jallh mubpine gïeline jåarhkeskuvlesne galka lissiepoengh jïllebe øøhpehtæmman vedtedh
Gïelegoerehtimmie 2012 badth vuesehte dah noerh jiehtieh dah eah dam njaalmeldh gïelem seamma hijven haalvoeh goh dah båarasåbpoeh .
Bene skuvle oktegh ij leah nuekies .
Jalline: Moeneme loekteste rïektes sievine Såålejaevrien åarjemes loektese , debpede tjaetsiegohkedahkem Bijjie-Sipmehken gåajka (Vestre Sipmeken), vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese VuelieSipmehkisnie (Austre Sipmeksjøen).
öörnemistie , barkojste jïh vierhtienuhtjemistie åtna .
Åarjene: Tjaetsiegohkedahkem Rukojärvi:ste Rukolompolo:n dåaresth dahkoe dan mïerhkese gusnie johke skåajjegeajnoem Tervaharjut:se tjuahpa (SWER99TM 837971 7567795), debpede rïektes sievine dahkoe Heinäjärvet (SWER99TM 846709 756680), vyjrehkåbpoe rïektes sievine Muodosjärvi:se (SWER99TM 850007 7567946) jïh dan geajnose 99 seamma jælloe goh Kahtovaara (SWER99TM 848218 7572225).
Datne , tjidtjie jallh aehtjie , edtja iktegisth faaleldahkem raeriestimmine åadtjodh .
Voenges råajvarimmieh ålkoe-jielemasse - jaapan 2009
Maaksoemierien 1,6 mill. kråvnah , ij leah nuekies juktie prosjektem tjïrrehtidh .
Leeveghmoeren löövje lea hijven jovkedh sovhten , åejjiesaejrehtsen jïh gossehtsen vuestie .
Mijjieh aktem lissiehtimmiem åadtjobe frijje vierhtine staatebudsjedteste jaapan 2013 medtie 41 mill. kråvnine , viertiestamme voestes budsjedtine jaapan 2012 .
Mestie irhkeme båata ?
Dïhte barkoe ektiedimmiejgujmie geerve almetji jïh maanaj gaskemsh , jïh maanaj gaskemsh lea vihkeles juktie evtiedidh jïh maanide aktem hijven psykososijaale maanagïertebyjresem gorredidh .
CISV Norge Internasjonale Barneleire E-påaste: norway@cisv.org Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Edtja aaj skreejredh guktie learohke lastoem åådtje lohkedh jïh tjaeledh , jïh guktie learohke hijven lohkeme- jïh tjaelemevoeth åådtje .
Hætta dïhte dam tjeeli jïh daelie aaj daaroen gïelese jarkoestamme .
Dannasinie tjoerebe lïhke laavenjostosne jijtjevyljehkevoetine , tjieltigujmie jïh kultuvredarjojigujmie viehkiehtidh kultuvreaevhkide buerebelaakan gaajhkesidie joekedidh .
Mijjieh sïjhtebe tjiertestidh mijjen eatnemevierhtieh reeresuvvieh jïh evtiesuvvieh eensilaakan jïh monnehkelaakan .
Mijjieh luhpiem vedtebe jeatjah darjomidie juvrigujmie vuesiehtimmien gaavhtan bïenjegïerth jïh rijremeskuvlh .
Maahta årrodh dan voenen laavleme - dåehketjisnie , gosse skylledh jallh gosse Svïenske gærhkoen gaskenassjovni / internationelle barkose beetnegh tjöönghkeminie mejnie viehkiehtidh jallh evtiedidh .
saemien gïeli sijjiem siebriedahkesne vuarjasjidh , jïh gïeletsiehkine viertiestidh jeatjah aalkoealmetjidie
Prosjektet til Mental Helse Ungdom skal kartlegge unge samers psykiske helse og iverksette forebyggende tiltak som styrker beskyttelsesfaktorene for unge samers identitet og psykiske helse.
Fosen-geajnoeh -
VIKAR ASSISTENT 90%
Guktie aerebi tjaaleme gosse akte soptsestæjja edtja raajesem toelhkestidh dellie Topic jïh Focus vihkele.
Daejrebe dååjrehtimmijste Aotearoa ' ste / New Zealand , maanagïerth vihkeles orreme dennie daan mearan læhkoes jealajimmesne gïeleste māori .
Dah sïjhtin sinsitniem viehkiehtidh jïh nænnoestidh .
Nyjsenæjja munnjien soptsesti guktie faamoem damti gosse vueliem govli gosse baerseldeminie .
Saemiedigkie lea saemien tjiehpiedæjjalatjkosne jaapan 2013 (akte latjkoe Saemiedigkien jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerien gaskem) 300 000 kr lyjkeme åestemeöörnegasse saemien tjiehpieslidteratuvrese , saemien musihkese jïh joejkese .
Edtja åehpies jïh daajroes årrodh learoehkasse , misse leavloem beaja gosse altese maahtoem vuarjesje .
Ij maehtieh man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne .
Várjjat Siidam buakta goh Nöörjen raeriestimmieh UNESCOn vearteneaerpielæstose
tjåanghkene .
Akte dejstie råajvarimmijste lea orreme laajroem jïh maastesijjide sjïehtesjidh .
Presens jïh preteritum 93% jïh objeekte 89%.
Giehtjh krirrielæstojde daan jaepien veeljemasse .
tjåervien dïejvesh
veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh mah leah åssjelasse sjïehtedamme
Daesnie learohkh maehtieh digitale åssjaldahkekaarhtem nåhtadidh juktie aamhtesem öörnegasse biejedh .
Ij sïjhth dejtie reentebaalhkide 150 mill. kråvnine , åasastaeriedidh .
Bïevnesh mah leah registreereme dov bïjre maahtah persovnebïevnesetjirkijistie Annette Högstedt telefovne 063-14 76 62 åadtjodh .
Goerehtimmieh (Allen, 2000; Guasti, 1993; Montrul, 2016; Müller & Hulk, 2001; Uziel-Karl & Bergman, 2000) maam aerebi dorjeme daan aamhtesen bïjre vuesiehtieh G2 noere learohkh jeenebh nulle elemeenth pruvhkieh enn båarasåbpoe learohkh.
LAAVENJASSE 1
Copyright: Nöörjen Gærhkoe , Saemien Gærhkoeraerine Postboks 799 , Sentrum , N-0106 oslo , Tellefovne: 23081200 e-påaste .
Learohke åejviesisvegem buerkeste sijjienommesne
Dellie galkebe vuartasjidh guktie goerehtimmiedåehkieh vaestiedamme.
Vangberg / Blind Brandsfjell Saemesth amma !
saemien noeride reaktah aamhtesinie meatan mah dej bïjre
Sïjhth jienebe daejredh ?
Fylhkendigkie lea tjielke klijmavuepsieh biejeme .
Goebperh aaj maehtieh båetedh destie immunevaarjelimmie nåakebe naan sjïekenistie , vuesiehtimmien gaavhtan gåessie skïemtjede jallh fuehpesne .
Dïejvesisnie vierhtieskuvle dle aaj veanhtede dah skuvlh
Minngemes syökemebiejjie lea goeven 1 b.
Tjïelth reeremedajven ålkolen gaertjiedamme dïedth utnieh faalenassen bïjre saemien gïelesne .
Learohkh edtjieh vuarjasjidh maam dah raaktan maehtieh jïh haalvoeh , jïh maam lïereme .
Baeniehealsoedaata (dïenesjedaerpiesvoeth): Noerhtetrøønderen maanaj jïh noeri baeniehealsoe lea medtie goh laanten gaskemedtie , jïh mijjieh aktem hijven jallh stabile evtiedimmiem vuejnebe mænngan 2007 .
Guktie datnine daan biejjien ?
Mænngan aaj maahta jeatjah bijpelebaakoeh lohkedh .
Politihkeles reklame riekte veeljijidie , vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegi jallh plaeriebievnesi tjïrrh , maahta aaj meatan årrodh
Siebriedahkelearosne ajve stoerredigkien jïh stuvrehtimmien bïjre utnimh , jïh ij mejtegh saemien tsiehkiej bïjre jïh dagkeri bïjre mah lin nuhteligs båatsoen gaavhtan .
Daate lea vuekien bïjre guktie struktuvrem soejkesje .
Eatnemegeehtemisnie gååvnese ektie prosjekth aajhteme arth jïh dajvh gorredidh jïh vaarjelidh .
 (namhpe jïh sloeptje / namhpsloeptje / namhpe jïh saerkie namhpen tjïrrh) 
aalkoealmetjh jïjtsh lihtsegh Barentseraeresne åadtjoeh
sjiere gieledåastoesijjie
Daate sæjhta jiehtedh gaajhkesh dovnesh reaktam utnieh viehkiem åadtjodh saemien gïelesne gosse gaskesem vaeltieh tjïeltine jallh jeatjah byögkeles etaatigujmie.
Stilleme jïh ulmie dan soejkesjebarkose leah vijries , juktie dïhte fylhkentjïelten joekehts råållah jïh dïedtebarkoeh saemien aamhtesidie feerhmie .
Saemien learohki reaktah sagke nænnoesåbpoe sjïdtin mænngan ööhpehtimmielaake sjïehtesjamme sjïdti jaepien 1998.
Vuelien aerpievuekie jïh vuelie daan biejjien
Old Price: NOK 220,00
vejtiestidh man mietie jieleme gihtjie .
dah de tjaebpies vacker saemien samisk vaarjoeh kläder aaj också gaarvanin.
Daate sæjhta vielie darjomh sjugniedidh jïh gïele vielie våajnoes sjædta .
Skuvlen læssanamme leejjememaaksoeh leah mierielissiehtahken tjïrrh , øøhpehtimmiesektovrese .
Maahta ohtsemh nyöjhkedh jis vååjnoe goh ij dejtie saemien iedtjide krööhkh .
Faage gaalka buerie lïeremevuekieh skreejrehtidh , learohkem lïeredh jïjtje ussjedidh jïh tjaelemem jïh lohkemem iedtjeldehtedh .
Akte almetjen bïjr
Daate maahta voestes lïhtse årrodh dennie guhkiebasse goerehtallemisnie .
Barkoe lea ektesne Den europeiska deklarationen för jämställdhet mellan kvinnor och män på lokal och regional nivå .
Maahta aaj patientnämnden skïemtjijemoenehtsem jallh anmälan till Socialstyrelsen Sosiaaleståvrose bæjhkoehtidh .
Låavthgåetien uvtemes bielie , dïhte sijjie sisnjemes , aernien jïh låavtegen gaskem , desnie dïhte aejlies sijjie båassjoe , gusnie beapmoeh jïh aejlies daeverh tjaavhkoejin .
Storsund lea gåatomedajve Saltfjellet båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30 .
Gærjah maanide tjuerieh aelhkie lohkesovvedh .
Man bïjre dah tjaalegh ?
10,0%
Dijren tjirrh gielem vedtedh
Goerehtimmiem maahta aaj darjodh sjïere njammadåastoevisnie jïh naaken hoksejarngine
Barkoe laaki jïh vuekiej mietie , jïh tarif- latjkoe 2% KLP:sne .
Noerhte- , julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvh leah moenemistie feerhmeme .
 (84) Daerpies Nödvändigt
Diagramme 4.3.
Viehkiem maahta noeredåastoevisnie , hoksejarngesne jallh learohkehealsosne åadtjodh .
1948:esne lij stoerre ovlæhkoem gusnie luhkiegovhte åarjelsaemieh jaemieraadtan vöölkin goh busse jeanosne gahtji , mænngan NBRen laantetjåhkosne Tromsöesne årrome .
rohkelasse aanteges bïjre 2
11/52), raeriestimmie staatebudsjedtese 2012 jïh fylhkenraerien minngebe vuarjasjimmieh leah goh våarome dan raeriestæmman jaepiebudsjedtese 2012 jïh ekonomijesoejkesjasse 2012-15 .
Veeljemen raejeste 2005 låhkoe lea jeananamme 1352 almetjigujmie .
Juvnehtamme lidteratuvre
Mijjieh dan aavrehke ihke åadtjoejimh skuvlem veeljedh .
Nyjsenæjja aejmiem jïh soenh ohtsedi jïh eelki myövhkes åeruven dueljeste maanese orre vaarjoeh gåarodh .
Tjoeverimh daaroestidh juktie idtjimh mijjieh mijjen joekehts saemien-gielem guarkah .
Hijven dåårrehtimmiem buektiehtidh
Daelie maehtieh
Maahta årrodh aktene dåehkietjåanghkosne jallh aktene korridovresne Stoerredigkesne , jïh maahta årrodh aktene prihtjhgåetesne staaresne jallh saaht gusnie .
Maahtoe jïh lïhkemes laahkoen bïjre soptsestidh:
Saemiedigkie sæjhta aaj sjïehteladtedh akten fïerhten jaepien konferansese saemien kultuvrejieliemasse jïh saemien kultuvrejielemen bïjre , jïh aaj tjïerteste ihke daerpies dotkeminie kultuvrejieliemisnie jïh kommersijaliseradimmesne saemien kultuvreste .
Feelemetjaatsegem åadtjoeh dåastoevistie .
Lissine Obama soptsesti veeljijidie teekstebievnesinie jïh nedtesæjrojne goh Facebook , MySpace , YouTube jïh Twitter .
Gaajhkesh fuelhkine byjjenamme gusnie saemiestin.
Thomassen tjïerteste beapmoe åajvoehlaakan dam saemien kultuvrem vuesehte , dovne guhkede gietjeste jïh båetijen aajkan .
Datne edtjh aaj bïevnesh åadtjodh gusnie maahtah klååkedh .
3.2.3 Teatere scenetjeahpoen vööste
Moenehtse lea evtiedimmievæhtah , daerpiesvoeth jïh ulmieh saemien dotkemasse jïh jollebe ööhpehtæmman salkehtamme , jïh gellie tjïelke råajvarimmieh buakteme .
Daate gujht sæjhta aevhkieh vedtedh dovne øøkonomijese jïh byjresasse .
h / l: Jupmelem heevehtibie , mijjen Sjugniedæjjam heevehtibie , laavloeminie datnem heevehtibie !
Byjngetje vuarjasjimmieh daerpievoeten mietie 4 .
- Daan beajjetje voeresh vielie egoisteles sjïdteme .
Luhpie aaj vadtasåvva mïerhkesjamme sijjide jïjtjehke konferansesavkesne .
www .
Jïjnjh almetjh lyjhkoeh pijlgrimminie mïnnedh .
Gestagene aaj sïejhme p-pillerinie , mohte jeenebe gååvnesieh akute-p-pillerisnie .
Brown (1973) jïh Ahn (2015) vuesiehtieh G2-lïerijh morfemh öörnegen mietie lierieh.
Meedijagaptjeme dejstie veeljemeræjhtojste lea jeatjahtahteme jïjnjem jaepine .
Learohke daarpesje dovne ovmessie strategijh jïh åtnoesuerkieh vuejnedh jïh dejnie haarjanidh jeereldihkie viehkine .
ovmessie råållah haalvedh soptsestimmine , digkiedimmine , dramatiseradimmine jïh åehpiedehteminie
Guvvie 3: Guvvieh göökte ovmessie TVJT-gyhjtelassh gihtjemegoeresne vuesiehtieh, programmesne Microsoft Forms.
Reaktavåaroeminie laakesne skaehtien bïjre beetnehjeeluvistie jïh baalhkeste (skaehtielaake) § 1-2 (2), dle edtja jaepien 2012 baalhkaskaehtiem Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltese 2,65% joekedidh , dehtie baalhkeste mestie skaehtiem maaksa tjïelteskaehtieligningesne persovneles skaehtievedtijidie jïh jaame-eekide .
Jaevrien Ikesjaure luvhtie jaevrien Balvatnet åarjel-luvlemes loektese .
Voejkenevoete mij lea eatnamasse gårredamme lea dannasinie almetjh leah lïhke eatnamasse .
Teaterekåansten tjïrrh dïhte joe guhkies jïh gellielaaketje dååjrehtimmiem åådtjeme .
Sæjroe 18/32
Mov joekehtimmien sisnie aaj lexikaale fonologije, mij tjaala dah ovmese morfologijen plïereh.
Jeesuse åajvie sjïdti juktie jaemedem håajhteme .
Jis hijven sjædta maeh tede kaanne dam Facebook ' sne juekedh , jallh aktene jeatjah nedtesijjesne .
darjodh , leerehtidh jïh soptsestidh jïjtse tjaalegi bïjre mejtie skraejriem åådtjeme eengelskegïelen lidteratuvreste , filmeste jïh kultuvrelle lahtestimmievuekijste
goese maahta 350 jaepien båeries sjïdtedh jïh medtie 40 meterh jalle .
V. b.) Jilliesjaevrie Västansjö (Vilh .
Tjïrrehtamme guktie luhpie ruavtam miehtjeleekedimmesne utnedh
Darjomessh 2009 - 2010
digkiedidh guktie joekehts medijah bïevnesegaaltijinie leah , jïh guktie dah mijjem dijpieh gosse jïjtjemh kultuvrem guarkedh
Våajnoes aelhkebe rïektes hammoem åadtjodh gosse lïerehtimmie multiple choice enn gosse jïjtje
Tjïeves mïrhtoeviehkie , evtiedimmie båetije biejjide , rïektesvoetese barkedh jïh bijjelen tjuetiejaapetje ektiebarkoe gærhkoejgujmie Afrikesne jïh Asijesne .
Maahtam tjaalegem tjaeledh guvvide mah suejniebarkoem vuesiehtieh .
Daennie barkesne aamhtesidie soejkesjebarkeste gïehtjedibie:
Goh juelkiebuvrie jallh gierkiej nelnie tjåadtjodh .
Maana jïjtje tjuara nuepiem utnedh soptsestidh guktie lea satnine maanagïertesne .
Eah gaajhkh åarjelatjh dïsse latjkh gænnah .
Jeesusen maadtoeh
Naemhtie daate prosjekte aaj sov gïejh laahpa dennie voenges siebredahkesne , dovne dejtie daarojde jïh dejtie saemide .
Minngiebarkoe Lohkehtæjja maahta vuejnedh mejtie barkoem dorjeme jïh dam vuarjasjidh mubpien tæjmoen åvtelen
fylhkentjïelteste , Elgå skuvle dam prosjektem guhkiedi aktene 3-jaepien boelhkesne .
Dan barkosne tjuara saemien skïemtjiji reakta jïh daarpoe sjiehtedimmie dïenesjem goerehidh jïh vååjnesasse rååresjimmesne , goerehtimmesne jïh gosse mïrrestidh " .
Åvtelen goh nuhtjedh dellie gelkieh Saarivuoma saemiensïjtese saarnodh .
Datne maahtah abpe dam læstoem hiejhtedh jïh ajve jiehtedh: " Jupmele " jïh dle jieledh jïh iehtsedh .
Daan dajven saemien nomme lea Saepmie / Saemien eatneme .
94,4% vaestiedæjjijste golme raajesh jååhkesjamme jïh 83,3% vaestiedæjjijste raajesem 27 jååhkesjamme.
Dellie vihkeles åehpies öörnegigujmie guktie guhkiebasse sjædta, ihke studenth maehtieh sijjen ööhpehtimmien soejkesjidh viehkine dejstie bievnesijste mah soptsestieh gåessie dah ovmessie saemiengïelen studijefaalenassh aelkieh.
Gosse skuvle gïehtjedimmieilleldahkide joekehtahta , vihkeles byjreskem aaj vuartesje , dovne byjreski learoesoejkesjebarkoem , mïsse skuvle eevtjie jallh åehpies væhta dah ovmessie jaepieboelhkine jallh klaassine .
Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente (ORD) dïedtem åtna saemielaaken gïelenjoelkedassh reeredh , jïh reerenassen barkoem iktedidh dejnie europejen sjïehtedimmine regijovne-jallh unnebelåhkoegïelide .
Piere båastolen vaadtsa , bælla Vulle satnem edtja låevtedh .
Saemiedigkie orre veeljemeøørnegem åådtjeme mij lea daan jaepien saemiedigkieveeljemistie skiereden .
Men nov gujht maam akt vuesehte.
Saemien festivaalh leah hijven sijjieh saemien tjiehpiesvuekide jïh kultuvrese , jïh dovne vihkeles tsiehkieh saemien jïjtjevuekiem nænnoestidh jïh saemien gyhtjelasside guerkiehtidh .
6.4.
Dej minngemes jaepiej
Ij hoksegarantije dijpieh goerehtimmide , goh röntgene , testh jïh pryövemh .
Ina-Theres Sparrok lustestalla gosse guvvede .
Mubpie vuesiehtimmie daennie dåehkesne (74) a. Gosse när laarhkene, slå sig tjoerh måste:2s dellie då varki fort maanam barn:ACK seerehtidh.
Mubpien daltese.
Gåarede gaajhkh barkoeh joekedidh (aaj lijkiebarkoe jïh almetjh åenebe barkojne) barkoesijjien mietie.
Ij åålegh vååjnoes guktie damta
Tjirkije: Elin Marie Danielsen Sæjjasadtje tjirkije: Maria Kråik Stenfjell
Gosse voenges soejkesjh evtede edtja aaj dejtie noeride jïh maanide mujhtedh mah sjïehteladtemem daarpesjieh , aaj meatan vaaltasuvvieh (m. Gud gir - Vi deler , kapihtele 6).
Vaarjelimmie båatsoen dajvijste
Reernasse raereste ållesth 205,75 milllijovnh dåarjodh 2012 juktie prosjekteringen jåarhkedh gellie gåetijste:
Mohte gåetien iemede meehti saemiestidh jis sijhti .
Saemiedigkien jijtjh-reereme njolkedassh
Vaarjelimmie bigkemh
Gaajhkine prosjektine edtja alternatijve åasah moerine veedtjedh jïh vuarjasjidh goh akte bielie åestemeprosesseste .
Maahta aktene ovbyjjes tjåanghkosne årrodh , jallh aktene nååhtadamme tjåanghkosne aktene moenehtsisnie jallh aktene dåehkesne .
25. bielie 26 bielijste
Jåa1: 45 tæjmoeh
Gïele:
Mohte gosse lim jallan akten jaepien båeries , dellie mov tjidtj'aajja , Jonas Marsfjell , Dunderlandsdalesne ovlæhkosne batnani , jaepien 1948 .
Akte lea vihkeles åesieulmie .
Laavenjasse:
Aerviedamme gaskem 75 000 - 150 000 almetjh Nöörjesne fïerhten jaepien vædtsoesvoetem dåarjoeh lïhke fuelhkine .
Maahta geerve årrodh ov-voetide jeatjahtehtedh .
- Daejnie teknologijine dellie aelhkebe sjædta saemien nuhtjedh goh aarkebiejjien gïele jeenjesidie , jïh manne gegkestem joekoen noerh aelkieh daam tastatuvrem nuhtjedh , tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta .
Gosse barre daaroen plaani mietie , dellie mij akth faatoes .
Dah veerbh desnie buhtjedh jïh båhtjasidh.
Ijje , idtjim manne asth .
' i konvensjovnine , sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre (SP) nöörjen reaktan åvtelen båata almetjereaktalaakesne , dle aaj almetjereakta edtja meatan årrodh kommisjovnen vuarjasjimmine , goh akte eevre voernges reaktavåarome .
Dellie sïjhtem badth vielie daejredh mij lea Dan syjhtede .
Daesnie golme artihkelh dan prosjekten bïjre: Voestegh akte tjaalege plaereste Min Áigi 1994 , gosse aelkiestamme dam saemien lïerehtimmiem soejkesjidh .
Jis faamoje dåapman tjïrrh vuesehte båatsoeburrien aktede rïjhkeste leah reaktah nubpene rïjhkesne gåatoehtidh , dellie dåapma daan konvensjovnen uvte båata .
Saemien Gïelegaaltije , aarebi Saemien gïelemoenehtse , dïedtem åtna terminologijem jååhkesjidh .
Goere 17: Sïejhme illedahkh referaansedåehkeste, TVJT
Minngemosth dle tjïerteste Saemien voereseraerie tuhtjie dah hijven tjåanghkoeh åtneme dej ovmessie guejmiejgujmie , gusnie stoerre goerkesem sijjen vuajnoej åvteste åådtjeme .
Daate vadta 596 00
Jupmelem aehtjine gåhtjoeji , deejri Jupmielinie ektesne lïj jïh Jupmelen maana lïj .
Jis sæjhta tjoeleskïemtjelassem teestedidh maahta noeredåastoevasse vuelkedh , njaltje- jallh tjoeledåastoevasse jallh hoksejarngese .
Gosse gåatan bööti , dellie Marja saarnoeji mejnie gïehtelamme .
Matematihkeööhpehtimmesne daamtaj ovmessie taalesïevh nuhtjie juktie struktuvrem vuesiehtidh taaleraajrosne jïh goh viehkiedïrrege taaleryöknedimmesne .
Dah gïeh irhkieh pryövoeh kaanne onne dåehkiem ektiedidh jïh dan gaavhtan jeatjide irhkieh .
Jieleme jïh barkoesijjieh
Almetjh mah åenehks tïjjen laantesne årroeh Låhkoe læssene SDJ-dajvesne?
Dïhte maahta goh maabpa årrodh , jih maam learohkh oktegh jallh ektine lohkehtæjjine vuarjesje .
Beabpmoej jih gåetieluhpien åvteste barkah .
Jåa2 ööhpehtimmieprogrammh idrettsfaagese jïh ööhpehtimmieprogramme musihkese , daanhtsose jïh draamese
Lissine dah dåehkieh mah jårremestovlem nåhtadieh , jïh mah sjiere bijlem daarpesjieh jïh tjelmehts / naåakelaakan vuejnieh , aktem lijkie feelemekåarhtem åadtjoeh , saaht man båeries leah .
Nuepie lea gelliesåarhts baakoebaanghkh darjodh .
Åålmege maahta maalestahken rohkelassem naemhtie vaestiedidh:
Daate dan åvteste dïhte privaate veeljeme aarkebiejjien gïeleste hïejmesne lea dïhte vihkielommes faktovre gïelen båetijen aejkien gaavhtan .
Almetjh leah jearohks eatnamistie , jïh gaajhke mij sjïdtede jïh desnie jeala .
Vaaksjome lea golme lïenine:
Laantedigkiedirektööre Karin Strandberg Nöjd lea ståvroedåhkien meatan mij lea lïenedaltesisnie gusnie aaj lïeneåvtehke Britt Bohlin , lïenepolijsemïestere Stephen Jerhard jïh tjïeltesaervien Lena Hallqvist leah meatan .
Jeatja øøhpehtimmieh: Mastergradem mij noerhtegielide veadtaldihkie NTNU-este , gusnie aamhtse lij raeriestimmie gukte åarjelh-saemien gielem vihth bååstide viedtjedh .
Viertesth aktem politihkeles digkiedimmieprogrammem TV2'esne jïh NRK .
jis vuesiehtim mien gaavhtan akte geerve almetje iktegisth aktem sjïere nommem neebnie gosse ovvaantoeh sjidtieh , dle dïhte neebneme maana maahta dååjredh satne lea fuaras jïh vaenie aarvoem åtna .
sisvegem analyseradidh jïh åtnoem viehkiedïrregijstie tjaaleginie vuarjasjidh , mejtie ovmessie digitaale meedijijstie veedtjeme
vïnhtsem båt våajoehti.
Minngemes Slabakova beavna gosse ovmessie lïerehtimmieh radtjoeslaakan lohkehtimmine barkebe, dellie maehtebe dah gïelehaestemh håajhtodh.
Dah aaj guarkah akte segmente aktede taalesieveste maahta jeatjah taaligujmie aelkedh goh , jïh dïhte maahta jeatjahlaakan juakeme årrodh goh 1 .
Tjuara sijjieh gååvnesidh daan barkose, teateri lea nuekie barkoe produseradidh sijjen ekonomeles mieriej sisnjeli, jïh sijjen stillemi sisnjeli.
SAEMIEN BEAPMOE - VUEKIE JÏH .
lokaale beapmoedorjeme
Goesen baahtsege akten baahtsegen leah gellie goejh .
Desnie ligan gøøkte learohkh mejgujmie meehtim saemiestidh gosse skuvle-tæjmojste galhkeme .
17 timmiedidaktihkesne utnieh .
Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta daejtie göökte siebride mah saemien gaarsjelimmiedarjomh öörnedieh: Sámiid Valáštallanlihttu-Norga / Samenes idrettsforbund-Norge (SVL- N) jïh Sámi Heargevuodjin-lihttu / Saami Reindeer-Race Federation (SHL).
Saemien kultuvrejielemeaktöörigujmie ektine dle ulmie lea råajvarimmieh gaavnedh mah sijhtieh aarkebiejjiem aelhkebe darjodh saemien kultuvreentreprenööride , jïh jielemem nænnoestehtedh desnie gusnie daerpies .
Jah gosse tjoehpede saejrieb dellie provhkieh almetjen tjaetsieb nåhtjadidh .
Gærhkoetjåanghkoe Svïenske gærhkoen jollemes raerie nænnoestidh 251 lïhtsegigujmie .
1.2 .
Nommekonsulentedïenesje:
Vielie fijberasse jïh buerebe mobijlegaptjesasse sjïehteladtedh
Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme edtja utnijh dåstoeh servicine , seahkarimmine , maahtojne , bïevnesigujmie , jaksoesvoetine jïh hijven sjïehtesjamme dïenesjefaalaldahkine .
buhtjedh , dubpene , frumkiestidh , huhtedh , gurkedh , jurjiehtidh , kluhterh , ludtnjedh , murhkedh , nulliehtidh , njultjedh , pruskiehtidh , ruffie , snurke , sjnurhtjie , tjuhtie , truhkie , tsuvvelge , ulleme .
Vielie bïevnesh Vielie bïevnesh goerehtallemepryövenassi bïjre lea daesnie: www.udir.no/kartleggingsprover Maahtoelutnjemen Learoesoejkesjh leah daesnie: www.udir.no/grep Daah goerehtallemepryövenassh leah gïjren 2011 Obligatovres pryövenassh Jaepiedaltese Pryövenasse
Tysklaanten gïele
Faalehtamme ovmessie maahtoeråajvarimmieh mah poengh vedtieh , jïh aaj stuvremeevtiedimmie jïjtsh forumi sisnjeli .
Dam tjoerebe vihtiesvoetine dåastodh .
Konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992 (CBD) aaj sjyöhtehke akten saemieriekteles evtiedimmien gaavhtan , joekoen dah artihkelh 8j jïh 10 c .
Dej gïeline aaj kausatijve molsedimmie.
Saemiedigkie aktem vihkeles råållam åtna juktie saemien gïelide nænnoestehtedh jïh evtiedidh .
Åtna neebnetjh leah aktene rituelle ektiedimmesne .
Dagke gåarede goerehtidh man gelliesåarhts strategijh Jonna nuhtjie ryöknedimmesne taaligujmie jienebh sifferigujmie .
Daajroe byögkeles saemien gïelesoejkesjimmien bïjre
veeljemh leah daam taj .
Lihtsegh edtjieh tsevtsiehtidh ektievuekiebarkoem vaarjelæmman gusnie kultuvre-mojhtsh , kultuvrelaaken gaavhtan .
Jalhts reaktah vaenebh goh aerebi , læjhkan daerpies provhkemem sjiehtesjehtedh guktie maahta øvtiedimmiem teknigken jih vierhtiedimmien
Kråangken jåarhkeskuvle aaj duedtiem goh jåarhkekuvsje faalehte .
Lohkh vielie: http://www.hlf.no /
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkenraerie Malm 24.6.2008 08/120
Laaken mietie sijjienommi bïjre , dle byögkeles åårganh , gaerteneaajhterh , voenges siebrieh mah ektiedimmiem dajvese utnieh , jïh nommekonsulenth maehtieh nommeaamhtesem aelkedh .
Veelkes veeljemeleahpah .
Sæjroe 19 / 35
Daej aejkieh gosse skiebtjie jih dle tjoere lea goh dle barre dan telefoneste roehtedh jih , eller ringkestidh dåakteren gåajkoe jih helle dihte helle systeren gåajkoe , åabpan gåajkoe jïh dïhte jeahta edtja bijleb vaeltedh jih seedtie diekie .
Taalh leah dovne ellies taalh , bröökh , desimaaletaalh jïh prosente .
Kåanste- jïh kultuvrebarkoe
Dellie Marja damta satne vuelide buerebe maahta .
Konsultasjovnh jeatjah gïetedamme saemien ïedtjeladtjigujmie ● Dejnie aamhtesinie gusnie staate soejkesje saemien voenges siebriedahkigujmie råårestalledh , jïh / jallh sjïere saemien iedtjeladtjigujmie mah maehtieh ryöktesth tsevtsiedamme sjïdtedh laakijste jallh råajvarimmijste , dle staate edtja dan varke gåarede bievnedh mah iedtjeladtjh / siebrieh staate veanhta aamhtse gïetede , jïh iktedimmiem konsultasjovneprosessijste Saemiedigkine digkiedidh .
Ø jallh nulle objeekte lea akte ov-neebneme DP struktuvresne jïh mahte seamma funksjovnem åtna guktie pronovmene.
7. dïhte, gie, voestegh, tjuedtjielidh, aerede, prïhtjege, voessjedh Vaastoe: Dïhte gie voestegh tjuedtjele aereden prïhtjegem vuassja.
Daate dan åvteste Laake byögkeles åestemi bïjre , jienebh dagkerh aamhtesh buakta .
Eah gåetie-aajterh maehtieh gåetielåhpan tjaangedh gåessie jijtjh sijhtieh .
Jïjnjh learoehkidie maahta akte haesteme årrodh lïhtsh låapoestalledh jïh ryøknedh seamma aejkien .
Dam dåarje
Mijjen illedahkh vuesehte mijjieh hijvenlaakan dejnie barkeminie , bene annje tjoerebe syøjkedidh juktie dejtie vihkeles ulmide jaksedh .
Jïh nov lea nuekie dejstie mah annje eah nyjsenæjjide vuejnieh goh ellies , fååmijes almetjh , dovne voengesisnie jïh abpe veartenisnie .
Ij edtjh pryövenassem vedtedh gosse gujnelemmie .
Mijjieh aaj dïedtem utnebe akvakultuvrereeremen sisnjelen , jaevriegöölemen åvteste jïh juvri åvteste mejtie maahta vijredh jïh sïejhme ålkoejielemen åvteste .
Daate aalkoealmetjenyjsenæjjide akten joekoen geerve tseahkan beaja .
Åejvietsaekeme lea syökememierien mænngan , mij lea njoktjen 1. b. fïerhten jaepien .
Mearoen jïengegaedtesne jealam guhkene noerhtene .
løøneme-øørnegh saemien tjiehpiesvuekide øørnedh , vuesiehtimmide saemien jarngine jïh byjjes ståapojne
Bïevnesh luvliesaemiej / skoltesaemiej , kultuvreaerpien jïh dan juhtije prosjekten bïjre , regijovnaale , nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale
Fovsen lea akte dejstie stööremes bïegkefaamoebigkemijstie jïh dïhte sæjhta nåake konsekvensh båatsose dajvesne åadtjodh, saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen jeahta.
Akte vierhtiealmetje maahta båetedh soptsestidh guktie suejnieh tjuahpa jïh tjohke .
Båatsoeburrielaake lea dorjeme guktie jienebh sisnjeles stuvrehtimmiefunksjovnh jieliemisnie leah nåhkelamme , gaskem jeatjah sjïehtesjimmie ektiegåatomedajvijste jïh akte lissiehtamme gæmhpoe gåatomedajvi bïjre båatsoeburriej gaskemsh .
Saemiedigkien budsjedtedejtie dåarjoeöörnegidie buerkeste .
Lissine dle såemies musuemfaageles krievemh magasijne- jïh vuasahtallemetsiehkiej sjiekenisnie .
Ååpsen dovrehke bïjline .
Aarebi dah saemieh årroejin jïh dajvh nåhtadin vielie åarjebe jïh jilliebasse .
Gïelebaalhka Gulliegïele vadtasåvva tjåanghkosne dejtie noerhtelaanti ministeridie jïh saemiedigkiepresidentide Helsingforsesne bearjadahken 21.11.14 .
Dellie jïjtje veeljie gïeh dah åadtjoeh bievnedh .
Jis hijven gïeleööhpehtimmiem vedtedh voestegh tjoevere dah barkijh saemien maanajgïertine maehtedh saemiengïelem jïh saemiestidh .
Skuvlh tjuerieh dam daerpies dahkoesijjiem utnedh jis edtja dam buektiehtidh , jïh maehtedh sijjen åejviebarkojde gorredidh .
Tjuetien jaepien gietjeste dle vuesiehtimmien gaavhtan daate lij våajnoes naemhtie guktie dïhte saemien guvhkiehtæjja Elsa Laula Renberg barki .
beavna , jïh learoevierhtieh skuvlide jïh maanagiertide lååjkede
Lissine vihkeles learohkh taalefaakta automatiseradieh .
Tjïelti jih fylhki illedahkh bæjhkoehtibie mijjen nedtesæjrosne Skoleporten .
- skuvle , skuvlebarkoe , faagh , tæjmoesoejkesje
' en mietie dle daate aarvehtse noerelåhkose aalterisnie 16-18 jaepieh Noerhte
Gellievoete eatnamisnie
vuesehte dïhte såemiesmearan hammoevierhkem haalva
PP-dïenesjen barkoe lea nænnoestamme ööhpehtimmielaakesne , g , j daejnie paragraafine:
Teekste- soptsestæmman systeme akte hijven dïrrege jïjnjh gïelekultuvride veartenisnie .
Manne leam dellie gaajhkide daejtie gietjide tjöönghkeme jïh Kiparsky (1982):n haamoehkinie dejtie tjïelkestamme.Dennie haamoehkisnie gietjieh leah ovmessie daltesinie lissiehtamme.
Daate krievie vijries jïh guhkiesmïeresne barkoem gaajhkine siebredahkesuerkine .
Regijovnesne Saemien jolleskuvle , Finnmarhken jolleskuvle , Tromsøn Universiteete , Nordlaanten universiteete jïh NoerhteTrööndelagen jolleskuvle .
Læjhkan - dagkerh tekonologeles raasth tsööpkedh lea dovres .
healsoe- jïh skïemtjehokse maam lïenen gaajhkine tjïeltine gïehteldieh
starne- jïh såjhtoedepartemente dåarjoeh vadta vijrebe gïeteldssoejkesjem barkedh " gellienlaaketje jïh mïrrestalleme starne- jïh sovsijaledienesjh saemien åålmegasse " dan nualan g. j. dåarjoeh saemiedægkan , Jarngese saemien starnedotkeme jïh såevmien daaroen raastijdåeriesthbarkose .
Daan biejjien akte mïerhkebiejjie 5000 ovmessie aalkoealmetjetjïertide abpe veartenisnie .
Eah gænnah dåaktere jallh tsegkietnie maehtieh vuejnedh jis naan seksem lea åtneme .
Reerenasse ij leah annje ohtsemem gietedalleme .
Våålesebiejeme beetnegijstie reeremisnie såemies aejkien
Mij moeride leah leevegh-moerh ?
Liejpie / bissiemoere
Dah sjiere laanti nasjovnale tjåangkoeh edtjieh njolkedassh aamhtsi bijre vedtedh jih guktie dej gujmie giehtelidh .
- Manne eejnegen ussjedamme mij mov mubpie tjïrkesbaalhka edtja årrodh .
Sjïere reaktah dan raastenbijjelen båatsose
gaajhkh dåhkasjahteme sijjienommh leah daatabaasese voernges sijjienommeregistere tjaalasovveme maam staten kaarhtevierhke jåhta .
Mijjieh tjoerebe pryøvedh saemien murriedåbpoe darjodh maanide .
Tjuara lïerehtimmiedarjomem sjïehtedidh learohki maehtelesvoetide .
Julevsaemien gïelebiesie öörnesovvi 2012 Johkemehkesne .
Sjilkehth voejem seamma giebnesne .
Ohtsedh mijjen tjaatsegegïetedimmiesystemesne juktie tjaatsegh gaavnh mejtie tuhtjh ïedtjije
Gellien aejkien aerpiegïele lea dïhte viejhkiesommes gïele jïh man buerie soptsestæjja aerpiegïelem maahta, lea joekehts almetjistie almetjasse.
Voestes lea mannasinie eah gaajhkh inkoatijve veerbh kausatijve-inkoatijve paarrebieliem utnieh.
Juhteme voenges tjaangedæjja-åårganisasjovnijste jih darjomh mah jienebh-kultuvrelle gellielaaketjasse dåarjoeh .
såemies aejkien aaj ealamadtjen jeenjede dan maahtoen åvteste .
Voestes iereste barkijinie soptsestidh
Stenar skrapar mot botten.
ussjedidh " dellie learohke edtja jïjtjereerien mietie
Viehkiem edtja guedtijes öövtiedimmiem evtiedidh .
Ij leah luhpie gåptojne tjaangedh
Mov siejpie iktesth öövre tjååhpehke jïh tjåejjiennueliem vyölkehke .
Lïhtseginie åadtjoeh meatan årrodh jïh soptsestidh mejnie Svïenske gærhkoe aarkebiejjesne edtja barkedh vuesiehtimmien gaavhtan laavlomedåehkine , dåarjojne dejtie giejtie viehkiem daarpesjieh , skïemtjegåetiegærhkojne raerine fuelhkide jïh tsavtshvierhkine maanide jïh noeride .
baaji låta:3sPRT mijjen vår sådtoeh synd:PRT altemse han:REFL ILL tsaepmiestidh.
s faaleldahkh dagkaridie å
Nommelæstoe dejgujmie mah meatan
Tabellebïhkedimmie: GD = Goerehtimmiedåehkie; Lïereht.
Ellea Holm Bull har forfattet boka og den er illustrert av Jøran Jåma .
Gosse jiehtegem aerpiegïele nuhtjebe dellie maehtebe aaj aerpiegïelem gïeli bïjre nuhtjedh mah eah byögkeles gïelh men aaj, immigraantegïeli, voenges gïeli jallh regionaale gïeli bïjre jnv (Duff, 2012; Fishman, 2006; Lo Bianco, 2008; Montrul, 2016; Wiley, 2008).
Saemien nyjsenæjjah leah gåhkese båateme mïrrestallemen sisnjelen .
Vaejtemen jarkoestimmiem åadtjodh dan 14 §:n golmede stuhtjen mietie edtja bäjhkoehtidh våhkoen mieresne raejeste dåapmoem jallh nännoestimmiem bïeljielamme , jis dagkere vaejtemem ij aerebi bäjhkoehtamme aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie .
Mijjieh sijhtebe vuejnedh buarastehtetimmiem staaten , faagesiebrieh jih barkoevedtijh gaskem juktie destie baalhkajoekehts nyjsenæjjide jih almide vaeltedh dan båetije veeljemeboelhkesne .
Saaht guktie , daelie saemien lohkehtæjjah aaj byöroeh nuepieh åadtjodh daerpiesvoetide tjïelkestidh jïh tsevtsedh guktie edtja ekonomeles vierhtieh prijoriteradidh minngieööhpehtæmman jïh evtiedimmiebarkose mejtie dah faageles viermieh utnieh .
buerkiestidh jïh ussjedidh tsiehkien bïjre aalkoealmetjidie eengelskegïelen laantine
- båata aaj åarjelsaemien gïelesne
Aarvoeskaepiedimmie jïh jielemevuekie
praktihkeles dåeriesmoerh analyjseradidh mah leah ektiedamme aarkebeajjan , ekonomijese , statistihkese jïh geometrijese , maallh jïh struktuvrh gaavnedh ovmessie tsiehkine jïh ektiedimmieh buerkiestidh stoeredahki gaskem viehkine matematihkeles maallijste
Noerhtelaantenskïemtjegåetie bïevnese toelhkedïensjem lea jaksoes .
Dah aadtjen bigkeme åejvieklinihkh sïjhtieh akte vihkeles våarome årrodh akten dagkeres struktuvrelle jïh funksjovneligke evtiedæmman baeniehealsoedïenesjistie fylhkesne .
14 Åarjelsaemien lohkehtæjjaviermie
Desnie tjaalasovveme guktie edtjh darjodh gosse edtjh dam programmem åadtjodh jïh utnedh .
Lissine Politihkeles tjaelijesijjie jïh funksjovnesuerkie Sisnjelds darjoe Fylhken gåetesne .
Saemien meedijafaalenassh jïh saemien plaerieh leah joekoen vihkeles juktie saemien gïelide våajnoes darjodh , goh akte bielie gïeleevtiedimmesne , jïh gïelelierehtimmien gaavhtan gaajhkide saemien årroejidie , jïh joekoen maanide jïh noeride .
Gaajhkh rehabiliteeremedarjomi våaromh edtjieh daajroevoeteles dotkemisnie jïh pryöveme medisijnen daajromisnie årrodh .
Jïjtjenænnoestimmie lea akte ektie reakta aalkoealmetjh utnieh gaskenasjonaale konvensjovni jïh bæjhkoehtimmiej mietie.
Raavnijen lasth jïh pleajmah
Joejkemine aavoem vuesehte , jïh noeride guaktajde daejrehte voeresboelven jaefiestimmiem åådtjeme .
Lïerehtimmieh gaskeviermesne maehtieh aaj vaastojde gaertjiemdidh.
Gosse tjaeledh jih lohkedh dellie dah gøøkte båarasommes væjkelåboe åarjelsaemien gielesne , jeahta .
V. b.) Gaelpie Dalasjö (Vilh .
baakoe .
Mijjieh sïjhtebe akten heerreden baeniesujhtemen åvteste barkedh .
Magkeres laavenjassh learohkh edtjieh darjodh ?
Sosiaaleståvroe juvnehte mammografijem nyjsenæjjide 40 - 74 jaepiej gaskem .
Beetnehveahka båata mænngan mierie lea læssanamme 5.2 mill. kråvnajgujmie , jïh mænngan giehpiedimmiem 2011 raejeste 2012 raajan krööhkestamme ekonomijesojkesjisnie 2011-14 .
Soptsesth learohkigujmie man åvteste pryövemem tjaeledh , jïh maam pryöveme mïeteste .
jïjtsh jïh mubpiej teeksth vierhtiedidh
Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: " Bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre , gïjren 2015 " .
09.00 - 09. 05: Buerie båeteme
Lihtsegh sijhtieh Nøørjen saemiej gyhtjelassh internasjovnale alkoe-almetji daltesasse lutnjedh .
Kristuse jaameme .
stisk sentralbyrå ' ste (SSB) entreprenøren muhteste , mij lea sagki jollebe
Kåanste , tjiehpiedæjjalatjkoe
Tjïrrehtimmie reeremereformeste , maahtoe
Vuartasjidie nedtesæjrojde golme politihkeles krirride .
Gïehteldimmie jaepien 2010
Vielie goh 800 faage- jïh svennepryøvenassh illesuvvieh fïerhten jaepien .
Dah åålmegh mah eah vierhtiealmetjh jallh- byjresh gaavnh voengesisnie maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan raerien mietie gihtjedh bispedajvekontovrine bispedajvine mah akten sjïere diedtem utnieh gyrhkeles gagkestimmien åvteste saemiengïelesne (Nidaros: åarjelsaemien , ÅarjelHålogalaante: julevsaemien , Noerhte-Hålogalaante: noerhtesaemien), jallh Saemien Gærhkoeraerien luvnie .
Barkijh dåastovinie sjeavohtsvoetedïedtem utnieh .
Ihkuve dåarjoe edtja reeremem jïh prosjektesoejkesjimmiem maeksedh.
Kantovre Kantovre maahtah sjïdtedh gööktejaapetje ööhpehtimmesne almetjejolleskuvlesne , jolleskuvlesne jallh musihkejolleskuvlesne .
Saemiedigke åvtese jïjtse
Sjïehtesjimmien sjïekenisnie EU .
Dejstie learoehkijstie skuvlesne 2007/08 dle 3 learohkh saemien voestesgïeline utnieh .
Gïelesuerkieh ektiedamme tijjese:
Vijriesåbpoe seamadamme moenehtse edtja akte leevles faageles jïh akte leevles politihkeles åårganine årrodh , mij sæjhta vihkeles premissedeallahtæjjine årrodh göölemereeremasse , jïh dïhte edtja vihties jïh vihkeles laavenjassh utnedh .
Desnie libie gaajhkesh Jupmelen guvvesne sjugniedamme seamma aejlies aarvojne .
Aaj lesbiske , homofijle , bifijle , trans- jïh intersex-almetjh abpe veartenisnie jaabnan vædtsoesvoetem jïh itjmies meadtoeh dejtie vihkielommes almetjereaktide dååjroeh , aaj Nöörjesne jïh saemien siebriedahkesne .
Buerkiestimmie- Gustaf Jillker , " Reaktoe beapmose "
Råajvarimmie 47 Utnijegoerehtimmieh ...
Lihtsegh aaj sijhtieh barkedh guktie båatsoe-jielemem vijriebasse øøvtiedidh .
olsedh jïh dejtie
Cancerenaareme prostatesne maahta seejnelaakan sjïdtedh jïh destie ij tjoeperh jallh dïhte maahta varki sjïdtedh jïh jeatjah sijjide kråahpesne haasenidh .
Goerehtimmie vuesehte daan biejjien jienebh noerh goh aarebi maehtieh saemien tjaeledh , seamma tïjjen saemien vaenie åtnasåvva goh akte tjaaleldh reeremegïele .
Jis learohkh sïjhtieh digitale soptsesem darjodh , maahta guvvide skannadih jïh akten åehpiedehtemeprogrammen sijse bïejedh .
Dellie baakoem baajem maadthhaamosne tjåadtjodh jïh grammatihke tjïelkestimmieh koloni minngelen bïejem.
Mijjen soptsesh jïh vuelieh eah leah performatijve jïjtsisnie, men evtiedamme aktene ektiedimmesne mubpiejgujmie, gusnie maaje ij lij jienebh goh fuelhkie/maadtoe.
Dah gærjam paehpierisnie jallh pc ' sne darjoeh , jïh guvvieh dan sijse bïejieh jïh tjaalegh dejtie tjaelieh .
Vuekiej åssjele lea:
Saemien dejpeladtje maahtoe
 (snïjre jïh raejkiesloeptje / snïjrsloeptje jïh raejkie) 
Gåalmeden jaepien lim Raavrevijhkesne .
Fjellnere ojhte lij tjiehpies vaajestæjjam , guktie teekste dan dïeves jïh veljie , jïh baakoeraajesi vihties jïevkehtimmiem .
Learohkevuesiehtimmie Sagka birresåvva aktem tjomhpem daabloejgujmie ryöknedh .
Sïjsefeelijh darjoeh dam bøøretjommesem dah maehtieh , jïh dah maehtieh mijjese vielie vedtedh goh åadtjoeh .
Nemhtie maahta buerkiestidh Abpe veartene , Svïenske gærhkoen gaskenaasjovni / internationelle barkoem .
1964 raejeste Saemien Sijte Snåasesne Noerhte-Trööndelagesne akte kultuvrelle jïh histovrijes jarnge åarjelsaemien dajvesne orreme .
Saemiedigkie 10 000 kråvnah vadta dan skuvlese jallh skuvleklaassese mij dam bööremes plakaatem irhkemen vööste dorje .
Daelie saemiedigkiepresidente aaj sæjhta datnem meatan utnedh daennie gieltegs barkosne, dan åvteste fïerhte baakoe ryöknesåvva.
Jïh akti veajkoej dle almetjh mijjen åvtelen , eatnaminie jïh sinsitnine ektine , kultuvremojhtesh jïh eatnemh sjugniedamme mah leah vyörtegs aktem sijjiem UNESCO ' n vearteneaerpielæstosne åadtjodh , dan åvteste dah " åajvoeh jïh universelle aarvoem " utnieh .
16 saemien tjiehpies- jïh faagelidtertuvren tjaelijh
Bokse 654 , 831 27 Staare • Telefovne: 063-15 30 00 • E-påaste: jamtlands.lans.landsting@jll.se
Baalhka- jïh åasabijjiedimmie budsjedtesne 2011 jïh ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 våaromem åtna baalhka- jïh åasabijjiedimmesned dennie raeriestimmesne staatebudsjedtese .
aatskadamme jielememååhtedimmiem vytnesjæjjide vuartasjidh
Vïrre tjoglenassine maahta guhkiem årrodh , muvhtene gellie våhkoeh .
se .
Seierstad , Inger: Guffa , Saemien Ööhpehtimmieraerie 1999
4.1.Ulmiedåehkie 1 Saemien sïebredahke
VIERMIEPROGRAMME ÅARJEL SAEMIEN FYLHKENTJÏELTINE
Desnie maahta dej dïenesjigujmie viehkiem åadtjodh:
1: Lerohke jih lohkehtæjja / ryøjredimmie
Aerebi sijjen gåetide gyrhkesjin .
Nuhtjh daam tjaalegem eadtjohkelaakan edtjh aamhtesh gaavnedh mah datnem eadtjaduvvieh , jïh aelkieh aamhtesidie guarkedh .
Aaj buerkesth guktie edtjieh dejtie ovmessie laavenjasside vaestiedidh .
Piere gaajhtsh tjöönghkie jïh dejtie edtja gåatan vaedtsedh .
Jïjnjh tjïeltine dah veeljemegåetieh aaj gaahpode aejlegen , skïereden 13. biejjien .
Daaroestidh, manne daaroen jïh svïensken gïeli bïjre nuhtjeme
Lïeneståvroe dejtie dajvine inventeribie jih aaj barkoem dejnie jeenjemes dearjoehtamme dajvigujmie iktedidh .
Våarhkoeaamht .
Pryöveme lohkemem maadthvåarome maahtojne faagi dåaresth mïeteste .
Idtji mij destie sjïdth .
Jarkelimmesne sæjhta daerpies årrodh skåårvedh juktie orre åtnose sjïehtedidh , jïh boekte aaj orre krievemh Soejkesje-jïh Bigkemelaakeste .
pråvhkoe lea åananamme jallh raakte gaarvanamme juktie jeatja øørnegh leah båateme gøølemasse jih maelmie-pråvhkose daej dajvine .
Dah juhtieh mej jolle/vuelege ööhpehtimmie?
Bïevnesh skïemtjefeelemen bïjre:
Goh Haspelmath dejtie sov 31 veerbhpaarrh 21 gïelijste buerkeste dellie golme dåehkine dejtie joekedamme.
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre vadta jienebh reeremedajvh golmide dejstie unnebelåhkoegïelijste- såvmien , saemien jih meänkieli- tjijhtje tjïeltijste Noerhtebetnien leenesne 68 tjïeltide Sveerjesne .
1.5.3 Dïenesjh jïh dïenesjedorjemasse
Åelkies minngeldssnïjre jïh seerkeldh , göökte tjiehkieh avtelde .
Ealla Holm Bullen laavlomegærjesne akte laavlome gååvnese .
ISBN 978-82-92044-80-3
Man stoerre fiejliemaargine ?
digitaale vierhtieh nuhtjedh juktie gïelem dååjredh
Bendik Kråvik Schøien tyde.no åvtebieliem dorjeme .
Gosse lïelelïerehtimmiefaalenassen bïjre dle daah ovmessie vuekieh fylhken tjïeltine:
Tjoerh badth aktem krirriem gaavnedh gusnie datne dejnie åejvieaamhtesinie siemes , jalhts jienebh sjïere aamhtesh gusnie datne maam ‐ akt jeatjebem ussjedh .
Idtjin seatedh tjaebpiesenten (-eller) /either (-or).
Tjåanghkenidie smaave dåehkine jïh digkede guktie dah moenemh skuvlesne vaaltasuvvieh (v.g. øørnegi , njoelkedassi , faagi bïjre , j. n. v).
Mænngan tjaktjen 2012 dle fokusem åtneme sisnjelds åårganisasjovnevuartasjæmman jïh orre IKTstrategijese , mah edtjieh abpe åårganisasjovnem radtjoestidh .
Goh onne-åabpa fahkoe , dle båeries Garme aaj tjuedtjele .
ILO-konvensjovnesne nr. 169 , aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine dle tjåådtje aalkoealmetjh leah
Goh aarebi neebneme dle maajhööhpehtimmiefaalenasse ånnetji joekehts orreme dejnie ovmessie gïeledajvine.
Edtja jeatjah suerkieh øøhpehtimmmien sisnjelen nænnoestidh , tjuara dahkoesijjiem skååffedh jeatjah prijoriteremigujmie jïh nænnoes øøkonomijestuvreminie .
Saemien dotkemeståapoe Guovdageaidnu-sne sjïdtedh
Daate deahpede Piñónen seerkemen mænngan.
Hokse jeatjah laantesne
Stoerredigkien ålkoerïjhkemoenehtse sov raeriestimmine reerenassen noerhtedajvebïevnesasse bööti voerhtjen 11 .
Joekehth almetjh dennie reeremisnie jïh joekehth domtoeh jïh åssjalommesh saemienfaagen bïjre .
Pryövenasseöörnegh joe orreme såemies learoesijjine .
Guektiengïeledåarjoe ij leah læssanamme dejnie sïejhme åasalissiehtimmine siebriedahkesne .
HELEN JÖNSSON
Maahta maa mierhkesjidh aaj smaave siebrieh nuepiem utnieh tsevtsiehtimmiefaamoem åadtjodh , gaskem jeatjebem maassemeedijasse vaedtsedh jallh lobby ' em giehteldidh (pryøvedh politihkeridie tsevtsiehtidh dejgujmie soptsestidh).
Naan aejkien sån jienebe saerniestimmie sjædta jih vaenebe soptsestalleme gaskems .
siebriedahkefaageles tjaalegh tjaeledh viehkine veele faagedïejvesijstie , buerkiestamme konklusjovnijste jïh gaaltijevuesiehtimmijste
Maahtoe lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose - barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Daan biejjien lïhtsege laavkomen tjïrrh sjædta .
- Maam jovkedh , laejpieh , maam laejpien nille biejedh
Boelhketjem mænngan vierhtieh lea vaalteme maahta ennje jienebe goepeme jïh svijreme , mohte varki gujht orrije .
Baajh daennie aajmosne årrodh guktie mijjieh dan båetijen biejjien sjugnedibie .
" Daah ulmieh guhkies perspektijvem utnieh , eannan 2015:
Maehtedh lohkedh eatnemefaagesne lea guarkedh jïh nuhtjedh eatnemefaageles dïejvesh , symbovlh , goerh jïh argumenth ulmiestuvreldh barkoen tjirrh , eatnemefaageles tjaalegigujmie .
Klaasse sijjieaarvojne barkeminie jïh taalh unifix-klåbpoejgujmie bigkie .
Tjïelth jïh fylhkentjïelth jaapetjen dåastoehtin mïerhkeme dåarjoe saemienööhpehtæmman , j. n.j ööhpehtimmie voestes- jïh mubpien gïeline .
Råajvarimmie 5 Saemien lohkemejarnge
Dïhte ånnetji båajhtode guktie ij daarpesjh tabledtem vaeltedh biejjien mænngan negkeme .
Dïhte dallegh dan systeemese tjaalasåvva jïh vuesehte mejtie lea reaktoe jallh båajhtode .
Saemien tjuara akte gïele årrodh maam dovne fïerhte almetje jïh institusjovnh nåhtadieh .
- Saemien Sijte
Maam leerehte jïh guktie dam leerehte jïh gie leerehte ij lea saaht guktie .
- Gaajhkesh mah 120 studijepoengh tjïrrehtamme jallh vielie universiteete- jïh jïlleskuvlesystemesne 1998/99 raejeste, men eah leah aktem jollebe graadeööhpehtimmiem tjïrrehtamme.
Ryöknedimmietjiehpiesvoeth lea maehtedh daajroem nuhtjedh taali jïh veahkaj bïjre strategijigujmie ektine juktie bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh loetedh (aritmetihkesne).
Lïeneståvroen dïedte rïjhkebiejjeste jïh reerenasseste mieriedimmieh lïenesne tjïrretieh , jïh mijjieh iktedibie staaten barkoem .
Desnie prievieh jïh tjaatsegh gaavnh mejtie sïjhth vuartasjidh .
Datne aaj maahtah veeljemebiejjien åvtelen gielem vedtedh .
Geerve almetjh mah reaktam utnieh jåarhkelïerehtimmiem åadtjodh , reaktam utnieh vuarjasjimmiem åadtjodh sijjen realemaahtoste , jïh maahtoevihtienassem åadtjodh .
Gosse datne goh årroje Nöörjesne skïemtjelassem åadtjoeh jïh dov diagnovsem dåaktaristie åadtjoeh, dåaktere dam healsoeregisteri sïjse registerede dov persovnenommeren tjïrrh.
jïjtsevoeth analyjseradidh guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvrine , jïh fysiske daeverh buerkiestidh aarkebiejjien jieleden jïh teknologijen sisnjeli viehkine geometrihkeles dïejvesijstie
Vihkeles dah noerh steemmadieh , jïh dah goh dåehkie krøøhkestimmiem åadtjoeh politihkerijstie , Aarebrok veanhta .
Ulmie lea saemieh edtjieh dej gïelem bååstede vaeltedh jïh saemiengïelem lutnjedh gosse jeenjebh saemiestieh .
Daate vuesehte guktie " eatnemen jupmelh " lin ektiedamme låavthgåatan jïh aarkebeajjan .
Maahtoem laaki bïjre jïh barkoeøvtiedimmeste .
jielemh utnedh mah våaroeminie utnieh jïh krööhkeste dam saemien kultuvrem , eatnemem jïh byjresem
Dihte edtja aaj eejhtegigujmie digkiedidh guktie sisvege ektesvuekiebarkoen soptsestallemasse bøøremes sjædta .
Refusjovne råajvarimmie gijjien vøøste .
Maajhööhpehtimmietæjmoe Vuartesjh dam tjaalaldihkie vearoldebïevnesem ektesne .
Jis sïjhth dåeriedidh , bïeljelh dellie: Gïelem Nastedh , Britt Sparrock .
Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh .
Dellie leam aaj gïehtjedem maam Hasselbrink jïh Bergsland jïh Stenfjell tjaelieh.
6.3.
Saemiengïelen pedagogeles barkijh maanagïertem stuvrieh .
Tijje: 8 tæjmoeh
Daamhtaj aaj naan gyhtjelasside vaestiedidh gosse pryövenassem vedtedh .
Gärhkoegåetieh urriestidh ?
Daennie tjaalegisnie edtjem ovagkusatijve klassem gïehtjedidh, edtjem diagnostihkh pryövedh mejtie maehtieh dejtie göökte intransitijve klasside joekehtidh aaj syntaxen mietie guktie gåarede semantihken mietie dam darjodh.
Jis naemhtemes gååvnesh veeljemebiejjesne dellie maahtah gieleleahpesne lohkedh gusnie sijjie jih gåessie gaahpene leah .
Öövtiedidh vuekieh juktie aajnealmetji nuepieh nännoestidh sijjen saemien gïelem utnedh jïh råaptede dam vaeltedh
Gosse hijven taalegoerkesem åtna edtja aaj daejredh dåehkieh eah tjoerh ryöknesovvedh akten vihties öörnegen mietie .
Aehtjie lea joe byøpmedamme jih barkose vualkeme .
Stoerre gïehteldimmieh fylhkesne: ...
Raeriestimmie dorje guktie akte serteme sjædta akten njoelkedassevierhkese , gusnie akte orre tseegkeme ektievoete barkoehaevide edtja krievemidie nænnoestidh maaksoen bïjre .
 (Guvvie: Anna Liisa Jåma , Ságat) 
Eah daarpesjh lïerehtimmiem utnedh juktie gïelem lïeredh.
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Daesnie sjeahta råållekåarhth jïh soptsestimmiesijjieh darjodh viehkine daatiste .
Aahka Aasta Joma Granefjell , Sanna Granefjell , tjidtjie Lisa Marit Granefjell Pentha onnebaahtjine Isaac Granefjell jïh maadteraahka Anna Joma Granefjell .
Juktie saejriesvoetem unniedidh jïh jielesfaamoem bigkedh vïh Saepmesne
Daelie lægan dåakterestipendiatine Romsen Universitetesne jïh Noerhte-Nöörjen Universiteten skïemtjegåetesne Romsesne barkeminie .
Nimhtie 2-3 jaepieh giehtelim .
Diagrammebïhkedimmie: (n=5/3) = Lïerehtimmie 1 vïjhte lïhtsegh jïh Lïerehtimmie 2 golme lïhtsegh; RD = Referansedåehkie
SAEMIEN BEAPMOE- VUEKIE JÏH .
Vihkeles gaavnehtidh mah gyhtjelassh gihtjesovveme: smaave jorkestimmieh aktene gyhtjelassesne maahta dam årrodh mij vaestiedasside joekede .
Dah guaktah gujht båeries poplaavlomh goh Beatles Yesterdah jïjtse vuekien mietie dorjeme jïh novh gujht gaertieldihkie dah laavlomh .
Manne aarebi suerkiem haasteme raeriejgujmie båetedh mah darjoeh byøpmedihks beapmoe ij sleengkesovvh , bene sijjeste byøpmesåvva .
§ 17 sæjhta jiehtedh Finnmaarhkesne dle:
Levin jïh Rappaport Hovav, Unaccusativity 1995.
Aanna - guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem ...
Kristuse vihth bååstide båata .
idh jih vuartasjidh guktie dah ies båatsoeburrie alme
Frank Aarebrot lea professovre viertiestimmeles politihkesne Bergen Universiteetesne .
Misse tjoerem vielie haarjanidh ?
Dotkijh tjuerieh laavenjostedh .
Mijjieh dïjride dej sealadimmien bïjre stoerre sårkojne dåastoejimh .
POLITIHKELES STUVREME: Tjïelteståvroe tjïelten åejveste stuvresåvva .
Göteborgen gærhkoen ektiedimmesne dïedtem juekieh guktie daagkoe bijjege vuesiehtamme .
Gosse aahkovh aahkeben ektine , numhtie dah jis lïereminie .
Suehpeden 30. b. daan jaepien PGA aktine orre sjæjsjalimmine båata mij aalkoealmetjidie meatan vaalta prosessesne .
Jenny Fjellheim (Glåmos), Anna-Linnea Fjellheim Varsi (Glåmos) jïh Inez Rensberg (Bïenjedaelie / Jokkmokk) lustestalleminie gosse vytnesjeminie .
Manne Månnoeh Mijjieh
Saemiedigkieh åvtelbodtieh vaestie tan jallh laahtestimmieh aamhtseryøjredæmman vedtedh .
Dellie hijven ultratjoejegoerehtimmiem darjodh , juktie vuajna jis sïeje desnie jïh dam olkese daarpesjidh döömedh .
Daate bïhkedimmie lea tjaaleme dutnjien gïen learohkh mah edtjieh goerehtallemepryövem ryöknedimmesne tjïrrehtidh 2. daltesisnie .
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh geajnoste 99 Palolaki:n baaktoe dajveraasten mietie jalline jïh åarjene dahkoe dan geajnose 99 Kahtovaara:sne .
Ulmie lea faagen maahtoem vuesiehtidh .
Gaajhkh åelie-almetjh gïen leah learohkh gïeh edtjieh nasjonaale gïehtjedimmieh tjaeledh edtjieh daagkerem tjaalegem åadtjodh gosse skuvle aalka .
Nænnoestimmie Fylhkendigkesne Noerhte-Trööndelagesne 6.12.2012 , aamhtese 12/73 Journaleaamhtese NTFK 12/12567 Layout: NTFK Regijovnale evtiedimmiegoevtese Trygke: NTFK Kopisenteret Steinar Johansen gaajhkh guvvieh vaalteme Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte Fylhken gåetie Guessiesijjie: Seilmakergata 2 Påastesijjie: Postboks 2560 7735 Steinkjer Tellefovne: 74 11 10 00 Telefakse: 74 11 10 51 E-påaste: postmottak@ntfk.no Gaskeviermie: www.ntfk.no
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman sæjhta vierhtietjaatseginie årrodh gaajhkide åålmegidie mah sïjhtieh saemien perspektijvh meatan vaeltedh jaahkoeøøhpehtimmesne .
Mov åejjie jorpehke .
Lïeneståvroe lea vaaksjomereereme dejtie stiftelsidie mah lïenesne gååvnesieh jïh mijjen dïedte lea dejtie registreredh .
Båeries teestamentesne tjaalasovveme Jupmele Movsese buelije tåarnestråamposne jijhtieji .
SaTNe alTeSe
Tana , SEG .
Ektievuekie edtja båetije biejjieh vijriebasse juhtedh jih saemieh edtjieh ektesne vierhtiehtidh aamhtsh mah vihkeles .
Gaajhkh learohkh edtjieh goerehtallemepryövenassh darjodh .
Råaksoentjahke maahta noerhte Vilhelmina saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. - mïetsken 31. jïh Byrkije båatsoesïjteste skiereden 1. - ruffien 30 .
Saemien jaahkoeøøhpehtimmien åssjele lea aktem øørnedamme jïh iktemearan jaahkoeøøhpehtimmiem vedtedh mij gååske jïh nænnoste dam kristeles jaahkoem , daajroem vadta Dan golmeektievoeten Jupmelen bïjre , viehkehte saemien maanide jïh noeride jieledem toelhkestidh jïh haalvedh naemhtie dej saemien roehtsh jïh idtentitete gorresuvvieh ̧ jïh dejtie haestede eadtjohke årrodh jïh meatan årrodh gærhkosne jïh siebriedahkesne .
V. b.) Räjmere Remmarn (Ö. vik V. n.) Rööpsnjuana Rönnäs (Vilh .
Daah indikatovrh leah vuesiehtimmieh mah maehtieh abpe systeemem nænnoestidh:
N Neasna Nästansjö (Vilh .
åenehks tjaalegh åehpiedehtedh jïjtjeveeljeme aamhtesi bïjre
Våhkoen 10: njoktjen 2. - 6. b. , moenehtse- jïh stoerretjåanghkoeh .
Mijjieh 6 feerjelaajroeh juhtebe , 2 sneehpesvinhtsefaalenassh jïh aktem vijries ektieskovhtefaalenassem abpe fylhkesne .
Jieliemassh: Saemiedigkie sæjhta datnem
Jïjnjh dejstie learoehkijstie aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjieh goh
Dah koreen G2-lïerijh 60% buektiehtin nominatijvekasusijstie jïh 51% akkusatijvekasusijstie gaavnedh, mah båajhtahligke åtnasovveme.
Baajh learoehkidie jïjtje soptsestidh maam barkosne lïereme .
Mijjieh tuhtjebe hijven gosse maanah maehtieh jïjnjem kultuvren bïjre lïeredh , Ingrid jeahta .
oeevtiedimmiem .
Reakta saemien lïerehtæmman byöroe aaj mijjen unnemes maanide feerhmedh , mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta .
Pryövenasseprosjekte vuartesje mejtie gåarede TT-skovhtem iktedidh jeatjah såarhts skovhtine .
' i konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP) jïjnjh vihkeles jïh voernges almetjeriekteles njoelkedassh åtna saemiereaktaj bïjre .
Muvhth suerkine saemieh aaj såemies jïjtjemoenemem åådtjeme , vuesiehtimmien gaavhtan gyhtjelassine mah leah gïelen , kultuvren , jielemen jïh øøhpehtimmien bïjre .
Jaepien 2010 dle Saemiedigkie tjåanghkan 31,3 mill. kråvnah dåarjojne lyjkeme saemien ööhpehtæmman .
[Ammes]
Jïh daate akte stimuluse dåeriesmoere.
Stenfjell vuesehte guktie daagkeres raajese maahta göökte goerkesh utnedh.
Vierhtiealmetjh dah mah leah gïelejarngh , jïh sæjhta geerve årrodh kuvsjigujmie jïh darjomigujmie nïerhkedh dej namhtah .
Maajh-jaevresne , Gaalen tjieltesne jaepien 1992 aelhkietin saemien faaleldahken gusnie maanah edtjin åadtjodh gaektsie tæjmoeh saemien våhkosne saemien lohkehtæjjine .
Daate deelleme lea gaajhki gærjaj jïh tjaatsegi bïjre mah leah bæjhkoehtamme Nöörjesne gusnie abpe jallh bielieh teeksteste leah saemien , v. laakine Lov om pliktavlevering .
Dam vuajnah provresalmetji vaajtelimmeste guktie dïhte provre edtja årrodh .
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh goske ahkedh buerebelaakan maahta jïjtjeraarehke digitaale gaaltijh , dïrregh , meedijh jïh bïevnesh veeljedh jïh nuhtjedh .
Jïjtsevoete Nåhtedh adjektijvem buerkiestidh Vuesiehtimmie: Manne geerjene , gïemhpes , måarehks j.n.v .
Vuarjasjidh mejtie gåarede aktem bijjieguvviem darjodh dehtie saemien humane biologeles materijaleste mij lea vöörhkeme daan biejjien .
2) Vaarjelimmiedajveståvroe Lyngsalpan eatnemevaarjelimmiedajvese
Maam datne maahtah darjodh jis dov eejhtegh edtjieh geerjene sjïdtedh ?
Goh patiente dov lea muvhtene ovmessie veeljemenuepieh dov hoksen bïjre .
Maahtam mov uvte vuejnedh guktie eatneme jallh tjaetsieåerie vååjnoe .
 (136) Mijjieh vi sïjhtebe vilja:1PL dam det:ACK saemien samiska gïelem språk:ACK evtiedidh.
Pryövenasse boernengåetietappeste
15 5.4
Dïhte lea kråahpen vuekie jiehtedh gujnelemmie båata .
bïevnesh gaavnedh tjaaleginie jallh praktihkeles ektiedimmine , ryöknemesåarhtem veeljedh jïh buerkiestidh man åvteste dam veeljeme , tabellemaahtoem nuhtjedh jïh ektiedimmieh ryöknemesåarhti gaskem nuhtjedh , illedahkem vuarjasjidh jïh vaestiedassem åehpiedehtedh
Man båeries datne leah
Naakenh sïjhtin daejredh guktie Saemiedigkie maahta båatsoe-burride viehkiehtidh .
Åejvie , Jupmele , Elmien aehtjie , Åejvie , Jupmelen Baernie , veartenen lutnjestæjja , Åejvie , Jupmele , Aejlies Voejkene , aarmodh mijjem .
Departemeente aktem mieriedimmiejarkelimmiem dorje maam gånkan resolusjovnesne nænnoste , dïhte sæjhta jiehtedh aamhtese staateraeresne gïetesåvva .
Daate sæjhta jiehtedh haestemh leah joekehts dajveste dajvese , guktie edtja saemien gïelem eevtjedh .
Åadtjoeh jïjtje materijalh jïh teknihkem veeljedh .
Registerinie bïevnesh båehtjierdimmie jïh resultaati bïjre tjöönghkie ovmessie skïemtjijedåehkijste ellies laanteste .
Baeniehealsoe jïh almetjehealsoe
Skriv riktige endelser på ordene, slik at setningen blir riktig.
Mubpieh aavone sjidtieh gosse mïetsk-åedtjeste starneme .
Dïhte sæjhta jiehtedh laantedigkie edtja dah skïemtjes almetjh sujhtedh , mohte aaj heerreden råajvarimmiejgujmie barkedh juktie almetjh viehkiehtidh tjarres årrodh .
Bïhkedassh staateste , g. j. dåårjemeprievie Tjïelten- jïh
Eejhtegh jiehtieh dah åajvahkommes leah madtjeles dejnie faalenassine maam sijjen maanah maanagïertes ne åadtjoeh , men gosse maanagïertemaanah jïjtje gyhtjelassh åadtjoeh maam dah maana gïerten bïj re tuhtjieh , dle naaken dejstie svååroeh dah eah tråjj - edh , jallh dah neerresuvvieh jallh plaakenieh maanagïertesne .
Saemiedigkie reeremem dejstie saemien museumijstie åadtjoeji jaepien 2002 .
4.Skåårvemebudsjedten mierieh leah naemhtie:
Datne maahtah sïjsefeelijidie gåetide seedtedh .
Våhkoen 18 - 29.4.14 - 30.4.14 soejkesjamme tjåanghkoeh daejgujmie: Raavrevihken tjïelte , Snåasen tjïelte jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte
Bïjre jarkan Sveerjesne mahte 3 400 gærhkoeh gååvnesieh .
Dej tsiehkiejgujmie mah dan raajan leah våaroemasse bïejeme , dle maaksoeh reentide jïh avdragide lissiehtamme geajnoeskåårveminie sïjhtieh aktem bijjiegietjiem jaksedh 2020 , medtie 37 mill. kråvnajgujmie fïerhten jaepien .
Akte bielie latjkoste lea Saemiedigkie sæjhta kultuvrejielemeprosjektem aelkedh gusnie duedtie jïh saemien kultuvre leah vihkeles biehkieh , Muotka minngemosth jeahta .
Båetede gaajhke lea ållesth .
Karakteredaltese 2
Doh taalh 11-20 eah dam sïejhme njaalmeldh möönsterem utnieh (göökteluhkie akte , göökteluhkie göökte , njieljieluhkie akte njieljieluhkie göökte jnv) men aktem jïjtse logiske struktuvrem utnieh .
Datne jovkih ?
Daan biejjien akte learohke vijhte learohkijstie skuvlem orrije bielelen liereme eensilaakan lohkedh , tjaeledh jïh ryøknedh .
Lohkehtæjja Anita Dunfjeld Aagård jïjtse learoehkidie garmerde .
Tjuara tjïelke årrodh pryöve-illedahke ij sïjhth dan stoerre mïelem utnedh learohki lïerehtæmman guhkiebasse .
Mijjieh aaj aktem ohtje daajroem utnebe aalteren bïjre saemienlohkehtæjjaj gaskem, mij maahta maam akt jiehtedh mejtie mijjieh boelvemålsomi uvte tjåadtjobe saemien lohkehtæjjaj gaskem.
Jalhts akte learohke reaktoem åtna lutniestimmiem åadtjodh , learohke jïjtje jallh dan eejhtegh maehtieh læjhkan nænnoestidh satne edtja pryövem tjïrrehtidh .
Maahta aaj kondome nåhtadidh gosse onaneeredh , jis sæjhta buerebe sjïdtedh dam tseegkedh jïh daajra guktie damtedh gosse boetje-goglenassh kondomenasse båetieh .
Maahtah raajan 50% dejstie jååhkesjamme åasijste ohtsedh , jeenjemes dåarjoe lea 500 000 kråvnah .
baalhkah NTE .
2. konnotatijve bealesne jeahta: gosse maana vaetieminie dellie aehtjebe dorje guktie maana sæjhta .
gïjren 2009 ektiebarkoedåehkiem nommedahta mij galka uvtiedidh råajvarimmieh mah maehtieh radtjoestidh eevtiedimmiem saemien learoevierhtieh .
D. gejhkie-bearkoeh
Nåhtedh vihtesjimmiepeannam jallh bïejh gievliem baakoej bïjre aktine plæjjoehkinie jallh peannine .
Dellie gyrhkesjimmieh gusnie maadtoeh orreme .
Nåajte vuajnalgi goh akte svaalhtese jupmelefaamoej jïh almtjen gaskem .
Ålkoelaanten staatenårrojh mah almetjeregisterisnie tjåadtjoeh jïh leah årroejinie Nöörjesne orreme iktemearan dej minngemes golme jaepiej , veeljemebiejjien åvtelen
PRYÖVEN BÏJRE
galka meatan sjïdtedh jïh jååhkesjidh åvteli skuvle PP-dïenesjem gihtjie jis dov maanam goerehtidh
Dellie digkedem guktie mov joekehtimmie jåhta mov teoriji muhteste nueliekapihtelisnie 6.3.
- Saemiedigkieraerie lea NVE .
Guktie jeahteme maanah dej gïelem lierieh mearan byjjenieh.
Dajvereereme kultuvrevaarjelimmine
Maahtam lïhtsh låapoestalledh jïh soptsestidh man gellie vokalh / diftongh baakosne .
Jis naaken dejstie dassem dellie orre baenieh sjidtieh .
Gosse edtja mubpiem gïelem utnedh dellie boehtelem jarkele pryövoe nuekies boehtelistie mïernjedh.
Ööhpehtæjjah Anita Dunfjeld Aagård jïh Liv Karin Joma , jïh learohke Lene Sparrok .
T ' sne ellieslaakan .
nænnoes laakan nuhtjedh
Aehtjebe lea Saarese soptsetamme båeries-skodtjen bijre mij Laaran-baektesne årroeminie .
unnebelåhkoej reaktah nännoestidh jïh daltesem lutnjedh
Råajvarimmie 34 .
GAMMAL LÄNGTAN
guktie ij sjïdth naan tsumhtsieh mah feerlege desnie .
Nåht edh daam heef
- Daan jaepien sesjovnesne sïjhtebe tjïertestidh aalkoealmetji krööhkemh tjuerieh meatan vaaltasovvedh NASCO:n jïjtsh bïhkedassine .
Ij naan "maalle" gååvnesh guktie edtja dam darjodh.
Gåessie datne reakadih
ISRAELSSON , PER MARTIN - NEJNE , SAGKA 2008: Svensk-sydsamisk , sydsamisk-svensk ordbok och ortnamn .
Dovne ILO .
Jis dejtie doeltehte dellie njaelkies marmeladem bearkose åådtje .
Joe lij dellie naa jijnjh muerjieh gaavneme , dellie gåvla mij dihte svæhtja dan sov duekesne .
Fuelhkie gellien aejkien vuelkieh jïh dejtie sijjen bovtside vååksjedieh .
Veeljemisnie 2007 krirrie 89 tjïelten åejvieh åadtjoeji jïh 79 sæjjasadtje tjïelten åejvieh .
Goh ållermaahteme ekonomijesoejkesjisnie 2009-12 , dle daate dåarjoe maahta sjïdtedh ånnetji vielie goh 36 mill. kråvnah (seamma tsiehkieh goh Nordlaante).
Naemhtie goh skuvlepolitihken bïjre mijjen jaepietjuetien , eevre mubpien veartenedåaroen raajan
Reekteminie akten hijven evtiedimmien bïjre .
galka maehtedh gaajhkine siebredahkeareninie saemiestidh jïh saemiengïelen åtnoe byjjes tjiehtjelisnie galka jienedidh .
Aerviedimmie viertiestamme staeriedamme budsjedtine jaapan 2011 , seamma goh RNB
Vihkeles dagkerh vuesiehtimmievuekieh ektiedamme sjidtieh dejtie matematihkeles symbovlide .
Aerviedamme maaksoe 6,7 mill. kråvnah .
Daate dan åvteste Saemiedigkie sæjhta viehkiehtidh guktie jienebh göölemisnie aelkieh , jïh dan åvteste dovres vïnhtsem åestedh , Muotka jeahta .
Jaepien 2010 aktem sijsefeelijeraeriem nammoehti goh akte guhkiedimmie dehtie goerkesadtemeprosjekteste .
Jis dåehkiebarkoe guhkiem vaasa , maahta maereles årrodh jienebh låggh ikteearan tjaeledh .
3.2.1.2 Saemien gïelen goerehtimmie
Jiehth aahka !
Juryesne saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka , Saemiedigkien byjjenimmie- hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtsen åvtehke Ellinor Marita Jåma , saemiedigkietjirkije jïh Saemiedigkien lïhtsege juryesne Trööhnege Sonjan skuvlebaalhkese Johan Vasara jïh lïhtsege Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtse (SUPU) Jon-Christer Mudenia .
Steegkeldh skuvli eejehtalleminie .
Gïehtjedimmie ...
Guktie nasjovnale pryövenassh nåhtadidh goh dïrrege lïerehtæmman ?
Daan tjïrrh maehtebe daaletje , nåake jïh smaave gåetieh
Asfalteprogramme jåarhka jïh daesnie sïjhtebe daan beajjetje driektine , asfaltem utnedh gaajhkine fylhkengeajnojne 2020 åvtelen , goh aalkoelistie soejkesjamme .
voeresebeetnegh- jïh barkijestiftelsh
Dïhte dïhte akte fåantoe .
Mænngan manne mov eejhtegidie gihtjim mannasinie dah eah vielie mijjese saemiestin .
Doh vihkielommes almetjereaktah edtjieh laaken sïjse , jïh laaken gïele edtja orre gïelehammoem åadtjodh .
Dååjrehtimmieh vuesiehtieh lïerehtimmie saemien mubpiengïeline ij leah nuekies jis edtja ulmiem jaksedh guektiengïelevoeten bïjre .
Lohkehtæjja aamhtesinie aalka , jïh aktem åenehks soptsesem jallh aktem vaajesem låhka mij lea ektiedamme disse .
Daamtaj dah nænnoes mïelh utnieh gellie politihkeles aamhtesi bïjre , jïh muvhten aejkien dellie dah aaj sijjen mïeligujmie båetieh , vuesiehtimmien gaavhtan gïrremeraajosne vaedtsieh jallh vuelienommekampanjh øørnedieh .
Learohke maahta såemies barkoej jïh barkoejielemen bïjre soptsestidh jïjtse ööhpehtimmie-geajnoen sisnjelen , gosse soptseste , buerkeste jïh gyhjtelassh vaestede
Sæjhta daerpies årrodh dam tseegkeme stuvremesystemem evtiedidh , jïh darjodh guktie aelhkebe sjædta sjyöhtehke illedahkedaatah gaavnedh .
Haalvemedaltese 3
Dåarjoem stiftesistie ohtsedh
Vijriebasse learohkh edtjieh meatan årrodh aktene digkiedimmesne aamhtesen bïjre .
Jis voeksede golme tæjmoeh raejesne dan mænngan tabledtem vaalteme jallh jis tjåejjieh skorkestieh ij leah vihties kråahpe jaksa hormonem baajnedh .
Men mijjieh vaenie vihtiestimmiem utnebe guktie gïeline daejnie jielieminie daan biejjien .
Gieriesvoeten Jupmele , dov dahkoeh hearlohke .
Luvliesaemien / skoltesaemien ööhpehtimmiematerijelle daelie nöörjen jïh russiske gïelesne gååvnese jïh digitaalelaakan .
- Mannasinie akten dåehkien histovrije vihkelåbpoe mubpeste ?
Vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh gaskeviermiem nåhtadidh .
Daate maahta sjïdtedh dialogine saemiedigkine .
Implementeringem joe aalkeme jih Sara Larsson aaj soejhkesjimmiem dorjeme båetijen barkose .
Åarjelsaemien veerbe tsööpkedh mij stuhtje dan englaanten gïelen veerben goerkesem dæjpa.
Dïhte aaj dïsse gie nïejtem nåajsan dorjeme .
Numhtie Havikesne darjoejimh
För jïjnjem nuhtjedh jïh dannasinie kapitallem nipkie
Lyjkeme 66 millijovnh kråvnah juktie prosjekteringen jåarhkedh aktede orre Nasjovnalemuseumeste Vestbanesne Oslosne .
Gååre NVE .
3.2 Gihtjemegoere
 (gærja jïh kaassedth) 
Datne fealadimmien , årromen jïh jeatjah maaksoeh jïjtje maaksah .
Dïenesjedorjemassen våarome læssene dannasinie 7,9 mill. kråvnajgujmie , viertiestamme voestes budsjedtine 2011 .
Dellie måjhtajimh åereme-vaarjojde meehtimh provhkedh .
 (45) [xSJÏEK[ ySJÆDTAAAJMOE]TJÏRRH[ xMAAM-DORJE]] Goh manne joe tjaaleme ij leah åarjelsaemien öövre goh englaanten gïele.
Tjoeverem mån aehtjie gon tjidtjeste lissiem gihtjedh .
Seksem åtna jïlhts ij dam sïjhth .
Dïhte buerie saernie maam Slabakova (2016) såårne, ihke gåarede dejtie morfosyntaktiske jïh syntaktiske hammojde G2-gïelese hijvenlaakan lïeredh mænngan jieliemisnie.
Våhkoej 17-19 (26.4.-13.5.) 2. daltese
Daate vuesiehtimmie ånnetji abstrakte, men veerbem gåarede aaj konkreeti deahpadimmiej bïjre provhkedh.
Dejstie 190 elliestijjestudentijste mah øøhpehtimmiem veeltin Noerhte-Trøøndelagesne skuvlejaepien 2009/2010 , abpe 130 elliestijjestudenth lin jeatjah fylhkijste .
Ibie dam maehtieh baakoejgujmie buerkiestidh , ibie dam maehtieh vuesiehtidh jallh Universitetine goerehtalledh .
Maahta aaj alkohovleste jïh drogeste nåake damtedh .
Aalkovisnie daamhtaj gujnelemmie ij jaabnan båetieh .
Aartigkele 14 Gåatomemoenehtse nænnoestimmieh jeenebelåhkojne nænnoste (aalme jeenebelåhkoe).
Lyjke aktem maadthkvotam doerskegöölemasse gaahpoeh dåehkesne , mij leah tjåadtjoen åvtelen dåehkiej gaskem joekede dejnie fïerhten jaepien stuvrehtimmine .
Dannasinie akte aavre siebrese daate skuvle saahtan lea daesnie , jïh learohkh maehtieh øøhpehtimmiem aelkedh daan tjaktjen .
Maana maahta daennie aktivyöki barkosne sov jïjtse stååkedimmie maahtoem lissiehtidh .
Jïh ohtsedidh gaskeviermeste .
Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte tuhtjie hijven Raavrevijhken tjïelte meatan sjædta reeremedajvesne saemien gïelide .
Jaemedelåhkoe lea dah minngemes jaepieh ohtje læssanamme noere ålmide gaskem kaanne dannansinie jaemedesjïeke lea læssanamme gidtjh kruemiehtimmien , jaememesjïeke alkohovlen gaavhtan jih kaanne aaj dah , gïeh jïjtjh marhkeme .
Åarjelsaemien beapmoebihkedassegærjah
Learohkh tjaalegem veele luhkieh , jïh såemies minudth berkieh dam saemiengïelese jarkoestidh oktemierien .
Dastegh eejehtallemedåehkine orrije , dellie dah tjirkijh tjïelteståvrosne mah diedtem utnieh .
Golme dotkijh mah jeatjaj gïele bïjre saemien gïeleste tjaaleme.
Dan mænngan maehtieh lïeredh laahkojde tjaeledh .
Njielje luhkie njealjede tjaalege
Vuartesjh vielie kap.
Raavrvijhke dej beeli maahte geajnohts jih mijjen ij naan el-faamoe .
Dan åvteste sæjhta maanide jïh noeride skreejrehtidh daan jaepien kampanjesne .
Daerpies lea maahtoem jillehtidh , juktie saemien kultuvreaerpiem vaarjelidh jïh aaj juktie utnedh laanteåtnoem soejkesjidh .
Gosse åedtjiepryövenassem vaalta åådtje daamhtaj antibiotikatabledtem .
Daate lea joekoen vihkeles gïelen båetijen aejkien gaavhtan , jïh maanaj skearkagimmien gaavhtan , raerielïhtsege Ann-Mari Thomassen jeahta .
åehpiedehtedh jïh saemien lidteraturh jeatjah kultuvri lidteraturigujmie viertiestidh
Seamadidie gaajhkesh edtjieh ajve saemiestidh .
Læjhkan dellie budsjedte jïh øøkonomijesoejkesje vuesiehtieh mijjieh sïjhtebe buektiehtidh dïenesjedarjomem tjåadtjoehtidh , seamma aejkien goh mijjieh buektiehtibie dejtie laajkojde gagkestidh .
nïejte , baernie , tjidtjie , aehtjie , aahka gon aajjah .
Sosijaaleståvroe gïetede dah mah gohtje Lex Maria-bæjhkoehtimmieh , gosse hokse jïjtje edtja alvas deahpadimmieh bæjhkoehtidh .
Bïhkedimmie skuvlide , lïerehtimmiekontovride jïh sïeltide
Dïhte edtja guhkiem åvteli aelkedh tjïelkes årrodh gåessie faalaldahkem aalka .
Learohkh dan bïjre soptsestieh , jïh jïjtsh dååjrehtimmieh jïh mielh buektieh .
Baakoegærjesne dovne sïejhme baakoe jïh faageteermh .
Goebpere ij leah tjoeleskïemtjelasse .
Ovmessie evtiedimmieråajvarimmieh faageskuvline ektine , kraannafylhkine Nordlantesne jïh Åarjel-Trööndelagesne , vuesiehtimmien gaavhtan faagebieljelimmien bïjre skuvli gaskemsh , tjåenghkies maarkededoekeme , åtnoe ööhpehtimmiedalhketjistie .
1993 .
Vuesiehtimmien gaavhtan; gie dïhte maahta jiehtedh: gaahtoe , bïenje jallh hierkie åådtje kåarhtem utnedh .
Dellie åadtjoeh dejtie noerhtesaemien bokstaavine áčđšž (jis guhkiem steerh bokstaavide acdsz), dah aajnehke noerhtesaemien bokstaavh mah fååtesieh leah ŋŧ .
diagrammem jallh digkiedimmes tekstem lohkedh gosse bïevnesh gaavnedh .
Tjïelte , fylhketjïelte vuj starnesijjieh edtjieh öörnedh daerpies toelhkeviehkiem jis barkiji eah leah daerpies gïele- jïh kultuvremaahtoe .
Aaj 2011 dle bijjelen 6 mill. kråvnah lyjke mierhkeldh gorredimmievierhtine .
Tjuvhtehte såemies viehkiedïrregh tjaalegisnie
buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh mubpiej gïeli gaskem , gosse buerkeste galka grammatihken baakoeh utnedh
Råajvarimmieh mah daase dåarjoeh Noerhte-Trøøndelaagesne sæjhta prijoriteeresovvedh .
Idtji gænnah gåaredh åarjelh-saemien gielem provhkedh abpe tijjem jih idtji gaajhksidie gænnah .
Akteaajhteresïelth jïh sïelth , mah leah registreradamme duedtieregisterisnie
Mubpene boelhkesne sïjhtem tjaalegen duekiem, dej gïeli saemien jïh daaroen joekehtassh jïh teorijen våaromem buerkiestidh jïh lissine guktie G2-lïerije funksjonelle morfologijem mubpene gïeline vejteste.
12.00: Preessetjiehtjelem rïhpeste Ts.. .
Daah tjïjhtje krirrieh leah daan biejjien meatan Stoerredigkesne: Barkoekrirrieh , Fremskritts‐ krirrie , Åelkies , Kristeles Åålmegekrirrie , Gaskoekrirrie , Sosialisteles Gårroehkrirrie jïh Gårroeh
Tjïelten åejvie Båddådjosne , Ole-Henrik Hjartøy lea madtjeles ihke latjkoe Saemiedigkine varke lea stïeresne .
Lohkehtæjja aktem soptsesem tjaala mij maalline sjædta guktie aktem soptsesem tjaala , jïh dam learoehkidie låhka .
learoehkidie ovmessie vuekieh lïerh gosse guarkedh guhkies jïh / jallh ammes
Dellie maa eejhtegh böötin maanide veedtjedh .
skuvlejaepien 2008-2009 leah 1043 learohkh ööhpehtimmie saemiengïele voestesgïeline , mearan 1474 åadtjoeh ööhpehtimmiem saemiengïele mubpien gïeline (2 jallh 3).
Øøhpehtimmie prijoritetem åtna Mijjen stoerre syjhtedassh øøhpehtimmiesektovrese .
Dïhte lea aaj vihkeles kultuvrehistovrijen materijalijste nuhtjedh jïh vuekieh guktie bigkemi karakteerem jïh vuajnoem gorredidh seammasïenten tradisjovnellen vætnoem vaarjelidh .
Tjuedtjele , edtji profeten Jesajan gærjeste lohkedh , jïh dïsse profeten Jesajan gærjan vadta .
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 4
Lissiehtamme goerkese siebriedahkesne ihke vihkeles mijjieh åadtjobe mijjen gïelem nuhtjedh
Daej stuhtji vuesiehtimmieh gusnie ovmese morfologije væhtah leah.
Gïelelïerehtimmie åarjelsaemien gïelesne lea dovne
Bööremes råajvarimmine aelkedh guktie ööhpehtimmie åadtjodh laantebielie- jallh
Hearrah jïh diakonh leah vaane almetjh råakedh nemhtems staelpine jïh dej leah dïedte sjeavohth årrodh .
Råajvarimmie 67 Saemiegïelen gaavnedimmieesijjieh maanide jïh noeride ...
Daamhtaj aaj sïejhme provnelaakan galkegh åtna åvteli voestes gujnelemmiem åådtje .
Tjïelti barkoe lea joekoen vihkeles juktie saemien gïelem eevtjedh , gaajhkine dajvine gusnie saemieh årroeh .
Taallelissietjaalegh fylhkendigkien budsjedtesuerkie (diedte 19) 
Vihkeles !
Destie referansedåehkien G1-gïele aerpiegïele.
Dellie Muoskaluoktan gåajkoe vöölkimh .
- 31.12 2019 raajan .
Saemien siebriedahke , jïh jeatjah aalkoealmetjesiebriedahkh stoerre haestemi uvte tjåadtjoeh , mah aktem dynamihkeles jïh sektovrevijries politihkem jïh reeremem krievieh , gusnie aalkoealmetji reaktah , kultuvrevaarjelimmie jïh eatnemereereme tjuerieh ektesne vuajnalgidh .
Dellie göökte dåehkieh , 1. - 6. jïh 7. - 10. klaasse fïereguhten dåehkesne , juktie skuvlesne 12 våhkoeh jaepien utnebe , gosse vïesehtimmielearohkh båetieh jïh internaatesne årroeh .
6.1 Vuekie gosse lohkedh
argumentasjovnem njaalmeldh tjaaleginie goltelidh jïh vuarjasjidh ovmessie meedijinie , jïh mïelem utnedh sisvegen jïh åssjelen bïjre
Åarjelsaemien medijejarnge ...
Gærhkosne aaj gaavnedibie gosse mijjese mij vihkeles , gosse laavkodh , skylledh , pruvredh jïh juvledh .
vuasahtallemasse Áillohašen tjaalegigujmie , poesijine , musihkine jïh
Dah sponsadieh dan åvteste dah sijhtieh ektiedamme sjïdtedh vihties aarvoejgujmie, men dellie tjuerieh daejredh dah raaktan dam sjidtieh.
Bïevnesh vadta gie dorje jïh gie faamoem åtna dåårjeme vierhtieh nuhtjedh .
- Skoler for framtida , maam Fylhkendigkie
Maam ille dahke vuesehte ?
Goere 2: Goerehtimmiedåehkie, mij gïelide byjjenamme.
Realesjïdtedimmie lea mijjen låhkoe aktede sïejhme lissiehtimmeste frijje baalhkine staatebudsjedtesne jaapan 2012 gaajhkide fylhkentjïeltide 600 mill. kråvnine .
Innst. O. nr.80 (2004-2005) dle jienebelåhkoe tjïertesti
Goerehtallemepryövesne daate våajnoes sjædta gosse learohkh radtjoeslaakan maehtieh taalh jïh veahkah reaktoe sæjjan taalesïevese bïejedh , jïh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan dam lïhkemes luhkiem damtijidh .
Ulmie lea vaejsjieh gelkieh gååvnesidh jielije maadtojne , seammasiente goh mijjieh sïjhtebe dah dåeriesmoerh unniedidh mah dah maehtieh darjodh .
Fylhkesne vaenie dotkemen mietie gihtjie .
V. b.) Riehkie Tegelträsk (Ö. vik V. n.) Rïeksh vaartoe Ripfjäll (Storu .
Aaj akte aevhkie aajhterh joe daelie leah eadtjohke göölemisnie jïh dan åvteste viehkiehtieh dovne jielemedarjoemidie jïh årromem dajvesne nænnoestehtedh , Muotka tjïerteste .
Tall og tanke , dan gåaroes taaleraajroen bïjre kapihtelisnie 3 jïh 5 .
Dïhte voestes mandaate jåhta dan læstose mij dam stööremes kvotientem åtna , mandaate nr. göökte disse mij dan mubpie stööremes kvotientem åtna , jnv. .
Dah eah meatan ryöknesovvh daennie statistihkesne goh ööhpehtæjja gïelesne.
Manne sijhtem åvtese vaeltedh dah ektiebarkoe-latjkoeh Saemiedigkien jih Fylhketjielti gaskem , åarjel-saemien dajvesne .
Lohkeme lea maadthvåarome maahtoeh mij gaajhkh learoesoejkesjisnie meatan
Råajvarimmie 28 Saemien gïeleråajvarimmieh maanagïertesne ...
[ Mijjieh libie rektovrem gihtjeme man gaavhtan maanah voenese sedtesovvin Saemiemisjovnen plaeriem doekedh .
Maam learohkh maehtieh jarkelidh juktie håalemem bueriedidh ?
Svïenske gærhkoe sæjhta barkedh juktie sjaavoe slïerkevoeten bïjre govloe , doestedh soptsestidh dan bïjre mij maahta heannadidh jïh destie dåemiedidh .
Noerhtene: Moeneme mïerhkeste dennie johkesne Lainioälven dahkoe Saarijärvi:se (SWER99TM 823259 7519274), vyjrehkåbpoe rïektes sievine Tonkijärv jïh Liikamaa dåaresth dahkoe mïerhkese gusnie laahpemaarhkeraaste jeanoem Torneälven tjuahpa .
Vuarjasjimmie iktemearan , jïh daajroes gïelesuerkieh akte bielie dehtie soejkesjistie .
Dååjrehtimmieh åarjelsaemien dajveste vuesiehtieh maanah jïh noerh saemien verkebe lierieh gosse meatan dagkarinie gïelebiesine .
Orre ryøknemenjoelkedassh jïh joekedimmievæhtah guektiengïeledåarjose dejtie tjieltide jïh fylhkentjïeltide mah leah saemien gïelen reeremedajvesne
8 .
ISBN 82-521-4955-3
Daerpies maanajgïerth jaabnan dej jïjtsh barkoem saemien gïeleööhpehtimmine vierhtedieh .
- Mijjieh gujht vïenhtebe daate prosjekte sæjhta jienebh kultuvreaktöörh viehkiehtidh buerebe jielemebarkijinie sjïdtedh , jïh dejtie jïjtjejearsoesvoetem jïh daajroem vedtedh veartenem vaeltedh sijjen dorjesigujmie , saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta .
Bene gosse oktebisnie jarkoestæjjine barkeme aktem jaepiem , dle tuhtjim lij buerebe orreme gïeline barkedh daajroes baalhkine jïh barkoetïjjine , juktie dellie syökim jïh barkoem åadtjoejim goh gïelekonsulente Snåasen tjïeltesne .
Mov sæjroe / Guktie tjeakoesbaakoem darjodh
Dïhte maahta årrodh geerve åerpene , maadtoeladtje , kuratovre jallh skïemtjesåjhtere skuvlesne jallh jeatjah årrodh gie maahta dåarjodh .
Gosse nulle objeekten bïjre soptsestibie maehtebe sovmedh nulle parameetere aaj gååvnese (Farrell, 1990; Joma, 2012; Polinsky, 2011; Raposo, 1986; Rizzi, 1986).
Sæjroe 25/32
Voestes maaksoe 4.8 mill. kråvnine våaroemasse biejesåvva .
TJÏELKE SAEMIESTIDH
3.3 Fasseldimmie - joekedimmie jielemi mietie jïh gaskemedtien aaltere
Old Price: NOK 195,00
Goeven 22 .
Tjåanghkan 162,7 mill. kråvnah kompensasjovnine dååste njieljiejaepieboelhken .
Andrea - eevre tjoeperdimmieraasten nuelesne ...
Maahta jiehtegidie jiehtedh viehkine daatiste , mp3-spïeleristie , mobijletellefovneste jnv. .
Gærjagåetie akte stoerre murreds skaehtievåarhkoe maam gaajhkesh mijjieh eekebe jïh maehtebe ektesne nuhtjedh .
Ekti vøøki sijhtieh daan mænngan barkedh guktie nuekies vierhtieh daejtie faagide båetieh .
Mov ostehken eejehtalleme
binomiske jïh hypergeometriske aarvehtsinie ryöknedh jïh damtijidh jïh hammoedidh dagkerh joekedimmieh ovmessie tsiehkine
Saemiedigken stoerretjåanghkoe lea raeriestimmiem mineraalelaakese gïetedamme jaepiej 1997 , 1999 , 2003 , 2008 jïh 2009 .
Dïhte lea dan sïejhme nïejtine .
saemienfaageles teemah åehpiedehtedh , jïh dam buakteme aamhtem digkiedidh
Onneåabpa joe tjidtjien eskesne tjahkan gob Garme båata .
Nöörje sæjhta juvnehtimmide dåarjedidh sjïerereektijeste aalkoealmetji reaktide , tsiehkien bïjre saemide Nöörjesne .
Gosse maana njieljie jaepieh jallh båarasåbpoe jïh orre gïelem leara, dellie G2-gïelem leara.
Gihtjh dov tjïeltem jis dov lea gyhtjelassh bigkemeluhpien , bijjiesoejkesjen jïh lïhkebe soejkesjen bïjre .
Jïjnjh geerve saemieh eah darhkh nuepiem åådtjeme saemien lïerehtimmiem skuvlesne åadtjodh .
- Saemien kultuvremojhtesh jïh gåetieh leah gïejh saemien åtnoste jïh ihke saemieh eatnamisnie orreme .
Gååvnesieh abpe Saepmesne , jïh maehtebe dejtie vuejnedh gosse ektesne laavloeminie jïh föörhkedeminie .
Akte tjïelten åejvie lea dïhte uvtemes tjir
Jis ibie mijjieh maehtieh datnem hoksem vedtedh aejkiemïeren sisnie edtjieh mijjen hoksebarkijh aktijveles datnem viehkiehtieh hoksem jeatja sijjesne åadtjodh .
Barkoesuerkie 4: Åtnoe saemien gïeleste ...
Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtse aaj dåarjoepersovnide ohtsede , ööhpehte jïh barkoem vadta skïemtjijidie psykiatrijen tjoeremehokse .
jeatjijste antanadta
Dov prieviegielem tjoeverin skiereden 14b:n åvtelen utnedh .
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén lea madtjeles ihke Byjresedepartemeente lea ...
Dah geerve almetjh maehtieh maaje meatan årrodh stååkedimmesne maanaj premissine aalkoelisnie , jïh mænngan stååkedimmiem laehpedh .
Dïhte dååjrehtse ietnie , aaltoe , pryövoe measam bïhkedidh , mohte læjhkan onne Mavve dåeriesmoeride gyöntoe .
Aagård , Anita jih Larsen , Tone Marie: Baalka , Davvi Girji os 2002
Mijjieh tjåanghkesne barkimh dah voestes jaepieh .
Staateraeresne daan biejjien aktem proposisjovnem böökti raeriestimmiejgujmie jarkelimmide gærhkoelaakesne .
Guktie lin vaestiedamme , båajhtoeh vaestiedassh jïh strategijh mejtie maahta vïhtesjidh , leah åtnasovveme goh signaalh dïejvesegoerkesen jallh ryöknedimmietjiehpiesvoeten bïjre .
Lokaale reereme
Dïhte gie parte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne såevmies aamhtesisnie jallh ieresne aktene läänereakta- , digkiereakta- , laantedajvedööpme- stovle- , byjreskedööpmestovle- jallh jaevriereakta-dööpmestovlesne mejnie dööpmegievlie mah abpe jallh biehkine lea vïedteldahkesne daejnie tjïelth Jiellevárre , Haparanda , Giron , Bájil jïh Övertorneå , reaktah åtna såevmien jallh meänkielin gïelem utnedh dan aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie , jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjïeltijstie gårreldahkesne .
Væhtah leah hammoedamme golmine daltesinie .
Rohkelibie Jupmielasse / Åajvan bueriesjugnehtsen mietie .
Mejtie Aejlies Voejkene lea goh soeve ?
Raerie aaj vijries vitenskapeles jïh byjresen gaavhtan studijh tjïrrehtamme skihpevalkesistie , ålja- jïh gaassegïehteldimmeste jïh mearoereeremistie Arktisesne .
Edtja beetnegidie uvtemes nåhtadidh fg 755 Vanvikan - Leksvik .
Vihkeles aaj Interreg-barkoem nænnoestidh jih øøvtiedidh .
Daan boelhken 43 tjirkijh Saemiedigkesne .
Dej maanah leah saemiej maadteraahkah maadteraajjah , jïh nimhtie hov saemieh maehtieh bajjehtidh sijjen laahkoeveadtah eevre bååstide biejjieaahtjan .
Gueliehoksen tjïrrh dah nuepieh jeanadieh jïjnjh guelieh åadtjodh , jïh lïeneståvre göölemevaaksjojh muana mah göölemenjoelkedassi bïjre bievnieh jïh gïehtjedieh dah göölijh njoelkedasside dåeriedieh .
Seamma tïjjen heannede dïhte aktem fer vaeniem ryöknoe .
Sunna Rensberg akte daejstie öörnij- istie Jïemhten / Herjedaelïen jïh Eajran dajvesne .
Åpner kontor i Trondheim
Muvhtene stoerre saejrie gille bijjie dle joe die , joe buarene .
Aaj edtja hijven hoksem buerie kvalitehtine åadtjodh .
Orre daaj-baaletje baenieklinihkh lea akte dejstie tsavhtsvierhtijste jis edtja vuepsiem jaksedh .
13.30 - 15.30: Karasjok tjïelte , raeriegåetie
Jis learohkh maehtieh aelhkie baakoeh jïh lahtesh jiehtedh , dah sïjhtieh damtedh dah dam haalvoeh .
ILO-konvensjovne nr. 169 , vihteste dam reaktam almetjh utnieh juktie sijjen gïelem lïeredh jïh gïelem nåhtadidh .
* jaahkoen byjhkesjimmie
Saemien sijjienommh (sijjienommelaake) 
Jis vualkoebyråe dongke , seedth kvittoem jïh tjirkemem Länstrafiken:se
Lohkh læjkan barkoebievnestahkide fierhten biejjien plaerine .
Tjåenghkies fylhkentjïelten evtiedimmiebarkoe RES ' sne 2013 Lissiehtasse tsavtshvierhtieh 2013: Regijovnale evtiedimmievierhtieh: TRD evtiedimmievierhtieh (kap. 551 påaste 60) 
Laavenjostoe barkoevoelpigujmie vihkielommes maehtelesvoeti bïjre
Lasth mah vyskedamme
Dan duekesne dej dåeriesmoerh mah uvte båetieh vuartasjimmesne saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh dan duekesne saemielaaken reeremedajven gïelenjoelkedassh lea vijredamme dovne noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelem dæjpa , Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente vuajna daarpoem lihkebe tjïrrehtimmie saemielaaken gïelenjoelkedassij muhteste gaskirijhken nænnoestimmieh iemiealmetjh- jïh unnebelåhkoegïelen .
Lissiehtimmie dejtie saemien mïrrestallemesiebride
Evtemes tjuara baakoem jiehtedh dïsse maam dorje gosse låhka .
Noerh , jïjtjeirhkeme ïh aemielueseme lea akte dejstie aamhtesijstie mejnie Saemiedigkie ååntjestallajoekoen daan jaepien .
Jåhha laavenjassem båajhtode guarkeme , jallh tjabreminie sijjie-aarvojne ?
Daate barkoe lea dannasinie reaktaprosessine sjïdteme , aktine jïjtse goerehtallemekommisjovnine mij reektie , deanahtieh gosse ovgeahpan kommisjovnen reektehtsi bïjre , jïh ov-vaantoeh gïetede sjïeredåapmestovlesne , dejnie nuepine Jillemesreaktese klååkedh .
Råajvarimmie 16 Saemien learoevierhtieh - dorjemasse , deallahtimmie jïh jarkoestimmie .
Maahta vearoldelotto-kåarhtem nåhtadidh dovne repetisjovnese jïh baakoeveahkam lissiehtidh .
Stientje / Namsose / Verran / Namdalseiden tjïelte
aarvoem mïrrestallemistie digkiedidh , jïh konsekvensh aktede barkoemaarkedeste mij lea nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem juakeme
- Joekoen hijven !
Jaepien 1997 dle reektehtsem tsiehkien bïjre dan arktiske byjresen bïjre åehpiedahti , mænngan AMAP ' sne laavenjosteme govhte jaepieh .
Lïerehtimmesne åtnasovveme dan gïelen bïjre mij åejviegïeline veeljesåvva .
[ 1 ] Dejtie maanide mah eah lin saemieh aaj saemien lohkehtimmiem faalin .
baakoeh tjaeledh gusnie bokstaave lea baakoen sisnie jallh baakoen minngiegïetjesne
Gellien aejkien gåatan Bienjedaalan vuajam , Inez soptseste .
= Storuman Ströms .
Ij edtjh voejhkelidh almetjem edtja voeksedidh jallh galme tjaetsiem dïsse döömedh , juktie vaahreles sjædta maahta skaarah jallh ovlæhkoeh sjïdtedh .
Saemiedigkie göökte lïhtsegh govhte lïhtsegijstie nammohte dejtie golme noerhtemes regijovnale juvremoenehtsidie Finnmaarhke / Tromse , Nordlaante jïh Trööndelage .
Maanah daamhtaj maehtieh meatan årrodh jïh tsevtsedh bieliem dejstie hoksedarjomijstie .
aktem heamtuvrem vaajestidh mij sjiere saemien væhtah åtna
Mejtie G2-lïerijh objeekti kasush eensilaakan haalvah
4.2 Gïelereeremeråajvarimmieh
Im manne leah gåetesne .
Jis gyhtjelassh , bieljelh:
Gun Margret Utsi & Lena Kappfjell
Jaepiej 2010 jïh 2011 dle akten 2-jaepienlatjkoen bïjre seamadamme daan beajjetje operatøvrine , FosenNamsos Sjø AS .
Nøørjesne dle Oslo jïh Bergen mah .
Aajjan soptsese
REGIONAL UTVIKLING
Juktie aktem dan ållesth ektieskovhtefaalenassem evtiedidh goh gåarede Noerhte-Trööndelagesne dle barkeminie åejvieruvtide bueriedidh , daerpiesvoeten mietie vuekieh evtedeminie skovhte-jïh hoksehtimmieskovhtese , jïh fokusem åtna iktedæmman jeatjah maekseldh skovhtijste .
Laanteburrie-departemente munnjien barkoesijjiem Tromsøesne vedtieji .
gïelem jïh soptsestimmievuekieh sjïehtedidh ovmessie tjaelemevuekide skuvlesne , siebriedahkesne jïh barkoejieliedisnie
buerkiestidh guktie mijjieh maehtebe elektriske energijem darjodh orrestimmeles jïh ij-orrestimmeles energijegaaltijijstie , jïh digkiedidh mah byjreseeffekth mah sjidtieh dej ovmessie vuekijste energijem darjodh
maaksa , mearan Åarjel-Trøøndelage 40% maaksa .
Mijjieh vaajtelibie elektronihke syøkemem seedth dan tjïelten hïejmebielien tjirrh .
UMO:en noerepanele sov bööremes raerieh vadta guktie maahta buerebe jïjtjedomtesem åadtjodh:
Dellie tjoeverim saemiestidh jalhts jeatjebh aaj desnie .
Ihke learohkh edtjieh væjkele sjïdtedh ryöknedidh , dellie göökte maadthgierkieh tjuerieh stïeresne årrodh: dah tjuerieh maehtedh jearsoeslaakan jïh fleksijbele ryöknedidh , jïh dah tjuerieh hijven taaledïejvesem utnedh .
Saemien gïelemoenehtse raereste jis golme learohkh lïerehtimmiem saemiengïelesne sijhtieh reeremedajven ålkolen, dah edtjieh reaktam dïsse utnedh.
Aaj akte hypoteese gååvnese man nomme Creative Construction Hypothesis, maam Dulay jïh Burt (1973, 1974) dorjeme.
Aanta vööjni guktie laedtieh idtjin tjaebpieslaakan dåemedh .
Edtja aktem soejkesjem darjodh byjrese- , skovhte jïh bigkemebarkose (daaroen MTA-soejkesje).
Nov libie amma , onnevielle jeahta jih aalka ryøknehtidh: Pearah , mielhkieh , voejem , vuastam , gåmpoem , guelieh , bearkoeh , muerjieh , aaloeh , covlam , pearagullieh , kaaffh ...
5.2 Haalvemedaltesh
• EEJHTEGEMOENEHTSE MAADTHSKUVLIDE
gïehtjedimmietjaalegidie åådtjeme , jïh gïele jïh låhkoe lea reaktoe
2 jaepieh faageskuvlestudijh 120 faageskuvlepoengh vedtieh .
Luvlesaemien Neidenisnie lea aalkeme barkedh 3-jaepiej provsjektine man ulmie skoltesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh jïh tjïrkedh raasten bijjelen ektiebarkojne luvlesaemieh / skoltesaemieh Nöörjesne , såevmesne jïh såajhtsh Russlaantesne .
Dej jeenjemes sijjine lea daerpies infrastruktuvre jis sæjhta darjomh tseegkedh mah saemiengïelen åtnoem evtididh .
Tjiehpiedæjjalåhkoe saemien dajvine lea læssanamme 6% dan minngemes jaepien .
tæjmoesoejkesjisnie gosse gïehtjedimmiem tjïrrehtidh
Aborten mænngan maahta domtedh dovne hujnies jïh girmes .
Veeljh dejtie golme barkojde mah datne tuhtjh støøremes ulmiem utnieh dov aarkebeajjan .
Åarjelsaemien gærjabusse / Gærjah
Domtoe goh Vaajmoe iktegisth gååvnesamme .
Tastatuvre båata goh akte namhtah appe .
Härjedalen , Liksjoe , Máláge , Suorssá , Lusspie ,
Gaajhkh siebriedahkh dam kultuvrelle jïh øøkonomeles skreejrehtimmiem daarpesjieh goh sijsefeeleme lea .
Dovne dygnen bijre lij barkoe , jih dihte aaj løøvles .
Daajroen tjïrrh siebriedahken jïjtse bïjre , learohkh onterdieh jïh tjetskehke sjidtieh jïh skraejriem åadtjoeh ussjedidh jïh sjugneden barkose .
Dah læstadijanen åålmegh lin akte voejkenen gaavnedimmiesijjie jïjnjh noerhte- jïh julevsaemide , gusnie gaskem jeatjah saemien gïelem jïh saalme-aerpievuekiem gorredin .
Tjïjhtje almetjh lin meatan dennie voestes luvliesaemien / skoltesaemien gïelekuvsjesne mij
Learohkh skuvlesne vuesehte stuhtjem " Guktie bovtse plaave guehperh åadtjoeji "
Stoerre joekehtsh faalenassi gaskem dejne ovmessie tjïeltine .
VP V vaadtsam S
Daelie Madeleine lea ööhpehtæjja guvvie , tekstile jïh åarjelsaemiengïelesne jïh Falunisnie årroeminie .
Öörniji åvtehkh buerie båeteme heelsieh
Jis veanhta vuesiehtimmien gaavhtan idtjin mov eejtegh mannem garmerdehtieh jïh vuejnieh gosse onne , kaanne daelie naan gååvnese gie datnem lyjhkoe jïh madtjelde .
Jis gellien aejkien åådtje resepetsne vïedtjedh ij maehtieh vielie veedtjedh åvteli göökte golmehts dehtie tïjjeste maam daalhkesh edtjieh ryöhkedh dehtie minngemes vïedtjemistie .
Goh lim manne ohtje .
Guktie jienebh saemiengïelen lidteratuvrem luhkieh
Reenth jïh åesiemaaksoe lissiehtieh 46.1 mill. kråvnajgujmie 2012 raejeste 2015 raajan (inflasjovnen gaavhtan dle reentemaaksoeh våålese staeriedamme 2,5% juktie aarvoem 2012 kråvnine åadtjodh).
Mij lea hijven: Datne hijven vuesiehtimmieh gaavnh guktie gïele jïh kultuvre gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh Saemien eatnamisnie , joekoen saemiej jïh daaroej gaskem .
Tsiengelen 2011 dïhte orre sneehpesvïnhtse aalka Namsovsen jïh Byjngetje Nåamesjevuemien gaskem vuejedh .
Daesnie gaajhkh nænnoestimmieh mejtie raerie lea dorjeme .
- Akte stoerre juvretjïerte konvensjovnedajvesne gåabpaginie laantine .
Mannasinie Saemiedigkie tseegksovvi jaepien 1989 lea jeenjemasth dan åvteste dam dïebles daaroedehtemepolitihkem byjhkeme mij eelki joe 1800-låhkoen aalkovisnie .
biktedh - baahkedidh biejvie - biejjie moenjehth - moenjeh; buaredh; tjaebpies vearolde glienjehtidh - klienjedh; gïjkedh; giltedh maana-aajmoe - maanan åssjalommesh alnadahke - stoerre deava , båvne vuj vaartoe gusnie maahtah vijries gïehtjedidh bïjre jarkan tjïevledidh - gosse guelieh tjïevledieh dellie lea buerie håagkodh vaatoe - onnetji beapmoe vaetiehtidh - tjaebpieslaakan gihtjedidh maam joem åadtjodh gurhtie - ledtie man lea tjamke sårkoes tjoeje aejviestidh - guhkede tjåarvodh; aejvierdidh - hujnesne vuj måeresne joejkedh
% jeen.
Muvhtie jaepien böötimh novemberen aalkoe dogkoe sjeltie Rïssjenlaedtie dahkoe .
Dïhte åålegh nuepie dejtie skïemtjehoksepolitihkeridie laejhtedh gïeh politihken dïedtem laantedigkesne jallh tjïeltesne utnieh .
Dej gøøkte voestes jaepiej mijjieh ajve moeri jih koksigujmie mijjen tjiehtjelidie baahkedimh .
Daate joekoen vihkeles gïelen båetijen aejkien gaavhtan , jïh maanaj evtiedimmien gaavhtan .
Tjïelke nuepieh saemien nåhtadidh
 (7) Manne vuebneste laejpiemi veeltim jïh Øi buartan bïejim.
Laantedigkien gellielaaketjebarkoe (Landstingets mångfaldsarbete) 
miehtjejieliemidie faagseminaarem øørneme
Goh aarebi neebneme tjaalegisnie dle mijjieh aerviedibie doh ellen jeanatjommes saamastallije lohkehtæjjah lohkehtæjjaööhpehtimmine mah annje barkeminie, leah ööhpehtimmiem åådtjeme mænngan goh golmenjaepien sïejhmelohkehtæjjaööhpehtimmie sjïehtesjamme sjïdti jaepien 1973.
Maanagïertemaanah vuesiehtimmien gaavhtan muvhten aejkien stååkegaevniej bïj re dïjveldieh , jïh meatan sjidtieh ovvaantojne råållaj bïjre stååkedimmesne .
remissem dejtie rehabiliteeremeprogrammide teamen vuarjasjimmeste , teamen dåaktere dov healsoejarngesne tjaala latjkoen mietie datnine skïemtjijinie .
Mijjieh åesiestibie vååregh jïh dïenesjh , vuesiehtimmien gaavhtan kontovrematerialh jïh skilth jïh aaj goerehtimmieh jïh salkehtimmieh .
Sjilth skuvlesne maehtieh jarkoestamme årrodh nøørjen gïeleste saemien gïelese .
Mænngan bokstaavelåhkoem lissehte guktie lïhtsh , baakoeh , raajesh jïh tjaalegh sjïdtieh .
Saemiedigkie åtna saemien gïele lea akte mijjen vihkielommes aarvojste , jïh leah vihkeles gaajhkide saemide .
Mov gaavhtan Leevaanken lohkehtæjjaskuvle tjoeri dam øørnedh , jïh gosse dam lohkemem faalin dellie jeenebh sijhtin lohkedh , Sveerjeste dovne .
Vuarjasjimmie Daesnie digitale maabpah maehtieh sjïehteles vuarjasjimmievuekie årrodh .
Gusnie gaaltije ij leah neebnesovvedh lea lïeneståvroen upphovsman .
 (25 sid) 
Jalhts datne ih maeh tieh
' sne .
Fylhkendigkie lea stoerre iedtjh disse vadteme jïh væljoem vuesiehtamme baeniestarnem evtemosth biejedh .
Dah ræhpas laavenjassh krïebpesjieh learohke jïjtje tjaala man åvteste nemhtie ussjede .
Datne steemmeleahpam veeljemegegken sïjse bïejh .
Vuartesjh tabellem 2.2 vuelege.
vuartasjimmieh jïh mah båajhtode reektede maam tuhtjie rovnegs lea hoksevedtiejasse jïh hoksegoevtesinie .
Lohkehtæjja buerkeste , jïh learohkh soptsestellieh håalemen væhtaj bïjre .
Maam manne darjoem jis im såjhtojne fuakah ?
Datne tjoerh gieleleahpam nuhtjedh jis veeljemebiejjien åvtelen gielem vedttieh jih jis sjiere gieledåastoesijjine gielem vedth .
Dïhte aaj galka bïevneshtjåanhkoeh tjïrrehtidh gusnie noere politijedïenesjimmiealmah jïh - nyjsenæjja saemien våarominie sijhtieh bïevnesidh sïjsevaaltemeprosedyrij , ööhpehtimmiej jïh barkoen bïjre .
Jis dah spesialistehoksesne vuarjasjieh datne båehtjierdimmiem daarpesjh , edtjieh dam dutnjien faaledh 90 biejjiej raejesne .
Jis raejkie trommeskïeltesne sjïdteme byöroe vuertedh laavkodh goske lea orrijamme bieljieraejkeste galkedh .
Guktie aarebi dorjeme .
Kronihke: Njoktjen 8 b. - mïrrestalleme annje akte nïekedasse
NAV lea jïjnjh tjaalegh , goerh j. v. noerhtesaemien gïelese jarkoestamme .
Montrul (2016) buerkeste aerpiegïelen soptsestæjjah vaenebe raajesh nulle objeektine jååhkesjieh enn G1 soptsestæjjah.
Maahta gærjetjh veedtjedh .
Mijjieh gaavnimh gellie slaahtjan bijlh geajnoej mietie .
1.1.4 Byjreseråajvarimmie
Maadthlaaken § 50 ‐64 tjåådtje guktie edtja edtja stoerredigkietjirkijh veeljedh , gieh tjaatsestimmiereaktam utnieh , giem maahta veeljedh , man daamtaj veeljeme edtja årrodh , guktie edtja maandatidie joekedidh , j. v.
Fyhkenraerien syjhtedasse , mij lea dan politihkeles våaroemasse ektiedamme , dam skraejrie- jïh evtiedimmiedåarjoej tjïrrh dåarjohte mah lea eejehtallemekultuvren vøøste rïekteme , jïh prijoritete lea maanah jïh noerh , svihtjemeheaptoes , baataræjjah jïh sijsefeelijh
2.1 Gaskenasjovnaale latjkoeh , nasjovnaale laakh jïh politihkeles våarome
Saehteme PP-dïenesjasse dorjesåvva sïejhmemes aktene saehtemegoeresne , vuartesjh dov tjïelten / fylhkentjïelten gåetiesæjrosne .
Bargodepartemeanta árvala ahte penšuvdna sámediggeáirasiidda ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiidda berre heivehuvvot álbmotoaju ođđa ahkepenšuvdnii .
Manne dam digitaale learoeprogrammem Moodle utnim.
Reektehtse jaapan 2012 vuesiehti vielie goh tjuetie almetjh leah saemienlïerehtimmiem aalkeme , jïh jeenjesh dejstie leah guhkiebasse lohkeme , vuesiehtimmien gaavhtan semesteraamhte noerhtesaemien gïelesne .
Sosijaaleståvroe maahta aaj åårganisasjovnem , vuesiehtimmien gaavhtan laantedigkiem , jïh aktem hoksebarkijistie laejhtedh .
Men vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine lea aaj akte siebriedahkedåeriesmoere saemien siebriedahkesne .
Dle gujht benådadi , men dle gujht aaj jeehti ahte ih goh sïjhth numhtie vesties ligkie råakedidh saemien vööste .
48 prosenth jeehtin dah maehtieh saemiestidh jïh vaestiedassem saemiengïelesne åadtjodh gosse dåastoevasse båetieh NAV-kontovresne .
Reerenasse sæjhta væhtah iso / ieC 10646 representereme UTF-8:ine byjjes viermiesijjide jïh byjjes registerij uvte , mohte tjura eensilaakan guktie daate edtja deahpadidh jïh mah restiedimmieöörnegidie edtja juhtedh .
Gietedæjja Sijjie Tjåanghkoebiejjie Aamhtese nr.
Manne staaresne åasteme.
- Daate akte tjïelke otnjege maam Gærhkoeraerie nænnoste.
G2 learohkh eah maehtieh ellies grammatihkem vejtestidh, dan åvteste gosse dah input daatah åadtjoeh, daatah maehtieh dej grammatihkem stööredh (Schwartz & Sprouse, 1996a; Slabakova, 2016).
jïjtje veeljh mejtie sïjhth snårrestahkem utnedh jallh ij .
Monnehke nuhteme arealijste jïh vierhtijste saemien dajvine , mij våaromem åtna saemien histovrijesne jïh saemien aarvojne .
Dah reaktoe gyhtjelassh Åahpenidie maam politihkere jïh krirrie vienhtieh ov mes sie aamhtesi bïjre .
Sutnjien luste juktie aehtjh-aahkebe debpene reakadi .
Aamhtesegietedimmie jïh rååresjimmieh råajvarimminie mah maehtieh eatnemevåaromem tsevtsiedidh dejnie åvtetje eejki saemien dajvine Nøørjesne .
5. daltesen mænngan
Gellien aejkien jijji tjahkasjim , tjeelim .
systemh bïejedh juktie energijem stuvredh jïh vååksjedidh
Råajvarimmie 28 Saemien gïeleråajvarimmieh maanagïertesne
Saemiedigkieraerieh Ann-Mari Thomassen jïh Thomas Åhrén jiehtieh saemien tjåanghkoesijjieh leah vihkeles juktie nænnoestehtedh jïh vuesiehtidh dam saemien gïelem jïh kultuvrem , jïh dan åvteste saemiedigkieraerie beetnegh dåårje juktie salkehtidh mejtie lea nuepie saemien gåetiem Röörosne tseegkedh .
Daah bïevnesh tjuerieh meatan årrodh:
Im vïenhth daate dåehkie lea representatijve, dan åvteste barre akte lïhtsege.
Daate illedahke vuesehte G2 learohkh/soptsestæjjah dej voestesgïelem tsavtseme gosse dah edtjieh raajesem vuarjasjidh mejtie hijven jallh ij.
Mijjieh teaterem profesjovnellelaakan darjobe, teateren gaajhki viehkievierhtiejgujmie.
Gåessie såerviemoere buala dellie tjuavkede sjædta .
Saemiedigkie aktem barkoedåehkiem tseegkie mij edtja etihkeles njoelkedassh åtnoen jïh reeremen bïjre darjodh saemien humane biologeles materijaleste .
G-dïenesjen barkiji elliestaale gååvnese privaten dïenesjebuektiji luvnie Internedtesne , bïevnesh fijhkieh årrodh daan raajan gosse buektijh jïjtjh veeljieh daam orrestehtedh .
Skuvleåvtehken dïedte
Jovkh ajve doelteme-tjaetsiem jih tjaetsiem maam boehtelisnie åastah .
Martin Jonsson , Kall .
Saemieraerie dovne jolle maahtoem jïh gamte gaskenasjovnale viermiem åtna .
 "aktine funksjonelle baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh, jïh vihkeles krïevenassh gïelehammoen bïjre haalvedh" (9. daltesen mænngan) 
gærjetjh lea gaajhkide maanajgïertide laantesne seedteme .
Sveerjesne vuekie provresalmetjh ektesne vaedtsiejægan , dïhte vuesehte nyjsenæjja jïjtje altese ålmam veeljeme jïh ålma jïjtje altese nyjsenæjjam veeljeme jïh gåabpatjahkh sinsitniem veeljeme provrese vaedtsedh .
Dievhtieh mannem dov buerievoetine , guktie bueriesjugnedem .
Såemies gyhtjelassh: 1 Almetjh aktem guvviem akte de politih ke ristie damtijieh (vuesieh tim mien gaavhtan bijjie kandi daate aktene jallh jienebi krirrine)?
Dan mænngan, nueliekapihtelisnie 3.2 gaertjedem jïh barre åarjelsaemien gïelen molsedæmman vuartesjem.
Saemien tastatuvre smarttellefovnide gaervies
Dah dïedth , mah leah vihtiestamme laakine jïh konvensjovnine leah dïrregh mejtie Saemiedigkie nåhtede gosse dovne åejvieladtjigujmie , tjïeltigujmie , fylhkentjïeltigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie rååresjibie .
Mijjen jåvlekalendere 2013 lij akte åehpiedehteme dejstie 24 gïele-ierieguedtiejijstie .
Råållekåarhte:
Dejstie tjïeltijste saemien dajvine , dle Guovdageaidnu dïhte stööremes tjiehpiedæjjatjielte .
Buerie nuepieh gååvnesieh provregyrhkesjimmiem jïjtshligkie darjodh .
Daelie jis muvhth jiehtieh eah daejrieh gosse jeatjhlaakan sjædta Sveerjen raedtesne .
Saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma , tell .
Dïhte barkoe UNESCO ' n konvensjovnine juktie gelliesåarhts kultuvredïejvesh vaarjelidh jïh eadtjoestidh , lea sjyöhtehke dan barkose mij WIPO ' sne dorjesåvva .
Daan sjïekenisnie dle joekoen vihkeles gorredidh jïh evtiedidh dam råållam aerpievuekien saemien jielemh utnieh goh gïelelïerehtimmiesijjieh , guktie maahta gïelem jïh vihkeles aarvoeh gorredidh jïh sertiestidh båetijen aejkien .
Akte barkoe Slow Food Sápmin jïh Raarvihken tjïelten gaskem mij minngemes jaepien jåhteme , jïh
Staaten faalenassesne jåartaburrierååresjimmide raeresteminie dåarjoesertiestimmide Saemiedægkan njieljie millijovnh kråvnajgujmie giehpiedidh .
G2-teorije jïh hypotesh jïh daan goerehtimmien illeldahkh vuesiehtieh G2-lïeriji haestemh leah morfologijem haalvedh.
åejvieboelhkide saemien tjaalaldahken-histovrijesne buerkiestidh jïh soptsestidh tjaeliji jïh klassihkeri bïjre mah saemien tjaalaldahkesne
Goh aarebi neebneme lea dihte öörnedamme maajhööhpehtimmie tseegkesovvi jaepien 2004 Nöörjesne, mænngan prosjekth lin tjirrehtamme mah ulmine utnin saemien learohkh edtjin
tjerkebe barkedh gellienlaaketje kultuvren , byjres-feestivaali jïh jeatjah råajvarimmiej åvteste saemiej siebredahkesne
Vïhkeles dïrrege
Gaavnh gaajhkide baakojde læstosne baakoekroessen baalte .
Mijjen dïedtie aaj eatnemereservaath , åålmegemiehtjieh jïh baalkah vaerine geehtedh jïh reeredh .
Mubpien paarre haajpanimmien bïjre.
8.3.1 Ekonomijesoejkesjimmieh j. v.
Dejnie annjebodts provgrammetjaaleginie lea åajvoeh-laakan barkeme jih dihte
Nemhtie maehtebe goerkesidh mij dïhte almetjinie årrodh .
Daate vuekie ektievoetem vierhtiedidh lea stoerre haestielimmiem jillievuajnose, gusnie almetje lea gïehtjedovveme naan individuelle jïjtje-voetese, Dan Wulff tjaala, mænngan lea lohkeme Wilsonen gærja.
Tjaebpieslaakan govloe gosse manne tsïjtseminie .
Numhtie mov gïele " tjarkebe " sjïdteme .
Teema: " Dïhte orre gïele " - dïhte orre saemien gïelejïh gïelem jealadehtedh
Hijven !
Edtja baakoeh årrodh dovne gøøkte jïh golme lïhtsigujmie .
Ulmie: Daabloen ulmie lea stååkedimmien jïh gaahtjestallemen gaavhtan eadtjaldehtedh jïh jieniedidh njaalmeldh saemien gïelem .
Bene buerebe boelhketjen mænngan damta , jïh ij leah feerlege .
Dellie goh leam sosiolingvistiske goerehtimmiem vuesiehtamme dle maerele saemiengïelen goerehtimmien bïjre tjaeledh.
maam akt soptsestidh akten guvvien bïjre akten veeljeme aamhtesasse
Bïevnesh voestesgesdïenesjen bïjre
Dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan båeries saemiestæjjah bööredidh teematæjmoej gåajkoe .
Jeenjemes lea noerhte-saemien , bene Reerenasse aaj sæjhta luvle-saemien jih åarjel-saemien nuhtjedh .
Gosse learohkh edtjieh guvvide tjaeledh , maahta daam joekehtslaakan darjodh .
Evtiedimmie nuepieh vadta dovne skïemtjijebåehtjierdimmien , daajroeevtiedimmien jïh dotkemen sisnjeli .
Ibie edtjh mijjen jearsoesvoetine saaht guktie darjodh .
Nuhtjh teekstevuesiehtimmiem , jïh baajh learoehkidie kreeke- jïh beapmoebaakoeh ohtsedidh dennie teekstesne .
GUVVIEH: MEERKE KRIHKE LEINE BIENTIE
Naakenh ulmieh maehtebe barre jaksedh tjïrrh soejmi darjome , laavesnjosteme gaajhkesi gaskems Saepmesne jïh v.g. .
maaksovem ohtsedidh
Jïjtjeraarehke hammode , jïh struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
Buekteme fylhkengeajnoesoejkesje aktem sjeakomem jïh tjïelkestimmiem kreava fylhkentjïelten geajnoedïedteste reeremereformen mietie .
Daelie akte barkoedåehkie , gusnie tjïrkijh dejstie vihties institusjovnijste leah meatan , aktem salkehtimmiem deelleme mij raereste bielieh dehtie saemien våarhkoste bååstede foeresjidh dejtie govhte museumidie Saemiedigkien reeremen nuelesne .
Åarjelsaemien gïele (daehtie raajeste: saemien) nöörjen jïh sveerjen raedtesne åtnasuvvieh.
Dan gåhkese leam daaroen jïh saemien gïeli joekehtassh buerkiestamme.
- Daan biejjien mijjieh aktem gaajh hijven evtiedimmiem vuejnebe åarjelsaemien gïelese , joekoen noere almetji luvnie .
gærhkoen bealloeh ringkieh
Råajvarimmie 12. 5-jaepiej geerveööhpehtimmieprovgramme saemiengïelesne ...
Nommekonsuvlenth saemien sijjienommide sijjienommelaaken § 11 vadta saemiedægkan reeremem konsuvlenth noemmedahta saemien sijjienommh .
Prosjekte lea meatan Fosen-geajnojne jïh aervede ållesth maaksoe 109,7 mill. kråvnah sjædta (2011-kråvnah).
Maanah gujht varki åahpenin .
Seamma tijjen lea nøørjen almetjh dennie bijjiegietjesne veartenisnie gosse lea plaerielohkemen bïjre .
Dïhte åssjaldahke lea jis dah noerh buerebe raerieh jïh
Diagramme 4.5.
Juakadimmie vierhtide golme bïrjeseåårganisasjovnij tjïrrh: Laantenraerie Nöör-jen maana- jïh noereåårganisasjovnh , Nöörjen musihkeraerie jïh Nöörjen teatereraerie .
Mijjen ållesth åasamaekseme aktem bieliem feerhmie maam sïelth baalhkaveahkeste ryöknoeh (eadtjohke barkijh), jïh aktem bieliem maam tjirkemefoente ryöknoe (reaktah jïh pensjovnisth).
Ij lohkehtæjja barre maehtieh gïehtjedimmien illeldahkide aalkoemiereste provhkedh learohken haalvemedaltesem nænnoestidh .
Maanagïertemaanah leah sosijaale aktöörh mah jïjtje viehkiehtieh jïjtsh jïh mubpiej lïerehtimmine jïh murriedimmine .
Raajesisnie (14) adverbe "daamtaj" verben åvtelisnie, mearan raajesisnie (15) adverbe verben minngielisnie.
Learohke naan tjoevtenjebaakoeh tjaala
Barkoedåehkien barkoeh leah gellielaaketje , goh hokse- jïh lïerehtimmietsiehkieh jïh ovbyjjeslaakan maanajgujmie årrodh aarkebiejjien ruvtijnine , gosse stååkedieh jïh gosse ålkone feeleminie .
" (Jojk - Yoik 1969/1997:118 , (tjaelijen jarkoest .
Gosse tjïrrehtamme
Jïh dan gaavhtan eah mahte naakenijstie 100% raajesijstie jååhkesjh.
Dïhte politihkeles faamoem vadta meedijidie - ij goh unnemes veeljemegæmhpojne .
Råajvarimmie 38 .
Forume maahta vijresovvedh jis daerpies .
Saaran Gærja (SDO .
Saemiedigkieraerie sæjhta eerlegevoetem nænnoestehtedh Saemiedigkien dåarjoereeremen bïjre , jïh sæjhta dan åvteste åtnoem dåarjoevierhtijste bæjhkoehtidh fïerhtene reektemisnie saemiedigkieraereste Saemiedigkien stoerretjåanghkose .
KÄLLA: DAGENS NYHETER
Mohte jis energijejeatjahdehtemem dåhkasjibie mijjieh aaj daarpesjibie energijem jienebe effektijveles nuhtjebe goh daenbiejjien , gaskem jeatjabem gosse giesiehtimmide , biktemidie jïh jåaskomidie , tjoevkide jïh industrijeprosesside .
Mijjieh daam tjaatsegem tjaelebe jïh sïjhtebe tjïertestidh mijjen dïedte lea daelie stuerebe goh dillie göökte boelvi juassah .
Departemeente jis krïebpesjamme galka jïlleskuvlen dïedte dïhte åarjelsaemien lohkehtimmiem utnedh jïh øøhpehtimmiem lutnjedh åarjelsaemiej luvnie .
Saemiedigkien budsjedte jïh reeknehlåhkoe
Giesie Bassegohppesne lea rovmana maanide jih noeride .
- tsihkestahta dejtie
Saemiedigkie Nöörjesne lea daan raajan ij naan bijjemes ulmieh evtiedamme akten ållesth ööhpehtimmiepolitihkese .
Raajese (47, 25): Jååktan manne gærjam aahkese ööstim juktie edtjim aahkese vedtedh.
Taalh jïh algebra
Manne bïllem jåartaburrie saemien dajvine ij sïjhth bïerkenidh daennie gaahtjemisnie , Muotka minngemosth jeahta .
Muvhtene leh kes ne laantesne daate öörnege hijven laakan jåhta , mearan jeatjah lehkine nåake .
Edtjebe dam aejlies maalestahkem heevehtidh låavthgåetesne , dle iemie aejlies maalestahken daeverh båassjose biejedh .
Saemiengïele SOV-gïele, mearan daaroengïele SVO.
Skierrie lea aaj lastemoere .
Ij gååvnesh maam akt mij jeahta naemhtie gujht lea .
Tsiehkiem buerebelaakan guarkedh dan persovneles jieleden jïh siebriedahkejieleden gaskem maahta viehkiehtidh gellievoetem siebriedahkevuekine jïh jieledevuekine jååhkesjidh .
Webbelohkijh mah dåarjoehtibie
voejhkelimmieh tjirrehtidh tjoevkine , vuajnojne jïh klaeriejgujmie , jïh illedahkide buerkiestidh
daata öörnedidh jïh dåehkine bïejedh , gaavnedh jïh digkiedidh baakojde mediane , såarhtetaale , gaskemedtie jïh jeerehtsegamtoe , daatah åehpiedehtedh , digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh , jïh digkiedidh ovmessie daatabuektemh jïh maam vuajnojde dah maehtieh vedtedh
Reegijovne daltese
Gaskesadtemeforume dejnie åarjel-saemien byjresinie
' esne dïhte objektijvitete iktegisth aktem vihkeles vuepsiem orreme .
kolonialismen jïh imperialismem buerkiestidh , jïh vuesiehtimmieh vedtedh avkoloniseradæmman
[ KlaahkaSJÆDTATSÖÖPKEME] Seammaleejnes goh daate veerbe lea murhkedh jïh mårhkanidh.Men gosse manne maam murhkem dellie dïhte öövre mårhkan dan mænngan sjædta, ij goh barre göökte stuhtjine goh dam maam tsööpkedh jeahta.
Mojhteselæstoe reaktoetjaeliemasse
Jaepeste 2008 aaj bieliem mestie saemieåålmegen fåanteste
Jis numhtie dellie daate vuesehte akte universelle grammatihke gååvnese (White, 2003).
Jis daarpesjh akute baeniehoksem: Aarkbiejjieh voestes datne ringkh klinijhkasse jallh mijjen jourenummerasse 063-15 33 00 .
Manne aaj korpusem nuhtjeme maam Giellatekno, Tromsöen universiteetesne jïh Divvun Saemiedigkesne tjöönghkeme.
Healsoegoerehtimmie NoerhteTrøøndelagesne IT
Raeriestimmesne skåårvemebudsjedtese , ekonomijesoejkesje 2012-15 , dle meatan vaalteme:
Onneåabpa lea annje åerieminie .
• NOERHTE-TRÖÖNDELAGEN
Barents Aalkoealmetjekontovre (Barents Indigenous Peoples ' Office - BIPO) tseegkesovvi 2003 .
brutto gïehteldimmiemaaksoeh / - baalhkah sektovrinie inkl. uhtjiedimmieh , fylhkendigkien budsjedtesuerkie , jïh brutto skåårvememaaksoeh / - baalhkah , jïh vuesiehtimmie gïehteldimmieilledahkine:
hammoem jïh / jallh sisvegem viertiestidh göökte åenehks tekstine vuesehte mah vierhtieh åtna gosse vuesiehtimmien gaavhtan lidteræære
Dïhte Aejlies Voejkene lea gaajhkem lehkiem .
Kaapitele 6 .
goerehtimmieh saemien gïeleste saemiedigkie lij jaepiej 2000 , 2004 jïh 2008 darjome jïh aaj vuartasjimmie saemielaaken gïelenjoelkedassh jaepien 2007 , leah vuesiehtamme jeenjemes byjjes åårganh mah saemielaaken gïelenjoelkedassh dijpieh eah laaken krievemh ellies dievhtieh reaktese saemien gïelem utnedh gosse byjjes åårganide gaskesadta saemien gïelen reeremedajvesne .
Bernt Fridtjof Mølnvik (Snåase), Sanna-Lisa Streuka (Nappsjö) jïh Ulrica Pardal (Kälen) såemies dejstie gïeh tjïertesne Mijjen gïele-nïekedassh .
Maahtoedepartemente aaj galka gïelesoejkesjem maanajgïerten sisvege jïh laavenjassh julev- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh .
21 1 daltese ...
Hearra / lohkije maahta jiehtedh:
Daate tjoevere daeahpadidh seamma ijjieh jih magkeres laantesne .
Men synonyjme haamoeh aaj dïsse gååvnesieh.
an barkedh guktie saemiej byjrese maahta stinks øvtiedimmie vijriebasse juhtiehtidh .
Ja , novh gujht aaj aa dle soptsesti dle gumhtie dle mejtie satne vuajneme dupbene dennie Tysklaantesne .
Regijovnale evtiedimmeste Kultuvrese .
5.7.1 Jeatjah reentebaalhkah
Tjaktjen 2005 jïh gïjren 2006 bieljelin sveerjen jïh nöörjen departementh mej saemien ööhpehtimmien dïedte åarjelsaemien maadthskuvleööhpehtimmiem raastedajvine digkiedidh .
hijven kvalitete dïenesjefaalaldahke destie voestegh tjoevere barkijh gååvnesieh giej leah maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre .
Seamma aaj sjædta jis pråvhkoeh åananamme jallh garvanamme juktie osse juekedh vijremepaart gøølemasse jih jeatja saelhtien maelmide , dellie vihkeles saemiej reaktide steeredh jih vuartasjidh man vierhtege daate saemiej byjres ektievoetese .
Mijjieh darjobe darjomeprogrammh guktie aajhtseme juvre- jïh sjædtoearth vaarjelidh .
Skaehtiem gåetide edtja voengemaakseme årroemisnie evtiedidh .
Daate hijven fïereguhtese jïh saemien gïelen evtiedimmien gaavhtan saemien , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
tjïelte jiene-jienebh barkoesijjieh industrijesne åådtjeme .
Barkedh ihke saemien studijesiebrieh hijven mierietsiehkieh åadtjoeh
Gaahtoe dam govlije , dallah buertien nelhtie njulhtjie , vualka vuebnien nualan tjaangele , debpede dle bienjese snærra jih baenieh vuesehte .
Ij leah joekoen luste aktene veeljemeræjhtosne årrodh jis mijjieh libie trïegkenassesne , jïh doh galluph våålese tjuevtjiedieh , jïh vååjnoe goh gaajhke fiejlie sjædta , saaht guktie mijjieh darjobe .
Ibie måalese båateme .
lïeredh laahkoestidh
Tjuara barkoem öörnedidh jïh iktedidh aktene åeliedihks guejmievoetesne fylhken- jïh regijovnedaltesisnie .
Saemieh Saepmesne lea akte Interreg-prosjekte laavenjostosne dejnie Stiftelsen Saemien Sijte Snåasesne , Gaaltije Staaresne jih Wästerbottens museum , Upmejisnie .
Mubpien jaepien dle eelkim dam maam gåhtjoeji korrespondansegymnase Snåasesne .
Mijjieh ååntjestallebe jielemen dennie orre reeremisnie gorresåvva , jïh sæjhta daam båetijen aejkien .
Mijjieh jienebh noerh jïh geerve heartoehtæjjah daarpesjibie mah irhkemen vööste berkieh .
Seamma aejkien dle ovmurreds staateraerije Lysbakken ij vihties råajvarimmieh utnieh juktie saemien nyjsenæjjide aktem buerebe healsoefaalenassem vedtedh .
Lilja åtna luste tjidtjeben stoerre tjåejjiem damtedh gosse onnemaana dan sisnie tjiektjedeminie .
Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh moenth åtna mejtie maereles
Dïhte pryövenasseprosjekte jarngigujmie Namsosesne jïh Verdalesne lea hijven orreme , jïh sæjhta daelie orrijidh .
Mohte jis dåeriesmoerem goebperinie åtna dellie ij leah vaahreles teestedh jis buaranidh jis jeatjah beapmoeh byöpmede .
Gosse soptsestalledh jeatjah vuekiejgujmie , gosse håaloemisnie jïh gyrhkesjimmesne Svïenske gærhkoe sov jaahkoem evtede buerkeste .
 Sijjieh gusnie maahta eksperimenteradidh, dååjrehtimmieh juekedh jïh visjovnh evtiedidh
Maehtedh ryöknedh eenglesken gïelesne lea maehtedh sjyöhtehke matematihkeles dïejvesh eengelsken gïelesne nuhtjedh ovmessie tsiehkine .
am dorjeme viehkine aktede " løønemistie " dejstie dåarjojste " orre " rijhkegeajnojde , soejkesjetsiehkien gaavhtan .
 (åarjel) saemiej vuekine gosse åehpenadtieh.
Vuesiehtimmesne (36f) manne pryöveme baajedh lohkedh intransitijve åtnoem utnedh jïh aajne argumeente sjisjnjeldh.
Maahta aaj dorje geajhkeres sjædta .
Aktem dåaresthfaageles , daåresthsektovrijelle daajroeektievoetem tseegkedh jïh evtiedidh almetjehealsoen sisnjelen , juktie almetjehealsoelaaken krievemh jïh tjïelten veanhtadimmmieh fylhkentjïeltese voebnesjidh .
Mijjieh sijhtebe loejhtsbaeniesåjhtoe 20 jaepeste 25 jaapan jieniedidh .
Gieh båetieh ?
Tromsøen Universiteeteste / Universidad de Granada.
Dïhte tjåenghkies salkehtimmie Saemiereaktamoenehtsistie lea joekoen vijries jïh noereme .
Akte lïhtsege gåabpagidie lïerehtimmide vaestiedi.
Illedahkijste aaj vuejnebe gellie gåetine daaroestamme mearan byjjeneminie juktie juktie 77,8% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah jeenemes daaroestin eannan skuvlem eelkin, mij vuesehte jienebelåhkoen gïele veaksehke orreme.
Gosse gyrhkesjimmieh ålkone dennie åarjelsaemien dajvesne dellie sïejhme båassjoe aernien lïhke , gærhkoebåassjoe / aalhteren sijjie sjædta gyrhkesjimmesne .
2007:186), jïh dan mietie edtja sijjie gusnie bïjlemurhkeme bååstide biejedh jis jïh gåessie darjome orrijidh .
Pensjovnereforme mij eelki juhtedh tsïengelen 1.b.
Saemiedigkie edtja aktem vihkeles råållam utnedh daennie barkosne , jïh raereste akte saemien byögkeles moenehtse tseegkesåvva (SaOU) tjïrkijigujmie reerenasseste jïh Saemiedigkeste .
Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtse frijjetjåadtjome healsoe- jïh skïemtjehokseste jïh dïhte åesehts dïsse bïeljelidh gyhtjelassigujmie jallh laejhtemigujmie .
Tsiengelen 2008 leah luhkie maanah dennie giertesne , mohte naan aejkien vaenebh .
Saemien parlamentarihkeles raerie lea Christina Henriksen nammoehtamme goh vïhtesjæjja Barents Regijovneraeresne .
aaj feerhmie ruvteskovhtem feerjagåhkaldahkine Eidshaug
Daelie nuepiem åtnah vielie bïevnesh åadtjodh dov learohkedåehkien illedahki bïjre verkebe goh aarebi .
Prosjekte maahta jïjnjh hijven illedahkh vuesiehtidh , dovne man gellie geerve almetjh mah saemien gïelelïerehtimmiem tjïrrehtamme , jïh man gellie gïelejarngh jïh jeatjah institusjovnh mah leah meatan orreme prosjektesne .
Karrierebihkedimmie lea lïhke ektiedamme prosjektese Ny Giv jïh byjjenimmieprogrammese .
Sijhtieh aaj Sijti Jarngen bibliovtekem øøvtiedidh juktie dihte joekoen vihkeles sjædta åarjelh-saemien kultuvre bigkemisnie .
Jis edtja buektiehtidh daam råållam eensilaakan utnedh , dovne aktem hijven saemien lïerehtimmiefaalenassem vedtedh jïh daerpies evtiedimmiebarkojne gïehtelidh , dle daerpies dovne dïedtebarkojde tjïelkestidh jïh maadthfinansieradimmiem lissiehtidh .
Charlotta Kappfjell aaj joijkesti .
Learohke maahta jienebh gïelen tsavtshvierhtieh nåhtadidh jïh gïelem eensilaakan jeerehtidh .
Medijen gïele lij aaj gæmhpoedajve , vuesiehtimmien gaavhtan lea jïjtse kymrijegïeleldh Tvkanalem tseegkeme .
Teatere edtja aaj maehtedh teaterevuesiehtimmieh vedtedh jeatjah sijjide laantesne jïh dejnie saemien dajvine Noerhtelaantine jïh aaj ålkoelaantesne dastegh budsjedte dam luhpede".
Unnebelåhkoepolitihken strategije
Lïhtsegh:
- Dïhte dïejvese orresjugneden maahta mujvies årrodh , jïh dïhte mij lea orresjugneden aktene dajvesne ij daarpesjh seamma orresjugneden årrodh aktene jeatjah .
Dah lohkehtæjjah leah beavneme daate råajvarimmie lea dej maahtoem nænnoestahteme juktie kvalitatijve hijven lïerehtimmiem vedtedh maajhööhpehtimmien tjïrrh .
Dah byøroeh aaj politihkeles dåehkiebarkojne barkedh , jïh learohkh byøroeh gyhtjelassh soejkesjidh digkiedæjjide .
Ihke veeljiji jarkelimmieh steemmeleahpine edtja maam akt jiehtedh persovneveeljemasse , dle bijjelen lehkie krirrien veeljijijstie lea tjoereme jarkelimmieh darjodh dennie seamma kandidaatesne .
Budsjedtegoere 1 A jïh 1 B , Gïehteldimmiebuhtdsjedte
- Jaavoe , men im soptsesth gie dïhte .
Strategije faalenassestruktuvrese jåarhkeööhpehtimmesne - 2020
Soptsesth dannasinie learohkigujmie pryövenassen aajkoen bïjre , jïh maam dïhte möölie .
Vaestede mannem jïh jeehti guarka sån, men ij jïjtje dam provhkh.
Luh ge ovvieh daan konvensjovne
Barkoehaarjanimmie / haarjanimmiesijjie Aktanimmie skuvle / barkoe / barkoesijjie Lïerehtimmie Kuvsje
22396 km2 .
Mænngan daate öörnege orriji , dannasinie ij lij mahte jienebh internaath aajmene , jïh mijjieh Staaten ööhpehtimmiekontovren Nordlaantesne nualan böötimh .
Juktie viehkiehtidh sjïehtesjimmie destie UTF-8 verkebe jïh vielie iktedamme sjædta , dle Difi aktem prosjektem tseegkeme juktie byögkeles darjomh viehkiehtidh .
Jïjtjedomtesem aaj negatijveles vuekine tsavtsa jis ij naan datnem vuejnieh gosse byjjene , vuesiehtimmien gaavhtan jis dov eejhtegh jallh åelieh eah leah gåetesne , jis dah skïemtjes , båajhtoehlaakan nåhtadidh jallh ålvas jïjnjh utnieh dej jïjtje jieliemisnie guktie eah hinnh jallh åajsoeh dej maanide vuejnedh .
Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine , sisvegisnie jïh barkoevuekine , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh , jïh guktie maahta ööhpehtimmiem sjïehtedidh dan aktegh learoehkasse .
Lissine lea aaj dihte buerie kultuvre-guedtije .
soptsestimmievuekieh jïh aarvoeh viertiestidh såemies daaletje tjaaleginie soptsestimmievuekiejgujmie jïh aarvoejgujmie vaajesinie jïh almetjediktadimmesne
Learohke maahta baakoeh gaavnedh baakoegærjesne jïh baakoeh baakoegærjeste nuhtjedh
Lïeneståvroe vijride jïh eatneme-eakerh beavna , vijremedajvh registreredh , lisensh vadta jïh vuetjemestatistihkem tjöönghkedh jïh iktedidh .
Daesnie dæjpeles raerieh åadtjoeh guktie datne maahtah illedahkigujmie vijriesåbpoe barkedh .
Guarkedh dam maam lohkeme , kultuvren vïedteldihkie lea , seamma sïenten lohkeme gaskesadteme maahtojde jïh kultuvregoerkesimmiem evtede .
Gosse jurjiehtidh jïh bååhkesjidh , maahta maahtoeulmide fïerhten learoehkasse joekehts klaassedaltesasse jeatjhlaakan darjodh .
Vuartesjh aaj maajhööhpehtimmien nuelesne , gusnie digitale maabpah neebneme .
Eejehtimmie byöroe årrodh unnemes 10 minudth , maaje beapmojne jallh ålkone .
Dah geerve almetjh stååkedimmiem vïhtesjieh , jïh ussjedieh dan bïjre maam dååjrieh jïh dååjrehtieh .
Guktie tabellesne 1.1. vööjnimh dle Noerhte-Trööndelagen jolleskuvle dah jeanatjommes åarjelsaemien gïelestudenth åtna, dan åvteste dah aktem sjïere dïedtem utnieh åarjelsaemien gïelen åvteste.
Im maa manne maam dah sajvojde jaehkieh för daelie lea maa upplyste tijje , jïh daelie amma kristendomme lea amma mijjide bijjeles ij amma dah amma naan faamoe utnieh amma mijjen bijjelen .
Dehtie biejjeste nænnoestimmiem dååsteme dellie njieljie klååkemevåhkoeh .
Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen fierhtenbeajjetje laejpiem .
Pryövenassem skïemtjegåetien laboratorijumese seedtie gusnie dam analyseeredh .
Aktegs konserth dåarjoem åadtjoeh 10 000,- kråvnaj raajan .
- SANKS dovne saemien kultuvrem jïh gïelem hoksese sjïehtede .
daerpiesvoeten gaskem
Doh bïevnesh mah åådtjeme dejstie HUNT-goerehtimmijste nuhtjie naemhtie guktie dïhte noerhte-trøøndere buerebe healsoem åådtje goh gæjhtoe viehkien åvteste .
Buerkiestimmie eatnamistie , almetjijste jnv. .
Bïevnesh maanajgïertefaala tseegkedh
Mænngan aaj kuvsjh saemien gïelesne evtiedin Tromsøn universiteetesne.
Dagke ledtje åvlavuelien sïelke barre jortehtimmiem , jih darhkan jeatja soelegem tjaebpies råantjojde bïkseme ?
maahtoe åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre lea joekoen vihkeles
Ih luhpiem daarpesjh dahpeldh sijjide vååksjedh sïelten gåetesne , industrijeprocessh , tjïehtjelh gåetien sisnie jïh seammaleejns .
Daan jaepien dle reerenasse dam saemien saevegem bijjede Staateministeren kontovren uvte Akershus festningesne .
Im åadtjoeh gænnah .
Jeesusen nomme naemhtie jarkoestibie: Jupmele gorrede .
amma
Saemiengïeleste - daaroengïelese:
Merkets eier: Laila Marielle Bergstrøm , Saanti sïjte
Daate geerve , ij goh unnemes dannasinie dah maaksoeh gïehteldimmielatjkojde jïh gorredæmman læssanamme .
Mijjieh daarpesjibie tjïelke saemien håalijh mah daam dïjrem soptsestieh dovne skuvlesne , noerebyjresinie jïh siebriedahkesiebrine .
Daam nuhtjie jaepien 2012 lyjkeme ektiereserveste , jïh edtja dam bååstede sertedh jaepien 2013 .
Jih dejnie barkojne leam giehtelamme jaepeste 1975 .
Saemiedigkien strategijen soejkesje learoevierhtieöövtiedæmman 2009-2012 lea learo- evierhtieseahkarimmieh dorjeme åarjel- , julev- jïh noerhtesaemiengïelesne mestie lea maanajgïerteste jïh skuvleste dajvine båateme .
:) 
goerehtidh jïh buerkiestidh struktuvrh jïh jarkelimmieh geometrihkeles maalline jïh taalemaalline goerigujmie , baakoejgujmie jïh formeligujmie
PSA-vierhtie maahta bijjiemdidh jis prostatastuaranimmiem åtna .
Per Inge Torkelsen Komihkere jïh voenges politihkere
Saemien bieleste dle tjïrkijh Saemien parlamentarihkeles raereste (SPR), presidente Egil Ollin baaktoe , SPR-tjïrkije Aili Keskitalo jïh SPR-tjïrkije prosessesne veartenekonferansen vööste , John B. Henriksen .
Gåabpatjahkh leah roehtseste tsoepke seerkeme.
Dah saemieh Elgåesne eah vielie saemien aarkebiejjien soptsesth , ajve gosse bovtsigujmie dellie saemien baakoeh nuhtjieh , jïh vaahra lea gïele sæjhta nåhkelidh .
Mïsse prïhtjhvoessem utnedh jis ih prïhtjegem jovkh ?
Telemarksforskning aktem fryöjstehkepyramijdem nåhtede juktie evtiedimmiem buerkiestidh .
Jih ij lin gujht barre ryøjnesjæjjan bijre dam eengkelh .
Gåsta jeahta 400 lea lïhkemes tjuetie taalese 315 .
Edtjh jïjtjedh gïelem bæjjese vaeltedh , diedtieh " laavloeh " båaloem .
Men aktem iktedimmiem dorjeme gellie suerkiej sisnjeli juktie tjïelkestidh jïh seammalaakan darjodh dej göökte fylhkengeajnoesåarhtigujmie .
Mijjieh sïjhtebe profesjovnelle tjeahpojne vijriesåbpoe barkedh öörnegi tjïrrh mah leah fryöjstehke tjiehpiedæjjide , guktie dah sijhtieh årrodh jïh barkedh Noerhte-Trööndelagesne .
LINA S. JØNSSON
Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne sæjhta jiehtedh taalh jïh ryöknemem nuhtjedh viehkine våarhkoem evtiedidh matematihkeles teermijste eengelsken gïelesne mah leah aarkebeajjan ektiedamme , jïh sïejhme jïh faageles teermh .
våhkoebiejjiej bïjre laavlodh
Boelhken vaaroe
Jalhts ij gïelem soptsesth , dle saemien læjhkan stoerre aarvoem åtna .
2.5.
Gïeli tjïrrh identiteete , daajroe jïh kultuvrelle jïh sosijaale ektievoete sjugniesuvvieh .
Nöörjesne leah kaarhteraajroste M-711 vaalteme , Staaten kaarhtevïerhkeste byjjehtamme , jïh Sveerjesne dehtie kaarhteste Översiktskartan 1:250000 , Läntmäterieste byjjehtamme .
Dah ligan göökte hearrah , akte gie saemiesti jïh mubpie gie daaroesti .
Saemien learoevierhtieh gaskeviermesne ovttas aktan aktesne
0,5 mill. kråvnah leah dåårjeme 2010 , bene raereste lahpehtassem , 1,5 mill dåarjodh 2011 .
Jaememe jih raavhkedimmie
Veeljh dej veajkoej muvhth sæjroeh mejtie learoehkinie ektine vuartesjh .
Maarja nïejteste reakasovvi ,
Baernide skaavtjoeh sjïdtedieh .
Man gaavhtan julevsaemiengïele aejhteme vaenie maanah gïelem lierieh jïh dan vaenie iedtjeles gïeleutnijh .
Jïh dle soptseste dle vuesehte .
Maanavaarjelimmielaake vadta lihkebe njoelkdassh mah krööhkestieh gosse maanam beaja foestegåetesne , institusjovnisnie vuj ööhpehtimmie- vuj gïetehtimmieinstitusjovnisnie .
Fylhkentjïelte dejtie aamhtesidie voebnesje mah leah fer stoerre ihke fïerhte tjïelte maahta dejtie oktegh haalvedh , jallh aamhtesh mah tjïelti dåaresth juhtieh .
matematihkeles maallh goerehtidh , ovmessie maallh viertiestidh jïh vuarjasjidh magkeres bïevnesh maallh maehtieh vedtedh , jïh gusnie dah faamoem utnieh jïh gusnie dah eah faamoem utnieh
eevtjeme saemien gïelen reeremedajvem vijriemdidh
Dej minnngemes jaepiej læjhkan vööjnimh muvhth åårganisasjovnh jïh eantemh leah saemien gïelem åtneme , vuesiehtimmien gaavhtan nommh , byjjehtsh , bïevnesh gaskeviermesne jïh tjaaleginie .
Lärobok 2
Aktene laavenjassesne , gusnie vaestiedasse lea 27 , Andrea tjaaleme 67 .
Maanaj reaktah åtna dåarjose , raeride jïh bïevnesh jis akte eejhtegijstie lea svïhtjemeheaptoe , geerve laarhkeme , fysihken skïemtje , psykihken stuvreme , jovkije jallh jeatjah nåhtegh sæjhta jallh jaemieji .
Learohkh maehtieh sinsitnien håalemh lohkedh , jallh dah maehtieh sinsætnan lohkedh .
Saemide maanah jïh noerh sjïere sijjieh fuelhkesne jïh byjresisnie .
3.5.4 Guessiespïelh
Mijjieh maaje suehpeden 17. b. maadthlaakebiejjine gohtjebe .
juktie altemse dov gieriesvoetesne guadtah .
Jis dåaktere lea reseptesne tjaaleme tjuara boelhkem vaasedh vïedtjemi gaskem ij maehtieh vïedtjedh daamhtajommes enn dåaktere tjaaleme .
Māori Language Revitalization " I Hinton , Leanne og Ken Hale (red) The Green Book of Language Revitalization in Practice .
Seammalaakan goh mijjieh mubpiej almetji åålmegebiejjieh ållermaehtebe .
Mandal tjïelte lea voejhkeleminie steemmereaktaaalterem vueliedidh 16 jaepien raajan , jïh voejhkeleminie elektrovneles steemmem vedtedh tjïelteståvroejïh fylhkendigkieveeljemisnie 2011 .
Dïhte nøørjen gærhkoe ij leah fearan1900-låhkoen aktem sjïere fokusem åtneme dejtie åarjelsaemide , dellie hearra åarjelsaemide tseegkesovvi .
Fïerhten jaepien skuvle eejhtegidie tjaalegem åådtje dovne daaroen jïh orre daaroen gïelesne .
Ulmie lea tjïelkestidh man vijries dah reaktah leah , jïh sisvegem tjïelkestidh dejnie reaktine mejtie almetjh Finnmaarhkesne lin maahteme reebleme daennie dajvesne , dannasinie dah dajvem guhkiem eekeme , aalteren tïjjen åtnoe , jallh aktene jeatjah reaktavåaroemisnie , vuesiehtimmien gaavhtan voenges provhke .
Buerebe healsoe, jollebe ööhpehtimmie, læssanamme nyjsenæjjalåhkoe leah aaj dam gaskemedtien aalterem joekehtslaakan tsevtseme dej fasseldamme almetji luvnie.
Goere 15 goerehtimmiedåehkien illedahke raajesijstie pronovmeninie.
gaah poeh digkie dimmiem ,
Dellie Nordlaanten Universiteete veelji julevsaemien gïelem åvtese buektedh goh akte gïele mij lij læsseneminie, jïh akte dïrrege murreds barkoenuepiejgujmie.
Jeenjemes beetnegh åtnasuvvieh geajnojde .
Saemiedigkien veeljemeöörmege våarominie prinsippem åtna galka åvtelhbodti veeljedh gellienålmagievline .
gaalsohkh gåptoe boengeskuvmie
Hijven vaarjelimmie tjoeleskïemtjelassi vööste .
Galhkuvedåarjoe 12 mill. kr. 2012 .
Saemiedigkieraerien politihkeles våarome , våaroeminie sjædta Saemiedigkieraerien barkose veeljemeboelhken .
Bueriedimmien ulmieh:
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen STS gïelefealadimmieh , fealadimmieh noeride mah 13-18 jaepien båeries öörnie .
Goeven 8 .
B. ... idtji doesth Vullen naevstien lïhke vaedtsedh .
Tjaelieh tjaalegen nualan åvteli dam lïeneståvrose seedth .
åtnasåvva dejtie skåårvemeprosjektide ektiedamme " Skoler
- gaarsjelimmiesijjie , Viknan tjïelte
lohkehtæjjah tijjiem åadtjoeh lohkehtimmievierhtieh evtiedidh jïh sjïehtesjidh ovmessie gïeline
vihkielommes daajroem åadtjoeh saemien histovrijen , kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre
Tjihtesem lohkh
Lohkehtimmien ulmieh leah learohkh gelkieh
- Utviklingen av Saemien Sijte
Åvtesne duavlam darjoejin (novsehkh), mejnie gaskemen ektine , dållestaeline jïh sjinhtegierkiejgujmie , tsïhkijehtin gosse dållem beejin .
Polliseanalyse deelleme Faremo ' se
Datne sovmh juvrem ij reaktoeslaakan geehth ?
algebra-lahtesh gïetedidh , faktovriseradidh jïh aelhkiehtidh , lahtesidie praktihkeles tsiehkide viedtedh , formeligujmie , parentesigujmie jïh bröökelahtesigujmie ryöknedh jïh kvadraateraajesidie nuhtjedh
Dej gïelh jih kuljih mijjen kultuvre-aerpie .
saemiedigkie dåarjoeh vadta Maahtoedepartementen budsjetteste dåarjojde saemien maanajgïertide , pedagogijhken learoevierhtide , gïeleööhpehtimmide jïh bïevnesh- , evtiedimie- jïh bïhkedimmiebarkojde saemien maanajgïertine jïh maanajgïertine saemien maanajgujmie .
Gosse G2-gïelem jiene-jienebe nahtedeminie dellie dïhte grammatihke buerie buerebe sjïdteminie.
Laakekrieveme sæjhta årrodh almetjehealsoem voebnesjidh jïjtse dïenesjisnie , jïh almetjehealsoebarkoem tsevtsedh jïh iktedidh fylhkesne .
Jis daejtie luejhtiemidie gïehpede dle verkebe aktem klijmadïenestem åådtje .
4 Pryövemen mænngan
håale lea vuesiehtamme iedtjeles vuekie årrodh bïevnesh åålmehtehtedh .
Kråangken jåarhkeskuvlem åarjelsaemien vierhtieskuvline vihtiestidh
tem eadtjohkelaakan juk tie aamhtesh
Nännoes jielemebyjrese
Daesnie aaj gåarede vierhtiedimmiesjeema provhkedh .
Daesnie aaj dïhte prinsihpe universelle haamoen bïjre .
Gaajhkh learohkh daejnie tsiehkine tjuerieh pryövojde darjodh , vuejnieh njoelkedassem ööhpehtimmielaakesne ruffien 23.-n biejjien 2006 , § 2 - 4 , jïh njoelkedassem privateskuvlelaakesne snjaltjen 14.-n biejjien 2006 , § 2 - 4 .
Dåarjoe Uit:se
Maehtedh ryöknedh: Lïerehtimmiesoejkesje ryöknememaehtelesvoeth meatan vaalta , dovne sïejhme jïh sjïere jieliemidie .
Lohkh jïjnjebh dej nuepiej bïjre Hälsoval i Jämtlands län nualan jïh aaj Fritt vårdval nualan meny:sne garrahbielesne daennie sæjrosne .
Saemien gïelen reeremedajvesne (ööhpehtimmielaakesne ållermaahteme goh " saemien dajvh ") gaajhkh learohkh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh Maahtoelutnjemen Saemien mietie , jïh dej lea nuepie saemien lïerehtimmiegïeline veeljedh .
Dåarjoe saemien mïrrestallemesiebride lea ohtsijebaseradamme jïh seamma daltesisnie orreme gellie jaepieh .
Åarjelsaemien gïele veljie-morfologijegïele jïh dannasinie jïjnje sojjehtimmie jïh seerkeme daennie gïelesne.
Dïhte våaroeminie sjïdti Stoerredigkien nænnoestæmman 1987 Saemielaaken bïjre (Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre).
Gellie goerehtimmieh vuesiehtieh maanah nulle objeektem nuhtjieh mearan dah evtiedieh jïh byjjenieh.
Dannasinie aelhkie dam vuejnedh goh antikausatijve molsedimmie.
Ij gåessie sïjhth jïjnjh learohkh sjïdtedh mah åarjelsaemien gïelem utnieh , dannasinie ibie maehtieh aarvoem møøledh beetneginie .
Datne maahta Jupmelem birredh datnem vuesiehtidh maam edtjh darjodh
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén tjåadtjohte Saemiedigkien laejhtemem proses ...
Analyse vuesehte såemies tjïelth ojhte hijvenlaakan darjoeh , goh Deatnu (Tana) jïh Evenássi (Evenes).
' en veartenekonferanse aalkoealmetji bïjre
Saemiedigkien raerie lea goh Saemiedigkien " reerenasse " , jïh tjåadtjohte dam biejjieladtje politihkeles darjoem .
Kreajnas evtiedimmie dan goerehtæmman aaj.
Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh ryöknemestrategijijste ryöknedimmiestrategijide vaedtsedh .
Govlehtimmie: Jarkelimmien bïjre gïehtelimsdåarjoste duedtiejieliemasse
Desnie dovne hearra jih dåaktere .
Dah govhte aalkoealmetjesiebrieh mah buertiebealesne tjahkasjieh dej gaektsie lïhtsegestaatigujmie ektine mah staatusem ihkuve meatanårroejinie utnieh leah:
jeatjah væhtah maahta årrodh gosse maanah mah jeatjah gaavhtan leah mietiehtihks jïh geerjene , sjeavods , itjmies jïh moeveles sjidtieh .
7874.05.95244 Raarvihken Tjïelte /
Rïjhkide seamma jïjnjh beetneh-åasah .
Moenehtsen mandaate lea orreme dejtie rïekteles jïh ekonomeles gyhtjelasside vuartasjidh juvlemen bïjre .
eadtjohke barkoeguejmieh
Mijjese dle mielem vadta aerniem nåhtadidh goh Kristusen væhta .
9 § Reeremedajven bäjngoelisnie aajnealmetjh reaktah utnieh såevmien- , meänkielin - jallh saemien gïelem provhkedh , njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtemh reeremebyjjesfaamoej ierine , dejtie mah aajnealmetje paarte lea jallh sijjiesadtje paarten sijjesne , jis ieriem maahta gïetedalleme sjidtedh såevmies barkijistie gie unnebelåhkoegïelem maahta .
Rïektesisnie daate lea maahtoe staavran bïjre jïh voerkesvoete .
Realmaahtoevuarjasjimmie edtja , dan gåhkese gåarede , goerehtalledh jïh vihtiestidh dam maahtoem datne åtnah .
Vuesiehtimmie (74b) ånnetji jeatja goerkesem guadta vuesiehtimmien (74a) muhteste, men maanah maehtieh aaj searanidh, goh eah aelkieh tjearodh.
Daate luhpiekrieveme aaj såemies , veeljeme gærhkoeh jïh bigkemh mah leah nuerebe aaj dæjpa jis dej lea stoerre kultuvrehistovrijes vierhtieh .
Foto: Maria Eddebo Persson .
 (6) a. Pat broke the window./ The window broke.
Akte jeatjah alternatijve lea aktem åvtepryövenassem darjodh aamhtesen bïjre .
Båeries ålma bååhperostoe , nyjsenæjjese vuartesje , jeahta: - Dagke eengkele daesnie ?
Teatere akte vihkeles tsavtshvierhtie edtja åarjelsaemien kultuvrem , gïelem , identitetem jïh jïjtjedomtesem nænnoestidh .
Dellie jis eelki naan saalmh jarkoestidh .
Fïereguhte jïjtje maaksa vuelkemen , jïjjedimmien jïh gaskebiejjien åvteste .
Naaken jeatjebh dejstie internate-barkijste aaj saemiestin , guktie Skjolvor Joma jih Åsta Larsen guhth desnie ståantetjem barkigan .
Jis daajra maana bieljieovlemem åtna maahta baaktjesevualanimmie daalhkesidie vedtedh mej sisnie paracetamole , vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil , jallh daalhkesidie mej sisnie ibuprofen , vuesiehtimmieh Ipren jïh Ibumetin .
11/52), dle tjïelteproposisjovnen mietie kprp) 2012 , Tjïelte- jïh regijovnaledept .
Orre joekedimmiemaallh tjuerieh vuesiehtidh dejtie sjïere haestemidie åarjelsaemien dajvesne , jïh eah darjodh guktie vaenebe vierhtieh guektiengïelebarkose båetieh Snåasen tjieltese jïh Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltese .
Vihkeles gaajhkh reeknegh hijvenlaakan mïerhkesjidh .
Jeanatjommesh gujnelemmiem åadtjodh såemies aejkien 12-14 aalterisnie .
Ij maehtieh darhkh naemhtie årrodh dïhte aktegs saemien dïenesjedåastoje tjuara tjïelkestidh maam satne daarpesje sjïehteladteme healsoe- jïh sosijaledïenesjijstie .
Maehtedh ryöknedh: Baajh learoehkidie ryöknedh man jïjnjh bïssemeaath dej fuelhkieh laavkometjïehtjielinie utnieh .
Jaepien 2014 raejeste akte orre baalhkaöörnege båata jïh daan biejjien ij guhte maehtieh effektem daestie mievriestidh .
Mohte jis tjuara gujnelemmievaarjelimmiem målsodh dan daamhtaj gïerve sjædta jallh jis tjuara gellie gujnelemmievaarjelimmieh nåhtadidh juktie ij edtjh dej tjïrrh vertedh dellie lea veljijes gujnelemmie .
Daesnie naan vuesiehtimmieh guktie learohkh maehtieh jïjtsevuarjasjimmiem darjodh:
Dah dierieh mah nuelesne leah 1,2 cm gamte .
namhpe -
Gosse learohkh beapmoeh jurjiehtieh , dellie edtjieh soptsestalledh jeatjah learohkigujmie jïh lohkehtæjjine mejnie leah gïehteleminie .
Daate vuesehte gaajh daerpies gïeleråajvarimmiejgujmie saemien siebriedahkesne .
Mænngan staate eelki jielemem tjerkebe gïehtjedidh 1970-låhkoen , jïjnje båajhtode sjïdteme .
Mearan aarebi ajve meehti veeljemelåhkose tjaalasovvedh paehpierisnie , dle gåarede aaj tjaalasovvedh nedten baaktoe goevten 6. b. raejeste .
G2 soptsestæjjah vuejnieh objeekte raajesinie fååtese, jïh dan gaavhtan eah raajesem jååhkesjh.
Jis datne e-legitimasjovnem veeljh maahtah dallh dïenesjem nåhtadidh .
Pedagogeles Psykologeles dïenesje (PP-dïenesje / PPD) akte aamhtesemaehteles suerkie mij maanaj evtiedimmien , lïerehtimmien jïh tråjjadimmien bïjre raereste mah leah skuvleaalteren nuelesne , jïh learoehkidie maadth- jïh jåarhkeskuvlesne .
Lissine dejtie edtji aaj nuepie årrodh prievie-kuvsjh vaeltedh jiih måadth kuvsjh geerve almetjidie .
Voestes lïerehtimmesne lij nuepie 7 objeekth veeljedh distraktovrijstie.
Akte gaskenasjovnaale stuvrehtimmmie staati gïetedimmeste jïh ektiedahkoste aalkoealmetjigujmie lea dannasinie joekoen vihkeles orreme veartenen aalkoealmetjidie .
Dïhte prosesse gosse muana gie edtjieh tjieltem stuvredh 12 .
Gaajhkesh gïeh Jïemhten leenesne årroeminie reaktam utnieh dåarjoem laantedigkeste åadtjoeh jis edtjieh dåakterehoksese , skïemtjehoksese båehtjierdæmman jïh baeniehoksese .
KILDE: NAMDAL AVISA
Dan mænngan learohkh sinsitniem gihtjieh dan bïjre maam soptsestamme .
Digkiedidie guktie dijjieh maehtede åvteguvvine årrodh akten dåemiedæmman gusnie respekte jïh goerkesadteme .
Desnie saemien studentem utnieji , man nomme Johan Albert Kalstad , Hábmereste .
Datne mij lea learohke aktene noereskuvlesne 2012/2012 sæjhta prieviem åadtjodh pinkodine MinID ' se dan
PRIJORITERADIMMIEH JÏH .
Råajvarimmie 45 Jiehtegegïetegærja maam edtja healsoe- jïh hoksedïenesjisnie nåhtadidh 20
Jïengesne håagkodh
Leah aaj paarrh gusnie dov transitijve jïh intransitijve veerbh sjïere morfologijem guedtieh.
Analyjsh sjïere jieliemijstie Jielemh gååvnesieh mejgujmie hijven gåarede SDJ-dajvesne?
Daelie naan gille maanagïerth mah jïermestalleme guktie maehtieh saemien aamhtesigujmie barkedh .
Mijjen ållesth laajkoeh sïjhtieh lissiehtidh mahte 800 millijovnh kråvnijste 1400 millijovnh kråvnide jaepien 2012 .
exploateereme sjædta
Åarjelsaemien voestes jïh mubpiengïeline .
Dijjieh maanan goerkesem mubpide almetjidie jïh jieledevuekide lissiehtidie 8 .
Ovmessie dïjnegijstie moere energiem åådtje .
Evtiedimmie orre skovhtevuekijste dorje guktie maahta vielie iktedimmiem utnedh jeatjah byögkeles maekseldh skovhtijste .
Åarjel-saemieh - samer i sør , Årbok nr.1 , Snåsa .
" Noerhtedajvepolitihke ": mij sæjhta Barentslaavenjostoem , EU:m jïh Arktiske raeriem ållermaehtedh .
FAAMOE MEEDIJINIE
Akte lea jeatja baakoe mij aaj seamma åssjalommesen mietie.
- 11.b.
8.-10 .
Såevmien gïele
Price: NOK 325,00
tjuerieh soptsestidh jis nommevadteme persovnem hoksesijjesne gååvnese jis polijse , åklagare , dåapmoestovle , kronofogde jallh skaehtiereereme gihtjie .
Akte vihkeles bielie daestie lea goerkesem lissiehtidh akten eadtjohkåbpoe klijma- jïh energijepolitihken gaavhtan , holdningskapende barkoen tjïrrh .
Eah krööhkesth mejtie lïhtsegh båajhtode baakoehtamme.
Lohkehtæjja joekehte mestie man båeries learohke lea , jïh mah åvtedaajroeh learohke åtna .
Våaromen moeneme laakesne lea juvrh galkedh buerie gïetedidh jïh skïemtjelassh jïh ovnuhtegh vaejviem vaarjelidh .
Gïeleteknologijejarnge Divvun Tromsøen Universiteetesne mij lea tastatuvrem dorjeme .
Wackernagel , Mathis & Rees , William E. (1997) Unser ökologischer Fußabdruck .
Vuepsieh edtjieh maam joem learohkiste kriebpesjidh , mohte learohke edtja aaj viehkiem lohkehtæjjeste jih eejhtegijstie åadtjodh .
Pryövenassine ovmessie teksth , guvvieh jïh laavenjassh gyhtjelassigujmie .
Nåhtedh maaje vuesiehtimmielaavenjasside Ööhpehtimmiedirektovraten nedtesæjrosne .
- Im manne maehtieh jiehtedh , jis ih jijtje vuejnieh .
Sæjhta orre vuarjasjimmiem darjodh daelvien 2011 .
Daejnie tjaaleginie jïh illedahkh goerehtimmesne manne argumenteradamme jïh vuesiehtamme åarjelsaemien soptsestæjjah leah aerpiegïelen soptsestæjjah, jïh dah seamma gïelemaahtoem utnieh goh G1 soptsestæjjah.
E-påaste: info@samediggi.fi
Dejnie vihties bieliejaepien politihkeles tjåanghkojne edtja tsiehkiem jïh evtiedimmiedaerpiesvoetem saemien siebriedahkide digkiedidh , aamhtesh mah leah vihkeles prinsihpen gaavhtan , jïh juhtije prosessh .
Gihtji maam manne dejnie gærjine .
Njaalmeldh dïejveldimmesne maahta fïertem gïelem nuhtedh .
b. Aanta Anders
" Daenbien Norsk Folke-museeumisnie gååvnese .
• man jïjnje voenges daajroe lea daerpies laavenjassem darjodh
Maahta depresjovnem åådtjeme jis hujnesne gellie våhkoeh jïh seamma aejkien:
Jih dle såemies badtjab utnimh maab gåhtjoejimh kruanabadtja .
Maab mijjieh maehtebe buektedh lea geajnoem åvtese vuesiehtidh .
Prosjektebarkoe aaj vuesiehtadta mijjen gåetiebielesne; www.samiskarummet.se
Dan mænngan manne linkem vaestiedæjjide seedtim.
Lohkh vielie guktie
Daate barkoegærja sån viehkine dutnjien maahta årrodh gosse edtjh kasusi bïjre lïeredh .
Tjiehtjede kapittele VII
Jis sïjhth nænnoestimmide vuejnedh aktede vihties tjåanghkoste , dellie våhkoenommerem deadtah duekesne .
Daah learohkh edtjieh aaj nasjovnaale pryövh ryöknedimmesne saemien gïelesne tjïrrehtidh .
Hoksevedtije jallh barkijh mah bæjhkoeh (jis datne dam daajrah) 
BULL , ELLA HOLM - BERGSLAND , KNUT 1993: Lohkede saemien .
Kristine Nordling , saemiej åvteste Sveerjesne
Jis edtja reaktoem veeljemisnie 2017 gïelem vedtedh , tjoerh 20-n gaekeren 2016 bäjkoehtidh , jis ih aeriebiste meatan leah .
Digitaale tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne lea digitaale dïrregh , meedijh jïh vierhtieh nuhtjedh , juktie bïevnesh gaavnedh jïh dejtie gïetedidh , ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh jïh staeriedidh , jïh mubpiejgujmie govlesadtedh .
 (Dovne ÅST jïh BST prosjekth darjoeh amatöörigujmie, maanajgujmie jïh noerigujmie (red.
Earoehtimmie raeffiem jïh sïemesvoetem sjugnede , dovne siebriedahkesne jïh hïejmine .
 ("Learoesoejkesje saemiengïele voestes gïeline", 2013, s. 3) 
jïjtje kråahpen bïjre
staeriedimmieprogrammem jïh jeatjah IKT-viehkievierhtieh øøvtiedidh guktie saemien njaalmeldh jïh tjaaleldh utnedh
Dan gaavhtan gosse akte learohke edtja saemien gïelem mubpien gïeline lïeredh dellie lïereminie dellie tjuara jeatjahlaakan ussjedidh enn gosse daaroengïelem lïereminie.
Västmanlandn lïenesne
Maanajaepieh vaasemin '
Ij badth G1-gïelen grammatihke nuekies jis sæjhta G2-gïelem lïeredh.
Lohkh aktem tjaalegem såemies dej learohkigujmie ektine .
Mejtie laantedigkien jïh tjïelten dïedte hoksesne juaka ovmessie dajvi gaskem laantesne .
Iehkeden dellie stoere konserte Elgåen gærhkosne .
Jåhha vaestede taalesne 34 göökte luhkieh jïh akte luhkienjieljie .
Ij gååvnesh naan reaktoe jallh fïejle vuekiem damtedh , jïlhts tjuara jïjtsasse govledh jis tuhtjie njaelkies-ligke tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jallh sæjhta gujht lïhkevoetem damtedh jeatjah vuekine .
Jalhts Laantebieliemoenehtse seapan nåhka , dle læjhkan naan maaksoeh 2012 .
Ij lehkie låhkoeh vadtasovvh , jïh ij låhkoem vaeltieh jis båajhtode vaestiedamme .
Orre stuvremedotkeme mijjese såårne , daelie akten boelhken sijse båetieminie gusnie profesjonelle stuvreme fokusem åtna , men aaj gusnie stuerebe fokusem åtna stuvremasse .
Seamma tïjjen dle maana dååjrehte dïhte geerve almetje jïjtjemse sjïehtede jïh ååktoe dan aajk ojde .
Dah Nøørjen jïh Sveerjen reerenassh , mah tjïelkestamme saemieh aalkoealmetjinie leah dovletjistie elties bovtside juhtiehtamme raastah dam mij daelie lea raaste Nøørjen jïh Sveerjen gaskem , mah raastetraktaten voestes kodicillem krøøhkestieh mij jaepeste 1751 golken 7. jïh 18. biejjien , mij dåhkasjahta saemide reaktah nubpien rïjhkese bovtsine juhtedh jïh dejtie debpene reaktah båeries saemien vuekiej mietie , mah jiehtieh ihkie håalemen mietie Sveerjen dååhkasjimmien bïjre Dan europan unionen 3 .
Lij aaj maahteme tjaeledh luhkietaalesysteeme jallh sijjieaarvoesysteeme .
BST:se (jïh ÅST:se) maahta årrodh dah ryöktesth skuvlide duekieh jïh dah aktem symbovleles onne summem fïerhten vuasahtallemen åvteste maeksieh.
Åarjene: Moeneme loekteste rïektes sievine tjahkese Ridoalggicohkka , jælloe 1273 , vyjrehkåbpoe rïektes sievine Rv:se 244 Hurrevárre:sne .
Dan åvteste manne sïjhtem guvvide dijjese aaj vuesiehtidh , Ina-Theres jeahta .
Datne vielie bïevnesh gaavnh daesnie www.valg.no
Lihkessåjhtoe buerebe healsojde Mijjieh sijhtebe healsoebuaranamme jih åvtesbigkeme såjhtoem tjirkedh .
- Daate sæjhta kvaltiteetem bueriedidh byøgkeles reeremasse , jïh tijjem sjugniedidh maam gaskem jeatjah maahta nåhtadidh verkebe aamhtesegïetedæmman jïh barkojde mah krïevieh almetjh stïeresne , jïh persovneles gaskesem , orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta .
- Daelvievaarjoeh
Gaske regiovne
Pryövemeboelhke lea 90 minudth .
Voestegh tjoerebe daejredh magkeres roehtse dej veerbi.
Heamturh eatnamistie , gaedtijste , Norsk filminstitutt
Reektehtse lea hijven våarome barkosne faalaladahkem buarane saemien utnijidie .
Seamma tïjjen dle aktem stuerebe låhkoem utnebe learoehkijste mah barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammem vaedtsieh .
Guktie bertemh gååvnesieh mah maahtoem utnieh saemien gïelesne jïh siebriedahkeaamhtesisnie
maaneste / learoehkistie
Dah sïjhtieh gaskesem tseegkedh saemiestæjjajgujmie mah maehtieh vierhtine årrodh gïelebiesine , råajvarimmieh saemien maanagïertesne jïh jeatjah öörnedimmieh gusnie fokuse lea gïele .
Gosse jeatjah dåakterespesialisti luvnie maaksa 150 jïh 350 kråvnah gaskem .
Nöörjen staatenårrojh mah 18 jaepieh illeme eannan veeljemejaepie nåhkeme , jïh lea - jallh orreme almetjeregisterisnie goh årroje Nöörjesne
Klijma , energije jïh byjrese Gaske-Nöörje faetiem faamoste åtna .
Dellie tjoerh tjaangedh dov löönije-ID:ine jïh BIBSYS-tjeakoesbaakojne .
Bieliem geervijste jïh mahte gaajhkh maanah jïh noerh klinijhkinie gïetede mah bïjre jarkan lïenesne gååvnesieh .
Syökeme learoesæjjan
Våhkoen 43: raerietjåanghkoe Tråantesne
Daestie lïerebe buaranidh jienemosth åtnasovveme skïemtje almetji bïjre.
Voereseraerie , Mirrestallemen jïh funksjovneheaptoes raerie jïh Sis-juhtjieraerie
joekoen hijven vuekine , maahta jijnjem jiehtedh båetije biejjide , jïh stoerre bigkedimmie voenesne buektedh .
Goh akte dejstie åejvieråajvarimmijste dahkoesoejkesjisnie dle Saemiedigkie sæjhta aktem maahtoe- jïh viermieprosjektem bæjhkoehtidh saemien kultuvrejielemeaktööride .
Empatije lea maehtedh jïjtjemse akten mubpien alemet jen tsiehkesne jieledh , jïh guarkedh guktie lea dejnie mubpine almetjinie .
Illedahke jïh dåarjelimmie Ij edtjh illedahkide goerehtallemepryövijste Ööhpehtimmiedirektovraatese reektedh , jallh åtnasovvedh juktie skuvlh , tjïelth jallh fylhkh viertiestidh .
Guktieleaveeljijelåhkoedejtieovmessiekrirridemahleah meatan veeljemisnie ?
Staatusem bijjiedidh
ELISABETH ANDERSSON
Åarjelsaemien gïele ij gusnie gih jienebelåhkoegïele, dan gaavhtan gïele aaj geerve tsiehkine.
Lissine vierhtieh vadtasuvvieh ovmessie gïele- jïh kultuvreråajvarimmide åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine jeatjah påasti bijjeli Saemiedigkien budsjedtesne.
Learohke krøøhkestimmiem jih siemes-voetem jeatja almetji ektesne vusehte Vuapsetjh (v.g.):
Dah golme åerpenh
Saemien kultuvre jïh gïele - ajve saemide ?
Aktem raeriestimmiem dorjeme juktie Ööhpehtimmieveeljeme-faagem tjïrrehtidh dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne .
Men dah maadthbaakoeh ovmessie morfologije plïereh utnieh.
Fylhkenraerien politihkeles våarome jaejpiej 2011-2015 bihkedassh beaja Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten gïehteldæmman dej båetiji jaepiej .
åtna öövre vihkeles jielemevuekiem laejhtedh
jiehtiegidie maehtedh nuhtjedh jïh saemien saalmh jallh laavlomh maehtedh .
Jis joekoen sjïekh åtna , vuesiehtimmien gaavhtan edtja ålkoelaantesne guhkiem årrodh , maahta daalhkesh jollemaaksovevaarjelimmesne guhkebe goh golme askh .
Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte
3.9.3 Veanhtadimmieh Nöörjese jïh Saemiedægkan
Goh jåarhkeskuvlen aajhterh dle fylhkentjïelth vihkeles juktie våaromem bïejedh ihke saemien noerh våaromem jïh iedtjem åadtjoeh vijriebasse studijidie .
Bigkeme: lokaale
REGIJOVNALE EVTIEDIMMIE
Sijjie , biejjie: Sijjie , biejjie: Sijjie , biejjie: Saemiedigkie Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjïelte Nordlaanten fylhkentjïelte Egil Olli Alf Daniel Moen Odd Eriksen Presidente Fylkenraerien åvtehke Fylhkenraerien åvtehke Sijjie , biejjie:
Montrul (2016) beavna dïhte sïejhme destie aerpiegïelh eah seamma stynkehke goh jienebelåhkoegïelh.
Learohke byöroe baakoeh jïh lahtesh våålese tjaeledh mejtie joe maahta .
Mijjieh libie vuajneme daate barkoe lijsie , jïh Saemiedigkie nuepiem åtna veartenen almetjevuajnojde tsevtsedh reaktoe haaran .
darjodh , juktie aalkovem aelhkebe darjodh tseegkijidie .
Saemiedigkie barkeminie ihke saemien maanah edtjieh aktem sjïere reaktam åadtjodh saemien maanagïertefaalenassem åadtjodh .
Nasjovnelle unnebelåhkoeh jih laantebiehkie- jallh unnebelåhkoegïelh gellie ovmese laantine Europesne gååvnesieh .
Raeriestimmie Noerhtelaanti saemiekonvensjovnese lea dorjesovveme dej almetjerïekteles dïedti sjïekenisnie , mejtie Nöörje , Sveerje jïh Såevmie saemiej åvteste utnieh goh aalkoealmetjh .
Dellie gujht aajja birri daan åvteste jeahta , ahte gumhtie lea satne galka dle oktegh feelijh dle dohka dan laantese , dohka gahkese rente oktegh .
Jis jarkelimmieh båetieh reeremedajvesne saemien gïelese , dellie sisvege jïh kvaliteete gaavnoes saemien maanagïertefaalenassine eah edtjh nåakebe sjïdtedh , men buerebh buerebe sjïdtedh .
gusnie dam daelvegem .
Daejnie jiehtsassine govlesåvva fylhkestjielth maehtieh provsjekte-aajhterinie årrodh , aaj provsjektide vierhtieh buektedh , jih gaskemierine årrodh gosse daerpies ovmese provsjekti vøøste stuvredh .
Muvhtene bööremes dallah barkejinie soptsestalledh .
Manne dan geerjene juktie reerenasse revidereme nasjovnalebudsjedtesne lea evtiedamme jieniedidh dåarjoeh saemiedægkan juktie Lavangen tjïelte
Kultuvrejielemh mah saemien kultuvrem , eatnemem jïh byjresem betnesne utnieh maehtieh vihkeles jielemh sjïdtedh gellide saemien voenges siebriedahkide , saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta .
Kjær Haraldsen , mij politihkeles diedtem åtna dejtie saemien gyhtjelasside , åarjel-saemien haestemh bæjjese veelti gosse tjåanghkoem utni Saemiedigkie-raerine .
Seamma leahtan mietie aaj dagkeres faaleldahke Elgåesne sjidti jaepien 1994 .
Mearan studijepoengh lea dorjesovveme åarjelsaemien 2 golmine vïjhte jaepijste, dle ajve eksamenem illeme åarjelsaemien 1 ikth.
h / l: " Gaajhke faamoe munnjien vadtasovveme , elmierïjhkesne jïh eatnamisnie .
Sæjroe 14 / 35
Pihtesaemien Nöörjesne lea onne tjïerte jïh pihtesaemien gïele jïh kultuvre tjarki tjevredh .
Daate ektiedimmie aalkoealmetji kultuvren jïh eatnemen gaskem , ENn sjïerereektije Josê R. Martinez Cobo joe sov reektehtsisnie tjïertesti , mij dorjesovvi boelhken 1972-1982 .
Guvviedæjja Katarina Blind jïh Anita Dunfjeld Aagård , gåabpegh Snåasen luvhtie , ligan ektesne barkeme .
Dastegh learohkh mah eah naan vearolde- jïh daelhkielahtesh maehtieh , tjuara dejtie buerkiestidh , jïh tjuara dejgujmie barkedh boelhken aalkovisnie .
Daate illedahke vuesehte vaestiedæjjah goerehtimmiedåehkesne mahte moenedimmiedaltesinie mij 50%.
Ditniekuvsje Plassjesne
84 Nöörjesne jïh SWER99TM Sveerjesne) mah protokollesne meatan leah byjjes kaarhtijste vaaltasovveme .
- ektesne beapmoesavkesne / kantijnesne byøpmedidh - laavlome jïh tjiehtese - noeredaltese bååhkesjieh jïh laajpetjh bøørieh - aamhtese: saemieh - saemien litteratuvrh jarngesne gærjagåetesne - goevten 4. b dah saemien tsïeglh guessine båetieh
Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh
akten tjaaleginie nøørjen , finlaanten , sveerjen jih saemien gielesne .
Dïhte vuajnoe gïelen jïh etnihkeles unnebelåhkojde jorkesi mubpien veartenedåaroen mænngan .
Jis datne edtjh åadtjodh dov lïhke fuelhkien journaalem jallh jaamevihtiestimmiem lohkedh (martere , eejhtegh jallh maana) tjuara dïhte dåaktere man lea dïedte voestes sekretessepryövemem darjodh .
Jis ibie meatan vaeltieh saemien ammesgïeline, dle daam tabellem åådtje noerhtesaemien studijepoengedorjemassese Tromsøn Universiteetesne: Tabelle 4.7 aktem jiebne lissiehtimmiem vuesehte illesovveme studijepoengine saemiengïelen kuvsjine, mejtie ij maehtieh tjïelkestidh goh ammesgïele /aalkoelïerehtimmie.
Magga , Laila Mattsson , Meerke
Nøørjesne reakasovvedh lea goh Lottosne vitnedh gosse vielie enn akte millijarde almetjh veasoeh unnebe enn akten dollaren åvteste biejjege .
E-påaste: sambib@samediggi.no , Tell: 78 47 40 00
Vijriebasse barkedh Vaarjelimmie galka vijriebasse aamhtesinie barkedh , jih vuajna gumhtems haestemh daate teknologihken evtiedimmie buakta .
Prosjektebuerkiestimmesne tjïerteste saemien gïeleøøhpehtimmie jïh bielieh dehtie kultuvreøøhpehtimmeste edtjieh ajve dejtie saemien learohkidie årrodh .
Dïhte sæjhta jiehtedh , ibie edtjh slognestidh jeatjabi bïjre jallh såaltjh soptsestidh .
Sertiestimmie dïedteste dejtie jeatjah rïjhkegeajnojde , aktem stoerre skåårvemedaerpiesvoetem kreava jis edtja geajnoenedtem bueriedidh .
daektide jïh åedtjide buerkiestidh , jïh buerkiestidh guktie kråahpe maahta svihtjedh
Tjoerebe vierhtiealmetjh utnedh mah maehtieh daejnie nïerhkedh:
Bïevnesh guktie tsumhtsieh gïetedidh
Våaroeminie dejnie rïektes løøneminie 2010 minngiegietjesne , jïh dah raeriestamme skåårvemh ekonomijesoejkesjeboelhken , lea daam reenta- jïh avdrag-aerviedimmiem dorjeme mij lea våaroemasse bïejeme ekonomijesoejkesjeboelhken 2011
Vuelege leam dejtie illeldahkide diagrammese 4.5 tjöönghkeme.
Dïhte sjisjnjeldh argumeente eejnegen desnie gaajhkine veerbine.
Dïhte mahte guektiengïerth dan jïjnjh beetnegh goh skåårveme njieljiejaepienboelhken , mij orrije 2010 .
USA .
Dah ulmieh edtjieh vijrebe eevtiedimmiem vuesiehtidh byjjesdïenesjiemmieh saemiengïelesne:
- almetje - ektiedimmie jeatjabidie spïelesne - slïekte - barkoevoelpe - viehkie
Lissine naavlehte maana maahta domtesem utnedh luehkine bieljesne jïh nåakebe govledh .
09:00 Saemien kultuvremojhtesi bïjre Sveerjesne jïh vuajnoeh jarkelimmien bïjre kultuvremojhteselaakesne jaepeste 2014 , Ewa Ljungdahl , prosjekten åvtehke , Gaaltije , Östersund
Gaaktsede tjaalege
Hanne-Lena Wilks lea båatsoe-burrie jih aaj giehtele giete-vætnojne .
Regijovnale evtiedimmieråajvarimmieh / sjïehteladteme jieliemasse
Gosse lïhkesveeljeme dle daamtaj jïjnjh voenges læstoeh (krirrie) mah jïjnjh veeljijh åadtjoeh .
Derfor er det viktig at vi får mer kunnskap og påfølgende tiltak, som er formålet med prosjektet, sier sametingsråd Mikkel Eskil Mikkelsen, står det i en pressemelding fra Sametinget.
Datne voerkes ovmessie lohkemestrategijh veeljh ovmessie lohkemidie jïh maahtah dov veeljemh buerkiestidh .
nie tjaalegisnie35,mubpien tsiehkesne nebn
Birrebe kultuvrejielemeaktöörh mah ïedtjem utnieh Kreativ Industrijine govlehtalledh åvtelen 24.09 , post@kreativindustri.no
Jïjtsistie vaarjelamme kultuvremojhtesh aktem jïjtsistie vaarjelimmiem utnieh gaajhki råajvarimmiej vööste mah maehtieh leajmoedidh jallh slahtjehtidh , jallh sertemen , jeatjahtehtemen , gaptjemen jallh vesties skeemmemen vööste , aaj visuelle skeemmeme .
" Saemien buertiegärja "
GJORDE STERKT INNTRYKK
Bïeljelh dov hokseektievoetem jis datne sïjhth jienebh bïevnesh dan bïjre , bïevnesh dov journaalesne heerredidh .
Lihtsege Dennie nøørjen gærhkosne aaj lihtsege sjædta saemien åålmegisnie åarjelsaemien gïeledajvesne jis satne tjaalasovveme sjædta dennie åarjelsaemien lihtsegelåhkosne jïh:
Baaktjesevualanimmie daalhkesh
Vierhtiedimmie lohkehtæmman daesnie gaavnh: www.udir.no/vfl
Gæjhtoe ektievoeteste , soptsestallemistie jielemen jïh jaahkoen bïjre .
Dam sæjhta darjodh Raavrevijhken tjïeltegåetesne seamma biejjien .
jienebh alternatijvi
Misse datne ussjedh gosse dam dïejvesem govlh " mijjen fïerhten beajjetje laejpiem " - ij leah sån ajve voejelaejpiej bïjre aeredsbeapmose ?
Departementen bieleste ij lij mij sjiehtesovveme riekte saemien voeten vøøste , mohte manne sijhtim edtjin maanah åadtjodh jijtse kultuvrine jih gieline åehpenidh .
Jåa2: 56 tæjmoeh
 (§29).
learohkigujmie soptsestalleme man åvteste pryövemem tjaeledh
nöörjen gïelen bïjre soptsestidh jïh mennie tsiehkine nöörjen jïh saemien nåhtede
21 Skuvle
Dastegh ovgeahpan dellie tjuara voestegh pryövedh rååresjidh jïh dan mænngan kanne liktedh viehkine Båatsoegåatomemoenehtsistie .
Vædtsoesvoete lïhke fuelhkine lea aaj akte itjmies mïrrestallemedåeriesmoere .
Old Price: NOK 350,00
Dah edtjieh aelhkebe skïemtjijidie jïh jeajtah guesside våaromen bïevnesh laantedigkien bïjre gaavnedh .
Viskes veeljemeleahpah .
Jih dellie jiehtieh hov / biernen aaj / [ Im ] manne jis daejh guktie saemien dab .
Åemie Anna dejtie gærjide Don jïh daan bïjre I-III buektieji mejtie altese radijove-programmh tjaelieji .
Norsk kulturindeks / Nöörjen kultuvrelæstoe
gïelebiesie / gïelelaavkoe
Skuvlen , kultuvren jïh baeniestarnen sisjnjeli gååvnese jïjnjh barkemh dovne gorredæmman jïh orre bigkide .
Dannasinie geerve dan sïejhme nöörjen tjïelten bïjre sop tsestidh .
Dej saalme Biejjiem jïh askem åehpiesommes lea .
Tabellebïhkedimmie: 1 = Lïerehtimmie 1; 2= Lïerehtimmie 2; GD 1-3 = Goerehtimmiedåehkie 1, 2, 3; (n=9/7) = Lïerehtimmie 1 uktsie lïhtsegh jïh Lïerehtimmie 2 tjïjhtje lïhtsegh
Jïh dïhte jeatjhlaakan jeatjebi muhteste.
Vaajt dov soelkehtasse guadta .
Kirkens Bymisjon aktem barkoedåehkiem stuvrie mij edtja salkehtidh mejtie gåarede aktem beapmoesentralen tseegkedh , juktie hijven jïh byøpmedihks beapmoeh deallahtidh , mah dæjpeles fåantojste eah maehtieh sïejhme vuekine doekesovvedh .
Vihkeles guejmievoeth jïh ektiedahkoesijjieh ...
Løfter samisk historie og kultur
Råajvarimmie 9 .
Garrah göökte tjiehkieh minngelde .
Dåehkiebarkoen tjïrrh learohkh sosijale haarjanimmiem åadtjoeh , jïh nuepiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh mejtie lïerieh , gosse sinsitnine soptsestellieh .
V. b.) Baerjege Borgsjö (Åsele V. b.) Baerniefuersie Gardikfors (Storu .
Tjirkijh Dov fylhke Krirrie 2005 2009 2005 2009
Daelie viermiebarkoem evtedeminie / formaliserdeminie , aktine regijovnejuekeme öörnedimmine fylhkesne .
taalesïevem nuhtjedh aerviedimmide , jïh taalestoeredahkh vuesiehtidh
Mubpie veartenedåarosne lij stoerre stadjoe Maajejaevresne , jïh såajhti tyskeridie Gåstam aaj geerelin .
jïjtse tjaalegh darjodh mah leah skreejreme eengelskegïelen lidteratuvreste jïh maanakultuvreste
Jis ij tjirkije sjïehth , dellie moenehtse maahta tjirkijem girvedh .
Daestie serteste 12,8 mill , kråvnah skåårvemebudsjedtese jaepiej 201
Men bæjngoelistie leah buektiehtamme goh aktan sjidtieh.
Tjaalegh haamoedidh mah tjaelemekonvensjovnide fulkieh
Vihkeles aaj learohke rasth tseegkie gosse ij krøøhkestimmiem dåastoeh .
Ohtsedh bievnesh Johan Sverdrupen bïjre , jïh buerkesth mannasinie dam " parlamentarismen aehtjie " gohtjesåvva .
Eevre gosse dam beagkoes joejkemem baantese dïbreldin , dle Næjla Meehten gåmmebe Aanna garre skïemhtjies .
Mïetsken 1998 dle bigkemebarkoem eelkin , jïh ruffien 1999 dle stoerredigkiepresidente Kirsti Kolle Grøndahl maadthgierkiem bïeji .
Dïhte ij leah væhta mij akt båajhtode .
Staath edtjieh krøøhkestidh saemiej reaktam maahtoeh- vuekide vaarjelidh jih aaj jiehtsh-kultuvren vuekide gorredidh .
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme fylhkentjïeltigujmie saemien dajvesne .
Naemhtie dovne aerpiegïele jïh jienebelåhkoengïele dejtie maanabaeleste tsavtseme.
Snåasesne idtjim irhkemem dååjrehth , vaallah jeatjah saemien maanah gænnah .
Siejmetji maahtah gieleleahpah åadtjodh mejtie joe tjaalassovveme nomineringsdåehkeste .
Lïeneståvroe olkese vadta lïenen författningssamling man sïsvege lea dovne njoelkedassh mej bïjre mijjieh libie mieriedamme jïh naan njoelkedassh mah tjïelth jïh mij lij aerebi Vägverket leah dorjeme .
Maam edtjijibie darjodh
Seedth lohkijeprieviem dov voenges plaaran .
Men maehtebe gujht aaj vïenhtedh dah eah nulle objeektem jååhkesjh dan gaavhtan eah maehtieh raajesem toelhkestidh gosse maam akt fååtese guktie Sorace jïh Serratrice (2009) jiehtieh.
- Saemiedigkie - Saemien Sijte - Gaskedajven båatsoetjïelte - Åarjel Saemiej skuvle - Saemien åålmege - Luvlie Nåamesjen Dajve - Prosjekte Gielem Nastedh , Snåase - Snåasen tjïelte - Raavrevijhken tjïelte - Fylhkenålma Noerhte-Trøøndelagesne , Øøhpehtimmiedirektøøre - Jilleskuvle Noerhte-Trøøndelagesne (HiNT) - Kråangken jåarhkeskuvle - Evtiedimmieprosjekte juktie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestidh , NTFT
Daesnie dah åajvemes dejtie kausatijve-inkoatijve molsedæmman.
HSL lea dan bïjre guktie hokse Sveerjesne edtja öörnedh jïh gïetedidh .
Dan åvteste lohkehtæjjah saemien gïelesne fååtesieh dle learoesijjieh eah iktesth maehtieh dejtie seamma kuvsjide faalehtidh fierhten studijejaepien.
Garseraejkiem , sovvenh , johkh .
Jis p-pillerh nåhtede dellie kaarhtam åtna 21 jallh 28 tabledtigujmie .
Gårroen noerekrirrie lea Noere Gårroeh .
Vijriesåbpoe akte fulkemedåehkie tseegkesovveme mij edtja evtiedimmiem maanagïertelohkehtæjja-ööhpehtimmesne fulkedh jïh vuarjasjidh , daajroem tjïrrehtimmien jïh effekti bïjre reformeste juekedh sjyöhtehke utniejidie .
Saemiedigkie edtja bïevnesh vedtedh nedtesæjrojne jïh bïevnesehællojne fylhkentjïelti barkoen bïjresaemien gyhtjelassigujmie .
Dennie sosijale barkosne Svïenske gærhkoe gellie siebriedahken institusjovnigujmie ektesne barka , jeatjah gærhkoej- jïh jaahkoesïebredahkigujmie ektesne jallh lååtjedihks åårganisatjovni ektesne .
Dïhte vihkeles gaavneme lea båatiji kapihtelisnie.
Naemhtie lea aaj jis dejtie mohtede jeatja sïjtigujmie mah Jïemhtesne .
reeremevuekieh darjodh
Tjuerieh maehtedh ryöknedh jis edtjieh taallijgujmie barkedh jïh viertiestidh faagen teemaj bïjre siebredahkefaagesne , jïh dah tjuerieh maehtedh bïhkedimmieh lohkedh jïh möölegh ryöknedh jis edtjieh maehtedh beapmoeh jurjiehtidh beapmoe- jïh healsoefaagesne .
Maanetjh maahta guadtastahkine guedtedh , maanatjahkesinie jallh eskesne tjahkesjidh .
1.1.2 Dïenesjh jïh Dïenesjedorjemasse
Tjaetsie hov åadtjoeji .
Minngemes daennie boelhkesne, 2.4, sïjhtem tjaeledh guktie funksjonelle morfologijem G2gïeline vejtiestidh G2-dotkemen mietie.
saemien smaarehtjïerti smaarehtsiehkieh jïh baakoelåhkoeh hammoedidh , dah mah daalatjasse eah saemien tjaelemegïelen mietie
Manne såekienlasth bårrem .
Tjiehpiedæjja Hilde Schanke Pedersen lea dam stoerre betongeheallam feegreme aktine fååmijes abstrakte guvvine , gusnie emalje jïh lastegullie leah bïejesovveme stoerre sinkehealline .
Reerenasse sæjhta laavenjostoem nænnoestidh ideelle åårganisasjovnigujmie healsoe-jïh hoksesuerkien sisnjelen .
Vïjhte lïhtsegh vaestiedin.
Dah tjïelten jïh regijonale jielemefoenth læssanieh daan jaepien regijonale evtiedimmieprogrammesne .
Elin Fjellheim raereste
Akte dejstie åejvieaamhtesijstie daennie prosjektesne lea " eatnemeskuvle " , mij våaromem åtna Elgåen sjïere eatnamisnie jïh sjïere jielemevuekine .
Edtja honoraarem finansieradidh öörnedæjjine ektine .
aarvehtsem aerviedidh viehkine bæjjese ryöknedh eensi jïh seapan illedahkh , systematiseradidh ryöknemidie viehkine kroessetabellijste , vennediagrammijste jïh veeljeme-moerijste jïh addisjovneraajesem jïh dorjeseraajesem nuhtjedh praktihkeles ektiedimmine
Ij naan jeatjah ryöjredimmieh .
- Daajram saemieh boelvijste boelvide joejkestamme .
Skuvle-jaepie lij govhte askh , jih ij limh gåetesne mearan skuvlesne .
Dåehkine aaj morfologijen mietie gåaradieh juakedh, men eah seamma dåehkieh sjidtieh goh dah semantihke dåehkieh.
Saemien lea dennie såevmien-ugrihken gïeletjïertesne , jïh dah saemien gïeleraasth leah rïjhkeraasti dåaresth dejnie neebneme laantine .
Akte saemien gåetie lea meatan aktene saemien histovreles jïh kultuvrelle ektiedimmesne .
Tjïelte maaje girvene orreme naaken dejstie maaksojste vuejemasse maeksedh , jïh dïhte vihkeles jis almetjh edtjieh diekie båetedh !
Jeatjah:
Sæjjasadtjh:
Naa luste orreme !
Åvtehki barkoe Daamhts lea aevkies jis lohkehtæjja dihte soptsestallemem juhtehte .
Båatsoejieleme lea joekoen vihkeles saemien kultuvrese daennie dajvesne .
Mammografijem maahta aaj darjodh sjïere njammadåastoevisnie jïh naaken hoksejarngine
Vuartesjh tabellem 4.7 vuelege.
Ealla soptsesti skuvlen voestes jaepiej dellie idtjin dïervesjh mejtie skuvlesne saemien voestes- jallh nubpie gïele , dellie barre saemien .
regijovnaledepartemeenteste (TRD .
Dah båeries gïerhkemem vuartesjeminie .
Diedtieh Logg på
Dah golme noerh viehkiehtæjjah sijhtieh olkese stååkedidh .
Kvalitetevtiedimmiesysteme betniedaatah vadta juktie haestemh gaavnedh dovne darjoedaltesisnie jïh abpe
Obligatovreles Våhkoej 14-17 (Voerhtjen 2.- 26. b.) 
Juktie edtji åadtjodh soptsestæjjah vaestiedidh manne programmem Microsoft Forms nuhtjim gosse gihtjemegoerem darjoejim.
Arktiske bæjhkoehtimmie veartenekonferansen bïjre aalkoealmetji bïjre 2014
Mijjieh sïjhtebe dåårrehtimmiem barkoejieliedasse meatan vaeltedh dovne jieliemisnie jïh byögkeles sektovresne , goh akte tjïelke bielie noereråajvarimmijste .
Prosenten mietie maahta sån aerviedidh ovrehte seamma jïjnjh lohkehtæjjah barkosne orrijieh goh julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvesne.
2. daltese edtja gaervies årrodh ruffien 2012 sijjeste goeven 2011 , juktie fer seejnes aalkoe / kontraheringe jïh makeskifte
Joekedimmie dejstie skåårvemijstie lea staeriedamme viertiestamme dejntie evtebe ekonomijesoejkesjinie .
● Saemiedigkie edtja aaj maehtedh aamhtesh bæjjese vaeltedh mej bïjre Saemiedigkie sæjhta konsultasjovnh tjïrrehtidh .
Boelhken 2012-15 dah frijje baalhkah leah budsjedteradamme raeriestimmien mietie staatebudsjedtese jaapan 2012 , naemhtie:
Muvhth gåhtjoeh gijhkierdimmiem struledh .
Kaanne baektjede men dellie åådtje daalhkesh guktie ij dam damth jïh seamma biejjien åådtje gåetide vuelkedh .
Åvtehke: Liv Signe Navarsete http://www.senterpartiet.no Gaskoekrirrie , Gk , jaepien 1920 tseegkesovvi .
Govlehtallije Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen , tell: 941 30 116
Men tjoerebe mujhtedh gellie learohkh aaj mubpien gïelem lïereme byjresistie, vuesiehtimmien gaavhtan gosse maanagiertesne, TV:m vuartasjamme jnv.
gaskesadtedh digitale medijaj tjïrrh
Gaskenasjovnale tjelmiej tjïrrh dellie saemien akte håvhtadihks gïele , jïh åarjelsaemien lea dej saemien gïeli gaskem mij lea støøremes vaahresne gaarvanidh .
Darjoeh dijalogh fïerhten tseahkan .
Gåabpegh daah goerehtimmieh vihtiestieh medtie 25 000 saemiengïeleldh almetjh Nöörjesne .
Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh , guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste , mïerhkh sijten båatoealmetjidie jïh dej fuelhkide .
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Faaleldahke dutnjien gie 18 - 30 jaepien båeries .
Saemiedigkien dïedte
Mijjieh dovne daaletje jïh dejpeladtje maahtojde rïektes utnebe jïh edtjebe dejtie bööremes dååjrehtsidie nuhtjedh juktie åvtanidh .
Man gellie saemieh Nöörjesne årroeh , jih man gellie dejstie maehtieh saemien-gïelem ?
Guarkedh gosse ij dan rïekte soptsesth , vg .
- reakta laaken mietie hoksese måedtie biejjiej raejesne
Ektieraerietjïerte nationelle unnebelåhkoe almetjidie jïh tjirkijh SANKS luvhtie råårestalleme guktie aktesi vyökedh daagkarinie barkojne - jïh daan bien gåabpatjahkh raedtijste gaavnesjamme , latjkose jååhkesjidh .
 (Goltelh daelie fïerhten vaajmoen byjhkesjimmiem:) 
Jis datne edtjh loggedh sïjse delle tjoerh e-legitimasjovnem utnedh .
Skuvlestruktuvre aaj naemhtie dah mah 18 jaepien båeries tjuerieh ojhte aktem stuhtjem vuelkedh jåarhkeskuvlem vaedtsedh .
NSR åtna Saemiedigkie galka dåarjoehtæjjine jïh stædtjoeloetijinie , dovne jïjtse siebredahkesne jïh jeatjah almetjidie .
Skuvlehealsoehoksesne ij naan mïnnememaaksovem maeksieh jïh dah vaksinasjovnh mah desnie faala leah åesehts .
Maahta våålese ryöknedh ?
Vaastojde reaktoe jallh båajhtode sisvegen mietie vierhtiedåvva .
Årromlastoeprosjekti veeljemisnie tjïeltij- jih regijovnaledepartemente lea kvalitetem , dibrehtimmiem , orreussjedimmiem jih ektiebarkoem diedtiehtamme .
Dïhte guhte sæjhta saemiestidh juktie jïjtsh ïedtjh voebnesjidh , gietskene jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnine reeremedajvesne , reaktam åtna vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne (§ 3-5).
1982:763) jeananamme skïemtjijedïjpeme .
Musihkebæjhkoehtimmiej ulmie lea hijven saemien musihkem eevtjedh mij lea gaajhkesidie .
Bene gosse dam slïejhti , dle dïhte geetskemes skuvle mijjese lij Vegset skuvle Troforsesne .
Bene mænngan dle manne jienebh vueptiestamme .
Men dah ovmessie giehtjieh maehtieh akte jïh seamma åtnoem vïhtesjidh.
Dan mænngan vïjhte soermh åelkiesgïetesne ryöknoe .
h / l: Åejviem mijjen Jupmelem gijhtebe .
Learohkh tjuerieh daejredh mannasinie vihkeles lohkeminie barkedh maadthvåarome maahtojne .
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie subjeekte, viehkieveerbe, nulle objeekte, ovryöktesth objeekte jïh veerbe.
Dah goerehtimmieh mah dorjesovveme vuesiehtieh dïhte lea jïjnjh gïeh idtjin tsïnneboetjem utnieh gosse jåerhkeskuvlem galhkoeh .
Lïeneståvroe dåarjoem vadta lisensiereme göölijh guktie dah maehtieh dej göölemedïrregh nåervijste voebnesjidh .
Dïenesjedorjemasse 1.1 Fylhkentjïelten åejvie jïh fylhkendigkie
Vaenebh haestemh jijhtieh gosse vaenie joekehtassh gïeli gaskem.
I Sïejhme darjomen sisnie Stuhtjeåasa:
Mijjieh saemien noerh teeksth lohkimh jïh aktem dejstie teekstijste dovne draamatiserimh .
Jis åajaldahti jallh p-pillerem voeksedi
Ij edtjh ååljam jallh njaltjabadtjam nåhtadidh vaarjelimmiej ektesne mestie lateksistie (gummije) goh kondome , femidome jïh njåalomedoengese .
Noerhte luvliesaemien (Muotka , Paatsjoki , Petsamonkylä) Åarjel luvliesaemien (Suonikylä , Notozero-Girvasozero) 
våhkosne lij aaj öörneme bielietæjmoem drop-in-kuvsjh saemien gïelesne gærjagåetesne .
Fïerhten jaepien Saemiedigkie guektiengïelevierhtieh tjïeltide jïh fylhkentjïeltide joekede mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne .
Pryøvenasseöörnege sæjhta fylhkenålman juridihkeles jïh sosijalefaageles maahtoem buerebelaakan nåhtadidh .
Iktegisth Saemiedigkien jïjnjh sjyöhtehke aamhtesh mah orrestamme sjïdtieh .
Europejen sjïehtedimmie regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre åssjelinie åtna unnebelåhkoegïelh vaarjelidh , juktie gellievoetem europejen kultuvresne utniehtidh .
Kinestetiske learohkh lyjhkoeh
Learohkh aktede vihties aamhtesistie tjaelieh , man bïjre lohkehtæjja daajra jïjnjh learohkh iedtjem utnieh .
Dagkeres vueptiestimmieh vuesiehtin guktie giele åvtese juhtieji jih magkeres dåemiedimmieh meehtin åarjelh-saemien gielem sjiere sæjjan lutnjedh .
Mijjieh aaj aktem prognosem dorjeme gusnie aervede guktie lohkehtæjjaveahka maahta sjïdtedh båetiji jaepiej, jïh mej råajvarimmiejgujmie daerpies nïerhkedh juktie saemien lïerehtimmiem nænnoestehtedh jïh evtiedidh.
Dan nualan edtji dovne reereme , faage-øøhpehtimmieh jih bihkedimmieh båetedh dejtie guhth daerpies .
Jollemaaksovevaarjelimmie daalhkesidie mejtie reseptesne åådtje jïh mejtie TLV lea mieriesovveme edtja subvensjovneradidh .
Hokse maanagïertesne lea dovne dej ektiedimmiej bïjre barkiji jïh maanaj gaskemsh , jïh maanaj hokse sinsætnan .
Unifix-klåbpoeh jïh tjuetiekaarhth maehtieh konkretiseradimmievierhtine åtnasovvedh
300 000 kr juktie saemien gåetiem Röörosne salkehtidh
skïemtjegåetiehokse , aaj baersieldimmie
Heannede laavenjassh sertiestuvvieh .
Barkoen tjïrrh jaepiebudsjedte- jïh ekonomijesoejkesjinie dle sjïehteladta akten hijven ekonomijestuvremasse , naemhtie guktie fylhkenraerie buektehte dejtie vaajteles prijoriteetide darjodh .
Dellie maahta naan nåajsan darjodh jis tsïnneboetjemem åtna .
Daate Nåamesjen jarnge lij saemien voernges dajve , mohte læjhkan sjidti goh veelkes daarhve kaarhtesne .
Sjeavohthvoeten , journaalen , persovnebïevnesh jïh biobaanghki bïjre .
Gærjah , soptsesh jïh heamturh hijven sjiehtieh gosse edtja man akt bïjre soptsestidh 4 .
lea vara:3sg jïjnjem mycket:ack obreme, regna:perf part dennie den:ine attr.
Voestes tjåanghkoe lea Karasjohkesne goeven 9. -10. b. 2014 .
gïeleteknologije lea daajroedåeresth disiplijne maam dæjpa daataprovgrammij evtiedimmie analyseredh jïh generedh almetjeldh gïelen åvteste , vuesiehtimmien gaavhtan daaroen jallh saemien .
tjahkasjin murredeminie .
Konsultasjovnelatjkoe ij Saemiedægkan vetoreaktam vedtieh dejnie aamhtesinie mah saemien iedtjh tsevtsieh .
vuarjasjidh jïh nuhtjedh sjiehteles lohkeme- jïh tjaelemevuekieh , ektiedamme åssjelasse jïh tjaalegesåarhtese
Akte dajve gusnie ålvoes stoerre veahkah easkoegierkine jïh magnesittine
Gaajhkesh maehtieh raeriem juhtedh gie jallh mij byöroe gïeleskreejremesjïelem vitnedh .
vihkeles siebriedahkejarkelimmieh digkiedidh urrebe tïjjen , jïh ussjedidh guktie daan beajjetje siebriedahke orre jarkelimmieh sjugnede
saemien maahta
Daah tsiehkieh leah våaroemasse bïejesovveme reenta- jïh avdrag-aerviedimmide jaepiej 2011-14:
Ibie nuekie daejrieh maam Maarja haalvoe juktie dåarjelimmiem jïh dam guhkiebasse barkoem soejkesjidh , dan åvteste sæjhta daerpies årrodh vielie goerehtalleminie juktie Maarjam viehkiehtidh .
Tjaaleldh eksamenem byjrekisnie dorje jïh vierhtede .
Almetjehealsoebarkoe edtja viehkiehtidh guktie akte jiebnebe sosijale joekedimmie sjædta tsiehkijste mah healsoem tsevtsieh , ihke daajra sïejhme sosioekonomeles , kultuvrelle jïh byrjeseligke tsiehkieh årroji healsoetsiehkiem tsevtsieh .
Pryövemisnie teksth mah dejtie ovmessie faagide daltesisnie veadtaldihkie , gosse lohkeme maadthvåarome maahtoe gaajhkine faagine .
Men dellie dïhte tjuara ussjedihks årrodh , jïh jïjtse daajroem nuhtjedh maanaj evtiedimmien bïjre , goh lïerehtimmie , sosijaliseradimmie , ektiedimmie jïh ektiedimmiebigkeme , mij våaroeminie sjædta juktie aktem hijven psyko-sosijaale byjresem bigkedh .
Viehkine maahta noeredåastovem , hoksejarngem jallh njaltje- jïh tjoeledåastovem bïeljelidh .
Digkedh man stoerre låhkoe nyjsenæjjijste byøroe årrodh Stoerredigkesne , jïh maam maahta darjodh edtja dam buektiehtidh .
 (Netto gïehteldimmieilledahke lea dïhte mij lea aajmene gïehteldimmiebaalhkijste , gosse gïehteldimmiemaaksoeh jïh reentah jïh avdrag maakseme .
baakoeh jïh lahtesh daelhkie jïh vearelden bïjre utnedh , jïh mïerhkebiejjiej jïh veareldevæhtaj bïjre soptsestidh
frijje bïevnese soptse stim miem
Datne aaj veeljemekåarhtesne vuajnah mejtie nuepiem åtnah steemmadidh veeljemebiejjien , jallh mejtie datne tjoerh åvtelhbodti steemmadidh .
Vihkeles leah learohkese jih eejhtegidie daejredh dagkeres måadts vuepsieh bijre gosse øvtedimmie vuepsiej vøøste barkeminie .
Tjaalegh tjoejefijli sïjse lohkedh
Våaroe mis nie gaajhkesh mah alme tjelåh kosne tjåadtjoeh maehtieh akten veelje me læs tose båetedh , jis dah eah akte ne jeatjah krirrien læstosne tjåadtjoeh .
åtnoem jïh laajkoekåarhteåtnoem vuarjasjidh jïh budsjedtem jïh reeknehlåhkoem bæjjese bïejedh viehkine ryöknemeaarhkeste
Tjasth - Aellieh tjasth byøbpmedh mesnie ovnohkens tjaalegh jih maam nåakelaakan gaptjeldihkie .
Dah gujht veeljieh ij maanide saemieskuvlese seedtedh .
Baehkie lea veelkes duavla .
Digitale vierhtieh maahta learohken gaskesadtememaahtoem jïh vuesiehtimmiem dåarjodh jïh evtiedidh .
Learohkh mah eah jïjtje buektehth håalemem lohkedh , maehtieh sijjeste aktem håalemem goltelidh .
Daan jaepien CONIFA Staaresne lij .
Vaaksjodh guktie gaajhkh learohkh skuvlesne PAS sæjjan tjaalasovveme
Kuvsjesoejkesje mij råajvarimmiem veelebe buerkeste
Gosse saemiestidh galka dellie maehtedh jeatjebijgujmie gelline jïh joekehts lehkine soptsestidh .
Ij leah soejkesjamme tjïelte edtja jïjtselåhkoeh maeksedh .
Viertiestamme voestes budsjedtine 2010 , dle aktem staeriedamme realsjïdtedimmiem åadtjobe frijje baalhkine 7,4 mill. kråvnine jaapan 2011 (v. kommentarigujmie goeren nuelesne 5. stuhtjesne .
Jis datne ih dan sisvegem sïemedh jïh mïelh maamakt miste tjaaleme , maahtah krïevedh dam edtja journaalese tjaeledh .
språk og tekst i rammeplan for barnehagen .
Inter Au Pair Tellefovne: 22 52 15 60 Au pair ' h jillie- Europan laantide buektieh
3.4.
Stoerre haestemh soejkesjimmien sisnjelen dovne tjïeltide jïh sektovride darjoeh guktie jienebh soejkesjemaahtoen mietie gihtjieh fylhkentjïeltesne , jïh viehkien mietie stuerebe jïh geervebe soejkesjelaavenjassine .
Goh akte bielie aktede såemies gaskenasjovnale saemien kultuvreste , Noerhte-Trööndelaage aaj aktem åarjel-saemien almehtjïertem åtna .
Dïhte dan gaavhtan njammide dan söökes guktie gïerve mammografijeguvvide viertiestidh .
Jaepien 2011 sæjhta daejtie råajvarimmide tjïrrehtidh: Kvalitetem jïh latjkeme veahkam tjirkedh dejstie tjeahpoedorjesijstie , mejtie Dïhte kultuvrelle skuvlevoesse vuesehte
Eah gaajhkh baakoeh desnie daelie åtnosne.
Soejkesje- jïh bigkemelaake
4.1.4.
Prosjekten aajkoe lij noeride skreejredh jïh madtjeldehtedh saemiestidh .
Dah mah edtjieh tjïelteståvrosne tjahka sjdih veeljesuvvieh dejstie mah tjïelte sne årroeminie tjïelteståvroe veel je misnie Dan bïjre edtjh vielie lïe redh daennie heeftesne .
Garrah vïtnjelohke .
Øvtiedimmie-vuepsieh maehtieh sjiere faagide jallh aamhtside veadtaldihkie årrodh .
Valgmøtet skal velge samiske representanter til bispedømmerådene i Nord-Hålogaland og Sør-Hålogaland bispedømmer og nominere medlemmer til Samisk kirkeråd.
mïeteste .
Verbe objeektese/komplementese abstrakte kasusem vadta VP:n sisnie dovne daaroen jïh saemien.
SOU 2007:60
Akte vihkeles nammoehtimmie veartenen aalkoealmetjidie
) - Saalme - Galhkeme musihke - Raajemebaakoe
Telefovnedåarjoe , mij lea viehkiem åådtje golmepaartesoptsestimmieh ringkedh gusnie soptsesedïenesjetoelhke aalka jïh jis daerpies tjïelkese jïh bïhkede men dan mænngan barre duekesne gååvnese .
Åvla aavode daen biejjien skovleste båetedh gosse beapmoeh gaervies jih buertie bartaldihikie .
taivuttaa böjatr:3s suksen.
nvikholmen Musikkteater ' ese lea læssanamme
Daah jïjtsh produksjovnine jïh prosjektine berkieh, frijje scenetjeahpoedåehkiejgujmie jïh engasjementem åadtjoeh institusjovneteaterijstie produksjovneste produksjovnese.
Darjoeh aktem duahpam fïerhten geatjan .
Dan åvteste åssjelinie dabrene dan bïjre mah lin nåake aarebi jieliemisnie , maahta voejhkelidh mietedh dïhte lea deahpadamme jïh guktie dellie damti .
Tjoeperde faalenasseste åarjelsaemien skïemtjijidie
Vuartsjh vuesiehtimmien gaavhtan nr. 2 2003 teemine aalkoelïerehtimmie
LENA HEDMAN
Bïejh såara-aeskiem plastevoessetjasse , olles lovves sjïdth .
Eatneme nuekies åtna destie maam gaajhkesh daarpesjieh , bene ij nuekies jis gaajhkesh gaahtsehke .
NuFal lea Kárášjoga jåarhke-skuvlesne orreme noerh gihtjeme mejtie dah biejjien bïjre govleme jïh maam dah edtjieh darjodh .
Mejtie dah maehtieh diedtem åadtjodh aktem ööhpehtimmiesoejkesjem darjodh aamhtesen bïjre .
Saemien gærjabussh
FNs konvensjon om barnets rettigheter .
Liejpien baahtsegh
Ektiefaalenassem / dongkemeskovhtem vijrebe evtiedidh fylhkesne .
Dovne maehtedh nuhtjedh jïh vuarjasjidh ovmessie viehkiedïrregh jïh damtedh gusnie dah maehtieh åtnasovvedh , leah vihkeles bielieh faageste .
Hætta saalmem " Du bassi sánát fámo divte " tjeeli .
Raereste dannasinie aktem evtiedimmiebieliem sjïehtesjidh mij lea 20% dehtie guektiengïeledåarjoste fylhkentjïeltide .
Dej englaanten gïelen vuesiehtimmie lea deteriorate.
Budsjedteradamme frijje baalhkah jaepien 2011 lea 1.734,8 mill. kråvnah .
Kultuvreraerije Marit Tennfjord seminaren rïhpeste , jïh dah mah sïjhtieh , jallh eah ryøhkh Musseren gåajkoe båetedh aarebi seminare aalka duarstan , maehtieh båetedh iehkeden , suehpeden 25 .
Fïerhten jaepien muvhth skyllememaana Sveerjese vualkeme desnie skylledh .
Jis daerpies dellie aamhteseguedtiejidie naasjovne bæjhkoehtimmie-åejviej tjïrrh voervelidh .
Man gellieh lïhtsegh laagesne: ...
Saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laanten feerhmieh
Saemiendigkien barkiji
Stientje , gålkoen13 .
Råajvarimmie 44 Seammavyörtegs dïenesjh julev- jïh åarjelsaemien dajvine
Eejhtegh tjuerieh maeksedh gosse ij hokse namhtah .
Jïjnjh dejstie saemien tjïeltijste vaenie jielemh utnieh viertiestamme almetjelåhkojne , vaenie orre tseegkeldahkh jïh viesjies dïenestem utnieh .
Dorjehtæjjah, daanhtsojh, dramatihkerh, hammoedæjjah, musihkerh, scenehammoedæjjah jïh jïjnjh jeatjebh.
Saemielaaken § 3-6 fïereguhtese reaktam vadta indivijduelle gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne .
Vïrrepryövenasse: PSABlodprov: PSA
Deblie sæjhta vuejnedh maam lea gåmmeste åådtjeme
Analyjsesne daatijste dle edtja sïejhme væhtah buerkiestidh daatamaterijaaleste .
Dah dorjesh mah daesnie faalasuvvieh åajvahkommes gaajhkine burhtjine sjiehtieh , dååjreseturisme mij eatnemem våaroeminie åtna , monnehke eatnemeåtnoe , kultuvre jïh histovrije .
Ibie daejrieh mannasinie dïhte tseagkanamme, men almetjijstie gujht.
Jis vaenebh veeljieh saemien lohkedh, dle dïhte maahta nåake årrodh dejtie saemien gïelide mah raaktan leah håvhtadihks.
akte tsevtsiedæjja juktie daejtie sjïerepedagogeles faagesuerkide evtiedidh; govleme ,
Sylvia Sparrock , (Järpen , garrabielesne) jïh Jane Juuso (Varangerbotn), ektesne barkeminie .
Learohkh mah øøhpehtimmiem saemiengïelesne utnieh leah njieljiengierth sjidteme dej minngemes 5 jaepiej .
Paarrine jallh dåehkine learohkh aktem åeniedimmiem darjoeh tjaalegijstie , jïh aktem tjaalegem tjaelieh åejvievuajnoen bïjre tjaalegisnie .
Dah fylhkentjïelth jïh Saemiedigkie sïjhtieh laavenjostedh dajvereeremen aamhtesi bïjre Planforumen tjïrrh .
Tjïelti jielemeabparate eadtjohkelaakan meatan reeremisnie foentijste
"Gïelh Åarjelraedteste", eller "Stemmer fra sør" ligger ute både på norsk og sør-samisk.
Maanah dååjrehtimmiem daarpesjieh ovvaantoeh gïetedidh
gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh jïh naemhtie guktie gåarede dejtie gaavnedh , jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
Tjïelke jïh sjyöhtehke guvvieh ?
Maam dïhte sæjhta jiehtedh ?
taalesïeve).
ej reaktah laantese jih tjaatsan
Åeniedimmieh:
Lissine Saemiedigkien jïh Ööhpehtimmie-direktovraaten hïejmesæjrojne gååvnese .
Jis datne noerhtese vuajah Trysilen luvhtie Hedmarhken fylhkesne , dellie ih maam-akt jeatjebem enn søøkes beetsuve- jïh goeseråhtoeh vuejnieh .
Maadthlaaken § 110 tjåådtje: .
laakan buerkeste jïh sjiehteles viehkiedïrregh nuhtjie - sjïehteles gaaltijh nuhtjie maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan , maahta joekehtidh gaskem integreradimmiem , vaajestimmiem jïh siteradimmiem gaaltijijstie barkosne , naemhtie guktie lohkije maahta dejtie gaavnedh , jïh ellies gaaltijelæstoem dorje - veele jïh sjïehteles baakoe- veahkine tjaala , jeereldihkie raajesebigkemem jïh ovmessie såarhts teekstegårredimmievuekieh haalvoe , jïh ortografijem jïh tjaelemenjoelkedassh haalvoe
Luhkietjïjhtje learohkh Plassjese böötin , sïjhtin lïeredh guktie nejpiem åarjelsaemien hammosne darjodh .
Ij leah öövre gïelebuerkiestimmie men dotkemetjaalege dïhte maam satne tjaaleme.
Guktie sïebredahkem jeatjahdehtedh krïevemh jeanadidh mijjiem jaksedh .
Åålmegen tseegkesovvemem goh voejhkelimmie mij njieljie jaepien vaesedh .
2. tjaelieh åeniedimmiem soptsestimmeste .
Sijjen krirrieprogrammine dah krirrieh ussjedamme jïh mïelem utnieh ovmessie politihkeles gyhtjelassi bïjre , jïh krirriej åssjalommesh leah aaj joekoen åahpanamme meediji tjïrrh .
VUELIE SJÆDTA
Guktie Franse ussjedi , tjaebpies tjïhteginie jïh prïevine tjeeli .
Goh manne leam bijjielisnie vuestiehtamme dle lij aaj jollebe gïelestudijh Nordlaantesne jïh Noerhte-Trööndelagesne åvtelen dah neebneme institusjovnh dam byjjes dïedtem departemeenteste åadtjoejin.
Nimhtie lea ektievuekie-barkoe tjieltij gaskems joekoen daerpies .
Vuesiehtimmie: Kåarhte Tåamma bååhkesje:
' se juktie orre 420 kV faamoelinjam bïgkedh Balsfjovleste Hammerfestese .
Vaeltieh våaromem dennie aamhtesisnie datne veeljïh " Akten baahkes aamhtesen " nuelesne .
5.2 Momskompenasjovne
Mij hotellide veeljie (njoektjemïerhke gosse gååvnese , j. j.) 
Doh darjoeh ellies maaksoem åadtjoeh baalhka-jïh åasalissiehtassen åvteste .
Ånnetje Divvun aktem vuekiem buakta talesyntesese noerhtesaemien gïelese , mij nuepie vadta saemien teekstem goltelidh nedtesæjrojne .
Tæjmoeh jih ektesvuekie barkoe
- 42 studenth (jïjtse bieljiemïerhkeldh
Klimat- och sårbarhetsutredningen .
Fylhkentjïelte ij jïjtsh skåårvemh utnieh kultuvresuerkesne soejkesjeboelhken , bene dåarjoeh vadta skåårvemidie noerhte-trøønderen kultuvrejielemen institusjovnine jïh tseegkeldahkine .
Man vuekiem veeljie nænnoste man guhkiem nåajsan orreme .
Gosse dejtie veerbide vuartesje mej seamma goerkese goh daah daaroen vuesiehtimmiej vååjnoe dovne seamma laakan jïh joekehts laakan.
Stoerredigkie lea bijjelen 20 jaepieh jïh gellien aejkien jeahteme akte saemiepolitihkeles ulmie dam jeanatjommesem sjæjsjalimmiefaamoste aamhtesisnie sertiestidh mah joekoen leah saemiej bïjre , dan saemien siebriedahkese .
Raeriestimmien aalkovisnie tjïerteste unnebelåhkoegyhtjelassh lin sjyöhtehkåbpoe sjïdteme:
Jis edtja hijvenlaakan tjaaleldh govlesadtedh , dle daerpies aktine hijven baakoeveahkine , daajroeh jïh tjiehpiesvoeth grammatihken jïh reaktoetjaelemen bïjre utnedh , jïh maehtedh maereles tjaalegh darjodh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme .
Dan åvteste birrem reerenassem tjïelkestidh åarjelsaemien histovrije sijjiem åtna mijjen tjåenghkies soptsesisnie .
nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem buerkiestidh 1800-låhkoen
Kevin Johansen, Cand.polit.
Maahta ajve gïehteldimmiekonsesjovnem vedtedh disse mij evtiedimmiereaktam åtna .
Faagestaateraerijh leah meatan tjåanghkojne gosse daerpies .
Lawra Westerfjell Somby jïh Sara Marielle Gaup Beaska murredeminie gosse Raanesne joejkedigan .
Maanaj aktivyöki barkoe stååkedimmesne 8 .
Dagkeres sjeema lea aevhkies gosse lohkehtæjjine soptsestalledh .
Jupmelen raeffie mij stuerebe gaajhkijst jiermijste , dijjen vaajmojde jïh åssjalommesidie vaarjele Kristus Jeesusinie .
Jis bælla asvedahtjedh destie jielemem gaertjiedidh .
Daate holistihke vuj sirkulære geatskanimmie buakta gievliem, gogka tjaakenh dah njealjesh (otnerassh), tern research approaches that seek to isolate and compart mentalize" (Wulff 2010:1292).
Giehpiedimmie sjædta g. j. dannasinie maaksoeh reentide jïh åesiemaaksojde lissiehtieh .
Vihkeles learohkh ovmessie vuesiehtimmievuekiej gaskem målsoeh .
saemiedigkien mïelen mietie vihkeles saemien gïelem jïh kultuvrem lïerehtidh starne- jïh sovsijalenfaageldh ööhpehtimmine , juktie gaajhkh gieh starne- jallh sovsijalenfaageldh ööhpehtimmiem vaeltieh ånnetji saemien gïelen jïh kultuvren bïjre lïerieh .
Dïhte aktegs fylhke staatem syökoe juktie healsoe-jïh sosijalefaagide finansieradidh .
Dïhte njolledh jïh baakoegærjesne daate jarkoestamme goh 'släppa lätt'.
Sekretessem åådtje tsööpkedh
Reereme lea bæjhkoehtamme jaepien 2008 goh vihtesjimmiejaepie gellielaaketje kultuvrese - Gellielaaketjejaepien 2008 .
Ij gååvnesh naan jaepieraastem abortem darjodh .
Daestie lea 7,5 mill. byøgkeles vuejeme .
geervelïerehtimmiem saemien gïeline nænnostehtedh
Viehkiehtidh guktie saemien kultuvrehijstovrije gorresåvva , reeresåvva jïh daajroes dorjesåvva
Gïetegærja geerveööhpehtæmman
Mearan gïeleevtiedimmie dejnie noerhtesaemien dajvine reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside aktem lissiehtassem åtneme , dle ij leah dan hijven reeremedajven ålkolen .
Gaskems-lohkehtæjja edtja gøøkten aejkien jaepesne dej gujmie soptsestidh jih bieljelidh guktie learohken tjøødth-sijje lea learoeplaanen vuepsien mietie jih guktie learohke biejjegi barka .
Instagram akte namhtah programme , juktie ih daarpesjh maam maeksedh dan åvteste .
Mohte goh mojhtele guktie altese klaahka idtji sijhth dievviedidh , dellie amma alvehgådti jih idtji doesth nyøjhkedh .
Magkere tekstehammoe laavenjassesne (vg .
Ij leah öövre seammaleejnes men lïhke goh gåarede dejtie ektiedidh.
Gellide saemien maanide dle lïerehtimmie saemien gïelesne maanagïertesne jïh skuvlesne , dïhte voestes aejkien dah saemien gïelem gaavnjesjieh .
Maanah daamtaj dejtie geerve almetjide tjåarvoeh gosse stååkedieh .
Vihkeles aaj barkedh guktie daate provsjekte båetije biejjieh maahta juhtedh .
Aarebi vaaksjomh vuesiehtieh dah joekehtsh jeenjemasth sjïdtieh dan åvteste akte eensi vuekie fååtese tjïelten dïedtide , juktie saemien learoehkidie lïerehtimmiem vedtedh saemien gïelesne .
Learohkh orre baakoeh jïh lahtesh dievhtieh aktene lotus-goeresne .
... aalterejoekedimmie ?
Prïdte åådtje fïerhten jaepien jïjnjebh såelemh aavsan .
Saemiedigkie galka jïjtse barkoem nænnoestidh noerhtelaanti , regijonale jïh gaskelaanti åårgani tjïrrh - guktie IN-ine (FN).
1 P
• Buerie starnedïenesjimmieh eevtidieh saemiengïelesne saemien maanide jïh noeride
Mijjieh aaj tæjmoesoejkesjem soejkesjibie dejtie mah mïnnedeminie , guktie dah ohtje guhkebe hïeljh åadtjoeh .
Tïjje: Goevten 2 b. Ts 19.00
Åssjaldahke lea dastegh dah noerh buerie raerieh jïh bihkedimmiem åadtjoeh veeljemen bïjre
Mubpien jaepien budsjedtesne dle reerenasse raereste beetnegh dåarjodh daejtie stuerebe prosjektide:
Gihtjh goh naemhtie: Gie daate ?
Skïemtjijedaatalaaken mietie lea nuepie hoksebarkijidie dov journaalem jeatjah laantedigkeste aaj lohkedh .
Barkoedåehkie jaepien 2008 bïeji reektehtsem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre barkoe- jïh jearsoesvoetereeremisnie , jïh uvtedi jeenjh råajvarimmieh .
Saemielaaken gïelenjoelkedassh § 1-5 nænnoste saemien jïh nøørjen leah seammavyørtegs gïelh .
guarkedh jïh åvtese buektedh aelkies dïjrh , gyhtjelassh jïh bïevnesh saemien
2.4.
Dan åvteste geerjene ihke mijjieh dåarjoem vedtebe göökte nænnoes sïeltide , Muotka minngemosth jeahta .
ISBN 82-993254-9-8
FEELEMELUHPIEH Vuartesjh feelemi åvteli mejtie annje maahtah jijtjedh feelemeluhpiem åtnose vaeltedh .
Musihkedåarjoe Saemiedigkeste
Dah golme åaerpenh Teekste: Anita Dunfjeld Aagård Guvvieh: Katarina Blind
Dah lïhtsegh mejtie Saemiedigkie nasjovnalepaarhkeståvrojde nammohte , leah saemien iedtjeladtjh goh jïjtse almetje ståvrosne .
Eejhtegidie / dijjese mah eejhtegi åvteste mah leah Åarjel-saemiej skuvlen guessievåhkosne våhkoen 46 Snåasesne:
Ööhpehtimmie ekonomeles frijjevoetem jïh daajroem vadta jïjtsh veeljemh jieliedisnie darjodh .
Övtiedimmie man maadtoe lea jeananimmie ihkuven aajkan , stoerre byjreskeexploateereme jïh laanten juakeme
INTRESSANT BASMATERIAL
Muvhth saemien maanah skuvlem Snåasesne veeljin .
 (Deatnun Kultuvreskuvlen maanateatere jaepien 2014 raejeste (red.
Soptsestimmiesijjie 2
Staateles meatanfinansieringe dan væjranamme feerjafaalenassese Lievenge-Hokstad lea staatebudsjedtesne giehpiedamme 1 mill. kråvnajgujmie , jïh merverdiavgiftkompensajovnem olkese vaalteme ektiedamme aerviedamme merverdiavgiftese jaepien 2009 , ektiedamme bommebeetnehprosjektide mah lin sïjhteme kompensasjovnem vedtedh fylhkentjïeltese , 0,2 mill. kråvnajgujmie .
Gaajhkh maehtieh viehkiehtidh irhkemem unniedidh .
Åejviebieliem laanten doedteristie lea Norrbottenisnie , Västerbottenisnie , Jämtlandesne jïh Dalarnisnie - bijjeles-gietjie mij lea lïhke tjïjthje miljovnh hektarh .
Ekonomijesoejkesjisne 2010-2013 dle sektovrem nænnoesti 15 mill. kråvnajgujmie 2010 , 10,3 mill. kråvnah 2011 jïh 6,7 mill. kråvnah 2012 jïh 2013 .
Kaanne veanhta vïerrebe sjædta jis dan bïjre soptsestidh .
Jollebe ööhpehtimmiefaalenassh saemien gïelesne leah aaj eevre vihkeles ihke saemien edtja maehtedh dotkemegïeline åtnasovvedh.
 (Stenfjell, 2008) aaj dejtie veerbide provhkeme.
Dan åvteste dle Saemiedigkie gaajhkide sïjtide dialogetjåanghkojde böörede , saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta , guhte dïedtem åtna båatsoeaamhtesi åvteste saemiedigkieraeresne .
förbättraitr:3s.
nasjovnelle unnebelåhkojste
Daate akte alternatijve akten politihkeles krærran , mij edtja jïjnjh ovmessie aamhtesesuerkine barkedh .
MAAM KRIRRIEH VÏENHTIEH ?
Råajvarimmien bïjre: Gïelejarnge Gïelem nastedh lea laa- venjostosne HiNT ' ine aktine mentovreprogrammine nïerhkeme åarjelsaemien lïerehtæmman , akten maallen mietie Upmejen universiteeteste / gïelejarngeste Staaresne .
jaepiedaltese Aamhtesh: dïejvesh båatsosne Tijje: 6 tæjmoeh skuvlesne jïh aktem biejjiem aktene giedtesne
Veerbh roehtsijste seerkeme jïh dïhte kausatijve paarrebielie -ht- åådtje jïh intransitijve paarrebielie -n- åådtje.Akte vielie paarre man seamma morfologije plïere goh daah jeatjah daennie dåehkesne lea tjeejehtidh/tjaajanidh mij lea vuesiehtimmesne (40) åtnasovveme.Daennie dåehkesne luhkievïjhte veerbh.Jienebh veerbh mah seamma dåehkesne: heerjehtidh/haarjanidh 'vänja'/'bli van', lissiehtidh/læssanidh 'lägga till'/'öka' jïh seerehtidh/searanidh 'lugna ner'/'lugna sig'.
DI såemies maallh jïh möönsterh åtna mejtie maahtah nuhtjedh jïh maam akt maahtah aaj åestedh daesnie .
Dej råajvarimmiej gaskem mejgujmie nïerhki jallh mejtie eelki Iktedimmiemoenehtsen juvnehtimmien mietie , lij jupmelesvoetegærjah guektiengïerth gïeline , jïh saemienööhpehtimmiem Tromsøn Lohkehtæjjaskuvlesne 1953 raejeste .
Learohke maahta såemies mearan gïelem jeerehtidh
Mieriedimmieh learoesoejkesji bïjre , § 2-3 jïh § 3-4 mietie , edtjieh stilledh lïerehtidh saemiej bïjre , saemiej gïelen bïjre jïh siebriedahkejieleden bïjre , ektiedamme dejtie ovmessie faagesuerkide .
Daamtaj vaarege barkoeh .
Åvteprosjekte laavlomefaamoen bïjre Berlevågesne Prosjekte Laavlomefaamoe Berlevågesne åådjte 200.000 kruvnh åvteprosjekten gielhtie mij galka vuartasjidh guktie kulturråavjarimmieh maehtieh årromelastoem gåaskodh .
V. b.) Kroenije Grönfjäll (Vilh .
jïjtse reaksjovnh buektedh eengelskegïelen lidteræære tjaalegidie , filmide , nedtekultuvrese , guvvide jïh musihkese
100% vaestiedæjjijste referaansedåehkesne raajesem pronovmeninie veeljeme, mearan 77,8% vaestiedæjjijste (14 vaestiedæjjah) goerehtimmiedåehkesne raajesem provnomeninie veeljeme.
Manne lohkedh.Prt gærja 'Manne gærjam lohkim.' Ij badth daate nuekies jis sæjhta dam åarjelsaemien raajesem bïhkemdidh.
Danmaarhke åejvieladtjeraeriem EU .
Manne hov lim gegkiestamme jienebh gåalmede dåahkan sjïdtin, men idtjin jienebh sïjhth jallh hïnnh vaestiedidh jalhts dejtie lim skreejreme vaestiedidh.
Noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien leah dah åejviegïeletjïerth Nøørjesne .
Nimhtie dam daate barkoe mijjese vihkeles sjidti .
Naemhtie åålmegh , gusnie saemien maanah jïh noerh , viehkiem åadtjoeh vuejnedh mah leah vihkeles aamhtesh aktene saemien jaahkoeøøhpehtimmesne , voengesisnie .
Meedija lea vihkeles juktie årroejidie skreejrehtidh gïelem lïeredh , jïh sijjen baakoevåarhkoem virjiedidh .
Lokngesieh jih vitnededtieh .
Dellie maahta maam deahpadamme dåapmestovlesne pryövedh .
Rïektesisnie daate lea maahtoe stuvremen jïh voerkesvoeten bïjre .
Stoerre prosjekth aktine maaksoemierine 2 479 millijovnh kråvnine .
Sjïehteles pumpem maahta apotehkesne åestedh .
Råajvarimmieh jïjtse gïehtelimmesne 2 .
- Sametinget er takknemlig for det arbeidet Sametingets eldreråd har gjort i denne saken over flere år.
Abpe veartenisnie tjoerebe aalkoealmetjenyjsenæjjide viehkiehtidh giefiesvoeten vööste gæmhpodh viehkine lissiehtamme skuvlenuepijste jïh ööhpehtimmeste dovne nyjsenæjjide jïh kaarride .
ekspedisjovnemaaksove , maam vaalta gosse kreditine maaksa jallh åådtje fakturam gåatan seedteme
Soptsesth guktie edtjh darjodh guelieh åadtjodh .
Dan åvteste tjoerh veelelaakan fulkesidh tïjjemieride bïhkedassesne .
Dïhte laakese tjaaleme dïhte lea skuvlen dïedte öörnedh guktie ij oktegh skuvlesne irhkesovvedh .
Saemien Sijte ij leah loeteme Museume aktem nasjovnaale dïedtem åtna dan åarjelsaemien kultuvren åvteste , men aktene gåetesne höölteste mij lea ovsjïehteles vuesiehtimmide , gorredæmman jïh kultuvredarjoemidie .
Dejtie badtjine gååvnesieh mejnie maahta tsïnnem , tsïnnebangsemh jallh boetjem jïh gåalojde bådtjadidh .
Lohkh vielie Jose Francisco Cali Tzay:n bïjre daesnie:
Dïhte sæjhta jiehtedh åejvienjoelkedasse sæjhta årrodh edtja giesemegirsem biejedh , jïh dam edtja maeksedh goh akte bielie geajnoebigkemistie .
Minngemes aajmene Sosialisteles Noerine jïh BNS .
Moere lea eatnemen stööremes sjædtoe .
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Rundhögen luvhtie meatesth gåatomedajveraastem rijhkeraastese Svaaletjahkesne .
Råajvarimmie 36 Jealajimmie luvliesaemien gïeleste jïh kultuvreste ...
Darjomh SVL-N reegijovneles gaahtjemh gusnie gaahtjeminie tjoejkedh .
Nïejth maehtieh aaj nyjseneklinihkese jallh gynekologese vaedtsedh .
Reerenasse sæjhta baeniestarnen bïjre maanine jïh noerine unnebelåhkoeåålmegisnie bievnedh starnestasjovnesne- jïh skuvlestarnedïenesjimmesne utnedh .
Maja Søøfe Larsen , Snåaseste Ina Theres Sparrok , Njååmesjen vuemoste
Strategijeåtnoe: juktie radtjoesåbpoe strategijh ryöknemisnie jïh ryöknedimmesne evtiedidh (guhkiebasse ryöknedh-strategijh) Vihkeles lohkehtæjja Andream vuesehte maam dïhte maahta , jïh gaajhkem maam buektiehtamme pryövesne .
Jienebh saamastallije barkijh dåårrehtidh
UNESCOmoeneme sjïere nuepie buektiehti sïjti byjreskebarkose .
Datne maahtah naa jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Råajvarimmie 4 Evtiedimmie pedagogeles materijelleste
Saemiedigkie jïh Byjresevaarjelimmiedajve dej saemien tjirkiji bïjre rååresjieh fïerhtene nasjovnaalepaarhkeståvrosne jallh vaarjelimmiedajveståvrosne .
Sesnieh båårhkesjibie juktie skåerrieh ovmessie vætnose aalhtedidh .
Tsihkestahta karrierejarnge aktem voernges råållem åtna gosse lea bihkedimmien bïjre geerve almetjidie jïh noeride mah eah leah skuvlesystemese viedteldihkie .
Aamhtes-gaerja .
Ektiedimmie jarkelimmiej gaskem faalenassestruktuvresne jïh daan beajjetje vierhtiejoekedimmiemaallesne .
Gosse guktie gohtje raasteskïemtjehokse
Suetie laaneste vuesiehtimmien gaavhtan gosse maana tjelmieh pruvvie jïh dan mænngan gævnjoeh jallh jeatjah maanah doehtede .
Meatan årrodh maanaj jïh noeri byjjenimmiem evtiedidh dennie programmebarkosne mij lea dåarjoehtæmman Byjjenimmiekommisjovneste ektiedamme
vuelieh ohTSedidh
2. a) Maam daarpesjh gosse edtjh prïhtjhvoessem gåarodh ?
sjïere stillemh
Hospiteradimmien ulmie
Voenges reereme vaarjelimmiedajvijste lea ILO-169 aalkoealmetji bïjre , artihkele 15 nr. 1 mietie , mij staatese dïedtem vadta saemieh åadtjoeh meatan årrodh nuhtjedh , reeredh jïh gorredidh eatnemevierhtide saemien dajvine .
Destie dïhte maalestahke vuekine evtiedi gosse learohki minngemes maalestahkem Jesusen ektine ieriedin .
Lissine illedahke vuesehte akti veajkoej dle learohkh lïerehtimmiereaktine saemien gïelesne eah reaktoe tæjmoetaallem åadtjoeh , faage- jïh tæjmoejoekedimmien mietie Maahtoelutnjemisnie .
Raajroen deajvoehtæjja lea Harald Gaski .
Jalline: Johken Koievasselva mietie jaevrien Koievatn noerhtemes loektese , vyjrehkåbpoe daehtie mïerhkeste tjahkese Kopparskarstinden jælloe 1387 jïh debpede rïektes sievine dahkoe gogka dah jeanoeh Kopparskarselva jïh Skinnskarelva gaavnesjieh , dellie rïektes sievine johken Tverrelva åarjemes mïerhkese Tverrelvdal:sne (34 W 401809 7635197), vyjrehkåbpoe daam johkem dan mïerhkese gusnie dah johkh Skardelva jïh Påveskardelva gaavnesjieh , debpede rïektes sievine dan mïerhkese gusnie dah johkh Frøkentindelva jïh Iselva aktese gelkieh jïh dellie johkem Iselva jïh johkem Kirkeselva daan njaalman johkesne Målselva .
Gaajhkh raeriestimmieh tjuerieh mijjen påastesijjesne årrodh njoktjen 1. b. 2014 åvtelen .
Learohkh tjuerieh guarkedh taalh tseahkan gårrelgieh , jïh tjuerieh maehtedh aktem mentaale maallem darjodh dan matematihkeles ektiedæmman , vuesiehtimmien gaavhtan åestedh jïh doekedh .
90,0%
Joejkeme vihkeles saemien musigke .
Gïeleveeljeme Diedtieh gïeleveeljeme jallh domenenomme: osko.no - daaroen osku.no - noerhtesaemien jahkko.no - luvlesaemien jaahkoe.no - åarjelsaemien
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea sjïehtesjamme maahtoeulmine , gusnie dah evtiedimmine viehkiehtieh jïh lea akte bielie faagemaahtoste .
Jaepien 1965 orre barkoesijjie Laanteburrie-departementen nuelesne bøøti goh konsulente båatsoejielemasse .
V. b.) Gajhrege , Gajhtohke Matsdal (Vilh .
Jïjtjehke barkoe lea dejnie govhte ihkuve barkoedåehkine , mah daejtie programmesuerkide feerhmieh:
Dïhte aktanimmie stoerre gåhkojste , vaenie årrojh jïh bårrode viesehtimmie dorje guktie Noerhte-Trøøndelaage lea akte geerve fylhke edtja mijjen syjhtedassh jaksedh akten hijven jïh tijjestaereles kollektivefaaleldahken bïjre .
Faktaopplysning: Deejrih badth ...
Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh orre jieliemidie laanteburresne .
Eeremes lea aevhkies jis learohke meatan , mohte naan aejkien lea soptsestalleme ajve eejhtegi jih lohkehtæjjaj gaskems daerpies .
Jïjtsh biobaahkedahkh bïgkedh .
Guktie Polinsky jïh Goldberg buerkiestægan jis akte nulle objeekte raajesisnie dellie ij gåaredh aktem vielie objeekte dan baalte utnedh.
Gieries maanaj leah gellie nommh , jïh goevten 6. b. lea badth akte dejstie mijjen gearahkommes biejjijste .
Veerbh mej göökte transitijve væhtah.
Daesnie teermese politihkeles tjeahpoe båetebe, men ibie edtjh dam daesnie digkiedidh.
Profesjovnelle tjeahpoedorjesh vuesiehtidh gaajhkine maadthskuvline fylhkesne , Dan Kultuvrelle skuvlevoessen tjïrrh
" (http://www.socialstyrelsen.se/Publicerat/2009/10363/Sammanfattning.htm) dov vaejvie jallh jis datne naakenem damth gïen vaejvie .
Dïhte aajnehke fåantoe mannasinie ij daarpesjh daam njoelkedassem fulkesidh , lea jis reeknemasseilledahke lea naemhtie guktie ij gåaredh dåarjoem ikth vielie tjïrrehtidh (dovne unnebe- jïh vielieåtnoste).
Seamma tïjjen dle aktem vueliedimmiem åadtjobe 2014 raejeste , dan åvteste mijjieh ibie vielie maehtieh momskompensasjovnem nåhtadidh skåårvemistie dahkoebudsjedtesne .
Saemiedigkieraerie göölemevierhtiegæmhpoem dåarjohte noerhtene
Gaajhkesh mah dam orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmiem aelkieh edtjieh s ...
Price: NOK 450,00
Mijjieh daejrebe saemieh sïlpe-båaloem gïerhkemen goengerasse gævnjastin , numhtie hov båeries gærjine tjaalasovveme .
Kárášjohka: Sámediggi .
Reerenasse barkoem lissehte juktie åarjel- jïh julevsaemien gïelh nænnoestidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh , jïh 2 350 000 kråvnah vadta gellie råajvarimmide , mejtie Fylhkenålma Nordlaantesne stuvrie .
- Staate - Dah politihkeles åårganh aktene tjïeltesne - Dah politihkeles åårganh Oslosne jïh Bergenisnie - Dah politihkeles åårganh aktene fylhkentjïeltesne
Maahta aaj hujnesne jis jieliemisnie maam akt jeatjahtehtedh , vuesiehtimmien gaavhtan jis juhtedh , skuvlem målsodh jallh jåarhkeskuvlem aelkedh jallh aalka barkedh .
Aaksjoe lij gierkeste , læjhkan bestele .
Vihtiesvoete galka gaptjedh reaktaaamhtesemaaksoem jïh seenterenterh jïh leejjemeiemie jallh jåarteeakere dåapmestovlen mietie reaktam åådtje dah deponereme maaksoem .
Teknigke-barkoesijjiej bijre bievnesh vadtasovvin , skaehtij jih maaksoe-aamhtsi bijre j.n.v. .
Gååvnesieh gellie ovmessie kombinereme p-pillerh , naan lea jeenjebe östrogene , jeatjah jeenjebe gestagene .
Jearsoesvoetem tjåanghkosne tseegkedh lea vihkeles .
Lohkh vielie Arctic Winter Games ' n bïjre dej byögkeles gåetiesæjrosne .
Seapan ij sïjhth stoerre joekehtse årrodh dej åvtelhbodti jïh minngemosth tjoeperdimmieraasti gaskem .
Saemien dajve joekoen vaenie barkoesijjieh åtna teknologeles dïenesjigujmie , mij lea akte sjïdtije maadthjieleme .
Manne Månnoeh Mijjieh .
Moenehtse edtji aaj tjielkestidh mejtie meehti raeriestimmide tjirrehtidh sjiehteladtemigujmie daaletje reeremeøørneginie .
Semantihke rolli luvnie molsedimmien buerkiestimmie.
Daate illedahke vuesehte vaestiedæjjah moenedieh.
Ohtsemegoerem daesnie gaavnh .
www.sametinget.se www.aajege.no www.gieleaernie.no www.gielemnastedh.no
Vijriesåbpoe dle aktem gïhtjemegoerehtimmiem tjïrrehtamme gaajhkine tjïeltine mah saemieh almetjelåhkosne utnieh Noerhte-Trööndelagesne , ållesth 21 tjïelth 24 tjïeltijste (vuartesjh Våarometjaatsegem , lissietjaalege nr. 2).
= Östersund Ö-vik = Örnsköldsvik Stockh .
digitaale gaaltijh jïh dïrregh nuhtjedh juktie tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh hyperkoplingigujmie jïh jeereldihkie estetihkeles viehkiedïrregigujmie
Destie båata ahte ij leah sjïere morfeemh mah sjïere semantihkem guedtieh.
Dan juvnehtimmesne , mij daelie FAD gïetede , raerie uvtede væhtah iso / ieC 10646 aelkedh representereme UTF-8:ine byjjes viermiesijjide jïh byjjes registerij uvte .
Dah kaanne funterde jïjtjemdh jeatjahtehtedh guktie irhkemem slyöhpedh .
- Byjresebarkoe ?
Nyjsenæjjah Sveerjesne daamhtaj gynekologijen cellepryövenasesvaaltemasse bööresuvvieh , maam gohtje screeninge .
Ja jo juste goh dïhte dle feerti dle sjïdteme , goh dle bovtsh utneme feerti dle dle meatan utni , dle dïhte mubpie skïemtje sjïdti .
Infrastruktuvre lea vuesiehtimmien gaavhtan gaajhke mij lea daerpies jis edtja gamtebaantem jïh mobijlesignalh dohkoe buektedh gusnie almetjh årroeh abpe fylhkesne .
Bietsie-vuemesne hijven burhvie-laante bovtside .
Dellie aalka sleapkedh , jïh asve unnede .
Lohkeme- jïh tjaelemedåarjoe , mij lea viehkiem åådtje prieviem jïh tjaalegh lohkedh jïh / jallh tjaeledh , våålese tjaala tjåanghkosne jïh jienebe .
Dïhte råajvarimmie " Jïenebh tjïrrh " , mij edtja mijjen noeride viehkiehtidh guktie dah buektiehtieh jåerhkeøøhpehtimmiem tjïrrehtidh .
Beaivváš fealadimmesne åarjelsaemien dajvesne
Dellie goh aalkoegærhkoe aktede jøødiske monokultuvrelle dåehkeste jorkesi akten tjïertese gusnie lij almetjh ovmessie etnihken , kultuvrelle jïh religijøse maadtojne , tjoerin mielem utnedh guktie tsiehkie lij vaentjelen jïh kultuvren gaskem .
Digitaale tjiehpiesvoeth lea daajroem evtiedidh aalkoereaktan jïh almetjevaarjelimmien bïjre viehkine gaaltijevuesiehtimmijste mejtie gåarede gïehtjedidh .
Saemiereaktamoenehtse aaj aktem sjieredåapmestovlem (miehtjiesdajvedåapmestovle) raereste , mij edtja traakestimmide reaktaj bïjre vihtiestidh .
Åenehkslaakan jeahteme: almetji vaeptiebienjine årrodh .
Tuhtjem hijven jis datne munnjien olkese gævnjoeh goejh gernieh jïh dovne buejtiem .
Gaajhkh saemien gïelh leah klassifiseradamme goh håvhtadihks jallh jaameme gïelh UNESCOn rööpses læstosne håvhtadihks gïeligujmie .
vaenemes reakt
Vi måste ge oss iväg Då det blir allt trängre Men vart ?
konsekvensh digkiedidh daaroedehtemepolithkeste dejnie saemien dajvine
Preassadieđáhus , 08.06.2012
Gosse doelhke barkeminie , dellie bielie-skåehpesne tjahkesje goltele gosse gie-akt hååle jïh dallah jarkoste dam maam gåvla .
Maahta lobbyismem jallh lobbydarjomem tjïelkestidh goh systematihkeles jïh ulmieriekteme tsevtsiedimmie , juktie sijjen jïjtsh ulmieh jaksedh politihkeles sjæjsjalimmiej bïjre .
Ij gåaredh laavlomidie våålese leessedh .
Datne goh skïemtjije galkh jearsoes damtedh jïh vihties årrodh datne dam hoksem jïh båehtjierdimmiem åadtjodh maam dutnjien bööremes sjïehtedidh .
- Guktie darhke darjoeh ?
Finnmaarhkekommisjovne edtja guejmiej gaskem deanahtidh , mah eah leah sïemes kommisjovnen konklusjovnine .
Buerkiestimmiebaakoe jïh Bijpelelohkeme
Akte tjoevtenje disse lea karbovnerebpieldimmieteknologije .
Vuartesjh aaj dam sïejhme lidteratuvrelæstoem gusnie jienebh sjyöhtehke gærjah .
Giesemegirsh fijberasse bïejedh , gosse edtja fylhkengeajnojde bueriedidh jïh orrestehtedh , lea vihkeles jis edtja aktem guhkies ulmiem jaksedh gamtebaantefijberen bïjre gaajhkine bieline fylhkeste .
- Aamhtese vihkeles mijjese jïh mijjieh sïjhtebe mijjen dååjrehtimmiej bïjre soptsestidh juktie jïjtjeirhkemem jïh aemieluesemem heerredidh , Keskitalo jeahta .
Låhkoe jarkesamme?
Guktie aerebi neebneme Slabakova (2016) jeahta man gellie tæjmoeh, jaepieh jïh man jïjnje gïelem govleme aaj maehtieh G2 learohki gïelem tsevtsedh.
Pontius Pilatusen baelien njåvtasovvi , kroessese noeresovvi , jeemi jïh kroeptese bïejesovvi , våålese jaemede-rïjhkese vöölki , gåalmeden biejjien jaemiedistie tjuedtjieli , bæjjese Alman vöölki ,
Vaaksjome- jïh klååkemeåårgane tjuara våajnoes årrodh guktie fïereguhte daajra giejnie edtja govlehtalledh , jïh åårgane tjuara byögkeles institusjovnh eadtjohkelaakan vaaksjodh .
Daej åvteste beabpmoeh , gåetieluhpiem / tjiehtjelem jih ånnetji beetnegh åadtjoeh .
Lidteratuvrebiejjieh Saemiedigkien gærjagåetesne 13. b. jïh 14. b. rïhkeden
Jïjnjh viesjies learohkh båajhtode darjoeh gosse ryökneme-strategijh nuhtjieh , juktie dah båajhtode ryöknoeh jallh dah tjabreminie strategijem nuhtjedh .
Tïjjhsoejkesje - Darjomeprogramme 2009-2012
Jis maana bieljie-naavlehtahkem åtna , jïh ij orrijh , byöroe hoksejarngem bïeljelidh dygnem raejesne guktie maanam desnie goerehte .
 (6 sid) 
Juktie dej kapihteli ulmie gaavnedh mejtie baakojde daennie gïelesne.Jïjnjh daatah kapihtelinie 5 jïh 6 gihtjem saerniestæjjah edtjieh tjirkedh.
Ihkie tjåejjien sijse .
Dan Wulff barre tjïerteste dan bïjre: "This holism stands in contrast to Wessynekdokihke jïjtjevuerkiem, joekehth goh akten metonymihke individuelle vuajnemehaerie (Krupat 1992:201-31).
Nr.: 25
Vijreme jïh gøøleme .
Noerhte-Trööndelagen akte haesteme vuesiehtidh fylhke akte fryöjstehke årromesijjiealternatijve , dovne infrastruktuvren , hoksehtimmiefaalenassen jïh aaj sosijaale jïh kultuvrelle tsiehkiej bïjre .
Gærja lea Aalfese vadtasovveme
' esne barkedh tsalloeh gietedalledh jih dåastoelidh .
' en maadthlaaken bijre .
Tjïelten njieljie maanaskuvlh , akte dejstie akte skuvle åarjelsaemien maanide .
Dellie dåehkieh tseegkem mesnie gaavnebe dejtie kausatijve molsedimmien veerbide.
GD1 7% (76%-83%), GD2 12% (58%-70%) jïh GD3 42% (82%-40%).
jïjtse vuajnoeh soptsestidh jïh tjïelkestidh , jïh seahkarimmiem vuesiehtidh mubpiej vuajnojde
learohkh gïelelohkehtimmiem åadtjodh , åarjel- , noerhte- jallh luvlesaemien , dan guhten gïelese
Jeatjah aevhkies lidteratuvre ektiedamme guektiengïelen lohkehtæmman jïh gïelesuerkide:
Tsavtshvierhtieåtnoen öörnege edtja pryövedh daejtie haestiemidie dåastodh .
Hammoem jallh sisvegem vierhtiedidh jïh mannasinie dah ovmessie biehkieh
Råajvarimmie 77 Noerhtelaanti saemien faage- jïh vierhtiejarnge
prinsihpigujmie ryöknemasse mah leah bijjielisnie neebneme , jïh jearsoesåbpoe jïh veelebe sjidtieh gosse dejtie nuhtjieh .
Daate faaleldahke tjøødtjehti juktie dan vaenie maanah .
Evtiedimmie dagkeres daataprogrammeste lea daerpies jis dah saemien gïelh edtjieh vijriebasse jieledh goh åtnoegielh daan beajjetje siebriedahkesne .
Vierhtiej åejvieåssjele lea funksjovnelle guektiengïelevoetem utnijidie åarjelsaemien gïeline buektiehtidh gosse byögkelesvoetine govlehtellieh .
jeatjah miehtjiejielemh
Mijjieh maehtebe veanhtadidh dovne vaestiedæjjah referaansedåahkeste jïh goerehtimmiedåehkeste utnieh raajesh objeektine hijven.
Kultuvrebielie daennie dahkoesoejkesjisnie leah ektiedamme dan kultuvrese mij lea gïelen bïjre , jïh Evtiedimmieråajvarimmieh saemien kultuvredaajrose leah gaertjiedamme dejtie råajvarimmide gusnie gïele jïh kultuvremaahtoe ektesne vuajnalgieh .
Reereme-lihtsegh tjoeverieh fierhten jaepien gaavnedidh reereme-tjåangkosne dovne kultuvre-mojhtsi vaarjelimmien- jih aaj dajve-gyhtjelassi gaavhtan .
[Tjaetsiem] dïsse [deavhta] jïh Aannese [skådta].
Eah G2-lïerijh gan gaajhkh funksjonelle morfemh (numerush, persovnh jïh tïjje) utnieh verbese raajesisnie.
Ibie mijjieh veasoeminie dajvine gusnie dåaroe .
Dæjstan 09.09.14
Njoelkedassh jïh reaktah dutnjien goh patiente (Regler och rättigheter för dig som patient) 
Bïjleruvth leah dovne skuvlebussh , staarebussh jïh voenges bussh / persovnebuss .
Daejnie göökte jielieminie gaskemedtien aaltere lij fïereguhte 46,5 jïh 35,8 jaepieh.
- Gärhkoegåetieh urriestidh ?
Gosse illeldahkide tjaalasovveme jïh gïehtjedamme staaran , dellie vielie bïevnesh illeldahkide åehpiedahta .
jienebegïelevoeten jïh jienebekultuvrelle ektievoeten bïjre soptsestidh
Sjeavohthvoetedïedte abpe jielemem ryöhkoe , aaj gosse barkije sov barkoem orrije .
Goh lij altese gaelmien balte tjåadtjoen jïh guektiengïerth sårkosne dellie voeresgåmma idtji buektehth damtesidie doelehtidh .
Jïh jis edtjiejibie dam dåjmijes vuekiem sjïere saemien dotkemevuekine gïehtjedidh, dellie badth gïelemaehteles årrodh hov lea nænnoes bieliem daase.
Aaj daerpies maanajgïerte våårhkehke jïh dan leah tjïelkes ulmieh guktie gïeleskreejrehtimmine barkedh .
7.4.
Goerehtimmien illeldahkh jïh Bottleneck-hypotese
Desnie maahtah telefovnenummerem dejtie gieh daejrieh gaavnedh aborte-dåastovistie såjhtoesystemese .
Gieh meatan sjidtieh gïelelåhkosne ?
Ringsie vadtasåvva / ringsieh vadtasuvvieh
maanide jïh noeride saadtesimmiem saemien tjaaleldahkijste jieniemdidh
2013 raejeste dle fealadimmie tseegkeme goh jïjtse sektovre , juktie buerebelaakan daan suerkien maaksoeh vuesiehtidh .
Learohke tjuara nuepiem åadtjodh dovne ov-öörneldihkie jïh öörneldihkie dåehkieh ryöknedh .
Dïhte aaj sjïehtedamme gïelem kreava .
Im daelie maehtieh maaneste vaeltedh , maana lea åerieminie .
Dej illeldahkh leah referansedåehkien illeldahki vööste viertiestamme.
Læjhkan gosse soptsestalleme vuejnemetsiehkeste learohkidie bøøremes sijjan beaja , tjoeveribie aaj learohkidie eevtjedh geervebe aamhtsigujmie barkedh .
plogkegidh , ropmege , soptsestidh , sjohlestidh , tjohpe , tsolledh , vorpehke .
Sïjhth jienebh daejredh smärtrehaben programmen bïjre jallh jeatjah rehabiliteeremeprogrammh baaktjesen jïh psykijen ovhealsoen bïjre gaskesadth rehabkoordinatovrem dov healsoejarngesne .
maana jïh sekretesse
Mænngan dle dïhte salkehtimmie- jïh dotkemeinstituhtine evtiesovvi .
Dan mænngan gåalmadinie boelhkesne, galkem goerehtimmien vuekien bïjre tjaeledh, gïeh meatan jïh guktie leam goerehtimmiem tjïrrehtamme.
Edtja dam tseegkemem darjodh lïhke laavenjostosne sijsefeelemesiebriejgujmie , baataræjjadienesjinie jïh tjieltigujmie .
Learohke joekoen jïjnjh lïereme baakoeh hijvenlaakan maahta .
Maehtedh lohkedh: Lohkeme jïh goltelimmie leah tjoevtenje orre dååjresidie .
Strategeles soejkesje profesjovnelle musihkevuesiehtæmman
Jis ij leah vaarjedamme gosse seksem utni lea hijven teestedh jis tjoeleskïemtjelassh åådtjeme .
Meehte maahta muadtam marngestidh .
Dellie learohkh aktem hijven våaromem utnieh jïjtsh vuekieh evtiedidh taaleryöknedæmman (taaligujmie mej jienebh sifferh), jïh vejtiestidh jïh guarkedh algoritmidie dejtie njieljie ryöknedimmiesåarhtide .
Såemies jeahta dah politihkeles krirrieh Nøørjesne leah dan plearoeh guktie Nøørje sæjhta " jåerhkedh goh aarebi " , mahte saaht gie stuvrie .
Tjåanghkan daate akte stoerre dåarjoehtimmie åarjelsaemien gïelese , jielemasse jïh kultuvrese , jïh tjåanghkan 1.7 mill kråvnah daan barkose beaja , jaepien 2009 .
Gaajhkene lehkesne eengkelh vuajna .
Skuvle .
Daate maahta voestegh deapadidh gosse dah golme kieh leah daam dååhkasjehtamme guktie tjaalege 48 v saemiedig uesehte .
Klååkeme tjuara dejnie våhkojne Gåatomemoenehtsasse seedtesovvedh .
skaehtieetate blankedth jïh goerh mah leah saemiengïelese jarkoestamme skaehtiemaeksijidie gïeh dejtie gihtjieh .
Maahtoedepartemeente jïh Saemiedigkie leah aalkeme govlesadtedh salkehtimmien vijriesåbpoe barkoen bïjre .
Soejkesjimmiemaaksoeh prosjektine mah
Dennie guhkiebasse barkosne regijovnereformeste lea eevre daerpies Saemiedigkine laavenjostedh jïh konsultasjovnedïedtem ååktedh guktie daajroe saemien gïeli jïh saemien kultuvren bïjre gorresåvva.
200 kråvnah Gåetiemïnneme jouretïjje
argumentasjovnem tjïelkestidh mubpiej tjaaleginie , jïh jïjtse argumentereles tjaalegh tjaeledh
Voestes dåehkie 13% unnebe buektiehti.
veele jïh tjïelkelaakan aktede aamhtesistie bievnedh
Lohkehtæjja byöroe Eallam vïhtesjidh mearan laavenjassigujmie barka , jïh gihtjedh guktie ussjede .
Dïedtije: Vaarjelimmien operatijven åejviekvartere Tïjjeperspektijve: 2009 raajan
Gaajhkh tseegkeldahkh gusnie primæreprodusjovne gelkieh tjaalasovvedh , jïh njoelkedassh gååvnesieh mah daalhkesh , genmodifieringh jïh jienebe mah dåhkasjehteme .
A the gyerek child felèbredt woke.up (felèbred 'wake upcaus-incho') 
Laavlome maanagïertemaanijste .
Maana gie vaejliem åtna daarpesje gåetesne årrodh , jïh ij skuvlesne jallh aarehskuvlesne , jïh lïegkedidh jïh starnedh .
Vihkeles responsem learoehkidie vedtedh guktie dah daejrieh mejnie edtjieh barkedh juktie sijjen maahtoem evtiedidh .
Minngemes Aanna dan sæjloes, [sæjhta] löövjem jovhkedh jïh beapmoem [byöpmedidh] aarebi goh seangkose vaadtsa [åarajidh].
Sijhtieh aaj barkedh guktie duedtiem sjiehtesjadtedh jielemebarkojne jih kultuvre-faagine .
Dah tjiehtieh dam sjïere væhtam hööptedh jijhtedh jïh måjhtajidh våajnoes morfemem -m,-h,-ide,-jde jallh -idie objeektese mïerhkesjidh.
Soejkesjæmman åvtelen aktem sïeltem tseegkie (evtiedimmieboelhke) maahta dåarjoem vedtedh jïjtse baalhkese jeenjemes 6 askh
Taallelissietjaalege fylhkendigkien budsjedtesuerkie (dïedte 19) 
Beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtimmie
Muvhtene lehkesne øøhpehtimmie våhkoebiejjine , fïerhten våhkoen jallh fïerhten mubpien våhkoen .
Aaj mov kapihtelisnie 3 manne vuesiehtimmie (38c) vadteme gusnie daate paarre.
Daate akte vihkeles dirrege jis edtja saemien kultuvrem , gielem jih ektievuekiejielemem nænnoestidh jih vååjnesisnie darjodh .
Learohke maahta raajesh darjodh aktine jeereldihkie jïh tjïelke gïeline , akten veeljeme aamhtesasse .
Learohkh byøroeh maam akt fïerhten biejjien tjaeledh .
Raeriestimmesne staatebudsjedtese 2012 dle tjåådtje " Goh bieljielamme tjïelteproposisjovnesne 2012 , dle 400 mill. kråvnah sjïdtedimmeste fylhkentjïeltide buerkiestamme goh staateles råajvarimmie gïehteldæmman jïh gorredæmman fylhkentjïelten geajnojste " .
Jïh eadtjohke-laakan gïelebarkoen bïjre noeride soptsestidh guktie sijhtieh åarjelsaemien vaarjelidh jïh gïelebarkojne jåerhkedh .
Ryöktesh goerehtimmien åvteli ohtjegåatan mænna tjåelieh döömedh jïh gadtjedh .
Gaajhkesh ovmessielaakan smååhkedieh jïh hepsieh .
Jienebh veerbh daennie dåehkesne leah aaj.
åedtjien tjuedtjielæmman jïh ihkuven jieliedasse .
Daan saemiedigkieraaran lea dan åvteste akte tjïelke ulmie viehkiehtidh guktie evtiedimmie ööhpehtimmesne jïh barkoejieliedisnie jïebnebe sjædta tjoeli gaskem , mij sæjhta stuerebe veeljemenuepieh vedtedh nyjsenæjjaj jïh kaarri jieliedisnie jïh karrijeresne .
Dan mænngan maahta onne ovvaahreles vïrremem åadtjodh
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dam dåastoehtidh jïh saemien " gåetienormalem " evtiedidh departementine jïh såajhts etath dan nuelesne .
Jeatjah joekehtse lea gaajhkh hoksevedtijh mah laantedigkien krievemh voebnesjieh åadtjoeh healsoejarngem aelkedh .
Nåå hævvi mijjieh saemieh aaj tjoerimh jïh tjoerebe skuvlem stuvredh nimhtie guktie laake jeahta , menh dïhte skuvle-åvtohke saemide golteli jïh jis sijhtimh maam darjodh skuvlem orrijehtedh dellie dle mijjem dåarjoeji .
Aktebïhkedæjja maanagïertide saemien maanajgujmielea dorjesovveme .
Barkoem vierhtiedidh , övtiedidh jïh tïjjhsoejkesjem darjodh (dan sisnie barkijhsoejkesje) båetijen golmide jaepide .
laake §25 .
Mijjieh argumenth åadtjobe daate fer dovres .
c) Orre aajkoenænnoestimmie maanagïertese darjoeji guktie mieriesoejkesje maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside tjoeri ånnetji staeriesovvedh .
Ijje maa .
Kruepieslaakan vuajneme dle ånnetji jollebe lohkehtæjjaveahka saemien lïerehtimmien sisnjelen goh jeatjah lïerehtimmesne Nöörjesne, men stoerre jeerehtsh dej saemien gïeledåehkiej gaskem.
Saemiedigkie ij leah madtjeles daejnie tsiehkine .
Dah guejmieh sïjhtieh laavenjostosne dej jeatjah aktøørigujmie viehkiehtidh maahtoem gyhtjelassi bïjre evtiedidh , ovmessie faagesuerkiej sisnjeli .
Ulmie lea våaromem bïejedh juktie jearsoes båetije biejjiej saemiengïelide Nöörjesne .
Jurjehth saemien beapmoeh skuvlesne .
Hijven gïeleteknologeles dïrregh saemien gïelese
FYLHKE = TJÏELTE
Saemiedigkie jïh Oslon tjïelte sæjhta dam saemien faalenassem åejviestaaresne nænnoestehtedh akten jïjtse laavenjostoelatjkoen tjïrrh .
Fylhkemaenniej barkoe viermievïerhkine lohketæjjide gieh maajehööhpehtimmine berkieh byöroe eevtiedidh , jïh byöroe regijovnalen tjåanghkoeh lohkehtæjjide öörnedh jïlleskuvlijgujmie ektesne barkedh .
Gåesijhtieh soptsestidh .
guarkedh jïh nuhtjedh eengelske baakoeh , lahtesh jïh raajesemaallh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie , aarkebeajjan , eejehtallemasse jïh ïedtjide
Dam edtjem daesnie buerkiestidh.
Aaj nuhtegs vejtiestidh magkerh laavenjassehammoeh , tekstehammoeh jallh aamhtesh mah gellie learoehkidie geerve orreme .
Nasjovnaale daltesisnie dle Noerhte-Trööndelagem vuarjasjamme goh akte åvtehkefylhke mij noeride nuepieh vadta meatan årrodh .
 (87) a. Lohkehtæjjah lärare:PL raarastalleminie rådgöra:GER guktie hur dovne både noereungdomsjih och jåarhkeskåvloen videragåendeskolan plaanide plan:ACK PL saemien samiska aamhtsh ämne:PL tjeekehtidh.
Jïemhten lïenen lea aaj åarjelsaemiengïelen reeremedajve Laaken nasjovnellen unnebelåhkoej jïh unnebelåhkoegïeli bïjre (SFS .
Fealadimmie- tjirkeme
Akte tjåenghkies tjelmie jïh tjåenghkies ussjedimmie maehtieh viehkiehtidh guktie dååjrese ellies åbpoe jïh jeereldihkie sjædta , goh våarome akten hijven aktivyöki barkose maanine .
Guelieburrien aajhtere aaj leejjemegåetiem jïh bovrem eeki .
Maahta båetedh gosse maam akt gïerve deahpade , jallh gosse naan gïem damta sealede .
Dan åvteste lea nuepie orreme raeriestidh 31 tjïeltigujmie vijriedidh , tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta .
Guktie buektiehtidh Processe naemhtie tjïrrehtamme: -
sjunkaitr:3sPRT 'Båten sjönk.' Daate maam aaj Haspelmath kausatijve molsedimmiem gohtje.
Tjaalegen tseegkeme.
Joekoen vihkeles saemien gïelem maehtedh guktie almetjh edtjieh satnem maehtedh guarkedh , dïhte jeahta .
Ohtseme dåarjoen bïjre jielemelatjkoen bijjelen - evtiedimmie- jïh skåårvemeråajvarimmieh jïh råajvarimmieh mah doekemem eevtjieh duedtien sisnjelen
Skåårveme baenieklinihkine , dïrregh Iktemearan orrestimmie baeniedåakterstovlijste jïh jeatjah dïrregh baenieklinihkine
Daltese 2012 lij: Saemiedigkie
Skyllemejerkie saemide Fïerhten jaepien Svïenske gærhkoe saemien skyllemejerkiem öörnede , dam dorje Saemien raerien , Svïenske gærhkosne , Saemien referensedåehkien Härnösanden jïh Julevu / Luleå gærhkoevoeni jïh Sáminuorran ektine .
Dah beetnegh edtjieh golme ovmessie prosjektide juhtedh .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 11 bielie 26 bielijste
Edtja aaj vuarjasjidh jïh sjïehtedidh soptsestimmievuekieh åssjelasse , dåastoejasse jïh tseahkan .
Saemiedigkie jïh Gaskedajven Båatsoetjïelte govlehtimmiesuerkine åtnasuvvieh muvhtine soejkesjeaamhtesinie , men dïhte saemien perspektijve annje saaht guktemslaakan gorresåvva fylhkentjïelten reeremisnie .
luhpede bigkememojhtesh , gærhkoeh jïh juvlemesijjieh jeatjahdehtedh
Gosse manne tsïjneminie dellie ih åadtjoeh åeredh gænnah .
Daltese: 3. jallh 4. jaepiedaltese
Daate sæjhta jiehtedh Staateskåajje SF dajveaajhterinie jåarhka dejnie dajvine , jïh dajve jïh vierhtieh reeresuvvieh vaerieståvroej tjïrrh aktene reekteme Vaerielaaken nuelesne .
Andfjellet lea gåatomedajve Svaipa jïh Gran saemiensijtide .
tjaalegh tjaeledh mah soptsestieh , buerkiestieh , leah ussjedihks jïh argumentereles , maallen mietie vuesiehtimmietjaalegijstie jïh jeatjah gaaltijijstie , jïh jïjtse tjaalegh sjïehtedidh åssjelasse jïh dåastoejasse
Tjïelteståvroeh , fylhkendigkie jïh Saemiedigkie vaarjelimmieståvrojde veeljieh .
Mah krirrieh leah tjïelteståvrosne / staareståvrosne jïh tjïelten åejvieladtjeraeresne / staareraeresne ?
Aarborten jih Snåasan ektesne .
' , sjiereøøhpehtæmman jïh nænnoestæmman PP-dïenesjistie .
Jis eah gaajhkesh leah meatan dle ij gåaredh dejtie haestiemidie raastedajvine loetedh , Keskitalo jeahta .
Joekehtse lea hævvi dej gaskems aaj , jih dihte båata destie guktie dah fuelhkieh leah saemien gielem gåetesne provhkeme .
Goeven 10 .
Åvtemosth lea nuelieulmieh balanseereme övtiedimmie gusnie sov lïhkemes byjreskisnie / barkoesijjesne sjyöke .
Subtraksjovne lea gaajh krïevije dejtie viesjies learoehkidie .
Gåalmede tjaalege
Gosse jïjnjh bïevnesh jïh gosse bïevnesh iktemearan tjaalasovveme ij leah man gåvva vaastoem gaavnedh jalhts vaastoe tekstesne gååvnese .
Gaskenöörjen dotkemefoente lea akte laavenjostoe fylhki gaskem NoerhteTrööndelagesne , Åarjel-Trööndelagesne jïh Møre jïh Romsdaelesne .
Lissine dle fïerhten krirrien dåehkieåvtehkh 60% fylhkenraeriji baalhkeste åadtjodh .
Dan åvteste ibie daejrieh man jïjnjem Jåvva maahta posisjovnesysteemen bïjre , taali sijjieh gaskemsh , jallh dïejvesh goh " lïhkemes taale " , " lehkie " jïh " seamma jïjnjh " .
LEIF ELSVATN
saemien goh hiejmegïelem åtna , jallh unnemes akte eejhtegijstie , aahka gon aajjah , maadteraahka gon maadteraajjah åtneme jallh utnieh saemien goh hiejmegïele , jallh lea maana aktede mij joe lea tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkosne .
Aalkoejielemi låhkoe lea vaananamme 2008 raejeste 2012 raajan, dovne SDJ-dajvese jïh abpe laantese.
Almetjidie astoe sjædta , jeatjebem darjodh .
Göölemeindustrije ij leah laaken nuelesne baalhkadïedten bïjre permidteringesne .
daeverh darjodh mah maehtieh svihtjedh viehkine tjaetseste jallh elmeste , jïh soptsestidh guktie dah fungeradieh
Læjhkan dle NVE veeljeme ij Saemiedigkieraerien maedtemem krööhkedh jïh konsesjovnem Statnett SF .
2009:724) mietie .
Saemiedigkie vaenebe faamoem åådtjeme gosse edtja nammoehtidh dejtie regijovnaale jïh nueliegællan healsoesïeltide .
Hearrah , gærhkoemusihkerh , gåetiegeehtijh , dijakonh jïh åålmegepedagogh gærhkosne sïejhme .
Soejkesjen mietie saemiedigkiepresidente jïh tjïelten åejvie edtjieh laavenjostoelatjkoem jååhkesjidh mïetsken 8. b. 2015 Båddådjosne goh akte bielie öörnedimmeste Nordlaanten musihkefestivaalevåhkose jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjebeajjan mïetsken 9 .
Byjresedepartemente jïh Saemiedigkie råårestellieh gïeh edtjieh meatan årrodh (låhkoen bïjre), jïh dan saemien representasjovnen bïjre fïere guhten nasjovnaleståvrose .
Staareraerie Anniken Haugli Daajroen jïh ööhpehtimmien staareraeriegoevtesisnie lea Guovdageaidnusne orreme jïh tjåanghkoeh saemiedigkieraerine åtneme .
Dovne tjïelth , fylhkentjïelth jïh fylhkenålmah leah meatan jïh dej leah ovmessie råållah saemien gïelebarkosne .
Voestesieresne dle tjidtjebe aajnehke lohkehtæjja saemien gïelesne , jïh manne tjidtjebem lohkehtæjjine utnim gaajhki jaepiej , 4. klaasseste 9. klaassese .
"Saemien dajvine gaajhkesh maadthskuvleaaltarinie reaktam utnieh lïerehtæmman saemien gïelesne jïh saemien gïelen tjïrrh.
Maam gïehtjedimmie mïeteste ?
geajnoe Bjørganen gåajkoe jïh dejtie alpinedeavide dusnie .
gusnie saemiej årromes e vedtedh guktie dihte kultuvre- faaleldahke bøøremes sjeadta seamma magkeres laantesne jielieminie .
- Aaj raeriestamme Statsbygg 20 millijovnh kråvnah åådtje ovmessie prosjekteringebarkojde mah leah ektiedamme bombadæmman jïh bigkemasse dehtie orre reerenassekvartaaleste .
Seamma aejkien dle saemieh goh aalkoealmetjh reaktam utnieh sov båetije biejjiem tsevtsedh , gorredimmien jïh evtiedimmien tjïrrh sov gïeleste , sov kultuvreste jïh sov siebriedahkejieliemistie .
Goeven 9 .
Nimhtie idtjim manne sååjhth lohkehtæjjam utnedh guhte saemesti .
Åemie aehtjie voestegh Stoerdaelesne jïh dellie skuvlesne Stugudaelesne .
Åvtelhbodti steemmadimmie aalka sislaantesne 12.08.2013 .
Addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh leah gïerve Åvlese .
barkeme ektiebarkoeåårganem tseegkedh Saemiedigkien jïh regijonale starneråajvarimmiej gaskem
Jupmele mijjem sjugniedi gaajhke bueriem åadtjodh .
Mubpie nueliekapihtele 7.2 orre tjïelkestimmie daej veerbi morfologijese.
Dah aaj Staaten eatnemevaaksjoeminie laavenjostoeh akten prosjekten bïjre aerpievuekien daajroen bïjre misse Byjresedepartemente beetnehvierhtieh dååjreme: " Almetje jïh eatnemeaerpie .
Baakoeh byöroeh alfabeten mietie årrodh .
meänkieli jïh saemien , jis tjïelten leah barkijh mah
Gyrhkesjimmie gaajhkesidie gaahpan
Reerenasse soejkesjeminie dam orre öörnegem åehpiedehtedh staeriedamme nasjovnaalebudsjedtesne 2014 .
Byjrese jïh klimate
retorihkeles appelehammoeh tjaalegisnie vuesehte åenehks bievnije jallh ussjedihks tjaalegh tjaelieh mij dan baalte bïejeme
- En sørgelig rettsavgjørelse for hele den sørsamiske kulturen og språket.
Eah leah dah lohkemestrategijh mah dah ulmieh .
soejmiprincijpen mietie (tsumhtsieh unniedidh !
Lissiehtamme barkoe smirnjelimmien vööste .
Biobaanghke lea tjöönghkeme pryövemh mah hoksesne vaalteme jïh jienebh goh göökte askh spååredh .
Dah guht daej aamhtsigujmie berkieh , tjoeverieh saemiej gyhtjelasside fierhten biejjien råavarimmese tseagkodh jih aaj gaajhkide barkijde saerniestidh mij deahpede jih nimhtie barkoem nænnoestidh .
GÏEHTELDIMMIE JAEPIEN 2010 86 5 .
lyjke dannasinie jienebh tjïelth meatan sjidtieh aajhterebielesne .
Learohkh aktem tjaalegem aamhtesen bïjre luhkieh , jïh ektesne soptsestieh dan bïjre .
Jienebh byjjehtimmieh barkoen bïjre åådtje prosjekten-åejveste Sjur Moshagen , tlf+358-9-49 75 29 jallh goevtese-åejveste Julie Eira , tlf 78 48 42 03
- Stååkedidh , hijven vuekie mijjide .
Viertesth dan mænngan raeride - klaasse eevre siemes ?
Jïh vihkeles aaj ij nuhteligs saemien åtnoem symbolijste heerredidh .
Jaepien 2000 raejeste neebnebe dejtie göökte reekehtsidie Saemiedigkien gïeleståvroste , Bruken av samisk språk , jaepijste 2004 jïh 2008 , jïh Saemiedigkieraerien bïevnese saemien gïelen bïjre Sámegïella lea čaffat !
Dah saemien gïelh elektronijhken programmevaarese
Gosse edtja dåarjoem vedtedh byjngetje ohtsijidie , dåarjoe bijjelen 100.000 kr. dellie Fylhkenraerije mij diedtem åtna saemien aamhtesidie , luhpiedimmiem åådtje dåarjodh .
Guktie guvvieh jïh jeatjah åehpiedehtemh åtnasuvvieh .
Naemhtie goerehtallemepryövh nasjovnaale pryövijste joekehtieh gusnie aaj gierve laavenjassh , jïh bïevnesh learohki bïjre vedtieh gaajhkine daltesinie .
Dah referansh mah daennie tjaalegisnie vadtasuvvieh , læstosne gaavnh raeriestimmiejgujmie vielie lohkemen bïjre
Maahta skuvlem gaskesadtedh jis naan gyhtjelassh goerehtallemepryövenassi bïjre .
Saemien jïh arktiske bieleste sïjhtin vuertedh vuejnedh mejtie PGA sov sjæjsjalimmiem jarkaji akten vuakan maam doh jeanatjommes aalkoealmetjetjirkijh meehtin jååhkesjidh .
Sveerjen bielesne dle såemies gïeleguedtijh laavenjostosne dotkijigujmie jïh såemies iedtjeladtjigujmie nöörjen bieleste , ektesne pryöveme gïelem beerkedh .
Jallh åarjene?
Maanaj aktivyöki barkoe stååkedimmesne
AAJKOE: BUEREBE DÅARJEDIMMIE LEAROESOEJKESJISTIE MLO6-S JÏH .
pryövemetïjje , viehkievierhtieh
PPD-faaleldahkem saemien dajvine vååjnehtidh jïh saemien maahtoem faaleldahkesne nænnoestidh
Dellie mijjen sådtoem jïh skåltoem tjïelkestibie jïh Jupmelem dåajmijesvoetine dåastoehtibie gosse altese faamoem jïh aarmoem jaehkebe .
Vuartesjh daan beajjetje plaeresne .
unnebelåhkoegïelide jïh aalkovistie edtja meänkieli
1958 raajan lij skuvle Gaalesne .
Jis voelpese kråvnide vadta , kanne håjnoes sjædta dan åvteste vaenemes åådtje .
Gielem nastedh Lilja
Learohke maahta sov mielem buerkiestidh jijtjsh aarvoej mietie .
** Seejnemes 1 jaepien guessiedaatoen mænngan .
Mijjieh tjoerimh aaj ussjedidh guktie sïjhti prosjekteboelhken mænngan sjïdtedh .
Fïerhtene åejvieboelhkine maahtaldahke-ulmieh tjaalasovveme .
Dah åejvieladtjh Sveerjesne , Såevmesne jïh Nöörjesne aktem laavenjostoem åtneme saemien gyhtjelassi bïjre mænngan laavenjostoeåårgane saemie- jïh båatsoeburriejgyhtjelasside tseegkesovvi Gånkan resolusjovnesne jaepien 1964 .
Tsiehkieh goh gïelefaageles evtiedimmie , öörnedimmie gïelebarkoste jïh mierieh tjuerieh aaj stïeresne årrodh , juktie hijven gïeleevtiedimmiem gorredidh .
Man gellieh lïhtsegh mah gelkieh veeljesovvedh fearhnen veeljemegielveste lea dan mietie man gellieh leah tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkose eannan ruffien 30. dan jaepien gosse minngemes tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkieveeljeme öörnesovveme .
Aktem haestemistie learoevierhtietjaelieh gaavnedh jïh eah dam skuvleste vaeltieh .
Vihkeles bielie barkoste lea faktam jïh jeatjah bïevnesh kultuvre-eatnemen bïjre gaavnedh .
Daelie mahte 1400 juhtije
b. Bæjhkoehtimmien sjïekenisnie aaj akte ohtjeseminaare sjædta saemien gïelen bijre .
' se seedti , EN .
Øvtiedimmie sosiale aamhtsi gaavhtan Skuvlesne gellie njoelkedassh jih tsevtsiedimmieh mah edtjieh learohkem buerie øvtiedæmman lutnjedh .
Hoksegarantije lea datne edtjh gaskesadtemem hoksine jïh nænnoestamme hoksem åadtjodh dennie boelhkesne:
Seminaare namhtah
Tjaelijem gaarmerem .
1230 Valen
Numhtie lea , geerve aantegesem gihtjedh jis ij daejrieh man åvteste .
eensi barkeme guktie militære jïh båatsoe orre mååhtedimmiem darjodh gumhtie Hálkkavárren vuetjemedajvem nuhtedh , jïh vuastalamme dam vuetjemedajvem vijriemdidh
Skaffa konto (sveerjen gïelesne) Logga in (sveerjen gïelesne) Glömt lösenord (sveerjen gïelesne) Logga in som personal (sveerjen gïelesne) Jeenjebh bueriedimmieh Mov hoksegaskesh sjïehtesje lea akte jeenjh sillijste maam laantedigkie tjïrrehte guktie webben dïenesjem bueriedidh .
) Stinkes Forumem aalkoealmetjidie jïh Sjïererabportøøren tsiehkie IN-n sjisjnjelen jïh bæjngolen nænnoestidh
Gaajhkh lïeneståvroej lea viehkiehtimmiedienesjedïedtem gosse ov-læhkojne jallh jis maam akt olkese båetieh kjernefaamoeverkeste , mohte Uppsala , Kalmar jïh Hallanden lïenine lea lïeneståvroe aaj vijrebe laavenjassh vuertiemisnie mah leah kjernefaamoeverki vihtiesvoeten bïjre jïh jis radioaktijveles iebnh olkese luejhtieh .
4.
Mannine hijven daen biejjien .
Råajvarimmie 52 Dåårrehtimmie saemiengïelen faangkegåetiebarkijijstie
Datnem gijhtebe mijjem Jeesus Kristusen tjïrrh lutnjestamme .
Fïerhten biejjien skyllemeööhpehtimmesne .
Tjåenghkies politihke dejtie vaeriedajvide aktivyøki goerkesen jïh govlesadtemen tjïrrh dej tjïelti jïh båatsoen gaskem .
buerkiestidh guktie kråahpe jïjtjemse vaarjele skïemtjelassi vööste , jïh guktie infeksjovneskïemtjelassh heerrede jïh båehtjerde
Vueliekråahpe vaarjohts jïh njaamelijnie dïrregh gaptja .
Åtnoe saemien gïelem gyrhkesjimmesne ij leah saemielaakesne regulereme .
Intransitijve a-tjoejemolsemem åtna jïh transitijve e-tjoejemolsemem åtna jïh aaj -ht-.
Fylhkentjïelte luhpiedimmieh vadta vaaroeskovhtese , busside jïh drååsjide .
Dah gïehteldimieh jeereldihkie tjaatsegh darjoeh (evtiedimmiesoejkesjh j. v) mah sisnjelds stuvremeåssjelh gorredieh .
Daesnie vihkeles soptsestalledh guktie learohke maahta barkedh gosse daejtie lohkemeulmide jaksedh jïh lohkememaahtojde bueriedidh .
Gaavnh aktem aamhtesem man bïjre dovne dah rijhkemeedijh jïh voenges plaerieh tjaelieh: Mah joekehts gååvnesieh guktie dah rijhkemeedijh jïh voenges plaerieh aamhtesen bïjre soptsestieh ?
Fylhkenraerie raereste 5 mill. kråvnah læjkodh akten skåårvemefoentese tseegkijidie .
Vielie ?
Illedahke vuesehte goerehtimmie vielie raajesh nulleobjeektine jååhkesjieh gosse dah edtjieh akti akti raajesem jååhkesjieh.
Maanaj aaj reakta meatan årrodh gosse sjæjsjalidh jis guarka maam deahpede .
Bïevnesh learoehkidie ...
Naemhtie datne dov löönemem orresth
Gosse stuerebh sjidtim , dellie buerebe mijjen gaskems guktie mijjieh aaj meehtimh voelpetjh voenesne åadtjodh .
Sïejhme vïrrepryövenassine maahta PSA-vierhtiem vaaksjodh .
Barre [dam] plaave.
Strategeles soejkesje learoevierhtieevtiedæmman
Faage maahta aaj otnjegem vedtedh guktie maahta saemien aarvoeh sjïehtedidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh orre tsiehkide , jïh akten aajkan mij ahkedh lea jarkelimmesne , viehkine vihkeles aarvoeh saemien kultuvresne gorredidh .
Åfarli jïh Eide (2003, 2008), naemhtie dam thetakriterijem tjïertestægan:
Onnevielle njæjhkoeminie , vaarrh amma viehkehth , vuajnah hov tjidtjie vaarjoeh gåvnjoeminie .
gaaltije: saemiedigkie
Maam maahtah bueriedidh: Datne byöroeh vuesiehtimmieh gaavnedh guktie gïelh jïh kultuvrh saemiej gaskemsh dejnie joekehts saemiej dajvine gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh .
Tjuara aalkoelïerehtimmiem geerve almetjidie jeatjahlaakan sjïehteladtedh goh lïerehtimmie maanide jïh noeride .
øørnegem vijriedidh aaj NSB .
vierhtide Saemieparlameenten raaran jieniemdidh guktie dïsse nuepie sjædta elliessaemien ektiebarkoem nænnoestidh jïh jïjtse reeremem tseegkedh
Jienebelåhkoedajve: Dajve gusnie jienebelåhkoe årroejijstie saemien biejjieladtje nåhtede .
Jïjtjevyljehke goerehtallemepryövh Lissine dejtie obligatovreles goerehtalle
saemiedigkie dåarjoeh learohkidie saemien gïele faagegïevlesne jåarhkeskuvlesne vadta .
Gåabpatjahkh jïjtsh barkijeåasah meeksin.
Goevten dellie Aajege gaajhkesiaavoedin .
Geerveh maehtieh åssjelh utnedh guktie noere " leah " , mejtie maehtieh negatijveles baakoejgujmie bïhkedidh , numhtie noerh leah vaejvies jïh rajjadieh .
Lohkehtæjja maahta voestegh eejhtegigujmie soptsestidh , jïh mænngan learoehkinie soptsestidh .
Museumestrategeles våaroeminie vijriesåbpoe barka tjïeltigujmie ektine jïh doh göökte konsolideradamme museumh
Saemien siebriedahkesne tjoerebe dan åvteste aktem stoerre barkoem darjodh ihke noere kaarrh jåarhkeskuvlem illieh jïh nuepide vuejnieh jollebe ööhpehtimmesne , jïh nyjsenæjjaj reaktah aalkoejielieminie gorredidh .
Sïjhtim goerehtidh guktie saemien lïerijh sijjen G2-gïelen funksjonelle morfologijem evtiedin.
Utarbeidet en felles strategi
AEJLIES GÆRJA GÏERHKEMISNIE
" Ekonomijeprosessh jaepien 2011 sijhtieh naemhtie juhtedh:
Learohkh edtjieh maehtedh
saemiengïele lea daenbiejjien jeenjh vuekesne privatisereme jïh vaejvie gaavnedh .
§ 18 Lijna Nordland fylhkesne Lijnan daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rv:ste 246 Sávtsasj:sne rïektes sievine jaevrien Heargejávri åarjel-luvlemes loektese , debpede daan jaevrien mietie jaevrien låspan .
Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve ...
barre billem .
Giehtjh mejtie daate heannadamme daan jaepien veeljemisnie ?
Jïjnjh mijjeste åarjelmearosne .
Daajroe byjjes grammatihken bïjre , joekoen morfologijen jih fonologijen bïjre lea vihkeles .
Dah ovmessie institusjovnh learohkh sïjse vaeltieh abpe jaepien , jïh daate stoerre haestemh sjugnede dannasinie gosse ij daejrieh man gellie sijjieh daerpies .
Jis ij leah maam tjaaleme dellie mov vuesiehtimmie.
Daate vuesehte noerh eah gïelefaagh veeljh sijjen studijesne.
Siidut: 90
Låavtegisnie dålle , ektievoetem damtebe gosse dållen bïjre tjahkasjibie .
Dellie edtja pryövedh dam learoeligke våaromem sjæjsjalæmman tjïelkestidh , aktine lahtestimmine dehtie sjïere bispeste jïh dehtie gyrhkeles åårganeste mij dïedtem åtna .
Vuesehte kapihtelese 3.8 " Territorialt samarbeid " / Interreg , mij aaj aktem jïjtse åarjel-saemien råajvarimmiem åtna .
aellieh dïsse vaedtsieh !
De Chavez , Raymond & Tauli-Corpuz , Victoria (2008) Guide on climate change & indigenous peoples .
Manne dan garmeres mejnie mijjen soldaath dorjeme Afghanistanesne .
Maahtoeulmie Jåa3 mænngan- lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
Dellie daarpesjibie dejtie meatan utnedh mah sïjhtieh ektievoetem dåarjelidh Nøørjem sagki buerebe darjodh .
lUste vytnesJidh
Abpe laantesne lea aaj stoerre joekehts åålmegi gaskem gosse lea daajroe saemiej bïjre goh akte almetje , dej voejkenen jielede , histovrije jïh daan beajjetje siebriedahketsiehkieh .
b Nomme: Linn Birgitte Njuolla Aaltere: 16 jaepieh Årromesijjie: Kirkenes Barkoe: Studente Kirkenes jåarhkeskuvlesne Guktie datnine daan biejjien: Hijven , jïh jïjnjem aavodem jåvlide !
Maanagiertesijjieh leah dejtie mah dam ohtsedieh , tjïelten faaleldahkine jallh dejnie
Maahta satnem bïeljelidh hoksejarngese , nyjsenehealsoehoksese jallh sjïere njammadåastoevasse maam stuerebe skïemtjegåetine gååvnese .
dimmine SSB .
Ruffien 2012 dle SPR nænnoesti dam gïelefaageles laavenjostoem eevtjedh , jïh aktem prosjektem eelki , Saemien gïelegaaltije - Noerhtelaanti vierhtiejarnge saemien gïelide , akte tseegkemeprosjekte maam Interreg maaksa .
jååhkesjidh naan åadtjoeh såemies darjomh darjodh , jallh naan lea maahtoe jïh dïenesjesijjie naan jeatjaj sijjiesadtje årrodh .
Tjïertestieh ahte barkoesijjiem fïere guhtese lea åvtemes ulmiem .
Vihkeles tjïertestidh ihkie tsiehkie annje gïerve saemien gïelese jïh kultuvrese sïejhmelaakan , jïh joekoen åarjelsaemien gïelese , dle aaj sjollehke evtiedimmievæhtah jïh vyjjegeajnoeh .
Goebperh gaarvanieh jis tsåvhnoem yoghurtine badtja ?
Åårmegs Jupmele , dov gieriesvoetesne sïjhtem jieledh jïh gieriesvoetem jeatjabidie vedtedh .
Læjhkan dle stoerre geografeles joekehts fylhkesne .
1) guarkah maam edtjieh lïeredh , jïh maam veanhtede dejstie 2) bïevnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie barkoen kvaliteeten jallh haalvemen bïjre soptsestieh 3) raerieh åadtjoeh guktie maehtieh jïjtjemse bueriedidh 4) leah meatan vaaltasovveme jïjtse lierehtimmiebarkosne , gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh jïjtse evtiedimmiem vuarjasjdih
Jaepeste 2007 kristemeliturgije åarjelsaemiengïelesne gååvnese goh pryövemeöörnegem .
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh .
Åarjel-Saepmie veeljemegievlie: Noerhtelaanten fylhken tjïelth Raanen jïh Rødøy raejeste åarjese , Noerhte-Trøndelaagen jïh Åarjel-Trøndelaagen fylhkh jïh Surnadal , Rindal jïh Sunndal tjïelth Møre- jïh Romsdal fylhkesne jïh Engerdaelien , Rendalen , Os , Tolga , Tynset jïh Folldal tjïelth Hedmark fylhkesne .
tjaalegh lohkedh jïh jeatjabigujmie soptsestidh man bïjre lohkeme
Aalkoealmetjh edtjieh ellies jïh radtjoeslaakan meatan årrodh rååresjimmine;
Fïerhten almetje reaktam åtna nænnoste gåessie edtja seksem utnedh voestes aejkien .
Stoerretjåanghkoen ståvroen barkoeh leah permisjovneohtsemh sjæjsjalidh , raeriestimmieh stoerretjåanghkose buektedh dej gyhtjelassi bïjre mah leah Saemiedigkien barkoeöörnegen bïjre , jïh daerpies nænnoestimmieh darjodh aamhtesesoejkesjimmide stoerretjåanghkoen tjåanghkojde .
sæjhta dam ektiebarkoem jåerhkedh .
A: Laedtien gåetiem hov utnimh .
Tjøme .
Alkohovle jïh drogh ij leah hijven
Fylhkendigkie lea nænnoestamme 52 mill. kråvnah læjkodh akten byjjenimmiefoentese 2014 åvtese , jïh jaepien 2011 nænnoestamme foentem lissiehtidh 15 mill. kråvnajgujmie .
Saemiedigkieraerie lea guhkiem tjoeperdamme ihke faeties gïele- jïh kultuvremaahtoe pollisesne maahta saemiej reaktajearsoesvoetem gïehpiedidh .
Manne leam vaanhtsem gurrieminie .
Dej beeli saemien religijovnesne Joeks-aahka båassjoem vaarjeli .
Åelkies , Kristeles Almetjekrirrie , Gaskoehkrirrie , Sosialisteles Gårroehkrirrie jïh Gårroeh .
 (barre daaroen) § 3-5 .
Vuesiehtimmien gaavhtan lissiehtamme beetnehdåarjoe gïehteldæmman , jïh ihkuve beetnehdåarjoem gïelekuvsjide sjïehtesjidh .
Kuvsjh jïh lohkemh ...
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Peace Brigades International (PBI) barka guktie fiereguhti almetji jih siebriej maadthreaktah gelkieh tjirkedh jih nænnoestidh .
- lyjhkeds-kreeke
Doh joekehtsh fasseldimmieprosentine dej golme dajvi gaskem lin naa tjåadtjoen boelhken 2002 raejeste 2012 raajan.
oaidni " tjeeli gusnie vuekiem nuhtji aktene sïejhme Noh-teaterestuhtjesne , jïh dam
Maahta vååjnedh goh Andrea viesjies daajroem taalesïeven bïjre åtna .
bæjjese bïejedh jïh aelhkie ligningh loetedh , jïh loevenidh jïh ryöknedh parentesigujmie addisjovnesne , subtraksjovnesne jïh multiplikasjovnesne taalijste
1.6.2 Ulmieh , prijoriteth jïh haestemh
Daah illeldahkh aaj Todalen (2007) jïh Fjellheimen (2007) mietie, gusnie maanah infinitijvh jïh nominatijvh nuhtjieh morfemi sijjeste.
laavenjassese sjïehteles gaavnedh , vg .
Bergsland jïh Mattsson Magga (1993) tjaeliejægan daej göökti baakoej vuelnie buaranidh, 'bli bedre (f.eks.
Akte staateles vaarjelimmiedajvereerije edtja tjaelemesijjine årrodh fïerhten ståvrose .
Saemien siebriedahke lea annje aktene boelhkesne gusnie siebriedahkem bigkeminie , gusnie åejviesuerkieh kultuvren jïh gïelen sisnjeli leah prijoriteradamme orreme , jïh annje tjuara prijoriterdamme sjïdtedh .
Jupmelen baernie kroessesne jeemi almetji åvteste .
Dah guejmieh sïjhtieh barkedh dam båatsoem goh jieleme vijriebasse evtiedidh .
Svensk-sydsamisk Sydsamisk-svensk ordbok og ortnamn .
Saemiedigkien budsjedte stuvrie guktie edtja tsavtshvierhtide nåhtadidh gïeleevtiedimmien sisnjelen .
Learohkh dam jïjtsasse sjeavohtslaakan luhkieh jallh ektesne klaassesne .
t Midt IKS .
Gaahtoe båata , jeahta altese beapmoeh
Laavenjassh mah ij-iktedimmes tekstebiehkide veadtaldihkie , struktuvreste tseegkesovveme , vg .
Mijjieh sïjhtebe aktem lïhke laavenjostoem utnedh tjïeltigujmie Byjjenimmieprogrammen bïjre Noerhte-Trööndelagesne .
Åejviesuerkie njaalmeldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine goltelidh , soptsestidh jïh maereles govlesadtemestrategijh nuhtjedh .
Ikte mierie laajkoeh la e laantine
- Saemiedigkieraerie veanhtede doh reerenassh Sveerjesne jïh Nöörjesne barkoedåehkien raeriestimmiejgujmie vijriesåbpoe berkieh .
Cellepryövenassevaeltemh eah ellies vaarjelimmiem vedtieh canceren vööste
Dïhte byjjes politihke dan noere irsken staatesne jeehti irskegïele edtji skreejrehtidh gåetiegïelese irijidie abpe laantesne .
Fokuse dan jielemeevtiedæmman evtiedimmiebarkosne
Dïhte aaj tjïerteste siebriedahke lea evtiesovveme mænngan Saemielaaken gïelenjoelkedassh voestes aejkien nænnoestamme sjïdtin jïh daelie tïjje båateme laakide , råajvarimmide jïh öörnegidie ektiedamme saemien gïelese gïehtjedidh .
Bunese joekoen tjaebpies sijjie , mearoen lïhke .
Soejkesje åtnosne
Ryöktesth veeljemen mænngan
skreejrehtidh .
Departemente saemiedægkan vierhtieh vadta kap. 231 , påaste 50 .
smaarehgïeline jïh svöörjesne edtja darjoemisnie årrodh .
Dah edtjieh maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh , guktie dah mubpieh guarkoeh maam dah tjaalegisnie soptsestieh .
Gaajhkesh byöroeh nåhtadidh dam maam maehtieh , saaht mennie daltesisnie leah .
PAS .
Vuartesjh www.ntbur.no tlt 74 11 14 70
10:45 Prïhtjege
daajroeh fååtesieh dan saemien bïjre sijjen voengesne
Maahta gellie såarhts aavoeh årrodh almetji jieliedisnie .
Lohkh Jåhhan vaentjielisnie: 13 , 34-35 guktie Jeesuse gieriesvoeten bïjre soptsesti .
Bïevnesh jïh bæjkoehtimmieh Vaarjelimmien lïerehtimmiebarkoej bïjre ...
illedahkem åehpiedehtedh mænngan aktem jïjtjeveeljeme teemam goerehtamme , mij lea akten tjaelijen bïjre , lidteræære teeman bïjre jallh gïeleteeman bïjre , jïh tjïelkestidh man åvteste dejtie tjaalegidie jïh teemam veeljeme
Øørnege tseegkesovvi guktie dihte beetneh-vierhtieh giehtjedimmie-raereste åadtjoeji guktie meehti byjresem skuvlesne giehtjedidh .
Gïelem utnedh
Dah njoelkedassh tsiengelen 1. 1992 dijpesovvin jïh leah 17 jaepiej tjïrrh juhteme .
Lena gellie kuvsjh åtneme .
h / l: Jupmele (gie stoere gieriesvoetine) datnem eahtsa , datnem luajhta jïh dutnjien aanteges vadta .
Gosse bårremassem gaavnem dellie gadtjem gïejen mietie gåatan juktie mubpieh aaj gelkieh geajnoem dohkoe gaavnedh .
- Manne krööhkem moenehtse sæjhta råajvarimmiejgujmie skodtedh mah joekoen aalkoealmetjh gïetedieh , jïh joekoen etihken njoelkedassh ekonomeles darjoemidie evtiedidh , aalkoealmetji dajvine .
Aelhkebe baakojste veeljedh enn jïjtje tjaeledh.
Dååjvehtasse voestes aejkien vaadtasovvi prievesne Or
Algebra skuvlesne lea sïejhme taaleryökneme dan åvteste bokstaavh jallh jeatjah symbovlh leah seamma goh taalh .
Dannasinie ij gåaredh jiehtedh gaerviehtidh jïh gaarvanidh leah adjektijveste seerkeme.
Båatsoe lea dïhte vihkelommes jieleme åarjelsaemien dajvesne , bene seamma aejkien aaj dïhte vihkelommes kultuvreguedtije biehkie .
Voejkelibie badth staeriedidh dam mij ij hijven leah .
CO 2 Technology Centre Mongstad (TCM) edtja reejnemasse CO 2 ' ste dotkedh raffijnerijeste jïh baahkoefaamoevierhkeste Mongstadesne .
Aalkoealmetjh aaj ulmine åtneme viehkiehtidh dejnie dahkoestuvreldh galhkuvetjaatseginie veartenekonferansese .
Vaedtsemesijjieh tjirkedh .
Hearra maahta jiehtedh: Aehtjie / Jeesus Kristuse baajh raeffiem dijjem dåeriedidh /
Kreekh Juvrh Guelieh
Jis lea homoseksuelle jallh biseksuelle , såemies aejkien damta sæjhta jallh daarpesje dam jiehtedh .
tjaalege jïh guvvie
Vuartesjh baakoegærjesne .
Duarstan akte aarvoesjugniedimmieanalyjse nöörjen fealadasseste bööti , maam reerenasse dongkeme , mij sæjhta jielemen gaahtjemefaamoem nænnoestehtedh .
voelpetje, vän:DIM vaadtsejh!
Meehten pryöve aktem onne væhtam vadta dïhte ij naan radtjoes strategijh utnieh gosse veahkajgujmie dåehkine barka .
Karaktere 4 jeahta learohke hijven maahtoem faagesne åtna .
Ööhpehtimmielaaken § 6 -4 mietie dle maadthskuvlh jïh jåarhkeskuvlh abpe Nöörjesne dïedtem utnieh lïerehtimmiem vedtedh saemiej , saemien gïelen , kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre .
Dannasinie dle konsultasjovnine sïemes sjïdteme akten vijriesåbpoe konsultasjovneprosessen bïjre moenehtsen barkoej bïjre .
Dah vaestiedassemöönsterh pryövesne vuesiehtieh posisjovnesysteeme lea ånnetji stïeresne Aantan luvnie .
Mov lea stoerre jaahkoe saemien gielem sijjienommi tjirrh vuesiehtidh , jih vienhtem daate akte vihkeles råajvarimmie saemien identitetem jih ektievoetedomtesem nænnoestidh .
Daan biejjien maehtebe dam vuejnedh dennie joekedimmesne nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem Saemiedigkesne .
Bijbele aaj gohtjesåvva dïhte Aejlies tjaalege .
Fylhkentjïelth jïh Saemiedigkie sïjhtieh dåarjoehtidh jïh bihkedidh dejtie tjïeltide dennie åarjelsaemien dajvesne gusnie bovtsigujmie giehtele , guktie aktem bøøremeslaakan dajvereeremem buektehte mij dam saemien båatsoem gorrede .
 (Bernt Aardal (red .
Voestegh daennie boelhkesne sïjhtem digkiedidh mejtie referansedåehkie representatijve daan goerehtæmman.
 (70) a. Saemiedigkie Sametinget
Maaje dle skïemtjije- jïh utnijereaktalaake vihteste saamastallije almetjen reaktah bïevnesh åadtjodh saemien gïelesne , men laake oktegh ij leah nuekies juktie gorredidh saamastallije skïemtjijh åadtjoeh saemiestidh gosse healsoedïenesjinie govlehtellieh .
Åarjene: Johken Sørdalselva mietie jaavran Varnvatnet , vyjrehkåbpoe johkem Famnvasselva jaavran Famnvatnet , vyjrehkåbpoe johkem Bolvasselva jaavran Bolvatnet , dellie geajnoen mietie Joesjö:n vuestie dahkoe mïerhkese gusnie rijhkeraastem tjuahpa .
Måjhtam ajve aktem giese lij tsagkese daaroen soptsestidh .
illeldahkide joekehtidh jïh reektehtidh .
Seammalaakan dejstie föörhkedidh jïh dejtie haeniedidh .
Nemhtie aaj learohkh jïjtsh maahtojde buerebe sjåahkoeh .
Saemiedigkie lea gellie årromesijjieh , sjïelesijjieh , våarhkoeh , gaelmieh , vijremesvaalkh , giedtieh gierkijste jïh jienebh jeatjah saemien kultuvremojhtesh gaavneme Balsfjovle-Hammerfest-linjan mietie .
dååjrehtalledh jïh gïelem aajhtsedh vuelien , laavlomi , saalmi , aelhkies soptsestimmiej , vaajesi , guvviej , speali , tv-programmi jïh digitale vierhtiej tjïrrh .
Lissine vierhtieh nåhtadamme juktie learoesijjieh reebledh .
Dah jeanatjommes learohkh sijhtieh jeanatjommesem pryövenasseste buektiehtidh , jïh jeenjesh sån tuhtjieh daate lea aelhkie .
- Aerebi goh Staaten båatsoeburrie-skuvle tseegksovvi ij lij naan øøhpehtimmie båatsoejielemen bijre Nøørjesne - jis ibie neebnh såemies åenehks kuvsjh jih naan jaepieh jåarhke-skuvlesne gusnie båatsoejieleme-daltese jih mænngan naan jaepieh noereskuvlesne Karasjokesne .
Saemiedigkie lea meatan Nöörjen delegasjovnesne gusnie Maana- , mïrrestalleme- jïh ektiedimmieministere Inga Marthe Thorkildsen lea åvtehke .
Jis ih sijhth vuertemelæstosne tjåadtjodh jollebe vaajtelassine , dle sijjiem utnehth maam åådtjeme .
Maahta aaj aktem prosjektem neebnedh mij edtja åtnoem saemien gïeleste vuartasjidh sosijale meedijinie , jïh råajvarimmieh raeriestidh mah åtnoem saemien gïeleste lissiehtieh daejnie meedijinie .
116 111 Ringkh - jalhts ih leah vihties !
Ja va het / va hette ?
Gubpede nomme båata ?
Daennie goerehtimmesne sïjhtem Bilingual Syntax Measurem (BSM) utnedh gosse illeldahkh ryöknedidh.
FrK sæjhta aktem buerebe skuvlem gusnie kvalitete lea åvtene jïh gusnie maahta jïjtje veeljedh .
Duarstan akte aarvoesjugniedimmieanalyjse nöörjen fealadasseste bööti , maam ...
Bergslandine ektesne aaj voesteges lohkemegærjam deajvohti , Lohkede saemien (1974), jïh dan mænngan Ealla lea jïjnjh learoegærjah tjaaleme åarjelsaemien ööhpehtæmman maadthskovline .
*Boken läste [GærjaSJÆDTAAAJMOElohkeme] b. Barnet läste boken [MaanaMAAM-DORJElohkedhGærja c. Mamman fick barnet att läsa boken.
 (12) Jååktan aehtjie tjoevtenjidie Piereste åadtjoeji.
Dastegh datne ih leah veeljemekåarhtem saemiedigkieveeljemasse dååsteme påastesne , jïh veanhta datne leah tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkose , govlehtallh Saemiedigkine .
Saemien maanah tjøønghksovvin sjiere tjiehtjielisne akten biejjien våhkosne .
Råajvarimmie 8 Bïevnesh minngebe ööhpehtimmie- jïh barkoenuepiej bïjre noeride ussjedamme ...
Jienebh bïevnesh gååvnesieh www.sametinget.se
Objeekti affiksh leah -m, -h,-ide, -jde jïh - idie.
Juvva geerjene gosse saemien saevegem steeri .
Mubpie presideente Vars raasisteles dahkoeh laajhta jïh garmerde dejtie mah sijjen histovrijigujmie åvtese båetieh .
Desnie edtjieh gaajhki saemiej gïeligujmie barkedh jïh gaajhkesidie viehkiehtidh mah sijhtieh saemiej gïelide nænnoestidh jïh vaarjalidh .
termovse , beapmoeh jïh spåårke .
Leenestuvrie jih Saemiedigkie edtjieh aaj stillemen mietie staatedåarjoeh joekedidh tjïeltide jih laantedigkide mah reeremedajvi sisjnelisnie .
Lohkehtæjja tjuara giehtjedidh magkeres våarome learohke åtna lïerehtæmman , guktie dïhte leara , jïh lïerehtimmie- jïh evtiedimmieprosessem .
Guktie saemien åtnoedajvide reeredh tjoevere dan laakan darjodh guktie dïhte guedtijes økologijen mietie , jïh dagkeres reereme tjoevere gaajhkide jaehkemes .
Akte dejstie haestemijstie Saemien 2 jïh 3 lea learoehkidie skreejredh saemien eadtjohkelaakan nåhtadidh .
Seammalaakan saemien gïelem dan dagkere dööpmestovlese mij dööpmegievlie abpe jallh biehkine gårreldahkesne daejtie tjïeltide Árjjepluovve , Jiellevárre , Jåhkkemåhkke jallh Giron , jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjïeltijste vïedteldahkesne .
Gosse vihkeles gyhtjelassh sa amhtside gietedalledh aerebi goh nænnoestimmie byjjes r nænnoestimmieh tjoeverieh nimhtie juhtedh guktie saemiedigkieh maehtieh aamhtse-juhtemem jih darjoemen tsevtsiehtidh .
Båatsoesaemieh leah Gáldum birreme sijjese aktem buerebe laakegoerkesem vedtedh dovne nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale daltesistie , juktie buektiehtidh sijjen reaktah guarkedh .
Aajnealmetjh edtjieh aaj nuepieh
Hijven sjïekieh ij rïevhkesth:
Noerhte-Trøøndelagen lohkehtæjjah edtjieh tjielke pedagogeles åvtehkinie årrodh klaassen tjiehtjielisnie .
Idtjin gænnah baaterh gosse guhte eelki saemiestidh , mohte vuasehke laakan tjarkadin gielem provhkedh .
dijren tjirrh gielem vedtedh
Mubpie vuesiehtimmie Learohkh kroessem tjaeliestieh duejtie lïerehtimmieulmide mejtie joe maehtieh .
Paehperepryövh 13.-25.10
Learohke maahta muvhth gïelen tsavtshvierhtieh nåhtadidh jïh naemhtie gïelem ånnetji jeerehtidh .
Systemem tseegkedh mij gaajhkide åvtehkidie bïevnesh vadta sjyöhtehke ulmietaalli bïjre jïjtse gïehteldæmman
Voestes bieliejaepiem dan jaepien lïhke 650 orre abonnemangh latjkejin friskebaeniehokse .
" Datne tjoerh veeljemisnie eadtjohke årrodh juktie meatan årrodh tsevtsedh sjæjsjalimmide " .
§ 43 Bealjehkh Sør-Trøndelag fylhkesne Bealjehki daah raasth (Kaarhtelissie 4): Noerhtene: Rijhkeraasteste Svaaletjahkesne (33 V 356084 6997276) rïektes sievine Gorfuglhåmmåren gåajka (jælloe 839), destie rïektes sievine jaavran Nesjøen Esnan baaktoe (33 V 349336 6993114).
Datne stodtetjem båateme Dov akte naa hijven baakoeveahka aamhtesen bïjre .
Lissine budsjedterede 6,1 mill. kråvnah nåhtadidh disposisjovnefoenteste boelhken , mij lea bæjjese bigkeme vierhtijste momskompensasjovneøørnegistie , v. ållermaehteminie stuhtjesne 5.2 .
Jiehtieh mennie gïelesne sïjhth tjaatsegem utnedh jïh aellieh åajeldh nommem jïh tjaalesijjiem tjaeledh .
medijanem , såarhtetaalem jïh gaskemedtiem gaavnedh aelhkie daatasettine jïh vuarjasjidh dejtie ovmessie jarngeulmide gaskemsh
Jeanatjommes tuhtjieh dah dan jïjnjh vertedh mohte kaanne ij leah dan jïjnjh .
Deajvoehtamme vaajesistie Biejjien-nïejten sealadimmie
Jaepien 2008 åadtjoejin 19 nöörjen maanajgïerth saemien maanajgujmie dåarjoem saemiengïeleööhpehtæmman .
Baaltelen Saemiedigkie sïjhtieh aaj jeatjah saemien reaktaaajhterh jïh iedtjeladtjh , v. g. båatsoesaemieh jïh almetjh voenges siebriedahkijste , reaktam utnedh råårestalledh , jis råajvarimmie maahta rïekte ulmiem dejtie vedtedh .
Dellie daate akte bielie sjædta dehtie båarasåbpoe learohki lohkehtimmeste .
Aareh gïeleevtiedimmien jïh ryöknemen tjïrrh dah leah vihkeles maahtoem vejtiestamme mij våaroeminie sjædta tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne jïh matematihkem lïeredh .
Maahta haarjanidh sleapkedh .
Saemien stååkegaevnieh fååtesieh , reektehtse vuesehte
Jåvvan goerehtallemepryöveste maehtebe vihtiestidh Jåvva vuesehte satne viesjies taalegoerkesem , vaenie vöörhkeme taalefaaktah jïh vaenie ryöknemestrategijh åtna .
Dannasinie orre gaavnedimmiesijjieh evtiedamme , jïh åårganisasjovnh aareh bøøresuvvieh juktie budsjedtem jïh ekonomijestrategijem digkiedidh .
Åarjelsaemien gïelen vuestie.
Hijven aaj biessieh jallh gaaroeh akten gejhkie sæjjan voessesne bïejedh .
Mijjieh daam daltesem våaroemasse bïejeme abpe soejkesjeboelhken .
Såevmesne jïh Kolanjaarkesne Russlaantesne .
Bottleneck-hypotesen mietie im vïenhth dah G2-lïerijh seamma morfologiske daltesem jaksh goh referansedåehkie.
Vuarjasjimmie raeriestimmieh böökti guktie meehti guektiengïeledåarjoem aerviedidh , men seamma tïjjen tjïertesti Saemiedigkie tjuara aktem lïhke laavenjostoem utnedh tjïeltigujmie daennie barkosne .
Strategije jåhta boelhken 2011-2014 .
Jis sæjhta dellie maahta maana goerehtimmesne jallh båehtjierdimmesne jiehtedh ij edtjh dejnie jåerhkedh jis sæjhta lïegkedidh jallh dan mænngan viht voejhkelidh .
Tjåanghkan daate ovrehte 2 millijovnh kråvnah 2019.
Akte vihkeles bielie daehtie barkoste lea goerkesem lissiehtidh akten eadtjohkåbpoe klijma jïh energijepolitihkese .
Våhkoej 17-19 (26.4.-13.5 .
Mijjieh reentadaltesem jïh åesiemaaksoem ovrehte 43 millijovnh kråvnajgujmie lissiehtibie .
Naemhtems tsiehkie gosse aerpiegïele jeatjah gïeleste guektiengïelen voengesne dïedtelgamme.
juekedh .
Jis giem dabth gie joe barkoem åadtjeme gusnie datne sïjhth barkedh , soptsesth dellie dejgujmie gåessie buerie ohtsedh .
Vuajnoste gaajhkh gyhtjellassh leah byjreskegyhtjelassh - juktie byjreske gaajhkh mijjen jielemi jïh mijjen byjresen aspekth dæjpa .
Saemiedigkieraerie 304 000 kråvnah dåårje govlemeseabran Hørselshemmedes lan ...
Dov skïemtjelassen jallh diagnovsen bïjre .
Organiste Organiste sjïdth gosse tjeahpoeladtje kandidatexamenem gærhkoemusihkesne åådtjeme (golmejaapetje ööhpehtimmie) naan dejstie Sveerjen musihkejolleskuvlijste .
Nyjsenæjjah beapmoevoessesne röödtseminie .
jarkelimmieh , tjåanghkan 9 , mill. kråvnah (inkl. uhtjiedimmieh).
Dan gaavhtan Tysfjorden tjïelte jïh snåasen tjïelte aaj ligan reeremedajvese meatan gosse goerehtimmiem tjïrrehtamme , dellie annjebodts ij naan låhkoe gååvnesh man gellieh barkijh dennie tjieltine saemiestieh .
55,5% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah maehtieh saemiestidh, men gellien aejkien predtjieh saemiestidh dan åvteste dah utnieh gïerve baakoeh gaavnedh.
Jeenemes aejkien gosse saemien åålmegebiejjien .
Learohkh joekehtedtieh dejtie ovmessie haalvemedaltesinie låhkoetjåanghkoen mietie maam pryövemisnie åadtjoeh .
Beetnegh ohtsedæmman bøøtin jih Elgåen byjjenesijjie ohtsi , sijhti dagkeres provsjektine vijhte jaepieh barkedh .
Gosse stoere joekehtassh funksjonelle morfologiske væhtaj gaskem G1:n jïh G2:n gïeline, dle joekoen daerpies dejgujmie daamtaj jïh saavrehke barkedh.
Saadthålmah vaaksjoeh vuesiehtimmien gaavhtan juvlememaaksoem jïh guktie juvlemesijjiem hammoedidh .
Ulmie:
Dihte lij Nesnaen jilleskuvlen åelesne .
Jåarhkedh barkedh gamtebaantem jïh mobijlegaptjemem buektiehtidh fylhkesne
Mijjen prinsihph tjïeltereformesne
ij leah hedtie faamosne guktie lea gïerve jïjtjemse vaarjedidh
Maanah jïh noerh edtjieh dïrregh jïh vuekieh dæjpeles barkosne nåhtadidh , jaahkoedeallahtimmiej jïh soptsestimmievuekiej sjiekenisnie .
Minngieøøhpehtimmie iktegisth daerpies , jïh dïhte darjome jaepiej 2011-2012 seamma daltesisnie jåarhka .
29 .
- Ij leah maanah naan aejkien daennie skuvlesne tjoevereme vaedtsedh .
Jeehtin vestieslaakan hopsi .
faageles aamhtesh tjïelkeste , tjïelkelaakan lahteste jallh argumenterade
Aarvoesjugniedimmie jïh sjïdtedimmie kultuvrejielieminie
Lohkh Jåhhan vaentjielisnie , voestes kaapitelistie , gusnie Jeesuse nommem " baakoe " jïh " tjoevke " åadtjoeji .
juktie maanide viehkiehtidh hijven stååkedimmiemaahtoem evtiedidh , dle barkijh tjuerieh stïeres ne årrodh desnie gusnie maanah stååkedieh .
Gosse onne lij , dellie " gïelegoerehtæjja " eejhtegidie stillie barre aktem gïelem utnedh .
[ http://tinyurl.com/5r2r6gn
Læjhkan sån dåeriesmoerh daesnie syjjehtimmien, syntaxen jïh fonologijem daesnie ektiedidh.
saemiej reaktah mearoen maelmide , dovne gøølemen , jååhkesjidh
Price: NOK 300,00
Mijjieh tjoerebe dam nåake evtiedimmiem jarkelidh dejnie saemien dajvine , Balto jeahta .
Almetjehealsoebarkoe aktem perspektijvem åtna sektovren gaavhtan , jïh råajvarimmieh feerhmie gaajhki siebriedahkesektovri sisnjeli .
124 S (2009-2010) tjåådtje .
Sveeki dah 100% buektiehtieh, dan åvteste eah leah voerpehke abpe tïjjem mearan vaestedeminie.
Ibie mijjieh asth beapmoejurjiehtimmiem jïh åesiestimmiem soejkesjidh , jïh mijjieh fååtesibie dam vihkielommes daajroem beapmoen bïjre , jïh maam mijjieh edtjebe beetsuvebeapmojne darjodh , jïh misse mijjieh maehtebe dam nåhtadidh , jïh dannasinie mijjieh dam minngedsgeatjan sleengkebe .
Juktie viehkiehtidh nuekie jïh jearsoes beapmoe gaajhkesidie sjædta , tjoerebe jaepiej åvtese abpe veartenasse ussjedidh jïh jïjtse laanten sisnie darjodh .
Gaaje vihkeles guktie stuvretjuvtjieh jïh kriterijumh tseegkedh .
Eeksamenen mænngan vihth voejhkelim båatsoejielemem eensi laakan giehtjedidh .
Jis datne viehkiem åadtjoeh jeatjah hoksevedtiejasse dan åvteste ibie mijjieh maehtieh hoksem vedtedh hoksegarantijen aejkiemïeresne , ij edtjh lissiemaaksoeh dutnjien sjïdtedh .
SISVEGE:
Reessehtimmieh / jarkelimmieh skuvleskåårvemeprogrammeste (FD .
5) Bïejh dejtie steempeldamme
Mijjieh daennie kapihtelisnie jïh övtebe kapihtelisnie ovmessie veerbehaamojde vuartasjamme mej vaenie jallh jïjnje morfologije.
Jupmele , datne gie tjuedtjielimmie jïh jieleme , vedtieh NNese dov raeffiem jïh baajh dov ihkuven tjoevkem altesasse tjoevkedh .
naale gïelereeremåårgane , dle tjuara aktem sjïere dïedtem vaeltedh regijovnaale barkoen åvteste åarjelsaemien aamhtesigujmie - aaj jeatjah fylhkentjïeltide .
Dah gieh edtjieh gaavnedidh leah: eejhtegh , learohke jih gaskemes lohkehtæjja .
1900låhkoen barkijesiebrie sjïdtedi jïh daesnie aaj teaterestuhtjh åtnasovvin dovne didakteles jïh politihkeles.
Dïhte voene Mouskaluokta hijven .
Digkiedidh man åvteste heannadi , bagkehti , guktie almetjh dåemiedieh jallh mïsse mij ij vuertiemisnie .
Sïejhmemes skyllemeøøhpehtimmie lea dan jaepien gosse åktsadinie klaassesne vaadtsah , jïh gaektsie askh vaesieh .
Ekonomijesoejkesjeboelhken dle netto illedahkegraade naemhtie jeerehte:
Dïhte tjoejebaaroeh olkese seedtie maam dan mænngan organijste kråahpen sisnie reflekteeredh .
Sjïehteladtede stååke dimmie-dajvem .
 (Aamen .
Vijsies baakoejgujmie vaejviem læjnoedehtin .
Fylhkenraerie aamhtesem åådtjeme dej ekonomijeprosessi bïjre mejtie edtja tjïrrehtidh daan jaepien .
Manne vååjnem goh stoerre kraevies bïenje .
Pantebaangke lea sïelte mij dutnjien beenegh löönie dan vööste datne maam akt buaktah pantine .
Vaestiedasse:
Baajh learohkh jïjtje vuarjasjidh mah aarvoeh aamhtese skreejrie , jïh mah aarvoeh learohkh jïjtje tjïerteste .
Daagkerh laavaenjostoeprosessh edtjieh barkoem iktedidh , jïh viehkiehtidh guktie akte buerebe daajroevåarome sjædta ovmessie arealegyhtjelassi bïjre .
Goh G2-lïerijh stoere joekehtassh vuesiehtieh daennie goerehtimmesne (tabelle 4.17), tjïehtem aaj vihtiestidh dle daerpies åarjelsaemien gïelem Nöörjesne jïh Sveerjesne nænnoestidh, maanagïertesne, skuvlesne jïh dovne G2-lïeriji voengesne.
Raajese (63): Vedtieh bïjlem munnjien.
Ij leah gujht naaken ennje pryöveme dab rikti-laakan / .
- ovmessie darjomh goh tjöönghkeme , vijreme , miesiemierhkesjimmie , leekedimmie , gööleme
V. b.) Nommehtsjaevrie Näsvattnet (Storu .
Dah saemien veerbh badth aaj bæjngoelistie sjïekehtamme, gaajhkh dah mah molsedieh.
Ij leah ajve dïhte laejpie maam byöpmedibie niestiesbeapmojne , aaj dïhte laejpie maam dennie aejlies maalestahkesne åadtjobe .
Gaajhkh cellejeatjahtehtemi bïjre nyjsenæjjine gïeh nuerebe 30 jallh 35 jaepieh daelie dejtie jiehtieh buerie jis gynekologe dejtie goerehte , mohte aaj såemies sijjine laantesne dan sijjeste gohtje orre cellepryövenassevadtemasse tsegkietnien luvnie .
Jis dejtie transitijve veerbide vuartesje dellie naakenh dejstie joekehtse utnieh dej transtijve veerbi muhteste mah övtebe stuhtjesne buerkiestim.
Aehtjie gonnoeh tjidtjieh jih onnåabpa tjåadtjoeh vuartasjieh .
Dan åvteste tjuara ovmessie strategijh utnedh juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem .
Maahtoeulmieh 7. daltesen mænngan
Gaskesadth maaje ryöktesth dejgujmie , juktie vielie bïevnesh åadtjodh sjyöhtehke gïelelïerehtimmiefaalenassi jïh darjomi bïjre .
Jupmele mijjen jielemem sæjhta jïh sæjhta fïerhten almetjinie ektine årrodh .
Viehkehth learoehkidie guktie dah voerkes sjidtieh giejnie dah maehtieh saemiestidh .
Edtjh jïjtjedh goltelidh diedtieh " Goltelh jïjtjedh " båaloem .
Jis naaken muenieh stuerebe reaktam utnedh dagkeres dajvide , dellie edtjieh namtegh heaptoeh maehtedh
datne leah meatan saemien dotkemisnie ovmesi jieliemassi bïjre v.g. båatsoe , dorjese övtiedidh , j. j.
Mohte ij heerredimmien healsoehoksesne .
Maahtoeulmide tjyølhkehke dorjeme lïerehtimmieulmine , mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh .
Healsoevaarjelimmiegyhtjelassh gaskem jeatjebem gïetede njååhjedimmie-ierine , soejkesjeierine , vaaksjominie jïh pryöveminie byjresefeerlege darjomistie jïh aaj byjreseulmiebarkosne .
Goere ij maaksoeh / baalhkah utnieh fylhkentjïelten barkose gamtebaantebigkeminie .
Asveste maahta bïlledh .
Tjoeperdimmieraastem aerviedibie gosse illedahkide akten sjïehteles learohkedåahkan viertiestibie , voestes aejkien pryövem tjïrrehtibie .
Namhtah meatan årrodh jïh akkrediteringe ikte-mearan vaadtasåvva dan gåhkese sijjie gååvnese , men ajve raajan njieljie tjirkijh fïerhtede medijumeste sijjiem åadtjoeh .
Dïhte gaajh jïjnjem ööhpehtæmman jïjtje darjoeji , jïh mænngan dam gaervies learoegærjine evtiedi .
 (... .
Gåetie-iemede Aarbortesne
Vuesiehtimmien gaavhtan raajese (5):
Dïhte nasjovnellen ulmie lea nyjsenæjjaj jïh ålmaj lea seamma faamoe sïebredahkem hammoedieh jïh dej jijtje jïeledh .
Dïhte vuesehte satne maahta kategoriseradidh jïh ryöknedh ov-öörneldihkie daeverh taalese 15 raajan , jïh vuesehte satne ånnetji guarka taalesïeveste .
‐ Mestie datne jeenjemes saajrohth ?
Jaepieboelkh Hïeje
Maam leam aerebe tjaaleme boelhkesne 2.4.1 Haznedar jïh Prévost et al.
Tjaelede aktem læstoem argumentigujmie mietelen jïh vuestelen .
Guktie lea gïeline māori , mij lea aalkoealmetjegïele Aotearoasne / New Zealand , jïh kymriske gïeline Cymru ' sne / Wales Stoerrebritannijesne gåarede maam akt lïeredh Saepmesne .
Rotmorfemet gupmie i gupmie-ht-idh 'velte opp ned' är inte ett veerb, utan snarare ett adjektivisk, eller alternativt kategorineutral, rotmorfem."
Aktem stoerre råajvarimmiem tjåadtjoehtidh edtja baeniestarnebarkijh dåårrehtidh jïh tjåadtjoehtidh .
Mijjieh sïjhtebe læssanamme beetnehsertiestimmieh fealadæmman krievedh , juktie maehtedh fylhkengeajnojde ållesth finansieradidh .
V.g. saemien tjåanghkan maahtoe aktine lea guktie dan jïjnjem åådtje goh gåarede jïh hijven guktie vierhtieh reerie .
nasjovnelle unnebelåhkoegïeli gorredimmie evtiedidh
Visjovne Visjovne dan regijovnale evtiedimmiebarkose lea Aarvoesjugniedimmie jïh jieledekvaliteete Noerhte-Trööndelagesne 4.2 .
Jïjnjh tjïelth aaj dååjrieh vaenie almetjh saemien gïelesne govlehtellieh , jïh reektehtsen mietie dle daate vuesehte annje almetjh eah saemien dååjrh goh akte byjjes jallh byögkeles gïele .
Viehkehth sinsitniem jienebh baakoeh gaavnedh vearolden bïjre daej biejjiej
Daaroen/svïensken gïeline byjjenamme
Daelie almetjeryöknemigujmie orrijamme viehkine goeredievhtemistie , jïh dan gaavhtan ij vielie gåaredh daejredh man jïjnjh almetjh mah saemiestieh naemhtie .
Gïehteldimmielatjkojde finansieradamme ihke veanhta dej gøøkte orre latjkoej maaksoebijjiedimmie medtie 40% sjædta , lissine sïejhme åasabijjiedimmie .
datne lïenen s utnehth
meatan orreme guktie Laanteburrie-jïh beapmoedepartemeente doekemeråajvarimmieh bïejeme , bovtsenbearkoen doekemh jieniedehtedh
Learohkh maehtieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenese geasalgidh .
Gellie lohkehtæjjah saemien gïelemaahtojne fååtesieh jïh daate sæjhta jiehtedh jïjnjh tjïelth sijhtieh stoerre haestemh utnedh saemienlohkehtæjjah skååffedh.
Lohkehtæjja vuartesje jïh learohkigujmie soptseste gosse tjaalegem luhkieh , juktie sisveginie åahpenidh åvtelen jarkoestimmine nïerhkieh .
Dïhte lea proteijne maam prostatareavsesne sjædta jïh boetje-goglenassem dåerede jïh destie spermijh jienebe svihtjieh .
Tjåanghkoegærja:
Goh gåetiemoeride ligan tseegkeme , dellie gaptjigan dej sabpesovveme biessiejgujmie .
slå:3pPRT 'Och då slog de grodan platt.'[Staaloeh vienhtieh aske lea dålle] Saemien gïelen jeatja baakoeöörnege englaanten gïeleste.
Lissiesoejkesje dan soejkesjasse Gud gir - Vi deler , Soejkesje jaahkoeøøhpehtæmman Dennie nøørjen gærhkosne
- Raakte goh saemien tjeakoes giele sjidti , Sofie jeahta .
akte duvhties jïh hijven ålkoebielie gåetine
HSAN maahta pryövedh jïh sjæjsjalidh dan bïjre:
60% barkoe gaavnoes goh skïemtjesåjhtere , mij jaepiem permisjovnem åådtjeme .
Åårganisasjovnh mah maehtieh åårganisasjovnedåarjoeh åadtjodh leah rijhkeåårganisasjovnh jallh åårganisasjovnh rijhke-ïedtjigujmie mah
Minngemes aejkien Nöörje åejvieladtjeraeriem utni lij boelhken 2007-2009 , Danmaarhke boelhken 2009-2011 , jïh Sveerje åejvieladtjeraeriem utni boelhken 2011-2013 .
Privatisth gelkieh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh .
Vaahram vaenede munnieluejhtemh ovledh jïh cancerem munnieståahkine jïh boernesgåetesne åådtje .
Saemiedigkie vuajna daerpies aktine dagkarinie digkedimmine dan åvteste gïeletsiehkie jïh årromemaalle jarkelamme , jïh aaj dan åvteste orre tjïelth leah meatan sjïdteme reeremedajvesne .
Aajkoe daej jarkelimmiejgujmie lea tjyölkehkåbpoe darjodh vaaksjome edtja dorjesovvedh guktie saemien maanaj reakta gïelem jïh kultuvrem gorredidh , foestehïejmine jïh maanavaarjelimmieinsti
Brasile , Cuba , Østerijhke , Nicaragua .
Dåaktere maahta aaj pryövem jeatjahtehtemistie vaeltedh .
Jis sæjhta maahta viskeroehtsejoptsem vedtedh , viskesroehtsepureeste jïh tjaetsiem dorjeme maanide båarasåbpoe govhte askh .
Daate akte lissiehtahke viertiestamme evtebe ekonomijesoejkesjinie .
Dïhte stööremes fåantoe man åvteste naemhtie , lea dan åvteste joekoen tjïeltine Guovdageaidnu jïh
Ny bok: Lilja stoerre-åabpine sjædta
Biejjieladtje åvtehke gïelejarngesne Gïelem Nastedh
MEERKE BIENTIE
Saemiedigkie dan åvteste aktem moenehtsem nammoehti 2016 mij edtja raeriestimmiem buektedh dagkerh njoelkedasside .
Lissine reentide jïh avdragide diedteles laajkoej åvteste , dle aktem dïenestem dehtie illedahkeste vaalta , juktie akten geajnoefoentese læjkodh .
Rekkverk bïejedh .
Jïjnjh ovmessie soejkesjh jïh gærjah gååvnesieh mah våaromem utnieh kristusen gievlesne .
Ryökneme-aarhke maahta viehkine årrodh gosse vuartasjidh magkerh lohkemevoeth , tekstehammoeh jïh laavenjassehammoeh dov learohketjïerte buerielaakan haalvoe jallh mejnie vielie daarpesje barkedh .
Aantan vaestiedassh vuesiehtieh dïhte ryöknemem jïh summeradimmiem haalvoe ektievoetijste jïh veahkijste dåehkine .
Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste siebriedahkefaagesne lea ånnetji ånnetji haarjanidh aelhkie faaktaraajesh jïh vihties gyhtjelassh hammoedidh , maehtedh tjaalegh vaajestidh jïh dejtie tjåanghkan giesedh , maehtedh dåeriesmoerh hammoedidh jïh digkeden tjaalegem struktuvreradidh viehkine gaaltijevuesiehtimmijste .
Saemien maajhööhpehtimmielohkehtæjjah byöroeh maahtoelutnjemem åadtjodh jienebeguejmielïerehtimmesne, guktie gorrede gaajhkh saemien learohkh saemienlïerehtimmiem åadtjoeh jalhts saemien lohkehtæjjah fååtesieh.
Mavve tjåårve dan tjarke guktie ååjse .
Guktie dåemiedidh , dejgujmie soptsestalledh jïh årrodh (morale jïh eetigke).
sosijaliseradimmiem noerijste Saepmesne jïh Nöörjesne goerehtidh viehkine vihkeles dïejvesijstie sosijaliseradimmien bïjre , jïh tsiehkiem digkiedidh gaskem etnihkeles jïh staateborgeles ektievoetem gaskem
Saemien-skuvle lij gellie dejstie gærjijste Bergslanden jih Hasselbrinken
Jïjnjh maanah aaj daarpesjieh gåetesne voestes biejjien årrodh gosse vaejlehts , bielelen vaejlievualanimmie daalhkesidie vaalteme .
= Stockholm Åre = Åre
Skïemtjijelaake dutnjien gie skïemtjije .
Gosse edtja gïeleråajvarimmide buerebelaakan iktedidh , dle saemien institusjovnh aktem vihkeles råållam utnieh .
Guktie pryövemen åvtelen sjïehteladtedh juktie learohkh guarkoeh guktie
Maahta geerve årrodh pryövoevaestiedassem vuertedh .
Maahta ånnetji saejrehte gosse njammam deadta .
fïerhte sæjroe aktem tïjjemieriem åådtjeme .
Aalkoealmetji gaskenasjovnaale iktedimmiedåehkie (GCG) tjirkijh åtna ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste veartenisnie .
Man gellie kuvsjh mah øørnesovvin , im raakte daejrieh , mohte gellie luhkie gujht jih gellie tjuetie almetjh meatan .
Gosse skuvlese skuvles te vaedtsieminie ,
Daejtie maahtojde krïebpesje edtjieh maehtedh jïjtse vaastoej bïjre ussjedidh , dejtie joekehtidh jïh vierhtiedidh .
Dan åvteste stoere joekehtassh goerehtimmiedåehkiej gaskem, sïjhtem aaj fïerhtem dåehkiem goerehtidh.
Dah væhtah juktie lïerehtimmieulmide jaksedh , edtjieh daajroes jïh gaavnoes årrodh learoehkidie barkoen aalkovisnie .
Veerbe tjuara aajmoejaetjadimmiem buerkiestidh jallh muvhtene aaj deahpadahke (going-on).
Barkede gööktesi gööktesi .
Bene maam manne tuhtjem ånnetji leajhroes lea aahkah aajjah gaajh sveekes maam akt noeri bïjre jiehtieh , jeahta .
Gaajhkh laantedigkie lea dan gaavhtan laavenjassem åadtjodh reeremistie ovmessie darjomigujmie barkedh .
Daanen uvte göökte luhkieh , akte vijhte jïh golme kråvnah .
Manne edtjem goerehtidh mejtie L2 learohkh/soptsestæjjah nulle objeektem jååhkesjieh.
Maanide lïerehtimmieaalteren nuelesne , akte tjaaleldh raeriestimmie PP-dïenesjistie edtja sisveginie utnedh
Raavnijen baektjerh kruana .
16 (20) 80%
Bovtsh maahta nubpene rïjhkesne leekedh jïh mænngan bååstide dan hïejmerïjhkese saahtesjidh tollen- , skaehtien- jïh maaksoej namhtah .
Daelie akte tïjje gusnie staate jïh reerenasse onterdieh mejtie edtjieh åljatseegkeldahkh bigkedh lehkiem Noerhte-Nøørjeste .
Aaj daerpies dah mah gïelem hijvenlaakan haalvoeh , leah hijven åvteguvvieh jïh iktegisth saemien soptsestieh .
Soejkesjimmie Soejkesjimmiebarkoe lea gaajh stuerebe sjïdteme goh veanteme , åajvahkommes ihke jienebh soejkesjeprosjektigujmie nïerhkeme , jïh daelie stuerebe fokuse væjrose , joekoen kvikkleirevæjroe , goh aarebi .
Staarh jïh voenh , mearoegaedtie jïh sis-laante , saemieh åarjene , noerhtene , luvlene jïh jillene årroeminie .
Skiereden 18. b:n gaajhkh lihtsegh mah 16 jaepien båeries sjidteme jih Sveerjesne tjaalasovveme nuepiem utnieh skraejriehtidh gieh edtjieh luhpiem utnedh Sveejen gärhkoem stuvredh dah båetije njieljie jaepieh .
Ij gåaredh jiehtedh naan adjektijveste dah göökte veerbh leah seerkeme.
Daamhtaj jïjjesne naavlehte
taxi:m jïh amBuSS:em dongkedh
Edtja guvvide minngiebarkosne nåhtadidh .
tjïertestamme sijjie ålkome
Muvhth berkieh , vuesiehtimmien gaavhtan naan gille dïejvesigujmie dennie ellen lihkemes fuelhkesne , mearan mubpieh jïjnjh dïejvesigujmie jïh laahkojgujmie berkieh siejhmelaakan .
Daan beajjetje skuvleøørnegem guhkiem evtiedamme , jïh guhkiem aaj vaasa vuejnedh ij dïhte gaajhkesidie seamma hijven sjïehth - jïh aaj dam jarkelidh .
Gïeh dah datneste edtjieh moenedh daah njieljieh båetije jaepide ?
a) Soptsesth jallh tjaelieh maam datne darjoeh .
Orre veeljemeøørnege sæjhta jiehtedh:
Jallh: samediggi@samediggi.no .
Soejkesjeprogramme - stuvrehtimmiesoejkesje Vesterås Raavrevijhkesne
BJØRNEKJØTT PÅ .
Saemiedigkieraerie lea siemes daerpies råajvarimmiejgujmie skodtedh mah edtjieh aalkoealmetji reaktah noerhtedajvepolitihkesne gorredidh , Vars jeahta .
Mijjieh sijhtebe annje eadtjohke årrodh EN-systemeesne , Arktiske Raeresne jïh Barentslaavenjostosne .
Tjåanghkoe öörnesovvi Metodistegærhkosne , jïh dohkoe vielie goh tjuetie almetjh böötin , dejstie aaj jïjnjh nyjsenæjjah .
Dah leah tjirkijinie dejstie saemien almetjijstie ståvrosne , dannasinie Saemiedigkie lea dejtie nammoehtamme .
Ulmieh tseegkedh nænnoes
Jieleme- jïh kultuvremoenehtse:
Råajvarimmieh laavenjostosne Snåasen tjïeltine , gaskem jeatjah gïelejarnge-råajvarimmie
b) Baajh learoehkidie musihkem goltelidh , guvvieh vuartasjidh jallh plearoeh .
Leekemen jïh doekemen åvteste dellie båatsoeburrie maaksojde maaksa .
Aerviedibie Sveerjesne aaj seamma gallesh gielem soptsestieh .
Råajvarimmie 16 Saemien learoevierhtieh - dorjemasse , deallahtimmie jïh jarkoestimmie
vïhtesjidh jïh buerkiestidh guktie kråahpe reagerede ovmessie tsiehkine , jïh soptsestidh ovmessie domtesereaksjovni bïjre , jïh ektiedimmiem fysiske jïh psykiske healsoen gaskem
Tjaalegh dovne Nøørjeste jih Sveerjeste vuesiehtieh eah maanah guektien-giele- guedtijh sjidth jis åarjelh-saemien giele maanide skuvlesne goh mubpien-giele vadtasåvva .
Ij goh bïevnese daennie raajesisnie nuekies juktie dam jiehtedh.
Joekoen vihkeles dah barkijh hijven maahtoem utnieh ovmessie tradisjovnen darjomij bïjre jïh maehtieh baakoeh jïh jiehtegh lïerehtidh mah leah iemeles ovmessie tsiehkine .
Daate maa jïjnje barkoe .
Issued by the fourth Arctic Council Ministerial Meeting , Reykjavik .
Vaeltieh dam meatan gosse gïelem edtjh vedtedh .
Lïereme: saemien maahtoe
Healsoestasjovnh / healsoesåjhteretjåanghkoeh
TJÅANGHKOEH DEJNIE VOENGES KRIRRIESIEBRINE (DAAMTAJ TJÏELTINE).
Mijjieh sïjhtebe eadtjohkelaakan barkeh juktie noerhtetröönderen aarvoesjugniedimmiem gorredidh mij våaromem åtna ålja-jïh gaassegaavnojne Nöörjenmearosne .
båetije soejkesjeboelhkese , jïh dïhte jolle skåårvemedaltese dej minngemes jaepiej lea vihkeles juktie darjomem Noerhte-Trøøndelagesne utnehtidh , jïh mijjen visjovnem fulkedh .
stoerre jïh smaave trygkeme bokstaavh lohkedh
baataræjjastraejmieh vïhtesjadtedh , buerkiestidh man åvteste naaken sijjen hïejme-laantijste baatarieh , jïh digkiedidh guktie maahta årrodh akten ammes laantese baataræjjine båetedh
Tsegkietnie tsegkietniedåastoevisnie jallh ietniehoksejarngesne maahta aaj viehkiehtidh dejtie bïevnesidie gaavnedh .
Datne edtjh dannasinie faalenassem ööhpehtimmien bïjre åadtjodh mij bigkie dan ööhpehtæmman datne joe åtnah , jïh aaj dan realmaahtose datne åådtjeme gosse meatan orreme barkoe- jïh siebriedahkejieliedisnie , kuvsjine , sïeltelïerehtimmesne jïh plearoeh .
Mænngan aaj daatovrem åadtjoejimh .
dovne stoerre jïh onne bokstaavem damtedh
Ih datne elmide jïh elmiej elmide tjaakenh .
Daan beajjetje dåarjoeøørnege ij leavloem biejh faalenasside gieelråajvarimmiej bïjre årrojidie .
Gaavnedimmiesijjie: Gærja-gåetie Gåessie: gaskevåhkoen 30.04 Tæjmoe:14.00-14.30
Juktie dellie transitijve haamoe (mij Levin jïh Rappaport Hovavi mietie maadthhaamoe) akte vielie morfeeme guadta jïh morfeemesliejhtemen mietie syjjedh lea bigkesovveme.
Govlehtæmman , gusnie govlehtimmiemierie lea göökte askh .
Meedija jïh lidteratuvre gïelem tsevtsieh , dannasinie vihkeles saemien lidteratuvre olkese båata mij dovne hijven gïelem åtna , jïh seamma tïjjen lea aalteredåahkan sjïehtedamme jïh lohkemelastoem skreejrie .
Jåvvan geajnoe guhkiebasse
saemien tjiehpiesvuekide jïh kultuvrem øøvtiedidh guktie saemien symbolveartene lea gaajhkide saemide
Bergsland , Knut: Gåebrehki soptsesh , Smååjvehkh s. 89-90 , Universitetsforlaget , 1987
Dïhte tsiehkie gaskem man gellie saemieh Saemien dajvesne jïh ålkoelisnie sæjhta jeereldihkie årrodh , juktie vuesiehtimmien gaavhtan jïjnjh almetjh stuerebe staaride staarijste juhtieh øøhpehtimmien jallh barkoen gaavhtan .
Saemieraereste aaj gellie tjïrkijh , dej gaskem presidente Olav Mathis Eira meatan .
Guektiengïelen learohkh/soptsestæjjah dellie joekehtslaakan dåemiedieh.
Mijjieh sïjhtebe Marijen Strategijesoejkesjinie Trööndelagese vijriesåbpoe barkedh 2 .
Vuekieh evtede dåastovem goerehte mïrrestalleme- jïh seammavyörtegsvoeteperspektijveste .
Jaahkoeøøhpehtimmie edtji saemien maanide jïh noeride viehkiehtidh toelhkestidh jïh haalvedh sijjen jieledh gosse dam dåastoeminie .
- Laara, veedtjh munnjien [tjaetsiem] rööpses [bæhtose].
Jienebh-kultuvrelle jijtse-væljoe darjoe voenges siebredahkesne
Prosjekte akte laavenjostoe Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeentine .
buerkiestidh guktie tjaalegh leah bæjjese bigkeme viehkine dïejvesijstie grammatihkeste jïh tjaalegedaajroste , jïh joekehtsi bïjre soptsestidh nöörjen jïh saemien gaskem
Saemien lij guhkiem akte gïele nåakebe staatusinie , jïh daelie ånnetji seammalaakan nøørjen gïeline vuejnebe dan eenglaanten gïelen vøøste .
Penšuvnnat muddejuvvojit nugo álbmotoadju .
Ij leah funksjonelle morfemh gååvnesh goh objeekten -m jïh verbaalen -m daaroen gïelesne, dan åvteste aarvadallem daate haastadihks G2-lïerijidie.
Sïejhme bieliesi
Raereste jienebh råajvarimmieh Norut Alta - Áltá jienebh råajvarimmieh raereste juktie barkoetsiehkiem gïelejarngine bueriedidh .
Saemien liturgijem aaj utnieh .
Muvhtide learoehkidie maahta nuekie årrodh aktem mielem gaavnedh .
NSR veanhta byøroe buerebelaakan bertedh guktie ektiebarkoem laanti raastah nænnoestidh dagkarinie aamhtesinie saemien gïeli , kultuvri jïh siebredahki bïjre jïh nimhtie buerebe våaromem saemien tseegkemasse raasti bijjelen .
Im leah dejtie jeatjide gaavneme öövre oktegh.
Tjïehtebe mih vïhtesjidh objeektemïerhkesjimmie tyrkijen gïelesne haastadihks jïh geervebe saemiengïeleste.
unnebelåhkojde jih unnebelåhkoegïelide vååjnemearan buektedh vg tsïeglh tseegkedh
Daate akte vuelege taale mij ierele, jïh saemienlïerehtimmien gaavhtan dle hijven doh jeanatjommes tjïelth vielie goh aktem saemienlohkehtæjjam utnieh dan åvteste dellie lïerehtimmiefaalenasse ij dan prååsehke sjïdth.
buerkiestidh saemien medijaj bïjre
Gosse maana sæjhta aelkedh byöpmedidh dellie hijven sïejhme beapmoeh vedtedh jïh dïsse buejtiem lissine pleentedh .
Gieh karikatuvreguvviedamme ?
Åålmegemiehtjie lea stuerebe vijries dajve joekoen laantesåarhteste maam vaarjele dan iemie hammosne .
Don aejkien stoere sårkoe juktie noere voelpe sealadamme .
Jåerhkebe dellie jeatja gïeligujmie våajnoem stueriedidh.
Dabpenh Næjla !
Dijakonh jïh hearrah sjeavodhvoetedïedten nuelesne berkieh .
Daennie ektiedimmesne lea vihkeles gærhkoen gaavhtan , hijven ektiedimmieh dejtie sjugniedidh , guktie maanah jïh noerh varke åadtjoeh åahpanidh gærhkoetjiehtjielinie jïh dam jïjtsasse tjiehtjielinie darjodh .
tjaetside jih provhkeme dejstie mij tjaalasovveme artikkelisnie 34-37 aaj sjeahta gosse s
barkeme Luvliesaemien våarhkoesijjie bigkesovvedh jïh dïsse vierhtieh staateste øørneme
Maahta pryöven åvteli jallh barkoegoerehtimmien åvteli asvedidh .
Lissine gosse vaestiedæjjah edtjieh dej saemien gïelem vuarjasjidh dellie 16,7% vaestiedæjjijste maehtieh numhtebem naemhtebem soptsestidh jïh 27,8% vaestiedæjjijste maehtieh aarkebiejjien darjomi bïjre soptsestidh.
ej ektievoetesne jarngese b
Skuvlen learoe-plaane lij bielie A4-aarhke .
500 almetjh guarkah jeatjah saemien-gïelh
Mijjieh sïjhtebe staeriedimmien tjïrrh fylhkengeajnoesoejkesjistie boelhken , våaromem bïejedh juktie orre bigkemeråajvarimmieh reaktoelaakan prijoriteradidh .
Sijjienommelaaken mieriedimmie § 7 vihteste dastegh akte sijjienomme jienebegïeleldh nommh åtna , dle edtja gaajhkide gïelide , mah åtnasuvvieh dennie sjyöhtehke dajvesne , sjiltine nåhtadidh .
Jåarhkedh gamtebaantem jïh mobijlegaptjemem bigkedh fylhkesne
 (§ 5 mubpie jïh gåalmede lïhtse laakesne jeahta mij lea nænnoestimmieåårgane mah nommide).
- Mijjen åålmege vierhtieh evtiedamme jallh dååjrehtimmieh dorjeme mejstie jeatjebh maehtieh aevhkiem utnedh ?
arebi reeremedajvesne orreme leah Jiellevárre ,
ryökneme (3,6 mill. kråvnah).
Muotka tjïerteste dam joekoen stoerre sjïdtedimmiem maam fealadasse Noerhte-Nöörjesne åtna , jïh jeahta dïhte saemien dorjese hævvi aktem sijjiem daesnie åtna .
' n bæjhkoehtimmine aalkoealmetji reaktaj bïjre (aalkoealmetjebæjhkoehtimmie).
h / l: Rïhpestidie vaajmojde Jupmielasse .
Dïhte gie daan konvensjovnen mietie båatsoem nubpene rïjhkesne åtna dïsse leah reaktah 1. mearan båatsoebarkojne raasten rastah juhtedh jïh nubpene rïjhkesne årrodh 2. nubpene rïjhkesne dennie åtnoedajvesne 6. jïh 7. aartigkelen mietie , dej seamma njoelkedassi mietie mah rïjhken jïjtse båatsoeburride , a. båatsoen gaavhtan moerh jïh ïebneh vaeltedh b. tseagkerh jïh gåetieh tseagkodh mah båatsose daerpies c. vïjredh jïh gøøledh
16,7% vaestiedæjjijste jïjnjebem saemiestin goh lin maanah jïh 16,7% vaestiedæjjijste daelie seamma jïjnjem saemiestieh goh dellie goh lin maanah.
Bindende påmelding
Sjyöhtehke saemide
Mubpiej akte jeatjah mïele.
Naemhtie jollemaaksovetråahpa jåhta
Lohkh vielie voejhkelimmien bïjre daesnie www.valg.no
jis PTKL
Guhkiebasse dle iemie dej tsevtsemem vijriesåbpoe evtiedidh daennie forumisnie .
Jis dïhte saemien siebriedahke edtja evtiesovvedh saemiej jïjtsh visjovnigujmie , prijoritetigujmie jïh premissigujmie , dle skuvle jïh ööhpehtimmie dïhte ellen vihkielommes .
Lea aelhkies / ånnetje sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese
Koreen gïelen lea veljie morfologije jïh englaanten gïelen vaenie morfologije.
Mijjieh provhkebe gåårtenjh jïh garhtsh darjodh .
OT bïhkede jïh raereste , jïh maahta dov daerpiesvoetijste jïh iedtjijste datnem viehkiehtidh dov soejkesjigujmie lïerehtimmien jallh barkoen bïjre .
rïeksege / gïerene slamma / sluemege
Voestes gujnelemmie maahta hïehpede båetedh .
Snåasen jarnge , beetsuve
Aaj åenehks
Stoerredigkie jih Reerenasse vuartasjieh guktie dagkeres øøhpehtimmie-nedtigujmie gåarede , jih mijjieh sijhtebe abpe dajve Aarborteste Elgåese edtja buerie øøhpehtimmiesijjieh åarjel-saemien gielesne åadtjodh .
Fiere-guhte maana tjuara vuajnasovvedh jih nuepiem åadtjodh jijtsistie öövtiedidh .
Dah barkijh vuartasjieh jïh signaalide itjmieslaakan vaeltieh .
försvinnaitr:3pPRT "Då försvann också de vackra samiska kläderna.'[Don jih daan bijre 2] Daate vuesiehtimmie gïeltege dannasinie ij naan sjïere baakoe mestie gåabpatjahkh båetieh.
Gogkoe ?
Daelie daajrah guktie njaelkies laejpieh (* gaahkoeh) bååhkesjidh !
Stavra lea vihkeles skuvlen sisvegen jïh skuvlen illedahki gaavhtan .
Mijjieh barkebe guktie dåvvoden råajvarimmieh tjuerieh aelkedh jïh aalkoealmetji reaktide krööhkedh gosse baajebe dejtie meatan årrodh sjæjsjalimmine jïh gorredimmesne eatnemevåaroemistie .
saemien tjaaleldahkh jijhtiehtidh gaajhkine gærjagåetine
Lïhtsegemaaksoe Svïenske gærhkoen barkoe Sveerjesne jïh ålkoerijhkesne lïhtsegemaaksojste maaksa , dam aaj gohtje gærhkoemaaksoe .
Saemiedigkie guektiengïelevoetedåarjoen njoelkedasside jarkeli aamhtesisnie 11/11 stoerretjåanghkosne njoktjen dæjman .
1.2.
Akte lïhtsege leam goerehtimmeste sleajhteme, dan gaavhtan unnebe goh 50% lij vaestiedamme.
Saemiedigkie daarpesje aktem daajroevåaromem utnedh sov barkosne, jïh daamtaj faaktaj mietie gihtjie saemien siebriedahki bïjre jïh healsoerelateradamme gaavnoej bïjre saemien healsoen bïjre.
Jis giesege sïjhth barkedh , jih ij leah dov våhkoegietjiebarkoem aaribiste , aelkieh dellie voerhtjen jallh suehpeden joe barkoen mietie geasan ohtsedidh .
Goh Paul Fjellheime åvtehke sjidti jaepien 1965 , dellie aelhkebe sjidti .
Lïerehtimmieh: GD 1-3 (n=9/7) Gaskemedtien % Verbh subjeekti mietie 1 (19) 15,22 Verbh subjeekti mietie 2 (12) 6,50 Tjåenghkesne (31) 21,72
Heerredimmie darjomen , rehabiliteeremen jïh skïemtjetjaalegen bïjre
Daennie tjaalegisnie leam earna aaj goerehtidh mejtie aelhkebe verbh subjeekti mietie sojjehtidh enn objeekth mïerhkesjidh.
Joekoen vihkeles barkoe daam åarjelsaemien gïelem vaarjelidh .
Mijjieh mah veeljemem dotkebe aaj tuhtjebe luste materijalem giehtjedidh , jeahta .
Lohkehtæjjah bietskedieh , lijmesjieh , kopijeradieh , jïh jïjtje dalhketjh evtiedieh ööhpehtæmman .
Jaapan 2011 dle dah vuartoeh maarkedesne akte jiebnedimmie el-åasijste .
Stortinget har vedtatt at det skal etableres en Sannhets- og forsoningskommisjon, som skal granske konsekvensene av fornorskningspolitikken i Norge.
Guvvide åadtjoem doekedh .
Tjåanghkoe Tråantesne
Jalhts gaajhkh noerh eah leah seamma væjkele meatan årrodh veeljeminie , ij leah badth numhtie dah eah iedtjem utnieh politihkesne .
Staate jïh Saemiedigkie diedtem utnieh daerpies bïevnesh jïh materijalem buektedh , mah leah daerpies salkehtimmiebarkosne .
Jis daate akte evtiedimmie mij jåarhka, dle sæjhta joekoen vihkeles årrodh juktie gïelemaahtoem åarjelsaemien gïelesne bæjjese bigkedh.
Dïhte mij lea seamma gaajhkh barkojne lea:
Dïhte råålla goh åarjelsaemien vierhtieskuvlh Röörosen
Seamma goh seerehtidh maahta goerkesem guedtedh maam gaavnebe vuesiehtimmesne (74b), men transitijve årrodh.
Dan åvteste vihkeles learoehkidie guhkiebasse viehkiehtidh naive jïh rigide ryöknemestrategijijste , vielie effektijve strategijide jïh akten vielie fleksijbele strategijeåtnose .
NOERHTE-TRÖÖNDELAGEN FYLHKENTJÏELTE
Dellie sjeahta ovmessie vuekiejgujmie åahpenidh guktie lohkedh .
Vuelege vuesiehtimmieh Moodelistie jïh vaastoeh (11) jïh (12):
* vaentjele
6.1 .
Dellie almetjh daebpene åarjene baanhtsan sjidtieh .
Dej ovmese skuvli gaskems aaj maehtieh stoerre joehkets årrodh .
Maahtoevihtiestimmie Learoekandidaate maahtoevihtiestimmiem åådtje goh vihtiestimmie lïerehtæmman 6 .
PÅMELDING:
Guhte politihkerijstie datne tuhtjh datne buerebe åahpenih ?
Daate akte vielie vuesiehtimmie daase.
Maahtoeulmie Jåa2 - studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammen mænngan
Baalhka- jïh åasabijjiedimmie 2010 raejeste 2011 raajan lea +26,2 mill. kråvnah , jïh uhtjiedimmieh +8,1 mill. kråvnah .
Saemien gaarsje
Åålmehtahteme Saemien statistihke 2008 statis- tijhken jarngebyrå:este dan sisvege statistihke relevansinie saemien siebredahketsiehkiej åvteste Nöörjesne .
Akte fåantoe gujht mannasinie dah Nøørjese vaanterdamme , aalkoelistie dle ij guhte sïjhth sov hïejmelaantem laehpedh .
Gusnie årroejin gosse noereskuvlem veedtsin.
tjiehpieslidteratuvrem jïh faagetjaalegh maanide lohkedh , jïh jïjtsh mïelh tjaalegi bïjre buektedh
Jåerhkedh dam barkoem gamtebaantine jïh buerebe mobiletsiehkieh fylhkesne
Dellie saemien noerh gïeh Staaresne årroeminie edtjieh buerebe murriedidh .
Vïenhtem dam voestes lïerehtimmiem aelhkebe darjodh dehtie mubpede lïerehtimmeste.
Daate lea raeriestimmiej åejvievbiehkieh:
baakoelåhkoem utnedh guktie maahta fïerhten beajjetji tsiehkine saemiestidh
Jis dov leah gyhtjelassh jallh åssjelh programmi bïjre datne maahtah dahkijasse bieljielidh .
Daate øøhpehtimmiesoejkesje maajhøøhpehtæmman sjeahta juktie gåarede darjomidie tjïrrehtidh ovrehte goh siejhme øøhpehtimmesne .
Edtja maehtedh damtijidh , toelhkestidh jïh bïevnesh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme tjaalegijstie gærjine , plaerine , åtnoebïhkedimmine , njoelkedassine , brosjyrine jïh digitaale gaaltijinie .
Jis raessesne dellie asvem sjïdtede .
 (56) a. Pïere klaahkam tsööpki.
Dellie Våajmoe gujht amma vitnie entå ij dïhte dorjeme naan skaara .
Saemien teatere ajve saemien vuartasjæjjide - jïh gïeh amma dah?
Dejtie provkimh dle voessjedh jïh lie låetjedh gosse vaarhkije juelkie rudtjh .
Learohken nomme:
Dellie daah jienebe vååjnoeh goh antikausatijve molsedimmie.Læjhkan dah aaj gåabpatjahkh seamma roehtseste seerkeme.
Manne leam liereme man vihkeles lea ahte dihte evtiedimmiebarkoe hijven dibretamme lea , jih ahte jïjnjh almetjh laavenjostoeh .
Mahte fïerhten mubpien gyhtjelasse lij distraktööre.
Joekoen vyörtegs sjædtoeh jïh juvrh edtjieh buektiehtidh jieledh dej stoerre juhteles klimahtejorkesimmiej mietie mah daelie deahpadieh .
Desnie SANKS maehteles jïh jïjnjh daajroem åtna mejnie viehkine maahta årrodh , Jïemhten Herjedaelien regijovnedirektööre Björn Eriksson jeahta .
Seamma laakan tseegkeme veerbe goh (68).
ahte krïebpesjh laaken mietie byjresken bïjre lea fulkesamme gaajkine jieliemassine
våaromem tjïrkedh skreejrehtimmiem ööhpehtæmman barkojde gusnie saemiengïeleldh maahtoem daarpesjieh , lea vihkeles learohkij buerie faalaldahkh saemienööhpehtimmiem ellies skuvletïjjen tjïrrh .
Hearra maahta jiehtedh:
Aejlies sijjie
Vaerie baahkosne gieries-voete tsïhkijahtji Dov ååredæjja tjoevki jïh datne dan faavroes Ektesne edtjien fealadidh jïh ij naan aejkien juakadidh
ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh maallen mietie vuesiehtimmietjaalegijstie jïh jeatjah gaaltijijstie
Aadtjen aaj akte jïjtse mieriesoejkesje lea dorjesovveme akten vïjhtenjaepien saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman maasterenjieptjesne.
Saemieh Saepmesne
Raereste dejtie orre tjïeltide sovnese 2 bïejedh , mearan raereste golme tjïelth sovnese 3 .
argumenth viertiestidh bioteknoligije-åtnoen bïjre , jïh faageles jïh etihkeles dåeriesmoerh digkiedidh dej bïjre
Maahta maana aarehskuvlese vaedtsedh ?
Saemiedigkie preessem böörede båetedh .
Saemiedigkie maahta dåarjoem vedtedh tseegkemasse duedtiejieliemisnie (tseegkijestipende) 
Nöörjen-sveerjen båatsoegåatomekonvensjonem jååhkesji Nöörjen jïh Sveerjen gaskem jaepien 2009 , jïh nöörjen jïh sveerjen reerenasse soejkesjeminie konvensjovnem ratifiseradidh dan varke gåarede .
veeljemelæstojne .
Muvhtine laavenjassine learohke edtja viertiestidh mejtie jiehtege reaktoe jallh båajhtode .
Svïenske gærhkoen sosijale barkoem gohtje dijakonije .
Hoksedh gaajhkh prosjekth mah beetnegh åadtjoeh RES ' en baaktoe ,
Mov lea stoerre nårroe .
joekehth tjiehpiji siebriej barkosne meatan orreme , dej jaepietjåahkosne meatan
Åelkies sæjhta aktem skaehtiepolitihkem mij barkojde tjirkie , jïh guktie dorje hijven beetnegi gaavhtan orre giehteldimmiejgujmie aelkedh .
Seamme aejkien UNESCO åehpiedehti EN-n gaskannasjovnen gïelejaepiem .
Ij leah kompenseradamme åasabijjiedimmien gaavhtan dejtie jeatjah budsjedtepåastide .
Aarbortesne lea aaj maana-gierte gusnie åadtjoeh gielem , jih saemien kultuvren bijre lieredh .
Åarjel saemien teatere aaj meatan .
Jeanatjommes dejstie maaksojste lea funksjovnelatjkojde ektiedamme (maaksoeh latjkoej mietie), jïh dah sïejhme krievemh dovne giesie-jïh daelviegorredimmien sisnjelen , leah læssanamme .
Jeatjah stuerebe barkoeh leah dorjesovveme saemien gïelen jïh gïelesoejkesjimmien bïjre 2000 mænngan , jïh dej gaskem neebnebe Inger Marie Gaup Eiran salkehtimmiem Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning jaepeste 2001 , jïh Torunn Pettersen jïh Johanne Gaupen salkehtimmie byögkeles saemien bïevnesedïenesjen bïjre , aaj jaepeste 2001 .
Men gosse gïehtelem gihtjedh, jïh korpusen sisnie ohtsedem, im dellie marngesidh gaavnh,
Lïeneståvroeh jïh tjïelth maehtieh miljöbalken (SFS1998:808) mietie sjæjsjalidh joekoen vierhtegs kultuvreeatnemidie gelkieh goh kulturreservaatine vaarjelidh .
Svïenske gærhkoe åajvaladtjine juvlemedïenesjæmman Sveerjesne , namhtah Stuehkien staaresne jïh Tranåsen tjïeltesne .
Dah aaj maehtieh viehkine årrodh abortedåastovem skïemtjegåetesne bïeljelidh .
Gærhkoen jaahkosne Jupmelem jaahka jïh Jupmelen åajvah dahkojste tseegkesovveme , mejtie Bijpielisnie vïhnesjamme jïh almetjidie dej jieliemisnie gaavnede .
§ 31 Mejvankilen Västerbotten läänesne Mejvankilen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jalline: Rïektes sievine Grundforsdammen luvhtie jeanosne Umeälven jaevrien Yttre Joranträsk noerhtemes loektese (SWER99TM 617299 7204173), debpede rïektes sievine jaavran Björnabäcksjön , daehtie jaevreste tjaetsiegohkedahkem johkese Paubäcken , vyjrehkåbpoe johkem Paubäcken daan åarjelluvlemes kråanghkose (SWER99TM 635569 7187833), daehtie mïerhkeste rïektes sievine jaevrien Örnträsket noerhtemes loektese .
Dam sosiolingvistiske goerehtimmiem darjoejim Sunyoung:n (2009) vuekien mietie.
Raasteregijovnale / gaskenasjovnale laavenjostoe
ryöknedh 1-100 jïh taallide utnedh gosse soptseste
Voestes dåehkien lea 71%, mubpie dåehkien 33% jïh gåalmede dåehkien 0%, mohte referansedåehkien 93%.
saemien maanah gieh irhkesovvin leah reakta jïh krieveme mïrrestalleme viehkiefaalaldhke seamma viertegs goh jeatjah maanah .
jïh mubpien (40%) lïerehtimmien gaskem.
kråvnah .
bïevnesh daarpesje reaktamedisijneles goerehtæmman .
Straejmie , Ubmeje , Vualtjere , Åre , Älvdalen jïh
vaenie gærjabovrh saemien gærjah duekieh jïh vaenie gærjagåetine åådtje saemien gærjah löönedh .
Dïhte tsiehkie staareraerien jïh staareståvroen gaskem leah seammalaakan goh tsiehkie Stoerredigkien jïh reerenassen gaskem .
Dïhte goere bijjene raereste guktie maahta kapasitetem jarkelidh skuvlejaepien 2011/2012 , viertiestamme skuvlejaepine 2010/2011 .
nænnoestehteme regijovnale jarngijste
Jis gaajhkesh dovnesh ånnetji dåarjoeh dellie tjåanghkan jïjnje sjædta.
Sïjhtebe aaj daesnie vuartasjidh man gellie daejstie mah pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh jïh man gellie lohkehtæjjah mah eah byjjes ööhpehtimmiem utnieh.
Maahta aaj PSA-pryövenassem vedtedh jis dåaktere damta naan jeatjahtehtemh prostatesne gosse dam goerehte , jeatjahtehtemh mejnie maahta tjoeperdidh jïh mestie skeamtjodh .
Sjïerelïerehtimmie vïjhte minudtine
Dannasinie dle sektovri mierieh bæjjese staeriedamme 7,4 mill. kråvnajgujmie pensjovnemaaksojde , jïh 1 mill. kråvnah læssanamme barkoevedtijemaaksose , viertiestamme daltesinie ekonomijesoejkesjisnie 2012-13 .
Vaarjeldh gåetieh jih haave-gaedtie-kultuvre
Kuvsje noere åvtoehkidie
Dan åvteste raeriestibie UNESCO ' se , njieljie kultuvremojhtesedajvh Varangerisnie goh akte tjåenghkies vearteneaerpiesijjie .
Socialstyrelsen / Sosiaaleståvroe
Manne lohkeme guktie saemieh meehtin slïedtem båadtsode njaeviegoelki sïjse bïejedh .
Gååvnese ovmessie tïjjemierieh ovmessie hokside , vuesiehtimmien gaavhtan 7 biejjieh juktie åådtje dåakteren gåajkoe båetedh hoksejarngesne jallh 90 biejjieh dïsse mïnnedh , alternatijvele båehtjierdimmiem åadtjodh sjïere hoksesne .
Buerkesth jïh digkedh daam njaalmeldh dejgujmie .
Byöroe buerebe stipendeöörnegh vuarjasjidh saemiengïeleldh lohkehtæjjastudentide.
Dah mijjen kultuvrem jïh almetjh skaaroehtidh .
Moeri bïjre soptsestidh: 1 .
Jaepien 2010 dah seammaligke taallh lin medtie 3000 kråvnah unnebe fïerhten learohkasse Noerhte-Trööndelagesne .
Hoksegarantije lea dagkeres hokside maam dan åvteli soejkesje .
Lïerehtimmieulmien væhtah edtjieh åehpies jïh gaavnoes årrodh learoehkidie baarkoen aalkovisnie .
NUhTJeDh:
Juktie mijjen ulmide jaksedh dle Saemiedigkie edtja faageles bihkedimmieh vedtedh vytnesjæjjide , duedtien jielemelatjkoem realiseradidh , jïh beetnehdåarjoem vedtedh råajvarimmide mah viehkiehtieh aktem duedtiejielemem evtiedidh .
Daan biejjien Kråangken jåarhkeskuvle lea Fylhkentjïelten vihkielommes guejmie gïelejarnge-laavenjostosne , gusnie skuvle eksamenedïedtem saemien gïelelïerehtimmiefaalenassen åvteste åtna .
Ekonomijesoejkesjisnie dle budsjedteradamme mijjieh edtjebe aktem iemiedaltesem utnedh pensjovnemaaksojne , dovne Kommunal landspensjonskassesne (KLP) jïh Statens pensjonskassesne (SPK).
Daate sæjhta jiehtedh eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie daajroem leerehtidh jïh gyhtjelassh , argumentasjovnh jïh buerkiestimmieh darjodh .
Aktiviteeth jïh jeatja objeekth.
Dam gohtje bijjiemaaksoevaarjelimmie jïh lea seammalaakan gaajhkine laantedigkine .
seamma aejkien goh eevtiedimmie saemien siebredahkesne jeenjebe aerpies baarkojste jïjnje daaletji
Akte guessiespïele lea gosse akte teatere lea veerte jïjtse teateregåetesne akten jeatjah teateren jallh scenetjeahpoedåehkiej teaterevuesiehtæmman.
Snåasen tjïelten reereme lea 01.01.03 raejeste øørnedamme aktene 2-daltesemaalline
Aelhkemes aktem teernegem hajkedh jïh dam taallem jiehtedh maam dïhte vuesehte .
Jïh gïele tjuara meatan lohkehtæjjan øøhpehtimmesne saemien studeentide , lissine dle byøroe iemies-laakan meatan dovne jeatjah øøhpehtimmide , v.g. healsoefaagide .
Voestes raajesisnie akte objeekte jïh sijjieadveerbe, mubpie raajesisnie nulle objeekte jïh sijjieadveerbe, gåalmede raajesisnie pronominelle objeektine jïh sijjieadveerbe jïh minngemes raajesisnie nulle objeekte jïh sijjieadveerbe aaj fååtese.
Maanah maehtieh bieljie-naavlehtahkem åadtjodh gosse sovhtine .
Jienebh saemien tjirkijh daelie New Yorkese vuelkieh juktie meatan årrodh govlehtimmine .
Nöörjesne dah tjïelth mah diedtem utnieh voesteshealsoedïenesjen åvteste (v.g. staeriesdåaktereöörnege , dåakterevaeptie , skïemtjegåetiedïenesjh , hïejmesujhteme).
Sleengkh kondomem tsumhtsielæhtan .
snäll
Sjïere råajvarimmieh tseegkedh Baeniehealsoen jïh almetjehealsoen goevtesisnie
Mijjieh vïhtesjadtebe , öörnedibie jïh gorredibie saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh
b. Rïesestjh blomster soejmetji försiktigt syjjieh böjaitr:3s 'De små blomstren böjer sig försiktigt.'[Saerniestæjja 3] Seamma daesnie, intransitijve paarrebealan lea -Ø- lissiehtamme jïh transitijve paarrebealan -ht-.Akte dåeriesmoere daej veerbigujmie.Ij gåaredh morfologijen mietie daejtie veerbide joekehtidh dejstie syntaktihke sjïekehtamme veerbijste (vuartesjh vielie nueliekapihtelasse 4.1).
Gosse soptsestallede dah ovmessie laavenjassi bïjre , maahtah learoehkidie eevtjedh soptsestidh muvhth dah gïehtjedimmien biehkiej bïjre maam aadtjen tjïrrehtamme
Intransitijven jïh transitijven seamma roehtse åssjalommes maam (Piñón, 2001):n luvhtie leam veedtjeme.
Dïhte nuepiem vadta maallh jïh ektiedimmieh analyjseradidh .
Dle barkoes soptsestimmiem joekehtidh gosse åenehks bodtem daan goerehtimmiebarkose.
Akte dejstie transitijve jïh mubpie intransitijve, dïhte intransitijve paarrebielie eejnegen agenten namhtah jïh dannasinie ovagkusatijve.
Staaresne !
Siebriedahkedaajroe meatan vaaltasuvvieh fïerhtene åejviesuerkesne .
Råajvarimmie 30 Julevsaemien gïelebiesie ...
Dah mah joe maehtieh lohkedh , dejtie lohkehtæjja eadtjalgahta maadthbaakojde lohkedh .
be vuarjasjidh dam vijrebe barkoem dejnie " Idrettspolitisk manifest for Trøndelag " .
Aktegs almetje , tjïelth , stiftelserh jïh bolagh maehtieh staaten dåarjoem lïeneståvroste ohtsedidh jis sæjhta kultuvrehistovrijes vierhtegs bigkemh geehtedh , guktie gohtje bigkeme-geehtemedåarjoe .
Åenehks tjaeliestimmie:
Voelpine årrodh lea aktene tsiehkesne gaavnedidh gusnie fïereguhte damta satne lea jååhkesjamme , jïh aarvoem åtna raaktan guktie satne lea .
Home Åarjelsaemien
) jaepien båeries Jupmele , rohkelibie gaajhkesi åvteste gïeh sårkosne .
43%
- 8 mill. kråvnine , darjoeh guktie dïhte ekonomeles vaårome dïenesjedorjemassese
Julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelide dle sagke stuerebe haestemh .
Dej minngemes jaepiej ij leah lissiehtahkem dorjeme jalhts energijemaaksoeh sjïdteminie , jïh skåårvemh energije- jïh byjreseråajvarimmine leah tjïrrehtamme dïenesten gaavhtan , dsj .
Goere vuelielisnie såemies rïektesh vuesehte mah leah mijjen jåarhkeøøhpehtimmien
Bjørn Olav Megard (40) lea ööhpehtamme goh cand. polit , åejviefaagine sosijaleantropologijesne Oslon Universiteteste .
tjaalasovveme tjïeltesne .
Provsjekte edtja ektiedimmien modellh ööhpehtimmesne evtiedidh 13-jaepiej skuvleöörneme jïh jïllebe ööhpehtimmie , jïh råajvarimmieh evtiedidh gusnie gïele jïh kultuvremaahtoe ektesne vååjnoeh .
Edtja dïedtedeelleme gærjah vöörhkedh ihkuven aajkan .
Nord universiteete ij leah aktem jaepiem gååvnesamme annje, jïh dej aarebi institusjovnh, Universiteete Nordlaantesne, Nesnan jïlleskuvle jïh Noerhte-Trööndelagen jïlleskuvle, leah lohkehtæjjaööhpehtimmieh åtneme gaajhkesh dovnesh, men eah sjïere saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieh.
a) Saemien 1. aalkoekuvsje
Mejtie edtjh DATNE tjaat sestidh minngebe veeljemisnie !
Goere 11: Daate goere vuesehte mejtie vaestiedæjjah vielie jallh vaenebe saemesteminie, goerehtimmiedåehkesne.
Vi kjenner oss igjen i innholdet.
Maana byöroe gåetesne årrodh jis tjelmieh njavsome
Nuhtjh dam saemien baakoem åehpies).
- Mijjieh aktem hijven logo:m vaajtelibie maam maehtebe nuhtjedh gelliej jaepiej åvtese , akte logo mij lea bïevneseåeride sjïehtedamme , jïh mij vuesehte Suaja maanagïerte akte åarjelsaemien maanagïerte .
' en ståvroe sjæjsjali sov aajhterevoetem orrijidh Sødra Cell Folla AS .
Taaleraajroe jïh taalesïeve leah maehtedh taalh taalesïevese bïejedh , taali gåhkoen bïjre gaskemsh , maehtedh låhkoem ektiedidh veahkide jïh dam nuhtjedh juktie vuesiehtimmien gaavhtan taalh veesmedh stoeredahken mietie .
Tjöökeviehkie 13,6% barkoeh fïerhten gåalmeden hïeljen .
Jis learohke edtja tekstem guarkedh dellie dïhte
Vuepsie dennie teaterinie lea barkoem juhtiehtidh guktie nuepie sjædta gaajhkide åarjelh-saemiej dajvide Nøørjesne jaksedh .
Reaktah jiehtsh saemiej kultuvren jih ektie bæjngolen båetedh .
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkendigkie dåarjede doh åejvieåssjaldahkh Saemiereaktamoenehtsen jienebelåhkoeraeriestimmine , bielelen Hålogalaanteallmenningem tseegkedh , jïh leavloem beaja daejtie suerkide:
Dah prosjekth Mæresne , Stientjesne sijhtieh aktem unnebeåtnoem utnedh jaepien 2011 , mearan Leksvik sæjhta aktem vielieåtnoem utnedh jaepien 2011 .
Mov buerkiestimmie daase ahte daah maadtoeh joe ie utnieh mubpene lïhtsesne jïh tjoejemolseme sjædta intransitijve seerkemisnie.
Seamma jïjnje akte histovrije guktie mijjieh dam politihkeles mïedtelimmiem saemiej jïh jeatjah unnebelåhkoej vööste jarkajimh , akten aalkoealmetjepolitihkese mij daan biejjien lea maalle jeatjah staatide .
ovjuvri låhkoeh sjiehtesjidh jïh maeksemeøørnegh tseegkesovvedh , mah setnies teehph maeksieh jïh mah fierhten jieliemasse sjïehtesovveme
Jis ajve akte lohkehtæjja jïh akte learohke meatan , tjuara råållespïelem sjïehtedidh disse , vuesiehtimmien gaavhtan learohke jïh lohkehtæjja tjoerijægan jienebh råållah spealadidh .
Biebmen gaallab hov provhkimh aaj .
Men guktie dellie aerpiegïelen soptsestæjjajgujmie jïh G2 learohkigujmie?
SDJ-dajve voenges siebriedahkh feerhmie mejtie vuarjesjeminie goh joekoen vihkeles juktie saemien kultuvrem jïh jieliemassem vaarjelidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh, jïh Saemiedigkie sjïere viehkiedïrregh åtna daejtie dajvide.
4.2.2.1.
Saemien gïele akte vihkeles aarvoe .
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta gaajhkh stipendevitnijh leah hijven åvteguvvieh jïh ambassadöörh saemien noeride mah sijhtieh gaarsjelimmine jïh kultuvrine gïehtelidh .
Eejhtegh maehtieh jïjtje sosiaalemoenehtsem bïeljelidh mij maahta noerem veedtjedh jallh förvaltningsreaktam ohtsede hoksem dåarjojne LVU:este .
Ij klasse Gååvnesimmie jïh jijhteme (Existance and Appearance) molsedh.
Gækhtoe Jupmele gaajhke dov gieriesvoetesne tjaakene , juktie ikth vielie jielemem vadtah jïh eevtjh sjïdtedh jïh baajh dov aarmoem mijjen luvnie årrodh .
Aaj 2012 dle bijjelen 6 mill. kråvnah lyjke bieljiemïerhkeldh gorredimmievierhtine .
aejlies 1
Mubpien mïele aaj, ahte transitijve veerbh intransitijvijste seerkeme.
Seammalaakan dle sæjhta akte haesteme årrodh barkoesijjieh paarride skååffedh seamma barkoemaarkederegijovnesne , jïh nuepieh karrierem evtiedidh .
Dej saemien museumi vaenie vierhtieh , smaave jïh prååsehke faagedåehkieh , gaajh nåake museumtjiehtjelh jïh ij nuekies lissiehtimmie dejnie ekonomeles mierine .
Ij gåaredh teestedidh biejjien mænngan ovvaarjedamme seksem utni , juktie virusem jallh bakterijem mestie ovledh idtji hïnnh dan jïjnjh jeanadidh guktie pryöveme dam vuesehte .
baalhka maahtoen jïh latjkoen mietie
TEEKSTE: MEERKE KRIHKE LEINE BIENTIE
Såemies learohkh gellie nejpieh aerebe dorjeme .
Dan barkose aktine metadaateøørneginie Altinn ' ese , dle raereste 37,8 millijovnh kråvnah dåarjodh , destie 17,6 millijovnh kråvnah dan evtiedimmiebarkose Brønnøysundregisterisnie , jïh fiereguhte 1,5 jïh 18,7 millijovnh kråvnah evtiedimmiebarkose Barkoe- jïh velferdetaatesne jïh Skaehtieetaatesne .
tjïertestidh joekehts baakoejgujmie joekehts teekstine
Daate paarre buerkeste maam unnebe sjædta.Vuesiehtimmie (70a) dåarjoen bïjre.
" Dellie digkiedin jïh " nïekedin " guktie darjodh .
Dihte gie ij naan gieleleahpam åadtjome , dihte aaj gärhkoeståvroem bieljele .
Vielie bïevnesh båetieh .
Tromsen fylhkengærjagåetie lea daam nedtesijjiem tseegkeme goh akte bïevnesedïenesje mij edtja gærjagåetide Tromsesne viehkiehtidh vaaksjoehtidh jïh orre saernieh åadtjodh orre bæjhkoehtimmiej bïjre saemiej jïh saemien tsiehkiej , saemien lidteratuvren , musihken jïh filmi bïjre .
Daate bïhkedimmie dovne 8. jïh 9. daltesidie gosse 8. jïh 9. daltesh seamma gïehtjedimmieh utnieh .
Jeesuse ussjedi Jupmele aaj satnem biehtieji .
Biejjien mænngan aaj jïjtje gåvloe nåakebe goh daamhtaj jïh maahta geerve årrodh aamhtesidie gïetedidh guktie edtja .
Mijjieh libie lïereme njieljie sjïere gietjieh mah transitiviteeten væhta jïh golme intransitiviteeten.
Buerie buerie !
Sijhtieh aaj barkedh guktie Interregbarkoeh maehtieh vijriebasse juhtedh mænngan jaepien 2006 .
Ministertjåanghkosne Nuukesne Kruanalaantesne jaepien 2011 , dle sjæjsjalin aktem ihkuve tjaelijesijjiem tseegkedh Arktiske raaran Tromsøsne .
Bievnesh dan bïjre Byjrese , areale jïh kultuvrevarjelimmie
Skierden tjïelte
Daesnie leam vuesiehtimmieh jïh viertiestimmieh vaalteme nöörjen nasjovne- jïh identiteetebigkemistie akten nöörjen postkolonialisteles tïjjen, viertiestamme dejnie saemien tsiehkine 1970-låhkoen raejeste Saepmien nöörjen bielesne.
Aarebi jïh annje akte tabue meatodh almetje daaresjimmieh sov jieliedisnie dååjroe jïh almetji gaskem mejtie lïhke ektiedimmiem åtna .
Bïejh væjjoem skåerrien nïlle jïh guvvedh plæjjohkinie bïjre dam væjjoem .
Fylhken gærjagåetiem vijrebe evtiedidh goh regijovnale evtiedimmieaktøøre , lidteratuvren jïh gærjagåetiebarkoen sisnjeli , laavenjostosne tjïeltigujmie .
Learohke maahta bæjjese jïh våålese ryöknedh saaht man taaleste , luhkiej bijjelen ryöknedh , tjuetiej bijjelen , ryöknedh gööktine jïh gööktine , vïjhtine jïh vïjhtine , luhkine jïh luhkine jïh naemhtie guhkiebasse ?
Manne jïjnjem lïerim , göötide vualkam mojjehtem .
Dijjieh maehtede daam laavenjassem tjïrrehtidh goh akte ryöjredimmie goerehtallemepryövese , juktie haarjanidh bïhkedassem åadtjodh jïh laavenjassh vaestiedidh .
Jaahkenelkien , Aanna: Don jih daan bijre II .
Saemiedigkie lea gellie jaepieh dåarjoem vadteme terminologijeprosjektide , jïh aerpievuekien baakoeh jïh sijjienommh tjöönghkedh .
Dejnie sjåavoehtidh .
Læjhkan idtjim buektehth saerniestæjjaj luvnie jallh korpusen sisnie daelie.
Iktesth maam bööremes maanese mij stuvrie .
Dåaktere dam dorje
Fylhkenraerie aktem hijven laavenjostoem sæjhta barkiji åårganisasjovnigujmie .
Edtjh bïevnesh dan bïjre åadtjodh
jis im guarkah dellie gihtjedh
Gosse tjuvleste dellie pruvhkieh dovne bangsemh jïh njoektjemh sinsitniem doehtedidh .
Daate raajese ajve meatan gyhtjelassevuekesne Elicited Production Task.
Daelie datne gåabpegh bielieh gååreme .
Naan lea åålegh ovahkedh gujnelemmie , ij leah feerlege mohte jis tuhtjie vaejvie sjædta maahta ahkedh gujnelemmiem åådtje vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerinie viehkine .
Karijuse jïh Baktuse , Statens filmtilsyn , åarjelsamien gïelese 1996 , video jïh heefte
/ 6.1 mill. kråvnah
Jis Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja dam sjyöhtehke aamhtesem gïetedidh , dle tjuara dam darjodh dan varke goh gåarede .
Dïhte dannasinie almetjehealsoebarkoe ij naan jïjts
Saemien meedijan jïh gihtjedimmien dotkemem jïh øøvtiedimmiebarkoem byøroe eevtjedh jïh gorremdidh .
Vuartesjh Saemiedigkien nænnoestimmie aamhtesisnie 43/02 .
Akte gellielaaketje kultuvrejielede saemien ektievoetem jïh identitetem veaksahkåbpoe dorje , jïh viehkehte guktie dah voenges siebriedahkh jielije sjidtieh , gusnie almetjh sijhtieh årrodh .
Generiken daalhkesi bïjre dïhte alternatijve man vueliehkommes åasa dïhte lea boelhken sæjjasadtje .
Nöörje 19 fylhkine juakeme .
Maajehjaevrien dunniebealesne , gogka ij naan geajnoe , desnie lea sijjjiem mij gohtje Maajehnjuana , Gaebpien Gåsta desnie årroji altese maanabaeleste .
Aaj maehtieh dov åålmegem gihtjedh jallh sijjesne www.svenskakyrkan.se/kyrkoval vielie bïevnesh åadtjodh .
Mijjieh guvvieh , gærjah , filmh , tjoejenassh , lïerehtimmiedeerpegh , tjaalaldahkh , jïh digitaale vierhtieh tjööngkeme guktie aelkebe dutnjien sjædta lohkehtæjjine årrodh saemien skuvline .
Rijhkebiejjie lea snjaltjen 10 b .
19 jaepien båeries dle aelkiesti tjidtj-aajjan luvnie triengkine jïh minngemes dle tjidtjine pruvri .
Jis ellies båehtjierdimmiem tjïrrehte mahte gaajhkesh hijven sjidtieh dejnie reseptehts daalhkesinie .
Stealledh aktem dåehkiem njieljie learohkijstie gusnie dijjieh edtjede gøøktesh årrodh aamhtsem lieredh politihkeren vuajnoen mietie (nuhtjh plaerieh jïh krirrieprogrammem) jïh doh jeatjah gøøktesh gyhtjelassh darjoeh jïh gihtjedimmiem øørnieh .
Akute-p-pillere ij tjoeleskïemtjelassi vööste vaarjedh .
Åarjelsaemien voestesgïeline lea læssanamme , men dan åvteste dan soe vaenie learohkh , dle daate ij dan våajnoes sjïdth statistihkesne .
Barkeminie lea aaj lihtseginie AWG-n siebresne sjïdtedh .
NSR-sne leah saemieh gaajhkijste dajvijste , gaajhkijste jieliemijstie jïh jeatjah tjïertijste , jïh Saemiedigkien tjïrrh saemiej ektiebuerien gaavhtan barkedh .
Daate politihkeles faamoem meedijasse vadta - ij goh unnemes veeljemeræjhtosne .
Dan mietie vaadtsa , jih mej varki dellie dan dållen gåajkoe båata mestie joevsi .
Åarjelsaemiengiele (sydsamiska) 
Dïhte destie buejtiereavsah jienebe buejtieh produseerieh goh aarebi , muvhtene jienebe goh daarpesje .
Åarjeldåehkie Fovsen-Njaarken sïjtesne idtji dåarjoem åadtjoeh skjønnsreaktesne juktie soejkesjidie tjöödtjehtidh bigkemen bïjre bïegkefaamoevierhkeste Storheiesne.
Galka baakoelæstoeh darjodh mobijletelefovnen jïh nedtepreejren åvteste , jïh daejtie sjiehtjesjidh ovmessie dåehkide .
Ukrainan gïele
Dijjieh aktem tjåenghkies dååjresem åadtjode .
1.1 Ööhpehtimmie
Gaavnedimmiesijjieh jïh viermieh sjïehteladtedh kultuvrejielemeaktööride
TJIELTESOEJKESJE SIEBREDAHKEDAJVE 2014-2016 RAARVIHEKN TJIELTE - GOLTELIMMIE DEJSTIE VIHKELOMMES TSIEHKIJSTE SOEJKESJEMISNIE
Dorjeseevtiedæmman maahta åasah jieliemassen åvteste meatan vaeltedh , raajan 12 000 kråvnah fïerhten asken .
Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lea vierhtieh vadteme tseegkemasse saemien åålmegem åarjelsaemien gïeledajvesne jaepien 2009 .
Dellie vuajna maam ij leah aerebi maahteme vuejnedh , jih gåvla maam ij leah aerebi maahteme govledh .
- Mijjieh tjïelke saemien håalijh daarpesjibie mah daam dïjrem buektieh dovne skuvlesne , noerebyjresisnie jïh siebriedahken siebrine .
- Saemiedigkieraerie ij gåessie gænnah sïjhth aktem nåakebe faalenassem SANKS ' este jååhkesjidh åarjelsaemien skïemtjijidie .
sjïdtedh naan barkije gie unnebelåhkoegïelem
NATURLIG OPPGAVE
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta akte buertiesaevege mij buartan biejesåvva , vuesiehtidh daelie gaajhke edtja saemiengïelesne årrodh .
 (62) a. Manne jag edtjem skulla:1s teempelem tempel:ACK gajhkodh rivatr:INF maam vad:ACK almetjh människa:PL gïetigujmie hand:KOM PL dorjeme, göra:PTCP jïh och gulmine tre:INE PL biejjesne dag:INE orre ny teempelem tempel:ACK tseegkedh resa:INF mij vad ij inte:3s leah vara:NEG gïetigujmie hand:KOM PL dorjesovveme.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka bælla guktie gåarede byjresinie jïh b ...
Mijjjieh limh akte åålmege .
Piñón (2001) sjïere gaertjiedimmiem beajeme dan sov tjaalegasse.
såemies vuesiehtimmieh vedtedh eengelskegïelen laantine jïh åehpies almetjh debpede
-d-/-n- molsedimmie.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente ållesth 705 000 kråvnah vadteme golme prosjektide mah vuepsiem utnieh åarjel-jïh luvlesaemien gïelh nænnoestidh .
guvviedidh jïh buerkiestidh gåevieh parameeterhammosne jïh aerviedidh gusnie dagkerh gåevieh sinsitniem kroessedieh
Vierhtieh mah fylhkese båetieh öörnegen sisnjelen juakasuvvieh laavenjostosne dej sjyöhtehke tjïeltigujmie .
dååjvehtassebaakoe 1
1. daltesen mænngan
Stoerre gaehpien sisnie mov besteles gïevtebaenieh .
Åssjoeh båetije aejkiej bïjre
Jielemen bïjre: Saemiedigkien ulmieh jïh nuelieulmieh
Gïele , kultuvre jïh lidteratuvre
Daate barkoe tseegkesovvi gosse Snåase jaepien 2008 raejeste meatan sjïdti reeremedajvesne saemien gïelide .
mien , julevsaemien jïh åarjelsaemien jïh råajvarimmieh uvtede vijrebe barkoem tjïrkedh saemien baakoegærjide .
Lohkh artihkelem " Susannen voelph tjoevkesem båaltajehtin " .
Båetijen aejkien dle sektovre sæjhta dïenesth råajvarimmijste vielie våajnoes darjodh goh aarebi .
guktie im mahte mujhtieh
hedtieh gaavnedh baakoej jïh lahtestimmievuekiej gaskem eengelsken gïelesne jïh jïjtse ietniengïelesne
 (15) a.
Joekehts låhkoeh ovmessie SDJ-dajvine?
Aaj dej politihkeles krirriej bïjre jïh mij maahta demokratijem håvhtadidh .
Dahkoesoejkesje aalkoealmetji reaktide Nænnoestimmien mietie goeven 21. b. 2010 ENn generaalekrirresne (A / RES/65/198), dle veartenekonferanse edtja aktem soejkesjem buektedh gusnie dahkoeh gååvnesieh juktie reaktide veartenen aalkoealmetjidie nænnoestehtedh .
Dah maadthvåarome maahtoeh maahtaldahken-ulmiej sjïere faagine .
Akten jårredimmien tjïrrh , gaajhkh learohkh maehtieh dåehkesne barkedh seamma aamhtesinie .
Buerie båeteme museeumebeajjan
Saemiej kultuvre mojhtsh
saemien gïele vååjnesasse byjjes tjiehtjelisnie ...
Jïh desnie gusnie sjyöhtehke , dle aalkoealmetjeperspektijvem eadtjoste .
Mov materiaalesne gaektsie veerbh daennie dåehkesne.
Dan gaavhtan hijven daejredh daamhtaj buerebe sjædta jis hujnesne orreme , jïlhts dan guhkiem damta .
5.2.4.
Jis jïjnjebh prosjeekth jïh jïjnjebh bæjhkoehtimmieh / buerkiestimmieh åtnah , tjaelieh dellie dejtie mubpien bealan ...
Saemien laavenjostoe laanteraastaj rastah (SPR .
Tjåadtjoehtæjja: Healsoe- jïh hoksedepartemeente Healsoe- jïh hoksedepartemeente sæjhta Saemiedigkine ektine lïhkebe salkehtidh guktie seammavyörtegsvoete healsoedïenesjisnie maahta gorresovvedh julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine .
Daerpies bueriedimmieh , jeatjah
Øvtiedimmie-soptsestallemidie eensilaakan ryøjredh leah joekoen vihkeles gosse learohkide eevtjedh jih reesedh haestiedimmide skuvlesne dåastodh .
Daalhkese tjovrehki vuestie
MAADTHVUAJNOE JÏH .
2010 raejeste dle healsoeinstitusjovnh aaj seamma öörnegen nuelesne böötin .
Maajhööhpehtimmiem aaj vadta åarjelsaemien learoehkidie jeatjah fylhkine .
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh koordinateste 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpen baaktoe noerhtemes baahkose bäjjese Oksskolten gåajka .
Jeenjemes årrojh Skïerden- Stientjen gaskesne årroeh .
Ellievïhnesjimmieh - saemien 3
Mijjieh sïjhtebe laavenjostoem utnedh gaarsjelimmine , joekoen tseegkeldahkestrategijen jïh joekedimmien jïh åtnoen bïjre prosjektevierhtijste / spielevierhtijste .
Gosse preesse aktem aamh tesem biejjieöörnegasse beaja , dellie varke digkiedimmie sjædta , jïh aamhtese kanne jarkele .
Juktie Regijovnale evtiedimmieprogrammen tjïrrh joekedidh , dle 161,6 mill. kråvnah dåårjeme , mestie 12,8 kråvnah Tjïelten- jïh Regijovnaledepartementeste båetieh .
Datne maahtah steemmadidh gåabpaginie veeljemisnie .
skaepiedihks , bievnije jïh ussjedihks tjaalegh , lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analysh tjaeledh mah våaromem utnieh saemienfaageles tjaaleginie
Noerhtesaemien åajvahkommes Finnmaarhken jïh Tromsen fylhkine soptseste , jïh tjïeltine Tjeldsund jïh Evenes Nordlaantesne Nöörjen bielesne .
Jaepiebudsjedte 2103 jï h ekonomijesoejkesje 2013-16
Saemiedigkie edtja dotkemem , dokumentasjovnh & dejpeladtje maahtoen orre tseegkeme skreejrehtidh jïh aelhkiehtidh .
Ij leah dej naan sjïere væhta goh -n- jallh -s-.
Gaatesjen dle reektehtse vuesehte mijjieh ibie buektehth dam nuekies hijven , daan beajjetje öörneginie jïh njoelkedassigujmie .
Annje staaten åejvieladtjh jïh Stoerredigkie dejtie byjjes sjæjsjalimmide vaeltieh .
Dïhte skuvle gujht dellie feejene sjädta .
Årbok nr 8. (3 sid) 
daaletje mieride jïh njoelkedasside goeredh jïh orrestehtedh dej orre laaki mietie , orre
Dellie leam teaterisnie orreme .
Dïhte hokseektievoete mij datnem båehtjierdi , vuesiehtimmien gaavhtan dov healsoejarngem jallh dåastovem skïemtjegåetesne , dej skåltoeh goerehtidh maam deahpadi jïh mah dah maehtieh darjodh juktie ij seammaleejns ikth vielie sjïdth .
Saemien tjaalegh bæjhkoehtimmeste jih mieriedimmeste veeljemen bïjre Saemiedægkan sijhtieh departementen nedtesæjrojde båetedh www.regjeringen.no/aid/dok jih Saemiedigkien nedtesæjrojde www.samediggi.no
Buertien nuel iem snoegkedata , vuebniebealan kråanesne mænna jijtse beapmoegaeriem hapsahtalla .
Naevstien okse jis aaj ræhpas .
learohkigujmie soptsestamme daate pryöve edtja viehkine årrodh ihke lohkehtæjja maahta learoehkidie dan bööremes lierehtimmiem vedtedh
Vuesiehtimmesne (102) akte dejstie åtnasovveme.
Tjuerie vuessjedh naa guhkieb dle dejnie laajjene ?
Jis skïemtjehoksesne jallh sosiaaledïenesjisnie såvma maanam åeliej luvnie daaresjieh , jallh jis åelieh eah maehtieh maanam vaarjelidh , dellie ij journaalem olkese vedtieh .
Saemiej jieleme jih maelmie-vierhtiedimmie leah vihk edtja tjåadtjodh jih veadtaldihkie .
Akte dejstie saemien maana .
Kristeles Åålmegekrirrie sæjhta aktem digkiedimmiem jieledevuekien bïjre , ij ajve jieledetsiehkien bïjre .
dïhte mij bïhkede gaajhkine soejkesjimmine
8 vijries jïh guhkiesmïeresne barkoe saemiej gïelide ...
Dellie aalkoealmetjh Barentselaavenjostosne , saemieh , nenetserh jïh vepserh , aaj aktem ihkuve tjirkijem åtna Barentseraeresne daelie , lissine Barents regijovneraerie , gusnie aalkoealmetjh aktine tjåenghkies tjirkijinie leah ellies lïhtseginie orreme mænngan Regijovneraerie tseegkesovvi jaepien 1993 .
Dellie lim seamma klaassesne dejgujmie mah nynorsk ööhpehtimmiegïeline utnin , bene manne edtjim bokmål tjaeledh juktie manne dam dejnie jeatjah skuvline åtneme .
tjöönghkedh , veesmedh , tjaeliestidh jïh daata vuesiehtieh maereleslaakan ryöknemesïevigujmie , tabelligujmie jïh sööjladiagrammigujmie , digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh , jïh prosessen jïh buektemen bïjre soptsestidh
Sïejhme ahte dïhte grammatihke seerkeme baakoe aaj semantihken mietie seerkeme.
Mij 39 tjirkijh åtna ?
NORDLAANTEN FYLHKENÅLMA
Dov steemme seedtesåvva dov hïejmetjïelten gåajkoe ryöknemasse .
Dïhte mierie juktie kandidaatigujmie båetedh lea rïhkeden 3. b. 2012 .
Fleksijbele taaledïejvese lea eevre daerpies jis edtja maehtedh radtjoeslaakan ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh gosse dejgujmie aalka .
Goerkese gujht gaertjebe sjïdteme lexikaliseeremeprocessen mietie, juktie dïhte barre almetji (kaanne juvri) bïjre mah bæjjese sjidtieh, maanabaelien tjïrrh jïh geervine sjidtieh, dellie byjjenamme.
Ööhpehtimmielaaken 6. kaptihtele nænnoestimmieh lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne åtna maadthskuvlesne (§ 6-2) jïh jåarhkeskuvlesne (§ 6 -3).
Mannasinie edtjieh dah dubpene arredh .
maadthskuvlesne .
Læjsa ij buektehth taalemöönsterem damtijidh maam lohkehtæjja taavlesne tjaala .
Gosse mijjen byögkeles tjiehtjelh vielie bueriedibie jïh evtiedibie dle nuepieh åådtje kultuvrem vuesiehtidh jïh jïjtsh sijjieidentiteeth evtiedidh .
Dihte lij gujht aaj rikti daalhksh gaajhki skiebtsi vuste .
Veljesne jeatjah vijrijste aaj .
Buehkie dejtie viermide dan mååskeme .
Badth jis lea onn ohtje gåetieluhpie laptesne jallh tjeallarisnie dle ajve akte (1) jaepie .
Jis datne mubpene veeljemisnie nuepiem åadtjoeh steemmadidh: sïjhth daam nuepiem nåhtadidh dellie ?
Saemiedigkie edtja saerniestimmieh fylhkestjieltieh barkoej bijre vedtedh .
Jis daerpies gåetiem bueriedidh , edtja dam darjodh Saemiedigkine ektine .
Saemiedigkie gaskebeapmoem maaksa dejtie mah bïeljelamme dah edtjieh meatan årrodh konferansesne .
Gosse saemielaaken gïelenjoelkedasside nænnoesti , dle aaj laaken tjïrrh vihtiesti dah tjïelth Kárásjohka (Karasjok), Guovdageaidnu (Kautokeino), Unjárga (Nesseby), Porsángu (Porsanger), Deatnu (Tana) jïh Gáivuotna (Kåfjord) edtjin meatan sjïdtedh saemien gïelen reeremedajvesne .
Aaj stoerre ulmiem åtna dan vuakan mijjen dienesjefaaleldahkesne , jïh dejnie 3.000 km geajnojne mejtie fylhkendigkie daelie diedtem åtna .
Tjaelede aktem lohkije prieviem plaaran dan bïjre dijjieh gaavnedidh .
Edtja dienesjidh barkedh , jïh Åelkies sæjhta skaehtiem vaeniedidh gaajhkide baalhkadåehkide .
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén , +47 908 39 663
Dannasinie ibie krøøhkeme dejtie årrojejarkelimmide mah leah buerkiestamme stuhtjesne 3.3.1 c) mænngan 2014 .
RES gaajhkh aktöörh stuvrie mah leah ållermaahteme programmesne .
Govlehtallh GCG
Pryöve lea daan daltesasse sjïehtedamme .
Jis dan åvteste sjaejmoje , maahta voejngehtidh , dan åvteste gijhtedh jïh baajedh dam maam persovnem jeehti årrodh jïh destie aavoedidh .
Dïhte aalka juelkiej gaskem sjïdtedidh .
- Manne åådtjeme vihkelesvoetem vuejnedh dennie barkosne maam Hiejmevaarjelimmie dorje .
Tjuara aaj sjïehteladtedh guktie saemien voeresh aktem gaavnedimmiesijjiem åadtjoeh .
Tjåanghkan dle staaten aarvehtse frijje baalhkide fylhkentjïeltide 51,818 mrd. kråvnah jaepien 2012 , skaehtie lea 24,2 mrd. jïh mieriedåarjoe 27,618 .
Aaj åelieh jïh hoksebarkijh maehtieh moenehtsem gaskesadtedh .
Gärhkoe säjhta sijjie årrodh gyhtjelasside jih soptsestimmide , sijjie gusnie ektesne årrodh , voejkenem jih Jupmelem gaavnedh .
Albert Jåma reakasovvi jaepien 1946 jih båatsoeburrie- byjrekisnie Helgelaantesne byjjesovvi .
Byögkeles reeremisnie saemien aamhtesijstie dle akte
Gosse lij skïemtjegåetiefaalenassen bïjre , dellie tuhtjin daate lij dan vihkeles juktie staate diedtem åadtjoeji .
Dellie daerpies læssanamme båehtjierdimmiefaamojne jïh faagemaahtojne .
Saemiedigkie gïele-soejkesjimmine joe barka , jïh byöroe dejnie barkedh .
Manne lohkedh.Prt Art gærja 'Manne gærjam lohkim.'
Healsoe , buerievoete jieliemisnie jïh byjjenimmiebyjrese
Montrul (2016) buerkeste aaltere lea åejviejoekehtse aerpiesoptsestæjjaj jïh G2 learohki gaskem.
Dïenesjedorjemassen våarome lissehte 0,2 mill. kråvnajgujmie , viertiestamme voestes budsjedtine 2011 .
Vaedtsede tjåanghkan dåehkine , jïh darjo de argu menth
Referaansedåehkie åtnah 100% raajesijstie leksikaale NP objeektine hijven, mearan goerehtimmiedåehkie åtnah 85,6% raajesijstie hijven.
Fg 766 Fløanskogen-Lauvsnes , Flatangeren tjïelte
Jïjnjh learohkh jåerhkieh aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjedh juktie addisjovne- , subtraksjovne- jïh multiplikasjovnelaavenjassh loetedh .
Nimhtie lea vihkeles soejkesjigujmie fylhkestjieltij tjirrh barkedh .
Jaepien 2012 raejeste Departemeente lea dåarjoreeeremem Gærhkoeraaran sertiestamme .
ålmehreakta-dïedti bïjre .
Onne juerie dah meedijh goh plaerieh , TV , raadijove jïh Gaskeviermie faamoem utnieh , ihke dah jïjnjh almeth jeksieh jïh aamhtesh aamhtesesoejkesjasse biejieh .
Saemien teatere ij leah eevre a jallh b, dan åvteste: a. Saemien kultuvre jïh gïele eah naan guhkies lidterære aerpievuekiem utnieh, dej aerpievuekie lea njaalmeldh sertiestimmie b. Saemien kultuvrelle vuekieh jïh ritualh leah luhpehts orreme jïh voejhkelamme nåhkehtidh - kristedehtemen jïh daaroedehtemen gaavhtan saemijste.
Jis sïjhth lïeredh bååhkesjidh , lohkh teekstem , vuartesjh guvvide jïh bååhkesjh !
Eejhtegh jallh jeatjebh dejgujmie ektine tjoeverieh laavlodh .
Aartigkele 18 Njååhtjedimmiemoenehtse nænnoestimmieh jeenebelåhkojne nænnoste (aalme jeenebelåhkoe).
Guhkiebasse dåarjelimmie Aanneste tjuara darjodh jeatjah bïevnesistie .
Sjïehtede læstoem daerpiesvoetide dovne klaassesne , jïh aktegs learohki luvnie .
Boengeskuvmieh , beelhth gåaroeh , orre vaarjoeh , baarhkohkh .
Dah uvtelassh mijjen veeljememanifestesne golme solijdarijtetijsjstie maadtosne solijdarijtete juvrijgujmie , eatneminie jih dan ekolovgijen sjierinie , solijdarijtete dej båetije boelvijgujmie jih solijdarijtete gaajhkesh veartenen almetjigujmie .
Dååjrehtimmie åasaevtiedimmine dagkarinie latjkojne dajvesne jïh dennie jeatjah laantesne , sæjhta jiehtedh aktem maaksoelissiehtahkem medtie 40% lissine dam sïejhme åasabijjiedimmiem .
Ööhpehtimmie jïh byjjenimmie saemiengïeleldh byjreskinie vadta buerie nuepieh fïerhten learohke dan saemien gïelem evtiedidh iemeles åtnoegïelese .
Biejjiem jïh askem
[ Im ] manne is daelie mujhtieh rikti mah kraesieh men jijnje kraesieh hov dejpeli provhkimh aaj voessjedh jih gosse vaerhkieb utnieh jih dejnie låetjedh .
Learohkh joekehtedtieh dejtie ovmessie haalvemedaltesinie låhkoetjåanghkoen mietie maam gïehtjedimmesne åadtjoeh .
Baeniehealsoen jïh almetjehealsoen vihkelommes vuepsieh jaepien 2010 sæjhta årrodh: Årrojidie aktem nuekies jïh hijven faaleldahkem vedtedh baeniehealsoedienesjinie , gaskem jeatjebem baeniedåakteri barkoesijjieh tjåadtjoehtidh .
5.3 Pedagogeles maahtoe
, Jupmelen jïh daan åålmegen uvte datnem gihtjem: Sïjhth NN edtja dov paarrebieline årrodh jïh altemse hijven jïh nåake biejjide iehtsedh ?
Næjla: Ih dån leah amma !
Maam miste guarkeme gosse båajhtode vaastoem veeljeme destie mestie laavenjasse mïeteste ?
Nidarosen bispedømmeraerie muana jis jueriedisnie , mejtie akte almetje maahta lihtseginie årrodh .
Lissine aaj tjoeveribie vierhtiedidh guktie barkoem learohkidie sjiehtesjadtedh jih gaervies biejedh .
Pryövemen mænngan ...
Akte dagkeres goere maahta akte hijven våarome årrodh dejtie vuarjasjimmiesoptsestimmide lohkehtæjjan jïh learohken gaskem .
Gærhkoen histovrije
Dåarjoeöörnege saemien gïeleprosjektide ræhpas ohtsememieriem åtna 2015 raejeste .
Eejhtegh aktem iemie tjoeperdimmiem utnieh sijjen maanijste
vuajadahkh nuhtjedh guktie laantem vaenie nipkh
Gååvnese aaj pillerem mij jollebe gestagenedovse åtna mij seamma vaarjelimmie åtna goh kombinereme p-pillere .
Learohkh dej orre lahtesigujmie jïh aamhtesinie berkieh gosse interaktijve laavenjassh darjoeh jïh diktatem goltelieh lïerehtimmiesijjesne .
Man guhkiem lea irhkesovveme ?
4500 daeverh
Nööjre lij dan lïhke , jalhts mijjieh limh dan guhkene dubpene .
Tjåådtje Jupmele sæjhta mijjieh edtjebe rohkelidh , jïh tjåådtje dïhte mijjen rohkelassh gåvla .
§ 2 Dovne Gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse galka sjïere tjaeliehtimmiesijjie .
Dah regijovnale dotkemefoenth edtjieh aaj lissiehtamme dotkemekvaliteetine viehkiehtidh , jïh hijven FoU-byjresh regijovnine evtiedidh , mah maehtieh meatan årrodh gaahtjemisnie .
våhkoen .
Datne maahtah rohkelidh jalhts datne ih maam utnieh jiehtedh .
Lilja jïh aehtjebe kruanasjædtoeh seehtigan .
Daate gujht vååjnoe gïelegoerehtimmine mejtie saemiedigkie tjïrrehtamme .
Akte pearah bæssa jih mubpie jis buartan barta , gåalmede jis maam joem gilmehtahkeste veadtja jis leab åajaldahteme aereden viedtjedh guktie åådtje leamkedh .
Dïhte vihtiesvoetem jeanede vuartasjimmesne .
Baalhkasystemesne almetjetaalle biejjeste 01.07 dan jaepien budsjedtejaepien åvtelen åtnasåvva gosse mieriedåarjoem aervede , mearan almetjetaalle biejjeste 01.01 budsjedtejaepien åtnasåvva gosse skaehtiem jïh baalhkajïebnedimmiem aervede .
Dellie soptsestæjjah sijhtieh kontrastem vuesiehtidh, jallh dah sijhtieh aktem baakoem tjarkebe jiehtedh.
Jaepien 2010 dle medtie 45.000 feelijh dongkemeskovhtefaalenassem fylhkesne nåhtadin .
edtja juhtedh .
Dah uktsie reeremedajvetjïelth leah ajve akte unnebe bielie dehtie aerpievuekien saemien årromedajveste .
§ 44 Grövelsjön Dalarna läänesne Grövelsjön daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rijhkeraasteste jaevresne Grövelsjön , daan jaevrien mietie Grövlan johkenjaalman , destie rïektes sievine Rv:se 140 A , vyjrehkåbpoe rijhkeraasten mietie Grövelsjön gåajka .
Aaj akte faagetjåadtjoehtæjja gåetievaarjelimmien åvteste lea fïereguhtene dejstie saemien dajvijste .
Tjåadtjoehtæjjah: Maahtoedepartemeen Saemiedigkien bïevnesetjaalege maanagïertefaalenassen bïjre saemien maanide lea deallahtamme tjïeltide jïh maanagïertide .
Govlehtallije:
Webbesijjien ij leah jïjtje Anpassa-funksjovne dan gaavhtan dah sjïehtedimmieh maehtieh åtnoen jïjtje sjïehtedimmieh .
Lohkehtæjja aktem åenehks , aelhkie nøørjen tjaalegem gaavna .
GCGn preessegovlehtallijh
Goerehtimmieh saemien gïelij bïjre
Tjiertesth joekoenlaakan ironijem .
Gosse pryöve naemhtie åtnasåvva , lohkehtæjja maahta aaj goerehtidh maam Maarja buektehte gosse satne viehkehte .
Dellie maahtah meatan årrodh krirriem tsevtsiedidh sisnjielistie , jïh datne leah mubpiejgujmie mah seamma mielem utnieh .
) Jïjtjevyljehke pryövenassh Jaepiedaltese Pryövenasse
Bæjhkoehtimmesne hijven jis dah meatan:
Mijjieh sïjhtebe gieriesvoetem jïh håksoem vuesiehtidh jeatjabidie .
Tjaebpies nyjsenäjjah , noere .
Pryövenassem gïeteste vaalta viehkine sigkies naaloe maam vïrreåaran , venese , baska .
Skognæringa , NTFK , Mære , HiNT , FMNT
This book will open your mind.
Raastendåaresth regijovnaale laavenjostoe
Guhkies jïjje [sjædta].
Fïerhten jaepien orre pryövemh dorjesåvva .
Jaapan 2012 (ikth dåarjoe) dle sijjiem gaavneme kultuvremojhtesevaarjelimmiem nænnoesåbpoe darjodh 1 mill. kråvnajgujmie .
Geerve almetjidie lohkehtimmie
Daejnie joe aalkeme øøhpehtimmiesuerkesne .
Jaepien 2013 Saemiedigkie aktine dahkoesoejkesjinie saemien kultuvrejieliemidie barka .
St. bievnese nr 28 (2007-2008) Saemiepolitihke aaj tjïer
Maehtebe veanhtadidh goerehtimmiedåehkie aaj edtjieh mahte gaajhkh raajesh utnedh hijven guktie referaansedåehkie.
Leejjemepaehpereh maahtah vuesiehtæmman; gærjabovresne , åtnoeraerie fylhketjïeltesne åestedh .
Gosse learohkh laavenjasside pryövesne luetieh , tjuerieh matematihkeles symbovlh reaktoelaakan nuhtjedh guktie mubpieh maehtieh
Vaeltieh tjaatestimmieleahpa m dan krærran misse datne sïjhth tjaatsestidh .
Daate sæjhta saemien maanide jïh noeride aktem nænnoes saemien identiteetem jïh ektiedimmiem vedtedh saemien gïelese jïh kultuvrese .
Tjaelieh tjaatsegem , dïevhtieh dov laavenjasshtjaelieh jïh seedth påastine Saemiedigkien kanslijese , Box 90 , 981 22 Giron / Kiruna .
" Jïjnjh måedtie-såarts væhtah vuesiehtieh ahte psykihken ov-healsoe lea joekoen sïejhme noere nyjsenæjjide gaskem men lea læssanamme nyjsenææjjide jih ålmide gaskem .
Systeme gïetede man jïjnjh fïerhten aejkien lea jïjtjemaaksovem maakseme jïh ryöknoe man stoerre rabadte sjædta jollemaaksovetråahpan mietie fïerhten aejkien maam akt åestedh .
Seedth lohkijetjaalegem dov voenges plaaran .
• GAAVNOES JïH SEAMMAVYÖRTEGS
TRD Interreg-vierhtieh voernges (kap 551 påaste 60) 
Ahte gåabpatjahkh paarrebielieh leah seamma roehtseste seerkeme.
Lissine leah Maajh-øøhpehtimmieh learohkidie mah aaj maehtieh skuvlese naan aejkien båetedh , øøhpehtimmiem åadtjodh jih internaatesne årrodh .
Doekeme sïelten registreradamme dorjesijstie lea dïhte våarome juktie dåarjoem aerviedidh:
Gelline skuvline sæjhta naan learohkh årrodh mah utnieh dam maam mijjieh gåhtjobe sïejhme matematihketsagkesh .
Jåvva - guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne
Akte nænnoestimmie dispensasjovnen bïjre maahta krïevenassh utnedh guktie , jïh man jïjnje luhpie jarkelidh .
Dannasinie Saemiedigkie raeriestamme aktem byögkeles moenehtsem tseegkedh (SaOU), lïhtsegigujmie Reerenasseste jïh Saemiedigkeste .
Dïhte mubpie cookie gohtje sessionscookies .
Hanne-Lenan fuelhkie njielje gåetiegielh utnieh .
Men pryövim skreejrehtidh goerehtimmiem darjodh viehkievierhtiej namhtah.
Dihte dan gaavhtan byjjesreeremen gietedalleme guhkebe goh jaepiem vuertieminie edtja laantesne årrodh .
1. daltese Ryöknedimmie
Aamhtesegïetedimmie budsjedtebarkosne jïh notaath daan sjïekenisnie mejtie fylhkenraaran buakta barkoetjåanghkosne , leah sisnjelds tjaatsegh mah leah byögkelesvoeten ålkoelisnie , byögkelesvoetelaaken § 14 mietie .
Jeatja positijve mestie saemielaaken gïelenjoelkedassijstie bööti lea tjïrrehtamme vijries
Guktie daam k jih øvtiedidh i bieline gåatoehtid
Vielie tjaaleldh saemien gïele digitaale meedijinie .
Stååkedimmie lea daerpies akten maanan jieliedisnie
Saemien gïelh edtjieh evtiedidh jïh vååjnesasse båetedh
Dah maahtaldahkeulmieh mejtie naestine * mïerhkesjamme Jå1 , eah leah duejtie learoehkidie mah barkofaagi learoem leah tjïrrehteminie .
- Haga , Arna (red): Åarjel-saemieh Samer i sør .
Diedtieh " Min konto "
learoehkidie lïerh voeth gaavnedh jïjtse lohkemeguarkemem vaaksjodh
Jaepien 2012 dle raereste daejtie budsjedtemieride raeride jïh moenehtsiide jïh dåehkiebarkose:
Dovne abortedåastovisnie jïh noeredåastoevisnie maahta giem akt råakedh jïh dejnie soptsestalledh , oktegh jallh gåabpatjahkh .
Learohkh guvvieh gaevnieh ovmessie såarhts suejnijste gaskeviermesne jïh / jallh sjædtoegærjine jïh dej bïjre tjaelieh .
Voenges kandidaath fylhkendigkieveeljemasse:
Tjïelte aaj aktem reeremem åtna ihkuve barkiji gujmie .
Daesnie manne åadtjoejim , goh aajnehke learohke , åarjelsaemien baaltegïeline vaeltedh .
Karrierejarnge Noerhte-Trøøndelagesne lea tseegkeme goh akte prosjekte mij edtja golme jaepieh juhtedh .
Jis guektiengïelebarkoen syjhtedassedaltese edtja tjåadtjoehtidh , die vihkeles vierhtieh eah vaanenh .
Dam edtja darjodh akten vihties tijjen nuelesne .
viertiestidh jïh vierhtiedidh saemien nedtebielieh gelliegieleldh , dej åtnoevuekieh jïh bïevnesevierhtijste jïh designem
Thetaråalle lea semantiske råalle mah sisnjelds jallh bæjngoeh råalle.
Akte dagkeres joekehtsgïetedimmie ij leah reaktoe gænnah .
Alternatijve 2: ammesgïeline / gïelen goerehtimmine
' en sisnie , aktem stuerebe vueliedimmiem åtneme göölijelåhkosne , man gellie mah åadtjoeh meatan årrodh , vïnhtsh j. v. goh jeatjah tjïelth .
- Saemien kultuvreaerpie lea ræjhkoes , men joekoen jïjnje destie lea våarhkojne jïh tjeallarinie våårhkedamme .
Fylhkendigkie aamhtesem gïetedæmman åådtje suehpeden 2011 .
Ånnetji dle oksese beenghkie , jih ålkoelisnie Mierehke tjåadtjoeminie øøvre lovves , njarhtjan .
Desnie aaj ovagkusatijve nommen tjïelkestimmie, dïhte mij agkusatijveobjeekte ij vielie agkusatijve kaasusem guedtieh.
Såemies mijjeste gaehtjieh .
Noere almetjh: Barn , ungdom Guvvie: Porträtt Doen jïh daan bïjre: Lite av varje
Gosse mïelemøølege ‐ illedahkh låhka jallh gåvla lea - goh jïjnjh politihkerh måjhtjehtieh - vihkeles mujhtedh mïelemøølegh ij leah seamma goh veeljeme .
Goere 20 aaj vuesehte guktie goerehtimmiedåehkie raajesi bïjre pronominelle objeektine vaestiedamme.
Institusjovnh fylhkesne:
" Stoerre naestieh " dahkoe böötin laavlodh .
Baalhka jïh barkijh
3.6 Jienebh fåantoeh mah våaromem utnieh fasseldimmiestatistihkesne
Guktie fealede (magkeres vuajadahke (juelkieh > ruevtieraajroe > bïjle > giertie) 
Men dah distraktöörh byöroeh aaj maam akt soptsestidh, manne distraktöörh veeljeme gusnie dah edtjieh vuesiehtidh mejtie maahta subjeektem raajesistie sliejhtedh, mij kasuside bööremes veeljedh jnv.
Akte jallh göökte biejjiej mænngan dåastoevasse bååstide båata jïh orre daalhkesem åådtje , tabledth mejtie njilliedidh jallh tsavnoen sïjse rijtedh .
Akte ållesth gïelepolitihke aaj aktem hijven raastenrastah laavenjostoem kreava .
Dellie tjuara soejkesjidh , hammoedidh jïh gïetedidh tjaalegh mah govlesedtieh , jïh mah hijven struktuvrem jïh ektiedimmiem utnieh .
Daate sjiehteles daan almetjedåahkan ?
Gosse pryövemem learohkigujmie vuartesjh , dellie vihkeles learohkh dennie barkosne meatan .
Daerpies nænnoes nedteviermiejgujmie dej ovmessie institusjovni gaskem edtja daan-beajjetje vierhtieh bøøremeslaakan nuhtedh .
Asvedidh lea ålvas aerkies jïh skabroeh domtedh .
Jïjtsekapitalinnskudde lea meatan pensjovnesïelten jïjtsekapitalesne .
Edtja aaj jienebh jienebh ovmessie viehkiedïrregh nuhtjedh aerviedimmine , hammoedimmesne jïh govlesadtemisnie .
Dajvesne dehtie tjøødtjestimmiesijjeste Altevatn jaevriebealesne dan johkese Koievasselva dellie båatsoelaaken mietie dovne reaktah Saarivuoma saemiensïjtese gåetieh tseagkodh jis daerpies .
bïjre , jis akte uhtjiedimmie reeknemassesne sjædta jaepien minngiegietjesne .
Nöörjesne gaagkestimmieh aejlegen tsåahka 11.00 , juktie Jeesuse aejlegen jaemiedistie tjuedtjieli .
jienebh saemien gaarsjedæjjah jïh laantetjïerth meatan gaskelaanti gaarsje-øørneminie , vg Arctic Winter Games
mieriedidh maam åestedh
gaajhkh illeldahkh lohkeme- gïehtjedimmeste PAS sæjjan tïjjeraajan åvtelen tjaalasuvvieh .
Daelvege meehti slæjhtoes årrodh geajnoen gåajkoe båetedh , dannasinie geajnoem nåakelaakan beelin .
Programmesuerkieh jïjtsh ekonomeles mieriejgujmie
TEXT OCH BILD: BO LUNDMARK
Sov vaestiedassesne EN .
Lissiehtamme åasah jïh geahpanamme barkoevierhtie kantinesne Aervede råajvarimmien effekte lea 0,4 mill. kråvnah .
Maanah haalvemestrategijh daarpesjieh
Fylhkentjïelte Noerhte-Trööndelagen Elektrisiteetevierhkiem (NTE) eekie , jïh dïenestem e-vierhkeste vaalta fïerhten jaepien .
Gïeline goetsebe er et lærerverk i sørsamisk språk .
Lea jeenjemasth sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese lea jeenjemasth sjyöhtehke vaestiedasse guhkievaestiedassebielese goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte lea tjïelke dorjesovveme , hijven jïh maereles baakoeveahkine
Daate akte biejjie mijjieh maehtebe garmerdidh dam libie: akte åålmege njieljie staatine .
Dæjman dle dahkoesoejkesjem saemien gïelide bøøkti , jïh dïhte barkoe dam dåarjelidh sæjhta jåarhkedh , jïh edtja joekoen barkedh dejtie smaave gïelide gorredidh jïh evtiedidh , saemieministere jeahta .
Ohtsije tjuara merverdiavgiftregisterisnie årrodh .
Jeatjah gaskenasjovnaale barkoe
Magkeres vearelde ?
Datne leah Jupmelen læjhka-maana .
Nøørjesne dïhte nominasjovneprosesse jåhta , amma almetjh veeljedh mah edtjieh veeljemelæstojne tjåadtjodh , naemhtie: Dah nominasjovnemoenehtsh krirresne (fylhkesne) raeriestimmiejgujmie båetieh veeljemelæstojde mah doh krirriesiebrieh dejnie sjïere tjïeltine åadtjoeh digkiedidh , jïh dah aaj åadtjoeh orre raeriestimmmiejgujmie båetedh .
Saemiedigkie barka juktie saemien teaterebarkoem tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh, dovne doh tseegkeme teaterh jïh amatööreteaterebarkoe.
Manne dïhte guhte edtja maam darjodh jïh mij mov darjomistie båata lea ahte maana vaane sjædta.
Mijjieh sïjhtebe sïejhmelaakan striengkies byjresekrievemh utnedh fylhkentjïelten jïjtse giehteldimmesne , gaskem jeatjah åestemelatjkoeh , leejjemelatjkoeh jïh gosse orre sjïehtedimmieh dorjesuvvieh åestemen bïjre skovhtedïenesjijstie .
Sijjesne www.svenskakyrkan.se/kyrkoval dejtie veeljemen annjebodts illeldahkide vuesehte gosse gïelide ryöknoeh mænngan veeljemesijjie gaptjeme .
Akte tjielke ulmie lea gïehteldimmiem jïh gorredimmiem prijoriteradidh fylhkengeajnojne , juktie slahtjetimmiem tjøødtjestidh jïh jaksedh dam barkoem mij lea tjøødtjestamme .
Guelieh 1 .
Aanta aktem taalesievem dibrehtamme sov buertesne maam viehkine åtna taaleryöknedimmesne .
Dïhte lea frïjjesåjhtoe-vueliekontovre Karasjohkesne , mohte ij leah desnie åålegh faagebarkijh .
Darjoeh gellielaakan !
bievnedh guktie lohkehtimmiem evtiedidh ?
Fierhten mubpien jaepien Alaska (USA .
Råajvarimmie 47 .
Guktie datne edtjh / dijjieh edtjede daamtaj eejhtegidie skreejrije bïevnesh vedtedh jïjtse maanan bïjre ?
Bïevnesh byöroe vearman sjïehtesjidh , jïh tjaaleginie .
Nominasjovneprosesse joe akten jae pien jïjtjehke veeljemen åvtelen eelki .
" Spesialundervisning " nuelesne .
Daate soptsese lij akte kaarren bïjre maam vadtesem ååsteme.
Maahta skuvline govlesadtedh dastegh gyhtjelassh goerehtallemepryövenassi bïjre .
Dov lea måedtien aejkien nuepie hoksem veeljedh jeatjah skïemtjegåetine goh Staaren skïemtjegåetesne jallh jeatjah laantesne (Frijje hoksemeveeljeme).
Netto gïehteldimmiemierie fylhketjïelten åajvan jïh fylhkendægkan lea naemhtie:
Datne maahta håatjedh
Lohkeme daaroen Våhkoeh 36 jïh 37: Lohkeme englaanten gïelesne (elektronihken pryövoe) 
Saalme / Musihke
dïsse / dejtie gie / gïeh lååvkesåvva / lååvkesuvvieh .
soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh
voengem gohkeldahkesne krøøhkestidh buerebh goh åenehkslaaketje øøkonomije dieneskem
Lohkehtæjja åvtelhbodti paehperh baakoejgujmie dorje mejtie learohkh edtjieh lïhtsine bietskiedidh .
histovrije annje nåakelaakan tsevtsieh .
Tjeahpoe - jïh kultuvrevuesiehtimmie
Gïelen sjisjnjestruktuvre
Gïehtjedimmieh ryöknemisnie jïh lohkemisnie sjïehtesjamme dejtie tsiehkietjaalege- jïh væhtagïelenuhtjijidie
tjaelieh dam dialogem .
Daan biejjien dïhte akte dejstie golme åarjelsaemien lohkehtæjjijste skuvlesne , jïh barka aktem faalenassem evtiedidh dejtie åarjelsaemien maanide noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne .
Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh rååresjidh .
Årrojeaarvehts SSB .
Kaanne juktie govloes goh skåltoem åtna , gåessie ij leah ovskåaltoe .
Fierhten jaepien saemien gaahtjemem daelvege jih giesege öörnieh .
Gusnie abortem darjodh ?
' Flere gjennom ' lea 22,8 mill. kråvnah .
Jarkoestimmie laakijste jïh mieriedimmijste saemien gïelese Edtja laakh jïh mieriedimmieh mah stoerre iedtjem utnieh gaajhkide saemide jallh naakenidie saemijste saemiengïelese jarkoestidh .
Bueriesjugnehts dutnjien gie daelie båatah , bueriesjugnehts mijjen eatnamasse , laejpie mijjen buertesne sjædta .
Bielie II ållermaahta åajvahkommes abpe budsjedteprosessem , ekonomeles mierieh ekonomijesoejkesjeboelhkese , jïh gïehteldimmiereektehtse tjaktjen 2011 .
Raereste 7 mill. kr dan vijrebe soejkesjæmman læjkodh .
Övtebe kapihtelisnie vuartasjimh govhte dåehkide gusnie veerbh mah molsedieh.
Liturgijebarkoem liturgijide sjïehtede mah leah nænnoestamme gyrhkesjimmiereformesne Nöörjen gærhkosne .
noerh gaavneSjin
Maanah jïh noerh nuerebe goh 20 jaepieh åadtjoeh namhtah skïemtjehokse .
Kawhru , Merata (ed) (2002) Whenua .
Prosjektem tjïrrehte aktine salkehtimmine / åvteprosjektine jaepien 2015 , aktine mierine 5,2 mill. kråvnine , jïh vijriesåbpoe lissiebigkeme jaepiej 2016-18 .
Åarjelh-saemien dajve lea vijries jih stoerre laantem gaptja .
Maehtedh ryöknedh siebriedahkefaagesne lea veedtjedh , taaligujmie barkedh jïh taalide vuarjasjidh faageles aamhtesi bïjre , jïh dam tabelline , graafine jïh gaagkojne vuesiehtidh .
Aaj jearohks guktie maajhdirregen teknihke lea , jïh man varki sertiestimmie tjoejeste / guvveste jåhta .
, Guovdageaidnu .
Jïjnjh tjaebpies guvvieh gååvnesieh dejnie raeriestamme nedtievierhtine .
Juktie jis doesth ånnetji vuertedh minngebe gyhtjelassine , dellie vaestiedæjja sæjhta vielie jiehtedh , jïh giengeles åbpoe aamhtesasse båetedh eejehtimmien mænngan .
Seedtede gaajhkh reeknegh seamma adressen gåajkoe , saaht mij goevtese fylhkentjïeltesne mij edtja reeknegem maeksedh .
Saemien Tjiehpijeraerie stïnkes darjoejimmine sjïdtedh
Dah maanajgïerth byöroeh saemien gïelem vååjnesasse biejedh , dovne jïjtsh paehperh jïh skilth .
Saemiedigkie vuajna seamma åårgane maahta gåabpagidie råållide utnedh , jïh raereste akte vaaksjome - jïh klååkemeåårgane tseegkesåvva saemielaaken gïelenjoelkedasside .
- Jeg syns dette er et flott prosjekt, og fra sametingsrådets side er jeg glad for at Mental Helse Ungdom ønsker å sette i gang et slik prosjekt.
Guktie aaj jeatja saemien tjaelije , Nils-Aslak Valkeapää , lea dorjeme sov gærjesne Beaivi Áhčážan (1989) gusnie vuesehte saemien kosmologijesne ij naan vihties aalkove vuj minngiegietjie , almetje histovrijen doekoe jïijtjemsem guarka jïh eatnemisnie jïh eatnemine ektesne vyöse , aejkiemierijste namhtah .
7 Noerhte-Tromse / Nord-Troms
Nöörjesne luvliesaemieh Åarjel-Varangeren tjïeltesne årroeh , uvtemes Neidenisnie , men aaj Kirkenesesne jïh Pasvikdaelesne .
Goerehtæjja aaj leerehtimmiem , digkiedimmiem jïh evtiedimmiem siebriedahkefaageles daajroste jïh maahtoste feerhmie .
Guhkiem hov fealadamme , iktegisth dan eadtjohke jienebem daejredh .
vuerkesne saemien baakoeh jïh lahtesh utnedh
Matematikksenteret " Alle teller " (www.matematikksenteret.no).
leerhkedh joe -Ø- jïh tjoejemolsemem åådtjeme.
Jaevrie lij dåedtjies guelieh tjïevledin Mov eejhtegh jïjtsh vaatoem jaevreste vaetiehtin duvvene jaevresne gurhtie aaj govli jaevrien voerngesne aejvesti Baakoeh:
Saemiedigkien lea intergreereme njoelkedahke mej tjïelke indikatovrh jïh byjreskekriteriumh mah hijvenligkien juhtieminie
syökijh faagelïerehtæmman sïeltesne .
steemmadidh jïs lin maah teme .
Mov bïjre:
Ektesvuekiebarkoe lea jeatjh-laakan sjidteme jih jeatja haestimmieh båateme .
Råajvarimmie 11 Vaaksjome tjïelti jïh fylhkentjïelti tjïrrehtimmine ööhpehtimmie-reakteste saemien gïelesne
Kontovre åarjelsaemien dajve , Snåase:
Akte illedahke klijmaråårestallemijstie Doha ' sne lij akte nænnoestimmie Kyotoprotokollen mubpien åeliedimmieboelhken bïjre , jïh orre rååresjimmieh aelkedh akten orre abpeveartenen latjkoen bïjre .
Darjoej veele budsjedte / evtiedimmiesoejkesjh , fylhkendigkien jïh fylhkenraerien nænnoestimmien mietie
Jis bieljielimmie båatsoesïjte jallh saemiensïjte ij leah raarhkosne meatan jïh jis ij buektehth bovtsem bååstide heaptohth saahtodh , dellie dïhte raerhkieminie båatsoesïjte jallh saemiensïjte maahta bovtsem leekedh jïh dåårrehtidh båatsoeburrien reeknemen åvteste .
Saemiedigkie sïejhme kriebpesjem buakta , dah mah dåarjoem Saemiedigkien budsjedteste dåastoeh snjaltjen 1. biejjien åvtelen , edtjieh daejtie Saemiedægkan seedteme:
Dïhte mij deahpede daej væhtaj gaskoeh '[' jïh ']' akte deahpadimmie.
Maahta dåarjoem vedtedh raajan vïjhte latjkojde fïerhten jaepien jallh raajan mieriem 300 000 kråvnine jakseme .
Dannasinie dam vïrrepryövenassem gohtje , venöse pryövenasse .
Tjaktjen 2008 jïjnjem soptsestin gellie nominasjovneprosessi bïjre , gaskem jeatjebem daej almetji nominasjovni bïjre , Jonas Gahr Støre (Bk).
Jupmele , datnem gijhtebe .
Daate aaj Minimalist Programmen mietie, dah joekehtassh gïeli gaskem leksikovnen sisnie gååvnesieh.
Ij aatem darjoeh juktie veanhta destie asvedahtjedh ij leah hijven , juktie destie asvem tjarkebe sjædta .
Julevsaemien gïelesne 113 learohkh lïerehtimmiem utnin.
Kvaliteetevtiedimmiesysteme våaromedaatah vadta juktie haestemh gaavnedh dovne gïehteldimmie
Maahta salderingehaestiemidie guhkiebasse naemhtie vuesiehtidh:
Dah learohkh aaj maehtieh vearolde-jïh daelhkiekåarhth ahkedh darjodh , dejtie vihth nåhtadidh jïh vielie kåarhth darjodh mubpien boelhken , seamma aamhtesinie .
edtjh maam åestedh , v.g. maahtah veeljedh o lokaale beapmoeh gosse
maehtieh væptehke årrodh provhkedh lohkemelaavenjassen ulmiem jaksedh
- Dïhte ulmie lea jienebgïeleldh sjidtedh , jïh ij aktegïeleldh åarjelsaemien .
Facebook: World Conferanse on Indigenous Peoples 2014 Twitter: @wcip2014 Saemiedigkie: www.sametinget.no/Alta2013 Hashtags Twitter ' isnie: #wcip2014 og #alta2013
Cellejeatjahtehtemh maehtieh sjïdtedh jis irritasjovne njevlieskïeltesne mij bakterijistie jallh viruseinfeksjovneste sjædta .
Ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 dle budsjedteradamme konsesjovnefaamoebaalhkajgujmie 11,9 mill. kråvnine fylhkendigkien budsjedtesuerkesne , jïh 6,46 mill. kråvnah Regijovnale evtiedimmesne; tjåanghkan 18,4 mill. kråvnah fïerhten jaepien .
- Govleme lim ovmese håjhkoej bijre internatine guktie manne ussjedim im edtjem manne dahkoe .
Daelie Flere gjennom dejnie barkojne ektine vuajna maam edtja Byjjenimmieprogrammesne darjodh .
Biret Leammuid Ravdna jïh altese voelpe Juvva gærjavaestiedin .
utnieh , jijtjemielen mietie akten reeremedajvesne
Akte jïjtse mieriesoejkesje saemien maanagïertelohkehtæjja ööhpehtæmmam aaj evtiesovveme .
Sïejhme lidteratuvre jïh learoevierhtieh
Gaajhkh krirrieh desnie ?
Dïhte åssjaldahke akten gaahpoeh jïh ovjearohks preessen bïjre lea akte illedahke destie .
maehtieh vïht nuhtjedh (jis
Akte dej vuesiehtimmie (12).
Tjåanghkan daate 1,5 mill. kråvnah .
domtedh jïh soptsestidh draama jïh teaterijstie
Gåabpatjahkh limen barkosne jih maanagiertesijjie lij daerpies .
Gaskesadth daam faagegoevtesem mij bööremes vuekien mietie maahta dov gyhtjelassh vaestiedidh .
Gusnie jïh gåessie maehtieh gïelem vedtedh ?
Gaaltije: Gihtjedimmie TV3 play Sveerjesne Jon Henrik Fjällgrenine mænngan vitneme .
aelhkies fïerhten beajjetji raajesh soptsestalledh gusnie pråvhka aelhkies njaalmeldh jiehtege guktie guarkoe jïh goerkesadtede .
Almetjehealsoe Almetjehealsoedarjoen ulmie lea siebriedahkeligke tsiehkieh sjugniedidh guktie gaajhkh årrojh aktem hijven healsoem åadtjoeh Giehpiedimmie sosijale joekehtsijstie healsosne edtja akte røøpses laejkie årrodh strategijinie jïh råajvarimmine Almetjehealsoebarkoe edtja almetjidie meatan vaeltedh jïh våaromem utnedh daajrosne jïh dam evtiedidh .
Saemien kristelesvoetegoerkese lea aaj våajnoes lïerehtimmien tjïrrh hïejmine , gosse soptsestalla jïh gosse boelvh gaavenesjieh .
Gïeline Goetsebe 1 , Barkoegærja Arbeidsbok
Gieres almetjh !
Gååvnese aaj akte hypoteese man nomme Partial access (Eubank, 1993), dellie leksikaale kategorijh sertieh, men eah funksjovnelle kategorijh.
Guktie lea gosse vaatneske ?
Daah leah learohkh mejtie pryöve edtja vueptiestidh dan åvteste faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dastegh learohkh
Seamma laakan aaj daate sj ale reaktaj mietie eatnemen imhtie aaj seamma reaktah saemid maaksoem dåastodh .
Laevie Håkane hov lea guhkiem joe vuesiehtamme guktie jis gåerede iemiealmetji metodologijem åtnose bïejedh.
Manne akte guejmie disse , guhte mov viehkiem daarpesje ?
Skodth mov gaavalohke iejtohte vualka gaejvielidie gaejvide skodth mov gaavalohke (Gaaltije , 1987 DAT .
Jïjnjh gïejh Eallan pryövesne mah bïevnesh vedtieh guktie dïhte barka .
25% vaestiedæjjijste raajesem nulle objeektine jïh nulle ovryöktesth objeektine jååhkesjieh.
Histovreles dle gærhkoe saemien dajvine vuajnalgamme goh akte institusjovne mij lea ålkoelistie båateme , jïh gærhkosne almetjh orreme mah eah leah jïjtsh almetjijstie .
Beetnehdåarjoeh gïehteldæmman jïh gorredæmman 10,2 mill. kråvnajgujmie læssanieh juktie joekehtsem staeriedidh daerpiesvoeten gaskem nænnoestamme fylhkengeajnoesoejkesjisnie , jïh daerpiesvoete budsjedtemieresne .
Såerveste gïerhkemh darjoejin .
Annje råajvarimmieh utnedh energije- jïh byjreseskåårvemidie , juktie dejtie nænnoestamme klijmaulmide jaksedh boelhken 2014-20 .
Prosjekte edtja fokusem bïejedh mijjen aamhtesegïetedæmman jïh guktie mijjieh soptsestibie .
Daate bijjelen moenedimmiedaltese jïh vuesehte dah goerehtimmielïhtsegh verbh subjeekti mietie vejtiestamme.
Råajvarimmie 37 Jealajimmie pijtesaemien gïeleste jïh kultuvreste ...
Seammavyörtegs skuvlesne , buerebe gïelemaahtoe jïh ööhpehtimmienuepieh geervide
Skodth mov gaavalohke
Lohkehtæjja tjuara haalvedh dejtie voemeluktie nåhtadamme funksjovnide aarebi satne barkojne learohkigujmie nearhka .
jis edtja positijvelaakan mubpiejgujmie årrodh dle eev re vihkeles gïelem haalvedh .
Edtja laakem båetedh dan uvte eah maehtieh man jijnjh medijisnie eekedh .
Juktie gïelemålsome saemien gïeleste daaroen gïelese jeenjh dajvine dan guhkie båateme lea aarkbiejjien åtnoe luvlesaemien jïh pihtesaemien jïh aaj ovmessie saemien smaarehtjïerth gaarvanamme .
Learohke ... - naakede dehtie åejviesisvegistie låhka jïh vaajeste aktene tjaalegisnie - låhka jïh ussjede såemies bieliej bïjre vaeljehke sjangerinie - tjaalegh tjaala aelhkies baakoeveahkine jïh raajesebigkeminie , jïh såemiesmearan dam vihkielommes grammatihkem haalvoe - ovmessie såarhts tjaalegh tjaala såemies åehpies viehkiedïrregigujmie , jïh tjaalegidie såemiesmearan sjïehtede åssjelasse tjaalegigujmie - såemies gaaltijh nuhtjie gosse jïjtsh tjaalegigujmie barka jïh gaaltijidie såårne
· Mååhtedimmie edtja byjjehtidh guktie gaajhkh aamhtsh mah åarjelh-saemide jih saemiej dajvide veadtaldihkie , ektievuekien nualan båetieh .
Gellie bijjietjaalegistie dam bööremes jïh orremes akten boelhkese veeljedh , jallh litteratuvren voejngem damtedh .
Men læjhkan akte paradokse akte vuekie mij tjïelkelaakan buerebe kvaliteetem gejhkiegualan vadta , jïh buerebe baalhkavåarome göölijasse , ij gåaredh nuhtjedh daelie dej orre raajnesvoetenjoelkedassi gaavhtan , Muotka tjïerteste .
Golme lïhtsegh idtjin saemien lohkehtimmiegïeline utnieh.
Vuartesjh aaj boelhkesne 2.4.2.
Daate akte lissiehtimmie juktie maehtedh dam orre almetjehealsoelaaken krievemem voebnesjidh fylhkentjïeltese , jïh 5. mearhketjen mietie fylhkendigkien nænnoestimmesne ekonomijestrategijeaamhtesisnie .
' en aerviedimmie njoktjen daan jaepien , jïh
- Daan biejjien ij naan saemien maanah maanagïerteaalterisnie Elgåesne , jïh nov gujht aaj vaenie maanah , guktie maanagïerte ij vielie gååvnesh .
Dïhte edtja viermievïerhkem tseegkedh lohketæjjide gieh maajehööhpehtimmine saemien gïelesne berkieh .
Bueriesjugnehth dam gie Jupmelen nommesne båata .
7 - Dåakteremïnneme primærehoksesne tjïjhtje biejjiej raejesne .
pp-dïenesjem gihtjedh faageles vuarjasjimmiem darjodh jis datne dam sïjhth , jallh jis skuvle meala maana sjïerelïerehtimmiem daarpesje
Buerebe dam lïepedh .
Gïele , reaktah jïh gaskenasjovnaale aamhtesh
Voernges , regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh aktöörigujmie laavenjostedh
Ij PSA-pryövenassem vaeltieh goh sïejhme healsoevaaksjome almide sæjhta vuejnedh jis dah dan aareh hammoe prostatacancerem utnieh .
Budsjedten sjïekenisnie dle daate diedtejoekedimmie aaj akte haesteme , juktie fylhkentjïelte ij faamoem utnieh moenedh man gellie sijjieh edtja årrodh jïjtse fylhkesne .
Gåabpaginie skuvline dle dovne manne jïh jeatjah saemien maanah neerrehtimmiem dååjrehtimh dannasinie mijjieh limh saemieh , dannasinie saemiestimh , jeatjah gaamegh utnimh , jallh mijjieh gejhkiebearkoem voejelaejpine utnimh skuvlesne .
Landshövdingen lea lïeneståvroen åejvie jïh reerenasse dam sjæjsjale .
tjaelieh novellem jallh tjihtesem aamhtesen bïjre .
Vuelebe PSA-vierhtie maahta aaj mööleminie utnedh jis operasjovne hijven effekte åtna .
Lea veele jïh sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese lea elliesåbpoe jïh sjyöhtehke vaestiedasse guhkievaestiedasse bielese goerkesem jïh jïjtjeraarehke åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte lea tjïelke jïh veele dorjesovveme , maereles jïh gellielaaketje baakoeveahkine Gïele jïh byjjes maehtelesvoeth vuesehte såemiesmearan ektiemimmiem raajesi jïh boelhki gaskem vuesehte dïhte såemiesmearan hammoevierhkem haalva vuesehte dïhte såemiesmearan ortografijem jïh væhtabiejemem haalva sitaati jïh jïjtjedorjeme tjaalegi gaskem joekehtahta jïh gaaltijidie neebnie vuesehte hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem vuesehte dïhte jeenjemasth hammoevierhkem haalva vuesehte dïhte jeenjemasth ortografijem jïh væhtabiejemem haalva sitaath tsiehkesje jïh gaaltijide vuesehte vuesehte dan hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem jïh jeereldihkie gïeline vuesehte dïhte hammoevierhkem haalva vuesehte dïhte ortografijem jïh væhtabiejemem haalva sitaath tsiehkesje jïh gaaltijidie veelelaakan vuesehte Åenehks vaestiedasse: lea ånnetje tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkies struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste , aelhkieslaakan lahteste jallh argumenterade vuajna jarkoestamme gielem baakoste baakose jarkoestamma jïh baakoeöörnegen mietie tjuvhtehte naan sjïere væhtah tjaaleginie aelhkie faagegïelem åtna lea tematihkeles ektiedimmiem jïh maereles struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste , tjïelkelaakan lahteste jallh argumenterade tjaalegem jeenjemasth jarkoste jïh sjïehtede hijven gïeline sjïere væhtah tjaaleginie tjïelkeste maereles faagegïelem åtna lea tematihkeles ektiedimmiem jïh tjïelke , maereles struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste , tjïelkelaakan jïh veele lahteste jallh argumenterade tjaalegem jarkoste jïh sjïehtede veele jïh gellielaaketje gïeline j sjïere væhtah tjaaleginie tjïelke tjïelkeste veele jïh maereles faagegïelem åtna
Dejnie barkoedåehkine jïjtjevyljehke nyjsenæjjah jïh kaarrh mah leah Varjelimmine latjkoem dorjeme , jïh haarjanieh 20-25 biejjieh jaepien .
Aalkoealmetjh Russlaantesne aalkoealmetji ihkuve tjåenghkies tjirkijem Regijovneraaran veeljieh mubpien boelhkese , tjaktjen 2013 raejeste jïh tjaktjen 2015 raajan .
Deblie geerjene sjædta goh vuajna maam nyöjtetje vadteme .
Læjhkan lægan dej guaktaj ovmese dååjrehtsh skuvlen gaavhtan .
Daate roehtse loedte, e mubpene lïhtsesne.
Almetji jielemem eatnamisnie bueriedidh jih dovne ånnetji dååjrehtalledh ?
Dïhte maam gohtje ultratjoejestave mojhteleslaakan åenehks boelhketjem maadthtjåalan rijtie , jïh dåaktere måedtie minudth prostatam goerehte .
Departemeente saemien byjresigujmie govlesadtin mah åssjaldahkem dåarjoehtin.
Indigenous Affairs 1-2/08 (International Working Group on Indigenous Affairs).
[ Nøørjen Båatsoeburrie Laantesiebre tjåangkosne Tromsøesne tseegkesovvi jaepien 1948 .
' n barkosne aalkoealmetjegyhtjelassigujmie .
Bihkedimmiem dorjeme naemhtie guktie maahta dam nåhtadidh gaajhkine saemien dajvine .
Gusnie dihte ?
7) Nasjonalpaarhkeståvroe Stabbursdalen nasjonalpaarhkese
Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjïelte (NTFT) lea ektine Snåasen tjïeltine aktem bieliem saemien gïelen reeremedajveste orreme , mænngan 1.1.2008 .
Socialdepartemente jïh Sveriges Kommuner och Landsting (SKL) leah latjkoem sïemedamme
Eejhtegi reaktam utnieh jååhkesjieh hoksese dåarjojne laakeste man sjïere nænnoestimmieh gosse noerh hoksedh (LVU).
åarjelsaemien , lea sagki aejhtemisnie .
Meedijah tjoevkesem biejieh politihkeles gyhtjelassi vøøste , jïh dej politihkeles krirriej bïjre bievnieh .
Hijven hov , dellie åadtjoejibie tjoejkedh .
Veeljemeboelhken 2009 - 2013
lohkehtæjjah pedagogeles maadtojne jïh guektiengïelen maahtojne
ussjedidie guktie dijjieh maehtede biejjiem sjïehteladtedh guktie maanah bööremeslaakan maehtieh naakenigujmie dijjes te årrodh , gosse dam daarpesjieh .
Vihkeles bïevnesh bååstede vedtedh mah lïerehtimmiem skreejrieh , juktie dah learohkh buektiehtieh faageleslaakan skearkagidh .
Daesnie edtjieh aktene aktivyöki barkosne mubpiejgujmie ekti ne dååj re h tidh , jïh sosijaale maahtoem evtiedidh .
Maahtoeulmie Jåa1- studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammen mænnganMaahtoeulmie Jåa2- barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammen mænngan
4.0 Soejkesje åtnosne
Vaarjelimmiedepartemente tsiehkiem vuesehte vijries råajvarimmeste daennie 20009:n byjreskegoerehtallemisnie guktie deerjemen jih eatnemeskaaran vøøste barkedh jih åvtjetje aejkiej deerjemh sjeakodh .
krïevedh .
Vuestie bïevnesh geerve teksth vadta jïh rïhpesåvva geervebe gyhtjelassh gihtjedh .
Jane Juuso , Varangerbotnen luvhtie , orre gærjam tjaaviehkine båata .
- Nasjovnaale politihke lea dam ovseekerevoetem sjugniedamme jïh byögkeles goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste daejtie dajvide byöroe dam loetedh , Jåma jeahta .
Uvtemes dellie dan koncepte daltesigujmie maam provhkeme.
Dej jeatjah raeriestimmieh ?
maahta dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh hijvenlaakan govlesadtedh
Ozone-gïerts mij vaarjelidh
Mov boelvesne nov badth daamhtaj govlijimh guktie mijjen voeresh joejkemasse skejkehtin goh lin garre hujnesne , sårkosne jïh vaejvesne .
jïjtse mïelem buektedh jïh buerkiestidh ovmessie aamhtesi bïjre
Lokaliseradimmie: Åarjelhsaemien Teatere lea lokaliseradamme Nordlaanten Teaterinie ektine, Måehvesne jïh gåetieleejjemem dejtie maaksa.
Hijven lïerehtimmie- jïh ööhpehtimmienuepieh maanagïerten , skuvlen jïh jollebe ööhpehtimmien tjïrrh , leah eevre vihkeles juktie tjïrkedh jienebh maahtoem gïelesne åadtjoeh .
jienebe sveerjen jåarteburriem byjresasse sjïehtedidh , rihpes dajvem gorredidh jïh gellielaaketje sjædtjoe- jïh juvrharth vaarjelidh
Maahta eejnegen veeljedh jis sæjhta jiehtedh jaavoe jallh ijje faalemasse varkebe hoksen bïjre jeatjah hokseektievoetesne enn gosse ohtsedamme .
Dïhte dellie jeahta konvensjovne ij daamtesreaktaj gåatomereaktide dijph mah båatsoesaemieh aktede rïjhkeste nubpene rïjhkesne utnieh .
Tradisjovnen mietie dïhte åarjel-saemien kultuvre lea stinkes gårreldahkesne jieleme-darjomasse , jïh båatsoe lea dan dïehre skearkagamme edtja daan kultuvren åejvieguedtije årrodh .
vihkeles ulmie lea gïeleutnijh jienedieh .
Genererh orre guvviem
Buerie lohkehtimmine gïehtelh gosse datne: - learohkem lïerh damtedh jïh sjåahkedh dejtie aktegs faagi teksth jïh mij sjïere tekstine - learohkem baajh åahpenidh gellielaaketje tekstigujmie ovmessie sjangerisnie - learoehkidie ovmessie vuekieh lïerh gosse guarkedh guhkies jïh / jallh ammes baakoeh - learoehkidie buerie astoem jïh mieriem vadtah eensilaakan lohkedh - learoehkidie nuepiem vadtah (man åvteste lohkedh) jïh learoehkidie lïerh guktie jïh maam edtjieh vueptiestidh gosse luhkieh - learoehkidie viehkehth ållesth tekstem vuejnedh jïh viehkehth vuejnedh mij vuertiemisnie tekstesne - learoehkidie lïerh jis tekstem viedtieh mïsse aerebistie maehtieh dellie buerebe guarkoeh maam luhkieh - learohkigujmie digkedh magkerh lohkemevuekieh / lohkemestrategijh mah maehtieh væptehke årrodh provhkedh lohkemelaavenjassen ulmiem jaksedh - learoehkidie lïerh voeth gaavnedh jïjtse lohkemeguarkemem vaaksjodh - vuartesjh guktie learohkh maehtieh soptsestidh dan bïjre maam lohkeme - voerkeslaakan lahtesh , baakoeh jïh termigujmie barkh - learoehkidie lïerh vierhtiedidh mejtie lohkemevuekiem / strategijem maam veeljin , åssjalommesi mietie sjïehti - gaajhkh dovnesi gujmie tjåanghkosne abpe gïehtjedimmien bïjre digkiedidh - learoehkidie eevtjh lohkedh gosse eejehtieh , jïh dejtie viehkehth lohkemes maam lyjhkoeh gaavnedh
Naemhtie Ealla maahta laavenjassigujmie barkedh mah leah lïhkebe dam maam haalvoe .
Lïerehtimmieh: RD (n=2) Gaskemedtien % Direkte objeekth 1 (17) 16,50 Direkte objeekth 2 (10) 8,00 Tjåenghkesne (27) 24,50
Mijjieh ussjedibie mijjieh abpe dam mieriem låeptebe 2011 , jalhts sjyøhtehke skåårvemeboelhke lea jaepiej 2009
Lopme Naestie
Maanah geerve almetjh daarpesjieh mah hoksem vedtieh , jïh dejtie nuepide vedtieh jïjtsh domtesh damtedh , guktie maanah mænngan edtjieh maehtedh domtesidie damtijidh jïh dejtie gïetedidh .
Suehpeden 2010 dah stoerredigkietjirkijh Erna Solberg , Michael Tetzschner jïh Trond Helleland krirreste Åelkies , aktem tjirkijeraeriestimmiem bøøktin gusnie raeriestin voejhkelimmiem tjøødtjestidh elektrovneles steemmadimmine .
Mijjieh sïjhtebe barkedh ihke Lauvøya , Viknesne salkehtamme sjædta goh foeresjimmiesijjieh gaassedorjemassesne Nöörjenmearosne .
Staatebudsjedte jaapan 2012 vuesehte Reerenasse jåarhka jïjnjh staaten gåetieh bigkedh .
Dagkeres våajnoes seammavyörtegsvoete gïeli gaskem lea seamma tïjjen akte guvvie dan seammavyörtegsvoetese almetji gaskem .
Dej buerkiestimmie lij mijjieh edtjimh daaroen lïeredh jïh bieline voeneste årrodh .
Daelie libie lïereme guktie bist daaroen gïele dejtie sijjien ov-agkusatijve, overgatijve jïh transitijve veerbh gïetedieh.
Abpe veartenisnie aervede medtie aktem lehkiem beapmoste mij dorjesåvva , beetsuvh sjïdtieh jïh gåalmehtsem dehtie beapmoste maam utnijh åestieh , sleengkesuvvieh .
Maahta aaj asvedidh jis alkohovlem jovkedh jallh drogh nåhtadidh .
Lohkehtæjja byöroe aaj aktem soptsestimmiem darjodh Aantine mænngan , juktie gyhtjelasside teekstesne bijjielisnie tjïelkestidh .
Daate daltese akte våårege aarvehtse budsjedtesne , jïh ij dannasinie ussjedeminie abpe dïenestem olkese vaeltedh , viertiestamme dïenestemaalline .
Dïhte daamhtaj vïrre sjædta sædesne , gadtjesne jallh bejhkesne dan mænngan .
Bielie 5
Jeenjesidie ij leah daate nuekies ihke dah buektiehtieh jïjtjeraarehke barkedh dej jeatjah laavenjassigujmie .
konsesjovnefaamoebaalhkah jïh maaksoeh reentide jïh åesiemaaksose .
BERGENISNIE (PARALMENT
Diagramme 4.6.
Ööpehtimmie- direktovraate ussjede statistihkem bæjhkoehtidh saemien bïjre jåarhkelïerehtimmesne sijjen nedtesæjrojne .
Vesterbukt , Anne-Lise jih Dunfjeld , Anne-Lise: Åarjelsaemien learoeviertie 1.-3. skuvlejaapan nr. 1 og 2 .
Dïhte åarjemes smaaregen mietie tjaala .
Naemhtie akte hijven våarome sjædta evtiedæmman , orrestehtemasse jïh bueriedæmman , fylhkendigkien nænnoestimmien mietie , ihke tjuara tjirkedh daajroe kvalitetegoerehtimmijste eadtjohkelaakan åtnasuvvieh skuvli evtiedimmiebarkosne .
Telefovne: 78 44 84 00 Telefakse: 78 44 84 02 E-påaste: postmottak@samiskhs.no
Daate reaktoe nasjovnale politihken mietie jïh jielemen daerpiesvoeten mietie , juktie sjiere maahtoem åadtjodh dej
Datne maahtah aaj daennie gaskesadtemeguidesne ohtsedidh (sveerjen gïelesne).
Eakan dah guaktah lægan öövre seamma dåehkieh veeljeme jïh baakoeh rïjteme dejtie.
250 kråvnah Skïemtjehokseme båehtjierdimmie
Saemiedigkieraerie lea rååresjimmiej tjïrrh Ålja- jïh energijedepartemeentine veeljeme ij bigkemem dööresmehtedh aktede orre 420 kV elfaamoeledningeste Balsfjorden luvhtie Skaidin gåajkoe , dejnie veanhtadimmine departemeente daelie lea veeljeme daam bigkemem våaroehtidh jeatjah bigkemi bijjelen seamma dajvine .
sjædta .
Daan mearan dle 41 sjïehtedimmieh dorjesovveme learoekandidaatide .
Ohtsije hijven gïeledomtesem galka utnedh , joekoen tjaelemegïelen gaavhtan .
Giehpiedimmie dorjesåvva gosse barkijh barkoem iemielaakan orrijieh .
Mah vuartoeh learohkh tjaalegidie utnieh ?
Ryökneme eatnemefaagesne lea aaj maehtedh viertiestidh , vuarjasjidh jïh argumenteradidh man reaktoe dah aerviedimmieh , illedahkh jïh vuesiehtimmieh leah .
Gihtjedh " siejhme " almetjh .
Onne maana tjööjjijste - maam maahta jïjtje darjodh ?
Staatebudsjedtesne lea vierhtieh lyjkeme mah edtjieh jieliemasse juhtedh regijovnale evtiedimmien sisnjelen , dejnie dajvine mah idtjin differensiert arbeidsgiveravgift åadtjoeh .
Jis funterde abortem darjodh dellie kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna .
Bene akte såevmien TV-dåehkie lij desnie mij konsertem filmadamme jïh raaktan dellie dah böötin .
Maadthskuvle jïh Jåa
Hoksebarkijh bievnieh sosiaalemoenehtsasse mij maahta dåarjojne laakeste man sjïere nænnoestimmieh gosse noerh hoksedh (LVU).
ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh struktuvrine jïh ektiedimmine
Dïhte jaahka dam voejhkelimmiem steemmereaktine dejtie mah leah 16 jaepien båeries , bene ij steemmadimmiem Gaskeviermesne lyhkh .
Saemien sijjienommh nåhtadidh jïh våajnoes darjodh leah akte vihkeles gïele- jïh kultuvreskreejrije råajvarimmie .
Guktie learohkh maehtieh meatan årrodh sijjen jïjtsh barkoem vuarjasjidh ?
Vielie jiehtiejægan jalhts dah veerbh molsedimmesne leah aajmoejeatjadimmie læjhkan eah gaajhkh veerbh mah leah aajmoejeatjadimmieh molsedimmesne gaavneme.
Akte ulmie lea dan jïjnjh vierhtiematerijell buektiehtidh goh gåarede , dannasinie åssjaldahkh ,
Ektievoetebigkeme aktene aalkoealmetjeperspektijvesne tjuara gaajhkem feerhmedh mij lea aalteren , geografijen , kultuvrelle roehtsen jïh gïelen tsiehkien bïjre .
Profesjovnelle tjeahpoedorjesh vuesiehtidh gaajhkide maadthskuvlide fylhkesne Dan Kultuvrelle skuvlevoessen tjïrrh
Diskriminieringslagen mietie lea nihteme ij sierredimmie åadtjoeh gååvnesidh dan sjïeken mietie tjoelh (nyjsenæjja jïh kaarre), etnisitehte , religijovne jallh jeatjah jaahkoejieleme , seksuellen syjhtede , svihtjemeheaptojne , aaltere , tjoeleraastedåeresth identitete jïh / jallh lahtesh .
Norgesglasset , orre versjovne .
Dah gïeh guhkemes gïeline gïehtelamme jïebnebh jïh jollebh illeldahkh vuesiehtieh.
- Doh vïhtesjadtemh vuesiehtieh gellie dajvh laajrosne Balsfjovlen jïh Hammerfestem gaskesne ræjhkoes kultuvreeatnemh utnieh stoerre kultuvrelle jïh histovrijen aarvojne , prosjekten åvtehke Kjersti Schanche minngemosth jeahta .
Tjoerh gujht daejredh ahte ij leah barre datne dïhte guhte mannem eevtjede vaedtsedh men datne
Dah aaj ånnetji vuesiehtieh guktie veeljemeilledahke sæjhta sjïdtedh , jïh jïjnjesh tuhtjieh gieltegs åadtjodh daejredh krirriej aerviedamme dåeriedimmiem meedijagaptjemen tjïrrh .
Mijjieh sïjhtebe barkedh juktie dejtie göökte skiemtjegåetide fylhkesne tjåadtjoehtidh .
Dam sæjhta darjodh dennie sïejhme budsjedestaeriedimmesne jaepesne , jïh feerhmie vuesiehtimmien gaavhtan ektiemaaksoeh , aarvehtsdåarjoeh jïh plearoeh .
- Vihkeles hov hijven hïejmesæjroem utnedh , juktie dan tjirrh voestes guvviem dajveste åadtjoeh .
Dajvine dubpene daebpene Saepmien eatneme aaj bestesåvva eatnemen eajhnijste jïh almetjen darjoemistie .
Jïjnjh learoehkidie lea gïeltegsåbpoe jïh eadtjahkåbpoe digitalelaakan tjaeledh goh gïetine .
fïerhten biejjien, Saara, bïjle, tjaebpieslaakan, vuejedh Fïerhten biejjien Saara bïjlem tjaebpieslaakan vuaja.
Jeatja saemien gaskebarkoeh
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh gaskeviermiem nåhtadieh juktie aktem sjyøhtehke nedtesæjroem gaavnedh , bïevnesh digitale kaarhtijste veedtjieh jïh bïevnesidie aktene tjaelemeprogrammesne nåhtadieh .
Vijriesåbpoe dle sjæjsjalamme aktem barkoedåehkiem tseegkedh mij edtja aktem gaskenasjovnale laavenjostoedïrregem evtiedidh , mij edtja åljadearjoen vööste årrodh Arktisen mearosne .
Garantijevoeresijmaaksoem edtja jieniedidh jih deemenseskiemtjesåjhtose jeenjede vierhtieh vedtedh .
AAJMOEvååjeme]]] Daate buerkiestimmie vuesehte guktie göökte kausatijvi tjïrrh gåarede deahpadimmieh lissiehtidh.
Daate saemien øøvtiedimmiem skilki jih aaj saemiej domtenasside .
Manne leam nïejte / nyjsenæjja .
Mij barkoste båata edtja daatavåarhkose bïejesovvedh mïj lea utniji aktine .
Daejrebe låhkoe maadthskuvlelearohkijstie mej saemien voestesgïeline lea naa jiebne , men låhkoe learohkijstie mej saemien mubpiengïeline , ånnene .
Jeenemes maanide rudtjen nille njöömieh .
Tell .
" Bïevnesh tekstesne
Naemhtie sjædta gosse dah sektovrh tjåanghkan aktem unnebeåtnoem utnieh , jïh dh ektiebaalhkah / - maaksoeh (darjoe 19) aktem vielieåtnoem vuesehte (faetie) Jis naemhtie sjædta fylhkendigkie edtja abpe jaepieilledahkem , inkl. dejtie ikth vielie dåarjojde sektovridie , nænnoestidh budsjedtejaepien reeknemassejaepien mænngan .
· Maam eengkele jeahta Jupmelen bïjre ?
kultuvrh- jih gïeledarjomh
Åarjelsaemien baakoegærjatjaelije
+ ÊNUMBOETMÊOTMBOETUJOH) ÊMTPWBMTLBOTMJFU 1⁄2 TUFSTVOE
Råajvarimmie 12 Staeriedimmie faage- jïh tæjmoejoekedimmeste ...
Jis datne sïjhth meatan årrodh tsevtsedh mah kandidaath mah veeljesuvvieh , tjoerh persovnesteemmem dejtie kandidaatide vedtedh .
Goerehtimmiedåehkie nedtesæjrosne vaestiedi jïh referaansedåehkie Wordfilesne vaestiedi, jallh paehpierisnie.
Bæjhkoehtamme 2015 Tjïelte- jïh orrestimmiedepartementeste Tjaalege aaj daaroen , orredaaroen jïh luhkie ammesgïeline
Reektehtse lea baalte bïejeme .
45 Maanavaarjelimmie ...
Mubpien aereden Åvla varki fahkoe , tjuedtjele gåårvede jih våålese tjøøkese roehteste .
4. meatan jïjtse lïerehtimmesne dovne jïjtse barkoem jïh evtiedimmiem
Gaajhkh edtjieh tryjjedidh jïh damtedh maam joem kuvsjeste lïereme .
Naakenh dejstie vielie kapihtelisnie 7 digkedem.
Minngemes jaepien dle vaaksjome g. j. lissiehtamme vaaksjomebarkoem barkoetsiehkiejgujmie dejnie sïeltine mah barkoefaamoem lååjkedieh jïh leejjieh .
Dïhte stuhtje ovagkusatijve.
Healsoe- jïh jieledetsiehkiegoerehtimmieh mejtie Saemien healsoegoerehtimmiejarnge dorjeme , vuesiehtieh ij leah naan sjïere joekehtsh somatiske healsosne saemiej jïh jeatjah årroeji gaskem .
Dah prinsihph våaromem utnieh dotkemisnie jïh maahta dejtie ektiedidh daesnie-jïh daelievuarjasjæmman mij lea buerkiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne .
Viehkiehtidh barkoevuekide fylhkenraerine jïh fylhkendigkesne aelhkebe jïh daajbaaletje darjodh , gusnie byjrese jïh radtjoesvoete leah ulmie
Gærja aaj galka learoehkidie jïh lohkehtæjjide haestedh edtjieh ussjedalledh jïh digkiedidh mij neerrehtimmie lea , jïh mannasinie mijjieh neerrehtibie .
Älvsbyn lea gåatomedajve Balvatn båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1.- voerhtjen 30 .
Aaj daerpies sjïehteladtemem dåarjoehtidh jïh nænnoestidh goh joekehts sijjiejgujmie , gusnie sjyøhtehke teemah bæjjese vaaltasuvvieh / mejgujmie barkeminie , juktie bïevnesh jïh daajroem geerjehtidh , jïh aktem tjåenghkies goerkesem sjugniedidh dejtie haestemidie jïh vuekide .
Spaajhtelohkeme Learohkh spaajhte luhkieh tjaalegem / tjaalegidie jïh geerve baakoeh gaevnieh .
Minngemes raajan gaajhkh dah dåeriesmoerh haajpanieh !
Saemien gïelh unnebelåhkoegïelh Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
Reaktah jïh faalaldahkh saemien maanide bïevnese: Byöroe buerebe bïevnesh maanajgïertefaalaldahkh saemien maanide vadtasovvedh , dovne maanide saemien maanajgïertesne jïh aaj saemien maanide nöörjen maanajgïertesne .
Eeplagaahkoe | Laajpetjh | Paanne-Laejpieh | Gueliekrovhte |
Åejvietsiehkie vååjnoe vaenie maahtoem saemiengïelesne barkijinie byjjesreeremisnie .
Dan åvteste daerpies etihkeles njoelkedassigujmie mah saemien ektie reaktam jïjtjenænnoestæmman aaj dorjesåvva healsoedotkemen sisnjelen.
laejpiem tsööpkedh
mejgujmie göökte saemien gïelejarngeh
laavenjassine gusnie vaastoem veeljedh learohkh edtjieh aktem vaastoem gellie vaastojste veeljedh .
Mijjieh dam gohtjebe Bååstede .
JÏH .
Smøølhkeme paepieristie , medtie 4 tonn fïerhten jaepien , maam aarebi bijline vøøji Heimdalen gåajkoe juktie paehpieridie båeltedh , dam barkoejarnge Stientjen tjïeltesne daelie øørnede , ihke dah sertifiseringem å
Ij gåaredh goerh saemiengïelesne elektrovneleslaakan seedtedh .
Mohte dam vaahram lea dan onne .
Maehtedh lohkedh: Learohkh faagetjaalegh bovtsen jïh båatsoen bïjre luhkieh gærjine jïh gaskeviermesne , jïh sijjen jïjtsh tjaalegh luhkieh .
Dïhte lea tjirkije saemiej åvteste Såevmesne , Nöörjesne jïh Sveerjesne .
Göölemereakta lea vïnhtsen stoeredahkese ektiedamme , jïh dïhte lea Saemiedigkien mielen mietie , ij akte hijven vuekie .
Saemiedigkie lea dan nöörjen delegasjovnen tjïrrh meatan orreme dennie gaskenasjovnale barkosne konvensjovnine biologeles gellievoeten bïjre , jïh leah gaskem jeatjah viehkiehtamme guktie dah staath åeliedimmiem utnieh - dan gåhkese gåarede jïh naemhtie guktie maereles - ååktedh , gorredidh jïh tjåadtjoehtidh - dam aerpievuekien daajroem .
Jeatjaj leah dovne saemiengïele jïh daaroengïele goh åtnoegïele jïh naan ajve daaroegïele .
Daan biejjien Saepmien leah gellie profesjonelle ihkuve barkijh jïh frijje scenetjiehpiedæjjah gaajhki sjangeri sisnjeli.
 17 direkte objeekth (objeekte-NP:h akkusatijvesuffiksi- jïh nominatijven pluraalesuffiksigujmie) 
Learohkh edtjieh aaj lïeredh tjaalegh tjaeledh mejtie gåarede guarkedh , jïh gaskesadtedh tjaalegen tjïrrh .
Dihte lij geerve .
Raeriestimmie lea seedtesovveme govlehtæmman daan biejjien , govlehtimmiemierie lea skïereden 15. b. 2012 .
Bielelen gööleme, lidteme jïh gueliebïepmehtimmie jïh ånnetji dehtie byögkeles reeremistie jïh vaarjelimmeste, gusnie gaskemedtien aaltere lea ånnanamme naan askigujmie.
Jis vihties sæjhta årrodh idtji nåajsan sjïdth byöroe båavroehteestem darjodh medtie golme våhkoej mænngan tabledtem vaalteme .
darjomh fassieh mij jeatjah juriste gosse dah muvhtene gåetien jallh sïelten åastemem jïh doekemem viehkiehtidh .
50,0% 22,2%16,7% 0,0%
D eblie lea gïemhpes
Datne maahtah jïjtsh vearoldebievnesh darjodh jïh lahtesidie joekehtslaakan jïh veele nåhtadidh .
Mij lea pryöven aajkoe ?
Dannasinie barkeminie aktem ihkuve beetnehdåarjoem gaavnedh aktene laavenjostosne guejmievoetine NAV .
Destie mov goerehtimmie kaanna fer stoere jïh vijries sjïdti.
Baakoe lïhtsine bietskiedidh
Saemiedigkie ryøknoe 2011 goh akte sertemejaepie , jïh joekedimmie guektiengïelevierhtijste seamma daltesisnie sjædta goh 2010 dejtie tjïeltide jïh fylhkentjïeltide saemien gïelen reeremedajvesne .
Daate akte lingvistiske definisjovne.
Dïhte mierhkem beaja 20 jïh 30 gaskoeh .
Maahta tjïelten åejvien råållem Oslos ne jïh Ber ge nisnie viertiestidh stoerre digkie presidenten råålline Stoerredigkesne .
2/3 eehtjegijstie gieh maehtieh saemien-gïelem leah leereme saemien-gïelem maanide .
Dan gaavhtan maehtebe jiehtedh gaajhkh almetjh grammatihkine reakasovveme, jïh dan gaavhtan mijjieh aelhkieslaakan gïelem lïerebe (Montrul, 2016).
LEDIGE STILLINGER
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese nöörjen gïelesne geasalgidh .
Åssjele lea leverantöörh edtjieh seamma gaahtjemetsiehkieh åadtjodh jïh skaehtievierhtieh bööremes vuekesne nuhtjedh .
Dellie nyjsenæjjah tjuerieh maanide guedtedh .
Byöroe eksamineradimmiem saemiengïeleldh lohkehtæjjijste sagke buerebe premijeradidh universiteetide jïh jïlleskuvlide goh daan biejjien.
Ij goh vielie vååjnh guktie dam maam mijjieh darjoejibie jeatjene lehkesne dorje .
Daate sæjhta jiehtedh finansieringe medtie 10 mill. kråvnah fååtese , juktie reenth jïh åesiemaaksoem maeksedh daehtie foenteste jaepien 2020 .
Jis maana dan snoelken maahta maanese njuenietrahpenassh jallh njueniesprejjem vedtedh .
Manne leam joekoen madtjeles goh Vaarjelimmiebigkeme jih Vaarjelimmie leah buektiehtamme eenergijem spååredh jih jïjnjem dehtie eenergijenuhtjemistie jeahtjahtahteme orrestamme galtijidie , vaarjelimmieministere Grete Faremo jeahta .
Mubpieh maanah mah ajve dam vuejnieh , maehtieh såemies dejstie vuajnojste jïjtsa sse vaeltedh , mejtie gïeksjieh .
Desnie datne veeljh " Textstorlek " , " Öka teckensnitt " , " Minska teckensnitt " jallh " Zoomfaktor " , destie mij webbbelohkije dov leah .
Funksjonelle morfologije våajnoes baakojne goh prefikse, infikse jallh suffikse, jïh destie maahta goerehtimmiem darjodh.
Divtasvuodne tjïeltesne leah jeenjemes julevsaemiengïeleldh utnijh .
Sæjroe 15 / 35
Saemien vuajnosne byjreske sealoem åtna , dïhte jeala jïh dïhte öövre joekehte dehtie jillelaanti byjreskevuajnoste .
Gihtjehtimmiem darjodh
gejhkedh dejtie jïh njimkehth paehperasse .
Vielie daajroe veahkaj bïjre , mah vaaroedåehkieh beapmoebeetsuve faarhmeste , jïh mannasinie beapmoebeetsuve sjædta lea aaj dïhte tjoevtenje vielie darjomh buektedh .
aktem fotosoptsesem soejkesjidh gusnie guvvieh , tjaeleme tjaalegh , tjoeje jïh musihke
Ohtsedh daam adressem: www.divvun.no .
Mannasinie seedtije tjaala/soptseste ?
Tjoeperdimmieraastem sïjhtebe bæjhkoehtidh mïetsken 2015 minngiegietjesne .
tsumhtsijste vaarjelidh
Joseph Fjellgren lea Sáminuorra ' sne eadtjalgehteme orreme jih prosjektem
Maahta dan åvteste netto gïehteldimmieilledahkem indikatovrinie nåhtadidh ekonomeles åestemefrijjevoete .
Eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste altese maanah demtieh , jïh daejrieh guktie edtja øøhpehtimmiem bøøremeslaakan sjïehteladtedh .
Dan aejkien dellie vööjnim guktie gïknjeli , Ina-Theres buerkeste .
Mov vuajnoen mietie dam gåarede lexikaale fonologijesne (Kiparsky, 1982) gaavnedh.
Daate giehpiedimmie sjædta gosse almetjh barkoem orrije iemielaakan .
Salderinge jaepeste 2011
nännoestimmiej gaavhtan aaj integrerede saemien
Jïjnjebe morfologije lea transitijve paarrebielesne.
Ij leah ajve gellie aarhth , aaj gellie dejstie .
Pryövesåarhte Gaskevåhkoen 17.9 .
Dajvh Sveerjen bielesne aaj meatan , jih Rørose jarnge dejtie dajvide sjædta .
Mïele mij lea vïhkeles lea daate: tjoevere saemide aelhkiedehtedh dej nuepieh vaeltedh geehtestidh dah nuepieh mij lea dajven faaladahkesne .
Njaalmeldh gïeline saarna v.g. gusnie leah , gåabpah galkh vuelkedh jïh gumhtie dohka båetedh .
Dåastohth mijjem dov dååjvehtassen mietie ih gïem laehpieh gie datnem ohtsede .
/ SHUTTERSTOCK
Govlesadtemen direktööre
Mejtie gaajhkh learohkh tjuerieh nasjonaale gïehtjedimmieh darjodh ?
Daan biejjien heevehtibie .
Skuvlesne fïereguhte dåehkie tjaala dejstie bïevnesijstie mejtie giedtesne tjøønghkeme , jïh våaroeminie dejstie tjaaleldh gaaltijijstie .
Jeenemes jeatjabinie laahkojne (n=6), tjidtjine (n=5), aehtjine (n=4) jïh nuerebh åerpenigujmie (=4) soptsestieh/soptsestin.
Tååge jïh busse - ij naan maaksoe jis leahpam vuesehth , jis ij dellie 60 kr maaksah .
Lohkehtæjja maahta raeriestidh jïh åssjaldahkh vedtedh .
Daah teeksth jallh jeatjah maehtieh lohkesovvedh
Tellefovne 23 30 12 00 www.udir.no
Desnie akten aejkien våhkosne abpe skuvlejaepiem .
Lohkh vielie vierhtiedimmien bïjre nedtebielesne www.udir.no/vfl (barre daaroengïelesne).
Dennie mubpine bielesne bïhkedimmie mij gaajhkide haalvemedaltesidie 5 daltesisnie vuesehte .
14 Mïelemøølegh
 (10) a. break: [[ xDO-SOMETHING]CAUSE[ xBECOMEBROKEN]] b. laugh: [ xLAUGH] (11) a.
Jis edtjh daelie daaroen-gieleste loevenidh , dellie maahte tjoverh voessine rudtjesne vaaran vuelkedh jih desnie saemiestidh .
Reektehtsisnie Cobo tjïerteste man vihkeles lea guarkedh jïh damtedh maam ektiedimmietsiehkide aalkoealmetjh utnieh sijjen laantedajvide .
Månnoeh jaepien , pruvrimen , jïh juhtjiejimen .
Soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie § 12-8 bæjhkoehtibie mijjieh barkoem aelkebe soejkesjeprogrammine jïh stuvrehtimmiesoejkesjinie orre gaertenegåetide jïh eejehtallemegåetide baalte tseegkeldahkine eekesne Vesterås gnr 73 bnr 4/9 Raavrevijhken tjïeltesne
Våhkoen 47: gålkoen 16. - 20. b. , moenehtsetjåanghkoeh
Vangberg , Å. Brandsfjell Blind , H. Saemesth amma !
Bijleruvtedïenesjh Darjoe diedtem åtna voenges jïh regijovnale ektieskovhten åvteste , jïh raereste darjoe 135 mill. kråvnah netto budsjedtesne åådtje , fïerhten jaepien , refusjovni mænngan tjïeltijste .
Överförmyndaren aaj vuartasje eejhtegh jïh förmyndare maanaj skraejrieh vihties vuekesne goske maana 18 jaepien illeme .
Gaasse jïh petroleume
Dam ekonomeles våaromem dan dïenesjedorjemassese , giehpede 0,3 mill. kråvnajgujmie jaepien 2011 , viertiestamme jaepine 2010 .
Dah tjelmieh åadtjoeh liegkedidh dennie seadtoes eatnamisnie , vielie måskoes munkecellah lohkemasse gallerijesne gååvnesieh .
Lohkehtæjja daam voerkeslaakan jïh øørnegen mietie øøhpehte , jïh baaja learoehkidie astoem utnedh haarjanidh .
daaroen baakoeh saemiegïelese darjodh .
jïjtje veeljh man guhkiem jïh man gåhkese vuelkedh .
Dah båvrah tjöönghkeldihkie dennie göökten-gïerth gieriesvoetebåvresne: Datne edtjh Jupmelem gaajhki bijjelen iehtsedh , jïh dov mubpie almetjh goh jïjtjemdh .
Aamhtesisnie 10/65 dle fylhkendigkie seamadamme guktie edtja aktine tjåenghkies fylhkengeajnoesoejeksjinie barkedh , båeries jïh orre fylhkengeajnojde .
Datne maahtah persovnesteemmem vedtedh dan gellie kandidaatide datne sïjhth .
Årrojeskraejrie sæjhta jiehtedh tjïelten årrojh reaktoem utnieh raeriestimmine båetedh staare ståvrose , dej tsiehkiej bïjre mah leah tjïelten darjomen bïjre .
Jienebh tjuerieh saemien hïejmegïeline veeljedh , eejhtegh tjuerieh saemien voestesgïeline sijjen maanide veeljedh skuvlesne , jïh ij goh unnemes dle gaajhkesh mah sijhtieh , tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh .
Nejla båatsoeburrie-jielemem guvvede .
Våhkoej 17 , 18 jïh 19 (22.4.-9.5 .
Kolonialiseradimmei Saepmeste lij dejstie nasjovnijste aktine eevre jeatjah gïeline, kultuvrine jïh religijööse aerpievuekine.
Aerviedimmieh sjïdtedimmien bïjre
sjïehtesjidh , vaajestidh jïh siteradidh sjyöhtehke gaaltijh naemhtie guktie gåarede dejtie gaavnedh desnie gusnie maereles
Gellie maanah ij dan byöpmijes gosse skïemtjes .
Leevegh-moeren löövje lea hijven jovkedh sovhten , åejjiesaejrehtsen jïh gossehtsen vuestie .
morgonved:PL
Reerenasse dïedtem åtna gorredidh fïerhte almetje reaktam åådtje saemien gïelem nåhtadidh gosse byögkeles reereminie govlesadta , bæjhkoehtidh dovne nöörjen jïh saemien gïelesne , jïh gorredidh byögkeles bïevnesh jïh goerh leah nöörjen jïh saemien gïelesne .
Ringkh 74113600 .
Ealla konvensjovnigujmie tjabreminie juktie taalh tjaeledh .
1.-7. jaepietsiehkine: 570 tæjmoeh
EuroPridesne akte saemien bielie öörnesåvva dehtie aerpievuekien paraadeste Oslon gaatoej tjïrrh , laavadahken , ruffien 28. b. , lissine dïhte voestes vuasahtalleme Queering Sápmi lea Pride House ' sne ruffien 27 .
Miesie Mavve
Vuesiehtimmien gaavhtan learohkh mah sjïerelohketimmiem utnieh 5 kapihtelen mietie ööhpehtimmielaakesne , jallh learohkh mah sjïere gïeleööhpehtimmien gïelelaaken mietie åadtjoeh .
Mearoegaedtiemoenehtse sov salkehtimmiem böökti , NOU 2008: 5 Reakta göölemasse mearosne Finnmaarhken ålkolen .
Jeatjah hoksevedtijh maahta jeatjah maaksoeh utnedh
• Saemien gïelem vååjnesasse fokusen tjïrrh saemiengïeleldh skilth byjjes gåetesne jïh sijjienommh
Mov mïelen mietie dle vihkeles gæmhpoem nyjsenæjjaj reaktaj åvteste lissiehtidh .
Mah tjïelth mah leah meatan reeremedajvesne saemien gïelide , lea saemielaaken mieriedimmesne nænnoestamme .
Ij rikti daejrieh mejtie daate dalhketjedåarjoe sæjhta nuekies årrodh juktie aktem orre baenieklinihkem tseegkesh neebneme sijjesne .
Nyjsenæjjah jaabnan gohtje (ca .
aelhkieslaakan teeksti jïh guvviej bïjre soptsestidh
Jårresth kondomem ånnetji vååjnoes guktie dam edtja tseegkedh .
Vielie gaskeviermiem utnedh jïh gamtebaantebigkemh saemien dajvine , dellie mijjese orre nuepieh dovne bievnesh buektedh , barkoeh øøvtiedidh jïh gïeline barkedh .
Goerehtimmie ij leah vaahreles
Jaavoe , Noerhte-Trøøndelaage lea jarnge dotkijasse jïh evtiedæmman sjidteme , gaajhkene lehkesne .
Maanajgïertide , maanajgïerteaajhteridie jïh tjïeltide goh maanajgïertereereme , lea vihkeles bïevnesh jaksoes mïeresne maam maahta gïelebarkojne maanajgïertesne skreejrehtidh jïh skreejredh .
Viknan tjïelte
Naemhtie joekoen noerhtesaemien dajvesne.
Kultuvreskuvle faaleldahkem vadta gaajhkesidie mah dam sïjhtieh jïh skuvlem vaedtsieh .
jïh dïhte maahtoe , vætnoen bïjre , boelveste måbpan vadtasovveme .
) Teanndaelie Tänndalen (Härje .
Manne jeanojne jïh jaevrine årroem .
Aktem aelhkie boelvemoerem darjodh
- Mijjieh sïjhtebe viehkiehtidh dïenestem sjugniedidh jïh jielemem evtiedidh mij våaroeminie åtna aktem aerpievuekien jïh jïjtsedorjeme duedtiem .
Guktie daejnie barkebe
Jïh Piere , dïhte seksie , idtji daejrieh jeatjah goh viehkien mietie tjåarvodh .
learohke maahta geervelaakan darjodh gosse edtja toelhkestidh jïh grafihke vuesiehtimmiem eatnemefaagen aamhtesisnie guarkedh , mearan dah seamma learohkh GYHTJELASSH MEJTIE USSJEDIDH JÏH .
Daesnie akte såarhts goere maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse jïjtjemse vuarjasjieh .
Geerestahkh tjonnen Kvepsendalstjønna luvhtie noerhte-jalleldh otnjegasse koordinatese 33 W 507222 7349428 baahkosne bæjjese Junkeren vuestie .
Saemien gïele akte biejjieladtje gïele jeanatjommesidie daejnie tjïeltine , jïh datne saemien gïelem dåastoeh gellene lehkesne voenges siebriedahkesne .
Daesnie ij naan leevles grammatihke , ajve nuhteligs jïh ij dan nuhteligs raajesh , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
FOTO OG TEKST: TOVE METTE JÅMA WIGDAHL
Iktedasse:
Laavloeh kråahpen bïjre , jïh baajh maanah aaj laavlodh .
vuekieh nuhtjedh juktie bæjjese ryöknedh jïh klaassifiseradidh aelhkie siebriedahkefaageles goerehtimmine , jïh aelhkie dïejvesh åehpiedehtedh veahkan jïh stoeredahken bïjre diagrammine jïh tabelline
Utgiver Stiftelsen Saemien Sijte 1991
Gorredimmie sielkedahkijste dovne orre jïh båeries fylhkengeajnoefeerjide: Mieriem sielkedahkefoentide lissiehtidh .
Ovvaantoeh iedtji bïjre jïh faamoespïele muvhten aejkien maanaj gaskem sjidtieh .
Gusnie maahtam vielie lohkemen bïjre lohkedh ?
gåabph edtjh ?
Dellie apotehke åådtje dam doekedh båetijen asken aaj .
Læjhkan ij rovnege daate, öövre dam möönsterem fulkie maam joe buerkiestamme, dah -s- veerbide vaenie vaenebe åtnasuvvieh.
Im leah buektiehtamme dam korpusen sisnie gaavnedh, tjoevere gustie båetedh.
Gusnie leah ?
Datne almetjh dej ovmessie jielemen baelesne rååkh .
kråvnoeh .
Professovre Knut Bergslandine ektesne Ealla fassedi åarjelsaemien tjaelemevuekiem eevtiedidh .
Vïrrebleenteme galkegh pruvhkieh mïrhke jïh provnelaakan årrodh , destie vïrre ånnetji gejhkie åvteli olkese båata .
Daesnie Noerhte-Nöörje nåake illedahkh kvaliteeten bïjre åådtje viertiestamme dejnie jeatjah laantine .
Fylhkentjïelte aaj dejnie barkojne viehkehte mij Raavrevijhkesne jåhta daelie , juktie aktem gïelejarngem tseegkedh tjïeltesne .
Biejjieladtje åvtehke edtja gïelejarngem vijriesåbpoe evtiedidh .
Daate joekoen aalkoealmetji bïjre Arktisesne gusnie dah klijmajarkelimmieh verkemes heannadieh .
Manne vienhtem dah mah 16 jaepien båeries jeenjemasth altese eejhtegigujmie årroeminie , goh dah mah 18 jaepien båeries .
Daelie daam prosjektem Flere gjennom ektine dejnie barkojne vuajna maam Byjjenimmiekommisjovne edtja darjodh .
Skylleme-maanah Snåasesne tjåanghkenin
Daate feerhmie tseegkijelïerehtimmiem , evtiedimmieråajvarimmieh , bïhkedimmiem jïh viermiebigkemem kultuvrese jïh jielemeaktööride saemien dajvine .
325 000 Stuhtjeåasa:
' n generalekrirrien presidente Ambassadööre Nassir Abdulaziz Al-Nassar , sov sjæjsjalimmien tjïrrh vuesehte satne jïh doh lïhtsegestaath eadtjohkelaakan pryövoeh tjïrrehtimmien aalkoealmetji reaktijste gorredidh .
Åarjel åarjelsaemien , aaj gohtjeme Jiemhte (dajve Snåasen jïh Verdalen gaskem , Meråker Nöörjesne , Hotagen , Offerdaelie , Njaarke , Kall , Skalstugan , Såaka jïh Härjedalen Sveerjesne).
Dah noerh eah dan jïjnjh iedtjh utnieh healsoegyhtjelassine jïh voeresehoksine goh båarasåbpoe veeljijh , bene dah stuerebe iedtjem utnieh skuvline , øøhpehtimmesne jïh byjresevaarjelimmesne .
Eensi-laakan ryøjredidh aerebi goh gaavnedidh , leah gaajhksidie daerpies .
A: Joo naa jïjnjh jaepieh hov .
jïh Jupmielistie
Daesnie læstoem gaavnh gaajhki tjåanghkoejgujmie mejtie bööredimmiem seedteme , öörnedamme moenehtsi jïh våhkoenommeren mietie .
Sæjhta akti veajkoej vuarjasjidh mejtie edtja sæjjasadtje barkijem seehtedh gosse naaken permisjovnem vaalta .
Saemien mubpiengïeline: bïhkeden væhtah ulmiejaksemasse galhkuvevuarjasjæmman 6. daltesen mænngan
Almetjestarnebarkoem veanhta edtja jåerhkedh seammalaakan goh daan biejjien .
Dellie maa sjïehteles dam govledh gosse Lopmenaestie
Dannasinie neebnesåvva daajroe saemiej voejkenevoeten bïjre , gærhkoejieleme jïh aerpievuekie goh akte vihkeles aerpievuekien aarvoe mejtie gaajhkh kristeme byøroeh åadtjodh .
Mubpene lïerehtimmesne akte produksjovnelïerehtimmie gusnie gelkieh raajesh tjaeledh baakoejgujmie mah åvtelbodti åådtjeme.
Datne ryøjredh skuvle
Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjïelte lea Snåasen tjïeltine ektine akte bielie orreme dehtie saemien gïelen reeremedajveste mænngan 1.1.2008 .
Gaaj hkesh leah bårrestohteminie , guktie tj idtj emes tjoevere varki gaskebiejj iebeapmoeh jurj iehtistedh .
Tjidtjebe jis deavan duekeste jijhtele , snjæjrede goh vuajna Åvlam dan stoerre beeren baalte .
jårrehth laejpie-daajjetjh jorpehke .
Naan nommeaamhtesem aalka jïh aamhtesem seedtie nænnoestimmieåårganese , d. j. tjïelte , fylhketjïelte jallh staaten kaarhtevierhke (§ 5).
Saemien gïelem våajnoes darjodh byögkeles tjiehtjielisnie
Dah pryövh aktem orre guelmiem åådtjeme , jïh såemies laavenjassehammoeh jïh sisvege pryövine leah jarkelamme , viertiestamme dej aarebi pryövigujmie .
Evtiedimmie vuesehte mijjieh - akten guhkies jïh soejkesjamme barkoen tjïrrh - maehtebe aktem nænnoes gïelebetniem tseegkedh aaj daejnie dajvine .
Staath edtjieh saemiedigkij e dahkh saemide b .
aalkoealmetjigujmei dååjrehtsh molsodh vuekiej bïjre guktie byjreskem reeredh .
Mohte daelie saemieh altese vaajestimmiem heevehtieh , jïh Anders Fjellnerem gotnjese saemiej Homerine .
Ussjedidh hammoem jïh sisvegem jïjtse dååjrehtsistie tekstesne vierhtiedidh
Faageles aamhtesh tjïelkeste sjyötehke , tjïelke jïh maereles vuekine
naan gïeleldh skaepiedihksvoetetm vuesehte
Tjïelth edtjieh aaj sjïehteladtedh ihke saemien maanah
Gellie noere- jïh jåarhkeskuvline skuvlehearrah jïh dijakonh gååvnesieh desnie learoehkidie dåarjodh .
Skïemtjijh Jïemhten leeneste gïeh skïemtjegåetesne guhkebem goh 30 biejjieh båehtjierdidh maehtieh dåarjoem permisjovnefeelemasse åadtjodh .
- Manne mietehtem stuerebe sïelth aktem stuerebe aarvoesjugniedimmiem utnieh , men tjoerebe mujhtedh jïjnjh mijjen dorjesijstie tjïelkevoetem jïh lïhkesvoetem eatnamasse faalehtieh , dah ektiedïejvesen nualan båetieh manne nomme ekoturismese .
Mieriedimmie gïjrelidtemen bïjre tjååtselidie Guovdageaidnusne
Gaajhkh dåehkieh reaktoelaakan subjeekth nominatijvine tjeelin mubpene lïerehtimmesne.
Rute C
Manne moenem gallesh dejstie guhth voenen skuvlesne veedtsin , saemiej tjøødth-sijjeste , irhkemasse bøøtin .
Learoesoejkesjisnie saemien voestesgïeline LK06-S dïhte vihkielommes maehtelesvoete maehtedh lohkedh jeatjah gaavhtan tjiertestamme: " Møte med tekster i ulike sjangere og med ulik vanskegrad vil bidra til å utvikle tekstkompetanse , og hensiktsmessige lesestrategier .
Mijjieh stuvremem tjïeltijste gööktine juekebe:
Jiehtedh maam sæjhta , bïevnesefrijjevoete jïh trygkemefrijjevoete leah
Jienebh bïevnesh maahtah telefovnesne åadtjodh 08-551 010 00 jallh patientförsäkringen / skïemtjijetjirkemen webbesijjesne , www.patientforsakring.se .
Nöörjen håaleme Ihkuve forumisnie (eengelske tjaalege) Sjïerereektijen reektehtse Nöörjen bïjre (PDF .
Aahka ij leah mov juelkieh lovves gan
Båarasåbpoe maanah jïjtje sjæjsjalieh jis dah sijhtieh bïevnesh sov healsoetsiehkien bïjre vedtedh jïh gïese .
Tjaktjege sarvah aelkieh gåaljodh , dan måarehke vååjnoeh , manne dejstie
FrK veanhta staate byøroe nuhtjedh vielie destie mij bæjjan åljafoenteste sjædta edtja dam infrastruktuvrem bueriedidh , naemhtie goh jienebh valkesejearsoes jïh byjresevietseles geajnoeh .
Dan tjïrrh gaajhke sjugniesovveme .
Healsoeveeljeme Jïemhten lïene dutnjien stuerebe dïedtem hoksen bïjre vadta .
dov aarhkebiejjiem
2010 .
- 2-3 regijovnh tseegkesuvvieh Nordlaantesne jïh Romsesne aktine miehtjiesdajveståvrojne fïere-guhtene regijovnesne .
Lïerehtimmie lohkemisnie edtja learohki lastoem jïh maehtelesvoetem skreejredh lohkedh tjaeledh , jïh sæjhta jiehtedh learohke edtja joekehts tjaalegh lohkedh , dovne lïeremen jïh dååjresen gaavhtan .
Fierhte kuvsje lij 3-5 biejjieh .
Gosse dam sjiere saemien voetem vaarjelidh , dellie duvtievierhtieh dovne Saemiedigkeste jih Båatsoeburriefondeste dåastoe .
Jalline: Esnan luvhtie jaevrien Nesjøen mietie johken Storbekken njaalman (33 V 352037 6986732).
voejngenassen jïh balvi ,
Noerhte-Trööndelage sov stööremes låhkoe EU-vierhtijste daejtie åssjeldidie veedtjie , fïerhten årroejasse Nöörjesne .
Gosse vaestiedassh åadtjoeh , lea hijven jis datne maahtah gïengelesåbpoe gyhtjelassigujmie båetedh: ‐ Mannasinie datne tuhtjh mijjieh byørebe
mieresne .
UVTEMESTH TJIEHPIESVOETI BÏJRE RYÖKNEDIMMESNE
Eengelsken giele 5. daltese
Healsoe- jïh skïemtjehoksen dïedtemoenehtse (Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd) 
Dah guejmieh edtjieh seamma tijjen barkedh hijven jïh gellielaaketje gaavnedimmiesijjieh evtiedidh saemien kultuvrese dejnie golme regijovnine åarjelsaemien dajvesne .
Sinajen vaeresne , gusnie Movse dah luhkie båvrah åadtjoeji , aejlies sijjie sjïdti .
Jis ij puberteetevæhtah åådtjeme gosse 14 jaepien båeries dellie gohtje seente puberteete .
Båetije boelhkesne 2.4.3 sïjhtem vielie dan bïjre tjaeledh, jïh sïjhtem aaj mov goerehtimmien referansedåehkiem vierhtiedidh aerpiegïelen kontekstesne.
maam byöpmedidh , jovkedh jallh gåårvedidh .
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste sæjhta jiehtedh bïevnesh ribledh jïh gïetedidh juktie ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh .
Realsjïdtedimmie lea ånnetji stuerebe goh mijjieh aerviedimh FD 10/31 , Ekonomijestrategije 2011-14 , ihke mijjieh lissine dam neebneme realsjïdtedimmiem , aaj aktem hijven effektem åådtjeme dehtie orrestahteme
aalkeme vyskedidh , aahka jeahta .
Luste gåaroejinie
Bienjedaelesne voeres almetjh aavoedieh
Dah edtjieh gaskem jeatjebem raeriem jïh dåarjoem åålmegasse vedtedh jïh aaj dejtie gïeh vååksjemedïrregh faelieh jïh nåhtadieh .
UNESCO lea EN .
Naaken gujht øøstin , mohte jeatjebh idtjin mijjen doekemem seatedh gænnah .
RES uvtemes strategiji jïh råajvarimmiej bïjre ååktoe mejtie gåarede vijriesåbpoe barkedh regijovnale barkojne jïh tsavtsvierhtiejgujmie , jïh otnjegem beaja guktie tsavtsvierhtieh edtja åtnasovvedh voernges evtiedimmieaktöörijste .
Bïhkedimmesne guktie edtja vierhtiedidh / fasitisnie buerkiestamme guktie edtja gïehtjedimmien fïerhtide laavenjasside tjaalasovvedh .
Juktie aktem sjidtije jolle maahtoedaerpiesvoetem saemien gïelesne hoksedh, dle daerpies studijepoengedorjemassem tjåadtjoehtidh gaajhkine saemien gïeline.
Mongstad Teknologijejarnge akte gaajh åajvoeh prosjekte Vihkeles .
Bïhkedimmien minngie boelhke vuesehte guktie pryövemen illeldahke maahta viehkine årrodh learohken lïerehtimmiem vierhtiedidh , jïh raeriem vedtedh guktie barkedh lohkemem maadthvåarome maahtojne evtiedidh .
Martha Jåma dejtie ditnine rïeseldamme .
6.2.
 (Jupmele faamoem dijjese vadta gærhkoen ektievoetese jaahkosne sjïdtedh) jïh gieriesvoetem Jupmielasse jïh dijjen lïhkesadtjide vuesiehtidh .
Stauble (1984) dam BSM:m evtiedamme jïh dejtie morfemidie, v.g.
Gosse gåatan bööti dellie gåmmese vadtesem vedti Åvla jeehti: Manne vadtesem staaresne åasteme.
Fierhten aejkien lea vihkeles digkiedidh jih govledh guktie learohke verveste jeatja almetji ektine .
Grondin jïh White (1996) jïh jeatjebh buerkiestieh ihke tjïehtebe abstakte væhtah jyötjedehtedh jïh guktie dah væhtah baakojde jijhtieh, guktie dejtie jiehtedh jallh tjaeledh.
Barkoedajve:
Datne dihte mij åadtjoeh veeljedh .
brytaitr:INF 'Anders tvingar staven att gå av.' Daerpies jienebem daam konstruksjovnem pryövedh.
Øøhpehtimmiesektovren evtiedimmieulmie 2010 - 2011 Dah illedahkh kvalitetebïevnesistie darjojde bievnieh , jïh badth aaj reereles jïh politihkeles daltesasse , darjoej ståvroej jïh haestemi bïjre .
Dah jeatjah saemien dejpeladtje jielemh aaj sijjen sjïere ryöknemevuekiem utnieh , maam maahta meatan vaeltedh vuesiehtimmesne .
Dïhte gæmhpoe Hillary Clintonen jïh Barack Obaman gaskem , edtja presidentkaandidatine Demokratide sjïdtedh , lij vååjnesisnie dejnie saerniemeedijinie tjaktjen 2008 .
Saemiedigkien prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta dah aktem hijven laavenjostoem åtneme gåetieaajhterigujmie daan giesien goerehtimmine .
jïh ij barre beapmoej gaavhtan .
Saemiedigkien guektiengïelevoetevierhtieh lea akte hijven dirrege mijjese jis edtjebe aktem råajvarimmiem darjodh daennie aamhtesesne mijjen fylhkesne .
Daesnie ektie gyhtjelssi bijre nänneostieh vuesehte gaavhtan gärhkoen tjaalehluhpieh , jih dovne dah gyhtjelassh kristedh , skylledh , pruvredh jih boernedh .
Daan sjiekenisnie sæjhta vuarjasjidh mejtie edtja vielie saemiengïelese jarkoestidh .
Learohkeportrehth - Andrea , Jåvva jïh Meehte ...
Daesnie galka vaestiedassen gyhtjelassem saemien gïelesne jïehtedh .
Regijovne noerhte
Gosse G1 soptsestæjjah gïelem vejtesteminie dellie dah öörnegem lïereme prinsïhpijste jïh parameeterijstie mah gaertjiedimmieh grammatihkesne vedtieh.
Juktie dam seamma goerkesem utnedh , dle vihkeles såemies dïejvesh tjïelkestidh mah sijhtieh vihkeles årrodh bïevnesisnie .
jaepien budsjedtegïetedalleminie jarkoestehtedh .
gïelem jïh soptsestimmievuekieh sjïehtedidh ovmessie tjaelemetsiehkide skuvlesne , siebriedahkesne jïh barkoejieliedisnie
Dah gååvnesieh gaskeviermesne jallh maahta cd:em åestedh apotehkesne .
Gaajhkh barkijh sjeavohthvoetem utnieh seamma gie hoksesne råaka .
barkeme lohkemestipeendem jïlle- jïh universiteeten daltesisnie åadtjodh
Manne leam åådtjeme damtedh guktie jeatjabidie aaj aavosne sjidtieh gosse mijjen båeries joejkemh jealadehteme .
Voeresen måellie
maanaj-tv åarjelsaemien gïelesne
Saemieh tuhtjieh hijven gærhkoe mijjem dåarjohte daennie barkosne.
100% barkoe gaavnoes goevteseåvtehkinie Healsoe- jïh håksoegoevtesisnie Raarvihken tjïeltesne .
ISBN 82-92700-00-5
Learohkh mah lïerehtimmiem utnieh saemien gïelesne slyöhpoeh vuarjasjimmiem baategïelesne åadtjodh jïh slyöhpoeh lïerehtimmiem utnedh jeatjah ammesgïeline, jis sijhtieh.
darjodh göra:INF guktie hur mij vad edtja skulla.3s buaranidh.
Nov badth vihkele saemien vuekide aaj daejredh .
animasjovnh jïh jeatjah maallh nåhtadidh juktie buerkiestidh guktie planeeth jïh aske svihtjieh , jïh buerkiestidh guktie jaepieboelhkh jïh askeboelhkh sjidtieh
Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2012
Gaskem jeatjah edtjieh mubpede jaepiedaltesistie gïeletjoejide maehtedh , jïh stoerre jïh smaave bokstaavh tjaeledh .
Joekehtsh intransitijve bielesne.
Dov jaememem ööhpehtibie (Åejvie), dov tjuedtjielimmiem bæjhkoehtibie gossege bååstide hearlohkevoetesne båatah .
- Fossum , Birgitta (red): Åarjel-saemieh Samer i sør .
Tabelle 4.5 vuesehte Saemien jolleskuvle lea dïhte institusjovne mij dah jeanatjommes studijepoengh dorjeme saemien gïelesne boelhken, ållesth 4752.
Øvergård:ste Oteren gåajka E6:n jallelen .
Price: NOK 360,00
Prosjekt-åejvieh Elsy Labba jïh Karolina Eriksson gærjam jïh DVDem maanide dorjeme .
Dïhte joekehtse dej göökte åejviej gaskem lea tjïelten åejvie lea tjïelten ståv roste veeljeme .
Reerenasse dan åvteste Gærhkoeliktesem dåarjede , dïhte latjkoe dan båetije tsiehkien bïjre staaten jïh Dan nöörjen gærhkoen gaskem .
Man åvteste Deblie seangkoem daarpesje ?
Dïhte seamma joekedimmiehaamoe lea åtnoe dejstie 5% lyjkeme tjåenghkies reservijste .
Saemien sijjienommh Nöörjesne jïh Sveerjesne Saemien sijjienommh Nöörjesne jïh Sveerjesne
Dïhte mubpie viertiestimmiedajve lea "abpe laante".
1. saemien gielem gåetesne pruvkieh jallh vaenemes akte eejhtegijstie jallh aahka / aajja leah
4.5.
Telesoptsese lea namhtah jïh abpe rïjhkesne dïenesje jis gïele- , soptsese- jallh gïeledåeriesmoerem åtna .
Nuhtjh blankettem Anmälan till registret mot penningtvätt , nr 705 gosse registerasse bievnh .
Guktie darjodh jih rammah disse
Gaajhkesh reaktam utnieh indivijduelle gyrhkeles dïenesjh saemien gïelesne åadtjodh Dennie nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne .
2. Vihkeles aamhtesh Ohtsedh naan teemah jallh aamhtesh mah dijjieh tuhtjede vihkeles .
Ryökneme daamtaj åtnasåvva goh strategije juktie laavenjassh jïh praktihkeles dåeriesmoerh loetedh .
aalkoe mij guhkies syjhtedem jïh ulmide " nænnoes jïh jielehke
soptsestidh joekehts gaskesadtemevuekiej bïjre jïh guktie gïele jïh kultuvre maehtieh gaskesadtemem dijpedh
Bïevnesetjaalege eejhtegidie seedtesåvva gåatan learohkigujmie jïh byöroe lissine våålese vaaltasovvedh skuvlen gåetiesæjrosne jallh lïerehtimmiesijjesne .
Guktie darjodh ihke gïelh ij haajpedh ?
Gieh jeenjemes dåeriedæjjah utnieh ?
Tabelle 3.3 vuesehte SDJ-dajve aktem lissiehtimmiem utni fasseldimmesne industrijesne.
Lissine materijelle kultuvreaerpie åtnasåvva jïh evtiesåvva, goh gåarome, duedtie jïh jeatjah vætnoe.
Doen jıh daan bijre
Gærjam " Vadtese " aaj vuartasjin .
Jïjtjedomtese åålegh maahta buaranidh .
Aalkoealmetji nyjsenæjjaj bïjre jijtse resolusjovnen raarastalleme
Seamma tïjjen dïhte eensi stoerre kolonialiseradimmie Saepmeste læssani - dïhte stoerre daaroedehtemeprosesse: "åajaldidie gaajhkem jïh sjïdtede goh mijjieh".
Saemiedigkie aktem laakem sæjhta mij lea åvtelhbodti daajroes gaajhkide guejmide , jïh guktie aerpievuekien jïh orre jielemh maehtieh ektesne gïehtelidh " .
Vihkeles learohkh dan jïjnje njaalmeldh haarjanimmiem åadtjoeh goh gåarede tæjmojne .
Busselaajroeh mah vaenie almetjh pruvhkieh edtjieh dongkemevoejehtjimmiejgujmie låtnodh unnebe vuajastahkigujmie .
gosse saemien voestesgïeline dæjpa faageldh analysetjïerte vuesehte maahta taatjem jakesedh man gellieh maehtieh saemiengïele voestesgïeline daenbeajjetjen faalaldahken jïh öörnegen mietie .
Barkedh ihke teknologije jïh digitaale dïrregh leah sjïehtedamme jïh evtiedamme aaj saemien gïeleveeljemasse
Ij lij gænnah saemien naan staatuse goh faage .
Saemieh leah akte åålmege jalhts joekehts laantine årroeh jïh gïele åålmegidie raasti dåaresth ektede .
Tjijhtjede tjaalege
 (Vuartesjh dagkeres mååhtedimmiem 13 .
Gorredidh dajvh mejtie Staateskåajje SF åtna , eah doekesovvh eannan dajvide goerehtalleme , jïh våaromem saemien kultuvrese voebnesjidh gosse arealeåtnoem jarkele .
70 kråvnah / biejjie
En vil se at det er ulikheter , men en kan også la seg fascinere av alle likhetene .
Dan åvteste vaenie vierhtieh Saemiedigkien budsjedtesne , dle ij leah buektiehtamme vielie goh 5-600.000 kråvnah vedtedh fïerhten gïelejarngese daan mearan .
Learohkh mah leah skiemtjine pryövebiejjien , jallh jeatjah gaatoem utnieh , edtjieh nuepiem åadtjodh pryövem vaeltedh akten jeatjah biejjien .
Geellebe roehti viehkiem veedtjedh .
lohkedh jïh åehpiedehtedh måedtie teeksth maam jïjtje veeljeme
Dïhte regijovnale daltese gïehteldæmman jïh skåårvemidie Roch City Namsovse , gusnie joekedimmie staaten , fylhkentjïelten jïh Namsovsen tjïelten gaskem lea fïereguhte 60/20/20 , Regijovnale evtiedimmieprogrammeste båata jaepien 2011 .
Dab hov aaj provhkimh såemies almetjh vuessjedh jih dejnie låetjedh dihte lij aaj hijven vaerhken gosse vaerhkie juelkieh jïh aaj boelve .
Byjrese 20% Gaskenasjovnaliseringe 20%
Elin Fjellheim lij akte dejstie almetjijstie mij dam prosjektem buektiehti jïh lij åvtehke dan gïeleskreejremeprosjektese Elgå skuvlesne .
Samisk - Mot en likeverdig skole ?
Båeries (englaanten gïelen åvteli) gïele hawaii:sne aaj polynesijen gïele .
Ussjedh moeremuerjijste mïlskene jïh gosse tjarki skovrehtassem åtna ij edtjh elliesgerniejoptsem vedtedh .
V. b.) Vualtjere Vilhelmina (Vilh .
Edtja dejtie soejkesjidie Gud gir - Vi deler jïh Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman ektesne vuejnedh , guktie maanah jïh noerh aktem ellies jaahkoeøøhpehtimmiem åadtjoeh .
Sektovre barkeminie aktem tjåenghkies goerkesem evtiedidh , guktie stuvremevoete sektovrisnie åtnasåvva .
Jis dah åelieh sijhtieh jeatjah alternatijvem dellie hijven gåerede veeljemem maanese veeljedh .
Saemien objeektem mïerhkesje, mohte daaroen.
tjihkedh guktie nøørie saernie goltedlidh .
Muvhth bïevnesh , mah oktegh eah dåeriesmoerine årroeh , maahta tjåanghkan bïejesovvedh jih stuerebe guvviem vedtedh .
Juktie saemien åålmege jïjtje edtja maehtedh kultuvrepolitihkem stuvredh saemien siebredahkesne lea reeremem dejtie öörnegidie saemien teaterasse , lidteravride , bertemidie jïh gærjagåetide samiedigkien nuelesne .
/ EES:sne jïh Schweizesne ohtsedidh gååvnesieh Försäkringskassan webbesæjrosne .
maaje
Nuelieulmie Byjreske:
White (2003) goerem dorjeme maam vuesehte guktie maana gïelem leara.
Transitijve paarrebielien jeatja goerkese dam nuhtjie mielhkiem juvrijste vaalta.
Aktem monnehke evtiedimmiem utnedh mij dam materijelle våaromem gorrede saemien jïh jeatjah aalkoealmetji kultuvride .
Ohtsije tjuara jïjtsedorjeme duedtiem doekedh unnemes 50 000 kråvnaj åvteste , eks mva .
Vuarjasjimmie aaj vuesiehti tjïelth aktem lïhkebe laavenjostoem Saemiedigkine sïjhtin vierhtieåtnoen
Luhpiedimmie vierhtieh vedtedh byjngetje ohtsijh , gosse beetneh-veahka bijjelen 100.000,- vaadtasåvva Fylhkenraerijasse mij diedtem åtna saemien aamhtesidie .
Aervede krïevije sjædta learoehkasse daam vuarjasjidh aktene " ij-njaalmeldh " tsiehkesne , jïh sæjhta fer gïerve årrodh learoehkasse dam tjaaleldh darjodh .
Manne vïenhtem daate hijven årromesijjie .
Fierhten gärhkoeåålmege Sveerjen gärhkosne muana åålmegetjïelkestimmesne tjaalasovveme guktie vuesehte gaavhtan saemienvuekesne barkedh .
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen LAG Latin- Aamerikan åålmegi reaktah dåarjele , guktie gelkieh åadtjodh jijtsh eatnemen bijre nænnoestidh , sovsialen mïrrestallemem jih eensi almeståvroem tseegkedh jih eatnemen dyørjeldihkeste vaarjelidh .
Maahta boernengåetietjeapohkecancerem åadtjodh jïlhts cellepryövenasse normaale orreme , mohte dïhte dan ovsïejhmes .
jeereldihkie baakoeh
Gaajhkh vijhte nasjovnelle
7.2.2.
Fylhkendigkie vuajna daerpies åestemefunksjovnide nænnoesåbpoe darojdh skovhtedïenesji sisnjeli fylhkentjïeltesne , jïh veanhta jïjnjh hijven fåantoeh gååvnesieh aktem tjåenghkies åestemeöörnegem tseegkedh .
- Lij geerve barkoe veeljedh daejstie buerie ohtsemijistie , dan dïehre goh daan soe jeenh ohtsemh .
Noereskuvlesne åadtjoeh tjaaleld vierhtiedimmieh aajne aamhtsine jih vierhtiedimmieh ovmese boelhkefaagine jih nimhtie saernieh vedtedh learohken faage-tjøødthsijjien bijre .
Lønseth-Nagelhus , beetsuve
Staath edtjieh aaj ledh meatan goh håaleniere internasjovnale tjåangkojne .
Fïereguhtelaakan dle daah vierhtieligke krievemh tjïelkestieh jïh Varangeren ræjhkoes åvtehistovrijem .
Jïh saemien dej lohkehtimmiegïele måedtine faagine.
Staath edtjieh saemiedigkij ektine ektesvuekie-barkoem saemiej jih jeatja giehtjedimmie-instusjovni skems freemedh dovne sjiere laantine mohte aaj rasti bijjelen .
jaepien steemmereaktoeaalteren bïjre .
Vielie såemies dïenesjesuerkiej bïjre
Dïhte lea ArtDatabanken mij Naturvårdsverk:en stilleminie Sveerjen rööpseslæstoem dorje .
Buerebe mieriekrïevenassh saemien tjiehpiedæjjide 3.
Mijjieh vihth dasseme naaken mijjen bööretjommesijstie .
Idtjn dam åadtjoeh , bene tjoevkese- reguleradamme vaedtemesijjie sjïdti .
140.320.000 Bieljiemïerhkeldh vierhtieh: KD Tseegkeldahkide gaarsjelæmman , voengese jïh kultuvregåetide
Staeriedamme ekonomeles mierieh , faamoe jïh laakh mah leah saemien gïelen bïjre
Åehpiedehtieh vuajnojde lohkijeprievine klaassese .
Dov pryövemh maehtieh biobaanghkine spååredh
Dïhte maahta dan gïerve årrodh guktie gaajhkem dorje guktie ij edtjh ikth vielie deahpadidh .
Maahtam buerkiestidh mah ovmessie lïhtsh sijjienommesne sijjien bïjre soptseste .
Daah göökte vuesiehtimmie ovmese åtnoeh buerkiestieh.Vuesiehtimmie (75a) öövre guktie gie sæjhta tsevtsedh jïh stuvredh guktie teema edtja darjodh maam dah sïjhtieh.
Maahta aaj årrodh dïhte ryöknemestrategijh nuhtjie gusnie soermine ryöknoe , jïh dah eah leah nuekies dejnie laavenjassine gusnie taalh leah stuerebe goh dïhte soermh åtna .
Doh 54 tjïelth leah daan biejjien goh akte bielie kompensasjovneöörnegistie dejnie tjïeltine mah idtjin joekehtamme barkoevedtijeöörnegem åadtjoeh jaepeste 2007 ikth vielie .
Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme dåarjojne destie Stööremes gaajhkeste - jaahkoeööhpehtimmie Nöörjen gærhkosne .
Eksamene privatistide
Åarjene jïh luvlene: Rv:ste 220 A rijhkeraasten mietie Rv:se 223 .
Barkijh-vierhtieh Jaepiej 2009 jïh 2010 dle dah maaksoeh barkijeråajvarimmide sagki stuerebe orreme , goh dennie voestes budsjedtesne daej jaepiej .
Gïelejarngi darjomh viehkiehtieh dam saemien gïelem våajnoes darjodh gietskies byjresisnie , seamma tïjjen goh dah leah sijjieh gusnie dajven saemieh maehtieh gaavnedidh .
Jielemeevtiedimmie jïh innovasjovne - sjïereraeriestæjja Elisabeth Blix Bakkelund ,
Aajmoejeatjadimmien ålkolen.
Dimensjovne aaj åtnasåvva joekedimmesne budsjedtemierijste , vuesiehtimmien gaavhtan fïerhte sektovre .
758 Gaertene , gartnerije , mearoeburrie
Sïejhmemes intransitijve væhta -n-.
mij mijjem bïpmehte jïh vaarjele
Aamhtesisnie jeahtasåvva daate barkoe beetnehvierhtieh åådtje aktine vihties beetnehveahkine lïerehtæmman jaepien 2011 , jïh barkoe aaj båetijen jaepien seammaligke beetnehvierhtieh åådtje byjjenimmiefoenten tjïrrh .
Lïerehtimmievuekiem veeljedh darjomasse , maahta aaj vuesiehtimmien gaavhtan meatan årrodh barkoesoejkesjisnie .
' i klimakonvensjovnesne , dovne politihkeles jïh reereles daltesistie .
Juktie vaestiedassh mov gyhtjelasside åadtjodh dellie manne gihtjemegoerem darjoejim.
- Gieh maehtieh steemmadidh ?
Daate dov læstoeh , jïh nænnoste man mietie edtja dåeriedidh , guktie sæjhta rïevhkestimmine darjodh .
Vuelielisnie lea vuesiehtamme naan gïelesuerkieh mah sïjhtieh meatan årrodh gïeleööhpehtimmiem nænnoestidh dejtie saemien learoehkidie .
1300 Svarkeldahke
vuelege maahtoem faagesne
Mubpene paarresne tjoelmesidh jïh tjoelmesidh.
Aaj globaliseringen , vierhtiejoekedimmien jïh monnehke evtiedimmien bïjre , jïh Nöörjen råålla goh gaskenasjovnaale aktööre .
Mammografijem heerredimmien gaavhtan dorje healsoevååksjeminie , guktie gohtje screeningen , jallh jis nyjsenæjja jallh dåaktere orre tjugliem damtiji .
Jis lea tjïelten healsoe- jïh skïemtjehokse vuesiehtimmien gaavhtan hïejmeskïemtjehokse dellie skïemtjesåjhterasse man medisijneles dïedtem åtna soptsestalledh , aaj MAS:em gohtje , tjïeltesne .
Vihkeles responsem vedtedh mij learoehkidie viehkehte faageles skearkagidh .
Joo såemies viskes kraesie dihte lij dab goh gåhtjoeh .
Ajve akte museume klijmastuvreldh magasijnem åtna .
h / l: Jupmele , datnem NN ' n åvteste gijhtebe .
Dannasinie dïhte ekonomeles
Mijjieh voerkelibie dah åehpiedehtemh tjaalasovvin åvtelen dah krirrieh altese jaepietjåanghkojde tjirrehtamme gïjren 2009 .
Maahtam stoerre åvtebokstaavem nommesne tjaeledh jïh væhtaj minngesne .
Mijjen uvte aalka saarnodh saemien ålman bïjre .
- jïh maadthøøhpehtimmiem tjïrrehtidh .
Maaksoemierie 1,6 mill. kråvnah .
Dah beapmoeh olkese tjaalasåvva dïsse maam gohtje beapmoehöörnemisnie , jïh åådtje dejtie veedtjedh guhkemes 90 biejjieh fïerhten aejkien .
Ovvaantoeraeriej tjaelemesijjie sæjhta varke daejnie barkojne vihth nïerhkedh .
Dah saemieh leah akte åålmege aktine tjåenghkies histovrine , kultuvrine , gïeline jïh vuekiejgujmie
naemhtie sjædta:
Maalestahke vihkeles Joe aareh kristeles histovrijisnie dïhte maalestahke ektievoetesne vihkeles boelhke sjïdti .
Dan åvteste dotkeme ojhte våaromem vadta ekonomeles, sosijaale jïh kultuvrelle evtiedæmman, dellie aaj iemie aalkoealmetji jïjtjenænnoestimmiem aaj dotkemisnie krööhkestidh.
saemidigkien Nöörjesne lea gïeleståvre mij lea rååresjimmie åårgane gïeleldhfaagen gyhtjelassine saemiedigkieraaran .
Nännoestimmie Saemiedigkien veeljememoenehtse nännoeste .
200 kråvnah Skïemtjesåjhtere dam dorje
2008: Reerenasse voejhkelimmieöörnegem
Gïervebe dellie daejredh man hijven dïhte jarkoestimmie.
" Fylhkenraerie sæjhta båetijen aejkien vierhtiej bïjre sjæjsjalidh , juktie regijovnale barkoeh
Konklusjovne jïh båetije dotkeme
Saemiedigkien barkoe saemien gïeline
Maahta aaj vååjnedh goh Åvla lea automatiseradamme vaenie taalefaakta , jïh viesjies goerkesem åtna seammavoetevæhteste .
Edtja raerieh gaavnedh guktie learohkh maehtieh repeteredh jïh orre baakoeh lïeredh , vuartesjh artihkelem ordlæring jïh artihkelem læringsstrategier , bïhkedimmesne eengelsken gïelese .
Aamhtesh goh konsepteveeljemen salkehtimmieprosessh (KVS), klijma jïh byjrese, noerhtedajvepolitihke, innovasjovne Nöörje jïh Siva, göölemesïelkedahkh jïh jåartaburrie.
tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne mejtie maahta pryövesne möölehtidh .
Mah aamhtesh datne vïenhth illedahkem dorjeme ?
Datne maahtah ohtsedh vielie goh 450 000 sijjienommh jïh medtie 23 000 saemien sijjienommh Nöörjesne , jïh seamma tïjjen nommem reaktoe sijjesne åadtjodh kaarhtesne .
GUHKIES TEKSTE
Dan åvteste Saemien jolleskuvle aaj jeenjemes studijefaalenassh åtna, dle aktem tjïelke ektiedimmiem studijefaalenassen jïh studijepoengedorjemassen gaskem vuejnebe, juktie van jienebh studijefaalenassh akte learoesijjie saemiengïelesne faalehte, van stuerebe studijepoengedorjemasse sjædta.
maahtam orrijidh soptsestidh
4 sïjte-aajhterijstie dle læjhkan 3 kaarrh .
Jïh åarjelsaemien gïelen seerkeme seamma laakan goh jeatjaj gïeli seerkeme.
Jaapan 2012 dle raereste 233,650 millijovnh kråvnah dåarjojne Saemiedægkan , Orrestehteme- , reereme- jih gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen .
Funksjonelle kategorijh Abstrakte morfosyntaktiske væhtah G1 - daaroen funksjonelle morfologiske væhtah G2 - åarjelsaemien funksjonelle morfologiske væhtah Nominaale infleksjovne [+/- Kasush] Eah leah substantijvi våajnoes kasush, v.g.
- Gosse saemiedigkie-raerine tjåanghkoem utni dellie Snåasen tjïelten jïh fylhkentjielten bïjre saarnoejim , mah leah meatan sjidteme reeremedajvesne saemien gielese , jïh man gåhkese daelie båateme dejnie barkojne .
) Såehkie-deava / SaU Såhkie-dievvá / Björkbacka (Storu .
katalogem darjodh mij vuesehte magkerh saemien skuvle- / lohkemefaaleldahkh jïh stipeendh saemien learoehkidie / studeentide gååvnesieh
52.000.000 Tjïelten / regijovnale foenth
Spïele jïh sporte
Reerenasse faamoem åtna .
Darjoeh aktem kåarhtem fïereguhten lahtesasse .
Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjesje
Mejnie datne barkeminie ?
Tjïrrehtimmie aalkoealmetji reaktijste
Jis jienebh daejstie noerijste ööhpehtæmman jallh barkose åadtjoeji , dle lij sïjhteme hijven årrodh haestiemidie dåårrehtimmine .
1 = voestes lïerehtimmie; Lïereht.
Grunnloven .
Tjaelieh vuelebe kodem jis sïjhth bæjhkoehtimmiem seedtedh
Daennie barkosne lohkehtæjja maahta jïh byøroe dåaresthfaageles barkedh gosse øøhpehtimmiem saemienfaagesne jïh siebriedahkefaagesne tjåanghkan gårrede .
Daan budsjedtejaepien faageskuvlh 10 000-15 000 kråvnah vaenebe fïerhten studenten åvteste utnieh , goh 3-4 jaepien gietjeste .
Juktie tsiehkine viehkiehtidh sneehpesvïnhtseektiedimmesne lea Fylhkendigkie aktem infrastruktuvrefoentem tseegkeme , bueriedimmien jïh gorredimmien gaavhtan .
dåarjoeøørnegh politigke partijide tseegkeme , mah vyøhkesieh nyjsenæjjam veeljemelæstoen voestes sæjjan bïejedh
65 Kultuvre - filme , teatere , lidteratuvre , gærjagåetie ...
Aavodem åerjielasse vuelkedh 
Daate sæjhta jiehtedh 44, 4% vaestiedæjjijste fïerhten biejjien saemesteminie.
Akte teema mij varke bööti lij aktem åarjelsaemien gïeleeth mah gïeline jih ööhpehtimmine giehtelieh , bæjjese bigkesovvh bielelen dah ektesne berkieh .
damtijidh jïh buerkiestidh naan sjædtoe- jïh kreeke-aarhth voengesne , jïh dejtie dåehkine veesmedh
Pryövemetjaalegen voestes bielesne bïevnesh learoehkidie .
Dåarjoe dïsse laantedigkien barkose lea laantedigkeståvroe nualan tjaaleme Den europeiska deklarationen för jämtälldhet mellan kvinnor och män på lokal och regional nivå .
Maadthskuvlem veedtsi Brønnøyesne Nordlaantesne , Raavrevijhkesne jïh Snåasesne Noerhte-Trøøndelagesne .
jarkelidh ovmessie funksjovnevoeti gaskem
Faage saemien voestesgïeline maahtoeulmieh åtna 2. , 4. , 7. jïh 10 jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne , jïh jåarhkeskuvlesne Jåa1 , Jåa2 jïh Jåa3 mænngan studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammesne .
Desnie saemien kultuvre domtoe jïh saemien vuekiej mietie dåemiedibie .
Juktie siejpiem dassem dellie orre vihth sjædta .
Tjaebpies vuelie dïhte " Miesie " .
Dej minngemes jaepiej leah eejhtegh åarjelh-saemien gielem jijtsh maanide skuvlesne veeljeme .
Ij leah dan jeenjesh mah julevsaemien soptsestieh goh noerhtesaemien .
buerkiestidh guktie saemien lïeredh jïh soptsestidh guktie orre saemien baakoeh lïeredh
Maam ?
Fylhkemaennie Noerhtelaantesne jïh saemieskuvleståvroe sveerjesne lea ektesne provsjektesoejkesjem dorjeme åarjelsaemien gïeliebiesie .
faageles daajroeh jïh dïejvesh nuhtjedh soptsestimmine tjaalegi jïh gïelen bïjre
Gaajhkesh goerehtimmiedåehkesne (n=9) jiehtieh jeenebe daaroestin enn saemiestin eannan skuvlesne eelkin.
Daan maadtoe lea Jupmelen gieriesvoete , mij mijjide almetjinie Jesus Kristusinie gaavnebe .
Jienebh almetjh SDJ-dajvesne mah aalkoejielieminie barkin, jïh låhkoe jollebe ööhpehtimmine lij vueliehkåbpoe goh laanten gaskemedtie.
Jarreme leam dan mænngan jeatja gïelide jïh vuesiehtimmieh dejstie veedtjeme.
Akten biejjien vïnhtsine vöölkin ohtje faalam vuartasjidh .
berTil Jönsson
Lohkehtæjja aktem soptsesem tjaala , jïh learohkh dam maalline jallh skraejrine nåhtadieh juktie aktem jïjtse soptsesem tjaeledh .
Alberten aehtjie , Anselm Jåma lij jieknge barkije åarjelh-saemien skuvlen aamhtsi gaavhtan .
Byjjenimmieprogramme maahtojne viehkehte jïh råajvarimmiem hammoedidh .
Bijbelisnie jienebh gærjah .
Jih ibie daejrieh gännah .
Jis tjugliem jallh jeatjah båaloeh aajhtsa maahta aerkies sjïdtedh , mohte daamhtemes lea buerielaakan jeatjahtehtemh , joekoen nuerebe nyjsenæjjine .
LÆSTOE LOHKEHTÆJJESE MEJTIE VAAKSJODH Manne edtjem
Noerhtesaemien gïetebaante stoeredahke onne
Båarasåabpoeh edtja stuerebe nännostimmiem guktie såjhtoem edtja årrodh jih okteghvoeteste båetedh .
Ij dïhte maam soptsesth guktie gåpmanidh tjoejemolsemem åådtjeme.
DÅarJoEm maEkSEDH
Joekedamme fylhki mietie dle vïjhte dajvh Finnmaarhkesne (golme SDJ-dajvh), golme Tromsesne (göökte SDJ-dajvh) jïh göökte Nordlaantesne (akte SDJ-dajve).
Sametingets språkstyre (2008).
Nöörjen njealjeden reekteme lij giesien 2008 gaervies .
Iktegisth gïelide staatusen mietie øørnedamme .
Mijjieh aaj Jeesus Kristusasse jaehkebe ,
Dååjrehtsh Elgåen byjjenesijjeste maehtieh viehkiene skuvlide årrodh mah sijhtieh bøøremes giele-øøhpehtimmiem maanide vedtedh .
Snåase 2 827 962 kr
Man jïjnjesh sopstestieh saemien-gïelem ?
Vuesiehtimmien gaavhtan bïenje (åarjelsaemien), hund (daaroen), dog (englaanten gïele), inu (japanske gïele) seamma dyjrese vuesiehtieh, men ovmessie baakoeh gååvnese dïsse.
Veasoem gujht gaavnin , fuelhkieh mah daerpies lin
Ih daarpesjh iktegisth dejgujmie sïemes årrodh , jïh dejtie dåarjodh saaht maam dah darjoeh .
Maam daen biejjien gaskebeajjan ?
Jaepien 2011 dle reeremegoevtese ulmine åtna råajvarimmide giehpiedidh , juktie budsjedtemierien sisnjelen båata .
Bïjle murhkeme
Buerie båeteme gærjagåatan dan daamtaj dijjieh sïjhtede , jïh löönede dan jïjnjem dijjieh
Latjkoe lea bååstedesertemen bïjre saemien kultuvrehistovrijes daeverijstie Norsk folkemuseumistie jïh Kulturhistorisk Museumistie govhte saemien museumidie .
Svaahken båatsoesïjten (Elgå reinbeitedistrikt) jïh Idre Orre saemiensïjten gaskem Rogshå:ste johkesne Røa jaavran Grövelsjön .
Datnem earoehtibie , datnem heevehtibie , dov åavtoej åvteste datnem gijhtebe .
Gåabph Deblie altese vadtesh geasa ?
Dejtie homofijle saemide sæjhta jiehtedh dah eah maehtieh ellieslaakan jïh hijvenlaakan jieledh sijjen hïejmevoenine .
Manne dejtie mov " båeries " learoehkidie ovmessie tsiehkine råakem .
Kultuvredepartementen budsjedten bijjelen dle raereste 70,4 millijovnh kråvnah Saemiedægkan dåarjodh , mah edtjieh kultuvreaamhtesidie årrodh jaepien 2012 , akte lissiehtasse 3 millijovnh kråvnine jaepien 2011 raejeste .
viehkiedïrregh nuhtjedh jallh lissie tïjjem nuhtjedh fïerhtene sæjrosne .
Learohken raerie prïhtjegem jïh våfflah duekieh
Jeesusen nommesne .
Daate vadta 451 000 kråvnah NT
Viertiestamme gærjine risten.no , dle daate orre baakoegærja jienebh baakoeh åtna .
Veanhtede åasadaltese iemie sjædta åvtese .
Saemiedigkie vuajna daerpies aktine noerhtelaanti laavenjostojne , Saemien paralmentarihkeles raerien jïh noerhtelaanti saemieministeri tjïrrh , ihke saemiein gïele stuerebe sijjiem åådtje tv-kanaaline , dvd-filmine jïh gaskeviermiesæjrojne mah leah maanide jïh noeride sjïehtedamme .
• NEDTESÆJROEH / BYÖGKELES GÅETIESÆJ
Ij seamma gaskesem vadta goh daamhtaj .
Kultuvreskuvle- jïh teaterenåejvie Ebba Joks sov lahtestimmesne budsjedteohtsemasse 2018 Saemiedægkan jeahta:
Jeatjah tijjeh jaepesne ij galkh dajvem båatsose nuhtjedh .
Learoesoejkesje Saemien voestesgïeline jïjtsh maahtoeulmieh åtna lohkemestrategijidie 7. jaepiedaltesen mænngan: .
Dam aktivyøki barkoem aelhkebe darjodh , vuesiehtimmien gaavhtan budsjedtebarkosne gosse aamhtese- jïh våarhkoesystemem vielie eadtjohkelaakan nåhtede
Gåalmede kapittele III
For å oppfylle dette vil det bety at det må innhentes et samtykke fra reindriftsutøverne før man kan gi tillatelser til nye inngrep.
Bïevn .
ligningh jïh joekehtsvoeth voestes graadeste loetedh jïh ligningesysteemh göökte ammesigujmie , jïh dam nuhtjedh juktie praktihkeles jïh teoretihkeles dåeriesmoerh loetedh
gïelegïetegærjesne stinkes uvtelassh guktie maahta saemiengïelem tjïelten daltesisnie barkedh , haemieh gïeleprogrammidie jïh gïeteldssoejkesjh .
vielie ektiebarkoe raaveskedeallahtæjjaj , aaliji , sadtesæjjaj jïh maarhnanalmetji gaskemsh , hijven saemien vuasah ellies guvvine buektedh
Åvtehke Båatsoeburrie-skuvlen ståvrosne , Anders Oskal tjoeveri båetedh mijjine råårestalledh .
Nimhtie leah mååhtedimmieh Saemiedigkien jih Fylhkestjieltiej gaskems daerpies .
Sarven jallh govsen hovrh båårhkesjin baarhkoehkidie , laemtjide , joksegidie , garrestahkide j. j.
gaajhkh learohkh skuvlesne PAS sæjjan tjaalasovveme
 (Govva: Svein Lund) 
Ekonomeles jïh reereles konsekvensh
Dan mænngan dle kommisjovne edtja sov tjïelke jïh eerlege histovrijem soptsestidh snjaltjen 22. biejjeste .
Ulmieh:
En sørgelig rettsavgjørelse | Rørosnytt.no
tsaekemem galhkeme jïh , ihke maahta tsagkesidh www.vigo.no juktie illedahkem tsaekiemistie vuartasjidh jïh vaestiedidh .
Mijjieh maaje sïjtijste govlebe dej dååjrehtimmiej bïjre dennie orre reeremisnie gosse dïhte aalka juhtedh daelie , Åhrén jeahta .
Naan gïelh , joekoen
Onnemaana åådtje noerhtesaemien gielem maanagiertesne lieredh fierhten duarstan jih mubpie mubpeste våhkoen , bearjadahken .
DAAROEN TEEKSTE: BERNT STØYLEN 1905 ÅARJEL-SAEMIEN GÏELESE JARKOESTAMME: ANNE-GRETHE LEINE BIENTIE 2011
SÁMIID VALÁŠTALLANLIHTTU- NORGA (SVL-N) / SAEMIEJ SAAVREMESIEBRIE - NÖÖRJESNE SVL-N tseegkesovvi 1990 Saemiej Rijhkesaervien nualan .
eadtjoehtidh saemien jielemebyjresken vuejnoejne jïh råajvarimmiejgujmie
Jis ij AMBUSSe leah dïeves maahtah dam dåeriedidh sijjeste sïejhme laantegeajnoebussine vuelkedh , jïlhts datne ih reaktam sæjjan utnieh medisijnen gaavhtan .
- jïh sertiestimmietsiehkine , dah edtjieh buektiehtidh
Daate vuesehte man vihkeles nulle objeekte maahta dan goerkesem veedtjedh ektiedimmeste jallh aktede antesedenteste maam aerebi neebneme.
Presidente jïh Saemien parlamentarihkeles raerien åvtehke , Egil Olli .
Haakeneburrie + båatsoeburrie = tsagkese
Manne aavodem gosse maahtam diekie båetedh , Celina Andersson jeahta .
Skuvlen eejehtsøørnege lea øøhpehtimmiefaaleldahki sjisjnjelen jïh saemien maanide saemien maanide dovne desnie galka saemien sisvege .
dïhte vuesehte satne dåeriesmoerh åtna daeverh ryöknedh gosse jienebh goh 10 veahkine , jïh bæjjese jallh våålese ryöknedh suerkesne 10 - 20. dïhte aaj tjabreminie jïjtse ryöknemem vaaksjodh jïh daejredh maam ryökneme .
Daesnie maahta fieljh årrodh jis ij baakoen ulmiem giehtjedh aktene saemien-nöörjen baakoegærjesne .
Mahte idjin jaehkieh Jeesuse tjuedtjielamme !
Daan biejjien 193 lïhtsegelaanth mah biokonvensjovnem jååhkesjamme , jïh mah leah åeliedamme ulmide jïh åssjelem vaarjelimmien jïh monnehke åtnoen bïjre fulkesidh dehtie biologeles gellievoeteste .
Fremskrittskrirrien dahkoeprogrammesne jaepiej 2009-2013 tjåådtje:
Anne-Lise Dunfjeld (Guvvie: Anne-Lise Dunfjeld) 
Laavadahken dellie Bølan gåajkoe vöölkin naa båeries bovtsem vuartasjidh .
Dah nyjsenæjjah lea vihkeles daennie ektiedimmesne jïh daamtaj ryöknesuvvieh goh dah vihkielommes aerpievuekie- jïh gïeleguedtjïh .
Vuartesjh daan beajjetje plaeriem .
Dïhte faavroes
Mattis guvviem vuesehte gusnie altese aahkah aajjah jïh dej maanah dagkeres vuesiehtimmiem dåeredeminie .
Guktie daan beajjetje tsiehkie lea åarjelsaemien vierhtieskuvline , dle ij gåaredh learoesoejkesjem Maahtoelutnjemem saemien dåarjedidh , jallh vihkeles jïh daerpies evtiedimmiebarkoejgujmie gïehtelidh .
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie barkedh 4. daltesisnie; sisvege jïh lïerehtimmiedarjomh , vihkielommes maehtelesvoeth , sjïehtedamme lohkehtimmie , maajhööhpehtimmie jïh vuarjasjimmie iktemearan .
Jis irhkesåvva
Ållesth bieljielamme lissiedaerpiesvoete lea 14,5 mill. kråvnah , jïh ij leah meatan vaaltasovveme ekonomijesoejkesjisnie daan mearan .
Daam tjaalegem byøroe lohkedh ektine dej gøøkte evtebe tjaalegigujmie Elgå skuvleste .
5. daltese
Daase maehtieh bieljide nåhtadidh , jïh dah maehtieh " njaelmien sisnie damtehtidh " gosse daerpies .
Lahtestimmiediedtem vuesehte gosse jeahta: " Ijje , datne miste vaaltah "
vuarjasjidh jïh soptsestidh hilli bïjre aarkebiejjien ektiedimmine , spïeline jïh eksperimeentine , jïh aarvehtsem aelhkie tsiehkine aerviedidh
Dïhte lea irhkeme gosse gellien aejkien naakenem viesjliedidh , irhkedh , aahpeldidh , neerrehtidh jallh tjarmedidh .
Mah strategijh Jåvva nuhtjie ?
Learohkevuesiehtimmie Jenny birresåvva guhkiebasse ryöknedh taaleste 38 .
Badth mujhtieh , datne dihte gie edtjh jijtje voessem guedtedh .
Men gosse nulle objeekte raajesinie dellie eah seammalaakan vaestiedieh.
Råajvarimmie 38 Saemielaaken gïelenjoelkedassh vuartasjidh ...
Håhkoe lea maanajïh noeretïjje dan fijne jïh ræjhkoes dååjresh vadta goh gåarede .
Luste vuejnedh jïh daejredh jeenebh noerh sijhtieh lohkehtæjjine sjïdtedh .
Maana maahta naemhtie viehkiem åadtjodh jïjtje damtedh gåessie naemhtie sjædta .
Ij goh dan naan intransitijve paarrebielie, dannasinie ij leah (79b) grammatihke.
Mahte gaajhkem reaktoelaakan vaestiedamme voestes boelhkesne 97%, jïh 80% mubpene lïerehtimmesne gusnie galkigan tjaeledh.
Dannasinie gaajhkesigujmie govlehtalla , dah mah eah leah registreradamme goh learohkh jallh lïerehtimmesne .
Dellie lim voestegh aktem jaepiem Brede skuvlesne .
Mijjieh sïjhtebe maanah jïh noerh Noerhte-Trööndelagesne edtjieh hijven nuepieh åadtjodh daajroem vejtiestidh , jïh maehtelesvoeth gelliesåarhts darjomi jïh iedtji sisnjeli evtiedidh .
Sisnjelds Finnmaarhke lij aaj dïhte aajnehke dejstie vuesiehtamme dajvijste gusnie nyjsenæjjah aktem jollebe fasseldimmieprosentem utnin goh kaarrh jaepien 2012.
Dellie barre ovgrammatihke sjædta.
Aelhkie ektiedidh jallh mïelide toelhkestidh jallh åejvie-aamhtesem tekstesne guarkedh gosse sisvege tekstesne tjïelkelaakan Ussjedidh jïjtse mïelijste ussjedidh gosse mïsse dan teksten hammoen jïh sisvegen bïjre Haalvemedaltese 2 Gaavnedh boelhkh aktene tekstesne gaavnedh gusnie dah bïevnesh ånnetje sinsitnide vuastalieh Toelhkestidh åejvie-aamhtesem tekstesne guarkedh jïh dam ektiedidh gosse ij tekstesne dan tjïelkelaakan tjïertestamme Ussjedidh hammoem jïh sisvegem jïjtse dååjrehtsistie tekstesne vierhtiedidh Haalvemedaltese 3 Gaavnedh gellie lehkesne biehkieh tekstesne gaavnedh mah tjïelkelaakan sinsitnide vuastalieh Toelhkestidh aktem tjïelke aamhtesem tekstesne tjïertestidh jallh guarkedh guktie muvhth biehkieh tekstesne ektiedamme Ussjedidh jïjtse dååjrehtsem provhkedh jallh tjaaleldh maahtoem gosse tjïertestidh guktie hammoem jallh teksten sisvegem vierhtiedamme
Tjoerebe aaj saemien gïelh våajnoes darjodh dennie byögkeles tjiehtjielisnie jïh hijven sjïdtemenuepieh gïelide sjugniedidh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Mahte seamma laakan goh aajmoejeatjadimmie, men dïhte mij jeatjede lea mierie jïh muvhtene aaj sijjie.
Jis PSA-vierhtie jollebe 3 mikrogramh lïjhterisnie dellie jeanane .
Seamma tïjjen Daane vuesehte satne buektehte öörnegem steeredh ryöknemisnie .
Iemedeålmaj buertien bijjiebielesne tjahkasji .
Nöörje aaj åeliedimmieh saemiej åvteste åtna gaskem jeatjah daej laaki tjïrrh: Saemielaake , Finnmaarhkelaake , Soejkesje- jïh bigkemelaake , Kultuvremojhteselaake , Båatsoeburriejlaake , Ööhpehtimmielaake jïh Sijjienommelaake .
Merkets eier: Mona Fjellheim , Gåebrien sïjte .
Bijjieguvvie gaajhki dåarjoejgujmie daesnie .
Daate soptsese jaemeden bïjre .
Gaske baakoej gaskem ?
Edtja hoksem ohtsedidh hoksejarngesne jallh akutedåastoevisnie ryöktese jis maana daamhtaj skorkeste jïh voeksede jïh vuesehte dïhte vaenie galkemem åtna , dïhte sæjhta jiehtedh jis dïhte sæjloes jïh samhtjan , ohtje gadtja jïh ij åajsoeh stååkedidh .
Akte vihkeles råajvarimmie daesnie lea fylhkentjïelten diedte dan Kultuvrelle Skuvlevoessen åvteste (DKV) mij gaajhkh maanah jïh noerh jaksa , maadthskuvleste jåarhkeskuvlese .
Saemiedigkie aktem prosjektem tjïrrehtamme juktie goerehtalledh mij saemien stååkegaevnijste jïh pedagogeles materijelleste gååvnese maanagïertine saemien maanajgujmie , maam daelie aktene reektehtsisnie bæjhkohte .
Veanhtede geajnoeh jïh feerjasïelkedahkh mej åvteste fylhkentjïelte edtja dïedtem vaeltedh leah hjiven , jïh akte govlesadteme aalka Nærøy jïh Viknan tjïeltine , mejtie åådtje naan sjyöhtehke fylhkengeajnoeh tjïeltengeajnojne darjodh , goh vuestiemaaksoe .
Jïh bahha bööti Jeesusem gïehtjelidh faamohks jïh ræjhkoes galka sjïdtedh .
- Saemiedigkien bieleste dle vienhtebe gosse råajvarimmiejgujmie nearhka noerhtene , dle edtja dam darjodh akten hijven govlesadtemen tjïrrh aalkoealmetji jïh staaten åejvieladtji gaskem , jïh aalkoealmetji jïh industrijen gaskem .
Goerkese ektiedamme dïejvesidie goh vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe goh , vielie , jallh taalebaakoeh jïh ryöknemetjiehpiesvoeth leah dïrregh dan guhkiebasse lïerehtæmman .
Aajkoe: Gosse dovne saemien jïh nöörjen nomme seamma sjiltesne åtnasuvvieh , dle sæjhta dovne dam saemien gïelem våajnoes darjodh jïh vuesiehtidh saemieh dajvesne årroeh , jïh vuesiehtidh daelie aktene guektiengïelen jïh guektienkultuvrelle årromedajvesne .
Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
Datne dam healsoejarngem veeljh maam dutnjien bööremes heavede jïh datne maahtah laantedigkien jallh privaten healsoejarngijste veeljedh .
Ektiebarkoemååhtedimmie ij galkh jeatjebi ïedtjide tsagkesinie sjidtedh .
Byöroe nuepieh gorredidh ihke lohkehtæjjastudenth maehtieh kuvsjh dåeriedidh mah raaktan leah jeatjah studentide sjiehtedamme, juktie daamtaj ij gåaredh guektiengierth kuvsjefaalenassh vedtedh saemien gïelesne barkoefaamoen gaavhtan.
Daah göökte vuesiehtimmieh seamma deahpadimmiem buerkiestieh, barre ageente vuesiehtimmesne (64a) mij lea vuesiehtimmesne (64b) laahpeme.
Akten aarebi govlehtimmielaahtestimmien sjïekenis
h / l: Jeesusen baakoem raajemen bïjre goltelibie goh guhtseles (jïh guhtseles jielemen bïjre):
Gïelekonsulente maahta aaj viehkiehtidh gïehtjedimmmi
Maam govlh ?
Ånnetji mænngan dellie unnede viht .
c. Laara vïnhtsem våajohte.
mentarismen prinsihpen mietie .
PPT akte maehteles suerkie PPT akte maehteles suerkie gosse daerpies sjïerepedagogeles viehkine , jïh aaj sjïereööhpehtimmie , tsaekeme sjïere prijoriteradamme Jåa1 , syökeme reaktan bïjre göökte vielie jaepieh jåarhkesööhpehtimmesne , syökeme væhtagïelelïerehtimmien bïjre , punktetjaelemelïerehtimmie jïh vielie .
aavoem jïh faamoem .
Jis ij dagkeres mååhtedimmie sjïdth jallh dïhte nåhka , dellie dïhte rijhkeraaste raastine båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem .
Analyse vuesehte tjïelth dennie saemien dajvesne aktem vueliedimmiem almetjelåhkosne utnieh , aaj jaepien 2010 , akte jaepie gusnie dah jeanatjommes tjïelth Nöörjesne aktem sjïdtedimmiem almetjeåhkosne utnieh .
Jïh man åvteste ?
Jaepien 2011 raereste baalhkah momskompensasjovneøørnegistie skåårvemidie mah leah disposisjovnefoentese lyjkeme , 8,9 mill. kråvnajgujmie .
Gaajhkesh tjoejem guvlieh mejnie daate lïhtse aalka .
Jieleme lea saajrohts dovne laanten jih ovjuvri gaavhtan .
vUeJNeDh:
Daan tjaktjen 24 noere heartoehtæjjah jïjtjevyljehke bïeljelin dah sïjhtin gïele-ierieguedtiejinie årrodh Saemiedigkien kampanjesne #saemesthmunnjien .
Lïeneståvroe maahta dutnjien ekonomeles dåarjoe vedtedh prosjektasse mij regijovnalen sjïdtehtimmiem jïh evtiedimmiem tseevtsedh .
Daelie Deblie sæjhta åeredh
Laavenjosteme lea sjïere prosjekte mij galka maahtoejarngem tseegkedh jïjtjesyjhtehts barkoen åvteste daennie Tromsøsne .
vihkeles maehtedh ektesne barkedh raastij dåeresth , joekoen gosse ööhpehtimmiem jïh eevtiedimmiem åarjel- jïh julevsaemiengïelide dæjpa .
Daesnie kåarhtigujmie vuesiehtamme noerhtesaemien:
Doh soejkesjamme skåårvemh bijjelen aktem millijardem kråvnah 2009 raejeste 2012 raajan maehtieh aktem tjåenghkies fasseldimmiem vedtedh , hævvi 1400 jaepienbarkoeh .
) Fierhten jaepien saemien gaahtjemem giesege jih daelvege öörnieh .
Åå jemmede !
Almetjeståvroe 14 .
 (16) *Dïhte gie voestegh tjuedtjele aereden prïhtjegem voessjedh.
Dejnie ovmessie bieline Sapmeste dle jïjnjh geerve almetjh mah dan aarebi daaroedehtemepolitihken gaavhtan , sijjen ietniengïelem dasseme .
Maanah stååkedimmiemaahtoem evtiedieh
Sijhtibie edtjh löönijen nommem vedtedh juhkoe dihte mijjen barkoem giehpede .
• BUEREBE IKTEDIMMIE LïEREHTIMMIEFAALENASSIJSTE
Seammalaakan åtnoeartihkelidie maam daarpesje gosse stomijem åtna .
Noerhte-Trøøndelaagen jïlleskuvle njieljie øøhpehtimmie-sijjieh utnieh medtie 200 joekehts lohkeme-otnjegigujmie .
Jis daarpesje dam nahkerisnie darjodh .
Departemeente lea dan åvteste sjæjsjalamme ij leah naan aajkoe daejnie råajvarimmine vielie barkedh .
Sektovri netto spååredimmieh (unnebeåtnoe) jïh
Sensovre edtja iktegisth ållesthvoetem vaestiedimmesne vuarjasjidh .
Goerehtimmie mij guhten reaktavaeniedimmien bïjre maahta dennie rïjhkesne tseegkesovvedh gusnie reaktah vaenebh sjidtieh .
Göölemelaaken mietie dah tsiehkieh muana guktie guelie- , kräft- jïh musselsjædtoeh tseegkedh , jïh dïhte lea lïeneståvroe maam dïsse luhpiedidh .
1100-1230 Båeteme , tjaeleme jïh svarkeldahke
Provren bïjre soptsestalledh Gosse gærhkosne pruvredh provren åvtelhbodti soptseatalledh , dellie provresalmetjh jïh hearra raeriestieh guktie provre edtja årrodh .
Darjoeh barkoesoejkesjh gusnie akte bååstedebievnesegoere , jïh gusnie learohkh edtjieh kroessem biejedh .
Preesse vihkeles laavenjassh voebnesje goh bïevnesh , diegkiedimmie
Daesnie aaj raeriestimmieh jïjtsevuarjasjæmman jïh vuarjasjimmie sinsitneste .
Dah ministerh jïh saemiedigkiepresidenth jaabnan gaavnesjieh juktie saemien gyhtjelassh bievnedh , digkiedidh jïh gïetedidh , mej åvteste gaajhkesh iedtjem utnieh .
Råajvarimmieh mah juhtieh: a) Juhteme jïh evtiedimmie Dehtie kultuvrelle skuvlevoesseste (DKS) gaajhkide maanide jïh noeride gaajhkine tjïeltine .
Reeremedajve saemien gïelide:
' en 2007 bïjre .
Råajvarimmie 72 Åestemeöörnege saemien lidteratuvrese ...
Tjåanghkosne 30 almetjh lin stïeresne .
Daate illedahke vuesehte vaestiedæjjah referaansedåehkesne daejrieh dah maehtieh pronominelle objeektem utnedh raajesinie, mearan goerehtimmiedåehkie ånnetji ovseekere.
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre
Dohkh diekie vaarri , iktesth eadtjohke barkeminie .
Åvtehke aktem stoerre dïedtem åtna maanagïerten psyko-sosijaale byjresen åvteste .
Mænngan saemiedigkide tseegkeme Nøørjesne jïh Sveerjesne , moenehtse saemiedigkine sjïdti 1996 .
Daam bööredimmiem dovne aalkoealmetjesuerkieh EN .
5.6 Åarjelsaemien
ïelem utnedh
Gïeh edtjieh pryövenasside tjïrrehtidh , jïh mah pryövenassh learohkh edtjieh vaeltedh ?
Jeenemes (n=5) jiehtieh dah maehtieh naa aelhkieslaakan lohkedh jïh tjaeledh.
Bene im edtjh misse klååkedh , ihke Stoerredigkie lea dïhte bøøremes sijjiem årrodh jis sæjhta meatan årrodh siebriedahkeevtiedimmiem tsevtsiehtidh .
Dennie nöörjen delegasjovnesne dle dïhte aalkoealmetjenyjsenæjjaj haestemh tjïertestamme juktie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste tjöödtjestidh .
jeenemes paarrine leam barre aktem transitijve jïh aktem intransitijve haamoem gaavneme.
Utnijegoerehtimmie mij Jarnge saemien starnegoerehtimmie darjoeji vuesehte ov-fuakeds lea dejnie starnebarkiji saemien gïelemaahtoe jïh dah sïevedieh tjïelkes toelhkeme ij leah hijven .
Dah guaktah vielie jiehtiejægan dah veerbh bæjngoelistie sjïekehtamme.
17 saemien såevmien-ugrijen gïeletjïertese govlesåvva .
- Vihkeles saemien faangkh eah damth dah guektiengierts bysvehtsem åadtjoeh .
Væhtatoelhkh dejtie bieljehts maanabaeleste , dïhte sæjhta jiehtedh almetjh gïeh bieljehts reakasovveme jallh dam dasseme gosse maana jïh væhtagïelem utnieh voestesgïeline .
Fjellneren maanagåetie lij Härjedaelesne , jïh jïjtje hov jeehti satne lij åarjelsaemien dajvesne seammaleejns vaajesh jïh vuelieh govleme gåabpatjahkh Biejjienbaernien jïh Biejjieniejten bïjre .
Karaktere 1 soptseste vaestiedasse joekoen vuelege maahtoem vuesehte , jallh gusnie learohken ellies eksamenevaestiedasse lea eevre dej vadteme laavenjassi ålkoli .
Joekoen geerve lea orreme eejhtegidie veeljedh: maanide 50 mijlh gåeteste seedtedh jallh baajedh dejtie gåetesne årrodh bene aktene sïejhme Nøørjen skuvlesne vaedtsedh , gusnie idtji naan saemien gïele jallh kultuvre gååvnesh .
Dïhte edtja maanide , noeride jïh geerve almetjidie viehkiehtidh mah sijjen skearkagimmesne tjabreminie , jallh aktem geerve lïerehtimmietsiehkiem utnieh .
Såemies veanhta aaj ov ‐ dæjpeles jis doh veeljijh taktihkeles tjaatsestieh dej mïelemøølegi mietie , sijjeste dejtie krirride tjaatsestidh mejtie ojhte dåarjelieh .
Im edtjh gaajhkide dejtie veerbide gaavnedh mah molsedieh, vaallah mov ulmie dejtie haamoehkidie tjïelkestidh mejtie kausatijve molsedimmiem tjeekehtieh.
Saemiej leah reaktah nuhtjedh jih øvtiedidh gielem jih vuekide båetije sliektide .
gå/springa:INF 'Mor tvingar/uppmuntrar barnet att gå/springa.' d. Tjidtjie mor maanam barn:ACK tjabrehte/eevtjede, tvinga/uppmuntra:3s edtja skulla:3s vaedtsedh/hajkedh/roehtedh.
Budsjedteteknihkeles staeriedimmieh dannasinie jarkelimmieh sjïdteme uhtjiedimmine jïh vaenebe fylhkenraerijh sjïdteme , leah tjåanghkan 1,9 mill. kråvnah .
Læjhkan ij leah mejtegh mah departementem heerredh dagkerh soejkesjebïhkedassh nænnoestidh .
Dah moenesovvieh barkoen tjirrh saemiedigkijne , tjaalege 16 .
Rïektes nuepieh saemien nåhtadidh byögkeles jïh privaate tsiehkine leah joekoen vihkeles gosse barkeminie åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh .
Jis datne sïjhth jienebh bïevnesh jallh dov vuajnoeh hoksese Jïemhten leenesne vadtah , gaskesadth:
soptsestallemem utnedh:
Studenth byöroeh nuepiem åadtjodh saemien faageterminologijem lïeredh , guktie dah buektiehtieh saemien nåhtadidh sijjen barkosne ööhpehtimmien mænngan .
Seremonijem jïh ovmese njoelkedassh dan gåassoehtimmien muhteste mah aaj jïjnjem soptsestieh almetjigaskoe relasjovni bïjre.
Mijjieh geasalgovvebe aernien tjoevkesistie jïh baahkeste .
Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie maahtoeulmine 1. jïh 2. jaepiedaltesinie barka .
sjïehteles .
Ijje , daah kroenesaath hov naemhtie , gosse edtja joptsese tsaatsedh ,
Åårganisasjovne aktem dïrregem dorjeme juktie vuarjasjidh man nænnoes jallh hiejjehts akte gïele lea .
Maahtoeulmie 10. jaepiedaltesen mænngan
Daennie åejvieboelhkesne galka lïeredh vuejnedh kultuvrem gïelen muhteste jïh gïelem kultuvren muhteste .
Pryövenassh ryöknemisnie jïh englaanten gïelesne leah elektrovneles pryövenassh , mearan pryövenassh lohkemisnie leah paehperepryövenassh .
Lohkh vielie fïerhten nasjovnaalepaarhke- jïh vaarjelimmiedajveståvroej bïjre , jïh mejnie dah barkeminie daesnie .
Fylhkestjieltieh jih Samiedigkie sijhtieh barkedh guktie faageøøhpehtimmieh sjidtieh dejtie guht sijhtieh båatsoejielemen jih duedtien bijre lieredh .
Tjaalege sjeahta dovne eejhtegi jih lohkehtæjjide .
Vaino Persson daelie doelhkine barkeminie .
Raerielïhtsege Silje Karine Muotka sæjhta boelhken njoktjen 10.-14. b. meatan årrodh EN:n nyjsenekommisjovnesne (CSW .
Naemhtie dah krirrieh åadtjoeh aktem tjirkijelåhkoem mij lea vielie seammaplieres goh dïhte tjaatsestimmielåhkoe .
Maanah maehtieh orre skraejrieh stååkedimmesne daarpesjidh
Vihkeles dah ovmessie departemeenth aktem stuerebe dïedtem jïh tjïelkebe råållam åadtjoeh saemien gïelebarkoen sisnjelen .
Saemiedigkie gujht vuajna daerpies aktine ållesth gïelepolitihkine mij abpe siebriedahkem feerhmie .
Goerehtimmiedåehkie Leksikaale NP objeekth Pronominelle objeekth Nulle objeekth
Thomas tjuara jieledh jïh daejredh altese reakedsbiejjie lea sårkose ektiedamme .
Råajvarimmie 69 Bïevnesh saemiengïelesne noeride ...
Manne viermiem gårram juktie jeatjah åhtehtsh dïsse dabranidh .
Lohkehtæjja jih eejhtegh åadtjoeh jijtje veeljedh gosse sjeahta .
TJUERIEH GUARKEDH
Gaavnh nommem akten krærran mij veeljemasse båata dov fylhkesne , bene mij ij leah Stoerredigkesne daan biejjien .
gærjaj jïh tjaeliji bïjre soptsestidh , buerkiestidh man åvteste dejtie gærjide veeljeme lohkedh
Joekehtse dej gaskems dellie man gellie argumenth utnieh.
Daate bïevnese daerpiesvoetide jïh haestiemidie tjoevkede mah siebriedahkesne gååvnesieh , jïh raeriestimmieh buakta mah edtjieh tsiehkiem saemien gïelese bueriedidh .
Ceavccageađgi ' sne / Mortensnes saemien åvtetïjje jïh dïhte nænnoes ektiedimmie eatnemen jïh kultuvren gaskem leah tjåanghkan vïeveme akten ellies soptsesasse .
Daajroe reaktoe tsavtshvierhtiej bïjre , jïh dïhte lïerehtimmiedimensjovne , misse kvaltiteetebarkoe sjïehteladta , sijhtieh aaj fokusesuerkine årrodh åvtese .
Vuesiehtæmman; nimhtie maahtah lïepedh skovrestidh:
saemien taalh soptsestin 1 - lahtesamme statistihkem 2008 Faageldh analysetjïerteste saemien statistihke
Gosse bussese böötimh , dellie Biret gon Juvvah dueljieh lööptjeme .
Akten aejkien maehteles ålma munnjien jeehti, gosse manne seerkemegietjiej bïjre soptsestim man gïerve dah.
- Voeresh akte vihkeles vierhtie siebriedahkesne , jïh dan åvteste iemie dah bööresuvvieh meatan årrodh dam båetijen aejkien saemien siebriedahkem hammoedidh , Henrik Olsen jeahta .
Dagkerh sijjieh leah daerpies utnedh gusnie saemieh abpe Saepmeste gaarsjese jïh jeatjah darjoemidie tjåangkenieh .
Saemiedigkie maahta aaj vuastalimmieh buektedh gosse konsesjovneaamhtesh gïetede tjaetsiestuvremelaaken , energijelaaken jïh tjaetsievierhtielaaken mietie , jïh Saemiedigkie maahta krievedh regijovnale soejkesjh Byjresedepartementese vaaltasuvvieh , dastegh dah soejkesjh eah dejtie iedtjide krööhkesth mah leah vihkeles saemien kultuvrese jïh jieliemidie .
Mejtie daate våajnoes sjædta dennie guhkiebasse ööhpehtimmesne, juktie vaenebh mah skraejriem utnieh jollebe ööhpehtimmiem saemien gïelesne vaeltedh, jallh vuajnoeh siebriedahkesne mah saemien gïelem tsevtsieh dovne maadthskuvlesne, jåarhkeööhpehtimmesne jïh jollebe ööhpehtimmesne mah darjoeh guktie learohkelåhkoeh læssanieh jallh vaananieh gaajhkine daltesinie seamma aejkien?
Jeenemes laantedigkine eah maanah jïh noerh 20-jaepiebiejjien raajan maeksieh naan maaksoven rïhpes healsoe- jïh skïemtjehoksesne , vuesiehtimmien gaavhtan mïnnemem hoksejarngesne jïh noeredåastoevisnie .
Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) aamhtesh gïetede mah leah tjåenghkies gaajhkide saemide laanteraasti rastah .
Mijjieh sijhtebe biejjiebievtijh fierhten njealjeden tahtjosne jaepie 2020 .
Tjåanghkan daate vuesehte maam ovagkusativiteeteste åarjelsaemien gïelen syntaxesne aaj sjædta.
Dïhte mubpie åejviemearhketje daennie tjaalegisnie lea goerehtalledh man gellie mah byjjes saemien gïelemaahtoem utnieh saemienlohkehtæjjijste.
- sjyöhtehke jïh jeereldihkie faageaamhtesh åehpiedahta öörnegen mietie jïh jïjtjeraarehke , sjïehtedamme sisvegasse , tseahkan , dåastoejasse jïh meedijasse , jïh maahta digitaale dïrregh jïh meedijh nuhtjedh mah sjiehtieh gosse edtja faageaamhtesh åehpiedehtedh - sjyöhtehke bïevnesh gaavna , nuhtjie jïh dej bïjre ussjede maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan , jïh buerkeste man åvteste gaaltijidie veeljeme - aktem veele gïelem nuhtjie jïh dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste ovmessie tsiehkine nuhtjie gosse mubpiejgujmie soptseste
aelhkies baakoeh åenehks raajesidie darjodh
Maadthvaarjelimmiem diss-vielie sjädta:
Vuarjesjeminie mejtie edtja aelkedh dïrregh nåhtadidh mejtie maahta steriliseredh sijjeste dïrregh mejtie ajve ikth nåhtede .
Ohtseme-mierie: Folkehelsekomiteen , Fylhken Gåetie , 7735 Steinkjer / Stientje
Jaepien 1982-85 dihte saemiej-maanagierte , aktene Camping-våågnesne giehteli .
Dah vuelieh lin gellien aejkien rastanamme , ovmese gïeligujmie .
Norris and Ortega (2000) jïh Spada and Tomita (2010) dle jiehtieh tjamki vïhnestimmie gååvnese ihke G2lohkehtimmie nuhtegs gosse G2-gïelem leara.
Lïeneståvroe guktie gohtje notarius publicus muana , aktegh almetje gien barkoe åålmegem viehkiehtidh ovmessie bïevnesh vaaksjodh jïh dej riektiesvoetem jååhkesjidh .
Reereles barkijh: Produksjovnedåehkie: doekeme-/maarhkededoekeme, produksjovnesoejkesjimmie jïh stuvreme, feelemesoejkesjimmie jïh tjïrrehtimmie, latjkoeh darjodh, skovhte- jïh hotelledongkeme, ekonomije, reeknehlåhkoe, reektehtsh.
Mijjieh daarpesjibie guarkedh jïh daejredh sårkojne ovmessie vuekiej mietie barkebe .
gellie smaavelaaketje nænnoes saemien darjoemessijjieh
Ij daarpesjh daamhtaj vaejliem båehtjierdidh vaejlievualanimmie daalhkesigujmie .
Goeven 1999 rijhkebiejjie nännoesti Sveerje edtja Europaraerien mieriekonvensjovnesem mij vaarjelimmien nasjovnelle unnebelåhkojde bïjre jih europan njoelkedasside laantebiehkie- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre mietiedidh .
Manne madtjeles ihke Saemiedigkie 1 milljovnh kråvnah vielie åådtje jaepien 2012 , staateraerije Rigmor Aasrud jeahta .
gaajhke darjome lea
Dov gïele raereste guktie Svïenske gærhkoe stuvresåvva gærhkoevoenesne , dajvesne jïh nationellt .
Daennie prosessesne lea iemie skuvlen sjïerepedagogeles vierhtieh jïh govlehtæjjah meatan vaeltedh .
Dellie edtjem tjïelkestidh magkeres veerbh meatan desnie jïh magkeres semantihke jïh morfologije dej.
Saemiedigkieh jih sjiere saemieh tjoeverieh siemes årrodh jis dagkeres barkoeh edtjieh åtnose
ovmessie tjaalegh lohkedh jïh dejtie våaroeminie nuhtjedh gosse edtja jïjtje tjaalegh tjaeledh
Voengeteknigke orredorjeme energijidie Jiermegs , effektijen enersjievaestiedassh edtjieh evtiedidh .
Ij guhte maehtieh maanagïertem hijven darjodh oktegh .
1.3.2.3 Haestemh
NAV aaj bïhkedimmiedïenesjem tseegkeme noerhtesaemien gïelesne govlehtallijetellefovnesne .
Mïrrestalleme: Saemiedigkie edtja eadtjohke
Dan åvteste sijhtieh aktem guhkiebasse soejkesjem darjodh , guktie edtja aktem nænnoes mïerhkevaaroem bïgkedh jïh guktie edtja dam sietedh båetijen aejkien .
Lohkh vielie daesnie: Brukerveiledning til PAS .
Aavoesaernie: Røros saemien gïelen reeremedajven sïjse
Lïerehtimmie 1 leam lissiehtamme.
Goeven 20 .
Såemies aejkien dle ovvaantoeh sjidtieh iedtji bïjre maanaj gaskem stååkedimmesne
[ 1 ] bøøti Finnefondet minngesne , vuartesjh jienebh tjaalegh Saemien skuvlehistovrijesne , dej gaskem Henry Minden tjaalege voestes gærjesne [ 2 ] Sijti Jarnge lea dïhte åarjelsaemien kultuvrejarnge Aarbortesne
Daejstie goerehtimmien illeldahkijste tjirkem aktem öörnegem tseegkedh mah aelhkemes haalvedh saemien G2:
Dïhte sæjhta jiehtedh , jis edtjh seamma gïetedimmmiem åadtjodh goh jeatjah syökijh Noerhte-Trööndelagesne , tjoerh registreradamme årrodh daesnie njoktjen 1. b. åvtelen .
Laara åerieminie .
Fïerhten asken abpe jaepien åepiedahta luhkie ovmessie politihkeles baromeeterh (mïelemøølege‐ illedahkh) ovmessie nøørjen meedijinie .
5. 2009 dle Noerhte-Trøøndelage vaenie fylhkengeajnoeh asfaltine åtna , gosse laanten gaskemedtine vierteste .
Haspelmath ovmese maallh tjïerteste man mietie ovmese inkoatijve/kausatijve molsedæjjah dåeriedieh.
Byöroe aaj hoksem ohtsedidh ryöktese jis dan lissine aaj vaejliem åtna jallh tjööjjijste , jallh jis skovrehtassesne vïrre jallh seejkenjohkh .
Fylhkenraerie dan bïjre sïemes .
Feeleme-tjirkemem tjoeverh åadtjodh maam abpe fealadimmesne åtnah .
Maahta hijven årrodh gihtjedimmiem aelkedh gaahpoeh gyhtjelassigujmie .
Tjuara aktem ulmiestuvreldh maahtoelutnjemem tjïrrehtidh saemien maajhööhpehtimmie- lohkehtæjjide, ij goh unnemes dan åvteste vaenie jallh ij naan kuvsjefaalenassh maajhööhpehtimmiedidaktihkesne lohkehtæjjaööhpehtimmine.
Baajh mannem viehkiehtæjjine dov raeffesne årrodh .
- Saemiedigkie sæjhta båetijen aejkien eadtjohkelaakan barkedh juktie tseegkedh jïh nænnoesåbpoe darjodh aalkoealmetji nyjsenæjjaj viermiem EN .
Voestes gietjeste sjeemah provhkin , jih mænngan gosse maanah båarasåbpoe sjidteme , dellie tjaalegh maanaj digkiedimmeste øvtiedimmiem vuesiehtin .
Lissie im vïenhth G2 learohkh/soptsestæjjah lïerehtimmiem åådtjeme nulle objeekten bïjre, dan gaavhtan ibie maehtieh nulle objeekten bïjre grammatihke gærjine lohkedh.
goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh
Akte frijje jïh ovjearohks preesse lea eevre vihkeles jis edtja demokratijinie årrodh .
Edtja jåarhkedh geajnoejgujmie barkedh .
Dellie learohkh jïjtje veeljin: tjåervie , ovmese måarah , fijfere jallh baarve .
Desnie meatan årrodh , earoem vuesiehtidh jïh dåajmijeslaakan sinsitnide årrodh gosse almetjh gaavnede mah mådtanlaaketje jielemetsiehkine .
‐ journalisth vielie eadtjohke saadteginie sjïdtin gosse eelkin laejhtehks gyhtjelassh gihtjedh jïh teemam moenedh saadtegidie .
Eevre vihkeles maanaj evtiedimmien jïh murriedimmien gaavhtan , gaajhkh barkijh maanagïertesne , daennie bïhkedimmesne aaj neebnesovveme goh barkijh jïh geerve almetjh , viehkiehtieh jïh laavenjostoeh aktem maanagïertem jolle kvaltiteetine evtiedidh .
Lohkede politihkeles bloggh politihkerijstie ovmessie krirrijste .
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen lea ektiedimmiedïedte reerenassen saemiepolitihke .
Dah unnemes göökte gïelh maehtieh, sijjen ietniengïelem jïh jienebelåhkoegïelem.
tsåalhkoeh .
Reeremedajve saemien gïelese
Regijovnale soejkesje arealeåtnose aaj jienebh laavenjostoevaajtelassh buakta jïh vihties laavenjostoeprosjekth joekehts guejmiej gaskem .
Muotka veanhta laanten strategije noerhtedajvese tjuara buerebh vielie monnehke dåarjedimmide bigkedh , goh innovasjovne , daajroe , smaavesïelth , fealadasse jïh voenges beapmoedorjemasse .
Idtjimh doesth maam jeatja darjodh , mijjieh tjahkasjimh goh buelieminie tjoevkesh .
- Vuajneme aktene guhkebe vuajnajimmesne dellie akte privilegijume orreme daejnie prosjektine barkedh , Elin njyjjehte .
Mov hoksegaskesh edtja healsoejarngine jïh dåastovinie Jïemhten lïenesne sjïehtesjidh .
Naakeni veerbi leah synonyjmh, seamma roehtseste njïeljie jallh jienebh haamoeh.
Jaa , Mierehke gujht utniej hijven dihte .
sijjienomme lea åvtemïeresne jijtse råajvarimmeste nuhtjie , d. j. n. byjjes åårganh jïjtsh lea dïedteles juktie laakem dåerede dan sov dïedtedajvesne .
gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh naemhtie guktie gåarede dejtie gaavnedh , jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
Departemente bïhkedasside jååhkesjamme .
Kursmaterial om Maori kultur för naturvårdsverkets anstællda i Nya Zealand .
aktem sjyøhtehke
d. Manne Aannam föörhkestahtam.
1993 jïh 1995 jïh julevsaemiengïelesne jaepien 2005. veeljeme åarjelsaemien saalmh lea salmer 1997 mealtan vaalteme .
Dam ektede nåakebe mujhtesefunksjovnese , kognitijve faktovridie jallh abstraksjovnetsagkesidie (Holm , 2002).
Gosse dah eatnemh ektesne berkieh buerie hoksem saemide faalehtidh aaj båetije biejjide buerie , SANKS åejvie Gunn Heatta jeahta .
Learohkh gelkieh eksamenem saemien 1 åadtjodh .
Akte lissiehtimmie mierine Stientjen jåarhkeskuvlese jïh Ole Vig ' en jåarhkeskuvlese , juktie leejjemen åvteste maeksedh Steinkjerhallesne jïh Stjørdalshallesne .
Thorpgåetien ålkoebielide minngieisoleradidh / bueriedidh .
Deatnu , golken 2000 .
Dååjrehtimmieh aarebi jarkelimmieprosjektijste sæjhta akte bielie årrodh daehtie vijriesåbpoe gïetedimmeste .
Assissijen Franse jaepien 1182 Umbrijisnie , Italijisnie reakasovvi .
Aborten åvteli
Museumsuerkesne dle fylhkentjïelte lissiehtamme sov låhkoem guktie latjkoe lij staaten , fylhken jïh tjïelti gaskem , dovne Stiklestad Nasjonale Kultursenter A / S jïh Museet Midt
Jeenjesh leah tjarke barkeme juktie dohkoe båetedh gusnie mijjieh daan biejjien , jïh dejnie tjoerebe jåerhkedh .
Jalline: Rijhkeraastem Leirvatn:n luvhtie Trolldal:n gåajka .
Abpe puberteete vïjhteste govhtese jaepieh jåhta jïh dennie tïjjesne gaajhkide joekehts sjidtieh .
kultuvreste , histovrijeste jïh aerpievuekijste nåhtadidh , juktie dejtie kristeles jaahkoeriektesidie jarkoestidh .
Bovtsh joekoen bååvteres sjidtieh jih dellie bæjkoeh .
soptsesh , tjihtesh , prievieh jïh aamhtese-provsa teeksth tjaeledh
Elektrovneles pryövh Biejjie
buerkiestidh guktie njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhtese lea
Merkets eier: Maja Britt Renander , Trollheimen sïjte
skida:ack 'Lars böjer skidan.' b. Suksi Skida
BYJJES NÆNNOESTIMMIEH
Dïhte guhkiem vaasa , jïh dejtie viesjies ryöknijidie varke gåarede båajhtode ryöknedh .
Dïhte aaj viehkehte gosse goerehteminie guktie pianosne spealadidh .
Datne Adobe Flash Player 9 daarpesjh , jallh urrebe versjovne .
Gaajhkh jeatjahtehtemh edtja dåaktere goerehtidh
Molsehthlaakan 2: 222 tæjmoeh , learoehkidie , guhth ammesgïelem veeljieh
stoerredigkiebïevnese jeahtasåvva gïelefaagh universitetinie jïh jïlleskuvline .
Gosse pruvrijægan dellie sinsitniem jïh gieriesvoetem vadtesinie jïh dïedtine dåastoehtægan .
Fïerhten voessese tjuara aaj bïhkedimmiem lohkehtæjjide darjodh .
Jis dah hoksebarkijh åadtjoeh dov journaalem lohkedh tjuerieh dej leah hokserelasjovne datnine .
Departemeente reereles jïh ekonomeles vuarjasjimmieh dorje , jïh govlehtimmieaamhtesem dorje
Mijjieh vienhtebe Jupmelen Aehtjie lea mijjen Elmien aehtjie , mij mijjem sjugniedamme jïh mijjem damteme aarebi mijjieh reakasovvimh .
INGA MARJA STEINFJELL
Hijven aaj tjaalegh meatan gærjijste jih maam tjaalije jijtje jeahteme .
Mijjieh sijhtebe aktem bïevnesem buektedh Saemiedigkien gaskenasjovnaale barkoen bïjre jaepien 2015 .
Saemiedigkie lea jïjtjehke maadthvaerie dennie saemien jïjtjenænnoestimmiereaktesne.
Leenestuvrie edtja aaj Saemiedigken ektine barkoem ektiedidh dejtie unnebelåhkoepolitihki vuepside nasjovnelle daltesisnie .
Goerehtimmien gaskemedtien taalh vuesiehtieh dle aelhkemes verbh hammosne presens subjeekti mietie sojjehtidh (72%), dan mænngan objeekth mïerhkesjidh (69%) jïh minngemes verbh hammosne preteritum sojjehtidh (35%), tabellesne 4.16.
Aktem kåarhtem personlige pronomeninie dæjpa jih aktem verbe-kåartem .
Saemiedigkie tuhtjie joekoen vihkeles nænnoestehtedh , evtiedidh jïh vaarjelidh saemien gïelem abpe Saepmesne .
Fylhkentjïelten råålle goh regijovnalpolitihkeles aktøøre hijven nuepieh laavenjostose jïh evtiedæmman vadta åarjelsaemien dajvesne Dah guejmieh daejnie bæjhkoehtieh dah daan bïjre råårestalleme:
Reakta-åtnosne e ekieh bæjjese lutnjesovvedh .
Maam tjoerebe jeatjadehtedh ?
Daejnie tjïeltine Saemiedigkie sæjhta saemien gïelem eevtjedh gïeleevtiedimmievierhtiej tjïrrh .
Reakta-njolkedassi sjiehtesjimmie
06/21) Ektiedamme dejtie aarebi prosjektide , dle daejtie jarkelimmide skåårvemeprogrammesne dorje .
kentjïelten goevtesinie / dïedtesuerkine åahpenieh saemielaaken gïelenjoelkedassigujmie
Lohkh vielie: Jis ij hoksem fuakah ?
Gaaltije: Saemien 2-bïhkedimmie
Digkiedidie dan mænngan aamh tesem klaas sesne .
Raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem sektovrasse 18,7 mill. kråvnine jaepien 2011 .
Forklaring Buerkiestimmie
Bööredimmie raeriejgujmie jïh vuajnoejgujmie båetedh Saemiedigkieraerien bïevnesasse gaskenasjovnaale barkoen bïjre
Daaletje gåetieh: Unnebe goh 120 kWh / m
Mijjieh sïjhtebe barkedh juktie barkoefaamoem gorredidh industrijese .
Snjaltjen 1. biejjeste 2009 Sveerjen lea gïelelaake (SFS .
Maehtedh ryöknedh: Baajh learoehkidie ryöknedh man dovres sjædta lyjhkedskreekem utnedh .
Doh væhtah jïh guktie edtja dejtie vierhtide nuhtjedh , dam digkiedin aktene tjaånghkosne NTFT ' en jïh Saemiedigkien gaskem , Rørosesne 11.6.2008 .
Aktem hijven voenges jïh regijonale ektiebarkoem tseegkedh , byøgkeles åejvieladtjigujmie , jielemigujmie jïh åårganisasjovnigujmie , mah goh tjåenghkies vuepsiem utnieh råajvarimmieh gaavnedh edtja dejtie klijmagaasseluejhtemidie vaeniedidh .
sïevede provgramme joekoen sæjhta provsjektide eevtjedh mah maehtieh tjoevkedh jïh tjïrkedh saemien unnebelåhkoegïelij tsiehkiem .
Lïeneståvroe njååhtjedimmide tjïelten mieriedimmijste pryövoe
) Proaktijve råajvarimmieh måelhkine .
 (2011) aktem stoere goerehtimmiem darjoejin gusnie greken gïele G1 jïh tyrkijen gïele G2.
Lissine dejtie göökte vijremedajvide dle stoerre gåetiesijjieh Ruovdenjunlovtesne / Gropbakkengen Unjargan tjïeltesne , ållesth 90 gåetiesijjiejgujmie ovrehte 3 jïh 4000 jaepien raejeste Kr. å , mejtie raeriestamme meatan vaeltedh .
Dah learohkh maehtieh aaj ektesne ussjedalledh .
Ulmie lij maanavaarjelimmiepedagogine sjïdtedh .
Buerie båeteme
Almetjidie mah iedtjem utnieh dejtie gyhtjelasside , dejtie lea aevhkies ektesne båetedh digkiedidh .
Eatnemegellievoetelaaken åssjeleparagraafe vihteste eatneme edtja gorresovvedh viehkine monnehke åtnoste jïh vaarjelimmeste , aaj goh våarome saemien kultuvrese .
Seamma aejkien Saemiedigie vuajna daerpies dam barkoem aelkedh åarjel-saemien gïelem jïh kultuvrem våajnoes darjodh vijries-laakan .
Matematihkeles maahtoe sæjhta jiehtedh dåeriesmoereloetemem jïh hammoedimmiem nuhtjedh juktie dåeriesmoerem analyjseradidh jïh jarkelidh akten matematihkeles hammose , dam loetedh jïh vuarjasjidh man reaktoe vaastoe lea .
Baakoeh mejtie darpesje dejtie tjaala , v.g. sjïere aamhtsi baakoeh jallh jeatjah baakoeh mejtie vielie lïerehtalledh .
Dan åvteste vihkeles saemien jïh jeatjah åejvieladtjh Nöörjesne aktem veele jïh hijven daajroem saemien almetjehealsoen bïjre utnieh.
- Jis saemien gïele edtja aaj båetijen aejkien veasodh , dle tjuara almetjh gååvnesidh mah gïelem nåhtadieh , seamma aejkien goh utnijh nuepiem utnieh sov gielem nåhtadidh ovmessie tsiehkine .
Konferanse sæjhta årrodh saemien , nöörjen jïh eengelsken gielesne (toelhken baaktoe).
akkusatijvesuffiksh) åajaldehtieh mïerhkesjidh voestes iereste lohkehtimmesne.
Girtine Romsese böötimh mahte tsåahka 12 , gusnie Marja
PBI-n leah proosjekth mah edtjieh guhkiem juhtiehtidh Colombesne , Indonesijesne / luvlie-Timoresne jih Meksikoesne .
Kultuvredepartemeente læjhkan vuesehte dåarjoeöörnegen sisnjelen saemien plaeride , akte sjïere dåarjoe lea sjïehtesjamme juktie plaeriesæjroeh julev- jïh åarjelsaemen gïelesne darjodh .
Dah nommekonsulenth dam faageles dïedtem utnieh tjaelemevuekiej bïjre raeriestidh , mejtie edtja byögkeles ektiedimmesne nåhtadidh .
Saemiedigkien tjirkijh vaarjelimmiedajveståvrojne
Politihke lea ussjedidh jïh meatan årrodh .
Juktie datne maam akt lïerh , jïh dannasinie maahtah maam darjodh .
ISBN 978-82-7374-788-4
Plass: Duodeinstituhttas lokaler på Saemien Sijte
Dle badth mijjieh almetjh mah muenieh mejtie mijjieh sïjhtebe dejtie hijven aatide darjodh , jallh mejtie mijjem baajebe nåake aath aaj darjodh .
Seamma guktie , læjhkan edtjieh hiejmh jih skuvlh ekti vøøki barkedh øvtiedimmie-soptsestallemigujmie .
Bïhkedimmie edtja åehpies årrodh learoehkidie , lohkehtæjjide jïh eejhtegidie / åelide varke eksamenen åvtelen .
 (ledtieh jïh smaave juvrh) jïh gööledh
Minngemes tjoerebe guelide tjööledh .
Dah gïeh saemien åålmegevuelieh åadtjoejin govledh .
Daate akte kapitaaledaerpiesvoete maam aaj SIVA jïh Innovasjovne Nöörje tjiertestieh .
tjåenieh mah hijven meatan vaeltedh gåessie edtjebe mïnnedh håagkodh:
Nov lij joekoen hijven dååjredh mijjieh dan jïjnjh saemienmaanah ektesne , dellie boerehkelaakan domtimh .
Saemiedigkie galka geehtedh mejtie staaten diedteh Maadtoelaaken § 110a-n mietie dorjesuvvieh .
S Saadteskenjuana Saxnäs (Vilh .
Saemiej aeljlies sijjiej gåajkoe lyhkem vaarredh .
Prosjekte lea meatan goh råajvarimmie nr. 33 reerenassen Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide , lahtesen nuelesne " Evtiedimmieprosjekte Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltesne " .
Saemiedigkie gegkeste daate aevhkine sjædta dovne dutnjien mij joe aktem jallh jienebh saemien gïelh soptsesth jïh dutnjien mij sæjhta saemien lïeredh
Saemiedigkieraerie 300 000 kråvnah dåårje Aajegasse - saemien gïele- jïh maa ...
Dan åvteste dle sijhtieh dah geerve almetjh edtjieh dejtie sïejhme gïeline soptsestidh .
Utniej sån , dihte dan joekoen onne jih lustes , satne dam tjuara joekoen laakan geehtedh .
Mah vuekieh utnieh , g. j. byjresken tsiehkieh jïh dajven gïeletsiehkie sinsitniem jearohks .
13.15: 15 minudth soejkesjamme lahtesh Staaten skåajjeste , Vaerieståvroe-ektiedimmeste ,
tjaalegh jarkoestidh nöörjen gïeleste saemien gïelese
Gïetem bïejedh jïh rohkelidh:
Kristina Indianna Ørsnes Sara , 1985
Dam veelelaakan dennie åarjelsaemien dajvesne vuajna , mij jienebh mubpiegïelelearohkh utnieh goh voestesgïelelearohkh .
Åvtelen learohkh pryövemem tjaelieh , learohkh byöroeh eksaamenelaavenjasside darjodh mah Ööhpehtimmiedirektoraaten nedtebieline gaavnh .
Gärhkoen barkoe sjïere åårganisasjovne guktie saemiej gujmie jïh saemien gïeligujmie barkedh .
Dastegh daate tsiehkie sjædta edtja dam orresistie-dåarjoem gietedidh goh akte bielie dehtie jaepiereeknemassen galhkuvistie .
Daaroen gïele lea jienebelåhkoen gïele mijjen dajvesne jïh nulle objeekte ij daaroen gïelesne gååvnesh.
Gosse jiehtebe Jeesus Kristuse , jiehtebe Jeesuse Messijase lea .
Man guhkiem edtja laajkojde maeksedh nænnoste daaletje budsjedten (åesiemaaksoe) jih tjieltelaaken nænnoestimmien mietie .
Dïhte barkoe aejhteme unnebelåhkoegïelh tjïrkedh jïh gïelemålsomem jarkedh , maehtebe gïeleldh skreejrehtimmiem gåhtjodh .
låhkoekonvensjovni mietie öörnedh veasodh
Lissine learohkh tjuerieh lïeredh dïhte minngemes taale dïhte , mij lea dam abpe veahkam maam ryökneme (kardinaliteete).
Joejkeme saemien identitetem eevtjie .
Maahta funksjovnh nuhtjedh juktie matematihkeles maallh darjodh praktihkeles ektiedimmijste .
Tjïelth mah jienebe enn aktene reeremedajven sisjelisne lissine 500 000 kråvnoeh åadtjoeh .
Daate daajroem vadta guktie " tsiehkie lea daelie " jïh
Aerebi 2013 edtja gaajhkide gåetide baahkedidh orrestimmeles energijine Energijeåtnoem orre gåetine vueliedidh 100 kWh / m2 raajan fïerhten jaepien jïh 120 kWh / m2 raajan fïerhten jaepien dejnie daaletje gåetine .
- De kjenner det samiske samfunnet, slik at prosjektet kan bli vellykket.
Dah tjuerieh viehkiem åadtjodh giefiesvoeteste , håjnoesvoeteste jïh vædtsoesvoeten asveste båetedh .
Departemente maahta lïhkebe njoelkedassh vedtedh mah lïhtsegh mah edtjieh fjovlegöölememoenehtsisnie årrodh , jïh mah laavenjassh dïhte edtja utnedh .
Maahta saemien gaagkoeh årrodh goh juelkietjengkerespielijh , gïetetjengkerespielijh , vuejijh , dåakterh , göölijh , båatsoealmetjh jv. .
Akte vuesiehtimmie lea baektietjaalehtjimmieh Altesne , mah vearteneaerpiestatusem åadtjoejin 1985 .
Voelpine ektine maahta luste årrodh .
Saemiedigkie edtja daejtie åeside
' en ihkuve forumisnie aalkoealmetji bïjre akten gaskenasjovnale ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne .
Gujnelemmie vaenede jïh jeenjebe jaabnan sjædta .
dov gåetie .
Dej aejkiej goh göökte ovmese haamoeh seamma veerbeste åtnasuvvieh dellie intransitijve paarrebielie maahta jïjhtedh ovmessie vuesiehtimmine.
Joevjeme-moerh aaj daelviegåatome .
Vierhtieskuvleråålla lea evtiesovveme , jïh daan biejjien dle
Goese-doerkh / leeveh-doerkh
Maajja-Krihke dan væjkele laavloemidie åarjelsaemien gïelesne gaavnedh .
Edtja raerie gaavnedh guktie learohkh maehtieh repeteredh jïh orre baakoeh lïeredh , vuartesjh artihkelem ordlæring jïh artihkelem læringsstrategier bïhkedimmesne eengelsken gïelese .
Brukerveiledning til PAS .
Buarastehtedh jïh sov bïjre soptsestidh .
Joekoen vihkeles plikth jïh reaktah beadtoeaamhtesegïetedæmman viedteldihkie jïh jeatjah reeremegïetedimmieh maahta saemiej gïeline olkese veedtjedh .
 (106) a. Daase den här:ILL maahta kunna:3s låavthgåetiem tältkåta:ACK tseegkedh.
Jis maereles maam akt dæjpeles darjodh dejnie aamhtesinie , goh bååhkesjidh jallh beapmoeh jurjiehtidh , dellie darjome jallh tjöövke maahta akte gïelesuerkie årrodh .
Daan nuelesne aaj arealereereme båata , jïh barkoe sijjieevtiedimmine jïh væjranamme laavenjostoe Åarjel-Trööndelagine .
Maahtaldahkeulmieh 10. jaepietsiehkiej mænngan
Dellie ussjedim laanteburrie-skuvli bijre Vaapstesne jallh Čoalbmesne (Gibostadesne).
Iemie illedahkem nuhtjedh goerehtallemepryöveste jeatjah bïevnesigujmie ektine juktie sjïehteladtedh dan guhkiebasse barkose uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne .
Dah soptsestieh mah strategijh dah nåhtadin jïh dejtie vuarjasjieh .
- Magkeres eatneme jallh tjaetsieåerie daate ?
almetjen luvnie baatsa
Saemien musigke jïh joejkeme lea tjarke saemien kultuvrejiehtesh .
dïejvesidie fuelhkie , tjidtjie , aehtjie , vïelle , åabpa , aahka , aajja , aajkohke , seasa jïh jyøne nåhtadidh
Saemiedigkie lea daan sjïeken gaavhtan aktine dåarjelimmine nïerhkeme kultuvrejieliemasse .
Dah golmesh leah Maja Dunfjeld (Harran), Aina Daneborg Stenfjell (Gaale) jïh Anna Nilsine Jåma Granefjell (Plassje).
Anna-Greta Fjellgren lij deavhteme bïjlem jïjtsh mænnjajgujmie Margareta Fjellgren jïh Laila Fjellgren , jïh bööti vuejien Mihteste Bienjedaalan .
Råajvarimmie 17 Bïevneseråajvarimmie reaktoen jïh dïedten bïjre saemienlïerehtæmman
Aelhkebe våaromem vaeltedh åehpies heamtuvrine sijjeste heamtuvrh mah leah ammes , gosse learohkh edtjieh soptsestidh , viertiestidh jïh heamtuvrh jïjtje tjaeledh .
- vuelkemeleahpah åestedh jallh dongkedh
Gosse mijjieh daesnie reerememaallen bïjre soptsestibie , dle daate byögkeles dïenesji bïjre saemien gïelesne , mejtie Saemiedigkie åtna lea byögkelesvoeten dïedte .
SG sæjhta aktem byøgkeles ektieskuvlem gaajhkesidie utnedh , sijjeste private skuvlh ajve naakenidie .
Dejnie voestes govhte mierine , voestes- jïh minngienommh edtjieh saemiegïelesne tjåadtjodh .
Gihtjedimmiehaarjanimmie .
Kultuvrejarngh jïh museumedarjome
Åtnam dan luste dïhte jïh nov manne garmerdem dan barkoen åvteste mijjieh saemiej skuvlesne limh gïehteleminie .
Faatoes daajroe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre , jïh healsoe- jïh sosijaalestaatusen bïjre dïenesjinie , dïenesjefaalenasside dejtie saemien skïemtjijidie gïehpede .
Dialogetjåanghkoeh båatsojne
Noerhte-Trööndelagesne mah leah learohkh jåarhkeskuvlesne (doh jeatjah leah lïerehtæjjah , orresistie veeljeme , orrijamme , barkosne jnv.), joekedamme skuvlejaepide
Mandaatejoekedimme dej ovmessie læstoej gaskem dorjesåvva viehkine dehtie seamma matematihken vuekeste , dovne stoerredigkieveeljemasse , fylhkendigkieveeljemasse jïh tjïelteståvroeveeljemasse .
Deatnu tjïelten ulmie lea ellies daaroen-saemien baakoelæstoem evtiedidh juridijhken terminologinie aalkoetsiehkeste tvistelaakeste .
Chomsky (1981) joe daan bïjre tjeeli 1981.
Fylhkentjïelte Fylhkentjïelten stuvremeåårganh vååjnoeh goh dah mah tjïeltine .
Saemiedigkie govlesadta Saemien tjiehpiedæjjaraerine / Saemien tjaelijesiebrine ektine juktie aktem lidteratuvrestipendeprosjektem saemien noeride tjïrrehtidh .
Tjåanghkan daah njieljie veeljeme sijjieh , jïh dej gaskem Ceavccageađgi / Mortensnes goh åejviesijjie , gaajh åajvoehlaakan vuesiehtieh guktie årroejin , vijrin jïh guktie religijovne lij 12 000 jaepieh .
Tjielten lea diedte dejtie juhtiehtidh jih vierhtieh skåårvedh .
Åarjelsaemien bijpelejarkoestimmieh II - åarjelsaemien
dïejvesem genetisk kode buerkiestidh , jïh åejviebiehkide proteinsyntesesne buerkiestidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie aerpie jïh byjrese ektesne spielieh
Vuekie.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan skuvlesåjhterinie , skuvlekuratovrine jallh naan noeredåastoevisnie .
Sesamvetsmieh ih desnie åadtjoeh gænnah .
15.20 - 15.50: Digkiedimmie
Unnebelåhkoegïele lea meänkieli .
byjjesfaamoste maam reerenasse nännoestamme .
Mijjieh tjoerebe fierhtem gierkiem jårrehtidh jïh laejtehkslaakan daerpiesvoetem vuarjasjidh dejtie barkojde mijjieh darjobe , guktie mijjieh dejtie darjobe jïh mejtie mijjieh maehtebe maam-akt jeatjahlaakan darjodh .
Mijjen vuekie skaepiedidh , juekedh jïh veasodh dorje guktie jeanatjommesinie mijjine hijven .
Tjoerh Javaskriph luehpiehtidh ihke e-påastem vuesiehtidh .
Akte faerhmeles Noerhte-Trööndelage
laavenjosteme årrodh
Vïjhte prosenth leah lohkehtæjjah julevsaemien gïelesne jïh 11 prosenth åarjelsaemien gïelesne.
Ovmessie maaksovh ovmessie laantedigkine jïh tjïeltine
lierehtimmie 4]
bokstaave-aktanimmiem tjaeledh mij fonemese sjeahta vuesiehtimmien gaavhtan tj , ts , sj , ng , ie , ua , ue
Musihke-skivem edtjieh aaj darjodh .
Dïhte lea gujnelemmie .
Dah mubpieh maanah hïejmesijjien maanagïertine leah .
Daate daajroe lea dïhte våarome dan ekologeles jïh ekonomeles monnehkevoetese båetijen aejkien .
5 daltesinie tekste dovne guhkies jïh / jallh geerve , jïh hammoe maahta learoehkasse ammes årrodh .
1970- låhkoen raejeste dle akte stoerre lissiehtimmie saemiengïeleldh lidteratuvreste eelki , men easkah gosse saemien ööhpehtimmiegïeline sjïdti maadthskuvlesne , dle akte buerebe våarome sjïdti saemien tjaalegegïeline nåhtadidh , dovne goh lohkeme- jïh tjaelemegïele .
Reektehtse gaskem jeatjah vuesehte naa jeenjesh dejstie vytnesjæjjijste mah daan biejjien gïehtelimsdåarjoem dåastoeh , jeenjemasth åesteme dorjesh vijriesåbpoe duekieh , goh jïjtsedorjeme jïh aerpievuekien duedtiem duekieh .
Karaktereraeriestimmie:
Akute tsiehkine jallh vaenebe vihkeles gyhtjelassine maahta ryöhkedh jis aktem dejstie jååhkesje .
Men ij daate gaajhke.
Primæreproduksjovne bårremem jïh beapmoeh
Boelhken tsiengelen 2007 raejeste ruffien 2008 raajan dle lij konsultasjovnh Jieleme-jïh åesiestimmiedepartementen jïh Saemiedigkien gaskem , dan orre mineraalelaaken bïjre .
Guktie vuelehks jïjtjedomtesem aajhtsa ?
Vuesiehtimmien gaavhtan , jienebh lohkehtæjjah maehtieh ektesne aktem goerehtimmiem darjodh , jallh learohkh dam tjïrrehtieh desnie gusnie gåarede .
Dan gaavhtan, Bottleneck-hypotesen mietie, manne aarvadallem saemien G2-lïerijh gellie suffiksh (v.g.
Baalte dejnie bokstaavelïerehtimmine learohkh jeatjah darjomigujmie berkieh gïeleevtiedimmien gaavhtan .
goeven 13. n biejjien 2001
Mearan muvhth learohkh eah maehtieh vielie goh vïjhtese ryöknedh kardinaale goerkesinie , mubpieh learohkh maehtieh taalh tjåanghkan bïejedh suerkesne - 100 .
Jis lea naemhtie eah eejhtegh jallh jeatjah åelieh edtjh daejredh sæjhta abortem darjodh , juktie dellie maam akth maahta deahpadidh , eah hoksebarkijh dejtie gaskesadth .
Mij dïhte ?
Aaj vuarjasjamme reeknehlåhkoetjaeleme jïh doekemevihtiestimmie stoerre vaanoeh utnieh .
Guejmievoetem gaajhki tjïeltigujmie vijrebe evtiedidh gosse Dam Kultuvrelle skuvlevoessem tjïrrehte
Aalkovisnie kriminaalehokse lea våaroehtamme bïevnesh faangkide åvtelen dah bysvehtsem tjirrehtieh , bïevnesh faangkide mearan bysvehtsem tjïrrehteminie jïh bïevnesh guesside .
Saepmeste daah meatan; Rune Håkan Jonsson (Sveerjen Saemiedigkien jïh saemien parlamentarihkeles raerien presidente); Anne Nuorgam (Saemieraerie); Mattias Åhrén (saemien tjirkije); Aili Keskitalo (Nöörjen Saemiedigkien presidente); Kristine Nordling (Sveerjen Saemiedigkie); jïh John Bernhard Henriksen (Nöörjen Saemiedigkien gaskenasjovnaale tjirkije jïh SPR-tjirkije veartenekonferansese).
Dïenesje aamhtesegïetedæjjabarkoem feerhmie ålkoejielemen sisnjelen , daan nuelesne gïehteldimmiedåarjoe ålkoejielemesiebride , tjaetsieregijovneåajvaladtjese jïh reereme eah håvhtadamme vijrijste jïh jaevrieguelijste , jïh bïhkedimmie j. v. byjresen sisnjelen .
Kultuvre , siebriedahke jïh lidteratuvre
Ålman fïerhten biejjien gïele daaroen gïele lij .
Dovne dah sjyöhtehke tjïelth jïh Finnmarhken fylhkentjïelte leah jeahteme dah tuhtjieh daate prosjekte lea hijven .
Svaalhtesh laakide jïh mieriedimmide mah leah saemien gïelen bïjre
Dïhte europeijen pakte regijovnen- jallh unnebelåhkoegïelh (european Charter for Regional or Minority Languages) lij mïeredamme jaepien 1992 europaraereste dejnie ulmine unnebelåhkoegïelh vaarjelidh , guktie europijen kultuvre gorrede ektine jïh gellienlaaktje kultuvre .
Price: NOK 75,00
dorjeme guktie Saemiedigkie båatsoen rååresjadtemisnie vielie meatan , vuajnoeh rååresjadtemi åvtelen buektedh
Njoelkedassh kameravååksjemen bïjre gååvnesieh kameraövervakningslagen / kameravååksjemelaakesne (2013:460).
Doh hïejmelaantedigkie orre medisijnen vuarjasjimmien åvteste maaksa .
Jis datne båetijen aejkien sïjhth biejjiem saemiej åålmegebiejjine gohtjedh , tjoerh maaje dam darjodh .
Men gïeleutnijh gaskesem utnieh stoerre viermine slïektigujmie jïh jielemen tjïrrh , jïh gosse naemhtie dle gïele gaajh vihkeles sjædta goh identiteeteguedtije .
Muvhth learohkh subtraksjovnelaavenjassh luetieh viehkine bååstede giesedh " ånnetji ånnetji " .
barkose NTFT ' se lea åasastaeriedamme 3.25% jaepien 2012 .
FYLHKENDIGKIEN BUDSJEDTESUERKIE ...
Kristegassjine årrodh lea baajedh dam Aejlies Voejkenem datnem stuvredh .
Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesïevem tseegkedh maam maehtieh nuhtjedh laavenjasseloetemisnie .
Lievengen / Verdal tjïelte
Dihte maana-skuvlem Prahkesne veedtsi , realskuvlem Rørosesne , laante-gymnasem Orkdaellesne jih veterinær-jilleskuvlem Oslovesne .
Buerkiestimmie maam deahpadi .
Njaalmeldh lïeredh dejtie saemien nommide klaassesne jïh skuvlen nommem fïerhten tæjmoen voestes våhkoen .
Prosjektem tjïrrehti 2011-2012 .
Gåarede aaj jiehtedh universelle grammatihkine maehtebe buerkiestidh guktie akte almetje maahta gïelem lïeredh jïh aaj man åvteste maanah maehtieh jiehtegh jïh raajesh jiehtedh maam eah aerebi govleme.
Maahta vihkeles maadthpaehpere årrodh .
Åssjaldahke lij aktem el .
Bïhkemdh mijjem aktesi vyökesne jïh ektievoetesne jieledh jïh jielemem abpe eatnamisnie vaarjelidh .
Lustem utnedh jih aavoem juekedh viehkehteminie tsiehkiem nænnoestehtedh dan geerve almetjen jïh maanaj gaskem , jïh ihke murriedimmie sjædta aarkebiejjien .
Tjåanghkoe edtja raeriestimmiem sisvegen bïjre Arktiske bæjhkoehtimmesne digkiedidh .
Båatsoen kultuvrem , gïelem , provhkh jïh eerpeme reaktah veaksahkåbpoe darjodh
' sne jïh Saemiedigkesne , gusnie meatan orreme aalkoelistie .
Daejstie jïjnjh noerh artisth .
Teknologije- jïh bigkemefaagh tseegkedh mah leah båetijen aajkan sjïehtedamme Ole Vig jåarhkeskuvlesne jïh Olav Duun jåarhkeskuvlesne .
Menh gåetie dle sjidti .
jienebh saemieh eevtjedh guktie sijhtieh saemien siebredahkesne jïh kultuvresne ïedtjine meatan
Reeremen åvtehke gøøkte tjaalegh ekonomijesoejkesjimmieprosessi bïjre seedteme 2010:
Dan geerj ene sjædta , juhkoe altese tjelmieh leah rihpesovveme , guktie boelvhjøølki slienhkehte jih Jupmelem gæjhta .
Saemieh årroeh jïh veasoeh abpe laantesne , jïh leah akte bielie aktede gellielaaketje saemien kultuvreste jïh aerpievuekeste .
Maahtoeulmie Jåa1- studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammen mænngan Maahtoeulmie Jåa2- barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammen mænngan
Sara Marielle muadtam aehtjiebasse gåaroeminie .
TV .
Daesnie raeriestin aktem jïjtse mieriesoejkesjem saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman darjodh.
Mijjieh tjoerebe daejredh maam dam våajomem buektiehtamme.Dan vuestie (33a) Båten sjönk hijven gåarede, juktie dusnie dïhte teemabielie raajesistie oktegh tjåådtje.
Fealadidh almetjh råakedh mah viehkien mietie gihtjieh maam ‐ akt sov tsiehkine (Jeatjah krirrieh) 
Saemien dejpelireaktan vuestie digkede jïh dïhte ånnene dööpmestovli mieriedimmijste .
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh guarkedh , buerkiestidh , viertiestidh jïh analyjseradidh gaaltijh jïh dåeriesmoerh viehkine faaktah , teorijh , tjïertestimmieh jïh faagedïejvesh nuhtjedh håaleminie , åehpiedehteminie jïh mïelejiehtieginie .
Dïhte lea mijjieh
Latjkoem staerede fierhten njieljien jaepien jïh ajve dah guejmieh maehtieh jarkelimmieh darjodh latjkoetjaalegisnie .
Öörnegenjoelkedassh learoehkidie
Dah voestes båateme goh manne aelkiestim desnie , menh jïjtje aaj tjoerim jeenjem saemien lohkehtæmman darjodh .
Dihte mij voestemes 10 daablh åådtjeme , dïhte vitnie .
Dej jielemepolitihkeles haestemi mietie , mah leah bijjielisnie neebneme , dle bïrrebe Innovasjovne Nöörjem innovasjovnine , entreprenørskapine jïh gaskenasjovnaliseradimmine barkedh .
 To Co-ordinate the activities of regional or State Academies of music, dance and drama.
Læssanamme åtnoe orrestimmeles energijeste , fokusinie biobåeltemasse
Vielie lïerehtimmiedarjomh .
Dan åvteste vaenie daejrebe maam Ealla maahta .
Luhpehts sjædta naakenem diskrimineeredh dan persovnen seksuellen syjhteden åvteste .
Datne råållah tjaalah akten råållespïelese , jïh meatan vaaltah aktem rïektes heannadimmiem jïh jïjnjh lahtesh jieliemasse ektiedamme
Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïeltigujmie
Daan dïejvesejarkelimmien gaavhtan lea geerve jarkelimmietaalide toelhkestidh.
Dastegh skåårvemeløønemh bæjjese vaaltasuvvieh guhkiem åvtelen beetnegh åtnasuvvieh , dle lijkiereentabaalhkah sjïdtieh , bene aaj lijkiereentamaaksoeh .
Daelie maahtah steemmeleahpam jarkelidh .
Vaestiedæjjah kaanne vueptiestamme ibie iktegisth daarpesjh aktem våajnoes subjeektem utnedh raajesinie, jïh dan gaavhtan vaestiedamme raajese nåake dan åvteste våajnoes objeekte raajesinie.
Gosse manne leam almetjh goerehtalleme, dellie akte munnjien soptsesti jeatja baakoen bïjre.
saemien soptsestimmiearpievuekien bïjre soptsestidh jïh naan jeatjah aalkoealmetji soptsestimmieaerpievuekine viertiestidh
sertiestimmieh jaepien 2008 , aaj vierhtieh luajhta gosse doh råajvarimmieh abpejaepienfaamoem åadtjoeh jaepien 2009 .
Gaajhkh Hanne Lenan maanah leah daennie maanagiertesne vaadtseme .
Dov bïjlen bïjr
Ohtsijetaalle jåarhkeøøhpehtæmman 2010/2011 vuesehte learohkh mah sjiereøøhpehtimmiem daarpesjieh , læssanieh .
argumentasjovnem tjïelkedidh åenehks aamhteseprovsatjaalegisnie sjïere bielieh gïelesne soptsestidh vuesehte muvhtene sjangere‐ jïh / jallh gïeleldh tsavtshvierhtieh muvhtene
Njammacancere aktem daamhtemes cancerehammojste nyjseni gaskem .
Dïhte ektiebarkoe-latjkoe saemiedigkien jïh fylhkentjielten gaskem , jïh guktie dïhte edtja juhtedh lij akte aamhtese aaj .
Jïh tjøødtjestimmiesijjieh leah ojhte gusnie lea jieliedisnie .
Dah gïeh guhkemes jïh bööremes gïeline barkeme boehteletjovven baaktoe jakseme.
Joekedimmie kaarri jïh nyjseni gaskem saemienlohkehtæjjaj luvnie lea enn nåakebe.
Maahta hoksejarngem bïeljelidh .
komma losstr:3s 'Du ska komma ihåg att ta näver då det har varit åska.
Golmesh daejstie daaroestieh vielie daelie goh geerve, jïh njealjesh daejstie vaestiedieh ij naan joekehtasse dej gïeli gaskem.
" HELLIG JORD !
15:30 Prïhtjege
Sïjhtebe saemiengïelem skreejrehtidh daejnie dajvine gusnie aerebe jielije gïele
aktem hijven taaledïejvesem evtiedidh (vuesiehtimmien gaavhtan lïhkemes taale , taalh veesmedh jïh seamma jïjnjh) 
Tjaelije: Åsa Virdi Kroik Gaaltije: Åarjel-saemien gielese: Ella Holm Bull
Mij dennie jis maanesne , dihte barre åara ?
Gærjagåetie lea ræhpas gaajhkesidie .
kristusasse tjåarvodh (kyrije) 
aktene tjïeltesne .
Dah gieh dam vaajtelieh , ussjedieh ij guektiengïelevoete edtjh restiedimmiestadujume årrodh gïeleste gïelese .
saemiedigkie fïerhten jaepien vierhtieh beaja mah maahta ovmessie råajvarimmide saemien gielh
§ 11 Beatnakvuopmi Nordland fylhkesne Beatnakvuopmin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Ruevtiegeajnoem dehtie rijhkeraasteste dahkoe staasjovnese Gátterats .
 (55) a.
Bæjhkoehtimmie lea reaktaj bïjre jïjtjenænnoestæmman , dajvi jïh vierhtiej bïjre , råårestallemi bïjre akten frijje bievneme jååhkesjæmman , kultuvren jïh kultuvreaerpien bïjre , aerpievuekien daajroej bïjre jïh gïelen , healsoen jïh ööhpehtimmien bïjre .
åssjoeh haasanieh
' i konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre (CBD .
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma
ISBN 978-91-978858-0-5
" (Yoik 1997:122 (tjaelijen jarkoest .
så 'Inte så där!' Daate joekehtse aaj vuesiehtimmesne (90) jijhteme.
Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Gïjren 2009
Dellie maa buehkie loevenamme .
24 gïelelaavkomeskuvlem veeljedh , gusnie kymrijegïele lea ööhpehtimmiegïele naan , jallh gaajhkh , faagine .
Akte goerehtimmie maam darjoeji lïhkesveeljemen mænngan jaepien 2007 vuesehte dah veeljijh vienhtin dah voenges plaerieh lin dah vihkielommes gaaltijh bïevnesidie dan voenges politihken bïjre .
Haspelmath vielie jeahta semantihke tsagkesh dejtie veerbide mah maehtieh molsedidh kausatïjven mietie.
svaale njåemele / snjåame aarhtse / sååjte
tjirkemh jïh healsoegoerehtimmieh
Dellie dån datne aaj dejnie åadtjoeh vuejedh ?
 (28) a. Thomas Thomas
Stååke dimmie akte gaaltije mestie lustem jïh aavoem åådtje , jïh ovmessie stååkedimmievuekiej tjïrrh dle maanah nuepiem åadtjoeh soptsestidh jïh damtedh sov jïjtse dååjreseveartene aarvoem åtna .
Mohte dellie tjuara jïjtje gaajhkem maeksedh .
Sjyøhtehke dïejvesh maehtieh dïejvesh årrodh
Vijriesåbpoe dle skuvle dïedtem åtna ööhpehtimmiefaalenassem öörnedidh jeatjah saemien gïeline mej mietie gihtjie jåarhkeööhpehtimmesne .
- Saemiedigkie skraejriem veelti daan barkose dan åvteste mijjieh vuajneme lea daerpies fïereguhten reaktam gorredidh saemien nuhtjedh aarkebiejjien , vuesiehtimmien gaavhtan maanagiertesne , skuvlesne , gosse healsoedïenesjh daarpesje jïh gosse byögkeles etaatigujmie govlehtalla sïejhmelaakan .
Gaajhke maahta aejlies årrodh , jallh ajve sjïere aath ?
Dle goh fehkehte: " ae , riepie lea nagke satnem barre nollelamme .
Ij gåaredh daennie tïjjesne dåvvodh .
Ij gåessie leah dan jïjnjh beetnegh orre gåetide provhkeme skuvlide jïh baeniestarnese , jïh fylhkengeajnoej bueriedæmman .
Krimijnalesåjhtoen jarnges reereme sæjhta saemiengïeleldh aspiranth skreejredh roestegåetieskuvlese goh jïjtse åvtemierieaamhtesem stuvremedialogesne Krimijnalsåjhtoen ööhpehtimmiejarngine (KRUs), mij roestegåetiebarkijh lïerehte .
Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesïevem evtiedidh maam maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh bæjjese jïh våålese ryöknedh jïh laavenjassh loetedh (vielie dan bïjre Ryöknedimmesne).
Jis sensovre såvma guelmiedamme materijaalh vaestiedassesne bielelen gaaltije , maahta vaestiedassem plagiatevååksjemasse seedtedh .
Aamhtesebuektiehtæmman dellie åvtohke oktegh maahta dåhkasjehtedh .
Daah veerbh leah adjektijvijste seerkeme (vielie tjaala muvhten aejkien jeatja baakojste seerkeme).
Gåab pegh steemmeleahpah tjuerieh steempelem utnedh jis edtjieh jååhke sjamme sjïdtedh .
Vihkeles gaajhkide learoehkidie meatan åadtjodh soptsestimmesne .
ISBN: 978-82-93120-03-2
Reerenassen barkoe saemien gïelide tjuara aaj vuesiehtidh departementij jïjtsh åtnoe saemien gïelijstie .
Maehtebe sovmedh dan åvteste soptsestæjjaj saemien gïele dïhte veaksahkommes gïele maanabaelien orreme, dan gaavhtan dej gïele viehkiehtamme juktie dah sijjien universelle grammatihkem vaarjelamme.
Nov lij badth hijven daejnie gaertieninie årrodh , dah lin gïemhpes almetjh , beapmoem åadtjoejimh , jïh viehkiem aaj leaksoejgujmie åadtjoejimh gosse dam daarpesjimh .
Tjïeltesoejkesjebarkoe tjuara vijriegobpe jïjtjh övtiedimmiem styngkedh , byjreske mierieh jïh
Teatere lea ihkuve Saemiedigkien budsjedtesne jïh maahta prosjektevierhtieh ohtsedh Saemiedigkeste, tjïelteste, Finnmaarhken fylhkeste jïh ovmessie amatöörteateresiebrijste.
Lissine dah dåehkieh mah jårrehtsstovlem nåhtadidh , jïh leah jearohke sjïerebïjleste , jïh tjelmiehtadtjh / pleesh , aktem lissie feelemekåarhtem åadtjoeh saaht mennie aalterisnie .
Daate barkoe lea eevre vihkeles orreme ihke mijjieh daan biejjien aktem saemien maanagïertefaalenassem utnebe .
Seamma laakan goh dah guaktah manne edtjem dan semantihke goerkesasse syntaktihke fenomeenh lissiehtidh mah joekehtsidie nænnoestieh ovagkusatijvide overgatijvi muhteste åarjelsaemien gïelesne.
Reereme vaarjelidh jïh gaertjiedidh
Manne dejtie baajeme tjåadtjodh Hasselbrinken jïjtse tjaelemevuekesne tabellesne 4.
Veanhta hijven aktine jïjtse daajroestrategijine Noerhte-Nöörjese
Dannasinie sïejhme goebperh åådtje raakte gujnelemmien åvteli jallh gosse nåajsan .
Vuesiehtimme bijjielisnie badth tsihkestahta annjebodts joekedimmieh nænnoestamme sjidtieh .
Moenehtsisnie daah lïhtsegh:
REAKTAH NÄNNOESTAMME SJIDTIEH DEJTIE NASJOVNELLE
Muvhti veajkoej maahta dejtie veedtjedh jïh gærjagåetesne lohkedh .
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente aaj sæjhta öörnegem tseegkedh kvalitetetjïrkemen åvteste saemien gïelesne laakejarkoestimmine jïh jeatjah byjjes paehperinie , jïh öörnege maam tjïrkedh laakh mah leah saemiengïelese jarkostamme aaj orrestehtedh gosse laakem revideredh .
Learohkh oktegh berkieh , gøøkti gøøkti jallh dåehkine .
Vihkeles daate jåarhka jïh vijriesåbpoe evtiesåvva .
Bull , Ella Holm & Bergsland , Knut (1993): Akte giefies kaarre .
Jeatjah gaavhtan dah ovmessie faagedepartemeenth dam daerpies maahtoem åådtje , guktie laakeviedteldihkie reaktah gïelelïerehtæmman maehtieh illesovvedh .
Raeriej gujmie barkedh
Tjåarvoeh mannem juktie raeffiem vaajmosne åadtjoem .
-2013 lea nasjovnaale gïelejaepie , jïh dellie joekoen sjollehke bæjhkoehtidh saemiedigkieraerie dåarjoem raereste göökte orre saemien gïelejarngide budsjedtesne .
Vadsøen faangkegåetesne akte vuasahtalleme aktene laavenjostosne Varangeren saemien museuminie , mij saemien histovrijem jïh kultuvrem hijvenlaakan vuesehte .
Jeesus Kristuse gie bahhasvoeteste gorrede jïh Aejlies Voejkene gie faamoem vadta jïh iktesth dejnie / dejgujmie ektine gie / gïeh lååvkesåvva / lååvkesuvvieh .
Learohkh maehtieh aaj baakoebaanghkem darjodh aktene jïjtse maabpesne PC-esne .
Goh illedahkem gïehtjedibie dellie vuejnebe 100% vaestiedæjjijste referaansedåehkesne raajesem nulle objeektine jååhkesje, mearan ajve 67,7% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne dam seamma raajesem jååhkesje.
Barkoefaamoe lea mijjen vihkielommes vierhtie , jïh eevre daerpies siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan mijjieh barkoefaamoem nuhtebe mij abpe laantesne gååvnese , finanseministere Siv Jensen jeahta .
Laejpiem mejtie tsööpkebe lea Jeesus Kristusen åedtjien åeseste .
Valencian gïele
Seammavyörtegs healsoedïenesje dejtie saemien almetjidie mij våaromem vaalta saemien gïelesne jïh kultuvresne .
2. bielie 26 bielijste
Raasten mietie dej gåatomedajvi Likká jïh Ánjavuopmi gaskem rijhkeraasteste johkese Julusjohka Dividal:sne .
 (ij daejrieh guktie edtja) Ijje , im manne annje
27 .
Mubpie Kapittele II
aerpien soptsesh jïjtsh barkosne utnedh
Edtja hævvi numhtie årrodh .
meatan orreme rehabiliteringen- / habiliteringen faaleldahkh saemide bueriemdidh
Kultuvremojhteselaake luhpiem vadta Saemiedægkan daerpies råajvarimmieh darjodh , juktie " gorredidh jïh vuesiehtidh " jïjtsistie vaarjelamme kultuvremojhtesh .
soptsesth jïh goltelidh jïh guarkedh gosse soptsestellieh
Akte vihkeles gyhtjelasse lea: Mah ulmieh edtjem jaksedh , gusnie leam viertiestamme daej ulmiejgujmie , jïh guktie edtjem dohkoe båetedh ?
E6 Stjør-Tr.heimeim
Maahta veeljedh dam dovrebe daalhkesem åestedh maam reseptesne tjaaleme , mohte dellie tjuara jïjtje gaskemaaksovem maeksedh , dïhte ij leah meatan jollemaaksovevaarjelimmesne .
gaavhtan reeremedajvh stueremdidh såemien jih åarjelsaemien gielide jih dovne sjiere laakem buektiedidh laantebielie- jallh unnebelåhkoegielide jih naasjovne reeremem tsegksovvedh barkoem vaaksjodh .
Jaepien 1848 dle reerenasse jïh stoerredigkie jiehtieh staate lij aajhterinie orreme Finnmaarhken dajveste , joe dejpelistie .
Maahta aelhkebe damtedh voejngehtidh jïh åeredh jis gellie dåvnah åejjien nuelesne åtna gosse åarajidh .
Snåasen tjïelte lea åarjelsaemien dajven jarngesne .
Svïenske gærhkosne dovne tjirkes barkijh jïh mietiebarkijh mah jïjtsh syjhtedistie gærhkose berkieh .
Åejvienjoelkedassine dah tjåanghkoeh leah ruffien jïh goeven , jïh saemiedigkiepresidente lea tjåadtjoehtæjja ruffietjåanghkoen åvteste jïh staateraerije goevetjåanghkoen åvteste .
Guktie maahta irhkemem vaeniedidh ?
Åssjele dejnie soejkesjien aalkoealmetjekonferansine Altesne lea viehkiehtidh guktie veartenen aalkoealmetjh åadtjoeh bööremeslaakan soejkesjidh dan vihkeles veartenekonferansese , jïh tjïrrehtimmine aalkoealmetji reaktijste .
Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh Lissine dam vuarjasjimmiem iktemearan lohkehtæjjeste , learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh .
Dah learohkh tjuerieh vielie maahtoem skuvlesne åadtjodh .
Duedth mijjen jaahkoem , lissedh mijjen håahkoem jih hööhkh mijjen eahtsedimmiem .
Dejnie vaerine Åarjel-Nöörjesne dle låemtiesbovtsekrirrieh bovtsigujmie gïehtelieh , mah våaromem utnieh leejjemelatjkojne .
Mah baakoeh dan darjomasse veeljie , sjïehtede learoehkidie .
Effektemööleme tsavtshvierhtieåtnoste lea aaj vihkeles juktie hijven prijoriteradimmieh tsavtshvierhtijste hoksedh , jïh kanne aaj staeriedimmieh darjodh .
Daah dajvh leah vihkeles vierhtieh saemiengïelen evtiedimmien åvteste Nöörjesne .
 mijjieh akte åålmege njieljie laantine, Russlaante, Såevmie, Sveerje jïh Nöörje
MIEDïENESJE SAEMIEN LïE • VOENGES AKTÖÖRH
10/6) 
Dïhte gie tjaajanamme dellie dam sov geajnoem jallh baalhkam dasseme.
Skuvlesne lohkehtæjjine, leam vïhtesjamme såemies dejstie haestiemijstie G2-lïerijidie leah direkte objeektem mïerhkesjidh jïh rïektes subjeekte-verbaale kongruensem buektiehtidh.
Dellie ellies maaksovem jïjtje maaksa .
Maehtebe aaj jiehtedh vaestiedæjjah goerehtimmie-dåehkesne vuesiehtieh dah ovmessielaakan pronominelle jïh nulle objeektem nuhtjieh.
e soptsesth
Åeniebasse dle learohkelåhkoe sæjhta ånnetji læssanidh , men guhkiebasse sæjhta vaananidh .
Mijjieh tjoerebe vaarjelidh dan jïjnjem goh gåarede dehtie sjïdtedehteme dajveste , jïh dehtie dajveste maam gåarede sjïdtedehtedh .
Maahtoedepartemente edtja bïhkedimmieviehkievierhtieh darjodh gïeleskreejrehtimminie eejhtegidie maanajgujmie riektemaaksoeaalterisnie .
Jïjnjh saemienlearohkh leah dajvine årroeminie gusnie stïeres saemienlohkehtæjjah eah gååvnesh.
Edtja maehtedh ahkedh vielie gïerve tjaalegh tjaeledh , jïh laejhtehkslaakan jïh jeereldihkie gaaltijidie nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme .
Dïhte guhte ohtsemasse sov nommevæhtam beaja , tjuara luhpiem utnedh dïedtem bïejedh sïeltese / institusjovnese .
Jis maana snoelken maahta doelteme saelhtietjaetsiem njuanan gååjhkestidh , mestie snoelkem laehkiedidh .
Gosse dåarjoem vadta skåårvemidie vïnhtsine , bueriedimmieh voenges dåastovesijjijste , jïh dorjeseevtiedimmine viehkiehtidh marijne jielemen sisnjelen , maahta buerebelaakan viehkiehtidh monnehke göölemebyjresh tjåadtjoehtidh jïh veaksahkåbpoe darjodh , saemien mearoegaedtie- jïh fjovlesiebriedahkine .
Pryövenasse jïh daltese:
Baajh learoehkidie åenehks jïh aelhkies rïektesetjaalegh lohkedh akten saemien dejpeladtje jielemen bïjre , learohken lïhkes dajveste
Referansedåehkesne feadtagïelen soptsestæjjah, gïeh aaj aerpiegïelen soptsestæjjah.
argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie
Bigkemeprosjekth: Prosjektenommere jïh prosjektenommere
NÄNNOESTAMME JÏJTJETSEVTSEME
Learohkh gelkieh elliesvïhnesjimmieh åadtjodh .
darjomh eatnamisnie tjirrehtidh juktie eatnemen bïjre lïeredh , soptsestidh man åvteste daate lea vihkeles , jïh almetji sijjien bïjre eatnamisnie ussjedidh
Aannan strategije gohtjesåvva " gaajhkem-ryöknedh " - strategije .
Daennie goerehtimmesne golme dåehkieh mah ovmessie maahtoem saemiengïelesne utnieh.
Mohte maehtieh vååjnodh ovmessie vuekine jïh ovmessie sisvege utnedh , vuesiehtimmien gaavhtan konserveremevierhtieh .
100 kråvnah
Reerenasse lea laaken mieriedimmesne dam jollebe dajveaajhteremaaksoem Finnmaarhkeneekese nænnoestamme 0,25% åesiestimmieaarvoste .
 Funksjonelle morfologije joekoen vihkeles goerkesæmman jïh aaj vuesehte akte gïele joekehtadta dujstie mubpijste.
16:00 Perspektijvh reeremasse .
Ij naan maanagïerte maahta heerredidh faahketji hean na dimmieh sjidtieh gosse maanah tsaepmieh jallh tjiek tjieh , neerrieh jallh naaken ålkone steegkieh , men barkijh mah leah stïeresne tjuerieh dejtie heannadimmide gïetedidh .
Learohkh daam nåhtadieh jïh soptsestieh dan sjyöhtehke vearolden bïjre fïerhten biejjien , jis gåarede .
Dagkeres båehtjierdimmie njammide tsevtsie guktie dam söökebe sjædta jïh dellie mammografijeguvviem gïervebe viertiestidh .
Eatnamisnie bïerkenidh jïh eatnemem eensilaakan jïh jiermijeslaakan nuhtjedh leah vyörtegs saemien tjiehpiesvoeth , gusnie daajroe boelveste boelvese sertieståvva eadtjohke darjomi tjirrh .
Raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem , 917,5 mill. kråvnine sektovrasse jaepien 2011 .
Veanhta aktem vijriedimmiem 1300 learoehkidie goh tsihkestahteme nænnoestamme ekonomijesoejkesjisnie , orre gåårvedstjiehtjeligujmie stoerrehaallesne 3. etasjesne , nuekies ööhpehtimmiesijjiem vadta , lissine dle orrije paviljongh nåhtadidh jïh maahta aaj D-gåetiem (ööhpehtimmie Meedija- kommunikasjovne) sliejhtedh .
Datne , gie båata jeatja laantedigkeste , ih leah meatan hoksegarantijesne dennie laantedigkesne maam veeljh .
Lïerehtimmieh: GD 1 (n=3) GD 2 (n=5/3) GD 3 (n=1) Gaskemedtien % Gaskemedtien % % Verbh subjeekti mietie 1 (19) 16,67 14,60 14,00 Verbh subjeekti mietie 2 (12) 8,33 5,33 3,00 Tjåenghkesne (31) 25,50 19,93 17,00
3 560 000 MAAKSOEH TJÅANGHKAN GELLIEJAAPETJE MAAKSOEH
Jis 16,53% teaterevuesiehtæmman böötin: = 30 911 vuartasjæjjah
Mijjen kompensasjovnemierie dej skåårvemi åvteste skuvlegåetine lea 103 mill. kråvnah .
Verkebe veeljemeryøkneme , bæjhkoehtimmine dejstie åvtelbodti veeljemeilledahkijste veeljemejijjen
KÄLLA LOKALAVISA NORD-SALTEN
Senijorh åestedh Øøhpehtimmiesektovresne lea dïhte øørnege , gusnie barkijh bijjelen 62 jaepieh faalehtimmiem åadtjoeh 20% vaenebe barkedh bielelen baalhka geahpene , akte lissiemaaksoe 3 mill. kråvnine .
 (124) Moerh träd:PL vååjnoeh se ut:3p syjjedieh, böjaitr:3p mahte nästan tsoepkenieh.
Jaepien 2008 edtja golme naasjovnalen pryövoeh 5. jïh 8. tsiehkine darjodh .
TAR SPRÅKET TILBAKE
Joekehts gïeletsiehkieh
3.3 Haestemh saemien jåarhkeööhpehtæmman jïh geervelïerehtæmman
Patiente maahta jïjtje sov hoksem åestedh jïh dan mænngan maaksoem staateste syökedh .
Jïjtse læjkome regijovnale skovhtedåarjose , maam Innovasjovne Nöörje reerie lea jaapan 2012 2,25 mill. kråvnah .
Programme sæjhta daej golme åejviebiehkiej bïjre årrodh:
MEERKE KRIHKE LEINE BIENTIE
 (132) Meehte Martin
Mijjieh saemieh jis byjreshaestemigujmie mijjen ræjhkoesvoeten åvteste .
Dïhte mubpie ahte manne laajhtam jïh gæljoem dan maanese.
http://www.tv3play.se/program/talang-sverige/394399?autostart=true - Tjaaleme: 17.09.2014
Nyjsenæjja dellie dan båeries ålman gåajkoe skådta , gihtjie: - Edtjem tjaetsiem buektedh ?
ovmessie klaerine buakta .
håalesyntese edtja utnedh goh lissiedïrregem daamhtaj staeridimmieprovgrammine .
Vihkielommes maehtelesvoeth
Daate ihke mijjen årrojeevtiedimmie lea laanten gaskemedtien nuelesne orreme .
Vååjnoe saemieh desnie årroeminie .
Learohkeportrehth - Åvla , Maarja jïh Aanna ...
Dannasinie akte sïejhme barkoe ekonomeles dahkoesijjine gaajhkide learoehkidie akte bielie daehtie guvveste orreme .
Baakoste Baakose
- Tuhtjem daate akte åajvoeh prosjekte, jïh saemiedigkieraerien bieleste leam geerjene ihke Mentaale Healsoe Noere sæjhta dagkarinie prosjektine nierhkedh.
Dïhte guvvieh vuesiehti , guktie almetjh maehtieh barkedh .
Aktem hijven laavenjostoem tseegkedh voenges jïh regijovnale , byøgkeles åejvieladtjigujmie , jieleme jïh åårganisasjovnh , mah tjåenghkies ulmine utnieh råajvarimmieh gaavnedh juktie klijmagaasseluejhtiemidie giehpiedidh
Learoekandidaate maahta löönemem jïh stipendem syökedh daesnie , Statens lånekasse for utdanning www.lanekassen.no
Dihte aerebi daaroen skuvlesne barki goh lohkehtæjja jih buerkiestæjja , åejvie-viertiehtæjja .
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste lea akte bielie lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmeste saemienfaagesne , jïh sæjhta jiehtedh digitaale gaaltijh gaavnedh , nuhtjedh jïh ånnetji ånnetji aaj dejtie vuarjasjidh , jïh dejtie digitaale gaaltijidie vuesiehtidh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie .
Vielie bïevnesh Saemiedigkien presidenteste Aili Keskitalo , 971 29 305 jallh govlesadtemen direktööre Jan Roger Østby , 481 44 696
Ööhpehtimmie jïh byjjes maahtoeh økonomijesne , reeremisnie jïh daejredh guktie reeredh jïh åvtehkedååjrehtimmie leah tsiehkieh maam vuartasjibie .
Mubpieh buerebe tråjjedieh gosse jienebh goltelieh .
Maam darjoeh tjuvlieh jïh gijhkierdimmie njaelkies-ligke ?
Raavrvijhkesne eelkim .
Muvhten aejkien dle skuvleklaassh guessine böötin jïh sïjhtin saemieskuvlem vuejnedh .
Maana vuajna mij heannede , men ij jïjtje guarkah man åvteste ij satne åadtjoeh meatan årrodh vielie .
Lohkeme 8. jïh 9. daltese
Å: Aamen .
Mov lij hijven ektesvuekie-barkoe fylhkesskaehtie-kontovrigujmie , mænngan aaj gujmie .
Båtrutetjenester inkl. ferjedrift Vinhtseruvtedïenesjh , jïh aaj feerjagïehteldimmie
Dotkeme vuesehte maanaj maehtelesvoete vïenevoeth tseegkedh uvtemes lea gårredamme dej sosijaale maahtose .
Jiehtieh learoehkidie dah edtjieh gåetesne gævnjoestidh dam soejkesjem guktie våajnoes .
4. jaepiedaltese
Konsultasjovneguejmine reerenassine barka juktie nöörjen laaki tjïrrh saemiej reaktah laantide jïh vierhtide gorredidh , mah våaromem utnieh almetjereaktine jïh histovrijen åtnosne .
Aaj kuvsjemaaksoem vaalta gosse lohkemesiebrieh åårganiserieh kuvsjh jeatjah faagesne jïh aamhtesinie , j.g. saemiengïelesne .
 (Guvvie: KUD .
Dïhte kristeles misjovne vienhti dïhte lij akte dejstie vihkielommes darjomijstie dan åvtekristeles religijovnese , jïh jïjnjh dagkerh gievrieh tjøønghkin jïh båeltiejin .
H: Jupmele , datne jielemen gaaltije .
Mennie lohkemeplïerh , laavenjassh jïh laavenjassehammoejgujmie tjoerebe
Barkoegaerja / Arbetsbok
Mijjieh annje nuhtjebe dan jïjnjh åarjelsaemien goh gåarede skuvlesne , Elin soptseste .
Ij maehtieh gaajhkem ryøknedh mij gåarede ryøknedh .
Taali mietie tjuara ööhpehtidh 1,5 lohkehtæjjah fïerhten jaepien åarjelsaemien dajvesne dej minngebi luhkie- göökteluhkie jaepiej jis edtja seamma lohkehtæjjalåhkoem utnedh goh daan biejjien.
Gosse goerehte mij heannede gosse bæjjese , våålese jïh lajtode njulhtjie , learohkh maehtieh goerkesem vejtiestidh guktie taalh leah bæjjese bigkeme .
Mejtie aelhkebe verbh subjeekti mietie sojjehtidh enn objeekth mïerhkesjidh
Gosse njammah sjïdtedieh maehtieh siknjiedidh jïh baektjiedidh .
Maehteles almetjh edtja åtnasovvedh gosse orre maahtoe daerpies teknihke tjoevtjí bïjre .
fredag, desember 7, 2018
3.6 Åarjelsaemien gïele , jieleme jïh kultuvre
Giehtjh mejtie dah saerniemeedijh vihties aamhtesh utnieh mejnie datne maahtah våaromem vaeltedh .
Learohkh edtjieh minngemes dorjesem åehpiedehtedh dåahkan njaalmeldh , jïh reklame-jallh doekemesplakatem vïedtjese gævnjastidh .
Mij heannede ?
Regijovnaale iktedæmman saemien gïelelïerehtimmeste dle raeriestamme njieljie iktedimmiemaallh / råajvarimmieh lïerehtæmman saemien gielesne dennie 13-jaepien skuvlebaelesne jïh jollebe ööhpehtimmesne .
Ih dån amma daan jemhkelden maehtieh gåabph tjoejkijidh ,
Stenfjell teorijem provhkeme maam Mark Baker dorjeme (Baker, 1988) gosse dïhte dan c-tjaalegem darjoeji.
Naaken eejhtegijstie daam jiehtieh gieh meatan:
1993:384) mietie stuvrieh , mohte aaj jeatjah laakij mietie .
Båetieh dle diekie dov vuajnoejgujmie jïh vaajtelassigujmie (saemiengïelesne).
Jïjtjemaaksove jollemaaksovetråahpen mietie
Minngemes biejjien sijjiem dangkodh lea ruffien13 b. 2014 .
Såemies tæjmoeh tæjmojne utnimh , jallh laavadahki gosse doh mubpieh learohkh eah lin skuvlesne .
Lïeneståvroe borgerligen vijgseleåejvieladtjh muana daamhtaj evtelassen mænngan lïenen tjïelteste .
Jupmele , rohkelibie dej åvteste gïeh mijjen åålmegisnie lååvkesovveme NN .
' m tjarke maadteme konsesjovnenænnoestimmine vuertedh goske Saemiedigkien stoerretjåanghkoe aamhtesem gïetedamme , men NVE lea aktelaaketje rååresjimmide illeme Saemiedigkine jïh konsesjovnenænnoestimmiem dorjeme .
Jeenjesh sïjhtieh gïelem lïeredh .
Majesteete Gånka Olav V dam voestes saemiedigkiem rïhpesti rïhkeden 9. b. 1989 .
stig ?
Regijovnale evtiedimmiefoentesne raereste aaksjah åestedh 16 mill. kråvnaj åvteste boelhken , men sæjhta daerpies årrodh dam daltesem lïhkebe giehtjedidh .
maehtelesvoetem vuesiehtidh positijve jïh negatijve lahtesi gaskem mah leah aktegsalmetji jïh almetjedåehkiej bïjre
Edtja nænnoestidh man guhkiem edtja daejtie löönemidie maeksedh daaletje budsjedten mietie (åesiemaaksoe) jïh tjïeltelaaken nænnoetimmien mietie .
gïelefaagen jïh juridijhken maahtoe lea mealtan termeevtiedimmiebarkosne .
lohkedh jïh åehpiedehtedh lidteraturh jeatjah aalkoeåålmegistie jïh dej jih kultuvri bïjre
Bergsland (1946, 1994) jïh Hasselbrink (1981) barre morfologijen mietie dejtie gïetedamme.
Maam daarpesjim ikth vielie govledh ihke guarkedh ?
Kaarhtedimmie jïh evtiedimmie saemien baakoegærjah
Dan åvteste ij sïjhth govlesadtemem vuarjasjidh , men sæjhta dam ovryöktesth vuarjasjidh Gosse learohkh laavenjasside pryövesne luetieh , tjuerieh matematihkeles symbovlh reaktoe nuhtjedh guktie mubpieh maehtieh guarkedh maam dah leah dorjeme .
Njaltja jallh vïedtje gaajhkide funksjovnide gåetesne gaertjede jïh vaarjele , dah vïedtjh geehtieh jïh almetjidie tjöönghkieh .
Lohkh krirrieprogrammem , jïh åehpiedehtieh krirrien politihkem klaassese .
saemiedigkie galka gïethjedimmiebarkosne mealtan årrodh .
Juktie tjåejjieskïemtjelasse laaneste lea hijven jis dovne maana jïh abpe fuelhkiem gïetide bissieh galkijes tjåaline dovne åvteli edtjieh byöpmedidh jïh ohtjegåetiemïnnemi mænngan jïh gaajhkesh jïjtje njaamelijniem utnieh jallh aktenaejkien-njaamelijniem utnieh .
Aelkieh daelie lissiebarkoej (våhkoegietjiebarkoej- , bieliebarkoej jih giesiebarkoej) mietie ohtsedidh .
Tjuara barkoem voengebarkoen åvteste tjirkedh goh ovhealsoem vuastalidh .
Jïjnjh almetjh tjåanghkenamme , dovne voenen almetjh jïh saemieh jeatjah voenijste .
 akte argumente galka barre aktem thetaråallem utnedh/åadtjodh
Gellie dotkijh universelle grammatihken bïjre tjaaleme (Chomsky, 1957).
Minngemes paarre daesnie tjeejehtidh/tjaajanidh.
Vaallah Saemiedigkie gænnah jallh naan jeatjah byögkeles suerkie maehtieh fïerhten almetjen privaate gïeleåtnoem stuvredh .
Vielie dååjreseturismem Tromsesne dåarjohte
Julevsaemien gïeledajve Nöörjesne lea Ballangen luvhtie noerhtelisnie Saltfjellet gåajkoe åerjielisnie , jïh lea dah dajvh Divtasvuodna , Hamarøy , Steigen , Sørfold jïh bielieh Fausken tjïelteste Noerhte-Saltesne .
Manne åssjaldahkine stååkedim .
Muvhth learohkh sïjhtieh viehkiem daarpesjidh raajesh darjodh jallh raajesh haamoedidh , gosse soptsesinie barkeminie .
Dejtie learoehkidie , mah aelkieh saemien lïeredh mubpiengïeline , saemien 2 jïh saemien 3 noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne , lohkehtæjja tjoevere lohkehtimmiem learoehkasse sjïehtesjadtedh .
Dïhte tjåenghkies kultuvreaerpie lea ræjhkoes , men gaajh jïjnje destie lea våarhkojne jallh tjeallarinie vöörhkeme .
Dej minngebe njieljie jaepiej Gk sæjhta barkedh buerebe geajnoej åvteste jïh ruevtieraajroem bueriedidh .
Dah saamastallije årrojh tjïelke nuepieh utnieh saemien nåhtadidh gosse byögkeles reereminie govlehtellieh .
Sjïehteladteme aalkoelïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjide desnie gusnie almetjh årroeh
Reeremisnie arkeologh jïh barkijh berkieh mah sjïere maahtoem saemien kultuvremojhtesi bïjre utnieh , jïh aaj saemien histovrijen jïh gïelen bïjre .
Anita Dunfjeld Aagård lea åemie Pöövle Vesterfjellen (1921-2000) heamturem ohtsedamme jïh dellie gærja
Krïevenasse laejhtehks lohkemasse jïh maehtedh sjyöhtehke bïevnesh damtijidh jïh vuarjasjidh mejtie maahta gaaltijidie leajhtadidh læssene , dehtie miereste gosse maahta sjïehteladteme gaaltijh nuhtjedh , goske maahta ribledh jïh bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie , jïh vuarjasjidh man sjyöhtehke dah leah .
Saemiedigkie tjuara ohtsemem åadtjodh jis edtja dagkaridie darjojde darjodh .
Magasijnesne aaj VHS-filmh jïh musihkekasedth mejtie gåarede löönedh .
Joekedimmie naemhtie: 22.8 mill. .
Saemiedigkie maahta dåarjoem vedtedh eejhtegebeetnegidie jïh skïemtjebeetnehöörnegem åtna .
Daaroen-åarjelsaemien baakoe-gærja .
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh haarjanimmiem åadtjoeh tjaelemeprogrammem nåhtadidh gosse sijjen soptsesh tjaelieh .
Bigkeme daehtie linjeste sæjhta lissine båetedh dejtie aarebi bigkemidie .
Baalhka- jïh åasabijjiedimmie 2011 raejeste sjædta +31,9 mill. kråvnah , jïh uthjiedimmieh 5,5 mill. kråvnah .
Daah illeldahkh meehtimh veanhtadidh dej teoriji jïh hypotesi mietie maam leam boelhkine 2.3 jïh 2.4 tjaaleme.
Aerpievuekien mietie nyjsenæjjah jïh kaarrh ektesne dïedtem utnin jieliemassen åvteste aalkoejielemi sisnjeli , gusnie nyjsenæjjah maaje råållam utnin goh dïhte mij jåarhki dorjesidie evtiedidh , jïh dïhte mij jeatjah baalhkan skååffi dan tjåenghkies jieliemassese .
Jis prostata garrebe jïh tjuglebe goh daamhtaj dejtie maehtieh cancerem vuesiehtidh .
Saemien gïelem jïh saemien årromedajvh våajnoes darjodh
 (117) a. Jupmele Gud
Åarjelsaemien dajvesne dle Snåasen tjïelte aktem sjïere haestemem åtna gïeledienesjh tseegkedh , jïh voerkelimmiem åarjelsaemien kultuvren bïjre sjugniedidh , sïejhmelaakan .
Dannasinie hijven dam vuejnedh mij ForMat ' en aadtjen tjïrrehtamme goerehtimmesne tjåådtje , jienebh utnijh jiehtieh dah dan minngemes tijjen vielie tsåatskeles sjïdteme beapmoebeetsuve lea akte dåeriesmoere .
Siebriebarkojne , gosse lea sjeltiem vuj jeatja tjåahkoem , dellie sïejhme noerh jïh geervealmetjh biejjien darjomesi mænngan gaavnesjieh murriedidh .
Ussjedeminie dam øørngegem ållesth nåhtadidh .
Skuvle byøroe maehtedh viehkiehtidh dam maahtoem jïh goerkesem lissiehtidh .
Dov gærjagåetiekåarhte lea persovneles jïh PIN-kodine ektine åtnasåvva .
Daate nuhteligs bïevnesh lohkehtæjjese vadta guktie satne maahta learoehkidie bøøremeslaakan barkosne dåarjodh .
Dåehkien raeriestimmieh leah gaervies daelie , jïh dovne tjïelte , Hedmarhken øøhpehtimmiekontovre jïh Saemien øøhpehtimmieraerie dam soejkesjem hijvenlaakan dååsteme .
barkeme saemien våarhkoesijjieh stuerebe jïh vaenebe sijjine darjodh , jollebe faagemaahtoem åadtjodh
Göökte ietniengïelen soptsestæjjah daennie referansedåehkesne, mah bijjelen 60 jaepieh.
båehtjierdimmienuepien vööste , dej sjyöhtehke gïehteldimmiemieriej sisnjeli .
Fïereguhte siffere taaline jienebh sifferigujmie ij naan mïelem utnieh learoehkidie , jïh dah eah posisjovnesysteemem nuhtjieh juktie lohkedh jallh soptsestidh fïereguhte siffere aktem aarvoem vuesehte .
Dellie dihte alma sæjhta vaedtsedh dan dållen gåajkoe , viedtjedh maam galki .
Dïhte lea barre dejtie gie skïemtjijem huksieh gïeh åadtjoeh sinsitnine soptsestidh skïemtjijen healsoetsiehkien jallh persovneles tsiehkiej bïjre .
Learohkh maehtieh aaj jïjtje væhtide tjaeliestidh .
Daate lij påaski (1974) jïh konserte plaastehaallesne orreme , jïh mænngan dle jïjnjh almetjh hotellese böötin .
Jaepien 2013 dle reerenasse sæjhta aktine pryövenassine nïerhkedh gusnie golme fylhkenålma-embeth edtjieh aktem veaksahkåbpoe bïhkedimmieråållem åadtjodh NAV-utniji vööste .
Jih gustie dov hïejme ?
Learohkh viesjies taalegoerkesinie sijhtieh aktem viesjies våaromem utnedh gosse edtjieh ryöknedidh taaligujmie jienebi sifferigujmie .
Laedtie vielie laantem veelti , sïjhti stuerebe ïentjem utnedh .
Gosse gïehtjedimmiem learohkigujmie vuartesjh , dellie vihkeles learohkh dennie barkosne meatan .
Daate lea naakede maam Saemiedigkie daamtaj jïh ahkedh lea tjïertestamme dejtie ovmessie reerenasside, presidente Aili Keskitalo jeahta.
Dïhte kultuvrejarnge Aarbortesne aktem lïhke laavenjostoem åtna , jïh aktem dïedtem åtna , dan saemien kultuvrepaarhkese Maajejaevresne .
Manne aaj joekehtsem gaavneme daan morfeemen åtnosne.
Ånnetji dearkoes .
Alternatijve 2: 222 tæjmoeh
Mij lea lastemoere ?
NAFO:N barkoe lea gaskem jeatjah viehkiehtidh
Vaestiedim manne dam lohkeminie , mohte idtji mannem jaehkieh gænnah .
Jieniebinie sïjsetsaekieminie ij leah ohtsijh orreme saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman Saemien jïlleskuvlesne.
Aartigkele 20 Gåatomemoenehtsen jallh Njååhtjedimmiemoenehtsen nænnoestimmie lea dïedtevåarome fïerhtene rïjhkesne seamma njoelkedassi mietie goh faamoje dåapmah .
Vihkeles learohki strategijh goerehtalledh , dan åvteste strategijeevtiedimmie lea joekoen vihkeles evtiedimmien gaavhtan learohki ryöknedimmietjiehpiesvoetijste .
Jeenebe bïevnesh veeljemeöörnegen bïjre daesnie gaavnh .
starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta saemiedigkine ektesne barkedh lïhkebe goerehtidh guktie seammaleejns starnedïenesjimmesne maahta julev- jïh åarjelsaemien dajvine vaarjelidh .
Akte plearoeh tjïrrehtimmie jaepien 2012 reeknehlåhkoejaapan 2011 plearoeh vaanoeh vuesiehti .
Mijjieh tjoerimh vuartasjidh maam sïjhtimh vijriebasse luejhtedh .
Saemiedigkie jåarhka stipendem vedtdh learoehkidie mej saemien gïele faagegievlesne jåarhkeskuvlesne aaj 2015 .
Gosse jienebh jåarhkeskuvlem tjïrrehtieh dle maaksoeh aaj lissiehtieh , dovne dam struktuvrem tjåadtjoehtidh maam daan biejjien utnebe , jïh aaj dej laaken mietie laavenjasside illedh (learohki reaktah).
Maahtoedepartemente edtja öörnedh juktie laakevadteme jïh guktie dam utnedh lea åålmehreaktelds rammij sisnjelen , jïh iedtjeles juridijhken jïh politijhken åelieh meala mah Nöörje lea iLo-konvensjovnine nr. 169 vaalteme jïh eN-bæjhkoehtimmien bïjre unnebelåhkoeåålmegen reaktah reaktaåtnosne .
Jupmele , govlh mijjen rohkelassem .
Lij mij akt jeatjah aktene skuvlesne årrodh gusnie jïjnjh saemien learohkh , goh saemien unnebelåhkosne årrodh aktene nöörjen skuvlesne .
Jis hoksem daarpesje EU:en , EES-laanti jïh Schweizen ålkolen ij maehtieh jeenjemes laantine goerpemaaksovh åadtjodh , ij gænnahSveerjeste jallh dehtie laanteste gusnie orre .
Dej minngemes jaepiej lea saemien gïele tjerkebe graadesne goh åvteli sjïdteme bieliem kultuvreguvveste Nöörjesne .
D. Pieren mïnngesne
Saemien fealadassem julevsaemien dajvesne dåarjohte
Dah båarasåbpoeh jiehtieh dah ojhte aktem ræjhkoes baakoeveahkam utnieh , jïh aerpievuekien saemien terminologijem haalvoeh .
Teorijen våarome
Men maam maana dorjeme , dam dïhte geerve almetje ij lyjhkh .
*Lars sänkte b. Barnet läste (33), (34) jïh (35) vuesehte joekehtsh daej göökte veerbi gaskems daaroen gïelesne: läsa jïh sänka.
Jis aareh jallh seente puberteetese båata ij maehtieh jïjtje stuvredh .
Dan mænngan dah nyjsenæjjah maanide gihtjieh maam dah daejrieh saemiej bïjre .
Muvhth learohkh læjhkan ajve maajhööhpehtimmiem åadtjoeh jïh eah hospiteradimmiem åadtjoeh.
Meerke Laimi Thomasson Vekterli dejtie tjaebpies guvvide guvviedi .
Men preteritum våajnoes vïerrebe haalvedh.
Jielemebyjrese ståvroedåehkiem åtna mij veeljeme mejtie åvtemes bïejedh jielemebyjreseprogrammesne boelhkese 2009-2011 .
I rapporten, som dekker tidsrommet 2011-2017, fremkommer det at situasjonen for samene i forhold til menneskerettigheter og urfolks rettigheter gir grunnlag for bekymringer innenfor temaer som vold mot kvinner og jenter i samiske samfunn, hatefulle ytringer og hat kriminalitet blant annet på internett mot det samiske folket, diskriminering av samer, mangel på lærere i samisk språk, og at mange samiske barn ikke får bruke samisk språk i barnehager.
veanhtadamme aalteren mietie
Nænnosth mijjen jaahkoem dov dååjvehtasside veartenen bïjre raaffan jïh båetije beajjan datnine ektine .
•Jortehtimmie; kultuvrevæhtam mij guelmede dovletji bearkadimmiestrategijem, jïh aaj soptsestallemevuekiem ovmese goltelæjjide joekehth dijrh daejriehtidh.
Idtjin maanah pryjjh gænnah gosse ovmese gïelh .
Dotkemematerijaalem åehpies darjodh 6.
Dïhte gie Göteborgen gærhkoen ektiedimmesne aaj gïelem vadta akten ektiedæmman , goh njieljieh veeljemidie .
" Vierhtieh juktie nasjovnale aarvoeh gorredidh soejkesje- jïh bigkemeaamhtesinie urrebe
= Skellefteå Sor .
Åarjelsaemien lohkeme , jeatjah saemien gïelh , såevmiengïelem jïh lingvistigkem Upmejen universiteetesne .
Jis idien leejjememaaksojne sïemedh .
Røros kommune er den fjerde sørsamiske kommunen som innlemmes i forvaltningsområdet for samiske språk, og vil sammen med de tre andre kommunene bli en viktig samarbeidspartner for Sametinget i arbeidet med å bevare og utvikle det sørsamiske språket.
Tjuara vielie dorjehtalledh aktene råållespïelesne gosse edtja seamma sijjesne årrodh råållespïelesne , bene joekehts sijjine tjahkasjidh .
Daate öörnege sæjhta vaasedh 2015 raajan .
- Saemiedigkie jïh NBR leah gellie raeriestimmieh buakteme mej bïjre dan lin maahteme seamadidh , men departemeente ij leah væljoem vuesiehtamme mijjen gaavnefedtie båetedh .
Jïh guktie Jaahkine gåarede .
Mijjieh biejjiem juekebe abpe vearteninie , mijjen laantine jïh voenine .
Aaj daesnie doh ektieråajvarimmieh vihkeles , men ahkedh jienebh turisth sijhtieh dam onne jïh lïhke utnedh , Muotka minngemosth jeahta .
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen , 905 57 123
Dihte dle , goh dle iehkede dle sjïdti dellie dle vïht båvda böötin
Kristelesvoete lea akte bielie dehtie saemien religijovnehistovrijeste , dannasinie dle sïejhme dam dïejvesem ' åvtekristeles saemien religijovne ' utnedh , gosse ussjede dam saemien religijovnem , åvtelen dejtie kristeles åssjaldahkide veelti .
Gaajhkh maanah byöroeh unnemes aktem voelpem utnedh
Learohkh åssjaldahkekaarhth jïjtje darjoeh jïh dam nåhtadieh gosse sisvegem soejkesje sijjen soptsesinie .
Vuarjasjimmiegoere tjaaleldh barkoe
Saemiedigkie jïh Båddådjo sïemes laavenjostoelatjkoen bïjre
Homoseksualitehte lea gosse naakenem seamma tjoeline gearodh jallh kleenghkestidh .
Maaksoeh , vuartesjh tabellem biejjiebaakoen Vuesiehtimmie nuelesne .
Mov lea stoerre veelkes nårroe .
Destie buerebe skïemtjijegïetedimmiem båata jïh jeenjebe starne fïerhten kråvneste .
Taaledïejvese leah maehtedh vihkeles dïejvesh guarkedh goh stuerebe goh , unnebe goh , taale åvtelen , lïhkemes taale jïh naemhtie vijriesåbpoe .
Akte tjåenghkies saemiereaktamoenehtse lea raeriestimmiem buakteme orre laaken bïjre aamhtesegietedimmien jïh rååresjimmien bïjre edtja saemien tsevtsiedimmiefaamoem gorredidh , guktie ILO-konvensjovne buerkeste .
Guvvesne maanagierten Camping-våågnam giesie-tjåanghkosne , Maajh-jaevresne , vuejnibie .
Maanaskuvlesne dovne Stoerdaelesne jïh Aarbortesne , mænngan dle Mearohken realskuvlesne , åvtekuvsjesne lohkehtæjjide Karasjokesne jïh Leevaanken lohkehtæjjaskuvlesne , biologijem lohki lissiefaagine .
Gie maahta ohtsedh:
- Mijjieh vïenhtebe gaajhkh maanah jïh noerh reaktam utnieh byjjenimmiem jïh lïerehtimmiem åadtjodh aktene byjresisnie gusnie irhkeme jïh trïegkenasse eah gååvnesh .
1.4 REGIJOVNAALE EVTIEDIMMIE
Lissine maahta daerpies sjïdtedh aktem dimensjovnem nåhtadidh juktie maaksoeh jïh baalhkah ektiedidh gåetide jïh objektide .
Konvensjovnen ulmie lea joekehts gïetedimmiem heerredidh ovmessie etnihkeles dåehkijste veartenisnie .
ryöknedh 1-20 saemien , jïh taallide utnedh gosse soptsestidh
tjieltesjoejkesne sjædta .
gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte
Dejtie ovmessie lïerehtimmieulmide tjoeverieh eensilaakan buerkiestidh , guktie learohkh åadtjoeh dejtie jïjtsevuarjasjimmesne aaj nuhtjedh .
gïeleåtnoem stuvredh , men Saemiedigkie sæjhta barkedh ihke hijven gïelelïerehtimmienuepieh jïh hijven gïelesijjieh gååvnesieh .
Dannasinie ij tjoerh aamhth , mejtie edtja mænngan learoehkidie vuesiehtidh , daennie daablosne tjaeledh .
Åvla båajhtoeh vaestiedassh åådtjeme gaajhkide addisjovnelaavenjasside gusnie vaestiedasse lea stuerebe goh luhkie , lissine dle ij leah jienebh dejstie ryöknedimmielaavenjassijste vaestiedamme .
Learohkh aktem saemien jïh aktem heamtuvrem aktede jeatjah kultuvreste luhkieh , dan mænngan dejtie viertiestieh .
Jupmelen hijven syjhtede sjugniehtåvva bielelen mijjieh dan bïjre rohkelibie , bene daennie rohkelassesne rohkelibie dïhte aaj tjuara mijjem sjugniehtovvedh .
Jeesusen lïj tjuedtjielimmien faamoe .
Auditijve learohkh
Dåastovesijjieh murhkeminie båeries bïjlide lea EU-direktijven mænngan båateme mij tjïelkestidh produsenti dïedte båeries bïjli åvteste .
Juktie dagkeres daajroem åadtjodh dle daerpies daamtaj goerehtalledh guktie lea gïeline .
Departemente sæjhta skreejremevåaromem kaarhtedidh samien jïllebe ööhpehtæmman jïh daarpoem saemiengïeleldh lohketæjjide .
Saemiedigkieraerie sæjhta vuarjasjidh dahkoesoejkejsh darjodh muvhtide barkoesuerkijste .
Strategijetjaatsegen mænngan edtja faageskuvlide giehtjedidh ikth vielie gïjren 2012 , jïh vuejnedh mejtie gåarede faalenasside regijovnesne noerhte iktedidh .
Digkiedidie guktie dijjieh sïjhtede dejtie learoehkidie dåarjedidh mah leah guhkene gaskemedtien nuelelen jallh guhkene gaskemedtien bijjelen .
Dastegh skuvle jallh skuvleaajhtere sæjhta jïjtjevyljehke goerehtallemepryövenassh tjïrrehtidh , dle gaajhkh learohkh dennie sjyöhtehke daltesisnie edtjieh pryövenassem vaeltedh .
Daesnie lohkehtæjja vuesehte guktie maahta gåalmeden maahtoeulmien mietie barkedh .
Byøroe barkedh rihpestjelmien jïh ektiebïejeme siebredahken åvteste , vuesehten gaavhtan guktie dej homofili vuestie .
Mijjieh åvtehkem Vaegkie AS:se ohtsebe .
Reaktaj dåastosteminie edtja maahtoemisnie jih diedtesne årrodh .
Jïh hævvi NRK debpene , mijjieh TV:se hov bøøtimh !
Seamma tïjjen aaj dejtie jielije årroejidie dotkin.
Men jis edtja maehtedh meatan årrodh tsevtsedh , tjoerh voestegh akte bielie destie årrodh .
3.1 SDJ-dajve
Ohtsije maahta jienemes åadtjodh 25 000 kr fïerhten proosjekten åvteste .
Santos jïh Flores (2016) buerkiestægan jis G1 aerpiegïele veaksehke maanabaelien orreme, maana eannan skuvlem aalka, jïh maana gïejem govloe jïh nuhtjie vuesiehtimmien gaavhtan gåetesne, dellie ibie maehtieh joekehtsem gaavnedh G1 jïh G1 aerpiegïelen maanaj gaskem.
Dïhte mij leekemistie doekemistie åebrelen sjædta dam dïhte båatsoeburrie åådtje .
Lu e iedigkijne ekti-vøøki barkedh guktie saemiej symbovlh vååjnose båetieh
Dellie learohkh jïjtsh barkoevuekide sjåahkoeh jïh sijjen meta-gïelem lohkemen bïjre tseegkesuvvieh .
Daate akte funksjovne mij ij leah aajkoen mietie jåhteme .
Daennie tabellesne ajve saemien gïelekuvsjh veeljeme, jïh ij jeatjah kuvsjh mah leah saemien gïelesne jallh kuvsjh saemien sisveginie.
Dellie tjidtjebem ånnetji viehkiehtim altese gïelebarkojne , jïh aaj bieliejaepien åarjelsaemien lohkim jïlleskuvlesne Lievengisnie .
Tïjjeadverbijalh tïjjem vuesiehtin, mejtie presens jallh preteritum.
Vuesiehtimmien gaavhtan jis dah edtjieh ringkedh , prieviem seedtedh jallh jis edtja dohkoe båetedh .
ÅTNOE ILLEDAHKIJSTE
Daan biejjien sïjtedïejvesem åajvahkommes båatsosne nåhtede .
PSL lea aaj dan bïjre guktie healsoe- jïh skïemtjehoksem vaaksjodh , dïhte sæjhta jiehtedh guktie healsoe- jïh skïemtjehoksem goerehtidh jïh guktie goerehtimmiem dåeriedidh jïh jis fïeljh guktie dejtie staeriedidh .
Brooks , Felicity
Moenehtse lea siebriedahke-ekonomeles maaksoeryöknedimmiem tjïrrehtamme mij dovne gæstoejuvlemem jïh kravhkajuvlemem vuartesje .
Gyrhkesjimmie gelliesåarhts vuekieh åtna goh gïele , musihke , liturgijen gïelevæhta jïh kråahpen væhta .
Staate laavenjassh vaalta mah leah gaajhkide årroejidie , jallh sjïere stoerre vierhtieh krievieh .
Tïjjesoejkesje gåessie jïh gusnie kuvsje edtja årrodh
Trööndelagesne .
- Guktie saemien kultuvre maahta vierhtine årrodh jaahkoeøøhpehtimmesne dov åålmeginie ?
FUG - Eejhtegi moenehtse maadth-skuvlese - leah lihtsegh mejtie Gånka staaten raeresne moenehtsasse biejeme .
Dah dåarjoeh edtjieh guektiengïeleldh tjïeltij jeanadamme maaksoeh dåarjodh .
' se nïerhkedh jïh HiNT ' ine laavenjostedh kuvsji / minngieööhpehtimmien bïjre saemien kultuvre- jïh siebriedahkedaajrosne jåarhkeskuvli lohkehtæjjide Noerhte-Trööndelagesne .
gusnie doh ektievoeten åvtehkh fïereguhten goevtesasse leah riekte reeremeåvtehken
b Nomme: Ánne Márget Somby Aaltere: 17 Årromesijjie: Báhkiljohka Barkoe: Skuvlesne vaadtsam Guktie datnine daan biejjien: Ånnetji nahkeren , saahtah bearjadahke !
Daah institusjovnh leah saemien tjoevkesetjoelth sijjen voenges siebriedahkine , dah barkoesijjieh faalehtieh kultuvrejielemi sisnjeli dajvine .
Tsihkestahta daam joekedimmiem gïehteldimmie- / gorredimmiebudsjedteste barkose jïh deadtan (mill. .
Nordlaanten fylhketjïelte:
Virtualiseringe serverijstie Jaepien 2010 dle IT-funksjovne aalkeme aktem orre vøørhkemeøørnegem skåårvedh (virtualiseringe serverijstie) fylhken gåetesne .
Tromsen jïh Nordlaanten fylhkenålmah tæjmoeh vedtieh saemienlïerehtæmman sijjen tjïeltine, mearan Finnmaarhken fylhkenålma tæjmoeh vadta dovne sov fylhkese jïh gaajhkide tjïeltide Noerhte-Nöörjen ålkolen.
§ 11 Jis Gåatomemoenehtse veanhta vaejteme lea moenehtsen dïedtedajven ålkolen , dellie galka dam girvedh .
Jis tsïnneboetjemem åtna maahta aaj onne vaahram gååvnesidh goebpere laaneste .
Sïjhth aktem tjïelke jïh åenehks vaestiedassem
3. jis båatsose daerpies , jïh tollen- , skaehtien- jïh maaksoej namhtah , dan nubpien rïjhkese meatan vaeltedh jïh , dej seamma njoelkedassi mietie mah rïjhken jïjtse båatsoeburride , nuhtedh a. bïenjh , hierkieh jallh jeatjah juvrh b. daerpies deerpegh , båatsoevierhkieh , bovtsese gåatomes , dirregh jïh ïebneh edtjedh tseagkerh tseagkodh jïh dåvvodh j. j. c. vaeknieh jïh boenegh d. radiosaadtojh- jïh dåastojh e. motovredoenehkh jïh laantemotovredoenehkh f. båatsose maam jeatjah daerpies Aartigkele 10 Dïsse gie daan konvensjovnen mietie raastenbijjelen båatsojne gïehtele , dïsse leah stilleme: 1 .
Tjåadtjoehtæjja: Barkoe- jïh tryjjesdeparte Gïjren 2012 aktem utnjiegoerehtimmiem saemien gïelesne tjïrrehti Finnmarhkesne .
• Tjïrkedh jaksoesvoetem saemien teeksth gaskeviermesne
Mijjieh maadteraahkaj maadteraajjaj maahtoem jïh daajroem heevehtibie .
Jis edtja maehtedh tjaalasovvedh tjuara bæjhkoehtidh: .
Goh Jeesuse dam vuepteste , måarahtåvva jïh jeahta: " Baajede maanide mov gåajkoe båetedh ,
Men saemien histovrije lea aaj akte vihkeles bielie mijjen tjåenghkies histovrijeste daej 200 jaepiej tjïrrh .
Aaj daesnie, goh vuesiehtimmesne (42) göökte NP leah korefereente, dejtie jïh nyjsenæjjide, juktie jis dah ovmessie reefereentide tjuvtjiedamme dellie raajese ovgrammatihke sjïdteme.
Juktie edtja årrodh mïrrestalleme aalkoetsiehkieh evtiedimmien muhteste dejstie saemien gïelijstie lea daerpies vuejnedh man jeenjh dah leah maahteme evtiedidh tjïrkedh dovne noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelide .
Akte sjiere øørnegen mietie jïh ahkedh maahtoeevtiedimmie abpe øøhpehtimmeste
Saemiedigkie aktem laavenjostoelatjkoen nualan tjeeli goevten 11. b. 2005 dan åarjelsaemien dajvese , gusnie Nordlaante , Noerhte- jïh Åarjel-Trøøndelaage jïh Hedmaarhken fylhkentjïelth leah meatan .
Healsoe jïh sosijaale
Åarjelh-saemien syntakse jih melodie leah gaarveneminie juktie daaroen-giele dan veaksehke guktie dam viesjehts gielem diedtele .
Daej biejjiej akte gïhtjemegoere påastesne båata 5000 vaeljehke almetjidie , mah Saemiedigkien veeljemlåhkosne tjåadtjoeh , juktie saemien gïeletsiehkiem goerehtalledh indivijdedaltesisnie saemien almetji luvni .
A. måarojste
Lohkehtæjja tjuara eejhtegidie bïevnedh illedahki bïjre goerehtallemepryövesne jis vååjnoe goh learohke lea tjoeperdimmieraasten nuelesne , jïh dan gaavhtan lissie dåarjelimmiem daarpesje
Anti-vielletjh Garresjohkeste bøøtin juhtien jih bovtsigujmie mov fuelhkien ektine eelkin .
Daah raajesh leah Piñónen mietie nænnoestimmieh ahte ij gåaredh jiehtedh inkoatijve veerbh leah kausatijve-inkoatijve veerbijste seerkeme jallh båastahlïgke.
Guhkiem vaasa dam jeanatjommesem buektiehtidh , jïh vielie meatan sjïdtedh gaajhkene lehkesne dejnie byøgkeles institusjovnine .
Men dellie daerpies jååhkesjamme laaketeermigujmie .
Goerehtallh krirriej mïelh sjyøhtehke aamhtesinie .
demokratijesne .
Dov båehtjierdimmien bïjre , aerpievuekine jallh alternatijve-Eles 3 .
Skuvleaajhterh bielelen maehteles barkijh edtjiegh alternatijve lïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh maajhööhpehtimmien tjïrrh , akte dïenesje maam såemies saemien skuvlh vedtieh (vierhtieskuvlh) jïh gïelejarngh .
Ræhpas tjåanghkoeh
Guedteme Vytnesjidh Goebperdidh
Naemhtie dle faage aktem vihkeles råållam åtna dennie sïejhme skearkagimmesne dan åvteste dïhte identiteetem , ussjedimmievuekiem jïh jïjtjegoerkesem tsevtsie .
Bierna Leine Bientie lea aaj dejgujmie ektine dennie moenehtsisnie .
4,355 USVNNB
Syökijh mah eejhtegi gaskem jåhta , tjuara daam juhtemem vihtiestidh prievine / goerine (vuartesjh www.vilbli.no) jïh gåabpegh eejhtegh tjuerieh prievien vuelielisnie tjaeledh .
Dïedtejoekedimmie jïh faamoe gïelegyhtjelassine
Ektine mijjieh gïelem nännoestibie !
" Irhkeme
Bielelen vihtiestimmiem dan bïjre utnedh , dle maahta ussjedidh jeatjah suerkieh goh pollise , reaktasuerkie jïh kriminalehokse aaj maehtieh plearoeh tsiehkieh utnedh , dan åvteste gïele- jïh kultuvremaahtoe fååtese .
jielemeaajhtseme jallh joekoen ålvas skïemtjelassem jallh skaaram åtna jïh
Darjoeh aktem læstoem tjoevtenje koej gujmie dejtie aamhtesidie / ridie mah plaerie veanhta ulmiem åtneme .
Gaavnh aktem kandidaatem datne sïjhth gaskesadtedh juktie tsevtsiedidh .
Datne tjoerh aktem jïjtse pryöveheeftem meatan utnedh klaassetjiehtjielasse maam nuhtjh , Instruksjonine ektine .
meänkieli- jallh saemien gïelesne gåessie dihte jis
6.3 Magkerh teksth
Idtjim dellie ussjedh skuvle aaj Borkenesesne meehti sjiehtedh .
- Jieleme jïh barkoesijjieh
Dïhte maahta våaroe minie årrodh digkiedæmman jallh dan vijriesåbpoe barkose teemajgujmie , mej bïjre klaasse sæjhta vielie daejredh .
dov jis ij destie mij .
suejnieh pruvnieldidh
Dah learohkh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne aaj jeatjah faagine , amma guktie abpe ööhpehtimmie lea saemiengïelesne .
Kapihtelisnie 6 manne jïjnjem morfologijem digkiedamme.Desnie mijjieh jïjnjh ovmese væhtah vuajneme mah leah maadtojde lissiehtamme juktie transitiviteetem jallh intransitiviteetem vïhtesjidh.
Raereste 40 mill. læjkodh juktie aelkedh Årgård pruvvine , jïh geajnoe-jïh sygkelegeajnojne Sæviken jïh Spillumshøgdan gaskem , Bangsundgaejviejgujmie jïh muvhtene lehkesne geajnoebealam bueriedidh .
Sijjienommelaake (1990) edtja saemien sijjienommide krööhkedh nasjovnaale laaki jïh gaskenasjovnaale latjkoej jïh konvensjovni mietie .
Saemien lea dovne noerhte , - åarjel jïh julevsaemien .
Raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma faalenasseste psykiske healsoevaarjelimmien sisnjelen tjoeperde skïemtjijidie åarjelsaemien dajvesne , jïh birrie Healsoe Noerhte måjhtelidh dah aktem nasjovnale dïedtem gaajhki saemiej åvteste Nöörjesne utnieh , aaj åarjelsaemien dajvesne .
Ad Notam Gylnedal AS .
Tjïrrehtimmie reeremereformeste , maahtoe Dah orre barkoeh mejtie reeremereformen tjïrrh åådtjeme , aktem tjarki aktivyøki barkoem dej jeatjah aktøørigujmie krievieh , ij goh unnemes tjïelth .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte akte stoerre gïehteldimmie Noerhte-Trööndelagesne , gusnie åesiestimmie lea 3.1 mrd. kråvnah jïh 1.738 barkijh .
8.-10. jaepiedaltese Alternatijve 1: 279 tæjmoeh
Aalkoven bijjieguvvine dejstie produksjovnijste Tråante 2017-heevehtæmman goh vuesiehtimmie dejtie gellielaaketje jïh gelliesåarhts laavenjostoeproduksjovnide jïh byjngetje beetnehvierhtiedåarjojde, edtjem daelie taalh gïehtjedidh Saemiedigkien dåarjojste BST:se jïh ÅST:se, jïh seamma tïjjen bæjjese bïejem man gellie vuartasjæjjah jïh man gellie vuasahtallemh teaterh utnin seamma jaepien.
Dah åadtjoeh ånnetji ussjedidh jïh dan mænngan raeriestimmiejgujmie båetieh .
nænnoestidh , orrijidh jallh laakh jeatjahtehtedh .
Vuejiehtimh gujht dle dejtie bovtside dïhte gujht dah åasteme jïh dïhte gujht dle trïengkh utni .
Saemien gïele sertieståvva boelveste boelvese hïejmesne
Minngemes dle vuajna juavsa guhkene dubpene .
Bïeljelimmiesvaalhtese:
saemien filmh , saemien artisth jïh saemien festivalh lissehtieh tjirke graadine jienede iedtjh saemien gïelen åvteste siebredahkesne .
Manne gegkestem dïhte viehkine sjædta dijjese mah sijhtieh lïeredh jïh saemien nuhtjedh .
Nov amma mijjieh geerve aaj lustestallebe gosse maanajgujmie ektine .
Mijjen almetjh laantesne orreme jïh dam soejmi laakan jïh respektine gïetedamme .
 (jyønetje guaktah gåatan vaedtsiejægan) 
Gierkieh maehtieh barre våajehtsgierkieh årrodh gosse leah tjaetsien sisnie.
Dan aejkien gaajhkh learohkh ånnetji saemien meehtin gosse skuvlem eelkin , ij guhte idtji maam maehtieh , bene dah ellen jeanatjommes sån daaroen goh sov nænnoesommes gïelem utnin .
Daate krievie vuarkoesåbpoe sjædta gosse saemiengïelem utnedh dovne almetje , saemien byjressiebredahkh , saemien barkoesijjieh , saemien institusjovnh jïh reeremij åtnoe saemien gïelesne .
Seamma aejkien dah tuhtjieh gærhkoe edtja våårege årrodh maanide misjoneeredh .
Soptsesth saemien beapmoevuekien bïjre .
Såemies idtjin sïjhth dåeriedidh , gihtjin mejtie åadtjoejin guhkebe baetsedh !
Kirsten Isaksen , noerhtesaemin tjirkije / Noerhte-Hålogalaanten bispedajv
Dellie tjoerim aaj ikth asken learohken skuvlese vuejedh juktie manne åadtjoejim learohkem råakedh .
Mijjie stuhtje laanteste Saepmie .
Daesnie låammegærjetje:
dååjrehtalledh jïh gïelem aajhtsedh vuelien , laavlomi , saalmi , aelhkies soptsestimmiej , vaajesi , guvviej , speali , tv-programmi jïh digitale vierhtiej tjïrrh
Mænngan gosse daate goerkese evtiesåvva , taale 23 ij sïjhth vielie vuajnalgidh goh 23 ektievoeth , men aaj goh akte ektiedimmie dejstie göökte bielijste 20 jïh 3 , jallh 2 luhkiedåehkieh jïh 3 akth .
Teatere akte tjeahpoehammoe mij tjiehpiedæjjah fasselde jieniebistie sjangerijstie.
Voereseraerie maahta jïjtje vientien aamhtesh bæjjese vaeltedh Saemiedigkieraaran .
, aaj ektine jeatjah darjoejgujmie .
Tjuara dåarjoen evtiedimmiebieliem reektedh , aaj reeknemassine .
Veeljh meedijeåerieh kampanjese , veeljh man åejvieaamhtesasse / mejtie åejvie aamh
Naemhtie aaj saemieh meatan gärhkoem tseegkedh mij soptseste mij lea reakta jïh rïektesvoete .
Gïelesertiestimmien gaavhtan boelvi gaskem dle akte aevhkie gellie saemieh seamma sijjesne årroeh .
Gosse löönemekåarhtem darjoeh , dellie dov nomme , påastesijjie , reakedsbiejjie jïh persovnenommere tjaalasuvvieh .
- saemieh dah aalkoe-almetjh daej golme laantine - saemieh leah tjierte jalhts ovmese laantine årroeminie - saemiej leah sjiere kultuvre jih ektesvuekie-jieleme , tradisjovnh , gielh , veasomh jih - båetije biejjij vååjnesassh - dej golme staati leah naasjovnale jih internaasjovnale diedte saemien kultuvrese jih - jielemasse nuepiem vedtedh øvtiedimmiem juhtiehtidh - saemien almetjidie leah reaktah jijtjedh reerenasse - saemien kultuvre jih jielemasse laanten kultuvrese lissine båata jih nimhtie dam bijjiebasse lutnjie - saemiej leah daerpiesvoete sjiere rasti namhtah jielemem øvtiedidh - saemide laante jih tjaetsie daerpies kultuvren sjiekenassen gaavhtan - gosse saemiej reaktasvoete edtja tseegesovvedh , dellie daerpies mujhtedh guktie saemieh aerebi aejtemen nuelesne orreme jih nimhtie ovreaktam dååsteme - saemiedigkieh dej golme laantine sjiekenassen mietie naemhtieh tjoeverieh vierhtiedieh - sijhtieh saemiej jielemem jih kultuvren båetije biejjide bueriedidh - eah edtjieh rasth saemij almetjij jallh ajne saemiej ektievuekie-jielemem jeeredh - vuejnedh guktie orre saemien konvensjovne maahta reaktide mah aerebi Lappekodisillesne 1751 tjåadtjoejin , orrestehtedh jih øvtiedidh - vuesiehtidh guktie saemiej reaktah jijtjedh reerenasse vååjnose båetieh , krøøhkestimmien nuelesne - saemij reaktah laantese jih tjaatsan goerkese biejedh jih nimhtie vuesiehtidh samieh dah aalkoealmetjh daej sjiere laantine - vuesiehtidh guktie saemiej sjiere maahtoeh jih kultuvre-diejvesh vihkeles , jih pråvhkeme eatnemen maelmijste lea leahtah saemien kultuvreste - moenedh guktie saemiej nyjsenæjjaj vuekieh jih barkoeh maehtieh ektievoetesne bijjiebasse lutnjesovvedh , juktie aaj nimhtie maehtieh buerebe vuesiehtæmman båetedh ovmese åårganisasjovnine - sijhtieh edtjieh saemieh ektesne veasodh goh akte ålme-tjierte daej golme laantine - vuesiehtidh saemiej vaajtelimmieh , væljoeh jih reaktah jijtje diedtem guedtedh - øvtiedimmien jih båetije bijjej gaavhtan - sijhtieh aaj vuesiehtidh saemiej reaktah jih jijtjh-reereme leah veadtaldihkie internaasjovnale almetji-reaktide jih aaj dan daamts almetje-reaktese -
latjkoe Tide Sjø AS .
Dan mænngan vïjhte soermh åelkiesgietesne ryöknoe .
Kraesielaantesne årroem .
saemien aalfabetem jiehtedh jïh saemien gïeletjoejenassh jiehtedh
Lissine dle reerenasse sæjhta alternatijvh utnedh gusnie lea nuepie Ålkoerijhkedepartementem jïh Byjresevaarjelimmiedepartementem reerenassekvartaalese sertedh .
Maahta aaj aevhkies årrodh giehtjedidh guktie buerkiestamme aktene daaroen-saemien baakoegærjesne , juktie giehtjedidh mejtie ektiedimmie baakoen jïh sisvegen gaskem .
Læjhkan veeljin vuekieh vuartasjidh mej bïjre gåaradi seamadidh , jalhts eah lin siemes guktie edtjien reaktavåaromem toelhkestidh .
Daesnie maahtah steemmadidh saemiedigkieveeljemisnie
dïejvesidie straejmie , spenning , resistanse , effekte jïh induksjovne nuhtjedh juktie illedahkh buerkiestidh voejhkelimmeste straejmiegievliejgujmie
Utnieb dle hijven mov aahka !
Bull , Ella Holm: Åarjel-saemien 3 , Davvi Girji OS .
Verbaale infleksjovne [+/- Tense/finite] [+/- Past] [+/- Agreement] (persovnh, numerush) Verbi leah tempush.
Addisjovne jïh subtraksjovne luhkiesertiestimmine jïh lotneminie , konkreetigujmie , paehpierisnie jïh åejjesne Vihkeles lohkehtæjja Andream vuesehte maam dïhte maahta .
Aaj reekteme faatoes learoevierhtieh leah akte haesteme lïerehtæmman saemien gïelesne .
Sïejhmelaakan vuejnebe nyjsenæjjah jollebe ööhpehtimmine jollebe låhkoeh noere aalteredåehkine utnin, goh seamma låhkoeh kaarride.
Stiften uvtemes barkoe lea gærhkoevoenide dej tsavtshvierhkiej gujmie dåarjodh jïh maehteles viehkine gellie dajvine reeredh .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 26 bielie 26 bielijste
Convention on Biological Diversity (2004) Akwe: Kon Guidelines .
Vuajnoem gemtiedidh jïh vuesiehtidh guktie gyhtjelassh byjresken bïjre abpe mijjen jielemh dijpieh
staareståvroen jienebelåhkoe maahta noerhkedh staareraeriem orrijidh .
Govlehtallije Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen , tell .
Daate lea journalistihken etihkeles njoelkedassh Nøørjesne , jïh lea jarngese gaajhkine digkiedimmine preessen barkoen bïjre .
Manne vïenhtem mijjen tjåenghkies bæjhkoehtimmie lea akte hijven raerie dennie barkosne veartenekonferansen vööste aalkoealmetji bïjre 2014 , Egil Olli vihth tjïerteste .
Dah guejmieh edtjieh aktem vielie åeliedihks laavenjostoem darjodh reeremen bïjre kultuvremojhtesistie kultuvrevaarjelimmielaaken mietie , m. mieriedimmie faageles dïedtejoekedimmien bïjre kultuvremojhteselaaken mietie , 3. § laavenjostoedïedte .
Jåarhkeskuvlen statistihke vuesehte 267 learohkh saemien voestesgïeline utnin faagegievlesne skuvlejaepien 2011/2012 , akte 41% lissiehtimmie 2008/2009 mænngan .
Julevsaemien gïetebaante stoeredahke stoerre
Saemiedigkien raerie bööti sïjhti åarjeldajven haestemidie raeriestidh .
Valkesejearsoesvoeteråajvarimmieh (Q340) 
Dov barkoeh leah maanide sujhtedh , aereden jih iehkeden maanide bïssedh , maanah joekehth darjomesijjide saehtedh - jih maahtah dån tjoeverh ånnetji gåetesne barkedh .
- biejjielåhkoe , våhkoebiejjieh , askh , jaepieboelhkh
Hïjven govlesadteme lea aalkajamme Staaten voeresibaalhkakaassan jih Skaehtiedirektovraten gaskem ihke haestemh sotnen låhkoej gaavhtan tjijredh dallah .
Bïevlen eatnemevuajeme lea nihteme abpe Sveerjesne , jïh skuvterem åådtje ajve vuejedh lopmesne gusnie ij eatnemem jallh sjædtoeh leajmodh .
Dah åeliedieh gaajhkh byøgkeles åejvieladtjh Nøørjesne eadtjohkelaakan dåarjedidh , jïh råajvarimmieh sjïehteladtedh mah leah goh positijve joekehtehteme , gosse edtjieh faalenassh vedtedh jïh råajvarimmiejgujmie nierhkedh mah dejtie saemide doehtedieh .
Aerviedimmie viertiestamme 2012-aarvehtsinie ekonomijesoejkesjisnie 2011 -14
Dejtie learoehkide mah viehkiem daarpesjieh maahta ållesth gyhtjelassh darjodh åvtelhbodti .
evtiedimmie dejstie saemien gïelijste goh tjaaleldh gïeline lea minngemes aejkien dorjeme .
6.3 Iktedimmie jïh digkiedimmie: Sïejhme illedahkh gihtjemevuekeste TVJT
Learohken vaestiedasse elliesvoetine
Jïh dïhte jorkese mearan siebriedahke sov åvteguvvieh jïh aarvoeh jarkeleminie .
Dïhte sæjhta jiehtedh mijjieh tjoerebe ikth vielie töölledh baahhasvoetem råakedh .
Torkelen vuajnoen mietie dihte låhkoe lea ååpsem onne .
Dette vil bidra til at man unngår ytterligere nedbygging av viktig beiteland som er en avgjørende forutsetning for opprettholdelse av den sørsamiske reindrifta.
Dïhte sïejhme gosse voestes aejkien seksem utni jeatjhlaakan sjïdti guktie lea ussjedamme .
Mijjieh sïjhtebe aktem vielie reaktoe justisepolitihkem .
Daelie teektsh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh båetieh - barkoe aalka tjaktjen 2010 .
5.4 Goerehtalleme
Edtjieh aaj barkedh guktie øøvtiedidh faaleldahkem Elgåen sjidtemesæjjan .
Dåajmijes vuekie lea saemien vuekie
Vuartesjh kaptihtelem vuelielisnie , vuarjasjimmen bïjre .
EN:n almetjereaktamoenehtse sov mïerhkesjimmieh Nöörjese vedti dan guhkiebasse barkoen bïjre EN:n konvensjovneste sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre voerhtjen 5.b.
Diedtieh njoelem jïh veeljh dah baakoeh mah jiehtiegasse bööremes sjeahta.
Orrestehteme , reereme- jïh gærhkoedepartementen kap. 2445 nuelesne Statsbygg , lea aktem dåarjoemieriem raeriestamme gusnie aaj vierhtieh dan soejkesjæmman orre gåetijste Saemien Sijtese Snåasesne leah meatan .
Aellieh dam toaledtese bïejh .
Pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh
Det er et fokus på å utvikle samisk demokrati i den Norske Kirke.
Jïjnjh mijjeste mearosne jïh jaevrine .
Soejkesjeboelhken nåhkelimmesne reerenasse sæjhta , Saemiedigkine ektine , aktem galhkuvereektehtsem darjodh tjïrrehtimmien bïjre Dahkoesoejkesjistie saemien gïelide .
Daate lea vaenebe goh daan jaepien , jïh lea dannasinie mijjieh skåårvemesoejkesjen minngiegietjiem
Daate sæjhta jiehtedh Saemiedigkie aaj tjuara tjerkebe leavloem bïejedh saemien gïelese sov biejjieladtje barkosne .
Båarasåbpoe maanah reaktam utnieh journaalebïevnesh heerredh jeatjah hoksevedtijidie jallh hoksesijjide , vuesiehtimmien gaavhtan jis dïhte lea noeredåastovisnie guessine orreme .
Naan aejkien iehkeds-biejjien jallh iehkeden gyrhkesjibie .
S: Tjidtjie jeahta proehkh , måvhkah .
Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtse leenesne skïemtjijh gorredidh jïh viehkiehtidh:
Gööktine askine akte onne maana sæjhta reakasovvedh mij nöörjen almetjinie nommere vijhte millijovnh sjædta .
Fylhkentjïelte 25 mill. kr TRD .
darjomh utnieh mah sijhtieh tseevtsemassem nasjovnelle unnebelåhkose nännoestidh , jijtsese nasjovnelle unnebelåhkoedåehkien identitetem , kultuvrem jih gïelem evtiedidh , diskrimineringe vuastalestedh jallh daajroeh geerjehte jijtsese dåehkien bïjre
Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente dåarjoeh jarngese vadta 50-påasten bijjelen Saemien jolleskuvlese .
1.3.2.1 Ulmieh
Guksien betnie lea jorpehke, juktie gåerede låajtosne bïejedh, dellie dïhte aaj tjaebpies.
Jalhts akte learohke laaken mietie ij daarpesjh pryövojde darjodh , learohke jïjtje jallh eejtegh , tjidtjieh aehtjieh bielide maehtieh nænnoestidh learohkhe edtja pryövoem darjodh .
1.3 Øøhpehtimmie
Dïhte akte ij dam mubpiem heerredh .
Daate akte fokuse saemien demokratijem evtiedidh Nöörjen Gærhkosne.
Datne maahtah aaj mijjen luvnie båetedh jïh njååhtjedidh mieriedimmiem reaktan bïjre kraavesæjjan jallh jis sïjhth juvlemebaatsehts jallh govnh juhtedh .
12.30 - 13.30: Digkiedimmie jïh geajnoe åvtese
Juktie maajhööhpehtimmien låhkoem dehtie ållesth learohkelåhkoste saemien gïelesne daejriehtidh, dle taalide aaj dejnie ållesth saemien learohkelåhkojne vierteste.
Fylhkenraerie sæjhta barkedh ihke baeniebåehtjierdimmie akte bielie sjædta dehtie sïejhme healsoefaalenasseste .
rohkelasse aarmoen bïjre 2
Jienemes maanine hijven tsiehkie .
Gosse hoksem hokseohtsijidie , SANKS ektine faalehtidh maehtebe seamma vyörtegs hoksem faalehtidh guktie krïebpesjamme , Jarngen primærhoksen (Centrum för primärvård) jarngeåejvie jïh ektiebarkoetjïerten åvtehke , Olle Christmansson , jeahta .
Skreejremedåarjoe sïeltide mah lïerehtæjjah jïh learoekandidaath sïjse vaeltieh mah dåeriesmoerh utnieh sijjiem åadtjodh
Åeniedimmiem tjaeledh
Doh viesjiehtommes learohkh daarpesjieh guhkiem gïehtelidh:
Saemiedigkien barkijh sojjehtje barkoeaejkiem utnieh .
Saemiedigkieraerie aaj Sara Ellen Anne Eiram læhkohte mij Gærhkoetjåanghkosne voerhtjen 14.b.
Seamma goh övtebe dåehkie gåarede Haspelmathen teermine daam gåhtjodh equipolleente.
Muvhten aejkien learohkh maehtieh sih baajedh vaestiedidh dejtie ræhpas laavenjasside , jalhts dej vaastoeh jeatjah laavenjassine vuesiehtieh tekstem buerielaakan guarkeme .
Soenh jallh fabrihkesoenh aejmie jïh naaloegåetie
Tjïelti frijje dïenesjimmieh eensi nænnoestidh , nov guktie maanavaarjelimmie , skovle jïh håksoe buerebe sjædta .
Learoesoejkesje Maahtoelutnjemasse www.udir.no/lareplaner/kunnskapsloftet /
Darjomemööleme Fylhkentjïelte lea gellie jaepieh aktem öörnegem åtneme juktie darjoemidie mööledh .
Aelhkebe aaj baajedh åssjalommeside juhtiehtidh gosse nimhtie tjahkesjen , jïh hævvi aaj vualan skejkiehtidh dagkarine domtesisnie .
suejnieh tjomhpine bïejedh
Jïjnjh viesjies learohkh addisjovnine jïh subtraksjovnine tjabreminie .
vuesiehtidh mejtie maana / learohke sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje
Eevre dan gierkien baalte vïnhtsen betnesne lin jïjnjh guelieh mejtie aadtjen gööleme .
Duojáriid ealáhussearvi jïh Sámiid duodji mah sijhtieh maahtoem eknomijen jïh reeknehlåhkoen sisnjeli nænnoestehtedh jieliemisnie .
Dan ulmie lea gåabpatjahkide veerbide seerkedh seamma adjektijveste.
Irhkeme jïh trïegkenasse aaj saemien learohki gaskem heannede .
Gaskemedtien aaltere dejtie mah leah fasseldamme SDJ-dajvesne jaepien 2012 lij 43.4 jaepieh.
Saatnan manne im maam akt maehtieh ?
Akte dagkeres learohkelåhkoe mij dan jïjnjem gajva stoerre haestemh vadta dejtie mah maajhööhpehtimmiem faalehtieh gosse edtjieh soejkesjidh tïjjen åvtese man jïjnjh lohkehtæjjah daerpies.
bïhkedassesne gusnie daerpies bïevnesh guvvijste , læstojste jïh teksteste sjïehtedidh .
Lissine Saemiedigkie dåarjoem vadta museumidie , kultuvrejarngide jïh kultuvregåetide , jïh dåarjoe råajvarimmide healsoesuerkien sisnjelen , mah aaj stoerre ulmiem utnieh juktie dejtie bööremes mieriekrïevenasside sjugniedidh saemien gïelese .
Desnie oktegh 40 biejjieh årroeji .
jis learohki lea reakta sjiereööhpehtimmiem åadtjodh jallh learohki lea reakta sjïere gïeleööhpehtimmiem åadtjodh jïh gusnie seamma tïjjen lea tjïelke pryövenassen illedahkh
10. daltese
Muvhth learohkh dysleksijine lohkemehaerine tjabreminie gosse luhkieh jïh taalh tjaelieh .
3.2 Diejvesh jïh baakoeåtnoe - akte faarhmeles jaahkoeøøhpehtimmie
Edtja råajvarimmieh, öörnegh jïh byögkeles dïenesjh saemide sjïehtedidh seammalaakan goh jeatjah årroejidie.
Lex Maria-bæjhkoehtimmiem edtja goerehtidh juktie skïemtjijevihtiesvoetem vihtiestidh .
Doh jeatjebh leah NAV .
Lissine konvertinge ferriedihks jïh 100% orrestimmeles energijefasseldimmiem båata jïh utfasing gaajhkijste åljagiebnijste .
Stipende lea tseegkesovveme studentidie mah ööhpehtimmiem åarjel- jïh julevsaemien gielesne vaeltieh, giellatjiehppe Árran maanagïertesne lea stuerebe dåarjoem åådtjeme jïh mijjieh gïeleprosjeekth prioriteradamme ryöktesth daej dajvi jïh gïeli vööste.
Dahkoeprogramme dearjoen vööste Arktisesne (ACAP) 
2523 kråvnah fïerhten asken Geerve learoekandidaatide
Tïjjeperspektijve: 2009
jaepien dåarjoejgujmie Regijovnale Evtiedimmieprogrammeste .
Juktie veehte stuerebe bielieh laanteste biejjiem heevehtieh , dellie dïhte saemien kultuvre vielies vååjnoes sjædta byøgkelesvoetesne , orre saemieministere Rigmor Aasrud jeahta .
Maanan bööremes edtja gaajhkh sjæjsjalimmieh stuvredh mah maanam dijpieh .
nænnostovvi jïh Sijjieøvtiedimmiesoejkesje Raarvihken jarngese mij jaepien 2008
Gïehteldimmie jïh
Thought as a System .
 (Joekoen vihkeles laagh mah Raarvihken bæjngolen , daam gyhtjelassem vaestiehtieh) 
NORDLAANTEN FÅ .
Seamma saaht dah lïhtsegh åadtjoeh baakojde dievhtedh konteksten mietie.
Åarjelsaemien lohkehtæjjaøøhpehtimmie
bæjhkoehtin dellie dejtie teermide åtnasovvi.
Dellie dov leah nuepie dejtie dåehkieh jïh almetjh veeljedh gïeh edtjieh meatan årrodh gærhkoen jielemen jïh tsavtshvierhkiej bïjre raeriestidh dah njieljieh båetije jaepide .
Skuvle-åejvieh edtjieh barre vierhtiedidh mejtie eah learohkh daarpesjh gïehtjedimmiem darjodh jis dan lea reaktoe sjïere lohkehtæmman jallh sjïere gïelelïerehtæmman gïeleldh unnebelåhkoegïelide , gosse illeldahke gïehtjedimmeste mejtie learohke ij dorjeme , ij mïsse learohken lïerehtæmman soptsesth .
5,6%5,6%
Funksjonelle morfologije vihkeles leksikaale roehtsemorfemidie dibrehtidh goerkesæmman.
1. aejkien politihken gïetedalleme
Joseph Åanghkerisnie vaadtsehtji jïh saemiesti gosse nuerebe lij .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 3 bielie 26 bielijste
Doh prosessh laaken mietie mah baajedieh fïereguhtem sov mïelem buektedh tjïelten soejkesjimmien bïjre , jïh dïedte voenges daajroem jïh aerpievuekien daajroem skååffedh eah edtjh nåakebe sjïdtedh tjïeltereformen gaavhtan .
Læjhkan , tjïrrehtimmien mænngan Åvlan pryöveste , dïhte tjuara vielie barkedh daejnie:
Maanakonvensjovne lea goh SP jïh ØSK meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne , almetjereaktalaaken tjïrrh .
' em , goltelh raadijovem .
Lïeneståvroe barka guktie EU:n jïh Sveerjen jåartaburriepolitihke jïh laantevoenepolithke jïh dan lissine Laantevoeneprogremme åadtjoeh regionalen daltesasse tjïrrehtidh .
Åejviehaesteme daesnie lea sjïehteladtedh ihke årroji reakta lïerehtidh jïh nåhtadidh saemien gïelem illesuvvieh .
Hearrah mah barkoem åadtjoeh reeremedajven sisnjelen , tjuerieh saemien gïelelïerehtimmiem tjïrrehtidh jis eah åvtelhbodti saemien maehtieh .
Dle learohkh ryøknoeh man gellie vokalh .
Dïhte lea tjïelten barkoe eatnemeåtnoem soejkesjidh jïh stuvredh .
Akte åålmege mij buektiehti nåakevoetem buerievoetine dåastodh gosse mijjieh daan giesien dejtie julmies hamhkojde dååjrimh .
lovvesdaajvh , jaervrieh jïh tjaetsieh jotskelidh
Laavenjostoelatjkoe lea illedahke akten skraejrien mietie Båddådjon tjïelteste , jïh edtja politihkeles gïetedæmman Saemiedigkien stoerretjåanghkosne ruffien , jïh Båddådjon tjïelteståvrosne 18.06.15 .
Aarebi jïjnjh studenth åarjelsaemien Sveerjesne lohkin, daelie vielie åtna mej gaskem maahta veeljedh nöörjen learoesijjine.
Eatneme jïh kultuvre åvtese geasalgieh goh dïhte jarnge Nöörjen fealadassedorjesisnie .
Daesnie maahtah raerieh gærjaj bïjre gaavnedh , jis sïjhth vielie lohkedh .
Beetsuvh Nøørjesne .
Dan mænngan journalist-skuvlem ohtsim .
Seamma tïjjen dle sjïehtedimmieh darjoeh guktie daerpies sjædta aktine sjeakoeminie jïh tjïelkestimmine fylhkentjïelten geajnoedïedteste .
Älvkarleby , Österåker jïh Östhammar .
Noerekonferanse lea Noerhte-Trööndelagen vaestiedasse Noeri fylhkendægkan , jïh bïhkedassh mah daesnie vadtasuvvieh leah vihkeles signalh guktie RES edtja prijoriteradidh .
Bievnieh raasismen bïjre !
Lissine funksjovnide juhtedh , dle goevtese aaj sjyøhtehke jïh stinkes bïevnesh buakta dejnie ovmessie suerkine , jïh håksa dah darjoeh hijven barkoevuekieh , bihkedimmieh jïh dåarjoem åadtjoeh .
Daate prosjekte lea feerhmeme jïh laavenjostoe ovmessie tjïerti- jïh siebriejgujmie voenesne jïh jeatjah vierhtiealmetjigujmie .
Mijjieh joe åvtelistie göökte veerbh vuajneme mah daennie dåehkesne sjiehtieh, murhkedh jïh tsööpkedh jïh dej paarrebielieh
): Lievengen jåarhkeskuvle: 6,9 mill. kråvnah .
Dïejvese åehpies sjïdti nöörjen gïelesne reektehtsen tjïrrh Vår felles framtid (Mijjen tjåenghkies båetijen biejjien), maam EN .
Daate bïhkedimmie lea ovmessie vuekiej bïjre , guktie maahta daam barkoem darjodh .
Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: " bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre , gïjren 2015 " .
Learoevierhtide göökte barkoegærjah , akte dejtie åarjelsaemien voestesgïeline , jïh akte dejtie mubpiegïeline .
Ektiedasse dejpeladtje jïh daaletje maahtojste Mijjen ulmie lea jïjtse kultuvren bïjre dotkedh jïh guktie nænnoes jielemevuekiem jaksedh dovne aaj jïlle jielemekvalieteete tjïrrh jielemem aelhkiehtidh jïh ij maaksojde bæjjoehtidh .
Eah badth joekehtassh GB:n jïh MP:n gaskem mov tjaalegem jeatjahtehtieh.
Man åvteste ih jïjtjemdh dallatjinie dïsse tjaeledh ?
Deallahtæjja , Software Innovation , aktem vuekiem evtiedamme maam dah laavenjostoje fylhkentjïelth nænnostamme daan gålkoen .
Vuepsiem dejnie
Dellie kolonne edtja klaeriem målsodh .
NATO har tatt over kommunestyresalen og hele Storstuggu.
Tjïelth jïh fylhkentjïelte leah akte vihkeles bielie infrastruktuvreste dan åvteste dah hijven dïenesjefaalenassh årroejidie jïh jieliemasse fylhkesne huksieh .
bïevnesh brosjyrijste jïh digitaale tjaalegijstie nuhtjedh juktie aktem sïejhme skïemtjelassem buerkiestidh jïh guktie maahta dam båehtjierdidh , jïh buerkiestidh man åvteste mijjieh vaksijnam vaeltebe naan skïemtjelassi vööste
Aalkoealmetji ulmie lea orreme laavenjostoem jïh barkoem iktedidh juktie meatan årrodh ellieslaakan , radtjoeslaakan , ryöktesth jïh seammavyörtegslaakan prosessesne åvtelen jïh jïjtjehke veartenekonferansesne .
Gosse aerpiegïelem haalvah dellie jeenemes reaktoelaakan sjædta.
BERTIL JÖNSSON
Saemiedigkie lea aaj båarhte vaalteme doh fïerhten jaepien våaroehtimmieh mah ohtsemidie stuvreme daan raajan .
Dïhte lij nuhteligs skuvlese , jïh tjïeltese aaj , guktie dah aktem vijriebasse vuajnajimmiem åadtjoejin dan åarjelsaemien gïeleøøhpehtæmman .
Daate sæjhta jiehtedh Fylhkenålmah tjuerieh hoksedh skuvleaajhterh daajroem utnieh njoelkedassi bïjre dovne dan stïeresne ööhpehtimmien jïh maajhööhpehtimmien
Jaepien 2012 åvtelen dah lin bïejesovveme "Gööleme, lidteme jïh gueliebïepmehtimmien" nualan (jallh veelebe tjïertestimmie "dorjemasse beapmoegueleste, myövhkeskreekh, krepsekreekh jïh naaloeskinnh mearoe- jïh mearoegaedtien akvakultuvresne", jielemekode 03.211).
Reentekompensasjovneöörnege skovhteråajvarimmide fylhkine jåarhka 2019 raajan , gusnie mijjieh ohtsemen mietie maehtebe reentemaaksoeh dåastodh akten fïerhten jaepien löönemen åvteste , raajan 92 mill. kr. .
Goerehtæjja ij guhkebe aamhtesem buekth jis ij datne dam sïjhth jïh tjura aaj sjaavods årrodh goh jeatjah healsoe- jïh skïemtjehoksebarkijh , jis datne sïjhth anonymeles årrodh .
madtjeldehtedh , pryjjedh , hoksem vuesiehtidh , viehkiehtidh jïh mubpiejgujmie juekedh
Dah gieh leah mealtan lohkehtæjjine , giejnie aelkedh jïh giejnie eadtjaldehtedh provsjekten mietie aaj åadtjoeh nuepiem faagen gïenglåbpose gusnie lea aevhkie provsjektasse .
Sjïere krïevenassh:
Åvtelhbodti steemmadimmie orrije minngemes bearjadahken veeljemen åvtelen Svalbardesne jïh Jan Mayenisnie .
Vigdis H. Belbo , tjïelten åejvie
Elektrovneles pryövh 13.-25.10
Maanagïerte edtja maanaj saemien identiteetem nænnoestehtedh viehkine saemien gïelem nuhtjedh jïh saemien kultuvren bïjre bievnedh .
vellien vaajmoe !
Datne aaj maahtah rehabiliteremekoordinatovrijem soptsestidh jallh naaken jeatjah barkijistie dov healsoejarngesne www.jll.se/healsoejarngen nomme .
Vïhtesjæjja mij njaalmeldh dïejveldimmesne meatan galka stillesovvedh saatnan soptsestidh jïh saetniesluhpiem våarnodh .
aarvehtsem aerviedidh aktene öörnedamme vaeljehkisnie bååstedebïejeminie jïh bielelen , jïh aktene ov-öörnedamme vaeljehkisnie bielelen bååstedebïejeme
Gosse dam rïhpeste dam sijjiem gaavna gusnie tjaalasovveme:
Njealjede diagnostihke guktie progressijve dejtie veerbide joekehte.
gaskems (sïebredahken tseegkeme ,
Akte maalle viermiebarkoste maahta göökte sjïere tjåanghkoeh lohkehtæjjijste årrodh , akte tjåanghkoe jåarhkeskuvlen lohkehtæjjide jïh akte tjåanghkoe maadthskuvlen lohkehtæjjide tjaktjege , jïh faalenasse viermietjåanghkoej bïjre gåabpagidie dåehkide Nordlaanten FA .
Gosse edtja gyrhkesjimmieh låavthgåetesne utnedh dellie iemie hearra dam sijjiem båassjoen lïhkemes åådtje .
d Amatööreteateridie barkedh abpe dajvesne, tjiehpeles- teaterepedagogeles jïh kultuvrefaageles dåarjojne.
Artihkele Tjaaleldh prosjekte
Dååjrehtimmie vuesehte jiermijes tåalhkem provhkedh dejtie guhth adtjegh diekie båateme , mohte aaj dejtie guhth daesnie guhkiem orreme .
Jis edtja reerenassen dahkoesoejkesjem saemien gïelese tjïrrehtidh , dle Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre tjuara våaroeminie årrodh .
Mijjen Jupmele buerie jïh mijjem aarmojne dåastohte .
Tjuara lïerehtimmiepaahkide sjïehtedidh dejtie ovmessie daltesidie ööhpehtimmesne , maanagïerteste dovne jolleskuvlh / universiteett .
Learoehkidie ööhpehtidh guktie edtjieh sinsitnide jïh lohkehtæjjam buarastehtedh jïh Buaregh jiehtedh .
Minngemes man bïjre kommentaarem tjaaleme
Bietsien leevegh leevege lea guhkies jïh siegkies goh naaloe .
Såekie daelvege Daelvege moere lïegkede .
Fra venstre: Jenny Kristine Dragsten Bendiksen , Glåmos; Laila Haugom Nordfjell , Røros; Aina Haugom Nordfjell , Røros; Anna Nordfjell , Røros; Maijja-Krihke Brandsfjell , Brekken og Vanja Tørresdal , Brekken .
Buerebe våaromh ohtjebarkoesijjide Aelhkebe okteghbarkoesijjide darjodh barkijh åadtjoeh dellie mijjieh sijhtebe barkoevedtijemaaksoem vualanidh dam voestes barkijem luhkie prosenth .
Sveerjen raedtesne , Eajresne dah båatsoesaemieh bovtsenbearkoeh jïh vætnoeh duekieh .
Tjïertestamme aktem rïektes laavenjassem sjugniedidh .
Madte olkene .
Goerehtallemepryövh edtjieh goerehtidh mennie mieresne learohki dïejvesegoerkese jïh maadthtjiehpiesvoeth leah learoesoejkesjen ulmiej mietie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoetide dennie sjyöhtehke faagesne .
Dej hijven dååjrehtimmiej gaavhtan dehtie sjyöhtehke prosjekteste laavenjostoeguejmiejgujmie , skuvle sæjhta daelie aktine prosjektine nierhkedh learoehkidie 1.-4. daltesasse , naemhtie guktie gaajhkh learohkh åadtjoeh meatan årrodh lïerehtimmesne 1. daltesen raejeste .
Tjïertesth laagen darjoem Raarvihkesne:
Reereme fïerhtem dispensasjovneohtsemem sjïerelaakan gïetede .
Dihte tjöödtjeste , aktem gietem bæjjese steerie soermigujmie geerjehtamme jïh guhkiebasse ryöknoe 21 , 22 , 23 , 24 , 25 .
Rïhpestimmie vuasahtallemistie Gærjaluejhteme:
3. tsiehkie lea dïhte mij ryöktesth teateridie gïetede goh barkoesuerkieh.
7. jaepiedaltese
Goh maana edtja voestesgïelem vejtiestidh dellie aaj tjuara inputem åadtjodh, dam maam maana gåvla.
Daah institusjovnh leah aktem vihkeles råållam åtneme ihke noerhtesaemien gïele lea evtiesovveme jïh åtnasovveme .
Hætta 18 jaepien båeries dellie .
Leenestuvrie fierhten jaepien åårganisjasjovnedåarjoeh joekede åårganisasjovnide mejtie dej unnebelåhkoej judarh , romerh jih svöörjensåevmieh åvteste barkieh .
Tjeahta vuartasjidh guktie giefesvoetedåeriesmoerh jïh byjreskedåeriesmoerh sinsitniem dijpieh , jïh daerpies vierhtiedidh guhkiem byjreskem krøøhkestidh dan muhteste goh åenehkes aejkien økonomijen krøøhkestidh .
Svanjggá göökte dajvide juakeme; A jïh B. Dajve A lea dïhte boelhke Svanjggá:ste mij noerhtelen Dybenåga .
Jalhts åarjelsaemieh aktene dajvesne årroeh gusnie mahte gaajhkesh jienebelåhkoen gïelem soptsestieh, men læjhkan dah annje gïelemaahtoem jïjnjene gïeline utnieh.
Miehtjejielemh / Duedtie
argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie viehkine daajroem nuhtjedh retorihken bïjre
Ållesth dle 116 mah lin meatan gaahtjemisnie , jïh dejstie 48 raeriestimmieh böötin .
Muvhtene measetjem tjåagkam .
Åajvahkommes dah voenges ruvtesïelth ektiedïenesjidie åestieh .
Dah aarvehtsh bigkieh dovne veahkese jïh gelliesåarhts ovseekere faktovridie , g. j straejmieåasa .
Bolagsverket:se tjaalasovvedh
Ibie daejrieh man tjarke daate neavroe mijjem tsevtsie .
Sjïere jupmele-gaagkestimmieh .
Gærjagåetie- jïh kultuvrebusse Noerhte-Tromsesne
Sæjhta gievriem åehpiedehtedh gosse edtja vuesiehtidh maam daan giesien gaavneme dejnie barkojne ålkone dajvine .
Aaj healsoe- jïh skïemtjehokse mejtie tjïelth darjoeh , jallh tjïeltigujmie latjkoen mietie , jïh dam sïejhme såjhtoem Socialtjänstlagen / Sosiaaledïenesjelaaken mietie mejtie åådtje healsoe- jïh skïemtjehoksine .
UKS vihties tjåanghkoeh åtna gusnie digkiedieh jïh lahtestimmine båetieh sjyöhtehke aamhtesi bïjre .
Loarte båatsoesïjten jïh Njaarke saemiensïjten gaskem jaevreste Björkvattnet jaavran Jävsjön .
Vædtsoesvoete nyjseni vööste - akte abpeveartenen jïh lïhkemes dåeriesmoere
Dïhte gie irhkie naan aejkien ij skåltoem vaeltieh jïh dellie jeahta dïhte gaastastalli .
Ij aelhkebe sjædta gosse veljie morfologije G2gïelesne.
Manne daennie Årromelastoeråavjarimmesne daam diedtiehtem , Navarsete jeahta .
Dah golme maanah aaj vihth desnie jïh låapoestalleminie mubpiejgujmie ektine .
Dov realmaahtoem vuarjasjamme åadtjodh
Man bïjre dah aamhtesh ?
Dïhte lea dah reavsah njammesne mejtie sjïdtedieh .
[ xPREDICATE] (11a) representasjovne dovne intransitijve jïh transitjive veerbese break.
Nimhtie leah reereme-lihtsegh veeljeme dajvem guelmien gierten juekedh .
Daate lea barkoe laahkoej bïjre .
Paarrh mej naan gielhtie mannasinie eah öövre dejnie dåehkine övtebe kapihtelistie sjïehth.
Reaktam second opinionese åtna jis
Mantra: Daajroe åvtetje tïjjen bïjre - jearsoes daaletje tïjjen - visjovnigujmie båetijen aajkan.
jïh stillh vuartasjidh dam maam tjaaleme aerebe deellieh .
Saemien aerpievuekien daajroe eatnemen bïjre aktem ållesth ussjedimmiem jïh goerkesem fokusisnie åtna , gusnie leavloem beaja praktihkeles tjiehpiesvoetide .
aalkeme sïeterdidh .
Puberteete daamhtaj aalka varki sjïdtede .
Aamen .
Mah aamhtesh datne vïenhth dam illedahkem darjoejin ?
ISBN 82-90036-30-2
Dah sïjhtieh dijjem viehkiehtidh dejtie vihkelommes bïevnesidie gaavnedh aktene aamhtesisnie .
Byögkeles dïenesjh edtjieh åajvahkommes dam seamma sisvegem utnedh saaht gusnie datne sååjhth årroeminie.
Doh 31 tjïelth mah lissine båetieh , leah geerjehtamme luhkine fylhkine Noerhte-Trööndelagen luvhtie Aust-Agderen gåajkoe .
Guktie leam aerebe tjaaleme manne dejtie goerehtimmiedåehkide naemhtie juakeme: Voestes dåehkie (GD 1); dah 10 -13 jaepiej gaskem saemien lohkeme.
Uhtjiedimmieh lea akten lineære vuekien mietie , dsj .
Lissine maehtebe vuejnedh jeenemes vaestiedæjjijste jeatjah laahkoejgujmie saemiestamme jallh saemesteminie.
Daate sæjhta jiehtedh aktem lissiehtimmiem ohtsijelåhkoste mah edtjieh learoesijjiem utnedh , lissiehtimmie 75% raajan .
3.4.4 Saemiedigkie teateren jïh scenetjeahpoen bïjre Saemiedigkiebïevnesisnie tjeahpoen jïh kultuvren bïjre 2013
Vååleseleesseme vuesiehtimmien gaavhtan musigke jih svihtjh-guvvieh sjiere almetjidie lea luhpie .
Åarjelsaemieh samarbeidsavtale
Tjuara daam lïerehtimmiedarjomem sjïehtedidh learohki maehtelesvoetide .
Juktie raaktan gosse gïerve , dov veeljeme jïh barkoe leah vihkielommes .
Vijriebasse sïjhtieh jienebh vaedtseme‐ jïh sygkelegeajnoeh , guktie almetjh edtjieh jearsoeslaakan fealadidh .
Nöörjen staate dïedtem åtna sjïehteladtedh ihke saemieh maehtieh sijjen gïelem gorredidh jïh evtiedidh .
Veeljemebiejjien niekedem iktegisth mov steemme dïhte aktege steemme sjædta , mij illedahkem jarkele akten otnjegasse mij Nøørjen båetijen biejjien muana .
Noere jïh båeries almetjh noerhtede jïh åarjede Tråantese böötin .
Dïhte aaj vihkeles gosse learohke voestegh dam nöörjen baakoem ohtsede .
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta saemiedigkieraerie soejkesje- jïh finansemoenehtsinie ektine edtja Stoerredigkien gåajkoe gålkoen aalkoelisnie juktie daerpiesvoeti bïjre saemien siebriedahkesne soptsestidh .
buelieminie .
Øøhpehtimmieh jih vierhtiemaaksoeh tjoeverieh sjiehtesovvedh fiere guhten duakan .
Ögoninflammation hos barn - vad kan man göra själv ?
Soptsesth maam datne ussjedh , aktene digkiedimmesne klaassesne jallh tjaelieh aktem lohkijeprieviem .
Dejtie tjuara ajve vaestiedidh jaavoe jallh ijje .
Gaskemedtie b / Oslo
Digkede jïh vuarjesje viehkiedïrregh jïh vuesehte guktie dejtie tjaalegisnie tsevtsieh
Dïhte jååhkesjimmie maam Saemiedigkie lea raeriestimmine laakenænnoestimmide vadteme , göölemereaktan bïjre jïh gorredimmien bïjre göölemistie goh vierhtievåarome saemien kultuvrese , aktine laakeproposisjovnine fulkesamme sjædta Stoerredigkesne , jïh Stoerredigkie göölemereaktam jååhkesje mij våaromem åtna almetjereaktesne jïh histovrijen åtnosne .
Lissine dah 54% raajesijstie pronominelle objeektine jïh 46
Ööhpehtimmiedirektovraate lea reekteme akte dagkeres goerehtalleme sæjhta fer guhkiem ryöhkedh jïh fer dovres sjïdtedh .
Gosse joejkesti jïh vietjierinie gievrien nelnie beenghki , dle daate viejhkie bïjre jarkan dej væhtaj nille njulhtji , jïh nåajtoje vuartasji guktie dïhte viejhkie vualkasji jïh dïhte nåajtoje meehti nåajtodh .
Jis jïjnjebh stipendeöörnegem ohtsieh goh miere ryöhkoe dellie dah vierhtieh ohtsedæjjide juekedh .
Goh moralske indivijde almetje dïedtem åtna sov dahkoej åvteste , aaj dej dahkoej åvteste mejtie mubpieh skraejriem vaalteme .
 (66) a. Eebre Arne
 (32) a. Márjá Márja
Jis prievesne sjïere bïevnesh maahta bieliem dejstie tjeakoes darjodh jis sæjhta , guktie barre dah åejvieladtjh åadtjoeh dam lohkedh .
Gaallabaernieh , videjove golme åarjelsaemien Gaallabaerniej bïjre , Ninne Film AS 2004
Dah guaktah sinsitniem aarebistie damtijægan ?
Gosse veerbedarjome illeme dellie dej mierie jeatjadamme jïh dah leah tjåanghkan båateme voestes raajesisnie dah leah sïrvh, mubpene raajesisnie dellie almetjh.
Prosjekte edtja seamma tïjjen aerpievuekien daajroem sertiestidh dehtie båarasåbpoe boelveste nuerebe boelvese .
Goh mijjieh vuejnebe dle gaajhkh saemien learohkh aktem sjïere reaktam saemienlïerehtæmman utnieh, jïh dah mah saemien dajvine årroeminie aaj reaktam lïerehtæmman utnieh saemien gïelen tjïrrh.
Jis tjoejem lissiehtamme dellie kaanne aelhkebe govledh mejtie raajese hijven jallh ij, jïh dellie kaanne illedahke jeatjahlaakan sjïdteme.
Vuesiehtimmiem maam baakoegærjeste veedtjem lea marngestidh/marngesidh.
Nejpieh jïh saejhtieh aaj gierkeste .
SNÅSA Gïelem nastedh i Snåsa
veadtaldihkie .
Saemien Sijte Snåasesne lea vihkeles intituvsjovne .
§ 5 Likká Troms fylhkesne Likkán daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rostojávri:ste Rv:n 287 baaktoe jeanoen Rostoeatnu mietie jaavran Vuolit Rostojávri , meatesth daam jaevriem jïh johkem Rostojohka dahkoe gusnie jeanoem Dieváideatnu gaavnesje (Divielva) Rostanes:sne .
Åarjelsaemien gïelejarngh
Faageskuvlh Trøøndelagesne leah gellie jaepieh nænnoes jïh maehteles faagebyjresh bæjjese bigkeme , mah maehtieh hijven illedahkh vuesiehtidh jïh jïjnjh studenth mah dejtie jïjnjh studijefaalenasside ohtsedieh .
Prosjekte galka orre , daamhtaj darjomi ålkolen jïh tïjjem gaertjiedidh .
Dan gïjre-bïejjien dov voeptijste gïjki jïh dov mojjestimmie lij dïhte maam voestemes vööjnim .
Goeven 15. b. 2000. mieriedimmie lea daennie gaskeviermiesijjesne: http://www.lovdata.no/for/sf/kr/kr-20001215 Daej moenemi mietie dle budsjedtenjoelkedasside nænnoestamme Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltese (FD .
Seamma aejkien edtjieh nuepiem utnedh lyhkesidh .
Bull , Ella Holm & Bergsland , Knut (1993): Biejjien nïejte .
Nuerebh lohkehtæjjah sijhtieh ovmessie learoevierhtieh guktie fihkieh veeljedh .
osku@kirken.no Diedteles redaktööre: Saemien Gærhkoeraerien generaletjaelije , Tore Johnsen Saemien gærhkoeraerie lea jïjnjem barkeme edtja dejtie reaktoe copyright-aajhteridie fïerhne saalmese , gåvvan jïh filmese jaksedh .
Manne leam Oslovistie .
Juktie mubpiengïelen learohkh edtjieh dej mubpiengïelem evtiedidh, dah tjuerieh aaj dej baakoeveahkam jïh grammatihkem bigkedh, seamma guktie G1 soptsestæjjah.
Seamma tïjjen lij akte viesjies aalkoe ajve 102 studijepoengigujmie ållesth, jaepien 2008.
Dihte alma vaadtsa jih vaadtsa .
3 Øvingsbok
Plæjjohkemïerhkh Åvlan pryöveheeftesne vuesiehtieh satne pryövoe aktem strategijem nuhtjedh gusnie goerh mïerhkesje mah lea kategoriseradamme jïh ryökneme , men seapan ij dïhte dam strategijem ellieslaakan haalvoe .
Vuesehth sjædtoeh
Sjïere jielemh /dajvh mah leah råajvarimmiedajve Mah jielemh/dajvh mah sjïere dåarjoem/dåarjoehtimmiem åådtjeme?
Pryøvenassemoenehtsh utnieh , goh jeatjah fylhkentjïelten tjirkijh , baalhkam njoelkedassi mietie , maam Fylhkendigkie nænnoestamme .
Learohkh barkoem guvviedieh jïh tjaalegem tjaelieh guvvide .
Veareldekommisjovnen / Brundtlandkommisjovnen galhkemereektehtsistie 1987:n raejeste våarome båata mij jeahta: " Staeries evtiedimmie lea evtiedimmie mij daanbien daarpoeh dååste jïh ij båetien boelven nuepieh eerjh juktie dah åadtjoeh sijjen daarpoeh krøøhkestidh " .
Ohtseme aktem faamoelinjam feerhmie mij lea 370 km guhkies , jïh edtja såemies dej stööremes båatsoedajvi tjïrrh Nøørjesne juhtedh .
Ulmie lea jarkoestimmie edtja åadtjodh / utnedh seamma sisvegem / dijrem goh maadth-tjaalege .
Dïhte orre tabledte , dam edtja jeatja kaarhteste vaeltedh guktie ij aktem fååtesh kaarhtesne maam daelie nåhtede .
Vierhtiedimmien mænngan NBR-este jih Laanteburriedepartementeste , moenehtse tseegesovvi 1969 .
10 millijovnh saemien kultuvrese gålkoen mænngan
• HINT
Jis ij sïjhth dam alternatijvem mïsse apotehke molse jïh ij dam maam reseptesne tjaaleme maahta jeatjah generikeles alternatijvem veeljedh .
Maahta aaj objeektem raajesisnie sliejhtedh jis nulle objeekte antesedentem åtna mij aerebi neebneme ektiedimmesne, men nulle objeekte jïh dan antesedente tjuerieh seamma vyörtegs årrodh.
) Tjijrie Lövberg (Vilh .
Tellefovne 23 30 12 00 www.utdanningsdirektoratet.no Bæjhkoehtamme ruffien 2013
Laavenjasse maahta gihtjedh dah edtjieh gellie teksth viertiestidh , jallh tekstem histovrijen tseahkan bïejedh .
Lissine dle budsjedterede konsesjovnefaamoebaalhkah fylhkendigkien budsjedtesuerkesne .
Råajvarimmie 25 Tjeavadimmie bielijste studijelaajkoste
Ulmieh båetije aamhtesasse: ...
heerjehtidh aaj muana ahte ij lea maana åvtesne vaane bearkojne orreme.
Pleenumemieriedimmie Saemiedigkie pleenumisnie suehpeden 21 b. 2008 mieriedi: Ståvroem seehtedh byjreskepolitihke programmem darjodh protokolle nr 2003: 3 , §
Edtjebe kaanne ektesne byöpmedidh .
gellievoetem jïh almetjie staarnem eejhtedh
Mov lohkehtæjja desnie lij Håkon Henriksen .
etate aaj sæjhta rutijnh tseegkedh jarkoestimmien jïh ajouröörnegij åvteste .
Giehtjedimmie - moenehtse
Lïeneståvroe Stuehkien lïenesne gïetede stiftelsh mah leah Stuehkien , Uppsalan , Södermanlanden , Gotlanden jïh Västmanlanden lïenine .
17 JAEPIEN BÅERIES
Svein Lund:
Daennie dåehkesne mahte 20 veerbpaarrh tjaakanieh.
Maahta aaj cellepryövenassem vedtedh gosse tsegkietnien jallh gynekologen luvnie jis gynekologijen goerehtimmiem darjoeh jeatjah sjïekenistie .
UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle julevsaemien ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele .
Mijjieh sïjhtebe barkedh faageskuvlide evtiedidh jïh pryövedh dam ekonomeles våaromem gïehteldæmman bueriedidh .
Stoerredigkie jïh reerenasse dïedtem utnieh laaken mietie , gorredidh guktie fïerhte saamastallije almetje reaktam åådtje saemien gïelem nåhtadidh , mearan Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh .
Positijveles evtiedimmie staarn dajvine gusnie vijries ålkolenvoete
Daate lea dïhte våajnasommes illedahke gosse lea giehpiedimmien bïjre klijmagaasseluejhtiemistie .
Gellie guvvieh desnie , Snåasejaevrien jilliebealesne , gaavnin: ledtiem , tjoejkehtæjjam jïh duvriem .
 (103) a. Gosse När
Maahta aaj kåarhtide gualpan biejedh .
Staaten otnegh edtjieh jijtse uvtelassh gaajhkide tjieltide jih laantedigkide biejedh .
Dastegh gåarede , dellie hijven jis gaajhkh dah saemiengïelen learohkh skuvlesne maehtieh ektesne byöpmedidh , vuesiehtimmien gaavhtan akten biejjien våhkoen , gusnie aaj lohkehtæjja saemiengïelesne meatan .
30 .
saemiensiebrie sameförening tseagkani.
' sne , dle ibie iemielaakan meatan byjjes tjåanghkojne Raeresne , men ovbyjjes gaskesadtemetjåanghkojne .
" Hujnesne
Aktem goerehtallemem reaktijste utnedh , mah aaj tjåenghkies saemien reaktah gorredieh .
draaman jïh dåemiedimmien tjïrrh åvtese buektedh
Saemiej sjiere reaktah
jïjtjh heevehtslidteraturen teeksth ohtsedidh , dejtie goltelidh , lohkedh , soptsestidh jïh åvtese buektedh
[Goltelidh jih soptsestidh]
§ 39 Jorm Jämtland läänesne Jormen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Geajnoem rïjhkeraasten luvhtie Östra Vallervattnet baaktoe voenese Stora Blåsjön , dellie Stor-Blåsjön , Lill-Blåsjön , Blåsjöälven , Stor Jorm , Kycklingvattnet , Kvarnbergsvattnet geajnoepruvvien gåajka Tjedtegen baaktoe (Gäddede), dellie geajnoem jaavran Murusjøen , jïh vyjrehkåbpoe rijhkeraastem Östra Vallervattnet gåajka .
10:45 Bïevnesh Nöörjen kultuvremojhtesefoenteste , Simen Bjørgen , direktööre , Nöörjen kultuvremojhtesefoente
Referaansedåehkie Pronovmenh Pronominelle objeekth våajnoes Nulle objeekth ov-våajnoes Tjåanghkan 6 (16) 37,5%
Merkets eier: Arnfinn Nordfjell , Gåebrien sïjte .
" Tjåenghkies fylhkengeajnoesoejkesje 2012-2013 " lea tjïrrehtamme nænnoestamme strategijenotaaten mietie , jïh våaromem åtna " Fylhkengeajnoesoejkesjisnie boelhken 2010- 2013 " (FD-aamhtese nr. 09/20) jïh " Dahkoesoejkesje 2010-2013 (2019) orre fylhkengeajnojde " (FDaamhtese nr. 09/65).
Jupmele mijjese soptseste prïeken tjïrrh .
Astoem rohkelæmman gaavnedh jïh dam tïjjem jïjtsasse jïh altese rohkelæmman vuekie jïh Jupmielinie aktanidh .
saemien gïeledåehkien åvteste vihkeles aaj tjaaleldh saemiengïelem maahta riektes jïh staaran vuekesne siebredahkesne utnedh .
Tjåadtjoehtæjjah: a) Maahtoedepartemeente / Saemiedigkie b) Maahtoedepartemeente .
Mejtie sijhth dåeriedidh Maajeh-Njuanan gåajkoe ?
jïh frijje
luvnie seminaarh
Tjuara dam åarjelsaemien siebriedahkem nænnoestidh , jïh dïhte saemien siebriedahke tjuara nuepieh utnedh jïjtjemse evtiedidh jïjtsinie ulmine .
Åvlavuelien råantjoeh
Meerke krihke Leine Bientie
Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste nöörjenfaagene sæjhta jiehtedh aktem ellies mïelem sjugniedidh ahkedh gïervebe tjaaleginie , gusnie ovmessie soptsestimmievuekieh tjuerieh ektesne vuajnalgidh .
Jis ij reaktoe vaestiedieh tjeahta bååstide juhtedh gusnie lij .
1.1.2 Ulmieh , prijoriteeth jïh haestemh
Reerenasse tseegkie altese politihkem FNen jïh ålmegereaktan våaromisnie , måjhtsasse beajeme ahte libie NATO-lïehtsege , EØS-latjkoem muhteste , jïh ahte ibie leah EUen åelesne .
Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh , jïh mij dejstie vuertiemisnie ...
Dellie voestes aejkien vueptiestimh dah ovmessie smaaregh åarjelsaemien gïelesne .
Tjaebpies røøpses tråajjoem , viskes måvhkah , veelkes tjohpem jih vaanhtsh .
soptsestidh guvviej jïh guvvieraajroej bïjre jïh jïjtjh aaj jortehtidh
Fremskrittskrirrie jïh Åelkies tuhtjieh ij leah daerpies aktine daltesinie staaten jïh tjïelti gaskem .
Im manne båetieh .
Gaajhkh såarhth gåetieh jïjtselaakan akten saemien baelien bïjre soptsestieh .
Joeken lea vihkeles jeenjebe gellien-laaketjen guvviem åådtje dejtie saemien gïelij tsiehkiej evtiedimmien åvteste mearoe- jïh markasaemien dajvine jïh julev- jïh åårjelsaemien dajvine .
Joekoen geerve vïjhte vitnijh veeljedh dej gaskem , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
Terminologijeevtiedimmie lea vihkeles juktie maehtedh dejtie saemien gïelide nuhtjedh dejnie jeanatjommes siebriedahkesijjine .
Gïehteldimmiereektehtsisnie 1/2011 dle Nautisk linja dan åvteste 1.4 mill. kråvnah åadtjoeji budsjedtejaapan 2011 , juktie bæjjese båetedh akten eensi ekonomeles mierien gåajkoe .
Dongkemeskovhte lea akte ahkedh sjïdtije bielie dehtie ektiefaalenasseste fylhkesne , medtie 12,5 mill. kråvnajgujmie 2010 .
Buerebe tsiehkieh learohkidie Mijjieh sijhtebe jieniedidh ööhpehtimmienviehtiehbieliem 1000 kråvnajgujmie askesne .
Dan åvteste dle dah barkoesuerkieh RES ' sne akte ryöktesth illedahke soejkesjestrategijste .
saemiedigkien leah aaj dåarjoeh gïeleööhpehtæmman maanese nöörjen maanajgïertine , vuartesjh råajvarimmebielesne daennie gïetedimmiesoejkesjisnie .
Båelpie njaalmeldh latjkojne , dotnoeh gåetie-aajterh ov- geahpan maehtiejidien sjïdtedh maam dam lidien latjkeme .
ULMIEH TSAVTSHVIERHTIEÅTNOSE % Jielemeevtiedimmie 90%
Saemiedigkie edtja Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten raeriestimmiem jarkelimmien bïjre båatoslaakeste , juktie dajveståvroem hiejhtedh , jïh båatsoereeremem Fylhkenålman nualan bïejedh , gïetedidh åvtelen laakeraeriestimmie Stoerredægkan bïejesåvva .
Dïenesje abpe dygnem abpe laantesne , gaajhkine golme saemien gïeline .
DÅARJEDIMMIE JÏH .
Strategijen sisvegisne ovmessie raeriestimme guktie dej nasjovnelle unnebelåhkoej reaktah nännoestidh , diss-vielie råajvarimmeh juktie:
Mijjieh vaajtelibie datne , mij edtja dam materjijalem nåhtadidh goh skyllije jallh skyllijen lohkehtæjja , edtjh damtedh datne maahtah lissiehtidh jallh beelhkedh , jeatjahlaakan tjaeledh , jallh laahpehtidh - jallh sïevem nualan bïejedh .
Sofia Jannok vaajmoste lååvle .
Maahta gaajesjidh jïh faerhmiestidh dovne vaarjohts jïh vaarjoejgujmie .
Akte aevhkie lij orreme mejtie buektiehtamme daam haarjanidh fïerhten biejjien aktem boelhkem , göökte golme våhkoeh .
Dah båatsoedajvh gusnie saemien båatsoe leah 40% Nöörjen laantearealeste , jïh leah Finnmaarhken luvhtie noerhtene , Engerdalen gåajhkoe Hedmaarhkesne åarjene .
Sæjhta daerpies årrodh stuvremesystemem evtiedidh , jïh darjodh guktie aelhkebe sjædta sjyøhtehke illedahkedaatah gaavnedh .
Goerehtimmien illeldahkh vuesiehtieh G2-lïerijh kasusem nominatijve aerebe goh kasusem akkusatijve vejtiestin.
Ij maehtieh tjoeleskïemtjelassem destie åadtjodh .
buerkiestidh ovmessie gïelh jïh kultuvrh Nöörjesne jïh Saepmesne daan biejjien , jïh guktie jïjtse gïele jïh jïjtse kultuvre evtiesuvvieh jïh jorkesieh mubpiejgujmie ektine
Mikael Svonni baalhkam åådtje sov guhkien barkoen åvteste dan buaratjommesasse noerhtesaemien gïelese sveerjen raedtesne .
aajmoe saasere , såålme
Aaj gihtjeme gie gåetesne saemiestin jallh giejnie daelie saemesteminie, jïh guktie dah jïjtjen saemien gïelem vuarjasjieh.
Gïehteldimmiereektehtse 2/2011 biejjeste 30.09.2011 fylhkendægkan , budsjedtestaeriedimmieh: Fylhkenraerien raeriestimmiem buakta gålkoen 22. b. 2011; fylhkendigkie aamhtesem gïetedæmman åådtje goeven 2011 .
ovmessie njaalmeldh dïejvesh nåhtadidh , ovmessie tsiehkide sjïehtedamme
Lïerehtimmie sosijalmedisijnen institusjovnine
Stoerre nuepieh ihke learohketaale sæjhta læssanidh jaepiej åvtese, jïh dellie daerpiesvoete saemienlohkehtæjjide seamma jïjnje læssene.
Soptsestimmietoelhke Telesoptsesinie vaestede jïh ektine soptsesem ryöjredidh .
AKTE GAAHPOEH JÏH .
54 hedmarkesne jïh hordalaantesne leah aaj aamhtesem dijpeme .
Saemiedigkie ij leah reeremeåejvieladtje tjaetsiestuvrehtimmielaaken , energijelaaken , tjaetsievierhtielaaken jïh mineraalelaaken mietie .
Njealjede tjaalege
skuvleaajhtere / skuvle dam aamhtesemaehteles vuarjasjimmiem våaroemasse beaja juktie aktegsnænnoestimmieh darjodh , jïh jååhkesjidh skuvleaajhtere / skuvle råajvarimmiejgujmie nearhka mejtie PP-dïenesje lea juvnehtamme
saemie maanajgïertefaalaldahke
tjaelieh tjihtesem mij aamhtesasse sjeahta .
Tjirkemem Försäkringskassane åtna gosse dïhte nænnoste jis almetje reaktam skïemtjebeetnegidie åtna .
Engerdalesne , dellie eejhtegh voeredin maanide geerve sjidtin gåetie-skuvlesne vaedtsedh jih nimhtie Aarbortese bøøtin .
Leavloem biejeme aktem eensi laavenjassem darjodh .
Joekoen maahta neebnedh skihpeoffisereööhpehtimmem gusnie ållesth 8 faalehtæjjah , dej gaskem Byjngetje Nåamesjevuemien faageskuvle .
Aanteges mietie rohkelidh jïh aanteges-baakoe rohkelassesne: l / å: Dov gåajkoe aejveren reaktoen mietie båetebe .
 (138) a. Edtjem skulla:1s dam den:ACK viedtjese vägg:ILL dibriehtidh?
Digkiedidie aevhkide jïh nåakevoetide bieljiemïerhkeldh dåarjojne jïh mieriedåarjojne tjïeltide .
Indivijde , siebriedahke jïh kultuvre
tjuedtjele =
bära:3s 'De (två) vände kanoten och bar de blöta säckarna och tältet till skjulet.'
Dejnie geerve laavenjassine edtja gaavnedh mah muvhtide biehkide tekstesne iktede jïh vaestiedidh mannasinie gosse ij dan tjïelke jallh sjïere tekstesne tjaaleme , jïh dovne iktedimmes-dïjrem toelhkestidh .
Geerve daam lissiehtassem mievriestidh jaepeste jaapan , men nov maahta vienhtedh aaj fylhkentjïelte tïjjen åvtese sæjhta hijvenlaakan lissiehtassem niktedh nöörjen eknomomijesne .
orre baakoeh saemiengïelesne darjodh
Obligatovreles 1. daltese Taallegoerkese jïh ryökneme Jïjtjevyljehke 2. daltese
Dutnjien rohkelibie:
Jis faala mïnnemem jallh båehtjierdimmiem , mij ij maehtieh hoksegarantijen tïjjemieresne vedtedh , edtja faalemem jeatjah hokseektievoetesne .
Saemien miehtjiesdajvejielemh båatsojne ektine , leah aaj akte bielie daestie .
Learohke maahta jienebh adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh joekoen tjïelkelaakan buerkiestidh .
Dïhte guhkiebasse barkoe veartenekonferanseste aalkoealmetji bïjre jïh dan galhkuvetjaalege jaepeste 2014 .
Bielluojávrrie / Ballaren , Biellojaure (Sor .
Jïjjen manne bïjre jarkan bårremassh ohtsedem .
Maanah geerve almetjh daarpesjieh mah leah stïeresne
Seamma aejkien dle dïhte dorje guktie ektiebarkoe radtjoes sjædta , jïh åenehks geajnoe dovne departementi gaskem jïh Stoerredægkan .
Faageåvtehke / Wedredaktööre
gååvnesidh .
Goltelidh lea akte eadtjohke darjome gusnie learohke edtja lïeredh jïh guarkedh viehkine toelhkestidh , viertiestidh jïh vuarjasjidh maam mubpieh jiehtieh .
Gosse gåetine soptsestellieh aaj mænngan gærhkosne tjåanghkenieh soptsestidh guktie provrem desnie juhtiehtidh .
Jeatjah gaavhtan dle fokusem åtna stuvremedaatah åehpiedehtedh , jïh dïrregh juktie stuvremedaatah nåhtadidh råajvarimmiebarkosne .
Aaltereraaste seksen åvteste ?
Dïhte prosesse gusnie krirrieh sov kaandidatide læstojde biejieh 15 .
lovvesdaajvh , jaevrieh jïh tjaetsieh jotskelidh
ryöktesth kompensasjovne sïeltide lissiehtamme maaksoej åvteste .
- Dah tjïrkemebarkoeh Reerenassekvartaalesne ektiedamme orre vaeptiesentraalese jïh bueriedæmman straejmiefasseldæmman leah vihkeles råajvarimmieh mejtie guhkiem soejkesjamme .
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Sipmehkejaevreste jaavran Ankarvattnet .
Mohte laakesne aaj tjåådtje ij edtjh dööpmeme sjïdtedh jis eevre tjïelkes ij lij daaresjimmie .
Dannasinie daerpies sjïdteme aktem giehpiedimmiem darjodh sektovri gïehteldimmiemierine 2014 , 57,3 mill. kråvnine .
Price: NOK 495,00
Dïhte sæjhta jiehtedh barkijh , jis daarpesje , edtjieh toelhkem utnedh gosse bievnieh .
Mijjieh sïjhtebe saemien edtja våajnoes årrodh sosijaale meedijinie .
Sijhtieh maam joem mijjese saarnodh jallh vuesiehtidh .
Reakta ij faamoem utnieh dej veajkoej reeremedajve jïjtje skraejriem vaalta govlehtalledh .
Ij leah gujht gåaltoen hijven ålkine årrodh .
saemien maahtoem dov maanide , aahkoevidie / aajjoevidie
-420 kV elfaamoelinja akte stoerre jïh vijries bigkeme .
buerkiestidh almetjekråahpen evtiedimmiem , boernese-aalkoven raejeste geerve almetjen raajan
Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh skraejriem åadtjodh jïh jearsoes sjïdtedh saemien veeljedh goh gaskesadtemegïele , aaj aarkebiejjien .
Saemiedigkie bïevnesh jïjtse nedtesæjrosne åtna saemien maanaj lïerehtimmiereaktaj bïjre saemien gïelesne .
Bijbelisnie tjaalasovveme Jeesusen jïjnjh voelph .
Jis " ijje " mïsse akt jeahtah , dle jïjtsistie " jaavoe " misse akt jeatjebem jeahtah .
 (49) a. Aajja Farfar
Learohkh gelkieh maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-4 daltesinie 10 jaepietsiehkien mietie .
Daan dåehkien lea vihkeles joekehtse dej mubpiej dåehkiej muhteste.
jïh guktie mijjieh ïedtjeleslaakan mahtebe pryövedh guadteles jielemebyjreskem buektiehtidh båetijen aajkan .
Vuesiehtimmien gaavhtan buerie prostatastueriedimmie jïh jis prostatareavsam ovleme , guktie gohtje prosatite , destie jienebh PSA-vïrrese atjkieh .
Gåalmede agentijve pryöveme mij viehkieveerbe edtja nuhtjie.
Mubpiengïele maahta aaj fïerhne gïele årrodh mij ij leah almetjen voestesgïele , dsj .
Guktie daestie sjædta lea iktesth ovseekere .
Nuhteligs vierhtieh maanagïertide , skuvlide jïh mubpide
learohkh jeatjah skuvlijste jïh voelpeklaassijste
Luhpiedimmieh .
Dle jåarhka mearan akti akti soermem goske 20 båata .
Prosjekte gaskem jeatjah kuvsjh öörnede maanagïerte- jïh skuvlebarkijdie tjïeltine , jïh learoevierhtieh saemien gïelesne jïh eatnemefaagesne evtiedieh .
Akte tjïelke tjoeperdimmie gyhtjelassh mah leah fylhkenstruktuvri bïjre leah dan jïjnjem tsåatskelesvoetem åådtjeme guktie gyhtjelassh mah leah sisvegen bïjre regijovnereformesne gaarvanieh seamma tïjjen.
Faalegen mietie edtjim dennie barkosne giehtjedidh magkeres gåatome , båatsoebarkoem soejkesjidh jih båatsoe-almetjidie raerieh vedtedh .
Teorije mietie jis nulle objeekte lea pro dellie tjuara reversijbelem årrodh.
Vienhtem ij lin dej jaahkoe skuvlem jijtje stuvredh .
" Aajkoe goerehtallemepryövigujmie leah goerehtidh mejtie lea aktegslearohkh mah lissie dåarjelimmien daarpesjieh tjiehpiesvoetine jïh faagesne .
Gosse dah daerpiesvoeth leah jarkelamme iktemearan , dle jïjnjh daejstie darjoemijstie hammoem jïh sisvegem jarkelamme , jïh leah daan biejjien goh akte våarome gaarsjelæmman jïh darjoemidie , dovne dan gaarsjelæmman bijjiegietjesne jïh mosjovnedaltesisnie .
Ij leah aelhkie mannem jaksedh juktie haalahtallem gåetien sisnie .
gaavnedh jïh bïevnesh nuhtjedh gaskeviermeste
Dïhte aaj gïehtjede guktie daate buerkiestimmie edtja sjïehtedh aaj jeatjide gïelide goh v.g.
Learohki barkoe lea maam akt seammaplïeres saemiengïelesne darjodh .
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh jiehtegh råållespïelese tjaelieh .
Daennie nænnoestimmesne dle ulmie akte sïejhme vuekiebijjiedimmie fylhkengeajnojste jïh vielie asfalth geajnojne .
Saemien voejkenevoete jïh ussjedimmievoete lea daamtaj aktene sjeavohts ,
Inger Johansen lea soptestamme njielje nyjsenæjjajgujmie gieh leah maanagiertesne barkeme jallh jijtje maanah desnie åtneme .
Tjaelije jïh journaliste plaeresne Aftenposten
Byjjenimmiekommisjovne daejtie ulmide buerkiesti .
beapmoej mietie =
Lovves-laejpieh jïh prïhtjege
Dïhte noereskuvlesne vaedtsieminie .
Programmen ulmie edtja årrodh ij naan learohke edtja jåarhkeskuvlem illedh bielelen dam vihkelommes daejremem utnedh saemien histovrijen , kultuvren jïh siebriedahkejielemen bïjre .
RePublic Magazine .
15,1 millijovnh kråvnah akten orre vaeptiesentraalese .
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestieh jïh dam saemien låhkoem tjaelieh .
Julevsaemien dajvesne tjuara aktem lohkehtæjjam ööhpehtidh fïerhten mubpien jaepien.
Dïhte iktesth aktide gårroehbielesne tjaala , jallh ajve muvhtine ?
Lilja stoerre-åabpine sjaedta
Jis dah learohkh daestie edtjin faalenassem åadtjodh saemien gïelesne jih kultuvresne , tjoerin aarebi 50 mijlh mïnnedh Åarjel-saemiej skuvlesne Snåasesne .
Nov amma Marja Helena aaj desnie .
Saemien jaahkoeøøhpehtimmie byøroe lissine fokusem utnedh sosialiseringese aktene perspektijvesne jienebh boelvigujmie , gusnie sjïehteladta ektesne årrodh jïh daajroem sertedh boelveste boelvese .
Aartigkele 8 Dah gåatomedajvh mah dajveprotokollesne moenesuvvieh jallh ektiebarkoemååhtedimmine , dah eah nænnosth jallh eah jiehtieh guktie staath vuejnieh man vyjrehke dah daamtesreaktah .
Vuarjasjimmie iktemearan Learohkh jïjtjemse vuarjasjieh barkoen aalkovisnie .
Gosse naemhtie juakedh giele-hammoe gusnie åarjelh-saemien giele edtji sjiere sijjine provhkesovvedh , dellie sån Elgåen byjjenesijjie veartanisnie oktegh sjidti gusnie jienemesh maanah åarjelh-saemien gielem maana-girtesne jih skuvlesne soptsestin .
Daate illeldahke nov sån vuesehte dle nuepie G1-daltesem jaksedh.
Mah prosjekteste båata galka aevhkies jienebidie årrodh .
- jïh guktie maadthøøhpehtimmiem tjïrrehtieh .
Dan åvteste nulle objeekte maahta dan goerkesem veedtjedh ektiedimmeste, Men nulle objeekte aaj jeatjah gïeline gååvnese jïh Cole (1987) vuesiehtamme nulle objeekte gååvnese gïeline goh Imbabura Quechua, Korean gïelesne, Thai-gïelesne.
Jïlleskuvlesne gaajhke-såårts tjaaleldahkh / lidteratuvrh provhkebe guktie studeenth åadtjoeh daejredh magkerh gååvnesieh , edtjieh lïeredh veeljedh øøhpehtimmien joekehth aamhtesidie .
vaedtsieh raaktan daesnie , juktie daate akte skuvlegeajnoe , Cathrine Nordheim jeahta .
Stoerre bielieh maanagïertebiejjeste leah stååkedimmie
Sæjroenummere jïh man gellie sæjroeh fïerhne aamhtesisnie vååjnoes sæjroen bijjiebielesne .
Tromsen fylhketjïelte sæjhta alfabetiseremeprovsjekten aelkedh geervide fylhkesne .
Öörnege baaja saemien ïedtjeladtjh jïh voenges ïedtjeladtjh meatan årrodh reeremisnie .
Mov guhkies gïevtebaeniejgujmie manne goh nïerhkem jïengese jïh dïsse dabrenem gosse åarajidh .
Politijejïlleskuvle lea , dan gaskesadteme- jïh skreejremestategijinie , vuajnoe almetjh unnebelåhkoste skreejredh , dan nuelesne saemieh .
' en Aalkoealmetjebæjkoehtimmie artihkele 13 vihteste dam reaktam mijjieh saemieh goh aalkoealmetjh utnieh mijjen gïelem jealajehtedh , nåhtadidh , evtiedidh jïh sertiestidh minngebe boelvese .
Dïhte mij lea barkoen jarngesne siebriedahkefaagine lea goerkese jïh ïedtje vihkeles almetjereaktaj bïjre , demokrateles aarvoeh jïh mïrrestalleme .
Dellie åssjalommesh " baajneme " , jïh dellie tjihtesidie buerebe guarkam .
Maahta dam guhkiebasse barkoem aelkedh viehkine goerehtidh man hijven daajroe learohke taaleraajrose åtna .
5.4 Daan beajjetje lïerehtimmiefaalenasse Noerhte-Trööndelagesne
Mijjen ellies vuajnoste novh amma daerpies dejtie gielhtide mah klimahten jorkesimmiej nuelesne vuartasjidh , v.g. industijeseereme , globaliseereme , mijjen jielemevuekie , mijjen konsumsjovnevuekieh , dïhte stoerre exploateereme byjresken ealoedahkijste j. j. Daate mijjese stoerre jeatjadimmieh buakta gaajhkine daltesinie jïh gaajhkine otnjeginie .
Vaarjelimmie dehtie marijne byjresistie (PAME) 
bovtsen klaeriej bïjre åejjesne jïh kråahpesne
Daate mijjese nuepiem vadta veelebelaakan almetjeståvroen jïh mijjen demokrateles åvteguvviej bïjre ussjedidh .
 (29) a. Marja Marja
Saemiedigkien jïh Saemieparlameenten raerien tjïrrh galkebe joekoenlaakan baaltediedtijes ektiebarkoem øøvtiedidh veartenen jeatjah aalkoealmetjigujmie mej jielemevuekieh aajhtoej nuelesne .
Budsjedteraeriestimmie sïejhmelaakan maaksoeh gïehtjedimmiemoenehtsasse maaksa , jïh gïehtjedimmiemoenehtsen tjaelijesæjjan , maam KomSek Trøndelag IKS åtna , jïh revisjovnem maam KomRev Trøndelag IKS åtna .
Lohkh vielie Talande webb:en bïjre Daestie maahtah namhtah programmem veedtjedh Talande webb
Garrah avteldskruehkie jïh suelie minngelde .
Faageskuvlesne Noerhte-Trööndelagesne tjåanghkan 307,7 elliestïjjen studenth byögkeles / privaate faageskuvline skuvlejaepien 2011/2012 , dej gaskem healsoe- jïh sosijalefaagh .
Åvtesne såekien lasteste kruana klaeriem darjoejin .
- Vanvikan .
Tjïelten jielemefoenth maehtieh beetnehvierhtieh dåarjodh unnebe råajvarimmide jïh prosjektide .
Daelie daajje easadamme 45 minudth .
Almetjereaktine jïh saemien reaktajgujmie ektine dle vihkeles tjïertestidh:
Dah 6.4 millijovnh kråvnah raeriestieh Rock City Naamsosese , Noerhte-Trøønelaagen Teaterasse , doh tjirkeme museumh jïh Steinvikholmen Musihketeatere aaj darjoeh guktie fylhkendigkie jïh tjïelten ståvroeh aaj tjuerieh meatan årrodh .
vuesehte dïsse geografijen tjoehpedisteme maam unnebelåhkoepaktesne utnedh lea jeenjebe fleksibele goh dïhte maam saemielaaken gïelenjoelkedassesne utnedh jïh destie vuartsjimmiereektesen vuajnoe båata dåaroem mïrregïetedimmieprinsibpen jïh mïrrevierhtie- jïh mïerrestallemeprinsibpij gaskem .
Båatsoesaernien tjirrh manne joe jaepien 1969 ryøjredim guktie momsine giehtelidh .
Saemiedigkie åtna öövre vihkeles jïh edtja pryövedh buektiehtidh:
Stuvremesignaalh , salderinge j. v 2012-15
Såemies gyhtjelassh byöroeh soejkesjamme årrodh .
Tsalloeraerien gåetiesæjtoe lea bïevnesh tsalloeraeriej bïjre noerhtesaemiengïelesne jïh julevsaemiengïelesne .
NSR lea 40 jaepiej raajan tjïelke saemien gïeline saemien siebredahken jïh kultuvren tseegkemisnie jïh øøvtiedimmesne meatan orreme , jïh NSR sæjhta dovne båetije jaepine jïjtjereerehke saemien gïeline meatan .
Sosijaale maahtoe lea eevre daerpies jis edtja meatan årrodh stååkedimmesne , jïh såemies maanah eah dejtie sosijaale maehtelesvoetide nuekies laakan haalvh mejtie stååkedimmie
Mijjen prinsihpe barkosne lea reerenassen ulmieh tjïeltereformesne mah leah stuvreme båetijen aejkien vööste , joekoen ulmieh hijven jïh seammavyörtegs dïenesti bïjre jïh nænnoesåbpoe voenges demokratije , aaj tjuerieh faamosne årrodh dejtie saemien årroejidie .
Naan daalhkesh maehtieh gaertjiedamme subvensjovnem utnedh .
Gosse daan biejjien ööhpehtimmiem ussjedibie eeremes dejtie skyllijemaanide ussjedibie .
Saemiedigkie aaj vierhtieh reerie mah edtjieh råajvarimmide årrodh duedtiejieliemisnie .
Staaride noerhtene juhtieh?
Learohkh maehtieh naemhtie barkedh:
dåarjoem åadtjoeh 2010 prosjekte maaksa .
Jïjtjeraarehe åtnoem sjyötehke vuesehte (jis dam nuhtjie) 
gosse daajjem sjöövehtamme , baajh dellie daajjem easadidh medtie 45 minudth .
Dïhte guvvie garrabielesne vuesehte tjiehpie snårrestahkine .
Gosse dam ohtsedamme dellie aktem almetjem gaavneme guhte åejjesne dam åtna.
6.5.1 Goerehtimmiedåehkie
Jis gåetie-aajhteren leah ïerieh gåetieluhpesne , vuesiehtæmman gåetieluhpiem dåvvodh , dle tjoevere datnine mååhtedidh gåessie maahta gåetielåhpan tjaangedh .
Såemies aejkien gåessie 10 jïh 13 jaepiej gaskem pruvhkieh jeenjemesh puberteetese båetedh .
Jïh gosse goerem gïehtjedibie, dellie vuejnebe referaansedåehkie åtna 100% raajesijstie objeektine hijven, 100% raajesijstie pronominelle objeektine hijven jïh 90% raajesijstie nulleobjeektine hijven.
Dïhte åarjelsaemien ööhpehte maajhööhpehtimmien tjïrrh jïh aaj aktem jïjtse sïeltem tseegkeme , (Åarjel-saemien gïeledïenesjh).
Nr 3 2014
Eah leah amma gaajhkh veerbhpaarrh mej göökte ovmese transitijve haamoeh.
NTE .
Gaajhkide almetjidie lujjieslaakan vuartesje , man tjaebpie leah , maaje eah dam vuesehth .
Stoerre joekehtse guktie tsiehkie lea Finnmarhkesne , gusnie saemien muvhtine tjïeltine lea voestesgïele , jïh Noerhte-Trøøndelagesne gusnie dïhte barkoe guektiengïelevoetine lea aalkovisnie , jïh fokusem åtna åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem vååjnehtidh .
SneehpeS jïh SaavrehkS hajkedæjjah
Dah learohkh dejtie tjaaleldh vuartasjimmide darjoeh akten njaalmeldh lohkehtimmien mænngan , jïh learohkh maehtieh vuartasjimmieh vearolden bïjre tjaeledh fïereguhten aejkien .
Vuesiehtimmien gaavhtan dah saemien G2-lïerijh tjiehtieh sijjen formelle væhtah G1-grammatihkesne jeatjahlaakan öörnedh G2-grammatihkese jïh rïektes funksjonelle objeektemorfemh NP:se vedtedh.
Juktie pensjovne læssanamme dle sektovre 17,3 mill. kråvnah vielie åådtjeme .
Mijjieh sïjhtebe Mearoegaedtiebievnesem jårredidh boelhken .
aktem digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegem darjodh såemies dejstie planeti bïjre mijjen biejjiesystemesne , viehkine bïevnesh ohtsedidh jïh gaaltijh neebnedh
buerkiestidh dam geometrihkeles guvviem vektovrijste goh njoelh planeetesne jïh summem , joekehtsem jïh skalarproduktem aerviedidh vektovrijste jïh produktem taalijste jïh vektovrijste
Mijjieh sïjhtebe viehkiehtidh soejkesjidh jïh tjïrrehtidh HUNT 4 .
Aerpien maahtoem boelvijste boelvide sirtedh dellie jarnges .
Teemah vuelielisnie jïh learohkeportrehth såemies raeriestimmieh vedtieh dan guhkiebasse barkose learoehkidie
Gieleleahpesne laavenjassh dov bijre tjaaleme jih mejtie veeljemindie åadtjh veeljedh , jih gusnie jih gåessie åadtjh veeljedh .
aerpievuekien daajroem goerehtidh , jïh digkiedidh guktie maahta aerpievuekien daajroem sertiestidh daajbaaletje ektiedimmide
Ijje , idtji hov .
AUD TOVE SUNDBERG 20% FAST
Saemien giele lea aajhtaldihkie jih eeremes åarjelh-saemien giele .
Vuartesjh jïjtse tjaalegem vielie vuesiehtimmiejgujmie gïelesuerkine .
c) Mij lea dierie ?
Saemiedigkieraerie lea gellie jaepieh maahtoelutnjemem duedtiejielemen sisnjelen prijoriteradamme .
Daate lea seapan man åvteste dïhte ij leah hïnneme gaajhkh laavenjassh darjodh gusnie edtja struktuvreradamme veahkah ryöknedh .
Tjåangkojne edtjieh barkedh saemiej vihkeles aamhtsigujmie mah gaajhksidie dijpieh .
[Jårremeskuvlesne]
André Oktay Dahl (34) Åelkeste tuhtjie dïhte jielede goh stoerredigkietjirkije maahta slæjhtoes årrodh .
Dåastohth NNem dov faarhman dov stoere gieriesvoetine .
Badth, aerpievierhtien vuekie jïjtsem bïhkedidh lea "manne leam..." (buerkiestidh åeliedimmiem dajven, jïh laahkoen muhteste... manne leam ((Oulevuolien, Gaebpien, Jåamoen, Dåvnesen, ... naan jeatja (saajve) vaerien)) jïh aaj daktere, åabpa, tjidtjie, gåeskie, muarha, seasa, jijmie, sïbjege, vöönteme...j.n.v.) 
Maahta daam ektesne vuejnedh Aantan strategijeåtnojne gosse edtja geajnoem guhkiebasse soejkesjidh .
Mubpieh loevenieh aktegsheamtuvreste jïh svihtjedieh sjaangeren sisnie , seamma aejkien goh tjyølkehke saemien aerpievuakan bigkieh .
såemies aejkien maahta aaj byjres tsiehkieh darjodh nuepiem kvalitatijven buerebe faalaldahkem saemien gïelesne stuerebe skuvlesne .
Guektiengïelen soptsestæjjah maehtieh prååsehke årrodh akten kroesselingvistihke-tsevtsemen (Müller & Hulk, 2001) tsiehkien gaavhtan.
Maahtoeulmie Jåa1 mænngan - barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Desnie gellie nyjsenæjjah barkeminie .
Daate sæjhta jiehtedh baalhkadåarjoem jåerhkedh / vijriedidh voenges almetjehealsoe-iktedæjjide , jïh darjomedåarjoem lissiehtidh voenges almetjehealsoeråajvarimmide .
Naemhtie edtja årrodh
Skreejredh guktie jienebh saemiengïelen bæjhkoehtimmieh tjiehpieslidteratuvreste båetieh noeride .
Njielje luhkie tjijhtjede tjaalege
Mijjieh maehtebe faalehtidh:
Jielemelatjkoe duedtie: Evtiedimmie- jïh skåårvemeråajvarimmieh
Vielie aamhtesen bïjre barkedh: Soptsestimmie:
Saemien voestesgïeline: bïhkeden nasjovnaale væhtah ulmiejaksemasse galhkuvevuarjasjæmman 10. daltesen mænngan
Lohkije maahta jiehtedh:
Goh buerkiestamme Ekonomijestrategijesne 2012-15 (FD .
Saemiedigkie 65 millijovnh kråvnah saemien gïelese åtna jaepien 2012 .
maana tjåårve gosse jollehke sovkeminie jallh varke gïerestellieh .
Soptsestamme Svein Lundese
Vihtiestamme 18.09.13
Tjïeltij jïh fylhketjïeltij dïedte lea ööhpehtimmiem vedtedh saemiengïelesne dejtie learohkidie giej ööhpehtimmielaaken mietie reakta ööhpehtæmman saemien gïelesne .
mubpide goltelidh , jïjtsh mïelh buektedh jïh buerkiestidh , jïh seahkarimmiem vuesiehtidh mubpiej mïelide
buerielaakan guarkeme .
illeldahkide vuartasjidh jeatjah bïevnesi ektine learohken bïjre
Dle dihte dokrovre jeahta , nimhtie lij gujht , gijhtji goh naan skaarab darjohte almetjh ' se , satne jaahka gosse nimhtie njille dle gujht vuelkie dej beapmone jih dle dennie , repmien tjirrh jih dle olkse .
Tandvårds- och Läkemedelsförmånsverket , TLV , dïhte dan reereme mij åasaj jïh subvensjovni bïjre sjæjsjale .
Idie leah dejstie vihkielåbpoe ?
Gosse dïhte lea gaervies dle sïjhtem gaajh feejjene
Lea voeres almetje mij joejkeste juktie lea aajhtseme göökte noerh sinsitniem gaavneme .
"'
Maalle edtja viehkiehtidh guktie jeanatjommesh dejstie geerve learoehkijstie faalenassem ööhpehtimmien bïjre åadtjoeh sov lïhke byjresisnie .
- Learohkh aeriebistie leah soptsestamme tsagkesi bijre destie voestes jaepeste .
Jïjnjh alkoholem juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jïh murrie årrodh .
Noerhten veeljemegievlie
Jaahkenelkien , Aanna: Luste lohkedh , Samisk utdanningsråd , 1996 Hefte og kassett .
1230-1300 Rïhpestimmie- Saemiedigkien saadthalmetje
Noerh reaktam utnieh skuvlesijjiem åadtjodh dennie fylhkesne gusnie dah almetjeregisteren tsegkie lea registreradamme tsiengelen 1. b. 2012 .
Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh naan hijven tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste .
Men Slabakova (2016) aaj argumenterede man gellie tæjmoeh, jaepieh jïh man jïjnje gïelem govleme aaj maehtieh G2 learohkh tsevtsedh.
Arktiske laavenjostosne gaektsie staath leah meatan dennie sirkumpolare dajvesne , jïh dovne akte laavenjostoem feerhmie staati fïereguhten reerenassi gaskem , jïh parlamentarihkeles krirriej gaskem .
Åelkies bieljie
- Saemiedigkieraerie sæjhta akte siebriedahkeaktööre årrodh juktie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste nåhkehtidh .
11 lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovne , akte jïjtse nedtesæjroe tseegkesovveme www.samiskutdanning.no , svaa lhtesigujmie jolleskuvlide , Universiteetide jïh Saemiedægkan .
Våarhkoekode: 021
Jis datne lïerh eatnemem lyjhkedh gosse maana , sïjhth gujht dam lyjhkedh abpe jieleden .
Gïelesijjieh: Gïelesosiologeles dïejvese , nåhtadamme sijjiej jallh institusjovni bïjre gusnie gïele åtnasåvva .
Saemiedigkie jïh Oslon tjïelte leah gellie jaepieh digkiedamme guktie edtja nænnoestehtedh jïh evtiedidh maanagiertide , skuvlide , healsoe- jïh kultuvrefaalenasside dejtie saemien årroejidie åejviestaaresne .
Gaskevåhkoen , rïhkeden 8. b. reerenasse sov raeriestimmiem staatebudsjedtese 2015 böökti .
Dannasinie dah voenges meedijah aktem joekoen vihkeles råållem utnieh .
Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jïh rååresjidh .
Learohkh lïhtside baakojne låapoestellieh jïh soptsestieh man gellie lïhtsh baakoe åtna .
Obligatovres goerehtallemepryövenassh Learohkh 1. , 2. jïh 3. daltesisnie edtjieh daejtie obligatovres goerehtallemepryövenasside tjïrrehtidh: - taallegoerkese jïh ryöknememaahtoe (2. daltese) - lohkememaahtoe (1. , 2. jïh 3. daltese) Jïjtjevyljehke goerehtallemepryövenassh Lissine dejtie obligatovres goerehtallemepryövenasside dle Ööhpehtimmiedirektovrate göökte jïjtjevyljehke goerehtallemepryövenassh faalehte .
O, OVONO, OVOPO, -OVONO, - OVO GD %RD % boelhkesne 6.4 edtjem sïejhme illedahkh goerehtimmeste digkiedidh.
Mov dïedte dellie doese, men vaenemes aktine mov saerniestæjjajgujmie rååresjem.
Saemien gïelejarngh: http://www.saemiedigkie.no/Giele/Saemesth-munnjien/Artikler/Saemien-gielejarngh
Jåarhka öörneginie aktine barkoeskïemtjelasselæstojne , men aktine sjïere njoelkedassine mij sæjhta jiehtedh skïemtjelassh mah eah læstosne tjåadtjoeh , dejtie maahta læjhkan goh barkoeskïemtjelassh jååhkesjidh akten vihties vuarjasjimmien mænngan , dennie sjiere tsiehkesne .
14 jïh mejtie gåarede dam vuekiem sjïehtedidh saemien tsiehkide .
- En sørgelig rettsavgjørelse for hele den sørsamiske kulturen og språket, sier sametingspresident Vibeke Larsen.
KÄLLA: SVENSKAKYRKAN .
[Don jih daan bijre 3]
Hævvi vienth dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh .
" Stoere bielieh dehtie veeljemeræjhtoste 2009 sïjhtieh gaskeviermesne årrodh , jïh dah nøørjen krirrieh voejhkelieh seammalaakan darjodh goh Barack Obama darjoeji " , våhkoeprievie MandagMorgen tjeeli tsiengelen 26. b. 2009 .
Maaksa jïjtjemaaksovem 120 kråvnah fïerhten aejkien , men ij leah dïhte meatan jollemaaksovevaarjelimmesne .
Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoeulmide jaksedh .
Jis saatnan dïhte daelie vaedtsieminie jïh dellie daejrebe akten tæjmoem dan mænngan ahte Aanta lea vaadtseme, juktie dïhte lij vaedtsieminie.
EN:n statusereehtehtse aalkoealmetji tsiehkiej bïjre vuesehte dej 900 millijovnh almetji gaskem mah garre giefiesvoetesne jielieminie , akte gåalmehtse lea aalkoealmetjh .
Tjaelije jïh berteme leah tjaalasovveme lidteratuvrelæstosne tjaalegen minngiegietjesne .
Saemiedigkie jïh Oslon tjïelte sæjhta dam saemien faalenassem åejviestaaresn ...
Goerehtallemepryövh leah akte bielie dehtie jaabnanvuarjasjimmeste " .
buerkiestidh dah vihkielommes energijevedtije fearoe-aamhth , dej kjemiske væhtah jïh buerkiestidh man åvteste dah vihkeles kråahpese
C. ... gïehtele dejtie gaajhtside jïh tjillegidie gåatan vaedtsedh .
Aajmoe vihkeles, men akte lea vielie semantihke representasjovne mij öövre vihkeles kausatijve molsedæmman.
60% Inderøy ' ste .
Mijjieh learoevierhtieh åarjelsaemien gïelesne daarpesjibie gelline faagine , jïh jienebh jaepiedaltesinie .
Dïhte vijriesåbpoe barkoe ohtjeseminaaren mænngan lea suajmanamme .
-7. klaasse jïh 5.
maalestahke rohkelasse 5
teeksth lohkedh mejtie lea dovletji tjaelemevuekiej mietie tjaaleme jih dejtie viertiestidh daaletjen tjaelemevuekine
Sjïdtedimmiem lissiehtidh saemien fealadassesne
Åejviemïele: Lea aelhkies / ånnetje sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese lea aelhkies / ånnetje sjyöhtehke vaestiedasse guhkiesvaestiedassebielese ånnetje goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
Ij naan aaltereraaste gååvnesh gosse maana jïjtje nænnoeste
Jïh dellie ij vielie nuepie saemien lohkedh Oslosne .
Mijjen dajvesne lin ajve saemieh , govhte fuelhkieh .
Maahta daam kåarhtem aaj jeatjah gærjagåetine Nöörjesne nuhtjedh .
Pråvhka viehkiem årrodh asven bïjre soptsestidh naan giejnie jearsoes .
Daate hijven , seamma aejkien goh dagkerh latjkoeh eah sïjhth saemien årroejidie daejnie staarine dejtie seamma reaktide vedtedh , mejtie almetjh saemien gïelen reeremedajven sisnjelen utnieh .
Pryövemh ryöknemisnie jïh lohkemisnie sjïehtesjamme dejtie tsiehkietjaalege- jïh væhtagïelenuhtjijidie .
Lohkeme Johan Martin Stenfjell
ANNE GRETHE JUUL
Ståavroe lij mannine dej raeriestimmij bijre siemes .
NAV Noerhte-Trøøndelaage barka edtja Snåasem goh akte maahtoejarnge sov dïenesjidie evtiedidh dennie åarjelsaemien dajvesne .
Gaajhkh tjïelth edtjieh aktem maa natjirkijem nammoehtidh , jallh soptsesalmetje , guhte edtja maanaj aamh tesem soptsestidh , Soejkesje jïh bigke melaakan mietie .
Ussjedamme raeriestimmiedïenesje gaskem jeatjah edtja sertiestimmieboelhkide jïh tsoepkenasside gïelelïerehtimmieprosessesne feerhmedh , laavenjostoem åarjelsaemien gïelejarngigujmie evtiedidh jïh struktuvreradidh , jïh jollebe ööhpehtæmman dårrehtidh .
h / l: Goltelibie Bijpelen baakoe ... (ex. voestes , mubpie , gåalmede , njealjede , vïjhtede ...) kapitelistie (ex. luhkievoestes vïerseste dan luhkienjealjeden vïersese) 
Litteraturhenvisninger: Lohkh vielie: - Gaebpien Gåsta / Gustav Kappfjell 1987: Gaaltije .
Nænnoestimmie Snåasen tjïelteståvroen aamhtesisnie 72/10 , b. 25.11.2010 , lea fylhkenraaran seedteme meejlesne 26.11.2010 goh lissietjaalege aamhtesasse .
Legitimasjovne dutnjien gie ij leah Internetbankkunde
st. biev .
Goad and White (2006) toelhkestimmielïerehtimmiem jïh produksjovnelïerehtimmiem öörnigan.
Sæjhta abpe foentem låeptedh 2012 .
Voestegh vihkeles dan geerve almetjasse maanam gorredidh guhte lea hujnesne , dan åvteste dïhte dååjre satne ij åadtjoeh meatan årrodh , jallh dïhte maahta maanam gihtjedh mejtie dïhte jïjtje naan raeriestimmieh åtna .
Dastegh aktem våhkoenommerem deadtah , aktem læstoem åadtjoeh gaajhki tjåanghkoejgujmie dan våhkoen , jïh gosse aktem tjåanghkoem deadtah dellie vielie bïevnesh dan bïjre åadtjoeh .
Daviden aehtjie lïj , I saje , gie Betlehemeste lïj .
Jis gåetie-aajhtere sæjhta datne edtjh debpede juhtedh , dle tjoevere dutnjien dam tjaeledh .
Abpe våhkoem skyllemassen aerebi , dellie Bunesesne årroejin .
Men maanah nuepiem åådtjeme julevsaemien lïeredh saemien maanagïertesne , jïh daelie jienebh voestes- jallh mubpiengïelelearohkh maadth- jïh jåarhkeskuvlesne .
Guktie dej nommh , jïh mejnie krirrine dah ?
Dah guejmieh sïjhtieh saemien gyhtjelassh Nøørjesne akten gaskenasjovnale aalkoealmetjevuajnose biejedh .
Dah illeldahkh stoere sisnjelds joekehtassh vuesiehtieh goerehtimmiedåehkine.
' esne jïh raadijovesne .
Mijjieh sïjhtebe aktem eadtjohke byjrese-jïh klijmapolitihkem utnedh gaajhkine tsiehkine .
NF-Board stuvrieh jih öörnieh gosse laanth , mah eah lihtsegine FIFA-sne , spealadieh .
Funksjonelle morfologije haastadihks munnjien orreme mubpiengïelen soptsestæjjine.
Gaajhkesh (n=9) vaestiedamme jeenemes daaroestin eannan skuvlesne eelkin, mearan referansedåehkien soptsestæjjah jeenem/jeenemes saemiestin maanabaelesne.
Jïjnjh noere kaarrh ööhpehtimmien sistie gehtjieh joe jåarhkeskuvlesne , mearan nyjsenæjjah jeenjemasth illieh jïh jollebe ööhpehtimmine jåerhkieh .
Hoksegarantije dehtie daatojste aalka juhtedh .
Teksten hammoem jïh sisvegem ussjedidh jïh vierhtiedidh .
Njaamelijnieh - maahtah gøøkte njaamelijnieh meatan vaeltedh .
Manne vienhtem daate darjome NorgesGruppen ' istie lea goh akte vaestiedasse mov haestiemasse .
Dah vihkelommes vuepsieh regijonale evtiedæmman 2010 sijhtieh årrodh:
konstruksjovnigujmie moereste årrodh .
Naan aejkien daarpesje vuejnedh hijven gåarede noere årrodh jïh aktem buerie barkoem darjodh politihkerinie .
Da vil den sårbare sørsamiske kulturen miste sin bærekraft, og staten vil måtte bære ansvaret for utslettelsen av et av de mest truede språkene i verden, sier Larsen.
' Flere gjennom ' dåarjoehtidh .
Dovletje III - Hede lappförsamlings husförhörlängder
Globaliseereme luhpiem vadta jielemevuakan man maadtoe globaale vierhtieh .
13- jaepien skuvleboelhke
ATTENTAT PÅ .
Bïevnesh tekstesne gaavnedh 2 .
Faamoem tjöönghkedh akten deahpadæmman Saepmesne 2011 (v.g. .
Mijjieh sïjhtebe asfalteprogrammem tjïrrehtidh , guktie gaajhkh fyhkengeajnoeh asfaltem utnieh jaepien 2020. 7 .
nuepide goerehtidh , maehtedh bigkedh jïh beetnegh vedtedh ektiesaemien etermeedijan barkose
Vihkeles maanan domtesh nænnoestidh desnie jïh dellie .
Vytnesjæjjah mah sijhtieh meatan årrodh tjuerieh govlesadtedh Kreative Industrijine: post@kreativindustri.no jallh tell .
Ulmie lea jaapetjen statusereektesh darjodh .
Desnie gaahkoe , voeje , vuasta , munnieh jib mielhkie .
Krøøhkestibie eatnemem , jïh vietselesvoetem jih gieriesvoetem eatnamasse vuesehtibie ?
Gosse lea onne maanaj bïjre lea åelieh gïeh nænnoestieh dej bïevnesi bïjre jis åadtjoeh dejtie olkese vedtedh jallh ij .
Konferanse Alta 2013 lea dïhte gaskenasjovnaale aalkoealmetjesiebriedahken ryöjredimmie veartenekonferansese .
Fleksibiliteete jïh jarkelimmie , kontinuiteete jïh orrestimmieh leah vihkeles dïejvesh juktie jirredebiejjien aalkoealmetjesiebriedahkh hammoedidh .
Tjuvhtehte naan bielide argumentasjovnine jïh apellehammoej åtnoem
Seamma aejkien saemien lohkim Upmejen universiteetesne , jïh C- jïh D-daltesidie veeltim .
Saemiedigkieh aaj maehtieh mååhtedimmieh nasjovnale , regiovnale jih byjrese ektievoetij tjirrh buektedh jis tjirrh .
Göökte vielie pryövoeh mah veerbie juekieh.
Daennie bihkedimmesne libie veeljeme dejtie baakojde vihkielommes maehtelesvoeth sijjeste faagen maadth maahtoeh .
[ Indre Billefjord: ] Iđut .
Tsihkestahteme daejtie læjkomidie foentide / foenteåtnose ekonomijesoejkesjeboelhken:
Reerenassen raeriestimmesne staatebudsjedtese jaapan 2013 dle 4,1 mill. kråvnah lyjkeme juktie reeremedajvem vijriedidh Raavrevijhken tjïeltine .
- Mijjieh aktem joekoen veele tjïelkestimmiem åådtjeme nöörjen polliseste .
PSA åeniedimmie prostataspecifikt antigen:este .
Soejkesje- jïh finansemoenehtse:
Várdobáiki barkeminie juktie laavenjostoem gïelevierhtiejgujmie tseegkedh Sveerjen bielesne .
breder ut vårt sinne
Maahta dam akten bijjiedimmiesoejkesjen tjïrrh darjodh , bene ij leah dagkeres bijjiedimmiem raeriestamme 2011 .
Mohte skïemtjijejournaalh jïh seammaleejnh tjaatsegh lea sekretessen nuelesne .
Åarjelsaemien laavenjostoelatjkoe boelhken 2010-2013
DÅARJEGH UNNEBELÅHKOEGÏELIDE NÄNNOESTIDH
Daelie aaj gïelejarngh tseegkesovveme Snåasesne jïh Raavrevijhkesne .
Akte aalkoesignaale bigkemen bïjre dehtie orre Saemien Sijteste dannegh maadthlaakejaepien 2014 , sæjhta aktem nænnoes signaalem seedtedh guktie åarjelsaemieh sjïerelaakan maehtieh viehkiehtidh dam daajbaaletje reakta- jïh nasjovnaalestaatem jïh dam daajbaaletje aalkoealmetjepolitihkem evtiedidh .
Daah ulmieh leah tjåadtjoen ekonomijesoejkesjeboelhken: Tjeahpoe- jïh kultuvrebieljelimmiem tjirkedh gaajhkide almetjidie , gusnie maanah jïh noerh leah åejvieulmiedåehkie Laavenjostoem vijriebasse evtiedidh eejehtalleme- jïh iedtjesiebriejgujmie , voenges siebriedahkigujmie jïh tjïeltigujmie juktie dam visjovnem
' esne jïh kommunikasjovnesuerkesne .
Vuelielisnie bïevnesh gaavnh guktie edtjh toelhkestidh jïh dåarjelidh illedahkide goerehtallemistie .
Pryövesåarhte Gaskevåhkoen 15.10 .
Mov aehtjie moeni dah daaroen almetjh sih sijhtin lieredh gosse naan jaepieh vaaseme .
Luhkiesertiestimmieh maehtieh gïerve årrodh gellide learoehkidie .
goh tjïelten soejkesjh .
Åarjelsaemien voestesgieline | Åarjelsaemien mubpiegieline |
Tjirkeme leam Stenfjellen juekeme syntaktihke jïh lexikaale kausatijvine.
Dellie juhtimh ændå goske 1912,dellie staanedi disse dej angkanigujmie (ahkt) jïh daelvie gïjre giesie daelvie årroeji (mh).
Norut Alta lea stillemen mietie ORD ' ste , aktem goerehtallemem tjïrrehtamme dehtie saemien perspektijveste tjïeltesuerkesne .
golmendimensjovnaale maallh bigkedh , perspektijvem guvviedidh aktine dåssjanimmiemearhketjinie , jïh prosesside jïh dorjesidie digkiedidh
nuepieh Försäkringskassesne åådtje jienebh daejredh hoksem ohtsedidh EES-laantine jallh Schweizesne .
Guktie aerebi tjaaleme gosse G1 soptsestæjja gïelem vejtesteminie dellie joekehtsem gååvnese input jïh output daataj gaskem.
Jïjnjh almetjh mannem gihtjeme: Gåessie dån eelkih joejkedh ?
Muvhth maanagïerth aktem vuekiem nuhtjieh mij gohtjesåvva maanasoptsestimmieh jallh maaanatjåanghkoeh .
Mohte jis daajra nåajsan jïh ussjede abortem darjodh maahta noeredåastovem bïeljelidh jïh raeriem åadtjodh .
Manne edtjem ...
ovmessie teksti layout , vg .
AS .
Dïedtesth " Ok "
Lissiehtamme maahtoe jïh daajroe saemien gïelesne jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre gaajhkine daltesinie sosijaaledïenesjisnie .
Dah njoelkedassh eatnemem vaarjelidh
Joekedimmie aamhtesesuerkijste:
Orre laajkoeh bæjjese vaaltasuvvieh goh laajkoeh
Aaj maahta vuelebe gadtjijhdovsem nåhtede jïlhts jis ij njammam dïedtelh .
Saemiedigkieraerie edtja aktem bïevnesem buektedh raeriestimmiejgujmie politihkese Saemiedigkien gaskenasjovnaale barkoen bïjre .
Dïhte golmenektievoeten Jupmele
150 saemien eejhtegh Svöörjen bielesne vaestiedin .
Seammalaakan dle Skïemtjijereaktalaake § 3 - 5 tjïerteste , dah skïemtjijh reaktam utnieh bïevnesh åadtjodh mah leah sjïehtedamme dåastojen indivijduelle tsiehkide , goh aaltere , geervevoete , dååjrehtimmie jïh kultuvre- jïh gïelemaadtoe .
Gærhkoen bealloe skarra , dellie bååstede Elgåen tjaebpies gærhkose vihth vuelkebe .
Dimensjovne aaj åtnasåvva gosse budsjedtemierieh joekede , v.g fïerhten sektovrasse .
jïh siebriedahkelaejhteme .
Dellie Jeesuse jeahta: " Dijjieh dan jabjoeh , dijjen dan vaenie jaahkoe dïsse mïsse profeeth såårneme ?
Gosse mijjieh veanhtadibie saemien institusjovnh edtjieh aktem stuerebe dïedtem vaeltedh saemien gïeleevtiedimmien åvteste , tjuara aaj måjhtelidh saemien gïele baakoeh jïh terminologijem fååtese , jïjnjh orre siebriedahkesuerkiej sisnjeli .
Ts.09:00 Raarvihken siebriedahkegåetesne tjåanghkenibie , desnie bïevnesh åadtjode jïh prïhtjegem gåassoejidie .
dellie dan veaksehke roenge guktie tjelmieh gikngieldieh .
Naemhtie abpe tsiehkie maahta jeatjahlaakan sjïdtedh soptsetimmiesijjeste soptsestimmiesæjjan , jïh orre ussjedamme heannadimmieh sjïdtieh daerpiesvoeten mietie .
Gosse Jeesusem desnie åadtjoejin vuejnedh boelvestin jïh altesem heevehtin , læjhkan såemies jïejkin .
Mænngan gosse luhpie sjidti saemien gielem øøhpehtidh , idtji læjhkan naan joekehtse Aarbortesne sjidth .
Tsiehkestahta daah geajnoeh aaj geesjeles .
Daesnie abpe veartenen nuepieh mijjen uvte utnebe hijven laavenjostoen tjïrrh jïh evtiedimmien tjïrrh hijven paahkijste .
Ja dïhte gujht dle pååjke jeahta jaa men guktie jis se satne åajsedh vaedtsedh jïh dahkoe bååstede dej (gåajka)?
Jïh sinsitnide soptsestægan: " Idtjin månnoen vaajmoeh bæktenh gosse vaedtsieminie jïh dïhte soptsesti jïh tjaalegidie buerkiesti ?
Saemien jolleskuvle dïedtem åtna kuvsjide tjïrrehtidh .
Dan åvteste vihkeles jeatjah jïh aarebi bïevnesh krööhkedh mejtie learohki bïjre åtna dennie vijriesåbpoe dåarjelimmesne .
aelhkies teeksth njaalmeldh jarkoestidh
maehtedh tjaeledh
Kapihtelen mietie manne aaj Piñónen vuajnoem nænnostem.
Luvlesaemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh ...
Saemieh jïjtjemse vååjnoeh goh akte almetje gïelen jïh nasjovnale raasti dåaresth .
Learohkh edtjieh plæjjohkem meatan utnedh jïh paehperem mïsse vaastojde
 (116) a. Leerh läratr:2s mannem mig tjuvliestidh!
Fylhkentjïelten 11 jåarhkeskuvlh , 4 faageskuvlh , 27 baenieklinihkh , daan nuelesne 12 mïnneden klinihkh .
Daesnie edtjijægan sinsitniem buarastehtedh .
Goerehtimmien åvteli tjuara vaarjoeh noeledh vueliekråahpesne jïh gynekologijen goerehtimmiestovlese tjihkedidh .
Datnem heevehtibie jïh bueriesjugniedibie
Dellie tjuara:
Gie jïh gusnie årroeminie
Hiejmeskuvlesne Learohkh viehkiem åadtjoeh sov hiejmeskuvleste jïh aktem möölegesijjiem bæjjese biejieh skuvlen ålkoelisnie .
Dah golme åejvietsiehkieh gaavnedh , toelhkestidh jïh ussjedidh ij leah golme maahtoeh mah tjietjeldh , daesnie sih laavenjassh mah jïjnjebh laavenjasside sjiehtieh .
Gaajhkh learohkh dan eadtjohke , jïh eejhtegi gujmie hïjven-laakan vyøhkesadtimh .
- Daate akte mïerhkebiejjie saemide jïh munnjien guhte lea tjåadtjoehtæjja suerkesne jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme Saemiedigkieraeresnei , mubpie presidente Laila Susanna Vars jeahta .
Budsjedte 2013 ...
Dæjstan , ruffien 11 .
V. b.) Beetske Bäsksele (Vilh .
Learohke jïh eejhtegh edtjieh bïevnesh åadtjodh lohkehtæjjeste gosse illedahkh pryövenassijste gaervies .
Ööhpehtimmie edtja dellie aaj namhtah lihtsegidie årrodh .
Maehtedh tjaeledh eatnemefaagesne lea eatnemefaageles teekstesjangerh nuhtjedh juktie gyhtjelassh jïh hypoteesh darjodh , soejkesjh jïh buerkiestimmieh tjaeledh , viertiestidh jïh ussjedidh bïevnesi bïjre , jïh gaaltijh maereleslaakan nuhtjedh .
Ovmese iemiealmetji gïeline, kultuvrine dovne åehpies jïh maehteles - jïh eadtjohkelaakan bååstide siebredahkide soptsestalla.
Dah sijhtieh iktegisth mijjine årrodh .
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente Goh akte bielie reerenassen ulmeste mij lij veahkam saernijste lissiehtidh saemien gïeline nedtesæjrosne regjeringen.no , dle akte dïenesje tseegkesovvi jarkoestimmide saemiengïelesne Departementenes servicesenterisnie jaepien 2010 .
Jåa2 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Ij maehtieh hijven ulmieh saemien gïelese jaksedh bielelen nuekies ekonomeles jïh almetjen vierhtieh .
Dan åvteste nænnoestamme fylhkengeajnoesoejkesje ij guhkebem juhtieh goh jaapan 2013 , dle jaepien 2013 514,3 mill. kråvnah biejeme , gusnie aaj dïhte mij lea aajmene jaepeste 2010 jïh 2011 .
Lissine jïjnjh maanagïertebarkijh fylhkesne fååtesieh , mah julevsaemien maehtieh .
Reememesoejkesjh leah vihkeles barkoedïrregh dennie biejjieladtje reerememisnie , dovne aktem ellies jïh tjïelke reeremem åadtjodh , jïh gorredidh dah vaarjelimmieaarvoeh dajvesne gorresuvvieh .
Sæjhta dam suerkiem gaahtjemasse bïejedh gijren 2011 .
Ingvald P. Jåma .
Guktie edtjieh gihtjedh ?
sisvege maanagïertine evtiedimmiem , lïerehtimmiem jïh skearkagimmiem eevtjie
Edtja illedahkem goerehtallemepryöveste ryöknedimmesne 2. daltesasse åtnasovvedh goh våarome akten soptsestæmman learoehkinie jïh eejhtegigujmie , juktie dam guhkiebasse dåarjelimmiem learoehkistie soejkesjidh .
Dejtie byøroeh naasjovnen saemien maahtoejarngine sjïdtedh mij laantedaltesisnie klinigken faalaldahkh , bihkedimmiem jïh lohkehtimmiem maahta vedtedh .
Daan tjåanghkoen mænngan Saemiedigkie aktem prieviem seedti fylhkentjïeltide saemien dajvine, gusnie dåarjoen bïjre birrimh juktie kommisjovnem tseegkedh, jïh dam leah dan mænngan dorjeme.
] Dihte lij voestes saemie Raavrvijhkesne guhte gaertenem åestieji jih dovne gaerteninie jih bovtsigujmie giehteli .
Dïhte maahta årrodh daaresjimmie jallh seksuellen vædtsoesvoete .
Jaepien 2005 Divtasvuodna meatan sjïdti , jaepien 2008 Snåase Noerhte-Trööndelagesne , jïh 2009 Lavangen Tromsesne .
Dah kvotienth stoeredahken mietie öörnesåvva .
Pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh ...
Daan vihkeles barkose dle Saemiedigkie sæjhta raerieh åadtjodh dan jeenjesistie goh gåarede , kultuvreiedtjeladtjijste , öörnedæjjijste jïh kultuvrebarkijijstie .
veeljin , åssjalommesi mietie sjïehti
Gusnie edtjieh dellie gaavnedidh ?
Viesjies goerkese taalesïeveste daamtaj ektiedimmiem åtna viesjese taalegoerkesinie .
Tjåadtjoehtæjja: Justijse- jïh riejriesvoetedepar Pollisedirektovraate lea aalkeme saemien gïelem sjïehtesjidh pollisen elektrovneles aamhtesegïetedimmiedïrreginie .
3.4 Pensjovne
Vaedtsede tjåanghkan dåehkine .
Byjrese- jïh hoksehtimmieråajvarimmie
Biegkenfaamoe edtja jieniedidh dan vuapsan 20 Twh jaepie 2015 .
Reerenasse raereste dåarjodh 220 millijovnh kråvnah jaapan 2012 juktie IKT-øørnegh orrestehtedh NAV .
Daate barkoe daamtaj dorjesåvva gosse skuvlefeeleminie vualka KSV:n åvteste ovmessie produksjovnigujmie.
Saaht jis sïemes jis galka abortem darjodh jallh ij leah , maahta gïerve årrodh partnerasse daelie .
Stientjen dajve lea Stientje , Verran , Inderøy (40%),Snåase
Åarjelsaemien gïeledajve ...
Boelhkesne 3.1 manne goerehtimmiedåehkien jïh referaansedåehkien bïjre tjaalam.
Lohkehtæjja 5 , 10 , 15 , 20 taavlesne tjaala .
Pubperteetesne kråahpe evtede maaneste geervese .
gga ' m Rørvikesne
Daan jaepien goh aarebi jaepiej Saemiedigkie lea meatan dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste .
Manne gaajhkh dah gærjah lohkimh mah lin åarjelsaemien gïelesne , jïh eah lin dah gellie .
Jupmele jeehti altese nomme lea MANNE LEAM .
Telefovne: 78 44 85 57
Jis naemhtie sjædta dle fylhkendigkie edtja abpe jaepiereeknemassem nænnoestidh budsjedtejaepien reeknemassejaepien mænngan , aaj dah ikth vielie dåarjoeh sektovride .
Nemhtie darjoeh gosse aktem taalem gaajhkh jiehtegi åvtelen beajeme .
Öövre gïeltege dellie goh dah daennie gïelesne molsedieh.
Medtie luhkievïjhte maanah tjaebpieslaakan laavloejin: " Gæjhtoe , gæjhtoe , Jupmele dan biejjien åvteste .
Gie maahta learoekandidaatine sjïdtedh ?
Dïhte histovrije lij dej båeries gånkaj bïjre , idtjim manne nåhtoem vuejnieh dan bïjre lïeredh , juktie im lim dan væjkele dennie faagesne .
Saemiedigkie jih Engerdalen tjielte dam provsjektem juhtietin jih dihte eelki jaepien 2001 .
tlf 74 11 11 43
vaenie dejstie maanijste lea saemiengïele gåetiegïeline .
Beetnegh deponeredh
Lohkehtæjja soptseste aktegs learohkigujmie dej haestemigujmie tjaalegidie lohkedh , jïh dejtie viehkehte sjïehteles strategijh pryøvedh .
Daate akte sïlle åvtese gosse saemien gærhkoeraerie aktem råållam åådtje nammoehtimmesne bïspeste, Mikkelsen jeahta.
seammaleejns geajnoeskilteme , fylhkijraastine .
Våhkoen 13: raerietjåanghkoe Guovdageaidnusne
Vååjnoe goh Meehte taalesïevem haalvoe .
Gaajhkesh saemiestin , såemies dulhtjestin jïh såemies eensi soptsestallin .
Maahtam lïhtsh låapoestalledh .
AS) goh vihkeles aktööre juktie pilgrimebarkoem evtiedidh Trööndelagesne 4) Fylhkendigkieaamhtese 11/35 , Båetijen aejkien kultuvremojhtesereereme NoerhteTrööndelagesne:
Nordlaanten Fylhkenålma faageviermiem faalehte golme " baalte sesjovnh " dejnie fïerhten jaepien åarjelsaemien gïelekonferansine , jïh viermiem haasta teemah jïh håalijh raeriestidh dan voestes gïelekonferansese gïjren 2013 .
Aerpievuekien maahtoe Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
Jeenjesh dan åvteste tuhtjieh sovnedimmie lievlebe sjædta .
- Mov nomme Noerhtevaerien Næjla .
Jïh vuajneme jïene slags juvrh muvhtie slags juvrh vuajneme jïh för novh vuajneme gumhtie dellie dovne sohkeraajle ?
Faatoes verbaale govlesadteme maahta aaj akte fåantoe årrodh man åvteste ovvaantoeh sjidtieh .
aktem baakoem tjaeledh mij bokstaavinie aalka
Institusjovnh mah lïerehtimmiem faalehtieh leah dovne tjïelten skuvlh,
Mov vielle pruvri jih jåhteji guktie manne oktegh mov eejhtegigujmie sjidtim .
tsaekeme Mïetsken 14. b. Skuvlh tsaekemem jïh vuertemelæstojde reerie .
Ij daate naan illedahkh åadtjoeh dan gïehteldæmman kopijemaasjinijste Fylhken Gåetesne .
Göökte råakedimmieh lin Staaresne " Multichallenge " - sne , mij stoerre spïele- jïh stååkedimmie-sijjie .
Jeesuse gihtjie: " Man bïjre dåtnoeh vaedtsieminie soptsestalleminie ?
Råajvarimmie 56 Nænnoestehteme saemien gïeleste pollisesne
Meehte maahta tjohpem tseegkedh .
Hiejmevaarjelimmie daej dåaroenieri maadthøøhpehtæmman jïh dååjrehtæmman vijriebasse bigkie , jïh haarjene guktie dah buajhkoes vierhtieh sjidtieh siebriedahkejearsoesvoeten sisnjelen , jïh tjïelke militære dahkojde .
3.8.3 Gïeh leah saemien teateren vuartasjæjjah?
Ovmese dåehkieh morfologije væhtaj mietie tseegkie.
Gosse daejnie laavenjassine barkebe dellie ibie maehtieh dam parametrihke profijlem orre gïeleste lïeredh.
Raeriestimmieh tjaalegi bïjre
histovrijen giejh jïjtse voengesisnie damtijidh jïh voenges våarhkoeh jïh mojhtesemïerhkh goerehtidh
Jaepien 2008 laavenjassepaehperidie dejtie njieljie starneregijovnidie dam jiehtegem mealtan vaeltedh: " skïemtjijh jïh utnijh tjuerieh jearsoes årrodh dïenesjh jaksoes jïh dah såjhtojne jïh våavkasjimminie dåastohte .
Kombinasjovne jeatjah giehteldimmiejgujmie dorje guktie gåarede dajvine årrodh gusnie ij lij gåaradamme årrodh jis ajve aktem gïehteldimmiem åtneme .
Dïhte julevsaemien jarnge Árran aktem vihkeles råållam åtneme dennie julevsaemien jealajehtemebarkosne , gaskem jeatjah maanagïerten tjïrrh mij lea akte bielie jarngeste .
Govlesadtemem nænnoste tjïelti- jïh fylhkentjïeltigujmie
Låhkoe dejstie fasseldamme almetjijstie SDJ-dajvesne lea vueliehkåbpoe goh abpe Nöörjesne, jïh aaj vueliehkåbpoe goh viertiestimmiedajve Saltfjellet noerhtelen jaepien 2012.
Daan biejjien normeradimmieh dorjesuvieh dejnie ovmessie gïeleseksjovnine , mah leah åarjel- , julev- , noerhte- , enare- jïh skoltesaemien seksjovnh .
fabelisnie , soptsesisnie jallh
Vååjnoe goh Eallan lea viesjies taaledïejvese .
 (4) Eu comprei ec quando eu fui para o Rio.
Daate dåeriesmoere stoerre tsåatskelesvoetem åadtjoeji EN:n aalkoealmetjekonferansesne skïereden 2014 .
Noerskuvlesne sjiere tæjmoeh dagkeres barkojse .
Jis dah funksjonelle morfemh jeatjahlaakan öörnedamme leksikaale morfemidie (baakojde) G1-gïelesne goh G2-gïelesne, dellie tjeahta funksjonelle morfemh G2-gïelese re-öörnedidh.
Lissine vuejnebe lea daerpies maahtoem evtiedidh jïjtse åårganisasjovnesne pedagogeles evtiedimmien bïjre , jïh arkitektovneles signalh daajroegåetiej bïjre .
Daesnie gøøkte åålmegemiehtjieh (nasjonalparhkh): Femundsmarka jïh Gutulia .
Dan dïehre sïjhtieh eepts-eereme raasten dåaresth laavenjostedh .
Overhallan tjïelte
Skïemtjehoksesne lea skïemtjetjaalege dåaktere tjirkemem tjaala jis almetjen skïemtjelasse jallh slæjrarimmie dorje dïhte ij maehtieh unnemes 25 prosenth barkedh .
Magnar Hemmingsen , dåarjoe 200 000 kråvnine juktie vïnhtsem skååffedh aktine ållesth mierine 1 200 000 kråvnine , Lyngen
Jis akte learohke aktem dagkeres faalenassem åådtjeme , dle fylhkentjïelte laaken tjïrrh , dïedtem åtna lïerehtimmiefaalenassem vedtedh .
NF-rapport nr. 9/2012 .
Dah laavenjostoeguejmieh leah Saemiedigkie Nøørjesne , Nordlaanten fylhkentjïelte , NoerhteTrøøndelaagen fylhkentjïelte , Åarjel-Trøøndelaagen fylhkentjïelte jïh Hedmaarhken fylhkentjïelte .
Reereme-lihtsegh dåajvoetieh gaskems saerniestimmieh jih bievnesh vedtedh , bibliovtekh-tjåangkide dåeriedidh jih duvtedh - jih kuvsjh øørnedh .
Dejtie galka vierhtiedidh , laejhtedh jïh vuesiehtidh mij gaaltijidie åtneme
saemien gïelereaktaj bïjre soptsestidh
goerehtalledh , guktie voenen årrojh stoerre vuartoeh utnieh maam daate sæjhta båetije biejjien buektedh .
Jis tsiehkie lea akute jïh ih datne mijjem jaksh dellie edtjh datne polijsem bieljielidh .
lohkehtimmieh tjirkedh faage- , vytnesjæjja- jïh mïestereprievieøørnegi gujmie
Dah illedahkh vuesiehtieh mejtie åvtese jallh bååstede jåhta krirride , jïhvierteste dej aarebi goerehtimmiegujmie jïh veeljemeilledahkigujmie .
Aalkoealmetjetjirkijh målsoeh dej golme aalkoealmetji gaskem , seamma prinsihpen mietie lïhtsegh Regijovneraeresne målsoeh .
Daesnie veerbh mah barre akten aejkien korpusen sisnie gaavneme jïh veerbh mah Bergsland jïh Mattsson Magga baakoegærjesne, men ij korpusen sisnie jallh saerniestæjjaj luvnie.
Maehtedh ryøknedh: Gosse learohkh giedtesne , aerviedieh ovrehte man gellie bovtsh geadtan tsaekieh fïerhten aejkien , man gellie aejkieh bovtside geadtan tsaekieh , jïh man gellie miesieh desnie fïerhten aejkien .
Vielle Staate
Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte aktem vihkeles sijjiem åtneme juktie guejmievoetem sjïehtesjidh tjïelten , fylhken jïh staaten gaskem juktie dam museumem Bergkunstmuseet , Det magiske berget Skierdesne maeksedh 2010 raejeste .
Saemiedigkie vuajna daerpies dïedtem vihtiestidh juktie råajvarimmieh iktedidh dej ovmessie gïeledajvi sisnjeli .
Ussjedh maanah gïeh dågkasoevine gåetesne årroeminie , dah aelhkebe sovhtine sjidtieh .
Dah gaajh stoerre skåårvemh fylhkengeajnojne sæjhta jiehtedh asfalteprogramme jåarhka seammalaakan goh aarebi .
, Nessebyesne 40 pst. .
Noerhtesaemien liturgijegærja bæjhkoehtamme sjïdti suehpeden 2011 .
Akte lissiehtahke 15 kråvnine fïerhten m åvteste sjædta 2,8 mill fïerhten jaepien .
Programmesne maahta aelhkieslaakan gyhtjelassh tjaeledh jïh veeljedh guktie vaestiedæjjah edtjin vaestiedidh.
Gaavnh dov fylhken daesnie:
PUBLISERT: 24.02.2012
Jupmele sæjhta orre boelvh edtjieh båetedh .
Akte jeatja aalkoemierie lij dejtie darjoemidie saemien kultuvrese viedtedh .
Seamma goh övtebe dåehkie daan dåehkien veerbh gïerve orreme gaavnedh.
Fovsen-saemiej teehpeme staatem stillie aktem enn stuerebe dïedtem vaeltedh vaarjelimmien åvteste åarjelsaemien kultuvreste
Trøøndelageraerien tjaelijefunksjovne lea beetnegh åådtjeme guektienjaepienboelhken 2011-12. 01.08.10 raejeste lea sjïehtesjamme aktem reaktam skuvleskovhtem åadtjodh dejtie mah leah svihtjemeheaptoes skuvleeejehtallemeøørnegasse jïh bååstede skuvlejaepien , jïh suerkie 0,3 mill. kråvnah dan øørnegasse åådtje .
Akte dejstie hypotesijste maam daan bïjre buerkeste lea Full Transfer Full Access Hypotese.
Dïenesje maaksoeh feerhmie fylhken valkesejearsoesvoetemoenehtsen dahkoesoejkesjasse .
Thornton jïh Wexler:n (1999) mietie geerve G1-soptsestæjjah medtie 90-99% haalvah gosse grammatiske goerehtimmieh vaestiedieh.
Mujhtieh aaj registreradimmiegoerem lïerehtæjjide lissine dievhtedh .
Manne vissjeles dejtie guhth daerpies Manne dåarjoem jih vaarjelem dejtie guhth daarpesjieh Mov goerkesimmie jeatjabidie reaktam vadta jijtjedh aarvoeh utnedh Mov goerkesimmie jeatja dåemiedimmide krøøhkeste
Programmen ekonomeles mierie lea 8,5 mill. kråvnah .
håaledh dejtie jeatjah learoehkidie
Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine , mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh .
Eengelske åtnasåvva filmesne , lidteratuvresne , laavloemisnie , gaarsjelimmesne , dorjesinie , daejremevoetesne jïh teknologijesne , jïh daejnie åtnoesuerkine jïjnjh eengelsken baakoeh jïh dïejvesh leah geajnoem gaavneme mijjen jïjtsh gïelide .
Gaajhkh almetjh sijhtieh jååhkesjamme sjïdtedh jïh seahkarimmiem åadtjodh dan buaratjommesen , gieriesommes jïh tjaebpemes åvteste sijjen kultuvresne .
oktemierien veeljie
Noere raedtieh haajpanieh
Lissiepaehpere: Raajesh gihtjemegoeresne
Destie sjædta verteme gïervebe vaenede jïh jienebe vertedh .
Gærhkoe stoerejaevrien lïhke .
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka bælla akte dagkeres giehpiedimmie maahta stoerre konsekvensh vedtedh jåartabårran saemien dajvine .
Dah almetji reaktah leah gaajhkide
maam vad:ACK govlh höra:NEG dehtie den:ELA aehtjebe far:REL tjidtjeben mor:REL GEN tjiehtjelistie.
Jupmele dïhte , mij mijjese jieledem vadteme .
Jaepien 1962 Karasjohka almetjegærjagåetie aktem sjïere dïedtem åadtjoeji aktem saemien våarhkoem tseegkedh juktie saemien gærjagåetiedïenesjem vedtedh gaajhkide saemide jïh mubpide .
Ibie ennje daejrieh gusnie .
Saemien fuelhkesne
Daah bihkedassh lissietjaaleginie vuajna , stuhtjesne 9 , mij fylhkendigkien budsjedtesuerkiem tjielkebe vuesehte .
Sveerjesne leah dan hijven tsiehkieh jïjnjh ovmessie såarhts eejehtimmiegöölemh , gööleme lïhkemes mearojne jïh gaedtieh , jaevrine jïh tjaetsine åarjeste noerhtese .
Mij klaeride
Jis " manne " tjåådje voestes kåarthesne jih mupesne " tjuedtjielidh " dellie jiehtege sjædta: Manne tjuedtjelem .
Jis gïelen båetije biejjiej vuajna lea joekoen vihkeles dej noerij gaskem lea prosentenvuekesne jeenjebe goh gaskegenerasjovnisnie gieh maehtieh kymrijegïelem soptsestidh .
Veljie smaave nænnoes darjomessijjieh
Åvtelen dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan learoegærjine åtnasovvedh , dle tjuara dej kvaliteetem gorredidh .
vuesiehtamme 1. lissietjaalegisne , jïh vuesehte boelhken 2 voestes jaepiej dle 64% buektiehtamme .
Daate aaj faalegem moeladtje aamhtsigujmie jal sh juhtiehteminie .
Saemien maanah destie Troforsesne vaedtsieh jih naan våhkoeh leah aaj dah saemien skuvlesne Aarbortesne gusnie åadtjoeh åarjel-saemien gielen jih kultuvren bijre lieredh .
Noerh 18-20 jaepiej
Eah amma seamma jïjnjem goh dah -n-intransitijve veerbh åtnasovveme korpusen sisnie jïh ij leah gåvva almetjh gaavnedh mah maehtieh dejtie provhkedh.
Muvhtine maahta aaj gïerve årrodh maanide ektiedimmiem vuejnedh fåantoen jïh illedahken gaskem , dennie aktivyöki barkosne mubpiejgujmie .
Ij edtjh naan såarhts mïedtelimmieh saemien nyjsenijstie jïh nïejtijste mah leah seksuelle jallh vædtsoesvoetine luhpiedidh .
Jïjnjh tjïelth læjhkan aktem stoerre låhkoem sïeltijste utnieh , mah sjïdtedimmiem åtneme åesiestimmesne jaepien 2010 .
Vuarjesje daerpiesvoetide reektehtsisnie jaepeste 2010 boelhken 2014-25 , ekonomijesoejkesjisnie 2012-15 naemhtie .
Baalka åvtese
miehtjejielemen åtnose , saemien dajvine luhpie derhviegåetiem tsaekedh
Bieljelh tjøøvkem jis dov maana lea skiemtje jallh gåetesne , dle ij tjøøvke daarpesjh beapmoem jurjiehtidj jih daan mænngan sleengkedh .
jïjtse klaassetjiehtjele
Daate lea vierhtie dutnjien gie reaktam rehabiliteeremegarantijese åtnah , lea barkoe-aaltarisnie jïh joe lea skïemtjetjaalege jallh maahta dam sjïdtedh .
DVD jïh baakoegærja .
saemien gïelehistovrijem viertiestidh noerhtilaanti gïeli histovrijinie
Nordlaanten universiteete lea aaj aktem julevsaemien kandidaatem seehteme juktie vihtieslaakan studentedåårrehtimmine barkedh julevsamien gïelestudijidie .
Veaskoen sïjse lij saemiedåahka Juvvam rijhteme .
Juktie maanagïerten barkoem dåarjoehtidhMieriesoejkesjinie maanagïerten sisvegasse jïh laavenjassinejienebh teemagærjetjh leah dorjesovveme .
Gïehteldimmie lea gaajhkh laavenjassh jïh ruvtijnh mah leah daerpies ihke geajnoe edtja fungeradidh goh soejkesjamme .
Dan mænngan maaksoeh reentide jïh avdragide sïjhtieh stuerebe sjïdtedh dïenestistie , juktie geajnoefoente geahpene .
Reerenassepartijij politihken våarome - Soria Moriabæjhkoehtimmie - ulmie jeahtasovveme saemie- politihkem uvtiedidh mij galka abpe saemien åålmegem dïenedh guktie saemiengïele , kultuvre jïh siebredahkejielije gelkieh vihties båetije biejjiej Nöörjesne årrodh .
Aarehke bearjadahken aereden limh golme noerh mah gaavnesjimh Værnesen girtiesijjesne .
Kultuvren , sjiehtedimmien jih saemien gyhtjelassi fylhkenraerije lea dan forumen åvtehke .
Jïjnjh dejstie noerhtesaemien saalmh , jïh aaj luvlesaemien saalmh .
Saemien komplemente verben gaarrahbielesne, jïh daaroen komplemente verben åelkiesbielesne.
Vielie bïevnesh , bieljeldh: Råajvarimmieh maana - noeride: Janne Murberg Spaun - Mobijle: + (47) 99 22 48 22 Jeatjah bïevnesh Saemiej saavremesiebrien bijre: Britt Somby - Mobijle + (47) 41 50 36 03
funksjovnejoekedimmien mietie staaten jïh Skierden tjïelten gaskem .
Daan jaepien stoere prosjekte mij edtja noere saemide nuepiem vedtedh sijjen gïelide nænnoestidh , orre voelpigujmie åahpenidh jïh tråjjadidh .
Guktie suetiem heerrede hijven maanide lïerehte gaejnelasse gesnedh jïh gossedh jïh paehperelijniem nåhtadidh .
- 1000 kr fïerhte dekaristie sjïere øørneme kroehkemistie , profileringeste jïh öölemistie .
Voestegh raeriestieh giele-jarngem Rørosesne rihpestidh .
Jis ovvaarjedamme negkemem utni jïh ij sïjhth nåajsan sjïdtedh dellie buerebe akute-p-pillerem vaeltedh gellie aejkien seamma gujnielemmie-cykelisnie enn ij dam vaeltieh , jïlhts vaahra gaskevertemh jeanede .
Evtebe bïevnese gaskenasjovnaale barkoen bïjre lij jaepien 2006 .
Luhkie åkts taati nasjovnale tjåangkoeh jallh dej moenehtsh edtjieh sijjiem darjodh guktie lihtsegh saemiedigkijste
baakoeh jïh dïejvesh nuhtjedh mah leah ektiedamme aerpievuekien jieliemidie jïh daajbaaletje barkoejieliedasse
Raajese dellie ovgrammatihke sjædta.
Jienebh saemien gïelem nuhtjieh
Daesnie learohkh maehtieh vuesiehtimmieh gaavnedh jeatjah reklame-jallh doekemesplakatide nedtesne , jïh dejtie iedtjine utnedh jïjtse barkosne .
Jalhts dåehkine 75 veerbhpaarrh, læjhkan jienebh paarrh kausatijve molsedimmesne gååvnesieh.
3 sidor) 
URFOLKSFRÅGOR UTVECKLAS
funksjovnh goerehtidh mah praktihkeles tsiehkieh buerkiestieh , viehkine nullepunktem , ekstremalpunktem jïh kroessedimmiepunktem vihtiestidh , jïh dam praktihkeles aarvoem illedahkijste toelhkestidh
Fylhkentjïelte edtja maahtoevihtienassem vedtedh .
Orre learoesieltide - tsaakeme lïerehtæjjide / learoekandidaatide saaht mij reaktasåarhte
Goerehtimmiem manne göökten haaran juekiejim.
Goerehtimmie dorjesovveme naan almetjigujmie mah leah saemielåhkose tjaalasovveme .
Moenehtse raeresti alkoe-kuvsjem jih faage-kuvsjem mah edtjin gåabpatjahkh aktem jaepiem juhtedh .
Råajvarimmie 33 Evtiedimmieprosjekte Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltesne ...
Åadtjobe dam , dellie fylhkendigkie sæjhta gaskem 35 jïh 40 millijovnh vielie kråvnah åadtjodh lissiehtamme baalhkine jaepeste 2010 .
Dan åvteste barre akte dennie gåalmadinie dåehkesne dellie geerve daejredh mejtie daate illeldahke
50 tseegkie haemiedimmiem jïh sjïehtedimmiem faalaldahkide .
Jielemelatjkoe duedtie: Gïehtelimsdåarjoe
Juktie Därför
Dannasinie kaanne tjuara voepth daamtasåbpoe bïssedidh enn aarebi .
Learohkh tjuerieh voerkes årrodh mah maahtoeh dah haarjeneminie .
dellie nyjsenæjja låavtegem biessijste gåaroeji .
Göökte biehkieh åtnose vaaltasovveme: ditneste gååreme mij skraejriem åtna saemien ornamentihkeste , jïh vijsies baakoeh J. Quigstads våarhkojste .
VIHKELES USSJEDIDH ÅVTELEN GÏEHTJEDIMMIEM TJÏRREHTIDH
ædta maaksoem dåastodh jis internasjovn maelmieh vaaltasovvieh .
Prosjekte evalueradamme sjïdti 2011 , jïh orrije rïhkeden 2013 .
Lissiehtamme barkoe
Men muvhth maanah viehkiem jïh dåarjoem barkijijstie daarpesjieh , juktie åadtjodh meatan årrodh stååkedimmesne .
Garrah bieljie
Sijjieh , viermieh jïh laavenjostoeprosjekth buektedh mah dam gaskenasjovnaale promoteradimmiem jïh eksportem kåansteste jïh kultuvreste lissiehtieh akten gaskenasjovnaale maarkedese
Åvtesne muvhth saemieh mannem viehkine utnin göölemisnie .
Lissine doh råajvarimmieh mah aarebi neebneme , lea sijjiem gaavneme lissiehtamme vierhtieh fylhken gærjagåatan , fylhken gallerijese , Noerhte-Trøøndelaagen Idrettskretsese jïh darjomidie kultuvremojhtesejaepien 2009 .
Dïhte aajnehke maam måjhtam lij Torbjørn Egneren lohkemegærjesne , desnie akte lohkemestuhtje båatsoesaemiej bïjre mah Gárasavvon jïh Ulisuolon gaskem Romsesne juhtin .
Mannasinie numhtie sjïdti ?
Learohkh raajesh darjoeh jïh sojjehtimmiem væjranieh vearbijste , substantijvijste jïh pronomenijstie .
OHTSEDH DAATABAASINE GASKEVIERMESNE Vuesiehtæmman:
saemielaaken gïelenjoelkedassh
Dïhte astoem åtneme pryövesne jïh jïjnjem maargine guvviedamme mearan dam mubpiem laavenjassem vuarteme .
Joekoen lohkehtæjjaj barkoen sisnjelen , evtiedimmie learoevierhtijste jïh byögkeles reeremisnie jïh dïenesjinie .
Positijve nuepieh leah mineralegaavnojne mejtie gåarede nuhtjedh , jïh mejtie Nåamesjevuemesne jïh Verdaelesne goerehtalleme .
Gåetesne:
dïejveseabparaatem retorihkeste nuhtjedh juktie ovmessie såarhts aamhteseprovsatjaalegh analyseradidh jïh vuarjasjidh
Daejrebe hov man gellie mah ööhpehtimmiem utnieh saemien lohkehtæjjainstitusjovnijste.
Jïlhts datne reaktam åtneme taxi:ne skïemtjemïnnemasse feeledh ij leah vihties datne aaj feelemem gåatan dåhkasjehtedh .
Dååjrehtimmieh dajvijste mah leah gïelebiesiemaanagïerth pryöveme leah gaajh hijven guektiengïelevoeten jïh unnebelåkoelïerehtimmien gaavhtan .
Nååhtede gihtjedimmiem aktine , fïereguhtede krirreste .
Ij leah jïjnje saemien fealadasseste julevsaemien dajvesne .
Vuekie gosse lohkedh ...
Dah latjkoej leah g. j. intensjovne saemien gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh .
Tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkieveeljeme 2015
Saemien learohki leah reaktah lohkehtimmiem saemien aamhtesinie åadtjodh .
Manne kaaffem jovkem .
Dïhte munnjien jeehti telefovnesne sov bealesne lïemkedeminie.
Datne såemies dejstie dijalogijste jeahtah maam soejkesjamme
Sæjhta Noerhte-Trøøndelagen fylhken sertiestimmielåhkoem spïelevierhtijste gaarsjelimmietseegkeldahkide reeredh jïh prijoriteredh guktie daate øørnege edtja årrodh , aktene lïhke aktivyøki barkosne staatine , tjïeltigujmie jïh bigkijinie / ohtsijinie .
Sïjhtim aaj goerehtidh guktie vaestiedæjjah vaestiedin gosse aktem veerbem raajesisnie utnim mah dovne ryöktesth objeektem jïh ovryöktesth objeektem kreava.
tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh jïh argumenteradieh jïh sjyöhtehke gaaltijidie vuesiehtieh , kvaliteetem vuarjasjidh jïjtse tjaaleginie jïh mubpiej jïh tjaalegidie staeriedidh
learohke edtja learoehkidie jiehtedh pryöven åvtelen jïh mearan pryöve dorjesåvva .
Regijovnale reereme , gusnie saemieh leah meatan jïh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh , sæjhta dej almetjeriekteles unnemesstandardi sisnjeli årrodh , jïh almetjereaktan njoelkedassi mietie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre .
Daah learohkh leah
Åarjelsaemien tjuara iemies sijjiem åadtjodh dejnie skuvline gusnie saemieh .
jienebhmaaksoe maanasåjhterinie .
Mijjieh klimahten jorkesimmie vuejnebe goh væhta ahte mijjieh (gaajhkesh) tjoerebe dïedtem guedtedh jïh vedtedh hijven jorkesæmman .
*Aanta Anders
Ij dihte låhkoe leah stuerebe sjïdtjeme övteben boelven muhteste .
Ij leah saernieh båateme gåessie orre maaksoetjoevtenje fylhkentjïeltide maahta gaervies årrodh .
Akte ektieproduksjovne maahta gaajhke årrodh, goh dorjehtæjjam jallh jeatjah barkijh jallh teknihkeles dïrregh namhtah akten lååjkedidh laavenjostoeguajman.
Veel jemh leah daam taj .
Laaken mietie dle saemien nomme edtja iktegisth voestegh tjåadtjodh sjiltine saemien reeremedajvesne .
Goere juhtije åasadaltesem vuesehte , 2012-kråvnine 2012 raejeste .
Juktie haarjanidh gyhtjelassh darjodh maahta gihtjemetjoevtenjem nåhtadidh .
Aahkan tjelmieh
Learohkh aaj tjuerieh maehtedh vuesiehtimmiejgujmie jarkoestidh .
TeksTe Jïh gUvvie: Meerke krihke leine bienTie
Dan baelien idtjin aktem seammaplieres iktedimmiedïedtem vuarjesjh julevsaemien maajhööhpehtimmien åvteste, men mænngan julevsaemien maahtoebyjresigujmie govlesadteme dubpiebasse, Nordlaanten fylhkenålma aaj iktedimmiedïedtem åadtjoeji julevsaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
Dejtie jis tjoevere geehtedh olles ientjide båetieh .
Gosse learohkh saemien beapmoeh jurjiehtieh , gelkieh dellie barre saemiestidh .
Mijjieh gåhkese båateme , men læjhkan aktem guhkies geajnoem aajmene vaedtsedh juktie gorredidh gaajhkh saemien maanah aktem maanagïertefaalenassem åadtjobe sijjen gïelen jïh kultuvren bïjre , naemhtie guktie maanakonvensjovne sjïehteladta .
Naemhtie dah maehtieh hijven dååjrehtimmieh åadtjodh dan saemien bïjre , vuesiehtimmien gaavhtan saemien beapmoe , soptsestimmieh jïh vuelieh .
gaskem NTE .
Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh akten jielije jïh gellielaaketje kåanste- jïh kultuvrejieliedasse hijven kvaliteeteste mij sjugniesåvva , dorjesåvva , vuesiehtamme jïh dååjreme sjædta , jïh maam gaajhkesh maehtieh dååjredh .
Nænnoestimmiedåarjoe Noerhte-Trööndelagese
* Konserte , Charlotta Kappfjell
Golme åenebh gohkemdahkine johken Graddiselva mietie .
1800-låhkosne såemies orre bokstavh böötin mah leah åtnasovveme dejtie saemien gïelide men eah dejtie jeatjah gïelide seamma dajvine (v.g. nöörjen , sveerjen , såevmien jïh russlaanten gïele).
• DAERPIES:
Jeahta ovagkusatijvh mah leah aajmoejeatjadimmie eah leah tjïrrehtamme gosse progressijve haamosne tjåadtjoeh.
Daamhts gadtjeåerieovleme maahta jollebe PSA:em vedtedh , mohte ij dan guhkiem .
Goh Sveerjen Radijove 1960-låhkosne lij Saepmien mietie vuelkeminie båeries joejkemh baantese dïbreldehteminie , dle lin Dearnan-dajvesne tjöödtjestamme goh daate vuelie govledæjjide joekoenlaakan dïjpi .
Mjjen Aehtjie guhte leah Elmierïjhkesne .
V. b.) Dreejhöönine Trehörningssjö (Ö. vik V. n.) Döörte [ Kraapohke , Kraaponjaevrie ] Dorotea [ Bergvattnet ] (Dor .
Dah viehkiem daarpesjieh .
Jis dov joe lea feelemedïenesjeluhpie åadtjoeh taxi:ne vuelkedh sjïere tjirkemen namhtah .
Juvrij reaktah Dah mah leah dorjeme gaagnadehtidh jih dåhkasjehtedh pryøvoevuekide juvreböörenjeststehts edtja gelliengierts årrodh , guktie maahta juvreböörenjeststimmieh orrijidh .
Men tjuara sån hijven domtedh Talang Sverige 2014 vitnedh ?
siebriedahkejieliedasse , men vaallah daate laake lea nuekies gænnah jis edtja gorredidh saamastalliji reaktam gïelem lïeredh jallh gïelem nåhtadidh .
White (2003) buerkeste universaale grammatihke (UG) lea maanan tsiehkie (S), maahtoe maam maana åådtjeme inputen tjirrh.
JAAHKOE JÏH .
Daate akte kultuvrelle aerpie mij lea ånnetji måakoedamme histovrijen tjïrrh , bene læjhkan ij leah åajaldamme .
Bijbelisnie lohkebe Jeesusen maadtoej bïjre Abrahamen raejeste .
Goh övtebe nueliekapihtelisnie buerkiestamme morfologije vihkeles åarjelsaemien gïelese.
dab sijjieb gusnie gogkoe dab vaerhkieb .
Desnie aaj tjåådtje guktie maahta åvtelbodtiluhpiem Försäkringskassan luvnie ohtsedidh , jïh aaj dah njoelkedassh maaksoem dan mænngan åadtjodh .
Maahta aaj jïjtje ryöktesth abortedåastoevasse ringkedh jïh tïjjem dongkedh .
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje .
Geerve almetjh , dehtie jaepeste dah 25 jaepieh illieh , jïh eah aarebi jåarhkeööhpehtimmiem tjïrrehtamme , maehtieh laaken mietie reaktam utnedh jåarhkeööhpehtimmiem åadtjodh mij lea geerve almetjide sjïehteladteme (komprimeradamme ööhpehtimmmie).
Saemiedigkie åålmegetjåanghkose böörie mii öörnesåvva Plassjen guessiegåetesne dæjstan 13.03.12 ts .
- Manne joekoen geerjene ihke maahta hijven saernieh vedtedh jieniebidie göölijidie aareh påaskevåhkoen , Muotka jeahta .
Akte illedahke sæjhta gaskem jeatjah årrodh Saemiedigkie tjuara sov nommedahteme tjïrkijh Båatsoeståvroste vaeltedh .
 ÅST:se goh prosjekteteatere lea sïejhme orreme KSV abpe feelemem "åasta", daate sæjhta jiehtedh gaajhkh baalhka-, vuelkeme- jïh jïjjedimmiemaaksoeh barkiji åvteste maaksa.
Jïh dellie maa riejries .
Tabelle 2.2.
Guktie sjædtojde nyuhtjedh
Regijovnale dahkoesoejkesje åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese
Sæjhta vuejnedh maam lea gåmmeste åådtjeme .
Eah gellie mah maehtieh dam sov bööremes musihkem gitarresne spealadidh namhtah daejredh gutkie ackordem vaeltedh jallh gosse eah leah aerebe dejnie intrumentine gïetedamme .
Jeesuse måarahtovvi gosse geerve almetjh pryövin maanide nyöjhkedh .
Gïjrege manne spealedem juktie gåehpele galka mannem buerebe lyjhkedh .
Dah maehtieh aaj åadtjodh ryöknedh man jïjnje akte fuelhkie beapmojde åtna akten våhkoen .
Saivomuotka lea gåatomedajve båatsoesijtide Troms gåatomedajveste .
Jis byjjes åårgane ij njoelkedassij mietie barkh saemielaaken gïelekapihtelinie maahta daam klååkedh dïsse åårganasse maam lihkebe bijjebe åårganistie mejnie klååkie , d. v. saemielaaken § 3 - 11 .
vaaksjodh guktie skuvle
stuerebe tjaalegeveahkine vaaksjoehtidh sjeermesne jïh paehpierisnie juktie sjyöhtehke bïevnesh gaavnedh , aktanidh jïh vuarjasjidh gosse faagine barka
Mubpie dåehkie barre 33% jaksi hammojne preteritum jïh gåalmede dåehkie 0%.
Daate kapihtele vuesiehtamme guktie jeatjah gïelh goh v.g.
NÖÖRJEN GÆRHKOE
3) Dej ekonomeles mieriej sisnjeli musihkesuerkesne , dle fylhkendigkie sæjhta aktem dorjemassedåarjoeöörnegem tseegkedh profesjovnelle tjeahpose NT .
Åvtetje eejki dïhte åarjelsaemien kultuvre lea tjarki jielemegïehteldæmman gårreldahkesne jïh båatsoe lea dan åvteste sjïdteme goh dïhte jieleme mij kultuvrem guadta .
Netto illedahkegraade vuesehte guktie mijjieh maehtebe orre maaksoeh haalvedh , gaavnoes maaksoeh lissiehtidh jallh skåårvemh maeksedh tijjen åvtese .
Tjuara dannasinie maahtoelutnjemem prijoriteradidh våarhkoebarkiji luvnie .
Guktie gærhkosne damtestidh ?
- Dovne dotkemistie jïh dååjrehtimmien mietie daejrebe saemien noerh haestemh dåastoeh mejtie jeatjah noerh eah dåastoeh.
Nöörje lea daam konvensjovnem ratifiseradamme , jïh naemhtie dïedtem åtna byögkeles dïenesjh sjïehteladtedh saemien gïelesne tjïelten , fylhkentjïelten jïh jeatjah byögkeles reeremisnie .
Åadtjoeh dov feelemh jïh orremem jïjtje maeksedh jis hoksem veeljh jeatja laantedigkesne
Dam darjobe dan båetijen aejkien gaavhtan .
soptsestidh , buerkiestidh , håalemem soejkesjidh , repeteredh , sijse spealadidh , njaalmeldh toelhkestidh , reegkes gïeline lohkedh , goltelidh , mubpien leareohkasse soptsestidh , buerkiestidh , lahtestidh , digkiedidh jïh mubpide haestedh
90 biejjiej raejesne tjuara aelkedh båehtjierdidh
Dåarjoeh kultuvredarjomasse daejtie:
JaepietsiehkiehÖörnege 10. jaepietsiehkesneVuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme .
Saemiedigkie lea uvtemes akte politihkeles åårgane jïh tjuara dannasinie eadtjohkelaakan barkedh , jïh mijjieh premissh bïejebe ihke politihkeles vuekieh gaavnedh dejtie jarkelimmide mah heannadieh .
Tjuara tabellem vealan lohkedh juktie progresjovnem dej ovmessie daltesi gaskem lohkedh jïh , tseagkan juktie learohken tjåenghkies maahtoem gaavnedh .
Doh byögkeles govlehtimmieh leah New Yorkesne , ruffien 17. - 18. b. 2014 .
Dah laavenjassh maehtieh dovne geerve jïh aelhkie årrodh , goh klaeriedidh , baakoe jïh raajesh tjaeledh guvvide , jïh soptsesem tjaeledh jïh kroessebaakoem dievhtedh .
Pensjovnemaaksoeh læssanieh 8,4 millijovnh kråvnajgujmie mubpien jaepien , jïh aarvehtsh dovne mubpien jaapan jïh jaepiej åvtese , jienebh ovseekere faaktovridie bigkieh , g. j. baalhkasjïdtedimmie , reentedaltese jïh dïeneste pensjovnesïeltine .
" Sjïehtesje dåarjoem Rock City ' se ,
Dïhte aajkoe lea dam politihkeles eadtjohkevoetem nænnoestidh noeri luvnie .
Mijjieh sïjhtebe tjïeltigujmie jïh dejnie jeatjah guejmievoetine Byjjenimmiekommisjovneste , Noerhte-Trööndelagen.Byjjennimmieprogrammen bïjre laavenjostedh .
Dam matematihkeleslaakan buerkeste aktine maalline mij gïertesåvva , jïh illedahke destie toelhkestamme sjædta tjoevkesisnie dehtie voestes tsiehkeste .
jaepienboelhkide utnedh (v.g. slow
Rohkelibie , " Mijjjen Aehtjie " .
- Daan jijjen lea tjuetsiestamme , mohte dov laatege gujht annje vååjnoe -- tjidtjebe jeahta -- daan biejjien gujht joekoen tjaebpies vearolde sjædta , ånnetji dle biejjie aaj jæjhta jib manne sovmem hijven daelhkie .
Giedtesne learohkh edtjieh mïerhkh tjøønghkedh mah leah sijten båatsoealmetjidie jïh dej fuelhkide .
Buerkesth joekehtsem tjïelten åejvien jïh raerieålman gaskem
Dellie barkoes lea .
Lïeneståvroe åvtelbodti jïh dan vööste barka
 (Dan aejkien dle Raarvihke Nordre Kråangken nuelesne) jïh Tinnese jaepien 1895 juhtiji jïh sealadi jaepien 1958 .
Gaajhke lij riejries , mohte idtji gie båetieh .
Dihte lij aadtjegh lohkehtæjja-skuvlem vaadtseme .
Musihke: Saemien gærhkoeraerie daam dïenesjem faalehte .
Daesnie learohkh edtjieh sov maahtoem vuesiehtidh gosse vearoldebïevnesh darjoeh , gusnie akte jallh jienebh daejstie aatijste meatan: vearolde , væhtah vearolden bïjre , lopme jïh daelhkie .
Dïhte veeljmem dotkeme gellie jaepieh , jïh soptseste dah illedahkh skuvleveeljemijstie maehtieh maam akt jiehtedh guktie dïhte minngemosth illedahke sjædta .
Gosse åarjelsaemien gïelem gïehtjedidh ij leah vielie sjiehteles öövre seamma diagnostihkem goh englaanten gïelese åtneme, jis edtja ovagkusatijviteetem dijpedh.
Jis eah gaajhkh vierhtieh åtnasovvh muvhten jaepien , dle raereste vierhtide joekedidh naemhtie , 75% dejtie mah göölemereaktam utnieh jïh 25% akten disposisjovnefoentese .
Dah gelkieh datnem , dov fuelkiem jih dov boelvh vuesiehtidh; guktie dov nomme , gusnie datne årroeminie , man båeries datne leah , mejnie barkeminie , j. j. Voestes mij galhkemem nöödtie lea vitneme .
Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
26 gïeleraereste , Saemiedigkien gïeleståvroste jallh Saemien gïelemoenehtsistie .
Saemien gïelejarnge lea Dearnesne jïh Staaresne .
Daerpies vielie goerehtalleminie Eallan taalegoerkesistie jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetijste åvtelen maahta råajvarimmiejgujmie aelkedh .
mov bïjre
Nommehkonsuvlentij dïedte noerhte- , julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvidde .
Guktie edtjem illedahkide nuhtjedh juktie maehtedh faageles sjyöhtehke bïevnesh bååstede vedtedh mah dam guhkiebasse lïerehtimmiem eevtjieh ?
Stenfjell jeahta syntaktihke kausatijvh iktesth leah veerbijste seerkeme.
Saemiedigkie jïh Byjresedepartemente råårestallin jïh seamadin akten orre soejkesje- jïh bigkemelaaken bïjre boelhken 2006- 2007 .
Learohkh soptsestieh dej lohkemestrategiji bïjre dah demtieh , jïh dej strategiji bïjre mah daamtajommes nåhtadieh .
Im manne daejrieh mejtie manne staaran dle jeahteme , goh tidtjie guarka ?
Dov nomme:
Saemiej Åålmegebiejjien dejtie orre gærjide vuesiehtin .
Energije jïh mineraalh
Juvreektievoeth 400 jallh jienebe juvreektievoetigujmie luhpiem lïeneståvroste daarpesjieh .
Vielie veerbhpaarrh leam gaavneme gusnie transitijve öövre guhkies haamoem åtna jïh intransitijve åenehks.
Barkeminie dejnie maaksojne aktede orre gærjabusseste Åarjel-Trøøndelaagesne .
Saatnan dïhte, saemien sjïere gïele, læjhkan barre akte gïele gellijste.
1.4 .
Gaajhkesh daennie voenges siebredahkesne leah jearohks dehtie skuvleste .
Gaskeviermie jïh SMS nuepieh vedtieh guktie siejhme almetjh jïh meedija sinsitnine laavenjostoeh , joekoen doh nedteplaerieh , raadijove ‐ TV‐ programmh .
Visuelle learohkh
Bielieulmieh: · Saemiej ektie-domtesem nænnoestidh .
Vuesiehtimmiegærjah - aellieh dejtie Nöörjesne åestieh .
Såevmesne jallh Nöörjesne lea nuepie dåarjoem Försäkringskasseste åadtjoeh raastesk ïemtjehoksenjoelkedassen tjïrrh .
Saemiedigkie jïh regijovnereforme
Maahta aaj damtedh nuvreme seksine vuertedh jïlhts dam sïjhtedh .
Vïnhtsen gaskoeh lij plïehtje gierkie , jïh dan nelnie måedtie sjïjlh soevesteminie .
Jarkelimmieh mah maehtieh kultuvremojhteseaarvojde irhkedh jïjtsistie vaarjelamme gåetine leah åajvahkommes luhpehts .
11) Nasjonalpaarhkeståvroe Ånderdalen nasjonalpaarhkese
Datne aaj svaalhtesh gaavnh såemies nuhteligs gïeledïrregidie .
Saemien Sïjte aktem govlehtimmieråårestallemem øørni Saemiereaktamoenehtsen lahtestimmien bïjre ruffien 2008 Stientjesne .
gïelereeremedajven sisnie lea gaajhkide maadthskuvlen aalterinie reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne .
Eerlege sinsitnine årrodh jïh sinsitniem laavenjostosne dåarjodh lea vihkeles barkijidie .
Bïevnesh SDJ-dajven bïjre jïh jeatjah bïevnesh mah eah leah veedtjeme fasseldimmiestatistihkeste leah åajvahkommes veedtjeme daehtie sijjeste: ssb.no/befolkning/statistikker/samisk.
31%
Price: NOK 120,00
Vaallah billh laejhtehks gyhtjelassh gihtjedh , bene darjoeh dam vietseleslaakan: ‐ Bene , Ij lea dov krirrie maam ‐ akt jeatjebem aarebi ussjedamme ?
dan jïjnje beapmoeh jaepienboelhki mietie sjïdtedamme goh
Edtja aaj maehtedh vuarjasjidh , ussjedidh jïh govlesadtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegi bïjre , goh grafihkeles guvvieh , tabellh jïh statistihke .
Ojhte hov riejries sjïdtin !
Barkoesuerkie 2: Mierietsiehkieh saemien gïelese
Daate akte viejhkies lohkehtimmiemaalle , jïh tjuara badth dannasinie daam maallem goh aktem heaptoem vuejnedh , jis skuvle edtja akte radtjoes dirrege sjïdtedh jis edtja gïeleåtnoem målsodh .
Länstrafiken , aarkebiejjieh 10.00-12.00 , telefovne: 063-16 82 12
Aaj akte jarkelimmie faamosne sjædta , dovne Saemiedægkan jïh jeatjah aktööride .
Dijakonh Dijakonine åålmegisnie barkh , muvhth gærhkoen institusjovnesne jallh internasjonale barkosne .
Prïhtjege gaahkoejgujmie , muerjieh .
7 datne edtjh tïjjem åadtjodh dajvedåakterisnie tjïjhtje biejjiej mïeresne jis dah vïenhtieh datne dam daarpesjh .
Bïrrebe aaj Innovasjovne Nöörjem tseegkijelïerhtimmiem jåerhkedh dan regijovnale guejmievoeten åvteste , jïh barkoem tjåadjoehtidh noeride jïh nyjsenæjjide .
Såemies bööremes lïerieh gosse soermide nåhtadieh , mearan jeatjebh bööremes lïerieh gosse vuejnieh jïh giehtjedieh .
Gærjesne maehtebe lohkedh guktie eatneme lij aerebe dah jaevrieh deepmesovveme .
europaraerie ij ennje dam gïetedallh suehpeden 2009 .
Daate vuesiehtimmie lea barkoen bïjre lïhtsigujmie .
Saemien 2
Dievhtieh dejtie jearsoesvoetine jïh aavojne .
Tsiehkien bïjre saemien gïelide
Giehpiedimmie lea vueliedimmien gaavhtan studentelåhkosne 2009 raejeste 2010 raajan .
orresistie raerieåejvine veeljesovvi göökte vielie jaepieh.
MEERKE KRIHKE LEINE BIENTIE , SNÅSNINGEN MIETIE
Rørosen tjïelte lea dïhte njealjede åarjelsaemien tjïelte mij meatan vaaltasåvva saemien gïelen reeremedajven sïjse, jïh sæjhta dej golme jeatjah tjïeltigujmie vihkeles laavenjostoeguejmine Saemiedægkan sjïdtedh juktie åarjelsaemien vaarjelidh jïh evtiedidh.
Saemiedigkieraerie sæjhta vielie ræhpas årrodh Saemiedigkien dåarjoereeremen bïjre , jïh sæjhta dan åvteste åtnoem dåarjoevierhtijste bæjhkoehtidh fïerhtene reektestimmesne saemiedigkieraereste Saemiedigkien stoerretjåanghkose .
4.2 Juekeme dååjrehtimmeste jïh maahtoegeerjehtimmie
Ja , men dle goh jijje aalka vuetjedh dellie damta dle aalka geabjoejidh .
Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmie .
Voestes gujnelemmie pråvhka båetedh medtie göökte jaepieh mænngan njammah eelkin sjïdtedidh .
Jaahkoeøøhpehtimmie saemien maanide jïh noeride byøroe våaromem vaeltedh dejnie saemine , guktie dïhte lea våajnoes voengesisnie , seamma aejkien byøroe dam saemien gellielaaketjem vuerkiehtidh .
Vielie desnie leah golme nueliedåehkie.
Lïeneståvroe luhpiem vadta gaahtjemasse fordovnine geajnosne , gæmhpoesportegaahtjemasse , bingespïelese jïh naan aejkien lotterijidie .
09.10 - 09. 30: Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka: Aalkovehåaleme
Maahta aaj gynekologijen cellepryövenassem vedtedh gosse tsegkietnien jallh gynekologen luvnie jïh gynekologijen goerehtimmiem darjodh jeatjah sjïekenistie .
Mineraalereeremen direktovrate tjuara , gosse ohtsemh gïetede , dovne vuarjasjidh jïh stuerebe leavloem bïejedh saemien kultuvrese , båatsose , jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse .
Jïjnjh gyhtjelassh gïetede
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen garmerde bransjebiejjiem " Márkomeannu #hersko " Skånlandesne minngemes hïeljen .
Daelie Saemiedigkien gaahpoe-sïjjie gaskeviermien vuestie gellien gïeline gååvnese .
Tjerkebe ööhpehtimmie saemiengïelesne jïh jienedamme saemiengïelem åtnoe byjjes jïh privaten areninie ektesne maehtieh synergie-effektem vedtedh mestie maahta saemien gïelem tjïrkedh aarkbeajjetjen jïh jienede guarkoem åtnoevierhtiem saemiengïelem maehtedh .
Råajvarimmie 68 Nænnoestehteme saemien gïeleste sosijaale meediji tjïrrh ...
Saemiedigkie raeriestimmieh buakta stoerretjåanghkose mah leah joekedimmien bïjre Saemiedigkien budsjedteste , råajvarimmieh båetijen jaepien staatebudsjedtese , Saemiedigkien jaepiebïevnese , åejviebïhkedassh Saemiedigkien dåarjoeöörnegidie jïh jeatjah aamhtesh mah akten jïjtjeraarehke vuarjasjimmien mænngan Saemiedigkieraeresne , byöroeh gïetedæmman bæjjese vaaltasovvedh .
Mijjieh limh meatan Nöörjen delegasjovnesne Københavnesne , Cancunesne jïh Durbanesne guejmietjåanghkojne EN .
Ööhpehtimmielaake jeahta fylhkentjïelte dïedtem åtna maanaj jïh noeri lïerehtimmien åvteste , mah leah maanavaarjelimmieinstitusjovnine .
Learohkh maehtieh viehkiem åadtjodh raajesh darjodh .
Lissine Ealla veanhta taalh sifferinie 9 leah stoerre taalh .
' ste åadtjoeji jaepien 2007 jarkelimmieboelhkese (2008-13), jïh veanhtede fylhkentjïelte aktem lissiedåarjoem 11 mill. kråvnine tjïeltese vadta .
Mijjieh ibie naan goerkesassem utnieh vædtsoesvoetese jïh seksuelle daaresjimmide saemien maanaj vööste , jïh sïjhtebe meatan årrodh vihkeles strategijh darjodh daennie aamhtesisnie , Larsen jeahta .
Guhkiebistie , guhkiebistie dehtie sijjeste båata gusnie snuehtiem gaavni .
Dïenesjh telefovnine jïh Gaskeviermine Reseptem orrestidh
Gaskesadth dov skuvlem .
Ij vuekie gååvnese guktie sårkodh - gaajhkesh dam darjoeh jïjtjene vuekien mietie , jïh ij akte vuekie buerebe mubpeste .
Gïele jïh byjjes maeh-teles-voeth
Jis mijjieh dejtie sjïere bieliedajvide vuartasjibie SDJ-dajven sisnjelen, dellie dïhte naa jïjnjem jeerehti.
Vïjhte baernieh åadtjoejigan .
Maajhööhpehtimmielohkehtæjja maahta aktem bloggem darjodh lïerehtimmiesijjesne .
Jis datne aktene institusjovnesne årroeh , goh skïemtjegåetie jallh faangkegåetie , maahtah aktem barkijem birredh dov identiteetem jååhkesjidh .
Åvtelhbodti steemmadidh maahtah darjodh snjaltjen 1. b. raejeste skïereden
Saemien gïelen reeremedajven sisnjelen dle fylhkenålmah edtjieh gïelenjoelkedasside tjïrehtidh saemielaakesne , v. saemielaaken kap.3 .
Orre finansieringe faageskuvlijste , teknihken faagh
unniedidh man jïjnje elmiem jotskelh
Prievien tjirrh gielem vedtedh
Automatiseradamme taalefaaktah ryöknedimmiem aelhkebe darjoeh learoehkidie , juktie dïhte kognitijve maajsoe vaanene dan åvteste learohkh slyöhpoeh tïjjem jïh faamoem nuhtjedh ryöknemisnie .
1.2.5 Skåårvemh
Vielie bïevnesh: Snåasen tjïelten gåetiesæjroe www.snasa.kommune.no
Soptsestidh jïh bïevnesh veedtjedh Ovmessie gyhtjelassh
biehkie dehtie kultuvreaerpeste mah sïebredahken
Daate vihkeles dan åvteste loesegööleme lea akte bielie mijjen materijelle kultuvrevåaroemistie .
Musihkebæjhkoehtimmiej ohtsememierie lea 01.06.2015 .
daejredh gåessie maahta nuhteligs jallh daerpies eengelskem maehtedh
Tjåanghkan 18 bæjhkoehtimmieh dåarjoem åådtjeme daan jaepien .
Sæjroe 27/32
Vuartesjh guktie lea kroessem beajeme .
BRITT-MARIE FRISELL
Daate maanagierte lih ektesvuekiebarkoe Raavrvijhken tjielten gaskems jih eejhtegh Luvlie Njååmesjen båatsoeburrie dajveste .
Learohke soptseste
Daate åajvahkommes dannasinie dïhte fokuse maam åtna gosse systemidie sjïehtesje , daamtaj gaarvene gosse åårganisasjovne edtja sov barkoeruvtijnh sjïehtedidh .
b Nomme: Emmi Alette Danielsen Aaltere: 17 år Årromesijjie: Røros Barkoe: Gjøsvika skïemtjegåetie , Vitus apoteke Røørose jïh lissine elliestïjjen healsoefaagebarkijelinjam vaadtsam Röörosen jåarhkeskuvlesne .
Naa dovres dovne evtiedidh jïh trygkedh smaave veahkah .
Saemiedigkie vuajna daerpies aaj dej barkoem eevtjedh juktie gelliesåarhts kuvsjefaalenassh jïh gïelesijjieh utniehtidh .
Verbe bæjngoeh thetaråallem NP:se vadta SpecVP:sne gåabpaginie gïeline.
Aellieh luejhtieh mijjem gïehtjelimmiej sïjse , vaallah vaarjelh mijjem bahheste .
Tjïrrehtimmien åvtelen maahtah sjïehteladtedh ihke learohkh edtjieh åahpenidh jïjtjehke pryövetsiehkine .
Gaebpien Leena / Lena Kappfjell
Lijhterer tjaetsie jih dle biejimh akteb busteb saelhtie syjrab ' saltsyra ' dle pleentimh dan tjaatsa [ n ] jih dle jovkimh dab .
Dijjen vues:
Læjhkan maehtebe jaahkoen bïjre jïermestalledh jïh ussjedidh .
Dellie learohkh nuepiem åadtjoeh daajroem jïh gïelem nåhtadidh seammalaakan goh dennie rïektes jieliemisnie .
Daate sæjhta jiehtedh soptsestæjjah referaanse-dåehkesne seamma gïelemaahtoem utnieh goh G1 soptsestæjjah, jalts dah leah aerpiegïelen soptsestæjjah.
Dïhte aaj jis båehtjierdeminie vïrresiegkes medisijnine jallh kortisontabledtigujmie .
Pantebaangke maahta barre sveerjen aktiebolage juhtedh jallh seammaleejns ålkoelaanten darjome EES-dajvesne .
CDB jeahta dah staath edtjieh aalkoealmetji aerpievuekien daajroem , orrestimmiem jïh daepieh (guktie dorje) krööhkedh , gorredidh jïh vijriesåbpoe jåarhkedh , mah leah sjyöhtehke gorredæmman jïh monnehke åtnose dehtie biologeles gellievoeteste (8. artihkele j), vijriesåbpoe edtja sïejhme åtnoem biologeles gellievoeteste , mij lea kultuvrelle darjomen mietie , vaarjelidh jïh madtjeldehtedh (artihkele 10 C), jïh juekeme bïevnesijstie mah leah sjyöhtehke vaarjelæmman jïh monnehke åtnose biologeles gellievoeteste , edtja aalkoealmetjh jïh aerpievuekien daajroeh feerhmedh .
Programme fokusem åtna dovne ekonomeles aarvoesjugniedæmman jïh akten hijven siebriedahkese dejtie almetjidie mah daesnie årrodh .
Mejtie illeldahkh nasjonaale gïehtjedimmeste vuesiehtieh daerpies vielie goerehtidh ?
Sosijaale maahtoe lea dïhte tjoevtenje jis edtja maanagïerten ektievoetesne murriedidh
Filme Dïhte nöörjen filmepolitihke edtja öövtiedidh saemien kultuvrem gorredidh jïh åvtenidh .
Lievengisnie jïh Leksviksne 2011 .
E-påaste: åvtenomme.minngienomme@jll.se
saemien dotkeme jïh meatan årrodh dotkemisnie mij joe lea v.g. båatsoen övtiedimmien bïjre (soejkesjidh klimahten jorkesimmie , buerebe nuepieh byjreskasse , jeatjah darjome båatsoen sisnie , sjïehteldh reeremevuekieh övtiedidh) Staarne: Saemiedigkie edtja pryövedh buektiehtidh jïh dåarjodh barkoebyjreske mij hijven mijjen rapman jïh aajlese
Referansedåehkesne aerpiegïelen soptsestæjjah.
Aarvoesjugniedimmiem båatsosne lissiehtidh Duedtie dennie åarjelsaemien dajvesne lea vihkeles goh kultuvreguedtije , goh akte biehkie mij identitetem sjugnede jïh goh saemien jieleme .
Regijovnale Voeneevtiedimmieprogrammesne golme strategijh fïerhtene fylhkese:
Reeremedajvem meänkieli ́se ij vijriedamme
Ööhpehtimmiedirektovraate dan mænngan soejkesjem tjåanghkan geesi jïh dam åehpiedehti sjyöhtehke byjresidie.
Akten tjåenghkies FoU-strategijen tjïrrh Trööndelagesne , sïjhtebe skreejredh læssanamme åtnose dotkemistie goh evtiedimmiedïrrege sïeltine .
1430 Saemien sijte 1430 1530 Åarjel-Saemiej Internate
Dannasinie akte haesteme almetjehealsoebarkoem vååjnehtidh (taalligujmie), mij jeatjah sektovri budsjedten sisnjelen dorjesåvva .
Gæjhtoe !
Gosse learohkh lotusgoerem deavhteme , edtjieh raajesh darjodh viehkine goereste .
Goepsetjahke lea gåatomedajve Ran saemiensïjtese .
Gosse dahkoe båetiejigan , laedtieh nyöjhkin , idtjin saemieh dej luvnie gåetieluhpiem gænnah åadtjoeh .
sierredimmien vööste barkedh jïh sjïeredimmiem nasjovnellen unnebelåhkojste
Kråkmo ' en vuestie
Montrul (2016) buerkeste G2 learohkh G2 inputem analyseradieh voestesgïelen kongnitijveöörnegen mietie.
Jis ij akte göökteste åelijste sïjhth maana edtja psykiatrijen jallh psykologijen goerehtimmiem jallh båehtjierdimmiem HSL:en mietie åadtjodh , maahta sosiaalemoenehtse sjæjsjele læjhkan numhtie sjædta .
ORRE BAAKOEH
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 8
Værtoe , væhtjedh , vesties hovme .
Naan åadtjoeh jaabnan gujnelemmiem varki jïh jeatjide kaanne gellie askh vaesieh .
Gaavnesjimmiesijjieh gusnie åådtje saemien nuhtjedh v.g. gïelebiesieh jïh
Vuartesjh tabellem 4.1 vuelege.
Departemente vuajna daarpoeh dïrregij kvalitetem vierhtiedidh jïh aaj vuekieh gïelekaarhtedimmiem jïh gïeleskreejehtimmiem vierhtiedidh guktie nuepie sjædta hijven praksisem evtiedidh .
Ij leah man aelhkie beapmoeh gaavnedh daelvege .
/ Orre ryøknemenjoelkedassh jïh joekedimmievæhtah guektiengïeledåarjose dejtie tjieltide jïh fylhkentjïeltide mah leah saemien gïelen reeremedajvesne
Valgkrets 6
Saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem evtiedidh jïh gorredidh , faageles maehteles jïh eadtjohke saemien tjåanghkoesijjiejgujmie , kultuvreinstitusjovnigujmie jïh museumigujmie
Saemien learohkh Snåasen noere-skuvlesne ovmessie maana-gærjah saemiengïelesne tjaaleme .
Åvtelen datne PP-dïenesjinie soptsesth , byörh healsoestasjovnine / maanagïertine / skuvline soptsestidh dov tjoeperdimmien bïjre dov maanese .
Mij fåantojde steemmereaktam nåhtadidh bøøremes dov vuajnojne sjeahta ?
Vijriebasse Benmamoun et al.
Akte alternatijve sæjhta årrodh reerenassekvartaalem bæjjese bigkedh guktie lij åvtelen snjaltjen 22. b. , men jeatjah gaskoehalternatijvh aaj gååvnesieh .
Pryövemisnie dam dellie lohkememaahtoem gaajhkine faagine pryövoe .
[ Kautokeino: ] Samisk utdanningsråd .
fylhkensoejkesje / sektovresoejkesje øøhpehtimmie jïh evtiedimmieulmie nænnoestamme fylhkendigkeste .
Stoerredigkie laakide muana jïh daan biejjien 169 åålmegeveeljeme tjirkijh åtna .
Mïnneden lohkehtæjja 3.
Gaajhkh departemeenth edtjieh lissine gïelepolitihkeles tsiehkieh krööhkestidh gosse haamoedieh jïh tjïrrehtieh sijjen sektovrepolitihkem .
Åejvieboelhken jarngesne edtja goerkesidh , vierhtiedidh jïh ussjedadtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh vuekiej mietie jïh jïjtje joekehts teektsh darjodh jïh åvtese buektedh .
Dah spååreme bïevnesh våarhkoeh guktie eah gaajhkh maehtieh dam vuejnedh .
gosse ööhpehtimmie , dellie maahta bijpielistie aaj lohkesovvedh .
Jeenjesh leah dej jaepiej viehkiehtamme .
Tsiehkestahta dah latjkoeh nuepieh vedtieh voenges sjïehtedimmieh darjodh mah dam sjïere tsiehkiem åarjelsaemien dajvesne krøøhkieh .
Boelhkesne 2.2 vuesiehtim daaroen vaenie nomiaale jïh verbaale infleksjovnh, mearan saemien veljie
Samisk översättning:
Eevtjedin badth gïelen vaaljiem åtnose vaeltedh, tjïertesten buerkiestidh.
Gosse noere sjidtieh , dellie dah jis jïjtjh jiehtieh mejtie sijhtieh skylledh .
Jis dah maam akt gaevnieh mij ij leah guktie edtja , dellie åådtje orre goerehtæmman båetedh .
20.000 kråvnah åadtjoejin .
Kirsten Haugum , Fylhkenevtiedimmieåvtehke (åejvie) 
Dïhte jeahta daate heannede medtie gøøkte tsiehkine golmeste .
child (felèbreszt 'wake upcaus') 
Persen , Nan: Laajpetjh , Idut , 2006
Daate sæjhta lohkehtæjjese aktem guvviem vedtedh maam learohkh haalvoeh , jïh learohkh åssjaldahkh sinsitneste åadtjoeh .
NSR-n mïelesne:
Dah noerh gïeh viehkine , laavanjassh skylleme-maanide dorjeme .
Vuartesjh aaj tabellem 4.2.
Kaanna daate illeldahke jæjhta dan åvteste saemien gïele båatsose veadtaldihkie jïh båatsoe vihkeles mijjen jieliemisnie jïh saemien gïelen gaavhtan.
Dovletje-laehpemi lea automateles kultuvremojhtesh laaken mietie vaarjelidh .
' n nyjsenekommisjovnen sisnjelen aalkoealmetji nyjsenæjjaj tsiehkien bïjre .
300 jaepieh vaasin aarebi dah voestes kristegassjh jïjtsh gærhkoeh åadtjoejin .
Daehtie goerehtimmeste maehtebe nænnoestidh; dah gïeh guhkemes gïeline gïehtelamme jïebnebh jïh jollebh illeldahkh vuesiehtieh.
draaman , lohkemen , gihtjedimmien jïh vuesiehtimmien tjïrrh joekehts dåemiedimmine årrodh
Ij leah slassoeh , ij gåessie gænnah jïjtjemdh ussjedh , ij måarahtovvh , ij bahhasvoetem guedtieh:
5.9 Sertiestimmmieh skåårvemebudsjedtese
dåarjoe skuvlen åvtehkistie , dah reerijen barkijh jïh dah mah politihkeles sjæjsjalimmieh vaeltieh
Dihte dan gaavhtan juktie edtjim Tromsøen museuminie ektie vøøki barkedh .
Saemiedigkie aktem bijjemes diedtem åtna sïejhmelaakan vaaksjoestidh jïh bïhkedidh , ihke gaajhkh soejkesjh , konsekvensesalkehtimmieh jïh nænnoestimmieh , mah leah soejkesje- jïh bigkemelaaken soejkebielien mietie , eatnemevåaromem gorredieh saemien kultuvrese , jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse .
Daate sæjhta jiehtedh ij referaansedåehkie dam raajesem jååhkesjh.
Aaj maehtieh orre gïelekåarhtem dongkedh www.svenskakyrkan.se/kyrkoval jallh Svïenske gærhkoen informationsservice , telefovne 018-16 96 00 .
Lissine nuhtjebe aktem skuvletæjmoem våhkoen pruvviem bigkedh saemien jïh daaroen gïeli gaskem .
Dovne byjreske jïh kultuvre Saepmesne lea dååjrehtalleme goh eatnemem mijjen bïjre ræjkohte .
Nåå dellie riktedasta dellie sluvtie dïhte sov seejeme sjädti .
Jis saemien lohkehtimmiegïeline nåhtede , sæjhta åtnoem saemiengïeleste tijjese dibrehtidh , abpe våhkoen tæjmoesoejkesjisnie .
Im buektehth sosiolingvistiske goerehtimmeste lohkedh man åvteste gåalmede dåehkie dan hijven voestes lïerehtimmiem darjoeji.
Mijjen vuajnoe byjreskasse lea dejtie mijjen vierhtiestimmieh , vuekie , sociaale tseegkemh jïh relasjovh tsavtseme .
Öörnege aaj lååjkedæjjah feerhmie mah daejtie ööhpehtimmide vaeltieh:
Buerie båeteme Svïenske gærhkose
saemiedigkie tjuevtjede ennje daarpoe sïejhme åvtenimmie maadthdotkemasse saemien gïelij bïjre , dovne gosse gïeleldh tsiehkieh , lidteratuvrem jïh jeajtah aamhtesh dæjpa - noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien , mohte aaj gosse dah jeatjah gïelh dijpieh .
Maahta biseksuelle , heteroseksuelle jallh homoseksuelle årrodh .
svöörjen unnebelåhkoepolitiken bïjre
Maarja buektehte taalesymbovlh taalen 10 nuelesne reaktoe sæjjan taalesïevese bïejedh , men ij buektehth veahkah taalesïevese ektiedidh .
Maahtah aaj jïllespesialisereme gaahpodehoksem regijovneskïemtjegåetesne jeatja laantedigkesne , vuesiehtimmien gaavhtan cancerebåehtjierdæmman mænngan .
5 Saemien lohkehtæjjaveahka
Dïhte guhte jeenjemes steemmah åådtje daennie ryöknemisnie veeljesåvva .
Tyveri og hærverk på snøscena
Akte båetije aejkie gusnie saemien gïele jïh mijjen kultuvre leah åtneme goh ræjhkoesvoete jïh maahtoe , jïh ij akte löövles maajsoe .
' sne dorjesåvva akten prosessen jïh nænnoestimmien
Mijjen Aehtjie guhte leah Elmie-rïjhkesne .
Healsoejarngen vuarjasjimmeste laantedigkie maahta kognitijve beteendeterapijem (KBT) faaledh jallh Multimodalrehabilitereme (MMR), mij lea ektiebïejeme rehabiliteeremedarjomh gellie ovmessie barkoedåehkine (profesjovnine) tjïrrehtidh .
Juvva amma saemeste !
- Jaa , daate sæjhta jiehtedh dah maehtieh jearsoeslaakan geajnoen bijjelen vaedtsedh , jïh bïjlh dej åvteste tjøødtjestieh .
Men voestegh dah voestes govhte raajesh.
Maehtedh r yö knedh saemien gïelesne lea bïevnesh toelhkestidh jïh guarkedh tjaaleginie gusnie taallh , stoeredahkh jallh geometrihkeles goerh .
Giesien 2012 Saemiedigkie 330 gåetieh goerehtamme , prosjekten sjïekenisnie " Identifisering og registrering av samiske bygninger / Damtijimmie jih vihtesjadteme saemien gåetijste " .
Saemiedigkesne barkoem gååvnese voesteskonsuvlentine / raeriestæjjine / voeresraeriestæjjine Dåvvomeprosjektesne , aalkoe dallaegh jih barkoe 31.12.10-n raajan jåarhka .
66,7% vaestiedæjjijste vaestiedieh aahka saemeste/saemiesti jïh 38,9% vaestiedæjjijste vaestiedieh aajja saemeste/saemiesti.
Dïhte faamoe stuerebe gaajhkijste .
Latjkoe Saemiedigkien jïh Byjresevaarjelimmiedepartemeenten gaskem bïhkedassi bïjre vaarjelimmiesoejkesjebarkose , eatnemevaarjelimmielaaken mietie saemien dajvine .
Vuajna aaj jeenjesh sijhtieh viele saemien lïeredh .
Dellie ij leah seamma vaarege , jïh learohke slyöhpoe billedh satne båajhtoelaakan soptseste .
' ste leah akte juerie mijjen ekonomijesoejkesjimmesne .
Dah noerh tjuerieh dam voerkelidh .
Orre skåårvemebudsjedte 2011-2014 Vuesiehtimmie guktie dah båetije skuvleskåårvemh leah , mah våaromem utnieh voestes skuvleaamhtesisnie FD 21/06 (2006 kr) 
Maahtah aelkedh ?
Evtiedimmie taalediejvesijstie Evtiedimmie taaledïejevesijstie aalka aareh gïeleevtiedimmine jïh dåårjehtimmieh ryökneminie .
Dïhte vuesehte guktie ussjedamme gïeleevtiedimmiem maahtoeulmide ektiedidh , mah leah bihkedimmesne .
Fylhkenraerie sæjhta vijriesåbpoe barkedh aktine mobijle tjeahpoe- jïh kultuvrefestivaline , jïh gïehtelimmiebudsjedtem lissehte 0,5 millijovnh kråvnajgujmie daan darjoemasse .
saemien gïelelïerehtimmiem dåastodh jïh seamma tïjjen maehtedh gåetesne årrodh..
Bene mijjieh ikte-mearan orre haestemh orre lahtesinie gaavnebe mejtie tjoerebe aelkedh nuhtjedh , jïh vaenie lidteratuvre jïh øøhpehtimmiematerijellh åarjelsaemien gïelesne gååvnesieh .
Dah råårestallemh åvtese lea öörnedamme göökte barkoedåehkine .
nåake administrasjovne maam heeptie molsedimmiem jïh eevtjie byjresken stoerreligkien nuhtjedh
tjïelkestidh dïejvesem den deriverte , tjïelkestimmiem nuhtjedh juktie aktem derivasjovne-njoelkedassem darjodh polynomefunksjovnide , jïh daam njoelkedassem nuhtjedh juktie funksjovnh digkiedidh
Eah leah dah seamma jïjnjh veerbh men læjhkan daerpies dejtie aaj joekehtidh kausatijve molsedæjjine.
Ohtsijh mah eah maehtieh saemien sopstestidh aalkosne , sjïehtedimmien baaktoe barkoevedtijinie maehtieh saemien gïelen ööhpetæmman åaladovvedh .
I revideringen av ordningen for utpeking av biskoper i Den norske kirke vedtok Kirkemøtet dessuten at Samisk kirkeråd får stemmerett ved rådgivende avstemning på biskop i Nord-Hålogaland, Sør-Hålogaland, Nidaros, Hamar, Møre og Oslo bispedømmer.
nisnie STFT ' ine , dle akte aarvoe desnie medtie 25 mill kråvnine (mijjen
Festivalh tjirkedh gïehteldimmiedåarjoeøørnegen jïh evtiedimmievierhtiej tjïrrh , ektiedamme Regijovnale evtiedimmieprogrammese .
' esne sjïdtieh goh dïhte baahkemes sijjie veeljemisnie .
Ij naan gaervies programme gååvnesh Moodelisnie, badth gåarede jïjtsh lïerehtimmieh dennie gaskeviermiesijjine darjodh.
Jis naan ammes almetje gïhtjie, gie dle datne jis, dellie dagke daallegh saemie vaestede: "mov nomme lea ..." , daate lea mïerhkem mij vg.
Gierkietjahke lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese .
Ekstremismen vuestie soptsestidh lea diedtem vaeltedh dan båetijen aejkien åvteste .
Maahta ovvaantoeh sjïdtedh gosse vuesiehtimmien gaavhtan göökte maanah sijhtieh seamma stååkegaevnine stååkedidh , jallh jis jïjnjh maanadåehkieh sijhtieh aktene sjïere sijjesne seamma aejkien stååkedidh .
Åarjel-Trøndelagen fylhkentjielte TIP
Seamma Finsåsmaarkesne aaj dïhte sveekes Huldreblomen .
Goh neebneme dle foentevierhtide bæjjese bigkeme jïjtsh vierhtijste , jïh sijhtieh
Thomas Manilan bïjre leara .
förbarma:3s 'Ty HERREN tröstar sitt folk och förbarmar sig över sina betryckta.'
Liturgijegïetegærjam barkeminie gaajhkh dah golme gïeline mah olkese båetieh 2009/2010. salmegærjah olkese vadteme noerhtesaemiengïelesne jaepiej
Jååktan lij bearjadahke .
Mieriedimmie aaj reaktavåaromem åtna laakesne suehpeden 15. biejjeste 1992 nr. 47 , loesegueliej jïh jaevriegueliej bïjre j.n.v. (loese- jïh jaevrieguelielaake) § 6 mubpie lïhtse , mij jeahta Gånka maahta lïhkebe njoelkedassh vedtedh juktie sjïere åårganh tseegkedh reeremasse anadrome loeseguelijste , jïh vijriesåbpoe dle departemente lïhkebe njoelkedassh vadta göölemereeremen gïehteldimmien jïh aamhtesegïetedimmen bïjre .
Åvtehke båatsoeburrie-øøhpehtimmesne
Barkoekrirrien vihkielommes aamhtesh:
iLo-konvensjovne nr. 169 jeahta gaskem jeahtjebem artihkelisnie 28 " edtja råajvarimmieh darjodh juktie åvtanimmiem jïh åtnoem gorredidh jïh evtiedidh dej åålmegij aalkoegïelh " .
- Rørvik - Leka , jïh aaj Sør-Gjæslingan giesege .
Men ij daate goerehtimmie maam jiehtieh dej jeatjah funksjonelle morfemi bïjre.
Dotkemen mietie gaajhkh gïelh baakojste frasese, jïh frasijstie raajesasse tseegkeme.
Vuartesjh aaj bievnesh; http://www.stiklestad.no /
Jis ij leah gujnelemmiem åådtjeme govhte askh mænngan p-pillerinie orrijidh edtja noeredåastoevasse , tsegkietniedåastoevasse , njaltje- jïh tjoeledåastoevasse jallh hoksejarngese bïeljelidh guktie åådtje daejredh mannasinie naemhtie .
Mijjen voenges siebredahkh edtjieh våaromem utnedh goerkesadtemisnie jih seahkarimmie sinsætnan , desnie mijjieh diedtem vaeltebe byjresasse jih båetije boelvide .
Dïhte sæjhta daejredh man gaavhtan dïhte båajhtode sjïdti jïh maam tjuara darjodh juktie ij dam ikth vielie deahpedh .
Saemiej jielemh jih saemieh rjelimmien nualan båetedh .
Akte jeatjah fåantoe mannasinie Aarebrot veanhta dah noerh byøroeh steemmereaktam nåhtadidh lea ahkedh jienebh voeres sjïdtieh , jïh sagki jienebh pensjovnisth leah meatan veeljemisnie goh noerh .
Medtie 50-60 studeenth eksaamenem vaalteme dejstie lohkemijstie Åarjelsaemien 1 jïh 2 .
Doh viesjiehtommes learohkh daarpesjieh guhkiem gïehtelidh
Matematihke ektiefaage 2 T jïh 2 P
Saemien væhtah ovmessie daatabaasine haestemh sjugniedieh gaskem jeatjah gosse edtja saemien sijjienommh vïhtesjadtedh .
Ovrehte 0,3 mill. kr.
gå vilseitr:INF 'De gick enligt beskrivningen och vi fick aldrig höra vilka som gått vilse.'
Goevten 6. b. lea hævvi akte biejjie garmeresvoetese , men seamma jïjnje akte biejjie ektievoetese , gellievoetese jïh boerehksvoetese .
Presens aelhkebe haalvedh objeekteste mïerhkesjidh.
Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009 jïh 2010
Aktene demokratijesne dah år rojh frij je , tjeakoes veeljemi tjïrrh veel jieh gïeh edtjieh stuvredh .
Daate sæjhta jienebh saemienlohkehtæjjah krïevedh.
Råajvarimmie 57 Saemien gïelh sjïehtesjidh elektroveneles programmvaarosne ...
Ragnifer Report No .
* Dåajvoehtidh jïh ringsie / ringside vedtedh
aktine veele jïh gellielaaketje baakoeveahkine soptsestidh , jïh gïelen hammoekrïevenassh haalvedh
Men eah soptsestæjjah iktegisth raajesh guktie (12) jïh (13) jååhkesjh dan åvteste ij aelhkie nulle ryöktesth/ovryöktesth objeekten antesedentem gaavnedh jis nulle objeekte jallh nulle ovryöktesth objeekte raajesinie.
Gosse byjngetje barkijh åtnasuvvieh dellie teaterh eah daarpesjh ihkuve giïhtelimsvierhtieh barkiji baalhkide dibrehtidh.
Vuartesjh dejtie artihkelidie daesnie gïeleskrejjremeprosjekten bïjre .
Dah edtjieh maadthskuvlem , jåarhkeskuvlem jïh jolleskuvlem gaptjedh abpe åarjelsaemien dajvesne; Hedmarhken raejeste Saltfjellen raajan .
Netto reentemaaksoeh eah dan jïjnjem jorkesovvh .
Dejtie saemien museumidie daate reforme akte stoerre sïlle bååstede sjïdteme .
Im badth vïenhth G2-lïerijh buerebh jallh seamma illeldahkh åadtjoeh referansedåehkeste.
Dastegh learohke ryöknoe , guktie learohke ryöknoe ?
Laaken mietie:
3.3 Lïerehtimmie - sjugniehtåvva maanesne , jïh sosijale ektievoeten mieresne
Åvtehkinie årrodh goh akte kruana tjoelte gaajhkine åestemeprosessine mijjen darjojne , jïh viehkiehtidh guktie Noerhte-Trøøndelagen tjïelth seammaleejns fokusem utnieh
- Ij leah dov krirrie maam akt jeatjebem sjæjsjalamme aarebi ?
Goerehtimmien åssjele lij daejredh man gellie mah aktem dejstie saemien gïelijste haalvoeh njaalmeldh jïh tjaaleldh , mennie aalterisnie dah , gåessie gïelem nåhtadieh jïh mennie mieresne saemien gïele åtnasåvva ovmessie tsiehkine .
SVL-N-n noeremoenehtse aaj jeatjah proosjektigujmie maanide jih noeride berkieh , vuesiehtæmman; Games of the world , vuejeme-råantjoejgujmie gaahtjedh nïejtide , dåarjegh , j.n.v. .
eengelske baakoeh jïh lahtesh lohkedh , guarkedh jïh tjaeledh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie , aarkebeajjan , eejehtallemasse jïh ïedtjide
72,2% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah saemien lïerehtimmiem åtneme, mearan 27,8% vaestiedæjjijste eah saemien skuvlesne åtneme.
Tjïelte Staate Reektehtsesysteme (Kommune STat Rapporteringssystem) KRD
Gaskenaasjovni / Internationelle barkoe
TEKST OG FOTO: MARGRETHE KRISTIN LEINE BIENTIE
" Raerieh buerebe jïjtjedomtesasse
Ajve Sosiaaleståvroe , Justitiesaadthalma (Justitieombudsmannen) jïh Justitiekansleere (Justitiekanslern) maahta bæjhkoehtidh Healsoe- jïh skïemtjehoksen dïedtemoenehtsasse , HSAN .
Daate soptsestimmiesijjie sjeahta dejtie learoehkidie mah leah ånnetji veaksahkåbpoe saemiestidh , jïh båarasåbpoe learohkh mah learoesoejkesjem saemien 3 dåeriedieh .
3.4.3 Deatnun Kultuvreskuvle - Maana jïh noereteatere.
Sjïere reaktah
Destie maehtebe aarvadalledh ihke hammoem nominatijve lea aelhkie saemien G2-lïerijidie vejtiestidh jïh nuhtjedh aaj.
Forfatter: Paul Westerfjell Redaktør: Anita Dunfjeld Aagård
Soejkesjestaatuse Regijovnale soejkesjasse arealeåtnose .
Ibie daejrieh mejtie dïhte rïektes årrojeevtiedimmie seamma negatijve sjædta goh prognose gaskoe nasjovnale sjïdtedimmie .
Laulan jieledem mijjese vuesiehtamme .
Goerehtimmieh vuesiehtieh dah noerh jïh voeres almetjh daamtaj iedtjem utnieh joekehts aamhtesinie .
Nuelieulmie Saemien Maahtoe:
Reerenasse galka vijriebasse ektievoetem jïh staeriesvoetem seatadidh .
voestes boelhkem provsjektesne lea læstoem dorjeme gusnie 691 saemien juridijhken termh .
starne- jïh sosijaalsåelemen profesjovne- jïh maadtøøhpehdimmide nænnoestidh , maahtoeh gellienkultuvren jïh gelliengïelen tsiehkiej bïjre veadtaldihkie sjïdtedh
soejkesjidh jïh öörnedidh Saemiedigkien fïerhten jaepien noerekonferansh .
aejlies 2 a
Råajvarimmie 46 .
Gigawattime (1 gigawattæjmoe seamma goh 1000 megawattæjmoeh) HUNT
Dellie sjædta hijvenlaaketje jïh attraktijve gööleme- , eko- , kultuvre- jïh eatnemetuvrisme .
teeksth joekehtidh mah joekehts sjaangerine tjaalasovveme , jïh vuartasjidh magkerh gyhtjelassh jïh aarvoeh teekstine leah
Daane luhkie soermh sov uvte steerie mearan akti akti ryöknoe goske låhkan båata .
Man gellie learohkh mah edtjieh meatan årrodh sæjhta jearohks årrodh guktie ööhpehtimmiem öörnedamme , jïh mejtie jienebh maehtieh meatan årrodh råårestallemisnie , dïhte sæjhta jiehtedh jienebh learohkh ööhpehtimmiem åadtjoeh seamma aejkien .
SvïenSke gærhkoen gærhkoegïetegærjan raerieStæmman
Saemiedigkien direekte klimate jih byjresketsevtseme: Soehjkiesjimmie tjaaleme guktie byjreskeåvtehkesysteeme (daaaroen: miljöledningssystem) åvtese bïejedh .
Lïeneståvroen bïjre
Dej jeanatjommes veajkoej dle vaajteleminie PPdïenesje aktem aamhtesemaehteles vuarjasjimmiem dorje aktine salkehtimmine jïh aktine raerine .
Naemhtie riktilaakan tekstese jïh laavenjasside vuartasjidh joekoen nuhtegs gosse illeldahkide guarkedh jïh guktie vielie dejgujmie barkedh .
Fylhken gåetie , Stientje
- Dïhte gaskenasjovnaale reeremefaamoe eatnemeloeseste lea tjyölkehkåbpoe sjï ...
Reereme-lihtsegh luhpiedieh sijhtieh barkedh guktie edtja nuepie sjidtedh ellies øøhpehtimmiem saemien gielese åadtjodh , lohkehtæjjajgujmie giej buerie maahtoe .
Datne aaj barkoe-sijjiem jeatjabidie öörneme .
sekretarijate lea aalkeme barkoem bïevneshtjaalegadtjem jïh jeatjah bïevneshaamhtesh jarkoestidh , jïh orreste maam gåetiesæjtosne tjaaleme .
Bïhkedæjja lea Hanne Lena Wilks , jïh Laila Wilks jïh Nils Ove Gustafsson leah vierhtiealmetjh .
Seamadidie soptsestidh akten vihties aamhtesen jallh vihties dåeriesmoeren bïjre .
Gosse Jeesuse kristesovvi , dïhte Aejlies Voejkene sov aatsolen bööti goh akte duvvege .
Saemien jielemevuekieh tjåadtjoehtidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh dam saemiej jielemevåaroemem gorrede , jïh lea akte tjirkeme ihke saemien kultuvre jïh akte jielije saemien gïele evtiesuvvieh .
Dellie byöroe medtie seamma veerbh aaj åarjelsaemien gïelesne årrodh.
Maehtebe seamma hijven deelledh goh dah mah åejviestaaresne.
Lissine nænnoestimmie jeahta " såemies skuvlh edtjieh ööhpedagkere ööhpehtimmiem faaledh .
Jis staateles vierhtieh eah vadtasuvvieh 2011 , dle sæjhta 1,5 mill. kråvnah daarpesjidh juktie prosjektem illehtidh .
Ohtseme-mierie: 01.08.08
Råajvarimmie 14 Laavenjostoe Sveerjine saemienööhpehtimmien bïjre ...
 (89) [ xMAAM-DORJE] sïejhme veerbe mij kausatijve molsedimmesne lea ööhpehtidh, dïhte veerbe gåarede provhkedh ovgoh aktiviteete, men dan intransitijve paarrebielie åahpanidh aajmoejeatjadimmiem buerkeste.
1) Nasjonalpaarhkeståvroe Låarte- Skæhkere- Lijren nasjonalpaarhkeståvrose
Kaanoven betnie bæjjese dellie tjuvtjede, jïh aaj dej guaktaj juelkieh, dah mah kanoven sisnie.
Muvhtine maahta damtesovvedh goh åssjelh jïh krïevemh gååvnesieh , vuesiehtimmien gaavhtan guktie edtja årrodh jïh vååjnedh nïejtine jallh baernine .
Ovmessie vuajnoeh vååjnesasse båetieh ?
Dah gieh tsaepmemem dööpmejuvvieh tjuara gietedallemh tjibredh .
Nimhtie aaj maahtah gihtjedh mejtie daate øøhpehtimmie lea viehkine båatsoeburrie-noeride jallh geajnoe mij gåarhmolen bealan vuesehte .
Hævvi dan vierremassese , bene raaktan dïhte ij leah dan vaarege - vihkielommes mov steemme ulmiem åtna .
Aarebi låhkoeh gærjeste Samiske tall forteller, vuesiehtieh ahkedh jienebh saemieh staaride juhtieh.
tjuerieh sjïehtesjamme sjïdtedh dejtie mieride båetije ekonomoijesoejkesjinie .
Dovletje-laehpemh leah gïejh almetji båeries darjoejstie jïh leah kultuvremojhteshlaaken mietie vaarjelidh (SFS .
Maam bøøremes lyjhkh darjodh gosse liegkese ?
Staaten sjïdtedimmieaarvehtse staatebudsjedtesne 2012 , vierteste daltesem frijje baalhkine 2012 staeriedamme nasjovnalebudsjedten muhteste (RNB) jaepien 2011 .
Gusnie dovne inkoatijve jïh kausatijve-inkoatijve veerbh leah seamma maadtoste seerkeme, vaallah eah akte mubpeste seerkeme.Haspelmath aaj Soemen gïelem gïehtjedamme jïh jeahta seamma molsedimmie dusnie.
Manne vïenhtem jeatjah illedahkem åådtjeme jis ajve learohkh mah skuvlesne vaedtsieminie vaestiedamme, dellie maahteme vuejnedh jis G2 learohkh raajesh nulle objeektine jååhkesjieh.
Lohkh maam Frank Aarebrot meala (abpe tjaalegem gaavnh daesnie , www.nrk.no).
Byöroe refusjovneåasam saemienlïerehtæmman lissiehtidh akten njeaptjan mij doh tjïelke maaksoeh lïerehtæmman vuesehte.
Prosjekte jåarhka laavenjostosne Saemien tjiehpiedæjjaraerine jaepiej 2012 jïh 2013 .
Guessieh gïeh Jïemhten leenen laantedigkesne båehtjierdidh maehtieh viehkiem jïh dåarjoem feelemem gåatan åadtjodh .
Lissine lohkehtæjjan vuarjasjimmie iktemearan , learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh .
Hijven tjaetsiem åadtjodh gosse gajhkelovveminie .
Siebredahken dåarjoe maanasåjhtose edtja gaajhkh maanide båetedh .
saemiengïelen gïelejorkelimmiem filmijste jieniemdidh , joekoen maanide jïh noeride
Mov leah vïjhte gïeth jïh tjelmie fïerhten gïetengietjesne .
Staatebudsjedtesne 2012 dle Teknihkeles ryöknememoenehtse tjïelten jïh fylhkentjïelten ekonomijese (TBU) sijjen aarvehtsh bæjjese staeriedamme dejtie vieliemaaksojde mah leah ektiedamme demografeles evtiedæmman tjïeltesektovresne , medtie 2,5 mrd. kråvnijste 2,9 mrd. kråvnide .
Dïhte øørnege maahta dan åvteste ræjtojde læjnoedidh , nuepieh vedtedh båeries ræjtoeh tjïelkestidh jïh mievriestimmievoetem reaktide vedtedh , dovne båatsose jïh jeatjah miehtjiesjieliemidie .
Dan gaavhtan darjemessijjie / selskaape daelie åvtehken mietie ohtsede mij sæjhta daejnie barkine jåarhkedh .
Price: NOK 200,00
Seammalaakan lea meedija jearohks dah politihkerh sïjhtieh meatan årrodh .
[Don jïh daan bijre 3]
ovmessie gaaltijh vuarjasjidh jïh sisvegem gaaltijijstie jïjtjeraarehke jïh laejhtehkslaakan nuhtjedh , jïh naemhtie guktie gåarede gaaltijidie gaavnedh
Maahta joekehts fåantoeh årrodh man åvteste naemhtie.
Gïeleorrestimmie åarjelsaemien åarjemes dajvesne
Gååvnese eensi bïhkedimmieh aeskesne .
tömmatr:3sgPRT 'Anders tömde kåsan.'[Saerniestæjja 9] b. Gaajhkem allt:ACK lea vara:3s jovkeme.
Aajkoe: Aajkoe lea dam njaalmeldh smaaregïelem serties- tidh , " aarkebiejjien gïele " , goh akte lissietahke dan byjjes teoretihkeles gïelelïerehtæmman .
Karaktere 1 jeahta learohke joekoen vuelege maahtoem faagesne åtna .
Eah lin man gellie dejstie båatsoe-saemijste jille-skuvlh vaadtseme jih nimhtie eah lin nuepiem åådtjeme øøhpehtimmiem guktie åårganisasjovnen-barkoejgujmie giehtelidh .
naemhtie: kaarhte , guvvie , hammoe , graafe , tabelle , læstoe jïh måedtie bïevnesegrafihken hammoeh .
Jis dïhte smæjveds dellie vaahreles jïh tjuara skïemtjegåatan vualka .
Författningar leah reaktanjoelkedassh mah ryöknoe goh njoelkedassine , eah sjïere almetjasse tjuvtjiedidh mohte åålmegasse .
Raaktan dannasinie hijven domtoe meatan årrodh moenedh .
Jalline: debpede gusnie Ståkkåhajåhkå jïh Ruovadajåhkå (Randalselva) aktine gelkieh , meatesth Ruovadajåhkå jïh meatesth Ranelva johken Messingåga njaalman daennie johkesne , meatesth Messingåga dahkoe gusnie dah johkh Jarfjellbekken jïh Kjerringelva aktesne gelkieh , destie rïektes sievine tjahkese Giftfjellet (jælloe 1127), dellie rïektes sievine Jånghkerasse (jælloe 1459).
Tjoeleskïemtjelasside teestede varki gåerede jïh lea aelhkies .
Kaarhte skuvlesne betaversjovne .
Nænnoestimmie Snåasen tjïelteståvroen aamhtsesine 72/10 , b,25 .
Bigkemh maehtieh aaj vaarjelidh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie , mij lea tjïelti barkoe .
Vuesehth ,
Gïehtjedimmie vuesehte jïjnjh vytnesjæjjah eah nuekies hijven daarjoem reeknehlåhkoetjaelemen bïjre utnieh , jïh dan åvteste dle hijven jieleme sæjhta ekonomijemaahtoem nænnoestehtedh vytnesjæjjaj luvnie , raerielïhtsege Marianne Balto jeahta .
Lissine giehteldimmievierhtieh skuvlese vadta 550 000 kråvnine .
Im manne jaehkieh gaajhkh leam gaavneme, jienebh sih leah.Naakenh vielie dejstie mov materiaaleste leah: jïegkedidh/jeagkanidh 'hetta upp, värma upp starkt'/'bli starkt uppvärmt, komma till kokpunkten', unniedidh ånnanidh 'göra mindre'/'förminskas, bli mindre' jïh vijriedidh/væjranidh 'göra vidare'/'bli vidare'.
Boelhkesne 6.5 edtjem vuekiem digkiedidh jïh minngemes boelhkesne 6.6 edtjem båetijen dotkemem digkiedidh.
Vaastoesåarhte 1: Faalenasse sijjien bïjre dov voestes vaajtelassesne .
Barkijhbiejjieh Piteå:sne suehpeden 2010 mej teema Jielemebyjreske
Tjaelieh bæjjese gaajhkh krirrieh mah neebnesuvvieh , jïh man daamtaj dah neebnesuvvieh .
Maanavaarjelimmiedïenesje edtja gaskem jeatjah raerieh jïh bïhkedimmiem vedtedh fuelhkide , goerehtimmieh darjodh mænngan bïevnesh åådtjeme tsiehkiej bïjre maanaj luvnie , nænnoestimmieh darjodh maanavaarjelimmie-laaken mietie .
Dah hormonh maehtieh tsevtsedh guktie vuesiehtimmien gaavhtan åejjieh aalka saejriedidh , njavsodh jallh hujnies damtedh .
Aaltere maahta G1 soptsestæjjide tsevtsedh guktie dej gïele nipkesåvva.
Aktem FOU-prosjektem aelkedh edtja vielie maahtoem åadtjoeh tjiegkeme-moeren bïjre gåetine Aktem hijven laavenjostoem voenges jïh regijonales tseegkedh , byøgkeles åejvieladtjigujmie , jielieminie jïh siebriejgujmie , mah seamma vuepsiem utnieh raerieh gaavnedh guktie dah klijmagaasseluejhtemh vaananieh Klijmaluejhteme akte vihkeles væhta gaajhkine åesiestimmiedarjojne mijjen giehteldimmine Vielie tellefovne- jïh videoråårestallemh krievedh sijjeste aktene lehkesne gaavnesjidh
Dïhte ållesth mierie viehkiedïrregidie , tjåadtjoen jïh ohtsijebaseradamme , lea budsjedtesne 2015 270 722 00,-kråvnah .
Dan mænngan learohkh pryøvoeh voestes jïh minngemes tjoejem lïhtsesne govledh .
åejvievæhtide evolusjovneteorijesne buerkiestidh jïh vïhtesjimmieh tjïelkestidh mah teorijem dåarjoehtieh
Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta 27 ovmessie sijjide gusnie kultuvrine berkieh 2013: Saemien kultuvregåetieh jïh kultuvrevuesiehtimmieinstitusjovnh (12), saemien festivaalh (7), saemien teaterh (2) jïh saemien museumh (6).
Gosse åarjelsaemien maana ietniengïelem lïereminie dellie leara åarjelsaemien gïelesne maahta raajesh nulle objeektine utnedh.
Jis dam dov gïelekåarhtem gaerviehtamme maehtieh dov åålmegem gihtjedh .
Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh .
Daate tjïelten soejkesjegïetedimmien gaavhtan , tjïelten meatanfinansieringe , betnietsiehkie mah eah lin åehpies aareh soejkesjimmieboelhken , jïh dåeriesmoerh dajvem åestedh råajvarimmide .
Gie lea vuestiekaandidate / gieh vuestiekaandidath dan tjahkan tjïelten åajvan , dastegh dïhte ikt vielie veeljemem vaalta ?
Grammatihke (G) tïjjen mietie bigkesåvva, jïh maana bealjijes ovmessie jïjtsevoeth inputeste sjædta.
buerebe guarkoeh maam luhkieh
Mah leah maanah joe vadteme ?
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente Gïellatekno Tromsøn Universiteetesne lea dåarjoem åådtjeme Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste juktie baakoelæstoeh reeremeteermigujmie evtiedidh noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne .
Dïhte jïjtjeråårestallemevoete maam preesse , " dïhte njealjede staatenfaamoe " åtna edtja moenedh maam dah sïjhtieh åehpiedehtedh , lea seamma tijjen faamoem stuvredh maam dah sïjhtieh åehpiedehtedh .
Lohkehtæjja maahta learohki nuepiem lïerehtæmman goerehtalledh , jïh dam veeljeme vuekiem learoehkidie sjïehtedidh , juktie dah bööremeslaakan lïerieh .
Dååjrehtsh mah daan provsjektese veadtaldihkie giele-maahtoen bijre , Elgåen byjjenesijjeste , leah buerie .
EENGKELH GUESSINE BÅETIEH
Dååjrehtimmieh åarjelsaemien dajveste vuesiehtieh maanah jïh noerh saemien verkebe lierieh gosse gïelebiesine orreme .
Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme
RAERIESTIMMIE REERENASSESTE .
Reakta vaestiedassem saemiengïelesne åadtjodh Gosse aktine voenges byögkeles åårganine govlesadta aktene tjïeltesne reeremedajvesne , dsj .
Baalhkah-jïh åasabijjiedimmie budsjedtesne 2012 jïh ekonomijesoejkesjisnie 2012-15 våaromem åtna baalhka-jïh åasabijjiedimmien raeriestimmesne staatebudsjedtesne .
Datne maahtah joekoen jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
Darjoeh aktem læstoem mannasinie voestesveeljijh eah sijjen steemmereaktoem nåhtedh dan jïjnjem goh båarasåbpoe veeljijh .
Fortsatt reindrift i området er avgjørende for bevaring av både det sørsamiske språket og den sørsamiske kulturen.
Stientje , ruffien 18. b. 2013 Terje Sørvik fylhkenraerie regijovnaale evtiedæmman jïh kultuvrese (sign) 
Reektehtsisnie, mij boelhken 2011 - 2017 feerhmie, lea våajnoes saemiej tsiehkie almetjereaktaj jïh aalkoealmetji reaktaj bïjre våaromem vadta tjoeperdidh dej teemaj sisnjeli goh vædtsoesvoete nyjsenæjjaj jïh nïejti vööste saemien siebriedahkine, aassjoejiehtegh jïh aassjoekriminaliteete gaskem jeatjah gaskeviermesne saemien åålmegen vööste, sïerredimmie saemijste, lohkehtæjjah saemien gïeline fååtesieh jïh gellie saemien maanah eah åadtjoeh saemien nuhtjedh maanagïertine.
Soejkesjidie aktem aelhkies mïele mööle mem man bïjre almetjh daejrieh veeljemen bïjre .
åa: båata , dåarodh , gåatan , håaledh , jåasaridh , kåahpe , låamme , måaketje , nåaledh , njåalodh , plåavedh , råava , såara , sjåava , tjåamahtasse , tsåala , våaroes , åarajamme .
 (Jijtjedh guvvie Inger Johansen) 
Mejtie jeatjah vuekiem nuhtjim goh edtjim tjïertestidh ?
Maōrijh (gieh ræjhkoes jïh demokratijen staatesne årroeminie) aaj leah iedtjeles lïhtsegh iemealmetjikonferasninie jïh gïelekonferasinie gusnie dah bïevnesin dej barkoej bïjre gïelem skreejrehtidh .
Vueliegeneraaletjaelijem nammoehtidh aalkoealmetjeaamhtesidie EN:sne
Mij soermide jallh gïetede edtja baskehtidh jïh jis maana sæjhta læjnoedimmiebadtjam njaltese åvteli baskehtidh .
Dïhte saemien histovrije , jïh dïhte dejpeli histovrije mij lea dan våarome , dennie eatnamisnie gååvnese gusnie veasobe jïh maam nuhtjebe .
Unnebelåhkoegïele lea jiddish .
 (båetiji boelvide) ööhpehtidh
Länsstyrelsernas diarier tjïrrh datne åadtjoeh ierh vuejnedh ruffien 8. b. 2011 raejeste .
Aartigkele 23 Gåatomemoenehtsen jïh Njååhtjedimmiemoenehtsen njoelkedassh leah daan konvensjovnen bealese biejesovveme .
Dan vuekesne sjædta starnesijjien daarpoeh saemien gïelesne jïh kultuvresne vååjnesasse .
Deblien bïjre .
V. b.) Derhvedslaedtie Torvsjö (Åsele V. b.) Digkie-sovvene / SaU Diggie-suvvane / Diksele (Sor .
23. bielie 26 bielijste
15 Vivian Boine , 1978
Reaktavåaroemisnie øøhpehtimmielaakesne lea aaj dej geerve almetji reaktah maadth- jïh jåarhkeøøhpehtæmman , jïh destie aaj akte sjïere reakta øøhpehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne .
Skuvlejaepien 2015-2016 learohkh Nöörjesne saemienlïerehtimmiem utnin maadthskuvlesne.
Akte joekoen stoerre bielie saemienlohkehtæjjijste jåarhkeööhpehtimmiem utnieh saemiengïelesne.
Snåase akte paaradijse disse mij ïedtjh åtna ålkone fealadidh .
Jïh tjirkijeråållem vaeltedh aktene tröönderen laavenjostosne Barentseregijovnine .
Vïjhte askh mænngan daarpesjibie annje daejredh juktie guarkedh .
Dah aaj jïjnjh aamhtsh jïjtje sjæjsjalieh .
Nænnoes maahtoe matematihkesne lea dan åvteste eevre daerpies gosse edtja siebriedahkem evtiedidh .
ahkedh tjaeledh persovneles jïh funksjovnelle gïetetjaelieminie , jïh tastatuvrem maereleslaakan nuhtjedh
Stiftelsen Saemien sijte , Årbok nr.9 .
Åvtesæjrosne edtja vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegetjaelijen nomme årrodh .
Raasten Rastah - åarjelsaemien kultuvrefestivaale öörnesåvva Röörosesne fïerhten mubpien jaepien , jïh lea akte raasten rastah festivaale gusnie maanah jïh göele lea jarngesne .
Nasjonaale gïehtjedimmieh maehtieh daase provhkedh seammalaakan guktie jeatjah hammoeh gosse vierhtedeminie .
Dah aktiv-klaassesne tjïehtin 6,2 kilomeeterh hajkedh .
Sijjieh evtiedidh gusnie dovne fryöjstehke årrodh jïh orrejidh
Länsstyrelsen Västerbotten 901 86 UMEÅ
Golme lïhtsegh gåabpagidie lïerehtimmide vaestiedin.
Staath edtjieh saemide nuepieh vedtedh gielide gorredidh , øvtiedidh jih vijriebasse guedtedh .
Saemiedigkieraerie aktem jielije saemien siebriedahkem sæjhta , gusnie gïele gaajhkine sijjine åtnasåvva , gusnie mijjieh nænnoes saemien institusjovnh jïh aktem gellielaaketje kultuvrejieledem utnebe .
Dåvvome-prosjekte lea Saemiedigkien vuelelen jïh lea rïektestjaelemeprovgraammh noerhte- julev- jïh åarjelsaemien gïelide .
Dagke jeatjah vuekiem nuhtjim gosse tjïertestim ?
Guktie aajhtsa goebperh åtna ?
Råajvarimmie 23 Råajvarimmie juktie dårrehtidh saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman jïh lohkehfaagegievlesne
Teatere jïh teaterenåejvie goh tjiehpeles åvtehke aktem stuerebe tjiehpeles frijjevoetem utnieh gosse maehtieh dorjehtæjjah jïh scenebarkijh veedtjedh ovmessie scneetjeahpoesuerkijste daerpiesvoeten mietie.
Daennie boelhkesne edtjem illedahkh mov goerehtimmeste åehpiedehtedh.
gaskeviermien tjïrrh maahta orre gïelem lïeredh gåessie jïh gusnie sïjhtedh .
Daate akte vihkeles bielie dejstie haestiemijstie mah guhkiem orreme dennie raastendåaresth båatsosne .
Nåajsan nyjsenæjja sjæjsjele jis edtja jiemiem opereeredh jallh båehtjierdidh .
Daah ulmietaallh leah annjebodts eannan 2013:
Filmh jïh TV
Dïhte maahta gïerve domtedh .
Saemieh leah abpe fylhkesne seejeldahkesne .
 (§ 9).
Maam vuesehte hijven laakan gåarede ?
12 våhkoen mænngan tjuara abortem göökte daltesinie darjodh .
Dah væhtah sïjhtieh læjhkan eah iktegisth etnisitetem vuesiehtidh , juktie jeenjesh eah daejtie nåhtedh aarkebiejjien ovmessie fåantoej gaavhtan .
Dah nyjsenæjjah mah museeumisnie barkeminie , soptsestieh guktie derhviegåetesne dåemiedieh .
Viehkiem maahta åadtjodh jis vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse , hoksejarngese jallh learohkehealsose bievnedh .
digkiedidh jïh buerkiestidh mij dïhte gelliengïelevoete jïh gellienlaaketje kultuvre
Råakh saemiestæjjah saemiesiebrien öörnedimmine jïh tjåanghkojne .
Geerveööhpehtimmiesiebrie N-T tell 74111000 www.vofo.no
Hedtieideolog-ije maahta vejtiestimmiem jallh sierredimmiem sjugnedidh mah eah sjïehth dej faarhmestimmieprinsihpigujmie naemhtie dah leah EN ' almetjereaktine tjaaleme .
Daate tjaalasovvi referansigujmie dejtie nuepide mah dellie dej ohtsemebaseradamme vierhtiej sisnjeli gååvnesin jïh dejtie prosjektide nasjonaale jïh Unescon mieriej sisnjeli juktie vaarjelidh jïh evtiedidh dam immaterijelle kultuvreaerpiem.
Ålmetjelåhkoe lea akte læstoe dej almetjigujmie aktene tjïeltesne mah tjaatsestimmiereaktam utnieh .
Hospitante maahta maaksoem åadtjodh jieliemassen åvteste raajan 12 000 kråvnah fierhten asken .
Lïerehtimmie saemien gïelesne edtja viehkiehtidh guktie maanah jïh noerh maehtieh akte bielie sjïdtedh saemien kultuvreste jïh siebriedahkejieliedistie , gusnie kultuvregoerkese , govlesadteme , skearkagimmie jïh identiteeteevtiedimmie vihkeles biehkieh lïerehtimmesne sjidtieh .
Datne maahtah darjodh guktie beapmoe aelhpebe sjædta .
Gie dienesje daate aamhtese bæjjese båata ?
Guelmedh dejtie , vaeltieh meatan barkoesijjide gusnie sïjhth barkedh .
Datne jienebh ovmessie lohkemestrategijh nåhtedh jïh maahtah dejtie buerkiestidh
Lissine dle aaj dam barkoem vihtiestamme , maam tjïelte / fylhkentjïelte dorje juktie skreejredh jïh evtiedidh saemien gïelem , juktie latjkosne aaj akte evtiedimmiebielie .
Sæjhta doh ellen jeanatjommes learohkh mejtie goerehtallemepryöve damtije , dåarjelidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste .
Båatsoejieleme lea iktest stoerre åesie sov jielemisnie orreme jïh skreejrehtimmieh destie veedtjeme .
Åarjelpovlesne årroem gusnie joekoen tjåetskeme .
Dellie åadtjoejin dah ovmese maanah ektesne årrodh jih nimhtie saemien gieline jih kultuvrine åahpenidh .
Maahtoeulmieh 10. jaepiedaltesen mænngan
Læjhkan lea naemhtie akte stuerebe låhkoe aktede jaepeste svihtjemeheaptoeh åtna mij vielie sjïehteladtemem kreava sjiereøøhpehtimmien tjïrrh .
Dan åvteste daerpies etihkeles njoelkedassigujmie saemien healsoedotkemasse.
Bijpele lea gærja gellie boelhkine mah soptsestieh almetji dååjrehtsi bïjre Jupmielinie gaavnedidh .
Göökte tjiehpiesvoetesuerkieh möölesuvvieh dejnie uvtemesth tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne goerehtallemepryövesne .
Turnusebarkoe Raarvihken håksoejarngesne .
Gosse luhkiegöökte askh vaaseme aalka viht maeksedh guesiehtimmiej åvtese goske viht 1 100 kråvnah jaksa .
Akte lohkijeprievie byøroe ajve akten dåeriesmoeren bïjre årrodh , åenehks årrodh , riekte aamhtesen bïjre aelkedh jïh aktem aelhkies gïelem utnedh .
aamhtesh vuartasjamme gusnie vaarjelimmie kultuvremojhtesh leah bigkemijstie øølegamme jallh skaadasovveme
Dah aaj BEO:em gohtje .
Tjeahpoeøøhpehtimmie lij akte dejstie voestes aamhtesijstie maam siebrie åvtese bïeji jïh Saemiekonferansese bøøkti joe jaepien 1980 .
Gïen lea dïedte nasjonaale gïehtjedimmieh tjïrrehtidh ?
Raereste 5,2 mill. kråvnah nåhtadidh disposisjovnefoenteste boelhken .
Darjomh maehtieh diss-vielie årrodh:
Dennie vijriesåbpoe gïelesoejkesjimmesne jïh politihkehaamoedimmesne dle daajroe daejstie barkojste meatan vaaltasåvva .
Amma ij leah nuekies realmaahtoem saemiengïelesne utnedh, jalhts saemien lea lohkehtæjjan ietniengïele, seammalaakan goh naaken ij maehtieh nöörjenlohkehtæjjine årrodh jis ajve nöörjen soptseste.
Aamhtesinie mah leah saemien årroji bïjre , dle voernges åejvieladtjh Saemiedigkine råårestellieh .
eensi barkeme guktie mearoegaedtie- jïh fjovlegøølemem biejverdidh gietskie- jïh jearohkevoeten prinsibpen mietie
Saemiedigkie Elgåen byjjenesæjjan beetneh-vierhtieh vedtieji guktie giele-øøhpehtimmine åadtjodh vijhte jaepieh giehtelidh .
Saemiedigkien bieleste dïhte gïeleskreejremeprosjekte lij akte hijven tjaangemesijjie dan åarjelsaemien gïeleøøhpehtæmman .
Saemiedigkie , tell .
Bispetjåanghkoen tjirkije
ÄGARNA HAR ANSVAR
maahtoedaltesem tjïelkestidh goh regijovnaale reeremeåårgane saemien gïelereeremedajvesne .
Ajve vaestiehdæjjah goerehtimmiedåehkesne programmem Microsoft Forms nuhtjin.
= Stockholm V. b. = Västerbotten V. N. = Västernorrland Förkortningar för Kommuner Arj .
Dah tsiehkieh mejtie saemieh goh aalkoealmetjh utnieh Nøørjesne , Maadtlaaken § 110 a tjåadtjoeh .
åejvievæhtah jïh jeerehtsh saemien kultuvresne daan biejjien digkiedidh , jïh ussjedidh mij sæjhta jiehtedh aalkoe-almetjinie årrodh
Daaroedehtemepolitihken gaavhtan dle jïjnjh geerve saemieh mah eah leah saemien lïereme .
Aaj vihkeles learohke guarkoe dah lohkemestrategijh leah vierhtieh mejtie edtja provhkedh gosse ulmide jaksedh .
Tjïerten illeldahkh maehtieh vuesiehtidh man buerie learohkh vg .
REGIJOVNAALE IKTEDIMMIERÅAJVARIMMIEH LÏEREHTÆMMAN SAEMIEN GÏELESNE
Areopagos-håaleme vuesehte mijjieh kristeles sjugniedimmieteologijen mietie maehtebe nænnoestidh Jupmele lij stieresne mijjen luvnie , aaj aarebi misjovneringe eelki Saemien eatnamisnie .
Vaeltede maaje åtnose mijjen kampanjematerijellem .
Saemieh staatusem aalkoealmetjinie Nöörjesne utnieh , jïh mïetsken 9. b. lea saemien saevegebiejjie .
Åejvie Egil Olli buarastehti , soptsesti Saemiedigkie sæjhta goltelidh guktie dennie dajvesne .
Meehten geajnoe guhkiebasse
voejhkelimmieh tjirrehtidh radioaktiviteetine , bieliedimmietïjjine jïh duekiegoekedimmine , fenomenide buerkiestidh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh
Båanta fïerhten biejjien mannem båhtja aereden iehkeden .
Dåajmijesvoetem vuesiehtidh jïh krööhkedh dejtie sïejhme vuekide guktie ektesne årrobe lea akte vihkeles bielie .
Akte stoerre haesteme daennie suerkesne lea byögkeles reereme ij maahtoem utnieh åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre .
Jienebh aktöörh vienhtieh dannasinie lea daerpies aktine orre åeliedihks latjkojne Kyoton baalte , mij håksa USA åeliedimmieh åådtje luejhtemen bïjre , jïh mah beetnehvierhtieh stuvrehtieh luejhtemegiehpiedimmijste jïh klijmasjïehtedimmijste giefies laantine .
Eallan maanabaeliej paaradijsem lea voernges sijjiem altese vaajesegærjesne åådtjeme , ojhte lea giesielaanten årromesijjiem , Gaske-Johke .
maahta eadtjohkevoetem sjugniedidh
Magkeres faagh dutnjien aelhkemes ?
LOHKH VEELJEMELAAKEM: http://www.lovdata.no / all / nl200206‐ 2857.html
Jis onne maana jienebe galkemem teehpie goh jåvka dellie varkebe nåakebe sjædta .
Mij aaj sjïere vaestiedæjjah soptsestieh aahka jïh jeatjah laahkoeh saemiestieh/saemiestin jïh vaestiedæjjah jeenemes jeatjah laahkoegujmie saemiestamme.
0,00
Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie .
Aamhtesemaehteles vuarjasjimmie / raeriestimmie Salkehtimmien sjïekenisnie dle PP-dïenesje aktem aamhtesemaehteles vuarjasjimmiem dorje (tjaaleldh reektehtse) jïh juvnehte kanne aktem sjïehteladtemem maanagïertesne jallh lïerehtimmietsiehkesne , mij våaroeminie åtna maanan / learohken nuepieh .
Goerehtimmie aaj vuesehte jïjnjh almetjh tuhtjieh dah ånnetji saemien maehtieh , men ij goh nuekies juktie doestedh gïelem nåhtadidh .
Dagkeres orresistie-dåarjoe sjædta jis dah sektovrh ektesne , eah aktem unnebeåtnoem (spååredimmie) utnieh , jïh darjoe Fellesinntekter og - utgifter (Tjåenghkiesbaalhkah jïh
Dellie rööpses gïevege vååjnoe gosse tjaalah " buvviejim " (buvvedh I) vuj " bijriejim " (bijredh I).
Lïeneståvroe lea staaten reereme mij lea almetji lïhke fïerhten lïenesne .
Vijriesåbpoe edtja illedahkide nåhtadidh juktie Saemiedigkien bïevnesem saemien gïeli bïjre hammoedidh , Jåma buerkeste
Bueriesjugnehth jïh vaarjelh altemse (jïh altese fuelhkiem) daelie jïh ihkuven aajkan .
P r i s l i s t e
Gïen lea dïedte nasjonaale pryövemh tjïrrehtidh ?
Daah learohkh edtjieh aaj nasjovnaale pryövenassh ryöknemisnie saemien gïelesne tjïrrehtidh .
Leereme-soejkesjimmie lea gåalmede åesie gïelesoejkesjimmesne .
Maidi Kristin Kappfjell-Åhren
Budsjedte 2009-2012 ...
Akte hijven faalenasse gamtebaantesne aaj vihkeles årromelastoen jïh jielemekvaliteten gaavhtan .
Beapmoeh javvoen namtah Beapmoeh gusnie vaenebe laktovse Beapmoeh mielhkien namtah
Såevmien saemien bibliografije
Maahtah 6-12 askh desnie årrodh .
Raereste Statsbyggen gïehteldimmiebudsjedtem nænnoestidh 130 millijovnh kråvnajgujmie juktie sjïehteles jeatjah gåetieh skååffedh dejtie departementide mah eah vielie maehtieh sijjen gåetieh nåhtadidh daaresjimmien mænngan .
instistusjovnijste eah NOKUT:n krïevenassem illh mah sijhtieh faamosne årrodh lohkehtæjjaööhpehtimmide 2017 raejeste (Valle jïh Nilsen 2016) Jaepien 1999 professovre Jens-Ivar Nergård aktem moenehtsem stuvri mij NOU:m saemien lohkehtæjjaööhpehtimmien bïjre darjoeji.
Dïenesje maaksoeh dahkoesoejkesjasse feerhmie fylhken trafihkejearsoesvoeten moenehtsasse .
Åejviesuerkie aaj feerhmie eengelsken tjaalegh tjaeledh ovmessie govlesadtemetsiehkine juktie tjaeleme-aavose jïh dååjresasse skreejredh , jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh .
Barkoe lïhtsigujmie
Naan dåehkieh ij gåaredh veeljedh , gaskem jeatjebem dejtie mah departementine jïh ålkoerijhkedienesjisnie berkieh , jïh dah døøpmijh Jillereaktesne .
Våhkoen 7 - 10.02.14 - 13.2.14 soejkesjamme tjåanghkoeh daejgujmie: Troms fylhkentjïelte , Kåfjord tjïelte , Lavangen tjïelte , Nordlaanten fylhkentjïelte jïh Tysfjord tjïelte
Mijjieh ojhte dam deejrimh aaj ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 , jïh mijjieh daelie vuejnebe suerkiej gïehteldimmiemierieh tjuerieh staeriesovvedh akten giehpiedæmman ektiebaalhkine fylhkendigkien budsjedtesuerkesne , naemhtie guktie vååjnoe daennie graafesne:
Bård Vegard
Gaskebiejjie- Bearkoekrovhte , Raarvihken siebriedahkegåetesne .
Monnoeh lean noere jih aahka lea båeries .
eatnemegeehteme jïh aaj byjrese- jïh healsoevaarjelimmie
 (Jupmelen) Aehtjien jïh Baernien jïh Aejlies
1800‐låhkoen minngiegietjien mænngan libie parlamentarismem Nøørjesne åtneme , jïh dïhte sæjhta jiehtedh reerenasse tjuara badth darjodh dam maam dïhte jienebelåhkoe Stoerredigkesne sjæjsjele .
Ovmessie aktöörh leah jïjnjh hijven faalenassh jïh råajvarimmieh aalkeme , mah daan biejjien leah prosjekth .
3 daltese 3 daltesisnie teksti hammoe jïh sisvege maehtieh learoehkidie ammes årrodh , gïele maahta stuerebe haestemh utnedh jïh tekstesne naa jïjnjh bïevnesh .
Stoerre joekehtsh ?
Lïeneståvroe barka galka lïenen aarvoes sjædtoeh , juvrh jïh eatnemebyjresh gorredidh .
Dah G2-soptsestæjjah daamtaj viesjies aerpiegïelen byjreskinie byjjenieh.
saemien journalistide faaleldahkh minngie- jïh jåarhkeøøhpehtimmesne øøvtiedidh jïh jeatjah journalistide mah sijhtieh vielie saemiej bïjre daejredh
Ij leah vaahreles seksem utnedh jis goebperh åtna mohte dan gaavhtan njevlieskïelth tsevtseme maahta ohtje raejkieh dejtie jïh maahta baektjiedidh vuesiehtimmien gaavhtan gosse boetjedh .
Mueltien sisnie ovmessie saelhtieh , mah moeride daerpies .
Seamma sijjesne dïhte aaj -sidh gietjiej bijre tjaaleme.
Jis maam akt aajmene dellie daarpesje boernesgåetiem skreepedh .
Daan biejjien ij leah naan stuerebe voenges siebriedahke gusnie åarjelsaemien lea dïhte stööremes biejjieladtje gïele .
Fïerhten lïhtsegasse persovne sijjiesadtje moenesåvva seamma dan mietie mij lïhtsegasse håsvede .
Daate kanne man åvteste Maarja tjabreminie taalh veesmedh sjïdtije öörnegisnie .
Mijjieh sïjhtebe eadtjohkelaakan barkedh juktie noerhte-tröönderen aarvoesjugniedimmiem gorredidh , mij våaromem åtna ålja- jïh gaassegaavnojne Nöörjenmearosne .
Dannasinie lohkehtæjja tjuara laavenjassh jïh darjomh darjodh våaroeminie learohki maehtelesvoetine .
Klååkeme seedtesåvva tsaekemekontovrese eannan golme våhkoeh mænngan datne bieljelimmiem åådtjeme tsaekemekontovreste .
Embeetestillemisnie jaapan 2011 krïevi unnemes uktsie vaaksjomh tjïrrehtidh saemien learohki reaktajgujmie regijovnesne .
Learohkh jïjtje veeljieh man gellie jïh giese dah sïjhtieh heamtuvrh soptsestidh .
Dotkeme- jïh faage / vierhtiehjarnge
Akte jienebelåhkoe moenehtsisnie raereste dïhte reereme dejstie åvtetje eejki saemien dajvijste Noerhte-Trøøndelaagesne , Åarjel-Trøøndelaagesne jïh Hedmaarhkesne edtja jåerhkedh reeresovvedh voenges daltesisnie vaerielaaken mietie , bene vaerielaakem edtja reektedh naemhtie guktie vaerieståvroeh staatenallmenninginie , gusnie båatsojne gïehtele , dah læssanieh vijhteste tjijhtjese lihtsegidie .
Goh patiente healsoe- jïh skïemtjehoksesne muvhtene njoelkedassh jïh reaktah gååvnesieh mah hijven jis dutnjien damtoes .
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Soejkesjeboelhken 2006-2009 dle aktem jarkelimmiem strategijeste fylhkengeajnoeskåårvemidie dorjeme , jïh dle gaajh stuerebe syjhtedassh nænnoestamme .
Reerenasse positijves vuajna dagkere filmejarngem tseegkedh , mij maahta dåarjodh stuerebe åvtemierie saemien filmese .
Muvhtine almetjine lea vöörhkeme vueliemaahtoem , jïh dellie maahta fæjjoen damtesistie fahkestidh .
tjaalegh lohkedh dejnie jeatjah saemien gïeline , jïh hedtiej jïh joekehtsi bïjre soptsestidh
Snåasen akte noereskuvle gaajhkide learohkidie .
Aalkoealmetjh abpe veartenisnie veartenekonferansese ryöjredemnie , jïh gaajhkh 7 regijovnh sijhtieh voerhtjen 2013 åvtelen sijjen regijovnale ryöjredimmietjåanghkoeh tjïrrehtidh .
Digkedhmejtieplaeriehferstoerreleavloembiejiehmielemøølemidie veeljemegæmhposne - byøroeh buerebh vielie tjaeledh politihkeles aamhtesi bïjre ?
Saemieskuvle lij jïh annje lea , akte maanaskuvle .
Dah ulmieh daamhtaj vuartasjidh jïh værjasjidh .
Maahte åajaldahtam teaterisnie leam .
Ulmie lea saemien saavreme-ïedtjem bijjiedidh jih viermiem saemiej gaskems åarjelsaemien dajvesne tseegkedh .
Tjaatsegisnie akte saetniedehteme dejstie råajvarimmijste boelhken .
Dah tjïelth Jïemhtesne jïh Härjedaelesne mah saemien reeremedajvesne: Berg , Straejmie , Härjedaelie , Ååre , Krokom jïh Staare .
Jis dennie dåaktereguessine remissem åådtje röntgenegoerehtæmman jallh seammalaakan goerehtimmide dellie ij daarpesjh jienebe maeksedh .
18.00 - 18.30: Preessekonferanse
Jïjnjh almetjh eah sïjhth persovneles meatan sjïdtedh ovmessie fåantoej gaavhtan .
Fremskritts ‐ krirrie dam sjïere almetjen jïjtjeraarehkevoetem geehtie .
Fylhkenålma jolleskuvligujmie jïh sjyöhtehke laavenjostoeguejmiejgujmie laavenjostoe faagesuerkien sisnjelen .
Barkijh mah leah vyljehke jarkelimmieh darjodh maehtieh kvaliteetem lissiehtidh
Öörnegen ulmie lea dotkemem nænnoestehtedh regijovnale innovasjovnese jïh regijovnale evtiedæmman , jïh skreejredh lissiehtamme FoU ' barkose regijovnine .
Dellie maerele goerehtimmievuekiem digkiedidh boelhkesne 5.3, aerebe goh konklusjovnem jïh båetije dotkemem raeriestidh, boelhkesne 5.4.
läsa:PTCP 'När hon hade pratat klar så skrattade hon och sa att hon inte läst Ibsens böcker.'[Tjaebpemes låvnadahke] Haspelmath (1993) vielie veerbh muana, mejtie eah molsedh: work, dance, cut, build, criticize jïh sleep.
5.10 Konsesjovnefaamoebaalhkah
Reerenasse sjïere vierhtieh jaepien 2010 jïh åvtese
" Guktie Åelkies maahta private skuvlh luhpiehtidh mah maehtieh dejtie joekehtsidie nænnoestidh dej gaskem mah jïjnjh beetnegh utnieh jïh dejtie mah vaenebe utnieh ?
Bïeljelh !
tjoejhke / næjka tjovrege
Ussjedamme prosjektem tjïrrehtidh goh tjaelemekuvsje , gusnie dah mah meatan edtjieh aktem lïerehtimmie- jïh skreerjemeprogrammem tjïrrehtidh baalte dejnie dæjpeles tjaelieminie .
Råajvarimmie 22 Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmie
Voestesgïele lea dan mænngan G1.
Akte skaepiedihks jïh orrestimmeles Nøørje .
Stoerre fokusem åtna vielie råajvarimmide , dovne dejtie gåetide mah joe gååvnesieh jïh orre gåetide .
Learohkh maehtieh saernieh jïh sjyöhtehke heannadimmieh ohtsedidh , ektiedamme dan veeljeme barkose .
Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Bïevnesh åelie-almetjidie ...
Åarjelhsaemien Teatere lea vihkeles åarjelsaemien kultuvrem , gïelem , identitetem jïh jïjtjedomtesem tjïrkedh .
Tjïelth mah leah saemien reeremedajven sisnjelen , ak
Jïh daan raajan transitijve paarrebielien lea gööktelïhtseveerbe jïh gietjie -Ø- åådtjeme (tjoejemolseminie jallh dan namhtah).
Vaarjelimmiedepartemente lea Vaarjelimmieståvrojne , G-dienesjïnie , Jieleme- jïh åesiesdepartementinie , Brønnøysundlåhkojne , NAV:ine , Barkoevedtije- jih barkoevaeltijelåhkojne jih Statistihken voerngesgoevtesinie tjåanghkenamme tjïelkestidh guktie daestie vijriebasse barkedh .
Saemiedigkien skraejrie
916 13 460 Prosjekten åvtehke Karl Jan Solstad , Nordlandsforskning , tell .
Årrojh dejnie sjyöhtehke tjïeltine mah
Vielie goh 60 millijovnh aalkoealmetjh tjuerieh skåajjide utnedh jis edtjieh jieledh .
Gosse lååvkesovvebe gærhkoe-åålmegen lihtsegh sjïdtebe .
Pijtesaemien 4 .
Provgramme rihpesti seminarijem saemien gïelen bïjre , teknologije jïh skreejrehtimmieh Tromsøen gærjagåetesne .
Statsnetten konsesjovneohtsemen sjïekenisnie akten orre 420 kV-faamoeledningese Balsfjorden jïh Hammerfesten gaskesne , dle aktem prosjektem Saemiedigkesne nïerki 2010 , juktie tjïelkestidh mejtie jïh guktie akte bigkeme sæjhta jïjtsistie vaarjelamme saemien kultuvremojhtesh leajmoedidh .
Tsåvhnoe puberteetesne jeatjahtahta , dovne stuaradahkem jïh klaeriem .
39 5.4 Goerehtalleme
Haspelmath (1993) lea 31 kausatijve/inkoatijve veerbhpaarrh 21 gïeline gïehtjedamme.
Guedtieh mijjem daam biejjiem jïh fïerhten biejjien .
Tjåanghkan daah institusjovnh akte maereles byjrese .
Gïeleine goetsebe lea åarjelsaemien learoevierhtie .
Manne feejjen ihke fylhkenålma dan eadtjohke gïelebarkosne , jïh ihke barkeminie vielie sijjieh sjugniedidh gusnie maahta åarjel- jïh luvlesaemien gïelh nåhtadidh .
Saemien dajvine spealadidh, stoerre gåhkoeh, vaenie almetjh fïerhtene sijjesne årroeminie, d.s.j gellie kilomeeterh fïerhten vuasahtallemasse jïh fïerhten vuartasjæjjese, jallh vuartasjæjjalåhkoe viertiestamme årrojigujmie?
Båatsoen rïjhkeiedtjh sïebredahke- jïh byjresesoejkesjimmesne vaaksjodh
Bïhkedimmieh saemien gïelese voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline leah gaajhkine golme saemien gïeline .
Bïevnesi haemie
Båetijebiejjiehkonferanse Liksjosne
Tjïelti vihkelommes fåantoe lea mijjieh vitnimh dejnie bagkesimmine dejtie Noerhte-Nøørjentsiehkide tjïeltide åadtjodh Nåamesjevuemesne .
Mij gærja daate ?
reaktoes barkoe reaktoe tïjjesne
Hijven gåetieteknihken vuekieh
soptsestidh mij dïhte gelliengïelevoete
Erindringer 1955‐65 (Tiden Norsk Forlag 1972): Ij leah læjhkan naan juerie Stoerredigkie faagkan stuerebe faamoem åtna gosse reerenasse lea unnebelåhkosne .
Learohkh viesjies taalegoerkesinie
Reakedsbiejjie Darjoeh aktem aelhkies biejjielåhkoem mij vuesehte gosse dah lihkemes fuelhkien reakedsbiejjieh leah , darjoeh aaj aktem klaasse-biejjielåhkoem guvviejgujmie , gusnie vuesehte mij biejjide lea .
Luvlene: Rïektes sievine minngemes moeneme mïerhkeste dahkoe Rv:se 272 (Pålnorøset).
300 000
åvtelisnie stoerrevaegkie
Dej lexikaale representasjovne dellie naemhtie goh (45) vuesehte.
Jïh lissine ij leah mij akt orre strategijesne , men akte naa faamohts heereme aarebi noerhte
Råajvarimmie 31 Karrijeerebïhkedimmie saemien learoehkidie jïh kandidaatide
Aervede daan biejjien medtie 1200 jïjtsistie vaarjelamme , saemien gåetieh Nöörjesne .
maadth biehkieh aktene demokratijesne .
Jis prieviem tjaala jallh e-påastem seedtie Maana- jïh learohketjirkijasse dellie prieviem byjjes sjædta .
Vååjnoe goh dah tjïrrehtamme gïeledarjomh hijven orreme gïelen jealajimmeste , bene annje lea vihkeles gïelebarkojne jåarhkedh .
Tjåenghkies skåårveme fylhkengeajnojne daan boelhken lea 1.413,6 mill. kråvnah .
Vuarjasjimmien mietie jïh skïemtjijen jïjtje ulmiebuerkiestimmeste teame individuellen rehabiliteeremesoejkesjem dorje .
Dïhte gaskenasjovnale aalkoealmetjebarkoe , jïh dannasinie saemieh lin meatan desnie , ryöktesth ulmiem åtneme saemiej tseahkan .
PROGRAMME duarstan , goevten 6. b. 2014 , Snåase
Gaajhkh saemien maanah sjïere reaktam utnieh saemien lïerehtimmiem skuvlesne åadtjodh .
 (...) Kultuvrejielede lea fer nåake ryöjredamme gosse tjåanghkoem jielieminie åtna.
Vaarjelimmiem utnieh , vuesiehtimmien gaavhtan kondomem jallh njoeledoengesem , jïh haarjenh guktie dejtie nåhtadidh .
Minngemes aejkien aktem dagkerem gaavnin nøørjen bielesne lij 90-låhkoen gaskoeh , dellie aaj åarjelsaemien dajvesne .
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Sïjhth fealadidh jih dovne jeatjah noerh abpe eatnamistie gaavnedidh ?
Naan aejkien gærjah saemiej byjreskijstie lohkimh , mohte dan voen lij goh jeatja siejhme daaroen skuvle .
dåarjodh jïh vaaksjodh guktie learohkh gïeh pryövemem tjïrrehtieh jearsoes leah
JIELEMEPOLITIHKELES HAESTEMH JÏH .
Daan biejjien Nöörjen govhte sijjieh mah lea tjaalasovveme UNESCOn vearteneaerpielæstosne:
Man vihties akute-p-pillere ?
Goerkese taaleraajroste jïh taalesieveste aalka gosse leara taalebaakojde , taalesymbovlide jïh mennie öörneginie dah tjåadtjoeh .
Muvhtene dov lea aaj reakta dov skïemtjelassem digkiedidh jeatjah dåakterinie jïh mubpie goerehtimmiem åadtjodh (maam gohtje second opinion).
Kondome voessetje dan jassijes lateksistie (gummije) maam boetjese jallh seksegaavnan beaja jis galka seksem utnedh .
Åejviehaesteme lea åtnoem saemiengïelesne jieniedidh suerkine gusnie gïele daenbiejjien viesjies , mearoesaemien , markesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine .
Fylhkendigkie dam gïetedi ruffien 2010
Faagen ulmie
Dellie tjuvtjede dejtie göökte kråvnide jïh ryöknoe 16 , 17 .
Göölijh dåarjohte mah voestes aejkien göölemevïnhtsem åestieh
Barkoem vierhtiedidh jïh tïjjhsoejkesjem darjodh maam ektesne åtna dejtie
Seamman aejkien aaj jeatjah barkosne , vg .
ektiedamme Nibor ' se .
Gosse edtjim soptsestæjjah veeljedh mejtie edtjim gihtjedh idtjimh ihkebe gïem gihtjh (Slabakova, 2016).
Manne dannasinie joekoen madtjeles juktie gïelebarkoen sisnjelen , mij 10 millijovnh kråvnah åådtjeme , lea raeriestamme 4,7 millijovnh kråvnah læjkodh juktie aktem giehteldimmie- jïh evtiedimmiesiebriem Divvun ' se tseegkedh , stateraerije Rigmor Aasrud jeahta .
daarah PTKL
Guktiedovmïeleaamhtesenbïjre ?
Maana-girte lea aaj skuvlese veadtaldihkie jih NRK-saemien radiove lea Snåasesne .
Byjresegaatoe .
Redaktööre:
Soptsestalleme edtja aaj byjjehtiidh guktie barkoem bijjiebasse lutnjedh .
Jienebelåhkoegïelh jïjtjereerieh jïh unnebelåhkoej gïelh tsevtsieh.
Dej nasjovnelle unnebelåhkoej reaktah dan
Lïeneståvroen webbesæjroe njoelkedassie PUL:en mietie dåerede .
E-legitimasjovnine jallh persovnenummerinie jïh tjeakoesbaakojne .
Låajtoem doerkestigan jïh doerki nille dueljieh jïh råavkoeh bïejigan .
Gärhkoeraerie mejtie dallegh veeljeme dah dovne nännoestimmie jih barkoe åårganh .
Dovne jåarhkeskuvlese jïh jïllebe øøhpehtæmman tjoerebe jeenjebem darjodh .
Dåarjoedïenesth tjaalasuvvieh reeknehlåhkose dan jaepien dåarjoe vadtasåvva, guktie doh byjngetje dåarjoeh leah 2016-reeknehlåhkosne, men seamma tïjjen vuestieposteradamme goh laajkoe balansesne.
Tsiehkestahta darjoem tjåadtjoehtidh almetjehealsoen sisnjelen seamma ekonomeles daltesisnie goh 2010 .
Dïedtejoekedimmie saemien gïelen sisnjelen
Dah ulmieh sijhtieh våaromem årrodh vijrebe evtiedimmien åvteste råajvarimmeste soejkesjeboelhkesne .
Lohkh vielie eatnemegellievoetelaaken bïjre daesnie .
Jeatjah darjomh maehtieh jarngeste jarnegese jeerehtidh , goh barkoe maanaj jïh noeri vööste skuvlen jïh maanagierten sisnie jïh ålkolen , maajhööhpehtimmie , tjöönghkeme jïh vihtiestimmie aerpievuekien daajroste .
Manne vuesiehtimmieh vadteme guktie veerbh mah leah meatan kausatijve molsedimmesne maehtieh ovmessie morfologijem veeljedh jïh lissiehtidh dovne transitijve jïh intransitijve haamojde.
Fjellheim , Frode - Aejlies gaaltije
Leeneståvroen laavenjasse lea tsiehkieh sïebredahkesne skaepedh juktie åålmege maahta seammavyörtegs tsiehkine hijven healsoem åadtjodh .
Saemiedigkie lea meatan Arktiske raerien nöörjen delegasjovnesne , jïh lea meatan SAO-tjåanghkojne jïh ministeretjåanghkojne .
vuesiehtamme daerpiesvoeth ovmessh
Ij gåetieluhpie-aajhtere maehtieh dam voestes jaepien gåetieluhpien åasam jeatjadehtedh .
Daajroe byögkeles gïelesoejkesjimmien bïjre Skandinavijen ålkolen ...
Øøhpehtimmie jåarhkeskuvline leah eeremes Fylhkestjieltij diedte jih vuartoe dejstie leah bueriedimmie faagese .
Jis gaajh sjïere haestemh gosse jielemegïehtelimmine orrije aktene tjïeltesne , dle maahta staatusen bïjre syökedh goh jarkelimmietjïelte (
Daate åvtehkebarkoe sæjhta 100% barkoe årrodh .
Staaresne vadtesem gåmmese åasteme.
Gosse hoksese gaskesadta lea vihkeles bievnemem damta dejtie barkijidie mah råaka .
Abortem seammalaakan dorje goh våhkoeh 12 jïh 18 gaskem .
Gierte lea joekoen vihkeles mijjese .
, Rock City , Namsos jïh Steinvikholm Musikkteater tjåanghkan aktem millijovnem vielie åadtjoeh .
Saemien byjresh pijtesaemien dajven
2005 raajan dle gorredimmiebudsjedtem nænnoesti 0,5 mill. kråvnajgujmie fïerhten jaepien daan beajjetje daltesasse , mij lea 10 mill. , mestie 40
Gielemaahtotje - Liten grammatikk
- Åarjel-saemien giele-jarnge
Gosse lohkehtimmiem nööremes learoehkidie sjiehtesjadtedh , dellie hijven voestegh vuartasjidh maam dah joe maehtieh .
Mijjieh vihth stoerre lissiehtahkh vuajneme dennie gaskenasjovnale veajhtajaavvoeåesesne , gajhkadahken gaavhtan Russlaantesne jïh laanten gaertjiedimmieh eksporten bïjre .
hijven learoevierhtieh utnedh
Læstoem dorjeme dehtie sisvegistie
vihkeles maallh nuhtjedh reaktatjaeliemasse , baakoesojjehtæmman , raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje
Jis lea meatan orreme gynekologijen cellepryövenassevååksjemisnie jïh gellie normaale cellepryövenasside åtneme gosse 60 jaepieh illeme lea dan onne vaahra boernengåetietjeapohkecancerem åådtje dan mænngan .
 (gusnie:) 
almetjh unnebelåhkoemaadtojne ?
Salderinge jaepeste 2012
Raajese (42, 17): Manne staaresne åasteme.
lohkedh jïh joekehtehtedh naan teeksth , heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965-1995 gaskem tjaalasovveme jïh dïejveldidh guktie dan tïjjen sïebredahke jïh kultuvre maahta teekstine vååjnedh
Datne maahtah vielie Noerhte-Trøøndelaagen bïjre goh vuelkemesijjie daesnie lohkedh: www.trondelag.com
Saemiedigkien vihkielommes strategije dennie vijriesåbpoe barkosne pijtesaemien jïh luvlesaemien gïeline , sjædta dannasinie govledh maam pijtesaemieh jïh luvliesaemieh Nöörjesne jïjtje sijhtieh prijoriteradidh gïelebarkosne .
åejvievæhtah buerkiestidh nöörjen ekonomijesne , jïh guktie dïhte lea ektiedamme abpeveartenen ekonomijine
Man gellie tæjmoeh faagesne
Värmlandn lïenesne
Saemielaaken gïelenjoelkedassh gïehtjedidh
Daesnie sæjhta skuvlen , tjïelten , fylhken jïh abpe laanten illedahkh bæjhkoehtidh .
hearra maahta naan daejstie rohkelassijste rohkelidh jallh jeatjah rohkelassem .
) Provhke Ljusnedal (Härje .
Juktie heerredidh REDD-råajvarimmieh aalkoealmetji jieliemassem irhkieh , dle vihkeles dah meatan sjidtieh prosessesne , jïh aalkoealmetji reaktide krööhkie .
Vuartesjh dejtie politihkeles krirriej nedtesæjrojde noeresiebride .
- Aervedem manne leam voestes åarjelsaemie gie beetnegh-viertiem gærhkoste åadtjoem .
4.1.6.
Skïemtjije edtja åålegh bïevnesh åadtjodh jis bæjhkoehtamme jïh nuepiem åadtjodh jïjtje deahpadimmiem buerkiestidh .
Evtiedimmie: ABC-Company E-skuvla.no teknihken evtiedimmiem jïh grafihken haemiem dorjeme .
Regijovnaale evtiedimmieprogrammh
Johkenjaelmine maahta voestes gueliem sigkestidh .
Maarjan biejjie .
Noereskuvlen mænngan dle voestegh aktem jaepiem åesies- jïh kontovrefaagem lohkim Vefsn yrkes-skuvlesne Musserisnie .
Dïhte raeriestimmie staatenbudsjedtese jååhkesje fylhkendigkien kultuvrepolitihke faamoem åtna .
Dïhte eahtsa daanhtsodh , jïh sæjhta meatan årrodh jeatjah saemien noeride vuesiehtidh daanhtsoe aaj maahta aktem sijjiem utnedh kultuvrebïeljelimmesne .
stoerrre låhkoem rieksegijstie .
Hokse jïh gïetedimmie gelkieh dan guhkies goh nuepie haamoedidh jïh tjïrrehtidh patientine ektiedidh .
Mejtie lea almetjeligke mijjieh sinsitniem daarpesjibie .
Tjaeliehtimmiesijjieh leah joekehth sijjine fylhkesne jallh läänesne gubpene konvensjovne håsvede .
Naemhtems goerehtimmine sïejhme aktengïelen soptsestæjjah utnedh.
Old Price: NOK 295,00
Buerie lij learohki gaskems åarjelh- jih noerhte dajvijste .
Storretjåanghkoen ståvrosne vïjhte lïhtsegh mah veeljesuvvieh tjirkijijstie jïh tjirkiji gaskem stoerretjåanghkosne .
individuellen lïerehtimmiesoejkesjem (ILS) darjodh
Vuartasjamme 31 veerbide mah sïejhme veerbh mah maehtieh molsedidh.
Klaassesne lij akte niejte , dah jeatjebh påajkh .
Almetjen vierhtieh
Jis maana tjarki voeksede dellie göökte bustetjh fïerhten vïjhteden minudtine jovkemem vadta .
akte nænnoestimmiem nænnoestidh mij jeahta jis maana edtja sjïerepedagogeles viehkiem åadtjodh jallh ij dam åadtjoeh , jïh mij viehkie .
Dovne daerpies saemien siebredahkesne maehtedh gaajhkh jielemevuekieh jïh almetjen sjïeresvoetem guarkedh .
Daennie tjaalegisnie sijhtibie øvtiedimmiesoptsestallemem eejhtegi- digkiedimmie sæjjan biejedh .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten åejviestrategije lea åejvieleavloe almetjehealsoebarkoste edtja aktem årrojestrategijem dåeriedidh .
Jis edtja hijvenlaakan tjaaleldh govlesadtedh , dle daerpies aktine hijven baakoeveahkine , daajroeh jïh tjiehpiesvoeth grammatihken jïh reaktoetjaelemen bïjre utnedh , jïh maehtedh maereles tjaalegh darjodh mah leah dåastoejasse sjïehtedamme .
Jis dïjnegepillerem vaalta dellie ij dejtie vaeltieh jïh ryöktesth orre kaarhtine aalka .
ussjedidh guktie gïele maahta vuajnoeh buektedh jïh sjugniedidh aktegsalmetjidie jïh almetjedåehkide
Raereste aktem joekedamme netto gïehteldimmiemieriem 79,5 mill. kråvnine 2011 .
Baalte daejnie dle soejkesjeminie vielie baahkepumpah nåhtadidh , åajvahkommes jåartabaahke , jïh aaj pilotetseegkeldahkh tseegkedh biejjieenergijine .
EE jïh internasjovnellen
Ij naan e-tjoejemolseme.
Maadtoelaaken § 110 a jeahta saemien kultuvre lea sjïere kultuvre Nøørjen kultuvren baalte , jïh nimhtie dam saemien kultuvrem vaarjelidh jïh øøvtiedidh seammalaakan goh daaroen kultuvrem .
Maahta maanese vedtedh maam sæjhta , vuesiehtimmien gaavhtan joptsem , yoghurtem jallh tjastem .
7 2.1
paarten sijjesne .
Lïeneståvroe tjïeltigujmie laavenjostoe hijven tsiehkieh sïebredahkesne lïenen otnegidie - dovne privatealmetjidie jïh giehteldimmide .
vihkeles tjïelth jïh privaten maanajgïerteaajhterh saemien maanajgïertide jïh maanajgïertide saemien maanide skreejrehtidh dejtie vierhtide ohtsedh , joekoen gïelesuerkesne .
Staateskåajje SF lea daejriehtamme Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmie Hålogalaanteallmenningen bïjre Nordlaantesne jïh Romsesne , sæjhta Staateskåajjem SF siejhmelaakan måakoedidh jïh dan åvteste maahta Staateskåajjen SF våaromem aaj Åarjel-Nøørjesne ræjvodh .
Sosijaale maahtoe 6 .
Rïjhkebiejjie njoktjen 2004 sjæjsjalie Sveerjem galka vïjhte tjaetsiedajvide juekedh akte tjaetsiereereme fïerhtene dajvesne .
Dihte edtja ryöknedidh 15 - 3 .
Sjiere øørnegh edtjieh gååvnesidh nasjovnale reaktesne guktie nuepie gyhtjelasside
Akte ulmie aktem sïejhme standardebijjiedimmiem buektiehtidh fylhkengeajnoenedtesne jïh vielie asfalte .
Meehte addisjovnem jïh subtraksjovnem haalvoe , dovne kontekstine jïh bielelen kontekste , jïh ajve akte göökte fiejlieh åtna daejnie laavenjassine .
Daam barkoem edtjebe darjodh jielieminie ektine .
Nænnoesåbpoe bïhkedimmie saemien lïerehtimmiefaalenassi bïjre gaajhkine daltesinie
Dïhte maahta aaj jijtsh vierhtieh ohtsedh juktie KSV-vuesiehtimmiem darjodh.
Saemiedigkien reeremefaamoe reaktavåaromem åtna kultuvremojhteselaakesne jïh soejkesje-jïh bigkemelaakesne:
Lohkh gaajhkh låhkoeh dov voenges plaereste evteben våhkoste .
Reereme-lihtsegh aaj luhpiedieh barkedh guktie jienebh lierehtimmiesijjieh sjidtieh dejtie guht sijhtieh åarjelh-saemien dajvine lohkedh .
10/76).
Juvrepolitihkem utnedh mij saemien jielemh krööhkeste
Aellieh mubpien eekese njaahtjoeh
Gosse datne hoksem daarpesjh
Jeatjah sijjieh veartenisnie lin aerebi dovne gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkomeskuvlh .
14:00 Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvremojhtesevaarjelimmie Såevmesne , Eija Ojanlatva , arkeologe , Sámi Museum Siida , Inari
Mohte daelie hov amma nøørie beetnegh løønedh mejnie jeala mearas skovleh vaadtsa .
bæhtroehtse.
Daelie dejtie mov vuesiehtimmide.Voestes vuesiehtimmie gusnie speelhkedh jïh spïelhkesidh leah åtnasovveme.Ovmese saerniestæjjah mah daejtie veerbide damth.
Mah mielh leah våajnoes tjaaleginie ?
Gieries datne guhtie ij buektehth sjeavohth årrodh jalhts datne daajrah datne byørh .
hammoen , sisvegen jïh åssjelen bïjre soptsestidh lidteratuvresne , teaterisnie jïh filmesne
Göökte biejjiej mænngan antibiotikam båehtjierdamme ij ovleme laanesth jïh maana maahta bååstide aarehskuvlese vaedtsedh .
Daelie sïejhme sjïdteme raerieh gaavnedh mah sjïehteledtieh akten voenges eadtjohkevoetese sjæjsalimmieprosessine .
Maehtedh lohkedh matematihkesne sæjhta jiehtedh guarkedh jïh nuhtjedh symbovlegïelem jïh lahtestimmievuekieh juktie mïelem sjugniedidh teekstine aarkebiejjeste jïh barkoejieliedistie jïh aaj matematihkefaageles teeksth .
Reerenasse sæjhta barkoem lissiehtidh smirnjelimmien vööste jïh barkedh dejtie luejhtiemidie nåhkehtidh mah stööremes klijmaeffektem vedtieh åeniebasse , Stoltenberg jeehti .
Dam maahta darjodh jïjtjehke programmesne , akte guvviedimmieprogrammesne jallh aktine åehpiedehtemedïrreginie .
Saemien jielemasse- jïh kultuvreövtiedimmie edtja maadth-repmie saemien kultuvresne , gïelesne , tradisjovnine , vuajneme-vuekesne utnedh .
Ij leah ajve daerpies saemiengïeleldh maahtojne dej byögkeles jïh tjïelten dïenesji sisnjeli , men aaj sosijaale jïh kultuvrelle faalenasi sisnjeli siebriedahkesne .
Bijjiemaaksoevaarjelimmie skïemtjehoksesne
1) Fryöjstehkevoete sïeltide maadthjielieminie .
Pryövereeremesysteemesne (PAD .
Daate lea mijjem tsavtseme juktie mijjen ealoeh båatsoe , vijreme , gööleme , duedtien jïh gaertenen åtnoe .
Soptsestæjjah eah daarpesjh maehtedh raajesidie toelhkestidh gosse mij akt aktene raajesisnie fååtese.
ACIA lea akte salkehtimmie gusnie dah gaektsie arktiske laanth - Canada , Danmaarhke , Såevmie , Islaante , Nöörje , Russlaante , Sveerje jïh USA - aktem vijries vuarjasjimmiem jïh gïehtjedimmiem dorjeme dejstie konsekvensijstie mah klijmajarkelimmieh sijhtieh utnedh byjresasse jïh siebriedahkide Arktisesne .
Mierie aaj læssanamme 0,3 mill. kråvnajgujmie juktie læssanamme maaksoeh gåetieluhpien åvteste maeksedh Ytre Namdal jåarhkeskuvlesne .
Dåarsta 24-b. golke asken
saemien nåhtadidh gosse byögkeles åårganigujmie govlehtalla
2014:
Gaerviehtamme dam dov gïelekåarhtem ?
Vaarjeldhnjoelkedassh kapitelisnie 8 miljöbalm:esne gååvnesieh (SFS .
- Sïjhtem Båddådjon tjïeltem garmerdidh dan skraejrien åvteste maam vuesiehtamme .
Galkem vielie dan bïjre vuelege tjaeledh.
Naan guhkiestjaelemelaavenjassh sjïere skaepiedihks tjaalegem gihtjieh .
vuesiehtimmieh vedtedh saemien jïh jeatjah almetjebådtjese , jïh joekehtsem alternatijve medisijnen jïh skuvlemedisijnene gaskem digkiedidh
Viehkie staaran tjaeledh
Vaarjelimmieministere HV-haarjanimmiem vaaksjoeji
maahta öörnesovvedh tjïelti dåaresth .
 (Slabakova, 2016 jïh Kroik, 2016).
Likningekontovre , lientsie kontovre , pollise ,
Tjïelke lea sjïdteme daate molsedimmie sïejhme gellie gïeline, aaj dagkarinie mah slïekte åarjelsaemien gïeline.
aktem nuekies baakoeveahkam nuhtjedh juktie daajroem , dååjrehtimmiem , dååjresh , domtesh jïh jïjtse mïelh buektedh
buerkiestidh guktie dïhte njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhteste lea
Gob jårra , dellie vuajna , magkeres dihte stoerre bienje .
Daate juktie ulmide jaksedh giehpiedimmien bïjre 50% eannan 2020 , jïh aaj dejtie aahkedh striengkiesåbpoe krievemidie energijeåtnose orre Soejkesje- jïh Bigkemelaakesne , mij båata 2010 , daan nuelesne aaj krievemh Energijemïerhkesjimmien bïjre .
Aavodem jåvlide jïh eejehtallemasse jïh gåatan njaelkies beapmose .
Staateskåajje SF .
Juktie maehtedh taalesïevem fleksijbeleslaakan ryöknedæmman nuhtjedh , lea eevre daerpies learohke hijven taalegoerkesem utnieh .
Old Price: NOK 20,00
Dah fïerhten jaepien staeriedimmieh årrojeprognosinie
Saemiedigkien aejlies gåetie , stoerretjåanghkoesavka , vååjnoe goh dïhte tjïelke tjiehtjele mij byöroe årrodh , jeatjah gijjijste geerestammme - aaj visuelle .
, 2011 unnemes 40% jnv. .
Jeatjah tjïeltine edtja sjïehteladtedh naemhtie guktie saemien maanah maehtieh sijjen gïelem jïh sijjen kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh .
Saemieåålmegi foente - gïele
Dïhte lea ajve datne jïh barkijh gïeh datnem hoksedh gïeh reaktam utnieh journaalem lohkedh .
Dejnie voestes jaepine , mænngan dah TV .
Åssjele beapmoehvaaksjojne lea dïhte beapmoeh datne byöpmedh edjta vihties årrodh jih ih datne destie skïemtjijdh .
Guarka dam naemhtie: Dellie jeahta göökte stoerre dåeriesmoerh daan haamojne.
Saemiedigkie tjoevere tjerkebe meatan siebredahken øøvtiedimmesne saemiej dajvine .
Gelliesåarhts maabpah gååvnesieh , vuesiehtimmien gaavhtan barkoemaabpa / prosessemaabpa jïh åehpiedehtememaabpa / vuarjasjimmiemaabpa .
Dæjman aaj naa jïjnjh sjilth bæjjese bïejesovvin dovne saemien jïh kveenen gïelesne , jïh jienebh aamhtesh leah govlehtimmesne daelie .
Faageskuvlen studenth leah åajvahkommes almetjh mah leah barkosne .
aamhtesidie dallahmasten gïetedallemasse , digkiedimmese jïh bïhkedimmese sedtesåvva .
Edtja radtjoesåbpoe ektiedahkoem jïh barkoejuekemem evtiedidh reeremegoevtesen jïh jeatjah gïehteldimmiej gaskem .
Price: NOK 215,00
Ij gie dejstie gie ålman lïhke , daam guarkah .
Manne onne jïh provnelaaketje .
Reeremegoevtese akte staabe / dåarjoefunksjovne mij dovne lea raeriestæjja gïehteldimmide jïh aktem bijjemes (konserne) dïedtem gorrede sijjen faagesuerkiej åvteste .
Lissine tjïrrehtimmien mierieh aaj buerkiestamme sjidtieh .
Johkh jih skåakh jis bursieh , sjuvvieh , kraevies praare baektienjuanah saelhtietjaetsiem dåastoehtieh .
Duedtiebovride Inka AS jïh Manndalen Husflidslag dåårje
4. jis maanah dejstie guhth 1,2 jallh 3 mieriej nualan båetieh .
Daam øøhpehtimmiesoejkesjem maahta akten guessieviesehtæmman sjïehtedidh .
Dan gaavhtan tjoeverim siejme laavenjassem gåetiejuvri bijre tjaeledh .
nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1900-låhkoen raejeste jïh daan beajjan
Åarjene: Över-Uman loekten Kåtaviken luvhtie Rörsund:n tjïrrh åarjemes mïerhkese njuanesne Krabbfjällnäset , debpede rïektes sievine dahkoe gusnie rijhkeraaste noerhtegaedtiem Graesiejaevresne tjuahpa (Grasvatnet).
Jïjnjh dejstie daan beajjetje lohkehtæjjijste vaenie øøhpehtimmiem åadtjoejin saemien histovrijen , kultuvren jïh gïelen bïjre jïjtse skuvletijjesne jïh jïjtse lohkehtæjjaøøhpehtimmesne .
Vååjnoe dellie goh dej guaktaj mietie daah göökte haamoeh, mah seamma maadtoste, daelie aktanamme.
Dam baakoem bovtsi bïjre åtna gosse dah jerrieh jïh bååstede vuelkieh seamma otnjegasse gustie böötin.
 (7) Manne gærja-m lohk-i-m.
Gosse baakoeh jïh diejvesh gaavnh mah goeresne tjåadtjoeh , dellie dejtie jeatjah daablojde dievhth .
Jïjnjh nuepieh , joekoen raastedajvine , lohkehtæjjavierhtieh Sveerjeste jïh Såevmeste veedtjedh , jïh gïelebiesieh iktedidh .
Gaavnh steemmeleahpide datne sïjhth nåhtadidh: VELKES steemmeleahpa tjïelte ståvroe veel jemas se , PLAAVE fylhken dikgie veeljemasse .
skaepiedihks , bievnije , ussjedihks jïh argumentereles tjaalegh tjaeledh tjïelkestamme vuajnoejgujmie , mah leah dåastoejasse , åssjelasse jïh meedijumese sjïehtedamme
Dållem bïejebe .
Åejviesuerkieh ekonomije lea aerviedimmiej jïh vuarjasjimmiej bïjre mah leah ekonomeles tsiehkiej bïjre .
Almetjehealsoe Almetjehealsoesuerkie lea annje aktene daerpies bigkemeboelhkesne juktie suerkiem tseegkedh goh akte dïenesje laaken mietie , daerpies maahtojne jïh ekonomeles vierhtiejgujmie .
Mov goerehtimmie dïhte voestes goerehtimmie åarjelsaemien raedtesne daan aamhtesen bïjre.
REEREMEDAJVH VIJREBE SJIDTIEH
Dah tsiehkieh mah jarngesne lea vihkeles tsiehkieh tjïeltesne jïh tjïelten ståvroe vaajtele voenen almetjh jïh organisasjovnh sijhtieh båetedh jiehtedh guktie dej vuajnoeh dejtie nænnoestimmide maam tjïelte nænnoestamme .
sosialeståvroen raerie reakteles , sosijaleles jïh medisijneles gyhtjelassi åvteste bïevnesh daarpesje dan barkose
Vååjnoe goh fuehpie orreme gosse dam orre raeriestimmiem darjoeji mij bööti rïhkeden 19.b.
Gosse vuartesje dan nåake jïh ovriektes joekedimmiem veartenisnie , lea mijjen åtna-jïh sleengkievoete , dovne gosse lea hijven beapmoen bïjre jïh jeatjah vaaroej bïjre , eevre jabjoeh .
Dah faagh saemien jïh nöörjen jïjnjh tjåenghkies biehkieh utnieh , jïh dan åvteste vihkeles aktine lïhke laavenjostojne daej göökte faagi bïjre .
Learohkh 5. , 8. jïh 9. daltesisnie mej noerhte- , åarjel- jïh julevsaemien voestesgïeline , edtjieh nasjovnale pryövenassh ryöknemisnie tjïrrehtidh saemien gïelesne .
Muvhtene daajra mannasinie asvede .
Dah guarkah 23 leah lïhkebe 20 goh 30 .
viehkiedïrregh åtna goerehte jïh voerkes vuekine
Dannasinie joekoen vihkeles beetsuvem vaeniedidh - gorredidh dïhte beapmoe mij dorjesåvva raaktan beapmojne sjædta - dovne klijmam jïh beapmoejearsoesvoeten gaavhtan .
Jååktan Piere guelieh åadtjoeji.
byjreskinie jïh jielieminie jeahta .
Lïeneståvroen åejvieladtjh lea landshövdingen ektine lïeneraerine jallh länsöverdirektör .
Jupmelen bueriesjugnehtsem dijjese vaajtelidh .
- Goh noere saemieh dle såemies aejkien heannadimmine båetebe gusnie ibie maehtieh eensi vaestiedassem vedtedh , jïh ambassadöörine sjïdtebe gaajhkide saemide .
Gaahpode: Måantan , dæjstan , gaskevåhkoen jïh bearjadahken: ts .
 (Nåhtedh gihtjemebaakojde - gie , maam , gusnie , guktie ... naemhtie lieph jaavoe jïh ijje goh vaestiedassh .
Dïhte sijjie gusnie edtjimh årrodh , ij lij seamma hijven .
Saemernas utbildningscentrum .
Maahta vuejnedh goh Andrea vaenie taalefaakta åtna jïh aelhkie strategijh nuhtjie , jïh daate taaleryöknedimmiem krïevije dorje Andrease .
manne ussjedim .
) Bïerne Björna (Ö. vik V. n.) Bietsiejaevrie Tallsjö (Åsele V. b.) Bijjie Spädtja Vålådalen (Åre Jämtl .
Garme tjædtjan vijlele jih vååjnoe skådta , govloe hanhkehte goh okseraejkiem vualka
Lohkeme daaroen Våhkoeh 38 jïh 39: Lohkeme englaanten gïelesne (elektronihken pryövoe) 
TRD sæjhta gaskem jeatjah lïhkebe vuartasjidh guktie vieliemaaksoeh bårrode viesehtimmien gaavhtan maehtieh meatan vaaltasovvedh .
buerie maadtegh aaj båetije biejjide barkedh
ehth dam naan gærjah veeljedh .
Sigrid Danielsen .
Jis dov jeatjah gyhtjelassh veeljemekåarhten bïjre , govlehtallh Saemiedigkine .
E-påaste: Ristin-Ravna-J.Eira@samiskhs.no
% O, OVO 3,8 NO, OVO 3,8 PO, OVO 3,5 NO, NOVO 1,8
Skaehtieetaate sæjhta jåerhkedh goerh jïh bïevnesh saemiengïelesne sjïehteladtedh , jïh dejtie etaaten nedtesæjrose bïejedh .
fierhten-beajjetje laejpiem .
b Du leste en bok.
Man gellie gaavnede ?
Ållesth dåarjoeji 426,5 millijovnh kråvnah Saemiedægkan jïh 890 millijovnh saemien åssjelidie .
Latjkoe byjresevaarjelimmiedepartemeenten jïh Saemiedigkien gaskem jaepeste 2007 , guktie vaarjelimmiesoejkesjeprosesse edtja årrodh saemien dajvine , edtja viehkiehtidh guktie saemieh jïh voenges almetjh buerebelaakan åadtjoeh meatan årrodh gosse edtja vaarjelimmiedajvh tseegkedh .
 (68) a. Vuarta vänta:3s jih och vuarta vänta:3s edtja skulla:3s dååpmehke öring: aeredsbeapmoe-maarhkem morgonmålsmask:ACK haavrestidh hugga:INF maam vad:ACK lea vara:3s håagkese krok:ILL dibrehtamme.
Nuhtjh veeljemeræjhtoem daan jaepien edtjh gaavnehtidh mejnie krirrine datne vaenemes ovsiemes .
Gie gåetesne saemeste/saemiesti
Jåma , A / Joma , L / Granefjell , A Gorredh Gielem- Barkoegaerja !
iehkeden kväll:GEN maahta kunna:3s gærjam bok:ACK voesseste rycksäck:ELA sigkedh dra framitr:INF jih och tjuavkeds ljus giesiejijjen sommarnatt:GEN vealasjidh ligga:INF lohkedh läsa:INF aerebi före goh då nahkerh trötthet:PL båetieh.
Jis åelieh eah maehtieh seamadidh maanan hoksen bïjre dellie maahta eejnegen vuekie aktem dejstie åådtje oktegh hoksemem .
Dagkeres daarjomh tjoevere vihtieslaakan leejjemepaehpierisnie tjåadtjodh , guktie guabpatjahkh sïemes dan bijre lægan Eejhtegh - dah guhth eejhtegi- sijjesne tjoeverieh sijjen maanaj åvteste , gieh nuerebe 18 jaepien båeries , Leejjemepaehperisnie tjaeledh 3 .
Konvensjovneraeriestimmie jååhkesje mijjen reaktam jïjtje nænnoestidh , jïh ulmine åtna ektiedahkoe mijjen gaskemsh goh akte almetje , edtja aelhkebe sjïdtedh laanteraasti dåaresth .
beapmoe jïh healsoe
Åtnam daate tjihtese-gærjam joekoen hijven !
Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente edtja buektedh stoerredigkiebïevnesem gærjagåetiej bïjre jaepien 2009 .
Vielie bïevnesh tsaekemeöörnegen bïjre Noerhte-Trööndelagesne lea fylhken gåetiesæjrosne www.ntfk.no jïh daesnie www.vilbli.no .
Jïjnjh daaroengïelen faagegærjah provhkebe jalhts pryøvem saemiengïelen gærjah jïh teeksth ohtsedidh gaajhkide kultuvren aamhtesidie .
Dïhte sæjhta jiehtedh staate diedtem vaalta soejkesjebarkoem åvtese juhtedh , men gaajhkh gïetedamme suerkieh edtjieh hævvi govlehtoevedh soejkesje-jïh bigkemelaaken krievemi mietie .
Slïedth auto åeli såvv ternat mma ho tjieh gå ealsoeja
Bierna leine Bientie
Datne altesasse jielemem vedtih .
Jïjnjemes barkoem maaksa beetnegi åvteste maam Sveerjesne tjöönghkeme .
starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta vierhtiehdidh sjiehteles paehperh aaj departementen nueliem etatijste åålmegasse noerhtesaemiengïelese , julevsaemiengïelese jïh åarjelsaemiengïelese jïh daam dan viermiesæjtose vuesiehtidh .
Guktie Jupmele aavoedi gosse vööjni man tjaebpie gaajhke lea maam satne sjugniedi , naemhtie Jupmele datnine aavode .
RELIGIJOVNE JÏH .
Mij vielie gieltegs intransitijve paarrebielie man ij leah atjoejemolseme, barre -n- mij lea dan roehtsese lissiehtamme.
" Fylhkendigkie veanhta dah syjhtedassh soejkesjisnie (Soejkesje profesjovnelle tjeahpose) 
Aarvoevaarjelimmie soejkesjamme gorredimmien tjïrrh Stoerre aarvoeh leah fylhkentjïelten gåetine
38 Råajvarimmie 17 .
Jis gie lij maahteme tjirkedh edtji dihte maanagierte golme jaepieh juhtedh , dellie ij limen jueresne orreme mejtie edtjimen maanide vaeltedh destie daaroen maanagierteste , Anne-Lise sopteste .
Dïedte / laavenjostoeguejmieh: Noerhte-Trööndelagen fyl- hkentjïelte / jeatjah åarjelsaemien fylhkentjïelth jïh Saemien Sijte .
namhpe jïh gåeblietjiehkie - kombinasjon av namhpe og et
Dïhte voestes iereste vuarjesje guktie maanine lea mij nænnoste jis edtja hoksejarngem gaskesadtedh jallh ij .
Price: NOK 50,00
Vilth åådtje vijredh - dïhte sæjhta jiehtedh bivtedh jallh bovvestidh - jis lea luhpie vijremelaaken mietie .
Mænngan aaj aalkoealmetjh ILO-konvensjovnine nr. 169 barkeme , aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine , EN .
Nasjovnaale båatsoepolitihke lea jaepieh doekoe nøørjen jïh sveerjen sïjti gåatomedajvh jarkelamme .
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén gegkeste faagegærja sæjhta meatan årrodh ïedtjem sjugniedidh åarjelsaemien duedtien bïjre , joekoen noeri luvnie .
Mijjieh libie mïrrestalleme
Dïhte lea gaskem jeatjebem mijjieh edtjebe gïehtjedidh göölemepolitihkem lïenesne tjïrrehtidh , mohte mijjieh edtjebe aaj prosjektem aelkedh jïelemem evtiedidh jïh reerenassem bievnedh jielemi dåeriesmoeri bïjre jïh nuepieh lïenesne .
GaskeNøørjen Filmefoentem guhkiedidh Regijovnale evtiedimmieprogrammen tjïrrh .
Badth mubpie barkoem daarpesje .
daatah öörnedidh jïh sentraale-ulmieh digkiedidh akten öörnedamme daatamaterijellese
Anne Lajla lea ietniegïelelohkehtæjja Straejmien tjïeltesne .
Unnemes 5 noere saemien tjaelijh eevtjedh mah noeride tjaelieh .
Daltese: Jåa1 - studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh Jåa2 - barkoefaageles øøhpehtimmieprogramme
- Pollisealmetjh saemien dajvine utnedh , saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne lea dan åvteste vihkeles juktie saemiej reaktajearsoesvoetem vaarjelidh , presidente Egil Olli minngemosth jeahta .
maahtoe ovmesi jieliemassi sisnie , v.g. båatsoe , vijreme jïh gööleme ,
Vyøse laajkosne jallh stoerre baalhkam åtna ?
Darjoemassigujmie mah eejnegen maahtoe bæjjoehtidh jïh viehkiehtidh jeatjadidh guktie jieledh v.g. tjïrreh filmh vuesiehtidh , lohkehtidh , gaavnesjimmieh gusnie barkijh jïh jeatjah barkijh raeriestieh jïh maam vielie darjoeh maam sijhtieh .
Lohkehtæjja goltele , soptseste jïh digkede learohkigujmie .
4.1.
HELLIG ORD "
Daltese-soejkesjimmie galka gïelen daltesem siebredahkesne tsevtsedh .
mjölka:1dPL 'Jag och (min) syster Sofie mjölkade då korna.'[Båeries bienje] c. Daelie Nu
Daate laake edtja maanah vaarjelidh guktie eah båarasåbpoe persovneste daaresjh .
Dag Hammarskjöld Foundation .
aerpievuekien soptsesh goltelidh , saemien soptstimmieaerpievuekien bïjre soptsestidh jïh dagkerh soptsesh skraejrine nuhtjedh jïjtse barkose
Akte jïjtse nænnoestimmie barkoen bïjre reeremesoejkesjigujmie .
Daate lea dejtie voestes råajvarimmieh mah edtjieh sijjesne årrodh tsiengelen 1. biejjien 2008 .
Lïerehtimmie-ulmie Learohke edtja maehtedh
Gellien aejkien tjoerem mov gïknjelh njaamedh .
Fierhte økonomeles dïedte , ektiedamme tjïrrehtæmman dehtie sjiere darjomistie latjkosne , tsihkestahta jïjtsh politihkeles gietedimmieh .
Seamma tïjjen nuepiem åadtjoeh lïhke båetedh ovmessie domtesidie , mah leah råållide jïh tsiehkide ektiedamme .
Fylhkentjïelten bieleste dle annje vihkeles sjïehteladtedh fleksijbele öörnegidie , guktie saemien lohkehtæjjah maehtieh bielieh sijjen ööhpehtimmiebarkojste evtiedimmiebarkose nåhtadidh , goh learoevierhtieevtiedimmie , viermiebarkoe , maahtoelutnjeme jïh plearoeh .
Joekoen aktegsaamhtesinie daejrehte lea sjyøhtehke rååresjidh dagkeres reaktaaajhterigujmie jïh iedtjeladtjigujmie .
Lïeneståvroen webbesijjie dan guhkies goh nuebpie dah njoelkedassh dåerede mah jaksoe-mieresne webbesne .
Dihte voestes jih mubpien klaassesne lohkehti , mohte idtjim manne dam lohkehtæjjine utni .
GNEST (Godt , nyskapande engasjement skaper trivsel i Snåsa) galka dajven gåvlojne barkedh .
Abpe Noerhte-Nöörje meatan sjædta .
gihtjie .
Geerve almetje dam soejkesjem learoehkidie låhka , jïh dah maehtieh jïjtje kroessem bïejedh duejtie lïerehtimmieulmide mah vienhtieh maehtieh .
Mierie juktie raerieh seedtedh lea tsïengelen 9. b. 2015 .
Dah guejmieh leah latjkosne vihtiestamme , " daerpies aktem hijven jïh gellielaaketje saemien kultuvrejieledem evtiedidh , jïh sjïehteladtedh guktie gåarede saemien lidteratuvrem , musihkem , daahtsoem , teaterem , filmem jih guvvietjeahpoem sjugniedidh jih vuesiehtidh .
7000 noerh jïh geervh leah learohkh jallh lïerehtæjjah
Mieriedimmieh prijoriteradamme aarhti bïjre (vaarjelimmie prååsehke aarhtijste , v.g. ohtjegaase (dverggås), svaale) 
Daah jeatjadimmieh bueriem aaj buakteme mijjen jielemi sïjse jïh dejtie mijjen darjomesidie .
Daate kapihtele aalka Levin jïh Rappaport Hovav:i barkojne nueliekapihtelisnie 2.1.
' n jïh NN .
V. b.) Aahka / SaU Áhkká / Akkan (Storu .
Guktie maehtebe daejredh naaken mijjem soelkedamme ?
Dan mænngan aalkoe dej kausatijvi molsedimmiej semantihke åarjelsaemien gïelesne.
Baalhka fylhketjïelten åajvan jïh fylhkenraerijidie staeriesåvva bæjjese 4% jïh dåarjoe fylhkendigkiedåehkide bæjjese staeriesåvva 3,25% sïejhme baalhka-jïh åasabijjiedimmien mietie .
Dah sjïere saemien möölegh (vg vuepsie , gaatnoe , stæhkoe) jïh ryöknemevuekieh dellie jarngesne .
NOV AMMA PRIHTJEGE !
Edtjh dohkh diekie sæjrojne båetedh , dle deadtah dejtie njoelide låhkoej uvte jallh duekesne .
Daate funksjovne lea sjïere dåehkide .
Jis lïenen sisnie jåhtah jallh leah diekie jåhteme jïh ih
Dennie goerehtimmesne lea naemhtems gyhtjelassh: man båeries, mejtie nyjsenæjja jallh gaarmanæjja, mah gïelh leah lïereminie/lïereme, mij gïelide G1, G2 j.n.v.
Manne sijhtem dijjem haestedh sjiehteles lahtesigujmie båetedh daan gijresne , mejtie mijjieh byørebe leavloem biejedh åarjel-saemien dajvine .
Jis ih såjhtojne fuakah
Skuvlh jïh lierehtimmiegiehteldimmieh edtjieh darjomh evtiedidh stuerebe lierehtæmman , dïhte sæjhta jiehtedh veanhtadidh dah barkoeguejmieh åårganisasjovnesne aktem profesjonelle maahtoem utnieh .
Daan biejjien snjearah gievresne beejreme , jih aaj sïejhme smualkemeprosessh orreme , jïh dannasinie sæjhta dam våålese veedtjedh juktie dam vaarjelidh .
Jeanatjommesidie gïeh PMS:em dååjrehtallieh vïerremes pråvhka årrodh golme jallh njieljie biejjieh gujnelemmien åvteli jïh haajpane gosse gujnelemmie aalka , mohte maahta aaj dam naan biejjieh gujnielemmesne damtedh .
Vihkeles learohkh åadtjoeh haarjanidh lohkedh jïh tjaeledh stoerre taalh .
Dajve B lea dïhte boelhke Ánjavuopmi:sne sïeven luvlelen dehtie johken Kirkeselva njaelmeste dennie jeanosne Målselva - vyjrehkåbpoe johken Kirkeselva mietie johken Sauskarselva njaalman dennie johkesne Kirkeselva jïh dan mænngan rïektes sievine tjahken Kirkestind baaktoe jælloe 1677 johken Gaskasjohka njaalman dennie jaevresne Altevatn .
Raajesasse (15) manne pronominelle objeektem lissiehtamme, jïh raajesasse (16) manne subjeektem jïh objeektem lissiehtamme.
Jeenjemes daalhkesh mah reseptine tjaalasåvva lea subvensjovnereme .
Piere destie roehteste , jïh buehkie dan jis mïnngesne .
Learohke ånnetji beavna aamhtesen sisvegistie
90 - mïnneme sjïere hoksesne 90 biejjiej raejesne .
Pruvresh edtjijægan sinsitniem dåajvoehtidh stynkehke årrodh jïh sinsitniem iehtsedh hijven jïh nåake biejjide goske jaameme dejtie juaka .
2000:2) jïh europeijske njoelkedassem laantebiehkie- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre (SÖ .
Goerehtimmie medtie luhkievïjhte minudth vaalta .
Gosse daate gærjetje vuesehte guktie dagkeres øvtiedimmiesoptsestallemh maehtieh årrodh , dellie mijjen vuajnoen mietie daerpies dovne learohke , eejhtegh jih lohkehtæjja meatan .
Valentina Sovkina , saemiej åvteste Russlaantesne
Dah guaktah smaarehtjïerth lægan elmesne årrodh fïerhten våhkosne rijhkegaptjeme Tv:esne NRK 1 .
Tromsø roestegåetien akte barkije gie saemeste , mearan tjïjhtje saemienkuvsjesne daelie .
1902 ööhpehtimmie golme jaepieh sjïdti, jïh 1938 njieljie jaepieh.
Raereste fïerhten jaepien 1,4 mill. kr dåarjodh skåårvemebudsjedtsne jïjtsekapitaledåarjosne
Gosse raeriestæjjadïenesjem saemien lïerehtæmman Kråangken jåarhkeskuvlese ektede , dle funksjovne sæjhta akte mihte sjïdtedh , dovne vierhtieskuvleråållesne jïh aktene iktedimmiefunksjovnesne tjïelti / maadthskuvli vööste , HiNT , åarjelsaemien gïelejarngh jïh jeatjah dïedteaktöörh saemien gïelelïerehtæmman .
Mijjieh sïjhtebe aktem hijven laavenjostoem utnedh barkiji siebriejgujmie .
nedtesijjesne (v.g. .
Maadthviertiestimmieh jïh respeekte sinsitnide tjuara guektienbielien årrodh .
Naemhtie guktie åasaevtiedimmiem dååjrehte dagkarinie latjkojne regijovnesne jïh jeatjah lehkesne laantesne , dle medtie 40% maaksoelissiehtimmie sjædta , lissine dam sïejhme åasalissiehtimmiem .
Gærjagåetie dïedtedeellemem dååste Nasjonal-gærjagåeteste .
Noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh
Ohtsemegoere velferdöörnegasse
Bovtsh motovredoenehkigujmie rïjhki gaskem saahtesjidh dellie dam darjodh doenehki gujmie mah aktene rïjhkesne dagkeren saahtesjæmman dåhkasjahteme .
Duodjeinstituhttan åssjele lea duedtiem evtiedidh goh vætnoe jïh jieleme , jïh viehkiehtidh guktie jielemeevtiedimmie jïh orre barkoesijjieh sjugniesuvvieh mej våarome leah saemien vætnoeaerpievuekine .
Saemiedigkien vihkielommes dïrrege daennie barkosne lea mijjen ekonomeles viehkiedïrregh , men aaj dïhte tsevtsemenuepie maam utnebe gosse govlesadtebe , gaskesem utnebe jïh laavenjostebe jeatjah byögkeles åejvieladtjigujmie .
43 saemiengïeleldh barkijh byjjes reeremisnie ...
Man bïjre jeenjemes " twitreminie " ?
Staeriedimmieh skåårvememierijste jaepiej 2011 jïh 2012 gaskem sijhtieh meatan vaaltasovvedh staeriedamme budsjedtesne goeven 2011 jïh dåarjojne mah orresistie dorjesuvvieh .
Dah guaktah dellie akte aktese moenijægan mah veerbh gååvnesh kausatijve molsedimmesne lexikaale semantihken mietie.
Saemiedigkien ulmie gïelejarngide lea saemien gïele edtja govledidh jïh vååjnoes årrodh gïelejarngi barkoedajvesne .
- Dah tuhtjieh gaajh luste manne båatam , Anne- Lajla Buljo Åhrén jeahta .
Daate joekoen nåake , saemiedigkieraerije Vibeke Larsen jeahta .
Daelie teoriji jïh hypotesi mietie sïjhtem daan tjaalegen hypotesem tseegkedh: Daaroen gïelesne vaenie våajnoes morfologiske væhtah.
Saemiedigkie lij hijvenlaakan aalkeme fievside bueriedidh , jïh Muotka bælla daate barkoe sæjhta tjöödtjestidh jis dïhte raeriestamme giehpiedimmie tjïrrehtamme sjædta .
Fåanten ulmie lea råajvarimmieh dåarjodh mah saemien gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh jïh skreejrehtidh .
Ij naan bïevnesh registreredh dan bïjre magkerh daalhkesh lea åådtjeme jallh mij dåaktaridie reseptem tjaaleme .
Sjïere almetje jallh sïelte , prosjekte jallh organisasjovne maehtieh daam åadtjodh , mij / gie lea jeenem barkeme saemien gïelem nænnoestidh , evtiedidh jïh vaarjelidh .
Mijjen ulmie: Jielehke & nænnoes saemien jielemebyjreske
11 5 ILLELDAHKH JÏH .
Dïhte maahta boetjemisnie laanestidh mohte dïhte ij leah sïejhme .
Mohte ij edtjh daarpesjidh aatide jeatjahtehtedh goh ïedtjh jallh maam gåårvede juktie jeatjah neerrehtieh .
Dåapmestovlh edtjieh faamoen mietie døøpmedh .
læjhkan tjuerieh sijjen sijjesne tjahkasjidh gossege pryövemetïjje nåhkeme .
Jå2 - barkofaagi ööpehtimmieprogrammen mænngan
Saemiedigkieh edtjieh ektesvuekie barkedh rasti elen guktie media-intstitusjovnh provgramh jih tjaalegh buektieh mah saemien gielese vihkeles .
Datne åålegh nænnosth man guhkies datne sïjhth dov ierine barkedh .
Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen fïerhten-beajjetje laejpiem .
Tor Erik Jensen Fylhkenraerien åvtehke
Maahta haestiedihks årrodh såemies dejtie learoehkidie gaavnehtidh mejtie edtjieh reklame- jallh doekemesplakatem darjodh .
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: Aalka 2009
Tjaaleldahkh / lidteratuvrh
Moenehtsen åvtehke lij departemeenteraerie Arne Røksund Gööleme- jïh mearoegaedtiedepartemeentesne .
digkiedidh eatnemefaageles dåeriesmoerh mah leah sjyöhtehke daan biejjien mah våaromem utnieh praktihkeles goerehtimmine jallh systematiseradamme bïevnesh ovmessie gaaltijijstie
Skåårvemh fylhkengeajnojne 2012 leah bïejeme 277,3 mill. kråvnajgujmie , daate lea 57,7 mill. kråvnah unnebe goh tsihkestahteme jaepien 2012 , ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 .
Budsjedten sjïekenisnie dle daate dïedtetsiehkie akte haesteme , dannasinie fylhkentjïelte ij faamoem utnieh sjæjsjalimmieh vaeltedh sijjielåhkoen bïjre jïjtse fylhkesne .
Dah barkijh maanajgïertesne leah vuajneme guktie åvtese jåhta .
Nuepieh hoksemaaksoem dåarjodh lea seamma jïlhts hoksevedtije lea privateles jallh byögkeles .
Dam jollemes barkoedïedtem tjïeltesne åtna , kultuvresne , museeumisnie , noere / eejehtimmesne , jaahkosne jïh åarjelsaemien kultuvresne jïh gielesne .
Dutnjien soptseste .
Barkoevedtijepolitihke stuvresåvva gaajhki aamhtesesuerkiej vööste
Vihkeles learohkh dejtie orre baakojde repeterieh jïh lïerieh eensilaakan , guktie dej baakoeveahka stuerebe sjædta .
Veartenen immaterijellereaktasiebrie (WIPO) 
Meerke Krihke Leine Bientie , Måehvesne / Snåasesne byjjenamme , daelie Praahkesne orre .
- Goerehth maam dah ovmessie krirrieh mah leah meatan veeljemisnie , vienhtieh daej gyhtjelassi bïjre (giehtjh krirrieprogrammem , lohkijetjaalegh politihkerijstie , krirriej nedtesæjroeh j. v) - Man krærran datne lih sïjhteme steemmadidh jis edtjh åadtjodh maam datne vaajtelamme ?
30 STUDIEPOENG
GEERVE BIEJJIEH
Saemiedigkieraerien lïhtsegh leah nammoehtamme saemiedigkien åvtehkistie , presidente , mij raeriem stuvrie .
1.7.1 Sektovren gïehteldimiemierie
Jis geehpebe cellejeatjahtehtemh åtna man ij dagkeres virusem utnieh daarpesje barre orre cellepryövenassem jaepien mænngan vaeltedh .
Reerenasse sæjhta lissine jïjnjh råajvarimmiejgujmie aelkedh , goh evtiedimmie hijven kvaliteetevæhtijste jïh krievemijstie , bihkedimmiem darjodh dahkoesijjien bïjre juktie healsoe-jih sosijaaledienesjh skååffedh , jïh guhkebe sjiehtedimmieboelhkh gusnie dïhte maereles .
Daesnie (62) deahpadimmieh seammaleejnes goh vuesiehtimmesne (61), men jeatjah veerbh leah.
Mijjieh aaj diejveldibie traegkiesmaaksoem Stuehkesne , Göteborgesne jih Malmöesne dellie trafigkem unnede , voengem buarane jih ektietrafigkem buarene .
Biejh paehpieridie buartan , mubpiebieline bæjjese .
Akte bielie daennie prosessesne sæjhta årrodh Saemien jilleskuvlem aalkoealmetjeuniversiteetine evtiedidh .
Maahtoe matematihkesne lea akte vihkeles dïrrege fïereguhtese , jïh faage maahta våaromem bïejedh juktie vielie ööhpehtimmiem vaeltedh faagesne jïh meatan årrodh barkoejieliedisnie jïh darjoeminie eejehtallemisnie .
Learohkh joekehts lïerehtimmieaevhkieh utnieh , mah lïerehtimmiem tsevtsiedieh .
Dah barkijh leah akte vihkeles vierhtie dan åvteste dah jïjtjemse nuhtjieh goh akte dïrrege gosse maanajgujmie berkieh .
Åenehksvaestiedasselaavenjassh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh:
Price: NOK 259,00
V. b.) Mietskehke Röberg (Vilh .
Thomas Ole Anderssen , Anne Lajla Westerfjell Kalstad , John Bjørgård jïh festivalen ståvroe dam öörnin .
Pijtesaemien gïeledajve lea nöörjen bielesne Saltenfjovlen noerhtelisnie jïh Ranfjovlen åerjielisnie , jïh lea dah dajvh Beiarn , Saltdal , Gildeskål , Meløy , Rødøy , bielieh Bådåddjoste jïh bielieh Fausken tjïelteste .
Politisk plattform for flertallsrådet i Sametinget for perioden 2009-2013. http://www.sametinget.no/Om-Sametinget/Organisasjonsstruktur/Sametingsraadet
§ 16 Klååkeme vuestiehkasse seedtesåvva guktie dam åådtje lahtestidh .
Datne baakojde ajve smaave bokstaavigujmie tjaaleme , jallh ajve stoerre bokstaavigujmie ?
Maereles juridihkeles jïh ekonomeles mierietsiehkieh utnedh
Noerhte-salten avijse lea daenbiejjien avijsesæjtoeh julevsaemiengïelesne .
Sæjroe 17/32
Vuepsieh maehtieh moenedh guktie aamhtsigujmie barkedh , jallh vuesiehtidh buerie ektesvuekiebarkoem jeatja learohki ektine .
 (137) a. Måarhta Måarhta
Dah tseegkemh saemiej teaterij leah vihkeles åtnoem gosse saemien gïelem dæjpa .
Dam åådtje ajve receptesne tsegkietneste jallh dåaktaristie .
Namsos , Namdalseid , Fosnes jïh Overhalla Noerhte-Trööndelagesne syökeme aktem laavenjostoem tseeg kedh dan maam gohtje ektietjïelte maallen mietie .
Daelie veeljeme .
Bene , dïhte mij lea murreds , gosse akte krirrie åvtese jåhta dehtie evtebe veeljemistie , dle daate bueriedimmie akten hijven indika tovre ihke åvtese jåhta aaj dennie sïejhme veeljemisnie .
" Saemiej åålmegebiejjie " lea ryöktesth jarkoestamme , saemiej = samenes , åålmege = folk jïh biejjie = dag .
Dah maehtieh aaj dejtie vuesiehtidh gosse eejhtegh guessine klaassesne .
Goh barkije internaatesne lea vihkeles mijjieh maehtebe learoehkidie leaksoejgujmie viehkiehtidh , jïh dannasinie mijjieh byörebe ånnetji åarjelsaemien maehtedh .
- Jaepien 1959 barkoe goh fåvhta Noerhtelaantesne stieries sjidti .
gaajhkh dovnesi gujmie tjåanghkosne abpe pryövemen bïjre digkiedidh
Saemiedigkiebïevnese saemien maanagïertefaalenassen bïjre lea gaervies .
Sametingsrådet har gitt 280.000 kroner til et prosjekt om samisk ungdoms psykiske helse i regi av Mental Helse Ungdom, i samarbeid med samiske ungdomsorganisasjoner.
Daamhtaj maahta vuekide gaavnedh asvem gïetedidh .
Sïemes tseegkemem aktede vijriedamme raeriestimmiedenesjistie digkiedidh gosse edtja vierhtieskuvlegyhtjelassem digkiedidh , dennie vijriesåbpoe politihkeles barkosne staaten åejvieladtjigujmie (vuartesjh Råajvarimmiem nr. 9) 
Gosse akte tjïelte syökoe meatan sjïdtedh reeremedajvesne , dellie prosesse naemhtie jåhta:
Dahkoesoejkesje saemien gïelese
unnebelåhkojde , dan mietie daajroeh dej
S: Nåå gosse dle le / edtji dellie ja / tjoeridh gujht dle naan javvoeh jïh aaj jïh aaj dovne gih maab jis aaj åestedh gustie lie dejtie mejtie vuelhtie freehktidh dle jis dle manne jaa / ussjedeb jis dle råantjoejgujmie jïh gieretsigujmie juh / gukt lea ?
Dan gaavhtan maehtieh dejtie nåhtadidh hoksem ovmessie skïemtjegåetiej , healsoejarngi jïh jeatjah hoksesijjiej gaskem mohtedidh .
lissiehtamme nuepieh gaajhkesidie
Tjaetsie Joejke
EKONOMELES TJOEVTENJETAALLH JÏH .
Dan åvteste ij sïjhth govlesadtemem vuarjasjidh , men sæjhta dam ovryöktesth vuarjasjidh .
Daennie vuesiehtimmesne a-tjoejemolseme intransitijve paarrebielesne men ij naan tjoejemolseme gænnah transitijve paarrebielesne.
Luhpie måereh ks årrodh , men ij leah luhpie tsaepmedh .
17 6.3
Mijjen lahtese hov nemhtie: " ij gåessie nåake vearelde , barre nåake vaarjoeh .
- Vearelden aalkoealmetjh jarnges rollem utnieh guktie økosystemh tjïrkedh jïh nænnoes voenges økonomijem tseegkedh .
Gïehteldæmman- / gorredæmman dle mierie 270,6 mill kråvnah , bielelen merverdiavgift .
Dan åvteste vihkeles hijven strategijh evtiedidh dåårrehtæmman jïh maahtoelutnjemasse , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
Maahtoelutnjeme jïh dåårrehtimmie
Lïerehtimmesne edtjieh aamhteseprovsam jïh tjiehpieslidteratuvrem lohkedh , lïeredh laejhtehks ussjedidh jïh perspektijvem åadtjodh tjaalegehistovrijese .
Aahtjemdh jïh tjædtjemdh galkh earoehtidh
Daate biejjielåhkoe ajve åarjelsaemien gïelesne , jïh datne maahtah dam Saemien Sijtesne åestedh jallh dam dongkedh daesnie; www.saemiensijte.no Åasta 100,-
Destie båata bïevnemh mah mijjese seedtesuvvieh byjjes tjaatsegh sjïdtieh , mah maehtieh olkese byjjesprinsibpine vedtedh .
Gïknjelh tjoerim gellien
- Gaske-dajven båatsoe-tjielte
Saemiedigkie bïevnesh åådtje jïh raerieh vadta Nöörjen rååresjimmiedelegasjovnese , jïh lea meatan delegasjovnesne gosse daerpies , jïh gosse mijjieh barkoefaamoem utnebe reeremisnie .
Mænngan goh Finnmaarhkekommisjovne aktem feeltem salkehtamme , dle aktem reektehtsem vadta gusnie edtja bievnedh:
Nr 2 2012
13.430.000 Interreg
Govlh mijjen rohkelassem , raajh mijjem , davvoeh dov veartenem mijjen tjïrrh .
Dannasinie daerpies gihtjedh mejtie almetjh dejtie baakojde demtieh.
Lissine dle gærjetjem darjoejimh , Guktie derhviegåetiem tseegkedh , gærjetje gusnie guvviehjïh teeksth vuesiehtieh guktie derhviegåetiem tseegkedh .
Vaallah lea reaktoe dejtie nøørjen learohkidie ij skuvle maam-akt dan saemien kultuvren bïjre soptsesth , juktie dïhte akte vihkeles bielie sijjen voengeste .
Gosse jarkosteminie , dellie daerpies skåajhtehke leam .
Fïerhte programme sijjiem åtna 12 kultuvrejielemebarkijidie mah sijhtieh jïh væljoem utnieh aktem sïeltem sjugniedidh mij dïenestem vadta .
Ewa Ljungdahl
skrämmatr:3sPL '"Varför mor, skrämde du min hund?
Maehtedh jïjtse gïeleåtnoem jïh jïjtse lïerehtimmiedaerpiesvoeth vuarjasjidh , jïh sjiehteles strategijh jïh barkoevuekieh veeljedh lea nuhteligs jis edtja dam eengelske gïelem lïeredh jïh nuhtjedh .
Datne maahtah reaktam utnedh orrestimmie medisijnen vuarjasjimmie
Daamhtemes type cellejeatjahtehtemistie maahta jïjtje sjïdtehtidh .
Learohkeportrehth - Andrea , Jåvva jïh Meehte
Jis dejtie doeltehte dellie njaelkies marmelaadem bearkose åådtje .
Aemielueseme jïh jïjtjeirhkeme
ij mejtegh
Saemien saevege lea tjåenghkies gaajhkide saemide , saaht mennie laantesne dah årroeh .
Tjåadtjoehtæjjah: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Nordlaanten fylhkenålma Várdobáiki - saemien jarnge , lea dïedtem åådtjeme piloteprosjektine nïerhkedh , juktie saemien gïelem marhkesaemien dajvine jealajidh .
åesie barkijhbaalhkijste
Raereste aaj jarkelimmieh barkoeskïemtjelassenjoelkedassine juktie dejtie sjïehtedidh daan beajjetje barkoejieliedasse .
Jïh dellie sïejhme maehtebe ryöktesth objeektem sliejhtedh (Rizzi, 1986).
3.2.2.1 Saemien pijoneere
Moenehtsen politihkerh jïh barkijh sjeavohtsvoetedïedtem utnieh .
Ij lij skuvlen gænnah ståvroe , ajve giehtjedimmie-raerie.Voestes gietjeste ij lij desnie naan faamoe , mohte buerebe mænngan sjidti .
Dah læjhkan aktem leevles åasam maakseme .
Mijjieh sïjhtebe viehkine årrodh industrijesïeltide mah leah jarkelimmesne .
Vååksjeme guktie aalkoealmetjh tjomberdeminie .
Dah pryövenassh lohkememaahtosne jïh taallegoerkesisnie jïh ryöknememaahtosne eah leah pryövenassh faagine nöörjen jïh matematihke , bene lohkemisnie jïh ryöknemisnie goh vihkielommes maehtelesvoeth faagi dåaresth .
Aarvoe abpe SDJ-dajvese lea medtie vïjhte prosentepoengh vueliehkåbpoe orreme goh laanten taale daan luhkiejaepieboelhken.
3.5.3 Konsekvensh åasah vuartasjæjjataalen vööste
Mujhtieh: Gaajhkh syökijh tjuerieh vaestiedidh dan faalenassese maam åådtjeme .
tjaaleme , dellie vööjnie stoerre joekehts reeremedajven sisnie gaskem jeatjaben man gellieh tjïeltenbarkijh saemiestieh: Karajohkesne jïh guovdageajnosne medtie 80 pst. .
Vuartesjh aaj aktem jïjtse boelhkem vuarjasjimmien bïjre vuelielisnie .
Akte stoerre haesteme gosse rïektes nuepieh fååtesieh saemien nåhtadidh , jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne .
Noeride kanne dah suerkieh skuvle , kultuvre jïh gaarsjelimmie mah joekoen iedtjem utnieh .
Fïerhtine aktegs faagine joekehts faagi teksth mah joekoen faagesne jïh faagem vuesiehtieh .
NSR sæjhta barkedh edtja maadthjielemi reaktah tjirkedh jïh guktie saemien reaktagoerkesh jïh båeries åtnoeh biejverdalledh jïh laakese jïh reeremasse bïejesovvedh .
Dïhte tjaala 23 , 14 jïh 19 .
Gosse learohkh voestes aejkien
Sisnjelds mierieh, magkerh tjiehpeles barkijh teatere åtna jïh magkeres maahtoem dah gaajhkine suerkine utnieh.
Gellie jaepieh dle Nautisk linja ij leah buektiehtamme gïehteldimmiem utnedh dej joekedamme ekonomeles mieriej mietie .
Jåa3: 84 tæjmoeh
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta operasjovnen åvteli barkijidie beavna dah åadtjoeh jiehtedh lïhke fualhkan guktie operasjovne gåarede åvteli jïjtje lea vuerkeme .
Fylhkendigkie jïjtje joekedimmiem nænnoste fylhkentjïelten åejvien jïh fylhkendigkien gaskem .
Dellie lij voestemes gyrhkesjimmie Hotagen gærhkosne .
Saemiedigkien veeljemelåhkosne 2005
FNn konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre (CBD .
Reerenasse galka Joekedimmiemoenehtsen goerehtimmiem nuhtjedh , jïh Stoerredigkien uvte tjïskestimmieh moenedh , mah guktie buerebe joekedidh jïh nimhtie giefiesvoetem staeriedidh , jïh joekoen dellie tjïskestimmiem mij staerede giefiesvoetem maanaj muhteste .
Fylhkenraerijen tjïelkestimmie:
Gieh meatan soptsesisnie ?
Daate lea soejkesje-jïh bigkemelaaken mietie .
Daam maahta vuejnedh Saemiedigkieraerien reektemisnie dan bïjre maam dah leah dorjeme dan evteben stoerretjåanghkoen mænngan goeven .
Gorredidh guktie miehtjiesdajvebarkijh luhpiem åadtjoeh vierhtide miehtjiesdajvesne
Dellie dah guaktah lïenghkemenjoelkedassh (linking rules) tseegkijægan.
Dab goh lij boelteme sijjieb .
Maahtam daesnie tjovnedidh ryöknemevuesiehtimmine jis % -ryöknedimmiem nuhtjem gaajhkijste årroejijstie goh vuartasjæjjah.
Lïerehtimmie maahta saaht gåessie aelkedh jaepien , bene jis syökh njoktjen 1. b. åvtelen dle faalenasse sæjhta aelkedh mïetsken / skïereden .
Manne vïenhtem ij leah darhkh daerpies gænnah , dan åvteste reereme gujht taalide læjhkan åtna , jïh dan åvteste fïerhtene sïjtesne bijjemes bovtselåhkoe damtoes .
mietie giehtjedidh saemiej reaktaj bijre laantese jih tjaatsan .
Vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh saemien sijjienommh lïeredh voengesisnie jallh Saepmesne .
Aerviedimmie viertiestamme voestes budsjedtine , jaapan 2010 Summe frijje baalhkah dennie voestes budsjedtesne jaapan 2010 (1.678,8 mill. kr) lissiehtamme jarkelimmieh jaapan 2011 , 1.680,4 mill. kråvnah sjïdtieh .
Saemien learoevierhtieh - produsjovne , distribusjovne jïh jarkoestimmie
Dïhte hov mårhkan sjædta, gosse subjeekte Aanta dam löödtie.
Gelline tjïeltine aaj veeljeme aejlegen skïereden 13 .
Dïhte barkoe orre baeniedåakterh dåårrehtidh jïh barkijedåehkiem radtjoestidh , lea illedahkh vadteme .
Gellene lehkesne dle vïhtesjadteme maam akt gierkijste , men ij funksjovnem daejrieh dejtie .
Dan ulmie lea fylhkendigkien ulmieh , darjomh jïh råållem vååjnehtidh .
Nyjsenæjjabiejjie lea uvtemes dan åvteste mijjieh ibie jååhkesjh tjoele edtja akte fåantoe årrodh mij reaktavoeten åvtem tjåådtje siebriedahkesne , jallh guktie almetjh sijjen jieledem jielieh .
Daesnie dynamihkeles prosessh goerehte goh speejjeldimmie , jårredimmie jïh sertiestimmie .
Jïh dan guhkiem doh saemien museumh eah eensi magasijnh , vuasahtallemenuepieh jïh daerpies maahtoem utnieh juktie daeveridie eensilaakan reeredh , tjuara bååstedesertieminie vuertedh .
Muvhth laantide visumem daarpesjh .
Gellien aejkien ussjedamme nov sån åarjelsaemien gïele daaroengïeleste tsavtseme.
Daan sjiekenisnie , dle bæjjese tjaaleme aktem fïerhten jaepien dïenestem 20 mill. kråvnine jaepiej 2012-15 .
Båatsoen båetije aejkie
Dellie edtjieh viht gåatan .
veeljemejïjjen resultatem tjetskedh
jïh lohkehtæjjide bïhkemdidh jis daerpies
Daah öörnegh jïjtsh ohtsemegoerh utnieh , jïh aaj jïjtsh njoelkedassh jïh naan joekehts ohtsememierieh .
- Dej beeli ij lij raakte gie guhte jillebem laanteburrie-øøhpehtimmiem utnieji jallh daajroem guktie båatsoejieleminie giehtelidh .
Njoetseldh muerjieh rööpses .
Åålmeh leah dejtie learoehkidie gïeh tjoeperdieh lohkedh tjuara viehkiehtidh , daerpies dejtie daamhtah reektehtidh jis edtjieh buektiehtidh sijjen lohkememaahtoem evtiedidh .
vuesehte dïhte såemiesmearan ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
Njielje luhkie govhtede tjaalege
Båatsoe, gïele jïh vætnoe leah vihkeles biehkieh saemien kultuvresne.
Nimhtie aaj learohke viehkiem åådtje jijtje vierhtiehtidh guktie faagigujmie barka , guktie dåemiedimmie jeatja almetji ektesne jih guktie barkoejgujmie giehtele .
Lissine ryöktesth råajvarimmieh mah leah jielemen vööste stuvreme , dle tjuara aaj såemies suerkine barkedh mah edtjieh lissiehtamme jieledekvaliteetem jïh årromelastoem sjugniedidh .
, Davvi Girji OS .
Lohkedh juktie bïevnesh veedtjedh , jïh laejhtehkslaakan gaaltijh lohkedh aalka gosse bïevnesh gaavna aelhkie sjïehteladteme gaaltijinie , jïh vuarjasjidh mejtie bïevnesh leah nuhteligs .
Edtja meatan årrodh gosse sjæjsjalimmieh vaaltasuvvieh reeremisnie guelievierhtijste
Mijjieh sïjhtebe jienebh edtjieh saemien lïeredh , juktie ajve naemhtie mijjieh hoksebe gïele guhkiebasse jeala jïh orre boelvh åadtjoeh gïelem lïeredh .
Dålle baahkesem jïh tjoevkem vadta .
Daan goerehtimmien referansedåehkien voestes gïele saemien.
Filme aaj hijven starnestasjovnesne utnedh jïh saemiengïeleldh åålmegasse vuesiehtidh .
barka ihke kærnfaamoem jïh
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjïelte åådtje jaepien 2008 raejeste 1.200.00,- kr. fïerhten jaepien Saemiedigkeste , maam gohtje guektiengïelevoetevierhtieh , vierhtieh mejnie edtja nuhtjedh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem evtiedidh Noerhte-Trøøndelaagesne .
Nyjsenæjjah SDJ-dajvesne sisnjelds Finnmaarhkesne vuestelen, aktem fasseldimmieprosentem 67,6 prosentine utnin.
Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 2
Datne maahtah taallh , öörnegetaallh jïh möölegelahtesh nåhtadidh gosse ebrie- jïh lopmeveahkah mm jïh cm möölh .
gåetide vuejiehtidh .
Buerkesth jïh digkedh dam njaalmeldh dejgujmie .
Råajvarimmie 21 .
Janne Juuso gie Isak Sabasenterisnie barkeminie , gellien aejkien guessine Staaresne , Saemiedigkien luvnie .
Maahtah aaj faalenassem åadtjodh sïejhme (ellies tïjjen) jåarhkeööhpehtimmien bïjre jis dan bïjre sjïerelaakan syökh .
Ratifisert av Norge 20. juni 1990 .
Ållesth dan soejkesjeboelhken , dah geajnoeskåårvemh sïjhtieh seamma daltesisnie sjïdtedh goh aalkovistie soejkesjamme .
Tjuara råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah tjïelten årroji vööste stuvreme , jïh mah åtnoem saemien gïeleste eevtjieh , gïeleutnijidie lissiehtieh jïh saemien gïelem våajnoes darjoeh siebriedahkesne .
Kuvsjen mænngan dle studenth maehtieh eksamenem vaeltedh Saemien jolleskuvlesne .
Maahta lohkemekåarhtide lamineredh , jïh learohkh maehtieh dejtie voessesne utnedh jïh dejtie nåhtadidh dovne gåetesne jïh skuvlesne .
Teksten våarome tjaalege Hjälpmedelsinstituhteste .
Aelhkemes lïerehtimmeste 2 vuartasjidh mejtie G2-lïerijh funksjonelle morfologijem vejtiestamme.
Jaepiej gaskems 50-60 naaken bøøtin sijhtin båeries saemiej vaajesh baanhtese tjøønghkedh jih aaj dajvi nommh paehpierasse tjaeledh .
 (§ 3-7).
Mahte 50 prosenth gaajhkijste seksuelle daaresjimmijste dorjesuvvieh nïejti vööste nuelelen 16 jaepieh .
maehtieh lohkedh, barre almetjh mah maehtieh.
Daen biejjien ij leah realistihken dejtie gïelide vuartasjidh goh jielije gïelh ovmese siebredahkensuerkide seammalaakan goh noerhte- , åarjel- jïh julevsaemiengïelide .
Konvensjovnem galka noerhtesaemien , luvlesaemien jïh åarjelsaemien gielide jarkoestidh .
Tijje Buerie astoe lea daerpies gosse soptsestalledh .
Dam maahtam
Dåarjoeöörnegen ulmiedåehkie lea saemien årrojh .
Fylhkenraerie Saemiedigkiem birrie joekoenlaakan krøøhkedh dejtie sjïere haestemidie åarjelsaemien dajvesne gosse edtja orre væhtah jïh joekedimmiemaallh guektiengieledåarjose sjïehtesjidh .
Maab krievveb åvste vedtin dej tïjjie ?
2) Tjaelieh kandidaatenommem
Dïhte nännoestamme unnebelåhkoe-vaarjelimmie
Akten aejkien goh edtjimh Oslovese , skuvlen bijre digkiedidh , sijhtimh edtjin almetjh Snåasen skuvleste aaj meatan , mohte idtjin sijhth gænnah .
Maahta aaj teestem åesehts darjodh noeredåastoevisnie jallh ietniehoksejarngesne .
Frïeskebe sjædta sigaredti namhtah , dovne daelie jïh båetije aejkien .
Gyrhkesjimmesne viehkiem åadtjoejibie mijjen jielemem goerkesidh jïh Jupmelem gaavnedidh .
Gïelem leara gosse gelliesåarhts tjaalegh dååste , gusnie tjaalegedïejvese aktene vijries goerkesisnie åtnasåvva .
Dellie ussjedim man gaavhtan idtji saemien giele voestes sæjjan båetieh .
Gaajhkh journalisth mah luhpiem sijhtieh dan gaskenasjovnaale , ryöjreden aalkoealmetjekonferansese FinnmarhkehaallesneAlta 2013 tjuerieh akkrediteringem utnedh .
Jarkelamme øørnedimmie IT-dïenesjijstie Daan beajjetje øørnedimmie IT-dïenesjistie lea geerve guarkedh , jïh nov gujht aaj nåake stillemeraastigujmie .
- Saemien Sijten evtiedimmie
Maahta såemies rïektes sjïdtedimmiem sjïdtedh dejnie frijje baalhkine jaepiej åvtese , juktie ibie badth daejrieh guktie staaten politihke sjædta .
EN:n veartenekonferanse aalkoealmetji bïjre 2014 aktem galhkuvetjaatsegem nænnoesti gusnie staath væljoem jïh håhkoem vihtiestieh EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre sjïehtesjidh dovne gaskenasjovnaale jïh nasjovnaale daltesisnie .
Vuesiehtimmieh mejtie eah eejtegh reaktam utnieh:
Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen
Dallah maam joen vuajna .
Dïhte illedahke sjædta vaenebe feelemh jïh doh ållesth feelemebudsjedth jaepien 2009 leah vaeniedamme 400.000 kråvnajgujmie .
Råajvarimmie 65 Goerehtalleme jïh evtiedimmie saemien baakoegærjijste ...
IT-vuekie edtja darjodh guktie nænnoestamme vuelkemenjoelkedassh fulkesuvvieh , jïh vaenebe vuelkemh sjidtieh
Lissine edtja reektedh mejtie prosjekte lea daam buektiehtamme:
120 000 Stuhtjeåasa:
Daesnie naan raerieh .
Djupedal-moenehtse lea dov raeriestimmiem deelleme gusnie vuartesje mij lea daerpies juktie skuvlebyjresem bueriedidh jïh irhkemem skuvlesne giehpiedidh .
Skuvleåvtehke tjuara fïerhten learohken daerpiesvoeth sjïere sjïehteladtemasse vuarjasjidh .
Klaasse maahta aaj saemien rap laavlodh jïh joejkelaavlome maahta nïrrehtimmiem , jïjtjedomtesem jïh identitetem nænnoestidh .
Staate dåarjoem lissehte Museet Midt ' se 1 , 129 mill. kråvnajgujmie .
SLÅ .
Provgramme namhtah jïh maahta gaskeviermeste veedtjedh .
Gosse edtja dam jarkoestidh åarjelsaemien gïelese dellie göökte veerbhpaarrh daerpies juktie dan englaanten gïelen veerbi goerkesh dijpedh.
Reektestimmesne joekehts suerkieh åehpiedahta gusnie tjoele maahta akte heaptoe mïrrestallemasse årrodh , daan nuelesne vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste , tjoeleidentiteete jïh seksuellevoete .
Destie daajra dah sijjieh leah sinsitnien lihkesadtje .
Jaepiej mænngan aaj fealadimmie dennie voenesne sjidti .
Dïhte sæjhta jiehtedh dïhte ij båetieh seamma aejkien fïerhten asken .
Tabelle juhtije åasadaltesem vuesehte , 2012-kråvnah jaepeste 2012 .
gosse maadthööhpehtimmie geervide , reaktam vierhtede ööhpehtæmman saemiengïelesne ovmese vuekesne enn maanaj jïh noerij åvteste .
Gie dïedtem åtna goerehtallemepryövide tjïrrehtidh ?
[Gieries laevien gåajkoe fealadidh]
Lissine sïjhtem vuejnedh mejtie G1 soptsestæjjah jienebelåhkoen gïeleste tsavtseme jïh dan gaavhtan eah nulle objeektem jååhkesjh.
Dovne Saepmesne jïh dan ålkolen .
Jïjnjh hijven prosjekth , men dannasinie dan jeenjesh ohtsedieh dle tjuara striengkieslaakan prijoriteradidh .
Dah eah gïelide dan jiïnjem pleenth , men eah leah dan væjkele tjaeledh jïh lohkedh .
Mijjen lea aaj eatnemehoksevaeptieh mah vaeriereservaatide vaaksjoeh jïh dah stoerre vaejsjieh inventerieh jïh vaaksjoeh .
Mieriedimmieh sjïehtesjimmien bïjre loesegöölemistie (mearoe jïh jeanoe) 
Viehkiehtidh guktie buerebe laavenjostoe sjædta saemien tjiehpiedæjjaj jïh saemien kultuvreinstitusjovni gaskem
Lukas Westerfjell , 7 jaepien båeries .
Åadtjobe daejredh guktie dah aahkah jis ussjedeminie .
● Jis staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie seamadieh jienebh konsultasjovnh tjïrrehtidh akten vihties aamhtesen bïjre , dle edtjieh ektesne pryövedh seamadidh guktie edtjieh konsultasjovnide tjïrrehtidh , dan nuelesne nååhtedidh , (v.g. tjåanghkoeh , video-råårestallemh , tellefovnesne govlehtalledh , tjaaleldh materijalem juekedh), tïjjemierieh bïevnesidie bååstede , mejtie daerpies konsultasjovnh politihkeles daltesisnie utnedh jïh politihkeles gïetedimmievuekie .
Dåehkielågge 3 , galhkuvelågge Gosse råållespïelem tjïrrehtamme , maahta prosessem jïh illedahkem aktene låggesne tjaeledh , oktegimse jallh dåehkesne .
Jaa , råvna jeahta .
Mijjen lohkehtæjja lij Aanna , gieries båeries rovkije .
Barkijh edtjieh laejhtiemidie goerehtidh jallh reaktoe goevtesem bïeljelidh .
ryöknedh gaskemsvoetine , prosentine , prosentepoengine jïh sjïdtedimmiefaktovrine
Bïhkedimmiedïenesjem duedtesne veaksahkåbpoe darjodh
Hijven mieriekrievemh gorredidh saemien maanagïertese , maadthööhpehtæmman , jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse govlehtallemen tjïrrh , voernges , regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh jeatjah sjyöhtehke aktöörh
Akute-p-pillere edtja ajve baenhtsesne jïh ij goh sïejhme båavhroehvaarjedimmie .
Daejnie juakadimmine gellie taallh båetieh , maam kvotientine gohtje .
7 kultuvren tseakanæmman .
Dåarjoe ålkoespïelide jïh festivaalide
Iemie mijjieh hammoedimmiem jïh öörnedimmiem digkiedibie daehtie foenteste mijjen innovasjovnebyjresigujmie .
Gïelejarngh darjomh öörnedieh goh maana-iehkedh , voeresetjåanghkoeh , gïelebiesieh , teemafealadimmieh jïh dalhketjh darjoeh mah leah nuhteligs gïelelïerehtimmesne .
Fïerhten saemien lea reakta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien nåhtadidh .
Dah guejmieh sïjhtieh barkedh ihke vielie lierehtæjjasijjieh båatsose jïh duadtan åarjelsaemien dajvesne tseegkesuvvieh .
Dïhte byjjes sektovre vååregh jïh dïenesjh åasta jïh dïhte edtja riekteslaakan årrodh .
Saemien jïlleskuvle , Bådujjen jïlleskuvle jïh Noerhte-Trøøndelaagen jïlleskuvle nuepiem åadtjoeh , ektiebarkoem øøvtiedidh åarjel-jïh luvlesaemien lohkehtæjjah åarjel- jïh luvlesaemien dajvide øøhpehtidh
buerebe murriedidh
Daate sæjhta kvaliteetem nænnoesåbpoe darjodh mijjen dïenesjefaalenassesne
Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mej viesjies goerkese jïh viesjies ryökneme- jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeth .
Muvhtene sijjesne gosse gyrhkesjieh , dellie båeries saalmh laavloeh , muvhtene jis hip-hop jïh muvhtene gåabpatjahkide .
Dellie dah aelkiejægan soptsestidh adicityn bïjre.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta
Jarngen darjoe lea bïevnesh , kuvsjh , kultuvrevaarjelimmie jïh tjøønghkeme , jïh gærjah jïh tjaalegh saemien histovrijen bïjre evtiedieh jïh olkese luejhtedh .
Evtiedimmie kommunikatijve jïh gïelen tjiehpiesvoetijste jïh kultuvrelle goerkesistie maahta lissiehtamme laavenjostoem , goerkesem jïh seahkarimmiem skreejredh almetji gaskem ovmessie kultuvremaadtojne .
Preussen gångka lea vuesiehtamme iehkede dle aaj jis smaa (?
Saemiengïelen goerehtimmie
NASJONAALE GÏEHTJEDIMMIEH
Daelvege lopme .
Bïhkedassi åssjele lea gorredidh dah konsultasjovnh gaajhkide raeriestimmide vaarjelimmien bïjre eatnemevaarjelimmielaaken mietie saemien dajvine , edtjieh maereles årrodh , jïh ulmie lea staatine seamadidh dennie aktene bielesne , jïh Saemiedigkine , saemien iedtjeladtjesiebriejgujmie jïh saemien reakta-aajhterigujmie dennie mubpene bielesne .
Dïhte nasjovnale soejkesje Gud gir - Vi deler , golme vuajnoeh åtna mah tjåanghkan sisveginie sjïdtieh aktene ellies jaahkoeøøhpehtimmesne .
Saemiedigkie sæjhta gaajhkh maanah jïh noerh edtjieh nuepiem utnedh saemien lïeredh desnie gusnie årroeh , jïh aaj nuepiem utnedh sijjen gïelem nuhtjedh aarkebiejjien .
Aervede jis edtja faageskuvlem jïh jåarhkeskuvlem seamma sijjesne utnedh dle tjuara bigkedh medtie 1000 m , skåårvemedaerpiesvoete medtie 25 mill. kråvnah sjædta fïerhten jaepien .
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh digitaale dïrregh jïh meedijh nuhtjedh juktie faageles daajroem vejtiestidh , jïjtse maahtoen bïjre soptsestidh , jïh faageles dïjrem nænnoestehtedh .
Naemhtie dah bïhkedassh edtjieh viehkiehtidh eatnemevåaromem gorredidh saemien kultuvrese .
Geometrije skuvlesne lea gaskem jeatjah jïjtsevoeth analyjseradidh guektien- jïh golmendimensjovnaale goerine , jïh konstruksjovnh jïh aerviedimmieh darjodh .
Barkoedåehkie tjuara rïektesisnie vuesiehtidh dah eejhtegidie vierhtine vuejnieh , jïh dej viehkie lea vihkeles ihke maanah edtjieh trååjjadidh .
Price: NOK 130,00
SANKS ́este goltelidh jïh dellie sinsitnine geerve aamhtesi bïjre soptsestidh .
Gaski , Harald & Kappfjell , Lena (red): Åvtese jåhta åarjelsaemien tjaalegh jïh tjaalegh åarjelsaemien .
Ijje ?
Öörnege lea suajmanamme , men daelie åestemeöörnege jåhta , jïh daelie gærjah veeljeme jïh aktem bijjieguvviem deallahtimmeste dorjeme .
Sveerjen barkose njolkedassen mietie , dam darjodh kvalitetem bueremdidh jih ietnie " - ööhpehtimmiem åadjodh jih bööremes barkedh guktiengiele ööhpehtimmiem åadtjodh .
TÅAMMA BRANSFJELL
byjrese- jïh klijmapolitihken sisnjelen .
Lohkh vielie Arktisk Raerien bïjre daesnie .
ENn generaalekrirrie ENn generaalekrirrie (åejviekrirrie) lea akte dejstie åejvieåårganijste Ektiedamme nasjovnine , jïh desnie gaajhkh ENn lïhtsegelaanth meatan .
f. CelleA5: Bïejh raajesem " Maam vaerbide edtjh sojjehtidh ?
Lissine aaj gaajhke mij TV:n jïh jeatjah meediji tjïrrh bööti, jïh ij akt desnie naan möölemh dorjeme annje.
Jupmelen syjhtede lea edtja hijven datnine gåaradidh , bene datne tjoerh gijhteles årrodh jïh doestedh Jupmelem leajhtadidh .
Saemiedigkieraerie lea budsjedtesne 2013 raeriestamme Gïeleaernie Raavrevijhkesne , jïh Storfjord gïelejarnge ryöktesth dåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh 2013 raejeste .
Dle vaenie lïhtsegh fïerhten dåehkesne sjïdtin, jïh gåalmede dåehkesne barre akte.
tjoevtenjebaakoeh tjaeledh ektiedamme aamhtesen sisvegasse
Oslosne jïh Bergenisnie dle tjïelte aktede staa re raereste stuvresåvva , gusnie tjirkijh jiene belåhkoste dehtie almetjeveeljeme staareståvroste (tjïelteståvroe).
Mijjieh sïjhtebe barkedh ihke Frostating , dejnie histovrijes ulmine maam sijjie åtna , fealadassesne nuhtjesåvva .
ij vaajtelh staate edtja iedtjeles årrodh gosse gaskeviermien sisvege dæjpa .
Maanagïerte lea væjkele orreme learohkh saemiengïeleldh klaasside dåårrehtidh maadthskuvlesne Dragesne , jïh vijriebasse saemienööhpehtæmman jåarhkeskuvlesne .
Tjïeltine mah leah reeremedajven ålkolen , desnie learohkh ajve reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne indivijduelle våaroemisnie .
Raereste aaj Saemiedigkie edtja vielie dïedtem vaeltedh bïhkedimmien jïh raeriestimmien åvteste dejtie saemien gïelejarngide .
Jïh dle bïhkede luvjiem guktie edtja dåemiedidh jis guelieh sæjhta: " Vaedtsieh don tjonnese , desnie raejkiem gaavnh , dellie tsaakah jïjtjedh siejpiem dan raajkan , " riepie jeahta .
- Mijjen vihkielommes laavenjasse lea sijjieh sjugniedidh saemien gïelide jïh baahtsemenuepiem gïelide vedtedh.
Jis skuvle edtja dïedtem utnedh dam saemien maajhööhpehtimmiefaalenassem öörnedidh fylhkesne , dle daerpies fokusem lissiehtidh jïh vierhtieåtnoem nænnoestehtedh dan reereles barkose .
STAATERAERIJE- STAATERAERIJE- STAATERAERIJE- STAATERAERIJE- STAATERAERIJE- STAATERAERIJE‐ STAATERAERIJE
Svein Lunde dihte dejnie soptsestamme .
" Gieries-voete lea jieleden stööremes aavoe " , Euripedes , akte tjaelije Greeklaanteste ikth jeehti .
' sne dle Reerenasse bieljeli satne sïjhti aktem öörnegem vuarjasjidh aktine velferdtjirkijinie mij edtja NAV .
Dïedtije: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2009
evtiedimmiem buerkiestidh jieledevuekine nyjsenæjjide jïh kaarride , jïh mïrrestallemen bïjre soptsestidh
Juktie idtjin maanah edtjh goerehtimmiem vaestiedidh im gyhtjelasside maanide sjïehtedamme.
b Nomme: Inga Maja Eira Hætta Aaltere: 17 Årromesijjie: Alta Skuvle: Alta jåas Guktie datnine daan biejjien: Joekoen geerjene , juktie saahtan lea goeve !
- Manne vïenhtem saemien , goh byögkeles gïele , byöroe sagki jienebem åtnasovvedh byögkeles reeremisnie , jïh byögkeles bïevnesh byöroeh aaj saemien gïelesne årrodh .
Annikken Kjær Haraldsen Fylhkenraerie kultuvrese Fylhkenraerie mij diedtem åtna kultuvrese , sjïehtedæmman jïh saemien gyhtjelasside Vielie fylhkenraerijen bïjre (daaroen) Vielie fylhkenraerien bïjre (daaroen) Fylhkenraerien tjåanghkoesoejkesje (daaroen) Fylhkenraerien våh koesoejkesje (daaroen) 
Gåetien almetjh joe dållem bïejeme Gïemhpestahkesne prïhtjhgiebnie .
Dellie tjuara fokusem læssanamme tjïrrehtæmman tjåadtjoehtidh .
Goevten 6. b. lea dïhte biejjie gosse saemieh jïjtjemse heevehtieh goh akte åålmege .
Daate dovne saemieh jïh daatjh dæjpa .
Aalkoealmetjh abpe veartenistie leah 2011 raejeste jïjtjemse ryöjredamme EN:n veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre 2014 .
Regijonaalebarkoe-moenehtsisnie meatan orreme regijonide nænnoestidh .
Byjresepryövemedelegasjovnen lea jïjtjeraerehke mieriedimmiefunksjovne jïh dïhte lea luhpiepryövmomem lïeneståvrosne lea juakeme dehtie vaaksjome dïedteste man mijjen aaj lea miljöbalken mietie .
duedtie / dåarjoe laantebigkieprogrammesne
tseegkeldahkh buerkiestidh , jïh digkiedidh man åvteste naan tseegkeldahkh leah vielie stabijle .
gïelem utnedh joekehts tsiehkine , jïh orre baaakoeh åtnose vaeltedh
Maam Deblie darjoeminie ?
Mijjieh soptsesidie soptsestibie mah joekehtsem darjoeh, mah almetjem evtiedieh jïh mijjieh dam saemiengïelesne darjobe.
Gïehtjedh daejtie vuesiehtimmide.
Mujhtieh aaj guessine vaedtsedh , mejtie eengkelinie båatah !
Jis datne edtjh bïevnesh åadtjodh maam mijieh lea vadteme vuesiehtimmien gaavhtan orre pressebievnemem datne daarpesjh sjïere programmem guktie gohtje RSS-lohkije jallh webbevåarome RSS-dïenesjem , daamhtaj webbelohkije goh Internet Explorer jallh Safari .
Guektiengïelevoetedåarjoe jarkerostoe maaksoestuvreme maalleste ulmiestuvreme maallese , gusnie ryöknemevåarome lea golme bieline juakeme , juktie dåarjoem joekedidh tjïeltide reeremedajvesne saemien gïelide .
Goevtese kultuvremojhtesh , areale jïh byjrese
+ VQNFMF
Sïjhth vielie bïevnesh barkoen bïjre utnedh , bïeljelh dle raerieålmam , Tel: 74 33 63 02
 gaajhkine njieljie laantine saemien kultuvre lea staaten bieleste, kolonialiseradimmiem, eadtjohke nåhkehtimmiem, eadtjohke assimileradimmem jïh eadtjohke dïedtelgimmiem dååjreme.
- Havikan lij såaltje joekoen striengkies årrodh .
Evtiedimmine aktede orre tjåenghkies våaromedaata-øørnegistie Skaehtieetaatesne (daaroen MAG-prosjekte) dle reerenasse sæjhta sjïehteladtedh juktie kvaliteetem bueriedidh likning ' esne .
Njåvtasovveme lïhke relasjovnine lea Jïemhten lïenen laantedigkien mïelen mietie gaajhkh njåvtasovvemh maam lïhke relasjovnine deahpade , jïh nyjsenæjjah , kaarrh jïh maanah maehtieh njåvtasovvedh .
Mænngan aaj learohkem åadtjoejim voestes klaassesne .
Gåetiemåvhkah leah jissiehtåbpoeh .
Lissine sïelth båetieh (konsernesne) mah darjomigujmie gïehtelieh mah leah sïejhme aktene åejviekontovresne .
Saemiedigkieveeljeme øørnesåvva goh akte riekte veeljeme fïerhten njealjeden jaepien , seamma aejkien gosse stoerredigkieveeljeme .
Man båeries dov vïelle ?
Utgiver Stiftelsen Saemien Sijte 2007
saemiej leah reaktah lïeredh jïh reaktah ietniengïelem utnedh
NSR lea veeljemenuepie saemide saemijste , jïh NSR-se gïelem vedtedh dellie datne meatan darjodh guktie saemieh jïjtjh meatan reaktide tjirkedh dovletjem , daaletjem jïh båetije aejkide reeredh .
Fylhken daajroe- jïh dotkemebyjrese , Noerhte-Trööndelagen Jïlleskuvline jïh Trööndelagen Dotkeme jïh Evtiedimmie goh dah stööremes , leah - daajroebyjresigujmie ektine Tråantesne - vihkeles daajroen jïh innovasjovnen gaavhtan .
Vierhtieh mah Saemiedigkie vadteme jaapan 2008 , leah biejeme jïjtse prosjekte-kontose .
buerkiestidh gusnie dïhte geografeles Saepmie , jïh guktie nasjovnaalestaati raasth jïh reeremerasth daejtie dajvide juekieh
Gïehtjedimmieboelhke lea 90 minudth .
1.3.3 Dïenesjh jïh dïenesjedorjemasse
Jis smaave vaejvieh goebperistie tsïnnesne jallh boetjesne pråvhka mahte dam åålegh jïjtje gaarvanieh måedtie biejjiej mænngan jïh ij daarpesjh dam båehtjierdidh .
Ealli eallinbiras juohkeaktii
Dïhte våarome gïehteldæmman geahpene 0,3 mill. kråvnajgujmie viertiestamme voestes budsjedtine 2011 .
Ruffien 18. b 2014
Ööhpehtimmiedirektorate akti skuvleaajhtere ektine lea dïedte gosse naasjovnalen pryövoej bïevnesigujmie barka .
Jis daate tsiehkie heannede edtja dam orresistie
Datne maahtah prosjektedåarjoem ohtsedidh jis datne jeatjaj ektine åssjele maam dijjieh sïjhtede prosjektem tjïrrehtidh .
Ulmie- jïh illedahkestuvreme tsavtshvierhtieåtnoste RES ' en tjïrrh naemhtie dorjesåvva: 1 .
Gaajhkh sisvegisnie lea barkeme , goerehtamme jïh dååhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden .
Jaepien 2012 edtjebe aelkedh viehkiem giehpiedidh .
Bæjhkoehtimmieh byögkeles åårganijstie mah leah ussjedamme gaajhkide jallh naakenidie dejstie årroejijstie reermedajvesne , edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh .
vuesehte naan vuesiehtimmieh jïh / jallh vuajnoeh veeljeme
Jupmele gieriesvoetem jïh seksualtitetem sjugniedamme; ektiejielede kaarri jïh nyjsenæjjaj gaskem .
Edtjh bïevnesh åadtjodh mah hoksh dov laantedigkie maahta faalehtidh jïh jis maahtah hoksem jeatja laantedigkesne åadtjodh .
Barkoedåehkie nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovnese sov raeriestimmiem jarkelimmide nöörjen / sveerjen båatsoekonvensjovnese deellie bearjadahken , njoktjen 21. b. nöörjen laanteburrie- jïh beapmoeministerese Sylvi Listhaug jïh Sveerjen voeneministere Eskil Erlandsson .
8.-10. jaepietsiehkine 227 tæjmoeh
Våarome: Daerpies lissiehtamme daajrojne saemien siebrie- dahketsiehkiej bïjre jis edtja maehtedh dam saemien perspektijven gorredidh fylhkentjïelten politihkeles darjoemisnie .
Båetijen biejjien siebriedahke lea jearohks aktede orrestimmeles jieliemistie , jïh aktede politihkeste mah orrestæjjide jïh gründeridie dåarjele .
Maahta aaj ståaradimmiem utnijasse bueriedidh gosse buerebelaakan ektievoetestoerdahkide sjïehtede , jïh raerieh gaavna mah beapmojde buerebelaakan vaarjelieh , mænngan giebredahkem rïhpestamme .
Vi må også huske på å røkte også den åndelige dimensjonen av dette forsoningsarbeidet.
VYTNESJIDH JALLH KLAERIEDIDH
Gåetieh magasijnigujmie jïh bievnemetjiehtjeligujmie mah leah museumefaageles krïevenassi mietie leah daerpies , jïh barkijh tjuerieh lissiehtamme maahtoem utnedh juktie daeveridie konserveradidh jïh reeredh .
Lissine Noerhte-Trøøndelage jienebh learohkh åtneme mah øøhpehtimmiem vaalteme barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammine , gosse studijeryøjrien øøhpehtimmieprogrammine vierteste .
Noerekonferanse Noerekonferanse lea fylhken vihkielommes politihkeles gaavnedimmiesijjie noeri jïh politihkeri gaskem .
Montrul (2016) aaj dam illeldahkem dåarjele gosse aerpiegïelen veljie morfologije jïh mubpiengïelen, goh jienebelåhkoegïele, dle vaenie funksjonelle morfologije.
Daate illedahke nov sån aaj maahta illedahkeste årrodh hypoteeseste Interface hypotheses maam buerkeste gosse akte almetje tjuara fer jïjnjem bïevnesem nuhtjedh, gosse edtja baakoeh jallh raajesh guarkedh, dellie ij åajsoeh dam darjodh.
Barkede dåehkine jïh digkiedidie aamhtesidie dijjieh gaavneme .
Saemiedigkie ij leah nuepiem åådtjeme reerenassine rååresjidh dej gyhtjelassi bïjre ektiedamme dejtie raeriestimmide mah leah saemien ïedtji bïjre.
Ulmiedåehkie lea gaajhkesh mah eah saemesth aktene stoerre geografeles dajvesne , jïh joekoen dejnie dajvine gusnie daaroedehteme stööremes skaaram dorjeme .
Gaskoeh kolonnesne learohkh tjaelieh mij lea tjåenghkies dejtie gøøkte kultuvride .
Maanah aelhkieslaakan vaejliem åadtjoeh jïh voestes iereste ovlemh mestie virusi sjïekeste , novh goh sovhte , gossehtahke jïh tjeapohke saejrede , maam dorje kråahpetemperatuvrem bæjjene .
lea elliesåbpoe jïh sjyöhtehke vaestiedasse guhkievaestiedasse bielese
Noereskuvlem veedtsimh Snåasen noereskuvlesne .
Man jïjnje faamoe: gïehtjedh v.g. mierieh kontovrine goh daatovrh , tjoevkh , baahke;
Dah reaktah leah aaj ektiedamme dejtie suerkide goh gïele , ööhpehtimmie , healsoe jïh reereme kultuvremojstesijstie .
Baakoebaanghkesne byöroe baakoeh årrodh mah leah vihkeles dan aamhtesasse mejnie learohkh berkieh .
DET ANDLIGA
Orre vaedtseme- / sygkelegeajnoe skuvledajveste Skognen luvhtie Gråmyran gåajkoe
Tjïeltebieliesoejkesjh aamhtesidie jallh vierhkiedajvh edtja darjomeåesiem utnedh mij
Maahta jïjnjem dehtie lohkehtimmeste siebriedahkefaagesne saemiengïelesne utnedh .
buerkiestidh naan fåantoeh man åvteste muvhth laanth leah giefies jïh muvhth ræjhkoes , jïh råajvarimmieh digkiedidh juktie giefiesvoetem veartenisnie giehpiedidh
1.7 Regijovnale evtiedimmie
Arktiske Raerie akte konsensusåårgane gusnie dah govhte aalkoealmetjesiebrieh goh ihkuve meatanårrojh luhpiem utnieh soptsestidh jïh raeriestimmiejgujmie båetedh seammalaakan goh dah gaektsie lïhtsegestaath , men dah eah steemmereaktam utnieh .
Im manne mov barkosne dagkeres njoelkedassh utnieh.
Dah mïelemöölemh maehtieh orre åssjaldahkh almetji luvnie vueptiestidh jïh giehtjedimmmine jïh staeriedimmine årrodh krirride , åejvieladtjide , politihkeridie jïh meedijidie .
2007:825) mietie edtjebe gaskem jeatjabem dejnie barkedh
55 000 Fealadimmieh jïh gåetieluehpieh
Jaepien 2010 aktem giehpiedimmiem åadtjoejimh låhkosne 16-18 jaepieh 58 almetjigujmie .
vihkeles evtiedimmievæhtah åehpiedehtedh nöörjen histovrijesne 1800-låhkoen jïh voestes lehkien 1900-låhkoen , jïh buerkiestidh guktie dah daan beajjetje siebriedahken vööste tjuvtjiedieh
- Dïhte mij lea murreds mov vuajnoste goh veeljemedotkije , lea stoerredigkieveeljeme gøøkte jaepieh mænngan .
Gosse edtja gorredidh , eevtjedh jïh saemien gïelem evtiedidh , dle jïjnjh haestemi uvte tjåådtje mejtie Saemiedigkie oktegh ij buektehth loetedh .
Aktegsalmetjh jïh sïelth aalkoeboelhken mah sijhtieh duedtiem evtiedidh goh jieleme
syökijh sjïere prioriteradamme ööhpehtimieprogrammese Jåa1 .
Råajvarimmie 52 Dåårrehtimmie saemiengïelen faangkegåetiebarkijijstie ...
Almetjh daejnie tjïeltine stuerebe reaktah utnieh lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien nåhtadidh , goh almetjh reeremedajven ålkolen .
Golmesh daejstie jiehtieh aelhkieslaakan aarkebiejjien jielemen bïjre soptsestidh, akte soptseste dle tuhtjie muvhtene geerve baakoeh måjhtajidh gosse dejtie daarpesje.
Learohkh byöroeh tjahkasjidh nemhtie juktie eah sinsitnien pryövemh vuejnieh .
Grønn hverdag / kruana aarkebiejjie aaj utnijdie haasta beetsuvem heerredidh dovne sov nedtesijjesne gronnhverdag.no jïh aktene byjresevietseles jurjiehtimmiegærjesne beapmoebeetsuvebihkedassigujmie .
Dïhte meedijh jïh kommunikasjovnem jåarhkeskuvleste åtna , jïh gaskenasjovnale filmealmetjejolleskuvlem Danmarhkesne vaadtseme , jïh daelie sosijaleantropologijem låhka Osloven Universitetesne .
- Mij lij dihte verremes dåeries-moere , lohkehtæjjah jallh dah jeatjah learohkh ?
Gaski , Harald jïh Lena Kappfjell (deajv .
Uppsalan lïenesne
h / l: Datne veartenem dov gïetine steerie jïh mijjem nommehth .
Maehteles vuarjasjimmie Tjaatsege PP-dïenesjistie mij vuesehte jis maana sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje , jïh mij rååresje mah faaleldahkh maanam , eejhtegh jallh maanajgïertem byöroe åadtjodh .
3000 kråvnah vadtasuvvieh learoehkidie mej saemien ammesgïeline .
Vuartesjh 3.1.
Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste dej siejhmemes njoelkedassi bïjre mah læstosne tjåadtjoeh .
Holthaus , Gary (2008) Learning Native Wisdom .
Gïelejarngen barkijh Staaresne leah Saemiedigkien tjiehtjelisnie dennie Gaaltijen laptesne , Köpmansgatan 58 jïh Dearnesne Industrivägen 14. Gaajhkh smaaresh Gïelejarnge edtja gaajhkh saemiej - gåabpegh noeri jïh geerve almetji - sijjen daerpiesvoetide jijtje gïelem råaptede vaeltedh .
Fylhkentjïelte reentekompensasjovnem dååste skåårvemidie skovhteråajvarimmine aktine skåårvemeveahkine jaepiej 2010-2019 , 92 mill. kråvnine fïerhten jaepien .
Dahkoesoejkesje saemien gïelide ...
lïhtsegh jïh dej sijjiesadtjh moenedh laantedigkie- jïh tjïeltereeremidie .
Ida Marie Bransfjell barkoem åådtjeme goh prosjekten åvtehke jïh Kjell M. De ...
Dïhte orre öörnege barkoem lissehte saemien tjiehpiedæjjide .
Mijjieh golme sjiere skuvle-movdellh vuesiehtimh; jijtjh-reereme skuvle , skuvle mij jeatja skuvlese veadtaldihkie jih skuvle mij edtji båatsoejieleme-jarngen lihke barkedh .
Guktie nasjonaale pryövemen illeldahkide lohkemisnie tjaalasuvvieh ?
Skiereden 5 b:n jih 14 b:n gaskoeh maahtah gielem åvtelen vedtedh pastors- / jih gärhkoetjåangkoe-ekspedisjovnine abpe rijhkesne .
* Ålkone: Dålle jïh prïhtjege .
Dah dååjrehtimmieh mejtie voenges åådtje sæjhta akte hijven vierhtie årrodh daennie barkosne .
Manne Jupmele Aahtjan jaahkam ,
Dihte ajne baakoe-gærja mij lij åarjelh-saemien gielesne tjaalasovveme lij tyske Lagerkrantzen gærja , mohte Anna tyske gielem lohki jih nimhtie guarkaji mij desnie tjåadtjoeji .
Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan lea dan bïjre datne mïelh dov lea reakta maaksoem åadtjodh skaaren åvteste jallh ih eakerem sïemedh man jïjnh edtjh maeksedh .
Dah mah eah skuvlesne saemien lohkeme dah seapan saemiengïelem kursesne lïereme gosse geerve sjïdteme.
Gaajhkesh feejjene .
* rohkelasse laavkomasse
Nøørjen saemiedigkie lea beetneh-vierhtiej gujmie dåårjeme .
Ij gåessie gænnah dan jïjnjh beetnegh nåhtadamme geajnojde bueriedidh jïh orre geajnoeh bigkedh NoerhteTrøøndelagesne .
Daate gaajhke dovne tjåanghkan jeahta ahte idiosynkratihke mij gietjide veerben maadtoe aktene.
Råajvarimmie 11: Åarjelsaemien learoevierhtiee- vtiedimmie jåarhkeskuvlen daltesasse
Lågge jallh bielieh destie byöroe saemiengïelesne tjaalasovvedh .
Dam krøøhkeme dennie vadteme mieresne .
Åejvievuajnoem tjïelkes jïh veele dorjesåvva
Sektovri netto spååredimmie (unnebeåtnoe) jïh netto
11 Baakojste govlebe , mij båajhtode
Daestie lea 550.000 kråvnah lissiehtamme dåarjojne dejtie nænnoestamme museumidie jïh Steinvikholmen Musihketeaterasse .
Jïjtjedomtese dej åssjeli bïjre maam jïjtjemse ussjede jïh gie lea .
Nasjonaale gïehtjedimmieh gaajhki learohki bïjre gaajhkene haalvemedaltesisnie bievnedieh jïh joekehtehtieh dejstie goerehtallemen gïehtjedimmien ulmeste , learohki bïjre bievnedh mah sjïere viehkiem daarpesjieh .
Dåarjoeöörnegh eejehtallemasse jïh kultuvrese hijvenlaakan reeredh
Sæjhta skuvlen daerpiesvoetem voebnesjidh leejjemen tjïrrh , aktene orre gåetesne .
Njaalmeldh latjkoe seamma nænnoes goh tjaaleldh latjkoe .
AMBUSSe lea voestes iereste dejtie mah dovrehkåbpoe feelemem medisijnen gaavhtan daarpesjieh .
standardistie joekehtadta .
Anne-Lise lij åejvie desnie .
Dejpeli raaktan dam darjoeji almetjeryöknemi tjïrrh .
- Reerenasse lea dej minngemes golme jaepiej aktem lissiehtassem hokseme ållesth 23 millijovnh kråvnine saemien gïelide Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemen budsjedten bijjelen .
Mejnie lyhkesim gosse barkoem buerkiestim ?
V. b.) Juava Jovan (Storu .
jallh teeman jallh dåeriesmoeren bïjre ussjedidh Toelhkestimmieh jïh analysh laavenjassesåarhth gusnie learohkh edtjieh hammoem jïh sisvegem soptsestieh viehkine faagegïeline jïh teksti bïjre ussjedidh .
Edtja evalueradidh laavenjostoelatjkojde Saemiedigkien jïh fylhkentjïelti gaskem åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste jaepien 2015 .
2.2.
Daerpies gellielaakan maehtedh lohkedh , jïh maehtedh vierhtiedidh guktie fïerhtem tekstem lohkedh .
www.udir.no'sne vuesiehtimmieh gååvnesieh laavenjassijste mejtie nasjovnale pryövenassine nuhtjedh .
Reeremedajvine meänkielise leah tjïeltide: Jiellevárre , Haparanda , Giron , Bájil jïh Övertorneå .
Mijjieh dåastoehtibie ohtsemh EU-dåarjoen bïjre , gïetedibie , vaaksjobe jïh sjæjsjalibie EU:n njoelkedassi mietie .
Ahkedh jienebh nyjsenæjjah veeljieh dejtie aerpievuekien saemien voenges siebriedahkide laehpedh , jïh staaride jïh stuerebe jarngide juhtieh .
Jis tjoeleskïemtjelassem teestedh maam suetievaarjelimmielaaken mietie dellie ij daarpesjh maeksedh .
Sijddas jïh Rastevárre leah ektiegåatomedajvh Duokta båatsoesïjtese jïh Tuorpon saemiensïjtese .
jïjtse jïh mubpiej njaalmeldh åehpiedehtemh vuarjasjidh faageles væhtaj mietie
Nagoyaprotokolle vihteste dïhte tsiehkie genetihken vierhtiej jïh aerpievuekien daarjoen gaskemsh , lea veele viedteldihkie dannasinie aalkoealmetjh aajhterevoetem disse utnieh .
Edtja sjïehteladtedh læssanamme tjaatsegeveahkese , guktie våarhkoevyörtegh tjaatsegh vöörhkesuvvieh , aaj dah mah eah våarhkoesystemesne dorjesovvh
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjïelte
http://divvun.no /
Maahta dejtie learoehkidie haestedh mah hijvenlaakan saemiestieh , vaajesh lohkedh jïh måjhtajidh .
Ulmie lea saemien noeride faaledh darjomh maam dah sijhtieh darjodh , jïh seamma aejkien positijven tsiehkiem vedtedh saemien gïelem jïh kulturvrem gorredidh jïh evtiedidh .
1. objeektekasusem sliejhtieh 2. vaenebe kasusehammoeh utnieh 3. vuesiehtieh nominaale morfologije vïerrebe haalvedh verbaale morfologijeste 4. gïeh sijjen aerpiegïelem nåekebe haalvah, jeenebe dejstie nominaale jïh verbaale morfologijeste sliejhtieh.
Gosse konserte eelki dellie dållem stoere-låavthgåetesne eejseme .
Akte jïjtse læjkome regijovnale skovhtedåarjose , maam Innovasjovne Nøørje reerie , lea ekonomijesoejkesjeboelhken 2,75 mill. kråvnide bïejeme , fïerhten jaepien .
Im manne daejrieh naan baarhkoen bijre .
Saemiej laavlome jïh Nøørjen nasjovnalelaavlome
Lïeredh - lïerehtimmiem nænnoesteh
Departemeanta árvala dál steammaláhkái rievdadit sámediggeáirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa .
Bïevnesh luejhtiehtimmien bïjre lea lihkebe buerkiestamme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring .
Vaejlie lea kråahpen temperatuvre jollebe enn maam pråvhka årrodh .
Jaepien 2013 dle lissiehtamme pensjovne oktegh ovrehte 5 millijovnh kråvnah .
Paahka pryövemetjaalegigujmie skuvlen åvtehkasse seedtesåvva jïh åådtje
Vedtieh bïevnesh bååstede jïh raerieh geajnoen bïjre guhkiebasse Faageles bïevnesh bååstede leah akte vihkeles bielie vuarjasjimmie- jïh dåarjelimmiebarkoste .
INDIANERLEDER SER
Dan åvteste dle fylhkentjïelte lissiedåarjoeh åådtjeme Staatebudsjedten bijjelen , mah dåarjojne ektine fylhkentjïelteste jïh dejstie golme tjïeltijste Byjngetje Nåamesjevuemesne (Nærøy , Leka jïh Vikna), våaromem vadteme akten regijovnale jarkelimmieprosjektese , aktine fïerhtenjaepien mierine 6. mill. kråvnine .
Dorjeme iebnijste mah gååvnesieh
Gærja dellie teema, men ij dïhte gåaredh gan, ovgrammatihke sjædta.
byjrese jïh regijonaale reereme laanten jïh mearoen maelmide reeredh
Ij edtjh teekste bæjhkoehtamme årrodh aarebi .
Saemiej kultuvre-mojhtsh edtjieh laaken mietie saemiedigkien nuelesne vaarjelsovvedh jallh jeatja
Nøørjen staatenårrojh mah 18 jaepieh illeme eannan veeljemejaepie nåhkeme , jïh mah leah- jallh orre me almetjelåhkosne goh årroje Nøør jesne , steemmereaktoem utnieh .
Raerien bijjemes ulmie lea saemiej iedtjh gorredidh goh akte åålmege , saemiej ektievoetem raasti rastah veaksahkåbpoe darjodh , jïh barkedh ihke saemieh aaj båetijen biejjien byjhkesjimmiem åadtjoeh goh akte åålmege .
Dellie leam goerehtimmiedåehkide åehpiedahteme.
Vuarjesjh ruvtij ni de jaabnan , jïh ohtsedh jarkelimmieh mah darjoeh guktie dijjieh lidie vielie stieresne .
Stuerebh joekehtassh goerehtimmiedåehkine enn referansedåehkesne.
Goerehtimmie dåehkesne gellie vaestiedæjjah mah veele saemiengïelem lohkeme jïh saemiestieh fïerhten biejjien.
Reerenasse lea daan biejjien sjæjsjalamme Raavrevijhken tjïeltem Noerhte-Trööndelagesne meatan vaeltedh saemien gïelen reeremedajvesne tsiengelen 1. b. raejeste .
buerkiestidh dïejvesem monnehke evtiedimmie
Mijjen akte stoerre våarhkoe dovne faagelidteratuvreste jïh tjiehpieslidteratuvreste maanide jïh geerve almetjidie , dejnie joekehts saemien gïeline .
Bievneme lea vihkeles juktie edtja damtedh jearsoes jïh doestedh soptsestidh gaajhki dej vaejviej jallh symptomi bïjre mejtie åtna jïh dan gaavhtan dam hoksem åådtje maam daarpesje .
- Guarkam gujht , - lohkehtæjja jeahta .
3. bielie .
o Stipende learoehkidie mej saemien gïele mubpiengïeline: kr 5 500,-
Guarkoeh man bïjre tjaalege ?
Jis ij jiehtieh ij tïjje sjïehth jallh ij båetieh tæjmose maam latjkeme maahta læjhkan maaksovem maeksedh .
3.5 .
Subjeekth nominatijvesne mïerhkesjidh 2.
Valgkrets 1
marngestidh .
Ijje .
Regijovne myndigheth , tjielh jïh lokale saemien aktörh leah sijjen barkosne konkrete övtidimmie-projektine EE-provgrammi sisnie sinsitnide geatskanamme .
GABRIELLE JACOBSSON
Lohkehtæjja maahta aaj njaalmeldh baakoegoerkesimmiem learoehkidie gaavnedh .
Jis mijjieh naakenem iehtsebe dellie lyjhkebe dejtie , sïjhtebe dejtie viehkiehtidh jïh dejtie geerjehtidh .
Desnie lin dellie learohkh saemien voestes gieline .
Tjaaleldh gaskesadteme (saemienfaage) 
6.0 RÅAJVARIMMIEBIELIE 2: REGIJOVNAALE IKTEDIMMIERÅAJVARIMMIEH LÏEREHTÆMMAN SAEMIEN GÏELESNE DENNIE 13-JAEPIEN SKUVLEBAELESNE JÏH .
Kanne naa naan aath dennie fatnoesne guhte guhte raakte eh aatie dab suhkere-vihkieb , vaalta båarhte dab suhkere-vihkieb .
Jalhts gåabpegh krirrieh raeriej mietie lihtsegijstie gihtjin , lij læjhkan dah lihtsegh mah lin nominasjovnetjåanghkojne seedteme , mah dam minngemes sjæjsjalimmiem darjoejin .
evtiedidh , nuhtjedh jïh digkiedidh vuekieh åejjieryöknemasse , aarvehtseryöknemasse jïh tjaaleldh ryöknemasse , jïh digitaale dïrregh aerviedimmine nuhtjedh
Jalhts jeenemes dejstie learohkijstie saemien utniejin goh gåetie-giele , idtji gieh øøhpehtimmiem saemien gielesne kriebpesjh .
Sååjmehke leam jïh maahtam sjïdtedh bijjelen tjuetie jaepieh .
Noerhtesaemien dajvesne lea mearoesaemien jïh markasaemien dajvh joekoen saajrehts daaroedimmiedïedtese .
Jeenjh gaskerijhkij konvensjovnij unnebelåhkoej jïh aalkoealmetjij bïjre leah nænnoestimmieh gïelevaarjelimmiej bïjre .
Daan biejjien , goevten 6. b. , mijjen åålmegebiejjiem ektesne heevehtibie Nöörjesne , Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne .
Jeatjah darjomh Noeretjåangkoeh giesien 2004 Snåasesne öörnedh .
Daate konvensjovne edtja ratifikasjovnen nualan .
åejviebiehkide buerkiestidh beapmoesjalkemen (fordøyelse), transporten jïh jeatjahtehtemen bïjre energijevedtije fearoe-aamhtijste kråahpesne
Ööhpehtimmiedirektoraten g. j. lea dïedte parallellen learoesoejkesjh bïevnesidh jïh implementeredh Maahtoelutnjemem - saemien , bïhkedimmieh restiedimmien faagh darjodh , gïhtjedimmiereektesh veedtjedh , dåarjoeh saemiedægkan reeredh , ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh eevtiedimmieråajvarimmide juekedh staatebudsjetten tjïrrh jïh jarngesne vadteme eeksamenh saemien voestes- jïh mubpiegïeline darjodh .
Dah muenieh man dorjesen bïjre reklame-jallh doekemesplate edtja årrodh , jïh giese lea ussjedamme .
Maallen mietie dle learohkh aktem låhkoem maajhööhpehtimmeste åadtjoeh, jïh gelliej veajkoej dle dam hospiteradimmine ektede aktene saemienklaassesne naakeninie dejstie tæjmojste mejtie learohke åådtje.
- Magkeres jijje lidtjie daate , juktie bienjh eah gaetskieh , sirvh eah billh , saejtie ij buvvieh jih sjijlh eah snjierpedh ?
Dååjrehtimmieh vuesiehtieh jalhts daah njoelkedassh gååvnesieh , dle såemies almetjh dååjrieh njoelkedassh dååjeluvvieh , jïh dej indivijduelle reaktah eah illesovvh .
Darjoeh aktem kruepies veesmemem , jïh spåårh dam gieltegommesem goh biehkieh aktene jallh jienebh orrijen kollasjh mah saernie evtiedimmiem vue sieh tieh veeljemen vööste .
Soptsestamme Ane Helga Lykkese
Daelie departemeente seammaplïeres jarkelimmieh raereste mieriedimmesne pensjovneöörnegen bïjre saemiedigkietjirkijidie , jïh mieriedimmesne penjovneöörngegi bïjre almetjeveeljeldh almetjidie tjïeltine jïh fylhkentjïeltine .
Ij dannasinie dijjieh edtjede mielh staeriedidh jallh digkiedimmide gatskelidh .
Infrastruktuvre jïh jielemeviermie Daennie ektiedimmesne dle infrastruktuvre ånnetji jeatjahlaakan åtnasåvva .
Voestesieresne lij akte jïjtse saemien smaaveskuvleklaasse Vinjen skuvlesne .
Soptsesedïenesje daelie gååvnese luhkie laantedigkine .
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta saemien siebriedahke lea jarkelimmesne .
Gaajhkesh maehtieh meatan årrodh spïelesne seamma aejkien , bene maahta aaj dam darjodh seamma tjiehtjielisnie ovmessie
Landshövdingen lea lïeneståvroen åvtehke jïh dan barkoe lea evtiedimmiem dåeriedidh jïh reerenassese beavna lïenen daarpoej bïjre .
Tjaelieh aktem åenehks lohkijeprieviem akten plaaran jallh aktem bïevnesem raadijovasse maam datne tuhtjïh TV‐ digkiedimmien bïjre .
 (tsagkesh MinID ' ine).
Doekeme eekijste
Akten rïjhken reerenasse nubpien rïjhken reerenassesse dagkeri jeatjahtehtemi bïjre bæjhkohte jïh dovne Gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse .
Nasjovnaale jarnge jienebekultuvrelle lïerehtimmien bïjre (NAFO (nöörjen)) 
Christina Henriksen , saemiej åvteste Nöörjesne .
Dïhte gujht varki jåhta juktie dïhte gie goerehte aelhkieslaakan maahta vuejnedh jis dïhte lea goebpere .
soejkesjidh jïh daatah tjöönghkedh vïhtesjimmine , gihtjemegoerehtimmine jïh eksperimeentine
Åarjel saemien lesebok 6
Akte tjïelke vihtiestimmie man åvteste gïele dan vihkeles , lea saemien gïele lea daerpies jis edtja jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose .
Sæjhta jåerhkedh geajnojde bueriedidh .
Dah maehtieh aaj laavenjostedh faagen bïjre , vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh aktem digitale wiki ' m tjaeledh akten aamhtesen bïjre saemiengïelesne .
Vijrebe edtja tjielkebelaakan laaken baakojste guarkedh aaj tjuara krøøhkemem båatsoesaemiej reaktide jïh iedtjide vaeltedh gosse ussjede råajvarimmiejgujmie aelkedh jallh råajvarimmide luhpiem vedtedh .
saemiedigkie dåarjoem vadta provsjektide mah evtiedieh evtiedæmman gaavnemesijjieh saemien maanaj uvte , råajvarimmieh jïh provsjekth mah maanaj bæjjanimmiebyjreskem öövtiedidh , jïh destie stoerre vierhtie gïelem gorredidh jïh skreejrehtidh .
Båetijen aejkie båatsoe sjeahta dovne dejnie kultuvrelle , ekonomeles jïh ekologeles våaroeminie , jïh aktem jeatjah vuajnoem kreava goh dam maam staate lea åtneme mænngan båatsoelaakem sjïehtesji jaepien 1978 .
Krirrie mij jeahteme
Gaajhkesidie gaahpan Gaajhkesh dovnesh åajva guessine gærhkose båetedh: båeries jïh noerh , dah gïeh jaehkieh jïh dah gïeh eah jaehkieh .
Tïjjen åvtese dle saemien learohki reaktah lïerehtæmman saemien gïelesne tjarke håvhtadamme, jis dåårrehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmide ij læssenh.
Muvhth laanth krïebpesjieh feelemeluhpieh tjoeverieh govhte askesne åtnosne årrodh , eannan edtjh åadtjodh rastah laantem baahtsedh .
Gærhkoeståvroe nænnoste guktie tsavtshvierhkieh dov lïhkesdajvesne edtja årrodh .
Edtja eksamenem tjirrehtidh dæjpeles boelhkine .
Jis puberteetevæhtah dan aareh åadtjoeji byöroe eejhteginie jallh jeatjah åeline soptsestidh jïh skuvlesåjhterem jallh hoksejarngem gaskesadtedh .
1-8-* daltese
jïh jielehke saemien jielemebyjresken
Naemhtie akte stuerebe bielie dehtie øøhpehtimmeste maahta aktene barkoesijjesne årrodh .
Håaleme tjïelten åejveste , Vigdis Hjulstad Belbo
Ikth vielie lea åarjelsaemien veerbh englaanten gïelen veerbese open.
Lohkehtæjja minngedsgeatjan aktem lahtestimmiem vadta .
Tjaaledh gaskesadteme
Budsjedteraeriestimmie sïejhmelaakan maaksoeh maaksa kontrollemoenehtsasse , kontrollemoenehtsen tjaelijesæjjan , maam KomSek Trööndelag IKS dorje , jïh revisjovnese maam KomRev Trööndelag IKS dorje .
Saemiedigkien låhkoe honoraareste maahta jeenjemes 50% årrodh , gaertjiedamme bæjjese 15 000 kråvnaj raajan .
Jis eah seamedh jåhtadahken bïjre dellie Gåatomemoenehtse nænnoste guktie .
Dehtie barkoste jïjnjh orre vïhtesjadtemh sjïdteme , jïh vielie daajroe dan saemien åtnoen bïjre dagkarijstie dajvijste .
Darjoeh soptsesem
Åvla vuesehte satne maahta ryöknedh bæjjese aktine aktine jïh taalh jïh veahkah bïejedh reaktoelaakan taalesïevese .
Jïh learoesoejkesjisnie saemien mubpiengïeline tjaaleme learohkh edtjieh dej funksjovnelle guektiengïelevoetem evtiedidh.
Båeries teestamentesne tjaalasovveme almetjh jïh Jupmele sjïehtesjin jïh dellie desnie aejlies sijjieh lin .
Kultuvre- jïh gærhkoedepartemeente lij daam vuarjasjimmiem dongkeme .
Soemen, Udmurten jïh Ungarske gïelh.
Mov lij göökte såarhth gyhtjelassh Elicited Production Task (Ambridge Ben & Rowland Caroline F., 2013) jïh Truth Value Judgment Tests (Marsden, 2009).
Nimhtie øøhpehtimmie nuepiem vadta guktie gaajhks guhth sijhtieh maehtieh lohkedh jih vijriebasse gieline ovmese daltesinie båetedh , aaj ma barkedh .
Vuesiehtimmie (73b) seammaleejnes, daesnie almetjh sijjienommigujmie vaane sjidtieh.
Jis naan jeatjah lïene dam krievie maehtebe aaj sïelth jeatjah lïenesne vaaksjodh .
Tjaelieh dov löönemenommerem (löönemekåarhtesne tjåådtje).
Referaansedåehkesne 4 soptsestæjjah, 75% nyjsenæjjah jïh 25% gaarmanæjjah jïh dej gaskemedtie aaltere 58.5 jaepien båeries.
10 Gaajhkh jielijh dan gïeten sisnie , almetjen hïegke aaj .
Busse , tååge jïh jïjtje bïjle - liehtemes feelemevuekie
Dah årrojh reaktoem utnieh jïjtjemse stuvredh åålmegeveeljeme tjirkijigujmie .
jeereldihkie baakoeveahkine soptstestidh mij lea govlesadtemetseahkan sjïehtedamme
Fylhkengeajnoeh , gïehteldimmie jïh gorredimmie
Åvtehke åarjelh-saemien gielem soptsesti .
Badth stuerebe joekehtasse dej gaskem mubpene lïerehtimmesne.
1130 Innermoen
Daate akte vihkeles båvroe .
Saemiedigkieraerie haasta gaajhkesidie Antirasistisk Senter ' inie govlehtalledh jis raasismem dååjrieh aarkebiejjien , dah maehtieh viehkiehtidh jis aehpine båata , Laila Susanna Vars minngemosth jeahta .
Illedahke arktiske dajven ryöjredimmietjåanghkoste Nuuk ' sne rïhkeden 23. jïh 24. b. 2012 lea baaltele vihkeles dåarjojne årrodh ryöjredæmman jïjtjehke veartenekonferansen vööste 2014 , aaj akte joekoen vihkeles dåarjoe ryöjredæmman aalkoealmetjekonferansen vööste Altesne 2103 .
Sïjhtebe hævvi prïhtjegem jïh ohtje beapmoem gåassoehtidh .
Mijjieh sïjhtebe tjïelke barkoevedtijinie årrodh Innovasjovne Nöörjese , jïh mijjieh sïjhtebe nåhtoem vaeltedh dej maahtoste mij lea sïeltide sjïehtedamme .
Åedtjiebæhtah mikroskopesne goerehtidh
Idtji guhte goerehtimmiedåehkijste referansedåehkien illeldahkh jaksh, men nov gujht GD 1 gietskebe, mij guhkebem gïeline gïehtelamme.
Voestegh veeljemeståvroe gaavnehte man gellie tjirkijh dah ovmessie krirrieh jallh dåehkieh åadtjoeh tjïelteståvrosne jallh fylhkendigkesne .
3 1.1
Mijjieh tjoeperdibie tjïelth eah nuekies daajroem utnieh saemien skïemtjiji daerpiesvoeti bïjre , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
Dïhte lea guktie gaajesje jïh gaajesjåvva njoektjeminie jïh bangsemigujmie .
Maadth maahtoeh leah maahtaldahkeulmine tjaalasovveme , gusnie galka evtiedidh lïeredh jïh galka boelhkine faagemaahtaldahkine årrodh .
Tjaalegadtjen lissine aelkies gaavnedh biejeme gaskeviermesne pdf-haemine .
Jïllebe øøhpehtimmie jïh dotkeme
Jis slïedte tjelmie-ovlemem åtna byöroe hoksem dallegh gaskesadtedh .
aate konvensjovne aaj staateste kriebpesje diedtem utnedh saemide mah leah siejme saemiej voeng bæjngolen årroemine .
Bïhkedimmieh edtjieh haemiedidh guktie dah vuesiehtieh guktie maahta dååjrehtidh hijven sjïehtedamme ööhpehtimmiem .
Edtja biejedh löövles diedtesem aalkoem tjiertediblemem jih neerrehtimmiem vuastalidh .
Vuesiehtimmien gaavhtan naan learohkh ajve laahkojde njaalmeldh nåhtadieh , mearan jeatjebh maehtieh dejtie dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh nåhtadidh .
"Edtjebe daelie vihth ussjedidh jïh analyseradidh nöörjenlaaketje" -vaajmoesjoehkenasse aktede scenetjiehpiedæjjeste gosse dah bïevnesem åadtjoejin dah edtjin nöörjen bïhkedæjjam utnedh.
20 gyhtjelassh akten saernien bïjre
Joma , Liv Karin / Klemensson , Åse Gieline Åahpenidh 3
Sisnjelds råajvarimmieh NTFT ' sne , dej gaskem byjngetje etaath
Baernide maehtieh aaj rudtjesne jïh prægkosne sjïdtedidh .
Våarhkoeaamhtese: 08/01225
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea madtjeles dejnie hijven laavenjostojne kriminaalehoksen regijovnine noerhte .
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2008-2010
Arrendem deponeredh
Provresalmetjidie mejtie fuehpesne hijven naemhtie ånnetji raaffalgovvedh jïh gaajhkh åssjalommesidie provren bïjre luejhtedh jïh ussjedidh mannasinie sinsitnine pruvrijægan .
Maahtah vielie vuarjasjimmien bïjre lohkedh Ööhpehtimmiedirektovraaten nedtesæjrojne: www.udir.no/Vurdering/Standpunktvurdering-i-fag /
 (Learohkh tjöönghkieh , veesmieh jïh guvviedieh daatah tabellinie jïh sööjledijagrammine , jïh dan bïjre soptsestieh .
Goerehtimmien vuekie
GIESE MAAHTA TJAATSESTIDH ?
Mijjieh aaj Jeesus Kristusasse jaehkebe , Jupmelen baarnan , mijjen åajvan gie Aejlies Voejkenen baaktoe åedtjine sjïdti , Maarja nïejteste reakadi , Pontius Pilatusen baelien njåvtasovvi , kroessese noeresovvi , jeemi jïh kroeptese bïejesovvi , våålese jaemede-rïjhkese vöölki , gåalmeden biejjien jaemiedistie tjuedtjieli , bæjjese Alman vöölki , Jupmelen , faamohkommes Aehtjien , åelkies bielesne tjahkan , gubpede vihth edtja bååstede båetedh , jielije jïh åemie almetjidie dööpmedh .
Daate krïebpesje sjïere viehkiem skuvleste .
Desnie kuvsjh øørnin båatsoesaemide , guktie åadtjoejin lieredh skuvteridie provhkedh jih dåvvodh .
Meehte maahta måvhkam mådtsoestidh .
Dah åejvieladtjh dååjrin ij lij vielie nuepie , jïh ij lij seamma aelhkie saemiej bijjelen stuvredh , seamma aejkien goh dïhte gaskenasjovnaale veartene aaj tjalmahti guktie Nöörje sov aalkoealmetjh gïetedi .
Tjïelth jïh fylhkentjïelth gaskem jeatjah raerieh veedtjieh PP-dïenesjistie daejnie aamhtesinie:
Dah åålmegh byøroeh dannasinie , gosse voenges soejkesjh darjoeh , vuejnedh mejtie gåarede sijjiesjïere biehkieh meatan vaeltedh , dovne gosse krøøhkeste gaajhkide åejvieaamhtesidie , aaj dah mah leah gåaroes (Soelkedimmie , Faastoe jïh hiejhteme jïh Barkijevoete).
Moenehtse jïh lïhtsegh maehtieh frijjelaakan meedijasse soptsestidh , jïh bæjjese vaeltedh dejtie aamhtesidie dah sijhtieh jeatjah suerkiejgujmie .
saemiej reaktagoerkesh jïh dovletje vuekieh Nøørjen laakesne jïh reeremisnie tjirkesovvedh
Diagramme 4.4.
Guktie bøøremes dutnjien barkedh ?
3 Fasseldimmie SDJ-dajvesne
Eevre daerpies terminologijem evtiedidh gaajhki siebriedahkesuerki sisnjeli , ihke edtja maehtedh gïelem nåhtadidh dej ovmessie faagesuerkiej sisnjeli .
studenth  Jïjtse bieljiemïerhkeldh joekedimmie staateste
Maam vielie daarpesje gosse edtja byøpmedidh ?
Aevhkies viehkiedïrregh saemiengïelesne leah baakoegærjah , jïjtje notaath , learoegærjah jïh jeatjah tjaaleldh gaaltijh .
Daate daam biejjiem vielie sjïere gaajhkesidie dorje , saemieministere Rigmor Aasrud jeahta .
Referansedåehkien illeldahkh
' i konvensjovne nåhkehtimmien bïjre gaajhkesåarhts raase-sïerredimmijste jaepeste 1965 (RDK) lea dïhte vihkielommes alemetjeriekteles dïrrege gosse lea sïerredimmien bïjre .
Baarnetje Juvvam vueptiestamme .
Men ibie maehtieh nulle objeektem raajesisnie utnedh daaroen jïh svïensken gïelesne guktie åarjelsaemiengïelesne.
Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie gosse barkeminie pryöven mænngan ellies klaassine:
Soptseste satne byöreme Cecilia Persson edtja ööhpehtæjjine årrodh .
Staatenårrojh jeatjah noerhtelaantijste mah almetjeregisteren mietie leah årroejinie Nöörjesne orreme minngemes ruffien 30. b. raejeste veeljemejaepien
Dah maehtieh dam gaervies reklame-jallh doekemesplakatem sov lohkehtæjjese åehpiedehtedh .
Vihkeles kultuvrehistovrije
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie, nulle objeekte, adveerbe jïh veerbe.
Nov aaj tseegkijibie namhta faaleldahkem SFO-öörnegisnie , maanah edtjie leaksoeviehkiem åadtjodh , jïh jåerhkeskovline norh galkieh skreejredovvedh olles slïejhtieh .
Varki aejlegs aereden dellie bååstide Romsese vihth .
Akten biejjien Annine
vihkeles bieliem prossessijstie saemien terminologijem evtiedidh jåhta dan lissine jarkoestimmien tjïrrh byjjes paehperidie saemiengïelese .
Tjaelieh dov löönemenommerem jïh tjeakoesbaakoem
Gïelejarnge edtja gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh ovmessie råajvarimmiejgujmie barkedh goh;
Mineraalereeremen direktovrate edtja nuepiem vedtedh dajveaajhterasse , Saemiedægkan , tjïeltide jïh dan sjyöhtehke dajveståvrose jïh båatsoen sïjteståvrose lahtestimmine båetedh gosse ohtsemem gïetede .
Maandatesne jeahta dïhte krøøhkeme saemien kultuvrem jïh jielemevuekiem gorredidh tjuara jarngesne årrodh , jïh båatsoeburriej arealeåtnoe jïh reaktah byøroe joekoenlaakan tjïelkestidh .
18.00 .
Politihke lea daamtaj dov horisontem vijriedidh .
ektiedimmieh buerkiestidh gaskem eatnemevierhtieh , jielemh , årrome , jïh jieledevuekieh
Gellien aejkien dellie raeriem åadtjoeh vuertedh .
Mov lea onne maana ,
74 15 11 55 , mobil 950 54 490 , priv 74 15 16 21 , e-post: prest@samiskmenighet.no
Råajvarimmie 53 Kriminaalehoksen jarnge mij maahtoem åtna saemien gïelen jïh kultuvren bïjre ...
2. daltese
Dah sïjhtin maam akt orre lïeredh .
Daate biejjie dam voestes saemien rïjhketjåanghkoem heevehte mij lij Metodistegærhkosne Tråantesne jaepien 1917 .
- Mijjieh sïjhtebe daltese-bäjjanimmiem saemien gïelesne vuejnedh , Joseph Fjellgren dam jeahta , giem aaj raeriestamme sjïdteme goh kampanjeraerien åejvie .
b. Lásse Lars
Boelhkesne 5.1.2 edtjem sïejhme illedahkh referaansedåehkeste åehpiedehtedh jïh boelhkesne 5.1.3 sïejhme illedahkh goerehtimmiedåehkeste.
Partnere orre dïsse gie abortem dorje
Vuesiehtimmien gaavhtan jis daalhkesidie veedtjeme mejtie edtjieh golme askh ryöhkedh dellie tjuara göökte askh vaasedh åvteli åådtje viht reseptesne vïedtjedh .
Daelie ektiebarkoem Namsskoganinie utnebe .
Saemieh gellielaakan saejrieh guedtieh .
Mijjen aaj såemies tjaalegh jïh plaerieh mah elliesteekstesne gååvnesieh Saemiedigkiegåetesne jïh dejnie ovmessie kontovresijjine .
Øørnege lea gårredamme skovhteråajvarimmide sïejhmelaakan , jïh ij ajve fylhkengeajnojde , mej åvteste diedtem åådtjeme .
Dååjrehtsh Elgåeste aaj vuesiehtieh man vihkeles gosse byjresisnie eensi giele-duvtijh guhth maehtieh maanide dovne maana-girtesne jih skuvlesne åvtese juhtiehtidh .
gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte (jis sjyhtehke) 
Viertiestamme voestes budsjedtine jaapan 2011 , dle daate aktem ekonomeles gaertjiedimmiem / læssanamme radtjoestimmiekrievemem sektovresne buakta , medtie 2,5 mill. kråvnah jaepien 2012 (medtie 14%
Daate G1-daltese.
Jallh jeatjah rohkelasse .
Vihkeles daejredh learohkh dej fïerhtene daltesisnie ovmessie låhkoetjåanghkoeh pryövemisnie åådtjeme .
Krïhke lea jueriedisnie guktie edtjieh dam darjodh .
Samisk kirkelig valgmøte vil samles hvert fjerde år i forkant av kirkevalgene, første gang i forkant av Kirkevalget i 2019.
Dah patenteåejvieladtjh tjuerieh vååregevoetem jïh goerkesem vuesiehtieh daennie suerkesne .
aajjuvh aahkuvh åadtjoejigan .
Daah baahkereflektereme gaash atmosfærisnie sjædtoegåetiegaaside gåhtjoeh .
Daate raajese sjïere dan gaavhtan veerbe vedtedh lea ditransitijve veerbe jïh kreevie dovne ryöktesth objeekte jïh ovryöktesth objeekte juktie raajese edtja grammatihken mietie årrodh.
Jis eejhtegh jallh jeatjah åelieh gaskesadta sjïekenisnie vuarjesje jïh gaskem jeatjebem dam dorje jis dam jïjtse sæjhta , mah sjïekh jïh man båeries .
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh jaevreste Loamejavrri dahkoe Bieskehavrrese .
tjïrrehtidh Flere gjennom ' en mietie .
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie Raentserenjeanoen njaelmeste Bijjie Raentsierisnie (Ransaren) meatesth dam gåatomedajveraastem Jitnemenjaavran , Bijjie .
Mijjieh dovne vuastalibie , dejtie
Veeljh man gellie almetjh mah edtjieh meatan årrodh råållespïelesne , mestie man gellie learohkh saemientæjmojne .
Vaastoeh maehtieh aaj multiple choice årrodh.
Svïenske gærhkoem laehpedh Jis nænnoesth Svïenske gærhkoem laehpedh dov byjreske åålmegasse dam bievnieh .
ISBN 82-92558-07-1
taalevierhtieh diagrammeste , baakoelæstosne ohtsedidh jallh kreajnoehtimmieh veeljedh mah gellie lehkesne vg .
Piñón aaj kausatijve molsedimmiem gïehtjede, men dïhte kausatijve-inkoatijve/inkoatijve molsedimmie dam gohtje.
Aerpien maahtoe boelveste boelvide sirtedh lea jarngesne .
Daelie Staaren tjïelte dejtie råakedimmide aajhtseme .
giehpiedimmie sosijale joekehtsijstie healsosne
Voestes aejkien manne nulle objeekten bïjre govlim utnim luste goerehtidh maam ij våajnoes aktene raajesisnie.
19:00 Gaskebiejjie Thon hotellesne
Noerhte-Trööndelagen fylhkengærjagåetie lea pijone
edtjieh vijrebe sjïdtedh mejgujmie jienebh
ij saemielaaken gïelenjoelkedassh prijvaten båarkarimmide dijpieh .
Dueljieh , gaamesh jïh gaalloeh rïrresjibie gåaroemasse .
Leatoehvierhtie maanajgeatan mij edtja gïelem evtiedidh jïh baakoelåhkoem lissietidh .
Temperatuvrem bijjebe 41 graadh åtna .
golme jïh govhte aski gaskem jïh vaejliem bijjebe 39 graadh åtna .
Sæjhta Noerhte-Trööndelagen låhkoem sertiestimmijste spielevierhtijste gaarsjelimmietseegkeldahkide reeredh jïh prijoriteradidh dej krievemi mietie mah daan öörnegasse bïejesuvvieh , aktene lihke laavenjostosne staatine , tjïeltigujmie jïh bigkijinie / ohtsijinie .
Learohkh maanagærjah tjaaleme
Tjoerh jïjtje saemien gåetesne soptsestidh jallh soptsestamme , jallh guhte dov eejtegistie gåetesne saemien soptseste jalh soptsestamme , jallh guhte dov aahkijste jallh aajijste gåetesne saemien soptseste jallh soptsestamme .
Dellie maahtah aaj interaktijve programmh nuhtjedh goh eensi gaskesadteme .
Jaevrien akte jïjtse stoerre-dååpmehketjïerte seamma goh Mjøsan .
Jis boernengåetiem operasjovnine laahpehtidh
Mijjen ulmie lea jåarhkedh saejhtine jïh åvtehkefylhkine årrodh maana-jïh noerepolitihken sisnjelen .
Stenfjellen mietie (33b) lexikaale kausatijve jïh (33c) leah dovne lexikaale jïh syntaktihke kausatijve.
Jïlhts lea åålegh dïhte medisijneles vuarjasjimmie mij nænnoste jis datne edtjh hoksem åadtjodh jïh mij hokside datne edtjh åadtjodh .
jïjtsh lohkemedååjrehtallemh åvtese buektedh , jïh buerkiestidh man åvteste nimhtie-numhtie tjïelkestamme jïh ussjedamme
Bielielehkie dejstie maanijste utnieh noerhtesaemien goh gåetiegiele , lissine åarjelsaemien jih daaroen .
Tjaalege leessesåvva lïerehtimmiesæjjan .
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta ståvroeh leah maehteles ståvroelïhtsegh åådtjeme gellielaaketje daajrojne saemien eatnemeåtnoen jïh siebriedahken bïjre .
Slabakova (2016) naemhtie buerkeste: "One of the harderst tasks would be to acquire a mismatch in the exponents of feature." Vuesiehtimmien gaavhtan: Dïhte akkusatijvevæhta -m gååvnese saemien, men ij daaroen.
Gaajhkesh gïeh healsoe- jïh skïemtjehoksesne berkieh leah sjeavohthvoetedïedte .
Dïhte reereles åvtehke lea raerieålma .
Veeljemi gaskem mijjieh moenebe dah gieh mænngan båetieh dejtie lïhtsegh jïh sijjiesadtjh laantedigkie- jïh tjïeltereereminie mah mandateboelhkem orrijidh .
Lohkemen bïjre lohkehtimmesne gosse lohkedh
nr 28 (2007-2008) Samepolitikken , tjuvtjede Dan nøørjen gærhkoen sjïere deadtan saemien gærhkoejielemen åvteste .
Mijjieh sïjhtimh staaten nuelesne årrodh , bene åarjelsaemiej gaskem lin , jïh leah joekehts åssjaldahkh mejtie saemieskuvlh byöroeh staaten jallh tjïelten nuelesne årrodh .
Dah geer - ve almetjh maehtieh dejgujmie soptsestidh guktie lea dejgujmie , mejnie dah eah trååjjedh , jallh maam dah tuhtjieh lea nåake jïh gïerve maanagïertesne .
Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie (NSR .
Læjhkan gåarede lohkehtimmiem öörnedidh akten nænnoesåbpoe gïelebiesiemaallen mietie goh daan biejjien , dsj .
Saemiedigkien kultuvreståapoeplaanem tjïrrehtidh , orre kultuvreståapoeh tseagkodh jïh daaletje kultuvre- jïh darjomeståapoej juhtiehtimmiem tjirkehtehtedh
Voestenahkeste snoelke tjïelkes jïh muvhti biejjiej mænngan söökebe sjædta , jïh viskes jallh kruana .
Barkijh PPT .
Men åarjelsaemide tsiehkie lea annje itjmies .
Barkedh ihke laavenjostoe ööhpehtimmieinstitusjovni jïh gïelejarngi gaskem hijven mierietsiehkieh åådtje
Jon Todal:
Pedagogihken-psykologihken dïenesje (PP-dïenesje) Dïenesje mij raerieh skuvlide , tjïeltide jïh fylhkentjïeltide vadta sjïehtedimmiej bïjre maanide jïh noeride sjïere daerpiesvoetine .
Aaj Djupvik Camp jïh Maskin AS .
Daate viehkehte aamhtesem sjyöhtehke darjodh .
Jupmele , ibie guarkah guktie jieleme dan hijven jïh aavojne jïh hïehketji jeatjhlaakan jïh nåake sjædta .
Jis toelhkem daarpesje maahta jïjtse laantedigkien toelhkejarngem bievnedh .
Vihkeles datne buerie astoem åtnah buerkiestidh mij akte goerehtallemepryöve lea , man åvteste dijjieh edtjede dagkeres pryövem utnedh jïh guktie pryöve edtja tjïrrehtamme sjïdtedh .
3.2.2 Distraktöörh
Dannasinie vihkeles noeride tsevtsmem vedtedh gaajhkine suerkine .
Teekstem lohkedh:
maahta viehkiem ohtsedidh jis daarpesje
beelhkedh .
Jis ih baalhkavihtesjimmieh åadtjoeh , krïebpesjh dejtie åadtjodh .
6.2.5.
Gaskese Gaskesadth mijjem ihke digkiedidh , övtiedidh åssjalommesh jïh vuekieh !
barre bara væssja orka:3s aktem ett:ACK moerem vedträ:ACK löödtedh.
Mah fylhkengeajnoeh dov tjïeltesne ?
Dïhte vihth tjïerteste akte dagkeres faalenassse maahta dam saemien gïelem jïh saemien kultuvrem eevtjedh , joekoen desnie gusnie saemien ij leah aarkebijjien gïele .
Nøørjesne ij leah guhkebem vihkelommes vielie gaajhkesidie vedtedh , bene sjïere almetjh viehkiehtidh mah dam daarpesjieh .
Dah raajesidie aaj baakoegaevnjieruktiem vuesiehtieh, saemiengïelesne SOV raajesinie (2a) - (4a) jïh daaroengïelesne SVO raajesinie (2b) - (4b).
Juktie aktem stuerebe lissiehtimmiem studijepoengedorjemassesne gorredidh, sæjhta joekoen åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelen gaavhtan, annje nuepie årrodh jienebh aalkoekuvsjh aelkedh mah maehtieh maahtoem vedtedh juktie bæjjese vaaltasovvedh bachelorööhpehtæmman saemien gïelesne.
 (Gaski / Kappfjell , Åvtese jåhta - åarjelsaemien tjaalegh jïh tjaalegh åarjelsaemien .
Maehtieh aaj gossestidh jïh muvhtene vaejliem utnedh .
Utsi , Per Mikael (2007): Traditionell kunskap och sedvænjor inom den samiska kulturen - relaterat till bevarande och hållbart nyttjande av biologisk mångfald .
Tjielte idtji maehtieh vihties laakan sijjiem luhpiedidh jis dam vihth darpesjin , jih nimhtie idtjin eejhtegh doesth juktie meehtin sijjine namhtegh sjidtedh jih gallesh åssjalommesidie maanagierten bijre laehpielin .
nommenualantjaalemem , jarkostimmieh jallh jeatjah barkoem maam tjaatsegi sisvegidie dæjpa nænnoestidh
Maahta gellie centimeterh sjïdtedidh måedtie askine .
Mijjieh veasobe aktene veartenen bøøremes laantesne gosse ussjedibie reaktajearsoesvoetese .
Bielieulmieh:
Moenehtse vïenhti positijve sjïere aevhkieh lin daerpies , juktie seamma reaktah buektiehtidh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem .
Gålkoen 26. b. 2001 Nils Aslak Valkeapää aktem påastekåarhtem Japanistie seedti ,
soptsestidh guktie lea njoetske beapmoeh aerpievoeten mietie åtneme , jïh guktie maahta orresth-laakan daelie jurjiehtidh .
Molsedimmie roehtsh maadtojne åtna jïh syntaktihke kausatijve veerbh maadtojne åtna.
jovkedh IV byöpmedidh tjuedtjielidh fahkedh III tjihkedidh bïssedidh vaarredh IV vaedtsedh I tjaeledh I tjahkasjidh åeredh I åarajidh aelkedh I govledh IV ryöknedh V lohkedh IV sïjhtedh IV maehtedh I galkedh IV edtjedh IV båetedh I vaeltedh I tjoeredh IV sjïdtedh IV åadtjodh II sjeakodh II darjodh II saemiestidh bïssedh IV barkedh IV saarnodh II gåaskodh II jurjiehtidh doeltehtidh voessjedh IV bissedh I noeledidh gåårvedidh åestedh I lïegkestidh mujhtedh I skarredh IV stååkedidh eejehtalledh IV bårrestovvedh IV saavredh IV vuertedh I vuartasjidh veedtjedh VI galhkedh III orrijidh soptsestidh vuejedh I vuelkedh I dåeriedidh mïnnedh IV
Dan gaavhtan manne sïjhtem goerehtidh mejtie maahtam illedahkh dehtie Transfer-effektijste gaavnedh dovne G2 learohki jïh aerpiegïelen soptsestæjjaj luvnie dan gaavhtan eah raajesh nulle objeektine jååhkesjh.
2009:esne prosjekte aaj tseegkesovvi juktie sjeakodh 13 jeatjah vuetjeme- jih lïerehtimmiemdajvh mah gelkieh orrijidh boelkesne 2010-2013 , jih daennie barkosne lea aalkeme dotkeme- jih evtiedimmieprosjektem guktie haestemh tjijredh guktie pluevieh gïetedidh mah leevlesmetallh leah deerjehtamme .
Gosse åvtielistie akte dejstie objeektijste daajra guktie vuesiehtimmesne (43b), dellie hijven gåarede dam guarkedh.
- Gosse dam voenges healsoesuerkiem orrestahta dellie tseegkeme Dajvemedisijnen jarngeste sæjhta akte sïlle reaktoe otnjegen vööste årrodh juktie seammavyörtegs dïenesjefaalenassh evtiedidh saemien skïemtjijidie julevsaemien dajvesne , Olsen jeahta .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 25 bielie 26 bielijste
Jïjtse barkoedåehkiem tseegkedh jïjtse darjoemassen sisnie mij processem voestemes boelhken mietie juhtehte (dåehkie edtja årrodh goske tjuvtjiedæjjah leah riejries dah barkijh dïedtem aelkeme vaeltedh juktie byjreskeaspeekth integreeredh .
Åvlavuelien råantjoeh .
Raadijo jïh TV
Balto , Asta .
almetji , kreeki jïh dahkoen bïjre soptsestidh saemien heamturine jïh soptsesinie , jïh såemies kreekejoejkh damtijidh
Saemiengïelesne vokalelåhkoe jallh diftongelåhkoe aktene baakosne sæjhta soptsestidh man gellie lïhtsh akte baakoe åtna .
Gaajhkesh mah tjaatsestimmiereaktam utnieh maehtieh stoerredigkietjirkijinie veeljesovvedh .
Pihtesaemien gïeleutnijh lea dan vaenie dovne sveerjen bielesne .
Dan åvteste sïjhtim dam goerehtidh.
elmien vøøste åådtje vuejnedh .
Lohkehtæjja tjuvtjede jïh jeahta dam stööremes taalem (5) jïh guhkiebasse ryöknoe golme soermine 6 , 7 , 8 .
Tuhtjem mielhkie joekoen njaelkie .
Edtja aaj goltelidh , guarkedh jïh digkiedidh ovmessie aamhtesh jïh dåeriesmoeretjoelmh juktie faagedaajroem vejtiestidh .
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth , lohkeme- jïh tjaelememaahtoe lea dovne akte ulmie jïjtsinie jïh akte daerpies våarome jis edtja guarkedh jïh abpe jieledem lïeredh .
75% rabadte
Raerie aaj vihkelesvoetem byjhke EN:n njoelkedassijste jieliemasse jïh almetjereaktide daan sjïekenisnie .
Manne åtnam dihte dan stoerre , manne destie barre billem .
REERELES KONSEKVENSH ...
Daennie gietedimmesne dle dahkoeprogrammen åejvieprinsihpide nænnoesti , aktine prinsipielle budsjedtejoekedimmine dejtie orre fylhkengeajnojde .
Edtja sjïehteladtedh ihke geerve saemieh mah eah saemien maehtieh , edtjieh maehtedh daerpies betniedaajroeh skååffedh , sjïehteles lïerehtimmien tjïrrh .
" Aarvoeskaepiedimmie jïh jielemevuekie Noerhte-Trøøndelaagesne " lea dïhte nomme Regijonale evtiedimmieprogrammese 2009 .
gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkomeskuvlh leah jarnges .
Naemhtie dle maahtoe matematihkesne daerpies juktie guarkedh jïh maehtedh prosessh siebriedahkesne eadtjoestidh .
Verbh subjeekti mietie 1 (19) Verbh subjeekti mietie 2 (10) 
Voestes iereste gosse gïelh vierteste dellie maahta nænnoestidh dah joekehtedtieh.
Dovne båatsoe, skuvlh jïh jeatjah gaavnedimmiesijjieh leah fåantoeh mah vihkeles orreme juktie gïelem vaarjelidh.
cuvke gå sönder:3sgtr láse.
Leahta Betnie
Manne ussjedamme dejtie mah åadtjoejin guhkiebasse jieledh dah mah beetsin , fïerhten biejjien mænngan .
Lohkh mubpiem sæjroem jïh ohtsedh gaajhkem maam bååhkesjæmman daarpesjh .
Tsiehkestahta reentabaalhkah 10,4 mill. kråvnine jaepien 2011 .
Healsoedotkeme Nöörjesne lea joe joekoen striengkies etihkeles njoelkedassi nuelesne, jïh naakenh sijhtieh dagke jiehtedh etihkeles njoelkedassh saemien healsoedotkemasse eah leah daerpies dan sjïeken gaavhtan.
Guktie nasjonaale gïehtjedimmide evtede ?
- Politihkeles krirrieh
Prosjekte vyörtegs dååjrehtimmieh vadteme , jïh åtna dam goh læhkoes .
Jis sæjhta hoksem mij ij akute jïh ij sïjhth jienebe enn skïemtjijemaaksovem maeksedh edtja tjirkemem utnedh mij vuesehte hïejmelaante hoksem maaksa .
Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh , buerkiestidh , guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste dah ovmessie lahtesh aevside jïh bovtsh ovmessie tjåerviejgujmie .
96 8 .
Noerhtekalottesne saemieh vyöseme goh akte åålmege , jïjtsh gïeline , jïjtsh aerpievuekiejgujmie jïh jielemesjïehtedimmiejgujmie guhkiem åvtelen dah nasjovnaalestaath tseegkesovvin .
Guktie edtja daejtie golme råajvarimmide rïektesisnie tjïrrehtidh, ij leah moenehtse sov reektehtsisnie neebneme.
Barkijh mah leah stïeresne vuepties tieh gosse maanah orre baanth viedtieh , jïh dah leah vååre ge olles dagkerh prosessh sturrh .
lugnaitr/bli avledd från att gråtaitr:INF 'Mor tvingar/uppmuntrar barnet, att det ska bli lugnt/inte gråta.' c. Tjidtjie mor maanam barn:ACK tjabrehte/eevtjede tvinga/uppmuntra:3s vaedtsedh/hajkedh/roehtedh.
Tana:ČálliidLágádus .
Lïerehtimmie dam voestes lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmiem jïh dam vijriesåbpoe evtiedimmiem lohkeme- jïh tjaelememaahtoste feerhmie , aktene ahkedh evtiedimmesne abpe lïerehtimmien tjïrrh .
Buerie båeteme saemiej åålmegebeajjan
galhkuvem tjaeledh
Dam programmem maahtah internettesne gaavnedh jïh dov datamaskinese åadtjodh .
Ibie gujht maehtieh jaehkedh daate lea jeatjahlaakan saemien siebriedahkesne , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
Museume- jïh kultuvremojhtesesuerkie
Learohkh maehtieh sjïehteladtemem åadtjodh ?
Jijnjesh vaajtelin edtji skuvle båatsoeburrie-dajvese juhtedh .
Daah latjkoeh leah nuhtjemisnie daan raajan Stoerredigkie råajvarimmieh jeatjahtahta .
Doh uvtemes tjiehpiesvoeth leah:
Sagka maahta sån aaj viesjies taalegoerkesem utnedh (vuartesjh teemam Taaledïejvese vuelielisnie).
.
Mijjen viertiestimmieh tjåanghkan ektiedimmieh jeatjide almetjidie buektieh .
Akte politihkeles krirrie akte såarhts åårganisasjovne gusnie almetjh mah mïelem utnieh guktie siebriedahke byøroe skearkagidh .
Gïeledajve: Gïelegeografeles dïejvese mij dajvem buerkeste gusnie akte gïele åtnasåvva .
bïevnesh .
Jeenjesh aaj dååjrieh dearjoe aalkoealmetji dajvijste skaarah buektieh nåejside jïh maanide .
Råajvarimmie 8 .
Jienedamme gïele- jïh kultuvreguarkoem politijesne
77) daam Kipaskyn haamohkem buerkeste.
Saemiedigkie åtna gïelejarngh goh iemie aktöörh juktie orre gïelejarngh tseegkedh , jïh daaletje gïelesijjieh saemien gïelese vijriesåbpoe evtiedidh .
Daajroe byögkeles gïelesoejkesjimmien bïjre Skandinavijen ålkolen
Mejtie beetnegidie åadtjoeh nuhtjesovvedh ?
Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
Dej golmi veerbi roehtsh læjhkan maam aktine dej jeatjaj roehtsigujmie mej daesnie buerkiestamme.
TIDSPUNKT DEL-TEMA
Tïjje goerehtimmide jïh gïehtjedimmide mïnnemen åvteli jallh gïetedimmien åvteli ij ryöknh dejtie aejkiemïeride mij leah meatan hoksegarantijesne .
Jis sperma båata gosse dam luajhta , dïhte sæjhta jiehtedh tjoelenjoetseldh sjædta .
Sijjieh sinsitnien kråahpine gaavnedh: soptsestellieh , ohtsedh , damth jïh jiehtieh maam tuhtjh
TjidtjieAehtjieGaajhkh åerpenh Båarasåbpoe åerpenh Nuerebe åerpenh AahkaJeatjah laahkoeh Ij guhte Gosse vuejnebe giejnie vaestiedæjjah daarosteminie dellie vuejnebe 72,2% vaestiedæjjijste tjidtjine daaroestin, mearan 66,7% vaestiedæjjijste aehtjine daaroestin.
Jïjnjebh bïevnesh Dov leah jïjnjebh gyhtjelassh veeljemenuepiej bïjre hoksesne Sveerjesne maahtah ringkedh Sjukvårdsrådgivningen telefovne 1177 .
Dej gaskem Gollevárri Deatnun tjïeltesne jïh Noidiidčearru / Kjøpmannskjølen Båtsfjorden tjïeltesne aktene sjïere sijjesne .
NASJONAALE PRYÖVEMH JÏH .
Dïhte tjarke domtese maam maahta abpe kråahpesne damtasovvedh .
b. Ubranie clothes wysuszyło dried się refl (wysuszyć się 'drycaus-incho') 
Dennie noerhte regiovnesne lea skuvle saemien maanide Aarbortesne gusnie
Desnie CDem " Tjïjhtje tjaebpies " darjoejin .
Naess , Arne (1981) Ekologi , samhælle och livsstil .
Referansedåehkie seamma lïerehtimmieh åadtjoeji goh goerehtimmiedåehkieh.
Akte dejstie råajvarimmijste mij lea Nordlaanten Fylhkenålman nuelesne , lea gïelebiesieh evtiedidh dejtie maarkesaemien noeride , laavenjostosne dejnie Jukkasjärvi-dajvine Sveerjesne .
 (96) a. Jijnjesh många hov
Goh dijjieh badth daejrede dle jienebelåhkoereerenasse buerebh sæjhta byøgkeles skuvlh utnedh .
Juktie nuekies edtja sjïdtedh hijven jis maanese jovkemsh faala .
saemiedigkien giehtjelimmieh saemiengïelen jïh saemielaakan gïelenjoelkedassh tjetskeme vuesehte aaj ennje jeenjh haestemh gååvnesieh åvteli saemielaaken gïelenjoelkedassij nænnoestimmieh ellies tjïrrehtidh .
Saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma tuhtjie dihte luste goh jeenh ohtsemh båateme gïelebarkoen gaavhtan jeenemes lehkijste Saepmeste .
Akte håvhtadihks gïele lea akte gïele gusnie ahkedh vaenebe maanah gïelem soptsestieh , akte ietjmies håvhtadihks gïele lea akte gïele maam mahte ajve geerve almetjh sopsestieh , jïh akte mahte nåhkehtamme gïele ajve naan gille båeries almetjh soptestæjjah åtna .
Fylhkendigkie - jïh tjïelteståvroeveeljemisnie maahtah kandidaatide steemmeleahpesne aktem persovnesteemmem vedtedh .
Raajroe 6 åtnasåvva dejtie bijjietjaalegidie goeresne , maam learohkh edtjieh dievhtedh: a. Celle A6 gåaroes b. CelleB6: Tjaelieh " Presens " jallh " Preteriume " jallh aktem jeatjah baakoem mij vaerben tijjem buerkeste .
eredh jih goerkese
Manne alvesadtem dagkerh heannadimmieh annje Nöörjesne heannede jaepien 2012 , jïh dïhte vuesehte gaajhkesh mijjieh tjoerebe maam akt darjodh juktie gorredidh dovne eejhtegh jïh mijjen lïerehtimmieöörnege maanide jïh noeride lierieh jeatjah kultuvride jïh almetjidie ååktedh .
Kymrijegïelen tjijreme Walesinie ij maehtieh jeatjah vuekesne buerkiestidh goh dïhte iedtjeles skreejrehtimmiebarkoste båata jïh voerkes byjjes gïelerååresjeminie .
- gaarsjelimmie jïh jeatjah darjomh eejhtallemisnie
Almetje jïh byjreske edtjieh guhkies vuajnosne maehtedh orrestidh jïh nænnoes ligkien åvtanidh aaj tïjji mietie gosse dovne jorkese .
Gellie gïeline maehtebe subjeektem raajesinie sliejhtedh.
Sjiehteles aktem biejjiem askesne veeljedh juktie aelhkebe mohtedidh maam damta .
Saemien jieledevåarome tjarke håvhtadamme sjïdti jïh juhtijealmetji jieledevuekie ånnetji ånnetji nåhkeli.
Geerve almetjh leah jïjnjem maahtoem jieliedisnie åådtjeme , goh barkoedååjrehtimmie , gåetiebarkoe , ovmessie såarhts lïerehtimmie / kuvsjh , skuvle , gosse meatan orreme åårganisajovnejieliedisnie , siebriedahkejieliedisnie j. v.
Gïen bïjre ussjedh daan biejjien ?
NSR ulmiem dåårje øøkologije- , kultuvre- jïh øøkonomijeguedtijes båatsoem utnedh jïh båatsoen mieriekriebpesjimmieh jïh jïjtjeståvroem nænnoestidh .
Budsjedtem giehpiedidh juktie konsulentedïenesjh åestedh
Skuvlesne vaenie saemiej bijre
Idtji Meessijasse edtjh nimhtie vaejvedh jïh hearlohkevoetese tjaangedh ?
Tijje: 8-10 tæjmoeh
Mijjieh sjïehteladtebe asfaltebarkoem bæjjese lutnjedh .
Viktig med kunnskap
Jallh jis naan guvvieh gaskevearman beaja mah leah mïedtelimmie .
TONO lea luhpiem vadteme musihkem provhkedh .
Gosse mijjieh gïelem lïereminie mijjieh aaj grammatihkem lïerebe.
Ij ryöknh destie gosse maanadovvedh .
Mij dåastoevidie pryövenassem vedtedh ?
* Logo edtja seammalaakan årrodh dovne gosse trygkeme jïh digitaale hammosne .
aktem trediagrammem , aktem tabellem mïnnemetïjjigujmie jallh aktem dorjesebïevnesem .
Aamhtese: Gïelebarkoe " Dïhte orre gïele "
Intransitijve paarrebielie daennie dåehkesne seamma goh övtebe dåehkesne.Vuesiehtimmesne (98) okse jïjtse faamoste gaahpode sjædta dellie roehtse gaehpie gietjie -n- åådtje, jïh dan lissine aaj tjoejemolseme.Men ij leah seamma laakan transitijve paarrebielie, gosse agente aaj meatan raajesisnie (daennie vuesiehtimmesne Næjla dïhte).
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka 984 87 576 , Liss-Ellen Ramstad 784 74 000 jïh regijovnedirektööre Kriminaalehoksen regijovnesne noerhte Jorid Midtlyng tell .
Guktie goerehtimmiem tjïrrehtamme
Dïhte aaj staaren uvtemes alme tjeveel jeme tjirkije , jïh staaten ååre dæj ja olkese .
Gaske-viermieh ektievuekie-barkoe aaj daerpies jis øøhpehtimmie edtja stinkebe dej jillemes daltesinie sjidtedh .
Lïerehtimmieh: GD 1 (n=3) GD 2 (n=5/3) GD 3 (n=1) Gaskemedtien % Gaskemedtien % % Direkte objeekth 1 (17) 13,00 9,80 14,00 Direkte objeekth 2 (10) 8,33 7,00 4,00 Tjåenghkesne (27) 21,33 16,80 18,00
dov healsoetsiehkie
Aartigkele 4 Naasjovnen åejvieh aktene rïjhkesne , mah vuartasjieh mejtie råajvarimmiem luhpiemdidh aktene dajvesne mij daan konvensjovnen mietie raastenbijjelen båatsose nuhtjesåvva , dah gelkieh vierhtiedidh dan guhkie gåarede dam dajvem geehtedh råajvarimmiej vuestie mah maehtieh dajven båatsoem tsagkestidh .
Jïjtjehke nyjsenebiejjien dle dan åvteste akte aavoe soptsestidh , daelie vååjnoe goh jeenjesh leah sïemes aalkoealmetjenyjsenæjjah reakta vaarjelimmiem åadtjodh , dam edtja sjïerelaakan krööhkestidh , Vibeke Larsen New York ' ste soptseste .
Nuhtjh dam biejjielåhkoem jïjnjem , guktie åadtjoeh jïenebem soptsestidh jïh nimhtie dam njaalmledh gïelem buerebelaakan lïeredh .
Daerpies hov leah evtiedimmiebarkoem jïh haemieevtiedimmiem gïeleööhpetimmide saemien
Avijse Snåsningen: Avijsesæjtoeh åarjelsaemiengïelesne ...
Göökte biejjiej mænngan bååstide dåastoevasse båata jïh orre daalhkesh åådtje mah tjaskane boernesgåetiem guktie jiemiem luejhtedh .
Mah moeride ?
Edtja maanide soptsestidh goh gaajhkide jeatjah almetjidie .
Vuartesjh aaj 7. kapihtelem , ulmie- jïh illedahkestuvremen bïjre .
Dïhte stoerre tyjjestuhtjem mejnie maanam njåatsastahta , tjidtjebe maanam jïjtsasse gaarhkehte .
Nedtesijjie lea:
24 (52) 46% Goerehtimmiedåehkien illedahke joekehtimmiem våajnoes jïh ov-våajnoes objeekten gaskem vuesehte, mij sæjhta jiehtedh goerehtimmiedåehkie moenedeminie.
Tjaalege olkese båata guhkiem åvtelen learohkh edtjieh goerehtallemepryövide lohkemisnie jïh ryöknedimmesne darjodh .
Gujnelemmie maahta aaj gaatodh jeatjah sjïekenistie .
Gærjagåetiej barkoe lea bïevn esem , ööhpehtimmiem jïh jeatjah k ultuvrelle darjomh
Viehkiehtæjjah jïh viehkie Saemiedigkien kommunikasjovnegoevtese lea stïeresne abpe konferansesne goh viehkie preessen lïhtsegidie .
ÅENEHKS TEKSTE
Akte dagkeres faamoe lea eevre vihkeles jis edtja saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh .
Åejviesuerkie dam logiske struktuvrem faagesne buerkeste , jïh histovrijem jïh dam kultuvrelle råållam faagese vuesehte .
- Vi ønsker å gratulere Røros kommune og befolkningen med innlemmelsen og gleder oss til samarbeidet om å fremme det sørsamiske språket, sier Keskitalo.
Meehte maahta mujjehtidh .
Reerenassen Dahkoesoejkesje saemien gïelide (2009) aaj bïhkedassh vadta fylhkentjïelti råållese goh regijovnaalepolitihkeles aktöörh: ... Sijjen laavenjostoelatjkoej tjïrrh Saemiedigkine , dle fylhberkieh soejkesjimmesne .
Mijjieh aaj Finnmarkesne vaanterdimh gusnie learohkh åadtjoejin meatan gosse slaaterdimmieh jih iervemh .
Dah rååresjimmieh Sveerjen , Såevmien jïh Nöörjen gaskem leah öörnedamme akten maallen mietie , göökte boelhkigujmie .
Dejtie maahta repeteredh gosse biejjielåhkoem / kalenderem eadtjohkelaakan nåhtede boelhken .
 (snïjre jïh sloeptje / snïjrsloeptje / snïjre jïh saerkie snïjren tjïrrh) 
Daerpies lea øøhpehtimmiem sjiehtesjehtedh duekien mietie guktie bøøremes dejtie .
Dellie dååjrieh barkoe aktem aajkoem åtna , jïh tjaeleme ulmiem åådtje .
Dïhte haesteme maam Saemiedigkie vuajna lea vaanoe faagealmetjijstie jïh lohkehtæjjijste mah maehtieh studentide lïerehtidh .
Jis diabetesem åtna jallh kortisontabledtigujmie båehtjierdeminie lea aaj vihkeles dåastoevasse jiehtedh .
Goerehtimmie varki jåhta
Aaj akte vuesiehtimmie guktie learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh .
Mohte gååvnesieh aaj maanah , gïej leah vaejvies tsiehkie gåetesne jih daaresjimmiem jih vaajvemem dååjrehtieh .
Sjïeke Saemiedigkie 25 jaepieh Histovrije Reaktah Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh
Datne åålegh reaktam åtnah dam jeatjahtehtedh , mohte pryöveme maam sleengki lea ihkuven aejkien haajpene .
Mijjieh vïenhtebe Israjele tjuara okkupasjovnem orrijidh dejstie palestijnen dajvijste .
Learohkh jïh lohkehtæjjah edtjieh buerebe vuekieh utnedh daata vöörhkedh , goh daan biejjien utnieh
Nyjsenekommisjovnen aamhtese EN .
buerkiestidh gusnie saemiengïelen sijjie Såevmien-ugrijhken gïelefuelkesne
Gihtjehtæjja Ane Helga Lykka lea reakadamme 1986 jïh byjjenamme Porsangerisnie Finnmarhkesne jïh Engerdaelesne Hedmarhkesne .
Ovmese veareldh
Daan raajan buektiehtamme jorkesidh mijjen kultuvren gaarvenimmien namhtah .
Aaj hawaii:sne jåhtemem gååvnese maam seammahaemesne systemem dorjeme goh Aotearoesne / New Zealaantesnie .
Paul Fjellheime dihte bøøremes maahta alkoelistie soptsestidh båatsoeburrie-skuvlen bijre .
Daelie maahtah tjiepine aelkedh .
Dastegh maanagïerth tjïeltine jeatjahlaakan öörnesuvvieh tjïeltereformen gaavhtan , saemien maanagïertefaalenasse ij edtjh nåakebe sjïdtedh , men buerebh buerebe sjïdtedh .
Kapitaale mij lea mijjen lea maahtoe , dïhte lea almetje-kapitaale , jïh sociale kapitaale , dïhte lea identiteete , relasjovnh jïh ektienimmie .
Saemien gærhkoeraerien lïhtsegh leah:
Hokse jeatjah sijjesne
vijrebeööhpehtimmiem " Maanavaarjelimmie unnebelåhkoeperspektijvesne " edtja vuartasjidh .
Muvhten aejkien maahta daerpies årrodh learohkem viehkiehtidh mielh gaavnedh mah leah akten aamhtesen mietelen jïh vuestelen .
ILO-konvensjovne mr. 169 , vihteste fïerhten saemien reaktam sov gïelem lïeredh jïh nåhtadidh .
Mijjieh limh meatan salkehtimmiemoenehtsisnie 5. bieliesalkehtæmman: Sjïehtedimmie jïh dåvvoden råajvarimmieh Norwegian Arctic Impact Assesment ' isnie (NorACIA) mij syntesereektehtsem darjoeji; Klimaendringer i norsk arktisk .
Mahte gaajhkh gïeh leah pryövenassevaaltemisnie orreme jeehtin dah barre ånnetji bååktjesem damteme jallh ij bååktjesem damth .
Gihtjemegoeresne lij 64 gyhtjelassh.
Learohkh maehtieh dejstie tjoejefijlijste jallh tv-programmijste jïjtje reportasjh jallh plearoeh darjodh .
Åelkiesbielesne daennie tabellesne 4.7 dah illeldahkh.
Fylhkendigkie sæjhta dan gåhkese gåarede karrierebihkedimmiedïenesjidie bueriedidh .
Deahpadimmiem bæjhkoehtidh Socialstyrelsen / Sosiaaleståvroen edtja bæjhkoehtimmiem healsoe- jïh skïemtjehoksesne , baeniehoksesne jïh dej barkijidie goerehtidh .
Müller jïh Hulk buerkiestægan gosse gïerve/kompleekse raajesh gïelesne A, dellie tjeakoes goerkese raajesisnie gååvnese, jïh dellie eah soptsestæjjah daarpesjh dagkerh raajesh jååhkesjidh.
Daamtaj lea voenges vuastalimmie tjïelte-iktedimmiej vøøste .
' en veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre 2014 mubpien våhkoen .
Akte detaljeringe budsjedteste sæjhta jiehtedh darjoe dejtie åådtjeme mieride vijrebe joekede dejtie goevtesidie j. v. Darjoen åvtehke tjuara akten vihties tijjemierien åvtelen budsjedtem joekedidh
Vaeriej jïh guevteli Jupmele , Råhtoej jïh velvien gellielaaketjevoeten Jupmele , Staari jïh jielijen Jupmele dov lïhke jielebe , dov nommesne rohkelibie .
Mijjieh sïjhtebe vijriesåbpoe barkedh nullevisjovnine aemieluesemen vööste .
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta årrodh veeljedh raastem bïejedh jis mij akt fer isvelihke jallh nåake sjædta , viehkine vuesiehtidh dïhte mubpie jallh doh jeatjebh edtjieh orrijidh , destie jïjtje vaedtsedh jïh / jallh viehkien mietie gihtjedh geerve almetjijstie .
- aath doehtedidh , gietigujmie barkedh , pc ' ine barkedh , vïedtjeguvvieh darjodh , spealadidh , tjaeledh , bietskiedidh jïh lïjmesjidh
Gusnie ohtjegåetie ?
Reerenassen giehpiedimmine 6 millijovnh kråvnine aalkoejieliemidie , budsjedteprosesse krïevije orreme .
dov din baalte bredvid lea, vara:3s måerie-biejjesne vredesdag:INE gånkide kung:ACK PL leerhkehte, krossa:tr:3s 'Herren är på din högra sida, han krossar kungar på sin vredes dag.'
Tjiehpiedæjja Anna Eeva Bergmann dam måaladamme guvviem Finnmark i gull (Finnmaarhke gullesne) dorjeme metalleklaerine (1965).
byjje , byssedh , dyjjedh , gylje , njyjhke , syjhtedh , tyjje .
' em , sosijaledïenesjem jïh healsoedïenesjem voebnesjidh .
Jeenjh daaroen maanajgïertij lea jïjtsh saemien goevtesh .
Reerenassen ulmie lea åålmegasse faaledh mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjem ij krööhkesth dej gïelen jïh kultuvren duekiem .
aerpievuekieh sertiestidh boelvi gaskem .
Dan åvteste dïhte tjabreminie ryöknedh , dellie Maarja daamtaj båajhtoeh vaestiedassh åådtje .
- Ij gåaredh dååhkasjehtedh ihke bïevnesh mah eah galkh byögkelesvoetese läjhkan byögkelesvoetese båetieh .
förändratr:3s 'Så tvinnar kärleken vår känsla, den förändrar vår vilja och våra tankar.'
saernieh jïh sjyöhtehke heannadimmieh digkiedidh Saemien eatnamisnie
Netto illedahkegraade vuesehte guktie mijjieh buektiehtibie orre maaksoeh vaeltedh , daaletje maaksoeh lissiehtidh jallh skåårvemh finansieradidh åvtese .
Båehtjierdimmijste impotensem jïh inkontinensem maehtieh almide sjïdtedh gusnie prostatacancere ij hinnh dan stoerre skaaram darjodh jïh ålvas skïemtjelassese evtiedidh .
Dotkeme saemide aktem mïrhke åvtetje aejkiem åtna.
Svihtjemeheaptoes?
Mij jaepie-boelhkide lea ?
Gïerve orrijidh rïevhkestidh , jïlhts dam sæjhta .
Bijjiemaaksoevaarjelimmie lea gosse boelhkem , 12 aski mïeresne ektine bijjemes 1 100 kråvnah maaksa skïemtjijemaaksovine .
VÆJKELE JOEJKEDH
Fylhkenraerien vuarjasjimmie:
Mijjieh sïjti jïh siebriedahki lïhke barkebe .
försvinnatr:PTCP 'Jag har tappat bort min telefon.'[Saernestæjja 4] b. Dellie Då
Sjïehteladtedh buerebe utnijereeremasse , guktie gaajhkh utnijh dejtie dïrregidie åadtjoeh mejtie daarpesjieh dehtie biejjeste gosse aelkieh , jis barkoem jeatjahtehtieh jïh irhkesuvvieh gosse orrijieh
tjïelten skuvlh staaten finansieradimmine, fylhkentjïelten skuvlh, staaten skuvlh jïh privaate gïelejarngh.
" Don jih daan birje "
Eejehtimmiegööleme gueliehokseste aevhkies
Tjidtj-aahka aaj skuvlesne Havikesne .
• DÆJPELES SJïEHTELAD
Dan åvteste libie duedtiesiebride bievneme mijjieh prosessine nïerhkebe jeatjah öörnegh gaavnedh sijjeste daan beajjetje öörnege , Muotka jeahta .
Vg: tjaa-lam tjae-ledh as-ke
tjaeledh jïh åehpiedehtedh dååjrehtallemh filmedomtesistie jïh lidteraturelohkemistie
Dah jïjnjem laanti bijre daejrieh .
Geajnoe mij optismem jïh jaahkoem vadta båetijen aejkien bïjre , dam tjuara båatsoe jïh dïhte saemien jïjtje nuepiem åadtjodh vaedtsedh .
Vuesiehtimmien gaavhtan:
Tjuara skåårvemidie maeksedh , jïh reente- jïh åesiemaaksoe læssanieh ekonomijesoejkesjeboelhke doekoe , jïh sagki vielie jaepiej 2015 mænngan .
Mejtie mij jeatja daerpies skuvlesne jallh gåetesne guktie learoe jih maahtoe buerebe sjædta ?
Mah taalefaaktah learohke maahta ?
Gieries voelpe: Mujhtieh gåassehks årrodh !
Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh / jïlleskuvlh Tïjjeperspektijve: 2009-2010
Alma jis vaestede:
ee: beere , deere , , eeremes , feerie , geerie , heerie , jeerie , kleerie , leerie , meerie , neelie , njeeruve , pleekie , reesie , tjeehpes , veelkes
Råajvarimmie 65 Goerehtalleme jïh evtiedimmie saemien baakoegærjijste
slita avtr:INF 'Här går det att sätta upp tältkåtan.
- 12 elliestïjjenstudenth (0,0 mill. kr).
Mijjieh sïjhtebe jïenebh tjïrrh
Haestedh saemiesiebride jealajimmiem saemiengïeleste bæjjese vaeltedh goh aamhtese , jïh vihties sijjieh tseegkedh gusnie learohkh jïh geerve almetjh maehtieh gaavnesjidh maam akt ektesne darjodh , vuesiehtimmien gaavhtan jurjiehtimmie , vytnjesjimmie jïh spïelh spealadidh .
Geerve almetjh mah maadthskuvlem jallh plearoeh illehtamme , bene eah jåarhkeööhpehtimmiem tjïrrehtamme , syökemen mietie reaktam utnieh jåarhkeööhpehtimmiem åadtjodh .
Voestes vuesiehtimmie Lågge Jalhts daate lea jïjtsevuarjasjimmie , maahta daam låggem aaj nuhtjedh gosse edtja lohkehtæjjajgujmie soptsestalledh , guktie eah jeatjebh åadtjoeh goltelidh jïh / jallh lohkedh dam vuarjasjimmiem .
Jaehkebe Jupmele maam joem mijjine dorje gosse lååvkesovvebe .
Molsehthlaakan 1: 279 tæjmoeh , learoehkidie guhth eah leah ammesgïelem veeljeme
Maahta sov dåakterem seamadamme gåessie jïh guktie galka illeldahkem pryövenasseste åadtjodh .
Dah båatsoealmetjh jïh jeatjah vierhtiealmetjh gihtjieh .
Byjjesfaamoeh dïedtem åadtjoeh dejtie nasjovnelle
Sjïere reaktah disse gie såevmien , saemien jih meänkieli soptseste jih reeremedajven sisnjielisnie .
Gärhkoe säjhta saemieh , saemien kultuvrem jïh saemien gïelide bäjjoehtidh
Revidert oversettelse mars 2003 med tilleggsprotokoller .
Gïelejarnge akte goevtese sjædta ektievoetesne åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese .
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitaloste , Adresseavisen suehpeden 12. b. 2014
EN:n bæjhkoehtimmie aalkoealmetji reaktaj bïjre (aalkoealmetjebæjhkoehtimmie) lea dïhte sïejhme mierievierhkie prosessese , dovne prosessen bïjre jïh galhkuvetjaatsegen sisvegen bïjre .
Staare raerie tjuara dåarjoem utnedh staare ståvroste sov politihkese .
Maab leah amma datne jis dorjeme mejtie leah dan guhkieb gååteme jih ij leah guhkebe geajnoe ?
Tuhtjem hïjven ektesne barkimh , gaajhkh dah barkijh internaatesne jïh mijjieh skuvlesne .
Daelie sïjhtijægan dam sijjen laavlomem bueriedidh .
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lea aamhtesisnie 23/08 govlehtimmielahtesem vadteme Mearoegaedtiemoenehtsen raeriestæmman , jïh dejtie bielide 2 .
Dïhte vihkielommes lea saemien akte obligatovreles faage sjïdteme .
Bieljieovleme gaskebieljine daamhtaj aalka dallegh jïh boelhketjem ryöhkoe .
nubpide andra:ILL PL saemide, same:ILL PL mijjieh vi hov
Lissine sïjhtem goerehtidh mejtie G1 gïele G2 learohkh/soptsestæjjah tsavtseme jïh dan gaavhtan eah nulle objeektem jååhkesjh.
Dah edtjieh aaj saem jih vuesiehtieh saemieh leah sjiere tjierte dej golme laantine .
Departemente sæjhta maajhööhpehtimmiefaalaldahkem evtiedidh jïh daamtaj learohkij reaktajgujmie saemiengïeleööhpehtæmman saarnodh .
Jis vielie bïevnesh saehtemen bïjre daarpesjh maahtah tjïeltine soptsestidh (maanagïertide jallh maadthskuvlide) jallh fylhkentjïeltine (jåarhkeskuvlide).
akte krirriepolitihkeles jïjtjeraarehke siebrie saemien noeride .
Teaterestuhtje aalka .
vaenie pedagogijhken viehkievierhtieh saemien maanide jïh saemien maanajgïertide sjïehtesjamme gååvnesieh mah maehtieh gïelebarkoem maanajgïertesne dåarjodh .
Akte goerpe dastegh akte nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale vuajnoe tseegkesåvva , åejvieladtjh mah dejbeeli konfiskeradimmiem jïh irhkemem bielijste dehtie saemien kultuvreste luhpiedin , daelie vienhtieh fer dovres daeveridie bååstede deelledh aajhterasse .
Maam ålma jïh nyjsenæjja dan voestes biejjien byöpmedin ?
Saemiej åålmegebiejjiem heevehtamme dejnie njieljie laantine gusnie saemieh årroeh mænngan 1993 .
Råajvarimmie 53 Kriminaalehoksen jarnge mij maahtoem åtna saemien gïelen jïh kultuvren bïjre
Gïeleskreejremeprosjekte , Elgå skuvlesne byjjeslaakan orriji gïjren 2006 , bene dïhte lij ajve dïhte aalkoe edtja dam åarjelsaemien gïelem orrestidh skuvlen tjïrrh .
hkie govhtede
16 saemiedigkien rollen bïjre ööhpehtimmiesuerkesne , vuartesjh råajvarimmiebealan .
JÅARHKEÖÖHPEHTIMMIE NOERHTE-TRÖÖNDELAGESNE 2012
Saemien vuajnoeste ij goh daate dahkesjh .
Akte iktedimmie jïh laavenjostoe faageskuvlefaalenassi bïjre ORN .
Montrul (2008) definisjovnem dorjeme maam baakoem aerpiegïele buerkeste, jeahta akte aerpiegïelen soptsestæjja lea akte unnebe-låhkoen guektiengïeledh soptsestæjja (Montrul, 2008, s. 161).
Dovne gieleøøhpehtimmiem jih skuvlelohkehtimmiem maahta gaskeviermen tjirrh åadtjodh , jih saerniestimmiegalkeme ektiebarkoem aelhkebe dorje
Lohkehtæjja aamhtesem åehpiedahta jïh soptseste jarkoestimmien jïh sjïehteladtemen bïjre tjaalegijstie .
Daatovemierhkesjimmie , ektievoetestoeredahkh / giebredahke Joe daelie maam akt daejrebe mannasinie beapmoebeetsuve sjædta .
soptsestidh mejnie Andrea edtja vielie barkedh , guktie Andrea edtja guarkedh maam satne edtja lïeredh jïh mannasinie .
Jaahkoeööhpehtimmie lea akte dejstie Nöörjen gærhkoen åejvieråajvarimmiesuerkijste .
Luhkienjielje veerbh mah mov materiaalen sisnie mah naemhtie tseagkanamme.
Lååjkede göökte etasjh , tjåanghkan medtie 500 m - jåarhkeskuvle gåetien jeatjah bielide naemhtie nåhtede:
Mij lea daerpies ?
Mubpie bielie pryöveste åajvahkommes taaleryöknedimmiem möölehte (addisjovne jïh subtraksjovne).
Pedagogh leah vihkeles dåarjehtæjjah åvtehkasse , jïh dïhte edtja maehtedh viehkiem åadtjodh jeatjah suerkijste gosse daerpies .
Aktede almetjistie dïhte gaajhkh almetjetjïerth sjugniedamme .
Jis edtja daam ulmiem jaksedh dle ojhte eevre vihkeles nuekies lohkehtæjjah saemiengïelesne gååvnesieh, ihke skuvleaajhterh maehtieh saemien gïelefaalenassem vedtedh gaajhkesidie mah reaktam dïsse utnieh.
Guadteles jielemebyjreske lea maadtoe guktie almetjh , juvrh jïh sjædtoeh maehtieh jieledh jïh åvtanidh .
Mongstad akte vuesiehtimmie dan båetijen beajjan .
Vaaksjodh guktie sijjiem gååvnese gosse gïehtjedimmiem tjïrrehtidh
' m jïh fylhkentjïeltem .
Åvteli voestes aejkien gååvnesieh naan aath mejtie maahta ussjedidh jïh naan aath mejtie maahta haarjanidh .
Daate lea vihkeles juktie dovne mijjen kultuvrehistovrijem gorredidh jïh vuesiehtidh .
Mijjieh stoerre dåehkine tjåenghkesne .
Prosjekten ulmie lea akte gaahpoeh siebriedahke , gusnie dan jeenjesh goh gåarede daan beajjetje TT-utnijijstie edtjieh maehtedh dam sïejhme ektieskovhtem nåhtadidh , aaj dongkemeskovhte jïh hoksehtimmieruvth mah leah gaahpode gaajhkesidie .
Saemien gïeleguedtijh vyörtegs daarjoem utnieh saemien gïelen bïjre , jïh daerpies dam daajroem nåhtadidh gosse edtja saemien gïelem evtiedidh .
o vaenebh vaaroeh konsumeeredh
aajkan - jåarhkeskuvlh Noerhte-Trööndelagesne - staatuse 2010 jïh evtiedimmie skuvlegåetijste 2025 raajan).
Gijrege biejjie bijjiebasse båata .
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan 55 992 900,- kråvnah dåarjojne dåårjeme healsoen , jielemen , gïelen , kultuvremojhtesevaarjelimmien , kultuvren jïh daajroen sisnjeli boelhken 13.05 - 19.09 daan jaepien .
Dellie geerve sjædta gïelem sertiestidh eejhtegijstie maanide .
Mijjieh aaj dah nuepieh utnebe mah laakine gååvnesieh gueliej jieledebyjresem vaarjelidh .
Daamhtaj slïedth viskesisse njovsh tjelmine , dan sjïekeste dej gïknjeleåerieh gaertjebe enn båarasåbpoe maanaj jallh geervi .
GOEREHTALLEMEPRYÖVI BÏJRE
nedtesne jallh paehpierisnie).
Ts.. .
Gosse strategijeaamhtesem gïetedi dle fylhkendigkie jeehti ekonomeles tsavtsvierhtieh byöroeh biejesovvedh sïejhme råajvarimmide sektovresne , almetjehealsoebarkoen sisnjelen .
b. Ööhpehtimmiesiebrie , Faagesiebrie jïh Maanagïerti eejhtegemoenehtse (MEM) maanagïertebiejjien bïjre laavenjostoeh .
Aamhtesesalkehtimmie fylhkenraaran
Dah barkijh tjuerieh maanide viehkieh tidh åehpies sjïdtedh dejnie orre sosijaale tsiehki ne .
- Gaajhkesåarhts , men hijven lea .
Saemiedigkie sæjhta politihkeles dåarjoem vedtedh daan barkose .
Dïhte sæjhta jiehtedh mijjieh maehtebe tjaeledh , jiehtedh jallh mïeledh mahte saaht maam .
Mah vuajnoeh åvtese utnebe saemien siebriedahkesne , gosse lea maanagïerten råållen bïjre maanaj bijjiedimmesne , dej gïeleevtiedimmesne jïh dennie vijriesåbpoe sertiestimmesne saemien aarvojste orre boelvide ?
Sæjhta Maana-jïh noeresuerkiem dåarjoehtidh daej råajvarimmiej tjïrrh jaepien 2011: Laavenjostoem vijrebe evtiedidh Noerhte-Trøøndelagen Maana-jïh Noereraerine (NTBUR) gïehteldimmie- jïh skraejriedåarjoen tjïrrh maana-jïh noeresiebride , jïh laavenjostoeguejmide noerepolitihkeles aamhtesinie
Daamhtaj maahta tjoelmedidh jis båajhtode guarkeme jïh vaahram unnede daate ikth vielie deahpede .
Dïhte tsiehkie Stoerredigkien jïh reerenassen gaskem lea jeatjahtahteme mænngan Maadtlaake tjaalasovvi .
Bealjehkh leah gåatomedajve Handölsdalen saemiensïjtese .
Marja dan væjkele mijjem eevtjedh .
Allemansrätten aaj eatnemereservaatesne , mohte maahta gaertjiedamme ovmessie njoelkedassigujmie .
[ snïjre , sjnïjre , sjnijde ]
faagesisvegem veele soptsestidh jïh digitaale meedijh jïh dïrregh nuhtjedh gosse dan bïjre soptseste
Saemiedigkie raeriestimmieh sæjhta saemien kultuvrejielemeaktöörijste
Tjuara sïevedidh learohkij reakta lea stinkes seamma man dåarjoen stuaradahke jïh dah tjïelth tjuerieh ektesne barkedh juktie hijven faalaldahke vadtasåvva guktie ööhpehtimmien ulmieh jaksa .
Ööhpehtimmiesektovre , sov stuvremestrategijen tjïrrh , sæjhta sektovren åvtehkh edtjieh daajroem utnedh jïjtje stuvremen bïjre , daajroe jïjtsh illedahki bïjre , jïh guktie jïjtse stuvremevoete viehkehte
Råajvarimmie 73 Lidteratuvrestipende saemien noeride ...
Saepmie Welcomes jïh CONIFA World Football Cup
Lissine jïjtsh noerhtesaemien lohkehtæjjaööhpehtimmieh orreme, mearan julev- jïh åarjelsaemien dajvesne dle daerpies orreme saemien gïelem lohkedh lissine lohkehtæjjaööhpehtæmman jis sæjhta saemienlohkehtæjjine sjïdtedh.
SAMER SJÄLVA ANSVARAR
dåeredieh organiseremem jïh tjïrrehtimmiem barkojste dejtie gieh orresth lïenese båateme .
Lea maam akt tjåanghkan geasa jallh aelkies konklusjovnh åtna
- Magkeres lidtjie daelhkie ?
Borkenesesne , Harstaden bæjngoelisnie lij ikt akte onne haakeneburrie-skuvle jih disse lij dej minngemes jaepiej geerve orreme learohkh åadtjodh guktie nimhtie aajhtaldihkie .
tsagkh voessem guktie dov feelemen mietie sjeahta !
hke barki jalts jïjnjh dåeriesmoerh lij .
Råajvarimmie 75 Dotkememaahtoem bæjjese bigkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne ...
Naakeni almetji mietie dah haamoeh jeatjaleejnes, enn maam baakoegærjesne tjåådtje.
Saemiedigkie leavloem beaja voenges daajrojde jïh goerkesidie gosse edtja åtnoen jïh vaarjelimmien bïjre eatnemegellievoeteste sjæjsjalidh .
Naemhtie Reerenasse dam bijjemes dïedtem åtna ihke staateles jïh tjïelten institusjovnh sijjen dïedth illieh , jïh byögkeles dïenesjh jïh faalenassh saemien gïelesne vadta fïerhten gïeleutnijasse .
Saemiedigkien lïhtsege Ellinor Marita Jåma (Snåamaanagïerth .
Ij naan njoelkedassh gååvnesieh guktie edtja darjodh gosse tjuvliestidh , vuesiehtimmien gaavhtan man guhkies edtja njoektjemen mubpien njaalman rijtedh jallh man jïjnje edtja njaelmiem rïhpestidh , dam jïjtje nænnoste .
Tjåadtjoehtæjja: Maahtoedepartemeente 2010 raejeste aktem öörnegem sjïehtesji tjeavadimmien bïjre studijelaajkoste 50 000 kråvnaj raajan , dejtie studentidie mah 60 studijepoengh jallh vielie saemien gïelesne illieh , goh akte bielie daejstie ööhpehtimmijste:
Daam joekoen hijven maahtam:
Dah edtjieh vijhte jaepieh desnie tjahkasjidh .
Åarjelsaemieh Fovsendajvesne billieh bïegkepaarhkh leah aalkove galhkuvasse båatsose Fovsenisnie.
Daate maahta aaj akte aevhkie Meehtese årrodh juktie posisjovnesysteemem guarkedh .
Dejtie maahta gaajhkh vaarjelimmieh ektesne nåhtadidh .
Dan åvteste sïjhtebe aktem jïjtse øøhpehtimmiem guktie åajvoeh raeriestæjjah skuvlesne berkieh .
Luste åahpenidh
Destie båata lïenen maahta jeenjebbh healsoejarngh åadtjodh mah privaten reginie juhtedh .
Daan biejjien medtie 1 millijardh almetjh veartenisnie itjmies giefiesvoetesne jielieh .
Mijjieh sïjhtebe ahkedh eadtjohkelaakan barkedh ihke Noerhte-Trööndelage edtja stuvrijinie årrodh mearoeburrien sisnjelen , jïh ihke fylhke edtja sov låhkoem åadtjodh gosse orre konsesjovnh joekede .
Fylhkentjïelte edtja hoksedh ihke jååhkesjamme faageskuvleööhephtimmie faalesåvva mij voenges , regijovnale jïh nasjovnale maahtoedaerpiesvoeth krööhkie , prijoriteradamme siebriedahkesuerkiej sisnjeli .
Daan biejjien jïjnjh faalehtæjjah faageskuvlesuerkesne .
Gosse vierhtieskuvleråållam åådtjeme dan saemien lïehfinansieradimmie staateles åejvieladtjijste , juktie vierhtieskuvlide juhtedh .
Ohtseme-mierie njoktjen 1. b 2008 .
Doh ovmessie maajhööhpehtimmiefaalehtæjjah joekehts öörnegh dan bïjre utnieh.
Jis dej bïjre vuarkoes årrodh dellie geervebe voenenskuvlh orrijidh saemien dajvine jïh ij maehtieh dam darjodh åvteli dam goerehtidh .
saemien lidteraturehistovrijen åejvieboelhki bïjre soptsestidh , jïh dam noerhtelaanti lidteraturehistovrijinie viertiestidh
Learohkh sïjse tsaekedh fïerhten jaepien lij sïjhteme geerve årrodh, men lij gåaradamme aktem golmenjaepien syklusem utnedh, gusnie doh saemien gïelefaalenassh synkroniseradamme sjïdtin lohkehtæjjaööhpehtimmine juktie normeradamme progresjovnem gorredidh.
- Mij lea bøøremes jïh vierremes stoerredigkietjirkijinie årrodh ?
Men dah gaskemedtien taalh vuesiehtieh hammoem presens lea aelhkemes haalvedh, dan mænngan objeektem jïh minngemes hammoem preteritum.
1.5 Baeniehealsoe jïh almetjehealsoe
Reerenassen noerhtedajve-straategijesne tjåådtje mijjieh edtjebe mijjen joekoen diedtem vaeltedh aalkoe-almetji reaktide .
Gosse dam ållesth vierhtieåtnoem vuartasjamme fylhkentjïeltesne , dle vuajna ekonomeles dahkoesijjiem gååvnese .
Læjhkan dah guaktah jiehtiejægan, dah subjeekth mah intransitijve veerbh nöörieh utnedh leah barre stuhtje dejstie objeektijste mah transitijve veerbh nöörieh utnedh.
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh gøøkte aalkoealmetji soptsestimmievuekieh viertiestidh .
Cookies utnieh guassan ovmessie teknijhken funksjovnide vadta .
njoelkedassiste sjidtieh .
Saemiedigkie maahta gietedidh jïh digkiedidh fïerhtem aamhtesem maam parlamente jïjtje vuajna lea vihkeles saemide Nøørjesne .
Govlehtimmieraeriestimmesne dle tjïerteste edtja aamhtesegïetedimmien njoelkedassh hævvi fulkedh mah mineraalelaakeste båetieh .
Bottleneck-hypotesen mietie daate dïhte mij geerve G2-lïerijidie, objeektem mïerhkesjidh jïh verbe subjeekti mietie sojjehtidh S- jïh M-struktuvrine.
Jupmelen earose jïh almetjidie dïenesjidh .
Tijje dej øvtiedimmiesoptsestallemi gaskems , kriebpesje gaajhkesijstie gieh meatan , ihke sinsitnine soptsestallieh jih nimhtie såårnieh guktie øvtiedimmie jåhta .
Edtja aaj maehtedh aarvoeh vuarjasjidh gaaltijinie , hypoteesine jïh maalline , jïh maehtedh illedahkh siebriedahkefaageles goerehtimmijste tjaaleldh åehpiedehtedh .
Krirrie daamtaj gohtjesåvva " tjïeltenåejvie ‐ krirrie " , ihke krirrie joekoen jïjnjh tjïelten åejvieh åtneme bïjre jarkan laantesne .
Jeehti: MANNE LEAM jieleden laejpie .
Akte fåantoe man åvteste akte tjïelke evtiedimmie studijepoengedorjemassesne åarjelsaemien gïelesne lea dan åvteste akte sjïdtije voerkesvoete jïh ïedtje åarjelsaemien jollebe ööhpehtæmman sjïdteme.
Tjelmie-ovleme aelhkieslaakan laaneste .
Ij lij mov jijtje gåetie , juktie internatesne årroejim .
Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Dïhte orre öörnege råajvarimmide dejtie saemien tjiehpiedæjjide lissehte , naemhtie guktie kultuvrebïevnesisnie tjåådtje .
Jïh dle dellie Tysklaantese aaj goh dle böötin dle aaj gankan aaj gåajka .
Maejstieh dam baakoem: Åålmegeveeljeme .
Aaj mijjen saemien siebriedahkesne edtja sijjie årrodh almetjidie joekehts tjoeleidentiteetigujmie jïh seksuellevoetigujmie .
Govlehtallemealmetje: raeriestæjja Saemiedigkesne jïh lihtsege prosjekten stuvremedåehkesne Brita Oskal Eira , tell .
Departemente sæjhta , saemiedigkien ektesne , saemien gærjagåetiegyhtjelassh vierhtiedidh gosse bïevnesinie barkedh .
Saemiedigkien leah jienebh laavenjostoeguejmieh mah mijjine berkieh juktie mijjen ulmieh jaksedh .
Men dam goerem maehtebe ovmessielaakan tseegkedh.
Domth goh gåetesne jallh goh guessie jupmelen gåetesne ?
Dah tabledth apotehkeste veedtjie .
8.1 Ekonmijenænnoestimieh tjïeltelaakesne
Maam idtjim vaestiedassijste guarkah ?
Gaajhkh [dåahkah] [voessese] jïh dah jeatjah stååkegaevnieh viskes [aaskan] beaja.
Vååjnem goh naestie mearoen betnesne .
Idtji maehtieh gan buet / , skïemtje sjïdti , idtji asth gännah , men dle desnie dle akte numhtemes saemien sjk (?
Jaepiej 2009 jïh 2010 reeknemasse jïh budsjedte naemhtie:
Jis maam akt aerebi neebneme ektiedimmesne jallh mij akt åehpies soptsestæjjese, dellie dam maam ij neebneme lea Topic.
Jaepien 2004 raejeste dle Megard goevtesedirektöörine orreme saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesisnie .
2009 raejeste dah njieljie kuvsjeraajroeh tjïrrehtamme jïh luhkieakte tjåanghkoeh .
skrapa:3p Dellie då gåpmanien, vältaitr ussjede tänka:3s jih och gæljede.
Skuvlegærjah jih faagegærjah:
Mænngan goh learohkh leah jijnjh dååjrehtimmieh dorjeme ryökneminie , sijhtieh mujhtedh 3 + 5 lea gaektesie , jïh daam vöörhkedh goh akte taallefaakta maam maehtieh mænngan veedtjedh guhkiesmojhtesistie .
Haasta åålmegidie vuekieh gaavnedh dovne guktie edtja lihtsegh saemien maadtojne goerehtalledh , jïh hijven vuekieh gaavnedh ihke bïevnesh dan bïjre olkese båetieh iedtjeladtjide .
Saemiedigkie lea kampanjem endelavdeg / #oassidus aalkeme sosijaale meedijinie juktie skreejredh jienebh Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaalasuvvieh , jïh saemiedigkieveeljemisnie steemmadieh .
Jis ih faalenassem sijjen bïjre åadtjoeh , dle prieviem åadtjoeh gusnie bïevnesh vuertemelæstoesijjien bïjre .
Muvhti veajkoej ajve akte gaertjiedamme låhkoe daeverijstie , mearan jeatjah aamhtesinie stoerre våarhkoeh .
Ij daarpesjh maam akt sjïere åvtelhbodti darjodh , mohte hijven jis idtji boetjeme jallh såemies badtjam nåhtadamme dygnem goerehtimmien åvteli .
Eengelske gïele akte veartenegïele .
soptsestimmievuekieh jïh aarvoeh viertiestidh såemies tjaaleginie daehtie tïjjeste soptsestimmievuekiejgujmie jïh aarvoejgujmie vaajesinie jïh almetjediktadimmesne
Bårredahkh hapsam guhkede lehkeste .
- Gïeltemes mov mïelesne man jijnjh tjåenieh jïh sijjieh leah , ij naan sjïere , jïh luste dah gujht aaj dan båeries .
Goevteseåvtehke lea Raerieålman nuelesne jïh raerieålman åvtehkedåehkesne .
Man dovres aborte ?
Byrkijen nasjovnaalepaarhkeståvroe
Datne maahtah raajesh darjodh aktine jeereldihkie jïh tjïelke gïeline , jïh meatan årrodh gosse dastegh aamhtesen bïjre soptseste .
Mijjieh edtjebe Jupmelem gaajhki bijjelen earoehtidh jïh iehtsedh , jïh dam jaehkedh .
Lars Jacobsen Hætta (1834-1896) Guovdageaidnusne byjjeni gosse geerve jaepieh .
Aaj sveerjen bielesne, abpe Saepmesne jïh festivaaline/öörnedimmine åejviejarngi ålkoli feeleminie.
saemien lohkehtæjjide buerebh nuepieh learoevierhtieøøvtiedimmine jïh jeatjah pedagogken øøvtiedimmiebarkojne barkedh , vg saemien skuvli teknigke sjisnjestruktuvrine , lohkehtæjjanøøhpehtimmie-institusjovni jïh saemien bertemi gujmie ektesne barkedh
 (6) Jeg leste boken.
vuesiehtimmieh daan joekehtsen jeatja baakojne.
Maahta ektese-vyöki jeatjah aamhtesigujmie barkedh , vuesiehtimmien gaavhtan eatnemefaagine jïh beapmoe- jïh healsoefaagine , bene gïele dïhte mij lea dïhte vihkielommes , jïh dïhte mij galka vååjnesisnie årrodh .
goltelidh , öörnegen mietie bïejedh jïh bïevnesh viertiestidh njaalmeldh tjaaleginie , jïh sisvegen bïjre ussjedidh
• NÆNNOESÅBPOE BïHKEDIM
Ræjhkoes skåajjh .
Daate jienebh giehpiedimmieh tsihkestahta tjåadtjoen ruvtedorjemassesne .
Gosse voestesgïelen grammatihke ij vielie maehtieh mubpiengïelen inputem tjeekedidh dellie meatan vaeltedh.
Dastegh Raavrevijhken tjïelte meatan sjædta saemien gïelen reeremedajvesne , dellie gujht akte lissiehtimmie sjædta guektiengïeledåarjoste NTFT Saemiedigkeste .
Vaajmojde rïhpestibie .
Stientjen faageskuvle , el-faamoe
Guktie buerkiestieh dah eah sïjhth meatan årrodh elektrovneles steemmadimmesne ?
soptsestidh man åvteste eatnemedaejriemisnie lea vihkeles hypoteesh darjodh jïh teestadidh viehkine systematihkeles vïhtesjimmijste jïh voejhkelimmijste , jïh soptsestidh man åvteste vihkeles illedahkh viertiestidh
V. b.) Juksjaevrie / SaU Juksjávrrie / Juksjaur (Storu .
Mieriedimmieh Laakese Saemiedigkien bïjre jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake) mah lea saemien gïelen bïjre
sïevede reeremedajven tjoehpedisteme lea vihkeles jis lea reaktah saemielaaken mietie .
Vaedtsiejidie darjoejidie dellie gaajhkh almetjh learoehkinie: laavkode Aehtjien jïh Baernien jïh Aejlies Voejkenen nommesne jïh ööhpehtidie gaajhkem maam stilleme .
Tjïeltelaaken §§ 45 , 46 jïh 47 .
Manne ojhte vienhtem mijjieh aaj buektiehtibie daejtie aamhtesidie gïetedidh naemhtie guktie dïhte tjåenghkies sïemesvoete gorresåvva gærhkoepolitihken åejviegyhtjelassine
Njaalmeldh govlesadteme lea vihkeles gosse edtja orre gïelh lïeredh .
Goeven 21 .
Datne maahtah govlehtalledh politihkerigujmie jïh krirriejgujmie ryöktesth juktie gietedimmiem tsevtsiedidh aamhtesijstie .
Hijvenlaakan tjïeltigujmie govlehtalledh goh soejkesjeåejvieladtje , juktie gorredidh dah saemien iedtjh fulkesuvvieh rïektesisnie .
Dïhte maalle maam barkosne pryøvoe , sæjhta viehkine årrodh jïjtse åårganisasjovnem , jïh kvalitetem mijjen skuvlegåetine vijriesåbpoe evtiedidh .
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh , læjhkan mejtie syøkije vaajtele dam tjeakosne utnedh , off .
Dannasinie -d- oktegh gietjie transitijve paarrebieline.
saemien baakoegærjah
1970/80-låhkoen regijovneteaterh tseegkesovvin Nöörjesne.
Gellie sïjhtin govledh guktie tjïelte maahta gïelem evtiedidh .
Akte vihkeles ulmie programmine lea aaj aktem viermiem aktööri gaskem sjugniedidh .
Åvla - eevre tjoeperdimmieraasten nuelesne ...
Saemien gïele lea naakede mij saemieh jïjtje tjuerieh reeredh .
Man gellie almetjh leah dejtie gyhtjelasside vaestiedamme ?
Dah studijh leah g. j lohkehtæjjide mah ööhpehtimmiemaahtoem åarjelsaemien gïelesne sïjhtieh .
Lissine Byjresedirektovraate tjuara soejkesjidie jååhkesjidh jïh mineraaleåejvieladtjh tjuerieh luhpiedimmiem vedtedh gïehtelæmman .
Vuelege dam daaroen S-struktuvrem guvviedamme.
Ájtte , Varanger Samiske Museum jih Saemien Sijte
learohke maahta bijjietjaalegh boelhkide ovmessie faagetekstide
Orre gåetieh: Nuelelen 100 kWh / m Gaavnoes gåetieh: nuelelen 120 kWh / m 100% orrestimmeles energije baahkedæmman Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte sæjhta tijjen åvtese fokusem bïejedh daejtie hijven energijeradtjoestimmie- / klijmaråajvarimmide gosse orre gåetieh bigkie jïh gåetieh jarkele: Ferriedihks energijesysteme / tjaetsieguedtien baahkeøørnegh Stuerebe åtnoe orrestimmeles energijeste , fokusinie biobrenselese Tjoevkesh jïh ventilasjovne stuvreme daerpiesvoeten mietie Energijegiehpiedimmie gosse baahkepumpah nåhtede Vielie automasjovne Hijven bigkemeteknihken raerieh Reaktoe jïh byjresevietseles bigkemematerijalh
Gaskeviermie jïh sms hijven nuepiem vedtieh gaske sadtemem buektiehtidh almetji jïh meediji gaskem , joekoen nedteplaerine , raadijovesne jïh TV .
buerie jallh aaj mij geerve , dåeriedin biejviejgujmie
Gusnie daate ?
Mejtie dan åvteste mijjieh politihkem guarkebe goh mij ‐ akt gejhkie jïh væssjohts , mij ‐ akt dejpeladtje jïh ov‐iedtjeles ?
Daan beajjetje gïehtelimmiemieriem dalhketjidie jåarhkedh jåarhkeskuvline .
Aejlegen njoktjen 16 .
Jis vaenie saemiegïelen almetjh skuvlen lohkehtæjjan ålkolen , maahta aktem gïelesuerkiem stealladidh barkoenommigujmie akten plakaten bïjre .
Stååkedimmie akte vihkeles jielede-jïh lïerehtimmievuekie .
Digkedh mij krirride / mah krirrieh dijjieh vïenhtede sæjhta / sïjhtieh reerenassem øørnedh veeljemen mænngan .
Muvhtene nuekies hej jeahta , jallh maam akt gihtjie , dellie dïhte damta naaken pryjjoe .
Maahta gaajhkh daejtie neebneme struktuvrelle salderingeråajvarimmide giehpiedidh jis baeniehealsoesektovren jïjtsebaalhkah lissehte , d. s. j. jienebh geerve / maeksije skïemtjijh båehtjierdidh goh daan biejjien .
Gaebpien Gåsta (1984/85-86): Manne leam saemie .
Staate lea saemide miedtelamme jïh daate meadtoe mahte abpe kultuvrem nåhkehtamme , bene jienebh saemien reaktah jïh Saemiedigkie eah leah ajve illedahke aktede båastoeh politihkeste staaten bieleste .
toelhkestidh jïh vuarjasjidh ektiespïelem gaskem sisvegem , hammoem jïh åssjelem tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
Ij leah gujht dïhte dïhte mij lea demokratije ?
Kaapitele 4 .
edtja gåatomelaantine bigkedh båetijen aejkien dellie åejvieladtjh, soejkesjæjjah jïh bigkijh tjuerieh våaroemasse bïejedh dejtie almetjerïekteles krïevenasside.
Daamtaj jienebh vierhtiealmetjh gååvnesieh mah saemiestieh dennie voenges byjresisnie .
Faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dejtie minngebe matematihketsagkesidie .
Gusnie pryövoem vaalta jeerehtse guktie seksem utni .
Mijjieh teermem posisjovnesysteeme nuhtjebe .
gosse naaken centimeeterh gååreme , dellie edtjh gavlem diebrehtidh .
• Learoevierhtieh saemien ööhpehtimmesne tjïrkedh
Flash våaroemisnie nedtesæjjan .
Læjsan aehtjie Familieparken sisnie barka .
3.1 Salderingstrategije jaepiej 2011-14
Daestie 131.7 mill. kråvnah serteste skåårvemebudsjedtese jaepiej 2012-2015 .
Veelkes sirvijste dåehkie lovvesjeminie dan dållen bijre jih båeries ryøjnesjæjja tjahkan geehteminie .
Saemiedigkie ståvroedåehkiem dorje mij edtja
org , risten.no .
6 mill. kråvnah nåhtadi 2010 , jïh raereste dejtie jeatjah 15 mill. kråvnide nåhtadidh 2011 , v. goerine bijjielisnie .
Gaessiem bovtsen båervine voessjin , maam saejride provhkin bïejedh .
Jienedimmie byjjes barkijh maahtojne saemien gïelesne buerie öörnegh krievie ööhpehtimmien åvteste saemien gïelesne jïh buerie öörnegh mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmie saemien gïelesne .
Tjoerebe aaj mujhtedh voejkenevoetem gorredidh daennie måahtadimmiebarkosne.
Syntaktihke kausatijve naemhtie dellie vååjnoe goh vuesiehtimmie (41) vuesehte.
Julevsaemien njieljie åejviesmaaregh åtna .
Datne faage-jallh svenneprieviem sïjhth
Jïh dihte ahte ånnetji dle geasa olkese dab siejeb .
Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh aelhkie vuekieh nuhtjedh juktie ryöknedh jïh öörnegen mietie bïejedh , goske maahta vuarjasjidh veeljeme vuekijste , dïejvesijstie , formelijstie jïh möölehtimmiedïrregijstie .
Saemiedigkie ij daarpesjh ryöktesth vaarjelimmiedajveståvroejgujmie rååresjidh reeremesoejkesji bïjre .
Gujht dellie gosse dah jeehtin ij leah aelhkie saemien aamhtesigujmie barkedh dannasinie goh sijjen dajvesne jallh voenesne dah daatjh eah tuhtjieh vihkele , eah sijhtieh , jallh dah dåeriesmoerh utnieh saemiejgujmie - dannasinie dah eah saemien aamhtesigujmie barkh .
1.1.5 Skåårvemh
Naan gierkesne saemien gïelesne tjaalasovveme jïh aaj saemien vuekiej mietie tjaalehtjamme .
jis akte maana gellien aejkien vuesiehtimmien gaavhtan dååjre satne sov væljoem åådtje , jallh åådtje maam sæjhta gosse gylje jallh hurvie gosse måerehks , dle akte stoerre hïlle dïhte dam strategijem vielie aaj nuhtjie .
taali gåhkoem gaskemsh .
Lissine akte öörnege tseegkesåvva gusnie gåarede barkoeskïemtjelasselæstoem ahkedh staeriedidh , gusnie aaj barkoejieleden guejmieh sijhtieh aktem vihkeles råållem utnedh ihke meatan aktene orre , nænnoes barkoeskïemtjelassemoenehtsisnie .
PMS-dåeriesmoerh kaanne buerebe sjædta jis saavredh jallh lïegkestimmieheerjehtallemh darjodh .
Åahpenidh åehpies vueline jïh dam laavlodh , fuelhkie-laavlomem (v.g:
Noerhte- jïh julevsaemien gïeli sjïekenisnie dle lij akte vueliedimmie gïelemaahtojne dan gaskeboelvese , mearan tsiehkie daesnie aaj ånnetji buerebe dej gaskem mah leah nuelelen 30 jaepieh , goerehtimmie vuesehte .
Aerpievuekien mietie dle saemien dajve vaenie guessiejielemh åtneme .
Nænnoestimmieåårgane nænnoestimmiem tjïeltese seedtie , maam nænnoestimmiem nænnoste (§7).
Faageskuvlen ståvroe nænnoesti suehpeden 10. b. aamhtesisnie 4/2011 , 3. mearhketje , daam , sitaate:
Jeatja aejkien lea nuhteles seamma bøøremem gaajhkide eejhtegidie klaassesne sedtedh guktie eejhtegh jijtje åadtjoeh sievestidh tæjmojde mah sjiehtieh .
37 4.4 Jïjtjevyljehke barkijh gærhkosne
Manne tjaalegh tjøønghkim dejstie joekehts krirrijste , jïh elminasjovnevuekiem provhkim .
Byøgkeles institusjovnh maehtieh jienebh låhkoeh dongkedh daestie: Departementenes servicesenter Post og distribusjon E-påaste: publikasjonsbestilling@dss.dep.no Fakse: 22 24 27 86
Guktie datnine ?
Daelie daejnie barkebe:
elefaante heerije
Tjåadtjoehtæjja: Saemiedigkie Jaepien 2012 Saemien parlamentarihkeles raerien ståvroe (SPR-S) nænnoesti aktem SáFá2-prosjektem aelkedh , juktie aktem Noerhtelaanti saemien faage- jïh vierhtiejarngem tseegkedh .
Sïerredimmie aalkoealmetjijstie RDK .
Aamhtesegïetedimmie saemien aamhtesijstie Fylhkenraaran Kvaliteetem gorredidh beetnehohtsemidie prosjektide / råajvarimmide rååresjimmien jïh ektiefinansieradimmien tjïrrh Saemiedigkine .
Aalkoelistie dle ussjedamme Saemiedigkien guektiengïeleldvoetevierhtieh nåhtadidh vihties gïeleevtiedæmman , jïh funksjovnelle guektiengïeleldhvoetem fylhkentjïeltesne tseegkedh .
Orrestehteme - reereme- jïh gærhkoedepartemeente , Saemiedigkie jïh Deatnun tjïelte leah prosjektese beetnehdåarjoem dåårjeme .
Uvtemes dah vuesiehtieh tjiehpiedæjjah jïh teaterh sijjen siebriedahkestillemem itjmieslaakan vaeltieh.
Dïhte saemien åålmege dajvesne lea vaajtelamme vielie funksjovnh tjøønghkedh aktene tjåenghkies kultuvre , - maahtoe - jïh jielemejarngesne , guktie buektehte dam dåaresthfaageles byjresem bøøremeslaakan nuhtedh .
Mah gaaltijh plaerieh nuhtjeme ?
Kaanne dov vaejvies tsiehkie gåetesne ?
Dan åvteste vierhtieh åajvahkommes gïehteldæmman juhtieh , dle gïelejarngh prosjektevierhtieh daarpesjieh juktie gïeleevtiedimmine gïehtelidh .
Gaepien , Gåsta (2004): Gaavalohke .
Mijjieh veasobe aktene guhkies laantesne , guhkies gåhkaldahkigujmie , jih mijjieh saemieh daamtaj utnieh mijjen jielemh jih mijjen voejnesimmie-viermie laanteraasti rastah .
70,0%
Daate webbesijjie lea tjatneme lohkemedïenesjinie " Talande webb " .
Aktem tjaalegem vielie åålmehhealsoen bïjre libie barkeminie jïh edtja baasefaalenassesne årrodh .
Analyjse funsjovnijste lea aaj sjïere jïjtsevoeth ohtsedidh , goh man varke akte evtiedimmie jåhta , jïh gosse evtiedimmie sjïere aarvoeh åådtje .
Akte jeatjah vihkeles fåantoe man åvteste noerhtesaemien aktem jearsoesåbpoe sijjiem åådtjeme , lea dan åvteste jïjnjh institusjovnh leah tseegkesovveme noerhtesaemien dajvine .
Akte øørnege gusnie dov daatovren nedtelohkije jïjtjsistie saernieh nedten luvhtie veedtjie .
Vaahra stööremes våhkoem goerehtimmien mænngan .
Ööhpehtimmiedirektovraate lea aktem gööktejuakeme govlehtimmiem tjïrrehtamme orre maalli bïjre faage- jïh tæjmoejoekedæmman , jïh sov juvnehtimmieh Maahtoedepartemeentese seedteme .
Lohkemesijjie lij Åarjel-saemiej skuvlesne , Snåasesne , jïh skuvlen rektovre , åemie Ella Holm Bull , dïhte lij mijjen lohkehtæjja .
Lohkehtæjja jïh skuvle sjeavohtsvoetediedtem utnieh dan aktegs learohkhen illedahki bïjre pryövenassijste .
Raeffie Soejmie jieleme
Tjaalegen bijjietjaalege ?
Jïh dellie ussjedem: mannasinie eah gallesh mijjen dajvine joejkh ?
Jeatja åårganh mah byøgkeles reeremisnie jih byøgkeles vyrtehkisnie aaj tjoeverieh diedtem vuesiehtidh .
Dah lïerehtimmieulmieh jïh orre baakoeh jïh lahtesh mah learohkh edtjieh lïeredh leah våajnoes aalkovisnie .
Fylhkendigkien budsjedtesuerkie lea naemhtie budsjedteradamme boelhken 2012-15 , v. aaj budsjedtegoerine 1 A raeriestimmesne nænnoestæmman (jïh lissietjaalege mij taallide veelebe vuesehte):
så Dijjieh ni Kristusinie Kristus:KOM åahpanamme.
Idtjin naan njoelkedassh gååvnesh mah buerkiestin guktie saemien gielem juvnehtidh .
Daate sæjhta jiehtedh saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh abpe laantem feerhmedh .
Dåarjoe 2014 lea 301,2 mill. kråvnah .
Eensilaakan byjreskebarkoem jïh byjreskeussjedimmiem Saemiedigkien darjoemassese integreeredh .
Filmesne åadtjobe " dåeriedidh " vuejnedh dah barkeminie .
Dïhte laantedigkide dïedtem vadta rehabiliteeremem faelieh dan aareh goh gåarede .
Tjïelth jïh RES-guejmievoete leah mijjen vihkielommes laavenjostoeguejmieh gosse edtjebe programmem evtiedidh jïh dejnie vijriesåbpoe barkedh .
Akte vihkeles viehkiedïrrege daennie barkosne lea faalenasse karrierebihkedimmiedïenesji bïjre aktene jieledeguhkies perspektijvesne .
Pruvresh maehtiejægan dam dåajvehtassem jïjtjh tjaeledh jïh dam hearrese vuesiehtidh .
Jïh dellie tjamki gïehtjedidh ahte ij vïerrebe sjædta , koordineremem bueriedidh aktöri gaskemsh , jïh eevtiedidh starnefaaleldahkide tjïeltine bueriedidh .
Departemente lea maahtoem nænnoestimmesne åådtjeme dam geografeles vierhkiedajvem nænnoestidh , jïh mah göölemh mah leah feerhmeme nænnoestimmeste .
Aamhtesh leah: tjöövke , maalestahke , vätnoe , stååkedimmie , gåårvedimmie , juvrh , ledtieh jïh vaalkese .
buerkiestidh jïh vuarjasjidh jïjtsh lohkeme- jïh tjaelemestrategijh
Mijjieh juvnehtibie
Baeniehealsoedïenesje edtja healsoeskreejreden jïh heerreden barkoen tjïrrh viehkiehtidh årroji baeniehealsoem gorredidh
aellieh dov mobïjlem gænnah åajeldh !
Munnjien lea iemie meatan årrodh moenehtsen voestes tjåanghkosne .
Nejla båatsoeburrie- jielemem guvvede
Bene mijjieh govleme mij-akt daelie heannedeminie jïh guessine orreme Elgå skuvlesne , gusnie lohkehtæjjam Eva-Kari Røsten gaavnedimh .
Edtja dåarjoem stoerre gaarsjelimmieøørnegidie tjåadtjoehtidh .
govledh mejtie tjoeje akten baakoen sisnie
Sak7 öörnegen sjïekenisnie - Saemien
Saemiedigkien lea dïedte saemien gïelem evtiedidh , jïh vuajna daerpies laavenjostoem jïh vierhtide eevtjedh , juktie gïelem evtiedidh ovmessie daltesinie siebriedahkesne .
Gihtjemegoeresne lij aaj akte soptsese jïh akte raajese dan soptsesasse veadtaldihkie.
Akte aktanimmie gellie faaktovrijstie mij effektem vadta , gaskem jeatjah: akte duvhties jïh hijven ålkoebielie magkeres baahkedimmiesysteme , orrestimmeles energijem nåhtadidh energijeradtjoestimmeles råajvarimmie gaavnoes gåetine orre gåetieh vuelege energijeåtnojne magkereh bigkemematerijalijste
Saemiedigkie galka aaj jeatjah åejvide baalteginie årrodh dejnie dajvine gusnie saemieh årroeminie .
Vuesiehtimmien gaavhtan: tjohpem , ålloeguapah , ålloetråajjam , vaanhtsh jïh ebrievaarjoeh .
Jis laavenjasse kreava vaestiedasse edtja aktene ahkedh ij byörh guhkebe enn medtie 250 baakoeh .
ejvielaavenjasse lea maanaj iedtjh byögkelesvoeten jïh privaten vööste eadtjoestidh , jïh giehtjedidh guktie maanaj byjjenimmie nuepieh skearkagieh .
Jienebh vierhtieh krievedh prostitusjovnem jih almejthåesiestimmiem dåastoelidh .
' snie 11- 14 aktine mierine 12,7 mill. kråvnine , jaepien 2014 .
Daate lea vihkeles , ij ajve dannasinie maahta jiehtedh aalkoealmetji kultuvre lea lïhke eatnamasse ektiedamme , men aaj dannasinie gaskenasjovnale byjresekonvensjovnh aalkoealmetji reaktajgujmie tjuerieh ektesne vuejnalgidhh .
Amma jienebh mah pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh jïh eah ööhpehth goh dah mah ööhpehtieh.
Mijjieh daejrebe jeenjesh saemienlohkehtæjjaj maahtoen mietie gihtjie gellede lehkeste, jïh jis edtjebe aktem aarvehtsem darjodh man gellie saemienlohkehtæjjah mah leah daerpies båetijen aejkien, tjoerebe aaj aktem aarvehtsem utnedh man jeenjesh mah lohkehtæjjine orrijieh.
Manne sïjhteme dan jeenem dejnie goerehtimmine jïh dan gaavhtan dan vijries sjïdti.
Hijven eejhtegidie aaj soptsestidh jïh prïhtjegem jovkedh .
Aktem tjïelke tematihkeles ektiedimmiem jïh hijven struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste sjyötehke , tjïelke jïh maereles vuekine Åejvievuajnoem tjïelkes jïh veele dorjesåvva Vuajnoeh eensi , vïjries jïh jïjtjeraarehke argumenterade Tjïelkes ussjede , maehtelesvoetem vuesehte aamhtesem eensi jïh gellielaaketje vuekine digkede Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh moenth åtna mejtie maereles Tjåanghkan giesemh tjïelke dorjesåvva jallh konsklusjovnh åtna Jolle refleksjovnedaltesem åtna , jïjtjeraarehkevoetem vuesehte Jïjtjeraarehe åtnoem sjyötehke vuesehte (jis dam nuhtjie) 
SNÅASEN TJÏELTESNE 2011 -2012 JÏH .
20 .
Saemien gïeletjïerte aktem guhkies jallh åenehks tjaelemehistovrijem åtna , jïh leah jearohks man gïelen bïjre soptseste .
Voestes iereste dejtie pryövemidie spååredh lea datne goh skïemtjije edtjh vihtiesåbpoe hoksem jïh båehtjierdimmiem åadtjodh , mohte pryövemidie aaj vyörtegs medisijnen dotkemasse .
Daennie rohkelassesne rohkelibie viehkien mietie Jupmielistie , ihke ijje giehtjelimmide jiehtedh .
Man jïjnjem syökh:..
Dellie aaj aajhtsa jis gujnelemmie seentebe båata naan asken .
Daan sisnie gaajhkh maaksoeh , baalhkah jïh jeatjah gïehteldimmiemaaksoeh dejtie ovmessie øøhpehtimmieprogrammide mejtie suerkie utni jaepien 2009 .
Tjåadtjoehtæjjah: Ööhpehtimmiedirektovraate jïh fylhkenålmah a) Teematjaalege gïelebyjresen jïh gïeleskreejremen bïjre jarkoestamme sjïdti noerhtesaemien gïelese 2011 , jïh åarjelsaemien gïelese 2012 .
Gosse staatebudsjedtem jaapan 2012 böökti , dle reerenasse aaj laanten skaehtieaarvehtsem lissiehtamme jaapan 2011 , 200 mill. kråvnajgujmie .
Dah maehtieh budsjedtem darjodh gosse skuvlesne , beapmoejurjiehtimmesne .
Dïhte lea ajve barkijh gïeh skïemtjijem huksieh mah maehtieh dan skïemtjijen healsoen jallh persovneles tsiehkiej bïjre soptsestalledh .
Maanaj jïh noeri tjïelteståvroe Dovne nøørjen laakine jïh EN .
Læsja aktem ellies luhkiem " deavhta " gosse ryöknede 17 + 3 .
Doh jeanatjommes dovne lïerehtimmiem skuvlesne, maajhööhpehtimmiem, gïelebiesieh jïh mïnneden lohkehtæjjam vedtieh.
Departemente lea njoelkedassem öörnegen bïjre dorjeme maam tsiengelen 1. 2009 raejeste jåhta .
b Nomme: Ánde Trosten Aaltere: 23 Årromesijjie: Deatnu Barkoe: Sæjjasadtjebarkije / studente Guktie datnine daan biejjien: Hijven !
Slahpenjargga lea Sörkaitum saemiensïjten gåatomedajve .
Box 654
Aareh 1900-låhkoen raejeste jienebh saemieh eelkin gïelem lutnjedh sijjen reaktaj åvteste.
o akte aamhtese- / våarhkoesysteme mij båetijen aajkan sjeahta , mij edtja viehkiehtidh
Uniontijjen minngiegietjie dle ij leah luhpie saemiestidh jih tjoerin barre daaroestidh , jih daate 1900 raajese vaasi .
Ierielimmeste munnjien preteritum naa stuerebe haesteme hammoste presens åarjelsaemien gïelesne, men teorien mietie daagkeres illeldahke nænnoestamme englaanten gïelesne aaj.
Dïhte daajroe maam gihtjemegoerehtimmie buakta , lea vihkeles juktie saemien gïelepolitihkem hammoedidh jih råajvarimmejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie dah saemien gïelh gorresuvvieh jih evtiesuvvieh .
bigkiemïesterinie Grande jïh Innovasjovne Nøørjine ektine .
Gïehteldimmiebielesne buektebe aktem budsjedtem aktine ' real ' lissiehtimmine 30 millijovnh kråvnine .
Fasseldimmiestatstihke maam registerijstie åtna 4.njealjehtsjaepeste 2012 vuesehte fasseldimmie SDJ-dajvesne joekehtslaakan juakasåvva goh dïhte sïejhme fasseldimmie laantesne.
Dah leah: Botkyrka , Eskilstuna ,
11.30 - 12.30: Buekteme dåehkiebarkoste
Ts .
Akte lïerehtimmiebyjrese gusnie gaajhkesh tjaakanieh , jïh gusnie syjhtedassh jïh vuartoeh
Dïhte lea aaj daerpies daatam gaavnedh lohkehtæjjagaptjemem saemien skuvline dej saemien dajvij ålkoelisnie .
Akte dagkeres latjkoe sæjhta nuepieh vedtedh jååhkesjimmiem åadtjodh Saemiedigkeste , mah vihties råajvarimmieh mijjieh byørebe prijoriteradidh mijjen fylhkesne , mah mietiemoerevæhtah mijjieh edtjebe nåhtadidh jïh guktie mijjieh bøøremeslaakan maehtebe tjïrrehtamme darjomh jïh åtnoem vierhtijste reektedh .
E-påaste: giele@samediggi.no og giella@samediggi.no .
Jalline: Reevhtsen mietie Bjørkåselva njaalman dennie jaevresne , debpede rïektes sievine Aalesjaevrien (Elsvatnet) noerhtemes loekten dåaresth Åanghkejaevrien (Unkerratnet) noerhtemes loektese .
Daah pryövenassh leah doh seamma pryövenassh goh 8. daltesasse .
Maam olkene vuajnah
Daennie boelhkesne manne illedahkh gihtjemevuekeste TJVT åehpiedehteme.
Edtja råajvarimmieh gaavnedh juktie gorredidh jïh evtiedimmiem jïh åtnoem eevtjedh dejstie voestes gïelijste daejtie almetjidie .
Jïh jïjnjemesi gïeli hov dovne kausatijve molsedimmiem jïh antikausatijvem.
Dannasinie vihkeles noeride tsevtsemem vedtedh gaajhkine suerkine .
Dan åvteste vihkeles dam fysiske byjresem sjïehteladtedh guktie gåarede gaajhkem vuejnedh .
Vielie aktem vuesiehtimmiem veedtjeme gærjeste maam ij korpusen sisnie.
Jis vaestiedæjjah 4 jallh 3 vaestiedamme, dellie dah raajesem jååhkesjamme, jïh 2 jïh 1 dellie idtjin raajesem jååhkesjh
Her er en pressemelding fra sametinget:
Akte " baahkes " aamhtese
Ibie nuekie daejrieh maam Jåvva haalvoe juktie dåarjelimmiem jïh dam guhkiebasse barkoem soejkesjidh , dan åvteste sæjhta daerpies årrodh vielie goerehtalleminie juktie Jåvvam viehkiehtidh .
Mïrrestalleme jïh gellievoete
07/33 sæjhta jiehtedh fylhkendigkien aamhtese 33 jaepien 2007) FG
Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente / NiTïjjeperspektijve: 2009-2012
Dejtie learoehkidie sjïere matematihketsagkesigujmie , byöroe vuarjasjidh mejtie daerpies lissie dåarjelimmiem aaj mierien ålkolen sjïehtedamme lïerehtimmeste , ööhpehtimmielaaken mietie .
SKÏEBTJELASSH Jis daejtie raeride dåarjoeh , dellie ih daarpesjh skiebtjies sjïdtedh jih ih daarpesjh skovrestidh .
maehtieh Saepmesne åestedh lea ekologije ligkien sjïdtedamme jïh
Orrestehteme versjovne goelken 8 .
Verbh subjeekti mietie (24) - presensObjeekth mïerhkesjidh (27) Verbh subjeekti mietie (7) - preteritum
Eah reseptehts gossehtahkedaalhkesh provhkh viehkiehtidh .
3.1.1 Regijovneteaterh jïh lutniestimmmie kolonialiseradimmeste
Dïhte joekoen væjkele , guktie amma gaajhkem maam sæjhta aaj maahta !
Råajvarimmie 71 Åarjelsaemien meedijejarnge ...
Gaebpzen Gåsta
regijovneteatere , seammalaakan goh staaten funksjovnejoekedimmiesystemine (70/30) 
Boelhken sæjjasadtje dan gaavhtan dah skaehtievierhtieh mah daalhkesen subvensjovnese juhtieh edtjieh ryöhkedh dan jijnjemasse jïh dan gellie goh gåarede .
Maa lib soptsesne daesnie dan silpebadtjan bijre .
Aartigkele 12 Jis ij leah dajveprotokollese tjaalasovveme dellie dejtie dajvide mah protokolleste dijpesuvvieh , dejtie Gåatomemoenehtse maahta nænnoestidh 1. mij båatsoesijtide jallh saemiensijtide mij maahta dajvem nuhtedh 2. gåatometijjeh 3. jollemes bovtselåhkoem .
Maam maehtebe darjodh juktie dejtie illeldahkide buaranidh mejtie guermiestibie ?
Gifte elle ggoh faali gifte dellie hov dihte , dah .
Tjuara gaertjiedidh man gellie sijsefeelijh edtja årrodh , guktie dïhte sjïehtedimmie buerebe sjædta .
120,0%
Seksuellen syjhtede lea dan bïjre mij tjoelem persovne åtna maam eahtsa jallh kleenghkeste .
Båetijen aejkien kultuvrepolitihke
Daate moenehtse sïjhti saemien gïele edtji aktem gamte sijjiem åadtjodh ööhpehtimmesne , saemien kultuvrehistovrijine jïh saemien hïejmebarkojne ektine .
Saemiedigkij reaktah jeatja aamhtse-ryøjredimmesne
Tatiana Egorova kontovrem stuvrie .
Stoerre dåehkie
Aktijveles barkoen tjïrrh kultuvrinie , ööhpehtimmine jïh jieleminie laantedigkie lïenem skaepede gusnie årrojh murriedieh jïh hijven veasoeh .
Ulmie lea learohkh edtjieh taalefaaktem nuhtjedh effektijve ryöknemestrategijigujmie ektine juktie laavenjassh loetedh .
Dan åvteste kaanne vaestiedæjjah mahte 50% raajesijstie pronominelle pronovmene jïh 50% raajesijstie nulle objeektine veeljieh.
Gaavnh objektem .
Kruanebe Sveerje !
Daesnie maahta gærjagåetiem jïh / jallh gærjagåetien barkijem gïelesuerkine nåhtadidh .
Laavenjostoem nænnoestahta
Saemiengïeleldh gaavnemesijjieh maanide jïh noeride ...
BARKOE Åehpiedehtieh illedahkem veeljemistie klaassesne: .
Saemiedigkie ij dam byjjes diedtem utnieh båatsose Nöörjesne .
Gåabpatjahkh lægan saemien skuvlesne , Havikesne vaadtseme , jih aaj saemien skuvlesne Aarbortesne barkeme .
DivTAsvUoDNA TJïeLTeN eKTesNe UNiveRsiTeTe TRoMsesNe öörnie lohkemem saemien kultuvre-daajroe gusnie julevsaemien dajve jarngesne .
2014 raejeste ibie sïjhth dagkerh vierhtieh utnedh gïehteldimmiebudsjedtesne , jïh dïhte akte haesteme salderingen gaavhtan sjïdteme .
Provsjekten ulmietjïerte gaajhkh learohkh gieh åadtjoeh ööhpehtimmiem åarjelsaemiengïelesne skuvlesne Nöörjesne daltesh 6.-9. jïh sveerjen bielesne 5.-8 .
ie: bielie , diekie , fiereguhte , giesie , hierkie , ierhtehke , jiekie , kriebpesje , liemkede , mielhkie , nielkehke njiekede , prievie , riepie , siesele , sjieken , tjietsie , tsiehkie , vielie .
Fylhkenraerien tjïelkestimmie
Saemiedigkien moenehtsetjåanghkoeh jïh stoerretjåanghkoeh voestes jaepiebielien 2015:
STARNE JÏH .
Stråmhpoej sisnie govoe råavka ,
Læjhkan dle beetnegh aajmene mubpien jaepien juktie faageskuvlem nænnoestehtedh , gründerefoentem tseegkedh , stuerebe daerpiesvoeth dåarjedidh lissiehtamme tjïrrehtimmien gaavhtan , jïh vuartoeh illedh kultuvreinstitusjovnijste Noerhte-Trööndelagesne jïh numhtie vijriebasse .
Daan jaepien sïjhtem aktem lissie baahkes heelsegem seedtedh majesteete gånka Haraldese jïh majesteete drööhnege Sonjese .
Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
Saemien såelien gåetiedajveh
Vååjnoe mijjien saemien gïeline raaktan vuastalimmiem dikotomijine kategoriseeredh, ibie utnieh gænnah mijjien gïeline naan bielieöörnemen konjunksjovne
Jijnesh leah båateme jih vualkeme destie gierteste , mohte daelie dan aavrehke juktie dihte pedagogiske åvtehke , Anna Sparrok , lea dovne lohketæjja maanageartan jih sopteste åarjel saemien gielem goh ietniengiele .
Skreejrehtimmiem bueriedidh jåerhkeskovline , guktie vaenebe learohkh slïejhtieh .
Maahta sjyöhtehke årrodh guessieh åadtjodh , skuvlefealadimmiejgujmie jïh laajroeskuvligujmie .
Maahta ovmessie jïh gellielaaketje fåantoej gaavhtan årrodh man åvteste naemhtie .
Råajvarimmie 54 Saemien gïele ovvaantoeraerine ...
Maam aborte maaksa jeerehtse gusnie laantesne årroeminie .
Lohkehtæjja jallh akte learohke aktem kåarhtem saemiengïelesne låhka , dah learohkh dam nöörjen baakoem vïedtjesne ohtsedieh , disse vaerrieh jïh kåarhtem tsaepmieh , vuesiehtimmien gaavhtan aktine tjovrehke-tsaepmijinie .
Mohte åadtjoejim liegkedidh målsohth aejlegi !
Ij naan aehtjie edtja njiejtebem dassedh .
byjreskem reejnes utnedh
Daan tjaktjen ussjede aktem faaleldahkem naan biejjieh øørnedidh gaajhkide saemien maanide dajvesne , jïh eatnemeskuvlem faalehtidh såemies skuvlide gïetskesisnie .
aelhkies faagegïelem åtna
Eekereereme aaj våajnoes illedahkh jaksa aktine voerkes barkojne gåetiejgujmie .
Barggodepartemennta oajvvat sámedikkeájrrasij ja suohkanij ja fylk asuohkanij álmmukválljiduvvamij pensjåvnnå beras luluj ådå álmmukoajo álldarpensjåvnnåj hiebaduvvat .
båeries .
Maajhööhpehtimmielearohkh joekehts tæjmoelåhkoem utnieh, jïh fåantoe lea mejtie saemien gïelem voestes- jallh mubpiengïeline veeljieh, jïh mennie jaepiedaltesisnie dah leah.
Learohke jïh eejhtegh edtjieh bïevnesh åadtjodh pryövenasseilledahki bïjre mænngan pryövenasside tjïrrehtamme .
2001 .
Moenehtse tjïelkesti akte dagkeres dajve joe gååvnesi .
Gosse jeenjesh joekehts gaarkigujmie jïh talentigujmie viehkiehtieh , dïhte illedahke dehtie tjåenghkies barkoste maahta hijven sjïdtedh .
 (5) S
Edtja aaj maehtedh ohtsemedïrregh nuhtjedh , ohtsemevuekieh haalvedh jïh laejhtehkslaakan gaaltijh vuarjasjidh jïh sjyöhtehke bïevnesh veeljedh eatnemefaageles aamhtesi bïjre .
Dan gaavhtan eah åadtjoeh raajesidie aktene ektiedimmesne govledh, jïh guvlieh guktie maehtebe raajesidie jiehtedh.
utvcklatr:INF 'Vi vill utveckla det samiska språket.' b. Åahpenidh bli känd:INF guktie hur giele språk lea vara:3s åvtanamme.
Dáhttun bïjre
- Gaajhkh nasjonalpaarhkh aerpievuekien saemien dajvine annjegåatomedajvh båatsose jïh jïjnjh vaarjelimmiedajvh leah dajvh gusnie eatnamistie vierhtieh veedtjieh miehtjiejieliemasse , jïjtjebearkadæmman jïh gusnie ïebnh vytnesjæmman veedtjieh .
Olav Duunen jåarhkeskvule faalenassem åtna båatsoefaagen sisnjelen .
Jih dam maam dihte ryøjnesjæjja vøøjni , dam mijjieh aaj maehtiejibie vuejnedh , juhkoe eengkelh leah fierhten jååvlejijjen haalahtalleminie , jis barre buektiehtibie vueptiestidh .
Soejkesje fokusem åtnastaare- jïh sijjieevtiedæmman , mearoe- jïh mearoegaedtiesovne , monnehke arealeåtnoe , båatsoe , bïegke- jïh tjaetsiefaamoe , siebriedahkejearsoesvoete jïh mineraalevierhtieh .
ledh jïh maam akth lïeredh .
Dan aejkien ij lij naan bihkedassh dan bïjre .
Skåårvemh bielelen bommebeetnegh:
Reektestimmesne tjåådtje lesbiske , homofijle jïh bifijle jïh transalmetjh saemien siebriedahkine leah goh unnebelåhkoeh unnebelåhkosne jïh jeenjesh dovne aassjoem jïh sjeavohtsvoetem dååjroeh jis veeljieh eerlege årrodh .
Muvhth learohkh jienebh heamtuvrh luhkieh jïh heamtuvrh jienebh aalkoealmetjijstie , jïh aktine stuerebe vaeljehkinie viertiestieh , goh våarome .
Mohte ij naan edtjh tjïekedidh juktie jeatjah irhkieh .
Dihte munnjien buerie juktie luste barkedh .
Sveerjen gïele
Reerenassen unnebelåhkoepolitihke
Laavenjostoe raasten dåaresth
Daan raajan göökte fïerhten jaepien laavenjostoetjåanghkoeh politihkeles daltesisnie orreme .
Maanide nuepie m vedtedh hoksem dåastodh jïh vedtedh lea dïhte vihkie - l ommes jis edtja sosijaale maahtoem evtiedidh , jïh akte vihkeles dåarjoe aktene lïerehtimmieperspektijvesne mij abpe jieledem ryöhkoe .
Guhkiebasse learohkh edtjieh hijven taalegoerkesem evtiedidh .
Maahta latjkoem hiejhtedh 6 aski bieljelimmine .
Soptsestallemen sisvege
dijpieh .
Akte sjïere jarnge mij maahta joekehts gaassh jïh teknologijh teestadidh .
Edtja strategijem sjïehtesjidh goh dahkoesoejkesjh åårganisasjovnesne fïerhten jaepien .
Maehtebe ussjedidh dellie mijjieh måalegïelen funksjovnelle leksikovnem vejtiestibie.
ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh veeljedh , jïh dejtie jïjtjeraarehke nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne
Faage edtja dam sïejhme gïelemaahtoem bæjjese bigkedh viehkine goltelidh , soptsestidh , lohkedh jïh tjaeledh , jïh nuepiem vedtedh bïevnesh jïh faagedaajroem vejtiestidh dan eengelske gïelen tjïrrh .
Lïerehtimmieulmie lea barre goh akte sille guktie buektiehtidh maahtoeulmide jaksedh .
• REGIJOVNAALE RAERIESTIM
2.
FYRA SPRÅK
Man guhkiem varta persovneste persovnese juaka jïh gaskem jeatjebem mestie man vuekie abortem dorjeme .
Dah göökte leah Ranheim åålmege jïh Chalottenlund .
skreejrehtimmie jillebe ööhpehtæmman noerhte- , julev- jïh åarjelsaemiengïelesne jïh jeatjah ööhpehtæmman gusnie daerpies saemiengïelen maahtoe , lea vihkeles ihke maahtoevåaromem bigkedh saemiengïelesne siebredahkesne jïh juktie barkoevedtijh edtjieh maehtedh saemiegïeleldh barkijh skreejrehtidh giej lea hijven saemiengïelen maahtoe .
6.6 .
Lissine dle Saemiedigkieraerie bieljelimmieh buakta ovmessie politihkesuerkine daerpiesvoeten mietie , jïh gelline suerkine aaj nuepiem åtna minngemosth nænnoestimmieh darjodh .
dorjeme dovne Nøørjesne jïh abpe veartenisnie abpe tïjjen .
Mijjieh sïjhtebe nasjovnale laanteburriepolitihkem tsevtsedh strategiji mietie Trööndelagen laanteburriebievnesisnie .
Dïhte j.g. mij laantide edjta reeremem utnedh gosse raastij bijjelen ööhpehtidh , muvhth tsiehkine ov-sieme laantij gaskem ööhpehtimmiefaalaldahken bïjre jïh / vuj maaksemem faalaldahkide tjualma .
Dan gyrhkesjimmien hammoem sijjen båeries judaj jaahkoste eerpin .
NRK Sápmi jïh plaerie Ávvir aktem vihkeles råållam utnieh gïeleevtiedimmesne .
Dah mah seamma stoerre jallh dovne stuerebe haestemh jïh joekesh sijjen jielieminie dååjrehtieh .
Ulmie lea gaskelaanti uhtjemes riektedimmieh aalkoealmetjidie bïejedh
Old Price: NOK 395,00
Dah sjïehtedimmieh mah leah fylhkengeajnoesoejkesjisnie nænnoestamme , aktem stuerebe dïedtem vadta fylhkentjïeltese , jïh åvtese dle daerpies fylhkengeajnoebudsjedtem lissiehtidh , juktie dejtie orre laavenjasside voebnesjidh .
Mænngan learohkh åadtjoeh jïjtje pryøvedh .
Learohkh 8. jïh 9. daltesinie dam seamma gïehtjedimmiem tjaelieh mejtie dorjesovveme maahtaldahki ulmiej mietie dehtie 7 (tjïjhtjede) daltesistie .
Guvvie: Susanne Lyngman
Dagkere vaejtemem aaj åådtje hiejhtedh jis tjielkes laaketji mietie lea ovriekts ulmine .
Dïhte baaji dejtie abpe eatnamisnie årrodh , jïh vihties tijjh dejtie bieji jïh raastide sijjen dajvide moeni .
Saemiedigkie sæjhta konsultasjovnine akten dagkeres laaken bïjre , aktem diedtem utnedh ihke laake lea almetjereaktan mieriej sisnjeli .
Manne jïjnjem lïerim gosse tjidtjebem gærjajgujmie viehkiehtim .
2.1 Elliesvoete jïh toelhkestimmie dejstie bijjemes ulmijste
Gåessie puberteetesne jïh guktie dam dååjrehte jeatjahtahta persovneste persovnese .
Daelie saemiedigkieraerie sæjhta bööredidh jeatjah krirrieh jïh læstoeh Saemiedigkesne akten gamte laavenjostose budsjedten bïjre , jïh gegkeste jalhts akten gaertjies jaepien Saemiedægkan dellie læjhkan gåarede aktem budsjedteliktesem darjodh mij dam saemien siebriedahkem eevtjie .
Mattias Anderssone jeehti satne sijhti altese testamentem vihtiestidh .
10. jaepiedaltese
Mijjieh håagkoeminie vuertieminie ...
Daenbijjien gååvnese ohtje systematisereme dotkeme åarjoelsaemien jïh julevsaemien gïelesne .
Mijjieh sïjhtebe noerekonferansem jåarhkedh goh akte sijjie gusnie noerh jïh politihkerh gaavnesjieh , jïh politihkem ektesne evtiedieh .
Bielie reerenassen stategijisnie tsiengelen 1. b. 2010 raejeste laake nasjovnellen unnebelåhkoej jïh unnebelåhkoej gïeli bïjre jåhta .
Viehkehth mijjem dov luejtiedimmesne veasodh .
Daennie digkiedimmesne tjuara vuartasjidh learohkij ellies barkoem jïh skuvlij jïh lohkehtæjjaj tsiehkieh ööhpehtimmiem sjïehtedidh learohkidie .
Datne daejtie lahtesidie ovmessie tsiehkine nåhtedh jïh vearoldem , vearoldevæhtah , lopmem jïh daelhkiem veele jïh joekehtslaakan buerkesth
Dan sjïekenistie ij naan edtjh jienebe maeksedh enn daerpies jis gååvnesieh jienebh seamma såarhtesne ovmessie åeside .
Jih feejjen lij , juhkoe dan alman ij lih mij mesnie dållem guedtedh .
Magkerh sjïerevæhtah gaavnijidie daejnie göökte vaajesine ?
Man gåhkese vaedtsedh ?
Skïereden 2 - 11 biejjieh maehtieh gïelem vedtedh dåastoevisnie abpe laantesne gusnie åådtje gïelem åvtelbodti vedtedh .
Desnie aaj tryjjes prïhtjhgåetie .
Aerebe goh saemiengïelen goerehtimmiem vuesiehtidh, sïjhtem sosiolingvistiske goerehtimmine aelkedh.
Dïhte barkoe sæjhta voestes-iereste vaasedh 20112011 , dejnie øørnedimmine NTS Arena tjaktjen 2011 , goh akte annjebodts ulmie .
 (75) a. Ibie inte:1p vielie mer leah vara:NEG goh som maanah barn:PL jïh och dohkh dit diekie hit fïerhten varje:GEN lohkehtimmien lära:GEN bïegkeste vind:ELA saehtesovvh.
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma Saemiedigkie lea aarebi raeriestamme Maahtoedepartemeentese jïh Dotkemeraaran ihke daerpies vielie dotkeminie saemien maanagïertesne jïh skuvlesne , jïh daam daajroem byöroe vielie åehpies darjodh .
Dïhte vueptiesti guktie dah tjabreminie .
Gellieh dejstie Stuehkesne- Mälardaelesne årroeminie .
Gosse nuekies paarrh åtnam dellie pryövem dejtie joekehtidh morfologijen mietie.
Dah dåehkieh maehtieh mahte gaajhkh mov veerbh tjeekehtidh.
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 6 bielie 26 bielijste
Deblie sæjhta jienebh vadtesh tjøønghkedh
Nasjovnaale åejvieladtjh dïedtem utnieh byögkeles bïhkedassh bïejedh juktie gorredidh saemien utnijh maehtieh seammavyörtegs sosijaaledïenesjh åadtjodh , mah saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnieh .
92 800
) akte stoerre barkoe dorjesovveme juktie lohkehtæjjamaahtoem goerehtalledh .
Aalkoealmetjidie dle vååjnoe goh akte stoerre paradokse daate båelteme åljeste , gaasseste jïh tjïrreste dorje guktie abpe veartene baahkene , jïh dellie aaj aelhkebe sjædta petroleum- jïh jienemehaevtiedarjomigujmie nïerhkedh aalkoealmetji laante- jïh mearoedajvine .
Råajvarimmieh 13 Viermie maajhööhpehtæmman ...
Daahtojelatjkosne saemiedigkie jïh saemien daajhtojesïebre gaskem jaepien 2009 sïemedigan barkoedåehkiem golme lihtsegigujmie mij edtja öörnemem gïehtjedidh mij tjïrkedh saemien tjiehpieslidteratuverh jïh musihke / joejke jaksoemïeresne .
Aellieh vïhtesjimmide daelie seedth , menh dijph meatan jis barkoegoerehtallese båatah .
Mijjieh dam seamma aaj jeatjah kultuvrevoetine vuejnebe .
Edtja dåarjoem gïeht
Ovmese vuekieh gååvnesieh guktie gïerhkemem rïeseldidh jïh guktie dan hammoe .
Verbe tempusem åådtje stuvremen baaktoe T:ste V:se.
SKUVLEÅVTEHKEN DÏEDTE
" Bro bro brille " saemiengïelesne
Noerhtesaemien lea dïhte stööremes gïeletjïerte dejstie saemien gïelijste , jïh medtie 90% saemijste jienebelåhkoegïelem soptseste .
) - Nöörjesne .
Faagekode Laavenjasse nr.
råållespïelem tjïrrehtidh njaalmeldh dijalogigujmie
aamhtesh jïjtsh tjaeliemasse gærjagåeteste , gaskeviermeste ohtsedidh jïh jïjtjh teekstide digitale vierhtiejgujmie darjodh jïh vöörhkedh .
Dam goerehtallemem edtja nasjovnale reaktijste darjodh jïh dah mah sïjhtieh kommisjovne edtja gyhtjelassh salkehtidh tjuerieh jijtje dagkeres salhkehtimmien mietie gihtjedh .
Åssjeldahke dejnie åesiesöörneminie saemien lidteratuvridie sæjhta årrodh skreejrehtidh saemien lidteratuvre jaksoesåbpoe sjädta , jïh tjïrkedh nuekie saemien gærjah olkese vadtasuvvieh buerie nuekie kvalitetine .
Voestes dåehkie 74% jakseme, mearan mubpie jïh gåalmede dåehkieh barre 44% jïh 25% jakseme.
 (76) a. Mov min gåmma fru lea vara:3s maanam barn:ACK reakadahteme, födatr:PTCP manne jag tjoeverem måsta:1s dållem eld:ACK biejedh anlägga:INF guktie hur eagan inte:3d gåalolh.
‐ Bøøremes manne nuepiem åtnam jïjnjh ovmessie almetjh råakedh .
Daalhkesebïevnesh: 08-33 12 31 Dalhketjebïevnesh: 0771-450 450
Tyrkijen SOV gïele jïh gïelen veljie morfologije.
Learohke reklamem hijvenlaakan åehpiedahta aktine aelhkie , bene guarkoes gïeline .
" Dov steemme maahta jienebelåhkoem jarkelidh !
Gåetien jarngesne ligan plïehtje gierkieh aernine bïejeme .
Jåma jïh Gustaf Jillker .
Jienede saemien gïele- jïh kultuvreguarkoem edtja vadtasovvedh bïevnesi / kuvsji / ööhpeht immiefaalaldahki tjïrrh barkijide politije- jïh lientsenetatisnie .
Eah sessionscookies dov daatovrisnie guhkiem vuerhkieh , dïhte gaarvene gosse datne dov webbelohkijem gaptjh .
Jeatjah maehtieh dan tjarki asvedidh mij daamhtaj bååstide båetedh , jallh guhkiem asvedieh .
Akte reereme bielelen luhpiesvoete lea akte reereme bielelen barkoefaamoe .
Maahta dågkam rïevhkestidh sigaredtinie , cigarrine , cigarilline , pæjhpojne jïh tjaetsiepæjhpojne .
Daejnie tjaaleginie ektesne aaj dam dov gïelekåarhtem åadtjoeh .
Jå3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammen mænngan jïh lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose
Vuartesjh: http://www.kulturtanken.no/
samlatr:INF 'Det är så långt till de andra samerna, vi bor så utspridda att det tar flera veckor innan vi kan samlas.'[Raahkele-Piere] Daate veerbhpaarre sæjhta objeektem utnedh gelliegiertesne.
Dah daabloeh eah byørh raedtiesievh utnedh , juktie edtja aelhkie årrodh dejtie cellide lohkedh .
Reerenassen unnebelåhkoepolitihke sojhkesjen
Dihte lea lohkehtæjjine orreme jih aaj gærjah åarjelh-saemien gielesne tjaaleme.[Jaahkenelkien Aanna sealedi raakte daan intervjuen mænngan .
Jaapan 2012 dle reerenasse raereste 43.6 millijovnh kråvnah prosjektese læjkodh .
Muvhtene maahta aelhkemes jovkemsem bustetjinie daamhtaj vaeltedh jïh onn ' ohtje fïerhten aejkien .
4) Vaedtsieh akten veeljemebarkijasse jïh
Aellieh Jupmelen nommem deajese luejhtieh .
Jis akutedåastoevassem skïemtjegåetesne mænna dellie 220 - 380 kråvnah maaksa .
- 31.12.2019 raajan .
Jïjnjh åarjelsaemien institusjovnh fylhkesne: Dïhte åarjelsaemien museume Saemien Sïjte , Snåasen tjïeltesne , akte vihkeles institusjovne .
Franse ræjhkoes ålman baernie , dïhte gaajhkem eekem jeatjabidie vedtieji .
Råajvarimmie 57 Saemien gïelh sjïehtesjidh elektroveneles programmvaarosne
Daate dïrrege maahta dej ovmessie saemien gïeli gaskem joekehtidh , jïh aaj viehkine årrodh vuarjasjidh man nænnoes jallh hiejjehts gïele lea dejnie joekehts geografeles dajvine .
Dan guhkiem dah jielije idtji dejtie åemiehkidie sturrin , dellie raeffesne gællasjin .
lohkedh , rååresjidh jïh saemien dovletji teeksth daaletji teektsigujmie viertiestidh
Henrik Ibsen jïh Bjørnstjerne Bjørnson lin veaksehks meatanaktöörh juktie Nöörjen voestes nasjonaale teaterem, Den Nationale Scene Bergenisnie tseegkedh jaepien1876.
Mijjieh joe daejrebe dah leah aajmoejeatjadimmieh, læjhkan ibie ennje daejrieh magkeres relasjovne paarrebieliej gaskoeh.
1.6 Fylhken åejvie jïh fylhkendigkie
• Öörnedh guktie joekoen barkoe julevsaemiem darjodh
Dam maahta darjodh dovne aarebi barkojne nïerhkie jallh mænngan .
Lïeneståvre edtja effektijveles gaahtjeme evtiedidh privaten jïh byjjes darjominie mij nuhteligs sjædta dutnjien goh konsumente jïh skaehtiemaeksije .
gïelefaagen barkoe eejnegen abpesaemien daltesisnie / noerhtijlaantij daltesisnie .
Åssjelmes lea ij motovretrafihke edtjh eatnemem , sjædtoeh , ålkoejielemem , juvrejielemem , båatsoem , jåartaburriem jallh skåajjeburriem stuvredh jallh leajmoedidh .
Maahta aaj aktem vihties sijjiem darjodh vearoldebïevnesidie lïerehtimmiesijjesne .
Laaken voestes nænnoestimmieh njoelkedassh vaarjelimmien bïjre saemien kultuvreste utnieh (§2) jïh edtja laakem nåhtadidh almetjereaktan noelkedassi mietie , aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre (§6).
Dååjrehts barkoedajveste .
Abpe biejjien: Aalkoealmetjeregijovnh sjïere tjåanghkoeh hööltieh .
skreejrehtimmieprovsjekte lij maanajgïertesne åårganisereme åssjalommeste maanah edtjieh saemiengïelem lïeredh iemeles jïh aarkbeajjetjen gïeleåtnoen tjïrrh .
Åenehksjielije klijmagaassh nåhkehtidh goh tjeehpes karbone (tjïrre) jïh metan .
MIEDïENESJE ÅARJELSAEMIEN LïEREHTÆMMAN
Dan åvteste dle ööhpehtimmieinstitusjovnh aaj tjuerieh dïedtem åadtjodh saamastallije studenth ööhpehtidh .
Dam jeatja dåaktaristie åadtjodh enn dïhte gie joe åtnah , dov hïejmelaantedigkesne jallh jeatjah laantedigkesne .
sjïehteles sjaangerem , vierhtieh jïh gïeleåtnoem veeljedh gosse tjaelieminie
Barkoedåehkiem nammoehtidh mij edtja matematihkevierhtiem veeljedh maam edtja åarjel- , julev- jïh noerhtesaemien gïelide jarkoestidh
Dan gaavhtan lea iemie SUF-tjïeltide meatan vaeltedh , lissine tjïeltide Finnmaarhkesne jïh Noerhte-Tromsesne , ihke aaj prååsehke göölemesiebriedahkh Finnmaarhken jïh Noerhte-Tromsen åerjielisnie gorresuvvieh laaken tjïrrh .
Sæjhta iemie årrodh pryøvedh dïenesjedorjemassem jåarhkedh 2009-daltesisnie , jïh seamma aejkien jaabnedidh dejtie joekehtsidie gaptjemegraadesne ovmessie bieliej gaskem fylhkesne .
Jih gosse onne maanah utni / åadtjoe dab skiebtjelasseb maa mijjieh gåhtjh / mab daelie gåhtjoeh ' engelska sjukan ' .
bïejesovveme jaapan 2012 .
kriebpesjamme vaarjelimmieprossesh voengen bïjre gelkieh vuertedh goske reaktah leah tjïelkesovveme
Giehtjh joekedimmiem kaarri jïh nyjseni gaskem .
Daagkeri veajkoej skuvleaajhtere tjuara jeatjah lïerehtimmiehammoeh saemiengïelesne faalehtidh.
Dåarjoe lea bijjemes bieliem gaptjedh ellies åasah prosjekteste .
Maanah jïh noerh edtjieh sijjiesjïere saemien kristeles aerpievuekiejgujmie åahpanidh mah leah gelliesåarhts eatnemeåtnojde ektiedamme .
Dievesjh tjoeverieh vuesihtæmman båetedh måadtesh vuepsiej tjirrh .
jïh dah variaabelh leah x, y jïh z. Dah konstanth edtjieh ovmessie
Jarkemesïelkedahke dïhte voestes jïh minngemes sijjie sjædta dejtie turistide mah leah cruisesne Noerhte-Nöörjesne .
Lissine åejvieh utnieh .
Måjhtam dah maanah desnie mijjese sohtehtin juktie mijjen dan guhkies eejehtimmie .
Raerie akte vihties laavenjostoe saemiedigkiej gaskem , dejnie aamhtesinie mah saemide gïetedieh gelline staatine , jallh saemide goh akte åålmege .
Gujnelemmie åådtje dïhte lea munnieluejhteme aalka .
Aaj maehtieh gïelem prievien tjïrrh vedtedh jis vg .
Juktie saemien gïele edtja tjïrkedh goh jielije kultuvreguadteme gïelem lea daerpies saemien vååjnesasse sjædta byjjes tjiehtjelisnie .
RSS-lohijh jïh RSS-dïenesjh automateles vaaksjoeh dah RSS-galkemidie datne leah veeljeme jïh dængkome jïh orre lahtesh vuajonoes vuekesne vuesiehtidh .
Vangberg , Åasta: Tjaangh gåatan
Gievlie akte biejjie (rööpses bieliegievlie) - jïh askesymbovle (plaave bieliegievlie).
Dah golme laanth diedtem utnieh fïereguhten aejkien tjåanghkojde gohtjedidh jïh tjåanghkojde stuvredh .
Ruffien 2010 Maahtoedepartemeente aktem sjïere lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnem saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman tseegki .
orrestidh aelkedh jïh daaroen gïelem nuhtjedh guktie ij soptsestimmie edtjh gaarvanidh .
ISBN 82-992522-2-9
Åårganisasjovnetjïrrehtimmie edtja nuepieh vuesiehtidh mejtie maahta dallatjinie sjïehtesjidh , bene aaj råajvarimmieh mejtie maahta guhkiem sjïehtesjidh .
Dan mænngan edtjieh soptsestidh sov vuajnoen bïjre aamhtesasse .
Sïjti sisnie lea byjrese mah almetjidie guvhkiehtieh .
artihkele SP .
Desnie jïjnjh saemien gåetieh .
Lohkemegaerja 1 , ISBN 978-82-560-1661-7
lïhkemes jåarhkeskuvline
Regijovne gaskoeh
Dihte vuesehte gaajhkesh dovnesh seamma vierhtiegisnie .
Unnebelåhkoegïelen syökijh edtjieh aaj elektrovneles syökedh .
Sturerebe jih vaenebe veeljemegievlieh , doh veeljemegievlieh leah vaananamme 13 gievlijste 7 gievlide .
guektiengïelevoete edtja boelveste boelvese juhtedh .
DAALETJE GÏELEM SOPTSESTIDH
Daan åssjalommesen nomme Borer Chomsky Conjecture (Baker, 2008).
11:15 Liegkestimmie
Learohke maahta sov evtiedimmiem buerkiestidh .
4,6 millijovnh kråvnah lea vadtasovveme goh dåarjoe saemien maanagiertide jïh stipendide learoehkidie mah saemien luhkieh jåarhkeskuvlesne .
Laaken aaj akte jïjtse nænnoestimmie dej krööhkemi bïjre mejtie edtja voebnesjidh reeremisnie mineraalevierhtijste (§2).
Hijven vuejnedh maanah ïedtjem utnieh daan aamhtesen bïjre , juktie irhkeme lea gaajhkesi bïjre .
Håallijh: - Ol - Johán Sikku , reakasovveme 1958 , Staaresne årroeminie - Nils Tonny Bransfjell , reakasov-veme1963 , Prahkesne årroeminie - Gustaf Jillker , reakasovveme1947 , Tjeedtjegisnie årroeminie
Reektehtsisnie våajnoes sjædta dah laanth vienhtieh vihkeles laavenjostoem jåerhkedh , jïh noerhtesaemien byöroe meatan vaaltasovvedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïeline ektine .
im daarpesjh baakoeh daamtaj ohtsedidh gosse tjïertestem
Gaskem jeatjah dle jïjtsh laavenjostoelatjkoeh dorjesovveme Belgijinie , Englaantine jïh aaj nöörjen-russlaanten jåarhkeskuvline , jïh jïjtsh guejmievoeth lïerehtæjjide goh våarome dåarjoeöörnegidie Leonardo Da Vinci-programmen tjïrrh .
Lissiehtamme stipendeåasah jïh vijriedamme ulmiedåehkie stipendese learoehkidie mej saemien faagegievlesne
Saemiedigkie lea daelie barkoem aalkeme soptsestimmiesyntesem evtiedidh noe ...
Healsoejarngesne:
Geerve almetjh maehtieh dejtie viehkiehtidh guarkedh mij heannede , jïh dejtie bïhkedidh tjïelke tsiehkine .
Maahta fotosoptsesh nåhtadidh gosse learohkh sïjhtieh maam akt mubpide åehpiedehtedh .
 (Bovtsh jih båatsoeburrie) maam Svein Skjenneberg tjaaleme .
Aanna lij dihte voestes lohkehtæjja skuvlesne gie lij saemien lohkeme .
HØYT UNDER HIMMELEN
Jis vielie bïevnesh sïjhth , vuartesjh www.statped.no .
Seamma illeldahkh jijhtin.
Dam edtja maeksedh daan beajjetje dahkoemieriej tjirrh .
Meedija stoerre tsevtsiehtimmiefaamoem åtna jïh maahta aktem nuhteligs åeriem årrodh jis datne sïjhth voerkelimmiem politihkerijstie utnedh vihkeles aamhtesi bïjre - vuesiehtimmien gaavhtan lohkijeprieviem tjaeledh aktene plaeresne .
Akkalasaemien , kildijnesaemien jïh tersaemien:
Datne maahtah viehkien mietie gihtjedh
Mujhtieh vihtiestimmiem (kvittering) mænngan jarkelimmiem dorjeme .
Kausatijve molsedimmie Manne joe buerkiestamme maam Levin jïh Rappaport Hovav (1995) jiehtieh kausatijve molsedimmien bïjre jïh ij leah vielie daerpies jåerhkedh dej digkiedimmie, vaalla aelkedh vuajnoem stuvredh direkte dan åarjelsaemien gïelese jïh gïehtjedidh guktie daate molsedimmie åarjelsaemien gïelesne jåhta.
gosse eadtjohkelaakan meatan , vuesiehtidh jïh buerkiestidh guktie edtja bïerkenidh eatnamisnie
Gellielaaketje maehtebe mih dam raajesem (9) guarkedh.
" (% maeksije årroejijstie / jeatjah) 
6.4 konklusjovnh daehtie kapihtelistie vadta jïh 6.5 daam kapihtelem tjåanghkan tjaala.
Govhtede tjaalege
*His diapers dirtied.
saemiedigkiepresidente jïh barkoe- jïh ektiedimmieministere dennie bieliejaapetjen konsultasjovnetjåanghkosne suehpeden 2008 siemedigan barkoe gïetedimssoejkesjinie dallegh aalka , jïh reerenassen jïh saemiedigkien barkoe saemien gïelesne ektiedeminie .
Saemiedigkien voereseraerie
Tjåanghkan pryöve sæjhta vaasedh medtie 60 minudth
Almetjestarnedarjomen sisnjelen tjuara kribpesjimmieh skaepiedih mah leah siebriedahkese maereles , guktie gaajhkh fylhken årrojh hijven starnem åadtjoeh .
Tjïertesth guktie biejjieh (daatovh) saemiengïelesne jeahtasuvvieh .
duedjie , gaertenh , jeatja jieliemasse
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka veanhta daate maahta gaajh nåake årrodh saemien jåartabårran , ij ajve daan jaepien , men gelliej jaepiej åvtese .
Vielie bïevnesh: Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo , 971 29 305
Bïhkedassh vadta guktie edtja vuarjasjidh guktie saemien kultuvrese , båatsose , miehtjiesdajveåtnose , jieliemasse jïh siebriedahkese sjædta , gosse åtnoem miehtjiesdajveste jarkelamme
beapmoe-sjalkemesystemem buerkiestidh , jïh buerkiestidh guktie dïhte fungerede
laavenjassijste jïh gaajhkijste .
Irhkemem giehpiedidh
' n mieriedimmine tjirrehte , mah gorredieh åarjelsaemieh meatan sjidtieh .
Mieriedimmie jaepiebudsjedten bïjre , v. tjïeltelaakine § 46 nr. 8 , nænnoestamme Tjïelte- jïh regijovnaledept .
Aktem aelhkie ryökneme-aarhkem maam maahtah provhkedh gosse learohken
Gïehteldimmien veele budsjedte / evtiedimmiesoejkesjeh fylhkendigkien jïh fylhkenraerien nænnoestimmiej mietie
Dah aaj jïjtje religijovne , gïeleldh jallh kultuvrellen vuekine aktene dej almetjigujmie jïh sijhtieh sov identitetem utniehtidh .
åarjelsaemien teaterem nænnoestidh
Healsoestasjovne jïh skïemtjegåetie mænngan eejhtegh jååhkesjamme , dastegh
Læjhkan lea vihkeles tsagkesi bijre digkiedidh , mohte dejtie bøøremes buerie-bealan lutnjedh sjiere tjåanghkojne .
Tjoevtenjebaakoeh tjaeledh lea akte alternatijve sijjeste åeniedimmiem tjaeledh .
Daennie tjaalegisnie galkem barre gille dejstie haestiemijstie goerehtidh; mejtie goerehtimmielïhtsegh objeektekasush jïh subjeekte-verbaale kongruensem haalvah.
Daate daerpies gosse gielem vaarjelidh jih åvtese lutnjedh .
Mijjieh vuejnebe jaapan 2010, dellie lij julevsaemien 1 mij aktem storre dorjemassem utni, 288 studijepoengh, mearan julevsaemien 2 aktem mahte seamma stoerre dorjemassem utni jaepien mænngan.
Daate vuajnoe ij jienebelåhkoem utnieh Stoerredigkesne daan biejjien .
Saemiekonferanse badth våaroemasse bïeji saemieh akte åålmege (nasjon) jïh åtnoe nasjovnedïejvesistie ij tsihkestehtieh aktem jïjtse staatem .
Voestes kolonnesne rïektes vaestiehtassh jïh dah mah båajhtode parantesen sisnie.
PRIJORITERADAMME SJÏERE BARKOESUERKIEH 2013 Jaapan 2013 dle RES-guejmievoete sæjhta suerkide infrastruktuvre , dåårrehtimmie jïh maahtoe prijoriteradidh .
Daelie dejtie bihkebe jïh gejhkiedibie krodtine .
Jienebh tjïelth reeremedajvesne dåeriesmoerh åtneme sijjen dïedth illedh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie , dan åvteste almetjen vierhtieh gååvnesieh .
Fylhkenraerien politihkeles våarome edtja NoerhteTrööndelagem båetijen aajkan lutnjedh , naemhtie guktie våaromen tjaalegisnie tjåådtje:
Luvlene jïh noerhtene: Geajnoem 99 dehtie minngemes moeneme mïerhkeste seamma jællose goh Noijanpolanvaara (SWER99TM 848891 7572377), dellie drïekte låvlese jeanose Muonioälv (SWER99TM 836982 7586385), vyjrehkåbpoe jeanoem Muonioälv bæjjese jællose seamma goh Kallojärvi (SWER99TM 836324 7586235).
Learohke viehkehte dejtie guhth nåake
52 (90) 58%
Bussen , tåågen jallh jïjtje bïjlen åvteste (liehtemes feelemevuekie) tjirkemem sjyötehke hokseektievoeteste kreava mij vihteste mïnnemistie reaktam dåarjose åadtjoeh .
Aajkoe lea datne ånnetji mænngan learohkh pryövenasside tjïrrehtamme , maahtah illedahkide nåhtadidh juktie lohkehtimmiem sjïehtedidh , jïh learohkidie jïh eejhtegidie illedahki bïjre bievnedh .
Seamma tïjjen dah orre njoelkedassh regijovnaaledåarjode jienebh suerkielaahpehtassh utnieh goh aarebi , jïh dan åvteste såemies jielemh tjuerieh öörnegistie vaaltasovvedh .
Men gååvnesieh aaj intransitijve veerbh mej barre akte argumeente.
Buehkie desnie praahka jïh dåårrese .
Ij lij saemie ruevtien bïjre govleme .
Darjome edtja dan guhkies goh dan nuepie seamma vuekesne organiseredh krijsetsiehkine goh sïejhme tsiehkine .
Daennie leejjemelatjkosne tjoeverh unnemes golme (3) jaepieh gåetieluhpesne årrodh .
Dah bijjemes åvtehkh inuihtide jïh saemide leah meatan arktiske dajven ryöjredimmietjåanghkosne EN .
Byjresevaaksjome lea daamhtetje systematijen goerehtimmieh mah vuesiehtieh guktie lea byjresisnie jïh mah aaj mijjese nuepiem vedtieh båetije aajhtsemh byjresisnie vuarjasjidh .
Reerenasse bieljele 2,5 mill , kråvnah beetnehveahkeste tjuara frijje baalhkijste maeksedh , jïh daate sæjhta jiehtedh 0,4 mrd. kråvnah tjuara maeksedh bieljiemïerhkeldh dåarjojste j. v. Aa
Faage edtja skreejredh eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahkesne jïh demokratijesne , jïh dååjrehtimmieh destie vedtedh .
Vuekien mietie dle fuelhkien almetjh aaj vihties sijjieh åtneme låavthgåetesne .
Vyörtegs guessieh , Nyjsenæjjah jïh kaarrh , Buerie båeteme Nöörjese buerie båeteme Mongstadese Jïh buerie båeteme akten stoerre jïh vihkeles beajjan !
Dah mubpieh biejjieh kontovresne Raarvihkesne .
Manne daam åtnam goh akte struktuvrelle haesteme, ektiedamme daaroedehtemeprosessen konsekvensh mah annje leah stieresne siebriedahkesne.
Miesetje Mavve akten jueskies jïh bïegkes gïjrebiejjien vaerien bïevlesne sööhpedi .
Buerie båeteme gaajhkesh dovnesh !
Vïenhtem daam goerehtimmievuekiem hijven utnedh gosse goerehtimmie gaskeviermesne.
Learohkh maehtieh njaalmeldh vuarjasjimmiem iktemearan tjaelemeprosessesne jïh aktem tjaaleldh bïevnesem bååstede åadtjodh dan gaervies håalemen bïjre .
Dïhte orre soejkesje- jïh bigkemelaake sjïehteladta aktem tjerkebe iktedimmiem tjïelten jïh regijovnale siebriedahkesoejkesjimmien gaskem , dagkeres iktedimmie stoerre vierhtieh kreava jïh stuerebe fokusem kreava reeremisnie .
Dajve A lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven åarjelen Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dahkoe gogka dïhte johkem Breidalselva gaavnesje jïh sïeven luvlelen Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen - jaevrien Fjellfroskvatn luvlemes loektese , dellie rïektes sievine Stormyr:se (34 W 438450 7661983) johken Tamokelva baaktoe , daan johken mietie dahkoe gusnie johkem Rostaelv gaavnesje .
Bergen jïh Oslo aktem ånnetji jeatjah maallem veeljeme; Dïhte parla men ta rihkeles maalle .
Edtja aktem noerepolitihkeles strategijem evtiedidh , mij gaajhkh biehkieh feerhmieh fylhkentjïelten noereråajvarimmiej sisnjeli , gaajhkine sektovrine .
Aalkove edtja iedtjem gåaskodh , soptsestidh mij lea aamhtesen dåeriesmoeretsiehkie , jïh guktie datne sïjhth dam buektiehtidh .
Dannasinie dan gaajh vædtsoes gosse akte noere almetje sealede .
Dygnen mietie jienebe jovkemem daarpesje enn veanhta , vuesiehtimmien gaavhtan akte jaepien båeries maana medtie akte lïjhterem daarpesje .
Mijjem jeatjahtehtieh dov Voejkenen tjïrrh juktie åadtjobe mijjen jieliemisnie dov gieriesvoeten tjeakoesvoetem stinkestehtedh jïh mijjen luvnie baalkam dov rïjhkese röönjedh .
Råajvarimmie 64 .
Dannasinie maana edtja aejlies jïh Jupmelen baernine gohtjesovvedh .
Dïhte akte vijries vitenskapeles tjaatsege dej daajroejgujmie klijmajarkelimmiej bïjre Arktisesne , jïh maam ulmide dïhte åtna regijovnese jïh dan mubpien veartenasse .
Vihkeles daan beajjetje dotkijh daam histovrijem demtieh.
Buerkesth veeljemem .
Saemieh leah aktesne orreme staati raasten jïh boelvejoekehtsi namhtah .
Veeljh BIBSYS (Saemiedigkien gærjagåetie ij leah daesnie) 
Evalueringe 10 gïelejargnh feerhmie mejtie dåarjoem Saemiedigkeste dååsteme .
Dov nomme jïh adresse .
[ Oslo: ] J. W. Cappelens Forlag as
Saemiedigkie Nöörjesne lea eadtjohkelaakan meatan orreme dennie laavenjostosne dej noerhtelaanti saemiedigkiej gaskem , jïh saemien siebriejgujmie Russlaanten bielesne .
Noerhtene jïh jalline: Rijhkeraastem dehtie Rv:ste 272 dan mïerhkese gusnie ruevtiegeajnoe rijhkeraastem tjuahpa .
Veeljh " Internetalternativ " jïh " Teckensnitt " jallh " Färger " " Allmänt " nuelesne .
meatan årrodh eengelskegïelen rijmh , raajroeh , laavlomh , åenehks teaterestuhtjh jïh soptsesh åehpiedehtedh
Dïhte barre deahpede sov jïjtje faamoste.
Jaa (im) manne mujhtieh vielie maab .
Seammalaakan mijjen logotypine .
Saemiedigkien åejvie Egil Olli jïh nyjsenæjjah njoktjen aske Plassjese
Daah leah learohkh mejtie pryöve edtja vueptiestidh dan åvteste faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dastegh learohkh matematihketsagkesh mænngan åadtjoeh .
Sjïehteladtedh festivalide evtiedidh ektiedamme Regijovnale evtiedimmieprogrammese
Dellie tjuara maehtedh matematihkeles symbovlh darjodh jïh dam byjjes matematihkeles gïelem nuhtjedh juktie dåeriesmoerh loetedh jïh raerieh åehpiedehtedh .
Dåehkieh bïevnesh gaevnieh sijjen aamhtesen bïjre dennie gïetskemes sijtesne .
Sïjhtem aaj åvtese lutnjedh Bolyst-prosjektem Karasjohken tjïeltesne , mij lea 400.000 kråvnah åådtjeme .
S: Nov guktie lea ... Gosse lea vuelnie dennie ...
Gosse buerie gïelemaahtoeh , jienebh nuepieh utnieh gosse barkedh jïh lohkedh .
Rïhkeden 14.-18 .
Viehkieabparaate maahta orrestamme daajroem åadtjodh, jïh dan gaavhtan dah sijhtieh buerebe ryöjredamme årrodh dam viehkiem vedtedh dejtie mah dam daarpesjieh, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen minngemosth jeahta.
" Saemiedigkiebïevnesisnie saemien maanagïertefaalenassen bïjre " (2023) tjïerteste maanagïerte lea akte dejstie vihkielommes sijjijste juktie saemien gïelem jïh kultuvrem guhkiebasse sertedh .
Stenfjell , Evald (2001): Niestiem vaeltedh .
Aktem nænnoestimmiem dorje saemien meatanårrojen bïjre vierhtiereeremisnie mearoevierhtielaaken § 8 b: Departemente maahta aktem fjovlegöölememoenehtsem tseegkedh Finnmaarhkese , Tromsese jïh Nordlaantese , jallh aktem moenehtsem fïereguhten fylhkese .
Mij viehkide maahta åadtjodh ?
Jïh destie dan joekoen geerjene .
historiske unnebelåhkoe-gïelide juktie jielije
Maahta vuejnedh goh Andrea tjabreminie sov jïjtse strategijem haalvedh .
Mejtie seamma joekehtse veerbi gaskems saemien gïelesne.
Lohkh vielie daesnie:
Mih maehtebe aaj jiehtedh, jis G2-lïerijh saemiengïelen hammoem preteritum buektiehtamme dellie jeenemes hammojste direkte objeekte jïh presens aaj reaktoe sjidtieh.
dïhte vuesehte satne maahta veahkah dåehkine ryöknedh jïh kategoriseradidh jïh daeverh ryöknedh nuelelen 20. dïhte aaj buektehte taalesymbovlh jïh veahkah reaktoe sæjjan bïejedh taalesïevese , taalh sjïdtije öörnegisnie veesmedh jïh taaleraajroeh ållesth darjodh mah bæjjese , våålese jïh gööktine gööktine ryöknoe .
Souvenijrh eah maehtieh våaroeminie årrodh juktie gïehtelimsdåarjoem aerviedidh .
Dïhte mij joekehte aktem gïeleguedtijem jïh aktem mij gïelem vielie byjjeslaakan lïereme skuvlen tjïrrh , lea gïeleguedtije gåvla jïh daajra mah baakoeh jïh dïejvesh mejtie satne edtja vihties tsiehkine nåhtadidh .
Daatalingvistihken sisnie vuartesje åejvietsiehkine analysh tjaaleldh teekstijstie , maam g. j. rihpesti vijrebe ohtsemenuepiej åvteste gaskeviermesne , jïh automatihkeles jarkoestimmie .
Nimhtie aaj vihkeles åadtjodh jijtjedh aamhtside stuvredh mah eatnemen maelmide veadtaldihkie .
baakoedåehkieh , syjjehtimmiem jïh baakoeseerkemem raajeselearosne buerkiestidh gosse gïeline jïh teekstigujmie barkeminie
Raport1/2012 .
S: Guktie aehtjie lij barre oktegh , dov , dov tjietsie lij aaj dejnie faarojne .
Dastegh akte laavenjasse lea nuhteligs årroejidie jienebh tjïeltine , jallh fer jïjnjh vierhtieh kreava akten tjïeltese , dellie fylhkentjïelte edtja laavenjassem vaeltedh .
Orre treavkah
SDJ-dajvesne seamma låhkoe lij 25 prosenth.
Jis sïjhth vielie dan bïjre lohkedh dellie vuartesjh daase (Stenfjell, 2008), jienebh dotkeme noerhtesaemien syntaktihke kausatijven bïjre daesnie (Vinka, 2002) jïh (Julien, 1996).
Vaenebh dåarosne sealadieh .
Dah edtjieh beetnegidie seammalaakan sijjen gaskem juekedh .
Akute-p-pillere ij båavhroeh heerredh jïh dan gaavhtan ij leah seamma goh aborte jallh guktie gohtje abortepillere .
Jis datne dov jïjtse tjïelten ålkolen steemmedh , dellie ånnetji jeatjhlaakan
nuelesne datne veeljh .
Saksbeh:
Saemiengïeleldh kandidaath lohkehtæjjaööhpehtimmide dåårrehtidh lea akte stoerre haesteme orreme.
Daate gujht stoerre haestemh vadta jis edtja murriedimmiem damtedh dovne laantese , dajvese jih kultuvrelle ektievyøkese .
Elgåen sjidteme-sijjiesne Hedemarkesne lea giele-eadtjaldehteme maana-giertesne jih skuvlesne øøhpehtimmie saemien gielesne .
- Naakenem daaroen gieleste guarkajim goh skuvlesne eelkim , mohte jeatjebh lin væjkalåbpoe .
Raarvihkesne ruffien 19. b. 2014
Maahtoedepartemeente lea sov beetnehdåarjoem Saemien lohkemejarngese bïejeme goh akte tjåadtjoen dåarjoe Saemien jolleskuvlen sïejhme budsjedtemierien sisnjelen .
§ 28 Ovlevuelie Nordland fylhkesne Ovlevuelien daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rijhkeraasteste Graesiejaevresne (Grasvatnet), dellie daam jaevriem koordinatese 33 W 472797 7326613 vaerien Oksfjellhumpen baaktoe .
saemiej leah reaktah dejnie dej båeries dajvine årrodh jïh dejtie øøvtiedidh daaletje jïh båetije aejkiej premissi mietie
• Våaromem bïejedh tseegkedh jïh tjïrkedh aerenah saemien gïelen åvteste
Akte portefølje-stuvrememaalle
Gusnie lohkemespïelh gaavnem jïh ïedtjh learoehkidie ?
Meehten vaestiedassi mietie dle vååjnoe goh dïhte guarka taalh leah juakeme luhkine jïh aktine , jïh damta sifferi aarvoem .
Dïhte vïjhtede seminare Nordlaanten histovrijen bïjre lea Mussierisnie suehpeden 25.-27. b. 2011 .
"Vuartasjæjjah leah akte dåehkie almetjijstie, goh almetjh stïeresne aktene konsertesne, aktene teaterisnie, gaarsjelimmieöörnedimmesne jallh aktene TV-sïjsespealadimmie, men aaj dåehkieh mah maassemeediji tjïrrh raadijovem goltelieh, TV:m vuartasjieh jallh plaeriem luhkieh (wikipedia) 
6.2.6.
Øørnege lea daejtie; 1 .
jallh 3 låhkoeh .
Jupmele eahtsa , lutnjeste jïh aanteges vadta .
Scandinavian keybord lea sijjesne Google Play .
Sæjhta orre skåårvemh 2014 raejeste sjïerelaakan reektedh , jïh fïereguhten prosjektese .
Reerenasse galka politihkine eevtiedidh orrestehteme , maahtoe-evtiedimmie jïh jïjnjebh kruana barkoesijjieh .
Ryøknh gaajhkh saernieh mah leah dan bïjre man åvteste tjïelte jallh fylhkentjïelte diedtem utnieh .
Raereste aaksjah jïh låhkoeh åestedh 1,5 mill. kr åvteste regijovnale evtiedimmiefoentesne .
Noerhte-Trööndelagen fylhkengærjagåetie aktem vihkeles pioneerebarkoem dorjeme prosjektine .
Stoerredigkien darjomh
Interdependence .
Aamhtese: " Dïhte orre gïele " - dïhte orre gïele jïh gïelenænnoestimmie
Daate mannasinie jïjnjh vihkeles aamhtesh jaahkoeøøhpehtimmesne eah leah vuesiehtamme vuesiehtimmesne vuelielisnie .
Noerhte-Trööndelagesne aktem guhkies jïh gamte dååjrehtimmiem jåarhkeööhpehtimmine utnebe mij lea sjïehteladteme geerve almetjidie , jïh dej minngemes jaepiej dle stoerre nuepieh orreme lïerehtimmiem åadtjodh gelline ööhpehtimmieprogrammine .
göölemehoksem jïh vijrehoksem gïetede
Åarjelsaemien gïele tjaaleld gïeline jaepien 1978 sjïdti .
Ihke dah vierhtieh edtjieh åtnasovvedh guktie dah bøøremes effektem vedtieh , dle joekoen vihkeles hijven dïrregh evtiedidh juktie illedahkide møøledh .
Juktie daate teekste golh sjædta aamhtesi jïh laahtesi bïjre mah joe leah dutnjien åehpies.
Ekonomijesoejkesjinie viertiestamme dle mierie 530 000 kråvnajgujmie læssene jaepien 2012 , juktie faalenassem geeruveutnijidie bueriedidh .
Dïhte veerbe jeenemes almetji mietie ij molsedh, men dah guaktah badth gaavneme naan gïlle vuesiehtimmie gusnie molsede.
Men læjhkan dïhte vihkeles juktie dïhte jeatjede gïelijste joekehte.
Jis maana skovrehtassem åtna jïh dïhte njamma edtja barre dam jåerhkedh goh aarebi .
dricka:3s 'Anders dricker kåsan tom.'[Saerniestæjja 9] b.
Mohte jis veanhta dïhte baektjede dellie maahta lokalbedövningem åadtjodh .
Namdalseiden tjïelte
Dah tjuerieh orremetsiehkide , mah dan bijjelen neebneme , dievhtedh .
Naakenh dejstie aaj joejkestin .
Båetije jaepiej , 70 taali , gellie kuvsjh øørnesovvin , dovne eadtjalgehtedh laaki- jih budsjetti bijre daajroem dåastodh .
vuartasjimmie aaj vuesehte maahta gyhtjelassem gihtjedh jis saemielaaken gïelenjoelkedassh ellies krievemh geptjieh europeijen paktesne regijovnen- jïh unnebelåhkoegïelh .
Dellie aelhkebe sjædta learoehkasse åejjieryöknemestrategijh nuhtjedh - mij lea dïhte våarome matematihken maahtose .
Scenetjeahpoe maahta årrodh teatere, daanhtsoe, opera, balledte, musihke, sirkuse jallh jeatjah tjeahpoe aktene scenesne.
Dan åvteste maahta onne kontinuiteete sjïdtedh , iktedimmie råajvarimmijste fååtese , jïh fïereguhte gïeleutnije jueriedisnie sjædta dïedten jïh nuepiej bïjre .
Daate sæjhta jiehtedh byjngetje vierhtieh produksjovnese ohtsedh, dan mænngan byjngetje vierhtieh feelemasse ohtsedh.
Dov lea reakta dam lohkedh
Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh dej ovmessie saemien gïeletjïerti bïjre Dennie nøørjen gærhkosne , jïh åadtjodh daejredh saalmh , liturgijh jïh jeatjah gyrhkeles tjaalegh åarjelsaemien , julevsaemien jïh noerhtesaemien gååvnesieh .
Learohkh ektesne neebnieh sijjienommh dah måjhtajieh jïjtse voengesisnie , aktene sijtesne jallh aktene jeatjah saemien dajvesne .
dïenesjimmie guhkies tïjjen mietie lea
Dejtie jeanatjommes learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne lea vihkeles haarjanidh lohkedh jïh tjaeledh stoerre taalh .
Byjreske Saepmesne saejreles Byjreske nænnoes barre jis mijjieh soejmi laakan dam utnebe .
Daennie goerehtimmesne galkem goerehtidh mah vaastoeh Bottleneck-hypotese vadta objeektemïerhkesjimmien jïh subjeekte-verbaale kongruensen bïjre gosse G1-gïele daaroen jïh G2-gïele åarjelsaemien.
 (15)...dellie staaloe bearkoem krovhtese bïeji jïh dam reagkan gævnjoesti.
" Flere gjennom " akte stoerre barkoe , gusnie edtja jienebh maallh jïh darjomh mijjen jåarhkeskuvline pryøvedh , mah ektesne utnieh dah edtjieh viehkiehtidh guktie vaenebe learohkh skuvlem orrijieh .
Maahta prosessem Byjjenimmikommisjovnesne naemhtie vuesiehtidh:
jïh bïevnesh stuvremen bïjre vadta gaajhkide åvtehkidie , sektovren gaajhkine daltesinie .
onvensjovnem juhtiehtidh
- Saemiedigkie lea hijvenlaakan laavenjosteme jeenjesigujmie jïh dan åvteste libie lyhkesamme daam kommisjovnem åadtjodh.
Gåksan tsaapedh .
Mijjieh dam saeveginie jïh åålmegelaavloeminie heevehtibie .
Lihtsegelohke åålmegisnie ij naan gaertjiedimmieh vedtieh dejnie reaktine jïh dïedtine mah doh lihtsegh utnieh dennie såaknesne gusnie årroeminie .
Raeresne akte ministere fïereguhtede lïhtsegestaateste .
Dïhte mïerhkesjimmie maam Eebre dorje , maahta vååjnedh goh dïhte lea jueriedisnie mejtie 13 lea lïhkebe 10 jallh 20 , jïh ij rikti guarkah taali gåhkoem gaskemsh .
Aamhteseguedtije galka dïsse luhpiem vedtedh njaalmeldh moenetsisnie jallh tjaaleldh .
0,10
Aktene dagkeres vuarjasjimmesne sïjhtebe Saemiedigkien bieleste konsultasjovni bïjre birredh departemeentine , Åhrén minngemosth jeahta .
Saemiej jïjtjereeremereaktah leah dovne jïjtsh eatnemen maelmieh utnedh guktie saemide bøøremes .
nuepieh jïh haestemh vuarjasjidh gosse sïeltem tseegkie , jïh åejviebiehkide olkese giesedh aktene illedahke- jïh balansereeknehlåhkosne
10.00 - 13.00: Rïhpestimmie jïh konferanse Ts.. .
ovmessie såarhts tjaalegh darjodh sjïehtedamme digitaale hammoekrïevenasside , ovmessie digitaale meedijinie
Gïelesijjieh leah vihkeles dïrregh juktie gaavnedimmiesijjieh sjugniedidh , gusnie maahta saemien govledh jïh vuejnedh .
Digitaale tjiehpies voeth saemien gïelesne lea digitaale dïrregh , meedijh jïh vierhtieh nuhtjedh , juktie gïelelïerehtimmiem nænnoestehtedh , bïevnesh gaavnedh jïh dejtie gïetedidh , ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh jïh staeriedidh jïh mubpiejgujmie govlesadtedh .
Gaskesadtemebïevnesh mijjen barkijidie daesnie gaavnh .
Saemiedigkien sertiestimmie guektiegïelevierhtijste lea gøøkth fïerhten jaepien , jïh våaromem åtna mijjen reektehtsinie , reeknemassine jïh darjomesoejkesjinie .
Joekehts programmigujmie learohkh maehtieh hijven digitale vuasahtallemh darjodh , aelhkie dïrregigujmie .
Bientie , Anne-Grethe Leine: Vadtese .
Gosse mierie nåhki dellie raeriestimmieh lin båateme learoehkijstie gaajhkine daltesinie jïh luhkie joekehts skuvlijste .
Poltihkeles stuvreme
4] Akte lea vielie vuesiehtimmie daennie dåehkesne.Daate joe vuesiehtimmesne (38c) åtnasovveme juktie öövre sïejhme veerbe ovmessie gïeline kausatijve molsedimmesne.
Jis åtnah dihte hijven , dle tjoevere Leejjemepaehpierisnie tjåadtjodh .
Dajve lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese .
Lohkh vielie dan bïjre daesnie , Øzerk (2006-2) 
Learohkh låggem tjaelieh jïjtsh jallh jeatjah dåarjelekreekibïjre jïh sinsitnide saemien soptsestidh man bïjre leah tjaaleme .
Ojhte vihkeles lea gukt-akt vuesehth almetjem guhte datne beavnah leah saemien maahteme .
Åssjele dejnie laakine sijjienommi bïjre lea sijjienommh kultuvremojhtesinie gorredidh , sijjienommide aktem tjaelemevuekiem vedtedh mij lea sjïehteles , jïh viehkiehtidh guktie nommh damtoes sjidtieh jïh eadtjohkelaakan åtnasuvvieh .
Fealadimmie jïh Infra-tseegkeme
Maamdatnevienhth ?
Daate seamma mïele goh Levin jïh Rappaport Hovav jïjtjh utniejægan.
Mejnie tjearoeminie leah ?
Orre jïh bueriedimmie busselåammijste universelle haamojne .
saemielaaken mietie § 3-12 Saemien gïelebarkoen öörneme galka saemiedigkie barkedh vaarjelimmien jïh vijrebe eevtiedimmien muhteste saemien gïelide Nöörjesne .
Joekehts åasah dej åvteste leah .
Aamhtesh goh gåvloe , staare- jih jielemeevtiedimmie kultuvren gaavhtan jih prosjekth guktie veasomesijjieh åadtjodh gååvnesieh jïjnjh ohtsemi sisnie .
Akte vihkeles barkoesuerkie lea byjrese jïh byjresevietseles åestemh .
maahta artihkelem sïebredahkefaageste årrodh jallh aktem tabellem eatnemefaageste .
Maana-baeleste manne derhviegåetesne årroejim .
væhtah jïh fåantoeh digkiedidh man åvteste terrorisme sjædta
Vijhte luhkie mubpie tjaalege
Dïhte gie jeatjah kristeles sïebredahkesne lååvkesovveme aaj åådtje lïhtsege Svïenske gærhkose årrodh , jïh ij daarpesjh ikt vielien aejkien laavkodh .
Ektievoete lea nænnoes saemien siebriedahkine .
3.5.1 Registreradimmie vuartasjæjjataaleste - jaepiereektehtsh
Annje daelie vïerrebe jeatjabidie faagide .
Fylhkenraerien raeriestimmie , gaajhki raeriestimmiejgujmie nænnoestimmide mah gååvnesieh , dah edtjieh sïejhme vaaksjoemasse bïejesovvedh unnemes 14 biejjieh åvtelen fylhkendigkie dejtie gïetede .
Reeremereformen tjïrrh dle jïjnjh barkoeh staateste sertiestuvvieh regijovnaale almetjeveeljeme daltesasse .
Dannasinie akte dåeriesmoere orreme Dan byøgkeles baeniehealsoedïenesjasse baeniedåakterh dåårrehtidh dejtie unnebe voernges sijjide laantesne , gellie jaepieh , bene ånnetji buerebe sjïdteme dej gøøkte minngemes jaepiej .
 (integrerede saemien ööhpedimmieh tjïelti maadth
Sveerjesne leah gåetie-eakeri daamhtaj reakta dan gåetien eatnamisnie vijrie .
Daate dåehkie man sisnie veerbh mah fysiske aajmoem buerkiestieh, guktie dah jeatjadieh.
Daerpies naaken dejstie ånnetji ånnetji sjïehtesjidh , men pryövoe jarkelimmide saetniedehtedh dan varke gåarede .
Fuelhkien åejvie buertien bijjie-gietjesne tjahkasji .
Jåarhka aaj dåarjoem 300 000 kråvnine Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelten prosjekten-åvtehkasse maam tseegkeme juktie åarjelsaemien kultuvrem jïh gïelem nænnoestidh jïh evtiedidh fylhkesne .
damtijidh jïh buerkiestidh væhtah guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvride , roeni , raedtiej jïh bijjieskieriej sjïekenisnie , jïh veesmedh jïh nommh figuvride bïejedh daej væhtaj mietie
Lïeneståvroej integrasjovnelaavenjasse
Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh , akte tjaaleldh jïh akte njaalmeldh .
jïjtjetsevtsemasse leah tjïelkestamme dennie
Aaj jïjnjh jeatjebh dejstie mah mov klaassesne veedtsin leah mænngan jïjtjemse saemielåhkose tjaaleme .
Datne ålkene ?
Gosse lea faahkoes dle ij almetji tjelmide vååjnoes , mohte gosse lea åerieminie dle maahta gåabpatjahkh nïejtem jïh ealoem vueptiestidh .
18 tjåadtjoehtæjja dan russiske prosjektebielien åvteste .
nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1800-låhkoen
Mov vuarjasjimmien mietie dle buerebe jis gaajhkh faagegoevtesh sijjen bieliem dïedteste vaeltieh juktie saemien aamhtesigujmie barkedh .
Dah mah veeljesuvvieh tjaelijelearose vuarjasjamme sjidtieh dan sïjse seedteme teeksten mietie jïh sijjen skraejrie meatan årrodh .
lea tematihkeles ektiedimmiem jïh tjïelke , maereles struktuvrem åtna
Dïhte laahpehtse gorredæmman lea støøremes dejnie båeries fylhkengeajnojne .
Barkoevuekieh aaj vihkeles aamhtsh øvtiedimmiesoptsestallemisnie .
gyhtjelassh jïh konsekvensh digkiedidh åtnoste jïh miste-åtnoste dågkeste jïh ovmessie geeruvevierhtijste
guktie mijjieh jaehkebe mijjen visjovnese , " Daesnie gaajhke
Aanta dåarjoehtimmiem daarpesje juktie maehtedh taalesïevem nuhtjedh goh viehkiedïrrege taaleryöknedæmman .
Muvhtene tekstesne ajve ektiedimmes tekste , muvhtine jis gellie teksth mah ektesne ektievoetine sjidtieh .
Reeremereformen tjïrrh dle fylhkentjïelte orre laavenjassh åådtjeme mah sijhtieh maahtoeevtiedimmiem krievedh laanteburrien / byjresen sisnjelen jïh göölemen / mearoeburrien sisnjelen .
16 Daenbiejjien tsiehkieh saemien gïelide ...
Tjïelth , skuvlh , maanajgïerth jïh gïelejarngh leah dejtie gieh daamhtaj saemiedigkiem bieljelieh .
Daate edtja nuekies årrodh dejtie råajvarimmide bussevoejehtjæmman jïh geajnoegorredæmman .
Mov leah golme gaahtoeh .
Mubpie dåehkie (n=5/3) mij åeniehkåbpoeh saemien lohkeme, 64% mïerhkesjamme jïh gåalmede dåehkie (n=1), mij åeniehkommes lohkeme, 61% mïerhkesjamme.
Mijjen akte stoerre magasijne tjeallarisnie jïh akte jïjtse naestievåarhkoe , gusnie doh tjaatsegh stööremes aarvojne .
Vijriebasse akte ulmie soejkesje maahta akte våarome årsaemien raeriestæjjabarkoem tseegkedh fylhkentjïelten reeremisnie .
Dastegh tjïertestamme gïelesuerkieh eah skuvlesne gååvnesh , maahta saemien væhtah nåhtadidh goh signalh .
Snaåsen jaevrie 118 km2 - 42 km guhkies Nasjovnaale-paarkh:
moen åeksine åeriemin~
Mijjen aalkoealmetjeviellh jïh - åabpah jeatjah dajvine veartanisnie byjreshaestemigujmie jïjtsh giefiesvoeten åvteste jielieminie .
Saemiengïeleldh maanagïerth jïh hijven gïelelïerehtimmie skuvlesne leah vihkeles tsavtshvierhtieh juktie gïeleevtiedimmiem saemiengïeleldh maanaj luvnie dåarjoehtidh .
vuesiehtidh guktie maahta heannadimmieh joekehtslaakan åehpiedehtedh , jïh digkiedidh guktie ïedtjh jïh ideologije maehtieh almetji vuajnoem tsevtsedh mij lea faaktah jïh saetniesvoete
Bottleneckhypotese gihtjie mah aelhkie mubpiengïelen lohkehtimmesne jïh mah geerve.
Etihke jïh byjreskadtje aalkoealmetjhstandardh lea
damtedh jïh guarkedh skuvlen nommem jïh daltesem .
Gosse fylhkendigkie 2010 raejeste diedtem vaalta dejtie jeatjah rijhkegeajnojde , sijhtebe diedtem utnedh tjåanghkan 3000 km fylhkengeajnojde Noerhte-Trøøndelaagesne .
Gåessie applikasjovnh utnedh mobijline jïh nedtepreejrine dle maahta orre baakoeh lïeredh jïh jïjtse maahtoem gïehtjedidh saemien gïeli muhteste .
Raajese (10) lea grammatihken mietie dan gaavhtan raajesasse pronominelle pronovmenem det lissiehtamme.
Dannasinie akte ulmie vierhtide buerebelaakan joekedidh , dovne dej prijoriteradamme dåehkiej gaskem jïh geografeles .
Dah lin byjjenamme båatsoe-burrie-fuelhkine gusnie åarjelh-saemien lij daamts giele .
Akte tjaebpies tråajja maahta Dejtie tjeehpes raejkide sealosne dievhtedh Beetnegh baanghke-kåarhtesne nåhkeme Mij daelie ?
Åtnoe ovmessie meedijijstie jïh vierhtijste , jïh evtiedimmie aktede gïelevåarhkoste faagi jïh aamhti dåaresth leah vihkeles daennie åejviesuerkesne .
de aereden lij lij men dle gujht dle dellie stuerebe dle ietnie sjidti jïh leaga gaa muvhth vietje däga vuelkieh våålese laedtie gåak , men idtji gujht ietnie sïjhth våålese laedtiej gåajka utan sijhtieh dle bijjene vaeresne arrijh bovtji lïhk (e) novh gujht dle vuelkieji muvhtene jaa jienestem aktem saemie ...
V. b.) Plaavere Blåsjön (Ströms .
Skuvle tjoevere learoehkidie bievnedh , nuepiem utnieh vierhtiedidh saemien 2 mænngan .
Jis mubpiem gïelem jeenje soptseste jïh nuhtjie, dellie boehtelen tjovvem geljede, jis vaenie dellie gaertjemde.
Learohke reklamem åehpiedahta aktine aelhkie gïeline , jïh naemhtie guktie båvroe tjïelke .
Akte almetje mij lea guhkene vuelnie krirrien læstosne , jïh onne nuepiem åtna veeljemesovvedh .
Fïerhten biejjien , dïhte ålkene vaadtsastalla .
Akte budsjedte båetijen aajkan
Manne almetjen plïeresadtje .
Dïhte naemhtie dorjesåvva:
Gosse staatebudsjedtem 2011 bøøkti , dle reerenasse aaj laanten skaehtie-aarvehtsem bijjiedamme jaapan 2010 150 mill. kråvnajgujmie , v. lïhkebe ållermaehteminie gïehteldimmiereektehtsisnie 2/2010 fylhkendægkan .
Dïhte sæjhta jiehtedh buektiehtidh tjaalegh soejkesjidh , hammoedidh jïh gïetedidh mah dovne aelhkie jïh gïerve , jïh maereles gïeline mij lea sjïehtedamme åssjelasse jïh dåastoejasse .
Gaajhkh aajhterh teateren gïehtelimmiem ihkuve dåarjojne finansieradieh fïerhten jaepien, jïh Saemiedigkie dam stööremes dåarjoem gaajhkijste vadta.
Gosse learohken illeldahkide tjaalasovveme , maahtah muvhth illeldahki reektehts PAS sijjeste vïedtjedh jïh aktem aelhkie bïhkedimmiem ryökneme-aarhkesne guktie joekehtidh gosse dov learoehkidie reektehtidh .
Vaenie almetjh dan ietnien gïelem guarkah .
Montrul beavna geervebe dam nominaale morfologijem haalvedh enn verbaale morfologijem aerpiegïelen soptsestæjjide.
Ånnetje refleksjovnem vuesehte
Dagke gaskevåhkoe , duarsta , bearjadahke , laavadahke , aejlege ?
Jienebelåhkoereerenassen politihkeles betnesne , dle sjïehteladta dam nöörjen klijma- jïh skåajjeskraerjiem vijriesåbpoe jåarhkedh , jïh dåarjoem lissiehtidh ovrehte 3 millijardh kråvnide fïerhten jaepien .
Daesnie vihkeles giesiegåatomh jïh daelviegåatomh jïh såemies dajvh leah lissine vihkeles suehpedslaanth .
Jeenjh öörnegh jïh råajvarimmieh leah tseegkeme juktie dam saemiengïeleldh evtiedimmiem tjïrkedh .
Juktie dam jiehtedh ibie daarpesjh gaajhkh raajesh, mah gååvnesieh, jeahteme jallh govleme, men baakoeh jïh njoelkedassi mietie maehtebe orre raajesh darjodh gosse soptsestibie.
Staate dam bijjemes dïedtem åtna ihke learohkh maadthööhpehtimmesne reaktam åådtje lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne , saaht gusnie årroeminie , jïh ihke lïerehtimmie learoesoejkesjevierhken mietie vadtsåvva .
Vuesiehtimmie europeijen unnebelåhkoegïelem skreejrehtidh Aaj Jillie-europesne jeenjh sjisjnelds gïelh gååvnesieh mah leah seamma tsiehkesne goh saemiengïele skandinavijisnie , mohte dah gïeletjïerth eah iemiealmetjem gåhtjesåvva .
saemiej ektievoete jarnge .
Dïhte bööremes våarome terminologijeevtiedæmman , lea gosse evtiedimmie orre baakojste daerpiesvoetijste jïh vaajtelijstie båata dejstie ovmessie faagesuerkijste , vuesiehtimmien gaavhtan gosse mekanihkefaageles jïh gïelefaageles daajroe ektesne berkieh terminologijeevtiedimmine .
Viehkieabparaate tjuara væjkalåbpoe sjïdtedh gihtjedh mejtie nyjsenæjjah vædtsoesvoetem dååjroeh , jïh doestedh dan geerve aamhtesen bïjre soptsestidh .
8.3.3 Daltese budsjedteprosessesne
bïevnesh gaavnedh tjaaleginie jallh praktihkeles ektiedimmine , bæjjese bïejedh jïh aerviedimmieh buerkiestidh , jïh buerkiestidh guktie dam dorjeme , illedahkem vuarjasjidh jïh vaestiedassem åehpiedehtedh jïh digkiedidh
Arth maehtieh vaarjeldh sjidtieh
Saemiedigkie dam tjarke ååktoe , jïh dan åvteste Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre , aktem ållesth tjïrrehtimmiem bieljelamme laakijste jïh mierijste , mah saemien lïerehtimmiem stuvrehtieh .
Gosse transfere daaroengïeleste dellie såemies G2-lïerijh åajaldehtieh objeektem mïerhkesjidh.
[[haarja-Øa-tjm]-n]-idh jïh [[heerje-Øe3-tjm]-ht-idh morfologijem daesnie åådtjeme.
- Byjjenimmie
Saemiedigkieraerien lïhtsege Thomas Åhrén jeahta vihkeles båatsoesaemieh åadtjoeh maahtoem lutnjedh båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre .
Idtjin hov dellie goh manne reakasim dellie hov juhtin bæjjese våålese jih Nöörjese jaa aaj debpede bååstide dle goh låavthgåetide utnin .
sisvegem analyjseradidh jïh åtnoem vuarjasjidh viehkiedïrregijstie tjaaleginie mah leah veedtjeme ovmessie digitaale meedijijstie
#Aanta Anders
fenomenh goerehtidh tjoejen , govlemen jïh gijjen bïjre , vïhtesjimmide digkiedidh jïh buerkiestidh guktie tjoeje maahta govlemem irhkedh
Siejhme lea dagkerem almetjem guhte universitetine barkeminie .
Vierhtiejarnge jïh regijovnale evtiedimmie
Scenetjeahpoe lea akte dejstie maadthgierkijste nasjovne- jïh identiteetebigkemisnie gaajhki veartenen åålmegi jïh nasjovni luvnie.
25 saemie maanajgïertefaalaldahke ...
' em baetsedh jih jeatjah haamojde europeijen ektiebarkoem barkedh .
Namtegh diskriminering - jih sjiere råajvarimmieh tseagkodh
Maahtoe akten båetijen aejkien jielemegïehtelæmman Båetijen aejkien barkoesijjieh Nöörjesne sijhtieh maahtoem krïevedh .
Gosse gïehtjedimmiem 8. jïh 9. daltesinie tjïrrehtamme sån nuepie sjædta illeldahkide viertiestidh .
Learohkh maehtieh veeljedh magkeres lohkehtimmiem sijhtieh , Saemien 2 jallh Saemien 3 gosse gelkieh 10 tsiehkien ulmide jaksedh .
Internasjonaliseringe sæjhta akte joekoen hijven tsavtshvierhtie årrodh juktie dam buektiehtidh .
Jis datne dåakteren luvnie orreme jïh ih dan dåakteren vuarjasjimmiem fuakah maahtah datne reaktam åtnoeh orre medisijnen vuarjasjimmiem åadtjodh maam jeatjah dåaktere dorje .
Dah presidentekaandidath tjuerieh dan åvteste gøøkte veeljemeræjhtoeh tjirrehtidh - voestegh edtja veeljeme sjïdtedh kaandidatine krærran , dan mænngan presidenteveeljemem vitnedh .
 (vuesiehtimmieh ruaksjabaahkoe- jallh starreoperasjovne) maahtah dam båehtjierdimmiem jeatjah laantedigkesne ohtsedidh .
Maarhkosen vaentjele .
Hildegard Cecilia Persson , 1964
Gaebpien Gåstan jïh Ella Holm Bullen tjïhtesegærjah , jïh Nils Mattias Anderssonen vuelie mij lea raaktan klassikerine sjædteme saemien lidteratuvresne .
Datne ,
Dïhte lea baernie .
Guejmievoete dehtie barkoste kommisjovnesne , tjuara aaj aktem åeliedimmiem dåarjoehtimmiebarkosne vedtedh , dejtie mah meatan orreme guejmievoetesne .
Aksjovne lea seamma goh dahkoe .
Energijegiehpiedimmie baahkepumpaåtnojne
Learohke jïjnjh vihkeles tjoevtenje-baakoeh tjaala
Akte jielije demokratije almetjh daarpesje mah leah edtjohke .
Daate sæjhta jiehtedh gåarede jarngen barkoem evtiedidh jïh sjïehtedidh saemien gïelen gïelefaageles sijjien jïh daerpiesvoeten mietie fïerhten aejkien .
Dannasinie dah skuvlh byøroeh vielie lïerehtimmiem vedtedh dan bïjre maam tjïelte muana , giem edtja govlehtalledh , jïh guktie maahta gïrredh , veanhta .
PRYÖVEN MÆNNGAN ...
Telefovne: 0771-82 00 83
Åarjel-Trøøndelaage / Hedmaarhken båatsoeburriej-reereme kontovrem åtna Rørosesne .
Dïhte mubpie guvvie vuesehte guktie daate prïhtjvoesse sjædta .
- Guktie akte aarkebiejjie vååjnoe dutnjien - misse datne tijjem provhkh akten siejhme biejjien barkosne ?
Gïesh åvtenjaltjam bååstede .
Kaarhtedidh vijremem ietnegïegeervide
Hijven giesege gosse båanta mijjem olkese luajhta gåatoemasse .
Jïh lustebe orreme jis åådtjeme noere almetjigujmie aaj gaavnedidh , Ture Rensberg jeehti .
Jis saemien edtja jieledh båetijen aejkien dle fïereguhte mijjeste tjuara saemien gaskemsh nuhtjedh goh akte iemie gïele dan daamtaj goh gåarede , jïh fïereguhte tjuara sïjhtedh jïh eadtjohke årrodh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne .
Gosse almetjh naakenem lïhke irhkieh , dellie lea irhkeme .
Reeremesoejkesje edtja vaarjelimmie-aarvojde gorredidh , dovne dejtie ovvaajteles goerpedehtemi vööste vaarjelidh , jïh darjoemidie sjïehteladtedh mah vaarjelimmie-aarvojde eevtjieh .
Dïhte ekstremeles ovdaamhtaj boernengåetietjeapohkecancerem evtiedidh dan aareh .
Gosse maana baakoeveahkam bigkeme dellie maahta guarkedh jïh dle soptsestidh.
• GUSNIE DAM DARJODH: HEALSOESTASJOVNH / HEALSOESÅJHTERE-TJÅANGHKOEH
5.10 Konsesjovnefaamoebaahlkah
Almetjh gïeh Raanese böötin , åadtjoejin dam filmem vuejnedh .
Presidente Aili Keskitalo lij dïhte voestes håalije EN:n Ihkuve forumisnie aalkoealmetjidie gosse Veartenekonferansem aalkoealmetjidie digkiedin måantan suehpeden 19 .
Vuesiehtimmie vuelielisnie vuesehte Noerhte-Trøndelagen fylhkentjïelten budsjedteradamme laajk
Juktie dejtie haestemidie dåastodh jearsoes beapmoem gorredidh akten sjïdtije åålmegasse , tjoerebe aaj dam beapmoeveahkam vaeniedidh mij dassene mænngan dïhte dorjesovveme .
- [Tjoerem] naan [dejstie] seedtedh, Aanna [ussjede].
Ø jallh nulle objeekte lea fonetihke gåaroes, men ij semantihke gåaroes.
Vihties sïjth reaktoem utnin gåatodh , vïjredh jïh lidtedh dej dajven sisnjelen .
Såekien lasth mah boelneme Minngemes lasth deavese gehtjieh jïh buelnieh .
Njieljie goerehtimmielïhtsegh jiehtieh vielie daelie enn aerebe goh maanah saemiestieh.
Jienebh biejjieh skïemtjebetnine jåarhkedaltesisnie 75%
Saemiedigkiebïevnese daan beajjetje reerememaallem heajhta , jïh buerebh vuajna dah tjïelth mah leah reeremedajvesne daan biejjien , goh laavenjostoeguejmieh eevtjemisnie jïh evtiedimmesne saemien gïeleste .
gåajka bäck:ILL naakenh någon:PL dejstie den:ELA PL bitnehtidh.
Ij leah gåvva daejredh magkerh barkoeh luhpie åadtjodh .
Daan jaepien staatebudsjedtine reerenasse sov tjïelke saemiepolitihkeles ååredæjjam vuesehte jïh ibie mijjieh madtjeles gænnah , presidente Aili Keskitalo jeahta .
23 maōrikultuvrem jïh maōrigïelem nööremes maanide vedtedh .
Åeremem jïh domtesidie tsavtsa
Dellie learohkh aktem hijven våaromem utnieh jijtsh vuekieh evtiedidh taaleryöknedæmman (taaligujmie mej jienebh sifferh), jïh vejtiestidh jïh guarkedh algoritmidie dejtie njieljie ryöknedimmiesåarhtide .
Dan jijnjh tjïeltide åadtjoeh
JOEKEHTS ØVTIEDIMMIESOPTSESTALLEM
Jis gieriesvoetem eatnamasse åådtje , dellie aaj aktem diedtem åtna dam vaarjelidh .
Programme eelki jaepien 2008 jïh råajvarimmieh meatan vaaltasuvvieh fïerhten jaepien Saemiedigkien budsjedtesne .
Finnmarhke , Tromse jïh Nordlaanten fylhkentjïelth jïh Saemiedigkie nammoehtin sijjen lïhtsegh Fjovlegöölememoenehtsasse daan biejjien .
Ahte yoghurte goebperi vööste viehkehte lea myte mïsse ij gååvnesh naan daajroeskaepeles vihtiestimmieh .
Jeenjemes maanah vaejliem måedtie biejjieh utnieh jïh ij daarpesjh dan ålvas årrodh .
- Öörnege aktine joekehtamme barkoevedtijeöörneginie lea akte dejstie vihkielommes viehkiedïrregijstie juktie fasseldimmiem dajvine skreejredh .
Gaajhkh jeatjah tjïelth aaj sijhtieh saemielaaken gïelenjoelkedassi nuelesne årrodh , men eah seamma vijries reaktah njoelkedassine utnieh .
namhpe jïh göökte seerkeldh
Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen fierhten-beajjetje laejpiem
Dah krirrieh luhpiem åådtjeme tjaeledh maam sïjhtieh .
Daate sïevede jienedamme iedtjh saemiengïelen ööhpehtimmie maanide .
Akta -d- som transitiv och omarkerad itr.
Dihte Saaran bøøremes voelpetje jih govsen nomme Naestie .
Daate maahta gelliej fåantoej gaavhtan årrodh.
saemien tjåangkenimmie sijjieh staarine darjodh
Dïhte lea bijjies nasjovnalen njoelkedassh gåhkoem jïh åejviekomponenth tseegkemisnie (faage , pedagogijhke , lïereme j.n.v.) maam aaj edjta saemien maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmiem dijpedh .
Maaksoemierie 1.8 mill. kråvnah .
Lohketæjjan stilleme , guevtie-daabloen bïjre !
11.00 - 11.30: Prïhtjege
Dennie tjaalegisnie datne åadtjoeh jienebe daejredh mejnie mijjieh barkeminie jïh mannasinie mijjieh dam darjobe .
Slabakovan (2016) mietie dïhte mij vihkielommes G2-lohkehtimmesne dle gïelen baakoeh jïh dam funksjonelle leksikovnem G2-gïelesne lïeredh.
Dam tïjjem skïemtjegåetesne orre .
Årrojh , barkoemaarkede jïh gåetiemaarkede ...
Datne maahtah aaj dov syökemem gaertjiedidh joekoen kategorijasse .
" Ekonomijestrategije 2011-2014 bïevnesasse vaaltasåvva .
Govloe gujht " dæjpeles " bene dïhte gujht dorje manne badth barkem medtie 12 tæjmoeh biejjege .
Maahtah aaj daam gærjam goltelidh goh tjoejenassegærja .
Reerenasse raereste dåarjoem lissiehtidh Saemiedægkan 700 000 kråvnajgujmie juktie åarjelsaemien learoevierhtie- jïh terminologijeevtiedimmine barkedh jaepien 2012 .
Joekoen råajvarimmieh gïelejulevsaemien dajvine tjïrkedh
Vuesiehtimmie: laavlome
Dorjemasse- jïh vuesiehtimmiedïedte profesjovnelle tjeahpoen åvteste gaajhkide maadthskuvlide fylhkesne Dan kultuvrelle skuvlevoessen tjïrrh
Sektovre barkeminie aktem tjåenghkies goerkesem evtiedidh , guktie stavravoetem sektovrisnie åtna .
tjaalegh tjaeledh teemine jïh faageteerminologijine mah leah sjïehtedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese , maallen mietie ovmessie vuesiehtimmietjaalegijstie
Dïhte ulmie lea dah edtjieh buektiehtidh gåabpegh gïelh soptsestidh noereskuvlebaelesne .
- Akte byjngetje dåehkie tseegkesovveme , mij edtja nïerhkedh aktem saemien " soptsespaahkem " evtiedidh .
Raereste dagkerh skåårvemh boelhken 2011-14 .
Lohkehtæjjah haakeneburrie-skuvleste dejtie jeatja faagide øøhpehtin goh nøørjen giele , matematigke jih learoeh maskinaj bijre .
Barkijh aktene voenges jallh regijovnale byögkeles åårganesne reeremedajvesne reaktam utnieh permisjovnem baalhkine åadtjodh juktie daajroem saemiengïelesne skååffedh gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje .
fïerhte fylhkentjïelten jïh staateles åårgane mij edtja dïenesjh vedtedh gaajhkide jallh naakenidie dejstie tjïeltijste reeremedajvesne saemien gïelide , men læjhkan eah abpe laantem feerhmh
Gïelebaalhka lea tseegkesovveme ministerijstie Nöörjesne , Sveerjesne jïh Såevmesne mej dïedte saemien gyhtjelassi åvteste jïh daej laanti saemiedigkiepresidenth .
Lïeneståvroen lea byjresepryövemedelegasjovne mij ohtsemh pryövoe luhpien bïjre byjresefeerlege darjomidie miljöbalken mietie .
• Våaromem bïejedh evtiedimmien åvteste saemien
[Bijbele Apg 8:4]
TJÏELTESTÅVROE Dah politihkeles åårganh aktene tjïeltesne (tjïelten åejvieladtjeraerie) 
Daate skaepedi jeatjahdahteme rammestillemh dan saemien gïele-evtiedimmien åvteste , dovne almetjen åvteste , saemien byjreskesiebredahkij jïh saemien ellies siebredahken åvteste .
Daate stuerebe dahkoesijjiem vadta gaajhki suerkiej sisnjeli .
Saemien gïelen tsiehkie lea joekehts , ij ajve gïeli gaskem men aaj gïeli sisnjeli .
Daate joekoen hijven, jïh akte tjielke vaajtelasse orreme dovne Saemiedigkeste jïh staaten åejvieladtjijste.
Åssjele prosjektedåarjojne lea voenges jïh regionalen gaahtjemefaamoem nænnoetidh gaajhkene lehkesne laantesne .
The Kimberley Declaration (2002) International Indigenous Peoples Summit on Sustainable Development .
saemien maanah nöörjen maanajgïertesne maehtieh faalaldahkem saemiengïeleööhpehtämman åadtjodh .
Gellie private jïh fuelhkie ‐ eekeldh giehteldimmieh Nøørjem nænnoesåbpoe darjoeh , jïh dejtie båetije biejjiej jielemevuekide nænnostieh .
Vaeltieh våaromem daejnie gyhtjelassine: - Mij heannede ?
Muvhth gåavvarostoeh jïh vaejviedieh dan åvteste ij leah gåessie gænnah jeehti jallh darjoeji dam maam sijhtieh jiehtedh jallh darjodh , muvhth aaj måeresne oktegh sjïdteme .
11 5.1
TSAVTSHVIERHTIEAKTÖÖRH Daate kapihtele lea fylhkentjïelten evtiedimmievierhtiej bïjre , jïh suerkieh evtiedimmiebarkosne gusnie fylhkentjïelte vierhtieh jeatjah tsavtshvierhtieaktööride sertie , goh Innovasjovne Nöörje jïh tjïelth .
Mejtie dah fåantoeh soptsestæjjide tsavtseme juktie eah raajesem 42 jååhkesjamme.
Maahta akte haesteme årrodh såemies sjiere lahtesh jïh vaajesh jarkoestidh .
Saemiedigkie tseegkijelïerehtimmine jïh evtiedimmieråajvarimmiejgujmie aalka saemien kultuvrejieliemasse jïh jeatjah sïeltide saemien dajvine .
Jïlleskuvle Noerhte-Trøndelagesne lea seammaleejns nasjovnalen dïedte åarjelsaemiengïelem lohkehtæjjaööhpehtimmiekontekstesne .
Daate sæjhta aaj viehkiehtidh dahkoesijjiem vuesiehtidh , jïh vielie reaktoe veeljemh darjodh dovne diedtesuerkiej sisnjeli jïh gaskem .
Skuvlen direktøøre Noerhtelaantesne , munnjien byjjehti ij lij luhpie saemien gielem skuvlesne provhkedh .
damtedh , sisnjeles faamoem dååjredh jïh aktem positijve vuajnoem jïjtse bïjre utnedh
" Hjem for en 50‐lapp " jïh " Lappen som valgfag " leah gøøkte aamhtesh dah buektiehtamme tjirrehtidh .
gellie laakan tsevtsiedidh .
bïjre , dah edtjieh maehtedh buektiehtidh reaktoe jïh buerebe veeljemh darjodh , jïh dïhte edtja vihth haajpanimmiem giehpiedidh jïh maahtoejaksemem bueriedidh .
- Nov lea ålvoes jïjnjh kultuvremojhtesh , Kjersti Schanche jeahta , Saemiedigkien prosjekten åvtehke kultuvremojhtesevïhtesjadtemidie .
Ohtsije lea elliestïjjen learohke jallh bielietïjjen learohke aktene learoesijjesne maam Statens lånekasse for utdanning lea jååhkesjamme dåarjose .
reaktide buerkiestidh mejtie åtna goh utnije , jïh utnijen etihkeles dïedtem digkiedidh
Raaste bïejesåvva naemhtie guktie dah viesjiehtommes 20 prosenth learoehkijstie abpe laantesne seamma jïjnjh , jallh vaenebh poengh goh tjoeperdimmieraastem utnieh .
Tjiehpiedæjjah gaajhkine kategorijine, daan nuelesne teaterh, tjarkelaakan sijjen siebriedahkestillemem tjïertestieh gosse vuesiehtieh saemieh sijjen dasseme, sjeavohth histovrijem vihth bååstede vitneme, gusnie saemieh leah daelie jïh nuepieh båetijen aajkan.
Aartigkele 33 Daam konvensjovnem dåhkasjehtedh jïh dïhte faamose båata luhkie-golme biejjieh mænngan goh mååhtedæjjah tjaalesigujmie sinsitnide bæjhkoehtamme ihke dah naasjovne konstitusjovne barkoeh faamoehkasse båetedh dah tjïrrehtamme leah .
Luvlene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie johke Bávgijåhka rijhkeraasten dåaresth galka .
Sjiere povlitiske gietedallh leah daerpies fierhten ovmese provsjektese .
SPILLE PÅ .
Staaresne golke asken 23-24. b 2013
Mijjieh sjiere daarpoeh vuejnedh kultuvrisnie , skuvlesne , skiemtjesåjhtosne , båarasåbpoesåjhtosne jih åvtesskuvlesne .
Dov jijnjh viehkiehtæjjah
Gihtjemegoerehtimmie 5 .
Bull , Ella Holm .
Vaarjelimmie jolle maaksovi vööste
Gyhtjelasse:
Njaalmeldh govlesadteme lea aaj gïelem , soptsestimmiehammoeh jïh soptsestimmievuekieh govlesadtemetseahkan sjïehtedidh .
Akute tsiehkine , vuesiehtimmien gaavhtan jis ih vuerkesne , læjhkan hoksem åadtjoeh jis dov jielemem vaahresne .
Naakenh dejstie teekstijste daesnie, men eah gaajhkh [ http://tinyurl.com/664865n.
7.3 Ållesth baalhkah jïh maaksoeh jïh gïehteldimmieilledahkh
1.2.4 Klijma- jïh energijeråajvarimmieh
Lohkehtæjja naan orre baakoej jïh dïejvesi bïjre soptseste mah leah ektiedamme aamhtesasse suejnieh .
Kompensasjovnevierhtieh regijovnale joekehtamme barkoevedtijemaaksoen åvteste
Dïhte veanhta jïjnjh båatsoesaemieh Finnmaarhkesne daelie ovsåahtan åadtjoeh damtedh jienebi reerenassi kollektijve bysvehtspolitihkem .
Bene vaenie jïjtjemse læjhkan gohtjesåvva goh " politihkeles iedtjeladtje " jalhts dah naemhtie vååjnoeh .
Mïnnemh ietniehokse- jïh maanahoksedåastoevisnie (MVC jïh BVC) åesehts ellies laantesne .
Daelie fylhkenkaassa diedtem åtna dej løønemi åvteste .
Mijjen tæjmoebaalhka lij 10,31 kr , jïh gosse gåetieleejjemen åvteste maakseme , jïh maakseme dam maam bæjjese tjaaleme bovresne , dellie mahte abpe baalhka nåhkedamme .
Vihkeles aaj giehtjedidh nuepide guktie båatsoejieleme maahta buerebe sjidtedh jis jienebh vierhtieh jielemasse .
Lohkehtæjjaskuvlem tjïrrehtim jïh dle barkoem ohtsim gåabpatjahkide saemienskuvlide jïh barkoem gåabpegh faalin .
) Baajh gærhkoem goh Jeesuse årrodh , guktie gaajhkesh seamma åajva-guessine båetieh .
Gosse tjïerten illeldahkide nasjonaale gaskemedtine viertesth maahtah vuejnedh jis vihties mïerhkh gååvnesieh mah vååjnoe sjïere haestemh tjïertese buektieh .
Saemieh læjhkan aktem stuerebe dåeriesmoerem kommunikasjovnesne dååjrieh gosse healsoe- jïh sosijaledïenesjinie gaavnesjh , viertiestamme jeatjah nöörjen almetjigujme .
Dåaroen gaavhtan lin gallesh båatsoeburrie-almetjh nuepiem dasseme skuvlh vaedtsedh .
- Goerehtallemen tjïrrh dle våajnoes gaajhkh maanagïerth jienebh saemien stååkegaevnieh sijhtieh , jïh jienebh saemien learoevierhtieh .
Laavenjassepaehperh jaepien 2008 dejtie regijovnalen starnesijjiide lea starne- jïh såjhtoedepartemente dïedtestamme saemien skïemtjijij reaktah jïh daarpoe sjïehtedamme dïenesjh goerehte jïh vååjnesasse rååresjimmesne , goerehtimmesne jïh gosse mïrrestalledh .
Organisera inspirerande och utbildande evenemang Eadtjoes jïh
Ålloelaejkie mejnie tjædtjedh gårra dïhte manneste båata .
aktem tjaalegem gïelen tsavtshvierhtiejgujmie tjaeledh
Dåehkie ae - Goelken klaerie åejjesne jïh kråahpesne
kide aamhtesidie tjïelteståvrose .
snïjre -
Annikken Kjær Haraldsen / s kultuvren fylhkenraerije
Gaajhki jaepiej manne skuvlem veedtsim Troforsesne idtjim daejrieh jeatjah saemien learohkh lin desnie goh månnoeh vïellh .
- Ektiebarkoe-latjkoe Saemiedigkien jih fylhkentjielti gaskem dennie åarjel-saemien dajvesne
Lustestallin gosse ektesne barkin .
Staateles lissiedåarjoe jarkelimmietjïeltine
Anita Persdatter Ravna
Ulmiedåehkie 2 Saemiedigkien darjoemassh
Bøøreme tjoevere gåetide sedtesovvedh låångk aerebi tjåangkoen .
Baakoe aanteges bïjre
Im manne daejrieh .
5.8 Noerhtesaemien
Mænngan aaj goh saadtegisnie lïj , gosse biejjieh geerve sjïdtin , gosse idtji gie satnem guarkah jïh gosse almetji biehtemistie jïh gaahtsehkevoeteste vaejviedi .
Teema daesnie objeekte mijjem.
Naan laantedigkijste maaksovem bååstide maaksa jis tjuara vuertedh guhkiem latjkeme tïjjen mænngan .
Orre gierhkemem riesedh .
Saemiedigkien ulmie lea seammavyörtegs healsoe- jïh sosijalefaalenasse saemien skïemtjijidie , seammalaakan goh dejtie jeatjah årroejidie .
Profesjovne- jïh maadthøøhpehdimmine veadtaldihkie dovne .
Dïhte lea orresth aajhtseme dovletji-laehpemen lea dallatjinie vaarjelimmie , ij daarpesjh reeremen sjæjsjalimmiem dan bïjre .
Dellie dah tjuerieh mah muenieh , krøøhkemem vaeltedh aamhtesasse jïh dov mïelese .
Destie aaj læssanamme dåarjoeh båetieh daejtie institusjovnide mijjen jïjtse budsjedtesne , ihke mijjieh edtjebe åeliedimmide gorredidh dennie ekonomeles joekedimmesne man bïjre staate , fylhkentjïelte jïh tjïelth seamadamme .
Gosse gelkieh Jå3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammi ulmieh jaksedh jïh gosse gelkieh Jå2 barkoefaagi ööhpehtimmieprogrammi ulmieh eevtjedh jaksedh .
- Gosse dagkeres maahtoem gaajhkide maanagïertelohkehtæjjide Nöörjesne sjïehtesje , daate tjuara aaj våajnoes sjïdtedh maanagïerten mieriesoejkesjisnie .
Numhtie dïhte lïeri joejkestidh gosse barre göökte-golme jaepien båeries .
Lohkeme saemien gïelesne 5. daltese
Dahkoesoejkesjen åejviefokuse lea sjïehteladtedh låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemiestieh .
Meehte guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem ...
86 6 .
Jeatjah aerpievuekien darjomh mejtie edtjieh daan prosjektese ektiedidh leah gaskem jeatjah vierhtieh veedtjedh eatnamistie , moereskåajje jïh moerem risjnedh , dueljiem / skåerriem darjodh , möörjedh , viermine gööledh , sjïjlelaejpieh bissedh derhviegåetesne , ålloem stealladidh jïh feerpedh ålloste sïrveste , rïeksegh lidtedh jïh rïeksegh gïeledh .
Ulmiejakseme åejvieulmeste RES ' sne
bokstaavem tjaeledh gosse fonemem gåvla
10:30 Prïhtjege
båata dejstie
Graafe aaj vuesehte dah frijje baalhkah almetjelåhkoem fulkesieh , g. j. låhkoe 16-18 jaepien noere almetjijstie (jarkelimmie prosentine evtebe jaepeste):
fastnaitr:3pPRT 'Tjäran hade redan smält och kråkans fötter fastnade i den.'[Tjaangh gåatan] Daennie vuesiehtimmieh aath aktanedtieh.
Dïhte noereråårestalleme 2008 fylhkendigkiem heesti dejtie noeride rïekte tsevtsiehtimmiem vedtedh øøhpehtimmiepolitihkese Noerhte-Trøøndelaagesne .
- åehpiedehteme jïh buerkiestamme jïjtjestanne
Daerpies gelliesåarhts teknologeles evtiedimmine , goh daatabaasah , GPS , applikasjovnh jïh jeatjah , guktie aelhkie sjædta saemien væhtah dejnie nåhtadidh .
Aanta tjabreminie taalesïevem nuhtjedh maam buertesne åtna , reaktoelaakan .
Maadthskuvlesne 189 lohkehtæjjah mah noerhtesaemien gïelesne ööhpehtieh.
Daelie jåerhkebe gïehtjedidh jienebh veerbide jïh vuejnebe mejtie dej seamma joekehtsh goh daah veerbh, mejtie daelie gïehtjedamme, leah seammaleejnes goh jeatjah veerbh.
Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh
Aerpievuekien baakoeh , soptestimmievuekieh jïh sijjienommh tjöönghkedh leah vihkeles dan åvteste dej lea aerpievuekien daajroe maam tjuara gorredidh .
Gaskemedtien aaltere maadthskuvlen lohkehtæjjide lea 44 jaepieh.
Avis i Skolen jïh Stortingets informasjonsseksjon daam heeftem dorjeme .
· Maam datne ussjedh daan bïjre: noere nïejtide eevtjieh maanam boerne-gåetesne jamhkelidh ?
Lissine dle tjaeleme akte dïrrege gïelelïerehtimmien gaavhtan .
Saemiedigkie 25 jaepieh
Mijjieh sïjhtebe dåastodh guelieskiemtjelassh vijrebe heesieh jïh gïehtjede ij vaajtelh arth jïh gueliemaadtoeh lïenen tjaetside båetieh .
Mijjieh sïjhtebe staateles åejvieladtjh tsevtsedh juktie aktem vielie reaktoe straejmieåasam åadtjodh 2 .
Dam voenges siebredahkem meatan vaeltedh
Hijven bigkeme byjrese
Intransitijve raajese gujht jeatja, dellie almetji bïjre.
Maahtah gaahpodehoksem åadtjoeh seamma tsiehkine goh gaajhkh gïeh leah dennie laantedigkesne tjaalasovveme .
Byøroe aaj aktem stipendeøørnegem evtiedidh edtja dåårrehtimmiem bueriedidh saemien gïelebarkose meedijan sisnjelen .
Lobby = korridovre .
Gorredh gielem !
Åadtjoem guhkebem kråahpem jïh jïjnjebh juelkieh gosse båarasåbpoe sjïdtem .
Gaavnh sjïehteles sæjroeh plaerijste jallh plearoeh dan darjomasse .
Jaepien 2010 dle 6,0 mill. kråvnah åssjelasse lyjki , ij leah dam nåhtadamme , jïh dannasinie raereste daejtie vihth dåarjodh 2012 .
orrijigan .
Gåatomemoenehtse maahta dovne nænnoestidh 4. guktie juhtemem øørnedh 5. bovtsi tjåanghkoej jïh raarhkoej bïjre 6. sjïere jiehtegh bæjroehtæmman jïh ryøjnesjæmman 7. sveehkemh dajveprotokollen jiehtegijstie 8. ektiebarkoemååhtedimmien dåhkasjehtemem 7. aartigkelen mietie 9. lahtestimmiem 13. aartigkelen mietie 10. maaksoem 24. aartigkelen mietie 11. dïedth jïh råajvarimmieh 25. jïh 26. artigkeli mietie 12. konvensjovnemaaksoem 27. aartigkelen mietie 13. vierhtijste maaksoeh dejstie maakseme konvensjovnebeetnegijstie 28. aartigkelen mietie 14. guktie konvensjovnegeerestahkh vaenebem sirtedh Gåatomemoenehtse galka raastenbijjelen båatsoen evtiedimmiem vuartasjidh jïh fïerhten jaepien rïjhki reerenasside dååjrehtidh .
Dejnie eelkin 1985 jih dennie åårganisasjovnesne leah eadtjohke saemieh meatan .
Beanastallan - bienjespeale , lea noerhtesaemien gïelesne jïh aaj åarjelsaemien båata , bæjhkoehtæjja lea Davvi Girji OS .
Dïhte lea Läkemedelsverket mij nænnoste mah daalhkesh jeatjine åådtje målsodh .
• G1 soptsestæjjah jienebelåhkoen gïeleste tsavtseme jïh dan gaavhtan eah nulle objeektem jååhkesjh?
Eejhtegh maanam akten orre sæjjan dåeriedieh
- Manne joekoen geerjene ihke jienebh tjïelth åarjelsaemien dajvesne sijhtieh meatan årrodh dam åarjelsaemien gïelem evtiedidh jïh eadtjoestidh , raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta .
båetedh .
Jis datne jallh dov åårganisasjovne edtjieh lobby ' ine gïehteldidh , dle vihkeles dijjieh hijvenlaakan soejkesjidie jïh eensilaakan dåemiedidie .
Daamtaj leah gøøkte , golme vuepsieh nuekies .
Lissine lohkehtæjja maahta dååjredh akte learohke tjoeperdimmieraasten nuelesne jallh eevre lïhke skåårede , seamma tïjjen goh aarebi vïhtesjimmieh learoehkijstie maam akt jeatjebem vuesehte .
Brandsfjell Blind , H / Fjellheim , M Gieline Goetsebe 2
Ulmie iktegisth orreme learohkh mah aktem hijven sjïehteladteme lïerehtimmiem åadtjoeh , eah edtjh dan jïjnjem sjïereööhpehtimmiem daarpesjidh .
Akte ålma ?
44,4%
jiehtieh dle sïejhme aerpiegïelen soptsestæjjah morfologijem sliejhtieh seamma saaht gïele.
Daltesen vuelielisnie guvvieh jïh nommh aehtjie gon tjidtjeste sjïehtieh .
Moenehtse lea seamadamme daej ulmiej bïjre:
dejtie tjaaleldh barkojde aktene heeftesne tjøønghkedh , maam gaajhkh learohkh åadtjoeh
Våaroeminie vierhtievuartasjimmesne daelvien 2009-10 jïh giehpiedimmie mieresne jaapan 2011 , 2,5 mill. kråvnine , dle Reeremegoevtese veeljeme vihties råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie dam giehpiedamme gïehteldimmiemieriem jaksedh aktem åårganisasjovnevuartasjimmiem tjïrrehtidh mij edtja nuepiem vedtedh budsjedtegiehpiedimmieh darjodh Reeremgoevtesisnie jïh konsernesne ellieslaakan , goevtesen barkoesuerkiej sisnjeli .
Taallh vuesiehtieh mijjieh jaepien 2009 nåhtadimh medtie 86% dejstie vierhtijste skuvlegïehteldæmman .
Fylhkentjïelte jïh staaten etaath sijhtieh bïhkedasside våaroemasse bïejedh gosse soejkesjeaamhtesidie gïetedieh , jïh gïrremh eah soejeksjidie vadtasovvh mah leah bïhkedassi mietie .
brutto ' ne tjaeledh
Dellie gujht jeehtin ahte ja buetie h sen gosse iehkede sjädta , dellie böötin bååstede .
13 maanagïertelaavenjostoe lea vihkeles dovne eejhtegidie , lohkehtæjjide jïh learoehkidie .
Lohkehtæjja maahta veeljedh baajedh learohkh baakoebaanghkem darjodh sjïere aamhtesidie , vuesiehtimmien gaavhtan ektiedamme akten sjïere barkose , jallh akten sjïere gaarsjelæmman .
Gaajhkh almetjh synagogesne Jeesusasse vuartasjieh .
· Daerpies lea aaj jåarhkeskuvlide , Saemiedigkiem jih aaj fylhkestjieltien skuvlide eevtjedh ektesne barkedh dajvine mah leah reereme-dajvi bæjngolen .
Vaarjelimmiemieriedimmie jïh gånkan resolusjovne
Gosse goerem gïehtjedibie dellie 50% vaestiedæjjijste referaanse-dåehkesne raajesem nulle objeektine veeljieh jïh 50% vaestiedæjjijste raajesem objeektine veeljieh.
Gøøkte luhkie vijhtede tjaalege eete maahta eevtjeme-la
Juktie saemien gïelh leah tjiertestamme goh eevre håvhtadihks jïh itjmies håvhtadihks UNESCOste, tjuara dejtie aktene sjïere vuajnosne vuejnedh.
Nåervieveahkam giehpiedidh juktie kvaliteetem bueriedidh dejtie voenges gueliesåarhtide
Ada Einmo Jürgensen, frijjebarkije svihtjemehammoedæjja, scenebïhkedæjja jïh pedagoge.
Mijjen lea gellie staateles, laakeviedteldihkie healsoeregisterh mah dotkemasse åtnasuvvieh jïh healsoem gaajhkide årroejidie Nöörjesne vååksjedieh.
Seammalaakan aaj gåessie reerenasse luhpiem vadteme dejtie laantedigkide jïh tjïeltide mej bïjre tjïelti byjjesfaamoeh leah .
Mieriedimmesne dle aaj raeriestamme tjïelte maahta veeljedh dam saemien nommem voestegh utnedh sjiltine aaj aktene dajvesne mij ij leah meatan saemien reeremedajveste .
Maadtoen vieksiesvoeten gaavhtan vesties vuekie tjoeri tjijtedh .
Desnie gusnie gelliegïelen sijjienommh åtnasuvvieh geajnoesjiltine , desnie dïhte saemien nomme edtja voestegh tjåadtjodh (mieriedimmieh sijjienommelaakese , § 7).
Laake lij faamosne jaepien 1965 raajan .
Dah aaj tjuerieh tjaalegen åssjelem daejredh .
Jearsoes geerve almetjh murriedimmiem sjugniedieh
Sjæjsjalimmie stuerebe nuepieh vadta åarjelsaemien utniehtidh goh akte jielije gïele aaj båetijen aejkien.
Gosse meatan sjïdteme dle aaj stuerebe eadtjohkevoete saemien gïelen bïjre sjïdteme daejnie tjïeltine .
åålmeh 2
 (n=9) Goh ietniengïele Hijvenlaakan, daamhtaj heaptoen namhtah Hijvenlaakan, men muvhten aejkien geerve Naa hijven, men barkoes Maam guarkam, im saemesth/ tjaelieh Njaalmeldh 0 Tjaaleldh
Abpe byjjenimmieboelhkem Noerhte-Trøøndelagesne iktedidh , guktie maahta råajvarimmide sjïehtesjidh dan tijjen gosse støøremes aevhkiem utnieh .
Saemiedigkiepresidente stoerre jaahkoem åtna akten bueriedamme laavenjostose Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem , jïh sæjhta aaj sjïehteladtedh lissiehtamme laavenjostose dej ovmessie gïelejarngi gaskem .
saemiej låhkoe soptseste i. lahtestimmie statistihkem 2008. saemien jïlleskuvle , reektese 2/2008samiske tall forteller 1 .
- Infratseegkeme
Nåå , dej beetnegigujmie tjoeridh dle bearkadidh jaepien bïjre goske mubpien daelvien gåajhkoe ?
Karrierejarnge Noerhte-Trööndelagesne sïejhme gïehteldæmman jåhta , jïh edtja akte faalenasse abpe fylhkese årrodh , tsiengelen 1. b. 2012 raejeste .
Reektehtimmie ektiebarkoeprosjektistie Nöörjen maanaj-ierieguedtije
Tjaalegisnie maam aerebi nebneme , lim raeriestamme moenehtstimmiem tseegkedh mij meehti radtjoeslaakan barkedh jih buerkiestidh ovmese gyhtjelassh båatsoejielemen bijre .
Dellie åådtje vuejnedh jis dïhte aaj sæjhta tjuvliestidh jïh sinsitnien njoektjemidie doehtedieh .
Datne maahtah gijhtedh
Dab ået / provkimh åestedh gosse vuelnie båetieh naan aapotekese helle gosse naan dåaktovren gåajkoe .
Daesnie jïh daelie , daejnie maalestahkine , åadtjobe dov Voejkenen tjïrrh meatan årrodh dov tjeakoesvoetesne .
Maahtoem lissiehtidh
Veeljh dam krirriem datne tuhtjh noeri aamhtesh bøøremes soptsesth , jïh tjaelieh aktem lohkijeprieviem gusnie datne dam krirriem dåarjelieh .
Dah moenehtsetjåanghkoeh leah stoerretjåanghkoen tjåanghkoej åvtelen .
Akte åvtehke geerve almetjidie jïh maanide maanagïertesne stuvrie .
 (2) vuesehte magkeres joekehtse transitijve jïh ditransitijve veerbi gaskem argumentenstruktuvresne.
Daate akte tsiehkie mij guhkiebasse maahta darjodh guktie eerlegevoete jïh legitimiteete nåakebe sjædta akten offensijve saemiepolitihkese åvtese .
Learohkevuesiehtimmie Eebre edtja mïerhkem bïejedh gusnie 13 lea aktene taalesïevesne gusnie ajve dah luhkieh mïerhkesjamme .
Maanah stååkedieh
Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh aamhtesem veeljieh mah leah meatan goeresne Biejjieladtje tsiehkieh .
Jis ij juvrine lea hijven dellie mijjieh maehtebe mieriedidh dam eakaristie vaeltedh .
Dah domtesh maehtieh tïjjen mietie molsestalledh jïh muvhten aejkien dah båetieh guhkiem aborten mænngan .
Maanajgïerte lea bööremes arena gïeleskreejresråajvarimmieh maanatjidie .
saemien njoelkedassem lïeredh
Almetjh daejrieh mah krirrieh mah dejtie sjïere poltihkeles dïjride utnieh ?
Mijjieh daarpesjibie sjïdtedimmiegåetiegaassen luejhtemem giehpiedidh .
Saalme Raajemebaakoe
Åarjelsaemien gïele lij jïh lea nåake gïeletsiehkesne , guhkiem daaroehtimmien nuelesne .
saemiedigkie Barkoe- jïh ektiebiejemedepartementine jïh Maahtoedepartementine ektesne barka " Divvun " - korrektuvreprovgrammem saemien gïelide evtiedidh (vuartesjh råajvarimmie 58).
Daltese 2 ...
Stig Arne Johansen (noere göölije) dåarjoe 277 000 kråvnine juktie vïnhtsem skååffedh aktine mierine 2 220 475 kråvnaj raajan , Skarsvåg / Nordkapp
Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh maehtedh:
Maahta væhtide , juktie lïerehtimmieulmide jaksedh , aktene goeresne buektedh .
Atlasinie maahta ohtsedh gellien ovmessie kriterij mietie , jïh dah aejhteme gïelh lea öörneme vïjhte daltesinie: ov-vihties gïelh , defintijve aejhteme gïelh , eensi aejhteme gïelh , joekoen aejhteme gïelh jïh jaame / nåhkehdamme gïelh .
LOV 1990-05-18 nr 11: Lov om stadnamn http://www.lovdata.no/all/hl-19900518-011.html
Goh aalkoealmetjh dle saemieh reaktam utnieh råårestalleme sjïdtedh aamhtesinie mah maehtieh ryöktesth ulmiem dejtie åadtjodh .
Learohkh maadth- jïh jåarhkeskuvlesne daamtaj dïenesjidie nuhtjieh mejtie doh saemien museumh faalehtidh dan åvteste dïhte akte åajvoeh lissiehtasse dan ööhpehtæmman maam skuvlesne åadtjoeh .
Noerhte-laanti saemiej konvensjovne
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjïelte barka guktie åarjel-saemien gïele jïh kultuvre vååjnesasse båetieh gellie-laaketje .
Muvhtede gåetie-aajhterijste eah dan bijre seatedh jih gåetieluhpiem ålmetjidie leejjestieh maam ij leah gåetieluhpielaaken mietie dåahkasjehteme .
åerjielisnie) jïh Museet Midt IKD noerhtelisnie guhkiedidh guejmievoetelatjkoej mietie , aajhteretjïeltigujmie , staatine jïh fylhkentjïeltine .
Daate sæjhta jiehtedh saemiej lea reakta otnjegem nænnoestidh dan båetijen aejkien gïelepolitihkese .
Tsiengelen gaskoeh 2009 lea ajve naan gille govlehtimmielahtestimmieh mah leah gaervies gietedamme dejstie ovmessie åårganisasjovnijste jïh byøgkeles åejvieladtjijste .
Mov goerehtimmien illeldahki mietie (vuartesjh 4.2.2.3) maehtebe dam öörnegem tseegkedh mah aelhkemes haalvedh, objeekth mïerhkesjidh jallh verbh sojjehtidh:
Dellie skuvlh aktem symbovleles summem maaksa ryöktesth KSV:se vuasahtallemen åvteste.
Gïeleguedtjïh akte stoerre vierhtie maam byöroe vielie nåhtadidh , dovne lïerehtimmien jïh dotkemen sisnjeli , jïh ektiedahkosne noeri jïh voeresi gaskem .
Tjïeltekonferanse goevten 10. - 11. b. 2015 Karasjohkesne
Pryöveme dahkoesoejkesjem tjyölkehke jih eensi darjodh ,
Råajvarimmie 41 Vaaksjomeöörnegen mieriedimmieh vihtiestidh ...
Datne tjeakoesbaakoeprievie påastine måedtie biejjiej raejesne .
Gosse Bijbelisnie lohkebe maehtebe Jeesusinie åahpanidh .
Sïejhme veerbh mah eah meatan molsedimmesne leah: dance, cut, build, criticize, sleep.
digkiedimmiem aelkiehtidh jïh reeredh
Jaepieh 1840 almetjh Guovdageaidnusne orre kristeles ïedtjh åadtjoejin gosse Læstadijuse saerniedi .
Mahte fïerhten mubpien gyhtjelasse distraktööre, lingvistihke biehkesne.
Nov tjoevere dejtie kraenniesbåatsoesijtide jïh - saemiensijtide juhtemen bïjre bieljielidh .
Akte gujht maahta aaj njallasidh aaj dåhkasjehtedh, læjhkan ij gåessie dam govleme, men dïhte mubpie saerniestæjja ij dam dåhkasjehth gan.
Guktie nimhtie , tjidtjie , mov bienjem beltiejih ?
duasta jiehtedh guktie lea jallh maam tuhtjie
evtiedimmiebarkoe .
Aaj maehtebe geahpanidh , jis dïhte gie sealadamme guhkiem skïemtjeles orreme jïh jaememe skeamtjohkem dellie lutnjeste .
Lohkh guktie Stoerredigkie reerenassem giehtjede: http://www.tinget.no/no/Hovedmeny/Hva‐gjor‐stortinget1/Kontrollerer‐regjeringen / .
Dïedtesth jïh dan mænngan
Tjaaleme , jarkoestamme jïh sjïehtesjamme: Ööhpehtimmiedirektoraate
Ohtsedh tjaatsegh
Stoerre jïh smaave aatigujmie , jïjtje jieliemisnie , jeatjah persovnh , byjrese jïh jeatjah .
Soptsestallemen tjïrrh maahta jïjtjemh buerebe guarkedh .
Price: NOK 180,00
Noeredåastoevisnie åådtje tabledtem namhtah .
Akte vielie dagkeres lea (47a).
Mijjen budsjedteradimmesne dle krööhkestamme gåabpagidie bielide saatsen tjïrrh mij ryöknesåvva budsjedteradamme baalhkaveahkeste .
Jïjtsevuarjasjimmien , lohkehtæjjavuarjasjimmien jïh vuarjasjimmien learohki gaskemsh tjïrrh , vihties væhtaj mietie , maahta learohkebarkojde bueriedidh jïh vijriedidh .
Jaabnan cellepryövenassevååksjemh vedtieh tjarki vaarjelimmiem boernengåetietjeapohkecanceren vööste , mohte ij leah ellies .
gosse daajjem jurjiehtamme , baajh dellie daajjem easadidh medtie 45 minudth .
Aantan fuelhkie giefies , idtji Aantan naan ealoe gænnah .
Råajvarimmie 22 Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmie ...
Dellie desnie gusnie muana gieh nuepiem utnieh sijjiem åadtjodh Stoerredigkesne .
Dah joe gellie jaepieh gïele- jïh kultuvrelïerehtimmine gïehtelamme .
magkeres lïerehtimmie mij sæjhta aktem eensi lïerehtimmiefaalenassem vedtedh mah leah learohken rïektes jïh eensi lïerehtimmieulmieh
Dïhte maahta baakoelïerehtimmiem nænnoestidh .
Preesse jïh meedijah jïjtsh tjiehtjelh utnieh , jïh desnie sjïehteladteme guktie gåarede raadijove- jïh tv ' sne seedtedh saemiedigkietjåanghkojste .
Datna maahtah aaj mijjen luvnie båetedh jïh mieriedimmiem njååhtjedidh reakta kraavesijjien bïjre jallh juvlijh jallh govnh juhtedh .
Ålma gaajhkem gaadtan göödti jïh dållen baalte bïeji .
Bijjelen leh kiem dejstie tjïeltijste unnebe goh 5000 årrojh utnieh , jïh 12 tjïelth vielie goh 50 000 årrojh utnieh .
1.8 Gïehtjedimmie jïh vaaksjome
Dïhte veerbe aaj akte Haspelmathen 31 veerbijste.
Aaj vihkeles vuartasjidh man guhkies jïh man geerve dïhte tekste gosse vuejnedh guktie haalvoeh lohkedh , seamma aaj learohken ïedtje jïh magkerh maahtoeh åvtelistie åtna dan teksten sisvegasse .
Ektietjåanghkoe sæjhta faamoem utnedh tjirkijh veeljedh , mah reaktam utnieh gööledh , Deatnu-tjaetsieåerien göölemereeremasse .
Ealla lea gellien aejkien baalhkesh åådtjeme sov siebredahke- jïh gïelebarkoen åvteste , naan dejstie leah: Nöörjen gånkan dïenesjemedaljem gulleste 1987 , Noerhterijhki Saemienraerien earoebaalhkesem 1996 , jïh Noerhterïjhki gïelebaalhkesem Gollegiella 2004 .
byjjesfaamojde edtjieh aaj raeriestimmiej -
Kristusen gærhkose åajvoehguessine böörebe ...
Lïerehtimmiem vierhtiedidh lea lahtese maam provhkoe gosse bïevnesh learohki bïjre provhkedh nemhtie lïerehtimmiem learoehkasse sjïehtesjidh juktie dejtie sijjen lïerehtimmesne viehkiehtidh .
Ij leah luhpie naan jeatjah viehkievierhtiejgujmie .
Dah reektemevuekieh leah dejnie jeanatjommes tjïeltine jïh fylhlkentjïeltine saemien gïelen reeremedajvesne vuajnalgamme goh ovdaerpies striengkies .
Gaskevåhkoen goevten 22. b. fylhkenraerije Terje Sørvik jïh Saemiedigkien Ellinor Marita Jåma latjkoem guektiengïelevoetevierhtiej bïjre jååhkesjigan .
skuvledaltesisnie , goh skuvlen bueriedimmie- jïh evtiedimmiebarkosne .
tekstine jïh magkerh åtnoeh dej leah
Aktem vihkelommes aamhtesijste demokratijen sïebredahkesne lea byjjesprinsihpe .
Dam maehtebe garmedidh .
- Sijjine årrodh gusnie goerpe jih ovlahkoe ?
Bull , Ella Holm: Laavlomh maanide , CD .
Lohkehtæjja ij byörh jarkostidh vielie goh daerpies , guktie learohke guarka lea aevhkies saemien lïeredh .
Gellie askh lin ovseekere boelhke gusnie PGA idtji jarkeme sjæjsjalimmine båetieh .
Seamma jis maana geervebe sovhtevaejvine utnieh jallh tjelmijste sjïdtedh .
Dennie gåhkaldahkesne lin 42.000 feelijh jaepien 2009 , mearan dah gøøkte feerjagåhkaldahkh ållesth 8500 feelijh jïh 4200 vuajastahkh foeresjin jaepien 2009 .
Ånnetji dan åvteste daate lij akte råajvarimmie
Seamma goh ' åålmegestuvreme ' 12 .
- Saemiej eatneme njieljie eatnamidie juakasovveme .
Gaebpien Gåsta
Orre klaahkah aaj !
- Guktie daate nomme jeahtasåvva jïh tjaalasåvva ?
Skåårvemebudsjedten mierieh naemhtie bïejesuvvieh: BUDSJETTSKJEMA 2 A BUDSJETTSKJEMA 2 B Skåårvemebudsjedte prosjektine tjïertestamme sjædta , 1. lissietjaalegen mietie .
Dah joekedimmieh mejtie fylhkenraerie jïh nueliegællan åårganh darjoeh , tjuerieh gaavnoes årrodh tsiengelen / goevten mierien gaavhtan jaepiebudsjedtemieriedimmesne juktie byjjeslaakan ekonomeles læstoeh Tjïelte- jïh regijovnaledepartementese seedtedh lea njoktjen 1 .
Daate reaktavåarome gaskenasjovnale almetjerïekteles viedteldihkie konvensjovnine gååvnese , sisnjelds nöörjen reaktesne jïh saemiej provhkine jïh reaktavuajnojne .
buerebe dåeriedimmiem Europaraerien unnebelåhkoekonvensjovnide vihtiestidh jïh mieriedamme barkoem dåeriedidh
Mohte dïhte ohtsije tjoevere tjaeledh naaken dejnie saemien
Daate sæjhta viehkine årrodh juktie vaarjelimmiem båatsoen arealijste veaksahkåbpoe darjodh .
Stoerre joekehts programmi gaskem ?
Daesnie dah abpeveartenen haestemh ektiedamme beapmoejearsoesvoetese , klijmese jïh byjresasse , vihkeles .
Hearra gæstoen baalte rohkele .
Maanah jïh noerh leah gaajh eadtjohke utnijh orre teknologijste , gelliesåarhts dïrregigujmie jïh programmevaaroejgujmie .
Mijjieh libie Rørosesne minneme jih dam gåetesne råakeme guktie dihte maahta soptsestidh guktie skuvle juhtiehtasse bøøti jih guktie siepmieh lin skuvlesne voestes jaepien .
Sæjhta dan mænngan vijresåbpoe vaedtsedh jïh dåakterinie rååresjidh galka tæjmoem dængkodh hoksejarngesne jallh sïeltehealsoehoksesne .
Sjeavohtsvoete maahta dam vearremesem årrodh .
Finnmarhken fylhketjïelte:
Saemien tjaelijhe
Gyhtjelassh lïhtsegevoeten bïjre Sveerjesne aarebi ih daarpesjh syökedh lïhtseginie Svïenske gærhkosne sjïdtedh , dam sjïdti gosse reakadi .
Aaj tjaaleldh raerieh bïevnesasse båateme almetjijstie , institusjovnijste jïh siebrijste .
Dagkerh tjåanghkoeh jïh govlehtallemesijjieh saemien siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie leah vihkeles .
Jemhkelde sjïdti .
DAARPESJIBIE FYLHKENTJÏELTEM
Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 2. daltesasse möölehte ?
- Learohkh gihtjehtieh naakenem mij leah joekoen åehpies dajvesne , sijjienommen bïjre .
nuelesne (raerieålma).
Gosse Poverty of stimulus, dellie soptsestæjjah vaenie input daatah gïelebyjresijstie åådtjeme, jïh eah gïelen gaajhkide funksjovnide vejtesth (Slabakova, 2016).
Sæjroe 28/32
barkijidie iktedidh
% nulle objeektine veeljie.
Mubpien iehkeden dellie laavloejin .
Gosse pryöve naemhtie åtnasåvva , lohkehtæjja maahta aaj goerehtidh maam Jåvva buektehte gosse satne viehkehte .
Mov lea rutjkes muadta jïh öövre veelkes siejpiegietjie .
Vuelege dam saemien S-struktuvrem guvviedamme.
Vuajnoeh eensi , vïjries jïh jïjtjeraarehke argumenterade
Regijovnaleraerie åådjte 1,8 miljovnh kruvnh dåarjojne njieljejaapetje prosjekten åvteste " Iedtjeles noereraerieh Finnmarkesne " .
Nuhtjijenomme:
Desnie Saemiedigkien kontovrh , Duedtie institusjovne jih Noerhte-Trøndelagen Båatsoeburriekontovre .
Daesnie akte vuesiehtimmie mij aktem goerem vuesehte maam lohkehtæjja maahta vuarjasjimmesne nåhtadidh gosse learohkh aktine vihties bokstaavinie jïh tjoejine barkeminie , vuesiehtimmien gaavhtan a. Learohkh maehtieh aktem seammaleejns goerem nåhtadidh gosse jïjtjemse vuarjasjieh .
irskegïele læjhkan ij leah daamts juktie eah dah staath sïjhth aejhteme unnebelåhkoegïelem darjodh staaten båetije åejviegïelese .
Daate gaskem jeatjah gorredimmiem daatavåaroemistie feerhmie
Jis datne sovmh naan daejstie faaladæjjijste lea sïemedamme eah gaahtjemenjoelkedasside dåeriedh ?
+ 47 481 44 696 .
Garantijeprovisjovne NTE .
Daajrojne jïh håksojne edtjebe mijjen tjåenghkies båetije aejkiem sjugniedidh .
Jïh daennie ryöktesth , men ovtjïelke jarkoestimmesne lea dïhte buerkiestimmie dejtie nommide " samefolkets dag " jallh " samenes folkedag " .
Saemiedigkieraerie aaj gïelejarngide goltele mah sijhtieh vielie daajroes mierieh utnedh åvtese , jïh raereste akte evtiedimmiedåarjoe tseegkesåvva dejtie saemien gïelejarngide mah dåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh .
Dah professovratem saemien gïelesne utni eevre bååstede 1870-låhkose.
Jå3 mænngan
) Tjeedtege Gäddede (Ströms .
2. bïevnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie soptsestieh kvaliteeten bïjre barkose jallh maam dorjeme
Joekede tjirkijesijjide dejtie læstojde mah dejtie stööremes kvotientide utnieh .
Øøhpehtimmiesuerkesne dle stoerre leavloem beaja maahtoelutnjemasse stavran sisnjelen , juktie buektiehtidh åvtehkh / barkijh , darjoeh jïh sektovrh evtiedidh .
Scenetjeahpoe lea goh jeatjah tjeahpoe aaj frijje, akte sponsovre ij maehtieh veeljedh mah teaterevuesiehtimmieh teatere edtja vuesiehtidh jallh jeatjah tjiehpeles sisvegem tsevtsedh.
Pryövemen leah ræhpas laavenjassh jïh laavenjassh gusnie vaastoem veeljedh .
Desnie beavna maam vaestiedasseste veanhtede .
Destie gærjah mejtie Saemiedigkie tjöönghkeme jïh vadtesinie åådtjeme registreradamme jïh gaavnoes dorjeme lååjkedæmman / maajhlöönemasse Bibsysen tjïrrh .
dah vihkelommes tjaelemenjoelkedassh utnedh
Dåarjoe Stei
V. b.) Gärma Jorm (Frostv .
Voejkenen nommesne .
göökte jiehtegi sisvegisnie gaavnedh mah iktemearan båetieh , jïh dovne vaastoem gaavnedh gosse sïevi gaskem lohkedh .
- Akte aavoe saarnodh goevten 6. biejjien raejeste dle gåarede Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaalasovvedh elektrovneles , saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta .
Dam edtja darjodh konsultasjovni jïh laavenjostoen tjïrrh staateles åejvieladtjigujmie .
Dïhte maahta viehkiem årrodh gosse svihtjedh .
Dah guejmieh sïjhtieh barkedh dam aktivyøki barkoem våajnoes darjodh kultuvren jïh jielemen gaskem , bene aaj sijjiem sjugniedidh daaletje kultuvrese goh daanhtsoe , teatere , musihke , lidteratuvre j. v.
Maanah maaje strategijh veeljieh mejtie tuhtjieh leah hijven dejtie
1.3.2.2 Prijoriteeth jïh haestemh
Daltese: Jåa3 - studiejryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkeme siejhme studiemaahtose barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammide
Dan tjaktjen maehtede vuartasjidh gosse noerhte Nordlaantse båata .
Dab m provkimh aaj muvhtene gadtsedh äaha muvtene badtjadidh jis aaj eh varhkije gogkhakth .
Voestes laantedigkien webbesijjine barka .
Dej voestes biejjiej raejesne gosse gååledi dellie nåekemes damti .
baeniehealsoefaalenassem vedtedh gaajhkide årrojidie , abpe fylhkesne .
Departemente lea guhkiem govleme dåarjoen stuaradahkem klååkemh .
Teekste gosse " Mikaeli / Mikkelsmesse "
Bååstide jaevrien rastah tjoerigan .
Bokstaavelohkehtimmien bïjre - vuarjasjimmie iktemearan
Akte åejvieåssjaldahke Saemiereaktamoenehtsen laakeraeriestimmine lea akten radtjoes tjirrehtæmman staaten almetjeriekteles åeliedimmijste sjiehteladtedh dejtie saemien almetijdie .
Vualanamme barkoefaamojne 12 aski skïemtjetjaalegisnie maahta guhkiedamme skïemtjebeetneh åadtjodh ohtsemen mænngan .
- Noerhte-Tromse aktem murreds histovrijem åtna jïjnje skaepiedihks entreprenørskapine .
stoere prosjekte
Dam maahta jurjiehtidh saemien åålmege-bijjien .
 (72) a. Dejtie den:ACK PL tjøønghki, samla:3sPRT reejni, rensa:3s:PRT doeltestehti, koka:3sPRT jåaskoehti kylatr:3sPRT jih och gilmehtahkese frysskåp:ILL rijti.
Materiaale Ektiesvoete
- vaarjoeh
Dastegh learohkh edtjieh aktem mentaale taalesïevem evtiedidh dah tjuerieh barkedh dovne smaave jïh stoerre taaligujmie .
Dovne skotsk-gælijen jïh kymrijegïele lea keltijen gïelh , mohte dej leah lingvistihken vuekesne stoerre joekehts jïh eah dah sinsitniem guarkah .
Rååresjimmieh jïh sjïehtedimmieh ööhpehtæmman lea haestemh lohkehtæjjide .
igrushkami.html
Meehte maahta onneviellem steeredh .
Dov gyhtjelassh ?
saemien gïelen , meänkieli jïh såevmien gïelen reeremedajve galka vijriedidh .
Gaajhkesh reaktam utnieh saemien nåhtadidh reaktasuerkesne .
Kyotoprotokollen voestes åeliedimmieboelhke 2012 raajan , amma joekoen smaave luejhtemegiehpiedimmieh vadta .
Bull , Ella Holm & Bergsland , Knut (1993): Guktie bïenje viehkene sjïdti .
Saemiedigkie Mearoegaedtiemoenehtsem ållesthlaakan dåarjoeji , jïh vuesehte daate vuekie aaj tjuara årrodh dejnie mearoesaemien dajvine , Finnmaarhken åerjielisnie .
krööhkestamme ruffien daan jaepien .
Daesnie åadtjoeh dåeriedidh altese gieltegs veartanasse .
Dan lissine aaj viltskaareierh gïetedibie mah bieleste vaejsjieh leah dorjeme .
Mobackagården 1030 1130 Vikbacka äldrebo 1300 1345 Sameskolan
Reereme-lihtsegh edtjieh laavenjostedh jih learoe-provgrammen jåarhkeskuvlide vedtedh .
åvtese råajvarimmieh bïejeme mah seammavierhtegem øøvtedieh båatsosne , laanteburresne , gøølemisnie jïh iktebïejeme jielieminie
Buektehtem åssjaldahkh buektedh mejtie barkoe sjyöhtehke munnien ?
Nuhtjh teekstevuesiehtimmiem , jïh baajh learohkh ohtsedidh jïh damtedh bissemebaakojde dennie teekstesne (ohtsedimmietjaatsegisnie).
Tjaelede olkese dejtie bööre mes , jïh åehpie dehtede dejtie , dejtie jeatjah dåehkide .
GÆRHKOE AARKEBEAJJAN
Jis datne ih båetieh dongkeme tïjjese jïh ih leah dam bïeljelamme dellie ennje datne fakturam skïemtjijemaaksoen åvteste åadtjoeh .
Maanagåetie baetsiemin '
Guktie nåajsan sjïdteme dellie tjuara spermijerh tsavnose åadtjoeji , jïh dïhte mahte åålegh negkiemisnie .
Gïeline Goetsebe , Lærerveiledning
14:30 Kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre Nöörjesne sïejhmelaakan jïh saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre sjïerelaakan - vuajnoeh staaten sijjeste , Klijma jïh byjresedepartemeente jïh Rïjhkeantikvaare
Daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie lohkehtæjja maahta sjaangerlæstoem nåhtadidh goh våarome vuarjasjæmman , jïh disse vuesiehtidh gosse bïevnesh bååstede vadta learoehkidie .
Bielie I prieveste ållermaahta åajvahkommes ekonomijeprosesside gïjren 2011 , dsj .
Åejviesuerkieh faagesne
Dannasinie ovlogiske læjhkan sjædta.
gieriesvoeten tsiehkiem
Jïjnjebh bïevnesh ovmessie bïevnesi bïjre , geahtjh Patientsäkerhet (sveerjen gïelesne).
Tjuara dan åvteste jåarhke- jïh minngieööhpehtimmiem prioriteradidh saemien gïelesne jïh kultuvresne faagebarkijidie jollebe ööhpehtimmesne .
• NÆNNOESTEHTEME BïEVNESEDïEDTESTE JïH
Akte reeremesoejkesje lea akte dïrrege dan biejjieladtje reeremasse vaarjelimmiedajveste .
" Våålese-ryöknedh " - strategijh leah krïevije dan åvteste dïhte
Saemien maanah jïh noerh gelkieh ööhpehtimmien tjïrrh saemien kultuvrese jïh sïebredahkese tjaangedh .
Jis naemhtie dle learohkh sjiltide vuartasjieh jïh soptsestieh dej nåhtadamme baakoej bïjre .
aalkajehtemedarjoeminie eadtjoehtidh
Kapihtelisnie 2 Levin jïh Rappaport Hovav (1995) golme veerbh moeneme (6), mah molsedimmien sisnie.
Vaenie åarjelsaemien giele govlesovva juktie dan vaenie byjresh gusnie giele veaksehke jarngesne tjåadtjoeminie .
Abpe ohtsemeåasa: ...
7.4 Sektovrejoekedimmie
Staath edtjieh aaj viehkiehtidh go saemij dajvijste jih jis dah sjiere laakan saemiej kultuvrese veadaldihkie , dellie edtjieh dah museeide biejesovvedh jallh jeatja kultuvre
Mijjieh dan åveste gaajhkem gohtjebe infrastruktuvre jïh jielemeviermie .
Desnie aktem galhkuvetjaatsegem dajroeji , maam gaajhkh veartenen aalkoealmetjeregijovnh daelie dåarjoehtieh .
bïhkedimmieh meatan .
Almetje Jupmelen luvhtie .
Sametinget (1995) Miljösyn .
prïhtjhgiebnie - kaffekjel risjnedh VI - sanke ved råantjoe - kastrert reinsbukk sïerke - vidje sjïjle - glo snjåajpele - flamme soeve - røyk soevestidh - røyke såekie - bjørk tjoevkedh IV - lyse tjoevkes - lys tjïrre - sot tsïhkijehtedh I - tenne på
Soeskem guektien aejkien , mubpien aejkien meerehtem .
Manne viehkiem daarpesjem daan baakoen ulmiem guarkedh:
dotkemeprosjektine saemien maahtoen bïjre
Rohkelh mijjen gaavhtan jïh nænnosth mijjen jaahkoem .
Jis datne lïenen sisnie jåhtah jïh aarebi aktvijeles veeljemem darjoejih dellie dov healsoejarngem utnehth goske orre veeljemem darjoeh .
Departemente lea aaj jeenjh tjaaleldh lahtesimmieh åådtjeme , dovne byjjes barkarimmijste , åårganisasjovnijste jïh almetjistie .
Njaalmeldh gaaltijh
Jïh dan mænngan tjaalegen minngemes stuhtjesne morfologijese vuartasjamme.
Daelie vijrebe barkedh guktie eenergijenuhtjemem giehpiedidh .
Göökten asken gietjeste onne Danica reakasovvi Manilesne .
Dannasinie akte vihkeles råajvarimmie maarkededoekemem jïh doekemelïhtsem nænnoestehtedh .
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth jïh lohkeme- jïh tjaelememaahtoe leah dovne akte ulmie jïjtjsisnie , jïh akte daerpies våarome lïerehtæmman jïh goerkesasse gaajhkine faagkine gaajhkine daltesinie .
Ij goh dïhte akte gïele gaavneme gusnie transitijve föörhkestehtedh jienebe morfologije åtna enn intransitijve veerbeste föörhkedidh, jalhts gaavneme dagkeres paarrh jeatjine gïeline.
Jïh ij gåessie gænnah jienebh almetjh sijjen åvtehkh veeljeme frijje jïh demokratijen veeljemi tjïrrh .
Gosse nimhtie ektesne maam joem darjoeminie , dellie eevre goh limh stoerre fuelhkie .
vektovrigujmie plaanetesne ryöknedh mah leah tjaaleme koordinaatehammosne , gåhkoeh , geavtah jïh skaavhtegh vektovreryökneminie aerviedidh , jïh sjæjsjalidh gåessie göökte vektovrh leah parallelle jallh ortogonale
Dïhte dovne byögkeles jïh privaten hoksesne jïh gaajhkh barkoedåehkine , ij leah ajve hoksebarkijh .
Guejmieh edtjieh:
Jis skuvle åådtje daejredh learohke damta irhkesovveme , tjuerieh dah dallah goerehtidh maam deahpadamme .
- Daan biejjien , goevten 6. b. lea saemiej åålmegebiejjie , jïh mannne sïjhtem gaajhkh saemieh biejjine læhkoehtidh , staateministere Jens Stoltenberg jeahta .
Stillemen mietie Justijsedepartemeenteste jïh Kriminaalehoksen byögkeles reeremistie (daaroen KSF) akte barkoedåehkie lea vuartasjamme guktie sovnedimmie lea dejtie saemien faangkide jïh dejtie mah dåapmoem åådtjeme .
Digkedh aaj learohkigujmie guktie dah dam sjyöhtehke aamhtesem gaavnin , jïh mannasinie dam veeljin .
Lïeneståvroe luhpiem vadta tjaetsieåtnose
gå/springa:INF 'Mor tvingar/uppmuntrar barn, att det ska gå/springa.' Dan stoerre joekehtse daesnie dej ovagkusatijve veerbi jïh dej overgatijve veerbi gaskoeh leah (50a) jïh (50c).vaedtsedh, hajkedh jïh roehtedh maehtieh jïjtje viehkieveerben
tsagkedh ?
Sïejhme vuekesne goerehtæjja dan mænngan dov vuajnah goevtese jallh dåastoevasse buakta gusnie datne båehtjierdimmiem åådtjeme jïh pryövoe goerehtidh maam deahpadi .
Statens Kartverk orre dïenesjh nedtesne evtiedeminie , jïh daelie maahta saemien sijjienommi mietie syökedh .
nænnoes tjaetiem buakta
VI .
Jeenjesh leah lissine scenetjeahpoestudijh kultuvrine dorjeme mejgujmie iemie mijjem viertiestidh.
Sjidtesjadtedh guktie buerie ektesvuekiebarkoe jih soptsestalleme seamma vierhtegasse båata , lea naan aejkien geerve , mohte daerpies jis øvtiedimmieh edtjieh learohkidie bøøremes sjidtedh .
1.2.2 Bååstede bievnedh mennie daltesisnie learohke lea jïh raeriem vedtedh guktie dam sov barkoem evtiedidh
jïjtjedh jielemem jïh aarhkebiejjiedarjom gïehtjedidh jïh
Aehtjie mijjen guhte leah Elmie-rijhkesne .
Poltihke lea ussjedidh .
Jieledevuekie .
disposisjovnefoentese (geajnoefoente) 
Golme luhkie voestes tjaalege amiej maanah jih noerh reaktam utnieh saemien kultuvrem vååjnesasse buektedh jih saemien identitetem gorredidh jih øvtiedidh .
Njååhtjedimmiemoenehtse jïjtjevientien maahta vïhtesjæjjah jallh daajroeladtjh gåhtjodh jïh dej åvteste maeksieh .
Dah ovmessie klassh semantihken mietie.
Mijjieh sïjhtebe daam goerehtallemepryövine vueptiestidh , jïh dan åvteste pryövem tjïrrehtibie tïjjemieriejgujmie jïh bielelen viehkiedïrregh .
TVÅ .
Daate joekoen uvtemes dej aerpievuekien dajvi bïjre Finnmaarhken ålkolen .
Gosse daam konvensjovnem åtnose vaalteme , dellie eah edtjh saemiedigkieh jallh dah jeatja saemien åårganh ovjearohks sijjen naasjovnale jallh internaasjovnale reaktijste , nommem vaeltedh goh staate jis eah leah aamhtsigujmie byjjes-raerine barkeminie .
Jis datne sïjhth pantebaangkem juhtedh dellie luhpiem lïeneståvroeste daarpesjh dennie lïenesne gusnie datne edtjh darjoemem juhtedh .
Dah voestes golme båvrah leah almetji jïh Jupmelen gaskem .
Dejtie jïh jienebh maahtah laantedigkien baasefaalenassesne skïemtjijebïevnesi bïjre lohkedh .
Datne edtjh 300 jolleskuvlelåhkoe teologijesne universitetesne jallh jolleskuvlesne lohkedh , lïerehtimmesne meatan årrodh jïh dan mænngan minngietermijnem lohkedh Svïenske gærhkoen pastoralinstitutesne Uppsalesne jallh Lundesne .
saemiengïelen sealoesårkoefaaleldahkem skiemtjegåetine tseegkedh mah saemien skeamtjojh gietedellieh
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemente jïh Byjresevaarjelimmiedepartemente ForMat-prosjektem ekonomeles dåarjedieh , jïh mijjieh aaj prosjektem stoerre iedtjine dåeriedibie , gaskem jeatjah mijjen vuartasjæjjastatusen tjïrrh .
Dejtie sierngedimh tjaktji dej voestes jaepiej gosse desnie .
Menniemieresnetuhtjhåvtehkhgyhtjelasshbæjjesevaeltieh mejtie datne tuhtjh vihkeles veeljemegæmhposne ?
o gaskem jeatjah integrasjovnen tjïrrh jeatjah faagesystemigujmie , såemies barkoeprosessh
Tjïelte ohtsemem Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeentese seedtie
Daate dovne siebriedahketsiehkiej , dïedtejoekedimmien jïh faamoen bïjre gïelen sisnjelen , jïh hijven mierietsiehkiej bïjre gaajhkine daltesinie siebriedahkesne .
Saemiedigkie byjjes dïejveldimmiereaktah staaten åejviej gujmie åådtje
Dellie dervie-hopse internatesne jih dihte eevre goh såemies gåetie-tryjje sjidti .
Jïh gosse nimhtie, ahte sjïere overgatijve jïh ovagkusatijve veerbh vihkeles kausativiteetese dellie gïehtjedem mejtie jeatjah stuhtjh syntaxeste aaj daejtie göökte intransitijve dåehkide joekehth.Kausativiteteeten (kausatijve molsedimmien jïh syntaktihke kausatijven) bielesne manne golme vielie diagnostihkh moeneme, mah aaj dejtie joekehtieh.
saemien reeremedajvesne gaajhkh byjjes gåetieh saemien gïelese sjiltesovvedh
Dah leah ektievoeten vihkeles øørnegh .
Dïhte geerve almetje lea vuajneme daate maana lea stååkedimmiem gaajh tjarke stuvreme , jïh dah mubpieh leah vissjehtovveme destie .
Jïh dïhte mijjen jieleden bïjre reerie .
Saemiedigkie dan åvteste barkeme orre vuekiejgujmie jïh væhtajgujmie guktie edtja guektiengïelevierhtide joekedidh jïh reektedh .
Daesnie aaj reentemaaksoeh dan nænnoestamme åvtemaaksose dejtie rijhkengeajnoeprosjektide Naamsosesne jïh Skierdesne , jïh aaj lissiehtamme maaksoeh dan geajnose Stiklestad Nasjovnale Kultuvrejarngen baaktoe , maam edtja jeatjahlaakan biejedh .
Saemieh jïh inuihth vuartoeh buektieh bæjhkoehtimmesne mah råajvarimmieh jïh prijoriteeth veartenekonferanse byöroe nænnoestidh jis edtja aktem nænnoesåboe tjïrrehtimmiem tjïrkedh aalkoealmetji almetjereaktijste .
Mænngan pryövem staeriedamme , maahta sjïehteladtedh ihke learohkh åadtjoeh laavenjasside loetedh mejtie idtjin vaestedh gosse pryövem tjïrrehtin .
Dellie teatere meatanöörnedæjja guessiespïelese jïh vuesiehtimmiem gaavhtan maam akt namhtah faalehte, goh gåetieleejjeme, maarhkededoekeme jïjtse viermesne, tjaangemeleahpadoekeme jïh jeatjah latjkoen mietie.
, Akwé Kon
Gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh eelkin juhtedh 1992 , dle aaj laakine vihtesti mah tjïelth mah edtjin meatan sjïdtedh saemien gïelen reeremedajvesne .
Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkide gosse barkeminie pryöven mænngan ellies klaassine
Hijven buerie aamhtsij bijre soptsestidh , mohte daerpies nebnedh mij nåake aaj
Mov gåmma lea maanam reakadahteme , manne tjoeverem dållem biejedh guktie eagan gåalolh .
Såekien goeje goejeste orre moere sjædta gåessie mueltien sïjse båateme .
Jåvleasken voestes hïeljen Saemien åålmege lïhtsegimaanide jïh noeride .
Illeldahkide PAS sæjjan tjaalasuvvieh .
Nøørjesne leah ajve Røros-saemiej jih Vaaptsen-saemiej dialekte giehtjedæmman båateme , Vaaptsen jaepien 1920 jih Rørosesne jaepien 1940 .
Dah museumh smaave jïh prååsehke faagedåehkieh utnieh , jïh gaajh nåake museumetjiehtjelh .
Dïhte mij lea joekehtse lea parameetere (Chomsky, 1986; White, 2003; Åfarli & Eide, 2003).
Jïemhten Herjedaelien Dajve åarjelsaemien reeremedajven nuelesne .
Kultuvrejarngh , tjåanghkoesijjieh
Golmesh daejstie vielie aerebe goh maanah saemiestin.
Bijjiemaaksoevaarjelimmie (ca .
Juktie aktem hijven saemienlïerehtimmiem åarjelsaemien dajvesne gorredidh , dej stoerre gåhkoej gaavhtan , dle daerpies orreme jienebh jarngh tseegkedh .
Dan gaavhtan gujht tjuara maehtedh jiehtedh studijepoengedorjemasse viehkehte jollebe daltesidie båetedh Fishmanen gïeleåtnoedaltesinie.
Åvtesne daavlesjin jïjnjh skïemtjelassi jïh baaktjesi vuestie .
Tjuara bïhkedimmiem jïh
Mijjieh åtneme jïh utnebe aktem aejlies øøkonomijem .
Dah empa tihkeles laakan dåemiedieh .
Jïh baernien bïjre mij sov saamastallije tjidtjebem jïh dåakterem viehkehte sinsitniem buerebelaakan guarkedh , jïh dan åvteste håksa skïemtjije dam bööremes båehtjierdimmiem jïh vyörtegsvoetem åådtje goh gåarede .
Jïjnjh tjïelth, joekoen saemien gïelen reeremedajven ålkolen, jiehtieh dah jïjnjem tjabreminie nuekies lohkehtæjjah skååffedh saemiengïelesne.
Veeljememoenehtse:
Ajve dejtie giej seammasïenten daam HPV-typem utnieh tjuerieh goerehtæmman båetedh .
Darjoeh aktem plaerieaamhtesem meediji siebriedahkeråållen bïjre våaroemisnie gihtjedimmijste .
Baernieh jiehtieh dah nåakebe trååjje dieh nïejtijste (Nordahl 2012).
Dan mænngan gåhkoem sjïdtede .
Njielje luhkie gaaktsede tjaalege
34 voeneskuvlh ...
Akten aejkien gosse Sigrid edtji baersieldidh , dellie bijjene vaeresne ryöjnesjeminie .
Betniedåarjoe edtja mierine årrodh mij våaroemasse biejesåvva jis edtja buektiehtidh saemiengïelesne gaagkestidh , dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh .
- Fjovlegöölememoenehtsen lïhtsegh fïereguhte jïh ektesne aktem hijven jïh vihkeles maahtoem göölemen , reeremen jïh siebriedahken bïjre utnieh .
XI .
Gïelejarngi darjomh leah dan åvteste vihkeles dovne maanide , noeride , geerve jïh båeries almetjidie .
eah saemien maanaj sveerjesne leah seamma reakta goh saemien maanaj Nöörjesne .
Fjovlegöölememoenehtse nammoehtamme
- Nasjovnale aajhterevoete jåarhka aktine stuvrememaalline mij demokrateles voenges , regijonale jïh nasjovnale ektiedimmiem gorrede .
Jallh raaktan sïjhth jeatjah almetjh råakedh jïh dejgujmie årrodh ?
Buerkiestidh jïh vuarjasjidh jïjtsh lohkemestrategijh
Orre prosjekte kantinetjøøvke Verdalen jåarhkeskuvlesne Kantine / vestibyle skuvle jïh saavka lea illesovveme dennie voestes skuvleskåårvemeprogrammesne , bene idtji maereles sjïdth (tjøøvken sijjie).
Aaj St. biev .
meatan årrodh
Muvhtene jeananieh jïh dellie dåeriesmoere sjædta .
Ånnetji vielie daata nueliekapihtelisnie 4.1 lissehtem jïh vielie digkedem.
vearoldem jïh temperatuvrem giehtjedidh jïh buerkiestidh fïerhten biejjien jïjtsh goerine mejtie gævnjoe klaassen tjiehtjielisnie Daate våaroeminie sjædta aktem statistihkem darjodh temperatuvren bïjre j. v. , jïh aktem ussjedamme vearoldebïevnesem barkoeboelhken minngiegietjesne .
Mijjieh aaj maehtebe luhpiem vedtedh sealadamme almetjen govnh heesedh .
Daan biejjien baeniedåakterh mahte gaajhkem lehkiem NoerhteTrøøndelaagesne .
Guektienkultuvrelle tjïelte Snåase tseegkeme goh akte vihkeles jarnge dan åarjelsaemien kultuvrese .
Sven Skjennebergen gærja (Bovtsh jih båatsoeburrie) lij staeries , mohte dejtie jeatja tjaalegidie mejtie sijhtim åtnose vaeltedh , tjoeverim jijtje tjaeledh .
Tjïeltesoejkesjebarkoe edtja dejtie
Dïhte åssjaldahke akten parlamenten bïjre aalkoealmetjidie Nöörjesne , nöörjen jïh saemien heartoehtæjjijste ektesne tseegkesovvi .
jïjtjetjåadtjoehtimmie: maehtedh jïjtjemse jïh jïjtsh mïelh hijven laakan
buerkiestidh man åvteste vihkeles ektiedimmieh gïehtjedidh fåantoen jïh illedahken gaskem , jïh buerkiestidh man åvteste vihkeles argumenteradidh , ovsïemes årrodh jïh bæjhkoehtidh eatnemedaejriemisnie
Dannasinie buektiehtamme naa jïjnjem terminologijem saemiengïelesne evtiedidh .
Dïhte lea åarjelsaemien kultuvre - jïh sïebriedahkefeestivaale jïjnjh konseertigujmie jïh vuesiehtimmiejgujmie .
Ekonomijesoejkesje 2012-13 (FD .
Stoerre tjelmiejgujmie vuartasjin gosse Biret dej uvte svihtji , dïhte dan væjkele !
Skuvleåvtehke edtja:
Maadthlaakesne (suehpeden 17. b. -1814) tjåådtje gaajhkesh frijjevoetem utnieh soptestidh .
Skåårveme- jïh evtiedimmiedåarjoe
Daesnie meehti akte ovlæhkoe heannadidh , jïh dan bïjre tjielke voerkelimmiem åadtjoejimh nïejti kampanjen tjïrrh , Håkonsen jeahta , mij luhpede aktem vadtesem abpe klaassese daan skraejrien åvteste .
Mijjieh sïjhtebe barkedh akten eensi baeniesujhtemen åvteste skiemtjijidie , dejtie mah sujhtemem daarpesjieh jïh geeruveutnijidie 3 .
Manne daajram aalkoealmetjen faamoe , Spolsky eadtjohke soptseste .
Åenehks vaestie-dasse
Gellien aejkien skuvlen mænngan gaavnedien jïh laavlomigujmie gïehtelien .
Baakoebaanghke maahta aaj dahkojde , heannadimmide , dååjresidie jnv. ektiedidh .
Gåetieaajhterh sijhtieh prieviem åadtjodh tjirrehtamme goerehtimmien bïjre goeven 2012 .
olkese ut jïh och mijjide vi:ILL moeride ved:ACK PL speelkh, hugga upptr:2s aeredsmoerh.
vihkeles væhtah buerkiestidh tïjjeboelhkine gaske-aaltere , renessanse jïh bïevnesetïjje Europesne , jïh digkiedidh man åvteste daate tïjjejoekedimmie
Learohke tjuara nuepiem åadtjodh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh fïerhten biejjien .
Guvvie: Tommy Andersson .
Mubpie bielie ML06'ste jïh S ' ste gohtjesåvva Prin
8.3.2 Ekonomijestuvreme jaepien tjïrrh
4% (17%) 3,5% (21%) 
Aehtjien , Baernien jïh Aejlies Voejkenen nommesne .
Lohkehtæjja byöroe Jåhhan vaestiedassine vijriesåbpoe barkedh , jïh gihtjedh mejtie dïhte maahta taalem 34 jeatjahlaakan juekedh , jallh mejtie 14 maahta juakasovvedh luhkine jïh aktine .
Njoelkedassh pressedåarjoe vadtasåvva saemien avijsidie lij jaepien 2008 jeatjahdahteme .
Jis vielie bïevnesh sïjhth:
Åadtjoejimh aaj dåeriedidh gosse saemieskuvle edtji leekedæmman jallh jeatjah sjïere öörnedimmiej gåajkoe , bene dellie tjoerimh pryövenassh mænngan vaeltedh mejtie doh jeatjah learohkh åtneme mearan mijjieh limh båarhte .
barkojse ?
Guessie båata
ILO-konvensjovnen mietie jïh Nøørjen laaken jïjtse religijovnen bïjre , NSR sæjhta jiehtedh man vihkele lea siebredahkesne sijjie saemien jielemevuekiej vierhtegidie .
Nordlaanten universiteete (don baelien nomme lij Høgskolen i Bodø) dïedtem julevsaemien jollebe ööhpehtimmien åvteste åadtjoeji Ööhpehtimmie- jïh dotkemedepartemeenteste jaepien 1989.
Regijovnale evtiedimmieprogramme
Ööhpehtimmieprogrammesne studijegoerehtæmman , programmesuerkie hammoedimmiefaagese , siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna Jåa2 mænngan .
Bovtse lea eatnamistie naemhtie dorjeme , dïhte iktegisth vualka biegken vööste , ij goh dannasinie dïhte neahkoe biegken vööste , bene dannasinie dïhte vihkeles bïevnesh biegkeste åådtje .
- Daejnie jarkelimmine maehtebe aaj hijven gïeleevtiedimmieprosjekth nænnoestehtedh mah leah voenges daerpiesvoetide ektiedamme dejnie ovmessie dajvine , Keskitalo jeahta .
Vuartesjh Dåarjoe jïh gaavnehth mejtie maam akt misse maahta sjyöhtehke årrodh dov lïhkes byjresasse (murredsiebrie , årrojesiebrie , gaarsjelimmiesiebrie , siebrie) dåarjoem syökedh .
Saemien lidteraturine jïh joekehts saemien gïele- jïh smaaregigujmie åahpenidh , gelkieh learohkh guarkedh man gellielaaketje saemien gïele jïh kultuvre saemien sïebredahkine lea .
Dåarjoeøørnegh 2008 Fylhkendigkien bijjemes vuepsie lea fiere-guhte almetje Noerhte-Trøøndelaagesne edtja dan bøøremes aelkiehtimmiem goh gåarede utnedh , altese niekedassem hijven jielemen bijre , saatnan darjodh .
Gøøkte luhkie åktsede tjaalege
SVAALHTESH MAH HIJVEN DAEJREDH
- Dah åadtjoeh leeredh lohkedh jïh tjaeledh .
Learohkh gaajhkem tjaelieh , goh fantasijetjaelemh , bokstaavh , baakoeh jïh raajesh jïh ållesth tjaalegh .
Eejhtegidie jïh åelie-almetjidie edtja buerielaakan bievnedh mij pryövemen ulmie , åvtelen dan biejjien gosse tjaeledh , sjïere jis sæjhta daejredh guktie pryöveme maahta viehkine årrodh gosse ektesne learohken evtiedimmine barka .
Im daejrieh .
Kultuvre jïh gaarsjelimmie Noerhte-Trööndelagesne
Daate råajvarimmie lea joekoen buerie dejtie guhth maehtieh dam provhkedh .
Maadthööhpehtimmiefaalaldahke saemiengïelesne
Maam tjuerieh darjodh juktie nuekies veele soptsestidh ?
dïejvesem klijma buerkiestidh , naan fåantoeh klijmajarkelimmide damtedh , jïh goerehtidh jïh vïhtesjadtedh konsekvensh ekstreme-vearoldistie
Kirken har den kunnskapen som kreves, sier Fjellgren.
Gujnelemmiem juhtedh p-pillerinie
Skyllijemaanaj jïh dej båetije biejjiej åvteste rohkelibie .
Aalkoealmetjenyjseni gaskem lea jienebh mubpijste mah vædtsoesvoetem dååjroeh .
Ij sån lij dihte aelhkie dej beeli juktie raeresne lin ålmah meatan guht vihkeles barkojne giehteleminie .
Nøørjen ålkoeraerie-departemente Finlaantese , Sveerjese dejtie golme saemiedigkide bieljele ratifikasjonen tjaalegi våarkoen bijre jih aaj man mierien konvensjovne edtja aelkedh juhtedh .
Kristeles gyrhkesjimmie Aktem kristeles gyrhkesjimmiem maahta gellie vuekiej mietie juhtiehtidh , badth iktegisth Jupmelem laavlominie heevehte , bijpelistie tekstelohkeme jïh rohkelimmie .
5.2.
Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh tjaalegh tjaeledh mejtie mubpieh guarkoeh , mah tjaelemekonvensjovnide fulkieh .
PRYÖVEN MÆNNGAN
Daelie soejkesjeminie aktem stoerre 100-jaepien heevehtimmiem Tråantesne 2017 .
Reerenassh ektesne jiehtieh guktie reeknemem jïh revisjovnem tseegkedh .
Davvi girji OS .
ORD iktedimmiedïedtem åtna soejkesjen åvteste .
Jämtl .
Aktene sijjesne tjaalasovvi abpe luhkiegøøkte mah rïesin aktene onne
Guktie mammografijjem damta ?
Tjuara dam båetijen aejkien faageskuvlefaalenassem sjïehtedidh siebriedahken jïh jielemen daerpiesvoetide .
Gosse akte dagkeres tsiehkie guhkiem vaasa, dellie dïhte akte nåake gievlie sjædta saemien skuvlese.
Dïhte nubpie rïjhke geehtie guktie moeneme båatsoeburrieh nuepiem åadtjoeh reaktide nuhtjedh jallh jis ij buektehth , dellie naasjovnen reaktaj mietie økonomije-åasah åadtjodh .
Saemien tastatuvrine aelhkebe sjædta saemiengïelesne govlesadtedh .
Athabasca University Kanadasne, mij lea akte dejstie institusjovnijste mij lea jeenjemes maajhööhpehtimmine barkeme aktene aalkoealmetjeperspektijvesne, tjïerteste maajhööhpehtimmie maahta unnemes seamma jolle njieptjiem utnedh goh aerpievuekien lïerehtimmievuekieh (Lindberg jïh jienebh 2003, s.2).
Lïerede saemien , nuhtjede saemien , veeljede saemien !
Maahta dam gïeledajvem utnedh goh akte vierhtiedajve saemien gïeleevtiedæmman .
Jis sæjhta daejredh man jïjnjh edtja maeksedh gusnie årroeminie dellie maahta gihtjedh dah gïeh berkieh noeredåastoevisnie jallh tsegkietniedåastoevisnie .
Vuastalimmie øøkonomeles liberaliseringen jïh gaahpoeh maarkedefaamoej vøøste .
Gaajhkh tjïelth edtjieh goh aarebi sjiehteladtedh åvtelbodti tjaatsestæmman saemiedigkieveeljemasse .
Mijjieh sïjhtebe lohkehtæjjaj maahtoem nænnoestidh , lohkehtæjjavuarjasjimmine aelkedh , jïh baalte‐ gïeleøøhpehtimmiem edtja åadtjodh jïjtje veeljedh .
mïerhk).
frysa ihjäl:NEG 'Min fru har fött barn, jag måste göra eld så de två inte fryser ihjäl.'
Vuartesjh laantedigkien webbesæjrosne , www.jll.se , bijjiebaakoen nuelesne Hälsa , sjuk- och tandvård ->Regler och rättigheter för dig som patient jallh gaskesadth biobaanghkedïedtije Gunilla Widegren telefovnenummere 063-15 39 14. aaj hijven gåarede gyhtjelassh e-påastine seedtedh biobank@jll.se Jienebh bïevnesh aaj nasjovneles webbesijjesne , www.biobanksverige.se
Buerkehtsplaakahth Plakater
Øørnegen tjïrrh saemien gïelen reeremedajvine , Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjïelte jïh Snåasen tjïelte guektiengïeledåarjoeh Saemiedigkeste åadtjoeh daan barkose .
Gøøkte orre abpesh aaj åadtjoej .
Paehperepryövh Gaskevåhkoen 15.10 .
Guvvie: Samien Sijten guvvievåarhkoe / guvvievaeltije: Mats Ailo Jåma
Almetjegærjagåetieh edtjieh ak te
Unnebelåhkoe-gïelesne lea öövre vihkeles man stoere låhkoe daejstie håålehkijstie , men vihkelåbpoe lea man båeries jallh noere almetjh leah dåehkesne mij maahta gïelem .
Goerehth gieh maehtieh tjaatsestidh daennie veeljemisnie , jïh gieh eah maehtieh tjaatsestidh , dejstie mah Nøørjesne årroeminie .
Saemieh Saepmesne - I det samiska rummet
Aerebi leah tjihtsh jih novellh tjaaleme ovmese plaeride .
Daate prinsihpeles seammavyörtegsvoete Maadthlaaken § 110 A tjåådtje .
'Sametinget kan minska stödet om inte åtgärderna görs enligt uppsatt plan.'[Darjomedåarjoe kultuvre-gåetide 2009] b. Biejjie sol luajhtede, gå ner:3s ealoe renhjord ånnene minskaitr:3s 'Solen går ner, renhjorden blir mindre.'[Saemesth amma!
Daate latjkoe daam vuesehte , Jïemhten Herjedaelien dajveståvroen åvtehke Ann-Marie Johansson (S), jeahta .
Noere almetjh tuhtjieh daate gaajh geerve sjædta .
Noerthenaestiej gijken nueliem soejmi Saemielaante jæjhta: Vaerieh vaeriej duekieh vååjnoeh , jaevrieh jaevriej dubpielisnie .
Dïhte maam gåhtjoen Jïemhten-alternatijve (Tåssåsenvuekie) edtja guadteles onnevijremem darjodh , gusnie vijreme jåhta bovtsigujmie jïh jeatjaj juvrigujmie vaeresne .
teeksth boelhki jïh aamhtesi mietie bïejedh jïh ellies lohkemeboelhkem raajesijstie tjaeledh
Vuajnah: Gávnos , Saemiedigkiej gåetiesæjrojne , giella .
Nuhtjedh maaje daeverh , taalesïevem (mïerhkigujmie jïh gåaroes taalesïevine) jïh tjuetiekaarhtem juktie ryöknemem dåarjoehtidh .
Aalkoealmetjh leah medtie 5 prosenth veartenen almetjijstie , men leah 33 prosenth dejstie veartenen ellen giefiesommes 900 millijovnh almetjijstie .
Veeljememoenehtse aamhtesh gïetede gusnie Saemiedigkien storretjåanghkoe edtja veeljemh nænnoestidh åårganidie Saemiedigkien sisnie jallh ålkolen .
lokaaledehteme lea skreejrehtamme jïh deahpede gaajhki
Daesnie aaj e-tjojemoleseme transitijve paarrebielesne.
Daate tjïelten soejkesjegietedimmien gaavhtan , tjïelten beetnehdåarjoeh , dajvetsiehkieh mah eah lin åehpies aareh soejkesjeboelhken jïh dåeriesmoerh dajvem åestedh .
Tjaktjege dan jijnje darjodh .
Novh maa bööremes aktemaa ruahta varki dan gåajkoe jïh .
Mijjieh goerehtibie jïh reerebe aaj dah vaejsjieh lïenesne jïh vijremevaaksjomeålmah neebnedibie .
 Ektiedahkoe teaterigujmie, pionerigujmie saemien scenetjeahpoen sisnjelen jïh gaajhki mubpiejgujmie
Seamma saaht gïeledåehkieh jïh gusnie gïelh hööltestieh , gaajhki gïeli seamma abstrakte kognitijve struktuvre.
Referaansedåehkie Leksikaale NP objeekth Pronovmenh (PO+NO) Tjåanghkan 4 (20) 20%
Daerpies aktine ållesth jïh bijjemes gïelepolitihkine , guktie edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh ovmessie siebriedahkesuerkine .
Maahta vååjnedh goh Andrea dåeriesmoerh åtna raajroeryöknedh jïh veahkah dåehkine ryöknedh .
Aktegsalmetjh jïh sïelth
ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh laejhtehkslaakan jïh jïjtjeraarehke vuarjasjidh , jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh
Dej beeli jïh båetije biejjide lea ektiedamme mijjen logosne / mïerhkesne , viejhkesne .
Daate dåehkie jeatjhlaakan dej jeatjaj muhteste juktie daennie dåehkesne barre dah transitïjve paarrebielieh mej leah væhtah.
Aalkeme leah ööhpehtidh guktie dalkedh , guktie nimhtie jienebh saavermasse tjaengieh .
Nasaretesne byjjeni .
Aelhkies / geerve teeksth joekehts sjaangerine teekstemaahtaldahkem jïh lohkemevuekide evtede .
Maehtieh dovne sjiere gieledåastoesijjie utnedh gusnie gielem maahtah vedtedh gieleveeljemebiejjien åvtelen .
Filmh maanide jïh noeride leah vihkeles bieljelæjjah gïeleste .
Kuvsjeraajroe , mij åejviefokusem utni åarjelsaemien gïelese , tjïrrehtamme sjïdti NoerhteTrööndelagen fylhkenålmine jïh Noerhte-Trööndelagen Jolleskuvline ektine .
Aborten mænngan
Mejtie daate soptsese nåake jïh maahteme soptsesem jeatjah åehpies aamhtesen bïjre dorjeme mij kultuvrese veadtaldihkie.
Veeljh såemies vååksjedæjjah klaassesne (maahta fïere guhten aejkien) mah fïerhten biejjien tjöönghkieh jïh åeh pie dehtieh dam gieltegommesem .
- Mijjieh tjoerebe dej daaletje nasjovnale jïh EØS-rïekteles njoelkedassi sisnjeli årrodh , bene mijjieh sïjhtebe tjyølkehke årrodh ihke daate ideelle suerkie edtja tjåadtjodh .
Gærhkoeveeljemisnie dåehkide mejtie nammoehtamme jïh dej kandidath veeljh .
Vijriesåbpoe dle hijven jïh daajroes ööhpehtimmienuepieh åvtese dejnie saemien gïeline eevre vihkeles juktie siebriedahken maahtoedaerpiesvoeth gïeline dåastodh .
E-påastem seedtim 25 lïhtsegidie nöörjen jïh sveerjen raedtesne.
Dïhte veeljemeøørnege maahta aktem " båajhtoeh " joekedimmiem vedtedh dejstie stoerredigkiesijjijste krirriej gaskem ihke dïhte minngemes veeljemeryøkneme dorjesåvva fïere guhtene fylhkesne .
Mov lea guhkies siejpie .
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh tjaelieh gosse VØL .
Dïhte orre dåarjoeöörnege lea akte bielie daennie lutnjemisnie .
Saemiej reaktah rasti gåabatjahk h , lea daerpies vuekien mietie .
Viertiestamme daltesinie mijjen firjje baalhkine 2011 , mænngan staeriedamme nasjovnalebudsjedte (RNB) bööti suehpeden , dle realesjïdtedimmie jaepien 2011 raejeste 2012 raajan , 15,2 mill. kråvnah .
Mohte naan nïejth maehtieh bertedh gosse tsïnneboetjemem utnieh voestes aejkien , mohte sïejhmemes ij bertieh .
Gelline aalkoealmetjesiebriedahkine dle ij leah nuekies laakh jih reaktaöörnegh juktie nyjsenæjjide vaarjelidh .
A: Joo , nov men aaj mene mov tïjjesne dellie hov duhtie geajnoe jïh busse juhte dle hov provhkedh vuelkedh aereden dejnie bussinedov gietskemes stoerre byjjeh jïh dle iehkeden hov bååstide .
Baakoeh buerie vaajmojne med god samvittighet geerve vaajmoem utnedh ha dårlig samvittighet logihke logikk biejjeste beajjan fra dag til dag jåebpiedidh å gjøre dumhet , oppføre seg dumt
Dej minngemes jaepiej dle åarjelsaemien lïerehtimmie maadthskuvlesne aktene jarkelimmieprosessesne orreme , gusnie saemien learohkh vielie goh aarebi edtjieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne jïh saemien faagine sijjen hiejmeskuvline , maam aarebi internaateskuvline åadtjoejin .
b. Tråantesne orrije aktine stuvremedåehkietjåanghkojne jïh preesseråårestalleminie .
Byöroe båarasåbpoe learoehkidie skreejredh saemiestidh sinsitnine jïh nuerebe learoehkigujmie ektine skuvlesne .
Dïhte beetsuve lea joe daelie akte stoerre maaksoe , jïh sæjhta sån båetijen biejjien akte stuerebe jïh vihkelesåbpoe maaksoepåaste årrodh .
Eadtjohke båetije biejjieh
Kultuvrejieleme gusnie tjïelkevoete jïh eerlegevoete lea jarngesne
Dah lin gaavnesjamme jïh digkiedamme guktie stola edtja årrodh .
Jis dïhte bijjede jallh dåaroe sjædta galka lïeneståvroe geeredh jïh iktedidh gaajhkh sivijlen barkoem lïenesne jïh barkoem iktedidh militæreles barkojne .
Mahte gaajhkh tjïel ten åejvieh Nöörjesne (430) daam bar koem utnieh ellies tïjjen .
GD tjåenghkesne (n=9/7) RD (n=2) 
Lissine akte aerpiegïelen soptsestæjja siebriedahken jienebelåhkoe gïelem maahta goh lij dan voestesgïele (tjoerebe mujhtedh ööhpehtimmie maahta gïelem tsevtsedh) (Montrul, 2016).
läraitr:3sPRT 'Eleven lärde huvudet fullt.' Ovagkusatijve veerbh joe aktem objeektem utnieh, dannasinie eah maehtieh akte vielie objeektem åadtjodh.
Bievnieh faaktaj jïh aarkebiejjien soptsesi bïjre .
Mijjieh sïjhtebe dïhte faangkegåetiejaepie edtja seamma guhkies årrodh goh akte siejhme jaepie , jïh dah mah dåapmem åadtjoeh edtjieh abpe dåapmem faangkegåetesne tjahkasjidh .
Bïhkedimmie lohkehtæjjide - lohkeme 8. jïh 9. daltesh
Árran sæjhta saemien tseegkijh dåårrehtidh mah sijhtieh saemien fealadassine nierhkedh , tjåanghkoesijjieh tseegkedh jïh evtiedimmiem sjugniedidh julevsaemien dajvesne .
jïjtsevoetide muvhtide aamhtide aarkebiejjeste goerehtidh , jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh heajjoedimmien bïjre loetemijstie
16.30 Orrijimmie
Mubpien goerkese 'Jag har läxat upp barnet.'
Prosessedajve edtja budsjedte- jïh økonomijesoejkesjisnie aaj dåeriedidh , jïh edtja fïerhten
Darjoeh aktem digitaale åehpiedehtemem veeljemen bïjre Tjöönghkede bïevnesh veeljemen bïjre akten digitaale åehpiedehtemasse (vuesiehtimmien gaavhtan viehkine powerpoint , photostory jallh plearoeh).
Mijjieh radtjoes laakan barkimh , soptsestimh moenehtsen sekretærine jih aaj 21 learohkigujmie mah lin skuvlesne aerebi vaadtseme .
Dïhte væljoe dagkeres barkose lea læjhkan ånnetji viesjiesåbpoe sjïdteme dej minngemes luhkiejaepiej , jïh jiene jienebh darjomh leah jearohks dah mah berkieh aaj maaksoem åadtjoeh .
soptsestidh fïerhten beajjetji aamhtesi bïjre
Bihkedæjja sæjhta gaervies årrodh giesien 2013 åvtelen .
' sne daan jaepien lea vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste .
2.3 Gïelesertemen bïjre
nännoestidh dej nasjovnelle unnebelåhkoej jijtjefaamoeh jih tsevtsemasse
Goere juhtije åasadaltesem vuesehte , ajve 2011-kråvnah 2011 raejeste .
Man synonyjme haamoe båtnanidh aaj gååvnese daase.
Væhtah jïh jeatjah vuekieh gærhkosne maehtieh darjodh guktie domtoe goh sijjiem åtna gærhosne .
Staaten åejvieladtjh jarkelimmieh ånnetji ånnetji båatsoereeremisnie darjoeh bielelen eensilaakan evalueradamme jïh vuarjasjamme , jïh bielelen eensilaakan Saemiedigkine jïh båatsojne rååresjamme .
beapmoej jïh njoetske beapmoej bïjre
Bene lea geerve gosse såemies dåehkine leah vaenie noerh , båeries jallh almetjh sijsefeelememaadtojne .
Råajvarimmie 45 .
Geajnoedirektovraate lea Regijovnine noerhte govlesadteme staatusen bïjre jaapan 2012 .
Juktie hijven evtiedimmienuepieh sjugniedidh dejnie ovmessie gïeledajvine , dle Saemiedigkie institusjovnh daarpesje , tjïelke dïedtelaavenjassigujmie .
Daate barkoe vierhtieh kreava.
Daelie sïjhtem tjaeledh guktie goerehtamme.
Dïhte mij jeenjemes åtnasåvva lea maajhööhpehtimmie.
Jarkelimmieh sijhtieh dorjesovvedh bielelen Saemiedigkien jååhkesjimmie , saemiedigkieraerien lïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta .
12 Åarjel-Saepmie / Sørsameområdet
' en lïhtsegestaath Raerien åejvieladtjeraeriem utnieh fïereguhten aejkien .
Man gellie naestieh dov tjïelten jïh fylhkentjïelten nedtiesijjie åadtjoeji dæjman ?
Digkiedidie maam dijjieh krirriej bïjre tuhtjede gosse bloggide lohkede .
Maahta datnem bïrredh legitimasjovnem vuesiehtidh .
Vihkeles lohkehtæjja åvtelhbodti ussjede mah laahkoeh dah learohkh maehtieh nåhtadidh .
Man guhkiem maahtah namhtah baeniehealsoedïenesjem åadtjodh ?
Jielemh leah jïjtjh tjoeveramme øøkonomije dïedtem guedtedh jienebi teehpi jïh jeatjahtovveme maaksovi åvteste .
Daelie Saemiedigkie aktine strategijine barka juktie fasseldimmiem lissiehtidh dejnie saemien kultuvrejielieminie .
Kaanna aaj goerehtimmielïhtsegh morfemh utnieh gåessie eah edtjh dejtie utnedh.
Illedahkh jïh bïevnesh pryöveste maehtieh dutnjien aktem guvviem vedtedh destie maam learohkh haalvoeh , jïh mejnie dah tjuerieh vielie barkedh .
Skuvlen vååjnoe skuvleste skuvlese lea joekehth ovmese kultuvrijstie .
Barkoesuerkie 2: Mierietsiehkieh saemien gïelese ...
Saemien tjeahpoe maahta meatan årrodh earoem jïh goerkesimmiem sjugniedidh saemien jïjtsevoetese , kultuvrese jïh gellielaaketjasse .
Mïerhkesjh cellide A6 jïh E16 gaskem .
26 jïh sveerjen jïh såevmien maanaj-ierieguedtijh gaskem Reakta laavenjjassese jïh govleldehtemasse saemiej maanide jïh noeride jaepeste 2008 , vuese- hte dovne learoevierhtiehtsiehkie , lohkehtæjjine jïh skuvleåvtohken vuajnoe leah vihkeles faktovrh mestie maahta bïhkedidh man gaavhtan dan jeenjh ööhpehtimmeste gaarvanieh .
Ussjede NTS Arena edtja akte bielie sjïdtedh aktede ellies jïh generatijve prosesseste .
soptsesh jïh bïhkedassh guarkedh
Barkoevedtijepolitihken åejvieulmie lea meatanbarkijh dåårrehtidh , gorredidh jïh evtiedidh juktie fylhkentjïelten ulmide jaksedh .
3.1.2 Kolonialiseradimmie Saepmeste
Saemiedigkie jïh Norsk folkemuseum leah latjkoem dorjeme bååstedesertiesimmien bïjre kultuvreaerpeste dejtie saemien museumidie .
Aehtjie joe gåårvedamme .
Guktie daejrebe hypoteese Poverty of stimulus (Chomsky, 1986; Slabakova, 2016; White, 2003) jeahta eah learohkh maehtieh daejredh guktie dah edtjieh maam akt grammatihkesne nuhtjedh jis eah dan bïjre govleme jallh lïereme.
ISBN 82-7374-154-0
Naan læhkiem båajhtode tjaaleme , jih datne tjoeverh kommaj njoelkedassigujmie barkedh .
Kjennetegn på måloppnåelse etter 10. trinn for samisk som førstespråk - sørsamisk versjon - såemies faageaamhtesh åehpiedahta mah såemiesmearan leah dåastoejasse sjïehtedamme , jïh maahta aelhkies digitaale dïrregh nuhtjedh åehpiedehtiemisnie - bïevnesh gaavna jïh vaajeste såemies gaaltijijstie - aktem buajhkoes gïelem jïh aelhkies dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste nuhtjie soejkesjamme tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
Övtiedimmieprovgrammh båatsoe-jielemasse maadh-vierhtiem åtna jïh sïjth leah tjïelke maadth-haamoe saemien juakeme jielimasse-jieleme .
" Tjidtj-aahka - Tilde Rebekka Johnsen Dærgafjeld " " Maam Stoerrejohke soptseste Daktarabpoen goerkese tjidteben mujhtesijstie "
Manne gegkestem mijjieh aktem " åerije faaleldahkem " buektiehtibie Elgå skuvlesne , akte faaleldahke mij lea desnie gosse daerpies sjædta .
Daate aaj vïhtiestimmieh mah aarvoem utnieh kultuvren jallh dotkemen gaavhtan .
http://www.tråante2017.no/aktiviteter/jubileumsuken/ Heevehtimmievåhkoen jienebh saemien teatere- jïh performance-vuesiehtimmieh.
Maam lij dam tjidtjie mov bijre jiehtieminie ?
Men ij leah barre dej baakoej mietie gusnie a jïh å molsedieh.
Juvrh aaj gåaetoeh jïh biologijen gellielaaketjasse evtiedieh jïh tjaebpies byjresasse .
Nimhtie lea abpe åarjelh-saemien dajvesne .
Jïh gærja gïelekuvsjen tsiehkide buerkeste .
- Dihte mijjen ulmie mijjen darjomem iktesth bueriedidh eatnemen muhteste jih barkedh deerjemen vøøste .
Seamma tïjjen dle politihkerh nænnoestamme beapmoedorjemassem lissiehtidh 20% eannan 2030 .
Daestie maehtebe jiehtedh saemieh aerpiegïelem soptsestieh jïh dah leah aerpiegïelen soptsestæjjah.
Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 3
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Dah learohkh edtjieh maehtedh gaskeviermesne sjyöhtehke bïevnesh ohtsedidh , ektiedamme aamhtesen sisvegasse .
 (njoktjen 1. b.) Tjaatsegisnie fokusem åtna dïenesjedorjemassese , jïh raereste mierieh joekedidh darjoej åvtehkidie .
Hijven eksamenasse ryöjredidh jïh åenehks , tjïelke vaestiedasside tjaeledh dejtie faagen gyhtjelasside jallh dåeriesmoeride .
Våhkoej doekoe dejtie illeldahkide tjöönghkim programmese Excel.
Gïehteldimmiereektehtse- / budsjedterevisjovneaamhtesisnie dle fylhkenraerie jïh gïehteldimmieh reektieh guktie edtjieh daan jaepien nænnoestamme budsjedtem gïetedalledh .
soejkesjidh jïh galkedh prosjektem eajhneste ellies barkose jïh jïjtsh teekstem jïh tjaelemem vierhtiedidh maahtoejgujmie gïele jïh teeksti bïjre
Råajvarimmie 45 Jiehtegegïetegærja maam edtja healsoe- jïh hoksedïenesjisnie nåhtadidh
dam lea aahka maanese gååreme .
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh aktem heamtuvrem njaalmeldh soptsestieh .
4. a) lohkh tjaalegem , veartesjh guvvide jïh pryövh jïjtje prïhtjhvoessem gåarodh .
genetihke jeatjadamme
Eah maanah dam aeveren lyjhkh juktie dah sinsitnine saemiestieh .
Ihke saemien gïelh edtjieh jielije siebriedahkegïeline årrodh dellie vihkeles dah maehtieh dejnie jeanatjommes sijjine siebriedahkesne åtnasovvedh, naemhtie Fishman tjïerteste.
Jis ov-sïemes maaksoen bïjre dellie Gåatomemoenehtse dam nænnoste .
" Learoekandidaate akte almetje mij lïerehtimmielatjkoen bïjre seamadamme sïeltine juktie aktem unnebe jih ij dan vijries pryövenassem vaeltedh goh faage-jallh svennepryövenasse .
Mejtie tjoevkesem åadtjoejih ?
Daaroen jïh svïensken gïeline nulle objeekth vaenie raajesinie nuhtjeme jis edtjebe saemien gïelem viertiestidh.
BERÄTTANDET VIKTIGT
vuesehte hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem
sïjhti dållem dennie gaedtesne bïejedh .
Daesnie naaken dejstie jïjnjh , nøørjen jïh ålkoelaanten nedtesiebriedahkijste: Biip , Blink , Nettby , Origo , Rubbel , Facebook , Flickr , MySpace , Twitter jïh Tagged .
Båetija biejjieh-konferanse Liksjosne jih Aerviesjaevresne
 (vuesehte gosse) 
Orre jaepeste 2014
Destie båata saemien åålmege ij maehtieh dej sov nommh jïh påastesijjieh riekteslaakan registerisnie tjaeledh .
Maadthjielemh leah aalkoejielemh , industrije jïh teknologeles dïenesjh .
Raajroe dej duekesne .
saemien våarhkoesijjide maahtoejarngine øøvtiedidh , kultuvremojhtesi vaarjelæmman jïh buektiehtæmman
Sijjieh gaavnedh gueliebiepmehtimmien tseegkeldahkide
Daelie ibie daejrieh mah konsekvensh giehpiedimmie åådtje oktegs almetjidie jallh abpe båatsose , Åhrén vihteste .
' n programmine .
Dah prosjekth
Vuelieh i spotlighten på Røros
Saemieåålmegi foente- aerpievuekien daajroe
Dihte dam åadtjoej goh lij noere .
Moenedh maam Meehte maahta
JaepietsiehkiehÅejvieboelhkh 8.-10.Gïelem utnedhGïele jïh gaskesadteme
Seamma tïjjen aaj jienebh scenetjiehpiedæjjah mah tuhtjieh bööremes engasjementem åadtjodh ovmessie teaterijstie jïh prosjektijste juktie sijjen tjiehpeles vuekieh evtiedidh, jïh olles aktene onne teateredåehkesne dabrenh.
Ij tjöödtjehtimmiemaaksoem , barkoebaalhkam dasseme jïh maaksoem beapmoej åvteste dåarjoeh .
) 2005: Åvtese jåhta - åarjelsaemien tjaalegh jïh tjaalegh åarjelsaemien .
Byjres - vaarjelimmie jih byjres vierhtiedimmie
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo veanhta daate akte vyörtegs earoehtimmie dehtie vihkeles heannadimmeste saemien histovrijisnie .
Olofsson , Christer , Gåessie dah jeatjebh åerieminie
Aerpiegïelen soptsestæjja lea akte gie guektiengïelen maanabaeleste, gusnie akte dejstie gïelijste unnebelåhkoegïele (Montrul, 2008).
Illedahke dovne gihtjemevuekeste ETP jïh TVJT soptsestæjjah goerehtimmiedåehkesne moenedimmiedaltesisnie jallh dah eah ovseekere mejtie raajesh hijven dan gaavhtan eah vaenie raajesh jååhkesjamme dovne raajesh leksikaale NP objeektine jïh pronovmeninie.
Læjhkan dan goerkese 'komma överumplande'.
MIJJIEN VUEKE
Jis roehtse gaehpie dellie voestes lea doemes gietjie -Ø- lissiehtamme jïh dïhte tjoejemolsemem buektiehtamme.Piñón akte vuesiehtimmiem vadta gusnie ij gåaredh englaanten gïelesne naan adjektijve laeviem gaavnedh
Læjhkan akte dejstie journalistijste daejnie galhkuvegyhtjelassine bööti: "Gusnie maa gaajhkh doh saemieh årroeminie mah edtjieh daam stuhtjem vuartasjidh?"
Prosjekten tjïrr
Lissine learoeprosessem maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne bueriedidh , jïh buerebe prosessh sertiestimmine , sæjhta daerpies årrodh barkoem nænnoestidh daej suerkiej sisnjeli: Skraejriedåarjoe dejtie sïeltide mah lïerehtæjjah jïh learoekandidath dåastoeh , mejtie lea geerve sijjiem gaavnedh Akte fylhkentjïelten åesie juktie øøhpehtimmiem gorredidh learoehkijstie jïh learoekandiatijste sjiere daerpiesvoetigujmie Akte buerebe iktedimmie juktie maadthmaahtoem jïh learoekandidateøørnegem nænnoestidh
Gosse raajesem 47 gïehtjedibie 100% vaestiedæjjijste referaansedåahkesne raajesem jååhkesjieh jïh dellie 66,7% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne raajesem jååhkesjieh.
Nyjsenæjjah jaabnan gohtje
Gosse Lawra stuerebe sjïdti , dellie rontesti guktie numhtie sjïdti .
Bïevnesh mah bååstede båateme tjïeltijste NoerhteTrööndelagesne jiehtieh foenth leah akte vihkeles tsavtshvierhtie evtiedimmiebarkose jïjtse tjïeltesne / regijovnesne , jïh nuepieh vedtieh voengepolitihkeles eadtjohke årrodh jielemeevtiedimmiebarkosne .
anti gaskems edtja juakasovvedh vuejniemisnie man gellie saemieh dej ovmes årroeminie .
S: Vuelkidh våålese doh stuerebh spidtjh jïh dah staareh don haave-gaedtien mietie aaj ?
Naakenh veerbi, daejnie stuhtjine mah daan vuelelen, leah aaj synonyjme haamoeh.
Onneåabpan gïete dan onne !
Gaajhkem raejkien sïjse geasa .
Aehtjie mijjen sijjie , guktie Aehtjien Baernien jïh Dan Aejlies Voejkenen nommesne " ,
Jonna lea dam jeanatjommesem buektiehtamme goerehtallemepryövesne jïh vuesehte satne strategijh nuhtjie mah leah effektijve
Daate dannasinie mijjieh saemieh edtjieh gærhkosne damtestidh .
Deklaratjovneleahpesne maahtah lohkedh man stoere dov gærhkoemaaksoe jïh juvlememaaksoe lea .
Dïedtije: Saemiedigkie / Ööhpehtimmiedirektorate Tïjjeperspektijve: Dåehkie gïjren 2009 tseegkie
Gaskenasjovnaale barkoe
Naan dïlejvesh leah joekehth dajveste dajvese , dovne aktine gïelene .
Vuelege manne Stauble:n mietie (1984) voestes lïerehtimmiem ryöknedamme:
Ij daejrieh mejtie daate dïrregedåarjoe sæjhta nuekies årrodh juktie aktem orre baenieklinihkem tseegkedh neebneme sijjine .
Syökeme unnebelåhkoegïelen learoehkidie mah sjïereööhpehtimmiem daarpesjieh
Jåa2 ööhpehtimmieprogrammh studijegoerehtæmman - programmesuerkie hammoedimmiefaagese
Saemien jïlleskuvle jaepien 2009/10 voestes aejkien saemien masterfaagem faali jïh dellie akte studeente åarjelsaemiej dajveste .
Öörnege aaj sijjieh , viermieh jïh laavenjostoeprosjekth dåårje , mah viehkiehtieh aktine lissiehtamme gaskenasjovnaale vuesiehtimmine , jïh eksporte saemien kåansteste jïh saemien tjiehpiedæjjijste akten gaskenasjovnaale maarkedese , jïh tseegkemedåarjoe noere saemien tjiehpiedæjjide .
Lihkes bijre daltese gosse gärhkoetjåangkoe meatan leah
' ese
Im mujhtieh maam tjidtjie vaestedi , mohte aervedem idtji dam seatedh .
Loyd Villmo , Tromsø 2004 (Guvvie: Svein Lund) 
Aelhkies soptsestallemem utnedh:
- Mah illedahkh maahta mijjese åad tjodh ?
økte låhkede tjaale
" Rïevhkestimmie
ISBN 978-82-7601-195-1
Saemien gïeleprosjekth ræhpas ohtsememieriem åtna 2015 raejeste
Såajmenh , såajmenh
Jis datne sïjhth daejredh mah njoelkedassh mah mearosne jallh stoerre jaevrine , dellie mijjese bieljielidh .
Daarpoe lea stuerebe systematijhken maahtoe dah gïeleldh eevtiedimmieprossesij bïjre juktie tsiehkide guarkedh eevtiedimmien åvteste dah saemien gïelh båetiej biejjien .
Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine , sisvegisnie jïh barkoevuekine , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh , jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh .
Bovtse aaj joekoen vihkeles gosse vytnesjidh .
Karin Rensberg Ripa jïh Pia Persson soptsestejægan .
Paul Fjellheim , Røros 2003 (Guvvie: Basia Głowacka) 
Dajve B lea dïhte boelhke Svanjggá:ste mij åarjelen Dybenåga .
Luhpiedimmie jïh aamhtese-reereme Noerhte-
vuarjasjimmieh åtna jïh vuajnoeh tjïelkeste
Dellie nænnoesti vierhtide nåhtadidh geajnoe-jïh sygkelegeajnojne Sæviken jïh Spillumshøgdan gaskem jïh Årgård pruvvesne .
eatnemereservaatide reerie
Dov tjïelten nomme: ...
gyhtjelassh hammoedidh tsiehkiej bïjre siebriedahkesne , soejkesjidh jïh tjïrrehtidh aktem goerehtimmiem jïh digkiedidh njaalmeldh jïh tjaaleldh maam gaavneme jïh illedahkide
Faatoes jååhkesjimmie saemiej laante-jïh vierhtiereaktijste lij akte vihkeles fåantoe mannasinie ræjhtoe bigkemen bïjre sjïdti Alta-tjaetsieåereste .
- Bene geervebe dejtie eejhtegidie , aahkide jïh aajjide meatan vaeltedh gosse dah maanah jollebe daltesidie båetieh .
Baakojde leam daejstie gærjijste tjøønghkeme: Knut Bergslang & Lajla Mattsson Magga; Åarjelsaemien-daaroen baakoegærja , Torkel Tomasson: Några sägner , seder och bruk , O. P. Pettersson: Kristoffer Sjulssons minnen .
Raerielïhtsege Thomassen tjïerteste dah saemien museumh leah guhkene minngesne doh nöörjen museumh ekonomeles evtiedimmesne jïh daate dåarjoe sæjhta meatan årrodh daam joekehtsem staeriedidh , jïh aaj dam saemien kultuvreaerpiem vielie våajnoes darjodh gaajhkesidie .
Doh stoerre nöörjen aktöörh edtjieh dïenestenuepieh utnedh sponsadimmesne.
Maahta aaj bæjhkoehtimmiem darjodh mejnie meala barkoem buerebe dan mænngan maahta juhtedh .
Daen biejjien edtjijibie bovresne minnedh , tjidtjie jeahta goh leah byøpmedamme .
barkoevedtjiemaaksoe .
Fasseldimmie lea mahte guektiengïerth sjïdteme jïh akte stuerebe lissiehtimmie goh jeatjah gaavhtan laantebielesne jïh Nöörjesne , Telemarhkedotkemen reektehtse vuesehte .
Skuvle:
Vijreme jïh vilth
Gaaltijem evtiedidh goh modtovre jïh maadtehke saemien tuvrismejieliemassese .
Mov lea guhkies njuenie mejnie aaloem njammem blåammijste .
staten geajnoevesene dam maaksa jis lea sïejhme sijjienommeskilte rijhkegeajnosne , mearan fylhkegeajnoej jïh tjïeltegeajnoej skiltij åasa fylhketjïelte jïh tjïelte maeksieh .
Dah guejmieh tuhtjieh vihkeles aktem saemien gïelejarngem tseegkedh daennie dajvesne , Snåasen tjïeltesne .
orre arenah jïh nuepieh unnebelåhkoengïelese sjædta gosse gaskeviermie bööti .
voejhkelimmieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh barkojne , energijine jïh effektine
" Pieviegielevadtesen " sisvegisnie gaajhkem gaavnh gosse gielem dijren tjirrh vedtieh .
Aellieh mïsse jïengebæhtah gænnah byøbpmedh .
Lissine aaj Båatsoekontovre mij maahta bievnesh vedtedh dejtie guht sijhtieh .
Daate jarkelimmie sjïdti dellie goh dam nasjovnale museumereformem tjïrrehti , jïh aaj goh akte prinsihpeles jeakadimmie dejstie vihkielommes åeliedimmijste , gusnie aalkoealmetjh edtjieh maehtedh sov jïjtse kultuvreaerpiem reeredh .
learoevierhtiepedagogigke tjoevere saemien lohkehtæjjaj maadthøøhpehtimmesne tjirkesovvedh jïh minngie- jïh jåarhkeøøhpehtimmie faaleldahkine
Saemiedigkieraerie aalkovekonferansese böörede jollebe ööhpehtimmien jïh dot ...
Sjïere nueliedåehkie daan dåehkien lea temperatuvren bïjre.
Laagen beetnehvierhtieh 31.12.13 ...
Jïlhts sekretesse jïh sjeavohthvoetedïedte lea vijries maahta dejtie tsööpkedh jis joekoen sjïere tsiehkine , jalhts datne skïemtjijinie ih leah dam luhpiedamme .
Sååjteladtem gaajhkem lehkiem ohtsedem maam ' joem bïksedh .
DAT OS (2 sid) 
Mijjieh tjoerebe buerebh nuepide vuartasjidh sijjeste gaertjiedimmide !
Jis vuelehks jïjtjedomtesem åtna maahta gïerve sjïdtedh naan lahtesinie vuesiehtimmien gaavhtan guelmien bïjre .
Båetijen aejkien
göölemereaktam gorredidh almetjidie mearoesaemien dajvine
Gaajhkesh edtjieh saemien kultuvrem dååjredh desnie gusnie årroeh
Synonyjme haamoeh goh dibrehtidh, debriehtidh jïh dibriehtidh jallh maaskedh, maaskenidh jïh maaskesidh vuesiehtieh ahte akte transitijve/intransitijve væhta nuekies, mejstie juste daate roehtse veeljeme idiosynkratihke jïh maahta joekehtidh almetjijstie almetjasse.
kompensasjovnese .
Jaepien 2008 dle taallem staeriedamme staatedåarjose geajnojde SNK .
Karrierejarnge edtja viehkiehtidh faagesuerkiem ållesth gahtanidh , gusnie maahtoevierhtieh skreerjie , jïh tsavtshvierhtienuepieh vuajna gaajhkijste instansijste mah karrierebihkedimmine barkeminie .
Staath edtjieh aaj buerie laak laakan tjåadtjodh jih buerie
Jis mijjieh - jallh giem sån jeatja - byjreskem mårhka dellie aaj mijjen kultuvrem skaarohte .
Pedagogeles psykologeles dïenesje RNB
Daate sæjhta jiehtedh aktem bueriedimmiem eksamenekarakterijste jïh faage / svennepryövenasseste .
MaaNah saeMieN MaaNaJgïertiNe 2002-2008 .
Jis raaktan dov guvvieh edtjieh meatan sjïdtedh kampanjesne dle tjoerh aktem gaahpoeh profijlem utnedh .
Gïeleaernie jïh Gïelem Nastedh datnem
Presidente Aili Keskitalo lea gaajh håjnoes reerenassen raeriestimmeste staatebudsjedtese .
Dåastohth NNem dov faarhman jïh guedtieh altemse dov vaajmoen lïhke dov gieriesvoetesne .
Jeatjah darjomh
Dah laavenjassh måedtie dejstie ulmijste pryövieh , men learohke læjhkan maahta gamte maahtoem faagesne vuesiehtidh .
Lissine realesjïdtedimmiem frijje baalhkine , dle summe g. j. vierhtieåtnoe momskompensasjovnefoenteste mejtie mijjieh lyjkeme aarebi jaepiej , jïh jeatjah jarkelimmieh fylhkendigkien jïjtse budsjedtesuerkesne (dïedte 19).
kraannatjïelti gujmie , fylhketjïelti jïh regijonaale reereminie gaskestalledh .
Jaepien 2014 lij luhkie jaepieh mænngan öörnedamme saemien maajhööhpehtimmie tseegkesovvi Nöörjesne.
Åvtese båetije biejjide vuejnedh
Byjrehtalleme barkijh sjyöhtehke maanagïertine , akten gihtjemegoerem tjïrrh , jïh guessine mïnneme tjåanghkan luhkieakte maanagïertide vïjhte fylhkine .
saemien lihtsegem Noerhtelaanti Raeresne
Nöörjen saemien bibliografije Sveerjen saemien bibliografije Såevmien saemien bibliografije
Byöroe buektiehtidh guktie jienebh syökoeh lohkehtæjjaööhpehtimmide.
learohkigujmie soptsestalleme gïehtjedimmie edtja learoehkidie viehkine lohkehtæmman årrodh
Goh buerkiestamme Ekonomijestrategijesne 2011-14 (FD .
- Aaj joekoen sjollehke Raavrevijhken tjïelte saahtan meatan sjædta saemien gïelen reeremedajvesne , jïh dan åvteste guektiengïeledåarjoem Saemiedigkeste åådtje .
- jïh lotusgoerh dievhtieh lïerehtimmiedarjomisnie .
vuastalidh diskrimineringe jih aehpie tsiehkide dejstie nasjovnelle unnebelåhkojste
Daate skuvlen byjjes øøhpehtimmeste joekehtahta , mij daan biejjien lea religijovne , jielemelearoe jïh etihke (RJE).
1971:437) jïh rennäringsförordningen (SFS .
Old Price: NOK 70,00
Lïeneståvroen dïedte lea vijremem vaejsjijste gïehtjedidh jïh mejtie ovluhpies vijremem geehtedh .
taalem juekedh aktine jïh luhkine , daejrieh mah aarvoeh dah ovmessie sifferh
gaajhkh lin vihkeles unnebelåhkoegïelen statusem bijjenidh jïh aaj gïelemålsomem kymrijste eenglaanten gïelese gåetide dåastoehtidh .
Daate tsihkestahta latjkoeh dorjesuvvieh refusjovneöörnegi bïjre fylhki gaskem , jallh latjkoeh mah dejtie ekonomeles konsekvenside gorredieh daejnie jarkelimmine .
Njieptjine vuelebe lea sijjie guvvide jïh nommide eejhtegijstie / dejstie mah eejhtegi åvteste .
Dennie filmesne Lawra jïh Sara Marielle soptsestigan guktie dej ietniegïeligujmie .
gosse Kåfjord tjïelte saemiengïelen reeremedajvesese meatan lij lea dan vihkeles saemien gïelen evtiedimmie dennie dajvesne .
Rååresjimmijste , mah tjïrrehtamme sjïdtin ruffien 3. b. daan jaepien , lea sïemes golme paneeledigkiedimmieh utnedh govlehtimmine , daejnie golme teemine mah leah ållermaahteme Alta-bæjhkoehtimmesne:
Darjoeh aktem saernieaamhtesem dehtie gihtjehtimmeste Aarebrotine , gusnie datne åvtese buaktah aktem altese vuajnojste .
Kalé (romani chib) 
Daate baakoe lea seamma goh soptsestimmie , sïejhme lea dam baakoem nuhtjedh båeries soptsestimmiej bïjre mah buerkestieh dejpelatje jupmelefaamojde jïh mavvege almetjh .
Hälso- och sjukvårdslagen / Healsoe- jïh skïemtjehokselaake , SFS .
S taath tjoeverieh saemiedigkij ektine barkedh guktie eensi byjres vaarjelimmieh tsegkesovvieh guktie reaktah jih øvtiedimmieh saemiej laante-jih tjaetsiedajvine stinkes sjædta , tjaalege 34 jih 38 .
Mannasinie vaejvieh goebperinie åådtje ?
‐ DIGKIEDIMMIEH , POLITIHKE JÏH .
Reerenasse nännoestimmiem nännoste dagkari
Dan aavrehke lim juktie Ealla Jomam (mænngan Ella Holm Bull) åadtjoejim lohkehtæjjine voestes klaassesne .
Kaarhtedimmien duekesne dah vuesiehtimmieh gusnie eejehtimmiearena gïelearenine , sæjhta konferansesne hijven vuesiehtimmieh vuesiehtidh restiedimmievierhtine .
Barkoedåehkien laavenjostoe akten hijven maanagïertebyjresen åvteste 10 .
- Uvtemes sïjhtem gaajhkesidie garmerdidh mah plakaatem gaahtjemasse seedtin mijjese .
Vïermedahkem tseegkedh mij edtja
Daate byöroe ihkuve faalenassh årrodh jïh ekonomeles vierhtieh kreava .
Vielie agentijve pryövoe sjïekehtieh ovagkusatijve veerbh ovgrammatihkine sjïdtedh sjïere syntaktihke byjreskisnie.
Dah mah sealadin edtjin dan lïhke gællasjidh gusnie deejrin almetjh baalte bøøtin , dellie idtji sïjhth dan oktegh årrodh elleme gællasjin vuertiejin tjuedtjielimmiem .
 (129) a. Juktie därför Jupmele Gud
Reerenassese akte ulmie saemien tsevtsemefaamoe jïh meatannænnoestimmie dejtie råajvarimmide mah aarebi lin akte fåantoe man åvteste Saemiedigkie jïh staate edtjin rååresjidh , eah nåakebe sjïdth reformeste .
Hokse jïh daalhkesh mah daarpesje gosse båehtjerde guktie gohtje sïejhmevaarege skïemtjelassem Suetievaarjelimmielaaken mietie dïhte lea åesehts .
Kerttu Vuolab baalhkam åådtje sov guhkies barkoen åvteste tjiehpieslidteratuvrine noerhtesaemien .
Ulmie lea tjirkedh ahte barkijh nuepiem åadtjoeh saemien lissie- jïh jåarhkeööhpehtæmman .
§ 14 Stuorrijda Norrbotten läänesne jïh Nordland fylhkesne Stuorrijdan daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loekteste rijhkeraasten baaktoe jaevrien Kjårdavatn noerhtemes loektese , debpede Vasstjørnan gåajka Tjårdadal:sne , dehtie tjonneste rïektes sievine Skjombotn:se , debpede Gangarnese:se , vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Nordre Bukkevatnet låspan , debpede rïektes sievine tjahkese Isfjellet jælloe 1437 , debpede rïektes sievine daan jaevrien åarjemes loekteste jællojne 700 (33 W578072 7556164), destie rïektes sievine jaevrien Baugevatnet jallemes loektese , vyjrehkåbpoe daam jaevriem jïh tjaetsiegohkedahkem jaevrien Rounasjávri dåaresth dan jaevrien Siiddasjávri låspan , destie rïektes sievine jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loektese rijhkeraasten baaktoe .
bïejemem jïh sertemem buerkiestidh daabloenedtesne , kaarhtesne jïh koordinaatesystemesne , digitaale viehkiedïrregigujmie jïh bielelen , jïh koordinaath nuhtjedh juktie gåhkoeh buerkiestidh baalte aksigujmie aktene koordinaatesystemesne
Destie maahtam gåhkese vuejnedh .
Hearra maahta jiehtedh naan daejstie baakojste .
Mijjieh edtjebe vaetiestidh jïh iehtsedh Jupmelem ollebe ålkesth jallh saejredh mijjen eejhtegh jïh jeatjebh , mejtie Jupmele mijjen bijjelen biejeme , bene dejtie dïenesjidh jïh goltelidh , iehtsedh jïh earoehtidh .
Saemien gïelejarngh ...
Dan mænngan lohkehtæjja aalkoealmetji lidteratuvren bïjre soptseste aktene histovrijen perspektijvesne .
Jis sjïere tsiehkieh , dellie vaenemes akten plaerien tjïrrh bæjhkoehtidh mij lea sïejhme lohkemasse dennie dajvesne .
2.2 Lïerehtimmiefokuse jïh sjïere lïerehtimmieulmieh
= Lycksele Skell .
Saemien kultuvre ahkedh orre goltelæjjah jïh vuartasjæjjah åadtjoeh .
Dellie G2-input skreejrehte grammatihkem jeatjahtehtedh G2-gïelen mietie.
fylhkendigkie nænnoesti 2006 , sæjhta illehtamme årrodh 2013 .
laavkometjïehtjele , bïssemetjïehtjele jïh onne-gåetie
Dïhte aaj leerehtamme sjædta dan tjïrrh mijij mijjen bïjre soptsesovvh- skuvline jïh jeatjah byögkeles sijjine .
ryöknedh roehtselahtesigujmie , potensigujmie rasjovnelle eksponentine jïh taaligujmie standardehammosne , bokstaavelahtesh , formelh , parenteselahtesh jïh rasjovnelle jïh kvadrateles lahtesh taaligujmie jïh bokstaavigujmie , kvadrateles lahtesh faktovriseradidh , kvadraateraajesidie nuhtjedh jïh ellies kvadraath darjodh
Sïjhtem prïhtjegem jovkedh .
Kapitelen 10 stiftelselagen (SFS1994:1220) mietie galka gaajhkh stiftelsh tjaalasovveme , mohte eah dah stiftelsh mah ajve åådtje nuhtjedh nænnoestamme almetjasse / almetjidie .
Dïhte govlehtimmie Saemiereaktaj moenehtsen lahtestimmeste lea akte vijries aamhtese mij eelki gosse dam lahtestimmiem bøøkti tjaktjen 2007 , jïh dïhte minngemes govlehtimmie-mierie lea gierhkien-garres / goevten 19. b. 2009 .
14 saemiedigkien barkoe saemien gïeline ...
Dam maehtebe buektiehtidh jis ektesne tjåadtjobe , Keskitalo minngemosth jeahta .
Saemiedigkie jïh Maahtoedepartemeente leah aarebi seamadamme vuertedh mieriesoejkesjem åarjel- jïh julevsaemien gïelese jarkoestidh , goske edtja orre staeriedamme mieriesoejkesjem darjodh .
Dah saemien reaktoetjaelemenjoelkedassh leah naemhtie haamoedamme guktie dan jeenjesh goh gåarede , edtjieh maehtedh saemiengïelesne tjaaleldh gaskesadtedh .
Namhtah lea Patientemoenehtsen kanslijinie soptseste .
Dellie lij joe sjiere sijjie saemide , Aaltesne , mohte dihte sijjie lij dejtie guhth noerhtesaemien soptsestin .
Daate abpeveartenen iktedimmiedåehkie sov voestes tjåanghkoem höölti New York ' sne njoktjen daan jaepien .
Noerhte-Trööndelagesne dle jienebh tjïelth saemien årro
Gåabpegi gïeli abstrakte kasush, men objeektem ovmessielaakan mïerhkesjieh.
Bïevnesh gellie tekstine aktanadtedh mej leah ovmessie hammoeh , dam mij
ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater .
door (kinyit 'opencaus-incho') 
Bïejh dieriem gaskese .
- Lissiehtimmie kantijnearealeste learoehkidie 340 m
Naemhtie dah guaktah tjaelijh resultatijve konstruksjovnh buerkiestægan: "A resultative phrase is an XP that denotes the state achieved by the referent of the NP it is predicated of as a result of the action denoted by the verb in the resultative construction" (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995, b.
Dah sifferh tjåadtjoeh dejtie biejjide man guhkiem mijjieh maehtieh utnedh mijjen dïenesjh buektedh: datne edtjh primærhoksem gaskesadtedh telefovnine jallh sijjesne seamma biejjien .
Kråangken tjïelte lea guhkiem dam gåhkaldahkem prijoriteradamme .
Raeriestimmieh mah jijhtieh , maehtieh dovne gïeltegs jïh lustes årrodh .
Dej prijoriteradamme barkoesuerkiej gaavhtan dle bïrrebe Innovasjovne Nöörjem joekoen sïeltetjomhpigujmie barkedh , jïh sïeltigujmie daejnie tjomhpine .
Saemiedigkie sæjhta dan åvteste barkedh juktie aalkoealmetjenyjsenæjjah leah stïeresne jih maehtieh tsevtsedh dennie gaskenasjovnaale sijjesne .
Voereseraeri jïh Mirrestallemen jïh funksjovneheaptoes raerie aktem onne lissiehtassem åadtjoeh gïehteldimmiedaltesisnie jaepien 2012 .
Jis dåastoevisnie mænna åådtje goerehtimmiem darjodh .
Annjebodts dle ij daejrieh dejtie ekonomeles mieride .
Jaepien 2002 raejeste 2012 raajan, mearan Ada Einmo Jürgensen teaterem stuvri, teatere prosjektebaseradamme gïehtelimsdåarjoeh utni jïh Saemiedigkien ihkuve budsjedten sïjse bööti jaepien 2012 raejeste.
Dïhte ulmie åenebasse lea energijemaaksojde gïehteldimmine giehpiedidh , jïh klijmaluejhtemh giehpiedidh , energijeradtjoestimmien tjïrrh
Dah vihkielommes soejkesjh jïh strategijh juktie dejtie neebneme ulmide jaksedh leah: Vuasahtallemem tjirkedh profesjovnelle tjeahposte gaajhkide maadthskuvlide fylhkesne Dan kultuvrelle skuvlevoessen tjïrrh Dåarjoeøørnegidie hijvenlaakan reeredh mah leah eejehtallemekultuvrese rïekteme Museumstrategeles våaromem dåarjoehtidh Kultuvremojhtesepolitihken dahkoeprogrammem dåarjoehtidh Teaterstrategeles våaromem dåarjoehtidh Dåarjoehtidh jïh raeriestidh dejtie mah tseegkeldahkh gaarsjelæmman jïh kultuvregåetieh bigkieh , guktie dah dejtie krievemidie voebnesjieh mah universelle haamoen bïjre bïejesuvvieh Dahkoesoejkesjem gaarsjelæmman jïh fysiske darjomasse dåarjoehtidh Strategijesoejkesjem kultuvrejielemidie dåarjoehtidh , gosse råajvarimmiesoejkesjem evtiedeminie laavenjostosne Tråanten tjïeltine jïh Åarjel-Trøøndelagen fylhkentjïeltine
Humanijen baataræjjapolitigke Mijieh sijhtebe raerie-bueriem baataræjjapolitigkem gusnie gaajhkh almejth krööhkestimmiejgujmie gietedalledh .
1.3.2 Ulmieh , prijoriteeth jïh haestemh
Kultuvrebudsjete 2013 - Finnmarhke
Ahtos-Ande lea nåajte , sjamane .
Gosse learohkevaestiedasside toelhkeste lea vihkeles abpe pryövem ektesne vuejnedh .
Råajvarimmie 39 Toelhkeööhpehtimmie jïh autorisasjovne toelhkijste
Mænngan Riksrevisjovne bielhkieji juktie limh deerpegh åasteme namhtegh budsjette .
Luvlene jïh noerhtene: Harrselsfors:n luvhtie geajnoen mietie Sarsjöliden , Högås jïh Nyby baaktoe jeanose Umeälven , vyjrehkåbpoe daam jeanoem Ottonträsk:n gåajka .
Dellie lohkehtæjja nuepiem åådtje jienebh gyhtjelassh gihtjedh jïh lissie bïevnesh åadtjodh man bïjre learohke guarka , jïh mejnie tjabreminie .
Jis aktem dagkeres laakem sjïehtede , byøroe Fylhkenraerien vuajnoen mietie , geahpoedimmieh darjodh guktie laake maahta juhtedh altese aajkoej mietie .
Doh ohtsemh tjuerieh voenges vierhtieh sjugniedidh .
Paulusen areopagos-håaleme hijvenlaakan vuesehte guktie dah voestes kristegassjh aktene greeken ektiedimmesne aaj tjoerin jienebekultuvrelle dåeriesmoerh gïetedidh .
Noerh dåårrehtidh duedtiejieliemasse
Dåakteremïnneme healsoejarngesne Biejjie
Skreerjedh akten vielie feerhmeles barkoejieliedasse .
Daate joekedimmie båata gïjren 2012 .
Lij badth voesteges aejkien dam vaajesem govleme Torne-dajven ålmeste noerhte-Sveerjesne .
Daennie boelhkesne låhkoem lohkehtæjjijste vuartasjibie mah saemien gïelesne ööhpehtieh maadthskuvlesne jïh jåarhkelïerehtimmesne.
voejhkelidh joekehts njaalmeldh jïh tjaaleldh lahtesh joekehts sjaangerinie
Muvhtene maahta vaejlie vuesehte ålvas skïemtjelassem .
saemien lihtsegh jïh saemien maahtoeh starneråajvarimmiej ståvrojne tjirkedh , guktie starneråajvarimmieh saemien skeamtjoejidie buerebelaakan gietedalledh
Jis skuvlesne irhkesåvva jïh ij viehkiem skuvlesne åadtjoeh maahta dam Maana- jïh learohketjirkijasse bæjhkoehtidh .
ulmiem buerkiestidh dehtie dïejvesistie neebne
Ina-Theres sæjhta vuesiehtidh båatsoe-jieleme hijven .
Learohkh maehtieh filmadidh jallh gihtjehtimmide digitale-laakan sijse spealadidh goh våarome dan vijriebasse barkose .
Birgitta Fossum (Snåsa) og Dan Jåma (Valsjöbyn), åpnet markeringen av Saemien Sijte sitt 50-årsjubileum .
Saemiereaktamoenehtse goerehtalla jïh raarastalla guktie saemiej reaktah dejnie dajvine Finnmarhken åarjelen
Jis aktem tjïelke jïh åenehks vaestiedassem sïjhth , maahtah gaptjeldh gyhtjelassh nåhtadidh .
Diedtieh dejtie ovmessie aamhtesidie edtjh vielie goeredh: Låavhtgåetie , såekie , tjaetsie , dålle , eatneme , biejjie jïh gærhkoe .
raeriestamme jalkesimmiemandaath leah vuelievuesiehtamme almetjasse
Maanagierte rihpesovvi mubpien biejjien gaekeren .
Dehtie lissiehtasseste Saemiedægkan mænngan 2008 , dle 12 millijovnh kråvnah buerkiestamme dejnie Saemiedigkien vihkeles råålline juktie saemien gïeligujmie barkedh .
Njamma dïedtese pleahtjojne viehkine maam våålese dïedtele .
Dáhttu Duodji lea dååjrehtimmieh vaalteme dejstie mubpijste Dáhttu-programmijste , jïh edtja lissine aktem sjïere fokusem utnedh innovasjovnese , laavenjostose , digitaale maarkededoekemasse jïh alternatijve sïeltemaallide .
Utarbeidet av: Aajege - Saemien gïele- jïh maahtoejarnge .
Ohtsije tjuara aaj tjaelemedååjrehtimmien jïh skraejrien bïjre learose bievnedh .
Bienjh aaj bæjkoeh .
Edtja barkoem darjodh aktene laavenjostosne tjïeltigujmie , jeatjah fylhkenålmajgujmie jïh ovmessie skuvle- jïh jilleskuvligujmie , jïh lea akte dåarjoehtimmie dejstie råajvarimmijste Dahkosoejkesjisnie saemien gïelide .
Daan biejjien dåårjeme 4. mill kråvnah fïerhten jaepien boelhken 2012
G1 grammatihken öörnege vihkeles G2 learohki gïelevejtiestæmman.
Seamma aejkien gosse aerkies dellie vaajmoe tsaapma varki jïh tjarke , aalka bovsedh jïh åedtjieh garres sjidtieh .
Seamma deahpede veerbigujmie åeniedidh jih åananidh.
19 .
 (6) a.
Mijjieh aaj veanhtadibie aktem guvviem åadtjodh guktie dåarjoedåastojh dåarjoem nåhtadieh , jïh guktie öörnege reeresåvva .
34 gïeleööhpehtimmie jïh alfabetisereme geervide ...
Seamma aaj gosse akte hiv-såatehke jallh aids-skeamtjohke åadtjoejægan hoksem dåastoehtidh sijjeste ålkoestidh .
Reaktam aaj åtna jarkesidh gåess ́akt aborten åvteli .
Ij leah vihties vååjnoes guktie damta jïlhts jïjtje tuhtjie jeatjah edtjieh dam vuejnedh .
Seammasïenten munnieluajhteme dellie njevlieskïelte boernesgåetesne jassijes sjædta guktie maahta munniem dåastodh jis nåajsan sjïdtedh .
sigkedh jïh sygkesidh jeatja laakan gosse mohtede dejtie göökte mejtie libie daelie vuartasjamme.
VOENGES JÏJTJESTÅVROE
Dam maahta darjodh gaajhkine faagine .
Mohte voestegh tjoeverimh aejlegi gærhkoe-skuvlese .
Preessebïevnese
- Kultuvrejielemh lea akte dejstie laanten gieltegommes jïh sjïdtije jieliemijstie , jïh mijjieh gegkiestibie jïjnjh orre tseegkemh sjidtieh , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Daelie jearsoesvoetebeelhth gaajhkine bussine .
jïjtjh tjaeledh jïh teekstide åvtese buektedh
Voejhkelimmie lea annjebodts guhkiedamme tsiengelen 1. b. 2014 raajan .
Man båeries gåessie puberteetese båata lea aerpeles .
sijjienommem veeljie
maaksoej fealadimmiej åvteste åadtjodh .
Dah nænnoestimmieh laakesne leah dorjeme Saemiedigkie daarpesje våaromem tjïelkestidh , mannasinie dah leah meatan soejkesjebarkosne .
Gåetie-aajhtere edtja dam kontoem tseegkedh .
Lissiehtamme mieriesertiestimmieh staateste juktie saemien gïelem evtiedidh
Ohtsemh gïetesuvvieh iktemearan .
Akte suaja mijjen vihkielommes daerpiesvoeth vaarjele
dïejvesh hurries- jïh minngelesbovtside aalteren mietie
Naemhtie Jupmelen / Åejvien baakoe
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan neebnedh studenth edtjieh gaskem jeatjah daajroem utnedh saemien maanabijjiedimmien bïjre , saemien histovrijen bïjre goh aalkoealmetjh , bielieh saemien kultuvreste jïh aarkebiejjeste , saemien aerpievuekiej bïjre soptsestimmien jïh vætnoej sisnjeli jïh saemien maanaj reaktaj bïjre .
Dellie maahta hijven årrodh aktine soptsestidh man seamma haestemh , jïh mij dagke geajnoeh gaavneme juktie aarkebiejjiem buerebelaakan haalvedh .
Dajvesne gusnie ij saemiengïele leah ektiebarkoegïele lea joekoen vihkeles våaromem biejedh maanaj saemiengïeleldh evtidæmman maanajgïertesne .
Disse lissine lea sjiehteles jis maahta jijtje ulmide vuestie barkedh , hijven laavenjosteme- govlehtalleme- jih hoksehtimmievuekie åtna .
Dïhte sæjhta jiehtedh fylhlkentjïelte edtja bihkedimmine jïh maahtoelutnjeminie viehkiehtidh .
Gåess ' akt maahta maam akt deahpadidh
Faagekonsulenti bijjemes barkoe edtja årrodh saemien tjiehpieslidteratuvrem , musihkem jïh vueliem eadtjoestidh .
Tjïrrehte nasjovnale pryövenassh 5. , 8. jïh 9. daltesisnie .
Gaajhkine siebriedahkesuerkine dle akte stoerre haesteme gïelemaahtoe fååtese .
saemien naasjovnebigkemh tseegkesovvedh , noerhtelaanti tjoejkemesåeliemidie jïh råantjavuejiemasse
bïevnesen sjïere barkoesuerkieh:
Råajvarimmie sæjhta maaksojde vaeniedidh dejstie trygkeme tjaatsegijste mah olkese seedtesuvvieh , bene geerve vuarjasjdih mejtie aktem rïektes spååremem åådtje .
Vihkeles gaajhkh learohkh meatan sjïdtieh soptsestellieh .
Aamhtese lea Saemiedigkine digkiedamme .
Mov kråahpen leah jïjnjh lïhtsh .
Vihkeles gïelen båetijen aejkien gaavhtan saemien gïele tjarke læssene gaajhkine siebriedahkesuerkine .
Dorjehtæjjah lin Gustav Kappfjell, Jåvva Barruk, Sagka Stångberg, Paul Vesterfjell jïh Anna Jacobsen (r. Kappfjell) Dïhte minngemes neebneme, laavenjostosne Sagka Stångbergine sveerjen raedtesne ligan ståvroeåvtehkh gellie jaepieh, tsevtsiedæjjah teateren baersieldæmman jïh veasoemasse.
Vuestehkh jïjtjh altese vïhtesjæjjide jïh daajroeladtjide gåhtjoeh jïh dej åvteste maeksieh .
Njieljie skylleme-maanah , golme viehkiehtæjjah jïh golme barkijh Saemien åålmegisnie Snåasesne gaavnesjin .
leedtedh vaeltedh säjroste www.regeringen.se
Gosse skuvle-diedte væjreni , dellie åenebe jih åenebe tijje maanide jih noeride gåetesne sjidti båatsoejieliemisnie meatan årrodh .
Daamhtemes voelpigujmie voestes aejkien pryövoe rïevhkestidh .
Learohke ... - daajroem vuesehte , buerkeste jïh tjaalegi jïh faageles teemaj bïjre ussjede ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste - sisvegem vaajeste jïh såemies bielieh tjaaleginie vierteste jïh dej bïjre ussjede , jïh jïjtse mïelh tjïelkeste jïh buerkeste guktie såemies viehkiedïrregh tsevtsieh - goltele jïh lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine jïh jïjtse mïelh buerkeste jïh såemies sjyöhtehke bïevnesh åehpiedahta - veele tjïelkestamme bïevnesh bååstede vadta jïh bielieh jïjtse jïh mubpiej barkoste vuarjesje faageles krïevenassi mietie
Kraannan maanah , Minimedia , 2010
Toelhkeme saemien gïelese jïh saemien gïeleste aaj akte bielie daehtie barkoste .
Saemiedigkie ussjede prosjektem tjïrrehtidh 2014 .
Dam ektievoetem sijhtieh sijjen gåetesne damtedh .
Scenetjeahpoe lea akte ektienomme jieniebidie tjeahpoesåarhtide, jïh gellie ovmessie finansieradimmiehammoeh utnieh.
Kultuvremojhteselaaken tjïrrh dle edtja kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh vaarjelidh goh gaaltijh daajroen , dååjresen jïh identiteeten gaavhtan , jïh goh båetijen aejkien åtnoevierhtie .
dotkemeprosjeektem tseegkeme , Saemiedigkie seammavierhtege politigkesijjine
Aarebi åajvahkommes maanah båatsoste mah saemieskuvlesne veedtsin , kaanne 90% båatsoste bööti .
Dovne fierhte skuvle , åarjelsaemien fylhkentjïelth jïh Fylhkenålma Nordlaantesne leah daerpiesvoetem veele vuesiehtamme jïh tjïertestamme gellien aejkien .
Gosse mubpien gïelem lïereminie aaltere nov gujht vihkeles, men gïeleldh input joekoen vihkeles mearan gïelem lïereminie (Slabakova, 2016).
Mij krirride / mah krirrieh aktem hijven veeljemem darjoeji / n abpe laantesne ?
Raereste 8,7 mill. kråvnah læjkodh juktie vijriesåbpoe soejkesjidh .
Astrid Nordfjell tryjjede gosse åådtje gåarodh .
Laejhtememoenehtse maahta sov laejhtemegïetedimmesne ij laejhtemem krööhkedh , orre nænnoestimmiem darjodh jallh Saemiedigkieraerien nænnoestimmiem hiejhtedh jïh aamhtesem bååstede raaran seedtedh eevre orre jallh såemiesmearan orre gïetedæmman .
Sæjhta tjarkebe tjïertestidh dam barkoem jarkelimmine jïh radtjoestimmine åvtese .
Evangeliske-lutherske gærhkoe Svïenske gærhkoe evangeliske-lutherske vuekien mietie dennie augsburgske byjhkesjimmine jaepeste 1530 aktanadteme byjhkesjimmietjaatseginie .
Arktisk raeresne Nöörje , Danmaarhke / Kruanalaante / Færøyene , Sveerje , Såevmie , Islaante , USA .
Åejvieaamhtese daan jaepien konferansesne lea nyjsenæjjah voenine , jïh guktie dah berkieh juktie giefiesvoeten jïh njielkien vööste gæmhpodh , jïh dej råålle evtiedimmiegyhtjelassine .
 (44) Sïjhth vilja:2s datne du mannem mig dahkoe dit vaedtsiehtidh?
Daah væhtah lea vijries åtnooe jïh ij ajve gaptjh saemien tjaelmegïelen daarpoeh , mohte aaj teeksteldh representasjovne jeenjemes veartenen gïelij åvteste .
Reerenasse aktem vijrebe evtiedimmiem daehtie programmeste dåårje 170 000 kråvnajgujmie .
Dihte kruana skaehtieviekseldimmie galka jåerhkedh .
Saemieh eerpeme reaktah utnieh sijjen aerpievuekien eatneme- jïh tjaetsiedajvide , jïh reaktam vierhtide utnieh dejnie dajvine mah leah dïhte tjåenghkies materijelle kultuvrevåarome .
Mijjieh aktem åasajoekehtsem åådtjeme medtie 97 mill. kråvnine , jïh jarkelimmie sæjhta aktem lissiehtimmiem buektedh 3,2 mill. kråvnine fïerhten jaepien , seamma evtiedimmine pensjovnemaaksojne goh dam maam åtneme .
Dannasinie dle byjjenimmiem jïh ööhpehtimmiem jollemes lutnjebe minngeben fylhkedigkieboelhken .
Dellie aelhkies vuajna jis dïhte ahkedh båata jïh daajra medtie gosse båetije asken båata .
Råajvarimmie 37 .
Gosse maanah böötin maana-tjåanghkose , dellie gellie geerve almetjh aaj desnie .
Vihkeles lea satnan riektesh våaroeminie utnedh gosse edtjh saemiej iedtjieh , vuekiej jih jielemen bijre bievnesidh .
Luhkiesertiestimmieh maehtieh gïerve årrodh gellide learoehkidie , naemhtie goh Jennyse vuesiehtimmesne bijjielisnie .
Learohkh mah tjabreminie ryöknedh , daamtaj viesjies dïejvesegoerkesem utnieh ektiedamme taalide .
Dïhte gåhkoe veanhtadimmiej gaskem fylhkentjïelten viehkien bïjre dovne faageles jïh ekonomeles tjïeltijste , staateste , siebrijste jïh institusjovnijste lea akte stoerre haesteme abpe kultuvresuerkien sisnjelen .
Daaroengïele jïh kinan gïele subjeekte-verbaale kongruense fååtesieh, mearan saemien, spanijen jïh tysklaanten gïeli lea subjeekte-verbaale kongruense.
Jeatjah vihkeles tsiehkieh måjhtajidh tjuara åvtelhbodti jåartaburrieareaalem kroehkedamme , jïh ibie dåarjegh vuelelen 3000 kr maeksieh .
Tjaetsie: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
Ij lohkehtæjja daarpesjh vaastoem viertiestidh dan åvteste vaastoem systeemesne tjaalasåvva goh reaktoe jallh båajhtode .
Dïhte soptsesti gïele vihkeles guktie sisvege maahta reaktoe sjïdtedh .
Dååjreme sierredimmiem jallh ij ?
PP- dïenesje
Viehkehth !
Ovlæhkoen mænngan dah voelph Sandra Orheim ,
Byöroe daesnie konkreeth , bieliekonkreeth jïh symbovlh viertiestidh .
Dihte reajnoemaennie dellie bæjjese vijlele .
Viesjies goerkese taalesïeveste lea daamtaj ektiedamme viesjies taalegoerkesinie .
Amma lea stoerre aavoem monnose åadtjodh daennie heevehtimmesne åeliedidh, laevie, dov earojne, vaajmeste læhkoeh daejnie.
Dåehkieh jïjtjh soptsestieh mejnie sijhtieh barkedh .
- Goh saemiedigkieraerie åarjelsaemien jïh julevsaemien vihkeles åtna dillie sjollehke govledh jeenebh ohtsemh båetieh åarjelsaemien jïh julevsaemien dajveste , raerielihtsege Jåma jeahta .
Saemien jïh nöörjen edtjieh seammavyörtegs årrodh reeremedajvesne , saemielaaken 3. kapihtelen mietie .
Govlehtallemebïevnesh vuarjasjimmiemoenehtsasse: Gollegiella - vierhtiedimmiemoenehtse Sámediggi / Saamelaiskäräjät SAJOS 99870 Anár / Inari , Finland
Budsjedte- jïh finansieradimmiesoejkesje
darjoeh smaave svïhtjemh gievlesne , bïjre abpe njamman bïjre .
RHJ .
vuesiehtimmieh vedtedh jïh digkiedidh guktie kommersijelle tsevtseme ovmessie meedijijstie maahta tsevtsedh maam vaarojde mijjieh veeljebe jïh persovneles ekonomijem
Åadtjodh jiehtedh maam sæjhta , bïevnesidh maam sæjhta jïh trygkedh maam sæjhta leah maadthbiehkieh aktene demokratijesne .
Saemien dajvine skuvle lea vihkeles vierhtege- , maahtoe- jïh åssjalommesbihkedæjja jïh hijven sijjie gustie aelkedh saemien siebredahkesne meatan ïedtjine barkedh .
NN datnem laavkoem (Jupmelen) Aehtjien jïh Baernien jïh Aejlies Voejkenen nommesne .
Naakenh sijhtieh jiehtedh saemien teatere lea bigkeme aktene jalletje aerpievuekesne jïh vuajnosne, men dorjeme saemien gïeline jïh våajnoes saemien daeverigujmie jïh saemien musihkine.
jïjtse roene jïh viedtje learohki sïejhme klaassetjiehtjielisnie
18 § Tjïelte mij reeremedajvesne edtja faaledh disse gie dagkerem nuepiem vaajta , abpe jallh biehkine servicem jïh hoksem åadtjodh mah voereshokse faalaldahke-mieresne leah , dejstie barkijijstie gieh såevmien , meänkielin jallh saemien gïelem maehtieh .
Saernie Kristusen bïjre .
Learohke maahta sov barkoeveeljemem åehpiedehtedh lohkehtæjjese , jïh lohkehtæjja aktem barkoem åehpiedahta .
almetjehealsoem eadtjoestidh , daan nuelesne murriedimmie , hijven sosijale jïh byjreseligke tsiehkie
Nöörjesne naa gåhkese båateme sjïehtesjimmine CBD-artihkelsistie 8 (j) aerpievuekien daajroen bïjre tjïrrehtimmesne eatnemegellievoetelaakeste , v. joekoen § 8 (daajroevåarome), men aaj § 1 (åssjele) åtnoen jïh vaarjelimmien bïjre goh våarome saemien kultuvrese , jïh § 14 (leavloebïejeme saemien iedtjijste) leah sjyöhtehke .
Dåarjoem dåårje åarjelsaemien faagegærjese duedtien bïjre
Jalhts gïelen maahtoe lea joekehts , dle badth læjhkan ellies saemie .
Saemiedigkie guhkiem vuajneme ihke lea daerpies fïereguhten reaktam gorredidh saemien nuhtjedh aarkebiejjien , jïh dan sjïekenisnie skraejriem veelti dan barkose mejnie gïelemoenehtse nearhka daelie .
Greken SVO-gïele jïh gïelen vaenie morfologije.
Latin-Amerika Gruppene i Norge E-påaste: info@latin-amerikagruppene.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Dah badth aaj tjïertestieh guktie maam mårhkene.
Gosse kuvsjh Finmarkesne , dellie dah guaktah jarkoestigan .
Departemente sæjhta åadtjodh viehkievierhtide noerhtesaemiengïelese jarkoestidh , dan mænngan julev- jïh åarjelsaemiengïelese .
gaajhkh byjjes båarkarimmiej leah dïedte saemien gïelen utnijidie krööhkestidh dej barkoej sisnie suerkiedïedteprinsibpen mietie .
" Gïeteldssoejkesjen åejviefokuse lea våaromem bïejedh juktie låhkoem iedtjeles saemien gïeleutnijigujmie jienedidh ...
goltelidh , öörnegen mietie bïejedh jïh viertiestidh bïevnesh njaalmeldh tjaaleginie , jïh sisvegen bïjre ussjedidh
Ij badth verbe maehtieh abstrakte kasusem NP:se vedtedh Spec VP:sne.
Gunnar Claus, Barkoemaarkedestatistihken seksjovne, Statistisk sentralbyrå, Oslo
Saelhtietjaetsiem dåastoehtieh .
' i sibrie ööhpehtæmman , vitenskapese , kultuvrese jïh kommunikasjovnese .
Akten dagkeres bijjiedimmien mænngan mij vïjhte jaepieh ryöhkoe , edtja gaajhkh momskompensasjovnh skåårvemijstieh mieriedimmien mietie , budsjedteradidh skåårvemebudsjedtese 2014 raejeste .
25 prosenth learoehkijstie vaastoealternatijvem A vaestiedin .
nuhtjeme jïh exploateereme laanteste jïh tjaetsievierhtijste ij vielie mijjen jieliemassi daarpoeh njerrieh
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente / Nidarosen bispedajve Dïhte voejhkelimmie saemien åålmeginie åarjelsaemien gïeledajvesne ulmine åtna åarjelsaemien gærhkoejieledem evtiedidh , jïh åarjelsaemien gïelem gærhkosne jealajidh .
Vøøjnim man daerpies vuesiehtidh gaajhkem ov-reaktam mij saemiej vøøste dorjesovveme .
Dïhte gie sjeavohthvoetem meadta maahta dåapmestovlesne dööpmedh jallh jeatjah vuekine beadtasåvva reeremistie mij hoksem vååksjedh .
Ihke dah tjïelth Nåamesjevuemesne 2008 raejeste , Noerhte-Nøørjen jïh Nåamesjedåarjoem åådtjeme , dle fylhkenraerie veanhtede fylhkentjïelti orre baalhkasysteme mijjese dejtie seamma tsiehkide vadta , daejtie bielide fylhkeste .
aktivyöki barkoem regijonalen daltesinie evtiedidh , joekoen gosse tjïelti barkoem iktedidh goh sveerjen gïelem ööhpehtidh dejtie gieh Sveerjese leah båateme jïh sïebredahkedaajroem .
Jïh gellie dejtie mah meatan daennie goerehtimmesne gïelebarkijh.
Datne maahtah naan lïereme baakoeh nåhtadidh .
Sæjhta dejtie åssjaldahkide jïh raeride mah daennie forumisnie båetieh , politihkeles daltesasse seedtedh , seamma aejkien sæjhta dejtie raeride bïejedh evtiedimmiesoejkesjidie jïjtse åårganisasjovnesne .
Daate edtja gaavnoes årrodh ööhpehtimmietjiehtjielisnie .
Akte håvhtadihks gïele tjïelkestamme sjædta goh gïele maam vaenebh vaenebh maanah soptsestieh , mearan akte itjmies håvhtadihks gïele lea gïele maam mahte ajve geerve almetjh soptsestieh .
- jïh hoksehtimmieråajvarimmieh
Gosse learohkh aamhtesen dïejvesigujmie berkieh , maehtieh gaarkenotaatem nåhtadidh .
Aartigkele 6 Båatsoesïjte jïh saemiensïjte maahta dajvh båatsose nuhtjedh dennie nubpene rïjhkesne nimhtie guktie dïhte sjïere protokolle vuesehte (dajveprotokolle) mij daan konvensjovnese lissine (Lissie 1).
Ulmiedåehkie: Gaajhkesidie mah ïedtjh utnieh .
Maajh-ståvroe Departementeste
Maanagïerteaajhtere tjuara lissine åvtehkasse , dam psyko-sosijaale byjresem biejjieöörnegasse bïejedh .
• Tjïrkedh byjjesregisterh saemienvæhtah gïetedieh
Dennie dåehkesne transitijve veerbh leah -st- åådtjeme transitijve væhtine.
Juktie dov reaktah gorredidh Finnmaarhkekommisjovnen barkoen tjïrrh , dle vihkeles kommisjovnem viehkiehtidh vihtiestimmiejgujmie jïh daajrojne dajveåtnoen bïjre .
Evalueradimmie vuesehte skuvle- jïh
Naemhtie dle gïele aalkoejielemi sisnjeli ij ajve vyörtegs saemien gïeleevtiedimmien gaavhtan , men aaj vihkeles juktie aerpievuekien saemien aarvoeh jïh daajroeh guhkiebasse sertiestidh .
Astedh ektesne ussjedidh jïjtse jïh maanagïerten barkoevuekien bïjre lea vihkeles jis edtja maehtedh kvaliteetem barkosne lissiehtidh .
Eadtjohkelaakan meatan årrodh Saemielaaken gïelenjoelkedassh staeriedidh
Dah illeldahkh saahtah 6 goske 8 våhkoeh gïehtjedimmien mænngan sijjesne Skoleporten båetieh , gosse illeldahkide eensilaakan gïehtjedamme .
140 millijovnh kråvnah nuhtjesåvva riekte RUP .
Bööremes plakaate irhkemen vööste man aarvoe 10 000 kråvnah
Realsjïdtedimmie jaepien 2011 viertiestamme jaepine 2011 ekonomijesoejkesjisnie 2010-13 lea 18,2 mill. kråvnah (
gïelejaame lea darhkan dejtie unnemes saemiengïelide aajhtoe .
Mejtie væjkeles naan lehkesne , jïh mannasinie ?
Baajh raajroe vïedtjesne klaassetjïehtjielisnie gævnjodh , jïh mujhtieh fïerhten biejjien saavredh Vedtieh raajroem goh leaksoe gåetesne , dovne tjaaleldh jïh teekstefijline .
Vaajtelibie fïerhten jaepien daagkeres tjåanghkoe sjædta !
Ealla ij naaken dejstie subtraksjovnelaavenjassijste buektehth .
Gosse illeldahkide ektesne vuartasjamme , maahta nuhtege årrodh vaastojde vuartasjidh fïere guhten learohken ektine jïh goeredh guktie dïhte bööremes maahta barkedh jïjtse maahtaldahkide bueriedidh .
Øøhpehtimmie sosijal- / medisijnen institusjovnine
Ij lij ennje naan jijtjh-reereme båatsoejielemasse tseegkesovveme , mohte båatsoeburrie kontovre Laantedepartementesne .
Voenges læstoe
VILL HA RESPONS
Akte dejstie åejviedïjrijste gïelelutnjemisnie lea saemien siebriedahke tjuara ektesne aktem nænnoes lutnjemem darjodh dejtie saemien gïelide.
Sektovren åejviehaesteme soejkesjeboelhken lea dïenesjedorjemassem radtjoestidh naemhtie guktie sektovre maahta ulmide jaksedh geahpanamme gïehteldimmiemieriejgujmie .
Gosse Snåasen gærhkose tjaangh , dellie " eatnemem " vuajnijh , " eatneme " lea tjoevkesidie , jïh bijjiegietjesne saemien kroesse .
Hijven jaabnanvuarjasjimmie aaj gohtjesåvva Vuarjasjimmie lïerehtæmman , jïh njieljie prinsihph leah jarngesne gosse illedahkide pryöveste nuhtjie dan vijriesåbpoe barkose .
Lohkehtaejjan bihkedimmie
Muvhtene ij naan rïekte hijven alternatijvem gååvnesh .
Fylhkeålma Inge Ryan aalka håalodh .
Mij dïhte riektes learohkelåhkoe sjædta 2020 raajan lea ovseekere , ihke ij daejrieh man stoerre sjïdtedimmie maadthskuvlesne sjædta åvtese .
Daate lea darjomh mah dejtie smaave gïelide åajvoehlaakan bæjjese lutnjieh , staateraerije jeahta .
Beapmose jïh daalhkesinie aaj nuhtjeme .
vaestiedimmiem .
ÅST/NTT:n åejvieproduksjovne jaepien 2012, Elsa Laula-teatere ajve aktem dorjehtæjjam scenesne åtna, men daesnie teaterh stoerre vierhtieh nuhtjin goerehtæmman, jïh duekiematerijellem sïjse tjöönghki juktie manusem evtiedidh jïh geervehtidh jïh orre musihkem darjodh.
Daate lea tjïjhtje jaepiej aarebi maam fylhkendigkie sjïehteladti 2006 , gosse soejkesjem nænnoesti .
Datnem daan biejjien åvteste gijhtebe (jïh mijjen skyllemetïjjen åvteste).
Datne maahtah gyhtjelassh vaestiedidh ellies raajesigujmie .
Kroessebaakoe saemien sijjiennommi gujmie daennie bielesne gååvnese: http://www.uta.fi/~km56049/same/puzzles/puzplac.html
" Jielijes tjahkevoene " lea Raarvihken tjïelten vuajnoe .
ISBN 978-82-92044-86-5
veckla sammanitr:PTCP 'Näten har trasslat ihop sig.'[Saerniestæjja 4] Vielie leah haamoeh mah gåaradieh daase gaavnedh.
10 4 GÏEHTJEDIMMIEN MÆNNGAN ...
webbesijjesne .
Vååjnoe goh dïhte lea beetnegi bïjre .
Lissine tjuvtjede: (m. Gud gir - Vi deler , Formål og oppbygning) (" Åålmegh gïelen jïh kultuvren reeremedajven sisnjelen aktem sjïere diedtem utnieh jaahkoeøøhpehtimmiefaalenassh sjïehteladtedh saemien maanide jïh noeride ").
Elektrovneles pryövh
- Jaavoe , skuvlesne dan bïjre govleme .
S A M I S K M A T K U L T U R - T R A D I S J O N E L L O G N Y T E N K N I N G
- Maahta aavone sjïdtedh jis aktem hijven karakterem aktene pryövesne åådtje , jallh gosse bööremem åådtje pizzam byöpmedidh voelpi luvnie .
Dellie guessine skuvlesne jïh dan mænngan Plassjen museeumisnie .
Bïhkedimmie Soejkesje- jïh bigkemelaake §11-2:
Moenehtsen lissine berteme aaj galka bööredh åvtemes faagealmetjidie gïehtjedidh tjaalegidie sijjien dotkemesuerkien mietie eannan åålmehtehtieh .
Maahta aaj asvedidh jïh ij daejrieh mannasinie , jallh aatijste mejstie ussjede ij asvedh .
Ohtsedh aamhtesh
Faagesne lea daajroe dan gaajhkesaemien bïjre , dïhte sæjhta jiehtedh saemien kultuvre abpe Saepmesne .
Maahta aaj dejtie illedahkide nåhtadidh juktie gorredidh råajvarimmieh stuvresuvvieh dogkoe gusnie daajra haestemh , jïh daate sæjhta viehkiehtidh illedahkh råajvarimmiebarkoste mööledh .
Dan gaavhtan maahta ovmessie p-pillerh pryövedh guktie dam såarhtem gaavnedh mij bööremes sjeahta .
Ryøjnesjæjja lij maaje sijhteminie nyøjhkedh .
Edtja annje tjïelke ulmine barkedh dejtie saemien gïelide
Vuesiehtimmien gaavhtan , akte learohke maahta akte maana årrodh aktene saemien / nöörjen maanagiertesne , jallh akte geerve saemie mij saemien lïereme goh geerve .
8.-10. jaepiedaltese: 284
Kommunikasjovne / infrastruktuvre 20% Noerh 20%
Mov veasoe lea mov vaajmosne .
Kaarhtam åtna gusnie aaj tabledth gååvnesieh hormoni namhtah maahta hijven årrodh jis tuhtjie gïerve mujhtedh gåessie edtja orre kaarhtam aelkedh .
Faagen maadth maahtoeh (Vihkielommes maehtelesvoeth) 
Luhkie goerehtimmielïhtsegh goerehtimmiem vaestiedamme.
1.2. Preesse vihkeles barkoeh gorrede goh bïevnesh , digkiedimmieh jïh siebriedahkelaejhteme .
gïelejarngh ovmessie kuvsjh öörnin v.g. saemien stååkedimmiegïeline , saemien ööhpehtimmie tjïeltij barkijidie jïh vätnoekuvsjh .
Tjåanghkoen teema lij guktie maahta nuepide dennie digitaale sisnjelds maarkedisnie buerebelaakan nåhtadidh , juktie dah aevhkine sjidtieh sïeltide jïh årroejidie .
Nøørjen Vaerieståvroeektievoete: Raeriestimmie lahtestæmman
Värrhtoedimmieh leah aaj saemiedigkie-laakesne jïh socijaletjänstelaakesne dorjesovveme .
Jupmele mijjen Aehtjie , gijhtebe juktie baalka iktesth ræhpas dutnjien Jeesus Kristusen tjïrrh .
Datne baernie/alma ?
Jis ij buarenh jallh jis goebperh bååstide båetieh jienebe guektien aejkien bieliejaepiem byöroe noeredåastovem , njaltja- jallh tjoeledåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh viht guktie viehkiem åadtjodh .
Raeriestimmieh lin: Plassje (Røros), Snåase , Málatvuopmi (Målselv), Goevtegeajnoe jih Deatnu .
årrodh gosse viehkiem jïh dåarjoem pryövemem soejkesjidh
Gïelem bååstede vitnedh
Åajvahkommes dan åvteste akte pryövenasseprosjekte aalkeme , gusnie TT-skovhte iktesåvva jeatjah såarhts byögkeles maekseme skovhtigujmie .
1 NASJONAALE GÏEHTJEDIMMIEH , LOHKEMISNIE 8 .
Mah taalefaaktah dïhte automatiseradamme .
Tjïelte Fïerhten njealjeden jaepien dah voenges årrojh aktene tjïeltesne tjirkijh veeljieh dan bijjemes politihkeles åårganse tjïeltesne: tjïelteståvroe .
3.5 Statistihkevåaromen bïjre
b. Maana låhka.
Bene ij guhte mijjeste meehti abpe dygnem barkedh iktegisth .
Daaroen-giele internatesne
Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh .
Skreejredh tjïelten maajh- / lihkebaahkedahkh tseegkedh mah biobåeltemassem utnieh leejjemelatjkoen tjïrrh fylhkentjïelten gåetide .
PPT raereste PPT raereste jïh bïhkede gosse dåeriesmoerh , mah leah dovne persovneles , sosijale jïh faageles .
Learohkh raeride vuarjasjieh jïh pryøvoeh aktem jallh jienebh dejstie .
Åfarli jïh Eide (2003, 2008) buerkiestægan fïerhten verben lea thetaviermie mij beavna man gellie argumenth raajesisnie gelkieh årrodh, jïh verbe aktem thetaråallem fïere guhten argumentese vadta.
Jalhts byögkelesvoete ij maehtieh fïereguhten almetjen veeljemem stuvredh , dle vihkeles sjïehteladtedh ihke dah privaate gïeleveeljemh , veeljemh sjidtieh tjïelke alternatijvigujmie .
Elliesvïhnesjimmieh - saemien 2
B. Ijje
Andrea - eevre tjoeperdimmieraasten nuelesne
Jeenjemesh dellie doelhke maahta lohkedh dam maam edtja jarkoestidh , åvtelen tjåanghkose vualka .
Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh , ollebe mijjieh gaavnesjimmiem Jupmelen baakoej bïjre ålkesth , bene baakoem aejlies utnebe , govlebe jïh dam lïerebe aavojne .
Dalhketjh / dïrregh åejvieklinihkesne Guldbergaunet
Gosse aalteren bïjre soptsesteminie dellie ussjedeminie man båeries aerpiesoptsestæjjah jïh G2 learohkh leah goh dah dam viejhkiesommes gïelem vejtesteminie.
Lissine dle fylhkenålman ij naan vaaksjomefunksjovne gïelenjoelkedasside .
Jaepien 2012 aktem åvteprosjektem tjïrrehti juktie goerehtalledh , potensijelle råajvarimmieh damtijidh jïh ovmessie prosjektegeatskanimmieh evalueradidh .
Maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh tjïertestidh: learohkh maehtieh baakoeh jïh dïejvesh tjaeledh lyjhkedskreeki bïjre , dåarjelekreeki bïjre , saemien beapmoej bïjre jïh njoetske beapmoej bïjre .
Lissine dejtie voestes nænnoestimmide mineraalelaakesne dle dïhte åajvahkommes njieljie åejvieboelhki bïjre bæjjese bigkeme mineraaledarjoemisnie .
guhkene nuelesne jïh guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem leah pryövesne buektiehtamme .
Mijjieh sïjhtebe gaajhkesidie gåetiem tjirkedh , gaskem jeatjebem lihties låjkedimmiegåetiejgujmie .
Mænngan Anna Sijti Jarngesne , mij lea skuvlen baalte , barkoem åadtjoeji .
Dah barkijh leah aaj meatan orreme jïh dan bïjre laavenjosteme tjåanghkojne , mah leah 26. jïh 27. råajvarimmien sjiekenisnie orreme , buerkiestamme bijjielisnie .
Ij gænnah Nøørjesne jallh Sveerjesne tjaalegh gååvnesh mah maehtieh vuesiehtidh man gallesh åarjelh-saemien gielem soptsestieh .
Edtja maehtedh möölegeståahkem nuhtjedh , tïjjine ryöknedh , jïh ryöknemem nuhtjedh juktie beetnehåtnoem jïh persovneles ekonomijem reeredh .
Dah luhkie båvrah
akte tjïelten , fylhkentjïelten jallh staateles åårgane , dle edtja vaestiedassem åadtjodh saemien gïelesne dovne gosse njaalmeldh jïh tjaaleldh åårganine govlesadta .
Gaajhkh learoekandidaath jïh lïerehtæjjah mah sjïere daerpiesvoeth utnieh sjïehteladteme lierehtimmiem utnedh , jïh mah noerereaktam utnieh .
Dïejvesh learoesoejkesjistie mah eksamenelaavenjassesne nuhtjedh:
Ij leah unnemes faamoen bïjre , dovne politihkesne , barkosne jïh jieliemisnie .
Maanan åådtje meatan årrodh sjæjsjalidh jïh tïjjen mietie sjædta jïjtjeraarehke .
Guktie datnine daan biejjien: Hijven , skuvlesne tråjjedem jïh eahtsam Röörosne årrodh .
njoktje 3 b. - 3 mars 2011
rååresjidh guktie noere almetjh Saepmesne jielieh , guktie dåemiedieh jïh magkerh jielemevåajnoeh jïh aarvoeh utnieh
Smaave barkoedåehkieh omvesside ulmide tseegkedh mah edtjieh raerieh , åssjalommes raeriestidh ... v.g. beapmoej , faamoen , lïeremen , dotkemen , noeri , staarnen jïh lokaale reeremen bïjre j. j. Tïjjhsoejkesjem tseegkedh båetiji golme jaepide
, Aamen .
Jïjnjemes leah barkijh .
Learohke maahta öörnegem steeredh ryöknemisnie bielelen soermide nuhtjedh jallh daeverh doehtedidh ?
Åadtjoejimh voerhtjine , gaelpine , riepine jïh jeatjah juvrigujmie åahpenidh .
mejtie gåarede viehkiehtidh dej tsagkesigujmie mejtie learohke åtna dan sïejhme
Soejmi saemielaante jæjhta
Utgiver Stiftelsen Saemien Sijte 2001
Daelie aktem seammaplïeres guejmievoetem evtiedeminie
Dïhte laavenjostoe daan latjkoen tjïrrh lea jïjtjevyljehke baasisesne seammavyørtegs guejmiej gaskem .
- maaksoeh nænnoste jïh joekehtsem joekede goh netto mierie fïerhten
 (jyønetje guaktah buertien bealese tjihkedægan edtjægan vuejnedh gåabpan veaksahkommes giete , ij gåabpa govlh okse rihpeste jih aehtjie gon tjidtjieh tjåadtjoeminie vuartesjeminie) 
Vuelielisnie maahtoeulmide learoesoejkesjen 4. daltesistie åehpiedahta , mah tjåenghkies njaalmeldh govlesadtemem dåarjedieh .
- Gïem gïetede ?
9.1.
Lohkehtæjja jïh learohke maehtieh vuarjasjidh mejtie daah væhtah raaktan tjïelkestieh maam edtjieh darjodh , jïh dejtie barkoen mietie sjïehtedidh .
Byøroe laakem vijrebe viekesjidh soejkesje-jïh bigkielaaken vøøste , guktie ij guektiengierth aamhtesegietedimmiem sjidth .
Jis datne remissem spesialistehoksese åadtjoeh edtjh tïjjem , gosse åadtjoeh båetedh 90 biejjiej raejesne .
Daate maaksoeh feerhmie mah leah ektiedamme barkose aktine tjåenghkies fylhkensoejkesjinie trööndelagefylhkide jïh Tråanten tjïeltese , ektiedahkoeprogramme , regijovnale soejkesjestrategije jïh jeatjah soejkesjeprosessh , jïh vijriesåbpoe barkoe iktedimmie- jïh bihkedimmiedïedtine soejkesje-jïh bigkemelaakese .
Hoksejarngesne maahtah aaj tjirkes dåakterem veeljedh .
Luste badth stååkedidh , klaeriedidh jallh svihtjedh .
Pryöve lea gårredamme tjïelkestimmesne jïh progresjovnebuerkiestimmesne ryöknedæmman tjaalegisnie Rammeverk for grunnleggende ferdigheter
" sïejhme " politihkeles
Gaajhkh dah barkoeh mah leah bijjielisnie neebneme , jiehtieh maam akt dej dååjrehtimmiej bïjre gïelesoejkesjimmine saemien dajvine dej minngemes luhkie jaepiej , jïh daah tjaalegh leah akte iemie bielie daajroevåaroemistie Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelese .
Fylhkendigkie aamhtesem gietede goevten 18. b. jïh orre aejkiemierie govlehtimmielahtestæmman Noerhte-Trøøndelaageste lea dan åvteste departementine seamadamme .
Mijjieh libie aaj servisereereme jïh maahtah mijjese klååkedh .
Gåarede vuejnedh dam mij lea sïjse tjöönghkesovveme 5.
Digkiedidie mejtie lea hijven jallh nåake dastegh dah politihkerh jeenjemasth politihkem jarkelimmiej mietie almetji luvnie sjiehtedieh .
Ennje goh Sofie gon Ebba ligan noere dellie åarjelh-saemien giele såajmeni .
Gellie ïedtjeladtjh mah sijhtieh faamoem utnedh loesereeremen bijjelen .
Ekonomoijesoejkesjisnie jïh jaepiebudsjedtesne fylhkendigkien daltesisnie , dle akte syjhtedasse stuerebe fokusem utnedh ulmide , dïenesjidie jïh diensjedorjemassese .
Maanaj sosijaale evtiedimmieprosesse edtja juhtedh viehkine geerve almetjijste , mah leah empatiske jïh stïeresne , jïh hijven maahtoem utnieh ektiedimmiebigkemen bïjre .
h / l NN .
Saemiedigkie ojhte veanhta dah voernges åejvieladtjh mietieh dejtie ulmide mah leah bïejesovveme , guktie Saemiedigkie jïh jeatjah aktöörh dejtie ekonomeles jïh reereles mieride åadtjoeh mah leah daerpies jis edtja staatusem jïh åtnoem saemien gïeleste bijjiedidh .
Derhviegåeteste - hotellese
Tjaaleldh gaskesadteme
Aanta Fjellner (1795-1876) Härjedaelesne reakadi .
V.g.
Saemien gïele lea akte dejstie maadthbiehkijste saemien siebriedahkesne , jïh Saemiedigkie edtja goh saemiej almetjeveeljeme åårgane akte tjïelke aktööre årrodh gïelepolitihkesne , jïh sagki stuerebe faamoem gïelegyhtjelassine utnedh goh daan biejjien .
Sekse voestes aejkien
Dïhte dan åvteste mijjieh skuvlevijriedimmiej jïh asfalteprogrammen tjïrrh libie vielie lööneme jïh laajkoem lissiehtamme ovrehte 1,1 millijardh kråvnajgujmie boelhken 2006-2012 .
voejhkelimmieh tjirrehtidh mah vuesiehtieh aamhth jïh aamhtepleentegh maehtieh jeatjahlaakan sjïdtedh gosse dah joekehtslaakan tsevtsiedamme sjidtieh
ISBN 978-82-7601-196-8
Moenehtsen jïjtse preessebïevnese:
Konsesjovneaamhtese lea akten gaajh stoerre arealegoerpedahken bïjre saemien dajvesne .
pruvrigan , jïh (gusnie:) 
2. jaahkoeartihkele
Jalhts tjahkan reerenassen (2017) kultuvrepolitihke veanhta jieleme edtja tjeahpoem jïh kultuvrem sponsadidh, dellie læjhkan gïervebe goh gåessie gænnah sponsovrevierhtieh privaate aktöörijste åadtjodh.
Jarkoestimmie gærjijste aktene seerijesne aalka maaje voestes klaasseste , jïh dle tjöödtjeste mænngan gosse jollebe daltesidie båata .
Idtjim maaje asth lohkehtæjjine årrodh , mohte goh mannem Snåasese bøørin , dellie desnie naan jaepieh barkim .
b. Maahta aaj syökedh learoekandidaatine sjïdtedh saaht gåessie gosse daerpiesvoete jïh skraejrie lea naemhtie .
Manne govlem datne ahkedh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaaltah .
Datne edtjh identitetem gaavnedh jïh ovmessie saetniesvoetigujmie lissiehtidh .
Bietskedh göökte jallh golme garhtsh jissehts skåerreste jïh dan mænngan pruvnieldidh .
b. Månnoeh vi två aaj också reakadimen födaitr seamma samma jaepien, år:GEN 'Vi är också födda samma år,'[Saemesth amma!
Mijjen utnijidie dam daajroem jïh dejtie digitaale dirregidie vedtedh mejtie daarpesjieh jis edtjieh radtjoeslaakan laavenjostedh jïh govlesadtedh .
Gosse meatan dagkarinie gaskenasjovnale sijjine dle hijvenlaakan sjeahta gyhtjelassh bæjjese vaeltedh mah leah saemien almetji bïjre .
eetigkebarkoem saemien meedijesne nænnoestidh , vg sjïere saemien pressefaage
Dejnie saemien dajvine dle 594 almetjh ovmessie kultuvrebarkoej sisnjeli berkieh .
Stoerredigkie dannasinie veeljeme jåerhkedh dejnie båeries
Aajnehke laavkomem sådtoej luejhtiemasse byjhkesjem .
Vuesiehtimmien gaavhtan laavlome: Manne aahkan aahkove
Tjaalegen minngiegietjesne akte aarvehtse mij vuesehte man gellie saemienlohkehtæjjah mah tjuerieh ööhpehtimmiem vaeltedh jaepiej åvtese, jïh aaj raeriestimmieh dej råajvarimmiej bïjre mah leah daerpies, juktie dåårrehtimmiem saemien lohkehtæjjijste gorredidh.
jis nåajsan jallh baersieldamme minngemes jaepesne .
Aaj RFSU dåastovh åtna gusnie maahta tjoeleskïemtjelasside teestedidh .
Dïhte barkoe maanagïertebïevnesinie edtja akte gaahpoeh jïh feerhmeles prosesse årrodh , mij maahta viehkiehtidh gorredidh ulmide bïevnesisnie jaksa .
Dïhte dan åvteste laake idtji staaten almetjeriekteles åeliedimmieh saemide voebnesjh .
Daennie tjaalegisnie ibie doh ovmessie ööhpehtimmieh joekehth, men gaajhkide tjöönghkebe dan dïejvesen nualan pedagogeles ööhpehtimmie.
May Britt Lilleenget Mob .
prïhtjhvoesse , guksie
NTFT ' en nedtesæjrojde jallh ektievoetide tjaengieh , edtjieh dejtie
Kombinatorihke jïh aarvehtse
sjïehteladtedh mij dorje guktie aelhkebe sjædta orrestamme illedahkedaatah veedtjedh , dovne darjoe- jïh sektovredaltesasse .
vierhtiedimmiem vuekijste mij tjïelten øøvtiedimmesne .
TJÏELTEN ÅEJVIELADTJERAERIE
Daan sjïekenisnie lea daajroe kultuvri bïjre Saepmesne meatan , jïh saemiej tsiehkie goh aalkoe-almetjh .
Dïhte Aejlies Voejkene
Daejnie mijjieh gegkiestibie orre daajroem åadtjodh guktie viehkieabparaate maahta dejtie dåastodh mah vædtsoesvoetem dååjreme jïh dam bööremes viehkiem vedtedh , raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta .
Dah saemieh eah leah kultuvrelle isolasjovnesne vyøseme , bene abpe tijjen almetjigujmie gaskesadteme , ovmessie kultuvremaadtojne .
Råajvarimmie 15 Prosjektelaavenjostoe saemienööhpehtimmien bïjre raasti rastah
Guktie illedahkide nuhtjedh goh våarome dan vijriesåbpoe lïerehtæmman ?
7.3.
12.00 , Maanagïerte- jïh skuvlekonferansesne Tromsøsne .
Daamhtaj eah voelph , eejhtegh , lohkehtæjjah jallh jeatjah guarkoeh guktie damta .
Dah jeanatjommes maanah leah eadtjohkelaakan meatan stååkedimmesne maanagïertesne .
Tïjjemierie sæjhta årrodh daej vïjhte evtebi studijejaepiej.
' ste vuesehte årrojesjïdtedimmie laantesne stuerebe sjædta goh Noerhte
Eelki aktine dåehkine eadtjohke almetjijste mah jieleden bïjre onterdin , mij sïjhti aktem ovbyjjres sijjiem utnedh gyhtjelassh jieleden bïjre digkiedidh , aktene saemien ektiedimmesne .
Jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide dellie tjoevere aaj tjïelth jïh byjressïebredahkh vaarjelidh jïh åtnoem saemiengïeline dej dajvine jieniedidh , buerie tsiehkieh skaepedidh saemien gïelen ööhpehtimmide maanajgïertine , maadthskuvline jïh jåerhkeskuvline , jïh buerie tsiehkieh darjodh saemiengïelen ööhpehtimmide eejhtegidie jïh jeatjah geerve almetjidie .
Mijjieh sïjhtebe eadtjohkevoetem jïh kvaliteetem tjåadtjoehtidh baeniehealsoedïenesjisnie .
Sijjieh saemien kultuvrebarkose
Gosse gaajhkesh aktem aamhtesem fïereguhtede dajveste åådtjeme (8 ovmessie dajvh) gubpene leah orreme , edtjieh dellie sinsitnine soptsestidh dan identiteten bïjre maam leah åådtjeme: Guktie nomme lea , gusnie årroeminie jïh aaj fuelhkien bïjre soptsestidh .
Saemien Sijte , Snåasesne sijhti mijjen ektine barkedh , jih provsjekte mij edtji saemiej kultuvremojhtsidie Raavrvijhken- jih Nåamesjen tjieltesne vaarjelidh , juhtiehtasse bøøti .
Teorijen mietie nulle objeekte maahta raajesisnie gååvnesidh jis nulle objeekte maahta dan goerkesem pragmatihke ektiedimmeste veedtjedh.
Elmien aehtjien nomme aejlies , jïh edtja stoerre jïh aejlies mijjen luvnie årrodh .
Satne lea laavlomh tjaaleme jïh jåvlesaalmah vaajestamme jïh dovne laavlomegærjah , CD-skearoeh åålmehtehteme .
Lea gujht amma skjeamtjoe vaedtsedh dagkaride stïelline jïh sajvojde goh neerrehtidh .
Raeresne 15 lïhtsegh , vïjhte nöörjen bieleste , njieljie sveerjen bieleste , njieljie såevmien bieleste jïh göökte russlaanten bieleste .
Jeatjah vihkeles laavenjassh raaran lea maahtoem stueriedidh saemiej jïh Sápmien bïjre jïh barkedh saemieh åadtjoeh meatan årrodh gärhkoenåårganine , naasjovne daltesne , stiftine jïh gärhkoe-åålmeginie .
unnebelåhkoegïelide .
Guktie juhtiehtidh
Akte dejstie lïhtsegistie aaj dam tjeeli goerehtimmien mænngan.
Ohtsemeraaje lea voerhtjen voestes biejjie .
Akte idtji saemien gïeline byjjenh.
Råajvarimmieh doekemasse (ohtsemen mietie) 
vuartasjimmiereektemisnie uvtede dan gaavhtan jis jeenjebe fleksibelen geografijen tjoehpedistemem joekoen tjuara vuartasjidh .
Gosse asvede aaj sjædta ovvissjeles , seknie jallh tramstarostijh , jallh aelhkebe hujnies sjædta jïh tjyörijidh .
Dïhte juhtije prosesse åårganisasjovneevtiedimmine aktem hijven våaromem bïejeme akten lïhkebe ektiedahkose faagebyjresi gaskem goevtesisnie .
Mijjieh aaj maehtebe raeriem jïh ekonomeles dåarjoem vedtedh dejtie gïeh sijhtieh göölemeturismesïelth evtiedidh , tseegkedh jïh maarhnafoeresjidh .
Enkelte bruker den nordligere betegnelsen namhpe jïh sloeptje , eller namhpsloeptje , alternativt namhpe jïh saerkie namhpen tjïrrh .
Nasjovnale pryövenassh 5. , 8. jïh 9. daltesinie tjïrrehte .
saemien-daaroen baakoelæstoeh teemaj bïjre
Manne aktem munniem joglem fïerhten biejjien , men almetjh gaajhkh dejtie mov munnide tjåegkieh .
Lohkehtæjja bïhkede .
Telefovne: 063-15 30 00
Saemiedigkie gaskem jeatjah dïedtem åtna daej laavenjassi åvteste:
Prosjekten åssjaldahke lea aktem interaktijve sijjiem sjugniedidh gusnie luvlesaemien noerh maehtieh gïelem nåhtadidh .
Dastegh skuvle jallh skuvleaajhtere veeljie jïjtjevyljehke goerehtallemepryövh tjïrrehtidh , dle gaajhkh learohkh dennie sjyöhtehke daltesisnie edtjieh pryövem vaeltedh .
V. b.) Glijre , Klïere Glen (Bergs Jämtl .
Ovryöktesth objeekte raajesistie sleajhteme.
Aellieh lightjovkemsidie vedtieh juktie dej sisnie ij naan dïjnegh.
10 gïelejarngh
Biejjien sisvege dïhte mïsse byörebe ïedtjem utnedh , ij maam mijjieh edtjebe dam gohtjedh .
Manne vïenhtem Montrul (2016) jiehtegem aerpiegïelen soptsestæjjah nuhtji immigraanti bïjre.
Dellie daerpies sjædta effektiviseringe- jallh salderingeråajvarimmiejgujmie mah leah seamma stoerre , vuesiehtimmien gaavhtan:
Maahta jïjtje krïevedh toelhkem åadtjodh , jis ij naan gihtjieh jis dam daarpesje .
Katarina Blind lea gærjam guvviedamme jïh Anita Dunfjeld Aagård lea teekstem sjïehtesjamme .
Govlesovveme ohtsemesoejkesjh parallelen jarkoeistidh
Bïhkedimmien minngieboelhke vuesehte guktie gïehtjedimmien illeldahke maahta viehkine årrodh learohken lïerehtimmiem vierhtiedidh , jïh raeriem vedtedh guktie barkedh lohkemem maadthvåarome maahtojne evtiedidh .
Ibie biegkem vuejnieh , bene govlebe biegke sjåvva jïh vuejnebe moerh svihtjieh gosse beagka .
Daam tjoeverem lïeredh guktie lïerehtimmieulmide jaksem
Reerenasse uvtede jeenjh råajvarimmieh våaromem bïejedh guktie skreejrehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman jienede jïh råajvarimmieh guktie jeenjesh saemiengïelem lohkedh aktem dejstie faagijste dej nöörjen lohkehtæjjaööhpehtimmesne .
Ibie Jeesusem vuejnieh , daejrebe gujht guktie Jeesusen jielede lïj , dan bïjre Bijbelisnie tjaalasovveme .
Saajviaajmosne lea tjaebpies veartene , bovtse lea tjirkes jïh buerebe desnie veasodh goh almetji veartanisnie .
Tjaeliehaktemvaestiedassem .
Viehkiehtidh learoesoejkesjevierhkiem jïh laakeviedteldihkie reaktah dåarjedidh saemien gïelelïerehtæmman
ALGOT JÅMA I SAMTAL MED BIERNA LEINE BIENTIE
Akte dejstie resultatijve konstruksjovnh, mah aaj maehtieh ovagkusatijvh jïh overgatijvh joekehtidh.
Jis meala maam akt laaken vööste lea dorjeme hoksesne maahta polijsese bæjhkoehtidh .
soptsesh sjugniedidh almetji bïjre ovmessie siebriedahkijste åvtesne jïh daaletje tïjjen , jïh vuesiehtidh guktie jieledenuepieh jïh aarvoeh åssjaldahkide jïh dahkojde tsevtsieh
Dïhte kanne fååtese mohte dan nøørjen gïelese; dïhte voerkesvoete sov gïelen bïjre .
Dellie fïerhten giesiem dle desnie årroejibie dle bovtsh limh dle Nöörjen dejnie Nöörjen tjahkh / dellie hov utnimh dah betesdistriktsrætten .
Sïjte jienebh saemien institusjovnigujmie .
Aalkoealmetji laanth , territovrh , vierhtieh , mearoe jïh tjaetsiedajvh
Dïhte nænnoestimmie aaj viehkehte raeriestimmiem jïh govlesadtemem vaarjelidh dej darjomiaajhteri- / aajhterigujmie jïh tjieltigujmie .
Edtji hov gaamsoesijjie pryövedh jih dab båaloeb fihkedh jih dellie njilliedidh edtja fihkedh .
Akte såaltje maahta saejredh dam mij dam dååjrehte .
Mænngan stoerretjåanghkoe edtja aamhtesem gïetedidh gålkoen .
Daablosne leah nïeljie sjïere kåarth mah sjïere klaerieh utnieh .
Iehkedi limh låavth-gåetesne , buerebh gujht jis abpe kuvsje desnie .
Gåatomemoenehtse maahta dåhkasjehtedh gosse åvtohke jïh vaenemes akte lïhtsege fïerhtede rïjhkeste lea dåhkasjehtemisnie meatan .
Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Tabelle 4.9.
Jonar Thomasson:
Laahkoesth; guaktahaamojde nuhtjh; aellieh rïekte leajhtieh, ihke jortehten buerebe - jïh aellieh bagkehth .
eatnemefaageles argumenth , faktah jïh jiehtegh damtijidh tjaaleginie jïh grafihkine plaerijste , brosjyrijste jïh jeatjah meedijijstie , jïh sisvegem laejhtehkslaakan vuarjasjidh
Sist oppdatert 04/03/2009
66 arenah gusnie åtnoe jïh vååjnesasse saemien gïelem .
Ektesne rohkelibie guktie (mijjen Åejvie) 
Buerebe gosse dan jïjnjem goh gåarede lea saemiengïelesne dejnie dæjpeles faagine .
Datne maahtah: Jïjnjh dejstie vihkielommes lahtesijstie vearolden bïjre
mestie båehtjierdimmeste jïh hokseste båata
6. tjaelieh laavlomem jallh tjihtesem göölemen bïjre .
aajja løønelh munnjien onne najpetjem .
Bïevnesematerijelle saemien gïelesne lea dan åvteste vihkeles juktie daajroem lissiehtidh saemien siebriedahkesne .
Dïhte åssjalommes lea , edtja årrodh dejtie mah sijhtieh Vaajmese båetedh .
Vihkeles Åvla aaj meatan vaaltasåvva juktie sov jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh daejnie suerkine .
Onne maana veartanasse båateme .
Maahta aaj nåekies damtedh , dovne gosse jovkeminie jïh dan mænngan .
Dah geerve almetjh tjïelke laakan baakoej jïh darjomi tjïrrh vuesiehtieh maam lyjhkoeh , jïh positijve raasth jïh njoelkedassh utnieh dennie aktivyöki barkosne maanaj gaskemsh .
Mijjieh åvtehkem ohtsebe mij maahta almetji gujmie soptsestidh .
Tjeahpoe / kultuvre-be etneh-vierhtieh noeride
Dan bijre jijnebe tjåådtje Saemien skuvlen vaajesisnie 3 .
Kvalifiseradimmie- jïh dåårrehtimmieprogramme saemien gïelese jollebe ööhpehtæmman lea , laavenjostosne saemien gïele- jïh kultuvrejarngigujmie , hijven lyhkesamme aktem fleksijbele lïerehtimmiefaalenassem vedtedh saemien gïelesne .
Femunden jaevresne gøøledieh vielie tjoevtje enn gaajhkene jeatjah jaevrine Nøørjesne .
datne naan aejkien on terdh guktie
beltedh , desnie , estieh , geltedh , hepsedh , jemmede , krebpede , ledtie , mesnie , nelnie , njelkehte , pregkiehtidh , restiedidh , sesnie , tjernieh , tsebpie , verkebi .
Dah golme stoerre saemien almetjetjierth Nøørjesne , noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemieh , leah meatan raeresne , gusnie gaektsie lïhtsegh .
klyvaitr:3sPRT 'och vattnet klövs itu.'[2 Mos 14:21] Daennie vuesiehtimmesne aaj guhkebe intransitijve haamoe transitijve haamoste, jïh intransitijve haamoe a-tjoejemolsemen namhtah.
Edtja aktem voerkesvoetem sjïehtesjidh byjresen jïh dearjoen bïjre , joekoen giehpiedæmman CO2-luejhtiemistie ektiedamme .
Fylhkentjïelte hijven dååjrehtimmieh åtna laavenjostojne Trööndelage- Jiemhte , jïh lea meatan programmesne Interreg IV-A (Sveerje / Nöörje), mij eelki 2008 .
Kanalen tjïrrh ultratjoejestavesne dåaktere naaloem rijtie mïsse nuhtjie pryövenassh prostateste vaeltedh .
Learohke edtja saarnodh gie tjaelije , jïh ållesth nommem dovne learoegærjine jïh jeatjah lidteratuvrine .
Daajroe jeatjah aalkoealmetji jïh kultuvri bïjre maahta viehkiehtidh goerkesem jïh seahkarimmiem mubpide lissiehtidh , men aaj jïjtse kultuvrem buerebe guarkedh .
Gaajhke earoe jïh hearlohkevoete mij ihkuvistie ihkuvasse faamohks Jupmele aehtjien leah Jeesusen tjïrrh , dejnie ektine jïh dan sisnie dov aejlies Voejkeninie ektine .
Ållesth ...
dejnie frijje baalhkine .
Maanah edtjieh gåetesne årrodh gosse voeksedieh jallh skorkestieh .
skuvline gusnie saemien learohkh , øøhpehtimmiem vedtedh saemien gïelesne , histovresne , kultuvregoerkesisnie jïh duedtesne
Guejmietjåanghkosne COP 10 , dle Nagoyaprotokollem nænnoesti .
Guktie ussjedem: Hur jag tänker Åssjalommesh: Tankar , andakt Gie jïh gusnie årroeminie: Vem och var Kultuvre: Kultur
Dïhte aaj tjïerteste staaten faalenasse ij leah dan sïejhme noerhtedajvepolitihken mietie .
Maanah jïh noerh edtjieh barkoen tjïrrh guarkedh Jupmele lea sjugniedæjjine , jïh almetje goh eatnamistie sjugniedamme saemien aerpievuekien tjoevkesisnie .
Dïhte våarome viermiebarkose sæjhta dïhte saemien learoesoejkesjevierhkie årrodh , Maahtoelutnjeme 2006- Saemien (ML06-S), mij tjaangemeoksine åtnasåvva juktie aktem ellies saemien fokusem åadtjodh abpe maadthlïerehtimmesne , jïh jolleskuvlen vööste .
Saemiengïelen learohkebarkoeh j. v gævnjeste .
' n muhteste , årrojetaalline biejjeste 01.01.2011 , aktem daltesem 1.741,6 mill. kråvnine vedtieh jaepien 2011 .
Sjïele r. 50.000 , - jïh kåanstediplovmem åtna .
Idtjin dah sjijlh altese gieth jih idtjin altese skopmehkem snjierpedh , jih dihte alma vøølki guedtien dejtie gob godterh jallh gierkieh .
' esne barkedh neerrehtimmiem almetjidie dan gaavhtan sexualijen voetem jallh dej identijtetem tjöödtjehtidh .
Sï ejhme guvvie:
Ohtsemereakta mineraalelaakesne lea kvalitatijvelaakan gaertjiedamme gosse aarebi njoelkedassigujmie vierteste , dannasinie ohtseme ij edtjh arhkedh .
Mennie åesesne lea jåarhkeskuvlem vaedtsedh ?
Gosse dah learohkh baakojde åejjesne lïerieh , maehtieh kåarhtide / baakojde akten burhtjen sijse biejedh .
Vuesiehtimmie vuarjasjæmman
Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh guktie lohkehtæjja learoeaamhtesem åehpiedahta .
Reaktavåaroemisnie laakesne skaehtien bïjre beetnehjeeluvistie jïh baalhkeste (skaehtielaake) § 1-2 (2), dle edtja jaepien 2013 baalhkaskaehtiem Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltese nænnoestidh 2,65%-gujmie dehtie baalhkeste mestie skaehtiem maaksa tjïelteskaehtielikningesne persovneles skaehtievedtijidie jïh jaemieheekide .
Dïhte såemies aejkien p-pillere-gujnelemmiem gohtje .
Manne aaj bæjjese veeltim dejtie gøøkte støøremes haestemidie mah mijjieh utnebe Noerhte-Trøøndelaagesne , gïele- jïh learoevierhtie-evtiedimmie , jïh juvrh jïh båatsoe .
Dah guejmieh sïjhtieh laavenjostedh evtiedimmien , vuesiehtimmien jïh tjïelkestehtemen bïjre saemien jielemepolitihkeste .
Seamma tïjjen Piere vuesehte satne buektehte öörnegem steeredh ryöknemisnie .
Gusnie maanetje ?
Dov bovtsh gaarvanetieh .
St. biev .
Åvla lea orre treavkah åådtjeme .
Jis ih maehtieh dongkeme tïjjese båetedh jïh ih leah dam bïeljelamme åvteli , tjoerh ennje 100 kr maeksedh mïnnemen åvteste båehtjierdæjjesne , skïemtjesåjhterisnie , kuratovresne jallh jeatjine jïh 150 kr dåakteremïnnemen åvteste .
teekstegïetedallemem åtnose vaeltedh gosse galka jïjtse barkoem vöörhkedh jïh öörnedh
KJERNETID 09.30 - 14.00
Jis lea bovre , baanghke , påaste , tjöödtjestimmiegåetie jallh tunnelbaanestasjovne maam edtja vååksjedh dellie nuekies jis dam mijjese beavnah .
Naan gille gååvnese mij krirrieprogrammem låhka jïh lea meatan dejnie politihkeles tjåanghkojne , jïh doh krirrieh leah jearohks meedijidie båetedh altese båvroej bïjre soptsestidh .
tjaalegh faageles sjyötehke jïh jïjtjeraarehke vuekine ussjede
Mijjen sensorh lin Lajla Mattsson jïh åemie Anna Jacobsen .
Dannasinie eajhnadovveme ekonomeles dahkoesijjiem utnedh gaajhkide learoehkidie .
Gaajhkh guvvieh tjuerieh stoeredahkesne 15 cm x 15 cm årrodh
Learohkh aaj strategijh evtiedieh dejtie mubpide ryöknedimmiesåarhtide .
Jåarhkeööhpehtimmesne naan gille learohkh lïerehtimmiem åådtjeme saemien gïelesne ammesgïeline.
Mattis Danielsen
nr.37 (2007-2008) Beadtoe maam jåhta
Vihkeles lea aaj kontinuitetem giehtjedidh dej ovmese kultuvremojhtsi måedtie såartsh- tjiertijste , låångkegh gierkie-tijjeste jih mijjen daaletje tijjese .
Ektesne maehtiegan siemes sjidtedh guktie orre vuepsieh jaksedh båetije tijjen .
Aamhtese 3: Gåetievaarjelimmien jïh jeatjah vaarjelimmien bïjre
Orre reeremeøørnege staaten dajvide Nordlaantesne jïh Romsesne .
Joekoen ietjmies haestemh åarjel- jïh
etter sykdom) '.
Dah vuarjasjimmieh tjuerieh dovne riektesvåaromem , aarvojeh , daajroeh jih dæjpeles dååjrehtimmieh krööhkedh .
Daesnie naan raeriestimmieh dåeriesmoeretsiehkide:
Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh jïh maam dejstie veanhtede
5.1 Frijje baalhkah
Daate aaj sæjhta jiehtedh tjåenghkies njoelkedassh jïh latjkes delegasjovnemoenemh .
Mijjieh Jeesus Kristusasse jaehkebe , Jupmelen aajnege baarnan , mijjen Åajvan , gie Aejlies Voejkenen baaktoe åedtjine sjidti , Maarja niejteste reakasovvi , Pååntijus Pijlatussen baelien njåvtasovvi , kroessese noeresovvi , jeemi jih kroeptese biejesovvi , våålese jaemederijhkese vöölki , gåalmeden biejjien jaemiedistie tjuedtjeli , bæjjese alman vöölki , Jupmelen , faamoehkommes Aehtjien , åelkies bielesne tjahkan , gubpede viht edtja bååstede båetedh , jielije jih åemie almetjidie dööpmedh .
Gaajhkh almetjh hov dab nåhtjadin , gaajhkh .
Destie vihkeles lïerehtimmieh darjodh guktie gaajhkesh maehtieh maam vaestiedidh.
Sveerje lea dej raajesi nualan tjaaleme .
Voessem tsagkedh
Aktem saemien byögkeles moenehtsem tseegkedh mij laakh , faamoem , mierietsiehkieh jïh dïedtejoekedimmiem salkehte saemien gïelen bïjre .
Eejhtegi-moenehtse maadth-skuvlesne Påaste-lihtie 8119 Dep. 0032 Oslo Tlf. 22 24 75 63 Faaxe: 22 24 75 90 www.fug.no www.foreldrenettet.no post@fug.no
stoeredahkem , struktuvrem jïh sjïdtemem årrojedåehkine viertiestidh , jïh evtiedimmiem årroejijstie , urbaniseradimmiem jïh juhtemem urrebe tïjjen analyjseradidh
4.2 Sisvege saemien maajhööhpehtimmesne
Hijven voenges siebriedahkh , jearsoesvoete , kultuvre jïh dååjrese leah vihkeles ihke sïelth edtjieh tseegkesovvedh , jïh ihke fuelhkieh edtjieh roehtsem aktene sijjesne åadtjodh .
Fokuse tjuara årrodh lïeredh dejstie mah buektiehtamme hijven illedahkh jaksedh , dovne jïjtsh skuvli gaskem , jeatjah skuvlh jïh haarjanimmie jeatjah laantijste .
Dïhte lea galhkuvereektemasse aktannamme , gosse dåarjoem maaksa .
Dïhte dan åvteste dïhte dåarjoe noerhtesaemien tjaelemevæhtide Oppgaveregisterisnie fååtese .
Budsjedteraeriestimmie lea Kontrollemoenehtsen raeriestimmien mietie , nænnoestamme aamhtesisnie 35/11 .
Vaeltieh dejtie meatan dan varke dïhte gåarede , jïh dan daamtaj goh gåarede , vuesiehtimmien gaavhtan tjiehpies vytnesjæjjah , soptsestæjjah , vaerien almetjh , artisth jïh 1.gïelenlearohkh .
Råajvarimmie 41 Vaaksjomeöörnegen mieriedimmieh vihtiestidh
Saemiedigkie lea barkeme Finnmarhkelaakem almetjereaktaj mietie åadtjodh .
Mubpie dåehkie aaj buerebe gåalmede dåehkeste haalva.
Jis voestes aejkien dåeriesmoerem åtna edtja noeredåastovem , njaltja- jïh tjoeledåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh jïh desnie goerehtidh jis gujht goebperh åtna .
Vuelege leam illeldahkide diagrammese 4.1 tjöönghkeme:
1) golme tjiehkieh 2) raajtere / raajteres bieljie
Teatere aaj jïjtse gaarvoeh jïh såemies jïjtse reeremem lååjkedi.
Tjaaleldh illeldahkh vuesiehtin G2-lïerijh 62% S-V kongruenseste buektiehtin, aerpiegïeli lïhtsegh 70% jïh feadtagïeli lïhtsegh 90%.
- Gosse dah edtjin skuvlesne aelkedh , idtjim jiejkh , mohte deejrim dejtie bøøremes internaten skuvlese sedtedh .
Raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem 20.8 mill. kråvnine sektovrese joekedidh jaepien 2012 .
Dah göökte dåehkieh ajve aktem raajesem 42 seammalaakan vuarjasjieh, jïh dellie dah göökte dåehkieh eah utnieh raajese hijven.
Jaepien 2010 ENn generaalekrirrie nænnoesti aktem veartenekonferansem aalkoealmetji bïjre tjïrrehtidh New Yorksne 2014 .
Dihte lij aaj åvtehke goh mijjieh Departementesne minnimh jih gihtjimh jijtjte-ståvroen mietie jih aaj mejtie skuvle meehti staeries juhtielasse båetedh .
Minngemosth såemies raeriestimmieh båetieh vuajnojde jïh dahkojde saemien scenetjeahpoen båetijen aejkien bïjre, mejtie leam tjuvtjiedamme nasjonaalestaatese Nöörje jïh Saemiedægkan Nöörjesne.
V. b.) Vistegentjuvvelge Viskaberg (Åsele V. b.) Voermese Ormsjö (Dor .
Gijhtebe dov Baernien Jeesus Kristusen åvteste gie oksem ihkuve jieliemasse rïhpeste .
Gaajhkh barkijh utnieh , goh åvteguvvieh , aktem sjïere dïedtem maanagïerten aarvoe våaromen mietie jieledh , jïh dam åvtese buektedh .
IT-systemh målsodh fïnkese .
Klijma jïh energije
Dah maehtieh ovmessie daalhkessïelti luvhtie båetedh jïh ovmessie åesieh utnedh .
Fylhkendigkie lea nænnoestamme laajkoej åvteste garanteradidh mejtie NTE Holding AS åådtje NTE
Ih sïjhth tjaajanidh , vuj ?
Mov nomme lea Tom .
Jis datne sietiestjaetsine göölh dellie bïevnesh gååvnesieh göölemekåarhtesne maam datne åastah göölemen åvteste .
Telefovnegaskesh: Mijjen ulmie lea jïjnjemes aejkiem patientidie sujhtedh , dannasinie mijjieh vaajtelibie aktene persovnine gaskesadtebe goevtese jïh åelieh gaskem .
Dastegh Stoerredigkie jeatjah bijjemesåasah nænnoste jaapan 2103 , dle dah faamoem åadtjoeh .
- Dan joekoen hijven tjiehpiedæjjakonferansen mænngan , mij aarebi daan asken öörnesovvi dle joekoen sjollehke mijjieh daelie vihties råajvarimmiejgujmie båetebe , jïh dam hijven laavenjostoem jåerhkebe tjiehpiedæjjaraerine , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Jis edtja bueriedimmieulmide jaksedh , tjuara aaj vierhtiealmetjidie lïerehtimmiem vedtedh () mah edtjieh kuvsjine viehkiehtidh , jïh dåarjojne årrodh utnijidie .
Jarkoestimmie / sjïehtedimmie teeksth gyrhkesjæmman ...
Kroatiske gïele
Åelieh maehtieh bievnemem sveerjen otnegen bïjre maanide mij
Ov-messie darjomes.2000 .
Ekonomijestrategijesne 2012-15 dle almetjehealsoesuerkien sisnjelen åejviehaestemh jïh strategijem åvtese ållermaahteme (mij vihth dan tjaatsegasse bigkie
www.infonuorra.no lea bïevnestimmiedïenesje saemien noerij åvteste .
Råajvarimmieh maanide jih noeride , jih råajvarimmieh mah svihtjeme-heaptojh sjiehtedieh , prijoriteeresuvvieh .
Dov tjidtjie gonnoeh aehtjieh ligan
Daajroe - kunskap - sydsamiska småföretagare
Destie hov nïejth madtjeldigan , gosse noeri gaahtjeme " UKM " joe orreme .
RESPEKTERA TRADITION
Gaajhkh barkoedajvh tjïeltese aamhtesinie
Gïelem Nastedh- Mijjen barkoe .
Dïhte saemien siebriedahke aaj jïjnjem gaskesadta jeatjah aalkoealmetjesiebriedahkigujmie jeatjah laantine jïh veartenebieline .
Noerhtesaemien lea klassifiseradamme goh håvhtadihks gïele , mearan julev- jïh åarjelsaemien gïelh leah klassifiseradamme goh itjmies håvhtadihks gïelh .
Desnie gaskem jeatjaben nænnoestimmieh gååvnesieh reaktan bïjre unnebelåhkoegïelem utnedh reeremebyjjesfaamojne jïh dåapmestovline lissine naan dïedth aarhskuvlesne jïh voeresehoksesne åadtjoeh .
Ånnetji ånnetji sijhtieh aaj buektiehtidh jïjtjeveeljeme teemah gïehtjedidh jïh væjkalåbpoe sjïdtedh aktem faageles sisvegem mubpide buektedh .
jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmieh vierhtiedidh
Eah dån riekte båetieh laebjehten pluevieh
Dah viedteldihkie åvteguvvieh maadthlaakesne demokratijen , reaktajearsoesvoeten , seammavyörtegsvoeten jïh håalemefrijjevoeten bïjre , mijjem saemide viehkiehtin mijjen jïjtse nasjovnaale parlameentem evtiedidh .
- Gjerdinga jïh
Dovne Marja jïh Jon Henrik åarjelsaemien gïelesne joejkestigan jïh laavloejigan .
Gïese datne dam sïjhth luhpiedidh ?
Tjuara dotkeminie jïh evtiedimmine barkedh dovne praktihkerijstie: dorjehtæjjah, daanhtsojh, musihkerh jïh akademija.
Akte hypoteese gååvnese man nomme The Critical Period hypothesis, jallh kritihke boelhke hypoteese (Montrul, 2016; Penfield, 1953).
berkieh hijven jïh kapasiteetem gååvnesieh gosse orresth båateme baataræjjah jïh jeatjah gieh vaarjelimmiem daarpesjieh
Daate prosjekte akte vihkeles våarome orreme Raavrevijhken tjïelten barkose , juktie bieline sjïdtedh reeremedajveste saemien gïelide .
Bïevnesh maanajgïertefaalaldahkem saemien maanide tseegkedh ...
Bæjngolds mierieh leah vuesiehtimmien gaavhtan ekonomije, mah spïelesijjieh jïh man stoerre scene dej, teknihkeles nuepieh feelemisnie, jïh jienebh.
Guovdageaidnu maanaskuvle lea 120 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie ovmessie råajvarimmieh tjïrrehtidh mah edtjieh saemien gïelem , saemien identiteetem jïh aerpievuekien saemien daajroem jïh miehtjieåtnoem skuvlesne evtiedidh .
Gosse biejjiebeetnegekrievemem vuelede 40 prosentese permidteringesne , dle daate maahta dam tsiehkiem bueriedidh .
Ikth såemies jijjen sjuevnjeden akte alma vaadtsije dållem løønedh .
Gärhkoeveeljemisnie nomineringsdåehkese gielem vedth , seamma goh paartijjh siejhme veeljemisnie .
NRK Sámi Radio aaj Snåasesne .
Annikken Kjær Haraldsen kultuvren fylhkenraerije
Mijjieh sïjhtebe fokusem utnedh båatsoejielemen gïehtelimmienuepide .
tjaatsestimmiegeegken sijse .
Maahta prieviem lohkedh daesnie (pdf , 2 Mb) 
siebriedahkefaageles gyhtjelassi bïjre ussjedidh viehkine bïevnesijstie ovmessie digitaale gaaltijijstie jïh paehperegaaltijijstie , jïh gaaltiji aajkoem jïh sjyöhtehkevoetem digkiedidh
Almetji luvnie gusnie ij jielijes ietniengïele , dah almetjh domtoeh giefies almetjh .
Tabelle 4.10 dle seamma goerem vuesehte goh tabelle 4.6.
Mijjen jielemh - mijjen jieliemassh jïh kultuvrh - flexibele laakan sjiehtesjibie dïsse maam byjreske vadta jïh maam mijjieh maehtebe utnedh bielelen byjreskem nuhtjedh .
ORD fïerhten jaepien aktem staatusem åehpiedahta råa
Dej guaktaj teorije lea bigkeme lexikaale templaatijste mesnie leah konstanth jïh variaabelh.
Mov minngemes skuvlejaepien desnie dellie ånnetje kultuvrehistovrije jïh måjhtam lohkehtæjja soptsesti mijjieh saemieh Ural-vaerijste limh båateme juhtien .
Manne aaj sjuesjedem goh åadjtoem aktem sæjroe-øørnemem lahtestidh mïsse Australijan staateministeere Julia Gillard mannem bøøreme ruffien gaskavahkoen 20. b. , saemiedigkieraerie Vibeke Larsen tjielkeste .
SAEMIEN JOLLESKUVLE
Dle mov ietnie gujth dle aaj dellie soptseste dam mijjese dle goh libh / libie barre ohtje manne gujht dle måjhtam såå veele gumhtie lie dïhte leaga mijjese , eller munnjien lea lie saarneme dejtie tjaktjeiehkedi .
Mijjieh vienhtebe vihkeles gaajhkesh åadtjoeh aarkebiejjien raasismen bïjre daejredh , jïh meedija aktem vihkeles råållam åtna .
Pieren uvte akte luhkie , akte vïjhte jïh göökte kråvnah .
Akte stoerre bielie daehtie haestiemistie meatan vaaltasovvi ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 , goh giehpiedamme sektovremierieh .
Ohtseme-instanse: Noerhte - Trøøndelaagen fylhkentjielte , Kultuvre-goevtese , Nord-Trøndelag fylkeskommune , Kulturavdelinga , Fylhken Gåetie , 7735 Steinkjer / Stientje .
Mijjieh sïjhtebe tsevtsiedæjjine årrodh tjïelti vööste , juktie sjïehteladtedh sjïehteles sijjide jïh logistihkevuekide industrijese .
Mijjieh aaj bievnebe dej vaejsjiej bïjre mah lïenesne gååvnesieh .
Gorredimmie aalkoealmetji jieledevuekeste jïh kultuvreste viehkehte dam biologeles gellievoetem vaarjelidh , jïh båastode .
Dan gaavhtan barkoesijjie laejhtemem maahta åadtjodh , vuesiehtimmien gaavhtan jis ij buektehth rutijnh tjïrrehtidh jïh Socialstyrelsen / Sosiaaleståvroe kreava darjomh mah tjuerieh tjïrrehtidh jïh bååstide reektesidh .
Tjïeltigujmie , saemien institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie dïedtejoekedimmien bïjre laavenjostedh , juktie gïeleråajvarimmieh iktedidh dejnie ovmessie gïeledajvine .
Skuvle edtja vuarjasjidh jïh mejtie aaj råajvarimmieh pryövedh mah edtjieh learoehkidie aktem nuekies hijven nåhtoem vedtedh lïerehtimmeste .
Marja aaj buerkeste jïh soptseste guktie satne ussjede .
Regijovnaale arealepolitihke nænnoestamme fylhkendigkeste
Daate lea sïejhme vuekiem aerhpievierhtien vueline , guektiengïerts dijrem soptsestidh - aktem denotatijve bieliem jïh aaj mubpie konnotatijve bieliem .
Maeksemetsiehkieh: Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelten sïejhme maeksemetsiehkieh leah naemhtie: Maeksememierie 30 biejjieh- jis ij jeatjah-laakan seamadamme
1177 Vårdguiden jïh Umo .
Akte saehteme PP-dïenesjasse byöroe bööremes akte laavenjostoe årrodh maanagïerten / skuvlen jïh eejhtegi gaskem .
Dïeneste .
Musihke Noerhte-Trøøndelagesne MMMM
Mijjieh stoerre leavloem biejeme Saemiedigkien vuajnose gosse veeljemeøørnegem staeriedamme , staateraerije Andersen jeahta .
svöörjesåevmie- jïh tornedaalen almetjh .
' i sjïerereektijh leah reerenassem birreme konsultasjovnigujmie Saemiedigkine varki nïerhkedh , juktie aktem laakem åadtjodh mij saemien reaktide gorrede , abpe saemien dajvesne .
Fïerhte scenetjiehpiedæjja ij maehtieh gaajhkine sceneråålline sjïehtedh, jïh dellie teatere uvtemes tjuara teaterevuesiehtimmieh veeljedh mah dorjehtæjjide sjiehtieh.
Dennie barkosne faalenassestruktuvrine skuvlejaepien 2011/2012 dle fylhkenraerien politihkeles våaromem boelhken 2008-2011 våaroemasse bïejeme .
Saemiedigkie såårneme dah guarkah dïhte barkoe guektiengïelevoetine Noerhte-Trøøndelagesne annje daarpesje vielie vuartasjidh goh ajve vihties gïeleråajvarimmieh .
gaske-viermide nænnoestidh
Dastegh Stoerredigkie jeatjah maksimaleåasah nænnoste jaapan 2011 , dle dah faamoem åadtjoeh .
Lissine maajhööhpehtæmman / lïerehtæmman nedtesne dle lïerehtimmiefaalenasse aaj maahta minneden lohkehtæjja jïh gïelebiesieh årrodh .
Jaehkiejin staaletje-stuhtje maahta maanam vaarjelidh .
Dejtie 56 sjyöhtehke tjïeltide lea veeljemedigkie måantan 09.09.2013 .
Maaksoeh tjuerieh kvittojgujmie vïhtesjidh .
ÅRSTIDENS RÖST
Akte nuepie lea learohke lohkehtæjjine ektine , dejtie laavenjasside dorje mejtie satne idtji asth pryövesne darjodh .
Girtieleahpam maahtah jïjtje dongkedh jallh BC Jämtland:en tjïrrh .
Doh learohkh eah edtjh automatihkeles lutniestimmiem åadtjodh .
Daavlem beejin baaktjesen nille jïh mænngan tsïhkijehtin .
Dellie medisijnen abortem tjïrrehtamme .
Vaarjelimmie lea aaj bueriedamme barkoem eatneme- jih siebredahkedïedten dïhre dovne jeatjah latkjoe provianten åvteste Vaarjelimmien tjøøvkese , jih aalka 5% ekologijen beapmojne 2010:n raajeste .
Dah jeatjebh dennie moenehtsisnie lin laanteburrie-lohkehtæjjah .
Darjoeh aktem åssjaldahkelæstoem mietelen jïh vuestelen dejtie vuajnojde mah vååjnesasse båetieh .
D i arjelidh jih jielemem jih ektievoete
Daejnie dajvine tjuara dannasinie saemien gïelem eevtjedh lïerehtimmien tjïrrh , sijjieh tseegkedh gusnie saemiestidh , vierhtiealmetjh dåårrehtidh jïh saemien gïelem buerebelaakan våajnoes darjodh .
Dah altese bæjngoevaarjoeh .
Saemiedigkie Beaivváš Sámi Našunálateáhterine ektine akten orre teateregåetien åvteste barka dan saemien nasjonaaleteaterasse.
Deblie aaj båeries gåmmide lyjhkoe .
Gosse eengelskem leara dle jienebegïelevoetem sjugnede , jïh dïhte maahta akte vihkeles bielie sjïdtedh mijjen jïjtse evtiedimmeste .
Gosse gielem buektehth geehtedh ,
Naasjovnalen pryövoeh jaejpien 2008 5. jïh 8. tsiehkine maadthskuvlesne tjïrrehtidh .
Lïeneståvroen lea jïjnjh bïelieh , jeenjemes Sveerjen reeremijstie .
Mijjen sådtoej åvteste Jeesuse sjïeline sjïdti .
' m Overhallesne doekeme .
Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh .
Skuvle jïh lohkehtæjjah sjeavohthvoetedïedtem utnieh dan aajnehken learohken pryövenassen illeldahki bïjre .
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 1
Vuejiehtæjjine NSR sæjhta Saemiedigkien tjïrrh barkedh guktie tjielte , fylhketjielte jïh staate veasomh saemien voenine utnehte jïh tjirkie .
Mij dov lea faatoes ?
Learohkh viesjies taaledïejvesigujmie daamtaj viesjies tjiehpiesvoeth utnieh ryöknemisnie jïh taaleryöknedimmesne .
Daesnie learohkh jïjtje tjuerieh vuarjasjidh: Mij munnjien stuerebe baakoeveahkam vadteme ?
Dïhte vihkeles gïelesijjie prosjekteboelhkesne orreme jïh annje dovne skuvlesne .
tseegkedh jïh iktedidh daaletje jïh orre stipendeøørnegh jollebe øøhpehtæmman
Ij leah gujht mov tjelmieh rudtjesne .
Muvhtine jis veeljedh mejtie læstosne mïerhkesjidh magkerh tsiehkieh edtjieh meatan årrodh jis reaktoe vaastoem åadtjodh .
Goh akte bielie aktede gellielaaketje gaskenasjovnale saemien kultuvreste , Noerhte-Trøøndelaagen aaj akte åarjelsaemien almetjetjïerte .
Reaktaj , jïjtjemaaksoem jïh dongkemen bïjre .
åå: bååvele , dååre , fååtese , gååre , jaakoe , klaakoe , laarhke (?
jieledem buerkiestidh akten dorjesasse jïh digkiedidh mennie mieresne dorjese sjeahta monnehke evtiedimmine
Fylhkenålman embete aktem veaksahkåbpoe råållem åådtje NAV-utniji vööste
Dah maehtieh daejredh mah fuelhkieh mah leah saemien maadtoste .
Maam byörem jarkelidh ?
Guktie barkoedåehkie sinsitniem jïh maanide ååktoe , våajnoes sjædta guktie dah leah sinsitnine jïh sinsætnan dåemiedieh .
Bene maahta gaskeviermiesteemmide jarkelidh .
Cellepryövenassem boernengåetientappeste vaalta jïh maahta aareh vuesiehtidh jis cellejeatjahtehtemh åtna mestie maahta boernengåetietjeahpohkencancerem åadtjodh .
VAELTIEH årrojeskraejriem !
Taalesïeve maahta akte hijven viehkiedïrrege årrodh gosse vejtesteminie dah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne .
Voestegh sïjhtem vuartasjidh mejtie G2-lïerijh objeekti kasush buektiehtidh.
Råajvarimmie 37 Jealajimmie pijtesaemien gïeleste jïh kultuvreste
Ovmessie dïjnegijstie moere energijem åådtje .
Dahkoesoejkese gaarsjelæmman , fysiske darjoemasse jïh ålkoejieliemasse illesåvva .
Learohke maahta badth aaj soptsesem voestegh guvviedidh , jïh dan mænngan sijjen guvvide tjaeledh .
 (51) a.
Væhtah ulmiejaksemasse edtjieh viehkine årrodh galhkuvevuarjasjimmesne learohken tjåenghkies maahtoste faagesne .
Ij leah tijje daelie guktie maahta veeledh jïh nøøkedh dam maam jakseme .
Daate fylhkendigkien barkoem klijma jïh energijesoejkesjinie skreejrehte .
Goerehtalleme aaj dåeriesmoerem vuesehte gïelem dïehre .
jis barkoedåehkie naan nåake govlesadtemevuekieh åtna dle tjuara dam varke bæjjese vaeltedh .
Daate lea voestes gærja dennie tjaalegeraajterisnie maam ČálliidLágádus buakta .
Voestes sïlle geajnosne lea daejtie dajvide åadtjodh Nöörjen raeriestimmesne vearteneaerpielæstose (tentatijve læstoe).
Snjaltjen 1. b. raejeste dle krieveme giehpiedamme barkoetïjjese permidteringesne , vihth våålese bïejeme 40 prosentese .
Mijjieh sïjhtebe digkiedæmman mijjen maahtojne rïjhkebe darjodh .
Gaajhkesh pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh jïh gaajhkesh aaj jåarhkeööhpehtimmiem utnieh åarjelsaemien gïelesne.
Jïjnjh aaksjovnevuekieh gååvnesieh - goh kaampanjh gusnie paehpierisnie nommem tjaalah , dåarjelimmmieaaksjovnh , boikott jïh demonstrasjovnh .
Dastegh saemien edtja jielije årrodh båetijen aejkien dellie daerpies gïele åtnasåvva jïh lea våajnoes noerhtelaantine , jïh dan åvteste gïelelaavenjostoe lea vihkeles dennie barkosne saemien gïelem gorredidh båetijen aajkan .
Learohkh dam goh kopijem åadtjoeh .
Goerehtimmie lij akte bielie dehtie voenges utnijegoerehtimmeste maam gaajhkine NAVkontovrine fylhkesne tjïrrehti .
Akte jeahta dïhte maahta lohkedh men ij tjaelieh jis ij daerpies.
Mij dïhte maahtoe maehtedh lohkedh jïh guktie dïhte evtede ?
rohkelasse aanetges bïjre 4
Dïhte edtja gåaroes årrodh .
Mierine 37-42 edtja tjåadtjodh guktie almetjh leah , v.g. faavroes , siegkies , j. j
Jupmele / Åejvie , vedtieh NNem dov raeffiem jïh baajh dov ihkuven tjoevkem (+) altesasse tjoevkedh .
Daelvege lin Heajjosne , jïh giesege Gaske-johkesne årroeminie .
Dïhte aaj tjabreminie våålese ryöknedh .
Maahtoeulmieh leah lïerehtimmieulmide sjïehtesjadteme .
Byjngetje vuarjasjimmieh daerpiesvoeten mietie
Ööhphtimmie galka gaajhkidie sjïehtedidh .
Ållesth 24 tjoejkijh , uktsie juelkietjengkeretjïektjijh , göökte kultuvrealmetjh jïh uktsie åvtehkh meatan dåehkesne .
darjomigujmie gïehteleminie eejehtallemisnie jallh ajve slaajper deminie ,
Mineraalelaaken § 17 sjïere njoelkedassh åtna aamhtesegïetedimmien bïjre , jïh maam edtja krööhkestidh gosse lea saemien iedtjeladtji bïjre Finnmaarhkesne , gosse goerehtimmiereaktan bïjre syökoe (§17), evtiedimmiereaktan bïjre (§ 30), gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre (§34) jïh ekspropriasjovnen bïjre (§40) mineraalide , mejtie staate veanhta satne lea aajhtere .
Dïhte sijhti tsîgk-ietnine sjïdtedh jïh jaepien 1922 dellie vøølki dan staarese Kristiania (Oslo) jïh dubpene tsîgk-ietnien øøhpehtimmiem veelti .
Bïjlemurhkemenjoelkedassh gååvnesieh bilskrotningsförordningen (SFS .
Dejtie joekede dejtie krirride mah fer vaenieh tjirkijh åådtjeme tjaatsestimmïelåhkoen muhteste abpe laantesne , gosse dejtie voestes 150 sijjide joekedamme .
Ovmese gåetien njoelkedasside aaj tjïelke soptsestellieh saemien dovletji spiritualiteetem.
Ij leah naan tjoejemolseme daennie paarresne.
Barkijh skïemtjegåetesne jallh hoksejarngesne sjeavohthvoetem utnieh .
Voestegh altese baernie jaami , jïh dellie - ajve naan gille askh minngelen - dle baernien måersie aaj jaemieraadtan .
VUESIEHTIMMIEH ...
Maahtam gyhtjelassh suejniej bïjre vaestiedidh .
Sinsitnine soptsestægan gaajhkem maam vuajneme jïh govleme .
Tuhtjem bööremes jeatjebigujmie årrodh .
5.2.6.
baakoeh jïjtsh smaaregistie aajhtsedh , mejtie leah seamma jallh joekehts mubpede smaaregijstie
lïerehtimmiefaalenassen sisnjelen
Kaanne gåetesne dah böörieh , jallh jïjtje pryövoe jallh voelpigujmie .
Akte aalkeme pryøveprosjekte edtja vuartasjidh mejtie gåarede TT-skovhtem iktedidh jeatjah såarhts skovhtine .
Maadthmïerhke:
Jis akte dejstie p
Mijjen dïedte lea veeljemejïjjereekteme , mij jeahtah dah ovmessie veeljemedajvh sov gïeleresultaath mijjese reektedh veeljemejïjjesne .
Joekedimmie dehtie ållesth miereste REP .
Båatsoejaepien gievliem dåerede , jïh dïeves gïeline lïhkes eatnemebuerkiestimmieh leah veeljie altese vaajestimmesne .
VEELJIJH UTNIEH
Soejkesjimmie: Lyjke 7 mill. kr. juktie prosjekth soejkesjidh tjïeltebieliesoejkesje- jïh sjïehtedimmiesoejkesjedaltesisnie lissine dïhte mij lea raeriestamme goh
7.1.2.
• Öörnedh hijven kvalitetem saemien ööhpehtimmesne
Råantjehke ojhte lea tjirkes jïh tjaebpies ealoe , mohte stoerrevaerie jïh Åvlavuelien speatnoe lea veerehks , jïh sïelke lea altese tjaebpies råantjojde vaalteme .
2012 raejeste dle åarjelsaemien gïelejarnge Gïelem nastedh tseegkesovvi Snåasesne .
39 Råajvarimmie 22 .
NP N Dah
Dah leah gaajh sjïere dan åvteste kultuvremojhtesh dan sååkehke , jïh vuekien , variasjovnen jïh kronologeles gïengelesvoeten gaavhtan , seamma tïjjen goh hijvenlaakan dajven ållesth åvtehistovrijem jïh saemien histovrijem vuesiehtieh .
Guktie dej minngemes jaepiej dorjeme , dle juvnehte fylhkendigkie nænnoste sektovrh edtjieh reeknemassejaepien unnebeåtnoem meatan vaeltedh dan minngebe budsjedtejaapan , jïh dah edtjieh aktem seamma stoerre vielieåtnoem meatan utnedh .
Jaepiebudsjedtem 2012 jïh ekonomijesoejkesjem 2012-15 nænnoste akteraeresne fylhkenraerien raeriestimmine , gålkoen 15. biejjeste 2011 .
Skuvlh mah vaenie learohkh utnieh fïerhtene klaassedaltesisnie , maehtieh aktem jårreden soejkesjem darjodh smaaveskuvledaltesasse , gaskedaltesasse jïh noeredaltesasse , gusnie dah aamhtesh Saemien 2 jïh 3 leah meatan .
Pryövemh edtjieh learoehkidie , lohkehtæjjide , skuvle-åejvide , eejhtegidie / åelie- almetjidie , skuvle-aajhteridie , dejtie regionaale åajvaladtjide jïh nasjonaale daltesidie bievnedh jïh edtjieh maadtosne provhkesovvedh buerie lohkehtimmiem evtiedidh .
Goerehtæjja akte åejviesuerkie mij båata faagen jeatjah åejviesuerkiej bijjelen jïh sïjse , dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkelïerehtimmesne .
Gosse learohke bårasåbpoe , dellie nuhteligs jijtsh-vierhtiedimmie-sjeemam provhkedh faagi gaavhtan jih aaj vuejnedh guktie altese dåemiedimmie jeatja almetji ektine .
Råajvarimmie 24 Goerehtalledh man jïjnjh saemiengïelen lohkehtæjjah daerpies
Ellen Bull Jonassen reakasovvi jaepien 1958 .
Nimhtie lih mijjen vaenebh tæjmoeh mohtedihks voenen skuvline .
Vååjnoe goh saemien jeenjemes hïejmesne , aalkoejielieminie jïh lïerehtimmiesuerkesne åtnasåvva .
Jis seammagïelelåhkoe dellie åvtohken gïele nænnoste .
Guktie dam darjoem ?
Dah maehtieh aelhkielaakan aelkedh daaroestidh gosse vueptiestieh learohkh eah guarkah .
ID-porte baaja datnem jearsoeslaakan tjaangedh viehkine daejstie , MinID , Bank-ID , Buypass jallh Commfides .
Aernie lea dïhte iemie gaavnesjimmiesijjie .
håalome skyllijemaanide .
dej nasjovnellen unnebelåhkoej jïjtjefaamoem jïh dijpemem nænnoestid
Hormonebåehtjierdimmie maahta vuarjasjimmiem gïervebe darjodh
Daate lea lohkeme-gærja .
eatneme lea galmeme jïh moere ij naan tjaetsiem åadtjoeh .
Jupmele , datnine maahtam gaajhken bïjre soptsestidh .
kultuvrem jïh siebriedahketsiehkiem digkiedidh jieniebinie eengelskegïelen laantine
Åssjele lea dah aarth jïh jielemebyjresh gorredidh mij lea EE-laantij tjåenghkies iedtjh .
Isak Anders Andersen Utsi , 1989
no / serie / laara-og-leisa
 (våålese vuartesje) 
Tjoerh healsoefaage maahtoem utnedh
Dïhte noerhtesaemien lohkehtæjjabyjrese sagke jienebh åtna.
Jallh goh pirate-vijrijh Somalijen mearoegaedtien ålkolen .
Sæjhta duedtiejielemem nænnoestehtedh
Blommah: Blommah tjarke hapsoejgujmie skïemtjegåetesne nihtedh , jis allergije ij maehtieh blommah buektedh .
Gosse lea saemien gïelekuvsjefaalenassi bïjre, dle Saemien jilleskuvle aktene sjïere tsiehkesne dan åvteste dah mahte 100 kuvsjh faalehte saemien gïelesne .
Syökijh mah sjïereööhpehtimmiem daarpesjieh edtjieh aaj elektrovneles syökedh .
Muvhth provresalmetjh sijhtieh jïjtjene dåajvoeh tjaeledh , sinsitnide laavlodh jallh mij akt jeatjah jïjsthligkie darjodh .
MP3 .
Tïjjhsoejkesje - Darjomeprogramme 2009-2012 ...
Raeriestimmiemierie: 18.04.2013 .
Dah maehtieh aaj ovmessie ohtsememotovrh gaskeviermesne nåhtadidh , jïh maehtieh guvvieh gaavnedh .
Prosjekte Flere gjennom orrijij 01.08.10 .
Vaenemes 5 dejstie tjïelten ståvroen vihties tjirkijijstie veeljesuvvieh tjahkasjidh tjïelten åejvieladtjeraeresne .
ISBN 978-918571706-4
Edtja jiene-jienebe eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie soptsestidh satne guarkeme , jïjtse vuarjasjimmieh utnedh jïh meatan årrodh faageles digkiedimmine .
Sjïere jiehtegh
Ij leah aajmoejeatjadimmie vaallah darjome jïh dannasinie agentijve.
saemien toelhkefaaleldahkem skiemtjegåetine vijriemdidh
Dïhte lea aelhkies dågkam jearohks sjïdtedh .
Gosse lohkehtæjjah pryövemen illeldahkide ektesne dapkehtieh , dellie lohkehtæjjah maehtieh vuejnedh dovne maam learohkh maehtieh , jïh mejnie tjuerieh vielie barkedh dejnie ovmessie faagine .
Topic jïh Focus joekoen vihkele gosse soptsestæjja jïh goltelæjja edtjieh raajesem ektiedimmeste guarkedh.
Daam vuekiem evtiedin dan åvteste lij daerpies lïerehtimmine dejnie dajvine gusnie stoerre gåhkoeh, jïh gusnie maehteles lohkehtæjjah fååtesin.
2) ektine gärhkoeståvrojne
Jåarhka barkoem åarjelsaemien gïeline
Tjïelth / fylhketjïelth maehtieh lohkemesiebridie vedtedh barkoem ööhpehtimmiem vedtedh dovne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmien suerkesne .
Dej jeanatjommes båarasommes maanajgujmie dah geerve almetjh maehtieh bæjjese vaeltedh dam maam jiïtje vuejnieh , maanajgujmie dan bïjre soptsestidh jïh dejgujmie digkiedidh .
Dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan aktem aamhtesem veeljedh aktede plaereste , våhkoeplaereste , gaskeviermeste , raadijoveste , tv-este jallh plearoeh .
Manne murriedim , sijhtim soejkesjem åvtese juhtiehtidh .
Jïh raaktan aaj beapmoebeetsuve ånnetji åhtjanamme jaepien 2009 .
Böösetje gujht guarkaji mij daelie sjïdteminie .
Biejjies ulmie Reerenassen politihke samiej gïelide våaromem darjodh juktie jearsoes båetije biejjiej saemien gïelh Nöörjesne - noerhtesaemiengïele , julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele .
Ramsele lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese jih maahta nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30. § 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordland fylhkesne Kruvhtegenvaerien / Vaekien daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie dïhte geajnoe Joesjö:n jïh Varntresk:n gaskem rijhkeraastem tjuahpa , daam geajnoem Valen gåajka jaevrien Famnvatnet baaktoe , vyjrehkåbpoe daam jaevriem jïh johkem Famnvasselva jaavran Varnvatnet , debpede johkem Sørdalselva Reevhtsese (Røssvatnet).
Fïerhten almetjem dov plïeresne sjugniedamme .
Fg 543 Klungvik-Ottersøypruvvie , Nærøyen tjïelte
Bæjhkoehtimmesne ij daarpesjh tjaeledh gie jallh gïeh dïedtem utnieh deahpadimmien åvteste .
Dïedte saemien ööhpehtimmide lea jeenjide juakeme .
ÖPPEN FÖR .
Datne mov gïelem maahtah !
Jis dov jïjtse tjïelten ålkolen steemmedh , tjuara veeljemebarkije steemmeleahpide steempeldidh åvtelen datne dejtie steemmeleahpaskuahpese bïejedh .
buerkiestidh dïejvesem lineæære sjïdtedimmie , vuesiehtidh guktie dagkeres sjïdtedimmie jåhta jïh dam rïektesisnie nuhtjedh , aaj digitaalelaakan
- Sametinget har hatt godt samarbeid med mange og derfor har vi lykkes for å få på plass denne kommisjonen.
Åejviesuerkie kultuvre , siebriedahke jïh lidteratuvre leah kultuvregoerkese aktene vijries goerkesisnie .
jïjtse dååjrehtallemh jïh teeksth utnedh mah guektien-jïh gelliengïelevoetem buerkeste gosse soptsestidh
gærhkoen dïenesjh saemien gïelesne
Aajege edtja prosjekten aajhterinie årrodh jïh prosjektem stuvredh .
Veartenekonferanse lea jaepien 2014 .
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen göökte vihkeles dåarjoehtimmiesuerkieh åvtese geasa saemiedigkieraerien raeriestimmesne budsjedtese 2015 .
GÏEHTJEDIMMIELÆSTOE LOHKEHTÆJJESE TJÏRREHTIMMIEN ÅVTELEN Manne
Dåarjoe 2012
Saemien Gïelejarnge , Saemiedigkie Sveerjesne Aajege Rørosen tjïeltesne , Gïelem Nastedh Snåasen tjïeltesne jïh Gïeleaernie Raarvihken tjïeltesne ektesne gïeleviermie - seminaarese bøørieh .
lea nænnoes laakan guhkies vuajnosne
Mestie dah saejhtieh dorjesovveme ?
Dïhte maahta biologije
Åestiestimmie Orre abpese , orre måvhkah Åå man aavoe daelie Gïjkije sïlpetsåahka .
Budsjedte jïh øøkonomijesoejkesje raeriestieh 1147 millijovnh kråvnah nåhtadidh geajnoeskåårvemidie 2013 raajan .
Dïhte maahta ovagkusatijve damtedh mah veerb aajmoejeatjadimmieh jïh nimhtie veerbide joekehte.
Kausatijve paarrh.
Aareh jïh seente puberteete
mietie längs veedstsin [veedtsin] gå:3pPRT jih och idtjimh inte:1pPRT gåessie när åadtjoeh få:3p govledh höra:INF guhte vem tjaajanamme.
Daesnie saemien nyjsenæjjaj byjjes råålle båatsosne akte hijven vuesiehtimmie , jïh maam sïjhtebe bæjjese vaeltedh New Yorkesne , Larsen jeahta .
SAMETINGET .
guejmievoetelatjkoen sjïekenisnie .
Divvun-prosjekte jïh Saemien gïelegaaltije leah gåabpegh vihkeles gïeleprosjekth mah voestes aejkien tseegkesovvin Saemiedigkeste , men daelie lea sertiestamme Tromsøn Universiteetese jïh dan maehteles gïeledotkemebyjresasse .
Akte åålmege mij gïelem , kultuvrem jïh nïekedassh juaka akten båetijen aejkien bïjre .
Østlaantesne jallh Enontekijosne ?
Old Price: NOK 160,00
Jïh 66,7% vaestiedæjjijste jiehtieh dah daan biejjien vielie saemesteminie enn aerebi.
saemiej darjomi jotskelimmie
Kuvsjem lin øørneme joekoen saemien studeentide edtjin aelkedh lohkedh Altesne dennie lohkehtæjjaøøhpehtimmesne , jïh dah gïeh åvtekuvsjen vïjhte eksaamenh buektiehtin , dah dellie øøhpehtæmman baahtsin .
Tjeahpoeskuvle daennie Karasjohkesne sæjhta studentide nuepieh vedtedh aktem tjeahpoefaagen øøhpehtimmiem åadtjodh saemien byjreskinie , jïh aktene eadtjohke byjresisnie saemien guvvietjeahpose .
Edtjebe jaksh , idtji / ibie juhtieh aalkoeviestie hov juhtimh gïerehtsigujmie men dle minngemes gietjien idtji ne dïhte sjïehth såå dle fealadh barre dej bovtsigujmie jïh gierehtsigujmie dejnie bijjelen goh dïhte tïjjie sjædti vaerelde
jallh akte tjaetsieåerie
' ine lea vaarjelimmie biologeles gellievoeteste , monnehke åtnoe biologeles gellievoeteste jïh reakta joekedimmie dejstie aevhkijste mejtie åtnoe biologeles gellievoeteste vadta (1. artihkele).
Gosse daamhtaj gynekologijen cellepryövenassem vadta maahta boernengåetiecanceren vööste vaarjelidh .
Guktie buerie jïjtjedomtesem aajhtsa ?
Sæjhta dam darjodh gosse dam sïejhme budsjedtestaeriedimmim dorje jaepesne , jïh sæjhta kanne naan ektiemaaksoeh feerhmedh , overslags-dåarjoeh jïh plearoeh .
Mijjieh byjresebarkoem iktedibie , bievnebe jïh maahtoem vedtebe , byjreseulmieh jïh byjresevaaksjomem , tjaetsiereeremem jïh klimate- jïh enegijegyhtjelassigujmie barkebe .
- Mijjen budsjedtedaerpiesvoetesne jaapan 2015 libie gaskem jeatjah tjïertestamme vïjhte suerkieh mah aktem lissie dåarjoehtimmiem daarpesjieh .
Jeenemesh dejstie learohkijste båatsoe-burriefuelhkijste bøøtin juktie skuvlejaepieh lin båatsoebårran sjiehteldihkie .
V. b.) Jovjaevrie Joesjö (Storu .
Jaepeste 1987 departemeente dam jïlleskuvlen åejviedïedtem bæjhkoehti nænnoesti .
Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt
c) Vaeltieh guvvieh tsagkemistie .
Njaalmeldh , tjaaleldh jïh digitaale tjaalegh , filmh , musihke jïh jeatjah kultuvrevuekieh maehtieh aaj mijjen jïjtse skaepiedihksvoetem skreejrehtidh .
Jaepien 1963 barkoe goh åejvie-lohkehtæjja Noerhtelaanten laanteburrie-skuvlesne sjidti jih manne dahkoe ohtsim .
Dam maam maahta pryöveste vuejnedh lea Aanta mekanihkeles barka .
Båetijen aejkien pollise tjuara maehtedh dam gïerve , itjmies jïh raastenrastah kriminaliteetem dåastodh , jïh seamma tïjjen aktem hijvem pollisedïenesjem deelledh desnie gusnie almetjh årroeh .
Båeries almetjh kraavhtsem sijhtieh .
Mijjieh diekie båateme NNine gåvnahtidh jïh altemse Jupmelen gïetij sïjse luejhtedh .
169) lea akte vihkeles dïrrege almetjereaktese gosse lea aalkoealmetji reakt naj bïjre .
Ööhpehtimmiedirektovraaten nedtesæjrojne maahta vuejnedh mah såarhts laavenjassh mah nasjovnale pryövenassine åtnasuvvieh .
Voestes guvvie giedteste .
Tjuara daan beajjetje öörnegem joekehtamme barkoevedtijemaaksojne staeriedidh dan åvteste EU-kommisjovne jïh ESA leah orre njoelkedassh regijovnaaledåarjose nænnoestamme boelhkese snjaltjen 1. b. 2014 - 31.12.2020 .
Sæjroe 14/32
Gïehtjedimmieöörnegem njoelkedassine ...
Raeries timmie nyöjhkesovvi ihke jienebelåhkoe buer kiesti lea iemie steemmereaktoeaaltere myndig hetaal terem dåerede .
Snåasesne dellie Saemien Sïjte edtja sagki stuerebe sjïdtedh .
Viesjies learohkh daamtaj ryöknemestrategijh nuhtjieh juktie laavenjassh loetedh taaleryöknedimmesne .
Akten aejkien lin naan learohkh vuajneme guktie dihte aaksjojne dåemedi iervemisnie , jih mijjieh learohkh limh iermesne jih domtimh guktie vissjieh bøøtin .
Fylhkentjïelten akte guhkies jïh hijven aerpievuekie tjïeltigujmie laavenjostedh , juktie mijjen kultuvreinstitusjovnh evtiedidh .
Kvalitehteregisterh orre maahtoem lissiehtieh bööremes båehtjierdimmiealternatijvi bïjre jïjnjh suerkine .
Soptseste man aelhkie desnie baahtsedh vg .
Baajh learohkh sinsitnide goltelidh mij soejkesjisnie tjåådtje .
ISBN 978 82 90625 65 3 Åarjelsaemiengïelesne / på sørsamisk Saemiengïelesne: Sig-Britt Persson 23 s. , 135 sek .
Soptsesth guktie dïhte vååjnoe .
Persen , Åge: Tijje barkoe-gærja
Lex Maria lea laake man mietie hoksevedtije tjuara Socialstyrelsen / Sosiaaleståvrose bæjhkoehtidh jis skïemtjije alvas skaarem jallh skïemtjelassem åådtjeme jallh maahta dam åadtjodh goerehtimmeste , hokseste jallh båehtjierdimmeste .
sijjesne .
Fylhkenraerie sæjhta annje regijovnale laavenjostoem utnedh regijovnale foentijste , juktie dïhte maahtoem jïh barkoe-faamoem nænnoestahta , jïh perspektijvigujmie raastedåaresth viehkehte , men leajhtede tjïelth sijhtieh jåerhkedh laavenjostedh jalhts aarebi skreejremeöörnege orrije .
Dihte sijjienomme Hjemmeluft Altasne ij utnieh maam gåetine darjodh , mohtebaåta dehtie Jiemmaluohteste .
Daah leah biehkieh prosessesne , jïh eah leah aktene elliesvoetese bïejeme .
Nuhtjh aktem guvviem fuelhkeste jïh voejhkelh vuartasjidh maam learohke aalkovistie maahta .
Saemiedigkie dam dorje golme bieline;
Håhkoe lea ahte gïele annje galka nænnoes båatsojne årrodh .
50 gærhkoen dïenesjh saemien gïelesne ...
Goevtesen åvtehke lea raerieålman nuelesne jïh lea raerieålman åejviedåehkesne .
Realesjïdtedimmie jaepien 2012 , viertiestamme jaepine 2012 ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 , lea 32,8 mill. kråvnah (laavenjasse jïh åasastaeriedimmien mænngan).
Guarkedh mij heannede , åejviesisvegem jallh åejvie-aamhtesem tekstesne , vg .
Noerhtesaemien båaloe
Nr 1 2014
Digkede tjïelke argumentasjovnine , apellehammoej åtnoem jïh guktie dej tsevtsieh
Dle dïhte säjhta dan Pröjsen gankese bovtsh utni .
KrÅ veanhta vihkeles dovne dutnjien jïh siebriedahkese datne viehkiem åadtjoeh båetedh gåabph sïjhth , jïh gåabph datne bøøremeslaakan sjiehth .
Dastegh reeknemasseligke faetie fylhkenkaassesne , tjuara dam læjkoem giehpiedidh jallh hiejhtedh juktie faetiem giehpiedidh .
Velkommen !
3] Eah leah infinitijvegietjieh -dh, -edh jïh -idh lissiehtamme lexikaale fonologijesne.Dannasinie dah
vaarjelidh , jallh meadtoeh byögkeles åejvieladtjijste jïh institusjovnijste , private giehteldimmijste jallh mubpijste .
BÏEVNESHPAEHPERE DORJEME
Byögkeles åårganh (institusjovnh / skuvlh / etaath) edtjieh , gosse leah aamhtesi bïjre mah ryöktesth jallh joekoen stoerre iedtjem utnieh gaajhkide jallh naakenidie daejstie saemien årroejijstie:
Guhkiem aktine rïekte ulmine barkeme juktie learoehkidie skreejredh jåarhkeööhpehtimmiem tjïrrehtidh , jïh daate barkoe sæjhta jåerhkedh åvtese .
Tjåadtjoehtæjjah: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente , Maahtoedepartemeente jïh Saemiedigkie Nordlandsforskning aktem goerehtimmiem åtnoen bïjre dejstie saemien gïelijste - noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien darjoeji gïjren 2012 .
Leeneståvroen iktedimmie råalle dennie regionalen barkosne byjreseulmiejgujmie .
Stoerretjåanghkoeh sïejhmemes njieljien aejkien jaepien , seamma våhkoen goh moenehtsetjåanghkoeh .
eejhtegh , dah mah eejhtegi åvteste , åerpenh , aahka gon aajjah jïh jeatjah fuelhkie
Gïele vaenie åtnasåvva biejjieladtje jïh hïejmesne .
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja raeriestimmiem jarkelimmide nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovneste digkiedidh goeven aalkoelisnie .
Gujht luhpiem nïekedidh båetijen tïjjen jeenebh sijhtieh åarjelsaemien gïelem dotkedh jïh goerehtimmieh tjirrehtidh, dan åvteste mijjieh daarpesjibie vielie gïelen bïjre daejredh dovne grammatihken bïjre, men aaj guktie almetjh soptsestieh.
Læssanamme baalhkah sijhtieh , lissine aktem ahkedh stuerebe stuerebe båeltemasseåasam , darjodh guktie fylhkentjïelte sæjhta stoerre haestemh utnedh daan suerkien sisnjelen .
Dihte lea dåakterstipendiate Saemien jilleskuvlesne jih aamtse lea åarjelsaemien sosiolingvistikke .
Tjåanghkoen aamhtese lea healsoe- jïh hoksefaalenasse saemien skïemtjijidie tjïeltehealsoedïenesjen sisnjelen , vijriesåbpoe evtiedimmie SANKS:ste , tseegkeme saemien healsoepaarhkeste jïh nammoehtimmie ståvroelïhtsegijstie regijovnaale jïh nueliegællan healsoesïeltide .
0,90
Jaepien 2010 170.000 feelijh .
Måjhtijem mijjen maadtojde gïeh dej sijjiej gåajkoe vaarrin .
Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente lea jeahteme dah sïjhtieh gïelebiesieh edtjieh jåerhkedh .
Gosse ujkerdeminie jïjnjesh manneste billieh .
Saemien kultuvre
ISBN 82-992522-0-2
Skuvle edtja pryöveilledahkide vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie ektine learohki bïjre , jïh edtja illedahkide nuhtjedh gosse barkeminie dej uvtemes tjiehpiesvoetigujmie jïh jaabnanvuarjasjimmine .
maam sjugniehtamme , jielemem vadtah .
Dïhte gïele mij åtnasåvva lea kåanstegïele (syntetiske) jallh almetjen .
Dah haestemh daan biejjien leah joekehts systemh gååvnesieh juktie illedahkedaatide vïhtesjadtedh jïh åehpiedehtedh , jïh daatavaårome lea ovseekere jïh / jallh fer båeries .
saemien kroessebaakoeh , mojnesjimmieh , guvvieseerijh
Goh saemiej almetjeveeljeme åårgane Nöörjesne , dle Saemiedigkien ulmie lea barkedh guktie saemiej vihkielommes reaktah jååhkesjimmiem åadtjoeh , mij lea akte våarome juktie gorredidh jïh nænnoestidh saemien kultuvrem , gïelem jïh siebriedahkejielemem , jïh ihke dah ovmessie saemien aerpievuekieh gååvnesieh .
' ese aamhtesisnie 08/150
Saemiereaktamoenehtse lea seammaplïeres öörnegh raeriestamme dejtie dajvide Finnmaarhken ålkolen , goh dah mah Finnmaarhkesne tseegkeme Finnmaarhkelaaken tjïrrh .
Moenehtse edtja raerieh Øvtiedimmie-jih giehtjedimmiedepartementese vedtedh .
Dïhte geerve almetje meatan sjædta stååkedimmesne maanan premissine .
Im daejrieh mejtie vïerrebe hammoem preteritum vejtiestidh jallh mejtie vaenebe bodtem hammojne preteritum barkeminie skuvlesne.
' ese aaj akte vihkeles dåarjoe mij seamma haaran geasa .
Ussjede vielie giehpiedimmieh energijeåtnosne buektiehtidh .
Gååvnese dovne dah mah aerpiegïelem joekoen hijven maehtieh jïh dah mah gïelem nåakebe maehtieh.
Mahte ij naan tuhtjh njaelkies maejstedh voestes aejkien .
Molsehthlaakan 1: 335 tæjmoeh , learoehkidie guhth eah ammesgïelem veeljieh
Gosse soptsestem dotkemen bijre , dellie sijhtem neebnedh dam orre saemien dotkemeprogrammem Nøørjen dotkemeraereste , jih daelie dihte programme lea govlehtimmesne departementinie .
Maehtedh ryöknedh: Baajh learohkh ryöknedh sov åerpenh , aahka gon aajjah , sov fuelhkiem jïh sinsitnien fuelhkide , gööktesi-gööktesi jallh stuerebe dåehkine .
Ibie mijjieh daelie daam maehtieh faalehtidh .
Maahta laavenjasside goerehtallemepryövesne 3. daltesasse njieljie teemine juekedh:
Dah meehtin tjoejeste dejstie smaave miesijste murriedidh mah råavkeminie .
dejpelireakta gaajhki mijjen jieliemasside respekteeredh
øøhpehtimmïelaaken prinsibpe sjædta mij jeahta saemieh , seamma gusnie årroeminie , saemien øøhpehtimmiem åadtjoeh
hijven daajroehtimmie vadta dah jarnge elementh kristeles jaahkoe saemien perspektijveste vuajna .
Saemien jaahkoeøøhpehtimmie byøroe pryøvedh byjjes maahtoem skååffedh dej faagesuerkiej sisnjeli goh kultuvremaahtoe , jienebegïelevoete , saemien gïele- jïh kultuvredaajroe jïh digitale learoevierhtieevtiedimmie saemien jïh nøørjen gïelesne .
Mannasinie daam dorje ?
Jeatjah dotkijh dejstie illeldahkide skreejresovvin goerehtidh mejtie seammalaakan G2-lïerijidie aaj.
Dam ektede nåakebe mujhtesefunksjovnese , kognitijve faktoridie jallh abstraksjovnetsagkesidie (Holm , 2002).
Maahta kaarhtem jïh guvviem tjaalegen sijse bïejedh .
Læjhkan muvhth learoehkidie dåeriesmoere sjidtieh vaastoem jïjtsh baakoej gujmie tjaeledh .
Nov lea båetijen aejkien mijjieh edtjebe mijjen jieledh jieledh .
h / l: Jielemen Jupmele , gaajhkh mijjen buerie åssjalommes tjöönghkebe , gaajhkem mejtie * NN se / sse vaajtelibie jïh rohkelibie:
Læjhkan lohkehtæjja tjuara daejredh mejtie learohkh guarkah mij jeahtasåvva .
Tsevtsemebarkoe reerenassen jïh stoerredigkien vööste:
2.1.1 Mubpien gïelem vejtiestidh jïh universelle grammatihke
raadijosaadtegidie vijriemdidh , jïh joekoen vierhtieh åarjel- jïh luvlesaemien saadtegh raadijosne jïh TV-sne øøvtiedidh
 (Forside) Øøhpehtimmiedirektovrate Bïevnesh goerehtallemepryövenassi bïjre Gïjren 2013 Eejhtegidie mej maanah 1. , 2. jïh 3. daltesisnie Åarjelsaemien (hovedside) Bïevnesh åarjelsaemien Goerehtallemepryövenassi bïjre daan gïjren Gïjren 2013 learohkh 1. , 2. jïh 3. daltesisnie edtjieh goerehtallemepryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie jïh taallegoerkesisnie jïh ryöknemisnie .
gåalmeden lea saemien institusjovnh 1990-låhkoen raejeste muvhth gïelepedagogijhkeds ektiebarkoem sjisjneldh gïeleunnebelåhkoejgujmie europesne dorjeme , sjisjneldh unnebelåhkoeh mah eah jïjtje jiehtieh dah leah iemiealmetje .
Jyönebe iktesth klaasen lihke tjahkasji prihtjegem jovki .
Dah mah leah meatan krïevenassh utnieh maam akt tjaeledh prosjekteboelhken , jïh ulmie lea gaervies maanusem bæjhkoehtidh .
illedahkide jaksedh mijjen utnijidie .
, +47 900 57 123
Saemien gïele akte maadthaarvoe saemien siebriedahkesne .
Mijjieh limh dah voestes mah 9-jaepien skuvlem åadtjoejimh daesnie .
Vuartasjidie rïesegidie guktie såafosne sjïdteminie .
Jis idtjin sïjhth oktegh hajkedh dellie eejhteginie ektine , lohkehtæjjine jallh daakte almetjinie fihkin hajkedh .
Dan mænngan lim gøøkte jaepieh gåetesne mov aahtjan viehkine giele- jih gøølemisnie .
Gosse dam jeahteme , ij gåaredh doerki nelnie veeledidh .
Datne maahtah vielie dan bïjre lohkedh Saemien sijten jaepiegærjesne
 (34a) gåarede guarkedh goh gærja dïhte mij lohki, men mijjen daajroe eatnemen bïjre jeahta eah gærjah
3 ] Mah aamhtesh datne vienhth illedahkem moenin ?
Provgramme akten jaepien jåhta , gusnie dah gieh meatan Latin-Aamerikesne njieljie askh jih gøøkte våhkoeh debpene leah .
Gærhkoe edtja aaj saemien gïelem skreejrehtidh reeremedajven ålkolen .
Guktie tsiehkie lea, dle raaktan eevre geerve guarkedh dan gåhkese mijjieh daejrebe dle gaajhkh learohkh mah saemienlïerehtimmiem sijhtieh, dam sijjen tjïeltesne jallh maajhööhpehtimmien tjïrrh åadtjoeh.
Gosse boelhketjem fïereguhte dåehkesne , dellie gaajhkesh ektesne vihth .
Aevhkie maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh buerebe healsoe jïh guhkebe jielemegåhkoem .
bokstaavem jïh baakoeh bokstaavinie tjaeledh daatovrisnie
Jupmelen nomme lea aejlies jïjtsinie , bene mijjieh birrebe daennie rohkelassesne dïhte aaj tjuara mijjen luvnie aejliestovvedh .
3.2.2 Beaivváš Sámi Našunálateáhter/ Det Samiske Nasjonalteatret Beaivváš (BST) 
Gosse raajesem 57 gïehtjedibie dellie 100% vaestiedæjjijste referaansedåehkesne daam raajesem jååhkesjamme, mearan 55,6% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne daam seamma raajesem 57 jååhkesjamme.
Joekehtehth gosse aktem sjïehteles stoeredahkem råållespïelese veeljh , vuesiehtimmien gaavhtan magkeres almetjh jïh man gellie soptsestimmiesijjieh , mestie man gellie learohkh , learohki åvtedaajroeh jïh dej aaltere .
lea veaksehke
Åejvievuajnoem såemiesmearan vaajeste
Redak töörh diedtem utnieh jïh faamoem utnieh redigeradidh jïh veeljedh maam edtja åehpie dehtedh dejnie sjïere meedijinie , bene riektesisnie dah meedijeåerieh gaahpoeh gaajhkesidie .
Gïeline eadtjohkelaakan jïh öörneldihkie barkedh maanagïertesne lea dannasinie akte hijven strategije juktie ektiedimmieh sjugniedidh , jïh aktem hijvem aktivyöki barkoem buektiehtidh maanaj gaskem gosse dah leah ektesne jïh stååkedimmesne .
Saemien sijjienommh Svahken Sijtesne: http://primusweb.no/things/kart-som-viser-samiske-stedsna/NF/NF.13366-001/image/121253
JOURNALISTEN UNDERVISER
Jeenjesh jïjnjem haarjeneminie taaline geartoehtimmietabellesne .
Akte haesteme gosse ij guhte aktem bijjemes dïedtem åtna aelkedh jïh iktedidh dagkeres laavenjostoem .
Voestegh sïjhtem soptsestidh guktie manne goerehtimmiem hammoedamme, jïh dan mænngan guktie leam illeldahkem ryöknedamme.
Dellie akte (vuj vielie) aate mij mubpien aatine aktan sjædta, jïh gosse veerbedarjome riejries dellie dejtie aktanadteme.
GLSM , kapihtele 5
Vihkeles mujhtedh dah nasjonaale gïehtjedimmieh barre ånnetje vuesiehtieh dej learohki ållesth maahtojste , daajrojste jïh maahtaldahkijste .
Joe dellie goh Barack Obama bievnesi satne sïjhti Demokrati presidentekaandidatine sjïdtedh , dan nedtesæjroe lij joe gaervies .
Prosjekte Flere gjennom (Jienebh tjïrrh) orriji jaepien 2010 .
NoerhteTrööndelage jïjnjh studenth åtna faageskuvleööhpehtimmien sisnjelen laantesne .
Departemeente lea göökte dåeriesmoeretjoelmh bæjjese vaalteme: Vaaksjome dïenesjefaalenassine demente almetjidie , jïh vaaksjome bådtjagïetedimmine dejtie båarasåbpoe almetjidie .
Pressedåarjoe saemien avijsidie , mij kap 335 påaste 75 vadtasåvva Kultuvre- jïh gærhkoedepartementen budsjettisnie , edtja j.g. lissieåasam avijsepubliseremasse saemien gïelesne kompenseredh .
Skreejredh laejhtehkslaakan vuarjasjidh tseegkeme jïh orre siebriedahkefaageles daajroem gaaltijeåtnoen jïh gaaltijelaejhtemen tjïrrh lea vihkeles .
Jïlhts lea onanereereme joe gosse nuerebe dellie daamhtajommes puberteetesne jeenemessh aalka jienebe voerkes onanereeredh .
Åålmege , eejhtegigujmie / dejgujmie mah leah eejhtegi åvteste jïh faadterigujmie ektine , aktem diedtem åtna jaahkoen jieledem jïh vaajesh saarnodh .
Dihte evtiedimmieprosjekte GNEST daennie Snåasesne åådjte 1,2 miljovh kruvnh Prosjekte galka golme jaepieh juhtedh .
Ovmessie badtjah gååvnesieh: tjaetsiebaasereme , silikonbaasereme jallh badtja mestie gåabpatjahkijste .
Andersen , Svanhild ja Strömgren , Johan (2007): Sámelága gïellanjuollggadusaid evalueren .
Lea noerh gïeh gelkieh gïelem buektedh båetije biejjide .
Nuelieulmie balanseereme övtiedimmie:
Dejtie leam jïjtje tabeellese sjïehtesjamme, men vaalteme dejtie veerbide mah Bergsland moeneme jïh mejtie sjiehtieh kausatijve molsedæmman.
Dellie eelkim oktebisnie jarkoestæjjine barkedh , jïh baalte lim lohkehtæjjine Upmejen universiteetesne bielietïjjen .
WCIP2014: ENn veartenekonferanse aalkoealmetji reaktaj bïjre
Dam digitaale maahtoem NTFT ' sne lissiehtidh juktie dïenesjedorjemassem radtjoestidh
Goerem edtja våaroeminie nåhtadidh juktie vihtiestidh learohken maahtoem , vuesiehtimmien gaavhtan bieliejaepievuarjasjimmesne .
TEKST OG FOTO: BIERNA LEINE BIENTIE
Manne leam Aanta .
Saemiedigkien raeriestimmie guktie edtja dåarjoen stoeredahkem ryøknedh 2012 raejeste , maahta darjodh guktie dïhte fïerhten jaepien joekedimmie guektiengïelevierhtijste NTFT unnebe sjædta , bene daan sjiekenisnie dle mijjieh aaj tjoerebe råajvarimmieh buektedh gïeleevtiedæmman , guktie dåarjoen evtiedimmiebielie dan stoerre sjædta goh gåarede .
damta manne dåhkesjem , jïlhts ij leah gaajhkine bööremes
JARKELIMMIE STEEMMELEAHPIJSTE
Dan åvteste eah L2 learohkh seamma goerkesem jïh maahtoem njoelkedassi bïjre utnieh goh L1 soptsestæjjah (Schwartz & Sprouse, 1996a).
Russlaanten saemiej reaktah gorremdidh jïh nuepieh ållessaemien ektiebarkose
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh .
Aamhtesh goh gåvloe , staare- jih jielemeevtiedimmie kultuvren gaavhtan jih prosjekth guktie veasomesijjieh åadtjodh jïjnjh ohtsemi sisnie gååvnesieh .
Råajvarimmie 26 Åarjelsaemien maanagïerteråajvarimmieh ...
Fylhken kultuvre- miehtjie- jïh eatnemevierhtieh våaromem vedtieh jieliemidie mah dååjresh vedtieh .
Fïereguhten teemese learohki evtiedimmiem buerkeste , jïh såemies vihties learohkevuesiehtimmieh vadtasuvvieh .
Råajvarimmie 63 Krïevenasse tjåenghkies væhtaåtnoen bïjre byögkeles darjoemidie
Jis ibie buektiehtamme gaajhkh jaksedh , mijjieh birrebe dïhte copyright-aajhtere mijjem gaskesadta .
Traineeprogramme Buolvas buolvvaj biehkie daennie programmeste .
Dan mænngan pleekeme såajmeni .
Guktie evtiedimmie barkoesijjielåhkosne SDJ-dajvesne?
akte laakevïedteldihkie tjïelten dïenesje mij reaktavåaromem åtna ööhpl .
Glaset har blivit tomt.' Döömedh öövre goh leeredh, maadtojste doeme jïh lïere seerkeme.
Dagkerh struktuvrelle råajvarimmieh aktem radtjoestimmiem klinihkestruktuvreste / gïehteldimmeste krievieh , jïh aaj hævvi aaj maaksoeh , bielelen daate båehtjierdimmiefaamoem giehpede .
Eah hoksebarkijh åadtjoeh soptsestidh dan bïjre maam datne skïemtjejinie lea soptsestih jallh hoksem ohtsedih , jis ih datne leah dam dåhkasjahteme .
Petterssonen bïevnije, lea vaestiedamme gosse goerehtæjja lea dikotomijen mietie gihtjedeminie, mij lea dle tjaebpies jïh mij leah vesties (akademijesne sïejhme ussjelivuekie).
Dah konsultasjovnh vuesiehtin ij lij væljoe reelle konsultasjovnh tjïrrehtidh , juktie raerieh gaavnedh mej bïjre meehti siemes årrodh .
Fylhkestjielth jih Saemiedigie edtjieh laavenjostedh daan barkoen bijre juktie
Aarebi 21,8 mill. kråvnah dåårjeme jaepien 2013 juktie 2. boelhkem tjïrrehtidh Inderøy jåarhkeskuvlesne .
Dan mænngan daejtie gyhtjelasside vaestedh .
Man gellie tsåahka
Råajvarimmie 23 Råajvarimmie juktie dårrehtidh saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman jïh lohkehtæjjaööhpehtæmman saemien gïeline faagegievlesne ...
Island Press , Washington DC .
Juktie eah ovagkusatijvi naan subjeekte vaallah barre objeekth dannasinie agentijve pryövemh maehtieh dejtie vïhtesjidh.
Dïhte vuesiehti dan joe gaavnoes healsoefaalenassese , jïh jeehti lij daerpies aktine kultuvrelle jïh gïeleldh voerkesvoeten bïjre dej saemien nyjsenæjjaj sjïekenisnie .
Aaj laavenjassh evtiedamme aspektese Damtijidh jïh buerkiestidh .
båeries almetjh bööredidh vearolden , vearoldevæhtaj , lopmen jïh daelhkien bïjre soptsestidh Molsehthlaakan learohkh maehtieh guessine minnedh naakenidie jïh dejtie dan bïjre gihtjehtidh .
dab veasoje båatsoeb .
Barkoesijjieh evtiedidh gellielaaketje jielemigujmie
Daamhtaj dah åssjelh tsïnneboetjemen bïjre .
digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne
Dah mah øøhpehtimmiem vaeltieh tjuerieh daejredh dej maahtoeh daerpies dennie saemien siebredahkesne .
Jis geakesje maahta maanan tempem vaeltedh , mohte vihkielommes vuejnedh guktie maanine lea .
Naakenh vuesiehtimmie dejstie leah:bïejstedh/bïejstenidh 'förstöra'/'förstöras' jïh leerhkedh/laarhkenidh 'skada'/'skada sig'.Tjåanghkan luhkie veerbhpaarrh daennie dåehkesne.
Dejnie lea aelkebe sierredimmien vööste jienebh effektijveles barkedh .
Datne aktem faalenassem åadtjoeh .
5.2.1.
gïele- jïh meänkiel ́ide , tjihtje tjïeltine
Learohke maahta sov mielem ånnetji eensilaakan buerkiestidh
- Mannasinie edtjebe steemmadidh ?
Bielieulmieh leah eadtjohke saemien sijjieh gusnie kåanste- jïh kultuvrem vuesehte , kultuvreinstitusjovnh jïh museumh jolle faageles kvaliteetine .
Tjåadtjoehtæjja: Maahtoedepartemeente Stillemeprievesne jaepien 2009 , Ööhpehtimmiedirektovraate bïrresovvi aktem goerehtallemem dåårrehtimmievåaroemistie tjïrrehtidh jïh man jïjnjh saemiengïelen lohkehtæjjah daerpies , g. j. joekedamme dejtie golme saemien gïelide .
Mestie dam gaajhke dutnjien aarmohkevoetem vuesehte ?
Darjoeh argumenth jïjtje juktie steemmereaktoem nåhtadidh , jïh åehpiedehtieh dejtie klaassese .
buerebe " galkoe " goevtesi gaskemsh , jïh akte radtjoestimmie
Maahtoedepartemente sæjhta dej institusjovnijgujmie ektesne mah lohkemem saemien gïelesne faelieh vuartasjidh barkoe- jïh dïedtejuakemem dej gaskem , jïh sæjhta initieredh lihkebe ektiebarkose dej institusjovnij gaskem jïh aaj ektiebarkoe jeatjah institusjovnijgujmie dej dajvine gusnie maahta daarpoe lohkemem saemiengïelesne .
Skïemtjijemaaksoej jïh bijjiemaaksoevaarjelimmien bïjre .
ektesne veedtsin juktie vuelienommh tjøønghkedh mah krievin edtji Slemmestadgeajnoem gorredidh .
Dah jarkelimmieh eelkin juhtedh suehpeden 1. b. 2012 .
Manne daejtie vuekide moeneme, men daerpies jienebe daan aamhtesen bïjre dotkedh.
Joekoen kruana (Mære laanteburrieskuvle) jïh plaave / Byjngetje Nåamesjevuemien jåarhkeskuvle) sektovren sisnjelen dah skuvlh leah vihkeles deallahtæjjah jieliemidie .
Moeri bïjre: 1 .
Gusnie dihte aaksjoe ?
Giesege (20.05 - 15.08) lea vuesiehtimmie fïerhten tæjmoen ts .
Latjkoen ulmie
d. Maana gærjam låhka.
Dellie faangkegåatan Lars Jacobsen Hættan gåajkoe bööti viehkiem ohtsedidh noerhtesaemien Bijbelem jarkoestidh .
Jïh ij leah ajve akte histovrije teehpemen bïjre .
Båatsoeburriejreeremen åejviekontovre Altesne lea aamhtesegïetedæjja Båatsoeburriejståvrose , mearan båatsoeburriejreeremen govhte voenges kontovrh leah aamhtesegïetedæjja dajveståvrojde .
Saemien gielie Svahken sijtesne
Saemiedigkieraerie sæjhta båatsoepolitihkem vijriesåbpoe evtiedidh aktine orre saemiedigkiebïevnesinie båatsoen bïjre .
Tjïelte vååksje voestes dïhte lea reaktoes aejkiemieresne båateme , jïh jis naemhtie dellie lïeneståvrose jeatjah paehperigujmie seedtieh .
aejkien njaamedh gosse govlimh guktie Elsa eadtjo
V. b.) Faepmie Fatmomakke (Vilh .
Maehtebe aaj vïenhtedh naemhtie aaj gosse nulle objeektem raajesinie utnebe.
Maehtebe aaj jiehtedh raajesh nulle objeektine dan åvteste eah nuekies inputem raajesijstie nulle objeektine åådtjeme, jïh G1 grammatihkem nuhtjieh gosse raajesh veeljieh, mij sæjhta jiehtedh maehtebe sovmedh daesnie nænnoestimmieh gaavneme mah dåarjoehtieh illedahkh hypoteeseste Full access gååvnesieh.
lohkeme-jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh
Jeatjah vaedtseme-jïh sygkelegeajnoeh:
Dïhte lea fïerhte persovne nænnoste jis aktem dejtie nasjovnell unnebelåhkojde govlesåvva jallh ij .
Inderøyen tjïelte
Muvhtene maahta sveerjen baakoem oskuld / ovskåaltoe govledh , dan bïjre gie ij leah seksem åtneme .
maallh baakoestæmman , intonasjovnem , baakoesojjehtæmman nuhtjedh jïh jeereldihkie raajesesåarhth govlesadtemisnie
' i bæjhkoehtimmine aalkoealmetji reaktaj bïjre jïh dejnie dynamihkeles evtiedimmine EN .
Learohki evtiedimmien gaavhtan lea joekoen vihkeles veele barkedh learohki ryöknemedarjomigujmie dej voestes jaepiej skuvlesne .
vuejneme , gïele / soptsestimmie , åådtjeme aajlaskaara , gelliesåarhts learoetsagkesh jïh bieljehtstjelmehtsvoete
Eah eejhtegh reaktam utnieh ijje jiehtedh hoksese jis maanam håksa laaken psykiatrijen tjoeremehokse mietie (LPT).
Jis guvviedimmieprogrammem jallh åehpiedehtemedïrregem nåhtadieh , tjuerieh fijlide vøørhkedh guvvieformatesne goh jpg jallh jpeg .
Maajhööhpehtimmie lea jeenjemasth akte råajvarimmie aalkoealmetjijstie orreme, gosse juhteme staaride lea innovatijve lïerehtimmiehammoeh krïeveme.
Regijonaalh bïhkedimmieh dej nasjonaale bïhkedimmiej bigkesåvva jïh meatan dennie
- Goh akte illedahke daehtie goerehtallemistie dle Saemiedigkie raeriestimmiejgujmie båateme göökte vihties råajvarimmide , mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta , guhte dïedtem åtna saemien maanagïerti åvteste .
Toelhkestidh ...
Daamhtaj irhkeme aalka gosse mådtan bïevsterh dåehkesne .
Daate aktem faatoes goerkesem jïh tjiehpiesvoetem vadta ryöknemistie .
Tjoeperdimmieh maehtieh dan stoerre sjïdtedh guktie buerie jielede jamhka .
Daam barkoem tjoerebe darjodh nöörjen åejvieladtjigujmie ektine , dej prinsihpi mietie mah åvtese båetieh reerenassen stoerredigkiebïevnesisnie .
Dah leah akte vihkeles bielie dejstie soptsesijstie saemien jieleden , kultuvren jïh histovrijen bïjre ovmessie bieline laantesne .
Juvrh voenesne beapmoehprodusjovnese lissiehtieh mohte aaj nuepiem vadta motsjovnese jïh rekreasjovnese .
Næjla: Dellie leam manne dov jyøne .
Hanne-Lena Wilks , Åarjel-saemiej maanagiertesne , maanaj ektine: Nihko-Laara Påve Wilks jih Hilma Dunfjeld Mølnvik .
maahta .
dela sigitr:NEG 'När man ska sätta spån och spänna ut bällingarna då måste du passa dig så att inte spånen spricker och delar sig.'[Saerniestæjja 6] Gosse daam paarrem ohtsedamme dellie akte paarrebielie akten saerniestæjjeste åådtjeme jïh mubpie paarrebielie mubpeste saerniestæjjeste.
Daate lågge maahta aaj akte oktegimse lågge årrodh , vuartesjh www.lex.no/vurdering .
Saemiedigkien akte diedte ihke saemiej histovreles åtnoe laanteste jïh vierhtijste , dovne goh aktegs almetjh jïh åålmege , seamma jååhkesjimmiem åådtje goh mubpiej åtnoe .
saemien teeksth viertiestidh jeatjah aalkoeåålmegi teeksti jïh aamhteseprovsateekstigujmie jïh dejtie vierhtiedidh kultuvren muhteste
Fylhkentjïelte mieride beaja dan fylhkentjïelten gïehteldæmman .
Gööleme- jïh mearoegaedtiedepartemente sæjhta laakeproposisjovnem buektedh mij våaromem åtna daan siemesvoetese jïh jååhkesjæmman Saemiedigkeste tjaktjen 2011 .
Guktie voestes raajese vuesehte , dellie edtjieh staath gosse orre reaktah buektedh dajvide gusnie maahtah saemij mojhtsh gååvnesidh , tjilkedh mejtie daerpies sijjid lh jeatjh laakan viehkiem vedtedh laaken tjirrh .
Staaten aerviedimmie dejtie frijje baalhkide , leah tjåanghkan 49,505 mrd. kråvnah fylhkentjïeltide , joekedamme 22,65 mrd kråvnajgujmie skaehtine , jïh 26,855 mieriedåarjojne jaepien 2011 .
jijtjemieli bijre gåessie tjïelth ohtsedamme .
Sïejhme gaskem gaektsie jïh luhkiegöökte pryövenassh vaeltedh .
dåarjege-øørnemh bueriemdidh , saemien musigkem jïh orre musigkehammoeh saadtesidh
Keskitalo soptsesti Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan orreme ryöjredimmine daan tjaktjen veartenekonferansese aalkoealmetji reaktaj bïjre (WCIP 2014) maam EN:n generaalekrirrie öörnede .
Gellie jaepieh lij åvtehke åarjelh-saemien skuvle-kovmiteesne .
Vïjhte dejstie byjrehtæmman bööresovvin , jïh golme bæjjese vaaltasovvin aspiraantine .
Væhtah leah hammoedamme faagen åejviesuerkiej dåaresth , jïh våarome lea maahtoeulmide learoesoejkesjisnie .
Daate sæjhta mijjen åejvieulmiem tjerkebe nænnoestehtedh mij lea akte nænnoes jïh gellielaaketje jieleme mij våaromem beaja monnehke voenges siebriedahkide gusnie almetjh sijhtieh årrodh .
Akte tjåenghkies alkoerïjhkemoenehtse noerhtedajvebïevnesen aalkoealmetjedimensjovnem dåarjede .
Voestegh tjoevere -ht- sliejhtedh, dan mænngan daerpies -n- lissiehtidh jïh dan mietie aaj tjoejemolsemem utnedh.
 (Medtie 0,6 mill. kråvnah tjaktjen 2011) Daan mearan ij finansieradamme voernges vierhtijste .
URBAN ENGVALL KÄLLA: KOLONIERNA .
Daate akte reakta laaken mietie mij ryöhkoe abpe dam jaepiem dïhte noere 21 jaepieh illie .
b) tjïelkesth eensilaakan guktie voessem tsagkh .
Mænngan orre kriterijedaatah jaapan 2012 , riektes almetjelåhkoem 01.07.2011 , jïh orre årrojeprognosem krööhkestamme , dle realesjïdtedimmie ovrehte goh aerviedamme Ekonomijestrategijesne 2012-15 (FD .
• Laavenjostoem åarjelsaemien gielejarngigujmie evtiedidh jïh öörnedidh Akte vihkeles laavenjasse Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltese lea dïhte laavenjostoe Snåasen tjïeltine orreme , juktie dam åarjelsaemien gïelejarngem Gïelem nastedh bæjjese bigkedh .
Jïh åå jïh damta satne goh buere buerebe sjædta dle gujht geerjene (gierjene) sjædta annegh maahta vaedtsedh .
Daltese 2
Jis pryövoe jïh vuekine dam darjodh maam hijvenlaakan damta jïjtsasse dellie aaj hijven damta dïsse gïem tjuvleste jïh gijhkerde aaj .
250 kråvnah
Lïeneståvroe barka lïenen aarvoes sjædtoeh jïh juvrh gelkieh gorredidh .
soptsestidh mejtie seamede jallh ij , jallh vierhtiedidh dan bïjre mij heannede mejtie åssjalommesh dan bïjre saatnan .
bigkebe , juktie almetjh foeresjidh staareste staarese , bielelen klijmagaassh gåglodh mah planeetem " fuckede " .
Akte seammaleejnes vïhtesjadteme , vuesiehtimmien gaavhtan man gellie mah dïenesjeinstitusjovnine saemiestieh , jïh man jïjnjem saemien aamhtesegietedïmmesne nåhtede , sæjhta aaj nuhteligs årrodh .
Korrespondasegymnase jïh almetji jilleskuvle
Eeke ij leah daerpies ööhpehtimmien gaavhtan Mære Laanteburrieskuvlesne , mij daan biejjien gïehteldimmiedïedtem åtna eeken åvteste .
Dah lïhtsegh gelkieh baakoem rïektes suffiksine veeljedh, njieljie baakoehammojste.
Skuvlen skïemtjesåjhtere jallh healsoesijjien noeride lea hijven sijjie gusnie maahtah aelkedh .
Noereportalem www.ungint.no vijrebe evtiedidh
Giesege jïjnjh kreekh desnie .
Jalhts protokolle storre fleksibiliteetem nasjovnale sjïehtedæmman vadta , dle dïhte aalkoealmetji reaktide veaksahkåbpoe dorje , gelline suerkine .
Råajvarimmien bïjre: Jaepine 2011 jïh 2013 dle dovne reereles jïh politihkeles tjåanghkoeh orreme Saemiedigkine , Maahtoedepartemeentine jïh Orrestehteme- jïh Reeremedepartemeentine .
saemien veasomevoenine mobijlejuhteme jïh gamtebaantebigkeme buaranidh
Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh lïerieh .
Råårhkesje / rååtkesje
Mij dellie daate jeahta?
Daam maallem nåhtadamme mubpiegïelelohkehtimmesne saemien gïelesne , jïh dam annje daan biejjien nåhtede .
Aerebi goh mååhtedimmiem dåhkasjehtedh dellie moenehtse maahta jeatjabidie goh mååhtedæjjide nuepiem vedtedh dam åadtjodh lahtestidh .
Learohke daamtaj jienebh orre baakoeh jïh lahteseh nåhtede .
Gukt [ ie ] dle gosse gïjrege jis dle ?
Maahtam buerkiestidh mejtie akte sijjienomme lea akte eatneme jallh akte tjaetsieåerie .
Gunvorese jih Hansese Tijje ektesne soptsestalledh .
Govlelehtimmieraeriestimmiej våarome lea stoerredigkietjïrkijh jïh reerenasselïhtsegh orre pensjovneöörnegem åådtjeme tsïengelen 1. b. raejeste , mah våaromem utnieh dejnie seamma prinsihpine goh orre aalterepensjovne almetjetrygdesne .
Dennie svïenske tjåanghkoegærjesne konferanseste nænnoestimmie lea naemhtie:
' sne sjeavohtsvoetediedtem utnieh Dah råajvarimmieh evtiesuvvieh aktene laavenjostosne maanagïertine , skuvline , learohkigujmie jïh eejhtegigujmie / dejgujmie mah eejhtegi åvteste .
Jis fokusem åtna luhkide jïh aktide ajve gosse edtja maam akt ryöknedidh jïh stuhtjh bæjjese bïejedh , fokuse fer jïjnjem stuvresåvva laavenjasside loetedh .
Jis jïjnjesh lidie gieh fealademinie , joekedidie guelmiedahkide .
6 njaalmeldh nuhtjieh , dellie jienebh mah gïelem tjaaleldh maehtieh .
möölehtimmieh darjodh praktihkeles goerehtimmine , jïh matematihkeles maallh formuleradidh våaroemisnie dejstie vïhtesjamme daatijste
Muvhten jaepien jïjnjh mijjeste , dellie såekieboelte öövre provnelaaketje .
' i konvensjovnen bïjre biologeles gellievoeten bïjre daesnie .
Jeatjah lohkehtimmiedarjomh .
Hijven voestes iereste dåakterinie jallh jeajtah hoksebarkijinie mejtie goerehtimmide jïh båehtjierdimmide dorjeme .
- Saemiedigkieraerien mïelen mietie dle vihkeles saemien siebriedahke jïh saemien ektievoete edtja gaahpode , toleraante jïh feerhmeles årrodh .
Dellie meehtin aalkovistie lïeredh .
Saemiedigkie edtja gïelejarngigujmie ektine gaskem jeatjah sjïehteladtedh lissiehtamme laavenjostose , guhkiebasse evtiedidh daan beajjetje gïelejarngetjåanghkoeh , faageles gaavnedimmieh öörnedidh , viermiem tseegkedh jïh strategijh evtiedidh juktie learojde saemien gïelesne dåårrehtidh , jïh maahtoem lutnjedh vierhtiealmetjidie .
plaerieh (Avvir , Sagat , Snåsningen , Daerpies Dierie
Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh , akte tjaaleldh jïh akte njaalmeldh
Im leah barre åarjelsaemien lohkeme , dovne jeatjah saemien gïelh , såevmien gïelem , lingvistigkem jïh såemies jeatjah aamhtesh .
Gærhkoetjåanghkoe Saemien gærhkoeraeriem tseegki jaepien 1992 .
Saemiedigkie lea latjkoeh dorjeme sïeltigujmie Kreativ Industri , Bedriftskompetanse jïh Consis , guktie edtja dam praktihkeles barkoem darjodh .
Dellie kanne galhkuvegïetedimmesne rååresjibie , åvtelen Eatnemereeremen direktovraate soejkesjem jååhkesje .
goltelidh jïh lohkedh teeksth jeatjah saemien gïelijste , jïh soptsestidh mij dïhte seamma jïh mij dïhte joekehts
Ringkh varki gosse sjiehteles giesiebarkoem gaavnh .
Dov steemme maahta jienebelåhkoem jarkelidh !
Åejvieaamhtese lea kruana økonomije jïh giefiesvoetem unniedidh .
Laanteburrie-jïh beapmoedepartemente
8. jih 9. daltesisnie nasjovnale pryövenassh tjïrrehtieh skïereden 15. b raejeste golken 9. b raajan .
Juktie faageskuvle jïjtse sektovrinie sjïdteme , dle 18,2 mill. kråvnah sertiestamme 2. sektovristie 4. sektovrasse Faageskuvle .
Gosse manne barre vïjhte gaavneme.
Krievemh daajrose sijhtieh læssanidh dejtie jeanatjommes barkojde jïh jieliemidie båetijen aejkien .
Fealadasse Nöörjesne aktem vöörhkeldh vierhtiem åtna
1-9 daltese
Vuartasjidie dan aktegs krirrien re klaamide: Mij lea åejviedïjride ?
Bïhkedimmesne guktie edtja vierhtiedidh / fasitisnie buerkiestamme guktie edtja pryövemen fïerhtide laavenjasside tjaalasovvedh .
Penšuvdna galgá addojuvvot lassin álbmotoaju ahkepenšuvnna .
Daate lea vielie goh nuktehtjevoete .
Guvvedh aktem spealem gusnie 48 mierieh .
gaajhkh learohkh reakam utnieh fysisk - jih psykososialt byjresisnie årrodh mij healsoem , trååjjedahkem jih øøhpehtimmiem åvtese guedtieh ?
Fysiske haamoe öövre konkreete.
Ryökneme siebriedahkefaagesne lea maehtedh nuhtjedh jïh viertiestidh , analyjseradidh jïh åehpiedehtedh statistihkeles taalematerijellem mij evtiedimmiem jïh jeerehtsem vuesehte .
Jienebh haamoeh.
Gååvnese goerehtimmie gusnie kinetihke learohkh, mah eenngelske gïelem lierieh, nulle objeektem jååhkesjieh tjaelemelaavenjassine (Yuan, 1997; Zobl, 2004).
laahkoeh nuhtjedh lïhke maadtoeladtjide
Bievnieh learoehkidie mij joekehts aarvoeh , jïh guktie aarvoeh maehtieh joekehtslaakan vååjnedh , ovmessie vuajnoen mietie .
Båetijen aejkien edtjebe mijjen jieledh jieledh .
Akte bielie gïelestruktuvreste jïh grammatihkeste lea joekehts dejnie saemien gïeline , jïh lïerehtimmie tjuara dam gorredidh jïh aaj lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie joekehts gïelide .
Saemien parlamentarihkeles raerien ståvroe sjæjsjele gie baalhkam åådtje .
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente Dïhte barkoe saemien jarkoestimmiejgujmie jïh sjïehtedimmine tjaalegijstie gyrhkesjæmman , lea Gærhkoeraaran / Saemien gærhkoeraaran bïejesovveme .
iejtohte - eajtohte , båastoe otnjegem vualka gaejvielidh - gejvielidh , bovtsem dåastoehtidh jïh rïektes otnjegem stuvredh gaejvide - gajvijide , gajvije lea bovtse mij sæjhta jïjtse haaran vuelkedh
Guarkedh maam jeatjah jiehtieh jïh maehtedh jïjtsh åssjelh åvtese buektedh lea vihkeles biehkie muvhti gïelemaahtaldahkese .
Joekoen maehteles
‐ eksamenevaestiedassi vuarjasjimmien bïjre
ulmie ij leah gaajhkesidie seammalaakan darjodh , men aajkoe lea maanide voerkes darjodh jïh dej dahkoe vuekiem dåarjoehtidh , guktie dïhte aktivyöki barkoe mubpiejgujmie hijven jïh aavojne sjædta .
Vaeltieh våaromem laavenjassine goerehtallemepryövesne , jïh baajh learohkem buerkiestidh guktie satne taalh stoeredahken mietie veesmie .
1.8 Kontrolle jïh vaaksjome
Mijjieh sïjhtebe regijovneraeriejgujmie jïh aktegstjïeltigujmie laavenjostedh regijovnale evtiedimmieråajvarimmiej bïjre .
saemielaaken gïelenjoelkedassh vedtieh otnegidie gïeleldh reaktah gosse ovmese byjjes organidie gaavnedieh .
laahkoeh dan lihke maadtoeladtjese nåhtadidh jïh soptsestidh mij neebne lea
Naemhtie maahtah raeriejgujmie båetedh
Vijriesåbpoe dle gåevieh nåake orreme dovne horisontale jïh vertikale , jïh gellie gaejvemh orreme .
Bæjhkoehtimmie reksisivjonij bïjre gusnie saemien reeremedajvem mealtan aaj saemiengïelesne dorjeme , g. j. saemiej avijsidie .
Daesnie naan raerieh mejtie maahta pryövedh .
Prosjekth edtjieh reektedh mejtie ulmiem jakseme , dah vihkielommes illedahkh jïh veanhtadamme effekth .
Iemie Saemiedigkie dam bijjemes dïedtem åtna gïeleråajvarimmieh iktedidh jïh dïedtem joekedidh .
Sitaate jïh gaaltijh mearhkodh
Dåehkie d - Tjåervien mietie Giedtesne learohkh edtjieh gihtjedh , guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh bovtsen aevsijste jïh bovtsijste tjåervine .
Saemieraerie Saemieraerie akte ektiesaemien kultuvrepolitihkeles jïh politihkeles institusjovne , dannasinie dïhte akte laavenjostoeåårgane dejtie saemien siebride Såevmesne , Nöörjesne , Sveerjesne jïh Dennie Russiske Føderasjovnesne .
Saaksenvaellesne hov lij griense .
Lohkehtæjja mij åarjelsaemien gïelesne øøhpehte , skuvlesne barka .
Fïerhtene dajvesne joekehtsh goerh .
Ööhpehtimmielaake reaktam vadta saamastallije maanide jïh noeride , lïerehtimmiem saemiengïelesne åadtjodh skuvlesne , men gaertjiedimmieh laakesne jïh dæjpeles haestemh aktem hijven faalenassem heerredieh gaajhkide maanide .
Vijrebe evtiedimmie ektiefaalenasseste / dongkemeskovhte fylhkesne: Sertiestimmie vihties ruvtijste dongkemeskovhtese Iktedimmie byøgkeles maakseme skovhtijste .
Learohkh gelkieh maehtedh fïerhten beajjetje aamhtesi bïjre soptsestidh , vuesiehtimmien gaavtan: Lyjhkedskreeki , dåarjelekreeki , beapmoej , njoetske beapmoej , jurjiehtimmien jïh saemien beapmoej bïjre .
maereles lohkemestrategijh veeljedh
saemiej learoevierhtieh
Maaksoe 50.5 mill. kr. , raereste 15 mill. kr jaepien 2012 , jïh aktem beetsuvedåarjoem 4.5 mill kråvnine jaepien 2013 .
polske, soemen jïh svïenske leah.
Fylhkesne jïjnjh regijovnale jeerehtsh , dovne jielemestruktuvresne jïh årromemaallesne .
Samisk skole i plan och praksis .
Doekeme lïhke fuelhkiej jïh paarrebieliej gaskem eah maehtieh våaroeminie årrodh juktie gïehtelimsdåarjoem aerviedidh .
Dan gaavhtan vihkeles våaromem biejedh guktie faalaldahkem saemien maanajgïerth tjïrkedh jïh aaj kvalitete maanajgïertesne noerhte- , julev- jïh åarjelsaemiengïelij dajvine jïh dovne stuerebe staarine .
Gaahpoe-sïjjie saemien gïelesne
Faage nöörjen dejtie learoehkidie mej saemien voestesgïeline lea akte faage kultuvregoerkesen , govlesadtemen , skearkagimmien jïh identiteeteevtiedimmien bïjre , jïh seahkarimmiem evtiedidh jïjtse jïh mubpiej kultuvrese .
Goh goerehtimmiedåehkien illedahkem sosiolingvistihke goerehtimmeste vuejnebe dellie 94,4% vaestiedæjjijste daaroen/svïensken gïeline byjjenamme, mij vuesehte mahte gaajhkine vaestiedæjjah guektien gïeleldh fuelhkine byjjenamme.
Hasselbrink leah dejtie paarride ektiedamme barre akten dåahkan.
Misjovne jïh økumenihke
Learohkh edtjieh gaskeviermiem nåhtadidh juktie vielie bïevnesh aamhtesen bïjre gaavnedh , jallh vuesiehtimmien gaavhtan aktem bïhkedassem saemien beapmose gaavnedh .
aernie tjïrre moerh aernie-gierkieh nasteme-klaahka prïhtjh-giebnie dålle gïemhpestahke snjåajpelh sjïjlh noffelh govnh soeve
Konferansesne edtjebe disse haarjanidh dæjpeles haarjanimmiej tjïrrh jïh workshop ' ine , mijjieh edtjebe aaj mijjen jïjtsh reaktaj bïjre lïeredh maehteles almetjijste daennie suerkesne .
Aamhtsesalkehtimmie fylhkenraaran
Provsjekte lea soejkesjamme göökte gïelebiesieh jaepesne golmen jaepien .
Veeljijh mah dam sïjhtieh , maehtieh åvtelbodti tjaatsestidh mietsken 10. biejjien raejeste dan minngemes bearjadahken raajan veeljemebiejjien åvtelen .
Baajh dov rïjhkem båetedh , baajh dov syjhtedem sjïdtedh !
Dïhte ulmie åejvieladtji saemiepolitihkese lij badth saemide veaksahkåbpoe darjodh goh dåehkie .
Mieriedimmie Finnmaarhkekommisjovnen jïh Miehtjiesdajvedåapmestovlen bïjre Finnmaarhkese .
Taallh vuesiehtieh maanalåhkoe saemien faalenassine maanagïertesne ånnanamme , 925 maanijste 823 maanide .
Illeme aarhskuvlelohkehtæjjaööhpeh
Lissine dle dah mah nåakebelaakan guvlieh dåeriesmoerh utnieh jeatjah almetjigujmie årrodh , jïh meatan årrodh soptsestimmine .
Dah åarjemes åarjelsaemieh Nøørjesne maehtieh minngeben jaepien raejeste dan voestes aejkien saemien bïhkedassem hïejmesijjesne åadtjodh .
b. Daate sæjhta akte prijoriteradamme barkoe årrodh 2012 .
Daajpeli aaj .
Daaroedehtemepolitihke veaksahkåbpoe sjædta 2. veartenedåaroen raajan .
9 persovni mietie sojjehtieh, dovne tempusehammojne presens jïh preteritum.
Dellie munnjan dijre bøøti jis edtjti skuvle juhtiehtasse båetedh , dellie manne dam sijjiem tjoeverim ohtsedh .
goerehtalledh mah vaaroeh jïjtje veeljie jïh faageles jïh etihkeles argumenteradidh dej veeljemi bïjre mah maehtieh viehkiehtidh aktine monnehke åtnoemaalline
Veartesjh lissiem .
Dah illedahkh pryövenasseste edtjieh maehtedh bïevnesh vedtedh learohki bïjre gaajhkine maehtelesvoetedaltesinie .
Guktie nomme jeahta , dle Sïjti Jarnge lea dan saemien siebriedahken jarnge .
Sveerjen reerenasse , myndigheeth , darjomessijjieh , j. j. Aktine tjoerebe barkedh jïh dïedtem vaeltedh nænnoes evtiedæmman .
Eejnegen seamma deahpadimmie, men raajesisnie (33a) barre akte argumente.
V. b.) Sjeltie Åsele (Åsele V. b.) Sjädtavaellie Sundsvall (Sundsv .
Kultuvre gaajhkide Miljarde kråvnah edtja biejedh guktie kultuvre jienebidie jaksoes sjidtedh jih dah barkoetsiehkiem dejtie kultuvrebarkidie buaranidh .
Goh mubpiengïelen soptsestæjja jïh lohkehtæjjine maahtam nænnoestidh saemiengïelen funksjonelle morfologije lea haastadihks lïeredh.
Maahta aaj bïhkedidh guktie naakenem maejstedh .
Saemiedigkie akten aejkien skraejriem veelti aalkoealmetjekonferansese Alta 2013 , jïh gaajh jïjnjh vierhtieh nuhtjeme juktie tjirrehtidh jïh meatan årrodh Altesne 2014 , jïh tjaktjen veartenekonferansesne maam EN öörnedi .
Maahtoeulmie 2. jaepiedaltesen mænngan
Direkte objeekth (27) 
Noerhte-Trööndelagesne ovmessie öörnedimmieh utnebe: Tjïelten / gasketjïelten , fylhkentjïelten , jallh akte tjïrrh-juhtije dïenesje mij maanaj-jïh noerigujmie barka aarhskuvleaalterisnie , maadtskuvlesne , jåarhkeööhpehtimmesne jïh geerve almetjigujmie .
Maajh-jaevresne lea kultuvre-såafoe jih Sijtie Jarngen aaj diedte desnie jih aaj ekti vøøki barkoe .
, Daasta berteme 2000
Daate sæjhta jiehtedh gïelejarngh jeenjemasth leah meatan jïjtse darjomem stuvrieh .
Learohkh gellielaakan voejhkelieh , jïh reklame-jallh doekemesplakatem pc-esne tjaelieh viehkine teekstegietedimmieprogrammijste .
Nej, nytt vin häller man i nya säckar.
Dej baalte nyöjtetje noerhtesaemien tjohpine jïh dah mubpide almetjidie vuartesjeminie gïeh Jeesusen bïjre tjåadtjoeh .
hïejmesne jïh dov darjomessijjesne nuhtjedh
Vulle feavrose ruahta .
Magkeres gyhtjelassh sijhtieh vihtjesijidh jih magkeres guvvieh saemien noerijste sihtieh vuesiehtidh ?
Price: NOK 95,00
Buektiehtimh aaj gåetieluhpiem skåårvedh guktie gaajhkine riejries sjidtimh .
Dah sjïekh mannasinie abortem darjodh maahta jïjnjh årrodh .
Vuelieh jïh tjïhtesh
Mov lea stoerre tråamhpoeh kråahpe jïh slabnjoeh hovre .
p.
Sveerjesne lea 51 sïjth , skåejjiesïjth , vaeriesïjth jïh konsesjovnesïjth .
Daate aaj akte fåantoe man åvteste kaanne G2 soptsestæjjah eah raajesidie jååhkesjamme.
Åejviesuerkie taalh jïh algebra lea taalegoerkesem evtiedidh , jïh daajroem åadtjodh guktie taalh jïh taalegïetedimmie leah meatan systeemine jïh maalline .
Dah gïeh satnem damti , idtjin tuhtjh mij luste dam råakedh .
Mijjieh tjoeverimh gaajhkine øørnedh .
Noerhte-Trööndelage edtja vååjnedh goh fryöjstehke jïh båetijen aajkan sjïehtedamme .
Gïehtjedimmiebiejjien minngiegietjesne bïhkedimmiem bæjhkohte guktie gïehtjedimmiem vierhtiedidh- / fasitem laavenjasside dennie PAS sijjesne (Prøveadministrasjonssystemet).
Sjïere fonologiske væhtah, mah baakose lissiehtamme goh prefikse, infikse jallh suffikse.
Akte lïenghke dåehkiesæjroen vuelielisnie man nomme lea , desnie maahtah tjeakoeslaakan reektedh , jïh aaj jis sïjhth buerkiestidh mannasinie datne vienhth dåehkie byöroe destie vaaltasovvedh .
Bøla-bovtsem vuartasjin Gosse numhtie barkeminie , dellie hijven ånnetje eejehtalledh .
saemien dïejvesh daaroen dïejvesigujmie viertiestidh
Gaajhkh learohkh giej saemien voestesgïeline , saemien 1 gelkieh tjaaleldh eksamenem tjïrrehtidh Jå 3 mænngan studijeryöjreden ööhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose .
10 3 .
Dunfjeld , Anne-Lise: Kreekh gaertienisnie , Dialecta 2004
Dah krosseskaavtegh = dah barkoe åårganh .
Saemiedigkie nasjovnale strategijh dåårje juktie dåvvoden råajvarimmie buektiehtidh giehpiedæmman klijmagaassijste .
Slabakova (2016) neebnie soptsestæjjah mah abpe jieleden aerpiegïelem nuhtjeme seamma gïele-evtiedimmiem utnieh goh soptsestæjjah jienebelåhkoen gïelesne.
Gosse eensebe gïehtjedamme dejtie haamojde mesnie göökte transitijve akte orre dåehkie transitijvi veerbigujmie jïjhteme.
Buerkesth daejtie lahtesidie: Parlamentarisme Staaten reereme Koalisjovne
Nasjonaale gïehtjedimmieh saemien paehpierasse tjaala .
tjaalegh tjaeledh tjïelke aajkojne , hijven struktuvrine jïh ektiedimmine
systemh bïejedh juktie energijem stuvredh jïh vååksjedidh Energijeråajvarimmie daennie barkosne dan raajan lea medtie 85 mill. kråvnah boelhken 2007-2014 (meatan Enova dåarjoe) gusnie veanhtadihks tjåenghkies energijegiehpiedimmie sjædta 8,8 GWh fïerhten jaepien .
Manne sïjhtem referansedåehkien illeldahkh vuesiehtidh aerebe goh goerehtimmiedåehkiej illeldahkh vuesehtem.
FASCINERANDE INFORMATION
Lopmesne stååkedeminie derhviegåetien lïhke .
Akte dejstie råajvarimmijste maam Fylhkengærjagåetien
sæjhta vuesiehtimmiem darjodh gaajhkh bïevnesh maam åarjel- jïh juelevsaemiengïelesne gååvnesidh .
Gosse projektese bååstede vïjlele
Tjïelteståvroeveeljemisnie 2007 61,2 5 meatan .
Illedahkh vuesiehtieh referaanse 100% raajesijstie objeektine jïh pronominelle objeektine jååhkesje, mearan goerehtimmiedåehkie 86,6% raajesijstie objeektine jïh 94,4% raajesijstie pronominelle objeektine jååhkesje.
aaj NSB .
Göökte jeatjah prinsihph, mah maerele daennie tjaalegisnie, leah thetakriterije jïh abstrakte kasush.
SG veanhta gaajhkh almetjh seamma aarvoem utnieh , jïh sæjhta gaajhkh rasismen jïh sierredimmien vøøste gæmhpodh .
Vaedtsede tjåanghkan dåehkine jïh digkiedidie jiehtegem .
Saaljen dorkemh
Vielie goh 700 teermh leah jååhkesjamme Saemiedigkien gïeleståvroste .
råajvarimmieh duedtedh mah almetji jïh byjresken
Baajh learoehkidie jaabnan saernijste saarnodh åenehkslaakan .
Gusnie dihte ebrie ?
Dah lopme-vaeriej bijjelen vuemien mietie dåvvese .
lahtestidh , goh jielemesiebrieh , jj .
Dïhte veeljemeræjhtoeaalkove TV .
Fylhkenålma aaj gellie råajvarimmieh åtna maanide , noeride jïh geervide åarjel- jïh julevsaemien dajvesne , vuesiehtimmien gaavhtan råajvarimmieh maanagiertine , gïelelohkehtimmie jïh gïelebiesieh .
Jijnjemesh lin påajhkh , ajve akte niejte .
Daejtie pryövemidie tjuara darjodh .
Doh taalh parentesesne vuesiehtieh man gallesh learoehkijstie mah saemien voestesgïeline åtneme.
Persovnebïevneshlaaken mietie datne reaktam åtnah akten aejkien kalenderejaepesne bïevnesh åadtjoeh mah persovnebïevnesh laantedigkien lea registreereme dov bïjre .
Tuhtjieh lustebe jïjnjesinie ektine årrodh , juktie Sveerjesne medtie golmeluhkie skyllememaanah .
Maahta aaj dåastovem bïeljelidh gusnie p-pillerem åadtjodh .
Aartigkele 24 Jis bovtsh akten rïjhken båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste leah nubpene rïjhkesne konvensjovnen våaromen namhtah , jallh jis bovtsh jïjtsen rïjhken båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste leah aktene dajvesne konvensjovnen vuestie , dellie båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka bovtside bååstide luhpehts gåatomedajvese varki juhtiehtidh .
Dah learohkh edtjieh aaj nasjovnale pryövenassh ryöknemisnie saemiengïelesne tjïrrehtidh .
Jïjnjesh vïenhtieh daate darjoeji guktie dïhte dan lyjhkedihks sjïdti .
Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme dam saemien perspektijvem voebnesjieh
11 5.2
Åtnoe saemien gïeleste healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnine Gaajhkesh mah sijhtieh saemien nuhtjedh juktie jïjtsh iedtjh vaarjelidh aktene regijovnaale jallh voenges byögkeles healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnesne reeremedajvesne , reaktam utnieh dïenesjh åadtjodh saemiengïelesne , dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh .
Goerehtimmiedåehkesne vaestiedæjjaj gaskemedtieaaltere 48 jaepien båeries, jïh 50% vaestiedæjjijste aaj vaestiedieh abpe skuvletïjjem saemien gïelem lïerehtimmiem åtneme.
Daate illedahke sjeahta hypoteesese man nomme Bottlenech Hypothesis (Slabakova, 2016) maam soptseste maam gïerve jallh aelhkie mubpene gïelesne lïeredh.
 (94) Mij vad bijjie upp jïh och mij vad vuelie ner daan?
JEATJHLAAKAN DAAN JAEPIEN ?
Thomas jïh Danica edtjieh geerve almetjinie sjïdtedh fïereguhtene bielesne dehtie tjåenghkies veartenistie .
 Sjugneden tjiehpiedæjjah: manusetjaelijh, musihkedarjojh, svihtjemehammoedæjjah, scenebïhkedæjjah, vaarjoehammoedæjjah, scenehammoedæjjah, tjoejehammoedæjjah.
Vijriesåbpoe jeahtasåvva , edtja sïejhme åtnoem biologeles gellievoeteste mij lea kultuvrelle darjomen mietie , gorredidh jïh madtjeldehtedh .
The actor spoke.
Mijjieh sïjhtebe barkedh dïenestem lissiehtidh dejnie stoerre dorjesinie laanteburresne .
Sæjroe 8/32
gurkh dïjnehkh jïh saelhtieh akten gaaran .
Maahta viehkiem årrodh giejnie soptsestalledh , voelpine jallh naan fuelhkesne .
Saemiedigkien tjirkije
Meehte maahta munnieh mårhkodh .
Løønesth amma munnjien ohtje dålletjem , mov gåmma lea maanam reakadahteme jih manne tjoeverem dållem biejedh guktie tjædtjetje-guaktah eagan gåalolh .
Geajnoenedte lea funksjovneklaassine juakeme .
saemien gïele tjuara gaajhkine areninie nuhtjedh gusnie saemieh gaavnedieh jïh råekieh , dan gaavhtan vihkeles saemiej gïelij arenidie jïh gaavnedimmiesijjide gïehtjedidh .
c Akte sijjie årrodh mij viehkehte identiteetem sjugniedidh maanide jïh noeride.
Dellie tabledtem abortedåastovisnie åådtje , dïhte ij leah seamma goh akute-p-pillere .
Maadtoej vokaalh maehtieh aaj joekehtadtedh.
Raerielïhtsege Henrik Olsen aaj tjïerteste gaajhkh mïedtelimmieh saemien nyjsenæjjijste jïh nïejtijste mah leah seksuelle jïh vædtsoeh , leah luhpehts .
*Ööhpehtimmie utbildning daerpies nödvändigt buarene.
Åssjelh seksualiteeten bïjre , guktie edtja dåemiedidh jïh guktie kråahpem evtede maahta gïerve årrodh .
Goltelidh , håaledh jïh soptsestidh leah naakede destie maam mijjieh mubpiejgujmie darjobe dovne aarkebiejjien jïh faageles ektiedimmine .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte lea dïhte aajne
Aajnealmetje gie juridiske viehkiehtäjjam ohtsele , dovne reaktah åtna , vaejtemen männgan tjaaleldh jarkoestimmiem åadtjodh mej bïjre nännoestimmieh jïh nännoestimmie-tjielkestimmieh dejnie ierine såevmien - meänkieli - jallh saemien gïelesne .
Veartene tjuara ektesne årrodh .
 (Dååhkasjehteme ministeremoenehtsasseste 974:en mubpietjåahkosne rihkeden 27 b. n 2006) Ministeremoenehtse , latjkes goh 16 arikelinie europa njolkedassesne laantebielie-jallh unnebelåhkoegieline , mejtie ratifikasjovnedirregem aajhtese mejtie Sveerje goevten 9 b. n 2000 seedthsuvvi , mejtie maehtelesmoenehtsen reektehtsem dååhkasjehteme guktie sveerje njolkedassen mietie barka , mejtie vuartesje daam reektehtsem tjaalasovveme laavenjassij mietie mah Sveerje altese mubpie reektehtsinie seedtin , lissielaavenjassh sveerjen reeremistie , laavenjassh åårganijste åådtjeme jih tjåangkojste mah laaken mietie Sveerjesne buektiehtamme jih dovne laavenjassj mejtie maehtelesmoenehtse åådtjeme gåessie barkijesijjieh guessiestehteme , eavadamme sveerjen reeremi tjilkeme sisvegen bijre ekspertemoenehtsen reektehtsinie , sveerjen reeremh raeriestamme ekspertemoenehtsem goltelidh jih voestes säjjan biejedh daam: 1 .
Jeatjah gaavhtan naan unnebe staeriedimmieh dorjeme fylhkendigkien budsjedteseurkien sisnjelen , viertiestamme ekonomije-soejkesjinie 2010-13 .
Sigaredth sïejhmemes .
Skuvlesne limh vïjhte lohkehtæjjah , golme saemien lohkehtæjjah .
V. b.) Krovhtejaevrie Grytsjö (Vilh .
SANKS tsavtshvierhkieh bielie Finnmarhken skïemtjesgåatan .
jïjtsh åssjalommesistie jïjtsh teekstem tjaeledh , dan mænngan teekstem mubpiejgujmie vierhtiedidh
Teemagærjetjh edtjieh skraejrine årrodh jïh våaroeminie årrodh ussjedæmman gosse ovmessie teemajgujmie barka mah leah ektiedamme maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside .
Gellie-veeljeme laavenjassine akte gyhtjelasse 3-5 ovmessie vaastoejgujmie .
NN .
1.2.1 Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh , jïh mij dejstie vuertiemisnie
Voestenahkeste båarasåbpoe maanaj bïjre gïeh gællasjieh .
Gærjesne Samiske tall forteller 4 jaepeste 2011 vuesehteminie daate learohketaalle noerhtesaemien 2.gïeline lea tjarke vaananamme 2006 raejeste .
Vihkeles lij øøhpiehtimmiem Normaale-plaanen mietie sjiehtesjidh .
Boelhke 1. daltese
giejnie sæjhta seksem utnedh
Åejvieboelhkesne gïele jïh gaskesadteme edtja gïelem vijriebasse evtiedhdh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadteme , lohkeme- jïh tjaelememaahtaldahkem .
Gaskevåhkoe 23. b , golken asken
Naemhtie dah geer ve almetjh vihke les åvteguvvine sjidtieh maanide .
Men akte vielie gåalmede transitijve haamoem aaj gaavneme.
Dajvesne aaj båetije biejjieh dejtie tjïeltide
Novhtehkh - Sørsamisk skosömnad
Åejviesuerkesne edtja aaj buerkiestidh mennie sijjesne mij akt lea , jïh gåabph mij akt sertieståvva .
Deblie aereden varki tjuedtjele .
Natura 2000 lea viermie vihkeles eatnemedajvijste EE:sne .
Noerh lïerehtimmiereaktine Learohkh mah reaktoem utnieh sjïereööhpehtimmiem åadtjodh akten maehteles vuarjasjimmien mietie Noerh mah eah sïjhth aktem sïejhme jåarhkeööhpehtimmiem vaeltedh Noerh mah leah vaahresne orrijidh jallh mah jåarhkeskuvlem orrijieh
Såemies aejkien ij nahkesjh , tuhtjie dan noere jallh ij heavedh daelie .
' se .
Manne dåarjedem dam vuartasjimmiem dehtie daatovemierhkesjimmeste maam dijjieh mah jieliemisnie aalkeme , jïh manne tuhtjem hijven govledh Beapmoevaaksjome jïh jieleme ektesne aktem barkoedåehkiem nammoehtamme , mij daejtie dåeriesmoeride lihkebe vuartesje .
Daerpies dellie guarkedh mij dïhte hammoe , struktuvre jïh komposisjovne lea .
Guktie edtjh vaestiedidh ?
Buerebe dellie dej mietie vuesiehtimmie (84).
Dam tjïrrehtin orredarjomh maanajgïertine maam gåhtjoejin Te Khanga Reo .
Dellie daerpies sjædta vierhtide jeatjahlaakan nåhtadidh reeremisnie .
 (ROS .
bïevnesh ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles aamhtesi bïjre ovmessie gaaltijijstie , jïh gaaltijidie neebnedh
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie subjeekte, viehkieveerbe, objeekte, jïh veerbe.
Jarkelimmieh laavenjassine leah tjåanghkan 1,6 mill. kråvnah , jïh leah jarkelimmieh learohkelåhkosne staaten jïh private skuvline , gehpanamme dåarjoe faageskuvlide jïh læssanamme dåarjoe skuvleeejehtallemeøørnegasse dejtie maanide mah leah svihtjemeheaptoes .
S Tjaeto
vuekieh jïh dïrregh nænnoestidh goh v.g. vuesiehtæjjah mah vuesiehtieh man hijven gåarede (kvaliteetem jïh kvantiteetem mööledh: Guktie daejrebe hijven gåarede ?
aelhkie tjaalegh goltelidh aktene dejstie jeatjah saemien gïelijste , jïh såemies baakoeh jïh dïejvesh damtijidh
V. b.) Gierkiesovvene / SaU Geärggiesuvvane / Stensele (Storu .
Ulmie lea neerrehtimmien bïrje åssjoem juhtiehtehtedh .
Åejviesuerkie gaskenasjovnaale laavenjostoem , terrorismem , ovvaantoeh , ovvaantoeloetemem jïh raeffiebarkoem feerhmie .
Universitete Tromsesne , jïlleskuvlh Finnmarkesne jïh Lillehammerisnie jïh veterinærejïlleskuvlen leah kvoth saemien ohtsijidie naan lohkemidie .
Bueriedimmie jïh asfaltem biejedh dejtie " båeries " fylhkengeajnojde sæjhta vijriebasse jåarhkedh .
Daate maahta lissiebïevnesh vedtedh guktie learohke ussjede .
Daltese .
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1 .
Jalhts maahtojde learoesoejkesjisnie ovmessielaakan buerkiestamme , lohkehtæjjide gaajhkine faagine vihkeles nasjonaale gïehtjedimmiem lohkemisnie reektehtidh , ij barre saemiegïelelohkehtæjjese .
evtiedidh 5.2 .
Gïele jïh gaskesadteme
Naaken mierhkesovvin goh tjaetsie-deememinie giehtelin .
Dïhte båarasommes (Kirsten Appfjell Eira) lij dej voestes gaskem mah saemienööhpehtimmiem åadtjoeji saemieskuvlesne Aarbortesne , jååhkesjamme reaktoetjaelemen mietie , jïh mij eksamenem veelti saemien gïelesne .
Daalatjasse lij nuepie jijnjijste saemijste øøhpehtimmiem vaeltedh nåake sjïehtesjamme faaleldahki åvteste .
Gosse edtja mandaatem dagkeres åårganese darjodh , dle Saemiedigkie edtja vihkeles råållam utnedh , jïh tsevtsedh guktie edtja klååkeme- jïh vaaksjomefunksjovnem reeredh .
Dagkerh råajvarimmieh leah:
Gååvnese ovmessie sjïekh mennie vuelehks jijtjedomtesem åtna .
- Dej båetiji aski tjoerebe dejtie ovmessie vuajnojde sinsitnien vööste vïekesjidh , ij leah daate akte aelhkie sjæjsjalimmie , jïh vaallah akte prosesse gænnah maam tjuara aelhkieslaakan darjodh , Aasrud jeahta .
 (17), (18) jïh (19).
Eejhtegh maehtieh skuvline govlehtalledh jis gyhtjelassh utnieh .
Maahta vååjnedh goh Ealla tjabreminie taalesïevem nuhtjedh goh akte representasjovne taaleraajrose , jïh ij guarkah joekedimmiem intervalline .
- Tjïelte-iktedimmie - Man ulmie lïhkesveeljeme dutnjien åtna ?
Beetnehreerijeminiestere 14 .
Gusnie dihte balve ?
12.
dejnie hïejmesæjrojne (vaajma .
Edtja meroffentlighet / vieliebyögkelesvoetem nuhtjedh .
Statistihke læjhkan aaj vuesehte muvhtide jaepide, jïh muvhtide saemien gïelide, dle maajhööhpehtimmie eevre vihkeles orreme ihke saemienlearohkh sijjen gïelelïerehtimmiem åådtjeme.
Magkeres veeljeme datne maahtah darjodh veeljemeleahpesne lohkh .
Mearan Ealla barkoen luvhtie naan jaepieh dellie Ealsa Andersson lohkehtehti jïh dïhte aaj jïjtje tjaalegh tjeeli .
såemies åejviebielieh buerkiestidh kosmetiske dorjesinie jïh aktem dagkeres dorjesem darjodh jïjtse vaaroedeklarasjovnine
mijjen jielemebyjreske
Persen , Åge: Tijje
Daan jaepien dah orre slaajes almetjh , " Vaajmoe-riepieh " , åadtjoejin Petter Stoor ́em ,
Juktie lea mijjen kultuvre , jïh mijjen daeverh .
Kråangken jåarhkeskuvle aktem seammalaakan dïedtem åtna jåarhkeööhpehtimmien sisnjelen Noerhte-Trööndelagesne .
Numhtie dah learohkh lïerin guktie meehtin gærjah maanide tjaeledh .
Mijjieh aarmogs jeatja almetjigujmie , uvtemes dejgujmie mah aaj aalkoealmejth jïh klimahtejorkesimmieh jïh globaliseereme dååjrehtsieh .
 (18) a. Maria cracked the secret code.
Enan lea gåatomedajve Saanti båatsoesïjtese (Essand reinbeitedistrikt).
Arelaereeremem laejhtehkslaakan fulkesidh , jïh vuastalimmiereaktam nåhtadidh juktie saemien kultuvrem , jielemidie jïh siebriedahkejieledem gorredidh .
vaaltasuvvieh voenges aamhtesinie goh maanagïerth , maanavaarjelimmie , soejkesje- jïh areaalegyhtjelassh , maadthskuvle , healsoe- jïh hoksedïenesjh , kultuvreråajvarimmieh jïh sjïekedimmie .
Rammeverk for grunnleggende ferdigheter mejtie Ööhpehtimmiedirektoraaten nedtebieline gaavnh .
Akte iemie krieveme lea seamma øørnegh åadtjodh goh dejnie fylhkine mijjen noerhtelisnie , guktie Noerhte-Trøøndelaage Noerhte-Nøørjen-øørnegh mijjen årrojidie åådtje , mah Nåamesjenvuemesne årroeh .
Saemielaanten såeliej maadtoe jijnjem ååjseme dan guhkiem .
Jaehkebe mijjieh Aejlies Voejkenem åadtjobe gosse lååvkesovvebe .
Baakoegærjah tellefovnesne
Tjeallere: Våarhkoe , gåårvedstjiehtjele ektiedamme dåvvomesijjiegåatan
Dah daarpesjieh dan vervesne sjïdtedh juktie skuvlem jallh aarehskuvlem åajsoeh .
Aktegs learohkem reektehtidh ...
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta vaahreles årrodh moppem jallh bïjlem vuejedh , jïh jis alkohole kråahpesne dellie luhpehth .
Doekeme Skjånes-prådtjoste , Rørvik Fylhkentjïelte aktem prådtjoe-eekem gåetiejgujmie eekie Rørvikesne , dejtie maritijme faagide Byjngetje Nåamesjevuemien jåarhkeskuvlesne , jïh aaj prådtjoesijjiem jïjtse vïnhtsese .
Saemiedigkie sov learoevierhtiebarkoem dejtie nænnoestamme strategijide ektede , Saemiedigkien strategeles soejkesjisnie learoevierhtieevtiedæmman 2009 - 2012 .
Goh galhkuve dan barkose , learohkh maehtieh sopsestidh mah haestemh dah dååsteme , jïh maam lïereme .
- Daajroe jïh dotkeme lea vihkeles juktie dam daajbaaletje saemien siebriedahkem evtiedidh , jïh daerpies jis edtjebe loetedh jïjnjh dejstie haestiemijstie mijjieh dåastobe .
Jaabnanvuarjasjimmie ulmine åtna lïerehtimmiem eevtjedh jïh våaromem vedtedh akten sjïehtedamme lïerehtæmman .
Jis dåakteren luvnie orreme jïh skïemtjelassedïjrem åådtjeme mestie gïerve medisijneles sjæjsjalimmiej uvte tjåådtje maahta reaktam utnedh medisijneles vuarjasjimmiem orrestidh jeatjah dåaktarinie enn dïhte gie voestes goerehti , maam gohtje second opinione .
184.730.000 Eventuelle beetsuvevierhtieh jaepeste 2012 Tjåenghkies evtiedimmiedåarjoe 2013
Daah vuesiehtimmieh (Piñón, 2001):en luvhtie veedtjeme jïh dejtie leam tjaaleme seamma laakan goh dah leah sov tjaalegisnie tjaalasovveme (23) a. Rebecca Rebecca
Mij lea dïhte vihkelommes barkoesuerkie dan seabran , jïh maam dah darjoeh tsevtsiehtidh ?
§ 14 Klååkemisnie Njååhtjedimmiemoenehtsasse byøroe tjaeledh a) mij nænnoestimmide klååkesåvva b) dah tsiehkieh mejtie vuesehte c) vïhtesjimmiem jïh d) krïebpesjimmieh mejtie buakta Jis klååkemisnie mij fååtese dellie Njååhtjedimmiemoenehtse galka klååkijasse nuepiem vedtedh sjïerebiejjien åvtelen faetiem øørnedh .
Saemiedigkie lea budsjedtesne jaapan 2013 lyjkeme 800000 kråvnah programmese .
Politihke lea daamtaj aktem aamhtesem jienebh sijjijste vuejnedh , jïh maahta geerve årrodh gaavnedh jïh vuejnedh gaajhkide sijjide .
Datnem heevehtibie juktie jielemem iktesth orresth .
Sosiolingivstiske goerehtimmie Juktie saemiengïelen goerehtimmien illeldahkh toelhkestidh, dle vihkeles sosiolingvistiske goerehtimmiem aaj darjodh jïh utnedh gosse toelhkestidh.
Maehtedh jiehtegen sisvegem buerkiestidh jïh aaj vuelien jïh laavlomen sisvegem jeatjabidie buerkiestidh .
* Bueriesjugnehtse
vaarjelimmie vaarjelimmiepliktevierhke sæjhta tjaalegadtjem " Dov nuepieh voestegesdïenesjimmine " saemiengïelese jarkoestidh jïh dam maahta gaajhkide seedteh gieh dam sijhtieh .
Tjuara gåetieh Byjngetje Nåamesjevuemien faageskuvlese salkehtidh , dovne sijjie jïh ekonomije
Pruvvieh (Q325) 
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen , 900 57 123
Tjaanam næjka- / tjoejhke-raerine aaj provhkin båeltedh .
Åejviehaestemh jïh strategije åvtese
Gaajhkh eejtegh lin eadtjohke meatan jih dovne budsjettem jih njoelkedassh tjeelimh .
medtie vïjhte jaepieh jielieh åvtelen dah staeriesuvvieh , jïh dïhte seamma pryöve dan åvteste tjïrrehtamme sjædta vïjhte jaepiej iktemearan .
Ovseekerevoete lea gaskem jeatjah ektiedamme juhtemasse jïh man gellie unnebelåhkoegïeleldh learohkh .
Åejvieboelhkesne gïelem utnedh , dellie galka båetedh daejredh guktie gïelem almetji gaskem utnedh .
Eevre vihkeles dan saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan , dïhte guektiengïeleldh almetje veeljie saemien nåhtadidh dan gelline tsiehkine goh gåarede .
genom 'Vi trodde vi hade drunknat i den och vi blev alldeles blöta i regnskuren.'
aelhkebe vierhtiestimmiem darjodh minngiebasse Ståvroedåehkie edtja ussjedidh magkeres tseegkemh edtjieh deahpadidh , mah gaahtjemh , stipendh sjïehteles , j. j. Ståvroedåehkie tïjjhsoejkesjem dorje .
Saemiej laavlome jïh Nøørjen nasjovnalelaavlome Vuelien aerpievuekie jïh vuelie daan biejjien
DIEDTE JIJTJEDH LIEREMASSE (I) (v.g .
Maahta nulle objeektem analyseradidh goh pro.
Jïh dellie daate nulle objeekte lea akte pronominelle objeekte.
- Mijjieh vööjnimh daate idtji dan hijven sjïdth , jïh daam libie daelie öörnedamme , barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta .
Mijjieh gaajhkesidie vaajtelibie buerie båeteme !
Daen biejjien vaenie saemien toelhkh , dovne noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien .
Jis tjeejehtidh maadthbaakoe dellie guhkies processe daerpies jis edtja tjaajanidh destie seerkedh.
Daelie rohkelibie: Baetsieh mijjesne , juktie iktesth maehtebe datnine ektine årrodh jïh datnine sjïdtedh .
Kuoljok , Kerstin Eidlitz (1999) Moder Jord och andra mödrar - förestællningar om verkligheten bland folken i norr och var syn på den .
Dïhte maahta naan aejkien kruepies sjïdtedh jallh tjoevkebe jïh mïrhkebe gïeline veekselde boelhken mietie åvteli mïrhkebe jïh gïengielåbpoe sjædta .
Daan skuvlejaepien vuejnebe daate ånnetji jarkeleminie , bene annje jienebh barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammine .
Dan mænngan fïere guhte göökte kåarhth sigkie .
Dotkemeprosjekth skreejrehtidh klimahtejorkesimmiej viedtieldahkesne jïh guktie dah saemien jieliemassh jïh siebredahkem tsevtsieh .
Dellie njaelkies goervh jïh bearkoeh bïssin .
Alfon Danielsen , 1940
Dah vihkelommes vuepsie øøhpehtæmman 2010 sijhtieh årrodh: Dïhte barkoe daejnie " Flere gjennom " edtja vuepsiem jaksedh 2012 juktie 90 prosente dejstie learohkijstie leah øøhpehtimmiem tjirrehtamme jallh edtjieh øøhpehtimmesne årrodh vïjhte jaepieh mænngan dah maadthskuvlem orrijamme .
Gåabegh bielieh sijhtieh jiehtedh fylhkentjïelte tjuara gïehtelimmiedaltesem giehpiedidh .
Fealadimmesne gaskem jeatjebem Saemiedigkiem jïh jïenebh jeatjah saemien institusjovnh vaaksjoeji .
Sveerjen Tjïelth jïh Laantedigkieh webbesæjrosne adressh gååvnesieh tjïeltide , laantedigkide jïh regijovnide .
36 4.2 Dååjrehtimmieh juekedh jïh maahtoem geerjehtidh
Manne Oslovisnie årroem .
Jaepien 2012 aktem dejstie gïehteldimmielatjkojste orreste .
Lohkijeprievie maahta naemhtie bigkesovvedh: .
Guhkiem skuvle ajve åadtjoeji aktem jaepiem aejkeste gïehtelidh , jïh dïhte båetije aejkie lij joekoen muevies .
Saemiedigkie datnem treevie:
Aamhtesegïetedalleme Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsisnie § 10 Vaejtiemisnie Gåatomemoenehtsasse desnie gelkieh bïevnesh mah daerpies maehtedh aamhtesem gïetedidh .
Reerenasse sæjhta daelie vuarjasjidh mejtie lea råajvarimmieh mejtie gåarede nuhtjedh budsjedtegïetedimmesne .
Dïhte maahta aktem sjïere funksjovnem jallh byjreseligke ektiedimmiem utnedh .
Gaarsjelimmiestipende:
tijjem vadteme tjïrrehtimmien mænngan juktie maehtedh vuarjasjidh jïh illedahkide fïere guhten learoehkasse dåarjelidh
Andrea vuesehte satne buektehte dam stööremes aarvoem gaavnedh gosse tjuara jienebh veahkah viertiestidh .
tjirkijh tjirkijh tjirkijh tjirkijh
Jåarhkeööhpehtimmie maahtoem vadta, dïhte lea kuvsjh mah studijepoengem vedtieh, mohte minngieööhpehtimmie mij ij studijepoengem vedtieh.
Fylhkentjïelte dïedtem åådtje vaedtseme- jïh sygkelegeajnoej jïh feristi åvteste , jïh akte læssanamme dïedte geajnoetjoevkesi åvteste .
Daamtaj dïhte dehtie støøremes krirreste tjïelteståvrosne .
buerie- jïh syjhtemefaaleldahkh saemide saemiej vierhtegi mietie
Seksem åtna maahta lustes , hearloes jïh gïeltehke årrodh .
Akte jienebelåhkoereerenasse tjuara badth læjhkan krøøhkestidh maam dah jeatjah krirrieh vïenhtieh .
Soejkesje lea tjåanghkoem utnedh Finnmarhken fylhkentjïelte aaj .
Tjåadtjoehtæjja: Saemiedigkie Saemien lïerehtimmievierhtieh utnedh lea eevre daerpies jis gïele edtja hijvenlaakan evtiesovvedh , jïh aktem hijven lïerehtimmiefaalenassem gorredidh saemien learoehkidie .
Daate dåehkie aaj Levin jïh Rappaport Hovav:i buerkiestimmesne bæjngoelistie sjïekehtamme.
Akte dagkeres vuesiehtimmie paarre döömedh jïh doemenidh guktie vuesiehtimmesne (118) provhkeme.
Aktanamme aktine sïejhme vuelebe dahkoesijjine , dle daate sæjhta mijjen faalenassestruktuvrem tsevtsedh , jïh man gellie faalenassh mah maehtieh vaadtasovvedh .
Dihte orre veeljemeøørnege aaj saemiedigkieveeljemem aelhkebe dorje jienebisnie dejstie laanten tjïeltijste .
gærjah bok:PL lohkeme.
Manifeeste irhkemen vööste
Gåetesne soptestieh molsehth åarjelsaemien jih noerhtesaemien .
Tjïelkestimmie:
Ahkepenšuvnna sáhttá dávgasit geavahit go deavdá 62 jagi gitta dassá go deavdá 75 jagi seammá prinsihpaid vuođul go álbmotoaju .
Dannasinie hijven jis pryövoe soptsestidh guktie damta guktie maahta viehkiem jïh dåarjoem åadtjodh .
Sïjhth lååvkesovvedh / daan jaahkose Kristusen (veartenevijries) gærhkoen ektievoetese ?
Gosse tjïrkijesijjide læstojde joekedamme , edtja kandidaateveeljemem darjodh .
Almetjehealsoesoejkesjem åarjelsaemien gïelese jarkoestidh .
Hijven daejredh asve ij leah vaarege jïh lajva boelhken mænngan .
GD 1 (n=3) GD 2 (n=5/3) GD 3 (n=1) RD
Raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem sektovrasse 5,1 mil .
Olaug Pettersen lea rektovre Åarjel-saemiej skuvlesne jih åvtehke Åarjel-saemiej maanagiertesne .
Idtji Sigrid dïsse tjearoeh gænnah , idtji laedtide måarahtovvh !
Goerehtallempryöven akte tjoeperdimmieraaste guktie mijjieh maehtebe learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh aktem hijven taalegoerkesem
Gaajhkine byjreskinie
Guektieh guapamåvhkah aaj åestiejin , aktem veelkes jih mubpiem juevsieruhtjehke .
Akte ulmie aktem maahtoem utnedh mij maahta aevhkine årrodh dagkeres aktivyøki barkosne .
Aalkoealmetji nyjsenæjjaj aerpievuekien daajroem åvtese buakta goh vihkeles gosse aalkoealmetji siebriedahkem evtede .
- Gaskoeh mearoesaemien (Reppefjord jïh Kvalsund).
Merkets eier: Lars Aage Brandsfjell , Saanti sïjte
1. tjaktje lea .
Jis naakenem gie jovki bysvoe , edtja geerve almetjem , skïemtjehokseraeriestimmiem , polijsem gaskesadtedh jallh skïemtjegåatan dejnie vuelkedh .
voejhkelimmieh tjirrehtidh ovmessie kjemiske reaksjovnigujmie jïh buerkiestidh dej sjïere væhtah
Maahtah aaj raasisteles lahtestimmieh ryöktesth moderatovride reektedh digkiedimmiesijjine .
Daerpies salketimmijste ...
Lohkh vielie !
soejkesjh gååvnesieh internasjovnalen saemien filmejarngem guovdageaidnusne tseegkedh .
Utsi , Paulus (1974) Giela Giela .
Jarkosth saemien gïelese:
1) gärhkoeståvroe jallh dallegh veeljeme gärhkoeraerie .
nöörjen gïelesne vaajestidh saemien njaalmeldh tjaalegh aamhtesi bïjre mah leah gietskies siebriedahken bïjre
Saemien gïele ij leah dan våajnoes , jïh vuelehks staatusem åtna .
Akte vihkeles barkoe barkijidie lea viehkiehtidh maanide ektiedimmieh tseegkedh sinsætnan .
Naan aejkien dellie joekoen tjaebpies guvvieh sjidtieh !
Jalhts drovkes lea jaevrie , biegkes maahta aaj
Bottleneck Hypothesis (Slabakova 2016) soptseste vihkeles G2 learoehkidie eensi lïerehtimmiem grammatihkesne vedtedh.
joekoen madtjeles joejkijh soptsestin aaj dej joejke
Die amma dalteste akten sirven rudtjen nille jih nimhtie daltehte dej sirvi rudtji mietie dan dållen gåajkoe , idtji enne akte gænnah dejstie sirvijste fahkah jallh svihtjesth .
Dotkeme dejtie gïelide lea vihkeles våarominie vijrebe gïelen evtiedæmman .
Daejtie laavenjasside lohkehtæjja vierhtede vierhtiedimmiebïhkedimmien mietie .
Dah lin daejreme almetjh guht åvtese , daaletje biejjide vuartasjin .
buerkiestidh guktie jienebelåhkoen gïelh saemien gïelide deadteme jïh annje diedtieminie
Snjaltjen 17 .
Almqvist & Wiksell , Uppsala .
Daelie jïjnjh barkoenommh maahtah .
Ibie dan åvteste vuajneme daerpies moenehtsen veeljemh gïehtjedidh , jïh ibie darhkh vuartasjamme dejtie jïjnjh veele gietedamme bielide Saemiereaktamoenehtsen salkehtimmine .
Daan biejjien Saemiedigkie reeremelaavenjassh åtna evtiedimmien sisnjelen saemien learoesoejkesjijstie, saemien kultuvremojhtesereeremen jïh saemien sijjienommedïenesjen sisnjeli, jïh saemien museumidie, teateridie jïh festivalide.
h. *Mary Laaram vïnhtsem våajoehtahta.
Jis dåeriesmoerh døøpmege - raerine reaktaj bijre , ajvarimmieh tseagkodh guktie saemiej reaktah eensi laak båetieh , vuartsjh tjaalegem 34 .
- Luste maam joem orre jïh jeatjebem faaledh , Thomas Ole jeahta .
Gosse maana inputem åådtje, dellie maana dan baakoeveahkam bigkie, jïh universelle grammatihken parameeterh bigkesuvvieh mah gïelese sjiehtieh.
daltesinie dovne politihkeles jïh byögkeles reeremisnie , mujvies , juakeme dïedteråållah åtna jïh faeties aktivyöki barkoe .
Vijriebasse sïjhtem vuesiehtidh guktie illeldahkh ryöknedamme boelhkesne 3.3, jïh guktie etihken bïjre goerehtimmesne ussjedamme boelhkesne 3.3.
Dennie byjjes bielesne dehtie vaaksjoemistie fylhkenraerije golteli gosse Saemiedigkie lij tjåanghkanamme dæjstan , suehpeden 27. biejjien , jïh seamma biejjien satne aaj aktem tjåanghkoem utni saemiedigkie-raerine .
Bulgarien gïele
Learohke jeatjah sijjienommh gaavna mah iemielaakan sjïehtieh daejnie sijjienommine ektine
Aerpievuekien daajroe: Nöörje maahta dåarjodh aktem radtjoes systemem riekteles vaarjelæmman sjïehtesjdih , mij vååjnoe goh immaterijelle reakta , men tsihkestahta aate maam edtja vaarjelidh lea tjielke tjïelkestamme jïh gaertjiedamme , jïh daate lea eensi laahpehtsi bïjre .
... hoksedh ihke buerebe daajroes åvtese , jïh lissiehtamme staateles dåarjoeh fylhkentjïeltide jïh tjïeltide juktie Daajroelutnjemem saetniedehtedh
Gosse tjïehtjelh gusnie rohkelidh jïh barkijh gååvnesieh desnie gærhkoe dovne skeamhtjohkidie , dej fuelhkide jïh barkijidie gïeh sijhtieh oktegimsie giejnie soptsestidh jïh sealoem vaarjelidh , gyrhkesjidh jïh rohkelimmesne meatan årrodh .
Daah vuajnoeh leah: 1 .
syökijh mah guhkebe lïerehtimmietïjjem daarpesjieh .
Voestegh edtja sjæjsjalidh man gellie tjïrkijesijjieh fïereguhte krirrie jallh læstoe edtja utnedh Saemiedigkesne .
1.1.2.2 .
Akte abpeveartenen aalkoealmetjekonferanse mij edtji ryöjredidh EN:N veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre 2014 (Alta 2013-konferanse) lij Altesne ruffien 2013 .
Mov materiaalesne luhkienjieljie veerbhpaarrh daennie dåehkesne.
Saemiedigkie sæjhta fïerhten almetjen laakeviedteldihkie reakta saemien nåhtadidh gorresåvva , jïh vuajna daerpies dovne klååkemeöörnegem gïehtjedidh , jïh mejtie daerpies aktine vaaksjomeöörneginie .
Flatangeren tjïelte
packa:3s 'Farfar packar säcken full.'[Saerniestæjja 9] b.
Learohkh jïh maanah mah eah bearkoeh dej kultuvrine byöpmedieh , laktovse jïh vegetarihken beapmoem faalesuvvieh (mielhkieh jïh munnieh daejnie beapmojne) 
Barkoefaageles øøhpehtimmieprogramme lea mahte guektiengierth dan dovres goh studijeryøjrien øøhpehtimmieprogrammh .
Sïejhme veerbh mah eah gïeli gaskemsh molsedh eah gænnah åarjelsaemien gïelesne molsedh, juktie dah overgatijve.
Sponsovrh eah ajve vedtieh juktie gïemhpe årrodh, men sijhtieh aarvoem profileringeste bååstede utnedh.
plearoeh jïh joekehts bïevnesh statistihkeste nuhtjedh juktie aktem siebriedahkefaageles dåeriesmoerem digkiedidh
Dan gaavhtan dam lïhtsegem goerehtimmeste sleejhtim.
Aaj gosse lea man jïjnjh åvtelhbodti prosjekth mah dorjesuvvieh , dle jeenjesh jeahteme ihke daerpies sinsitniem bievnedh , buerebelaakan iktedidh , dibrehtidh jïh vijriesåbpoe barkedh soejkesjamme råajvarimmiejgujmie .
Reereme tjarki barka juktie lihties jïh hijven raerieh gaavnedh learoehkidie .
Ektiedimmie ööhpehtimmien jïh barkoen gaskem, fasseldimmielåhkoeh joekedamme ööhpehtimmien mietie:
Dan nomme Bottleneckhypothesis.
1.3.4 Byjreseråajvarimmieh
Brandsfjell Blind , H / Fjellheim , M Gieline Goetsebe 1
Maehtedh ryøknedh faagesne saemien lea daesnie maehtedh lïhtsh ryøknedh .
Man stoerre fylhkentjïelten finansieradimmie sæjhta årrodh , sæjhta jearohke årrodh gie dam byjjes diedtem åtna jih åeliedimmieh aktööri gaskemsh mej bïjre seamadieh mænngan .
Goh gaavnedimen , idtjm manne noerhtesaemien gielem maehtieh jih ålma idtji åarjelsaemien gielem soptesth .
Nr.: 29
Sïjhtebe 1 mill. kråvnah nåhtadidh juktie dalhketjhvierhtieh lissiehtidh gïehteldimmiebudsjedtesne gïehteldimmine .
Eah aalkoste man gallesh lin .
Diarije lea sveerjen gïelesne .
Saemiedigkie lea seamma tïjjen tjïertestamme: " aktem laakem sæjhta mij nuepiem vadta mineraalevierhtide nuhtedh aerpievuekien saemien dajvine .
Registerisne edtja gaajhkh orre sjilth sïjse tjaeledh nænnoestimmiegujmie jïh referansine Staaten geajnoesuerkien / Statens vegvesen våarhkoesystemese Sveis .
h / l: Kristuse , datne dïhte jielije Åejvie .
posisjovnesysteeme jïh siffere-aarvoe
Joekoen sjïehteles ryöjbli fortalt .
oktegh maanam sujhtedh jallh
Aaj baernieh maehtieh goebperh åadtjodh .
Maadthlaaken § 50: .
Haestemh klinihkestruktuvren sjïekenisnie: Mijjieh daan biejjien gellie minneden klinihkh utnebe , gusnie barkijh kraannaklinihkijste berkieh .
Ijje irhkemasse jiehtedh tjuara akte bielie mijjeste sjïdtedh , akte bielie giejstie libie , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka tjïerteste .
Saemiedigkieh reaktah utnieh meatan årrodh byjjes raerijne gosse aamhtsi bijre digkiedidh mah saemide
Lïeneståvroe vååksje sïelti lea nuekies njoelkedassh guktie beetneh-bïssemem jïh terrorismen finansieremen vööste barkedh .
Dajve lea dïhte boelhke Nuorjonjunni:ste mij sïeven noerhtelen gubpene raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263 , vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjahkese Gállančohkka (jælloe 1171), rïektes sievine Stohkkenjunni:se (jælloe 1226), debpede rïektes sievine jallese tjahkese Čáihnavárri (jælloe 1381), debpede jiehkien dåaresth jællose 1727 (33 W 613104 7562205) noerhte-luvlelen Durmålstinden .
Dah vihkielommes regijovnale soejkesjh jïh strategijh mejtie Regijovnale evtiedimmieprogramme edtja viehkiehtidh illedh:
ektiebarkoeprosjeektem tjïrrehtamme SVL-N-n jïh SVL-n gaskelaanti moenehtsisnie , ellies vuartasjimmieh saemien gaarsjen bïjre buektedh
Dïhte sveerjen krijsegïetedimmiesysteme bigkie låhkoem prinsibpide mah åenehkes dan nualan buerkiestibie .
Govhte dejstie pedagogeles maahtoem utnieh jïh govhte aaj jåarhkeööhpehtimmiem utnieh julevsaemien gïelesne.
Aanna lea dam ellen jeanatjommesem buektiehtamme goerehtallemepryövesne jïh lea guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem .
Ramstadlandet .
3) Fryöjstehkevoete goh årromesijjie .
Jå3: 219 tæjmoeh
njaalmeldh sov aamhtesem mubpide åehpiedehtedh
Soptsestimmiesijjie 3 Såemies almetjh dållebealesne tjahkasjieh jïh biejjieladtje aati bïjre soptsestieh .
Dah leah åajvahkommes sjïere råajvarimmieh , ektie
Jacobsen , Anna , Åvla
LAAVENJOSTOEGUEJMIEH DïEDTE
Datne maahtah aelhkie raajesh aamhtesen bïjre darjodh , jïh dejtie nåhtadidh soptsestimmine .
Jalhts seamma jïjnjh nyjsenæjjah goh kaarrh mah vædtsoesvoetem dååjroeh paarrebieleste , dellie jeenjemes nyjsenæjjah mah seksuelle daaresjimmiem dååjroeh jïh dam tjuerpiesommes vædtsoesvoetem dååjroeh .
' en maadthlaakese Faamoe edtja dajveles hammoe sjiehteles guktie nännoestimmieh lihkebe dejtie otnegidie .
dan hijven
maehtedh voelpi jïh buerievoelpiej bïjre soptsestidh .
S: Nå , dellie dïhte lij maana-bealeste nå guktie goh dle jåhtajidh dejtie eejhtege luvhte .
goerehtidh jïh digkiedidh naan faktovrh mah maehtieh tsevtsedh guktie vetsmieh bïhtsegieh jïh sjædtoeh sjidtieh
Giehpiedimmie barkojne Juktie aktem giehpiedimmiem jaksedh sektovremieresne 2,5 mill. kråvnine , tjuara barkojde øørnedidh vielie radtjoesåbpoe , jïh barkijelåhkoem sektovresne giehpiedidh .
Maehtedh soptsestidh saemien gïehtjedimmesne , dellie galka goltelidh jïh soptsestidh jïh soptsestimmietsiehkiem vierhtiedidh gosse mubpiejgujmie soptsestidh .
Sveerjen reerenasse tsiengelen 29.-n biejjien 2009 orre uvtelassem laake nasjovnellen onnelåhkoej jïh onnelåhkoegïelij bïjre Laakeraaran vedti .
Ryökneme-tjiehpiesvoetide ånnetji ånnetji leara , dehtie raejeste learohke aalka strategijh gaavnedh jïh haalvedh guktie edtja ryöknedh , klassifiseradidh , daatam nuhtjedh jïh daatah darjodh .
Beapmoebeetsuve lea dïhte beetsuvesåarhte mij verkemes sjïdteme Nøørjesne dej minngemes jaepiej .
Akte learohke mij guhkede tjoeperdimmieraasten nuelesne skåårede (vuartesjh portrehtem Maarjeste), maahta tuhtjedh gïerve jis lohkehtæjja abpe heeften tjïrrh plaerede jïh satne åådtje gaajhkide laavenjasside vuejnedh mejtie ij leah buektiehtamme jallh ij vaestiedamme .
Gærjah lohkeme , guvvieh vuartasjamme jïh almetjigujmie soptsestamme .
 Mejtie aelhkebe verbh subjeekti mietie sojjehtidh enn objeekth mïerhkesjidh
saernieh jïh byögkeles soptsesh Saepmesne digkiedidh
Noerhtesaemien: Noerhtesaemien lea dihte gïele maam jienebelåhkoe maajhööhpehtimmielearoehkijstie åtna.
Kvalitetebïevnese sæjhta dannasinie vihkeles stuvremebïevnesh vedtedh , jïh våaromem vedtedh evtiedimmieulmieh moenedh øøhpehtimmiesektovrese båetijen boelhken .
Övtebe nueliekapihtelisnie libie vuajneme guktie ovmessie maadtoeh gietjieh åådtjeme jïh transitijve jïh intransitijve veerbine sjïdteme.
grammatihkeles sjïere væhtah saemien gïelesne buerkiestidh , jïh jeatjah gïeligujmie viertiestidh , jïh buerkiestidh mah konsekvensh daate jarkoestimmiebarkosne åådtje
Eah edtjh learohkh daam raajroem vuejnedh , bijjietjaalege lea uvtemes disse mij tjaala .
EN-sjæjsjalimmie båasarimmiem sjugniedi
) (v.g .
Måjhtam manne tuhtjim dan hijven gosse åadtjoejim orre maasjinesne tjaeledh , mij dagkerh jïh utni .
Elena akte dejstie mah maanide ööhpehtin vytnesjidh .
Skïemtjetjaalege lea aktijveles bielie båehtjierdimmeste .
Jyörehtasse (avbrekksmerke) 
- Tjaktjen aerebi goh manne bøøtim , lin tsagkesh dovne skuvlesne jih voenesne .
elmien jissie aalka .
Polenen gïele
Kræsta aktem rööpesem luhkiem dorje jïh njieljie plaave klåbpoeh beaja dej rööpses klåbpoej nille juktie vuesiehtidh taale 14 aktem luhkiem jïh njieljie akth åtna .
Daelie gujht dam gaavneme .
Dellie hijven ussjedidh cellepryövenassevaalteme hijven vuekie canceren vööste vaarjelidh .
Bigkeme 2010 , fylhkentjïelten låhkoe 1,0 mill. kr.
Jupmele mijjen lïhke dan Aejlien Voejken tjïrrh .
Barkoe gaavnoes goh goevteseåvtehke Kultuvresne jïh saemien gielesne Raarvihken tjïeltesne .
Tjuara gïehteldimmievuekieh jïh klinihkestruktuvrem sjïehtedidh disse .
Goevten 6. b. b. saemiej åålmegebiejjie .
Vuelege ulmiejaksoe
Aajnealmetji leah reaktah nuhtjedh såevmien gïele ,
Dannasinie maahteme gååvnesidh jïh åvtanidh .
Sïjhth datne vielie hoksegarantijen bïjre daejredh
Lissine tjidtjebe lij bovtsiluvnie seamma jïjnje goh aehtjebe , jïh ij lij iktegisth naaken gåetesne mah mijjem suvhtin .
maahtoeh jïh daajroesvoeth bijjiedidh dej
Inez vïssjele viehkehte jïh vuesehte .
Aelkiehtidh deahpadimmiem soejkesjidh jïh öörnedh mij edtja maadthvuajnoem jeatjadehtedh jïh raasti dåeresth laavenjostedh (v.g. gaskenasjovne konfereense man teema lokaliseereme (v. g. Helena Norber-Hodge , Winona LaDuke , Robin Kimmerer) Konfereense lea aeremes 2010 .
Åktsede tjaalege
Dïhte guhkiebasse barkoe prosjektesne sæjhta prosedyride fulkedh gåetieleejjemefinansieradimmieöörnegisnie."
Tellefovne 23 30 12 00 Telefakse 23 30 12 99 www.utdanningsdirektoratet.no
 (Idut 2000) 2 .
Tsagkesh gielen gaavhtan jeatja laanteste jallh jeatja kultuvreste båetedh , maahta soptsestallemem geerve darjodh .
, 110 nok
Regijovnale evtiedimmie Ij gåessie gænnah dan jïjnjem skåårveme mijjen fylhkengeajnojne goh daan boelhken , soejkesjamme mierie lea ånnetji vielie goh 1,4 millijardh kråvnah .
Skålnes , Sigrid og Margrete Gaski (2000): Tospråklig tjenesteyting .
Jupmele , rohkelibie dej åvteste gïeh mijjen åålmegisnie skylleme NN-n åvteste (jïh ...
Mearan daajjem easedeminie , maahtah laavlodh:
ektiedimmiem guarkedh eengelske gïeletjoeji jïh bokstaavi gaskem , jïh tjoejh tjåanghkan giesedh baakose
Nåhtedh sosijale meedijah .
Baeniestarnen bïjre bievnedh
Åarjel-saemiej skuvle Snåasesne njieljie våhkoeh faalehte jïh Praahken byjjenimmie- jïh voengejarnge göökte-golme våhkoeh.
vuasahtallemem darjodh bievnien sjiltigujmie
Dej minngemes jaepiej jïjnjh stoerre jïh haestiedihks aamhtesh orreme båatsose Nöörjesne .
Vuesiehtimmie / Eksempel: Saaran lea bïjle.
3.3.3 Jarkelimmieh baalhkasystemeste
Vijrebeööhpehtimmiem vuartasjidh
Gaedtievaarjelimmie ij åadtjoeh unniedidh .
kokakaus:INF 'Jag ska få dem kvinnorna att koka soppan.'[Saerniestæjja 12] b. Manne jag edtjem skulla:1s dejtie den:ACK PL nyjsenæjjide kvinna:ACK PL seehtedh sätta i arbete:INF jïh och dam den:ACK joptsem soppa:ACK voessjehtidh.
Jielemen Jupmele datne mijjem viehkehth jearsoes jaahkosne sjïdtedh .
Bïejh kroessem rïektes sæjjan:
Almetjh , åårganisasjovnh , institusjovnh jïh reerenassh Nöörjesne , Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne bööresuvvieh kandidaath raeriestidh daan jaepien gïelebaalhkese 2014 .
Naan båeries saemieh Raavrvijhkesne guhth leah gielem noerebaeleste liereme , leah ennje væjkeles soptsestidh , mohte eah leah man gallesh , eevre goh dejtie maahta aktene gietesne ryøknedh .
voenges siebriedahkh evtiedidh mah sjïehteledtieh meatan årrodh , positijve healsoeveeljemh vaeltedh jïh aejlies jieledevuekiem utnedh
Dellie jïh daesnie dïhte geerve almetje maahta viehkiehtidh .
1) göökte tjiehkieh kroessedh 2) göökte tjiehkieh avtelde , göökte tjiehkieh minngelde
englaanten, franska, italienske jïh russiske.
Dagkeri veajkoej gosse ij laavenjasside vaestiedamme maahta barkoevaanoem vuesiehtidh jallh ij naan ïedtje .
Muotka tjïerteste Lyngen lea akte jarnge dejtie sjïere noerhtenöörjen dååjresidie mearosne jïh vaeresne .
jienebh sifferh), jïh vejtiestidh jïh guarkedh algoritmidie dejtie njieljie
Løøvles klaase-taavlah jih stovlh tjoeverin laptese .
Seapan dle akte ånnetji stuerebe kontinuiteete maahta stuerebe studentelåhkoem åarjelsaemien gïelese gorredidh.
Anna Kråik Åström saemien unnebelåhkoe-barkije Staaren tjïeltesne .
Dïhte daltese nænnoestamme staatebudsjedtesne jaapan 2010 , 2010 kråvnine , lij tjåanghkan 48,361 mrd. kr. frijje baalhkine fylhkentjïeltide , joekedamme 22 mrd kråvnajgujmie skaehtine jïh 26 , 361 mrd. kråvnah mieriedåarjojne (eknomijesoejkesje 201013 daan daltesasse bigkie).
: Kära läsare !
Darjoeh dan mænngan aktem åehpiedehtemem dan bïjre klaassese .
Kultuvrejielemh lea akte dejstie laanten murredsommes jïh verkemes sjïdtije jieliemijstie .
Dïhte geerve almetje maahta maanam viehkiehtidh maanan åssjaldahkh , mïelh , vaajtelassh jïh aajkoeh govlesadtedh , naemhtie guktie dïhte eadtjohkelaakan meatan sjædta stååkedimmesne .
Jarkoestæjja: Jaahkenelkien Aanna
Dehtie raejeste eelkim saemiengïelem lohkedh manne grammatihkem lyjhkeme goerehtidh.
Åarjene: Tjåelmien luvhtie , Mannfjorden sïjse dahkoe johkenjaalman fjovlesne jaevreste Storvatnet , daam tjaetsiegohkedahkem jaevrien Storvatnet åarjemes loektese , dehtie loekteste rïektes sievine jaevrien Čadnejávri noerhtemes loektese , dellie daam jaevriem jïh tjaetsiegohkedahkem vyjrehkåbpoe rijhkeraasten gåajka .
Busselåammah jïh faasoeh .
Manne byöpmedem .
Datne byörh learoehkidie skreejrehtidh buerielaakan pryöveminie barkedh jïh
Dah pryövenassh lohkemisnie leah paehpierisnie .
Vuejnedh - saemien gïelem våajnoes darjodh dennie byögkeles tjiehtjielisnie ...
Voestes lïerehtimmesne galkigan 17 objeekth veeljedh 68 baakoehaamojste.
Etter dette møtet sendte Sametinget et brev til fylkeskommunene i de samiske områdene, der man ba om støtte til etableringen av kommisjonen, noe som fylkeskommunene senere har gitt.
Vaarjelh mijjem , mijjen eejhtegidie , åerpienidie jïh voelpide .
Maehtedh lohkedh: tjaalegh lohkedh
Skierden faageskuvle , bigkeme / tseegkeldahke jïh TIP
Lohkehtæjja maahta aaj , goh akte bielie dehtie vuarjasjimmeste iktemearan , åvte-jïh minngiepryövenassh darjodh lïerehtimmiesijjesne .
Jis maana hoksegoevtesisnie / skïemtjegåetesne , jïh jïjtje sæjhta , maehtieh åerpenh båetedh guessine jallh desnie jïjjedidh .
Datne maaje seamedh aktene jallh jienebinie dejstie vuajnojste bijjielisnie .
Bijjieguvvesne tjuara digkiedidh mah etihkeles dåeriesmoeretjoelmh mah tjuerieh meatan årrodh njoelkedassine .
A: Ijje idtjimh hov dellie .
Dah jeanatjommes tjïelth stuvresuvvieh goh neebneme .
Krihke Rensberg ektine g. b. Dan Richard , Timmi jïh Aanta dennie Savkesne .
Veeljemen åvteli
Ohtseme jarkelimmiej bïjre mah eah soejkesje- jïh bigkemelaaken nualan båata , ryöktesth Saemiedægkan seedtesåvva gïetedæmman .
Voestes båvra soptseste ajve akte Jupmele gååvnese , jïh dïhte aehtjine gaajhkesidie .
Seamma tïjjen goh fïereguhte edtja aarkebiejjien gïelem hïejmesne veeljedh , dle aaj fïereguhten dïedte saemien nåhtadidh ovmessie tsiehkine .
33 3.2 Dïejvesh jïh åtnoe baakojste - akte faarhmeles jaahkoeøøhpehtimmie
Eah leah maahtaldahkeulmieh mejtie naestine * 8 daltesisnie mïerhkesjamme learoehkidie gieh baarkoefaagi ööpehtimmieprogrammidie veeljeme .
Juvrh aaj mijjese soptsestin gusnie årroeminie , mejnie gïehtelieh jïh maam sijhtieh bårredh .
Tjuara bïevnesh pryövijste ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie learohken bïjre mejtie skuvle åtna .
Daate vueliehkåbpoe goh maadthskuvlese, jïh dïhte dan åvteste jienebh dejstie eah pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh.
Jis dellie orre bïevnesh lissiehtibie maam ij aerebi åehpies jallh aerebi neebneme, dellie daate Focus (Slabakova, 2016).
[ http://tinyurl.com/5vfanwm
Jeatjah baakoejgujmie universaale grammatihke akte systeeme prinsïhpigujmie, krïevenassigujmie jïh njoelkedassigujmie mah leah elemeenth jallh jïjtsevoeth gaajhki almetji gïelijste.
Jeesuse jeehti satne Jupmelen baernie lea .
Saemiedigkien gærjagåetien dovne ræhpas jïh steegkeldh våarhkoeh .
Guhkies laajkoe jïh löönemh
- vijriesåbpoe barkedh soejkesjinie
Ultratjoeje vihtiesåbpoe vaestiedassem vadta .
Jis veanhta maanam fïejle hoksem jallh båehtjierdimmiem åadtjoeji edtja voestes iereste gaskesadtedh dan dåastoevasse jallh goevtese gusnie maanam båehtjierdamme .
ÅEJVIEULMIE 4.1 .
daarpoeh ellies gyöjnedahkh respekteeredh
Jaepiej 2012-15 dle taallh frijje baalhkadaltesisnie bigkie staatebudsjedtesne 2012 , ajve staeriedamme dejtie veanhtadamme årrojejarkelimmide Noehte-Trööndelagesne jïh apbe laantesne .
Aalkoealmetjedïejvese ij leah ektiedamme dejtie mah voestegh bööti .
Sveerjen Saepmesne leah gellie sjïere .
- Resolusjovne vijriesåbpoe tjïelkeste man vihkeles lea aalkoealmetji nyjsenæjjaj jïh nïejti reaktah ållesth tjïrrehtidh , daan nuelesne aaj lïerehtimmie , jïh jienebekultuvrelle geatskanimmiem eadtjoestidh lïerehtimmiesystemesne - naemhtie guktie dïhte aalkoealmetji nyjsenæjjaj sjïere ulmieh jïh daerpiesvoeth krööhkie , Larsen jeahta .
maadthtjaatsege årrodh maam maahta jeatjabidie tjïelkebe
Lissine maahta jarkelimmieh sjïdtedh ööhpehtimmielaakesne.
Lotusgoerine vaenie rubrihkigujmie , dah learohkh maehtieh guvvieh jïh symbolh guvviedidh .
GOEREHTALLEMEPRYÖVI BÏJRE Mij lea pryöven aajkoe ?
Mijjieh vaajtelibie tjiehpies barkijem mij lea væjkeles jeatjebi barkijigujmie barkedh .
blommasjædtoeh goerehtidh jïh buerkiestidh , jïh funksjovnide dejtie ovmessie sjædtoebielide buerkiestidh tjaaleginie jïh guvviejgujmie
saemien eekereaktah ILO-konvensjovnen jiehtegi mietie nænnoestidh
Vaahra nåajsan sjïdtedh mænngan tabledtem vaalteme lea onne .
Mijjieh hov gelllie jaepiej mietie båasaramme juktie vearolde dan juhteles jorkese , mijjieh vuejnebe .
Daate lea joekoen vihkeles jielemen mieriekrïevenasside dajve-Nöörjesne .
Pryövenasse jïh daltese
Gööktine gïevtebaenine dellie gaetskiestieh jïh dilhkuvh truvsieh dov kråahpese .
Goeven 3 .
Dah støøremes krirrieh leah Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie (NSR) jïh Barkoekrirrie (Bk) 
V. b.) Aanege Anundsjö (Ö. vik V. n.) Aanevaartoe Annevare (Vilh .
Varki aktem giedtiem vuajnah , mij lea dan åarjemes båatsoesïjten raaste Nøørjesne .
båatsoen bïjre
Dejstie uktsie tjïeltijste mah vaestiedin dah saemien maanah utnin muvhtine dejstie tjïelten maanagiertijste , dle lij njieljie mah eah lin naan sjïere saemien faalenassh sjïehteladteme .
Lissine dle fylhkentjïelte sov låhkoem lissiehtamme Museet Midt ' se , dannasinie 6 orre tjïelth leah meatan sjïdteme
6.2 Laavenjassi hammoe
Upplands Väsby , Upplands-Bro , Uppsala ,
Man gellie maadthskuvlh tjïeltesne: ...
Mijjen lea nuepie veeljedh .
Barkoeboelhken minngiegïetjesne learohkh vuartasjieh dam maam barkoen aalkovisnie tjeelin , jïh dah vuarjasjieh guktie tsiehkie lea daelie .
Dah mah daan biejjien leah saemienlohkehtæjjah leah gellie ovmessie ööhpehtimmielaajroeh dåeriedamme juktie dohkoe båetedh.
Gïelekampanje aalka
Sveerjen saemien bibliografije
Dej stoerre kultuvrebyjrese-vaarjelimmiej gaavhtan fylhkesne , dle kultuvremojhtese-vaarjelimmie tjuara vierhtieh åadtjodh .
Akte jieljije demokra tije årrojh
Bottleneck-hypotesen mietie dle seapan dah G2-lïerijh mah guhkiem saemien gïelem lohkeme buerebh dam funksjonelle morfologijem haalvah enn dah G2-lïerijh mah åeniehkåbpoe lohkeme.
dov vuajnoem buerkiestidh eensilaakan jïh aarvoej mietie
GÏEHTELDIMMIEBUDSJEDTE 2011-14 ...
Sveerjen nasjovnellen unnebelåhkoeh jïh unnebelåhkoegïelh
Dan åvteste gegkiestibie stipende edtja jienebh skreejredh saemien veeljedh jåarhkeskuvlesne , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo .
nervasystemem jïh hormonsystemem buerkiestidh , jïh buerkiestidh guktie dah prosesside kråahpesne stuvrieh
Jis datne mïelh datne irhkemem sjïdtih hoksesne jïh båehtjierdimmesne jïh sïjhth dan gaavhtan maaksovem ohtsedidh maahtah bæjhkoehtimmiem darjodh jïh dam patientföräkringen / skïemtjijetjirkemasse seedtedh .
gosse naaken centimeeterh pruvnieldamme , jïh dah gietjieh tjåanghkan bïejeme , dellie dïhte gavle riejries .
Saemien båarhte veeljie
Jaepieboelhkebarkijh (dah åajvahkommes eah meatan båetieh statistihkesne)?
Tjïelti / fylhkentjïelti veanhtadimmieh jïh åssjaldahkh Saemiedigkien jïh gïelemoenehtsen barkose , håaleme Porsanger tjïelten jïh Snåasen tjïelten baaktoe
Ođas , 09.05.2012
Dle Tjoelmevaegkesne låavthgåetiem utnimh voestes giesie , men dle tseegkimh giesiegujht de buvrieb .
Lissine manne tuhtjem mijjieh skultebe dejtie mah diktatuvresne veasoeminie , jïh eah maehtieh siebriedahkem tsevtsedh gusnie jielieminie , dej tsiehkiem krøøhkedh jïh steemmadidh gosse veeljeme .
Aajja soptseste dellie gosse maadteraajjebe edtji pruvresne minnedh .
dåeriedidh gusnie saemiestieh jïh destie soptsesth darjodh jïh vuesiehtidh
2011 raejeste dle læjhkan dïhte læssanamme lïerehtæjjadåarjoe , mij bøøti 2009 dennie reerenassen råajvarimmiepaahkesne finansevaahran vøøste , meatan sjïdteme mieredåarjosne .
Daennie gærjesne baakoelæstoe .
Laejpiem edtjem bååhkesjidh Datne åadtjoeh smååhkedh Daajjem darjodh Daajjem daanjedh Laejpiem darjodh Laejpiem bissedh Dellie maaje gaervies , Ååh , man njaelkies laejpie !
ÅENIEDIMMIE RÅAJVARIMMIELÆSTOE
Jeahta luste goltelidh .
Illedahke maahta årrodh dam maam Montrul (2016) hypoteesen bïjre jeahta man nomme "The yes-bias" (Okanda & Itakura, 2010; Polinsky, 2011).
unniedidh konsumsjovnem unnemes daltesasse
Mah maehtieh deahpadidh gosse jovkeme:
Daate prinsihpide rååresjimmielaktjoem mïedtele , Saemiedigkien jïh staaten gaskem .
Akte orre bigkie Meråkeren jåerhkeskuvlen lihke tseegkesåvva goh vuelehks-energijebigkie tjiegkeme-moereste .
jåarhkeskuvlen daltesisnie .
Reerenasse krievemem vuelede juktie reaktoem utnedh biejjiebeetnegh åadtjodh jis bieleldh permidteradamme göölemeindustrijesne .
Jïh daate vuelie bene guvvede Gåstan håksoem jïh vaejtiem åarjelsaemiej båetije biejjide , ihke daennie vuelesne Gåsta gaajhkh åarjelsaemieh krievvine ussjedi , jïh guvhkiehtæjja daennie vuelesne eevtjede bovtse jïh åarjelsaemieh rïektes otnjegem vaedtsedh , ektesne .
Raerieh jïh vuesiehtimmieh gosse barkeminie Learoesoejkesjinie saemien mubpiegïeline
Saemien scenetjeahpoe jïh teaterebarkoe leah vihkeles dååjremen, vååjnedehtemen jïh beagkoehtimmien gaavhtan saemien tjeahposte, kultuvreste, gïeleste jïh identiteeteste.
V. b.) Tjoevtjejaevrie Siksjö (Vilh .
Mijjen golme nuelieulmieh
Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie 3. jïh 4. jaepiedaltesinie barka .
Daamhtaj lea akte jallh jienebh åålmegh mej dïedte lea juvlemesijjieh öörnedh .
NASJONAALE PRYÖVEMH
Jienemes exponeerme
Men dan guhkebe pryövoe gujnelemmiem juhtedh dellie stuerebe vaahra ij gåeredh jïh aalka læjhkan vïrremem åadtjodh .
Maahta aaj nemhtie årrodh dïhte buerkiestimmie learohken haalvemedaltesistie ij leah seamma guktie lohkehtæjja learohken maahtoen bïjre daajra .
ulmien mietie gærjagåetiem , saemien bïhkedsgærjah , saemien medijah jïh digitale bïevnesigaaltijh utnedh
barkeme guktie aalemekonsesjovnh dejnie saemien dajvine maaksohth juakasovvedh
Daam maahtam
Aaj gosse lea dïenesjedorjemassen bïjre dle akte vuajnoes hijven lissiehtahke mænngan 2007 .
Datne maahtah reegkes gïeline jallh sjeavohts rohkelidh
Staaten åejvieladtjh jïh ovmessie faagebyjresh leah sïjhteme aktem ellies vuekiem evtiedidh guktie maahta saemien maajhööhpehtimmiem faalehtidh, saaht man saemien gïele lea bïjre.
- vuesiehtimmien gaavhtan barkoen , ööhpehtimmien , barkoefealadimmien , eejehtimmien jallh medtielaakan gaavhtan - edtjh maehtedh rïhpeshoksem ohtsedidh (dåakteren , dajvesåjhteren , skïemtjegymnasten gåajkoe båetedh) dennie laantedigkesne seamma tsiehkine goh Jïemhten leenen laantedigkesne .
Resultath dan mænngan nuhtjedh våaroemisnie lïenen aaptsah byjresebarkose .
Bueriedamme laavenjostoe Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem jïh aaj laavenjostoe gïelejarngi gaskem lea akte dejstie sjïere barkoesuerkijste
Tjåadtjoehtæjja: Ovvaantoeraeriej tjaelemesij Dïhte barkoe juktie råajvarimmiejgujmie vijriesåbpoe barkedh lea joekehts fåantoej gaavhtan ij annjebodts illeme .
Vuarjasjimmie iktemearan sjædta , jïh gïelesuerkieh leah dellie vihkeles dejnie barkojne .
Maanah geerve almetjh daarpesjieh mah dïedtem vaeltieh
Dållem nastebe .
Lohkehtæjja learoehkidie bïhkede , guktie dah laavenjassh veeljieh mejtie haalvoeh , jïh guktie orre daajroem evtiedieh .
Bene mijjieh maanah varki siebriedahkeste mïerhkelgovvimh jïh jeenjemes daaroestimh .
Reeremelihtsegh leah naemhtie seamadamme:
barkeme edtjieh psykiatrije faaleldahkh saemien maanide nænnoestidh
gaamegh Vaarjoeh
Mijjieh krievebe åålmegveeljemem EU .
Gosse maanah dåemiedimmiem jarkelieh , maahta årrodh dan åvteste dah eah trååjjedh
förändraitr:GER 'Mycket har de senaste månaderna på jorden förändrats och mycket förändras varje dag.'[Don jih daan bijre 1] Vuesiehtimmesne (64) transitijve våajoehtidh åtnasovveme.
Aalkoehåaleme WCIP 2014
Daah prinsihph bigkieh dan reaktese joekehts årrodh dej sosijale , kultuvrelle jïh faageles ektievoeten mieriej sisnjeli .
maaksove kopijen åvteste journaleste
Gosse skylleme-maanah daan tjaktjen voestes aejkien Snåajallh Sveerjesne skylledh .
- Goerehtimmie sæjhta akte joekoen vihkeles dïrrege årrodh Saemiedigkien vijriesåbpoe barkose gïeligujmie .
reklamem åehpiedehtedh njaalmeldh dejtie jeatjah learoehkidie jïh lohkehtæjjese Molsehthlaakan learohkh maehtieh aktem njaalmeldh reklamebiehketjem dorjesasse darjodh , juktie pryövedh dam dejtie jeatjah learoehkidie doekedh .
Daesnie tjaelije doh jeanatjommes saemienlohkehtæjjah damta.
Barentsprogrammen tjïrrh Barents regijovneraerie tjïerteste doh bijjemes ulmieh jïh våaroehtimmieh dan regijovnaale laavenjostose .
Seamma tïjjen dle vååjnoe goh varke jïh jearsoeslaakan ryöknoe .
Edtja vuarjasjidh mejtie ulmiem jakseme gosse programmeboelhke nåhkeme , amma gosse taallh jaapan 2016 gååvnesieh .
Learohkh maehtieh jeatjah öörnedimmieh öörnedidh skuvlejaepien .
EALLINBIRAS = saemien jielemebyjreske = sociaale & byjresken kapitaale kapitaale
Latjkoe sïeltine Tide Sjø AS vaasa boelhken 01.01. 2007
Dïhte raeriestimmie dorje guktie Staateskåajje SF jåarhka dajveaajhterinie årrodh staaten allmenningidie jïh åasteme staaten dajvide Åarjel-Nøørjesne , jïh doh vaerieståvroeh diedtem utnieh dam voenges vijremem , gïeledimmiem jïh gøølemem reeredh .
soptsestidh deahpadimmie jïh soptsesi bïjre
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh , læjhkan mejtie syøkije vaajtele dam tjeakosne utnedh , byj .
Stuerebe nuepieh gajhkesjæmman nuepieh vadtah lissiehtamme dïenesth åadtjodh gosse dåeriesmoerh doekeminie fïerskegueliemaarkedisnie .
Aaj vihkeles buerie jïh daamhtetje byöpmedidh jïh åeredh .
Aalteredåehkesne 20-44 jaepieh doh låhkoeh lin åajvahkommes seamma låhkoej nuelesne abpe Nöörjese.
Tjåanghkoeb .
Gusnie vaenemes ?
Syntaktihke kausatijve.
Aarebi direktøørine orreme Rørosmuseumesne jïh beetnehåvtehkinie orreme E. A. Smith ' esne Tråantesne .
Plassjen saemieh leah gellie jaepieh soptsestamme dah sijhtieh gåetiesijjiem utnedh gosse tjåanghkenieh .
Joekoen dah stoerre staarh jïjnjh saemieh dåastoeh .
aelkedh , steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh jïh digkiedimmieh sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre , ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
Staaten sjïdtedimmieaarvehtse jaapan 2011 staatebudsjedtesne 2011 , læjhkan dam daltesem frijje baalhkine vierteste , viertiestamme dejnie staeriedamme nasjovnalebudsjedtine (RNB) jaepien 2010 .
Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa , barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh .
ennje vaenie learoevierhtieh åarjel- , julev- jïh noerhtesaemiengïelesne mah leah evtiedamme Maahtoelutnjeme - saemien mietie .
ea: bealesne , deava , eah , fealede , geasa , heata , jeahta , kleamma , leana , meatsa , nealoe , njeajah , peara , reajnoe , snjeara , sjeakodh , tjeara , vealasjidh
Daate dovne gorredimmie vierhtijste , meatan årrodh sjæjsalimmieprosessesne , jïh bieliem åadtjodh darjomen nåhtoeaarvoste .
latjkeme finansieringemaalli mietie
5.1.1 Sïejhme illedahkh referaansedåehkeste
 (113) a. Meehte Martin
Kreatijve jih loejhts skuvle Mijjieh sijhtebe täjmoeplaanem destie vaeltedh jih tjielten skuvlide vedtedh seamma loejehtsvoetem goh dah loejhtsskuvlh .
tjoehpedh eah naan intransitijve paarrebieliem utnieh.
Skávhlá lea gåatomedajve Girjas saemiensïjtese .
Mohte annje lea dålle
Dan lissine vaahra stuerebe åådtje jallh laaneste tjoeleskïemtjelassem jis tsïnneboetjemem åtna seammasïenten gosse goebperh åtna juktie smaave raejkieh njevlieskïeltine åtna maam dorje aelhkebe sjædta infeksjovnh åadtjodh jallh laanestidh .
Ryökneme 5. daltese
gyhtjelassh .
Gellien aejkien dle pryöveme daam daerpiesvoetem dåastodh , gaskem jeatjah dle jienebh skåårvemefoenth tseegkeme (Namsove jïh Tråante).
Dïhte dan åvteste meedija gaskem jeatjebem edtja " vaeptiebienjine " årrodh , dah edtjieh giehtjedidh jïh laejhtedh dejtie jeatjah staatenfaamojde .
Goevten 26. b. daan jaepien EN:n presidente generaalekrirreste (PGA) sjæjsjali sjïere konsultasjovnh edtjieh dorjesovvedh prosessesne veartenekonferansen vööste , gusnie edtjin konsultasjovnh utnedh EN:n lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjetjirkijigujmie fïereguhtene haeresne .
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta voereseraerie edtja meatan årrodh Saemiedigkien voeresepolitihkem hammoedidh .
Tjaatsestimmiereaktam gaajhkesidie ?
wysuszył dried ubranie clothes (wysuszyć 'drycaus') 
Saemien kultuvredaajroen bïjre dle seamma haesteme .
Mesnie mielhkiem jovkedh ?
Aareh puberteetese båetedh dovne luste jïh gïerve .
Rammeverk for nasjonale prøver i lesing samisk , dorjesåvva jïh learoesoejkesji mietie saemien - Læreplanene til Kunnskapsløftet samisk .
våhkoebiejjide jiehtedh
Jaepien 1814 112 tjirkijh gaavnedin Rijhketjåanghkosne Eidsvollesne .
maallen mietie tjaeledh aelhkie vuesiehtimmietjaalegijstie jïh jeatjah gaaltiji mietie tjaeliemasse
ISBN 91-87636-13-1
Dah saemien museumh vienhtieh dah eah leah åådtjeme meatan årrodh dennie finansijelle evtiedimmesne , goh museumesektovren jeatjah bielieh åtneme museumereformen tjïrrh .
Aerviedimmie mijjen iemiedaltesistie jaepiej 2012-15 lea naa ovseekere , dannasinie dah tsiehkieh mejtie pensjovnesïelth sijjen aerviedimmine nåhtadieh , dejtie ånnetji staeriedieh jïh orrestieh iktemearan .
Daltese 7
Akte salkehtimmie mij lea dorjesovveme Saemiedigkien åvteste , dam raereste .
Fïerhten daabloe-dåehkie maahta jïjtsasse kåarth darjodh .
Jïjtjemaaksoe lea dam bieliem feelemen maaksoste maam skïemtjije jïjtje åådtje maeksedh .
Saemiedigkieh edtjieh saemien aamhtside giehtjedidh aerebi goh byjjes raerieh dejtie nænnoestieh .
Jeatjah byjreske bihkedimmieh / byjjes paehperh
Gosse faage jienebh jaepieh vaasa , edtja ajve galhkuvekarakterem vedtedh dennie bijjemes daltesisnie maam learohke faagesne åtna .
Daltesi maahtaldahkeulmieh
Toelhkestidh guektienbielide , jïh mïelen sisvegem guarkedh mah vuastalieh dam maam vuertiemisnie , jallh mïelen sisvegem guarkedh mah nåakelaakan tekstesne tjaalasovveme
Darjoeh dam gellie aejkieh abpe jaepiem .
Lov om grunnskolen og den vidaregåande opplæringa http://www.lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/all/nl-19980717
Daesnie sjæjsjalimmieh
Aarebi utnimh krirriepreesse Nøørjesne , jïh dan boelhken dah jeanatjommes plaerieh vihties krirrieh dåarjelin .
Tjåådtje goerehtimmien tjïrrh , jïh aktem njammam beaja pleahtjose , jïh dan sisnie guvviedetektovre .
Jïjnjh dejstie maadtskuvlem Snåasesne Noerhte-Trøøndelaagesne vaadtseme , jïh desnie åarjelsaemien mubpine gïeline lïereme , bene skuvletijjen mænngan eah leah gïelem dan jïjnjem nuhtjeme .
Jiehteme / øørneme
saemiedigkie sveerjesne åadtjoeji barkoem reeremasseste gïelegïetegærjam jaepien 2008 tjïeltide jïh reeremidie tjaaleme www.samediggi.se/4009 .
Daate joekoen tjyölhkehke sjïdti dennie prosessesne mij finnmaarhkelaaken vööste stuvri jaepien 2005 .
Skuvle ij maehtieh jijtsh öörnegh darjodh mah maehtieh learohkeilledahkide tsevtsedh , goh
Postadresse:
Lïeneståvre tjïelti beapmoehvaaksjomem gïehtjede sæjhta vuejnedh jis dah dam hijven vuekine darjodh .
Bïejh tjåanghkan kolonnide E ' sne , formele: = SUMMER (E6:E22) 
Mijjem aaj telefovnesne jaksede .
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh maahtoeulmide jaksedh .
Mijjieh sïjhtebe jåarhkedh åarjelsaemien kultuvrem gorredidh , gaskem jeatjah laavenjostosne Saemiedigkine .
Vaarjelimmie immaterijelle reaktijste lea laakine nænnoestamme dejnie jeanatjommes laantine .
Dennie regiovnesne lea joehkehth åårganisajovne-byjresh , dovne duedtie , teatere , jieleme- jih jeatja sjiere kultuvrebyjresh .
E-påaste: jamtlands.lans.landsting@jll.se
Fylhkentjïelten reereme saemielaaken gïelenjolkedassijste stuvresåvva Laavenjostoelatjkoste gaskem Saemiedigkiem jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltem åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste 2012-2014 .
Learohkh edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh saemien voestesgïeline .
Mijjieh faalebe:
Noerhte-Trööndelage maahta sijjieh åestedh regijovnale faalenassine , jïh dellie ajve learohkh dov jïjtse fylhkeste mah sijjiej bïjre gaehtjieh- Syökeme sijjien bïjre regijovnale faalenassine , abpelaanten faalenassine jïh laantelinjine seedtesuvvieh gåetiefylhkese dej jeatjah ööhpehtimmievaajteligujmie ektine .
Aaj lea dorjeme foliereme " soptsestallmekåarhth " mah leah gïeleneutralijes , mah maahta bïevneshbarkose utnedh .
Heevehtimmie ovmessie vuekieh åådtje , dam vuajnam gosse guessine mïnnem dejnie ovmessie tjïeltine jïh sijjine .
Væjkeles almetjigujmie aaj åadtjoejim barkedh , guktie Nils O. Kappfjell , Anna Dærga , Anton Lifjell jih Anselm gonnoeh Elsa Jåma .
100-jaepien heevehtimmien sjïekenisnie dan voestes saemien rïjhketjåanghkose Tråantesne , Nöörjen Baanghke lea sjæjsjalamme aktem mojhtesedaalem olkese vedtedh .
Dïhte gie 18 jaepien illeme åådtje jïjtje healsoejarngem veeljedh .
Vuartesjh tabellem 4.8 vuelege.
- Åejvieulmie lea aktem jielije jïh gellielaaketje saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem hijven kvaliteeteste sjugniedidh , maam gaajhkesh maehtieh dååjredh .
Ij leah dan joekehtse kausatijve stuhtjesne, vaallah dan agentijve stuhtjesne.
Seminare saemien gielen jih identiteten nænnoestimmien bijre , uvtemes Helgelaantesne jih Västerbottenesne , tsiengelen 25.- 26. b. 2007 .
Råajvarimmie 46 Bïevnesh saemiengïelesne NAVsne
Mij biejjide
 (7 sid) 
Teatere Åarjel Saemiej skuvlesne
Akte jeatjah ulmie lea voenges jïjtjeståvroe .
Gellie nuepieh gååvnesieh .
Saemiedigkie lea bijjelen 1000 orre kultuvremojhtesh vïhtesjadteme , jïh jïjnjh dajvh mah aarebi eah lin dan åehpies goh kultuvremojhtesedajvh , desnie ojhte joekoen jïjnjh kultuvregïejh gaavneme .
Saemien gïeleåtnoe aerebe jïh daan biejjien
Teema Aamhtese
Mijjieh åarjelsaemieh , hov libie vaanesh jïh bårrojde årroeminie , darhkan libie garresommes dïedtelgimmiem mijjen kultuvrese damteme , jïh mijjjieh mih jïjtjh aaj vïenhteme daejnie dajvine gujhth joejkeme guhkiem joe jaavoelamme .
Orre jielemh tjoeverieh maahtoen , kultuvren jïh daaletje gaskesadtemen sjisjnjestruktuvren mietie øøvtiedidh .
Dellie raajesen veerbe transitijve jïh objeekte lea desnie.
Dååjrehts vuesiehti åtnoe håalesynteseste dåårje dovne lohkeme- jïh tjaalemeprosessem .
Voestegh referansedåehkien illeldahkh, mij 94% buektiehtamme.
Daajrah mij lea bahhas ?
nænnoestimmeste FD 06/21 .
13 millijovnh akten bufferasse gosse edtja dahkoedaltese m g iehpiedidh 99 mill. kråvnajgujmie dej båetiji jaepiej
Aalkoealmetjetjirkije dåerede daam laantem mij åvtehkebarkoem åtneme regijovneraeresne .
Sigvart Brendberg jïh Maidi Kristin Kappfjell Åhren ruevtieraajrojne vuelkiejægan .
Daate daltese akte aarvehtse vadteme budsjedten gaavhtan .
Gaajhkh budsjedteradamme løønemh 2010 leah vaalteme , giehpiedamme løønemigujmie guktie gïehteldimmiereektehtse 2/2010 lea fylhkendægkan
Dijjieh ektesne daam jarngem buektiehtamme .
Learohkh aktem håalemem jarkoestieh nøørjeste saemien gïelese .
Doh jeatjah (31 mill. kråvnah) plusse 61,9 mill. kråvnah aarebi jaepiej læjkomijstie disposisjovnefoentese , gïehteldimmesne åtnasuvvieh , tjåanghkan 92.9 mill. kråvnah .
Sørgruppa i Fosen reinbeitedistrikt fikk ikke medhold i skjønnsretten for å stoppe planene om bygging av vindkraftverket på Storheia.
Vijriesåbpoe fulkemedåehkie sæjhta ulmide dåarjedidh aktene orre mieriesoejkesjisnie , institusjovnide bïhkedidh jïh raeriestidh jïh akten kvaliteetebueriedæmman ööhpehtimmine sjïehteladtedh .
- Learohkh ohtsedieh jïh bïevnesh tjøønghkieh gærjijste .
Daelie gaajhkesh læjjadieh kollektijve bysvehtsråajvarimmiej gaavhtan mejtie staate tjïrrehte juktie jïjtse båastoeh vuarjasjimmieh davvodh , Åhrén vihteste .
Daate kapihtele saemien maajhööhpehtimmiem gïehtjede aktene histovreles perspektijvesne, jïh evtiedimmiem learohkelåhkoste vuartesje dej minngemes luhkie jaepiej, dovne åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelesne.
• Saemiengïele-håålehkij reaktah kriminalesåajhtosne tjïrkedh
Daate vuekien nomme eenngelske gïelesne Elicited Production Task (Ambridge Ben & Rowland Caroline F., 2013).
Maam datne tuhtjh gærhkoen bïjre daan biejjien ?
Budsjedtesne aaj dåarjoehtibie mijjen åeliedimmieh
§ 7 Dïhte gie aamhtesegïetedallemisnie meatan dan lea jïjtse ïedtjine jis: a) jïjtje lea aamhtesisnie meatan b) jïjtje lea pruvres jallh ektiegåetehke aktene gie aamhtesisnie meatan jallh seamma fuelhkine jallh laatjoevinie bæjjese- jallh vååleseotnjegisnie jallh balteotnjegisnie dan gietske goh aajkohke jallh seammaligks gietskene c) jïjtje lea barkosne jallh jeatjah bijjie- jallh vuelieøørnegisnie aktene gie aamhtesisnie meatan d) dagkerh sjïere tsiehkieh båetieh guktie jïjtjen jearsoe jeatjabijstie vïesjebe sjædta maehtedh ov-vïedteldh aamhtesinie barkedh .
Jïh gosse dam darjobe dellie ij leah dan åvteste mijjieh saemieh aktem jïjtse staatem sïjhtebe , goh såemies tjarke bagkehtieh .
Daennie barkosne lea joekoen vihkeles voenen almetjh jiehtieh maam dah tuhtjieh jïh guktie sijhtieh utnedh .
Kära vän , varför sover du varför sover du , varför sover du
h / l: (Jupmelen) Aehtjien jïh Baernien jïh Aejlies Voejkenen nommesne .
Algebra skuvlesne lea sïejhme taaleryökneme , dan åvteste bokstaavh jallh jeatjah symbovlh leah seamma goh taalh .
Saemien gïelen reeremedajvesne 9 tjïelth daan biejjien: Kárásjohke , Guovdageaidnu , Deatnu , Porsangu jïh Unjárga Finnmarhkesne , Gáivuotna jïh Loábat Tromsesne , Divtasvuodna Nordlaantesne jïh Snåase Noerhte-Trööndelagesne .
Nimhtie vaarjelh , gærjagåetieh jïh våarhkoesijjieh vihkeles sijjieh saemien kultuvrese jïh jïjtjedomtose .
saemien dajvine jienebh byjjes barkoesijjieh
Daate dejtie åssjaldahkide deavhta akten hijven demokratijen bïjre ?
Jalhts maanah matematihketsagkesigujmie daamtaj maehtieh jih guarkah dejtie vihkielommes prinsihpide ryöknemisnie , vuesiehtimmien gaavhtan taaleraajroe jih akti akti korrespondanse , maehtieh dåeriesmoerh utnedh guarkedh ij leah vihkeles mennie öörnegisnie dah ryöknoeh .
åejviesisvegem jïh sjïere biehkieh guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie ovmessie aamhtesi bïjre
Levin jïh Rappaport Hovav (1995, 1998) lægan resultatijve konstruksjovni bïjre tjaaleme.
Bijjelen 80 lohkemerihpestæmman jïh voestes kuvsjetjåanghkose böötin .
- kråahpe jïh healsoe
Dïhte vihkeles saemieh eadtjohkelaakan saemiestieh .
ektesne byöpmedidh skuvlesne
Vuelieh gellien jaepien åarjelsaemien gyrhkesjimmine orreme .
Jis dåeriesmoere gadtjeboejem döömie guktie gadtje aajmene boejesne dam gohtje sveerjengïelesne urinstämma .
Hijven jis tjaaleldh vaestiedassem birrie gosse laajhta dan gaavhtan maahta vaestiedassem raeffesne lohkedh jïh lïepedh båajhtode guarkedh .
tjuerieh aktem hijven sjïehtedamme lïerehtimmiem åadtjodh , guktie dah eah edtjh dan jïjnjem sjïereööhpehtimmiem daarpesjidh .
leeveghmoerh leah abpe jaepiem kruana .
Dellie ih galkh bïlledh viehkiem ohtsedidh .
Dïhte orre öörnege aaj sijjieh , viermieh jïh laavenjostoeprosjekth dåårje , mah viehkiehtieh dam gaskenasjovnaale promoteringem jïh eksportem lissiehtidh saemien kåansteste jïh saemien tjiehpiedæjjijste akten gaskenasjovnaale maarkedese .
Chamberlin , J. Edward (2003) If this is your land , where are your stories ?
Dellie åadtjoeh govledh mij buerie jih mij nåake
Daate barkoedåehkie sov voestes raeriestimmiem böökti ruffien 1998 .
Gïelesuerkieh ektiedamme saemien væhtide:
Tjaktjen 2001 maanagierte Snåasesne aelkehti mij lij " gaahpode " , eejhtegi vaajtelimmiej mietie .
Ij fïerhten aejkien seamma aelhkie
Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 1. daltesasse möölehte ?
politikesoejkesjem åehpiedahti sov proposisjovnesne Från
Reaktah:
Uvtemes dan åvteste ööhpehtimmiepolitihke lea joekoen vihkeles dan saemien siebriedahkese , jïh siebriedahke- jïh maahtoebigkemen gaavhtan , daelie jïh båetijen biejjien .
Mænngan learohkh aelkieh taalh veahkide ektiedidh .
sjïehteles sjaangerem , vierhtieh jïh gïeleåtnoem veeljedh gosse teekstem tjaeledh
V. b.) Skåabpoegaedtie Hansbo (Vilh .
dåarjoeh åålmegenuhtegs årromesïelth reektedh jïh vierhtiedidh
Mij akth orre: Raasten Rastah Race
- Vihkeles åarjelsaemien modulh aktem vihties bieliem sjïdtieh dennie lohkehtæjjaøøhpehtimmesne Noerhte-Trøøndelaagen Jolleskuvlesne , Elin tjïerteste .
Gie datne leah ?
29 Manne govlh jeahtam: Ij amma Salomove gïltehtahkesne goh rïesegh .
Mohte gosse maana bæjjene , noere , dellie krïevesåvva daamhtaj maana edtja dïsse seamadidh .
Biejjege manne åaram .
Gusnie maahtam vielie lohkedh
maahta dovne positijveles jïh negatijveles laejhtemh jeatjide vedtedh
Raeriestimmine båetedh .
Hijven gïeleteknologeles dïrregh sijhtieh vihkeles årrodh juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh .
Gaajhkem lehkiem almetjh berkieh sijjen jielemem eevtjedh jïh jorkesidh .
Byjjes moenemh
10/31), dle KRD tjïelteproposisjovnesne jaapan 2011 bieljelamme , departemente vielie salkehtimmiebarkoem daarpesje .
Sjïere maallh semantihken mietie jïh veerbide mejtie molsestieh leam semantihken mietie tjïelkestamme.
Datne maahtah jïjtjemdh syökijinie registreradidh abpe jaepien , bene göökte sïejhme syökememierieh , njoktjen 1. b. jïh gålkoen 1. b. fïerhten jaepien .
Mïerhkesjh golme aath mah dennie vïnhtsesne ?
25 jaepieh lin barkeme aktem stuerebe jïh vielie daajbaaletje gåetiem tseegkedh museume- jïh kultuvrejarnge Saemien Sijtese .
Gohtjemem adressese seedtie gusnie åålmegetjaaleme jïh frijjes jis sæjhta meatan årrodh .
09.15 - 11:00: Dåehkiebarkoe
Bijbele greesken gïeleste båata jïh baakoe lea gærja .
Jaepien 1968 Staaten Båatsoeburrie-skuvle Borkenesesne Harstaden baalte rihpesovvi jih Alberte sijjiem desnie åadtjoeji .
Skuvlefaalenasse Noerhte-Trööndelagesne 2012/2013 TSAEKEME JÅARHKEÖÖHPEHTÆMMAN
Saemien nyjsenæjjah saemien gïeli reeremedajven ålkolen , tjïelkebelaakan tuhtjieh dah aktem nåakebe healsoem utnieh goh saemien nyjsenæjjah reeremedajven sisnjelen , Ketil Lennert Hansenen dotkemen mietie .
Gellien aejkien mijjieh maam joem aelkiehtimh jih laejhtemem mænngan dåastoehtimh .
Maahtoeulmieh 1 P mænngan - Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Sivijlen europeijen raeffiedåehkie edtja årrodh .
MARIA EDDEBO PERSSON
Sagka aktem aktem daabloem doehtede jïh dam ånnetji miehtjede mearan dam ryöknoe .
Filmen nomme Adjagasen bïjre lea " Firekeepers " / " Dah mah dållem geehteminie " .
Doh vihkelommes vuepsieh suerkesne lea:
Learohkh baakoelæstoeh tjaelieh .
Aktem raajesem manne ajve ikth goerehtim, jïh aktem gyhtjelassem ajve nuhtjim gihtjemevuekesne Elicited Production Task.
Juktie Statnett lea soejkesjamme aktem orre straejmieledningem Balsfjovlen j ...
Daesnie vytnesjæjjaj ekonomeles jearsoesvoete åvtese gorresåvva , Muotka soptseste .
Barkoekrirrie www.dna.no tellefovne 24 14 40 00 telefakse 24 14 40 01 epåaste: dna@dna.no
Maam sæjhta raaktan jiehtedh Jupmelen rïjhke eatnamasse båata ?
Datne tjoerh bieljelidh jis beapmoem sïjhth .
Lahkoe biejjine .
Barkoe , skovle , jealamadtjevoete jïh klijma leah åejvieaamhtesh båetije njieljie jaepine .
35 .
b. Tromsøsne .
Destie Åfarli jïh Eide (2003, 2008; White, 2003, 2005) buerkiestieh Kasusen heerrije lea daerpies:
18 6.5
Manne lim saemien byjrekisne orreme jih skuvlesne lij gaajhke daaroen jalhts skuvle lij saemide .
Ööhpehtimmie namhtah jïh edtja dååjrehts learoesoejkesjh dåerididh .
Mijjieh maehtebe , goh bieliem ulmijste regionalen sjïdtedimmide , dåarjoem vedtedh dåarjoehtæmman , maarhnajfoeresjæmman , innovasjovne-evtiedæmman jïh ööhpehtæmman onne jïh stuerebe sïeltine .
saemien gærhkoeraerie jïh gærhkoeraerien provsjekten dïedte " eadtjohkevoetenvåarome jaahkoeööhpehtimmie viermesne saemien maanide jïh noeride .
Dellie tjirkijebolaage reaktam åtna daejredh maam daarpesje guktie maahta vuarjasjidh jis reaktam maaksose åtna .
Manne leam -Øvierhtiedamme gietjine, juktie dïhte maahta tjoejemolsemem buektiehtidh dejtie transitijve paarrebielide.
Inez daelie göökte jaepieh Jokkmokkesne orreme , saemien skuvlesne barkeminie .
Dïedte: Maahtoedepartemente jïh Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2009
stealladidh - jih ij barre lijrieh - dam saemien
Gulahalan - noerhtesaemien gïelekuvsje
FAETIES ÅARJELSAEMIEN
Daennie kapihtelisnie manne bæjhkohtem magkeres maallh åarjelsaemien gïelesne morfologijen mietie gaavnebe.
TekSTe jïh guvvie: meerke krihke leine bienTie
Båetieh mov gaavalohke daagkoe lea vaalje vuelelen njååjte lea åvtelisnie stoerre-vaegkie
Faatoes maahtoem saemiengïelem tjaeledh faatoes saemien terminologijem dorje gåajhtsede buerebe daaroestidh .
Gosse gïehtjedibie man daamhtah vaestiedæjjah saemesteminie dellie vuejnebe 11,1% vaestiedæjjijste fïerhten biejjien saemesteminie, 33,3% vaestiedæjjijste fïerhten biejjien sjïere almetjigujmie saemesteminie, 22,2% fïerhten våhkoen sjïere almetjigujmie saemesteminie jïh 27,8% vaestiedæjjijste muvhten aejkien saemesteminie.
Barkijh pruvhkieh skïemtjijem gihtjedh giejtie dah åadtjoeh bïevnesh vedtedh .
Dïedte kvalitetetjïrkeme starne- jïh såjhtoedïenesjidie aaj saemide lea bijjies daltesinie .
Dïhte åålegh lea staaten dïedte daerpies rammatsiehkiej muhteste juktie saemien gïelh maehtieh vaarjelidh jïh evtiedidh .
Noerhtelaanten fylhketjïelte , saemiedigkie , sTh-fåante jïh Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente provsjekten åvteste maeksieh .
Krirrielïhtsegh mah nomina sjovne tjåangh kose båetieh kandidaath vee lje melæs tose muenieh , jïh mennie öör ne gisnie dah edtjieh årrodh .
Daajroeh , bïevnesh tjöönghkedh
Saemien jolleskuvle jïh Tromsøn Universiteete jollebe ööhpehtimmiem noerhtesaemien gïelesne faalehtieh maasteregraaden raajan .
 (Novh gujht lij (naa) dan bijre dej lij mij-gih .
loejhtes-revytjïertide nuepieh saemien revybarkoem øøvtiedidh
Gaskemedtien aaltere åarjelsaemien lohkehtæjjide lea 45 jaepieh.
ulmide jaksedh .
Aaj politihkeles eadtjohke .
Såemies smaave tjïeltine ij leah daerpies vielie goh bieliebarkoe .
Mijjen lea vihkeles rolle goh
Learohkh aktem bijjietjaalegem åadtjoeh .
30,0%
soptsestalledh barkoej jïh barkoejielemen bïjre
Datne tjoerh mieriedimmeste dæjpe jis reakta dam njååhtjedidh .
- Mijjieh joekoen madtjeles lïhtsegigujmie Fjovlegöölememoenehtsisnie .
Dah sinsitniem gihtjieh juktie bïevnesh veedtjedh , jïh åehpiedehtieh maam sijjienommi bïjre gaavnehtamme .
- Manne geerjene ihke mijjieh daelie vuejnebe dïhte barkoe saemien gïeli gaavhtan jïh saemien gïelide våajnoes darjodh lea illedahkh vadteme .
viertiestidh jïh ryöknedh gaskem ellies taalh , desimaaletaalh , bröökh , prosenth , promille jïh taalh standardehammosne , dagkerh taalh jeereldihkie jiehtedh , jïh vuarjasjidh mennie tsiehkine ovmessie vuekieh leah maereles
Gïelejarnge Gïelem Nastedh aktem åarjelsaemien biejjielåhkoem dorjeme Åarjel-saemiej skuvlen learohkigujmie ektine .
Giestie jallh mestie ?
Dïhte ulmie lea learohkh edtjieh gïelem eadtjohkelaakan nåhtadidh ovmessie gïeletsiehkine , gusnie aaj lahtesh goh vearolde , væhtah vearolden bïjre , lopme jïh daelhkie leah meatan .
Vaeltieh daajjem gaereste .
Eksamene learoehkidie saemien voestes gïel ine
Govloe joe kåaveste bienjem næhta .
- Manne joekoen gijhteles mijjieh dam pryøvoeprosjektem åadtjoejimh Saemiedigkeste .
Eah gaajhki verbi morfemh (tïjje jïh numeruse) våajnoes, men subjeekti rïektes kasush.
Jijtjereerehke alkohovlepolitigke Edtja viht låhkoem årrodh man jijnjh lea luhpie alkohovlijstie laantese vaeltedh jih aaj ij edtjh luhpie dejtie reklameredh .
Sjïere EE-provgrammh
Råajvarimmie 35 Jealajimmie saemien gïeleste marhkeNoerhte Nordlaantesne
Daate maam (Stenfjell, 2008) gïehtjedamme, vihkeles daehtie mov vuajnoste.
Daennie stuhtjesne manne buerkiestamme maam tjaelijh mah åvtelen leah åarjelsaemien gïelem gïehtjedamme leah jeahteme daej baakoej bïjre mah leah vihkeles kausatijve molsedæmman.
Vååjnoe geerve maehteles saemiengïeleldh barkijh skååffedh Healsoe- jïh sosijaalesuarkan , aaj saemien gïelen reeremedajvesne .
Fylhkendigkie sæjhta barkedh ihke akte stuerebe låhkoe staaten sertiestimmijste kultuvresuarkan , NoerhteTrööndelagese båata
Daelie dïhte akte aajhtoe båatsoen ekonomeles , ekonomeles jïh kultuvrelle monnehkevoeten vööste gåabpaginie laantine .
Ekonomeles tjoevtenjetaallh jïh vuesiehtimmieh
Saemiedigkie sæjhta jieliemidie vaaksjodh såemies tjïeltine juktie tseegkijidie jïh jielemebarkijidie råakedh .
Staateministere 3 .
Våajmoen lea gujht jïjnje darjomes innan dïhte seejie faatnoe våålese dej gaajhkh hov löömi reejki dab jeanoe både vaartoevaellieb jïh hae / .
Råajvarimmieh laavenjostosne Snåasen tjïeltine , gaskem jeatjah gïelejarngeråajvarimmie 3 .
jeenemes veerbh mah kausatijve molsedimmesne meatan leah eah leah animaate, vaallah inanimaate.
Naan aejkien dellie busse vååjnoe goh unnebe byjreseboerehks enn dïhte private bijle .
Aamhtesetjaatsegh leah vuartasjæmman bïejesovveme hoksehtimmiekontovrese , Tjïelten gåetesne .
Lohkehtæjja voestegh vuesehte guktie satne aktem baakoem juaka lïhtsine gosse aktem baakoem reegkes gïeline jeahta jïh seamma aejkien baakoen lïhtside låapoestalla .
Mijjieh sïjhtebe jåarhkedh ektieskovhtefaalenassem fylhkesne evtiedidh akten daerpiesvoeten mietie stuvreldh skovhte-jïh saehtemedienesjen tjïrrh , ruvteskovhtide eatnamisnie jïh mearosne .
Raarvihken siebriedahkegåetesne tjåanghkenibie , desnie bïevnesh åadtjode jïh prïhtjegem gåassoejidie .
Fïereguhten tjïelten lea dïedte sjïehteladtedh ihke nuepie sjædta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem evtiedidh , jïh dannasinie dle maahta debpelen dohkoe sjïdtedh mah faalenassh mah vadtasuvvieh fïerhtene tjïeltesne .
maahtoem vijriesåbpoe evtiedidh pedagogihken , arkitektuvren jïh funkjovnaliteten sisnjeli , akten siebriedahkeligke dimensjovnese bïejeme .
Diagrammebïhkedimmie: GD = Goerehtimmiedåehkie; RD = referansedåehkie; Direkte objeekte 1 = voestes lïerehtimmesne; Direkte objeekte 2 = mubpene lïerehtimmesne
elliesperspektijve gïeledïjresne vuesehte jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide gorredidh aaj bielie bijjieöörneme gïelepolitijhken dïedteste .
stillh vuartasjidh dam maam tjaaleme aerebe deellieh .
Byjjenimmiekommisjovne sæjhta aktem vielie åeliedihks laavenjostoem utnedh abpe byjjenimmieboelhken , jïh dan tjïrrh aktem programmem tseegkedh byjjenimmien jïh øøhpehtimmien gaavhtan .
Dah p-pillerh mah ajve hormone gestagenem vuelehks dovsesne utnieh minipillerh gohtje .
Daate voestes aejkien daan raajan, roehtse jïh akten baakoen haamoe seamma.
'Maria opened the door.' b. Drzwi door otworzyły opened się.
Maanah maehtieh trååjjadidh smaave stååkedimmiedåehkine
Tjåanghkan Bijjemes darjomes Ståvroedåehkie
Tabellebïhkedimmie: 1 = Lïerehtimmie 1; 2 = Lïerehtimmie 2; GD 1-3 = Goerehtimmiedåehkie 1, 2, 3; (n=9/7) = Lïerehtimmie 1 uktsie lïhtsegh jïh Lïerehtimmie 2 tjïjhtje lïhtsegh
c. CelleC6: Tjaelieh " Faasite " jallh aktem jeatjah sjïehteles baakoem .
Maria Gunilla Påve Wilks murredeminie .
joekoen hijven
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten råållam jïh Kråangken jåarhkeskuvlen funksjovnem evtiedidh åarjelsaemien gïelejarngine
åelkies -
damtasåvva ålkone jallh irhkesåvva
Mænngan goh voestes bieliejaepieboelhkem lohkim jaepien 1983/84 dellie jeenemes åarjelsaemien lohkemh Noerhte-Trøøndelagen jïlleskuvlen nuelesne .
Numhtie barre dah væjhkelommes joejkijh meatan leah .
stoerredigkiebïevnese aaj jeahta saemiepolitihken haestemh gïelide jïh kultuvridie tjoelmedin tjuara loevenidh byjjesen dïedtem gorredidh dejtie gieh saemiestieh dej jarnges bueriefaalaldahkij sïjse goh starne , syjhteme jïh ööhpehtimmie .
 (b. 178).
Edtja aktem aamhtesem årrodh man bïjre dah meedijh jïjnjem soptsestamme jïh gusnie dïhte " temperatuvre jolle " jïh gusnie dah krirrieh stoerre ov‐ vaantoem utnieh .
maam aahtjeme munnjien
Tjïeltesoejkesjen sibriedahkedajve edtja darjodh guktie nuepie tjïeltem øøvtiedidh ,
Maahta stuvredh juktie maahta dam dïsse bïejedh dan mænngan boetje garres sjædta .
Refereensh ...
Jeenjh leah dah filmh vuajneme dovne Nöörjesne jïh ålkoerijhkine .
Muvhth learohkh sïjhtieh gaajhkide laavenjasside buektiehtidh , mearan muvhth sïjhtieh tuhtjedh såemies dejstie laavenjassijste leah geerve .
Åadtjodh haarjanidh ryöknedh taaleste 20 taalese 100 maahta learoehkidie goerkesem vedtedh taali struktuvri bïjre naemhtie goh barkedh suerkesne - 20 ij vedtieh , dan åvteste daennie intervallesne fïerhte taale orre nommem åtna .
Reekteme prosjekten bïjre aktene fïerhten jaepien bïevnesisnie Healsoe- jïh hoksedepartemeentese .
Latjkoe goerehtimmiej bïjre gullie - jïh kåahperegaavnojste Kárásjohken tjïeltesne
Jåa2 ööhpehtimmieprogrammh idrettsfaagese jïh ööhpehtimmieprogrammh musihkese , daanhtsose jïh draamese
Byjjesfaamoe maahta sjïere aejkiem jih sijjiem nännoestidh gusnie dåastoehtidh dïhte giem säjhta unnebelåhkoegïelem nuhtjedh
Dah göökte vaaroeh maehtieh ovmessie åasah utnedh .
evtiedidh jïh åehpiedehtedh ektienamme teeksth tjaelijijstie digitale vierhtiejgujmieutvikle
Skåårvemh ööhpehtimmiesektovresne leah ekonomijesoejkesjen 2011-14 mietie , dej jarkelimmiejgujmie mah leah buerkiestamme boelhkesne 1.1.5 , ööhpehtimmiesektovren nuelesne .
dejtie golme staatefaamojde .
Sjiere reaktah daerp tjidie .
Jijnjh dagkeres vuesehtimmieh gååvnese .
Gïeleldh evtiedimmie sæjhta daerpies årrodh gosse edtja gïelem gorredidh jïh nænnoesåbpoe darjodh , jïh eevre vihkeles Saemiedigkien jïh jeatjah aktööri råållem jïh faamoem gïelepolitihkesne tjïelkestidh , saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma buerkeste .
Vuelelen maahta fijlesne vuejnedh magkeres baakoeh leah normeremine sjeahtasovveme .
b Nomme: Ellen-Sara Sparrok Aaltere: 16 jaepieh Årroemesijjie: Aarborte Barkoe: Lohkem .
Ellieselektrovneles våarhkojne nïerhkedh
Treriksrøys:ste , Breidal:n mietie , Govdajávri:m jïh Gaskasuorgi:se Kitdal:sne .
S: Maan gåhkese dle juhtidh dej tijjieh ?
Jeanatjommes dejstie vierhtijste faagelïerehtæmman , bijjelen 90% sïeltide jåhta goh lïerehtæjjadåarjoe jallh faagepryövenassen sjïekenisnie .
Dååjrehtimmien tjïrrh ryöknemisnie maanah lierieh vuesiehtimmien gaavhtan vïjhte lea veele akte vielie goh njieljie .
Mïrrestalleme- jïh sierredimmietjirkije aamhtesh gïetede jïh namhtah raeriestimmiem vadta sierredimmieaamhtesinie .
Lïeneståvroe lea reerenassen åejvieladtjh lïenesne jïh edtja laavenjostemem ovmessie aktööri gaskem skreejredh goh tjïelth , reeremh , giehteldimmieh , organisasjovnh juktie dejtie integrasjovnepolitihken ulmide jaksedh .
Voenges beapmoedorjemasse , eatneme- jïh kultuvrefealadasse jïh kruana tryjjesdïenesjh leah såemies orre jielemh voenine gusnie evtiedimmienuepieh .
Såemies almetjh dovne manneste billieh .
goerehtimmieh tjïrrehtidh jïh åehpiedehtedh mah ryöknemem krievieh viehkine bïevnesijstie tabellijste jïh diagrammijste
Dellie aaj dah ekonomijebarkijh vielie krievije laavenjassh åadtjoeh .
Reeremereformen sjiekenisnie die suerkie 215,1 millijovnh kråvnah åådtjeme giehteldæmman åajvahkommes orre fylhkengeajnojde jïh feerjide .
Saemiengïelen gaavhtan daate akte aevhkies darjome ihke gyhtjelasse jïh vaestiedasse seamma vearbem utnieh , jïh dam maahta haarjanidh learoehkigujmie:
Tjåadtjoehtæjjah: Maana- , mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente laavenjostosne sjyöhtehke departemeentigujmie Noereh !
 (§3-3).
Bissemevuebnie edtja 250 ° C årrodh .
Akte fotosoptsese maahta aaj våaroeminie årrodh juktie learohken reaktoetjaelemem jïh baakoeveahkam saemienfaagesne vuarjasjidh .
Faageles hijven evtiedimmie Regijovnale evtiedimmie Edtja fryøjstehke Noerhte-Trøøndelagen fylhkesne årrodh .
saemiedigkie aaj eejhtegidie bïevnese guktie dah maehtieh tjoelmh loevenidh .
Lïenen aktöörigujmie mijjieh libie klimate- jïh energijestrategijem dorjeme mij vuesehte guktie mijjieh edtjebe barkedh gosse Sveerjen klimateulmieh jïh energijejeahtjadehtemem dåhkasjidh .
Montrul (2016) aaj dotkemem aerpiegïeli soptsestæjjaj bïjre iktedamme, mah vuesiehtieh nominaale morfologije vïerrebe haalvedh verbaale morfologijeste.
Reeremedajvem såevmien gïelese edtja vijriedidh
Manne learoehkasse beavneme
Mov aarvoen mietie idtjim vienhth sjiere skuvle dallah edtji båatsoejielemasse tseegkesovvedh .
nimhtie!
Ij leah gujht daelie seamma pleekeme saemien maanide goh mov skuvle-tijjesne .
PP-dïenesje salkehte , raereste jïh bïhkede maanaj , noeri jïh geerve almetji bïjre mah haestemh utnieh daan bïjre
Doh jeanatjommes tjaatsegh naestievåarhkosne lååjkedimmielåhkoeh magasijnesne utnieh , men ij gåaredh låhkojde naestievåarhkosne gåetide löönedh .
Lïeneståvroen mieriedimmiem njååhtjedidh
Vaallah (47b) öövre båajhtode.Dïhte dannasinie ij gåaredh laajhkanidh:n argumentestruktuvrem tsööpkedh.
12 .
Resepekteerh raeride mejtie sjïehteles jïh hijven .
Maam dijjieh vienhtede mijjieh pryövebe gaavnedh daejnie sæjrojne ?
Saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme bovride Inka AS Karasjohkesne jïh Manndalen Husflidslag Kåfjovlesne .
Veanhtede dah åålmegh dejnie saemien vorngedajvine buektiehtieh lïerehtimmieulmide voebnesjidh .
Gærjagåetien barkije , studijebihkedæjja jïh jeatjah saemiengïelen almetjh skuvlesne maehtieh meatan årrodh .
Saemien lohkeme gærja 2. utagve
Jon Todal (G.b.), Saemiedigkien gïeleskreejremeprosjekten faageles bïhkedæjja jïh Sig-Britt Persson , åvtehke stuvremetjïertesne akten dejstie bieliejaepien tjåanghkosne eejhtegi ektine .
Gosse dïhte saemien daelie vielie våajnoes sjædta Raavrevijhkesne , dle badth vienhtem daate sæjhta dam saemien identiteetem sagki nænnoesåbpoe darjodh dej saemien årroji luvnie tjïeltesne .
- Eevre daerpies saemien gïele maahta åtnasovvedh mijjen digitale aarkebiejjien , jis gïele edtja jåarhkedh jieledh , orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta .
Juktie idtji gie maehtieh noerhtesaemien lohkedh , dellie tjoeverimh dam daaroen teekstem provhkedh .
Jis edtja pijtesaemien jïh luvlesaemien eevtjedh , dle badth daerpies såemies betniebarkoem darjodh , goh daan beajjetje gïeletsiehkiem vihtiestidh jïh goerehtalledh .
OT lea dejtie noeride gaskem 16 jïh 21 jaepieh , mejtie aaj eejhtegigujmie , amma dah mah reaktoem utnieh jåarhkeööhpehtimmiem åadtjodh - mah - eah leah jåarhkeskuvlem jallh learoesijjiem syökeme - eah leah skuvle-jallh learoesijjiem dååsteme - skuvlem jallh lïerehtimmiem orrijamme - eah leah ihkuve barkosne - reaktam dasseme geerestimmien jallh latjkoehïejhtemen gaavhtan
Åejvieulmie Jielemeevtiedimmie Noerhte-Trööndelagesne lea åejvieulmie dan barkose regijovnale evtiedimmine fylhkesne .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 23 bielie 26 bielijste
Nov gujht , minngemosth kaanne .
tjåktja snjeara tsyjhtsehke åeruve
Kombinasjovnh joekehts jielemi gaskem lea akte aerpievuekie mij lea sïejhme orreme saemien siebriedahkine .
Maahta evtiedimmiebieliem nåhtadidh riektes gïeleråajvarimmide abpe fylhkesne , jïh ij leah vïhtesjamme tjïelth mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne .
Dellie göökte argumeenth, akte bæjngolen jïh akte sisnjelen.
Learohke maahta aktegh baakoejgujmie soptsestidh maam vuajna aktene guvvesne
Krihke Rensberg lea abpe prosjekteboelhkesne jarngesne orreme , dovne maanasïjtesne jïh skuvlesne .
- Læhkoeh biejjine !
Lïeneståvroe lea staaten reereme .
Saemiej reakta jïjtje nænnoestidh mijjen gïelen , mijjen kultuvren jïh jieledevuekien bïjre lea vihtiestamme nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale laakine .
Gyhtjelassh njååhtjedidh man vyjrehke dah daamtesreaktah eah dah dellie konvensjovnen raejeste vaenebh sjidth , menh Nøørjesne privatereaktaj gaavhtan guhkiesaejkien åtnoevuekiej mietie jïh Sveerjesne dovletjereaktaj mietie .
6.5 Pryöveme goh biehkie lohkehtimmesne gosse lohkedh
Lïhkebe bïevnesh barkoen bïjre åadtjoeh jis govlehtallh raerieålmine , Truls Eggen tell .
OBS !
Gaajhkh staaten maadthskuvleinternaath lij [ 1 ] nuelesne , Čáhcesuolusne , Birger Johnsen .
Iemie laavenjostoeaktöörh sijhtieh årrodh åarjelsaemien gïelejarngh jïh HiNT juktie kuvsjh öörnedh .
Jïh aaj murreds lohkijinie årrodh "
Orre teknologijen bïjre gaahtjedh lea akte gaahtjeme mijjieh ajve maehtebe ektesne vitnedh .
- Tjåanghkoen mænngan nïejtigujmie dle gaajh varki barkimh .
Åenehkslaakan tjïelkestamme; almetjh gaajhkh bïedtehtimmide vuastalin jïh tjuetiejaepiej tjïrrh joejkestin , eevre daan beajjan .
Daesnie låggem åehpiedahta goh vuarjasjimmievuekie .
Dïenesjh jïh dïenesjedorjemasse stuvresuvvieh Noerhte-Trööndelagen faageskuvli daaletje faalenassestruktuvren mietie , jïh sektovren gaavnoes ekonomeles mierijste .
prïhtjh-giebnie - kaffekjel risjnedh VI - sanke ved råantjoe - kastrert reinsbukk sïerke - vidje sjïjle - glo snjåajpele - flamme soeve - røyk soevestidh - røyke såekie - bjørk tjoevkedh IV - lyse tjoevkes - lys tjïrre - sot tsïhkijehtedh I - tenne på
Daajrah mejtie bijbele jarkoestamme noerhtesaemien , julevsaemien jallh åarjelsaemien gïelide ?
Iktedimmie:
Leksikaale morfeme lea roehtsemorfeme funksjonelle morfemi namhtah, v.g.
Gåessie datne
Lissine dan goltelimmese , sïjhtebe åålmehtjåanghkose Goevten 2 b. bööredh .
vuarjasjidh , veeljedh jïh nuhtjedh matematihkeles vuekieh jïh dïrregh juktie dåeriesmoerh loetedh ovmessie faagijste jïh siebriedahkesuerkijste , jïh ussjedidh , vuarjasjidh jïh åehpiedehtedh vaestiedasside maereleslaakan
Daesnie learohkh jïjtjemse vuarjesjieh .
Gosse mijjieh libie bïevnemidie vååksjeme dah Valmyndigheten tjaeliesuvvieh mij resultatem webbesæjrosne vuesehte .
Klijmagaasseluejhtemh ektiedamme darjomassese jïh deallahtæmman beapmoste mah Nøørjesne sleengkesuvvieh , ryøknesuvvieh leah medtie 535 000 tonn C02-ekvivalenth , jïh dïhte lea seamma goh fïerhten jaepien luejhtemh medtie 160 000 bijlijste .
Akte vihkeles ulmie prosjektine lij laavenjostoem nænnoestehtedh aktööri gaskem ovmessie daltesinie daejnie laantine , jïh aktem raastendåaresth viermiem jïh krïevenassh sjugniedidh juktie kultuvren
Ij lohkehtæjja dam daarpesjh vierhtiedidh .
Dïhte leavloem beaja saemien maanah edtjieh aktem veele øøhpehtimmiem
Dov bïevnesh kvalitehteregisterinie lea sekretessen mietie vaarjelamme jïh seamma vuekine goh journaalebïevnesh gïetede .
V. b.) 
Dah geerve almetjh guhth meatan , sjiere vaarjoeh provhkin .
Dah dåehkieh jïjtse barkoem åehpiedehtieh .
Jis allergijeles naan såarhte antibiotikan vööste , dellie vihkeles dam jiehtedh goerehtimmien åvteli .
Maahtoe jïh FoU ...
EFs språkskoler jih EFs språkreiser Tellefovne: 22 94 12 00 E-påaste: sprakreiser@ef.com Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Indianere idtji daejrieh satne tjoeri geerve vaajmoem utnedh gosse dïhte lij jaevriegaedtesne tjahkesjeminie gööleminie .
Annje aarkebiejjie gellide saemide stuvresåvva båeries laakijste jïh aktede jienebelåhkoesiebriedahkeste mij veartenem vuajna aktedenöörjen perspektijveste.
Saemiedigkieraerie våaroeminie åtna joekoen edtja saemien gïelereaktah tjåadtjoehtidh jïh jåarhkedh dejnie orre fylhkine.
Dah aaj bøøresuvvieh meatan årrodh gosse edtja orre bihkedassh jïh njoelkedassh evtiedidh .
V. b.) Suvhpiesovvene Aspsele (Åsele V. b.) Såaka Undersåker (Åre Jämtl .
Jeatjah baakoejgujmie daate tjaalege bijjieguvviem vadta gaajhkijste saemienlohkehtæjjijste Nöörjesne, gaajhkine golme gïeline.
Maahta aktem låavthgåetiem tseegkedh skuvlen lihkebisnie .
Abortem darjodh ij darjoeh gïerve nåajsan sjïdtedh dan mænngan .
Nejpien nïrre jïh dahpe ånnetje kråavvan .
prihtjege , rihpestidh , sigkedh , tjidtjie , tsiptsedh , vihth .
Nærøyen tjïelte
eh jih jiehtesh buektieh aamh
Laavlome goh åejjie , åelkie , boelvh jïh tjiehtjerh saemien maahta laavlodh dovne varki jïh soejmetjilaakan .
Mijjieh sïjhtebe aktem eadtjohke byjrese-jïh klijmapolitihkem utnedh gaajhkine ektiedimmine .
1988:950) bïjre jeahta joekoen vierhtegs bigkeme , bigkemebyjrese , gærhkoebyjrese , såafoe , gåetiesåafoe jallh seammaligke maehtieh goh bigkememojhtesinie vaarjelidh .
gogka Bovtsh leah
b. Dellie filmedarjoje Ellen-Astri Lundby sæjhta sov filmem Min mors hemmelighet åehpiedehtedh jïh vuesiehtidh - tjeakoes saemienvoeten bïjre .
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jïh doh mubpieh lïhtsegh Saemiedigkieraeresne leah tjïelkestamme jïh joekedamme dejtie politihkeles dïedtesuerkide sijjen gaskem .
tæjmoe-soejkesjisnie gosse pryövemem tjïrrehtidh
Vuesiehtimmien gaavhtan lea reaktoe Bijbelen båassjose biejedh .
: Sprakbad 2014
Daate Jovnesåhkoe-seminaare lea dåarstan åvtelen Jovnesåhkoehieljien Ångkerenjeeruvesne , jïh mijjieh vaajtelibie almetjh dagkoe baaktoe sveehkestieh jallh Raarvihkesne staanadieh åvtelenÅngkerenjeeruvese vuelkieh .
Skuvli jïh barkoevedtiji skåltoe voejhkelieh darjodh guktie gaajhkh jearsoes demtieh .
Reeremedajvine saemien gïelide leah Árjjepluovve , Árviesjávrrie , Berg , Jiellevárre , Härjedaelie , Jåhkkemåhkke , Giron , Liksjoe , Máláge , Suorssá , Lusspie , Straejmie , Ubmeje , Vualtjere , Åre , Älvdalen jïh Staare .
Learohke maahta:
Gaavnh aamhtesh mah akten voenges dåeriesmoeren bïjre soptseste .
Beetnegetjh gujht , mohte ij leah nuekies orre treavkide .
digkiedidh guktie saemien gïeletsiehkie leah saemiej gïelemaahtojde , guektiengïelevoetem jïh jïjtjetjirkemem dijpeme
Stoerredigkie faamoem vedti Saemiedægkan mieriedimmieh nænnoestidh saevegeåtnoen bïjre .
Jis ij maana sïjhth byöpmedidh dellie ij daarpesjh beapmoeh byöpmedidh .
Ryökneme lea daerpies juktie learohki taalegoerkesem evtiedidh , lissine learohkh jeenjemasth ryöknemestrategijh nuhtjieh laavenjasseloetemisie .
' i rase-sierrestallememoenehtse , EN .
Kultuvredepartementen kap. 320 nuelesne , Sïejhme kultuvreåssjelh , påaste 73 Nasjovnale kultuvregåetieh , lea 5 millijovnh kråvnah dåarjojne raeriestamme dan bigkemeprosjektese Noerhtealmetji jarnge / Senter for nordlige folk (aarebi Ája Saemien jarnge) Kåfjordesne .
Juktie datne goh leejjemeguessien jallh arrendatorijinie galkh beetnegh deponeredh lïeneståvrosne datne tjoerh vihtiesvoetem buekteh hammoesne pantine jallh borgengaskesinie .
Deejri eengkelh gieriesvoetine båetieh .
budsjedteradamme løønestehtemh jaepiej 2011-14 , dle daam løønemelaajkoem fylhkentjïeltese åadtjobe ekonmijesoejkesjeboelhken (ekskl NTE .
Tromsøn fylhkentjïelteste jïh Nordlaanten fylhkentjïelteste , lissine dan staateles Interregdåarjose .
Desnie edtja aaj tjåadtjodh guktie duvtie-vierhtieh dejtie skåårvedh .
Nord universiteete byöroe julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtimmiem tseegkedh.
åejvievæhtide teorijine buerkiestidh guktie eatneme jorkese jïh lea jorkesamme tïjje doekoe , jïh våaromem daejtie teorijide buerkiestidh
Jupmele maahta datnem gaavnedidh gosse lyjjesjeminie jïh gosse rohkeleminie .
Doh pryövh edtjieh aaj jienebh bïevnesh vedtedh dej viesjies learohki bïjre .
Suhtjetjem lea aaj teaterasse tjaaleme jih aaj learoegærjam .
Jïh mijjieh daarpesjibie energijedorjemassem lissiehtidh .
Goh akte Jupmelen maana .
Vuesiehtimmieh væhtajgujmie juktie jolle ulmiem jaksedh:
guktie saemieh dajvide nuhtjeminie , dïhte galka våaroeminie gaajhkine reeremesoejkesjinie
Lahtinen gïelh raajesebigkeme SVO jïh tyskegïelen raajesebigkeme lea SOV.
Noerhtesaemien soptsesteminie ajve Nöörjesne , Sveerjesne jïh Såevmesne .
GULLIEGÏELE - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka
Ekonomijesoejkesje 2011-14 (FD .
Voejkelh aaj lissiehtidh , vaeniedidh , guektien geartan biejedh jih geartoehtidh .
Gïelem vedtedh
Novh amma dïhte reaktoe saemien gïelese aaj.
Tid: Lørdag 25. januar 11.00-14.00 Sted: Åarjel-saemiej maanagïerte , Flatbostad , Snåsa
Jeatjah nuepie hoksem åadtjodh jeatjah sijjesne Nuepie jïjtje hoksem veeljh jeatjah sijjesne - guktie gohtje frijjes hokseveeljeme - ij hoksegarantijem dæjpa .
Sæjrosne 7 maahtah lohkedh preessemeediji siebriedahkeråållen bïjre .
Lissine muvhth soptsestæjjah referaansedåehkesne aaj fïerhten biejjien saemiestieh.
Åekseste åaksan njulhtjem goesen- jïh bietsienbaahtsegh tjöönghkem .
34 prosenth jeehtin dah maehtieh saemiestidh jïh vaestiedassem saemiengïelesne åadtjodh gosse NAVse ringkieh .
Nuhtjh dåahkah jïh stååkedh , jïh saemien tjåenieh jïh daeverh goh låavthgåetie , soehpenje j. j. jïh heamture , rïjme , vuelie jïh laavlome .
Gïlle , jis naakene , jillelaanti kulturve lea mijjen gïelem jïh maadthvierhtiestimmide lïereme - destie mijjen domtoe båata ahte ij leah aalverinie dah mijjese vuartasjieh .
Nils Aslak Valkeapää .
- 7. klaassese jïh 5.
Lohkehtæjjah materijalem jïjtje evtiedieh maam sijjen ööhpehtimmesne nuhtjieh .
Vædtsoesvoete nyjseni vööste ij leah akte privaate aamhtese .
Dan åvteste moenehtse veanhta saemien etnisiteete tjuara seamma vuekien mietie registreradamme sjïdtedh goh jeatjah bïevnesh almetjeregisterisnie jïh dejnie laakeviedteldihkie healsoeregisterinie.
Desnie vihtiesti fer stoerre veahkah byjresedaalhkesijstie jïh leevlesmetallijste Arktisesne , jalhts guhkede dejstie dajvijste gusnie jïjnje industrije .
Dah mah aerpiegïelem soptsestieh dah leah sïejhmemes seamma almetjedåehkeste jallh seamma fuelhkesne.
Dïhte tjuara aaj iemies stuhtjine sjïdtedh laante- jïh byjreskevierhtieåtnosne .
Bïevnesesuerkie dïedtem åtna dej sisnjelds jïh byjngetje bïevnesi åvteste , jïh aaj maarkededoekeme jïh profileringe .
goevtese maanide jïh noeride (BUP) sjïerestarnedïenesjh faala poliklinijhtken faalaldahke , dygnefaalaldahke fuelhkide jïh noeride , jïh ööhpehtimmie- jïh bïhkedimmiefaalaldahkh .
Buerebe bïevsterisnie jis svähtja , kaanne daamhtaj saavra , jïlhts ij dam darjoeh .
Mænngan reerenassem molsi rihkeden , dellie dam diedtem saemiepolitihkese Barkoe-jïh ektiedimmiedepartementeste sertiestamme Orrestehtemen- , reeremen- jïh gærhkoedepartementese , gusnie Rigmor Aasrud lea reerije staateraerije .
Muvhth mijjeste guektientjoelen .
bïevnesh , vuekieh jïh dïejvesh jïjtsh voengeste tjöönghkedh jïh soptsestidh guktie dejtie fïerhten biejjien utnedh
Manne aaj goerehtamme man åvteste dan stoere joekehtasse voestes jïh mubpien lïeriehtimmien gaskem.
" Teatere Biret " gærjabussine Plassjese bööti .
Saemiedigkien gærjagåetie gærjapaahkh (depot) gærjagåetide lååjkede .
- Mijjieh tjoerebe jïjtje reeredh jïh daajroem eekedh mijjen jïjtse aerpie-aamhten (DNA) bïjre , jïh saemieh iktemearan tjuerieh staaten åejvieladtjigujmie jïh dotkemebyjresigujmie råårestalledh juktie maehtedh daam evtiedimmiem fulkesidh jïh tsevtsedh , Olsen jeahta .
Byögkeles jååhkesjamme symbovle Jaepien 2003 saemien saevege byögkeles jååhkesjamme sjïdti Nöörjesne jarkelimmiej tjïrrh Saemielaakesne , jïh Laakesne saevegen bïjre tjïelti byögkeles gåetine .
gosse 10. klaassen jaepiegiertetaallide vuartesje , jïh dle tjarki vaananidh 2015 raajan .
Mov dååjrehtsh goh fåvhta lin vuesiehtamme man viesjehts båatsoejieleme lij gaskems laante- jih skåakeburrien .
dovne elmien jïh ovmessie vearoldi åvteste ,
Gaajhkesh tjuerieh MinID nåhtadidh juktie jåarhkeööhpehtimmiem syökedh .
Åejviesuerkesne edtja barkedh faagetjaalegigujmie , lidteræære tjaalegigujmie jïh kultuvrelle lahtestimmiehammoejgujmie ovmessie kultuvrijste , jïh dejtie digkiedidh .
2008: Reerenasse pryøvoeøørnegem raereste edtja tjaatsestimmiereaktam vedtedh dejtie mah leah 16 jaepien båeries dennie voenges veeljemisnie 2011. 20 tjïelth ohtsedieh meatan årrodh .
Mijjieh vuartasjæjjide buerie båeteme vaajtelibie akten gaajh sjïere jïh tjaebpies
[ tjiekkie ]
Gaajhkesh , dovne maanah , noerh jïh geervealmetjh leah neerrehtimmiem vaaseme .
Dan åvteste manne joekoen geerjene .
Barkoe lea dovletje-laehpemebyjresidie vaarjelidh , geehtedh , dej bïjre bïevnedh jïh aelkebe darjodh dejtie vuejnedh , juktie dovne daenbiejjien jïh båetije boelvh maehtieh guarkedh jïh histovrijem kultuvreaerpiem dååjresidh .
, Naked North Events AS .
rïektes jïh eensi ulmieh maanan evtiedæmman jïh lïerehtæmman
Byjreskevaarjelimmiebarkoe operasjovninie Voestes aejkien 2009:sne byjreskevaarjelimmieoffisere barki nasjovnalen duvtijinie Afghanistanisnie , gie dovne jeatjah ussjedalli guktie nuhtjemem njoetedh båeltemes aateste jih råajvarimmie guktie båeltemes aath gïetedidh jih latjkoeh bueriedidh gåessie tsumhtsieh jih kloakem gïetedidh .
Arth goh dååpmehke , loese , tåarske , makrille , raavre , haerrie , sihtege , göse jïh haavke leah vihkeles arth dan göölemen åvteste .
Jïh gosse jåarhka dellie ee jïh öö maehtieh aaj molsedidh v.g.
Daate Saemiedigkien vïhtesjadtemh vuesehte .
7 + 5 = Læsja aktem ellies luhkiem " deavhta " gosse ryöknede 7 + 3 .
Learohkh mah tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh leah aktene vuelege daltesisnie .
Daate aaj seapan man åvteste dïhte ij leah hïnneme gaajhkh laavenjassh darjodh tïjjemierien sisnjelen .
6.3.2 Illedahke raajesh ditransitijve veerbigujmie
Mubpene guvvesne , dellie Ina-Theres nïejten ååredæjjam guvviedamme .
Maadth-skuvlen saemien øøhpehtæmman jeenebh dorjesovveme , joekoen åemie Ealla dam darjoeji .
NASJONAALE GÏEHTJEDIMMIEH JÏH .
Nöörjesne aktem laakem utnebe mij årroejidie reaktoem vadta påastem lohkedh mij registreradamme sjædta gosse båata jallh seedtesåvva vuesiehtimmien gaavhtan tjïelteståvrose , fylhkendægkan jallh stoerredægkan .
Ohtsije dïedtem åtna gaajhkh bïevnesh Saemiedægkan vedtedh mah leah daerpies juktie ohtsemem gïetedidh , aaj bïevnesh jeatjah byögkeles dåarjoen bïjre .
satne jïjtjemse saemine vååjnoe .
Staati NASCO-laavenjostoen tjïrrh bïhkedassh bïejesuvvieh guktie edtja loesevierhtiem reeredh .
Mubpiej teeksth gelkieh buektiehtidh guarkedh jïh dej gujmie barkedh .
Julevsaemien jïh åarjelsaemien leah dan åvteste gïelh mah leah vaahresne .
Learohkh maehtieh jïjtje diktem nøørjen gïelesne tjaeledh jïh dam jarkoestidh jïh sjïehteladtedh saemien gïelese .
Sjïehteladtedh ihke hijven gïeleråajvarimmieh mah prosjektine aalkeme , ihkuve beetnehdåarjoem åadtjoeh
Barkoedåehkie edtja dam biejjieladtje hoksebarkoem jïh aarkebiejjien ruvtijnide sjïehteladtedh guktie dah hijven dååjresh fïereguhten maanese sjidtieh .
Fylhkenraerien daltese Mænngan goh fylhkendigkie jaepiebudsjedtem jïh ekonomijesoejkesjem nænnoestamme goeven , fylhkenraerie goh kollegijume joekedimmiem jaepiebudsjedteste nænnoste goeven , v. budsjedtenjoelkedassigujmie .
tjaalegh lohkedh almetji bïjre mah joekehts jieledenuepiej nuelesne veasoeh , jïh digkiedidh man åvteste dah ussjedieh , darjoeh jïh heannadimmieh dååjrieh joekehtslaakan
Prïhtjege jïh daan beajjetje håaleme Åarjel-saemiej internaatesne - Håaleme , Runar Myrnes Balto , politihkeles raeriestæjja , Saemiedigkie - Kultuvrelle boelhke - Filme animeradamme åenehksfilme , Kine
Gärhkoeveeljeme skiereden 18 b:n .
viermiesijjie vadta maanide jïh noeride 10 jïh 20 jaepien gaskem nuepiem jïjtje teeksth dan sïjse seedtedh .
Jis lateksistie (gummije) siknjede maahta kondomidie mah plastihkeste nåhtadidh .
Daan biejjien ij guhte åejviedïedtem utnieh saemien aamhtesi åvteste fylhkentjïelten reeremisnie .
Maadthdåarjoe stööremes ulmiem åtna dan åvteste dellie teatere daajra maam åådtje, jïh ekonomijem vadta akten nænnoes maadthbarkose juktie orre prosjekth evtiedidh jïh ohtsemh darjodh byjngetje finansieradimmien jïh sponsovri bïjre.
VEDTH GÏELEM NSR-se !
Dïhte lea vihkeles ij daalhkesh goebperi vööste utnieh daamhtaj jïh jis ij daerpies juktie dïhte maahta darjodh gïervebe jïh gïervebe sjïdtedh goebperi båehtjierdidh jallh dïhte bååstide båetedh boelhketjen mænngan .
, Ööhpehtimmiesiebrie , Skuvli laantesiebrie , Eejhtegemoenehtse maadthlïerehtæmman jïh Eejhtegemoenehtse maanagiertide , mah gaajhkesh leah manifeetem jååhkesjamme .
Govhte ovmessie morfologije dåehkieh leah sjïdteme jih dah dåehkieh tjåanghkan 75 veerbhpaarrh dijpieh, mah leah mov materiaalesne.
Learohkh bøøtin åarjelh-saemien dajvijste jih Romseste jih Finnmarkeste .
Seamma laakan transitijve veerbh goh v.g.
Funksjovnh rïektesisnie
soptsesasse bijjietjaalegem vedtedh
10 (16) 62,5%
ovmessie haestemh demokratijese buerkiestidh , gaskem jeatjah representasjovnen bïjre aalkoe-almetjijstie jïh unnebelåhkojste
Såemies fylhkentjïelten laavenjassh jarngese bïejesuvvieh .
' leah juelkide lovvehtamme .
Maahtam baakoem raajesisnie nåhtadidh
Gaskestalleme tjåanghkoeh: Soejkesje- jïh bigkemelaakesne njoelkedassh tjuara
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta jaepien 2009 jienedidh dah ealemh Dotkemeraaran saemien dotkemen ii åvteste mïerhkeme dotkemebarkoem gïelide åarjelsaemien jïh julevsaemien , dan nuelesne stipendijatesijjieh dåakteregraadedaltesisnie .
Jallh jis naan datnem gaskeviermesne irhkie , jallh voejhkele nulliehtidh jallh vïegkehtidh .
Saemien siebredahken tseegkemisnie ij lij gaajhkide saemientjïertide seamma nuepie jïjtsh aamhtesh buektedh , jïh aamhtesinie saemiej bïjre ij lij nuekies saemien jïjtjereereme .
Daate tsiehkie aalkoealmetji kultuvren jïh eatnemen gaskem ij leah ajve ektiedamme reeremevoetese laanten jïh vierhtiej bijjeli , jallh man jïjnje almetjh maehtieh dejtie nuhtedh , men seamma jïjnje jeatjah bielide jieliedistie , goh slïekte , sertiestimmie aerpievuekien daajroste jïh ektievoete dajvide .
Umeå .
Vuesiehtimmesne (33b) aktem bæjngoldh argumentem lissiehtamme jïh vuesiehtimmesne (33c) dellie akte mubpie bæjngoldh argumeente.
håalemem tjaeledh
Saemiedigkien gærjagåetie ij leah akte dejstie veeljemijstie tjaangemesæjrosne .
Båatsoej reaktah tjïelkestidh
aktem sïejhme baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie aamhtesi bïjre
Nordlaanten Universiteete dïedtem åtna julevsaemien jollebe ööhpehtimmien åvteste Nöörjesne.
Universelle hammoe
Positijve sjïere aevhkieh vuajnalgi goh daerpies , juktie seamma reaktah åadtjodh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem .
Læjhkan dle steemmedæjjan dïedte dan varke steemmadidh ihke steemma ryöhkoe ryøöknemesæjjan båetedh eannan måantan 09.09.2013 ts .
Saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh
Åarjelsaemien raadioen sadtojste (2004): Duj dåarajaepijste .
Fylhkendigkien darjoej sisnjeli edtja seamma boelhkesne dejtie luejhtemidie 50 prosentigujmie vueliedidh .
gosse saemiengïelem byjjes tjiehtjelinie vååjnesasse jeenjebe bïejedh vaajtelibie dah saemiengïelh gelkieh jaksoes gaajhkidie årrodh .
- Aelkedh hov edtjimh tjaeledh aaj , - mubpie jis jeahta .
Man guhkiem gaatodh ?
Dellie Jitneme gihtjie Våajmoeb maab lea amma dorjeme goh dan guhkiem lea gååteme .
Naakenh veerbh mah dennie nueliedåehkesne.
Lissine dam vuarjasimmiem iktemearan lohkehtæjjeste , learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh .
Dej goerehtimmielïhtsegi gïelh englaanten gïele G1 jïh spanske G2, spanske aerpiegïele jïh spanske feadtagïele.
Die daate maahta intransitijve morfeeme mij gaarveneminie goh intransitijve væhta.
) kapitelistie (ex. luhkievoestes vïerseste dan luhkienjealjede vïersese) 
Akte haesteme sjædta almetjelåhkoem tjåadtjoehtidh gosse almetjh saemien dajvijste juhtieh .
Minngemes syøkemebiejjie: 18.10.2013
Dam hujnesne vihtiestim gosse Saemien Sijtesne guessine mïnnim daan gïjren .
Trådte i kraft 1. mars 1998. http://conventions.coe.int/treaty/en/Treaties/Html/148.htm (Engelsk versjon) http://www.coe.int/t/dg4/education/minlang/textcharter/Charter/Charter no.pdf (Norsk oversettelse - ikke offisiell) 
Maaksoeevtiedimmie suerkien sisnjelen læsseneminie , g. j. ihke sïeltelatjkoen tsiehkieh aktem gaajh stoerre baalhkalissiehtahkem sjugniedieh , mij lea stuerebe goh sïejhme baalhkasjïdtedimmie .
Gosse vierteste jïjnjh jeatjah laantigujmie dellie reaktoe jiehtedh nøørjen krirrieh leah naa plearoeh , bene gååvnese aaj joekoen joekehts vuajnoeh jïjnjh vihkeles aamhtesi bïjre .
drunknaitr:PTCP 'Jag minns den första gången jag fick höra att han drunknat i den sjön.'
Tuhtjie luste lohkehtæjjine barkedh .
Jis homoseksuelle dellie hijven daamhtaj cellepryövenassevååksjemasse vuelkedh juktie viruse mestie cellejeatjahtehtemidie sjïdtedh aaj maahta nyjsenæjjeste nyjsenæjjese laanestidh .
Lohkh vielie Svïenske gærhkoen saemien barkoen bïjre daesnie .
Dåarjoeh bijbelenjarkoestæmman ...
Gaavnehth gie edtja aamhtesem minngemosth moenedh .
Guktie goerehtimmiem darjodh ?
Privatisth edtjieh lissine njaalmeldh eksamenem vaeltedh .
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie nulle objeekte, adveerbe jïh veerbe.
Goerehtimmieh vuesiehtieh siebriedahken evtiedimmie , aktine daamtaj stuerebe låhkoe almetjijstie mah staaride juhtieh , dorje guktie sagki jienebh saemieh saemien gïelen reeremedajven ålkolen orrijieh .
Gaskem jeatjah dle Arktisk raerie sæjhta akte vihkeles sijjie årrodh juktie giehpiedimmieh buektiehtidh daejnie luejhtieminie .
Åadtjoeh gujht vuejnedh , tjidtjie jeahta .
Ohtseme jijtse sjeemesne seedtesåvva dan fiere-guhten tjieltese mij prijoriteerie jih seedtie fylhkentjielten gåajkoe .
LTs förlag , Stockholm .
Dej minngebe njieljie jaepiej edtja 1,9 millijardh kråvnah nåhtadidh buerebe geajnojde , buerebe skuvlide jïh buerebe baeniehealsose Noerhte-Trøøndelaagesne .
Juktie ektiedimmieh jïh möönsterh taaleraajrojne vueptiestidh lea vihkeles learohkh taaligujmie berkieh tjuetien raajan .
Saemiedigkie sæjhta desnie årrodh juktie saemien nyjsenæjjah jïh mijjen haestemh mïrrestallemen sisnjelen våajnoes darjodh , saemiedigkieraerien lïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Dïhte gåalmede , Tone Hulbækmo , aaj saarnoeji guktie jïh gusnie satne laavloemidie lïereme .
Svïenske gærhkoe abpe laantesne gååvnese jïh akte ræhpas almetjegærhkoe gusnie gaajhkesh tjaakanieh .
Edtjh veeljemefrijjevoetem , hoksem , aelhpies sprïjhtem , industrijem , kultuvrem jallh jïjnjh jeatjah aath utnedh tjoerh dan åvteste gæmhpodh .
Dah tuhtjieh maanah gelkieh jïjtje veeljedh mïsse jaehkieh .
Tjidtjebe tuhtji lij vihkeles kultuvrem vååjnesasse buektedh gïeleööhpehtimmesne jïh learoegærjine .
Åarjelsaemien (sydsamiska) Reeremedajvh Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre Leenestuvrien stilleme Åårganisasjovnedåarjoeh Staatedåarjoeh
Gieleleahpam dov tjaalessäjjan sedtieh .
GIEHTELDIMMIE 2011 ...
Daan biejjien jïjnjh tjiehpies saemien tjiehpiedæjjah jïh kultuvrebarkijh utnebe mah sijhtieh sijjen vaaroeh jallh dïenesjh akten kommersijelle maarkedese doekedh .
Skreejreme jïjtjevyljehkevoeteste
Jaepien 2012 Ööhpehtimmiedirektovraate aktem barkoedåehkiem tseegki mij laavenjosti evtiedimmien bïjre aktede strategeles soejkesjistie saemien maajhööhpehtæmman.
Desnie aaj åårgelem göökte åålmeginie spealede .
teKste jïh gUvvie: tone staffansson
Maehtebe daan sjïekenisnie vuesiehtidh tjaalegasse " Te Kōhanga Reo .
Gellie daltesh eannan maadtoe baakojne sjïdteme.
NAAN SAEMIEN ESTEETIHKE LAAHTESH Goh limen barkeminie maadthdotkemen provsjeektine, saemien esteetihke laahtesh evtiedidh.
Praahken skuvle Røørosesne 130 000 kråvnah åådtjeme edtja skuvlen barkoem åarjelsaemien gïeline guhkiedidh .
) ILS edtja ulmieh jïh sisvege vuesiehtidh sjïerelïerehtimmesne jïh dïhte barkoedïrregh lohkehtæjjide .
Bæjhkoehtimmie vihtieslaakan jååhkesje aalkoealmetjh reaktam utnieh jïjtje nænnoestidh , daan nuelesne saemiej reakta frijjelaakan sov ekonomijen , sosijale jïh kultuvrelle evtiedimmien bïjre nænnoestidh , jïh reakta frijjelaakan sov politihkeles sijjien bïjre nænnoestidh .
Man gellie lohkehtæjjah jih øøhpehtimmie-vierhtieh lin vihkeles aamhtsh digkiedimmesne .
Ane Helga Lykka (Guvvie: Svein Lund) 
Gujnelemmie seentebe båata jallh gååte
Soptsestimmes teksth heannadimmide tïjjeraajroen mietie öörnedamme .
jïh ööhpehtidie gaajhkem maam stilleme .
Mijjieh garmeres dan gaavhtan jïh dïhte jïh destie Saemiedigkien råajvarimmie båata ahte saemien ulmie båetijen aejkien aktine tjïertestidh .
Jolle vierhtieh , mestie dah båetieh ?
Tjïeltesoejkesjen siebriedahkedajve edtja gaajhkine bieliesoejkesjinie / sektovresoejkesjinie
Dellie jienebh haamoeh jijhteme jïh daerpies sjïdteme gaajhkide dejtie dellie tjïelkestidh.
Gåessie edtja pryövide tjirrehtidh ?
sjidtedh guktie Elmie-rijhkesne .
- Akte vihkeles jïh daerpies barkoe maam moenehtse edtja tjïrrehtidh daelie .
Jih dle vaarreste , gåmmabasse jih maanese dållem biejedh .
Dagkeres hammoe-tsiehkiem aaj gåarede provhkedh learohkide mah eah åadtjoeh saemien-gielem gåetesne lieredh .
Soejkesjeminie aamhtse- / våarhkoesystemem bueriedidh tsiengelen 2012 .
Ij ligan dah guaktah naan skuvlh vaadtseme jih nimhtie dejtie geerve daejredh guktie edtjigan gielem learohkide vedtedh .
Lïeneståvroen database gusnie datne maahtah vuejneh mah stiftelsh Sveerjesne gååvnesieh , dej ulmieh , bieljielimmiealmetjh jov nov vijrebasse .
saemienlaaken § 3-8 aaj jeahta " fïeren guhten lea reakta ööhpehtæmman saemien gïelesne " .
Maahtam lïhtsh låapoestalledh jïh ryøknedh seamma aejkien .
Datne edtjh:
Kultuvrhindustrijen leah buerie nuepieh övtiedämman .
Gaajhkesh leah aktem dåarjoem åådtjeme mij lea seamma goh bielie baalhka , jïh gosse gaervies dah tjuerieh 2 1⁄2 jaepieh åarjelsaemien dajvesne øøhpehtidh .
Dillie ij annje faaleldahke åadtjodh åarjelsaemien lohkedh dennie lohkehtæjjaskuvlesne .
vuarjasjimmieh åtna jïh vuajnoeh
Evtiedimmie byjresestandardijstie , mah dam materijelle våaromem saemien jïh jeatjah aalkoealmetji kultuvrese gorredieh , lea vihkeles jis edtja aktem monnehke evtiedimmiem gorredidh .
Juktie skuvle lij annjebodts , idtjimh maehtieh mejnie aelkedh aerebi goh budsjedte lij riejries .
Hijven sosijaale nedtesijjieh gusnie maahta saemiengïelesne soptsestidh maehtieh vihkeles gïelesijjieh årrodh , joekoen dejtie maanide jïh noeride mah sijjine årroeh gusnie jeatjah gaavhtan leah vaenie saemien gïelesijjieh .
klyvatr:INF 'Anders orkar bara klyva ett vedträ.'[Saerniestæjja 4] b. Jih och Karijuse Karius
Daate gærja lea hijven gærja dovne maanide jïh eejhtegidie .
saemien naasjovnegallerijem Saemien Vaarjelen bealese tseegkedh
Sïelte saemien gïelem nuhtjie gaajhkine sov dorjesinie, logojne, bæjhkoehtimmine jïh bïevnesinie dovne sosijaale meedijinie jïh gosse båatsoeaajhterigujmie gaskesadta.
Saemien lohkehtæjja ööhpehtimmie ...
Lïeneståvroe sïelth madtjelde barka gyhjtelassigujmie mij lea seammavyörtegs , byjresen jïh integrasjovnen bïjre , guktie nænnostieh tjïrkes evtiedimmie jïh jeanadimmie .
baakoeh gaavnedh mah tjoejine aelkieh
Gosse Staateraerie orresth aktem skuvlem Oslovisnie lij guessine , dellie aaj åadtjoeji dam saemien aalfabetem mijjen tsiglijste lieredh .
§ 3-3 .
Saemien Sijten kultuvrefoente
Cand.oecon. Stein Storsul lea tsiehkiem vuartasjamme dejtie saemien museumidie , jïh taallide viertiestamme museumidie Saemiedigkien reeremen ålkolen .
Tjaalege Tijje ektesne soptsestalledh lea tjaalasovveme lohketæjjijse jih eejhtegijsti Osen tjieltesne , Hordalaantesne .
Mijjieh libie sïemes Paulusen stillemen bïjre , gusnie tjåådtje Kristusen jaahkosne libie seammavyørtegs ̧ ovjearohks etnisitete , tjoele jallh nasjovnalitete .
Reektehtse våaroemasse biejesåvva dejtie konsultasjovnide vihties aamhtesi bïjre jïh konsultasjovnide evtiedimmiedaerpiesvoeti bïjre saemien siebriedahkide , aktene dejstie bieliejaepien tjåanghkojste gaskem staateraerijem saemien aamhtesidie jïh Saemiedigkiepresidentem .
Daan gaertjiedimmien fåantoe lea dan åvteste maadthlïerehtimmesne doh reaktah saemien lïerehtæmman aktem reaktavåaromem utnieh, guktie voenges åejvieladtjh leah eevre jearohke nuekies saemienlohkehtæjjah utnedh juktie sijjen rïekteles åeliedimmieh illedh.
Saemiedigkien gaavhtan dle vihkeles veele daejredh maam almetjh dej båetije vuekiej bïjre vienhtieh .
Klijmajarkelimmieh lea vihkeles aalkoealmetjidie dannasinie aalkoealmetjh daamtaj lïhke eatnamisnie vyösoeh , jïh dannasinie leah åvtenebielesne dejstie klijmajarkelimmijste .
Tjåadtjoehtæjja: Saemiedigkie jïh sjyöhtehke fylhkentjïelth Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte lea sov regijovnaale dahkoesoejkesjisne åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese 2013 -2017 jeahteme dah , dennie råållesne goh regijovnaale aktööre , sïjhtieh skraejriem vaeltedh jïh laavenjostedh jeatjah aktöörigujmie mah dïedtem utnieh .
Tradisjonell samisk mat , bearkoe-krovhte / kjøttgryte med tilbehør .
SAEMIEN 3 - LEAROESOEJKESJE
Learohkh tjuerieh dovne musihkem , tjaalegh jïh guvvieh mujhtedh .
Jeenjesh dejstie raeriestimmijste sïjhtin eevre buajhkoes ryöktesth konsekvensh utnedh saemien ïedtjide.
Vaestiedasse mammografijegoeretimmeste rïkte gåatan seedtie göökte våhkoeh raejesne jis lea orreme maam gohtje healsoevaaksjomisnie .
Utnieh murrie feelemem !
Jis staeriedibie dejtie orre darjomidie jïh darjomejarkelimmide , dellie gujht mijjen medtie 30 millijovnh vielie kråvnah åtnose jaepien 2010 enn 2009 .
Learohkh jijtje-darjoemisnie lierin .
Dïhte histovrije tjïrrehtimmie seamma goeren mietie NSR barkeme jaepien 1968 mænngan .
Gosse almetjh jeatjah laantijste råaka , gåetesne jallh gosse feeleminie , dle daamtaj eengelskem daarpesjibie .
Referansedåehkie voestes lïerehtimmesne 95% jakseme, jïh mubpene lïerehtimmesne 92%.
joekoen mearoegaedtien nyjsenæjjaj tsiehkiem vuartasjamme , mah edtjieh gøølemebarkoen ohtside uvtemesth bïejesovvedh
Dïsse gie ovnohkens maahta ammes domtedh .
TLV aaj vuarjesje jis åtnoem daalhkesistie maahta siebriedahken maaksovh vaeniedidh , vuesiehtimmien gaavhtan operasjovnh , skïemtjetjaelemh jallh voeresehokse .
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente provsjektem dåårje jaepien 2009 .
Altese baernie Jeremias Persson Fjällman dåerede gosse tjidtjebe tjåanghkose vualka .
Gasngesen muerjieh Voestes jaepien gasngesen muerjieh kruana .
Dïrrege lea njammadimmiem ektiedamme .
Nielje luhkie vijhte luhkie mijlh heannan .
Maereles aktem viehkiekultuvrem evtiedidh gusnie barkoevoelph sinsitniem dåarjoehtieh .
Dah edtjieh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadidh .
ÅARJELSAEMIEN BIEJJIELÅHKOE 2014
mierie .
Bijjielisnie dle buerkiestamme haestiemidie dïenesjedorjemassem 2010-daltesisnie tjåadtjoehtidh , prijoriteradamme dåehkide .
Maahta aaj nyjseneklinikem jallh hoksejarngem bïeljelidh .
Aelhkebe aaj baakoeh ohtsedh .
dovne mubpiengïele jïh ammesgïele .
Åarjelsaemien mubpiegieline |
• Geerveööhpehtimmiefaalaldahkem tjïrkedh noerhte- , julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
Daviden boelvi bïjre Jeesusen raajan maehtebe Bijbelisnie lohkedh .
Dellie daate låammegærjetje biejjieladtje baakoejgujmie jïh raajesigujmie dovne noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne maahta viehkine årrodh .
Gaajhkem tjöönghkeme tabellese 4.17 jïh diagrammese 4.7 vuelege.
Edtja skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jallh hoksejarngem gaskesadtedh jis ij maana buarenh dygnem , jallh jis maana eadtjohke mohte skovrehtassem guhkebe göökte våhkoeh åtna .
Åarjelsaemien øøhpehtimmien gaajhkide daltesidie eah man jïjnjh learoevierhtieh .
Italien gïele
Vihkeles åarjelsaemien dajve ållesth dejtie vierhtide åådtje mah leah daerpies , ihke dah syjhtedassh daerpies evtiedimmien bïjre åarjelsaemien gïeleste maehtieh jåarhkesovvedh .
Haznedar and Schwartz (1997) jïh Prévost and White (2000a,b) buerkiestieh daate mappingMissing Surface Inflection Hypotese.
gærhkoen aejlies ektievoetese ,
Inkoatijve veerbe aajmoejeatjadimmiem buerkeste jïh kausatijve-inkoatijve veerbe buerkeste guktie daam aajmoejeatjadimmiem buektiehtamme.
Reerenasse bæjhkoehtamme satne ij sïjhth noerhkedh tjïelth iktedidh .
äta:1d 'Om någon hör min röst och öppnar dörren, skall jag gå in till honom och hålla måltid med honom och han med mig.'[Bijbele Upp 3:20] b. Tjidtjebe mor:REL joe redan hinneme hinna:PTCP prihtjegem kaffe:ACK jovkedh dricka:INF jih och plaeriem tidning:ACK lohkedh läsa:INF goh då okse dörr rihpese öppnaitr:3s jih och Åvla Ola
Almetje eatnamisnie
Dejtie baajedh årrodh gusnie agentijve goerkese daerpies.
Eejhtegh maadth-boelvesne idtjin aeveren gielem provhkh jaepien 2000 , guktie ij lij dihte fierhten-beajjetje giele .
Skuvleaajhtere , mij ij naan lohkehtæjjam utnieh guhte maahta lïerehtimmiem vedtedh saemiengïelesne , tjuerieh sijjen learohkh lïerehtimmiem saemiengïelesne faalehtidh , viehkine alternatijve lïerehtimmievuekijste .
Golme mijjeste studentijste aaj lohkehtæjjine A-daltesisnie .
Maahta minngiebarkoem mænngan darjodh gosse learohke jïh lohekhtæjja vihth nedtesne gaavnesjieh .
50,0%
Saemiedigkie stoerre vuartoeh åtna maam ulmide akte saemien vearteneaerpiesijjie Varangerisnie åådtje , dovne daajroen , goerkesen , dååjresen , kultuvreåtnoen jïh jielemeevtiedimmien bïjre .
Vaestiedassh pryövojstie bïevnesh vedtieh learohki maahtojde veadtasuvvieh lohkemisnie , ryöknemisnie jïh englaanten gïelesne .
Vihkeles mijjieh aktem konvensjovnem åadtjobe mij gaajhki guejmiej reaktah jïh ïedtjh hijvenlaakan gorredieh , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
Saemiedigkien voereseraerie lea båarasåbpoe saemieh Oslosne råakeme
Daate dåehkie gujht sijjiem jïh mieriem tjïerteste, men ij badth sijjie vihkielommes vaallah dah aati sijjieh sinsitnien muhteste.
Darjode aktem dåeh kiem njieljie learoh kijstie gusnie göökte aamh tesinie åah penieh politihkeren vuajnoste (nåhta di die plaerieh jïh krirrieprogrammh), jïh dah göökte mubpieh gyhtjelassh darjoeh jïh gihtje htim miem soejkesjieh .
Daatabaasese lissine gusnie baakoeh jih jiehtegh ohtsedidh dovne daatabaasesne risten.no
[ xMAAM-DORJE] c. [ xSJÆDTAAAJMOE] d. [[ xMAAM-DORJE]SJÏEK[ ySJÆDTAAAJMOE]] e. [ xSJÏEK[ ySJÆDTAAAJMOE]] Manne edtjem aaj dej guaktaj teorijem nuhtjedh dejtie mov vuesiehtimmide, juktie dïhte nuekies goh edtja tjïelkestidh guktie kausatijve jïh ovagkusatijve veerbh molsedieh.
Gaajhkem dam dorje juktie vihties årrodh jis lea cancere jallh ij .
Learohkh aktem guvviem veeljieh jallh aktem guvviem sigkieh mij våaroeminie sjædta soptsesasse .
Daaroengïele åejjie-initiaalen gïele, dan åvteste raajesekomplemente lea postverbaale.
Seamma joekehtse gaskoeh a jïh å.
Datne maahtah aaj tjïeltem jallh åålmegem bieljeldh gusnie datne årroeminie jïh gihtjh jis dej lea naan stiftelsh mah dåarjoem jallh stipendiumem dov daarpoen mietie vedtedh .
Dïhte mubpie seamma maam (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995, 1998) åtneme.
2) Ekonomijestrategije 2012-15: Edtja aktem noerepolitihkeles strategijem evtiedih mij gaajhkide biehkide feerhmie fylhkentjïelten noereråajvarimmiej sisnjeli , gaajhkine sektovrine .
Digitale gærjah aaj nedtesne gååvnesieh .
NAV maahta individuelle dåarjoeh jieliemassese daaletje njoelkedassi mietie vuarjasjidh , laaken tsegkie sosijaleviehkien bïjre
Prosjekten tjïrrh dle jïjnjh dååjrehtimmieh åådtjeme , jïh akte stoerre viermie tseegkesovveme ovmessie suerkiejgujmie faagesuerkien sisnjelen , dovne fylhkesne jïh jeatjah fylhkine .
Dah ovmese maalh domineerh ovmese gïeline, jïh aaj dah ovmessie maalh gåaradieh gaavnedh aktene gïelesne.
Julevsaemien 5 .
byjjesfaamoeh dïedtem åtna njaelmeldh vaestiedimmiem seamma gïelesne vedtedh jih aaj vaejtemen männgan tjaeleldh jarkoestimmie vedtedh nännoestimmien jih nännoestimmie-tjielkestimmien bïjre .
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre (2012).pdf
Dah leah ståvrose veeljesovveme dan åvteste Saemiedigkie veanhta dah sijhtieh saemien ïedtjh hijvenlaakan jïh ellieslaakan gorredidh ståvroebarkosne .
Jarkelamme / orre daerpiesvoeth aarebi ekonomijesoejkesji mietie
Håalemh , lahtestimmieh jïh tjaalegh stoerretjåanghkoeståvroen lïhtsegijstie .
Sijjesne www.svenskakyrkan.se/kyrkoval bïevnesh gååvnesieh aelhkie svïenskegïelesne , såevmien , saemien , romaani , meänkieli , englaanten , franske , tyske , arabiske , spanske gïeline jïh væhtagïelesne .
Daenbiejjien ij leah teknijhken nuepieh jïjtsebïevnesem saemiengïelesne elektronijhken .
Gaskenasjovnaale Saemien Filmeinstituhte sæjhta akte vihkeles dïrrege årrodh daennie barkosne , Olsen jeahta .
DVDesne maehtebe govledh jïh vuejnedh guktie edtjebe stååkedidh jïh daanhtsodh .
Mohtedimmien tjïrrh jeatjaj gïeligujmie sïjhtem daelie vuesiehtidh ahte saemien gïele barre akte vielie gïele öövre goh jeatjah gïelh.
Staate dåarjoem Steinvikholmese lissehte 0,5 mill. kråvnajgujmie .
· Soptstestidh dåeriesmoeride bïjre naakeninie gie datne tjarkh .
Idtjim buektehth gan vaaksjodh mejtie viehkievierhtieh nuhtjin, jallh viehkiem åadtjoejin mearan lin vaestedeminie.
Saemiedigkie aaj hijvenlaakan govlesadteme Saemien gærhkoeraerine, jïh dej dåarjoe stoerre nåhtoe orreme.
6.3.1.
ISBN 82-91000-02-6
Daate sæjhta jiehtedh gosse akte learohke jåarhka " gaajhkem-ryöknedh " --strategijh nuhtjedh , gosse jeatjah learohkh lea aalkeme " guhkiebasse-ryöknedh " - strategijh jïh taalefaakta-daajroem nuhtjedh , daate akte vaahravæhta .
Funksjovnen darjomh edtjieh viehkiehtidh dejtie politihkeles ulmide jaksedh , dej gaskem nænnoestamme ulmieh dahkoesoejkesjisnie mïrrestallemasse jïh gellievoetese .
Saemiedigkie ovmesssie dotkeme- jïh evtiedimmieaktöörigujmie barka juktie dam gïeleteknologeles faalenassem nænnoestehtedh gaajhki saemien gïeli sisnjeli .
- Gïeh maehtieh maam ak t dejnie darjodh ?
Byjjes vaaksjome: soejkesjeprogramme jïh raerieh tjïeltesoejkesjimmese goltelimmeste
Jollemaaksovevihtiestimmeste tjåådtje man stoerre jïjtjemaaksovem ektesne maakseme .
Ibie gujht daejrieh gie dïhte heesie vuesiehtimmesne (67a), men eah badth dah fealloeh vielie aktene sijjesne, vaallah abpe deavesne.Vuesiehtimmesne (67b) dellie gieh gujht dåålvedieh jïh mij destie sjædta lea ahte almetjh haasenieh jïh ovmessie sijjide vuelkieh.
Mc Donald (2006) vuesiehti G2-lïerijh haestemh åadtjoejin morfologiske infleksjovnine gosse G2-gïelem nuhtjin.
Seamma tïjjen dle mijjen annje jïjnjh haestemh mïrrestallemesuerkesne mejtie lea vihkeles våajnoes darjodh .
Summe frijje baalhkah voestes budsjedtesne 2011 (1.734,8), destie vaalteme laavenjassejarkelimmieh 2012 , 1,731,5 mill. kråvnah sjidtieh .
Per-Henrik Bergkvist , Saemiej tjirkije ektiebarkoetjïertesne , 070-381 77 66
Akte dejstie vihkielommes råajvarimmijste, gosse universiteete edtji sov jïjtse saemien strategijesoejkesjem saetniedehtedh, lij saemien gïelem nænnoestehtedh.
Datne daesnie - ih leah guhkene giejstie mijjeste .
Akte vuesiehtimmie lea joejkesijjiem utnedh musihkesne .
Vihkeles dah vearbh leah vuesiehtimmien gaavhtan infinitijvesne , jïh substantijvh leah nominatijvesne .
sijjesne tseegkedh , naan gille maanajgujmie .
Müller jïh Hulk buerkiestægan gosse gïerve kompleekse raajesh gïelesne A, dellie tjeakoes goerkese gååvnese, jïh dellie eah soptsestæjjah daarpesjh dagkerh raajesh jååhkesjidh.
dah edtjieh jienebh lohkemestrategijh pryøvedh jïh jïjtse nåhtoem lohkemistie vuarjasjidh .
PP) akte argumeente.
Reeremedajvem saemien gïelese edtja vijriedidh 13
Dah göökte minngemes muvhten aejkien saemiestægan.
Nord universiteete mij sjugniesovvi aktene fusjovnesne Nordlaanten universiteeten, Nesnan Jïlleskuvlen jïh Noerhte-Trööndelagen jïlleskuvlen gaskem, daelie dïedtem åtna dovne julev- jïh åarjelsaemien åvteste lohkehtæjjaööhpehtimmine (doh aarebi institusjovnh Nordlaanten universiteete jïh Noerhte-Trööndelagen jïlleskuvle aktem nasjonaale dïedtem utnin fïereguhten julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelen åvteste lohkehtæjjaööhpehtimmine).
Matematihkefaage skuvlesne viehkehteminie dam matematihkeles maahtoem evtiedidh maam siebriedahke jïh fïereguhte almetje daarpesje .
Learohkh guvvieseerijh / video ' m teekstine darjoeh .
Vuartesjh tabellem 4.11 vuelege.
Dillietïjjen jielemvuekie dahpeldh systeeme jïh öövre nænnoes .
Akten prosessen mænngan gusnie Viknan tjïelte , Byjngetje Nåamesjen jåarhkeskuvle jïh MidtNorsk Havbruk AS leah meatan orreme , dle raereste Skjånesbry
Gaske - Nöörjen
V. b.) Gååpsene Gafsele (Åsele V. b.) Gäjka Dikanäs (Vilh .
bijjieguvviem vedtedh ovmessie såarhts medisijnen åtnoen bïjre bioteknologijeste , jïh nuepieh jïh haestemh digkiedidh dagkarinie åtnosne
Dah bïhkedassh stipendeöörnegidie , åestemeöörnegidie jöh tjeapoefoentese staeriesuvvieh åvtelen rååresjimmie aalka jaepien 2013 .
Vaarjelimmiem dejtie nasjovnellen unnebelåhkojde nænnoste lea bielie Sveerjen barkoste dej almetji reaktaj vaarjelidh .
Referansedåehkien bïjre
Dan åvteste dle prosjekte illesåvva , åvtelen geajnoe dan dajven sijse båata gusnie nåake betnietsiehkie , jeatjah gaavhtan dle krievije vuekieh sijhtieh gaajh stoerre maaksoelissiehtimmieh vedtedh .
Momsekompensasjovne skåårvemijstie edtja mieriedimmiej mietie gïehteldimmiebudsjedtesne brutto tjaalasovvedh , jïh moeneme summe dan mænngan gïehteldimmibudsjedteste skåårvemebudsjedtese sertiestidh .
Maana sæjhta sov jïjtse aarkebiejjiem tsevtsedh
6. bielie 26 bielijste
Moenehtse sov salkehtimmiem deelli " Langs lange spor - om samisk forskning og høyere utdanning " maahtoeministerese ruffien 20. b. 2012 .
Hormonh tsevtsieh guktie kråahpe jåhta jïjnjh ovmessie vuekine .
Jaevrieh jaevriej dubpielisnie .
Joe bealhka , gosse roehteminie .
Åvtesne almetjh lin tjarki gårredamme eatnamasse , bene guktie lea daan biejjien ?
Daennie rohkelassesne rohkelibie Jupmele mijjem soelkede dan åvteste maam mijjieh dorjeme , mij ij leah Jupmelen vaajtelen mietie .
Lohkehtæjjah jïh eejhtegh / jeatjebh maehtieh viehkiehtidh .
Pijtesaemien lea aerpievuekien mietie soptsesovveme bieline Nordlaanten fylhkesne jïh baalte dajvine sveerjen raastebielesne .
Negatijve nænnoestimmieh leah dah mah eah grammatihken mietie.
Dah maehtieh voejhkelidh jïjtjemse bïejedh daan tseahkan mej bïjre guvlieh , jïh buerkiestidh man åvteste almetjh darjoeh maam darjoeh .
Daate bihkedimmie jih vierhtiedimmie edtja såårnedh guktie learohke faagigujmie skuvlesne barka , guktie dej jeatja learohki ektesne jih magkeres barkoedirregh provhka .
Prievien mietie F-04-13 skuvle dïedtem åtna nåhtoem lïerehtimmeste vuarjasjidh , åvtelen PPD:se vuesehte , jïh eventuelle nænnoestimmie sjïereööhpehtimmien bïjre .
Vihkeles leah saerniestimmieh eejhtegidie vedtedh , jih aaj nimhtie eejhtegijstie gyhtjelassh åadtjodh jih skuvlese saerniestidh mij daerpies .
Akte raeriestimmie mieriedimmiejarkelimmien bïjre sjyöhtehke govlehtimmieinstanside seedtesåvva (govlehtimmieboelhke lea aalkovisnie 3 askh) 
Maehtedh lohkedh: Learohkh ovmessie heamtuvrh , soptsesh , dïejvesh jïh jeatjah tjaalegh luhkieh mah leah aamhtesisnie .
Tjåenghkies löönemekåarhte .
Giesege gosse bïjvele dellie manne jæjhtam .
Lomsdal- Visten / Njaarke nasjovnaalepaarhkeståvroe
Lissine raereste 4,5 mill. kråvnah lååjkedidh .
Ålma muadtam noeli jïh dueljien nille aernien baalte veeledi .
Dah buerie veanhtoeh åadtjoeh reeredh .
Saemiedigkieh maehtieh siejme åårganisasjovnh tseegkedh .
vaaksjodh guktie learohkh , mejtie luhpiem utnieh eah pryövemem daarpesjh darjodh , jallh learohkh mah eah leah pryövemem dorjeme dennie PAS sijjesne tjaalasovveme
Dah barkijh mah kultuvresuerkien sisnjelen berkieh sijhtieh vijriesåbpoe barkedh dej byjresekrievemigujmie mah fylhkentjïeltese bïejesuvvieh sïejhmelaakan , v.g. vuelkemenjoelkedassh .
Uvtievierhtie 2 100 000 kr 2 139 000 kr 2 053 000 kr 1 473 000 kr 7 365 000 kr FINANSIEEREME TJÅANGHKAN 2 100 000 kr 2 139 000 kr 2 053 000 kr 1 473 000 kr 7 365 000 kr
Akte åejvieulmie staeriedæmman lea orreme dejtie vihkelesommes tjiehpiesvoetide tjïelkestidh mah leah njaalmeldh tjiehpiesvoeth , maehtedh lohkedh , maehtedh , tjaeledh , maehtedh ryöknedh jïh digitaale tjiehpiesvoeth .
Biejjie:
Guelmedh feelemeluhpide , daalhkese-væhtam jih fealadimmieleahpide .
2 Viehkiedïrregh
Gosse G2-lïerijh guhkebe G2-gïelen funksjonelle morfemidie giehtelieh, dle buerebe illeldahkh sjædta.
Effekte- jïh illedahkemööleme Fylhkentjïelte lea dam nasjovnaale öörnegem effekte- jïh illedahkemöölemasse sjïehtesjamme , maam TRD lea evtiedamme .
Saemien gïele byjjes registerisnie - krievemh staaten etatide ...
Gellie arktiske aalkoealmetji åvtehkh leah stieresne Nuuk ' sne
Aaj veeljim gaajhkh vaestiedæjjah lin nommehts.
Aelkieh njidtjievaahteren bïjre jïh orrijh gaejnjelen vuelesne .
Dïhte kandidaate mij jeenjemes steemmah åådtje , gosse tjåanghkan beaja illedahkide gåabpagihtie ryöknemistie , jïh ij meatan vaeltieh dam mij joe lea veeljeme , veeljesåvva .
Goh akte bielie jïjtsevuarjasjimmeste , learohkh maehtieh vuarjasjidh mah orre lahtesh dah leah lïereme .
Jïjnjemesh destie dan dov byjreske åålmegasse jåhta .
ILO-konvensjovne artihkel 25 gorrede dah saemieh reaktam utnieh meatan årrodh sjyöhtehke healsoefaalenassh evtiedidh , jïh vihteste saemieh reaktam utnieh hijven healsoedïenesjh åadtjodh .
Ebba saemien gielem gåetesne soptseste mohte dihte væjkalåbpoe daaroen gielesne dijjeste .
Ij lij dihte luste , vienhtem buerebe jis jeatja saemien maanah aaj desnie .
Råajvarimmie 20 .
Jaepien 2012 dïhte voestes jaepie gosse ellies tijjen Divvunine barka Romsen Universiteetesne .
Staate beetnegh dejtie plaeride dåårje mah leah garre gaahtjedimmien nuelesne edtja jïjnjh gellielaaketje plaerieh tjåadtjoehtidh .
Nedtesijjie: www.matematikk.org Skuvle maahta aaj vuarjasjidh dongkedh plaeriem Tangenten (http://www.caspar.no/tangenten.php).
Inklusijve staateles dåarjoeöörnegh , dle kultuvregoevtese mahte 80 mill. kråvnah dåarjojne joekedi jaepien 2010 .
TSAVTSHVIERHTIEAKTÖÖRH ...
Edtjieh jïjtsh mïelijste maehtedh maam jiehtedh dan sisvegen bïjre , maehtedh ållesth tekstese vuejnedh , jïh maehtedh jïjtsh åssjalommesidie , joekehtimmide jallh viertiestimmide maereleslaakan kreajnoehtidh .
Ållesth 14.7 mill. kråvnajgujmie mejtie lyjkeme sïejhme jïh sjïere learoevierhtide lyjkeme , jïh aaj maanagïerten learoevierhtide , Saemiedigkie learoevierhtieohtsemh åådtjeme mah lea jïjtse budsjedtemieriej bijjelen jaapan 2012 .
Edtja dejtie vierhtide åajvahkommes nåhtadidh ålkoebieliem bueriedidh jïh teknihken gaavhtan gaavnoes gåetine .
Davvi Girji (230 sid) 
Lissine dle funksjovne aamhtesegïetedimmiem feerhmie , fylhkentjïelten finansieringeöörnegi sjïekenisnie .
SOU 2006:19: Att återta mitt språk .
Dah almetjh mah vijgseleåejvieladtjide moenedh åadtjoeh guktie gohtje sjiehteladteme , jïh daamhtaj dïhte ij leah ajve aktelen vijgselidie .
Lovozerosne .
Iktedimmie
Dannasinie sektovren mierieh bæjjese staeriesovveme 2,9 mill. kråvnajgujmie pensjovnemaaksojde , jïh 0,5 mill , kråvnah læssanamme barkoevedtijemaaksose , viertiestamme daltesinie ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 .
- Daanbeajjetje leaksoeb lidie dorjeme ?
Gosse manne leam saerniestæjjah goerehtalleme daej göökti veerbi bïjre dellie leam lïereme golme saerniestæjjijste ahte buaranidh åtnasåvva barre skïemtji bïjre jïh bueriedidh gåarede aaj jeatjaj bïjre nuhtjedh.
Jis edtja dongkedh jallh löönedh Saemiedigkien gærjagåeteste tjoerh tjaalasovveme löönijinie årrodh gærjagåetesne .
Akte byjresesiebrie dov dajvesne ?
Gïelesuerkieh ektiedamme faagide
Kommisjovne edtja vuarjasjidh mij lea suerkesne dorjesovveme , orre haestemh gaavnedh , gaskenasjovnale standardh darjodh jïh orre politihkem hammoedidh suerkine mïrrestalleme jïh nyjsenæjjaj reaktah .
Mijjieh baanth goltelibie .
Muvhth learohkh buektiehtieh siffere-aarvoem nænnoestidh taaline göökte sifferigujmie , gosse iktegisth ussjedieh luhkieh gårroehbealan jïh akte åelkiesbealan , bielelen rikti guarkedh dam dïejvesem siffere-aarvoe .
DET SYDSAMISKA SYNLIGT
Ij leah vielie luhpie amalagamem nåhtadidh .
Gob tjidtjie tjøøkese tjaanga dellie bienje skaemiegåadta , vualka , siejpine juelkiegaskesne , oksen duakan tjiekede .
Lohkehtæjjah byöroeh dovne pedagogeles jïh saemiengïeleldh maahtoem utnedh aktene njieptjesne goh jeatjah gïelefaagine veanhtede.
Budsjedteraeriestimmie våaromem vaalta tjåenghkies fylhkengeajnoesoejkesjisnie boelhken 2010
Naaken sïjhti sijjen gievrieh vaarjelidh , mah seapan boelveste boelvese dåeriedin , jïh dejtie sjïere sijjine eatnamisnie vøørhkin .
Gosse læjhkan veeljeme daejtie haestiemidie buerkiestidh , dle juktie vuesiehtidh daerpies ovmessie råajvarimmiejgujmie ovmessie daltesinie .
Empatije daamtaj våajnoes sjædta dahkoej tjïrrh .
- Mijjieh vienhtebe gaajhkh mah saemiestieh edtjieh seamma reaktah utnedh saemien gïelem nåhtadidh goh dah mah nöörjen soptsestieh , raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta .
Dihte alma vuajna guktie dej bienji goelkh rudtji mietie tsøøgkegieh , baenieh vååjnoeh njeetsieh jih dellie båetieh njøørken .
Mij guvvesne heannede ?
Doelteme saelhtietjaetsiem maahta apotehkesne åestedh .
Datne tjoerh veele lohkedh jïh gïehtjedidh Instruksjon for gjennomføring guhkiem åvtelen datne goerehtallemepryövem tjïrrehth learohkigujmie .
Dejtie skïemjelasside mah suetievaarjelimmielaaken meatan , vuesiehtimmien gaavhtan klamydia , gonorré jih hiv dellie namhtah teestedidh vaallah man båeries jallh gusnie dam dorje .
Daelie gosse haamoeh gaavneme mah eah öövre sjiehtieh dåehkiej mietie, dellie daerpies tjïelkestimmiem gaavnedh maam maahta göökte gietjieh lissiehtidh aktem haamose.
Krimijnalesåjhtoen roestegåetesne saemiengïelen reeremedajvesne lea dej gieh leah dan sisnie reakta sinsitniem jïh åelide saemiestidh .
tsagkesh sjidtieh jallh geerve barkedh dej dajvine goh aerebi , dellie eah edt
Lïeneståvroen dïedte dah stoerre vaejsjieh lïenesne reeredh .
Sijjienommh unnebelåhkoegïeline leah vihkeles
Vulle gåvla guhte tjåarvoeminie , jïh hævvi olkese båata edtja govledh mij dïhte .
Staeriedamme brutto gïehteldimmiemaaksoeh funksjovne 554 faageskuvleööhpehtimmie , fïerhten studenten åvteste , kråvnine:
Daamhtaj tjuara dan åvteste maeksedh .
Saemien vytnesjimmiem aaj utnimh .
- histovrije bielie gusnie Nøørjen golme saemien gieli bijre .
Dagkeres mååhtedimmie maahta vuepsiem vuesiehtidh dovne learohkese , lohkehtæjjese jih eejhtegidie .
Dah seamma goh mov ovagkusatijve veerbh.
- båetije barkoe
Daah leah:
Maahta dan aelhkie årrodh goh akte digkiedimmiedåehkie jallh nedtesijjie gusnie utnije maahta saernieh jïh mïelh tjaeledh , jïjtse sæjroeh utnedh jïh guvvieh olkese biejedh .
Såemies aejkien deahpede fuelhkieh åemie-almetjen mænngan eah siemedh juvlemen bïjre jïh dïhte åålmege jallh tjïelte mij juvlemebarkoem gïetede ij maehtieh dejtie sïemedidh .
njaalmeldh tjiehpiesvoeth
Dïhte spiele aalka aktine åssjaldahkine jaepien 2050 bïjre .
Raavrevijhke saemien gïelen reeremedajven sïjse
Voestes lea veerbh mej sjisjnjeldh argumeente, laevie aktene kausatijve veerbine.
Elin Fjellheim raeriestæjjine (50% sjïdteme edtja åerjelsaemien gïeline barkedh dennie Saemien lohkemejarngesne / Senter for samisk i opplæringa .
Prosjekten barkije Elin Kristina Jåma , tell .
Ojhte vuelie dan bïjre sjïdti: " Ih goh " .
Dovne bæjhkoehtimmie Sosijaaleståvrose jïh Sosijaaleståvroen sjæjsjalimmieh leah byjjes tjaatsegh mah gaajhkesh gïeh sijhtieh maehtieh lohkedh .
Dïhte åvtehke sæjhta joekehth barkoeh utnedh , guesside dåastoejidh , doekeme jïh maarhnabuekteme .
Saemiedigkien stuvremetjaatsegh gïelen bïjre
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente Maahtoedepartemeente , Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Saemiedigkie leah 2004 raejeste Divvun-prosjektem finansieradamme .
Dïhte dïedte , juktie jarkoestimmieh orrestidh orre jarkelimmine , fïereguhte åårgane åtna .
Dellie daerpies maam gaavnedh maam dutnjien sjeahta .
- musihke , lidteratuvre jïh filme
26 Vuartasjidie ledtide , eah dah gernieh seejh , eah sleejh jïh eah laarojde tjöönghkh .
Desnie edtja gaskem jeatjah hiegkebearkeden bievnesh årrodh goh bådtjavedteme , allergijh jïh epkrijsh .
Låhkoe: 18 - 35 jaepieh ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... 30 - 50 jaepieh ... ... ... ... ... ... ... ... ...
ryøknedh man gellie aejkieh tjoeje lea akten baakoen sisnie
Men daelie eah leah vielie ajve saemieh mah biejjiem heevehtieh , gaskem jeatjah dle gellie skuvlh jïh maanagierth daam biejjiem nåhtadieh juktie saemien kultuvrine åahpenidh .
tjuvtjiedidh dan bokstaavese mij akten vihties fonemese sjeahta , gosse bokstaave lea jeatjah bokstaavi gaskem , vuesiehtimmien gaavhtan jeatjah loeves bokstaavigujmie jallh aktene tjaalegisnie .
Stoerre joekehtse man stoerre tsevtsiehtimmiefaamoem dah åadtjoeh; stoerre jïh faamoes siebride daamtaj aelhkebe tjirrehtimmiem åadtjodh enn unnebe jïh hiejjiesåbpoe siebride .
Åvteli dov maana sjïerepedagogeles viehkiem åadtjodh , tjuara tjïelte ajne nænnoestimmiem nænnoestidh .
Jis eah buektehth G1grammatihken mietie sjïehtesjidh dellie UG:se gåhtjoeh, orre parameeterh, funksjonelle kategorijh jïh orre sjïere grammatiske væhtavierhtieh jeatjahlaakan sjïehtesjadtedh.
Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh / Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: Mïetsken 2009
Darhke saemien vaajmoen lihke .
Gærja lea Torkel Rasmussen voestes gærja maanide jih noeride .
Dijjieh tjoerede baalhkavitnijem tjaaleldh raeriestidh , aktine bïhkedassine mij jeenjemes lea 1-2 sæjroeh jïh dam daan adressese seedtedh suehpeden 30. b. 2014 åvtelen:
Lohkh krirrieprogrammem dejtie gøøkte politihkeles krirride .
Båatsoe dorje guktie åarjel-saemien gïele , eatnememaahtoe , sovsijale needteviermie jïh fuelhkietsiehkieh leah jielije .
/ PGS sijjine
Sïjhtebe daan biejjien dijjine ektine årrodh jïh
Buerebe jieledekvaliteete akten ållesth fysiske , sosijaale jïh kultuvrelle byjresen tjïrrh , lea vihkielåbpoe vihkielåbpoe almetjidie .
Jåvva maahta meatan årrodh lïerehtimmieulmieh bïejedh dan vijriesåbpoe barkose .
Svïenske gærhkose barkedh dellie barka misse joem jaahka
Ij daarpesjh hearram jïh biejjiem juvleme-gyrhkesjæmman juvleme-byråen tjïrrh dongkedh .
Aahkah aajjah bihkedin
Men Gïelem Nastedh sijhtieh daejredh man jeenjesh mah båetieh , jïh dan åvteste tjoerh bïeljelidh mijjese minngemes biejjien bearjadahken , gålkoen 8. b. diekie: britt.sparrock@snasa.kommune.no jallh sms tell .
Akte dabloe jallh vïedtjeplakate aamhtesen bïjre , maahta aaj akte gïelesuerkie årrodh .
Duekiehaamoe:
Aamhtese: Gïelenænnoestimmie
Dïhte orre vïnhtse sæjhta klijmagaasseluejhtiemidie vaeniedidh ovrehte 60 prosentigujmie gosse ellies effektem åådtje .
Manne dan åvteste nöörjen åejvieladtjh orre rååresjimmide , jïh guejmievoetese , bööredem , juktie jïjtjeraarehke saemien jieledem vijriesåbpoe evtiedidh , jïh orre saemien jïjtjenænnoestimmievuekiej bïjre .
Saemien baakoedaatabaase
Dellie ih doesth gænnah .
Saemiereaktamoenehtsen II .
Nïejth dan eadtjohke jïh væjkele laavlodh .
Dan åvteste tjuerieh learoesoejkesjinie ektine åtnasovvedh .
Dovne tjoevkesisnie vuajneme dehtie barkoste mij dorjesåvva aerpievuekien daajroen bïjre Veartenen immaterijellesiebresne (WIPO), jïh fulkesimmie barkoste dennie gaskestaateles moenehtsisnie Nagoyaprotokollese CBD .
PLAERIEH LOHKEDH Dannasinie Nöörje dan guhkies , jïh desnie dan gellie smaave tjïelth jïh sijjieh , dle 226 ovmessie plaerieh olkese båetieh mejtie maehtebe dongkedidh
Dov dåaktere maahta aaj datnem viehkiehtidh , jih datnem bïhkedidh Maanah- jih noerepsykiatrihken klinihkasse (BUP) jis lea daerpies .
gaavnedh , bene jis daarjah gåabph edtjh vaedtsedh Finsåsmaarkesne maahtah dam gaavnedh .
Veeljede såemies råajvarimmieh , tjïrrehtidie råajvarimmide , guktie dah juhtieminie ?
Daah dåehkieh seamma goh dah partijh åålmeh veeljemisnie .
Sæjroe ajve nøørjen gïelesne:
Aerebi lin saemieh skaehtiem maakseme prosenti mietie , mohte destie bøøti ihke naaken neebnin vaenebh bovtsh ennh reaktah .
Daerpies semantihken, morfologijen jïh syntaktihke vuajnoeh ektiedidh jïh dej vuajnoej tjïrrh saemien kausatijve molsedimmiem gïehtjedidh.
Learoevierhtieh: Saemien mubpiengïeline prioriterede
Manne dam aajhtseme goh lohkehtæjja, jïh dotkeme jeatjah G2-gïelijste seamma illeldahkh vuesehte.
St. bïevnesisnie nr 23 (2007-2008) Gïelh pruvvieh bigkieh jeahtasåvva råajvarimmieh elliesvoeten gïeleööhpehtimmiepolitihke jielijeguhkie jïh gelliegïeleldh perspektijvesne .
Mary dellie dïhte syntaktihke sjïekehtæjja.
Gosse pronominelle objeektem gïehtjedibie dellie referaansedåehkie åtna 100% raajesijstie hijven mearan goerehtimmiedåehkie ajve åtna 80% raajesijstie hijven.
" Gåessie gïelen evtiedimmiem stuvrie vihties politihken ulmien vööste , dle gïele-soejkesjimmie gohtjesåvva .
Mijjese haestemh goerkesadtedh guktie eatnemem nuhtedh , ihke ibie misteh darjoeh mijjen kultuvren maadtegen vuestie .
dïhte diedte akten healsoedïenesjasse , mij daajroem jïh maahtoem åtna saemien gïelen jïh kultuvren bïjre akten bijjemes daltesasse lutnjesåvva .
Gosse learohkh jïjtje leah meatan råållah tjaelieh , dah sïjhtieh altese lïereme daajroeh nåhtadidh .
Dïhte edtja viehkiehtidh guktie tjåenghkies goerkesem vuarjasjimmien krïevemidie jïh riektese vuarjasjæmman .
Laavenjostoe healsoesïeltigujmie
Jis datne jïjtje taxi:m dongkedh dellie tjoerh jïjnjemaaksoem maeksedh .
Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
Gaajhkh syökijh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltesne edtjieh sov syökemem deelledh daesnie www.vigo.no .
Budsjedteraeriestimmesne dle baalhkah- jïh åasabijjiedimmiem skaehteste , mieriesertiestimmiem jïh baalhkajiebnedimmiem ektesne vuarjasjamme gosse dejtie frijje baalhkide nænnoestamme .
2 P
Orresth lea webbesæjroen bueriedamme vuesiehtimmien gaavhtan håaleme webbe , aelhkebe navigereme struktuvrine jïh nuepie maahtah lïenen healsoejarngh sinsitniem mohtedidh .
Jïjnjemes daaletjen webbelohkijinie maahtah datne stuerebe teekstem åadtjodh gosse Ctrl-tangentem deadtah jïh snjearajuvlem jårrah .
Nanna , 9. daltese 22.05.06 , www.globalskolen.no
Syökemelæstoe maahta byjjes sjïdtedh , læjhkan mejtie syökije vaajtele tjeakosne dam utnedh .
gosse staaretjïelth dæjpa lea jienedimmie 415 prosente 17 jaepiej mietie .
Duedtie åarjelh-saemien dajvesne lea vihkeles dovne goh kultuvren guedtije , saemien guelmien vuesiehtæjja (identitete) jih aaj goh jieleme .
Læjhkan gåarede gujht dejtie gaavnedh Voestegh dellie edtjebe akten vuesiehtæmman vuartasjidh.
Sïsvege A-Ö , ohtsemefunksjovne jallh webbekaarhte .
Jis dah politihkerh vïenhtieh edtja åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem vaarjelidh jïh evtiedidh , dellie daarpesje tjarkebe barkedh daelie !
Dihte jis vuartesje Åvlese jih altese muerjie-naahpan .
Daajroe byGGer bro
Gaajhkh krirrieh mah leah Stoerredigkesne jiehtieh dah sïjhtieh " sosijale meedijah " jïh " dijalogem " dåarjelidh , jïh Gårroeh sæjhta aktem " vadtesebåalam " tseegkedh guktie edtja aelhkie veeljijidie sjïdtedh beetnegh krærran vedtedh .
Mijjen lij aaj tjengkere-jih treavka-gaahtjeme skuvli gaskems , mohte ij naan jeatja ektevuekie- barkoe voeni skuvligujmie .
RENATE SKARSTAD
Såemies aejkien vaenebh bovtsh maehtieh nubpene rïjhkesne leekesovvedh jïh debpene doekesovvedh tollen- , skaehtien- jïh maaksoej namhtah , jis ij goh sjïehth bovtside bååstide hïejmerïjhkese saahtesjidh .
Dov medisijnen daarpoeh dåaktere vuarjesje .
Daej minngemes jaepiej gujht buerebe sjïdteme .
Moenehtse edtja leavloem bïejedh öörnegidie jïh råajvarimmide mah maehtieh darjodh jienebh saemien lierieh jïh saemien nuhtjieh , jïh mah destie huksieh tjïelth jïh jeatjebh mah dïenesjh faalehtieh , almetjh saemien gïelemaahtojne utnieh .
Tjïelteseminaarh tjïrrehtidh fïerhten jaepien gusnie teema lea jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmie .
Andersson , Elsa: Soptsesh , Saemieskuvlen-ståvroe , 1988
Saemiedigkie , Tråanten tjïelte jïh Åarjel-Trööndelagen fylhkentjïelte edtjieh ektesne daam histovrijen heannadimmiem mïerhkesjidh goh akte nasjovnaale heevehtimmie jïh akte tjåenghkies saemien heevehtimmie .
barkeme guktie Seidajok faaleldahkejarnge galka beerkesovvedh
Programme saemien PDF
Dellie gumhtie gujht ganka gujht dellie golteli maam dïhte båeries saemie jeehti dle gujht benådadi dam göölle-skodtjem.Dellie saemie guktie dle dellie saemie dle gankan gujht bööti dellie gujht aajja sïjhtieji dam dle , heedradi jïh dle meedaljem fihki , fer sedlighet .
Pryövh jis dov e-legitimasjovne jåhta
Mijjieh sijhtebe dåarjelidh dah bensijnebijlh mah gååvnesieh maahta målsodh mestie vuejedh misse lea buerie byjresasse .
- Tsihkestahta skåårvemem galmes haalline / gaarasjinie jïh materijaline , juktie jïjtje gaarasjem
Maahta aaj dam jïjtje darjodh , bïejh akte millilijtere - akte krodtemööleme - saelhtiem akte desilijtere tjaetsien sïjse .
Vaeltieh dam jallh dejtie p-pillerem maam ij leah vaalteme dan varki maam maahta .
Scenetjeahpoen sisnjelen göökte åejviedïejvesh tjiehpiedæjjaj bïjre nuhtjebe.
Dovne learohkh jïh åelie almetjh båetieh daejredh guktie illeldahkide hoksedh .
Maahtoedepartemeente mænngan Ööhpehtimmiedirektovraatem stilli dam strategeles soejkesjem tjïelkestidh jïh soejkesjen åasam aerviedidh.
Mijjieh dovne åvtelbodti vaaksjomh laanteburrien kreekide darjobe , mohte aaj vaaksjobe gosse såvma maam båajhtode privtealmetj luvnie .
Datne naan aejkien giehtjelovveme ?
Daehtie vaeniehkistie maaha gåaroes sjïdtedh goh exploatereme goh bïegkefaamoe , gruvah-åtnoe jïh turisme dajvem aajhta .
Learohke Tjaeledh gaajhkide njalmeld dijride taavlese
Staeredh boekte pryövem voestegh , jïh baajh dan mænngan learoehkidie raeffesne tjahkasjidh jïh dejtie mubpide laavenjasside loetedh klaerieplæjjohkinie .
Aamhtese:
: 74 11 11 11 - Fakse: 74 11 10 69 inntak@ntfk.no
Gærjesne maehtebe lohkedh jïh lïeredh guktie darjodh gosse numhtie ussjedibie .
Stoeredahke:
' ese jïh rijhkegeajnoefeerjide .
Hijven vuejnedh guktie dïhte åarjelsaemien tjaalehtjimmide nuhtjeme .
Tjarke barkoen tjïrrh , jïh gosse aktem gierkiem dan måbpan bïejebe , dle veartene åvtese jåhta .
Louise Bäckman saemien aahkaj bïjre soptsesti jïh Gaebpien Gåsta / Gustav Kappfjell mij jïjtse tjihtesetjaelemen jïh joejkemen bïjre soptsesti .
Dovne åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelh leah unnebelåhkoegïelh - aaj saemien ektiedimmesne .
Jupmele sæjhta mijjieh edtjebe dan gåajkoe båetedh , jïh dïhte mijjese tjåarvoeminie jïh sov gaarvanamme maanah ohtsedemine , dan Aejlies Voejkenen lïhke .
Dan aejkien lij ajve akte åarjelsaemien skuvle Aarbortesne , bene ij gåessie gænnah mijjen eejhtegh soptsestin mijjieh edtjimh dohkoe , im raaktan daejrieh mannasinie gænnah .
Kultuvremojhtesesuerkiem nænnoesåbpoe darjodh fokusen tjïrrh synergijidie arealepolitihken jïh kultuvremojhtesepolitihken gaskem , jïh ektiedimmiem lissiehtidh kultuvremojhtesesuerkien daajroen jïh aarvoesjugniedimmien gaskem .
Saemiedigkieh erkieh guktie bøøremes saemide jih almetjh disse veeljesuvvieh veeljeme - reaktan mietie abpe laanteste b .
 (133) a. Margnehtieh vändatr:3p dam den:ACK krievviem.
Guktie darjodh ?
Eva Brynhildsvold jeahta .
Dah mierieh staateste dejtie orre fylhkengeajnojde lea staatebudsjedtesne 2011 jåarhkeme 2010-daltesisnie , jïh åasam staeriedamme 1,8% (344,9 mill. kråvnah raajan , inkl 43,2 mill. kråvnah sïejhme nænnoestimmie).
Saemien Gïelejarnge , Saemiedigkie Sveerjesne ektiebarkoen tjïrrh Aajeginie Plassjesne , Gïelem Nastedh ́inie Snåasen tjïeltesne jïh Gïeleaernine , Raavrhvijhken tjïeltesne aavojne gïeleviermie-seminarijasse böörieh .
' se noerhtene guejmievoetelatjkoej mietie jåarhka aajhteretjïeltigujmie , staatine jïh
32 Råajvarimmie 6 .
51 skaehtieetate ...
Maahta aaj veeljedh jiehtedh ij naan sjïere seksuellen syjhtedem utnieh .
Jalhts funksjonelle morfoligije fååtesieh, ij leah seamma goh G2-lïerijh eah maehtieh abstrakte morfosyntaktiske væhtah utnedh.
Mieriedimmesne tjïerteste saemien maanah dåarjoem
Dah institusjovnh vihkeles byjresh tjåadtjoehtieh .
Kultuvredaajroe:
4.6.
Geesjeles vuekie jïh mejtie gåarede fylhken geajnojne geesjeleslaakan vuejedh , lea dïhte mubpie stoerre barketje valkesesuerkesne .
Mearan Gåsta dåaroefaankine lij dellie dan garre njåvtasovvi guktie dåaroen mænngan idtji vielie maehtieh båatsojne barkedh .
Ulmiedåehkie 2 Saemiedigkien darjoemassh ...
 - Jag vill inte börja gå.
Daelie jis , bisseme-vuebnesne aaj .
Saemiedigkie lea sov barkoen tjïrrh gööleme-aamhtesigujmie jïh Mearoegaedtiemoenehtsen gïetedimmine buektiehtamme jarkelimmieh tjïrrehtidh jïh lissiehtassh åådtjeme Mearoevierhtielaakesne , Meatanårromelaakesne jïh Finnmaarhkeslaakesne mah voenges aajhterevoetem jïh reeremem nænnoestehtieh .
Voestegh manne gihtjemegoerem paehpierisnie darjoejim, ussjedim edtjim bïjre jarkan seedtedh e-påasten tjïrrh.
Mijjieh sïjhtebe noeride skreejredh meatan årrodh politihkeles darjoeminie , gaskem jeatjah learohkeraeriej jïh noerieraeriej tjïrrh .
Maahtoedepartemeente vierhtieh Saemiedægkan lyjke fïerhten jaepien juktie lïerehtimmievierhtieh evtiedidh .
Ramona Kappfjell Sørfjell (Brønnøysund), Vanja Tørresdal (Prahke / Brekken) jïh Inga Emelie Joma (Stallvika).
taipuu böjaitr:3s 'Skidan böjer sig.'
Dah guhth gieline barkeminie , dåarjegem tjåadtjoehtin jih nimhtie vueptiestin guktie giele-øvtiehtimmie juhtieji .
kvaliteetem jïh orreussjedimmem åtna , ihke ålkoebielie lea nöörjen bietseste
Regijovnale byjreseprogramme (daaroen RMP), dej regijovnale
- arealeradtjoestimmie
Lohkemegærja .
FYLHKEN ÅEJVIE
Såemies eevre vihkeles gïelereaktah tjuerieh faamoem utnedh abpe laantesne .
Paehpereåtnoem giehpiedidh NTFT ' sne , jïh bïevnesh åajvahkommes digitalelaakan
Dïhte lea njoelkedassh jarkoestidh , bæjkoehtimmieh jïh goerh saemiengïelese , reakta vaestiedassh saemiengïelesne , væjranamme åtnoe saemiengïelesne reaktaöörnegisnie , væjranamme reakta saemiengïelem utnedh starne- jïh sosijalesuerkesne , individuellen gærhkods faalaldahkh , reakta ööhpehtimmiepermisjovnese jïh reakta saemiengïeline ööhpehtæmman .
§ 46 Dejtie geerestahkide mah moenesovveme §§ 14 , 39 jïh 45 nr. 1 , 4 jïh 5 , mah leah tsyøgkeme jeatjah diedti gaavhtan goh mååhtedimmie jeahta dej gøøkte iïjhki gaskem , eah goh dah jorkelh diedti gaavhtan .
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh darjome lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne .
Goerehtallemen jïh soejkesjimmien tjïrrh , mijjieh gujht sïjhtebe ovmessie raerieh raeriestidh .
jïh kanne Læjsa , gosse måerehks sjædta dan åvteste Vaajnoe dåahkam vaalta mejnie satne stååkede , aalka gaetskedh kroehkedh .
 Dan åvteste syntakse universelle, dellie ij geerve G2-gïelen komplekse struktuvrh jïh sisvegem guarkedh jis G2-lïerijh dam funksjonelle morfologijem leah vejtiestamme.
Jaepiebïevnesh 2013 ...
10:00-12:00 Vuasahtalleme jïh gærjaluejhteme Saemien Sïjtesne - Rïhpestimmievuasahtallemistie " Kniver i Sápmi " - Gærjaluejhteme , Dovletje nr 6 , Åke Jünge åehpiedahta
Liegkesese jih voelpetjh
Gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte jïjnjh dejstie daan beajjetje eejhtegijste gaskem 30 jïh 40 jaepieh , eah saemien maehtieh .
raajesh darjodh aktine jeereldihkie sisvegisnie , akten veeljeme aamhtesasse
Nuerebe nyjsenæjjide daamhtaj goerehte fïerhten akte jïh bielie jaepien .
Dah gaavnehtieh maam haalvoeh , jïh mejnie dah byöroeh vijriebasse barkedh .
Saemiedigkien bïhkedassh juktie saemien krööhkemh vuarjasjidh gosse miehtjiesdajvem jeatjahlaakan nåhtede
SAEMIEN VOESTESGÏELINE - TJAALELDH
Råajvarimmie 14 Laavenjostoe Sveerjine saemienööhpehtimmien bïjre
Daesnie ajve doh saemien teatereinstitusjovnh mah leah ihkuve saemiedigkien budsjedtesne mah leah meatan.
Nimhtie mearoen betniem jåhtam .
Biejjieh (2*) 15 - 365 Skïemtjebeetneh normaaledaltesisnie 80% (365 biejjieh aejkiemierie 450 biejjieh) (* barkohtsidie) Biejjie 366 -
Ussjedibie aaj prosjektine nïerhkedh fylhkengeajnosne 17 , juktie Bangsund-gaejvide bueriedidh .
Learohkh fïerhten aejkien soptsestieh mij biejjide lea , gosse sielkieh jallh suejieh sæjjan , jïh lohkehtæjja jallh jeatjebh viehkiehtieh kåarhtide learoehkidie lohkedh , jis daerpies .
Åejvieprosjekte eelki jaepien 2012 minnigiemossesne , jïh edtja orrijidh daan jaepien .
Dïhte dorje guktie njammah sprankes jïh kråahpem bankes damta .
Daate sæjhta jiehtedh dah ekonomeles haestemh akten båetijen aejkien almetjehealsoebarkose uvtemes leah viedteldihkie daejtie mearhketjidie:
Fylhkentjïelte aktem stoerre haestemem åtna dannasinie dah eah faamoem utnieh kapasiteten bïjre moenedh .
Verbi leah tempush.
Fleksijbele taaledïejvese lea eevre daerpies jis edtja maehtedh radtjoeslaakan ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh .
Vierhtieh edtjieh
Gïeletjoejh, baakoeh, baakoej gaevnjieruktieh, sojjehtimmiegoerh j.n.v.
- jïh skuvlestruktuvre sæjhta daerpiesvoetem lïerehtimmiesijjide tsevtsedh , jïh tjuara
Åarjel-Saemiej Gïelh
4. leah meatan jïjtse lierehtimmiebarkosne , gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh evtiedimmiem vuarjasjidh
Akte jeatjah vuekie aktem saemiengïelen sijjiem jallh aktem gïelesuerkiem darjodh , lea båeries almetjh jallh jeatjah saemiengïelen almetjh nåhtadidh , gusnie learohkh maehtieh guessine minnedh jaabnan .
Dellie böötimh Dagsrevyesne jïh plaerine , juktie nov amma guarkajimh mijjieh limh meatan mesnie akt sjïere .
b Nomme: Mikkel Rasmus Logje Årromesijjie: Láhpoluoppal / Guovdageaidnu Aaltere: 22 Barkoe: Lohkehtæjjaskuvlestudente Mennie bïevsterisnie daan biejjien ?
Jïh aaj dåvvoden råajvarimmide klijmajarkelimmiej vööste , goh jïjnje bigkeme aalkoealmetji dajvine orrestimmeles energijeste , goh tjaetsiefaamoe jïh biegkefaamoe , mah dåeriesmoerh vedtieh aerpievuekien almetji jieliemidie goh gööleme , bivteme jïh båatsoe .
' n generalekrirrien presidentem maadteme , göökte vielie lïhtsegh nammoehtidh mah edtjieh meatan årrodh sjïehteladtedh veartenekonferansese - akte tjïrkije lïhtsegestaatijste jïh akte tjïrkije aalkoealmetjijstie .
Dennie voenges plaeresne åajvahkommes voenges åehpies almetjh .
Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme edtja jïjtsh laakh jïh njoelkedassh tjïrrehtidh juktie nænnostidh mij laakide saemielaaken § 3-2 muhteste relevanten årrodh saemiengïelese jarkoestidh .
Dellie tjoerijægan eensilaakan laavlodh .
Dle gujht tjöörin saehtedh dohka hov dam gietskemes stationese .
Manne dijjem daejnie barkojne læhkohtem mij lea akte dejstie maanagïerten vihkielommes barkojste .
* Bijjiemaaksoevaarjelimmie 1 200 kr jaepesne , spåårh dah originaalekvittoeh .
Gosse soptsestieh , dellie geerve sjædta jïh demtieh guktie vaajmoe varkebe tsaapma gosse edtjieh saemiestidh .
Nidarosen bispedajveraerie Saemien åålmegeraerine ektine voejhkelimmiem vuarjasjin gïjren 2012 .
Mannasinie jåvka ?
Gosse striengkiesåbpoe prijoriterede gïehteldimmien sisnjelen , g. j. dannasinie dah skåårvemh stuerebe reente-jïh åesiemaaksoem krievieh , dle daerpiesåbpoe sjædta aktine hijven jïh tjïelke ekonomijestuvreminie .
mah vad:PL haasenamme, spridaitr:PTCP fealadin färdas:3pPRT jïh och vaentjelem evangelium:ACK håaloejin.
Dah maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmeulmine .
prievien tjirrh gielem vedtedh
Manne joekoen onn ' ohtje , læjhkan maahtam datnem vestieslaakan naskoehtidh .
Lohkehtæjja maahta aktem tjaalegem lohkedh suejniej bïjre learoehkidie , mah ektesne soptsestieh sisvegen , baakoej jïh dïejvesi bïjre .
Mammografije juktie aareh njammacancerem aajhtsa jïh seammalaakan cellepryövoegoerehtimmie boernegåetientjeahpohkistie , guktie gohtje gynekologen healsoevaaksjome , medtie 200 kråvnah maaksa .
naan bielieh tjaaleginie vierteste aelhkies faagegïelem åtna ånnetje gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedimmiem damta gaaltijeåtnoem vuesehte (jis nuhtijie) tjaalegh vierteste tjïelke vuekine sjyötehke faagegïelem åtna tjaalegem gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedæmman buakta åtnoem sjyötehke gaaltijistie vuesehte (jis nuhtjie) tjaalegh vierteste gellielaaketje vuekine veele jïh sjyötehke faagegïelem åtna tjaalegem gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedæmman buakta tjïelke vuekine jïjtjeraarehke åtnoem sjyötehke gaaltijijstie vuesehte (jis nuhtjie) Skaepiedihks tjaalegh: Struktuvrem åtna mij jeenjemasth ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie naan aelhkies gïeleldh viehkiedïrregh åtna naan gïeleldh skaepiedihksvoetetm vuesehte vuesehte naan vuesiehtimmieh jïh / jallh vuajnoeh veeljeme såemiesmearan gïeleldh / kultuvrehistovrijes maahtoem vuesehte (jis sjyötehke) lissietjaalegh nuhtjie aelhkies vuekine Struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie gïeleldh viehkiedïrregh voerkes vuekine åtna gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte skaepiedihksvoetem vuesehte vuesiehtimmine jïh / jallh vuajnojne gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte (jis sjyhtehke) lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken vuekine Jïjtjeraarehke hammode , jïh struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie viehkiedïrregh åtna goerehte jïh voerkes vuekine geavaha gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte jïh persovneles gïelem åtna skaepiedihksvoetem jïh originalitetem vuesehte vuesiehtimmine jïh / jallh vuajnojne gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte jïh ussjede dan bïjre (jis sjyötehke) lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken jïh skaepiedihks vuekine
Dah pryövenassh eengelsken gïelesne jïh ryöknemisnie leah elektrovneles pryövenassh .
Jeatjah kasush objeektekasusi sijjeste Dan gåhkese mijjieh vuartasjamme man gellie prosenth dah lïhtsegh reaktoelaakan vaestiedamme gosse objeektem mïerhkesjin.
Lohkehtæjja bïevnesh bååstede vadta learoehkidie , juktie tjirkedh dah laavenjassen aajkoem guarkoeh , jïh guktie byøroeh barkedh .
Baeniedåakterh mah aadtjen øøhpehtimmiem orrijamme sïjhtieh staarine / søøkes sijjine årrodh , jïh aaj klinihkine gusnie jienebh baeniedåakterh .
Jeatja barkoe reereme-lihtsegidie lea eadtjaldehtedh jih barkedh guktie kultuvre-såafoe mij Sijti Jarngese veadtaldihkie , bigkesåvva .
3.9.4.
jïh tsiehkieh vuesiehtidh mah leah laejhtehks .
Reakasovvi Reevhtsen lïhke , aktene gaertienisnie man nomme Engås , fuelhkien giesielaanten lïhke .
Reforme aktem sjïere nuepiem vadteme aktem jaahkoeøøhpehtimmiem skreejredh mij ussjedadta jïh gorrede dam saemien kristeles aerpiem .
joekehtslaakan sïelh evtiedidh jïh dan tjïrrh aelkebe sjïdtedh voenine jieledh jïh barkedh .
tjidtjie jeahta .
Skuvle toelhkeööhpehtimmiem nedtesne faalehte jieniebinie gïeline - " tolking i offentlig sektor " (toelhkestimmie byögkeles suerkesne).
Sæjroe 33
Tjaelije jïh redaktööre: Ingemar Karlsson Gadea , 1177 Vårdguiden
Daelie rohkelibie jïh dåastoehtibie dam maam Jupmele vadta .
grammatihkeles dïejvesh haalvedh mah buerkiestieh guktie gïele lea bæjjese bigkeme
Råajvarimmie 62 Jååhkesjimmieöörnege saemien laakejarkoestimmide ...
Dah saemien politihken jïh gïelefaagen byjreskh leah joekoen ektesne barkeme golme gïelesiebredahkijgujmie ålkoelaantesne .
Bene ij guhte møølie mejtie mijjieh buerebelaakan åadtjobe gosse vielie åadtjobe .
Sæjhta gïelelutnjeminie åarjel-, julev- jïh markasaemien dajvine viehkiehtidh | Rørosnytt.no
Åarjelsaemien vierhtieskuvlh
' en konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre lea meatan vaalteme nöörjen reaktesne almetjereaktalaaken tjïrrh .
Baernide maehtieh dah sekseåssjelh darjodh aelhkebe garresem åadtjodh .
Mannasinie heannede ?
Ij sån leah aerebi naan aejkien dan varki gåaradamme .
prograamem datne lyjhkh
UNESCO ' n rööpses læstosne håvhtadihks gïeligujme dle dah gïelh mah leah kolasaemien gïelietjïerten nuelesne ryöknesovveme goh gaajh ietjmies håvhtadihks , jallh mahte nåhkehtamme gïelh .
Mov aehtj-aajja dam buektehti lohkedh jalhts dihte joekehtadti gieleste maam jijtje soptsesti .
SAATNAN - latjkoen jïh ektiebarkoetjïerten bïjre
Saemiedigkieraerie sæjhta fjovlegööliji nuepiem nænnoestehtedh loedtehkh darjodh jïh jïjtje gejhkieguelieh darjodh .
Daltese 1
NP N Manne
Dovne jarkoesteminie jïh vuartasjiminie guktie noerhtesaemien saalmegärjam buektiehtidh .
Luhkie ovmessie saemien smaareh-tjïerth vuj gïelh gååvnesieh , jïh gïeleraasth rijhkeraastij dåeresth juhtieh .
Tjonnestidh lea gosse bangsemh jeatjaj bangsemidie dïedtese jallh jeatjah sijjide naakenen kråahpesne , daamhtaj aaj ohtje tjoejem seammasïenten dorje .
Aernien akte stoerre gierkie man nomme båassjoegierkie .
Bihkedimmien akte jïjtse bielie evtiedimmien bïjre .
Mubpene lïerehtimmesne gåabpegh presens jïh preteritum.
Jis aareh jallh seente pubertetese båetedh ij maehtieh dam stuvredh .
Staateraeresne daan biejjien dle goevtesedirektööre Bjørn Olav Megardem nammoehti goh orre ekspedisjovnen åvtehke Orrestehteme , - reereme- jïh gærhkoedepartementesne .
Vuesehth statistihkem klaassese .
Soptsestidie ektesne guktie learohke maahta jaksedh dejtie ulmide mah bïejesuvvieh .
Seamma låhkoe nyjsenæjjide lij ånnetji bijjelen govhte prosenth.
saemien gïeletsiehkiem jeatjah aalkoeåålmegi gïeletsiehkiejgujmie viertiestidh
Mov tjidtjie ajve saemesti jih aaj fejjen dam darjodh .
Internate buerebe voenen skuvleste
Aaj daamhtah baektjede gosse dejtie mïsse håasedh jallh garres dejtie doehtedidh .
Viehkiehtidh guktie stuerebe nyjsenelåhkoe sjædta
Barkoen sjïekenisnie aktine orre maaksoetjoevtenjinie fylhkentjïeltide , dle sæjhta aaj t
Jåarhkeööhpehtimmie Norhte-Trööndelagesne edtja naemhtie årrodh goh gaajhkesh mah leah ööhpehtimmesne maehtieh lïerehtimmieprosessem tsevtsedh , jïh nuepieh utnieh sijjen maehtelesvoeth jïh tjïehpiesvoetem evtiedidh aktene jearsoes jïh sjugniedihks lïerehtimmieektievoetesne .
Namsose 2010 raejeste ,
Daan tjaalegasse gellie gaaltijh åtnasovveme.Voestegh leam luhkiegöökte saerniestæjjah goerehtalleme.
Dennie tjaalegisnie Instruksjon tjåådtje man guhkiem learohkh edtjieh utnedh laavenjasside loetedh fïerhtene sæjrosne .
Learohkh ektesne soptsestieh håalemen bïjre dej gyhtjelassigujmie goh våarome .
Raeriestimmiem akteraeresne nænnoesti .
Ij dåarjoem åadtjoeh sïelten gïehtelæmman .
Dah råårestallemh sijhtieh ovmessie såarhts aamhtesh feerhmedh , goh laakh , mieriedimmieh , aktegsnænnoestimmie , bïhkedassh , råajvarimmieh jïh sjæjsjalimmieh (v.g. stoerredigkiebïevnesinie).
båatsoe-dajve .
Maanah aarehskuvlesne edtja dan vervesne årrodh guktie åajsoeh stååkedidh .
Guktie dejtie jaksa lea reerenasse njieljie guhkiem bielieulmieh nænnosti mïrrestallemepolitihkese .
dej nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre jïh dam jis
darjomes maam elmiem , laantem jïh tjaetsiem jotsekele tjuara nåhkedh .
Mijjieh vaajtelibie elektronihke syøkemem CV:ine seedth tjïelten åejviebielien tjirrh: www.royrvik.kommune.no
* Barkofaagi ööpehtimmieprogramminie vaenebe tæjmoeh Jå1 jïh Jå2 goh Jå1 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogramminie .
Edtja sisnjelds jïh byjngetje goerh digitaliseradidh gusnie maereles
Övtiedidh lea sjïere, juktie ij goh tjoejemolsemetabeelem (Bergsland, 1994, 32) dåeredh gænnah.
Mijjieh juekieh staaten gueliehoksedåarjoeh , gueliemaaksoedåarjoeh jïh dåarjoebeetnegh EU:ste mah gelkieh gueliehokse barkose nuhtjedh .
Joekoen julev- jïh åarjelsaemien neebnesåvva goh håvhtadihks gïelh .
klaahakam stav:ACK tsööpki.
2) Fylhkendigkie sæjhta dajvemusihkereöörnegem Namsosesne jeatjahtehtedh jïh dam nænnoesåbpoe darjodh , guktie vierhtie buerebelaakan åtnose båata Nåamesjevuemesne .
Grövelsjön lea gåatomedajve Svaahken båatsoesïjtese (Elgå reinbeitedistrikt).
Jaepien 2012 Noerhte-Trööndelage aktem tjomhpem åadtjoeji 9,1 mill. kråvnine , mah lin bieljiemïerhkeme vijriedimmiem gamtebaanteste jïh jeatjah infrastruktuvre .
Gosse suejnie gajhkedamme , dle lohkehtæjja vuesehte guktie suejniem pruvnelde .
baakoeh beapmoeh jïh jurjiehtimmien utnedh jïh soptseatalledh saemien beapmoej bïjre .
håvhtadihks gïele , jïh dan åvteste aktem sjïere fokusem åådtjeme nasjovnaale laakine jïh soejkesjinie , jïh nasjovnaale saemiepolitihkesne .
Jiehtieh mij , mij dan geerve lea .
Saemien gïele - Sámi allaskuvla
Guektiengïelen sjiltadimmiem tjïrrehtidh sisnjielisnie goevtesisnie Fylhken gåetesne , jïh ålkolen / sisnjeles guektiengïelen sjiltadimmie baenieklinihkine guektiengïelevoetetjïeltinem fylhkesne .
TJAKTJE- GIESIE
Olli aaj jeahta Saemiedigkieraerie lea vaajtelamme bïhkedassh varke båetieh guktie edtja maehteles saemiestæjja almetjh jïh almetjh kultuvremaahtojne barkojde prijoriteradidh saemien dajvine .
Baajede maanide jïjtje raeriestimmiejgujmie båetedh , soptsestidie ektesne dej bïjre , jïh baajede maanide raeriem pryövedh misse bööremes jaehkieh .
Bielie loh kemelöönemistie vadtasåvva ...
GD 1 (n=3) GD 2 (n=5/3) GD 3 (n=1) RD (n=2) Verbh subjeekti mietie (24) - presens Objeekth mïerhkesjidh (27) Verbh subjeekti mietie (7) - preteritum
REEREME: Raerieålmeste stuvresåvva .
VIHKELES USSJEDIDH ÅVTELEN PRYÖVEMEM TJÏRREHTIDH
ektesne edtjieh staaten-jih tjieltij reeremh daan barkose doerelidh .
PREESSEN SIEBRIEDAHKERÅÅLLE LEA ∙∙ Vuartasjidh maam doh golme staatenfaamoeh darjoeh jïh eah darjoeh ∙∙ Bïevnesidh mij heannede ∙∙ Giehtjedidh , tjïelkestidh jïh laejhtedh .
Deblie lea sæjloes
Fïerhten jaepien medtie 7 000 nyjsenh jïh 40 kaarrh njammacancerem åadtjoeh .
Dannasinie mijjieh idtjimh pryövenassh jïh tentamenh utnieh dle tjoerimh eksamenem vaeltedh gaajhkine faagine goh privatisth .
Dïhte raeriestimmie stoerre vierhtieh vaalta dovne tjieltijste jïh fylhkentjieltijste , bene evtemosth båatsoeburriejreeremistie jïh dejstie saemien åårganisasjovnijste .
Saemien gïelem våajnoes darjodh lea akte haesteme dan åvteste tjaalegegïelen histovrije lea naa åenehks skuvleektiedimmesne , jïh naa stoerre joekehtsigujmie dejtie ovmessie gïeledåehkide .
Jå3 studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
VUARJASJIMMIEN BÏJRE Gusnie vielie bïevnesh gaavnem vuarjasjimmien jïh pryövi bïjre ?
Mah vuartoeh guvvieh vedtieh ?
Daate lea mierietsiehkieh mah tjuerieh stïeresne årrodh jis edtja maehtedh saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh .
Konsesjovnefaamoemaaksoeh aktene åasaregimesne bigkieh mij lea ektiedamme noteradamme maarkedeåasese (NordPool), lïhkebe moenemi mietie .
Hoksebarkijh nænnoestieh jis datne reaktam åtnah gåatan taxi:ne vuelkedh jïh feelemem dutnjien dongkedh .
Gujnelemmiebaaktjesem unnede .
Graafe tsiehkiem vuesehte dastegh sektovremierieh jåerhkieh seamma daltesisnie goh 2015 dej båetije jaepiej .
Jis edtja nåajsan sjïdtedh dellie tjuara spermijerh tsavnose åadtjodh .
Gaajhkide almetjidie gieh årroeh Finnmarhkesne jih Noerhte-Tromsesne lohkemelööneme vualadåvva Staaten lööneme-beetnehvåarhkosne 10%-ine fïerten jaepien 25.000 krovnoej raajan , joekoen skahtievueliedimmiem jih jïllebe maanadåarjegem åadtjoeh .
laavenjasside vaestiedidh ?
, Oslo .
Edtja maehtedh aalterepensjovnem olkese vaeltedh guktie sæjhta , 62 jaepien raejeste 75 jaepien raajan , seamma prinsihpi mietie goh almetjetrygdesne .
Voejem darjodh
Vaestiedassh lea vihkeles guktie pryövenassem reaktoe vuekine analyseeredh .
vihkeles mujhtedh dah barre gååvnesimmien jïh jijhtemen bïjre dah guaktah soptsestægan.
Åarjene jïh jalline: Meatesth jaevriem Leinavatn , vyjrehkåbpoe jaevriem Altevatn dan johken Suttesgaldojohka njaalman Langbukt:sne .
Doh saemien museumh leah smaave jïh prååsehke viertiestamme dejnie nöörjen museume-eatnaminie .
Aellieh åajaldehtieh vaarjelidh hiv:en , hepatit B:en , gonorrén vööste jïh aaj jeatjah seksuellen laanestamme infeksjovnide gåessie datne leah ålkoerïjhkesne .
Nordlaanten Fylhkenålma diedtem åtna åarjel- jïh luvlesaemien øøhpehtimmiem iktedidh , jïh eadtjohkelaakan barka edtja gïelide nænnoestidh jïh gorredidh .
Daaroen gïele lea nöörjen jïh svïenske gïele.
Sïjhth såemies saemien baakoeh lïeredh ?
Nåhtedh maaje funksjovnem ' Sett inn dato ' .
Tjaatsesth mij sæjrojde klaasse tuhtjie bøøremes .
Aaj vihkeles vuejnedh 72,2% vaestiedæjjijste vaestiedieh jeatjah laahkoe daaroestieh.
okse dörr gaahpene öppnaitr:3s jïh och skoerhtje hundvalp olkese ut båata.
Jupmele gaajhkesidie eahtsa , seamma maam gïelem soptseste !
złamała broke ołòwek.
Govlesadteme lea buerkiestamme goh " ovmessie viehkiedïrregh nuhtjie juktie aelhkie aerviedimmieh darjodh " .
Jalline: Sïjteraasten mietie Skjomen jïh Frostisen båatsoesijti gaskem Sørskjomen sïjse vyjrehkåbpoe Skjombotn:se , dellie rïektes sievine tjonnese Vasstjørnan Tjårdadal:sne , daehtie tjonneste jaevrien Kjårdavatn noerhtemes loektese , destie jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loektese rijhkeraasten baaktoe .
Lïeneståvroen webbesijjie galka datnem viehkine årrodh goh gussine bïevnesh gaavnedh mejnie Lïeneståvroe dorje jïh guktie dïhte datnem jïh sïebredahkem dov bïjre dæjpa .
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkidie sjïehtede , jïh dejtie iktemearan vuarjesje .
Såemies industrije- jïh daajroebyjresh fylhkesne leah våajnoes sjïdteme laantesne , jïh daam sijjiem jakseme innovasjovnen jïh maahtoe- jih teknologijeevtiedimmien gaavhtan .
Mijjieh libie vuajneme evtiedimmie lea ånnetji baarojne jåhteme gosse lea learohkelåhkoen bïjre.
Ij gåessegh noere almetjen dïedte irhkemem heerredh .
Desnie gïelebarkijh " nïekedin " guktie gulliegïelem vaarjelidh .
' i konvensjovnem sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP), jïh ILO-konvensjovnem nr. 169 aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine (ILO .
- guelmie
Dïhte tsiehkie åarjelsaemien dajvesne lea naemhtie guktie eevre daerpies aktine stuerebe barkojne juktie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem vaarjelidh .
Akte ållesth barkoe juktie saemiengïeleldh barkijh dåårrehtidh , jïh lïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh studentide jïh faagebarkijdie , leah eevre daerpies jis edtja båetijen aekien daerpiesvoeth siebriedahkesne illedh .
Daesnie learohkh edtjieh sov maahtoem vuesiehtidh , gosse aktem råållespïelem biejjieladtje tsiehkiej bïjre darjoeh jïh tjïrrehtieh , aktene dejpeladtje saemien jieliemisnie .
Ohtsemegoere - dåarjoe duedtiekuvsjese
Studenth mah jollebe ööhpehtimmiem sïjhtin julev- jïh åarjelsaemien gïelesne daamtaj sveerjen universiteetide vöölkin juktie gïelestudijh desnie tjïrrehtidh.
Dellie tjuara maehtedh matematihkeles symbovlh darjodh jïh dam byjjes matematihkeles gïelem maehtedh , juktie dåeriesmoerh loetedh jïh raerieh åehpiedehtedh .
Seamma vuekine sïejhme vierhteste maahta jiehtedh ij leah prostatacancere .
Dïhte aelhkie jïh varki goerehtimmie maam mahte gaajhkesh maehtieh tjïrrehtidh .
Saemiedigkien budsjedtesne 2015 lea dåårjeme 450 000,- kråvnah akten prosjektese vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine saemien siebriedahkine .
Eah daah raeriestimmieh naan bïhkedimmie mejtie vijriedamme juktie gaajhkide learoehkidie sjeahta .
aejlies almetji tjåanghkenæmman ,
Darjoeh aktem håalemem klaassese gusnie datne buerkesth guktie Stoerredigkie dam giehtjedimmiem dorje .
Dïhte reeremeldh dïedte Beaivvasj saemie Teatere lea saemiedigkien dïedte mïrredåarjoe tjïrrh reeredh Kultuvre- jïh gærhkoedepartemeneste .
Dah gujht vihkielommes ulmieh saemiekonvensjovnine .
Gïelelïerehtimmie edtja viedteldihkie årrodh gietskene , jïh dejtie jeereldihkie smaaregïelide krööhkedh , juktie dam gietskene saemien identiteetem gorredidh jïh nænnoestehtedh .
1.1 Maam gïehtjedimmie mïeteste ?
Bæjhkoehtimmie maahta aaj laejhtemem åårganisasjovnen vööste årrodh jallh sïejhme fiejlieh skïemtjijevihtiesvoetesne maam daarpesje staeriedidh .
RES-vierhtieh eah edtjh åtnasovvedh akten vijriesåbpoe gïetedæmman Byjjenimmieprogrammen juvnehtimmijste jïh råajvarimmijste .
Lidteratuvregåetie Noerhte-Trööndelage
- Mijjieh gaskem jeatjah aktem lissiehtimmiem vuajneme saemiengïeleldh baernijste mah aarhskuvlelohkehtæjjaööhpehtæmman syökoeh , jïh mijjieh tuhtjebe daate akte joekoen hijven otnjege , Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta .
Saemiedigkie veanhta daate viehkehte saemien skïemtjiji reaktah gorredidh daan biejjien , jïh aaj åtna daerpies saemien skïemtjiji reaktah tjïelke vååjnesasse båetieh nasjovnaale barkojne jïh laakine aktene båetijen aejkien tjïelteöörnedimmesne .
Mijjieh Byjresedepartementine seamadimh mandaaten bïjre , jïh gïeh mah edtjieh meatan årrodh aktene jïjtse byögkeles moenehtsisnie mij siebriedahken prååsehkevoetem jïh sjïehtedimmiem konsekvenside klijmajarkelimmijste salkehteminie daelie .
Guktie dan mænngan damta ?
Nuhtjedh - byögkelesvoeten faalenassem saemiengïelesne lissiehtidh utnijidie gaajhkine siebriedahkesijjine
Daelie mahte 1400 juhtije latjkoeh , daestie medtie 80 learoekandidath .
Reerenasse sæjhta gaajhkesh daennie Nøørjesne gelkieh åadtjodh årrodh gusnie sïjhtieh .
fylhkentjïelten gïehteldimmiebudsjedtesne
krööhkesovvedh .
11:30 .
meatan årrodh / tsevtsedh jïh dåarjodh dejtie
Daate maahta viehkiehtidh maanaj empatihkeles maehtelesvoeth lissiehtidh .
Aerviedimmie 2011-aarvehtsen muhteste , ekonomijesoejkesjisnie jaepiej 2010 - 2013 Viertiestamme jaepine 2011 ekonomijesoejkesjisnie 2010
Ij goh unnemes gïelen jïh kultuvren bïjre.
Dïhte lij gosse dan vaenie maanah gïelem gåetesne govlin .
§ 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordland fylhkesne Aahkavaerien / Andfjellen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie raaste Semisjaur-Njarg jïh Svaipa saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje (33 W 518200 7375859) johkese Ståkkåhajåhkå , meatesth dam Ståkkåhajåhkå dahkoe gusnie johkine Ruovadajåhkå (Randalselva) aktine galka .
B. faatnoeh
MITTÅDALEN SPECIELLT
Daate gærjetje lea åenehks tjilkeme sisvegasse øvtiedimmiesoptsestallemasse .
Nomme: Aaltere: Gie manne: Jïjtsevoete Slïekte / barkoevoelpe / barkoeviehkie / jeatjah ektiedimmie:
Tjïelte lea dan mïeresne provsyoUTUBe JULevsAeMieNgïeLesNe lea pryövemeprosjekte gusnie vidoesaadtegij tjïrrh gaskeviermesne jïh jeenjh utnijh gieh mealtan vaajtelieh skaepiedidh ovformellen jïh interaktijven arenam julevsaemien gïelen åvteste .
Saemiedigkien åejvieulmie juktie saemien gïelem evtiedidh lea utnijelåhkoem lissiehtidh , jïh åtnoem lissiehtidh saemien gïeleste .
Gosse maana jearsoes domtoe jïh hijvenlaakan vaarjedamme , dle daate dïhte bööremes jis edtja lïeredh jïh haalvedh .
Jeatjah SDJ-dajvide juhtieh?
Vuesiehtimmien gaavhtan leerhkeme , jis naaken leerhkie .
Lise Galaasen , tjaelije vadtesinie åadtjoeh dan åvteste lohkeme dejtie lea vihkeles
Sørsamene i Fosen-området frykter at vindparkene er begynnelsen på slutten for reindrifta på Fosen.
biologije gelliesvoetem laantesne jïh ekosysteemesne
Aktem voejhkelimmem tjïrrehtamme juktie geerveööhpehtimmiem öörnedh akten studijevierhkiesijjiemaallen tjïrrh dej minngemes jaepiej , jïh daelie dam gïehtjelamme , staeriedamme jïh jåarhkeme goh tjåadtjoen maalle Noerhte-Trööndelagesne .
Ekonomijesoejkesjisnie 2010-2013 dle 2. mill kråvnah dan prosjektese lyjkeme .
Laakh leah uvtemes dorjesovveme dejnie aajkojne fïerhtem almetjem vaarjelidh, jïh etnihkeles dåehkiej reaktah leah ajve såemieslaakan neebnesovveme daaletje njoelkedassine.
Dïhte ektiebarkoe-latjkoe Saemiedigkien jïh dej fylhkentjïelti gaskem dennie åarjel-saemien dajvesne lea akte vihkeles våarome mijjen råajvarimmesne edtja åarjel-saemien gïelem jïh kultuvrem Noerhte-Trøøndelaagesne evtiedidh .
Daejnie laavenjassine sïjhtem jeatjebh skreejredh åarjelsaemien gïelem goerehtidh jïh analyseradidh jïh aaj gïelem gelline tsiehkine nuhtjedh.
Akten krirrien nomme 2 .
Gien bienje leah datne , jih guktie dov nomme ?
Seammasïenten maahta aerkies årrodh voestes tjuvlien jallh gijhkierdimmien åvteli .
Tjïelten årrojh dam veeljieh fïerhten njealjeden jaepien .
Daelie sïjhtem stuhtje dehtie systeemeste tjïelkestidh.
Dennie mubpene gietjesne dle 16 tjïelth mah ajve aktem saemienlohkehtæjjam utnieh.
Aavodeminie juktie njoktjen asken edtjijægan dahkoe .
Jis dejtie jarnges saemien vuekide , voetide vaarjelieh , faage maahta otnjegem vuesiehtidh guktie saemien vuekieh jïh voeth maehtieh vijriebasse orre sïebredahketsiehkide evtiedidh .
Produksjovnese "Elsa Laula" Åarjelhsaemien teatere Noerhte-Tröndelaagen Teaterinie laavenjosti.
Lïeneståvroe vaalta jïjnjh ovmessie mieriedimmieh mah njoelke jallh mahte njoelke lïenen årrojidie jïh jielemidie dijpieh .
1 600 000 Ulmiedåehkie 1 Nænnoestidh sïjti åårgi .
Mijjieh daarpesjibie illedahkh jïh daarjoem juekedh jis edtjebe tjåenghkies ulmieh jaksedh .
" Teestedh
Dihte saemiej jillemes åårgaane .
Jeenjesh leah meatan orreme barkosne .
Seapan dle Jåvva båajhtode guarka dejnie laavenjassine gusnie edtja " seamma jïjnjh " guvviedidh , jïh maahta årrodh guktie dïhte dïejvesem " seamma jïjnjh " guarka jïh / jallh seammavoetevæhtam guarka .
Maahta læjhkan daam reaktam das sedh Maadthlaaken 53. § mietie (vuesiehtimmien gaavhtan jis dåapmem åådtjeme laantebiehtemen gaavhtan).
Meehte maahta stovli gujmie voetsedh .
Saemiedigkie haasta tjïeltide bïevnesh saemien maanaj reaktaj bïjre meatan vaeltedh dej sïejhme bïevnesebarkosne tjïelten maanagïerte- jïh skuvlefaalenassen bïjre .
Kultuvre & eejehtimmie
Manne aaj dejtie barkojde buerkestem.
Dejtie manne tabeellese tabell11 bïejeme.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea meatan govlehtimmine .
Saemien gïele lea aerpievuekien mietie nænnoes orreme daejnie dajvine , jïh lea akte biejjieladtje gïele mij åtnasåvva dovne privaate jïh byögkeles ektiedimmesne .
- Mijjieh saemiedigkieraeresne sïjhtebe dam saemien siebriedahkem haestedh mijjine ussjedadtedh .
Edtjieh ajve saemiestidh .
Dennie sosijale barkosne aaj gaavnedieh dejgujmie giejtie dåeriesmoerh daalhkesigujmie utnieh jïh dej fuelhkiejgujmie dejtie dåarjodh jïh viehkiehtidh .
viertiestamme vadteme budsjedtemieriejgujmie , orresistie vadtasuvvieh båetijen budsjedtejaepien .
Soptsestallemisnie lea vihkeles sjiere aamhtsigujmie barkedh desnie gusnie learohken faage-tjøødth-sijjie .
Minngemes daennie stuhtjesne akte vielie vuesiehtimmie.
Guedtijes voengepolitigkem jïh ïedtjeles kultuvrevaarjelimmiepolitigkem tjirkedh , dellie saemien eatneme- jïh kultuvremaadtoeh båetije boelvide tjirkesovvedh .
Daarjoe ovmessie gïeletsiehkiej bïjre
Telefovnine jallh jis mïnnemen tjïrrh .
" sïejhme " raeriestimmiedïenesje (raeriestæjjah , karrijeere- jïh studijebïhkedæjjah , karrijeerejarngh jïh plearoeh) 
Jïh daejtie maa maahtam manne vedtedh dovne nïejtide dovne jïh .
- Voeresh Oslosne tjuerieh nuepiem utnedh sijjen jïjtse gïelem nuhtjedh gosse viehkiem daarpesjieh .
eelem destie mestie nænnoes faamojste nuhtjedh jis maahtah dam
Datne maahtah Saemiedigkiem tsevtsedh dov siebriej tjïrrh .
Dïhte lea joekoen vihkeles jis båarasåbpoe .
Jaahkoen byjhkesjimmie daej baakoejgujmie maahta aelkedh: h / l: Rohkelibie / Aktanibie gærhkoen byjhkesjæmman (væhta mijjen ektievoetese Kristusen veartenevijries gærhkojne):
Seamma tïjjen barkijh braagkaj sisnie hööltestieh seamma dajvesne .
Lissine Barentssekretariate jïh Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente beetnehdåarjoem vadteme Østsamisk museumen prosjektekontovrese .
Saemiedigkie vuelkemedåarjoem Noereh ' se vedti guktie dah meehtin noerh abpe Nöörjeste tjööngkedh sov laantetjåanghkose Snåasesne 2012 .
44 Baenhtsesnebeavna-dïenesje ...
Baajh dov syjhtedem eatnamisnie sjïdtedh guktie Elmierïjhkesne .
Åarjelsaemien gïelebiesie
Kristeles Åålmegekrirrie
11:00 Aerpievuekien daajroe viertiestamme saemien kultuvremojhtesigujmie , Anne Karen Hætta jïh Liv Østmo , Árbediehto-prosjekte , Saemien jïlleskuvle
§ 15 Njååhtjedimmiemoenehtse galka klååkemem girvedh jis giestie joem biejesovveme gie ij aamhtesinie nuekies gïetskene .
Haestemh jïh prijoriteeth
Saemiedigkie edtja åejvie årrodh dejtie
GUVVIE: MEERKE KRIHKE LEINE BIENTIE
Lissine dle Saemiedigkie vierhtieh joekede luhkie gïelejarngide (5,7 mill. kråvnah jaepien 2011), jïh gïeleråajvarimmide reeremedajvesne jïh reeremedajven ålkolen ohtsemen mietie (tjåanghkan 7,6 mill. kråvnah jaepien 2011).
Daate moenehtse tjuara mandaatem utnedh salkehtidh jïh jarkelimmieh laakine jïh faamosne raeriestidh , mah leah saemien gïelen bïjre .
Eannan Mavve daajra dennie gåersies tjaetsesne gællan .
Tjaebpies gåptoem aaj Læjsa åadtjoej , dam edtja utnedh gosse sæjhta giltedh .
Latjkoeh jïh laavenjostoe
Byöroe akte ulmie årrodh digkiedidh guktie maahta ektesne barkedh daltesisnie , jïh mejnie byöroe vielie barkedh dejnie ovmessie faagine .
Sigrid jïh Elias Danielsen pruvrigan .
Meehte lea guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem jïh ij væhtah vuesehth dïhte viesjies taalegoerkesem jallh viesjies ryöknedimmietjiehpiesvoeth åtna .
Jis naan dam dorje jïh mubpie aalka destie nåake domtedh , maahta viehkiem daarpesjidh guktie dïhte edtja orrijidh .
Raereste Deatnutjaetsieåerien göölemerereme edtja uktsie tjirkijh utnedh , dah mah luhpiem utnieh gööledh (loeseprievieaajhterh) edtjieh vïjhte nammoehtidh , mearan Deatnu jïh Karasjohken tjïelth fïereguhte göökte tjirkijh håagkomereaktine nammoehtieh , bielelen loeseprievie .
Jåartanöödterh , nöödterh jïh mandele ij leah luhpie aarhskuvlesne / skuvlesne utnedh , jïh eah dam desnie åadtjoeh .
Guktie vuejnebe 90% vaestiedæjjijste raajesidie jååhkesjamme.
Jåvva Todal lij barkeme Svahken sijtesne åarjelsaemien gïelem jealajehtedh .
Im manne vienhth mijjeh limh mijjen identitetem buektiehtamme gorredidh jis ij lij mijjen skuvle saemide .
Ulmie lea lohkemejarngh vïjhte , govhte ovmessie sijjieh Tromsen fylhkesne kuvsjh tjïrrehtidh .
Fïerhtene skuvlesne edtja evtemes illedahkide nuhtjedh juktie lïerehtimmiem sjïehtedidh .
Vuartesjh gaajhkene lehkesne aelpemes feeleme-tjirkemen mietie .
Dan kultuvre-aerpien
Åarjelsaemien gieline dle sov tjarkemes dotkemebarkoe .
Maanah saemieskuvlen internaatesne .
) Carl Christian Olsen jïh Alaskan presidente ICC .
Nænnoestimmie ij tjïelkelaakan vuesehth saemieh reaktam utnieh rååresjidh jis edtja bievneme jååhkesjimmiem luhpiedæmman åadtjodh mænngan goerehtimmiereaktan , evtiedimmiereaktan jïh giehteldimmekonsesjovnen bïjre syökeme .
Tom jovkoe .
5 daltese 5 daltesinie tekste dovne guhkies jïh / jallh geerve , jïh hammoe maahta learoehkasse ammes årrodh .
Byjjes soptsestimmieh
Price: NOK 90,00
Dïhte lea vuesiehtimmien gaavhtan årromesijjieh , kraavedajvh , ruinerh jïh kultuvre-gïerts medeltïjjen staarine .
Dam åenehkslaakan njaalmeldh åehpiedehtieh .
Sektovren gïehtelimmievierhtieh leah seamma daltesisnie goh 2012 .
Våhkoen 4: raerietjåanghkoe Karasjohkesne
Raajese (9, 17): Manne vadtesem staaresne åasteme.
Tjuara jeatjah gaavhtan nænnoestimmiem guarkedh ektiedimmesne leavloebïejemenænnoestimmine mearoevierhtielaaken § 11 .
Raereste fg 753 Vikengaerteni baaktoe bïejedh Frostasne .
Tjåadtjoehtæjja: Deatnun tjïelte Deatnun tjïelte lea tjåadtjoehtæjja prosjekten åvteste " Samisk lovspråk " .
ISBN 82-7601-120-9
Fïereguhte fylhke staatem ohtsede beetnehdåarjoen bïjre healsoe- jïh sosijalefaagide .
Båatsoe lea abpe Saemien eatnamisnie .
[[PïereMAAM-DORJEtjoehpedh]SJÏEKH[ BearkoeSJÆDTATJOEHPEME]] b.
Åvtehke: Dagfinn Høybråten http://www.krf.no Ideologeles våarome: kristelesdemokratije .
Edtja aaj maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh , gaskem jeatjah byjjes jïh ovbyjjes tjaaleldh gïeli gaskem joekehtidh .
Muvhtene å ar jelsaeMien gïelesne
Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte stoerre syjhtedassh åtna øøhpehtimmiesektovren åvteste .
daennie plaeresne , jïh ohtsedh nedtesne bïevnesi mietie mannasinie Drammen jïh Oslo idtjin sïjhth meatan årrodh voejhkelimmesne .
Råajvarimmieh trafihkejearsoesvoeten gaavhtan leah meatan skåårvemebudsjedtesne .
Goeresne golme kolonnh .
- Piere , giese darhke datne jis lohkh ?
Dan sjieken maanah maehtieh åådtjedidh jih aaj stååkedidh gaevnijgujmie mah leah saemij tradisjovnide veadaldihkie .
Nov dellie gujht utnimh krïevvieb fealadibie dejnie krïevvine nimhtie tjåanghkesne edtjibie maehtedh dah råantjoeh utniedh jïh dejgujmie åadtjodh juhtedh .
Soejkesjh jïh ekonomije daejtie: 1.
Skælloen buerie vuj ij dan hijven vuekieh .
2.1 Skåårvemh 2012-15
Dïhte orre testamente voestes aejkien trygkesovvi noerhtesaemien gïelesne 1840 .
Muvhtene åådtje aaj antibiotikatabledtem meatan gåatan maam edtja måedtie tæjmoeh goerehtimmien mænngan vaeltedh .
Dah learohkh jïjtje åadtjoeh goeren sisvegem moenedh .
150 kråvnah Mammografi je
Daejtie signalide krøøhkestamme budsjedtesne jïh ekonomijesoejkesjisnie minngebe soejkesjeboelhkese .
Gellie sïjhtin lïelïerehtin .
Ånnetji dle riepie luvjiem dïervesje .
Nimhtie idtji naan baakoeh åadtjoeh tjaeledh gænnah .
Dïhte vihkielommes krïevenasse vuarjasjimmesne lea mennie ektiedimmesne kultuvremojhtese lea , jïh mejtie dïhte lea ektiedamme saemien kultuvrese jïh histovrijese .
Saemien politihkeles barkoe aaj dam saemien sisvegem gorredamme maanagïertelaakesne jïh maanagïerten mieriesoejkesjisnie .
Jeatja stoerre haesteme lea jienedidh låhkoem byjjesbarkijh maahtojne saemiengïelesne , saemiengïelehåålehkij reaktah tjïrkedh kriminalesåajhtosne jïh buerie starne- , såajhtoe- jïh sosialdïenesjh jïh gærhkoen dïenesjh saemiengïelesne saemien utnijidie .
Ussjedidh ...
jååhkesje eah gaajhkesh maehtieh mannem lyjhkedh
Mohte reajnoemaennie sijhti daejredh mestie dam gaajhke nimhtie .
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta aktem soptsestimmiesijjiem darjodh gusnie turisth jallh jeatjebh guessine båetieh .
Nöörje lea bæjhkoehtimmiem jååhkesjamme jïh dan åvteste dïedtem åtna sisvegem bæjhkoehtimmesne tjïrrehtidh dovne nöörjen reaktesne , politihkesne jallh råajvarimmiej tjïrrh .
Dovletje nr 6 , Åke Jünge åehpiedahta
Råajvarimmieh 7 Bihkedimmieh learoesoejkesjidie
Eengkele dïhte Maarjese jeehti , maanan nomme lea Jeesuse .
Preessen siebriedahkeråålle 1.1 .
Jienebh dotkijh aaj seamma veerbh nuhtjeme.
Saemien nommh åtnasuvvieh gellene lehkesne fylhkesne .
Dan mænngan galkem dah illeldahkh vuesiehtidh.
Saemiedigkien bïevnesinie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre , Saemiedigkie sæjhta maam akt daejnie darjodh .
Stoerre lutnjeme saemien siebriedahkese
Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjielte , Regijovnale Evtiedimmiegoevtesen baaktoe lea govlesadtemesijjien tjaelijesijjie .
Gïjre lïj gosse aereden tjuedtjieli .
" Jïh dellie aalka Mosen raajeste jïh gaajhkh profeetijste buerkiestidh maam altese bïjre gaajhkine tjaaleginie tjaalasovveme .
- Aalkoealmetji sijjieh vååjnesasse båetieh galhkuvetjaatsegisnie Alta 2013 .
Gaahtjeme skreejrie buerebe nuhtjemem sïebredahken vierhtijste jïh nuepiem vadta orre sïeltese maarhnaj sïjse båetedh .
TRÖÖNDEREN TJïELTINE
Maahta gïerve kondovmidie gaavnedh / åestedh jeatjah laantine .
Dagkeren mååhtedæmman barre reaktaj bïjre mah båatsose viedteldh jïh dajvi bïjre gubpene vaenemes akten lotjkehtæjjese reaktah båatsoem utnedh naasjovne laaki mietie jallh daan konvensjovnen mietie .
Jåarhkeööhpehtimmesne sagke jienebh learohkh, mij gaskem jeatjah lea dan åvteste gaajhkh julevsaemien learohkh jåarhkeööhpehtimmesne sijjen lïerehtimmiem åadtjoeh goh maajhööhpehtimmie.
tjaalegh digkiedidh aalkoealmetjijstie jïh aalkoealmetji bïjre eengelskegïelen laantine
Vuesiehtimmien gaavhtan gosse vïtnedeminie .
2018.
Seamma gie leah jïh mij våaromem åtnah hoksebarkijh edtjieh dutnjien bïevnesh vedtedh maam daarpesjh .
Sjeavohthvoetem byögkeles- jïh sekretesselaaken mietie stuvrie dejtie gïeh berkieh staatesne , laantedigkine jïh tjïeltine mearan dah mah berkieh privaaten hoksevedtijinie edtjieh njoelkedasside dåeriedidh sjeavohthvoeten bïjre skïemtjijevihtieslaakesne .
Jarkoestimmie / sjïehtedimmie teeksth gyrhkesjæmman
orreme .
reeremedajvi vijriedimmide .
Sov jååhkesjimmesne stuvremesoejkesjistie tjïelteministere våaroemasse beaja ij naan gruvadarjome maehtieh aelkedh åvtelen båatsojne seamadamme råajvarimmiej bïjre mah skaaride ånnanieh .
Vielie bïevnesh: Henrik Olsen , 907 75 219
Daan taalesuerkien ålkolen Jåvva gaajh vaenie taalegoerkesem vuesehte .
Bårranimmie eekereakteste , faamoste , viesehtimmeste jïh beetnehvierhtijste - dïhte sæjhta jiehtedh almetjh edtjieh nænnoestimmieh vaeltedh mah leah dej bïjre jïh desnie gusnie dah årroeh .
Daestie edtjh göökte u tnedh .
Aaj mïrrestallemen bïjre , aalkoe-almetji bïjre , etnihkeles jïh nasjovnaale unnebelåhkoej bïjre , guktie maahta ammes-asven jïh rasismen vööste barkedh , jïh gie jïh mij mah noeride daanbiejjien tsevtsieh .
Desnie nuepiem laavkodh , skylledh , pruvredh jïh juvledh .
gïehtjedidh jïh voejhkelidh baakoej tjoejenassi , rijmi jïh raajroejgujmie
Daate lea dïhte jaepiebudsjedte tjïeltelaaken mietie .
Dïhte gujht sjïdti kreekh utnedh ' dtja naan nossemseb aaj utnedh jïh dellie hov lea mielhkie baaj öödtijmh jïh vuasta darjoejin jïh vuasta darjoejimh sjædti guktie pearah aaj gaegniedimh seedtedh .
Maanagïertepolitihken åejvieulmie Saemiedigkesne lea hijven byjjenimmietsiehkieh sjugniedidh saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh .
Sæjroe 12 / 35
Saemiedigkie lea Unjargan tjïeltine ektine , jïh dåarjojne Finnmarhken fylhkentjïelteste jïh Saemien parlamentarihkeles raereste , gellie jaepieh laavenjosteme juktie Ceavccageađgim / Mortensnes vuarjasjamme åadtjodh , juktie dam vearteneaerpielæstose nommehtidh .
Nimhtie åadtjodh meatan årrodh jih rååresjidh , lea buerie skreejehtimmien gaavhtan .
jïh orredarjome barkoem guektiengïelevoetenm dåastoehtidh jïh saemiengïeleldh dïenesjimmieh , tjïeltine , fylhketjïeltine jïh staaten etatine .
Dagkerh krievemh maehtieh årrodh kroehkeme åvtelen barkoe aalka , jallh tjuara aktem vaarjelamme gåetiem bueriedidh antikvariske prinsihpi mietie .
1) Saemien gïelem , båatsoem jïh duedtiem faaagine gorredidh jåarhkeööhpehtimmesne , jïh kvaliteetem gorredidh maajhööhpehtimmesne 2) Viehkiehtidh guktie gaajhkh learohkh jåarhkeskuvlesne NoerhteTrööndelagesne dam vihkielommes kultuvredaajroem åadtjoeh
Vielie bïevnesh:Saemiedigkieraerie Henrik Olsen , 907 75 219
Gaske-Laante båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jaevreste Skalsvattnet staasjovnese Teveldal (gea § 46), 5 .
Saemiedigkien tjilkeme aamhtse 43/02 .
Jaahkoen byjhkesjimmiem maahta naemhtie galkedh:
Jeenjemes voelph joe dam åådtjeme jïh geehpebe domtedh juktie aktem
Vaeltieh aktem biehkiem datne bøøremes lyjhkh fïereguhtede krirrieåehpiedehtemijstie .
Fylhkenmoenehtse lea fylhkendigkeste veeljeme , lihtsegi gaskem fylhkendigkesne .
Såjhtoe edtja seammavierhtege årrodh , lihke dah otnegh årrodh jih gamte medisijnen maahtoem jih psykososijalen maahtoem årrodh .
Krïevenassh ohtsemen sisvegasse jïh hammose:
Nimhtie barkoe stinkebe sjædta dovne identiteten jih gielen gaavhtan .
Saemiedigkie jïh regijovnereforme | Rørosnytt.no
faageaamhtesh åehpiedehtedh sjyöhtehke terminologijine jïh maereles åtnojne digitaale dïrregijstie jïh meedijijstie
- Saemiedigkieraerie lij meatan govlehtimmesne Stoerredigkesne , jïh mijjieh tjïelkestehtimh tjuara vielie daajroestrategijigujmie barkedh jïh daajroebyjresidie veaksahkåbpoe darjodh noerhtene , aaj dejtie smaave prååsehke byjresidie mijjieh daennie noerhtene utnebe .
Goere 7 vuesehte giejnie vaestiedæjjah gåetesne darroestieh/daaroestin.
Dïhte sæjhta jiehtedh dah aaj aktem diedtem åtna aktem dïenesjem vedtedh mij lea sjïehteladteme saemien skïemtjiji daerpiesvoetide gïelen jïh kultuvren muhteste .
Saemiedigkien bieleste dle akte tjarke vaajtele dïhte daajroeligke reereme mejnie daelie aalkeme , aaj aalkoealmetjidie måjhtele saemien dajvine .
Dan sjïekenisnie dle NTFT 1,2 mill. kråvnah guektiengïelevierhtine dååste Saemiedigkeste juktie evtiedidh jïh våajnoes darjodh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem NoerhteTrööndelagesne .
Minngemes gaajhkh learohkh edtjieh sinsitnide buarastehtedh .
Åejvievuajnoem dorjesåvva
Seamma aejkien gosse mijjieh doestebe jorkesidh maahta mijjen siebredahken jïh laavenjostemem nænnoestidh jïh mijjem frijjehtidh aktenkultuvren diedte åvtanidh mij daelie
' esne .
Voestes dåehkie mahte seamma illeldahke, 76%, jïh mubpie dåehkie 58%.
ieh tsaekemem vaestiedidh aktine SMS .
Ij naan jeatjah maehtieh dam darjodh .
maahta gaskem jeatjah maanagïertide jïh skuvlide raeriestidh jïh bïhkedidh pedagogeles
GÏHTJH ÅAHPATJIDIE · Gïhtjh åahpetjh mejtie daejrieh gusnie barkoeh gååvnesieh · Ringkh gåetietjïeltese jih gïhtjh mejtie naan barkoeh noeride .
Joekehts daelie dïhte healsoejarnge maam datne veeljh tjuara datnem dåastodh göökte aski mieresne .
Dellie libie reaktam vitneme jieledh jïh mijjen minngieboelvh maehtieh elties vueliej nille lutnjiesovvedh jïh 2000 jaepide girtedh , orre aejkiej soejkesji buerie mïelesne .
Laantebielien gaavhtan dle dan åvteste joekoen vihkeles Veterinærinstituhten darjomh læssanieh .
Abpe laante Saemiej åålmegebiejjiem joekehtslaakan heevehte , jïh aaj saemieh dovne Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaante .
Soptsese lea tjaaleme jaepien 2008 .
Datne maahtah raeffien bïjre rohkelidh
Muvhth maanah tjabreminie meatan årrodh stååkedimmesne
Dïedte jïh åejviebarkoeh:
Dan åvteste dah dovne europejen jïh jillie-asijen gïelijste båetieh , jïh gellie stoerretjuetie jaepieh ektiedimmiem utnieh gåabpagidie kontinentide .
Saemien åålmegebiejjien heevehtimmie Sverresborgen museumisnie eelki .
Juktie rijhke lea dov , faamoe jih earoe ihkuven aajkan .
Studijeprogramme teknihken industrijelle dorjemasse TT- skovhte
Jarnge vihkeles maehtelesvoeth lohkemisnie , tjaeliemisnie jïh njaalmeldh buektiemisnie evtedeminie dejnie saemien gïeline , jïh ulmine åtna meatan årrodh dotkemasse skreejredh .
Jienebh bïevnesh dej nasjovnelle unnebelåhkoej -
 Voestes dåehkie (GD 1).
Elmierïjhken Aehtjie dejtie bïepmehte .
saemiedigkie aaj stipende vijrebeööhpehtæmman vadta .
Bokse 654 , 831 27 staare • Telefovne: 063-15 30 00 • e-påaste: jamtlands.lans.landsting@jll.se
Dïhte mubpie beavna ij naan joekehtasse/ij mujhtieh.
Laakesne byögkelesvoeten bïjre (Byögkelesvoetelaake , 2006) dle § 11 tjåådtje , gosse lea nuepie laahpehtsh darjodh vaaksjomistie , dle åårgane læjhkan edtja vuarjasjidh jïh ellies jallh bieleldh vaaksjomem vedtedh , jïh åårgane byöroe vaaksjomem vedtedh dastegh byögkeles vaaksjomasse lea vihkelesåbpoe goh daerpiesvoete laahpehtsem darjodh .
Valencia , Spain
Vuesiehtimmien gaavhtan alkohole garrevoelegistie kråahpesne medtie golme jallh njieljie tæjmoeh gååvnese .
skaarja jïh raejkie (raejkieskaarja) - kombinasjon av skaarja
Akte lïhtsege maam guarka, men soptsestallemisnie daaroste.
Saemiedigkien povlitikke åarjelh-saemien dajvine
Byöroe gaskesadtedh gïem akt geerve man jearsoes orre , vuesiehtimmien gaavhtan eejhtegh jallh jeatjah maam damta .
Läjhkan dïhte vuekie eejhtemen nuelesne jallh gaerveneminie .
nuhtjedh jïh buerkiestidh åtnoem hammoehedteste , möölegeståahkeste jïh Pytagoresen raajesistie aerviedimmide jïh praktihkeles barkosne
Øøhpehtimmiesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje .
Dannasinie daerpies reerememaallem staeriedidh juktie gorredidh fïerhte almetje reaktam åådtje saemien nåhtadidh byögkeles reereminie .
militæren plaanide vuastalamme Mauken / Blåtind-dajvem dijpedh ekspropieredh
Finansieringeviehkie jielemen vööste
Buerie båeteme gïelem gærhkoeveeljemasse vedtieh !
Vielie akte paarre gaalvedidh/gaalvedh 'göra styv'/'styvna'.
Edtja læjhkan akte kvalifiseradamme jienebelåhkoe årrodh dejnie vihkielommes aamhtesinie .
Dah tjïelth dejtie råajvarimmide tjïrrehtieh , jïh fylhke 50% dåårje .
barkeme guktie gøølemereaktah bååstide almetjidie saemien fjovle- jïh mearoegaedtiedajvine bïejesovvedh
Dajve maahta nuhtjesovvedh golken 1.- voerhtjen 30 .
A. ...
Ohtseme-mierie: njoktjen 1. b. 2008 .
dïhte guhte irhkemem , plaakenimmiem jallh geerestimmiem dååjre , maahta aelhkieslaakan akten ektievoeten sïjse båetedh maam ij leah jïjtje sïjhteme veeljedh
Dasenie buerkiestimmie mij lea orreme Ulmie 1-periodesne , goh Saemiedigkie jïjtjese nännoestimmie-dåehkieh Noerhte Saapman jïh Åarjel Saapman åtneme .
Saemien gïele gåetesne
Jïjtje nænnoste jis pryövenassh edtjieh vöörhkedh
Sæjhta vuarjasjidh dejtie prosjektide mejtie edtja finansieradidh programmen tjïrrh , tjoevkesisnie daejstie prijoriteradamme suerkijste .
Daate , seamma aejkien goh siebriedahke jeatjah krievemigujmie båata øøhpehtimmieinstitusjovnide goh aarebi , seammalaakan goh energije jïh byjresekrievemh universelle haamoen bïjre stuerebe leavloem åadtjoeh goh aarebi , dorje guktie orrestimmie læssene .
Eatneme jïh daarjoe eatnemen bïjre leah stoerre aarvoeh .
Fylhkendigkie nænnoesti aamhtesisnie FD 06/25 Driftsrapport 1/2006 b. 30.04.2006 , staeriedimmie budsjedteste 2006 jïh ekonomijesoejkesje 2006
Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tijjeperspektijve: Juhteles
Hoksegarantije jeahta mennie tïjjemierine edtja hoksem faalesovvedh laantedigkeste jallh regijovneste .
organisasjovne haestemh , ulmieh jïh vuekieh krøøhkestidh .
Daan biejjien dah learohkh dam aarkebiejjiegïelem guarkoeh , jïh dah maehtieh sinsitnine soptsestidh sijjen daltesisnie .
Sïjhtem galhkedh aktine sjïehtedamme biehkine aktede tjaalegistie manne Nöörjen Kultuvreraaran tjeelim gosse dah sijjen Unesco-goerehtalleminie gïehtelin "Immaterijelle Kultuvreaerpie" 2023.
Dah aaj vuesiehtieh dah daejrieh gåessie daerpies aktem våajnoes pronovmenem raajesinie utnedh, juktie raajesem guarkedh.
Daate akte joekoen vihkeles signale .
Gihtjh dah barkijh dennie healsoejarngesne , goevtesisnie jallh dåastoevisnie gusnie datne leah båehtjierdimmiem jallh hoksem åådtjeme .
Vaarjelimmieministere Grete Faremo HV-haarjanimmesne Djerv .
Vuartesjh: " www.nb.no / Saemiedigkien aaj akte saemien learoevierhtieportale gusnie maahta jïjnjh nuhteligs aamhth gaavnedh .
hammoen jïh sisvegen bïjre soptsestidh lidteratuvresne , teaterisnie jïh filmesne , jïh domtesigujmie lohkedh jïh dramatiseradidh
Maanah gieh leah tsaepmemem vuejnedh dej gåetesne edtja goh viesjiejh vuajnalgidh .
Maanah 19 jaapan eah jïjtjemaaksoem maeksieh .
Ånnetji svïhtjedh
Noerhtesaemien gïelese joekoen gieltegs vuartasjidh juktie ij leah dej mov vuesiehtimmiej mietie daennie kapihtelisnie stoerre joekehtse åarjelsaemien gïelen muhteste.
Mijjen akte tjåenghkies ulmie jielemelatjkojne .
digkiedidh guktie religijööse , etnihkeles jïh kultuvrelle jeerehtsh , nuepieh jïh haestemh sjugniedieh
- Mijjieh sïjhtebe jienebh edtjieh saemien lïeredh .
Dej beeli pruvhkin dagkeres viejhkiem sjïeledh .
Vijriesåbpoe dle vihkeles nyjsenæjjaj råålle jïh barkoe aerpievuekien jielieminie våajnoes sjidtieh jïh vyörtegsvoetem åadtjoeh .
Daennie diktesne Fjellner saemide vuesehte goh biejjien baernie jïh asken daktere .
P-pillere ij tjoeleskïemtjelassi vööste vaarjelh .
Dellie tjoerim goerehtalledh mannasinie dah eah maam saemide darjoeh , jeenebe goh naan jupmeleheevehtimmiem jaepesne .
Guktie jeahtasåvva orre mieriesoejkesjisnie saemien vïjhtenjaepien maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtæmman dle dïhte rïhpeste ihke akte jïjtse julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtimmie tseegkesåvva Nord universiteetesne.
Gellien aejkien guessiemaanah soptsestieh maam dah skuvlesne lïereme .
Sjyöhtehke nedtesijjieh
Programme lea dorjesovveme dejtie ovmessie interregprogrammide jïh fylhkentjïelte lea meatan beetnegh dåårje vierhtiejgujmie mah leah RES ' sne lyjkeme .
Manne tjarke aavodem meatan årrodh dejtie tjaebpies noeride åvtese heejjadidh mah leah Team Saepmesne , presidente Aili Keskitalo jeahta .
Dïhte aaj Barkoedåehkien åvtehkinie veeljesovvi .
saemien baakoeh lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre guarkedh jïh ovmessie saemien nommh dïsse nuhtjedh .
Daerpies salketimmijste
Staareraerie aaj ovmessie faagebyjresh vaaksjoeji goh Sámi Állaskuvla jïh Gáldu .
Saemiedigkie barka guktie dah saemieh aktem seammavyörtegs healsoedïenesjem åadtjoeh mij våaromem vaalta saemien gïelesne jïh kultuvresne .
Mijjem tseegkie gosse mijjen jielemem eerjebe .
Utnieh læjnosth !
Rubrikker og andre verktøy for lærere , Fagbokforlaget 2009
bli:3sPRT 'Nog blir dagarna längre och nätterna blir kortare, men de senaste veckorna vände det norrut och blev så kallt.'[Don jih daan bijre 3] Jalhts biejjieh vuesiehtimmesne (53) guhkebe sjïdteminie, eah amma dah ennje guhkies sjïdteme.
' esne jåha , juktie sisvegem åeliedimmine artihkelisnie 8 (j) jïh 10 (c) vihtiestidh , dle tjïerteste lea vihkeles dah guejmieh edtjieh meatan årrodh .
Datne maahtah naan aejkien hoksem veeljedh jeatjah skïemtjegåetine goh Staaren skïemtjegåetie jallh jeatjah laantesne (Frijjes hokseveeljeme) jïh dov lea aaj reakta healsoejarngem veeljedh lïenen sisnie gusnie årroeminie (Healsoeveeljeme Jïemhten lïene).
Govhte våhkoej raejesne byöroe prieviem pryövenassevaestiedassine åådtjeme , mohte muvhtene maahta guhkebe tïjjem vaasedh .
' ine 2010:10 Sjïehtedimmie akten klijmese jarkelimmesne
Dej registreradamme gööliji gaskem desnie 97 prosenth kaarrh .
Mijjieh sijhtebe jielemesjiehtesjimmide gorredidh , mah leah saemien kultuvrese vihkeles , jih buerebe nuepieh miehtjiejielemidie , vuelkemejielemidie jih vytnesjæmman vedtedh .
Jaepiebudsjedten sjïekenisnie dle jaepiebudsjedtemieriedimmien § 6 , aktem tjïelkestimmiem kreava dejstie vihkielommes prinsihpijste mejtie fylhkentjïelte nåhtadamme gosse jaepiebudsjedtem dorjeme .
Mejnie dïhte daahkeminie ?
Daelie gaajhkesi åvteste rohkelibie gïeh eatnamisnie jielieh: Bïhkemdh mijjem sinsitniem vaarjelidh jïh sjædtojde jïh dyjride krööhkestidh .
Åenehks strategijh: - Gaskesadtedh saemien siebrieh , maanagïerth , skuvlh , tjïerth jïh åårganisasjovnh , dovne voenges jïh regijovnale .
Dah ovmessie departemeenth tjuerieh stuerebe maahtoem saemien tsiehkiej jïh saemien gïelen bïjre ribledh .
Gosse dejtie daaroen gïelese jarkostem dellie jarkoestimmiem veedtjem öövre goh Svenska Folkbibelsällskapet dam jarkoestamme daaroen gïelese.
Old Price: NOK 215,00
Juktie aktem lissiehtimmiem åadtjodh saemien gïeleutnijijstie dle tjuara nuepie årrodh saemien nåhtadidh gaajhkine siebriedahken suerkine , jïh iktegisth .
ede tjaalege
aelhkies teeksth jeatjah saemien gïeline lohkedh
Guktie lea byjresisnie
Dah jeanatjommes UKS aktem beetnedåarjoem åadtjoeh maam edtjieh råajvarimmidie joekedidh noeride .
Soejmi saelhtieh , sovvenh suvkieh .
Teknihken tjijremh Vaarjelimmie daajrohte daelie aktene låhkoejgujmie barka ihke teknihken tjijreme bïejesåvva bieljelimmien gaavhtan .
Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jïh Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner baalhkavitnijidie baalhkine læhkoehtieh .
Mijjieh sijhtebe aelpies maaksoem ektietrafigkide .
Vuesiehtimmesne vuelielisnie lea lïerehtimmiefokush saemien bïjre tjaaleme , ektiedamme fïerhten obligatovreles åejvieaamhtesasse dejtie golme vuajnojde soejeksjisnie Gud gir - Vi deler .
voesteges gïelebiesie lij Mihtesne jaepien 2008. gïelebiesien lij 70 lihtsegh .
Lissine gååvnese aktem vijries ektiebarkoem Tråanten Universiteetine jïh seammaleejns øøhpehtimmie-sijjiejgujmie Sveerjen bielesne .
Edtja 39 tjïrkijh veeljedh Saemiedægkan .
Vuartesjh tabellem 4.14, jïh diagrammem 4.6.
Joekehtse dåehkiej gaskem dellie 18,7%.
Dah gaavnesjimmieh maehtieh årrodh dovne prostedaltesisnie , bispedajvedaltesisnie jïh nasjovnale daltesisnie .
' en ektiedimmesne .
Jis ij dam reaktoe damth , dellie kaanne damta jeatjhlaakan , ov-vååjnoes jallh olkene .
- jïh 1 414 000 kråvanh soejksjeboelhken .
1992:1433) jïh socijaletjänstlaake (SFS .
Åådtje goebperh stringeste , bïjveles jïh gaertjies vaarjojste ?
Mijjieh joe övtebe kapihtelisnie vuartasjamme akten haamose geehpe-Øtjm-ht-idh, man lea öövre seamma struktuvre goh leereØtjm-ht-idh.
Eejehtalleme:
Aaj vihkeles jïjtse ulmieh lïerehtæmman bïejedh , jïh gaavnehtidh guktie maahta ulmide jaksedh jïh jïjtse gïeleåtnoem vuarjasjidh .
jeereldihkie baakoeveahkine soptsestidh jïh ortografijem , raajesebigkemem jïh tjaalegeektiedimmiem haalvedh
SUPU ' sne vïjhte lïhtsegh jïh Saemiedigkieraerie lea dejtie nammoehtamme .
o Viehkiehtidh guktie dah darjoeh maehtieh altese byjngetje dïenesjedorjemassem
ållermaehtedh jïh vuarjasjidh gaaltijh sjyöhtehke faageles tsiehkine
Learohkh edtjieh mielh åehpiedehtedh mah våajnoes sjïdtieh tjaaleginie .
Daate maahta akte hijven strategije årrodh dastegh dïhte åtnasåvva taalefaaktajgujmie ektine .
Gosse akte tjïelte meatan sjædta reeremedajvesne dle aaj fylhkentjïelte meatan sjædta .
c) Årrojeevtiedimmie Boelhken 2011-14 libie årrojeprognosem gaskoeh nasjovnale sjïdtedimmie / middels nasjonal vekst
Lohkehtæjja jïh learohkh gyhtjelassh tjaalegasse gihtjieh , jïh learohkh dejtie vaestiedieh .
Ts.09.00 Saevegetjoelte Raarvihken skuvlesne
NORGGA GIRKU VUONA GIRKKO NÖÖRJEN GÆRHKOE DEN NORSKE KIRKE
Daate prognose vuesehte mijjieh sïjhtebe aktem sïejhme årrojesjïdtedimmiem åadtjodh medtie 0,6 prosentine boelhken aalkovisnie , jïh 0,5 prosenth fïerhten jaepien 2013 raejeste 2020 raajan , jïh laante sæjhta aktem sjïdtedimmiem åadtjodh medtie 1-0,0 prosentine fïerhten jaepien gaskemedtien , seamma boelhken .
Jienebh bïevnesh hoksen bïjre jeatjah laantesne gååvnesieh Försäkringskassa:n webbesijjesne: www.forsakringskassan.se
Jitneme lea gåatomedajve åarjel Vilhelmina saemiensïjtese .
Abpe aalkoealmetji jielede evtiedæmman bigkie , jïh guktie evtiedimmie gårreldihkie sjædta voenges , nasjovnales jïh gaskenasjovnales .
Jïh gaajhke ij tjoerh 100% reaktoe årrodh .
Datne byörh learoehkidie skreejrehtidh buerielaakan gïehtjedimmine barkedh
Tanja lea gaavnehtamme dïhte 17 sirrieh åtna sov aktene goejesne .
laaken mietie .
Guktie p-pillerinie orrijidh ?
Desnie vuesehte ohtje tjaaleldh teeksth saemiengïelesne mah dah gieh båetieh åadtjodh tjoejeles lohkedh , jallh saemien baakoeh jïh jiehtegh tjaeledh mejgujmie dah gieh meatan buektiehtamme .
såajhts klååkemem seedtie Kultuvre- jïh gærhkoedepartementese .
Båatsoesïjth Sveerjesne jïh Nöörjesne mah leah sinsitnien lïhke , dåehkine juakasovvin jïh haestemi jïh laavenjostoenuepiej bïjre laavenjostin sijjen dajvesne .
Lissine lååjkedibie DVD .
åejviem veeljie .
Gïele-enkete / Språkenket - Del 1 Lohkh soptsesem eensilaakan mearan vaestedeminie.
Tjïelten åejvie Båddådjosne Ole-Henrik Hjartøy , tell .
Bergsland , Knut (1987): Akten daelvien .
Aalkoealmetji lihtsehlåhkoeh tjoeverieh Barentseraeresne jïh Arktigke raerien åårganine nænnodh .
Bijbelisnie tjaalasovveme Jeesuse Jupmielinie soptsesti , gellien aejkien sïjhti oktegh årrodh juhkoe Jupmielinie gaajhki bïjre sïjhti soptsestidh .
Jis edtja gorredidh fïereguhten reaktam saemien gïelem nåhtadidh , dle daerpies aktine våajnoes klååkemeåårganine , jïh akte vaaksjomeåårgane mij dejtie byögkeles etaatide vååksje .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 12 bielie 26 bielijste
SVÄNGIGA JOJKAR
Jïh mijjieh jïjnjh aajhterh gaavnedamme mah daejtie gåetide gorredamme .
Ja Våajmoe , Våajmoe gonnoeh Jitneme (ohörbart) galka gaahtjedh .
Aartigkele 28 Dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem 26. jïh 27. artigkeli mietie galka skålhtijen naasjovnen valutese biejedh .
marngehtidh dellie åtnasåvva gosse maam darjodh guktie buektiehtidh krievvien jarreme.
Jis cellepryövenassem åtna mij ij leah normaale dellie goerehtimmiem darjodh jïh dellie dåakteregoerehtæmman gohtje .
Lissehth lissietjaalegigujmie
Ajve akte vaestiedæjjijste raajesem nulle objeektine jïh nulle ovryöktesth objeektine jååhkesjamme.
Bahcajeagil maahta Talma saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1.-tsiengelen 14 .
Gihtjemegoeren illedahke dellie vuesehte 50% vaestiedæjjijste abpe skuvle tïjjem saemien lïerehtimmiem åådtjeme, mearan 11,1% vaestiedæjjijste ajve dah voestes jaepieh skuvletïjjeste saemien lïerehtimmiem åadtjoejin.
Sïejhme evtiedimmiebarkoem saemien faagide jåarhkeööhpehtimmesne nænnoestehtedh
Eksamene learoehkidie
27/2003) 
Prosjekten maadthåssjalommes lea ahte Gaaltije edtja modtovrem årrodh dan evtiedmmesne mij edtja gemtebe saemien jieliemassem darjodh jïh voestemes aelkedh tuvrismesne .
sisvegem analyseradidh jïh åtnoem viehkiedïrregijstie tjaaleginie vuarjasjidh mejtie ovmessie digitaale meedijijstie veedtjeme
maanide gaskem 6-12 jaepieh
saetnies aamhtesh åehpiedehtedh viehkievierhtine jallh namhtah
Jeenjesh gïelem guarkoeh bielelen dam maehtedh soptsestidh .
Budsjedtesne jïh øøkonomijesoejkesjisnie evtemosth beaja dom råajvarimmiem " Kollektivevoejehtjimmie dajvine " .
Tjåadtjoehtæjja: Ööhpehtimmiedirektovraate laavenjostosne Saemiedigkine Ööhpehtimmiedirektovraate lea bïhkedimmieh dorjeme learoesoejkesjidie dejtie sïejhme faagide Maahtoelutnjemisnie (ML06) jïh Maahtoelutnjeme - Saemien (ML06-S).
Gosse tjuvleste jïh faerhmeste seammasïenten maahta gohtje gijhkierdimmie .
Gøøkte luhkie vijhtede tjaalege
Dïhte tjoejemolseme barre roehtsine mejnie leah ie mubpien lïhtsesne deahpede.
Seamma laakan Hasselbrink (1981) nueliekapihtelisnie 2.5 digkedem.
dïejveseabparaatem retorihkeste nuhtjedh juktie gellie såarhts aamhteseprovsatjaalegh analyseradidh jïh vuarjasjidh
Raereste 8,9 mill. kråvnah daestie disposisjovnefoentese læjkodh jaepien 2011 (aarebi jaepiej 57,8 mill. kråvnah lyjkeme).
tjuvhtehte naan sjïere væhtah tjaaleginie
Jis kondeme galka tjoeleskïemtjelassi vööste vaarjelidh jïh ij baavijehtjieh vihkeles dam abpe dååkerdimmesne åtna .
Jeatjah gaavhtan vuesiehtibie bïhkedasside åtnoen bïjre foentijste .
Seammalaakan dle ajve ånnetji 10 prosenth dejstie kaarrijste jollebe ööhpehtimmine mah lin seamma aalteredåehkesne.
Medtie bielie dejtsie dovne soptsestieh , luhkieh jïh tjaelieh saemien gïelesne , mearan dah jeatjah saemiestieh .
nedteviermiebigkemem nænnoestidh
Gosse edtjh åarjelsaemien gïelesne tjaeledh , dellie tjoerh " slovakisk " veeljedh .
Juktie gaervies teaterestuhtjem sjugniedidh aaj daarpesjibie:
Gie akt datnem guedtieji .
Minngemes daennie stuhtjesne akte vuesiehtimmie mij öövre goh (104).
Jis jaavoe vaestedh - buerkesth mannasinie datne sïjhth dam darjodh ?
Jupmele lea gieriesvoete jïh tjaebpiesvoete .
Staaten diedte gielide øvtiedidh
Healsoe- jïh skïemtjehokselaaken mietie edtjieh gajhkh skïemtjehoksh seammavyörtegs årrodh .
Åelieh dam åadtjoeh , mohte sjïere tjirkemem kreava .
Govlehtimmielahtestimmie Saemiereaktamoenehtsen raeriestæmman Noerhte-Trøøndelaagen båatsoej dajveståvroste
Lissine teaterenåejvieh goh tjiehpeles åvtehkeh mah nierhkieh jïh sjæjsjalimmide vaeltieh, jïh sijjen reeremigujmie ektine vierhtieh riblieh daan tjiehpeles barkose jïh vuesiehtæmman.
Elgå skuvle aaj barkeminie learoevierhtieevtiedimmine åarjelsaemien learohkidie , jïh lissine prosjektevierhtieh åådtjeme edtja terminologijem evtiedidh siebriedahkefaagesne .
voejhkelimmieh darjodh magnetismine jïh elektrisiteetine , jïh illedahkide buerkiestidh jïh åehpiedehtedh
Goh gïelereaktah aarhskuvlemaanide , reakta lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne , reakta healsoe- jïh hoksedïenesjh åadtjodh saemiengïelesne , gorredimmie reaktajearsoesvoeteste jïjtse gïelesne jïh reakta gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne .
*His promise/the contract/the world record broke.
Seksuellen syjhtede ij maam akt vuekine jallh guelmiedahkine utnieh
Datne jis daan biejjien dan varki edtjh olkese ?
gïelesne goh Polske, man lea klitihkone się lissiehtamme dejtie inkoatijve veerbide, jïh leah gusnie ij naan adjektijve seamma morfologije plïerine goh dïhte veerbe gååvnesh.
- Primærhoksine gaskesadta seamma biejjien .
Daate lea mij akt maam Saemiedigkie veanhta lea vihkeles tjïelkestidh tjïeltereformesne .
Numhtie sån vaenebe vuestieåssjalommesh , åvtedööpmemh jïh ov-saetnies soptsesh sjidtieh .
Dej råajvarimmiej gaskem mej bïjre laavenjostoe Snåasen
Moenehtse maahta nænnoestidh ihkie dagkerh råajvarimmieh maehtieh rïjhken riektes åejvijste dorjesovvedh jallh båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste mij dagkerem barkoem sjijsjeme .
Empatije jïh goerkesadteme lea gøøkte hijven baakoeh .
Mijjieh sïjhtebe arealesoejkesjimmiem , mearoegaedtiedajvesoejkesjimmiem jïh goerehtallemem mearoebetneste prijoriteradidh .
Saemien nuhtjebe madtematihkesne , siebredahkefaagesne , eatnemefaagesne , vytnjesjimmesne jïh beapmoe- jïh starnesne .
Learohkh reklamem åehpiedehtieh , jïh tjïertestieh dam ektiedimmiem haamoej , klaeriej jïh tekstuvri gaskem , jïh ovmessie såarhts tjiehpiestjaelemigujmie .
Dïhte mierie , juktie ræjhtoeh miehtjiesdajvedåapmestovlese buektedh , lea 18 askh mænngan Finnmaarhkekommisjovnen reektehtse lea vadtasovveme jïh bæjhkoehtamme .
Telefovne: 78 44 85 30
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Gosse aktem vearoldebïevnesem darjoeh , maam edtjieh gaskeviermesne åehpiedehtedh , dah learohkh lïerieh mp3-spïelerem nåhtadidh , pc ' en sijse spealadidh , jïh amma aaj staeriedidh jïh tjoejefijlem nedtese biejedh jis gåarede , vuesiehtimmien gaavhtan lïerehtimmiesijjie , blogge , gåetiesæjroe .
Veeljijh mah leah ålkoelaantesne , jallh Svalbardesne jallh Jan Mayenisnie , maehtieh åvtelhbodti tjaatsestidh snjaltjen 1. b. raejeste dan mubpie minngemes bearjadahken raajan , veeljemebiejjien åvtelen .
Gåessie pryövenasside tjaktjen 2015 tjïrrehtieh ?
Maria Gunilla Påve Wilks (Snåase) murredeminie .
Storfjord gïelejarnge Storfjordesne jïh Gïeleaernie Raavrevijhkesne , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Dah jeanatjommes dejstie saemien tjïeltijste tjåanghkan nåake illedahkh vuesiehtieh NæringsNM ' sne .
Die amma dihte reajnoemaennie eelki rontestalledh:
- SANKS aktem sjïere gïeleldh jïh kultuvrelle maahtoem bæjjese bigkeme saemien gyhtjelassi sisnjeli , mij aaj byöroe nåhtojne båetedh åarjelsaemide , raerieslïhtsege Jåma vihth tjïerteste .
darjodh jïh nuhtjedh åvteguvvieh jïh guvvieh juktie dåeriesmoerh hammoedidh , laavenjasseloetemisnie jïh juktie åehpiedehtedh jïh buerkiestidh vaestiedasside digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
Sæjroe 31 / 35
Aanta dåarjoem daarpesje juktie maehtedh taalesïevem nuhtjedh goh viehkiedïrrege taaleryöknedæmman .
Faageles dåarjoe sjyöhtehke dåarjoereeremisnie
Datne aejlies , datne ållesth .
Nænnoestimmieh leah byjjes .
Dellie maahta dam sjïere saemien raeriestæjja moenehtsem hiejhtedh .
Vuesiehtimmesne göökte raajh baakoejgujmie.Voestes raajesne transitijve raajese jïh mubpene raajesne ovagkusatijve veerbe.
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte sæjhta dan åvteste nænnoestehtedh jïh vijriesåbpoe evtiedidh sov iktedæjjaråållam dan barkose saemien aamhtesigujmie .
Vaastoe: Skoerhtje beerem faerhmesteminie.
Soejkesje saemien mubpinegïeline lea 10 daltesi mietie juakaldihkie .
Dej minngemes jaepiej evtiedimmie dejnie julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine lea vuesiehtamme ihke gåarede gïeleevtiedimmiem jarkelidh viehkine sjïere barkoste mij lea akten ulmien vööste stuvreme .
Biologijen gellienlaaketje Almetjij darjomh edtja eatnemem krööhkestidh guktie dihte gellienlaaketje eatnemisnie vaarjelidh jih evtiedidh .
Dan åvteste såemies håalemh ajve nöörjen jallh ajve saemien gïelesne .
Redaktør: Anita Dunfjeld Aagård
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh , akte saemien 2 tjaaleldh jïh akte saemien 2 njaalmeldh .
Baajh learoehkidie njaalmeldh jïjtse bïjre soptsestidh , sov fuelhkie jïh lihke maadtoeladtjh .
Budsjedte jaapan 2009 lea akte budsjedte edtja darjomem lissiehtidh Noerhte-Trøøndelaagesne .
Jïjnjh dejstie ajve aktine strijtjkine .
frijjevoete , reakta jijtjemse åår gani
Gosse lohkeminie gïehtele barkedh gaajhkine faagine , learohki lohkememaahtoem eevtjie .
Lågge goh vuarjasjimmievuekie
Daelie barkeminie dam öörnegem
Ollesh stoerre-aajmoem gåvladehtieh - ij mij joem vihtieslaakan bagkehth - ibie daejrieh gænnah guktie jirreden sjïdth.
Buerie leah gaavnedidh desnie gusnie learohke barka , vuejnedh barkoesijjiem , guvvieh jih aaj barkoeh jeatja learohkijstie .
geometrihkeles goerh jïh maallh guvviedidh , bigkedh , goerehtidh jïh buerkiestidh praktihkeles ektiedimmine , aaj teknologijesne jïh hammoedimmesne
· GCGn Facebook-sæjroe
åejvievuajnoem digkede
Orre jaepien 2014 Daan jaepien raejeste maahta illedahkide nasjovnaale pryövijste eengelsken gïelesne jïh ryöknedimmesne nuhtjedh juktie evtiedimmiem mööledh guhkiebasse .
Reelle låhkojne dellie budsjedte vadta 12,4 millijovnh kråvnah vielie øøhpehtæmman .
Seedth dam Länstrafiken:se
hierkie govse
Ella Holm Bull lea daam gærjam tjaaleme .
Saemien maanide , noeride jïh geervide sjïere daerpiesvoetigujmie , tjoeverieh sjiehtesjamme øøhpehtimmiefaaleldahkh tjirkesovvedh jïh sjïerepedagogigken viehkieh saemien vierhtegi mietie .
Uktsie vaeriej duekesne !
Eatnemen gaajhkh almetjigujmie ihkuven datnem gijhtebe jïh heevehtibie:
Juktie deejri Jupmele mijjese jieliemisnie jïh jaemiemisnie håksa , dellie gaarsjeli .
Aalkoealmetji almetjereaktah nænnoestehtedh .
Byöroe vuartasjidh guktie learoesoejkesje jïh tæjmoelåhkoeh daaroen jåhta .
Hijven soptstallemem aelkiehtidh jih bååstide vuartasjidh magkeres vuepsieh minngemes tjåanghkosne .
Fylhkenålma Nordlaantesne lea raeriestamme dïedtem , juktie åarjelsaemien learoevierhtieh evtiedidh jåarhkedaltesasse , jåarhkeskuvlide Kråangkesne jïh Röörosesne bïejedh .
ENn konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre (suehpeden 22. b. 1992) lea ratifiseradamme jïh faamoem Nöörjesne åadtjoeji goeven 29. b. 1993 .
Learohkh mah tjabreminie posisjovnesysteemem guarkedh jïh nuhtjedh , sijhtieh stoerre haestemh dåastodh gosse edtjieh addisjovnine jïh subtraksjovnine barkedh taaligujmie mej jienebh sifferh .
Dan lissine sæjhta statistijhken jarngebyrå:e orre-eevtiedamme saemien statistihkem vuestehte www.ssb.no/samer .
OP. SE .
Råajvarimmie 3 Gïeleskreejremeseminaare
Akte staeriedimmie daan beajjetje njoelkedassijste sæjhta jiehtedh saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laantem feerhmieh , jïh eah leah gaertjiedamme ajve såemies dajvide .
0191 OSLO Tellefovne 23 30 12 00 Telefakse 23 30 12 99 www.utdanningsdirektoratet.no
Gusnie akute-p-pillerem åådtje ?
Jaepien 2009 dle lissine råajvarimmieh 16 mill kråvnaj åvteste tjïrrehti vierhtiejgujmie dehtie Staten
Lïerehtimmie saemien voestesgïeline viehkehte lïerehtimmine ektine nöörjen gïelesne, guktie learohkh guektiengïelen maahtoem åadtjoeh.
Saemiedigkie sæjhta sov vuarjasjimmesne jïh raeriestimmesne Rïjhkeantikvarese aktem aerviedimmiem darjodh gaskem daajbaaletje siebriedahkekrïevenassh dennie aktene bielesne , jïh kultuvremojhteseaarvoeh dennie mubpene bielesne .
Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste:
- Daate akte gieltegs öörnege mij nuepieh vadta tjelmide bïejedh aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne , saemiedigkieraerie jeahta .
Sov jaepiereektehtsisnie jaapan 2012 , direktovraate jeahta dah aerviedimmieh lohkehtæjjavaanoen bïjre saemien maahtojne , leah dan jeenjesh , ihke direktovraate veanhta ij leah daerpies dam vielie goerehtalledh .
Gærhkoe aejlies sijjie .
Vaenie lidteratuvre åarjelh-saemien gielesne gååvnese .
Vierhtieh mah reeremereformen baaktoe böötin fealadimmiesuerkesne sjïerelaakan juakasuvvieh baalhkasystemesne 2013 , jïh akte joekedimmie objektijve damtsvæhtaj mietie 2014 raejeste , byöroe ektesne vuejnedh dej jarkelimmiejgujmie maaksoetjoevtenjisnie fylhkentjïeltide .
Aaj snoelkem aarjeleslaakan vuekine njuvvtielidh .
Våaromen bïjre Noerhte-Trøøndelage lea gellie jaepieh aktem stuerebe låhkoem åtneme dejstie mah leah 16-18 jaepiej gaskem jåarhkeøøhpehtimmesne .
Jïjnje heannede , maam kanne Jupmele ij sïjhth edtja heannadidh .
lïereme baakoeh nåhtadidh
Barkedh guktie Jielemebyjrese saemien siebredahkese sjiehtesje
Fylhkenålmah Nordlaantesne , Tromsesne jïh Finnmarhkesne vaaksjomem saemien learohki reaktajgujmie tjïrrehtin jaepien 2011 .
Daate vïhnesje learohke lea jïjtjemse vuarjasjamme .
Soptsestimmiesyntese noerhtesaemien gïelese
Jaepien 1837 Stoerredigkie moeni Nöörjem tjïeltine juekedh .
Direct access dellie G2 learohkh maehtieh biehkiem sïejhme grammatihkeste nuhtjedh.
Tjoeleskïemtjelassh mah suetievaarjelimmielaaken mietie
Gærhkoen byjhkesjæmman ektiedibie (væhta mijjen ektievoetese Kristusen veartenevijries gærhkojne):
bangsemidie läpp:ACK PL njoektjeme-gietjine tungspets:KOM lovvehti.
Dihte lea jijtjemse garanasine dorjeme jih gihtjie Aigine Lavram Satnem dåeriedidh .
Hosijanna jallatjommesisnie .
Vijrebe Åarjel- jïh Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelth latjkoem utnieh FosenNamsos Sjø
aelhkies baakoeh , nommh , jïh åenehks raajesh beajjetji tsiehkine maehtedh
Muvhtide learoehkidie pryövemen vuekie maahta ammes årrodh , jïh gosse åvtelbodti pryövoe , learohke barkoevuekine åahpene .
Facebook tjïelke bïhkedassh åtna ihke raasisteles sisvege lea luhpehts , jïh datne maahtah dåehkieh jallh jeatjah sisvegem reektedh mejtie vienhth leah raasisteles .
Ij leah barre transitijve paarrebielie mij roehtseste bijjie seerkeme, guhte ovmessie plïerh åtna.Intransitijve paarrebielie gujht aaj fonologijesne molsede.Tabeellesne 1 leam bæjhkoehtamme maam Bergsland tjaaleme, jïh dan lea paarre bijjiedidh/bæjjanidh.
Jarkelimmieh sektovren gïehteldimmiemierine voestes budsjedteste 2011 budsjedtese 2012 , leah naemhtie:
Dah njoelkedassh leah vijries jïh jeatjahdehtieh , jïh Fiskeriverken webbesijjesne gååvnesieh .
Dellie eah raajesen vueliem govlh, jïh eah govlh mij baakojde tjoerebe tjarkebe jiehtedh.
Goere maahta aaj meatan årrodh gosse edtja fïerhten learohken maahtoem tjaaleldh vihtiestidh .
slitas avitr:3s 'Då slits tömmen av.'[Saerniestæjja 8] Daate gujht aaj seamma laakan goh (105).
Matematihke lea betnesne stoerre bieline mijjen kultuvrehistovrijeste jïh juktie logiske ussjedimmiem evtiedidh .
Jeenjesh leah jeahteme dah stoerre abpe-rïjhken meedijah fer jïjnjem domineradieh lïhkesveeljemen åvtelen .
Tjielke klijmavuepsieh beaja
Learohke maahta göökte barkoej bïjre soptsestidh jïjtse ööhpehtimmie-geajnoen sisnjelen aelhkieslaakan
Jïjtse teatere varke akte vihkeles gæmhpoeaamhtese sjïdti, jïh tjaelijigujmie goh Ibsen, Bjørnson jïh jienebh njueniehkisnie dïhte voestes nöörjen teatere, Den Nasjonale Scene Bergenisnie eelki 1876.
veeljieh gïeh edtjieh s tuvredh .
Gosse onne-åabpine gåatan båetieh , dellie Lilja væjkele viehkiehtidh .
5.3.3.
Aamhtese nr. 08/120
Gusnie vielie bïevnesh vierhtiedimmien jïh nasjonaale pryövemi bïjre gaavnem ?
Mov barkoe mænngan sjidti: esne .
Thetakriterije vihkeles raajesisnie, dan namhtah, raajesen semantiske råallh ismeres sjidtieh jïh raajese ovgrammatiske sjædta.
Maahta aaj vijriedidh jienebi barkoejgujmie jallh ovmessie tsiehkiejgujmie ektiedamme akten barkose .
Gåstan klaasse barkeminie dïejvesinie lihkemes taale .
SJIERE HAESTIEDIMMIEH
Dejnie giesiekuvsjine aaj derhviegåetieprosjeektem utnimh .
Ulmie- jïh illedahkestuvreme tsavtshvierhtieåtnoste RES ' en tjïrrh lea 4 bieline juakeme: 1 .
Daelie jis , bissemevuebnesne aaj .
Dej minngemes luhkiejaepiej dle jïjnje heannadamme juktie åarjelsaemien gærhkoejielemem jïh identitetem bæjjese bigkedh .
Gosse akte jienebelåhkoe saemiereaktamoenehtsisnie raereste reeremem jåerhkedh vaerielaaken mietie dejtie saemien dajvide Åarjel-Nøørjesne , dellie dïhte krøøhkemistie daaletje reaktaaajhteridie jïh akten tseegkeme voenges reeremasse .
Jis insulinebåehtjierdimmie diabetesem åtna dellie ij maam akt insulinen åvteste maeksieh .
Saemiereaktamoenehtsem II nammoehti edtja reaktah eatnamasse jïh tjaatsan tjïelkestidh , jïh tjielkestidh guktie eatnemem jïh tjaetsiem åvtetje eejki saemien dajvine nuhtjedh jïh provhkedh Finnmarhken fylhken ålkoelisnie .
Dellie gihtjedi gåabph bovtsine jåhteme .
Laaken åssjele lea almetjh vaarjelidh dej persovneles integritetem mïedtelidh gïetedimmien tjïrrh persovnebïevnesistie .
Nïejtide puberteete pråvhka aelkedh gåessie 10 jïh 12 jaepiej gaskem jïh baernide 11 jïh 13 jaepiej gaskem .
80 kråvnah / biejjie 65 jaepieh jallh båarasommes
Jis e-legitimatsjovne åtnah dellie dallah maahtah dan sïjse loggedh .
2009:sne jïjnjh råajvarimmieh tjïrrehtamme våaromedeerjemen muhteste , jih prosjekte mij galka goerehtalledh jih lohkedh gaajhkem våaromedeerjemem eekeme jih leejeme eeki sisnie lea aalkeme .
Fïereguhte dejstie njieljie teemijste goerehtallemepryövesne åehpiedehteme sjædta vuelielisnie .
Reaktam såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem utnedh dööpmestovline .
Desnie buerkestem mah veerbide mennie dåehkesne.
Vïhtesjimmie Orre vuekieh mah leah stealladamme edtjieh vïhtesjamme sjïdtedh jïh daajroeh dej bïjre edtja bïeljielidh .
Guktie vuejnebe vaestiedæjjah 94,4% raajesijstie pronominelle objeektine jååhkesjamme.
1.-7. jaepiedaltese: 570 tæjmoeh
Aasrud aaj jeahta reerenasse lea sjæjsjalamme evtiedimmie reernassekvartaaleste edtja staateles , ij tjïelten soejkesjinie årrodh .
I møtet orienterte Jenny Fjellheim og Tone Rygg om samisk historieformidling, og den digitale utstillingen "Gïelh Åarjelraedteste" ("Stemmer fra sør").
Körledare: Elin Herlitz .
Geerve almetjh tjuerieh pryjjedh , jïh maanaj dååjresh jïh domtesh jååhkesjidh mejtie desnie jïh dellie vuesiehtieh .
Sæjhta mööledh mejtie åejvieulmiem Næringsvekst i Nord-Trøndelag jakseme dej 8 parameeterigujmie mah åejvieulmiem buerkeste 6. sæjrosne .
Maanajgïerth jïh maadthööhpehtimmie ...
faagesisvegen bïjre veele soptsestidh jïh digitaale meedijh jïh dïrregh nuhtjedh gosse soptseste
Laejpiem edtjem bååhkesjidh
Dïhte Nöörjen åarjemes båatsoesïjte , Svahken sïjte lea Engerdaelien tjïeltesne Hedmarhken fylhkesne .
Lohkehtæjja learoehkidie buerkeste mij barkoen ulmie lea , jïh dejtie soptseste mejnie edtjieh barkedh .
Samarbeidsavtale mellom Sametinget og kommuner og fylkeskommuner om bruken av tospråklighetsmidlene 2012 http://www.sametinget.no/Dokumenter
Faagese veadtaldihkie ...
Mijjieh aaj mieredibie staeriedimmiej bïjre gïelelåhkosne .
rohkelasse aanteges bïjre 3
Daate barkoe maahta darjodh " fïerhten biejjien " fïereguhten aejkien sjïere learohkijstie jallh dåehkijste .
syökijh punktetjaelemelïerehtæmman j. v. , dejtie mah tjelmehts jallh nåakelaakan vuejnieh
‐ Akte skuvle maahtose jïh seamma nuepieh gaajhkesidie .
varke gïehtjedimmine galhkoeh .
Leeneståvroe maahta luhpiem vedtedh kameravååksjemasse .
- Saemiedigkieraerie sæjhta dahkoesoejkesjisne tjelmide bïejedh joekoen daejtie suerkide viermie , maahtoedaerpiesvoete , maeksijevoete jïh dïhte etihken vuajnoe kultuvrine goh jieleme .
SAMEBYARNAS INITIATIV
Jupmele , elmien jïh eatnemen Sjugniedæjja , veartenen Lutnjestæjja , hïegken Voejkene , vaarjelh mijjem dov rïjhkesne daelie jïh ihkuven aajkan .
Jïjtsevuarjasjimmie:
Jis tjïervesne dellie signaalh aajlan sisnie sturrie guktie åssjelh , domtesh , mojhtesh , svihtjemh jïh gåvloe nåekies sjidtieh .
Tjåadtjoehtæjja: Deatnun tjïelte Utsjoken skuvle Såevmesne jïh Sirman skuvle Nöörjesne lïerehtimmien bïjre laavenjostoeh saemien gïelesne jïh kultuvredaajrosne .
Dïhte giem lååvke Jupmelen uvte lokngesåvva , dïhte gie mijjese jielemem vadta jïh gie sæjhta mijjen ektine aavoedidh .
Råajvarimmie lea statusem nænnoestahteme julevsaemien gïelese , jïh julevsaemien gïele jïjnjem hijven ållermaehtemem åådtjeme meedijinie .
Aarebi 4,0 mill. kråvnah dåårjeme , mejtie ij leah nåhtadamme , jïh dannasinie raereste dejtie vihth dåarjodh 2012 .
vierhtiedidh jïh joekehtslaakan goltelidh mejtie ulmide jïh tsiehkide sjïehtedamme
Maahta aaj nuhteligs årrodh naan eejehtimmieh vaeltedh .
Datne maahtah vielie kreajnoehtidh aamhtesen joekehts vuajnoej bïjre .
Merkets eier: Ejva-Krihke Jonassen , Gåebrien sïjte .
Jïjnjh dejstie åårganisasjovnijste leah vihkeles dïenesjedeallahtæjjah , jïh staateraerije Rigmor Aasrud joe aktem dialogem aalkeme juktie akten latjkoen bïjre seamadidh dej bijjemes prinsihpi bïjre akten hijven laavenjostoen gaavhtan .
Alkoelisnie 90-taalesne jijnjeb voejhkelin Åarjel-saemien maanagierth juhtiehtidh .
Gïehtjedimmien åvtelen
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkemisnie saemien mieriej mietie
seet Midt ' en nuelesne .
Jïjnje dehtie lohkehtimmeste eatnemefaagesne maahta saemiengïelesne årrodh .
Dåeriesmoerem buerkiestidh .
Sæjhta dan åvteste akte stoerre daerpiesvoete årrodh lohkehtæjjah julevsaemien gïelemaahtojne dåårrehtidh dej båetiji jaepiej.
Luvlie Romerike revisjovnedajve
vihkeles nedtejiermiem nuhtjedh digitaale ektiebarkosne , jïh daajroem utnedh persovnevaarjelimmien njoelkedassi bïjre digitaale meedijinie
Analyseradimmieh , toelhkestimmieh jïh viertiestimmieh Tjuvhtehte såemies viehkiedïrregh tjaalegisnie Tjuvhtehte naan bielide argumentasjovnine jïh apellehammoej åtnoem tjuvhtehte naan bielide teemesne / dïjresne / åejvievuaj nosne tjaalegh aelhkies vuekine ussjede naan vuarjasjimmieh åtna naan bielieh tjaaleginie vierteste aelhkies faagegïelem åtna ånnetje gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedimmiem damta gaaltijeåtnoem vuesehte (jis nuhtijie) 
Saemiedigkie lea bïjjemes veeljemereereme Saemiedigkien veeljemen muhteste .
Altese lohkehtæjja-ööhpehtimmiem illi 1954 , jïh voesteges jaepien lij Gaske-Nöörjen saemienskovlesne barkeminie .
Dïejvese netto gïehteldimmiemierieh mijjen luvnie åtnasåvva goh joekoedimmiedïejvesh gosse lea åtnoen bïjre frijje baalhkijste jnv. (Sïelteekonomeles terminologijesne maahta dam gåhtjodh konsernedåarjoe).
jeatjah vuekiem maahtam tjïertestidh:
soejhkesjimmiej bïjre dan saemien gïelebarkose
Maria Eddebo Persson
CISV lea gaskenasjovneles siebrie abpe eatnamisnie maam raeffien bijre ööhpehte .
Gååvnese gujht laake mij jeahta persovne båarasåbpoe 15 jaepieh ij åadtjoeh seksem utnedh giejnie nuerebe 15 jaepieh .
Privatisth edtjieh tjaaleldh jïh njaalmeldh eksamenem vaeltedh .
Dam maahta jalloedidh aktine eadtjohke jïh voerkes soejkesjimmine fylhken daltesisnie .
Jis skuvle jallh skuvleaajhtere veeljeme jïjtjevyljehke goerehtallemepryövenassh tjïrrehtidh , gaajhkh learohkh dennie sjyöhtehke daltesisnie edtjieh pryövenassem utnedh .
Lïerh: Låavth-gåetie
Luvlene: Rijhkeraasten mietie Vuelie-Sipmehkistie (Austre Sipmeksjøen) dan mïerhkese gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa .
Healsoesåjhtere 60% ihkuven barkoe .
Learohkh jijtje tjoeverin moerh tjiehtjielasse guedtedh jih dejtie desnie såarhkodh .
Dannasinie dle barkeme stuerebe ekonomeles dahkoesijjieh åadtjodh gaajhkide learoehkidie .
Puberteetesne voepth buajtehks sjidtieh varkebe goh aarebi .
Dah nasjovnelle unnebelåhkoegïelh edtjieh jielije gïelh sveerjesne årrodh .
Kreajnoehtimmes teksth edtjieh jaefiehtidh jïh tsevtsedh vg .
Gosse lååvkesovvi , gïele elmeste govli: Daate lea mov iehtseles Baernie .
Daate gærja lea skaehtie dah maanide mah jïjtje maehtieh lohkedh .
Daennie boelhkesne aalkam buerkiestidh man dïehre funksjonelle morfologijem haastadihks vejtiestidh, 2.4.1.
soptsestallemem orrijidh
atlasem nuhtjedh , bïevnesh veedtjedh paehpere-teemakaarhtijste jïh digitaale kaarhtedïenesjijstie , sijjienommh Saepmesne kaarhtese bïejedh jïh dejtie buerkiestidh , jïh kraannatjïelth , fylhkine Nöörjesne jïh doh stööremes laanth veartenisnie kaarhtese bïejedh
byjjesfaamoejgujmie , gelkieh lissietamme sjïdtedh
nænnoestimmem) 
Dellie lij maahteme orre råajvarimmieh sektovride buektedh , tjåanghkan 23,6 mill. kråvnah jaepien 2012 , jïh aktem lissiehtimmiem darjodh sektovrine pensjovnemaaksojde , 8,4 mill. kråvnajgujmie .
Dïhte voestemes diagnostihke maam manne moenem lea dam maam (Stenfjell, 2008) joe buerkiestamme dan C-tjaalegisnie.
Men mijjieh jielebe dej illedahkigujmie daehtie histovrijeste daan biejjien .
488 785 V
Vuesiehtimmie gaavhtan daaroengïele jienebelåhkoen gïele Nöörjesne, men Minnesotesne daaroegïele lea aerpiegïele (Anderssen, Lundquist, Westergaard, & Kupisch, 2018).
Reereme lea aaj nasjovnellen strategijinie barkeme guktie barkoe nasjovnellen unnebelåhkojde nænnoste galka daennie laantesne vååjnedh .
Dïhte åajvahkommes dannasinie vielie åtnoe drosjeste sjidteme gosse eejhtegh beahtsan diedtem utnieh maanaj åvteste , jïh skovhte sjierebijline dejstie svihtjemeheaptoes learoehkijste .
Saemien kultuvremojhtesh leah fysiske væhtah mah vuesiehtieh saemieh desnie orreme , jïh leah vihkeles idtentiteeten jïh reaktaj gaavhtan .
jieledevuekiej bïjre soptsestidh jïh guktie almetjh ektesne årroeh ovmessie kultuvrine eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne , dej gaskem saemien kultuvre
DAT OS (9 sid) 
169), men aaj jeatjah almetjeriekteles njoelkedassh .
Noerhtene hijven jïh maehteles faamoeh goh fylhkentjïelth , Saemiedigkie , fylhkenålmah , daajroebyjresh , jielemesiebrieh jïh voenges jielemeaktöörh mah lin sïjhteme meatan årrodh aktene hijven vïedteldihkie barkosne evtiedimmien bïjre Noerhtedajvese jïh Noerhtedajvine .
Gaaltije aaj sæjhta barkedh iktemieries finanijeeremasse sov darjoemasse jïh ihke stïerkebe jïh nænnoehkåbpoe sjïdtedh .
Båetije boelhkesne sïjhtem saarnodh guktie leam tjaalegem tseegkeme jïh dan mænngan sïjhtem mov hypotesem jïh hypotesen vïjhte gyhtjelassh åehpiedehtedh.
Tïjje doekoe manne mïelem iemie laavenjassesertemem gïehtjedidh aaj staateste Saemiedægkan.
Ovtrygkesovveme lissietjaalegh:
Merkets eier: Arne O. Fjellheim , Gåebrien sïjte
Dellie tjïelth buerebelaakan maehtieh guhkiebasse soejkesjidh, jïh jïjtje råajvarimmiejgujmie aelkedh juktie saemienlohkehtæjjah tjïeltese ööhpehtidh.
ektesne , vg .
Daejtie veerbide vadta bijjietjaalegen "Grunnverbets objekt blir avledningens subjekt", læjhkan tjaala "svarende til" jïh ij "av" transitijvi paarrebielien åvtelen.
Beapmoesentrale Akte jeatjah darjome mij gååvnese , mij maahta beapmoebeetsuvem heerredidh , lea aktem beapmoesentralem tseegkedh , maam mijjieh veeljeme dam gåhtjodh .
Faahketji Biret tjïekede , maam akth ohtesedeminie .
VAEDTSEDH GUESSINE
Byjjeletnieh byjjemoereste darjoejin .
Jeatjah baakoejgujmie joekoen jolle maahtoe åarjelsaemien lohkehtæjjaj gaskem jåarhkelïerehtimmien sisnjelen.
digitaale dïrregh nuhtjedh juktie goerehtidh aktanimmieh polynomfunksjovnijste , roehtsefunksjovnijste , potensefunksjovnijste jïh ekspenentialfunksjovnijste mah praktihkeles tsiehkieh buerkiestieh , viehkine jiehtedh gusnie nullepunkte , ekstremalpunkte jïh kroessedimmiepunkte , jïh gaskemedtien sjïdtedimmiedrïektem jïh geatskanimmie-aarvoeh momentane sjïdtedimmiedrïektese gaavnedh
Göökte almetjijstie mah lin vyljehke vuekieh jååhkesjidh , sijjeste ovvaantojne jïh dïedtelgimmine jåerhkedh .
 (90) a. CISV CISV
- Rismark (tsihkestahta
Dah haarjanieh heamtuvride lohkedh , jïh dah akten mubpien learoehkasse soptsestieh , akten dåahkan jallh abpe klaassese .
Teatere Beaivvasj saemie Teatere lea nasjovnalen institusjovne gamte teaterefaalaldahken tjïrrh voesteges saemien vuartasjæjjide Nöörjesne vuesehte , mohte aaj saemiej dajvine kraanalaantine fealade .
2013 raejeste dle Saemiedigkie aktem orre dåarjoeöörnegem dorjeme mej mietie tjuara syökedh .
Dellie lij geervebe sjïdteme saemien lohkedh goh nøørjen , jïh ij edtjh naemhtie årrodh .
Edtja voenges jïh regijovnale haestemh krøøhkedh Edtja evtiedamme materijalh dejstie HUNT-goerehtimmijste åtnose vaeltedh , jïh viehkine årrodh guktie noerhtetrøønderh buerebe healsoem åadtjoeh
Daah kultuvrejielemeaktöörh Finnmaarhkeste leah meatan programmesne:
Fylhke såemies laavenjassh jïh dïenesjh åtna laaken mietie , jïh maahta ånnetji jïjtje veeljedh .
starnesijjieh byöroeh råajvarimmieh aelkedh juktie dej barkiji maahtoem lutnjedh saemien gïelesne jïh kultuvrisnie .
Jis goerehtimmien gyhtjelassh aaj nåake tjïertestamme, dellie G1-soptsestæjjah tjiehtieh assjadalledh jïh toelhkestidh, badth dellie sïejhme dah buerebh goh 60% jïh bijjelen vaestiedieh.
Old Price: NOK 60,00
Bijbele lea tjaaleme jïjnjh joekehts almetjijstie joekehts boelhkijste , dovne profeeth , vaentjelæjjah jïh apostelh .
 (16) a.
Lohkeme maahta daej baakoejgujmie galhkedh: h / l: Naemhtie dïhte aejlies vaentjele .
Sovne II (Lievenge) tjïelte åådtje kr. 745.000 .
Learohkh tjuerieh guhkiem sååkesjidh voeledidh , fæjloedidh jïh bïgnesjidh .
' n jïh EN .
Goerehth mejtie fylhkentjïelte såemies prosjekth åtna dov tjïeltesne mah leah byjrese-jïh klijmagyhtjelassi bïjre ?
Dïhte åtnoe laanteste jïh vierhtijste guhkiebasse lea goh eeke- , aajhtere-jïh åtnoereaktah laantedajvide jïh vierhtide .
Jis dah
Graafe tsiehkiem vuesehte dastegh sektovremierieh seamma daltesisnie jåarhkah goh 2014 dej minngebe jaepiej .
Sesnieh båårhkesjibie juktie skåerrieh ovmessie vætnose nuhtjebe .
Bieljiedåeriesmoere jïh laavkome
Moenehtse edtja gaajhkine laantedigkine årrodh desnie laejhtemh jïh vuajnoeh dåastodh gaskem jeatjebem dåastoehtimmie , diagnose , medisineereme , maaksoeh , sjeavohtsvoetegyhtjelassh jïh hoksegarantije .
Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan jis raessesne , nåake , tjarke saavredh , seagkanidh , beapmojne stuvredh jallh skïemtjedh .
Dan mænngan lij aaj skuvlesystemem bigkeme gusnie maōri ööhpehtimmiegïeline utnieh skuvlefaagine .
Nyjsenæjjah jïh ålmah , nïejth jïh baernieh , edtjieh seamma reaktah utnedh jïh nuepieh kråahpen integritetese .
Dov dirregh meatan mah daerpies ?
Learohkh vaestiedieh gaahpoeh laavenjasside jïh gellieveeljemelaavenjasside .
17 + 5 = Læsja aktem ellies luhkiem " deavhta " gosse ryöknede 17 + 3 .
Doh raeriestimmieh edtjieh seamma aejkien darjodh guktie Staate maahta altese almetjeriekteles åeliedimmieh saemiej vøøste raadtjoeslaakan dåarjodh .
Låammetjoevkese - Muvhth laantine tjoevkside jamhkelieh .
Dej gaskem lea Biru Baby Alteste , Katarina Barruk jïh Marja Helene Fjellheim Mortensson .
Nuekies jïjnjh teeksth åadtjodh dellie gaajhkem dovnem lohkim jïh jïjnjh kultuvregærjah .
soptsestidh fïerhtenbeajjetji aamhtesi bïjre
Digitaale dïrregh jeatjah såarhts gïelelïerehtimmiesijjieh rïhpestieh , jïh nuepieh vedtieh nuhtjedh , evtiedidh jïh juekedh saemien aerpievuekien daajroeh jïh dååjrehtimmieh .
Abpe niestieh skuvlese bøøtin juktie dejtie desnie tjoeverin iervedh .
lahtesh guarkedh jaepieboelhki , biejjiej (daatove), aski jïh jaepiej bïjre (repetisjovne 4. daltesistie) 
Ovmessie dåarjoej tjïrrh lïeneståvroe lea meatan hijven darjomebyjresem , hijven infrastruktuvrem skaepiedidh geajnojne , kommunikasjovnine , ööhpehtimmine jïh dotkeminie jïh aaj kapitalide sjïehtedidh .
FYLHKENDIGKIEVEELJEME mov fylhkesne
Ij leah barre kausatijve molsedimmie mij tjuvtjede dejtie göökte intransitijve dåehkide men daah pryövemh aaj dam darjoeh.
Lissine dle budsjedterede 92,9 mill. kråvnah nåhtadidh disposisjovnefoenteste boelhken , mejtie bæjjese bigkeme vierhtijste momskompensasjovneöörnegistie skåårvemisjtie , v. ållermaehteminie boelhkesne 5.2 .
Mijjieh håhkesjibie jïjnjesh sijhtieh båetedh , jïh skodtedidie mijjese bïeljelidh .
Dan jïjjen gosse beahtasovvi laejpiem vaeltieji , gijhtieji , tsööpki jïh learoehkidie vedtieji jïh jeahta:
Sjeltide minnedh , maanam kristedh , jih såamesh edtjieh jis pruvredh .
Dïhte aajkoe dej raeriestamme jarkestimmiejgujmie vaerielaakesne lea båatsoeburriej reaktam goh aktem jïjtjeraarehke åtnoereaktam våajnoes darjodh staaten allmenninginie , jïh gorredidh guktie båatsoesaemieh åadtjoeh meatan årrodh vaerieståvrojne .
Gåabpatjahkh daaroen gïeleste lööneme, men dah gujht öövre sjïehtesjamme saemien grammatihkese
Desnie bearkoe , sælta jih muetjieb .
Mijjen ållesth premijemaaksoe aktem bieliem feerhmie
Dannasinie vihkeles aaj byjresken
miejgujmie jïjtse gïehtelimmesne .
Leksikaale NP
Ij gåessie aerebe naan åarjelsaemie gie dovne lohkeminie jïh gærkosne barkeminie .
Dejstie 13 tjïeltijste mah vaestiedin dah saemien maanah maadthskuvleaalterisnie utnin , dle vijhte vaestiedin dah saemien learohkh utnieh mah eah naan gïelelïerehtimmiefaalenassem åadtjoeh gænnah !
Dannasinie tjåadtjoehtimmie jïh orredåårrehtimmie tjuerieh annje åejviefokusem utnedh .
Åvtehke (Barggijbelludahka) 
Ij leah seekere mejtie gåarede 15% dejstie prosjektijste tjïrrehtidh .
Darjoeh aktem tabellem dej joekehts politihkeles krirriejgujmie mah veeljemasse bøøtin , jïh aktem vuesiehtimmiem guktie dah tjaatsestimmieh juakasovvin ‐
Vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe vaahra vïrredamhpam åadtjodh gosse nåajsan enn gosse p-pillerem vaeltedh .
orre båatsoelaakem jååhkesjidh jïh våaroeminie saemien reaktagoerkesi mietie
Daesnie vielie bievnesh gaavnh: www.valg.dep.no
Jis dïhte smæjveds tjuara 112:se rïngkedh .
Tipse åtnose:
Naalosne læhtetjem gååvnese maam varki prostatan sïjse baska jïh prostataåedtjeste deavhta .
- Fossum , Birgitta (red): Åarjelsaemieh Samer i sør .
Saemiedigkie dan åvteste gïelekampanjem " Saemesth munnjien " aalkeme .
Daerpies lea øvtiedimmiesoptsestallemem learohken , lohkehtæjjan jih eejhtegi gaskems eensi-laakan soejkesjidh .
Vihkielommes daelie lea stïeres vuekieh gaavnedh mah bovtselåhkoedåeriesmoeride nåhkehtieh .
Mubpien våhkoen edtja tjïrrehtimmiem EN:n bæjhkoehtimmeste aalkoealmetji reaktaj bïjre gïetedidh , jïh iktesth leah sjyöhtehke Saemiedægkan dam goltelidh .
Seksem utnedh jearsoes sijjesne aelhkebe sjädta sleapkedh .
MAAM TJUARA DARJoDh JUKTie geAJNoesKiLTe sAeMieNgïeLesNe TseegKeDh ?
Digkede doh illedahkh dåehkine .
Price: NOK 60,00
Edtja daejtie illedahkide nuhtjedh gosse barkeminie learohki lïerehtimmiem buerebe darjodh .
Synekdokihke jïjtjevuerkie lea vueseldh vg.
Om man gjorde så, skulle vinet spränga säckarna och både vinet och säckarna förstöras.
Mijjieh maehtebe sjæjsjalidh juvrh eakeristie vaeltedh jis dah dejtie irhkieh jallh almetjem nihtedh juvrh jallh aktem juvresåarhtem utnedh .
Faagplaanh dejtie sjiere faagidie , tjoeverimh tjaeledh mearan faagh lin juhtiemisnie .
Daah leah agentijve veerbh.
Råajvarimmie 51 .
Dah taallh mah leah dej kruana sööjlaj bijjielisnie dannasinie dejtie daaletje sjïehtedimmiedaerpiesvoetide vuesiehtieh .
Joekoen daerpies gaavnesjimmiesijjieh evtiedidh juktie åtnoem saemien gïeleste nænnoestidh jïh evtiedidh daennie dajvesne .
" Sams vegadministrasjon " baalhka- jïh reerememaaksojde maaksa .
Såårne guktie learohkh gærjajgujmie barkeme: - Dah learohkh joekoen eadtjohke jïh væjkele .
Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt .
Piere Åhren (Jorm) lea Laara jïh Hilma Dunfjeld Mølnvik (Snåsa) lea Læjsa .
5. tjaelieh jïjtjedh soptsesem: Göölemisnie .
Sïjhtebe fïereguhte edtja dïedtem vaeltedh, voengesne, regijonaale jallh nasjonaale sijjesne, saemien gïelh våajnoes darjodh jïh dejtie nuhtjedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Skyllememaanah aaj joejkin
Jis tuhtjie daarpesjidh , dellie maahta deodorantem gaejnelinie utnedh .
Læstoe våaromem åtna bïevnesistie gellie byögkeles etaatijste , iedtjieåårganisasjovnijste jïh siebrijste .
Tjïrrehtidie soejkesjem , jïh soptsestidie maanajgujmie daamtaj .
Sjeavohtsvoete maahta nåake årrodh .
Learohkh maehtieh våaromem vaeltedh aktene vihties tsiehkesne jallh råållesne , gosse satne edtja vuajnoeh tjïelkestidh jïh buerkiestidh , vuesiehtimmien gaavhtan pc-åtnoen bïjre skuvlebarkosne: Mah aevhkieh jïh viesjiesvoeth leah gosse pc-em skuvlebarkosne nåhtede ?
kråahpem jïh gïetide nuhtjem
Gusne edtja Sveerjen gärhkoe stööremes barkoem biejedh ?
Håalemh jïh tjaalegh
Reerenasse galka båetije stoerredigkieboelhkesne jåerkedh dam skæhtie- jïh åasadaltesem mij lea daelie , jïh daennie daltesisnie hov lea nuepiem buerebe juekedimmiem darjodh .
' este , ruffien daan jaepien , v. ållermaehteminie dennie minngebisnie .
Saemiedigkie gellielaaketje jielemh sæjhta mah leah fryöjstehke dovne kaarride jïh nyjsenæjjide .
Jis daaroeh aaj dajvide pruvhkieh saemiej ektine , dellie edtjieh gaajhks dovnesh voerkelimmesne dåemied ovmese reaktah riektes sæjjan båetieh .
vuajnoste .
aalkoealmetji kultuvrh jïh siebredahkh IN-n åårganijste jïh naasjovni åejvijste abpe veartanisnie geehtesovvedh - joekoen bigkeminie kaatastrofen mænngan
Minngemes jaepiej irskegïeleldh maadthskuvlh mej leah gïelelaavkomehaemesne jeanadamme .
Gosse learohkh råållespïelem darjoeh , dellie aktem ussjedamme tsiehkiem utnieh .
ANEMAREN SESSENG NORDFJELL
Jis mijjieh dejtie dåeriedibie, dellie dah buektiehtamme tjeejehtidh.
" aaj deejri eengkelh Jupmelen luvhtie båetieh .
Daate Snåasen tjïelten prosjekte .
Dïhte sisvege Nagoyaprotokollesne lea naemhtie , jïh dan vihkeles dejtie saemien reaktide jïh saemien iedtjide , guktie dah staath , laavenjostosne saemiedigkiejgujmie , tjuerieh prosessigujmie nïerhkedh juktie vuarjasjidh guktie maahta dejtie sjïehtesjidh jïh laaki sïjse vaeltedh , gosse daaletje laakh jarkele , jallh gosse orre laakh båetieh aerpievuekien daajroen bïjre .
Raajesisnie veerbe imperatijvehammosne, ryöktesth objeekte jïh ovryöktesth objeekte.
Jallh maehtebe aaj jiehtedh mijjieh tjoerebe maehtedh nulle objeektem lingvistihke konteksteste gaavnedh jïh raajesasse lissiehtidh.
Utnijh maehtieh gaajhkine saemien gïeline ohtsedh jïh aaj nöörjen .
Tegnet av 1-3 klasse ved Åarjel-saemiej skuvle
Sijjieh gusnie saemien kultuvrine barkedh lea vihkeles dovne maahtoen jih jielemen gaavhtan jih gusnie aaj nuepie almetji gaskesvoetem nænnoestidh .
Vaallah mij seksuellen syjhtedem åtna åålegh jïjtje nænnoste jis jïh gåessie sæjhta jeatjide dan bïjre soptsestidh .
Dah paarrh eejnegen utnieh ovmessie plïereh sinsitnien vuestie.
Dihte edtji årroeme-sijjie tyske åejvide årrodh .
Datne edtjh aahtjemdh tjædtjemdh earoehtidh , dle åadtjoeh guhkiem jieledh dennie laantesne maam Hearra dov Jupemele dutnjien vadta (2 .
Jeenjh barkojste saemiedigkien ektesne barkedh .
Politihkere gïen diedte
Sïelkestahke Elgåesne gusnie guelieh duekieh jïh stuaride sijjie .
Old Price: NOK 200,00
Saemiedigkie dam nænnoesti suehpeden 27. b. 2004 .
Subvensjovnem Lagen om läkemedelsförmåner bïhkede .
tïjjeåtnoen sjïekenisnie .
Destie j.g. båata stuerebe våaromem åådtjadh jis såjhtsh jeatjahdimmieh saemienööhpehtimmesne tjuara darjodh juktie dïhte maahta buerebe learohkij ööhpehtimmiedaarpoeh dåastoehtidh .
Dïhte aaj soptseste guktie garmerdeminie jïh aavodeminie maadtoej åvteste .
hijven byjjenimmietsiehkieh jïh hijven ööhpehtimmienuepieh gaajhkide maanide jïh noeride
Sneehpesvïnhtse: Fylhkentjïelte latjkoem åtna sïeltine FosenNamsos Sjø AS , juktie ruvteskovhtem åestedh laajrosne Namsovse
Destie göökte ietniengïelen soptsestæjjah daennie goerehtimmesne mah bijjelen 60 jaepieh.
Naan bielieh Jïemhten lïene laantedigien barkoste lea reeremebyjjesfaamoeh dej laakij mietie:
Mov lea gærja .
A. ... dejtie gaajhtside naevstien sïjse bïesteli .
Daennie kapihtelisnie edtjebe jienebh veerbide vuartasjidh jïh vuajnoem gemtiedidh.
Maadth-skuvlesne lea dagkeres saerniestimmieh namhtegh tjaaleld karakterh .
Desnie stoerre tjåanghkoe dejtie gie åarjelsaemien ööhpehtimmesne .
 (121) a. bovtsh ren:PL dan så varki fort tjaerhvieh, springa:3s sjædtoeh växt:PL slaamehtieh.
Jeenjemes learohkh / barkoelearohkh Finnmarkesne (139) jïh Tromsesne (92) jïh Noehtelaantesne (38 , dejstie 23 noerhtesaemien , 11 julevsaemien jïh njieljie åarjelsaemien) mearan oslosne jaepien 2007 lin golme jïh Akershusesne akte gie åadtjoeji saemien ööhpehtimmiem .
Aalkoealmetji prijoriteradimmieh akten monnehke evtiedæmman
Anne Maia Raanes Sørensen lea baledtedaanhtsoje .
Ulmie: Maahtoem evtiedidh , lissiehtidh jïh geerjehtidh gaskem lïerehtimmiem , skuvlegåetiem jïh siebriedahkem jïjtse darjosne , jïh dennie jeatjah åårganisasjovnesne Nuepieh jïh åssjaldahkh buerkiestidh ektiedamme orre skuvlegåetide / jarkelimmide dejstie jåarhkeskuvlijste jaepien 2025 raajan Forumem tseegkedh juktie ahkedh politihkeles jïh pedagogeles ulmieh , jïh skuvlen fysihke haamoem iktedidh Råajvarimmie: Aktem fïerhtenjaepien råårestallemem tseegkeh: Orre tijjen skuvle Arena Ussjede NTS Arena
Datne saahtan sjæjsjelh mejnie faagine datne sïjhth lïerehtimmiem utnedh , jïh dijjieh aktem individuelle studijesoejkesjem ektesne darjoeh .
noerhtebetnesne leah- gåhtjoeh reeremedajvh ,
Gruvah jïh exploateereme faamoen gaavhtan (tjaetsiefaamoe ,
eN:en maanakonvensjovne artihkele 30:n mietie edtja maana mij unnebelåhkosne jallh iemiealmetjinie ij reaktese nyöjhkh jeatjah lihtsegh dan tjïertesne ektesne paktensne jieledh dan kultuvrinie , dan jïjtse gïelem soptsestidh jïh dan jaahkoem jaehkedh jïh gïehtelidh .
RØYRVIK Gïeleaernie i Røyrvik
Dïhte råajvarimmie byöroe evtiesovvedh (tjirkesovvedh) ektine dejnie åarjel-saemien byjresinie fylhkesne , jïh jis edtja aktem hijven govlesadtemem dejnie byjresinie tjirkedh , dellie fylhkeraerie sæjhta aktem gaskeseforumen tseegkedh .
Dannasinie goh mijjieh gaajhkesh libie stuhtje byjreskistie mijjen aaj nuepie meatan tjoevtine årrodh .
Voereseraerien mandaate lea:
Tijje gååvnese ussjedidh .
- aath doehtedidh , gïetigujmie barkedh , pc-ine barkedh , vïedtjeplakath darjodh , spealadidh , tjaeledh , bietskiedidh jïh lïjmesjidh
Dah gïeh stööremes joekehtassh vuesiehtieh (tabelle 4.13) aaj vaenebh tæjmoeh skuvlesne saemiengïelem åtneme.
fällatr:3p 'renarna springer så fort och de springer ner växterna.'[Don jih daan bijre 1] b. Støøremes stor:SUPL gåetie kåta joe redan slaameme, falla ihopitr:PTCP mohte men dimpere-buvrie timmerbod tjåadtjoeminie.
' se James Stotts leah meatan inuihten bieleste .
Dïhte lea vihkeles tjaetsiem vaarjelidh jis galka guhkiem jïh vihties tjaetsieåtnoem åadtjodh .
Andrean geajnoe guhkiebasse
Barkoeh gaavnoes NAV .
Åssjele daej bïhkedassigujmie lea byögkeles åejvieladtjh jïh Finnmaarhkeneeke aktem veele jïh eensi vuarjasjimmiem darjoeh guktie saemien kultuvrese sjædta .
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne .
b) guvvedh gaajhkem maam daarpesjh gosse edtjh prïhtjhvoessem gåarodh .
Numhtie gåabpatjahkide gïelide govlimh .
= Sundsvall Söderh .
Mijjieh tjåådtji gåetiem utni gusnie naan jijhkese (?
Åvla byøpmede , bæjngoevaarjoeh tsaaka , kåaveste orretreavkah vaalta , olkese guadta jih joksede .
80 Dah taallh vuesiehtieh fylhkentjïelte ållesthlaaka kultuvresektovren naa tjarke prijoriteerede , viertiestamme laanten gaskemedtine .
Struktuvrejarkelimmien aajkoe lea pollisen barkoem åejvielaavenjassi vööste nænnoestehtedh , nænnoes pollisedajvh tseegkedh jïh aktem voenges pollisem hoksedh mij hijven nuepieh åtna radtjoes heerredimmine gïehtelidh , laakh jïh öörnegem gorredidh jïh aktem hijven pollisedïenesjem voengesne faalehtidh .
Dan åvteste kultuvremojhtesh leah dan gellie linjalaajroebealam , dle dïhte vuesehte daejnie dajvine dle jïjnjh gïejh dejpeli darjoemijstie jïh årroejijstie gååvnesieh , jïh dah vihkeles saemien åtnoedajvh orreme guhkede gietjeste , Schanche jeahta .
Gïellatekno aaj web-baakoegærjah åtna daejnie gïeline , lissine jeatjah saemien gïelh jïh kveenen gïele .
 (39) a. Pïere bearkoeh tjuahpa.
" oktegs
Gusnie laajhta ?
illeldahkide reektehtidh
Skïemtjijesaadthålmah (Patientombudsmän) 
• Starnedïenesjimmieh saemiengïelesne voeres saemide tjïrkedh
- Saemiej åålmegebiejjien lea iemie reerenassen åssjaldahkh saemiepolitihken bïjre åvtese buektedh , gidtjh saemieh jïh laedtieh seamma reaktam utnieh sijjen gïelem jïh kultuvrem evtiedidh .
Barkoem lïhke Konkurrensverk:ine laavenjåsta .
jïh Lohkede saemien .
Barkoedåehkie tjuara voerkes årrodh jïh ussjedidh dej sosijaale prosessi bïjre maanadåehkesne .
Maanagïerte edtja hoksedh maanah aktem jearsoes byjresem utnieh , jïh maanide aarjoehtidh fysiske jallh psykiske mïrhtoej vööste .
GÏELEM NÆNNOESTIDH
- Joekoen sjollehke jienebh noere göölijh mah dåarjoen bïjre syökoeh juktie göölemevïnhtsem åestedh , Muotka jeahta .
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede .
Latjkoen aajkoe lea sjïehteladtedh akten hijven foestehïejmehoksese saemien maanide , gusnie maanaj gïele jïh kultuvre gorresuvvieh .
13 6.2.3 .
guarkedh jïh nuhtjedh baakoeh mah leah ektiedamme åaside , veahkide , hammojde jïh stoeredahkide gosse aarkebiejjien , eejehtallemen jïh ïedtji bïjre soptseste
digitaale dïrregh nuhtjedh juktie bïevnesh ribledh jïh eksperimenteradidh tjaalegem sjugniedidh
3: Evtiedimmiebielie .
Voestes bielie goerehtallemepryöveste (eejehtimmien åvtelen) åajvahkommes dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoeth möölehte .
Saemiedigkie ...
sjidteme .
Minngemes biejjien syökedh: Rahkan 21 biejjien åvtelen ts 14.00 .
Goere juhtjie åasadaltesem vuesehte , ajve tjåadtjoen 2012-kråvnine 2012 raejeste .
Pryövenassh leah våhkoej 37-44 .
Dïsse lissine daerpies våaroeminie hoksedh guktie visuelle tjiehpiesvuekide vielie øøvtiedidh .
Daan jaepien goh aarebi jaepiej libie meatan dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste , jïh mijjieh jïjtsh darjomh sïjhtebe skuvline saemien learohkigujmie .
Savka lij åarjelsaemiengïelen sijjie prosjekteboelhkesne , jïh annje skuvlesne nemhtie .
gaajhkh dyjrh jïh almetjh oksygeenem daarpesjieh ihke voejngehtidh .
Dovne vaeresne jïh skåejjesne jïh gaajhkene lehkesne gogka sov bovtsh leah .
Urresth Saepmie
Mubpie tjaalege aehtieh sijjen gielide øvtiedidh jih aaj kultuvrem , jielemidie jih ektie-voetide vaarjelidh guktie vaenemes tsagkesh laanti gaskems sjidtieh .
Te Kōhanga Reo lea dan gaavhtan beagkoes jeatjah iemiealmetjinie .
- dutnjien tjidtjie jallh aehtjie
Aerviedamme skåårvemedaerpiesvoete boelhken 2015-25 lea 75 mill. kråvnah .
Hïejmelaantedigkie maaksa
Jïjnjh guhkiesvaestiedasselaavenjassh gellie bielieh utnieh .
Jïjnjemesh vaajesidie altese gærjesne Gaaltije leah saemiengïelesne tjaalasovveme , mohte muvhth daaroengïelesne aaj .
KUNNGJØRING - Vedtatt re ...
Jaepien 1991 dïhte baahkedamme areale mijjen gïehteldimmide mejgujmie gåarede viertiestidh (ajve daan beajjetje gïehteldimmieh leah meatan vaalteme) 78113 m .
Soptsestidh maam sæjh ta , religijovne
Beapmoeh sleengkedh klijmadåeriesmoerh sjugnede , jïh stuerebe daerpiesvoete sjædta læssanamme beapmoedorjemassese .
Maaksoe edtja aarke biejjien barkoem maanide noeride jïh båarasåbpojde maeksedh , laavlome-dåehketjidie jïh joptsetjöövkese , skïemtjegåetiegærhkose , fuelhkieraeriestæmman , hearride giejtie iktesth råakh , sijjide gusnie oktegs jïh gåetieluhpehts almetjh maehtieh tjåanghkanidh jïh mejnie gïehtelidh .
Randi Lundemo laavlome-kovren åejvie , dïhte aaj joejkesti .
Dïhte saemien gïelegoerehtimmie jaepeste 2012 vuesehte åtnoe saemien gïeleste læsseneminie julevsaemien jïh åarjelsaemien noeri gaskem .
Åarjelsaemien gïelesne break leah dovne murhkedh/mårhkanidh jïh tsööpkedh/tsoepkenidh, dannasinie gåabpatjahkh leah daennie vuesiehtimmesne.
Men guktie illedahkh vuesiehtieh soptsestæjjah raajesh nulle objeektine jååhkesjieh gosse antesedente tjyölkehke.
Old Price: NOK 100,00
Mijjieh sïjhtebe mijjen ulmieh jaksedh daejnie:
Gaajhkine saemien dejpeladtje jielieminie leah ryöknemevuekieh mejtie maahta meatan vaeltedh daennie vuesiehtimmesne .
Vihkeles saemien gïelem jïh kultuvrem åvtese lutnjedh aktene saemien maanagïertefaalenassesne .
Im leah manne buektiehtamme naakene ovagkusatijve veerbe dååsveridh goh transitijve veerbe.
27 5 .
Dah jeanatjommes krirrieh noere goevtesh utnieh mah vihkeles aamhtesh biejjie öörne gasse biejieh , saaht guktie ietniekrirrie veanhta .
Veeljeme .
Desnie maehtieh vuejnedh magkerh laavenjassh jïh teksth learohkh haalvoeh jïh magkerh ij , jïh aelkedh lohkehtimmiem dejstie illeldahkijste soejkesjidh .
Deanu Saemieskuvle lea 230 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie ovmessie råajvarimmieh tjïrrehtidh mah edtjieh saemien gïelem , saemien identiteetem jïh aerpievuekien saemien daajroem jïh miehtjieåtnoem skuvlesne evtiedidh .
RES stuvrie guktie edtja daejtie vierhtide reeredh .
Jeanatjommes eah gåetesne gïelem utnieh, eah gaajhkesh maehtieh gïelem skuvlesne lohkedh, vaenie lohkehtæjjah j.n.v.
Faalaldahkem tjïrkedh dåeresth
Daate hijven nuepieh vadta digkiedidh .
· Maam daaletje noere nïejth dååjrehtieh gosse nåajsan sjidtieh ?
Tjuara aaj dam vijriesåbpoe gïetedimmiem reerenassesne , dejnie jeatjah saemiedigkine jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjeforuminie ållermaehtedh .
Dijte les jijtjemse gaaranasine dorjeme jih gihtjie Aigine Lavram satnem dåeriedidh .
Joekoen sjïehteles ryöjnesjæjja
Sæjhta dellie tjuvliestidh maahta njaelmiem ånnetji rïhpestidh jïh njoektjeme-gietjiem ohtj ' ånnetji mubpien bangsemidie njoeledh .
Datne maahtah kristusen gievline rohkelidh , Bijbelem lohkedh viehkine destie , jallh dej gyhtjelassi bïjre ussjedalledh , mah datnem gåaskoeh .
Geajnoesuerkie tjïeltine ektine sjæjsjele gusnie edtja sjiltide bïejedh , mij voenges daajroem sjiltenommi bïjre åtna .
Saemiengïelses Sakka Nejne
Dallegh veeljeme
Åarjelsaemien dajvine reektehtimmie snåase tjïelten 3-jaepiej starne- jïh sosijaleprosjekte " Åarjelsaemien raeriedimmiedïenesje starne- jïh sovsijalengyhtjelassine åarjelsaemien dajvesne " lea vihkeles daennie barkosne .
Jitneme 1513 m. s. b Støøremes jaevrie:
Juktie millijovnh giefiesvoeteste lutnjedh .
Reereme: vuekieh guktie byjresken vierhtieh reeredh
Dov dïjre:
Njaalmeldh tjiehpies voeth saemien voestesgïeline lea maehtedh goltelidh , håaledh jïh soptsestidh , jïh maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh .
Bïhkedimmie saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline byöroe uvte bïejedh .
Karrierejarnge edtja faageles viehkiem jeatjabidie faalehtidh , jïh viehkiehtidh dååjrehtimmieh juekedh ovmessie aktøøri jïh instansi gaskem , karrierebihkedimmiesuerkien sisnjelen .
dam biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh leara mah leah ektiedamme dan biejjieladtje tseahkan jïh daan jieliemasse
Daate dïejvese dïedte daennie soejkesjetjaatsegisnie joekehts sisvegem åtna , jearohke dehtie tsiehkeste gusnie åtnasåvva .
Muvhth laantine maahta gærjide vihth bååstide låtnodh .
[Bijbele 1 Mos 11:3]
Kultuvrejielemh lea akte dejstie laante murredsommes jïh verkemes sjïdtije jieliemistie .
Konkretiseradimmiematerijelle mij fokusem åtna taalh juekedh luhkine jïh aktine (abakus
Sametinget (2003) Miljöhandbok .
Årbok nr 7. (5 sid) 
Daesnie ij gåaredh dejtie veele taalide vihtiestidh.
Saemiekonferansesne Helsinkisnie jaepien 1992 .
- Saemiedigkien barkose saemien maanaj reaktajgujmie , daate akte sïlle bååstede .
Aktene gïelebyjresisnie gusnie jienebelåhkoegïele dïhte veakasahkommes sjædta , desnie daerpies daajroem jïh voerkesvoetem gïeleveeljemen bïjre eevtjedh .
Damtijidh jïh buerkiestidh 1. daltesisnie lea buerkiestamme goh " Damtije vihties tsiehkieh mejtie maahta ryöknedimmesne loetedh , jïh gyhtjelassh dejtie dorje " .
= Söderhamn Vilh .
Dïhte aktanimmie gaskem gen-vierhtieh jïh aalkoealmetji aerpievuekien daajroeh dej bïjre , lea akte vihkeles biehkie protokollesne .
14 § Reaktam såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem utnedh aamhtesisnie jallh ierine dööpmestovli luvnie 13 §:n mietie , aaj reaktam vadta tjaalegh jïh tjaaleldh vïhtesjimmieh daejnie gïeline buektedh , reaktam tjaalegh åadtjodh mah aamhtesasse leah , jallh earan njaalmeldh jaarkoestamme dan gïelese jïh reaktam njaalmeldh raarastallemisnie reaktan uvte dam gïelem soptsestidh .
Gaskelaanti barkoe
Baakoeh: aavoe-biejjie gledensdag nedte-sæjroe nettside hoksedh ivareta v.g vuesiehtimmie gaavhtan
gosse jaepien 1901 almetjh ryökni dellie bieliem Walesinie kymrijem soptsestin .
Daennie sjïere barkoesuerkesne aaj daate raeriestimmie maam innovasjovnesïelth orre tseegkijidie vedtieh , jïh laavenjostoe sïelti gaskem ovmessie viermieprogrammine .
Daah almetjh jearsoesvoetem fååtesieh , dah eah båetijen aejkien bïjre daejrieh , dah eah nuepieh utnieh veeljedh jïh eah maehtieh sijjen båetijem aejkiem tsevtsedh .
ulmiem buerkiestidh dïejvesistie neebne
Loarte båatsoesïjten jïh Jovnevaerie saemiensïjten gaskem jaevreste Stor-Kingen jaavran Björkvattnet (gea § 46).
Mïerhkesjimmine laaken § 5-1 i dle læjhkan tjïerteste akte sjïere diedte gååvnese ILO .
Pryövenasse Maahta aktem pryövenassem darjodh lïerehtimmiesijjesne .
Manne leam niejte
Positijve nænnoestimmieh leah dam maam maanah bïjre jarkan govloeh.
Maanavaarjelimmie evtiedimmiejarnge Tromsøsne barka vuekieevtiedimmiem saemien maanavaarjelimmien sisnie , jïh dej lea maahtoe maanavaarjelimmie aalkoetsiehkesne saemien gïele jïh kultuvre .
6 .
Raeriestimmie vijriesåbpoe lohkemen bïjre skuvleåvtehkasse
Dåarjoeh dehtie prosjektijstie stuvrieh mah mijjieh libie prioritereme , jïh barkoe maahta dovne kultuvre-laehpemh jïh sjædtoe- jïh juvrejielididie dæjpa .
Baeniestarnedïenesjen støøremes haesteme doh minngemes jaepieh lea orreme orre baeniedåakterh dåårrehtidh , jïh buektiehtidh dejtie barkijidie barkedh dan guhkiem goh gåarede .
Gööktesi gööktesi tjahkasjin soptsesteminie föörhkedeminie .
Mov hoksegaskesh (Mina vårdkontakter) 
daejrebe , learohkelissiehtimmie 2012/2013 ånnetji stuerebe sjædta goh voestegh aerviedamme .
Gosse daate tjaalege riejries jïh mastereksaamene lea dåhkasjadteme, dellie e-påastelæstoem dej fiktijve nommigujmie eerjem.
Åålmeh-healsoe lea gaajhkem , almetji jïjtse veeljemh jïh vuekieh jïh ålkolde byjresh jïh demokratijen reaktah gaskem , sïebredahkesne .
Øvtiesoptsestallemisnie lea daerpies vuartasjidh maam learohke haalvoe .
Doh jarkelimmieh EU:n njoelkedassine regijovnaaledåarjose nænnoestamme sjïdtin dehtie evtiebistie reerenasseste .
Gærjapaahkh lååjkedæmman
MIERIEH JIH NJOELKEDASSH ...
Altese dååjrehtsh jih maam båatsoeburrie-øøhpehtimmeste vuajneme , Albert Jåman aarvoem jååhkesje .
Ida Marie Bransfjell , 1982
Skodth varki !
... Saemien kultuvre , jieleme jïh siebriedahkejielede (...) makes soejkesjimmien tjïrrh tjïeltine jïh fylhkine .
Dearjoe orreme , jïh lea akte vihkeles teema Arktiske raerien barkosne .
Jïh gosse raajesem nulle objeektine jïh nulle ovryöktesth objeektine gïehtjedibie, dellie vuejnebe 19,4% jeenebh vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne daam raajesem jååhkesjieh.
Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mejtie maahtoeulmieh leah hammoedamme .
Mov joekoen jassijes tjoeme jïh stoerre voejehtahke rudtjesne .
Im daarpesjh skaamasjidh daam jiehtedh .
 Juktie nomenem jallh nomenidie raajesisnie jiehtedh/tjïrrehtidh, Kasusen heerrije daerpies
Gööktesh daejstie vaenebh tæjmoeh/jaepieh enn dah jeatjah golmesh.
- Gjerdinga jïh Borgan -
Saemiedigkien presidente 4 .
Dïhte mij saemide vihkele gelkieh gaajhkine laakine jïh soejkesjebarkojne krøøhkestidh .
Jïjnjem joe lea tjaalasovveme iemiealmetji dotkemebyjreskinie maa guktie galka iemiealmetji jïjtsh daerpiesvoeth jïh stillemh seatadidh.
Buerebe ektietrafigke Tååge- jih bussetrafigkem edtja abpe laantesne buaranidh .
saemienlohkehtimmie ektiedamme tijjese
Ryökneme-aarhkesne dejtie laavenjasside dan mietie nænnoestamme mejtie viertiestamme tsuejhkielommes .
gaavnedigan .
Noerhtesaemien: Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž
Dïhte daajroe lea vihkeles våarome dan båetije barkoen åvteste dej saemien gïelijgujmie .
Lïegkedh amma gosse dan bïjre ussjedemine .
Såekien dorkemh Såekien leah minngeles jïh hurries goejh .
Teekste lea guhkies jih datne aaj tjaalegem juakeme sjiehteles boelhketjigujmie .
- Saemiedigkie jïh saemien gïelejarngh aktem tjåenghkies ulmiem utnieh - låhkoem gïeleutniejijstie lissiehtidh jïh åtnoem saemien gïelijste lissiehtidh .
Rijhkegeajnoe SNK
38 .
Læjhkan netto reentamaaksoe ij dan jïjnjem jorkesh .
Vaentjeleteekstem åarjelsaemien gïelesne lohki jïh gaajhkh saalmh saemien gïelesne laavloejin .
Maam gaavnehtamme ?
Saemiedigkie veeljeme åtnasåvva fïerhten njealjede jaepien aktine s toerredigkieveeljeme .
Daesnie maahtah jïjnjem damtijidh-lustevoete jïh gellie tæjmoeh stååkedimmine jïh lustine .
Viertiestidh ...
Dastegh learohke olkese tjaala jallh sitaatem veedtjie nedtesæjrojste , learohke edtja veele nedtesijjiem jïh leessemebiejjiem saarnodh .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 9 bielie 26 bielijste
Vårt håp er derfor at boka også skal oppmuntre leseren til å finne ut mer om hvilke termer som brukes i akkurat deres område .
Daesnie göökte kåarhth vuajnah orre baakoe-jïh lahtesigujmie:
[ Svaalhtese Alta-bæjhkoehtæmman ]
Aalkoealmetji raeriestæjja Barentstjaelemesijjesne , Anja Salo , lea Barkoedåehkien tjaelije .
Dah sïejhme bïhkedassh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne .
Reerenasse Saemiereaktamoenehtsem jïh Saemiekultuvremoenehtsem nammoehti juktie saemiej krïevenassi gaavnefedtie båetedh rïhkeden 10. b. 1980 .
Muvhth maehtieh sijjen håalemh jeatjabidie lohkedh mah ajve goltelieh .
Goh da 5 museumh åårganisasjovnen Stiklestad Nasjonale kultursenteren nuelesne , jïh 3 museumh jïh fylhkengallerije Mu
Maanah leah gellie vadtesh vadteme
Daate lea dej geerve almetji bïjre dehtie jaepeste dah 25 jaepieh illieh .
Manne aavoedem aatskadidh dah jeatjah reerenassebïeli gujmie barkedh .
Abpe biejjien: Finnmarhkehaallem ryöjrede .
Lissine øøhpehtæmman leah jeatjah råajvarimmieh mah kultuvrasse jih jieliemasse veadtaldihkie .
Raereste faamoem pråastide barkose seehtedh bispedajveraaran bïejedh , mij daan biejjien joe såaknen hearrah jïh jeatjah åålmegehearrah barkose seehtie .
Pruvreme-håaloe daelie jallh tjirkemen mænngan jallh bueriesjugnehtsen åvtelen jallh mænngan båata .
Mijjieh sïjhtebe gorredidh guktie laantelinjah treavkagaarsjelimmesne jïh göölemisnie jåerhkieh , jïh barkedh tseegkedh aktem laantelinjam friidrettesne .
DAT OS (1 sid) 
Skïereden 16.-20 .
Men mujhtieh aaj daate biejjie lea akte illedahke dejstie gellijste almetjijstie mah leah gymhpeme dej frijjevoeti jïh reaktaj åvteste mejtie utnebe daan biejjien .
Saemiedigkieraerie aaj krööhkie moenehtse vuajna jïh krööhkeste dam ållesth saemien noerhtedajveperspektijvem maahtoebijjiedimmien sisnjelen .
" Kultuvre gaajhkesidie "
Åarjelsaemien lïerehtimmie Nöörjesne faalasåvva åajvahkommes govhte skuvlijste, GaskeNöörjen saemieskovle, Åarjel-saemiej skuvle Snåasesne, Praahken byjjenimmie- jïh voengejarnge, Raarvihken skuvle, Röörosen jåarhkeskuvle (Aajege) jïh Kråangken jåarhkeskuvle.
Maahta sekseostem utnedh , onanereeredh jallh seksem utnedh jeatjah vuekine jïh orgasmem åadtjodh joe åvteli tjoelenjoetseldh sjædta .
Aajkoe lea guektiengïelebarkoem digkiedidh .
miesiej bïjre
Transitijve jarkoestidh jeatja goerkesem aaj åtna mij lea 'förändra'.
Biehkie Sveerjen barkoste aalmetji reaktah vaarjelidh lea dej nasjovnelle unnebelåhkoej vaarjelimmiem nännoestidh .
Kampanjen nomme " Neakoesbarkoe / gollevirgi " .
Tjåenghkies saemien kuvsjh lohkehtæjjastudentide jïh jeatjah studentide eah leah luhpie daan biejjien.
Tjåenghkies råajvarimmieh tjeapoevuesiehtimmien gaavhtan evtiedidh , gaskem dej konsolideradamme museumh , tjïelth jïh fylhkentjïeltem
Baajh maanah ålkine årrodh , aaj daelvege .
Fylhkenraerien raeriestimmie nænnoestæmman
Almerijka pårtå
Aalkoealmetjereaktah reaktide dejtie almetjidie feerhmieh mah joe lin dajvesne åvtelen nasjovnalestaate tseegkesovvi , bene mah idtjin ååktemem åadtjoeh goh seammavyörtegs .
Dejtie gïeh bertieh maahta naemhtie sjædta juktie tsïnnenjaelmie dan traegkies .
Juktie maehtedh rïektes darjodh mijjieh akte arktihkeles aalkoealmetje kultuvrelle identiteetine, tjoerebe maam akt vielie krïevedh jïh veanhtadidh goh akte teaterevuesiehtimmie kleenghkes njulhtjemijstie gievrine, aelhkebe daanhtsoe, heerije folklorisme jïh hïejmegååreme gaarenassevaarjoeh.
Maanakonvensjovnesne leah gaskem jeatjebem dan bïjre:
Gaskesadth mijjem
saemiedigkie edtja dåarjoej åtnoem gïetjedidh , jïh tjïelth / fylhketjïelth fïerhten jaepien saemiedægkan reektedieh .
Maahtah aaj daejtie svaalhtesidie vuartasjidh , vuesiehtæmman:
Jiellevárre , Haparanda , Giron , Bájil jïh Övertorneå .
digitaale dïrregh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh juktie sjyöhtehke bïevnesh gaavnedh jïh ovmessie såarhts tjaalegh darjodh
FIJFERE JALLH BAARVE
Goerkesimmien tjïrrh guktie siebredahke saemiengïelem dæjpa , gïehtjedimmmiefaage edtja gïelem eevtjedh jïh hoksedh jïh eadtjaldovvedh gïelem utnedh .
unnebelåhkoeh edtjieh laaken vuelene årrodh .
Goh jeatjah almetjh .
njoktjen , 5. biejjien 2008 , tsåahka 10.00-13.00 Tjielten Gåetesne , Snåasen Tjieltesne .
Mubpien aejkien gogk ́ - akt noerhtene .
Åejvieboelhkesne njaalmeldh gaskesadteme galka maehtedh goltelidh jïh soptsestidh .
Maajetjh dle låhkoe giefies almetjijstie vaaneneminie verkebe goh gåess ' akt. .
lohkedh juktie faagedaajroeh vejtiestidh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste
Muvhtene staeliem aaj dïsse bïejin .
Leeneståvroen diarijume
' sne buektiehtidh betnien luvhtie , buerebh goh aktem orre åårganisasjovnem bæjjese bigkedh betnien luvhtie .
byjreskem feerlege
Viertiestamme mieriejgujmie ekonomijesoejkesjisnie , dle raereste læssanamme vierhtieh jaepien 2012 , juktie haestemh loetedh mah leah learohkelåhkose ektiedamme , mah sjïereööhpehtimmiem daarpesjieh .
Daate akte nominelle lissiehtahke 47,6 mill. kråvnine , viertiestamme voestes budsjedtine jaepien 2010 .
Dah daerpiesvoeth reektehtsisnie jaepeste 2010 leah naemhtie boelhken 2014-25 , ekonomijesoejkesjisnie 2011-14:
Juktie tjirkedh Eidsvoll-gåetie gaervies bueriedamme sjædta Maadthlaakeheevehtæmman 2014 , dle Reerenasse raereste aktem dåarjoem jaepien 2012 , 120 millijovnh kråvnine .
Vaenie daajroe barkiji luvnie fylhken reeremisnie saemielaaken gïelenjoelkedassi bïjre jïh maam dah raaktan sijhtieh jiehtedh .
Dej minngemes jaepiej dle vuajneme goh daamtaj vaenebe almetjh lïhtseginie sjïdtieh politihkeles krirrine .
Daesnie joekehth feeledimmiefaaleldahkh gååvnese , jïh dovne guvvieh jïh bïevnesh dajven bïjre .
Gaajhkh gïetedallemedaerpiesvoeth (budsjedtejarkelimmieh) mah eah maehtieh vuertedh mubpien budsjedtese , gïetesuvvieh daesnie , jarkelimmien tjïrrh daan jaepien budsjedtesne .
Learohki baakoevåarhkoe evtiesåvva , jïh gïelediejvesh gårrelgieh matematihkeles ektiedimmide jïh sisvegasse .
Jïh mijjen leah reaktah jïjtsh damtesidie åålmehtidh sealoen faamoj tjïrrh .
Gosse tjåadtjoen reenteboelhke nåhkede , dle reentem aervede goh orre laajkose
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie
Dïhte strategeles åejvieöörnege sæjhta goh akte våarome årrodh boelhken 2013-2016 , men sïjhtebe dam vuarjasjidh dan fïerhtenjaepien gïetedimmien tjïrrh , juktie urreste daajroem utnedh dan sjyöhtehke evtiedimmien bïjre .
Gaskem jeatjah dle aktem åvtehkeråållam utnebe rååresjimmine akten orre klijmalatjkoen bïjre mij edtja gaervies rååresjamme årrodh eannan 2015 , jïh faamoem utnedh 2020 raejeste , Stoltenberg jeehti .
Åarjel-saemiej skuvle , åarjelsaemien maanagierte , Saemien Sïjte
Deklarasjovne lea hijven dåarjoe barkosne mïrrestalleme otnegehoksehtimmiem jaksedh .
Kreava datne tjirkemem åtnah hoksebarkijste mij dov daarpoem viehkine nænnoste .
Nöörjen reeremh eah maehtieh bijjies dïedtem saemien gïelesne saemiedægkan juhtedh .
Geajnoetjoevkesh , straejmie meatan
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 3
Dan gaavhtan gihtjem mejtie aelhkemes subjeekte-verbaale kongruensem darjodh jallh objeektem mïerhkesjidh.
Dan sijjeste edtja aarebi viehkiem ohtsedidh .
Ovrehte 25 000 000,- kråvnah leah daajroesuarkan vadteme , daan nuelesne dåarjoe saemien maanagïertide , saemien gïelelïerehtæmman jïh evtiedæmman orre learoevierhtijste .
Muvhth maehtieh væjkele årrodh, dah maehtieh dovne soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh mearan jeatjebh eah daarpesjh mahte dej aerpiegïelem maehtedh.
Pryövemisnie teksth ovmessie faagesuerkijste , måedtie tekstehammojne jïh sjangerisnie .
Vihkeles baajedh årrodh jiehtedh akte lea vitnije jïh akte lea teehpije .
Lïeneståvroen dïedte regionalen evtiedimmie eejehtimmiegöölemistie jïh barka hijven guelienuepiej åvteste gueliehoksedajvh skaepede mij göölemekåarthth duaka jaavride jïh tjaatside .
● Sïejhme aamhtesh mejtie veanhtede sijhtieh abpe siebriedahkem tsevtsedh , eah sïjhth aalkovisnie feerhmeldihkie årrodh konsultasjovnediedteste .
1970‐låhkoen jienebh plaerieh eelkin jïjtjemse gåhtjodh politihkeles ovjearohks , jïh daan biejjien ajve naan gille dejstie krirrieplaerijste aajmene .
Abpe konferanse ryöktesth seedtesåvva gaskeviermesne .
Hormonh leah ïebnh mah ovmessie reavsine kråahpesne sjidtieh .
Goeven 2 .
Ij dåhkesjh gosse barre gååvnese .
Saemieheevehtimmie 2017 - nasjovnaale heevehtimmie jïh akte tjåenghkies saemien heevehtimmie
Jalhts mijjie dej minngemes jaepiej buektiehtamme vaeniedidh dam jeatjah åtnoem sjïdtedehteme dajveste jïjnjem , ibie annje dam ulmiem jakseme dïhte edtja lehkiem sjïdtedh .
Ekonomeles viehkiedïrregh
Jïjnjh learohkh guarkah multiplikasjovnem goh mubpesth addisjovne jïh multiplikasjovnelaavenjassh loetedh viehkine ryöknedh , dåehkieryökneminie jallh akti akti ryöknedh viehkine soermijste .
Mijjieh sïjhtebe mijjen fealadimmiepolitihken tjïrrh jearsoes jïh hijven almetjeskovhtem prijoriteradidh jïh guktie mijjen jieleme hijven fealadimmienuepieh åtna .
Jaepien 2002 , gosse dïhte nööremes lij 5. klaassesne dle mannem gihtji mejtie sïjhtim Snåasese båetedh saemienlohkehtæjjine årrodh .
Dellie edtjh betniem jïh leahtam gåarodh .
Faagem vïerhtiedidh
Nora-Cathrin Danielsen Sparrok (Snåsa), Meele Danielsen (Elgå) Nils Anders Bendik Utsi Appfjell (Trofors), Marja Helena Fjellheim Mortensson (Elgå), Jon Henrik Fjällgren (Mittådalen), Jenny Krihke Dragsten Bendiksen (Glåmos), Sigrid Anna Bjørkås (Sørli), Elen Anna Solberg (Tromsø).
Joejkemen tjïrrh damtesh jïh nåennieh luejhtiejin jïh vuelien viehken bueriemasse vuarkajin .
Jåarhka dam barkoem " Flere gjennom " , jïh dïhte sæjhta annje akte dejstie
Jupmele , baajh dov baakoem mijjen luvnie jieledh .
Mijjieh sïjhtebe aktem tjarke fokusem utnedh råajvarimmide juktie jienebh tjïrrh åadtjodh , jïh råajvarimmide dejtie mah lïerehtimmeste gehtjieh , gaskem jeatjah vielie dæjpeles lïerehtimmie sïeltine .
Lohkh vielie Balsfjovle-Hammerfestlinjan bïjre:
Gosse mubpide tjihtesidie låhka , dellie maahta hojnegidh .
§ 27 Gierkietjahke Västerbotten läänesne Gierkietjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Luvlene: Rv:ste 220 A rïektes sievine Kåtaviken luvlemes loektese Över-Uman:sne .
Dagkeres digkiedimmieh jih
åenehks tjaalegh tjaeledh mïeli jïh ïedtji bïjre , jïh mah buerkiestieh , gihtjieh jïh vaestiedieh
Aerebi jaepien 1979 lin dagkeres kuvsjh daamhtsh akten aejkien jaepesne .
 (Lïerehtimmieregijovne noerhte , daaroen ORN .
- Kunnskapsgrunnlaget vil danne grunnlag for tiltak på flere nivå.
Prosjekten åejvieulmie lea vuekiem evtiedidh guktie edtja vihtiestidh , gorredidh , vaarjelidh jïh vöörhkedh aerpievuekien daajroeh .
Jis ih joe lea e-legitimasjovne maahtah dam dov baanghkine jallh Telia:ine skååffedh .
Seamma tïjjen tjuara tjïelke årrodh satne ojhte veanhtede barkoedåehkie maehteles dåemiedimmiem vuesehte .
Dïhte dæjpa jarkoeste njoelkedassh , bïhkedimmieh jïh sjeemah saemiengielese , reakta vaestiedassem saemiengïelesne åådtje , vijrede saemiengïele åtnoem reaktareeremisnie , vijrede reaktah saemiengïelen åtnoe healso- jïh sosijalensuerkesne , oktegs gærhkoen dïenesjimmieh , reakta ööhpehtimmiepermisjovnese jïh reakta saemiengïelem ööhpehtimmie .
Alta: Norut .
Bene aaj tjuara guvvieh , illustrasjovnh jïh metaforh saemien gïeleste ,
Ij öövre eensilaakan goh kausatijve molsedimmiem dejtie gïehtjedh gænnah.
D. ... idtji buehkiem dehtie viermeste buektehth oktegh loevenidh .
Maam jååktan darjoejih
Piñónen vuajnoe Dellie mænngan Piñón mohtede ovmese haamoeh sinsitnien vuestie.
jåvleaajjese jïh vaedtsemesijjiem vaajteli Dambon lïhke , dam aarebi RHA
Liegkestimmie prïhtjeginie
Lihkebe bievnesh , tlf 74 11 12 60 .
BST produksjovne- jïh feelemevierhtieh meatan åtna sov ryöktesth dåarjojne.
Maana vaejliem åtna - maam maahta jïjtje darjodh ?
Aalkoevisnie lij åvtemes ulmie byjreskem jïh ekologije nuepieh vaarjelidh saemien jieliemasside .
Daate barkoe fïnkese jïh jeenemasth dle reerenassen væljoe mij stuvrie man varke barkoe åvtese jåhta .
Jis datne veeljh jïjtje dongkedh jïh dovrehkåbpoe feelemem dongkedh enn maam BC Jämtland maahta darjodh , lea maaksoem liehtemes alternatijven åvteste maam datne bååstide åadtjoeh .
såemies noerhtelaanti tjaalegh åehpiedehtedh mah leah jarkoestamme jïh mah leah orre
baakoe aanteges bïjre 2
Datne steemmeleahpam vadtah akten veeljemebarkijasse , mij gïehtjede datne leah almetjelåhkosne , jïh datne ih leah joe steemmadamme .
Darjomes aamhtes-gaerja .
Boelhkesne 4.1 manne illedahkh sosiolingvistihke goerehtimmeste åehpiedahtam jïh boelhkesne 4.2 manne illedahkh lingvistihke goerehtimmeste åehpiedahtam.
Jupmelen aajnege baarnan , mijjen Åajvan gie Aejlies Voejkenen baaktoe åedtjine sjïdti ,
Saemien våajnoes sjædta tjaalegegïelen tjïrrh .
Bïevnesh Dáhttuprosjekten bïjre , Ragnhild Dalheim Eriksen , Saemiedigkie
Dan mænngan tabledtem vaalteme åådtje gåetide vuelkedh .
Goereste 19 maehtebe vuejnedh maam referaansedåehkie raajesi bïjre tuhtjieh objeektine.
Festivaledåarjoeöörnege leavloem beaja jïjtsevæljoevoetekultuvrem skreejredh , mij våaroemasse bïejesåvva juktie buektiehtidh festivaalh öörnedidh
V. b.) Råava , Råavoe Råsele (Vilh .
Fïereguhte siffere taaline mej jienebh sifferh ij naan mïelem utnieh learoehkidie , jïh dah eah posisjovnesysteemem nuhtjieh juktie lohkedh jallh soptsestidh fïereguhte siffere aktem aarvoem vuesehte .
Nöörjesne lea salten pihtesaemien siebre stiftelsem tseegkeme man nomme Duoddará ráffe .
Saemiedigkie dåarjoem prosjektese vadta mij edtja saemien noeri psykiske healsoem goerehtalledh
Daate lea barkoe bommebeetnegeohtseminie , tjïelten bieliesoejkesjimmiejgujmie nïerhkedh jïh ohtje sjïehtesjimmiebarkoe .
raasti jïh boelvi bijjelen barkoe øøhpehtimmesne jïh syjhtemisnie
c. Aanna föörhkede.
Væhtah ulmiejaksemasse edtjieh viehkine årrodh gosse edtja learohken tjåenghkies maahtoem faagesne vuarjasjidh .
Numhtie aelhkebe maanide suvhtedh , maanah aaj tryjjedieh gosse åadtjoeh tjidtjeben lïhke årrodh !
Gærjan nomme: " Viddas mor , Signe Danielsen fra Elgå " , Grøndahl 1975 .
Ulmie lea gaajhkh paehperh byjjes åårganh jarkoestamme , edtja gïelefaageldh kvalitetetjïrkeme jïh orre terminologije lea dåhkasjehteme reaktoes daltesisnie .
Jis kondome boetjen nelnie galka dam olkese gïesedh gosse garres .
Daate ij leah seammalaakan goh dah reaktah mestie ööhpehtimmielaakeste båetieh , jïh dåajvoehtimmieh dïsse njoelkedassese tjåådtje g. j. " Reaktan meitie gaajhkem maehtieh krievedh relevante geerveööhpehtimmiem tjïrrehtidh saemien gïelesne ietniegïeline dej dååjrehts njoelkedassij mietie geerveööhpehtimmien muhteste " .
soejmi laakan vijredh
Konvensjovneraeriestimmie ij naan krïevenassh jallh haestemh tseegkh dejtie staatide gusnie saemieh årroeh , bielelen saemien identiteetem , gïelem , kultuvrem jïh jieledevuekiem krööhkedh .
Maahta aelkedh 2016
Learohkh byöroeh bïeljelimmiem åadtjodh veele goltelidh , raaktan dam darjodh maam lohkehtæjja jeahta , jïh vuertedh dan mubpien laavenjassese vaedtsedh åvtelen dah bïeljelimmiem dan bïjre åadtjoeh .
Guktie ?
Noerhte pijtesaemien (Luokta-Mavas , Ståkke).
dan juhteles goh gåarede
GUHKIEDIMMIE PROSJEKTEBOELHKESTE 87/12 SÅALTJESTRATEGIJE - POSISJOVNEVEELJEME , SNÅASEN TJÏELTE 88/12 REEKTEHTSE GUKTIE LEA MAADTHSKUVLIGUJMIE SNÅASESNE SKUVLEJAEPIEN 2011/2012 89/12 MINNGIEÅTNOE TJÏELTEN GÅETIJSTE , VINJE JIH BREIDE 90/12 DÏEDTETJÏELTELATJKOE GASKETJÏELTEN LAAVENJOSTOSE TEKNIHKELES FAAGESUERKIEN SISNJELEN 6 SN-TJÏELTINE 91/12 NÆNNOESTIMMIEH SKUVLEEEJHTALLEMEN ÖÖRNEGASSE SNÅASEN TJÏELTESNE 92/12 ORRESKUVLEN NOMME BOSTAD ' SNE .
Muvhth learohkh maehtieh sov åejviebarkoem njaalmeldh åehpiedehtedh .
Mænngan gaajhkesh maehtieh sov jarkoestimmiem viertiestidh jïh joekehtsi bïjre soptsestidh , dejtie vuarjasjidh jïh sijjen vuajnoeh buerkiestidh .
- Mov lea akte tjarke håhkoe reerenasse juvnehtimmide EN;n almetjereaktamoenehtsistie itjmieslaakan vaalta, jïh dejtie daerpies dahkojde dorje mah gorredieh mijjen reaktah illesuvvieh jïh meatan vaaltasuvvieh politihkehammoedimmesne jïh laakine.
Naemhtie ussjedidh lea eevre seammalaakan guktie dïhte dïejvese monnehke evtiedimmien bïjre lea , mij lea tjïelkestamme goh akte siebriedahkeevtiedimmie mij daan beajjetje daerpiesvoeth voebnesje bielelen nuepide giehpiedidh dejtie båetije boelvide , juktie sijjen daerpiesvoeth åadtjodh .
Dïhte åssjele CDB .
Montrul (2016) buerkeste dah mah spaanske gïelem G1 gïeline utnieh, jeenebe nulle pronovmenh nuhtjieh enn aerpiegïelen soptsestæjjah.
Maanah mah aktem gïerve heannadimmiem dååjrieh , edtjieh aktem geerve almetjem dåastodh goh jearsoes jïh feerhmeles jïh sijjem hijvenlaakan vaarjele .
A: Ijje , idtjimh gujht dellie .
' esne man nomme " Leekedimmie " .
gærhkoen rohkelasse
Gïelh gorredidh
dajvesne lea balanseereme ekologije systeemine gusnie jielemassh leah
Maajja Krihke Bransfjell jeahta .
Dïhte mij dellie daerpies lea molsedimmie goh leejhkedh sjædta.
Lïenståvroen barkoeh vaeriereereminie
Haalvemedaltese 1 aaj learoehkidie gïeh nullem jallh gaaje vaenie låhkoeh åådtjeme .
Joekoen hijven buaredh .
Ussjedalledh jïh vuarjasjidh lea buerkiestamme goh " Sjæjsjele mejtie akte illedahke lea vaestiedasse gyhtjelassese mij gihtjesovvi " .
Gorredh gielem - Barkoegaerja !
Læssanamme vaaksjome barkoeseehtemesuerkine
Steinfjell , Margit (2004): Bovtsigujmie Byrkijisnie .
Mierine 31-36 edtja tjåadtjodh guktie almetjh eejehtellieh .
Learohkh jïh gåetien almetjh dej bïjre soptsestellieh aarebi lohkehtimmie aalka .
Duasta jïjtsh åssjalommesi bïjre tjaeledh .
Mineraalelaaken § 58 aktem sïiere njolkedassem åtna gusnie tjåådtje departemente mieriedimmien mietie , maahta aktem jollebe dajveaajhteremaaksoem nænnoestidh , juktie mineraalh evtiedidh mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna Finnmaarhkeneeken dajvesne .
Kristeles jaahkoe
Gosse saemiedigkieraerie læjhkan veeljie sov jååhkesjimmiem vedtedh , daate lea uvtemes buerkiestamme elfaamoejearsoesvoeten gaavhtan , Keskitalo jeahta .
Vaeltieh learoehkidie meatan Datne byörh learoehkidie meatan vaeltedh gosse pryövem gïehtjedh mænngan .
Vuelielisnie akte raeriestimmie almetje-jïh soptsestimmiesijjiekåarhtide , mah learohkh dievhtieh .
66,7% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah jïjnjebem saemiestieh daan biejjien enn dellie goh lin maanah.
09:15 Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvremojhteseaarvoeh , Randi Sjølie , seniorraeriestæjja , Saemiedigkie
tjoeveribie bietskiedidh , dellie viht aaj gæmhpome sjædta aerebi goh
Maanah aaj varki gåårvedieh , jih gaajhkesh bijlese tjaengieh jih bovrese vuajajieh .
Dah uvtemes haestemh
Åarjelsaemien gïele , jieleme jïh kultuvre
Muvhth tuhtjieh bøøremes ajve lohkehtæjjese jallh akten mubpien learoehkasse soptsestidh .
Dah kruanah taallh vuesiehtieh dannasinie dah sjïehtedimmiedaerpiesvoeth , guktie dah leah daelie .
- Saemien lihtsege mij lea Kråangken jåarhke-skuvlen learohkeraereste veeljeme .
Buerebh hov leah stoerrevueliem vaaksjodh Åvlavuelien råantjh Åvlavuelien råantjh leah buerebh Vuartasjidh dejtie Ovmese staalehke , staalehke , Tjuesehke , jovjehke , skuallehke , raantehke , saelhtehke , samhtjehke Åvlavuelien speatnoen Speatnoen , speatnoen , speatnonen Åvlavuelien speatnoen Åvlavuelien speatnoe , Nov lea dagke veerehks Veerehkes lea gidtjh , veerehkes lea gidtjh Ovmese mov lih raanhkh Mov lih raanhkh Åvlavuelien speatnojne
Bueriedimmie Slåahten rehpeste aktem maaksoemieriem åtna 117 millijovnh kråvnine .
Daate gaajhkide maanagïertide feerhmie mah faalenassem saemien maanide Nöörjesne vedtieh , mubpie presidente Laila Susanne Vars buerkeste .
Studije eelki tjaktjen 1981, jïh 1988 aktem stipendijatem seehti åarjelsaemien gïelesne.
Naemhtie SUPU aaj maahta Saemiedigkiem viehkiehtidh saemiedigkien noereprofijlem jïh noerepolitihkem evtiedidh .
Guktie tjïelten åejvien nomme dov tjïeltesne ?
Byjremepaarije dah Kruana veeljemasse vaadtsa politigkinie jeenjebe barkoeh , jeenjebe barkoesijjieh , jielije voenh , orre jielemenuepieh jih voengem gohkeldahkesne krööhkestidh .
Dah pryövoeh maanine soptsestidh , goltelieh maam jeahta jïh huksieh gaavnehtidh maam maana soptseste .
 (4) a Piere gærja-m lohk-i.'
Marja Helena Fjellheim Mortensson , Sara Helen Persson , Charlotta Kappfjell og Cecilia Persson i joikekonsert , Raasten Rastah .
2017.
Mijjieh stensijlh nåhtadimh mah mænngan gærjine Lohkede saemien sjïdti .
Gårreldimmie jïh aajhterevoete leah eevre vihkeles jis edtja lyhkesidh , jïh fylhkenraerie gujht veanhta guejmievoete lea akte hijven vuekie evtiedimmie-barkosne .
Lissine dah krirrieh leavloem biejieh våajnoes årrodh byjngetje sæjrojne .
Stuerebe joekehtassh dåehkiej gaskem mubpene lïerehtimmesne.
Råajvarimmie 6 .
Veanhtede daate barkoe bååstedefoeresjimmine lea gaervies 2016 .
Tjïelte maahta vaestiedidh mejtie gåetieluhpie laaken mietie lea .
Lissine aamhtesegïetedæjjabarkose dle funksjovnesne aaj orre laavenjassh feerhmie laanteburriejïh beapmoesuerkesne reeremereformen sjïekenisnie .
Viehkine gaahtjemistie buektiehtidh guktie private tseegkeldahkh orrestimmeles energijese Verdalesne jïh Stientjesne (Gulbergaunet) tseegkesuvvieh .
Israelsson , Per Martin & Nejne , Sagka: Svensk-sydsamisk Sydsamisk-svensk ordbok och ortnamn , Daaroen-åarjelsaemien Åarjelsamien-daaroen baakoegärja jih sijjenommh , Saemiedigkie / Sametinget , Sverige 2008 .
Lïeneståvre gïetede staaten dåarjoeh bigkemidie voeresegåetieh jïh jearsoesvoetegåetieh , radonesjeakomh smaave gåetiejste jïh aaj energijedåarjoeh gåetide jïh naan lokalidie .
Dan hypotesen nomme Missing Surface Inflection Hypothesis.
NSR sæjhta dejtie båeries vierhtegidie juhtiehtidh , jïh sæjhta saemien siebredahkh gusnie hijven bæjjanidh saemien vierhtegigujmie , saemien gïeline , saemien maahtojne jïh kultuvrine .
gïeteldssoejkesje edtja 5 jaepiej juhtedh .
Mannasinie vuelehks jïjtjedomtesem åådtje ?
Kultuvrereservaate maahta gaajhkem årrodh karaktæredïeves jåartaburriedajveste kultuvrehistovrijeles iedtjeles industrijebyjresasse - dajvh mah ovmessie vuekine dovletjen eatname- jïh vierhtieåtnoste sjeedtin .
båeries skåakh jïh skåakh jïlle biologije vierhtie lea laaken mietie vaarjelamme (dovne skåaken tseegkeme , biologije gelliesvoete , ahte burhvieh jïh jeatjah vihkeles gåatome leah vaarjelamme) 
Fylhkendigkien nænnoestimmie lea fylhkendigkien jaepiebudsjedte tjïeltelaaken goerkesen mietie .
Maahta vååjnedh goh Aanta pryövoe daajroem taali bïjre nuhtjedh laavejasside loetedh , men tjabreminie luhkiesertiestimmiejgujmie .
Skreejremeråajvarimmieh saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman jïh lohkehtæjjaööhpehtæmman saemien faagegievlesne ...
1 ] Dievhtieh illedahkegoerem 2 ] Mij krirride / mah krirrieh aktem hijven veeljemem darjoeji (n) dov tjïeltesne ?
Dej morfologije væhta eah leah -n-, vaallah -s-.
Illedahkh gihtjemevuekeste TVJT
Jupmelen rïjhke jïjtsistie båata bielelen mijjieh dan bïjre rohkelibie , bene daennie rohkelassesne rohkelibie dïhte aaj tjuara mijjese båetedh .
Dievhtieh aaj baakoeh / aamhtesh dejnie gåaroes daablojne mah datne tuhtjh vihkeles veeljemegæmhposne .
Maahta daejtie ållermaahteme teemide veelebe buerkiestidh jis jienebh biehkieh meatan vaaltasuvvieh, goh barkoe, barkoetïjje, ööhpehtimmiesåarhte, barkijelåhkoe barkoevedtijen luvnie, sivijle statuse jnv.
Dellie numhtie aalka soptsestidh .
Jïjtse bïjre soptsestidh
nommem bïejedh jïh funksjovnem buerkiestidh naan byjngetje jïh sisnjelds bielide almetjekråahpeste
Gellie gïelh govloeh: saemien jïh daaroen gïele , såevmien jïh englaanten .
voedtegh svaalhtja
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte maaksa 60
Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtse lea frijjetjåadtjome healsoe- jïh skïemtjehokseste jïh edtja ovpartijeles årrodh sov barkoevuekesne .
Datne Jupmelen maana leah jïh Jupmele datnem iktesth vaarjeleminie .
Saemiedigkie raeriestimmiem dåarjohte akten orre öörnedimmien bïjre Gaskenasjovnaale Filmejarngeste Guovdageaidnusne akten Gaskenasjovnaale Saemien Filmeintituhtese .
Saemien jïjtjenænnoestimmie
Studijeprogrammh saemien gïelesne jollebe daltesisnie sijhtieh meatan årrodh statusem nænnoestehtedh dejtie saemien gïelide, dovne saemien siebriedahkesne, men aaj stoerresiebriedahkesne.
Beapmoeh: Saemiedigkie datnem treevie
V.g. daah ierielimmieh jïh jeatjadimmieh maehtieh maahta abpe systeemem stroehtedidh:
Viertesth mïelemøølegh golme plaerijste seamma våhkoen .
Goerehtimmiedåehkiej illeldahkh
The Sangeet Natak Akademi is presently an Autonomous Body of the Ministry of Culture, Governemnt of India and is fully founded by the Government for implemeantation of its schemes and programmes.
Jiene jienebh åålmegh aalkeme saemien vuekieh jïh væhtah gyrhkesjimmesne utnedh .
Suehpeden 22. b. 2013 Røyrvik Gjestegårdesne ts 0900 -
Daate akte öörnege maam dovne learohkh , eejhtegh , mijjieh jïh mijjen fuelhkieh tuhtjieh hijven .
Gihtjh tjïeltem bigkemeluhpien bïjre
Seedth bæjhkoehtimmien kopijem daam e-påastesæjjan
Faageøøhpehtimmie Dïhte neavroedåarjoe learoesïeltide lea jaepien 2010 viehkiehtamme guktie bijjelen 20 lïerehtæjjah buektiehtamme learoetijjem illedh , bielelen fïjnehtassem permitteringen gaavhtan .
Joekedimmie dïenesjidie lea naemhtie reeknemassesne 2010 jïh voestes budsjedtesne 2010:
Goerehtalleme jïh gorredimmie gåatomereaktijste
PRD davvisámegillii: mielddusin vulobealde
Dïhte mij tjïelkemes vuesehte evtiedimmie reaktoe haeresne jåhta , lea learohkelåhkoe åarjelsaemien learoehkijstie læssene mij saemien voestesgïeline utnieh , jïh jienebh noere åarjelsaemien eejhtegh goh evtebe boelve , jïjtsinie maanajgujmie saemiestieh hïejmesne jïh voengesne .
Dïhte jolle skåårvmedaltese jaepien 2010 jïh jaepiej åvtese aktem nænnoes øøkonomijestuvremem kreava .
0,70
Giesege manne ålkone jïh daelvege fievsesne .
Lohkehtæjja soptseste gusnie maahta suejniem gaavnedh .
Måerie daamtaj sjædta dej veajkoej gusnie maanan iedtjh jïh daerpiesvoeth ovvaantose båetieh mubpiej iedtji gujmie jïh daerpiesvoetigujmie .
Maanah daarpesjieh naaken
Dah tjïelth gaskem 3 mill. kråvnah jïh 7,5 mill. kråvnah dåarjojne åadtjoehjaepien 2011 , mearan fylhkentjïelth mahte 1,4 mill. kråvnah åadtjoeh .
vuesehte såemiesmearan ektiemimmiem raajesi jïh boelhki gaskem
Voenges jïh regijovnale evtiedimmie
no jïh jeatjah bïevnesh , jïh aaj mestie utnijegïehtjedimmeste båata saemien dajvine .
Fïerhte lïhtse aktene baakosne vokalh jallh diftongh åtna .
Tsiehkieh reeknegh-reektehtsen bijre:
Gellie ussjedieh " im asth saemiestidh " .
Hurriesledtie mij monnen munniem laala juelkiej nelnie .
- Gosse almetjh saemien vaarjoeh tsaakeme , dellie amma tjaebpies gaamegh aaj gaamedieh .
Ealla - guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne
Naakede destie maam desnie digkede åarjelsaemien tsiehkien bïjre , maehtebe aaj nöörjen tsiehkide sertiestidh .
jeerehtsi bïjre soptsestidh fuelhkiehammojne , jïh ektiedimmiej jïh laavenjassi bïjre fuelhkesne jïh slïektesne soptsestidh
Åarjelsaemien lea tjaaleldh gïeline sjïdteme jïh daesnie lohkehtæjjah mah saemien maehtieh .
Daate øøhpehtimmiesoejkesje lea akte vuesiehtimmie guktie learohkh maehtieh barkedh dïejvesh lïeredh mah leah sjyøhtehke båatsosne .
- jïh sertiestimmietsiehkiej
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte mij dïedtem åtna dejtie konsolideradamme museumidie fylhkesne dåarjedidh , aktine evalueringinie jïh vuarjasjimmine nearhka båetijen aejkien museumestruktuvreste fylhkesne .
30 b. mænngan , dle fylhkentjïelte sæjhta dan gåhkese gåarede viehkiehtidh skuvlesijjiem skååffedh , bene dellie tjuara gåaroes sijjieh årrodh aktene ööhpehtimmieprogrammesne maam syökije vaajtele .
Mov mïelen mietie dellie gïele galka meatan joekehth faagedajvine , ij galkh oktegh dennie raedtesne .
Mijjieh eadtjohkelaakan barkebe juktie nasjovnale sjïehtedimmiestrategijh hammoedidh klijmajarkelimmide , jïh vuartasjibie olles dah dejtie saemien iedtjide nåakelaakan tsevtsh .
PPT akte faalenasse PPT akte faalenasse dovne ööhpehtimmiesuarkan jïh maanide , noeride jïh geerve almetjidie mah sjïere daerpiesvoeth utnieh lïerehtimmesne aarhskuvleaalterisnie , skuvlesne jïh learoetsiehkesne sïeltine (learoekandidaath / lïerehtæjjah).
Bïevnesisnie aktem orre otnjegem åehpiedahta dan båetijen aejkien saemien kåanste- jïh kultuvrepolitihkese .
Seamma aejkien jis persovnem girmie ajve gosse dïhte lea maam akt hijven dorjeme , vuesiehtimmien gaavhtan gaahtjemisnie jallh pryövoem skuvlesne , dellie dïhte maahta jaehkedh barre dåhkesje gosse lea maam akt hijven dorjeme .
Goh ståapose bååstede båata , dellie Mierehke gaarvanamme .
matematihkeles maallh goerehtidh , ovmessie maallh viertiestidh mah seamma praktihkeles tsiehkiem buerkiestieh , jïh vuarjasjidh mah bïevnesh maallh maehtieh vedtedh , jïh mennie suerkesne dah leah luhpies jïh mah gaertjiedimmieh dah utnieh
skilth saemiengïelesne tjïelten gåetiej ålkoelisnie jïh dej sisnie jïh gelliengïelide geajnoeskilth öövtiedieh saemiengïelh byjressïebredahkesne vååjnesasse jïh vuesiehtieh saemiengïelem gååvnese .
Daej baakoejgujmie dle bæjhkohtem Mongstaden teknologijejarngem goh rïhpestamme .
Vihkeles jaahkoeøøhpehtimmiem ussjedidh laavenjostosne hïejmine jïh åålmeginie , juktie aktem iktemearan jïh øørnegen mietie jaahkoeøøhpehtimmiem åadtjodh voenges tsåeptsine .
Mijjieh sïjhtebe akten desentraliseradamme dåastomestruktuvren åvteste barkedh , juktie guelieh gorredidh jurjiehtimmieindustrijese .
Dejtie learoehkidie , mah eah naan saemiegïelem lïereme , lea vihkeles tæjmojde lustestalledh .
Siebriedahkefaage edtja skreejredh guktie vielie voerkes sjædta ektiedimmiej bïjre dorjemassen jïh åtnoem gaskem , jïh mah konsekvensh vierhtieåtnoe jïh jieledeåtnoe maehtieh utnedh eatnamasse , klijmese jïh monnehke evtiedæmman .
klyvaitr:INF 'Anders tvingar vedträdet att klyva sig.' d. *Aanta Anders
Politihke lea steemmadidh .
Åvtehke: Lars Sponheim http://www.venstre.no Gårroeh lea Nøørjen sosijaleliberale krirrie .
Gaskevåhkoen , goevten 11 .
hand:INE 'Mor hade redan hunnit läsa tidningen och dricka kaffe när dörren gick upp och Ola kommer med ett brev i handen.'[Don jih daan bijre 2] Daate veerbepaarre synonyjme paarrine vuesiehtimmine (38).
Tjeahpoe- jïh kultuvrevuesiehtimmiem gorredidh gaajhkide almetjidie , maanah jïh noerh leah åejvieulmiedåehkie
Bïevnesh nasjovnale pryövenassi bïjre 2015 - eejhtegidie
Ulmie lea julevsaemien noerh edtjieh soptsesh sinsætnan darjodh , jïh skraejriem åadtjodh sijjen gïelem eadtjohkelaakan nuhtjedh .
Joekoen sjollehke ihke dennie provgrammesne åvtese buakta daate aaj dotkemem dååjre mij lea åarjel-saemien gielese sjiehteles .
diss-vielie maanaj öövtiedimmieh sijjen kultuvrelle identitete dovne jijtjene unnebelåhkoegïele .
Gåessie puberteeteste båata dellie gåhkoem sjïdtedamme .
Dle iehkedi dle tjaktjege dle soptseste , ja de gumhtie goh lij satne noere jah aaj sov aehtjien bïjre .
Dah guaktah aerebi aaj gellien aejkien gærhkosne lååvleme .
gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte jïh ussjede dan bïjre (jis sjyötehke) 
16 .
Lïhkebe laavenjostoe Saemiedigkien jïh gïelejarngi gaskem
Tjåadtjoehtæjja: Maahtoedepartemeente Saemien jolleskuvle Saemien lohkemejarngem tseegki suehpeden 2007 .
Mijjieh sïjhtebe gaahpoevoetem utnedh gosse edtja vihkeles aamhtesh gïetedidh .
Dah tjïjhtje minngebe leah guktie lea almetji gaskemsh .
Aanta maahta taalh reaktoe öörnegen mietie veesmedh , men tjabreminie jeatjahlaakan ryöknedh goh aktine aktine jallh gööktine gööktine .
Tjaalegh tjaeledh gelliesåarhts sjangerinie sjeermesne jïh paehpierisnie lea akte suerkie man åvteste saemienfaage jïh nöörjenfaage ektesne aktem sjïere dïedtem utnieh .
Manne lïhtsegh bööredim mah guhkiem skuvlesne saemien lohkeme, jïh lïhtsegh mah åeniehkåbpoe lohkeme.
Dïhte Aejlies Voejkene dan sisnie orre mij Jupmelem jaahka , guktie mijjieh buelebe Jeesusasse .
Saemien gyrhkesjimmiem earoehtidh Sveerjen gärhkosne saemieh gyrhkesjieh sijjen gïelesne jïh joekedehtieh sijjen dååjrehtsh guktie lea unnebelåhkojne jïh aalkoealmetjinie årrodh .
Barkoedåehkien barkoen tjïrrh dle tjyölkehke sjïdteme dïhte raastendåaresth båatsoe Nöörjesne jïh Sveerjesne jïjnjh haestemi uvte tjåådtje , v.g. faatoes reaktatjïelkestimmieh , juvreteehpeme , arealegoerpedahkh jïh orre konvensjovnedajvh .
Buaregh buaregh !
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh goh gåarede learoehkidie viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide .
Goh Gaebpien Gåstan vaajesegærja Gaaltije 1987:esne bertesovvi , dellie lij voesteges vaajesegærjam mijjen smaaregine .
resaitr:3s 'Här reser sig en kåta.' Men goh (80) vuesehte, ij goh tseegkedh gåaredh öövre goh englaanten gïelen veerbe build nuhtjedh.Vïhtesjh ahte aaj gåaradamme tseegkedh goh veerbh mij sjeahta jijhtemedåehkesne 5.2.6.
Båeries bïevnije hov lea faepeles ålmaj, juktie tjïertesten lahtestalla magkerh klaerieh, haemieh jnv.
Råajvarimmie 34 Raeriestimmie jåarhkeskuvline åarjelsaemien dajvine
Learohkh noerhte-samien dajvijste lin væjkeles daaroestidh .
Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh , ollebe mijjieh fryöstoeh jallh håvhtedh naaken mijjen mubpien luvnie destie vaedtsedh , bene dejtie madtjeldehtedh eerlege årrodh .
Dïhte lea faanen nuelesne " Sett inn .
Dïhte daamtajommes dehtie stööremes krirreste båata , jïh tjïelte ståvroen jienebelåhkoem sov duekesne åtna .
Dïhte meatan orreme såemies tjåanghkojne dajvine, gïelejarngide råakeme jïh dejgujmie åahpenamme.
Dellie tjoveribie sirvide ohtsedidh , tjøønghkedh jih
Dïhte aaj gaajhkide sïjtide nøørjen jïh sveerjen bielesne gæjhta mah leah meatan orreme prosessesne .
Meadtojde tjuara orrijidh Dyödtove lea vihkeles , jalhts eah buektehth gaajhkh dåeriesmoeride loevenidh .
26 bïjlh [tjåenghkesne].
Reerenasse gïjren 2008 St. bïev .
Dïhte njoelkedasse vuarjasjimmien bïjre , jïh misse edtja leavloem bïejedh gosse edtja saemien kultuvrem krööhkedh Finnmaarhkesne , aaj faamoem åtna ekspropriasjovnen bïjre dajveaajhteren mineraalijste .
Jis dïedtemaaksoem minngemosth nænnoestamme 26. aartigkelen gåalmede boelhketjen mietie , dellie ij maehtieh konvensjovnemaaksoem biejedh dan meadtaladtemen åvteste mij jov dïedtese .
Seamma tïjjen vihkeles tjïertestidh daate lea prognosh mah våaroeminie utnieh learohketaale saemien gïelesne lea naa jïebne.
bli rädditr:3s Badth
åtnoem buerkiestidh naan energijegaaltijijstie åvtesne jïh daelie , jïh bïevnesh jïh statistihkem ribledh ovmessie gaaltijijstie juktie buerkiestidh jïh digkiedidh konsekvensh energijeåtnoste byjresasse gïetskesisnie jïh abpeveartenisnie
Daate nænnoestimmie fylhkentjïeltem stillie vuarjasjidh mejtie daate unnemesmierie maam tjïeltelaakesne bïejeme , lea nuekies laaken åssjaldahken mietie .
Learohkh tjuerieh bïevnesh åadtjodh mejnie dah edtjieh barkedh , jïh guktie edtjieh dam darjodh .
Dïhte gie funterde abortem darjodh kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna jïh dellie hijven giejnie soptsestalledh .
Arkeologijen goerehtimmieh
2.2 Aerpiegïele jïh aerpiegïelen soptsestæjja
Dïhte geerve almetje maahta abpe stååkedimmiem vuartasjidh , jïh raeffesne ektiebarkoem maanaj gaskemsh vïhtesjidh , jïh dan mænngan maereleslaakan dåarjoehtidh .
Reeransse ij maehtieh jiehtiedh guktie skuvlestruktuvre tjïeltine jïh fylhketjïeltine galka årrodh , daate bielie tjïelten jïjtjestuvremisnie .
ÅÅLMEGESUVERENITETE:
ektiebarkoem raasti bijjelen skreejrehtidh dotkeme institusjovni gaskem mej lea diedte saemien dotkemen åvteste
Daesnie bijjelen 2000 kvaadratekilomeeterh fealadæmman , råhtoej raejeste guevteli raajan .
ij sïjhth jeatjah gaavnesjidh
Learohke jeatjah sijjienommh gaavna gusnie seamma lahtesem nåhtadamme
Nuhtjedh - byögkelesvoeten faalenas
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R % O, OVO 94,4 NO, OVO 66.7 PO, OVO 94,4 NO, NOVO 2 44,4 Goere 25 joekehtsem vuesehte referaansedåehkien jïh goerehtimmiedåehkien gaskem.
V. b.) Njoktjenjuenie Svannäs (Vilh .
O= objeekte, OVO= ovryöktesth objeekte, NO = Nulle objeekte, PO=pronominelle objeekte, NOVO= Nulle ovryöktesth objeekte.
Akte nuepie lea goerehtallemepryövem nuhtjedh 1. daltesasse jallh 2. daltesasse laboratijvelaakan .
Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente / Dïhte nöörjen bijbeletjåanghkoe Tïjjeperspektijve: Juhteles barkoe
Gïelesuerkieh ektiedamme sæjjan:
Manne vïenhtem vihkeles tjiertestidh ihke lij staaten båatsoepolitihke mij eelki daam gaahtjemem gusnie jïjnjh båatsoesaemieh leah bovtselåhkoem strategeleslaakan lissiehtamme .
politihkedajve jaepien 2000 gåessie Svöörje
Vuartasjidh guktie lohkehtæjjah illeldahkide sijjen klaassine reektehtieh .
2 = mubpie lïerehtimmie Jis gaajhkh goerehtimmielïhtsegh fïerhten vaastosne barre objeektem mïerhkesjamme, dellie gaajhkesh dovnesh 100% rïektes vaastoeh aaj åådtjeme.
[[TjidtjieMAAM-DORJE]SJÏEK[ MaanaMAAM-DORJElohkedhGærja] Vihkeles joekehtse (35b) vuesehte daan muhteste, juktie dellie dïhte transitijve veerbe gåarede intransitijve laakan guarkedh (vuartesjh 2.6:se).
gellie gïeleldh vierhtieh utnedh gosse tjaelieminie , dovne heevehtslidteraturesne jïh aamhteseprovsateekstine
Naaken dejstie maanijste lin madtan daaroen gielese jih nimhtie dihte dåeries-moere dejtie sjidti .
Dah overgatjivi veerbi barre akte argumeente men juktie ovagusatijve maehtieh molsedidh, dah badth guektienargumeenteles.
Tïjjen gaavhtan manne veeljim almetjh gihtjedh mejtie manne damtim jïh eah learohkh noere jallh maanaskuvlen daltesisnie.
Fealadimmie jïh infratseegkeme
Elsa Laula Renberg lea akte åajvoeh gaagkoe saemien histovrijisnie jïh tjïrrehtimmie altese åssjalommesistie , dïhte voestes saemien rïjhketjåanghkoe Tråantesne , lea sjïdteme goh akte vihkeles heannadimmie saemien årroejidie .
Daate raeriestimmie lea tjaalasovveme dovne inuihten jïh saemien tjïrkijigujmie ektine .
Saemiedigkien veeljemelåhkose 2009
Stina: naan jeatjh kraesie aaj vussjidh ?
Manne sïjhtem daennie barkosne naakenh dejstie ov-saetnies åssjalommesidie murhkedh , David såårne .
Dan sijjeste morfemh sliejhtieh jïh
Råajvarimmie 43 .
Dåajvoehtægan aaj ektievoetem eevtjedh .
konvensjovnedïedti mietie barkedh .
Penšuvdna dinejuvvo go várrejuvvo mearriduvvon proseantaoassi sámediggeáirasa dahje álbmotválljejuvvon áirasa buhtadusas .
Ij lohkehtæjja barre maehtieh pryövemen illeldahkide aalkoemiereste provhkedh learohken haalvemedaltesem nænnoestidh .
Dan mearan daam saetniedahta viehkine dåarjoste Inderøy tjïelteste akten tjåenghkies prosjektese , dle jïjtje skåårvememierie læssene 8,2 mill. kråvnajgujmie jaepien 2013 , 21,8 mill. kråvnijste , ållesth 30. mill. kråvnide .
Manne dijjem garmerdem ihke dijjieh lidie vaedtsiehtæjjah daennie sjïere barkosne .
Trööndelagesne 2020 raajan , joekedamme skuvlejaepide .
Fierhten jaepien lij aaj gåatome-giehtjedimmie-kuvsje båatsoeburrie-skuvlesne .
Akte joekehtamme darjomedåarjoe sæjhta nuepiem vedtedh darjomh soejkesjidh voenges daerpiesvoeti mietie , jïh seamma tïjjen akten elliesåbpoe gïelesoejkesjæmman sjïehteladtedh fïereguhtene gïelejarngesne .
daelie gærja " Beapmoeh " luajhtasåvva .
Saemien dajvine gaajhkh jïlleskuvlh jïh universiteeth tjoeverieh faaleldahkh saemien kultuvremaahtoen jïh kultuvregoerkesen bïjre utnedh .
haalvedh jïh jïjtsh daerpiesvoeth jïh vaajtelh tïjjen åvtese bïejedh dejnie tsiehkine gosse daerpies våaroem vuertedh , kompro missine jïh tjåenghkies sjæjsjalimmine
Akte kultuvrebyjrese maahta aaj dajvh årrodh gusnie histovrijen heannadimmieh orreme jallh leah jaahkose jallh aerpievuakan ektiedamme , jïh dannasinie ij leah iktegisth akte eatneme maam almetjh tsevtseme .
Daah vierhtieh eah dïenesjedorjemassem lissehth sektovresne .
Almetjh 20-40 jaepieh ellies skïemtje- jallh aktivitehtedåarjone 40 kr biejjiem abpe hoksetïjjesne maeksedh .
Dellie goerem dievhtedh jïh dam Apotekens Service AB:se seedtedh , mestie aaj goerem åådtje .
leevegh leah 6-7 jaepieh dibreldahkesne eannan skijlieh jïh orre leevegh sjidtieh .
Dam darjoeh gosse kandidaati nommh steemmeleahpesne tjaalah (maam gohtje " sleengkere ") Vielie bïevnesh dan bïjre veeljemelaakesne gaavnh , vuartesjh www.lovdata.no
UNesCo:en rööpses læstosne aejhteme gïelide
Orre løønemh bæjjese vaaltasuvvieh goh løønemh ektiedamme Nibor .
lïerehtimmiedaerpiesvoetigujmie , maehtieh hijven faalenassh åadtjodh ööhpehtimmielaaken mietie , guktie dah maehtieh eadtjohkelaakan meatan sjïdtedh ööhpehtimmesne , barkosne jïh siebriedahken jieliedisnie
Hijven laavenjostem raasti
Båetije stuhtjine dejtie veerbide mah eah gåessie molsedh jïh dah mah leah aajmoe- jïh mieriejeatjadimmien ålkoelisnie buerkestem.
Dannasinie læssanamme pensjovnemaaksoeh sjïdteme , dle sektovrem lissiehtamme 6,6 mill. kråvnajgujmie .
3.
VEELJEME GÆRHKOETJÅANGHKOSE - NATIONELLT
- Mijjieh buerie raeriestimmieh daarpehtibie guktie luvnebe galkeme åarjelsaemien gïelem , kultuvrem jïh jielemh evtiedidh , Saemiedigkiepresideente Egil Olli jeahta .
Dannasinie sjiehteles tjaetsienjoeteme råajvarimmieh juhtiehtamme .
4.1.4 Maajhööhpehtimmiefaalenassen daerpiesvoete
Mijjieh vuartasjibie dejtie nuepide åarjelsaemien bïhkedassine nuhtjedh naan boelhkh såemies faagine , jïh naan faagh veeljedh gusnie dïhte øøhpehtimmie lea åarjelsaemien gïelesne .
Tjïelteståvroe dannasinie ak tem tjïelten åejvieladtjeraeriem veeljie mij daam ta jåbpoe gaavnesje jïh tjïelten barkoem vååk sje .
Bålet fra Copper City Ramblers
Jarkoestæjja: Ellen Jonassen
Gosse rïevhkeste dellie tåvsenh daalhkesi eebnh kråahpen sïjse njamma .
learohkigujmie digkedh magkerh lohkemevuekieh / lohkemestrategijh mah
Golme luhkie govhtede tjaalege
Staaten jalh tjielten diedte ?
Maahtam ånnetji soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
● Aamhtesinie mah leah dan materijelle kultuvrevåaroemasse ektiedamme , goh arealenuhtjemh , arealedarjoeh jïh laantereaktah dle dïhte geografeles konsultasjovndajve (aerpievuekien saemien dajvh) Finnmaarhke , Troms , Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkh , jïh dah tjïelth Osen , Roan , Åfjord , Bjugn , Rissa , Selbu , Meldal , Rennebu , Oppdal , Midtre Gauldal , Tydal , Holtålen jïh Röörose Åarjel-Trööndelagen fylhkesne , Engerdal jïh Rendalen , Os , Tolga , Tynset jïh Folldalen tjïelth Hedmaarken fylhkesne , jïh dah tjïelth Surnadal jïh Rindal Møre jïh Romsdaelesne .
Maahta gïelen vitaliteetem vujnajidh jis gïehtjede måedtie-såerts aath , jih Torkel ohtje sopsteste daj bïjre .
Dan åvteste ij gåessie gænnah tjuerieh naan juerie årrodh , daaresjæjja mij dïedtem åtna , jïh ij gåessie gænnah leerhkehtallije .
Saemiedigkieraerie aktem saemiedigkiebïevnesem kåansten jïh kultuvren bïjre böokti Saemiedigkien stoerretjåanghkose goevten 27. b. daan jaepien .
Desnie gusnie kultuvrh gaavnesjieh , desnie aaj jarkelimmieh sjïdtieh .
Dah guejmieh sïjhtieh darjomi bïjre laavenjostedh mah maehtieh skaara-ulmide heerredidh .
Dah golme åerpenh .
Illeldahkem tjuara iktegisth vierhtiedidh destie mejnie tjoeperde jïh mah jeatjah goerehtimmieh vuesiehtieh .
Manne raajesh objeektine, pronominelle objeektine, jïh nulle objeektine goerehtamme.
Gïelesuerkieh almetjidie ektiedamme:
almetjidie maahtoeh båatsoen bïjre jieniemdidh jïh guktie båatsoem guerkiehtidh
VEIEN FRAMOVER
Mannem maahtah muelteste kroehkedh jïh mannine håagkodh .
Dan mænngan njammam deemtjie jïh göökte jallh golme guvvieh vaalta .
Gïehteldimmielatjkoe akte åasastaeriedimmie Stati
Maahta aaj jïjtjedomtesem tsevtsedh man majjoes fuelhkien jallh persovni mejgujmie byjjeni .
Politihkem hammoedidh aktene lïhke govlesadtemisnie kåanste- jïh kultuvrejieliedinie
3.1 .
Saemieh akte aalkoealmetje njieljie laantine .
Hypotese jïh goerehtimmien vïjhte gyhtjelassh
Voestes goerehtimmiedåehkie 81% subjeekte-verbaale kongruenseste buektiehti.
Gånka dam barkoem staateministerine vadta dan krirrien jallh koalisjovnen åvtehkasse mij jeenjemes tjaatsestimmieh åådtjeme .
Magkeres faamoe: gïehtjedh magkeres faamoe gååvnesh , mejtie buerebe faamoe gååvnesh ?
Maanaj uvtemesth daerpiesvoete maanagïertesne lea hokse , jearsoesvoete jïh ektievoete , jïh barkijh ektes ne dïedtem utnieh viehkiehtidh guktie maanah dejtie vihkielommes daerpiesvotide åadtjoeh .
Gærhkoen eeremes barkoe Svïenske gærhkoen eeremes barkoeh leah gyrhkesjidh , ööhpehtidh jïh dovne dijakonije jïh missjovne barkojne gïehtelidh .
b Nomme: Viktor Inge Paulsen Aaltere: 21 Årromesijjie: Drag (Tysfjord) Barkoe: Saemiedigkietjirkije Guktie datnine daan biejjien: Gaajh nahkeren , men seadtoes jïh jïjtjejearsoes årrodh .
Aktem sjïere faalenassem bæjhkohte
Bievneme lihke laavenjostosne skuvlen , lïerehtimmiekontovren jïh sïelten gaskem Edtja syökemem learoekandidaatine sjïdtedh elektrovneles seedtedh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltese daesni e , www.vigo.no Syökememierie goevten 1. b. jallh iktemearan 5 .
Maahta jïjnjem dehtie goerkesimmeste dæjpeles darjomidie ektiedidh , goh jurjiehtimmie , vytnjesjimmie jïh vitnedimmie .
‐ Mestie datne jeenjemes aavodh ?
Daesnie aaj aarebi elektrovneles laavenjassh eengelsken gïelesne jïh ryöknemisnie .
Daatah daesnie jeatjaleejnes.
Alta-bæjhkoehtimmiem akteraeresne nænnoesti Alta 2013-konferansesne .
Saemien jïh nöörjen eah leah mïrrestalleldh goh reeremegïelh , jïh jïjnje dehtie aamhtesegïetedimmeste jïh soejkesjebarkoste lea ajve nöörjen gïelesne .
Manne argumenteradamme kaanne dan åvteste soptsestæjjah eah dan gellie raajesh nulle objeektine jååhkesjieh inputen gaavhtan.
Dihte lij jupmeles skuvle jih desnie striengkies byjrese , mohte munnjien lij aelhkie desnie jieledh .
soptsestalledh voenges saemien sijjienommi bïjre jïh dej ulmie , jïh nøørjen jïh jeatjah sijjienommigujmie viertiestidh jis dagkerh gååvnesieh
Dellie tjuara siebriedahkem hijvenlaakan soejkesjidh , jïh dovne byögkeles jïh privaate institusjovnh , jïh aaj fïereguhte gïeleutnije tjuerieh sijjen barkoem lissiehtidh .
Råajvarimmie 1 Bïevnesh tseegkemen bïjre maanagïertefaalenassijste saemien maanide ...
Mij akt mij ulmiem dutnjien åtna , jïh jeatjabidie .
Vihtiestamme 01.07.2013
10 § Aajnealmetji iktesth reaktah såevmien - jïh saemien gïeline tjaaleldh goh rijhkebiejjien saadth-almetjidie gaskesadtedh .
Fylhkenbieliesoejkesjh kultuvremojhtesidie jïh biegkefaamose
- Sametinget har vært og er fremdeles kritisk til vindkraftutbyggingen på Fosenhalvøya fordi den kan få store negative konsekvenser for den sørsamiske kulturen.
| Laantedigkien bïjre (Om landstinget) 
jeanatjommes gåhtjoen roskh (biegkemeaamhtesh , komposte ,
Daate guktie dah gïelem nuhtjedh , jïh åssjelinie , perspektijvi mietie mejtie veeljieh .
19 Dååjretimmieh gïeleskreejrehtimmmiNe jeatjah laantide10 ...
Dïedte: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2009-2014
Gosse edtja låhkoem gïeleutnijijstie lissiehtidh dle golme faktovrh vihkeles; sertiestimmie boelvi gaskem , saemiengïeleldh maanagïerth jïh hijven gïelelïerehtimmie .
- Jïjnjh aalkoealmetjh dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh , jïh mijjen dåarjoem jïh jååhkesjimmiem daarpesjieh .
V.g dah mah eah dan gellie voelph utnieh jallh dah mah geerve jieledem utnieh .
Minngebe nænnoestimmiej tjïrrh Fylhkendigkesne , budsjedte jïh staeriedamme budsjedtegietedimmieh , dle dah ekonomeles konsekvensh nænnoestimmeste jorkesamme , jïh lissine dle aaj jeatjah Eekeskåårvemh (gåetieh / tseegkeldahkh) nænnoestamme .
Forumen vuepsie lea aktem sijjem gorredidh gusnie maahta sjiehteles ektiebarkoegyhtjelassi bijre govlesadtedh mah leah åarjel-saemien byjresen bijre .
fïerhten asken .
Dah museumh aktem gaajh stoerre daerpiesvoetem utnieh våarhkojde buerebelaakan vaarjelidh buerebe gåetine magasijnide jïh vuasahtallemidie .
- Tjoeverim vaeresne årrodh .
Stoerre skaamoe lea .
Seminarh , goh daate , lea åajvoeh sijjieh gusnie saemieh maehtieh gaavnedidh jih tjaånghkenidh .
Klemetspeleten vuartasjæjjataale jaepien 2015: 2 920 leah registreradamme dovne Klemetspeleten jïh ÅST:n luvnie.
Sæjhta iemie årrodh Raavrevijhke , sov åarjelsaemien årrojigujmie , histovrijinie jïh faageles maahtojne meatan sjædta guektiengïelevoetebarkosne , Snåasen tjïeltine jïh Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjïeltine ektine .
digitale tjaelemedïrregh nåhtadidh tjaelemebarkojne jïh gosse interaktijve tjaalegh dorje
Dïhte akte dejtie maanide Saemien åålmegen fuelhkietjåanghkosne .
Fylhkenraerie jïh gïehtjedimmiemoenehtse edtjieh åvtelen jaepien 2012 minngiegietjesne fylhkendigkien dåarjoeh joekedidh jaapan 2013 , jïjtse dïedtesuerkien sisnjelen budsjedtenjoelkedassi mietie .
Saemiedigkien Noerpolitihkeles Moenehtse (daaroen SUPU) lea gåassoehtæjjah konferansese , jïh sæjhta tjelmide bïejedh haestiemidie aarkebiejjien rasismen bïjre , guktie maahta rasismem jïh konsekvenside minngielisnie gïetedidh .
' ine lea boelhken 01.01.2007 - 31.12.2014 .
Sametinget støtter prosjekt som skal kartlegge samisk ungdoms psykiske helse
Dastegh gærja lea orrestamme 10 aejkieh , jallh naaken gærjam vuertieminie , ih sïjhth svaalhtesem åadtjodh gusnie tjåådtje Forny .
Soptsesth mij lea hijven , jïh seamedh learohkigujmie mejnie dah tjuerieh vielie barkedh .
Saemien plaerieh jïh boelhketjaalegh
Mohte sïejhmebe barta jeatjah sjïekenistie , juktie dearkoes jallh ij leah nuekies ostesne .
Seamma aejkien tjuara , guktie moenehtse aaj daejrehte , dejtie saemien reaktide tjielkedidh dej jeatjah reaktaaajhteri vøøste jïh dan voenges miehtjiesdajven jïh eatnemevierhtiej reeremasse .
Dïhte nøørjen staate lea dajvesne gøøkte almetjidie tseegkesovveme , nøørjen jïh saemien .
Ohtseme jijtse sjeemesne , www.ntfk.no , saernie tlf 74 11 11 43
sänkatr:3sPRT 'Lars sänkte båten.' b. Vïnhtse båt våajoeji.
Åarjelsaemien båaloe
Lïeneståvroen laavenjasse dåårje tjïelth , staaten darjomh jïh jeatjah regionalen aktöörh barkosne sov darjomidie mïrrestalledh .
Dejstie veerbehaamojste mah daennie stuhtjesne bæjhkoehtamme maehtebe lïeredh ahte dah gietjieh eah jïjtje transitiviteetem vuj intransitiviteetem guedtieh, vaallh mij gietjide veerbehaamoe åtna transitiviteeteste jallh intransitiviteeteste båata.
Jis 23 jïh 50 jaepiej gaskem dellie gohtjeme fïerhten gåalmeden jaepien båata .
Maahtam datnem skorpedh jïh vïrrem njammedh .
Hovregaamegh , goretexgaamegh jïh steeblegh tjaetsiem töölieh .
Maaksoe 4.4 mill. kråvnah .
tjaaleldh reektesem darjodh dan sjïerelïerehtimmien bïjre jïh maanan evtiedimmine fïerhten jaepien Maam maahtam darjodh ?
Ij leah krïevenasse gaaltijh nuhtjedh dastegh laavenjasse ij dan bïjre birrh .
Sveerjesne ij leah sïejhme dagkeres bæjhkoehtimmieh åtalese jïh dåapmose juhtieh , juktie dïhte brottslagstiftninge kreava guktie gohtje uppsåt jallh grov oaktsamhet jis maahta dam bæsvodh .
- Datne healsoejarngem veeljh
Soejkesjieh musihkeskivem darjodh Luspen Folkhögskola ' ine ektine daan tjaktjen .
01.01.14 raejeste aktem 60% barkoem utnebe goh biejjieladtje åvtehke åarjelsaemien gïelejarngese .
Dååkerdimmine aaj vaarjele guktie ij baavijehtjieh .
Dannasinie daerpies aaj saerniestæjjah goerehtalledh, dovne nænnoestidh maam korpusisnie, mejtie rïektes, jïh aaj baakoeh nænnoestidh mejtie Bergsland jïh Mattsson Magga (1993) (dïsse tjuvtjedem gosse daan tjaalegen mietie baakoegærja provhkem), jïh giellateknon vierhtiej luvnie gaavneme.
Akte ektie jååhkesjimmie edtja gaskem jeatjah gorredidh jeatjah etihkeles njoelkedassh saemien healsoedotkemisnie fulkesuvvieh.
Saemiekonferansesne Ååresne jaepien 1986 laavlomem nænnoesti goh saemien åålmegelaavlome .
Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtsen , bæjhkoehtimmie jïh maaksove
Aaj vihkeles dejtie nuepide vuartasjidh dam båatsoem vijriebasse evtiedidh , g. j. vielie aarvoesjugniedimmien tjïrrh jieliemisnie .
jallh reaktoe lea , seamma guktie njoektjeme maajsta mij njaelkie jallh dielies .
refleksijve jïh resiproke pronomenh damtijidh
Dïhte gaskoeh regijovne dehtie åarjelsaemien dajveste lea åajvahkommes abpe Noerhte-Trøøndelaagen fylhke , bielelen dejtie dajvide Follafjovlen noerhtelisnie jïh E14 ' en åerjielisnie Skierdesne jïh Meråkerisnie , jïh lissine abpe Fovsennjaarke .
Mijjieh rohkelibie Jupmele mijjese faamoem vadta bahhan vööste gæmhpodh , dïhte mijjem reenskie juktie mijjen åssjaldahkh , baakoeh jïh dahkoeh eah edtjh mijjem jallh jeatjabidie baektjiedidh .
Båeries Moen skuvle , beetsuve
Daennie boelhkesne manne illedahkem sosiolingvistihke goerehtimmeste åehpiedahteme.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmiem gaavna guktie maahta maahtoeulmide voestes daltesisnie jaksedh .
Mieriedimmie jaepiebudsjedten bïjre , v. tjïeltelaaken § 46 nr. 8 , nænnoestamme Tjïelten- jïh dajvedepartementeste goeven 15. b. 2000 .
Mijjieh edtjimh giehtjedidh magkarinie byjresisnie båatsoeeburrie-skuvlese bøøremes .
Dastegh pryöveilledahkh akten learoehkasse vuesiehtieh learohken leah faatoes diejvesegoerkese jïh / jallh ryöknemetjiehpiesvoeth , maahta daerpies årrodh vielie goerehtalledh åvtelen learohke lissie dåarjelimmiem åådtje .
mïerhk.) 
Destie båata oktegen evtiedimmie baakoedaajroe jïh dan damtesh gïelem maehtedh .
GIE MAAHTA TJAATSESTIDH ?
Ööhpehtimmiem tjïrkedh noerhte- , julev- jïh åarjelsaemiengïelesne gaajhkine daltesinie
Dah bijjemes haestemh saemien gïelese:
spänna ut:INF Tjoerh måsta:2s dellie då geehtedh passa:INF olles så inte:3s dah de spaanesh spån:PL spïelhkesh.
grammatihkeles sjïere væhtah saemien gïelesne buerkiestidh raajeseanalysem jïh grammatihkeles dïejvesh nuhtjedh jeerehts iemieh saemiengïeline damtijidh lahtestidh ektiespielem viehkiedïrregi gaskem tjåanghkan bïejeme tjaaleginie åenehks gïelehistovrijen , saemien lidteratuvrehistovrijen , joejke aerpievuekien
- aath doehtedidh , gïetigujmie barkedh , pc ' ine barkedh , vïedtjeplakath darjodh , spealadidh , tjaeledh , bietskiedidh jïh lïjmesjidh
Maahtoem tjöönghkedh jïh beagkoes maahtahtahkh saemien
barkeme noeri gøølemeøørnegem jåerhkedh , jïh rekrudteringelåhkoeh mearoegaedtie- jïh fjovlegøølemasse tsaekedh
31 .
Dåarjegh naemhtie ryöknesåvva:
Saemiedigkie aktem reerememaallem vuajna mij lea guektelen juakeme .
Akte dagkeres vuesiehtimmie (48a), men öövre goh (47b), (48b) ovgrammatihke.
Ållesth lij daate 805 mill NOK (2006 kr).
Berit Mortensson g. b. bïhkede Ailin guktie suejniem tsaepmedh .
SKÅÅRVEMEBUDSJEDTE 2011-14 73 3 .
Gosse boehtele lea tjåadtjoen, dle boehtele mubpien gïelen grammatihkem vuesehte.
Fryöjstehkevoete / jieledekvaliteete 20% Gaajhkesh mah tsavtshvierhtieh reerieh Regijovnale evtiedimmieprogrammen tjïrrh edtjieh fylhkentjïeltese reektedh daej 10 indikatovri bïjre , dejtie prosjektide dah dåarjoem vedtieh .
Saemiedigkieraerie sæjhta aamhtesem gïetedæmman buektedh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne njoktjen aalkoelisnie dejnie raeriestimmine daam rååresjimmieilledahkem jååhkesjidh maam Ålja- jïh energijedepartemeentine buektiehtamme .
Saemien maajhööhpehtimmesne dejtie ellen nööremes learoehkidie akte klahke byöroe viehkine årrodh lïerehtimmesne dåastojeskuvlen luvnie.
Saemiedigkie jienebh väjkeles barkijh daarpesje , jih barkoesijjiem faala haestemigujmie jih gielteges laavenjassigujmie .
Mååhtedimmijne aaj maehtieh vuepsieh meatan mejtie lohkehtæjja jih / jallh eejhtegh maehtieh dåarjodh .
Årrojh abpe fylhkesne edtjieh aktem eensi jïh hijven faalenassem åadtjodh baeniehealsoedïenesjijstie , gaskem jeatjah reaktoe prijoriteeti tjïrrh , radtjoes gïehteldimmie jïh hijven vierhtieåtnoe .
Gaajhtsh jis feavroen mietie gåetide mïnneminie .
Gærhkoe sæjhta ovmessie vuekieh nåhtadidh juktie laavenjostedh eejhtegigujmie / dejgujmie mah leah eejhtegi åvteste , goh eejhtegidie bïhkedidh jïh jaahkoeøøhpehtimmien bïjre bievnedh .
negatijve , fysiske jallh psykiske dahkoeh , mejtie akte jallh jienebh leah dorjeme akten mubpien vööste
Ij leah naan geerelimmieraaste gosse dejtie dajvemaandatide joekede .
Learohkh maehtieh aktem njaalmeldh eksamenem åadtjodh .
NSR sæjhta maadthjieliemidie nænnoestidh jïh øøvtiedidh; båatsoe , laanteburrie , gøøleme , miehtjesjielemh jïh duedtie jïh dejstie ektiedimmieh .
Jielede jïh jaahkoehistovrije
Jeatjah doekemh leah goh ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 , gusnie tsihkestahta Nauma , Namsovse jïh Egge jåarhkeskuvle duakasuvvieh tjåanghkan 25. mill. kråvnaj åvteste .
Gaajhkh saemien maanah girtesne jih skuvle-learohkh bøøtin fuelhkijste mah lin båatsoe-burrie almetjh seamma dajveste .
Ulmie lea barkoe seamma reakide jïh nuepide edtja lïeneståvroej organisasjovnine jïh barkojne årrodh jïh vuekie lea aktine lïeneståvrojne .
Dah baalkah lea vihkeles vaerievihtiesvoetese jïh dan gaavhtan guessieh eah edtjh dajvide leajmoedidh .
Mahte 200 jaepieh veesin åvtelen vaarjelimmie aalkoealmetjijstie jïh unnebelåhkojste akte bielie maadthlaakeste sjïdti .
Guktie goerehtimmiem dorjeme jïh tjïrrehtamme leam boelhkesne 3.2 tjaaleme.
Mijjieh gøøkte lohkehtæjjah skuvlesne , ij guhte mijjeste saemieh , jïh mijjieh maehtebe learohkidie nåakelaakan lïerehtidh saemien kultuvren bïjre .
Minngemes daennie stuhtjesne akte vielie paarre man leah göökte ovmessie transitijve haamoeh.
8400 -1 182 700 000 -1 181 600 000 -1 183 600 000 -1 182 900 000 18001 Inntektsutjevning
Dah golme kolonnh gaskesne båajhtoeh kasuseåtnoe vuesiehtieh objeektekasusi sijjeste.
Daerpies FoU-vierhtide bueriedidh dovne jieliemasse jïh byögkeles suarkan viehkine nuepide våajnoes darjodh mah lea dotkemisnie , jïh prosjektide skreejredh juktie aelkedh FoU ' em nåhtadidh .
Dïhte åtna luste guvviedidh .
- Mannasinie sijjie daam nommem åådtjeme ?
Dïenesje (iktesth åtnasåvva).
Prosjekten ulmie:
Daase orre vuesiehtimmiem (56) guelmedem man leah seamma raajesh.
DAVID EDMAN
Teatere edtja barkedh dej saemien dajvi sisnjeli Nöörjesne.
Samordnare: Evelina Olofsson och Katarina Poggats Sarri .
' n åvteste (jïh ...
Vedtatt av ILOs generalkonferanse 27. juni 1989 .
Gaajhkh laanth reaktoem jïh diedtem utnieh beapmoeh darjodh jïjtse almetjidie .
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta Saemiedigkien voereseraerie lea akte raeriestæjja åårgane Saemiedigkieraaran , jïh edtja viehkine årrodh Saemiedægkan Saemiedigkien voeresepolitihkem hammoedidh .
Gïetigujmie sjeepedeminie jïh tjåårve: Båetieh bååstede dåtnoeh skaadtjerh , edtjem dam buehkiem ajpestidh jïh abpeluktien voessjedh !
Dah bloggerh hijven argumenth utnieh .
Luste gosse jijtjh maehtieh novhtehkh gåarodh , Lena jeahta .
Juktie aktem dan bööremes nåhtoem åadtjodh goh gåarede dejstie regijovnale evtiedimmievierhtijste dle akte ulmie tjïelth laavenjostoeh , juktie hijven evtiedimmieprosjekth evtiedidh .
Siegkebe åtnoe.
mubpiejgujmie aktivyöki barkedh stååkedimmien , dramatiseradimmien , soptsestimmiej jïh digkiedimmiej tjïrrh
Lohkehtæjja aalkovem aktene soptsesisnie låhka jïh learohkh vijriebasse tjaelieh .
åtnoem sjyötehke gaaltijistie vuesehte (jis nuhtjie) 
Nååmesje 210 km Fylhken jollemes tsiehkie:
Juktie learohkem viehkiehtidh strategijem evtiedidh tjuara ööhpehtimmiem sjïehteladtedh naemhtie guktie dïhte learohkem viehkehte minngeben daltesasse .
Saaran Gærja , lydbok
• Våaromem bïejedh saadtegh TV:esne jïh radijosne saemien gïelesne
Mijjen gaektsie jaepieboelhkh:
The University Press of Kentucky .
Gærhkoen jarnge jïh jielemegaaltije Gærhkoen jarnge jïh jielemegaaltije lea Jesus Kristuse jïh vaentjele dan bïjre .
Mij hijven: Datne aktem stoerre baakoeveahkam haalvoeh Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah gïelem buerebe jeerehtidh gosse gihtjehtimmeste refererh .
Aanta lea jïjnjem buektiehtamme goerehtallemepryövesne , men altese vaestiedassh vuesehte vaanoej gaavhtan dïejvesegoerkesisnie jïh strategijeåtnosne dle dïhte tjoeperdimmieraasten nualan båata .
Manne nueliekapihtelisnie 2.7 konklusjovnh daehtie kapihtelisnie vadtam jïh 2.8 daam kapihtelem tjåanghkan tjaala.
Jaepien 2013 dle skuvleskåårvemh soejkesjamme 59 mill. kråvnaj åvteste .
3.5 Baalhka-jïh åasabijjiedimmie
Maahtah raajan 75% stipendem ohtsedh dejstie jååhkesjamme åasijste , raajan 200 000 kråvnah .
Goh eelki , dellie lij skuvle gåalmeden jaepien juhtiemisnie .
saemien teeksth jeatjah aalkoeåålmegi teekstigujmie viertiestidh jïh vierhtiedidh guktie dah daerpies gosse kultuvrem- jïh identitetem evtiedidh
Dellie vitnesjieh .
Nimhtie aaj sijhtieh åarjelh-saemiej dajvine
Dellie lohkehtæjja muana man guhkiem learohkh edtjieh fïerhtene sijjesne årrodh , jïh maam edtjieh darjodh fïerhtene sijjesne .
Fïerhtene lïeneståvrosne fïerhten dajvesne gååvnese gïetedimmiesekretariate man barkoe lea tjaetsiereerem viehkiehtidh tjaetsiedirektijvem tjïrrehtidh .
" Tjaelieh dan mænngan aktem lohkijeprieviem gusnie dov mïelem buaktah .
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dam maaksa .
Pryövenassine dovne jienebeveeljemelaavenjassh jïh gaahpoeh laavenjassh .
Klemensson , Åse , Loeves baenie
hypoteesh buerkiestidh mejtie gåarede teestadidh , soejkesjidh jïh tjirrehtidh goerehtimmieh dejstie , jïh vïhtesjimmieh jïh illedahkh aktene reektehtsisnie digkiedidh
Rahken / jåvle-asken sïjhtebe åålmehtjåanghkose bøøredh , guktie gaajhkesh dovnesh nuepiem utnieh meatan barkosne årrodh .
50 - 65 jaepieh ...
8.-10. daltese: 249 tæjmoeh (256 tæjmoeh dejtie mah 10. daltesem illieh gïjren 2014) 
" Hjem for en 50‐lapp " lea gelline tjïeltine .
Saemien laavenjostoe
Vaeltieh meatan maam jïjtje åtnah goh naaloeh , tyjje , skrovre , skåerrie , laejkie , jeatjah gaavhtan maahtah dam åestedh kuvsjesne / tjåanghkosne .
Tjaelieh daam koden juktie lahtesem seedth
saemiedigkien lea dej ealamadtjen stillemh maam disposisjovnesne staaten budsjetten tjïrrh saemien learoevierhtide , diedte dej vierhtieh gïetede jïh rammen sisnie evtiedidh .
Fïerhten jaepien prijoriteradimmieh jïh råajvarimmieh edtjieh våajnoes årrodh Saemiedigkien budsjedtesne , jïh illedahkesne jaepiebïevnesisnie .
Prinsihpe gohtjesåvva forholdveeljeme .
Nimhtie jijnjh tsagkesh gaskems sjidtin .
nommem jïh gietskemes laahkoem damtedh .
sjiehteles möölegeektievoeth veeljedh , ektiedimmieh buerkiestidh jïh ryöknedh ovmessie möölegeektievoeti gaskem , nuhtjedh jïh vuarjasjidh möölehtimmiedïrregh jïh möölehtimmievuekieh praktihkeles möölehtimmesne , jïh presisjovnem jïh möölehtimmien ovseekerevoetem digkiedidh
Veeljemejoekedimmie lea göökte aejkieh .
Aktem öörnedimmiem saemien
Naan skïemtjelassh maahta gellie askh jïh dovne jaepiem såemies aejkien åvteli skïemtjelassem damta .
Ulmie lij tjaalegem aaj julevsaemien gïelese jarkoestidh japien 2012 , men ibie buektiehtamme jarkoestæjjam gaavnedh .
Abpe plakaate daaroengïelesne gaavnh Norsk Presseforbunden nedtesijjesne www .
Levin jïh Rappaport Hovav (1995) eensilaakan ovagkusativiteetem englaanten gïelesne gïehtjedamme jïh tjïelkestimmiem vadteme guktie transitijve jïh intransitijve veerbi ektievoete.
Gosse maahta aktem gïehteldimmiefaetiem veanhtadidh jaepien 2011 , jïh dïenesje aktem dïenestem nåhtadamme 2010 raejeste , dle sån tjuara netto gïehteldimmiemaaksoem giehpiedidh 1-3 mill. kråvnajgujmie .
Maahta dejtie krøøhkedh jïh diedtem vedtedh , vuesiehtimmien gaavhtan gyrhkesjimmine , diakonale dïenesjinie jïh tjïrkijebarkosne .
Naemhtie learohkh maehtieh aktem åajvoeh daajroem åadtjoeh saemien histovrijen , aerpievuekiej jïh siebriedahkejieleden bïjre .
eejhtegi / åelie-almetji baelien orreme jis sïjhteme pryövemen bïjre gihtjedh
duasta orre aath jïh orre situasjovnh pryövedh
14 6.2.5 .
Numhtie maehtieh gïetigujmie barkedh jïh moerh risjnedh , tjaetsiem guedtedh , beapmoeh jurjiehtidh jallh ealoem ryöjnesjidh .
ij gåessie edtja jeenjh lohkijh dejnie faalaldahkine , jïh dïhte dan vihkeles joekoen dejtie smaave gïelide saemiengïeleldh maahtoem gååvnese .
Dah maehtieh kuvsjem faalehtidh saemien gïelesne jïh kultuvresne jeatjah ulmiedåehkiode sijjen dajvesne .
Voestes biejjien suehpeden tjoeverim skuvleste jåhtajidh .
Mov barkoen bealese leam ovmessie barkojne meatan .
Abpe luhkie julevsaemien almetjh pedagogeles maahtoem utnieh, men eah saemienlohkehtæjjine barkh dan biejjien.
Jïjnjemes kausatijve molsedæjjah leah aajmoejeatjadimmieh.
Daate sæjhta aktem hijven guvviem vedtedh staatusistie
FN-kritikk om oppfylling av urfolks rettigheter i Norge | Rørosnytt.no
Daan konvensjovnen aarvoe leah reaktide jååhkesjidh jih nænnoestidh guktie saemieh vihties laakan m
Dah voeneprogrammen bijjemes ulmieh leah
1.4.2 Ulmieh , prijoriteth jïh haestemh
Manne vuajnam veaksehke leah gujht aaj .
Saemiedigkien gærjagåetie edtja akte gærjagåetie årrodh mij edtja gærjagåetiefaalenassem nænnoestehtedh jïh dam evtiedidh dejtie saemien årroejidie .
Daelie maehtieh maaje viehkiedïrregh nuhtjedh .
' n jïh " orrevoete " ' n bïjre , jïh aktem systemem
h / l: Dan åvteste dov jaahkoeladtjine ektine fïerhten aejkien jïh abpe elmien åålmeginie dov nommem heevehtibie jïh laavlobe:
Daelie seamadamme akten orre jielemelatjkoen bïjre duadtan jaapan 2014 .
gellielaaketje tjaaleginie vaaksjoehtidh , jïh veeljedh , tjåanghkan giesedh jïh sjyöhtehke bïevnesh vuarjasjidh
Voestegh ajve stensijlh , måjhtam mijjieh plååvedimh dejstie stensijlijste .
Seamma dovne geerestahkide mah daan protokollen mietie eah vielie dåhkesjh .
Beetnegh fealadimmese jih gåetielåhpan åadtjoeh .
Baahkedahkh gusnie spaahkoe / gaasse åtnasåvva Guldbergaunesne gaajhkide gåetide jïh tseegkeldahkide mejtie NTFT , tjïelte jïh Steinkjerhaalle eekieh , buektiehti jaepien 2011 .
Rïekte maaksoeh tjaelijesijjeøørneginie daan råajvaræmman , sæjhta medtie 1.0 mill. kråvnah sjïdtedh .
Datne edtjh aaj dah bïevnesh åadtjodh mah datne daarpesjh guktie dov såjhtoen , gïetediemmien jïh rehabiliteren bïjre soptsestalledh .
Åarjelsaemien akte dejstie luhkie saemien gïelijste, jïh åarjelsaemien nöörjen jïh sveerjen raedtesne.
Aanna gon Laarah njieljie maanah [utniejægan].
Maam ulmide tjïeltereforme sæjhta åadtjodh gïelen , kultuvren jïh siebriedahkejieleden evtiedimmien gaavhtan saemien dajvine .
St. bïevnesisnie nr. 25 (2007-2008) Ulmieh jïh mïelh reerenasse våaroemem vuesehte guktie ellies gïelepolitihkem haamode .
LIDTERATUVRELÆSTOE ...
Maahta ånnetji baektjiedidh jïh damta goh sæjhta gadtjedh ryöktesth dan mænngan .
Dellie sïjhtem vuartasjidh mejtie aelhkebe verbh subjeekti mietie sojjehtidh enn objeekth mïerhkesjidh, 2.4.2.
Laavenjassi hammoe ...
musihkevuesiehtæmman Noerhte-Trööndelagesne
Bigkeme-geehteme lea bielie lïeneståvroen guhkiem barkoste ihke lïenen kultuvrebyjresem gorredidh .
Golme luhkie åktseden tjaalege
Gø ge saemide eevtjedh goh lihtsegh internasjovnale institusjovnine jih aaj stil
mah aamhtesi åvtes te gæmhpoeh .
Persovneles sjïdtedimmie , maahtoe , jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmie lea dïhte guhkiebasse ulmie .
Mijjen Aehtjie guhte leah Elmierïjhkesne .
Faaleldahkem maahtah evtiedidh .
Saemiedigkie maahta siejhme bïevnesh konferansen bïjre faalehtidh , jïh tjïelke bïevnesh konferansen dæjpeles tjïrrehtimmien bïjre .
Learoesoejkesjisnie saemien mubpiegïeline daah maahtaldahkeulmieh leah:
Ih krirriem gaavnh mejnie ållesth seamedh , bene byørh steemma didh dan krær ran mejnie jeenjemes siemes dejnie suerkine mah leah vihkeles dutnjien .
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea meatan vaaltasovveme maahtoeulmine gusnie dah viehkiehtieh evtiedimmine jïh lea akte bielie faagemaahtoste .
Jupmele lea akte , bene seamma tijjen golme almetjh .
Transitijven göökte jïh ditransitijven golme.
Jaepien 2004 njieljie stoerredigkietjirkijh SV .
Lexikaale fonologije.
tjïertestidh , vg .
akte maana geerestamme sjædta , neerresåvva jallh plaakene .
Daamhtaj pråvhka ovmessie skïemtjelassh seamma aejkien teestedidh .
Maahta aktem veahkam vïjhte eeplajgujmie vuesiehtidh viehkine
Utgiver: Gïelem nastedh 2013
Dan gaavhtan ibie maehtieh transfer-effekth jienebelåhkoen gïeleste gaavnedh.
Arctic Winter Games (AWG .
Dïhte gïelefaageles evtiedimmie tjuara evtiedimmiem siebriedahkesne dåeriedidh , jïh daerpies orre terminologijem iktemearan evtiedidh .
Hævvi dov leah ov jïjnjh beetnegh jïh sagke buerie astoe !
doekedh 2011 .
Reerenassen ulmie unnebelåhkoepolitihkine lea dejtie unnebelåhkojde vaarjelidh , dej nuepieh tsevtsemasse nännoestidh jih aaj dejtie histovrijen unnebelåhkoegïelide evtiedidh guktie åadtjoeh jielije gïelh årrodh .
Norsk Folkemuseum ' en nænnoestimmien mietie jaepeste 2007 , dle maahta saemien daeverh bååstede foeresjidh Saemiedigkien reeremasse .
Moenede ulmiedåehkiem jïh gåessie dijjieh edtjede åehpiedehtemem nåhta didh .
- Ektiebarkoetjïerte aareh vïhtesji man daerpies hoksem evtiedidh , dan nåekies psykiske healsoen bïjre saemiej baaktoe .
Årrojh , barkoemaarkede jïh gåetiemaarkede Almetjelåhkoe Noerhte-Trööndelagesne sjïdteminie , men fylhken akte vueliehkåbpoe årrojelissiehtimmie goh laanten gaskemedtie , jïh stoerre regijovnale jeerehtsh årrojeevtiedimmesne .
Lohkehtæjja jïh learohkh maehtieh ektesne lohkemekåarhth guvviejgujmie , jallh guvvieh jïh teekste , biejjieladtje darjomigujmie darjodh .
Våaromisnie lea dovletje myjhtihke dïejvesh mah soptsestieh guktie Biejjiebaernie buektehte Jeahnanïejtem vitnedh , jïh dellie maa åådtje dejnie tjiptedh .
'The door opened.' (25) a. Thomas Thopas
Lohkehtæjja maahta aelhkies , åenehks vaajesem saemiengïelesne lohkedh , jïh nimhtie goerehtidh man jïjnje learohke maahta .
Dan åvteste gåetieh fååtesieh dle geervebe barkoemaarkedese dåårrehtidh dejnie miehtjies regijovnine .
Tjaangh BIBSYS
Staath edtjieh barkedh guktie provgramh radiovesne jih Tv-esne saemien gielesne båetieh jih aaj barkedh
lohkedh jïh lahtesidh naan teeksth , toelhkestidh jïh sisvegen , hammoen , ulmien jïh aamhtesen bïjre ussjedadtedh
miesie , sarva
måedtie digitale jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtje utnedh
Buerie baakoeh skuvlen bijre juhtiejin jih learohkh lin væjkeles .
NYTT UTDANNINGSTILBUD:
goerehtimmie aaj gïehtjede saemieh giej viesjieh jallh ij naan saemien gïelemaahtoe .
42 saemielaaken gïelenjoelkedassh åålmegidie vedtieh gïeleldh reaktah gosse byjjresreeremidie gaavnedieh .
Registreradamme syökijh
Jåarhkedh fokusem utnedh åarjelsaemien jielemeevtiedæmman , kultuvrese jïh gïelese Baeniehealsoe jïh almetjehealsoe prijoritetem åadtjoejin budsjedtesne jaapan 2010 , jïh tjåadjoehtieh sijjen dïenesjh jïh darjomh 2011. 2011 raejeste dah noerh mah leah 19 jïh 20 jaepien båeries namhtah baeniebåehtjierdimmiem åadtjoeh Noerhte-Trøøndelagesne .
ISBN -13 978-82-412-0631-3
Vaenebh learoelatjkoeh hiejhtesuvvieh jïh ahkedh jienebh learoelatjkoeh jïh lïerehtimmielatjkoeh dorjesuvvieh .
kråvnah sertiestimmesne ruffien 2007 .
Datne maahtah veeljedh gaptjedh gåabpatjahkh cookies .
Råajvarimmie 31 Karrijeerebïhkedimmie saemien learoehkidie jïh kandidaatide ...
Vuarjasjimmie daesnie www.udir.no
Maahta aaj vuesiehtimmien gaavhtan skuvlesåjhterasse jallh kuratovrese vaedtsedh .
Jeatjah vierhtieh
Nr 3 2013
Learohkh maehtieh aaj jeatjah sæjrojne ohtsedidh gusnie kaarhth gaskeviermesne .
- Maahta aaj sijjienommetjaalegidie viedtjese gævnjodh , juktie gaajhkesh maehtieh dejtie lohkedh .
Projesjektesne Saemien Sijte , Snåesesne , jïh Gaaltije , Luvlie-luspesne , jïh Jillebetnien Muséum ektesne laavenjostoeh .
Skåejjieburrien åejvie (Sissel K. Grongstad) fïerhten dåarstan kontovrebiejjieh Raarvihkesne åtna , jïh dah mubpieh biejjieh maehtede satnem Namsskogan-kontovresne gaavnesjidh .
- Mijjen leah gellie tjåanghkoeh , Meerke Krihke såårne .
Seamma laakan goh ovmessie åarjelsaemien baakoeh maehtieh joekehts fonologije plïereh utnedh dah veerbh mah molsedieh seamma laakan dååsverieh.
Nulle objeekte lea veerbeste
Muvhth learohkh maehtieh lissiehaestemh åadtjodh .
' en 30. artihkelisnie .
- soejkesjamme gorredimmie boelhkine lea akte
Daelie lea Jonare Vektarlien gaertienisnie årroeminie .
Datne gyhtjelassh veelelaakan vaestedh jïh ellies raajesigujmie .
Muvhtene baakoem asvem nåhtede gosse maam akt tuhtjie gïerve .
Muvhth laanth maeh tieh stuvrel gam me årrodh aktede dikta tovreste , aktede dåehkeste jallh aktede krir res te - bielelen frijje veeljemh .
NOU .
Fylhkenraerie sæjhta barkoem prijoriteradidh juktie daejtie gyhtjelasside tjïelkestidh .
Dah sæjloedieh destie , jïh naaken eah vïssjh , jïh dïhte goerpe .
 (...
saemien gïeligujmie åehpenidh , soptsestidh mij dïhte seamma jïh joekehts daej gïeli gaskem , jïh soptsestidh gïeli bïjre mah leah Såevmienugrijhken gïeledåehkeste
5.7 Reentebaalhkah , reentemaaksoeh jïh åesiemaaksoe
aaj unnebelåhkoen iedtjide krøøhkeste .
Seammalaakan goh jeatjah skuvline , dellie akte haesteme dejtie eejhtegidie , aahkide aajjide meatan vaeltedh skuvlesne , bene daesnie kanne akte aevhkie daate Elgåen siebredahke dan onne .
Mov Åejvie , datnem heevehtem ,
BAALTELE 19 § Jis joekoen ulmieh gååvnesieh dle reerenasse åådtje njoelkedassh bïeljelidh jis sjïere byjjesfaamoe mij reerenassen vuelene ij edtjieh meatan årrodh dan 8 §:n utniemisnie .
Daagkere sjïehtedimmie buerie aalkoemierie gosse tjïertine jïh aktegs learoehkinie lohkehtimmien bïjre soptsestalledh , jïh gosse lohkehtimmiem edtja dan mænngan soejkesjidh .
Åarjene: Daehtie johkenjaelmeste rïektes sievine tjahkese Neklumpen (jælloe 1014), debpede rïektes sievine dan mïerhkese gusnie johke Ekornåa rijhkeraastem tjuahpa .
Bihkedimmie lohkehtæjjese raerieh , vuekieh jïh vuesiehtimmieh vadta , mah maehtieh viehkine årrodh gosse edtja sjïehteladtedh dah learohkh lïerieh iemielaakan saemiestidh .
Saemiedigkien diedte
Veanhta Listhaug annje maahta skaaram davvodh
Gyjhtelassh , Jupmielomh !
Kulturellen joekehts jïh joekehts vierhtieh persovni gaskem ovmessie laantijste dorje naan tsiehkine hijven åtna naan gie neutraleles gie maahta viehkine toelhkestidh .
siebredahke gusnie fiere guhtese sijjie jïh gusnie fiere guhten seamma vierhtege
Ij satne sïjht h , men dle dïhte , dellie göölle-skuvle , dïhte dellie madtjelosti satne galka dejtie utnedh .
Jis daarpesje dellie maahta puberteetem daalhkesigujmie viehkine aelkedh .
ålja- jïh gassreeblemh Barensemearosne vaeniemdidh
Men ij leah daate transitijve paarrebielie oktegh.
Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine , jïh lïerehtimmieulmieh leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh .
Gejhkie kraesie mearoste jïh haaskoe aaj dïsse dabranamme .
Maahtoeulmieh 4. daltesen mænngan
Provsjekten ulmie lea dah lïhtsegh edtjieh skreejrehtidh dej maahtoem saemiengïelesne formaliseredh , guktie dah maehtieh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh saemiestidh .
Noerhtesaemien jïh åarjelsaemien gïelese learohkeveahka lea sagke vueliehkåbpoe, guktie lohkehtæjjavaanoe ij leah seamma nåake daesnie dan lïhke båetijen aejkien.
Dah leah gyhtjelassh mejtie maahta bæjjese vaeltedh aktene dåaresthfaageles aamhtesisnie Saemien 2 jïh eatnemelearosne / siebriedahkefaagesne .
Geerve almetjh edtjieh eadtjohkelaa kan meatan årrodh jïh evtiedimmiem dåarjoehtidh maanagïertemaanaj aarkebiejjesne .
Dïhte barkoe saemien aamhtesigujmie , ovmessie dal
vihtesjidh jïh vierhtiedidh jïjtjene evtiedimmiem gosse teekstigujmie barka
Almetjh jiehtieh manne leam slovves .
Juktie mijjieh saemien guarkajimh , bene idtjimh soptsesth .
fealadimmieh gïehtjedidh (v.g. guktie vuajadahkh jïh hotellh veeljieh) 
SáFá2-prosjekte eelki tsïengelen 1. b. 2013 .
Hååleme staate-tjaelijistie Berit Oskal Eira , Barkoe jih - ektiedimmiedepartemente .
Boelhken 2011-14 dah frijje baalhkah leah budsjedteradamme guktie raeriestimmie lij staatebudsjedtese 2011 , naemhtie:
Seapan referaansedåehkie No Transfere;m vuesehte, juktie daate teorije jeahta dah annje maehtieh dej universelle grammatihkem nuhtjedh jïh ibie maehtieh transfer-effekth jeatjah gïelijste gaavnedh.
Dah mov aehtjie gon tjidtjieh .
gaerteneskuvlh saemien dajvine tjåadtjoehtidh
Vïenevoeth tseegkedh jïh dejtie tjåadtjoehtidh lea akte vihkeles faktovre sosijaliseradimmieproesessesne , jïh akte faktovre mij ovvaajteles jïh nåake evtiedimmiem heerrede .
11.50 - 12.10: HINT: fokuse dåårrehtæmman
Dej åejvielaavenjassh leah:
Syökh dåarjegh mubpijste ?
Båatsoeburrie Tåssåsen Saemien Sïjtesne , 24 jaepien båeries jïh Vallboste , Jiemteste båata .
Jåma , Albert; Joma , Liv Karin , Granefjell , Aasta Joma: Gorredh gïelem - Barkoegærja !
jïh jeatjah tjïeltine byjreskisnie minnieh .
Vihkielommes dotkeme daan tjaalegasse lea (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995).Dan hypoteesen åajvahkommes ulmie lea intransitijve veerbh göökte nueliedåehkine juakedh.
maahtoem nænnoestehtedh saemien gïelesne jïh kultuvresne
MÅNGA SKRATT
Mijjieh sïjhtebe skreejedh læssanamme tjoehpemasse skåajjeste , læssanamme bigkeme skåajjegeajnojste jïh læssanamme bueriedimmie jïh gorredimmie .
Åarjelsaemien sæjroe
Mijjen åejvielaavenjasse lea barkedh monnehke , effektijveles jïh byjreseligke gorredidh Sveerjen jïh EU:n jåarteburriepolitihken mietie .
Ij åålmege leah reakta dejtie lohkedh jïh ij Leeneståvroe åadtjoeh dam jeatjagidie vedtedh .
Jupmele mijjese fïerhten beajjetje laejpiem vadta bielelen mijjieh dan bïjre rohkelibie , aaj bahhas almetjidie .
Maajhööhpehtimmie maahta eevre seamma hijven (jallh ij dan hijven) goh jeatjah lïerehtimmie.
Dellie tjiekedimh jih lopme-tjengkerh dej vøøste hajhkedimh .
Lohkeme matematihkesne sæjhta jiehtedh bïevnesh veesmedh , analyjseradidh jïh vuarjasjidh hammoem jïh sisvegem jïh bïevnesh tjåanghkan giesedh ovmessie biehkijste tjaaleginie .
Dah politihkeles åårgan Oslosne jïh Ber genisnie (dïhte parlamentarihkeles maalle) 
Akte åejvieulmie learoesoejkesjisnie dïhte faage saemien mubpiegïeline , ektine faagine nöörjen , våaroemem beaja ihke dah learohkh edtjieh funksjovnelle guektiengïeline sjïdtedh .
Tjirkeme jis vaenie beetnegh sjædta noeride mah råajvarimmieh noeride øørnieh
vaarjelimmiedajveh jïh nasjovneparhkh eah galkh saemien jieleme- jïh kultuvreåtnoem fijnehtidh
Nuuk-tjåanghkosne dah jeanatjommes inuihti jïh saemiej åvtehkh stïeresne .
Jupmele mijjem jieliemisnie jïh jaemiedisnie guadtah .
Akte tjielke vuepsie lea dam giehteldimmiem jïh gorredimmiem prijoriteredh orre fylhkengeajnojne , edtja slahtjehtimmiem tjøødtjestidh jïh bueriedimmiem aelkedh dej prosjektigujmie mah guhkiem vuarteme .
Laavkome-gyrhkesjimmie lea aavoen jïh jielemen hïeje .
Kapihtelisnie 7 jienebh vuesiehtimmieh kausatijve molsedæmman, men mej leah jeatja morfologije jïh ij öövre sjïehth dejnie dåehkine 6:de kapihtelistie.
tjaalegh goltelidh jïh dej bïjre soptsestidh
åejvievæhtah buerkiestidh ruevtie-aaltarisnie Saepmesne , jïh bronse-aalteren jïh ruevtie-aalteren bïjre Nöörjesne jïh Noerhtelaantine soptsestidh
Daate sæjhta jiehtedh jienebh jienebh saemien luhkieh jïh jienebh jienebh eksamenem illieh saemiengïelen studijinie.
Dah gajvemh bæjjese våålese dej jaepiej åvtese leah naan haestemh dovne åårganisasjovnese jïh åårganisasjovnen ekonomijen gaavhtan .
Voehkelimmie mij sovhkedi jaepien 1992
- Stööremes jealamadtjetseegkemem hov lea tjïeltine .
Learohki barkoeh jïh plakath gïelelohkehtimmesne maehtieh viedtjine gævnjasjidh bielelen sijjien bïjre gæmhpodh .
Eejhtegh jïh barkijh sinsitniem fïerhten biejjien gaavnedieh
56 saemien gïele jïh iKT ...
- Nov badth , muvhth vielie hoksem daarpesjieh mubpijste .
tjaalegem bïevnesigujmie öörnedh , guktie Vaajman almetjh edtjieh maehtedh væjkeles sjïdtedh dovne turisth jïh orre almetjh diekie gatjkoestidh .
edtja vierhtiedidh jis viermievierhkem barkijidie darjodh politije- jïh lientenetatesne maahtojne saemien gïelesne jïh kultuvrisnie .
Vuartesjh lissietjaalegem, appendix 2.
Skuvle-direktøøren diedte lij gaajhkide internatide juhtiehtidh jih Aarborte lij ajne internate Finnmarken bæjngoelisnie .
Lohkehtæjja maahta badth aaj dejtie naan guvvieh vedtedh , mej gaskem maehtieh veeljedh .
Ij lin man gellie learoe-vierhtieh goh eelki .
Gåarede dam aaj bovtsi bïjre utnedh.
Byjrese-jïh hoksehtimmieråajvarimmie (Q350) 
Man gellie noerh mah stoerredigkietjirkijinie jïh politihkerinie sjïdtieh lea gaskem jeatjebem guktie datne ussjedh .
Provsjekten duekie
Jis joe lååvkeme jeatjah kristeles sïebredahkesne maahtah lïhtsege Svïenske gærhkosne sjïdtedh mænngan gosse hearrine soptsestalleme .
Edtja sjïere aath lyjhkedh , sjïere vuekine vååjnedh jallh sjïere ïedtjh utnedh .
Jaepiebudsjedtemieriedimmien § 3 tjåådje jaepiebudsjedten raeriestimmie edtja sïejhme vaaksjomasse bïejesovvedh dan varki guktie almetjh nuepiem åadtjoeh dejtie raeriestimmide vuarjasjidh , jïh minngemes 14 biejjiej gietedimmien åvtelen fylhkendigkesne .
Gellie goerehtimmieh veartenen bïjre vuesiehtieh funksjonelle morfologije haastadihks seamma saaht G2-gïele.
baahkevøørhkemisnie sjïdtedimmiegåetide , mearan ij leah biogaasse-tseegkeldahkem buektiehtamme daan raajan .
mepryövide dle Ööhpehtimmiedirektov raate jïjtjevyljehke goerehtallemepryövh faalehte .
Mieriedimmie jarkelimmien bïjre vaaksjomemieriedimmesne jïh foestehïejmemieriedimmesne mij faamoem åadtjoeji suehpeden 1. b. 2012 , tjïerteste dam reaktam saamastallije maanah utnieh jïh mah reeremedajvesne årroeh , sijjen gïelem gorredidh hoksesertiestimmine .
Stientjen jåarhkeskuvle , Skuvlh båetijen aajkan Mænngan goh Stientjen jåarhkeskuvlem tjåenghkies sæjjan biejeme , dle jienebh daerpiesvoeth jijhteme mejtie ij maehtieh maeksedh skuvlen daaletje skåårvememierien sisnjelen , jallh abpe skåårvemeprogrammen sisnjelen .
Daaroen saalmegærjesne hïeje-saalmem " Å Gud , velsigna desse to " gaavnebe .
Árvalus lea otne sáddejuvvon gulaskuddamii , ja gulaskuddanáigemearri lea čakčamánu 15. beaivvi 2012 .
Learoevierhtieh darjodh lij prosjektesne daerpies jïh vihkele .
Jaepien 2009 dle lissine råajvarimmieh 16 mill kråvnaj åvteste tjïrrehti vierhtiejgujmie Staten
Vuarjasjidh ...
Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste
Jis naaken meadtam dorjeme saemielaaken gïelenjoelkedassi vööste , dle satne ij laejhtemem åadtjoeh .
Jis ih tjeakoesbaakoem utnieh maahtah dam daennie sæjrosne dongkedh .
Daate lissine båata dan joe stoerre barkose Saemiedigkie saemien kåanstesne jïh kultuvresne åtna .
' en Åarjel-saemien jielemen jïh kultuvren provgramme evtiedæmman
Annje voestes skuvlebiejjiem måjhtam , mij lij mov voestes biejjie 4. klaassesne .
Edtja ektiedimmiem sïejhme politihkine , soejkesjigujmie jïh suerkiestrategijigujmie vuesiehtidh .
Soptsestallemh aaj jeatjh-laakan sjidtieh gosse learohke noereskuvlese båata .
Garrah göökte tjiehkieh avtelen , suelie minngelen .
Edtja aktem sjiere fokusem biejedh dåehkide mah nåake healsoem utnieh .
Goevten 6. b. 2017 sïjhtebe heevehtidh jïh mïerhkesjidh daelie 100 jaepieh mænngan Elsa Laula Renberg saemide tjöönghki dan ellen voestes tjåanghkose Tråantesne , gusnie ulmie lij saemiej reaktide nænnoestehtedh .
Dam sïjhtebe dijjen ektine heevehtidh - buerie båeteme laavkoemasse !
Jïjnjh bigkemh jaepien 2012
Lissine dle Saemiedigkie jïh Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemente prosjektem Árbediehtu / Aerpievuekie - Saemien Aerpievuekien Daajroe reerieh , maam Saemien jilleskuvle jåhta Guovdageaidnusne .
Jis datne sïjhth daejredh mejtie registeeridie dov bïevnesh maehtieh spååredh , gihtjh dov dåakterem gosse desnie mïnnh .
66,7%
Dejstie 91 prosenth pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh.
Learohkh aktem baakoelæstoem darjoeh maam nåhtadieh gosse jarkoestieh .
Dov åssjalommesh
Manne dam staaresne åasteme.
Mijjieh libie maahtoe- jïh vaaksjomeorganisasjovne gamte maahtojne jïjnjh ovmessie dajvine .
Iemielaakan dle tjïelteståvroetjåanghkoe ajve ikth asken .
Åvtehkh mah diedtem utnieh tjurieh hoksedh almetje jïjtjemse vååjnoe goh akte bielie dehtie ektievoeteste .
Veeljede dam bööremes krirriesærjoem jïh dam bööre mes politihkere sæjroem .
Guktie båetije biejjieh åarjelh-saemien gielese ?
Daajroe veartenen jeatjah aalkoe-almetji jïh unnebelåhkoej bïjre lea aaj vihkeles .
Aarebi dåårjeme 2.0 mill. kråvnah .
Eejhtegi lea bijjemes dïedte maanan åvteste .
Refunderadamme reenth staateles löönemeöörnegen sjïekenisnie skuvlegåetide jïh fealadimmieåssjelidie lea bïejeme reentesaatsine 3% .
Tjïelten ståvroe
Akte bielie dejstie vuarjasjimmievæhtijste lea vihtiestimmie guktie energijem jïh klijmam aerviedamme jïh jieledetïjjen maaksoeh , gosse vuekieh / faalenassem veeljie .
Old Price: NOK 495,00
Maanah mej saemien mubpiengïeline leah funksjovnelle guektiengïeleldh
Fierhtene stifte bispem åtna .
Dam noerhte-trøønderen profijlem lissiehtidh daesni e www.kulturnett.trondelag.no
Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan siebriedahkefaagesne - Saemien learoesoejkesje
Båatsoejieleme lea vihkeles saemide åarjelh-saemien dajvesne jih aaj buerie kultuvre-guedtije , gielese lissine .
Lievengen faageskuvle , healsoe jïh sosijalefaagh
Laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine .
Dan lissine Saemiedigkie jïh Saemieraerie lea ïedtjeles gaskenasjovne mieresne orreme konvensjovnh goh Biologije gelliesvoete artihkele 8j sijse barkedh mij lea aalkoealmetjie nuepiej bïjre meatan årrodh byjresken vierhtieh reeredh , guktie dååhkasjehtedh aarpeivierhtien maahtoeh j. j. , Minngemes 15 jaepie jeenemes sïjth jïjtse byjreskeråajvarimmieh dorjeme .
Jalhts maahtojde learoesoejkesjisnie ovmessielaakan buerkiestamme , lohkehtæjjide gaajhkine faagine vihkeles nasjonaale pryövemem lohkemisnie reektehtidh , ij barre saemiegïelelohkehtæjjese .
Skåårvememierie ij leah meatan vaaltasovveme dagkeres prosjektese .
Staaten dåarjoeh Saemiedigkien budsjedten bijjelen leah dan åvteste eevre vihkeles saemien museumi evtiedimmienuepiej gaavhtan .
Don jih daan bijre II
Learohkh byöroeh meatan årrodh væhtide evtiedidh .
Proposisjovnem maahtah aaj åestedh Rijhkebiejjien
Tjuara daejtie dïrregidie nåhtadidh .
S: silpebadtja
jïjtse strategijeåtnoem evtiedidh ektiedamme subtraksjovnese: vaedtsedh ryöknemestrategijijste , juktie daajroeh nuhtjedh taali jïh taalefaaktaj bïjre goh våarome ryöknedæmman
Saemiedigkie sæjhta vïesehtimmesne meatan årrodh aktene paneledigkiedimmesne nåhtoen bïjre ihke aalkoealmetjenyjsenæjjah voenine aktem eensi barkoem utnieh .
Akten giehtjelimmesne naan eejhtegh daam jiehtieh tijjen bijre:
Boelhken 2011-14 skåårvememieriem 12 mill. kråvnine tjåadtjohte fïerhten jaepien Energije- jïh byjreseskåårvemidie .
Laake galka jeatjahtovvedh jïh orre njoelkedasse båata mij edtja buerie voeresehåksoem tjirkedh .
Vuesiehtimmien gaavhtan jis dah åadtjoeh soptsestidh guktie operasjovnem gåaradi åvteli datne leah fahkeme .
Dïhte akte edtja orre luejhtemeåeliedimmieh Kyotolaantide rååresjidh .
Såemies learohkh skraejrine dåårreseminie , mubpiegïelesne .
Vackra tankar skapar varm gemenskap gör fula ord sköna väcker värme som kan ta hand om nya vackra tankar Glada tankar vidgar vägen till hjärtat Elden som värmer ditt väsen närs av glada tankar och goda leenden .
Byjrese , arealh jïh vierhtieh - sjïereraeriestæjja Eivind Sommerseth , Nöörjen dotkemeraerie
Maana jïjtje damta man jïjnjh ååjse .
 (15 sid) 
Dagkarinie tjåanghkojne maanagïerte tjuara lissine eejhtegidie dan juhtije , heerreden barkoen bïjre bievnedh , juktie hijven psykososijaale maanagïertebyjresem sjugniedidh .
Vïenhth aelhkie jallh geerve darjodh maam Jupmele sæjhta , sijjeste maam datne jïjtje sïjhth .
Gellie gïeh Nåamesjen dajvesne , mujhtieh guktie Pöövle vaajesti .
PSA-vierhtie vïrresne ovmessie almaj gaskem jeatjahtehtedh , aaj almaj gaskem gïeh eah prostatine tjoeperdh .
Sjiere gieledåastoesijjie
Kultuvrejielemeaktöörh sov jieliemassem utnieh doekemistie dorjesijstie akten maarkedese , jïh vaajtelieh dejnie gïehtelidh- jallh dejnie daan biejjien gïehtelieh goh akte jieleme mestie dïenestem åadtjoeh .
Bertie lea 800 - 1000 m. m. b. (meterh mearoen bijjelen).
Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan
Göökte vielie daejstie lïhtsegijstie (n=4) vaestiedieh ij naan joekehtasse dej gïeli gaskem daan gyhtjelassese mohte gööktesh daejstie aerebe (vuartesjh 4.1.5).
Gaahtjestimmijste maehtieh tv-provgrammem darjodh .
Mijjieh libie tjööngkeme guvvieh , gærjah , jielijeguvvieh , tjoejenassh , lohkehtimmiedeerpegh , tjaalaldahkh , jih digitaale vierhtieh guktie edtja aelkebe dutnjien ööhpehtæjjine saemien skuvline årrodh .
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte laavenjostoe gaskem tjïelth , gïelejarngh , jeatjah saemien institusjovnh jallh siebrieh leah vihkeles jis edtja saemien gïelebarkoem eadtjoestidh .
Byjreskem nipkieh jïh skaaroehtieh .
Gïeh illedahkide åadtjoeh ?
LAAVENJASSE 2
Valgkrets 3
Jïjnjh almetjh sijhtieh mannem buvresne utnedh gåetesne .
Jis sïjhth vielie daejredh , dellie maahtah HiNT em gihtjedh .
Dov bæjhkoehtimmesne:
Öörnegem byöroe vuartasjidh .
Gåabph fasseldamme almetjh haajpanieh?
Tjirkijh Saemiedigkien gïetegærja Tjirkijidie
dïedtem vaarjelidh jïh nænnoestehtedh , goh maallh evtiedidh juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne iktedidh dennie 13-jaepien skuvlebaelesne jïh jollebe ööhpehtimmesne .
Saemien gïelesne akte vielie paarre mij daam vuesehte, buaranidh - bueriedidh.
göökte baakoeh ektiedidh
Åarjelsaemien hearra Bierna Leine Bientie
Mijjieh daarpesjibie vielie dæjpeles haarjanimmiem karbovnerebpieldimmieteknologijen bïjre .
Tjåanghkan 90% 74, 5% Gosse gïehtjedibie guktie referaansedåehkie vaestiedamme dellie vuejnebe, 100% vaestiedæjjijste raajesem leksikaale NP objeektine jååhkesjieh, pronominelle objeektine jïh ovryöktesth objeektine jïh nulle objeektine.
Ij moenehtse medisijnen vuarjasjimmieh darjoeh jïh ij disciplinæreles darjomh darjoeh .
vielie maanaj-tv
Juktie dam saemien perspektijvem tjïrkedh jaahkoeøøhpehtimmesne , dle Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman sjïere lïerehtimmiefokush åehpiedahta fïereguhten dejstie golme åejvieaamhtesijstie .
Tjoeverin sih njoelkedassh dagkarinie sijjesne årrodh .
Pensjåvnå jahkásasj stuorrudagáv gávna gå tjijnnidum pensjåvnnåriektájt juogada muhtem mierredum juohkemtálla baktu mij gåvvit man guhkev vuorddá galga pensjonisstan liehket , dat sihtá javllat iellembiejvijt hiebadi sæmmi láhkáj dagu álmmukoajon .
Åejviesuerkie feerhmie aamhtesidie sosijaliseradimmie , politihke , ekonomije jïh kultuvre , jïh lea ektievoeten jïh vuestiebieliej bïjre almetji gaskemsh aktene daaletjen tïjjen perspektijvesne .
Teema Aamhtese Politihkere / krirrie Maam politihkere / mij lahteste krirrie veanhta
Viesterviellien , Pöövle .
' em nænnoesåbpoe darjodh
Dejtie ovmessie lïerehtimmieulmide tjoevere eensilaakan buerkiestidh , guktie learohke maahta jïjtse-vuarjasjimmsne dejtie utnedh .
Vihteles maahtam tjirkedh juktie jis manne lim voenen-skuvlesne Høylaantesne vaadtseme , dellie mov aajla nåantan sjidteme .
2003:778) lagen om skydd vid olyckor .
18 6.6
Joekoen pryøvoe learoehkidie ektesne vuejedh gosse gåarede .
Aartigkele 3 Raastenbijjelen båatsoe galka reaktaj jïh dïedti gujmie rååresjidh mah naasjovnen reaktaj nuelelen dennie rïjhkesne gusnie dïhte båatsoe , jis ij leah mij jeatjah daan konvensjovnen mietie .
Dïenestedaltese edtja krööhkedh nænnoestimmiem sïelten jïjtsekapitaleste .
gïelepolitihkese , mohte dïedtem dej vuepsie-
, Liv Ingegerd jeehti .
Mijjieh libie vihkeles lïngke almetji jïh tjïelti akten sæjrosne jïh reerenasse , rïjhkebiejjie jïh jarnges reeremh mubpie sæjrosne .
gosse laavenjassem vaestiedidh ?
Lïeneståvroe barka kommunikasjovnh aelkebe sjidtieh lïenen sisnie jïh jeatjah bealan veartenisnie , jïh dah byjreseligke dan hijven sjædta .
Gosse gyrhkesjeminie , dellie gærhkoe-gaagkijh saemien vaarjoejgujmie .
guktie daelie ?
Skuvle-åejvien lea dellie dïedte pryövemidie jïjtje njoelkedassi mietie sjïehtesjidh .
soejkesjidh jïh tjirrehtidh voejhkelimmieh påvisningsreaksjovnigujmie , leehpeme aamhtijste aktene pleentegisnie jïh analyjse ammes aamhteste
learohkigujmie soptsestalleme man åvteste gïehtjedimmiem tjaeledh
tjaalegh vierteste gellielaaketje vuekine
Saemien eejhtegh raasten gåabpaginie bielesne leah daelie aktem moenehtsem nammoehtamme mij edtja pryøvedh dam laavenjostoem evtiedidh .
Lïeneståvroe vååksje almetjh gieh eah leah lïhtsegh Sveerjen gærhkosne aaj maehtieh vyörtegs vuekine juvledh .
Prosjekten aajhterh leah Fylhkentjïelte , NAV .
Eah daarpesjh tjaeledh daennie lïerehtimmesne.
Vielie EOS .
Barre gosse kaasushgietjiejgujmie jïh jeatjaj gietjiejgujmie aktanadteme.
FAGET / STUDIET
Lea jielieminie jïh ektesne mijjine .
nommem jiehtedh fuelhkien lïhtsegidie
Gosse naemhtie sjïdti dle tjïelte dåarjojne aktede gamte regijovnale guejmievoeteste , aktine åvteprosjektine nïerhkeme juktie aktem jarkelimmiebarkoem aelkedh tjïeltesne .
10.
Saemiedigkie aktem noerekonferansem öörnedi suehpeden 2013 gusnie teema lij " aarkebiejjien raasisme " .
Datnem gijhtebe juktie dej tjïrrh Kristusen åedtjiem jïh vïrrem åådtjeme .
digiale vierhtieh utnedh gosse tjaeledh
- Nov anima sijhtem , - im manne sijhth daase oktegh baetsedh .
• OhtsedidiepolitihkeleskrirriehYouTubesne.Maamgaavnede ?
Kymriske (walesen gïele) 
Juktie vielie åvtelhbodti daejredh tjuara tjïelkelaakan prijoriteradidh jïh effektem vierhtieåtnoste vuarjasjidh fylhkentjïelten jïjtsh gïehteldimmide , dej regijovnale evtiedimmiebarkosne .
Stilledh akte goerehtalleme dorjesåvva tjïelti jïh fylhkentjïelti maaksojste , guektiengïeleldh dïenesji åvteste
vuartesjh guktie learohkh maehtieh soptsestidh dan bïjre maam lohkeme
Risjnieh Moerh
Maam laavenjassesne åadtjoeh daejredh , jïh maam tjoerh jïjtje gaavnedh gosse laavenjassem vaestiedidh ?
Daam veeljeme juktie formelem aelhkie darjodh .
Mijjen frijje baalhkah ,
Gaajhkesh mah sijhtieh saemien nåhtadidh voenges jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaleinstitusjovnine reeremedajvesne , reaktam utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne .
Trykk på pilen og velg de ordene som passer best i setningen.
Politihkerh stuvrieh , d. s. j dah muenieh dam maam edtja darjodh , mearan reereme edtja dåårrehtidh dam maam dah politihkerh moeneme dorjesåvva .
Aamhtese: saemien soptseseaerpievuekie jïh jeatjah aalkoealmetji soptseseaerpievuekieh
Gosse tjaeledh dellie eajhnide jïh åssjalommesidie evtede jïh öörnie , badth aaj sjïehteles gaskesadtemevuekieh jïh barkoevuekie guktie lïeredh .
Dïhte maaksoe tjuara seamma stoerre goh vierhtiem maam datne mïelh dïsse dov lea reakta .
Jåarhka aaj kvaliteetem skuvlesne evtiedidh .
Dah barkoeh mej leah healsoe- jïh skïemtjehokselaaken mietie jïh aaj baeniehokselaaken mietie .
Vedtieh munnjien aanteges juktie sjugniedæmman sådtoedamme , mov lïhkesadtji vuestie jïh jïjtsanne .
Ööhpehtimmielaake , maanagïertelaake jïh sijjienommelaake aaj sjïere krïevenassh bïejieh tjïeltide reeremedajvesne:
Dïhte orre diskrimineringelaake (SFS .
Arealedaerpiesvoete medtie 3000m
BULL , ELLA HOLM 1998: Åarjel-saemien 1 .
Buerie ryøjredimmieh daerpies vuartoej gaavhtan jih nimhtie aaj tjarkadiksvoetem gaajhkside vedtedh .
gavlem darjodh
Men ij maamkh jiehtieh gusnie berkieh.
Mijjieh daamtaj Jupmelem " åajaldibie " , jïh jeatjah aath jallh almetjh iehtsebe gosse fer guhkiem , jïh fer jïjnje gaarkh jïh beetnegh dagkarinie nuhtjebe .
Ihke Nöörje ij leah meatan EU .
Skiereden 18.b:n gaajhkh lihtsegh mah 16 jaepien båeries sjidteme
Våhkoej 13-15 (28.3.-15.4.) 3. daltese
Bïevnesisnie St. 6 (2012-2013) En helhetlig integreringspolitikk .
Sæjroe 13/32
Edtja goerehtallemepryövem nuhtjedh juktie ryöknedimmiem goerehtalledh goh uvtemesth tjiehpiesvoeth , gaertjiedamme learohki taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese
Nyjsenæjjan njammah ij leah jïebne konsistense .
Orre laavlomh darjoejin .
Gaajhkh veeljijh veeljemekåarhtem åadtjoeh
buerkiestieh daate "mapping"-dåeriesmoere abstrakte væhtaj jïh våajnoes morfologiske hammoej gaskem.
Jupmele sæjhta mijjieh edtjebe sinsitniem åahpenidh jïh iehtsedh .
Preesse edtja soptsesfrijjevoeten , trygkefrijjevoeten jïh byögkeles
Laavkome aavoen gaaltije , baalka gærhkoen ektievoetese .
 (3) Overgative veerbe: NP [VPV].
Mijjieh sïjhtebe aktem åeliedihks laavenjostoem Murmanskeregijovnine tseegkedh .
4.4 Evtiedimmieråajvarimmieh saemien jåarhkeööhpehtæmman jïh geerveööhpehtæmman
Maanajgïerth jïh skuvlh gelkieh gïelem vedtedh gosse eejhtegh dam sijhtieh , mohte eah maehtieh .
b Nomme: Ina-Theres Sparrok Aaltere: 18 jaepieh Årromesijjie: Smalåsen Barkoe: Studente Guktie daan biejjien domth: Manne raaktan gaajh hijven domtem: D
" 17Haevtie-raejkien stoere gierkine gaptjin jïh dam tsïeglesjin guktie idtji gie maehtieh Daanem viehkiehtidh .
Staeriesmïerhke (hovedmerke) 
- Saemien dajvh nuepieh utnieh aarvoesjugniedimmiem buektiehtidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne jïh aerpievuekine , men gaajh daerpies hijven mierietsiehkiejgujmie , dotkeminie jïh orre tseegkeldahkigujmie , saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta .
Skïereden 13. b. 2007 dle EN .
nuepieh jïh haestemh digkiedidh fasseldæmman jïh aarvoesjugniedæmman saemien jieliemisnie jïh siebriedahkesne , jïh barkohtsvoetem digkiedidh
Staate dam dïedtem åtna dejtie vielie maaksojde maeksedh mah sjïere åarjelsaemien maanagïerte-jïh skuvleøøhpehtimmievuekieh buektieh , goh akte vihties øørnege .
Aelhkie lea tjelmide trimhkedh men ij rïektes jeatjide almetjidie jallh byjreskasse eatnemen jeatjine lehkine .
Seamma geerve jis edtja båastahlïgke darjodh jïh tjeejehtidh seerkedh veerbeste tjaajanidh.
Fer vaenie mah maahtoem utnieh learoevierhtieh darjodh , jïh jeenjesh dejstie lohkehtæjjijste ajve bieliejaepien åarjelsaemien lohkeme .
Seam malaakan goh jienebelåhkoe Stoerre digkesne maahta aktem reerenassem hiejh tedh , reerenas se staareståvrosne maahta noerhkedh staareraeriem orrijidh .
Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaevreste Rostojávri dan Treriksrøys:se .
evtiedidh , nuhtjedh jïh jeereldihkie ryöknemestrategiji bïjre soptsestidh addisjovnese jïh subtraksjovnese taalijste göökte sifferigujmie , jïh vuarjasjidh man reaktoe dah vaestiedassh leah
Reeremedajve saemien gïelese ij edtjh gaertjiedamme sjïdtedh , dan åvteste dellie dïhte sæjhta fïereguhten reaktam giehpiedidh saemien gïelem nuhtjedh .
Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme Saemien Gærhkoeraereste Nöörjen gærhkosne .
Morten Danielsen , Snåase
Lïeneståvroe byjresepryövemedelegasjovne sjæjsjale luhpien bïjre stoerre energijebigkemidie goh bïegkefaamoeparkh jïh maajhbiktemeverke .
20 ööhpehtimmiem åadtjoeh .
Dihte edtja aaj vihties laakan øørnedh guktie Finlaante , Sveerje jih dah golme saemiedigkieh staeries kovpijem åadtjoeh .
EKTIEDÆMMAN - GÖTEBORGESNE
Gosse tjonnestidh dellie njaelmiem gaptjeme .
Jis im miste govleme dellie gåetie annje debpene Åarjel-saemiej skuvlen åtnose .
Laanteburrie / Ovjuvrereereme
Goh mijjieh libie vuajneme daennie tjaalegisnie dle annje dïhte saemien skuvle aktem stuerebe låhkoem lohkehtæjjijste åtna bielelen faageööhpehtimmie, men læjhkan maahta aerviedidh daate akte unnebe dåeriesmoere goh aarebi, joekoen noerhtesaemien dajvesne låhkoe lea vuelege.
Olsen aaj jeahta Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta hijven voebnesjæjjah årrodh akten foestehïejmehoksese saemien maanide , mij aaj dej reaktam gorrede jïjtse gïelem jïh kultuvrem byjjenimmesne vaarjelidh .
Daate vuasahtalleme lïhkebe vuartesje man åvteste rijhketjåanghkoe 1917 öörnesovvi.
Ihke dajve nåake jïh kanne tjuara dajvem stabiliseredh dle prosjekte ovseekere .
Ebba lea vijhte maanah bijjiedamme .
Daennie boelhkesne manne vuartasjamme guktie goerehtimmiedåehkieh objeektem mïerhkesjamme.
Nov gujhth dah guaktah gellie jaepieh ektesne lååvleme .
Daan raajan latjkoem dorjeme jallh seamadamme latjkoem darjodh medtie 30 learoekandidatigujmie .
Daelie Saemien gærhkoeraerie lea beetnegh-viertieh noeride vadteme .
Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh , juktie mijjieh tjïelke jïh eensi jielebe åssjaldahkine , baakojne jïh daahkojne .
Daate konvensjovne edtja nuelie-tjaalegen mænngan dååhkasjehtemem dejstie golme saemiedigkijste viedtjedh .
Fylhkenraerie vijriebasse birrie dihte guektiengielebarkoe Noerhte-Trøøndelagesne annje maahta gelliesåarhts råajvarimmiejgujmie giehteldih , juktie evtiedidh jïh siejhmelaakan vååjnehtidh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem .
Saemiedigkieveeljeme åtnasåvva fïerhten njealjede jaepien ektine stoerredigkieveeljeminie .
Klijmajarkelimmieh Arktisesne verkebe juhtieh goh aerviedamme .
voejhkelimmieh darjodh biejjiecellajgujmie , biejjiefeengkijigujmie jïh baahkedimmiepumpajgujmie , buerkiestidh guktie dah fungeradieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh man stoerre nåhtoe lea
Akte dagkeres jielemesjïehtedimmie nuepieh vadta vaahram burredh jienebh gïehteldimmide .
Jalhts Nöörje akte demokr atijen laante ,
Jïjtsh latjkoeh dorjesuvvieh fïereguhtine foentine , aktine viedteldihkie laavenjostojne tjïelti jïh fylhkentjïelten gaskem dan vïjriesåbpoe gïetedimmien bïjre RES ' este .
Aktem prosjektem tseegkeme Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltesne , mij edtja dam vuekiem tjïrrehtidh mijjen luvnie .
' en åejvieåssjele lea bïevnese- jïh studijedarjomigujmie gïehtelidh saemiej luvnie .
Akten aejkien die hijven nuepien utnim aktem mov saerniestæjjijste gihtjedh.
Lij govleme man geerve lij dejtie åemiehkidie foeresjidh vaereste dåvvese , gusnie gærhkoe lij dan aejkien goh ij lij naan geajnoe dohkoe .
Dah sïjhtieh dam båeries internatem nuhtjedh faaleldahkem vedtedh skuvleklaasside eatnamisnie jïh jieliemisnie Elgåen dajvesne .
persovnalebarkoen nuelesne .
NSR sæjhta vielie meatan saemien sjïerestarnefaaleldahkide øøvtiedidh .
Råajvarimmie 59 Jienebh reerenassen tjaatsegijstie saemiengïelesne bæjhkoehtidh
Daate akte mieriedåarjoe bigkemasse / jarkelæmman / orrestæmman dehtie gaavnoes klinihkeste , jïh maahta dåarjoem aaj nåhtadidh daerpies dïrregh skååffedh .
Akten vuj göökten våhkoej mænngan dellie buerebe sjædta .
Gaajhkh sisvege lea aaj gïetedamme , goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden .
Johkemehkien tjïelte lïhke barkedh Johkemehkien Daelvie Konferansen bïjre
Tjïelten åejvieladtjeraerie aamhtesh tjïelten ståvrose soejkesje , jïh faamoem åtna unnebe aamhtesinie sjæjsjalidh , jallh sjïere fuehpieaamhtesinie .
Rïhkeden 21.b.-gålkoen 1 .
Staabe tjåanghkoem åtna måantan aereden , fïerhten
Jeenebh laedtieh ojhtan bøøtin dan mijjen sïjtese jïh dïhte aarkebiejjiegïele ennh tjarkebe daaroen .
Tjoeverem jøøvlehtidh åvtehkh goh Paul Fjellheime , Anders Oskal , Johan J. Eira jih aerebi åvtehke Anders Bær .
Soejkesjen mietie dle bæjhkoehtimmie dehtie gaervies dorjesistie edtja årrodh rïhkeden 2014 .
Vaenie saemien saalmh saarnoeh guktie saemieh sijjen jieleden jïh jaahkoen bïjre ussjedieh .
Muvhth dejstie learoehkijstie mah tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh , sïejhme matematihketsagkesh utnieh .
Åejvieulmie öörneminie lea jienedamme produksjovnem nænnoestidh jïh åtnoem saemien lidteratuvreh jïh saemien bertemebransjem tseegkedh .
Reeremegoevtese diedtem åådtjeme tjïrrehtimmien åvteste , jïh deallahtimmiemaaksojde vaalta goerehtimmien åvteste .
Learohke reklamem hijvenlaakan åehpiedahta jïh tjïelke jïh gellielaaketje gïeline .
Learohke jïjtjeraarehke barka Dah aktem vearoldebïevnesem tjaelieh maam maajhööhpehtimmielohkehtæjjese seedtieh .
Joekoen byjngetje NåamesjevuemienFaageskuvlesne , gusnie daaletje leejjemetsiehkieh dennie aarebi tjïelten maadthskuvlesne , ij lih akte ihkuve sijjie faageskuvlese jïh Jearsoesvoetejarngese .
Gosse baenide skubph , gurhkh dellie tjaetsiem boehtelistie jallh doelteme- tjaetseste .
Jienebh bïevnesh jïh viehkiem åadtjoeh jis sïjhth naan tjirkemijstie bæjhkoehtidh maahtah Patientnämnden / Skïemtjemoenehtsen kansellijem gaskesadtedh .
' ese 0,8 mill. kråvnajgujmie
Dennie sitaatesne plaeresne
102) buerkiestægan guktie veerbh mah molsedieh eah maehtieh intransitijve bielesne seamma jïjnjh refereenth vaeltedh goh transitijve bielesne.
Nænnoes åvtanimmie hijven balansem dejpeladtje jïh daaletje maahtoej gaskoeh .
Politihke murreds .
Dan leah gøøkte saadthalmetjh SVL .
Mijjieh sïjhtebe jielemes Saepmesne jieledh mij dovne ektiedamme dovne guadteles byjreskinie jïh jielehke saemien kultuvrine .
Jallh ringkh nummerasse 0980-780 30 jïh tjaatsegem dänghkoeh .
Landshövdingen lea reerenassen åvtehke lïenesne jïh dïhte govte jaepien dejnie barkedh .
Vaeltieh dle kaarhtem , kompassem jallh gps:m meatan .
Saemien gïelem våajnoes darjodh lea dovne akte ulmie jïh akte vierhtie .
Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne sæjhta jiehtedh dam njaalmeldh gïelem ahkedh vielie veele jïh jeereldihkie nuhtjedh soptsestimmine jïh jeatjah såarhts njaalmeldh govlesadtemisnie .
Hokse lea daesnie dutnjien
Vielie moerem nåhtadidh fylhkentjielten gåetine .
Dïhte sæjhta jiehtedh biologijen åerpenh gïeh ovmessie årromesijjine tjaalasovveme dellie fïerhten maana lea jïjtse jollemaaksovevaarjelimmie .
Full Access Hypothesis (Schwartz & Sprouse, 1996a) buerkeste guktie learohkh dej maahtoem nuhtjieh guktie raajesem bigkedh gosse dah aktem jeatjah gïelem lïereminie.
Barkoedåehkie vihtiesti våarome jïh daerpies aktem noerhtelaanti saemiekonvensjovnem utnedh , jïh daate barkoe byöroe jåarhkedh aktine ekspertemoenehtsinie , man mandaate lij aktem raeriestimmiem darjodh rååresjæmman .
vearelde daan
Gosse Lawra jïh Sara Marielle konserten aerebe stoere låavthgåetesne joejkeminie jïh mikrofovnide pryöveminie , dellie golme maanah guhkiem , guhkiem dueljesne tjahkan golteleminie .
Jïh maam darjodh jis eah aktem laavenjassem guarkoeh .
Åarjene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie raaste Girjas jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259 .
Mijjen Elsa Laula
Daan sisvege ulmieh iedtjeles jïh væjranamme åtnoem åarjelsaemiengïelesne , jïh åarjelsaemien åtnoem byjjes tsiehkine jienede .
Naemhtie learohke nuepiem åådtje jienebe sov faagemaahtoem eksamenisnie vuesiehtidh .
Programme: 11.00 Rïhpestimmie Jovensåhkoeseminaareste jïh prïhtjege 11.30 Buerkiestimmie Ol-Johán Sikku , " Evtiedimmie saemien Beapmoe-kultuvreste " 12.15 Buerkiestimmie Nils Tonny Bransfjell , " Båatsoe jïh beapmoeh " 13.00 Beapmoe- buerkiestimmie 14.00 Buerkiestimmie- Gustaf Jillker , " Reaktoe beapmose " 14.40 Gieleambasadøørh gielekampanjen " Saemesth munnjien " bïjre soptsestieh 15.00 Digkiedimmie 15.40 Konklusjovne / gaskestalleme 15.50 Gærjaluejhtestimmie jïh buerkiestimmie gærjeste " Beapmoeh " , tjaeliejistie jïh prosjekteåejveste .
Datne aamhtesen bïjre eensilaakan soptseste .
baakoeh jïh dïejvesh nuhtjedh gosse kråahpem bïsseminie jïh baenide skubpeminie .
Men voestegh galkem vuartasjidh mejtie G2-lïerijh verbh subjeekti mietie eensilaakan sojjehtieh hammojne presens jïh preteritum.
Learohkh daamtaj lyjhkoeh barkedh gelliesåarhts darjomigujmie , mah eah dan guhkiem ryöhkh .
Desnie aaj daerpies gielem provhkedh goh dirrege gosse jeatja faagh øøhpehtidh .
Saemiedigkiebïevnesen mietie saemien maanagïertefaalenassen bïjre Saemiedigkie edtja hoksedh:
tjïelti barkoeh årrometsiehkine analyseredh jïh reektedh
5.1.4.
Maassemeedija tjoevkesem beaja dejtie politihkeles gyhtjelasside jïh bievnesh vadta dej politihkeles krirriej bïjre .
Lohkh Paulus Utsien jïh Gaebpien Gåstan vaajesidie Dan guhkiem , Gaedtehth gaedtie jïh Aejverde .
Jis edtja daejtie ulmide jaksedh dle sæjhta daerpies årrodh faamoesuerkieh jïh dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem .
Juvlehtimmie 71
Dïhte mijjem åelede aktem siebriedahkem evtiedidh mij sjeahta dan båetijen aajkan , mij aktegsalmetjem krööhkeste jïh gusnie mijjieh ektesne raerieh gaavnebe dejtie stoerre laavenjasside .
Svaaletjahkese .
Voestes iereste hoksebarkijidie laejhtedh
Aajnehke Jupmelen nommesne , gïen golme nommh .
Old Price: NOK 120,00
Sanna - saemien-niejte Johkemehkeste
1 daltese Lohkijh man vuelegs låhkoetjåanghkoe 1 daltesisnie maehtieh tjoeperdidh lohkedh jallh tsagkesh gïeline , kaanne eah vïssjh jallh raaktan eah leah dan jïjnjem lohkeme jïh barkeme dejnie sov lohkeminie .
Dannasinie maahta stuerebe hille årrodh dah vaedtsieh steemmadieh , jeahta .
Dïhte veerbe maahta ovmese haamoeh utnedh ovmese almetji mietie, men ij leah öövre daerpies barre aktem haamoem utnedh, jienemosth hov nimhtie.
Jis viehkievaerbe raajesisnie tjoerh dam sojjehtidh .
Ij leah dan daamhtaj jis njamma rööpses , garres , bankes jallh sååjrehke sjædta , saejriem åådtje , jallh njammavaahteristie vïrretjaatsije galka .
Daate akte barkoe mejnie dah nøøremes learohkh ahkedh tjuerieh gïehtelidh .
saemiedigkie sæjhta daam boelhkem vuartasjimmiem darjodh dåårjoste saemien maanajgïertide .
Saemi etjh eh goh aalkoealm
meatan juktie learohkem dåarjelidh .
Gijhteles pryøvoeprosjekten åvteste
, NAV
Lïeneståvroe sjïere råajvarimmieprogrammh buakta aajhteme arti gaavhtan (ÅGP) gosse ij ryöhkh dejnie barkojne goh reservaatetseegkeminie jïh byjresedåarjojne jåartabåarran .
tjieltine gusnie saemieh , dejtie tjieltide nænnoestidh guktie maehtieh laakediedteme diedth geervelohkehtæmman darjodh
REP .
Vulle bealhka , Pierese måarehks , badth idtji låevtieh .
Daesnie laavenjostoe jïh alliansebigkeme akte vihkeles strategije .
Mov tjidtjh-aahka gonnoeh tjidtjh-aajjan nommh:
Gosse giele dan viesjies gåetine , dellie maana-girte buerie dirrege sjædta gosse giele edtja vadtasovvedh dejtie noere boelvide .
Manne vïenhtem dan åvteste daennie raajesinie nulle objeekten antesedente aktene soptsesisnie, jïh numhtie nulle objeekte dan goerkesem diskurste veedtjie.
Gosse lea finansieringen bïjre healsoe-jïh sosijalefaagijste , dle dåarjoe vadtasåvva healsoedirektovrateste fïerhten studenten åvteste , fïerhten jaepien .
Akten gaahtjemen mænngan dle åasa medtie 150 000 kråvnah sjædta .
Stuhtjh mah daan nuelesne dejtie dåehkide buerkiestieh.
Soptsesem tjaeledh
Raerielïhtsege Silje Karine Muotka govlesadti EN:n almetjereaktamoenehtsinie dennie ræhpas govlehtimmesne ektiedamme eksaminasjovnese Nöörjeste Genevesne njoktjen 14.
Vihkeles lohkehtæjja bæjjese lutnjie dïhte mij lea hijven tjaalegisnie , jïh vielie dejnie barka .
ISBN 82-7416-026-6
Buerebe hov bovtsiluvnie årrodh .
Dah gïeh guhkemes koreen lohkeme 64% nominatijvekasush jïh 58,3% akkusatijvekasush gaavnin.
Dïhte jeerehtse man varki gujnelemmie aalka dan mænngan lea p-pillerinie orrijamme .
lahtesh vearolden , vearoldevæhtaj , lopmen jïh daelhkien bïjre guarkedh dejnie ovmessie jaepieboelhkine
Mijjieh goh åerpenh sjïdtimh , jalhts manne jïh mov åerpenh idtjin internaatesne årroeh , dle limh ektesne eejehtallemisnie juktie mijjieh internaaten lïhke årroejimh .
Learohkh mah eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen skååredieh , maehtieh aaj guhkiebasse dåarjelimmiem daarpesjidh
Aaj stuerebe konferansh öörnesovveme .
Lïeneståvroen lea nuepie tjåenghkies vierhtieh nuhtjedh , mohte aaj mijjen aktene njoelkedassh krööhkestibie .
Daan jaapetjen aamhtese lea saemien beapmoeh .
Jis nåajsan ij edtjh starnegoerehtimmiem tjïrrehtidh , guktie gohtje screening , mammografijine .
Håhkoe lea ahte viehkievierhtine sjædta dejtie guhte bovtsigujmie barkeminie , jïh ahte g ' lele annje galka nænnoes båatsojne årrodh .
H. Seamadidie maam dijjieh maehtede / edtjede darjodh jis dååjrede naaken dïebleslaakan maanese jallh maanan bïjre soptseste .
Mijjieh meatan orreme aalkoealmetji abpeveartenen bijjietjåanghkosne klijmajarkelimmiej bïjre Anchoragesne voerhtjen 2009 , jïh gaskerååresjimmine Bangkokesne jïh Barcelonesne åvtelen klijmabijjietjåanghkoe lij Københavnesne EN .
Skïemtjehoksesne seamma sekretessevaarjelimmie gaajhkh skïemtjiji åvteste jïh seamma man reaktam åtna Sveerjesne årrodh jallh ij .
1,0325 = 1.777,2 mill. kråvnah).
Aaj sæjhta gaajhkide sesjovne boelhke i jïh boelhke ii:se vaarjelimmiepliktevierhken gaskeviermiesijjie jis jïjnjh bïevnesh sijhtieh - aaj saemiegïelesne .
Dannasinie dle reerenasse raereste budsjedtem nænnoestidh 80 millijovnh kråvnajgujmie juktie daerpies juhtiehtimmiem åvtese gorredidh dennie barkosne orre IKT-infrastruktuvrine , orre programmevaaroesijjie , buerebe jearsoesvoeteøørnegh jïh åvteprosjekte orre bysvehtsaamhtesesystemidie .
Learohkh Noerhte-Trøøndelagesne edtjieh aktem skuvlebiejjiem utnedh gusnie irhkeme ij gååvnesh .
Canceren lissine gååvnesieh jïjnjh daamhtaj jeatjahtehtemh prostastesne mejstie PSA-veaha maahta jeananidh .
Voerkesvoete jïh jearsoesvoete jïjtse bïjre maahta vihkeles årrodh jaehkemen gaavhtan , jïh sïjhtieh daamtaj aelhkebe darjodh kristegassjine jieledh sov sjïere maadtojne , akten stuerebe ektievoeten sisnjielisnie .
Programme lea jarkelamme viertiestamme aarebi jaepiejgujmie , aktine nænnoesåbpoe strategeles profijline .
Dah lin båatsoe-almetjh jïh eejhtegh sijhtin manne edtjim aaj noerhtesaemien lohkehtehtedh juktie govleme mearan manne Karasjokesne dellie noerhtesaemien lierim .
Vuehtiehtimmien gaavhtan datne staaresne orreme jïh orre tråajjam åasteme.
Bïevnesh luejhtiehtimmien bïjre lea lïhkebe buerkiestamme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring .
jijtsh iehkeds rohkelh
Museum- jïh kultuvremojhtesesuerkie
Gelliesåarhts gïelesijjieh saemien gïelese
Dah seedteme guvvieh sijhtieh tjåanghkan bïejesovvedh akten tjåenghkies vearhkan mij aalkoealmetjekonferansen saadthalmetjidie buerie båeteme vaajtele .
Dannasinie raereste aktine barkojne nïerhkedh juktie aktem strategijem evtiedidh guktie edtja daam haestemem dåastodh faalenassestruktuvren sjïekenisnie
Maam buektiehtim ?
Ijje, idtjim lohkh, men aktem jeatjebem.
Nahkeren jïh samhtjan jïh ij åajsoeh jovkedh .
Ij leah aanje kommentaarh daan gåvvan .
Guktie dam buektiehtidh ?
Sæjroe 33 / 35
Dïhte taalh öörnegen mietie veesmie , taaleraajroeh illie ovmessie intervalligujmie jïh jorpesje lïhkemes låhkan jïh tjuatan .
magkeres baahkedimmiesysteme , orrestimmeles energijem nåhtadidh
SE .
Jis depresjovnem åtneme dellie profesjonellen viehkiem daarpesjidh guktie buerebe bïevsterh åådtje .
Daah illeldahkh jïh hypotesh maam bijjege neebneme Bottleneck-hypotesen mietie.
Men dïhte mij lea veerben vihkeles bïevnese lea guktie gåetie tseegkeme mieresne sjædta, ij guktie gie sån dam bigkie.
Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmien mietie dellie reerenassh ektesne jiehtieh gubpene moenehtsh tseegkesuvvieh .
Byjresegaatoe Vellamelen
Soejkesje-jïh bigkemelaake
Idtjin saemieh gåessie dåaroeh ij leah gåssie saemiej luvnie viellen virre varrteme .
Guktie dah illeldahkh daehtie goerehtimmeste aevhkine sjidtieh G2-åarjelsaemien lohkehtimmesne
Såemies aath dle gåarede barre saemien lïeredh .
Dah edtjieh seamma nuepieh siebredahkesne utnedh goh jeatjah almetjh .
Viertesth jeatjah klaassigujmie skuvlesne , jïh illedahkine veeljemistie dov tjïeltesne jïh dov fylhkesne gosse illedahke gaervies .
Prinsihpesne gaajhki leah , sveerjen årrojh jïh jeatjah , reakta tjaatsegidie lohkedh mah leah Leeneståvrosne .
Gïknjelh garkesin
kråvnah NTFT ' ste jïh akte åesie tjïelteste .
Seamma tïjjen dle learohkelåhkoe saemien mubpiengïeline læssani , 152 learoehkijste 206 learoehkidie .
Learohkh 9. daltesisnie edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie jïh ryöknemisnie .
Jåa1: 103 tæjmoeh
Tjaangedæjjah gïeh toelhkem daarpesjieh gosse healsoe- jïh skïemtjehoksem gaskesadtedh daamhtaj lea fuelhkieh jïh voelph gïeh maehtieh viehkine årrodh .
b. Åh!
duasta miedtedh
Gaaltije: Ella Holm Bull / Knut Bergsland: Lohkede saemien , 1993
Gynekologijen cellepryövenasse lea pryövenasse maam boernengåetien vueliehkommes bieleste vaalta maam gohtje boernengåetietappe jïh mij tsïnnese gietjedh .
Vuesiehtimmie (121) (-ht-/-Ø-) -molsedimmie, men akte vielie haamoe baakoegærjesne.
Dah barkijh kråahpegïelem , mimihkem , domtesh jïh aktivyöki barkoem mubpiejgujmie vïhtesjieh .
Butenschøn-moenehtsasse stoerre vuartoeh
Manne leam onne riepie mij bijjene vaerine årroem .
Jïjnjh dïenesjh Mov hoksegaskesine gååvnesieh jïh dïhte lea fïerhte hoksejarnge mij jïjtje nænnoste maam mij galka dan sisnie årrodh .
Sïlpelaabjah fïereguhte sæjrosne gååvnesi .
Luvlene: Rijhkeraasten mietie Jitnemenjohkeste Bijjie Raentserasse (Ranseren).
Naakenh gïelh Europakaarhtesne
Nöörje lea joekedamme 6 båatsoedajvine:
Daan tjaalegen minngemes sæjrosne adressem gaajhkesidie gaavnh mah maehtieh datnem bïhkedidh , jïh registreradimmie / syökemegoerem .
20 000 kråvnah
Ij lij naan gærhkoegåetie .
Bene ööhpehtimmiefaalenasse fer aelhkie sjïdti munnjien desnie , juktie manne åadtjoejim pryövedh lohkehtæjjine årrodh .
Gie Laarine ektesne skovlese vaadtsa ?
- Lyngen-dajve lea gaajh væjkeles voenges vierhtieh jïh kultuvrem nuhtjedh sijjen barkosne , jïh daate akte evtiedimmie maam sïjhtebe dåarjoehtidh .
Tsagkesh Edtjh guhkiebasse båetedh ih daarpesjh tsagkesidh .
Maehtedh lohkedh: Learohkh tjaalegh luhkieh , vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegh jïh gærjetjh , vearolden , daelhkien jïh vearoldevæhtaj bïjre .
Dïhte mij lea nuhteges hov lea buerie, vuj voetem mij barre tjelmide geasa.
Mohte gosse tjoelenjoetseldh sjædta dellie oste seksem utnedh jeanamidh .
Akte vuepsie daennie boelhkesne lea dejtie learohkidie vaeniedidh mah eah jåerhkeøøhpehtimmiem tjïrrehth .
Sïejhme ov-feerlege tjugliejgujmie
Dagke gååvnesieh naakenh mah eah daejrieh gaajhke lea Jupmelen sjugniedimmie ?
vïdtjele juelkiej nelnie
Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoe-departemeente aktem reektehtsem Saemiedægkan seedteme daehtie gïehtjedimmeste , goh akte våarome juktie digkiedidh jïh råårestalledh dåeriesmoeretjoelmi bïjre mah leah ektiedamme gïelenjoelkedasside .
Mijjieh åvtel-bodti barkebe guktie juvrh gelkieh hijven utnedh .
tjohpe baarkohkh
Jijnjh aejkieh gellie gärhkoetjåangkoeh ekonomijen jih administrasjovnine ektesne barkieh .
Eevtiedimmieprovsjekte Noerhte-Trøndelagen fylhketjïeltesne ...
Idtji hov guhte satnem govlh .
Dejstie mah noerereaktam utnieh , dle 315 ohtsijh 471 ohtsijijstie sijjiem åådtjeme .
Vuesiehtimmie (91a) buhtjedh vuesehte goh aktiviteete, ij leah daesnie naan objeekte gænnah.
Man mejtie destie buarana " [ jallh ] " jeatjah ?
Juktie aktem funksjovnelle guektiengïelevoetem sjugnie
Dah kåarhth maehtieh dovne ovmessie vearbh jïh substantijvh vuesiehtidh , mah ektiedimmiem utnieh dan aamhtesasse .
Åehpiedahta dejtie politihkeridie joekehts vuekine ?
Saemien jielemebyjresken vuajnoejne jïh aelkiehtimmine eadtjoehtidh .
Dejnie seamma sjidtedimmiedriektine øøkonomijesne goh mijjieh dååjrehtamme dej minngemes jaepiej , buektiehtibie stoerre skåårvemh darjodh jïh seamma aejkien maehtebe jeatjah vihkeles barkoeh buektiehtidh , mejtie fylhkendigkie diedtem åtna .
våarome dïenesjedorjemassese læssene daan bielelen , 3,8 mill. kråvnajgujmie viertiestamme jaepine 2010 .
Mieriedimmien mietie daah uhtjiedimmiedåehkieh , joekedamme objekten jieledetijjen mietie:
Maahta væjsehke årrodh gihtjehtimmiem aelkedh gaahpoeh gyhtjelassigujmie .
vuartasjidh , vuejnedh guktie moerh biegkesne syjjedieh jih muvhtine
- 10. klaasse, lektovreööhpehtimmie, praktihkeles pedagogeles ööhpehtimmie (daaroen PPU) jïh faagelohkehtæjjah, mij akte pedagogeles ööhpehtimmie juktie aktegsfaagine ööhpehtidh maadthskuvlesne jïh jåarhkelïerehtimmesne.
Jïh vielie vaedtsedh lea svïhtjemeveerbe jïh öövre sïejhme overgatijve.
Reeremebaakoegærjan tjïrrh dle jarkoestæjjah aktem elektrovneles dïrregem åadtjoeh , mestie maehtieh baakoeh jïh dïejvesh veedtjedh jïh aarebi jarkoestimmiejgujmie viertiestidh .
Konvensjovne dijpieh dejtie guhth Finlaantesne , Nøørjesne jallh Sveerjesne årroeminie jih jijtje damtieh goh saemieh , jih aaj
Krirrie: ...
Raarvihken tjielteståvroe 19.06.2014 nænnosti mij edtja tjïeltesoejkesjen sïebriedahkedajvesne 2014 raejeste 2026 raajan årrodh .
AALKOE ...
Evtiedimmie lea aaj aelkedh aktem aelhkie matematihkeles gïelem nuhtjedh jïh mænngan veele faageterminologijem jïh lahtestimmievuekieh jïh veele dïejvesh nuhtjedh .
Tjåanghkan maahta jiehtedh daate tjïelkestimmie gaajhkide veerbide mah gååvnesieh, men ij leah tjïelkestimmie mannasinie dah gååvnesieh.
Maahtam suejniebarkoen bïjre soptsestidh
jïh jåarhkeskuvlh tjuerieh aktem tjarki fokusem utnedh dejtie vihkielommes maehtelesvoetide øøhpehtimmesne , dejtie learoehkidie vuelege illedahkigujmie maadthskuvleste .
Mandaatejoekedimmie veeljemasse 2017 vihtiestamme sjædta ruffien 30. b. 2105 .
Learoevierhtiedåeriesmoere Dan åvteste learoegærjah saemiengïelesne fååtsieh dle dïhte akte stoerre haesteme gïelelïerehtæmman .
Julevsaemien: Vaenie maajhööhpehtimmielearohkh julevsaemien gïelem maadthskuvlesne åtneme, mij joekoen lea dan åvteste jienebh seamma sijjine årroeh goh vuesiehtimmien gaavhtan åarjelsaemien dajvesne.
Eah hov lin dah ålkine gænnah guktie vøøjnin mij deahpedi .
Nuelesne akte goere maam lohkehtæjja maahta nåhtadidh ?
 (vuartesjh C jïh D).
im daarpesjh dan jïjnjh baakoeh ohtsedidh gosse tjïertestem
Manne vuajnam evtiedimmie jarkelamme jïh im seamedh dej pessimistigujmie mah vienhtieh dïhte saemien gïele sæjhta nåhkedidh .
Jåarhkeskuvlesne man nomme Olav Duun , lea faaleldahke båatsoejielemasse .
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh hijven lohkemestrategijh åadtjodh gosse barkeminie golme tjaalegigujmie .
Jih goh dam ammes almam vuajnije , dellie bæksa dam jijtse guhkies saejtieklaahkam jih sleevhkie altese vøøste .
Aktem sagki buerebe laavenjostoem evtiedidh , jïh aktem buerebe faageles dïedtejoekedimmiem utnedh institusjovni gaskem
Tjuara aaj råajvarimmieh mah leah hijven mujvies tjaetsiej vuestie (vg .
Vaejvieh gujnelemmien åvteli - PMS
Baalte dejnie konverteringinie tjaetsieguedtien energijese baahkedæmman gaajhkide gåetide , dle aaj vielie orrestimmeles energijem sjïehtesje .
Saemiedigkie tjuvtjede jïjtse gïeleprogrammese
" Mijjieh daejnie dam noerebarkoem aktem sillem åvtese vaeltebe , jïh vuepsiem biejebe noerhtetrøønderen noeride jïh jeatjabidie mah sijhtieh aktem båetijen biejjien fylhkesne øøhpehtimmien mænngan , jallh akte orre boelhke jieliedisnie .
skissh , maallh j.n.v. sïjhtieh gaavnoes årrodh vierhtiebaanghkine , juktie åålmegh maehtieh dejtie åtnose vaeltedh jïh voenges tsiehkide sjïehtedidh .
Bull , Ella Holm og Bergsland , Knut: Lohkede saemien , Davvi Girji O. S , 2. opplag , 1993 .
Fylhkentjïelten mïnneden darjomh goh Nord-Trøndelag Teater AS jïh Musikk i Nord-Trøndelag , lissine Dam kultuvrelle skuvlevoessem , lea voernges aktöörh juktie ulmieh jaksedh mah leah ektiedamme årromelastose jïh lïerehtæmman .
Finnmaarhken fylhkentjïelte 1 356 250 kr
Elektrovneles bieljelimmie jis siïhth meatan årrodh (seminaren nomme: Historieseminar Nordlands historie) 
Saemiengïeleldh roestegåetiebarkijidie skreejredh
Datne löövjem jovkh .
Saemieh Aarborteste jih Vaapseste billin edtjin skuvlem Aarbortesne dassedh jis orre skuvle saemide Trøndelagesne tseegkesovvi .
Idtji Anita jallh Hanne-Lena ådtjoegan saemien gielem gåetesne lieredh goh byjjesovvin .
Hijven åvteguvvieh eah mubpide dïeblesth , vaal lah maanah , eejhtegh jalllh barkoevoelph .
 Vaarjelimmie sæjhta jiehtedh, nænnoestehtedh, jieliehtidh jïh guhkiebasse evtiedidh mijjen kultuvrelle vuekieh
MINE VIEHKIEHTIDH
- Jielemen vuajnoeh jïh raerieh leah daerpies jis edtjebe aktem illedahkem åadtjodh man bïjre maahta seamadidh saemien bieleste , raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta .
Gosse oktegh learoehkinie maahta vïhtesjidh guktie learohke ryöknemelaavenjassh luetieh , jïh soptsestidh dan bïjre maam vuajna .
Jarnge saemien lohkeme Universitete Tromsesne barka universiteten tjåanghkanimmie dotkeme- jïh ööhpehtimmiebarkarimmie gosse saemien jïh iemiealmetjhrelatereme tsiehkieh .
Jeenjh tjïelth jïh institusjovnh saemiedigkiem böörieh bïevneshtjåanghkoem öörnedh , lohkemh jïh seammasåårts saemien gïeline .
Åarjelsaemien gïelesne daejtie kuvsjide faalehte Aajeginie ektine - åarjelsaemien gïele- jïh maahtoejarnge Röörosne.
Aalkovisnie (tjaktjen 2012) aktine tjåanghkojne aalka lohkehtæjjide jåarhkedaltesisnie Nordlaanteste , Noerhte- jïh Åarjel-Trööndelageste .
Julemagasinet: Håp i ei gryte
edtjieh dle barkedh juktie barkijh gååvnesieh mah
Jeatjah gærjagåetieh jïh löönijh edtjieh nuepiem utnedh våarhkoste löönedh jïh åehpies årrodh dejnie .
Gosse skïemtjegåetesne maaksa dygnemaaksovem mij laaken mietie jollemes 100 kråvnah .
juktie dejgujmie datne gaajhkem
Råajvarimmie 48 .
28 gaajhkide tjïeltide bïevnese: saemiedigkie sæjhta bïhkedimmiem darjodh joekoen dåarjoem saemien maanajgïertide , jïh dan sïjse bïevnesh faalaldahkine nöörjen maanide saemien maanajgïertesne .
skaajte -
S: Burhvia aaj tjöönghkidh ja kaanne jaa nåå tjaktjen bealeste hov guktie ?
Veartenekonferanse aalkoealmetjidie
Mijjieh dam bööremes sluvkem vaeltebe .
Stillemisnie edtja gaskem jeatjah goerehtalledh man jïjnjh almetjh mah saemien haalvoeh ovmessie daltesinie , mennie mieresne saemien åtnasåvva , mah gïelh eejhtegh sijjien maanide veeljieh jïh man gellie mah sijhtieh saemien lïeredh .
Raerieh tjuerieh båetedh ruffien 1. b. åvtelen .
Thorbjørn Andersen , Aarbortesne 2003 (Guvvie: Svein Lund) 
Learohkh edtjieh vierhtiedimmiem åadtjodh namtegh karakterh abpe våaromelierehtimmesne .
Maehtieh gaahkoem bååhkesjidh , muerjieh tjöönghkedh jallh gueliem / bearkoem jurjiehtidh .
Jarkosth daaroen gïelese:
Aarebi dle bieljielimmieh Saemiedægkan båateme , vaenie stååkegaevnieh maanagïertine gååvnesieh , dannasinie lij vaajteles goerehtalledh dovne mij gååvnese , men aaj mah stååkegaevnieh maanagïerth daarpesjieh .
Aervede daan barkoen åasa lea medtie 25% dejstie ållesth maaksojste , mij lea seamma goh 13.3 mill. kråvnah jaepien 2012 .
Vaestiedasse laavenjassese
Laavlomem mubpide lïerehte , dejtie mah eah dam aarebistie maehtieh .
Dah illedahkh Barkoevaaksjomem vaaksjoemistie leah akte dejstie fåantojste dan stoerre daerpiesvoetese .
The comedian made the crowd laugh.) 
Anne Lene Turi (r. 78) jïh Margrethe Bals (r. 76) lægan jaepien 2003 raejeste maanajjïh noeri psykologinie barkeme .
VISJOVNE JÏH .
Dellie badth eelki jïjtse laavlomh tjaeledh jïh vuelieh joejkedh .
Ij leah naan reliabele ryöknedimmievuekie mij vuesehte man gellie mah lohkehtæjjaööhpehtimmiem vaalteme jeatjah learoesijjine jïh saemien gïelekuvsjine aktene dejstie sijjijste mah dam faalehtieh.
Ovrehte 0,2 mill. kr. .
Luhkie gaaksede tjaalege
Jïh 100% vaestiedæjjijste raajesidie jååhkesjamme objeektine jïh ovryöktesth objeektine, nulle objeektine jïh ovryöktesth objeektine, jïh pronominelle objeektine jïh ovryöktesth objeektine.
Datne maahtah dan mænngan , gåessakt , dam jeatjahtehtedh jïh tjaatsegem dievhtedh jïh seedtedh maam åadtjoeh gosse pryövemem vaeltedh .
V. b.) Onne giemnie , Henten laedtie Henriksfjäll (Vilh .
Maahta aaj jis ij åadtjoeh meatan årrodh , jallh såaltjh dan bïjre juhtieh .
Learohkh maehtieh kåarhtide utnedh gosse grammatihkem lïerieh .
12 § Reeremebyjjesfaamoeh åadtjoeh nännoestidh sjïere aejkieh jïh sjïere sijjiem ihke guessiem aajnealmetjijstie dåastoehtidh gie såevmien- , meänkielin jallh saemien gïelem soptseste , dovne joekoen teelefovne- aejkieh utnedh .
maahtoe v.g. jielmevukie byjresken
såevmien saemiedigkie daelie saemiedigkine Nöörjesne jïh sveerjesne ektesne barka ohtsedimmiem åvteprovsjektese maam dotkeme- jïh faagevierhtiehjarngem dæjpa .
Ij lij dan gellie mov åvtelen maam dam vaalteme , im raaktan daejrieh mejtie lij naaken .
Desnie barki gosk voerese-maaksoem dåastoeji .
Baakoeh: gaavele - bovtse mij lea aelhkie juhtiehtidh ihke lea tjåanghkosne jïh almetjh dåerede .
Daamtaj jienebh dejstie lïerehtimmievuekijste åtna .
Aktede gihtjehtimmeste soptsestidh
b. Daesnie här gujht
§ 9 Bahcajeagil Norrbotten läänesne Bahcajeagilen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jalline jïh åarjene: dah jaevrieh Torneträsk - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri dahkoe Kallojärvi:se .
Dan åvteste hijven Saemiedigkie nuepiem åtneme saemien tjirkijh raeriestidh dejtie ovmessie nasjonaale mieriesoejkesjemoenehtsidie lohkehtæjjaööhpehtimmide.
Guktie dellie darjodh ?
Jis edtjieh dam jaksedh dle learohkh tjuerieh nuepiem åadtjodh dovne praktihkeles jïh teoretihkeles barkedh .
Learohkh maehtieh aaj ovmessie guvvieh nåhtadidh goh våarome , guktie dah maehtieh soptsestidh dan bïjre mij lea sjyöhtehke dan vihties tseahkan .
sjïdti gosse Katarina Blind guvvieh darjoeji .
Bijjemes dïedte gaajhki aamhtesesuerkiej åvteste .
Jaepien 2009 maastereeksamenem veelti faagesne Public Administration , Harvard University ' sne .
Learohke buerkeste guktie akte vihties sijjie vååjnoe , mehtie eatneme- lahtesistie dïhte båata
Raerien åvtehke barkoem øørnede tjïelte- jallh fylhkenraerine .
Vijriesåbpoe bæjjese bigkedh jïh öörnedimmiem målsodh saemien kultuvreinstitusjovnijste
Sist oppdatert 04/16/2009
Sametingsrådet utarbeidet tidligere i år sin alternative rapport om Norges oppfølgingen av FNs konvensjon om sivile og politiske rettigheter.
Barkijh- jïh åårganisasjovnegoevtese
Mij datnesne jis ?
barkojde åehpiedehtedh dramatiseringinie
Dotnine ektine aavoedibie .
- Jïjnjh teermh jïh dïejvesh mah eah lea åtnosne aarkebiejjien , jïh dan åvteste vihkeles dejtie aktene gærjesne tjöönghkedh hijven guvviejgujmie , Åhrén jeahta .
Iedtje lea stööremes dej gaskem mah jiehtieh dah
3.3.4 Teaterh jïh byjngetje barkijh
Seminaaren åvtelen dah saemien noeresiebrieh bïrresovvin aktem håalemem soejkesjidh gusnie sijjen vaajtelassi jïh daerpiesvoeti soptsestin akten dagkeres nedtesæjjan .
Vïjriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne
Eah maanah töölh dan jïjnjh gosse tjööjjijste
Sæjroe 27 / 35
Fylhkendigkien budsjedtesuerkesne dle meatan vaalta dåarjoeh skaehtide , mieriedåarjoeh (frijje baalhkah) reentebaalhkah , dïeneste jïh
Ulmie guhkies våårjosne lea juekeme jïh övtiedamme saemien jielemasse mij tseegkeme lea iktiedimmesne byjresken , kultuvren jïh tradisjovnen gaskoeh .
Naan gie vååjnoes lyhkesidh , gie lea tjaebpies , væjkeles skuvlesne jallh barkosne jïh jïjnjh voelph åtna , maahta vuelehks jïjtjedomtesem utnedh jïh damtedh ij dåhkesjh .
Learohkh maehtieh jienebh teernegh seamma aejkien hajkedh , taallide lissiehtidh jïh vaestiedassem saemiengïelesne jiehtedh .
Dïhte edtja aamhtesigujmie barkedh goh göölemestuvrehtimmieh , råajvarimmieh juktie mearoegaedtie- jïh fjovlegöölemem nænnoestehtedh , fjovleraedtieh bïejedh jïh aaj stoeredahkem jïh joekedimmiem lissieveahkese doerskese gaahpoeh dåehkesne .
Hans Melien lea gærjam tjaaleme aahkeben bïjre .
Diagramme 4.2.
Guktie vuesiehtamme gåarede naan aejkien raajesh nulle objeektine utnedh, men ij iktegisth.
clothes (megszárít 'drycaus-incho') 
Gaskevåhkoen 10.09.14
Maahta aaj geehtemesoejkesjisnie ulmieh reservaaten evtiedimmien , darjomi jïh guessiehdarjomi bïjre .
V. b.) Straejmie Strömsund (Ströms .
Saemien maahtoe dejtie pleenhtedh lea molseme öövre aktenleejnes åtnose guktie dejtie byjresken vierhtieh nuhtjedh .
Mohte jis skïemtjes jïh skïemtjemaaksoem ohtsedh tjirkijekasseste hoksebarkijh åadtjoeh dah vedtedh bïevnesh mejtie daarpesjieh guktie maahta vuarjasjidh jis reaktam åtna skïemtjemaaksose .
Båatsoe lea Hedmaarhken luvhtie Finnmaarhken gåajkoe , tjïelte- , fylhke- jïh rijhkeraasti dåaresth Sveerjen jïh Nöörjen gaskem .
3: Orre laake Aamhtesegietedimmien jïh rååresjimmien bïjre råajvarimmine mah maehtieh eatnemevåaromem tsevtsiedidh dejnie åvtetje eejki saemien dajvine Nøørjesne:
Åarjelsaemien dajvesne saemien jieleme , kultuvre jïh gïele behtjiedimmien nuelesne .
Gaskenasjovnaale filmeinstituhtem buerie båeteme vaajtele
Vuarjasjimmie iktemearan Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem vadta iktemearan .
Gorredimmien minngievuekie stoerre jïh læsseneminie , jïh jis edtja ulmiem jaksedh akten hijven geajnoestandarden bïjre , dle daerpies vielie vierhtiejgujmie gïehteldæmman jïh gorredæmman gelliej jaepiej åvtese .
Gaskoehkrirrien vihkielommes aamhtesh:
jienebh geeruven namhtah faaleldahkh noeride byjresisnie
Slabakova (2016) jeahta G2 learohkh tjuerieh struktuvreles jïh eensilaakan lïerehtimmiem åadtjodh gïerve biehkine grammatihkeste, juktie buerebe mubpien gïelem lïeredh.
Dah mieriedimmieh eah krievh uhtjiedimmieh vuesiehtidh ekonomijesoejkesjisnie , bene dagkeres krievemem utnieh jaepiebudsjedtese .
Faalenasse namhtah !
Tsihkestahka vielie staateles beetnehvierhtieh tjïeltide jïh fylhkentjïeltide båetieh edtja maahtoelutnjemem saemien buektiehtidh .
Dag ke dijjieh maehtede ille dahkem åeh pie dehtedh akten journalistese
Goevten 6. b. lea akte mïerhkesjimmie dehtie stoerre , saemien rïjhketjåanghkoste Tråantesne 1917 .
) Gosse lohkijibie murreds boelhkide altese tjiehtesisnie , dellie aaj aervedibie man veaksehke jïh sjiehteles båatsoekarrine ikth lij .
Ragnhild Sparrock Larsen jih altese gaalla bovtsenbearkoem jijtsistie båatsoste stealladieh jih dejtie dorjesidie bovrine jih beapmoesijjine duakasåvva .
Skovhte jïh infrastruktuvre Noerhte-Trööndelagesne
Nimhtie learohke maahtoem daarpesje ovmese barkoevuekiej jih metovdi bijre .
Bueriesjugnehts dïsse gie båata .
0,20
håaloemijstie jïh ööhpehtimmijste reektedh
Jienebh bïevnesh dov healsoejarngen sæjrosne laantedigkien webbesijjesne , www.jll.se / hälsocentralens namn .
Vihkeles Andrea aaj meatan vaaltasåvva , juktie sov jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh daejnie suerkine .
Buerie daejredh dutnjien gie lea skïemtjije
Dah raeriestamme råajvarimmieh juktie saemien faagh jåarhkeööhpehtimmesne jïh geervelïerehtimmesne nænnostehtedh , leah uvtemes vihties dïedteråållah sjïehtesjidh , jïh daan tjïrrh aktem jearsoesåbpoe jïh vielie daajroes staateles maadthfinansieradimmiem åvtese .
Mov mïelese baatseme man vihkele mijjieh saemieh doestebe jiehtedh guktie lea , jïh seamma aejkien eah daarpesjh skaamasjidh daan åvteste mij båajhtode jallh nåake mijjen siebriedahkesne .
Multiplikasjovnetabelligujmie barkedh maahta learoehkidie viehkiehtidh taalefaaktah vöörhkedh , goh 4 x 6 = 24 .
23 31 31 80 .
Saemielaake dam rïekteles våaromem sjugniedi juktie Saemiedigkien tseegkedh .
Lohkehtæjjabarkoe akte barkoe jïjnjh nyjsenigujmie.
Vuekiem vijrebe evtiedidh dejstie nasjovnale vuepsijste jïh bïhkedimmijste , fylhkendigkien vuepsijste jïh skuvlen jïjtsh evtiedimmievuepsijste .
Vuesiehtimmien gaavhtan klamydia jïh gonorré , dejtie pråvhka teestem maahta darjodh aaremosth våhkoen mænngan ovvaarjedamme seksem åtneme .
Manne gujht daam barkoem dåeriedamme dehtie tïjjeste manne maadthskuvlem veedtsim jïh goske tjidtjebe sealadi .
Reeremedajvem saemien gïelese vijriedidh , raeriestimmien jïh laavenjostoen tjïrrh tjïelten åejvieladtjigujmie
Dæjstan , goevten 10 .
Jis dov vaejvie , kaanne gieriesvaejvien gaavhtan jallh jeatjebe mij tsavtsa , lea vihkeles mujhtedh ahte jis datne daan bïjre soptsesth naakeninie dle buerebe sjædta .
dïejvesh goelken klaeride åejjesne jïh kråahpesne
Guktie maahta dåårrehtidh:
Bielelen åvtelhbodti bïeljelidh dle Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente vihtiesti aktene saerniesaadtegisnie voerhtjen 2011 guktie båatsoeburriejreereme edtji jorkesidh .
Lientjie jïh åesies-ålma buvvesovvigan .
Mohte raereste mojhteleslaakan aelkedh guktie ij njoektjemem tjarki rijth jïh alvas dam svihtjie mubpien njaelmesne .
169 tjirkijh edtjieh nøørjen almetji åvteste stuvredh .
Fylhkenraerie sæjhta faageskuvlem nænnoestehtedh golme millijovnh kråvnajgujmie juktie fylhkendigkien dongkemem jeakadidh:
Dïhte mij laavenjassine seammalaakan , gellie laavenjasse-bielieh gååvnesieh mah ovmessie bielide tekstesne veadtaldihkie , mejtie tjuara reaktoelaakan vaestiedidh .
FYLHKENDIGKIE Dah politihkeles åårganh aktene ylhkentjïeltesne .
BÏEVNESH LEAROEHKIDIE GÏEHTJEDIMMIEN ÅVTELEN
Men manne luhpehtem mijjieh edtjebe gaajhkem darjodh gosse daerpies .
Mijjieh sïjhtebe daejredh mejtie gïeleprosjektevierhtieh saemien gïelem eevtjieh , mejtie saemien gïeleåtnoem lissiehtieh , jïh mejtie dåarjoeöörnege saemien årroejidie jaksa .
1989:259) jeahta gaajhkh vilth leah vaarjeldh .
Mah alternatijvh daelie neebnie ?
Ulmie 1-provgrammh
Maam guvvesne vuajnah
Veerbedarjome gaajhkide dejtie mejtie objeekte tjuvtjede, dej sijjiem jeatjede sinsitnien vuestie.
Jaepien 2011 Lokalavisa NordSalten (julevsaemien) 546 000 kråvnah , jïh Snåsningen (åarjelsaemien) 374 400 kråvnah dåarjojne åadtjoejin daan öörnegen mietie .
Goh minngiebarkoe learohkh soptsestieh filmen sisvegen bïjre , jïh sisvegem vaajestieh .
Jis voeksede åvteli njieljie tæjmoeh vaesieh mænngan p-pillerem veelti jallh jis skrovrehtasse , ij leah vihties kråahpe hinni dah hormonh vejtiestidh .
Learohkh gelkieh fïerhtenbeajjetje baakoeh jïh dïejvesh damtedh v.g. guktie maehtieh sov bïjre jïh fuelhkien bïjre soptsestalledh .
Doh jeenjemes politihkerh leah badth sïemes båatsoelåhkoe tjuara staeriesovvedh jïh geahpanidh , guktie dïhte dejnie rïektes gåatomevåaroeminie sjeahta fïerhtene dajvesne .
SUPU , e-påaste: supu@samediggi.no
Geerestahkh gelkieh rijhkeraasten mietie årrodh: 1 .
Mijjieh aktem båatsoeburriejreeremen åadtjobe bielelen luhpiesvoete .
Domtesh jïh åssjaldahkh maehtieh tïjjen mietie molsestalledh jïh muvhten aejkien dah båetieh guhkiem aborten mænngan .
Daate lea akte jienebh fåantojste man åvteste mijjieh joekoen daam jielemem dåarjoehtibie daelie , saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta .
Haesteme lea daam tjåadtjoehtidh , gaskem jeatjah dotkemem nænnoesåbpoe darjodh byjresinie .
Såasta / sååstehke
Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: soejkesjeboelhkesne
Dïhte barkoe årromelastojne , attraktivitetine jïh dåårrehtimmine tjuara buerebelaakan prijoriteredh .
evtiedimmieprogrammen tjïrrh .
Dan mænngan rïektes grammatiske jïh semantiske vaastoeh fïerhten gåaroes gïerese gaavnin.
Gaajhkine mij sjugniehtåvva , lea akte geajnoe Jupmielasse .
Saemien maanah maanavaarjelimmien hoksen nuelesne , reaktam utnieh sov ietniengïelem nåhtadidh .
Minngemes bielie bïhkedimmeste lea guktie maahta illedahkide nuhtjedh juktie dejtie learoehkidie vijriesåbpoe dåarjelidh mah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh .
Kiparskyn lexikaale fonologijem åehpiedahta jïh digkede guktie dïhte daase sjeahta.
*Learohke Elev
Gosse programmide våålese leesseme , maahta dejtie akten mp3-spielerasse sertedh , jallh maahta vuejnedh jïh goltelidh programmide daatesne .
S:Tjidtjie soptsestidh !
Åejviedåehkie sæjhta goh reereme stuvremedåehkine årrodh jïh dam dïedtem reereme
Baalhka-jïh åasabijjiedimmiem skaehteste , mieriesertiestimmiem jïh baalhkajaabnadimmiem budsjedteraeriestimmesne lea ektesne vuarjasjamme gosse dejtie frijje baalhkide moeneme .
Fylhken geajnojde bueriedidh jïh vielie asfalth bïejedh .
Dah gieh maehtieh ektesne barkedh dejnie sjïehtedimmine saemide maahta årrodh saemiedigkie jïh saemien institusjovnh jïh tjïelth .
Mijjieh sijhtebe jeanadidh bäjjesåesiestimmiem ekologijen jih lihkesdorjeme daeverh jih aelkebe byjresbeapmoehsjeltieh darjodh .
Goere maahta åtnasovvedh dovne goh jïjtsevuarjasjimmie , vuarjasjimmie sinsitneste jïh bïevnesh bååstede lohkehtæjjeste .
Åejviesuerkie feerhmie iemie jïh almetjesjugniedamme tsiehkieh eatnamisnie gaavnedh , jïh edtja goerkesem skreejredh guktie jïh man åvteste daah sinsitniem tsevtsieh .
Saemiedigkien bïhkedassh juktie saemien krööhkemh vuarjasjidh gosse åtnoem miehtjiesdajveste jarkele Finnmaarhkesne , reaktavåaromem åtna finnmaarhkelaakesne § 4 .
Datne dijalogide , mejtie datne soejkesjamme , hijvenlaakan jeahtah
Ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregidie Kåanste- jïh kultuvrebarkose lea gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle barkoeh mah våajnoes sjidtieh siebriedahkesne .
staaten baalhkide moenedh (skaehtieh , maaksoeh jïh plearoeh) jïh beetnegh luhpiedidh ovmessie barkojde .
prïhtjegem jïh laajpetjh doekesåvva
Naemhtie gïehtele guktie gaajhkh kandidaath veeljeesovveme .
Stoerre joekehtse maaneste föörhkedidh jïh maanine föörhkedidh
Tjïeltelaaken § 44 akte ellies nænnoestimmie ekonomijesoejkesjen bïjre .
Verbe VP:sne tjöödtjeste saemiengïelesne, ij verbe annje tempusem åådtjeme.
Daate dovne lïerehtimmie maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne .
Slyöhpoe jearohks sjïdtedh jïh abstinensedåeriesmoerem damta , v.g. sæjhta rïevhkestidh , raessesne jallh stråarkan domtedh .
Saemieh aaj aalkoealmetjh .
Prosjektevierhtij muhteste saemiedigkeste lea jiehteghgïetegærjam evtiedamme maam skiemtjegåetesne Porsangerisnie utnedh .
Mojhteleslaakan jiemiem jïh olkese boernesgåeteste njammadidh .
Ij leah naan bijjemes aalteremierie jåarhkeööhpehtimmiem syökedh .
ovmessie tsiehkieh , jïh ij oktegh dååjrehtsistie maehtieh saemiengïelese mekanijhken vuekesne darjodh .
Dïhte jolle skåårvemedaltese 2011 jïh jaepiej åvtese , læjhkan aktem nænnoes ekonomijestuvremem kreava åvtese .
Govnh heesedh
dra losstr:INF 'Lars ska dra loss näver.' b. Dejtie de:ACK biesside näver:ACK PL edtjh skulla:2s mujhtedh komma ihåg:INF vaeltedh ta:INF gosse när raejrie åska orreme.
Dan åvteste haesteme reerenassese tjuara årrodh , mijjieh ektesne tjihkedibie juktie aktem monnehke strategijem darjodh båetijen aajkan , Muotka minngemosth jeahta .
Sjyöhtehke svaalhtesh:
Råajvarimmie tjïelten geajnosne mij seamma stoerre jallh stuerebe voenges jïjtsemaaksoem kreava .
Ibie mijjieh vihties barkoetijjem utnieh dan åvteste mijjieh libie veeljeme , ibie seehteme .
Starnejarngh dejnie viehkiehtieh .
Vuartasjidie mijjen Facebookbieliem jïh lyjhkh dam mijjen bieliem , dle maahtah gaajhkem vuartasjidh mij Gïeleaernesne jïh Raarvihkesne heannede .
Dïhte vihkielommes barkoe læjhkan voenges siebriedahkine dorjesåvva .
BEARBETNING: URBAN ENGVALL
Raeriestimmie orre væhtide , guktie øørnege edtja juhtedh jïh maalle guktie edtja dåarjoem guektiengïelevierhtijste ryøknedh , vååjnoe goh akte hijven våarome Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjielten vijriebasse barkoen åvteste , åarjelsaemien gïeline jïh kultuvrine jijtse åårganisasjovnen sisnjelen , jïh laavenjostosne tjïeltigujmie jïh almetjigujmie Noerhte-Trøøndelagesne .
Dïenestem akten disposisjovnefoentese (geajnoefoente) lyjke , mænngan reenth jïh åesiemaaksoem læssanamme geajnoeskåårvemidie maakseme (dsj .
Price: NOK 40,00
Soptsesth dannasinie learoehkidie maam edtjieh darjodh , guktie dah maehtieh jearsoes domtedh .
Saemien staarine
Maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh-laaakan tjïertestidh: Learohkh maehtieh tjaeledh baakoeh jïh dïejvesh kråahpen bïjre , jïh bïssemen jïh baenieskubpemen bïjre sijjen jïjtsh tjaelemegærjine .
EN-barkoe: Laavenjostoe aalkoealmetjigujmie , staatigujmie jïh siebriejgujmie
Dellie dam sïejhme syökemegoerem nåhtedh maam maahtah våålese leessedh daesnie: www.vigo.no
1.5. Preessen barkoe sjïere almetjh jïh dåehkieh vaarjelidh otnehtallemen jallh tjelmiehtimmien vøøste byøgkeles åejvieladtjijste jïh institusjovnijste , private giehteldimmijste jallh jeatjabijstie .
Gusnie vielie vierhtieh lohkemen bïjre gaavnem ?
Maanide jïh noeride mah lïerehtimmiem saemiengïelesne åadtjoeh skuvlesne , bielelen naan sjïere gïeleldh dåarjoe voengesne , dle gïelebiesie eevre vihkeles gïeleevtiedimmien gaavhtan .
Guktie meatan sjïdtedh reeremedajvesne
Skuvlesne göökte jaepieh jïh dellie doelhkeste gosse tjåanghkoe .
Saemien gïelen reeremedajvesne öörnege lea saemien , nöörjen jïh kveenen .
Dah njieljie nyjsenæjjah jïjnjem daejrieh jïh dah boejhkestin guktie Saemiedigkie aamhtesigujmie eadtjohkelaakan barka .
Jïjnjh haestemh
lïeredh .
Dah boelhkh mah daan barkose bïejesuvvieh , byöroeh naa åenehks årrodh .
Muvhtene maahta destie tjarkebe asvedidh jïh jienebe bïlledh .
Engerdalen tjïelte lea aarebi dåarjoem åådtjeme Elgå skuvlese fïerhten jaepien , jïh evtiedæmman åarjelsaemien learoevierhtijste jïh åarjelsaemien terminologijeste .
Gïeh Saemiedægkan båetieh ?
Saemiedigkie 43 tjirkijh åtna boelhken 2005‐2009 .
72,2% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah jeatjah laahkoegujmie saemiestieh/saemiestin jïh 38,9% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah aahkine saemiestieh/saemiestin.
Dah vihkeles funksjovnesuerkieh jïjnjh dåarjoefunksjovnh gorredieh mah leah eevre vihkeles ihke fylhkentjïelten politihkeles stuvremesysteme jïh dan jïjnjh aktegsdarjoeh maehtieh goh akte tjåenghkies jïh radtjoes åårganisasjovne årrodh .
Saemien 3
69% vuesehte goerehtimmiedåehkieh direkte objeektem haalvah.
Akte raeriestimmie akten arktiske bæjhkoehtæmman veartenekonferansen bïjre aalkoealmetji bïjre gååvnese .
- Mij lea tjïelten væh ta ?
Edtja barkoem båarasåbpoe jïh urrebe kultuvremojhtesigujmie guhkiedidh prioriteti mietie mah leah kultuvremojhtesepolitihken dahkoeprogrammese ektiedamme , aktene lïhke guejmievoetesne tjïeltigujmie , råajvarimmiej aajhterigujmie / dajveaajhterigujmie , fylhkenålmine j. v. Edtja pilgrimmebarkoem jïh Olavsarv-suerkiem vijrebe evtiedidh aktene aktivyøki barkosne Åarjel-Trøøndelagen fylhkentjïeltine , Tråanten tjïeltine jïh
Gïehtjedimmieöörnegem njoelkedassine
rååresjidh mij dïhte gïeleåtnoem deadta
Medtie tjuetie almetjh göökte biejjieh Tråantesne tjåanghkenin .
Jïh åadtjoeh klaeriejgujmie sorhpestidh guktie sijhtieh .
Daate lea struktuvrh mah ånnetji ånnetji jïh tïjje doekoe leah njoelkedassine , barkoevuekine , vuajnojne jïh aajhteretsiehkine vihtiestamme .
- Eatneme jïh kultuvre lea ojhte dïhte juvele Nöörjen fealadassesne , jïh goh akte guhkiedimmie destie sïjhtem jielemedepartemeentem tipsadidh akten stoerre vierhtien bïjre mij vaenie åtnasåvva daan biejjien , Saemien fealadasse !
Alemtjh laavloeh vuelkieh sovken ,
 (8) Manne vuebneste laejpiem veedtim jïh dam buartan bïejim.
Jis gyhtjelassh åtnah , bïeljelh laanteburriekontovrem .
Gaajhkesh aktem jeatjah tjaalegem sjeavohtslaaken luhkieh .
Man bijre sijhtieh learohkh digkiedidh ?
Raeriestimmien mietie dle dåarjoe Varanger Museumasse 1 millijovne kråvnajgujmie læssene , guktie dåarjoe 9,1 millijovnh kråvnah sjædta jaapan 2013 .
Tjïelten baalhkah åajvahkommes golme gaaltijij stie båetieh:
TRE GENERASJONER
Dïhte elektronijhken nualan tjaaleme lea seamma juridihken sïsvege goh jis datne leah nualan tjaaleme sïejhme vuekesne .
Aarebi dagkere slïerkevoetem sïjhtin sjaavoehtidh .
Mijjieh sïjhtebe lissiebigkemem orrestimmeles energijeste dåarjedidh fylhkesne .
Gaskenasjovnale dle siebrie World Intellectual Property Organizatioen (WIPO) mij barka juktie dagkeres såarhts reaktah nåhtadidh jïh vaarjelidh .
Fasseldimmie læssene?
Gïhpekraavhtsem , saelhtiesbearkoeh ,
Daehtie gyrhkesjimmeste dijjem raajebe staeriesvoeten jïh liktemen åvteste barkedh , Jupmelen raeffeste feerhmestovvedh .
ovmessie råållah haalvedh draamadarjoeminie , lohkeminie jïh åehpiedehteminie
Healsoe- jïh sosijale dïenesji etaate
Prosjekte eelki voerhtjen 1. b. 2010 , jïh prosjektereektehtsem böökti goeven 20. b. 2012 .
Maarja eengkelasse jeahta: " Saarnoeh guktie ?
Jïlhts sekretesse jïh sjeavohthvoete lea vijries maahta sekretessem åadtjodh miedtedh sjïere sjïekenistie , bielelen skïemtjije dïsse jååhkesje .
Saemiedigkie aaj jeahteme , lïhkesvoete eatnemevierhtide reeblemereaktam vadta aktene histovrijen perspektijvesne jïh provhkeperspektijvesne .
Nora Marie Bransfjell Gaske-Nøørjen Saemienskovlen åemie rektovrine ektesne , Harald Eliassen .
Skierrie / skiesjlie
3. minngemes våhkoen, månnoeh Læjsa, staare, vuelkedh Vaastoe: Minngemes våhkoen månnoeh Læjsah staarese vöölkimen.
Dah sjïere barkoesuerkieh VRI Trööndelagesne leah beapmoe , orrestimmeles energije jïh byjreseteknologije jïh dåårjesejielemh .
jealaskimmiefaaleldahkh saemien maanide bigkedh
Madtjele lea gosse mijjine " juaka " .
Deave veelkes jih kraevies skaavhtegh = dah nännoestimmieh åårganh .
Men læjhkan aalteren gaskemedtie vuesehte jïjnjh saemienlohkehtæjjah sijhtieh barkosne orrijidh dej minngebi luhkie jaepiej, jïh joekoen vaenie ohtsijh orreme saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman.
Stuerebe jih vaenebe gievlieh edtjieh veeljijidie lissiehtidh .
Dåaktere beavna pryövenassen resultaatem dan mænngan .
Mijjieh barre gille learohkh jïh jaepien 1965 dellie skuvlem nåhkehtin .
Saemien øøhpehtimmie
[http://tinyurl.com/6hmeljn]
Sjïehteladtedh ålkoelaanten baarkoefaamoem dåårrehtidh jih sjïehtesjidh
Dah guelieh jïh bearkoeh dejtie jis barre soevestimh jïh gajhkedimh .
Lïerehtimmien ulmie dle vuartasjidh guktie goerehtimmiedåehkieh subjeekte-verbaale kongruensem vejtiestamme,
Jämtlandn lïenesne
Mænngan sæjhta tastatuvrem orrestidh jienebh nuepiejgujmie - goh baakoestaeriedimmie jïh baakoegeervehtimmie .
Manne dam seamma raajesem goerehtim nulle objeektine jïh ovryöktesth objeektine, pronominelle objeektine jïh ovryöktesth objeektine, jïh minngemes raajesinie desnie objeekte jïh ovryöktesth objeekte fååtesieh.
Tjïelten åejvie " bloggem " åtna ?
Fjellgren , Laila: Laavloeh , Sameskolkanseliet , Jokkmokk , 1996 .
sinsitniem viehkesadtedh .
Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste matematihkesne lea dovne meatan årrodh soptsestimmine matematihken bïjre jïh ellies faageles aamhth åehpiedehtedh jïh digkiedidh .
Dellie Saemiedigkie maahta Riksantikvarem raeriestidh , mij lea dispensasjovneåejvieladtje , jis læjhkan maahta råajvarimmiem darjodh såemies krievemigujmie .
Lohkehtæjja tjuara åvtelhbodti bïevnesh gaavnedh dan sijten bïjre maam learohkh edtjieh vaaksjodh .
Nord-Senja båatsoesïjte maahta dajvem Cávarri Likká:sne daelviegåatoeminie nuhtjedh , gosse tjuekies gåatome Nord
Voestes bieliejaepien 2013 bïevnesh saemien lïerehtimmien bïjre edtjieh tjöönghkesovvedh nedtesæjrosne .
Daan biejjien 750 000 nøørjen almetjh 18 jïh 67 jaepiej gaskem tjuerieh tjirkemebeetnegh jallh sosijaleviehkiem utnedh .
Försäkringskassan webbesijjesne vielie bïevnesh hoksen bïjre gosse ålkoelaantesne .
Saemiedigkie naemhtie tjïelkeste mij akte saemien maanagïertefaalenasse lea:Saemien maanagïertefaalenasseakte faalenasse gusnie maanagïerten barkoevåarome lea saemien gïele jïh kultuvre .
Lihtsegh sijhtieh sjiehtesjadtedh hovspitering gaskems .
Jaepeste 2001 Elgå skuvlesne orreme .
Aejkie jïh hammoe åadtjoeh bieljielimmie dehtie mieriedimmijste jïh jeatjah råajvarimmieh lea vihkeles bïevnesh- jïh reaktavihtiesvuajnojste .
Uktsieluhkie jaepiej mænngan , jaepien 1991 , lij 19 pst. walijsiste gïelem meehtin .
Dam maahta buektiehtidh jis stuerebe nuepieh vadta ööhpehtæmman , nænnoesåbpoe vaarjelimmie reaktijste , lissiehtamme politihkeles faamoe jïh nyjsenæjjaj råållam tjerkebelaakan seahkaridh dovne barkoejieleden jïh fuelhkien sisnjeli , raerielïhtsege Muotka minngemosth jeahta .
UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle enaresaemien ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele .
Aktem bøøremeslaakan åtnoem åadtjodh dejstie regijovnale evtiedimmievierhtijste: Råajvarimmieh aelkedh juktie illedahkh møøledh .
Voestes kapittele I
LEDIG STILLING:
Jåa3: 219 tæjmoeh
Dejnie hov aaj provkimh , gosse våårenjs [ h ] , dle hov provhkimh biejedh bearkose destie dle hov raakte , våårenjasse raaktjies aalka svihtjegen viht svihtjen jih dle eannan guktie jaksi ?
Vihkeles råajvarimmieh irhkemen vööste
maahta kunna:3s muadtam päls:ACK marngestidh.
namhtah raajesen minngielisnie tjåadtjodh, men ovagkusatijve jaskedh jïh searanidh daarpesjieh edtja goh viehkie.
Seamma tïjjen dle aaj learohki tsagkesh læssanieh .
Dåaroe bøøti jih idtji vielie skuvle Havikesne sjidth aerebi goh dåaroe vaaseme .
Fylhken Gåetie , 7735 Steinkjer / Stientje , tlf 74 11 14 14 .
Saemien gärhkoeraerie tseegkesovvi 1996 dïhte lea driekte Gärhkoeståvroen nuelesne .
Europaraerien barkoe almetji reaktaj- jih unnebelåhkoegyhtjelassigujmie lea duekie Sveerjen unnebelåhkoepolithkese .
Dah saemien institusjovnh leah mijjen vihkielommes sijjieh juktie saemien kåanstem jïh kultuvrem vuesiehtidh .
Daate struktuvre lea UG:n sïjse tjåanghkenamme goh frash jallh X-bar-goerh.
Doete gujht dle pååjke lea gujht barre åerieminie jimmerdeminie , hulvehteminie jïh pragkoeminie dïhte eltie kråahpe .
1 .
Leam joe vuesiehtamme soelkehtidh akte transitijve veerbehaamoe.
Referansedåehkie aaj aamhtesh gïetede gusnie daerpies orre råajvarimmieh evtiedidh , goh kuvsjh dïenesjealmetjidie operasjovnejarngine , gïelelïerehtimmie , meatan årrodh gaskenasjovnaale tjåanghkojne jïh plearoeh .
Dah leah dïedte saemien gïelen åvteste , mierietsiehkieh saemien gïelese , gïeleutnijh jïh åtnoe saemien gïeleste .
Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne .
vïhtesjadtedh jïh buerkiestidh jïjtse vïhtesjimmieh vearoldistie , temperatuvrem mööledh jïh mööledh man jïjnje obreme jallh tsuatseme jïh illedahkide vuesiehtidh viehkine grafihkeste , jïh vearoldevæhtaj jïh mïerhkebiejjiej bïjre soptsestidh
Daate joekoen heannede gosse lea sjæjsjalimmieh vaarjelimmien jïh reeremen bïjre loeseste .
Stoerre soejkesjh biejesovveme , gusnie fylhkengeajnoe 17 lea dïhte stööremes prosjekte , jïh daesnie aaj soejkesjeminie Bangsundmåelhkiejgujmie nïerhkedh , joe tjaktjen 2012 .
Lakselvdal / Lyngsdal båatsoesïjtese lea luhpie Dolpin tjïrrh juhtedh .
4.2.1.
Daennie jaevresne dååpmehkh jïh raavrh .
dränkatr:INF 'strömmar kan ej dränka den.
22 Mov Jupmele eengkelem seedti jïh leejjoni njaelmide daahpi guktie idtjin mannem haavresth juktie skåltohth leam; jïh dutnjien im leah maam båajhtode dorjeme .
org lea baakoelæstoeh bæjhkoehtamme noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne mah leah jååhkesjamme Saemien
Tjåadtjoehtæjja: Tromsen fylhkentjïelte Prosjekte vierhtieh åadtjoeji Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste jaepien 2009 jïh 2010 .
Aamhtesebarkoe sjisjnjelh jïh bæjngolen sov barkoedïedtesne jïh joekehth viermievierhkine
1.5.4 Klijma- jïh energijeråajvarimmieh
Guarkam baakoem gosse dam govlem jallh lohkem
Saemiedigkie joe departemeentine jïh Rijhkeantikvaarine rååresjeminie mejtie edtja jienebh laavenjassh saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien sisnjelen sertedh.
skuvleaajhtere maahta aaj faaledh ööhpehtimmiem saemiengïelesne Learoesoejkesje ammesgïeline .
Barkoedåehkie edtja sov barkoem Saemiedigkieraaran deelledh aerebi goh 1 jaepien .
Dah vihties væhtah gaavnh daesnie www.vilbli.no ,
Vienhtede vielie darjomh sjædta gosse almetjehealsoebarkoe laaken sijse båateme .
Goere 23 vuesehte guktie referaansedåehkie vaestiedamme.
Orre dïrregh jïh ruvtijnh edtjieh hoksedh dah vierhtieh mah åtnasuvvieh dejtie prijoriteradamme dåehkide , radtjoesåbpoe åtnasuvvieh jïh daerpiesvoeten mietie juakasuvvieh .
Regijovnaale dahkoesoejkesje åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese 2013-2017
"Saemiedigkie dåarjoem vadta göökte saemien teateridie Saemiedigkien budsjedten bijjelen fïerhten jaepien, Beaivváš Sámi Našunálateáhter jïh Åarnelhsaemien Teatere.
4.1.3.
Maanuseste loevene
4.0 RÅAJVARIMMIEBIELIE 1: RÅAJVARIMMIEH JÏJTSE GÏEHTELIMMESNE
Ij maehtieh luhpiem åvtelhbodti ohtsedidh .
CECILIA DAN VÆJKELE
Håaleme tjïeltereformen bïjre , Finnmaarhken fylhkenålma jïh Kåfjord tjïelte
Jih idtji hinnieh darjedh naan skaarab den almet [ jasse ] .
Jis saemiede jieh luhpieh vadtasovvedh giehtjedæmman jallh viedtjemasse eatnemen maelmijste jis daate saemiej kultuvrem sturrieh .
DALTESINIE ...
Dellie dah neebneme institusjovnh jïh akte konservatovre NTNU- vitenskapmuseeste sïjhtieh meatan årrodh .
dejstie guhth mijjese meadteme .
Råajvarimmie 6 Goerehtalleme learohki vuarjasjimmeste saemienlïerehtimmeste
Lïeneståvroe tjïelten soejkesjimmiem goerehte krööhkeminie almetji healsoe jïh vihtiesvoete , rïjhkeiedtjh , byjresekvalitehtennormh , gaedtievaarjelimmieh jïh aaj gyhtjelassh mah jienebe tjïelth lïenesne dijpieh .
' en aalkoealmetjebæjhkoehtimmesne jaepien 2007 , Egil Olli jeahta .
Desnie dovne -Ø-, mij e-tjoejemolsemem buektehte, jïh -ht-.
Statnett sentralenedtem vijrede jïh buerede juktie sertiestimmiem elektrisiteste nænnoestehtedh baatsadahke- jïh faetiedajvi gaskem , jïh sijjiem vedtedh orre el-dorjemassese .
ryöknemem kreava göökte raajrojste seamma tïjjen: Tjuara våålese ryöknedh dehtie aktede taaleste dan måbpan , jïh seamma tïjjen bæjjese ryöknedh dam låhkoem maam edtja våålese ryöknedh .
Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh
Veeljemetjåanghkoe edtja saemien tjirkijh veeljedh bïspedajveraeride Noerhte-Hålogalaanten jïh Åarjel-Hålogalaanten bïspedajvine, jïh lïhtsegh Saemien gærhkoeraaran nammoehtidh.
Manne vïenhtem aaj dah mijjen maadtoeh böötin gosse gijhteles lin , jïh gosse geerjene lin såangoen mænngan , gosse maanah raekasovveme , skïemtjelassh luajhteme jïh gosse beajjetje åesieh åådtjeme .
Dle vaenie lïhtsegh fïerhten dåehkesne sjïdti, jïh gåalmede dåehkesne barre akte.
2009 jïh 2010 dle konsultasjovnh tjïrrehtin Gööleme-jïh mearoegaedtiedepartementen jïh Saemiedigkien gaskem , juktie vijriesåbpoe barkedh Mearoegaedtiemoenehtsen raeriestimmine .
Råajvarimmie 44 Seammavyörtegs dïenesjh julev- jïh åarjelsaemien dajvine ...
ööhpehtimmielaaken § 5-7 mietie jallh sjïereööhpehtimmie ööhpehtimmielaaken § 5-1 mietie
Men aktene sijjesne dellie jeatja haamojne jæjhta.
Galka gïeleprogrammem debriehtidh evtiedimmiebarkose guktie maahtoem systematihken sïjse bïejedh jïh åvtese dam buektedh jïh orre maahtoem åadtjodh gïelelïeremen barkoevuekiej bïjre .
guvviestaeriedimmieprogramme .
Tjaktjen 2007 aaj noerhtesaemie viehkine bøøti gie lea desnie luhkie tæjmoeh våhkosne .
aelhkie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh
kraanna jeahta .
gïelesne jïh kultuvren bïjre åadtjodh .
Irhkemem joekehtslaakan tjïerteste , men såemies dejstie væhtijste ovmessie tjïertestimmine lea
Dah lïhtsegh abpe laanteste båetieh jïh leah gaskem 16 jïh 28 jaepieh .
soptsestidh man åvteste jïh guktie almetjh suehpeden 17. b. jïh goevten 6. b. heevehtieh , jïh naan jeatjah laanti nasjovnaalebiejjiej bïjre soptsestidh
Daaroen-åarjelsaemien Åarjelsaemien-daaroen baakoegärja jïh sijjienommh .
" Sum disposisjoner moms " goeresne bijjene .
LILJEVALCHS IGEN
34) Jåerhkiejægandellieovmessieveerbeslaajigujmie,transitijve,overgatijvejïh ovagkusatijve, jïh pryövijægan resultatijve aajmoeh darjodh dej veerbi aktine.
Vuelege goerehtimmiedåehkiej jïh referansedåehkien illeldahkh diagrammesne 4.3.
Manne lyjhkim dam maam åadtjoejim vuejnedh Hiejmevaarjelimmien dahkoedåehkijste , vaarjelimmieministere Grete Faremo jeehti gosse haarjanimmiem Øvelse Djerv vaaksjoeji dæjstan .
Mejtie akte krirrie jallh åårganisasjovne man åvteste datne lij sïjhteme barkedh ?
Hjelpeapparatet kan få oppdatert kunnskap, noe som vil gjøre dem bedre rustet til å hjelpe de som trenger det, avslutter sametingsråd Mikkel Eskil Mikkelsen.
Åejviefokus jieleme-evtiedæmman evtiedimmiebarkosne
goerehtidh guktie nïejth jïh baernieh beetnegh nuhtjieh , jïh tsiehkiej bïjre soptsestidh mah åtnoem tsevtsieh
Laara lea gujht dihte , altese tjaeleme !
Jarkelimmie syökemistie
Maahta aaj dejtie daalhkesebovresne , beapmoebovresne , tjååskesne jallh viermesne åestedh .
Naan aejkien dellie kraannaj bïenjide vaedtsehte .
Laavenjostoesijjieh evtiedidh saemien tjiehpiedæjjaj jïh jeatjah tiehpiedæjjaj gaskem regijovnaale jïh nasjovnaale
Daah maam gohtje skïemtjijereaktah ij jiehtieh eejhteginie maahta dåapmoestovlese vaedtsedh jïh dan maanan
Jis dah mah 16 jaepien båeries steemmereaktoem åadtjoeh , dah sijhtieh vielie åehpies sjïdtedh politihkine jïh dej ovmessie krirriejgujmie , jïh misse dejstie krirrijste dah sijhtieh steemmadidh .
Dan åvteste joekoen daerpies illeldahkide jeatjah bïevnesi ektesne learohken bïjre vuartasjidh , mah illeldahkh maehtieh nænnoestidh jallh sliejhtedh .
Dïhte råårestalleme lea daesnie , Auditoriet , Stiklestad Nasjonale Kultursenter , Stiklestadesne .
Maahta haarjanidh guktie damta manne dåhkesjem .
Piñón jeahta Parsons (1990):n haamohke jïjnje seamma goh sov haamohke.
Driftsramme 12-15 UTDANNING
råållah jïjtse aarkebiejjien buerkiestidh , jïh goerehtidh jïh soptsestidh veanhtadimmiej bïjre mah leah daejtie råållide ektiedamme
Akte laavenjostoe lea aalkeme Noerhte- jïh Åarjel-Trööndelagen fylhkentjïelti jïh Saemiedigkien gaskem , juktie regijovnaale raeriestimmiedïenesjem tseegkedh åarjelsaemien lïerehtæmman .
Bene muvhtene ij orrijh , jallh guapa jïh svæjra dan jïjnjh guktie sæjhta dam varki båehtjierdidh .
Direkte objeekth (27) Subjeekte-verbaale kongruense (31) 
Dah ïedtjeladtjh mah huksieh dah noerh aktem gaarsjelimmiefaalenassem utnieh aaj mubpien tjaktjen .
7000 gïelh gååvnesieh abpe eatnemisnie jïh bijjelen bielie daejstie maahta haajpanidh .
2010 raejeste sijhtebe barkoem jåarhkedh jïh mijjieh raeriestibie giesemegirsem buerkiestidh goh akte bielie dehtie infrastruktureste gosse fylhkengeajnojde bueriedahta .
Gïeh veeljesuvvieh ?
Maehtedh lohkedh: Learohkh maereles lohkemestrategijh nåhtadieh .
Jïh båeries vuelieh goltelamme jïh goerehtamme gubpede dah vuelieh jïh guktie dah numhtie sjïdteme .
Veeljh aktem moerem .
Learohkh maehtieh dejtie digitale kaarhtide olkese tjaeledh paehpierisnie , jïh dam sjyøhtehke sijjienommem kaarhtesne mierhkieh .
Noerhte-Trøøndelagesne medtie 8 mill. kilomeeterh vuaja fïerhten jaepien .
Manne daesnie dam sjïehtesjem (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995, 1998):i haamoehkasse.
Lïerehtimmiemaalle evtiesovvi aktene lïhke govlesadtemisnie saemien lïerehtimmiebyjresigujmie jïh staateles åejvieladtjh vööjnin daerpies institusjovnh mej lïhke gaskese saemien lïerehtimmiebyjresigujmie, iktedimmiedïedtem utnin saemien maajhööhpehtimmien åvteste .
Gosse mijjieh edtjebe politihken syjhtedassh dievhtedh jïh årroji vuartoeh mietedh , sæjhta daerpies årrodh vielie dahkoesijjiem skååffedh enn maam budsjedtesne 2009 vuejnebe .
 (79) a. Mijjieh vi ståapoem hus bigkebe.
Scenetjeahpoe lea fysiske jallh våajnoes darjome aktene tjiehpeles hammosne, maaje aktene scenesne.
Stivreme , ealamadtje jïh reeremeøøhpehtimmiem utnedh .
Ovluhpehts gööleme tjuara dåastoelidh jih doekemen dan ovluhpehts dåarskh .
Dïhte lea dan gaavhtan daerpies mijjieh joekoen barkoem dejtie gïelide darjodh guktie julevsaemiengïelem jïh åarjelsaemiengïelem tjïrkedh goh jielije åtnoe- , gaskesadteme- jïh maahtoegïelh aaj båetije boelvide .
jïjnjem krïebpesjidh gosse
26 Barkoem vierhtiedidh jïh tïjjhsoejkesjem darjodh maam ektesne åtna dejtie golmide båetije jaepide (dan sisnie aaj sjïehtedimmie jïh buaranimmie)...
Lohkehtæjja muana , jallh learohkh sjaangerem jïh aamhtesem veeljieh fotosoptsesasse .
Kameravååksjeme mij lea gosse kamerah modtede sæjjan gusnie åålmege årroeh dellie tjuara luhpiem Leeneståvroste åadtjodh .
Dellie maahta nåajsan sjïdtedh , mohte jis ij nåajsan sjïdth boernesgåetienskïelte olkese verteminie båata .
 (transferen) gaavhtan, dan åvteste dellie vïenhtebe learohkh lingvistihke analysh inputeste adopteradieh man bïjre universelle grammatihke rååresje.
- Nov lea badth daajroes maanah orre daajroem gaajh aelhkie vejtiestieh .
etate edtja aaj byjresken utnijegïehtjedimmieh saemien reeremedajvine tjïrrehtidh .
Dellie daej mov golme saerniestæjjaj mietie (83b) ovgrammatihke sjædta.
Goh gyhtjelassem 25 gïehtjedibie daesnie maehtebe veanhtadidh vaestiedæjjah edtjieh raajesem nulle objeektine veeljedh.
Laavadahken , ruffien 8 .
Lissine vaestiedæjjah edtjin vaestiedidh mij raajesidie bööremes
Ulmie lea hijven jïh jearsoes jieledetsiehkieh darjodh jïh guhkiem nænnoes jieledebyjresem .
Daate feerhmie daan raajan bigkemem jïh juhtemem aktede pilote- , FOU jïh demonstrasjovneprosjekteste mij våaromem åtna baahkevøørhkemisnie sjædtoegåetide , mearan ij leah biogassetseegkeldahkem aalkeme daan raajan (Mære laanteburrieskuvle lea prosjekten aajhtere).
Ovmessie vuekieh ovmessie bielide gaavnedh webbesijjesne
Jallh aaj tjåetskeme men desnie mij seajkoe edtja årrodh .
Eadtjohkes guktie maahta darjomh goevtesisnie öörnedh , jïh seamma aejkien hijven barkoebyjresem evtiedidh .
Gosse edtjebe gïelesertemen bïjre soptsestidh, dellie gellie hypoteesh gååvnesieh, vuesiehtimmien gaavhtan Full Access (Epstein, Flynn, & Martohardjono, 1996), Partial Access (Eubank, 1993) jïh No Transfer (Vainikka & Young-Scholten, 1994).
Lohkh vielie Fransen bïjre deasnie
Mohte jis naaken destie nåake damta , dellie lea irhkeme .
Gietide bïssedh
Dam maahta p-pillerinie darjodh .
Learohken illeldahkh jïh ryökneme-aarhke dutnjien nuepiem vadta reektehtidh jïh illeldahkide provhkedh gosse dov learohkigujmie jïh dej åelie-almetjigujmie
Seksuellen syjhtede - bi , heteroe , homoe
Dan åvtese missjovne åålmegen bïjre jïh maam desnie dorje jïh guktie jeatjah gærhkojde bïjre jarkan veartanisne dåarjohte dej barkojne Jesusen bïjre vihnesjidh .
Obligatovreles goerehtallemepryövh Obligatovreles goerehtallemepryövh:
Daerpies lea læjhkan daejredh ij leah nuepie reaktide mah joe gååvnesieh gærtjiedidh .
gosse akte jarnge edtja gaajhkh bieljielimmieh dejtie golme etatide vaestiedidh , byöroe buerebe tjïrrehtidh barkijh gieh saemiestieh abpe tïjjesne .
Faage galka aaj skreejrehtidh buerielaakan lïeredh jïh laejhtedh .
Maana-jih noere-åssjaldahkh
Dennie mubpene bielesne dle unnebe ïedtje orreme dan jollebe saemien gïeleööhpehtæmman.
Røros-samiske tekster jaepeste 1943 , båeries ortografijine ,
Bull , Ella Holm (2004): Ov-messie darjomes .
stoeredahkh möölehtidh jïh viertiestidh mah leah gåhkoen jïh arealen bïjre , viehkine ij-standardiseradamme jïh standardiseradamme möölege-ektievoetigujmie , buerkiestidh guktie , jïh illedahki bïjre soptsestidh
Stoerretjåanghkoen ståvroe aamhteselæstoem dorje , Saemiedigkien stoerretjåanghkojde gohtje jïh stoerretjåanghkoem stuvrie dej njoelkedassi mietie , Saemiedigkien barkoeöörnegisnie .
Ööhpehtimmiesektovren stuvremevåarome uvtemes ööhpehtimmielaakine gaavnebe .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 13 bielie 26 bielijste
Garmerde Oslo Vælnjoeh Biejjiej saemien ååredæjjam
Dan mænngan minngemes ööhpehtimmiejaepie Svïenske gærhkose dïenesjidh .
Manne ånnetje maahtam:
Åeliej reaktah hoksesne (ca .
Dle mij akt heannadi .
' em nåhtadidh ?
PIRJO ENGVALL
Dastegh daate prosesse ij illedahkem vedtieh , dle dovne nöörjen jïh sveerjen åejvieladtjh eajhnaduvvieh dam joe åvtese rååresjamme konvensjovnem ratifiseradidh jïh sjïehtesjidh , raerielïhtsege Jåma buerkeste .
- Idtji hov munnjien nimhtie .
- saemien njaalmeldh soptsestimmievuekie; heamture , vaajese , vuelie
Hadia Tajik lea dïhte nøøremes almetje naan aejkien mij lea raeriestæjjine orreme Staateministeren kontovresne .
Jis gavsoeh , dan geerve vaajmam åådtje jïh mådtan bïevsterisnie .
Maahta bæjhkoehtimmide våålese leessedh daesnie .
Dellie laedtien gåetesne årroejin .
Såemiesmearan jallh hijven refleksjovnem vuesehte
- daate sæjhta mijjese buerebe aarvehtsh vedtedh båetijen aejkien
Nov hævvi pepper-gaahkohtjh byöpmedin jïh gløggem jovkin .
c) Mij ij leah dan vihkeles meatan vaeltedh ?
Aajkoe saemielaaken gïelenjoelkedassigujmie lea gorredidh dam aktegs almetjen reaktam saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtalla .
Trøøndelagese båata " .
Norut Altan vuarjasjimmiereektehtse gellie raeriestimmieh råajvarimmide buakta , juktie gïelejarngi barkoetsiehkieh bueriedidh .
girtefealadimmieh aelhpebe sjïdtedh , dovne jienebh girtesaadtesh Noerhtelaanti raasti bijjelen
Regijovnale evtiedimmieprogramme Juktie dejtie regijovnale evtiedimmievierhtide bøøremeslaakan nuhtjedh , dle akte ulmie dah tjïelth aktivyøki berkieh juktie hijven evtiedimmieprosjekth evtiedidh .
PP-dïenesje edtja skuvlide viehkiehtidh lïerehtimmiem buerebelaakan sjïehteladtedh learoehkidie mej sjïere daerpiesvoeth .
Saemiedigkie naa jijnjh bievnestjåanghkoeh Finnmarhkelaaken bïjre øørni dovne mearoebealesne jïh sjisnjelaantesne , jïh nimhtie dan barkose konstruktijve vuajnoeh jïh reaktadïejveldæmman .
Daate lea daerpies lïhkesvoe ten gaavhtan maanaj gaskem .
Naan programmh joeleds jïh dah
Mijjieh reeremesoejkesjh stealladibie
Daanen gærja 6. kaapitelistie / Daniel 6 , 16-22
Sametinget har også hatt god dialog med Samisk kirkeråd, og deres støtte har vært til stor nytte.
oe: boelehtidh , doeredh , foeresjidh , goeredidh , joekedidh , kroehkedh , loepedidh , moenedidh , noere , njoere ,
Im rikti mujhtieh man bïjre soptsestim , jïh ij leah badth dam bøøremes håalemem manne dorjeme , bene im gåessie dam domtesem åajaldehth .
gaajhkh healsoejarngh tjuerieh datnem dåastodh .
sjïere maanagïertemaallh jïh lïerehtimmiemaallh veeljie ovmessie learohkedåehkide saemien gïelesne .
Guktie maanaj vööste dåemede goh guejmiealmetjh , våaj noes sjædta barkoedåehkien gïrmije aktivyöki barkoen tjïrrh maanajgujmie .
jielemh utnedh mah våaromem beaja jielije voenges siebriedahkide , gusnie almetjh sïjhtieh årrodh
*Manne jag maanam barn:ACK gærjam bok:ACK lohkehtem.
Göökte almetjh leah traumatiseradamme , fïereguhtelaakan .
Jis barkijh skïemtjehoksesne jallh sosiale-dïenesjisnie suvmieh åelieh maanam irhkieh dellie eah åelieh åadtjoeh journaalem lohkedh .
Maanaj jïh noeri healsoe , joekoen heerreden råajvarimmie , fysihken eeleme jïh nænnoestimmie healsoedïenesjistie
Daate saernie mov vaajmoem aejkeste .
Dah illeldahkh edtjieh ektesne vuartasjidh jeatjah bïevnesigujmie learohki bïjre jïh barkojne sjïere ööhpehtimmine jïh vuarjasjimmine .
Dåaktere jallh tsegkietnie maahta pryövenassem vaeltedh ovmessie vuekine .
Kaarhtedimmie learohkij vierhtiedimmiem saemienööhpetimmeste
Golme dejstie sïjhtin dåeriedidh, men barre göökte goerehtimmiem vaestiedigan.
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmie-programmide jåarhke-lïerehtimmesne .
" Båatsoe jïh beapmoeh "
barkedh guktie jienebh noerh saemielåhkose tjaalasuvvieh , juktie jienebh noerh meatan sjidtieh veeljemisnie Saemiedægkan , jïh juktie jienebh noerh tjirkijinie sjidtieh Saemiedigkesne jïh digkien jeatjah ståvrojne jïh moenehtsinie .
tjoejem bæjjese vaeltedh digitale viehkiedïrregigujmie
Daan biejjien dle ajve dah mah tjïeltine årroeh , mah leah saemien gïelen reeremedajvesne , mah daejtie reaktide utnieh , juktie saemielaaken gïelenjoelkedassh ajve dejtie tjïeltide feerhmieh .
Legitimasjovne tjuara veeljijen nommem , reakedsbiejjiem jïh guvviem utnedh .
Healsoevaaksjomh Gynekologijen healsoevaaksjome
Lïhke fuelhkie lea fuelhkie bæjjese- jallh vååleselinjesne jallh åerpenh .
Aalkovisnie leam bæjhkoehtamme mah dotkijidie vihkeles orreme daan tjaalegasse jïh dej teorijh buerkiestamme.
Lars Peder Dunfjeld , 1987
Øøhpehtimmie uvtemes båata
menth gaevnieh
Saemiedigkie lea aaj evtiedimmiebieliem lyjhkeme 10,8 mill. kråvnine tjïeltide , jïh 1,2 mill. fylhkentjïeltide budsjedtesne .
Daah illeldahkh Ahnen (2015) goerehtimmeste jïh mov goerehtimmeste Feature Reassembly Hypotesen mietie.
Monnoeh åabpah sijhtien lohkedh .
SLÄKTTRÄD PÅ .
Giedtesne gaajhkh learohkh edtjieh gihtjedh , guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh hurriesbovtseste jïh minngelesbovtseste joekehts aalterinie .
Åarjene: Meatesth jeanoem Målselva Øverbygd:ste dan jaavran Vuolit Rostojávri , vyjrehkåbpoe meatesth jeanoem Rostoeatnu jaavran Rostojávri (Store Rostavatn) jïh daam jaevriem dahkoe rijhkeraastese Rv:n 287 baaktoe .
36 Jïllebe ööhpehtimmie jïh skreejreme ...
Mah laavenjassh desnie mejtie idtjih guarkah guktie edtjh loetedh ?
NofimaMat aktem vihkeles barkoem dorje daennie suerkesne , jïh sæjhta vielie dan bïjre soptsestidh mænngan daan biejjien .
Jih varki gujht gåaredi !
saemien soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestidh
3 1 Saemiedigkien byjreskevuajnoe ...
Budsjedteradamme foente sæjhta vierhtieh åadtjodh eekedoekemistie jaepiej 2012-15 , tjåanghkan 27,9 mill. kråvnah .
Nuepie hoksemaaksoem åådtje maeksedh lea seamma jis hoksevedtije lea private jallh byjjes .
jarkoestidh jïh sjïehtedidh jeatjebi teeksth daaroengïeleste saemiengïelese
daltesisnie jïh abpe sektovresne .
REDD + lea dovne tjöödtjestidh stoerre skåajjedajvh tjoehpedh jïh skåajjem öölegidh .
motsätta:3p 'Nu har folket vant sig vid ortnamnen och de motsätter sig inte dem så starkt.'[ http://tinyurl.com/3wnm4gu Daennie vuesiehtimmesne aajmoe lea vaane.
Aaj maahta nemhtie årrodh learohkh tjoeperdieh bïevnesh ovmessie iktedimmes tekstijste ektiedidh , måedtie iktedimmes tekstijste , mij akt mah joekoen sïejhme daej faagine .
Julevsaemien:
Råajvarimmieh 13 Viermie maajhööhpehtæmman
årrodh .
Åarjelsaemien gærhkoeplaerie Sørsamisk kirkeblad Sydsamiskt kyrkoblad
 (Qvigstad, 1996).
Gubpede beetnegh båetieh ?
Darjoeh aktem joekedimmiem prosentine klaassen illedahkeste ‐
Tjåenghkies almetjh
Ektieråajvarimmie: 1 .
Naakeninie kultuvrijsnie ij leah naan siejme vuekie tjåanghkoem skuvlen jih hiejmen gaskems utnedh jih eejhtegh lohkehtæjjam krøøhkestieh .
4 Geervelïerehtimmie / vierhtiejarnge
Viehkiehtidh sjïehteladtije råajvarimmieh dåarjedidh mah aktegsïelti barkoem
NKI , healsoe- jïh sosijalefaagh
Derhviegåetesne jïh dejnie lïhkes byjreskinie edtjin ajve saemiestidh .
Naemhtie goerehtallemepryövh nasjovnaale pryövijste joekehtieh gusnie aaj gïerve laavenjassh , jïh bïevnesh learohki bïjre vedtieh gaajhkine daltesinie .
Naemhtie irhkemem bæjhkohte Maana- jïh learohketjirkijasse
Teatere lea jaepeste 2006 åådtjeme stinkes gïehtelimsdåarjoem saemiedigkien budsjetten tjïrrh .
Mijjieh maehtebe mijjen mieriedimmide aaj staeriedidh jïh pryövoe gyhtjelassem vihth .
- Sørenget , 12 mill. kr. .
Skottlaanten gaeliske gïele
Daate deahpedi ...
EN URO I KROPPEN
åvtemieresne årrodh .
Åvtesne ij naan jeatjah raerie , jis maam daarpesji dellie tjoeveri jïjtje dam darjodh .
[Månnoeh] byöpmedien.
Aktem jallh gellie bïevnesebiehkieh vueptiestidh jalhts gellie biehkieh sinsitnide
Beaivvášen gåajkoe .
Lohkh tiltaksplanen for samiske innsatte og domfelte (råajvarimmiesoejkesjem saemien faangkide jïh dejtie mah dåapmoem åådtjeme) (nöörjen) 
våålese jaemede-rijhkese vöölki ,
Såemies dejstie tjiehpiedæjjijste jïh tjeahpojste mah leah Saemiedigkiegåetesne leah:
soptsestidh jïjtsh domtesi , deahpadimmiej jïh våajnoej bïjre
håaleprovgramme maahta vedtedh almetjidie giej vaejvie lohkedh jïh tjaeledh nuepiem ovmessie såårhts teekstide guarkedh , faagegærjeste avijsidie .
2. bievnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie soptsestieh kvaliteeten bïjre barkose jallh maam dorjeme
Daerpies orreme jeatjah prijoriteeth darjodh suerkien sisnjelen 0,3 mill. kråvnajgujmie , dannasinie giehpiedimmie ekonomijesoejkesjemieresne sjïdteme .
1.1.
Læjhkan daesnie mov mïelen mietie dovne intransitijve jïh transitijve veerbe lea seamma roehtseste seerkeme.
Vuartesjh evtiedimmiem fasseldimmesne sjïerejieliemisnie tïjje doekoe, joekedamme dejnie ovmessie geografeles dajvine.
Maam tjoerem bueriedidh ?
Ektievoete vuj saernieh maadtoej bïjre identitetem vadta .
Stoerredigkien faaleldahke skuvlide: Tjaalege maam åådtje bïevneseroenesne .
Goerehtimmieh vuesiehtieh nulle objeekte ij akte vihties fenomeene jallh maehtebe aaj jiehtedh, nulle objeekth eah akten sjïere G1/G2 aktanæmman gaertjiedamme.
Dan åvteste dïhte nominasjovneprosesse vihkeles krirride jïh kaandidatide .
1.5 Baeniehealsoe jïh almetjehealsoe ...
hurries- jïh minngeles
seamma låhkoe goh skuvlen rïektes learohkelåhkoe .
Aajkoe edtja viehkiehtidh aktem tjåenghkies goerkesem vedtedh guktie learohke maahta laavenjassem vaestiedidh .
- Departemeente veeljie aktem båatoeburriejreeremen hammoedidh mah sïejhme saemiepolitihken jïh almetjerïekteles dïedti vööste strijrieh .
Saemiedigkie Sveerjesne Saemiedigkie Sveerjesne tseegkesovvi 1993 .
Mijjieh maehtebe nænnoestidh funksjonelle morfologije lea haastadihks G2-lïerijidie vejtiestidh seamma saaht gïele.
Maam dellie dorjeme ?
Govloes stråarkan , mohte varki gåerede jïh ij dan jïjnjh damth .
Saemiedigkieraerie lea 100 000 kråvnah dåårjeme Gálduse - Aalkoealmetjereaktaj maahtoejarnge - juktie seminaarem öörnedidh Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre .
Saemiedigkie læjhkan laavenjostoe joe tseegkeme jïh orre prosjekti bïjre juktie låhkoem jïh kvaliteetem lissiehtidh teknologeles gïeledïrregijstie .
Stoerretjåanghkoesavka , gærjagåetie , vaanterdimmiehaalle jïh tjåanhgkoetjiehtjelh vååjnesasse båetieh , jïh aaj bielieh dehtie ålkoebieleste atrijesne vååjnoeh goh akte bielie sisbieleste .
Morris , Delyth (red.) (2010): Welsh in the Twenty-First Century .
Ulmie lea , learohkh edtjieh maehtedh:
Arne Sørli melodijem darjoeji , jïh melodijem jååhkesjin dennie 15 .
4 Studijepoengedorjemasse saemien jollebe ööhpehtimmesne
Fylhkenålma Erling Lae juvlememaaksoemoenehtsen salkehtimmiem deelli kultuvreministere Thorhild Widveyse daan biejjien .
Njoektjeminie hijvenlaakan hapsam .
aelhkie kombinatorihkeles dåeriesmoerh digkiedidh jïh dejtie loetedh
Soej ke sjidie hijvenlaakan gihtjehtimmien åvtelen .
Dah aktem barkoedåehkiem tseegkin gusnie Eva-Kari Røsten lij åvtehke .
Vaedtsieh akten veeljemebarkijasse jïh åadtjoeh aktem steempelem steemmeleahpaj ålkoebielesne .
Dan buerie barkoen skuvlen gaavhtan jih aaj barkoeh jeatja saemiej aamhtsigujmie , Anselm Jåma Gånkan gulliem dåastoeji jaepien 1968 .
barkeme saemien gïelem åvtese bïejedh jïh guktie fierhten saemien maanan reaktah saemien lohkehtæmman tjirkedh
Bievneme Sveerjen otnegen bïjre
 (+) Jeesus Kristuse lea tjuedtjielimmie jïh jieleme / Jeesus Kristuse minngemes biejjien datnem lutnjeste .
Soptsestidh !
Ihke dah joekehts mïelemøølege ‐ instituhth joekehts vuekieh nuhtjieh , lea daamtaj stoerre joekehts illedahki gaskem .
: Govlehtimmielahtestimmie NOU .
Learohkh tjaelieh dejtie lustemes baakoeh mejtie leah dan raajan lïereme .
Åenehks vuesiehtimmie ektiedamme dan aamhtesasse barkoeh:
Voestemes lea aalkoe 6.1 kausatijve molsedæmman.
Seamma tïjjen dle dej geerve almetji dïedte dahkoeh varke tjöödtjehtidh , mah fysiske- jallh psykiskelaakan mubpide earjoehtieh .
vierhtiedidh jïh bååstede moenedh jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmide
Raerie:
Ohtsedh påastejournalesne
Buerie saerniestimmieh hiejmen jih skuvlen gaskems maehtieh dagkeres tsagkesh mievriestidh .
‐ våaroemisnie .
Regijonaale jïh noerhtelaanti ektiebarkoe
Råajvarimmie 42 Toelhkedïenesjh healsoesïeltine
Jeesuse Nasareten synagogesne
Paul Kirparskyn lexikaale semantihke haamohke sjïehteles orreme ihke dejtie gietjide tjïelkestidh.
Bene byøreme kaanne båastode årrodh ?
Redaksjovne sjyöhtehke videoh dorje julevsaemien noeride , jïh noeride faalehte dalhketjh löönedh mah sïjhtieh jïjtsh filmh darjodh , jïh mah bæjhkoehtamme sjïdtieh NuorajTVn gåetiesæjrosne (www.nuorajtv.no) vie hkine redaksjovneste .
auditijve , tjaaleldh jïh visuelle soptsestimmievuekieh aktanidh , jïh ovmessie digitaale dïrregh åehpiedehteminie nuhtjedh
Jïjnjh heelsegh
Jis baalhkam dassh tjoerh tjirkemem barkoevedtijste jallh jis leah jïjtje jieleme tjirkeme skïemtjebeetnehvåarome baalhka försäkringskasseste .
Dåarjoe gaskenasjovnaale råajvarimmide aaj prioriteradamme sjædta Saemiedigkien ohtsemebaseradamme dåarjoeöörneginie kultuvren sisnjelen .
Gieries gaajhkesh dovnesh ,
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente Árran - julevsaemien jarnge , aktem åvteprosjektem tjïrrehti sijjienommi bïjre pijtesaemien dajvesne gïjren 2010 .
Maanah badth " Mov voestes bijpele " vadtesinie åadtjoejin .
gïehtjedamme.
Saemien kultuvre jïh daajroeguedtijh
1).
Læjhkan dle amma 100 jaepieh veesi dehtie voestes låhkoste maadthlaakeste goske nyjsenæjjah sïejhme steemmereaktam åadtjoejin .
Mijjieh sijhtebe jielede staarenjarngh jih staarenlihkejarngh gusnie liehtesteteminie jih ij stoerrebovrh guhkies staaren ålkolisnie .
Baasisinie daennie maahtoeevtiedimmesne , mij dorjesåvva jïh maam sæjhta darjodh gaajhkine orre prosjektine , dle sïjhtebe lïhkebe båetedh Byjjenimmieprogrammese , jïh mejtie aaj ektiedahkoeiprosjektide dejnie aktegs tjïeltine .
Dan doekoe lea Bodø roestegåetien , ila roestegåetie , vuarhkoe- jïh tjïrkemeanstalten jïh Ringerike roestegåetien akte barkije fïerhten sæjjan gie saemeste .
Baalhka- jïh åasabijjiedimmie jïh budsjedteteknihkeles jarkelimmie lea 0,56 mill. kråvnah , guktie dïhte ekonomeles våarome dïenesjedorjemassese læssene 0,96 mill. kråvnajgujmie .
Voestes iehkeden åadtjoejin pryövedh goengerinie gaahtjedh , dovne aaksjoem daarhvese hajkedidh .
Mijjen akte ektie saemien kultuvreaerpie mijjen njieljie laantine - tjoerebe ektesne barkedh
Jeatjah tæjmojne dej nubpiejgujmie ektesne .
Daate biejjie mænngan saemiej åålmegebiejjie sjïdti , maam heevehtibie Nöörjesne , Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne .
Dellie gaajhtside sïelkeldahkesne vuepteste , jïh gåvla guktie böösetje destie tjåarvoeminie .
Daate sjæjsjalimmie reaksjovnh sjugniedi aalkoealmetjetjirkiji luvnie jïh gelline EN-lïhtsegestaatine , mah vïenhtin PGA-sjæjsjalimmie idtji aalkoealmetji reaktam gorredh meatan årrodh ellieslaakan , radtjoeslaakan , ryöktesth jïh seammavyörtegslaakan prosessesne veartenekonferansen vööste .
Árviesjávrrie / Arvidsjaur (Arv .
Mijjieh edtjebe dieves vuajnoem nuhtjedh gosse dotkebe .
Kraevies skaavhtegh = dah åårganh mejtie mijjieh gärhkoeveeljemasse veeljin .
Saemiedigkie krøøhkeste doh guektiengïelevoetevierhtieh edtja eeremes nuhtjesovvedh tjïelke guektiengïelevoetem sjugniedidh reeremedajvesne , badth gïeleråajvarimmide siktedh .
" Vaajmoe " 2010 jaepien eelki jïh gellien aejkien ovmese sijjesne Saepmesne lååvleme .
Galka aaj saemien gïelem , kultuvrem jih ideentitetem övtiedih jih nænnoestidh .
Juvva saemeste .
Nov amma dïhte fer jïjnje sjïdti seamma aejkien .
Goeven 11 .
Tjïelth råajvarimmide tjïrrehtieh .
Regijovnale evtiedimmievierhtieh
Faaleldahkh tjoeverieh sjiehtesovvedh guktie giele-jih kultuvre kriebpesje
Vitnijeplakaath sijhtieh åtnasovvedh Saemiedigkien nasjovnaale jïh voenges barkosne irhkemen vööste .
Saemiedigkie lea daelie barkoem aalkeme soptsestimmiesyntesem evtiedidh noerhtesaemien gïelese .
Jupmele jïjtse ååredäjjine dutnjien tjuavka jïh dutnjien åårmehke orre .
Dåarjoe politihkeles
Åssjalommesh: Tankar , andakt Gie jïh gusnie årroeminie: Vem och var Kultuvre: Kultur
Asfalteråajvarimmieh byjresen gaavhtan , dåarjoe gijjieråajvarimmide jïh sjeakodh desnie gusnie dåeriesmoerh geajnoebealah:
Vearoldevæhtah maam jorkesamme , klijmajorkestimmiej mænngan ?
Minngemes daennie boelhkesne dle maerele aerpiegïelen soptsestæjjaj funksjonelle morfologijen bïjre tjaeledh.
Tun n , Håkan (2004) Traditionell Kunskap och lokalsamhællen - artikel 8j i Sverige .
' n nyjsenekommisjovne aalka måantan , njoktjen 4. b. jïh göökte våhkoeh ryöhkoe .
Mijjieh sïjhtebe akten dan bööremes båehtjierdimmiefaalenassen åvteste barkedh goh gåarede , sjïerehealsoedienesjen sisnjelen dejtie noerhtetröönderen årroejiidie .
Gellie saemien dajvine vierhtieh fååtesieh , goh arealh , smaave kvotah dovne göölemisnie jïh jåartaburresne .
0,0% Gosse gïehtjedibie gie daaroen jallh svïensken gïelem gåetesne soptseste/soptsesti dellie vuejnebe 88, 9% vaestiedæjjijste vaestiedieh tjidtjie daaroste, mearan 88,3% vaestiedæjjijste vaestiedieh aehtjie daaroste/daaroesti.
Ij mij Svïenske gærhkosne dam vuekiem nyrhte , læjhkan maahta ussjedidh maam daate sæjhta vuesiehtidh .
TSEVTSEME JIH NUEPIEH MEATAN ÅRRODH
Veeljh dïedtesth .
Åarjelsaemieh jïh julevsaemieh leah unnebelåhkoeh saemien siebredahkesne .
Snjaltjen 1. b. 2010 raejeste orre laake jåhta (SFS .
Akte dejstie lij Thomas .
Prosjekte " Frakken " Stientjen jåarhkeskuvlesne lea akte OFU-prosjekte laavenjostosne
Vaeltieh kopijem læstoste , stueredh dam jïh gævnjesth dam viedtjese klaassetjiehtjielisnie guktie lea aelhkie learoehkide dam vuejnedh .
Ektiedimmieh jïh aktivyöki barkoe maanaj gaskemsh
tjøønghkedh =
Jis sïjhth håalemem vuartasjidh maahtah dam darjodh EN:n nedte-tv:sne .
Mijjen giengeles ektiedimmie byjreskinie gierve baakoejgujmie bivtedh .
Komplikasjovnh jïh vaahrah
 (31) a. Lars Lars
A: Nåå mijjieh utnimh gujht krievvienaehkie råavkoe dej tïjjieh jïh dueljieh nov jeatjebeb idtjimh daarpesjh gænnah .
93/12 TJOEJE-JÏH TJOEVKESEDALHKETJH SKÅÅFFEDH
 (vearolde , klimahte , jaepienboelkh , vierhtieh)); Laavenjosteme almetji
Dam soejkesjem guktie ulmide jaksedh , galka lïerehtimmesne utnedh .
Raeriestimmie , båatsoeburrie-skuvlem tseegkedh
Dah lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh .
Departemente sæjhta vierhtiedidh seammaleejns öörnegem dejtie gieh veenemes 60 lohkemetsiehkieh saemiengïelesne lohkedh bieliem maadthööhpehtimmesne lohketæjjine .
Daate goerehtalleme våaromem vadta juktie vihtiestidh , jallh mejtie aaj lïerehtimmietïjjem åeniedidh .
Daalhkesi åvteste mij ij leah jollemaaksovevaarjelimmesne åådtje jïjtje abpe maaksovem maeksedh .
, d ellie eejehtimmie ij leah meatan .
Daate aktem daajroesosiologiske vuajnoem åtna , juktie daajroem tjuara juekedh jis edtja saetnies vååjnedh .
DAT .
Juvva !
Regijovnale soejkesjestrategije 2012-2016
Mannasinie daam guvviem / daejtie guvvide veeljin ?
Fylhkentjïelten råålla goh regijovnepolitihkeles aktööre hikoem saemien gyhtjelassigujmie nænnoestehtedh .
Dan Richard , Meele , Timmi jïh Anta PC-en uvte .
vuarjasjidh mejtie daerpies jarkelimmiejgujmie baeniehealsoen maaksoetjoevtenjisnie .
Gærhkoen vuekiem domtedh gyrhkesjimmien ovmessie bielide maehtebe vuejnedh , musihkesne govledh jïh gærhkoen rïeseldahkeste vuejnedh .
Dah leah jïjnjh maam maahta darjodh guktie jïjtse jïjtjedomtesem nænnoestidh .
Fylhkentjïelte diedtem åtna gaskem jeatajh jåarhkeööhpehtimmien jïh voenges ektieskovhten åvteste .
jïjtse budsjedtepåaste mij edtja reereles vierhtieh maeksedh , jïh maaksoeh dorjemassese jïh learoevierhtieevtiedæmman
Åvtehke: Erna Solberg http://www.hoyre.no Åelkies akte konservatijves krirrie mij barka edtja dej sjïere almetji jïjtjeraarehkevoetem nænnoestidh jïh politihkeri jïh åejvieladtjebarkiji faamoem vaeniedidh .
Sjilteåejvieladtje kvaliteetem gorrede dejtie raeriestamme sijjienommide Statens kartverkine , åvtelen sjiltide dongkoe jïh bæjjese beaja .
Dam tellefovnesne vuajnah innstillinger nuelesne .
Åarjel-saemiej maanagierte - Camping-våågneste sjiere gåetiesæjjan
Studeentide bøørin edtjin barkoen bïjre åadtjodh govledh jïh minngemes dle nuepie man bïjre gihtjedh .
Govlehtallijh:
2004 .
Saemien jïlleskuvlese nuepieh edtja dotkeme jïlleskuvline jïh universiteetine åvtanidh
- Daejrebe garre biejjieh lin jïh daelvege dellie amma tjåetskeme .
Tjåenghkies raereste 1.869,7 mill. kråvnah skåårvedh ekonomijesoejkesjeboelhken , mestie 507 mill. kråvnah øøhpehtimmiesuerkesne , 6,2 mill dïrregidie baenieklinihkine , 1,288,9 mill. kråvnah fylhkengeajnoeskåårveminie , 2,4 mill. kråvnah juktie aaksjah åestedh , låhkoeh jïh lååjkedimmie regijovnale jielemefoenteste , 5,6 mill , kråvnah goh
Tjuara sjïehteladtedh ihke maana maahta dovne sov gïelem jïh kultuvrem evtiedidh .
2013 Fylhkentjïelten tsavtshvierhtieh leah uvtemes sjïehteladtije .
- Lovves-laejpiem jïh prïhtjegem åadtjode gåassodh
Portrehth soptsestieh maam learohkh leah vuesiehtamme dah haalvoeh , jïh eah haalvoeh pryövesne .
Aalkam buerkiestidh guktie saemien jïh daaroen joekehtedtieh duhtie mubpeste mij maerele daan tjaalegasse.
"Akte jielije jïh gellielaaketje saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejielede hijven kvaliteeteste maam gaajhkesh dovnesh maehtieh dååjredh."
buerkiestidh guktie daajroe kreeki jïh ledtiej dåemiedimmien bïjre åtnasuvvieh vijremisnie , göölemisnie , lidtemistie jïh båatsosne , jïh dåeriesmoerh digkiedidh nuhtemen bïjre mijjen vijrevierhtijste
Samerådet .
Dïsse lissine lea vihkele saemiengïelem åtnose bertedh bievnese- jïh gaskesadteme teknologijesne (IKT), guktie nuerebe boelve gaajhkine dajvine saemiengïelem soptsestimmiegïeline bæjjanieh .
Voenges reereme stuerebe vaarjelimmiedajvijste jïh nasjonalpaarhkijste lea akte vihkeles bielie daehtiebarkoste , saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta .
3.9 Saemien scenetjeahpoe jïh teatere båetijen aejkien sïjse
Dahkoesoejkesje raeriestimmieh åehpiedahta guktie Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte byöroe ovmessie råajvarimmiejgujmie vijriesåbpoe barkedh , jïh maam syjhtedassedaltesidie fylhkentjïelte byöroe utnedh gosse åarjelsaemien gïeline jïh kultuvrine barka .
dejtie seamma tsiehkide mijjese vadta , daejtie bielide fylhkeste .
Vuartesjh såemies voenges plaerine jïh gaavnh aamhtesh datne vienhth vihke les .
dåapmestovle , åklagare- , polijse- , kronofogde- jallh skaehtiereereme tsihkestahta daejredh jis sjïere persovne hoksesijjesne årroeminie
Mah aamhtesh - mejtie dah politihkerh digkiedieh - jïh mah plaerine tjåadtjoeh - datne vienhth dah mah 16 jïh 17 jaepien båeries tuhtjieh gieltegs ?
Im manne jis mujhtieh .
Leejjeme tjiehtjelh aktene soejkesjamme Maritijme jarngesne Rørvikesne , uvtemes bigkeme private aajhtereiedtjeladtjijste
Mohte dihte onne beetsuve
" Saemesth munnjien " akte kampanje abpe laantesne mij gaajhkide saemien noeride feerhmie , dovne dah mah saemiestieh , ånnetji saemien maehtieh jïh dah mah eah saemien maehtieh .
Laavenjostoe institusjovni gaskem lea daesnie vihkeles.
Dle sïjhtem badth jiehtedh - baajh dov syjhtede sjugniehtovvedh .
Åvla vuestelen dåeriesmoerh åtna våålese ryöknedh jïh gööktine gööktine .
Dannasinie hov edtjijibie båetije boelhkesne aaj gïehtjedidh ahte jïjnjebe dåarjome tjïeltide båata , guktie maehtieh jïjtsh årrojide buerie faaleldahkh vedtedh .
prioriteeredh:
Jienede byjjes faalaldahkh saemiengïelesne utnijidie gaajhkine siebredahkeareninie
Veeljemen 2009 mænngan: Maadthlaakeraeriestimmie tjirkijijstie Gårroste jïh Sosialisteles Gårroehkrirreste dam tjaatsestimmieaalterem vueliedidh stoerredigkieveeljemisnie 16 jaapan .
- Nöörje jienebh åvtehkeråållah åtneme dennie gaskenasjovnaale klijmabarkosne , minngemes aejkien rååresjimmine Doha ' sne .
) Manne vïenhtem gåarede noeride eadtjalgehtedh , bene guktie lea gaajhkine jeatjabinie daennie jieliedisnie tjuara dam lïeredh .
, Våarhkoe jïh Åesteme .
- bievnedh , teemam åehpiedehtedh , buerkiestidh jallh dan bïjre soptsestidh - argumenteradidh , vuajnoeh jïh mïelh tjïelkestidh jïh vaarjelidh - digkiedidh , aamhten ovmessie bielieh digkiedidh guktie maahta mïelem utnedh ,
Mijjen lea njoelkedassh guktie mijjieh edtjebe åestedh jallh leejedh vååregh jïh dïenesjh , jïh mijjieh lagen om offentlig upphandling (SFS .
1 Mijjen ulmie: Jielehke & nænnoes saemien jielemebyjreske ...
guerk , gierkieh lea fihkeme dle mejnie , lea dan tïjjen lie doeltesbuejtie jïh lea dålle dållegierkieh .
Tjuara daam klaassem meatan sjïehtesjidh daaletje ekonomeles mieriej sisnjeli jaepien 2012 , juktie klaasse ij meatan sjïdth mieriedåarjosne Staateste åvtelen 2013 .
 (81) Aehtjebe far:REL aalka böjra:3s låavtegem tält:ACK tseegkedh resatr:INF jih och Taarjejem Taarjeje
Saemien giele jih kultuvre
Puberteeten aalkovisnie daamhtaj gïeth jïh juelkieh varki sjïdtedieh .
Konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre jååhkesje dah aalkoealmetjh jïh eatneme leah jearohke sinsitneste .
Dah mierieh mah leah lissine bïejeme fïerhten obligatovreles åejvieaamhtesasse , eah leah sijjeste dejtie ulmide mah tjåadtjoeh soejkesjisnie Gud gir - Vi deler , bene lissine båetieh .
Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo soptseste laavenjostoelatjkoeh Saemiedigkien jïh tjïelti jïh fylhkentjïelti gaskem åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste edtjieh vuarjasjamme sjïdtedh mubpien jaepien .
Datne såemies lohkemestrategiji bïjre soptseste maam nåhtadamme , jïh guktie datne tuhtjh dah dutnjien sjïehtieh .
Raeresth dov kandidaatem !
Guhkiebasse maahta aaj baajedh learohkem dååjrehtimmiem åadtjodh ovmessie taalesïevh nuhtjedh (ovmessie mïerhkesjimmiejgujmie), taalh taalesïevese bïejedh , taalh lohkedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne , maaje ovmessie intervalligujmie .
gaavhtan juhtiehtidh .
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta daate akte aavoesaernie abpe Saapman jïh joekoen dejtie mah åarjelsaemien soptsestieh dajvesne.
TJAELIEH aktem buerkie - stimmiem jallh gaavnh aktem plierebaakoem
Ïedtjem lissiehtidh soptsesh soptsestidh maam maahta filmine jïh draamine nuhtjedh
Dïhte vuesehte gosse lååvkesovvih , Jupmele tjoevkesem båaltajehti jïh dïhte edtja jieleden , jaememen jïh ihkuvasse bueledh .
Dah termh www.risten.no: se bïejedh dan mænngan saemien gïelemoenehtse termide dåhkasjahta .
Learohke sæjhtoem ektesvuekiebarkose vuesehte
Rustad , Kjersti Lunde: Dåeredh Ingriden , Jåhhan jih govsen gåajkoe , Landbruksforlaget , 1996
Manne dannasinie joekoen geerjene ihke moenehtsen jienebelåhkoe vuartesje daerpies aktine jïjtse daajroestrategijine noerhtene , gusnie joekoen edtja råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie hööptedh dan jeenjesh jåarhkeööhpehtimmiem orriejieh , jïh aaj voenges jeatjah illedahkh gorredidh dehtie læssanamme jielemedarjoemistie noerhtene , Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta .
- Åarjel-saemien gærhkoe
Raeriestimmiej nuelesne tjaalegen minngiegietjesne sæjhta råajvarimmide tjuvtjiedidh mah maehtieh dorjesovvedh juktie saemien nænnoestehtedh lohkehtæjjaööhpehtimmine.
Aerebi 2013 sæjhta gaajhkide gåetide baahkedidh orrestimmeles energijine .
Mohte mænngan jïermestalleme dle måjhtajim aahka utni mannem eelhpedh dejnie: Datne lih joejkeminie goh reakasovvih , jïh aahtjedh joejkemine böötih !
Gihtjem dellie mejtie lïemkes ennje sjïdteme, men dellie vaestede ij ennje.
Barkoem evtede njåvtasovvemen vööste lïhke relasjovnesne , laantedigkesne jïh jeajtah åejvieladtjigujmie ektesne .
ussjedidh jïh vuarjasjidh guktie jïjtje dåemede mubpiej gujmie ektine , staeriedimmieh darjodh jïh aktine vihties ulmine barkedh lea daerpies juktie kvaliteetem maanagïertesne lissiehtidh .
 (Stenfjell, 2008) akte veerbe daennie dåehkeste vadteme.Dïhte daam dan bïjre jeahta: "gåpma-n-idh gupmie-ht-idh.
§ 12 Jis Gåatomemoenehtse veanhta moenehtsen nænnoestimmie lea ovreaktoes orre bïevnesi gaavhtan jallh jeatjah sjïeki åvteste , dellie moenehtse galka nænnoestimmiem jeatjahtehtedh jis dam sneehpes jïh aelhkie darjodh jïh ij giem irhkh dïsse jallh gien bïjre dïhte nænnoestimmie .
Lïeneståvroe dåarjoem gamtebaantebigkemasse vadta .
Dah vihkielommes ulmieh baeniehealsoen jïh almetjehealsoen gaavhtan jaepien 2011 sïjhtieh årrodh: Faalenassine nïerhkedh namhtah baeniebåehtjierdimmien bïjre , dejtie noeride mah 19 jïh 20 jaepien båeries Aktem nuekies jïh hijven faalenassem baeniehealsoedïenesji bïjre vedtedh gaajhkide årrojidie gaajhkem lehkiem fylhkesne , gaskem jeatjah reaktoe prijoritetigujmie , radtjoes gïehteldimmie jïh hijven nuhtedimmie vierhtijste Almetjehealsoedarjoen ulmie lea tsiehkieh siebriedahkesne sjugniedidh mah hijven healsoem vedtieh gaajhkide almetjidie .
Mijjieh dej gïejine vaanterdibie .
Lohkehtimmesne tjïehtebe tjarkebe jïh guhkebe dejnie mejnie haastadihks barkedh G2-gïelesne.
Aktem vaaksjomemekanismem aalkoealmetjebæjhkoehtæmman tseegkedh;
Barkijidie aktem vyörtegs galhkuvem vedtedh
Ulmieh jïh prinsihph barkose:
dåarjoem gïetedidh goh akte bielie jaepiereeknemassen illedahkeste .
gubpede vihth edtja bååstede båetedh ,
, Jupmelen buerie Voejkene datnine daelie jïh ihkuvasse .
konsesjovnekriebpesjimmieh privaate etermeedijan-aktøøride geehtedh , guktie gamte meedijafaaleldahkh saemide sjïdtedh - saemien gïelese dovne
Relasjovne eatnemine jïh dåehkine lea vihkielåbpoe goh persovne jïh nomme, maaje buerkeste joekehtsem identiteeten jïh objektiviteeten gaskesne.
Dah barkijh maanaj aktivyöki barkoem vïhtesjieh
for el-bil ?
- Gyhtjelassine mejtie almetjh jeatja laanteste diekie juhteme ?
Destie lissiehtamme bearkoeleavloe , buerebe bearkoekvaliteete jïh nænnoesåbpoe dïeneste sjædta jieliemisnie .
Budsjedte jïh regijovnaalpolitihke
almetjidie , leavloem bïejedh kvaliteetes e , gellievoetese jïh sjyöhtehk evoetese .
Dovne ålkoerïjhkesne jïh Sveerjesne .
Liten gramatikk
Jeenjemes daalhkesi åvteste maaksa dam maam gohtje jïjtjemaaksovem fïerhten aejkien gosse dejtie reseptesne veedtjie goske 2 200 kråvnah jaksa .
Vuesiehtimmesne (36a) manne pryöveme transitijve veerbem maam molsede öövre goh intransitijve veerbe nuhtjedh, dam baajedh objekten namhtah tjåadtjodh.
Snåase tjïelte jïh Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjïelte leah guektiengïelen tsiengelen 1. biejjien 2008 raejeste , jïh Snåase tjïelte lea dehtie miereste meatan sjidteme reeremedajven saemien gïelese .
Maahta åadtjodh åedtjiepryövneassem vedtedh guktie goerehte jis dan sisnie cancerecellh gååvnesieh .
Dovne 10000 (stoerre tjåatan).
Jeenjesh prosjektem dåarjoehtamme dovne åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvijste .
Maam datne edtjh darjodh veartenen aavoe-biejjien ?
fönster:gen-ack / / Láse Fönster
 (5 sid) 
Mij lea vihkeles ?
Bijjemes faamoe jïh åajvaladtje laantesne 10 .
Oslo: Utvalg for samisk forskning og høyere utdanning .
raajesejoekehtimmiem jïh faagetearmh utnedh gosse gïelem buerkiestidh
Lopez , Barry (2007) Faithkeeper , interview with Oren Lyons .
Akte aevhkie jis learohkh maehtieh vuejnedh guktie edtjieh bokstaavidie tjaeledh eelleme tjaelieminie , aktene bokstaavegåetesne jallh aktene plaakatesne gusnie bokstaavi jalloe , haamoe jïh ij goh unnemes tjaelemeotnjege , tjyølkehke vååjnesasse båetieh .
Ektiedimmine gusnie maehtebe veanhtadidh vaestiedæjjah referaansedåehkesne edtjieh raajesh pronovmenh veeljedh, dellie referaansedåehkie 80% raajesijstie pronominelle objeektine jïh nulle objeektine veeljie.
Learohkh tjuerieh daejredh laavenjassh åadtjoeh mah tuhtjieh geerve .
NSR dåårje galka joekedimmie barkoeskaehtien bååstide bïejedh dejtie barkoesijjide barras veasoedajvine Saepmesne .
Bïeljelh daesnie jis sïjhth meatan årrodh .
Ij gåeredh nænnoestidh sjïere aaltere gosse riejries seksem jeatjabinie åtna , dam tjuara jïjtje nænnoestidh .
Vijriesåbpoe sæjhta jiehtedh guvvieh , skissah , goerh , graafh , tabellh jïh dijagrammh darjodh juktie jïjtsh åssjaldahkh jïh jïjtse lïeremem evtiedidh .
Hammoedimmie akte vihkeles prosesse faagesne , gusnie våarome lea mij akt mij raaktan gååvnese .
Jis edtja buektiehtidh åarjelsaemien learoevierhtieh evtiedidh abpe skuvlebaalan , dle daerpies guhkies soejkesjigujmie mah leah guhkebe goh dah sïejhme soejkesjeboelhkh mah njieljie jaepieh ryöhkoeh .
Maahtoedepartemente edtja saemiendigkien ektesne barkedh eejhtegidie , tjïeltide jïh maanajgïerteaajhteridie bïevnese saemien maanaj reaktajgujmie jïh magkerh faalaldahkh jïh dåarjoeöörnegh mah gååvnesieh .
110-19) aaj daam aamhtesem digkiedieh jïh gohtjedieh dejtie kausatijve paarrh (morfologije laevieh mah eah kausatijve molsedimmesne).
Gosse åssjaldahkh åtna man gåare lea maahta pryövedh dejtie håajpodh dan tjïrrh jïjtjemse gihtjedh: viehkine munnjien naemhtie ussjedidh ?
Daate hijvenlaakan sjeahta guktie mijjieh dam gïetedibie , men taallh tjïeltijste vuesiehtieh annje dle tjuara veanhtadidh dovne jienebh learohkh sijhtieh sjïereööhpehtimmiem daarpesjdih , jïh tsagkesh sijhtieh lissiehtidh soejkesjeboelhken .
Sjïere tsiehkine maahta aaj sekretessem årrodh maanam vaarjelidh åelijste .
Jeesuse mijjem ööhpehti gijhteles årrodh jïh aavoedidh gosse voelpigujmie ektesne libie , guktie Jeesuse aavoedi altese voelpigujmie .
Ij leah goh akte-gih labijle molsedimmie.
Vuartesjh M-struktuvrem vuelege.
nr. +47 78 48 42 35 .
Vuesiehtimmien gaavhtan lea faamoeverken- jïh regleremedammh , ovmessie bigkemh tjaetsesne guktie pruvvieh jïh gïrsh , muddreme jïh jis tjaetsiem vaalta vuesiehtimmien gaavhtan jovkemetjaestieulmide jallh jeatjah ulmide .
Datne maahtah politihkem tsevtsiehtidh jalhts datne ih leah veeljeme Stoerredægkan , tjïelten ståvrose jallh fylhkendægkan .
ubpie tjaalege
Lïeneståvroe regionalen barkoem iktede sveerjen sïebredahkem jeatjahdehteme klimatese sjïehtedidh .
Gïevledahken åssjalommes
Helsedirektoraten almetjekaampanje psykihken healsoen bïjre lea noeride åvteste .
Snåasen tjïelte bælla dah orre væhtah sïjhtieh dåarjoem vaeniedidh , jïh destie aaj akte vaananimmie dejstie syjhtedassijste juktie nænnoestidh jïh evtiedidh dam åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem tjieltesne .
guktie lïereme ektesne byjreskinie v.g. .
faageles teemah digkiedidh viehkine faageterminologijeste jïh ållesth argumentasjovneste
maahtam aelhkies soptsestallemem utnedh:
skilth jïh sïejhme bïevnesh skuvlesne
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 7. daltesisnie barkedh .
Daate gaskem jeatjah dan åvteste akten studenten åasa maritijme faagine sæjhta årrodh 45.-45 000 kråvnah vielie goh jeatjah ööhpehtimmine .
Akte man sisnie leah veerbh mah leah seerkedamme adjektijvijste jïh mubpie man sisnie leah veerbh veerbijste seerkeme.
Dïhte sæjhta jiehtedh Stoerredigkie laakh nænnoste , beetnegh luhpehte jïh reerenassem goerehte .
dïejvesidie kroessedimmie jïh genmodifisering buerkiestidh , jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie bioteknologije åtnasåvva juktie jïjtsevoeth modifiseradidh sjædtoej jïh kreeki luvnie
Jienebe berkieh jïh jienebe giehteldimmieh
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh gyhtjelassh darjoeh .
Ektiejiehtegh aamhtesegïetedæmman § 5 Tjaaleldh govlehtimmieh moenehtsidie maehtieh daaroen- , Sveerjen- jallh saemiengïelese .
Daelie dam dåeriesmoerem bæjjese vaalteme Justise- jïh riejriesvoetedepartemeentine .
Tjielte- jih dajvedepartemente KS
Viertiestamme jaepine 2012 ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 , dle mijjen realsjïdtedimmie 32,8 mill. kråvnah .
Terminologijeevtiedimmie jïh åtnoe saemien gïeleste jollebe ööhpehtimmesne jïh dotkemisnie lea vihkeles biehkieh ihke gorredidh saemien maahta gaajhkene lehkesne åtnasovvedh, jïh aktene jolle daltesisnie.
/ PGS nuhtjedh
Aelhkies lohkedh
Datne aktem åvtelhbodti raastem gaavnh vïhtesjadtemegoeresne bïhkedassesne Instruksjon for gjennomføring jïh Vurderingsveiledning mah leah bæjhkoehtamme PAS:sne .
Mij lea cookies ?
Fealadimmiesuerkesne dam bøøremes vuejnebe dejnie orre sneehpesvinhtselatjkojne Namsovsen jïh ÅlkoeNåamesjenvuemien gaskem , mij sæjhta klijmagaasseluejhtemidie vaenididh medtie 60 prosentigujmie gosse dïhte ellies effektem åådtje .
dajvesne vuasahtalleme lea Måehvesne , Snåasesne , Hamarisnie jïh Oslosne .
Aarebi 4.0 mill. kråvnah dåårjeme , mejtie ij leah nåhtadamme , jïh dannasinie raereste dejtie vihth dåarjodh 2012 .
Dan gaavhtan maana maahta maahtoem tjïelkestidh jïh buerkiestidh.
Det er en steg videre at samisk kirkeråd får en rolle i utnevning av biskop, sier Mikkelsen.
Vedtatt av De forente nasjoner 16. desember 1966 .
Faagen aamhtesh buerkiestidh
Sæjhta gaajh vihkeles årrodh gïelen båetijen aejkien gaavhtan gïele åtnasåvva jïh lea våajnoes hïejmen ålkolen .
Maahta bipacksïetelem lohkedh .
Tjaktjen 1987 dïhte voestes learohke saemien voestes gieline Åarjel-saemiej skuvlese bøøti , Vilmi Steinfjell .
Jaevreste Forsvatn jaavran Langvatn (gea § 46).
Giehpiedimmie sjædta gaskemedtien medtie 1,5% fïerhten jaepien dan boelhken , tjåanghkan 583 noerh (ryøknemebiejjie tsiengelen 1. b fïerhten jaepien).
- jïh mubpiengïelese.
Naan aejkien deahpade dah jielijh leah ovsiemies juvlemen bïjre jïh dïhte åålmege jallh tjïelte mij juvlemebarkoem gïetede ij maehtieh dejtie sïemedidh .
musihken vuekieh jïh guvvieh nuhtjedh gosse maam akt soptseste jïh åehpiedahta
Bene akte sjïeke maahta årrodh gosse naan daalhkesem vaeltedh , vuesiehtimmien gaavhtan antibiotika , maam dah nuhteges bakterijerh murhkie mah tsåvhnosne guktie goebperh maehtieh aelkedh sjïdtedidh .
3 daltesisnie teksti hammoe jïh sisvege maehtieh learoehkidie ammes årrodh , gïele maahta stuerebe haestemh utnedh jïh tekstesne naa jïjnjh bïevnesh .
Dah kaanne vuesiehtimmien gaavhtan jiehtieh lij ajve tsælloe .
Dïhte gïeltege lea dïhte mij tjïekede dan duekesne"
aktem heamtuvrem tjaeledh mij vååjnoe goh sjiere saemien
Maanah jïh noerh edtjieh Jeesusen kroessejaemedinie jïh tjuedtjielimmine åahpanidh goh våarome kroessevæhtan vihkeles sijjie saemien kristeles aerpievuekesne .
Gusnie datne årroeh ?
Daehpdimmie mah byjresken kapitaalem jïh sociaale kapitalem Saepmesne nipkie jïh Saepmien saejriesvoetem jienede .
Reereme-lihtsegh dåajvoehtieh laavenjostedh , jih vuesiehtidh guktie saemien kultuvrem nåhtose vaeltedh gosse vualkemen bijre digkiedidh .
rum:ELA 'Jakob blev rädd.
Persovneles kontoem skååffh jïh aelkieh dïenesjidie nåhtadidh Göökte vuekieh gååvnesieh guktie persovneles utnijekontoem Mov hoksegaskesidie skååffh .
Saemien gïeline lea gaajhkh smaaresh dennie gïelesne dan Sveerjen Saepmie-dajvesne.Jienebh provhkemh Gïelejarnge edtja:
Bielieulmie lea saemien meedijah bæjjese bigkedh jïh dejtie evtiedidh mah eadtjohkevoetem siebriedahkesne skreejrieh .
Daerpies saemiengïeleldh almetjh ovmessie barkojde dåårrehtidh , juktie naemhtie gïelemaahtoem gorredidh dejnie ovmessie gïelesuerkine .
Daah prinsihph aaj vihkeles gosse pryövenassigujmie barkeminie .
Lijren tjïelte
2014
1.1.1 Sektovri gïehteldimmiemierie
ih edtjh maadthtjaetsie , lovvesdaajvh , jaevrieh jïh tjaetsieh
Mejnie moeneminie learohkh åadtjoeh meatan årrodh moenedh ?
Bierna Bientie gonnoeh Anna Jacobsenh ektesne saalmh jarkoestigan .
Så dihte dah dåktovrh hov jiehtieh men eah idtjin så badth dejpeli helle naan , dab naan suhkere-vihkieb utnieh .
Haspelmath jeahta naakenh veerbh naakenh veerbh mejtie leah kausatijve molsedimmesne eah leah aajmoejeatjadimmieh.
Aamhtese byöroe prijoriteetem åadtjodh gosse Laaven
Digitaale tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh aktem jeereldihkie veahkam digitaale dïrregijstie , meedijijstie jïh vierhtijste nuhtjedh juktie gïelelïerehtimmiem nænnoestehtedh , eengelsken gïelesne govlesadtedh jïh sjyöhtehke daajroem vejtiestidh eengeleskefaagesne .
Dïhte åålegh hijven teestede tjoeleskïemtjelasside jis ovvaarjedamme seksem åtneme .
Dihte nimhtie jis datne gåetieluhpiem leejjh jih ih leah gåetie-aajterinie latjkeme man guhkiem edtjh desnie årrodh , dle gåetieluhpielaake dihte maam nænnoste guktie dåtnoeh gåetie-aajhteren leejjemelatjkoe galka årrodh .
Sïejhme darjomen sisnie Ööhpehtimmie
" Åpen dag " i Åarjel-saemiej maanagïerte i anledning 10-årsjubileum
Gosse mijjieh , nøørjen utnijh , reeskebe aktem njealjehtsem sleengkedh dehtie beapmoste mijjieh åestebe , dellie doestem jiehtedh beapmoe raaktan lea fer lihties .
Bok og kassetter
Dellie aktem jaepiem veedtsim Røros yrkes-skuvlesne , vaarjoegåaromem lïerim .
-Im dam rööpses [bæhtoem] gaavnh gænnah.
Maahta daej baakoejgujmie aelkedh: Rohkelassem ektesne rohkelibie maam (mijjen Åejvie) Jeesus Kristuse jïjtje mijjese ööhpehtamme:
Vaedtseme- jïh sygkelegeajnoe Malmen jarngesne- 900 m. Maaksoe 21 mill. kr. .
Jïh naakenh transitijve veerbi guhkebe haamoeh, goh dovne -d- jallh -ht- jïh dan mænngan -ht- åådtjeme.
Tromsøn Universiteete aktem lissiehtimmiem åtna studijepoengedorjemassesne fïerhten jaepien.
Tjaebpies vætnoe: veaskoeh jïh boengeskuvmieh gåaroeh .
V. b.) Doelteme-jaevrie / SaU Duölddiemejávrrie / Kokträsk (Malå V. b.) Draehkie / SaU Dráhkie / Gargnäs (Sor .
Eejhtegh vaestiehtægan jallh laavkoje vaestede .
Dah museumh vienhtieh joekoen vihkeles dah vierhtieh utnieh , guktie maehtieh eadtjohkelaakan meatan årrodh faageles nöörjen jïh noerhtelaanti viermine , dovne kollegamuseumidie , universitetide , jïlleskuvlide jïh jeatjah institusjovnide .
Dan åvteste libie vuajneme vihkeles dåarjoem prioriteradidh juktie daam orresjugneden fealadasseprosjektem saetniedehtedh , raerielïhtsege Thomassen jeahta .
Jalhts mov akte steemme raaktan ij naan ulmiem utnieh , dle lyjhkem mov steemmem vedtedh .
Dah maanide guhkiem vïhtesjieh , jïh vueptiestieh jis maanah aelkieh jeatjahlaakan dåemiedidh .
Byögkeles råajvarimmieh sijhtieh aelkedh pihtesaemiejgujmie , árran julevsaemien jarngine jïh saemiedigkine gaskestalledh .
juhtiehtidh juktie öövtiedidh jïh skreejredidh
Guktie vuejnebe dellie gaajhkesh utnieh raajesh objeektine hijven.
Daamhtaj infeksjovne buarene naan biejjiej raejesne .
Abpe laantese dle 10,5 prosenth dejstie fasseldamme almetjijstie lin 30-34 jaepieh.
Klijmajarkelimmiej sjïekenisnie dle aalkoealmetjh tjoeperdimmiejgujmie båetieh gaskenasjovnale sijjine , goh Arktiske raeresne jïh EN .
En ' en sjïerereektije aalkoealmetji reaktide , James Anaya , sov reektehtsem tsiehkien bïjre saemide Nöörjesne , Sveerjesne jïh Såevmesne deelli tjaktjen 2011 .
Jis jïjnjh damta jïh ussjede dellie vuelehks jïjtjedomtesem åådtje , jilhts buerie bæjjanimmietsiehkine bæjjani .
Aalkoe-tsiehkie daan giele-eevtjeme-provsjektese lij åarjelh-saemien gielem fierhten biejjien provhkedh jih aaj goh viehkie-giele jeatja faagine .
' n mietie art. 15 .
gïehteldimmiebudsjedtesne , jïh stilleme veahka dan mænngan sertiestidh gïehteldimmiebudsjedteste skåårvemebudsjedtese .
Maahta geerve årrodh soptsestidh gelliej dej dåeriesmoeretjoelmi bïjre mah leah ektiedamme tjoelese , mïrrestallemasse jïh seksuellevoetese .
Dïhte mij naskohte , giepedahta jïh aaj heajhkaldahta .
Ij leah badth guhkede mijjeste .
'Marja öppnar dörren / dörren går upp.
Jïjnjh saemieh mah julevsaemien soptsestieh Divtasvuodnan jïh Hamarøyen tjïeltine Nordlaantesne årroeh .
Minngebe sille geajnosne stuerebe reaktavoetese båata gïjrese gosse reerenasse raeriestimmiem buakta orre baalhkasystemen bïjre fylhkentjieltide .
siebriedahkem aktene sïjtesne buerkiestidh , dsj .
Fylhkendigkie sæjhta tjerkebelaakan barkedh juktie barkoeveahka barkijedåahkan sjeahta kultuvremojhtesesuerkesne , jïh fylhkenraeriem birrie akten virjiesåbpoe soejkesjen bïjre dan båetijen aajkan kultuvremojhtesevaarjelæmman Noerhte-Trööndelagesne
Jis mijjieh damtebe bahha mijjem håvhtede , dellie aktem viehkiedirregem utnebe juktie mijjem vaarjelidh .
- Nov leam maaje ånnetji lohkestamme , mohte im daejrieh mejtie reaktoe sjædta gosse edtjem oktegh lohkedh .
MÅJHTAH MAAM MEEHTE MAAHTA ?
Byøroe dam maahtoem , maam åålmegi jaahkoeøøhpehtimmiebarkijh leah åådtjeme laavenjostoen tjïrrh hïejmine jïh skuvline , vaarjelidh jïh sjyøhtehke darjodh , vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegigujmie vierhtiebaanghkine (m. kapihtele 4.2).
Stuvremedåehkie Saemieheevehtæmman 2017 tjïerth / siebrieh jïh institusjovnh åarjelsaemien dajvesne tjåanghkose bööredi njoktjen 17. b. 2015 Tråantesne .
Akte dejstie innovasjovnesïelte Proneon ulmijste jaapan 2012 , lea aktem dïrregem skåårvemekapitaalese sjïehtesjidh - plåamstereïebje-kapitaale .
Daesnie naan biehkieh mah leah vihkeles learohken lohkeme- jïh tjaelemeevtiedæmman .
Daennie boelhkesne galkem voestegh thetan jïh abstrakte kasusen bïjre tjaeledh, mah universelle grammatihkese veadtaldihkie prinsihpi- jïh parameterigujmie daaroen jïh saemien, boelhkesne 2.3.1.
Juvrh maahta eakeristie vaeltedh
Dïhte våarome akten nænnoes guektiengïelen lohkehtimmiemaallese joe maanagiertesne biejesåvva .
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta øøhpehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maahtoeulmide 10. jaepiedaltesisnie jeksieh .
Jis allergijen såemies såerhte antibiotikam , vuesiehtimmien gaavhtan penicilline , dellie vihkeles klinihkem jallh dåastoevassem gaskesadtedh gusnie goerehtimmiem edtja darjodh .
99).
voereshoksigujmie dej voeresi bïjre .
 (80) a. Daesnie här edtjebe skulla:1p gåetiem kåta:ACK tseegkedh.
Reektehtse edtja gaervies årrodh voerhtjen 2012 .
Mijjen ulmie lea hoksedh saemien vuartasjæjjah aktem hijven jïh gamte faalenassem åadtjoeh filmijste jïh dokumentaarijste mijjen jïjtse gïelesne , Olsen jeahta .
Vihkeles vielie noerh politihkesne jïjnjh sjiekijstie .
Trööndelage maahta viehkiehtidh dam bööremes maahtoem gaavnedh sïelten haestiemidie , jïh ekonomeles dåarjoem vedtedh dam maahtoem åestedh .
Barkoedåehkie tjuara dan åvteste joekoen krööhkedh maam jiehtieh , guktie sins ætnan jïh ektesne soptsestieh gosse maanah lïhkebis nie .
- Åejviegærja lij
Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente / GærhkoTïjjeperspektijve: Juhteles barkoe
Jih dle muvhtene gaamsoen sijse dle tjoereb jiehteb annars vualka gulpie jih feerie låejtoej sijse rijsi sijse .
Veeljh aktem tjaalegem , aktem tjïelkestimmiem jallh aktem lohkijeprieviem datne tuhtjh hijven .
Unnebelåhkoepolitihkesne gyhtjelassh vaarjelimmien jih dåarjedimmien bïjre dejtie nasjovnelle unnebelåhkojde jih unnebelåhkoegïelide .
Maahta dejtie learoehkidie haestedh , mah laavenjassem hijvenlaakan haalvoeh aktem reportasjem darjodh gihtjehtimmeste , mij edtja seedtesovvedh raadijovesne jallh tv-esne .
Men akte vielie dåehkie mesnie -s- lea lissiehtamme intransitijve bielesne.
Akte dejstie saemien goh lohkehtimmiegïelem åadtjoeji dejnie voestes skuvlejaepine.
Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne:
Learohkh tjuerieh maahtoeulmide , lïerehtimmieulmide jïh væhtide juktie ulmide jaksedh , damtedh .
- Dåarjoeöörnegen åssjele lea mijjieh sïjhtebe sïelth mah aktene vihties doekemesijjesne hööltestieh edtjieh hijven nuepieh utnedh juktie sijjen gïehteldimmiem tjåadtjoehtidh .
Dah tjïelth nænnoestieh mennie skuvlesne akte dagkeres faalenasse edtja årrodh .
daajrah gåabph edtjh vaedtsedh ?
starnereaktaj vuajnoste krieveme lea guarkoes bïevnesh seamma man gïelenjoelkedassh jiehtieh , jïh dïenesjefaalaldahke saemien gïelesne lea vihkeles aaj destie daarpoe rïektes jïh darpies goerehtimmie jïh gïetedimmie , vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan pasientereaktalaakese .
Barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne lea maahtoeulmie lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose .
Mijjieh vaajtelibie elektronihke syøkemem seedth dan tjïelten hïejmesæjroen tjirrh .
Vïjhte goerehtimmielïhtsegh saemien lohkehtimmiegïeline muvhtine faagine utnin maadthskuvlesne.
Del böötin dle daan dle iehkeden dle bååstede gujht jeatjah gaarvoeh utnin jih jeatjah ligkie vååjnin .
Programme badth stoerre viehkine !
Dov gieleleahpa
Naemhtie goerehtimmiem darjodh
3 Tjïrrehtidh
faagedaajroem jïh faageterminologijem nuhtjedh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste soptsestimmine , digkiedimmine jïh åehpiedehtieminie skuvlen , siebriedahken jïh barkoejieleden bïjre
Jieliemassh: saemien
Dennie gærjesne Lena ovmessie novhtehkh vuesehte jïh buerkeste mehtie dajveste goere båata .
Daah aaj -Ø- a-tjoejemolseminie utnieh desnie gosse -n- lea lissiehtamme, men -d-:n aktine ij naan tjoejemolseme.
Gïele maahta klåahkan årrodh jïh jiehtieh jïh darjoeh aath mah eah leah gåvva guarkedh .
Maam tjoevere Deblie darjodh ?
Jis mij akt sjïere fenomeene grammatihkesne voestesgïelesne gååvnese jïh ij mubpien-gïelesne, dellie vihkeles daam fenomeenem seadtoehtidh jallh grammatihkeste sliejhtedh juktie G2 learohkh edtjieh mubpiengïelem buerebe maehtedh.
Skïemtjebeetneh maaksa jis ih maehtieh dov sïejhme barkoelaavenjasside darjodh .
Gïele buerebe sjædta 6 .
NATUREN VITTNAR
Illedahke tjåanghkoste sæjhta akte galhkuvetjaatsege årrodh gusnie inuihti jïh saemiej prijoriteeth veartenekonferansen vööste leah tjöönghkeldihkie .
Reereme arealeste , eatnamistie jïh kultuvreaerpeste lea dannasinie vihkeles jis edtja våaromem gorredidh juktie saemien kultuvrem vaarjelidh jïh evtiedidh .
Kjell Jøran Jåma
Naemhtie dorje
Byjjes viermiesijjieh vååjnoes relatijven aelkie UTF-8 daarjoehtidh , mohte åvteli minngemes konklusjovne maahta giesedh tjuara konsekvenseanalysem darjodh juktie ov-ussjedimmie dåariesmoerij uvte tjïrkedh .
Missjovne Missjovnem guarkebe goh " seedteme " jïh båvroem buerkeste maam learohkh åadtjoejin gosse sijjen jaahkoem jeatjabidie vïhnesjidh .
*Daesnie här gåetie kåta tseagkene.
Raaktan guktie datne tjoerh darjodh juktie buektiehtidh dam maam datne tuhtjh vihkeles .
Åelkies skaavhte avtelde .
- Manne tuhtjem luste doelhkestidh .
Diedte: Lohkemem bueriedidh , goltelisnie lohkedh 10 minudth måantan jih gaskevåhkoen
hebreiske jïh russiske vuesiehtimmieh vedtiejægan.
jijtjemen maadtojne nåaledh
Dah histovrijen unnebelåhkoegïelh lea jiddisch , romani chib , saemien , såevmien jïh meänkieli .
Gellie siebrieh gååvnesieh mah barkoesijjieh vissjeles noeride öörnieh .
Dajven Mannančeárru daah raasth: Noerhtene: Johken Suttesgaldojohka njaelmeste dennie jaevresne Altevatn Langbukt:n baaktoe , vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Darfaljávri åarjel-luvlemes loektese (34 W 459639 7600773) jïh debpelde rïektes sievine Rv:se 280 .
 (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995):i mietie daate væhta ahte eejnegen transitijve haamoe fïerhten intransitijven veerbese mij semantihke maalli sisnie mij kausatijve molsedæmman sjeahta.
aktem soptsesem soejkesjidh
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie saemien siebriedahken bïjre jïh saemien siebriedahken gaavhtan
' en voenges kontovrh fylhkesne .
Jaepien 2015 saemiedigkieraerie dan åvteste sæjhta barkoem aelkedh aktine nasjovnaale dahkoesoejkesjinie sjïehtesjimmien bïjre aalkoealmetjereaktijste Nöörjesne .
Learohke buerkeste guktie daate såarhts eatneme jallh tjaetsieåerie lea , jïh buerkeste mij leah daej sijjiej væhta
Dah konstanth leah:CAUSE,BECOME,
Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne
Nöörje edtja sjæjsjalidh dah mah reaktam utnieh aktene vaarjelimmiesystemesne aerpievuekien daajroen bïjre , edtjieh dah aalkoealmetjesiebriedahkh årrodh jallh voenges siebriedahkh årrodh mah leah evtiedamme (jïh evtedeminie) dam aerpievuekien daajroem .
Jaepien 2009 10 saemien gïelejarngh åadtjoeh dåar- joeh saemiedigkeste .
Jis ij dam utnieh ellies maaksovem jïjtje maaksa .
saemielaaken § 3-5 jeahta vijredamme rekta saemeste starne- jïh sosijalesuerkesne .
Saemi man edigkien reaktah gietelæm
soptsestidh guktie gïele maahta buerine jallh nåake aevhkine årrodh
Learohkh mah sjïehteladtemem åtneme maadthskuvlesne pryövenassine jïh eksameninie edtjieh dan bïjre bïeljelidh Veeljh reaktoe syökijetjïertem .
bïevnesh tjïelten hiejmiesæjrose bïejesåvva .
LAAVENJASSE: Åehpiedehtieh illedahkem veeljemistie klaassesne:
Dïhte dan åvteste gïele lea identiteeten jïh ektievoeten bïjre .
Råajvarimmie 29 .
Mijjieh juvnehtibie datne tsaekemekontovrine govlehtallh eannan klååkemem seedth .
- " Akte jielijes voenge "
54 Politije ...
Dagkerh öörnegh eah leah tseegkesovveme dejtie aerpievuekien saemien dajvide Finnmaarhken ålkolen .
Starne- jïh sosijaale barkoeh / Maanasyjhteme
Jis giem akt råakeme gïese sæjhtastinkes relasjovnem utnedh jïh soejkesje vaarjedimmine orrijidh lea aaj hijven jis gåabpatjahkh voestes teestedidh .
Maajja Krihke Bransfjell (Brekken), Inga Maret Solberg (Tromsø), Mats Emanuel Andersson Renander (Nerskogen), Elsa-Maarja Kappfjell (Majavatn).
Daaroeh dah muenieh laante dejtie govlesåvva goh sjiere eeke ovmese dajvine .
Artistehonoraare jïh vuelkemedåarjoe saemien artistide jïh kultuvrebarkijidie
' hov raakta buareni .
Maajh-jaevrie lea sijjie gusnie åarjelh-saemie gaavnedamme .
Jeenemes aerebe lohkehtimmesne, jïh vaenebe gosse guhkiem gïeline gïehtelamme.
Barkoesijjie lea akte dejstie Saemiedigkien kontovroesijjijste jallh sjïehtedimmien baaktoe .
Aanjebodts skuvle Aarbortesne jaepien 1951 tseegkesovvi , mohte ij lij dihte dorjehtse gæmhpomen mietie , juktie kovmitee vihth juhtiemasse bøøti jaepien 1953 .
Guvviej tjïrrh soptseste
Men tjoerebe bæjhkodh , saemien siebriedahkesne dåehkieh gååvnesieh mah ååpsen guhkiem leah ierhkiebielesne vyöseme destie maam jeenjesh tuhtjieh lea iemie .
Gellie jaepieh dle fylhkentjïelte regijovnale laavenjostoem premijeradamme reeremen bïjre tjïelten / regijovnale foentijste , viehkine skreejremevierhtijste .
juekedh gosse geajnoeh j. j. bigkieh .
" Strategije
Noerhte åarjelsaemien , aaj gohtjeme Sjeltie (Vapste , Gaala , Aarborte , Bindaelie , Nåamesje Nöörjesne , Vapsten Dearnesne , Vualtjere , Frööstege Sveerjesne),
stillemem åådtje aktem gåetiesäjroem stealladidh
Montrul (2016) vuesehte aerpiegïelen soptsestæjjah daamtaj verbi jïh nomeni våajnoes morfologije sliejhtieh.
'Det är nödvändigt att utbildningen förbättras.' Naemhtie dej mietie jis jeatjadahta raajesem vuesiehtimmesne (83a) jïh subjeektem sliejhtedh goh intransitijve sjædta.
Viejhkiem aaj nuhtjesovvi .
Maahta aaj aktue-p-pillerem åadtjodh naan tsegkietniedåastoevinie jïh nyjseneklinihkine .
Tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse saemien maanide saemien gïelese jïh kultuvrese bigkie (maanagïertelaake § 8) 
Saalme * Bueriesjugnehtse
Mijjieh gaajhkem tjåanghkan bïejebe löönijen / gærjagåetien vaajtelassen mietie .
Bïhkedimmiematerijelle lea lohkehtæjjide dorjesovveme mij buerkeste guktie dah maehtieh illedahkigujmie vijriesåbpoe barkedh .
Voestes aejkien manne åarjelsaemien tjaelemegïelem lierim damtedh dellie manne 14 jaepien båeries .
Novh amma aaj hijven jorkesimmieh jïh daerpies teknihke viehkieh .
Dïhte aaj sjeahta gosse learohkh edtjieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh
Barkijh maehtieh stååkedimmiem sjïehteladtedh goevtesi dåaresth , guktie maanah mah sïejhmemes eah gaavnedh , nuepiem åadtjoeh ektesne stååkedidh .
3. daltesen mænngan
Daate veerbe gujht aaj roehtseste bijjie båata, men dan goerkese sjïere jïh gaertjies.
tjïrrh , ektiedamme Regijovnale evtiedimmieprogrammese , mij gïetedæmman båata fylhkendigkesne goeven .
Jis datne , medisijnen jallh aalteren gaavhtan , viehkiem dåeriedæjjeste daarpesjh åadtjoeh dåarjoem dan feelemasse .
jis maana jïjtje jeahta satne ij trååjjedh , jallh gosse eejhtegh jallh barkoedåehkie jeatjah gaavhtan tjoeperdieh akten maaneste jallh leah jueriedisnie man akt bïjre , dle gaajhkesh tjuerieh ektesne soptsestidh jïh raeriej bïjre laavenjostedh , jïh tjåenghkies ulmien vööste .
Gyhtjelassh aaj bøøktim gusnie goerehtim mejtie nuepie laanteburrie-jilleskuvlesne båatsoejielemem tseegkedh goh faage .
Miljödepartementet (2007) Sverige inför klimatförændringarna - hot och möjligheter .
Justisdepartemente , Tjïelte- jïh regijovnaledepartemente , saemiedigkie , Finnmarken fylhke jïh Deatnu tjïelte provsjekten åvteste meeksin .
Staeriedimmien sjïekenisnie learoesoejkesjijstie sïejhme faagide , dle såemies dejstie bïhkedimmijste staeriesuvvieh jaepien 2013 .
Edtja eatnemen gellievoetelaaken nænnoestimmeh vuarjasjidh gaajhkine sjæjsjalimmine , mah maehtieh gellievoetem eatnamisnie tsevtsedh .
Dah saemiengïelen lohkehtæjjah leah dah vihkielommes gïelesuerkieh fïerhtene skuvlesne .
Jaepien 1988 , jaepien åvtelen dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti , maadthlaake aktem orre nænnoestimmiem åadtjoeji mij saemiej sjïere staatusem jïh vaarjelimmiem gorredi:
Akte tjaaleldh latjkoe learoekandidaaten jïh sïelten gaskem maam fylhkenålma jååhkesje Lierehtimmielatjkoe seamma reaktah jïh diedth vadta lïerehtimmieboelhken goh lïerehtæjjese learoelatjkojne Learoekandidaate edtja seehtemem sïeltesne utnedh jïjtse barkoelatjkojne mij lïerehtimmielatjkoen baalte bïejesåvva Learoekandidaate edtja baalhkam utnedh , man bïjre learoekandidaate jïh sïelte seamadieh Maahta lïerehtimmielatjkoem learoelatjkose jarkelidh lïerehtimmieboelhken Gåarede lissiebigkemem vaeltedh faage-jïh svennepreavan goh praksisekandidaate Akte ellies lierehtimmieboelhke individuelle sjïehtedamme lierehtimmine Learoekandidaateöörnege iemielaakan seamma maallem dåerede goh lïerehtæjjide , 2 jaepieh skuvlesne jïh 2 jaepieh sïeltesne 3 .
' n nyjsenekommisjovnesne , raerielïhtsege Vibeke Larsen minngedsgeatjan jeahta .
Gellie sïeterh Snåasesne ohtje-fealadimmiejgujmie giehtelieh mah våaromem utnieh mielhkiedorjesasse sïeterisnie .
Dah båajhtoeh gaaltijh maehtieh jïjnjh årrodh .
Dellie barki dejnie mij mænngan gærjine Lohkede saemien sjïdti .
Mirrestalleme: Saemiedigkie datnem treevie pryövedh buektiehtidh ahte gaajhkh saemieh lea mïrrestalleme laakan gïetedamme saahth man båeries , maam darjoeh , gusnie årrodh vuj gujne jallh ålma .
Reereme-åvtehke luhpiedimmiem åtna dam øørnegem guektiengïelevoetevierhtiejgujmie reeredh jïh aaj luhpiedimmiem åtna dåarjoeh vedtedh 100.000,- kr raajan .
Mijjen Jupmele jïh Sjugniedæjja , dov luvnie NNem laehpebe .
Dah aktem digitale soptsesem darjoeh viehkine åehpiedehtemeprogrammeste .
Kristuse aarmodh mijjem .
Mental Helse Ungdom skal samarbeide med den samiske ungdomsorganisasjonen Noereh, Sametingets ungdomspolitiske utvalg (SUPU) og Samisk nasjonalt kompetansesenter - psykisk helsevern (SANKS) i prosjektet, og viser til at prosjektet som helhet hviler på at de samiske ungdomsorganisasjonene deltar gjennom hele prosjektet.
Jupmelen aajnege baarnan , mijjen åajvan gie Aejlies Voejkenen baaktoe åedtjine sjïdti ,
Kaanne funterde mah gujnelemmievaarjelimmiem edtja nåhtadidh jïh kaanne skaamesje jis edtja geerve almetjinie dejnie soptsestalledh .
Guhkiebasse dle barkoedåehkie maallh jïh jeatjah dahkoeh buakta , mah sån maehtieh vuekine sjïdtedh maanide mænngan .
§ 34 Lögdeå Västerbotten jïh Västernorrland läänine Lögdeån daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jeanoen Lögdeälven njaelmeste Nordmalingsfjärden sisnie , jeanoen mietie Klösfors:n gåajka , dellie geajnoem Yttre Lemesjö:se , vyjrehkåbpoe geajnoem Flärk:se , debpede johkem Husån dahkoe gubpene Bottenviken sïjse galka , dellie Degerfjärd:m vyjrehkåbpoe Nordmalingsfjärd:se jïh jeanoen Lögdeälven njaalman .
Daate øørneme lea akte ektiebarkoe dej guektien gïelen tjïelti gaskem , Gïeleaernie , Raarvihken tjïeltesne jïh Åarjelsaemien gïele jïh kultuvre goevtese , Snåasen tjïeltesne .
Daate tjïelkelaakan saemien reaktavuajnoen vööste stræjra jïh ij maehtieh naemhtie darjodh bielelen konsekvenside veelelaakan vuarjasjidh .
Råajvarimmie 49 Voejhkelimmie saemien åålmeginie åarjelsaemien gïeledajvesne (20092012)...
Bijbelen åarjelsaemien jarkoestimmieh gellie gïelebarkijh vyöhkesadteme jarkoestidh.
Vuartasjibie mejtie leah sjiehteles barkose
Learohke , eejhtegh jih skuvle tjoeverieh ekti-vøøki barkedh jis nimhtie buektiehtidh .
Vaajteles maahtoeh:
Skuvlemaana / nomme jïh minngie-nomme: Eejtegen / håksoeutnijen nomme:
Jiehtegh daennie tjaalegisnie eah leah naan tsagkesh jis saemieh sijhtieh sijjen eeke-reaktide bååstide vaeltedh jis nasjovnale jallh internasjovnale reaktah luhpiem vedtieh disse .
Byöroe iemie årrodh dotkemedåehkieh, goh akte bielie ryöjredimmijste healsoegoerehtimmide, Saemiedigkine gaskesedtieh, jallh dejnie årgaanine maam Saemiedigkie lea nammoehtamme.
Magkere lohkemevuekie fïerhte laavenjasse mïeteste (gaavnedh , toelhkestidh ,
Gosse datne hoksem Jïemhten leenen laantedigkesne ohtsedh naan bïevnesh dov bïjre registreeredh .
Eah gaajhkh åadtjoeh vielie morfologijem daennie daltesisnie, v.g.
sijjienommi bïjre soptsestidh
Vielie manne pryöveme seamma laakan goh daaroen gïelesne sjïekem lissiehtidh jïh akte vielie argumeentem bæjngoelasse lissiehtidh.
Gærhkoetjåanghkoe edtja vaarjelidh jïh skreejrehtidh saemien gærhkoejieledem [ .
Guvvie-tjeahpoe / tjeahpoe-vætnoe - beetneh-vierhtieh jaa pan 2009
Naaken jeahta daate gierkie edtja mijjem måjhtajehtedh man gåhkese mijjieh maehtebe silledh eannan dam aejlies sijjiem narrahtibie .
VUARJASJIMMIEN BÏJRE
43 jïh 44
Gåessie lea irhkeme ?
Goerehtalleme maahta vuesiehtidh dejtie suerkide (gïelesijjieh) gusnie saemien nænnoes , jïh mah maehtieh aevhkies dirregh årrodh gïelelohkehtimmesne .
Daate sjïere ektiedimmie aalkoealmetji kultuvren jïh eatnemen gaskem , lea man åvteste Saemiereaktamoenehtse joe NOU .
Nr.: 161/12
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte joekoen stoerre joekehtsh gïelemaahtojne , åtnoesijjine jïh
Striengkies limh , juktie idtjin dah åadtjoeh skuvlen sisvegem sturredh .
Gåessie seedtije tjaala/soptseste ?
digkiedæmman .
Daan jaepien skuvle øøhpehtimmiem vadta 11 skuvlide 3 ovmessie fylhkine jïh lea dan åvteste akte vierhtieskuvle åarjelsaemien dajvesne .
Åvtesne gosse saemieh laejpiem jurjiehtin , dellie gierkiej jallh sjïjli nelnie bissin .
- 2015 (fylhkendigkieaamhtese nr 11/52) jïh jeatajh
Dïhte mubpie barkoedåehkie akten guhkiebasse tjåenghkies dahkoen gaavhtan (AWF-LCA), edtja rååresjidh guktie veartenen siebriedahke maahta sov barkoem lissiehtidh klijmajarkelimmiej vööste .
baakoeh nåhtadidh mah vearoldem buerkiestieh
RA RB RC RD GM Jååh.
, 2005
Per Anders Joma , 1990
GRESSÅMOEN NASJONALPARK
Lijla sieve , histovreles sjïdtedimmien mietie , histovreles statistihkese bigkie mij vuesehte learohketaalle maadthskuvlesne læssene 1. klaasseste 10. klaassese .
Saemiedigkie , Norsk Folkemuseum jïh Kulturhistorisk museum tjuerieh ektesne rååresjidh guktie edtja beetnehdåarjoem loetedh nöörjen åejvieladtji vööste , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
12:15 Gaskebeapmoe jïh dan mænngan vualkoe
Eejhtegh jijtje eajnadovvin gusnie maanah skuvlesne vaedtsedh , læjhkan ij lin man gellie mah orrejin .
Damtijidh jïh buerkiestidh leah mejtie learohke maahta tsiehkieh damtijidh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh .
Voenges byjresh leah skraejriem vaalteme gïelejarngh tseegkedh juktie saemien gïelem jealajidh .
Stabbursdalen nasjovnaalepaarhkeståvroe
Mij dellie boehtelenjaelmie hypoteese?
LISA KEJONEN
Goere 19: Raajesh objeektine, TVJT.
b) Mij lea vytnesjidh jïh mij lea vytnesjæjja ?
S: Jïh dellie jis beapmoeh .
Baakoeh mejtie darpesje dejtie tjaala , v.g. sjïere aamhtsi baakoeh jallh jeatjah baakoeh mejtie vïelie lïerehtalledh .
Dellie sæjhta jïermijes årrodh Noerhte-Trøøndelaagem gietede seammalaakan goh doh fylhkentjïelth mijjen noerhtelisnie .
Gosse stoerre joekehtassh gïeli gaskem, dellie vïerrebe dam funksjonelle morfologijem aaj haalvedh.
Gosse ij beetnegh daerpies bueriedæmman læjkoeh , dle napkeme daejnie geajnojne sæjhta læssanidh .
Gosse vaedtsieminie soptsesteminie jïh digkedeminie
Saemien vuajnoe vihkeles
Juvlememaaksoe Gaajhkesh gieh Sveerjesne tjaalasovveme juvlememaaksoem maeksieh .
Staatese daate akte krïevenasse orreme tsiengelen 1. b. 2012 raejeste , mearan tjïeltesuarkan akte krïevenasse orreme tsiengelen 1. b. 2013 raejeste .
Tråante goh laante-bielien åejvie-staare lea aaj
4 daltesinie dovne teksten hammoe jïh sisvege maehtieh ammes learoehkasse årrodh .
Muvhth maanah tuhtjieh maanagïertestååkedimmie jïjnjh maanajgujmie gåetesne jallh ålkone lea fuehpies , mujvies , stujmies , tjarke jallh gïerve , jallh gusnie gïerve meatan sjïdtedh .
Nomme Suaja maanagïerte sjïdti .
Åasastaeriedamme staaten åasaryøknemsaatsine 2,8% dle summe 1,727,4 mill. kråvnah sjædta .
Maanide båarasåbpoe golme askh daalhkesh vaejlien vööste gååvnesieh man sisvege paracetamole , vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil .
2010 raejeste 2011 raajan .
Dej nasjovnelle unnebe
Histovrije aaj feerhmie guktie almetjh guvvieh sjugniedieh jïh sijjen jïjtse goerkesem åvtetje tïjjeste hammoedieh , jïh guktie daate dam daaletje tïjjem tsevtsie .
Nuhtjedh jïh gïetedidh lea 1. njieptjesne buerkiestamme goh " aelhkie strategijh nuhtjie gosse edtja ryöknedh , veahkah jïh geometrijen goerh klassifiseradidh .
Urrebe dotkemen mietie dle badth dïhte saemien gïeletjïerte unnemes seamma båeries goh dïhte germanen gïeletjïerte , jïh unnemes guektiengierth dan båeries goh dïhte rovmanen gïeletjïerte .
Raeffien åvteste barkedh .
Dah byöroeh ussjedalledh guktie orre baakoeh , lahtesh jïh aamhtesesisvegem bööremeslaakan lïerieh .
Måantan , suehpeden 4. b. saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen tjåanghkoem utni tjïelten åejvine Båddådjosne , Ole-Henrik Hjartøy jïh jieledetsiehkiemoenehtsen åvtehkinie , Else Mari Torp .
Såemies barre e-påasten tjïrrh gaskesadteme.
Saemiedigkie jïh Saemieraerie såemies gaskenasjovnale aamhtesesuerkine laavenjostoeh , jïh ånnetji joekehts råållah utnieh , mah jeenjemasth sinsitniem dåarjelieh .
Laantedigkie edtja meatan årrodh hoksen rutijnh mïrrestalleme jïh seammavyörtegsvoeten tsiehkieh garanteredh gaajhkide patientidie .
Barkoe- dåeh kie tjuara stïeresne årrodh jïh dåarjoehtidh gosse maa nah ektiedimmieh bigkieh , lea meatan dennie ak tivy öki barkosne jïh vejtiestieh jïh vijriesåbpoe evtiedieh maehtelesvoeth mah ektiebarkoem dej gaskem jear soes jïh positijve darjoeh .
Aktene gihtjemetjoevtenjisnie dellie vaestiedassem jeahta , jïh dle learohkh edtjieh gyhtjelassh darjodh vaestiedassese .
nöörjen beetnegh jïh beetnehleahpah damtijidh 100 raajan , jïh dejtie nuhtjedh åestiemisnie jïh doekemisnie
Dan åvteste dle daate kapihtele aaj barkoedåehkien bïjre mij lea stïeresne , dej råållaj bïjre jïh dan sosijaale aktivyöki barkoen bïjre dej gaskemsh .
sättet att leva
Jis mijjieh gyhtjelassh gihtjebe dellie vaestiedæjja maahta orre bïevnesinie vaestiedidh.
Ussjedidie maam dijjieh sÏjhtede daejredh jïh mannasinie vihkeles dam åadtjodh daejredh .
Mijjieh sïjhtebe barkoem jåarhkedh LU .
 (Gávnos , giella .
Daan raajan dle histovrijen taallh veeljeme gosse budsjedtine barkeme .
Daan biejjien dïhte bårrode gelline suerkine , jïh mijjieh iktegisth stovli gaskesne gahtjebe .
Dannasinie vijriebasse jåarhka dam nænnoes fokusem jielemeevtiedæmman regijonale evtiedimmieprogrammesne .
Mijjieh sïjhtebe sïejhmelaakan barkedh maahtoedaltesem lissiehtidh Noerhte- Trööndelagesne laavenjostosne jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnine , joekoen HINT .
Faage saemien voestesgïeline edtja learohki gïelemaahtoem evtiedidh fïerhten learohken maehtelesvoeti jïh nuepiej mietie .
Gïele maahta geerve årrodh , tekstesne maahta jïjnjh bïevnesh årrodh jïh ektiedimmie dah ovmessie biehkiejgujmie tekstesne ij tjïelkelaakan vååjnoeh .
Övn bok 2
Klaasse / goevtese:
Tjaktjen 1990 dellie - jis sijhtim vielie lohkedh , dellie tjoerim Upmejasse .
Luhkie gåalmede tjaalege
Govlehtallh maaje
Naemhtie aamhtesh voestegh aktem vuarjasjimmiem jïh gïetedimmiem tjïeltine åadtjoeh , åvtelen Staaten geajnoesuarkan båetieh .
aelhkie tjaalegh tjaeledh mah soptsestieh , buerkiestieh , ussjedieh jïh argumenteradieh
7.2.2 Brutto gïehteldimmiemaaksoeh
Datne naaken dejstie båvrijste tsööpkeme dan minngemes tijjen ?
Bïevnese edtja aaj tjelmide bïejedh råajvarimmiesuerkide , jïh våajnoes darjodh dejtie haestiemidie mah gååvnesieh gosse barkeminie maanagïertide bööremeslaakan darjodh .
Doh minngemes jaepieh libie gæmhpome akten eerlegåbpoe baalhkavuakan .
Mijjieh sïjhtebe aktem eadtjohke jielemepolitihkem utnedh mij lea båetijen aajkan sjïehtedamme mij sjïdtedimmiem jïh orresjugniedimmiem eadtjoste , dovne daaletje jielemen jïh orre sïelti sisnjeli .
nöörjen gïelesne vaajestidh saemien njaalmeldh tjaalegh aamhtesi bïjre gietskies siebriedahken bïjre
Maehtedh tjaeledh matematihkesne sæjhta jiehtedh buerkiestidh jïh tjïelkestidh aktem åssjaldahkem jïh baakoeh bïejedh dïsse maam vueptiestamme jïh åssjaldahkide .
Dïhte mij lea væhtine daejtie jieliemidie lea dah dorjesh aktene nasjovnale jallh gaskenasjovnale maarkedesne duakasuvvieh .
Dan åvteste tjuara illeldahkide joekehtidh easkah gosse pryövemem tjïrrehtamme .
Geajnoe-jïh sygkelegeajnoeh
Dah veerbh mah daesnie badth mieriem tjïertestieh.Maahta gujht mieriem tjïertestidh, mejtie aate tjåadtjan, lïegkeden jallh gahtjeme, men aaj guktie mij jåhta jïh jeatjh sæjjan båata.
Skaepiedihks tjaalegh: Struktuvrem åtna mij jeenjemasth ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie naan aelhkies gïeleldh viehkiedïrregh åtna naan gïeleldh skaepiedihksvoetetm vuesehte vuesehte naan vuesiehtimmieh jïh / jallh vuajnoeh veeljeme åssjaldahkh pryövoe aelhkies vuekine såemiesmearan gïeleldh / kultuvrehistovrijes maahtoem vuesehte (jis sjyötehke) lissietjaalegh nuhtjie aelhkies vuekine Struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie gïeleldh viehkiedïrregh voerkes vuekine åtna gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte skaepiedihksvoetem vuesehte vuesiehtimmine jïh / jallh vuajnojne ussjede , åssjaldahkh pryövoe gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte (jis sjyhtehke) lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken vuekine Jïjtjeraarehke hammode , jïh struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie viehkiedïrregh åtna goerehte jïh voerkes vuekine geavaha gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte jïh persovneles gïelem åtna skaepiedihksvoetem jïh originalitetem vuesehte vuesiehtimmine jïh / jallh vuajnojne ussjede , åssjaldahkh pryövoe jïjtjeraarehken vuekine gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte jïh ussjede dan bïjre (jis sjyötehke) lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken jïh skaepiedihks vuekine
Dej minngemes golme skuvlejaepiej dle KJS saemien gïelelïerehtimmiem vadteme uktsie learoehkidie , joekedamme vijhte jåarhkeskuvline .
Ij daarpesjh jïjtje daajra gie fiejliem darjoeji jallh maam båehtjierdimmeste liejmie dïhte nuekies deahpadimmiem bæjhkohte .
skyllememæssoe / - gyrhkesjimmie
Jis galka tjïrkedh mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjem saemien åålmegasse lea maahtoe gellienkultuvreldh guarkoem jïh saemien gïelem jïh kultuvrem vihkeles .
BIETSKEDH dejtie olkese jïh lijmesjh baakojde goeresne vuelielisnie .
Dïhte ovgrammatihke sjædta.
Saemiepolitihkeles stuvreme Noerhte- jïh ÅarjelTrööndelagen fylhkentjïeltine sijhtieh daejnie aamhtesinie vijriesåbpoe barkedh .
Jïjnjh ovmessie alternatijvh sveerjen otnegi gååvnesieh soejkesjamme hoksem åadtjoeh byjjes maaksojne jeatjah EU .
aalegisnie tjåådtje , aaj dijpieh jeatja goerpemem eatnamisnie 4 tjåådtje .
Maam daarpesje gosse edtja dan aamhtesen bïjre soptsestalledh ?
Ööhpehtimmien mænngan maahta reaktaj tjïrrh krievedh barkije tjuara åårganesne såemies aejkien barkedh .
Gærhkoe edtja akte gaahpoeh almetjegærhkoe årrodh mij dam saemiem lyjhkoe , jïh viehkehte sjeavohtsvoetem tsøøpkedh dan nåake histovrijese gærhkoen råållen bïjre , koloniseringen , misjovneringen jïh vejtiestimmien muhteste .
- Sysngelasjh jih tjåelieh
- 2014. 74,6 mill. kråvnah
Teorije Daennie kapihtelisnie manne dejtie dotkijidie moenem, mej barkoeh vihkeles daan tjaalegasse.
- Veartenen klijma-syjhtedassh leah annje fer vuelehks , seamma tïjjen goh klijmaluejhtemh sjïdteminie .
Åvtehke tjuara eadtjohkelaakan viehkiehtidh hijven ektiedimmieh maanaj jïh geerve almetji gaskemsh sjugniedidh , maanaj gaskemsh jïh geerve almetji gaskemsh , aaj eejhtegi gaskemsh .
Kampanjeraeresne leah Per Jonas Parffa (Saemie-ööhpehtimmie jarnge), Mikael Vinka (Upmejen universiteete), Monica Sandström (Saemieskuvlen ståvroe), Joseph Fjellgren jih Britt Inger Tuorda (gåabpegh saemiedigkien ståvroste veeljesåvveme).
Tjïeltesektovri siebrie
EN aalkoealmetjh govlehtimmide böörede
Baalhka jïh åasastaeriedimmie lea 0,6 mill. kråvnah .
Akte veele buerkiestimmie guktie maahtah noerhtesaemien tastatuvrem åadtjodh daatovrese lea Giellateknon gåetiesæjrosne .
Nimhtie eelki gob onneåabpa lij uvre onne .
Teatere lea institusjovnh, scenetjeahpoe lea dïhte mij vuesiehtamme sjædta teaterisnie jïh teateristie, jïh frijje scenetjiehpiedæjjijste jïh scenetjeahpoedåehkijste.
Vuesiehtimmieh mah dam buerkiestieh leah (51a-b).
Aalkoealmetjeåvtehke nammoehtamme sjædta goh presidente EN:n Raasesïerredimmiemoenehtsasse
Ved hjelp av en velutviklet terminologi kan en presist forklare hvilket dyr en tenker på .
Jïemhten leene laantedigkie eejnegen barka ovmessie vuekiejgujmie kvaliteetem bæjjanidh jïh mijjen barkoevuekiem evtiedidh .
Maam akt tjirkedh jïh mij akt tjeakas Goerehtallemedïenesje (G-dïenejse) ij utnieh daam daarjoem barkiji taalen bïjre vihtiesvoetetsiehkesne jallh daarjojne mij viehtiesvoetelaaken åelesne .
Daate illedahke vuesehte vaestiedæjjah goerehtimmie-dåehkesne ovseekere mejtie daate raajese hijven.
Akte vuelie soptseste guktie ikth lij naan eablehtsråvvam guhte Biejjienïejtem vueptiesti goh lij åerieminie , mohte mænngan lij nïejtem vitneme dle sluvvies laakan dåemedi jïh slaerviedisti goh edtji riehpenem gaptjedh - juktie Biejjienïejte lij satnem stilleme dam darjodh .
Saemiedigkie vuajna dah ovmessie gïeledajvh aktem lïhkebe laavenjostoem Saemiedigkine ohtsedieh .
jåarhkelohkehtimmien faaleldahkh gaajhkine saemien dajvine nænnodh , jïh saemien learohki reaktah jåarhkelohkehtæmman jååhkesjidh
" Ij leah buerie gasngese-dållen baalte tjahkasjidh .
Digitaale goerehtimmie
Jeatja ektievuekie-institusjovnh aaj daerpies jih vihkeles sjidtieh .
Gusnie dihte dålle ?
mejtie sijjienomme
DOKUMENTASJON EVALUERING
Sijti Jarnge lea
Dæjpelisnie vaenebe enn gøøkte prosente dejstie veeljijijstie meatan jïh muenieh gieh edtjieh dej tjirkijh Stoerredigkesne årrodh (Ny tid , gålkoen 28. b. 2008 .
Saemiedigkien sveerjesne lea raerievedtems funksjovne sveerjen politiken systemesne .
Ij leah læjhkan daerpies gaajhki aamhtsi bijre digkiedidh fierhten aejkien , mohte vihtesjidh mij lea dallahmasten daerpies .
Haagïele-mïestere.
Nov gujht datne daajrah mij dïhte , beapmoeh jïh bïenjide aaj guhtjedh edtjh dah aaj beapmoeh åedtjedh jïh guhtjedh olles dah aaj vuelkieh gogkoe dle ræjjedh .
Jaepien 1976 dle saemieskuvle Vinjen skuvlem leehpi jïh Folkets hus leejji , jïh jaepien 1977 raejeste skuvle jïjtse gåetiem åadtjoeji .
Fïerhten lïeneståvroen lea jïjtse reereme mij åesiestidh .
Ektine daalhkeseåasah
Jonna lea guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh vuesehte satne dam ellen jeanatjommesem buektehte goerehtallemepryövesne .
Seammalaakan Elsa Laulese , nåake domtoe juktie jielede dan geerve saemide .
Digitaale tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh digitaale vierhtieh nuhtjedh jïh nedtesijjieh goerehtidh , bïevnesh ohtsedh , laejhtehks årrodh gaaltijidie jïh sjyöhtehke bïevnesh veeljedh siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre .
Voenges reereme nasjovnaalepaarhkijste jïh stoerre vaarjelimmiedajvijste
Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie maahta barkedh 4. jaepiedaltesisnie .
Akten aejkien lij aarvoe ihke Bøndenes Salgslage dihte edtji oktegh slaaterdimmiejgujmie giehtelidh , mohte manne vienhtim bøøremes saemieh jijtsh dejgujmie øørnin .
goerehtalleme jïh råajvarimmie maanagïerteste jallh skuvleste lahtestimmieh jeatjah suerkijste , soptsestimmieh , vïhtesjimmie jïh goerehtimmie
Juktie ovmaereles strategijeåtnoe nåake våaromem vadta dan guhkiebasse lïerehtæmman , daate maahta tsagkesh vedtedh matematihkine mænngan skuvletïjjen dastegh råajvarimmieh eah vadtasovvh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan Lunde , 2008 jallh Ostad , 2008 jïh 2010).
Montrul (2016) buerkeste dah mah spaanske gïelem G1 gïeline utnieh jeenebe nulle pronovmenh nuhtjieh enn aerpiegïelen soptsestæjjah.
Daate råajvarimmie dam politihkeles aamhtesebarkoem elektrovneles dorje , jïh aamhtesepaehperh eah vielie trygkesovvh jïh olkese seedtesovvh goh aarebi .
Gïehteldæmman jïh gorredæmman dejstie eekijste mej åvteste ij naan dienesjimmie , åajvahkommes kultuvrehistovrijen eekh , dle raereste daan jaepien 18,8 millijovnh kråvnah dåarjodh .
Sïjhtem gaajhkesidie vaajmoste gijhtedh , mah leah ålkone barkeminie raeffien åvteste .
3.6 .
Seamma jïjnjh beetnegh aaj lyjkeme 2011 jïh 2012 , guktie tjåanghkan 900 000 kråvnah åtna åssjelasse .
Åvtelhbodti steemmadimmie sislaantesne
Mohte dellie aaj gellie maanah mah idtjin maehtieh saemiestidh .
bokstaavem damtijidh jïh maehtedh fonemem jiehtedh mij bokstaavese sjeahta
Learohke buerkeste mannasinnie sijjie daam nommem åtna
Jåarhkeskuvlen faaleldahkh lea Kråangkesne , gåabph busse jåhta fïerhten biejjien .
Tjaalegen galhkuve ?
3.8.1 Jïjtsedïeneste
Dovne Jupmele jïh almetje lïj .
Dellie lohkehtæjja klaassese jeehti:
Aamhtesh mah sïjhtebe jarngese utnedh:
Learohkh maehtieh tjaalegh veeljedh , dovne faagetjaalegh jïh tjiehpieslidterære tjaalegh .
Eejhtegh jïh lohkehtæjjah tjuerieh gæmhpodh guktie ööhpehtimmie buerebe sjædta maanide .
V. b.) Nolhpe / SaU Nulppa / Nolpen (Sor .
Njieljie laantine , såemiesmearan joekehts laakigujmie , joekehts politihkine jïh joekehts preferansigujmie .
Dïhte åajvemes sjædta jïh dam Jallatjommesen baernine gohtjesåvva .
Daennie goerehtimmiedåehkesne åktsesh, jïh referansedåehkesne gööktesh.
Jis maana sovhtine - maam maahta jïjtje darjodh ?
Ante Jonasson saemien gieline gæmhpode juktie dïhte daajra mejnie sæjhta barkedh gosse stoerre sjædta: - Hijven hov saemien gïelem maehtedh , dannasinie manne sïjhtem båatsojne barkedh , dïhte jeahta .
Tjåenghkies væhtah edtjieh karakteristihkem vedtedh eksamenevaestiedassen faagen daltesistie .
Åelkies jïh Fremskrittskrirrie sijhtieh fylhkentjïeltem laahpehtidh .
Lohkh dam bæjjese klaassese .
3.5.2 Såemies ektieproduksjovnh
Mov tsåahka orre .
Gosse dïhte deahpadamme dellie morfologije lea aaj dïsse tjaeliehtamme.
Ohtsemeraaje JBL-ohtsemidie lea voerhtjen 15 .
 (Jupmelen) Aehtjien jïh Baernien (+) jïh Aejlies Voejkenen nommesne .
Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne .
Måedtie maanijste saemiengïelem guvlieh gosse fuelhkieh saemiestieh , v.g. aajja gon aahkah .
Dastegh årrojh aktene tjïeltesne jallh fylhkesne sïjhtieh raeriestimmie edtja gietesovvedh , maahta dam krievedh jis nuekies vuelienommh gaavneme .
Mænngan learohkh sijhtieh maehtedh subtraksjovnelaavenjassh loetedh viehkine aktem aelhkebe dåeriesmoerem loetedh jïh dam goh våaroeminie nuhtjedh juktie vaestiedassem gaavnedh dan voestes laavenjassese , jallh aktem aktanimmiem nuhtjedh taalefaaktijste jïh strategijijste .
soptsestidh mij sjïere jeatjah saemien gïeline
Dåastove tjuara aaj guhkiem åvteli daejredh jis fiejlh vaajmoeklaffine åtna , reakasovveme vaajmoefïejlem åtna jallh klaffeprotesem .
Reerenasse aktem dahkoesoejkesjem saemien gïelide dorjeme .
Dïhte aaj tjaaleme giejnie satne soptsestamme .
teemam / dïjrem /
Duarstan , njoktjen 12 .
Daam tjoeverem lïeredh guktie buerebe-laakan lïerehtimmieulmide jaksem:
Pryövemh edtjieh goerehtalledh mennie daltesisnie learohken maahtoeh gosse learoesoejkesjen ulmide maahtoevåaroemasse vuartesje .
Sæjhtoe jïh guktie maahta energijen spååredh lea vihkeles aspekth , dovne gosse mijjieh luhpiedibie ovmessie darjomidie jïh vuartasjibie byjreselaaken mietie gïetedieh .
Saemien religiøsitete lea dovne tsevtsemem åådtjeme dehtie katolihken gærhkoste reformasjovnen åvtelen , jïh dehtie ortodokse gærhkoste Russlaantesne .
sinsitnine göökti göökti jallh dåehkine soptsestidh vearolden , vearoldevæhtaj , lopmen jïh daelhkien bïjre
Dah aelhkemes laavenjassine edtja bïevnesh toelhkestidh mah tjïelkelaakan tekstesne tjaaleme jïh destie teksten åejvieaamhtesem jallh - dïjrem gaavnedh , jïh ektiedidh .
Maanah allergijevaejvine tjelmine eah daarpesjh gåetesne årrodh .
åehpiedehtedh jïjtsh lohkemedååjrehtallemh gosse leah heevehts-lidteraturh jïh faagegærjah lohkeme jïh dejtie nuhtjedh gosse jïjtje maam joem tjaeledh .
Mohte aaj noerhtesaemiengïele rijhkigaskem tsiehkesne aaj gohtjesovvi aejhteme gïelem .
Faalenasse sjyöhtehke aamhtesh magasijnine buakta .
Israelsson , Per-Martin & Nejne , Sakka .
Jienebh bïevnesh skïemtjetjaalemen bïjre gååvnesieh Försäkringskassan webbesijjesne: www.forsakringskassan.se .
Jïh mænngan lij tjoereme dam bæjjese vaeltedh ovmessie voenges , nasjovnale jïh gaskenasjovnale sijjine .
Saemiedigkie ij naan reeremefaamoem utnieh sjæjsjalimmieh vaeltedh konsesjovni bïjre energijelissiebigkemidie jïh mineraaledarjoemasse .
Learohkh edtjieh lïeredh vaaksjoehtidh dej gelliesåarhts tjaaleginie , jïh faage edtja baajedh learohkem dååjredh jïh ussjedidh .
Staaten otnegh edtjieh jienebh nuepieh dah politigken nännostimmieh tsevtsesovveminie .
Åarjelsemien gïeleskreejrijinie barka maangïertine Röörosen tjïeltesne .
Beapmoebeetsuven fåantoeh jïh darjomh - sïejhme / ForMat-prosjekte Mannasinie beapmoebeetsuve sjïdteminie lea jïjnjh jïh stoerre .
Åarjelh-saemien dajve daarpesje stynkehke institusjovnh mah maehtieh saemiej iedtjide gorredidh .
Dan åvteste jieleme lea aktene positijve evtiedimmesne dle akte stoerre haesteme dovne jieliemasse jih byögkeles suarkan maehteles barkoefaamoem dåårrehtidh , joekoen faagebarkojde gusnie faageprievie jïh jollebe ööhpehtimmie daerpies .
Jïjnjh dejstie vïhtesjadteme kultuvremojhtesijstie , joekoen doedterisnie , maahta årromesijjieh vuejnedh gusnie båatosesaemieh orreme boelhki , jallh vuejnedh desnie lin bovtsigujmie gïehtelamme aarebi .
Njoktjen Veterinærinstituhten ståvroe sjæjsjali goevtesem orrijidh Tromsøesne jïh barkoem giehpiedidh Harstadesne .
KVINNAN STARK POSITION
OVJEAROHKS PREESSE Akte gaahpoeh jïh ovjearohks preesse sæjhta jiehtedh dah redaksjovnh jïjtje veeljieh man bïjre dah sïjhtieh soptsestidh , ovjearohks behtjiedimmiem åejvieladtjijstie , aajhterijstie jallh jeatjabijstie faamojne jallh sjïere daerpiesvoetigujmie .
Gusnie dah gaarenh ?
' sne) 
) saemien maanah daarpesjieh dåarjoem dej gïelem jïh kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh seamma gusnie laantesne dah årroeminie .
Anders Fjellnere , Fiellár Ándde , lea beagkoes ålmam juktie satne saemiej sjugnedimmie-eeposem bæjhkoehti .
Manne aaj gegkestem reerenasse vuajna daerpies aktine orre otnjeginie dennie staateles båatsoepolitihkesne , govlesadtemen jïh aktivyöki barkoen tjïrrh saemien siebriedahkine .
Formelle morfosyntaktiske væhtah, mah nænnoestieh mij dejtie fraside gelkieh juhtedh raajesisnie jïh mij dejtie fraside gelkieh årrodh gusnie tjåadtjoen voestes iereste raajesisnie.
Nimhtie eejhtegh vaajtelin fierhten beajjetje maanagiertem åadtjodh .
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman viehkehte sisvegem lihkebe moenedh .
- Gjørv (tsihkestahta
Lohkehtæjja åehpiedehtemem sjïehtede learohki daltesasse .
Saemien skyllijemaanajerkie 2018 - åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien
 (biehkieh dah ?
Aktem bïevnesetjaalegem almetjidie Vaajmesne guktie edtjieh væjkeles saadthalmetjh sjïdtedh dovne turisth dåastodh jïh almetjh diekie gatjkoestidh .
Maadthlaaken § 108 tjåådtje:
Øzerk / Juuso: 1999: Pedagogijhken åssjelsgærja guektiegïelij maanajgïertie s.27 .
Jallh gosse almetjh soptsestellieh liktedh sijjeste sinsitnide aassjoestidh , jïh gosse tsælloe jorkese jïh kraannah sïemes sjidtieh .
Sosialen medijeh
5. bielie 26 bielijste
Beaivvás Sámi Teaterem fealadimmieteaterinie naasjovnen diedtine nænnoestidh
Mijjieh edtjebe gijhtedh gaajhki åvteste maam Jupmele mijjese vadteme , jïh væjsehkevoeten bïjre rohkelidh dam gorredidh , guktie satne vaajtelamme .
Maahta reaktoetjaeleme årrodh , guktie raajesidie bæjjese bigkeme jïh raajesi gåhkoe jïh galkoe gïelesne .
Jis daarpesje maahta dïhte maam råaka viehkehte gaskesadtedh vuesiehtimmien gaavhtan psykologine jallh dåaktarinie .
Webbesijjesne vuesehte vuertemetïjjh gaajhkine laantedigkine jïh regijovnine .
Dïedtije: Maanah- jïh mïrrestallemedepartemente jeatjah departementij ektesne Tïjjeperspektijve: 2009-2012
Minngemes syøkemebiejjie: 15.11.2013
Abpe barkosne lea vihkeles lohkehtæjja dejtie reaktoe nommide nåhtede dïrregidie , dorjesidie jïh ovmessie barkojde .
Barkijh tjuerieh dagkari die vuajnojde krööhkestidh , jïh dejtie itjmieslaakan vaeltedh .
NSR-se seamma aamhtese dïhte guktie dovletje , daaletje jïh båetije aejkide reeredh .
bovtsen tjåerviej bïjre
Daennie gærjetjisnie hov lea tjåanghkan saemiengïelen sïered ' lejvesh akten mijjen kultuvren båarasommes barkoesuerkesne , jihh gaajhkh nöörjen
Goerehtimmielïhtsegh tjiehtieh voestegh aktem enketem vaestiedidh, jïh gaajhkesh dam darjoejin.
Ektiebarkoe Sámi Nuorat:ine
håalome skyllijemaanide
jeatjah öörnedimmieh
Politihke lea steemmadidh jïh tsevtsiedimmiem utnedh .
Danmarkesne aaj lin .
Lästoeh aaj daesnie gååvnesh www.svenskakyrkan.se
Dellie gellie maana-gærjah lohkin .
Daate feerhmie gaskem jeatjah gorredimmie daatavåaroemistie gosse lea input
Saemien Gïeleteknologijen Jarngen Sámi giellatekno
Åarjelh dajvesne Noerhte-laantesne , leah øøhpehtimmieh saemien-gielesne dovne maana- jih noere skuvlesne Aarbortesne , jih aaj naan skuvline ovmese jeatja tjieltine .
1.1 .
Saemien maanaj reaktah jïh daerpiesvoeth juktie saemien gïelem jïh kultuvrem gorredidh , maanavaarjelimmien hoksen nuelesne gorresåvva .
Ij provhkh baektjiedidh .
Mubpie bielie åejvieprosjekteste , vuesiehtimmie sijjienommijste , edtjieh gaervies årrodh jaepien 2013 .
Jieleme- jih åesiestimmieministere Trond Giske lij meatan tjåanghkosne .
2013 SYDSAMISK SPRÅKNÄTVERK
Jïh daelie mijjese vuesehte maam gaavneme .
Daate joekoen vihkeles dan gaavhtan teorijen mietie mijjieh daejrebe gïeleldh inpute joekoen vihkeles juktie maanah edtjieh gïelem vejtiestidh (Slabakova, 2016; White, 2003).
Råajvarimmie 39 .
Bïevnesisnie Saemiedigkie åejvieulmine åtna:
Dihte provsjekte edtji juhtiemisnie årrodh vijhte jaepieh .
Iemielaakan dle løønemelåhkoem galkije reentine 40 jïh 60% gaskem steerie .
Tjuara maam akt jeatjah staeriedidh ?
Dennie mubpene biehkesne goerehtimmeste lij lingvistihke goerehtimmie.
' ste studijemaahtose / learose , 6% lissiehtimmie
Dah laajroeh leah vihkeles vaeriejearsoesvoetese jïh guktie dah guessieh eah prååsehke dajvh leajmodh .
Eatnemesåesiem jïh dan mietie elliesvuajnoe ahte laanth tjuerieh aktanidh guktie juvrh jïh sjædtoeh maehtieh juhtedh jïh guhkies vuajnosne jieledh byjreskisnie lea öövre vihkeles .
Gaajhkesh mijjieh gïelem vaarjelibie gosse dam nuhtjebe .
Maahtoeulmieh 2. daltesen mænngan
Gööktesi gööktesi böötin joejken gærhkoen sïjse: " Båetieh mov gaavalohke " .
Man gåhkese maahta ryöknedh ?
Sofie Kappfjell lea jaepien 1921 reakasovveme jih abpe skuvletijjen Havikesne vaadtseme , 1928-35 .
Akte orre saemiedigkiebïevnese saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre lea dan åvteste vihkeles dan barkose dej jaepiej åvtese .
Daelie daate prosjekte nåhkeme jïh edtja kommersielle darjoe sjïdtedh .
Maahta raeriestimmieh lïerehtimmieulmiej væhtaj bïjre aktene goeresne vuesiehtidh .
Barkoedåehkien barkoe akten hijven psykososijaale byjresen åvteste 3 .
Gosse edtjh steemmadidh dle aktem båvvan sïjse vaadtsah aktene veeljemegåetesne , jïh krirrien / veeljemelæstoen steemmeleahpam gaavnh misse sïjhth steemmadidh .
Dah pryövenassh seamma goh 8. daltesinie guktie skuvlh maehtieh 8. daltesi illeldahkh mohtedieh illeldahkide 9. daltesistie seamma jaepesne .
gaaltijh jïh bïevnesegærjah nåhtadidh gosse tjaalegigujmie berkieh
Maahtoedepartemeente lea tjåadtjoehtæjja lïerehtimmi
Göölemeturisme lea relatijveles noere jielemesuerkie göölemisnie jïh ovmessie guhkies båateme ovmessie dajvine Sveerjesne .
Dan åvteste almetjh eah sijjen reaktah åadtjoeh , jïh daate akte ovvaajteles tsiehkie .
Jis jolle vaejliem åådtje jïh skïemtjes damta edtja dåaktarasse gaskesadtedh jallh akutedåastoevasse vuelkedh .
Raajese (25): Jååktan manne gærjam aahkese ööstim juktie edtjim gærjam vedtedh.
Lijna lea gåatomedajve Sirges saemiensïjtese .
Gosse lea tseegkemen bïjre aktede fjovlegöölememoenehtsistie , dle Gööleme- jïh mearoegaedtiedepartemente seamadamme , edtja akte moenehtse årrodh mij edtja seamma jïjnjh lïhtsegh utnedh mejtie Saemiedigkie nammoehtamme goh fylhkentjïelte nammoehtamme , vuesiehtimmien gaavhtan 3+3 .
Dïhte lij sådtoe .
Aaj Nöörjesne jïh saemien siebriedahkesne .
Gærjam gïebrele jïh deanerasse vadta jïh tjihkede .
aarti jielemebyjreskh jïh
soptsestidh aelhkie aerviedimmiej , valutan jïh möölegeektievoeti bïjre gosse aarkebiejjien tsiehkiej bïjre soptseste
Saemiedigkie fïerhten jaepien reektehtsh jïh budsjedtedaerpiesvoeth tjïeltijste jïh fylhkentjïeltijste dååste .
Daesnie aelhkie læstoe man lea skuvleåvtehken dïedte gïehtjedimmien åvtelen , gosse tjïrrehtidh jïh mænngan .
Dïhte seamma veerbh åtna goh Haspelmath (1993) jïh jåarhka dam barkoem aaj.
Lïerehtimmiem vierhtiedidh lahtese maam provhkoe gosse bïevnesh learohki bïjre provhkedh nemhtie lïerehtimmiem learoehkasse sjïehtesjidh juktie dejtie sijjen lïerehtimmesne viehkiehtidh .
Ij edtjh steevrijh mammografijegoerehtimmiem darjodh gosse tæjmoem åådtje , jallh jis jeatjahtehtemem njammesne aajhtsa .
Saemiedigkien strategijesne saemien gïelejarngide
CDBn aajkoe lea gorredimmie biologeles gellievoeteste , monnehke åtnoe biologeles gellievoeteste , jïh reaktoe joekedimmie dejstie aevhkijste mejtie åtnoe biologeles gellievoeteste vadta .
Gïeline goetsebe lea åarjelsaemien learoevierhtie .
Dïhte daerpiesvoete lea dennie aktene bielesne jienebh unnebelåhkoegïeleldh learohkh sjïdteme jåarhkeööhpehtimmesne Noerhte-Trööndelagesne , jïh dïhte ulmiem åtna ihke dan jeenjesh goh gåarede edtjieh jåarhkeööhpehtimmiem tjïrrehtidh .
Maahta aaj skreejredh meatan årrodh jeatjah EU-programmmine daej vierhtiejgujmie .
Skåajje julevsaemien (Gällivare , Serri jïh Udtja Sveerjesne).
Tjuara dovne learoehkidie jïh eejhtegidie / åelie-almetjidie soptsestidh ,
Daerpies daam dåehkiem vielie gïehtjedidh jïh gaavnedh mejtie gellie dan veerbijste mah maehtieh molsedidh.
tjåenghkies goerkesem evtiedidh tsiehkeste jïh evtiedimmiedaerpiesvoetijste saemien siebriedahkine
Daate sjeahta gaajhkide kristeme aalterisnie 0-18 jaepieh , saaht guktie svihtjemevoete lea .
Dah beetnehdåarjoeh leah Orrestehteme , reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste jïh Interregeste båateme .
Learohki jïjtsh vierhtiedimmijste aaj vihkeles bïevnesh vadta dejtie illeldahkide toelhkestidh .
Dannasinie vihkeles sjïehteladteh lissiehtamme åtnose tjaalegegïeleste .
vaeljehke tjaalegh lohkedh boelhkeste 1965 åvtelen , jïh dejtie akten kultuvrehistovrjes ektiedæmman bïejedh , jïh gïelen jïh sisvegen bïjre ussjedidh
Skraejrine voenges jieliemistie Fovsesne , dle dïhte prosjekte
Prosjekte aktem jïjtse læstoem dorjeme juridihkeles jiehtegigujmie , jïh öörnegen mietie bysvehtsprosesselaakine barka .
Jïjtje leam aaj mov luhkie beapmoejiermienjoelkedassh buakteme , mah maehtieh utnijem viehkiehtidh sov beapmoebeetsuvem vaeniedidh , jïh dah leah departementen nedtesæjrojne .
Hypotesen mietie mijjieh aktene grammatiske systeemine reakasovveme.
Dahkoe
Vuelege sïjhtem dejtie buerkiestidh.
Jis sïjhth bielie jaepiem aktene AFS ektese-vyøki laantesne årrodh: Bolivija , Brasile , Dominikansken Republigke , Ecuadore , Hodurase , Panama jih Åarjel- Aafrika .
Laavenjostoem Noerhte-Trööndelagen Idrettsskretsine vijriesåbpoe evtede gïehteldimmie- jïh skreejremedåarjoen tjïrrh
Dah heamtuvrh mejtie learohkh luhkieh , maehtieh dovne åenehks jïh guhkies årrodh jïh geerve jïh aelhkie .
Råajvarimmieh:
Dihte mij daerpies leah åadtjodh raeffesne tjahkasjidh .
Akte stoerre dåeriesmoere sjïdtedæmman saemien tjïeltine lea årromesijjiej fryöjstehkevoete .
Baeniehealsoe jïh almetjehealsoe lea prijoritereme budsjedtesne 2010 .
Daate reakta Ööhpehtimmielaakesne tjåådtje , jïh bielelen daam sjïere laaketeekstem dle saemien maanah lin sïerreldihkie sjïdteme .
Fosen-samenes tap pålegger staten et enda større ansvar for bevaring av sørsamisk kultur
Stoere daarpoe interaktijve learoevierhtijste åarjelsaemien .
Unnebelåhkoegïelh leah jiddisch , romani chib ,
Aerviedimmie ij leah fylhkentjïeltide jïh
sisvegisnie lea barkoesoejhkesje ihke:
Mannasinie vïenhth Vulle-aajja Pierese måarahtovvi ?
greda utitr:3p 'Näten gredar inte ut sig själva.'[Saerniestæjja 4] Daah njieljie vuesiehtimmieh vuesiehtamme jïjnjh haamoeh mah tjoejemolsemi mietie joekehtedtieh.
Åejviesuerkie njaalmeldh govlesadteme lea maehtedh goltelidh , håaledh jïh soptsestidh joekehts ektiedimmine .
5) dam buerkiestamme.
Jeenemes daejnie au pair-programmine aaj kuvsjh , college jallh universitete .
Vuesiehtimmien gaavhtan dïhte vuesehte 7,7 prosenth dejstie fasseldamme almetjijstie SDJ-dajvesne lin aaltarisnie 30-34 jaepieh.
Gaajhkesh dovnesh tjoeverieh åadtjodh jiehtedh maam sijhtieh .
Aelhkie dïhte .
- Mijjieh sijhtijibie byjjes jealamadtjeöörnegidie bueriedidh , nænnoestidh jih orrestehtedh , juktie buerebe maehtiejibie båetije biejji daerpiesvoeth jïh haestemh dåastoehtidh , Jens Stoltenberge jeahta .
Vuartesjh vuesiehtimmiem mij såemies dejstie tjïelten jïh fylhkentjïelten barkojste vuesehte .
Phone: +47 984 87 576
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 14 bielie 26 bielijste
Finding common ground .
Dah feelemh ektesne soejkesjidh juktie maaksoe edtja aelpemes sjïdtedh goh gåaradidh .
Goere maahta våarominie årrodh dovne lohkehtæjjan vuarjasjæmman iktemearan , jïh learohki jïjtsevuarjasjæmman .
- Ij leah sijjie akten dagkeres stoerre barkose jis Saemiedigkie ij vierhtieh daan barkose åadtjoeh , Laila Susanne Vars jeahta .
Dejnie ræhpas laavenjassine learohkh edtjieh vaastoem tjaeledh .
a) Baajh fïereguhte learohke golme gyhtjelassh darjodh , vuesiehtimmien gaavhtan gïeli bïjre .
Konvensjovne staeries sjædta golme luhkie biejjiej mænngan ratifikasjovne-tjaalegh leah våarkose nøørjen
buerkiestidh saemien medijahistovrijen åejvieboelhkide
bielesne) 
Juryen vuajnoen mietie Vuolab lea vyörtegs vitnije baalhkeste , joekoen vaarjelimmien jïh evtiedimmien gaavhtan aktede ræjhkoes baakoevåarhkoste noerhtesaemien gïelesne .
Dah guejmieh sïjhtieh viehkiehtidh dejtie saemien gyhtjelasside buartan biejedh gaajhkene giehteldimmiesuerkine , jïh buerebe bïevnesh vedtedh altese laavenjostoeguejmide juktie dam barkoem saemien gyhtjelassigujmie nænnoestidh .
saemiej gaektsie jaepieboelhki bïjre lïeredh
Jaa nåå , luvjie ojhte numhtie darjoeji guktie dïhte riepie bïhkedi .
Gosse edtja naemhtie tjïelkestidh dle tjuara laakh jïh mierietsiehkieh gïehtjedidh jïh jarkelidh .
Stoerre joekehtsh nedtesæjrojne ?
Dïhte dan gaavhtan hijven jis gadtjeme goerehtimmien åvteli .
Bööredimmie saemien gïeleprïhtjhgåatan Snåasesne
ovmessie estetihkeles soptsestimmievuekieh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
Barkijh maehtieh maanide viehkiehtidh jïh jïjtje hijven åvteguvvine årrodh ovmessie stååkedimmietsiehkine , jïh vuesiehthidh guktie maahta darjodh .
Gosse thetaråallh jïh abstrakte kasush leah NP:ide vadtasovveme, dellie dah persovne- jïh numerusevæhtah bæjngoeh NP:ste åajjan T jieniemdieh.
Moerh risjnebe .
Altese rïjhke ihkuven aajkan lea .
Akte jeatjah vuekie tsevtsedh , baaltele steemmereaktoem nåhtadidh , lea eadtjohke årrodh politihkesne .
Aerebi dellie idtjin lohkemem faalh fïerhten jaepien .
skaehtieetate dïenesjh noerhtesaemiengïelesne vadta jis skaehtiemaeksijh dam daarpesjieh .
Destie lea 346,4 mill. kråvnah dåårjeme sertiestimmine gïehteldimmiebudsjedteste dan boelhken .
 (gåetesne) 
Figuvre 3.3. vuesehte dam ållesth låhkoem nyjsenæjjijste jïh kaarrijste jollebe ööhpehtimmine, jïh guktie dah aalteredåehkiej mietie juakasuvvieh.
sloeptje jïh raejkie
Man jïjnjem buektiehtamme fg-soejkesjistie 2010
Bottleneck-hypotese aaj gihtjie mah leah aelhkie vejtiestidh jïh mah leah geerve.
Dah maehtieh aaj abpe raajesem jïh onne vaajesem aamhtesen bïjre tjaeledh .
Voestes lïerehtimmesne barre presens.
Maajhööhpehtimmielearohkh vuartasjimmieh / bïevnesh vearolden bïjre tjaelieh lohkehtæjjese .
Jarkelimmie årromeguvveste jïh sjïehtesjimmie orre tjïeltijste saemien gïelen reeremedajvese dej minngemes jaepiej , vuesehte daerpies saemielaaken gïelenjoelkedasside staeriedidh .
Gïeleguedtijh: Væjkeles gïeleutnijh mah vierhtiealmetjinie åtnasuvvieh gïelelïerehtimmesne .
vuodju.
Daajroes goerehtimmieh leah vuesiehtamme nyjsenæjjide gieh healsoegoerehtimmiem mammografijine meatan dejtie njammacanceren jaamedahkeste 40 procenth vaenede .
Learohkh maehtieh aktem DSL-goerem dievhtedh juktie sisvegem gaavnedh håalemasse .
Eevtiedimmieprovsjekte NoerhteTrøndelagen fylhketjïeltesne
Soejkesjidie goereh tim miem veelelaakan .
Dah leah hijven vuesiehtimmieh gaajhkide mijjide mah saemien gïelem pryöjjadieh , tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta .
Gaahtjemen tjïrrh viehkiehtidh guktie privaate baahkedahkh tseegkesuvvieh orrestimmeles energijefasseldæmman Verdaelesne jïh Stientjesne (Guldbergaunet).
Teksten faagesuerkie aaj vihkeles .
nöörjen bielesne åvtelen Japanisnie galhka , gusnie vuasahtalleme reakasovvi jïh
Gosse Jillielaantese vualkam muvhtine biejjine dle sïjhtem digkiedidh dejgujmie mah væjrosne barkeme , guktie mijjieh maehtebe dagkaridie væjrojde reejrehtidh .
' ese lea haarjanidh guktie edtja barkojde tjïrrehtidh jïh aktivyøki barkoe laante-jïh mearoe-hiejmevaarjelimmien gaskem .
Akten jïjtse geajnoefoentese raereste 14,5 mill. kråvnah netto læjkodh boelhken 2012-15 , v. ållermaehteminie boelhkesne 5.5. vuelielisnie .
Geerve G2-lïerijh seammalaakan darjoeh goh maanah, men såemies aejkien dah båajhtoeh morfemh nuhtjieh aaj.
aalterem jïh tjoelem dejtie mejtie dijjieh gihtjehtidie , jïh åehpiedehtieh ille dahkem grafihkeles .
saemien tjaeliejidie nuepie tjaaleldahkine ållesaejkien barkedh
Faagi øvtiedimmie
Hijven jienebh ohtsemh åarjelsaemien dajveste båeteledtieh , jïh tjuara aaj krööhkestidh Divtasvuodnan tjïelte lea dej tjïelti gaskem reeremedajvesne , mij prosentesne dåarjoem åådtjeme jeenjemes ohtsemidie , boelhken 20082010 .
Jïh dov lea aaj reakta healsoejarngem dov leenesne veeljedh - jienebe dan bïjre datne gaavnh bïevneshmaterialisnie Healsoeveeljeme Jïemhten leene .
Gæmhpoe giefiesvoeten vööste
Gosse edtja ajve naan gille maanajgujmie stååkedidh , dle aelhke be sjædta maanide guarkedh mij stååkedimmesne heannede , jïh aktem stååkedimmieaamhtem dåerie didh .
guektien- jïh jienebegïelevoeten bïjre soptsestidh dej gïeletsiehkiej mietie jïjtse byjresisnie
Nulle objeekte Ov-våajnoes Tjåanghkan 28 (52) 54%
Destie maahta sjïdtedh tjuara guhkebe vuertedh .
Fylhkendigkie jïjtje joekedimmiem nænnoste fylhkentjïelten åejvien jïh fylhkendigkien gaskem (sektovre) 
Learoesoejkesje matematihkesne 2 T jïh 2 P
Bueriedimmie jïh asfaltem bïejedh dejnie
reklamem åehpiedehtedh njaalmeldh dejtie jeatjah learoehkidie jïh lohkehtæjjese
Tjaalesijjieh / bïevnesh guktie jïjtse gïemhpesvoete byjreskasse mööledh
Jaapan 2013 fylhkenraerie sæjhta dam kultuvrelle infrastruktuvrem nænnoestehtedh dejnie regijovnale kultuvreinstitusjovnine , daan laavenjostoen mietie mij lea evtiesovveme staatine jïh gåassoehtimmietjïeltigujmie .
En reineier har alltid kunnet beskrive hvordan hver enkelt rein i flokken ser ut .
Edtja dam laavenjostoem Noerhte-Trøøndelagen Gaarsjelimmiegievline (Nord-Trøndelag Idrettskrets) vielie evtiedidh , gïehteldimmie- jïh skreerjemedåarjoen tjïrrh .
Struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
Learohkh diktide luhkieh jïh sisvegem viertiestieh nøørjen jïh saemien låhkosne .
guektiengïelij eejtegh maehtieh gïelem veeljedh mejnie maanajgujmie gåetesne utnedh .
lugnaitr/bli avledd från att gråtaitr:INF 'Mor tvingar/uppmuntrar barn att lugna sig/inte gråta.' b. Tjidtjie mor maanam barn:ACK tjabrehte/eevtjede, tvinga/uppmuntra:3s edtja skulla:3s jaskedh/searanidh.
Vuelelen vuajna guktie maahta vuarjasjimmiem barkoen nuelesne / åvtesebievnesh vedtedh .
Dah mah feelemedïenesjeluhpiem utnieh Berg , Bräcke , Ragunda jïh Ååren tjïeltine lea taxi:n jïjtjemaaksoem sjïehtedamme feelemedïenesjemaaksojne , jeenjemes 80 kr fïerhten akti feelemasse .
Måjhtam dellie lin gïehteleminie bovtsem Svalbardeste sïejhme bovtsine ektiedidh , bene im daejrieh mij destie sjïdti .
[ suölie ]
Raavnijen muerjieh
Daesnie måedtie raerieh: Mujhtieh · Gååvnesieh jïjnesh gïeh maehtieh datnem viehkiehtidh .
Mannasinie vienhth leavloem beaja daejtie aamhtesidie daelie ?
Preessebïevnese , 19.06.2013 Nr.: 72 - 2013
Dagkerh maehtieh gïehtjedimmesne mænngan båetedh .
Dannasinie krïebpesje ahte sveerjen reerenasse
Skuvlesne eadtjohke learohke lij .
vuesiehtimmieh vedtedh naan reaktide maanah utnieh , ovmessie veanhtadimmieh nïejth jïh baernieh sijjen aarkebiejjien dåastoeh , jïh soptsestidh guktie dah maehtieh veanhtadimmide dååjredh
Reerenassine ektine jïh regijovnaale aktöörigujmie kultuvrejielemem bæjjese bigkedh goh akte dejstie orre jielemegeajnojste saemide
Daennie kapihtelisnie mijjieh lïereme seamma laakan englaanten jïh åarjelsaemien veerbi semantihke jïh jeatjah gïeli aaj.
Teatere-stuhtjem Elsa Laulan
Lissine dle nænnoestimmesne væhtah guktie edtja prosjekth prijoriteredh , jïh edtja fylhkengeajnoej gïehteldimme- jïh gorredimmiestandardem tjåadtjoehtidh jallh lissiehtidh .
Noerhtesaemien gïelesne sæjhta geerve årrodh eevre veele vihtiestidh man gellie saamastallijh mah lohkehtæjjaööhpehtimmiem tjïrrehtamme, jïh annje leah barkoeaaltarisnie.
gærjagåetiem jïh gaskeviermiem nuhtjedh juktie aamhth gaavnedh jïjtse lohkemasse jïh tjaeliemasse
Sæjroe 3/32
daan bijre
Vihkeles daejredh learohkh mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne maehtieh gaajh joekehts aath buektiehtidh , jïh joekehts aatigujmie tjabredh .
Fealadimmien åvteste tjoeverh 17.500 kråvnoeh maeksedh .
Guktie barkoejgujmie eensi laakan giehtelidh
Mads Ingmar Kappfjell , 1967
NASCO - North Atlantic Salmon Conservation Organization lea akte siebrie dejtie staatide mah eatnemeloesem reerieh .
Dah joekehts daltesh ektesne govlesuvvieh .
Dïhte lij laanten gaskemedtien bijjelen båarasåbpoe almetjidie SDJ-dajvesne, jïh sagki vueliehkåbpoe dejtie nuerebe årrojedåehkide.
maahtah krïevedh tjïelte goerehte jis dov maana sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje
ST. prp. nr 1. (2009-2010) dle Vuelkemedepartemente aktem rentekompenesasjovnedåarjoem vadteme , gusnie våarome lea 92 mill. kråvnah løønedh , fïerhten jaepien .
Åålmeginie saemien maanaj- jïh noerigujmie edtja dam krøøhkedh gosse dam voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjem dorje .
Maam maahtam tjïelteste veanhtadidh ?
Evtiedimmie taaledïejvesijstie
Vesties vuekie tjoeveri tjijtedh .
Jalhts datne fer noere steemmadidh , maahtah læjhkan politihkem tsevtsiedidh .
Mijjen akte almetjeveeljeme krirrie gusnie 49% nyjsenæjjah jïh 51% kaarrh , presidente Egil Olli jeahta .
Sijti Jarnge , Saemien Sijte jih museume Rørosesne leah vihkeles dajvh kultuvre- jih museumsbarkoen gaavhtan .
+358-505 634 319 .
Laavenjassh dan åvteste maahtoem dennie vueliehkommes daltesisnie möölehte progresjovnebuerkiestimmesne ryöknedæmman tjaalegisnie Rammeverk for grunnleggende ferdigheter .
Daan mænngan lustestallebe !
nöörjen jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre soptsestidh jïh dejtie viertiestidh jïjtse dååjrehtimmiej mietie
skaepiedihks , bievnije , ussjeden jïh argumentereden tjaalegh tjaeledh maalli mietie ovmessie vuesiehtimmietjaalegijstie
Vedtieh fïerhten biejjien
Ij gænnah .
Staath jih saemiedigkieh tjoeverieh siejme almetjidie staeries saerniestimmieh saemien kultuvren jih ektievoete jielemen bijre vedtedh .
Dam internasjovnalen vuekiem juhtjijh siebredahkah bigkedh tsalloj minngelen edtja nännoestidh .
Diskrimineringsombudsmannen / Diskrimineremesaadthålma , DO , diskrimineeremen vööste barka .
Guejmieh duedtierååresjimmide leah seamadamme , jïh latjkoen mierie jaapan 2 ...
gosse åarjelsaemien gïelem dæjpa lea learohkij låhkoe vaenedamme 123:ste jaepien 2005-2006 105:se jaepien 2008-2009 .
Dam leam dorjeme uvtemes tjïrrh kausatijve molsedimmiem gïehtjedidh, akte ovagkusatijve diagnostihke.
Dåarjoe lissehte 5 mill kråvnah jaepien 2008 jïh 3 mill. kråvnah jaepien 2009 .
Learohkh edtjieh gaaltijem referansine jallh fotnotine vuesiehtidh åejvietjaalegisnie , jïh lidteratuvrelæstoem tjaeledh dejtie gaaltijde meatan mejtie nuhtjie .
Naan laavenjassh maehtieh årrodh plussine jïh mijnusinie ryöknedh , jïh bokstavh damtijidh jallh lohkedh jïh baakoeh guarkedh .
G. Soptsestallede ektesne mij lea joekehtse lusten jïh haeniedimmien gaskem .
Daelie Deblie sæjhta njulhtjedh
Datne maahtah steemmadidh saaht mennie steemmemegåetesne tjïeltesne .
Bïevnesh maanan / learohken bïjre eah edtjh byögkeles årrodh , jïh eah mubpide vadtasovvh jis eejhtegh eah leah dam jååhkesjamme .
Soejkesjen leah ovmessh jeatjahdehtemh juktie dej nasjovnelle
Jaepien 2012 vøøste edtjebe vuejnedh doh learohkh aktem faageles bueriedimmiem åådtjeme .
Baalhkah dejtie jeatjah lihtsegidie reeremeåvtehken ståvroedåehkeste budsjedterede fiereguhtene sektovresne , daesnie aaj maaksoeh skovhtese , beapmose , kuvsjide j , v.
Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta illedahke daehtie prosjekteste lea jïjnje orre materijaale , ij goh unnemes dejstie vielie miehtjies dajvijste gusnie ij leah kultuvremojhtesh vïhtesjadteme aarebi .
jeatjah maanah vuesiehtimmien gaavhtan gaajh daamtaj jallh iktesth passijve råållah åadtjoeh , goh maanetjinie jallh bïenjine årrodh råållastååkedimmesne .
Dov lea reakta bïevnesh åadtjodh maam guarkah dov healsoen jïh goerehtimmie- jïh gïetedimmievuekiej bïjre .
Lenangen Brygge AS Lyngenisnie 463 000 kråvnah Saemiedigkieraereste åådtje .
Sæjroe 20 / 35
Gosse " saadtestahke-gearketjem " steereminie , maahtah faamoem åadtjodh staaran geajnoem ohtsedidh .
Daate lea lissieprovsjekte Wikipedij:ese gusnie baakoelæstoeh haemiedidh dejstie gieh sijhtieh dam darjodh .
MIERIEH ...
Gieline Goetsebe 1 , Barkoegærja
Gaskoenoere garre tsevtsiehtimmiefaamoem åtna .
Saemiedigkie jïh Byjresevaarjelimmiedepartemente råårestallin jïh seamadin voenges vaarjelimmiedajveståvroeh sjïehtesjidh , mah aaj gorredieh saemieh leah meatan jaepien 2010 .
Åvtelhbodti steemmadimmie aalka 12.08.2013 sislaantesne , jïh ryöhkoe minngemes bearjadahken raajan veeljemen åvtelen , amma 06.09.2013 raajan .
Gosse v.g. akte dåehkie aktivistigujmie geajnoem steegkie , guktie bigkememaasjinah eah buektehth dohkoe båetedh , juktie bigkemem " stoerre faamoe maastijste " heerredidh , daate akte soejke sjamme aksjovne juktie voerkelimmiem åadtjodh aamhtesen bïjre .
A: Jaa , juhtebe gujht voestegh dan sjeltien såtnoen sïjse dan Rïssjenlaedtie , men seenhtebe sjædta dellie juhtimh vuelien dogka dah Klobph Asps hell dahkoe dej govlesin Bjöna sokken .
Goerehtimmiedåehkien bïjre
Emmi Danielsen , Svahken sïjteste , akte saemiedigkien 24 ambasadörijste .
Faageskuvlh fylhkesne gellie studenth jeatjah fylhkentjïeltijste utnieh .
Buerkiestimmie:
Læstoe maahta viehkine årrodh learoehkide 2. jaepiedaltesistie 10. jaepiedaltesasse .
Antihke jïh mænngan renessanse ryöknesuvvieh goh daaletje jalletje teateren "aalkoe".
Aellieh goh tjearoeh goh .
' sne jïh nedtebloggine , jïh gaavnede mïelh dan dahkoesijjien bïjre maam voengespoltihkerh utnieh .
Leserinnlegg
Gosse learohkh laavenjasside pryövesne luetieh , tjuerieh matematihkeles symbovlh reaktoelaakan nuhtjedh guktie mubpieh maehtieh guarkedh maam dah leah dorjeme .
Visumem byöre guhkiem feelemi åvteli ohtsedh , dan åvteste åejvieladtjh guhkiem daarpesjieh ohtsemem gïetedidh .
Ahkedh goerpedahkh gåatomedajvine dorjesuvvieh gåabpaginie laantine gusnie konvensjovne lea faamosne .
Mearoesaemien kultuvre lea fjovle- jïh mearoegaedtiegöölemasse bigkeme , dovne goh jielemegeajnoe oktegimsh , men aaj jeatjah jielemigujmie ektine .
Facebook lea aktede jienebh nedtesiebriedahkijste gusnie datne maahtah jïjtse sæjroem utnedh , datne maahtah dåehkine meatan sjïdtedh mah seamma iedtjh utnieh goh datne , jallh datne maahtah digkiedidh jïh tjïelkestidh dam maam datne tuhtjh daerpies .
Eah dah dan jïjnjem ussjedh mij dïhte skælloe lea .
Maehtebe mijjen jieledem Jupmielasse vedtedh guktie Jupmele mijjem vaarjele , goh Jupmele ledtide jïh sjædtojde vaarjele .
Gosse voestegh vïjlele daejtie veerbide dellie vååjnoeh goh dah intransitijve leah transitijvijste seerkeme.
Jïjnjh dovne almetjh jïh dyjrh mah eah mannem lyjhkh .
skuvlh , eejtegh jïh learohkh åadtjoeh raerieh , bïhkedimmieh jïh bïevnesh reaktaj , ööhpehtimmiefaalaldahkij , gïeleveeljemen , tæjmoejuakaldahken jïh fagen tæjmoerååresjimmien bïjre .
Dïhte haasta gaajhkesidie mah iedtjem utnieh bïeljelidh jis sijhtieh meatan årrodh .
Dïhte ålma sjïjlide gåatan göödti jïh aarnan bïeji .
Birkæuser , Basel .
Maanagïerte , skuvle jïh geervelïerehtimmie
Im dam nuekies hijven maehtieh
- Jïjnjh aalkoelalmetjen nyjsenæjjah veartenisnie vædtsoesvoetem hïejmesne jïh byögkeles åejvieladtjijste dååjrieh , jïh dannasinie sïjhtebe daam aamhtesem nyjsenekommisjovnen tjåanghkosne bæjjese lutnjedh , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Saemien staeriedimmieprogramme:
Abpe prosjekten åasa lea 370,2 millijovnh kråvnah .
Dah leah ovrehte 10 millijovnh kultuvresuarkan vadteme , daan nuelesne dåarjoe geellide CD- jïh gærjabæjhkoehtimmide .
Dïhte fåantoe daan rïjtedæmman lij göölemesiebriedahkh jïh Nöörje idtjin vielie sïjhth Stoerrebritannijen trååleflååta edtji fjovline gööledh .
Dajvine saemien ïedtjeladtjigujmie Saemiedigkie Klijma- jïh Byjresedepartemeentine govlesadta nammoehtimmien bïjre tjirkijijstie ståvrojde .
Åedtjiepryövenasse lea onn ' ohtje stuhtjh åedtjeste maam olkese vaalta jïh dejtie goerehte .
Gihtjh vihtieslaakan jïh åadtjoeh vihties vaestiedassh: ‐ Mov krirrie sæjhta skuvlem nænnoestidh .
Prïhtjegem jovkedh .
voestegh tjoevere iedtjeles politihkem jis saemiengïeleldh jïh kulturen perspektijvem bïejedh byjjes dïenesjinie jïh faalaldahkine .
Dah gaajhtsh jis dennie feavrosne kröödtseminie .
Guktie dejgujmie gåaradamme?
Væhtah ulmiejaksemasse kvaliteetem faagemaahtosne buerkeste .
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen , tell .
Slabakova aaj jeahta gåarede dejtie morfosyntaktiske jïh syntaktiske hammojde G2-gïelese hijvenlaakan lïeredh mænngan jieliemisnie, jïh destie (ovrehte) G1-daltesem jaksedh.
Fylhkenraerie aaj nænnoesåbpoe råajvarimmieh raereste såemies suerkine .
Aaj maahta lïeneståvroe lissieveeljemem tjïrrehtidh jïh åålmeh-tjaatsestimmieh åenehks tïjjesne jis reerenasse dam sjæjsjale .
Råajvarimmiesoejkesjh reaktavåaromem utnieh nasjovnaale dåårrehtimmiestrategijesne Saemien jollebe ööhpehtæmman .
3.9.2 Guktie maahta daam barkoem jåerhkedh
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh johken Grövlan luspeste jaevreste Grövelsjön gåatomedajveraasten mietie Rv:se 140 A .
Gaajhkh goerehtimmiedåehkijste hammoem presens hijvenlaakan vaestiedamme.
Vuartesjh guvviem.
600 000 Telefovne , kontovremateriaale , prievviemaaksoeh j. j.
Gåessie vaestiedassem åådtje ?
Sig-Britt Persson: Daarhve jïh dah Kasush
Råajvarimmie 43 Vaaksjome ...
NSR lij voestes gietjeste Saemiedigkien reeremisnie .
Trakasserijh jïh diskrimineeremh leah aaj miedtemh .
Gosse jienebh gærjah gååvnesieh , dellie gujht veanhta jienebh saemiengïelesne luhkieh .
Ruffien 2010 dle Saemiedigkie aktem mineraalebïhkedæjjam nænnoesti juktie saemien kultuvrem , jieliemidie jïh siebriedahkejieledem gorredidh rïektes goerehtimmine , gosse pryövenassh vaeltedh jïh mineraalevierhtieh evtiedidh aerpievuekien saemien dajvine .
- Daelie libie govleme nasjovnaale politihkeles strategiji bïjre mijjen hïejmedajvide mahte luhkie jaepieh .
Tjoerebe sinsitniem skreejrehtidh , eevtjedh jïh viehkiehtidh !
Gosse pryövenassem edtja vaeltedh tjuara vaarjoeh noeledh vueliekråahpesne jïh gynekologijen goerehtimmiestovlese tjihkedidh .
Finnmaarhkekommisjovne .
Funksjovne vuajna gaskem jeatjabem gïelem datne leah veeljeme .
Aehtjie tjidtjie båassjoen lïhkemes , bene ovmessie vuekieh mennie sijjesne aerneste .
Dah maaksoeh edtjedh bååstide juhtiehtidh dejtie dïhte rïektes båatsoesïjte jallh dïhte rïektes saemiensïjte maaksa mij stillemem åådtjeme voestes lïhtsen mietie .
Skuvle orreji ruffien 14.-n biejjien 1962 .
Sïerkesne salisylsyre gååvnese , mij buerie raerie vaejlien jïh baaktjesen vuestie .
Mænngan ektiedimmesne/kolonijesne orreme Danmaarhkine 400 jaepieh dellie lij vihkeles staatese Nöörje jïjtse nöörjen identiteetem gaavnedh.
Lissine tjuara " Tid for ledelse " - sijjieh , juktie
Gijrege juelkie-tjengkerem tjiektjimh .
Privatisth gelkieh tjaaleldh eksamenem saemien Jå3 - daltesisnie utnedh .
Dennie vijriesåbpoe barkosne juktie råajvarimmieh jïh maallh tjïrrehtidh , dle tjuara akte vihkeles ulmie årrodh dååjrehtimmieh jïh daajroeh vijriesåbpoe buektedh saemien skuvleaarkebiejjeste voengesne , dotkemebyjresidie , ööhpehtimmieinstitusjovnide jïh åejvieladtjide mah dïedtem utnieh gaajhkine daltesinie; Orrestehteme- jïh reeremedepartemeente , Maahtoedepartemeente , Ööhpehtimmiedirektovraate , Nordlandsforskning , HiNT , Fylhkenålma Noerhte-Trööndelagesne jïh Nordlaantesne , åarjelsaemien gïelejarngh , fylhkentjïelth jïh tjïelth .
Tjaetsiedarjomem gohtje darjomh jïh barkoeh gïengeles tjaetsiem jeatjahdehtedh jallh tjaetsien sijjiem jeatjahdahta , eatnemen tjaetsiem vaenede , våarometjaetsiem vuelede jallh våarometjaetsiem jeanede .
Nænnoestehteme jïh jealajimmie dehtie luvliesaemien / skoltesaemien gïeleste lij jarngesne prosjektesne .
Mov akte joekoen hijven baakoeveahka
Tjåanghkojne aaj beevni Saemiedigkie sijhti såemies dejstie vierhtijste nuhtjedh akten orre barkose mij edtja sjïere fokusem utnedh barkose gïelebyjresigujmie daejnie dajvine, jïh aaj vierhtide nuhtjedh råajvarimmieh damtijidh mah dåarjoem åådtjeme Nordlaanten fylhkenålmeste gellie jaepieh.
Joma (2012) aaj raajesh ryöktesth objeektine jïh ovryöktesth objeektine goerehtamme.
Ohtsijetaallh jåarhkeööhpehtæmman jaapan 2011/2012 vuesiehtieh learohkelåhkoe mij sjïereööhpehtimmiem daarpesje , jåarhka lissiehtidh .
Tekste maahta aamhtesem jïh sisvegem utnedh mij learoehkasse ammes , jïh gïeledh tsavtshvierhtieh utnedh mïsse stoere haestemh .
Katja Elise Nilsdatter Utsi (Namsskogan) eadtjohke laavloeminie .
Juekeme jïh doekeme parsellijste Mæresne jïh Barlijesne leah juhtieminie
Utnijegïehtjedimmieh ...
Dïhte voestes akte sisnjelds thetaråallem juaka jïh dïhte mubpie göökte.
Nimhtie edtjin maanah åadtjodh åarjelh-saemien gielem desnie lieredh .
Akte alternatijve lea guvvieh plaerijste jïh våhkoeplaerijste bietskiedidh , jïh aktem ussjedamme fuelhkiem / heamtuvrefuelhkiem darjodh .
FT Fylhkentjïelten evtiedimmievierhtieh
Darjoeh aktem læstoem dej ovmessie krirriej staateministerekaandidatigujmie .
Mijjieh gegkestibie jïh jaehkebe datne gie sïjhth Mov hoksegaskesh utnedh tuhtjh dah aevhkies .
lea vara:3s daelie nu vaedtsieminie.
Saemiedigkie edtja meatan sjidtedh dennie barkosne fylhken soejkesjigujmie jïh dej baaltese soejkesjetjaatsegigujmie , juktie darjomh iktedidh edtja dam åarjelsaemien siebriedahkem evtiedidh .
Fylhketjïeltij dïedte baeniestarnedïenesje .
Patientförsäkringen / Skïemtjijetjirkeme
Karakterh 3 - 4 Eksamenevaestiedasse
keles moenehtsh).
aspx Gusnie maahtam vielie lohkedh vuarjasjimmien bïjre lïerehtæmman ?
Baarhkoe Biessien nuelesne baarhkoe .
Learohkh göökte ovmessie beapmoeh dajvijste jurjiehtieh .
Desnie aelhkie saemiestidh .
sjïekevedtije so ejkesjebarkose årrodh jïh sijjie årrodh gusnie maehtieh lahtestidh jïh
Raeriestimmie tjïerteste dagkerh råårestallemh eah sïjhth mineraalelaakem sæjjan bïejedh .
Skåårvemebudsjedte sjïerelaakan tjaalasåvva prosjektine , 1. lissietjaalegen mietie .
Lïeneståvroe pryöve jïh vååksje byjresefeerleg darjomidie miljöbalken jïh förordningen om miljöfarlig verksamhet och hälsoskydd (SFS .
Saemiedigkie maahta dåarjoem vedtedh fysiske skåårvemidie
Jaepien 2011 sïjhtebe daam barkoem jåarhkedh , jïh mijjieh tjïertesteminie giesemegirsh goh akte bielie dehtie infrastruktuvreste , gosse fylhkengeajnojde buerede jïh orrestahta .
Dihte soejkesje galka vijrebe dotkemh tjoelmedh daam barkose .
dååjresi jïh dååjrehtimmiej bïjre ahkedh soptsestidh
tjaalegh:
Tjïeltesoejkesjen siebriedahkedajve ...
Dïhte lea sïejhme jïh ij leah vaahreles .
Maana dan voestesgïelem leara mearan byjjene, gosse govloe maam eejtegh jïh jeatjah almetjh jiehtieh.
Hoksegarantijen mietie reaktam åtna:
Fylhkentjïelten jïjtsh darjojde buerebelaakan daejriehtidh tjielkebe prijoritetigujmie guktie edtja vierhtide nåhtadidh , dej regijovnale evtiedimmiebarkosne .
Daate festivaale lij orre dååjrehtse dïsse , voestes aejkien vuesiehtæjjine .
Altese vaestiedassh mijjese vaenie bïevnesh vedtieh maam maahta , maam båajhtode guarka , mejtie aelhkie jïh rigide strategijh åtna jallh mejtie strategijh fååtese .
Lïerehtimmieh: GD 1-3 (n=9/7) Gaskemedtien % Lïerehtimmie 1 - presens (19) Lïerehtimmie 2 - presens (5) Lïerehtimmie 2 - preteritum (7) 
Slabakova (2016) jeahta dïhte mij geerve G2-lïerijidie Bottleneck-hypotesen mietie lïeredh, dle joekehtassem voestes jïh mubpie gïeli (daehtie raajeste: G1- jïh G2-gïeli) funksjonelle morfologijen gaskem.
b. Klaahka tsoepkeni.
Unnebelåhkoeh edtjieh buerie nuepieh ådtjodh meatan årrodh tsevtsedh gyhtjelassine mah dej doehtieh .
mænngan , vuasahtalleme sæjhta bæjjese bïejesovvedh dan ellen voestes aejkien
Jeesusem heevehtieh jïh bååhperieh dehtie buerie saerneste .
Soejkesjamme geajnoesjilth saemien sijjienommigujmie bæjjese bïejedh mænngan goh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte guektiengïelen reeremeåårganine sjïdti , men daan mearan dle daate barkoe ij dan jïjnjh illedahkh vadteme .
unnebelåhkojde bïevnedh dej reaktaj bïjre dan orre
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jïh Ann-Mari Thomassen jiehtieh prosjekte lea gieltegs jïh dan åvteste raerie 228 stoerretjuetie kråvnah prosjektese dåårje .
Dan mænngan Borkenesen gåajkoe vöölkim jïh Staaten båatsoeburrieskuvlem veedtsim jaepien 1972/73 .
Ij iktesth nuekies leavloem bïejhmaanajgïelese jïh kultuvrese gosse edtja hoksevuekieh veeljedh , jïh dïhte maahta nåake sjïdtedh maanaj jieliedasse .
1.1 Maam pryövemh mïetestieh ?
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogramme
Tjïelten ståvroe dïhte bijjemes politihkeles åårgane aktene tjïeltesne .
13:30 Gåetievaarjelimmien jïh dan haestemi bïjre , Olav Austlid , Tromsen Fylhkentjïelte
ILLEDAHKESTUVREME Regijovnale evtiedimmieprogrammen åejvieulmie boelhken 2013-2016 lea
N. b.) Alkejaevrie Älgsjö (Åsele V. b.) Almesovvene Almsele (Vilh .
Enaresaemien soptseste Enaren tjïeltesne Såevmesne (Enarejaevrien tjaetsieåeriej bïjre).
2.veartenedåaroen mænngan dle daaroedehtemepolitihke lea nåhkedeminie .
3.9.1.4 Dåarjoeöörnegh saemien teaterasse jïh frijje dåehkide vadtasuvvieh vihties teaterevuesiehtimmide/prosjektide aktine vihties daatovinie
Håalemh jïh tjaalegh saemiedigkiepresidenteste jallh Saemiedigkieraerien mubpijste lïhtsegijstie .
Gellie jaepieh båatsoejieleme-reerenassine barki jih mænngan goh saemiej fåvhta Noerhtelaantesne .
Ij maehtieh daejtie golme bielide juekedh goh golme ovmessie daajroeh learoehkinie , dan åvteste dam mahte gaajhkene lohkemen digkiedimmesne gaavna .
jïh vielie faamoe jïh dïedte dejnie biejjieladtjesne dejtie ektievoetide .
Maahta aaj nahkeren sjædta dovne jis ååpsen jïjnjh jallh vaenie åeredh .
- Skuvlem nænnoestidh , maam datne vienhth dejnie ?
Saemiengïeleldh faagebarkijh
Ohtsememierie aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne
Byjresefeelege darjomh
Dan mænngan lohkehtæjja byöroe njoelkedasside buerkiestidh guktie orre baakoeh dorjesuvvieh saemiengïelesne .
- Dan lij hijven dueljie , nyjsenæjjese jeehti .
- goltelidh , digkiedidh , jïjtsinie jallh jeatjabigujmie soptsestidh jïh reegkes gïeline lohkedh
Reaktavåaroemisnie Laakesne maanagïerti bïjre dle
Dïhte åssjelmes galka vïjrebe viermiem tseegkedh staati jïh aalkoealmetji gaskemsh gusnie maahta dååjrehtsh jïh dagkeres modelli evtiedimmiem dijveldidh .
Skuvle jïh lohkehtæjja daajroem , kultuvrem jïh aarvoeh boelveste boelvese sertiestieh .
" Ijje , im sïjhth Jupmelem gïehtjelidh .
Dovne programmh , spïelh jïh plearoeh mobijletellefovnide jïh daatamaasjinide , men aaj hijven digitaale tjåanghkoesijjieh gusnie maahta saemien gïelesne soptsestidh .
MARIANNE PERSSON
Dïhte stoerre jienebelåhkoe saemienlohkehtæjjijste jolle maahtoem utnieh dovne pedagogeles jïh saemienfaageles, men annje ånnetji vueliehkåbpoe pedagogeles maahtoe goh jeatjah lohkehtæjjabarkosne.
HJÅ .
digitale guvvie / video / tjoeje
Raeriestimmie guktie ussjedidh jïh laavenjostedh
Ånnetji mænngan dle tjidtjebe vuajna , vualka tjoejken stoerredeavan gåajkoe gusnie hijven gierestalledh .
310.000 Spïelevierhtieh tseegkeldahkide gaarsjelæmman jïh voengese jïh kultuvregåetide
100 jaepien gietjeste lij akte vihkeles heannadimmie saemiej histovrijisnie .
Mijjieh libie Språkrådets / Gïeleraerien rekommendasjovnh gosse jarkoestamme , jïh dejtie tekstide leah goerehtamme unnebelåhkoejgujmie ektesne .
Aktem sjïere fokusem edtja biejedh dejtie dåehkide mah maehtieh nåake healsoem åadtjodh .
Valgkrets 5
Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste
Nomme lea latijnegïelesne jïh jis jarkoste delle sjædta medie " byjjes tjaelije " .
Man åvteste tjihtesh tjaaleme ?
Dah lïhtsegh gelkieh sjïehteles baakoeh dievhtedh.
vyörtegs aamhtesh mah jeanatjommes gåhtjoen roskh
Sijjienommelaaken § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide .
profeeten Jesajan gærjeste låhka .
Jis datne jallh skuvle tjomperdidh jis dov maana ij dan buerie aevhkiem lïerehtimmeste åadtjoeh , edtja skuvle voejhkele buerebe dov maanese sjïehtedidh .
Raerie aaj barkoen bïjre seamadi aktine klijmadahkoesoejkesjinie Barentselaavenjostose .
Dah pryövoeh lohkeme daaroen jïh ryökneme edtjieh paehperisnie tjïrrehtidh .
Daamhtaj dejtie gæjramïerhkelæstose jallh sjïere galkemasse beaja .
Moenehtse dan åvteste daam raeriesti:
Maam daen biejjien gaskebeajjan
Nasjovnaale öörnegh effekte- jïh illedahkemöölemasse 2 .
- Daennie orre eatnamisnie lea veljie vaejsjijste jïh daate jaevrie gualije .
faajkah / gåahtah
Saelhtielihtie .
Daan tjaktjen gosse festivaale , dellie Raasten Rastah Race , jïh mijjieh meehtimh hajkedh .
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea maahtoeulmine sjïehtesjamme gusnie dah viehkiehtieh faagemaahtoem evtiedidh , jïh mestie dah akte bielie .
Sjyöhtehke gyhtjelassh daesnie leah: Maam lïereme ?
Jeenjemes cellejeatjahtehtemh mejtie aajhtsa leah geehpebe jeatjahtehtemh mejtie sjïdtehtidh , mohte naan dejstie tjuara destie vaeltedh .
Dellie aaj learohkh maehtieh jïjtsh lohkemedaajroem sjåahkedh .
Buerie orre jaepie
Galhkuve Gieries åålmege , beapmoeh sleengkedh tjielkelaakan vuesehte: BEAPMOE FER LIHTIES .
Daejnie jarkelimmine dle daerpies sjædta aktine moenehtsinie , man mandaate lea salkehtidh jïh jarkelimmieh raeriestidh laakine jïh faamoe- jïh dïedtesuerkesne saemien gïelen sisnjelen .
Naasjovne daltese
Gïeh mov tjïeltesne muenieh ?
Syökije jïjtje tjuara almetjeregisterasse bieljelidh jïh kopijem seedtedh vihtiestamme juhtemebieljelimmeste tsaekemekontovrese mierien åvtelen .
Dovne barkijh åålmeginie jïh eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste , faadterh jïh slïekth hïejmesne jïh voengesisnie dejnie saemien jaahkoeøøhpehtimmine gïehtelieh .
Men goh manne aadtjen buerkiestamme dan transitijve plïere gujht jeatjaleejnes maahta sjïdtedh, men aaj intransitijve maahta.
Daej aktøørigujmie njueniehkisnie; Nøørjen Skåajje , Statoil , Aker jïh NTE , dellie fylhke åtna løøvles industrijelle byjresh mah dåarjoehtieh joekehts faage-suerkieh .
Saemiedigkien voereseraerien åvtehke Inga Karlsen .
Jeatjah byjreske bihkedimmieh / byjjes paehperh ...
[[ PïereMAAM-DORJE]SJÏEK[ KlaahkaSJÆDTATSÖÖPKEME]] b.
Stoerretjåanghkoe jïh moenehtsh ovrehte njieljie tjåanghkoeh utnieh fïerhten jaepien .
Kåanste jïh kultuvre nuepiem utnieh hijven barkoesijjieh vedtedh , jïh akte vihkeles bielie årrodh saemien jieliemistie .
jielemevuekien tjaaleldahkh / lidteratuvrh saemide jïh saemien gïelese buektiehtidh , joekoen maanide jïh noeride
Sveerjen gärhkoe golmeluhkie stiftine juakeme .
maehtieh joekoen buerie darjodh gosse edtjieh dam hïerveslitteratuvre tekstem toelhkestidh .
maehtedh lohkedh
Gaajh vaenie lohkehtæjjah åarjelsaemien gïelesne mah aaltereraastem jeksieh dej minngebi jaepiej, men sæjhta joekoen jïjnjh årrodh mah dam darjoeh dej mubpiej luhkie jaepiej.
Mænngan orrejimh moerigujmie jih jeatja baahkedimmie el-njuvvine sjidti .
Båeries bïjleh maehtieh auktorisereme bïjlemurhkijasse jallh dåastovesæjjan buektedh , dïhte sæjhta jiehtedh sijjiem maam produsenth lea jeahtame åådtje båeries bïjlh dåastodh .
buerkiestidh vuelien daaletji jïh dovletji vuekiem , aarvoem jïh tsiehkiem
Aarvoe juhtije kråvnine tjielkesamme NSB
Daate joekoen sjïere Skandinavijesne .
V. b.) Nåara Härbergsdalen (Ströms .
Juktie ektine vaestiedassem gaevnieh lea hijven jis eejhtegi leah nuekies bïevnesh , vuesiehtimmien gaavhtan bïevnesh lohkedh jallh barkijidie gihtjedh jïh daejredh mestie dah ovmessie nænnoestimmieh båata .
Orre lahtesh sjïehtesjidh
Gihtjedh aktem journalistem .
Årbok nr 7. (4 sid) 
Dah åålmegh edtjieh sijjen jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjh jaabnan staeriedidh , juktie dam daerpies orrestehtemem jïh evtiedimmiem gorredidh .
Mubpien jaepien dle soejkesjeminie 468 millijovnh kråvnah nåhtadidh , mearan abpe boelhken 1.752 mill. kråvnah åtnasuvvieh .
Stuvreme lea vihkeles jis edtja vaajteles illedahkh jaksedh , jïh dam krööhkeme dovne dotkemen tjïrrh jïh voernges åejvieladtjijste .
Jonna taalesïevem hijven nuhtjie jïh mïerhkem beaja reaktoe aarvose taalide jïh veahkide .
Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.06.2013 .
Barstad skuvlesne dle ajve åabpebe jïh manne mah lin saemieh , bene Raavrevijhke badth akte saemien voene , juktie nov lea rovnege dah idtjin mijjem gïemhpeslaakan desnie dåastoehtin .
Dovne seamma jis giestie joem seedtesovveme gie ij leah gyhtjelassese nuekies gïetskene .
Lohkehtæjja tjuara dan åvteste jeatjah bïevnesh Jonnan bïjre nuhtjedh juktie dam guhkiebasse barkoem klaassetjiehtjielisnie soejkesjidh .
Carina Sarri (Jokkmokk) jïh Gudrun Kuhmunen (Gällivare) guhkiem maalïeredh .
Objeekth mïerhkesjidh 4.
skreejremeråajvarimmieh byöroe rååresjidh jïh tjïrrehtidh dej institusvjonijgujmie lohkemh faelieh , jïh lea bööremes maahtoe dej byjreskijgujmie gustie iemeles lohkijh skreejredh .
saemiedigkien goerehtimmie jaepien 2008 vuesehte ij leah stoerre jeatjadehtemh saemien gïelen åtnoem dejnie dajvine gusnie goerehtamme enn aerebe goerehtimmijste .
58 saemien baakoegærjah ...
" Slektsbenevnelser - Laahkoeh " " Saemien Sijte - nasjonalt samisk kultursenter " " Korreksjon til Åarjel-saemieh "
2010 raejeste edtja baalhkah momskompensasjovneste skåårvemijstie , mieriedimmien mietie skåårvemebudsjedtesne budsjedteradidh , sertiestimmien tjïrrh gïehteldimmiebudsjedteste .
Sïejhmemes dah learohkh jïh lïerehtæjjah / learoekandidaath govlehtellieh raeriestæjjan , lohkehtæjjan jallh faagen åvtehken tjïrrh .
Akte paarre lea gøøkte baakoeh seamma jïjnjh lïhtsigujmie .
Saemiedigkien diedte meatan årrodh soejkesjimmesne lea aaj akte reakta laaken mietie vuastalimmine båetedh arealesoejkesjidie , jïh regijovnale soejkesjh departementese buektedh jis aamhtesh , mah leah joekoen vihkeles saemien kultuvrese jallh jieliemidie , eah leah nuekies gorresovveme .
Lohkehtæjja jïh gïelebarkije
Im leah gåessie gænnah dååkerdamme .
Nasjovnaale mekansimh tseegkedh juktie aalkoealmetjebæjhkoehtimmiem tjïrrehtidh;
Montrul (2016) aerpiegïelen dotkije, tjaatseste man vihkeles daejredh guktie aerpiegïelesoptsestæjjaj gïeletsiehkieh leah.
Bull , Ella Holm , Jacobsen , Anna: Guktie derhvie-gåetiem tseegkedh , Davvi Girji o. s. , 1994
Daerpies aarebi orre feerjalatjkoe faamoem åådtje 01.01.2012 .
Nimhtie internaten iemedinie årrodh , ij lij dagkeres barkoe tsåahka 9. raejreste tsåahka 16. raajan .
Vihkeles tjuvtjiedidh disse mij lea hijven soptsesisnie , vuesiehtimmien gaavhtan soptsese aktem bijjietjaalegem , aalkovem jïh galhkuvem åtna , learohke aamhtesasse tsååptse , jallh akte røøpses laejkie abpe soptsesisnie .
Saemien scenevuekie lea akte dejstie tjiehpieshammojste mah minngemes luhkiejaepiej tjerkemes åvtanamme .
) Striengkebe gaedtiebealam / njoelkedassh edtja ålkoejieleme bigkemem heeredidh
Ij sjædta naan petrolijumeråajvarimmie Lofotenen jïh Vïesteraalesen duvvelen daan stoerredigkieboelhkesne .
Jis meala båajhtode vuekine gïetedamme tjoelen , tjoeleidentiteeten , tjoelejiehtegi , aalteren , etnijhken govlesovvemen , religijovnen jallh jeatjah jaahkoen , svihtjemeheaptoen jïh seksuellen syjhteden åvteste , maahta dam DO:ese bæjhkoehtidh .
konvensjovnem dej nasjovnelle unnebelåhkoe
Skåårvemeraeriestimmie ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 våaroemasse beaja daate voestes skåårvemeraeriestimmie 2006-20 , maam nænnoestamme (FD .
Hijven maahtam: Mij biejjide
Aellieh bååhperh gosse tjaalah verbh , voestes klassesne , preteritumesne .
- Saemiedigkie vuajna daerpies bovtselåhkoem giehpiedidh Finnmaarhkesne , men mijjieh vïenhtebe daate prosesse lea eevre båastoeh otnjegem vaalteme .
Lissine dah göökte neebneme prosjekth dle vuarjasjamme ållesth aarebi dåårjeme skåårvememierie daelie nuekies vierhtieh åtna juktie skåårvemeprogrammem 2013 illedh , daaletje mierien sisnjelen .
Saemieraerien gaskelaanti viehkiebarkoem aalkoealmetjidie gorremdidh
Jupmelem sïjhtebe vaajmoste gijhtedh .
voeteprinsihpen bïjre vaarjelidh .
utnieh ,
Jalline: Moeneme loekteste rïektes sievine åarjemes loektese Jitnemenjaevresne , Bijjie .
Dan mænngan jis ysteriesne barkim aerebi goh akten entrepenørfirmaesne eelkim .
Baernieh gieh edtjieh klamydiam teestedidh gadtjepryövoem nuekies .
Sinsitniem viehkiehtieh .
Ohtsedh ohtje moeretjem jïh vaeltieh dam gåatan .
Jïh dellie elmie sjïdti .
S: Guktie mejtie nan åesiesmaennie guhte ööstin dejtie krievvide mah / ja dejtie jielede krievvieh .
vuesehte dïhte ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
Jovkemisnie saelhtie jïh kråahpe dam daarpesje jïh hïerven sjædta .
Effekte-lihtsem gïehtjedidh
SG barka akten orre skuvlebiejjien åvteste , gusnie gaajhkh learohkh ovjearohks maadtoste , lierieh , buektiehtieh jïh trååjjedieh .
Ij guhte dejstie dåehkijste referansedåehkien illeldahkide jaksh, man 94%.
Sektovre 1,5 mill. kråvnah dåarjojne åådtje sektovren sïejhme almetjehealsoebarkose jaepien 2012 .
- Dah noerh tjuerieh joekoen voerkes årrodh sijjen reaktaj bïjre .
Skæhkere båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jïh Gaske-Laante båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jaevreste Torrön Breivatnet gåajka .
Baajh dov syjhtedem , eatnamisnie sjïdtedh guktie Elmie-rïjhkesne .
Stoltenberg golme råajvarimmieh böökti mah sijhtieh voestesviehkine årrodh klijmese:
Bietsien gieregisnie !
Vihkielommes magkeres veerbh molsedieh.
Eadtjohke jïh jielijes saemien gïelejarngh
Dijjieh åadtjode vielie dan bïjre govledh daan iehkedsbiejjien .
Råajvarimmie 3. Pedagogijhken viehkieviertieh eevtiedidh ...
Dah mah veartenem jarkelieh leah dah mah vienhtieh veartene maahta jarkerostedh .
' n lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjigujmie , juktie EN .
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh daatamaasjinesne tjaelieh jïh digitale guvvieh jïh / jallh filmem barkose bïejieh .
Learohkh heamtuvrh luhkieh goh skraejrie , jallh lohkehtæjja heamtuvrh dejtie låhka .
lohkedh jïh soptsestidh aelhkie tjaalegi bïjre dennie nöörjen gïelehammosne mesnie learohke ij lïerehtimmiem utnieh
Dïhte lea dïhte dåaktere maam Waran ordinereeme maam edtja bïhkedidh edtja dovsem unniedidh goerehtimmien åvteli .
Seammaleejnes joekehtsh jeatjene dajvene saemien morfologijesne.
gaajhkh saemiengïelevoengh edtjieh dejnie barkedh .
Åarjelsaemien gïele- jïh kultuvremaahtoe jïh ållesth daajroe åarjelsamien kultuvre- , siebriedahkejïh jielemen bïjre
Eah amma gaajhkesh gïeh sïjhth , åadtjoeh Juoiggiid Searvi ́sne årrodh .
Dåehkiebarkoe:
Healsoe Noerhte-Trööndelagesne
Dåastovesijjieh edtjieh lïeneståvrose bïjleprodusentijste bievnedh .
Daate lea guktie staaten ryøknemevuekie lea dennie tjaatsegisnie Beregningsteknisk dokumentasjon til inntektssystemet (Kruana heefte jaepien 2011), viertiestamme seamma vihtiestimmine jaapan 2010 .
Learohke tjuara aaj govlesadtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah vaastoeh leah .
Gaskem jeatjah dle laanteståvroen åvtehke Kruanalaanten jitjeståvrose , Kuupik Kleist , dam arktiske ryöjredimmietjåanghkoem rïhpestidh .
Mohte gellie learohkh guht lin dejtie voestes jaepide Havikesne vaadtseme , Aarbortese bøøtin .
Guktie manne guarkeme dle ForMat-prosjekte naa sjïere aktene gaskenasjovnale ektiedimmesne , ihke dïhte lea tjøønghkeme dejtie ellen vihkielommes aktøridie beapmoelïenghkesne , industrijeste åesiestæmman , ihke ektesne årrodh dennie barkosne beetsuvem heerredidh .
Datne aaj maahtah 1177 rïngkedh jïh åadtjoeh raerieh jïh bïevnesh dov reaktaj bïjre jallh dah maehtieh dutnjien bïhkedidh maam datnem dæjpa .
- Veartenen aalkoealmetjh aktem stoerre gïelen jïh kultuvrelle gellievoetem utnieh , mij mijjem ræjhkoesåbpoe dorje .
Guktie lea daan biejjien dellie daate faaleldahke ajve muvhtine , guktie jïjnjh noerh tjuerieh gellie jaepieh vuertedh jis edtjieh åarjelsaemien vaeltedh goh faage lohkehtæjjaøøhpehtimmesne .
Låedtjies lea jaevrie
Gaajhkide golme lohkemevoetide ovmessie laavenjassh: gellie-veeljeme laavenjassh , iktedimmes gellie-veeljeme laavenjassh jïh ræhpas laavenjassh .
Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtse
Jaepien 2011 Saemiedigkie , laavenjostosne Riksantikvarine , aktem vïhtesjadtemeprosjektem saemien gåetijste eelki .
Ekonmijesoejkesjisnie jïh jaepiebudsjedtesne fylhkendigkien daltesisnie dle akte syjhtedasse stuerebe fokusem utnedh ulmide , dïenesjidie jïh dïenesjedorjemassese .
Vuarjasjimmie tjaaleledh barkoe
Dovne goerh mah daamtaj åtnasuvvieh (vuesiehtimmien gaavhtan nommeveeljeme , juhteme , skaehtiekåarhte), jïh goerh mejtie aervede lea sjyöhtehke dejtie saemien årroejidie (vuesiehtimmien gaavhtan goerh mah leah ektiedamme aalkoejieliemidie , båatsose jv.) leah jarkoestamme .
Sjiere vierhtem ektietrafigkasse byjresisnie edtja årrodh .
JulevFilm NuorajTV ' em juhtieminie , mij akte vihkeles meedijafaalenasse gaskeviermesne julevsaemien noeride .
Gosse mijjieh voestesgïelem (G1) soptsestibie dellie daejtie njoelkedassh, prinsïhph/otnjegh jïh parameeterh nuhtjebe mah damtebe.
Daate joekoen vihkeles gosse edtja dam gïelemaahtoem nuhtedh .
Vielie bïevnesh vierhtiedimmien , gïehtjedimmien jïh maadthvåarome maahtoen bïjre daesnie gaavnh www.udir.no
Syökijh mah Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltesne årroeh , lissietjaalegh syökemasse seedtieh diekie: Nord-Trøndelag fylkeskommune Avdeling for videregående opplæring Inntakskontoret Fylkets Hus , 7735 Steinkjer Gaajhkh syökijh jåarhkeööhpehtæmman Noerhte-Trööndelagesne aalkovistie åadtjoeh gaajhkide skuvlide syökedh Noerhte-Trööndelagesne , bene sæjhta lissiepoengh vedtedh dan gietskemes skuvlese jïjtse tsaekemegievlesne .
Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaavran Valddajávri .
Staaten åejvieh gieh eah dam seamma baalhka prinsibpen dåajvoehtidh , eah orre tjarkanimmiem åadtjoeh .
11. b. raajan , saaht mennie tjïeltesne .
Mieriedamme ööhpehtimmielaakese §§3‐25 jïh 4‐18 dam vihteste: Eksamene edtja naemhtie öörnesovvedh guktie learohke / dïhte mij meatan jallh privatiste åådtje sov maahtoem faagesne vuesiehtidh .
Gosse maana reakasåvva dellie grammatihkine reakasåvva.
Tjåenghkies baakoe gusnie maahta soptsestidh , diktet jallh ussjedidh jïh digkiedidh .
Anne Lajla gon Jon-en onne-niejte Elle aaj dåeriedi .
Men dan goerkese lïhke.
Digitale vierhtieh orre nuepieh vedtieh gosse saemien aerpien maahtoeh åtnalgovvedh , juhkoe gaskesadtemem jïh vuesiehtimmiem dellie maahta dåarjoehtidh jïh evtiedidh .
Dle edtjh / Dle årroejin akteb våhkoe [ b ] desnie jïh dellie jåhtajin vaerien gåajkoe .
Ij leah akte stilleme dam fulkedh , men edtja viehkine årrodh barkosne .
Taxi:m BC Jämtland:en tjïrrh tjoerh seejnemes göökte aarkebiejjieh feelemen åvteli dongkedh gosse mïnneme lea soejkesjamme .
jïh åenebe kuvsjh öörnedidh lohkehtæjjaj jïh bihkedæjjaj daerpiesvoeti mietie , jïh guhkiebasse evtiedimmine jïh vuekine faagine barkedh .
Numhtie meehtimh tjaebpies vuelieh gov
Daate joekedimmie båata gijren 2011 .
Dïhte orre aajhtereåårganen ståvroe edtja 6 lihtsegh utnedh , gøøkte nammoedahteme Saemiedigkeste , gøøkte Nordlaanten Fylhkendigkeste jïh gøøkte Romsen Fylhkendigkeste .
Gærhkoejaepien bissiebiejjieh jïh mierhkebiejjieh
digiale vierhtieh utnedh jïjtsh gïeleööhpehtimmesne
Dov fylhken nomme: ...
Maahta ajve gïelebarkojne lyhkesidh jis voenges siebriedahkh aaj leah sïemes dan bïjre .
Daelvege sarvh / vaejsjieh saaljen baarhkoem gåatoedieh .
Men gellie såarhts vuekieh maahtah nuhtjedh jis sïjhth noerhtesaemien bokstaavh mobijlesne nuhtjedh .
praktihkeles laavenjassh loetedh åestemen jïh doekemen bïjre
Lissine kaanne jis manne guvvieh, filmh jïh tjoejem viehkievierhtine nuhtjeme, dellie aelhkebe vaestiedæjjide vaestiedidh.
Dïhte rööpses ellies sïeve vuesehte guktie doh 4 327 nyjsenæjjah SDJ-dajvesne jollebe ööhpehtimmine tabellesne 3.5, aalteren mietie juakasuvvieh.
Mijjen akte stoerre CD-våarhkoe joejkigujmie jïh saemien musihkine .
Åvtelen aalkah bååhkesjidh , mujhtieh gïeth bïssedh !
Saemiengïeleldh roestegåetiebarkijidie skreejredh ...
Eevre vihkeles faasite reaktoe .
Beslutningen gir større muligheter for å beholde sørsamisk som et levende språk også i framtiden, står det i en pressemelding fra Sametinget.
Kråejhkien Ååsa
Låammegærjetjisnie biejjieladtje baakoeh jïh raajesh , såemies nuhteligs sjekkadimmieraerieh jïh raajesh mejtie nuhtjedh aalkoelisnie .
Soejkesjamme 173,61 mill. kr nåhtadidh .
Vuartesjh vielie bïevnesh bïhkedimmesne guktie provhkedh
Förkylning hos barn - vad kan man göra själv ?
Lissine daejtie studijesijjide, reerenassekrirrieh jïh KrA sijhtieh vierhtieh vedtedh evtiedimmieåaside Saemien jïlleskuvlese juktie daam studijem tseegkedh.
- lohkehtæjja viht gihtjie .
Kultuvrebyjresh leah dajvh gusnie kultuvremojhtesh leah akte bielie aktede stuerebe elliesvoeteste jallh ektiedimmeste .
Gosse jïjtje dejtie morfemidie reaktoelaakan tjaala, dellie aaj goerkesimmiem vuesehte.
Eejhtegh , tjidtjieh aehtjieh bielide aaj vielie bïevnesh naasjovnalen pryövoej bïjre skuvleste maehtieh åadtjodh .
Åvtesne saemieh jïjnjh deerpegh moerijste darjoejin: gåetien deakehkh , sijhtieh , letnieh / treavkah , klaahkah , gierehtsh , svæhkah , gæjsah , giedtieh , vïnhtsh , geegkh , lihtieh , gåajvoeh j. j.
Minngemes jaepien (2007/2008) 10 learohkh åtneme , jïh daelie vååjnoe goh 15 learohkh sjidtieh .
Diagrammebïhkedimmie: GD = goerehtimmiedåehkie; RD = referansedåehkie
Dan stoerre jih dle jællan luhkieguektien jaepien båeries ?
Eejhtegh jih skuvle Gosse buerie ektesvuekiebarkoem øvtiedidh , dellie dihte maahta eejhtegitjåangkosne aamhtse årrodh .
Raereste 4,1 mill. vielie kråvnah læjkodh 2014 .
Eallan aehtjebe aaj jaami daennie ovlæhkosne .
freemjedh nasjovnelle unnebelåhkoegïeli
Dïhte lea datne jïjtje gie nænnoestidh jis dah åadtjoeh pryövemem spååredh jïh mïsse åadtjoeh dam nåhtadidh .
Jaepeste 2009 lij öörnemem tseegkeme lohkijidie gieh såemies lohkehtæjjaööhpehtimmieh orrijin g. j. mastereprovramme lohkehtæjjaööhpehtimmie gïeline vuj realfaagine , juktie dah bielieh lohkemelöönemistie vadtasuvvieh .
Jeesuse jis jeatjhlaakan veelji: Lyjjiesvoetem jïh Gieriesvoetem .
Mavve njuvveske johketjijstie njavvege jïh guhkiebasse johketjen vaavlan vååje .
Staath edtjieh saemiej reaktam krøøhkestidh saevegem pruvhkedh jih aaj jeatja naasjovnale symbolh .
Saemien jolleskuvle aktene eevre sjïere sijjesne dan åvteste dah saemien dovne ööhpehtimmie-, dotkeme- jïh reeremegïeline åtna, jïh aaj dam bijjemes dïedtem åtna abpe saemien jollebe ööhpehtimmien åvteste Nöörjesne.
Universitete Tromsøsne 955 000 kråvnah dåarjojne åådtje reerenasseste juktie digitale dïrregh evtiedidh juktie edtja aelhkebe sjïdtedh saemien gïelem nåhtadidh .
Finnmarksfakultetet Tromsøen Universiteetesne aaj dåarjoem dååsteme golme joekehts prosjektide mah bæjjese vaeltieh vædtsoesvoetem lïhke fuelhkine , aalkoealmetjh jïh sosijaale barkoe , jïh goerehtalleme dejstie jieledehaestiemijstie mejtie akte båatsoealmetje healsoedåeriesmoerigujmie dååste gosse NAV:ine gaskesadta .
vïtnjele / vïtnjeluktie / vïtnjelohke - kombinasjon av to tjiehkieh
Gosse Elsa Laula stoerresiebriedahkem gaavnedi dellie dïhte altese eadtjohkevoetem skreejrehti.
Krïhke ij vuejnieh luhkie maahta juakasovvedh unnebe dåehkine .
Edtja sinsitnine soptsestidh man bïjre plakatesne vuejnieh , jïh ajve saemiestidh .
Numhtie almetjidie gieriesvoetem vedtieji jïh gieriesvoeten faamoem almetjidie vedtieji .
V. b.) Jillie-Laajsere Västansjö (Storu .
Leejjemebaalhka medtie 0,75 mill. kråvnine fïerhten jaepien , akten leejjemeboelhken mij lea 20 jaepieh , aktem skåårvemem voebnesje medtie 12. mill. kråvnine .
Learohke tjoevere daejredh guktie bøøremes akti vøøki barkedh jih viehkiem åadtjodh vuejnedh guktie jijtje verveste gosse dagkarinie barkojne giehtele .
Jaepien 2004 biejjie byögkeles saevegebiejjine sjïdti Nöörjesne , jïh gelline byögkeles gåetine dle saemien saevegem bijjiedieh dejnie nöörjen saeveginie ektine .
Staati diedth leah beetne-vierhtieh skåårvedh jis daate konvensjovne edtja juhtiemasse båetedh .
gåetieh jïh pruvvieh vååksje
GUKTIE TJÏELTE STUVRESÅVVA ?
faageteeksth tjaeledh sïejhme faagetjaelemi mietie
Haestemh ekonomijen jïh dåårrehtimmien bïjre maehtieh darjodh guktie daerpies sjædta aktem jarkelimmiem darjodh funksjovnejoekedimmeste aktegsklinihki gaskem , seamma geografeles dajvesne .
Vuartesjh www.ntfk.no , tlf 74 11 12 28 .
Doekeme gåetiesijjijste Vårtunesne lea illehtamme jaepien 2011 .
Sæjhta mænngan vuarjasjidh mejtie edtja barkoem akten 100% barkose vijriedidh .
Mejtie learohkese geerve faagigujmie barkedh jallh aeblehts ?
Lohkehtæjja maahta barkoetijjem dovne åeniedidh jïh guhkiedidh viertiestamme dejnie raeriestamme tijjeåtnojne .
KARIN S. GRØNLI
 (59) a. Dellie då tjoveribie måsta:1p sirvide får:ACK PL ohtsedidh, söka:INF tjöönghkedh samlatr:INF jih och gåetide hem:ACK PL vuejiehtidh.
Dagke Aanta vaenie dååjrehtimmiem åtna stoerre taaligujmie åejjesne ryöknedidh .
Dah maehtieh hijven årrodh ihke dah jearsoesvoetem skaepiedieh: ‐ Guktie tuhtjh veeljeræjhtoe jåhteme daan gåhkese ?
Dallegh webbesijjesne bïevnesh gååvnesieh væhtagïeline .
Buerkiestimmie Nils Tonny Bransfjell , " Båatsoe jïh beapmoeh "
Old Price: NOK 250,00
joekehtsem buerkiestidh energijegaaltiji jïh energijeguedtiji gaskem , jïh akte sjyöhtehke energijeguedtije båetijen aajkan
Latjkoen mietie Saemiedigkine , dle NTFT fleksijbele orreme sisvegen bïjre guektiengïeleldhvoeteråajvarimmine , jïh mijjieh dåarjoem vadteme gelliesåarhts råajvarimmide jïh darjoemidie juktie evtiedidh jïh våajnoes darjodh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem fylhkesne .
CBD barki jaepien 2010 raajan , juktie teehpemh dehtie biologeles gellievoeteste heerredidh .
Jupmele datne mijjem damth jïh eahtsah .
Minngemes daennie boelhkesne 4.4.4.3 sïjhtem illeldahkide öörnegen mietie vuesiehtidh.
Saemiedigkie gïelelavkoeh jïh gïelebiesieh åtna vihkeles gïelen gaavhtan jïh sjollehke vuejnedh ahte jiene-jienebe dåarjoem ohtsieh dagkeres biesiem utnedh .
Vuejnebe guktie aavoe jïh faamoe " klitnjedeminie " .
Saemieh skreejredh Politijejïlleskuvlese ...
Prosjekte Saemien turismeevtiedimmie
- lohkedh tjaeledh , filmem vuartasjdih , guvviedidh , barkoegærjetjigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
Veeljemebiejjesne gielem biejh veeljemetjiehtjelisnie gusnie dihte lea , daam gieleleahpesne tjaalasovveme jih daam påasten tjirrh åadjoeh minngemes mietsken 31 b:n .
Lohkehtæjja maahta aaj seamma sïenten vuartasjidh mejtie learohkh maehtieh aktem vueliem joejkedh , aktem laavlomem laavlodh jallh aktem saalmem laavlodh .
Dïhte madtjeles .
Sektovre edtja ektesne , jïh sov faagefunksjovni tjïrrh:
Tjoevere gietskemes staarese vuelkedh jih desnie gåetieluhpiem leejedh .
Sïjsetjöönghkemh tjiehpiedæjja- jïh dotkijedaltesisnie 4.
Edtja gåaradidh göölemistie gaahpoeh dåehkesne jieledh , oktegh jallh jeatjah gïehteldimmine ektine
Dïhte dovne byjjes jïh privaate hoksesne jïh jis lea dåakterh , skïemtjesåjhterh jallh administratijveles barkijh .
Næringslivets Hovedorganisasjon NOK
Byjjenimmiekommisojvne daam mandatem åadtjoeji: Byjjenimmiekommisjovne edtja tjielkestidh jïh buerkiestidh dejtie vihkielommes haestemidie byjjenimmien åvteste Noerhte-Trøøndelagesne , viehkiehtidh byøgkeles digkiedimmine jïh råajvarimmieh raeriestidh .
Åtnoe digitaale dïrregijstie maahta learohki govlesadtemetjiehpiesvoetide jïh åehpiedehtemidie dåarjoehtidh jïh evtiedidh .
Aesuvpen soptsesh
Ellen Sara Reiten Bientie , Jærenisnie orre Stavange- ren lïhke .
Gaektsie maanah lin meatan desnie .
Daate vuesiehtimmie vuesehte dejtie saatside mejtie nåhtadamme:
1970‐aalkovisne dah TV .
marnga vändaitr:3s bååstede.
Edtja dam guhkiedimmiem Gaskenøørjen Filmefoenteste , laavenjostosne Tråanten tjïeltine jïh Åarjel-Trøøndelagen fylhkentjïeltine , Regijovnale evtiedimmieprogrammen tjïrrh maeksedh jaepien 2011. 2011 raejeste dle serteme dam diedtem fylhkentjïelten ålkoejieledevierhtiej åvteste , Regijovnale evtiedimmie-goevtesasse .
Reeremejarkelimmien tjïrrh jïh laake faageskuvleøøhpehtimmien bïjre , dle fylhkentjïelth diedtem åådtjeme faageskuvleøøhpehtimimem faalehtidh mij våaromem åtna voenges , regijovnale jïh nasjovnale iedtjesuerkine .
Mijjieh sïjhtebe aktem skuvlestruktuvrem utnedh mij aktem desentraliseradamme jïh nænnoes ööhpehtimmiefaalenassem vadta .
Digkedh dejgujmie guktie edtja stuerebe baakoeveahkam åadtjodh .
Dihte mij eadtjohkasse gååske , lea guktie unnebelåhkoe-gïele saemien-gïelen tsiehkiem bueriedidh .
Faamoe jïh foeresjimmie: Saemiedigkie edjta viehkiehtidh aelhkiehtidh unnebe darjodh
saemiedigkie tjuevtjede daen bijjien tsiehkieh politijeetaten jïh dah dåapmerh eah leah saemien gïelen- jïh kultuvremaahtoe gåessie saemien maanah dåapmeregoerehtimmesne , seammaleejns faalaldahkem raeriestimmie , bïhkedimmie jïh dåeriedimmie .
75 000
Dej tsiehkiejgujmie mah leah våaroemasse bïejeme daan raajan , dle maaksoeh reentide jïh åesiemaaksose læssanamme geajnoeskåårvemidie goh jollemes sjïdtedh 2020 , medtie 37 mill. kråvnah fïerhten jaepien .
- bielelen frijje veeljemh .
Dam darjobe ovmessie ektiedimmie barkoejgujmie regijovnalen daltesinie , ööhpehtimmiem tjïrrh jïh dåarjoe tjïeltide jïh vaaksjomen tjïrrh mijjieh gïehtjedibie tjïelth vuesiehtimmien gaavhtan aaltereraastah , hoksemeluhpieh jïh rïevkemenihtemh byjjes lokaline vaaksjobe .
Kristuse gångka lea .
Maahta maaje daam daabloem klaeriedidh .
Åvla gon aehtjieh staareste båetiejægan .
Saemien faage edtja meatan årrodh skreejredh saemien gïele evtiesåvva jïh åtnasåvva ovmessie ektiedimmine jïh ovmessie sijjine .
Tjåenghkies politihke vaeriedajvide , buerebe govlesadteme tjïelti jïh båatsoen / reeremen gaskem
Frode åarjelsaemien liturgiji melodijh dorjeme .
baakoeh utnedh mejtie veareldem , veareldevæhtide , lopmem jïh daelhkiem buerkiestieh
REEKTEHTIMMIEH ...
G2-lïerijen produksjovne maahta biejjien doekoe jïerene gosse dïhte madtjele jallh vearrene gosse sæjloes.
Dellie tjuara dejnie pryövedh , juktie vihkielommes maana jåvka .
Saemiedigkieraerie lea aadtjegh gaajhkh learoevierhtieohtsemh gïetedamme mah leah båateme jaapan 2012 .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte stoerre syjhtedassh åtna ööhpehtimmiesektovren sjiekenisnie .
V. b.) Aarejaevrien gieles , Aaren laedtie Aronsjöliden (Vilh .
, mohte tendense vuesehte saemien jeenjebe tjïelten barkarimmieh saemiestieh goh staaten jïh fylhkentjïelten båarkarimmieh .
Schweigaards gate 15 B Postboks 9359 Grønland 0135 OSLO Tellefovne 23 30 12 00 www.utdanningsdirektoratet.no Bæjhkoehtamme ruffien 2012
Råajvarimmieh tjaktjen 2011: Meatan vaalteme gïehteldimmiebudsjedtesne 2012 raejeste .
Desnie Saemien Gærhkoeraerien kuvsje , edtjin lïeredh guktie åvtoehkinie barkedh .
Meehtin båetedh gieh sijhtin
Gaski , Harald jïh Kappfjell , Lena: Saemien tjaelijh , Calliid Lágádus , 2006
*Ståapoe hus bïgkene/bigkie.
Dah maehtieh gihtjedh , guvvieh vaeltedh jïh maaje aaj guvviedidh .
Daah gåetieh leah akte vyörtegs kultuvreaerpie , jïh byïroeh gorresovvedh goh saemien kultuvre- jïh daajroeguedtijh , De Coninck jeahta .
Vedtieh faamoem altesasse / altesidie , jeatjabidie lutnjestidh jïh aarmoem altemse / altesidie guedtedh .
Mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjh jeahta voestegh tjoevere saemien åålmegem dåastoehidh barkijijgujmie giej maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre .
Daelie dam gietedeminie , jïh sæjhta dam vihtiestidh dan varke gåarede .
jis vielie bïevnesh sïjhth dov nuepiej bïjre .
Bievnijes , argument ereles jïh ussjeden tjaalegh Aktem såemiesmearan tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkie struktuvrem åtna Faageles aamhtesh aelhkie tjïelkeste Åejvievuajnoem såemiesmearan vaajeste Vuajnoeh såemiesmearan argumenterade Aelhkie ussjede Naan vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth meatan åtna Lea maam akt tjåanghkan geasa jallh aelkies konklusjovnh åtna Ånnetje refleksjovnem vuesehte Gaaltijeåtnoem vuesehte (jis dam nuhtjie) Aktem tematihkeles ektiedimmiem jïh naan tjïelke struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste Åejvievuajnoem dorjesåvva Vuajnoeh eensi argumenterade Tjïelkes ussjede , maehtelesvoetem vuesehte aamhtesem digkede tjïelkelaakan Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth åtna Tjåanghkan giesemh dorjesåvva jallh konklusjovnh åtna Såemiesmearan jallh hijven refleksjovnem vuesehte Åtnoem sjyötehke gaaltijijstie vuesehte (jis dam nuhjtjie) Aktem tjïelke tematihkeles ektiedimmiem jïh hijven struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste sjyötehke , tjïelke jïh maereles vuekine Åejvievuajnoem tjïelkes jïh veele dorjesåvva Vuajnoeh eensi , vïjries jïh jïjtjeraarehke argumenterade Tjïelkes ussjede , maehtelesvoetem vuesehte aamhtesem eensi jïh gellielaaketje vuekine digkede Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh moenth åtna mejtie maereles Tjåanghkan giesemh tjïelke dorjesåvva jallh konsklusjovnh åtna Jolle refleksjovnedaltesem åtna , jïjtjeraarehkevoetem vuesehte Jïjtjeraarehe åtnoem sjyötehke vuesehte (jis dam nuhtjie) 
Bueriedimmie 10 tonnese , asfaltine
Aervede gaajhkh løønemh fïerhten jaepien 30.06 .
Galhkuvemaahtoem åadtjodh mij maahta studijemaahtoe , barkoemaahtoe jallh maahtoe vuelebe daltesisnie årrodh
2.1.1 Skuvleskåårvemh jïh baenieklinihkh
studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammh
Klijmadotkeme vihteste klijmajarkelimmieh leah ålvoes stoerre .
12 våhkoen raajan
Saemien parlamentarihkeles raerie Dah saemiedigkieh Såevmesne , Sveerjesne jïh Nöörjesne aktem tjåenghkies laavenjostoeåårganem tseegkeme , Saemien paralmentarihkeles raerie .
Learohke jïh eejhtegh edtjieh bïevnesh åadtjodh lohkehtæjjeste illeldahki bïjre gosse dah illeldahkh pryövenassijste riejries .
SAEMIEN MUBPIEGÏELINE ,
Mov lea hïejme-eksamene maam edtjem deelledh .
byjresken vierhtieh utnedh
Saemiedigkie vuajna daah sijhtieh annje vihkeles årrodh saemien gïele- jïh kultuvrebarkosne .
- Rååresjimmine libie tjarke tjïertestamme Statnett dïedtem åtna heaptojde båatsose giehpiedidh akten lïhke gaskesadtemen tjïrrh båatsoesaemiejgujmie .
Mieriedimmie lea daennie gaskeviermieadressesne:
Jeatja vïhkeles övtidimmie-sijjielea smaave jïh gaske-stoere företagh mah maehtieh jeatjah ienteme-nuepieh skaepiehtidh .
Manne provnetjååhpehke jïh alme veaksehke .
Men evtiedimmien tjïrrh dellie dah vaenebe nulle objeekth nuhtjieh gosse gïerve sjidtieh (Allen, 2000; Guasti, 1993; Müller & Hulk, 2001; Uziel-Karl & Bergman, 2000).
rehabiliteeremegarantijine .
Råajvarimmie 74 Evtiedimmie saemien dotkemistie jïh jollebe ööhpehtimmeste ...
Skïemtjefeelemh dongkedh jïh dåarjoem ohtsedidh
Gie dijjieh vienhtede lea åejmieulmiedåehkie ?
Dah mah guessine båetieh , åadtjoeh abpe biejjiem desnie årrodh .
Enkelte bruker den nordligere betegnelsen snïjre jïh sloeptje , eller snïjrsnïjre jïh saerkie snïjren tjïrrh .
Vuesiehtimmie guktie dïhte ållesth skåårveme lea 2011-14 , jïh gaajhkh minngebe nænnoestamme jarkelimmieh , inkl. staeriedimmie 2011 kråvnine:
§ 22 Älvsbyn Norrbotten läänesne Älvsbyn daah raasth (Kaarhtelissie 2): Geajnoem Holmsel:n luvhtie jaevrien Åträsket åarjel-luvleldh geatjan , destie rïektes sievine jaevrien Manjärv jallemes loektese , destie geajnoen mietie Manjärv:n luvhtie geajnose 94 Vistheden baaktoe , vyjrehkåbpoe geajnoem 94 jeanose Piteälven , daam jeanoem jallese Holmsel:n gåajka .
Åvtohken sijjiesadtje lea Njååhtjedimmiemoenehtsen nubpieåvtohke .
skaehtiemaeksijh maehtieh noerhtesaemiengïelem veedljedh gosse skaehtiebïevnesimmie bieljilidh , jïh saemiengïeleldh gïetedæjjam åadtjodh soptsestalledh .
Goerehtimmien lïhtsegh
Manne dovne kruana goh laste .
Dellie maahta maaksoem lïeneståvrosne deponeredh , mij lea " nedsättning av lösenbelopp " .
Aaj daarpoe stuerebe maahtoe eevtiedimmiejåhtemh åtnosne saemien gïeleste goh ektiedimmie- jïh gaskesadtemegïeline saemien fuelhkine , saemien maanaj- jïh noerij , saemien eejhtegi jïh jeatjah geerve saemiej aarkebiejjie dovne noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine .
Ulmie lea åarjelsaemiengïele goh gïeline skreejrehtidh , tjïrkedh jïh eevtiedidh .
Dåarsta 24. b golke asken: Dïhte aamhtese lea: Gïelenænnoestimmie " Dah joekehth gïelejarngh dej vihkeles prosjekti bïjre soptsestieh .
Jïjnjh plaerieh jaabnan illedahkh åehpiedehtieh gihtjemegoerehtimmijste mah möölieh man gellie mah krirride dåarjoeh .
Mohte maahta åålegh naakenem råakedh gie maahta gyhtjelasside vaestiedidh .
Dle dïhte båvroe gosse båata don laedtien gåajkoe jïh soptseste guktie , guktie lea vearadamme dubpene jïh guktie , hel idtji direkte dallegh vearadamme , men goh dïhte laedtie gåvla guktie dïhte skïemtje jis , dellie gihtjie lie .
psykijen nåake damta jïh vuesiehtimmien gaavhtan asvede jallh hujnesne .
nænnoestamme:
Jïh lie provkimh vaeltedh de gaessieb .
Jaepien 2011 Pollisedirektovraate aktem referansedåehkiem barkijidie pollisesne tseegki mah saemien gïele- jïh kultuvremaadtoem utnieh .
Edtja jåerhkedh gaskenasjovnaliseringinie barkedh .
Måantan Saemiedigkieraerie guessine mænna Kåfjovlese jïh daan sjïekenisnie aktem orre programmem saemien kultuvrejielemebarkijidie bæjhkohte mej nïekedasse lea sijjen kåanste- jïh kultuvrevuekijste jieledh .
Raajnedh mannem guktie raajnes sjïdtem .
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan learohkem lïerehtidh dam stööremes jïh unnemes taalem damtijidh aktene addisjovnestuhtjesne .
Lïeneståvroe jielije guelietjïerth barka , guhkiem jïh nænnoes göölemejieleme jïh ræjhkoes jïh joekehts sporte- jïh eejehtimmiegööleme .
Jå1 - studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogrammen mænngan
NTFT jïh Snåasen tjïelte laavenjostoeh aktem darjome-soejkesjem buektedh dan 3-jaepien prosjektese .
Dam vaalta sigkies naalojne gïetegaevesne .
ööhpehtimmieh saemien gïelesne , dan saemien ietniengïele-ööhpehtimmien baalte).
13 Dellie Jesaja jeahta: " Goltelidie ,
Ektesne dah bïevnesh maehtieh learohki illeldahkide buerebelaakan guarkedh dejstie haalvemedaltesistie .
Goere 17 vuesehte guktie referaansedåehkie gaajhkide gyhtjelasside vaestiedamme.
Moenehtse vööjni sov barkoe lij " bïhkedassh jïh aktem ulmiem gaavnedh åejvieladtji politihkese saemiej vööste , mah maehtieh dam saemien unnebelåhkoem ekonomeles , sosijaale- jïh kultuvrellelaakan nænnoestehtedh " (s.19).
Daerpies reeremen sæjtoste jeenjebe gaajhkh dah golme saemien gïelh vååjnesasse , politihkehaemiedimmien tjïrrh , råajvarimmieh jïh byjjes paehperh jarkoestidh j.n.v. .
Gæjhtoe NN jielemen åvteste , gæjhtoe gaajhki åvteste maam åadtjoejimh ektesne utnedh .
Mohte ij leah dïhte giem irhkesåvva maam fiejliem dorjeme !
Mangfold og fellesskap , dle reerenasse aktem vuartasjimmiem bieljelamme , guktie toelhkedïenesje byöroe öörnesovvedh .
Evtiedimmiebarkoe akte laavenjostoe Divvunine jïh Giellateknojne Tromsøn Universiteetesne .
Jupmele dejtie luhkie båvride Mosesasse vedti Sinai-vaeresne .
globaale voengem Johannesburg-mååhtedimmine tjirkedh
vierhtiedidh jïjtjh tjaaleldh barkoem jïh evtiedimmiem tjaaleldh gaskesadtemisnie
Dah guaktah tjaeliejægan daah molsedimmieh aaj gååvnesieh jeatja gïeline, men ahte morfologije maahta joekehtadtedh, læjhkan relasjovne semantihken mietie seamma gïeleste måbpan.
Dah mah sijhtieh faalenassem nuhtedh tjuerieh båetedh rïhkeden / golken 2 .
Learohke bueriesvoetem vuesehte seamma guktie almetje
Byjjes paehperh jarkoestidh ...
Álldarpensåvnnå mij le máksema vuolen hiebaduvvá bálkkádáse milta ja dassta gæssá 0,75 prosenta ierit .
gaajhkem =
Joekoen lij hijven dah lin meatan dennie ræhpas govlehtimmesne Stoerredigkesne.
jarkoestidh jïh maahtoe jarkoestimmien bïjre utnedh gosse edtjieh jarkoestidh
NSR sæjhta jåerhkedh barkedh eatnemeguedtijes jielemh øøvtiedidh , dah mah saemien kultuvrem nænnostieh jïh voenine veasomh guedtieh , mohte eah eatnemen eerjedh .
Gosse tabellem lohkedh dellie daerpies jeatjhlaakan maehtedh lohkedh mohte vg .
Politihkeles dïedtesuerkieh raeresne
fealedh (v.g. vuajadahkh , hotellh) 
Mïerhkesjh nommine jïh Gieliebiesie- Raarvihke .
22 4 daltese ...
Jåarhkh læstojne gosse orre baakoeh båateledtieh .
Lissietjaalege mij aamhtesem dåerede goh svaalhtese:
sijjienommelaake galka tjïrkedh saemien sijjienommh nasjovnalen laakevierhken mietie jïh aaj gaskirijhkij latjkoeh jïh konvensjovnh .
Sametingsrådets politiske tiltredelseserklæring .
Daah daajroeh dej båetijen aejkien maanagïertelohkehtæjjaj krïevenassh sjidtieh guktie dah bievnieh jïh eevtjieh saemien gïelem jïh kultuvrem maanagïertesne .
Daelie institusjovnh goh Saemiedigkie , Duodji Instituhtta , Gaskedajven båatsoetjïelte jïh Båatsoeburriej reereme Noerhte-Trøøndelaagesne sijjiem utnieh Saemien Sïjtesne .
Saemiedigkieraerie latjkoem tjïrrehte jïh 1 mill. kråvnah lyjke ryöjreden prosesside bååstedesertiestimmieprosjekten sjïekenisnie , man nomme Bååstede .
Mov Åejvie , datnem heevehtem
Dellie mammografijeguvvieh lissine vaalta jïh aaj ultratjoejine goerehte .
Jaepeste 1994 mearan jïjtje lim lohkeminie dellie aaj Noerhte-Trøøndelagen jïlleskuvleste lohkehtim .
Veeljedh mejtie galhkuvekarakterem sïjhth jallh eksamen privatistine vaeltedh
Skuvle lij saemien gielem tæjmoeplaanese åådtjeme guktie ij lij vielie daerpies dam tjeakoes laakan vøørhkedh goh gåetien maahtoe .
Baakoeh reaktoe sojjehtamme ?
Råajvarimmieh mejtie maahta vijrebe salkehtidh nænnoestimmien gaavhtan 3 .
Jåarhkelïerehtimmien sjïekenisnie dle departemente maahta mieriedimmieh vedtedh ihke såemies skuvlh edtjieh lïerehtimmiem faalehtidh saemiengïelesne ellieslaakan jallh sjïere saemien faagine .
Buerie aerede !
' en nualan båata .
dellie .
Guktie aerebi tjaaleme (1.1) nulle objeekte Ø, nulle objeekte lea fonetihke gåaroes men ij semantihke gåaroes.
RD - referaansedåehkie, GD - goerehtimmiedåehkie
TJÏELTE JÏH .
Akte båetijen aejkien reerememaalle tjuara dejtie joekehts gïeletsiehkide krööhkedh
Ekonomijesoejkesjen 2011-14 mietie dle sektovren gïehteldimmiedaltese ovrehte 4. mill. kråvnajgujmie geahpene jaepien 2014 , viertiestamme jaepine 2011 .
Akten vielie aejkien edtjem ovagkusatijve jïh aajmoejeatjadimmie veerbh mohtedidh overgatijvi veerbigujmie.
Nasjovnale åejvieladtjh diedtem utnieh eensi healsoedïenesjh faalehtidh aaj dejtie saemien almetjidie .
Vijriesåbpoe barkedh sjïere råajvarimmiejgujmie Fylhkengærjagåetien saemien kultuvreprosjekteste
Vaallah jaahkoebyjhkesjimmie jallh lohkeme lea ulmie jaahkose .
Mijjen abpeveartenen ektievoete lea dïhte mij mijjem nænnoestahta , jïh daate biejjie akte hijven nuepie tjoevkesem dïsse bïejedh , saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta .
Daate tjura byjreskinie vierhtiehtidh .
Reerenasse lea dåehkiem tseegkeme maam goerehtidh jeajtahdehtemh baenhtsesnebeavna-dïensjinie .
Goh baahkes , geerve almetjh mah hoksem vedtieh , mah vuejnieh , nænnoestieh jïh girmieh gaajhkesidie , dah akte gaajh vihkeles faktovre fïereguhten maanan sosijaale lïerehtimmesne jeatjah maanajgujmie ektine .
Gïele åvtemosth juktie gaajhki mijjen dïedtem tjïertestidh gosse edtjebe ekologije balansem steeredh .
Fijfere Muvhth moerenlïedtjine fijferh sjidtieh .
Daate lea dïhte aktegsråajvarimmie mij dejtie stööremes nåhkehtimmide vadta klijmagaasseluejhtieminie .
Dan åvteste dle pryövenasse ij sïjhth vielie bïevnesh vedtedh learohki bïjre mej stoerre maehtelesvoeth .
Dejpeli gosse Jeesuse eatnamisnie veasoeji , dellie almetjidie gieriesvoetem vedtieji .
Reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh dam jeatjide goerkelidh , seamma man sjïekenisnie .
Dan åvteste vihkeles saemien maanah foestehïejmine båetieh gusnie maanaj gïele jïh kultuvre aktem iemie sijjiem utnieh , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
Vihkeles aktem tjïelkevoetem jïh saetniesvoetem gorredidh , guktie dah saemien iedtjh , njoelkedassh jïh vuekieh leah .
" Tjonnestidh , tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
Learohkh maehtieh nuhtjedh daajroem taaleraajroen jïh taali aarvoen bïjre juktie vaaksjoehtidh jïh taalh taalesievese bïejedh .
notaath vaeltedh juktie ovmessie såarhts tjaalegh darjodh
Jarnge tseegkesovvi jaepien 1984 jïh dïhte byøgkeles rihpestimmie lij suehpeden 1987 .
Hijven dellie stoerre prïhtjhgiebniem utnedh .
Alta-bæjhkoehtimmie galhkuvetjaatsegasse veartenekonferanseste baalte bïejesåvva .
Råajvarimmie 19 Saemien geervelïerehtimmieprosjekte
Saemien jolleskuvle akte gaajhkesaemien perspektijvem åtna, jïh naemhtie dïedtem åtna gaajhki saemien gïeli åvteste abpe Saepmesne.
Daelie gosse prosjekte aktem vijries salkehtimmiem åtneme gaajhkijste jïh aaj prosjektem illeme , reerenasse annje steevreminie prosjektem saetniedehtedh .
Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtsen , bæjhkoehtimmien jïh maaksoven bïjre .
* Ts.12.00: Rïhpestimmie " Gaahpoe biejjie " , håalome , bæjhkoehtimmie maanagïerten orre nommeste jïh nommegaahtjemen vitnijem bæjhkoehtidh .
Nomineringedåehkieh jijtje saernieh vedtieh guktie gärhkoe edtja barkedh båetije biejjine , gusnie Sveerjen gärhkoe edtja faamoem biejedh .
Noerhte-Trööndelagen Idrettsskrets aktem lissiehtimmiem åådtje 0,2 millijovnh kråvnine .
gåkaus:INF 'Vill du gå med mig dit?'[Saerniestæjja 4] Daate raajese maahta sån kausatijve molsedimmine vååjnoe.
Manne leam gurrieminie .
Jïlhts leah hoksese jååhkesjamme maahtah jeatjahtehtedh .
Mijjieh aaj gïetedibie ohtsemh EU-dåarjoej bijre mah gååvnesieh tjaetsieåtnoem tseegkedh jïh maehtebe aaj syökijidie raerieh vedtedh gusnie maahtah årrodh jïh luhpiedidh gosse tseegkedh .
Ektieraerietjïertesne dovne tjirkijh Jïemhten Herjedaelien Dajveste jïh saemieh Jïemhteste Herjedaeleste .
Ih guhte dejstie mænngan mijjem laajhteme ihke dah tjoerin saemieskuvlesne vaedtsedh jïh ij dennie lïhkemes skuvlesne .
Dah ryöknemetjïelth veeljemegievline dam minngemosth ryöknemem darjoeh .
Dam maahta darjodh viehkine guvvie-jïh baakoelottoste , vearoldebingoste jnv. .
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie reeremedajvesne åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste .
vyörtegs aamhtesh mah
Krøøhkestimmie jih siemes-voete leah jeatja goerkesh maam joem dan bijre jiehtieh .
Åådtje dellie vaenemes 10 biejjieh vuertedh åvteli PSA-pryövenassem vaeltedh .
Jienebe tjomperdibie jïh stoerre haesteme daate .
Gïelesne lea maahtoe mij jeahta guktie dejpeli vueketje laakan byjreskem utnedh .
NSR-se lea vihkele barkedh gill-akt saaman hijven jieledem jïh øøvtiedimmienuepieh øørnedh , seamma gusnie voenesne jallh staaresne årroeminie .
Jis eah dam funksjonelle morfologijem haalvah, dellie geerve G2-gïelem guarkedh.
Astrid Nordfjell Plassjesne årroeminie jïh desnie tryjjede .
Desnie gusnie Saemiedigkie jïh staaten åejvieladtjh eah leah sïemes , dellie dïhte vååjnesasse båata gosse reerenasse jïh stoerredigkie aamhtesidie gïetedieh .
Ongeren gïele jeatjaleejnes, daan vualan dejtie vuesiehtimmide (26), (27), jïh (28) beajeme.
Bene moenedh daelie edtja saemien bïhkedassem årrodh lea maam jeatjebem enn dam tjirrehtidh .
taallh guarkedh jïh nåhtadidh dæjpeles tsiehkine
Nimhtie idtji giele øøvtiedæmman jih vaarjelæmman båetieh mearan giele ennje lij fierhten-beajjetje giele åarjelh-saemien dajvesne .
Learoehkidie skuvlesne dle salkehtimmie sæjhta dovne learohken lïeremenuepiej bïjre årrodh , jïh skuvlen nuepieh sjïehteladtedh dan sïejhme lïerehtimmiefaalenassen sisnjelen .
Nr 2 2010
Hokse jeatjah laantesne veeljedh
Raeriestimmien mietie dle Scene Finnmark aktem lissiehtimmiem 0,5 millijovnh kråvnine åådtje - 2 millijovnh kråvnaj raajan 2013 .
baakoeseerkemh jïh löönemebaakoeh nuhtjedh jïjtse tjaaleginie
Ij lea dab biejedh bijjelh .
Gïelem maehtedh jïh teeksth guarkedh galka goltelimmien , lohkemen jïh tjaelemen tjïrrh lïeredh gusnie tjaalaldahke aaj meatan .
Tjaatsegh , resolusjovnh jïh jeatjah tjaalaldahkh mah konferansesne dorjesuvvieh nedtesne bïejesuvvieh guktie aelhkie sjædta dejtie gaavnedh .
Finansepolijsese reektedh
Saemien gïelejarngh leah joekoen vihkeles jïh leah stoerre viehkie lïerehtimmesne , jïh ihke saemien gïelh edtjieh våajnoes jïh nænnoesåbpoe sjïdtedh voengesne .
Dejtie maehtieh röntgeneguvviem vuesiehtieh jïh dejstie goerehtimmiem sturredh .
Ööhpehtimmesne?
Mov maanan lea tjaebpies tjohpe ,
Fylhkenålma Finnmaarhkesne iktedimmiedïedtem åtna noerhtesaemien maajhööhpehtimmien åvteste .
b) Maahtoedepartemeenten maahtoestrategijesne 2007-2010 gaskem jeatjah , Tromsen Fylhkenålman tjïrrh , dåarjoe vadtasovvi Lavangen tjïeltese akten gïeleevtiedimmieprosjektese .
Fonologije jïh syntaakse leah biehkieh mah bööremes vaarjelamme, mearan infeksjonsmorfologije, semantihke jïh syntaakse-diskurse leah biehkieh mah viejhkies (Benmamoun, Montrul, & Polinsky, 2013; Slabakova & Montrul, 2002).
Dannasinie maahta dam tjïrrehtidh goh sijjiebarkoe .
4.2.1.1.Referansedåehkien illeldahkh
Soptsesth dejnie dov byjreske åålmeginie .
Saemiedigkie healsoeministerem gaavnesje
Maahtam soptsesem soejkesjdih viehkine åssjaldahkekaarhteste .
Maahta årrodh leahpah deallahtidh gaatosne , gïrremeraajrosne vaedtsedh jallh " gaatoeteaterem " stealladidh , jïjnjh preessealmetjh stïeresne .
V. b.) Ååltohke / SaU Ålduke (jávrrie) / Norra Fjällnäs , Oltoken (Storu .
Aerpievuekien saemien beapmoe , bearkoekrovhte
Sïelth jïh almetjh mah joekoen darjomh juhtieh (vuejnieh dan bijjelen) lååjkes Bolagsverken beetneh-bïssemeregisterasse bievnieh .
Dov tsevtseme
Man dovres kondomh ?
Leenestuvrien stilleme
Lohkh vielie EN .
Dov laajkoem lea dellie maakseme jis naan njoelkedassh laaken mietie lea dorjeme .
dan raeffieslaakan
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 5
Teorijen mietie nulle objeekte maahta raajesisnie gååvnesidh jis nulle objeekte maahta dan goerkesem veedtjedh pragmatihke ektiedimmeste.
Lissine lea aaj vielie ryøktesth øøhpehtimmie jielemen vøøste , øørnedamme jåarhkeskuvli vierhtiejarngi tjïrrh .
1995:1000) dievhtedh .
Åavtoetjaaleldahke:..
V. b.) Mïetskejaevrie Bäverträsk (Lycks .
Learoevierhtieh eah edtjh ovmaahtoem bäjjanidh .
heevehtslidtereturh jïh aamhteseprovsah tjaeledh
soejkesjidh , tjïrrehtidh jïh goerehtallemem åvtese buektedh gusnie vuesiehtieh guktie maanah jïh noerh saemien utnieh jïh guktie gïelem utnieh dej ovmessie jaepiedåehkine
Elin åarjelsaemien maadtoste jïh Praahkeste båata , Røørosen lïhke .
Saemiedigkien tjirkije fulkesimmiedåehkesne lea Marianne Helene Storjord , Saemiedigkien faageåvtehke maanagïertegoevtesasse , Kárásjohka .
Jaepien 2010 aktem unnebe lissiegåetiem moereste bigkeme Meråkeren jåarhkeskuvlesne , vuelegeenergije-standardinie , jïh dïhte lïhkes gærjagåetie aaj guedtije moerekonstruksjovnh åtna .
galka meatan sjïdtedh jïh jååhkesjidh åvteli tjïelte PP-dïenesjem gihtjie jis dov maanam goerehtidh
learoehkidie skuvlesne jallh learoehkidie bijjelen 15 jaepieh , jååhkesjidh
Gosse daan jaepien veeljemeilledahke gaervies , dellie abpe goerem dievhth .
Jïh gosse G2 learohkh maam akt darjoeh mij ij grammatihken mietie, dellie dah gïeledh analysh adopteradieh mah Universelle Grammatihke jååhkesje.
Dah mah sïjhtieh tjïeltide iktedidh vienhtieh gåa rede jïjnjh beetnegh spååredh jis smaave tjïelth ektesne gïeh teldieh .
Lohkehtaejjan bihkedimmie , åarjelsaemien mubpiegieline , ISBN:978-82-560-1685-3
Dïhte akte gaskenasjovnale viedteldihkie protokolle CBD .
Mijjieh sïjhtebe viehkiehtidh HUNT dotkemejarngem vijriesåbpoe evtiedidh goh akte daajroesijjie almetjiehealsoebarkose .
Sveerjen bielesne julevsaemien soptseste Pijtejeanoen raejeste åerjielisnie Kaitumjeanoen raajan noerhtelisnie , Johkemehkien jïh Gällivaren tjïeltine Norrbotten leenesne .
Telefovne: +47 78 47 40 00 Telefakse: +47 78 47 40 90
Baalhka-jïh åasabijjiedimmie jïh budsjedteteknihkeles staeriedimmieh (sisnjelds maaksoe gåetieleejjemen åvteste jïh uhtjiedimmieh) 
Daate øøhpehtimmiesoejkesje hijvenlaakan sjeahta maajhøøhpehtæmman juktie learohkh edtjieh soptsestidh , heamtuvri bïjre soptsestalledh jïh heamtuvrh viertiestidh .
Jeenemes (n=6) fïerhten våhkoen måedtine almetjigujmie saemiestieh.
Jis edtjh gåetieluhpeste juhtedh , dle tjoeverh akte aski åvteli gåetie-aajterasse soptsestidh .
ÖKA .
Guktie tabelleste 4.8 vuejnebe dle akte stoerre lissiehtimmie orreme studijepoengedorjemassesne noerhtesaemien gïelesne 2008 raejeste 2011 raajan, mearan akte vueliedimmie jaepien 2012.
DÆJPELES ÖÖRNEDIMMIE:
- Mijjieh nuekies daejrebe ihke mijjieh tjoerebe maam akt darjodh .
Dej saemien lohkehtæjja Inez Rensberg jïh Vanjan aajkohke Laila Nordfjell aaj dåeredigan .
Jis reseptesne daalhkesem gaertjiedamme subvensjovnine tjuara tjaelije aaj reseptesne tjaeledh edtja jollemaaksovevaarjelimmesne årrodh .
Kamil Øzerk lij ïedtjije jïh kuvsjebïhkedæjja , gosse mijjieh learoevierhtieh-workshop lohkehtæjjide jïh eejhtegidie öörnimh .
Dah joekoen berkieh klijmagyhtjelassigujmie , sjïehtedamme øøhpehtimmine skuvlesne , jïh gaahpoeh jïh reaktoe åesiestimmine veartenisnie jïh EU .
Integrasjovnepolitihken gïehtjede
Tabellebïhkedimmie: 1 = Lïerehtimmie 1; 2 = Lïerehtimmie 2; RD = Referansedåehkie Tabelle 4.4 aaj vuesehte guktie illeldahke fïere guhte lïerehtimmijste sjïdti prosentine.
Nænnoestimmieåårgane aaj seedtie nænnoestimmiem sijjienommedïenesjasse , jeatjah byjjes åårganidie mah edtjieh nommem utnedh dïenesjisnie , jïh voernges sijjienommeregisterasse .
energije jïh klimate
E. Darjoeh aktem soejkesjem guktie datne maahtah / dijjieh maehtede såemies dejstie maanan vaajtelassijste jallh daerpiesvoetijste dåastodh .
10.00‐15.00 , duarstan ts .
Årbok nr. 3 Åarjel-saemieh
Maam Høegh jeehti aktem vihkeles dåeriesmoerem vuesehte: Dastegh staate muana , dellie stuerebe nuepie gaajhkh årrojh laantesne seamma faalenassem åadtjoeh , bene dïhte goerpedahta dam voenges jïjtjeståvroem .
Juktie saemielaake vihteste saemien jïh nöörjen leah seammavyörtegs gïelh , dle gaajhkh saemiestæjjah byöroeh seamma reaktah utnedh saemien nåhtadidh , goh dah mah nöörjen soptsestieh .
Mijjieh strategijh dåarjobe juktie dåvvoden råajvarimmieh buektiehtidh goh alternatijve energijedorjemasse , jis dah aaj leah reaktoe aalkoealmetjidie .
Aejlegen doh juelkietjengkerenïejth aelkieminie gulliem vijredh , jïh rïhpestimmiegæmhpoe lea hïejmefavorihten vööste , Alaska .
boejhkesje maam miedteme jïh aantegese birrie jis gïem joem leajmoedi
Dïhte ekonomeles våarome dïenesjedorjemassese læssene 0,96 mill. kråvnajgujmie , viertiestamme jaepine 2010 .
guektiengïeleldh maanajgïertine / goevtesinie gusnie dovne saemiestidh jïh daaroestidh , barkijh tjuerieh ovmessie strategijh nuhtjedh , vuekieh jïh prinsibph guktie maanaj guektiengïeleldh vuarkoem evtiedidh , guktie eah dah eejnegen daarosth goh gaskesadtemegïele jis dah jeatjah daaroestieh jallh saemie- jïh daaroestieh
Akte lea raajesh veerbine tjabrehtidh jïh eevtjedidh mah agentijve goerkesem dellie krïebpesjieh mubpien veerbeste.Dannasinie ovagkusatijve veerb edtjedh-viehkiem daarpesjieh.
Goh mijjieh figuvrijste bijjielisnie vuejnebe noerhtesaemien lohkehtæjjah leah dah mej jollemes pedagogeles maahtoe.
Saernie Kristusen bïjre , Idut 2008
Dah mah daelie maahtoelutnjemem faalasuvvieh , sïjhtieh dan åvteste maehtedh daam maahtoem nuhtjedh saemienkuvsjide dovne geerve jïh noere almetjidie .
5. daltesisnie pryövenassh tjïrrehtieh golken 13. b raejeste golken 23. b raajan .
Naanpolitihkerhmahaamhtesenbïjrelahtestimminebåetieh ?
Tjuara dam giehteldimmiem bæjjese bigkedh guktie gærjagåetie , ektine Saemiedigkien gærjagåetine jïh Nordlaanten fylhkengærjagåetine , maahta aktem eatjohke aktøørem årrodh åarjelsaemien maahtoebigkemisnie .
EN:n byögkeles govlehtimmieh
Jåarhkelïerehtimmesne faage feerhmie åejviesuerkide goerehtæjja , indivijde , siebriedahke jïh kultuvre , barkoe- jïh jieleme , politihke jïh demokratije jïh gaskenasjovnaale tsiehkieh .
Akte paarre mij öövre abstrakte aajmoem buerkeste lea heerjehtidh/haarjanidh maam åtnam vuesiehtimmesne (73).
3.2 .
Saemien lij hïejmegïele , giesiesijjesne Skearpedaelesne , båatsoegïele jïh mijjieh soptsestimh gïeleste dan måbpan .
Dennie nænnoestamme Klijma- jïh energijesoejkesjisnie dle tjåådtje gåetieveahka stööremes ulmiem åtna juktie 50% giehpiedamme klijmagaasseluejhtemh jaksedh , jïjtse gïehteldimmeste .
' en barkoem nænnoestidh aalkoealmetjereaktajgujmie , Olli minngemosth jeahta .
Daate lij ektesvuekiebarkoe NBR-ine (Nøørjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervie).
Bo Lundmark: Såvitt jag minns Ord & visor , 2014 ISBN 978-91-86621-59-9
Daate sæjhta jiehtedh learohkh krøøhkestieh dejtie mieride læstosne gosse ovmessie åssjelidie tjaelieh , vuesiehtimmien gaavhtan jeatjah faagine .
Daerpies dellie iktemeran vuarjasjidh , jïh gïele lea vihkeles dennie barkosne .
Virjiesåbpoe dle vuesiehtibie guktie dïedte jïh råållah
Dle dejtie golme kråvnide tjuvtjede jïh ryöknoe 26 , 27 , 28 .
Referaansedåehkie dah seamma gyhtjelassh åadtjoejin.
Learohkh maehtieh Eenglaantese , Maaltese , Østerrijhkese , Frankrijhkese , USA - ese jih Australijese feeledh .
UG-hypotese bïhkemde 3-5 jaepine onne maanah sijjen gïelh sneehpes- jïh iemielaakan lierieh voengijste.
Jienebh orre barkoesijjieh jih barkoeh Mijjieh sijhtebe buaranidh dah socijalen tjirkedimmieh disse gie barkoesijjiem aalka .
'Måarhta tyckte om henne för hon var väldigt trevlig och snäll.'
Maahta sån årrodh fer jïjnje sjædta Aantese steeredh gosse sjædta jïjnjh sifferh taaline mejtie edtja gïetedidh .
The director made the actor speak.) 
Akte ulmie maahtoem utnedh mij maahta daejnie ektiebarkojne hijvenlaakan viehkiehtidh .
Vaaksjodh sïjth eatnemehoksem jïh kultuvrebyjreshoksen iedtjh krööhkestieh
Man gellie kilomeeterh teaterh edtjieh gaptjedh?
Goerehtimmiedåehkie Pronovmenh Pronominelle objeekte Våajnoes
geerve saemiej reaktah saemien lohkedh , laaken jïh beetnehøørnegi tjïrrh tjirkesovvedh
Jeenjemes skaarah jïh skïemtjelassh mah rïevhkestimmeste åådtje , maahta vaeniedidh jis orrije .
Kråangken Jåarhke-skuvle gusnie åarjelh-saemien gielem øøhpehtieh jih gusnie aaj sjiere lohkehtæjja gielen gaavhtan .
Dåarjoe lea daejtie maaksojde mah iemielaakan fealadimmien nualan båetieh , daan nuelesne:
Fïerhten gïelesne sjïere funksjonelle morfologije, mij leksikaale morfemidie jïh biehkide veadtaldihkie konteksti mietie.
Mohte ektine gaajhkide dejtie gïelesiebredahkide lea skreejrehtimmiebarkosne gïelem maanajgïertine jïh skuvline vihkeles utnin .
Lissine eah maehtieh objeekten antesedentem gaavnedh dan åvteste göökte ovmessie baakoeh raajesisnie gååvnesieh mah maehtieh antesedentem årrodh.
Saemiedigkieh edtjieh gaajhki golme laantine gååvnesidh .
Neerrehtimmie lea skuvli jïh aaj siebredahki dåeriesmoere .
Dastegh datne ih dov steemmereaktam nåhtedh , ih gujht maehtieh laejhtedh guktie siebriedahke lea .
Det var betydningsfullt at Stortinget fikk høre erfaringer fra eldre folk, og hva de har gjennomgått på grunn av statens politikk.
ruffien 2010 , Statistisk Sentralbyrå ' ste (SSB), våaroemasse bïejeme dejtie
6 B lea vitnijeplakaatem dorjeme Gyllenborg skuvleste .
PK-vierhtie vïrresne tjuara hïnnedh korrigeredh , dïhte sæjhta jiehtedh vïrre edtja maehtedh gyölledh goh sïejhme .
jïh tjïelti byjjesfaamoeh byöroeh sijjienommh
Sosiaalemoenehtse maahta dan mænngan fuelhkiem viehkiehtidh reakta hoksese .
Old Price: NOK 310,00
Sïerkesne salisylsyrje gååvnese , mij buerie raerie vaejlien jïh baaktjesen vuestie .
Golme skyllememaanah mearoen lïhke abpe våhkoem orreme jïh dellie skylleme Raanesne .
Im daejrieh mejtie daate fer jeene dejtie illeldahkide tsavtseme.
Anders Fjellnere hearra-ööhpehtimmiem åadtjoeji Uppsaalan universiteetesne , jïh mænngan ööhpehtimmiem illeme dellie Kaaresovvenisnie barki Noerhte-Sveerjesne , veele dej baeli goh Lars Levi Læstadijuse lij aaj hearra desnie .
Dam maehtieh klaassese njaalmeldh åehpiedehtedh .
Mijjieh sijhtebe Sveerja edtja EU .
Muvhtene eksemem åådtje tsïnnebangseminie jïh njaareminie .
Hijven taaledïejvese lea aaj maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie soptsestimmievuekieh .
C. Kööksede maam maanah lyjhkoeh , jïh maam dah sijhtieh vielie darjodh maanagïertesne .
 (86) a.
retorihkeles appelehammoeh jïh argumenteradimmievuekieh damtijidh
V. VEASOME JÏH .
Manne sovmem G2 soptsestæjjah seapan vaenie raajesh nulle objeektine govleme jïh vuejneme jïh dan gaavhtan eah maahtoem utnieh guktie nulle objeekte maahta dåemiedidh.
Konstitueradamme fylhkenålma Tromsesne Bård Magne Pedersen (åvtehke), Tromsø Sorentjaelije Sisnjelds Finnmaarhken Digkiereaktesne Finn Arne Selfors (moenehtsen mubpie åvtehke), Deatnu
Tjåanghkoen våarome lij akte reektehtse mij laejhtehks tsiehkieh vuepteste gelliej dåastoji luvnie daan beajjetje gïehtelimsdåarjoste .
Sinsitnine dovne saemiestin jïh daaroestin , maanide jeanatjommes daaroestin .
kallnaitr:INF 'Degen måste du knåda och låta kallna några timmar.'[Peehpere-gåetie] Daate dåehkie stoerre, medtie 20 veerbh desnie.Jeatjah veerbh mah seamma dåehkesne gemtiedidh/gamtanidh 'göra bredare'/'bli bredare', meeskedh/maaskenidh 'trassla ihop'/'trasslas ihop' jïh uhtjiedidh/åhtjanidh 'göra mindre'/'bli mindre'.
heamtuvrh soptsestidh gosse biehkieh saemien soptsestimmieaerpievuekeste nåhtadieh
Vuelielisnie golme learohkeportrehth gaavnh mij vuesehte maam akte learohke nuelesne , guhkene nuelesne jïh guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem leah pryövesne buektiehtamme .
Learohkh mahtieh spielem
Almetji lea ovmessie daarpoeh jïh tsiehkieh , jïh juktie gaajhkem edtjieh eatnemen jaksoes mïeresne mijjieh barkebe dovne maahtoeheesememe jïh eatnemem dorje jaksoes mïeresne gaajhkide .
Norberg-Hodge , Helena (2000) Shifting Direction - From Global Dependence to Local
Goh aerebe leam tjaaleme voestes lïerehtimmesne multiple choice, gusnie lïhtsegh galkin objeektem njieljie baakoehammojste veeljedh.
Desnie lea starnedïenesje jïh reaktareereme voerngesne , juktie gïeleldh gaskesadtemebiehteme lea joekoen vaejvie dejtie gieh dam dijpieh .
Dan gaavhtan eejhtegh Svahken sijtesne sijhtin dagkeres provsjektem juhtiehtidh .
börja gå:2s - Im inte:1s sijhth vilja:NEG vaadtsajidh.
Ekonomeles tsavtshvierhtieh juktie learoesimmiem aareh joekedidh , jïh jienebh learoesïelth dåårrehtidh Karrierebihkedimmie Akte hijven dïenesje karrierebihkedimmien gaavhtan , lea akte vihkeles heerreden råajvarimmie juktie ööhpehtimmie- jïh barkoemaarkedepolitihken ulmide jaksedh Noerhte-Trööndelagesne .
Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine .
) Suarsa / SaU Suarssá / Sorsele (Sor .
Fv17 Steinkjer- Namsos Dah tjïelten åejvieh tjïeltine Verran , Stientje , Namdalseid jïh Namsovse dam Fv17prosjektem tseegkin .
Punktume , gihtjemevæhta jïh tjåårvevæhta reaktoe sijjesne ?
Eah gaajhkesh Bienjedaelesne årroeh gænnah .
VUELIEH JÏH .
sje , dovne
Jåerhkedh refusjovneöörneginie gijjieråajvarimmide , raajan 50% maaksojste maeksedh ohtsemen mietie privaate almetjijstie .
Referansedåehkien variasjovnegamta barre 3% objeektidie jïh 5% S-V-kongruensese.
 Gåalmede dåehkie (GD 3).
Daerpiesvoetijste barkedh Gïelejarngen barkoe edtja saemiej jealadehtemen daerpiesvoeti gaavhtan årrodh jïh mijjieh edtjebe dan dïete jeatjah saemiej institusjovni- jïh åårganisasjovnigujmie barkedh ihke ektie-öörnedh , lissiehdidh jïh radtjoeslaakan barkoem öörnedh dejnie saemiej gïeli jealadehtemigujmie .
Mov vuajnoen mietie akte itjmies skïemtjelassevæhta gosse saemiej bïjre govlem mah demtieh dah tjuerieh sijjen fuelhkide , voenges siebriedahkide jïh saemien siebriedahkem laehpedh trïegkenassen , vaanejaahkoej jïh faatoes goerkesadtemen gaavhtan .
Dagke Aanna maahta vielie barkedh taaligujmie suerkesne 0-100 .
Bietsien gïrre Moerenlïedtjen bïjre lea gïrre .
15 6 BÏEVNESH ...
Margrethe Kristin Leine Bientie Solvang , 7370 Brekkebygd mobil: 412 88 227 , e-post: meerke@kirken.no
Joekoen sïjhtin aktem såarhts pruvviem utnedh Dambon lïhke .
Tabelle aaj vuesehte jaepien lij dïhte bööremes jaepie studijepoengedorjemassese Saemien jolleskuvlesne daan boelhken, jïh taallh bæjjese jïh våålese jåhteme boelhken.
Learohkh maehtieh aaj aamhtesen bïjre gïetine jallh PC-esne tjaeledh .
Kontovre edtja akte lïhtse årrodh aalkoealmetji gaskem Barentslaavenjostosne , jïh aalkoealmetji jïh jeatjah aktööri gaskem Barentslaavenjostosne , jïh edtja joekoen aalkoealmetjidie russlaanten bielesne viehkiehtidh prosjekteohtsemigujmie jïh bïevnesigujmie .
Dah maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine .
Mieresne aaj merverdiavgift .
* Akte teateregåetie maahta faamoejarngine årrodh juktie saemien scenetjeahpoem evtiedidh.
Mijjieh paarride vuartasjamme mah eah leah aajmoejeatjadimmieh.
Daate buerievoete jïh jearsoesvoete gujht darjoeh guktie mijjieh noerh Nøørjesne ibie dan soe eadtjaldovvh .
Maahta minngiebarkoem mænngan darjodh gosse lohkehtæjja jïh learohkh vihth nedtesne gaavnesjieh .
Aamhtese: maadtoeladtjh
Dah voestes gærjah saemiengïelesne bööti 1600-låhkosne. 1600-1700-låhkosne saemien lidteratuvre tjaalasovvi dej seamma bokstavigujmie goh nöörjen jïh sveerjen .
IN .
Lohkehtæjja aktem baakoem reegkes gïeline jeahta jïh dan mænngan dam voestes lïhtsem baakosne jeahta .
Elektrovneles pryövenassh
Vierhtieh disse bøøtin båatsoeburrijste .
Altese øøhpehtimmieh leah: Guvviedimmie teknigken tjirrh , guvviedimmie , hammoedarjome jih klaerie , Saemiej Øøhpehtimmiejarnge Jokkmokkesne jih garresduetie jih muadta / skåerrieøøhpehtimmie , dååhkesjimmieprievie duadtan veadtaldihkie .
Learohkevuesiehtimmie 3 + 5 = Aanna voestegh golme soermh gårroehgïetesne ryöknoe .
dle jeatjh lïjhke , daah leah gåårveldahks , dellie gåårveldahkhs .
Åenehks vaestiedasse lea ånnetje tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkies struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste , aelhkieslaakan lahteste jallh argumenterade vuajna jarkoestamme gielem baakoste baakose jarkoestamma jïh baakoeöörnegen mietie tjuvhtehte naan sjïere væhtah tjaaleginie aelhkie faagegïelem åtna lea tematihkeles ektiedimmiem jïh maereles struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste , tjïelkelaakan lahteste jallh argumenterade tjaalegem jeenjemasth jarkoste jïh sjïehtede hijven gïeline sjïere væhtah tjaaleginie tjïelkeste maereles faagegïelem åtna lea tematihkeles ektiedimmiem jïh tjïelke , maereles struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste , tjïelkelaakan jïh veele lahteste jallh argumenterade tjaalegem jarkoste jïh sjïehtede veele jïh gellielaaketje gïeline sjïere væhtah tjaaleginie tjïelke tjïelkeste veele jïh maereles faagegïelem åtna
Gihtjedh politihkerem riktilaakan jis gåarede .
Figuvre 3.2 fasseldimmielåhkoem vuesehte joekedamme vïjhtenjaepien aalteredaltesidie dejtie golme geografeles dajvide jaepien 2012.
Almetjiryöknemisnie jaepien 2001 lij 21 pst. mah jeehtin dah kymrijegïelem maehtieh .
Ij edtjh illedahkide goerehtallemepryövenassijste Ööhpehtimmiedirektovratese reektedh , bene uvtemes dejtie skuvline nåhtadidh juktie ööhpehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maehtieh vielie lïeredh .
Daate lea staaten ryöknemevuekien mietie dennie Beregningsteknisk dokumentasjon for inntektssystemet (Kruana heefte 2012).
Gåessie ussjede magkeres nåekies learoevierhtietsiehkie saemien learohkh utnieh dillie gaatelassjem goh tjiehtebe 69 ohtsem nyöjhkedh 109 ohtsemijstie , mubpie presideente Laila Susanne Vars jeahta .
Muvhth learoehkidie daerpies gïehtjedimmieh sjïerelaakan sjïehtesjidh gosse dah edtjieh dejtie darjodh .
Aellieh jeatjah jupmelh mov sæjjan biejh .
Gievriem gaavnin gosse kultuvremojhtesh tjaalasovvin dejnie prosjektine Saemieh Saepmesne jïh Registrering av automatisk freda kulturminner i Røyrvik kommune - Et samarbeid mellom samisk og norsk kulturminneforvaltning .
Dah tjoejefijlh , mejtie dah learohkh darjoeh , maehtieh gaervies dorjesh årrodh , mejtie lohkehtæjja vuarjesje .
IV .
Muvhth daejstie daaroen jallh svïensken gïelem vejtiestin easkah goh skuvlesne eelkin, mij vuesehte saemien gïele dïhte veaksahkommes gïele orreme mearan byjjeneminie.
Saemien gïelh jïjnjh sjïere væhtah utnieh .
 (37) a. Vïnhtse våajoji b. Laara vïnhtsem våajohte c. *Mary Laaram/Laarese/Laareste vïnhtsem våajoehtehtedh.
Nimhtie dellie manne tjeelim jih 10-20 sæjroeh seedtetjim Borkenesese .
Jis aajhtsa naaken sjædta neerrehtidh jallh ålkone damtedh , maahta vuesiehtidh dam pryjjedh .
- Mohte ij lij sån aelhkie båatsoeburrie-skuvline aelkedh , dijjen lin naan gærjah ?
Kreajnas preteritum stuerebe haesteme gaajhkide goerehtimmiedåehkide.
Dellie maahta asvem damtedh juktie bïlledh galka viht asvedidh .
Lïhkemes uktsiej jaepiej mietie Saemiedigkie tjïrrh prioriteeremh jïh eadtjohkh barkedh juktie mijjen byjreskevuajnoe edtja bïhkedidh dovne mijjem men aaj sïebredahkem .
Illeldahkh daehtie goerehtimmeste aaj Rodriguez jïh Reglero:n (2015) goerehtimmien mietie.
Saemiedigkie lea barkeme ihke dihte saemien vuajnoe edtja vååjnesasse båetedh dennie orre nasjovnaale maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne .
Daestie 329,7mill. kråvnah finansieradamme beetnegigujmie gïehteldimmiebudsjedteste .
1.3.1 Sektovren gïehteldimmiemierie
eamma vierhtie-daltesisnie tjå
Fuelhkie jis utnin bööremes paajsanidh , jïh maaje veerehks deahpadimmiem maanide .
Dah neebneme barkoeh leah dannasinie joekoen nuhteligs , men ij nuekies goh daajroevåarome gïelepolitihkese .
Dah guaktah goerehtigan guktie dah goerehtimmielïhtsegh S-V kongruensem buektiehtin.
Jis illeldahkh vg .
Raerielihtsege Vibeke Larsen ussjede galka aalkoealmetji vuajnoem vååjnesasse bïejedh Rio+20:esne .
Eah man jeenjh saemien learoegærjah jallh jeatjah learoevierhtieh .
Men ij gujht naan bijjieguvvie sjïdth mestie maahta eevre vihties konklusjovnh vaeltedh, dan åvteste daesnie jïjnjh jeatjah faktovrh mah tsiehkiem tsevtsieh dåarjoen jïh produksjovnebarkoen gaskem.
Råajvarimmie 40 Evalueringe jåarhkeööhpehtimmeste
Tjïeltij dïedte saemien maanaj maanajgïertefaalaldahkem tjïrkedh gusnie dej gïele jïh kultuvre nænnoestidh , lea presisereme maanajgïertelaakesne § 8: " Tjïelten dïedte lea saemien maanide maanajgïertefaalaldahkem saemien dajvesne saemien gïeline jïh kultuvrinie årrodh .
Naan learohkh maehtieh soptsesem jïjtje lohkedh .
Dah guaktah desnie eensi laakan englaanten gïelesne kausatijve molsedimmiem gïehtjedægan.
- Dïhte mij lij hijven dennie gïeleskreejremprosjektine maanagïertesne jïh mænngan skuvlesne lij mijjieh mah dam gïehteldin , utnimh dam maam manne gohtjem aktem vihties faamoem rååresjidh .
Skuvli jïh maanagierti etaate
Ektiebarkoe Sveerjine saemienööhpehtimmien
0% rabadte
maehtedh sov mielem buerkiestidh jïjtsh aarvoej mietie
Stiklestad Nasjonale Kultursenter AS .
saemidigkie lea aalkeme pilotprovsjekte Tysfjorden tjïeltesne , gusnie ulmie lea Drage skuvlem eevtiedidh vierhtieskuvlese learoevierhtie-eevtiedimmie julevsaemiengïelesne .
Jih dellie voejem , onne-vielle jis .
Gellie stoerretjuetie almetjh leah naan gille jaepine giefiesvoeten svaalhtesijstie loevenamme .
Daate dannasinie Nöörje lea haestemem vaalteme daam bööremes evtiedamme teknologijem evtiedidh .
Våarhkoekod .
Akten krirrien nomme 7 .
mubpiej tjaalegh jarkoestidh jïh sjïehteladtedh , nøørjen gïeleste saemien gïelese
Gåerede gïeletsiehkiem mööledh ?
Sydsamisk kirkeblad • Sydsamiskt kyrkoblad
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma Daate råajvarimmie lea meatan orreme råajvarimmesne 19 , gosse voestegh fokusem utni ajve saemienlïerehtæmman geerve almetjidie .
Men eah leah Saemiedigkien tjirkijinie ståvrosne , d. s. j. Saemiedigkie ij naan faamoem utnieh dejtie stilledh .
Dah gujht joekoen væjkele gosse vaestiedin , boejhkestin guktie jïh
Aanta vuartesje .
Baahkes jovkemes gujht hijven jïh njaelkies .
Learohkh jïjtjeraarehke berkieh Learohkh repeterieh dej sïejhmemes biejjieladtje lahtesidie vearolden bïjre .
Maahtah dellie tjaaleldh latjkoem kriebpesjidh åadtjodh .
Reerenasse raereste daan beajjetje öörnegem joekehtamme barkoevedtijemaaksojne vijriedidh 31 orre tjïeltigujmie .
32 damme Maahtoelutnjemen mænngan , mohte syökemh saemien lohkedh fylhkij gaskij joekehtedtieh .
Datne maahtah gyhtjelassh vaestiedidh aktegh baakojne .
Jarkelimmiebarkoe eelki tjaktjen 2010 jïh jis staateles vijriesåbpoe gïetedimmie seamma daltesisnie sjædta goh aarebi jaepiej , dle sæjhta seamma mieriem fylhkentjïelten dåarjose våaroemasse bïejedh 2013 .
Daate sæjhta jiehtedh lohkehtæjja sæjhta astoem vedtedh Jåvvese guktie dïhte maahta daejnie pryövine barkedh ovgoh lij akte lïerehtimmiematerijelle .
Men seamma tïjjen vuajna dej nuerebe aalteredåehkiej luvnie , desnie jienebh mah maehtieh noerhtesaemien lohkedh jïh tjaeledh goh dej båarasåbpoe aalteredåehkiej luvnie .
baakoeraajesh jïh guvvielaaketje lahtesh åvtese buektedh saemien jïh vuertasjidh mij dïhte joekehtse saemien jïh jeatjah gïeli gaskem , jïh soptsestidh guktie dagkerh lahtesh maehtieh joekehts åssjaldahkh vuesiehtidh
Reeremen raeriestimmesne govlehtimmelahtesasse tjåådtje Snåasen tjïelte Saemiedigkien raeriestimmiem dåarjede joekedimmien bïjre golme bieline dehtie båetije dåarjoste , bene tjïelte strerkeste guktie ryøknememaalle Snåasem tsevtsehte , akte tjïelte vaenie årrojigujmie jïh mij aadtjen aalkeme guektiengïelevoetem sjïehtesjidh tjïeltesne .
Datne minnih Laaram gåaskoejih ?
Numhtie Vanja gon MaajjaKrihkeh latjkajægan: - Sijhtien vielie ektesne laavlodh !
Juktie edtja noerh vaarjelidh vaahrijste dågkam nåhtadidh , laake gååvnese mij jeahta ij åadtjoeh dågkam åestedh jis nuerebe 18 jaepien båeries .
Butenschøn-moenehtse , gusnie Nils Butenschøn lea åvtehke , lea sov reektehtsem deelleme staateraerijasse Kristin Halvorsen daan biejjien .
raarestalledh guktie ektiedidh öörnedh dejtie
Pryöve vuesehte Maarja viesjies taalegoerkesem jïh viesjies ryöknedimmietjiehpiesvoeth åtna .
Råajvarimmie 25 .
övtebe bueriedimmiem evtiedidh (dovne man jïjnje jïh man gellie slaajh) 
Aarebi dåarjoeøørnegem guhkiedidh juktie gajvemh bueriedidh jïh gajvemh laahpehtidh .
n aaj vihteles kultuvre-våaroemem dijp
Johken Koievasselva njaelmeste dennie jaevresne Altevatn dajveraasten mietie dan baahkose bæjjese tjahkese Kopparskardtinden (34 W 414092 762546).
Mah vihties aamhtesh veeljemeræjhtosne sïjhtieh dov aarkebiejjiem tsevtsiehtidh ?
Noerhtesaemien mov nomme morša .
Juktie gadtjegïrseinfeksjovnem heerrede dellie hijven jïjnjh jovkedh guktie bollenjem reejnie skuvledh .
Skuvleåvtehken dïedte ...
Tjïertestimmieh ...
jåerhkedh Saemien parlamentarigke raeriem øøvtiedidh , jïh båetije aejkide ajve akte Saemiedigkie
Earoe dutnjien , elmien jïh eatnemen Aehtjie , gie veartenem eahtseme guktie aajnehke baerniem vedtieji juktie dah mah dïsse jaehkieh eah galkh jaemedh vaallah ihkuven jielemem åadtjodh .
voeneskuvlh orrijin , dovne noerhte- , julev- jïh åarjelsaemien dajvine , destie maahta negatijven gïeleeevtiedæmman årrodh dejnie saemien siebredahkine jïh aaj abpe saemien siebredahkesne .
Jis dov tjïelte ij leah daennie læstosne , tjoerh åvtelhbodti steemmadidh .
Tjïelke nuepieh saemien gïelem nåhtadidh .
Bööremes måarehks almetjijstie rïpmedh , goh snyjhkehtalledh jïh kaanne mårhkedh , Piere ussjede .
Reeknegh-reektehts jïh giehteldimmiereektehts vuesiehtieh , darjoeh mahte seamma våarominie jïh seamma haestemigujmie dejtie joekehts-laakan salkehtieh .
Dïhte öörneme goh vijrebeööhpehtimmie-faalaldahkem eeksamenen mænngan 10 lohkemetsiehkieh vadta .
Jahkásaš penšuvdna meroštallojuvvo go čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat juhkkojuvvojit einnostuvvon penšunistaagi juohkinloguin , mii mearkkaša ahte penšuvdna heivehuvvo álbmoga eallinlági mielde nugo álbmotoajus .
Faatoes gïeleguarkoem starnebarkijinie maahta mistegïetedimmiem sjïdtedh jïh skïemtjelassen væhtah eah aajhtsh .
Tjirkedh ahte annje skreejrede jïjnjebh politijelearohkh , jïh fassedidh politije galka vueseldh jih jaaksemisnie årrodh .
Juoiggiid Searvi Plassjese
Dellie edtjh gåårtenjem gavlese dibrehtidh .
Joe 1973 Brown goerehti guktie golme maanah sijjen funksjonelle morfemh englaanten G1-gïelesne evtiedin.
Reerenasse nännoestimmiem nännoste syökemen bïjre tjïeltide mah sijhtieh tjaangedh .
Maahta viehkine årrodh raajesh guvvide tjaeledh aktene guvvieraajrosne , juktie aktem soptsesem øørnegen mietie tjaeledh .
- 10.
Maana aehtjiem skaavtjeste vïegkehte - 1. denotatijve bieliem destie lea , ahte maana lea skaavtjegem bikseme jïh dam geasa .
- Jielemebielesne libie dåarjoem våaroehtamme juktie göölemevïnhtsh åestedh jïh ovmessie råajvarimmieh juktie gueliem dåastodh jïh hoksehtimmiem vedtedh mearoegaedtievïnhtside .
Gærhkoen jaahkoe jïh guktie lohkehtin dan teologiske reflektjovnen tjïrrh soptsestin mij dïhte jaahkoe jïh byjhkesjimmie .
Skuvlelissiebigkeme Skierdesne learohkelissiehtimmien gaavhtan .
Dihte lij joekoen vihkeles skuvlese .
tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste nåhtadidh , mah dorje guktie reklame jallh plakate fryöjstoe
Jis mullie jallh elmie , skodth dellie varki jïh ikth vielie teernegem beelhkh
Figuvren mietie maehtebe vuejnedh ånnetji bijjelen 14 prosenth nyjsenæjjijste jollebe ööhpehtimmine SDJ-dajvesne lin aaltarisnie 35-39 jaepieh.
Vïjhte gyhtjelassh leam dïsse tseegkeme, boelhkesne 1.1.
Daesnie lohkehtæjja maahta learohki evtiedimmiem fulkedh .
Daah gærjah gujhth mubpien lohkehtæmman , menh tuhtjem dah bøøremes aalkoe- jïh ammesgïelen lohkehtæmman .
Dah ulmieh mah leah veeljeme , edtjieh progresjovnem barkosne vuesiehtidh .
Raeriestamme dåarjoe jaepien 2012: 4.4 mill. kråvnah .
- Tjïelte byöroe orre noereskuvlem bigkedh ?
Budsjedten mietie ekonomijesoejkesjisnie edtjebe vierhtieh utnedh dejtie aerviedamme iemie pensjovnemaaksojde , dovne Kommunal landspensjonskasse
Learoesoejkesjh jïh mieriedimmie ööhpehtimmielaakese leah maadthtjaatsegh vuarjasjimmiebarkose .
KAPPFJELL , SOFIE - WESTERFJELL , EBBA: Internate buerebe voenen skuvleste .
Dah beetnegh tjïeltese båetieh goh skaehtie årroejijstie .
Gåabpegh institusjovnh aaj dotkeminie gïehtelieh , g. j. saemien gïelen bïjre .
Ryökneme-aarhke maahta viehkine årrodh gosse vuejnedh magkere lohkemevoetem , tekstehammoem jïh mejtie dov learohketjïerte haalvoe guktie laavenjassem tseegkesovveme jïh mejnie tjuerieh vielie barkedh .
b Nomme: Helge Aslaksen Ravna Aaltere: 20 Årromesijjie: Oslo Barkoe: Jusstudente jïh hotelletrïengke Guktie datnine daan biejjien: Hijven biejjiem lohkemesavkesne åtneme , jïh domtem naa eadtjohke .
Ellen Bull Jonassen Giesielaantesne Gåebrien sïjtesne , 2008 .
Ij mah dah sedlige eller dah så osedlig .
Tjïelth jïh fylhkentjïelth maehtieh tjåenghkies dïenesjh utnedh .
Ij leah mov naan juelkieh .
Göökte luhkie veerbh leah daennie dåehkesne.Jeatjah vuesiehtimmieh mah seammaleejnes leah: dubpiedidh/dåbpanidh 'flytta längre bort'/'komma sig längre bort', jarrehtidh/jarredh 'vända'/'vända sig' jïh bijjiedidh/bæjjanidh 'höja'/'höja sig'.
Jalhts Varjelimmie ij leah voestes mejtie ussjedh goh byjreskeboerehkinie , læjhkan manne tuhtjem Vaarjelimmie lea joekoen hijven byjreskebarkoem dorjeme dan sov darjomen muhteste .
NCG .
ISBN 82-90412-68-1
Staath edtja nuepiem vedtedh guktie saemieh jijtje åadtjoeh jijtjh-reereme media-politikkem juhtiehtidh guktie saemieh bøøremeslaaketje rå arvoe-diejvesh åadtjoeh digkiedidh gyhtjelassi bijre mah gaajhksidie vihkeles .
Saemien skuvle
håaloe aerebe , daelie jallh bueriesjugnehtsen mænngan båata .
Ij gænnah (49b), mij byöroe logiske årrodh gåaredh jiehtedh.
Mejtie datne sïjhth dijjen skælloe-vuekiej bïre ussjedidh ?
Desnie nænnoestieh mij prosjektide bïjre veartenem Abpe veartene , Svïenske gærhkoen gaskenaasjovni / internationelle barkoe edtja beetnegigujmie jallh barkijigujmie dåarjoehtidh .
5.2 Daatavåarome
Men daesnie akte dåeriesmoere sjædta dan åvteste jolleskuvlelaake Sveerjesne ij tjåenghkies kuvsjh luhpehth gusnie eksamene dorjesåvva joekehts institusjovnine.
Dah saemieh edtjieh daajroem , maahtoem jïh tjiehpiesvoeth utnedh mah leah daerpies juktie dejtie saemien siebriedahkide evtiedidh .
Ohtsim barkoeskuvlem jih elektrikerinie sjidtim .
gårreldahkesne tjimkeldh-råantjojne .
Aellieh baajh dah vaestiedassh hiejjies jïh ovtjïelke årrodh .
Mijjieh sïjhtebe lissiehtimmiem sjïehteladtedh eatneme- jïh miehtjiesjieliemisnie regijovnesne .
Gïeline Goetsebe 1 Lohkemegærja
Jis 60% (6/10) reaktoelaakan dorjeme, dellie aaj golme vielie nebnijasse (6/13).
Maaksovem maam maaksa gosse dåakterem mïnnedh barre bieliem åeseste .
Muvhtene lehkesne lea tjåanghkoeh hieljine , mearan jeatjebh leejri gåajkoe vuelkieh .
NSR sæjhta jåerhkedh gæmhpodh saemiej laante- jïh tjaetsiereaktaj åvteste .
Mænngan dle Kulturhistorisk museum , mij lea juridihkeles aajhtere naakedasse daehtie våarhkoste , daam nænnoestimmiem jååhkesji .
Secretariat of the Convention on Biological Diversity .
Dle taalesieven våålese svæhtja jïh ryöknoe göökte mearan taalese 14 tjuvtjede , jïh golme mearan taalese 13 tjuvtjede .
Haaralde mannem eadtjoesti voejhkelidh åarjelsaemien tjaeliestidh ånnetji monnen minngemes dotkemeprovsjeekten bïjre.
Maahtah aaj adtjegh båhkesjamme gaahkoeh byøbpmedidh .
Tjåadtjoehtæjja: Healsoe- jïh hoksedeparte
Grïensen raajeste aalka .
Gieh maehtieh dåarjoem syökedh ?
aelhkie tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh jïh soptsestieh
Nåhtedh eeremes elektrovneles goerem gosse barkoeh ohtsedh .
8.3.1 Ekonomijesoejkesjimmie-prosessh j. v.
Faatoes faalenasse skuvline lea neebneme goh dihte vihkielommes fåantoe mannasinie naemhtie .
sjïere tjaalegem gøølemen bïjre buakteme , gusnie barkoevuekieh , ulmieh jïh uvtebïejemh
Learohkh gelkieh maehtedh:
Obligatovreles meatan årrodh sjïere sjïehtedamme teemakuvsjine goevtesasse / aalkoekuvsjh orrebarkijidie .
Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmïelaaken mieriedimmesne .
Jïjnjh lyjhkoeh sjïdtedidh jïh jienebe geerve kråahpem jïh guelmiem åadtjoeh , mohte ij gaajhkesh .
Akte maana mij stååkede maahta stååkedimmiem joekehtidh jeatjah darjoemijstie , jïh stååkedimmien signaalh toelhkestidh .
Dah politihkeles krirrieh leah dannasinie joekoen murreds skuvleveeljeminie .
e. CelleE6: Tjaelieh " Poengh "
Aktem histovrijes buerkiestimmiem provhki jïh reaktavuajnoej bïjre vedtedh , Hedmaarhken luvhtie Romsen gåajkoe .
Jis dåaktere barre prostatam doehtede dellie ij PSA-vierhtiem tsevtsieh .
Cardiff: University of Wales Press .
Datne gie joe lea dov hoksedaarpoem Jïemhten lïenen laantedigkesne goerehtamme (vuesiehtimmien gaavhtan nyhtele- jallh gæjmijhoperasjovne) maahtah dam gïetedimmiem ohtsedidh jeatjah laantedigkesne .
Boehtelen tjovve, gusnie gaertjemes, lea dïhte funksjonelle morfologije.
Saemien kultuvremojhtesh leah gaavnoes daan beajjetje saemien årromedajvine , Hedmaarhken luvhtie åarjene , Finnmaarhken gåajkoe noerhtene .
Jielede Stoerredigkesne
Goerehtallemepryöven mietie , vijriesåbpoe goerehtalleme , vïhtesjimmie klaassetjiehtjielisnie jïh Jåvvine jïh altese eejhtegigujmie soptsestidh , maahta vuarjasjidh mejtie PPD edtja Jåvvam salkehtidh .
ISBN 978-82-7601-176-0
Telesoptsesisnie soptsestimmietoelhkh berkieh jïh dah ajve sveerjen gïeline toelhkestidh .
Dïhte vihkielommes maam gaavneme ACIA-goerehtimmesne lea Arktise såemies dejstie verkemes jïh tjerkemes klijmajarkelimmijstie eatnamisnie dååjre .
daejtie lahtesidie nåhtadidh abpe jaepiem , våaroeminie jaepieboelhkine
Dah saemien gaptajgujmie gåårveldahkesne .
grundord:suffix Exemplets översättning till svenska.
Reerenasse njoelkedassh bïeljele man jallh mej byjjesfaamoeh gieh edtjieh diedtide vaaksjodh .
njaalmeldh nöörjengïelesne vaajestidh håalemijstie nöörjen jïh saemien gïelesne
Regijovnekontovre lea sjielteåejvieladtje rijhkegeajnoej jïh fylhkengeajnoej åvteste (tjïelte tjïelten geajnoej åvteste , jïh dovne tjïelte jïh regijovnekontovre sjielteåejvieladtjh privaate geajnoej åvteste).
Daelie aktem iktedæjjam raeriestimmiedïenesjasse fylhkesne seehteme 100% barkosne , juktie iktedidh , vijriesåbpoe evtiedidh jïh karrierebihkedimmiem gorredidh aktene jieledeguhkies perspektijvesne , maadthskuvleste geervehööhpehtæmman .
Dellie guerkehte - gaajhke lea daan jijjen dan aavosne , guktie ij guhte sijhth giejnie nåake årrodh .
Manne veanhtoeh tseegkem semantihken mietie jïh gaertjedem morfologijen mietie (morfologije jienebe tjïelkestamme kapihtelinie 6 jïh 7).
Gosse dam edtja utnedh , dellie veelkes gaamegh aaj sjiehtieh .
Prosjekth tjuerieh aktem regijovnale effektem utnedh , vuesiehtimmien gaavhtan vijriebasse goh akten tjïeltese .
Åejvie-mïele:
Mohte desnie sjidtim bijjelen gøøkte luhkie jaepieh , jaepeste 1958 jih bijjelen jaepien 1980 .
Goh sïejhme learoe dle jaahkoeøøhpehtimmie byøroe viehkiehtidh buerebe åehpies sjïdtedh saemien jieledevoetine , aarvoeh jïh jieledegoerkese , naemhtie dah leah våajnoes voenges byjresisnie jïh sijjiesjïere kultuvresne .
Mijjieh medtie 24 mill. vielie kråvnah utnebe 2011 goh japeien 2010 , mænngan staatebudsjedte olkese bïejesovvi .
Juhtedh gelkieh Dolpin noerhtedajven tjïrrh jeenemes 14 biejjine tjaktjegen jïh jeenemes tjïjhtje biejjine gïjregen jïh Könkämä saemiensïjtese saarnodh vaenemes tjïjhtje biejjieh åvtelen .
Gaavnh aamhtesh mah § 1.4 vuesiehtieh ?
aelhkie aamhtesi bïjre håalodh , åehpiedehtedh , tjïelkestidh , lohkedh , dåemiedidh jïh draamam utnedh joekehts goltelæjjide
' en govlehtimmielahtestimmine Saemiereaktamoenehtsen raeriestæmman .
Dïhte healsoejarnge maam veeljh tjuara laantedigkien dåhkasjahta ihke Healsoeveeljeme Jïemhten lïenesne orre .
Vielie statistihke fasseldamme almetji bïjre, jïh vielie daatavåaromen bïjre gååvnese daesnie, ssb.no/regsys.
Tiina Sanila-Aikio , saemiej åvteste Såevmesne
Ulmiedåehkie 3 Saemiedigkien administrasjovne
Tjïeltelaakesne unnemes nænnoestimmieh bygøkelesvoeten bïjre raeriestæmman ekonomijesoejkesjasse (§ 44 nr. 7) jïh jaepiebudsjedtese (| 45 nr. 3) fylhkenraereste .
Hamarøy jïh Sagfjorden åålmege , Sisnjelds Finmaarhken prostije jïh Noerhte Raanen åålmege prosjekth tjïrrehtin , mah joekoen fokusem utnin disse mij lea saemien .
Mijjese lij hijven daate 5 jaepieh vaasi , dellie stuerebe nuepieh sjïdti akten ahkedh barkose .
Dejtie lïhtsegidie skreejrehtim vaestiedidh viehkien namhtah, jïh dam baakoem jïh dah minngiegietjieh veeljedh maam voestegh vïenhtin reaktoe.
Fg 766 Åsnes pruvvie , Namdalseiden tjïelte .
refusjovnemaaksoe saemien gïelelïerehtæmman staeriesåvva guktie dah riektes maaksoeh maaksasuvvieh
Åarjel-saemiej maanagïerte 10 jaepieh heevehte daan jaepien , men nommem fååtese .
Gellie barkoesijjieh barkoeh almetjidie vedtieh jilhts eah leah barkojde plaerine bievneme .
3.2.1 Raajesh gihtjemegoeresne
Prosjekte lea sjïerelaakan lohkehtimmiem åarjelsaemien gïelesne tjiertestamme , ovmessie daltesinie .
Barkoeh sjædta vierhtide sjiehtesjadtedh onne-skala råajvarimmide kultuvrese jih jielemasse .
Staateraerije idtji naan raeriestimmieh sjïere råajvarimmide utnieh juktie saemien nyjsenæjjide reeremedajven ålkolen aktem buerebe healsoefaalenassem vedtedh .
310.000 Summe bieljiemïerhkeldh vierhtieh:
Tjuara klijmaboerehks raerieh gaavnedh gaajhkine barkojne mah dorje skåårvemeprogrammen tjïrrh " Akte skuvle båetije biejjide .
Sïjhtem aaj vuartasjidh mejtie dah goerehtimmielïhtsegh dejtie objeektekasusidie nuhtjieh gåessie eah edtjh dejtie utnedh.
Pryövine ovmessie teeksth , guvvieh jïh laavenjassh gyhtjelassigujmie .
Mieriesoejkesje lea vihtiestamme Maahtoedepartemeenteste , jïh dejtie bijjemes nasjovnaale nænnoestimmide vadta gåhkoen jïh åejviebiehkiej bïjre ööhpehtimmine .
Dïhte maahta årrodh voelpem , naan fuelhkeste jallh jeatjah man lea lïhke .
[[PïereMAAM-DORJEbarkedh]SJÏEKH[ BarkoeSJÆDTABARKEME]] d. Pïere barka.
SSR lea meatan orreme sveerjen FSC standardem darjodh jielehke skåakebårran jïh öövre aalkoevistie meatan orreme sveerjen FSCståvrose .
Jis datne ennje sïjhth bïevnesh dov journaalesne heerredidh juktie eah gaajhkh hokseektievoeth Jïemhten leenesne maehtieh dejtie lohkedh jallh jeatjah hoksevedtiji gaskem dellie datne maahtah jiehtedh dejtie edtja heerredidh .
nullepunktem , ekstremalpunktem , kroessedimmiepunktem jïh gaskemedtien sjïdtedimmedrïektem aerviedidh , lïhke aarvoeh momentaane sjïdtedimmiedrïektese gaavnedh jïh såemies praktihkeles toelhkestimmieh vedtedh daejstie aspektijste
Maahta akte båatsoesaemien gåetie-jallh låavthgåetiesijjie jallh giedtieaevjie årrodh , vijremesvaalkh , vuetjemesijjieh jïh bearkoevåarhkoeh , akte mearoesaemien sijjie gåetiejgujmie , naevstine jïh mearoebåvvine , jallh akte jaevrie gaelmiesååligujmie jïh sjïelesijjiejgujmie .
Dah faagh mah skuvlesne åtnah , man guhkies dov giesie-eejehtalleme lea , man jïjnjem datne maahtah dïenesjidh gïese ge bie lelen skaehtiem maeksedh , men nie åese sne akte Grandise , man gellie bussh vue jie minie , kinoleahpan åasa , man jïj njem stipendine åadtjoeh - gaajhke lea poli tihke .
Gïeleprosjekth - ohtsemedåarjoeh
Fylhkenmoenehtse daejtie barkoesuerkide åtna: gietedimmie ekonomijesoejkesjistie , jaepiebudsjedte , skaehtienænnoestimmie , soejkesjeaamhtesh , govlehtimmieh , stuerebe bigkemeaamhtesh .
Minngemes gujnielemmien voestes biejjie aalka ryöknedh jïh destie daajra man nåajsanvåhkoe sjædta .
Ij gie doesth vaestiedidh .
Ultratjoejestavesne kanaale gååvnese gusnie biopsijenaaloem rijtie .
Vïenhtem seamma vihkeles gosse aerpiegïelem G2 goerehtidh.
Mijjieh sïjhtebe viehkiem lissiehtidh dejtie giefies laantide , jïh barkebe raeffien åvteste jïh guktie gaajhkh dåaroeh orrijieh .
Dellie lea nuhteligs barkoedåehkie viehkehte aktem byjresem sjugniedidh stååkedæmman , jïh aktem mieriem stååkedimmien bïjre .
Jïjnjh dejstie kultuvremojhtesijstie maehtieh arhkenidh aktene bigkememisnie .
UMO - noeredåastove gaskeviermesne
9111264 .
· Guktie maehtebe noere almetjidie viehkiehtidh gïeh eejhtegh sjidtieh ?
- Man gellie tjïelth vielie goh 5000 årrojh utnieh dov fylhkesne ?
Paarrebielieh edtjieh sinsitniem iehtsedh jïh earoehtidh .
Aaj maahtah sjeavodsvoetedïedten nuelesne almetjigujmie soptsestalledh jaahkoe- jïh jielemegyhtjelassi bïjre .
Juktie dam gaavnehtidh , learohkh maehtieh aktem VØL-goerem dievhtedh .
Ij naan vaahrah pryövenassine .
Måantan ruffien 10. b. dle Beaivváš Sámi Teáhter vuesehte " Ridn ' oaivi ja nieguid oaidni " , Nils Aslak Valkeapää ' ste Altan kultuvresavkesne .
Saemiedigkie edtja tjarki meatan årrodh arktiske laavenjostosne .
Viehkiehtidh bïevnesh juekedh , jïh iktedimmiem ovmessie prosjektijste bueriedidh åarjelsaemien dajvesne
Dah jarkoestimmieh leah gåetiesæjrojne Tromsøen jïh Vadsøen faangkegåetine .
Raeriestimmesne staatesbudsjedtese lea vierhtieh gamtebaantebigkemasse lyjkeme dejnie dajvine gusnie dah kommersijelle aktøørh eah sïjhth bigkedh .
Jis galka dan kvotese maehtedh ohtsedh tjuara saemien viedteldihkiem vuesiehtidh ovmessie tsiehkiejgujmie .
 Referansedåehkie: 97% (97%) 
• Maehtedh njaalmeldh gïelem
07 Ohtsedamme: noerh
Fylhkengeajnoefeerjah: Latjkoe åestemen bïjre ruvteskovhteste feerjalaajrojne Eidshaug
Nimhtie maahta geerve sjidtedh buerie soptsestallemem gaskems buektiehtidh .
Dah nommh jïh laavenjostoevuekieh leah joekehts , gellene lehkesne lea maanaj jïh noeri tjïelteståvroe (daaroen BUK) jeatjah lehkesne noereraerie , tjïelten learohkeraerie , govlehtallijemoenehtse noeri jïh politihkeri gaskem jïh plearoeh .
Edtja bloggedh , jielijeguvviedidh jïh eadtjohkelaakan digkiedidh " real ‐ time " ‐ esne .
Barkijh desnie maehtieh viehkine årrodh gosse gïerve sjædta jïh dah maehtieh vaestiedidh ovmessie gyhtjelassh jïh åssjelh tjoeleskïemtjelassi bïjre .
Learohke maahta sov mielem tjïelkestidh jïjtsh aarvojste , jïh dam nåhtadidh aktene eensi digkiedimmesne
- bïevnesh lïerehtimmien jïh barkoemaarkeden bïjre Ööhpehtimmie-jïh barkoebïevnesh Viehkiehtidh haarjanimmiesijjiem jallh barkoem skååffedh Raeriestidh jïh viehkiehtidh lïerehtimmiem syökedh
Im manne maam jeatjadehtieh.
Vaarjoeh - vaarjoeh mejtie dovne maahtah biejjien , aavoetjåahkosne jih fealadimmesne utnedh .
Dïedtem vaalta åarjelsaemien gïelen åvteste
Fïerhten jaepien lïeneståvroe åådtje beetnegh reeremistie mah edtja ovmessie sïelthdåarjojde nåhtadidh .
Dïhte saemien sisvege maanagïertine reeremedajven ålkolen lea sagki viesjiehtåbpoe stuvrehtamme .
Vïhtesjimmien tjïrrh dah barkijh aktem daajroem åadtjoeh mij lea daerpies jis edtjieh maehtedh maanaj evtiedimmiem dåarjoehtidh .
· Saemiej ektie-voetem nænnoestidh .
Pryövenasse maam cellepryövenassevaaltemisnie veelti pråvhka vöörhkedh .
aamhtesem åehpiedehtedh , maam lea jïjtje veeljeme eensigåbpoe goeredh
sijjienommedïenesje aamhtesem vijrebe seedtie tjïeltese govlehtæmman .
2000 Gaskebiejjie
Julevsaemien våhkoe öörnesåvva Divtasvuodnesne fïerhten jaepien , gusnie julevsaemien gïele jïh noerh leah jarngesne .
Jis edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahkesne dle tjuara gïelem jïh tjaalegh haalvedh .
Jeenjh tjïelth ektesne berkieh ööhpehtimmie saemien gïelesne maajehööhpehtimmien viehkine .
Saemien lusteslaakan lïeredh - saemien låammegærjetje bæjhkoehtamme
Baajh dov syjhtedem eatnamisnie sjïdtedh
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo Jose Francisco Cali Tzay:m nammoehtimmine læhkohte goh presidente EN:n Raasesïerredimmiemoenehtsasse (CERD
Naaken dagkarinie saemien tjïeltine årroeminie , naaken dejnie sijjine gusnie ajve nøørjen institusjovnh , jïh ståvrosne jïh stuvremisnie daaroestieh .
Råajvarimmie 58 .
- Saemiedigkieraerie akten nænnoes jïh gellielaaketje jielemen åvteste barka .
Juvrevaarjelimmie laakesne reglereme
- Idtjih asth lohkedh gænnab ?
Tjeahpoeh / kultuvre-beetneh-vierhtieh noeride jollebe tjeahpoe-jallh kultuvreøøhpehtimmine jih mah leah fylhkesne gårreldihkesne .
Göökte taalh mah tjåanghkan bïejesuvvieh , akte orre taale sjidtieh .
Mejtie jïh gåessie Raavrevijhken tjïelte akte bielie daehtie barkoste sjædta , dam sæjhta voestegh daejredh jaepien 2011 .
daltesisnie , dannasinie gellieh nännoestimmieh
Åejviesuerkie funksjovnh rïektesisnie lea funksjovnh nuhtjedh juktie buerkiestidh jïh analyjseradidh tsiehkieh aarkebiejjeste jïh barkoejieliedistie .
daaletje saemien gïelejarngide øøvtiedidh jïh jienebh tseagkodh
kultuvregïetedallije Susanne Idivuoma , teel .
Jis ij gåaredh gåetesne jiehtedh edtja abortem darjodh kaanne maahta jeatjah geervese jiehtedh maam leahtade .
BULL , ELLA HOLM 1998: Laavlomh maanide .
Price: NOK 310,00
Seedth maaje guvviem jïh bïevnesh gåetiej bïjre , prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta .
Fylhkentjïelte sæjhta orre almetjehealsoelaakem dåarjoehtidh , jïh aktem eadtjohke råållem vaeltedh goh tsevtsiedæjja jïh iktedæjja dejnie fylhken almetjehealsoebarkojne .
Tjuara krööhkedh raasth såemiesmearan sijhtieh jearohke årrodh tsiehkeste jïh almetjistie .
Dá li oajvvadusá ájnnasamos oase:
byjreskem syjhtedh jïh dajven bïjre .
- Jaepien 1966 , Distriktenes Utbyggingsfonden direktøøre Leif Aune mannem gihtji mejtie meehtim tjaalegem båatsoejielemen giehtjedimmien jih øøhpehtimmien bijre tjaeledh .
Vielie bïevnesh , bïeljelh:
Mijjieh meatan sjïdti , jïh dïhte aaj nuepie vadta jïjtsh vuajnajimmieh bïejedh , sijjeste sjïehtesjimmie gusnie tjuara misse-akt sjïehteladtedh , Elin jeahta .
Åssjelh voestes aejkien bïjre
aatomefaamoevearhkh jïh deerjeldigkie garreindustrijh Kolanjaarkesne steegkedh
Manne ussjedem dle aehtjie tjidtjieh gonnoeh barre oktegh lin ?
LINA SOLVOR JØNSSON
Staahkoeh vååjnoeh , aajroeh gijkieh .
Goeven 13 .
ISBN 978-82-92044-67-4
Daate prievie tjuara tsaekemekontovresne årrodh ruffien 30. b. åvtelen , ihke syökijeadresse edtja reaktoe årrodh gosse syökemidie gïetede .
Daan biejjien dle jienebh læstadijanen otnjegh Nøørjesne , jïh dah leah annje akte vihkeles faamoe jïh identitetevæhta jïjnjh noerhte- jïh julevsaemien dajvine .
gorredidh jïh evtiedidh , joekoen dejnie suerkine mah leah joekoen vihkeles saemien siebriedahken evtiedimmien gaavhtan
aaj jaapan 2012 , men båetiji jaepiej dle sæjhta aktem joekedimmietjoevtenjem evtiedidh dan båetije staateles dåarjose .
Fylhkenraerijen raeriestimmie nænnoestæmman:
Skåårvemebudsjedtesne raereste 1,6mill. kråvnah dåarjodh jïjt
Datne maahtah ajve steemmadidh veeljemedigkesne dennie tjïeltesne datne leah tjaalasovveme almetjelåhkosne , jïh ajve dejnie tjïeltine Nöörjesne mah vielie goh 30 almetjh utnin Saemiedigkien veeljemelåhkosne jaepien 2011 .
Vaarenes jïh kontanth: Ij skïemtjegåetien leah dïedtie vaarenesidie .
Dellie maanah aaj desnie gyrhkesjeminie .
Seedth elektronihkeles syökemem .
Uvtemes tuhtjem ... .
Raajese (34, 49): ... dellie staaloe bearkoem krovhtese bïeji jïh dle staaloe krovhtem reagkan gævnjoesti.
Nov gosse låavth-gåetie dïhte jueskies jih jïenges lij mij idtji gujht desnie sjïehth årrodh , dle gujht dle laedtien gåetiem utnimh .
Piere gonnoeh Læjsah lægan gåetesne .
gosse tjiepiem gååreme , dellie maahtah dam mubpiem stuhtjem tjiepien sïjse bïejedh .
Man åvteste dan vihkeles maahtoem vytnesjimmien bïjre vaarjelidh ?
Lärobok 1
Bïegke Laavenjosteme
EN:n mietie dle åarjelsaemien gïele akte dejstie jeenjemes håvhtadamme gielijste veartenisnie.
Gööleme barkojne
graafemem tjaeledh mij fonemese sjeahta gosse fonemem jeatjah fonemigujmie gåvla lïhtsine , baakojne jïh raajesinie a. gosse baakoen aalkovisnie b. gosse baakoen gaskoeh c. gosse / jis baakoen minngiegïetjesne
Vijriesåbpoe dle sjïehteladtebe akten suerkienøytrale barkose , 3 råajvarimmiesuerkiejgujmie .
Saemiedigkieraerie orre voereseraeriem nammohte .
Mohte goebperh ij laanesth njaelmieseksine jallh jis seamma ohtjegåetesne orreme giejnie mij goebperh utni .
Jienebh dejstie lea vaaseme dam magiske låhkoem dan mænngan .
Juktie datne goh aktieeakarinie dan mænngan edtjh maehtieh bieliem maaksojste åadtjodh datne aktieprieviem jallh vierhtiepaehpereavijnem mijjese seedtedh .
jïjtsh jïh mubpiej tjaalegh vuarjasjidh
Mijjieh akte institusjovne mij vitnijh sjugniedibie, saemien vitnijh, dovne scenesne jïh vuartasjæjjaj luvnie.
Realsjïdtedimmie lea mijjen låhkoe aktede sïejhme lissiehtahkeste frijje baalhkine staatebudsjedtesne 2011 gaajhkide fylhkentjïeltide 200 mill. kråvnine , guktie lij bieljelamme tjïelteproposisjovnesne suehpeden daan jaepien .
Voestes jaepiej dellie jeenebh beetnegh aaj jïh nuepie almetjh skuvlen ålkoelistie gihtjedh båetedh lohkehtehtedh .
Daate akte evtiedimmie mij guhkiem vaasi , juktie mov båarasommes åabpa , guhte lea luhkien jaepien båarasåbpoe manneste , sagki vielie saemien lïeri manneste .
Daah suerkieh sïjhtebe prijoriteradidh byjjenimmieprogrammen tjïrrh:
Manne dam gegkestem .
Guktie dellie morfologijem dejgujmie ektiedidh?
Akte geerve almetje maahta maanam voerkelidh dejnie konsekvensine daate dahkoe mubpide jïh maanese åtna .
Sámásta - julevsaemien aalkoekuvsje
" Learoekandidaate akte almetje mij lïerehtimmielatjkoen bïjre seamadamme sïeltine juktie aktem unnebe jïh ij dan vijries pryövenassem vaeltedh goh faage-jallh svennepryövenasse .
Akte raeriestamme orre ryøknememaalle Saemiedigkeste vuesehte guektiengïeledåarjoe NTFT maahta ånnetji unnebe sjïdtedh 2012 raejeste , bene geerve eevre seekere årrodh , ihke dåarjoen evtiedimmiebielie lea jearohks dejstie reekteme darjomijstie .
Tåågem maahtah jïjtje dongkedh jallh dongkemejarngen tjïrrh , BC Jämtland .
G. j. neebnesåvva tjoelmesijjieprosjekte byjresasse jïh siebriedahkedïedtese .
| Rørosnytt.no
Mejle: ragnhild.dalheim.eriksen@samediggi.no jallh tellefovne 78 47 40 88 .
jïh NTE
Åarjelsaemien gïeledajve Nordlaantesne lea Saltfjellet raejeste noerhtelisnie , fylhkenraasten gåajkoe Noerhte-Trøøndelaagen vøøste åarjene , jïh lea akte bielie dehtie åarjelsaemien ektievoeteste .
Lohkehtæjja buerkeste
Råajvarimmie 38 Saemielaaken gïelenjoelkedassh vuartasjidh
Learohkh mah eah nuepiem utnieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh dan vihties pryövenassebiejjien , edtjieh faalenassem åadtjodh pryövenasside mænngan tjïrrehtidh .
Ellen Bull Jonassen lea viehkiehtamme sjïehtesjadteme .
Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh
Baajh mijjem dov aarmoen gielhtie dov rïjhkese båetedh dov Baernien Jeesus Kristusen , mijjen Åejvien tjïrrh .
Saemiedigkie tseegkesovvi jaepien 1989 goh akte åålmegeveeljeme , nasjovnale parlamente saemide Nøørjesne .
Sveerjesne vaenie soptsestæjjah aajmene , jïh gïele ryöknesåvva goh mahte nåhkehtamme .
Naan dïejvesh leah joekehth dajveste dajvese , dovne aktine gïelene .
Dahkoesoejkesjen ulmie lea jienebh åadtjodh mah saemien nuhtjieh .
Åeniedimmieh mejtie tjaatsegisnie nåhtadamme Åeniedimmie Buerkiestimmie
Laake edtja viehkiehtidh båatsoen arealidie gorredidh saemien båatsoedajvesne , goh båatsoen vihkielommes vierhtievåarome .
Fylhkenraerien raeriestimmiem buakta suehpeden 24. b. 2011; fylhkendigkie aamhtesem gïetedæmman åådtje ruffien 2011 .
1.4.4 Klijma- jïh energijeråajvarimmie
Learohkh aktem åenehks åeniedimmiem håalemistie tjaelieh , jïh ektesne soptsestieh dan bïjre maam veeljeme .
Staaten daaroedehteme- jïh assimileradimmiepolitihken gaavhtan , mij 1960-låhkoen minngiegietjien raajan ryöhki , jïjnjh saemieh eah leah saemien hïejmegïeline åtneme .
Saemiedigkieraerie lea daan aejkien vierhtieh dåårjeme vïnhtseåestiemasse .
Lohkh vielie Nordean jïh Telian webbesijjine .
Dagkerem aamhtesegïehtjedimmiem almetjen digkiereaktaj uvte Nøørjesne tsegkesåvva jïh almetjen digkiereaktaj uvte Sveerjesne .
Skuvlen aajhtere dam bijjemes diedtem åtna ihke learohki reaktah saemien lïerehtæmman steeresuvvieh .
galhkedh nåake ïebnh nuhtjedh
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente ij lahtestimmiem Saemiedigkeste jïh Nöörjen båatsoesaemiej rijhkesiebreste (NBR) krööhkesth , hiejhtemen bïjre båatsoeburriejreeremen dajveståvrojste jïh reeremekontovride Fylhkenålman nualan bïejedh .
Vïrre tjoglenassine , gadtjesne jïh bejhkesne lea sïejhme dagkere goerehtimmien mænngan jïh ij leah væhta mij akt båajhtode .
Dïhte mij gåetieluhpiem dongkeme , tjuara åeremesvaarjoeh jïh njaamelijniem meatan vaeltedh .
Tjïeltesoejkesjen siebriedahkedajve
1970-80-låhkoen idtjimh annje naan profesjonelle saemien scenetjiehpiedæjjah utnieh, bielelen Nils Utsi mij lij dïhte voestes saemie mij ööhpehtimmiem vaalteme Staaten Teaterejïlleskuvlesne (daelie KIO) jaepiej 1964-1967.
Jis dagkaridie domtesidie pryövoe lïepedh gosse dah båetieh maahta jïjnjh aerkiem jïh asvem åadtjodh .
Skuvlesne aaj jïjnjem lïereme , vuesiehtimmien gaavhtan , guktie gïelem sjïehtesjidh gosse laavloe- minie .
Soptsestimmesne lohkehtæjja maahta Eallese vuesiehtidh maam dïhte maahta , jïh guktie dïhte maahta våaroeminie årrodh dan guhkiebasse lïerehtæmman .
Aktem jearsoesåbpoe veartenem sjugniedidh .
Price: NOK 220,00
nöörjen identiteete- jïh nasjovnebigkemisnie
Dïhte dannasinie gaajhkh pubertetese ovmessie aalterisnie båetieh .
Mijjieh sïjhtebe eadtjohke årrodh jielemem viehkiehtidh , jïh mijjieh sïjhtebe skuvlh jïh geajnoeh bueriedidh .
Joekoen gelline mearoesaemien dajvine Tromsesne jïh Finnmaarhkesne , jïh dennie maarkesaemien dajvesne Åarjel-Tromsesne jïh Noerhte Nordlaantesne .
Beapmoeh-darjome goh
Holm Bull , Ella - Laavlomh maanide
Seksine tjuara haarjanidh guktie edtja eevre hijven sjïdtedh , seammalaakan goh jeatjah jieliedisnie .
Vuesiehtimmien gaavhtan: Praedtiesuerkie , sjïekedimmie , paarke jïh gaarsjelimmie , sujhteme jïh hokse , skuvle jïh maanagïerte .
Tabellebïhkedimmie: 1 = Lïerehtimmie 1; 2 = Lïerehtimmie 2; GD 1-3 = Goerehtimmiedåehkie 1, 2, 3; (n=5/3) = Lïerehtimmie 1 vïjhte lïhtsegh jïh Lïerehtimmie 2 golme lïhtsegh
- tsåahka
Dellie fïereguhte læstoen steemmelåhkoe taalline 1,4 juakasåvva , jïh dan mænngan taalligujmie 3-5-7-9 jnv. .
Gtrf Ed) lïhtsegidie vedtedh.
Dan mænngan akte åenehks vaajestimmie prosjekten faageles raeriestæjjan reektehtsistie , jïh minngemes akte gihtjehtimmie prosjekten åvtehkinie mejtie jakseme maam vaajtelin 1994 jïh 2000 , jïh guktie båetijen aejkien barkoe åarjelsaemien gïeline jïh kultuvrine vååjnoe Engerdaelesne .
Mohte vihkeles mujhtedh dam darjodh maam hijvenlaakan jïjtsasse damtedh .
Nasjonaale saemien teatere abpe Saapman Nöörjesne.
Daan daelvien nejpie-kuvsje Plassjesne .
Tjuara dam barkoem årromelastojne , fryøjstehkinie jïh dåårrehtimmine stuerebe prijoritetem vedtedh .
Dïhte lij eevtiedimmie maam meehti vuejnedh joe almetjiryökneminie jaepien 1991 .
Mijjieh lïereme mijjieh edtjimh årrodh dam maam limh , jïh idtjimh sïjhth tjïekedidh .
: Bovtsen Guelmieh , Sijti Jarnge , 1994 Várjavuonna , Meara ávkástallan , Isak Saba guovdás , 2009
Dïhte stööremes tjåanghkoesijjie Tjiehpiedæjjakonferanse sjædta , mij Saemiedigkien gåetesne Karasjohkesne öörnesåvva skiereden .
gïelen doedtelimmie sïejhme eevtiedimmen muhteste saemien kultuvre , jielemh jïh siebredahke lea dan voernges .
Ij daarpesjh jïjtje daejredh man jïjnjh lea maakseme .
Gosse leam mænngan soptsestamme almetjigujmie guhth Havikesne vaadtseme , dellie leam voeredamme guktie jieleme desnie mijjese ovmese laakan sjidteme .
Vædtsoesvoete aalkoealmetji nyjsenæjjaj vööste lea akte gellijste tsiehkijste maam åvtese buakta resolusjovnesne , jïh desnie staatide haasta råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie dagkeres vædtsoesvoeten vööste gæmhpodh , nasjovnale jïh voenges daltesisnie .
Jis ussjede guktie edtja darjodh gosse tjuvliestidh jallh gijhkierdidh , maahta hijven jïermestalledh ij naan njoelkedassh dïsse gååvnesh guktie dam darjodh .
Maahta haestiedihks årrodh såemies dejtie learoehkidie gaavnehtidh mannasinie daam darjomem darjoeh .
Ohtsedh mielemøølemh plaeresne .
Doh saemien museumh leah eah leah dan gåhkese båateme goh nöörjen museumh ekonomijeevtiedimmesne , jïh daate akte dåarjoe mij edtja dam joekehtsem staeriedidh , Thomassen jeahta .
Kristusen gievlien bijre
Gosse klaase mårhkene dellie ij leah daate nuekies bïevnese mijjese jis edtjebe daejredh mannasinie mårhkene jallh gie dïhte dam murhkie.
Annje vueliedimmie saemien dajvine
Pryövh gujht göökten aejkien våhkosne hajkedh .
Reerenasse vuesiehtimmiem dorje dåarjedimmien bïjre reektehtsistie saemiej bïjre
Buerie destie sjïdti Ulmie lea jeatjahtehtedh 75 Gwh eenergijenuhtjemistie dovne jeatjah åljeste jeatjah eenergijide mah leah buerie byjresken gaavhtan jih mejtie gåarede orrestehtedh , juktie biogiebnieh jih baahkepumph , jih 90 GWh njuvviem spååredh fierhten jaepien .
Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtsistie (SUPU) Ida Ristiinna Hætta Ophaug meatan daan jaepien .
Dah noerh byöroeh bïevnesinie jïh maahtojne dah nuepieh maam saemiengïelen ööhpehtimmie vadta , skreejrehte guktie ööhpehtimmiem saemien gïelesne veeljedh .
Darjomes aamhtes-gærjese Mijjen kråahpe jih healsoevoete Mijjen beapmoe jih mijjen vaarjoeh
Tabelle 4.17.
Siebriedahke almetjh daarpesje mah åarjelsaemien maehtieh .
76% (24%) 83% (17%) 
Dah edtjieh lissine dejtie siejhmemes reaktoetjaeleme-njoelkedasside lïeredh .
Golme jaepieh UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteete lea vïjhtenjaepien lohkehtæjjaööhpehtimmiem faalehtamme maasterinie saemien gïelesne.
Fylhkentjïelte sertie , 52 mill. kråvnah Innovasjovne Nöörjese 2012 , dej gaskem vierhtieh skovhtedåarjose .
Villmoe dihte voestes redaktøøre Båatsoejieleme-saernesne (Reindriftsnytt / Boazodoalloođđasat).
eah vielie vijhtserdh ,
ovmessie såarhts guhkies jïh åenehks tjaalegh lohkedh , guarkedh jïh vuarjasjidh , ovmessie aamhtesi bïjre
RES akte dïrrege gaajhkide aktööride Noerhte-Trööndelagesne mah regijovnale evtiedimmine berkieh .
Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ?
Daamhtaj 20-80 millilijhterh vïrrem varta gosse gujnelemmie , fagkan akte desilijhtere gosse jeenjemes .
Learohkh maehtieh jïjnjem sinsitneste lïeredh .
Fïereguhte fylhkentjïelte jïjtje åådtje sjæjsjalidh man bïjre edtja tjielkestidh .
Govlehtallh Saemiedigkine
Mohte skuvlen diedte lea nimhtie sjiedtesjadtedh guktie gaajhksidie sjeahta båetedh .
Våaromeprinsibpe gåabpegh åelieh edtjijægan hoksese jååhkesjidh .
Åarjene: Torrön mietie Gaunviken jïh Gaunan dåaresth rijhkeraastese .
Aslak Ole Eira lea eadtjohke tjoejkije , jïh daelie treavkagymnasesne vaadtsa Nordreisesne .
jis edtja aktem hijven maanagïertebyjresem buektiehtidh , dle vihkeles dah barkijh lïhke laavenjostoeh jïh ektesne dïedtem vaeltieh .
Soejkesjetjaatseginie ektine dle aktem stoerre åvtebarkoem dorjeme , jïh soejkesje våaromem åtna dennie strategijesne maam fylhkendigkie nænnoesti (FD-aamhtese 08/25).
Doh vuesiehtieh doh aerniesijjieh leah boelhkeste 1500 raejeste 1900-låhkoen aalkoven raajan .
Jïjnjh orre gåetieh bigkesuvvieh vielie moereåtnojne sisnjelisnie jïh ålkoelisnie , jïh biehkieh monnehke moereste guedtjie konstruksjovnine .
gïele- jïh soptsestimmietsagkesh
RD = Referansedåehkie
Aelhkebe biejjiebeetnegh åadtjodh dejtie mah bieleldh permidteradamme göölemeindustrijesne
Jïlleskuvlh jïh universiteeth
Sørsamisk bokbuss / Åarjelsaemien gærjabusse
Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh orre baakoeh jïh lahtesh lïeredh .
- svïhtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh , ovmessie spïelh spealadidh , teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
- Krogs (tsihkestahta
Daate edtja fïerhten almetjasse aktem våaromem vedtedh meatan årrodh prosessine siebriedahkesne .
Gosse gaahtjeme garrebe sjædta , dellie sagki vihkelesåbpoe maaksojde daejredh , jïh aaj unnebe maaksoeh utnedh .
Her er en pressemelding som Sámediggi - Sametinget har sendt ut i dag:
Vuartesjh tabellem 4.6.
Nomme:
Ulmie lea stavran fokusem lissiehtidh , jïh voerkesvoetem stavran bïjre sektovrisnie nænnoestidh .
Gïjren 1989 , dellie lim rektovre , dellie maadth-skuvlen 250-jaepien heevehtimmie dennie staaresne Bergen , jïh skuvlen gaajhkh learohkh jïh lohkehtæjjah dahkoe bøøresovvin .
Govlehtallh Govlesadtemegoevtesinie jis dov lea sjïere daerpiesvoeth .
Voestes-ieresne NTFT sæjhta nuhtjedh dejtie seamma væhtide goh Snåasen tjïelte guktie edtja dejtie guektiengïelevoetevierhtide provhkedh , bene mijjieh maehtebe dåarjoem råajvarimmide vedtedh abpe Noerhte-Trøøndelaagen Fylhken sisnjelen .
baakoeseerkemh jïh löönemebaakoeh jïjtse tjaaleginie nuhtjedh
buerkiestidh guktie soptsesth , vaajesh , dïejvesh jïh nerrehtimmie åtnalgåvva gosse maanah bijjiedidh
Skïerden tjïelte
Feerjah foeresjin medtie 31.000 feelijh jïh 51.000 vuajastahkh jaepien 2010 .
Ij maamkh veartenekonferansen galhkuvetjaatsegisnie tjoerh darjodh guktie aalkoealmetji reaktah geahpanieh jallh nåhkelieh;
Eah beetnegh gååvnesh juktie dam tjïrrehtidh .
Datne maahtah aaj jïjtje steemmeleahpam dov tjïelteste skååffedh jïh dam nåhtadidh jis sïjhth persovnesteemmh kandidaatide vedtedh .
Dïejvesedåehkie lea nännoestamme normeremh dååhkasjehtedh guktie lea raeriestamme .
gåaroeh jïh snårrh .
Voestes bielesne pryöveste tïjjemierie guhkebe .
Munnjien seamma dïedte goh aerebe , saemien lohkedh faagine .
Veelkes ålma: - Dellie datne maahtah jeatjebh maeksedh dutnjien gööledh .
mubpiej aalkoe-almetji lidteraturh lohkedh , jïh dejtie viertiestidh saemien vaajesi- jïh soptsesigujmie
Aaj ålkoerijhken noerh au-pairine Nöörjese buektieh .
Seamma laakan leah aaj daate paarre dievhtedh / dïevedh.
Jïjtje nænnoste jis healsoe- jïh skïemtjehokse åådtje bïevnesh olkese vedtedh dan bïjre mah skïemtjelassh åtna jallh mah båehtjierdimmieh åådtjeme .
ISBN 92-975212-1-3
' en generalekrirrien bæjhkoehtimmie sjæjsjali aktem jolledaltese-tjåanghkoem hööltedh , man nomme lij " veartenekonferanse aalkoealmetji bïjre " , dle jueriedisnie orreme guktie edtjin gorredidh aalkoealmetjh meatan sjïdtin dovne ryöjredimmine veartenekonferansese , jïjtjehke konferansesne jïh dennie vijriesåbpoe barkosne veartenekonferansen illedahkijste .
jïjtse åssjaldahkh jïh dååjresh buektedh maanalidteratuvren , filmen , teateren , daataspieli jïh TV-programmi bïjre
Sæjroe 9 / 35
Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh 4. jaepiedaltesen mænngan
Jïh guktie maehtedh nyøjhkedh gosse daajrah ij leah guhte jeatjah barkose bïejedh jallh idtji guhte jeatjah sïjhth ?
Raajese (36, 25): Jååktan manne gærjam aahkese ööstim juktie edtjim dam aahkese vedtedh.
Soptsestidie maanajgujmie dej dååjresi bïjre , jïh maam dah ussjedamme mænngan .
Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
Tjuara maahtoeulmieh , lïerehtimmieulmieh jïh væhtah juktie lïerehtimmieulmide jaksedh , åehpies darjodh learoehkidie .
Tjåadtjoehtæjja: Maahtoedepartemeente Moenehtse saemien dotkemasse jïh jollebe ööhpehtæmman (Butenschøn-moenehtse) nammoehtamme sjïdti Maahtoedepartemeenteste akteraeresne Saemiedigkine jaepien 2010 .
Gosse gyrhkesjibie , dellie Jupmelem gaavnedibie gosse Jupmelem heevehtibie jïh Jupmielasse rohkelibie .
Bijjie Romerike evtiedimmie - åesteme
Juktie ij gååvnesh naan skïelte dellie ij maam akt gååvnesh maam maahta murhkedh gosse boetjedh .
Mijjen gïele dam mijjen vuekie byjreskasse jïh sinsitnide tjïerteste .
Jïjtsekapitaledåarjoe lea akte bielie pensjovnesïelten jïjtsekapitaleste laaken
Fïerhten jaepien regijovnale tjåanghkoeh gaajhki tjïeltigujmie fylhkesne , juktie dej fïerhtenjaepien programmigujmie nïerhkedh jïh raerieh buektedh minngeben jaepien programmese .
sijjienommem gaavnedh
Maanah leah gaektsie , govhte jih golme jaepien båeries .
Muvhtene irhkeme aalka gosse ij naan geerve lïhke gie dïedtem vaalta gaajhkesh vuerie vuekine sinsitniem dåemiedidh .
Saemien lïerehtimmie - reaktah jïh dïedth
ROMERH: 50 000- 100 000 romerh Sveerjesne mah abpe laantesne årroeminie .
Manne sïjhtem joejkedh guktie damtem , mov åssjaldahki mietie , Marja soptseste .
Dåajvoetieh aaj voejhkelidh jeatja øøhpehtimmie- , jih råajvarimmijgujmie giehtelidh guktie dah guht skuvline jih bibliovtekine barkeminie , viehkiem åadtjoeh .
Karaktere 2 Eksamenevaestiedasse
- Mubpelen libie veeljeme mijjen tjåenghkies kultuvreaerpiem dåarjoehtidh .
Doh orre njoelkedassh krievieh dah sïelth mah dåarjoem dåastoeh , jïh man jïjnje fïerhte sïelte dåarjojne åådtje bæjhkoehtamme sjidtieh .
Mijjieh gegkestibie daate kampanje edtja viehkiehtidh guktie jienebh vuerkiehtieh saemien nuhtjedh jieniebinie sijjine , skreejrehtidh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne , åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh jieniebinie jïh orre sijjine jïh saemien gïele åtnasåvva byögkeles ektiedimmine .
Gie staateministerinie sjædta ?
Lohkeme 5. daltese
Goerh mah voengesne åtnasuvvieh jallh regijovnaale byögkeles åårganesne edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh .
b Nomme: Melissa Annie Fofonoff Aaltere: 17 Årromesijjie: Kirkenes Skuvle: Learohke Kirkenes JÅAS Guktie datnine daan biejjien: Manne aavone jïh aavodem jåvlide
Tjïeltelaakesne unnemes moenemh byøgkelesvoetese juktie raeriestidh ekonomijesoejkesjasse (§44. nr.7) jïh jaepiebudsjedtese (§45 nr. 3) fylhkenraereste .
Akte dejstie råajvarimmijste dahkoesoejkesjisnie lea regijovnaale raeriestimmiedïenesje åarjelsaemien lïerehtæmman .
Guktie sjædta gosse datne Patienemoenehtsen kanslijesem bïeljelh ?
Institusjovnh tjuerieh daerpies faamoem utnedh gïehtjedidh ihke dajven öörnedimmie gïelebarkoste dejtie bööremes illedahkide vadta .
Dellie vuesehtem guktie maehtebe, Haspelmathen teermigujmie, kausatijve, antikausatijve jïh equipolleente molsedimmieh leah aaj åarjelsaemien gïelesne.Haspelmathen jeatjah molsedimmieh aaj gåarede åarjelsaemien gïelesne gaavnedh, goh gåaskodh/fahkedh, mij suppletijve molsedimmie.
Gïehtjedimmieh lohkemisnie dejstie daaroengïele gïehtjedimmijste joekehtedtieh ?
darjomh fassieh mij lea vuesiehtimmieh jïh revisjovne , mohte eah auktorisereme jallh dåhkasjehteme revisorh jallh tseegkem revisjovnebolagh
Sïjhtem dan åvteste jåerhkedh barkedh olles dagkeres darjome nïerhkh , jïh gellie tjåanghkoeh åejvieladtjigujmie sjædta dovne dearjoelaaken , tjaetsiemieriedimmien jïh mineraalelaaken mietie , Muotka minngemosth jeahta .
Ij gååvnesh aktengïelen soptsestæjjah saemien G1-gïeline.
Saemiedigkien barkijh eejnegen processem ræjhkohte sijjen åssjalommesigujmie
Dååjresh jeatjah maanajgujmie ektine maahta orre vïenevoeth sjugniedidh .
rååresjieh jïh gaavnetieh aktivyöke barkoem tjïeltij gaskem dåastoven bïjre orresth båateme baataræjjah jïh jeatjah gieh vaarjelimmiem daarpesjieh
Daamhtaj dagkerh dåeriesmoerh maahta jïjtje tjoelmedidh jallh voelph jallh fuelhkieh datnem viehkiehtieh , jïlhts dan gïerve damta gosse deahpedeminie .
Guktie goerehtimmiem tjïrrehtamme
Andersen lij aerebi voenen skuvlesne barkeme aerebi goh Aarbortese bøøti goh åejvie saemien skuvlese 1954 .
Tjaatsegh mejtie åtna goh minngiemosth aamhteseraeriestimmieh fylhkenraerien bieleste , sijhtieh byögkeles årrodh .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 17 bielie 26 bielijste
Plassjen jarngesne gualijes jaavretje man nomme " Doktortjønna " .
Reerenasse Gööleme-jïh mearoedepartementem stilli hoksehtidh ihke Stoerredigkien maedteme-nænnoestimmie fulkesamme sjïdti .
Daate joekoen fååtesh maam maanaj reaktavihtiesvoetem dæjpa .
Raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem 653,6 mill. kråvnine sektovrese .
Gïjrege biejjie soejmelaakan gaajhkem gååske , goh Kristuse mijjese ihkuve jielemem vadtesinie buakta .
Moenehtsen raeriestimmien tjïrrh don laakese goerehtallemen jïh jååhkesjimmien reaktijste tjïrrh , sæjhta akten gamte tjirrehtæmman saemien krievemijstie jïh reaktijste sjïehteladtedh .
Nimhtie edtjieh Sveerje jih e reaktah saemide
barkedh guktie dïejveldimmie aalkoealmetji byjjehtimmien bïjre geervesovvedh , byjjehtimmiem IN-sne dåhkasjehtedh jïh mænngan IN-konvensjovnine aalkoealmetji reaktaj bïjre fulhkesidh
reereme baakoeh utnedh gosse byjjes institusjovnigujmie gaskesadtedh
tedh noerhte- , julev- jïh åarjelsaemien gïelesne gaajhkine daltesinie
Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Moenehtse edtja orre öörnegh , råajvarimmieh jïh njoelkedassh raeriestidh mah leah ektiedamme vaarjelæmman jïh evtiedæmman dejstie saemien gïelijste julevsaemien , åarjelsaemien jïh noerhtesaemien .
Eevre vihkeles saemien healsoedotkeme båetijen aejkien dorjesåvva aktine lïhkebe gaskesinie gaskem dotkijidie jïh dejtie mejtie dotkeminie.
RES ij leah fylhkentjïelten , men regijovnen tjaatsege .
Dovne edtjieh jienebh byjres nuepieh saemien sjïerefaaleldahkide utnedh , vg feelijen jïh teelemedisijnen .
sjyöhtehke jïh faageles aamhtesi bïjre soptsestidh jïh dejtie leerehtidh
Saemieh staatusem utnieh goh aalkoealmetjh , jïh dah aerpievuekien jielededajvh leah dejnie noerhtege dajvine Nøørjesne , Sveerjesne ,
pryövemetjaalegidie åådtjeme , jïh gïele jïh låhkoe lea reaktoe
Prijoriteradidh noere entreprenørskapem jåarhkeskuvlesne
Vihkeles dah lïerehtimmiedarjomh leah gellielaaketje .
 (50) a.
Idre Sam eby www.idresameby.se
Dïhte G2-lïerije tjeahta tjïertem orre sjïere formelle væhtijste buajhkedh mij jeatjahlaakan goh G1:n tjïerte sjïere formelle væhtijste.
Dan gaavhtan pråvhka raeriestidh , edtja gujnelemmiem utnedh fïerhten gåalmeden asken , dïhte sæjhta jiehtedh njieljie aejkieh jaepesne .
Dan åvteste maahta vååjnedh goh Maarja viesjies goerkesem åtna taalesïeveste , lissine viesjies dïejvesegoerkesasse .
MEEDIJAÅERIE Jis datne sïjhth stoerre voerkelimmiem jïh dåarjelimmiem åadtjodh akten aamhtesasse , tjoerh hoksedh meedija aamhtesen bïjre tjaala .
Ohtseme-instanse: Nøørjen musihke-raerie N-T , Norsk musikkråd N-T ,
Gaektsie vaestiedæjjah utnieh raajesem nulle objeektine jïh nulle ovryöktesth objeektine hijven.
Jeenjesh meehtin bïevnesh vedtedh båeries årromesijjiej jïh almetji bïjre mah lin dejtie nuhtjeme bååstede 1800-låhkoen aalkoelisnie .
gaajhkide saemien maanide galka nuepie saemien aarenaj sijse tjaangedh , seamma gusnie årroeminie
GIE STAATENMINISTERE NØØRJESNE SJÆDTA ?
Saemien kultuvremojhtesh vïhtesjadtedh feeltebarkoen tjïrrh
50% vaestiedæjjijste raajesem 42 jååhkesjieh jïh 44,4% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne.
Goere 5 vuesehte gie daaroestieh/daaroestin jallh svïenskestieh/svïenskestin.
Juridijhken bïevnesh
Datne vaenie ööhpehtimmiem aarebistie åtnah jïh sïjhth vielie lïeredh
Aaj desnie goerh gosse gïeletsiehkiem goerehtalleme .
Haspelmath aaj mubpien dotkijasse tjuvtjede (Nedjalkov, 1969), gie seammaleejnes gïehtjedimmiem dorjeme, men Nedjalkov 4 paarrh 60 gïeline gïehtjedamme.
Dan gaavhtan vihkeles voejhkele eensi åeredh .
Dastegh illedahkh tjïrrehtimmeste vuesiehtieh akte learohke lissie dåarjelimmiem daarpesje , eejhtegh edtjieh bïevnesh åadtjodh pryöveilledahki bïjre , jïh bïevnesh åadtjodh mej råajvarimmiejgujmie skuvle edtja nïerhkedh .
Maahta aaj skuvlekuratovrem jallh noeredåastovem bïeljelidh gusnie maahta soptsestalledh jïh raerieh jïh dåarjoeh åadtjodh .
ekonomijesoejkesjisnie 2010-13 .
- Manne aavodem råajvarimmide veele gïehtjedidh mah leah raeriestamme reektehtsisnie , jïh aktem eensi govlesadtemem jïh laavenjostoem reerenassine veanhtedem juktie vijriesåbpoe barkedh jïh nïerhkedh dej ovmessie råajvarimmiejgujmie .
Byögkeles reereme akte staateles dïedte mij lea vihtiestamme laakine .
1.5 2 Ulmie , prijoriteeth jïh haestemh
Mijjieh asfalteringem dejstie båeries fylhkengeajnojste reessehtibie , jïh 63 mill. kråvnah vielie daan barkose nåhtadibie .
Men muevie mejtie goerehtimmielïhtsegh buektiehtieh gaajhkh morfemh reaktoelaakan utnedh.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh
goerehtimmie maam saemien jieleme- jïh goerehtimmiejarnge jaepien 2000
Levin jïh Rappaport Hovav jïjnjem vihkeles orreme, men daelie vihkielåbpoe vuartasjidh maam Haspelmath dan bïjre jeahta.
Daesnie aaj bovtsen mierhkh gaavnh: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.ealat.org www.bamma.no
Jis mijjieh seamma tïjjen edtjebe buektiehtidh aktem buerebe faalenassem vedtedh skïemtjijidie institusjovnine jïh hïejmesujhtemisnie , misse reeremerevisjovnereektsehte tjuvtjiedi lij daerpies , dle tjuara faalenassem jeatjah prijoriteradamme dåehkide seamma jïjnjem giehpiedidh .
Ij iktegisth aevhkie aejhtsieh dah aareh hammoeh prostatacancerh jïh dejtie båehtjierdidh .
steemmeleahpine darjoeh (vuartesjh bïhkedimmiem mubpene bielesne).
gïeli smaareh-tjïertide tjuevtjiedidh
Fylhkengeajnoej skåårvememierie ekonomijesoejkesjisnie 2010-13 lij 115,61 mill. kr. , daestie fylhken låhkoe 109,76 mill. kr. , jïh tjïelten dåarjoe 5,85 mill. kr. .
Dåakteremïnneme spesialisteskïemtjehoksesne Soejkesjamme mïnneme
Jïjtse gåetieveahka
Seamma tïjjen tjuara aaj maehtedh nuepide vuejnedh akten skaepiedihks kodemålsoemasse juktie sjïere effektem sjugniedidh , gusnie baakoeh jïh dïejvesh sertiestuvvieh gïeli gaskem , gïelepleentemen mohte .
Dam aaj vuarjasjimmesne dejstie saemien gïelejarngijste tjïerteste .
Bøøremes lea diedtem juekedh learohken , skuvlen jih eejhtetegi gaskems .
- Gaajhkesh aahkam iktesth garmerdin , juktie aahka dan boerehke jïh gïemhpe .
Jis datne goh skïemtjije gyhtjelassh åtnah edtjh datne voestes iereste dov healsoejarngese jallh dïsse dåastoevasse Staaren skïemtjegåetesne gusnie dov lea remisse gaskesadtedh .
Sofie Jomafjeld mij daam viejhkebem sjïeledi jaepien 1883 Kråangkesne rïekedi .
Mænngan Maajhjaevresne voenen skuvlesne veedtsi .
daejreles deahpadimmieh öörnedh ovmesi daltesinie jïh ovmese
[Jaarpoeh Jaahke ræjhkoes sjædta]
Maehtedh lohkedh nöörjen gïelesne lea mïelem sjugniedidh tjaalegijstie ovmessie sjangerinie daaletje jïh åvtetje tïjjeste .
Boelhkese 2012-2015 dle tjåadtjohte skåårvememieriem 12. mill. kråvnine fïerhten jaepien , Energije- jïh byjreseråajvarimmide .
Iktesth lea lyjhkeme maam lohkedh jïh ovmessie kuvsjh sjïdteme .
Saemieh edtjieh reaktam utnedh jiehtedh , ste m åadtjodh jijtse nommide jih aaj nommide ovmese dajvine .
Naan gille laahpehtassigujmie dle naemhtie dovne byögkeles suerkesne jïh jieliemisnie .
Ibie maehtieh dam vuejnedh .
Dïhte latjkoe edtja viehkiehtidh dam åarjelsaemien dajvem evtiedidh ektine dejnie nasjovnale saemiepolitihkine jïh dej gaskenasjovnale dïedtigujmie
Voestes åådtje naan gyhtjelassh vaestiedidh röntgeneskïemtjesåjhteristie jis dåeriesmoerh njammijste jallh jis daalhkesh vaalta man sisnie hormonh .
% åådtjeme goh kompensasjovne åasabijjiedimmien gaavhtan , mearan dïhte jeatjah bielie nænnoestamme miereste aktede prosentespesifihke maarkedevuarjasjimmeste juakasåvva .
Datne dååjrehtimmieh jïh daajroeh åtnah (realmaahtoe) mejtie sïjhth vijriebasse bigkedh
Daelie salkehteminie jienebh
Akte daajroes ekonomije åvtese lea eevre daerpies juktie gïelejarngide juhtedh .
Datne maahtah dov Jeesuse-rohkelassem rohkelidh gosse voejngem sigkh jïh luajhtah: Hearra , Jeesuse Kristuse vedtieh munnjien åårmegem , akte sådtere
Manne maanide saemiestim gosse dah lin smaave , mænngan vïerrebe sjïdti , jïh jeenje jeenjebe daaroen sjïdti .
digitaale dïrregh nuhtjedh juktie siebriedahkefaageles barkoem åehpiedehtedh , jïh persovnevaarjelimmien jïh aalkoereaktan njoelkedassh steeredh
Rïektesisnie ij leah naan privaate jallh jeatjah byögkeles åejvieladtjh mah ïedtjem vuesiehtieh dejtie saemien museumi mieride .
klyvatr:INF 'Jag ska bara klyva det vedträdet.'[Saerniestæjja 4] b. Dellie Då
Lohkh vielie: http://www.isf.as /
Njoelkedassen § 2 dam gïengelåbpoe tjïelkeste , jïh jeahta gusnie praktijhken jïh ealamadtjen aevhkesne , byöroe saemienööhpehtimmiem ektiebarkoe jeenjebh åårganijgujmie årrodh mah saemielaaken kapihtele 3 jïh daate njoelkedasse dijpieh .
Juktie dam saemien gïelem gorredidh jïh evtiedidh dle sïjhtebe saemien maanah edtjieh aaj aevhkieh utnedh dagkeres faalenasseste , mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta .
Mov akte naa stoerre baakoeveahka .
heevehtasse (gloria jïh laudamus) 
Daesnie maahta aaj akte guvvie årrodh goh illustrasjovne aamhtesasse , jallh mij iedtjem skreejrie disse .
Daltese 5-7
Lohkehtæjja jïh learohkh guvvieh plaerijste jïh våhkoeplaerijste bietskiedieh .
E Eajra Idre (Älvd .
Edtja uvtemes illedahkide sisnjelds skuvlesne nuhtjedh , juktie lïerehtim mi em sjïehteladtedh guktie dah learohkh mah dam daarpesjieh , maehtieh vielie lïerehtim miem jïh dåarjelimmiem åadtjodh .
Såvnjoeh amma saedtieh gåptoste jis .
Saemieh jih internasjovnale representasjovnh
Daerpies aktine politihkeles sjæjsjalimmine reerenassesne juktie daejnie barkojne nïerhkedh.
Manne joe aktem vuesiehtimmiem vadteme dan veerben åtnose vuesiehtimmesne (38b).
Dle hijven daejredh magkerh reaktah jih stillemh dov leah .
Dah leah jarngesne tjåadtjoeminie .
Montrul (2016) jeahta gosse aerpiegïelen veljie morfologije jïh mubpiengïelen, goh jienebelåhkoegïele, vaenie funksjonelle morfologije, dellie haestemh jijhtieh.
Njaelmie maahta ovmessie hammoe jïh njaelmie maahta mårhtjoes årrodh .
Mijjieh haestebe årroejidie guvvieh jïh teeksth juekedh destie mij lea vihkeles dejtie , destie datne eadtjaldåvva .
Gaahtjemen vitnjie åasam åådtje , jïh nommem bæjhkoehtibie laavadahken , tsïengelen 25. b. 2014 .
Lohkehtæjja , Åvla jïh dan eejhtegh byöroeh ektesne soptsestidh mejnie Åvla edtja vielie barkedh , guktie dïhte guarka maam edtja lïeredh jïh mannasinie .
- Jaavoe , manne gaajh ierielimmesne .
Stientje , gålkoen 23. b. 2010 Alf Daniel Moen
Muvhth gaatojne demonstreredh , goh dellie goh Israele Gazam bombi jaepien 2009 aalkoelisnie .
Edtja statistihkeles materijalh vinhtselåhkoen bïjre buektedh , aaj man gellie göölijh , gööliji aaltere jïh bivtemeaarvoej bïjre , joekedamme vïnhtside vierhkedajvesne , goh våarome aerviedæmman
Skïereden 24.-28. b.
Byöroe pryövem aktine aktine learoehkinie gïehtjedidh mij lea eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne .
Akte jeatjah sjïere sijjie lea Ceavccageađgi / Mortensnes Unjargan tjïeltesne .
Irhkeme aaj destie båata dïhte gie irhkie nåake damtedh jïh veaksahkåbpoe damta gosse jeatjah irhkie .
Feeleme taxi:ne ryöknoeh goh dovrehkåbpoe feelemevuekie jïh medisijnen tjirkemem kreava .
Dah åasah tjuerieh tjïeltij jïh fylhketjïeltij mïerij sisnie maeksedh , jïh faalaldahkem sjiehtedidh lea fïerhten tjïelten / fylhketjïelten dïedte .
resaitr:3sPRT 'Fatmomakke sameförening grundades 1904.'[Saerniestæjja 8] Vuesiehtimmie (63) buerkeste guktie aati mierien tjåadtjan sjidtieh.
Dellie maehtebe dam ektesne jeatjahtehtedh .
VILL VISA VILKA SAMERNA VAR
Referaansedåehkie 20% raajesijstie leksikaale NP objeektine jååhkesje, guktie goere 12 vuesehte.
V. b.) Raevkie Raukasjö (Dor .
Saemien maanah jïh noerh daarpesjieh aktem gïelem gaavnedh sov jïjtse jaahkoehijstovrijese , mij aaj aamhtesh jïh dååjrehtimmieh faarhmeste ektiedamme disse .
Tjaalege lea jarkoestamme saemien gïelese (noerhte- , åarjel- jïh julevsaemien .
Baeniestarnen bïjre bievnedh ...
Veelkes møøvhkes sirven-dualjetjem voesseste sigkie .
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh dïejvesh jïh lahtesh guvlieh jïh nåhtadieh skuvlesne jïh giedtesne .
Viehkehth mijjem dov gieriesvoetem vedtedh NN ' n / dan / dej åvteste gïese / giejtie dïedtem åådtjeme .
Vaestiedæjjah meehtin veeljedh mejtie raajese hijven, rovnege, men guarkam, nåake, ij gåaredh, im daejrieh.
Ruffien 17. b. jïh 18. b. aalkoe-almetjetjirkijh leah meatan EN-govlehtimmine New Yorkesne .
Mijjieh lea åtneme Vervan njoelkedass: Bïhkedimmie 24-tæjmoewebbe mij WAI:en njoelkedasside dåerede WCAG 1.0 .
Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen aavode reerenassekrirrieh jïh KrA leah seamadamme saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmiem gorredidh, jïh vierhtieh dåarjodh 25 studijesijjide dïsse.
Gïehtjedimmien åvtelen vihkeles dovne learohkh jïh dej eejhtegh / åelie-almetjh bïevnesh nasjonaale gïehtjedimmiej bïjre åådtjeme .
Daate lea liehties nåhkehtimmieh mah maehtieh stoerre effektem vedtedh åeniebasse .
ISBN 82-02-09297-3
Aalkoealmetjidie sjïere staatusem vedtedh EN:n sisnjelen
Saemiedigkieraerie sæjhta daam biejjiem nuhtjedh tjoevkesem bïejedh vædtsoehvoetese nyjseni vööste goh akte abpeveartenen dåeriesmoere , jïh mij gaajhkine siebriedahkine jïh kultuvrine heannede .
Eatnemedaejreme lea sjïdtedamme dan åvteste almetje lea tjetskehke , jïh daarpesje vaestiedassh gaavnedh gyhtjelasside sov bïjre , jieleden jïh jieledevuekien bïjre jïh mijjen sijjien bïjre eatnamisnie jïh universesne , jïh lea naemhtie akte bielie mijjen kultuvreste .
Daate e-påaste lea vaaljelisnie spamrobotijstie .
" Jïh gosse dle damhth svïjregåata , dellie leah gujht dle guelieh dabreneminie .
100% vaestiedæjjijste raajesem 53 jååhkesjamme.
Daate gaskem jeatjah gïehteldimmiej jïjtseevalueringem feerhmie , åehpiedehteme tjåenghkies illedahkijste fylhkendægkan (Kvaliteetebïevnese), jïh skuvline guessine minnedh juktie illedahkigujmie vijriesåbpoe barkedh jïh stuvremedialoge goh akte bielie sektovren stuvremesystemeste .
Tjirkedh voeresgåetien-sijjieh gaajhkeside 2015 den åvtelen , jïh voeresalmetji reaktah nænnoestidh .
Mikkelsen mener at denne kartleggingen kan gi Sametinget og andre styringsinstitusjoner redskap for fremtidige tiltak som kan bedre samiske barn og unges psykiske helse.
Orr , David (1991) What is Education for ?
Daan biejjien dan byjreske skaehtie-åajvohkasse bievnede .
tjåadtjoehtidh , doestedh dåehkiebehtjiedimmien vööste tjåadtjodh , skraej riem vaeltedh jïh meatan årrodh stååkedimmesne jïh soptse stimmesne mah joe leah aalkeme , jïjtsistie meatan årrodh jïh mubpide bööredidh
- Guvvie: Rune Haarstad / HV .
150 kråvnah Jouretïjje
Maanah jïh noerh dejnie tjïjhtje aalkoealmetjeregijovnine bööresuvvieh aktem guvviem seedtedh sijjen nïekedshæhtjoste .
Nordlandsforskning jïh Norut Alta leah stillemen mietie Saemiedigkeste , Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste (ORD) jïh Maahtoedepartemeenteste (MD .
Bæjhkoehtimmine resolusjovnem dehtie 2. Barents aalkoealmetjekongresseste åvtese buakta mij lij Kirkenesne jaepien 2012 , jïh tjïerteste lïhtsegelaanti lea dïedte sijjen dïedth illedh aalkoealmetji reaktaj bïjre , aaj dïhte reakta govlehtoevedh jïh meatan årrodh sjæjsjalimmieprosessine gaajhkine daltesinie Barentselaavenjostosne .
TEXT OCH FOTO: ROLAND ASPLUND
Læssanamme baalhkamaaksoeh sïjhtieh , lissine bensijne jïh diesele ahkedh læsseneminie , darjodh guktie fylhkentjïelte sæjhta stoerre haestemh utnedh daan suerkien sisnjelen .
Vuesiehtimmie: manne maanan voepth bïsseminie , manne baenieh skubpeminie
kreava , gaajhkine tsie hkine .
" (% prijoriteradamme årroejijstie) 
buerkiestidh guktie åtnoe vaarojste jïh dïenestijstie lea evtiesovveme Nöörjesne , jïh utnijereaktide buerkiestidh
28 6 .
Gosse voestes aejkien dejtie haamojde mejtie kausatijve molsedimmesne vuartesje dellie vååjnoeh goh åarjelsaemien gïele maahta ovmessie vuekine dåemiedidh.
bli skickad:3p Ibie inte:1p leah vara:NEG stååke-gaevnieh leksak:PL skaadtjoeh bedraglig almetjidie människa:ILL PL gïeh vem:PL sïjhtieh vilja:3p mijjem vi:ACK tjeejehtidh gå vilsetr:INF jïjtsh själv:GEN beadteles bedraglig soejkesigujmie.
Tjoeverieh lopmegåetesne abpe jijjem årrodh .
Apostoliska trosbekännelsen på sydsamiska Mijjieh Jupmele Aahtjan jaehkebe , faamoehkommes , elmien jih eatnemen sjugniedæjjese .
jielemevuajnoen / ulmiej mietie .
Veelkes ålma: - Mannasinie ij dov naan vïnhtse ?
Aejlegen åejviegyrhkesjimmien öörnegem Psalmegærjan minngiebieline gaavnh .
Dellie tæjmoelåhkoe voestesgïelesne jïh mubpiengïelesne tjåanghkan bïejesåvva, jïh dan mænngan seammalaakan juaka gïeli gaskem, jallh leavloe bïejesåvva dan gïelese maam learohke sæjhta nænnoestehtedh.
102.190.000 TRD Interregvierhtieh staateles (kap. 551 påaste 60) 
Gosse dah learohkh jollebe øøhpehtimmieøørnegasse båetieh , dellie gujht lohkehtæjjan byjjes faage-jïh gïelemaahtoe vihkelåbpoe sjædta .
A. Jaavoe
Dan åvteste mieriedimmieh leah jarkelamme , dle tjuara daelie gihtjedh mejtie maanaj kultuvrelle jïh gïeleldh reaktah gorresuvvieh gosse foestehïejmese jallh maanavaarjelimmie-institusjovnesne sertiestuvvieh .
Nænnoestimmie tjïeltese seedtesåvva , mij nænnoestimmiem bæjhkohte dej njoelkedassi mietie § 6 laakesne (gusnie beavna laejhtemenuepien bïjre § 10 mietie).
5.2.2 Illedahkh raajesijstie
Dïhte veerbepaarre buerkeste guktie gie sån daajra gusnie lea, maam sæjhta jnv.
VHS .
Pöövle Vesterfjell eadtjohke jïh væjkeles soptsestæjja lij .
Regijovnale evtiedimmievierhtieh leah meatan Regijovnale evtiedimmieprogrammesne (REP), jïh leah dåarjoejgujmie ektine Tjïelte- jïh regijovnaledepartementeste , Gööleme-jïh mearoegaedtiedepartementeste , Laanteburrie- jïh beapmoedepartementeste jïh Saemiedigkeste , fylhkentjïelten dåarjoe suerkesne .
Maahta matematihkem jïh vytnjesjimmiem dåaresthfaageles darjodh .
saemien toelhkedïenesje lea jaksoes biejjien dovne starne Finnmarke jïh Universiteteskïemtjegåetie Noerhte Nöörjesne (UNN).
Daate eevre vihkeles jis edtja mubpiejgujmie govlesadtedh dovne sosijaale ektiedimmine , barkoejieliedisnie jïh byögkeles jieliedisnie .
Haarjanidh soptsestidh lea vihkeles dan åvteste gïelesijjieh fååtesieh , jïh gïeletsagkesh heerredidh .
bïevnesjidh , ööhpehtidh
Daate gaajhkem feerhmie , goh daajroe aerpievuekien bïjre , filme , fealadasse , designe jïh kultuvredorjemasse " .
Reerenasse lea sov budsjedteraeriestimmesne jaapan 2012 , aktem dåarjoem raeriestamme 5,246 millijovnh kråvnine Divvun-prosjektese , 1 millijovnh kråvnah Saemiedigkien barkose juktie saemien noerh bievnedh jïh saemien gïeligujmie barkedh , jïh 9,446 millijovnh kråvnah dan dåarjoeøørnegasse juktie saemien gïelh nænnoestidh .
Dïhte ulmie dejnie orre noerhtelaanti laavenjostojne lea veaksahkåbpoe darjodh jïh evtiedidh saemiej gïelem , kultuvrem , jielemh jïh siebriedahkejieledem .
Katja Elise Nilsdatter Utsi eadtjohke laavloeminie .
Manne bïjre jarkan njaakeminie ohtsedeminie ohtje dyjrem bïksedh .
Goeven 1 .
Muvhth maehtieh jïjnjh dejstie learohki håalemijstie lohkedh , jïh dejtie skraejrine utnedh gosse jïjtje tjaelieh .
Goere 12 referaansedåehkien illedahkem vuesehte gihtjemevuekesne EPT.
Sæjroe 23/32
n 20 ...
Destie stoerre jarkelimmieh sjïdti saemien siebriedahkesne.
Tjuara badth jiehtedh daate hijven, jïh viehkehte aktem dåaresthkultuvrelle goerkesem bigkedh, akte poenge maam ENn sjïeresaadtesæjja aalkoealmetji reaktide James Anaya akten digkiedimmesne tjiertesti, mænngan FN-reektehtsem böökti saemiej tsiehkien bïjre Noerhtlaantine.
Vuertieminie medtie 800 aalkoealmetjen saadthalmetjh , - raeriestæjjah , ovmessie vïhtesjæjjah jïh tjirkijh preesseste abpe veartenistie Altese båetieh ruffien 2013 , juktie ENn generaalekrirrien veartenekonferansese ryöjredidh aalkoealmetji bïjre New York ' sne 2014 .
Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta .
Orre lohkehtæjjine dellie mov naan orre åssjoeh skuvlese meatan .
Learohke maahta sov mielem buerkiestidh jïh nænnoestidh eensilaakan
unnebelåhkoeh leah judarh , romerh , saemieh ,
Daejtie vihtiesvoetide aaj maahta viedtedh gosse annjebodts faagide vierhtiedidh mejtie njoelkedassesne lohkehtimmielaakesne buerkiestamme .
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkenraerie altese tjåanghkosne 18.12.2007 nænnoesti aktem gaskesadtemeforumem tseegkedh dejnie åarjel-saemien byjresinie .
båatsoeburriejreereminie jïh Saemiedigkine , saemieraadijove , åarjelsaemien hearra jïh Snåasem guektiengïeline tjïeltine tseegkeme , dejnie viehkiehtieh .
Fylhkentjïelth diedtem utnieh baeniehealsoedïenesjen åvteste .
Daelie Saemiedigkie kultuvrejielemem dåarjede jïh dam lissine dorje dan joe gamte dåarjedæmman saemien kåanstese jïh kultuvrese .
Lissine aktem sijsefeelijeraeriem tseegkeme 50% barkoevierhtine .
- dov lea nuepie veeljedh
Åarjelsaemien lingviste / gïel ebarkije Dåvvome II-prosjektese
Bottleneck-hypotesen mietie aaj vihkeles daejredh mah leah aelhkie lïeredh jïh mah geerve G2-lohkehtimmesne (Slabakova, 2016).
Ohtsedh aaj aktem nommem dov niekedassekrærran .
§ 47 Dïedtejuekeme dej gøøkte rijhki gaskem guktie geerestahkh jïh jeatjah tseegkemh tseagodh jïh dåvvodh mej bïjre daennie protokollesne tjaalasovveme , dan bïjre protokollen lissie soptseste (Sjïere lissie).
Daennie boelhkesne edtjem åehpiedehtedh guktie manne barkeme.
saemien heamtuvrh viertiestidh jeatjah aalkoealmetji heamtuvrigujmie , jïh heamtuvrigujmie jeatjah kultuvrijste
Jienebh gïelesijjieh tseegkedh , goh saemien gïelejarngh tseegkedh jïh dåarjoem aktegsråajvaræmman vedtedh
Maehtedh tjaeledh saemien gïelesne lea maereleslaakan tjaeledh jïh mubpiejgujmie govlesadtedh viehkine tjaelemegïeleste .
Dah aaj guarkah akte segmente aktede taalesïeveste maahta jeatjah taaligujmie aelkedh goh , jïh dihte maahta jeatjahlaakan juakeme årrodh goh 1 .
Mænngan , medtie 1980 , Saemien Sijte stuerebe provsjektem øørni mij abpe åarjelh-saemien dajvem dijpi .
Mov mïelen mietie dle nåake laavenjostoe dej skuvli gaskem mah ööhpehtieh åarjelsaemien gïelesne gosse lea learoevierhtiej bïjre .
Ibie mijjieh oktegh daan biejjien heevehth .
Eejhtegetjåanghkoeh leah akte laavenjostoesijjie
Gosse learohkh barkeminie taalh stoeredahken mietie jallh lïhkemes taalem gaavnedh , tjuerieh sov jïjtse mentaale taalesïevem nuhtjedh .
Learohkeportrehth - Aanta , Ealla jïh Jonna
tjeekehtidh jïh tjaakanidh dïhte.Dïhte transitijve paarrebielie öövre sjïehteles mov maallen mietie, men intransitijve lea statijve veerbe.
Presidente Fylhkenraerieåejvie Fylhkenraerieåejvie
jïh faamoem jaahkosne jieledh .
Ealla lea aaj ovmessie gærjah jarkoestamme jïh lidteratuvrh åarjelsaemien gïelehaaman sjïehtesjamme .
seamma definisjovne lea ööhpehtimmielaakesne (§6-1).
aktem gaertjiedamme lidteræære programmem tjåanghkan bïejedh jïh dam åehpiedehtedh
Sæjhta vihkeles årrodh naaken aktem bijjemes dïedtem åarjelsaemien gïelen åvteste åtna , jïh dïedtem åtna gïeleråajvarimmieh iktedidh .
Faalenasse vuertemelæstoesijjien bïjre .
h / l / skyllijemaanah: Skylleme , Jupmelen dååjvehtassem laavkomisnie mijjem måjhtajahta .
Duvvege jih fealadimmie duvvene (fjorder og kystfarvann) 
Saemien noerh edtjieh maehtedh meatan årrodh gaarsjelimmesne jeatjah noerigujmie ektine jeatjah laantijste jïh dajvijste , jïh naemhtie ektievoetem nænnoestehtedh jeatjah aalkoealmetjetjiertigujmie jïh arktiske åålmegetjiertigujmie .
Naemhtie libie , jalhts gallesh , akte aajnehke åedtjie , juktie gaajhkesh daestie dan seamma laejpeste åadtjoejibie .
Mænngan aaj illedahkh vuartasjamme gaskem jeatjah Wales ' te jïh Skottlaanteste , daate Ulpanvuekie maahta seamma hijven årrodh nuerebe ulmiedåehkide .
Daate sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh:
Dah soptsestieh guktie dah jielieminie .
Tjïelte årroejidie faalehte ovmessie dïenesjh jïh bueriejieledeaevhkieh .
Skïereden 17.-21 .
vuartasjimmiem saemielaaken gïelenjoelkedassijste Noerhten saemie institudte darjoeji maam Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lij laavenjasse-åejvie jaepien 2007
) - gïehtjedimmieh tjaetsieskeeptemistie jïh krööptijste
Davvisámegïelagiid demografiija ja buolvvaidgaskasaš sirdaseapmi Norggas ja Suomas .
jïjtse jallh jeatjabi dåarjelekreeki jïh lyjhkedskreeki bïjre laavlodh , joejkedh jïh / jallh soptsestidh .
meatan årrodh eah leah dah aajnehke vuekieh politihkeles tsevtsiehtimmiem åadtjodh .
Vuelege manne gaajhkem daan diagrammese 4.4 tjöönghkeme.
Sïjti Jarnge , Saemien Sïjte jïh Rørosmuseet leah joekoen vihkeles sijjieh dan kultuvre- jïh museumdarjomasse .
tjaalegh tjaeledh tjïelkestamme teemine , jïh ektiedimmiem sjugniedidh raajesi jïh boelhki gaskem
Mob 94866243 (Astrid Kalvemo) jallh astrid.kalvemo@royrvik.kommune.no Senest 13 mai .
Dan gaavhtan goh illedahkem vuarjasjibie maehtebe jiehtedh referaansedåehkie raajesh nulle objeektine jååhkesjieh jïh dah maahtoem utnieh guktie nulle objeekte raajesinie dåemede.
Dam maahtah darjodh baangkesne mij dov e-legitimasjovne .
Snahkere Aannesja jih Jåvle-aaja
Gåetieluhpien åvteste ruffien 18-19 raajan , maaksa 400 kr , jïh dle aeredsbeapmoe lissine båata .
14.
Jaepien 2007 dle regijovnale barkoevedtijemaaksoe (daroen RDA) vihth sjïehtesjamme sjïdti .
Gosse Mattis Danielsen aahkeben bïjre saarnoeji , dellie soptseste guktie Sagka jïh altese fuelhkie ålkoelaantide vöölkin .
stuerebe prosjeektem aatskadamme guktie barkoeh laanteburresne tjirkedh
Meråkeren tjïelte staatusem jarkelimmietjïeltine åadtjoeji jaepien 2007 , dan åvteste Elkem sjalkedahkine orriji Kopperåsne .
Jeatjah sjædtoegåetiegaash båetieh eatnemeåtnoste , juvreskryjjemistie , sorhpegïetedimmeste , oveffektijveles vueniejste jïh muvhth industijeprosessijste .
Gosse dam voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjem evtede , dle åålmege tjuara saemien tsiehkieh dajvesne krøøhkedh , jïh sijjiem vedtedh voenges aerpievuekide jïh jeerehtsidie .
Voejhkele buektiehtidh learoehkidie ektesne vuejedh gosse gåarede .
Vijriebasse dah guejmieh vihtiestieh akte stoerre nuepie gååvnese kultuvrem våaroeminie nåhtadidh juktie saemien siebriedahkem evtiedidh .
Soptsestidie ektesne guktie maanagïerte maahta stååkedimmiem sjïehteladtedh smaave dåehkine , jïh digkiedidie maam dijjieh maehtede dejnie jaksedh .
Tjaalegisnie moenim faage-øøhpehtimmieh båatsoeburrien bijre meehtin laanteburrie-skuvlese veadtalgovvedh .
Ibie maehtieh veanhtadidh naaken sïjhtieh dam jeanatjommesem baalhkeste nuhtjedh vuejemasse .
Lissine gïelelïerehtæmman dle eengelskefaage edtja viehkiehtidh daajroem vedtedh jieledevuekiej jïh kultuvri bïjre gusnie eengelske lea åejviegïele jallh byögkeles gïele .
Såemies voestes aejkien desnie .
Et åpent sinn
Mov leah tjaebpies såajah gellielaaketje klaerine .
jienebekultuvrelle vuajnoeh gorresuvvieh maanagïertesne jïh maadthlïerehtimmesne lissiehtamme kvaliteete lïerehtimmiefaalenassesne unnebelåhkoegïelen almetjidie jïh
Mijjieh mah jov gellie jaepieh skuvlesne barkeme , ibie leah mijjieh meatan gïelem jieliehtamme ?
Pryövetïjje lohkemasse jïh ryöknedæmman lea 90 minudth , mearan pryövetïjje eengelsken gïelese lea 60 minudth .
Sïejhme nænnoestimmieh konsultasjovnen gïetedimmievuekiej bïjre ● Dah konsultasjovnh Saemiedigkine edtja d åssjelinie jïh ulmine årrodh sïemesvoetem buektiehtidh raeriestamme råajvarimmiej bïjre .
Jis leah jeatjah hoksevedtijh , vuesiehtimmien gaavhtan privateles , edtjh datne dejtie gaskesadtedh jïh dellie åadtjoeh daejredh gusnie dah leah tjirkeme .
Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine , mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh .
skaehtiemaeksijh gieh noerhtesaemiengïelesne tjaaleldh bieljielieh , åadtjoeh vaestiedassem noerhtesaemiengïelesne .
Vuarjasjimmiegoerh mah maehtieh åtnasovvedh
Dahkoesoejkesjen ulmie lea våaromem bïejedh akten veaksahkåbpoe barkose dejtie saemien gïelide - noerhtesamien , julevsaemien jïh åarjelsaemien , ovmessie siebriedahkesuerkine .
Lissine aaj jïjnjh tæjmoeh mijjen kultuvren jïh histovrijen bïjre utnimh , dovne gïeletæjmojne bene aaj goh jïjtse faage .
Lohkehtæjja maahta baajedh learohkem aktem aamhtesem gaavnedh mij tjåådtje dovne saemien jïh nöörjen gïelesne , guktie learohkh mah vielie viehkiem daarpesjieh , maehtieh viehkiem åadtjodh dehtie nöörjen tjaalegistie .
Vuarjasjimmesne iktemearan lohkehtæjja maahta bååstedebïevnesh vedtedh våaroemisnie dejstie væhtijste mej bïjre åvtelhbodti seamadamme .
Manne lohkehtehtim dennie Snåasen noereskuvlesne jïh fïerhten biejjien dle vaarrestim dej skuvli gaskem .
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta båeries pryövenassh mohtedidh båeries pryövenasside jïh ovmessie dåeriedimmieh darjodh .
Dïhte øørnege noererkåarhtine lea ekspressbussine Namsovsen jïh Skierden gaskem , jïh Rørviken jïh Skierden gaskem , jïh dejnie orre fylhkengeajnoefeerjine .
Dïhte nasjovnale jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesje , Gud gir - Vi deler , lea gaajhkide kristeme maanide jïh noeride Dennie nøørjen gærhkosne , aaj saemien .
Barkoegærja åarjelsaemiengïelesne Lære-og arbeidsbok på sørsamisk
Dijjen tråajjah soevine.
Daah golme veerbhpaarrh dej åejvievuesiehtimmie.
Bïevneshråajvarimmieh reaktaj jïh tjælloej saemienööhpehtæmman ...
Teknijhken vuekesne sæjhta veeljeme ellies vaestiedassem teeksteldh representasjovnen uvte gaajhkh åtnoesuerkiej mietie mah ij daenbiejjien leah ellies vaestiedassij åvteste .
årrodh tsiengelen 1 b .
medtie 100 mill. kråvnah .
Jis diabetesem åtna , reakasovveme vaajmoefïejline jallh naan såarhte vaejvieh vaajmoeklaffigujmie lea aaj vihkeles dam dåastoevasse jiehtedh guhkiem goerehtimmien åvteli .
Båatsoe viehkehte guktie åarjelsaemien gïele , eatnememaahtoe , sosijale nedteviermieh jïh slïektebaanth gorresieh .
evtiedidh jïh nuhtjedh jeereldihkie vuekieh multiplikasjovnese jïh divisjovnese , dejtie nuhtjedh praktihkeles tsiehkine jïh dam onne multiplikasjovnetabellem nuhtjedh åejjieryöknemisnie jïh gosse edtja laavenjassh loetedh
POETLB TlOHFS
eevtjedh , viehkine eadtjohke leer ehtimmeste jïh gærjah jïh jeatjah m eedijh namhtah
Byjreske dalhkesen namhtah: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
Dellie aelhkebe sjædta reebledh jïh utniehtidh barkijh jolle gïelemaahtojne .
Dïedte / laavenjostoeguejmie: Noerhte-Trööndelagen fylh- kentjïelte / åarjelsaemien gïelejarngh Noerhte-Trööndelagesne; HiNT jïh Kommunenes sentralforbund .
Laanteburrien åvtehke (Ann Kristin Sjøenden) fïerhten dåarstan kontovrebiejjieh Namsskoganisnie åtna .
Guelie Ledtie Viskes-roehtse Tovmaate Paprika Soja (baljesjädtoeh) Sojalecitine (E322) Munnie
Buerebe lea aavoem vuejnedh jïh aavoem eevtjedh .
ForMat aaj raeriejgujmie båateme dan bïevnesasse Stoerredægkan .
Ihke saemien gïelh edtjieh jielije gïeline årrodh siebriedahkesne jïh eah ajve viermiegïeline, dah tjuerieh amma bööremes åtnasovvedh dejnie jeanatjommes sijjine siebriedahkesne, jïh dah mah saemiestieh tjuerieh buektiehtidh gïelem nuhtjedh daejnie sijjine.
Jis tjïervesne maahta geerve ijje jiehtedh , jïh dellie maahta jïjtje jallh dejnie mejnie seksem åtna jallh jeatjah nåakelaakan damtedh dan mænngan , jallh destie seksuellen daaresjimmiem sjïdtedh .
Gïeletsiehkie Saemien dajvesne lea gellielaakan mujvies .
Lohkh vielie Saemieraerien bïjre daesnie .
Gosse taalh jïh veahkah dååste mah leah stoerre taali bïjre golme sifferigujmie , maahta vååjnedh goh dïhte lea vielie jueriedisnie .
Ij goh akte dejstie veerbijste molsedh åarjelsaemien gïelesne gænnah.
"....saemien skuvle tjuara lohkehtæjjah nuhtjedh mah byjjes pedagogeles ööhpehtimmiem fååtesieh.
Ulmie lea akten 5-jaepien gïeleprogrammen tjïrrh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie jienebh eadtjohke saemiestæjjah sjidtieh .
Energijesuerkien sjïekenisnie dle joekoen stoerre lissiehtimmie deallahtimmien sisnjielisnie petroleumsektovrese .
Jis ih båehtjierdimmine fuakah datne leah åådtjeme jallh jeatjhlaakan vuekine dåeriesmoerem åadtjoejih gosse healsoe- jïh skïemtjehoksem gaskesadtedh ?
Tsihkestahta lissiebigkiem dan båeries noereskuvlegåatan (Mummiegåetie) lååjkedidh , g. j guktie Stientjen jåarhkeskuvlen leejjememaaksoe orre Gaarsjelimmiegåetesne , daan leejjemen tjïrrh maaksasåvva
Distraktovrinie aaj nominatijvh jïh infinitijvh veeljim, sïjhtim vuejnedh mejtie lïhtsegh dejtie objeekti sijjeste veeljin.
Dovne ryöktesth objeekte jïh ovryöktesth objeekte raajesistie sleajhteme.
Fylhkengeajnoefeerjah: Latjkoe åestemen bijre ruvteskovhteste dejnie feerjagåhkaldahkine Eidshaug
Gosse manne dejgujmie soptsestim dellie manne gyhtjelasside lohkim jïh dah vaestiedin.
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman våaroemasse beaja Gud gir - Vi deler goh dïhte bijjemes soejkesje jaahkoeøøhpehtæmman Dennie nøørjen gærhkosne .
buerkiestidh dïejvesidie drïekte jïh akselerasjovne , stoeredahkide mööledh aelhkie viehkiedïrregigujmie , jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie faamoe lea ektiedamme akselerasjovnese
Daesnie vuesehte guktie maahtoeulmiem , sisvegem jïh barkoevuekiem lohkehtimmieulmide sjïehtesjidh .
Mijjieh sïjhtebe Gaskenasjovnale strategijem Trööndelagese tjïrrehtidh .
Dïjre Maarjese
St. 6 (2018-2019) Oppgaver til nye regioner (Laavenjassh orre regijovnide).
Russlaanten gïele
ELLE IRMELIN BIENTIE AASVOLD
Skuvleaajhterh jïh Fylhkenålmah byöroeh strategeles soejkesjh evtiedidh juktie gorredidh gaajhkh saemienlohkehtæjjah byjjes maahtoekrïevenassh illieh 2025 åvtelen (jïh 2020 åvtelen maajhööhpehtimmielohkehtæjjide, Mieriesoejkesjen mietie saemien maajhööhpehtæmman).
1.6 Fylhkentjïelten åejvie jïh fylhkendigkie ...
Dah taallh netto gïehteldimmiemaaksoeh vuesiehtieh inkl. uhtjiedimmieh fylhkengeajnojne , gïehteldimmie / gorredimmie .
Akte dejstie aamhtesijstie lea lissiehtamme nuepieh jïjtje gejhkieguelieh darjodh loedtehkijstie .
Learohkh maehtieh åvtelhbodti disse haarjanidh gosse saernieh vuartasjieh jallh saemien saernieh goltelieh .
Jienebh laavenjassh mejtie lea raeriestamme fylhkentjïeltide sertedh leah saemien ïedtji bïjre.
Mijjieh sijhtebe maaksoem jieniedidh dejtie sjiere almetjidie giejtie barkoesijjesne jallh byjjesreeremistie neerrehtidh .
Akte geerve almetje tjuara våårkehke årrodh guktie maana gaskestalla , dam toelhkestidh jïh maanine govlesad tedh maanan jïjtsh premissine .
Naaken tsagkesh læjhkan dan vihkeles guktie daerpies dej bijre dallah soptsestidh .
Govlimh man væjkele dah skylleme-maanah dam
Dah kroessh stuerebe nuepie kandidatese vadta jïh dov åvteste åadtjodh soptsestidh .
Daate bielieprosjekte sæjhta jïjnjh gierkielaahpehtsh jïh plearoeh vedtedh mah sijhtieh åtnose båetedh jeatjah bielieprosjektine , gaskem jeatjah dajvem stabiliseradidh .
Gærhkoelaaken § 24 jeahta:
Edtja raerieh bïevnesasse buektedh digkiedimmieforuminie , faageseminarseminaarine , byjrehtimmine jïh gihtjeme-goerehtimmine .
Dïhte maahta raajroejalloem 5. raajrosne sjïehtesjidh .
Akten gaskenasjovnaale åålmegasse die saemien fealadassedorjesh dovne ammes jïh tjïelke jïh stinkes , jïh Nöörje goh fealadassenasjovne maahta gaajhkem vitnedh jis sæjhta daam dåarjoehtidh , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Saemiedigkien åejvieulmie juktie saemien gïelem evtiedidh , lea utnijelåhkoem jïh gïeleåtnoem lissiehtidh .
Jis sovhtine jïh infeksjovnem åtna dellie maahta vuesiehtimmien gaavhtan njaelmeste rovnegs hepsedh enn pråvhka .
Jeesuse jaemiedistie tjuedtjieli .
Price: NOK 170,00
Jis " gïele-arena-provsjekth " lutnjie sijhtieh Maana- jïh mïrrestallemedepartemente jïh Barkoe- jïh mïrrestallemedepartemente saemiedigkien ektesne konferansem öörnedh gïelearenaj bïjre kultuvre- jïh eejehtimmiedajvesne .
Dïhte tjåenghkies arktiske bæjhkoehtimmie lea evtiesovveme aktene lïhke laavenjostosne saemiej jïh inuihti gaskem , jïh bæjhkoehtimmien sisvege tjïelkelaakan vuesehte man vihkeles aalkoealmetji reaktah leah , naemhtie dah leah nænnoestamme g. j EN .
Mijjieh sïjhtebe eadtjohkelaakan barkedh ihke jienebh learohkh edtjieh studijespesialiseringen veeljedh giehtjedimmine , realfaagine jïh gieline .
Mearan rektovre desnie dellie eajhnah fihkim edtjimh sjïere saemien sijjiem øørnedh dunnie sijjesne Gressåmoen .
Saemiedigkien ulmie lea saemien gïelem nænnoestidh juktie gïele akte iemie bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste sjædta .
Gaesseste bådtjam darjoejin .
Daamhtaj aaj åådtje vaestiedidh naan gyhtjelasside gosse pryövenassem vaeltedh , vuesiehtimmien gaavhtan
Daate njoelkedasse aaj maahta saemien ohtsijij åvteste provhkedh .
Haspelmath aalka jiehtedh grammatihke relasjovnh aktanieh semantihke relasjovigujmie.
Tjåanghkan daate vuesehte joekehtse dah dåehkiej sisnie.
Gellie radtjoestimmieråajvarimmieh mah tjåanghkan sjïdtieh 2. mill. kråvnah Politihkeles darjosne , stavresne , staabesne , v. ållermaehteminie sektovren nuelesne Jarkelimmieh sektovren gïehteldimmiemierine dehtie voestes budsjedteste 2010 budsjedtese 2011 leah naemhtie:
bïevnesh siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre gaavnedh jïh åehpiedehtedh sjïehteladteme gaaltijijstie , aaj digitaale , jïh vuarjasjidh mejtie bïevnese lea nuhteligs jïh jaahkods
Vihtiesommes kråahpetemperatuvrem bahtesne .
Gieh lin dah almetjh mah daejtie tjaalegidie tjeelin ?
- Vitnjieplaakate sæjhta åtnasovvedh Saemiedigkien barkosne irhkemen vööste abpe laantesne jïh voengesne .
Jonnan geajnoe guhkiebasse
Daan daelvien jïjnjh orre salmh laavloejin .
 (4) S
Geerve almetjh goh maanah .
Dah mah sijhtieh vielie saemiej sijjienommi bijre lohkedh , maehtieh dam bieliem vuartasjidh: (http://www2.sofi.se/daum/katta/katta12/katta12.pdf) 
Gosse öörnegem nænnoste edtja dajven gïeleåtnoem krööhkedh .
Manne sïjhtem åarjelsaemien gïelem guarkedh goh akte gïele eatnamisnie.
- Mah illedahkh sijh tieh aktede jarkelimmes te
Manne almetjem vuajnam .
Dïhte luvlesaemien / skoltesaemien dajve lea daenbiejjien Åarjel-varangeren tjïeltesne .
voeneevtiedimmievierhtijste gusnie ulmie lea sjïehteladtedh akten aarvoesjugniedæmman mij guhkiem vaasa jïh mestie dïeneste sjædta , jïh aaj laantebårran ektiedamme .
dehtie aerpievuekien Noh-teaterevuekeste .
Jis eejtege meatan Dïsse gien lea eejtege guhte meatan jallh meatan orreme saemiengïelelåhkosne lea nuekies eejtegen nomme bievnedh .
Dåarjoevierhtiej juakadimmien tjïrrh byjresken provsjektide fylhketjïeltine jïh tjïeltine saemiedigkien seahkarimmienuepie starne- jïh såjhtoedienesjh saemien åålmegasse .
Steemmh 2007
Vielie ektiedahkose sjïehteladtedh jielemen jïh FoU-institusjovni gaskem
Sovne I (Skierde) tjïelte åådtje kr. 700.000 .
Govlh , tjidtjie gylje !
Veelkes ålma: - Nov badth manne vuajnam , men datne asth ?
Tsihkestahta Saemiedigkie mandaatem dorje moenhtsasse .
Saemien toelhkestimmiem sjïehtesjidh goh akte maaksoedïenesje laantesne , aaj åarjelsaemien jïh julevesaemien gïelesne .
LEDIG 100% FAST STILLING
Juktie dan gille gïeleutnijh julevsaemien gïeledajvesne dle tjïelkelaakan vuajna saemiengïeleldh vierhtieh fååtesieh .
Gïeleguedtijh åtnasuvvieh goh eadtjohke vierhtie gïelelïerehtimmesne jïh ovmessie gïelesijjine
Dah maaje maehtieh aktem baakoelæstoem tjaeledh baakoebuerkiestimmiejgujmie .
Råajvarimmie 39 Toelhkeööhpehtimmie jïh autorisasjovne toelhkijste ...
Dan åvteste akte naa stoerre bielie nasjovnaale saemiepolitihkeste finansieradamme sjædta goh prosjekth ovmessie faagesuerkiej sisnjeli , dle akte raeriestæjja sæjhta viehkine prosjektijste jïh prosjektefinansieradimmijste jienebh darjomh buektedh goh orre råajvarimmieh jïh prosjekth , mij vihth sæjhta orre vierhtieh lutniestidh mah naa gåhkese sijhtieh raeriestæjjabarkoem maeksedh .
Noerhtesaemien gïelesne tjuara 90 lohkehtæjjah ööhpehtidh maadthskuvlese dej minngebi 20 jaepiej.
Jeenjemes dåarjoe fealadæmman lea 50 000 kråvnah .
Rudtjebaahkosne .
[ 1 ] Saemien øhpehtimmieraerie diedtem veelti jih eejhtegidie tjåangkose bøøri , govledh magkeres daerpiesvoeth jih iedtjh saemien maanagiertem tseegkedh .
Numhtie aaj sjædta gosse daate joekoen konserte .
- Røros-saemien siebriedahke jïh orre aejkie
Fïerhten jaepiedaltesisnie maahta learohkh årrodh gieh saemiestieh , learohkh gieh maehtieh saemiengïelem jïh learohkh gieh eah maehtieh saemiestidh , mohte sijhtieh dam lïeredh .
Råajvarimmie 30 Julevsaemien gïelebiesie
baalhkavaeniedimmie).
STOERREDIGKIEVEELJEME 2009
NASJOVNELLE UNNEBELÅHKOEH SVEERJESNE
Jïh dej prijoriteradimmiej gaskem dle aktem stuerebe fokusem åtna orresjugneden darjoemidie , mah edtjieh viehkiehtidh guktie saemien institusjovnh jïh iemie sijjieh evtiesuvvieh .
Læjhkan akte gaske gaskem fylhkendigkien dongkemem gïehteldæmman jïh gorredæmman daaletje fylhkensoejkesjisnie , jïh mij lea budsjedtesne .
Illedahkh vuesiehtieh dah vierhtieh leah viehkiehtamme barkoesijjieh nænnoestehtedh dennie voenges jieliemisnie , fryöjstehkevoetem lissiehtamme jïh aaj jeatjah vierhtieh loevenamme .
Mijjieh aaj pryövebe njååhtjedimmieh mah tjïelte jallh åålmege mieriedamme .
abpe dan Saemiedigkien darjoemasse årrodh
Seamma tïjjen madtjeles ihke moenehtse dan tjyölkehke sov juvnehtimmine.
Almetjh Jiemtesne sïjhtieh guvvieh sov vaereste jïh byjresistie utnedh , Nejla jeahta .
- Draveng (tsihkestahta
Voerkesvoete åtnoen bïjre saemien gïeleste sæjhta viehkiehtidh gïelen staatusem bijjiedidh .
Maahta aaj vihties aamhtesh bæjjese vaeltedh .
Såemies gaavnehtamme saemieh edtjieh ålkoelaantide vuelkedh jïh vuesiehtidh guktie saemieh jielieminie , guktie dej vaarjoeh , gaevnieh jïh gåetieh leah .
Båassjoe lij dïhte sijjieh gusnie aejlies daeverh jïh beapmoeh lin .
Bietskiedidie olkese dam politihkeles reklaamem dijjieh plaerine gaavnede .
EN faatoes bïevnesh Nöörjeste pryöjjedin saemien nyjsenæjjaj jïh dej healsoetsiehkien bïjre , jïh mah råajvarimmieh Nöörje dorje juktie daam tjïelke healsoejoekehtsem staeriedidh .
LÖÖNESTEHTEME , GUHKIES LAAJKOE , LIKVIDITEETE , FOENTE JÏH .
Gaajhkh juktie dutnjien bööremes hoksem vedtedh .
Jis G2-lïerijh gelkieh G2-gïelen syntaksem jïh goerkesimmiem vejtiestidh, dle G2-lïerijh tjiehtieh boehteletjovven baaktoe jaksedh.
Kultuvre , jielemedaltese jih tryjje
barkeme guktie prosjeektevierhtieøørnegh starne- jïh sosijaleprosjeektide Saemiedigkesne stinkes sjïdtedh
Gosse tjieltigujmie jïh jeatjah fylhkigujmie vierteste dellie fylhkendigkie NoerhteTrøøndelaagesne jeenjemasth stoerre jarkelimmieh jïh vueliedimmieh dienesjedorjemassesne slyøhpeme .
Daate sæjhta jiehtedh årrojh mah daejnie tjïeltine årroeh vijriedamme reaktah utnieh saemien nåhtadidh gosse byögkeles åårganigujmie govlehtellieh , jïh tjïelti akte sjïere dïedte dïenesjh jïh bïevnesh saemien gïelesne faalehtidh .
Dïhte voestes neebneme fer radikale munnjien sjïdti .
20.30 raejeste , jïh saemien tapas-teellerhkinie fryöjstoe .
jienebh lohkemestrategijh pryøvedh
MoodleCloud lea learoevierhtieprogramme gaskeviermesne.
Guktie laantem jih tjaetsiem vuekij mietie provhkedh
Tjïelkestimmien åejvieaamhtese lea gïehtjedidh identitete , jïjtjeboejhkehtse jïh jïjtjetjåånehtimmie daejnie teekstine .
bïjre:
Dagke lea måanta ?
Vihkeles lohkehtæjja njaalmeldh learoehkidie buerkeste guktie dah væhtah leah .
Kultuvresuerkien vihkelommes vuepsieh 2009 sïjhtieh årrodh:
Maam maehtebe ovmessie moerijste darjodh ?
Daelie daejtie gïehtjedibie dennie barkesne tjïelten soejkesje siebredahkedajvesne .
6. aarebi mijjieh, daelvielaante, göökte gåetie, utnedh Vaastoe: Aarebi mijjieh daelvielaantesne göökte gåetieh utnimh.
jih sjieligujmie
aelhkie baakoeh tjåanghkan bïejedh åenehks raajesidie
Aaj åårganh , mah eah leah saemielaaken gïelenjoelkedassi nuelesne , byöroeh barkijidie permisjovnem vedtedh juktie saemien lïeredh , gosse åårgane maahtoem saemiengïelesne daarpesje .
Dah paarrh leah Haspelmathen læstosne veerbi bijjelen mejtie satne gïehtjedamme (Haspelmath, 1993).
Staate-raerie aaj ååntjestalla åarjel-saemien kultuvrem evtiedimmienuepieh vedtedh , jih daennie aktemieresne sijhtebe vuepsieslaakan barkedh juktie Saemien Sijte åådtje altese gåetiem stueriedehtedh daennie Stoerredigkieboelhkesne .
Figuvresne aaj vuejnebe dejnie båarasåbpoe aalteredåehkine dellie joekedimmie båastolen.
Tjaebpies tjaetsieledtieh klienjieh ,
Dah mah luhpiem utnieh gööledh sijhtieh naemhtie jienebelåhkoem utnedh dennie voenges reeremeåårganesne .
Gosse gohtjemem åådtjeme cellepryövenassem tsegkietnie vaalta lïhkemes tsegkietniedåastoevisnie maam aaj gohtje ietniehoksejarnge .
Vuartesjh lissietjaalegem, appendix 1.
Dïhte stuhtjem " Ridn ' oaivi ja nieguid
Man jïjnjh åådtje fïerhten aejkien åestedh ?
Meehte maahta tjåenieh våarhkodh .
Aellieh luejhtieh mijjem giehtjielimmiej sijse
Låavthgåetiem striengkieslaakan juakeme
Dïhte bijjemes reereles åvtehke lea fylhkenraerieålma .
Latjkoe faamoem åtna
Skåra , Eva: Orre tjielke , Idut 1997
Lohkehtæjjakuvsje Stoerredigkesne: gålkoen 16.‐ 18. b. 2009 .
John E. Utsi , Jokkmokkste jïh Dan Jåma , Valsjöbyn , lægan filmem dorjeme .
Dov lea tsåahka
seamma vierhtegedeepartemente teel .
- Joekoen vihkeles orreme vierhtieh Divvun ' en vijriebasse giehteldæmman gorredidh , jïh manne aaj daajram Saemiedigkie barkeme vielie guhkiebasse øørnegh gaavnedh dan prosjektese , mij lea juhteme 2004 raejeste .
Öörnedimmieh jïh tjåanghkoeh voenges saemiesiebrine
Guktie diedtem jijtse lieremen åvteste guadta ?
Voestegh edtjebe break joekehtidh.
Båeries gåetie gusnie eah naan seangkoeh , juktie tjoerimh guelpesne gællasjidh .
Barkoen ulmie lea aktem ihkuve teateregiehteldimmiem tseegkedh åarjelsaemien dajvine Nøørjesne .
Maahta damtedh viehkiem boelhketjem , mohte asve gujht bååstide båata jïh dellie kaanne vïerrebe .
Jaahkenelkien , Aanna: Don jih daan bijre I , Daasta berteme 1997
Man bijre soptsestidh
 (Teateredaejrije Jon Nygaard, Spillerom 1-4/98) 
4.1.1.
Ulmie lea learohkh edtjieh aktem stuerebe baakoeveahkam åadtjodh , vuesiehtimmien gaavhtan gosse baakoegærjam nåhtadieh .
såemies åehpies vaajesi jïh vihties jiehtegi bïjre soptsestidh
Bïevnesh vadta mij dorjesåvva Prosjekte (gosse daerpies).
Guktie edtja åvtese darjodh sæjhta voestegh nænnoestidh mænngan reerenasse aktem gamte , gaahpoeh prosessem tjïrrehtamme gusnie ovmessieh guejmieh edtjieh åadtjodh raeriestimmiejgujmie båetedh .
Daate goerehtalleme aaj vuesehte ij naan tjïelth ållesthlaakan aktem saemien perspektijvem våaromasse bïejeme tjïelten barkosne .
Ulmie: Daabloen ulmie lea stååkedimmien jïh gaahtjestallemen gaavhtan , eadtjaldovvedh jïh jieniedidh njaalmeldh saemien gïelem .
Baasisedåarjoe I jaepien 2011 lea 105 949 kråvnah fïerhten learohken jallh learoekandidaaten åvteste göökte jaepieh .
Soptsesth dan åvteste learohkigujmie aajkoen bïjre pryövine , jïh maam pryöve möölehte .
Mijjen leah ovmessieh duekieh jïh dååjrehtsh .
Dihte mij mov gåmmebe mænngan sjidti , lij dellie barkeminie Oslovesne , Instituttesne mij edtji ektievuekie-jielemem giehtjedidh .
Muvhth daejstie daaroen jallh svïensken gïelem vejtiestin easkah goh skuvlesne eelkin.
NTFT ' en jïh
Åvte- jïh minngiepryövenasse
- Saemiedigkieraerie lea vuajneme jeenjesh tjoeperdeminie gorredimmien åvteste båatsoen ïedtjijste dennie orre regijovnaale reeremisnie båatsoste , jïh joekoen dajve-aamhtesinie .
værhtoedehtedh/værhtodh 7.1.5.
25%
Aamhtsh soptsestallemasse leah:
Byjngetje Nåamesjevuemien faageskuvle , skihpeoffisere
Aaj daan biejjien dle jeenjesh mah vienhtieh maajhööhpehtimmie ij leah akte geesjeles vuekie gïelelïerehtæmman, jïh dan åvteste dihte ajve akte vuekie maam maahta nuhtjedh gosse aerpievuekien lïerehtimmie ij maehtieh faalesovvedh.
Daan biejjien (duarsta) saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka tjirkijh duedtiesiebriej åvteste gaavnesji juktie haestemh jïh dååjrehtimmieh digkiedidh daan beajjetje gïehtelimsdåarjoeöörneginie duadtan .
Vihkeles guejmievoeth jïh ektiedahkoesijjieh Guejmievoete lea akte vihkeles barkoevuekie dennie regijovnale evtiedimmiebarkosne Noerhte-Trööndelagesne .
Resultatijve aajmoeh.
Daan biejjien tjoerebe bæjhkodh homofijle jïh lesbiske almetji reaktah eah leah nuekies krööhkestamme sjïdteme saemiepolitihkesne .
Juktie joekehts gïetedimmiem slyöhpedh dle moenehtse aelhkiehtimmieh njoelkedassine raereste leejjemen bïjre kroepteste .
Eah illeldahkh jallh joekehtimmieh hijven sjidtieh jis ibie dej gïeletsiehkieh krööhkesth.
Lohkh vielie daesnie: www.samediggi.no jallh www.diggi.no
Almetjh Karasjokesne idtjin daejrieh maam åarjelh-saemiej bijre , idtjin maahte sijhth daejredh saemieh dan guhkene åarjesne jielieminie .
Skïemtjesåjhtere 100% ihkuven barkoe , goevtesne , turnuse- barkoe fïernhten gåalmeden hïeljen .
Vijriesåbpoe edtja maehtedh daajroem evtiedidh aalkoereaktan jïh persovnevaarjelimmien bïjre , jïh aktem laejhtehks jïh jïjtjeraarehke vuajnoem utnedh ovmessie såarhts digitaale gaaltijidie .
Saemiedigkie dam bijjemes dïedtem åtna dïedtem joekedidh jïh råajvarimmieh iktedidh saemien gïelen sisnjelen
Maajhööhpehtimmietæjmoe Learohkh vijriebasse berkieh aamhtesinie .
1530 Brekkvasselv
Raajesisnie veerbe imperatijvehammosne, nulle objeekte objeekte jïh ovryöktesth objeekte sleajhteme.
18 .
postmottak@royrvik.kommune.no .
Saemiedigkie aaj dåarjoem vadta bæjhkoehtæmman saemien tjiehpieslidteratuvreste , learoevierhtiedorjemassese jïh jeatjah gïeleråajvarimmide .
Tjïekh goerem
Dellie gaajhkesh saemiestieh dan guhkiem saevege bijjene .
Akte vadtese maam edtjebe vihth mijjen eerpijidie vedtedh .
Goere 1 gaskemedtien aalterem vuesehte goerehtimmiedåehkesne jïh referaansedåehkesne.
Åarjene Høgskardhus:n luvhtie jïh rïektes sievine jaevrien Høgskarvatn dåaresth dahkoe gogka dah johkh Leaddojohka jïh Beagasanjohka aktese gelkieh .
Edtja dam tjåadtjoehtidh goske dejnie orrije jaepien 2013 .
Gosse dïhte lea jeahteme dle tuhtjem onterligs staateraerie Jan Tore Sanner sæjhta dam almetjerïekteles dïedtem , juktie våaromem gorredidh dejtie mah båatsoste jielieh , akten gruvasïeltese bïejedh .
Heevehtassh , Jupmielomh !
- Susanne joekoen geerjene ihke altese voelph dam skraejriem vuesiehtamme , jyøne Svein
Jis negatijve nænnoestimmieh fååtesieh jallh maanah vaenieh negatijve nænnoestimmieh åadtjoeh, dellie negatijve nænnoestimmieh eah sïjhth maanam tsevtsedh.
Lohkh mubpien sæjroem jïh ohtsedh gaajhkem maam daarpesjh bååhkesjæmman .
Gosse aktierh sjïdtin noerhken åasteme maahta ovtjïelkes gien jallh giej leah , jallh dah aktieeakerh eah sïjhth maaksoem vaeltedh (vierhtiem dehtie aktierijste).
Åejvieulmietjïerte lea dah noerh gieh åadtjoeh voestes aejkien gïelem vedtedh , jïh jeatjah gieh bïevnesh politihken systemen bïjre daarpesjieh .
Dïhte agentijve jïh ij leah aajmoejeatjadimmie, jïh dannasinie ij leah dagkeres veerbe maam mijjieh vïenhtebe edtja molsedidh.Læjhkan åarjelsaemien gïelesne göökte veerbh, tjïelke dah göökte badth seamma maadtoste, mah leah seamma goh laugh englaanten gïelesne.
Aaj laakenuvtelassen sisvege nænnoestimmieh såevmien gïelen , meänkielien jïh saemiengïelen bïjre maanajgïertine jïh voeresehåksojne .
Ryöknedimmie 8. jïh 9. daltese
Mattias Anderssone altese vaajesem vedti aktine tsiehkine - Dearnesne lij - jïh naan gille almetjh desnie govledimmesne , tjamki goltelin jïh ojhte lin meatan dennie byjreskisnie gusnie vuelie lij sjidtieminie .
Gosse skyllebe dellie Jupmele sov laakome-dååjvehtassem vihteste .
Dïhte njoelkedassh nænnoste jïh ruvtijnh tseegkie barkoedåehkine jïh eejhtegigujmie ektine .
Daam gaavnh PAS:sne .
Lissiepremije lea 3.1% jaepiebaalhkeste .
Byöroe aaj dejtie seamma taaleveahkide guvviedidh jïh tjaeledh goh addisjovne .
Dennie lïhkesveeljemisnie maahtah kandi daatide aktem lissiesteemmem vedtedh (persovnesteemme).
V. b.) Aavh-jaevrie / SaU Avjávrrie / Ajaur (Lycks .
Guktie lïerehtimmiem syökedh mah leah geerve almetjidie sjïehteladteme ?
Muvhth sïjhtieh jeanatjommes dejnie njaalmeldh gïeline barkedh , mearan jeatjebh maehtieh jïjtjemse hijvenlaakan lahtesidh , dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh .
Raavnijen baetjkerh / baektjerh
Aaj gååvnesieh tjaalegadtjh noerhtesaemien jïh julevsaemien dïedtemehaemesne , mohte ij dan jïjnjh .
C. Maam teemide sïjhtede bæjjese vaeltedh minngebe eejhtegetjåanghkosne ?
Fylhkendigkie vuesehte aamhtesasse nr. 11/42 , Reeremerevisjovnereektehtse baeniehealsoen bïjre , gusnie tjåådtje daerpies aktine buerebe joekedimmine baeniehealsoedïenesjijstie dej joekehts utnijedåehkiej gaskem .
1.6.2 Dïenesjh jïh dïenesjedorjemasse
Latjkoeh akten eksklusijve soptse
tjyöre jallh edtja aalkedh tjearodh jïh searene jallh gie dam seerehte, dellie gujht tjearome orreje.
Nov lea aaj pryöveme aktine jïjtse saemien teatereööhpehtimmine nïerhkedh, men ij leah dejnie lyhkesamme.
Jaapan 2013 dle 0,3 millijovnh kråvnah daan åssjelasse lyjkebe .
Akte dagkeres religijøse vuajnoe lea aaj jïjnjh jeatjah aalkoealmetji luvnie .
Åarjelsaemien gïele , jieleme jïh kultuvre ...
Dah gïeh guhkemes saemien lohkeme aaj buerebh subjeekte-verbaale kongruensem haalvah.
Jih ij hov annje boelteste vååjnh tjaktje , lasth annje kruana .
Jijnje båeries almetjh hov jiehtieh jaa , men die dellie idtjimh goh daejrieh mejtie den suhkere vihkien bijre .
Daennie bihkedimmesne libie veeljeme dam baakoem vuarjasjidh sijjeste vïerhtiedidh .
Regijovneraerien stuvreme molse dej 13 regijovni gaskem göökten jaepien fïerhten aejkien .
Dellie maa göötide .
Daate artihkele lea ånnetji dan våaromen bïjre mij fasseldimmiestatistihken bïjre gååvnese dejtie ovmessie geografeles dajvide.
Fylhkenraerie FD
Joekedamme mierie politihkeles barkose fylhkendigkien budsjedtesuerkien nuelesne , sæjhta budsjedtejaepiej 2014 jïh 2015 ij nuekies årrodh dejtie veanhtadamme maaksojde politihkeles barkose .
Joekoen tjïelth reektieh dah lissiehtamme vierhtieh daarpesjieh .
Dan mietie Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente åådtje dïedtem ektine bïejedh dåeriedimmiem Nöörjen åelieh unnebelåhkoegïelepakten mietie .
A: Ja idtjib hov man gåhkese manne hov barre Daavnan böötib .
Jis gaajesjimmieseksem åtna jïh fïerskes spermam soermine åtna jïh dïhte ryöktesh tsavnose rijtie aaj vaahra nåajsan sjïdtedh .
Seapan dle naemhtie gosse saemien G2-lïerijh gelkieh soptsestalledh jïh/jallh tjaeledh aaj.
Ij gååvnesh naan daajroeskaepeles vihtiestimmieh bïjveles , gaertjies vaarjojste jallh stringeste edtjieh darjodh aelhkebe goebperh åadtjodh .
Daesnie (98) akte vielie vuesiehtimmie.
Råajvarimmie saemiedigkeste maeksedh vierhtieh saemieåålmegen fåanteste .
Guktie dah taallh mïelemöölemistie sjieh tin ?
Saemiedigkie lea gellien aejkien tjïertestamme lea daerpies aktine ållesth analyjsine jïh strategijine juktie ulmiem jaksedh akten monnehke båatsoen bïjre Finnmaarhkesne .
Learohkevuesiehtimmie Meehte edtja mierhkesjidh gusnie 23 lea aktene taalesievesne gusnie ajve dah luhkieh leah mïerhkesjamme .
Gåetie-iemede hotellen åvtehkistie viehkiem åadtjoeji dejtie tjeallarisnie iervedh .
Dïhte tsiehkie staareraerien jïh staare ståvroen gaskem lea mahte seamma goh dïhte tsiehkie reerenassen jïh Stoerredigkien gaskem .
ILLEDAHKESTUVREME RES ' SNE .
Learohkh maehtieh altese baakoeveahkam lissiehtidh viehkine tjoevtenjebaakojste .
Mijjen vihkelommes barkoe båatsosne lea
Vuartesjh vöölemes sæjrosne juktie nuhteligs svaalhtesh gaavnedh åålmegebiejjien bïjre .
Boelhken 2012-2015 dah baalhkah fylhkendigkien budsjedtesuerkesne sijhtieh geahpanidh 106,2 mill. kråvnajgujmie .
Båajhtoeh staateles båatsoepolitihke
2.3 Dïedte jïh råållah saemien gïele- jïh kultuvrebarkosne 2.3.1 Fylhkentjïelten dïedte goh regijovnaale evtiedimmieaktööre 2.3.2 Fylhkentjïelten dïedte reeremedajvesne saemien gïelide 2.3.3 Fylhkentjïelten dïedte saemien kultuvredaajroen åvteste 2.3.4 Fylhkentjïelten dïedte goh skuvleaajhtere
Åådtje pryövedh guktie tuhtjie bööremes .
1130-1200 Saemien gïelejarnge- Gærjaluejhtehtimmie gïetegærjeste " " Jag tar tillbaka mitt språk " Jane Juuso jïh Sylvia Sparrock .
Saemien siebriedahkesne eah gellie båantas almetjh .
Fïerhten tjïeltesne edtja överförmyndare jallh överförmyndarnämnnd gååvnese mij tjïelten buerie ålmide jïh reerijidie sov barkoem darjodh .
Edtja dam museumstrategeles våaromem dåarjoehtidh tjïeltigujmie jïh dej gøøkte konsolideradamme museumigujmie ektine
Dah klaeriekodah viehkiehtieh learoehkidie dejtie ovmessie baakoeklaasside joekedidh .
várdobáiki saemien jarnge öörnie darjomh saemien noeride markasaemien dajvesne - Nuoraid siida .
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkenraerie
Dotkeme- jïh faage / vierhtiehjarnge ...
Seammalaakan dle vihkeles maehtedh mubpiej signaalh toelhkestidh , juktie guarkedh mij lea vaajteles jallh luhpies dåemiedimmie , jallh mij lea dïhte mij lea dej raasti bijjelen .
Naan våhkoeh aborten mænngan bååstide gynekologese jallh tsegkietnese båata jïh orre nåajsanteestem darjodh jïh soptseste guktie gåerede .
Edtja skåårvemelöönemh bæjjese vaeltedh , tjåanghkan 293.527.000 kråvnine jaepien 2013 , skåårvemebudsjedtenmietie .
Daelie vihkelesvoete orre daajroste viermiej jïh strategeles ektiedimmiej tjïrrh læssene .
Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste saemien gïelesne sæjhta jiehtedh öörnegen mietie barkedh byjjes tjaelemetjiehpiesvoetigujmie , tjaalegedaajrojne jïh ovmessie tjaelemestrategijigujmie .
6 fylhkentjïelth , aaj Noerhte-Trøøndelage , leah aktene byjjes laavenjostosne (FOTlaavenjostoe) krievemh dorjeme akten fylhkentjïelten versjovnese dehtie aamhtese- jïh våarhkoesystemeste 360 .
Saemiedigkie beetnegh prosjektese vadta fylhkine jïh tjïeltigujmie ektine , saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta .
Saemien jïh nöörjen lea seammavyörtegs gïelh Nöörjesne .
Viehkiehtidh guktie akte hijven saemien terminologije- jïh baakoedaatabaase gååvnese akten laavenjostoen tjïrrh gïelefaageles jïh gïeleteknologeles byjresigujmie
Nïejtine aajhtsa daamhtajommes goebperh åtna jis goepedh jïh svijredh tsïnnenjaelmien bïjre jïh tsïnnebangseminie .
Beetneh-buerkiestimmie 2013 ...
Eatnemefaage maahtoeulmieh åtna 2. , 4. , 7. jïh 10. jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne , jïh jåarhkeööhpehtimmesne Jåa1 mænngan studijeryöjreden jïh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammine , jïh Jåa3 mænngan lissiebigkemisnie sïejhme studijemaahtose .
Gaajhkh reaktah dan veeljeme logo:se , jïh jeatjah raeriestimmide leah Suaja maanagïerten , jïh moenehtse maahta raeriestimmide , jallh såemies biehkieh dejstie båateme raeriestimmijste nuhtjedh , naemhtie dah mijjese båetieh .
Ovttas.no - Saemien learoevierhtieh gaskeviermesne
leevegh-moerh leah abpe jaepiem kruana .
Barre akte dejstie gie vuelelen 50 jaepien båeries.
bïegkefaamoevekre , baahkeverke jïh jeajtah energijetseegkeldahkh
Naan saemien sïebredahkine saemien jienebelåhkoen gïele leah , jïh naan sïebredahkine saemien unnebelåhkoen gïele leah .
- Edtjem mojjehtidh jïh mubpide tjaetsiem vedtedh .
Transitijve seerkeme barre -Ønuhtjie.
Gïele-soejkesjimmesne gååvnesieh korpuse-soejkesjimmie , daltese-soejkesjimmie jïh leereme-soejkesjimmie " .
ISBN 82-993781-4-1
Ibie vielie daelie teermem D-struktuvrh nuhtjh, men dellie goh Levin jïh Rappaport sotnen tjaalegh
Klaasse sijjieaarvojne barkeminie jïh taalh unifix-klåbpojste bigkie .
Maahtoedepartemente sæjhta barkoem tjïrkedh ihke jeenjebh aarhskuvlelohkehtæjjah maanajgïertide skreejrehtidh , dovne saemiengïeleldh aarhskuvlelohkehtæjjah , v. d. råajvarimmieh st. bïev .
Koreen G2 jïh saemien G2 seammalaakan evtiedieh.
Guktie dah reaktah tjoeverieh åadtjodh eavadidh guktie beetneh-vierhtide stuvredh , guktie jeatja almetji ektine dåemiedidh jih aaj guktie dihte kultuvre- øvtiedimmie munieh , dellie saemieh jijtje
Aili Keskitalo jeahta sov kronihkesne suehpeden 29. b.
• ÅARJELSAEMIEN VIERHTIE
Jaepien 2012 dle sæjhta orre dajvh meatan vaeltedh faalenassesne .
Dïhte jis sïjhti saemide viehkiehtidh , eevtjedh jïh nænnoestidh .
Faalenasse tseegkesovveme dongkeskovhten bïjre jeanatjommes tjïeltine .
Gosse dah væhtah fååtesieh G1-gïelesne dellie G2-lïerijh tjiehtieh UG:se gåhtjodh jïh G2-væhtah gaavnedh jïh vejtiestidh.
Mejtie datne aktem krirriem jallh siebriem gaavnh misse datne sïjhteme bar kedh ?
Vuelebe vierhtieh jeahta ij prostatacancerem , jïlhts barre PSA-pryövenasse maahta dam vaestiedidh .
nöörjenfaageles teemah åehpiedehtedh jïh digkiedidh dam buakteme aamhtem
Saemienfaagesne learohkh gelliesåarhts tjaalegh dåastoeh .
Vuartesjh vielie boelhkesne 2.4.1.
Tjirkemem kreava feeleme lea medisijnen gaavhtan .
jeatjah almetjh
Dah leah aaj vïjremelaanth jïh johkh jïh jaevrieh göölemasse .
Desnie veerbedarjome gaarvanidh.
Ekonomeles viehkievierhtieh
Idtjigan eejhtegh daejrieh dah dahkoe vualkeme .
Raereste aaj akte aevhkie jis gïelejarngh maehtieh vielie våajnoes sjïdtedh , aaj dej saemien byjresi ålkolen .
Muvhth maanah jiehtieh dah tuhtjieh geerve almetjh eah leah lïhkebisnie jallh stïeresne gosse daarpesjieh dejgumie årrodh .
Sæjroe 2/32
Laajrojde gaahtjemasse bïejeme jïh latjkoem dorjeme sïeltine FosenNamsos Sjø AS 01.01.2012 raejeste
Budsjedte tsiehkestahta aktem jåarhkem dannasinie almetjehealsoebarkoe baeniehealsoen jïh almetjehealsoen sisnjelen , lea prosjektedåarjojste gïehteldimmibudsjedtese serteme daelie .
Onterdeminie lij mejtie sijhth gåeskien gåajkoe dåeriedidh .
Faageskuvli ståvroe aktem orre faalenassestruktuvreaamhtesem åådtje mij faamoem åtna skuvlejaepien 2012-13 .
Saemiedigkien budsjedtesne 2015 dihte gaskenasjovnaale barkoe jååhkesjæmman aalkoealmetji reaktijste prioriteradamme sjædta .
Dïhte mij Snåasem buerkeste lea dïhte tjaebpies eatneme orkidejigujmie , Snåasenjaevrie , kultuvreeatneme , vuemieh jïh doh stoerre vaerieh .
Laavenjostoem nænnoeste ideelle åårganisasjovnigujmie healsoe-jih hoksen sisnjelen
Dah saemien siebrieh eadtjohkelaakan berkin 1970-låhkoen raejeste juktie meatan årrodh dennie gaskenasjovnale aalkoealmetjebarkosne , gaskem jeatjah gosse Aalkoealmetji Vearteneraerie tseegkesovvi (WCIP) jaepien 1975 .
Man gellie tjåangkoeh daerpies skuvlen jih eejhtegi gaskems skuvlejaepesne ?
dejtie væhtide punktume jïh gihtjemevæhta nåhtadidh
Mijjieh sïjhtebe aktem tjïelke evtiedimmiepolithkem utnedh Trööndelagese , jïh dam lihke laavenjostoem jåarhkedh Åarjel-Trööndelagine jïh Tråantine .
Dah maehtieh såemies ierine vierhtiedidh gåabph edtja laejhtedh jïh aaj viehkiehtieh bæjhkoehtimmiem tjaeledh .
Muvhtene irhkeme dan tjarke dellie miedteme .
Ibie eevre veele daejrieh man jïjnjh almetjh mah maehtieh soptsestidh , tjaeledh , lohkedh jallh guarkedh saemien daan biejjien .
FRïJJeFoeNTeÖÖRNege lea maanide jïh noeride , jï ulmie lea kultuvredarjomh eevtjedh byjresken daltesisnie .
Digkede såemies viehkiedïrregh jïh såemiesmearan tjaalegisnie vuesehte guktie dejtie utnedh Digkede åejvietsiehkieh argumentasjovnine jïh apellehammoej åtnoem teemam / dïjrem / åejvievuajnoem digkede tjaalegh faageles sjyötehke vuekine ussjede vuarjasjimmieh åtna jïh vuajnoeh tjïelkeste tjaalegh vierteste tjïelke vuekine sjyötehke faagegïelem åtna tjaalegem gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedæmman buakta åtnoem sjyötehke gaaltijistie vuesehte (jis nuhtjie) 
voetsedh ?
Girmeme øvtiedimmiem åvtese juhtehte jih vihkeles lea diedtem learohki haalvedimmiej nualan biejedh gosse faagi- ektesvuekiebarkoe jih aaj dirregh barkojse buerie .
Sæjroe 25 / 35
Maahta jïjnjh asvem bïjre lohkedh jallh raeriem jeatjijste åadtjodh , vuesiehtimmien gaavhtan gaskeviermesne .
Teatere lea eejnegen profesjovnellen institusjovne Nöörjesne scenesne gusnie saemeste .
Learohkh edtjieh laavenjassh åadtjodh mejtie haalvoeh .
Muvhth tjïelth daejnie dajvine leah saemien gïelen reeremedajvesne .
- Saemiedigkie lea gellie jaepieh eadtjohkelaakan våaroehtamme dåarjoem vedtedh dejtie mah voestes aejkien göölemevïnhtsem åestieh , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Dov dïedte
Men baakoej lea hedtie aaj, dah leah nomenh.
Maahta ajve pinkodide seedtedh dan sæjjan gusnie datne almetjeregisterisnie tjåadtjoeh .
Naemhtie universelle grammatihke prosessen tjïrrh gåarede (Montrul, 2016; Slabakova, 2016).
Goltelibie Jeesusen baakojde luejhtemen jïh aarmoen bïjre:
Nöörjen bielesne dle upmejesaemien ryöknesåvva goh nåhkehtamme .
20 Gosse dahkoe båata , Daanese asvesne tjåårve: " Daane , jielije Jupmelen gaagkije !
Dam maahta hævvi varki darjodh jis learohke pc ' sne tjaala .
Saemieh leah goevten 6. b. åålmegebiejjine heevehtamme jaepien 1993 raejeste .
Maahta aaj gïelem vuarjasjidh dennie gaervies jarkoestimmesne .
Årroeh meatan viehkiehtidh guktie saemien gïele vielie våajnoes jïh govloes sjædta dovne aarkebiejjien jïh sosijaale meedijinie , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo haasta .
Digkiedidie mannasinie naemhtie .
Dannasinie daerpies årroji nuepieh jïh reaktah eevtjedh , guktie dah åadtjoeh saemien staarine nåhtadidh .
Gosse Levin jïh Rappaport Hovav lægan jïjnjemosth englaanten gïelese vuartasjamme dellie Piñón vuajnoem gemtede.
Saemiedigkie lea gellie jaepieh nöörjen åejvieladtjh birreme akten ekonomeles lutnjemen bïjre juktie dam buektiehtidh .
Tjirkh gæamhpoem tjiertediblemen jih neerrehtimmien vööste Gaajhkh hammoeh neerrehtimmeste galka vuastalidh .
Sjiere modellh gååvnesieh gosse øvtiedimmiesoptsestalleminie barkedh .
16. bielie 26 bielijste
drunknaitr:3pPRT 'Vattnet som vände tillbaka övertäckte vagnarna och ryttarna och hela faraos här som hade kommit efter dem ut i havet.'[Bijbele: 2 Mos 14:28] Daesnie bitnehtidh gieriesvoeten bïjre åtnasovveme, læjhkan baakoegærjesne tjåådtje bitnehtidh lea 'drukne (et dyr) '.Daate intransitijve haamoe seammaleejnes goh åvtanidh vuesiehtimmesne (95) daan bijjelen.
Bööredim aaj goerehtimmielïhtsegh mah vaenebh tæjmoeh våhkosne åtneme.
Terroristmefinansiereme lea ekonomeles vuekesne terrorismem dåarjodh .
1.6.2 Ulmieh , prijoriteeth jïh haestemh
Dle tjuerieh em pryövedh ånnetji destie bustine jih dle goh nejpine tjohpestidh dle barre dtja goh onnetje jaerpohtje , ohjte aatetje , kuvlejte guktie jeehti båaloe saemien .
Seamma gaajhkide unnebelåhkoedåehkide dah leah guhkiem tijjem Sveerjesne orreme jih leah dåehkieh tjïelkes ektievoetine .
reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie unnebelåhkojde sjiehteles vuekine bïevnedh dej reaktaj bïjre gosse daerpies lea
Ohtsedæjja tjuara HiNT sne njieljie jaepieh barkedh .
Turner , Nancy J. (2008) Lessons of the Birch .
h / l: Kristusen vïrre , dov åvteste galka .
sjunkatr:3s 'Båten sjunker.' Dellie libie vuajneme daah veerbh gellie gïeline gååvnesieh jïh daelie sjïehteles gïelese vuartasjidh mij öövre lïhke dan åarjelsaemien.
Dïhte barkije aktem desentraliseradamme saemien gïelekuvsjem (tjaelemegïele) aalkeme Tromsøn Universiteetesne .
Almetjh jeatjah tjoeleidentiteetigujmie jallh seksuellevoetigujmie ååpsen daamtaj åadtjoeh damtedh vaanejaahkoeh , laejhtemem jïh jiermehtsvoetem siebriedahkeste dej bïjre .
3.0 Vuekie
PRESIDENTEN KNYTTES
Barkoe almetji reaktajgujmie dan mænngan båata barkoe sierredimmien vööste .
3.2.1.1 Sosiolingvistiske goerehtimmie
Saemien eatnemen vuelie
Ööhpehtimmiedirektovraaten gåetiesæjrosne (www.udir.no) akte laavenjasse lea bæjhkoehtamme .
Leeneståvroe Stuehkien leene- jïh saemiedigkesne
Snåasen gærhkosne rööpses teekstilh saemien duedtine , juktie eadtjohke nyjsenæjjah Martha Jåma jïh Maja Dunfjellh dejgujmie barkigan; messehagele , golme antependijh (aalhteren uvte , lohkemesijjien uvte jïh prïjhkestovlen uvte).
Samarbeidsavtale mellom Sametinget og fylkeskommuner http://www.sametinget.no/Dokumenter
+47 908 77 868 jallh Saemiedigkien kommunikasjovnedirektöörine Jan Roger Østby , tell .
Persovneles sjïdtedimmie
Guvvie tjeehpesveelkes jïh vuesehte prostatam tjïrretjoehpeme .
Manne lihtseginie tjeelim Barkoekrirrien noeresiebresne , BNS , dennie voenges veeljemisnie 1999 .
Daate voestes lehkie lea gielen jih identiteten bijre .
Voestegh luhkie gaektsie jaepieh gruvan industriesne barkim aerebi goh faamoebransjesne eelkim .
Konsultasjovnebïhkedassh vaarjelimmiesoejkesjebarkose
' en veartenekonferansen vööste aalkoealmetji bïjre 2014 , dejnie tjåenghkies tjåanghkosne Nuuk ' sne rïhkeden 23. - 24. b. 2012 .
Jeatjah gaavhtan tjuara sïejhme krievemh dåeriedidh reeknegebievnesen bïjre , naemhtie guktie Bokføringsloven muana
Seamma vihkele guktie jielijes byjressiebredahkh dajvine tjirkedh , lea guktie staaren saemiej saemien jielemevåarome , dovne kultuvre , sosijale jieleme jïh barkoeh .
Tjuara skåårvemh gåetide jïh dalhketjidie salkehtidh , dovne daaletje faalenasside jïh kanne aaj orre faalenasside .
Fïerhte tjïelte ij maehtieh jïjtje nænnoestidh dah maehtieh reaktide saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie gaertjiedidh .
Dah mah soptsesem mijjese seedtieh maehtieh ierielimmiem åadtjodh .
Akte jeatjah fåantoe ihke tjuara læjkoem giehpiedidh , lea dastegh maksimale jååhkesjamme reentesaatse skaehtieåejvieladtjijste unnebe sjædta goh dïhte mij leah våaroemasse bïejeme gosse dïenestemaallem nænnoesti .
Daerpies orreme orre prijoriteeth darjodh sektovren sisnjelen , 1. mill vielie kråvnajgujmie vueliedimmien gaavhtan ekonomijesoejkesjemieresne .
aalkoebaakoe 13
Årrome-sijjien lea vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe vaarjelimmiedajve goh mïjlegierkie geajnoeraedtesne .
Dellie ij daarpesjh seamma dåarjojde ikth vielie gïetedidh fylhkenraeresne / fylhkendigkesne .
seamma aejkien aaj tjïeltij jïh fylhkentjïeltij dïedte gaskirijhken latjkoen mietie saemiej muhteste .
Maahta akute-p-pillerem åadtjodh jeenjemes noeredåastoevinie , sekse- jïh ektiejielemedåastoevinie jïh hoksejarngine .
Nikotijne lea dan feerlege , jis nikotijne njieljie sigaredtijste ryöktesth vïrrese åådtje , dellie edtja jaemedh .
Kolonialiseradimmie Nöörjeste lij dejstie nasjovnijste plearoeh gïeline, kultuvrine jïh religijovnine.
Såemies aejkien hijven jis maahta jeatjajgujmie soptsestalledh .
gylje .
Daamhtaj dah domtesh haajpanieh .
Gaskem jeatjah maahta dam darjodh jis
TJEELI GOSSE VAERIDE ARHTI
Sïejhme lidteratuvre
Deejrim man nåake munnjien voenen skuvlesne vaedtsedh guktie idtjim sijhth dejtie seamma nåake .
Viehkiehtidh guktie vierhtiereereme ekonomeles , kultuvrelle jïh ekonomeles monnehke sjædta
gyhtjelassh guarkedh jïh vaestiedidh
Daesnie gietjieh fonologije sisveginie jïh aaj öövre gåaroes gietjie.
Maanide dellie daamhtaj åelieh reaktam utnieh daejredh dej maanan hoksen bïjre jïh aaj daejredh maam journaalesne tjåådtje .
Dannasinie ibie naan sjïehteles faaleldahkem utnieh dejtie saemien learohkidie .
" gaajhkem ryöknedh " strategijh (vuartesjh teemam Ryöknedimmie vuelielisnie).
Vïjriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne ...
Dannasinie lohkehtæjja tjuara jeatjah bïevnesh learohken bïjre gotnesjidh aerebe dejtie illeldahkide nasjonaale pryövemisnie reektehte .
Vuarjasjimmie vihteste saemielaaken gïelenjoelkedassh leah hijven orreme saemien gïelen staatusen gaavhtan , jalhts stoerre jeerehtsh guktie laakem tjïrrehte .
naemhtie sjïdteme ?
BERGSLAND , KNUT - MAGGA , LAJLA MATTSSON 2007 (1993): Åarjelsaemien-daaroen baakoegærja .
ööhpehtimmieh saemien vuekine åadtjodh dovne
Saemieh jieliemassem jïh baalhkam åådtjeme gosse vierhtieh miehtjiesdajveste veedtjeme , goh gööleme , jåartaburrieh jïh båatsoe , mah aaj ïebnh vytnesjæmman jïh ovmessie dorjesidie vadteme mejgujmie guhkiebasse evtiedamme .
Dihte aaj dab siejeb geasa olksh .
Mænngan åahpenamme krirriej vuajnojgujmie dle tjoerh gaavnehtidh man krærran datne sïjhth steemmadidh .
Vuesiehtimmiedaeverh leah gïebreme jïh vöörhkesuvvieh aarebi vaeknievåarhkojne dan åvteste sijjie jïh daerpies gorredimmie eah fååtesh jarngesne .
Mah aamhtesh krirrieh joekoen voebnesjieh ?
Tjuara learoehkidie haestedh matematihkine barkedh tjaaleldh , njaalmeldh jïh digitaalelaakan .
Daajroem lissiehtidh saemien aamhtesi bïjre fylhkentjïelten barkijidie
 (Vuartesjh aaj Healsoe jïh sosijale) 
Raeffie jïh gaskenasjovnale solidaritete !
Göökte laakh gååvnesieh mah gïetedimmiem persovnebïevnesh regleredh - personuppgiftslagen / persovnebïevneselaake jïh patientdatalagen / skïemtjijedaatalaake .
Fylhkentjïelten barkijh akte vihkeles vierhtie .
jïjtse toelhkestimmieh åehpiedehtedh almetjijstie , dahkojste jïh teemijste gelliesåarhts maana- jïh noerelidteratuvreste
orreme leah Árjjepluovve , Jiellevárre , Jåhkåmåhkke
Tjïelte maahta nænnoestidh lïerehtimmiem saemiengïelesne bïejedh akten jallh gellide skuvlide tjïeltesne .
MidtNorsk Filmsenter ' en åvteste
Juktie bïllijem dellie åejjiem jïh juelkieh geasam gïrren nualan .
Lissine hævvi dah ebrieskåajjh jïh jeatjah skåajjedajvh vihkeles jielemedajvh gellide dejstie veartenen bijjelen 300 millijovnh aalkoealmetjijste , mah medtie 70 laantine jielieh .
Læjhkan ij lij iktegisth aelhkie årromesijjiem gaavnedh mijjese , såemies aejkien dle idtjimh naan latjkoem utnieh aarebi skuvle eelki tjaktjege , jïh dle mijjieh åerpenh tjoerimh oktegh gåetesne årrodh jïh skuvlen gåajkoe sygkeldidh goske mijjen eejhtegh sijjiem mijjese gaavneme .
Gïelegoerehtimmie 2012 vihteste annje gaajh daerpies faagealmetjigujmie saemien gïelemaahtojne .
Fylhkendigkie nænnoesti aamhtesisnie 08/38 2009 -2012 6. mearhk .
Manne edtjim daesnie dæjman årrodh , bene idtjim buektehth girte-tjåadtjoehtimmien gaavhtan .
Dan barkosne lea
NYE SPRÅK
jmie govlesadta
- Båeries saemien gåetieh jïjnjh kvaliteeth utnieh mejtie vihkeles vaarjelidh .
pængstan mænngan 1
Joekoen daerpiesvoetide dejtie saemien årroejidie tjïertesti, jïh ööhpehtimmie saemien gïelesne lea vadtasovveme UiT'sne aalkovistie.
Desnie , guhkemes dubpemes , dle aktem Nöörjem vööjnim maam maehtebe garmerdidh .
Tuhtjie luste almetjidie rååkedh jïh gïelem aarkebiejjien provhkedh .
Skovhtedienesje svihtjemeheaptoes almetjidie UKM
Vihkeles ööhpehtimmie ij fer aktelaaketje sjïdth , bene barkoem jeerehte .
Solidariteete lea NSR-se daerpies lahtese .
Goh manne gihtjemevuekiem TVJT nuhtjim, dellie soptsestæjjah edtjin veeljedh maam raajesi bïjre tuhtjin.
Nåå , stoerre ruektehke jeanoe lea gujht dihte men Jit ...
Minngebe dåehkieh lin meatan: Saepmie , Countea de Nissa (Abkhazien , Kurdistan), Ellan Vannin (Nagorno Karabakh), Padania (South Ossetia), Armeans Suruyoye , Darfur United , Tamil Eelam jïh Associacion Occitania De Fotbol .
Maahta viehkine årrodh taallh baakojde bïejedh ååsjaldahkekaarhtesne , juktie mujhtedh mennie vuerpesne åssjaldahkh edtjieh båetedh soptesisnie .
Jis syökije lea bijjelen 18 jaepieh , jallh edtja fuelhkine juhtedh NoerhteTrööndelagese , dle bieljelimmie juhtemen bïjre tjuara registreradamme årrodh almetjeregisteristie ruffien 30. b. åvtelen jis edtja maehtedh syökemem gietedidh seammalaakan doh dah jeatjah syökemh .
Men dellie ibie mijjieh dan stoerre nuepieh åadtjoeh frijjelaakan skïemtjijh båehtjierdidh .
Saemiedigkieraerie aktem tjïelkestimmiem böökti saemien gïelen bïjre aamhtesisnie 18/12 , Saemiedigkien stoerretjåanghkose .
Lohketimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
Guektien-gïelevoetevïerhtieh Saemiedigkeste .
Rektovre jïh tjïelte illedahkide åadtjoeh .
elliesvierhties åtnoe saemiengïele daarpesje naan væhtah utnedh mah eah daaroengïelesne jïh orredaaroengïelesne gååvnesieh .
Jåarhkeskuvle daltese 2 JÅAS
Men dle stoere joekehtasse, bijjelen guektiengïerhth, voestes (82%) 
Laantem joekede jïh exploateerie guktie byjreskem jienebe deadta .
bïevnesh vijriebasse buektedh gaaltijstie jïh medijste
Rita Vestfjell Tråanteste bööti jïh Gunnveig Sandnes Glåmosen luvhtie bööti .
Gæjhtoe .
Jïh gosse dejtie gietjieh mohtede dej gietjiejgujmie mah leah mov noerhtesaemien vuesiehtimmine dellie vååjnoe naakenh leah seamma.
5. -7. jaepiedaltese: 328 tæjmoeh
tjahkan jïh nuvhlieh jårrehte jårrehte båssede ...
Laaken ulmie lea gaskem jeatjah våaromem gorredidh saemien kultuvrese , saemien aerpievuekien daajroem våaroemasse bïejedh reeremisnie , jïh eatnemevåaromem krööhkedh saemien kultuvrese , gaajhkine råajvarimmine laaken mietie .
Sæjroe 24 / 35
Gånka Olav dam ellen voestes saemiedigkiem rihpesti rihkeden 9. b. 1989 .
Daate tjaalege lea vuartasjamme studijepoengedorjemassem saemien gïeline jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnine Nöörjesne.
Daah sïelth edtjieh hijven ektiedahkoem buektedh gründeri , sïelti jïh FoU-byjresi gaskem , jïh gründeresïeltide åvtese viehkiehtidh mah leah byjresidie viedteldihkie .
Mohte daate lij mov barkoen mænngan , guktie gieh jeatjebh tjoeverieh dan bijre soptsestidh .
Juktie lyhkesidh ulmide jaksedh IT-strategijesne jïh råajvarimmide sjïehtesjidh , dle vihkeles daate lea viedteldihkie ståvrosne .
Fasseldimmie kultuvrejielieminie læssene dejnie saemien dajvine .
David lea gåetesne .
Saemien gïele tsalloeraerine ...
• EEJHTEGEMOENEHTSE MAADTHSKUVLIDE /
Åejviesuerkesne edtja aaj maehtedh daajroem vejtiestidh eengelsken gïelen bïjre goh akte veartenegïele jïjnjh åtnoesuerkiejgujmie .
- Akte aevhkie politihkeridie voeresi daerpiesvoetide vielie voebnesjidh goh noeri daerpiesvoeth , dah jienbh steemmh åadtjoeh gosse maam akt voeresidie darjoeh .
Dellie learohke maahta såemies guvvieh jïjtje vaeltedh , jïh dejtie nåhtadidh aktem åenehks vaajesem darjodh , maam njaalmeldh åehpiedahta .
Daamhts sjïeke ånnetji jeananamme vierhtide lea buerie prostatastueriedimmie .
Toelhkeööhpehtimmie jïh autorisasjovne toelhkide ...
Orre latjkoe sveerjen-nöörjen gaskem saemien healsoen bïjre laavenjostedh
Ij gåaredh bïhkemdidh daate struktuvre aerpievoeten, kultuvren jallh voengen gaavhtan.
Murreds jïh tråjjes gosse naaken mijjese låhka !
golme nyjSenæjjah
46 saemien bieliem faalaldahkeste jeenje tjïrkedh .
Magkerh lohkemevuekieh jïh strategijh maahtah provhkedh ?
Låhkoe .
" Fylhkendigkien mielen mietie dle tjuara syjhtedasside soejkesjisnie (Soejkesje
Jienebe bïevnesh guktie dam edtja darjodh , bieljelh Finanspolisen telefovnenummere: 08-401 38 00 .
 - Datne healsoejarngem veeljh
Buerkiestimmie saemien gïelen bïjre våaromem beaja juktie Saemiedigkien båetije gïelepolitihken bïjre digkiedidh .
Rååresjimmieh jïh åårganiseremh ööhpehtimmie daaroen jïh saemien lea haestemh skuvlide jïh skuvleaajhteridie , joekoen dejtie skuvlide saemiengïelen reeremedajven ålkoelisnie .
bïevnesh jïh taalematerijellem tjöönghkedh jïh healsoeskaarah digkiedidh mah maehtieh sjïdtedh gosse ovmessie geeruvevierhtieh nåhtede
digkiedidh gïeleldh jïh estetihke vierhtieh mejtie leah tjaalaldahkesne , TV-raajrojne jïh vaajesinie åtnalgovveme jïh dejtie sinsitniem viertiestidh
barre bara dam det:ACK moerem vedträ:ACK löödtedh.
Kuvsjesne dellie jïjnjem lïerim .
Edtja ulmiem jaksedh viehkine saemien gïelebarkoem nænnoestehtedh ovmessie siebriedahkesuerkine , joekoen lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien sisnjeli , byögkeles dïenesje- jïh hoksedïenesji sisnjeli , jïh saemien gïelem nuhtjedh jïh våajnoes darjodh byögkeles ektiedimmine .
Dah njieljie noerhtemes fylhkentjïelth , Finnmaarhke , Troms , Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelage aaj meatan reeremedajvesne .
Neapede guelpesne nosseminie .
Dah mah sponsovrevierhtieh sijhtieh tjuerieh jïjtjemse jïh dorjesem/teaterevuesiehtimmiem "doekedh".
Daaroedehteme saemijste lea illedahke dehtie kultuvrebehtjiedimmeste jïh dehtie eadtjohke nöörjen assimileradimmiepolitihkeste maam saemien åålmege, sov kultuvrine jïh jieledevuekine, dååjri dehtie nöörjen staateste jïh jienebelåhkoesiebriedahkeste Nöörjesne aareh 1700-låhkoen raejeste jïh daajbaaletje tïjjen raajan, gærhkoen, skuvlen jïh jeatjah viehkievierhtiej tjïrrh.
Nov amma gærhkoen bïjre aaj vuartasjieh .
Vijriesåbpoe edtja illedahkide nåhtadidh gosse Saemiedigkiebïevnesem saemien gïeli bïjre dorje .
Gellie jih gellebh skuvlh daelie barkoe-plaanh nuhtjieh , barkoevuekieh mah learohkeste kriebpesje jijtje soejkesjidh jih barkoe-aamhtsigujmie giehtelidh .
b. Nöörje sov 8. reektehtsem bæjhkoehti dan vijriesåbpoe barkoen bïjre EN .
maehtieh såevmien gïelem jïh saemien provhkedh
Aaj vihkeles normeradimmien gaavhtan saemien tjaalegegïeleste , mijjieh aktem noerhtelaanti gïeleåårganem utnebe mij hijvenlaakan jåhta .
Hijven ussjede jis irhkesåvva
Dellie maahtah
Gærhkoe dam maahtoem åtna mij lea daerpies, Fjellgren jeahta.
Sigaredten sisvege ij ajve dågka , soevenisnie tsïhkijahteme sigaredteste gååvnesieh medtie 4 000 kjemijen eebnh .
dovne laavlomen , musihken , teaterem jïh gaarsjelimmien sisjnjeli .
Skåårvememieresne lea aaj dïhte bielie maam aervede lea maakseme löönemen tjïrrh mij reentekompensjovnem vadta .
Seamma vyörtegsprinsibpe
Manne aervedem seammalaakan sponsovredïenesti bïjre, bielelen manne daajram fïerhtem sponsovrelatjkoem teateri jïh sponsovri gaskem.
- Gosse Aarborten tjïelte sæjhta salkehtidh mejtie nuepie gååvnese saemien gïelereeremetjïeltine sjïdtedh , dle dïhte akte vihkeles dïjrem vadta dejtie åarjelsaemien årroejidie tjïeltesne , Jåma jeahta .
Jeatjah learohkh maehtieh aaj gåetiem nåhtadidh gosse saemien aamhtesigujmie berkieh .
Daate aaj vuesehte eah soptsestæjjah vaenie stimulush dej gïelesne åådtjeme, dah væjkele sijjen aerpiegïelesne.
Stuerebe fokusen tjïrrh dan åarjelsaemien gïelese jïh evtiedimmiebarkose , tjïelte sæjhta viehkiehtidh dovne åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestidh .
http://www.kulturradet.no/documents/10157/c1ab0cf5-d20a-465e-b442-2f8f6f526448
Daate lea dïhte mij lea jaepiebudsjedte tjïeltelaaken mietie .
Daate prosjekte lea Buktafestivalen , Insomniafestivalen jih Tromsøn gaskenaasjovnen filmefestivalen prosjekte jih sijjieh leah prosjektem evtiedamme .
V. b.) Hïernesaande Härnösand (Härnös .
Jis learohkh aktene dajvesne årroeh gusnie geerve saemien sijjienommh gaavnedh , dah maehtieh lahtesigujmie eatnamisnie jïh tjaetsieåerine barkedh , vuesiehtimmien gaavhtan vaerieh , tjahkh , vuemieh , jeanoeh jïh fjovlh .
Jis datne lïerh digkiedidh jearsoes byjresinie , datne gujht lïerh eadtjaldovvedh aaj .
Lekan tjïelte
Duedtien jielemelatjkoen mietie dle Saemiedigkie daejtie dåarjojde joekede:
Luvlie Nåamesjen Dajve jïh Stiftelsen Saemien Sijte lea dannasinie akteraeresne Saemiedigkine moeneme dam vaereste veedtjedh våhkoen 43 .
Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh (ca .
daennie suerkesne .
lissiehtimmie sektovren budsjedtemierine Mieriegiehpiedimmie vaaltasåvva baeniehealsoedïenesjen sisnjelen , jïh bielelen dah 1.5 mill. kråvnah dåaresthsektovrijelle barkose jaepien 2012 , dle almetjehealsoedarjomem soejkesje seamma mieriejgujmie ekonomijesoejkesjeboelhken .
Daan biejjien dovne maanagïerte jïh skuvle aaj vihkeles sijjieh sjïdteme åarjelsaemien lïeredh.
Edtja aalkoealmetjidie varke meatan vaeltedh prosessine juktie gorredidh olles gaskenasjovnale almetjereaktaj jïh aerpievuekien saemien jieliemi vööste mïedtelh , mejtie aaj edtja aktem båetije aejkiem gorredidh .
Skïemtjijegoevtesen ij leah reakta nænnoestidh jis skïemtjehoksebarkijh maam akt båajhtode dorjeme jallh ij .
2. tjaelieh laavlomem jallh tjïhtesem akten moeren bïjre .
Dannasinie akte stoerre minngievoete sjïdteme gïehteldimmie-jïh gorredimmiebudsjedtesne .
Hiejmen jih skuvlen ektesvuekiebarkoe learohken lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan
gaskesadtemem lea tseegkeme jïh ektiebarkoe dej ovmessie byjreski , åårganisasjovnij jïh institusjovnij gaskem såevmesne jïh Nöörjesne juktie aelkedh ektine gïele- jïh kultuvreråajvarimmieh juhtedh jaepeste 2009 .
Daesnie sjïerelaakan ussjede EN .
St. bïevnesisnie 28 - Saemiepolitihken bïjre , tjåådtje kap. 2.3.2 .
G N V S
Aanta soermem beaja taalese 15 jïh jeahta akte .
Dan sjïekenisnie sæjhta gøøkte orre tjøødtjehtsijjieh darjodh Fylhken Gåetien lïhke , gusnie maahta el .
Jis væhtah tjaalaldihkie , vuesiehtimmien gaavhtan barkoesoejkesjisnie , dah eejhtegh / eejhtegi åvteste maehtieh meatan årrodh barkosne .
vuajadahki faamoedaarpoeh / åtnoen ,
Daate lea jeatjabidie aaj mah vierhtieh nuhtjieh RUP .
Maehtedh lohkedh: Learohkh tjaalegh aamhtesen bïjre luhkieh
Faage akten vijriedamme tjaalegedïejvesasse bigkie , mij dovne njaalmeldh , tjaaleldh jïh tjåanghkan bïejeme tjaalegh feerhmie , gusnie tjaeleme , tjoejh jïh guvvieh ektesne spielieh .
gïelebarkoem .
Bijjieguvvie åejviesuerkijste
Öörneldihkie jïh guhkies barkoe lea nuhteligs
Dovne faageles jïh ekonomeles fåantoej mietie dle jeatjah gaavhtan gaajh daerpies faalenasside noerhteregijovnesne iktedidh .
Latjkeme biejjie jïh tijje:
Dïhte lea mijjieh daamhtaj dej luvnie gïehtjedibie , mohte mijjieh maehtebe aaj överförmyndarem goerehtidh vuesiehtimmien gaavhtan bievnemen mænnagan åålmegistie .
Dle nuhtegs daejredh ihke almetjen LAD:m, aktene grammatiske systeeme fïere guhtesne, naemhtie lea tseegkeme.
Juvleminie , gærhkojne , moske ' ine jïh TV-sjeermi uvte .
Lïhkemes fuelhkien nommh , skuvlem jïh daltesem damtedh .
Jis manne delhkehtem dellie reajnoe .
Guktie nasjonaale pryövemidie evtede ?
Vuarjasjidh dam bööretjommes öörnedimmiem IT-funksjovnesnte juktie maahtoem bööremeslaakan nåhtadidh , jïh radtjoes gïehteldimmiem åadtjodh hijven , stabile dïenesjigujmie
Gosse akte geerve almetje lea meatan stååkedimmesne , dle dïhte tsiehkie dan geerve almetjen jïh maanan gaskem , aktem symmetrijem åådtje mij lea jeatjahlaakan goh dennie iemie aarkebiejjien .
Juktie löönemem orrestidh , diedtieh burhtjesne tihtelen baalte jallh diedtieh Forny alt .
Almetjh mannem göölieh juktie sijhtieh mannem beapmojne .
Aajne Kall saemiensïjtese luhpie dajvesne vïjredh .
Dah tsieglh leah guessine feeleme skuvlide jih siebriedahkide abpe laantesne jih naemhtie riekte voejnesamme jih soptsestamme daaroen noerigujmie , dej aarke-biejjiesijjine
Saemiedigkien våarome lea dïhte reakta jïjtse gïelem nåhtadidh , maam gaajhkh saemiestæjjah utnieh .
Daan barkose raerielïhtsege Marianne Balto sæjhta kultuvrejielemeaktööride bööredidh raeriestimmiejgujmie båetedh man bïjre daate strategije byöroe sisveginie utnedh
Saemiedigkie ij sïjhth krievedh reeknemassereektehts dan bielien åvteste dåarjoste .
Åarjelsaemien voetegh laskah juvvieh fahtelh jih dïerieh
Konklusjovne lij joekoen tjïelke; saemien faangkh tjuerieh sijjien reaktah åadtjodh .
Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
Daan mearan gaajh joekehts mejtie prosessh joe juhtieminie jïh mejtie laavenjostoe Saemiedigkine lea tseegkesovveme jallh ij.
Bæjhkoehtimmie aaj saemiej reaktam tjïerteste sov politihkeles , riekteles jïh ekonomeles institusjovnh nænnoestidh .
gåessie beapmoeh stealladidh , bearkoeh bïjredh jallh seamma maam , tjoerh nejpiem utnedh .
Ovagkusatijve.
Daate akte darjoeme maam dijjieh maehtede garmerdidh .
Gööktesh daejstie jiehtiejægan ij naan joekehtasse maanabaeleste.
Saemiedigkie åtna maereles dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem gosse saemien gïelepolitihkem haamode .
Laanteburrie jïh eatnemevierhtieh ...
Mijjieh goerehtibie dovletje boelvi dearjoehtimmieh eatnemisnie jïh tjaetsine jïh aaj barkebe dejnie dearjoehtamme dajvine .
Maam tuhtjh hijven / ij hijven nedtesæjrojne ?
94,4%
Vielie goh 1000 jaepieh vaasin eannan abpe bijbele lij tjaalaldihkie .
Jarkelimmie Viken
Vuesiehtimmien gaavhtan gïele jïh dïrregh jeatjahtehtieh , maahta njavsodh jïh pråvhka aelkedh seksen bïjre ussjedidh .
Daate akte barkoe mij iktemearan råajvarimmieh kreava , gaajhkijste , guhkiem .
Vaeriej aejlies sijjieh
Råajvarimmie 76 Åtnoem goerehtalledh saemien gïeleste ...
Dejnie jeanatjommes gåatomedajvine Nöörjesne joe naemhtie .
Price: NOK 20,00
Gaajhkh dah smaave tjåanetjh maadterasse bïejigan .
Abpe 2000-låhkoen akte tjïelke strategeles barkoe Tromsøn Universiteetesne saemien aalkoelïerehtimmesne.
Njoktjen 2009 dle reerenasse orre unnebelåhkoe
Mohte ij leah saatnan .
Jens Andreas Friis galki orrestehtedh dam noerhtesaemien Bijbelem maam Stockflete lïj jarkoestamme .
Noerhte-Trøøndelagen Maana-jih noereraerie NTE
Daesnie vuesehte guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine , sisvegisnie jïh barkoevuekine , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh , jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh .
Mijjieh aaj vuajneme seamma laakan goh jeatjah gïeline eah kausatijve molsedimmesne intransitijve veerbh maehtieh seamma jïjnjh subjeekth utnedh goh intransitijve veerbh maehtieh objeekth utnedh.
Altese vaestiedassh leah " smaave taalh " .
Bro gïehteldimmiemaaksoeh kultuvrevaarjelimmie fïerhten årroejasse
gaskoeh nasjovnale sjïdtedimmie dagkeres evtiedimmiem vuesehte 2008 raejeste 2011 raajan laantese , jïh Noerhte-Trøøndelagese (rïektes taallh boelhken 2008-10 , prognosetaallh 2011 raejeste):
Gïehteldimmielatjkojde bieljele gålkoen , jïh faamoem åadtjoeh skiereden 1. b. raejeste 2012 .
Dov dan seakoes giele daen biejjien , ij sån amma gie datnem govlh .
Matematihke lea akte bielie mijjen veartenevijries kultuvreaerpeste .
Nöörjen museumh nuepieh utnieh latjkoeh darjodh ekonomeles dåarjoen jïh privaate donasjovni bïjre , jïh maaje aaj dåarjoem åadtjoeh voenges jïh regijovnaale åejvieladtjijste .
Ij naan maadthskuvle Nöörjesne lïerehtimmiem faalehte daejnie göökte gïeline , jïh ij naan maanagïerte gusnie daejtie gïelide soptseste .
vihtenje årrodh gosse våarhkoetjïehtjelem rihpestidh jallh gaptjedh , jallh gosse steegkemh dïsse biejedh jallh destie vaeltedh
Maahta aaj årrodh dan åvteste Aanta ryöknoe .
Det består av lesebok , to arbeidsbøker , lærerveiledning og CDer .
digkiedidh guktie saemien gïelepolitihke jïh kultuvre-evtiedimmie
Raerielïhtsege Marianne Balto jeahta vihkeles duedtie vielie våajnoes maarkedesne sjædta , jïh aelhkebe dam maarkedesne gaavnedh .
Sæjroe 6 / 35
Almetjh satnem laarhkoejin jïh kroessese geavnastin , stoerre vaejvine dïsse jaemedh .
Daesnie vuajnah mah krïebpesjh leah juktie meatan saemiengïelelåhkosne årrodh .
Råajvarimmie 50 Jarkoestimmie / sjïehtedimmie tjaalegijstie gyrhkesjæmman ...
Ryöknemetjiehpiesvoeth leah maehtedh struktuvreradamme jïh ovstruktuvreradamme veahkah ryöknedh , guhkiebasse ryöknedh akten saaht man
Giehpiedimmie dåarjoste REP .
Edtji aaj vuarjasjimmiem nåthadidh goh akte våarome gosse edtjin aelkedh guektiengïeledåarjoen joekedimmienjoelkedasside jarkelidh .
Maahta aerkies damtedh åvteli pryövenasse vaeltedh jïh pryövenassevaestiedassem åadtjodh
Akte learohke mij guhkede tjoeperdimmieraasten nuelesne skåårede (vuartesjh portrehtem Jåvveste), maahta tuhtjedh gïerve jis lohkehtæjja abpe heeften tjïrrh plaerede jïh satne åådtje gaajhkide laavenjasside vuejnedh mejtie ij leah buektiehtamme jallh ij vaestiedamme .
Daate håksa dah reakta-aajhterh mej bïjre ryöktesth lea , jïh saemien ïedtjeladtjh konsuleradamme sjidtieh gosse leah meatan vaarjelimmieprosessesne .
5.3.1.
Dah edtjieh vaaksjodh guktie staaten åårganh altese faamoem nuhtjieh guktie laakh jïh njoelkedassh jiehtieh , jïh døøpmedh laaki mietie mejtie Stoerredigkie vadteme .
Voestes goerehtimmiedåehkie 81% jaksa, mubpie dåehkie 61%, jïh gåalmede dåehkie 50%, (tabelle 4.10).
Duedtiesïelte maahta raajan 12 000 kråvnah dåarjojne åadtjodh fïerhten asken .
Ussjedidh hammoem jïh sisvegem tekstesne vierhtiedidh gosse tekstem kradtjohkelaakan vuartesje jallh gosse tekstem joekehtidh jallh hypoteesh darjodh gosse joekehtsidie ektede jallh gosse bïevnesh juekieh
Jis barkoes MoodleCloudese tjaangedh, jallh eah sih guarkah maam gelkieh darjodh, dellie maehtieh goerehtimmiem gelkiehtidh aerebe goh riejries.
Lïerehtimmieh: RD (n=2) Gaskemedtien % Verbh subjeekti mietie 1 (19) 18,00 Verbh subjeekti mietie 2 (12) 11,00 Tjåenghkesne (31) 29,00
lidteratuvrh jih pedagogihke aamhtsh skåårvedh
Digkedh maam byøroe darjodh edtja jienebh unnebelåhkoemaadtoste dåårrehtidh politihkese .
Daltese 1 ...
Råajvarimmie 25 Tjeavadimmie bielijste studijelaajkoste ...
Haesteme lea , lissine reaktaperspektijvese , ulmiestuvreme tsavtshvierhtieåtnoen tjïrrh , buerebe ekonomeles mierietsiehkieh sjugniedidh orre vïnhtside , tjåadtjoehtidh dåastovesijjiem dejtie mah guelieh deallahtieh , jïh orre göölijh göölemebarkose skååffedh .
Desnie kåarhtem dæjpa jïh gyhtjelassem vaestede .
Skierrie aaj lastemoere .
ISBN 82-996406-2-8
juhtiehtamme , mejnie ulmine åarjelsaemien gïelem vihth jieliehtidh .
Jis maana åelieh bievnieh dah sijhtieh sveerjen otnegem dellie dej ovpruvreme maanah 18 jaepiej nuelesne automateles .
S ovne III (Leksvik , Inderøy , Stientje , Verdal , Frosta), fïerhte tjïelte åådtje kr. 810.000 .
Lissine lea evtiedamme såemies laavenjassh mah vihkielåbpoe dïejvesegoerkesem teestadieh , mij lea daerpies jis edtja maehtedh doh uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne evtiedidh .
Jupmelen Voejkene elmeste goh duvvege Jeesusen aatsolen vualani .
Samiskt Språkcentrum - Sametinget , Aajege i Röros , Gïelem Nastedh , Snåsa
50 000 kråvnah
Vihth jaepiem gåetesne aerebi goh Raavrvijhkese vøølki jih desnie staaten realskuvlesne gøøkte jaepieh veedtsi .
Idtji daase naan geajnoeh juhtieh guktie idtji naan giele-giehtjedæjja vissjh dieke vuelkedh .
Jïjnjh learohkh jåerhkieh aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjedh juktie addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh loetedh .
Gosse bearkoem jallh gueliem soevestibie dellie såekieh , gasngesh jallh sïerkh båeltebe .
Gosse sertiestimmieh gïerve jïh krievije sjidtieh , dle daamtaj jeenjesh orrijieh jallh gïelelïerehtimmieprosesse tjöödtjeste .
Gosse orre jïh joekehts medijah åtnalguvvieh , baakoelåhkoe faagi jïh aamhtesi gaskem buerebe sjædta .
Konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre lea vihkeles juktie dïhte aalkoealmetji aerpievuekien daarjoem jååhkesje , jïh vihteste dah staath åeliedimmiem utnieh krööhkedh , gorredidh jïh vijriesåbpoe jåarhkedh dagkeres daajroem mij lea sjyöhtehke gorredæmman ijh monnehke åtnose dehtie biologeles gellievoeteste .
Vijriesåbpoe barkoe
Sveerjesne iktesth gellie gïelh jih gellie kultuvrh gååvnesamme .
Jis datne åadtjoeh dåeriesmoerem dov e-legitimasjovnine gosse Socialståvroen jïjtjefassemedïenesjh byörh datne voestes voejhkelh jis dïhte jåhta .
Jih gosse jienebe ohtsedamme dellie njieljie vielie paarrh mesnie intransitijve veerbe barre -Ø- utnieh jïh transitijve veerbh -d- utnieh.
Dah guejmieh sïjhtieh barkedh aktem ållesth meedijafaalenassem buektiehtidh TV .
Gosse edtjimh soptsestidh guktie dej beeli , dellie dåahkah utnimh .
Raerien åejvieladtjeraerie jårrele dej gaektsie lïhtsegelaanti gaskem , jïh iemielaakan göökte jaepieh vaasa .
h / l: Aavrelassjese gaahpoeh okse , vedtieh mijjese håhkoem jïh læhkoem .
Dïhte saemien tjaalehtjimmie haamoen jïh geometrijen nuelesne sjeahta .
Mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese § 7 -1 alternatijve lïerehtimmievuekiej bïjre , dle maajhööhpehtimmie akte gellijste alternatijvijste .
 (9) a.
Dïhte lij amma faatnoeh seejeme aalkesth meatesth gogka .
Daesnie tjåådtje " saemieh jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne lea reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne .
29 Maadthööhpehtimmiefaalaldahke saemiengïelesne ...
29 maanajgïertesne jïh maanajgïertinie saemienmaanajgujmie .
Nora Marie Bransfjell studeentigujmie ektesne , Saemien 2 , Noerhte-Trøøndelaagen Jïlleskuvlesne gïjren 2012 .
Jijnjem hov daarpesje gosse byøpmedidh .
Ektiebarkoe tjïeltigujmie akte vihkeles bielie daehtie barkoste , jïh ektiebarkoe tjïelti gaskem lea vihkeles jis edtja dam bööremes effektem åadtjodh goh gåarede vierhtijste .
Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve
Dellie jis musigkem goltelin gosse guelpesne lïegkestin .
Laake sijjienommi bïjre
Nimhtie meehtimh vihtesjidh gusnie saemiej årromesijjieh ovmese dajvine .
De släpper fortare då.'[Saerniestæjja 3] Dïhte intransitijve veerbe baakoegærjesne tjåådtje, men im leah manne vielie goh akte saerniestæjja gaavneme gie dam baakoem govleme.
Ohtsemh mah eah iemies-laakan prosjekten nuelesne sjiehth , dejtie maahta stuvremedåehkie sjïere-laakan gïetedidh .
Ohtseme-mierie: Juhteles
dejtie sjyøhtehke , saemien dïejvesidie nåhtadidh gosse bovtsen jïh båatsoen bïjre soptsestieh
Struvkesth dellie tjarke dam dov siejpiem bæjjese , gosse dle vïenhth dïhte siejpie dïeveme guelijste .
Gaajhkh almetjh leah reakasovveme frijjes jïh dej lea seamma vierhtie jïh reaktah .
Evtiedimmiesoejkesje jaepeste 2007 aktem orre dåvvomesijjiem vuesehte , desnie gusnie daaletje G-gåetien åarjelgåetie lea .
) Nåarene / SaU Nuoráne / Norsjö (Norsjö V. b.) Nårhta Nordanås (Åsele V. b.) 
Över-Uman luvhtie Graesiejaavran jallelen Fjällripfjället .
galka tjaaleldh reektesem åadtjodh fïerhten jaepien viehkien bïjre maam dov maana åådtje , jïh vuarjasjimmiem guktie dov maana evtede
Ihke daerpies aktine daajroebaanghkine , akte vihtiestimmieprosjekte , lea aaj neebnesovveme HiNT ' en daerpiesvoetine , dovne goh våarome ööhpehtæmman jïh dotkemasse .
Dah guaktah aelkiejægan golme raajesh vedtedh goh vuesiehtimmieh daan molsedæmman (b.
Dellie learohkh aktem elliesåbpoe guvviem åadtjoeh guktie dah saemien sijjienommh leah bæjjese bigkeme .
Aaj daerpies jeatjahlaakan bigkedh dejnie leejjeme gåetine juktie jearsoesvoetem jïh funksjovnelle daerpiesvoeth gorredidh .
Gåalmadinie jaahkoeartihkelisnie dle jaahkoe ojhte lihke ektievoetese ektiedamme: " Manne dam Aejlies Voejkenem jaahkam , akte aejlies sïejhme gærhkoe , dej aejliji siebriedahke ... " Dïhte Voejkenen ektievoete almetjh tjåanghkan gårrede .
hlåstidh ?
Mujhtieh gåarede " kuvsjem " darjodh learohkedåehkiejgujmie juktie sjïere dïejvesigujmie jallh tjiehpiesvoetigujmie guhkiebasse barkedh , mejgujmie gaajhkh learohkh dåehkesne tjabreminie .
ISBN 978 82 90625 76 9
Idtjin saemieh gåessie dåaroeh
akte tïjje gusnie seedtebe vuesiehtimmien gaavhtan lohkehtæjjah Afganhistanese juktie maam akt bæjjese bigkedh , sijjeste dam rijvestidh .
Communication from the Commission to the European Parliament and the Council .
evtiedidh , nuhtjedh jïh buerkiestidh ovmessie vuekieh åejjieryöknemisnie , aarvehtseryöknemisnie jïh tjaaleldh ryöknemisnie dej njieljie ryöknemesåarhtigujmie
Dæjpeles dïrregh / bïeljelimmiegoerh utnedh jïh geerjehtidh , mah vuesiehtieh gieh edtjieh saemien faalenassh utnedh .
Dïedtebarkoeh jïh råållah gïelerjarngelaavenjostosne tjïelkestidh akte vihkeles laavenjasse sjædta dan regijovnaale reeremasse saemien aamhtesijstie .
Almetjh mah leah nöörjen staatenårrojh , jallh reaktam utnieh jïjtjemse goh nöörjen staatenårroejinie tjaeledh jïh leah ektiedamme akten byögkeles jååhkesjamme learoesæjjan Sveerjesne jïh Såevmesne , jïh mah reaktam utnieh dåarjoem ohtsedh öörnegistie Statens lånekasse for utdanning Nöörjesne , maehtieh aaj stipenden ohtsedh .
- Ahkedh jienebh almetjh nåakebelaakan guvlieh siebriedahkesne , men doh jeanatjommesh vaenie daajroem utnieh mah konsekvensh daate vadta healsose .
Dïhte lea vuesiehtimmien gaavhtan beetnegh narkotikamiedteste , traffikkeme , almetjijåhtemh , skaehtiemiedteste , biehtemh jïh rebpieldimmieh .
Manne lustes jïh tjaebpies ladtetje .
Ij edtjh mietedh dejtie mah sijhtieh
Gïehteldimmen veele budsjedte
§ 3-7 .
Jis lïhke orre persovnh gïeh rïevhkestieh , vuesiehtimmien gaavhtan seamma tjïehtjelisnie , dellie voejngehte dah gassh mah leah soevesne .
soptsestidh åehpies jïh byögkeles aamhtesi bïjre
Gøøkti gøøkti maehtieh sinsitnien dikth jarkoestidh jïh guaktegh illedahken bïjre soptsestidh mænngan .
Kriebpesjimmieh jih guktie barkoem juhtiehtidh
aarhti jielemebyjreskh jih ekosysteemh vaarjelidh
Bïevnesh destie vaalteme gåessie ij dejtie guhkiem daarpesjh .
medijah utnedh gosse jïjtjh gïeline barkedh
fuelhkine Fagerdaelesne jielieminie , naan gille mïjlh Straejmien bæjngolen .
Ohtseme-mierie: mietsken 15. b. 2008
Byjngetje råajvarimmieh jïh prosjekth dåarjodh ohtsemen mietie Aalkoviste ussjedamme Saemiedigkien guektiengïelevierhtieh vihties gïeleevtiedæmman nåhtadidh , jïh dæjpeles guektiengïelevoetem tseegkedh fylhkentjïeltesne .
1.7.2 Ulmieh , prijoriteth jïh haestemh
' ese gosse edtja reeknegh-reektehtsem 2008 galhkedh .
Dan åvtese dov gåajkoe asvehts jïh åssjalommesi namhtah båatam .
Saemien toelhke stïeresne Healsoe Finnmarhkesne biejjege .
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman lea jeatjah baakoejgujmie akte lissiesoejkesje dan soejkesjasse Gud gir - Vi deler , jïh edtja soejkesjidie ektesne vuejnedh .
Striengkiesåbpoe krievemh bïejesovveme elektrovneles våarhkose , jïh våarhkoefunksjovne tjuara kvaltiteetem gorredidh vïhtesjadtemistie jïh elektrovneles fijlijste .
Maahta asvedidh daaresjimmien mænngan .
Viehkiehtidie maanam jïjtjedh domtesh jïh åssjaldahkh govlesadtedh , jïjtsh vaajtelassi jïh daerpiesvoeti bïjre soptsestidh , jïh mubpiej domtesh , vaajtelassh jïh vuajnoeh toelhkestidh .
Maanah maanaskuvlesne maehtieh viehkiem eejhtegijstie jallh lohkehtæjjijste åadtjodh .
karrierebihkedimmie sïeltide mah leah jarkelimmesne Faalenasse karrierebihkedimmien bïjre aktene jieledeguhkies perspektijvesne lea akte tsavtshvierhtie juktie sjiere ulmieh jïh daerpiesvoeth jaksedh , øøhpehtimmiepolitihkelen ulmieh , barkoemaarkedepolitihkelen ulmieh jïh sosijalepolitihkelen ulmieh .
Baakoeh jïh dïejvesh mejtie aevhkine maehtedh gosse dan bïjre soptsestem:
Bïhkedimmie raerieh jïh njoelkedassh vadta , maam daerpies darjodh pryövemen åvtelen , gosse dorje jïh gosse dorjeme .
 Mijjieh jïjnjem dasseme jïh daelie varke fer seenhte enn jieniebasse mijjen kultuvrelle aerpeste
Jonas lij mijjen bïhkedæjja , gosse eejhtegh Svahken Sïjtesne derhviegåetiem Valdalsvaeresne tseegkin , naan jaepieh åvtelen prosjekte eelki .
Dåarjoe orre-skaepiedimmie darjojde åålmegestaarne-barkoen sisnjelen , mejnie Noerhte-Trøønderen siebrieh jih åårganisasjovnh giehtelieh .
EN aarebi sjæjsjalimmiem jarkoe
Reerenasse ussjede aktem laakeraeriestimmiem buektedh gïjren 2013 .
Dab eh provkimh voessjedh jih dihte lij hijven gosse åejjieh baktjedh , åejjieh saejrieh ?
Daennie soejkesjetjaatsegisnie dle dan åvteste fylhkentjïelten dïedte regijovnaale evtiedimmien åvteste
Olof Sjödin
V. b.) Miesiegoejhke Meselfors (Vilh .
våaromem utnieh jïjtsh vuekieh evtiedidh taaleryöknedæmman (taaligujmie mej
7 10 nyjsenijstie abpe veartenisnie sijhtieh vædtsoesvoetem dååjredh sijjen jieliedisnie .
c. Eah inte:3p vïssjh orka:NEG saemien samiska lïeredh.
Dejnie veeljeme strategijine jïh dej ekonomeles mieriejgujmie , dle raeriestimmiem dahkoeprogrammese evtiedamme boelhken 2010-2013 .
Edtja Saemiedigkine rååresjidh gaajhkine ööhpehtimmieaamhtesinine mah leah saemien ïedtji bïjre .
Fylhkenraerien syjhtedasse mij lea dan politihkeles våaroemasse ektiedamme , edtja dåarjedidh skreejreme- jïh evtiedimmiedåarjoej tjïrrh , mah leah jïjtsevæljoevoetekultuvren regijovnale daltesen vööste stuvreme .
Baeniestarnem kaarhtedidh
Lohkehtæjja lea åvtelhbodti aktem håalemem veeljeme mejnie sjeahta ektesne barkedh klaassesne .
Saemiedigkie raeriestimmiem dåarjohte akten orre öörnedimmien bïjre Gaskenas ...
4.1.2 Maajhööhpehtimmien histovrije
Svöörje buerebe-laakan dej unnebelåhkoe
Jïh dah mah abpe jieleden aerpiegïelem nuhtjeme seamma gïeleevtiedimmiem utnieh goh soptsestæjjah jienebelåhkoen gïeleste (Slabakova, 2016).
aalkoebaakoe 1
Baernie gie sjædta reaktam åtna baaktjesem læjnoedidh .
Juktie veartenen aalkoealmetjh bööremeslaakan daan konferansese ryöjredidh , Saemiedigkie lij gåassoehtæjja aktene gaskenasjovnaale ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne ruffien 2013 .
daerpies .
Fylhkendigkien budsjedtesuerkie sæjhta ållesth geahpanidh 87,5 mill. kråvnajgujmie , 2011 raejeste 2014 raajan .
Dan sisnie ulmieh gååvnesieh mejtie edtjieh tjïrrehtidh .
Dahkoesoejkesje raereste goh akte bijjemes jïh prijoriteradamme råajvarimmie aktem jïjtse saemien raeriestæjjabarkoem Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltesne tseegkedh .
Aehtjh-aajja lïj Obed .
Faaleldahke mijjese bøøti åadtjodh noerhte-saemien lieredh , mohte ij lim manne desnie meatan .
Dah dåehkieh Stoerredigkesne daamtaj govlehtimmieh øørnieh ovmessie aamhtesi bïjre , gusnie siebrieh jïh jeatjah iedtjeladtjedåehkieh åadtjoeh altese vuajnoejgujmie båetedh dej aamhtesi bïjre mejtie gietedeminie .
Maahta aaj nimhtie årrodh naan jienebe damta jïh ussjede enn jeatjah jïh destie damta ij dåhkesjh .
Vuesiehtimmien gaavhtan dle aerpievuekien jielemh akte vihkeles gïelesijjie orreme gusnie gïele nænnoes orreme .
Dellie tjoerh kroessem bïejedh jallh tjaeledh man krærran / dåahkan datne sïjhth steemmadidh .
Naemhtie aaj politihkerh darjoeh .
Manne jïjtje voeneste båatam gusnie barre saemiestieh .
Bottleneck-hypotesen mietie daate dïhte mij geerve G2-lïerijidie.
Svïenske gærhkoe ektievoetem faala jïh gusnie åadtjoeh buejhkiehtidh jïh jeatjebigujmie ektesne gaavnedidh jïh dov jaahkoem buajhkedh .
Svein Lundese soptsestamme Åarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg
TeksTe Jïh gUvvie: sagka Marie fJellheiM danielsen
Saemiengïeleldh barkijh byjjes reeremisnie
lebgih ?
saemien gïelen grammatihkem buerkiestidh jïh jeatjah gïeligujmie viertiestidh jïh buerkiestidh guktie sjædta gosse galka saemiengïelese jarkoestidh
Dah guvvieh gaskeviermesne gaevnieh , jallh akten jeatjah gåvvan tjaelieh .
Viehkiehtidh guktie Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte vååjnoe goh akte ållesth åårganisasjovne .
sïjse jïh olkese
Mubpie lea objektive krïebpesje jïh lea gïelen bïjre .
Dïhte daerpies dïrrege gosse edtja maahtoem sirtedh akten boelveste måbpan .
1.3. Preesse edtja vaarjelidh guktie åådtje jiehtedh maam sæjhta , åådtje trygkedh maam sæjhta jïh dam vuajnajimmiem byøgkelesvoeten bïjre .
Learohkh maehtieh baakoehaamoedimmiejgujmie barkedh dåehkine .
unnebelåhkojde , jïh nännoestidh dej nuepieh
Lohkememaahtoem evtiedidh saemien mubpiegïeline lohkemem nænnoste .
Myjhtem daej soeti våaromisnie soptseste Biejjienïejte altese jaamemen mænngan annje lea Saepmesne vaanterdeminie jïh altese ealoe satnem dåerede .
Old Price: NOK 259,00
Mijjen barkoe lea dejtie vuesiehtidh man jïjnje vielie mij dejtie aktene , goh dejtie joekehte .
Hjem
Mubpene lïerehtimmesne tjïehtin jïjtje dejtie morfologiske suffikside måjhtajidh jïh dejtie baakojde tjaeledh.
Jalhts semantihke vihkeles dïrregh juktie daejtie kausatijve/inkoatijve veerbh gïehtjedidh, læjhkan morfologije aaj daerpies gïehtjedidh, maam darjoem kapihtelinie 6 jïh 7.
Ij maehtieh Sosijaaleståvroen sjæjsjalimmiem klååkedh .
Jis vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse vualka akute-p-pilllerem åadtjodh maahta aaj orre tïjjem åadtjodh teestedh jis nåajsan sjïdteme jïh , jis sæjhta , klamydiateestem vaeltedh .
Jïjnjh saemien fuelhkieh eah saemien hïejmegïeline utnieh , jïh eah buektehth saemien sertiestidh goh aarkebiejjien gïele sijjen maanide .
Jeatjah saalmh jarkesovveme leah jïh båeries melodijh utnieh .
Årbok 11 .
Nimhtie dihte vuesehte guktie dah nasjovnale- jih internasjovnale reaktah verviestieh dejtie njoelkedasside mah dååjrehtsi mietie reaktam saemide laantese jih tjaatasan vedtieh .
Bijjiebaakoej nuelesne dan nualan datne jïjnjebh bïevnesh gaavnh maam mijjieh maehtebe faaledh .
Laavenjostoe maanagïerten jïh hïejmen gaskem 9 .
13.00 .
Råajvarimmie 67 Saemiegïelen gaavnedimmieesijjieh maanide jïh noeride
Dah guejmieh leah evtiedimmiem göölemesuerkesne vuartasjamme konsultasjovnebarkosne , dejnie tjïeltine mah leah Saemiedigkien geografeles vierhkiedajvesne ohtsemedåarjose jielemeråajvarimmide (SUF), jïh jeatjah tjïeltine dejnie noerhtemes fylhkine , jïh daate vuesehte tjïelth mah ellies jallh bieleldh leah SUF .
Aernie lea jieledegaaltijen væhta .
Vuarjasjimmesne lea raeriestamme öörnegem ihkuve darjodh .
Fylhkenraerie tuhtjie vihkeles tjïelth nuepieh utnieh eadtjohkelaakan voenges jielemeevtiedimmiebarkojne gïehtelidh .
Jallh dah maehtieh aktem lohkijetjaalegem tjaeledh .
Jeatjah faktovrh mah leah stïeresne gosse jaepie-tabellide vuelielisnie låhka, lea såemies produksjovnh maehtieh gellie jaepieh juhtedh, jallh lissine, leah laavenjostoeproduksjovnh jïh dagke jeatjah dajvine jienebh årrojigujmie feeleminie goh doh "sïejhme" feelemedajvine.
Ot.prp. nr. 12 tjïerteste , dïhte reakta bïevnesh åadtjodh , mij lea sjïehtedamme dan aktegs skïemtjijen indivijduelle daerpiesvoetese , sæjhta jiehtedh dah skïemtjijh mah saemiestieh byöroeh toelhkem utnedh , jallh dah skïemtjijh byöroeh viehkiem åadtjodh healsoebarkijijstie mah saemiestieh gosse daate lea daerpies ihke skïemtjije edtja dejtie bïevnesidie åadtjodh mah krievemidie laakesne voebnesjieh .
Gosse gïeleevtiedimmiem aaj vaajtelim goerehtidh, dellie daerpies jeenen bïjre gihtjedh.
- lohkehtæjja gihtjie goh gaajhkh learohkh tjihkedamme .
Baalhka lea 15 000 euro .
Saemeste gujht .
Såemies fuehpies våhkojne dle 920 vuelienommh tjøønghkin mah skïereden aalkoelisnie deellesovvin tjïelten åajvan Rune Kjølstad jïh dajven åvhtehkasse , Hans Jan Håkonsen Staaten geajnoesuerkesne .
Nora Marie Bransfjell lij ovmessie gïelebarkojne meatan , vg .
Vijries råajvarimmie saemien gïelide
Vuejnedh- saemien gïelh våajnoes dar
VOESSEN SISNIE Ij leah aelhkie daejredh maam edtjh meatan vaeltedh .
Ij bijjiemaaksoevaarjelimmie healsoehoksem jallh hoksem jis datne skïemtjegåetesne dijph .
Saemiedigkie lea 32,4 mill. kråvnah dåårjeme tjïeltide jïh fylhkide goh betnie- jïh gagkestimmiebielie mejtie edtja nåhtadidh juktie saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh .
Maanah jïh noerh edtjieh dej sijjiesjïere aerpievuekiejgujmie åahpanidh ektiedamme dan aejlies maalestahkese
Fylhkenraerie dam stööremes geajnoeråajvarimmiem gåess ' akt raereste , 409 milljovnh kråvnajgujmie skåårveminie jaepien 2013 , jïh 1375 mill. kråvnah soejkesjeboelhken .
Ij gujht dah syntaktihke kausatijve seamma laakan goh daaroen.
Vaajtelibie byjjes dåhkasjehteme skïemtjesåjhterem 60% barkose .
Daelie dïhte båata mij raaktan lea sjyøhtehke daan haarjanæmman .
Gaajhkesidie edtja seammavyörtegs tsiehkie faaledh jieledebyjrese gusnie jearsoes , aelhkies jïh vihties barkedh , årrodh jïh jieledh .
Reektemisnie guektiengïelijvoete tjïeltine saemiengïelen reeremedajvesne Tjïelten- jïh regijovnaldepartemente jaepien 2002
1.2 Guktie gïehtjedimmiem provhkedh gosse barkedh lïerehtimmiem vierhtiedidh ?
Dïhte maahta datnem nænnoestidh guktie datne doesth mïeledh .
Gïetide låapesth rudtjen genhtsemen
gaaltijh jïh bïhkedsgærjah utnedh gosse teeksth tjaelieminie
saanside nuhtjedh juktie veartenem goerehtidh gietskene byjresisnie
Guektiengïelevoete - vierhtieh åarjelsaemien
Mohte ij leah naan skïelte maam tsïnnenjaelmiem gaptjedh .
Aellieh easaldahkem mealhkan sjåavohth jis mielhkie baahkesåbpoe goh 37 ° C !
No access dellie eah leah maanaj gïele jïh gïelelïerehtimmie mij akt mejnie maanah reakasovveme, men akte biehkie sïejhme kognitasjovneste.
Gusnie gaskeladtja ?
profesjovnelle tjeahpose) mieride sjïehtelovvedh dejnie minngebe ekonomijesoejkesjinie .
Illedahkeste vuejnebe 75% vaestiedæjjijste (3 vaestiedæjjah) referaansedåehkesne raajesem nulle objeektine veeljeme jïh 25% vaestiedæjjijste (1 vaestiedæjja) raajesem objeektine veeljeme.
Skuvle vuarjesje jïh vihteste dov realmaahtoem våaroemisnie dejstie seedteme vihtiestimmijste jïh væhnadimmijste , jïh gosse datnine soptsestamme .
Elliestïjjen learohkh jåarhkeskuvlesne mej saemien gïele faagegievlesne .
Jis edtja saemiedigkieveeljemisnie tjaatsestidh , tjuara bijjelen 18 jaepieh årrodh , jallh 18 jaepieh illedh veeljemejaepien .
- Akten aejkien gosse båeries saemie dennie skïemtjegåatan jåhteme , dellie dah jeatjah sååjhterh hojjedadtin juktie idtjin maehtieh dam båeries aajjam låjjodh gænnah .
Aaj vihkeles dah leah tjïelke .
Edtja aajve saemiengïelesne soptsestidh .
Jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmie
Barkoeh gaavnoes
Maanagïertesne aelkedh lea akte stoerre heannadimmie gellide maanide .
Daelie aktine orre fylhkengeajnoesoejkesjinie 2014-17 barkeminie , jïh dam fylhkendægkan buakta ruffien 2013 .
Åenehks programmen bïjre:
Golme dejstie pedagogeles ööhpehtimmiem utnieh, govhte jåarhkeööhpehtimmiem julevsaemien gïelesne utnieh.
Daennie tsiehkesne departemente aaj sæjhta daarpoem vierhtiedidh öörnegh dåarjodh tseegkemasse avijsefaalaldahke saemien gïelesne .
4. leah meatan jïjtse lïerehtimmiebarkosne , gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh evtiedimmiem vuarjasjidh Akte vihkeles gyhtjelasse lea: Mah ulmieh edtjem jaksedh , gusnie leam viertiestamme daej ulmiejgujmie , jïh guktie edtjem dohkoe båetedh ?
Sæjroe 9/32
- Saemiedigkien barkoe båatsoe-aamhtesigujmie tjuara betnesne utnedh aktem hijven laavenjostoem båatsojne .
soptsestidh guktie maanaj aarkebiejjie lea eengelskegïelen laantine
Vuesiehtimmiem hoksegoevtesistie / skïemtjegåeteste åadtjodh jïh aaj buerkiestimmie rutijni jïh njoelkedassi bïjre .
Dïhte hov dïhte dam guhkies vaajesem Biejjienbaernien såangoe jeahnaj eatnamisnie vijriebasse vedti , guktie idtji edtjh ööjeldihkesne dåssjanidh .
Råajvarimmie 27 Julevsaemien maanagïerteråajvarimmie
Saemiedigkieraerie tuhtjie akte hijven evtiedimmie gosse EN-systeme daejtie dåeriesmoeride tjïelkeste , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Digkiedimmie
Maehtedh ryöknedh saemien gïehtjedimmesne , dellie galka galka orre baakoeh lïeredh , jïermestalledh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh .
Åvtesne gosse saemieh laejpiem bååhkesjin , dellie gierkiej jallh sjïjli nelnie bissin .
Åvtelen akte veeljemeræjhtoe aalka , ij leah naan krirrieh mah daejrieh mah aamhtesh vihkelommes sjïdtieh - dah leah gujht åajvahkommes dah aamhtesh mejtie meedijah tjoevkesem biejieh .
Åeliej reaktah hoksesne
Golme luhkie tjijhtede tjaalege
Daan jaepien golme studenth desnie , bene åvtelen dah eelkin , ij lij naan faaleldahke njieljie jaepine .
Dan sjïekenisnie dle 16. mill. kråvnah dåarjoeji juktie gåårvedstjiehtjelem 3. etasjesne stoerrehaallesne illedh , medtie 1000 m lïerehtimmietjiehtjielinie .
· Reeremelihtsegh aaj sijhtieh vuartasjidh guktie laanth maehtieh buerebe laaken provhkesovvedh tjielteraastij gaskems .
Faamoehkinie båetedh jïh håsvedimmieraejie
Maahtoedepartemente sæjhta dam vierhtiedidh gosse jaapetjen busjedteprossesijgujmie barkedh .
Joekoen båatsoen bïjre joe daelie vuejnebe doh klijmajarkelimmieh haestemh sjugniedieh orre sjædtoe- jïh åhtehtsh-aarhtigujmie .
SAEMIEN MUBPIENGIELINE - DALTESE 6 - TJAALELDH
Datne gie gielem åadtjh vedtedh galka minngemes mietsken 31 b. n gieleleahpam gåatan åadtjome .
Kontovre Nordlaante , Drag:
6.2.2 .
Jïh tjidtjebe daelie vuajna guktie daktere murrede gosse joejkeste jïh tuhtjie hijven maahta joejkedh .
Vuelegs maahtoe (karaktere 2) 
Vaenebh barkoesijjieh saemien dajvesne jaepien 2010 goh 2000 , akten boelhken gusnie barkoesijjielåhkoe laantesne lea læssanamme vielie goh 11 prosentigujmie .
Lohkh soptsesem dunnie mubpine bielesne voestegh .
Sanna - sámeniejdda Jåhkåmåhkes
3.3 .
Baeniehealsoedïenesjen mierieh eah leah jorkesamme 2012 raejeste 2013 raajan , men 3,6 millijovnh kråvnajgujmie geahpanieh ekonomijesoejkesjeboelhken .
Doh profesjonelle teaterh leah: Beaivváš Sámi Našunálateáhter (BST) jïh Åarjelhsaemien Teatere (ÅST).
Dan mænngan dle maaksoeh reentide jïh åesiemaaksose stuerebe sjïdtedh dïenestistie , guktie geajnoefoente geahpene .
Dah lïhtsegh slyöhpoeh ussjedidh man bïjre tjaeledh, dah gelkieh barre raajesem darjodh baakojste mejtie åådtjeme.
Daelie sjilth iktemearan bæjjese bïejesuvvieh budsjedtevierhtiej mietie .
Aborten mænngan naan girmes damta mohte jeatjah hujnesne .
Nomme- jïh laahkoespealh aaj båarasåbpoe learoehkidie sjïehtieh , guktie maahta spealem vijriedidh , v.g. mejnie leah barkeminie , maam darjoeh gosse eejehtellieh j. j.
lohkedh , ussjedidh jïh soptsestidh jïjtse jïh mubpiej tjaalegi bïjre
Dåarjoe juakasåvva N-T Maana & Noere-raereste , N-T Barne-& Ungdomsråd , Fylhken Gåetie , 7735 Steinkjer / Stientje
Daam illedahkem maehtebe buerkiestidh jalts vaestiedæjjah aktem raajesem jååhkesjamme eah vaestiedæjjah daarpesjh årrodh seamma goh dah jiehtedh dah sijhtieh daejtie raajesh jiehtedh.
Akte veelebe ållermaehteme fylhkendigkien budsjedtesuerkeste lea 5. stuhtjesne .
geehpehtidh jïh tjeejehtidh.
Dïhte lea mij tjïertide sæjhta identifieeredidh jïh ektievoetine damta .
Dah tjilkemh edtjieh fylhkestjieltien gaskeviermesne gååvnesidh jih aaj hællojne gusnie aelhkie dejtie paehperidie vuejnedh .
Ij goh naan skïemtjen bïjre.
Maanajgïertejåhteme vaajteli
Jïemhten lïenen laantedigkie lea raeriestimmien mænngan saemiesïjtine jïh saemiesaervine sjæjsjali voestes barkoem darjodh åarjelsaemiengïelen åtnoem nænnoestidh .
Dah leah seammaleejne abpe veartenisnie , gaajhkh laantine , kultuvrinie jallh ektievoetine .
Pryöve 1. daltesasse lea jïjtjevyljehke , men dastegh skuvle jallh tjïelte sjæjsjele learohkh skuvlesne edtjieh goerehtallemepryövem tjïrrehtidh , dellie gaajhkh learohkh daltesisnie pryövem tjïrrehtidh .
Dåarjoereereme ohtsemeöörnegh
Digkiedidie mejtie vienhtede steemmereaktoe dejtie mah leah 16 jaepien båeries sæjhta dam politihkeles eadtjohkevoetem noeri luvnie nænnoestidh .
Jis jaepien jallh jaepiej juassah goerehtimmielïhtsegh saemien lohkeme, dellie sån barkoesåbpoe gïelem nuhtjedh jis saemien sveekaejkien gåvloes jïh våajnoes seabradahkesne.
Akte vuesiehtimmie byjjes prinsihpeste lea prinsihpe tjaatsegebyjjesvoete .
Montrul (2016) lea aerpiegïeli dotkemem iktedamme.
rïhpesovvedh easkah dan biejjien gosse gïehtjedimmiem tjïrrehtidh .
Maanaj guhth sjiere mievriestimmieh Mannah skuvlese båetieh ovmese daerpies-voeti jih dååjrehtsigujmie .
- Ågård (tsihkestahta
Gïelegoerehtimmie vuesehte almetjh lïerehtimmiem sijhtieh jïjtse voengesne , jïh lissine byöroe soptsestimmiedåehkieh jallh jeatjah sijjieh utnedh gusnie maahta saemiestidh .
5.2.5.
Goltelimmie soejkesjeprogramme
Reerenasse lea dannasinie sjæjsjalamme buerebe barkoetsiehkieh NAV .
Lohkehtæjjaj baelien årrodh jis viehkiem daarpesjieh jïh dejtie dåarjodh gosse tjïrrehtidh
Jïjnjemes bååhperostin gosse govlin gaajhkesh dovnesh tjuerieh dejnie barkedh .
Idretten åssjaldahkh Dåarjoe juakasåvva N-T Idretten gievleste / N-T Idrettskrets , lihkebe bievnesh tlf 74 10 01 01
Saemiedigkie maahta gïehtelimsdåarjoem vedtedh jïjtsedorjeme duadtan .
Daennie goerehtimmesne libie vuartasjamme dah goerehtimmiedåehkieh funksjonelle morfologijem vejtiestamme, men eah annje referansedåehkien illeldahkh jakseme.
byjreseskåårvemh jïh jaepien 2009 dle aaj 15 mill kråvnah nåhtadi dejnie Statlig
Akten sjïere learoehkasse ?
 (10) -Laara, veedtjh munnjien _______ [tjaetsieh, tjaetsie, tjaetsiem, tjaatsan] rööpses _______ [bæhtose, bæhtoe, bæhtoem, bæhtoeh].
- Daan jaepien golme vitnijh Gulliegïeleste leah viehkiehtamme jïh viehkehteminie saemien gïelem nænnoestehtedh .
vearoldebievnesh darjodh jïh dejtie njaalmeldh åehpiedehtedh skuvlen lïerehtimmiesijjesne viehkine tjoejefijlijste
Jih dam edtjh mujhtedh:
2007:845).
Aanta ånnetji tjoeperdimmieraasten nuelesne ...
Akte gihtjie jïh akte vaes tiedasside tjaala .
13 6.2.1 .
Dah gaertjiedimmieh leah mejtie gåarede svïhtjedh kaameran uvte , ihke sijjie unnebe sjædta .
Goh aarebi neebneme utnebe golme staatenfaamoeh Nøørjesne .
Jis gïele barre byjreskinie jallh sjïere kultuvrine evtiedamme, dellie eah gïelh guktie gan seamma abstrakte struktuvrem åtneme.
Jis tjïervesne maahta maam akt darjodh mestie nåekies sjædta .
ÄNDRA MINERALLAGEN !
Gusnie maahta p-pillerem åadtjodh ?
saemien terminologije-evtiedimmie jåhta sjïera provsjetij tjïrrh v.g. saemien laakegïele mejnie Deatnu tjïelten barkeminie .
Råajvarimmie 58 Dårrehtimmie almetjijstie saemien maadtojne Pollisejolleskuvlese ...
Jis gærjagåetien barkije saemeste , satne maahta govlehtæjjine årrodh , jïh viehkiehtidh bïevnesh barkoej bïjre gaavnedh .
Gïehteldimmieradtjoestimmie lea annje akte hijven tsavtshvierhtie juktie vierhtieh ryøktesth øøhpehtæmman loevenidh , jïh fokuse sæjhta årrodh radtjoes sjïekedæmman jïh enegijreekonomiseringese
Aalkoelisnie maahta årrodh guhkiebasse dehtie taaleste ryöknedh mij lea neebnesovveme voestegh , men ånnetji ånnetji learohkh byöroe guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste .
Dihte lea joekoen vihkeles skuvlese orreme jih aaj åarjelh-saemien gielen øøvtiedæmman .
1177: sne skïemtjesåjhterh berkieh gïeh datnem vaestiedieh , raeriestieh jallh datne åadtjoeh dåakterem gaskesadtedh .
Kruana jïh lijla sïeve learohkelåhkoen evtiedimmiem vuesiehtieh jaepiej åvtese .
Gosse noere dellie daarpesje ultratjoejine goerehtidh jïh ij mammografijine .
Nordkvaløy - Rebbenesøy eatnemevaarjelimmiedajveståvroe
lissiehtamme innovasjovne / innovasjovnemaehtelesvoeth
Jïjnjh vierhtieh nedtesne gååvnesieh .
Noereskuvle jïh jåarhkeskuvle
Evalde jeahta tsööpkedh lea haamoe gusnie ij naan affixe vååjnoe.
Gaske-regiovne gaptja Noerhte-Trøndelaagem mohte bæjngolen leah dajvh Follafjorden noerhtelen jih åarjelen E14-en Stjørdalesne jih Meråkerisnie jih abpe Fosene .
Lïeneståvroe lea vaaksjomereereme lïenen dovletje-laehpemidie .
Dåehkien voestes teaterevuesiehtimmie lij "Min duoddarat" (Mijjen doedterh) mij lij akte musihkales satijre heannadimmiejgujmie Alta-gæmhposte.
Tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkie veeljemisnie daamtaj jïjnjh voenges krirrieh , lissine dejtie " siejhme " krirride .
Meehte maahta voerhtjem heeredh .
Jis edtja hoksesne meatan årrodh jïh moenedh vihkeles maana aaj bïevnesidie guarkoe .
Maam darjodh gosse geerve biejjieh båetieh ?
maahtoe gaarvoej jïh gaarvoesassh juktie vearoldem buektiehtidh
Mijjieh sïjhtebe orrestidh jïh bueriedidh dam nøørjen siebriedahkemaallem aaj jaepine åvtese .
Akte vaajtele jïh håhkoe Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten åarjelsaemien dahkoesoejkesjasse lea dïhte edtja viehkiehtidh laavenjostoem lissiehtidh jïh annje åarjelsaemien
reektehts gusnie låhkoetjåanghkoeh fïere guhten learoehkasse , dovne fïerhtijste
Ohtseme-instanse: N-T fylhken kultuvreåvtehke , Fylkeskultursjefen i N-T , Fylhken Gåetie , 7735 Steinkjer / Stientje , tlf 74 11 11 43 .
Jis Åarjel-Nøørjen staatedajvem Hålogalaanteallmenningen nualan beaja , Staateskåajje SF sæjhta dajveaajhterinie orrijidh daejtie dajvide .
Dan åvteste saemieh edtjieh meatan årrodh jïjtje nænnoestidh gïelen , kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre , dle Saemiedigkie edtja tjïelke faamoem utnedh gïelepolitihkesne .
Edtja Noerhte-Trööndelagen faageskuvlem öörnedidh jïh finansieradidh juktie ööhpehtimmiem sjyöhtehke suerkiej sisnjeli radtjoeslaakan faalehtidh , gaskem jeatjah laavenjostosne sjyöhtehke laavenjostoeguejmiejgujmie .
talle me öör ne ge , eejeh tal le me d åeh kieh ,
Njielje lahtestimmieh dåastoejimh .
Guktie almetjh eatnemem nåhtedieh daan biejjien ?
Måedtide åålmegidie sæjhta sjyøhtehke årrodh jïjtsh darjomh øørnedidh , gusnie fokusem beaja dejtie saemien lïerehtimmieulmide .
Vihkeles aaj almetjh gaavnedh mah maahtoem jïh væljoem utnieh dagkerh barkoeh tjïrrehtidh .
Noerhte Vilhelmina saemiensïjte åådtje dajvem nuhtjedh dovne jeatjah tijjen , mearan bovtsine berkieh dajvi boehth Sveerjesne .
AERPIEVUEKIDE VAARJELE
Biejjienbarnie vaajesisnie leah gïeledïejvesh dovne åarjel- jïh noerhtesaemien gïelijste , jïh muvhth aaj suemiengïeleste .
135 noerh , fylhkendigkiepolitihkerh jïh tjïelten åejvieh tjåanghkenieh juktie vihties bïhkedassh båetijen aejkien Noerhte-Trööndelagese vedtedh .
Staat edtjieh råajvarimmieh tseagkodh gu lidh laanti gaskems jih aa h
Lissine dåehkie sæjhta meatan årrodh gelline kultuvreöörnedimmine .
Vuesiehtimmien gaavhtan L2-lïerijh hammoem akkusatijve -m direkte objeektese jallh verbeminngiegietjiem -gan åajaldehtieh nahtadidh, destie eah dah minngiegietjieh gååvnesh daaroengïelesne.
Daate lea rasjovnelle strategijh , jïh guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste lea vielie effektijve jïh fleksijbele goh akte " gaajhkem-ryöknedh " - strategije .
Aerviedamme maaksoe lea 0,5 mill. kråvnah .
bïejedh .
Dej gaskem lea akte dejstie mah daamtajommes mannem jïh mov åerpenh goh gåhtjoeji .
Aalkoelïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjidie lea daerpies jïh vihkeles juktie saemien gïelem evtiedidh .
Sæjroe 16/32
Eabnoe lea ekoturismese vierhtieh bïejedh .
Säjhta gïele-evtiedimmiem stuvredh vihties otnjegasse .
Idtjim manne lïhtsegidie lïerehtimmieh åvtelbodti vedtieh, guktie meehtim dåehkide naemhtie veesmedh.
Råajvarimmie 63 .
- jïh åasabijjiedimmie
leah vihkeles biehkieh ekonomijesoejkesjeboelhken juktie buerebelaakan akten öörneldihkie jïh daajroen mietie almetjehealsoebarkose sjïehteladtedh regijovnesne jïh voengesne .
Nimhtie maahta saemien gïelem jïh kultuvrem nubpien boelvese tjirkeslaakan buektedh .
[Sijhtieh] byöpmedidh.
Dov leah reaktah eejehtidh aaj .
Jarkelimmie åejvieklinihkeste Guldbergaunet Jaepien 2010 dle dåarjoeji 6,0 mill. kråvnah dan åssjelasse , ij leah dam nåhtadamme jïh dannasinie raereste dam vihth dåarjodh 2011 .
Daah væjjoej
Goeven 17 .
Maahta aaj abortem gåetesne orrijidh , guktie hïejmeabortem gohtje .
Sueh peden 27. b. 2010 .
Blogge maahta akte jïjtse gïelesuerkie årrodh .
Edtja låhkoem learoehkijstie , lïerehtæjjijste jïh learoekandidaatijste lissiehtidh mah jåarhkeööhpehtimmiem tjïrrehtieh .
Jis Saemiedigkie edtja aktem tjïelkebe råållam utnedh dle tjuara aktem lïhke laavenjostoem utnedh båatsojne .
Åålmehbaeniehokse gååvnese abpe Jïemhten lïenesne Tjeddege noerhte-gietjeste Sveg åarjene .
Matematihkeles maahtoe sæjhta jiehtedh dåeriesmoereloetemem jïh hammoedimmiem nuhtjedh juktie dåeriesmoerem analyjseradidh jïh jarkelidh akten matematihkeles hammose , dam loetedh jïh vuarjasjidh man reaktoe vaestiedasse lea .
4.7 Studijepoengedorjemasse noerhtesaemien gïelesne
Vuartesjh vielie daan bïjre boelhkesne 2.4.1.
Jupmele jeehti datne leah altese maana .
Vaenie utnijh jïh stoerre gåhkoeh darjoeh guktie slæjhtoes åarjelsaemien gïelebarkojne gïehtelidh .
Tjaktjen 2005 Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte gøøkte stoerre prosjekth eelki gïehteldimmie- jïh arealradtjoestimmien gaavhtan .
Reeremereforemn tjïrrh dle fylhkentjïelte orre barkoeh åådtjeme mah sïjhtieh maahtoevtiedimmiem krievedh daejnie suerkine goh laanteburrien / byjresen jïh gøølemen / mearoeburrien sisnjeli .
Akte ektiebarkoe gaskoeh Saemien Gïelejarnge / Saemiedigkie , Gïeleaernie Raarvihken tjïelte , gïelem nastedh Snåasen tjïelte jïh Aajege , Rørosen tjïelte
Fylhkentjïelte daejtie krïevenasside tjïeltide beaja:
Dan åvteste maehtebe pronovmenem nulle objeekten sæjjan lissiehtidh guktie raajese (2) vuesehte:
Lïeneståvroe åådtje dov persovnebievnesidie vuejnedh gosse datne konferansese jallh seammaleejns moenh , publikasjovnem dongkh jallh reeremasse e-påastem seedth .
Evtiedimmie noerhtedajvine , jih guktie vearolde jorkesåvva leah stoerre haestemh saemide jih aalkoe-almetjidie , jih jis edtja dejtie haestemidie dåastoehtidh dellie stoerre dotkemedaerpiesvoetem sæjhta årrodh , dovne jielemidie jih ektievoetide .
Akten veerben adicity buerkiestægan goh man gellie argumeenth veerben lea argumeentenstruktuvresne.
Jïemhten Herjedaelien Dajve jïh SANKS maehtieh psykiatrijen hokseohtsijidie sinsætnan raeriestidh .
Årbok nr 8. (2 sid) 
Maahta gijhkierdidh gosse jïjnjh vaarjoeh , jallh vaarjohts jallh båadtsode .
Guktie maehtebe daejredh gosse mijjieh jïjtje naakenem soelkedamme ?
Skïemtje-såjhtere dïhte .
Politihkebarkoe: Soejkesjeprogramme jïh tjïeltebieliesoejkesje politihkeles Tjïelten
Referansedåehkie jolle jïh jïebne illeldahkh vuesehte, mearan goerehtimmiedåehkiej stoere haestemh hammoem preteritum haalvedh.
29 7 .
Tjïelten soejkesjeprosessh eah dåarjoem åadtjoeh .
17:00 Teatere Åarjel Saemiej skuvlesne .
Byögkelesvoete medtie 7,4 mill daestie åasta .
Åarjel-Saepmie veeljemegievlie
Illedahke vuesehte goerehtimmiedåehkie vielie raajesh nulleobjeektine jååhkesjieh gosse dah edtjieh akti akti raajesem jååhkesjidh.
Dagke mujhtehte bovtsem gosse vuajna govnh jïh sjïjlh seamma laakan bïjre svïhtjeminie , jårreminie gosse nastehte .
Centrum för Biologisk Mångfald , Uppsala .
Prïhtjegem tsaapestahken bijjelen gurkedh .
Åålmehtahtemen ulmie lea tjåanghkan jïh orre vuesiehtimmiem vuesehte saemien statistihkeste .
vuesiehtimmieh vedtedh kultuvrelle symbovline , jïh buerkiestidh maam mijjieh vïenhtebe dïejvesinie identiteete jïh kultuvre
Dah åarjelsaemieh bårrode årroeh aktene stoerre geografeles dajvesne .
Maahta bïevnesh bååstede seedtedh diekie: feedback@divvun.no , jïh lissiehtassh orre teermide maahta vedtedh nedtesijjesne: http://gtsvn.uit.no/termwiki /
Kapihtelisnie 6 dellie syjjehtidh/syjjedh åtnasovveme, (113).
Daate giehpiedimmie lea mahte seammalaakan sektovri gaskem (vuastarehkere), jïh sæjhta faamoem utnedh goske sjæjsjalamme mah råajvarimmieh mejtie edtja tjïrrehtidh .
12 våhkoen raajan maahta guktie gohtje kirurgijen abortem darjodh , dellie skreepemem dorje .
- Gaajhkesh mah 16 jaepien båeries byöroeh steemmereaktoem åadtjoeh ?
Tjaaleldh gaskesadteme:
Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine , sisvegisnie jïh barkoevuekine , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh .
Soptsestidie aaj guktie eejhtegh maehtieh dåarjodh jïh dåarjoehtidh daam barkoem .
Manne gegkestem mijjieh naan gille jaepiej minngelen maehtebe gaajhkide almetjidie dam åajvoeh saemien kultuvreaerpiem vuesiehtidh mij lea bååstede båateme åejviestaareste .
Åarjel-Saemiej Gielh.pdf
Numhtie maehtebe buerebe guarkedh guktie åarjelsaemien gïelem jealajehtedh .
Aelhkebe gosse åssjalommesidie buerebe daejrebe , dellie maehtebe jeatjhlaakan ussjedidh .
Barkoe giedtesne
6.3 Garantijedïedte
Nååhtedidie politihkerinie , jïh tjirrehtidie gihtjedimmiem eensilaakan jïh dåajmijeslaakan .
för ij fïere-guhten man jïjnjh bovtsh doekedh så tjuerimh gujht bööhkesjidh ?
Lissine aktem gyhtjelassem illedahkeste sliejhteme dan gaavhtan idtji maam akt vuesehth.
maehtedh sov mielem eensilaakan buerkiestidh
Dejnie stuhtjine daan vuelelen akte aktese vuesehtem dejtie væhtide gosse aktanadteme veerbi maadtoejgujmie.
Dah gyhtjelassh maehtieh aalkosne årrodh gosse eensilaakan soptsestalledh lohkemen bïjre goh maadthvåarome maahtoe .
Daelie datne daajrah guktie njaelkies laejpieh (* gaahkoeh) bååhkesjidh !
Edtjh aaj åadtjodh daejredh gusnie maahtah dov hoksem veeljedh maam daarpesjh .
Jeatjah væhtah viesjies taalegoerkesasse taalesïeveste maahta årrodh learohke iktesth taaleste ryöknoe , jïh bæjjese ryöknoe aktine aktine juktie reaktoe taalem gaavnedh taalesïevesne .
Mannasinie læjhkan steemmedem ?
lära kännaitr:PTCP 'Ni däremot har verkligen lärt känna Kristus sådan han är.'[Bijbele Ef 4:20] Vuesiehtimmesne (90a) ööhpehtimmie aktiviteete.
Seamma tïjjen dle fïereguhte aktem persovneles dahkoesijjiem åtna tjåenghkies raasti sisnjeli , jïh iktesth sæjhta daerpies årrodh aktine profesjovnelle goerkesinie aarkebiejjien .
jis hormonigujmie båehtjierdidh klimakterijedåeriesmoeri vööste
Næjla Meehte hov juvlehte jïh tjïerteste guktie altese krievvie gaatoeli; lea njammedovveme .
Muvhth njoelkedassh saemiengïelen reeremedajvh dijpieh , jïh muvhth eah leah geografijen raedtieh .
Korniske gïele
Laantedigkien laavenjassh
Ij maana dellie searanimmien mænngan tjearoeh.
ekologije nuepide jïh saemien kultuvrese jïh jieliemassetseegkeme .
laavenjasssen vaestiedassh
Seamma goh gåpmanidh, ij leah Stenfjell naan tjoejemolsemem buerkiestamme daesnie.
Soptsestimmiesijjie 1 Akte almetje kraannatjielteste båata jïh sæjhta krievviem gïehtjedh juktie vuejnedh mejtie sijjen bovtsh desnie .
Byjje-letnieh byjje-moereste darjoejin .
Nasjovne lea badth akte synonyjme åålmegasse jïh mij åtnasåvva dagkeri veajkoej .
Sïejhme råajvarimmieh sektovresne
gïelebeasan Raarvihkesne böörijægan
Gihtjemegoeresne lij akte raajese jïh dellie vaestiedæjjah edtjin raajesem vuarjasjidh.
Mijjieh gujht annje daesnie:
våaroemasse bïejeme mijjen aerviedæmman dejtie frijje baalhkide .
Daate lea daajroe ryöknemen bïjre .
Subjeekte - Verbaale kongruense
Dïhte tjöödtjeste , akte gïetem bæjjese steerie soermigujmie geerjehtamme jïh guhkiebasse ryöknoe 11 , 12 , 13 , 14 , 15 .
Provsjekte lij stinks laakan byjresasse veadtaldihkie gusnie maanah åadtjoejin almetji gujmie ektine årrodh guhth ietnien gielem soptsestin jih nimhtie seamma geajnoem vaedtsedh goh jeatja aalkoe-almetjh aerebi dorjeme .
Learoesoejkesjisnie saemien gïejhtjedimmine daah maahtaldahkeulmieh leah:
Mijjieh Aejlies Voejkenasse jaehkebe , gærhkoen aejlies ektievoetese , aejlies almetji tjåanghkenæmman , sådtoej luejhtiemasse , åedtjien tjuedtjielæmman jïh ihkuve jieliemasse .
Ramstadlandet vaasa 5 jaepieh 01.01-2010 raejeste , dejnie nuepine dam jåerhkedh 5 jaepieh .
Manne tjiehpiedæjjaj bïjre soptsestem .
gyhtjelassh gi jallh tjiertijste .
Vihkeles tjiehpiesvoeth leah sjïehtesjamme maahtoeulmine , gusnie dah viehkiehtieh faagemaahtoem evtiedidh jïh mestie dah akte bielie .
Soejkesjebarkoe soejkesje-jïh bigkemelaaken bïjre
Maanah sijjen bielesne edtjieh maehtedh meatan årrodh maanagïertebiejjien sisvegem tsevtsedh .
Laavenjostoe tjïeltigujmie jïh jeatjabigujmie mah diedtem utnieh råajvarimmiej åvteste , gaskem jeatjah infrastruktuvren , kultuvre- jïh skuvlefaalenassen sisnjeli , lea vihkeles Saemiedægkan .
Maahta aaj daejtie viehkine utnedh staaran tjaeledh gaajhkine 3 saemien gïeline .
Dïhte lea dan gaavhtan vihkeles privaate feelemetjirkemem utnedh mij maaksovh dåårje vuesiehtimmien gaavhtan feeleme .
Dan mænngan EN bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre nænnoestamme .
ML06-S lij akte reforme mij edtji hijven ållesth lïerehtim
Jis limh saemien gielem provhkeme , dellie geerve dejtie sjidteme guhth idtjin saemien guarkah .
jïh åahpenh aamhtesigujmie eensilaakan .
Sist oppdatert 12/09/2014
Gosse ektesne " barkeme " , tjuerieh svarkeldidh jïh ånnetje lïegkestidh juktie dan fuehpesne jïh eadtjohke barkeme .
Akte sjyöhtehke teema åarjelsaemien lohkehtæjjide sæjhta vuesiehtimmien gaavhtan maajhööhpehtimmiepedagogihke jïh learoevierhtiedorjemasse årrodh .
Mij lea dovletje-laehpeme ?
Stoerredigkiepresidente Olemic Thommessen håaleme aaj NRK:n nedtesæjrojne gååvnese .
Tjïelte- jïh regijovnalendepartemente suehpeden 2002 .
Mijjieh gijhtebe gaajhkesidie mah vuajnoeh , laejhtemh jïh vaastoeh buakteme , joekehtslaakan .
Buerkiestimmiem dorje aktede bruttodaltesistie , jalhts fylhkendigkie gïehteldimmiebudsjedtem nænnoste nettodaltesisnie (sektovri gïehteldimmiemierieh).
Mijjieh aaj vuejnebe vihkeles stuerebe jïh vielie staabijle faagebyjresh evtiedidh saemien dotkemasse jïh jollebe ööhpehtæmman , gusnie akte saemien ållesth perspektijve gorresåvva .
Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan sjeahta maajhööhpehtæmman .
Learohkh 5. jïh 8. daltesisnie edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie , ryöknemisnie jïh eengelsken gïelesne .
Mijjen kultuvre lea vïedteldihkie mijjen åtnoe- jïh årromedajvine .
Daennie gærjesne lea veljie guvvieh mah v ' ihtesjieh guktie åarjelsaemieh lea aerpievuekien mietie n ' iestesjamme gellie tjuetie jaepien gietjeste .
Dataprogramme mij viehkehte staaran tjaeledh , gååvnese .
Vihkeles aaj giehtjedimmiem sjiehtesjehtedh saemide goh aalkoealmetjh jih krøøhkestidh kriebpesjimmmide mah destie båetieh .
Reaktoem ektesne raeriestidh laakese nationelle unnebelåhkoe almetjidie jïh unnebelåhkoegïelide sjïehtelovveme .
Minngiebarkoe skuvlesne
Amatöörebarkarimmieh , joekoen maanide jïh noeride jïh maanine jïh noerine , dåårje jeenjh arenah sjïdtedh gusnie maanah jïh noerh maehtieh saemiestidh .
* Tsiehkestahta annjebodts joekedimmieh nænnoestamme sjïdtieh .
Manne sijhtem læjhkan jiehtedh manne tuhtjem hijven Snaåse dam sillem vaalteme , jih numhtie vuesehte dah sijhtieh åarjel-saemien gielem prijoriteredh jih vaarjelidh .
Soptsesth learoehkidie aajkoe lea illedahkide nåhtadidh juktie vuejnedh gusnie dah tjåadtjoeh , guktie datne maahtah dejtie guhkiebasse viehkiehtidh .
naan bielieh tjaaleginie vierteste
Dellie daaroen gïele.
10 .
Dïhte vihkeles åarjelsaemien jïh julevsaemien siebredahkh jïjtsh dej daarpoeh gïelem tjïrkedh defineredh .
Daanhtsoen tjïrrh saemien kåanste aaj maahta våajnoes sjïdtedh jïh bæjjese lutnjesovvedh .
Empatije maani de viehkehte soptsestalledh , hoksem vuesiehtidh jïh sinsitniem viehkiehtidh .
7.4 konklusjovnh daehtie kapihtelistie vadta jïh 7.5 daam kapihtelem tjåanghkan tjaala.
Guessieviesehtimmesne dah learohkh leah meatan barkosne jïh guvvieh vaeltieh .
Maahtoe- evtiedimmie gïelem vuartesje
Gosse abpe barkoedåehkie seamma prinsihpi mietie barka , dle maanaj aarkebiejjie maahta daajroes , tjyölkehke jïh jearsoes sjïdtedh .
Jis dåeriesmoerem åtna jïjtse jïjtjedomtesinie maahta destie sjïdtedh ij darjoeh darjomh mejtie sïjhth darjodh .
Jïjnjemes aejkien skïemtjegåetie , servicegåetie jallh jis faaradamme polise bollem gorrede .
Guvvie: Rune Haarstad / HV .
Daan biejjien gærhkoe meatan dennie seedtemisnie gosse almetjigujmie gaavnede dovne lïhkesbyjreskisnie jïh mijjen laanten raasti ålkolen .
E-påaste gïelejarngese: gielejarnge@sametinget.se
Gosse maana gïelem vejtesteminie dellie parameeterh inputen gaavhtan nænnoestieh.
Maahta aaj gåetie-aajterinie latjkedh beetnegh gåetieluhpien åvteste edtja asken voestes biejji åvteli maeksedh .
Dej minngemes jaepiej dle væjroeh dåårjeme mijjen fylhkengeajnojne , jïh dan åvteste dle lissiemaaksoeh sjïdteme .
Lïerh: Såekie
Saemijste tjïrkijh böötin Saemien parlamentarihkeles raereste jïh Saemieraereste , mearan inuihtijste tjïrkijh Kruanalaanten jïjtjeståvroste jïh Inuit Circumpolar Council ' ste (ICC) böötin .
Låavtegisnie gyrhkesjidh ?
Råajvarimmieh Snåasen tjïeltine ektine , gaskem jeatjah gïelejarngem tseegkedh 3 .
Aajkoe: 1) Gorredidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh saemien gïelh , båatsoem jïh duedtiem goh faagh jåarhkeööhpehtimmesne / geervelïerehtimmesne , jïh kvaliteetem gorredidh maajhööhpehtimmiefaalenassesne saemien gïelesne .
Daan biejjien akte orre tastatuvre saemien væhtajgujmie båata dovne Android- jïh Iphone-nuhtjijidie .
Daennie gærjetjisnie hov lea tjåanghkan saemiengïelen sjïeredïejvesh akten mijjen kultvren båarasommes barkoesuerkesne , jïh gaajhkh nöörjen golme saemiengïeline .
Jïemhten lïenen laantedigkiem laantedigkiesoejkesjen mietie stuvrieh maam politihkerh fïerhten jaepien sjæjsjalieh .
Bïevnesh vadta dej dorjemassevierhtiej bïjre mah åtnasuvvieh , jïh mejtie dah skåårvemidie jallh gïehteldæmman åtnasuvvieh .
Saemiedigkie edtja jïjtje våaromem evtiedidh gosse maahta vuastalidh .
spanske aerpiegïelen soptsestæjjah USA:sne.
Dah tjaalegh mejtie learohkh edtjieh jarkoestidh maehtieh dovne geerve jïh aelhkie årrodh , guktie gaajhkh learohkh maehtieh tjaalegigujmie barkedh mejtie maehtieh haalvedh , jïh mah seamma aejkien dejtie nuepieh vedtieh misse akt silledidh .
Gïehtjedimmie lohkemen maadthvåaromem maahtojne faagi dåaresth mïeteste .
Dah nööremes hajkedæjjah dennie klaassesne lij Mirja jïh Mats Renander (Nerskogen), 13 jïh 14 jaepien båeries .
Jis jeenjebe goh 12 tæjmoeh vaasa , jeenjebe goh 36 tæjmoeh göökte tabledth gaskem , dellie vaahram sjædta ij leah vaarjelamme .
Saemiedigkie galka meatan aalkoealmetji jïh vaenielåhkoen almetji maadtoereaktaj gujmie barkedh , jïh barkosne meatan raeffiem jïh vaenebh vaeknieh åadtjoehtidh .
bihkedimmiediedtem dåarjoehtidh soejkesje-jïh bigkemelaaken bïjre .
Ulmie lea iktegisth orreme , learohkh mah aktem hijven sjïehtedamme øøhpehtimmiem åadtjoeh , dah edtjieh vaenebe sjiereøøhpehtimmiem daarpesjidh .
Learohke maahta aktem aelhkie tjaalegem soejkesjidh
Avijse snåsningen sæjhta gïesegen 2009 aelkedh provsjektine avijsesæjtoejgujmie åarjelsaemiengïelesne jïh jeenjh saernieh åarjesaemien tsiehkiej bïjre .
Ohtsije edtja aktem teekstem seedtedh medtie 10 sæjrojne .
Ohtseme edtja tjaalasovveme årrodh Saemiedigkien ohtsemegoeresne , jïh edtja daatovem jïh nommevæhtam utnedh .
aelhkies saemien laahkoelaavlomem laavlodh .
Vuesiehtimmien gaavhtan vaadtsehtjidh jallh saavredh pråvhka viehkine årrodh jis jïjnjh åssjelh åtna jïh destie buerebe åeredh .
Regijovnale evtiedimmieprogramme edtja barkoem dåarjoehtidh årromelastoen bïjre , jïh noerh mah sïjhtieh Noerhte-Trøøndelagesne orrijidh øøhpehtimmien mænngan .
Eksamene saemien 3 , Jå3 leah daltesidie 1 - 7 .
Learohkh edtjieh aktem jïjtjeraarehke goerkesem saemien gïeleste jïh lidteratuvreste evtiedidh , jïh daajroem åadtjodh guktie gïele jïh tjaalegh leah jorkesamme tïjje doekoe jïh annje lea jarkelimmesne .
Asvedihks desnie vaedtsedh .
Jeenjemesh sijhtieh tjïelke saemiestidh .
Manne veelkes guapam gurnemi~
Tjïeltij / fylhketjïeltij lea dïedte g. j. maanajgïertefaalaldahkh jïh maadthööhpehtimmiem rååresjidh , sjiehtesjidh jïh tjïrrehtidh .
3.4 .
Daesnie digkiedimh faagi bijre mejtie fåvhta jih altese almetjh stuvrin .
b Nomme: Tuva Svendsen Aaltere: 19 Årromesijjie: Karasjohke / Tromsø Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Raaktan daan biejjien ånnetji raessesne .
- Guktie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste jïh faadterh maehtieh sjyøhtehke saemien tjaalegigujmie åahpanidh mah maehtieh skreejredh jaahkoem juekedh jïh dam gåetesne utnedh ?
Dennie bijjemes neebneme aamhtesisnie dle fylhkendigkie 3. mearhketjisnie daam nænnoesti:
/ Ketil Frøland) 
Lohkehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh
dïejvese lïhkemes taale ektiedamme barkose taalesïevine jïh jorpesjimmie låhkan jïh tjuatan
Veerbe desnie buerkeste ahte bæjjese sjidtieh.
Daennie boelhkesne edtjem illedahkem gyhtjelassevuekeste Elicited Production Task åehpiedehtedh.
100 kråvnah Mïnneme röntgenasse jïh laboratorijumese
Man bïjre edtjieh learohkh gihtjedh ?
Lïerehtimmiedarjomh ektiedamme lïerehtimmieulmide våaromem biejieh dan dorjemassese , daesnie vearoldebïevnesh , mejtie learohkh edtjieh darjodh .
Mænngan 2005 dle dïhte dåarjoe saemien plaeride læssanamme bijjelen 10 millijovnh kråvnajgujmie .
Vaestiedassh sïejhme gyhtjelasside hoksegarantijen bïjre , seedth e-påastem: vardgarantin@jll.se snjaltjen 1. 2010 raejeste aaj orre laake jïjnjebh patientedïjpen bïjre aalka .
Aarebrot vuertieminie dannasinie vaenie noerh veeljemisnie dej gaskem mah leah meatan voejhkelimmieprosjektesne steemmereaktine dejtie mah leah 16 japeien båeries .
Ryøktesth heannadæmman vaadtsa
Malin Halbakken , Ingrid Galadriel Aune Nilsen jih Marte S. Tveit Sverresborgen Museeumisnie Tråantesne barkeminie .
Skåårvememierie 15,5 mill. kråvnah .
Jaapan 2011 dle daan mearan ij naan orre jeatjah bïevnesh dan bïjre .
Lohkehtæjja Snåasesne
Buerkiestimmie dïsse gïelemålsomasse mijjieh gaavnebe jeenjemes unnebelåhkoegïelh leah aerpievuekien vueliestatusegïelh .
Båatsojne ektine daate edtja dam våaromem årrodh gosse " eatnemeskuvlem " aalka .
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Lohkh amma aktene EF skuvlesne gïeltegs staaresne ålkoelaantine , fealedh EF gïelefealadimmiejgujmie ektine orre gïeltegs laantese .
Mijjieh aaj laavenjostebe klijmapolitihkeles strategiji bïjre Saemien Parlamentarihkeles Raeresne mij lea akte raastedåaresth saemien laavenjostoeåårgane saemide Nöörjesne , Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne .
Ij goh dïhte baakoegærjesne jïh ij leah gænnah korpusen sisnie.
Idtji vïjhte obligasjovneløønemh tjåanghkan 50 mill. kråvnine (minngemes orrejaepien) sertiesth .
BSM taaline jïh prosentine vuesehte.
"Sámi Mánáid Teáhter akte vihkeles prosjekte sjïdteme saemiengïeleldh maanide Saepmesne.
Saemiedigkie lea daan raajeste gosse Saemien ööhpehtimmieraerie jïh Saemiedigkie ektesne bïejesovvem jaepien 2000 dïedtem utneme ovmessie dåarjoeöörnegi åvteste juktie saemien learoevierhtieh evtiedidh .
Bïevnese vadta vijrie vuesiehtimmiem vihkelommes haestemh reerenassen politihken åvteste saemien siebredahkine .
Aalkoe-almetje-nedteviermie sæjhta joekoen vihkeles årrodh maahtoedarjomasse jih maahtoe-evtiedæmman saemide jih aalkoe-almetjidie .
Dïhte mubpie prosjekte lea Gïelevåarhkoe , åarjelsaemien baakoe jïh smaareh tjøøngkesuvvieh jïh smaarehtjïertedajveste Raarvihkesne vïhtesje .
Vaaksjome sæjhta akte bielie årrodh dehtie vijriesåbpoe barkoste voeresepaahkeste .
Jïjnjh aarebi tjaalegh gååvnesieh goh PDFfijlh bertemen gåetiesæjrosne .
Baakoej gaevnjieruktie raajesisnie lea gïeli frasestruktuvrh.
Guvvie 1, Bottleneck Hypothesis
Nov gujht maanah aaj viehkiehtieh .
nr. 28 (2007-2008) Samepolitikken .
Saemien suffiksigujmie mïerhkesjidh, daaroen baakoej gaevnjieruktien mietie (Åfarli jïh Eide, 2003, 2008).
Mohte eah lin man gallesh væjkeles motovride gietedalledh .
snïjrseerkeldh jïh raejkie (snïjre jïh raejkiesloeptje) - kombi-
Dam lea dorjeme juktie göölijidie stuerebe faamoem jïh tsevtsemem vedtedh , gosse edtja vierhtieåtnoem nænnoestidh .
Jaa , novh dellie gujht dle dan råårelguadteme .
Kultuvre- jïh eatnemeturisme noerhtene stoerre nuepieh åtna , jïh Saemiedigkie sæjhta sjïehteladtedh guktie voenges jieleme åådtje sjïdtedidh , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Råajvarimmie 70 Saemien plaerieh - lissiehtamme åtnoe julevsaemien jïh åarjelsaemien gïeleste
Såemies sijjine dam vuekien nåhtadieh luhkiemubpie våhkoen raajan .
naestieguvvieh damtijidh jïh tjuvtjiedidh , soptsestidh guktie almetjh maehtieh naestieguvviej mietie vaaksjoehtidh
Dan jollebe krïevemh jïjtsasse beaja - edtja gaajhkem bööremes årrodh , faavroes jïh gaajhkesh edtjieh datnem lyjhkedh - dellie geervebe jïjtjemse fuakedh .
Bertije: Laanteståvroe (veeljemeståvroe) 
Råajvarimmie 5: Åarjelsaemien teemah sjïehkendægkan .
GÆJHTOE JUPMELE !
Naaken daejstie maanij ste maehtieh dan gaavhtan daam guvviem aaj jïjtsiste åadtjodh .
Jeesuse aaj lååvkesovvi .
Bovresne stoerre kåarjem vaeltieh , disse edtjieh dah vaaroeh biejedh .
Goere juhtije åasadaltesem vuesehte , 2012-kråvnah jaepeste 2012 .
vaaksjodh guktie skuvlen
' n tjielkestimmesne:
V fuelhkine , eevre ammes almetjigujmie jallh dejnie tjaebpies nïejtine ektine guhte tjahkesjeminie eevre klaassen mubpene bielesne .
Aaj edtja viermiesijjiem rihpestidh gusnie provsjektelihtsegidie gusnie dej lea nuepie gïelem frïjjes utnedh , jïh jeatjajgujmie jïh provsjekteåvtehkinie gaskesadtedh .
Daennie tjaalegisnie gaajhkh saemienlohkehtæjjah skuvlesne Nöörjesne meatan.
Hospiteradimmie maahta ryöhkedh raajan 3 askh .
Dah tjïehtin rïektes suffikside lissiehtidh juktie rïektes raajesh sjïdtedh.
Baalka lea lohkemegærja learohkidie 1. jih 2.-ne laassine mah åarjel-saemien gielem mubpine gieline luhkieh .
f) Jaepien 2012 dle Saemiedigkie dåarjoem vadteme learoevierhtieevtiedæmman , ovrehte 1,8 mill. kråvnajgujmie .
§ 3 Dolpi Troms fylhkesne Dolpin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rijhkeraasteste Treriksrøysan baaktoe meatesth jaevriem Golddajávri jïh johkem Govdajohka jaavran Govdajávri , vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Cazajávri , meatesth daam jaevriem noerhtemes loektese (34 W 469568 7676869), vyjrehkåbpoe meatesth johkem Siktagur:sne jïh Gaskasuorg:sne johkese ́Coalgedanvuovddijohka (Kitdalselva), daam johkem Storfjord:se , meatesth fjovlem jïh jeanoem ́Cieknjaleatnu (Signaldalelva) dan geajnose E6 , vyjrehkåbpoe E6-m Gárgán:se (Nordkjosbotn), dellie meatesth fjovlem Báhccavuotna (Balsfjorden) Gárgán:ste dahkoe Sørkjosen:se .
Aartigkele 7 Båatsoesïjte jïh saemiensïjte maahta ektiebarkoen bïjre mååhtedimmiem tjaeledh mij dajveprotokolleste sveehkie .
Dajve maahta Semisjaur-Njarg saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. - skiereden 15. jïh Saltfjellet båatsoesïjteste skïereden 16. - ruffien 30 .
Jis datne sïjhth jïjnjebh daejredh Jïemhten lïenen barkoen bïjre dej gyhtjelassigujmie ?
16:00: Orrijimmie
Gosse 112 rïngkh dellie alarmejarnge vaestede , mij laantedigkien gaajhkh viehkieh , skïemtjebïjlh jïh haepkieruevtieh ektede .
Arbeids- og inkluderingsdepartementet http://www.regjeringen.no/pages/2077889/PDFS/STM200720080028000DDDPDFS.pdf
Men såemies gujht gihtjieh man guhkiem mijjieh edtjebe tjelmide bïejedh daaroedehtemepolitihkese jïh dïedtelgæmman saemijste ?
Fïerhten jaepien jïjnjesh dejstie meatan naaken dan gærhkoen ektesne .
Jienebh byjresebijlh Mijjieh sijhtebe kribpesjimmieh bijleindustrijide tjirkedh dah bijlh edtjieh effektijven jih mestie juhtedh unniedidh .
Dah krirrieh raerestieh dan åvteste fïerhtene fylhkesne , d. s. j. almetjh veeljieh mejtie dah veeljemasse buektieh .
 Juktie syntaksem jïh goerkesimmiem vejtiestidh, dellie G2-lïerijh tjiehtieh boehteletjovven (Bottleneck:n) baaktoe jaksedh.
14 6.2.4 .
Daate jis ieriej bïjre gusnie aajnealmetje paarte lea jallh sijjiesadtje paarten sijjesne , jis ieriem reeremedajvese gårreldihkie .
Naemhtie barre akte daennie dåehkesne.
Saemiedigkie lea dåarjoem vadteme Noereh ' se juktie prosjektem Soptsesth - Snakk tjïrrehtidh .
Goere 10 vuesehte man daamhtah vaestiedæjjah goerehtimmiedåahkesne saemiestieh.
Båarasåbpoe maanide gååvnese aaj tabledth .
Geervebe sjædta skuvlesne jallh barkosne .
Saemien kultuvreinstitusjovnh leah vihkeles gosse edtja dam saemien byögkelesvoetem tseegkedh , saemien kultuvrem guarkedh jïh pruvvieh bïgkedh kultuvri gaskem .
beapmoehvaaksjome , juvrevaarjelimmie jïh åålmegi veterinæreles gyhtjelassh
Karrierebihkedimmie jïh kvalifiseringe geerve almetjijstie / eejhtegijstie sïjhtieh hijven illedahkh vedtedh gosse noerh edtjieh veeljedh
Aalkoealmetjegïele tjuara govlelgidh reeremisnie eatnemeloeseste
13 Åarjel-Nöörje / Sør-Norge
Utnedh saemien sijjienommh skiltine (sijjienommeskilth jïh geajnoevuesiehtimmieskilth) lea vihkeles juktie dorje saemien gïelem jïh vuesehte saemieh desnie vååjnesasse .
Aaj sjïehtesjamme juktie learohkh gelkieh maehtedh lohkemestipendem jïh / jallh laajchelorgraade .
Daelie jijtjedh båatsoeburrie seamma dajvine jih daesnie soptseste altese skuvletijjeste jih guktie fealadimmie skuvlen jih båatsoedajven gaskems orreme .
Dah dajveboelhkh mah abpe-jaepie-maarhken ålkolen , dah maehtieh nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30 .
Vielie bïevnesh naasjovnalen pryöveoj bïjre gååvnesidh ööhpehtimmiedirektoraten nedtesæjtoe www.udir.no/nasjonaleprover .
BispeTuulikki Koivunen Bylund soptsesti sov bïjre , tïjjen bïjre goh bispene barkeme jïh gukie ij goh eensi laakan haarjanamme bispekroessem jïh bispeklaahkam guedtedh .
Kristusen gievlien bijre: www.fralsarkransen.se
Lissine maahta vååjnedh goh dïhte lea jueriedisnie dïejvesen bïjre " seamma jïjnjh " .
Johkh jih skåakh jis bursieh ,
Våarome: Gaajhkine faagesuerkine daerpies vielie maahto- jne , juktie maehtedh dam saemien perspektijvem gorredidh goh akte sïejhme teema fylhkentjïelten aamhtesegietedïmmesne jïh reeremisnie .
vuodjuda sjunka:3sgtr vancca.
 (2013a) jiehtieh dle vïerrebe nominaale morfologijem haalvedh enn verbaale-kongruensem.
buerkiestidh guktie saemien soptsestimmievuekie lea
NoeRhTeLAANTeN FyLhKeTJïeLTe sæjhta skreejrehtidh maahtoem saemien gïelesne jienedidh g. j. maehteles faagebarkijh giej saemien gïelemaahtoe ovmessie barkoesuerkine .
asjovnale laaken nualan
Aktem laakem tseegkedh goerehtallemem jïh damtijimmien bïjre saemien tjåenghkies jïh indivijduelle reaktijste , aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen .
Man åvteste naemhtie?
Nøørjesne lea buerie ektesvuekiebarkoe eejhtegi jih lohkehtæjjaj gaskems orreme , mohte gellieh kultuvrijsnie leah stoerre gåhkoe skuvlen jih hiejmen gaskems .
11.30 - 11.50: UiN , universiteetelektovre Per Ravna: fokuse saemien perspektijvide jollebe ööhpehtimmesne sïejhmelaakan
Uvtemes dijjide mah åårkanen earjoehtimmieh dååjrin .
Båetijen aejkien gïehteldimmiem daesti e www.kulturnett.trondelag.no evalueradidh jïh vuarjasjidh
dan dïehte jienebh aelkieh dam soptsestidh .
Jieliemassh: Saemiedigkie edtja daej
): Norske Velgere .
Ij leah feerlege p-pillerinie orrijidh gaskoeh kaarhtesne , mohte vaahra gååvnese maahta ovjaabnan vertemh åadtjodh .
Sofie Kappfjell jih Ebba Westerfjell:
Statistihkine maahta gaajhkem vihtiestidh - aaj gåapmoehbieliem.
Kompressem jallh bommullem nåhtedh jïh bïssh tjelmienkråavese .
Dellie dah nuepiem åadtjoeh daajroem seammalaakan nåhtadidh goh dennie rïektes jieliedisnie .
Ij daerpies leah , Jeesuse jeehti .
Jis naan kaarre dellie nïejtem aajhtsa , jïh buektehte Biejjienïejtem faerhmestidh jïh tjuvliestidh guktie faahka , dle nïejtem jïh ealoem aaj åådtje .
Dah gærhkoen ektiedimmes jïh bijjemes gyhtjelassi bïjre nænnoste .
Dah pryövenassh lohkemisnie jïh taallegoerkesisnie jïh ryöknemisnie eah leah pryövenassh faagine nöörjen jïh matematihke , men lohkemisnie jïh ryöknemisnie goh vihkielommes maehtelesvoeth faagi dåaresth .
Tjåadtjoehtæjja: Saemiedigkie Saemiedigkie lea sov hïejmesæjrosne bïevnesh Statens Lånekasseste bïejeme , gusnie tjåådtje dah mah 60 studijepoengh saemien gïelesne vaeltieh goh akte bielie sov lohkehtæjjaööhpehtimmeste , sov studijelaajkoem åeniedamme åadtjoeh 50 000 kråvnaj raajan , vuartesjh 25. råajvarimmiem .
Mijjieh lastoem åadtjobe maam akt njaelkies darjodh jeatjabidie .
Daate sïejhme gïeline, jalts akte veerbe göökte objeekth kreava, ajve maahta aktem nulle objeektem utnedh.
Jis vaejtemem unnebelåhkoegïelem utnedh jallh jarkoestimmiem åadtjodh , männgan enn goh maam voestes jïh mubpie stuhtjine tjaalasovveme , dle dam åådtje nyöjhkedh .
Gaskevåhkoen , njoktjen 11 .
Måadts vuepsieh (v.g .
Daan biejjien jienebh eejhtegh sïjhtieh dah maanah edtjieh saemien lïeredh- dah sïjhtieh vielie saemien skuvline utnedh jïh lea vielie voerkes dej gïelen bïjre .
av Anne Lene Turi jih Margretehe Bals
NOERE " MINILEDERE "
Dïhte tjöödtjeste , aktem gietem bæjjese steerie soermigujmie geerjehtamme jïh guhkiebasse ryöknoe 21 , 22 , 23 , 24 , 25 .
Byjjes skuvline tjïelten dïhte bijjemes dïedte tjïrrehtidh , privaate skuvline jis skuvleståvroen dïedte .
Saemiedigkie sæjhta sov gïelepolitihkesne aaj lïeredh guktie gïelesoejkesjimmine barkeme jeatjah gelliegïeleldh dajvine .
Daan biejjien dle reeremegoevtese aaj maahtoe-jïh dåarjoefunksjovne åestemen bïjre tjïeltide jïh jeatjah byögkeles instanside Noerhte-Trööndelagesne .
Lyjhkebe Laavlodh
Naemhtie dle maanah moralske dïedtem vaeltieh .
Gåessie deahpadi
Såemies tijjen lin gellie åarjelh-saemien learohkh desnie , jijnjemes tjijhtje ektesne .
saemiedigkie uvtede jïjtje dotkemeprovgrammem tseegkedh saemiengïeleldh dotkemen åvteste .
Råajvarimmie 63 Krïevenasse tjåenghkies væhtaåtnoen bïjre byögkeles darjoemidie ...
Maanah gïelebiesiemaanajgïerteste maahta desnie aelkedh , jïh dej göökte gïelh eevtidieh jïlleskuvledaltesasse .
Giesien 2010 dïhte siebrie Luvlie Nåamesjen Dajve jïh Stiftelsen Saemien Sijte aktem gievriesæjroem gaavnin Raavrevijhken tjïeltesne .
Maam daarpesjh ?
Saemiej leah sjïere jïh vihkeles dååjrehtsh mah maehtieh joekedidh gärhkoen barkose jïh teologijese , jïh dovne siebredahkese .
Learohkeportrehth - Aanta , Ealla jïh Jonna ...
Kampanjen sjïekenisnie Manifeeste irhkemen vööste Saemiedigkie heesti saemien maanah jïh noerh meatan årrodh aktene plakaategaahtjemisnie .
1983 raejeste goevtese akte jïjtse gærjagåetie sjïdti - Sámi sierrabibliotehka / Saemien sjïeregærjagåetie , beetnehdåarjojne staateste .
Dah gïelehaestemh leah lïhke ektiedamme øøhpehtimmiefaalenassese .
Skuvlen haestemh leah daerpies maahtoeevtiedimmie , joekoen stuvremen jïh vuarjasjimmien sisjnjeli , radtjoes vuekieh juktie meatan årrodh jïh laavenjostoen gaavhtan , hijven øørnegh juktie illedahkide dåarjoehtidh , jïh aaj hijven fysihke jïh psykososijale barkoetsiehkieh .
Referaansedåehkie raajesem nulle objeektine jïh ovryöktesth objeektine jååhkesjieh, mearan ajve 67,7% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne dam seamma raajesem jååhkesjieh.
Galhkuve 1. biejjie
Direkte objeekte: Objeekth reaktoelaakan mïerhkesjamme (Båajhtoeh åtnoe) Båajhtoeh åtnoe/ Nominatijve
Buerie daejredh dutnjien gie lea skïemtjije (Bra att veta för dig som patient) 
Ta med en beskrivelse hvis det er nødvendig .
4.1.1 Juridihkeles vïedteldimmie
Jarngen nomme lea Saemien gïelegaaltije .
Manne leam
Gyhtjelassh , digkiedimmie
Dan åvteste daerpies ahkedh jienebh gïelesijjiejgujmie jïh lïerehtimmienuepiejgujmie staarine .
Jieleme naan aejkien geerve domtoe .
Saemiedigkien kultuvremojhtesereereme lea gaajhkine saemiedigkien kontovrine .
Biejjieh 181 - 365
Daah laake- jïh mieriedimmieh faamoem utnieh ekonomijesoejkesjæmman:
Ussjedamme orre dåvvomesijjiegåetiem bïejedh desnie gusnie daaletje gåetie lea ektiedamme dejnie orre gåetine (Teknogåetie gaatojne).
Vaarjelimmie lea njuvvienuhtjemem giehpiedamme 15 prosentinie , mij lea mahte seamma goh 4000 årroehsijjiej nuhjteme .
gåess ' akt lea öörnesovveme Nöörjesne .
Gaskenasjovnale tjelmiejgujmie lea saemien , jïh joekoen åarjelsaemien gïele , åtneme goh håvhtadihks gïelh .
Mahte 12 prosenth dejstie kaarrijste SDJ-dajvesne jollebe ööhpehtimmine lin aaltarisnie 60-64 jaepieh.
Daam latjkoem dorjeme 5 - vijhte tjaaleginie , jïh dah guejmieh fïereguhtem utnehte .
rvehtse TBU .
Guktie fylhken åejvien nomme ?
Goeven 12 .
, NAV Noerhte-Trööndelage , Nöörjen Dotkemeraerie , Noerhte-Trööndelagen Jilleskuvle , Trööndelagen Dotkeme jïh Evtiedimmie , SIVA , Göölemedirektovrate , Noerhte-Trööndelagen Maana- jïh Noereraerie , Innovasjovne Nöörje , Fylhkenålma Noerhte-Trööndelagesne jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte .
Dïhte goerkese munnjien båateme.
Dah edtjieh lahtesh barkoej bïjre lïeredh , jïh maehtedh ovmessie barkoej bïjre soptsestidh .
Daate gïeteldssoejkesje lea bielie dehtie barkoste .
Saemiedigkien soejkesjebïhkedæjja lea akte viehkie systemese bïejedh , jïh aktem ållesth vuesiehtimmiem vedtedh dejstie krööhkemijstie mejtie tjuara vaeltedh saemien kultuvrese , jïh mah leah daaletje reaktaj jïh gaskenasjovnale reaktaj mietie , mah leah sjyöhtehke soejkesjæmman soejkesje-jïh bigkemelaaken mietie .
Daate vuesiehtimmie (100a) seamma laakan.
lohkedh , toelhkestidh jïh nuhtjedh paehperekaarhth jïh digitaale kaarhth , möölegeståahkem jïh kaarhtevæhtah , jïh aerpievuekien jïh daajbaaletje vuekieh viertiestidh guktie maahta eatnamisnie gaavnedh
Akte raeriestimmie aaj gååvnese akten dahkoesoejkesjasse soninge-tsiehkiej bïjre saemien faangkide , gusnie jïjnjh råajvarimmieh suerkesne buerkiestamme .
Mijjieh maanatjirkijem utnebe mij edtja maanaj iedtjh gorredidh .
VUEPSIE MÅÅHTEDIMMINE
Bïhkedimmieh LM-06s:se haemede seammavuekine goh bïhkedimmieh LK06:se , d. m. j. laavenjassij mietie prievesne Maahtoedepartementeste Ööhpehtimmiedirektoratese .
Gielhtie.
Aajkoe: Råajvarimmien åejvieaajkoe lea buerebe bïhkedim- mie saemien lïerehtimmiefaalenassi bïjre saemien learoehkidie , eejhtegidie jïh ööhpehtimmieinstitusjovnide gaajhkine daltesinie .
Programme dorjesåvva fierhten jaepien .
Soptse stidh maam sæjhta , religijovne frijjevoete , reakta jïjtjemse åårgani se radidh , almetjereaktide krööhkestidh , reakta jearsoesvoete jïh frijje preesse leah vihkeles væhtah aktene demo krati jesne .
Dïhte støøremes bielie dehtie ekonomeles dïenesjedorjemasseste baeniehealsoen jïh almetjehealsoen sisnjeli lea dejtie åeliedihks guejmievoetelatjkojde tjïeltigujmie mietedh jïh vijriebasse evtiedidh , jïh almtjehealsoedåehkien dåarjoe almetjehealsoeprosjektide .
Laejpiem sïjhtem .
Gaajhkh gïelh X-bar-goeride sjiehtieh empirijen mietie.
Aalkoejielemh
Nuorjonjunni gøøkte dajvide juakeme; A jïh B. Dajve A lea gåatomedajve Laevas saemiensïjtese .
Taali leah jïjtsevoeth .
Lihtsegh aaj sijhtieh barkedh guktie gærjah-låhkoeh væjranieh jih orre åarjelh saemien tjaalaldahkh dejtie busside båetieh .
Barkoen sjïekenisnie dejnie nöörjen-sveerjen båatsoegåatomekonvensjovnine dle saemiedigkieraerie dejtie sjyöhtehke båatsoeburride govlesadtemasse böörede .
Dan sisnie joekoen gyhtjelassh mah edtjieh vierhtiedidh persovnegïehtjedimmiem darjodh dåapmen åvteli , gosse voestes faagedåeresth kaarhtedimmesne gosse reaktastinkes dåapma lea krimijnalesåjhtose dåastome , soptsestalleme gosse roestegåetien sïjse båetedh vuj voestes soptsestalleme frïjjesåjhtoekontovresne siebredahkebeadtosne .
Förkortningar för Län Gävleb .
Tromsøn universiteetine ektine dah dam stööremes studijepoengedorjemassem utnieh saemien gïelesne, åajvahkommes noerhtesaemien gïelesne.
Learohke maahta vuesiehtimmieh vedtedh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh .
Lohkehtæjja lohkehtimmieulmiem våhkoesoejkesjasse jallh tæjmoesoejkesjasse tjaala .
Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh
Govhte lïhtsegh 10 - 13 jaepiej gaskem saemien skuvlesne lohkeme.
Daennie tjaalegisnie sïjhtem goerehtidh guktie G2-lïerijh funksjonelle morfologijem vejtiestamme.
Learohke aktem
Dïhte raeriestimmie sjïehteladta saemieh edtjieh meatan årrodh sjæjsjalimmine dejnie aamhtesinie mah maehtieh vihkeles årrodh saemien reaktaaajhteridie jïh iedtjeladtjidie , akteraeresne ILO-konvensjovnine nr 169 , artihkelinie 6 , 7 jïh 15 .
saernieh jïh byögkeles soptsesh digkiedidh
Daarpesjieh gaajhkem , aaj viehkiem maanide saemien aerpievierhtide lïeredh .
" Time out " sjædta jis edtja daaroestidh .
Dïedte saemien gïelh gorredidh ...
§ 18 Jis vuestehke ij njaalmeldh dïejveldæmman båetieh sjïeken namhtah jallh ij maam jiehtieh staeries biejjien åvtelen , dellie Njååhtjedimmiemoenehtse maahta læjhkan aamhtesem pryøvedh .
Klaash gelkieh nuekies stoerre årrodh , laavkometjiehtjelh / ohtjegåetieh gelkieh buerie årrodh , jih aaj galka buektiehtidh beabpmoeh jurjiehtidh .
Nöörjen staatenårrojh mah 18 jaepieh illeme eannan 2015 nåhkeme jïh leah , jallh vïhtesjamme orreme goh årroje Nöörjesne .
IKS .
Gïehtjedimmie dorjesovveme guktie maahtojde gaajhkene daltesisnie
Saemiedigkie sæjhta juhtemestraejmiem jarkelidh saemien dajvijste .
Jonar Thomasson lea Vualtjerisne (Vilheminesne) reakasovveme (åarjelh-saemien dajve Sveerjen raedtesne) jaepien 1947 jih Raavrvijhkesne , Noerhte-Trøndelagesne , byjjesovveme .
Jaepiej 2009 jïh 2010 reeknemasse jïh budsjedte leah naemhtie:
Bijjie krööhkestimmie saemien gærhkoejielemem Dïhte nöörjen gærhkosne vaarjele lea dïhte tjuara paktine saemien jïjtjeguarkoejne evtiedidh jïh saemien tradisjovnijgujmie .
Mijjieh tjoevkesem, musihkem jïh gaarvoeh nuhtjebe.
eejhtegi dåarjoe
Eenglaanten gïele ojhte tjïhtede - mijjieh lij jienebh sijjieh daarpesjamme gusnie åarjelsaemien aaj lij tjïhtedamme !
Dan beajjetje mieriesertiestimmieh eah leah nuekies , jïh Saemiedigkie vuajna daerpies saemiengïeleldh faalenassh tjarke eevtjedh siebriedahkesne , dovne faagealmetjh dåårrehtidh jïh lïerehtidh , jïh saemiengïeleldh faalenassh evtiedidh .
Dïhte ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregigujmie gaarsjelæmman lea gelliesåarhts gaarsjelimmiedarjomh .
Gåessie jïh gusnie maahtah steemmadidh ?
Saemiedigkiepresidente Egil Olli , guhte aaj lea Presidente Saemien parlamentarihkeles raeresne daelie , jeahta satne lea joekoen madtjeles daejnie nammoehtimmine .
soptsestidh gïeledajvi bïjre Saepmesne
Værldsnaturfonden (1996) Agenda 21- Fem samebyar I Jæmtland .
Dïhte veerbe deahpedeminie, mij ij annje deahpadamme, jïh ibie daejrieh ennje mejtie åarjelsaemien syntaxe jïh gïelenvuelie gåessie gaarvenh.
Stoere joekehtasse man maehteles åarjelsaemien G2-lïerijh.
Gïehteldimmiedåarjoe jïh guejmievoete aktem radtjoes laavenjostoem vedtieh .
Tjoerebe irhkemen vööste barkedh fïerhten biejjien , Ánná Káisá Partapuoli jeahta , Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtsen åvtehke .
Maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine , mah tjïelke jiehtieh maam edtja lïeredh .
Tjaelijesijjie edtja aelkedh juhtedh jaepeste 2013 .
Ij gujht dej sijjie jeatjadamme, bijjie jïh vuelie barre otnjegem molsestamme.
Vihtesjimmieh guktie saemiej pråvkoe ovmese dajvide daan njoelkedassen mietie , edtja våaromen mietie mietiesovvedh jih vuesiehtidh guktie saemieh aerebi laantide jih tjaetside åtnose vaalteme .
Göökte aavrehke skuvleklaassh vitnijinie sjïdtin:
Jis datne vïenhth dov syökeme lea båajhtode gïetedamme , dle reaktam åtnah klååkedh .
- Vinge (tsihkestahta
Jaepien 2009 raejeste , doh dåarjoeh biejesuvvieh RUA .
Maan dijjieh vienhtede mijjieh pryövebe gaavnedh daejnie sæjrojne ?
I vår forskning ska vi också beakta den materiella , den sociala och den mentala dimensionen av kunskap .
Væhtah juktie maahtoeulmide jaksedh
1998:808) jïh skyddsförordning:esne (SFS .
Raarvihke , ...
Bearkoe-krovhte .
Mij lohkeme lea jïh guktie dïhte evtede maahta daesnie lohked h
Jielemen laejpeste jïh bueriesjugnehtsen gåaseste mijjese vadtah byöpmedidh jïh jovkedh gossege bååstide hearlohkevoetesne båatah .
Ekonomijesoejkesje: Tjïeltelaaken § 44 .
Øvtiedimmie-soptsestalleme dellie mænngan buerebe sjeahta .
Dah utnijh medtie 80 prosente destie åtna .
- Guktie åålmegh maehtieh aevhkiem utnedh saemien siebriej jïh / jallh institusjovni maahtoste ?
Healsoe jïh sikkerhete
Manne baajem daam tsïegline årrodh, jïh mov juvnehtamme krïevenasse Saemiedægkan jïh nöörjen staatese saemien teaterasse båetijen aejkien.
100 000 Ulmiedåehkie 3
Vuelemassjen daltesisnie guvvieh jïh nommh aahka gon aajjeste sjïehtieh .
Guvviem vaalteme: Ewa Ljungdahl
Budsjedteraeriestimmine jaapan 2015 jåerhkebe maadthgierkide nænnoestehtedh saemien siebriedahkesne .
Bïevnesjidh - eadtjoehtidh - dåarjodh
Råajvarimmie 24 .
Busselåammah jïh faasoeh jïh bueriedimmie tjoelmesijjijste
Guarka vihkeles tjiehpiesvoeth saemien voestesgïeline naemhtie:
Jijtje skuvlem veeljh , gïehtjedimmielaantem jih guktie sïjhth årrodh .
Göölemehokse göölemem nænnoestidh
Dáhttu Duodji lea akte jïjtse programme mij joekoen lea vytnesjæjjide abpe laantesne sjïehtedamme .
Daate sæjhta darjodh guktie stuerebe iedtje sjædta åarjelsaemien lïeredh jïh soptsestidh , orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta .
Mij daatojde daen biejjien ?
Gaahpode hoksem laantesne veeljedh (ca .
- Gaavnehth mah leah sujhtemen jïh hoksen nuelesne ?
Jeatjah learohkidie vierrebe juktie idtjin eensi laakan daaroen gielem soptsesth .
Jïjnjh faarhmesth !
Jis edtja aktem seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaledïenesjem åadtjodh dejtie saemien årroejidie , dle dïenesje tjuara daajroem jïh maahtoem utnedh saemien gïelesne jïh kultuvresne gaajhkine daltesinie .
Departementen ulmie sov faamoem saemiej jïlleskuvlese delegeredh gosse struktuvrem jïh tseegkemem orre lohkehtæjjaööhpehtimmie saemien gïelesne .
Muvhten aejkien akute-p-pillere gohtje biejjien-mænngan-pillerem .
Idtjin gïeh gan barre saemesth gåetesne.
Daarhve jih dah Kasush
Daate hypoteese soptseste gïele maam ibie voerkeslaakan dennie kritihke boelhkesne maana-baelien guarkah jïh lïerebe, mijjieh teehpebe.
åarjelsaemien tjirkije / Nidarosen bispedajve ,
Dellie dov tjaatsestimmie lea meatan jïh muana gie Stoerredægkan veeljesåvva .
Juhtije orrestimmie baeniedåakterestovlijste jïh jeatjah dalhketjh baenieklinihkine
Såemies dejstie aamhtesistie latjkosne maehtieh joekehts ulmiem jïh prijoritetem utnedh dejtie ovmessie guejmijde .
Bïevnesh nasjovnaale pryövenassi bïjre
Learohki ulmie lea lohkedh guktie lïerieh dan jïjnjem goh gåarede .
Åarjelsaemien:
Vijries eenergijelïjrehtimmieprogramme lea daelie 78 Gwh njoeteme 2006:n muhteste .
geerve aalkah sjidtedh
Beapmoeh mah leah snurkenbearkoen namtah
Aahkan slïekte
Aaj raereste dam gorredimmiemieriem lissiehtidh jaepien 2009 .
2002 Saemiedigkie byjreske-bïhkesgærjam tjeeli dan sov darjoemasse .
Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste mej bïjre dah gaavnehtamme .
Gosse Aanna åådtje stoerre taaligujmie barkedh sæjhta aaj våajnoes sjïdtedh mejtie dïhte aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjie gosse taaleryöknedimmine barka , jïh mejtie dïhte vijriesåbpoe barkoe byöroe fokusem bïejedh strategijgeevtiedæmman .
Dej gaskem dle ovrehte akte lehkie jeahta dah sijhtieh vielie saemien lïeredh .
American Field Service (AFS .
Fokuse saemien gïelese jïh kultuvrese
maanese .
hokseme eejhtegh bïevnesetjaalegem åådtjeme jïh bïevnesh åådtjeme tjïrrehtimmien jïh dåarjelimmien bïjre
Lissine skoltesaemien , pijtesaemien jïh enaresaemien nuhtjijh aaj maehtieh tastatuvrem nuhtjedh .
Kommisjovne sæjhta sov sjæjsjalimmieh vaeltedh aktede vihties vuarjasjimmeste dehtie åtnoste , mij lea aktene dajvesne orreme .
Råajvarimmie 68 Nænnoestehteme saemien gïeleste sosijaale meediji tjïrrh
Tjïelten låhkoe trafihkejearsoesvoeteråajvarimmide tjïelten geajnojne ij leah meatan mieresne .
Aktem strategeles soejkesjem darjodh juktie saemien maajhööhpehtimmiem sjïehteladtedh , lea akte vihkeles bielie dejnie vijriesåbpoe barkojne reektehtsistie .
Ditniekuvsje Plassjesne .
Daesnie Betty jïjtse skuvletïjjen bïjre jïh barkoen bïjre internaatesne soptseste .
Kristusem heevehtibie .
Laktovse jïh vegetarihken beapmoeh Laktovse jïh vegetarihken beapmoeh + guelieh
Skraejriehtidh jih / jallh geehpebe darjodh gosse jih / jallh unnemes aktem plaeriem
Departemeente maahta mieriedimmieh vedtedh jeatjah vuekiej bïjre dagkeres lïerehtæmman gosse lïerehtimmie ij maehtieh vadtasovvedh sjiehteles ööhpehtimmiebarkijigujmie skuvlesne."
Manne joekoen snååhpehke .
Kultuvren ulmide vijriesåbpoe evtiedidh laavenjostoen tjïrrh jeatjah siebriedahkesuerkiejgujmie , g. j kultuvrejielemh , almetjehealsoe , lïerehtimmie j. v.
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh , akte saemien 3 tjaaleldh jïh akte saemien 3 njaalmeldh .
Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkesh reaktoem utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse byögkeles etaatigujmie govlehtellieh , mah leah reeremedajvesne saemien gïelide .
Baajh gaajhkh stoere jïh onne åadtjodh dam maam daarpehtieh: Beapmoeh , vaarjoeh jïh gåetieluhpiem .
Datne tjoerh tsaekiemasse vaestiedidh jalhts datne klååkemem seedth .
Saemien S-struktuvre:
Ij leah daelie vielie skuvle Maajh-jaevresne .
= Härnösand Lycks .
baakoeseerkemh nuhtjedh jïh buerkiestidh guktie orre baakoeh jïh teermh saemien gïelesne evtiesuvvieh , jïh guktie löönemebaakoeh sjïehtedamme sjidtieh
saemiedigkie lij jaepeste 2004 provsjektem (Divvun) tjïrrehtamme evtiedimmine saemien staeriedimmieprovgramme elektronijhken teekstegïetedimmien åvteste .
saemien gïelen grammatihkem buerkiestidh jïh jeatjah gïeligujmie viertiestidh jïh
Øøhpehth dah voernges dïejvesh goh tjidtjie , aehtjie , vïelle , åabpa , aahka , aajja , jyøne , jiekie , tsietsie , seasa , gåeskie , maake , muahra , jijmie jïh aajkohke , jïh soptsesth dej bïjre learohkigujmie .
Geajnoeh mierhkesjidh jïh sjiltadidh lea vihkeles trafihkejearsoesvoeten gaavhtan , jïh dam raeriestamme seamma beetnehveahkine goh 2010 , jïh fylhken geajnoesoejkesjen mietie .
Voestes dotkije gujht kausatijve veerbh joekedamme gööktine dåehkine lea Stenfjell (2008).
Daam stuhtjem spealadin abpe nöörjen bielesne Saepmeste jïh Oslosne jïh Rogaland Teaterisnie Stavangerisnie, lissine festivaaline bïjre jarkan laantesne.
aktene baakosne goh öövre mij muvhtene eevre.
maarhnavuesiehtimmie saemien jielemen , darjomi jïh vuelkemi bïjre Nøørjesne jïh gaskelaantine nænnodh
Gellielaaketje jielemh
Daate 13% unnebe referansedåehkeste.
Buaredh lea jïh datne desnie lïegkedeminie .
Akte laavenjostoe Saemiedigkien , voenges saemiesiebriej jïh dej göökte institusjovni gaskem , Duoddará ráffe jïh Østsamisk museum , sæjhta iemie årrodh .
Åtnoem sjyötehke gaaltijijstie vuesehte (jis dam nuhjtjie) 
Daam gohtjebe kumuleradidh .
Mïrrestalleme 20% Maahtoeevtiedimmie 50%
Åejvie aarmodh mijjem (Kyrije elejson).
Abpe dåarjoe ij maaksasovvh åvtelen abpe prosjekte lea gaervies jïh jååhkesjamme reektehtse lea sïjse seedteme.
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma Nuoraj-TV akte gaskeviermie TV maam julevsaemien noerh juhtieh julevsaemien noeride julevesaemien gïelesne .
17 goerehtimmieh saemien gïelij bïjre ...
 (Snåase) 
Gærjesne teermh , guvvieh mah ovmessie materijaalh buerkiestieh , vuekieh jïh gaervies dorjesh .
jaksedh mijjen utnijidie .
Naaken skuvlem
Jïh Israel Ruonge dan vuelien bïjre tjaala , plaeresne Ord och Bild 3/1966 , aalkoebaakojne: " Almetjigaskoe aajmoem gosse joejkstidh lea joejkijasse vihkeles .
Gïehteldimmie 2011
tïjjem vadteme pryövem tjïrrehtidh
Låhkoe learohkh julevsaemien voestesgïeline lea jienedamme 18:ste 25:se luhkien jaepien .
Mah aelhkemes
Våarome jïh staatuse: Ij naan learoevierhtieh gååvnesh faa- gese åarjelsaemien Maahtoelutnjemen mietie jåarhkskuvlen daltesasse .
Aalkovisnie stuvremeteekste saemien gïelesne pollisen sïejhme goerine dorjesåvva , mearan guhkiebasse ussjede saemien gïelem sjïehtesjidh goh " veeljeme gïele " dejnie orre IKT-systeminie mejtie evtedeminie pollisesne daelie .
Dah leah jarkoestimmien , dorjemassen jïh åtnoen bïjre materijelleste laavenjosteme , mah leah stoerre aevhkine orreme barkijidie mah eah julevsaemien haalvoeh .
Temaene er kjøkken , måltider , duodji , lek , påkledning , dyr , fugler og trafikk .
Råårestallemisnie dle Saemiedigkie Nöörjem dåårje aktem radtjoes riekteles vaarjelimmiem aerpievuekien daajroste sjïehtesjidh , jïh dagkerh gaskenasjovnale njoelkedassh edtjieh riekteles viedteldihkie årrodh .
Dovne almetjh jïh institusjovnh (maanagïerte , skuvle jïh mubpieh) maehtieh tjeakoeslaakan soptsestidh jïh raerien mietie gihtjedh PP-dïenesjen luvnie .
Femundsmarka / Gutulia nasjovnaalepaarhkeståvroe
Dan sisnie maehtebe guarkedh mijjieh maehtebe daejtie guektiengïelevoetevierhtide nuhtjedh edtjebe åarjel-saemien gïelem jïh kultuvrem sïejhme-laakan våajnoes darjodh jïh aaj råajvarimmide mah identiteetem sjugnedieh åarjel-saemien dajven sisnjielisne , lissine tjïelke gïele-råajvarimmeh .
Reejnie binhtemebuertiem nåhtoen mænngan jïh bïssh gïetide eensilaakan raajhpesemålsomen mænngan .
Dah mah sinsitniem iehtsieh leah eerlege sinsitnine , guktie dah guaktah eerlegevoetem ektiejieliedisnie utnieh .
Maahtoe jïh FoU Seapan dle evtiedimmie jieliemisnie åajvahkommes sæjhta årrodh dej jielemi sisnjeli mah barkoefaamoen mietie gihtjieh jollebe ööhpehtimmine .
Sjïerepedagogeles viehkie vïjhte minudti raejesne
Daate faagebyjrese sæjhta aevhkine sjïdtedh abpe regijovnese , ij ajve dan åarjelsaemien byjresasse .
Gosse jielede nåhka dellie dïhte aaj akte siebriedahkedåeriesmoere , jïh akte stoerre vaejvie dejtie mah baetsieh saemien dajvine , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
Barkije- ealamadtje- jïh vaestiedassedïedte .
Mijjieh vuejnebe dovne njoelkedassh leah nåake sjïehtedamme daan beajjetje siebriedahkese , jïh maahtoe fååtese , Sanner jeahta .
" Saemien tjaalehtjimmie Gløøsen-gærhkosne " " Niestiem vbaeltedh "
Båatsoejielemen bieleste lin vaajtelimmieh faage-reeremasse mij meehti båatsoejielemem øvtiedæmman juhtiehtidh .
ILO-konvesjovne nr. 169 aalkoealmetji jïh krirriealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine jaepeste 1989 (ILO .
38 prosenth gaajhkijste nyjsenæjjijste mah båvvalgieh paarrebieleste båvvalgieh .
Hoksedh sektovren barkijh leah öörnedamme dan maereleslaakan goh gåarede dejtie barkoelaavenjasside mejtie edtjieh darjodh
Jaepien 2010 orre laake bööti mij nænnoste dej nasjovnelle unnebelåhkoej reaktah jïh unnebelåhkoej gïelide .
Båatsoe lea dïhte aajnehke kultuvresjïere saemien jieleme , jïh akte roenegierkie saemien kultuvresne .
Dan mænngan byöpmedin .
Soria Moria II .
Saemien rïjhkeåårganisasjovnh dah mah saemien byjreskebarkoem aalkajehtin .
meatan orreme guktie nyjsenæjjah stuerebe aalkoedåarjegem åadtjoeh sïejhme jielemedarjoemisnie
Ööhpehtimmiesektovren evtiedimmieulmie 2011
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente govlesadtemisnie Saemiedigkine jïh Maana- , mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeentine Orrestehteme , - reereme- jïh gærhkoedepartemeente , Maana- , mïrrestalleme jïh ektiedimmiedepartemeente jïh Saemiedigkie aktem ohtjeseminaarem öörnedin goeven 2010 , gusnie vuekieh digkiedin juktie aktem tjåenghkies saemien nedtesijjiem tseegkedh saemien noeride .
Staate tjuara aktem stuerebe dïedtem dan åarjelsaemien gïeleøøhpehtæmman vaeltedh .
raeriestimmesne mieriesoejkesjasse tjåådtje .
Gïehtjedimmie tjïeltijgujmie jïh fylhketjïeltigujmie tjïrrehtim saemiengïelesne
Viehkine soejkesjidh maam edtja njaalmeldh soptsestidh , jïh faahketji njaalmeldh mubpiejgujmie laavenjostedh , learohke edtja maehtelesvoetem evtiedidh mubpiejgujmie govlesadtedh , jïh daajroem , åssjaldahkh jïh åssjalommesh buektedh jeereldihkie baakoejgujmie ovmessie sjangerinie .
Maanah maehtieh åvteguvveste lïeredh jïh ovmessie dåemiedimmievuekieh pryövedh .
Dellie lij g. j. mïeredamme gåbpatjahkh laanth edtjigan dah nuepieh goerehtidh jïh såajhtsh dåeriesmoerh mah njoelkedassine gååvnesieh gosse ektiebarkoe maadthööhpehtimmine raastij bijjelen .
Dïhte guhte lij væjkalommes laejhtedh lij akte dejstie mov klaassevoelpijste , John Henrik Eira Karasjohkeste .
Jïh dam d åmmam dïhte galka åejjiem dassedh , men dle dellie aaj dellie aajja birri dam dle gankam maahti jeehti ij se satne maehti oktegh feelijh daam guhkies dle laantem bååstede sov hïejmen gåajka , galka dïhte benådadi dam .
Vuartesjh meedijaguvviem akten biejjien: Lohkh plaerine , vuartesjh TV .
Datne lïerh gosse soptsesth .
Anne-Grethe Leine Bientie jïh Meerke Laimi Thomasson Vekteli aavoedægan , dej orre gærja lea bæjhkoehtamme .
Faamosne 01.08.2013 raejeste
6 2 GÏEHTJEDIMMIEN ÅVTELEN ...
Vïenhtem transitijve paarrebielien semantihke lea jeatjadamme tïjjen mietie jïh sjïere goerkesem åådtjeme.Daelie åtnasovveme jeenemes govsi jïh bovtsi bïjre.
Mijjieh sïjhtebe bååstede båetedh dåårrehtimmiedaerpiesvoetese mænngan daennie tjaalegisnie.
 (127) a. Gieries Kära
Bïhkedimmes teksth digkiedimmiem buerkiestieh jallh guktie evtiedamme bïhkedassh .
Museeumeståvroe !
manne daarpesjem ikth vielie dej baakoejgujmie barkedh ...
Lïeneraerie jïh länsöverdirektör
Reakta saemiestidh aaj dæjpa siebredahkenbeadtoem tjïrrehtidh jïh gosse promilleprovgrammem meatan .
såemies baakoej bïjre soptsestidh jïjtse smaaregïelesne mah leah joekehts jeatjah smaaregïelijste
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie barkedh 9. daltesisnie .
Aavodem jåvlide jïh eejehtallemasse .
Jeenjemes dehtie åvtelhbodti produksjovnebarkoste teaterevuesiehtimmide, dorjesovvi seenhte tjakten 2016, jïh dan åvteste gellie dejstie maaksojste båateme jïh reeknehlåhkose tjaalasovveme jaepien 2016.
Learohkh mah tjabreminie posisjovnesysteemem guarkedh jïh nuhtjedh , sijhtieh stoerre haestemh dåastodh gosse edtjieh addisjovnine jïh subtraksjovnine ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh .
ISBN: 978-82-8263-069-6
Stoerre joekehtsh guktie tjaelieh ?
Åssjele reservaatebïhkedimmiejgujmie lea maahta vierhtegs kultuvresjeedtemh eatneminie geehtedh jïh gorredidh .
Daejnie tjïeltine dle gaajhkesh reaktoem utnieh gagkestimmiem åadtjodh saemien gïelesne gosse byögkeles etaatigujmie dajvesne govlesedtieh .
Jeatjah tjaaleginie learohkelåhkoem vuartesjeminie mij saemien maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne åtna.
eanteme (juktie nænnoes båatsoe , vijreme , gööleme jïh gaerteneåtnoe
Maam maahtah bueriedidh .
Dïhte elektrovneles vuekie sæjhta aktem jolle jearsoesvoetedaltesem faalehtidh jïh nuhtjie dam ID-portem maam gellie byögkeles suerkieh nåhtadieh .
Desnie aaj tjaalasovveme jis veeljemebiejjesne sjiere gieledåastoesijjie gååvnesh .
Fylhkenraerien åvtehke
Govlesadtemebïevnesh ståvroelïhtsegidie vaarjelimmiedajveståvrojne leah Saemiedigkien gåetiesæjrosne:
Guovdageaidnu: Sametinget .
Darjode dam mov mojhtelassine .
Mijjen lin uktsie learohkh voestes jaepien .
6.6.2 Daltese 2
Maahta båasaridh gosse kråahpe jeatjahtahta , muvhtene maahta damtedh ij leah ryöktesth meatan .
Tana Kulturskole Mánáid Teahter.
Råajvarimmie 21 Alfabetaseradimmieprogramme geerve almetjidie Tromsesne ...
HOPPAS PÅ .
Snåsa .
Baakoeh reaktoe tjaalasovveme ?
Aktem noerem maahta gihtjehtidh åtnoen bïjre dagkerh slang-baakojste , jallh maahta aktem aahkam gihtjehtidh daaroehtimmien bïjre .
1.4. Preessen reakta bïevnesidh mij siebriedahkesne heannede jïh vuesiehtidh dejtie tsiehkide mejtie maahta laejhtedh .
Saemiedigkien åejviebarkoe kultuvrepolitihkesne lea saemien kåanste- jïh kultuvredarjoemasse sjïehteladtedh jïh dam evtiedidh .
Sametingsråd Inger Eline Eriksen Fjellgren var i Stortinget da saken ble diskutert og hun er veldig fornøyd med vedtaket.
Seamma tïjjen ij naan njoelkedassh gååvnesh mah sjïerelaakan daam dotkemem stuvrieh.
Maanajgïerte lea vihkeles maanah gelkieh maehtedh buerie saemien ektiebarkoegïelem evtiedidh .
Guktie illeldahkide provhkedh jïh bååstede learoehkidie jïh åelie-almetjidie
Vualkeme jïh fealadimmie
Ulmieh båetije aamhtesidie leah:..
Dïhte tjaatsege våaromem åtna dejnie raeriestimmine mah dijalogetjåanghkojne bøøtin , jïh jeatjah raeriestimmieh .
Saemielaaken gïelenjoelkedassh gorredieh fïerhten almetjen reaktam saemien nåhtadidh , jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne såemies geografeles dajvi sisnjeli .
Muvhth aaj saemiengïeleldidie barkoem vedtieh saemien åesiestæjjah gïetedidh .
Ij maehtieh naemhtie årrodh dïhte kvaliteetegorredimmie saemien healsoe-jïh sosijaledïenesjijstie tjuara jearohks årrodh naan sjïere almetjijstie mah sjïere maahtoem utnieh , jallh aktem sjïere iedtjem utnieh saemien gïelese jïh kultuvrese .
Vååjnoe goh almetjh eah daejrieh giese edtjieh klååkedh , jïh fylhkenålmah fer vaenie vierhtieh nåhtadieh juktie daam klååkemeöörnegem tjïrrehtidh .
Saemiedigkie Statnettine digkedeminie heerreden råajvarimmiej bïjre juktie kultuvremojhtesidie vaarjelidh mah maehtieh arhkenidh aktene bigkemisnie .
Maahta learohketaallide tsööpkedh vuesiehtimmien gaavhtan saemien gïelide , fylhkide , skuvlide , baernide / nïejtide jïh daltesidie .
Vaerie: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
Butenschøn , Nils A. (2012): Langs lange spor - om samisk forskning og høyere utdanning .
Vihkeles saemien gïelem (jïh kultuvrem) våajnoes darjodh dennie klaassetjiehtjielisnie gusnie learohke lea daamtajommes .
Maehtebe veanhtadidh vaestiedæjjah edtjieh daejtie raajesidie jååhkesjidh.
Jeenemes dellie giesiem soejkesjieh , jih ohtsemh gïetedieh .
Gaavnesjimmiesijjie:
Daesnie akte raeriestimmie lïerehtimmiedarjomigujmie , gusnie maajhööhpehtimmiem jïh interaktijve lïerehtimmiesijjiem aktene:
Rïhkeden 15.-19 .
jeatjah vuekiem provhkedh gosse tjïertestidh:
Mubpene lïerehtimmesne voestes dåehkie buerebe vaestiedamme, 83%, jïh seamma illeldahkem jakseme goh referansedåehkie, 80%.
Disposisjovnefoente regijovnale evtiedæmman edtja aaksjide maeksedh .
byjreskevuajemefaamoem nuhtjedh
Gie maahta OT .
Naemhtie dovne maadthskuvlide jïh jåarhkeskuvlide .
ISBN 978-82-7601-132-2
Saemiedigkie njieljie vihties laavenjostoetjåanghkoeh Maahtoedepartemeentine åtna fïerhten jaepien maanagïerten , maadthlïerehtimmien jïh jollebe ööhpehtimmien bïjre .
Barkedh juktie Noerhte
Daan biejjien bijremebearkoeh , sietiebeapmoeh jïh prïhtjegh doekesåvva , 195 kråvnah .
Daesnie bïevnesh gaavnh guktie datne e-legitimasjovnem åtnah .
Gamte daajroe siebriedahken bïjre juktie buektiehtidh dam gellielaaketje sisvegem gïetedidh saemien gyhtjelassigujmie
Dajve B lea dïhte boelhke Beatnakvuopmi:ste mij jallelen rïektes sïeven Katterat , Ristačohkka jælloe 1689 , debpede rïektes sievine jællose 1289 (33 W 622780 7572394) Sealggajávri åarjelen .
Siebrien mandaate lea viehkiehtidh raeffiem jïh jearsoesvoetem buektiehtidh , jïh laavenjostoem eadtjoestidh nasjovni gaskem daej njieljie faagesuerkiej sisnjeli .
soptsestidh man bïjre jienebegïelevoete sæjhta jiehtedh
soptsestidh kåansten jïh duedtien estetihke domtesi bïjre
Årbok nr 3. (3 sid) 
Jaepien 1987 raejeste Beaivváš staatedåarjoem åadtjoeji akten pryöveboelhken, jïh 1990 raejeste ihkuve staatedåarjoe.
" Vaajmoe-riepieh " båetieh
Akte saemien raeriestæjja maahta aelhkielaakan alibijine sjïdtedh , jïh heerredidh fïerhte faagegoevtese sov bieliem dïedteste vaeltieh juktie saemien gïelem jïh kultuvrem krööhkestidh sov dïedtesuerkesne .
2011 .
Dejtie staaten vilth gåhtjoe .
Dïhte sæjhta jiehtedh dah krirrieh aktem tjirkijelåhkoem åadtjoeh mestie man gellie veeljijh fiereguhte krirrie åtna .
Jupmele datne gie dejtie lååvkemasse dåeriedamme ,
Aalkoste dah kristegassjh gyrhkesjæmman tjåanghkenin .
Beagkoes noerhtesaemien daajhtije Nils-Aslak Valkeapää skræjrine lij guktie daam gærjam åålmehtehtin .
Daennie boelhkesne manne åehpiedahteme maam jïh guktie edtjem goerehtidh.
Departementet lij doekemem nimhtie øørneme , mohte idtjim manne maam dan bijre daejrieh .
Jïh jeatjene lehkesne dïhte jeahta dejtie veerbide mejtie satne vuesehte sov tjaalegisnie leah overgatijve jïh daejtie gööktide vuesiehtimmide vadta: (21) a. Maana låhka.
Bïevnesh bååstede jïh taallh Skoleportesne , vuesiehtieh daate barkoe dejnie Flere gjennom jïh vijriesåbpoe barkoeh tjïrrehtimmine hijven illedahkh buakteme , jïh daam tjuara aaj båetijen ekonomijesoejkesjisnie jåerhkedh .
- Barkoedåehkien ulmie lea orreme dam saemien båatsoem vaarjelidh raastedajvine , jïh dan åvteste lea vihkeles orreme gaajhkide guejmide meatan vaeltedh barkosne , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
maanasåjhtoen moenehtsen åelesne galka saemien gïele- jïh kultuvremaahtoeh maanasåjhtoen institusjovni sijse bïejedh
Saemiedigkie sæjhta stïeresne årrodh gosse EN .
Vierhtie-m riedimmie ie
lohkeme- jïh tjaelemetsagkesh
Ussjedamme daam foentem , maam Fylhkenraerie sæjhta tseegkedh , aarebi boelhkine nåhtadidh goh dah tseegkeme seejemegernie-foenth .
Østfold-dotkemen utnijegoerehtimmie vuesehte dah utnijh daamtaj beapmoem sleengkieh ihke dah eah guarkah dam " best-før " mierhkesjimmiem .
- Plearoeh jallh ij plearoeh ?
Dah krirrieh guvvieh jïh jeatjah illustrasjovnh joekehts ‐ laakan nuhtjieh ?
Gøøkte veelkes guapah .
Soptsesth Luvjie jïh riepien bïjre .
Dåape , skylleme , provre jïh krobpesjimmie aaj vihkeles heannadimmieh , gusnie abpe stoerrefuelhkie jïh sliekte leah meatan .
b. New Yorkesne .
Dellie maanah aelhkebe lierieh .
STAARESTÅVROE STAARERAERIE
Jis skïemtjelassem åtna mij suetievaarjelimmielaaken nuelesne laantedigkie maaksa abpe åasam daalhkesen åvteste mij laanestimmiem vaenede , vuesiehtimmien gaavhtan viruseheerreden daalhkesh hiv:en vööste .
Dievhtedh dejtie persovneles pronovmenidie ahkedh våålese kolonnesne A.
Ibie mijjieh sïjhth meatan årrodh vierriedidh jeatjebi jielemh (dovne almetjh jïh byjreske).
Dïhte lïj Daviden jïh Batseba .
Gïelesertiestimmie hïejmesne
Annje akte guhkies geajnoe , bene gåarede gujht .
V. b.) Rijsiejohke Risbäck (Dor .
Raereste 82,4 mill. kråvnah fïerhten jaepien boelhken 2012-15 skåårvemebudsjedtese , juktie geajnoeskåårvemh finansieradidh .
Akte jeatjah skraejriegaaltije juktie faagem evtiedidh lea almetje lea aavoedamme matematihkine barkedh jïjtsinie .
Jis primærehokse vuarjesje datne daarpesjh dåaktarisnie mïnnedh , edtja dutnjien tïjjem faaledh tjïjhtje biejjiej raejesne .
Faageskuvlem seamma sæjjan bïejedh goh Byjngetje Nåamesjevuemien jåarhkeskuvle .
- Lissine dle saemien tjuara vielie våajnoes sjïdtedh , dovne meedijesne jïh abpe siebriedahkesne , Jåma jeahta .
- 7. klaassesne leah nyjsenh, mearan ånnetji vueliehkåbpoe klaassedaltesidie 5.
Manne vuajnam maanah dan madtjeles sjidtieh gosse dejtie jïjtse dorjeme !
Åvla jis tjyørije jih tjidtjiebasse jeahta:
Daennie tjaalegisnie sïjhtem vuartasjidh guktie mubpiengïelen learohkh (daehtie raajeste: G2-lïerijh) direkte objeektem mïerhkesjieh jïh guktie subjeekte-verbaale kongruensem haalvah.
Darjoeh aktem tjaatsestimmiem klaassesne !
buerie baakoelåhkoem utnedh guktie joekehtslaakan ovmessie tsiehkine soptsestidh
Piñón jeahta gåarede gujht perifrastiske laakan dah ovgrammatihke raajesh jiehtedh, dannasinie ij leah konceptueelle tsagkese dïsse.Akte vuesiehtimmie daase (Rebecca caused/made the flowers bloom).
syökemem jarkelidh syökememierien mænngan .
Men dellie tjeahta radtjehke gïeline barkedh jis sæjhta G1-daltesem jaksedh.
Jih gosse dah smaave maanah , daelie provkieh hov ?
Dihte deepositume galka dotnoen latjkoem gåetieluhpien bijre tjirkedh .
Nöörje , Sveerje jih Såevmie låtnoehtieh dam gaahtjemem öörnedh .
Ektiedimmieh jïh aktivyöki barkoe maanaj gaskemsh 4 .
dejtie vuejnieh , guvlieh jïh nænnoestieh .
Dålle jis lij joe dan mearan jamhkeme , ij lin vielie naan moeren jallh åeksien nuvhlieh aajmene , jællan sjijle-håevkie .
Dah edtjieh aevhkieh jïh vaanoeh buerkiestidh dejtie ovmessie lohkemestrategijide jïh maereles lohkemestrategijh veeljedh .
Demokratije jïh maanaj meatanårrome leah aaj akte vihkeles bielie dehtie saemien maanagïertefaalenasseste .
Seamma skuvlesne leah av duedtie-kusjvh .
Jupmele ååredæjjine mijjese tjuavka mijjem jealajidh , rïektesem åadtjodh jïh jieledh .
mieriedimmieh darjodh saemien sisvegen bïjre dejnie ovmessie faagesuerkine
lohkedh jïh gïehtjedidh såemies vaeljehke lidteratuvrh jïh tjaalegh , tjiehpieslidteratuvrh jïh aamhteseprosa , ektiedamme boelhkese 1965 åvtelen
Guktie lohkehtæjjah raakte pryövemen mænngan edtjieh buektiehtidh learoehkidie reektehtidh , dejtie tjïerten illeldahkide PAS sijjesne annjebodts åadtjoeh .
 (n=9) Vielie aerebe goh maana Vielie daelie goh geerve Ij naan joekehtasse gïeli gaskem Tjåenghkesne
Mænngan fylhkendigkie jaepiebudsjedtem jïh ekonomijesoejkesjem nænnoestamme goeven , dle fylhkenraerie ektesne joekedimmiem jaepiebudsjedteste nænnoste goevten , v. budsjedtenjoelkedassigujmie .
Fg 760 Kurvatur-råajvarimmie Viesbakkene , 6,0 mill kr. .
Daah struktuvrh leah sjiehteles bïejedh dejtie kausatijve jïh intransitijve paarrebielide mejgujmie barkem.
Dov kanne jeatjah jïh buerebe raeriestimmieh .
Daate koordinerings-dåehkie sæjhta ohtsemidie tjïelkestidh daej daaletje væhtajgujmie , jïh aaj dejtie ohtsemidie vuartasjidh muhteste ohtsemh mah tjïelkestuvvieh muhteste RUP .
Dan gaavhtan dan jïjnjh saemien juridijhken terminologije jïh reerementerminologije faatoes , maahta dah jarkoestimmieh ovtjïelkes årrodh dej terminologijeåtnosne .
Edtja lissiesoejkesjem nåhtadidh dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh noerh , juktie tjïrkedh dïhte saemien perspektijve gorresåvva mierietsiehkiej jïh sisvegen tjïrrh mejtie daate soejkesje vuesehte .
Nedtesijjien njieljie gïelesåarhth: åarjelsaemien , luvlesaemien , noerhtesaemien jïh daaroen .
Daate lea seamma goh göökte tjiehpiedæjjah fïerhten tåvsene årroejasse , dah tjiehpiedæjjah daesnie ovrehte lehkine dan sååkehke årroeh goh laanten gaskemedtie .
Mijjieh vihkeles stuhtje daan tsagkesen tjoevtesne .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten regijovnaale dïedtem gorredidh jïh nænnoestehtedh , maalleevtiedimmien tjïrrh juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne iktedidh dennie 13-jaepien skuvlebaelesne jïh jollebe ööhpehtimmesne .
nimhtie dam daelie
13 prijoriterede barkoem illehtidh dennie skåårvemeprogrammesne " Skoler for fremtiden " , nænnoestamme 2006 .
gosse ij unnebelåhkoegïele boelveste boelvese gåetesne guhkiem juhtieh , vaenesh gïelem maanabaeleste utnieh .
Hijven daajra gosse gujnelemmie båata jïh dah daatoeh biejjielåhkose jallh jeatjah gærjese tjaeledh .
Saemien kultuvre tjovere vaarjelimmien nualan båetedh guktie eah kultuvre-darjomh båajhtode laakan saemiej maadtoem vuesehth .
Digkiedimmieh tjoeverieh jåarhkedh gaajhkh saemiej bööremessi gaavhtan .
Bïevnesh gaavnedh jïh aktanadtedh mah gellie lehkesne aktene iktedimmes
Tjaebpies biejjie lij , låedtjie jïh biejjie guaka .
Hijven maahtoem saakebarkojne .
Skïemtjebeetneh maaksa jis ih maehtieh naan barkoem barkoemaarhnese darjodh***
Dïhte ovmessie såarhth staaten dåarjoeh gååvnese energije-effektijveseremasse jïh orrestimmie energijese målsodh jïh lïeneståvroe dejtie sjæjsjele .
Gïehtjedimmien åvtelen vihkeles learoehkidie beavnah maam gïehtjedimmie mïeteste , jïh man åvteste vihkeles maahta buerielaakan lohkedh .
Maahtah aaj ceellh leesedh .
Saemien dajveh saemide
Nordlaanten universiteete studijh julevsaemien gïelesne faalehte bachelorgraaden raajan .
Juktie sjæjsjalidh gie edtja diedtem utnedh man åvteste , dle daerpies vuarjasjidh
vihkeles sojjehtimmiem nomenijstie haalvedh aktentaallesne jïh jienebetaallesne
Daate aaj gïelebielieh åtna , goh leerehtidh , soptsestidh jïh ussjedidh åssjaldahki bïjre .
Mijjieh aaj syökemh pryövebe jïh luhpiedibie jeatjahmidie dovletje-laehpemedajvesne .
Ajve 11,1% ij guhtine daarosteminie.
Saemiedigkie vuajna maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre faagebarkijidie lea eevre vihkeles guktie studenth daajroem , goerkesem jïh ïedtjem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre maanagïertesuerkesne åadtjoeh .
Maahta daennie nedtesæjrosne ohtsedidh http://www.kulturminnesok.no /
Mohte jis maana galma , mij maahta darjodh gosse vaejlie bæjjene , maahta gaptjesem dïsse bïejedh jïh voejhkele lyjhkedelaakan darjodh .
Aehtjebe lea buerteste vaeltieminie .
Konvensjovnen jiehtegh leah båatsoesïjtese jallh båatsoesïjten båatsoeburride jïh saemiensïjtese jallh saemiensïjten båatsoeburride .
Daejtie darjomidie leah Jielemebyjrese jih árbediehtu:se viedteldahkesne dorjesovveme:
Tjelmie-ovleme aelhkemes onne maanaj gaskem laanteste juktie dah dan lïhke sinsitniem stååkedieh .
Kultuvrelutnjeme 15 vihties dååjvehtassh utni, gaskem jeatjah akte dååjvehtasse mij jeehti 1% staatebudsjedteste edtja kultuvrese åtnasovvedh åvtelen 2014.
Tjelmie aaj bankes vååjnoe .
Dïhte bijbelen lahtese " voejkene " sæjhta jiehtedh biegke mij svæhtja .
saemiedigkie learoesoejkesjh saemien gïelesne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne jïh learoesoejkesjh joekoen saemien faagide jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne , jïh saemiedigkie aaj njoelkedassh vadta sisvegen bïjre nasjovnen learoesoejkesjinie § 2-3 jïh § 3-4:n mietie , mejtie stillieh ööhpehtimmien bïjre saemien åålmegij , gïelij , kultuvrij jïh siebredahkejielemij bïjre v. l. ööhpehtimmielaake § 6-4. saemiedigkie jïjtsh evtiedimmieh dorje , jïh darjohte jïh aalka råajvarimmieh dan jïjtsh politihken våaromen nelnie suerkesne .
Barkoevaaksjome edtja aaj vaaksjomem utnedh dejnie orre nænnoestimmine digkiedimmiedïedten bïjre , leejjemeåtnoen bïjre sïeltesne .
mïerh.) 
Eah darhkh lyjhkh mubpieh guvlieh geerve almetjh sijjide bielhkieh .
Kondomem råådtege steerh boetjen maadtegisnie , gosse boetjem olkese gïesh , guktie ij kondome destie njïejkedh .
Jis jaavoe , tjaelieh gubpede , mannasinie jïh man jïjnje:
Goere juhtjie åasadaltesem vuesehte , 2012-kråvnine 2012 raejeste .
Dej saemien gïelereeremedajvi ålkoli lea vaenie skuvlh mah dam tjïrrehtamme , ihke saemienlohkehtimmie båeries vuekien mietie öörnesåvva , vaenie lohkehtæjjah mah saemiestieh , vaenie learoevierhtieh saemiengïelesne faagine , jïh vaenie learohkh fïerhtene skuvlesne .
MEARAN TJÏRREHTEMINIE ...
Dah vielie sijhtieh goh ajve vïjhteluhkie tjaangemeleahpah veedtjedh akten rïhpestimmiekonsertese.
Saemien edtja akte jielije gïele årrodh aaj båetijen biejjien , gosse maanide jïh noeride skreejrie
Mænngan maahta jienebh mierieh lissiehtidh .
- Daan jaepien ohtsemh jïh bæjhkoehtimmieh vuesiehtieh jïjnje gieltegs heannede saemien musihken sisnjelen , gusnie gellie sjangerh leah meatan , jïh jïjnjh noere artisth mah leah aktene jolle daltesisnie .
Seamma aejkien vihkeles mijjieh dejtie innovasjovnide mah mijjen jieliemidie aelkiehtehtieh jïh hijven laakan tsevtsieh joekede dej muhteste mah mijjem geasa daarpoen sïjse globaale ekonomijese jïh jaksoe , seamma aejkien goh byjreskem nipkie .
Vaarjelimmiesurkien darjomh gelkieh åvtevaedtsemeetaatinie årrodh byjresken muhteste , vaarjelimmieministere Grete Faremo jeahta .
Netto gïehteldimmiemierieh leah sektovri jïjtsebaalhkajgujmie ektine , gusnie doekeme- jïh leejjemebaalhkah (gebyr) jïh sjieredåarjoe staateste jïh jeatjabistie , dejnie ållesth disponible summine , mejtie maahta gohtjedh sektovri brutto gïehteldimmiemierieh .
Aerpien maahtoe
mejtie dov aaltoe guadteme ?
Gaajhkh tjïelten soejkesjidie mij maahta siebriedahkem jïh byjresem gukt ' akt dijpedh edtja
Jis edtji Dagsrevyen jallh TV2 - saernieh vuepsine nuhtjedh , doh jeenjemes politihkerh leah kaarrh , jïh gaajhkh gaskebiejjiebæjjadahken bijjelen , ojhte kraevies voeptine jïh vaarjoeh mah lin orretijjeles jaepiej mænngan .
Wolde , Gunilla: Tåamma laavkoeminie , Jårgalæddji Å. s , 1985
- Inka AS daam dåarjoem aaj daan jaepien åådtje , jïh dan åvteste 179 500 kråvnah dåarjojne dååste Saemiedigkeste .
- Haesteme lea saemien kultuvrejielemeaktöörh nænnoestehtedh , guktie dah jïjtjejearsoesvoetem jïh daajroem utnieh veartenem vaeltedh sijjen dorjesigujmie , Silje Muotka jeahta .
Byjjenimmieprogramme Noerhte-Trööndelagesne
Gosse goerem 13 gïehtjedibie mij pronovmenidie referaansedåehkie veeljeme dellie vuejnebe 37,5% raajesijstie våajnoes pronovmeninie (pronominelle objeektine) veeljeme, mearan 62,5% raajesijstie ov-våajnoes objeektine (nulle objeektine) veeljeme.
Daah råajvarimmieh leah joekoen vihkeles dejtie saemien årroejidie , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
Hæhtjoe baaja mijjem nïekedidh
[ http://tinyurl.com/622pdxq
Serteme laavenjassijste staateles daltesistie lea akte nuepie juktie hoksedh almetjh stuerebe tsevtsemefaamoem åadtjoeh.
faagemaahtoe utnedh jïjtsh programmefaagijste gosse galka skuvlen , barkoen jïh sïebredahken bïjre håalodh jïh digkiedidh
2 almetjh veeljedh mah edtjijægan tjåanghkoegærjam jååhkesjidh .
mijjieh dam naa vuelehks låhkoem båeries almetjijstie vuejnebe mah båehtjierdimmiem åådtjeme , dle maahta vååjnedh goh laavenjostoe Dan byögkeles baeniehealsoedïenesjen jïh tjïelti gaskem maahta evtiesovvedh jïh buerebe sjïdtedh .
Dïhte digitaale materijelle jïh tjoejematerijelle leah universellelaakan hammoedamme , guktie dïhte maahta åtnasovvedh gaajhkine golme laantine .
Altese nïejte Elsa-Maarja Kappfjell jïh Maidi Kappfjell Åhren laavloejin , " Vaejtie mov baalka " .
" Jïjnjh almetjh mannem gihtjeme: Gåessie dån eelkih joejkedh ?
Regijovnale Dotkemefoente Gaske-Nöörje
Guktie gijhkerdeminie ?
Mijjen luvnie lea juristh , biologh , arkitekterh , jägmiesterh , ingenjörh , bïevnesæjjah , arkelogerh , veterinærerh , sïebredahkedaejrijh , kultuvredaejrijh jïh ekonomerh .
Maanah mah stååkedieh vuesiehtieh dah maehtieh slaajperdidh , skraejriem åadtjoeh meatan sjïdtedh jïh lustem utnedh oktebisnie jallh mubpiejgujmie ektine .
Mij moeride ?
Dah maaksoeh maadtskuvleskovhtese aktem gaajh stoerre lissiehtahkem åtneme dej minngemes jaepiej .
Staaten faalenassesne jåartaburrierååresjimmide raeresteminie dåarjoeserties ...
1415- 1430 Lïegkedimmie / eejehtimmie
Jaepien 2009 dejtie dåarjoehtimmide vijrebe evtede ektine dejnie åarjelsaemien byjresinie fylhkesne , jïh dan dïehre aktem buerie ektiedimmiem gorredidh dejnie åarjelsaemien byjresinie , lea aktem sjïere Gaskesadtemeforumem saemien aamhtesidie N-T tseegkeme .
Antirasistisk Senter ' en raeriestimmiekontovre guhkies dååjrehtimmiem åtna raasismeaamhtesigujmie .
Prosjekteteatere joekoen dan åarjelsaemien dajvese Nöörjesne.
Datne maahtah jïjnjh lïereme baakoeh nåhtadidh .
Dastegh datne sïjhth akten sjïere aamhtesen histovrijen bïjre daejredh , dellie maahtah tjaatsegh våålese leessedh jïh notaath ovmessie aamhtesidie lohkedhmijjen systemesne tjaatsegegïetedæmman .
Jïjtsh tseegkeldahkh tseegkedh spaahkose / pelletsasse (daan raajan Mæresne , Olav
Jïh faamose akten åålmegen væljosne .
Dïenesjisnie baalhkah , sosijale maaksoeh jïh vuelkememaaksoeh åvtehkasse , aamhtesegietedæjjah jïh skovhteluhpiedimmie , jïh aaj gïehteldimmiemaaksoeh regijovnale evtiedimmiegoevtesasse .
- Vædtsoesvoete jïh guektiengïerth sïerredimmie aalkoealmetjenyjsenæjjijste darjoeh guktie gaajh gïerve sjædta dan buaratjommesasse jarkelidh , bielelen naan sjïere råajvarimmieh .
Dïhte maam faamoe guhte koloniseeri böökti .
Jïjnjh dejstie prosjektijste lea evtiedimmie " saemien soptsestimmiepaahkijste " .
Felles politikk for fjellområdene , bedre dialog mellom kommunene og reindriftsnæringen / - forvaltningen
Jïjtje seksuellen syjhteden bïjre soptsestidh
Edtja maanide jïh noeride skreejredh saemien gïelem nåhtadidh .
Maahtoekrïevenassh:
argumentasjovnem goltelidh jïh vuarjasjidh njaalmeldh tjaaleginie ovmessie meedijinie , jïh mïelem utnedh sisvegen jïh åssjelen bïjre
EKONOMELES TSAVTSHVIERHTIEH JÏH .
Aaj daesnie dïhte voestes maalle , Raeriestimmiedïenesje åarjelsaemien lïerehtæmman , sæjhta aktem bijjemes ik- tedimmiefunksjovnem utnedh jïh aktem ållesth , operatijve dïedtem utnedh ektiedamme dejtie jeatjah maallide; Nænviermie jïh Mentovreprogrammem tseegkedh .
6.1 Iktedimmiemaalle 1: Regijovnaale raeriestimmiedïenesje lïerehtæmman saemien gïelesne
maanese sjïerepedagogeles viehkiem vedtedh guktie nænnoestimmesne buerkiestamme
Bööredimmie konferansese jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen bïjre
Men dah gïeh guhkebe gïeline gïehtelamme buerebh jïh jollebh illeldahkh jaksin.
Maehtebe jiehtedh byjrese joekoen vihkele maanan gïelese.
Ohtsemem bööremes seedth elektrovneles goeresne , vuartesjh gaavnoes barkoeh mijjen gåetiesæjrosne , www.snasa.kommune.no .
Båatsoe-dajven lea støøremes leekedimmieh-vierhtieh Nøørjesne jih vuesehte 11 mill .
Mijjieh sïjhtebe barkedh guktie jienebh lïerehtæjjasijjieh sjidtieh , jïh hoksedh guktie jienebh lïerehtimmiesijjieh sjidtieh fylhkentjïelten jijtsh gïehteldimmine .
Veeljeme disse lea gosse Stoerredigkieveeljeme 9 .
Kroessebaakoe dorjesåvva daatine .
Mijjieh sïjhtebe mijjen raeriej tjïrrh Nasjonal Transportplanese daerpiesvoetem vihtiestidh bigkemasse jïh bueriedæmman geajnojste E6 jïh E 14 , jïh bigkemasse jïh elektrifiseringese ruevtieraajroelaajroste Tråante - Stientje jïh Meråkerelaajroe .
Moenehtse edtja vaarjelidh eejhtegi jih learohki iedtjh skuvlen-ektievoetesne jih barkedh guktie buerie ektesvuekie-barkoe skuvlen jih hiejmen gaskems sjædta .
Vyjrehkåbpoe rïektes sievine jeanoen Målselva åarjemes måalhkan (34 W 427073 7653954) Alvheim:n baaktoe .
Reerenasse sæjhta jeenjh bïevnesh saemiengïelesne dan viermiesæjtojne åålmehtehtedh jïh jienede saemiegïeleldh paehperh .
Hævvi vienth aelhkemes learoehkidie aelkedh " bæjjese ryöknedh " - strategijigujmie juktie intervalligujmie barkedh taali gaskem .
Saemien årrojh bårrode årroeh , jïh gelline Nöörjen tjïeltijste .
maehtieh bijlem vuejedh .
Mubpie presidente Vars tjïerteste daate akte haesteme gosse Saemiedigkien daaletje dåarjoeöörnegem måjhtele .
Learohkh mah leah taalefaaktah vejtiestamme , daejrieh golme jïh vïjhte lea gaektsie .
Løønestehteme , guhkies laajkoe , likviditete , foente jïh garantijediedte
Dah guejmieh tuhtjieh hijven øørnedimmiejgujmie kultuvre-jïh gaarsjelimmien sisnjelen jïh festivaligujmie , jïh sïjhtieh barkedh dejtie darjomidie nænnoestidh dennie åarjelsaemien dajvesne .
baakoeh jïh dïejvesh utnedh saemien lohkeme jïh ryöknemevuekien mietie
Jeenjemes 2 200 kråvnah fïerhtene jaepesne maaksa
Naemhtie maahta aktem bijjieguvviem åadtjodh aktegslearohki bïjre mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne , jïh abpe daltesen bïjre .
Illedahkh vuesiehtieh goerehtimmiedåehkie 42% leksikaale NP objeektine jïh 54% raajesijstie pronominelle objeektine veeljie.
Dej minngemes jaepiej dle jienebh sïeltetjomhph tseegkesovveme Noerhte-Trööndelagesne , jïh golme dejstie leah nasjovnaale beetnegh åådtjeme Arena-programmen tjïrrh .
Pensjovnh staeriesuvvieh goh almetjetrygdesne .
Daate lissiehtimmie lij hævvi vienth dan åvteste doh barkijh "guelieleekedimmien" sisnjelen aktem jeatjah dïejvesen nualan böötin.
Asve maahta ovmessie vuekine damtedh ovmessie aejkine .
Byjjenimmiekommisjovne sæjhta premisse-deallahtæjjine årrodh dan prosjektese , dej siebriedahkeligke jïh pedagogeles raeriej åvteste , mejtie tjuara meatan vaeltedh gosse dam fyskihke lïerehtimmiesijjiem haamode .
Maahta aaj ekonomeles goerpemaaksoem åadtjodh jis gaskesadta Patientförsäkringen jallh Läkemedelsförsäkringen .
bievnije tjaalegh , salkehtimmieh jïh digkiedimmieh tjaeledh tjïelke aajkojne , hijven struktuvrine jïh eensi bïevnesigujmie
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente lea dan gaavhtan dej minngemes luhkiejaepiej miedtie aalkeme ovmessie råajvarimmieh saemien gïelese .
Fylhkenraerie tjuara jåarhkedh barkedh juktie stuerebe beetnehvierhtieh åadtjodh dam faageskuvlem juhtedh .
Dov vuajnoeh maehtieh viehkine årrodh jïh jeananamme vihtiesvoetem jïh kvaliteetem dåarjodh .
Gosse Jeesuse kristesovvi , Dïhte Aejlies Voejkene dan aatsolen bööti .
Nøørjesne åadtjobe meatan årrodh moenedh jïh jiehtedh dam maam sïjhtebe .
Skïemtjebeetneh maaksa jis ih maehtieh naan barkoelaavenjasside dov daaletjen barkoevedtijisnie darjodh .
- Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles vuartasjidh guktie aalkoealmetjenyjsenæjjah jielieminie gosse barkeminie EN:n stoerretjuetieulmiem nïejtide jïh nyjsenæjjide jaksedh .
Daalhkesen åasa maahta , ohtsemen mænngan , fïerhten asken jeatjahtehtedh .
Daamhtemes sjïere tïjjem åådtje maam maahta jeatjahtehtedh .
Doh prosjekt leah noeri vøøste sikteme daejnie dajvine .
Desnie åadtjojigan golme tæjmoeh saemien våhkosne , mohte buerebe årrodh dennie åarjelsaemien giertesne .
Gellien aejkien libie jöömmetjh .
Gaajhkh learoesoejkesjh Maahtoelutnjemisnie ööhpehtimmiedirektoraten nedtebielesne www.udir.no/grep .
Daate darjome lea goh tv-jallh raadijoveprogramme 20 gyhtjelassh .
Maana byöroe gåetesne aarehskuvleste årrodh juktie laanesteminie , jïh tjuara maanan tjelmide gellie aejkien fïerhten biejjien njaamedh .
Eah leah gellie gærhkoen siebriedahkijste mah utnieh maam sjïerem saemien maanide jïh noeride .
4.130.000 Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente (RLK-vierhtieh) 
Budsjedtesne 2011 aktem guhkiedimmem sjïehteladta daan beajjetje darjomedaltesistie .
Maaksoe 11,9 mill. kr. , raereste aktem dåarjoem 9,9 mill. kråvnine jaepien 2012 .
galka tjaaleldh reektesem åadtjodh fïerhten jaepien sjïerelïerehtimmien bïjre maam dov maana åådtje , jïh vuarjasjimmiem guktie dov maana evtede
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lij akte dejstie aalkoehåalijijstie rï ...
Vijriebasse tjuara maehtedh krööhkedh guktie ovmessie kultuvrh ektesne årroeh jïh guktie edtja dåajmijes årrodh viehkine gïeleste .
* Beapmoebualah jïh jovkemes .
aajnealmetjh reaktam åtna gïelide nuhtjedh sijjen njaelmeldh jih tjaeleldh gaskesadtemh byjjesfaamoejgujmie ïerine mej bïjre byjjesfaamoeh edtja nännoestidh jih mejtie aajnealmetje paarte lea
Dahprogressijvehaamoehovmesegoerkeshvedtiehdejtie ovagkusatijvide mah leah aajmoejeatjadimmieh jïh overgatijvide veerbide mah leah svïhtjemeveerbh.
Sametingsråd Fjellgren hadde tidlig et møte med Trygg Jakola i Norske kveners forbund.
Dagkarinie maanine sån lea aelhkie fealadidh
Maaksovh ålkoerïjhken otnegidie
Juhteme-dåarjoe juakasåvva ektine Svihtjeme-heaptoji raerine / Rådet for funksjonshemmede
Ihke saemieskuvle edtji Snåasesne aelkedh jaepien 1968 , dle tjidtjebe barkoem åadtjoeji akten jaepien åvtelhbodti juktie skuvleaalkovem soejkesjidh , gaskem jeatjah learoevierhtieh evtiedidh .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte aktem gåetieveahkam reerie medtie 190 000 m , gusnie 11 jåarhkeskuvlh jïh akte reeremegåetie .
66,7% 38,9%
Learohkh gelkieh aaj maehtedh:
renhjord:ACK 'Vända på renarna.'[Saerniestæjja 4] b. Krievvie Renhjord
Daerpiesvoetem ikt vielie vuarjesje mænngan råajvarimmiereektehtsem buakteme 2012 .
Soptsesovveme Dïhte Aejlies Voejkene dorje mijjieh lastoem åadtjobe rohkelidh .
Jiehtieh mov leah stoerretjuetie juelkieh , men eah leah mov dan jïjnjh .
Dïhte orre testamente soptseste Jupmelen darjoej bïjre mænngan Jeesuse reakasovvi .
Rohkelibie .
Gåessie damth dah alternatijvh jïh nuepieh guarkah maahtah dïsse såemies vuekine jååhkesjidh .
ACT-ektiedimmie abpe veartanisnie gååvnese .
Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh bijbelejarkoestimmiej bïjre noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien , jïh vihkeles bijbeletjaalegigujmie åahpanidh jïjtse saemien gïelesne .
Dïhte lea vuesiehtimmien gaavhtan dov skïemtjelassen bïjre , gïetedimmien bïjre jallh dov privateles tsiehkiej bïjre .
Dïhte akte vihkeles sijjie gïelelierehtæmman dovne ihke eejhtegh , åerpenh jïh jeatjah fuelhkie maehtieh learoehkidie skreejredh saemien lïeredh , jïh juktie learohkh maehtieh jienebigujmie saemiestidh skuvletijjen ålkolen .
Njieljie jaepieh libie barkeme Nøørjem bueriedidh .
Daelie akte tïjje gusnie almetjh tjuerieh barkedh luhkiegaektsie tæjmoeh dygnesne , ihke ravvide båeries almetjidie bïssedh .
-7
 Dan åvteste syntakse universelle, dellie ij geerve G2-gïelen komplekse struktuvrh jïh sisvegem guarkedh jis G2-lïerijh dam funksjonelle morfologijem leah vejtiestamme
Gåabpa galka aerebi båetedh Vualtjarasse .
Dagkerh goh englaanten gïelen break, dry jïh open.
Geahtjoes bovtsh jallh bovtsh ammes mïerhkine dellie dejtie bovtside gïetedalledh dej njoelkedassi mietie dennie laantesne bovtsh leah .
) jallh jeatjah åehpies laavlomem jallh saalmem saemiengïelesne laavlodh .
Jis vijries viehkiehtimmiebarkoem maahta lïeneståvroen dïedtem vaeltedh dejtie tjïelti viehkiehtimmiebarkoem akte jallh jienebh tjïeltine .
Jeanatjommes 18 jïh 30 jaepiej gaskem, jïh akte bijjelen 60 jaepieh.
Fïerhten lïhtsen göökth juelkieh .
manne viehkiem daarpesjem ...
2. jaepiejtsiehkien mænngan
V. b.) Vualkasovvene Volgsele (Vilh .
SAMISK VIS
Aalkoealmetjh leah unnebelåhkoeh mahte gaajhkine laantine , dan åvteste joekoen vihkeles Saemiedægkan aalkoealmetjh aktine tjåenghkies gïeline soptsestieh , dan gåhkese gåarede .
Sjïehteladta skuvleskåårvemh 505 millijovnh kråvnaj åvteste daan båetijen boelhken .
- Doh orre maanagïertelohkehtæjjah edtjieh lïerehtimmiem åadtjodh jïh vijriesåbpoe daam daajroem bievnedh gaajhkide maanide maanagiertine Nöörjesne .
Tjoevkese aaj stuvresåvva viehkine dïrregh mah demtieh gosse almetjh tjiehtjielisnie .
KOMMANDE GENERATIONER
Saemien gïelemoenehtsen åvtehke , Bård Magne Pedersen stoerre ïedtjem vuajna ...
Vuarjesje jïh tjïrrehte dam maereles reentetjirkemem ahkedh .
Ih daarpesjh kruanaaath jih muerjieh bybpmedidh , jis edtjh byøbpmedidh- bissh jih njaamh eensilaakan dellie jijtje muerjide jih kruanaaatide .
Edtjh syökemem learoesæjjan goh learoekandidaate elektrovneles seedtedh NoerhteTrööndelagen fylhkentjïeltese da esnie , www.vigo.no Syökememierie goevten 1 .
Daate aerviedamme dorjesovveme aktine fïerhten jaepien dïenestinie 20 mill. kråvnine goh vuesiehtimmie: Ihke reentah jïh avdrag læssanamme geajnoeskåårvemijstie leah naa smaave dej voestes jaepiej , geajnoefoente sæjhta summem spååredh , goske jaepien 2014 gosse summe sæjhta medtie 65 mill. kråvnah årrodh .
Åejvieboelhkesne njaalmeldh maahtoe dellie galka maehtedh goltelidh jïh soptsestidh .
Sïjhtebe daesnie naan vuesiehtimmieh neebnedh .
Nordlaanten fylhkenålma lea dan åvteste vuajneme daerpies kuvsjem faalehtidh maajhööhpehtimmiedidaktihkesne saemienlohkehtæjjide maadthskuvlesne jïh jåarhkeööhpehtimmesne .
Man jijnjh beetnegh daerpies jaepien 2009 budsjedtese
Gåmma sån daajra maam satne daarpesje .
Ruffien 2010 aktem orre ohtsemevuekiem sjïehtesji skaehtieetaaten nedtesæjrojne , guktie aelhkebe sjædta saemiengïelen tjaatsegh gaavnedh .
Daavlem beejin baaktjesen nille jïh mænngan båeltiejin .
Idtjin ov gaajhkesh tuhtjh man hïjven dïhte .
dåarjoe SNK AS .
Vihkeles bielieh aalmetjejieledisnie
) Stejhka / SaU Steäjkka / Malånäs (Malå V. b.) Stoere Giemnie , Tjiehtele Kittelfjäll (Vilh .
Dïhte geerve almetje pryövoe åvtelisnie årrodh jïh dåarjoeh tidh .
Daah learohkh tjuerieh lissiebïevnesh seedtedh faagelohkehtæjjeste man daltesasse lïerehtimmie sjeahta Saemiedigkien njoelkedassi mietie; saemien voestesgïeline , mubpiengïeline jallh ammesgïeline .
Sïllh åvtese dorjesovvi , men vaallah tjåanghkoe Durbanesne gænnah gaajhkem buektiehti .
Jarnge edtja UHsuerkiem / lohkehtæjjaööhpehtimmien institusjovnide viehkiehtidh gosse dah maahtoeevtiedimmine berkieh .
Saemiedigkien dïedte gosse lea evtiedimmien bïjre saemien kåansteste , lea hoksedh tjiehpiedæjjah hijven jïh daajroes mierietsiehkieh utnieh sov barkose .
skuvlegåetide / jarkelimmidie jåarhkeskuvlijste NTFT ' sne 2025 raajan , lissine åårganisasjovnen
Buerie feeleme jïh utnieh hijven !
Dah aaj gååvnesieh gaskem jeatjebem Socialstyrelsens / Sosialeståvroen webbesijjesne www.socialstyrelsen.se/regelverk/lagarochforordningar/patientdatalagen
Daate akte stillemeraajese.
ploehkenidh , roejese , soeve , tjoemehtidh , voejehtjidh .
Lohkehtæjja tjuara dejtie væhtide njaalmeldh buerkiestidh learoehkidie .
Ij maehtieh nåajsan sjïdtedh gijhkierdimmeste .
Juktie dam tjïrkedh tjuara unnebelåhkoegïelen statusem lutnjedh jeenjemes siebredahkesuerkine jïh naemhtie darjodh buerebe veeljemem almetjidie sjædta .
Jis gïelem tseegkie lea daerpies jaabnan dajvide vijrede gusnie gïele daerpies jïh aevhkies gaskestallemasse dovne aarkbeajjetjen , barkoe tsiehkesne jïh byjjesreeremem gaavnede .
Aaj jïjnjh ovmessie saemiengïeleldh faalenassh maanide jïh noeride fååtesieh .
Dah journalisth lin eeremasth goh " tjøødtjestimmietsåahkasteerijh " edtjieh geehtedh doh krirrieh idtjin vielie tijjem åadtjoeh enn maam lin luhpiedamme .
Dïhte lea noere nyjsenæjja Raavrvihk- este Noerhte-Trööndelagesne .
Jalhts maahta jiehtedh studijepoengedorjemasse gaajhkine saemien gïeline lea hijven, dle taallh viertiestamme jeatjah gïeligujmie annje naa smaave.
Lohkh Jåhhan vaentjielisnie: 14 , 5-21 guktie Jeesuse Jupmelen gieriesvoeten bïjre soptseste .
Gosse funksjonelle morfemh G1-gïeleste G2-gïelese nuhtjie dellie dam G1-transferinie gohtje.
Mov lea veelkes gaatoe .
Buerie båeteme Folktandvården:asse Jïemhtesne / Härjedaelesne .
Gosse tjaalah , maahtah tjoevtenjebaakojde jallh gyhtjelasside vuartasjidh .
Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie nasjovnelle unnebelåhkojde nuepieh tsevtsemasse vedtedh gyhtjelassine mej
- jorkese skuvlen jïjtse stuvremen mietie
Daaletje Laavenjostoelatjkoe Saemiedigkien jïh åarjelsaemien fylhkentjïelti gaskem (2010-2013) våaroemasse beaja ... saemien kultuvre jïh siebredahkejielede leah deadtoven nuelesne dehtie nöörjen stoerresiebriedahkeste gellielaa
Dan åvteste, akten skåårvemen åvteste 150 000 kråvnine + såemies dïenesjh, ÅST 2 920 vuartasjæjjah åadtjoeji.
Joekedimmie skåårvemebudsjedteste (2012-kråvnah):
Saemien-misjovne desnie tjåangkoeh øørnieh gellie jaepieh guektien aejkien jaepesne .
Desnie lin dah saemiej maanah ektesne daaroen maanajgujmie .
V. n.) 
Lientjie bööti , sïjti saemiem destie jååkedh .
dahke råållem voebnesjieh .
Saemiedigkieraerien tjåanghkoesoejkesje 2014
Maaksoe fylhkentjïelten åajvan jïh fylhkenraeride bæjjese staeriesåvva 4% jïh dåarjoe fylhkendigkiedåehkide bæjjese staeriesåvva 3,3% sïejhme baalhka- jïh åasabijjiedimmien mietie .
Bietsie maahta 500 jaepien båeries sjïdtedh jïh 30 meteerh jolle .
‐ digkiedimmiem .
Learohke maahta gyhtjelassh vaestiedidh ellies jiehtegigujmie .
ISBN 978-82-560-1668-6
evtiedimmie saemien termh lea jarnges jis maahta saemien gïelem gorredidh jïh tjïrkedh .
 (Golme regiovnh).
Åarjelsaemien gïele lea tjïelkestamme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele UNESCO ' n rööpses læstosne håvhtadihks gïeligujmie , jïh daerpies jïjnjh råajvarimmiejgujmie juktie dam gïelem vaarjelidh jïh evtiedidh .
aalkoelïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh geerve almetjidie .
Goerehtimmie aaj vuesehte dah saemien dajvh vaenie innovasjovnem utnieh .
Mah soptsesh Bijbelisnie datne tuhtjh tjaebpies ?
Dan åvteste vihkeles maehtedh vierhtiedidh jïh laejhtedh magkerh gaaltijh utnedh .
TJÏELTEVEELJEME 2007
Refusjovne lissiepremijeste: Vihtiestimmie lissiepremije lea maakseme
Ulmie tjuara årrodh gaajhkesh edtjieh damtedh dah leah faarhmestamme dennie jaahkoeektievoetesne mij gærhkoe lea , jïh maam jaahkoeøøhpehtimmie aaj edtja sjugniedidh jïh tjåadtjoehtidh .
bolle , dogkoe , frorredh , gogkoe , hopsoe , joptse , kollere , lopme , monnen , nomme , njoktje , olle ,
Vuesiehtimmieh.
Guktie maahta learohke verviestidh jih buerie øvtiedimmiem åadtjodh bihkedimmien tjirrh ?
Dellie tjuara ïedtjem vuesiehtidh tjaalegidie , jïh daajroem åadtjodh guktie jeatjah almetjh ussjedieh , jielieh , dååjrieh jïh sjugniedieh .
Åajvahkommes dle ektieskovhtedïenesjidie voenges ruvtesïeltijste åasta .
Dïhte sæjhta jiehtedh bïevnesidh dejtie mah edtjieh nænnoestimmiem vaeltedh , gosse dejtie gaavnedidh jïh dejgujmie soptsestidh desnie gusnie gåarede .
Saemielaaken gïelenjoelkedassh
Gaavnh bïevnesh illedahken bïjre dan minngemes tjïelteståvroeveeljemen mænngan dov tjïeltesne .
Barkoe govlesadteminie jïh gïeline 7 .
Eksplisitte maahtoe deklaratijve-mojhtesisnie vöörhkeme.
Joekoen tjuara unndede dam psykijen ovhealsoe .
Jaepien 2013 aktem lissiehtahkem åadtjobe 2,2 prosentine (123 almetjh) mearan laante aktem lissietahkem åådtje 1,1% mearan 2014 aktem vueliedimmiem åadtjobe 1,3% (76 almetjh), mearan laante aktem lissietahkem 0,2% åådtje .
Dohte væjkalåbpoe juktie daaroen giele veaksakåbpoe gåetesne .
Lohkehtæjja edtja minngemes byjjehtidh man bijre soptsestamme jih nimhtie eejhtegigujmie siemes sjidtedh guktie learohke edtja vijriebasse barkedh , maahtoem tjøønghkedh .
Rapport 3:2006 .
Daan biejjien ij leah nuekies saemiengïeleldh faalenassh siebriedahkesne , jïh gïeleutnijh dååjrieh dah eah dan gellie nuepieh utnieh saemien nåhtadidh .
Guktie dïhte gåaradamme ?
Gihtjh buerebh mijjem byjjenimmie-nuepiej bïjre , mejtie nuekie maana-giertesijjieh , mejtie jearsoes-voete starnesne jïh voeresi-baelien , kultuvrelle faaleldahkh , tråjjadimmie , redtiesvihtjeme-bigkehtimmieh , vijreme-jïh gøøleme-nuepieh jïh sæjhtoe orre-skaepiedæmman .
Luvlene: Rv:ste 244 rijhkeraasten mietie Rv:se 246 Sávtsasj:sne .
elmien naestieh
staaten jïh tjïeltij reeremh haestesåvva onnelåhkoegïeleldh sijjienommh vaarjelidh jïh unnebelåhkoegïelide vååjnesasse mïerhkemen jïh skiltemen tjïrrh .
Jïh mijjieh sïjhtebe dåarjoehtidh mijjen almetjh Kolanjaarkesne edtjieh åadtjodh seammavyörtegs meatan årrodh Saemien parlamentarihkeles raeresne .
Idtjimh siemes sjidth daej aamhtsi bijre jallh gusnie skuvle edtji tseegesovvedh .
Mijjen vuepsie lea råårestalleme aaj maahta viehkiem årrodh tïieltide , gosse dah edtjieh dejnie govlehtimmie-aamhtsine barkedh .
2: KRIRRIEJ FYLHKENSIEBRIEH EVTIEDIEH DAM MINNGEMOSTH LÆSTOEM .
mij vuekine sæjhta seksem utnedh
• DÅÅRREHTIMMIEM NÆNNOESTEHTEDH JOLLEBE ÖÖHPEHTÆMMAN • RÅAJVARIMMIE:
lea evtiedamme juktie aktem voemeluktie vuekiem abpe fylhkesne tjirkedh - saaht gusnie årromesijjie lea .
Råållestååkedimmesne saemien gaagkoeh jïh / jallh vaarjoeh åtnasuvvieh .
Maanah gïeh bijjelen 12 jaepien båeries edtjieh jïjtsh dïsse seamanidh .
Daelie gihtjem guktie mih maehtebe daan goerehtimmien illeldahkh jïh G2hypoteside åarjelsaemien G2-lohkehtimmine utnedh.
Maahtoeulmieh Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
S kåårvemedaltese annje jolle sjædta daan tï jjen st öö remes geajnoebigkeminie jaepien 2013 , ållesth 409 mill. kråvnah .
Jïh Jupmele - dïhte daajra mij lea hijven munnjien .
Båetije skåårvemedaerpiesvoeth leah reektehtsisnie Fra nåtid til nytid
Noere almetjh åadtjoeh ektesne årrodh , tråjjadidh , föörhkedidh jïh laavlodh .
Gellide learoehkidie akte stoerre sïlle taalese 14 ryöknedh goske guarka taale 14 , 1 luhkiem jïh 3 akth åtna .
Dellie ij guhtie maehtieh vuejnedh maam datne steemmedh .
Vihties vaarjelimmie ij baavijehtjieh .
Jïjnjemes maaksoe lea njieljie åasabasemaaksoe .
Praktisk-pedagogeles ööhpehtimme
Skåårvemebudsjedte 2011-14
mejnie dah barkeminie .
Skreejredh sjïehtedimmie-jïh jarkelimmiemaahtoem barkiji luvnie .
akte ulmie prosjektem ektiedidh fylhkenttjïelten sïejhme gïehteldimmiebudsjedtese .
gaskem jeatjah alliansebigkemen jïh guejmievoeten tjïrrh , jïh tjïelti almetjehealsoebarkoem dåarjedidh .
Jis vihties åejvieladtjh tuhtjieh maereles vielie skreejrehtidh byøgkeles fasseldimmide , goh akte råajvarimmie aktene vuestiekonjunktuvrepolitihkesne , mijjieh gujht sïjhtebe dallatjinie dåarjelidh .
Vijriesåbpoe evtiedimmie sæjhta jiehtedh learohkh ij ajve bæjjese jïh våålese svihtjh taalesievesne men aelkieh taalesievem fleksijbeleslaakan nuhtjedh dåeriesmoereloetemisnie .
maehtelesvoetem vuesiehtidh positijve jïh negatijve lahtesi gaskem joekehtidh mah aktegsalmetjidie jïh almetjedåehkide tjuvtjiedieh
o Sektovren råajvarimmieh edtjieh viehkiehtidh guktie fylhkenraerie sov ulmieh jaksa
Saemien eejhtegijstie gihtjim maam dah daarpesjieh jïh sijhtieh .
Jis gaajhksh edtjieh maam joem jiehtedh , dellie 30 minudth daerpies .
Vuajnah badth ahte lea joekehtsh , mohte luste aaj gaavnedh man jïjnje lea seamma .
Dle gåatan vöölki.
våhkoebiejjieh , askh jïh dah gaektsie joepieboelhkh utnedh
Akte aevhkie dan lïerehtæmman guhkiebasse , learohkh maehtieh luhkiej bijjelen ryöknedh , ryöknedh gööktine jïh gööktine , luhkine jïh luhkine jïh naemhtie guhkiebasse ?
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta prosjekte lea akte vihkeles råajvarimmie juktie barkoebyjresem jïh jearsoesvoetem bueriedidh båatsoealmetjidie , jïh dan åvteste prosjektem dåarjobe 60 stoerretjuetie kråvnajgujmie , Olsen jeahta .
Minngemes biejjien lahtestidh lea soejkesjen mietie Goevten 6 b.
Postboks 4104 2307 Hamar
Giehpiedimmie staatebudsjedtesne lea dannasinie vaenebe studenth sjïdteme jaepien 2009 raejeste 2010 raajan .
Daesnie vihkeles tjïertestidh tseegkeme jïh evtiedimmie iktedimmiemaallijste sijhtieh goh prosessh juhtedh , gusnie dej ovmessie guejmiej siebriedahkebarkoe våaromem beaja laavenjostose .
manne lea manne jïh mov guelmiem naemhtie
dle veartene sæjhta jåarhkedh daarpesjidh fossijle båeltemassem gellie jaepieh åvtese .
... Dïhte tjöödtjeste , tjïelke båasarimmesne .
Tjaelieh aktem lohkijeprieviem dan voenges plaaran akten aamhtesen bïjre mij datnem eadtjaldåvva .
Daesnie akte vuesiehtimmie maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse jïjtjemse vuarjasjieh , jïh gosse edtjieh sinsætnan bïevnesh bååstede vedtedh .
Gööleme fjovline jïh mearojne , goh akte materijelle kultuvrevåarome , lea vihkeles årrome- jïh fasseldimmien gaavhtan saemien voenges siebriedahkine mearoebealesne .
Jolleskuvlelektovre lij akte tjïelke illedahke stipendijaatebarkoste dan åvteste dïhte voestes åejvefaageeksamene julevesaemien gïelesne illesovvi 1999.
Daan sjïekenisnie dle daejtie råajvarimmide raereste:
Baakoelæstoej baakoeh jïh baakoej sisvege .
Datne maahtah vielie pryöven bïjre lohkedh Ööhpehtimmiedirektovraaten nedtesæjrojne (www.udir.no).
Gosse vaenebe mïnnedeminie dle buerebe astoem åådtje kliniske barkose , jïh vaenebh klinihkh dovne gïehtelimmiemaaksojde jïh skåårvemedaerpiesvoetem geahpanieh .
Snjaltjen 22. b. gellie almetjh vædtsoesvoetem dååjrin .
raajesh darjodh aktine sisveginie akten veeljeme aamhtesasse
Statistihke mijjese læjhkan vuesehte veartenisnie jïh voengesne dle annje joekehtsh tjoeli gaskem joekoen gelline suerkine .
1800 raejeste jih 1900 raajan dle lij " fornorskning " Nøørjesne .
haarjanamme byöpmedidh jïh saemien dejpeli beapmoeh nuhtjedh
Syntaktihke seerkeme baakoeh transpareente.
Ministeretjåanghkoe programmide jïh prosjektide nænnoste , mejtie edtja Arktisk raerien tjïrrh tjïrrehtidh .
Eadtjohke laakan gåatomem giehtjedim .
ovmessidie jealajehteme darjoemidie vadta , dejtie
Datne nïejte/nyjsenæjja ?
Jienebh tsegkietnieh , orre baersieldimmieklinihkh jïh buerebe skåernehksvoete darjoeh guktie dah tjidtjieh åadtjoeh guhkiebasse jieledh .
Vaenebh barkoesijjieh
Presidente Aili Keskitalo vihteste daate akte tjïelke giehpiedimmiedåarjojne saemien siebriedahkese .
Tjaelije jïh redaktööre:
Biejvieh lin moenjehth , glienjehtin elmiem Ij lin naan balvh mah åvtem gaptjin Mov maana-aajmoe haelehti dan vijriem alnadahki dubpelen , vaeriej duakan
A: Joo , men dïhte hov sjædti minngelen dov minngelens jaepie hov dle Nöörjen sistie doekin
saemien dajvide iktebïejeme jïh ellies vuartasjimmiem kriebpesjamme , gaajhki biegkejårreldahki bïjre jïh mij dejstie sjædta
Mijjieh edtjebe eatnemem gorredidh jih dam reeredh guktie gaajhkesh maehtieh destie jieledh .
Nomme disse lea Rørosen- saemien dajve .
Åarjene: Jaevreste Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet), bæjjese tjaetsiegohkedahken mietie jaevrien Sadjemjávrre luvlemes loektese , dellie rïektes sievine jællose 1236 jiehkesne Gihtsejiegna , dellie rïektes sievine dan jallemes loektese jaevresne Noaidejávri , dellie daam jaevriem Lavzejávri gåajka , debpede tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Bovrojávri , daam jaevriem rijhkeraastese .
Ulmie lea dam mearoesaemien kultuvrem veaksahkåbpoe darjodh , goh årrome , jielemedarjomh jïh siebriedahkejielede .
Staate aaj almetjerïekteles dïedtem åtna hoksedh saemieh jïjtje åadtjoeh sijjen jïjtsh jielemh reeredh .
Mijjieh sïjhtebe jåarhkedh barkedh irhkemen vööste skuvlesne , aktine sjïere fokusinie haestiemidie ektiedamme nedteåtnose jïh mobijletellefovnese .
Learoevierhtieevtiedimmie lea jearohke dejstie vierhtijste jïh prijoriteradimmijste mejtie Saemiedigkie vadta .
Jis datne akutedåastoevisnie mïnnh remissen namhtah seamma biejjie goh skïemtjegåetien sïjse båatah dellie datne dovne akutemïnnemen jïh skïemtjegåetien hoksen åvteste maeksedh dam biejjiem .
Ij guhte dejstie vïesehtimmielearoehkijstie saemien voestesgïeline utnieh .
Maaksoe 1.5 mill. kr.
Gåessie datne laantedigkesne rïhpes skïemtjehoksesne mïnnh , datne reaktam åtnah skïemtjijemaaksoem bijjiemaaksoekåarhtese vïhtesjadtedh .
Referansedåehkien jïebne illeldahkh, mearan goerehtimmiedåehkiej stuerebh haestemh.
Gaajhkesh fihkin hajkedh .
Guktie lea dutnjien dam gaahtjemem Talang Sverige vitnedh ?
Fylhkendigkie fylhkenraerien vaajtelem jååhkesje , aktem læjkoem darjodh juktie dejtie jarkelimmide dåastodh fylhkentjïelten ekonomijesne .
Dellie dam dellie gööllemjïh veeltieji faangkese voelkehti .
Sjollehke vuejnedh mijjen aerpiegïelen soptsestæjjaj dan stinkes gïele.
Jalline: Debpede Slábávuodna:ste (Sørfjorden) Tysfjorden mietie jïh tjåelmiem Hulløya:n jïh laanten gaskem .
Jaepien 1980 Lærerutdanningsrådet govlesadti Levanger lærerhøgskole'ine (mij akte bielie Noerhte-Trööndelagen Jolleskuvleste sjïdti jolleskuvlereformen mænngan 1994), jïh vaajteli Levanger lærerhøgskole edtji dïedtem vaeltedh juktie bieliejaepieektievoetem åarjelsaemien gïelesne tseegkedh.
Ij leah seamma aelhkie orreme DOR (Direct Object Restriction) åarjelsaemien baakoeöörnegen gaavhtan, men im leah resultatijve ovackusaijvigujmie gaavneme.
10. jaepietsiehkesne
ryöknedh ovmessie möölegeektievoetigujmie , ovmessie möölehtimmiedïrregh nuhtjedh , vuarjasjidh mah möölehtimmiedïrregh mah leah maereles , jïh vuarjasjidh man ovseekere dah möölehtimmieh leah
Vielie energije sæjhta vielie luejhtemh vedtedh .
Lïerehtimmien bïhkedimmie naemhtie: Lohkh soptsesem eensilaakan mearan vaestedeminie.
Daan biejjien Snåase , Aarborte , Raavrevijhke , Röörose jïh Engerdaelie vihkeles jarngh åarjelsaemien gïelese .
Sæjroe 13 / 35
Ålma jïh nyjsenæjja vïnhtsem gaadtan geesigan .
aktem faageaamhtem åehpiedehtedh viehkiedïrregigujmie jallh bielelen
Dan åvteste byöroe seamma tïjjen goh saemiengïeleldh kandidaath lohkehtæjjaööhpehtimmide dåårrehteminie aaj nuepide nænnoestehtedh ihke ööhpehtamme lohkehtæjjah buerebelaakan maehtieh nuekies maahtoem saemiengïelesne vejtiestidh guktie dah maehtieh gïelesne ööhpehtidh.
Naemhtie guktie Jon Todal lea vuesiehtamme gærjesne "Samiske tall forteller 4" dle akte vueliedimmie orreme learohkelåhkoste dej minngemes jaepiej mij saemien mubpiengïeline åtna maadthskuvlesne, mænngan akten boelhken lij akte naa stoerre lissiehtimmie dennie seamma learohkelåhkosne.
SUSANNEN VOELPH TJOEVKESEM BÅALTAJEHTIN
Gk lea gålkoen 2005 mænngan reerenassesne tjahkasjamme ektine SG jïh Bk dennie røøpseskruana reerenassesne , jïh njieljie staateraerijh åtna .
Dan åvteste manne tjoerem pianoen uvte tjahkasjidh , dejtie jïjtje ohtsedidh , Vanja föörhkede .
barre ïebnh nuhtjedh maam
Merkets eier: Jonas Danielsen , Svahken sïjte
Dan maadtoe lea bierkenidh jïh dïsse gellieslaajetje maahtoe , gaahpode mïelh jïh diedtem vaeltedh dovne aajne almetjen jïh ektine .
Vuesiehtimmien gaavhtan festivaalh , fealadasseaktöörh jnv. .
Idtjin gåessie gænnah Jeesusen voelph dan gieriesvoetem åajaldehtieh .
Datne vuajneme mejtie naan fylhkenpolitihkerh maam akt preessese jeahteme dan minngemes tïjjen ?
- mij dorje guktie daerpies sjædta DKS .
Jis ij mij jeatjah mååhtedimmien mietie dellie båatsoesïjte jallh saemiensïjte dïsse maaksa gie bovtsem geehtie jïh bååstide juhtehte .
Saemien åålmegen skyllememaanah Marjam ektine juejkieh .
Vuarjesjh daam jiehtegem: " Almetjh mah eah sov steemmereaktoem nåhtedh , eah sån maehtieh iedtjiem utnedh politihkeles gyhtjelassine .
1.-4. jaepiedaltese: 560 tæjmoeh
Aaj åejjieh maehtieh saejriehtidh , sæjhta sïetesaath jallh njavsodh .
Ih galkh gåessie ååjsehtalledh gosse gielem buektehth geehtedh , aahkaj aajjaj baakoeh mujhtedh: Saemien dajveh saemide !
Soejkesjidie guktie dijjieh edtjede dam biejjieöörnegasse åadtjodh dennie voenges byjresisnie .
Dejpeli jïh daelie jïjnjh saalmh saemien gïelesne .
Mohte båarasåbpoe maanah tjuerieh siemedidh journaleguelmiehtimmieh olkese vedtedh .
Annje ööhpehtimmien åvteste saemien gïelesne gæmhpoeminie .
Julevsaemien: Áá Ŋŋ
Man gellie steemmh kandidaatide joekehtin ?
Reeremegoevtese tjuara stuerebe maahtoem bæjjese bigkedh juridihken gyhtjelassi bïjre reeremisnie .
 (TMT) Maana- jïh noereteatere lea aaj ihkuve Saemiedigkien budsjedtesne.
V.g. vïjhte sïjth Jïemhtesne lea laavenjosteme Världsnaturfåantine jïh dorjeme Agenda 21 programme (1996).
SVÏENSKE GÆRHKOEN LEA SIJJIE GAAJHKESIDIE
Mov lea garre gïrre rudtjesne .
Gieries nïejte åvtene , guhte ij buektehth eajhnadovvedh mejtie dïhte jabjehke dov duekesne lea gierielimmesne jallh måsnoeh .
Prosjekth mah maehtieh aelkedh 2012 jïh illedh 2013: Prosjekte
seamma rektide jïh nuepieh nasjovnelle
Vuartesjh mejtie visumem daarpesjh dujtie laantide edtjh feeledh .
Goerehtimmie-dåehkesne dellie 11% vaestiedæjjijste raajesem nulle objeektine veeljieh jïh 89% vaestiedæjjijste raajesem objeektine veeljieh.
2. jaepiedaltese
Råajvarimmie 61 Prosjekte saemien laaketeermh
damta dov lea vierhtie buerie bïevsterisnie årrodh , jïjtjemdh hokse jïh darjomh dorje mestie buerie bïevsterisnie sjædta
Nimhtie lij dej buerie giele-maahtoe mij daerpies dejtie noeride viehkine .
Tseegkemeboelhken dle daamtaj akte heaptoe vaahravyljehke kapitaalem reebledh .
Meatan årrodh guktie refusjovne sjædta ööhpehtimmielaakesne , geerveööhpehtimmielaakesne , privaateskuvlelaakesne jïh mieriedimmine saemien lïerehtimmien bïjre
Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta .
Lissine buektehte lehkiem veahkijste gaavnedh mah leah bæjjese bigkeme beetnehdåehkijste .
Manne leam njieljieluhkien jaepien båeries .
Aalkovistie jarnge ij aktem fysiske sijjiem åadtjoeh , men barkijh åadtjoeh sijjen barkoem darjodh fïereguhten saemiedigkien reeremisnie .
Dihte maahta akten aejkien jaepesne deahpadidh .
Almetjh dåårrehtidh åvtehkebarkojde mah åvtehkinie sjïehtieh jïh mej faageles maahtoeh
Gosse " Lopmenaestie " Bïenjedaelesne , dellie gyrhkesjieh .
guktie ih daejrieh
Arealepolitihke jïh arealereereme
haestemh barkose orre saemiekonvensjovine bieljeldi .
Sæjhta aelhkebe årrodh dejtie guektiengïeleldh almetjidie saemien veeljedh jis akte jienebelåhkoegïeleldh almetje saemien leara , unnemes dan jïjnje goh satne maahta meatan årrodh aktene sïejhme soptsestimmesne .
Klååkeme gahtja jis moenehtse nænnoestimmiem jeatjahtahta nimhtie guktie klååkije sæjhta .
Josefe gonneh Maarjah ligan Jeesusen eejhtegh .
Mah jeatjah baakoeh vielie sjïehteles ?
Eksamenasse jåarhkelïerehtimmesne vihkielåbpoe vuarjasjæmman gaaltijenåhtoem tjïelkes enn dah byjjes krïevenassh .
Dastegh pryöveilledahkh akten learoehkasse vuesiehtieh learohken leah faatoes dïejvesegoerkese jïh / jallh ryöknemetjiehpiesvoeth , maahta daerpies årrodh vielie goerehtalledh åvtelen learohke lissie dåarjelimmiem åådtje .
nommem bïejedh dejtie Noerhtelaantine laantide jïh dejtie kaarhtese bïejedh , veartenemearojde jïh veartenebielide kaarhtese bïejedh , jïh geografeles dïejvesh kaarhtine gaavnedh
• NOERHTE-TRÖÖNDE
Sijjie , biejjie: Åarjel-Trøøndelaagen fylhkentjïelte Hedmaarhken fylhkentjïelte Tore O. Sandvik Siv Tørudbakken Fylhken åejvie Fylkenraerien åvtehke
Darjoeh aktem aar veh tsem , jallh moenedimmiem guktie al metjh sijhtieh vaestiedidh .
07/33 sæjhta jiehtedh fyllhkendigkien aamhtse 33 jaeipen 2007) FG
ISBN 82-92558-09-8
Daennie bihkedimmesne libie veeljeme dam baakoem vuarjasjidh nåhtadidh sijjeste vïerhtiedidh .
Orre testamentesne maahtah Jeesusen bïjre lohkedh .
- Gaajhkesh maehtieh dagkerh dåarjedimmieh dåarjoehtidh , jïh dah maehtieh badth dam skraejriem buektedh maam reerenasse dagke gegkeste .
Trådte i kraft 23. mars 1976. http://www.regjeringen.no/nb/dep/ud/dok/veiledninger/2004/iccpr.html?id=88149
Grammatihkem maam mijjieh voestes gïelesne lïerebe boehtelasse tjöönghkebe.
V. b.) Upmeje / SaU Ubmeje / Umeå (Umeå V. b.) 
Biejjieh 1 - 90
Gaavnedh tjïertestidh jïh iktedidh måedtie biehkieh mah gellie lehkesne tekstesne gååvnesieh , jïh vierhtiedidh mij dejstie sjïehteluvvieh
• NASJOVNAALE DïEDTE:
Guktie dam nuhtjedh ?
Jis lin krøøhkestimmie-tsagkesh skuvlesne , dellie dah lin daamhts haakeneburrie-skuvlen learohkide veadtaldihkie .
Jïh 9. daltesinie viertiestidh , dellie tjuara mujhtedh gellie sienth maehtieh illeldahkide tsevtsedh , dovne aktegs learoehkasse jïh abpe tjïertese .
Tïjjemierie lij aalkoevisnie 2010 , 2011 jïh 2012 .
Saemien gïelen reeremedajvesne saemien jïh nöörjen leah mïrrestalleldh gïelh.
Naan vuesiehtimmieh:
Gaajhkesh maanah fihkin meatan årrodh .
Gosse guktie gohtje raasteskïemtjehokse Såevmesne jallh Nöörjesne lea nupie maaksoem Försäkringskassan luvhtie åadtjodh raasteskïemtjehoksenjoelkesassh viehkine .
Gåebrehki soptsesh (Røros-samiske tekster) Universitetsforlaget .
Bijjelen 20 jaepien gietjeste eejhtegh sïjhtin aktem vihties åejviealmetjem utnedh govlehtallijinie internaatesne .
jeatjah krirrijste / dåehkijste aktene jïjtse sijjesne steemmeleahpesne .
Lärobok 3
Dan åvteste daerpies illedahkide vuarjasjidh fïerhten learoehkasse jeatjah bïevnesi vööste learohken bïjre , åvtelen sjæjsjalimmieh vaaltah dan guhkiebasse barkoen bïjre .
Gihtjehtimmie dorjesovvi tsiengelen 2008 .
Muvhtene kaanne såamesh vienhtieh sjïere vuekine orre dan gaavhtan mij seksuellen syjhtedem åtna .
Dïhte raastedåaresth barkoe lea gaskem jeatjah nasjovnale jïh gaskenasjovnale forajgujmie , goh EN .
daelie akte tïjje gusnie Nøørje soldaath seedtie ammes laanti gåajkoe juktie bovvelidh dejtie mah dusnie årroeminie .
Man dovres akute-p-pillere ?
Gïelejarngh ovmessie kuvsjh saemien gïelesne öörnedieh , jïh ovmessie gïeleprosjekth tjïrrehtieh .
Laavenjostoe maanagïerten jïh hïejmen gaskem
Vaallah dejnie stoerre TVdigkiedimmine dah smaave voenges krirrieh åadtjoeh meatan årrodh .
17. bielie 26 bielijste
Dah guejmieh sïjhtieh barkedh raerieh gaavnedh guktie dïhte prosjekte " Åarjelsaemien raeriestimmiedienesje healsoe- ji sosijalegyhtjelassine åarjelsaemien dajvesne " tjåadtjoen sjædta .
Darjoebudsjedten mierieh leah naemhtie:
Aajkoe: Seammavyörtegs faalenassh åarjelsaemien gïelelïerehtimmesne nænnoestehtedh jïh hoksedh dah lea stïeresne
Learoesoejkesje saemien mubpien gïeline - saemien 3 .
Voestegh veerbepaarre mij buerkeste ahte gie sån daan eatnamasse båata.
goltelidh , stååkedidh jïh haarjanidh nöörjen gïeletjoejigujmie , baakoetjomhpigujmie , baakoejgujmie , rijmigujmie , jievkehtimmine jïh intonasjovnine , jïh nöörjen jïh saemien gïeletjoejh viertiestidh
Saemielaaken § 3-5 aktem vijriedamme reaktam vadta saemien nåhtadidh gosse healsoe-jïh sosijaaledïenesjinie govlehtalla .
Gosse lea kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre dle fylhketjïelte aktem lissiehtimmem åtneme kultuvremojhtesevaarjelimmiesuerkesne .
Dam gohtje vuartoeasve .
Dïhte lea gyhtjelasse maam barkoeåejvide jallh åejvieladtjide goh Sosijaaleståvroe edtja vaestiedidh .
- Gosse mijjieh nøørjen utnijh reeskebe aktem njealjehtsem sleengkedh dehtie beapmoste mijjieh åestebe , doestem jiehtedh beapmoe raaktan fer lihties , laanteburrie- jih beapmoeministere Lars Peder Brekk daennie råårestallemisnie ForMat 2010 Oslosne daan biejjien vihtesti .
Rohkelimmie vihkeles Gosse jaahka dellie gegkeste jïh gymhpe .
Dannasinie bijbelen tjaalegh saemiengïelese jarkoestidh vihkeles barkoe saemien gärhkoeraaran , seamma goh saalmh , gyrhkeles gärjah jarkoestidh j. j. v. Daelie lea Sveerjen-Nöörjen ektiebarkoe gïehteleminie bijbeletjaalegh åarjelsaemien gïelese jarkoestidh .
Vuarjasjimmie maahtoeulmeste
Østsamisk museum soejkesjeminie gïelebarkoem jåerhkedh gïelekuvsjigujmie Nöörjesne jïh Russlaantesne Saemien maahtoejarngine ektine
iPhone jïh Nokia eah naan noerhtesaemien tastatuvrem utnieh .
Daltese 4 ...
- Manne madtjeles ihke duedtiesiebrie tuhtjie hijven doekeme- jïh maarkedoekemeråajvarimmieh prijoriteradidh , saemiedigkieraerie Marianne Balto jeahta .
Jih aaj nåhtjadimh gosse vaerh / gosse vaerhkie åå vihkie , dejnine .
Ohtsedh jijtje beedriftide , nimhtie sjiehteleslaakan jijtjemdh åehpiedahtah .
Jeenjemes dåarjoe lea 150 000 kråvnah .
Buerie båeteme , Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
Nedte-vierhtieh daaroengïelesne: www.lesesenteret.no
gosse maam akt åasta , jallh mij akt gaervies bigkeme jaepien 2010 , edtja aelkedh uhtjididh 2011 .
Mijjieh aaj nuepiem nuhtjebe avropem staaten mierielatjkemem darjobe .
' n generalekrirrie generalekrirrien presidentem meedti rååresjimmieh tjïrrehtidh lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjigujmie konferansen tjïrrehtimmien bïjre , daan nuelesne guktie aallkoealmetjh edtjieh meatan årrodh prosessesne .
Saemien gïele skuvlesne
Akte teatereproduksjovne maahta gaajhke årrodh, aktede aelhkie monologeste akten stuerebe teaterevuesiehtæmman gelliej aktöörigujmie.
- Dah mah leah meatan edtjieh sijjen voerkesvoetem lidteratuvren jïh kåansten bïjre evtiedidh , jïh maahtoem åadtjodh goh tjaelije , guktie dah buerebe nuepieh åadtjoeh maanusem evtiedidh jïh tjaeliejinie barkedh båetijen aejkien , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
Gååvnesieh aaj sjïere trafihkemiedtemh mej leah vuelebe miedtemeskaala vuesiehtimmien gaavhtan tjïervesne vuejedh maam hoksebarkijh reaktam utnieh bæjhkoehtidh .
Vihkeles buerie astoem daejnie bïhkedimmine åahpenidh pryövemebiejjien åvtelbodti .
Raereste baalhkam fylhken åajvan , fylhken mubpie åajvan jïh dåehkieåvtehkidie 4% staeriedidh , 2011 raejeste 2012 raajan .
h / l: Kristusen åedtjie , dutnjien vadtasåvva .
Sæjjasadtjebarkijh sjiekedimmie Snåasen tjïelte sæjjasadtjebarkijh sjiekedæjjide daarpehte tjïelten gåetine .
Aamhtesebuektiehtæmman , jallh dïedtedarjoemasse 25. aartigkelen voestes boelhketjen mietie jïh 26. aartigkelen voestes boelhketjen mietie , dellie åvtohke maahta oktegh nænnoestidh .
goltelidh jïh baakoeh jïh lahtesh guarkedh eengelskegïelen rijmine , raajrojne , laavloeminie , heamturinie jïh soptsesinie
vaarjelidh;
Mejtie daejrebe aaj gie reerenassefaamoem åådtje , bene ij leah seekere - daamtaj dah reerenasserååresjimmieh gellie biejjieh vaesieh .
Ussjedh: " im daarpesjh mejnie tjoeperdidh " .
Vuekiem jilliedidh fylhkengeajnojne jïh vielie asfaltem geajnojne Fylhken kollektijvefaaleldahkem / dongkemetransportem vijriebasse evtiedidh dejnie barkojne " Kollektivtransport i distriktene "
Sigkh Laareste dam soevemåvhkam .
Mijjieh gaajhkesh dan praaretji jaememem åadtjoejimh .
Vaenemes 30 minudth daerpies guktie gaajhksh åadtjoeh soptsestidh
Mearan tjåanghkoeh daesnie aaj Saemiedigkien beapmoesijjie ræhpas guesside .
Dan nuelesne gellie dåeriesmoerh tjïekedieh: mejtie vaejvie , skaamoe jallh hujnie ?
Lïerehtimmie 1: Clozetest
Veeljemebiejjien åvtelen
Dïhte eatneme mijjen bïjre " måjhta " jïh soptseste dam saemien histovrijem kultuvremojhtesi tjïrrh , sijjienommh , vaajesh jïh soptsesh daaletje tïjjen .
Kultuvreprogramme biejjeste beajjan Áltá 2013 .
UTBILDAR RIKSDAGEN
Jis mijjieh varke historihkem vuesiehtimmien gaavhtan julevsaemien gïelese vuartasjibie, dellie don baelien Bodø Lærerhøgskole dejtie voestes gïelekuvsjide faalehti 1980-låhkoen, mearan dïhte voestes 30-studijepoengekuvsje eelki tjaktjen 1989.
BÏEVNESH LEAROEHKIDIE PRYÖVEMEN ÅVTELEN
Saemien gïele åtnsåvva jïh lea våajnoes gaajhkine sijjine siebriedahkesne
Soejkesji sisnie akte gamte kultuvresuerkie goh musihke , filme , teatere , lidteratuvre , gaarsjelimmie , kåanste , duedtie , saemien beapmoe .
- Trååleri voestes deallahtimmiedïedth leah faamosne , jïh edtjieh steeresovvedh nænnoestimmie sisvegen mietie .
Sæjroe 11 / 35
Bueriesjugnehtse gærhkosne jih dellie gaajhkesh kroepten gåajkoe vaedtsieh jih desnie orrejimmierohkelassem rohkelieh .
13 § / Faamose jåhta I:2010-02-15 / Dïhte gie paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne såevmies aamhtesisnie jallh ieresne mah leah reeremereaktaj - digkiereaktaj - laantebiehkiedööpmestovli - byjreskedööpmestovli - jallh jaevtiereakta- dööpmestovli luvnie , mejnie dööpmegievlie abpe jallh biehkine gårreldahkesne dejtie tjïeltide Jiellevárre , Haparanda , Giron , Bájil jïh Övertorneå reaktam åtna såevmien jallh meänkielin gïelide utnedh aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie , jis aamhtesem jallh ieriem lea vïedteldahkesne naaken daejtie tjieltide .
Lïeneståvroe Stuehkien lïenesne gïetede vaaksjomem mij lea
B. Guktie edtjh / edtjede viehkiehtidh guktie orre maanagïertemaanah , joekoen dah nööremes , ektievoeten sïjse båetieh jïh akte bielie destie sjidtieh ?
Systembolagen alkohovlemovopovlem edtja årrodh .
Jis vaestiedæjjah vaestiedassem hijven (4) jallh rovnege, men guarkam (3) vaestiedamme, dellie dah raajesem jååhkesjamme, jïh jis vaestiedassem nåake (2) jallh ij gåaredh (1) vaestiedamme dellie eah raajesem jååhkesjamme.
a. Nöörjen jïh jeatjah jalletje teatere sijjen våaromem utnieh aktene lidterære aerpievuekesne b. Luvlie-jïh aalkoealmetjeteateren våarome lea rituelle aerpievuekieh daanhtsoen, laavlomen jïh soptsesen sisnjeli mah gellie stoerretjuetie jaepieh ryöhkeme, jïh dan tjïrrh aktem performatijve hammoem evtiedamme sov teateren sisnjelen.
2010 vierhtieh åadtjoejimh akten sjïere joekedimmien mietie juktie reeremereformem tjïrrehtidh , jïh staate jeehti joekedimmie meehti jorkesidh mænngan .
Jielemh Luvliejaevresne gorredidh Dåarske jih jeatjah guelieh Luvliejaevresne edtja göölemistie vaarjelidh vuelielisnie dam sihkeres sievem .
Jis learohke edtja buerie lohkije sjïdtedh lohkedh , tjuara gellie jïh måedtie dååjrehtsh lohkemistie åadtjodh .
Dïhte barkoe sæjhta vihkeles årrodh båetijen aejkien healsoedïenesjen gaavhtan , men eevre vihkeles dam juridihkeles- jïh etihkeleslaakan darjodh , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
hijven pensjovneöörnegh
33 Råajvarimmie 11 .
Gosse dejtie pryövemen illeldahkide learohki ektine vuartesjh , maahtah abpe pryövemem vuartasjidh - oktegh jallh dej jeatjah faagelohkehtæjjaj ektine .
Dah guvvide nåhtadieh mah dah , jallh lohkehtæjja vaalteme .
åasteme .
Edtja Altinn II-prosjektem jåarhkedh , jïh reerenassse raereste 162 millijovnh kråvnah dåarjodh daan barkose jaepien 2012 .
Saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh ...
Åarjelsaemien: Åarjelsaemien dajvesne almetjh bårrode årroeh jïh aerpievuekien mietie jïjnjh maajhööhpehtimmielearohkh.
Vuartesjh tsaekememoenemidie (ordinært inntak) nedtesæjro sne www.vigo.no
veeljedh .
Båatsoe vihkeles gïelesijjie dovne aerebe jïh daan biejjien.
Gosse gijhkerdeminie maahta aaj sinsitnine pruvvedadtedh .
Learohkh jïjnjh jïh gelliesåarhts haestemh daarpesjieh ektiedamme siffere-aarvose .
EU:n ulmieh jïh stuvremeåårganh buerkiestidh , jïh Nöörjen tsiehkiem EU:se digkiedidh
Manne daam daajram tjidtjh-aahka gonnoeh tjidtjh-aajjan bïjre:
Dïhte europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem edtja dovne dåakteren luvnie jïh apotehkesne vuesiehtidh .
 (daaroen PPU) dastegh lååjkedæjja aarebi lea 60 studijepoengh illeme saemien gïelesne (gaajhkh saemien gïelh) 
Aalkoealmetji almetjereaktah veaksahkåbpoe darjodh .
Soejkesje lij joe dam aelhkiehtidh tjaktjen 1992 , mohte idtji mij destie sjidth .
Govlehtimmieh lea ryöjredimmieh veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre skïereden 23. jïh 24. b. 2014 .
19.00 .
- Manne billem dihte maahta gaarvanidh , Sofie jeahta .
Veartenekonferanse aalkoealmetji reaktaj bïjre öörnesåvva skïereden 22. jïh 23. b. 2014 New York ' sne , gusnie göökte stoerretjåanghkoeboelhkh , buertienbïjrebekonferansh jïh akte paneledigkiedimmie .
Gæjhtoe juktie mijjen rohkelassem govlh .
åålmegi jïh saemien vaajesi jïh soptsestimmiej bïjre soptsestidh
Lïeneståvroe maahta dov beetnegh deponeredh sjïere kontosne , dïhte sæjhta jiehtedh vaeltedh jïh våarhkodh beetnegh mah datne edtjh guhtese maeksedh .
Ajne nænnoestimmie
Fïerhten jaepien jienebe 500 000 goerehtimmieh Sveerjesne njammaröntgeninie dorje .
'Spring ut du och hugg upp morgonved åt oss.'[Saerniestæjja 8] b. Gosse när dlie då spaanesh spån:PL bïejedh.
Juvrh jieliemassem gellide håvhtadieh , barkoedåehkien åvtehke Ellinor Marita Jåma jeahta .
Læjhkan barkoes åarjelsaemien nænnoestidh jïh evtiedidh gosse vaenie soptsestæjjah, vaenie gïeleldh faaleldahkh åajvaladtjijste jïh meedijijstie, vaenie barkoesijjieh gusnie åarjelsaemien jienebelåhkoegïele, jïh jeenemes learohkh barre saemien goh mubpiengïelem luhkieh.
Mohte ij lij ennje åarjelh-saemien giele sjiere njoelkedassh åådtjeme guktie tjaeledh , guktie øøhpehtimmie ajve njaalmeld sjidti .
goltelidh jïh eerlegevoetem vuesiehtidh mubpiej argumentasjovnese , jïh sjiehteles jïh eensi argumenth nuhtjedh digkiedimmine
Stuerebh haestemh lohkehtimmesne jijhtieh gusnie voestesgïele jïh mubpiengïele joekehtedtieh duhtie mubpeste.
Daan barkoen sjïekenisnie dle tjåanghkoeh öörnesuvvieh gusnie maahta raeriejgujmie båetedh .
Mijjen aaj reakta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem nåhtadidh .
Gosse bievleme , dellie snuehtie sjædta .
Jarkoestæjjah: Jaahkenelkien Aanna Vaangbergen Ååsta
Vaajteles åtnoeh:
Daasta berteme .
- Guktie darhke dijjieh jeatjebh darjoejidie gosse lohkidie ?
Fjellgren nevner spesielt samarbeidet med Sametingets eldreråd.
Tjïelten gåetie
gaskem jeatjah viehkiehtidh vierhtide lissiehtidh maahtoebigkemasse , dovne HUNT
Mijjieh aerviedibie aktem fïerhten jaepien valkeselissiehtimmiem nuelelen 1% dovne geehpes jïh leevles vuajastahkide .
- Jeg deler FNs menneskerettighetskomité sin bekymringer om rettighetssituasjonen til samene i Norge.
voejhkelimmieh darjodh tjaetsine jïh tjoevkine , jïh vïhtesjimmiej bïjre soptsestidh
Vaedtsebe daehtie gyrhkesjimmeste .
§ 3 Fïerhten moenehtsen åvtoehkasse lea dïedte aamhtesebuektiehtimmiem juhtiehtidh jïh vaaksjodh .
Musigke raasth tjøøpkie jïh kultuvri jïh ålmehtjïerti gaskem ektievuekiem øøvtede .
Barkoedåehkie dïedtem åtna gaajhki eejhtegigujmie laavenjostedh , guktie dah dååjrieh dah vuajnalgieh , govlelgieh jïh feerhmesuvvieh .
Kultuvrevoene Snåasen tjïelten akte ræjhkoes jïh vijries kultuvrejieleme .
Justitiekansler ' e , Försäkringekassa , Skatteverke , jïh
Rute A
kråvnah 2011 , 15,8 mill. kråvnah 2012 jïh 6,8 mill. kråvnah dej jaepiej 2013 jïh 2014. 3 mill. kråvnah daestie edtja vaeltedh Jåarhkeøøhpehtimmien goevtesen miereste jïh Eeken miereste .
Im annje maahteme moenedh mennie aejkiemïeresne .
Maanah jïh noerh edtjieh dååjrehtimmiem åadtjodh vihkeles rohkelassh saemien aerpievuekesne rohkeldih
Jih lie dag guelieh dab silpebadtjab åatjoeh , dihte tjåajjan helle dan guelieh aatsh jih dellie almetjh dejtie byöpmedieh dellie skiebtjiji .
Bull , Ella Holm & Bergsland , Knut (1993): Aaltoe pråvhka tsuvvedh bååstede .
Laakh jïh teorijh eatnemedaejriemisnie leah maallh aktede gellielaaketje rïektesvoeteste , jïh daah maallh jorkesieh jallh vijriesåbpoe evtiesuvvieh orre vïhtesjimmiej , haarjanimmiej jïh åssjaldahki tjirrh .
- Åadtjoem gujht vuejnedh maam bovresne gaavnem .
JÏJNJH BARKOEH
 (LUKAS 2,1) 
Netto gïehteldimmiemierie fylhkentjïelten åajvan jïh fylhkendægkan lea naemhtie:
Golme dejstie leah seamma gïelefuelhkeste goh saemien gïelh.
Daate lij gaajh stoerre jarkelimmieh sov tïjjen , jïh annje såemies tuhtjieh daate jååhkesjimmie saemijste goh aalkoealmetjh lea rijtedihks .
Mongstad lea , jïh edtja jåerhkedh årrodh akte tjïelke gaskenasjovnale ektiebarkoe .
Såemies aejkien jielede lea goh saadtestahkesne årrodh .
Eah tjïelke guktie edtjh toelhkestimmieh jïh analysh juekedh , jïlhts baakosne toelhkestimmie goerkese jïh mïele meatan .
7.2.3.
Lïeneståvroen dïedte orrijimmiebaalhkam maeksedh barkijidie sïeltine lïenesne mij konkurse sjædta jallh sïelterekonstruksjovnem tjïrrehte , gïetedæjjan mieriedimmien mænngan .
råajvarimmiejgujmie mah leah ektiedamme Dan kultuvrelle vaedtsemeklaahkese (voeresh) jïh gaahpoeh faalenassh .
Mahte gaajhkesh mah kristeles leah , abpe eatnamisnie , jiehtieh " Aehtjien , Baernien jïh Aejlies Voejkenen nommesne " gosse laavkoemisnie tjaetsiem gåajvoestieh .
Lea dïhte voestes lohkemegærja åarjelsaemien learoevierhtijste .
Aarebi jïh annje lea akte tabue bæjhkodh vædtsoesvoete lea jïjtse jieliedisnie jïh almetji gaskem mejtie aktem lïhke ektievoetem åtna .
' ine 2010:10 Sjïehtedimmie akten klijmese jarkelimmesne Mijjieh limh meatan salkehtimmiemoenehtsisnie 5. bieliesalkehtæmman: Sjïehtedimmie jïh dåvvoden råajvarimmieh Norwegian Arctic Impact Assesment ' isnie (NorACIA) mij syntesereektehtsem darjoeji; Klimaendringer i norsk arktisk .
Tjirkijh saemiej , nenetseri jïh vepseri åvteste russlaanten bielesne veeljesuvvieh golme jaepide , raeriestimmiej mietie dej jïjtsh siebrijste .
Bierna Leine Bientien stola lea krustola plaave sjædta .
Learoesoejkesjen maahtoeulmie lea joekedamme luhkie daltesinie .
Gunn Heatta SANKS åejvie jïh juvnehtims klinihkeåejvie Klinihkese psykiske healsoevaarjelæmman jïh geeruvasse +47 411 20 546
LEVEDYKTIG REINDRIFT
Iehkede sjïdteminie jïh biejjie nåhkeminie."Dellie gåatan dåerede jïh dej luvnie baatsa .
Mov mobijletelefovne-nommere lea +47 021 58 693 .
Prosjekteboelhken aaj bïevnesh tjöönghkeme aarebi goerehtimmijste , dotkemistie jïh statistihkeste , seminarijste jïh byjrehtallemijstie / soptsestimmijste ovmessie aktöörigujmie faagesuerkien sisnjelen .
Praaretji dle åejjiem lutnjie , vååjnoe goltele jih dellie plåånje , sæjhta olkese .
viermieh nät:PL jïjtje själv gaalkesieh.
Jeenjemes leah alkoholem jovkeme gosse dah narkotijkam voestes aejkien nåhtadin , kaanne dellie ij vïenhth dan vaahreles .
Sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem jielije jïh gellielaaketje saemien kultuvrejieledem utnebe hijven kvaliteeteste
Mijjieh bååstede disse båetebe raeriestimmiej nuelesne.
Maahtam vuesiehtimmieh jeatjah sijjienommine vedtedh mah iemielaakan ektesne sjïehtieh daejnie sijjienommine .
Dah tabledth mah hormoni namhtah muvhtene dïjneghpillerh gohtje .
5.9 Sertiestimmieh skåårvemebudsjedtese
Marja aadtjegh noerhtene Ubmeji- snie prosjektine barkeme .
Mij gïelide jienjemes nuhtjin eannan skuvlesne eelkih?
Tuhtjieh joejkeme ij amma gærhkosne sjïehth .
Åasabijjiedimmien jïh lissiehtamme baalhkamaaksoej gaavhtan , mah leah stuerebe sjïdteme goh budsjedteradamme , dle ibie nahkesjamme gaajhkem dïenesjidh maam veanhtadamme darjodh dejstie latjkojste , mejtie skovhtesïeltigujmie utnebe .
Bieljelimmie jïh bievnemh
Lilja lea golmen jaepien båeries jïh stoerreåabpine sjædta .
Gååvnese nasjovnelle webbesijjiem gusnie hoksegarantijem jïh vuertemetïjjide vaaksjodh , Vantetider .
Fylhkentjïelte 50% dåarjoem vadta .
Hohke leah dan jijnjesh dan prosjekten mietie gihtjeme , guktie daate prosjekte lea gihtjeme vielie beetnegi mietie , ihke dah sijhtieh vielie minnedidh , uvtemes maadthskuvlide .
risten.no lea saemien baakoedaatabaase gusnie saemien terminologijen daatabaash , saemien baakoelæstoeh jih saemien baakoegærjah åarjelsaemien- , luvlesaemien- jih noerhtesaemien gielese .
goltelidh jïh guarkedh baakoej jïh lahtesi mïelem dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme
Gosse govlibie gaajhki tsagkesi bijre jih aaj skuvlen bijre mij idtji eensi statusem åadtjoeh aerebi goh gøøkte luhkieh jaepieh vaaseme , dellie tjoeveribie gihtjedh guktie Thorbjørn Andersene buektehti jaepide tjirrehtidh .
lohkedh jïh veele tjaalegen sisveginie åahpanidh , juktie hijven daajroem åadtjodh eannan aalka jarkoestidh
Fïereguhtem daajra jïh eahtsa .
Dam dorje gosse beetnegh vedtieh jïh gosse barkijh stïllieh , v.g lohkehtæjjah , dåakterh , ekonomh jallh hearrah .
Öörnege lea naemhtie , edtja tjirkijesijjide joekedidh krirriej / dåehkiej gaskem steemmelåhkoen mietie maam fïereguhte veeljemelæstoe åådtje .
eatnemefaageles gyhtjelassh hammoedidh man akt bïjre learohke onterde , raeriestidh seapan buerkiestimmieh , aktem soejkesjem darjodh jïh goerehtimmieh tjirrehtidh
Møysalen nasjovnaalepaarhkeståvroe / Svellingsflaket eatnemevaarjelimmiedajveståvroe
Edtja akte tabledtem medtie seamma tïjje fïerhten biejjie vaeltedh .
Prievieskuvlh jïh interaktijve lïerehtimmie
Vuesiehtimmie: bingo , loop , bastesepreejre , daabloe
Daah maahtoeh leah vihkele ööhpetæmman jïh evtiedæmman gaajhkh faagine jïh learohkidie vihkeles guktie dah edtjieh skuvlesne jïh dan mænngan sijjen jielemisnie bearkadidh .
18 orre tjïeltide .
Daate øøhpehtimmiesoejkesje barkoem vuesehte 5.-7. jaepiedaltesisnie .
Destie tjirkem aktem öörnegem tseegkedh goerehtimmiej illeldahki mietie mah aelhkemes haalvedh daennie goerehtimmesne:
Gihjemegoeresne vaestiedæjjah meehtin veeljedh mejtie raajese hijven (=4) rovnege men guarkam (=3), nåake, ij gåaredh (=2), im daejrieh (=1).
Fjellgren laavenjostoem Saemiedigkien voereseraerine sjïerelaakan neebnie.
Giellabiesse -julevsaemien
- Luste gosse åadtjoejimh noere " miniledere " ektine årrodh , dah golme nïejth jiehtieh .
Daate maaksoeh feerhmie mah leah barkose fylhkensoejkesjinie , aktivyøkibarkoeprogrammine jïh jeatjah soejkesjeprosessigujmie ektiedamme , jïh iktedimmie- jïh
Dan åvteste SÅR golme nyjsenæjjide viehkine gihtjeme .
Åarjelsaemien madtetæjmojne barkoegïeline pruvhkieh .
Naan aejkien ryöhkoe datne dam mijjese åvtelhbodti beavnah .
Sara Marielle tuhtji luste maanah desnie .
Dïhte lea dan dueksne daarpoe dotkememaahtoem tseegkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïeline .
Mannasinie edtja gïelem vedtedh ?
Laake seamma vuekine gaajhkide seamma man tjoele .
Manne aaj kapihtelisnie 3 jeatja gïelijste vuesiehtimmieh daan veerbine vadteme.
Gïellatekno.uit.no teermelæstoeh bæjhkohte noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne .
Daltese: 5. -7. jaepiedaltese
miesieh mïerhkesjimmien bïjre
Maahta aaj aevhkies årrodh aktem laavenjostoem tseegkedh Saemiedigkien gïelekonsulentigujmie jis tjuara baakoeh / lahtesh darjodh / sjïehtedidh .
Jåma , Martha (1984/85-86): Mov skuvle-tijjeste .
eksperimenteradidh lohkedh jïh tjaeledh eengelske baakoeh , lahtesh jïh aelhkie raajesh mah leah gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre
aatskadamme , jïh nualan tjaaleme , ektiebarkoemååhtedimmiem saemien tjiehpiji siebriej gujmie , saemien gellienlaaketje kultuvrejielemem biejverdidh jïh guktie tjiehpiji båetije øøkonomijem vuejniehtidh
Men eah syntaktihke kausatijve gietjie leah daan tjaalegen gaertjiedimmien sisnie eensiligkien gïehtjedidh.
Jupmele jïjtse ååredæjjine dutnjien tjuavka jïh dutnjien åårmege lea .
Gosse TLV edtja subvensjovnem bïjre sjæjsjalidh dellie daalhkesem vuartesje jis aevhkiem vadta mij dïhte maaksove mij båata jis dam subvensjovnerede .
GOVLEHTALLEDH politihkeridie jïh krirride
Adresse: Östersunds sjukhus / Staaren skïemtjegåetie 831 83 Östersund
gorredidh gaajhkh våarhkoevyörtegs vïhtiestimmieh vïhtesjadteme sjidtieh jïh elektrovneleslaakan vöörhkesuvvieh
Ihke tjuara skodtedh vihties tijjen nuelesne , dellie vihkielommes goerkelidh .
övn bok 3
Jeenemes dejstie learohkijste internatesne jieliejin , mohte naaken dejstie saemien maanijste Aarborteste , gåetesne årroejin .
Øvtiedimmie-soptsestalleme jih minoritetij-gielen learohkh Sjire laantijste jih kultuvrijstie maanah skuvlese båetieh .
Tellefovne / e-påaste Tellefovne: +47 78 47 40 00 Telefakse: +47 78 47 40 90 samedigg@samediggi.no
guevtie / gïermesje
Departementh daelie ovmessie jarkoestæjjah utnieh gosse laakh , njoelkedassh , stoerredigkiebïevnesh , pressebïevnesh j.n.v. saemien gïeles jarkoestidh .
Soejkesjen sisvege lea fïerhten arten låhkoe- jïh gååvnesimmieulmiej , jïh mijjieh mieredibie vuesiehtimmien gaavhtan åvtelbodti darjomh , vaarjelimmievijremem jïh lisensevijremem .
Pedagogeles-psykologeles dïenesje
Geajnoeskovhtesïeltide goske joekehtse stuerebe sjïdth goh 250 000 kråvnah .
Baajh learoehkidie ovmessie raeriestimmieh jïh vuekieh digkiedidh gosse barkeminie .
Goerehtimmie vuesehte akte gåalmehtse eejhtegijstie jiehtieh maanah læjhkan eah dam saemien lïerehtimmiem åadtjoeh maam edtjieh laaken mietie utnedh .
Dellie doelhke tjuara dallah sjïehtesjidh .
Naan haamoeh aaj barre -Ø- intransitijve væhtine, men læjhkan aaj synonyjme haamoeh mej leah -n-.
Gosse programmeboelhke nåhkeme edtja vuarjasjidh mejtie ulmiem jakseme .
Sæjhta guvviej tjïrrh soptsestidh guktie almetjh aavosne jïh dovne håjnan leah .
gijre , gijregiesie , giesie , tjaktjegiesie , tjaktje , tjaktjedaelvie , daelvie jih gijredaelvie .
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente Skoltesamisk kultur over grenser (Skoltesae- mien kultuvre raasti rastah) lea akte laavenjostoeprosjekte golme laanti gaskem , Såevmie , Nöörje jïh Russlaante .
Saemiedigkien gaavhtan tjuara badth tsihkestehtedh , dagkerh bïhkedassh maahta ajve nænnoestidh mænngan Saemiedigkine råårestalleme , jïh jååhkesjimmiem Saemiedigkeste åådtjeme .
Gosse goerehte
100,0%
Raereste aaj aktem beetnehveahkam ikth , mij lea 1.0 mill. kråvnah jaapan 2012 , juktie jåerhkedh kultuvremojhtesesuerkiem nænnoesåbpoe darjodh .
Daate vihkele juktie dah edtjieh mubpiengïelem guarkedh jïh dle maehtedh mubpiengïelesne soptsestidh.
Eengelskegïelen lidteratuvre
Jielije skåajjh
 (barre daaroen) § 3-10 .
Maehtedh tjaeledh eengelsken gïelesne lea maehtedh åssjaldahkh jïh mïelh buektedh maereleslaakan jïh naemhtie guktie mubpieh guarkah viehkine dehtie eengelske tjaelemegïeleste .
Daelie sïjhtem mov hypotesem jïh dan vïjhte gyhtjelassh digkiedidh, boelhkesne 5.1.
3.3.3 Maam daah vuesiehtimmieh vuesiehtieh?
Mearan Vulle bielhkieminie , Piere buehkiem Vullen rudtjen duekesne vuepteste - guktie buehkie guenhtede vaadtsa , edtja låevtedh .
Almetjh barkosne mah juhtieh, gåabph haajpanieh, gïeh dah?
Dïedte skiltij bïjre nænnostidh rijhke- jïh fylhkegeajnoej lea beajeme distriktenkontovride staaten geajnoevesenen regiojovnekontovridie , mearan tjïelten lea dïedte nænnostidh skiltij bïjre tjïeltij geajnoeh (skiltereereme).
Laake njieljie ovmessie stiftelsehaamojde stuvrie:
 (71) a. Åvla Ola
MAANAGIERTEFAALENASSE DEMOKRATIJEM NÆNNOESTAHTA
Jaepien 2007 akte orre båatsoeburrielaake bööti , dej bööremes aajkoejgujmie lissiehtamme jïjtjestuvremem bïjre .
Annje tjuara tsiehkiej åvteste barkoejieliedisnie gæmhpodh ihke dah baalhkam åadtjoeh mij lea reaktoe , jïh aaj barkoesjïehtedimmiem jïh sosijale öörnegh åadtjoeh .
Aalkoealmetjetjirkijh leah dam orre PGA-sjæjsjalimmiem jååhkesjamme .
Svïenske gærhkoen öörnegen mietie akte kristeles laavkome ihkuvasse lea .
Maanah maehtieh vuesieh timmien gaavhtan ussjedidh dah jïjtje maehtieh maam akt darjodh jis lea gïerve akten måbpan .
Soptsestim daan jeenje hearrajgujmie mah sïjhteme jeenebem darjodh jïh eah daejrieh guktie .
Jon Gauslaa (åvtehke) 
ISBN 91-87636-15-8
Vijrebe lea mierie læssanamme 4,1 mill. kråvnajgujmie 2011 , øøhpehtæmman sosijalemedisijnen institusjovnine .
Dam sijhtim darjodh jih eelkim govletehtedh dej åvtehkigyjmie desnie mejtie nuepie disse .
Sualadidh maahta jïjnjem årrodh - beetnegh baanghkeste sualadidh jallh daatamaasjinam aktede kontovristie vaeltedh jallh skubpegem " löönedh " bielelen aajhtere dam daajra , jïh " åajaldidh " dam bååstede vedtedh .
Maahta jïjnjh dejstie haestiemijstie , mejtie åarjelsaemieh daan biejjieh dååjroeh , loetedh aktine nænnoesåbpoe faagebyjresinie jïh åarjelsaemien histovrijem jïh kultuvrem våajnoes darjodh .
Låavtege lea saemien gåetie gusnie hijven årrodh .
Daesnie reeremen åvtehkem jïh tjåenghkies maaksoeh reeremeåvtehken ståvroedåahkan budsjedterede .
Dellie nïejth veeljesovveme , åadtjoejægan Fylhken gaahtjemasse vuelkedh .
Ij pryjjh ahte eah gaajhkesh tuhtjh manne bööremes ovmessie aatine .
Dah mah gïelem nåhtadieh , dah aaj daerpiesvoetide sjugniedieh siebriedahkesne .
- Sïjhtem måjhtajehtedh nuepien bïjre vierhtieh ohtsedh dåarjoeöörnegistie aerpievuekien daajroe jïh saemien miehtjieåtnoe maadthskuvlesne .
Det betyr at alle har rett til å bli betjent på samisk når de henvender seg til kommunen eller andre offentlige etater.
Guektiengïelen sjïekenisnie dle sæjhta jiehtedh voerkes årrodh gïeli jïjtsevoeten bïjre , jïh ihke vihkeles maehtedh gïelem nuhtjedh naemhtie guktie saemiengïelen almetjh seamma gïeledajvesne aaj maehtieh guarkedh mij jeahtasåvva .
gïelereeremendajven ålkoelisnie lea veenemes luhkie learohkh tjïeltesne gieh sijhtieh reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne dan guhkiem veenemes govhte learohkh tjïertesne .
Sijjienommelaake:
biogaase) 
Jis faagedaajroem nuhtjieh mij ij maereles vaestiedassese dïhte våålese geasa .
Gosse soptsestallede dah ovmessie laavenjassi bïjre , maahtah learoehkidie eevtjedh soptsestidh muvhth dah pryövemen biehkiej bïjre maam aadtjen tjïrrehtamme .
Dåarjoe åarjel-jïh luvlesaemien gïelese
Iemielaakan aktem Saemiedigkieboelhkem tjahkasjieh .
Daan mietie dellie lohkemeguarkeme daej bieliej mietie juekebe: 1 .
‐ rijhkepolitihkerh jallh voenges politihkerh ?
Chierchia (1989) jeatja joekehtsem muana ovagkusatijve jïh overgatijve veerbi gaskoeh.
Tjïelth saemien gïelen reeremedajvesne edtjieh hoksedh saemien skïemtjiji jallh utniji daerpiesvoeth sjïehteladteme dïenesjh åadtjodh , krööhkestamme sjidtieh gosse dïenesjem haamode
Vuesiehtimmie aaj saemien stoere tjåanghkojde Saepmesne båata .
Ööhpehtimmie , kulltuvre jïh öörneldihkie soejkesjebarkoe leah mijjen vihkielommes dåarjoeh almetjehealsoebarkosne .
Guejmietjåanghkosne Jaapanisnie , COP 10 , dle 49 ovmessie teemah nænnnoestin .
heevehtslidteraturh , maana- jïh noeri lidteraturh jïh aamhteseprovsateeksth lohkedh , guarkedh jïh dååjrehtalledh
Øøhpehtimmie jïh baerniestarne leah uvtemes .
Daajbaaletje saemiepolitihke Saemieh , gelliej veajkoej , aktem jeatjah histovrijem utnieh soptsestidh goh dïhte mejnie Nöörje jïjtjemse feegrie daan jaepien jïjnjh öörnedimmine maadthlaakeheevehtimmien sjïekenisnie .
Dagkerh aerviedimmieh maaje åådtje dååjrehtimmien mænngan .
europaraerieresolusjovne Nöörjen dåariedimmien Unnebelåhkoegïelepakte jaepeste 2007 vadta stinkes juvnehtimmieh dejtie båetije tsiehkide:
Bïssh tjelmiem kompressine jallh bommulline tjelmiekroevese .
Vaarjelh dejtie dov aarmojne jïh gieriesvoetine , jïh bueriesjugnehth dej guaktaj jielemem ektesne .
skuvlij ektesne Aajege saemien gïele- jïh maahtoejarnge dïhte saemien learohke abpe maadthööhpehtimmien tjïrrh , jïh learohkh dåerede maanjgïerteste maadthskuvlese jïh maadthskuvleste jåerhkeskuvlese .
Men jeahta gosse nimhtie pleentieh barre ievre laehkehts jih ievre laehkie sjidtedh dellie ij gujht dihte hinnh naan / Dle gujht die barre hijven dan tjåajjan för att jiegen aejkien almetjh jis daarpsje dab syran dab jeahta dab syrab .
Geerjene gosse gaajhkh dejtie almetjidie vööjnim , jïh geerjene gosse desnie stovlem gaavnim .
" intelligente moeren " bïjre , gosse edtja minngieisoleredh / bueriedidh
Åejvietsiehkiem tekstesne guarkedh vg .
Gaajhkh krirrieh voejhkelieh aktem buerie balansem buektiehtidh , gubpede båetieh , mejtie nyjsene jallh kaarre , aaltere jïh barkoe gosse nominasjovnelæstoem bæjjese biejieh .
Lahtestimmie våaromem åtna dejnie golme åejvieåssjaldahkine Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmesne:
Daesnie vuesiehtibie dan gærjese Samiske tall forteller 4.
Naaken dejstie tseegkeldahkijste leah nåake .
Såevmesne dihte byögkeles saavreme , jih ulmie seamma daltesasse Nöörjesne båetedh .
rohkelasse laavkoeladtji , skyllij jïh pruvresi åvteste jïh gyjhtelasse dej åvteste gïeh sealadamme
JEATJAH FYLHKENTJÏELTEN JÏH .
Provsjekten ulmie lea daaletjen baakoelæstoeh öörnedh , åenehks grammatijhken buerkiestimmieh , transkripsjovnh båeries vuarhkeme tjoejh jïh morfofonologijhken alternasjovnh tjaalege dej guaktaj saemien gïeline .
Provre lea hïeje .
Dan mænngan lohkehtæjja baakoem taavlesne tjaala .
Boelhken 2012-15 dle konsesjovnefaamoebaalhkah ånnetji bæjjalgamme daltesen bijjelen ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 .
Daamhtaj dah sisnjelen tsïnnebangsemh sjidtieh guktie dejtie vuajna ålkolen dejtie bæjngolen tsïnnebangsemidie .
Jijtje girremisnie
haffan överaskad sjædta, bli:3s ruahta springa:3s edtja skulla:3s dåastoehtidh, ta emot:INF aellies så inte:3s öövre alldeles veajelh, falla åt sidan:NEG gåpmenh välta:NEG disse.
njoelkedassem dan laantedajven- jallh
Aartigkele 34 Konvensjovne lea faamojne luhkie-golme jaepieh dehtie biejjeste gåessie faamoehkasse båata .
Daate lea sjïerevæhtam saemien lidteratuvresne jïh gïelesne .
Mearan Jåvva laavenjasside dorje , lohkehtæjja sæjhta vïhtesjidh jïh gyhtjelassh gihtjedh .
GD 3 Lïereht.
Maanah jïh noerh saemien voestesgïeline aktene siebriedahkesne byjjenieh gusnie göökte- jïh jienebegïelevoete jïh kultuvrelle gellievoete leah akte bielie aarkebiejjeste .
6 Åarjel-Saepmie veeljemegievlie
Daelie nïerhkeme daan beajjetje öörnedimmiem dejstie reereles ektiefunksjovnijste gïehtjedidh .
Voestegh aktem orre laakenænnoestimmiem jååhkesje reaktan bïjre gööledh meatanårrojelaaken § 21: Bielelen heaptoeh nænnoestimmijste , nænnoestamme voestes lïhtsen mietie , dle almetjh mah Finnmaarhkesne , Noerhte-Tromsesne jïh jeatjah tjïeltine årroeh mah leah aajmene Tromsesne jïh Nordlaantesne , jïh aaj aerpievuekien mearoesaemien dajvh , reaktoem utnieh doerskem , saejtiem jïh hysam j. v. gööledh konvensjovnelle dïrregigujmie , jis dïhte vihties aajhtere aktem mïerhkeregistreradamme vïnhtsem unnebe goh 11 meeterh eekie , jïh krievemidie voebnesje göölijelåhkosne årrodh .
Saemielaake:
Sveerjesne medtie 50 000 tornedaelingh jih jïenjemes dejstie Noerhtebetnesne årroeminie .
Dïhte daesnie [ http://www.bibeln.se.
Maehtedh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjïertestidh: Ij lohkehtæjja vuertieh learohkh gelkieh maehtedh tjaeledh .
Maah ta staareraerien åvtehken råållem staate minis teren råålline viertiestidh reerenas sesne .
Åejviesuerkie daej aamhtesidie feerhmie , sosijaliseradimmie , persovneles ekonomije , jienebekultuvrelle siebriedahkh , religijovnen råålla kultuvresne , ektiejieledevuekieh jïh kriminaliteete .
- Juvva ?
Gosse goelh sjïdtedieh maehtieh ånnetji baektjede .
sko:ACK PL 'Han flyttar sig hål på skorna.' Minngemes viht göökte raajesh mah byöroeh vuesiehtidh guktie eah dah ovagkusatijvh maehtieh gåessie akte vielie objeektem åadtjodh.
Dïhte kaarhte maahta reservine utnedh jis naan lissietabledtem viht daarpesje .
Daam tjaalegem leam ånnetji dej mietie sjïehtesjamme.
5.4.3 Joekedimmie kaarri jïh nyjseni gaskem
Maahta hijven fåantoe årrodh man åvteste naemhtie, juktie gïeletsiehkie dan joekehts.
Gosse maana byjjene jïh båarasåbpoe sjædta , dellie daamhtaj dovne maana jïh eejtegh tjuerieh jååhkesjidh , jiehtieh jaavoe , hoksese maam dïsse faala .
akten seammavyörtegs skuvlen bïjre geatskanidh (NF-reektehste nr. 1/2012 - Mot en likeverdig skole ?
5.5 Dïedte saemien åvteste lohkehtæjjaööhpehtimmine
STÄRKA NÄTVERK
Joekoen vihkeles dejtie
Dah vierhtieh edtjieh tjïelten jïh fylhkentjïelten lissiemaaksoeh maeksedh guektiengïeleldh reeremasse .
Guhkies bieljieh mov .
Jis edtja desnie årrodh , tjuara 18 jaepien båeries årrodh jallh 18 jaepieh illedh veeljemejaepien jïh .
Ekonomijesoejkesjeboelhken lea daerpies lïhkebe vuartasjidh guktie daltese lea lååjkedimmesne / åestemisnie aaksjijste .
Dåeriesmoerh amma desnie guktie dulhtjestieh jallh daaroestieh .
Guktie datne edtjh mubpide geerjehtidh daan biejjien ?
Maahta vååjnedh goh bielieh dehtie uvtemesth dïejvesegoerkesistie fååtese .
Manne Sveerjesne reakadim jih aarvoe lij desnie årrodh .
Illeldahkh vuesiehtieh dah gïeh guhkemes saemien lohkeme mahte seamma hijven dejtie haalvah.
Tjaelieh aktem lohkijeprieviem akten plaaran gusnie datne aktem vuajnoem vaaltah , jïh sïjhth lohkijidie tsevtsiehtidh datnine siemes årrodh .
Dan åvteste dle Fylhkenraerie raereste aktem dahkoenjoelkedassem löönemelaajkose sjïehtesjidh jaepien 2016 raejeste , dej signaali mietie mejtie fylhkendigkie vedti ruffien .
Darjomh jïh gïele sinsitniem viehkiehtieh
sjunka:3sgitr 'Lars sänker båten.
Aaj våajnoes sjædta gïelegoerehtimmesne jaepeste 2012 , akte gåalmehtse learoehkijste maadthskuvlesne mah reaktam utnieh saemienlïerehtimmiem åadtjodh , eah daagkeres lïerehtimmiem åadtjoeh .
Maahtoeulmieh 2 P mænngan
Gaajhkem-ryöknedh strategijh eah leah dan maereles gosse learohkh edtjieh taaligujmie barkedh mej jienebh sifferh .
Fleksijbele energijesysteme / tjaetsieguedtien baahkedahkh
Tsiehkestahta vijriebasse dah jïjtsh latjkoeh Saemiedigkien jïh Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjïelten gaskem , jïh Saemiedigkien jïh Snåasen tjïelten gaskem , nuepieh vedtieh voenges sjïehtedimmieh buektiehtidh mah dam sjïere tsiehkiem åarjelsaemien dajvesne krøøhkestieh .
Maanagærja åarjelsaemiengïelesne Barnebok på sørsamisk
Vuesiehtimmien gaavhtan jis dej lea noere gie hoksem jïh / jallh daalhkesem daarpesje , mohte gie ij sïjhth båehtjierdimmiem åadtjodh .
Lissine learohkh tjuerieh jearsoes årrodh taalh veesmedh stoeredahken mietie .
Dïhte lea tjïeltij jïh fylhkentjïeltij diedte byjjes skuvlestruktedh .
STS Språkreiser Tellefovne: 23 35 88 50 E-påaste: sprakreiser@norway.sts.se Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Giejnie saemiestieh/saemiestin
Jis dov gyhtjelassh , gihtjh: Laila Åsvold , ped. åvtehke Suaja maanagïerte , mobijle 92095213
Aaj luste maanajgujmie åahpenidh dubpede Elgåeste åerjielisnie .
Trøøndelagen Teateren AS .
bokstaavem tjaeledh reaktoe tjaelemeotnjeginie gïetine , dovne stoerre jïh onne bokstaave
Gen. .
Vijriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne ...
Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh Noerhtelaantesne , Tromsesne jïh Finnmarkesne .
Dej seamma jaepiej dle lohkehtehtim dovne åarjel-saemiej skuvlesne , noereskuvlesne jïh Kråangken jåarhkeskuvlesne .
vïhtesjidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie darjomh almetjijstie leah aktem eatnemedajvem tsevtseme , goerehtidh guktie ovmessie iedtielahtjh tsevtsemasse vuejnieh , jïh råajvarimmieh raeriestidh mah maehtieh eatnemem vaarjelidh båetijen aejkien boelvide
Manne haegriem lyjhkem .
Medtie gøøkte jaepiej åvtelen mijjieh Saemiedigkien gïeleskreejremeprosjektem åadtjoejimh , aktem derhviegåetiem Valdal-vaeresne tseegkimh .
Lïeneståvroe dan mænngan mierede , jih jis leah ennje ovsiemies dellie maahtah aaj dam njååhtjedidh .
Båeries gåmmah leah boerehke , Deblie dejtie gåmmide aaj lyjhkoe .
Albert Jåma , Tronesesne Njåamesje-vuemesne , 2003 .
Tjïelkes munnjien jeenjh barkoeh saemien bieleste darjoeji juktie saemiengïelem tjïrkedh dovne fuelhkesne , byjressiebredahkesne , maanajgïertine jïh maadthööhpehtimmesne , saemien gïele- jïh kultuvrejarngine , jïh saemien åårganisasjovnine jïh institusjovnine .
BYJJES MOENEMH ...
Båetije boelhkesne 2.3 sïjhtem tjaalegen teorijen bïjre tjaeledh.
Faatnoe guvvien vuelie-raedtesne vååjnoe .
Beetsuvevierhtieh jaepeste 2012 Tjåenghkies evtiedimmiedåarjoe RES ' sne 2013
Geerve almetjh maehtieh sveerjen otnegem åadtjodh jis dah
- Maahta raeriem gaavnedh daejtie haestiemidie joekehts njoelkedassigujmie .
Geervelïerehtimmieprogramme lea:
Nimhtie skuvtere traktovren sæjjan bøøti .
Maaksoe tåågeleahpam 2 klaassesne .
Jeenjh learoevierhtiej jïh
Vijriesåbpoe dle dåarjoe vadtasovveme Fylhkengærjagå
Goerehtimmien lïerehtimmieh lin subjeektem, objeektem, verbaalem iktemearan reaktoelaakan tjaeledh, objeektem mïerhkesjidh jïh verbh subjeekti mietie sojjehtidh.
Gaskenasjovnale dle Eurpean Charter for Regional and Minority Languages jïh noerhtelaanti gïeledeklarasjovne saemien gïelide vaarjelieh .
Gie biejjiesoejkesjem muana ?
Tjaalegekode: A-0025 S Haemie: Departementenes servicesenter Guvvie: Leif Arne Holme Trygke: Departementenes servicesenter 05/2009 - 300
Eadjtohke maanah eah sïjhth meatan årrodh stååkedimmesne , eah sïjhth dan jïjnjem mubpiejgujmie årrodh goh aarebi jïh passijve sjidtieh .
Juktie goerehtidh guktie saemien gïelejarngh daam ulmiem voebnesjieh , dle daate evalueringe gïehtjedamme dovne tsiehkieh fïereguhtene gïelejarngesne , jïh guktie dah aktivyöki berkieh sijjen ovmessie byjreskigujmie jïh Saemiedigkine .
Dah maehtieh aaj haarjanidh millimeeterem centimeeterasse jeatjahtehtedh .
Årbok nr. 7 Åarjel-saemieh
Laejpiem edtjem bååhkesjidh Datne åadtjoeh smååhkedh Daajjem darjodh Daajjem daanjedh Laejpiem darjodh Laejpiem bissedh Dellie maaje gaervies , Ååh , van njaelkies laejpie !
Asfaltebudsjedte lea seamma goh 2010 , mearan aktem lissiehtahkem raeriestamme daennie
Tabellesne 6 leam dejtie veerbide moeneme mejtie (Bergsland, 1994) gaavneme.
Barbosa veanhta kaanne G2 learohkh dam darjoeh dan gaavhtan aelhkie.
Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh saemien gïelem nænnoesteht ...
Gærhkoe saemien klaeriejgujmie
Hijven mearoe jïh jielije gaedtie jïh skärgårde
Saemien tjiehpiedæjjaraerie jïh RidduDuottarMuseat daejtie vierhtide reerieh .
Lohkehtæjja byöroe Jåhhan vaestiedassine vijriesåbpoe barkedh jïh gihtjedh mejtie dïhte maahta taalem 34 jeatjahlaakan juekedh , jallh mejtie 14 maahta juakasovvedh luhkine jïh aktine .
Maahtoeulmiem tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine , mij lea akte sille juktie maahtoeulmiem jaksedh
Fg 777 Seierstad feerjasijjie , 20 mill. kr. .
Noerhte-Trøøndelaagen Jolleskuvle , goevtese Lievenge aktem sjiere dïedtem åtna øøhpehtimmiem faalehtidh åarjelsaemien gïelesne jïh kultuvresne jolleskuvledaltesisnie .
Datne blankettem vedth jallh seedth healsoejarngese maam veeljh .
Diedtieh njoelem jïh veeljh dah baakoeh mah jiehtiegasse bööremes sjiehtieh.
Edtja aaj ahkedh vielie vueptiestidh dam aevhkiem digitaale dïrregh utnieh lïerehtimmien gaavhtan matematihkefaagesne .
Gosse Jupmielasse jaehkebe , dellie Jupmielasse tjarkadibie jïh jearsoes libie .
Jïjnjemes mieriedimmieh mah lïeneståvroen mierede maahta njååhtjedidh destie maam mieriedimmie dæjpa .
' sne dah politihkerh dejstie stoerre krirrijste maehtieh sïejhme politihkeles joekehtsh digkiedidh , bene eah maehtieh gaajhkide aamhtesidie bæjjese vaeltedh mah leah vihkeles ovmessie tjïeltine jïh fylhkine .
Jeenjemes pruvhkieh onanereeme åvteli dah seksem jeatjabinie utnieh .
Jarnge lea Verdalesne jïh Namsovsesne jïh edtja faalehtidh: karrierebihkedimmiedïenesjh geervide jïh noeride vierhtie
Daamhtaj jïjtse seksuellen syjhtedem ussjedidh
saemien beapmoej jïh ovmessie njoetske beapmoej bïjre
Gosse manne aktene jeatjine saerniestæjjine soptsestim daan deahpadimmien bïjre (jueskies sjïdtedh) dellie dïhte jåaskenidh seamma laakan provhki goh jåaskodh.
Dïhte saemien maadthvuajnoe jeahta eatneme ajve löönes , jïh dïhte edtja åtnasovvedh guktie maahta aerpine årrodh mubpien boelvese , eevre seammalaakan guktie lij gosse mijjieh dam åadtjoejimh .
Arkitektovneles guelmie
Maahta aaj låggem nåhtadidh goh oktegimse lågge .
Viehkehth mijjem jieledh dej åvteste gïeh ennje jielieminie .
Akte goerehtimmie stoerredigkieveeljemen mænngan 2005 vuesehti govhte låhkadistie vïenhtin nedteplaerieh eah lin akte vihkeles bïevnesegaaltije veeljemisne , jïh mahte tjïjhtje låhkadistie vïenhtin Gaskeviermie , bielelen nedteplaerieh (krirriej nedtesæjroeh , blogger jïh vijriebasse) ij lij vihkeles .
Mejtie dah / Guktie dïhte maaksoe , gukt leah maeksin .
JAEPIEBOELKH: MIJJIEN GÏELE JÏH .
vuesiehtimmieh vedtedh guktie almetjh joekehts mïelh utnieh , gaavnesjimmieh ovmessie almetji gaskem maehtieh dovne hijven årrodh jïh ovvaantoeh vedtedh , jïh empatijen jïh almetje-aarvoen bïjre soptsestidh
Veerbe vedtedh dovne ryöktesth objeektem jïh ovryöktesth objeektem kreevie juktie raajese edtja grammatihkeles årrodh 20.
Organisasjovnesne daerpies saemien kultuvrem guarkedh .
Råajvarimmie 61 Prosjekte saemien laaketeermh ...
Institusjovnigujmie lïhkebe barkedh , jïh dejgujmie govlesadtedh gosse edtja ståvroeh nammoehtidh jïh dåarjoej bïjre
Muvhth dejstie vihkielommes gærjijste mah nuhtjesuvvieh .
Guarkedh guktie taalh juakasuvvieh luhkine jïh aktine , daajroem utnedh luhkievoelpi bïjre (jïh jeatjah taalevoelph), maehtedh taalide guektiengïerth darjodh jïh taalide gööktine juekedh leah vihkeles jis edtja maehtedh hijven ryöknedimmiestrategijh evtiedidh .
Noerhte-tröönderen barkoe- jïh jieliemasse dåårrehtidh ...
Tjïelten bieliesoejkesje , goh saavreme , ålkoebiejjie , jïh fysihken darjomh
Trööndelagine ektine , öörnesåvva Regijovnale evtiedimmieprogrammen tjïrrh .
Maehtedh lohkedh: Learohkh gelkieh maehtedh baakoeh jïh dïejvesh lohkedh , abpe raajesh lohkedh gosse bonhtehkevoeten bïjre soptsesteminie .
Jeanatjommes daejrieh dïhte feerlege .
Et slikt prosjekt vil bidra til verdifull kunnskap om samisk ungdoms psykiske helse, sier Mikkelsen.
Øøhpehtimmieh dovne båatsoejielemen jih duedtien bijre lea daelie jåarhkeskuvli diedte .
Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh saernieh digkiedidh eensilaakan , jïh maehtedh jïjtsh mielh buektedh .
Fylhkentjïelte sæjhta Raavrevijhken tjïelten vijriebasse barkoem daejnie dåarjodh .
Subjeekte raajesistie sleajhteme.
Klijma jïh energije Dennie nænnoestamme Klijma-jïh energijesoejkesjisnie dle ulmie lea klijmagaasseluejhtiemidie vaeniedidh 50 prosentigujmie jaepien 2020 åvtelen .
Juktie aktem hijven jïh eensi ektiebarkoem ööhpehtimmiekontovri gaskem gorredidh , dle akte gïehteldimmiedåarjoe vadtasåvva ööhpehtimmiekontovri vearman .
Onnevielle Jåvva åådtje gieriehtsisnie tjahkasjidh .
Svöörjen nasjovnelle
" Våålese-ryöknedh " - strategijh leah krïevije dan åvteste dïhte ryöknemem kreava göökte raajrojste seamma tïjjen: Tjuara våålese ryöknedh dehtie aktede taaleste dan måbpan , jïh seamma tïjjen bæjjese ryöknedh dam låhkoem maam edtja våålese ryöknedh .
nasjonaale pryövemidie tjïrrehte dej njoelkedassi mietie maam bïhkedimmesne vadtasovveme skuvleaajhteridie jïh skuvleåvtehkidie
Maanagiertefaalenasse demokratijem nænnostahta
Ij akte trygkesovveme gærjah gænnah .
- Jaevrien-guelie , Saelhtien-guelie
Dellie guarkajim mij faatoes .
Learohkh maehtieh aaj dievhtedh gosse guvviedieh .
nuepie lea) 
Voestes tjåanghkoe 12 mentovrigujmie Snåasesne eelki tsiengelen 2013 .
Maadtojne jïh aalkoemierine
Dejnie ræhpas laavenjassine learohkh jïjtje edtjieh vaastoem tjaeledh .
Aelhkemes njuenine voejngehte gosse tjuvleste .
Vuesiehtimmieh , bïevnesh bååstede:
Evtiedimmie aalka dejnie voestes lohkemelïerehtimmine jïh aelhkie tjaalegh guarkedh , goske maahta guarkedh , toelhkestidh jïh vuarjasjidh ahkedh gïervebe tjaalegh ovmessie sjangerinie jïh dej bïjre ussjedidh .
viehkiedïrregh damtijidh goh luste , ironije , vuestiebielieh jïh viertiestimmieh , symbovlh jïh gïeleguvvieh jïh dejtie jïjtsinie tjaaleginie nuhtjedh
Daate sjïehteladta maahtoem jienebigujmie juekedh .
Dov gïele vihkeles !
Gåhkese don deavese haajpeni .
Maahta jeatjahlaakan nænnoestidh jis vierhtievåarome lea naemhtie ihke gåarede .
Dah jeatjah jis lea sijjie .
dåarjoe dehtie voenges siebriedahkeste
Fïerhten jaepien stuerebe jïh gïssebe sjidtieh , jïh muvhth gaajh båeries .
HiNT , Noerhte-Trööndelaagen Jolleskuvlen lea sjïere dïedte , åarjelsaemien gïelem nænnoestidh .
Daennie stuhtjesne manne edtjem dejtie buerkiestidh jïh guktie dej morfologijen plïere.
Saemiedigkien ulmie lea mijjen barkoe sæjhta:
smaavetje urriestimmeles faamoeh tseegkedh jïh nuhtjedh
Guktie tjaaleme goh manne sosiolingvistihke goerehtimmiem digkedeminie dellie muvhth soptsestæjjah referaansedåehkesne daaroen jallh svïensken gïelem vejtiestin easkah goh skuvlesne eelkin, mij vuesehte saemien gïele dïhte veaksahkommes gïele orreme mearan byjjeneminie.
4.4 Galhkuve
Prosjekt (åtnasåvva daerpiesvoeten mietie) Dam nåhtede gosse edtja maaksoeh jïh baalhkah joekehtidh mejgujmie lea daerpies sjierelaakan barkedh , vuesiehtimmien gaavhtan bigkemeprosjekth .
Laavenjostoe byjngetje soejkesjeaktöörigujmie
Lex Maria-bæjhkoehtimmide dåerede
Dihte stoerre savka lij gaervies Universiteeten 200-jaepien heevehtæmman .
Ulmieh , haestemh , guhkiesmïeresne strategijh jïh råajvarimmieh
Dåarjoe Dïhte nöörjen Bijbeletjåanghkose juhtele .
stööremes .
Lïerh eenglaanten gïelem , frankrijhken gïelem , spanijaen gïelem teevehtjegïelem , italijaen gïelem jallh russlaanten gïelem .
Daesnie sjeahta DSL-goerem nåhtadidh gosse lohkehtæjja edtja goerehtalledh maam learohkh båatsoen bïjre daejrieh , mah dïejvesh dah demtieh jïh maam sïjhtieh daejredh .
Buejtiereavsah tjïelkebe vååjnoeh mestie maahta aajhtsedh tsiehkieh jïh jeatjah njaltjesne mah leah iemeles jïh ij leah vaahreles .
Daate joekoen nåake gïelen sijjien gaavhtan siebriedahkesne , jïh maahta guhkiebasse dejtie illedahkide goerpedehtedh mejtie laaki tjïrrh åådtjeme .
gåaredh Saepmesne åestedh edtjieh
mjölka:INF 'På kvällen byttes jag och (min) syster Sofie av att gå hem, leta rätt på korna, på till ladugården med dem och mjölka.'[Båeries bienje] b. Månnoeh vi två åabpa syster Sööfh Sofie
Vihkeles dah learohkh lissine haarjanimmiem åadtjoeh lïhtsh ryøknedh dejnie baakojne aktine lïhtsine , juktie daah baakoeh eah leah dan siejhme .
Gosse learohkh daelie joe maehtieh tjaeledh , maahtah gïelesuerkiem vijriedidh .
håaledh , soptsestidh , reegkes gïeline lohkedh jïh photostory darjodh
Gïehtjedibie mejtie lea dåajmijes dan barkese .
vuastalamme edtjieh diedtem utnedh bovtselåhkoem sjiehtesjidh , jïh dovne jeahteme reeremen åårganh tjoeverieh aamhtesi bïjre båatsojne soptsestalledh jïh dejnie båatsojne ektesne barkedh
Sjiereøøhpehtimmie Kostrataallh nænnoste gellie jaepieh dle Noerhte-Trøøndelage vaenebe vierhtieh sjiereøøhpehtæmman nåhtadamme goh dah jeanatjommes jeatjah fylhkh laantesne , medtie 4000 kr vaenebe fïerhten learohken åvteste jaepien 2009 , gosse gaajhki fylhkentjïeltigujmie vierteste , bielelen Oslo .
RAASTEGASKEMS / INTERNASJONALT
Knut Bergsland & lajla Mattsson Magga: Åarjelsaemien-daaroen baakoegærja / Sydsamisk-norsk ordbok , Samisk utdanningsråd , Iđut 1993
Sveerjen Saemiedigkie 1995 dan sov " Vuesiehtimmie byjreskevuajnoem " bæjhkoehti .
Dellie åasam frijje , dïhte sæjhta jiehtedh daalhkesesïelte jïjtje åasam sjæjsjele .
Polijsem bïeljelh jis naan guvvide datneste gaskevearman luhpehts heesedh .
Mïrrestalleme nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem gaajhkine suerkine .
Learohkh 9. daltesisnie edtjieh nasjovnaale pryövh tjïrrehtidh lohkemisnie jïh ryöknedimmesne .
Eah badth seamma stynkehke morfologijine jïh semantihkine.
Reereme-lihtsegh sijhtieh barkedh guktie ellies media-faaleldahke TV-esne , radiovesne jih plaerine sjædta .
Dah baenieh skubpieh beapmoej mænngan jïh gelkieh soptsestidh mearan barkeminie .
åesteme-øørnege saemien tjaaleldahkide tjirkesovvedh jïh væjranidh
Edtja stuerebe fokusem bïejedh effektese dehtie åtnoste regijovnale evtiedimmievierhtijste .
Tjïelth edtjieh annjebodts laavenjostedh daejnie suerkine dennie orre ektietjïeltesne: Maanavaarjelimmiedienesje , Byjrese-jïh laanteburriereereme , Evtie dim mie kontovre , Skaeh tiekrievije , Tjïeltebijjiedåaktere , Dåaktere
Reeremedajvesne saemien gïelide saemien jïh nöörjen seammavyörtegs gïelh .
Jeatjah stoerre prosjekth mejgujmie nïerhkeme , jïh dåarjoem åadtjoeh jaepien 2012: - Oslon jolleskuvle , skïemtjesåjhtereøøhpehtimmie 200 milljovnh kråvnah .
Måantan skïereden 14. biejjien lea stoerredigkie ‐ jïh saemiedigkieveeljeme .
Nøørjesne , Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne saemiej åålmegebiejjiem heevehtamme mænngan jaepien 1993 .
• Öörnedh guktie jeenjebh maanah åadtjoeh saemien maanajgïertefaalaldahkem
tjaalegem tjaeledh guvvide aamhtesen bïjre
 Laavenjostoe akademijine Gïeh maehtieh bööremeslaakan dam guhkiebasse barkoem bæjjese fulkedh: Nöörjesne; Nöörjen Kultuvreraerie jïh Saemiedigkie, mah maehtieh nasjonaale jïh gaskenasjonaale systeemine bæjjese barkedh jïh seamma tïjjen: Sïejhme almetjh, fïerhte tjiehpiedæjja, teaterh, Saemien Tjiehpiedæjjaraerie, skuvlh, jïlleskuvlh, universiteeth, museumh, nasjonaale jïh gaskenasjonaale reeremh abpe Saepmesne jïh nasjonaalestaath tjuerieh meatan vaaltasovvedh laavenjostosne.
Dan mænngan åedtjiepryövenassh reavseste vaalta .
Tjïelte maahta baajedh årrodh faalenassh vedtedh jallh faalenasside giehpiedidh , mejtie Stoerredigkie ij leah stilleme laaken mietie .
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne lea mïelem sjugniedidh viehkine goltelidh , soptsestidh jïh håaledh , jïh maehtedh gïelem sjïehtedidh åssjelasse jïh dåastoejasse .
Njieljie maadthskuvlh
Daah njealjesh leah njaalmeldh gïelen vuekieh mah dåajmijes vuakan govlesuvvieh.
4.1.2 Goerehtimmiedåehkien illedahkh
3. raerieh åadtjoeh guktie dah maehtieh buerebe sjïdtedh
Bueriedamme stuvremebïevnesh Vihtiestimmie jïh daatah illedahki bïjre leah vihkeles darjoen evtiedimmien gaavhtan , dåarjoehtimmie darjojste skuvlevaaksjomi tjïrrh , jïh reekteme fylhkendægkan aktene fïerhten jaepien kvalitetebïevnesisnie .
Men abpe Nöörje dijjem fulkesamme .
Jeatjah voernges laakh lea laake maanajgïertide mij tjïelten dïedtiem debreldahta faalaldahkem saemien maanide öörnedh lea presisereme .
Gååvnese aaj bieljietermometere , mij hijven jis dam reaktoeslaakan utnedh .
Saemiestim/ saemestem (4.1.5) 3 (33%) 4 (44%) 2 (22%) 9 (100%) 
Saemien scenetjiehpiedæjjah leah dorjeme jïh annje aktem stoerre jïh vihkeles pijoneerebarkoem darjoeh evtiedimmesne, åtnosne jïh beagkoehtimmesne mijjen ræjhkoes kultuvreste jïh kultuvrelle vuekijste aktene ektietïjjen scenevuekesne.
VIEHKIE MAASSEMEEDIJIJSTIE
- Manne [galkem] [guelpiem] bïssedh.
Daejstie 84 prosenth lohkehtæjjah noerhtesaemien gïelesne.
Eah leah dan jïjnjem ålkone staaresne , jïh dannasinie dah aktem vielie " borgerlig " jieledem jielieh .
6.490.000 Summe dåarjoeh jeatjah reerijidie:
Rïektesisnie maahta sån geervebe årrodh goh naemhtie, dan åvteste Nöörje naa jolle lohkehtæjjaveahkam åtna, jïh ij leah njueniehkisnie orreme hijven illedahkigujmie PISAgoerehtimmine.
Skreejremekampanje Finnmarkesne - neakoesbarkoe ...
Jaktlag:esne (SFS .
 (40) a. Mohte men dïhte den guhte vilken aktem en:ACK dejstie den:ELA PL unniebijstie liten:SUPL ELA PL tjeejehte gå vilsetr:3s gie vem munnjien mig:ILL jaahka, tro:3s dïsse den:ILL lij vara:3sPRT buerebe bra:KOMP jis om jaavran sjö:ILL lij vara:3sPRT beelhkesovveme kastas ut:PTCP stoere stor gierkine sten:KOM tjeapohken hals:GEN bïjre.
Ij gåaredh gyhtjelassh vaestiedidh goh " man jïjnje " bielelen dam
Manne dam stuhtjem mahte goh mov veeltim , jïh dam annje måjhtam , juktie dïhte lij dïhte aajnehke gærjesne gusnie manne meehtim damtestidh .
årrodh , bööremes skuvlesne gosse pryövoeh jallh heehkesth , skåårnehke , jïermijes jallh mavvege persovne årrodh gie duasta jïjtjemse årrodh ?
Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh ?
Dej minngemes jaepiej dotkeme stoerre joekehtsh vuesehte tjoeli gaskem vihkeles suerkiej sisnjeli saemien siebriedahkesne jïh stoerresiebriedahkesne .
RES ij naan ekonomeles tsavtshvierhtieh utnieh juktie byögkeles fysiske infrastruktuvrem bïgkedh , goh geajnoeh , gïrtesijjieh , pruvvieh jïh baanah .
Mijjieh tjoerebe mijjese haestemh vedtedh sertiestæmman , orrestæmman jïh vierhtieh buerebe-laakan nuhtjedh .
Daerpies gaajhkide saemien scenevuekien lihtside øøvtiedidh jïh tjirkedh , vuartasjidh guktie øøhpehtimmie , jïh darjomenuepide bueriemdidh .
Jis nåake sjïdti aktene lehkesne öövre byjresken gielhtie dellie gåarede måbpan juhtedh dejtie utnedh mearan dah mah nåake lin fihkieh buaranidh .
Fasseldimmie byögkeles suerkien sisnjelen Man stoerre byögkeles sektovre?
Mijjieh lååjkedibie skuvlide jïh maanagïertide lïhkemes almetjegærjagåetien baaktoe .
Maam tjïelth darjoeh mah lyhkesieh ?
Dïhte barkoe tjarke suajmani , jïh daelie sjæjsjalamme daam barkoem vihth olkese bïejesovvedh .
Dennie voestes neebneme barkosne vuejnebe ojhte man vihkeles maanagïerth leah orreme dennie daan mearan læhkoes jieljiehtimmesne gïeleste māori , Aotearoa ' sne / New Zealand .
Jis maana sæjhta cellh jallh doneeredh .
ASSISTENT VIKAR
Datne maahtah aaj sïejhme faalenassem syökedh (ellies tïjjen) mij ööhpehtimmiekatalogesne tjåådtje .
Prosjekte lea gieltegs jïh mov lea stoerre vuartoeh daate prosjekte dorje guktie jienebh saemien gielem nuhtjieh , Valle jeahta .
stoppa in:3sPRT 'Dem samlade hon, rensade, kokade, kylde och ställde in i frysen.'
darjodh , buerkiestidh jïh tjïelkestidh geometrihkeles konstruksjovnh paasserinie jïh sïevestahkine , jïh dynamihkeles geometrjiprogrammine
Tjuara mieriekrïevenasside gorredidh dejtie mah maajhööhpehtimmiem faalehtieh guktie dah maehtieh guhkiebasse soejkesjidh gosse edtjieh MØ-barkijh seehtedh.
Dah voeres markasaemieh soptsestieh dan byjresken smaarehtjïertem , mearan saemien tjaaleldhgïelem geervebe sjædta .
Teateren åssjele: " Sámi Našunálateáhter, Beaivváš åssjelinie åtna teaterebarkojne gïehtelidh jïh teaterebarkoem eevtjedh saemien gïelesne, jïh saemien kultuvrem beagkoehtidh teaterebarkoen jïh plearoeh barkoen tjïrrh.
samlaitr 'Den andra dagen samlades människorna.'[Goltelidh jih soptsestidh] Gosse bovtsh tjöönghkie, dellie Eebre dejtie tjåanghkan buektehte guktie akten jïh seamma sæjjan gaajhkh dah bovtsh leah.
Saemien dajvi ålkoli unnemes luhkie learohkh aktene tjïeltesne mah lïerehtimmiem saemien gïelesne jïh saemien gïelen tjïrrh sijhtieh, reaktam utnieh dagkeres lïerehtæmman dan guhkie unnemes govhte learohkh aajmene dåehkesne"
Raereste daam joekedimmiem miereste , v. aaj raeriestimmien 8. mearhketjinie .
§ 5-6 .
Jïh dellie datne maahtah barre buerie vaajmojne daesnie tjahkasjidh .
Dåehkie dejtie reaktide åtna dan prosjektese Kristusen gievlie .
Mohte jis dåehkien vööste duasta tjåadtjodh jïh vuertedh dellie jïjnjem vitnie .
Gosse gåetien sïjse tjaanga dle sisbielie gaahpode , jïh damta tjiehtjele lea seamma tjïelke jïh aktelaaketje goh aktene låavthgåetesne .
Kåarhtide maahta utnedh gosse soptsestimmine , gïeline jïh tekstine barka .
Saemiej tradisjovne jielemasse-sjïehtedimmiem vaarjelidh jïh seamma aejkien nuepieh orre jiele-stïerke darjomidie skaepiehtidh .
Vulle Pierese bealhka jïh gaaje måarehke .
Mohte jis jeatjahtehtemem aajhtsa njammesne edtja åålegh hoksem bïeljelidh guktie varki goerehtimmiem darjodh , jilhts nåajsan .
Jis lohkemesiebrieh vedtieh ööhpehtimmiem maadthskuvlen jïh / jallh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmien suerkesne jïh ij leah latjkoem tjïeltine jallah fylhketjïeltine , dellie kuvsjemaaksoe kreavasåvva .
Joekehth aamhtesh jaepeste jaapan , jïh daan jaepien lea " Saemien beapmoe- vuekie jïh orre ussjedimmie " Buerie båeteme !
Daate lea akte dejstie raeriestimmijste mejtie buakteme Saemiedigkiebïevnesisnie saemien gïelen bïjre , jïh maam Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja gïetedidh goevten minngiegietjesne .
4.5 Studijepoengedorjemasse åarjelsaemien gïelesne
Sorselen gærhkosne stoere klaase gellie klaeriejgujmie .
Ussjedh datne akte PR-raeriestæjja maam akte politihkeles krirrie leejjeme , juktie raerie vedtedh guktie krirrie byøroe Facebook , Twitter jïh YouTube nåhtadidh veeljemegæmhposne .
Naan vuertieh goske gujnelemmiem åadtjodh jallh skaavtjoem sjïdtedidh mearan jeatjah tuhtjieh slæjhtoe sjïdtedh .
Jalhts intransitijve paarrebielie tsoepkenidh guhkebe intransitijve paarrebieleste tsööpkedh, læjhkan ij leah dïhte destie seerkeme.
Learohkh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne edtjieh daltesisnie Jåa1 , golme vïjhtehtassh learoesoejkesjistie matematihke 1 P jallh 1 T utnedh .
Dotkeme vuesehte jïjnjh maanah mekanihkeles ryöknedieh , jïh maahta jïjnjh såarhts båajhtoeh vaestiedassh addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassine dan mekanihkeles ryöknedæmman ektiedidh .
Gynekologijen cellepryövenasse meatan dennie healsoevååksjeminie , maam gohtje screeninge , maam nyjsenæjjide Sveerjesne jaabnan böörie .
Manne ebrieskåajjeste båatam .
Destie veljie jïh ræjhkoes G2-input vihkeles grammatihkem evtiedidh G2gïelen mietie.
Daaletje interregprogramme lea 2007 raejeste 2013 raajan .
09.00 - 15.00 , jïh guessieh maehtieh dejtie nuhtjedh .
Idtjin annje aalkeme åarjelsaemien ööhpehtidh maadthskovline , jïh Ealla vueptiesti smaave maanah lin skovlebarkojne baaverdeminie juktie idtjin daaroen guarkah .
Dah barkoesijjieh lin åejvieredaksjovnistie Karasjohkesne jåhteme .
svinstin ?
19. bielie 26 bielijste
Dellie edtja orre tabledtem vaeltedh guktie ennje vaarjelamme .
4.2 Saemien jollebe ööhpehtimmie aktene histovreles
Dannasinie im jïjnjem dejtie provhkh.
G2-goerehtimmine sïejhme lïhtsegidie golme dåehkide juekedh.
Minngemosth dle raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma tjïerteste Healsoe Noerhte byöroe dåarjoehtæjjine årrodh SANKS ' ese daennie barkosne , jïh vuejnedh man vihkeles akte båehtjierdimmiefaalenasse lea aaj åarjelsaemien skïemtjijidie .
jjien mietie .
" daesnie jïh daelie " , jïh aktem hijven våaromem sjugniedidh juktie evtiedidh jïh
Faalenassestruktuvren raeriestimmesne skuvlejaepien 2011/2012 , ij leah stoerre jarkelimmieh dorjeme skuvlide .
Jis naaken destie nåake damta , dellie lea irhkeme .
Veeljemeboelken 2013 - 2017 dle:
Manne ussjedeb daelie .
Strategijen sisvege lea evtelassh guktie dejtie nasjovnellen unnebelåhkoej reaktide biejjieladtje barkosne nænnostidh , dej gaskem barkoeh guktie:
Aktegsalmetjh jïh sïelth , institusjovnh jïh siebrieh mah leah registreradamme enhetsregisterisnie
Dan åvteste daan jaepien budsjedte iemielaakan edtja aktene gïehteldimmiereektehtse- / budsjedtejarkelimmieaamhtesisnie gïetesovvedh , dle akte dïenestenuhtjeme jaepiereeknemasseaamhtesisnie byöroe årrodh goh læjkome disposisjovnefoentese , jïh nuhtjesovvedh minngebe budsjedtine jïh ekonomijesoejkesjisnie .
Dah mah tjaatsestimmiereaktoem utnieh leah akte 8 .
ISBN978 82 90625 653
Learoevierhtie maanajgïertese mij galka gïelem jïh baakoelåhkoem evtiedidh .
Phone: +47 907 75 219
64 göökte saadtegh åarjelsaemiengïelesne våhkosne .
1.6.1 Sektovren gïehteldimmiemierie
Dam gieriesvoetem libie vaajmose åådtjeme Aejlies Voejkenen tjïrrh .
Jåvva ajve naan gille laavenjassh buektiehtamme pryövesne .
Dïhte dan åvteste dah ohtsijh eah sïjhth juhtedh , ij leah reaktoe låhkoe gaskem ohtsijh jïh man gellie learoesijjieh mah gååvnesieh , jïh ohtsijh eah sïelti krievemh jeakedh gaatoen jïh karakteri bïjre .
Nïejth pruvhkieh gemtebe ullemem åadtjoeh jïh baernieh gemtebe åelkieh .
dïsse den:ILL tjaetsiem vatten:ACK böökti, bringa:3sPRT Jupmele Gud
5.9 Stoerre joekehtse tjïelti gaskem
Dej goerkese medtie sjïekehtidh veerbe-intransitijve.
NAZISTENES JAKT
Saemien gïelh lea vaarjelamme gaskem jeatjah ILO-konvensjovneste 169 , Nöörjen maadthlaakeste , Sijjienommelaakeste , Saemielaaken gïelenjoelkedasseste Nöörjesne jïh ööhpehtimmielaaken tjïrrh .
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta .
Arktisk raerie tseegkesovvi jaepien 1996 goh akte vijriedimmie dehtie arktiske byjresevaarjelimmielaavenjostoste (Arctic Environmental Protection Strategy , AEPS) jaepeste 1991 .
Ektieskovhte dajvine (daaroen KID .
Tabelle 4.10.
Dah pruvhkieh snoelkine årrodh jïh maahta måasaridh jïh tjeapohke saejrede jallh bieljie-naavlehtahkem åtna .
nännoestidh dej nasjovnelle unnebelåhkoej
Abpe vuepsie voestes gietjeste , juktie maanah edtjin guektien-giele-guedtij sjidtedh gosse noere-skuvlem illeme , daan provsjekten bæjngolen båata .
Gïelebarkijh abpe Saepmeste Staarese böötin .
Desnie njieljie vielie diagnostihkh moenem, jienebe kausatijve molsedimmeste mah aaj ovagkusatijve jïh overgatijve veerbide joekehtieh.
evtiedimmie fïerhten almetjen gïelemaahtoste iemeles sjædta gosse fïerhtenbeajjetje ektieåtnoe jeatjah gïeleutnijgujmie .
Dan åvteste njoktjen 8. b daan jaepien mïerhkesjibie orrestamme faamojne jïh eadtjohkevoetine .
Daate akte guhkies jïh dovres prosesse .
Lissine 66, 7% vaestiedæjjijste åerpenigujmie, 55,6% vaestiedæjjijste aahkine jïh 66,7% vaestiedæjjijste jeatjah laahkoejgujmie daarosteminie.
Daennie tjaatsegisnie mijjen ulmieh tjïertestibie mijjen vuajnose mij lea nænnoes jïh guadteles saemien jielemebyjreske - båatijen aejkien mijjen laantese jïh åålmegasse .
Jonas Danielsen bïhkede Matheus jïh Irja guktie ïervedh .
Vielie bïevnesh daaletje vierhtiej bïjre ...
Daah vierhtieh leah ajve dejtie teknihken faageskuvlide .
Dannasinie ij leah seekere mijjieh åvtese maehtebe / byörebe faageskuvlefaalenassem utniehtidh daan beajjetje faalenasse-jïh kapasitetedaltesisnie .
Opplysningskontoret for egg og kjøtt / Munnien jïh bearkoen bievnesekontovre lea dam hijven heeftetjem " God mat av rester " dorjeme , maam maahta våålese leessedh dej nedtesæjrosne matprat.no .
Duojáriid Ealáhussearvi jïh Sámiid Duodji sijhtieh mïerhkevaaroem duedtie nænnoestehtedh .
Elicited Production Task akte såarhte gihtjemevuekie gusnie vaestiedæjjah edtjieh veeljedh mah raajesh dah bööremes utnieh.
Vuarjasjin konsekvenside daehtie alternatijveste goh akte konstruktijve dåarjoe juktie orre mineraaledarjoemasse sjïehteladtedh , jalhts mineraalelaake ij daejtie darjoemidie almetjeriekteles hijvenlaakan stuvrehth .
darjomh fassieh skaehtieraerijinie
Abpe Alta-aamhtesen tjïrrh lij gellie neavroeh , gaskem jeatjah nealkomestreejke Stoerredigkien ålkolen 1979 jïh 1981 , jïh okkupasjovne staateministeren kontovreste 1981 .
' i klijmakonvensjovne (UNFCCC) jaepeste 1992 lea dïhte mierie dan gaskenasjovnale klijmalaavenjostose .
Mah krirrieh edtjieh reerenassem øørnedh ?
Maaksoe 1,2 mill. kr. .
Joekoen jeatjah stoerre bigkemh goh biegkemööllapaarhkh , Aili Keskitalo jeahta .
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan 21,9 millijovnh kråvnah dåårjeme aerpievuekien daajroen , healsoen , jielemen , gïelen jïh daajroen sisnjeli boelhken gålkoen 2014 jïh goevten daan jaepien .
datne dov darjomes nænnoes jïh soejmi laakan eantah
Keiseråsen lihke , jïh desnie jïjnjh bïjlh tjomhpine båetieh feerjeste , jïh dellie guhkies raajroe sjædta deavan bæjjese .
mïelesne utnedh (unnididh , vïht nuhtjedh , urriestidh):
Tjåanghkan giesemh tjïelke dorjesåvva jallh konsklusjovnh åtna
Mc Donald (2006) jïh Hopp (2010) jiehtiejægan guektiengïelen lïerijh tjiehtieh tjamkebe stradtjedh funksjonelle morfologijem G2-gïelese sjïehtedidh enn aktengïelen lïerijh.
SKYLLEME TJAKTJEGE
Søøfe gihtjie .
Åvtehke tjuara jïjtje orre daajroem utnedh orre dotkemen jïh teorijen bïjre .
- Joekoen murreds orreme dan jïjnjh gïejh gaavnedh almetji darjoemistie .
"'[Goltelidh jih soptsestidh] b. Jaahke Jakob
Barkijh aktene voenges jallh regijovnale byögkeles åårganesne reeremedajvesne , reaktam utnieh permisjovnem baalhkine åadtjodh saemien lïeredh , gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje .
Tjïeltesoejkesjen sïebriedahkedajve
55 Reerenassen åtnoe saemien gïelide ...
Nåå , giesege hov aaj fuehpie , jillhtsh ij leah gaajhkide mijjide .
Journaliste jïh tjaelije Ailo Gaup (1944-2014) lij manusem tjaaleme daan stuhtjese jïh dïhte bæjjese bïejesovvi aktene laavenjostosne scenebïhkedæjjine Knut Walle.
Innovasjovnh mah eah hijven dah leah heaptoeh mijjen gaskoeh jïh byjresken jïh mijjen gaskoeh jïh sinsitnien .
Jaepien 2011 dle medtie 14 mill. joekedamme stuerebe skåårvemeråajvarimmide gïehteldimmine .
Barkeminie teatere edtja vielie dåarjoem tjïrkeh dan barkose ektiedimmielatjkoen tjïrrh fylhkentjïeltide åarjelsaemien dajvesne .
Gaajhkesh reaktam utnieh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse aktine voenges byögkeles åårganine govlehtellieh reeremedajvesne saemien gïelese .
Edtjebe buektiehtidh aktem dageres faaleldahkem tjåadtjoehtidh båetije tijjide die lea daerpies dejnie tjamki barkedh .
Teorijen mietie voestes gïele sæjhta mijjem tsevtsedh gosse edtjebe jiehtedh maam mijjieh tuhtjebe gåarede jiehtedh jïh maam mijjieh jiehtebe ibie maehtieh jiehtedh, gosse mubpien gïelem lïereminie.
Gærhkoeveeljemisnie maehtieh gïelem golme veeljemisnie vedtedh; Gærhkoeståvrose , stifteståvrose jïh gærhkoetjåanghkose .
nasjovne jïh gaskenasjovne
Daate goerehtimmie vuesehte referansedåehkie, åarjelsaemien aerpiegïelen soptsestæjjajgujmie, ij badth seamma illeldahkh vuesiehtieh goh jeatjah aerpiegïelen soptsestæjjah veartanisnie.
Ohtsememierie lea guhkiedamme suehpeden 1. b. 2015 raajan , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Mij geerve aerpiegïelen soptsestæjjide jïh G2 learoehkidie?
Akte laakenænnoestimmie jïh jååhkesjimmie saemiej reaktijste dejtie jielije marijne vierhtide akte vihkeles aamhtese orreme Saemiedægkan , dehtie miereste Saemiedigkie tseegkesovvi .
Dan lissine jïjnjh bïevnesh jïh bïhkedimmieh tjaaleldh jïh telefovnine vadta .
Tsïnnebangsemh maehtieh aaj rööpses jïh bankes sjïdtedh .
V Vaellienjuana Vallenäs (Storu .
baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah , digitale vierhtieh jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtsh gïeleööhpehtimmine utnedh
Ealla maahta seamma tïjjen meatan årrodh lïerehtimmieulmieh bïejedh dan guhkiebasse barkose .
Goerksh daej aamhtsi bijre vihties bihkedimmiem kriebpesji .
Vuartesjh öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie .
Daennie vuarjasjimmesne kommisjovne tjuara vuartasjidh man guhkiem åtnoe vaaseme jïh sisvegem , dan nuelesne mejtie åtnoe eksklusijve jallh intensijve orreme , jïh mejtie dah utnijh lin maahteme vienhtedh dej åtnoe lea reaktan mietie orreme .
S: Dellie goh easkah dah minngemes jaepie dellie javvoeh jïh dejtie beapmojde freektidh dan geajnoen mietie , bïjlesne .
Jalhts im manne naan dagkeres haamoem gaavneme, læjhkan ij rovnege jis gie sån akte dejstie haamojste jeahta jallh tjaala.
Gaajhkh skuvleaajhterh edtjieh lïerehtimmiem saemiengïelesne faalehtidh , goh sïejhme ööhpehtimmie jallh alternatijve lïerehtimmievuekieh (maajhööhpehtimmie , vïesehtimmie , gïelebiesie).
Naemhtie daajroem åadtjobe guktie noerebarkoe jåhta , jïh guktie mijjieh buektiehtibie jienebh noerh pryøjjedh mijjen båetijen aejkien bïjre .
Råajvarimmie 61 .
 (67) dagkeres vuesiehtimmie.
unnebelåhkoepolitihki - unnebelåhkoekonvensjovni
såemies tjaalegh , tjiehpieslidteratuvrem jïh aamhteseprovsam lohkedh daajbaaletje tïjjeste gærjagïelesne , orregïelesne jïh mah leah jarkoestamme saemien gïeleste , jïh ussjedidh sisvegen , hammoen jïh åssjelen bïjre
fiskens lekplatser och dess naturliga vandringsvægar skyddas
Dah tjuerieh tjaalehtjimmieh båeries vuekine sjïehtesjidh .
Men jeatjah goh v.g.
Nordiske Saemien konfereensesne Ååresne 1986 dellie saemien byjreskeprogramme dååhkasjehti juktie byjreskem Saepmesne vaarjelidh jïh övtiedidh .
Nöörje sov maadthlaakem åadtjoeji 1814 , mestie gaajh jïjtjeraarehke sjïdti , jïh dan mænngan aaj dïhte nöörjen nasjovnebigkeme eelki .
Gïehtjedimmiem nemhtie tseegkeme juktie laavenjassh ovmessie vuekie krïebpesjieh gosse dejtie lohkedh .
Mænngan edtja haarjanidh sov jïjtsh bïevnesh ohtsedh , bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie jïh laejhtehkslaakan vuarjasjidh dej sjyöhtehkevoetem , saetniesvoetem jïh aajkoem .
Fylhken åejvie dïhte veeljeme åvtehke aktene fylhkendigkesne
Gaskoe 50-taalesne Staate veterinær-laboratoriumem Harstadesnie rihpesti gusnie veterinære gien jijnjh maahtoeh bovtsi-heavoj bijre .
Fuelhkiebiejjie Raarvihken voenesijjesne
Nimhtie leah dagkeres barkoeh joekoen vihkeles .
Prognose ruffien 2010 vuesehte mijjieh edtjebe 93 jienebh noerh (jïh laante 500 vaenebe) meatan ryøkneme baalhkasystemesne jaepien 2011 , (mij ryøknemebiejjiem 1.7 nåhtede jaepien budsjedtejaepien åvtelen), goh dïhte prognose ruffien 2009 aerviedi , jïh maam mijjieh våaroemasse bïejimh jaepien 2011 , ekonomijesoejkesjisnie 2010-13 .
Idut .
Ovmessie persovnh ovmessie lyjhkoeh tjuvliestidh jïh gijhkierdidh .
Svaahken båatsoesïjten baaktoe (Elgå reinbeitedistrikt) Rv:ste 140 A dahkoe dan mïerhkese gusnie geajnoe 218 rijhkeraastem tjuahpa .
Demokratiske normer for politisk rekruttering , Civita AS .
Maam PP-dïenesje dorje ?
4.5 Raerieh
vierhtiedimmiem sjædta konsultasjovnisnie saemiedigkine darjodh .
Öövre båastahlïgke goh (104).
Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh , jïh idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh nuhtjedh gosse mubpide jïh mubpiejgujmie soptseste .
Gåatoehtimmie Jåvledarjoemes
1.2 Hypoteese jïh gyhtjelassh
· Man bïjre daate teekste såårne ?
Kultuvren bueriemasse galka Kultuvrelutnjemem II tjïrrehtidh .
- Kristedh , skylledh , pruvredh jih boernedidh ?
Båetije jaepine gujht learoegærjah jeatjah faagide aaj .
Dah faagh saemien jïh daaroen leah jijnjh ektie-elementh , jïh dan gaavhtan vihkeles lihke ektiebarkoe dej göökti faagij gaskem , v. d. ulmide learoesoejkesje saemiengïele voestesgïeline jïh ulmide learoesoejkesje daaroen learohkidie giej saemien voestesgïeline .
Tjïelke roehtse man ie mubpene lïhtsesne, men ij naan tjoejemolseme gænnah transitijve paarrebielesne.
Novh amma dïhte aaj vihkeles nimhtie klimahten jorkesimmien vuestie barkedh jïh orre teknihkem evtiedidh .
teeksth tjaeledh mah soptsestieh jïh buerkiestieh
vuastalieh .
" Gujnelemmie
Ij leah universelle grammatihke (UG) maam jiehtieh guktie dah væhtah gelkieh gïeline jijhtedh, dah barre dejnie goh abstrakte hammoeh.
Dah jeanatjommes saetniesvoeth fer båeries sjidtieh , jïh gaajhkh ektievoeth daamtaj jarkeleminie .
Dan vaenie gïelesiebredahkh gååvnesieh dejnie dajvine gusnie saemiengïele lea vååjnoes bielie aarkbeajjetjen ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegïeline jïh vaenieh fuelhkieh gieh gåetesne saemiestieh .
Learoesoejkesje matematihkesne ektiefaage
Kronihke: Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen
Ööhpehtimmie maahta jeatjah vuj aktine daejstie rohkelassinie aelkedh vuj galkedh .
Learohkh mah aktem hijven evtiedamme gïelem jïh lahteseabparatem utnieh , dejtie maahta haestedh gihtjehtimmiem tjïrrehtidh viehkine dan vaenie tjaaleme gyhtjelassijste goh gåarede .
Ij gænnah daesnie joekehtse baare veerbine, vaallah sïejhme abpe gïelesne.
Sertiestimmieh , raeriestimmie / evtiedimmie Karrierejarngeste Karrierebihkedimmie lea prijoriteradamme råajvarimmie gaajhkine noerhtelaantine juktie jåarhkeøøhpehtimmiem buerebelaakan tjïrrehtidh .
Jis gaajhkh soptsestallemh tjïrrehtidh frïjjesåjhtoekontovrh jïh dööpmijh gaskem toelhken tjïrrh destie gaskesadtemen kvalitetem tsevtsedh dan jeenje ij aervedh dïhte vaarjelimmine .
Saemien lohkijh jienebh gærjah saemiengïelesne sijhtieh mejstie noerh eadtjalduvvieh .
Gosse daelie akte ryöktesth dåarjoe sjædta dellie siebrieh aaj vielie daejrieh guktie åvtese sjædta .
Sjyöhtehke råajvarimmiesuerkieh mah visjovnen jieledekvaliteetem dåarjohte leah sijjieevtiedimmie , råajvarimmieh mah fryöjstehkevoetem skreejrieh jïh vijriedimmie kultuvrelle infrastruktuvreste .
Joekoen vihkele barkedh guktie staaren saemien maanah , noerh jïh båarasåbpoeh almetjh åadtjoeh saemienvoetine jieledh jïh årrodh .
Seamma mieren aaj eejhtegh buerebh giele-øøhpehtimmiem kriebpesjieh .
Datne veeljh guhte dov saadth-almetjem edtja årrodh .
Dejtie viesjiehtommes learoehkidie dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh learohki baakoegoerkesem goerehtalledh goh stööremes , unnemes , jeenjemes , vaenemes .
sijjiem gusnie maanam beaja edtja j.g. veeljedh destie krööhkestimmeste vaajtele maana bijjienimmiem kontinuitete , jïh maanan etnijhke , religijovnen , kultuvrellen jïh gïeleldh duekie .
FR-aamhtesisnie 10/218 , daate fylhkenraerijen vuarjasjimmien nuelesne tjåådtje:
Dïedte / laavenjostoeguejmie: Noerhte-Trööndelagen fylh- kentjïelte / åarjelsaemien gïelejarngh .
Guktie politihkerh Facebook nåhtadieh- mah dïjrh sijhtieh åvtese buektedh ?
Jeenjesh dennie saemien siebriedahkesne sov båeries almetjijstie lïereme mijjieh edtjebe gaajhkh beapmoeh gorredidh .
Konferanse aaj seedtesåvva ryöktesth Saemiedigkien nedtesæjroen baaktoe .
Lïeneståvroe Västra Götalanden lïenesne gïetede stiftelsh mah leah Hallanden jïh Västra Götalanden lïenine .
Mijjieh , gåabpegh almetjh , libie tjoereme dan åvteste maeksedh - fïereguhtelaakan .
Analyseradimmieh , toelhkestimmieh jïh viertiestimmieh
Learohke maahta såemies dejstie siejhmemes biejjieladtje baakojde , akten vihties aamhtesen bïjre
V. b.) Aavjaevrie Ajaur (forsen) (Storu .
5.4 Learohketjïertem reektehtidh
Daerpies vierhtieh (barkijh jïh ekonomije) tjuerieh stïeresne årrodh , jïh tjuara sjïehteladtedh ihke strategije dam stoeredahkem åådtje guktie IT-dïenesjen skåårvemidie jïh laavenjasside sjeahta .
Ööhpehtimmiefaalaldahke " Maanavaarjelimmie unnebelåhkoeperspektijvesne " eelki tjaktjen 2008. saemien perspektijve lea leevles ööhphtimmesne , ektiesoejkesjinie jïh joekoen jïlleskuvlesne Finnmarkesne .
Dah gïelem vaarjelamme jalhts bårrode årroeh aktene gaertjiedamme dajvesne.
Juvnehtibie dan dïehre åejvieåssjaldahkide Saemiereaktamoenehtsen jienebelåhkoeraeriestimmesne dåarjodh .
Jaepien 2012 dle Nöörje sæjhta dïedtem utnedh baalhkam finansieradidh .
Gosse Saemien 2 voestes aejkien øørnesovvi dellie aaj golme studeenth , akte lij lohkehtæjja .
Dah byöroeh voejhkelidh iktegisth saemiestidh .
Dah gellie feelijh vuesiehtieh dam sïejhme lissiehtimmiem feelijeevtiedimmesne ektieskovhtesne fylhkesne .
Bïhkedimmieh vuesiehtieh guktie maahta learoesoejkesjidie toelhkestidh jïh rïektesisnie åtnasovvedh , jïh edtja dåarjojne jïh skraejrine årrodh dennie voenges barkosne learoesoejkesjigujmie .
Tjaalege lea ussjedamme eejhtegidie , jïh Ööhpehtimmiedirektovraaten jïh Saemiedigkien nedtesæjrojne gååvnese .
Voestes daltese.
Sjiehteles sijjie lea stratjkesne dannasinie aelhkebe njammide doehtede gosse tjoelem åtna .
Gïehtelimmiebudsjedten mierieh naemhtie bïejesuvvieh: BUDSJETTSKJEMA 1 A BUDSJETTSKJEMA 1 B SIDE 3
 (ex .
Tjïelteståvroe: Man gellie nyjsenh ...
8.2 Byögkelesvoete ekonomijesoejkesjimmesne
6.6.3 Daltese 3
E-legitimasjovnem veedtjedh
Numhtie ij leah privaate hoksesne , vuesiehtimmien gaavhtan plastikkirurgije , mij ij leah medisijneles skreejrehtamme .
Ikth vielie jiehtedh fïerhten mubpien tæjmoen daan lïerehtimmieboelhken .
Bööremes kaanna barre direkte objeektem jallh subjeekte-verbaale kongruensem goerehtamme.
viertiestidh guktie " dïhte saemien " jïh " dïhte nöörjen " vååjnesasse båetieh tjaaleginie saemien jïh nöörjen lidteratuvreste
Akte kaarre Romseste , John-Egil Svinsås Magga , dïhte aaj mijjem dåeriedi .
Jijtje vuajnoeh
Jïjnje dehtie
Beapmoeh mah leah maelien jïh sysngelh namtah
Datne hïegkem mijjese vedtieji datnine ektine årrodh .
 To encourage the exchange of ideas and erichment of techniques between the different regions in regard to the arts of music, dance and drama.
Lohkehtæjja maahta soptsesem aelkedh , jïh learohkh jåerhkieh akti akti maam akt dan gåvvan tjaeledh .
Dïhte gie privaate jallh dan barkoevedtijen tjïrrh skïemtjehoksetjirkemem åtna maahta jeatjah njoelkedassh utnedh mah maaksovh edtja maeksedh .
Salkehtimmie:
Ihke vielie darjomh sjidti , jïh dannasinie daerpies dejtie øøhpehtimmiefaalenasside buerebelaakan sjiehteladtedh , Aajege samien gïele-jïh maahtoejarnge tseegkesovveme jaepien 2005 .
seamma-aejkien jïjnjebe gïeleguedtijh jaameme goh reakasovveme , joekoen saemiengïelen reeremedajven ålkoelisnie .
Jalts input ij veaksehke, dellie maanah maahtoem dej gïelesne evtiedieh nulle pronovmeni jïh
Daate akte stoerre haesteme gosse edtja saemien gïelem eevtjedh .
Raajese rïektes sjædta.
Datne maahtah: Taallide nåhtadidh
Saara joekoen hujnese sjædta goh aehtjebe altese govsem leeki .
Læjhkan daamhtaj aalka rïevhkestidh juktie sæjhta tjaebpies jïh veekes årrodh .
jaapetjen årromemaarhnaenkætem Boverketen ektine tjïrrehtidh
Telefovne tjøøvkese:
Vijriesåbpoe dle geerve almetjh Ööhpehtimmielaaken § 4A-3 mietie reaktam utnieh jåarhkelïerehtimmiem åadtjodh dehtie jaepeste dah 25 jaepieh illieh .
veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh sjïehtedamme åssjelasse
09/77), Ekonomijestrategije 2011-14 (FD .
) jaepieh maab barre råantjoejgujmie jih gierehtsigujmie juhtidie ?
Ánjavoupmi gøøkte dajvide juakeme; A jïh B. Dajve A lea Saarivuoma saemiensïjten gåatomedajve .
Bueriedimmie rekkverkeste
Jaahkenelkien , Aanna (2000): Don jïh daan bïjre III .
Aamhtesh gïetedæmman:
): Govlehtimmielahtestimmie NOU .
Muvhtide learoehkidie maahta geerve årrodh jïjtsh mielh buektedh .
Dan åvteste saemien akte byögkeles gïele , dle byögkeles reereme tjuara vielie saemien nåhtadidh , jïh byögkeles bïevnesh tjuerieh aaj saemien gïelesne årrodh .
Ij privatiseredh , ij skaehtiem geahpoedidh dejtie mah nuekies utnieh aarebistie , ij barkiji reaktah måakoedidh jallh almetji øøkonomijem daajesjidh .
Prosessh aelhkebe , radtjoesåbpoe jïh tjyölkehkåbpoe darjodh
Vaedtsiejidie darjoejidie dellie gaajhkh almetjh learohkinie:
Nasjovnale maahtoejarnge daevierdæmman jïh healsose , healsoe-jïh sosijalefaagh
PP-dïenesje aamhtesemaehteles raeriem vadta .
Mijjieh libie lïhtsege Europeijen Unionesne (EU) jïh dam mijjiem dæjpa goh otneginie ovmessie vuekine , dovne stoerre jïh ohtje .
Ulmie lea dah jarkoestimmieh edtjieh laanteraasti rastah åtnasovvedh .
Gïelelearose Bergslanden Sydsamisk grammatikk .
Gåessie gujnelemmiem åådtje ?
Jis jæjhta dellie G1transfere sjædta.
Jeenjemes saemiengïelehåålehkh daenbijjien funksjovnellen guektiengieleldh daaroen-saemien .
30-40 prosenth dejstie almetjesjugneden klijmajarkelimmijste leah dagkerh åenehksjielije klijmajuhtiji gaavhtan , goh tjeehpes karbone (tjïrre) jïh metan .
Faagi jih byjresken gaavhtan lij skuvle buerie .
‐ Mestie datne jeenjemes bååhperdh ?
Bijjielisnie dejtie artikeltjaalegidie mah göökte jallh jienebh jarkoestimmine gååvnesieh , smaave saevegh gaavnh mah svöörjen , noerhtesaemien (D), julevsaemien (J) jih åarjelsaemien (Å) vuesiehtieh .
maam edtja stoerretjåanghkosne gïetedidh ruffien 2015 .
Jis båatsoejielemem soejkesjidh dellie vihkeles daejredh guktie gåatome-ståaroe dej ovmese dajvine .
lohkeme Bijpelistie
Medtie tjuetie almetjh göökte biejjieh ektesne barkin .
Dejtie learoehkidie mah viesjies goerkesem utnieh guktie taalh leah bæjjese bigkeme (luhkieh jïh akth) laavenjassh goh 70 + = 71 seamma krievije årrodh goh 34 + = 72 .
Manne leam ohtje jïh joekoen snååhpehke .
Edtjh åvtebealan vihth båetedh , dle dam bååstedebåaloem deadtah , garrabielien bijjiebielesne .
Jåerhkebe gujht mubpien veerbepaarrese.
72,2% 5,6%
gæstoe jallh govnegæstotje kroePtese Biejesåvva
Akte dagkeres prosjekte sæjhta vyörtegs daajroem vedtedh saemien noeri psykiske healsoen bïjre, Mikkelsen jeahta.
" (" Joejkeme jeala " , Sámis nr.3 , 2006) 
Noerhte-Trööndeagen akte stuerebe låhkoe årroejijstie dan sïejhme barkoefaamoen ålkolen goh jeatjah fylhkh , jïh daesnie jïjnjh nuepieh dejtie eadtjohke barkose åadtjodh .
FUG-e sæjhta øøhpehtimmie-åejviem Kåre Lutroem jih adjunktem Marianne Vangsnesem , Søftelaanten skuvlesne , gie aaj tjaelije orreme , gijhtedh barkoen åvteste .
Giesse luhpiem vedtieh ?
Mijjieh limh gellien aejkien Lodegisnie gusnie pryøvemestasjovne jih mijjieh limh aaj meatan båatsoesaemiej ektine gosse Iidnesne tjøønghkeminie .
Stååkedimmien , deahpadimmien , learoen , vuesiehtimmien tjïrrh jïh jeatjebigujmie årrodh galka gïelem lïeredh .
Seamma aejkien dle vuajna dovne låhkoe jïh gelliesåarhts sjïehtedamme øøhpehtimmie , læssanieh .
sïejhme baakoeseerkemh , tjåanghkan bïejeme baakoeh jïh såemies possessijve suffiksh nuhtjedh
Cecilia dan væjkele !
Gosse learohkh saemien lidteratuvrine jïh ovmessie saemien gïele- jïh smaaregïeligujmie åahpenieh , dah sijhtieh maehtedh sijjen goerkesem evtiedidh dejtie gelliesåarhts gïelide jïh kultuvride saemien siebriedahkesne .
Konvensjovne Nøørjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre
Jis Photostory ' m nåhtede , barkoe maahta lustebe sjïdtedh .
Juktie dah saemien gïelh edtjieh maehtdh utnedh jeenjebe gïeledomeninie dovne tjaaleldh jïh gïeleldh gïeline lea daerpies terminologijem evtiedidh dovne noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien .
Daah taalh leah veedtjeme dejstie golme noerhtemes Fylhkenålmijste.
ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh jïh guarkedh ovmessie gaaltijijstie
Jïjnjh ovmessie åhtehtsh , ledtieh jïh dyjrh moerine årroeminie .
Tjuara ræhpas barkoefaamoem nåhtadidh juktie båehtjierdimmiem lissiehtidh dejstie skiemtjijistie mah maeksieh , juktie baalhkide lissiehtidh .
Daate laavenjostoeåårgane akte govlehtimmieåårgane embetedaltesisnie dej golme laanti reerenassi gaskem , bïevnesi jïh digkiedimmien gaavhtan .
Guektiengïelevoete tjïeltesuerkesne
Gie leah datne ?
Krimijnalesåjhtoejarnge maahtojne saemien gïelen jïh kultuvren bïjre
Fg 753 Jarkelimmie Viken , Frosta tjïelte
sveekesåbpoe laavenjostoeh stoerre tjïeltijste , dovne Noereskuvle jïh jåarhkeskuvle Tjïelth jïh fylhkentjïelte Tjïelth jïh voenges jieleme Daate lea gïeltegs akten fylhkese gusnie åajvahkommes smaave tjïelth .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 4 bielie 26 bielijste
Ibie leah jijtje væjkeles orreme dejtie noeride gielem leerehtidh .
Aaj soejkesjamme giesemegirsh bïejedh goh akte bielie dehtie infrastruktuvreste gosse fylhkengeajnojde buerede .
Åejvie , båetieh .
Learohkh maehtieh dovne njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh .
Dïhte Aejlies Voejkene lea goh biegke - dïhte ov-våajnoes , dïhte geajnoem vuesehte , jïh Jupmele mijjem birrie disse goltelidh .
Manne aahkan aahkuve
vuejiehtæjjine stoerre gaarsjegåetieh saemien voenine tseagkodh
muBpigujmie soptseste
Gosse ekonomeles , almetjen jïh reereles vierhtieh fååtesieh , dle dïhte akte stoerre haesteme gosse barkeminie saemien gïelem eevtjedh .
 (voene) nommesne utnieh
Minngemes bæjjese bïejeme
Daerpies seamma mierietsiehkieh sjïehtedidh dejtie
Beetnegh mieriedåarjojne vaadtasuvvieh , mejtie tjïelth maehtieh nåhtadidh guktie jïjtje sïjhtieh .
Leeneståvroe vååksje dej njoelkedassi mietie vaaksjoeh gaskem jeatjebem dah sijjieh guessehte gusnie åålmege åådtje årrodh .
Mubpie vuesiehtimmie Learohkh kroessine duejtie lïerehtimmieulmide dievhtieh , mejtie maehtieh .
Dah maehtieh hijven årrodh juktie dah jearsoesvoetem sjugniedieh: - Guktie tuhtjh veeljemegæmhpoe dan gåhkese jåhteme ?
baakojste " vïjhte " , vïjhte sïevijste | | | | | jallh taalesymbovleste 5 .
Andfjellet lea dïhte boelhke Aahkavaereste / Andfjell:ste mij luvlelen Virvassåga - Bjoråga dahkoe koordinatese 33 W 510805 7350489 , destie rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese .
Maahtoeulmieh åejvieboelhkijste: Tjaaleldh govlesadteme jïh Gïele , lidteratuvre jïh kultuvre Jåa2 jïh Jåa3 laavenjassi våarome .
Rïektesisnie sæjhta jiehtedh dagkeres lïerehtimmievuekie lea maajhööhpehtimmie , intensijve ööhpehtimmie jallh gïelebiesieh .
staaten dåarjoe filmeprodusjovnese lea vihkeles vierhtie tjïrkedh vuartasjæjjide åadtjodh hijven filmefaalaldahkem jïjtje gïeline , man våaroemisnie jïjtje kultuvrisnie .
Fylhkendigkie (FD .
Daate Bottleneck-hypotesen mietie.
Bommebeetnegh dan jåasoeh .
Dïedte / laavenjostoeguejmieh: Noerhte-Trööndelagen fylh- kentjïelte / Fylhkenålma Noerhte-Trööndelagesne , Healsoe- jïh byjjenimmieetaath tjïeltine , Eejhtegemoenehtse maadthskuvlide .
Daate lea aaj vuesiehtimmie aamhtese mejnie saemiedigkie saemielaaken mietie byöroe åadtjodh dan mïelesne jiehtedh .
Naemhtie nöörjenfaage maahta aktem voerkes goerkesem evtiedidh , mij daajroste båata , dejstie hedtijste jïh joekehtsijstie nöörjen jïh saemien gïelen jïh kultuvren gaskem .
Learohke vijriebasse bigkie disse maam bæjjese lutnjie goh hijven .
Daan boelhken eksamenh saemien gïelesne leah illesovveme Saemien jolleskuvlesne, Tromsøn universiteetesne, Nordlaanten universiteetesne jïh Noerhte-Trööndelagen jolleskuvlesne.
Vielie bïevnesh Vielie bïevnesh goerehtallemepryövenassi bïjre daesnie gaavnh: http://udir.no/Vurdering/Kartlegging-gs / Learoesoejkesjevierhkie Maahtoelutjnemasse daesnie gaavnh: http://www.udir.no/Lareplaner/Kunnskapsløftet Daesnie akte guvvie goerehtallemepryövenassijste gïjren 2013 Daltese
Jaepien 2004 dle tjeahpoeskuvle akte jïjtse stiftelse sjïdti .
*Manne jag edtjem skulla:1s dejtie den:ACK PL nyjsenæjjide kvinna:ACK PL dam den:ACK joptsem soppa:ACK voessjehtidh.
Ij leah daate naan sjïere nöörjen dåeriesmoeretjoelme .
Árran julevsáme guovdásj / julevsaemien jarnge edtja aktem 2 jïh bieliejaepien fealadasseprosjektem tjïrrehtidh julevsaemien dajvesne boelhken 2014-2016 .
LAAVENJASSE Dah mah 16 jaepien båeries maehtieh veeljemisnie steemmadidh dov tjïeltesne ?
Referansebïevnesh dïenesjij jïh öörnegij bïjre jarkoestidh , dan nuelesne:
22 nyjsenæjjah veeljesovvin , d. s. j. 51 prosente dejstie tjirkijijstie Saemiedigkesne nyjsenæjjah .
Ööhpehtimmieregijovnesne noerhte , gusnie fylhkentjïelth Møre jïh Romsdal , Åarjel-Trööndelage , Noerhte-Trööndelage , Nordlaante , Tromse jïh Finnmaarhke meatan , dle tjåanghkan medtie 55-60 seammaplïeres faalenassh dej faalenassi sisnjeli mejtie faageskuvlh Noerhte-Trööndelagesne faalehte .
Daltesidie tseegkesovveme nemhtie guktie akte learohke gïen leah låhkoeh dan vïjhtede (5) haalvemedaltesen mietie sån lea maahtoe guktie voestes (1) jïh bæjjese vïjhtede (5) daltesasse buerkiestamme .
Voestes vuesiehtimmie Lågge Jilhts daate lea jïjtsevuarjasjimmie , maahta daam låggem aaj nuhtjedh gosse edtja lohkehtæjjine soptsestalledh , guktie eah jeatjebh åadtjoeh goltelidh jïh / jallh lohkedh dam vuarjasjimmiem .
Desentraliseradamme skuvlestruktuvre jïh årromemaalle leah mannasinie naemhtie .
Gosse skuvle pryövemeilleldahkide joekehtahta , vihkeles byjreskem aaj vuartesje , dovne byjreski learoesoejkesjebarkoem , mïsse skuvle eevtjie jallh åehpies væhta dah ovmessie jaepieboelhkine jallh klaassine .
nænnoestimmiem darjoeji .
§ 7 Duoddaras Troms fylhkesne Duoddarasen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Lenesjávri (Leinavatn) dehtie rijhkeraasteste jïh vyjrehkåbpoe meatesth jaevriem Aldesjávri (Altevatnet) jïh johkem Aldesjåkka (Barduelva) dahkoe johken Sørdalselva njaalman Øyvoll:n baaktoe .
Sæjroe 26/32
maelmie-vierhtiedimmieh edtjieh sjiere laakan vaa
Dah saemien gïelh leah akte dejstie betniegierkijste saemien kultuvresne .
Aanta tjabreminie taalesïevem nuhtjedh
Gubpede datne båatah ?
Kausatijve molsedimmien semantihke Daennie kapihtelisnie edtjem gïehtjedidh maam semantihkesne vihkielommes kausatijve molsedæmman.
Idtji Piere dej gaajhtsigujmie seamedh jïh dellie dejtie bïesteli .
gååvnesieh (PAS sijjesne gaavnh).
Åejvieboelhkesne edtja saemien gïelem goerehtalledh gusnie vihkeles aamhtesh jïjtjene gïeleåtnosne , daaletjegïelesne jïh guktie gïeleåtnoe beajjetji tsiehkine lea .
Golme luhkie tjaalege
Dah skïemtjijemaaksoeh leah healsoejarngine Jïemhten leenesne , mïnnemh Staaren skïemtjegåetesne jïh privaten hoksevedtiejinie mah latjkoem utnieh laantedigkine .
Dåarjoe vadtasåvva 11 kultuvreinstitusjovnide , goh Norsk Revyfaglig
Gïelejarnge edtja gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh ovmessie råajvarimmiejgujmie barkedh goh; kuvsjh ovmessie prosjekth åehpiedehtemh maahtoem nænnoestehtedh saemien gïelesne jïh kultuvresne gïelesijjieh sjugniedidh råajvarimmieh mah identiteetem sjugniedieh saemien årroejidie
Gellie nyjsenæjjah sijhtieh lïeredh ditnine gåarodh gosse Aajege kuvsjem Plassjesne utni .
saemien maanagïertine guessine minneme , joekoen saemien gïele- jïh kultuvrebarkoem vuartasjidh
Nasjonaale pryövemh maehtieh daase provhkedh seammalaakan guktie jeatjah hammoeh gosse vierhtedeminie .
- Uvtemes libie veeljeme mijjen båetijem aejkiem dåarjoehtidh .
Naemhtie darjodh
Dannasinie- aellede nåake-laakam jeatjabi bïjre soptsesth .
PROGRAM:
Dannasinie daerpies dallah " orre " jïh " båeries " fylhkengeajnoeh iktedidh , jïh buerebe jïh radtjoesåbpoe raerieh gaavnedh giehteldæmman jïh gorredæmman .
Åarjelsaemieh Samer i sør: årbok 1982/83 , nr 2 (4 sid) 
Gårroen vuajnoe lea akte sosijale jïh liberale maahtoesiebriedahke gusnie almetjh åadtjoeh darjodh maam sïjhtieh jïh nuepiem utnieh altese jïjtse geajnoem skaepiedidh dan buerie jieliedasse , jïh gusnie mijjieh diedtem vaeltebe sinsætnan jïh byjresasse .
Ånnetji ierielimmeste ajve 90 studijepoengh leah ållesth dorjesovveme åarjelsaemien aalkoelïerehtimmesne.
Geervh maehtieh viehkiehtidh vaestiedidh .
Prosjekten ulmie lea learohki mearoesaemien maadtoem nænnoestehtedh jïh mearoesaemien kultuvrem eevtjedh .
Raajese (32, 30): Manne laejpiem vuebneste veeltim jïh laejpiem buartan bïejim.
Saemiedigkie edtja dïedtem utnedh saemiem gïelem evtiedidh , jïh saemien gïelepolitihkem Nöörjesne haamoedidh .
Gaajhkh budsjedteradamme laajkoeh jaepien 2011 leah vaaltasovveme , giehpiedamme lööneminie gïehteldimmiereektehtsen 1/2011 mietie , fylhkendægkan
Gosse skælloe-maana leah , nuepiem åadtjoeh dov jaakoen bïjre vielie daejredh , Bijbelem buerebe lïeredh , kristeles jaahkoen bïjre soptsestidh , gærhkojne åahpenidh , orre åssjalommesh jieleden bïjre jïh dov voenen jïh veartenen gærhkojne eadtjaldovvedh .
LISSIETJAALEGH ...
Saemiedigkien laejhtememoenehtse
SDJ-dajve lea joekehts, dan åvteste dah dam vueliehkommes låhkoem dejstie fasseldamme almetjijstie utni dejnie göökte aalteredåehkine aaltarisnie 25-34 jaepieh, jïh jollemes fasseldimmielåhkoem utni dejnie golme aalteredåehkine bijjelen 55 jaepieh, viertiestamme dej göökte jeatjah dajvigujmie.
luhkine jïh luhkine ryöknedh , maaje ektiedamme taalesïevide joekehts joekedimmine
aatskadamme , jïh nualan tjaaleme , ektiebarkoemååhtedimmiem Romsen- jïh Finnmarhken fylhketjielti gujmie , dejnie ulmine gelkieh regijonen saemien råajvarimmieh nænnoestidh
Dah bïevnesh edtjieh dan gåhkese gåarede , aaj saemiengïelesne årrodh .
Vuartesjh vielie bïevnesh bïhkedimmesne guktie provhkedh PAS .
joekoen vihkeles dajvh mijjen
Kultuvrejielemeaktöörh sov jieliemassem utnieh doekemistie dorjesijstie akten maarkedese jïh vaajtelieh dejnie gïehtelidh- jallh dejnie daan biejjien gïehtelieh goh akte jieleme mestie dïenestem åadtjoeh .
Daah veerbh mah Hasselbrink moeneme jïh manne åelkiesbealan beajeme gaajhkh leah -n-gietjie-veerbh.
Jaepien 2012 eksamenh vïjhte joekehts åarjelsaemien faagine illesovvin, mearan jaepien 2008 eksamene ajve aktene kuvsjesne illesovvi.
Saemien jïlleskuvle sïejhmelohkehtæjjaööhpehtimmieh jïh praktihkeles pedagogeles ööhpehtimmiem (PPU) faalehte.
Ij edtjh barre orre baakoeh lïeredh, tjeahta aaj fonologijem, syntaksem jïh funksjonelle morfologijem haalvedh rïektes konteksti mietie.
1.5 Preessen dïedte dam aktegs almetjem jïh dåehkieh meadtoen vööste
Iktesth akte almetje mij aktem baahkes gïetem daarpesje , jïh iktesth akte aamhtese mij aktem tsaepmije jïh eadtjohke vaajmoem daarpesje .
Jeanatjommes dejstie åarjelsaemijste lea Dennie nøørjen gærhkosne orreme .
gïelefaageles evtiedimmie
Vaeltede maaje våaroeminie ak tem tjåenghkies dååjresem , goh dan aejkien goh akten gaertenen gåajkoe mïnnidh , akte heamture staaloej bïjre , akte filme kreeki bïjre jungelisnie jallh maanaj iedtjh , jallh maam pryöjjadieh .
Luste gosse Sara Marielle soptsesti guktie dïhte vuelie sutnjien bööti .
Fuelhkieraeriestimmien barkijh sjeavodhvoetedïedten nuelesne berkieh jïh eah gænnah maam tjaelieh .
Eadtjohke gaavnedimmiesijjide noeride sjïehteladtedh
Jeahtjah gaavhtan dle dah mubpieh moenehtsisnie lin goevtesedirektööre Vaarjelimmiedepartemeentesne Frede Hermansen , departemeenteraerie Barkoedepartemeentesne Ellen Seip , pollisedirektööre Odd Reidar Humlegård , skaehtiedirektööre Svein Ragnar Kristensen , professovre Universiteetesne Bergenisnie Anne Lise Fimreite , åvtehke Pollisen jearsoesvoetedïenesjasse Marie Benedicte Bjørnland jïh laakedåapmere Hålogalaanten laakemaannereaktesne Monica Hansen Nylund .
Daennie regijovnesne lea vihkeles Saemien Sïjte åådtje altese maahtoem bigkedh jïh øøhpehtsvoetem evtiedidh , guktie dïhte maahta geajnoem vuesiehtidh dennie åarjelsaemien kultuvre-evtiedimmesne , siebriedahkebigkemisnie jïh jielemeevtiedimmesne , jïh ihke dïhte båatsoe aktem hoksehtimmiekontovrem åådtje .
Desnie gie-akt bovtsem spaenjien nille tjaalehtjamme .
Aamhtesh mah lin bijjene Saemiedigkien stoerre-tjåanghkosne lij saemiedigkie-raerien regijovnale-politihkeles buerkiestimmie , saemien institusjovne-evtiedimmie jïh saemiedigkien åssjalommesh learoevierhtie-evtiedimmien bïjre .
Latjkoe jåartaburrien mierietsiehkide sjïehtede .
Dan bïjre maahtah lohkedh Lukasen vaentjielisnie: 4 , 1-13 .
V. b.) Gïelese Gielas (Vilh .
Geografigke nommh , tjïelkestimmieh jïh koordinaath (WGS .
Voestes stuhtjesne dejtie dotkijidie jïh dej teorijide mejtie englaanten gïelen bïjre jïh jeatjaj gïeli bïjre, åehpiedahtam.
gïehtjedidh mijjen saemien
Naemhtie barkedh, goh laavenjostoeguejmieh, byjngetje vierhtieh jïh sponsovrh ribledh lea teateri aarkebiejjie.
Gosse gïehtjedimmien illeldahkide pruvhkieh jïh lohkememaahtojde edtja evtiedidh , dellie nuhtegs jis daejtie njieljie vihtiesvoeti mietie vuartesje gosse lïerehtimmiem vierhtiedidh .
kreava , jïh maanagïertide jïh skuvlide raeriestidh jïh bïhkedidh sjïehteladtemen bïjre maanide jïh learoehkidie mah dam daarpesjieh
Ohtsememierie lea voerhtjen 1. b. daan jaepien .
Gosse maanaj skuvledalhketjh prioriteradibie , dovne trygkeme jïh digitaale , dellie viehkiehtibie guktie mijjen maanah seammavyörtegs gïetedimmiem åadtjoeh jïh åadtjoeh saemien skuvlegærjah nuhtjedh .
Daelie edtjh gavlem darjodh .
Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne
Fylhkentjïelte Snåasen tjïeltine ektine barka dennie barkosne Snåase edtja reeremedajvesne saemien gïelese årrodh .
Saemien gïele akte vihkeles gïeleguedtije , jïh gosse gïele åtnasåvva dellie tjåenghkies aarvoeh , dååjrehtimmieh jïh daajroeh orre boelvide sertiestuvvieh .
Naemhtie eejhtegh gihtjieh .
Skåajjen voelph
Pryövetjïrrehtimmien åvtelen lea vihkeles dovne learohkh jïh eejhtegh goerehtallemepryövem demtieh jïh daejrieh man åvteste dam tjïrrehte .
Mijjieh åarjelsamiengïeleldh maanagïerth daarpesjibie .
Maanah jih noerh tjoeverieh nuepiem åadtjodh gielem lieredh jih provhkedh jis giele edtja båetije biejjeh jielemisnie årrodh .
Dle vaajmoen soptsestalleme Jupmielinie mij vihkeles .
Jis maanam njamma edtja dejnie jåerhkedh .
Daate sæjhta jiehtedh mijjieh daarpesjibie daej barkoejgujmie jåarhkedh .
Daan biejjien maahta ajve statistihkesne vuejnedh mah lïerehtimmiegïelh mah skuvlesne veeljesuvvieh .
Noeredåastovisnie dah kondomidie namhtah juekieh jallh aelpebe duekieh .
Giehpiedimmie sosijale joekehtsijstie healsosne edtjieh gaajhkine strategijinie jïh råajvarimmine årrodh .
Ringkh - jalhts ih leah vihties !
Learohke sijjienommh vuesiehtimmine nåhtede
Maanah iemielaakan demtieh guktie geerve almetjh dej vööste dåemiedieh jïh dejtie ållermaehtieh .
5.3.4.
steem mereaktojne dejtie 16 jaepienbåeries noeride raereste , dennie lïhkesveeljemisnie 2011. 20 tjïelth edtjieh åadtjodh meatan årrodh .
Klaasse taaleraajroejgujmie barka .
Idtji gåaredh tjoejem lissiehtidh, men manne guvvieh muvhtide distraktööride lissiehtim.
Dam maahta darjodh akten voerkes dåårrehtimmien jïh jåarhkeööhpehtimmien tjïrrh barkijidie .
Akten tjïertesne edtjin soptsestidh guktie gulliegïelem vaarjelidh .
uNesCos kaarhte aeJhteMe gïeLh
Maanah nieljie laantijste tjåanghkenin: Sveerjeste , Nöörjeste , Såevmeste jïh Russlaanteste .
Maahta arhkenidh
Gosse jïjtjedomtese viesjies maahta dam aajhtsedh gosse:
Dah sektovrh sïjhtieh dannasinie aktem ånnetji joekehts tjåenghkies åasabijjiedimmiefaktovrem utnedh .
jijnjevaerie åvtelisnie
learoevierhtieh , maanagïerth jïh stipendh - gaajh vihkeles viehkiedïrregh juktie dejtie ulmide jaksedh mejtie bïejeme evtiedæmman saemien gïelijste .
) (ex. luhkievoestes vïerseste dan luhkienjealjede vïersese) tjaalasovveme .
saemien laavlome-saalmevuekiem daaroen laavlome-saalmevuekine viertiestidh
Kultuvremojhtesesoejkesje jïjtje aamhtese siebredahkedajvesne sjædta .
Buerie mijjese daejredh gusnie saemieh aerebi jieleme , jih dihte maahtoe eevre goh mijjen jijtsistie guvviem buerebe dorje .
- Dan minngemes tïjjen libie isvelihke soptsesth govleme aarhkebiejjien raasismen bïjre , jïh vædtsoesvoete ryöktesth almetji vööste saemien maadtoste .
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Learohkh soptsestieh ulmiej bïjre , væhtaj bïjre guktie ulmide jaksedh , jïh reklame- jallh doekemesplakaten sisvegen bïjre .
Tellefovne +47 74 11 10 00
Mijjieh edtjebe dam töölledh mij lea leajhroes .
Akte vihkeles barkoe dejtie ovmessie ståvrojde jïh voenges vaarjelimmiedajvereerijidie lea reeremesoejkesjh darjodh (jallh staeriedidh) vaarjelimmiedajvide .
Joekedimmie gïehteldimmie- / gorredimmiebudsjedteste lea naemhtie:
Jaepiebudsjedte 2013 jïh ekonomijesoejkesje 2013-16 nænnoestamme sjædta daaletje raeriestimmien mietie fylhkenraereste , gålkoen 13. biejjeste 2012 .
Jeenjemasth daate gøøkth heannede .
Vuelege leam gaajhki goerehtimmiedåehkiej illeldahkide tjöönghkeme tabellese 4.5.
Gaajhkh Saemiedigkien tjirkijh leah lïhtseginie aktene dejstie golme faagemoenehtsijstie mah aamhtesh gïetedieh jïh raeriestimmieh buektieh Saemiedigkien stoerretjåanghkose .
Kultuvre jïjtse dajveste lea jeenemasth byjresevietseles .
Learohke ... - tjaalegh hammode mah såemiesmearan leah åssjelasse sjïehtedamme jïh jïjtse tjaalegh jarkele raeriej jïh krïevenassi mietie - låhka jïh åejviesisvegem vaajeste tjaaleginie jïh åejvieteeman bïjre soptseste tjaaleginie muvhtine sjangerinie , jïh vuesehte guktie gåarede dejtie toelhkestidh - ovmessie såarhts tjaalegh tjaala såemies struktuvrine jïh mah såemiesmearan leah åssjelasse , dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme , jïh jïjtse mïelh
Maanah sijhtieh maaje dejtie geerve almetjidie meatan utnedh stååkedimmesne
h / l: Jupmele , (daesnie tjåanghkenamme jielemen bïjre heajhkaldehtedh).
Åarjelsaemien göökte åejviesmaaregh åtna .
Nimhtie tjoeverin dah guhth gieline barkeminie , siemes sjidtedh gåessie , gusnie jih giejnie gielem soptsestidh .
Programmen nomme lea Dáhttu jïh Kreativ Industri programmem jåhta , stillemen mietie Saemiedigkeste .
Jis dov lij vïnhtse , gosse gööleminie , dellie datne jienebh guelieh åadtjoeh .
Gosse daelie mijjen aerpievierhtien maahtoen bïjre dåtka dellie gåarede gïehtjedidh guktie lea orreme , daaletje tïjjem gïehtjedidh jïh båetijen aejkiem bigkedh .
Daate joekoen vihkeles gosse ussjede dan båatsose mij dajvem nuhtie jïjnjh tjïeltine .
- Buerie biejjie , manne væjkele !
evtiedimmieh skreejrehtidh jïh evtiedidh
Dan åvteste ij leah luhpie gænnah nåakelaakan naan maanan bïjre jallh maanide soptsestidh , jallh maanide karakteristihkh ved tedh .
Bööreme åålmegetjåanghkose Plassjesne
Beapmoe fer lihties
Mov akte nænnoes mïele gosse lea skuvlen jïh veeljeemgæmhpoen bïjre: Manne tuhtjem lohkehtæjjah byøroeh bïevnesh veeljemen bïjre øøhpehtimmesne meatan vaeltedh , åvtelen gaajhkh politihkerh skuvleveeljemedigkiedimmide jijhtieh .
Jis naan sjïekeste ij maehtieh gadtjedh jallh gadtjeboejem eensilaakan döömedh , maahta aaj boelhkem jollebe PSA-vierhtiem åadtjodh .
Faetmien Fatmomakke
Daamhtaj dïhte jeatjahtahta gosse dam darjoeminie .
RES dorjesåvva fïerhten jaepien , jïh viehkeles evtiedimmiem gïehtjedidh , guktie maahta barkoem iktemearan staeriedidh jïh dam dej dïrregi jïh tsavtshvierhtiej mietie sjïehtesjidh mah vååjnoeh bööremes lyhkestidh .
hth , aktene digkie
Dellie ij leah dïhte åårgene guhkebem representatijve daan årrojedåahkan man åvteste sjæjsjalimmieh vaaltasåvva .
Prosjekte edtja damtijidh , vïhtesjadtedh jïh vuarjasjidh jïjtsistie vaarjelamme jïh ånnetji urrebe saemien gåetieh .
Prosjekte njoktjen 2006 tseegkesovvi jïh skiereden 1 .
Learoehvierhtietsiehkie lea dan åvteste prååsehke , jïh fïerhte lohkehtæjja tjuara jïjtje learoevierhtieh darjodh .
Dejtie leam semantihken mietie govhte dåehkine joekehtamme.
jaepeste 2004 .
Men akte gïele maahta naan sijjine jienebelåhkoen gïele årrodh jïh jeatjah sijjine aerpiegïele.
Dah aamhtesem åehpiedehtieh , jïh lohkehtæjja maahta saernielohkehtæjjine årrodh studijovesne .
Maahta vååjnedh learohkelåhkosne saemien gïelesne saemien dajvine, mahte gaajhkh learohkh meatan mah lin maahteme saemien veeljedh, mearan staarine dle jienebh orreme mah lin maahteme saemien veeljedh.
Fri Nov 2 10:45:20 2012
Sæjhta iemie årrodh daejtie prosesside ektesne vuejnedh .
Jïjnjh dejstie maehtieh cancerem vedtedh .
Mc Donald (2008 a,b) göökte vielie goerehtimmieh aaj darjoeji nemhtie guktie G1-lïerijh tjoerin taalh måjhtajidh mearan jeatjah lïerehtimmieh darjoejin.
Åelieh jïh sekretesse
Im mujhtieh mejtie naan øøhpehtimmie saemien byjreskem dijpi .
Mijjieh dam vihth vööjnimh dennie arabijen gïjresne .
sïemedieh sveerjen otnege sjïdtedh jis dah leah 12 jaepiej illeme jïh dan lea ålkoelaanten otnege
Dag Terje Andersen
buerkiestidh mij gaskesadtemem dijpie jïh guktie maahtoem daen bïjre maahta utnedh gosse gïeline jïh teekstsigujmie barkedh
Byögkeles reereme
Akte dagkeres buffere lea aaj væjsehke daej göökte juerieboelhki vööste:
21.00 .
Men dej kvantitatijve krievenassi gaavhtan dle såemies institusjovnh eah buektehth kuvsjh tseegkedh juktie dah eah dejtie byjjes kvantiteetekrievenasside steerh.
Abpe veartene , Svïenske gærhkoen gaskenaasjovni / internationelle barkoe bijjelen tjuetiejaepie gærhkoejgujmie ektesne Afrikesne jïh Asijesne barkeme .
Ållesth 1 800 000 kråvnah.
Bijbele lea ojhte dovne " laejpie elmeste " jïh akte aejlies daevere .
Dejnie tjåanghkojne edtja gaskem jeatjah saarnodh dej sjyöhtehke saemiepolitihkeles aamhtesi bïjre , dej båetiji aski .
Gaajhkesh mah sijhtieh , nuepiem utnieh raeriestimmiejgujmie jïh vuajnoejgujmie båetedh daan bïevnesen sisvegasse .
Hoksedh akte hijven faageskuvlefaalenasse evtiesåvva aktine ulmine mij edtja jielemen / suerkien / siebriedahken daan beajjetje jïh båetijen aejkien maahtoedaerpiesvoetem gorredidh
Mah åtnoereaktah mah gååvnesieh
Anne-Grethe Leine Bientie Meerke Laimi Thomasson Vekterli
Vihkeles bielieh möölehtimmieprosesseste leah illedahkem vuarjasjidh jïh digkiedidh man ovseekere dah möölehtimmieh leah .
Nïejtine daamhtaj munnieluajhtemem fïerhten asken dehtie puberteten raejeste jïh klimakterijen raajan .
Evtiedimmiereaktan aajhtere reaktam åtna veedtjedh jïh nåhtoem vaeltedh mineraalijste mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna (§32).
Geografije Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
Dan mænngan lea viht vaarjelamme .
Mijjieh gaavnebe dejtie hijven jieledevoetide jïjtjeraarehkevoeten jïh ektievoeten gaskem , politihkeles stuvremen jïh akten gaahpoeh maarkeden gaskem , almetjen jïh staaten gaskem jïh staaren jïh voenen gaskem .
Kommisjovne tjuara dannasinie jïjtje hoksedh dah rïektes jïh histovrijen tsiehkieh mah leah daerpies gosse edtja reaktatsiehkide tjïelkestidh , aktem eensi salkehtimmiem åadtjoeh .
Gïelejaepien 2013 sjïekenisnie saemiedigkieraerie dannasinie aktem gïelekampanjem raereste juktie skreejredh vielie saemien åtnasåvva , jih jienebh dåårrehtidh mah sijhtieh gïelem lieredh .
Maahtoeulmie Jåa2 mænngan
vihkeles maanajgïerteaajhterh dej barkijidie nuepieh vedtieh saemiengïeleldh maahtoem åådtjodh .
Maam doh sveerjen almetjh dutnjien jeahteme dov joejkemen mænngan ?
Dïhte lea evtiedeminie gïelijste g. j. terminologieevtiedimmien tjïrrh maam abpe tijjem jåhta , jïh dellie lea vihkeles kontinuerligen orrestimmie jåhta jïh gïeledïrregh evtiedidh .
Saemiedigkie ij jïjtse dotkeminie gïehtelh , men vuajna dïhte daajroe maam dotkeme vadta lea vihkeles dovne saemien siebriedahkesne jïh ålkolen .
viertiestidh saemien teeksth daaletje teekstigujmie
Dennie orre gåetesne aaj kontovresijjieh jieniebidie jeatjah saemien institusjovnide , goh Saemiedigkie jïh Båatsoeburriejreereme .
jïh dam tjoerebe vaarjelidh: Hijven gosse soptsesh boelvijste boelvide juhtieh , Bo Lundmark jeahta .
Ånnetji maahtam:
Daelie jarkeleminie guktie edtja vierhtide ektieskovhtese nåhtadidh , gusnie mijjieh annje sjïehteladtebe faalenassem vihties ruvtijste jarkedh akten öörnegasse dongkemeskovhtine .
gaektsieluhkiegöökten (82 år)...
RD 100% 100% 100% 25% GD 94,4% 94,4% 67,7% 44,4%
soptsestidh guktie lea almetji jïh kreeki gaskemsh , jïh almetjen dïedten bïjre kreekide hijvenlaakan gïetedidh , gaskem jeatjah våaroeminie saemien heamturine jïh soptsesinie
Barkojne nïerhkeme seamma aejkien noerhtesaemien dajvesne , maarkesaemien dajvesne jïh åarjelsaemien dajvesne .
Saepmie " tjierteste jïh dan raajan lijrie
Våarhkoekode:
/ Styrer / Suaja Maanagierte
Vuertemetïjjh hoksesne
lea ennje daej dajvine vihkeles .
Aktem orre nænnoestimmiem nænnoste meatanårrojelaakesne: Edtja laakem nåhtadidh almetjereaktan njoelkedassi mietie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre .
Naemhtie dle eejhtegh dååjrieh barkoedåehkie vuajna , håksa jïh gorrede dej maanam , jïh dah maanagïertem leajhtadieh .
Dan jaepien edtja gïelem gåhtsajehtedh , guvvide saemien tekstine gaskeviermesne vuesiehtidh .
Nasjonaale gïehtjedimmieh
Maahtoeulmiem tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine , mah leah akte sille juktie maahtoeulmiem jaksedh .
Sosialisteles Gårroehkrirrien vihkielommes aamhtesh:
5.1 Sïejhme saemien gïelen jïh gïelelïerehtimmien bïjre
soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Gaskemedtiesaatse sektovride sæjhta jeereldidh man stoerre låhkoe budsjedteste mij lea maaksoeh baalhkide jïh jeatjah maaksojde .
© Rørosnytt AS
Voestes iereste edtjh barkijinie jallh dïedteles åejvine soptsestidh gusnie datne båehtjierdimmiem åådtjeme .
Ij gåessie leah dan jïjnjh beetnegh bueriedæmman jïh orre geajnojde nåhtadamme Noerhte-Trøøndelaagesne .
Reaktah mah daan konvensjo ah
Goerehtamme mejtie ovryöktesth objeekte maahta nulle objeektine årrodh.
barkeme guktie spealadimmievierhtieh saemien gaarsjese åadtjodh
Våaroeminie Saemiedigkien soejkesjebïhkedimmesne , dle Saemiedigkie beavna dan bïjre mij ulmiem åtna soejkesjeåejvieladtji soejkesjimmien gaavhtan .
Old Price: NOK 140,00
SKUVLE FYLHKENÅLMA SKAEHTIE FYLHKE
Grammatihkesne lea iemie baakoehammoejgujmie aelkedh , goh sojjehtimmie vaerbijste jïh substantijvijste .
Dellie maaje, [dam rööpses bæhtoem] gaavni.
Datne maahtah soelkedimmien bïjre rohkelidh
Golme luhkie m e viehkiem vedtedh gosse daaroe
Utnije:
Daate lea våaromem mij tjirkede vielie barkoesijjieh , jealamadtjevoetem stuerede , jïh aaj jåerhkede buerie økonomihke stuvremem , Jens Stoltenberge jeahta .
JESAJAN GÆRJA / JESAJAS 7 , 10-14
Gärhkoe mij håhkoem vaadta jih barka juktie fi erhtenen almetje edtja hijven vaajmosne utnedh .
Innovasjovnegraade jieliemisnie lea , telemarkdotkemen mietie , jolle , jïh daesnie daerpies tjarke tjïskesjidh .
Magga , Lajla Mattsson: Norsk-sydsamisk ordbok , Daaroen-åarjelsaemien baakoe-gærja , Idut 2009
suelie (saerkie) tjiehkie (tsiehkie) 
www.diggi.no lea viermiesijjie noere almetjij åvteste maam sijhtieh jeenjebe saemiedigkien jïh saemiepolitihken bïjre daejredh .
aatskadamme saemien staeriedimmieprogrammem elektronigke daatagietedallemese
* saalme / heevehtimmie (Benedicamus) 
Laanteburrie- jïh beapmoeministere Lars Peder Brekk råårestallemisnie ForMat 2010 Oslosne daan biejjien .
Ij leah man jijnje dorjesovveme ovmese aatijste mah dagkeres geartan sjeahta , mohte naaken leah viehkine båateme almetjijstie mah leah vuajneme mij daerpies .
Båassjoem åtneme goh dïhte vaarjelamme sijjieh låavhtgåetesne , man bijjelen ij guhte edtjh trööredh jallh njulhtjedh .
VEELJEME ÅÅLMEGASSE JÏH .
Nedteviermien ulmie lea laavenjostoem museumi gaskem evtiedidh , mah saemien kultuvrehistovrijem utnieh goh akte biehkie altese darjoste .
Desnie vihtiesti juktie luhpiem åtna åemie-almetjem juvledh jallh jis båeltedh .
Dagkeres daajroe saemien almetjehealsoen bïjre ij maehtieh tseegkesovvedh dan guhkiem ij edtjh etnisiteetem registreradidh.
Tjïelten soejkesjebarkoe
Dah aaj raeriem daarpesjieh guktie edtjieh dåemiedidh .
Daate viehkie læssene jïh daate råålle byöroe vijriesåbpoe evtiesovvedh .
Prosjekten åvtehke: Bjønnes Kommunikasjon Haamoe jïh dorjese: Christian Sørhaug Teekste: Kjell Bakken , Johannes Bøyum jïh Sven Fjeldal .
Illeldahkide reektehtidh skuvledaltesisnie , goh skuvlen bueriedimmie- jïh
Såemies laantedigkie abpe jallh bieliem jïjtjemaaksovistie muvhti daalhkesi jïh skïemtjijedåehkiej åvteste maaksa , vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerem noere nyjsenæjjide .
1995 dellie Sveerjen Saemiej Rïjhtkesiebrie byjreskedarjomeprogrammem dååhkasji .
Tjaelije: Harald Gaski Indianere jaevrie-gaedtesne tjahkesjeminie gööleminie .
Mijjen politigke kruana jeahtahdehteme jienebh barkoesijjiejgujmie aktanidh .
Learohke aamhtesen bïjre beavna ekonomeles , tjïelke jïh veele .
Dan mænngan learohkh digkiedieh mah lohkemestrategijh dah vienhtieh maehtieh maereles årrodh , gosse dah edtjieh golme tjaalegh lohkedh mejtie lohkehtæjja dejtie åehpiedahta .
sjyötehke faagegïelem åtna
Lohkh nammoehtimmieprieviem daesnie .
Guktie suetiem heerrede ?
Gaskenasjovnale reaktaevtiedimmie , nöörjen sjæjsjalimmieh dåapmestovlesne jïh laakeprosessh Nöörjesne leah dorjeme guktie dej minngemes jaepiej dle ånnetji ånnetji jååhkesjamme aerpievuekien saemien åtnoe laanteste , tjaetsijste jïh vierhtijste , aaj eeke-jïh åtnoereaktah vedtieh .
Nov amma gærjetjem " Jupmele sjugnede " aaj .
säck:ILL PL 'Ingen häller nytt vin i gamla skinnsäckar.
Mieriedimmie sæjhta jiehtedh akte voenges reeremeåårgane tseegkesåvva , Deatnutjaetsieåerien göölemereereme .
Staate ij leah aerpievuekien saemien åtnoem , goh vijreme , lidteme , miehtjiesdajveste vierhtieh veedtjedh , båatsoe jïh gööleme , jååhkesjamme goh våarome reaktah ribledh .
Deatnutjaetsieåerien göölemereereme baalhkide doekemistie göölemekåarhtijste daerpies reeremebarkojde nuhtieh .
Dah barkoeh edtjieh læjhkan smaave jïh annjebodts årrodh , jïh ij maehtieh dejtie tjïrrehtidh guktie stoerre skaarah dejstie sjædta .
2 A lea vitnijeplakaatem dorjeme Karasjok skuvleste .
V. b.) Vijriesjaevrie Virisen (Storu .
Jeatjah gaavhtan dle daan beajjetje saemiepolitihkesne
Dïhte maahta askeste askese jeatjahtehtedh mij alternatijvese apotehkh målsodh .
 (Stenfjell, 2008, b.
Saemien gærhkoeraerien barkoesuerkie lea gaajhkh aamhtesh mah raerien mielen mietie saemien gærhkoejielemem doehtedieh .
Dah guhkiem fïnkesieh .
gïele- jïh soptsestimmietsagkesh sïejhme learoetsagkesh jallh faagetsagkesh lohkeme- jïh tjaelemetsagkesh matematihketsagkesh ij-verbaale learoetsagkesh konsentrasjovnetsagkesh sosijaale jïh emosjovnelle tsagkesh dåemiedimmietsagkesh tsagkesh vuejnedh jïh govledh
Maanatjirkije daam aamhtesem eensilaakan krööhkeste , jïh barkeminie guktie gaajhkh laanten tjïelth edtjieh maanide krööhkestidh - aaj bigkemeaamhtesisnie .
- Sïjhtem jiehtedh dovne låhkoe ohtsemijstie jïh ohtsiji kvaliteete aktem hijven båetijem aejkiem saemien kultuvre- jïh gaarsjelimmiejieliedasse vuesiehtieh .
Nuepie aaj gååvnese ihke fylhkenraerie aktem detaljeringem dorje budsjedteste såemies bielide darjoste , goh konto , diedte jïh dïenesje .
Learohke jïh lohkehtæjja maehtieh aamhtesen bïjre soptestidh mearan learohke vuesiehtimmien gaavhtan mojhtese-kåarhtide bietskede .
Vijries jïh ihkuve åtnoe visuelle vuesiehtimmijste goh taalesïeve , maahta aelhkebe darjodh learoehkasse taalide jïh taaleryöknedimmiem guarkedh .
Nøørjesne biejjie byøgkeles saevegebiejjine sjïdti jaepien 2004 .
29.11.12 soejkesjebarkoe Raarvihken tjïeltese 2012-2015 nænnoestamme .
Daate stoerre joekehtse overgatijve veerbi muhteste, mej seamma subjeekte Djïh S-struktuvrine jïh ij naan objeekte gænnah.
Maahta åålegh tsegkietniem gihtjedh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie jallh njaltje- jïh tjoeledåastoevisnie jis gaajkerde .
Styrgruppen består av representanter för Gaaltije , Saemien Sijte , Västerbottens museum , Sijte Jarnge och Ájtte svenskt fjäll- och samemuseum .
Darjoeh dan mænngan raeriestimmieh råajvarimmiejgujmie mah maehtieh meatan årrodh veeljijelåhkoem lissiehtidh .
Skuvle åestieji båeries
Hijven hov Ada !
væjkele laavenjostedh
Saemiedigkie akte illedahke aktede jihtseles jïh eadtjohke , men læjhkan aktede raeffies reaktavoetegæmhposte Alta-aamhtesen bïjre .
Gellie jaepieh dle akte stoerre ïedtje orreme dejtie saemien learohketaallide skuvlesne, jïh mennnie mieresne dah bæjjese jallh våålese juhtieh.
Evtiedimmielaanth , aalkoealmetjh jïh smaave såålestaath leah aktene joekoen nåake tsiehkesne , jïh leah dah mah leah prååsehkommes klijmajarkelimmide .
bïevnesh stuvremen bïjre vadta gaajhkide åvtehkidie gaajhkine daltesinie sektovresne .
Sjiereøøhpehtimmie Dah ohtsijetaallh jåarhkeøøhpehtæmman jaepien 2010-2011 vuesehte daelie jienebh learohkh mah sjiereøøhpehtimmiem daarpesjieh .
Aehtjien lea aaj tsåahka .
Bahcajeagil maahta Gielas båatsoesïjteste nuhtjesovvedh tsiengelen 15. - voerhtjen 30 .
jaepiebudsjedtemieriedimmesne gåessie edtja byjjeslaakan ekonomeles vuesiehtimmieh seedtedh Tjïelte- jïh dajvedept .
Daate lij skuvle mij adtjegh juhtiemasse båateme , mohte mov vierhtiedimmien mietie , ij lij daate naan madtan skuvle .
Kåarhtide öörnegen mietie beaja ovmessie klaeriekodaj mietie , vuesiehtimmien gaavhtan vearbh maehtieh kåarhth plaave mierine årrodh , jallh maahta guvvide lïjmesjidh plaave paehpierasse .
Fuehpie hov sjïdti , idtjin nöörh prïhtjegem jovkedh gyrhkesjimmien mænngan .
BØLA-BOVTSEM VUARTASJIN
Tjieltide skreejrehtidh akten regijonale laavenjostose jielemeevtiedimmien bïjre
Divvun-prosjekte tseegkesovvi jaepien 2004 , jïh lïhke laavenjostoe Saemien gïeleteknologijen jarngine UiT Nöörjen arktiske universiteetesne .
Fylhkendigkien stööremes laavenjasse dej båetiji jaepiej sæjhta årroeh nuekies barkoefaamoem gorredidh mah maehtieh mijjen voeres almetjidie sujhtedh jïh mijjen sïeltine barkedh .
Dah sijhtieh maanah edtjieh Jupmelen maanine årrodh mejtie sån mij akt nåake maanese sjædta .
Julevsaemien: Kåre Tjïhkkom
Mijjen golme maanah jïh gaajhkesh saemieskuvlesne Snåasesne vaadtseme .
Teaterh leah
Dam edtja darjodh råajvarimmiej tjïrrh juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne nænnoestidh maanagïertesne jïh maadthööhpehtimmesne , sjïehteladtedh jienebh sijjieh tseegkedh gusnie maahta saemiestidh , jïh tjerkebelaakan saemiengïeleldh ööhpehtæmman dåårrehtidh jïh ööhpehtæmman saemien gïeline faagegievlesne .
Dihte sijhti skuvlem orrejehtedh jih daate jiehtese lij maadth-skuvlen laakese veadaldihkie .
- 10. klaassese jïh PPU maam maahta maahtoevedtije kuvsjine aktanidh julevsaemien jallh åarjelsaemien gïelesne.
- Rørvik - Leka , inkl. Åarjel-Gjæslingan giesege .
Tjïelte / fylhkentjïelte bïhkedassh jïh vuekieh nænnoste guktie maanagïerte / skuvle maanide / learoehkidie PP-dïenesjasse saahta .
- Man bïjre raaktan daate aamhtese ?
Noereskuvlen mænngan dle Karasjohkese vöölkim edtjim gymnasem vaedtsedh .
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lij akte dejstie aalkoehåalijijstie rïhpestimmesne EN:n generaalekrirrien veartenekonferanseste aalkoealmetji reaktaj bïjre skïereden 22 .
Dah maehtieh tjoejebaantese bæjjese vaeltedh jallh filmadidh gihtjehtimmiem .
Volontør - faaledahke - ålkoelaantesne barkedh (Ung i Europa) Volontør-faaleldahke nuepiem noeride vadta giejtie leah 18-25 jaepien båeries jih sijhtieh 6- 12 askh jeatja laantesne Europesne barkedh .
lea aelhkies / ånnetje sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese lea aelhkies / ånnetje sjyöhtehke vaestiedasse guhkiesvaestiedassebielese ånnetje goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
1.3. 3 Dïenesth jïh dïenestedorjemasse
Stoerretjåanghkoe saemiedigkien barkoeöörnegem nænnoste , njoelkedassigujmie jïh bïhkedassigujmie dejtie jeatjah darjoemidie mejtie Saemiedigkie stuvrie .
Buaredh lïj jïh gaertienisnie tjaebpies sjædtoeh , jïh ledtieh sjollin .
kjønnsråållah analyjseradidh gusnie seksualtiteeten bïjre soptsestamme , jïh joekehtsem buerkiestidh vaajteles seksuelle gaskesen jïh seksuelle meadtoen gaskem
1430 Trones
Mubpie åvtehke (NSR .
-Saemiedigkie lea laejhtehks orreme jïh annje lea laejhtehks bïegkefaamoebigkemasse Fovsen-njaarkesne dan åvteste dïhte maahta stoerre nåake konsekvensh åadtjodh åarjelsaemien kultuvrese.
Jarnge lea eevre vihkeles orreme juktie åarjelsaemien kultuvrem jealajehtedh jïh vihtiestidh .
Gosse gyrhkesjimmie lohkijinie dïhte aaj maahta goh åejviegyrhkesjimmie årrodh .
3.6 Saemiedigkien ihkuve dåarjoe teateridie 3.8 Dåeriesmoeretjoelmh mejtie ij digkedh - jallh dah leah sjyöhtehke?
Mijjieh aaj dåarjoeh vedtebe voestemes voene-evtiedæmman guktie turismegöölemesïelth evtiedidh , tseegkedh jïh maarhnafoeresjidh .
Vædtsoehvoete jïh narrahtimmie
slå:INF 'Vi gick alla vilse som får, var och en gick sin egen väg, men all vår skuld lade HERREN på honom.'[Bijbele: Jes 53:6] Daate aaj seamma laakan goh murhkedh/mårhkanidh,tsoepkedh/tsoepkenidh jïh geehpehtidh/gaahpanidh.
 Mubpie dåehkie (GD 2).
vuesiehtimmieh gaavnedh ovmessie såarhts ovvaantojne jïh almetjereaktameadtojne , jïh digkiedidh maam EN jïh jeatjah gaskenasjovnaale aktöörh maehtieh darjodh
Reaktoe jïh byjresevietseles bigkemematerijalh
Daesnie gåarede dovne geerve jïh aelhkie laavenjassh utnedh , jïh maahta dovne veahkam jïh driektem joekehtidh .
Aaj vaestiedassemöönsterh mah vuesiehtieh Aanta onne goerkesem åtna seammavoetevæhtan bïjre , jïh ajve onnemasth maahta ektiedimmieh nuhtjedh taali gaskem juktie laavenjassh darjodh .
Uhtjiedimmieh 2010 leah seamma daltesasse bïejeme goh 2009 .
jorpekruehkie / kruehkietjiehkie
Sæjhta nuepie årrodh barkoem jïh pensjovnem aktanidh bielelen åeniedimmie pensjovneste .
Dïhte læstadijanen gåaskoe idtji sijjiem åadtjoeh åarjelsaemien dajvesne , goh noerhte- jïh julevsaemien dajvesne .
Aaj barkijh apotehkine sjeavohthvoetem utnieh .
Datne maahtah jeatjah almetji åvteste rohkelidh
Mov aaj besteles tjåervie njuenesne .
Tjïelten ståvroe veeljie aktem dejstie tjirkijijstie tjïelten åejvieladjeraeresne , tjïelten åejvine sjïdtedh .
Råajvarimmie 18 .
Dïhte lea dov dïedte goh skïemtjije gosse tæjmoem åadtjoeh , jïjtje vååksjoeh guessietïjjem dutnjien sjeahta jïh ussjedh guktie datne edtjh skïemtjegåatan jïh bååstide vuelkedh .
Dah maehtieh röntgeneguvvine vuesiehtidh jïh destie maahta båajhtoehlaakan vïenhtedh dïhte canceretumöre .
Pryövenasse englaantengïelesne vuartesje lohkemeguarkoem , baakoelåhkoem jïh grammatihkem .
4. bielie 26 bielijste
Mijjen barkoe tjïeltereformine
Rørosen jåarhkeskuvle aaj nimhtie barka jåarhke-skuvlen daltesisnie .
Gusnie Laaran vaarjoeh ?
" Dïhte gosse paarrebielieh juakasuvvieh ?
Voenges daepieh daamtaj muenieh guktie gærhkoeh jïh jeatjah religijøse sijjieh vååjnoeh , mah iebnh , haamoe jïh tjeahpoeh .
Marngesth dam guhkemes bieliem jissiebielien vööste jïh gåaroeh .
Daesnie naakenh dejstie .
Reakta såevmien - meänkieli - jïh saemien gïelem utnedh dejnie byjjesfaamojne 8 § Aajnealmetji leah reaktah såevmien - meänkieli - jallh saemien gïelem utnedh sijjen njaelmeldh jïh tjaeleldh gaskesadtide aktine reereme- byjjesfaamojne gusnie geografiske darjomesdajve abpe jallh biehkine dejnie unnebelåhkoegïelen reeremedajvesne .
Men ij goh akte gännah mij bööremes sov gaavnemisnie .
Bïevnesh tekstesne vierhtiedidh jïjtse dååjrehtsistie jïh åssjalommesistie , vg .
Daah institusjovnh leah aaj vihkeles saemien kultuvrebarkoesijjieh , gusnie saemien gïele lea jarngesne .
Guktie voenges årrojh lin guelievierhtide nuhtjeme lij dïhte ellen vihkielommes gosse Nöörje jååhkesjimmiem åadtjoeji jaepien 1953 , gosse mijjieh rïjtedimmiem vitnimh britiske trååleri vööste jïh åejvieladtji vööste , Muotka jeahta .
Ööhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth ellies maahtoeulmieh faarhmesth .
tsoepkeni.
Slabakova (2016) neebnie dah mah abpe jieleden aerpiegïelem nuhtjeme seamma gïeleevtiedimmiem utnieh goh soptsestæjjah jienebelåhkoen gïelesne.
Joekehtse dåehkiej gaskem lea 44,4% mij joekoen stoerre.
Fulkh laejpietjaalegem daennie låhkosne jïh bååhkesjh laejpieh / gaahkoeh .
Dellie aaj aelhkebe vuejnedh mejtie learohke vuepside jakseminie vuj ij .
Vadta gujht jïjnjh vuesiehtimmieh aaj.
Dah dotkijh mah gïehtjedieh unnebelåhkoegïelen tsiehkem pruvkieh jiehtedh dah gïehtjedieh gïeledåehkien etnolingvistigijen vitaliteetem .
Dellie maahta eejhteginie jallh jeatjah åeline soptsestidh jïh dej ektesne jallh jïjtje skuvlesåjhterem , noeredåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh .
Dellie orre cellepryövenassese gohtje .
Gïelh Åarjelraedteste
Dïhte guktie gohtje primæreproduksjovne lea voestes lïhtse beapmoehværjesne .
Aavoe dan jïjnje .
 (Guvvie: Loyd Villmo) 
Akte tjïelke suajmanimmie orreme gosse lea dåårrehtimmien bïjre orre saemien lohkehtæjjijste, guktie jis dïhte ij jarkh dellie lohkehtæjjavaanoe sæjhta læssanidh jaepiej åvtese.
Mijjieh sïjhtebe viehkiehtidh gaavnoes innovasjovnebyjresh nænnoesåbpoe darjodh jïh pryövedh dejtie lissiehtidh , gaskem jeatjah foenth tseegkedh aarehboelhkeskåårvemidie .
Ella Holm Bull , lea gellien jaepien vihkeles gïele- jïh kultuvreskræjriem orreme abpe åarjelsaemien dajvine .
8. bielie 26 bielijste
Voejhkelh dejtie orre baakojde ellies jiehteginie nåhtadidh , jïh ih ajve aktegh baakojne vaestiedidh .
Mijjieh noere learohkh løøvjem sijhtibie .
Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtse barka buerie gaskesadtemh gorredidh jïh evtiedidh skïemtjiji jïh barkiji gaskem jïh aaj fïerhten skïemtjijem dåarjodh jïh viehkiehtidh .
vuesiehtimmieh vedtedh mah vitamijnh , mineraalh jïh sporstoff kråahpe daarpesje , jïh guktie maahta aktem jeereldihkie beapmoevuekiem hoksedh
Ratifisert av Norge 8. januar 1991 .
Idtjim sijhth edtja mov gaavhtan vaajvedh .
Dihte åårmege saamarite , Nøørjen Bijbelesaervie / Det norske bibelselskap , 1995
Ellen Inga Sara Teig , 1960
Aalkoealmetjh edtjieh aaj aktem bieliem baalhkeste åadtjodh gosse vaaroeh doekeme mah leah sjædtoej jallh jeatjah organismi gen-materijaleste dorjeme , jis aalkoealmetji aerpievuekien daajroeh åtnasovvin gosse gen-vierhtiem nuhtin .
Healsoe- jïh skïemtjehokse mij åesehts (ca .
Ekievoetem utnedh akten dåahkan aktem jearsoesvoetem jïh sosijaale viedteldimmiem maanide vadta .
ILO-konvensjovne nr. 169 , artihkele 15 nr.1
Naemhtie hearra maahta jiehtedh: Dah gïeh daesnie , maehtieh dellie govledh guktie dotnen dåajvoehtasse lea .
Gosse lea gåetiej birje , dle tjïertestamme jïjtsh funksjovnh øøhpehtimmesne gusnie uhtjede .
Tjaaleldh govlesadteme
Daate hov lea daejriehtimmiem mij jïjnjebh jeatjah væhtajgujmie tjuvtjede dagke mij jeatja altese krievvine deahpadamme .
Saemien Sijte edtja museums-laaken mietie barkedh viermie-juhtiedimmine , jih nimhtie jarngesne tjåadtjodh .
Maanakonvensjovne (laavenjostosne reaktadåehkine) 
Daate sæjhta akte hijven lïerehtimmie årrodh jis faadterinie sjædta mænngan jieledisnie .
Almetjh goh datne
120 000 kråvnah saemien gïelebaalhkese Fïerhten mubpien jaepien dle saemien gïelebaalhka Gulliegïele vadtasåvva Dehtie noerhtelaanti embetsåårganeste saemien gyhtjelasside .
Nejla Sparrock Jonasson lij akte dejstie vuesiehtæjjijste .
Skïemtjijejournaalh aaj sekretessesne jïh dah gïeh åadtjoeh journaalem lohkedh lea dah barkijh gïeh skïemtjijem huksieh maam journaalem dæjpa .
Madeleine Renhuvud gie gærjam tjaaleme jïh guvviedamme lea Mihten sijtesne byjjenamme .
Orre tjeakoesbaakoe seedtesåvva dov e-påastese .
Saemien scenetjeahpoe lea joekoen orre gosse dam aktene abpeveartenen, nöörjen jïh saemien ektiedimmesne vuajna.
Gålkoen 2011 dle Frankrijhke , Tysklaante , Nederlaante , Polen , Spanije jïh Stoerrebritannije staatusem utnieh goh vuartasjæjjastaath .
Jis saevegidie dejnie tsïegline vuesehteh / diedth , maahtah jarkoestimmiej gaskoeh målsodh .
Årroeh heartoehtæjjine jaepien 2014 .
Gaajh daerpies saemien lïerehtimmievierhtiejgujmie , jïh dan minngemes tïjjen dle aaj daerpies sjïdteme digitaale lïerehtimmievierhtiejgujmie .
Dah gïeh guhkebe gïelide lohkeme aaj bööremes haalvah.
Onne vaahra vïrredamhpam åadtjodh
Dallegh webbesijjesne aelhkies lohkeme bïevnesh .
Maanah jih noerh galkieh nuepieh åadtjodh jeenjebe kultuvrem giehtelidh jih dååjrehtidh .
Åejviesuerkie gïelelïerehtimmie lea mij lea aktem orre gïelem lïeredh , dam eengelske gïelem lïeredh , jïh ektiedimmieh vuejnedh eengelsken , ietniengïelen jïh jeatjah gïeli gaskem .
Tjaeledh aaj vihkeles gosse åssjalommesh jïh eajhnah evtiedidh jïh öörnedh .
MAGKERH BARKOEH OHTSEDH ?
- Vihkeles saemien maanaj reaktah gïelese jïh kultuvrese gorresuvvieh dagkarinie strategijine , saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta .
Jïlleskuvle Nesnesne lea ikth voestes åarjelsaemien bieliejaepieboelhkem faaleme jïh ikth nubpiem bieliejaepieboelhkem .
Gyrhkesjimmieh Gyrhkesjimmesne nuepiem Jupmielinie gaavnedidh jeatjebigujmie ektesne åålmegisnie .
Gööktengïerth otnegh
Minngemosth dle Jåma tjïerteste Saemiedigkien bijjemes ulmie lea jienebh aktem laakeviedteldihkie reaktam åadtjoeh sijjen ietniengïelem saemien nåhtadidh , saaht mennie tjïeltesne dah årroeminie .
GUKTIE FYLHKENTJÏELTE STUVRESÅVVA ?
- Dihte vuepise dej njoelkedassejorkestimmiejgujmie lea jienebh veeljijh , verkebe jih aelhkebe veeljemetjïrrehtimmie , jih stuerebe laakevåarome jih vyørtegsvoete Saemiedægkan , barkoe - jih ektiedimmieministere Dag Terje Andersen jeahta .
Lohkh abpe tjaalegem (gihtjehtimmiem).
Maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine .
Skåårvemh 2011 beetnehvierhtiedåarjojne
Stoerre joekehtse gååvnese guktie dah krirrieh jïjtjemse åehpiedehtieh ?
Maahta tastatuvrem Samisk tastatur våålese leessedh namhtah Google Play ' sne daan biejjien jïh Appstoresne 15.12.14 .
Fylhkentjïelte sæjhta dan åvteste viehkiehtidh vijriedimmiem daajbaaletje infrastruktuvreste illedh goh gamtebaante jïh mobijletellefovnije abpe fylhkesne .
Jieleme jïh saemien siebriedahke tjuerieh nuepiem åadtjodh meatan årrodh politihkeles prosessine båatsoen mieride Nöörjesne .
Jïjnjem daehtie barkoste , rïektesvoetem veartanasse dah åålmegh , aktegs vedtijh jïh sïebrh sijjen vadtesigujmie guedtieh .
Gosse Marja jïh Tone boelhke- tjem laavlome jïh spealadamme , dellie dah gïeh sïjhtin meehtin ånnetje lïegkestidh .
Dam maahta voestesgïelesne tjaeledh .
Jaevriem Leinavatn , dellie jaevriem Altevatn dahkoe johken Koievasselva njaalman .
Studijesne golme tjaatsegh - akte vijries vitenskapeles reektehtse , akte åeniedimmiereektehtse jïh akte policy tjaatsege .
Saemiedigkie veanhta jïjtsh laakh aerpievuekien daajroen bïjre tjuerieh stieresne årrodh Nöörjesne båetijen biejjien , jis edtja buektiehtidh gaajhkide åeliedimmide tjïrrehtidh jïh sjïehtesjidh nasjovnales .
Sjiere kuvsjh ovmese faagine
Vuelie , saemien maanalaavlomh , saemien musihke , saalmh , saemien soptsesh jv. .
Maahtoebijjiedimmie lea joekoen vihkeles ihke aalkoealmetjh edtjieh maehtedh eadtjohkelaakan jïh vihtieslaakan meatan årrodh sjæjsjalimmieh vaeltedh mah noerhtedajvine dorjesuvvieh , mubpie presidente jeahta .
Daesnie tjåanghkenamme dijjieh skyllijemaanajgujmie ektine , heevehtæmman jïh aavose (åålmegisnie jïh gåetine).
Dihte hov lea möövkes .
SOPTSESTALLEMEN VUEKIEH Jalhtsh libie dagkerh dualistihke ussjelivuekieh firreme, dellie lea joekoen sjïeremierhkem saemien gïeline, jïh dagke joekoen noerhtesaemien gïelesne, mïj soptseste saemiej smærrehke jïh joekoen dåajmijes vuekiem sinsitniem staeriedidh, bïelhkehtidh jïh dovne gaarmerdidh jïh soelkehtidh - nov badt mijjien dualis-haammoeh.
Åejvie aarmodh mijjem .
Dannasinie buektiehtamme orre råajvarimmieh meatan vaeltedh sektovrinie , jïh dårjoem byjjenimmiekommisjovnese vedtedh , tjåanghkan 33,8 mill. kråvnajgujmie 2011 , jïh aktem lissiehtahkem darjodh sektovrinie pensjovnemaaksojde 21,2 mill , kråvnajgujmie (jïh læssanamme uhtjiedimmieh j. v) Rïektes maaksoetsøøpkenassh / radtjoestimmie (8,8 mill. kråvnah) veanhtede tjïrrehtidh guktie dah råajvarimmieh leah buerkiestamme vierhtieåtnoen bïjre , v. FD 10/31 , Ekonomijestrategije 2011-14 .
1.5.1 Sektovren gïehteldimmiemierie
Daate jïjnjh faamoeh meedijidie vadta .
NSR vuajna daerpies " orre " jieliemasse bertedh - miehtjesijjine dovne - veasojde saemien voenine beerkedh .
34 Summe netto gïehteldimmiemaaksoe
Viktig vedtak av Kirkemøtet
Nomme jïh adresse
Sïjhth vielie daejredh mijjen gaaltiji bïjre ?
Daennie vuesiehtimmesne teekstegietedimmieprogrammem jïh ryökneme-aarhkem nåhtadamme , lissine videoråårestalleme-dirregh .
TEXT OCH FOTO: ANNICA HED
Rïhpesth kondome-aeskiem .
gosse rååresjibie guktie laantem
Dannasinie daamtaj preesse gohtjesåvva " dïhte njealjede staatefaamoe " .
Daate dïhte aajne interaktijve CD maanide åarjelsaemien .
Jïjnjh åålmeginie gusnie saemieh årroeh , lea voenges maahtoe jïh dååjrehtimmie .
Illedahkine maahta sjïdtedh daate neebneme maana vååjnoe goh akte nåakebe stååkedimmievoelpe jallh voelpe .
Barkoesijjieh mah leah vihkeles juktie smaave saemien voenh tjåadtjoehtidh eah edtjh vaenebh barkijh åadtjodh jallh stuerebe sijjide sertiestidh jis dïhte nåake konsekvensh åådtje fasseldæmman voenine .
Sjeavohthvoetedïedtem aaj barkiji gaskem skïemtjegåetesne jallh healsoejarngesne .
Hæhtjoeh 74335355 , mob 94739619
Beetnegh åarjelsaemien gærhkoe-musigkerasse
Jis datne viehkiem åadtjoeh jeatjah hoksevedtijisnie dan gaavhtan hoksevedtije ij maehtieh hoksem vedtedh hoksegarantijen aejkiemïeresne , dellie ij galkh jïjnjebh maeksedh .
1.3.1.1 Gïehteldimmiemierie 2011-14
Dov tjelmieh vååjnoeh gikngieldieh .
Ij barre daejnie lohkehtimmiebarkojne dam maahtoeulmiem jaksh .
● Gosse dah aamhtesh dam krievieh edtja sjïehteladtedh ihke maahta jienebh konsultasjovnetjåanghkoeh utnedh , jïh ij edtjh aamhtesigujmie orrijidh dan guhkiem Saemiedigkie jïh staate vienhtieh gåarede seamadidh .
Råajvarimmie 15 Prosjektelaavenjostoe saemienööhpehtimmien bïjre raasti rastah ...
Mah sijhtieh daam laan tem darjodh ,
Dïhte båatsoe aaj mov vaajmosne jïh gosse nøørem dellie manne desnie .
Dej smaave learohketaalli gaavhtan dle rïektesisnie geerve learohketaallide tsööpkedh skuvlide , jïh muvhten aejkien aaj fylhkide saemien gïeline .
Jis maam akt aerebi ektiedimmesne neebneme jallh mij akt åehpies soptsestæjjese, dellie daam maam ij neebneme Topic.
skoltesamenes byastæmmine
Daennie goerehtimmesne åktsesh goerehtimmiedåehkine, jïh gööktesh referansedåehkesne.
Aaj aktem buerkiestimmiem vaadta tsiehkien jïh ulmien bïjre .
Vaestede daejtie gyhtjelasside:
Bene tjeahpoe jïh dijjieh goh skuvle , edtjieh gyhtjelassh dan bïjre gihtjedh mij lea daelie , båajhtoeh åssjaldahkh haestedh jïh mijjen båetijen aajkan vuejnedh .
Maanaj övtiedimmie kultuvrelle-identitetesne jïh jijtjemes unnebelåhkoegïelem nuhtjedh edtja joekoen-laakan evtiedidh .
Jis vaejtiemisnie mij fååtese , dellie Gåatomemoenehtse galka vaejtiejasse nuepiem vedtedh edtja sjïerebiejjien åvtelen faetiem øørnedh .
JAAhKoeÖÖhPehTiMMieReFoRMe Dïhte nöörjen gærhkosne lea aalkeme ovmessie råajvarimmieh saemien jaahkoeööhpehtimmiem .
Daah fylhkentjïelht leah gïetedallemisnie vihkeles barkoem dorjeme .
Gåarede goeresne vaestididh jïh dam påastesne seedtedh , jallh akten nedten goerese tjaangedh jïh desnie vaestiedidh .
Men först är det nödvändigt att rycka av videbuskarna.'[Saerniestæjja 8] b. Dïhte den soehpenje töm dellie då bæhkese.
Åejviemïele:
Gaertenisnie byjjesovvi jih barkoen mænngan desnie laante- jih skåakeburrine , skuvlh veedtsi jih sivil-agronomine sjidti Nøørjen laanteburrie-jilleskuvlesne (NLH .
saemien jïh nøørjen sijjienommh viertiestidh
Tjoerede gaajhkh reeknegh mïerhkesjidh .
Råajvarimmie 66 Goerehtalleme geajnoesjiltadimmeste saemien gïelesne
Moenehtse joekoen tjoeperde dehtie faatoes guhkiebasse barkoste Saemiereaktamoenehtsen salkehtimmeste jaepeste 2007 saemien dajvi bïjre Finnmaarhken ålkolen.
1 000 almetjh guarkah åarjelsaemien-gïelem
- Raeriestimmie sæjhta reaktide gorredidh dejtie mah haeviem barkosne åådtjeme , tïjjestaeries njoelkedassh sjugniedidh barkoeskïemtjelasside mah leah hijven mïrrestallemen gaavhtan , jïh seamma aejkien barkoevedtiji maaksojde eensi mieriej sisnjeli utniehtidh , barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta .
Aarebi dan vööste eadtjohkelaakan barkeme daaroedehtemepolitihken tjïrrh .
Maadthlaake almetji , almetjetjïerti jïh staaten ïedtjide jïebnelaakan steeri .
Bjørn Olav Megard edtja Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesem stuvredh
Maahta laavenjasside goerehtallemepryövesne 2. daltesasse njieljie teemine juekedh:
Gåessie såervie-moere buala dellie tjuavkede sjædta .
Men eah referansedåehkien daltesem jaksh, man 89% jïh G1-daltesem man 90% jïh bijjelen (Thornton jïh Wexler, 1999).
Diedtieh C kolonnem bijjielisnie .
Gaskem jeatjah dle teaterestuhtje Elsa Laulan bïjre lij vuesiehtamme goh KSV-vuesiehtimmie jåarhkeskuvlide Finnmaarhkesne, aktene laavenjostosne Scene Finnmaarhkine jïh BST:ine.
Finnmarkklinihke starne Finnmarken nuelesne edtja sANKs:ine ektesne dïedte eevtididh jïh tseegkeme sjïere maahtoem jiermehksgïetedimmie saemien åålmegasse .
maanasyjhtemen dajvekontovren tseegkemem Altesne dåårjeme
Mov hovre jassije jïh skråanhkan mij muvhten aejkien rååpsede .
Öövre goh Stenfjell (2008) tjaala vååjnoe goh joekehtse kausatijvesne.Kausatijve molsedimmie lexikonesne deahpede jïh kausatijve syntaxesne deahpede.
felèbresztette woke.up a the gyereket.
höras:3sPRT 'Språket hade väldigt hårda konsonanter och lät väldigt underligt.'
Man gellieh lïhtsegh nuerebe goh 17 jaepien båeries:..
Politihkere / Maam politihkere / lahteste krirrie veanhta
Maahta tjïelten åejviem Oslosne jïh Bergenisnie viertiestidh stoerredigkiepresidentine .
Gille jallh ij naan sijjieh gusnie maahta saemiestidh , jïh gille lïerehtimmienuepieh .
Råajvarimmie 51 Skaehtieetaate - vijriedamme faalenasse saemiengïelesne
Goere 6: Daate goere vuesehte giejnie vaestiedæjjah gåetesne saemiestieh/saemiestin, goerehtimmiedåehkesne.
Idtjim naan baakoegærjam utnieh , juktie ij lij annje naan baakoegærja dellie .
Pleenume mieriedi golken asken 2003 ståvroem seehtedh Saemiedigkien byjreskevuajnoem orrestehtedh .
Vihkeles leah noeride jih gujnide båatsoe-jielemasse meatan vaeltedh jih nimhtie håhkesjidh båatsoe-jieleme aaj sæjhta juhtiemisnie årrodh båetije jaepieh .
Masterööhpehtimmie skuvlejuhtietimmiem gaajhkide orre rektovridie daajrohte .
Jïh aavosne jïh garmedihks aalka gaajhkh sov råantjojde joejkestidh .
Båetije boelhkesne 3 sïjhtem goerehtimmien vuekien bïjre tjaeledh.
Dïhte haarjanimmie lea Hiejmevaarjelimmien støøremes haarjanimmie Østlaantesne daan jaepien .
Paarrebielieh maehtiejægan boelvestidh .
Guektiengïelevoetevierhtieh åarjelsaemien: Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte vierhtieh joekede fïerhten jaepien juktie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh våajnoes darjodh Noerhte-Trööndelagesne .
Daesnie analyjsen åejviemearhketjh .
gååvnese vaenie systematisereme maahtoe baeniestarnem geerve almetjidie .
orre gåetieh vuelege energijeåtnojne
Dah aamhtsh mah dijjieh edtjede digkiedidh daennie Sijti Jarngesne leah vihkeles mijjen saemide .
Ektesne dajvide nuhtjedh jeahta ektiemååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem nïmhtie guktie konvensjovnen 7. artigkele soptseste .
Guktie tjïelten åejvie reageradi ?
Dah dååjrieh dah eah åadtjoeh meatan årrodh stååkedidh , jallh dah steegkesuvvieh ektievoeten ålkolen .
 "sjïehteles terminologijem nuhtjedh juktie gïelen hammoem jïh sisvegem buerkiestidh" (9. daltesen mænngan) 
Daan boelhken ministeretjåanghkoej gaskem , dle staatetjaelijetjåanghkoeh jïh tjåanghkoeh embetsåvtehki gaskem (Senior Arctic officials , SAO).
Primæreprodusjovne jienebh lïhtsine vååksje Lïeneståvroste jïh Jåartaburrieverkeste .
lägga sig över:INF 'Nu måste vi lugna ner oss från de här mörka molnen som känns som om de ska lägga sig över människan.'[Don jih daan bijre 2 eller 3] Daate aaj absoludte aajmoe.
Tjåanghkosne åadtjoejin vuejnedh maam maehtieh maana-gïertesne utnedh gosse edtjieh saemiej bïjre soptsestidh .
Baasisedåarjoe II jaepien 2011 lea 30 276 kråvnah fïerhten jaepien .
NÅHTEDH lobbyismem !
Fylhkenraerije Annikken Kjær Haraldsen lea daan våhkoen Saemiedigkiem Karasjohkesne vååksjeme .
Datne naan råållah tjaalah akten råållespïelese , jïh meatan vaaltah såemies lahtesh jieliemasse ektiedamme .
Barkoem lissehte saemien tjiehpiedæjjide
Orre medisijnen vuarjasjimmie
' ide staateraerije Lysbakken byjhki kultuvrelle jïh gïeleldh daajroe healsoedïenesjisnie lea daerpies jis edtja saemien nyjsenæjjide aktem seammavyörtegs healsoefaalenassem vedtedh .
Daate maahta akte væhta årrodh gïeledåeriesmoerine , juktie göökteluhkietjïjhtje (27) maahta lotnesovvedh taaline govhteluhkietjïjhtje (67).
Veli-Pekka Lehtola (2008) Muitaleddjiid, Manisboahttit, Beaivvas Sámi Teáhter Hijstorja.
Gaajhkh hov aktede baakoste seerkeme (vaenie, gamte, vijries, onne).
Noerhtelaanti Raerien sesjovnesne Reykjavikesne goevten 28. b. 1995 , dah noerhtelaanti ministerh sjæjsjalin , mah dïedtem utnieh saemien gyhtjelassi åvteste , aktem laavenjostoem tseegkedh juktie noerhtelaanti saemiekonvensjovnem buektiehtidh .
gå:GER 'Anders håller på med att gå nu.' Voestes vuartasjidh vuesiehtæmman (52a).
Jaepien 2008 idtji akte studijepoenge julevsaemien gïelesne dorjesovvh.
Aaj dah sisnjelen tjoelereavsah mejtie gohtje prostata jïh spoejeh .
Nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh
Soejkesje aktem hijven våaromem vadta juktie fylhkengeajnojde reeredh , jïh dallatjinie barkoem aalka dejtie nænnoestamme prinsihpide sjïehtesjidh jïh åtnose vaeltedh .
Juktie hijven learoehkelåhkoem jïh hijven studijepoengedorjemassem gorredidh gïelesne dle vihkeles saemien gïelh åehpiedehtedh goh nuhteligs jïh vihkeles.
18:00 Prïhtjege jïh daan beajjetje håaleme Åarjel-saemiej internaatesne - Håaleme , Runar Myrnes Balto , politihkeles raeriestæjja , Saemiedigkie Kultuvrelle boelhke - Filme " Den magiske tiden " animeradamme åenehksfilme Kine Auneste
Dah ulmieh maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie , jïh akte bielie årrodh dehtie barkoesoejkesjistie .
Saemiedigkieveeljemasse 2013 daah 56 tjïelth veeljemedigkiem utnieh:
Lohkehtæjja aaj maahta tjaalegegem sedtedh gusnie faala eejhtegidie tjaeledh man bijre soptsestalledh .
Mijjieh sïjhtebe eadtjohkelaakan meatan årrodh Interreg-laavenjostosne .
Aartigkele 9 Raastetraktaten voestes kodicille jaepien 1751 golken 7. jïh 18. , dillie goh rïjhkeraasten bijjelen fearadidh , ij jeatjah maajsojde rïhpesth dan raastenbijjelen båatsose enn goh dejtie mah kodicillese tjaalasovvin .
Dejtie noeride vaarjele lea aaltereraaste gåessie alkoholem åådtje åestedh: 18 jaepieh krogesne åådtje åestedh jïh 20 jaepieh systembolagesne åådtje åestedh .
isnjelds råajvarimmieh NTFT ' sne , aaj byjngetje eetath
Dah dam vuarjasjieh jis datne reaktam åtnah maaksovem åadtjoeh jallh ij dam åadtjoeh , dan gaavhtan jis lij nuepie idtji skaarem sjïdth jallh jis idtji gåaredh .
5 ILLELDAHKH JÏH .
Daan goerehtæmman lïhtsegh gelkieh funksjonelle morfologiske væhtah veeljedh jïh tjaeledh.
dah noerh maehtieh jieledh guktie saemien kultuvre vuesehte .
Dïhte guektiengïelevoeteprosjekten stuvreme-dåehkie lea daejtie bijjemes væhtide nænnoestamme edtja doh byjngetje ohtsemh guektiengielevoetevierhtide tjïelkestidh:
Aelhkie ussjede
Destie maahta vuejnedh stipende learoehkidie skreejrie saemien veeljedh jïh dïhte joekoen hijven , Keskitalo jeahta .
Saemie eatnemen vuelie
Praahken byjjenimmie- jïh lïhkesjarnge Rørosesne lea prosjekten " Sørsamisk opplæring ved heimeskolen " tjïrrh nammoehtamme goh akte dejstie golme vierhtieskuvlijste (Aarborte jïh Snåase) mij dïedtem åtna saemien øøhpehtæmman åarjelsaemien dajvesne .
Kontroll og tilsyn fylhkenraerien abpe politihkesne boelhken .
Mov lea jielemedaajroe sijjienommigujmie Romseste , gusnie aerebi lij traakestimmieh jih naa åavroes aamhtse .
Bïevnesh gaskeviermesne: Tjïeltesoejkesjebarkoe gaskeviermesne diedtesåvva jïh gaajhkh
Daate lea mieriesertiestimmieh mejtie Saemiedigkie staateste åådtje fïerhten jaepien .
Gosse jeahtam nåake bijjiedimmie dellie vïenhtem mijjieh nøørjen utnjïh daajroem jïh lohkehtimmiem fååtesibie guktie ektiedimmie lea beapmoen , åtnoen , vierhtiej jïh klijma- jïh byjresedåeriesmoeri gaskem .
Muvhtene maahta cellepryövenasse bieliem gynekologen goerehtimmeste jis vuesiehtimmien gaavhtan bertedh , bene maahta hijven årrodh aaj screeningepryövenassem vedtedh .
Prosjekte edtja gaervies årrodh gïjren 2014 .
smaave jïh stoerre bokstaavh tjaeledh , jïh baakoejgujmie eksperimenteradidh gosse gïetine tjaala jïh tastatuvresne
Akte fylhkentjïelten veahka juktie lïerehtimmiem gorredidh lïerehtæjjijste jïh learoekandidaatijste sjïere daerpiesvoetigujmie
Såemies lea dååjreme maaksoem åådtjodh aktene dejstie öornegijstie , men nyöjhkemem åådtjeme dennie mubpene .
- Manne vienhtem dej noeri gaavhtan dle lïhkesveeljeme vihkelesåbpoe stoerredigkieveeljemistie .
Ajve ikth libie giedtesne orreme , dellie aktem learohkem utnimh mij aktede båatsoefuelhkeste bøøti .
skreejredh guktie jienebh saemien noerh politihkesne eadtjalgehtieh
Dan aajmoe jeatjede daan veerbedarjomen tjïrrh.
Daerpies aktine nænnoes noerhtelaanti laavenjostojne , gusnie maahta digkiedidh jïh tjïrrehtidh gïelepolitihkeles jïh gïelefaageles aamhtesh .
Jis ij maana njammh , maahta ietniemïelhken sijjeste , rijse- jallh majsejoptsem vedtedh .
Vïenhtem referansedåehkie jeenebe objeekth mïerhkesje jïh aaj buerebe verbh subjeekti mietie haalva.
Daelie gellie sijhtieh mijjen aerpievuekiem vaarjelidh jïh nænnoe stidh .
Voenges reereme göölemistie Deatnusne
Baakoegærjesne manne aktem vielie transitijve haamoem debriehtidh gaavneme, man öövre seamma goerkese goh dibrehtidh.
Jis mijjieh gaajhkesh aktine maam darjoejibie jïh jaahkojne båetije biejjide dellie Saepmie edtja jielehke sjïdtedh jïh dejtie haestiemidie buektiehtidh mah mijjen åvtelen .
Dan våhkosne gosse hormonefrïjjes tabledth vaalta jallh ij naan tabledth vaeltieh dellie såemies gujnelemmiem åådtje .
Medtie göökte våhkoeh mænngan aaj SMS seedtim dejtie giejtie mobijlenummerh utnim.
Dan aejkien ellies-lohkeme jïh lohkehtimmie fïerhten våhkoen .
Tjuara aktem ektiedimmiem årrodh gaskem maam almetjh maeksieh , jïh maam dah bååstede åadtjoeh goh dienesjh dehtie byøgkelistie .
- Prosjekte Elgåesne lea hijven orreme åeniebasse .
Maam jeehti ?
Earth Day).
Mijjieh læjhkan vuesiehtibie guktie naan maanagïerth veeljieh barkedh , juktie tjoevkesem bïejedh dan sosijaale maahtoen vööste .
Råajvarimmie 59 .
Sæjroe 28 / 35
Voestes gietjeste edtjieh Saemedigkien barkoem duvtedh jih Saemien Sijtem øøvtiedæmman bijjiedidh .
tjïelteståvroeveeljemisnie læstoeh krirrijste böötin mah eah leah Stoerredigkesne .
Åålmegebiejjie lea aaj dïhte dïejvese maam Språkrådet nuhtjie jïh åtnasåvva tjaaleginie jïh leksikovnine .
Skïemtjijereaktalaaken § 3-5 , mij skïemtjijasse reaktam vadta bïevnesh åadtjodh mah leah indivijduelle tsiehkide sjïehtedamme , jïh laaken § 4-2 krïevenassen bïjre luhpiehtimmien vuakan , leah aaj sjyöhtehke nænnoestimmieh .
Manne vååjnem goh hierkie , man lea veelkes jïh tjeehpes sïevenleahta abpe kråahpem .
Dïhte vaajmoem baektjiedi .
Skuvle lea viehkiehtamme åarjelsaemien gïelem nænnoestidh jïh daan mearan naa jïjnjh åarjelsaemieh jollebe ööhpehtimmiem vaalteme .
Manne vienhtem daejnie dajvine lea joekoen vihkeles saemien-gielem vihth åvtese lutnjedh .
- Im daejrieh .
baakoeh grammatihkeste jïh teekstebægkoste utnedh gosse galka jïjtje tjaeledh
Daan raajan 2018 libie dåarjoem vadteme daejtie prosjektide gïeleprosjektepåasten bijjelen, daejtie dajvide:
- digkiedimmieh jïh rååresjimmieh Namsosine , 2. mearhketjen bïjre .
Voejhkele aaj maanam lïerehtidh aellieh njuanan jallh tjelmide doehtedh .
Intransitijve gietjieh daennie daltesisnie leah -n-, -s- jïh -d-.
Fylhkentjïelte feerja- jïh sneehpesvïnhtsedïenesjh åasta daejnie gåhkaldahkine: Sneehpesvïnhtse: Fylhkentjïelte latjkoem åtna FosenNamsos Sjø AS
Govlehtimmieh jïh konsultasjovnh smaavefaamoevierhki jïh biegkefaamoebigkemi bïjre
Geajnoe guhkiebasse
jielije jïh åemie almetjidie dööpmedh .
Båatsoe gaajhkh nuepieh åtna evtiesovvedh goh akte monnehke jieleme seamma tïjjen goh dejtie roehtside steerie mejtie båatsoe saemien kultuvresne åtna .
Gorredh gïelem !
funksjovnedïejvesem buerkiestidh jïh maehtedh ovmessie funksjovnevoeti gaskem jeatjahtehtedh
Ekonomijestrategijesne 2012-15 sæjhta vijrebe barkedh fylhkendigkien nænnoestimmiej mietie , jïh identifiseringe dehtie 2. 3. jïh 4. råajvarimmeste bijjielisnie , ihke sæjhta råavjarimmieh 1. mieresne tjïrrehtidh 2011 .
Idtji nahkesth gænnah .
Dennie minngemes barkosne krööhkebe dam iedtjem maam olkese- jïh sïjsejuhteme åådtje , mij daelie aerpievuekien kymriske gïeledajvine Cymru ' sne / Wales heannedemine .
Aaj reerenassen budsjedteproposisjovnesne tjåådtje " Daajroe saemien kultuvren bïjre lea vihkeles dejnie dajvine gusnie sjyöhtehke " Reeremesoejkesjh såemies vaarjelimmiedajvide leah daesnie .
Plakaate sæjhta åtnasovvedh Saemiedigkien barkosne irhkemen vööste .
Tjelmie-ovleme maam ij våhkoem buerebe sjïdth maahta daarpesjidh antibiotikam båehtjierdidh .
V. b.) Sjïelejaevrie Skälvattnet (Storu .
Jaapan 2012 daah råajvarimmieh dorjesuvvieh goh akte vijriesåbpoe barkoe soejkesjistie profesjovnelle tjeahpose , strategije profesjovnelle musihkevuesiehtæmman jïh dahkoesoejkesje kultuvrejieliemidie:
Jaepien 2009 lea 42,75 mill kråvnah .
Politije- jïh lientsienetate ij leah vuekieh dej barkiji etnijhken våaromem ryöknedh .
Jåa1: 56 tæjmoeh
Buerebe jïh orrestamme byjngetje nedtesæjroeh guktie årrojh maehtieh åehpies årrodh dej politihkeles prosessigujmie
Lïeneståvroe barka eatnemegeehteminie eatnemen vierhtieh gorredidh jïh vååjnesasse biejedh , jïh mijjieh aaj bïevnesh vedtebe dej vierhtie bïjre dovne guesside jïh årrojidie .
Akte eadtjohke saemiedigkiepresidente jeahta.
Jeatjah artisth aaj åadtjoejin govledh .
Lïeneståvroe seedtie jienebe sov evtelassijste mieriedimmide iedtjeladtjide lïenesne , goh tjïelth , reeremh jïh organisasjovnh .
Sæjhta sån aaj fer vaenie ohtsijh årrodh akten eventuelle saemiengïeleldh lohkehtæjjaööhpehtæmman.
Gaajhkesh byøroeh aaj sov jïjtse læstoem utnedh maam tjaelemegærjesne lïjmesjamme , buertesne jïh / jallh lea gyvnjeme aktene taavlesne jallh jueskieskåapesne gåetesne .
vuesiehtimmiej gaavhtan , Vägverke stillemem
Desnie limh tjiehtjielisnie gærhkosne maam onne-tjiehtjelinie gåhtjoejimh .
Teatere edtja dam histovrijes laavenjostoem dejnie åarjelsaemien dajvine sveerjen bielesne jåerhkedh, jïh lea akte teatere abpe åarjelsaemien dajvese Nöörjesne".
Noerhte-Trööndelage lea dïhte fylhke laantesne gusnie laanteburrie stööremes ulmiem åtna .
Maahta aaj goerehtallemem göölemereaktijste darjodh Finnmaarhken ålkolen
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009
Daennie tjaalegisnie sïjhtem vuartasjidh guktie mubpiengïelen soptsestæjjah objeektem mïerhkesjieh jïh guktie verbaalem subjeekten mietie sojjehtieh.
sjïehteladta dovne orre gåetieh bigkedh jïh faagebyjresem Lievengisnie bæjjese bigkedh .
åejjieryöknedimmiestrategijh addisjovnesne jïh subtraksjovnesne , vuesiehtimmien gaavhtan dievhtedh låhkan , jïh automatiseradimmie taalefaaktijste
Aaj daerpies båarasåbpoe learohkh måjhtajidh jïh baajedh dejtie gellie aejkieh darjodh .
Dellie jïjnjh jåasoeh gyhtjelassh åadtjoejimh , jeenjesh idtjin daejrieh gænnah saemieh Trøøndelagesne årroejin .
37 .
Tjoerebe reejrehtidh klijmajarkelimmiej vööste .
h / l: Raeffesne vaedtsebe , (å:) Jupmelen , Jesus Kristusen nommesne .
Jis datne sïjhth dejtie bievnesidie , edtjh datne tjaaleldh nualan tjaaleme gihtjemem mijjese vedtedh .
saejriesvoetem Saepmesne unnede; v.g. .
Adjagasen Lawra jïh Sara Marielle ligan orre vuelieh dorjeme .
Dan mænngan dåastoevisnie orre måedtie tæjmoeh jïh lïegkedidh .
Ulmie lea desnie sjeakodh deerjehtamme jaevrienbetniem boelhkesne 2011-2012 .
2.1.3 Jïjtse-kapitaleinnskudd KLP
5 1.2.1
Moenehtse gaajhkide åehpies vuestiehkidie voervele jïh dejtie treevedh sjïerebiejjien åvtelen vaestiedidh .
AKSJOVNEREDH !
S: Jaa nov lij gujht (gille/gellie ?
Transitijve båajtoedehtedh lissine transitijve væhta -ht- åådtjeme mearan båajtoedidh barre akte væhta -d- åtna.
Vååjnoe goh maanagïerte jïh skuvle aktem sagki stuerebe råållam gïeleevtiedimmesne utnieh goh aarebi .
sjïere saemien learoeplaanh saemien jåarhkelohkehtæmman darjodh ellies 13-jaepien lohkehtimmiedaltesem tjirkedh
Aareh gïeleevtiedimmien jïh ryöknemen tjïrrh dah leah vihkeles maahtoem vejtiestamme mij våaroeminie sjædta tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne , jïh matematihkem lïeredh .
Rïhkeden 9. b. 2014 Saemiedigkie sov 25 jaepien heevehtimmiem mïerhkesji aktine jïjtse heevehtimmieseminaarine gosse Saemiedigkie sov sïejhme tjåanghkoeh moenehtsinie jïh stoerretjåanghkosne utni rïhkeden 6. b. - 10. b. 2014 .
Maahtoe jienebekultuvrelle pedagogihken sisnjelen jïh kultuvregïehtjedimmie , sæjhta daennie ektiedimmesne sjyøhtehke årrodh .
Nasjonaale pryöveme lohkemisnie ovmessie teksti hammoeh mejtie gellie faagi gærjijste vaalteme .
dellie nyjsenæjja muadtam maanese gåaroeji .
Juktie sïjhtijibie lohkijem eadtjoestidh jïh eevtjedh , edtja goerehtalledh jïh voeresidie gïlhtjedalledh guktie jis
Staeriesmïerhke:
% frijjelaakan åtnasåvva fïereguhten darjoen mierien sisnjelen , mearan 60% mierhkelgåvva energije- jïh gorredimmieprosjektide , mejtie Eekegoevtese tjïrrehte .
Båetije aejkie saemieskuvlese ?
Dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh ektiedimmine byøroe sjïehteladtedh dam saemien gïelem nåhtadidh .
Manne leam saerniestæjjajgujmie akte vielie vuesiehtimmiem tjöönghkeme guktie syntaktihke kausatijvem provhkedh.
Numhtie luste dejtie gïeh sijhtieh saemien gïelem nænnoestidh .
 (FNs barnekonvensjon) Vedtatt av De forente nasjoner 20. november 1989 .
edtja skuvlide viehkiehtidh maahtoe- jïh åårganisasjovneevtiedimmine edtja hoksedh akte aamhtesemaehteles vuarjasjimmie dorjesåvva desnie gusnie ööhpl .
- lohkedh Retningslinjer for gjennomføring (Njoelkedassh tjïrrehtæmman) jïh åahpenamme bïhkedimmiejgujmie lohkehtæjjide - hoksedh skuvlen lohkehtæjjah sisvegem demtieh lohkehtæjjabïhkedimmine - hoksedh tjïrrehtimmie goerehtallemepryöveste lea njoelkedassi mietie mah leah vadteme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring - daejredh mij iktesth tjåådtje daesnie www.udir.n o , nuelesne - hoksedh eejhtegh bïevnesh åådtjeme tjïrrehtimmien bïjre , jïh eejhtegetjaalege jallh bïevnesetjaalege jïjtjevyljehke pryövi bïjre olkese vadtasuvvieh guhkiem tjïrrehtimmien åvtelen - stïeresne årrodh lohkehtæjjide gosse viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh tjïrrehtimmiem soejkesjidh - hoksedh skuvlh paahkh dååsteme - lohkehtæjjide dåarjoehtidh gosse pryövide tjïrrehteminie - illedahkide skuvledaltesisnie fulkesidh dennie gïetskene evtiedimmiebarkosne - sjïehteladtedh ihke lohkehtæjjah learohkh dåarjelieh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne - hoksedh learohki eejhtegh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne bïevnesh bååstede åadtjoeh illedahki bïjre jïh bïevnesh vijriesåbpoe råajvarimmiej bïjre , jïh daate ektesne vuajnelge jeatjah sjyöhtehke vuarjasjimmiebïevnesigujmie mejtie lohkehtæjjah aarebistie åtna
§ 13 Skávhlá Nordland fylhkesne Skávhlán daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Nuorjonjunni:n åarjel-raaste dehtie rijhkeraasteste Rv:sne 259 jaavran Nuorjjojávri , debpede tjaetsiegohkedahkem dan njaalman fjovlesne Skjomenfjorden , destie olkese Skjomenfjorden tjïrrh .
Beapmoe gohtjesovvi " eatnemen vadtesh " jallh " Jupmelen vadtesh " .
Daate guktie tjåådtje Saemiedigkien bïevnesisnie jielemeevtiedimmien bïjre saemien dajvine .
Dahkoesijjie mij våaromem vadta jeatjahlaakan prijoriteradidh 4 .
Dov kåarje tovmes
Realesjïdtedimmie voestes budsjedteste 2011 raejeste 2012 raajan , 22,2 mill. kråvnah sjædta (1.810,0
Jis tsavnoenegkemem utni daamhtaj gadtjepryövoem vedtedh .
39 lïhtsegh veeljesuvvieh Saemiedægkan .
Raarvihken miereste jïh altese nuepieh (vuartesjh duekieh jïh dåeriesmoere).
Jienebh learohkh maehtieh aaj laavenjostedh aktem wiki ' m tjaeledh vearolden , vearoldevæhtaj , lopmen jïh daelhkien bïjre , saaht gusnie learohkh årroeminie .
tjïelkestidh taalem π jïh dam nuhtjedh aerviedimmine bïjreste , arealeste jïh volumeste
Smaave lohkemetjoevkesh fïerhten tjirkijen buertesne dejtie murreds , smaave tjiehtjielidie tjïertestieh daennie gaajh stoerre tjiehtjielisnie .
Daan raajan akte vïjhtede saemien luvliesaemien gïele Russlaantesne gååvnesi , man nomme akkalasaemien .
Vuesiehtimmie (119) dïhte.
Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jïh raeriem åadtjodh jïh dejnie soptsestalledh .
Kruanasijjieh , pumpestasjovnh jv
" Vuarjasjimmiegoere Tjaaleldh barkoe
Daesnie ovagkusatijve veerbide vuartasjamme mejtie leah kausatijve molsedimmesne.
Rohkelibie " Mijjen Aehtjie " .
Toelhke ringkie dïsse maam sæjhta ringkedh jïh meatan dåarjojne orre .
V.g. almetjh eah saemesth fïerhten biejjien , dihte låhkoe lea bijjelen 80 proseenth dej luvnie gieh maehtieh sopstestidh åarjelsaemien-gïelem .
Dellie Farrell meehti jiehtedh:
Dellie daarpesjieh hijven sijjieh , almetjh jïh tsiehkieh juktie gïelem dåastodh jïh dam nåhtadidh .
Maahtam orre baakoeh nåhtadidh
laante jïh tjaetsievierhtieh åvtemosth leah mijjen jieliemassi daarpoej gaavhtan leah
Iedtjeles noereraerieh abpe fylhkesne Ohtseme regijovnaleraereste Finnmarkeste maajetjh dåhkasji .
Goere 18: Sïejhme illedahkh goerehtimmiedåehkeste, TVJT
Gärhkoe mij gaahpene jih dihte barka almetjidie mah nåake utnieh .
Goerehtimmiedåehkieh 69% tjåenghkesne buektiehtamme.
Lïeneståvroen luvnie datne maahtah gööleme barkojnelisensem ohtsedh jïh luhpiem ålem gööledh jïh dabran dïrregh mearosne gööledh , jïh datne maahtah aaj EU-dåarjoem ohtsedh .
Ööhpehtimmie jïh maahtoe Noerhte-Trööndelagesne
Dellie mijjieh aaj tjoerebe mieriedidh maam juvrine deahpede , vuesiehtimmieh jis galka dam doekedh jallh bovvestidh .
Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh .
Daesnie nænnoesti iktedimmiem karrierebihkedimmiebarkoste bueriedidh , g. j aktem maallem evtiedidh karrierebihkedæmman maadthøøhpehtimmesne jïh aktem karrierejarngem fylhkesne tseegkedh .
Polske, Ungarske jïh Khalka Mongoliske gïelh jïh jeatjah aaj.
Juktie ij leah mij akt jeatjah .
Konferansesne dam gaervies reektehtsem åehpiedehti .
Sïjhtem vielie daan bïjre digkiedidh boelhkesne 5.1.4.
Govlemehokse saemien gïelesne
Jeatjah aamhtesh leah dïenesjh , barkoe jih laavenjosteme .
Lag (2009:857).
Dan mænngan jïjtjemaaksovem unnede daltesi mietie dejnie maam gohtje jollemaaksovetråahpen mietie .
Maahtoeulmie Jåa3 mænngan
Saemiedigkie sæjhta dejtie ovmessie prosesside regijovnereformesne bæjjese fulkedh dej departemeentigujmie mah dïedtem utnieh.
Jis vielie bïevnesh sïjhth , vuartesjh http://www.hioa.no/Om-HiOA/NAFO
Aartigkele 26 Båatsoeburrie , båatsoesïjte jallh saemiensïjte mij ij daan konvensjovnen jiehtegh dåeredh jallh nænnoestimmieh Gåatomemoenehtsistie jallh Njååhtjedimmiemoenehtsistie bieljielamme , dïhte maahta Gåatomemoenehtsistie stillesovvedh sjïere biejjien åvtelen ovmessie råajvarimmieh darjodh jallh gajvedh .
A:Ij leah !
Gaelmie-gaertienisnie jïjnjh saemieh juvlelgamme .
Vielie traegkiesåbpoe dle dïejvese "daaroedehteme" åtnasåvva dan eadtjohke assimilieradimmiepolitihken bïjre mij nænnoestamme sjïdti jaepien 1851 raejeste, jïh tjïrrehtamme ovmessie siebriedahkesuerkine 1980jaepiej raajan.
TIP .
§ 23 Svanjggá Nordland fylhkesne Svanjggán daah raasth (Kaarhtelissie 2): Dehtie mïerhkeste gusnie geajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa , daam geajnoem geajnose E6 , dellie E6:m åarjese dan mïerhkese gusnie E6 ruevtiegeajnoem Nordlandsbanen tjuahpa , daan ruevtiegeajnoen mietie seamma jællose goh Ståkkåhjåhka , vyjrehkåbpoe daam johkem dan mïerhkese gusnie raaste Semisjaur-Njarg jïh Svaipa saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje (33 W 518200 7375859), meatesth rijhkeraastem noerhtese dan mïerhkese gusnie geajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa .
Dïhte ojhte veanhta beapmoe-jïh beapmoe-ïebnh saemien tjöövkeste dïhte våarome sjædta akten båetijen aejkien jielemeevtiedæmman jïh darjoemasse abpe Saepmesne .
Muvhth mijjeste leah vaarege .
Aaj Nöörjesne lea ov-loeteldh haestemh , ektiedamme jååhkesjæmman jïh gorredæmman saemiej reaktijste , joekoen dihte vijriesåbpoe barkoe saemiereaktamoenehtsen raeriestimmine jarkelimmiej bïjre sjyöhtehke laakine jïh reaktine dajvide jïh eatnemevierhtide Tromseste jïh åarjese .
Linkedin
b) Vrimmel-festivalem pryövedh Byjngetje Nåamesjevuemesne (11 biejjieh jïh 74 heannadimmieh) 
Mijjieh sïjhtebe vuarjasjidh jïjtse åårganisasjovnem lissiehtidh siebriedahkemedisijsnen maahtojne .
Provsjekte edtji maana-girtesne aelkedh jih mænngan maadth-skuvlese dåeriedidh .
Nov lij badth dïhte learoe maam tjidtjiebistie åådtjeme mij darjoeji mijjieh idtjimh neerrehtimmeste aaperh , bene dan bijjelen lokngesimh .
Krøøhkestimmie saemien kultuvrese , båatsoebårran jih ektievoete-øøvtiedæmman , kriepesje vuajnoeh dan muhteste guktie dihte mij saemide veadtaldihkie ij aajhtasovvh , mohte åådtje øøvtiedimmesne årrodh .
Laanteåårganisnasjovne Nøørjesne MINT
Biehkie dejstie strategijste laake nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre faamoem Tsiengelen 1. b 2010 åadtjoeji .
" Jïjnjh almetjh orre voelph åadtjoeh " " Dannasinie hijven domtoe meatan årrodh moenedh "
PLASSJEN TJÏELTE TJUARA VIEHKIEHTIDH
Dïhte dåarjoe staateste mieriedåarjosne juakasåvva sjïere joekedimmien mietie , jïh ajve dejtie teknihken faageskuvlide .
Gie vuajna
Lissiehtamme åtnoe dotkemistie lea daerpies juktie dam noerhtetröönderen jielemem evtiedidh .
LOHKIJEPRIEVIE Jïjnjh politihkerh lohkijeprieviem tjaelieh edtjieh soptsestidh maam dah ussjedieh akten aamhtesen bïjre .
Håjnan vååjnoe .
Bigkemefoente byögkeles gåetide daejtie guvvide öösti gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh jaepien 2000 .
Nov amma saemien vaarjojne gåårvedamme .
Jis naemhtie jiehtedh gïelemålsome sjïdteminie unnebelåhkoegïeleste staaten jeenjebelåhkoe gïelese fuelhkidie jïh byjrreskinie mejtie unnebelåhkoengïelem utnin .
Brown evtiedimmiedaltesh dej luvnie gaavni.
Jeatjah dåarjoeh tjïelten prosjektide leah 55.000 kråvnah juktie saemien museumedarjoeminie Ballangesne aelkedh , jïh 400.000 kråvnah Prosjektese Nordlysattraksjon Altan tjïeltesne .
Daate aaj sæjhta jiehtedh dah haestemh mah leah ektiedamme saemien gïelem nænnoesåbpoe darjodh , leah joekehts dajveste dajvese .
Vihkeles Aanta aaj meatan vaaltasåvva juktie sov jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh .
Hoksese jïh hokseste feeledh
Maahtoeh jealadehtemi bïjre bïeljelidh Öörnemh maanide jïh noeride edtjieh joekoen-laakan åvte-mieresne årrodh .
Maam goerehtallemepryövh möölehtieh ?
Vihkeles parallellelaakan barkedh learohki dïejvesidie jïh tjiehpiesvoeth evtiedidh .
Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne ...
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie Jitnemenjaevreste , Bijjie gåatomedajveraasten mietie VuelieSipmehkasse (Austre Sipmeksjøen).
4.2.2.2.
V. b.) Faantse / SaU Fántsa / Fansen (Storu .
1.1 Våarome
Svein Lundese soptsestammeÅarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg
Muoskaluoktese joe Anna Malene Jönsson , Johkemehkeste lij båateme .
- Healsoe jïh sikkerhete
Manne naemhtie jeahtam ...
Mij lohkeme lea jïh guktie dïhte evtede maahta daesnie lohkedh Rammeverk for grunnleggende ferdigheter , mejtie Ööhpehtimmiedirektoraaten nedtebieline gaavnh .
Dïhte gien lea bïjlemurhkemesïelte tjuara dåhkasjehteme orreme (auktorisereme) lïeneståvroste lïenesne gusnie darjome voestemes gååvnese .
patienten reaktah jïh integritehtem vaarjelieh
Daate edtja viehktiehtidh guktie aarvoesjugniedimmie , jieledekvaliteete jïh hijven siebriedahke-jïh jielemeevtiedimmie læssanieh Noerhte-Trööndelagesne .
Dellie mubpie biehkiem dorjeme.
Geografeles lea staatedajve Nordlaanten åerjielisnie vielie juekeme enn noerhtene , jïh dïhte aaj mannasinie voenges reereme buerebe sijjeste regijonale reereme .
Mijjieh aavoem sjugniedibie meatan årrodh aktene siebriedahken ektievoetesne jïh aktene histovrijes ektievoetesne.
ryöknedh jïh taalide nuhtjedh govlesadtemisnie
Bueriedimmesne aaj elektrovneles våarhkoem sjïehtesje .
GIEHTJH ILLEDAHKIDE DOV FYLHKESE
Skaitelandet / Anttis lea gåatomedajve båatsoesïjtide Troms gåatomedajveste jïh Skjomen båatsoesïjtese .
Dïhte spïele murreds , jïh mejtie dah maanah sïjhtieh buerebh ålkone mïnnedh stååkedidh mænngan ?
Ulmiedåehkieh:
Twitterbïevnesinie vielie bïevnesh politihkeri privatejieleden bïjre goh Facebook- bïevnesh , jallh ovrehte seamma ?
Daate åajvahkommes dan åvteste vielie drosjah åtnasuvvieh juekeme eejhtegedïedtine , jïh skovhte sjïerebijline svihtjemeheaptoes learoehkijstie .
sïjten darjomessijjiej tseegkeme båatsosne j. j.); Ektievoete
Dïhte gie altasasse båata ij gåessie gænnah tjohkehtovvh jïh dïhte gie altasasse jaahka ij gåessie gænnah gajhkelovvh .
Maam edtjh dejnie najpatjinie ?
Dah iktedimmes teksth mejtie nasjonaale gïehtjedimmide veeljeme gellien aejkien guvvieh , hammoeh , tabellh , diagrammh jnv. akte jallh gellie åenehks teksth mah ektesne ållesth sjidtieh .
Manne aavoedem daesnie årrodh daejtie gøøkte biejjide .
Fïereguhten maanan dååj re se raaktan dagkarijstie dååjresijstie jïh heannadimmijste aarkebiejjien , lea gaajh vihkeles .
- Luste aahkan bïjre saarnodh , Mattis jeahta .
Oslo) 2 .
Daennie laakesne dle tjåådtje ajve nöörjen staatenårrojh meehtin åestiejinie årrodh , jïh edtji tjïertestidh dah mah åadtjoejin dajvem åestedh lij nohtese jåartaburrine , jïh " meehtin soptsestidh , lohkedh jïh tjaeledh dam Nöörjen gïelem jïh dam biejjieladtje Nåhtadidh " .
Demografije jïh jieledetsiehkie- sjïereraeriestæjja Kari Morthensen , Nöörjen dotkemeraerie
Goerehtalleme jïh digkiedimmie jarkelimmieprosessijste leah jarngesne , jïh monnehke evtiedimmien bïjre ussjedidh .
Gaaltije lea tjåanghkoje faamoe mij åarjelsaemien kuvltuvre vååjnoesasse beaja jïh saemien jieliemassem nænnoste .
5.1.1 Gaertjiedimmie
Jaepien 2009 nåhtadimh medtie 4000,- kråvnah vaenebe fïerhten learohkasse , viertiestamme gaskemedtine gaajhkide fylhkentjïeltide bielelen Oslo .
Eah edtjh dejtie illeldahkide nuhtjedh gosse karakteerem vedtedh , men edtja våaromem vedtedh vuarjasjidh mejnie learohke tjuara tjarkebe barkedh .
Laavenjassh jïh teksth leah joekehts , muvhth leah aelhkie jïh muvhth leah geerve , jïh vikseldieh aelhkie , gaske jïh geerve / krïebpesjimmes daltesi gaskem .
Jaepien 2010 etaate eelki vuarjasjidh mejtie vielie dehtie sisvegistie nedtesæjrojne , edtja jieniebinie gïeline årrodh .
Gosse learohkh dåehkine berkieh , maehtieh sinsætnan åssjaldahkh vedtedh jïh sinsitniem skreejredh .
Reaktah mah edtjieh gorredidh olles saemieh tjijtesovvh jïh ammes dorjesovvh saemien dajvine , jïh saemiej materijelle kultuvresne jïh jieledevuekine .
Daesnie akte aelhkie bijjieguvvie destie mej åvteste skuvleåvtehke dïedtem åtna , tjïrrehtimmien åvtelen , mearan jïh mænngan .
11 .
Jis learohkh åadtjoeh aktine darjominie barkedh mij lea jeereldihkie jïh murreds , dellie learohke aaj maam destie leara .
Meehte lea guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh vuesehte satne dam ellen jeanatjommesem buektehte goerehtallemepryövesne .
Dovne oktegh vihkele gaskelaanti barkoem gorredidh , jïh Nøørjen jïh noerhtelaanti åejviej gujmie ektesne .
Lïeneståvroe barka juktie jåartaburrie lïenesne edtja evtiedidh .
Dåehkielågge 1 , aalkoelågge Daam dåehkielåggem nåhtede åvtelen aalka råållespïelem darjodh jïh tjïrrehtidh .
Dah vuarjasjieh maam haalvoeh , jïh maam maehtieh / byøroeh darjodh juktie jollebe maahtoem jaksedh .
snåasen tjïelte lea jaepeste 2008 saemien gïelen reeremedajvesne .
Arktiske dajve tjuara aaj soejkesjidh guktie satne edtja meatan årrodh dennie gaskenasjovnale ryöjreden aalkoealmetjekonferansesne Altesne ruffien 2013 .
Guktie maahta suetiem heerredidh ?
Daah aamhtesh raasth utnieh jeatjah teemaj vööste , vuesiehtimmien gaavhtan aajhterereaktah aerpievuekien vuelide jïh saemien aerpievuekien daajrojde .
Ohtsemegoere olkese bïejesåvva Saemiedigkien gåetiesæjrosne tsïengelen 2015 aalkoelisnie .
gïetedæjjah dejtie viehkine årrodh gaskem jeatjabem bïevnesh bïhkedidh mah ajve daarjoegïelesne gååvnesieh .
Mijjieh limh gellie eadtjohke eejtegh mah gaavnedimh maanagiertesne Åarjel-saemien skuvlesne jih mijjieh rååresjimh guktie buektiehtidh aelhkietidh aktem maanagiertem gusnie mijjen maanah meehtin gielem lieredh jih dam provhkedh .
Dïhte joekedimmie dïenesjidie naemhtie vååjnoe reeknemassesne 2009 jïh budsjedtesne 2010:
BRANDSFJELL , HELEN BLIND - FJELLHEIM , MONA - NOODT , TRINE 2010: Gïeline goetsebe 1 .
Cellepryövenassen vaestiedassem daamhtaj pråvhka åadtjodh govhte våhkoej mïeresne .
Aerviedamme skåårvemedaerpiesvoete lea 150 mill. kråvnah .
Saemien jaahkoeøøhpehtimmie tjuara identitetem nænnoestidh , maanah jïh noerh tjuerieh åadtjodh dååjredh dej saemien maadtoe aarvoem åtna .
Automatiseradamme taalefaaktah ryöknedimmiem aelhkebe darjoeh learoehkidie juktie dïhte kognitijve maajsoe vaanene dan åvteste learohkh slyöhpoeh tïjjem jïh faamoem nuhtjedh ryöknemisnie .
Orre åejvieklinihkine skåårvedh Skierdesne , Lievengesne , Stientjesne , Kråangkesne jïh Rørvijhkesne vååjnoe goh vihkeles råajvarimmieh dennie aejkiemieresne .
ekonomeles transaksjovnh .
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan gujnelemmie akten aejkien åadtjodh jïh dellie gellie askh vaesieh åvteli viht båata .
 (42) a.
Bïjli tjöödtjestimmietsiehkie skuvle-jïh gaarsjelimmiehaallen lïhke sæjhta krievedh bigkemefaagegåetieh sertiestuvvieh båetijen aejkien .
Tjaelieh aktem læstoem .
Mohte gosse maana båarasåbpoe sjædta , noerejaepine , dellie kreava maana dïsse jååhkesje .
Ij byöroeh mammografijegoerehtimmiem darjodh healsoevaaksjoemisnie jis nåajsan jallh jis dåaktere såvma naaremem njamman sisnie .
Goebperh eah vuesiehtimmien gaavhtan ohtjegåetesne laanesth .
- Manne pryövem abpe jaepiem guvviedidh , ovmessie jaepien boelhkeste jïh klaerijste , bene jïjnjemes krievveste , Nejla jeahta .
Edtjim aktem jaepiem årrodh , bene vïjhte sjïdtim .
lissiehtidh jïh buerebe bijjieguvviem , iktedimmiem jïh ellies ussjedimmiem åadtjodh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten barkosne åarjelsasemien gïelen jïh kultuvren gaavhtan .
Lissiehtamme effektijviteete jïh kvaliteete , jïh vielie fokuse stuvremasse jïh sisnjelds gïehtjedæmman leah dïhte vihkielommes buerkiestimmie daan jarkelæmman .
Soptsestimmien aajkoe
Sæjhta baalhkam vedtedh konferansesne " Kaarri jielede aktene saemien ektiedimmesne " (Menns liv i en samisk kontekst), gålkoen 1 .
pp-dïenesjem gihtjedh faageles vuarjasjimmiem darjodh jis datne dam sïjhth , jallh jis tjïelte jallh maanajgïerte mielieh maana sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje
Dihte lea saemien kultuvrejarnge Noerhtelaantesne .
Jeesuse Kristuse .
Mijjieh sïjhtebe reaktan bïjre vaarjelidh jeatjahlaakan årrodh aktene siebriedahkesne gusnie goerkesadtemem utnebe jïh sinsitniem ååktebe , dïedtem utnebe sinsætnan jïh båetije boelvide .
Politijejïlleskuvle goevtese Bodø eelki tjaktjen 2008 provsjektem man ulmie jienede ohtsijelåhkoem saemien våaroeminie politijeööhpehtæmman .
Mov lea nårrotje .
Temperatuvre aaj maahta jieniedidh jis maana reejredh jallh verviestidh .
Illedahke gyhtjelassevuekeste Truth Value Judgment Tests (TVJT) vuesehte gosse vaestiedæjjah, goerehtimmiedåehkesne jïh referaansedåehkesne, edtjin akti akti raajesem vuarjasjidh dellie dah utnieh gaajhkh raajesh hijven.
2) Lissine dan laakeviedteldihkie individuelle jååhkesjæmman medisijnen jïh healsoefaageles dotkemisnie, edtja åvtelen daatah saemien healsoedotkemisnie sïjse tjöönghkesuvvieh, akte saemien ektie jååhkesjimmie edtja gååvnesidh.
- Daate hijven kuvsje , luste gosse åadtjoem gåarojigujmie åahpenadtedh , Julia Rensberg jeahta .
Saemiedigkien bieleste utnebe doh göökte noeresiebrieh goh væjkele jïh stoerre ïedtjem siebriedahken åvteste utnieh, jïh gosse dah meatan prosjektesne dellie dïhte faamoem vadta prosjektese, Mikkelsen jeahta.
Learohkh digitale åehpiedehtemeprogrammem nåhtadieh (Open Office Impress , Powerpoint jallh plearoh åehpiedehtemeprogramme).
teeksth lohkedh mejnie joekehts sjaangerine tjaaleme , dovne jïjtjetjaaleme jïh jarkoestamme teeksth
Daennie dajvesne akte stoerre haesteme maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne fååtese byögkeles reeremisnie , jïh ihke tjuara jïjnjh ovmessie institusjovnigujmie råårestalledh .
Sitath jïh gaaltijh mearhkodh
Dejtie dïhte onne maahta hijven årrodh jïh mijjieh byörebe dejtie skreejredh guktie dah evtiesuvvieh .
Semma tïjjen dle ohtsemereakta væjranamme kvantitajivelaakan , juktie dïhte aaj dajveaajhteren mineraalide feerhmie .
Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa , barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh
Ij hoksegarantije tsevtsieh akute hoksem .
Edtja aaj maehtedh digitaale gaaltijh nuhtjedh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie , jïh laejhtehks jïh jïjtjeraarehke årrodh gaaltijeåtnose .
Ussjedh: Jupmele sæjhta datne edtjh desnie lïegkedidh .
Learohke jallh eejhtegh maehtieh krievedh skuvle daerpies goerehtimmieh dorje juktie gaavnehtidh mejtie learohke sjïereööhpehtimmiem daarpesje , jïh mah såarhts lïerehtimmie learohke daarpesje .
rohkelidh jïh gïetem bïejedh
fïerhten learohkeportrehtese raeriestimmieh vadtasuvvieh juktie guhkiebasse learohkem dåarjelidh .
Latjkoen mietie Saemiedigkine , dle NTFT laenjeds orreme sisvegen bïjre guektiengïeleråajvarimmine , jïh mijjieh gellie såarhts råajvarimmieh jïh darjomh dåårjeme mah evtiedieh jïh siejhmelaakan vååjniehtieh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem fylhkesne .
Dannasinie baakoeh tjuerieh buerie årrodh , jïh åestijasse / dåastojasse sjïehtedh .
Jïh gosse aktem saerniestæjjam dan baakoen bïjre gihtjim dellie aaj rontestallim mejtie gåarede jeatjanidh provhkedh.
Akte vielie haamoe, akten saerniestæjjan mietie suelkiehtidh.
Ih veeljemekåarhtem daarpesjh gosse edtjh steemmadidh , men dellie verkebe jåhta .
Reakta mij våaromem åtna almetjereaktesne jïh histovrijen åtnosne , ållesth jååhkesjimmiem åådtje laakine
Sovhten sjïeke daamhtaj viruse , jïh virusen vööste ij gååvnesh naan daalhkesh maam maahta vaeltedh guktie varkebe vervies sjïdtedh .
Viehkehth learohkidie guktie dah voerkes sjïdtieh giejnie dah maehtieh saemiestidh gåetesne .
' esne seedtesovvi Såevmesne .
Dah moerh maehtieh gaajh båeries sjïdtedh .
Guktie tjïelten åejvien nomme dov tjïeltesne , jïh mehtie krirreste båata ?
Jïh muvhth baakoeh mah Lajla Mattsson Maggan baakoegærjesne , ovnohkens divvun-programmese leah .
Åvtelen pryöve dorjesåvva , dle vihkeles datne lea veelelaakan goerehtamme bïhkedassem Instruksjon for gjennomføring .
Dïhte gellie gærjah tjaaleme .
Daate reakta lïerehtimmiem saemien gïelesne åadtjodh lea nænnoestamme ööhpehtimmielaakesne § 6, jïh mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese § 7-1 mah jeatjah lïerehtimmievuekieh ållermaehtieh.
Politihkeles stuvreme
Men dle dan giesege dellie mijjieh / jaa månnoeh Sjuvlh göökth idtji goh le naahkesjh juhtedh dejgujmie jallese .
Båatsoeburriejreereme båatsoem reerie , jïh dïhte lea ryöktesth Laanteburrie- jïh beapmoedepartementen nuelesne .
Dam maahta tjåanghkan giesedh 7 mierine:
Faalenasse jïjtjevyljehke pryövi bïjre:
2009:600) - mij laantedigkiem dæjpa - jïh desnie tjïelkese Sveerjesne vïjhte unnebelåhkoegïelh , saemien , såevmien , meänkieli , jiddish jïh romani , dïhte byjjes lea joekoen dïedte dah nasjovnellen unnebelåhkoegïelide vaarjele jïh evtede .
Jis PSA-pryövenasse vuesehte jolle vierhtiem , dellie dåaktere pråvhka aktem vielie goerehtimmiem darjodh ultratjoejine jïh pryövenassem vaeltedh prostatareavseste .
Pryöveheeftesne lea mïerhkesjamme gåessie pryöve byöroe årrodh .
Giervebe dellie maahtoem åvtese vedtedh guktie mijjen byjreskem vaarjelibie .
Ij lij aelhkie båatsoeburrie-øøhpehtimmiem alkoelistie tseegkedh .
illedh , buektiehtidh aarebi dåårjeme mierien sisnjelen , jïh aktine lissiemierine 5 mill. kråvnine 2012 .
Luvliesaemien ryöknesåvva goh nåhkehtamme Russlaantesne , jïh ajve naan gille mah luvliesaemien maehtieh Nöörjesne daan biejjien .
Baalhka vadtasåvva tjaktjen tjåanghkosne dej noerhtelaanti ministeri gaskem mah diedtem utnieh saemien aamhtesi åvteste Såevmesne , Sveerjesne jïh Nöörjesne , jïh saemiedigkiepresidenth dejnie golme laantine .
barkedh guktie beajjetje saemiengïelen saadtesimmieh åadtjodh
Nimhtie dellie jijtje tsyøgkestallim .
Mov kraanna , guhte ij bijlem utnieh jïh ij gåessie gænnah vuejieh , ij edtjh dïhte geajnoemaaksoem jïh bommebeetnegh maeksedh .
Gosse studeenth jïjtjh dam aamhtesem politigke åårgani uvte tseegkin dellie skuvle Øøhpehtimmiedepartemeenteste lissie-dåarjegh åadtjoejin guktie studeenth idtjin daarpesjh maeksedh .
osloen jïh Tromsøen lea stoerre saemien åålmege .
Dah båarasommes saemiej årromesijjieh gaatoelin gosse orre laantem provhkese veeltin alkoelisnie jaepien 1800 .
Såemies vuesiehtimmieh guktie laavenjassh leah joekedamme staaten , fylhkentjïelten jïh tjïelten gaskem:
09. 30 - 09.50: SJ: fokuse saemien gïelese
" Teksten hammoen jïh sisvegen bïjre
preventijvevierhtieh- , aborte- jallh steriliseremedarjome
sjyöhtehke saernieh åehpiedehtedh jïh digkiedidh eengelskegïelen gaaltijijstie
Mijjieh vaaksjobe primæreproduksjovnem jïh juvrestaellieh krievemh buerie juvrebyjrese dievhtieh .
Diagrammebïhkedimmie: GD = Goerehtimmiedåehkieh 1-3; (n=9/7) = Lïerehtimmie 1 uktsie lïhtsegh jïh Lïerehtimmie 2 tjïjhtje lïhtsegh; RD = referansedåehkie
Jis edtja guarkedh mah learohketjïerten illeldahkh haalvemedaltesi bïjre soptseste , dellie buerie provhkedh dejtie fïerhten laavenjassi bïevnesidie mah ryökneme-aarhkesne gååvnesieh (PAS sijjesne gaavnh).
Dannasinie akte learohke aktem sjïere reaktam åtna laaken mietie , lïerehtimmiem åadtjodh saemienfaagesne , dovne maanadaltesisnie , noeredaltesisnie jïh jåarhkeskuvlesne , saaht gusnie laantesne orre .
Jalhts akte learohke reaktoem åtna lutniestimmiem åadtjodh , learohke jïjtje jallh dan eejhtegh maehtieh læjhkan nænnoestidh learohke edtja pryövenassem tjïrrehtidh .
Dah sirvh jis dan tjåenghkesne lovvesjeminie guktie ij enne baahtsh vaedtsedh .
Dah guejmieh sïjhtieh laavenjostedh åtnoen bïjre dehtie saemien kultuvreste fealadimmesne .
Laarese tjåårve: - Daelie beapmoe.
jïh viehkine årrodh duekiebïevnesh tjöönghkedh sijjienommij bïjre .
Bull , Ella Holm & Bergsland , Knut (1993): Kaarre mij edtji vïjvem veeljedh .
Maanah jïh noerh edjtieh åahpanidh Læstadiusen diejvesinie " Dïhte elmien eejhtege " goh metafore Jupmielasse goh Sjugniedæjja jïh Lutnjiestæjja , jïh dïejvesen sijjie gosse edtja liktesem guarkedh
Laavkome sakramente lea
Åvtelen learohkh gïehtjedimmiem tjaelieh , learohkh byöroeh eksaamenelaavenjasside darjodh mah Ööhpehtimmiedirektoraaten nedtebieline gaavnh .
15.00 - 15.20: Prïhtjege
såemies vihkeles nöörjen jïh såemies europejen tjaalegh lohkedh gaske-aaltaristie jïh dovne romantihkem , dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh jïh hammoem jïh sisvegem lahtestidh
saemiedigkien mïelen mietie maahta vïenhtedh byjjes båarkarimmieh eah evtedh ööhpehtimmiem saemien gïelesne dejtie barkijidie .
Aaj abpe laanten dijpeme saemien åårganisasjovh jïh abpe laanten dijpeme byjjes åårganh laavenjassijgujmie sjïere guarkoe abpe jallh bielieh saemien åålmegistie lea klååkemereakta aamhtesidie .
Konferanse lea ræhpas gaajhkesidie .
Ratifisert av Norge 13. september 1972 .
Dej lea stynkehkåbpoe gïeleåtnoe.
Daennie boelhkesne manne illedahkh gihtjemevuekeste Elicited Production Task åehpiedahteme.
Mov vuajnoen mietie lin dah saemien noerh skuvlesne aajmohke jih nimhtie leah aaj gallesh orreme mejtie leam båatsoejielemen bæjngoelisnie mænngan råakeme .
Raarvihken håksoejarnge Ts.10.45
Lea jeenjemasth sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese
Maanajgiertij jïh skuvlij lea vihkeles laavenjasse gïelem maanide vedtedh gosse eejhtegh sïjhtieh maanah saemiestidh , mohte eah maehtieh saemiestidh .
Sertiestimmie dïedteste orre fylhkengeajnojde aktem stoerre skåårvemedaerpiesvoetem buakta juktie geajnojde bueriedidh sjïehteles standardese .
Digkede åejvietsiehkieh argumentasjovnine jïh apellehammoej åtnoem
' m , Namsovse , Regijovnale
Eelki installasjovnem digitaale røntgenistie jaepien 2010 , jïh jåarhka dam barkoem jienebinie klinihkine jïh illesåvva 2012 .
Manne faatnoeh seejeme .
Dastegh jaavoe , gaavnehth vielie dan bïjre .
Joekoen dle dïhte barkoe vielie byjrese-jïh energijevietseles gåetiejgujmie sæjhta tjarki prioriteradamme årrodh jaepiej åvtese , orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta .
Aaj ij ohtseme skïemtjije edtjh maehtedh hoksem Sveerjesne åadtjodh dennie tïjjemïeresne mij lea sïejhme dan sov healsoen mietie jïh guktie skïemtjelasse evtiedidh .
Ij naan faalenassh böötin , jïh dan åvteste dle dam ikth vielie bæjhkohte jaepien 2013 .
Maehtedh saemien voestes gïeline lohkedh , dellie galka lohkememaahtojde evtiedidh jïh destie lohkemegoerkesimmiem buerebe darjodh .
Låavthgåetie aaj akte sijjie " gyrhkesjæmman " orreme .
Funksjonelle morfologije dam grammatiske goerkesimmiem vuesehte aktene gïelesne, v.g.
Seammalaakan goh learoh keraerie sov åvtehkem veeljie .
Viehkiehtidh dam saemien meedijafaalenassem nænnoestehtedh gaajhkine saemien gïeline
jearsoesvoeteråajvarimmieh fulkesidh mah leah buerkiestamme HMS-ruvtijnine jïh vaahra-vuarjasjimmine
Daate gohtje premenstruelle sprankeme , PMS .
0,50
Rektovre mij dellie skuvlesne , Heidun Oldervik , lij buerie viehkie mijjese .
åejjiem huvud:ACK dïeves full lïeri.
Akte jeatjah hypotese mij nuhtegs daan goerehtæmman jïh saemien G2-lohkehtæmman lea Feature Reassembly Hypothesis.
Dah guejmieh edtjieh ektesne barkedh aktem eensi våaromem giehteldæmman gorredidh Åarjelsaemien Teaterasse .
Men G2-dotkeme jïh daan goerehtimmien illeldahkh maehtieh maam funksjonelle morfologijen bïjre vaestiedidh.
Mijjen vuarjasjimmine mijjieh muvhtene vuartasjidh dïpmh , vibrasjovnh , elmiebunhkemebaaroeh , gadtjijh , håpsoeh , legionellavaahrah jïh radonehalth .
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka veanhta dah saemieh mah faangkegåetine tjahkasjieh sijhtieh aktem buerebe sovnedimmiem åadtjodh mænngan goh dïhte orre råajvarimmiesoejkesje bööti akten hijven jïh seammavyörtegs sovnedimmien bïjre .
Unnebelåhkoepolitike lij tseegkesovveme goh
Gaskenasjovnaale ektiedimmesne dle tjïelkestamme gaajhkh gïelh leah håvhtadihks , ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme gïelh .
Loejhtesjaepie jielemisnie gaskoeh Mijjieh sijhtebe loejhtesjaepiem edtja årrodh jih evtiedidh .
Mænngan lissine veelti IKT , eatnamefaagem musigke-faagem jih guktie aaj jeatja almetjidie vierhtiehtidh .
Mearan learohkh barkeminie , dle lohkehtæjja bïjre jarkan vaadtsa jïh fïereguhtine soptseste dan bïjre learohke dorje , guktie learohkh haarjanimmiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh jïh baakoeh bïejedh darjomidie .
Ekonomeles maaksoe åadtjodh patienförsäkringen / skïemtjijetjirkemen tjïrrh jallh läkemedelsförsäkringen / daalhkeshtjirkemen tjïrrh jis maana hoksesne jallh båehtjierdimmesne laarhkeni .
Daenbien Bievnemegoevtese noeri jih maanaj åvteste rïhpese , gïeh leah njåvtasovveme jih leah vaejvies gåetesne .
Jis goebperh aarebi åtneme jïh dåeriesmoeride damta maahta naan dejstie receptehts daalhkesh goebperi vööste åestedh mejtie apotehkesne gååvnesieh .
ådtjeme Retura ' ste dejtie byøgkeles tjaatsegijstie
Nuhtjh daam ohtsedimmie-taastem .
Kaanne tuhtjie alvas murreds .
Leeneståvroe Stuehkien leenesne jïh Saemiedigkie
Båeries almetje saemiesti jïh sïjhti daejredh guktie daelhkie jïh gåatome .
Dåastohth altemse dov raeffesne .
Tjirkije: Kjell Jøran Jåma Sæjjasadtje tjirkije: Tom Aile Bientie
gïelenjoelkedassh leah voesteges ulmine saemien gïelen statuse jienede jïh vååromem bïejedh saemien gïelen åtnoem byjjes dïenesjimmiej muhteste .
b. Ålkoerïjhkemoenehtsen jienebelåhkoe raereste akte jïjtse daajroestrategije byöroe dorjesovvedh Noerhte-Nöörjese daelie , goh akte bielie dejstie råajvarimmijste noerhtedajvesne .
Sïelten illedahkh dej minngemes jaepiej gujht aktem dïenestem bieljelieh mij iemielaakan lea aarvehtsen bijjelen mijjen budsjedtesne .
Dïhte sæjhta jiehtedh edtja joekoen bïevnesh bååstede vedtedh gaajhkine suerkine åårganisasjovnesne , bene sjierelaakan fokusem utnedh laavenjostose soejkesjimmien bïjre , vuarjasjæmman jïh bïevnesidie lohkehtæjjan jïh learohken gaskemsh , jïh aaj bihkedæjjan jïh learoekandiaten / lïerehtæjjan gaskemsh .
Daennie boelhkesne manne illedahkem lingvistihke goerehtimmiem åehpiedahteme.
Buerkiestimmie bihkedæmman
Pryövh ånnetji ovmessie vuekine onaneeredh åvteli , dellie aelhkebe daejredh maam lyjhkoe .
Kuhmunen , Gudrun & Sarri , Carina (2008) Kan samisk traditionell kunskap överföras till en ny tid i den samiska förskolan , och i så fall hur ?
Vihkelommes dah noerh duestieh jïjtsh åssjalommesh utnedh , jïh sijjieh gååvnesieh sinsitniem goerkesadtedh .
Mij disse viehkehte tjaalegisnie ?
Jupmele bueriesjugnehth dejtie vadtesidie mejtie daelie buektebe .
Nr 2 2014
loejhtes-teateretjïertide dåarjegh , saemien boelhketjh darjodh jïh fealadæmman aaj
2.2 Fylhkentjïelten soejkesjh jïh latjkoeh
Åarjel-Trööndelagen fylhkentjïelte TIP
BULL , ELLA HOLM 1996: Jielije saemien .
maelmijste laa e , dellie edtja digkiedimmie saemiejgujmie årrodh jih aaj saemiedigkijne guktie tjaalege 16 vuesehte .
Aaj hijven moenehtse aktem vielie ållesth jïh öörnegen mietie barkoem raereste , mij trïegkenassem heerrede jïh stuerebe voerkesvoetem skuvlesne vadta saemien gïelen jïh kultuvren bïjre .
Dellie gaajhkesh sijhtieh daajroem utnedh guktie sjædta åvtese , saemiedigkieraerie jeahta .
Soptsesth ironijen bïjre .
gïeledajvi bïjre Saepmesne soptsestidh , jïh dejtie saemien gïelide damtijidh goh akte bielie dehtie såevmien-ugriske gïelefuelhkeste
Dïhte vuarjasjimmie gïelejarngijste , maam Norut Alta darjoeji gïjren 2012 , vuesehte daerpies lissiehtamme ekonomeles jïh almetjen vierhtiejgujmie .
jïh 94,4% vaestiedæjjijste raajesidie 23, 36 jïh 62 jååhkesjamme.
Daah ulmieh leah tjåadtjoen ekonomijesoejkesjeboelhken:
Dellie Piere moenede daesnie amma luste sjædta .
Tjaalegadtjh biejjiebeetnegij jïh voeresbaalhkaj bïjre gååvnesieh voestes bieliejaepien 2009 mietie .
Jeatjah lïerehtimmiedarjomh
Gæjhtoe tjoevken jïh håhkoen åvteste mah mijjem eevtjieh jaehkedh .
Åejvien voejkene mannine , juktie mannem bådtjadamme buerie saerniem giefies almelutnjestovvedh
klijma- jïh vegetasjovnedajvh veartenisnie buerkiestidh , jïh guktie almetjh nåhtoem utnieh dejstie , jïh saemien dïejvesh buerkiestidh
Jis maana samhtjan , ij åajsoeh stååkedidh jïh ij sïjhth jovkedh jïh nuerebe enn govhte askh , edtja hoksem ryöktese bïeljelidh .
Barkoe laaki jïh vuekiej mietie , jïh tarif-latjkoe 2% KLP:sne .
Vihkeles ulmiedåehkieh leah noerh , nyjsenæjjah jih sijsjuhtijh .
Båeteme læstoeraeriestimmieh
Staath edtjieh barkedh guktie saemiej maahtoe-kultuvre vaarjelæmman båata gosse edtjieh nænnoestimmieh saemiej jielemen bijre tseegkedh .
Veerbh mah Levin jïh Rappaport Hovav jiehtiejægan eah gåessie molsedh.
Muvhtien aejkien åådtje bååstide båetedh
Ij leah naan krïevenassh geerve almetjh tjuerieh lïerehtimmiem tjïrrehtidh ellies faagine .
Dïhte daajra vuesiehtimmien gaavhtan taalh maehtieh dåehkine juakasovvedh .
Tjïelte ohtsememieriem beavna .
Iemie Saemiedigkien råållam vuartasjidh båatsoen, göölemeaamhtesi jïh areaalesoejkesjeprosessi sisnjeli.
gorredimmieh .
Dellie dah aktem aajhterevoetem åadtjoeh , jïh aktem tjåenghkies goerkesem barkoen vuekien bïjre , maam edtjieh darjodh .
Sæjrosne www.udir.no laavenjassh mah vuesiehtieh mah laavenjassh mah åtnasuvvieh dejnie
Eejtegen / håksoeutnijen nomme:
Nuekies barkijh lea vihkeles jis dïenesje edtja årrojidie aktem eensi baeniehealsoefaaleldahkem gorredidh abpe fylhkesne .
Mejtie baakoeh jïh lahtesh dutnjan geerve guarkedh ?
Aajege , Plassjesne: toini.bergstrom@stfk.no tel: +47 72 41 93 00 / 907 23 513
buerkiestidh jïh soptsestidh saansi bïjre jïh dejtie voerkeslaakan vïhtesjimmine nuhtjedh gosse ålkone jïh gåetesne mejnie akt gïehtele
Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaevreste Labbasjávri jaavran Leirvatnet .
Dah gïehteldimmieh annje stoerre haestemh utnieh vierhtieh åadtjodh dalhketjidie gïehteldimmesne .
Tjuara råajvarimmiem ektesne vuejnedh dejnie barkojne mij dorjesåvva juktie Kråangken jïh Röörosen jåarhkeskuvlh / Aajegem formaliseradidh goh åarjelsaemien vierhtieskuvlh .
Faamoelinja sæjhta 30 båatsoesïjti tjïrrh juhtedh jïh gellie saemien kultuvremojhtesi sontere båetedh .
Destie maahta sjïdtedh eah naan webbesijjieh juhtieh guktie gelkieh .
2011 dle gøøkte dejstie gïehteldimmielatjkojste orrestahta .
Bielieulmie:
energije , eatneme , kultuvrebyjrese jïh dajve , jïh healsoe , jielemekvaliteete jïh
Aaj nuhtegs vuartasjidh dejtie pryövemen faagesuerkide .
auditijve , tjaaleldh jïh visuelle soptsestimmievuekieh aktanidh , jïh ovmessie digitaale dïrregh nuhtjedh åehpiedehteminie
Molsehthlaakan learohkh maehtieh jïjtjemse vuarjasidh dej vuarjasimmievæhtaj mietie , mah leah tabellesne neebneme vuelielisnie , jïh nuhtedh seamma graderinge goh dennie Europeisk språkpass (ESP).
Jis sæjhta daejredh gåabph maahta vuelkedh teestedidh gusnie årroeminie maahta skïemtjehokseraeriestæmman 1177 ringkedh .
81 Jeatjah
Daerpies dejtie gietjide joekehtidh jïh gietjide dejtie roehtside ovmessie daltesinie lissiehtidh.
 (PERMISJON) 
13 § / Orre vähta X § U:2009- ?
Båatsoemoenehtse ektiebarkoemååhtedimmiem dåhkasjahta edtja tjirkes sjidtedh .
Gosse feeledh , dagkeres daalhkesh maahtah meatan vaeltedh
Gïltehke dïsse vöölkim , paehpierisnie lohkeme joekoen hijven vuesiehtimmie dïhte - stuhtje .
Mij akt desnie man bïjre sïjhth vielie daejredh ?
Jis tjuara akute-p-pillerem gellien aejkien vaeltedh byöroe ussjedidh guktie edtja vaarjedidh gosse negkedh jïh jis maahta dam jeatjahtehtedh .
Voenenskuvleste saemienskuvlese jïh vïjregåbpoe
Dïhte barkoe saemien aamhtesigujmie sæjhta buerebe sjïdtedh jis gaajhkh faagegoevtesh sijjien bieliem dïedteste vaeltieh .
Vuesiehtimmien gaavhtan dle akte fealadasseprosjekte maahta utnedh dovne jielemeevtiedimmie- , gaskenasjovnaliseringe- jïh fryöjstehkevoeteperspektivem utnedh .
Dellie edtja gïelem joekehtslaakan maehtedh , jïjtse gïelem guerkiehtidh jïh goerkesidh gïelem joekehtslaakan åtna .
Juktie akte gåaroes maallem darjodh maam edtja mænngan dievhtedh , dle vøørhkemenuepie Lagre som - filtype: Regneark-mal åtnasåvva .
konvensjovni mietie daarpesje bueriedehtedh dan
Ij badth englaanten gïele veljie morfemegïele, destie ij gåaredh saemiengïeline viertiestidh.
Ij leah tsiehkestahteme avdrag dennie tjåadtjoen reenteboelhken 10 jaepine .
Jïjnjh saemieh saemiestieh , mohte eah maehtieh saemiengïelem tjaeledh jïh lohkedh .
Gåalmede raajesne daaroen gïelese jarkostem.
Dellie tjuevri staanadidh dïhte dan bïevle jaevrien bealese , dennie giesie gåetesne årrodh .
Åejvieråajvarimmiesuerkieh buerkiestimmesne leah;
Kaapitele 7 .
Saemiedigkie meatan orre Nøørjen dåehkesne man åejvie staateministere Jens Stoltenberg .
Juktie hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth åadtjodh lea vihkeles hijven taalegoerkesinie jïh daajroem utnedh taaleraajroem bïjre .
laavkode Aehtjien jïh Baernien jïh Aejlies Voejkenen nommesne
Dellie lij sïjhteme aelhkebe årrodh barkijh gïelemaahtojne dåårrehtidh jïh utniehtidh .
Fylhkentjïelte edtja
viJRies Jïh gUhKiesMïeResNe BARKoe sAeMieJ gïeLiDe
Vuelie jåhta goh baaroe; tjaebpie jïh soejmetje , dan mænngan stynkehke jïh spaajhtebe .
Mejtie dah veerbh seamma laakan goh daaroen dååsverieh.
Dej göökte jeatjah båehtjierdimmievuekine , gadtjijh jïh hormonebåehtjierdimmie , pruvhkieh vuelebe PSA-vierhtie buerie væhta årrodh båehtjierdimmiem jåhta .
Aalkovistie tjuara baajedh dejtie ajve aktem aatem darjodh .
Ij leah dej ovmessie klassi adicity jeatjhlaakan joekehtamme.
Maahta eejhtegi jallh aahkan aajjan reakedssijjie årrodh , jallh akte jeatjah dajve gusnie learohke roehtsh åtna .
Edtjede naakenem gihtjehtidh , dle vihkeles hijvenlaakan åvtelhbodti soejkesjidh .
Åarjelsaemien: Ïï
Laanteburrie- jïh beapmoeministeristie Lars Peder Brekk
Reeremedajvesne saemien gïelese dah krievemh gååvnesieh byögkeles darjoemidie:
Njealjesh daejstie maehtieh naa hijven soptsestidh, men tuhtjieh barkoes soptsestalledh.
Latjkoe aktem åeliedihks mieriem laavenjostose tseegkie lïhtsegelaanti gaskem Arktiske raeresne , ohtsedimmien jïh beerkemen bïjre .
Europaraerie lea sov gïehtjedimmesne dan
Dïhte tjïelteståvroen tjåanghkojde stuvrie .
Dïhte maahta hoksejarngesne , skïemtjegåetesne jallh privaaten dåastoevisnie årrodh .
Gïelem nastedh , Snåasesne jïh Saemiedigkie lægan beetneghviertie vadteme .
Kommunehelseforskning i Nord-Trøndelag
Akte orre giehtjedimmie dehtie " Klimaløftet " vuesehte Noerhte-Trøøndelaagesne lea laanten bøøremes klijmavoerkes årrojh .
Vuartesjh tabellem 4.12.
§ 41 Laadth - gieles Jämtland läänesne Laadth - gielesen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Luvlene: Rijhkeraasteste Holdern luvnie jaevrien dåaresth dan åarjemes loektese , dellie Holdersströmmen mietie jaavran Torrön .
teeksth lohkedh mah leah båeries tjaelemevuekien mietie tjaalasovveme jïh dejtie viertiestidh daaletji tjaelemevuekine
bygga/bygga sig:3s 'Huset bygger sig.' Læjhkan dan synonyjme tseegkedh maahta molsedidh juktie dan lea paarrebielie tseagkanidh goh (63) daan åvtelen vuesiehtamme.
aelhkie tjaalegh goltelidh jïh tjaalegh lohkedh dejnie jeatjah saemien gïeline , jïh hedtiej jïh joekehtsi bïjre soptsestidh
Dejnie dovne interneles jïh eksterneles barka .
Daah suerkieh tjuerieh dan åvteste sïejhme barkoevedtijemaaksoem maeksedh 14,1 prosentesne snjaltjen 1. b. 2014 raejeste .
Sosialisteles Gårroehkrirrie
Eadtjohke lin , sïjhtin orre baakoeh jïh laavlomh lïeredh .
Dej våaroemisnie dle akte innovasjovnebyrjese tseegkesovveme , gusnie ulmie lea dorjeseevtiedimmie , innovasjovne jïh orre tseegkeldahkh .
Kaarrh juhtieh?
Seamma illeldahkh åarjelaemien lohkehtimmesne aaj jijhtieh.
Noerhte-Trööndelagen faageskuvlesne njieljie faageskuvlh , jïh dïedtesuerkie Faageskuvlh ektesne .
" Dah krirrieh gujht guarkah joekoen dah noere veeljijh eah maajhvååjneaabparaten uvte tjïhkedh edtjieh dejtie dejbaaletje TV .
" Ekonomijesoejkesjimmie 2010 sæjhta daejnie prosessine juhtedh:
Dïhte sjïere tjåenghkies åtnoe mejnie saemieh gïehtelamme , ij vaallah jååhkesjamme sjïdteme dagkeres reaktam vedtedh .
jeahteme raeriestimmiem maelmïelaaken bïjre tjoevere vuertedh goske saemiej reaktah Finnmarhkesne leah tjïelkesovveme jïh dåhkasjahteme , jïh maelmiereeblemem tjøødtjedehtedh goske reaktagyjhtjelasse lea tjïelkesovveme
Saemiedigkie lea jïjnjh beetnegh dïsse vadteme .
Vuajnoe jïh åejviebarkoeh
Daltese maahta tjåanghkan giesedh jïh soptsestidh pryöven illedahki bïjre ektesne - jïh klaassi / learohkedåehkiej dåaresth .
Buerie orrejaepie !
Man åvteste leam daam vaadtesem åådtjeme , jis ij leah veele dan sjïeken vïerhtine utnedh Noerhterijhki kultuvrebyjreskide vuesiehtidh mijjieh saemieh easkah nuepiem gaavneme guktie mijjen jïjtjedamtesem jïh identiteetem nænnoestidh mijjjen jïjtsh åålmehmusigken tjïrrh , joejkemem , jïh mijjen gïelen viehken ?
dam biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh lïerieh mah leah dan biejjieladtje tseahkan ektiedamme , jïh akten saemien dejpeladtje jieliemasse
Maehtebe sovmedh eah soptsestæjjah goerehtimmiedåehkesne raajesh nulle objeektine govleme.
Mijjieh sïjhtebe eadtjohkelaakan barkoem tsevtsedh juktie sielkedahkh jïh laajroeh bueriedidh .
Jåarhkeööhpehtimmesne åeniehkåbpoe tjåanghkoeh utnieh.
nasjonaale jïh regijonaale politihkem fulkedh , jïh joekehth njoelkedassh fulkedh .
Asve lea reaksjovnh nervesysteemesne mah ij maehtieh jïjtje stuvredh .
Dïhte raeriestimmie mij daelie notifiseradamme sjædta , sovnem 2-5 feerhmie , jïh reaktavåaromem åtna njoelkedassine regijovnaaledåarjose .
Barre akte goerehtimmielïhtsege idtji saemien gïelem utnieh maadthskuvlesne.
Mïsse ussjedalledh jarkoestimmiebarkesne ?
edtjieh årrodh .
Vaestiedassh sïejhme gyjhtelasside hoksegarantijen bïjre Jïemhten leenesne , seedth e-påastem dïsse: vardgarantin@jll.se Jeenebh bïevnesh dan bïjre guktie lea Jïemhten leenen laantedigkesne gååvnesieh aaj laantedigkien gåetiesæjrosne www.jll.se
Datne dijalogide råållespïelesne iemielaakan jïh hijvenlaakan jeahtah .
Saemien gïelem utnedh lea vihkeles gaskesadteme- jïh viedtemevierhtie saemien byjressiebredahki gaskemsh .
Akte lïhtsege 9-10 jaepieh lohkeme, jïh akte 8-9 jaepieh lohkeme.
Jaepien 2013 raejeste 2014 raajan dle dan åvteste gïehteldimmiedaltese geahpene 48,3 mill. kråvnajgujmie .
Nåå oktegh dle gujht dle dej bovtsigujmie barkeminie .
Mohte struleme maahta aaj jeatjah darjomh årrodh .
Gåatomemoenehtse maahta læjhkan jiehtedh ij galkh nænnoestimmiem tjïrrehtehtedh aerebi goh klååkemebiejjieh vaaseme .
Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte aktem gåetieveahkam reerie medtie 190 000 m , gusnie 11 jåarhkeskuvlh jïh akte reeremegåetie .
Vaaksjodh guktie skuvlen datovrh jïh nedteviermie juhtieh , jïh dåarjoem
Unnebe råajvarimmieh Fylhkenøøhpehtimmien åvtehke / Eeke Daerpies unnebe sjïehtesjimmieh / jarkelimmieh gaavnoes gåetijste darjodh , g. j. ektiedamme dejtie ahkedh jarkelimmide faalenassestruktuvresne jïh learohkelåhkosne .
Gosse gellien aejkien deahpadieh jïh naaken destie nåake damta , dellie lea irhkeme .
Författningen beavna guktie åålmegasse sjædta damtedh .
Eenngelskegïele ij nulle objeektem utnieh, men maahta raajesh Objeekte dropine utnedh.
Learohke byöroe aktem baakoebaanghkem darjodh jïjtsasse .
Dej 18 askijstie sijhtebe fiereguhtese gåalmehts gorreldidh .
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth lea aaj goltelidh , vuarjasjidh , vaestiedassem vedtedh jïh vijriesåbpoe soptsestidh mænngan mubpieh maam jeahteme .
Dan gaavhtan ij åålmege saemiengïelen reeremedajvesne reaktah åadtjoeh tjïrrehtidh saemien gïelen åtnose byjjes åårganidie gaskesadta gïelenjoelkedassij mietie .
Gosse giesiebiejjie guaka ,
Daate lea dovne voengesgyrhkeles , regijovnegyrhkeles jïh nasjovnalegyrhkeles daltesisnie .
Antibiotika vihkeles ryöjredimmie
Daate moeneme stillie fylhkentjïeltem vuarjasjidh mejtie dïhte unnemesmierie mij tjïeltelaakesne tjåådtje , lea nuekies laaken intensjoven mietie .
Elgå skuvle ajve 25 km Sveerjeste , jïh dah saemieh desnie raasten lïhke årroeh .
Daan biejjien pollise akten tjarke jarkelimmiedeadtoven nuelesne .
Edtja jienebh skåårvemh darjodh IT .
tjaalegem gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedæmman buakta
Gåetie-iemede Sofie Kappfjell gårroe- bielesne tjåadtjoeminie .
Learohkh byøroeh maam akt fïerhten biejjien lohkedh .
Laadth - gieles lea gåatomedajve Skæhkeren båatsoesïjtese .
Tjåadtjoen sertiestimmieh
Daate lea voestes aejkien dah akten jïjtse resolusjovnen bïjre raarastalleme EN .
Voestegh dellie veerbese bijjiedidh vuartasjibie, gosse provhkeme öövre guktie baakoegærjesne tjåådtje.
Ojhte maanah , noere jïh båeries almetjh böötin .
Doh beetnegh leah daerpies edtja jïenebh barkijh dåårrehtidh jïh buektiehtidh guktie dah tjåadtjoen sjidtieh , jïh aaj aktem baeniedåaktereøørnegem tseegkedh Noerhte-Trøøndelaagesne .
Dellie minngemes aejkien aaj vihth noerhtene Helgelaantesne .
" Eatnemeskuvle "
Dijren tjirrh gielem vedtedh seamma vuekine goh prievien tjirrh , daate voestemes vuekie disse gie gieletjiehtjelisnie edtja gielem vedtedh men ij maehtieh veeljemebiejjesne .
Ja aajja gujht dle dam feelke jeahta ja fuelhkh , dah gujht dle vöölkin dle våålese dle ja Ståahkan dellie goh böötin dle diekie , ja dellie Stråahkan , dle gujht dle gujht , dle henvisa gusnie desnie hööltestidh .
" Verdiskapning og livskvalitet " (Aarvoeskaepiedimmie jïh jielemevuekie) lea dïhte bijjietjaalege Regijonale evtiedimmieprogrammese 2010 .
Biejh jïjtje dam steempeldamme tjaatsestim- mieleahpam veeljemegeegken sijse .
formuleradidh , eksperimenteradidh jïh digkiedidh uniforme jïh ij-uniforme aarvehtsemaallh
johkide , jeanojde , jaevride jj) gïehtjedidh .
Manne aaj goerehtamme mij gïelide vaestiedæjjah nuhtjin eannan skuvlesne eelkin.
48 faageldh sjïere gïetedimmie jiermehksjearohkevoetem lij vadteme dåarjoem kr 375 000 jaepien 2009 jïh kr 500 000 jaepien 2010 starne Finnmarken Finnmarkklinihkasse edtja regijovnefunksjovnen utnedh saemien åålmegasse .
Dïhte guvvieh sov båatsoeburrie-jielemen luvhtie vuesiehti .
Jeatjah laan tine anarkije jïh laakehth voete ree rieh .
· Maam eengkele Maarjese jeahta ?
Samerådet (1991) Samerådets Miljöpolitiskt Program .
Dïhte orre jaepie varke akten dygnen båeries .
Datne edtjh maehtedh:
Maehtebe mih naemhtie jiehtedh, jis G2-lïerijh saemiengïelen hammoem preteritum buektiehtamme dellie jeenemes hammojste direkte objeekte jïh presens aaj reaktoe.
Ektiebarkoereforme Reerenasse aalka starnereformem darjodh maam åenehks bïhkede vijredamme dïedte tjïeltide .
Aervede maaksoe 12.2 mill. sjædta jis edtja dam soejkesjamme laajroem tjïrrehtidh .
Tjåadtjoehtæjja: Fealadimmiedepartemeente Jaepien 2011 Regijovne noerhte aktem jïjtse registerem orre trafihkesjiltide tseegki saemien jïh kveenen gïelesne .
Monica Kappfjell , daglig leder SÅ , tlf. 99 34 94 77 , e-post: samiskmenighet@kirken.no Meerke Krihke Leine Bientie , tlf 41 28 82 27 , e-post: meerke@kirken.no
Manne Bijbelisnie jïh aaj gærjesne Tjaangh gåatan vuesiehtimmieh gaavneme gusnie dah haamoeh åtnasovveme.
learoehkidie lïerh jis tekstem viedtieh mïsse aerebistie maehtieh dellie
" Gaajhkesh " mah sïjhtieh eadtjohkelaakan tsevtsiehtidh lobby ' ine giehteldieh .
Mijjieh sïjhtebe Trööndelagen fealadimmiestrategijem tjïrrehtidh .
- Gosse daam seminaarem dåarjobe , Saemiedigkie sæjhta meatan årrodh dïedtem vaeltedh ihke båatsoesaemieh nuekies bievnesh daej prosessi bïjre åadtjoeh , gosse båatsoeåejvieladtjh eah leah daam dïedtem vaalteme , raerielïhtsege Thomas Åhrén jeahta .
Daelie manne tjaalegen duekiem buerkiestamme; teorijen våaromem, mubpiengïelen hypotesh jïh dotkemem, mah maerele mov tjaalegem buerkiestidh.
lea 18 jaepien illeme mohte ij 20 jaepiej
vuesehte mah leah saemien dotkemedaerpiesvoeth jih guktie edtja dej vihkelommes dotkemeaamhtsi gaskem prijoriteredh .
Saemien jolleskuvle jïh Tromsøn universiteete åajvahkommes kuvsjh noerhtesaemien gïelesne faalehti .
7 .
Fïjleståaroe:
Deelleme Learohkh vearoldebïevnesem deellieh aktene tjoejefijlesne lïerehtimmiesijjesne .
Vadtesh aktegs almetjijstie vihkeles Daesnie berkieh tjaetsiem jïh beapmoem gaajhkesidie , voene-evtiedæmman , teologiske ööhpehtæmman , mikrolååjkedæmman jïh njoetjemasse jïh dovne laktemasse jïh religijovne- soptsestallemasse .
Dotkeme dan barkose mij lea dorjeme aalkoen raejeste daan raajan saemien scenetjiehpiedæjjijste
Daen biejjien edtja moerh låadtodh , bovresne minnedh jih gaskebiejjiem voessjedh .
Orgele edtji saalme-laavlomem eevtjedh jïh åålmegem viehkiehtidh hijvenlaakan laavlodh .
16.45 - 17.15: Digkiedimmie
tjaalegh lohkedh gærjagïelesne jïh orregïelesne ovmessie sjangerinie , jïh tjaalegidie analyjseradidh juktie maehtedh mïelem utnedh gyhtjelassi bïjre mah bæjjese vaaltasuvvieh jïh dej aarvoej bïjre
Moenehtse edtja leavloem bïejedh öörnegidie jïh råajvarimmide mah maehtieh darjodh guktie jienebh saemien lierieh jïh nuhtjieh , jïh dan åvteste gorredieh tjïelth jïh jeatjah dïenestevedtijh barkijh utnieh saemien gïelemaahtojne .
MAADTHLAAKEN § 100 Ij mij ‐ akt .
· Gïeh daelie dååjrehtieh maam Josefe gonnoeh Maarjah dååjrehtigan ?
Vuarjasjimmievæhtah aktene goeresne:
Aajmoe jïh mïele.
Mij hijven: Datne tjïelkelaakan dov mielem buaktah Manne tuhtjem datne dov vuajnoeh hijvenlaakan buerkesth Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah dov mielh buektedh vielie jeereldihkie baakoejgujmie
Jeerehtse saemien gïelen tsiehkien gaskem jïh saemien siebriedahkesne vååjnesasse båetieh daerpiesvoetine jïh tsiehkine tjïeltine .
POLITISKE PARTI
Desnie joe aeredsbeapmoeh .
dotkijidie skreejrehtidh saemien dotkemegïeline utnedh
Råajvarimmie 9: Kråangken jåarhkeskuvlen råållam dibrehtidh jih formaliseradidh goh åarjelsaemien vierhtieskuvle
Barkijh göölemeindustrijesne eah baalhkam barkoevedtijistie åadtjoeh dej voestes biejjiej permidteringeboelhkeste , sijjeste biejjiebeetnegh åadtjoeh voestes biejjeste .
- Mijjieh sïjhtebe vihkeles haestemh digkiedidh båatsojne , men aaj mah nuepieh båatsoe åtna juktie evtiesovvedh akten monnehke jieliemasse , seamma tïjjen goh dejtie gïengeles roehtside utnehte mejtie båatsoe saemien kultuvresne åtna , Åhrén jeahta .
Sïejhme lea haestemem juakedh smaave stuhtjine juktie dan mænngan skiemhtjevæhaj vuestie gæmhpodh orre teknihkigujmie .
Nænnoes skreejreme kultuvrese , gïelese jïh gaskenasjovnaale barkose
Gosse Hætta Guovdageaidnuse vihth bööti , ööhpehtæjjine jïh gærhkoe-toelhkine eelki .
" Dah tjåanghkoeh tjïelkelaakan mannem vuesiehtamme mannasinie mov diedte lea dan politihkerasse steemmadidh , misse manne jaahkam .
Muvhth darjomh mah byjresem dijpieh tjuerieh luhpiem lïeneståvroste åadtjodh jallh lïeneståvrose bievnieh .
GUVVIE: MEERKE KRIHKE LIENE BIENTIE
Jalhts dahkoesijjie lea unnebe goh aarebi jaepiej dle buektiehtibie dam jolle darjomem tjåadtjoehtidh jaepien 2012 .
Jå2: 103 tæjmoeh
Dah dååjrehtimmieh projekteste byøroe daelie jeatjah tjïeltine nuhtjedh , jïh dïhte åarjelsaemien øøhpehtimmie byøroe nænnobe vuekine båetedh .
aktem sjyöhtehke siebriedahke-ovvaantoem digkiedidh , jïh digkiedidh guktie maahta dam loetedh
Tjåanghkan 100% 94,4% Gosse goerem 21 gïehtjedibie dellie vuejnebe maam referaansedåehkie raajesi bïjre nulle objeektine vaestiedamme.
Anita Dunfjeld Aagård , Anna Liisa Jåma jïh Morten Berg leah gærjam dorjeme Liljan bïjre .
Gaajhkh eejhtegh vaajtelieh buerie øvtedimmiem altese maanide , jih skuvle dihte vihkelommes viehkie disse .
Lïerehtimmielatjkoe: Lïerehtimmielatjkoe seammavyörtegs aktine learoelatjkojne lïerehtæjjide Learoekandidaate edtja seehtemem sïeltesne utnedh aktine jïjtse barkoelatjkojne Learoekandidaate edtja baalhkam utnedh , man bïjre learoekandidaate jïh sïelte seamadieh Learoekandiaateöörnege iemielaakan seamma maallem dåerede goh lïerehtæjjide , 2 jaepieh skuvlesne jïh 2 jaepieh sïeltesne Maahta lïerehtimmielatjkoem learoelatjkose jarkelidh lïerehtimmieboelhken Learoekandidaate maahta löönemen jïh dåarjoen bïjre syökedh Staaten Löönemekaassesne ööhpehtæmman
Luejhtieh mijjeste maam mijjieh meadteme , guktie mijjieh luejhtebe dejstie guhth mijjese meadteme
Nænnoestimmieåårgane aamhtesem soejkesje gaajhki gaavnoes bïevnesigujmie .
Jis onne maana dellie åeliejgujmie , men jis båarasåbpoe dellie vihkeles dïhte åådtje sov hoksesne meatan årrodh .
Daate maahta hijven viehkine sjïdtedh dan vijriebasse barkose åarjelsaemien gïeline jïh kultuvrine Noerhte-Trøøndelagesne .
Daennie prosessesne daerpies möölegeektievoeth jïh sjiehteles teknihkh , möölehtimmiedïrregh jïh formelh nuhtjedh .
Læjhkan gåarede aktem prognosem aerviedidh mij våaroeminie åtna maam mijjieh vuejnebe learohketjaalen sisnie, jïh man gellie saemieh mah staaride juhtieh.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 10. daltesisnie barkedh .
Buerebe balanse tjoeli gaskem buektiehtidh
Skraejrie årroejijstie " Tjïeltelaakesne , kapihtelisnie 6
Sjollehke vuejnedh jienebh staaretjïelth jïjtsh latjkoeh Saemiedigkine sijhtieh , saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta .
Gosse Sámi Mánáid Teáhter åadtjoeji Oslosne mïnnedh stuhtjine "Ronja Rapmerenïejte" Saemiej åålmegebiejjien 2016 Rijhkescenesne, gusnie Saemiedigkiepresidente lij guessine, mijjieh vuesiehtimh mijjieh vihth teaterem deellebe aktede aarvoste mij lea stuerebe goh jïjtse produksjovne jïh pedagogihke.
Mijjieh heevehtibie feestine , njaelkies beapmojne jïh gelliesåarhts jïh joekehts darjomigujmie saemien siebriedahkine .
Lïerehtimmie 2 moenedimmiedaltesisnie, jallan bijjelen 50%.
Aehtj-aahka lieri gåarodh .
Learohkh maehtieh akten eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne .
Buerkiestimmie lij daate idtji naan stoerre ïedtjem utnieh saemien almetjidie , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Dastegh edtjebe ulmiem jaksedh jienebh gïeleutniji bïjre jïh lissiehtamme nuepieh saemien nåhtadidh , dle aaj laedtieh tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh .
Lïeneståvroe skreejrie regiovni jielemh ovmessie vuekine guktie ekonomeles nænnoes evtiedimmiem skaepede jïh barkoesijjieh jeanade .
Maanaj jïh eejhtegi reaktah hoksesne leah ektesne dah skåltoeh mah hoksevedtiji lea årroejidie .
Laantedigke edtja , otnegi jielemetsiehkieh jïh jielemevuekieh evtiedidh , buerebe mïrrestalleme jïh seammavyörtegsvoetine juakeme healsojde evtiedidh .
b Gïeleaernie byjjes rïhpesovvi Saemiedigkie-raerien saadthalmetjistie Ellinor Marita Jåma jïh Raarvihken åvtehkistie , Arnt MIchelsen .
Lohkehtæjja , Aanta jïh dan eejhtegh byöroeh ektesne soptsestidh mejnie Aanta edtja vielie barkedh , guktie dïhte guarka maam satne edtja lïeredh jïh mannasinie .
Tïjje: Laavadahken , tsïengelen 25. b. ts .
Seamma almetje maahta aaj jienebh råållah utnedh .
stoerredigkiebïevnesisnie aaj vuesehte dïhte lea daerpies lihkebe ektiebarkoe institusjovnij gaskem mejtie ööhpehtimmiem aktem dejstie saemien gïelijste faelieh , juktie dagkeres ektiebarkosne lea ov-utnemen nuepieh .
buerkiestidh , vuesiehtidh jïh soptsestidh jïjtse vïhtesjimmiej bïjre voejhkelimmijste jïh eatnamistie
gåarede byöpmedidh .
fördärva:3s 'Om någon fördärvar Guds tempel, skall Gud fördärva honom.'[Bijbele 1 Kor 3:17] Desnie dovne murhkedh jïh murhkehtidh seamma raajesisnie åtnasovveme.Im daejrieh mannasinie ovmessie haamoeh, men raajese gujht vuesehte gåarede aaj guhkebe haamoem veerbesne murhkedh utnedh.
Evtiedimmie balansesne
Beetneh-vierhtieh tjiehpiedæjjide mah fylhkesne årroeminie , vuelkemasse , barkose jih vuesiehtimmie-darjose .
Minngemes daennie boelhkesne 5.1 sïjhtem goerehtimmien illeldahkh Bottleneck-hypotesen mietie digkiedidh.
" Seksuellen syjhtede - bi , heteroe , homoe
" Goebperh tsåvhnosne
Dah leah åålmegistie veeljeme jïh edtjieh åålmegen åvteste årrodh .
Gaajhkh gåetieh jïh ålkoesijjieh bueriedidh , naemhtie guktie gaajhkesh dejtie jeksieh / krievemi mietie universelle hammoem bïjre , gosse dam fïerhten jaepien skåårvemesoejkesjem jåarhka .
Ektine tråjjadin jïh jïjnjem föörhkedin .
Vuarjasjimmiegoere åehpiedehtemasse
Dellie damtin hijven ektesne årrodh gosse löövles biejjieh .
79 learohkh åadtjoejin ööhpehtimmiem julevsaemiengïelesne; dejstie 25 julevsaemingïele voestesgïeline .
Voestesviehkiekuvsjem båatsose dåarjohte
lea ånnetje tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkies struktuvrem åtna
Roehtse Roehtsen leah guhkies veadtah mejnie moere tjaetsiem muelteste vaalta .
Taalh jïh algebra rïektesisnie
Såemies maahta aelkedh gïeleprihtjhgåetieh öörnedidh såemies aejkien .
Daate lea voestes gærja dennie tjaalegeraajterisnie maam CálliidLágádus buakta .
Gaajhkesh sov kollasjem jeatjabidie åehpiedehtieh .
Lïeneståvroe lea vihkeles sijjie gosse byjrese- jïh klimatebarkoem lïenesne dijpedh .
Destie illedahkh sjïdteme .
Dijakonije Dijakonije lea gærhkoen sosijale barkoe .
Dellie maa vuejnigan damtigan Jeesuse dïhte .
VRI Trööndelagen tjïrrh dle regijovnen sïelth maehtieh FoUviehkiem åadtjodh sijjen evtiedimmieprosessine (FoU: dotkeme jïh evtiedimmie).
Daelie klimahten bïjre digkede ov-goh skïemtjevæhtah jarngesne .
Edtjem Jupmelen nommem nåhtadidh , bene ajve jiehtedh " Jupmele " jallh " Jeesuse " gosse soptsestem Jupmielinie , gosse rohkelem .
Læstoe dejgujmie mah leah meatan
Viehkiehtidh positijve såaltjh bæjjese bigkedh viehkine gellievoetem vuesiehtidh fylhken histovrijesne , kultuvresne jïh jieliemisnie , mij vihth lea vihkeles murriedimmien , årromelastoem jïh fealadassen gaavhtan .
Lohkh staateministeren rïhpestimmiehåalomem
Seammalaakan goh kråahpe dellie aaj gïele jeatjahtehtedh puberteesne .
Akte balanse gaskem man stoerre låhkoe tsavtshvierhtijste mij tjuara jeatjah aktöoride bïejesovvedh , jïh fååmijes tsavtshvierhtieh utnedh fylhken daltesisnie .
barkeme saemien gïelejarngh tseagkodh
2009 brutto gïehteldimmiemaaksoeh lin medtie 10% jollebe goh fylhken gaskemedtie , jïh netto gïehteldimmiemaaksoeh lin 25% laanten gaskemedtien bijjelen .
Maahta ojhte jienebh baakoeh årrodh , jïh dellie dah alfabeten mietie tjåadtjoeh .
Aalka onn ́ohtje voestes vedtedh jïh vuartesje jis maana beapmoem aajmone åtna .
Buerebe ulmie- jïh illedahkestuvremem buektiehtidh Saemiedigkien viehkiedïrregijstie mej bïjre tjuara syökedh , saemien kåanstese jïh kultuvrese
Fïerhten learohkeportrehtese raeriestimmieh vadtasuvvieh juktie guhkiebasse learohkem dåarjelidh .
 (46) Jïh och dellie då tsååbpem groda:ACK plïehtje platt tseepmin.
Seamma laakan mijjieh vuajneme guktie dah transitijve paarrebielieh leah aaj maehteme sjïere morfologijem veeljedh goh transitiviteetevæhtah.
Prosjekteåejvie: Marit Breie Henriksen
Gærhkosne lea jupmele-gaagkestimmie , laavkome , skælloe , pruvreme jïh juvleme .
Åtgärder för att stärka det samiska språket Slutbetänkande av Utredningen om finska och sydsamiska språken .
båata, komma:3s prievine brev:KOM gietesne.
barkoejieleme jïh barkoej bïjre soptsestidh
Jåarhkeøøhpehtimmie Noerhte-Trøøndelagesne edtjieh aktem tjielke kultuvrem utnedh guktie bïevnesh bååstede vedtedh .
Daate saerniestimmiem maahtoem vedtieji man jearsoes maanah lin øøhpehtimmie-byjresisnie .
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre sæjhta Saemiedigkien dïrreginie årrodh dennie vijriesåbpoe barkosne , juktie evtiedidh jïh saemien gïelem nænnoesåbpoe darjodh , jïh dannasinie vihkeles hijven raerieh båetieh dan barkose bïevnesinie .
Sveerjesåemieh , judarh , romerh , saemieh jïh torneladtjh leah Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh .
sijjesne tjahkasjidh .
Dov aejlies nommem laavloejibie !
- gåetie jïh mij dan sisnie
Jaepien 2005 akte noerhtelaanti ekspertedåehkie , misse staath jïh saemiedigkieh Nöörjesne , Sveerjesne jïh Såevmesne tjïrkijh nammoehtamme , sov tjåenghkies raeriestimmiem böökti akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnese .
Gæjhtoe Jupmele mijjem dov aanteges mietie dåastohth jïh faamoem mijjese vadtah jieledh .
Preesse lea akte sijjie veelmeræjhtose .
700 .
Daan mearan dle ij leah daate vihties illedahkh vadteme .
Fg 17 Stientje-Namsose , Stientje , Verran , Namdalseid jïh Namsosen tjïelth Fylhkendigkie nænnoesti aamhtesisnie 10/66 , bielieh nuhtjedh dehtie byögkeles låhkoste juktie Fg 17-prosjektem maeksedh , åvtelen Stoerredigkie bommebeetnegeohtsemem jååhkesji .
vuesiehtimmieh vedtedh guktie akte meadtoe lea gïetesovveme , fåantoeh digkiedidh man åvteste kriminaliteete sjædta jïh konsekvenside kriminaliteeteste , jïh buerkiestidh guktie reaktastaate fungerede
Mohte jis joe goebperh åtna maahta unnebe vaejvieh sjïdtedh jis lïjhkemåvhkah bomulleste åtna jïh vïjresåbpoe vaarjoeh åtna .
Dah gïeh edtjin joejkestidh , voestegh vuelien bïjre soptsestin , gïen vuelie lij jïh gie dam lïerehtamme .
Gaajhkh saemien maanah gelkieh man saemien bïjre utnedh seamma gusnie årroeminie .
Reerenasse sjæjsjalamme departementh edtjieh tjåenghkies årrodh daan beajjetje reerenassekvartaalen sisnie jïh bïjre .
Vuekiedigkiedimmie
Saemiedigkie aaj vierhtieh lyjkeme jïjtse budsjedtesne prosjektese .
Pålnoviken luvhtie Sørdalen gåajka , 2 .
Digkede jïh vuarjesje viehkiedïrregh jïh vuesehte guktie dejtie tjaalegisnie tsevtsieh Digkede tjïelke argumentasjovnine , apellehammoej åtnoem jïh guktie dej tsevtsieh teemam / dïjre / åejvievuajnoem tjïelke digkede tjaalegh faageles sjyötehke jïh jïjtjeraarehke vuekine ussjede jïjtjeraarehke vuarjasjimmieh åtna jïh vuajnoeh tjïelkeste tjaalegh vierteste gellielaaketje vuekine veele jïh sjyötehke faagegïelem åtna tjaalegem gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedæmman buakta tjïelke vuekine jïjtjeraarehke åtnoem sjyötehke gaaltijijstie vuesehte (jis nuhtjie) 
Daam hijven maahtam:
Energije- jïh byjreseskåårvemh
Cávarrin daah raasth: (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Destie gusnie johke Divielva johkem Rostaelva gaavnesje jïh johken Rostaelva mietie jaavran Litle Rostavatn , vyjrehkåbpoe meatesth daam jaevriem dahkoe gusnie Rostaelva jaevrien Litle Rostavatn sïjse galka .
Gellie aalkoealmetjh daelie kristesovveme .
Luhkiesertiestimmieh maehtieh gïerve årrodh gellide learoehkidie , naemhtie goh Sagkese vuesiehtimmesne bijjielisnie .
Eatnemereservaath jïh åålmegemiehtjieh lea jaksoe-mieresne ålkoejielemasse jïh eatnemedååjresasse .
Medtie 1000 dåaroenierh Hiejmevaarjelimmien dahkoedåehkijste Østlaantesne leah haarjeneminie disse mij lea Hiejmevaarjelimmien uvtemesth barkoe - almetjh vaarjelidh jïh vihkeles infrastruktuvre .
Dah learohkh edtjieh meatan årrodh aktem hijven båetijen biejjien skaepiedidh gosse dah edtjieh politihkeles råajvarimmiej gaskem veeljedh , byjrese , starne / hokse , gaarsjelimmie / kultuvre , øøhpehtimmie jïh ålkoerijhketsiehkie .
Orre haestemh Ekonnomijestrategijeste 2012
Maanaj ij dagkeres vaarjoeh .
tjaalegem jarkoste jïh sjïehtede veele jïh gellielaaketje gïeline
Læjhkan lea vihkeles soptsestalledh dej aamhtsi bijre mah dovne learohkem jih eejhtegidie dijpieh .
Minngelen , manne sovmeb , jienebh båetibie .
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan dåårjeme 15 millijovnh kråvnah dåarjojne healsoen , kultuvren , jielemen jïh lïerehtimmien sisnjeli tsïengelen 2014 raejeste .
dïehte byjjesfaamoej dïedth tjïelkestamme sjidtieh .
Gudstjeneste i Gaelpie .
Dah jielemh utniejin dovne faagetsiehkieh , faage-skuvlh jih giehtjedimmien nualan lin båateme medtie 1800 , mearan båatsoejieleme jaepien 1965 lij daejstie namtegh .
Vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan nr 2. 2003 teemine aalkoelïerehtimmie .
learohke maahta bijjietjaalegh boelhkide ovmessie faagetekstide tjaeledh .
ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh struktuvrine jïh ektiedimmine , sjïehtedamme åssjelasse jïh tseahkan
Bievnesh dan bïjre Lïerehtimmie
Marianne Persson .
Forhåpentligvis vil boken vekke interesse både hos ungdommer og eldre .
bïegkefaamoe j.n.v.) sjïehtesjidh
Åehpiedehtede illedahkem goh akte saerniesaadtege dejtie mubpide klaassesne .
Juktie maehtedh sjæjsjalidh mejtie Tanja posisjovnesysteemem guarka jïh " ajve " båajhtode tjaala , jallh mejtie ij sijjie-aarvoem guarkah , tjuara goerehtidh maam Tanja ussjede , jïh man åvteste dïhte 71 tjaala sijjeste 17 .
Sæjhta aaj stoerre tjïrkemebarkoeh darjodh dejnie smalhtjaramme gåetine , dovne dejnie mah leah åtnose vaalteme , jïh dejnie mah eah vielie åtnasovvh stoerre skaaraj gaavhtan .
Ståvroeh edtjieh hoksedh aktem ållesth jïh iktemearan reeremem reereles raasti dåaresth jïh mierien sisnjelen eatnemegellievoetelaakeste jïh vaarjelimmiemieriedimmeste dan akten vaarjelimmiedajvese .
Haarjanimmien aalkovisnie lea annje raeffie laantesne , jïh Hiejmevaarjelimmie pollisem dåårje barkoedåehkiejgujmie , pollisen stuvremen nuelesne .
jïjnem vïht nuhtjedh ,
Gosse learohkh mubpiegïelem lierieh dah aaj lierieh dah tjuerieh ellies raajesh bigkedh (Vanpatten, 1987).
avautuu.
- Mannasinie naemhtie joekedamme ?
politihken stuvremedåehkie .
ih leah SMS .
mietie , jïh minngemosth årrojelåhkoe b. 01.01.10 , 1.679,1 mill. kråvnah vedtieh jaepien 2010 .
Vuesiehtimmien gaavhtan Lïerehtimmesne 2 akte naemhtie vaestiedi:
goltelidh , åejviesisvegem tjåanghkan giesedh jïh olkese vaeltedh sjyöhtehke bïevnesh njaalmeldh tjaaleginie
goh dïhte åasastaeriedimmie mij la budsjedtesne .
lahtesh guarkedh vearolden , væhtah vearolden bïjre , lopmen jïh daelhkien bïjre dejnie ovmessie jaepieboelhkine
Mænngan maahta sjyöhtehke sjïdtedh beetnehveahkam jeatjah suerkide sertiestidh .
Voejhkelamme dam tjïelke giertiem ålkoebielien jïh sisbielien gaskem veaksahkåbpoe darjodh , dannasinie ryöktesth gåetien sïjse tjaanga , dïhte giertie gaskem ålkone jïh gåetesne lea seamma aktelaaketje goh låavhtgåetesne .
Staatebudsjedtesne dle raeriestamme daejtie tjïrkemeråajvarimmide Reerenassekvartaalesne:
Beetnegh jeenemes baankijstie ålkoerijhkesne veedtjh .
Jis daaresjamme seksuellen syjhteden gaavhtan dïhte alvas laaken vööste maam gohtje hatbrott .
Mubpie jyönebem joejkesti .
Daate dåehkie luhkiegaektsie paarrh åtna.
Filmevuekie lea iktesth øøvtiedimmesne , jïh vihkele saemide nuepiem vedtedh filmemeedijan tjïrrh soptsestidh jïh øøvtiedimmesne meatan årrodh .
Daate dïedte sæjhta jiehtedh åarjelsaemien learohkh maadthskuvlesne edtjieh sijjen reaktah åadtjodh viehkine maajhööhpehtimmeste , jïh hoksedh iktedimmie jïh evtiedimmie faalenasseste åarjelsaemien lïerehtimmesne leah reaktaj mietie .
Naaken maanah tsagkesh utnieh faagi gaavhtan jih jeatjebidie nåake jeatjebi ektine verviestidh .
Fylhkendigkie aamhtesisnie 08/38 Ekonomijestrategije 2009-2012 mierie 6 nænnoesti:
Aalkoste daate vuesehte dïedtem nyjsenæjjeste daelie aehtjebistie ålmese vadta jïh lea dej beelijste gosse nyjsenæjjan ij naan reaktah .
Vïjhte stipendh vadtasuvvieh , fïereguhte 25 000 kråvnah , jïh stipendh vadtasuvvieh våaroemisnie ohtsemijstie .
Åvtoehkinie barkedh , dellie sjïere dïedte .
Maahta seamma kasusem nominatijve utnedh aktentaalen jïh gellientaalen, barre jeatjah minngiegietjieh/morfemh.
Dejstie jeatjah faalenassijste dan åarjelsaemien åålmegasse maahta joekoen neebnedh: Kråangke jåarhkeskuvle , mij dïedtem åtna åarjelsaemien øøhpehtimmiem vedtedh .
væhtah buerkiestidh ovmessie såarhts ioniserende goekedimmine , jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dagkeres goekedimmie åtnasåvva teknihkeles jïh medisijnen åtnosne
• " NÆNNOESÅBPOE " KARRIJEEREBIHKEDIMMIE JÅARHKESKUVLEN LEAROEHKIDIE / GEERVELïEREHTÆMMAN
Daate mijjen gïeleldh maahtoe.
Greeken gïelesne gieriesvoeten leah golme baakoeh: Eros , filos jïh agape .
Laavvadahke-iehkedi gaajhksh dovnesh gievlesne guelpesne daanhtsoejimh .
Learohkh haakeneburrie-skuvlesne lin nuerebh saemiej learohkijstie jih eah lin dah seamma eadtjohke lierehtæmman goh dah saemiej learohkh .
Juekieh kaandidatide aalteredåehkine .
Man gåhkese learohke maahta ryöknedh ?
Ulmie lea dejtie jååhkesjidh 2014 , jïh dejtie olkese vedtedh 2014/2015 .
Nænnoesåbpoe riejriesvoeten bïjre birrie kreekehealsose noerhtene
Jïh manne jaahkam nov leah båetije biejjieh mijjieh åarjelsaemide jïh mijjen gïelese .
Serteme 1,2 mill. kråvnah kultuvresektovrese goh akte ihkuve finansieringe kultuvrebudsjedten tjïrrh .
Daan jaepien sïjhtebe saemien maanide jïh noeride haestedh meatan årrodh kampanjesne .
Goh ij daate kristendomme båateme bæjjese dejtie vaeride .
Mohte jis operasjovnem dorjeme boernengåetietjeapohkecanceren jallh jeatjahtehtemi åvteste boernengåetietjeapohkisnie byöroe jåerhkedh dam vååksjedh .
Gaaltijh:
Tabelle aaj vuesehte aelhkebe multiple choicem darjodh voestes lïerehtimmesne enn jïjtje tjaeledh mubpene lïerehtimmesne.
klååkemh mah båetieh vuesiehtieh , åssjelh jïh evtelassh vuesiehtieh guktie hokse buerebe gaajhkide maahta sjïdtedh
faageles aamhtesh digkiedidh viehkine faageterminologijeste jïh ållesth argumentasjovneste
Saemiedigkie lea aamhtsine 32/02
Vuartesjh tabellide 4.4 jïh 4.5.
 (53) Nov
Mij almetjigujmie dan bïjre heannadi ?
Åvtehke viehkehte aktem hijven laavenjostoebyjresem sjugniedidh
Bïevnesh vaarjelimmiedajvi bïjre , svaalhtesinie vaarjelimmiemieriedimmide daesnie gaavnh .
Laantedigkie faala gaajhkide nyjsenæjjide 50 - 69 jaepiej gaskem nuepiem mammografijegoerehtimmiem darjodh .
Mijjen Aehtjie (pdf) 
baajh dejtie dov lïhkesvoetem jïh bueriesjugnehtsem damtedh jïh baajh dejtie staeriesvoetesne jïh raeffesne årrodh .
BBkod lea steegkeldahkesne .
2012 raejeste fasseldamme almetjh "guelieleekedimmien" sisnjelen leah industrijese sertiestamme, vueliedåehkien nualan man nomme "leekedimmie, gïetedimmie jïh konserveradimmie gueleste jïh jeatjahsåarhts gueliebeapmoeh" (jielemekode 10.209).
Elsa Laula Renberg , akte åarjelsaemien nyjsenæjja , skraejriem veelti daan rïjhketjåanghkose .
Vijriebasse learohkh aaj lïerieh buerkiestidh mannasinie dam tuhtjieh .
h:
darjodh .
Aamhtes-gærja Mijjen kråahpe jih healsoevoete Mijjen beapmoe jih mijjen vaarjoeh
Daate aktem fleksijbele strategijeåtnoem vuesehte .
saelhtien maelmieh vaananamme daej dajvine .
b. Daennie aervehtsisnie maahta jïjnjh ovseekere biehkieh årrodh , jïh dam tjuara badth mænngan staeriedidh .
Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh kristemen jïh faadterevoeten ulmien bïjre saemien dajvine
Dah åejvieladtjh leah aarebi aajhteme skuvlem steegkedh jis vaenebe learohkh sjïdtieh .
Daesnie såemies lohkehtæjjah mah mahte aadtjen ööhpehtimmiem illeme, mearan jïjnjh lohkehtæjjah leah bijjelen 60 jaepieh.
Don gïjren orre prosjekte eelki: saemien noerh edtjieh jïjnjeben aejkien råakedidh .
Jis ovvihties jïh sïjhth dov nænnoestimmien bïjre ussjedidh maahta hijven årrodh sïemedidh dah åadtjoeh pryövemem boelhkem spååredh .
departemeentigujmie mah dïedtem utnieh , juktie dam urremes daajroem nasjovnaale saemiepolitihken bïjre utnedh
Maahta sjyöhtehke årrodh salkehtimmieh jïh åvteprosjekte-laavenjassh infrastruktuvresuerkien sisnjelen dåarjodh regijovnale evtiedimmievierhtiejgujmie .
Gaavnh dovne åssjaldahkh mah Aarebroten
Dellie dïhte åarjelnöörjen båanta veeljesovvi goh dïhte "sïejhme" nöörjen, lissine dan urbaane borgerskaapese.
3. daltese
- Hijven gujht gosse maehtebe naemhtie vïehkesadtedh .
Biseksualitehte lea gosse dovne nïejtide jïh baernide gearodh .
Maarkedeevtiedimmie voenges sjïerebeapmojde leah gujht hijven , jïh daesnie lea nuepieh orre dorjesh sjugniedidh .
Dan mænngan gaajhkesh dam minngemes tjoejem lïhtsesne guvlieh .
Lohkh vielie raeriestimmien bïjre Noerhtelaanti konvensjovnese daesnie .
Saemien dajve) akte vijriesåbpoe barkoe dejstie aarebi jielemeanalysijste mejtie Telemarksforskning dorjeme Saemiedigkien åvteste .
steemmeleahpide veeljemegeegken sïjse .
Båetebe dejnie maam ibie guarkah jïh dejnie mij daelie jeatjhlaaketje sjïdteme .
Dellie maehtebe reerenassem aktem varki vaestiedassem vedtedh .
Desnie bijpeleteksth saemiengïelesne .
Øøhpehtimmielaake åeliedimmieh vadta Fylhkentjïeltese dej lïerehtæjjaj åvteste mah teorijeøøhpehtimmiem fååtesieh .
Merkets eier: Ida Marie Bransfjell , Saanti sïjte
Vyøhkesadteme demokratije
Muvhtene geerve tsiehkieh sjidtieh gosse galkede sjæjsjalidh , sjïere gosse idie siemedh mij lea
Dah skåårvemh geajnojne 2011 lea 269,5 mill. kråvnah , mij lea 23,5 mill. kråvnah vaenebe goh tsiehkestahteme jaepien 2011 , ekonomijesoejkesjisnie 2010-13 .
Gosse jeatjah sjïekh goh cancere PSA-stueriedimmien duekesne , pråvhka jienebe frijjes PSA:em vïrresne .
Dam gievrien nille beeji .
Dïhte stööremes haesteme båatsose lea vaenie arealh , jïh siebriedahke mij ahkedh sæjhta stuerebe arealem utnedh båatsoen arealijste .
Byöroe aktem goerehtallemem darjodh dejstie barkojste mejtie maahta radtjoesåbpoe darjodh jïjtse sijjesne jallh desentraliseradamme , gosse vierhtiedïenestem måjhtele .
Tjaatsegebyjjesvoete fïertene almetjasse reaktam vadta byjjes tjaatsegh vuejnedh jïh daamhtaj ih daarpesjh jeahtah mannasinie jïh gïe datne leah .
Ikth böösetje Piere mænna dejtie gaajhtside gåatan veedtjedh .
Gaskenasjovnaale konvensjovnh jïh bæjhkoehtimmieh ...
Dannasinie daate øøhpehtimmiesoejkesje tjierteste learohkh demtieh jïh nåhtadamme såemies joekehts lohkemestrategijh .
- Aktine dagkarinie jarkelimmine Noerhte-Nöörje maahta teehpijinie sjïdtedh daan jaepien laanteburresne .
Maehtebe jiehtedh akte maana maam daaroengïelem ietniengïeline åtna, jïjnjh inputigujmie, dïhte leara ij iktegisth gåaredh nulle objeektem nuhtjedh daaroengïelesne.
" Eloï , Eloï , lemá sabaktáni ?
Seminaren programme daesnie gaavnh .
Dejtie jeatjah tjïeltide , dle ryöknemeveeljemeståvroe veeljemegievlesne , mij dam åvtelhbodti ryöknemem jïh reektemem dorje .
500 000,- kråvnah lyjhkesuvvieh akten öörnegasse faagekonsulentigujmie .
BIELIEULMIE 18: Eannan 2020 dle krööhkestamme aalkoealmetji jïh voenges siebriedahki aerpievuekien daajroem , innovasjovnh jïh daepieh mah sjyöhtehke vaarjelæmman jïh monnehke åtnose biologeles gellievoeteste , jïh ellieslaakan meatan vaalteme jïh ussjedadteme sjïehtesjimmesne Konvensjovneste , jïh aalkoealmetjh jïh voenges siebriedahkh leah ellieslaakan jïh radtjoeslaakan meatan gaajhkine suerkine .
Læjhkan badth lustebe ålkone njaakedh jïjtsanne snjearam bïksedh .
Daah sjæjsjalimmieh dovne sisnjelds jïh bæjngolds mierieh utnieh.
Fylhkenraerie lea daan boelhken raejeste geahpanamme govhtede njiejlie politihkeridie .
Nimhtie sån kultuvre-kollisjovne sjidti ?
Jupmelen tjïrrh åadtjoejibie vielie daejredh maam Jupmele sæjhta jïh gie dïhte Jupmele .
Småsamfunnsprosjekt i Namdalseid , UNGskaperlyst
Viehkie edtja dov maanan daerpiesvoetine sjïehtedidh .
Råajvarimmie 55 .
Vaajmojde lutnjestibie .
Daelie Snåasen tjïelte saemien gïelereeremedajvesne meatan jïh dïhte sån vuesehte voene jeatjahtovveme .
Bergsåsen eatnemereservatesne , mij aalka Snåasen jarngen lïhke , akte eatnemebaalka gusnie bïevnesh sjædtoej bïjre daennie dajvesne .
Vaeresne ij dïhte stuerebe sjïdth enn goh stråmhpoe .
Daelie fylhkenraerie aaj åådtje aktem detaljeringem darjodh budsjedteste konton , dïedten jïh dïenesjen bïjre , såemies bielide gïehteldimmeste .
Bene læjhkan ij leah seekere mov reaktoe .
Aaj tjuara tjaalasovveme årrodh aktene veeljemelåhkosne man nomme saemielåhkoe .
Seamma tijjen sæjhta sån aaj skreejredh jåarhkedh båeries nommh gorredidh jïh åtnose vaeltedh , jïh aaj dam vihkeles kultuvredaajroem mij lea ektiedamme dejtie , dovne dejtie nöörjen almetjidie jïh saemide .
Fïerhtine laantedigkine skïemtjijemoenehtse gååvnese mij edtja datnem viehkiehtidh jis ih damth dov hoksesne meatan jallh jeatjah vuekine ih hoksine madtjeles .
Dah vaastoeh mah båajhtode , aaj bïevnesh / sisvegh tekstesne buerkiestieh jïh nemhtie dah leah bïevnesh mah vuastalieh .
Manne stoerre jïh gïssege .
· Guktie daan teeksten aamhtese ?
Voejhkelh eejhtegigujmie seamadidh guktie dah aaj maehtieh såemies saemiengïelen darjomh öörnedidh learohkigujmie ektine , vuesiehtimmien gaavhtan ikth asken .
Daaroen gïeleåtnoe aerebe jïh daan biejjien
Våaroemasse bïejeme dïhte avdragtijje orre løønemidie lea 30 jaepieh .
Dijjieh maehtede guvviej birje soptsestidh .
Dïhte åvtehke edtja evtiedimmiesoejkesjigujmie jïh maarhnasoejkesjinie barkedh .
Gaajhkesh dam reaktam vaestiedassem åadtjodh saemien gïelesne , jalhts ij leah årroje aktene dejstie tjïeltijste reeremedajvesne .
Maana daarpesje jïjnjh jovkedh .
Maidi Persson Steinfjell , Gïelevåarhkoe- prosjektebarkoen bïjre- Jonar Thomasson .
Tabelle 4.16.
saemien baakoebarkoem øøvtiedidh jïh biejverdidh
Datne maahtah dåarjoem feelemasse dohkh diekie åadtjodh jis lean
Saemien gïelem jïh kultuvrem vielie våajnoes darjodh
80 kråvnah Bïjle
Noerhtelaanten fylhketjïelten lea gellien jaepiej tjïrrh stoerre dïedtem vaalteme byjjes bïevnesh saemiengïelesne noeride .
mubpide lahtestidh faageles soptsestimmine , jïh gyhtjelassh gihtjedh mah tjïelkestieh jïh veelebe buerkiestieh
Stoere aamhtesi bïjre soptsestin , guktie Jupmel-Aehtjie fïereguhtem gieriesvoetine sjugniedamme .
Daah laavenjassh gaahpode indivijduellen vaestiedimmide goh aarebi essaye‐ , novelle‐ jïh kååserijelaavenjassh
Jis ektienamme teekstide jïh aamhteseprovsah guarkedh , dellie vihkeles grafihken vuesiehtimmieh , tabellh jïh statistihkeh guarkedh .
Hijven vaarjelimmiedajveståvroeh saemien tjirkijigujmie giehpiedieh Saemiedigkien daerpiesvoete ryöktesth meatan årrodh .
Vuartesjh råållekåarhtem
Gåabpaginie gïeline saemien jïh daaroen subjeekte nominatijvesne.
staaten iedtjh jïh vuajnoeh ektede gosse infrastruktuvrem soejkesjidh
 (54) a.
Ij lea Andersene jijtje saemie , mohte joekehts jeatja lohkehtæjjiste guhth leah saemiej skuvline barkeme .
" båeries " fylhkengeajnoefeerja-ektiedimmesne .
2010 vierhtieh åadtjoejimh juktie reeremereformem tjïrrehtidh akten sjïere joekedimmien mietie , jïh staate tjïertesti joekedimmie meehti jorkesovvedh mænngan .
Veeljim vuartasjidh man gellie jaepieh dah saemien lohkeme jïh mejtie saemien dej lohkehtimmiegïele måedtine faagine.
Guktie gielem maanide øvtiedidh
Faage edtja kritihke vierhtiedimmiem jïjtse gïeleevtiedimmeste evtiedidh jïh learohkidie vuerkiehtidh guktie jïjtjene lïeremisnie skearkagieh .
Learohkh mah eah leah skuvlesne pryövebiejjien , edtjieh pryövem mænngan vaeltedh .
Såevmesne dle luvliesaemieh Sevettijärvisne jïh Nellimesne Enarejaevrien lïhke årroeh .
Lissine Jåvva vuesehte satne ryöknedimmietjiehpiesvoeth fååtese suerkesne 0-10 , dovne addisjovnesne jïh subtraksjovnesne .
Akte barkoedåehkie konvensjovneraeriestimmiem ekspertedåehkeste vuarjasji , jïh jaepien 2007 aktem reektehtsem böökti " Gjennomgåelse av utkast til nordisk samekonvensjon - vurdering av forholdet til gjeldende folkerettslige forpliktelser og gjeldende nasjonal rett i Norge
Maan dijjieh vienhtede- dagke reaktoe ij maehtieh politihkeridie jaehkedh ?
juktie dan veerkebe råajvarimmiejgujmie aalka , dan buerebe sjædta .
BÅDÅDDJO HAMMERFEST RADØY SANDNES VEFSN
Frööstege - sïjte övtiedimmie , tuvrisme jïh lokaale stuvreme
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh lea daesnie laahkojde guarkedh jïh jiehtedh .
Old Price: NOK 50,00
Bïssemetjïehtjelisnie 13,22% ihkuve barkoe .
Akute-p-pillerem maahta 72 tæjmoeh , golme dygnh , negkemen mænngan jis galka juhtedh .
Gålkoen 1. - 30. dellie dovne noerhte Frostviken saemiensïjte maahta dajvem nuhtjedh .
Tsiehkestahta vijriebasse dah sjïere latjkoeh Saemiedigkien jïh Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjïelten gaskem jïh Saemiedigkien jïh Snåasen tjïelten gaskem nuepieh vedtieh voenges sjïehtedimmieh buektiehtidh mah dam sjïere tsiehkiem åarjelsaemien dajvesne krøøhkieh .
- Laahkoeh
Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen fïerhtenbeajjetje laejpiem .
Dah maehtieh geehpes jïh gæjroeh årrodh jallh leevles jih duvhties .
Davvi Girji 2007 .
Taaleraajroe jïh taalesïeve ...
Tjoeveribie lïeredh jïjtjeme dåhkasjibie jïh gaajhke mij lea mijjen .
Akte lea vielie veerbe man synonyjme haamoeh övtiedidh.
Evtiedimmie ryöknedimmiestrategijijste " Gaajhkem-ryöknedh " - strategijijste addisjovnese lea sïejhme learohkh ånnetji ånnetji " guhkiebasse-ryöknedh " - strategijh lierieh .
Teatere tjuara jeanatjommesem sov teaterestuhtjeproduksjovneste jïh feelemijstie darjodh goh prosjektebarkoe.
[Bijbele, Ps 110:5]
Svïenske gærhkoe evangeliske-lutherske gærhkoe maam åålmegidie , kontraktidie , gærhkoe-voenide jïh nationelle daltesasse juakeme .
duasta tjåadjodh dan uvte maam dorje jïh maam dorjeme
Daltese 4
Dah tjuerieh baakoegærjam eadtjohkelaakan nåhtadidh juktie baakoen ulmiem gaavnedh .
Daah leah bigkemegierkieh mah gïeleåtnoem lissiehtieh .
Aalkoealmetji aerpievuekien maahtoeh jïh økosystemedïenesjh dåhkasjehtedh edtja joekoen tjielkes råajvarimmie årrodh gåessie giefiesvoeten vøøste barkedh jïh luvnie årrome akte daejstie tseagkerijstie kruana økønomijisnie .
[Saerniestæjja 4]
Mov lea rööpses dreblie gåabpegen tjelmien bijjielisnie jïh tjaebpies badtsh ovmessie klaerine .
Lohkh dejtie jih vuartsjh kuvsjegærjesne s.140 Mujhtieh aaj væhtah gosse gieh maam joem jeahta .
Abpe gåetie edtja akten sisbielien bïjre prierkiehtidh , mij tjïelkelaakan vååjnoe goh mij akt jeatjah goh dïhte fååmijes eatneme , tjåetskeme , lopme .
Daate dåarjoeöörnege nuepiem vadta ihke skuvlh åadtjoeh aerpievuekien daajrojne jïh saemien miehtjieåtnojne barkedh gosse dåarjoem åadtjoeh maam sïejhme tjïelten budsjedth jïh skuvleaajhteri våaroehtimmieh eah maeksieh .
Praahken sjidteme-sijjie Rørosesne , lea provsjekten tjirrh nommem åadteme goh åarjelh-saemien
Programmesuerkieh jïjtsh ekonomeles mieriejgujmie ...
Gaske Nöörjen
Learohkh maehtieh vaastojde deelledh aerebe pryövemetïjje nåhkeme ,
LEAH VEARTEN BÖÖREMES
● Konsultasjovnediedte maahta saemien kultuvren gaajhkh ideelle jïh materijelle vuekieh feerhmedh .
42 1.5 BAENIEHEALSOE JÏH .
sov guvvieh pc ' sne gaavnedidh
Webbesijjie jïh mijjen pressebïevnesh lea vuekie mij dutnjien servisem jïh vuajnoem mijjen barkose vedtedh .
vijrebe saemiedigkie sæjhta tjuara ulmide eevtjedh , skreejremem saemiengïeleldh dotkijh jïh saemien gïelem daajroegïeline tjïrkedh jïh aaj terminologijveeevtiedimmie ovmessie faagesuerkine .
Men daate vuesiehtimmie transitijve paarrebielien mubpien åtnoe, gosse dïhte aktiviteete.
Ij leah akte geajnoe dejtie vihkielommes tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne - learohkh sjïere evtiedimmieh utnieh , men såemies tjåenghkies væhtah .
Naakene dehtie vihkielommes dejnie prosjektine ForMat , lea dïhte edtja viehkiehtidh daajroem lissiehtidh nuhteligs beapmoebeetsuvi bïjre beapmoedorjesi luvnie , bovrine jïh utniji luvnie .
§ 21 Gráddas Nordland fylhkesne Gráddasen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene jïh jalline: Rv:ste 235 jaavran Bállavrre åarjel-luvlemes loektese , daan jaevrien dåaresth daan åarjemes loektese , destie rïektes sievine dahkoe gogka dah johkh Arggalajjåhkå jïh Skiejdejåhkå aktese gerkieh , mænngan johken Skiejdejåhkå mietie dahkoe gusnie johkese Gráddasjåhkå galka .
Ulmieh jaksedh
Lïhtsegh tjuerieh vïjhten aejkien sceenesne joejkeme jallh CD em dorjeme .
Ij leah naaken dejstie laavenjassijste buektiehtamme addisjovnine jallh subtraksjovnine , mejtie lea bæjjese bïejeme laavenjassh , jallh laavenjassh aktene kontekstesne .
Price: NOK 250,00
Mijjen aatide sov bïjlese rijtimh .
Åvteli stuerebe barkoe , vuesiehtimmien gaavhtan orre geajnoem bigkedh dellie mijjieh maehtebe krievedh eksploatööre goerehtimmiem maaksa vuartesje jis aerebi ovnohkens fornlämning maehtieh dijpedh .
Tsiehkie maaksoen jïh kråvnaj gaskem fïerhten vuartasjæjjan åvteste ij dan åvteste sjyöhtehke sjïdth goh sïejhme praksise ryöknemasse (gaaltijh: Jaepiebïevnesh ÅST jïh Klemetspelet 2015).
Vuelieh rastanieh
Guktie lij , idtjim man jijnjem daaroen gieleste maehtieh goh skuvlesne eelkim jaepien 1954 .
Maahta spïelh goh guvvie-jïh baakoelotto , baakoebingo , loop jïh jienebh darjomh nåhtadidh juktie orre lahtesh sjïehtesjidh .
ovmessie såarhts nöörjen gïeli bïjre soptsestidh
Dastegh taale lea gaskoeh aktene intervallesne , daate akte stoerre haesteme dïsse .
Soejkesje juktie NTFT ' em radtjoesåbpoe darjodh viehkine IT .
Seamma biejjien goh
Viehkehth mijjem sårkoem guedtedh jïh ööhpehth mijjem jieledh dej åvteste gïeh ennje jielieminie .
Saemien låhkoeh soptseste 1 - lahtestimmieh statistihke 2008 Faagen analysetjïerteste saemien statistihke tjåådtje unniedimmie learohkijlåhkoe saemiengïelesne lea mubpiengïelefaagese båateme jïh dan gaavhtan maahta dah tsiehkieh digkiedidh joekoen mubpiengïelefaagem .
Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste nöörjenfaagesne tsihkestahta learohkh daamtaj jïh jïjnjem luhkieh , jïh öörnegen mietie lohkemestrategijigujmie berkieh mah leah aajkose lohkeminie sjïehtedamme , jïh ovmessie såarhts tjaalegigujmie faagesne .
Guktie maehtebe goereste vuejnedh dellie referaansedåehkie 90% raajesijstie nulle objeektine jååhkesjieh, mearan goerehtimmiedåehkie 74,5% raajesijstie jååhkesjamme.
nyjsenæjjabrosjyrem dorjeme mearan saemïelåhkoen tjaeliehtimmien bïjre
Lohkehtæjja aktem
Mojhtesh Gærhkoebiejjijste
De som er iteresserte i reindriftas terminologi , vil kunne bruke den som et redskap for å opprettholde samisk språk i reindrifta .
Dah guejmieh sïjhtieh kultuvrebasert jielemeevtiedimmiem dåarjoehtidh edtja dam åarjelsaemien båatsoen kultuvrelle sjierevoetem gorredidh .
Daah dåarjoeöörnegh aaj jïjnjh ohtjsijh utnieh , jïh tjuara striengkieslaakan prijoriteradidh .
Dïhte dan dïedte darjomen åvteste sïejhme tsiehkine lea aaj dïedte dan åvteste krijsetsiehkine .
Vielie bïevnesh vihtiestimmiekrïevenassi bïjre jïh jeatjah krïevenassh - vuartesjh ohtsemegoerem jïh Saemiedigkien njoelkedassh öörnegasse
Almetjh mah aktem hijven vuajnoem jieliedasse utnieh vielie geerjene domtoeh goh dah mah tuhtjieh jielede lea nåake " .
Seammavierhtege / Nyjsenæjjakampaanjh / Veeljeme
Mijjieh gïetedibie ierh mah leah vaarjelimmievijremi bïjre viltskaari vööste .
Lissiehtamme dïeneste
Noerhtesaemien infinitijvehaamoeh leah:rahpat/rahpasit cuvket/cuovkanit, vuodjudit/vuodjut.
Bïhkedimmie learoehkasse jïh eejhtegidie
Acapela Group AB lea leejjeme juktie vuekieh gaavnedh juktie teekste-soptsestæmman noerhtesaemiengïelesne darjodh .
Jaepien 1985 julevsaemien 1 eelki 30 studijepoengine .
Aerviedamme skåårvemedaerpiesvoeth mænngan
Dah buvrieh gelliesåarhts åtnoem åtneme , jïh joekehtslaakan bigkesovveme .
Edtja vijriesåbpoe barkedh beetnehdåarjojne guejmiej gaskem .
ILO-konvensjovnem Nøørjen laakese byjjehtidh
Dïhte akte diagnostihke, mij ovagkusatijve jïh overgatijve veerbh joekehtieh.
Geajneb jitneme aalka , ja , den Raentele .
Maereles lohkemestrategijh nåhtadieh ?
Soejkesjidie jïh tjïrrehtidie aktem eejhtegetjåanghkoen mij lea ektiebarkoen bïjre maanagïertesne .
Samiska vinjetter i Daerpies Dierie
 (cf.
Nåhka mænngan 2012. c) Ööhpehtimmiedirektovraae) Saemiedigkie a) Maahtoedepartemeente dåårrehtimmiekampanjem Veartenen bööremes barkoe gååvnese eelki jaepien 2012 .
Magkerh lohkemestrategijh maahta provhkedh gosse dejtie ovmessie
baelien årrodh jis viehkiem daarpesjieh jïh dejtie dåarjodh gosse gïehtjedimmiem tjïrrehtidh
Gyhtjelassh-giehtjedimmie eejhtegidie aaj maahta aevhkies årrodh .
saemien tjoejehtæjjide stuerebe nuepiem vedtedh saemide vuesiehtidh , dovne naasjovnesne jïh gaskelaantine
Tïjjemierie lea bïejesovveme naemhtie guktie learohkh mah ovmaereles jïh nåake effektijve strategijh nuhtjieh , eah sån sïjhth gaervies sjïdtedh gaajhki laavenjassigujmie sæjrosne tïjjemierien sisnjelen .
Goevtese dïedtem åtna vihkeles evtiedimmielaavenjassi jïh evtiedimmieprosjekti åvteste nasjovnale polithken jïh fylhkensoejkesjen mietie .
Skuvlem eelkim aktem jaepiem sïejhme skuvleaalkoven åvtelen , bene dle 3. klaassem göökth veedtsim , juktie gosse skuvlem illim dle seamma båeries jeatjabigujmie .
Vaaksjome- jïh klååkemeåårgane saemien gïelide
Åarjelsaemien gïetebaante stoeredahke stoerre
Åarjelsaemien medijejarnge
Njallam rihpestibie
infleksjovnh, v.g.
22. bielie 26 bielijste
Daah ulmietaallh leah annjebodts bïejeme eannan 2013:
Dijjen dan vaenie jaahkoe !
Voestegh tjoerem gaatelassjedh ihke manne tjoerem daaroestidh dan diehre im manne åarjel-saemien maehtieh .
ikth våhkesne anne lajla Buljo Åhrén Fagerdanasson mij lea 9 jaepien båeries jeahta , Pluevere .
Desnie bïevnesh dej maaksovigujmie gaavna .
Meedijinie soptseste daamtaj ovmessie reerenassealternatijvi bïjre .
Daate faalaldahke lea minngemes jaepiej jïenedamme .
Gellie vuelieh naa guhkiem boelvijste boelvide jåhteme .
Barkoedåehkien dïedte lea viehkiehtidh stååkedimmiem sjïehteladtedh , guktie stååkedimmie dan feermeles sjædta goh gåarede , jïh olles negatijve dahkoevuekieh dabrenh .
- Vuarjesje aktem vijriedimmiem learohkekantijneste / barkijekantijneste akten jeatjah nuhtjemen
Pasieenti jïh utniji tsevtsemen bïjre jïh laavenjostedh jïjtsh mielen miete organisasjovnigujmie
Dïhte raeriestimmie rååresjimmien bïjre vijries jïh kraatjvehke vååjnoe dovne disse mij diedtem åtna rååresjidh jïh disse mij reaktam åtna .
Ovmessie faalenassh maadthskuvledaltesisnie , mij aaj lea guktie tjïelth jïh hïejmesijjieskuvlh maajhööhpehtæmman sjïehteledtieh , darjoeh guktie saemien learohkh gaajh joekehts gïeledaltesem utnieh gosse jåarhkeskuvlesne aelkieh .
Im maehtieh .
Akte lïhke laavenjostoe laavenjostoeguejmiej gaskem daej gyhtjelassi bïjre lea dan åvteste vihkeles .
Veerbe vedtedh dovne ryöktesth objeektem jïh ovryöktesth objeektem kreevie juktie raajese edtja grammatihkeles årrodh.
Saemien gïele hijven ekonomeles mierietsiehkieh åtna
Jis nimhtie sjidtedh , dellie vihkeles åvtehke gååvnese gien buerie væljoe barkedh jih soejkesjidh guktie eejhtegi jih byjres-ektie-voetine eensi laakan barkedh .
eenje vaenie saemiengïeleldh barkijh byjjes jïh privaten sektovrinie .
vuesehte taalide maadthskuvlelearohkh saemien faagegievlesne lin guektien gïerth stuerebe sjïdteme dej 17 minngemes jaepiej 1990-2007 .
DAERPIES TJAALELDH LATJKOEM ÅADTJODH !
Jaepien 2017 raejeste maadthskuvlelohketæjjaj ööhpehtimmie jorkese akten vïjhtenjaepien maasterelaajrose.
Jis voeksedi jallh skovrehtassem utni jallh jeatjah sjïekenistie damta ovvihties jis tabledtide vejtiestidh edtja kondomine jallh pessarine vaarjelidh dah båetije tjïjhtje biejjieh .
Krievvie edtja seadtosne åadtjodh årrodh .
Daesnie rohkelibie Mijjen elmien aehtjie mijjem dehtie bahheste vaarjelidh .
V. b.) Barresoene / SaU .
Dihte aaj seamma hammoe mij lea provhkesovveme jeatja maana-girtine jih skuvline ovmese sijjine veartanisnie gusnie lea daerpies orreme gielem bååstide viedtjedh .
Faage akten tjaalegedïejvesasse bigkie mij njaalmeldh , tjaaleldh jïh tjåanghkan bïejeme tjaalegh feerhmie , gusnie tjaeleme , tjoejh jïh guvvieh ektesne spielieh .
Åårganisasjovnh regijonale darjojne
Jeesuse Kristuse mijjem ööhpehtamme:
Daelie orre mieriesoejkesjem dorjeme akten vïjhtenjaepien saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman.
Kommentert statistikk 2008. samisk høgskole , rapport 2/2008 .
Saemide geerve .
Soptsesth learoehkasse maam lea vuertieminie , vg: learohke galka göökte våhkoen mænngan , baakoeh jïh dïejvesh slïektenommi bïjre maehtedh .
Datne naan baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne
Gie edtja goerehtallemepryövenassh darjodh ?
jodh byögkeles tjiehtjielisnie Vijriesåbpoe dahkoesoejkesje aaj aktem jïjtse kapihtelem åtna dotkemedaerpiesvoeten jïh daajroeevtiedimmien bïjre .
Soptsesth jallh tjaelieh læstoem maam daarpesjh gåessie edtjh bååhkesjidh .
Man jïjnjh goerehtimmiem maeksedh ?
Dïhte våarome sjidti gåessie mandaath juekedh veeljemegievlide veeljemen 2009 åvteste .
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010 sAeMieN LAAKegïeLe Provsjekte " saemien juridijhken terminologije " eelkie jaepien 2004 Deatnu tjïeltesne .
Naemhtie ööhpehtimmie sjædta sagki buerebe learoehkidie , jïh dah faageleslaakan skearkagieh , lïerehtimmieulmien / maahtoeulmien mietie .
Akte tjïelke joekehtse ovmessie tjïelti gaskem gosse lea dåårrehtimmien bïjre saemien lohkehtæjjijste.
Stoerredigkieveeljeme muana gieh edtjieh fylhkijste årrodh dejnie minngebe njieljie jaepine Stoerredigkesne .
NSR åtna vihkeles aerpie dïhte jïh sæjhta nimhtie galka båetije aejkine dovne .
orre learoe-vierhtieh øøvtiedidh
Ulmiedåehkie 3 Saemiedigkien administrasjovne ...
Dellie hov lin jo / dïhte tïjje hov lij jïjnje åesiesmannieh debpene bijjene , både Gæjka jïh don Nassjoeh jïh dle Nöörjeste men mijjieh meste hov Nöörjeste vööltimh dah jaavvoeh jïh dejtie giesibie tjaarven nelnie .
 (5) Jeg leste boken.
Saemien maanagïertefaalenasse saemien reeremedajven sisnjelen edtja annje saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnedh .
Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovle
Akten veele giehtjedimmien mænngan reaktoejearsoesvoeten öörnegijstie reeremisnie , dle reerenasse sjæjsjalamme akte velferdtjirkije ij edtjh tseegkesovvedh .
Pryövnassereeremesysteeme (PAS .
Guktie ussjedem
I forvaltningsområdet for samiske språk er samisk og norsk likestilte språk.
Dellie eelkim mijjen båeries vuekide gihtjedidh .
Edtja vuertedh Sutterø ' em doekedh goske lea jåarhkeskuvlide Skierden dajvesne jïh
Gåabph gaajhtsh jïh tjillegh sijhtieh mïnnedh ?
Mijjieh sïjhtebe jienebh råajvarimmieh dåarjedidh mah leah hijven energijeekonomijese 3 .
Saemien daajhtemedaajroen faagedåehkesne joe lin baaverdeminie dej duedtietjaebpies.Dovletji saemiej esteetihke vuajnoe - praaktihke jïh esteetihke.
Gie bøøremes staateministere sjædta ?
50 000 årrojh 1 maadthmaaksoem åadtjoeh jeenjemes 80 000 årrojh 1,5 maadthmaaksoeh åadtjoeh jeenjemes 100 000 årrojh 2 maadthmaaksoeh åadtjoeh jeenjemes 400 000 årrojh 3 maadthmaaksoeh åadtjoeh 400 000 årrojh jallh jienebh 4 maadthmaaksoeh åadtjoeh
Hosijanna , hosijanna , hosijanna , hosijanna , mijjen Jupmele .
Akte ferriedihks senijorepolitihke lea vihkeles dovne darjoen ulmide jaksedh , jïh dam aktegs barkijem gorredidh .
Bïhkedimmie vijreme-vuekiej bïjre
Saemien jaahkoeøøhpehtimmie lea åajvahkommes hïejmine jïh åålmeginie orreme , jïh lea åålmegi jaahkoeøøhpehtimmine seammavyørtegs .
Sosijaaleståvrose maahta deahpadimmiem jallh sjïere barkijem bæjhkoehtidh .
Dej voestes jaepiej lij buerie sijjie båatsoeburrie-skuvlesne .
15 tjïrkedh jïh evtiedidh Nöörjesne vedtedh .
Damta tjabrehtidh jallh vuertedh seksine maahta årrodh gosse voelph dam tsevtsieh jallh vuartoeh vuesiehtimmien gaavhtan fuelhkeste .
Jeenjemes laantedigkie / regijovnh toelhkejarngem utnieh mearan naan dïenesjh utnieh mejtie maehtieh bievnedh .
Learohke maahta buerkiestidh guktie jïjnjh ovmessie teermh jæjhteme
Minngemes bïevnesi mietie dle vååjnoe goh maaksoeh sijhtieh vielie læssanidh .
Ella Holm Bull: Laavlomh maanide
Mubpien jallh gåalmeden tjaktjen gosse njoetseme dellie plaave .
Dáhttu2 Troms eelki gålkoen 2014 jïh edtja jåerhkedh 2015. 12 saemien kultuvrejielemeaktöörh Tromseste leah sijjiem åådtjeme programmesne .
Försäkringskassan tjïrrh ohtsedidh .
Dah reklame- jallh doekemesplakatem njaalmeldh åehpiedehtieh .
Sijhtieh vielie daejnie barkedh .
Jeenemesh saemieh Trøndelageste jih Hedemarkeste lin meatan dennie kovmiteesne .
Gånkan gåajkoe vöölki .
- Mïrrestalleme lea mij akt man åvteste mijjieh iktesth tjoerebe barkedh , goh parlameente , siebriedahke jïh meatanalmetjh .
Mikkelsen Saemien jïlleskuvlem jïh UiT Nöörjen arktiske universiteetem garmerde dej væljoen åvteste ektesne daam saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmiem prioriteradidh.
us dogkere mannem låavta , dellie manne maahtam jaemedh .
Seamma tïjjen akte geerve almetje maahta baakoeh bïejedh dejtie sisnjeles prosesside åvtelen maam akt dorje , guktie toelhkestimmie jïh vuarjasjimmie tsiehkeste tjïelkelaakan våajnoes sjidtieh maanide .
- darjomh jaepesne , eejehtallemisnie jïh jieliemidie ektiedamme
Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh 7. jaepiedaltesen mænngan
14. bielie 26 bielijste
Lea rååresjamme konsekvenseanalysem darjodh gïjren 2009. www.samit.no gUKTie AeLKeBe ByJJes ReeReMh aelkedh saemien væhtah utnedh , lij maahtoevåarome jïh jïjtje viermiesijjie saemien væhtah jïh iT - samiT - tseegkeme jaepien 2003. samiT lij åårganisereme provsjektine standardNorge:n nuelesne jïh Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dan åvteste meeksi .
Jeatjah laantine anarkije jïh luhpehtsvoete reerieh .
Gïehtjedimmie saemien edtja sijjie årrodh njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtemasse joekehts medijah utnedh .
Jaepien 1979-80 dellie lim Karasjokesne , åvtekuvsjem lohkehtæjjaskuvlese lohkim .
Geervelïerehtimmie saemien gïelesne lea vihkeles jis geerve almetjh edtjieh buektiehtidh saemien gïelem nuhtjedh sijjen maanajgujmie jïh siebriedahkesne .
20% (83%) 10% (59%) 
Suohpajohka mij lea gaelemejohke Sveerjesne , jih guktie gåatome vg .
Maahta aath vaeltedh mahleah jïjtse , jallh sæjjan tjaanga gusnie ij åadtjoeh årrodh .
" Nøørjem stuvrie " våaroemisnie destie maam Stoerredigkie moeneme .
IJ SEAMMA GOH VEELJEME
8) Vaarjelimmiedajveståvroe Trollheimen eatnemevaarjelimmiedajvese
diskrimineringe-gyhtjelassi bïjre bijjiedidh dej
saemien gïelem dåastodh byögkeles ektiedimmesne
Minngemes jaepien maanah åadtjoejin guektien aejkien baantese soptsestidh guktie lohkehtæjjah jih dah jeatja viehkiehtæjjah åadtjoejin dejtie baantide vierhtiedidh .
Jaepien 2000 Saemiedigkie vierhtiej bïjre bieljeli akten 5-jaepien aalkoeprosjektese edtja saemien gïelem orrestidh .
V. b.) Dearna Tärnaby (Storu .
Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie (NSR) lea saemien åejviesiebrie mij byjressiebriej tjïrrh kultuvre- , siebredahke- jïh bievnesbarkojne giehteleminie jïh dovne veeljemisnie meatan Saemiedigkieveeljemasse .
Fylhkemoenehtse lea seamma goh tjïelten åejvieladtjeraerie tjïeltine .
Nöörjesne , sveerjesne , såevmesne jïh Russlantesne saemeste .
Dam ussjedamme darjodh giesien 2012 .
Hætta akte dejstie lïj .
Guktie manne gihtjeme-goerem dorjeme edtjem boelhkesne 3.2 åehpiedehtedh.
Vuesieh gaajkesh saakh
Juktie aktem hijven jïh eensi aktivyøki barkoem gorredidh øøhpehtimmiekontovri gaskem , dle aktem gïehteldimmiedåarjoem vadta øøhpehtimmiekontovri vearman .
Learohkh maehtieh aaj jïjtsh tjoejefijlh darjodh mp3-spielerisnie .
ENn ihkuve forume aalkoealmetjen aamhtesidie Akte raeriestæjja jïh iktedæjja åårgane aalkoealmetjegyhtjelasside ENsne
vnese veadaldihkie , leah
Gyhtjelassh sisvegen bïjre maehtieh vaestiedidh
Dejtie gïelide soptsesteminie Kolanjaarkesne Russlaantesne .
Monnoen estetihke provsjeektesne aaj lean tjuvtjiedamme daam holistihke meanoem saemiej dovletji ussjelivuekesne.
reetnoe gaajhkh dovmænngan aaj årrodh .
Fylhkentjïelte sïelti baalhkateehpemem maaksa 500.000 kråvnajgujmie fïerhten jaepien .
Dellie tjuara latjkoeh darjodh refusjovneøørnegi bïjre fylhki gaskemsh , jallh latjkoeh mah jarkelimmien ekonomeles konsekvenside voebnesjieh .
Goerehtimmiedåehkiej gaskemedtien illeldahkh vuesiehtieh haastadihks objeektem mïerhkesjidh, destie ij gååvnesh daaroengïelesne.
Hætta , Susanne: Akten biejjien Aannine , Idut , 2007
Ij leah gænnah naan tjoejemolseme aktene paarrebielesne.
laakesne nasjovnelle unnebelåhkoej jïh
Daate råajvarimmie sæjhta aaj vihkeles årrodh juktie maehtedh nïerhkedh jïh vijriesåbpoe barkedh jeatjah råajvarimmiejgujmie jïjtse gïehtelimmesne .
Åvtehke aktem vihkeles råållam åtna goh dïhte mij proses sem stuvrie .
Västerbottenn lïenesne
Edtja aelkedh uhtjiedidh jaepiem mænngan aalkeme skåårvemeobjektem nuhtjedh , dsj .
Forslag til tiltak for å øke samarbeidet mellom Norge og Sverige for å styrke samiskopplæringen - med særlig vekt på sør- og lulesamisk " (Raeriestimmie råajvarimmide juktie laavenjostoem Nöörjen jïh Sveerjen gaskem lissiehtidh juktie saemienlïerehtimmiem nænnoestehtedh - joekoen åarjel- jïh julevsaemien) deallahtamme sjïdti Sveerjen Ööhpehtimmiedepartemeentese jïh Nöörjen Maahtoedepartemeentese tsïengelen 2012 .
sjeavohtsvoetedïedtem åtna: gaajhkh bïevnesh mah tjöönghkesuvvieh , aktene jïjtse
Dïhte sæjhta jiehtedh dutnjien nuepiem vedtebe jïjtje sïjse loggedh jïh aelhkebe hokseïeride jïjtje darjoeh viehkiem webbine , - abpe dygnem , ih daarpesjh telefovnine vuertedh .
Daate konvensjovne jeatjah nænnoestimmiej uvte båata jis ij leah nöörjen nænnoestimmiej mietie .
Aaj daerpies aktine lïhkebe vuartasjimmine guktie daltese lea aaksjaj lååjkedimmesne / åestemisnie ekonomijesoejkesjeboelhken .
fästatr 'Vänta och vänta på att öringen ska hugga på frukostmasken som är fäst på kroken.'[Miehtiesdajven baernie] b. Dervie tjära lea vara:3s joe redan sjalkeme smälta:PTCP jih och voerhtjen kråka:GEN juelkieh fot:PL disse den:ILL dabranigan [dabranin].
KrÅ sæjhta Nøørje edtja viehkiehtidh guktie dah ræjhkoes laanth sijjen diedtem vaeltieh dejtie klijmadåeriesmoeride .
daajroem ovmessie teksti hammoen , sisvegen jïh gaaltijen bïjre provhkedh jallh guktie tekste aalka jïh nemhtie bæjhkoehtidh teksten saetniesvoetem .
Vielie bïevnesh
Aktede boejhkesjimmeste saemieh jïh jeatjebh mah eatnemem jïh tjaetsiem guhkiem provhkeme maahteme reaktah dajvide jïh eatnemevierhtide evtiedamme , moenehtse aktem kommisjovnem raereste mij edtja dagkeres reaktah goerehtalledh .
Sïebredahkesoejkesjimmie jïh kultuvrebyjrese
lea 18 jaepien illeme
Jis vïrreseagkanamme medisijnem vaalta såarhteste Waran edtja dåastoevasse dam jiehtedh unnemes våhkoem goerehtimmien åvteli .
Minngemes daennie boelhkesne sïjhtem tjaeledh guktie etihkem vierhtiedidh.
Noerhte-Trööndelagen faageskuvle edtja utniehtidh , vijriesåbpoe evtiedidh jïh dåårrehtidh væjkeles ööhpehtimmiebarkijh mah maehtieh dam båetijen aejkien maahtoedaerpiesvoeth voebnesjidh .
Dennie 8 daltesisnie vïjhte haalvemedaltesh , gusnie 1 daltese dïhte vöölemes jïh 5 dïhte jollemes daltese .
gosse gærhkosne aelkieh jih kroepte-bielesne gelkieh , dellie orrejimmierohkelasse maahta Bueriesjugnehtsen mænngan båetedh:
tjaalelth gielh skraejriehtidh nuhtjedh saemie , såemie jih meänkieli gosse dööpmestovline jih reeremenie bieljelidh .
Budsjedteradamme åtnoe foenteste boelhken lea 36,7 mill. kråvnah .
Saemiedigkie ij maehtieh fïerhten almetjen privaate
Luvlesaemien / skoltesaemien , pihtesaemien jïh upmejesaemien leah nåhkedamme gïelh gohtjesovveme .
Daesnie sïjhtebe pilote- jïh FOU
Gellie jaepieh dle aktem jollebe låhkoem åtneme noerijste aalterisnie 16-19 jaepieh , goh laanten gaskemedtie .
Maadtosne naan tjïelke damtesevæhtah gosse buerie lohkehtimmiem lohkemasse buektiehtidh , vihtiesvoeth mah vihkeles .
Semma magkeres tjiehtjele , daerpies leah eejhtegh , lohkehtæjja seamma buertien bijre tjahkasjieh .
Politihke lea datne jïh manne .
Jalhts jeenjesh juhtieminie Nöörjesne , dah jeanatjommes seamma tjïelten sisnjelen årroeh .
Aalkoealmetjetjirkijh leah guhkiem vuesiehtamme dovne vissjelesvoetem jïh fleksibiliteetem ihke prosesse veartenekonferansen vööste edtja jåerhkedh .
Konferansesne jïjnjh almtjh meatan .
Koordinerings-dåehkie gaavnede gosse daerpies , dïhte sæjhta jiehtedh gosse ohtsemh gååvnesieh tjïelkestæmman .
Dïhte ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregidie , dejtie sijjide gusnie saemien kultuvrine barka , lea saemien institusjovnh jïh sijjieh gusnie kåanste- jïh kultuvrem vuesiehtieh mah leah vihkeles aktöörh jïh premissedeallahtæjjah dan saemien siebriedahke- jïh demokratijeevtiedæmman .
Mentaale Healsoe Noere edtja laavenjostedh saemien noeresiebrine Noereh, Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtsinie (SUPU) jïh Saemien nasjonaale maahtoejarngine - psykiske healsoevaarjelimmie (SANKS) prosjektesne, jïh tjïerteste daate ellies prosjekte våaroeminie åtna doh saemien noeresiebrieh leah meatan abpe prosjektesne.
Lïeneståvroe maahta vuesiehtidh guktie energije- jïh klimataspekth maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan regionalen giesiehtimmiesoejkesjimmesne jïh tjïelti fysijhken soejkesjimmesne buektedh .
Såemies råajvarimmieh lissiehtamme maahtose
Seamma biejjien gosse nyjsenæjjah Jeesusen kroeptem gåaroes gaavneme göökte learohkh vuelkiejægan staarese man nomme Emma ́use .
vierhtiedidh gaaltijh åtnoe , dej sisvegh , aalkoereakta jïh persovnevaarjelimmie
Dah mah fïerhten biejjien sjugniedieh jïh orrestieh .
Seminaaresne barkoedåehkien raeriestimmiem digkiedin .
- Saemien sijte: Åarjel-saemieh - samer i sør , Årboknr.8 , Snåsa .
öövre seamma goh jeatja intransitijve veerbh mej -s- væhtine.
Joekoen vihkeles learohkh hijven daajroem utnieh taaleraajroem bïjre .
Lohkh vielie UNESCO ' n bïjre daesnie .
Aktivitehtedåarjoe / evtiedimmiemaaksove
Jeatajh reentebaalhkah leah reentebaalhkah beetnegijstie baangkesne , bigkemelaajkoereenth jïh reenth mejtie bååstede åådtjeme dan staateles löönemeöörnegen sjiekenisnie skuvlegåetide .
Seammalaakan bæjhkoehtimmieh byögkeles åårganijste mah joekoen leah ussjedamme gaajhkide jallh naakenidie årroejijstie reeremedajvesne .
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010
guarkedh jïh naan eengelske baakoeh , lahtesh jïh raajesemaallh nuhtjedh , gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre
Dotkije byöroe sjïerelaakan baajedh årrodh dïejvesh nuhtjedh jallh almetjh dåehkine juekedh mah maehtieh saemide unnebevyörtegs dööpmedh goh dåehkie.
Bïhkedimmesne tjåådtje maam learohke edtja learoehkidie jiehtedh pryöven åvtelen jïh mearan pryöve dorjesåvva .
FNs erklæring om urfolks rettigheter .
libie vara:1pPRT vyøhkesa[d]teminie hjälpas åt:GER gielem språk:ACK bijjiedidh.
Bïevnesisnie raereste gaskem jeatjah saemien reeremedajvem hiejhtedh , jïh saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh faamoem utnedh gaajhkide saemide abpe Nöörjesne .
Gaajhkh gærjagåetieh edtjieh aktem vuekiem utnedh guktie maehtieh kommersijelle tjaalaldahkh löönehtalledh
Mårhtjoeh tjaatsestimmieleahp am naemhtie guktie ij guhte maahta vuejnedh maam datne tjaatsestamme .
Mejtie gallesh dam seamma båajhtode vaastoem gellie-veeljeme laavenjassine veeljieh ?
Lissine PGA bæjhkoehti rååresjimmietjåanghkoeh edtjin aelkedh ruffien 3. b. , jïh byögkeles govlehtimmieh edtjieh årrodh ruffien 17. jïh 18 .
Fylhkengeajnoeh , skåårvemh
Aavrehe dïhte gïe aajja gonnoeh aahkan luvnie åådtje årrodh .
Dah pryövemh edtjieh maehtedh tjoelmedidh almetjasse gustie dejtie leah vaalteme .
Vuesehte aamhtesasse 10/66 Fylhkendigkesne gusnie sæjhta åvtelhbodti maeksedh 18-22 mill. kråvnah aarebi bommebeetnegeprosjektem nænnoestamme .
Vaarjelamme juvrh stoerre teehpemh båatsose darjoeh fïerhten jaepien .
Man bïjre dah bïevnesh ?
Væhtah leah hammoedamme faagen åejviesuerkiej dåaresth , jïh våarome lea maahtoeulmieh learoesoejkesjisnie .
Kafé Midtpunktet iehkedem guhkede TEATEREPUBINE ts .
Dellie daajra göökte aajmene vïjhteste , jïh summe lea 22. 15 - 6 = Mihka bæjjese ryöknoe taaleste 6 juktie joekehtsem gaavnedh gaskem govhte jïh 15 .
Gaskenasjovnaale tsiehkieh
Daan beajjetje lïevlies skaehtieh jïh maaksoeh dov nuepiem gaertjedieh jïjtse moenedh maam edtjh veeljedh .
Man stoerre dah vierhtieh leah , daajra jaepien 2012 .
Byjjes vaaksjome
Gïehtjedimmie saemien edtja learohki njaalmeldh jïh tjaaleldh maahtoem evtiedidh , lohkemem jïh teekstetjaelemem skreejrehtidh jïh gelliegïeleldh siebredahkesne eadtjaldovvedh gïelem utnedh .
Lïhtsegh fylhkendigkesne
33 saemiej learoevierhtieh ...
- Daah lea darjomh mej bïjre ij gåaredh lïeredh gosse dan bïjre ajve låhka , tjuara meatan årrodh desnie gusnie heannede , Elin jeahta .
Trådte i kraft 5. september 1991. http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/midtspalte/ilokonvensjon-nr169-om-urbefolkninger-o.html?id=451312
Skuvle-åejvien lea dellie dïedte gïehtjedimmide jïjtje njoelkedassi mietie sjïehtesjidh .
Ulmie lea , maahta gaajhkide faaledh dejtie gieh saemiengïelen ööhpehtimmiem sijhtieh - noerhtesaemiengïele , julevsaemiengïele jïh jallh åarjelsaemiengïele .
Dejtie gïeh hïejmesijjien maanagïertine barkeminie , Saemiedigkie jïh Fylhken ålma böörin saemien gïelen jïh kultuvren bïjre digkiedidh .
Dan lissine saemien gïeleraerie laantij gïeleåårganidie , jïh jeatjidie bïevnese .
urriestidh gaajhkem maam ij gåaredh viht nuhtjedh (gosse
Daate aktem stoerre barkoem kreava dehtie saemien siebriedahkeste jïjtje , saemien instusjovnijste , Saemiedigkeste jïh staaten åejvieladtjijste .
Faagealmetjh fylhken jåarhkeskuvline daam vuarjasjimmiem darjoeh syökemen mietie .
Jienebh saernieh VUK-bijre: www.vuk.no
Dah bïllieh dej maanah sïjhtieh læjjadidh , jis edtjieh saemien lohkedh ektine learohkigujmie mah eah naan saemien maadtoem utnieh .
Ruvtijnh jïh sijjieh utnedh gusnie daajroem jïh bïevnesh juaka maehtieh aktem tjåenghkies goerkesem buektedh , mij vihth daerpies jis iktedimmie edtja buerebe sjïdtedh jïh råajvarimmieh utnedh mah leah stuvreme akten ulmien vööste .
Goerehtallemepryövh edtjieh goerehtidh mennie mieresne learohki diejvesegoerkese jïh maadthtjiehpiesvoeth leah learoesoejkesjen ulmiej mietie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoetide dennie sjyöhtehke faagesne .
Beaivváš tseegkesovvi 1981 goh akte frijje teateredåehkie.
Digkede guktie dijjieh maehtede dam bøøremeslaakan darjodh .
Munnjien lea vihkeles tjïertestidh saemien ektie jååhkesjimmie ij leah seamma goh politihkeles sïjsepleenteme dotkemisnie.
Guktie aerebi nebneme leah akti vøøki darjome jih ektesvuekiebarkoe vihkeles dovne learohken dåemiedæmman jeatja almetji ektine jih aaj faage-barkojse .
Barkosne lïeneståvroej juvrevaarjelimmiebarkoem ektiedidh jïh raeriestidh .
Jaa .
Learoevierhtiedarjome jïh - øøvtiedimmie tjoevere saemien skuvlen øøvtiedimmiem fulkesadtedh , vg learoeplaani jorkelimmien bïjre .
Veerbh mah voestes daltesen tjïrrh båeteme daam daltesem jeksieh.
Laavenjassine ööhpehtimmieråajvarimmieh saemien gïelesne , kultuvrisnie jïh jielemisnie evtiedidh jïh tjïrkedh jïh aaj saemien kultuvren bïjre bïevnesidh .
2.1.2 .
Raarvihken tjïelte " Tjïeltesoejkesjen siebriedahkedajvine 2015-2026 " jïh " Tjïelterefomine " barka .
b) åtna jïjtjemse goh åarjelsaemie jallh lea pruvreme , lea ektine jallh orre ektine åarjelsaemine jïh åarjelsaemien gïeledajven ålkoelisnie orre jallh
L a a v e n j o s t e m e m n æ n n o e s t i d h
Geerve almetjh mah reaktam utnieh maadthskuvlelïerehtimmiem åadtjodh , aaj reaktam utnieh raeriestimmiem åadtjodh sijjen lïerehtimmiedaerpiesvoetem goerehtalledh , jïh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh mij lea sjïehtedamme altese maahtose jïh daerpiesvoetese åvtese .
Lïhkebe njoelkedassh voenges reaktareeremen bïjre göölemistie Deatnu- jïh Neiden-tjaetsieåerine leah mieriedimmesne nænnoestamme .
Noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien offisielle gïelh Nöörjesne.
Raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta Saemiedikgie sæjhta jåarhkedh saemien museumi vihkeles barkoem dåarjedidh , seamma aejkien goh saemiedigkieraerie sæjhta daerpiesvoetide buektedh mejtie museumh vuejnieh daerpies jis edtjieh buektiehtidh dam saemien kultuvreaerpiem eensilaakan voebnesjidh .
jïh hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth evtiedidh .
Goesedoerkh / leevehdoerkh
Åålmehtahteme joe tjöönghkeme jïh bæjjoehtamme statistihkem dæjpa statistihken jarngebyrå:esne vuj aamhtesh mah leah ovmessie saemien institusjovnistie åådtjeme .
Tiltakspakk ' ine ektine .
Reerenasse Miehtjiesdajvedåapmestovlem nammohte mænngan Saemiedigkine rååresjamme , jïh desnie akte åvtehke njieljie ihkuve lïhtsegigujmie jïh göökte sæjjasadtjigujmie .
Saemien gåetievaarjelimmie
Byögkelesvoete ● Edtja maehtedh bïevnesh byögkelesvoeteste vaeltedh , mejtie staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie gaskemsh juekieh konsultasjovnine , jis reaktavåarome disse gååvnese .
Dïhte neebneme tjirrehtimmie guktie vierhtide øøhpehtimmiesuerkesne nåhtadin , gaskem jeatjebem disse vuartesje .
bigkememojhtesh , gærhkoeh jïh juvlemesijjieh vaaksjodh
Daesnie gïejh årroejijstie mah desnie orreme 12000 jaepieh , jïh daesnie aaj , bielelen viertiestimmie , dïhte stööremes saemien gaelmiedajve åvtekristeles tïjjeste , daesnie sjïelesijjieh jïh aejlies eatnemehammoedimmieh , jïh daestie akte ræjhkoes saemien soptsestimmievuekie båata .
Strategije- jïh dahkoesoejkesje kultuvrejieliemidie
, Davvin Sapmi , Utsjoken tjïelte , Saemiedigkie Nöörjesne , Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente , Deatnun tjïelte jïh Deatnu saemien gïelejarnge .
Tjïelth jïh fylhkentjïelth saemien gïelen reeremedajvesne leah fïerhten jaepien medtie 45 millijovnh kråvnah guektiengïeledåarjojne åådtjeme .
Dah orre njoelkedassh tsihkestahtin sjïere laavenjostoelatjkoeh dorjesovvin gaajhki tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie reeremedajvesne .
Luvlene: Rijhkeraasten mietie johkeste Ekornåa
Raeriestimmieh guktie ussjedidh jïh laavenjostedh
saemien dotkemasse eevtjedh , luhkienjaepien programme dorjesovvedh gusnie saemiengïelen dotkeme uvtemesth
Feerhmie funksjovneheaptoes almetjidie , medtie 1900 utnijh , jïh ij leah akte faalenasse maam tjuara utnedh laaken mietie .
Dan 3-japien prosjekten tjïrrh dle Saemiedigkie sæjhta saemien gåetieh vïhtesjadtedh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh , jïh dannasinie jïjtsistie vaarjelamme abpe Nöörjesne .
Nööremes gïeleutnijij onne maahtoe saemiengïelesne jïh sijhtieh skandinavijen gïelem soptsestidh .
Daan jaepien jïjnjh skuvlemaanah guessine Sverresborgen museeumisnie .
Nov manne gosse dle guktie ståapoegåetieb aaj utnin dunnie daevnesne aalkovistie
Maajhvååjnoereportasjh snåaseste jïh Divtasvuodneste åarjel- jïh julevsaemiengïelesne .
Eejhtegh govloes eadtjohke jih 12 paarrh sijhtin meatan årrodh .
Eejhteghmaaksoem boelhkem åådtje gosse ij baalhkam åadtjoeh jis aktem eejhtegijstie lea maanan luvnie skïemtjegåetesne orreme .
Intransitijve vuesiehtimmie (91c) nimhtie goh gåarede vïenhtedh.
Ektiedimmie daej nænnoestimmiej gaskem tjuara vååjnesasse båetedh laaken mïerhkesjimmine .
- Akte joekoen hijven daltese orreme daan jaepien ohtseminie , jïh mijjieh aaj geerjene ihke dan jeenjesh mah joejkem meatan vaeltieh aerpievuekien jallh daajbaaletje hammosne sijjen musihkesne , saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta .
Dååjrehtimmieh learohkh åadtjoeh gosse ryöknoeh juktie dåeriesmoerh jïh laavenjassh loetedh , dejtie viehkiehtieh taalefaaktah automatiseradieh , goh vuesiehtimmien gaavhtan 2+3 lea vïjhte .
Reereme-giehteldimmie- jih gorredimmiesystemh FT
Rijhkeraasten mietie Rv-ste 287 Rostujàvri:n baaktoe dan mïerhkese gusnie naasjovnepaarhkeraaste rijhkeraastem gaavnesje , vyjrehkåbpoe noerhtelen jeanoen Rostueatnu dahkoe dan hæhtjose Rostohytta .
Nænnosth dongkemem
Daesnie naan raerieh mejtie maahta pryövedh:
Dam geelkie dan almese jih jeahta edtja maanam dan nille biejedh , gosse edtja åeredh .
Laake sijjienommi bïjre:
Sïejhme smaave jeatjahtehtemh PSA:este båetieh jeatjah fåantojste .
Åejviehaesteme gosse saemien akte unnebelåhkoegïele staarine sjædta , jïh aerpievuekien sijjieh eah gååvnesh gusnie gïelem nåhtadidh .
Goss tedh
Gosse goerehtimmiedåehkiej illeldahkh vuartasjamme dellie leam G1-transferem gaavneme.
Daennie boelhkesne edtjem illedahkem gyhtjelassijste EPT åehpiedehtedh.
Reerenasse raereste Gærhkoeraerie edtja bispide Dennie nöörjen gærhkosne båetijen aejkien barkose seehtedh , jïh Gærhkoeraerie edtja nænnoestidh guktie prosesse nominasjovnine , steemmadimmine jnv. edtja årrodh barkoeseehtemen raajan .
Aaksjovnh maehtieh aaj vihkeles årrodh .
Dah orre joekedimmievæhtah guektiengïelevoetedåarjoste sæjhta jiehtedh dåarjoe jorkese aktede maaksoestuvreme jtie daerpies gïeledïenesjidie evtiedidh , ektiedamme betnie / gagkestimmiebealan guektiengïelevoetedåarjojste , dle fylhjïh kultuvrem evtiedidh jïh våajnoes darjodh .
3.3.1 Frijje baalhkah
saemien gïelem jïh saalmevuekieh saemien ålmegejieliemisnie nænnoestidh
Saemieh Nöörjesne dan åvteste aktem sjïere dïedtem utnieh meatan årrodh tsevtsedh ihke tsiehkie aalkoealmetjidie jeatjah lehkesne veartenisnie buerebe sjædta .
jis medisijneles sjïekiej åvteste byöroe guhkebe vuertedh goh garantijen tïjjemieriemedisijneles dïenesje , vuesiehtimmien gaavhtan laboratovrije- jïh röntgenegoerehtimmie
Divvun gïeledïrregh evtede goh elektrovneles staavadimmie , staeriedimmiedïrregh jïh ovmessie programmevaaroeh saemien gïelide .
Ih galhkh gåessie ååjsehtalledh
Jonna - guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen
Aarkebiejjien dle muvhten aejkien mij akt heannede maam dïhte akte maana tuhtjie nåake jallh gïerve .
Laejhtemh edtja sjïeki namhtah goerehtidh .
Maanah tuhtjieh luste klaeriejgujmie stååkedidh .
Saemien gïele lea mijjen vadtese mijjen maadtegijstie .
4.6 Studijepoengedorjemasse julevsaemien gïelesne
Starnefaaleldahkh jïh sosijaale råajvarimmieh sjiehtesjidh saemien utniji daerpiesvoeti mietie abpe jieleden tjïrrh .
BÅATSOEJIELEME HIJVEN
Bene dej njieljie aarhskuvlemaanah , jïh jis dah edtjieh aktem geesjeles øøhpehtimmiem åadtjodh gosse skuvlem aelkieh , dellie tjoerebe joe daelie aelkedh disse soejkesjidh .
Åejvie Jupmele aehtjeben Daviden åajvemes tjahkes-sijjiem dïsse vadta , jïh dïhte Jaahken gåetesne ihkuven aajkan reerie , jïh dan faamoe ij gåessie gænnah nåhkh .
Doh sjugneden tjiehpiedæjjah, manusetjaelijh, filmesjugniedæjjah, musihkedarjojh, svihtjemehammoedæjjah jïjtjh bæjjese vaeltieh vihkeles teemah saemien histovrijisnie jïh kultuvresne, jïh scenehammoedimmien tjïrrh dej darjoje tjiehpiedæjjajgujmie ektine, dïhte sceniske vuekie sjugniesåvva mij mijjese histovrijen vadta.
Fenomenh jïh aamhth
Daaletje gærhkojne seammalaakan: hearra gærhkoen bijjie-gietjesne lea .
Gie edtja pryövenasside tjïrrehtidh ?
Lohkehtæjja tjuara viehkiehtidh raeriestidh .
Bïevnesh juekedh jïh akte skaepiedihks ektiebarkoe dej jïjtjevyljehke siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie sijhtieh eevre vihkeles årrodh juktie saemien posisjovnh åadtjodh dennie gaskenasjovnale sijjesne .
guktie plaerieh maehtieh saemien gielem nænnoestidh .
Læjhkan .
Tjoeverem dejtie båatsoe-jieleme noeride garmerdidh .
åådtje sjïere vaarjelimmien jolle maaksovi vööste såemies beapmojde maanide nuerebe 16 jaepien båeries .
Jeenjemes vaestiedassh eah naan jeatjahtehtemh vuesehth
Men learohkh daejrieh vihkeles abpe raajesh bigkedh jïh dan gaavhtan eah kaanne sïjhth dan daamhtah maam akt aktene raajesisnie sliejhtedh (Vanpatten, 1987).
Price: NOK 160,00
brutto gïehteldimmiemaaksoeh / - baalhkah sektovrine , aaj uhtjiedimmieh , fylhkendigkien budsjedtesuerkie , jïh brutto skåårvememaaksoeh / - baalhkah , jïh gïehteldimmien illedahke:
Internasjonaliseringe sæjhta akte joekoen hijven tsavtshvierhtie årrodh juktie dam voebnesjidh .
Gaajhkesh nommem utnieh .
Dah baakoebaanghkem jïh baakoekaarhtem darjoeh Open Office Writer ' isnie , Word ' esne jallh plearoeh teekstegietedimmieprogrammesne , jïh digitale åssjaldahkekaarhtem darjoeh .
Jis buerie edtja sjidtedh dejtie ovmese learohkide , dellie vihkeles eejhtegh saerniestimmieh maanaj bijre vedtieh .
Jis ij bigkeme sjïdth , dle gïehteldimmievierhtieh tjuerieh maaksojde åvteprosjektide maeksedh .
Dle Dïhte Aejlies Voejkene mijjem leara jïh viehkehte Jupmelem iehtsedh , og mijjese buerkeste mij lea tjaalasovveme- guktie mijjieh åadtjobe Jupmelen elmien faamoem damtedh daennie eatnamisnie .
Lïerebe Haspelmathen barkoste naakenh veerbh mah leah öövre sïejhme gïeleste gïelese kausatijve molsedimmesne gaavnedh.
Akte råajvarimmie maam byöroe sjïerelaakan åvtese buektedh lea barkoem illedh juktie dibrehtidh jïh formaliseradidh Kråangken jåarhkeskuvlen råållam goh åarjelsaemien vierhtieskuvle mij dïedtem åtna åarjelsaemien gïelen jïh båatsoen jïh saemien vytnesjimmien åvteste .
Nov lea reaktoe jïjnjh almetjh digkiedimmide vuartasjieh krirrieåvtehki jïh jeatjah voernges politihkeri gaskem TV .
Ij gænnah vuesehth dïhte naan uvtemesth vaanoeh utnieh naan sjïere teemaj sisnjeli pryövesne .
FD 7/32 (staeriedamme budsjedte) dle aktem lijkiekompensasjovnem nænnoesti åasabijjiedimmien åvteste , ihke lij akte sjïere evtiedimmie bigkememaarkedesne boelhken 2005-2007 (jåarhki jaapan 2008).
tjoejh tjåanghkan giesedh baakojde , jïh baakoeh baakoetjomhpine juekedh
Datne tjïehth uhtjemes akten aejkien sneehpeslaakan vååstehkesne hajkedh , Thomas Ole haasta .
Vuarjasjidh mejtie daerpies åarjelsaemien gïele- jïh kultuvremaahtojne muvhtide barkojde fylhkentjïelten reeremisnie
Learohkh , learoekandidath jïh lïerehtæjjah edtjieh faageles buerebe sjïdtedh boelhken .
Dah ektesne soptsestieh dej aarvoej bïjre mejtie edtja krööhkedh , jïh tjåenghkies vuajnoej bïjre digkiedieh juktie sïemes sjïdtedh .
Kultuvreaerpien tjïrrh mijjieh Saepmiem båetijen aajkan bigkebe .
Gaskemedtien aaltere julevsaemien lohkehtæjjide maadthskuvlesne lea 49 jaepieh.
Dan lea ennje dåeriesmoerh juktie ij gåaredh jiehtedh mannasinie naakenh veerbh leah barre transitijve jïh jeatjah barre intransitijve.
Daejrebe guktie desnie dåemiedidh .
Darjodh jallh ij maam darjodh ?
Mijjieh sïjhtebe lïhke laavenjostoem utnedh gåassoehtæjjatjïeltigujmie mijjen jåarhkeskuvlide jïh mijjen fylhkentjïelten institusjovnide .
· Maam tuhtjh dennie teekstesne viehkielommes ?
Gosse diedtem dej jeatjah geajnoej åvteste serteste , dle aktem stoerre skåårvemedaerpiesvoetem daarpesje juktie geajnojde geesjeles darjodh .
Guvvie: Elin Fjellheim , Elgå skuvle
goltelidh , guarkedh , vaajestidh jïh bïevnesh aktanidh
Joekehts goerehtimmieh vuesiehtieh dah noerh daamtaj eadtjohke siebriedahkesne ‐ jïh maehtieh gaajhki bïjre åssjaldahkh utnedh , goh seagkanimmietrumhpie , skuvlegærjah jïh ræjhtoeh Gaskeluvlesne .
Dob såemies muerjieh ' tibastbusken ' , nommoesmuerjieh saemien dle dejtie provkibh .
Lohkh vielie saemien gïeli reeremedajven bïjre
Magkeres måadts vuepsieh daerpies gaervies jis ektesvuekiebarkoeh edtjieh buerie sjidtedh ?
ektiebarkoepartnerh provsjektesne lea snåase tjïelte jïh jeatjah aktørh maadthööhpehtimmesne jïh jïllebe ööhpehtimmesne .
Mov tjidtjie lij skuvlen lihtsege giehtjedimmie-raeresne goh ajne gujne .
Maanasijjieh , noerelåtnoehtimmieh , giesiesijjieh jih seeminarh abpe eatnamisnie öörnieh .
Gaajhkine klijmine
Mearan lohkehtæjjaskuvlesne dellie munnjien nuepie åadtjodh saemien lohkehtidh , voestes aejkien saemien lohkehtæjjine jåarhkeskuvlesne Sjïerdaelesne .
Læjsa edtja guhkiebasse ryöknedh .
Goerehtimmiem daamhtaj mammografijesijjesne dorje , mij maahta frijjes årrodh jallh röntgenegoevtesisnie skïemtjegåetesne .
Dah vuesiehtieh guktie galka baakoeh reaktoelaakan jiehtedh.
PLD lea primery linguistic data mij lea maadthlingvistihken daata.
Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ?
ulmiedåehkide .
Daelie naaken voejhkeli gielem bååstide doerelidh , mohte ij dihte sjidth goh aerebi .
Jeatjah goere mij sjeahta:
Bååstedebievnese edtja saarnodh maam learohkh haalvoeh , jïh guktie dah byöroeh vijriebasse barkedh .
Manne baajem jïjtjemem geakasjidh maam sæjhta jiehtedh barkoevedtijedïedtem staatebarkiji åvteste, mah joe leah ålkone regijovnine, akten regijonaale daltesasse sertedh.
båetieh mov gaavelhgrievvie
åvtelen , mearan jïh mænngan .
Gåessie hoksem jeatja laantedigkesne ohtsedh dov medisijnen daarpoeh mah nænnoestieh gåessie hoksem åadtjoeh .
raejkieh hål:PL dåbpani flytta sigitr:3s ko:PRT gaamegidie.
Maahtoeulmie Jåa2 mænngan - studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkemen mænngan siejhme studijemaahtose - barkoefaageles øøhpehtimmieprogramme
Sara Aira Fjällström tjaeliehtäjja jïh Lena Kuoljok Lind guvviehtäjja Sanna saemien-nïejte Johkemehkeste .
Mænngan dle maanah buerebelaakan buektiehtieh baakoeh bïejedh domtesidie , daerpiesvoetide jïh åssjaldahkide .
Datne leah ålma .
Soptsestimmien / byjrehtallemen , vïhtesjimmien jïh goerehtimmien tjïrrh PP-dïenesje aktem dan ållesth guvviem åådtje dejstie nuepijste jïh daerpiesvoetijste maana / learohke åtna .
3 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh gåessie daerpies jïh sjiehteles vuekiej mietie bïevnedh dejtie nasjovnen unnebelåhkoejde reaktaj bïjre daan laaken mietie .
Luhkie gåalmede tjaalege reaktah daan konvesjovnen jih laanti laaki mietie .
Dah stööremes maanah sïjhtin ditnine gåarodh .
Jïlleskuvle Bodøsne vadta lohkemefaalaldahkem julevsaemien gïelesne lihtsine åålmegh- jïh aarhskuvlelohketæjjaööhpehtimmiem vuj goh vijreööhpehtimmiefaalaldahkem .
Dan ulmie seerkemem tjïelkestidh sïlligujmie maam gohtje cycle (manne dam gåhtjoem daltese).
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte aaj vierhtiejgujmie Regijovnaale evtiedimmieprogrammeste , aktem prosjektem dåårje juktie åarjelsaemien daajroebaanghkem Raavrevijhken tjïeltesne evtiedidh , gusnie ulmie lea dam voenges saemien smaaregem goerehtalledh , jïh aktem åarjelsaemien gïelejarngem tjïeltesne tseegkedh .
- Ijje , im daejrieh .
Dellie eadtjohke laakan barki guktie kuvsjh åarjelh-saemien gielesne lohkehtæjjide øørnesovvin .
Dellie tjïjhtjede klaassem jïh realskuvlem Mearoehkisnie .
Fylhkentjïelte feerja-jïh sneehpesvïnhtseruvtedïenesjh åasta daejnie laajrojne:
Daate vadta 166
Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
vijrebe sæjhta positijveles dijpedh guktie dan bïjre ussjedidh jïh ïedtjh saemien gïelen åvteste siebredahkesne .
NRL jih Saemiej Saervi abpe Åarjelh-Trøndelagem jih Hedemarkem geptjieh .
Daan biejjien dovne staateministerem Jens Stoltenberg jïh Siv Jensen gaavnh jïjtsh sæjroejgujmie Facebookesne .
Ij lea naan juerie daate lij joekoen hijven.
Maahta aaj learohkidie stilledh jienebh bïevnesh vearolden , vearoldevæhtaj , lopmen jïh daelhkien bïjre veedtjedh , gosse båeries almetjh dennie lïhke byjresisnie gihtjieh .
Judan boelveste lïj .
Maana-girtieh maehtieh eadtjohke laakan barkedh guktie maanah mah leah govhte jaepieh illeme , maehtieh åarjelh-saemien øøhpehtimmiem skuvlesne buerie laakan dåastoetidh .
HUNT ' en dotkemejarngese , dle fylhkentjïelte
Daate sæjhta jiehtedh learohkh taali nommide jïh struktuvrem taaleraajrosne maehtieh .
Mænngan sijjienommelaake jaepien 1990 bøøti , dle lin tjarki barkeme saemien sijjienommh bååstide jih dejtie bæjhkoehtidh (http://www.forskning.no/artikler/2008/juni/187309) 
Ida Marie Bransfjell barkoem åådtjeme goh prosjekten åvtehke jïh Kjell M. Deraas goh programmen åvtehke saemieheevehtæmman 2017 .
8-10 maanah gaavnedin gøøkte biejjieh våhkosne guktie govhte tæjmoeh sjidtin ektesne Åarjel-saemiej skuvlesne .
Dah aaj sjïehtieh gosse learohkh edtjieh jïjtjemse jallh sinsitniem vuarjasjidh .
Nagke naemhtie , akte bahhas almetje lea bahhas abpe jieleden - jallh gåarede ånnetji bahhas årrodh naan aejkien , bene jeatjah gaavhtan gïemhpes jïh vietseles årrodh ?
Jis naaken tjuara jijjedidh tjuara aaj dam jijtje øørnedh .
Råajvarimmie aaj aktem byjresebieliem åtna .
Daate speale lea teernege-speale .
Daelie evtiesåvva aktem systemateles jaahkoeööhpehtimmiem gaajhkide mah leah kristesovveme 0-18 jaepiej gaskem , mij edtja sjïehteladtedh guktie maanah jih noerh maehtieh altese ektiedimmiem jaahkose evtiedidh jih dan gærhkose gusnie sijjiem utnieh .
Eatneme akte vadtese sjugniedæjjeste
bijjemes båatsoelåhkoem mieriedidh mij fïerhten sïjte åådtje utnedh jïh gïehtjedidh dam dåerede
nænnoestimmiem) 
Såervie Såervie lea båeries bietsie mij gajhkeme .
Konferanse sæjhta våaromem årrodh vijrebe barkoe aamhtesinie .
Ij leah dïhte naan aajmoejeatjadimmie.
Dan åvteste jaehkebe Fjovlegöölememoenehtse sæjhta akte vihkeles dåarjoe årrodh akten positijve evtiedæmman mearoegaedtie- jïh fjovlegöölemistie noerhtene , Sjåstad , Sandberg , Knutsen jïh Muotka minngemosth jiehtieh .
Jollebe ööhpehtimmmie
PicLab jïh LineCamera leah såemies alternatijvh .
1 Jeatjah dajvh Saltfjellet noerhtelen eah almetjh feerhmh mah årroeh staarine Alta, Tromsø, Harstad jïh Bådåddjo.
Vuelielisnie naan baakoeh / dïejvesh mah sijhtieh veeljemegæmhposne jijhtedh .
Old Price: NOK 90,00
Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtse (SUPU) lea tseegkeme juktie saemien noeri tsevtsemefaamoem veaksahkåbpoe darjodh Saemiedigkien politihkesne .
Gusnie dihte derhvie ?
Grethe Dunfjeld (Snåsa) og Albert Jåma (Høylandet), nyvalgt nestSaemien Sijte .
- Manne geerjene ihke mijjieh daelie jienebi maehteles sïeltigujmie maehtebe tseegkijelïerehtimmiem jïh evtiedimmieråajvarimmieh faalehtidh saemien kultuvrese jïh jielemeaktööride , saemiedigkieraerie Silje Muotka jeahta .
Jïh daelie UiT akte orre maasterefaagem aalka lohkehtæjjaööhpehtimmesne mij edtja jienebh lohkehtæjjah ööhpehtidh learoehkidie mah saemien 2. gïeline sijhtieh.
Læjhkan dej morfologije lea UG:n sisnie, men eah G2lïerijh buektehth dejtie gaavnedh gosse soptsestallemasse jïh tjaeliemasse daarpesjieh G2gïelesne.
/ PGS sijjine åahpenidh jïh lohkehtæjjide bïhkemdidh jis daerpies
Finasieradimmie byjngetje ohtsemebaseradamme dåarjoejgujmie maahta ryöknesovvedh goh teateri jïjtsedïeneste.
Man krirrien kampanje dijjieh tuhtjede böörmes ?
Maahta dejtie våålese leessedh goh pdf-fijlh Ööhpehtimmiedirektovraateen gåetiesæjroste .
Akte hille mij gaatesjen dassene dellie.
 Guktie dah illeldahkh daehtie tjaalegistie aevhkine sjidtieh G2-åarjelsaemien lohkehtimmesne
Dajvh tjïertestidh akte-raeresne ILO 169 art 14 nr 2
krærrandatnelihsïjhtemesteemmadidhdasteghdaateaamhtese lij dïhte mij moeni ?
Jeenjh dejstie råajvarimmijste hijven juhtieh , jïh dejstie saemiengïelh tjerkebe posisjovnem siebredahkesne åadtjoeji .
Seamma tïjjen dle daerpies faalenasside vielie digitaliseradidh jïh iktedidh fylhkenraastaj rastah .
Jåa3: 103 tæjmoeh
Vuartesjh illustrasjovnide båetije sæjrosne mah vuesiehtieh guktie dov hïejmetjïeltesne steemmedh .
Learohkh tjuerieh daajroem dorjesen bïjre gaavnedh , guktie reklame dan staeries sjædta goh gåarede .
Dagkeres aamhtsh leah øvtiedimmie-våarome jih daerpies gosse learohkese tjarkadiks-voetem vedtedh .
Statebudsjedtesne fylhkentjïelth vierhtieh åadtjoeh kap. 551 påaste 61 bijjelen , akten lissiebarkose dejnie tjïeltine sïeltigujmie mah idtjin öörnegem bååstede åadtjoeh .
Medtie våhkoem åvteli gujnelemmie aalka jïh dan raajan gosse båata dellie kaanne tjaatsijes kråahpesne sjïdtedh .
Daamtaj learohkh eah jïjtje daejrieh mejnie bööremes lyjhkoeh giehtelidh , jïh gåessie bööremes lïerieh .
Kjennetegn på måloppnåelse etter 10. trinn for samisk som førstespråk - sørsamisk versjon soptseste , såemies viehkiedïrregh damta jïh nuhtjie - gaavna , vaajeste jïh såemiesmearan gaaltijidie vuesehte jïh aelhkies gaaltijelæstoem dorje - tjaala aelhkies raajesigujmie jïh teekstegårredimmine , jïh såemiesmearan ortografijem jïh tjaelemenjoelkedassh haalvoe bïjre , sïejhme viehkiedïrregh damta jïh nuhtjie - gaaltijh vaajeste jïh maahta åajvahkommes bïevnesidie meatan vaeltedh jïjtse tjaaleginie , jïh naemhtie guktie lohkije maahta dejtie gaavnedh , jïh gaaltijelæstoem dorje - tjaala sjïehtedamme raajesigujmie , teekstegårredimmine jïh veele baakoeveahkine , jïh åajvahkommes ortografijem haalvoe
Kuvsjh jïh lohkemh
Saemien gïeline maahtah eatnemem jïh darjomesh dan tjïelkelaakan buerkiestidh guktie jeatjah saemieh maehtieh dam abpem vuejnedh jïjtsh tjelmiej uvte , jaltsh eah gåessie dennie dajvesne orreme .
Guktie jïjtse jïjtjedomtesem damta lea vihkeles guktie jielemem jeala jïh mennie bïevsterisnie .
Dïhte aarebi ulmie mij lij 75% orrestimmeles energije , lea daelie bæjjese 100% staeriedamme , jaepien 2013 åvtelen .
Lihtsegh guarkah vihkeles lea
Daaletje learoevierhtieh åarjel- jïh noerhtesaemien mubpiengïeline sjïehtedidh
1 (akte) kråvna fïerhten kilomeetere .
Fylhkendigkien budsjedtesuerkie
dov soejvenem daestie
Lohkehtimmie sosijale-medisijnen institusjovnine Gosse Øøhpehtimmielaakem jarkeli jaepien 2009 , dle fylhkentjïelte diedtem åadtjoeji maanaj jïh noeri øøhpehtimmien åvteste maanavaarjelimmieinstitusjovnine .
Ihke lea stuerebe låhkoe maeksije skiemtjelassijste goh laanten gaskemedtie lea badth dannasinie staari jïh søøkes sijjiej ålkoli vaenie baeniedåakterh private praksisinie .
Learohkh mah maehtieh tjaeledh , maehtieh baakoeh lïhtsine tjaeledh .
Gosse lïhtsegh fïerhten boelhketjem vaestiedamme idtjin maehtieh bååstede diedtedh lïerehtimmine, vaastoeh jeatjahtehtedh.
Learohkh matematihketsagkesigujmie tjabreminie aaj vielie goh mubpieh learohkh ryökneminie juktie vaestiedassh gaavnedh aelhkie addisjovnelaavenjassine (summe göökte taalijste unnebe goh luhkie).
Dellie dah mubpieh learohkh maehtieh raerieh vedtedh guktie edtjieh lohkedh vaestiedasside gaavnedh .
Seamma veerbh englaanten gïelesne sïejhme molsedimmesne (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995, 282-3), improve, lessen, heat, heighten jïh increase.
ISBN 82-7601-052-0
Gallasidie lea annje geerve jååhkesjimmiem mubpijste åadtjodh jis naakenem seamma tjoeleste eahtsa .
600 000 Miljökonsulter / expertis
dïejvesidie dejpeli , daaletje tïjjen jïh båetijen biejjien nuhtjedh jïjtse bïjre jïh fuelhkien bïjre
B. Maam datne darjoeh / dijjieh darjode gosse akte maana vuesehte aktivyöki ij trååjjedh ?
Jïlhts maana jåarhka voeksedidh edtja jåerhkedh maanam daamhtaj njammedh .
Dan åvteste clozetestem voestes lïerehtimmesne jïh produksjovnelïerehtimmiem mubpene lïerehtimmesne darjoejim.
jïh pendeldimmiem vuartasjidh SDJ-dajvese jïh dajveste.
Nimhtie maahtah buerebe tjirkedh gåetieluhpesne åadtjodh årrodh .
Daate aaj akte soptsese religijovnen jïh kosmologijen bïjre , jarkelimmiej bïjre mah guhkiem ryöhkeme jïh dan bijre mij åvtetijjen jïh daaletje tijjen tjåanghkan gårrede .
Maahta persovnem gihtjedh jis dïhte maahta læstoem tjaeledh maam gævnjesth gusnie maahta dam vuejnedh .
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh mïelehkinie orrijidh , eejhtegh juekieh jallh jeatjah dåeriesmoerh fuelhkine jallh voelpigujmie .
Jis edtja ektiebarkoem saemieh gaskem jih laanteraastaj rastah nænnostidh , dellie vienhtem IT jih gaskestallemeteknologije leah gøøkte tsiehkiebaakoeh .
Guktie aerbi moeneme , dellie maanah maehtieh dåeriedidh gosse 2. - 3. klaassesne vaedtsieminie .
Ij leah badth guhte mij lea jeahteme dah sïjhtieh tjïeltem laahpehtidh , bene jienebh vienhtieh mijjieh fer jïjnjh tjïelth utnebe Nøørjesne , jïh mijjieh maehtebe låhkoem vaeniedidh (430) jis tjïelth iktedibie .
PO RD GD 100% 94,4% 100% 83,3% 100% 94,4% 100% 100% 100% 94,4%
Gosse journalisth gihtjedieh , nuhtjieh daamtaj ovmessie vuekieh daejstie gyhtjelassijste: ‐ Mestie datne jeenjemes heajhkaldahtah ?
Ihke ILO-konvensjovne 169 finnmaarhkelaaken nænnoestimmiej åvtelen båetieh v. § 3 , jïh EN .
Fylhkendigkie dïedtem åtna 300 mïjlh fylhkengeajnoeh gorredidh .
Tjamki gïeline joejkeste tjïelke tjoejine jïh ij seahkerh mij sov bïjre lea , dellie easkah damta sårkoe jaadtehte .
Muvhtene sïjhtebe baalkam vaedtsedh gåabph ij hijven vaedtsedh .
sovmehte learohke ij aktem hijven nåhtoem lïerehtimmeste åadtjoeh
Fylhkentjïelten skåårvemedåarjoe ovmessie gaarsjelimmietseegkeldahkide , regijovnale evtiedimmieprogrammen tjïrrh , jåarhka (REP).
saemiedigkien vuajnoen mietie lij bööremes saemien gïelefaageldh barkoem tjåanghkenidh dotkeme- jïh faage / viehtiehjarngese .
Gaskesadtemebïevnesh Saemiedigkien lïhtsegi muhteste daesnieh gaavnh .
1 Lïereht.
Saemien gïelen
åehpiedehtedh aamhtesh mah faagi raastah juhtieh
Dïhte geetskemes jïh bööremes vuesiehtimmie lea bååstedeserteme medtie 35 000 daeverijstie Københavneste Nuukese Kruanalaantesne (1984-2001).
Vuarjasjidie aaj mejtie byøreme jeatjah tsevtsiedimmieåerieh nåhtadidh .
Learohke edtja saemiestidh ovgoh satne lea dïhte råålle maam åådtjeme .
Mijjieh libie gïehtjedamme maam maahtojde dah utnieh, pedagogeles jïh gïeleldh.
Frijje fylhkentjïelten evtiedimmievierhtieh sjïere barkojde RES ' sne
Voejhkelh aaj gaavnehtidh man stoerre taalh learohkh maehtieh sov uvte vuejnedh jïh akten vihties veahkese ektiedidh .
Höölth aktem voenges veeljemem dan eensilaakan goh gåarede , steemmebåvvine , almetjelåhkojne , steemmeleahpajgujmie jïh veeljemegæmhpoetjaalegigujmie .
Daaroengïele ij maehtieh raajesisnie nulle objeektem seammalaakan nuhtjedh goh åarjelsaemien gïelesne, guktie raajese (5) vuesehte.
Dan mænngan daamhtaj fïerhten vïjhteden jaepien goske 60 jaepien båeries sjædta .
goerehtidh jïh vuarjasjidh ovmessie lööneme- jïh spååremevuekieh
Buejtie maahta vaarjelimmiem smålledidh jïh dellie aelhkebe loedtene .
dutnjien aaj !
Reeremelihtsegh leah siemesh ovmese råajvarimmieh leah daerpies jis åarjelh-saemien giele vihth edtja jielemetseahkan båetedh .
Daesnie maehtebe vuejnedh dah göökte dåehkieh dovne raajesh objeektine jïh ovryöktesth objeektine, jïh pronominelle objeektine jïh ovryöktesth objeektine jååhkesjieh.
Mov leah åenehks åvtesjuelkieh jïh guhkies tjïektjesjuelkieh mejgujmie varki njulhtjestallem .
Mïerhkesjidie hijvenlaakan
Guktie syökedh ?
1.1.2.1 Ulmieh
Skåårvemesoejkesje sæjhta dan åvteste illehtamme sjïdtedh mubpien jaepien .
Bielelen væjkeles lohkehtæjjah dah learohkh eah hijven øøhpehtimmiem åadtjoeh .
Mijjieh gåetiem bigkimh Praahken lïhke jïh desnie aaj bovtsigujmie gïehtelamme mænngan .
Frifoente maanah jih noerh lea dåarjoeøørnege maam Stoeredigkie lea tseegkeme juktie ealamadtjen mieriekrïebpesjh bueredidh demokratijen jih jïjtjesyjhtehts darjomi gaavhtan voengesne .
Dellie tjeahta dam væhtam -m lissiehtidh G2grammatihkese destie ij gååvnesh G1-grammatihkesne.
aalkovem tjaeledh
Juktie kvalitetem gorredidh pryövenassemoenehtsi barkosne , dle boelhken 2010-2012 akte lissiefokuse vuarjasjimmien kvaliteteese , jïh pryövenassevuarjasjimmiem vïhtestidh .
Akte stoerre taale lea vuesiehtimmien gaavhtan ij naan tjïelke stoeredahke .
Jaavoe , mov lea tsåahka .
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehkelaakan darjodh goh gåarede learoehkidie , viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide .
Vaejviedåehkieh Akte vaejviedåehkie lea dåahketje gusnie vïjhtesh gaaktsesh meatan mah gaavnedieh desnie soptsestidh sijjen åssjalommesi jïh domtoej bïjre gosse gie lïhkemes fuelhkesne sealadamme .
Vïjhte jaepieh gieltegs prosjektigujmie dajvine .
ASSISTENT 100% FAST
Abpe nöörjen siebriedahke jïh saemien siebriedahke sijhtieh aevhkieh åadtjodh jis aaj dïhte nasjovnaale saemien kultuvreaerpie beavneme sjidtieh .
Sïeterevoene Snåase Mænngan åålmegelaante tseegkesovvi , stuerebe fokusem miehtjiesvierhtide , kultuvreeatnamasse jïh sïeterevuekide , dellie Snåasen laanteburriealmetjh vihth
' sne jïh rïjhkeplaerine , bene jïjnjh almetjh aaj voenges plaerine luhkieh .
FOTOBYLINE: MARIA KORKUNC
jis teellerhke , kåahpe jih feete .
stillemem åadtjoeh öörnemh darjodh juktie
Eksamenebïhkedimmie vuarjasjæmman byögkeles vadteme eksamene
Maarja lea vuesiehtamme satne maam akt maahta taalesuerkien 0- 10 sisnjelen .
Dan teermh daennie kapihtelisnie provhkem.
Gosse fylhkentjïelte dïedtem åadtjoeji vaedtseme- jïh sygkelegeajnoej åvteste , dle sæjhta jiehtedh fylhkentjïelte gaajhkh vaedtseme- jïh sygkelegeajnoeh fylhkengeajnoej mietie eekie , jïh fylhkentjïelte edtja dïedtem vaeltedh gïehteldimmien jïh gorredimmien åvteste dejtie geajnojde mejtie tjïelth daan biejjien juhtieh .
I na-Theres Andrea Sparrok lea fotograafe .
Moenehtse gaskem jeatjah aktem sjïere jååhkesjimmieöörnegem raereste Saemien jïlleskuvlese , ektiedamme dejtie soejkesjimmide staatusem ohtsedh goh vitenskapeles jïlleskuvle , jïh mænngan akten aalkoealmetjeuniversiteeten vööste .
Västernorrlandn lïenesne
Aelhkie vienhtedh daate ij gåaredh .
aanteges mietie rohkelidh , Baakoe aanteges bïjre / Dååjvehtassebaakoe
Guktie aerebi neebneme maehtebe objeektem raajesistie sliejhtedh jis objeekte damtoes.
Muerjieh daalhkesinie provhkin .
4.0 Illedahkh goerehtimmeste
' en aalkoealmetjebæjhkoehtæmman , juktie tjïrrehtimmiem aalkoealmetjereaktijste nænnoestidh; kultuvre , gïele , ööhpehtimmie jïh healsoe; aalkoealmetji raastendåaresth reaktah , jïh raeriestimmie råajvarimmiej bïjre juktie EN .
Bïhkemdh mijjem dov sjugniedimmiem vaarjelidh jïh veartenem hoksine jïh dïedtine tseegkedh .
Dellie gåateme tjaktje --- burhvieh idtjimh töörh ?
etihkeles dåeriesmoerh digkiedidh ektiedamme barkoejieliedasse
Tsiengelen 1. b 2010 raajeste leeneståvroe Stuehkien leenesne jih Saemiedigkie åejviedïedth utnieh ektiedidh jih vaaksjodh guktie Sveerjen unnebelåhkoepolitihke laantesne dorjesåvva .
Åålmegepedagoge Åålmegepedagogine barkedh dellie sijjieh sjïehteladtedh gusnie almetjh maehtieh kristeles jaahkose evtiedidh jïh sjïdtedh .
Minngebe FDnænnoestimmie , ektiedamme budsjedtese , eknomijesoejkesjidie jïh staeriedæmman dejstie , lea jarkelimmieh vadteme skåårvemedrïektesne jïh - veahkesne , jïh ektiedamme jarkelamme jïh orre daerpiesvoetide .
soptsestidh guktie goerkesæmman båateme
Juktie såemies soejkesjeprosessh juhtedh , jïh meatan årrodh såemies unnebe evtiedimmiebarkojne , dle aaj budsjedtevierhtieh soejkesje- jïh evtiedimmieråajvarimmide lyjkeme .
Ij lij ajve mierhkesjimmie dejstie sjiere aatijste vihkeles , mohte aaj buerie åadtjodh jienebem daejredh mojhtsi bijre jih aaj maahtoem almetji bijre gieh lin desnie jieleminie .
Saemiedigkie lea reeremeåejvieladtjine orreme saemien kultuvremojhtesi åvteste abpe Nöörjesne mænngan 2001 .
Edtja dam darjodh
Tjïelte skuvlegærjide maaksa mejtie åadtjoeh löönedh , baalhkah lohkehtæjjide , sjïekedimmiem jïh gorredimmiem skuvleste .
Viehkine ' hashtaggijste endelavdeg / #oassidus sïjhtebe dah edtjieh Saemiedigkien kampanjem dievhtedh rïektes politihkeles sisveginie .
Ööhpehtimmie åålmegepedagogese gellie boelhkine jåhta , dovne Svïenske gærhkoen maadthkuvsje , golmen asken lïerehtimmie bïhkedæjjine ektine jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi , gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine .
Maahta sïejhme gyhtjelassh govlesadtemegoevtesasse seedtedh (GUL).
Dotkeme aaj våaroeminie utni almetjedåehkieh jïh naelieh meehtin öörnesovvedh åejjienskuvhrien hammoen jïh åejjienskuvhrien gievlien mietie.
Luste vuejnedh guktie jeatjah almetjh aaj sijhtieh aalkoe-almetjistie lïeredh .
Guovdageaidnu: Sámi instituhtta .
Dïhte morfeeme się.
Starnebarkijh jïh voestesgoeren faaleldahkh
Seehteme ...
Matematihkefaage tjåanghkan bïejeme tjaalegh åtna gusnie matematihkeles vuekieh , graafh , dijagrammh , tabellh , symbovlh , formelh jïh logiske ussjedimmieh .
" Tekstem guarkedh jïh
Tjaelieh olkese jïh gævnjoeh dejtie bøøremes sæjrojde viedtjetaavlese .
Jijnjem ååjseme dan guhkiem .
Mijjen bijjemes ulmie: Jielemes & nænnoes saemien jielemebyjreske
Eah daarpesjh kristegassjh årrodh jis skïemtjegåetiegærhkoen gåajkoe mïnnedh .
Man gallesh: Jïjnjemessh 30 .
Råajvarimmie 55 Vielie saemien gïele jïh kultuvregoerkese pollisesne ...
Sámediggeráđi dieđáhus sámegïela birra .
Dam aajhtsa gosse njaltja gæjka , joekoen njuenien bïjre jïh gaallosne , mohte aaj searoeminie jïh rudtjesne .
Lissine daejtie taalide golme åarjelsaemien saamastallije almetjh mah lohkehtæjjaööhpehtimmiem utnieh, men eah lohkehtæjjine barkh daan biejjien.
Vuesiehtimmien gaavhtan joekehts kråahpehaamojde jallh daalkesh-åasan stuaradahkem gïetedidh .
Lohman , Larry (Red.) (2006) A Critical Conversation on Climate Change , Privatization and Power .
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende edtja noeride skreejredh eadtjaldovvedh musihken , kåansten , kultuvren jïh gaarsjelimmien sisnjeli .
- våhkoebiejjeh ektiedimmesne ovmessie darjomigujmie
Mænngan dle jeenebh learohkh saemien voestesgieline jïh minngemes dle njieljie learohkh dennie gïeletjïertesne gusnie Ealla lohkehti .
Tjïelth dïedtem utnieh infrastruktuvren åvteste sneehpesvïnhtselaajrojne , jïh " båeries " fylhkengeajnoefeerjalaajrojne .
Jis raajesen gaaltije gaskeviermesne dellie lïenghkem dïsse vadtam.
Dah 16 nasjonellen byjresekvalitehteulmieh leah:
Amma dejtie vytnesjæjjide nænnoestehtedh mah sijhtieh sov kåanstevætnoem evtiedidh akten jieliemasse mestie dïenestem åådtje , Muotka tjïerteste .
Agentijve diagnostihke mij aaj maahta sjïehtedh ovagkusatijve jïh overgatijve joekehtadtedh lea tjabrehtidh/eevjedidh-pryöveme.
Referansedåehkie 93% jaksi mearan voestes dåehkie 71%.
Gietjieh mah leah jïjhteme intransitijve paarrebielien leah -njïh -s- (dovne a-tjoejemolseminie jïh tjoejemolsemen namhtah) jïh -Ø-.
Dåarjoe edtja aaj öövtiedidh lohkehtæjjaj maahtoem tjïrkedh saemien gïelesne jïh kultuvrisnie .
Prisdryss over Saepmie
Ina-Therese måjhta gosse guvviedi .
juktie hoksem vuesiehtidh jïh etihkeleslaakan veeljedh , dle maanah daarpesjieh daaj roeh jïh maehtelesvoeth evtiedidh mubpiejgujmie ektine .
Daate joekoen vihkeles gosse almetje lea goh prååsehkommes , raerielïhtsege Olsen jeahta .
b. Mov bïjle dubpene tjåådtje.
4.2 .
Jienebh veerbh daennie dåehkesne buvvedh/båvvasidh 'döda'/'dö (av yttre skada) ' jïh jestedh/jastasidh 'stöta mot'/'stötas mot'.
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie subjeekte, viehkieveerbe objeekte, ovryöktesth objeekte jïh veerbe.
Dæjstan , ruffien 11. b. 12:00 Tåarjeåesiestimmie 15:00 Kåanstevuasahtallemh Finnmarhkehaallesne 18:30 Noeri scene Altan jarngesne 20:00 Konferansepube gaajhkesidie -
Daelie dïhte laanteburrieministere Sylvi Listhaugem dåarjoen bïjre maadta juktie Veterinærinstituhten darjomem noerhtene nænnoestehtedh .
Noerepanelen bööremes raerieh
Megard dååjrehtimmiem åtna goh raeriestæjja Tjïelte-jïh regijovnaledepartementesne jïh politihkeles raeriestæjja KrF ' en stoerredigkiedåahkan .
Dïhte orre Norgesglasset jïh kaarhte skuvlesne lea beta-versjovnh , dïhte sæjhta jiehtedh dah leah evtiedimmesne , jïh dannasinie maahta dejtie jarkelidh jïh orre funksjovnh dejtie bïejedh , bielelen dan bïjre bïeljelidh .
Baaltele baalhka- jïh gïehteldimmiemaaksoeh raerielihtsegidie , daate aaj fylhkenraerien disposisjovnepåastem feerhmie , jïh vierhtieh gaskenasjovnalebarkose .
nr 1 Noerhte-Trööndelagen fylhkenraerie
Dov leah gaamegh ?
Buerkeste dan nïejte dan tjiehtjielasse tjaangi jïh dle aktem orre stååkedimmiegaevniem gaavni, kaanne nïejte bååhperisnie Farrellese vööjni, men idtji maam akt jiehtieh.
Gïeh jååhkesjieh
Naemhtie learohkh maehtieh laavenjostedh jïh lïerehtimmiedarjomh ektesne darjodh .
Dan mænngan daajroehtamme snåasen tjïeltem jïh Divtasvuodnan tjïeltem lea saemielaaken gïelenjoelkedassh væjradamme aaj åarjelsaemiengïelem jïh julevsaemiengïelem dæjpa .
Dellie datne maahtah meatan årrodh krirrien programmem tsevtsiehtidh , maam amma krirrie meala ovmessie aamhtesi bïjre .
Vearoldevæhtah daelie jïh aarebi - dah seamma ?
Siebrieh gååvnesieh gusnie raeriem jïh dåarjoem maahta åadtjodh jis lïhtsege .
" (..) Aaj dan nöörjen åålmegasse dïhte sceniske vuekie akte vihkeles bielie guktie mijjieh jïjtjemem tjïelkeste jïh histovrijidie jïjtjene bïjre soptsestibie.
Laara åerieminie
Seamma tïjjen dle aktem lutnjemem sïjhtebe saemien kåanste- jïh kultuvrejieliemidie , mij maahta viehkiehtidh guktie jienebh saemien tjiehpiedæjjah maehtieh jieledh destie maam sjugnedieh , saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta .
Vuarjasjimmie lïerehtæmman daesni e www.udir.no/vfl
Barkoe- jïh jearsoesvoetedïenesje edtja barkedh bïevnesh man bïjre almetjh gihtjieh www.nav.no etaten dïenesjh jïh reaktah saemien gïelesne j.g.:
raerieålman sæjjasadtje , åårganisasjovnen-jïh barkiji åvtehke , tjïelten øøkonomijen
Objeekten minngiegietjie -m raajesinie (2a) - (4a) akkusatijvem vuesehte.
org jïh risten.no .
- Joekoen vihkeles munnjien , raaktan saemien kultuvren jïh båatsoen gaavhtan .
Lohkh reektehtsem:
Jïjnjh njoelkedassh gååvnesieh dovne eejehtiemmiegöölemen jïh göölemen barkojne bïjre , jïh dah dijpieh gaskem jeatjebem gusnie datne åadtjoeh gööledh , gåessie datne åadtjoeh gööledh jïh guktie datne åadtjoeh gööledh .
Teektse gåvvan sjeahta ?
Dïhte vueptiesti ovmessie gåarome-vuekieh gååvnesieh .
Gaavnehth mejtie dov tjïelte lea akte dejstie tjïeltijste gusnie steemmereaktoeaaltere lea 16 jaepieh .
Saemiedigkieraerie 225 stoerretjuetie kråvnah dåarjojne dåårje akten åarjels ...
Vaangbergen Å åsta
Saemien gærhkoeraerie Dennie nøørjen gærhkosne lea Gærhkoetjåanghkoen åårgane , jïh edtja saemien gærhkoejielemem Dennie nøørjen gærhkosne evtiedidh , vaarjelidh jïh iktedidh .
Lohkehtæjja golme jallh vijhte baakoeh learoehkidie vadta mah edtjieh meatan årrodh soptsesisnie , vuesiehtimmien gaavhtan giesie , laavkodh , gøøledh , bïenje jïh gaeledh .
Marjan voelpe Carl Fredrik Grønn pianoem spealadi .
Aellieh jååhkesjh måjkoes jïh ovtjïelke vaestiedassh .
Gaajhkh vïjhte nasjovnelle unnebelåhkoeh dan gaavhtan dennie orre laaken vuelene (2009:724).
skada sigitr:1sPRT 'Åh!
Bergsland , Knut (1987): Juhtemen bïjre .
Gosse maana lååvkesåvva , dan eejhtegh jïh kristh-eejhtegh maanan åvteste " jaavoe " jietieh .
Prosjekten åvtehke Mia De Coninck , telj .
3.8.4 Nöörjen staate jïh saemien scenetjeahpoe daan biejjien
Politihke jïh demokratije
Saemiedigkieraerie ussjede aktem seminarem öörnedidh saemien gïelen bïjre suehpeden , gusnie aaj gåarede raerie- jïh åssjaldahkigujmie båetedh dan båetije gïelepolitihken bïjre .
Daate jarkelamme daelie .
Jis learohkh aamhtesem veelelaakan maehtieh , tjuara dejtie haestedh jeatjah jïh geervebe gyhtjelassigujmie jïh vaestiedassigujmie .
Dïhte sæjhta tjoevkesem biejedh guktie byjreskij vierhtieh jïh råajvarimmieh maahta utnedh gaavnedimmiesijjieh maanide jïh noeride tseegkedh gusnie maahta kombineredh eejehtimmieiedtjh jïh eadtjohkevoete saemien gïelesne .
Tseegkeme Saemien sjïeregærjagåeteste eelkie1950-låhkoej .
Orre veeljemeøørnege saemiedigkieveeljemasse 2009
Rohkelibie juktie sïjhtebe goltelidh jïh lïeredh jïh faamoen åvteste dov syjhteden mietie jieledh .
Maahtoe lea joekoen vihkeles innovasjovnemaehtelesvoeten jïh evtiedimmiefaamoen gaavhtan jieliemisnie .
Maanah jïh noerh edtjieh goerehtidh mejtie lea sijjiesjïere saemien aerpievuekieh ektiedamme gærhkoejaepien bissiebiejjide , aaj
Dongkemeskovhte akte vihkeles bielie sjïdteme fylhken ektieskovhtefaalenasseste .
Teekste lea jarkoestamme noerhtesaemien gïeleste dejtie jeatjah saemien gielide .
Studentelåhkoe rihkeden 1. b. våaroemasse biejesåvva joekedæmman Staatebudsjedtesne 2012 .
Försäkringskassan / tjirkijekassa jïh försäkringsbolag / tjirkijebolaagh
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne .
Die tjåaloeji måedtie guelieh jïh dejtie krovhtese bïeji voessjemen .
Lohkh vielie Nagoyaprotokollen bïjre daesnie .
Saemiej Saavremesiebrien leah 46 saervieh meatan govhte fylhkine gusnie 2000 lihtsegh .
TRÄNA SPRÅKET
Desnie kriebpesjimh orre barkoesijjieh goh åvtehke gie edtji orre aamhtsh juhtiehtidh , staaten-konsulentem båatsoejielemen gaavhtan jih sjiere båatsoeburrie-skuvlem .
Daennie boelhkesne galkem referansedåehkien soptsestæjjah jïh goerehtimmielïhtsegh åehpiedehtedh jïh dej gïeli bïjre saarnodh dovne gåetesne jïh skuvlesne.
Gåasem aaj vaeltieji , gijhtieji jïh learoehkidie vedtieji jïh jeahta:
gosse sjiehtesje guktie eejhtegh jïh jeatjah maanan bïjre åadtjoeh nuepiem saemiengïelem lïeredh seammasienten goh maanah saemiengïelem lierieh maanajgïertesne jïh skuvlesne , maahta maanam dan gïeleööhpehtimmesne dåarjodh .
• Departementij viermiesæjtoeh noerhte- , julev- jïh åarjelsaemiengïelesne eevtiedidh
Byögkeles jïh privaate suerkieh tjuerieh laavenjostedh .
Guektiengïeleldh: Akte almetje guhte göökte voestesgïeligujmie byjjenamme , jïh mah gåabpegh gïelh seamma hijven haalvoeh , jallh akte almetje guhte sov aarkebiejjien göökte gïelh nåhtede jïh jïjtjemse gåabpaginie damtije , jalhts gïelehaalveme ij leah seamma hijven gåabpaginie gïeline .
Seedth e-påastem jallh ringkh 23 13 90 00 juktie nåhtedidh persovneles raeriestimmien bïjre .
Learohke aaj maahta barkedh bïevnesh gaavnedh mah gåabpatjahkine tekstine gååvnesieh , jïh bïevnesh mah barre aktene tekstesne jallh dennie mubpene tekstesne (vg .
Daennie raajesisnie subjeekte, nulle objeekte, sijjieadveerbe jïh veerbe.
Dïhte digkiedimmie gïehpiedamme luejhtemi bïjre skåajjetjoehpemistie jallh skåajjeirhkemistie evtiedimmielaantine , lea akte bielie orreme klijmarååresjimmine mænngan 2005 .
Dïhte dååjrehtse mijjese håhkoe jïh jaahkoe båetije biejjide vadta .
Jïh ij gaavnh dahkoe gåabph lij ussjedamme vuelkedh.Gåabpatjahkh veerbh gåarede utnedh ov-goh dah göökte åtnoeh.
Ø jallh nulle objeekte lea akte ovneebneme DP struktuvremoeresne jïh mahte seamma råållam åtna guktie pronovmene.
Viertie stidie jïh tjaelede aktem lohkijeprieviem dan voenges plaaran maam dijjieh gaavnedidh .
dah maaksovh mejtie fïerhten biejjien maaksa gosse skïemtjegåetesne
Kappfjell , Charlotta - Båeth joejkestidh
baakoegærjah , digitale baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah utnedh
Adresse: Jämtlands läns landsting Box 654 831 27 Östersund
engïelenvoetese jïh jienebekultuvrelle maadtose .
Minngemes aarvadallem Montrulen (2016) mietie objeekte dle vïerrebe mïerhkesjidh enn verbh subjeekti mietie sojjehtidh.
gurkh mielhkie- pleentegem seamma gaaran .
Personuppgiftslagen , aaj gohtjesåvva PUL , bööti jaepien 1998 .
Edtja kultuvremojhtesidie aaj reeredh goh akte histovrijen gaaltije .
Daate væjranimmie lea vuesiehtamme dejnie plussevæhtine nommem REDD duekesne , amma REDD+ .
Manne vienhtem mijjieh maehtebe gihtjedh mejtie departemeente lea sov bööremes væljojne rååresjamme , jïh dejnie ulmine sïemes sjïdtedh naemhtie dej dïedte lea , Ellinor Marita Jåma jeahta .
38 5.3 Voenges daajroem jïh maahtoem nåhtadidh
Saemien maanah jih noerh mah årroemienie bæjngo edtjieh nuepiem saemien
EU .
Edtja jåarhkeøøhpehtimmiem Norhte-Trøøndelagesne naemhtie vuejnedh goh gaajhkesh mah leah øøhpehtimmesne maehtieh lïerehtimmieprosessem tsevtsedh , jïh nuepieh utnedh sijjen maehtelesvoeth jïh talenth evtiedidh aktene jearsoes jïh sjugniedihks lïerehtimmieektievoetesne .
Råajvarimmie 40 Evalueringe jåarhkeööhpehtimmeste ...
Fosen er en av de største vindkraftutbyggingene og det vil medføre store negative konsekvenser for reindrifta i området, sier sametingspresident Vibeke Larsen.
Dïhte budsjedte lea guktie fylhkendigkie dam dongki ruffien .
Åarjelh- Trøndelagen Fylhkestjielte Hedemarken Fylhkestjielte
Gaavnehtidie man bïjre dijjieh sïjhtede vielie daejredh , jïh darjode gyhtjelassh .
Jis edtja Saemiedigkien ulmiem jaksedh jienebh utniji bïjre saemien gïeleste , dle mijjen jïjnjh haestemh mejtie lea daerpies lïhkebe ållermaehtedh .
Aktem geesjeles vuekiem jïh vuejemetsiehkieh gorredidh gaajhkine fylhken geajnojne , darjobe gosse gorredimmiem jïh skåårvemh ektesne vuejnebe .
deahpadimmieh tjaelije tjaebpies gïeline buerkeste jïh lohkije maahta sov sjisjnjielisnie vuejnedh guktie dajve vååjnoe .
ISF nasjovnale staatusem åtna naemhtie guktie ulmiedåehkie dan barkose jarngesne lea saemien filmesjugniedæjjah abpe laantesne (jïh Noerhtelaantesne).
Frifoente sæjhta gellielaaketje kultuvrem nænnostidh , jih orre aelhkies jih ov-byråkratihken dåarjoeöörneginie årrodh .
Skïemtjije maahta jïjtje sov hoksem åestedh jïh dan mænngan dåarjoem staaten , Försäkringskassan tjïrrh ohtsedidh .
8 3 TJÏRREHTIDH ...
Badth gosse naemhtie almetjigujmie gaavnedibie mij akt orre , sinsitniem jïh jïjtsen bïjre lïerebe .
Maanah maehtieh gïelem buerebe lïeredh jïh dovne geerve almetjh aaj .
Guktie mejtie lohkehtæjjah jih skuvlevoelpetjh satnem eensi ?
Låavth-gåetesne: Hilma Dunfjeld Mølnvik , Lilja Jåma-Berg jih Nihko-Laara Påve Wilks (Guvvie: Anna Liisa Jåma , Ságat) 
Sjyöhtehke aamhtesh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh musihke , teatere , lidteratuvre , meedija , gïele , religijovne , kultuvreaerpie , immaterijelle reaktah jïh aerpievuekien daajroe , sijjienommh , healsoe- jïh sosijaale , maanagïerth , ööhpehtimmie , dotkeme , eeke- jïh åtnoereaktah , arealedarjome jïh arealenuhtjemeaamhtesh , jielemeevtiedimmie , båatsoe , gööleme , laanteburrie , mineraalegïehteldimmie , biegkefaamoe , monnehke evtiedimmie , kultuvremojhtesevaarjelimmie , bio-gellievoete jïh eatnemevaarjelimmie .
Dïhte aaj jïjnjebh goh 90 biejjieh sjædta jis medisijneles våaromh eah maehtieh dam aerebi darjodh , jallh gosse eah maehtieh tïjjem jiehtedh (vuesiehtimmien gaavhtan åårganetransplantasjovine).
Edtja aaj barkedh ovmessie noerhtelaanti kanaaline , guktie Såevmie aaj meatan sjædta laavenjostosne .
Saemiedigkie lea barkoem aalkeme aktine salkehtimmine tjïeltereformen bïjre .
Dïhte håhkesje daagkeres råakedimmieh jåerhkieh .
Mijjieh syökemh pryövebe luhpieh guelieh jïh kräftorh tjaatsan biejedh .
Tabelle 4.8.
Maahta ånnetji geervebe årrodh råållespïelem tjïrrehtidh maajhööhpehtimmesne , bene jis soejkesje dle gåarede .
Vietjierinie mij lij tjåerveste gievrien nelnie tjaebpieslaakan beenghki .
KSV-produksjovnh stoerre taalh vedtieh vuartasjæjjastatistihkese.
- Arctic Winter Games akte gaajh åajvoeh öörnedimmie mij gaarsjelimmiem , kultuvrem jïh sosijaale ektiedimmiem eevtjie .
Tjïerteste gorredimmiem goh daerpies råajvarimmieh juktie aktem vihties kvaliteetem tjåadtjoehtidh , jallh geajnoem bueriedidh skaaraj jïh napkemen mænngan , jallh gosse ij geajnojde pryöjjadamme .
Vihkeles maam akt darjodh gosse raasisme vååjnoes , jïh dam maahta gellielaakan darjodh .
Akte vuesiehtimmie daesnie lea gosse BST, Rogaland Teatere jïh Stadsteateret aktem ektie produksjovnem utnin "1814 - en western fra vidda".
Minngemosth maehtede gaajhkem tjåanghkan giesedh gaajhki eejhtegigujmie .
Dïhte paarhke edtja goh maahtoeøøhpehtæjja årrodh åarjelsaemien bigkemevuekeste .
Råajvarimmiesoejkesje gorrede dah faangkh hijven bïevnesh saemiengielesne åadtjoeh , jïh edtja aelhkebe sjïdtedh saemien nuhtjedh gosse faangkegåetesne tjahkesjeminie .
Juktie pryövem vijriesåbpoe gïehtjedidh aktene ellies klaassesne maahta såemies teemah jallh sæjroeh pryövesne veeljedh mejgujmie gaajhkesh maehtieh ektesne barkedh .
Mijjieh sïjhtebe tråjjadimmiem sjugniedidh mijjen bïjre .
Dah mubpien bealan vuartasjieh
buerkiestidh guktie baakoeh seerkedh , guktie baakoeh ektiedidh jïh löönemebaakoeh sjïehtedidh
Croser , Josephine , Vassiliou , Stella: Goh Ealla laejresne dabran , Gan forlag 2001
Akte eadtjohke vaaksjome- jïh klååkemeåårgane saemielaaken gïelenjoelkedasside
Dïhte aaj dannasine fylhkentjïelten gïehteldimmmie iktesth edtja goh brutto tjaalasovvedh budsjedtesne jïh reeknemassevuesiehtimmine .
Gærja aalka raajesinie mij lea dan vihkeles: " Gijhtien dejtie gïeh vaajesh dejpeli saarnoejin jïh dejtie gïeh daenbien saarnoeh , guktie vaajesh mijjen luvnie jielieh .
Jovkeme maanide gååvnese apotehkesne .
Mennie mieresne dah aamhtesh noeri bïjre , jïh mennie mieresne dah noerh gaaltijinie åtnasovveme ?
Datne vaestiedamme dam maam tjeelih datne sïjhtih goerehtidh aalkovisnie ?
Måantan , suehpeden 7. b. staateministere Jens Stoltenberg veartenen stööremes jïh bööremes evtiedamme dotkemejarngem CO 2- reejnemasse rïhpesti .
Daate hammoe seamma sæjjan båata goh gielebiesie .
Dan bijjelen ij goh maehtieh Njååhtjedimmiemoenehtsen nænnoestimmie digkiereaktese seedtesovvedh jallh Läänereaktese klååkesovvedh .
Seamma tïjjen dle vuajna dovne låhkoe jïh vielie sjïehteladteme lïerehtimmie læssanieh .
Ij lij barkoedåehkien barkoe aktem raeriestimmiem konvenjovneteekstese buektedh , men juvnehtimmiejgujmie båetedh dan vijriesåbpoe prosessen bïjre .
gåalmeden biejjien jaemedistie tjuedtjeli ,
Noerh mah lierehtimmiereaktam utnieh jïh jeatjebh mah lïerehtimmiem syökoeh maadthmaahtoedaltesisnie .
Bielie 15
Raerie-jïh bihkedimmiedïenesjisnie maam fylhkentjïelte jåhta båeries jïh vaarjelimmievyörtegs gåetiej sisnjeli , dle daajroelïerehtimmie minngieåtnoen bïjre båeries iebnijste jïh dåvvome båeries gåetijste sijjeste orre bïgkedh , byjreseaarvoeh vedtedh dovne åeniebasse jïh guhkiebasse .
Daennie raajesisnie subjeekte, pronominelleobjeekte, sijjieadveerbe jïh veerbe.
Dihte tjïelkeste guktie gïeletsiehkiem maahta gïehtjedidh .
2.3.2.
Saemiedigkie Såevmesne Såevmesne akte moenehtse saemien aamhtesidie tseegkesovvi 1973 .
Daate vuesiehtimmie akte darjome gusnie aktem biejjieladtje tsiehkiem veeljie , jïh ovmessie guvvieh jïh / jallh darjomh nåhtede .
Gærhkoen tjaebpies rïeseldahkesne saemien klaeriejgujmie .
opened (kinyílik 'openincho') 
Gosse akte gïele åtnasåvva jïjnjh ovmessie tsiehkine , dle disse aktem våajnoes aarvoem vadta , seammalaakan goh jeatjah gïelh .
Dah eensilaakan dejnie prosjektinie barkeme .
Beapmoesavkeste Saemieskovlesne Aarbortesne , 2002 .
Nov gosse vaaran böötin , dellie låavth-gåetieb tseekin dejtie aalkovistie .
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen E-påaste: sprakskoler@ef.com Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Damtemes ohtje spatelem nåhtede mij boernengåetietappen vööste deehkehtidh jïh dan mænngan ohtje seepine boernengåetiekanalen vueliehkommes bielesne .
Mijjen beajjetjen barkoe lea gïehtjedidh rïjhkebiejjien jïh reerenassen mïeredimmieh lïenesne tjïrrehtidh jïh aaj ovmessie iedtjh iktedidh jïh otnegi daarpoeh åvtese juhtedh guktie hijven evtiedimmie gosse barkoem , hoksem jïh byjresem dæjpa .
Lïerehtimmie 1
Gaskemedtien illeldahke tabellesne 4.5 lea 69%.
Learohken daajroe Skuvlen vuepsieh edtjieh eejhtegi ektine learohken daajroem vijriebasse juhtiehtidh guktie abpe almetje vååjnose båata .
Geerjene jïh garmeres dan mijjen tjaebpies kultuvren bijjelen , mijjen gïengeles ektiedimmien bijjelen byjreskinie jïh dan mijjen ræjhkoes maahtoen bijjelen guktie soejmi laakan byjreskem nuhtjedh .
Mohte jis goebperh åtna jallh daamhtaj goebpereinfeksjovnem åådtje jïh tsåvhnoen jaabnan bïssede dellie kaanne buarene jis ij dan jaabnan bïssedh .
Skåårvemh " båeries " fylhkengeajnoenedtesne
NSR sæjhta gellienlaaketje jielemem jïh jienebh barkoeh saemien dajvine saemiej premissi mietie øøvtiedidh .
ööhpedimmieh bijjede , jaepien 2010 jïh åvtese
nasjovnale sjidtedimmie) NAV
Daate soejkesje lea tentatijve jïh maahta jarkoestehtedh jis daerpies .
Cellepryövenassem vueliehkommes boernengåetietjeahpohken bieleste vaalta , boernengåetietappeste mij tsïnnese gietjedh .
Eallan geajnoe guhkiebasse
Njoktjen 2011 dah rååresjimmieh eelkin Såevmien , Sveerjen jïh Nöörjen gaskem , akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnen bïjre .
Gaahtoe båata , jeahta altese vadtesh
Dah maaksoeh TT-skovhtese lea jiebnebe sjïdteme .
Åejviesuerkie Gïele , kultuvre jïh lidteratuvre lea nöörjen gïele- jïh tjaalegekultuvren bïjre , jïh saemien noerhtelaanti jïh gaskenasjovnaale perspektijvh åtna .
Daan biejjien tastatuvre smarttellefovnide båata govhte joekehts saemien gïelide .
Såemies ierine mijjieh maehtebe dåarjoem vedtedh maahta skaarij vööste barkedh jïh muvhtene dåarjoeh skaaride mejtie joe deahpadamme .
Vijriebasse dle tjoevkesem bïejeme dejtie haestie
initiale mobiliseringedarjomidie vg .
Dïedtije: Vaarjelimmiepliktevierhke Tïjjeperspektijve: 2009 raajan
Klijmabarkoen åvteste dle dæjmetje jaepie lij nåake .
§ 4 Reerenassh ektesne moenehtsi lïhtsegen jïh sijjiesadtjen maaksoem nænnoestieh .
Dennie vuelemassjen njieptjesne lea sijjie guvvide jïh nommide aahkeste gon aajjeste .
åtna jïh vuajnoeh tjïelkeste tjaalegh vierteste gellielaaketje vuekine veele jïh sjyötehke faagegïelem åtna tjaalegem gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedæmman buakta tjïelke vuekine jïjtjeraarehke åtnoem sjyötehke gaaltijijstie vuesehte (jis nuhtjie) 
Gaajhki biejjiej konferansesne lea tåarjedoekeme Altan jarngesne jïh ovmessie kåanstevuasahtallemh Finnmarhkehaallesne .
Guktie darhkan dorje gosse gijhkierdidh ?
Manne gaajhkesidie haastam hijven digitaale kraannagujnine sjïdtedh .
Referaansedåehkie 62,5% raajesijstie nulle objeektine veeljie jïh 37,5% raajesijstie pronominelle objeektine veeljieh.
 (Edtja aamhtesem vijriesåbpoe gïetedidh fylhkendigkesne) 
Kortene kan brukes i arbeid med kommunikasjon , språk og tekst .
Dah vihkielommes ulmieh øøhpehtæmman 2011 leah: Dåarjoehtimmie Byjjenimmiekommisjovnen barkoste
Dan åvteste daate akte jaksoesmierie nöörjen maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Jonhild Joma , jordmor .
Dïhte orre testamente lea aaj julevsamiengïelese jarkoestamme jïh naan bijbeleteeksth åarjelsaemiengïelese jarkoestamme .
Åeremevaarjoeh , lihtieh jih jeatjah deerpegh .
Manne vienhtem steemmereaktoe dejtie mah leah 16 jaepien båeries lea vihkeles .
Salkehtimmie lea govlehtimmesne orreme , jïh daelie dejnie vijriesåbpoe barkojne aalkeme .
Dam maahta darjodh dåastoevisnie gusnie abortem dorjeme jallh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie .
Luhpiem ajve åådtje jis sjïere sjïekem gååvnese abortem darjodh .
Annje jijnjh saemien lohkehtimmievierhtieh fååtesieh , dovne sïejhme learoegærjah jïh jeatjah learoevierhtieh gaajhke øøhpehtimmiesystemesne maanagierteste universiteetese .
 (...) 
Maam dorjeme buerebe sjïdtedh ?
§ 8 Njuoravuopmi Norrbotten läänesne Njuoravuopmin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Åarjene: Ruevtiegeajnoem rijhkeraasten luvhtie Tornehamn kaapellese .
Bïevnesedïedtem nænnoestehtedh / bïevnestjaalegh geerjehtidh reaktaj jïh faalenassi bïjre
Jïjtje gelline saemienkuvsjine vaadtseme , maam Sijti Jarnge [ 2 ] öörnedamme .
Dennie mubpene bielesne skïhpebigkeme , mij aarebi ålkolen orreme , öörnegen sïjse båata joekehtamme barkoevedtijemaaksojne .
ORRE LAAKE NASJOVNELLE UNNEBELÅHKOEJ BÏJRE
Mahte voenese jakseme gåabph edtjin , vååjnoe goh sæjhta guhkiebasse vaedtsedh , dellie steerijægan jïh jiehtiejægan: " Baetsieh månnoen luvnie .
Bøøremes maanide Gaajhkh maanaj leah reaktah jielemasse gieriesvoetesne , krööhkestimmie jih neerrehtimmehts .
Dovletje-laehpemi laakevaarjelimmie
Orre fylhkengeajnoefeerjah: 2010 raejeste dle fylhkentjïelte diedtem åådtjeme daej orre fylhkengeajnoegåhkaldahki åvteste: 1 .
Gosse mijjieh faahkebe skïereden 15 b. , gosse dah veeljijh leah sijjen mïelh jeahteme , daejrebe gieh veeljemem " vitnin " jïh " teehpin " .
Jaepien 2014 dah baalhkah fylhkendigkien budsjedtesuerkesne sïjhtieh tjarki giehpiedamme sjïdtedh viertiestamme jaepine 2013 , v. ållermaehteminie stuhtjesne 3.2 .
Svïenske gærhkoe ektiedimmiem faala gusnie maehtebe gaavnedidh , jaahkoem jïh jueriem juekedh jïh Jupmielasse geatskanidh .
6.2.3.
Eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste , faadterh jïh noerh leah akte vihkeles vierhtie .
Karrierejarnge / karrierebihkedimmie Karrierejarngem evtiedidh lea akte golmenjaepien prosjekte mij orrije 2011 .
saemien sijjienommh jïh skilth saemiengïelesne
Åarjel-saemien raadioen sadtojste (2004): Falstaj luvnie .
Garrabieleste: Maja Stina Bientie , Lajla Krïhke Danielsen Lifjell , John-Egil Svinsås Johansen Magga , Johan Martin Stenfjell , Tåamma Bransfjell jïh Anna Malene Jönsson .
, jïh daajhteme-kategoriji gujmie - guktie idtjimh sïjhth dejtie gænnah gïehtjedidh.
Gaajhkh materiaale lij vyörtegs jïh eah goh lin tsumhtsieh .
Idtji gåaredh nommide vöörhkedh programmesne.
sedtesåvva jïh byjjes vaaksjoemasse
Dïhte guhte saemeste jallh saemien tjaala akten voenges byögkeles åårganese reeremedajvesne , reaktam åtna vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne .
' ste 9,6 mill. kråvnajgujmie , jïh jeatjah
Aaj gåarede barkoem sjïehtedidh , jïh sijjienommh jallh saemien staarenommh stuerebe saemien dajvijste , vuesiehtimmien gaavhtan Vadsø , Båddådjo , Dievtasvuotna , Drag , Aarborte jïh Snåase .
Gyhtjelassh maehtieh naemhtie årrodh:
Jaepien 1902 dle Stoerredigkie orre jåartadoekemelaakem Finnmaarhkese nænnoesti .
Daate soejkesjebïhkedæjja aktem jeatjah gïehteldimmiedajvem åtna aamhtesi jïh geografijen sjïekenisnie , goh dah bïhkedassh jarkelamme åtnose miehtjiesdajveste Finnmaarhkesne .
Learohke maahta sov sisnjielisnie ryöknedh ?
Maahta partnere gie tsealhkehte , geerve maana mij sov eejhtegh irhkie , slïekte jallh jeatjah gie lea definisjovnesne lïhke .
STUDIJERYÖJREDEN ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMME
Lohkije jallh fuelhkine ?
Gieries gaajhkesh dovnesh
Vulle tjuedtjele jïh vååjnoe goh tjaetsie-raavke , viermieh åejjesne , searomh dïeves snohke-tjalkese .
NJIELIE VIHTIESVOETH Learohken aarvehts lïeredh maahta stinkestehtedh jis learohkh 1. guarkoeh maam lïeredh , jïh mij dejstie vuertiemisnie 2. jis bååstede beavna jïh soptseste mejtie buerielaakan jïh guktie barkeme 3. raeriem åadtjoeh guktie bueriebuktie barkedh
Maadtoej ektesne domtedh jïh dej saernide mujhtedh
Learohkh haalvoeh ååsjaldahkekaarhtem nåhtadidh goh akte viehkiedirrege gosse tjaelieh ?
Juktie dam gaavnehtidh learohkh maehtieh aktem VØL-goerem dievhtedh .
Jis ij faetiem øørnh dan sjïerebiejjien åvtelen dellie vaejteme maahta girvesovvedh .
6 1 .
raerieh , bïevnesh jïh våaromh tjïeltide vedtedh gosse årromesijjieh soejkesjieh
Gosse maam akt båajhtode darjoem , dle hojnesne sjïdtem mænngan , jïh soelkedimmien bïjre rohkelem .
Hoksegarantije jeahta man guhkiem tjuara guhkemes vuertedh åvteli hoksem åadtjodh .
Dïhte sæjhta jiehtedh fylhkentjïelte edtja barkoem irhkemen vøøste lissiehtidh jïh aaj irhkemen vøøste ovmessie sijjine gaskeviermesne .
gåetien aernesne
seerkeldh; kort splitt innover øret fra snïjre .
Naakenh vuesiehtimmieh: (17) a. Rebecca broke her promise.
Vuartesjh aaj aalkovistie daennie boelhkesne 5.
Illedahke vuesehte jeenemes vaestiedæjjijste eah saemien gïeline gåetesne byjjenamme, ajve 5,6% vaestiedæjjijste eah daaroengïeline byjjenamme.
Lohkehtæjja aktem guvviem learoehkidie vuesehte , misse learohkh edtjieh aktem soptsesem tjaeledh .
Mijjieh jallan 11 mill. vielie kråvnah åadtjobe frijje baalhkine jaepien 2011 dejnie orre årrojeprognosinie , goh dïhte mij åtnasovvi
Tjuara dejtie utnedh gosse sæjhta dååkerdidh .
Dïhte ekonomeles våarome dïenesjedorjemassese geahpene 2,5 mill. kråvnajgujmie , viertiestamme jaepine 2010 .
Jallh lea voestes gujnelemmiem vuarteme .
Jåartapolitihkem tsevtsedh
Daan histovrijen gaavhtan dellie jeenjesh saemien siebriedahkine mah leah sohtehtihks dotkemasse jïh dotkijidie daan biejjien.
Daesnie joekoen vihkeles govledh mejtie learohke naaken sov voenges byjresisnie åtna mejnie maahta aamhtesen bïjre soptsestidh , jallh maahta gihtjehtidh .
14. 00 - 14.20: Byjrese , arealh jïh vierhtieh - seniordotkije Jan Åge Riseth , NORUT
COM (2008) 763 final
Öörnedimmieh namhtah .
Bene mijjen uvte jïjnjh barkoeh .
gïelem bigkedh joekehts daerpiesvoetide
NOU 2007:13 Den nye sameretten .
Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva
len saemiej dajvh øøhpehtæmman åadtjodh jih aaj øøhpehtimmiem saemien gielesne jis nuepie disse .
Dejnie orre lohkehtæjjabïhkedimmine dan aktegs pryövenassese , maahtah lohkedh maam edtjh darjodh åvtelen , gosse dejtie darjoeminie jïh tjïrrehtimmien mænngan .
jïh numhtie datne tjoevkesem mijjese vadtah .
voessem säck:ACK dïeves full tsagka.
Væljoe sjidti
Dellie manne vïenhtem dah sjæjsjalimmieh aaj buerebe sjïdtieh .
Guhkie lij vaedtsedh jïh idtji dohkoe ryøhkh aktene biejjesne .
die då
stuvremevoeten bïjre , vihkeles årrodh dennie barkosne åvtese .
Maahta tjïeltem jallh laantedigkiem gihtjedh gïen dïedte hoksem åtna .
saemiedigkien lea jïh galka dan lea joekoen voernges sijjie barkojne saemien gïelesne .
Varangerhalvøya nasjovnaalepaarhkeståvroe
joekehtslaakan jïjtsh barkoem åehpiedehtedh
Interreg ...
namhpe og seerkeldh; kort splitt innover øret fra namhpe .
Jijnjh tjïelth nåake ekonomijem utnieh , jïh danna sinie vihkeles jïh daerpies barkojde prijo riteradidh .
Gellien aejkien dle gïelepolitihke orreme fïerhten almetjen reaktan bïjre saemien nåhtadidh , jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne .
Gïelegoerehtimmie vuesehte julevsaemien gïele aktem nænnoes dåarjoem åtna maanagïerten jïh gïelejarngen tjïrrh , Arran julevsaemien jarngesne .
Daajroen jïh ööhpehtimmien staareraerie , Anniken Hauglie , 480 82 601
Goevteden 6. b. sjïekenisnie dle Saemiedigkie sæjhta aktem orre faalenassem bæjhkoehtidh gaajhkesidie mah sijhtieh jïjtjemse veeljemelåhkose tjaalasovvedh , jïh meatan årrodh saemiedigkieveeljemisnie dan ellen voestes aejkien .
Gååvnese hijven viehkie .
Åelkies skaavhte avtelde jïh tjiehkie minngelde .
Lïeneståvroe juvlemegyhtjelassh pryövedh
Dam tjoerebe ojhte jeatjahtehtedh .
Skåårvemebudsjedte Orrestehteme- reereme- jïh gærhkoedepartementen nuelesne lea 3,2 millijardh kråvnah .
Dihte barkijh-politihken ulmie hijven ektiedimmiem utnedh ålmaj jïh nyjsenäjjaj gaskoeh , noeri jïh båeries almetji gaskoeh jih galka almetjh barkehtidh mah unnebelåhkoste jallh aalkoe-almetjijstie båetieh .
Fuelhkide mah Svahken båatsoe-burrie-sijtesne barkeminie , leah joekoen vihkeles identitetem jih åarjelh-saemien gielem gorredidh .
Daate reektehtse evtiedimmiem buerkeste saemien dajvesne , gosse årrojh , barkoesijjieh , ööhpehtimmiedaltesem , jielemeevtiedimmiem , innovasjovnem jïh fryöjstehkevoetem måjhtele .
Gaskesadth dov skuvline jallh tjaangh mijjen nedtesæjrojde: www.udir.no/nasjonaleprover
Dan lissine gïelemaahtose lea daerpies toelhkedïenesjen lea maahtoe saemiem kultuvremaahtoem jïh hïstovrije .
Jis ih mïnnemisnie båetieh
Sæjhta vihkeles årrodh gaahpode barkoe jïh guktie voenen årrojh jïh ektiebarkijeinstitusjovnh nuepiem utnieh sinsitniem vïehkesadtedh .
Ij leah aelhkieh ietnien-gïelesne laavlodh .
Bigkemem dorje tjaktjen 2012 .
Gaajhkine jaepine jïlleskuvlesne leam oktegh saemien lohkehtæjjine gaajhkine aamhtesinie .
Gosse lea mejtie moenehtse edtja faamoem utnedh sjæjsjalidh jallh ij , dle Saemiedigkie vuesiehtamme akte vuekie mij ij sjæjsjalimmiefaamoem vedtieh , sæjhta dej almetjeriekteles unnemesstandardi nuelesne årrodh , gosse måjhtele dam reaktam saemieh utnieh meatan årrodh byögkelesriekteles vierhtiereeremisnie ILO .
gïelejarngij funksjovne lea saemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh , gorredidh jïh tjïrkedh .
Eejhtegh , aahka / aajjah lin eadtjohkåbpoe dennie maanagïertesne , desnie gujht vielie ovbyjjes .
Skuvle desnie orreji 5-6 jaepieh daan åvtelen .
Åahpenh aaj jeatja kultuvrine mearan gïelem lierh .
Åarjelsaemien gïele aktene jieliehtimmieprosessesne orreme , jïh daelie daamtaj jienebh maanah mah lïerehtimmiem åadtjoeh åarjelsaemien gïelesne .
Dievhtieh daerpies bïevnesh celline .
Saemiedigkie sæjhta gellielaaketje jïh jeereldihkie jielemh sjugniedidh:
Dïhte derhviegåetie lea Åarjel-saemiej skuvlen baalte .
fylhkendigkie jïjtje diedtiem utnieh raeriestimmiem jååhkesjidh , dastegh unnemes 2 prosenth dejstie årroejijstie leah raeriestimmien duekesne .
Dejnie 20 tjïeltine maehtieh dah mah 16 jaepieh illeme eannan 2015 nåhkeme steemmadidh tjïelteståvroeveeljemisnie .
Nordlaanten Universiteete aktem faageles vuarjasjimmiem vuekeste dorjeme , jïh vihtiestamme dïhte sæjhta gaajh nuhteligs årrodh juktie saemienlïerehtimmiem radtjoes darjodh .
Nr.: 24
Dah jeanatjommes prosjekth jienebh indikatovrh utnieh , guktie summe dovne prosentesne jïh rïektesisnie sæjhta bijjelen 100 prosenth årrodh .
Journaalese dov mïnnemh , diagnovsh , daalketjh jïh goerehtimmieh tjaelieh .
Mijjieh dah , mah edtjieh mijjen kultuvrem , mijjen aerpiem jïh mijjen saemien identiteetem guhkiebasse sertedh .
Maahtoeövtiedimmie - doetkeme jïh ööhpehtimmie
 (Magga , Ole Henrik.2001.Sàpmi .
Gosse daejnie barkeme dle almetjetjåanghkoeh tjïrrehtamme dejnie sjyöhtehke tjïeltine , jïh tjïelti politihkeles stuvreme lea hijven bïevnesh bååstede vadteme .
Dellie jåhtajimh vïht don Reavsjaevrie bealese jïh låavth-gåetiem disse tseegkin jih desnie årroejin dam tjaktje-giesieb .
Reerenasse sæjhta dan dahkoesoejkesjen tjïrrh våaromem bïejedh vijries jïh guhkiesmïeresne barkoen åvteste saemiejgïelide sektovrij jïh reeremedaltesij dåeresth .
1-8 daltese
reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne , saaht gusnie årroeminie .
Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh , ollebe mijjieh mijjen mubpiem leerhkh jallh dam saejrebe , bene satnem neavrosne jïh vahresne dåarjobe .
" Mijjen maadtoej dållesijjieh leah Allaordensne Stoerrevaegkien hingsedeavesne .
Haalvemedaltese 1 buerkiestimmiem læjhkan maahta viehkine årrodh gosse learohke sov edtja maahtojde evtiedidh .
Gosse edtja vuejnedh man væjkele akte learohke maahta sjïdtedh mubpiengïelesne dellie Montrul (2016) buerkeste tjoerebe gïelevejtiestimmien jïh aalteren gaskem buejhkiehtidh.
joekehtidh jïh buerkiestidh gaskesadtemevuekiej jïh gaskesadtemebarkoevuekiej bïjre mah saemien daaletje jïh dej beeli sïebredahkine
Gïele maam akt jeahta gïeh mijjieh , jïh mijjen ektiedimmiem dan saemien ektievoetese nænnoestahta .
VALGPROGRAM 2005-2007
jaepien 1998 golme åejvieulmieh jïh jïjnjebh bielie ulmieh nænnoestin .
Vuarjasjimmie iktemearan Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jïh / jallh tjaaleledh vuarjasjimmiem iktemearan vadta .
Seamma biejjie gosse datne viehkiem ohtsedh edtjh datne primærehoksem gaskesadtedh (healsoejarnge / privahten dåastove) Hälsoval Jämtlands län / Healsoeveeljeme Jïemhten leenesne jallh 1177 .
Dah 3 Åerpenh
Gosse lea dej smaave , sjiere faalenassi bïjre lea vihkeles dam ållesth daerpiesvoetem fylhkesne vuarjasjidh , jïh aktem buerebe aktivyøki barkoem åadtjodh skuvli gaskem joekedimmieprosessesne .
Saemiedigkie sæjhta vielie heerredimmine jïh vuajnoesjugneden barkojne barkedh daennie suerkesne .
Sjiltine jallh kaarhtine jïh plearoeh , gusnie vielie goh aktem nommem nåhtede , dle nænnoestimmieåårgane nænnoste mennie öörnegisnie nommh edtjieh årrodh .
Dellie diskurse tseegkeme jïh raajese grammatihken mietie.
Dïhte passijve rïevhkestimmiem gohtje .
Daate akte tjaalege mij plaeresne Min Áigi tjåadtjoeji 05.10.1994 .
Gelliesvoete: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
S: Guktie , gosse bearkoeb soevestidh gåetien men mejtie sjædta , goh sjeahth gajhkedidh barre biejjine hov guktie ?
Learohkh maehtieh aaj maanah vuelege skuvledaltesisnie gihtjehtidh .
Lïeneståvroe Dalarna lïenesne gïetede stiftelsh mah leah Värmlanden , Örebroen , Dalarna jïh Gävleborgen lïenine .
Daate barkoe byöroe akte tjåenghkies barkoe guejmiej gaskem årrodh , karrierebihkedimmien Fylhkenguejmievoetesne .
- Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste lea aaj akte dåeriesmoere saemien siebriedahkesne .
Arktiske dajve dïhte voestes
Datne våårkehke gosse øøhpehtimmie ?
Saemien gaarsjelimmie edtja aktem stuerebe låhkoem staateles spïelevierhtijste åadtjodh
11 jaepien båeries Saara lea sjiere laakan Baektien-Laarese veadtaldihkie .
Lissiehtamme åtnoe saemien gieleste
Vaestiedimmieh dejstie lih ihke idtji naan beetneh-vierhtieh gååvnesh dagkeres giehtjedæmman .
Obligatovreles / jïjtjevyljehke Gåessie 1. daltese
Ij naan raaste gååvnesh man gellie aejkieh gujnielemmie-cykelisnie maahta akute-p-pillerem vaeltedh .
Tjuara åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh ovmessie daltesinie siebriedahkesne , jïh eevre vihkeles jienebh institusjovnh dïedtem vaeltieh ihke saemien vielie åtnasåvva .
Naan sijjieh veartenisnie aerpiegïele maahta jienebelåhkoen gïele årrodh, vuesiehtimmien gaavhtan ÅarjelAfrikesne.
Eatnemefaagesne guarkebe vihkeles tjiehpiesvoeth naemhtie:
Jis learohke edtja tekstem guarkedh dellie dïhte tjuara abpe teksten sisvegem jïh mïelem vuejnedh .
Raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem sektovrasse , 93,8 mill. kråvnine 2011 .
Man stabijle jïh fleksijbele altese tjiehpiesvoeth leah , ibie jïjnjem daejrieh illedahki mietie pryövesne .
Dan åvteste ij leah naan jeatjebh goh Saemiedigkie - jallh akte årgaane maam Saemiedigkie nammoehtamme - mij maahta aktem ektie jååhkesjimmiem reeredh saemiej åvteste goh åålmege.
Tjaelieh maam damta .
Daate smaave saemiengïeleldh siebredahkh aajhta mah leah vihkeles gosse saemien gïelem gorrede .
Enan jeatjah dajvh maehtieh nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30 .
Akte aktelaaketje jieleme maahta prååsehke årrodh dejtie voenges siebriedahkide jis faahketji jarkelimmieh jielieminie sjidtieh .
Tjirkije: Ronny Wilhelmsen Sæjjasadtje tjirkije: Ida B. Bjørnbak
Vuesiehtimmieh gaavhtan dagkerh miedtemh båvveme , vaaltaladteme jïh kruepies daaresjimmie .
Dej stinkes öörnegh doekoe blankedtide viedteldihkesne ij leah stinkes öörnegh jarkoestimmien jïh ajouröörnegij åvteste paehperh saemiengïelese , jallh gosse paehperh reerenassen jallh skaehtieetaten gåetiesæjtose åålmehtehtedh .
Jaepien 2012 dïhte voestes bachelordåehkie julevsaemien gïelesne bæjjese vaaltasovvi Nordlaanten universiteetesne, abpe 21 studentigujmie.
Vïjhte stuerebe goh golme , göökte vaenebe goh njieljie jïh numhtie vijriebasse .
Saemiedigkieraerie lea 100 000 kråvnah dåårjeme Gálduse - Aalkoealmetjereakt ...
Baeniestarnem kaarhtedidh ...
Gaajhkesh dovnesh leah buerie båeteme sijjen jaahkojne jïh jïejkeminie .
NP N Laejpie
Ij leah akute skïemtjelassh jallh ov-læhkoeh gusnie hoksem dallah daarpesje - desnie ih daarpesjh vuertedh goske dov våaroe jïh dellie ij hoksegarantijem daarpesjh .
4.1 Aalkoe
sjïere jielemelatjkoeh duadtan jïh jeatjah jieliemidie
Dïhte veartenen tjïjhtje millijardh almetjinie sjïdti .
Goerine hijven = 4, rovnege, men guarkam = 3, nåake = 2 , ij gåaredh =1, im daejrieh = 0.
Gosse ovlemem båehtjierdamme byöroe mammografijem darjodh .
Saemien åålmegeraerie (SÅR) fuehpedeminie gosse orre hearra edtja aelkedh barkedh gosse Bierna Leine Bientie edtja orrijidh .
Learohkh vuejnieh guktie jïjtsh maahtoem jïh barkoem vierhtiedidh , jïh dejtie vuesehth mejnie jïh guktie tjuerieh barkedh jis vielie lïeredh .
Samiedigkie daejtie uvtemosth beaja:
gihtjie dejtie mah muenieh do v tjïeltesne .
Aktem hijven kvaliteetem evtiedih fylhkentjïelten reereme- jïh dïenesjelaavenjassine kultuvresuerkien sisnjelen , jïh g. j universelle hammoem krievedh gaarsjelimmietseegkeldahkine , kultuvregåetine jïh dorjesinie
Dïhte statistihke maam lahtestibie daennie tjaalegisnie ij leah aarebi bæjhkoehtamme.
Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtse
Vielie akte vuesiehtimmie lea jåaskodh maam manne vuesiehtimmesne (125) nuhtjeme.
Gosse gåetiem leejjedh maahtah såemies aejkien leejjememaaksoem vaeniedidh jïh dam bieliem depnoeredh lïeneståvrosne , vuesiehtimmien gaavhtan jis mïelh dov lea reakta dov leejjememaaksoem vaeniedidh dan gaavhtan fïejlh gååvnesieh dov leejjemegåetesne .
Subsijdijh nåhkehtidh juktie fossijle energijem nåhtadidh .
Kultuvreprogramme aalkoealmetjekonferansese Alta 2013 lea gaervies , jïh desnie jïjnjh ovmessie kultuvredarjomh fïerhten biejjien konferansesne .
Program 17. mai
Dah seamma learoevierhtieh åtnasuvvieh raasten gåabpaginie bieline .
eatnemehammoeh , åtnoedajvh jïh sijjieh buerkiestidh viehkine eatnemem goerehtidh skuvlen jïh hïejmen lïhke , jïh saemien jïh nöörjen dïejvesh dejtie nuhtjedh
Joe skuvleaalkoven lohkehtæjjah maehtieh vïhtesjidh learohkh joekehts maahtoem utnieh .
Mahte seamma illeldahke voestes jïh mubpine lïerehtimmine, men mubpie lïerehtimmie 4% jollebe.
Tjirkeme væjroej vööste
Råajvarimmie 54 .
Learohke tjuara haarjanidh dehtie stööremes taaleste aelkedh jïh viehkine soermijste ryöknedh dam låhkoem maam dïhte unnemes taale lea .
) Åarjelmïere Söderhamn (Söderh .
35 sKReeJRehTiMMiePRovsJeKTe eLgÅesNe Jaepien 2001 saemiedigkie eelki 5-jaepiej skreejrehtimmieprovsjektem elgå bæjjanimmiejarngesne engeldaelesne .
Bïevnese daam dåeriesmoerem digkede , jïh vihteste byögkeles reereme akte staateles dïedte , jïh dah mah saemiestieh reaktam utnieh hoksehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne , saaht gusnie årroeminie .
Daelvege dle årroejibie desnie goske tjaktjege våålese jåhtajibie , bovtsigujmie .
Bijjievuajnoe Learohkh bijjienommh luhkieh jïh bijjietjaalegh jïh guvvieh vuartasjieh .
Mijjieh gegkestibie kristusen gievlie edtja garmerdehtedh akten ræhpas jïh girmes ussjedæmman dej jieledenligke jïh etihken dåeriesmoeri bïjre , aktene kristeles mieresne .
Gaajhkesh soptsestin gosse Åarjelsaemien gïeleseminare Elgåesne 23.-24.08.02 .
Åehpiedehteme tjåenghkies
Dïhte jarnge bøøti mænngan dïhte prosjekte ' Rørossamisk opplæringsprogram ' orriji .
veele jïh sjyötehke faagegïelem åtna
Lïeneståvroe dov lïhke gååvnese
Daesnie learohkh maehtieh
Dan voestes aejkien learohkh dovne nøørjen jïh sveerjen raedteste maehtieh aaj bïhkedassem ektesne åadtjodh .
Vihkeles tjelmi de utnedh dan aktivyöki barkose stååkedimmesne , jïh kööksedh guktie stååkedimmie jåhta .
Elmie: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles elmie raejnies olles almetji , juvri jïh sjædtoej staarne sån leajmodh
Utsjoken tjïelte jïh Deatnun tjïelte aaj saemienlïerehtimmien bïjre maanagïertesne laavenjostoeh .
Dah tjoevtenjebaakoeh jallh låggem tjaelieh dan bïjre .
Mah almetjh stïeresne ?
Pryövemeboelhke 90 minudth guhkies , jïh learohkh tjuerieh abpe tïjjem sov
jis edtjh handikappviehkievierhtieh vïedtjedh jallh pryövedh
2010) dle realsjïdtedimmie jaapan 2011 (1.734,8
Dellie voestes biehkiem dorjeme.
Jaepien 2013 raejeste dan åvteste skreejremeöörnege orrije .
1-5 daltese
Aehtjebem jïh tjidtjebem leajhtedem ?
Åesie gïehtele guktie låhkoem stueriedidh almetjijstie mah maehtieh gïelem sopstestidh .
Pryövenassem maahta gåess ́akt dygnesne vaeltedh .
Gåalmede dåehkie moenedimmiedaltesisnie.
syökijh mah sjïehteladtemem utnieh dan sïejhme faalenassen sïsnjelen .
Dejnie manne jeenjemes stååkedim .
Regijovnale Dotkemefoente Gaske-Nöörje ...
baakoeh lïeredh kråahpen , - bïssedimmien , - laavkomen , - gåårvedimmien jïh baeniegeehtemen bïjre
Dah mijjem gohtjin jih aajhtin sluvkeminie .
Daate heannadamme dan åvteste saemiej aerpievuekien dajvh histovrijen tjïrrh leah juakasovveme , guktie saemien dajvh leah njieljie laantine .
Seamma vihkeles daate daajroe dotkemistie båata mij dam jollemes etihkeles standaardem åtna.
Dah maehtieh biehkieh råållastååkedimmeste åehpiedehtedh dejtie maanide mah leah akten jallh göökten jaepien båeries " lååssasstååkedimmien tjïrrh " .
Båeries fylhkengeajnojne dle akte ulmie aktem sïejhme bueriedimmiem fylhkengeajnojste buektiehtidh jïh vielie
Vaarjelh mijjem dov luvnie .
Programme ij naan vihties suerkiem veeljeme , jïh voerkeslaakan veeljeme aktegsjielemh eah leah tjïelkestamme goh jïjtsh prijoriteradamme suerkieh .
Åehpies taallh dam seamma evtiedimmiem vuesiehtieh dejtie learoehkidie jåarhkeööhpehtimmesne åarjelsaemien faagegievlesne (Samiske tall forteller 5 , nr. 1/2012).
Daaroen gïele funksjonelle objeektemorfemi namhtah, ij leah G1:n transferem nuhtegs G2-lïerijidie utnedh daennie tsiehkesne.
Eejhtegh mah maanah utnieh aarhskuvleaalterisnie jïh learohkh maadthskuvlesne jïh learohkh jåarhkeskuvlesne maehtieh aaj ryöktesth govlehtalledh .
Daase edtjieh aktem " learohkegïehteldimmiem " ektiedidh , gusnie maadthskuvlelearohkh åadtjoeh meatan årrodh dam guesside vuesiehtidh .
Fylhkentjïelte vuajna akte vihkeles barkoe dej ovmessie gïelejarngide iktedidh , jïh gïelejarngebarkojde tjïrrehtidh , jis edtja vierhtide eensilaakan nuhtjedh mah åarjelsaemien gïeline jïh kultuvrine berkieh fylhkesne .
Daesnie lohkehtæjja jïh / jallh learohke maahta darjodh dan jïjnjh dabloeh dah sïjhtieh .
Tabelle aktem kuvsjem vuesehte gusnie studijepoengh dorjesovveme ikth.
Presidente jïh Saemien parlamentarihkeles raerien åvtehke Egil Olli jeahta satne lea joekoen madtjeles dejnie hijven laavenjostojne inuihti jïh saemiej gaskem .
Guktie edtja damtedh gïeltegs jïh njaelkies-ligke gosse gijhkerdeminie dïhte vihkeles dovne jïjtje dïhte mubpie giejnie gijhkerdeminie dam sæjhta .
Veartesjh olkese , guktie vearolde lea , jis biejjie guaka , dellie tjöödtjesth jïh lïegkesth dålle-bealesne .
Saemien Gïeleraeresne , Saemiedigkien gïeleståvrosne jïh Saemien gïelemoenehtsisnie .
Saemien jïlleskuvle sæjhta gïelejarngigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie laavenjostedh guktie dam 5-jaepien gïeleprogrammem tjïrrehtidh .
konsesjovnefaamoe-baalhkah jïh maaksoeh reentide jïh avdragide .
- åehpiedehteme jïh buerkiestimmie voelpijste
dan mænngan öörnegetaallide nåhtedh gosse edtjh akten learoehkasse biejjiej bïjre soptsestidh daan asken
Biejjien 01.11 dle 401 ohtsijh 632 ohtsijijstie learoesjïehtedimmiem åådtjeme .
Fylhkentjïelte: Gaertjiedamme dajve såemies jïjtjeraarehkevoetine , tjïelti jïh staaten gaskem .
Salkehtimmesne moenehtse raereste jienebh maaksoeh hiejhtedh mejtie lïhke fuelhkie tjuara maeksedh juvlemen sjïekenisnie .
Mohte Alberte lij jaepiem gåetesne bovtsi luvnie aerebi goh vihth Aarbortese vøølki jih jåarhkeskuvlem veedtsi 1961-62 .
Gie manne ?
Staaresne aaj sjïere- jïh skïemtjegåetiebaeniehokse .
LÏHKESVEELJEME VIHKELES
Politihke murreds dannasinie datne lïerh guktie aath leah gårreldahkesne .
Åfarli jïh Eide (2003, 2008) buerkiestægan verbh maehtieh intransitijve, transitijve jïh ditransitijve årrodh.
Maaksoe 1,5 mill. kr.
Tjaebpie badth gosse göökte tjuetie almetjh laavloejin " Laevie Jaahke " !
Saemiereaktamoenehtsen akteraerien raeriestimmie laaken bïjre: Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste dejtie dajvide jïh eatnemevierhtide åvtetje eejki saemien dajvine Romseste jïh åarjese
Daej minngemes jaepiej lea jïjnje dorjesovveme edtja gïelem vaarjelidh jïh evtiedidh , prosjeekth gusnie jiehtieh edtjieh gïelem jieliehtidh .
Saalmh noerhte- , åarjel- jïh julevsaemien gïelesne sïjhtieh akte bielie årrodh aktede orre , nöörjen saalmegærjeste Nöörjen gærhkose , gosse dïhte olkese båata .
 (raejkieskaarja) 
Fylhkenbudsjedten raeriestimmiesne raereste lissiehtamme dåarjoeh mah sjeahta staaten raeriestamme lissiehtimmieh dejtie kultuvreinstitusjovnide Noerhte-Trøøndelaagesne .
Man gellieh lïhtsegh Raarvihken tjïeltesne jielieminie:..
Ellen Inga Turi , 1981
Lohkehtæjja Eva-Kari Røsten jïh learohkh Elgåen skuvlesne .
Rovnege , doen biejjien ålma saemiesti gosse gïeleburrie nyjsenæjja desnie .
Saemien gïelegaaltijen åejviedïedtesuerkieh leah saemien gïelelaavenjostoe , gïelefaageles barkoeh jïh gïeledïenesjh faalehtidh gïeleutnijidie Såevmesne , Sveerjesne jïh Nöörjesne .
Gihtjedh aktem politihkerem !
Reerenasse sæjhta dan åvteste aaj båetijen biejjien lïhke Saemiedigkine barkedh juktie vaarjelidh jïh nænnoestehtedh dejtie saemien gïelide , Rigmor Aasrud jeahta .
' en veartenekonferansen bïjre aalkoealmetji bïjre , gusnie Københavnbæjhkoehtimmiem nænnoesti .
) 2 .
Mij teekstide veeljedh , guktie dåajvoeh edtjieh årrodh , gie dam dorje jïh gåessie ?
Nøørjen støøremes digkiedimmiesijjie gaavnh daesnie; http://vgd.no .
Nænnoste dejtie jeatjah löönemetsiehkide finansenjoelkedassi mietie .
Dej minngemes jaepiej dle mijjieh vuajnebe pensjovnemaaksoeh leah jïjnjem læssanamme .
Maana daarpesje jovkedh .
Egner Thorbjörn , Karijuse jih Baktuse
Noerhte-Trööndelagesne govhte joekehts innovasjovnebyjresh mah leah meatan vaaltasovveme nasjovnaale programmine .
Dïejvesh goh vuesiehtimmien gaavhtan låhkoe , stööremes , jeenjemes , vaenebe , göökte unnebe , man gellie , gaske , nuelesne jïh bijjelen leah vihkeles dïejvesh mah leah ektiedamme gïeleevtiedæmman sïejhmelaakan , jïh evtiedæmman learohki matematihkeles gïeleste sjïerelaakan .
Daate sæjhta vihkeles sijjieh årrodh gusnie saemien maanah jïh noerh maehtieh gaavnesjidh , ovmessie gïelen jïh geografeles dajvijste .
Krirrie 11 .
Guejmieh duedtierååresjimmide leah seamadamme , jïh latjkoen mierie jaapan 2015 lea 8,1 millijovnh kråvnah .
7. lohkh tjihtesem minngemes sæjrosne .
Mubpie jïh gåalmede dåehkie mahte seammalaakan svååreme (64% jïh 61%).
Krirrieh / Veeljemebarkijh
 GD 2: 51% (58%) 
Aerebi goh eelkimh , manne båeries saemiej- jih laedtiejgujmie soptsestim .
Jonas Danielsen , mij lea akte dejstie mij kultuvrem guadta dennie åarjelsaemien byjreskisnie Elgåesne , lij juhtiehtæjja gosse gåetiem bigkimh .
Byjngetje vierhtieh:
Saemiedigkie daarpesje byögkeles jïh privaate aktöörh jïh institusjovnh aktem dïedtem vaeltieh juktie saemien gïelh nænnoestehtedh, jïh viehkiehtieh guktie saemien gïelh leah våajnoes siebriedahkesne.
Tjerkebe vååjnemem saemien gïelijste byjjes tjiehtjelisnie sæjhta maehtedh iedtjh jienedidh jïh daarpoe gïelem bååstede vaeltedh , jallh gorredidh jïh gïelem evtiedidh .
Jis irhkesåvva dellie bööremes dan bïjre soptsestalla jïh viehkiem åådtje guktie irhkemem orrijehtedh .
Daelie maehtieh taalem juekedh aktine jïh luhkine , daejrieh mah aarvoeh dah ovmessie sifferh utnieh , jïh abpe taalese vuejnieh goh summe dejstie bielijste .
Dïhte veerbe lea lohkedh, daelie daaroen gïelesne.
Politihken aamhtese:
Jååktetje iehkeden dan jemhkelde.
Heteroseksualitehte lea gosse naakenem mubpie tjoeline gearodh jallh kleenghkestidh .
Guktie pryövenassem vaalta ?
Aantan lohkehtæjja maahta Aantine soptsestidh daej laavenjassi bïjre juktie gaavnehtidh guktie dïhte ussjede Aanta maahta adderadidh jïh subtraheradidh taalh aktine jïh göökte sifferigujmie suerkesne 0-20 , men ij suerkesne 20-100 .
- jienede jieledekvalitehtem
Råajvarimmie 3 Gïeleskreejremeseminaare ...
vååksjeme guktie eejhtegh / åelie-almetjh bïevnesh gïehtjedimmien bïjre åådtjeme , jïh dovne dam tjaalegem gïehtjedimmien bïjre
Mearan manne lim rektovre abpe skuvle lij akte stoerre gåetie gusnie dovne klaassetjiehtjelh , internate , kontovrh jih gåetie rektovrese jih dejtie jeatja barkejidie .
Dïhte reektehtse dehtie Senter for økonomisk forskning AS NTNU ' esne lea akte hijven våarome edtja aktem ellies dååjresem åadtjodh guktie øøkonomije lea skuvlesuerkien sisnjelen .
Learohke ... - sjyöhtehke bïevnesh nuhtjie , veelebelaakan tjïelkeste , tjaalegi jïh faageles aamhtesi bïjre ussjede jïh dejgujmie jïjtjeraarehke barka jeereldihkie njaalmeldh tsiehkine , gosse mubpiejgujmie soptseste - sisvegem vaajeste , tjaalegh vuarjesje , toelhkeste jïh vierteste ovmessie vuajnojste , jïh tjïelkeste guktie viehkiedïrregh åtnasuvvieh jïh ussjede guktie dah tsevtsieh - laejhtehkslaan goltele jïh lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine , jïjtse mïelh tjïelkeste sjyöhtehke bïevnesigujmie jïh aamhtesen åvteste argumenterede - nuhteligs bïevnesh bååstede vadta , jïh jïjtse jïh mubpiej barkoem vuarjesje faageles krïevenassi mietie , jïh teekstedaajroen jïh gïeledaajroen mietie
Fylhkendigkie aamhtesem gietedæmman åådtje voerhtjen 2010 .
Jaepiej 1950 - 60 lij geerve jih aarmohts tijje voenine .
Jïjnjh mohtedieh jeatjajgujmie gïeh demtieh jallh persovnigujmie reklaamine jïh medijisnie .
Bottleneck-hypotese aaj gihtjie mah leah aelhkie lïeredh jïh mah geerve G2-lohkehtimmesne (Slabakova, 2016).
Dellie meehtimh gåetesne årrodh mearan skuvlesne veedtsimh .
Saemiedigkie jïh duedtiesiebrieh Sámiid Duodji og Duojáriid ealáhussearvi jielemelatjkoen bïjre duadtan rååresjieh , jïh Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea madtjeles latjkojne .
Otnegij initiatijveraktam åålmeghveeljemasse edtja båetedh .
Mov barre biegke .
Daerpiesvoeten mietie stuvreme tjoevkesh jïh ventilasjovne
saemien gïelejarngide nuepieh jijnjh gïeleråajvarimmieh darjodh dejnie dajvine gusnie saemiengïele deadtoven nuelesne
Vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh .
b Nomme: Ellen Magdalena A. Sara Årromesijjie: Leavdnja Aaltere: 15 Barkoe: studente Guktie datnine daan biejjien: Joekoen hijven
Joekoen göökte tsiehkieh leah joekoen vihkeles:
Sïjhteden / sïjhtede dåtnoen / dijjen maanam laavkodh /
Øvtiedimmie-vuepsieh Maadth-skuvlesne gellie seamma vuepsieh øøhpehtimmesne daerpies , dovne dåemiedimmie jeatja almetji ektesne jih faagi gaskems .
voesteges lea guhkiem tradisjovne gïeledaajroen barkoe jeatjah såevmienugrijen gïelesiebredahkigujmie .
Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Saemiedigkie dam mubpiem reektehtsem buektieh tjïrrehtimmien bïjre Dahkoesoejkesjistie saemien gïelide daan biejjien .
 (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995, b.
' en maanakonvensjovnem Sveerjen laakese aajketje bihkedidh .
Prosjekte aktem jaepiem vaasa .
Maajhööhpehtimmie lea gaskenasjovnaale bielesne, åajvahkommes akte råajvarimmie orreme aalkoealmetjijstie gusnie First Nations Kanadasne jïh American Indian USA:sne lin dej voestes
b. Kaanove kanot praaretji plötsligt njulhtjie.
Abpe våhkoen goevten 06.
3 lïhtsegh 6 lïhtsegijstie nammohte Finnmaarhkeneekesne , mij dajvem jïh vierhtieh Finnmaarhkesne reerie Finnmaarhkelaaken mietie .
Gosse tjidtjebe båarasåbpoe , dellie guarkoe satne båajhtode ussjedamme joejkemen bïjre .
Gud gir - Vi deler saemien gærhkoejielemem åvtese lutnjie goh akte bielie dehtie aerpievuekeste jïh ektievoeteste mejtie Nøørjen gærhkoe tjeekehte .
øøkonomije øørnemh saemien gærjabusside tjirkedh jïh dejtie øøvtiedidh
: Dåårrehtimmie , mÏrrestalleme jïh maahtoe laanteburresne , (RLK-daaroen åeniedimmie) KD .
fokuse fer jïjnjem stuvresåvva laavenjasside loetedh .
Vuartesjh håalemidie Datne maahtah gaajhkh håalemh aalkoegïelesne daesnie vuejnedh , Sametingets Web-tv .
uppoaa.
Datne tjoerh vihtestimmiem vuesiehtidh datne lea beavneme goh barkoeohtsije Arbetsförmedlingen luvnie .
madtegisnie Anne- Saila Åhrén , 8 jaepien båeries Plueveristie tjahkesje , jïh åerpenadtjh Ante (9) jïh Signe Jonasson (7) Plueveristie .
Vuarjasjimmieh jïh lahtestimmieh lohkehtæjjeste aaj daesnie .
Daate artihkele vuesehte man gellie almetjh mah SDJ-dajvesne årroeminie.
Dah skyllememaanah Engerdaeleste aaj böötin .
Fylhkendigkien daltese .
Illedahkh pryöveste edtjieh lohkehtæjjide jïh skuvleåvtehkem viehkiehtidh learohkh damtijidh mah leah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne jïh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh .
Departemeente Saemiedigkine govlehtalla mij lahtestimmine båata tjïelten ohtsemen bïjre , aaj guektiengïeledåarjoen stoeredahken bïjre
Dan mænngan staaten båatsoejieleme-konsulentine sjidti .
Maahta kanne daejstie signaalijste aktem giehpiedimmiem aerviedidh dennie staateles dåarjosne tïjjen åvtese .
Ij naan daajroeskapeles vihtiestimmieh guktie goebperem åådtje jis jïjnjh dïjnegh byöpmedidh .
Saemiereaktamoenehtse lihkebe njoelkedassh aamthesegietedæmman jïh rååresjimmide raereste gosse ussjede mejnie-akt aelkedh mah maehtieh eatnemevåaromem tsevtsiedidh dejnie åvtetje eejki saemien dajvine Nøørjesne .
Skuvlh daan beajjetje privaateskuvlelaaken sisnjelen akte vierhtie jïh lissiehtahke 11 .
Tjïeltij dïedte lea åålmeghdåakteredïenesje , fysioterapijedïenesje , maanadåstoedïenesje , starnestasjovne- jïh skuvlestarnedienesje , håksoe- jïh såjhtoedïenesje , habilitereme- jïh rehabiliteremedïenesje , voestes gïetedimsdaltese psykijen starnebarkojne jïh jiermehksvaarjelimmie .
1177 jallh ringkh 112 abpe dygnem .
- Manne guvvedem seamma gusnie leam .
Staaretjïelth , gusnie jïjnjh saemien årrojh jïh smaave tjïelth gusnie gïele aktene jealajehtemeprosessesne , sijhtieh joekehts daerpiesvoeth utnedh .
Lill-Therese Holm Varsi , 1988
Maahta gujht aerviedidh doh båarasommes saemienlohkehtæjjah leah sïejhmelohkehtæjjah dan ööhpehtimmien mietie mij tseegkesovvi 1973.
Daate gærja åarjelsaemiengïelesne maanide jïh noeride .
Ij leah sån annje tjïelkestamme mij mijjieh libie, jïh ij sån gåessie gih sjïdth, daate akte ihkuve prosesse.
Åarjelh-Trøndelagen tjielte lea Rørosen museumese diedtem vadteme abpe regiovnesne gorredidh , øøhpehtidh jih bievnesjidh saemiej kultuvre-aerpij bijre .
Dïhte lea abortelaakesne tjaaleme .
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka nænnoesåbpoe kreekehealsoeriejriesvoetem sæjhta noerhtene .
siebriedahkefaageles tjaalegem tjaeledh viehkine sjyöhtehke faagedïejvesh jïh jienebh gaaltijh nuhtjedh
Norgesglasset akte Nöörjen kaarhte gusnie gåarede ohtsedh .
4) Fylhkentjïelten vijriesåbpoe barkoe strategijine dorjesåvva ekonomijesoejkesjen jïh budsjedtenænnoestimmien tjïrrh .
Aktivyöki barkoe jeatjah almetjigujmie lea eevre vihkeles maanaj evtiedimmien jïh lïerehtimmien gaavhtan .
Arctic Council (2006) Sustainable Working Group Work Plan .
Stuerebe veeljemh mah ulmiem utnieh mijjen aarkebeajjan , baajebe dah mubpieh vaeltedh mijjen åvteste .
Aerebi goh skuvlesne eelkim lim ajve båeries saemiej ektine guhth ajve saemiestin .
Dïhte veelji dan bïjre gihtjedh aktene tjåanghkosne Nittedalen tjïelteståvrosne .
Gaskenasjovneles - saemien jijtsh juelkietjengkere- saerviem tseegkedh - dovne Nyjsenæjjide jih ålmide .
Jupmele sæjhta mijjen lïhke , mijjen jieliemisne årrodh , mijjem gaajhkeste sæjhta luejhtedh jïh mijjen jielemenuepide orrestidh .
Mijjieh sïjhtebe dam systematihkeles barkoem kvaliteeteevtiedimmine skuvline jïh sïeltine jåarhkedh , jïh vuarjasjidh ööhpehtimmieevalueringem sjïehtesjidh .
Vuajnam kraesieh leah dle båavjoeminie , aahka jeahta .
taalh , mïetestimmie , tïjjeraajoeh jïh statistihkem maehtieh .
Datne dåaktarinie barkeminie .
Daejnie aamhtesisnie learohkh maehtieh dejnie voestes 5-10 minuhtine tæjmoste saavredh buarastehtedh jïh sov bïjre soptsestidh .
Naakede dehtie barkoetjoehpestimmeste joe vaalteme senijoreøørnegen tjïrrh .
Datne tjoerh medisijnen tjirkemem utnedh dov remitteereme dåaktaristie Staaren skïemtjegåetesne .
Reereme: Saemiedigkie edjta jeatjaj
PREESSE JÏH .
Fylhkenraerie nænnoesti FR aamhtesisnie 10/34 NTE .
Dah maanah saemiengïeleldh byjresinie orreme jïh aaj jeajtah byjresinie gusnie saemiengïeleldh sopstallestimmieh leah vååjnesasse .
Buerjie Baatemaa !
Datne maahtah joekehtsem göökti taali gaskem gaavnedh gosse dam aktem taalem dehtie mubpijste geasa .
Barkoedåehkie edtja aaj vuarjasjidh mejtie gåarede bijjieguvviem darjodh saemien humane biologeles materijaleste mij lea vöörhkeme ovmessie sijjine .
Saemiedigkieraerie 228 stoerretjuetie kråvnah dåårje prosjektese saemien fealadasse julevsaemien dajvesne .
darjomh darjodh mah ij leah hijven
Stoerre aavoe gosse gejhkie-bearkojste åadtjoejimh .
jïjtse aevhkie lohkemistie vuarjasjidh
G2-lïerijh joe G1gïelen grammatihkem hijvenlaakan evtiedamme.
Muvhth laantine laakh gååvnesieh mah gaertjiedieh dejtie mïelemøølege ‐ illedahkide byøgkeles darjodh riekte veeljemen åvtelen , jïh jïjnjesh Nøørjesne vïenhtieh dejtie mïelemøølegidie fer jïjnjem nuhtjie .
Mij hijven: Datne aktem sjyöhtehke saerniem gaavnih .
Aanta tjabreminie taalesïeven mietie svihtjedh gosse edtja dam barkoem darjodh (15 - 3).
Saemiedigkie vierhtieh åådtje guktie nuepieh Maadtoelaaken jïh Saemïelaaken mietie laavenjostedh jïh dej daerpiesvoeti mietie mah saemien siebredahkesne
' ine tjahkasjim .
Healsoe jïh dïedte
Jaepiej mietie PSA-veahka ånnetji jeanane jeenjemes almine dan gaavhtan prostatareavsa stuerede gosse båarasåbpoe sjædta .
Dah veerbh åelkiesbielesne seamma morfologije plïerem utnieh, men dah baakoeh garrahbielesne leah dovne adjektijvh (buörie, gükkie jïh lissie) jïh veerbh (bürr'edh, boårkudh, läärk'edh, löödd'edh jïh tjääg'edh).
jieledevuekiem buerkiestidh såemies kreekedåehkide mah leah nåhkelamme viehkine bïevnesh tjöönghkedh jïh bïevnesh ovmessie gaaltijijstie öörnegen mietie bïejedh
LOHKH VIELIE SAEMIEDIGKIEN BÏJRE: www.samediggi.no www.diggi.no
Akte dejstie gie gieline eelki barkedh lij Sofien gon Ebban åabpa , Anna Jacobsen (Jaahkenelkien Aanna).
Onne gåetiegaamegetjh jis ruhtjehke .
bïjre leah .
Dannasinie maahta sjyøhtehke sjïdtedh disse vihth bååstede båetedh mænngan daan jaepien , gosse buerebelaakan daejtie maaksojde daajra .
- Maanah tjuerieh aaj daaletje gïelem lïeredh .
Skåårvemh baenieklinihkine jïh dïrreginie leah stuhtjesne 1.5 buerkiestamme , healsoe- jïh sosijalesektovren nuelesne .
Barkoe laaki- jïh vuekiej mietie , jïh tarif-latjkoe 2% KLP:sne .
1.3.4 Byjreseråajvarimmie
Hearra dihte dennie skuvlesne jih dihte ålvas striengkies .
Maanah ektiedimmieh ohtsedieh jïh mïelem sjugniedieh reakadimmien raejeste .
Ohtsememraaje jåartakroehkemistie lea voerhtjen 30 b.
Vihkeles saemien institusjovnh mierietsiehkieh utnieh mah darjoeh guktie dah maehtieh daam dïedtem hijvenlaakan vaeltedh .
vuarjasjidh jis dov maana sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje
Fïerhte raerie aktem tjåadtjoen 50% barkoevierhtiem åtna .
Tsïengelen 1. b. raejeste prosjekte Saemien Gïelegaaltije daam dïedtem åådtjeme .
Aktene demokratijesne doh årrojh veeljieh gaahpoeh , tjeakoes veeljemi tjïrrh , gie edtja stuvredh .
Tjåanghkoegærjah:
goltelidh , guarkedh jïh jïjtjh aaj soptsestidh
Mij såarhts kaarhtam åtna dan gaavhtan mij såarhts p-pillerem nåhtade .
Lopme Laante
Fuehpie aaj sjidti juktie daerpies dagkarinie barkojne giehtelidh mearan naaken dejstie båeries almetjijstie gååvnesin guhth maahtojne jieleminie .
aevhkieh jïh vaanoeh buerkiestidh dejnie ovmessie lohkemestrategijinie
Saemien religijovne lij akte eatnemereligijovne mij våaromem utni aktene animistihke jieledetoelhkestimmesne , gusnie dovne dïhte almetjeligke jïh ij-almetjeligke lin lïhke gårredamme sinsætnan , ihke abpe jielede vuajnalgi goh dïhte sealoem utni .
Dah maehtieh aaj orre stååkedimmieaamhth buektedh .
Jïjnjh ussjedieh daamhtajommes dejtie mah leah seksen bïjre jïh daamhtaj aalka funterdidh guktie edtja damtedh dan voestes aejkien gosse edtja mubpine seksem utnedh .
gïeli smaareh-tjïertide tjuevtjiedidh *
Akten saerniestæjjan mietie veerbe lea dibriehtidh.
Jeatjah vihkeles tsiehkieh mah tjuerieh stïeresne årrodh lea nuepie aalkoelïerehtimmiem vaeltedh , jïh vuelege maaksoeh .
Dah Noerhtelaanth aktem Noerhtelaanti saemiekonvensjovnen vuelietjaelieh mij aalkoealmetji reaktam jååhkesje jïjtje nænnoestidh .
- Idtjim åadtjoeh daejredh maam edtjim doelhkestidh aerebe goh dahkoe böötim .
Saemien sjïerepedagogeles dåarjojne laavenjostedh juktie daerpiesvoetide goerehtalledh
Bene jis njaelkieslaakan åara dam ånnene .
sänkatr, kaus:3s 'Mary får Lars att sänka båten.'
Dïhte lea irhkeme gosse ij åadtjoeh ij gossege meatan årrodh jallh jis mubpien bïjre soptsestidh mij ij leah saatnan .
Naemhtie politihkeleslaakan åvtelisnie båetebe jis sjyøhtehke sjædta darjomem vueliedidh jallh orrijidh dej jaepiej åvtese .
gujht
Såemies vihkeles biehkieh soejkesje-jïh bigkemelaakesne Saemiedægkan leah:
Nuhtjh saemien kaarhtem jallh gaskeviermiem .
Aaj lijsie learoehkidie taalide joekehtslaakan juekedh .
vuesiehtimmieh gaavnedh heannadimmine mah leah viehkiehtamme daan beajjetje Saepmiem jïh Nöörjem hammoedidh , jïh digkiedidh guktie siebriedahke lij maahteme sjïdtedh dastegh dah heannadimmieh lin jeatjahlaakan orreme
Naakeni paarri barre akte paarrebielie aajmoejeatjadimmie, mubpie aajmoe jallh aktiviteete.
Ånnetji mænngan sïjhth jïjtsistie soptsestidh dej baakoejgujmie datne maahtah .
Jaepien 2012 lea skuvleskåårvemh 154 millijovnh kråvnaj åvteste soejkesjamme .
Jaepien 1924 gaskem jeatjah akte parlamentarihkeles skuvlekommisjovne jeahta " Saemien voejkenen jielede jïh kultuvre leah naakede mij ij gååvnesh .
Dihte jijnem deejri mij daerpies gosse orre maanagiertiem rihpestidh .
Jallh datne maahtah eejhtegigujmie , voelpigujmie jallh jeatjabigujmie ektine rohkelidh , Bijbelisnie lohkedh jïh aamhtesi bïjre Bijbelistie soptsestalledh .
I forbindelse med høringen av Samerettsutvalgets innstilling NOU 2007:13 - Den nye sameretten , arrangerer Nord-Trøndelag Fylkeskommune en høringskonferanse på Stiklestad den 11. september 2008. - - Aejkiemieresne dejnie govlehtimmine Saemiereaktaj moenehtsen lahtestimmeste NOU 2007:13 - Dihte orre saemiereakta , Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjïelte aktem govlehtimmie-råårestallemem øørnie , Stiklestadesne skireden 11. biejjien 2008 .
Saemiedigkie ij faamoem utnieh soejkesjebïhkedassh nænnoestidh juktie eatnemevåaromem saemien kultuvrese , jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse gorredidh .
Saemiedigkie sæjhta daejnie bïevnesinie aktem bijjemes politihkem buektedh saemien gïelen bïjre; mij edtja otnjegem vuesiehtidh jïh prinsihpeles gyhtjelassh tjïelkestidh åtnoen jïh evtiedimmien bïjre saemien gïeleste .
Prosjekten aajhtere lea fylhken øøhpehtimmieåvtehke , jïh prosjektestuvreme jïh gïehteldimmie sæjhta Eekegoevtesisnie (Eiendomsavdelingen) årrodh .
Daan biejjien dle sivijletjïrkije dah klååkoeh gïetede mah leah NAV .
Dah guejmieh sïjhtieh barkedh dam gærjaveahkam åarjelsaemien lidteratuvresne stueriedidh jïh orrestidh dejnie åarjelsaemien gærjabussine .
Dah dååjrehtimmieh Alta-aamhtesistie darjoeji guktie dah nöörjen åejvieladtjh daarpesjin jïjtje soptsestidh jïh råårestalledh saemien siebriejgujmie .
Dellie dïhte prååsehke åarjelsaemien kultuvre sæjhta sov monnehkevoetem dassedh, jïh staate tjuara dïedtem guedtedh ihke akte dejstie jeenjemes håvhtadamme gielijste veartenisnie lea nåhkehtamme, Larsen jeahta.
Tjaelemelïereme geervealmetjidie gïeh joe maehtieh saemiestidh njaalmeldh .
Vuemie Elgåe lea Femunden luvlielisnie , eevre Engerdalen tjielten noerhtelisnie , Hedmarkem fylhkesne .
Sïjhtem aaj vuartasjidh guktie fïerhte goerehtimmiedåehkie lea vaestiedamme.
Notarius publicusen barkoe maahta tïjjegaertjiedimmie jïh lïeneståvroe jeahta mij geografijhkeles dajve , daamhtaj tjïeltesne , gusnie almetje galka sov barkoem darjodh .
Jalhts eejhtegh eah meatan båarasåbpoe maanah daamhtaj reaktam utnieh hoksebarkijigujmie soptsestidh jïh dah eah tjuerieh eejhtegidie bievnedh maam maana jiehteme .
MORALEN JÏH .
goerehtidh jïh digkiedidh åtnoem jïh miste-åtnoem vierhtijste , mah konsekvensh daate maahta åadtjodh byjresasse jïh siebriedahkese , jïh mah ovvaantoeh daate maahta sjugniedidh gietskene jïh abpe veartenisnie
Vihkeles hoksem vuesiehtidh .
Mijjieh sïjhtebe laavenjostoem ohtsedh laanteburrien åårganisasjovnigujmie raeriejgujmie dejnie fierhten jaepien jåartaburriesjïehtedimmine .
Learohkh akten saemiengïelen råållen sijse tjaengieh dan varke daate åtnasåvva .
- Haga , Arna (red): Åarjelsaemieh Samer i sør .
urriestidh gaajhkem maam ij
learoevierhtieh evtiedidh
Cellepryövenasse maahta ellien sjædta gïerve toelhkedh .
Daennie artihkelisnie goerh jïh tabellh leah veeljesovveme juktie tjoevkesem bïejedh naan gille vaeljehke teemide viehkine SSB:n fasseldimmiestatistihkeste.
Viehkie aaj maahta årrodh jis lohkehtæjja tjaalegem sedtie gusnie gyhtjelassh learohken øvtiedimmien bijre minngemes tijjen .
aelhkie baakoeh , nommh , dïejvesh jïh aelhkie raajesh guarkedh mah leah aarkebiejjien tsiehkiej bïjre
• ryökneme
Jis gïelem vadtah dle dov gïelem faamosne jïh saemiedigkien politiske otnjegem veeljh .
Dah vierhtieh åtnasuvvieh 3 såarhts råajvarimmide:
Eksamene abpe faagem feerhmie (309 tæjmoeh).
Dah soptsestieh maam dah vienhtieh lea tjaalegen / tjaalegi aamhtese .
Maahta aaj sinsitniem kråahpesne tjuvleste .
Datne jïjtje veeljh
Tsihkestahta Saemiedigkie mandaatem dorje moenehtsasse .
Guektiengïelevoete - daan beajjetje tsiehkie , haestemh jïh veanhtadimmieh , Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
Vuesiehtimmesne (120) leam dibrehtidh jïh debriehtidh moeneme.
Doh tjïelth , gusnie 30 jallh jienebh lea tjaaleme Saemiedigkien veeljemelåhkosne , edtjieh aajh sjiehteladtedh tjaatsestæmman jijtjehke veeljemebiejjien .
Nidarosen bispedajveraerie aaj aktem moenehtsem åarjelsaemien gærhkoejieliemasse nammoehti .
Seamma prinsihph gaajhkine gïeline gååvnesieh.
Muvhtene maahta damtedh fuehpesne jallh nuvreme seksem utnedh jïlhts kaanne ij dam sïjhth .
Daennie bielesne dåarjoste lea dïhte barkoe almetjh gaagkestidh saemiengïelesne dejnie reeremetjïeltine mah leah fïereguhtene fylhkentjïeltesne .
 (99) a. Manne jag dam den:ACK mov min telefovem telefon:ACK gaerviehtamme.
lea akte eatneme
Åå , - gåeskien bist dihte stoerre bienje , manne billem dihte mannem gaatska .
Bïevnesesuerkie edtja fylhkendigkien ulmieh , darjomh jïh råållem våajnoes darjodh .
Raeriestimmesne staatebudsjedtese dle vierhtieh gamtebaantebigkemasse lyjkeme dejnie dajvine gusnie kommersijelle aktöörh jeatjah gaavhtan eah lin sïjhteme bigkedh .
Lïeneståvroe dåastoe gaajhkh veeljemeleahpadængkomh jïh bievnemh kandidaatij bïjre mah edtjieh partijij veeljemeleahpine tjåadtjodh .
Mah maehtelesvoeth mah leah sjyöhtehke sijhtieh jearohke årrodh tsiehkeste jïh gåessie .
Inhtsie lea vihkeles provgramh maanide jih noeride øøvtiedidh .
sjugniedihks tjaalegh tjaeledh ovmessie sjaangerinie
Prosjekte aktine seminaarine orriji 2013 .
Maanah maehtieh aaj bieljieovlemem utnedh jïh eah bååktjesem damth .
Price: NOK 150,00
Daamhtaj maehtieh tjïelti eejehtimmiereereme jienebh bievnesh vedtedh ohtsemen jïh luhpien bïjre .
Bietskedh politihkeles karikatuvreguvvieh joekehts plaerijste dan minngemes våhkoen veeljemen åvtelen .
Gïelelïerehtimmie/gïelekuvsje - julevsaemien
 Varke dahkoe
Dïhte saemien aamhtese aaj jiene-jienebe aalkoealmetjeaamhtesinie sjædta .
Learohkh dåehkine berkieh .
Desnie strategijh ektesne hammoedin guktie edtjin aktem dagkeres kommisjovnem åadtjodh.
1960- jïh 70 låhkoen dle voerkesvoete jïh radikaliseringe læssanieh dej nuerebe saemiej luvnie .
- Luste gosse barkijh jiehtieh daam tjåanghkoem daarpesjieh .
Dah åeniedimmieh REDD jïh REDD + åtnasuvvieh daelie goh akte referanse dan barkose juktie dejtie tropihken skåajjide beerkedh .
Barkoevaaksjome edtja bïhkedidh jïh bïevnedh dej orre njoelkedassi bïjre seamma gïetedimmien bïjre dejstie leejjeme barkoevaeltijijstie , jïh viehkiehtidh gorredidh ihke daate prinsihpe seamma gïetedimmiem bïjre fulkesåvva .
Slovves mierehke
Anita aaj dam jååhkesje .
Saemieh russlaanten bielesne Saemieh russlaanten bielesne eah aktem jïjtse almetjeveeljeme åårganem utnieh daan mearan .
Dan åvteste vihkeles mijjieh vielie daajroem jïh minngebe råajvarimmieh åadtjobe, mij lea åssjele prosjektine, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.
Dåajvoehtimmieprievesne Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste dle joekoen leavloem biejeme prosjekten foksusasse juktie lïerehtimmiem saemien gïeline iktedidh dennie 13-jaepien skuvlebaelesne jïh jollebe ööhpehtimmesne .
Daate akte giehpiedimmie , tjåanghkan 34 sijjieh .
Gosse derhviegåetiem tseegkedh dellie biessieh njelledh jïh bïessedidh åvtelen darhvedh .
Jih dallah goh lij vuesiehtamme satne aaj maahta aarmohks årrodh , dellie altese tjelmieh rihpesovvin .
Gaajhkh veerbh dej dåehkiej sisnie aajmoejeatjadimmieh buerkiestieh.
Byöroe daamhtebe njamma .
Maahtam suejniej bïjre soptsestidh gosse guvvieh vuajnam
Prosjektperiode: 2007- 2010
Nov lea badth daerpies jeatjah sektovrh jïh aaj bijjemes daltese daam barkoem prijoriteradieh .
Mejtie illeldahkine mij mubpesth / tendens mijjen skuvlesne vuejnebe ?
11 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh barkedh ihke barkijh gååvnesieh mejgujmie maahtoeh utnieh såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelesne , gåessie daerpies aajnealmetjegaskesidie dejnie byjjesfaamojne .
4.8 Raeriestimmieh
Kintel AS åådtjeme 150 000 kråvnah prosjektese " YouTube på lulesamisk " , luvlesaemien videosaadtegh gaskeviermesne .
Daelie Muotka sæjhta aamhtesem digkiedæmman buektedh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne .
Orre saernieh: Nyheter Gieries almetjh !
Govhte saemien museumh , jïh dah leah Kirkeneseste noerhtene Snåasese åarjene .
Baajh dov syjhtedem eatnamisnie
Lyjke 36,7 mill. kråvnah kapitalfoentese boelhken , mearan 47,2 mill. kråvnah åtnasuvvieh kapitalefoenteste boelhken .
Positijveles jielemebyjresigujmie barka aaj healsoe- jïh skïemtjegåetiesuerkien ålkolen .
Bull , Ella Holm: Ovmese veareldh , Universitetsforlaget , 1985
jïjtjeraarehke tjåanghkoesijjie årr odh , jïh akte sijjie dan byögkeles sop tsestæmman jïh
Njaalmeld barkoe
Daan biejjien dle vååjnoe goh 4 sijjieh lea sjyöhtehke , Schanche jeahta .
b) Saemien 2. aalkoekuvsje
Vuelelen gååvnese svaalhtesem Torkelen abpe tjaalegasse .
Daate orre, men öövre maam Bergsland tjaaleme (vuartesjh 2.4).
Maahtah vielie Tråanten bïjre daesnie lohkedh:
Saemien bibliografije Nöörjesne reeresåvva Nasjonalgærjagåeteste .
Fylhkenkaassa lea vijhte obligasjovnelaajkoeh åådtjeme , ållesth 50 mill. kråvnah , jïh dejtie sæjhta ånnetji ånnetji maeksedh jaepien 2017 åvtese .
Ektiedimmie RES ' en jïh jeatjah soejkesji gaskem Fylhkendigkie Noerhte-Trööndelagesne nænnoesti ruffien 2012 Regijovnale soejkesjestrategijem Noerhte-Trööndelagese 2012-2216 .
Reaktelds våarome
Vihkeles minngemes jollemaaksovevihtiestimmiem spååredh jïh dam vuesehte resepten ektesne gosse edtja daalhkesh åestedh .
Manne daam daajram aehtjh-aahka gonnoeh aehtjh-aajjan bïjre: Dov aajja gonnoeh aahkah ligan jaepien båeries gosse .
kråahpem jïh gïeth nuhtjedh
Dam buektiehtidh tjirrehtidh sæjhta aktem evtemosth barkoem årrodh mijjen tsevtsiehtimmiebarkosne reerenassen jïh stoerredigkien vøøste båetije biejjide .
faamoem åtna boelhken 01.01.2007
Programmetjaelijem seehti prosjeketebarkijinie ellies tïjjem skïerede 2008 - goevte 2009
Manne maahtam soptsestidh biejjieladtje tsiehkiej bïjre .
Åejviesuerkie lea guktie siebriedahkefaageles goerkesem bæjjese bigkie tjetskehkevoeten , onterdimmien jïh sjugneden darjomi tjïrrh .
Staati diedth kultuvren gaavhta ieh guktie saemieh jieleme-jih vierhtie-viehkieh åadtjoeh mij daerpies gosse kultuvrem øvtiedidh jih vihties laakan gorredidh .
Dan gaavhtan tjoeverimen nøørjen jih sveerjen gielem provhkedh .
Christopher Piñón 2001.
Dellie sæjhta ajve saemiestidh reklame-jallh doekemesplakaten bïjre .
Helena Cronséll
Gïele jïh byjjes maehtelesvoeth: lea aelhkies dorjesovveme vuesehte såemiesmearan ektiemimmiem raajesi jïh boelhki gaskem vuesehte dïhte såemiesmearan hammoevierhkem haalva vuesehte dïhte såemiesmearan ortografijem jïh væhtabiejemem haalva sitaati jïh jïjtjedorjeme tjaalegi gaskem joekehtahta jïh gaaltijidie neebnie lea tjïelke dorjesovveme , hijven jïh maereles baakoeveahkine vuesehte hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem vuesehte dïhte jeenjemasth hammoevierhkem haalva vuesehte dïhte jeenjemasth ortografijem jïh væhtabiejemem haalva sitaath tsiehkesje jïh gaaltijide vuesehte lea tjïelke jïh veele dorjesovveme , maereles jïh gellielaaketje baakoeveahkine vuesehte dan hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem jïh jeereldihkie gïeline vuesehte dïhte hammoevierhkem haalva vuesehte dïhte ortografijem jïh væhtabiejemem haalva sitaath tsiehkesje jïh gaaltijidie veelelaakan vuesehte
Gaajhkh nomenfrash tjiehtieh aaj abstrakte kasush utnedh juktie gåvloes jallh våajnoes
Aaj sïejhme dle stoere joekehtassh aerpiegïelen G2-soptsestæjjaj illeldahki gaskem.
Dijjine ektine edtjieh aktem hokse- jïh lïerehtimmie byjresem dååjredh mij lea jearsoes , jïh mij seamma tïjjem dejtie haasta orre sïllh vaeltedh jïh veartenem goerehtidh .
Hijven taaledïejvese akten hijven goerkesasse posisjovnesysteemeste bigkie , guktie taalh leah bæjjese bigkeme jïh aarvoe sifferijstie taalesne .
Jaepien 2012 sæjhta orre vaestiedassh vedtedh .
Dejstie jielemepolitihkeles iedtjijste dle raereste eekem doekedh Gaske-Nøørjen Mearoebårran 4,2 mill kråvnaj åvteste jaepien 2011 .
sijjiem jïh tïjjem vaaksjodh gosse tjïrrehtidh
Goh akte råajvarimmie juktie dam nænnoestamme ånnanimmiem dåastodh budsjedtemieresne , raereste budsjedtem giehpiedidh juktie konsulentedïenesjh åestedh , 0,3 mill. kråvnajgujmie .
Maam lea Læjsa gurrieminie ?
Daate lea Gïeline goetsebe 1 barkoegærja åarjelsaemien voestesgïeline .
Datne maahtah aaj teekstestuaradahkem jeatjahdehtedh webbeslohkijen menyinie Visa-menyen nuelesne .
Saemiedigkie sjïelem juaka fearhnen njealjede jaepien .
Bïhke dæjja lea dan åvteste uvtemes barkoen bïjre juktie aktem hijven psykososijaale byjresem sjugniedidh , gusnie maanah åadtjoeh jearsoes byjreskinie skear kagidh , dej haeste mi gujmie mah leah fïereguhten maanese sjïehte dam me .
Laavenjassh pryövesne buerkiestieh vihties tsiehkieh mejtie maahta loetedh viehkine ryöknedimmeste .
Aaj irhkie gosse lahteste , daejrehte jïh dååjrehte sexuale aamhtesi bïjre gïen syjhteden vuestie .
Dellie maajhööhpehtimmiekaamera maahta tv-kaamerinie årrodh , jïh lohkehtæjja maahta dam årrodh mij programmem vuartesje .
Matematihkesne guarka vihkeles tjiehpiesvoeth naemhtie:
Mohte baerniej gïele jienebe jeatjahtahta goh nïejti jïh dïhte maahta darjodh gïerve baernide gïelem stuvredh .
Staaten lea diedte bertedh guktie mijjieh saemieh maehtebe meedijah jïh teknologijem kultuvrøøvtiedimmesne nuhtedh jïh ov-viedteldh lahtestalledh .
råållespïelem tjïrrehtidh
Ij leah dan kreajnas mejtie aelhkebe direkte objeektem mïerhkesjidh goh verbh subjeekti mietie hammosne presens sojjehtidh.
Lissine dah sektovrh sïjhtieh jarkelimmieh darjodh juktie prijoriteradamme suerkieh bæjjese lutnjedh , jïh råajvarimmieh dehtie vierhtievuartasjimmeste aaj meatan vaaltasuvvieh juktie dam buektiehtidh .
Leekedimmien bïjre , Saemien Sijte , Saemiedigkie 2009 .
Kolonne D lea formelkolonne .
Dannasinie dle daate bïevnese aaj sæjhta dejtie vielie ovbyjjes dååjrehtimmide nåhtadidh aktede vijriesåbpoe suerkeste , jïh naemhtie aktem bööremeslaakan gïelepolitihkem evtiedidh .
Ih datne daarpesjh dov skïemtjehistovrijem fïerhten aejkien soptsestidh .
Råajvarimmien bïjre: Learoevierhtieh aktene åarjelsaemi- en voessesne maehtieh årrodh lidteratuvre , daeverh , filmh , guvvieh , musihkh , dïrregh , histovrijh jïh mahte saaht gaajhkem , mah edtjieh dïrreginie årrodh juktie åarjelsaemien aerpievuekien daajroem buektedh .
- Med godt samarbeid har vi lykkes
Tjiehtjele Klaassen tjiehtjele hijven sjeahta gosse lohkehtæjja , learohke jie eejhtegh gaavnedieh .
Dah råajvarimmieh juktie aktem feerhmeles byjresem sjugniedidh hijven ektiedahkoevuekiejgujmie , maehtieh stuvreme årrodh dan aktegs maanese , dåehkide maanijste jallh abpe maanagïertebyjresasse .
Kapihtelisnie 6 leam tjaaleme transitijve veerbi bïjre mej daan struktuvre maadtoe-Ø-e-tjm-ht-.
A: Dellie hov lij dïhte goh liehties jaepie , dah liehties jaepieh så idtjimh gujht man jïjnjh åadtjoeh dle geerve årra , hell dej krievvien åvteste men tjuerimh dle gujht aaj doekestidh för darpesjimh gujht aaj beetnegh .
S: Nov gosse daen daelvege doekidh ?
Maam sïjhth jiehtedh dov musihkine jïh dov vueliejgujmie ?
Mijjieh sïjhtebe saemien gïele edtja gaatojne , vaeresne jïh skuvlesjaljosne govledh .
Vielie saernieh maahtah åadtjodh dov gärhkoetjåangkosne gusnie gielem sijhth vedtedh .
Preesse aktem hijven barkoem dorje ?
Maahta maaje daabloem vaerbine klaeriedidh .
Gosse mijjieh dejtie ovmessie gïeledåehkide vuartasjibie sïjhtebe vuejnedh man gellie ööhpehtamme lohkehtæjjah mah gååvnesieh julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne.
Ringkh 1177 .
Gïetedimmien åssjele
' en jih EFTA ' n jielemeministerh tjåanghkenin Københavnesne goevten 2. jïh 3 biejjien , juktie dam vijriesåbpoe evtiedimmiem dehtie sisnjelds maarkedistie digkiedidh .
Råajvarimmie 51 Skaehtieetaate - vijriedamme faalenasse saemiengïelesne ...
Guktie jïh man stoerre daate barkoe sjædta sæjhta åvteprosjekten tjïrrh tjïelkestidh .
Gïelejarngi tjåenghkies ulmie lea læjhkan saemien gïelem våajnoes darjodh , jïh viehkiehtidh guktie saemien nænnoesåbpoe sjædta jïh evtiesåvva .
88,9%83,3%77,8% 5,6%16,7%
Lij joekoen hijven sjïehteme gosse mijjieh daelie geatskanibie dam saemien 100-jaepien heevehtimmiem .
Akte jeatjah alternatijve maahta årrodh maajhööhpehtimmielearohke maahta aktem barkijem årrodh aktede tv-sielskeste , jïh edtja reektedh aktede vihties heannadimmeste , aktene dejpeladtje jieliemisnie .
Magkere faagese fïerhten laavenjassen veadtaldihkie (sïebredahkefaage jïh
Jïh dle guktie dennie dle goh dellie hotellese gusnie gidtjh dellh hööltestidh daan iehkeden , dle göökte nyjsenäjjah böötin dahka .
Reeremegoevtese vïjhte vihkeles funksjovnesuerkieh feerhmie .
strategijen mietie Maahtoe kvalitetide - vijrebeööhpehtimmie lohkehtæjjide , lohkemefaalaldahke vadtasåvva 60:an lohkemetsiehkieh golme saemien gïeline saemiej jïlleskuvlesne , Jïlleskuvle Bodøsne jïh Jïlleskuvle Noerhte-Trøndelagesne .
Vuesiehtimmie Daelvie
Lïeneståvroen dïedte lea åvtelbodti laanestimmievaarjelimmiem juvride lïenesne .
Moenehtse tjïerteste dam faatoes daajroevåaromem irhkemen bïjre saemiej learohki luvnie jïh saemien learoehkijstie , jïh gihtjie mejtie doh nasjovnaale skraejrieh jïh skuvlebyjreseprogrammh dejtie saemien learoehkidie dåastoeh .
Laake sisvegem tjïelkeste dejnie bijjemes prinsihpine mejtie Maadthlaake § 110 tseegkie .
Gaskenasjovnaale Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne tseegkesovvi jaepien 2009 , jïh daelie jarnge edtja orresistie öörnesovvedh akten filmeinstituhtese .
Men vuesiehtimmiem pryövebe maam Haspelmath jeahta ij provhkh meatan kausatijve molsedimmesne årrodh (Haspelmath, 1993, b.
Lïeneståvre pryövemegöölemem iktede jïh tjïrrehte guktie guelietjïerti evtiedimmiem dåerede .
Mohte jijjegåårtese lij , jih gaajhkesh lin åerieminie .
Akte eerlege soptsestimmie gusnie barkoedåehkie buerkeste maam darjoeh jïh guktie darjoeh .
Joekehts darjomi tjïrrh galka gïelem lïeredh soptsestidh , goltelidh jïh guarkedh .
Utsi , Gun Margret , Niestesjidh BOK
SÁMI SPÁBBÁČIEKČANLIHTTU (SSL .
sänkatr:3sPRT 'Lars sänker båten.' b. Vïnhtse båt våajoeji.
gïetegærja maahta gaskesadtemem aelhkebe darjodh syjhterem jïh saemien såjhtoedåastojem / åelide gaskem institusjovnesne jïh tjïeltestarnedïenesjimmesne .
Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtese dïedtem åtna reerenassen poltihkem iktedidh jïh evtiedidh mah leah saemiej jïh dej nasjovnale unnebelåhkoej bïjre (rovme , romanije , kveenh , juvdelassjh jïh skåajjefinnh).
3.2 Haestemh soejkesjeboelhken mænngan
Dållesne maehtebe beapmoeh jurjiehtidh , prïhtjegem voessjedh , tjaetsiem doeltehtidh jïh jïjtjemse biktiehtidh .
Lohkehtæjja aalka goerehtidh mah laahkoeh learohkh maehtieh , jïh mejtie gaajhkesh daejrieh jïh maehtieh dejtie reaktoe laahkojde nåhtadidh .
Bïhkedimmie raerieh jïh njoelkedassh vadta , maam daerpies darjodh gïehtjedimmien åvtelen , gosse dorje jïh gosse dorjeme .
Dovne 2012 raajan dle Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte
Kaanne dïhte gie ektesne nåajsan sjïdteme ij leah dïhte gie sæjhta maanadovvedh .
Ektieskovhteråajvarimmie (Q360) 
Bïevnesh åådtje maanan healsoetsiehkien bïjre , mah goerehtimmieh , båehtjierdimmieh jïh vuekieh mah maehtieh aktuelleles sjïdtedh jïh maam deahpede jis ij båehtjerh .
jissedh laejpie-daajjetjem tjeevline goske plïehtje jïh jorpehke .
Gosse baanth gårrede jeatjah aalkoealmetjidie dennie veartenevijries gærhkosne , misjovneprosjekti jallh vietselesvoetelatjkoej tjïrrh , dle gaskesem sjugnede mij eadtjalgehtemem gååske jïh damta eekie dam mij lea gærhkoen barkoe
Daate akte sjïehtedimmie dehtie sïejhme konsultasjovnelatjkoste dajvevaarjelimmien bïjre .
Jih dellie limen viht
Jaepien 2013 åarjelsaemie Frode Fjellheim bööresovvi meatan årrodh musihkine Disney ' en orre stoerre guvviefilmesne " Frozen " .
Aaj ektiedimmieh jïh aktivyöki barkoe dej geerve almetji gaskem stoerre ulmiem utnieh dan psykososijaale byjresasse maanagïertesne .
Raeriestæjja edtja bïhkedimmiem vedtedh aamhtesegietedæjjide gaajhkine faagesuerkine fylhkentjïelten reeremisnie
soejkesjidh guktie edtja eatnemen vierhtieh nuhtjedh jïh nuhtedh , aarhti bïjre soptsestidh mah åtnasuvvieh , tjöönghkemen bïjre askeboelhki jïh jeatjah fenomeni mietie eatnamisnie , jïh aerpievuekiejgujmie viertiestidh jeatjah saemien siebriedahkine
Vielie bïevnesh haallen bïjre jïh mij desnie gååvnese åådtje jis biejjieladtje åvtehkinie soptsesth Tommy Hæggernæs , tell .
viertiestidh saemien vaajesh aalkoeåålmegi jïh jeatjah kultuvri vaajesigujmie
Prïhtjhgiebnie bååvse .
Nov leah maaje treavkah , mohte dah jis fagkan åenehks munnjien daelie .
Fïerhtene tjïeltesne aaj gååvnese tjïelten byjresereereme mij voenges vaaksjomem dorje byjresefeerleg darjomijstie miljöbalken mietie .
Fabricius , C. , C. Folke , G. Cundill , & L. Schultz (2007) Powerless spectators , coping actors , and adaptive co-managers: a synthesis of the role of communities in ecosystem management .
Lohkemen mænngan Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste maam gaavnehtin gosse tjaalegidie lohkin .
Lissiehtimmie edtja gaskem jeatjah gåetievaarjelæmman jïh gïehteldæmman juhtedh .
Daalhkese maam vaejliem jih baektjiedimmiem vuelede (Paracetamol) 
- Skogmo , Overhallan tjïelte
Mijjen jielemevuekie lea etihke gyhtjelasse .
Gosse dejtie skuvleskåårvemidie tjïrrehte (v. FD 06/21) dle pedagogeles funksjovnelle skuvlegåetieh åadtjobe , jïh skuvlegåetieh dejtie kvaltitetide utnieh mejtie mijjieh jåarhkeøøhpehtæmman utnebe .
Jaepien 1998 vihth faaleldahke Prahkesne sjidti , mohte geerve lij almetjh gaavnedh gieh saemiestin .
Daate maahta gaajhke årrodh goh åssjaldahke- jïh sielteevtiedimmie , eknomeles maahtoe , dorjeseevtiedimmie jïh maarkedestrategijh .
Daate nænnoestamme sjïdti ÅST:n darjomesoejkesjisnie 2012: Åarjelhsaemien Teatere (ÅST) edtja:
Naemhtie dle idtjim daarpesjh steemmadidh .
Båatsoesaemiej lea båatsoereakta medtie 40 prosenth laanteste .
refl (złamać się 'breakcaus-incho') 
Daesnie akte raajese båateme mij edtja fleksibiliteetem vedtedh juktie julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtimmiem tseegkedh. "
Gærjan minngemes vaajesisnie dellie tjaelijen aajkoe joe illeme , måjhtojgujmie lea dïevhteme jïh buektiehtamme Johkegaskem aejkiejtjirrh buektedh .
Saemiedigkie diedtem vaalta pryövedh buerebe jielembyjreskem jïh daejreles övtiedimmiem buektiehtidh .
Guktie reeremerevisjovnereektehtse vuesiehtamme dle dïenesjefaalenasse hijven maanide jïh noeride , men nåakebe voeresedåahkan .
25 lïhtsegijstie 10 vaestiedin.
Dan åvteste daerpies buerie astoem utnedh learohketjïerten buerie jïh haaltjebieliejgujmie gïehtjedimmesne åahpenidh .
Edtja aaj maehtedh joekehts såarhts eengelske gïelem guarkedh ovmessie bielijste veartenisnie .
Dah guakta jiehtiejægan dïhte dannasinie dah jeatjebh lea logiske jïh ussjedieh ahte intransitijve veerbe v.g.
barkeme saemien maanaj reaktah orre maanagïertelaakesne nænnoestidh , vg fierhten saemien maanan leah reaktah faaleldahkh maanagiertesne åadtjodh mah leah dej saemienvuekien mietie sjiehtesjamme
Löönemh , guhkies laajkoe , likviditeete , foenth jïh garantijedïedte
Dåehkesne maanagïertebarkijh ovmessie bieleste laanteste .
goltelidh , vuarjasjidh jïh bïhkeden bïevnesh vedtedh mubpiej njaalmeldh åehpiedehtemidie
Aajja nïekedi advokaatine sjïdtedh .
Learoesoejkesje daaroen (nasjovnale) göökte voestesgïelh .
Daennie stuhtjesne akte vielie veele ållermaehteme baalhkijste jïh maaksojste fylhkendigkien budsjedtesuerkien nuelesne , v. stuhtjine 3.3 .
Learohke aaj maahta barkedh bïevnesh gaavnedh mah gåabpatjahkine tekstine
Dïhte lea gaajhkh politihken mieriedimmieh mah indivijdem dæjpa gelkieh tjoevkedh , analyseredh jïh kröökedh nyjsenæjjan , ålmaj jïh nïejti jïh baerniej tsiehkieh .
Sovmem dihte gierte maanide jearsoes dorje guktie gielem doestieh provhkedh jih nimhtie saemien åadtjodh goh voestes giele gosse skuvlesne aelkieh .
Mijjieh sïjhtebe eadtjohkelaakan barkedh noerhtetröönderen industrijem evtiedidh aktanimmien tjïrrh regijovnale tsavtshvierhtide jïh maahtoebyjresidie .
Medtie 80 prosente dah gåetieguntieh sleengkieh .
Dah ovmessie noerhtesaemien gïelekuvsjh ammesgïeline bijjelen aktem lehkiem dehtie ållesth studijepoengedorjemasseste utnieh, dej minngemes golme jaepiej.
Sluvkem håagkine dan raajkan bïejebe .
Bïhkedimmesne raerieh jïh bïevnesh dan bïjre maam byöroe darjodh åvtelen , mearan jïh mænngan pryövide tjïrrehtamme .
Saemiedigkie
Dah 10 -13 jaepiej gaskem saemien lohkeme.
Chomsky jïjtje gellien aejkien dam generatijve grammatihkem jeatjahtehti jïh bueriemdi jaepijste 1950 jaepide 1990 (Åfarli&Eide, 2003, 2008).
Saemiereaktamoenehtse sov voestes raeriestimmine dan bïjre bööti jaepien 1997 , jïh dïhte mubpie 2007 .
RELATERTE ARTIKLERMER FRA FORFATTER
ovmessie såarhts gïelen tsavtshvierhtieh nåhtadidh jïjtse tjaeliemisnie , dovne tjiehpieslidteratuvresne jïh aamhteseprosesne*
Sjïere smaave skuvline jïh tjïeltine gusnie muvhth learohkh nåakelaakan buektiehtamme , maehtieh stoere joekehts illeldahkide vuesiehtidh .
Soejkesjeminie vielie skovhtedïenesjh jïh hoksehtimmieruvth buektiehtidh , gosse vihties ruvtijste dongkemeskovhtese jarkele .
7.2.4.
Muvhth learoehkidie daerpies pryövemh sjïerelaakan sjïehtesjidh gosse dah edtjieh dejtie darjodh .
åejvieladtjeraerie gïetedalla åvtelen byjjes vaaksjoemasse sedtesåvva .
Moenehtse edtji aaj histovrijes tsiehkiej bïjre tjïelkestidh mah leah åehpiedahteme NOU .
Daate hævvi vienth dan åvteste lea ektiedimmieh gaskem taaledïejvesh , ryökneme jïh automatiseradimmie taalefaaktijste .
Vueptesth akte øøhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem feerhmh .
Vivian Boine
Soptsese akten miesien perspektijveste gusnie deahpadimmie aarkebiejjeste lea heamturine båeries saemiej soptsesijstie jïh vaajesijstie , jïh daam pleenteme jïjtse nïekedassine jïh jïjtse dej soptsesh toelhkestamme .
Gïehteldimmiereektehtsisnie- / budsjedtestaeriedimmieaamhtesisnie fylhkenraerie jh darjoeh reektieh guktie gåarede daan jaepien nænnoestamme budsjedtine .
Jis ij hijven mierietsiehkieh utnieh dle visjovnh jïh hijven ulmieh eevtjemen jïh evtiedimmien bïjre saemien gïeleste , sijhtieh onne aarvoem utnedh .
Eevtjh dejtie sinsætnan aanteges vedtedh .
Learohkh leah jïjnjem daejnie barkeme jïh lij akte geerve barkoe aktem vitnijem nommehtidh dej tjaebpies plakaati gaskem , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Tseegkemeprosjekte Saemien gïelegaaltije edtja 1 1⁄2 jaepieh vaasedh jïh aalka 01.01.2013 , jïh orrije 30.06.2014 .
Dah voestes gööktine dovne a-tjoejemolseminie jïh dan namhtah.
jaepieboelhkide - våaroeh guktie byjreskem nuhtjedh jaepieboelhki
Men ij leah badth dïhte nuekie gænnah .
Laara båata gøøkte aaloeboehteli gujmie , Birje jis aktine stoerre covlaboehtelinie .
[ http://tinyurl.com/5u4je9p
Learohkh ahkedh jearsoesåbpoe sjidtieh dej
Daate vuesiehtimmie NSR-n aerebe jïh båetije barkoen bïjre Saemiedigkesne , NSR-n ïedtjeles politigkem vijries guvvine vuesehte .
Akte salkehtimmieprosesse juhtieminie Inderøy tjïeltine jïh Inderøy kultuvregåetine ektine , akten lihkebe ektiedahkoen bïjre gåetiej jïh vierhtiej bïjre Venna-dajvesne , goh akte vijriesåbpoe barkoe åssjaldahkijste Byjjenimmieprogrammesne jïh Orre Tïjjen skuvlesne (Gyllen Oppvekst) Sjyöhtehke ektiedahkoesuerkieh leah: Realfaagetjiehtjelh , gærjagåetie , kantijne , gaarsjelimmiesijjie haalle jïh scene / Black-box .
Jis edtja veartenem bearkadidh , abpe veartene tjuara latjkadidh Kyoto ‐ latjkoen mietie .
buerkiestidh mij akte politihkeles krirrie lea , jïh buerkiestidh naan vihkeles vuestiebielieh dej politihkeles krirriej gaskem Nöörjesne
Jis ij leah vihties dellie buerebe pryövenassem vaeltedh vihtiesvoeten gaavhtan .
Jienebh hijven innovasjovnebyjresh jïh sïeltetjomhph leah bïehtsegamme fylhkesne dej minngemes jaepiej , mah leah vihkeles dïrregh orresjugniedæmman jïh jielemeevtiedæmman .
'The clothes dried.' Goh vååjnoe polske gïelesne dah veerbh lissiemorfologijem åådtjeme kausatijve-inkoatijve veerbine.
' esne .
Vihkeles illedahkh jïh raerieh dan geajnoen bïjre guhkiebasse aaj eejhtegidie vadtasuvvieh dejtie learoehkidie mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh , guktie eejhtegh maehtieh jïjtsh maanan evtiedimmiem dåarjoehtidh dejstie uvtemesth tjiehpiesvoetijste ryöknedimmesne .
Voestes lohkehtæjja båatsoeburrie-skuvlesne
Akte learohke soermem steerie dan baakose mij jeahtasåvva , jïh dïhte mubpie giehtjede mejtie staaran .
Maehtedh digitale viehkievierhtiem nuhtjedh: baajh learoehkidie gaskeviermiem nuhtjedh jïh saemien bïssemebaakoeh ohtsedidh ovmessie gaskeviermiesijjijste .
Viesjies goerkese taalesïeveste daamtaj ektiedimmiem åtna viesjies taalegoerkesinie .
Tsagkesh lin mov aarvoen mietie skuvlesne .
Juvresaadtesimmieh edtjieh unniedidh tjirkes moenemij tjirrh jih jienebh leekedimsgåatetjh .
Dam dæjman åadtjoejim goh skyllim .
Vaaksjodh guktie learohkelåhkoe mejtie PAS sijjesne tjaalasovveme dïhte
Saemien Sijte lea 9 jaepieh vuarteme ihke reerenasse edtja beetnegh dåarjodh akten orre gåatan Snåasesne , vaallah daan jaepien meatan sjïdti reerenassen raeriestimmesne staatebudsjedtese .
 To encourage the establishment of theatre centres on the basis of regional languages, and co-operation among different theatre centers.
Kontinuiteete vaarjelimmesne jïh monnehke åtnoe eatnamistie lea dïhte mij eatnemevåaromem saemien kultuvrese vedtieh .
, Noerhte-Trööndelagen Fylhkenålma jïh HiNT).
jïjtsh teeksth mubpide åvtese buektedh
Lissine maahta aaj bijjemes råajvarimmieh årrodh mejtie tjuara darjodh akten daerpies profijelemaarkededoekemen gaavhtan fealadasseste regijovnesne .
Men illedahke vuesehte dah læjhkan raajesh nulle objeektine jååhkesjieh.
Manne hijven maahtam:
Maanagïerti eejhtegemoenehtse
Daajroes lea aaj saemieh eah leah naan væhtah eatnamasse laahpeme mah vååjnoes .
Fylhkendigkie aamhtesasse nr 11/42 vuesehte , Reeremerevisjovnereektehtse baeniehealsoen bïjre , gusnie tjåådtje daerpies aktine buerebe joekedimmine baeniehealsoedïenesjijstie dej ovmessie utnijedåehkiej gaskem .
Akte åejviebielie heevehtimmeste sæjhta årrodh boelhken goevten 6. b. 2017 bïjre .
Vuesehte aaj jïjtse aamhtesasse Fylhkendigkesne , dåarjoehtimmie Byjjenimmiekommisjovnen mænngan jïh prosjekte Flere gjennom .
Maahta dan lïhke årrodh jïh maanam jaskehtidh jïh dåarjodh dan åvteli jïh dan mænngan .
Guktie fylhkendigkien tjielke raerie lij , dellie voestegh øøhpehtimmiem , baeniehealsoem jïh geajnoeh prijoritereme .
Saemien båatsoe aktem guhkies histovrijem åtna , jïh baalhkah jïh veasoem vadteme almetjidie gellie tjuetie jaepieh .
Dåårjehtimmien mietie , jïjnjh learohkh lohkehtimmiem maajhööhpehtimmien baaktoe åadtjoeh , jïh dïhte maahta haestiedihks årrodh .
Vihkeles laavenjasse aaj skuvlide nimhtie barkedh guktie saemien-giele ij ajve faagine sjidth , mohte dirrege øøhpehtæmman jeatja faagine .
veerbedarjomh dijpedh jïh dah variaabelh edtjieh dejtie argumeentide dijpedh.
Dah noereskuvlh leah hïejmen lïhkebisnie , jïh dah learohkh leah vielie meatan dennie voenges siebriedahkesne .
8.-10. jaepiedaltese: 249 tæjmoeh (256 tæjmoeh dejtie mah 10. jaepiedaltesem illieh 2013/2014) 
Senijovreraeriestæjja Nordlaanten Fylhkenålma
Saemienlohkehtæjja jïh dotkije Mikael Svonni , tjaelije Kerttu Vuolab jïh lohkehtæjja luvliesaemien gïelesne Seija Sivertsen daan jaepien gïelebaalhkam Gulliegïele åadtjoeh .
Daaresjimmien mænngan snjaltjen 22 .
Dihte barre bårra jih skeenie dam naehpiem jih viht Åvlese vuartesje .
SAEMIEN 2 JÏH .
Dïhte sæjhta jiehtedh dah leah meatan tsevtsiehtieh mah aamhtesh almetjh tuhtjieh vihkeles , jïh mejnie aamhtesinie dah politihkerh tjuerieh eadtjaldovvedh .
Dïhte tjoevtenje lij dennie gïeleskreejrehtimmesne maanagïertesne , jïh ihke åarjelsaemien øøhpehtimmesne skuvlesne nuhtjeme .
Daate gærja sjïehteles gaajhkesidie gïeh lyjhkoeh buerie vaajesh lohkedh jïh aaj dejtie gïeh lyjhkoeh vaajesidie goltelidh gosse jeatjah reegkes gïeline dejtie luhkieh .
Åarjene jïh luvlene: Rijhkeraastem dehtie Rv:ste 272 (Pålnorøset) Lenesjávri gåajka .
Jeatjah laakesne mij lea maanaj jïh eejhtegi bïjre , föräldrabalken / eejhteghbalke , tjåådtje maanan åeliej reakta jïh skåltoe gytjelassi bïjre nænnoestidh mah leah maanan bïjre .
- Vaarjelimmie lea jïjnjh jaepiej tjïrrh barkeme hijven jih systematijhken byjreskevaarjelimmine .
Akte dagkeres ööhpehtimmie lij gujht maahteme aktem studijemaallem aalkoelisnie utnedh gusnie jïjnjh dejstie studijijstie nöörjen gïelesne tjïrrehte, jïh lissine julev-jallh åarjelsaemien gïelem veeljie 30 jallh 60 studijepoengigujmie, mejtie sæjhta 1.
Tabellebïhkedimmie: RD = Referansedåehkie
Bohm , David (1992).
Raeriestimmien akte parallelle finnmarhkelaakese , kapihtele 5 , jïh lea sjïehtesjamme staaten diedth voebnesjidh ILO-konvensjovnen mietie nr 169 aalkoealmetji bïjre , artihkele 14 .
Men læjhkan ij sïjhth jiehtedh ij leah studijepoengedorjemasse julevsaemien 1 jïh julevsaemien 2 jaepien 2012 dan åvteste ij naan studenth ïedtjem åtneme daejnie kuvsjine, men juktie dah eah faalasovvh daan jaepien.
Cookie lea ohtje teektsefijle maam webbesijjie dov daatovrisnie spåårie .
Dej dajvine leah jeenjh maanah gieh gåetesne saemiestieh akten gïeleldh vuj guektiegïeleldh saemien-daaroen / jeatjah gïelh mah eah leah saemiengïele .
" Fylhkendigkien mïelen mietie dle byöroe nuepie årrodh aktine jeatjah prijoriteradimmine
Almetjehealsoesuerkesne fylhkenraerie vijriesåbpoe barka fylhkedigkien åssjaldahkigujmie 1,5 millijovnh kråvnajgujmie råajvarimmide , juktie ektiebarkoem sektovreraastaj rastah nænnoesåbpoe darjodh .
Datne maahtah seamma e-legitimasjovnem utnedh jeatjah dïenesjidie Internetesne .
Learohkh edtjieh ahkedh bïhkedimmiem åadtjodh tjaelemebarkosne , jïh lïerehtimmieulmieh edtjieh våaroeminie årrodh bïhkedæmman .
Sarakka Gaup lea dorjehtæjja .
GÏELEVIERMIE 2013 Åarjelsaemien gïeleviermie
Mijjen åålmegebiejjie lea naa noere , ajve 21 jaepien båeries .
iktedæjjaråållam vijriesåbpoe evtiedidh dejtie ovmessie aktööridie mah guektiengïelevoetine berkieh fylhkesne " .
Gaajhkh staati åårgaanh , dovne naasjo lihkemes byjresen , diedth utnieh daan konvensjovnese .
Kraevies praare baektienjuanah
Learohkh maehtieh veeljedh mejtie gelkieh sijjide vierhtiedidh maahtaldahkeulmiej mietie dennie saemien 2 jallh saemien 3 .
Dah pryövenassh lohkemisnie lea paepierisnie .
• Maehtedh ryöknedidh
Boelhki gaskem learohkh edtjieh eejehtimmiem utnedh .
Datne ih tjoerh juhtedh juktie lejjemereaktam orrije dan gaavhtan datne ih leah maakseme .
Dov lea reakta individuellen sjïehtesjamme bïevnesh jïh faalaldahkem hoksen bïjre hoksegarantijen aejkiemieresne .
Bene voestegh lij gïrremeraajroeh , streejkh , klaaterdimmie , gæmhpoeh jïh fuarrasvoete .
Prosjekte eelki tjaktjen 2001 , jïh orriji gijren 2006 .
Åarjelsaemien-daaroen baakoegærja .
Dah haestemh daan biejjien lea joekehts systemh , juktie illedahkh vïhtesjadtedh jïh åehpiedehtedh , jïh aaj dah daatah leah muevies jïh / jallh fer båeries .
Dïhte raerieh jïh tjïelke vuesiehtimmieh vadta .
V. b.) Njoktjhjaevrie Svanabyn (Dor .
Arktiske dajve sæjhta rïhkeden 23. jïh 24. b. sov regijovnale aalkoealmetji ryöjredimmietjåanghkoem Nuuk ' sne Kruanalaantesne hööltedh .
CD - böckerna 1-4
Glomdalsmusesne lea provsjekte juhtieminie gusnie jienebh kultuvrh ektesne veadtaldihkie .
= Arjeplog Arv .
Tjåanghkan 86 tjïelth jïh njieljie frijjeskuvlh jïh golme staateles skuvlh saemienlïerehtimmiem utnieh Nöörjesne.
Daate hypoteese buerkeste soptsestæjjah maehtieh vielie jååhkesjidh enn veanhtadamme, dan gaavhtan aelkebe jååhkesjidh enn ij jååhkesjh.
Destie akte gïele joekehtadta dujstie mubpijste gïelijste.
gïelesijjieh sjugniedidh
Jis daate maana jeatjah dajvesne orreme, dellie dan dajven/laanten gïelem lïereme.
Råajvarimmie 15 .
Voestesgïelen øøhpehtæmman ij dillie naan åarjelsaemien learoevierhtieh .
Gånka Daanese jeahta: " Vaajt , dov Jupmele , gïem datne iktesth heevehth , datnem gorrede !
Mijjieh sïjhtebe Trööndelagen sijjiem veartensisnie åvtese lutnjedh , jïh nuepieh aaj vuejnedh Noerhte-Trööndelagen jïh Nöörjen raasti ålkoli .
Tjuara dannasinie jïjnjh haestemh ektiedamme årroji healsose , healsoesuerkien ålkolen loetedh .
Aktine ellies jïh akteraeresne gïelepolitihkine, gusnie nasjonaale, regionaale jïh tjïelten åejvieladtjh jïh aktöörh vïehkesjedtieh, edtjebe sjïehteladtedh guktie saemien gïelh leah iemie, siebriedahkeguedtije jïh jielije gïelh siebriedahkesne.
Goeven 7 .
Biejjien mænngan
Goeven 1999 rïjhkebiejjie mieredi Sveerje edtja Europarådets ramkonvention om skydd for nationelle minoriteter jïh dïhte Europeiska stadgan om landsdels- eller minoritetsspråk meatan årrodh .
1-6 daltese
Vuartesjh vielie boelhkesne 2.4.
Juvreskryjjeme daennie vuekesne barkoesijjieh skaepede dovne staaresne jïh voenesne , ovmessie suerkine goh jåartaburrie , beapmoehindustrije jïh turisme .
Dej beeli lin sohtehtimmieh jih laavsomh daamhtetje saemide veadtaldihkie , jih dovne learohkh jih lohkehtæjjah sih lin dagkerh åssjalommesh guedtieminie .
Siejhme akte unnebe faaste staabem utnedh jïh lissiehtidh byjngetje dorjehtæjjijste tjiehpeles daerpiesvoeten mietie.
- Reerenasse lea dovne ovmessie prosjektigujmie barkeme ihke hijven byjressiebredahkh tseegkedh jih årromelastoesæjrojne mejtie manne leam tseegkeme Dajvelutnjemisnie 2005:sne .
2) Viehkiehtidh saemien kultuvremaahtoem lissiehtidh lohkehtæjjaj luvnie , mij lea eevre daerpies ihke jåarhkeskuvlen learohkh Noerhte-Trööndelagesne edtjieh dam vihkielommes daajroem saemien histovrijen , kultuvren jïh siebriedahken bïjre åadtjodh
Dellie musihke aaj maahta govlesovvedh .
Snåasen tjïelte golme njealjehts Stientjeste jïh nov gujht aktem tæjmoem Namsovseste .
Jaepien 2015 Saemiedigkie bijjelen aktem millijovnh kråvnah gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkose dåårje Barentstjaelemesijjesne jïh Saemieraeresne , Mama Sara Education Foundation jïh tjaelemesijjiefunksjovnide mejtie doCip vadta veartenen aalkoealmetjesiebride .
Daate lea vihkeles ihke fïerhte almetje edtja nuepieh utnedh ovmessie såarhts eatnemedaejremen jïh teknologeles bïevnesh guarkedh .
Vuarjasjimmie edtja dej dåarjoej bïjre årrodh mah Saemiedigkie gïeleprosjektide vadteme boelhken 2007-2011 , jïh sæjhta gaervies årrodh 2013 aalkoelisnie .
otnjegassh jeatjadidh
Dåarjoehtimmie Byjjenimmiekommisjovnen barkoste sæjhta lissine akte vihkeles bielie årrodh dehtie øøhpehtimmiesektovren barkoste , daennie båetije soejkesjeboelhkesne .
Gåalmede nueliekapihtele 7.3 jeatjah aamhtesh fonologijesne buerkeste.
Daennie dajvesne Saemien-foente tjuara dagkeres darjomh dåarjedidh mah eah riekte gååvnesh staaten jïh tjïelten dïedtense .
Destie illeldahke 46% sjædta, ij 60%.
Dah kontrasth maehtieh maaje tjyölkehke årrodh , vuesiehtimmien gaavhtan akte mij aktine mubpine juaka , jïh akte mij ij sïjhth juekedh , akte mij viehkehte jïh akte mij rudtjem vuesehte jïh vaadtsa akteste mij viehkiem daarpesje .
Daennie åejvieboelhkesne aaj gærjah , teatere , filme , plaerieh musihkevidejovh jïh orre digitale vierhtieh meatan .
Spïelesne edtja baakoeh jïh lahtesh buerkiestidh bielelen jïjtjehke åejviebaakoem nåhtadidh .
Learohkh gieh åadtjoeh ööhpehtimmiem Learoesoejkesje ammesgïeline , eah leah frijjevaalteme ööhpehtimmeste jïh vierhtiedimmeste daaroen lïhkesgïelesne .
Mijjieh sijhtebe aktem nænnoesåbpoe fokusem utnedh heerreden healsoeråajvarimmide learoehkidie , joekoen suerkesne psyskiske healsoe jïh geeruveheerreden råajvarimmieh .
Gærja lea Siri Broch Johansenen voestes gærja maanide jih noeride .
Jih dle dob såemies jille kraesieb maab gåhtjibh goh dah laedtieh gåhtjoeh ' stormhattn ' dab roehtseb .
Jalline: Innerpollen luvhtie meatesth fjovlem Tysfjorden fjovlese Slábávuodna (Sørfjorden), debpede dan jaavran Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet).
Men im leah daan bïjre goerehtamme.
Mijjieh bïhkedibie aajhteridie saemien gåetijste mah leah vaarjelamme , jïh mejtie maahta vaarjelidh
sitaath tsiehkesje jïh gaaltijide vuesehte
Soejkesje lea ovmessie teemasuerkiej bïjre gosse lea åtnoen jih vaarjelimmien bijre arealijste mijjen fylhkesne .
Bïevneseraerieh jïh sjyöhtehke vierhtieh ...
Naemhtie vaane-sovmh åarkesth .
dïejveseapparaatem retorihkeste nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh vuarjasjidh tjaalegh ovmessie aamhteseprovsasjangerinie
' se (dïhte konsolideradamme museume fylhken åerjielbielesne) jïh
Baalhka latjkoen mietie .
Dam akten åehpiedehtemeprogrammese bïejieh , guvvine jïh kaarhtine ektine .
Nïejth aaj pryövoem tsavnoste vedtedh .
Veartenen aalkoealmetjh leah EN .
Evtiedimmie maajhööhpehtæmman lea jeenjemasth seammalaakan goh dihte ållesth learohkelåhkoeevtiedimmie saemien gïelesne.
Nöörje tjuara dan barkoem tjïrkedh dan muhteste learoevierhtieh faaledh jïh ööhpehtæjjah ööhpehtidh julev- jïh åarjelsaemiengïelesne .
' sne .
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie subjeekte, objeekte, adveerbe jïh veerbe.
Aktem jaepiem åådtjeme konvensjovnine barkedh , skïereden 2012 raejeste .
Nordlaanten fylhketjïelte jïh Gjensidigestiftelsen aaj råajvarimmiem dåarjoehtieh .
Bïevnieh bååstede veeljemen bïjre guvvijste .
Dovne Statsbygg jïh DSS læssanamme vierhtieh daarpesjieh , gaskem jeatjah vaeptiestimmiem tjïrkedh reerenassekvartaalesne , jeatjah sijjieh dejtie gïetedamme departementide , jïh jarkelimmie annjebodts sijjijste , staateraerije Rigmor Aasrud jeahta gosse staatebudsjedtem bæjhkohte .
Nemhtie hov lea .
LAAVENJASSE 6 Bietskedh mïelemöölemem olkese jïh vier testh dam veeljemeilledahkine .
Saemiedigkien ulmie lea jienebh tjïelth saemien årrojigujmie gïelevierhtietjïeltine sjidtieh .
Ræjhkoes sjædtoeeatneme
Reakta saemiengïelem utnedh gosse byjjesreeremasse gaavnede lea mahte vihkelommes reaktah saemide goh åålmege .
Men dah gåabpatjahkh daaroen gïelesne seamma juktie maehtieh syntaktihke kausatijvem åadtjodh ((34c) jïh (33c)).
Årrabirhkh leah sjiere .
Gïehtjh daesnie gaaltije gusnie tjïelke tjaetsie .
Guhkiem juassah provhkin gïrrem göölvedh ihke jaavvoeh åadtjodh beapmose .
Aarvoesjugniedimmieprogramme jielemekombinasjovnide jïh saemien fealadassese ulmine åtna:
Man gaavhtan ij saemielaaken gïelenjoelkedassh ellies dåeredh , vååjnoe vaenie maahtoem saemien gïelesne barkijij gaskem byjjes reeremisnie , jïh skreejremevåaromem almetjistie gosse almetjh faageööhpehtimmine jïh maahtoe saemien gïelesne , vaenesh .
Gosse pryövemem 8. jïh 9. daltesinie tjïrrehtamme sån nuepie sjædta illeldahkide viertiestidh .
Baaltele tjuara taallide staeriedidh ihke joekehts åasadaltese .
Fylhkentjïelth jïh Saemiedigkie sïjhtieh laavenjostosne bïevnedh Saemiedigkien bïjre , Saemiedigkien veeljemelåhkoen bïjre jïh saemiedigkieveeljemen bïjre dejtie barkijidie , learohkidie jïh årrojidie dejnie fylhkentjïeltine .
Gåeteste gåatan vaadtsa , oksese beenghkie jih jeahta:
Daaroen gïelesne vaenebh sojjehtimmiegietjieh saemien gïeleste.
1.7. 3 Dïenesje jïh dïenesjedorjemasse
Jis galka stoerredigkiebïevnesem dåeriedidh Justisdepartemente sæjhta gïeteldssoejkesjem darjodh , gusnie aaj dööpmin saemiengïele-håålehkij tsiehkieh jïh krimijnalesåjhtoejarnge maahtojne saemiengïelem jïh kultuvrem lea mealtan .
Stoerre daerpiesvoete lij båatsoeburrie-almetjidie saernieh buektedh , jih jaepien 1967 eelkim tjaaleginie " Båatsoejieleme-saernieh " .
Lïeneståvroe evtiedimmiem byjresegiemhpes jïh effektijveles teknihkem jieleme-jieledisnie dåårje , jïh mijjieh jienebe produksjovne orrestimmie energijem dåarjobe .
Maehtedh tjaeledh saemien gïehtjedimmesne , dellie galka joekehts sjaangerine jïh gellie joekehts teeksth tjaeledh .
Dajve C (Marknesdalen) lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven jallelen Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen - jaevrien Fjellfroskvatn luvlemes loektese , dellie rïektes sievine Stormyr:se (34W438450 7661983) johken Tamokelva baaktoe , daan johken mietie dahkoe gusnie johkem Rostaelv gaavnesje .
B. ...
Dennie saemien siebriedahkesne jïjnjh ovmessie siebriedahkevuekieh .
Nöörjen byögkelesvoeteste daate våajnoes sjïdti jaepien 1948 , gosse Skuvlevierhkien iktedimmemoenehtse jïjnjh raeriestimmieh böökti juktie skuvlefaalenassem saemien maanide sjïehtedidh .
Maana nuerebe 18 jaepien gie vaejliem åtna ij edtjh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalisylsyrine , vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl , Treo jallh Albyl .
ISBN 978-82-7601-165-4
Tjïelth edtjieh laavenjassh vaeltedh mah leah nuhteligs dejtie jïjtsh årroejidie , jïh laavenjassh mah jïjnjh voenges daajroeh krievieh .
- Nov amma seamma dåeriesmoerh gaajhkene leekesne .
ij biologije gelliesvoetem jallh almetji staarnem eejhtedh
våhkoebiejjiej bïjre
Seammalaakan aaj tjïeltide reeremendajven bäjngoelisnie , jis tjïeltesne barkijh gieh gïelem maehtieh .
Ålletsh mijjen lea 21 klinijhkh .
[ Aelkiehth Javaskripem ihke maehtedh guvviespïelem vuejnedh ]
Manne vïenhtem naan gille jaepiej åvtese , dellie sæjhta iemie årrodh gaajhkh beapmoedarjojh seamma hijven daejrieh man jïjnje beetsuve jïjtse beapmoedorjesistie , evtiedimmeste jïh åesiestimmeste sjædta , goh doekemetaalli bïjre daejrieh .
Elin Kristina Jåma , prosjektebarkije Tellefovne: 78 47 40 34 elin.kristina.jama@samediggi.no
Laakejarkelimmieh jïh akte sïerreden vuajnoe almetji vööste akten nöörjen jienebelåhkoen luvnie tjarke saemiej jieledevåaromem tsavtsi.
åejviemæssoe / mæssoe / gyrhkesjimmie
Barkoesuerkie 3: Gïeleutnijh ...
Aaj hijven gåarede abortedåastovem bïeljielidh .
Man åvteste ?
1.2.3 Dïenesjh jïh dïenesjedorjemasse
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte sæjhta jaepiej åvtese annje fokusem utnedh daejtie hijven energijeradtjoestimmie- / klijmaråajvarimmide gosse orre gåetieh bigkie jïh gåetieh jarkele:
Learohke gïelem eadtjohkelaakan nåhtede jïjnjh ovmessie tsiehkine .
Juktie daam ulmiem jaksedh Saemiedigkie lea njieljie barkoesuerkieh prioriteradamme:
VRI Trøndelag ...
barkoen bïjre ekonomijestrategijine jaepiej 2012-2015:
Gosse gærroeh , dle bahhese tjåarvoeh .
Saemiengïelh noerhtesaemiengïele , julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele edtjieh gorredidh jïh jieleme gïelh aaj båetije biejjieh årrodh
Ruffien 20 .
Bïeljelimmiemierie:
Signerte samarbeid med Sametinget - Laavenjostoelatjkoem Saemiedigkine jååhkesjin
ij dejtie gïeh feelemedïenesjeluhpiem utnedh .
gïelebïevnesisnie tjåådtje Reerenasse sæjhta barkedh våaroemem biejedh orre saemien gïelepolitijhkese strategijen jïh ellies perspektijvinie saemien gïelide jïh siebredahkem .
Dïhte jïjtjevyljehke jis sæjhta jollemaaksovedatabasesne meatan .
Goere vuesehte mejtie learohkh baakojde guarkah , jallh viehkiem daarpesjïeh dejtie guarkedh .
Laake faageskuvlen bïjre § 1 A
Byjjes paehperh jarkoestidh
Gïelem jealajehtedh akte gaajh guhkies barkoe .
Jalline: Jeanoem Dieváideatnu Rostanes:ste bæjjese johken Hávgajohka njaalman aadtjen moeneme johkese .
Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh jis skïemtjehoksebarkijh laajhta seksuellen daaresjimmien jallh daaresjimmien åvteste .
Tjuara leavloem bïejedh saemien pedagogihkese jïh didaktihkese dagkeres ööhpehtimmesne.
Beapmoe jïh healsoe
Daan sjïekenisnie dle vihkeles aktem saemien nommefaageles våarhkoem tseegkedh , guktie alhkie sjædta nommide gaavnedh .
Aarborte: 605 årrojh, 100 vuartasjæjja vuasahtallemisnie = 16.53% årroejijstie Tråante: 187 000 årrojh.
Ektie gärhkoeståvroe nännosti vierhtiej jih gåetiej bijre jih nimhtemes .
Dïhte jeahta barre objeekth mah postveerbaale NP:n minngelen maam maahta resultaate årrodh.
 (http://www.sofi.se/1717) 
rïektesvæhtine o moerhdorjesh FSC-væhtine o paehperhdorjesh
Fylhkentjïelte edtja aktem tjåenghkies ekonomijereeremem utnedh , daate sæjhta jiehtedh gaajhkh fylhkentjïelten darjomh edtjieh aktene budsjedtesne årrodh , jïh vïhtesjadteme årrodh aktene reeknemassesne .
Daate jeatjebem gaskem våaroemisnie dorje saemielaaken åådtji orre kapihtele 3 gïelij bïjre jaepien 1990 .
Jïjtje nænnoste:
dåarjoefunksjovnijste , guktie dah darjoeh maehtieh sijjen baasisefunksjovni bïjre buerebelaakan ussjedadtedh , jïh ihke Noerhte-Trøøndelage vååjnoe goh akte ellies åårganisasjovne
plan:KOM PL 'Vi skall då inte längre vara barn som kastas hit och dit av vågorna och som förs bort av varje vindkast i läran, när människorna bedriver sitt falska spel och i sin list förleder till villfarelse.'[Bijbele Ef 4:14] b. Bihkedassen beskrivning:GEN hov
Learohke tjoevere daejredh guktie altse dåemiedimmie dejtie jeatja learohkide , klaassem jih skuvlen learoe-sijjiem tsevtsede .
Daennie tjaalegisnie galkem daam mubpiem tsiehkiem (2.) 
Elektronihke-syøkeme tjïelten åejviebielesne jallh Navesne gååvnese .
Price: NOK 140,00
Dah luhpieh
digkiedimmine meatan årrodh mïeligujmie mah buerkiestieh , jïh eensi argumentasjovnine
Jïjnjh giehtjelimmieh- åeredh dan guhkiem olles skuvlem hinnh , jïjnjem sjokovladeste byöpmedidh jalhts dïhte lea nåake baenide , daatam spealadidh sijjeste leaksoeh darjodh , jijjedimmieguessine minnedh hieljen jïh gærhkoem åajaldidh , filmh vuartasjidh mejtie im raaktan åadtjoeh gosse tjidtjebe ij leah gåetesne , orre vaarjoeh vaajtelidh jalhts mov leah jïjnjh vaarjoeh aarebistie .
Torbjørn Østerås , Skuvlen åvtehke , Kråangken Jåarhkeskuvle
Barre gosse gaajhkh bovtsh leah aktene sijjesne, daennie vuesiehtimmesne sijjie giedtien sisnie, dellie dïhte veerbedarjome tjöönghkedh riejries.
Men lie manne lib såemies doktovreb gihtjim guktie , manne jiegen aejkien byöpmedamme dab silpebadtjab , men ij leah manne naan vihkieb åådtjeme destie .
Daltese: Jåa2 - studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh bigkeme siejhme studijemaahtose barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammese Aamhtese: lohkemestrategijh - lohkedh juktie lïeredh Tijje: 6 tæjmoeh
Saemien gïeletsiehkiem goerehtalla
Båetije boelhkesne galkem vuartasjidh guktie goerehtimmiedåehkieh verbh subjeekti mietie sojjehtamme.
Sagka gïerhkemem guedtieminie .
Dåarjoe digitale dïrregidie saemien gïelide
Nænnoestimmie lea Reerenassen bieleste pryövedh krievemidie mietedh ILO .
Dïhte aaj maahta årrodh jis naan vesties sms:h jallh mejl:h seedtie , vesties baakoeh facebookesne , bloggesne jallh jeatjah sijjine gaskeviermesne tjaala .
Ryöknedimmie 5. daltese
Digkiedimmie .
Voestes biejjien dellie gaajhkesh fïereguhte tjïertesne .
Lohkehtæjja byöroe aaj bååstede bievnedh mah baakoeh jïh lahtesh learohkh haalvoeh .
Bierna Leine Bientie , Tor Singsaas og Mari Boine i samtale om joik .
finasieradamme .
Akti veajkoej dle maahta aaj prosjekth daej barkoesuerkiej ålkoli dåarjedidh .
Åarjene: Jaevrien Örnträsket noerhtemes loekteste rïektes sievine jaevrien Rusträsket låspan , vyjrehkåbpoe johkem Rusbäcken dan jeanose Umeälven .
Guvvedh tjïelten væh tam
Konvensjovnem galka utnedh guktie eah orre åtnoes båatsoebarkoevuekieh tsagkesth mah aalme sïebredahken evtiemdimmeste sjidtieh .
Gïehteldimmiereektehtse 1/2011 biejjeste 30.04.2011 fylhkendægkan , budsjedtestaeriedimmieh: Fylhkenraerien raeriestimmiem buakta suehpeden 24. b. 2011; fylhkendigkie aamhtesem gïetedæmman åådtje ruffien 2011 .
o Viehkiehtidh iktedimmine jïh radtjoestimmine dejstie daerpies staabe- jïh
saemien nommekonsulentedïenesjasse mij tjaelemevuekien bïjre raereste .
jïh stuerebe leavloem tööllieh mubpijste
Projektets mål:
Jaepien 2015 dle vierhtieh bïejeme akten åvteprosjektese vierhkiesijjiegåatan Ole Vigen jïh Olav Duunen jåarhkeskuvline .
lohkedh .
tjaetsie vatten loedteni.
Dïhte vuarjasjimmie vuesiehtimmine edtja lïerehtimmiem evtiedidh bååstedebievnesi / åvtese-bievnesigujmie , mah skreejrieh jïh voerkelieh .
Reektehtse , " Langs lange spor - om samisk forskning og høyere utdanning " (Butenschøn-moenehtsen salkehtimmie), tjïerteste vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh , jïh vihteste dotkemeinstitusjovnh tjuerieh daejredh dej lea dïedte kuvsjefaalenassh saemien gïelesne evtiedidh gaajhkine daltesinie .
Jis maam-akt fååtese , dellie tjoeverh bovresne mïnnedh jïh dam åestedh .
Dannasinie annje jielebe dejnie politihkine mij jeehti gaajhkesh edtjieh daaroen sjïdtedh .
Dellie easkah maahta vaajmoem jïh eskiem rihpestidh kraannas almetjide , boerehks- jïh bårrohksalmetjide .
Salkehtimmie Saemiereaktamoenehtsistie http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/nouer/2007/nou-2007-13.html?id=491883
Juktie goerkesadtemeprosjektem guhkiedidh dle aktem sijsefeelijeraeriem tseegkeme .
Grañena and Long (2013) buerkiestægan jis maana aalka G2-gïelem lïeredh 6-12 jaepijste, dellie geervebe rïektes fonologijem haalvedh.
e aamhtsh saemij bijre gietelimmesne , dellie edtjieh byjjes ståvroeh nuepiem saemiedigkide ved jih dejtie goltelidh .
Dïhte giehpiedimmie brutto skåårvemisnie jaepien 2007 lea dannasinie dah tjïelth aktem vuelebe maaksoelåhkoem åtneme .
mov aajmoen sijjie lea Maajeh-Njuanesne
Fïerhten gïelesne dah sjïere formelle væhtah leksikaale morfemidie (baakojde) jïh biehkide veadtaldihkie.
saemiedigkien ulmie suerkiem edtja mïrrestalleme starnedïenesje årrodh saemien åålmegasse , seammaleejns goh jeatjah almetjidie .
Muvhth hearrijste dellie maehtieh nïejhkedh aehtjebe provresem aalhtarasse vaedtsehte .
Seamma tïjjen jïjnje sjugniehtovvemedej 30 minngemes jaepiej mij akten hijven otnjegen vööste tjuvtjede, jïh saemien årrojh Nöörjesne lea daan biejjien aalkoealmetjinie jååhkesjamme.
PP-dïenesje sjeavohtsvoetedïedtem åtna .
Gaajhkh dåhkasjehteme healsoejarngh symbolem healsoeveeljeme nåhtadieh .
H. M. Gånka Harald V. Saemiedigkiegåetiem Karasjohkesne byögkeleslaakan rïhpesti gålkoen 2. b. 2000 .
Dan mearan gujht eah lin ussjedamme .
- Kråavvedh veeljemeræjhtose ?
Jon Henriken spealadæjjah girtine böötin .
Gorredimmie jïh evtiedimmie dehtie saemien gïeleste tsihkestehtieh dah maanah jïh noerh riektes nuepieh åadtjoeh dam gïelem lïeredh jïh aaj dam nåhtadidh .
dijjieh, tjoeredh, tråajja, sneehpeslaakan bïssedh Vaastoe: Dijjieh tjoerede tråajjide sneehpeslaakan bïssedh.
Tsalloeraerieh Noerhtelaantesne , Noerhte-Trøndelagesne ,
Dah goh de vöötjibh dle hov veeltin dab .
15:30-18:00 Gaskebiejjie- Bearkoekrovhte , Raarvihken siebriedahkegåetesne .
Refusjovne råajvarimmieh gijjien vööste:
Daan tjaktjen fealadimmie Helsinkisne eelki skïereden 5. b. - noerhtese jåhta
Seamma tïjjen dle eatnemefaage edtja viehkiehtidh guktie maanah jïh noerh daajroeh jïh vuajnoeh evtiedieh , mah dejtie aktem eensi vuajnoem vedtieh dan ektiespïelese eatnemen , almetjen , teknologijen , siebriedahken jïh dotkemen gaskem .
Prostata lea naan centimeeterh bæjjese jïh dan lïhke tjåelien åvtevïedtje .
Dellie daajra göökte aajmene vïjhteste , jïh summe lea 12 .
darjodh , toelhkestidh jïh buerkiestidh funksjovnh mah praktihkeles dåeriesmoerh buerkiestieh , empiriske funksjovnh analyjseradidh jïh lahtesh gaavnedh lïhke lineæære ektiedimmide , digitaale dïrregigujmie jïh bielelen
Tseegkemen mænngan , jaepien 1968 , lea NSR gaajhkide saemide nuepine orreme jïjtsh gïelem buektedh Nøørjen jïh gaskelaanti siebredahkesne .
Daelie sagki daamtajåbpoe govlem eejhtegh ajve maanide saemiestieh - dah dovne voerkesåbpoe sjïdteme jïh aaj vielie åarjelsaemien lïereme .
Gaajhkh årrojh Snåasen skïemtjegåetesne gaahkoem åadtjoeh .
Veeljedh ålkoelisnie årrodh
- Idtjimen månnoeh naan " note-ark " åarjelsaemien laavloemasse gaavnh .
Gïehteldimmiedåarjoe institusjovnide fylhkentjïelten aajhterigujmie / jïh jallh guejmievoetine lij medtie 25 mill. kråvnah .
ovmessie estetihken viehkiedïrregh jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
Voestes lïerehtimmesne, mij multiple choice, dah galkin 18 verbh gaavnedh subjeekti mietie jïh aktem subjeektem verben mietie.
Raereste ij naan jarkelimmieh sektorvrejuekiemisnie .
Daah gøøkte sïjtesijjieh åadtjoeh dovne Jiingevaerien saemiensïjten gåatomedajvem Sveerjesne nuhtjedh .
eah leah seamma goh mov
guektiengïelevoetem jïh gïeleevtiedimmiem buerkiestidh
Maahtam baakoen ulmiem buerkiestidh
Dïhte vaajesh jïh tjiektsh voejhkelamme jïh goerehtamme båeries soptsesem " Aanta-vuelie " .
Aaj vihkeles dam tjïelke darjodh , jïh jåarhke- jïh minngieööhpehtimmiem dåarjoehtidh saemien aamhtesinie dejtie mah joe leah ööhpehtimmiem vaalteme jïh maanagïertine berkieh , Muotka jeahta .
Mijjieh edtjebe aaj gïehtjedidh göölemen reglereme krööhkeste regionalen iedtjide , jïh mijjieh barkebe jielije gööleme barkojne mah maehtieh guelieh hijven kvalitetine buektedh konsumentide .
Fylhkendigkie kultuvrem prijoriterede .
" Sekse voestes aejkien
Tel: 948 44 401 jallh e-påaste: britt.sparrock@snasa.kommune.no jallh Gieleaerniem , Tove Mette Jåma Wigdahl .
Åarjelsaemien årromedajve Nöörjesne lea Saltfjellet luvhtie noerhtelisnie Elgåen gåajkoe Hedmaarhkesne åerjielisnie .
Aaj patientemoenehtsen politihkerh jïh barkijh tjuerieh sjaavods årrodh .
, CD jïh tjoejegærjah .
Mestie mijjieh jïjnjem lïerimh lij gosse limh bovtsedotkemestasjovnesne Lødingesne .
Mijjieh libie eadtjohke juktie hijven åeliedihks gaskenasjovnale latjkoeh åadtjodh giehpiedimmien bïjre klijmagaassijste .
Luste skyllememaanide .
Gosse daam illedahkem goerehteminie dellie vuejnebe 77,8% vaestiedæjjijste jeenemes daaroestin eannan skuvlesne eelkin, 11,1% vaestiedæjjijste jeenemes saemiestin jïh 11,1% seamma jïjnjem saemiestin jïh daaroestin.
Låhkede tjaalege
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dihte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne .
NJIELJIE PRINSIHPH Maahta learohki lïerehtimmienuepieh nænnoestehtedh dastegh learohkh 1. guarkah maam edtjieh lïeredh , jïh mij lea veanhtadamme dejstie
Jupmelen nomme edtja aejlies årrodh .
Dïhte dïenesje namhtah .
Håalemh leah bæjhkoehtamme dejnie gïeline håalijh mijjese dejtie deelleme .
Abpe Raavrvijhkesne lin luhkie fuelhkieh , mohte giesegi jienebh juktie Burkijese bøøtin bovtsigujmie juhtien .
kenguruve dinosaure
Wencke Brennan gærja Samene i rettssystemet jaepeste 2005 orre daajroem buakta guktie reaktasuerkie Finnmarhkesne saemien gïelem nåhtede , jïh guktie saemieh daam dååjreme .
vihkeles maallh nuhtjedh reaktoetjaeliemasse , baakoesojjehtæmman , raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje
Men barkoe- jïh seehtemetsiehkie
Nov amma saemieh gihtjedin .
Eejhtegh bïevnesh daarpesjieh
Maahta leahpah åvtelhbodti åestedh hoksehtimmiekontovresne jallh tjaangemeoksesne .
Saemien meedijafaalenassh jïh saemien tjaalegh leah joekoen vihkeles juktie saemien gïelide våajnoes darjodh , goh akte bielie gïeleevtiedimmesne jïh gïelelïerehtimmien gaavhtan gaajhkide saemien årroejidie , jïh joekoen maanide jïh noeride .
- Annje vihkeles fokusem utnedh vaarjelæmman , nænnoestæmman jïh evtiedæmman dejstie saemien gïelijste , Jåma jïh Aasrud jiehtiejægan .
Faalenasse edtja normeradamme årrodh 1⁄2 jaepien raejeste 2 jaepien raajan , ryökneme goh elliestïjjen ööhpehtimmie .
vihkeles aarvoereereme guhkiebasse .
Jïh daate aaj akte dïrrege maam aaj dah mah voejhkelieh saemien lïeredh maehtieh nuhtjedh , v.g. govledh naaken luhkieh sisvegem nedtesne jïh nedteplaerine , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
Raereste 52.2 mill. kråvnah læjkodh jïjtse foentese juktie Byjjenimmiekommisjovnen barkoem jïh prosjektem
Maahta goerem vaestiedidh gaajhkine saemien gïeline jallh nöörjen gïelesne .
Maahta vååjnedh goh dïhte viesjies ryöknedimmiestrategijh åtna jïh mah fïnkesieh .
Bene eah darhkh årrome-maaksoeh , barkoe-namhtah , kriminaliteete jallh ov-raajnesimmie leah bijjie-gietjesne .
Manne tuhtjem daate murreds.
luvhtie Olav Skjevesland
Berit Ellen Marit Gaino
sedtesåvva:..
Vuartasjibie guktie lea jïh mejtie lea sjiehteles daan barkose .
Goerehtimmiedåehkie 3 stööremes variasjovnem vuesehte.
Voejhkelidie aamhtesem vuejnedh gaajhke si bielijste .
vytnesjimmie , haamoehtimmie , gaertene
Læjhkan almetjh sijhtieh novhtehkh båetijen biejjien utnedh .
 (+) jïh baajh altemse aavosne tjuedtjielidh Jeesus Kristusen gielhtie .
Soptsesteminie , prïhtjegem jovkeminie gosse Inezem vuertieminie .
Saemien gærhkoeraerie barkeminie sijjieh sjugniedidh juktie vierhtie-jïh dååjrehtimmieh juekedh saemien jaahkoeøøhpehtimmien sisnjelen .
mejtie syntaksen T nominatijvem subjeektese vadta, jïh destie mejtie subjeekte våajnoes numerush jïh persovnh verbese vadta.
Jeenjemes gïeh baakoem ovskåaltoe nåhtadidh eah naemhtie ussjedh .
Daam edtja finansieradidh gosse nuhtjemefoentem regijovnale evtiedæmman nåhtede 3,5 mill. kråvnine , jïh veanhtadihks avdrag lååjkedæmman 2,5 mill. kråvnine .
Dah guaktah gïelekuvsjem öörneme jïh daelie orre gærja destie sjïdteme .
1.7 FYLHKENTJÏELTEN ÅEJVIE JÏH .
Tjaalege aaj formalmaahtoem gaajhkide saemienlohkehtæjjide vïhtesjadteme, dovne dej pedagogeles maahtoe jïh formalmaahtoe saemien gïelesne.
iktedimmes) 
Smärtrehab dåemiedimmiejeatjahtehtemeprogrammem faala mij jaepiem ryöhkoe dejtie almetjidie giej guhkiem tjeapohke , åelkieh , rudtje baektjiedieh jallh generaliseereme baaktjese .
Juktie orre haestemh lissiehtamme faaleldahki bijre dåhkasjidh fylhkengeajnoefeerjide Borgan jïh Gjerdingan gåajkoe , jïh prosjekte " Kollektivtrafikk i distriktene " lea mieriem nænnoestamme 4 millijovnh kråvnajgujmie jaepien 2010 .
Raereste 3,4 mill. kråvnah nåhtadidh disposisjovnefoenteste 2012 .
Saemiedigkie aaj
Bieljieovleme gaskebieljesne
Bïevnesh pryövemen bïjre jïh guktie tjïrrehtidh
TJÏELTH utnebe ?
Idtji gujht aajja naagenh jïjnjem bovtjem utnieh gan utan dïhte lij lie dejstie laavadieh saemien mij ieh naan jïjnje bovtjh utnieh men de jeatjebh gujht die aaj mej jïjnje bovtjh jïh lie gujht aaj ietnie gujht dellie saarnaji ahte dan tïjjen dillie för goh geasege dle aelkiestin (dov) buhtjiejin varke gïjregen joe åvtelen Jovnsahka jïh dle lästa dellh dle lea gujht vitken aejkien buhtjiejin bovtjide dellie biejjege aereden dellie dïsse jïjjen daejriejin jïh bovtjh lin dan daemies för bïjre dah guetieh feelin dah bovtjh , jïh dle aereden prohkoeh dle buhtjedh dellie saemieh luejhtajin bovjide vïht ryökte dle vaaran dïhte aaj vïht , dle aaj vïht iehkeden jestiehtidh dellie gujht lin dah bovtjh hmm daemies dïhte lea , d ...
Daejnie våaromine mah daen biejjien bæjkoehtibie , hov utnijibie buerie tsiehkieh politihkesne dah båetije njieljie jaepine .
Råajvarimmie 77 Noerhtelaanti saemien faage- jïh vierhtiejarnge ...
Ij leah annje Barlia
Maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre vihkeles jis maanavaarjelimmiedïenesje edtja maehtedh saemien maanide jïh dej fuelhkide vedtedh faalaldahkem maam dah maehtieh krievedh .
Lissine dejtie vierhtide mah Fylhkendigkeste raereste , fylhkenraerie sæjhta aktem lissiehtimmiem tjielkestidh dejstie vierhtijste RUP .
Maam datne vienhth ?
Daan biejjien dle akte almetje mij haeviem barkosne åådtjeme , göökte joekehts njoelkedassi nualan båata , jïh altese aamhtese gïetesåvva göökte reereminie .
Darjodh Learohkh gelkieh dåahkam bïssedh jïh gåårvedidh .
aalkoe-almetjereaktah buerkiestidh , jïh saemiej jïjtjenænnoestimmiereaktam digkiedidh
Jaepien 1991 dïhte baahkedamme areale mijjen darjojde (ajve daan beajjetje darjomh leah meatan vaalteme) 78.113 m .
Daate ovlæhkoe stoerre sårkojne sjidti dovne dejtie ovmese fuelhkide jih aaj åarjelh-saemien båatsoeburrie almetjidie jih dan åårganisasjovne barkose .
9. daltesen mænngan
" Unnebelåhkoegyhtjelassh lin sjyöhtehkåbpoe sjïdteme abpe veartenisnie goh aarebi , jïh jalhts mijjen laantesne idtji maehtieh akten dïedtesimmien bïjre soptsestidh dejstie saemijste seamma laakan goh jeatjah lehkesne veartenisnie , dle lij naa tjïelke mijjen luvnie aaj fiejlieh dorjesovveme .
Daaroestim/ daarostem (4.1.6) 2 (22%) 3 (33%) 4 (44%) 9 (100%) 
Goebperh tsåvhnosne
Akte såarhte gyhtjelassijste dellie vaestiedæjjah golme jallh njieljie ovmessie raajesh åadtjoejin jïh dah edtjin veeljedh mij raajesidie dah utnin bööremes.
Soejkesjimmie (Q370) 
Aavosne aaj maahta vualan skejkiehtidh .
Jïh dunnie ååhpetje ierkiebielesne , Giertentjahken johken jällehtje bielesne lea desnie aaj tjigkuve .
Stoerre joekehts leah gujht aaj .
2) Jis sïjhth jarkelidh dle dam
Dah saemien noeresiebrieh lin bööresovveme ohtjeseminaarese .
Mijjieh vienhtebe daate ij leah reaktoe jïh raeriestibie dannasinie reeremedajvem saemien gïelese hiejhtedh , raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta .
Råajvarimmieh mah vuertiemisnie dastegh ekonomije nåakebe sjædta .
journalesne vöörhkesuvvieh bïhkedassi mietie Daatavaaksjoemistie
Dåehkieh mesnie kausatijve molsedimmieh leah, murhkeme, mierie, tjåanghkan/bårrede, fysiske aajmoe jïh abstrakte aajmoe jïh dej lissine aaj gååvnesimmie, jijhteme jïh haajpanimmie mij barre onne dåehkie.
Edtja dah kondomh våarhkodh rommetemperatuvresne jïh sijjesnegusnie ij skoepenh .
Mij lea bi , heteroe jïh homoe ?
Dah vihkielommes dïedtesuerkieh , strategijh jïh soejkesjh jis edtja dejtie bijjielisnie neebneme suerkide jaksedh:
Åejvie Dïhte nomme dejpeli sïejhme nomme lïj .
Vïenhtem daate lïerehtimmie hijven daan goerehtæmman.
Goh arrendatorijinie datne maahtah såemies aejkien arrendemaaksoem vaenieidh jïh dam maaksoem lïeneståvrosne deponeredh .
Learohke maahta bæjjese jïh våålese ryöknedh saaht man taaleste , taalesuerkesne 0-20 .
Tjåenghkies vuarja-sjimmie åenehks jïh guhkies vaestie-dimmjste
dåeriesmoerh konsentreradidh
Akte vuesiehtimmie lea Gran tjïelte Opplaantesne , gusnie Gran Bygdeliste 34,9 prosenth steemmijste åadtjoeji tjïelteveeljemisnie 2007 .
Departemeenth ...
- Gosse gaajhke daaroen gielesne juhtieji , man jijnjem datne guarkajih ?
Daamhtaj tjïelten dïedte aelhkebe hïejmeskïemtjehoksem åtna jïh laantedigkie jienebe avansereles hoksem hïejmesne dorje .
gaskem jeatjah daam jeahta: " Gosse
Enaresaemien:
0,40
Årromelastoeviertieh prosjektasse " Iedtjeles noereraerieh Finnmarkesne "
maehtedh jiehtegen sisvegem jïh goerkesimmiem buerkiestidh , jïh våhkoebiejjiej bïjre laavlodh .
Dan åvteste dle maanah baahkes , sensitijve jïh skreejrije hoksem daarpesjieh dejstie barkijijstie maanagïertesne .
Mijjieh sijhtebe almetjidie nuepiem vedtedh Sveerjesne jieledh gusnie seammavierhtege nyjsenæjjaj almaj gaskem jih gusnie novh hävvi seamma reaktah gaajhkide lea .
Såemies urrebe dotkemebarkoeh , reektehtsh , salkehtimmieh jïh vuarjasjimmieh gååvnesieh saemien gïelen bïjre siebriedahkesne .
44.410.000 SUMME orre vierhtieh
Saemien musihke hijven kvaliteeteste maam jienebh goltelæjjah åadtjoeh goltelidh
Akte vihkeles bielie daehtie barkoste lea reereme vierhtijste regijovnale evtiedæmman voenges daltesisnie .
HiNT ektine
Orre reeremeøørnege staaten dajvide Nordlaantesne jïh Romsesne:
Aamhtese nr. 09/7
Ij daarpesjh lohkijes årrodh , mohte gaajhkesh gieh klosterisnie årroeh tjoeverieh fierhten biejjien jih guelmien aejkien munkigujmie ektine jupmielasse tjoermedh .
Prosjekten tjïrrh ohtsije lea illedahkeulmine åtneme learohkh jïh lohkehtæjjah edtjieh maahtoem lissiehtidh voengem nuhtjedh goh akte iemie sijjieh dorjesh eatnamisnie gaavnedh , jïh krodth , goebperh jïh muerjieh eatnamistie nuhtjedh , jïh lïeredh baarhkoelaejpiem bååhkesjidh naavradahkigujmie ektine mearoesaemien kultuvreste .
Vuarjesje jïh ahkedh dorje aktem maereles reentegorredimmiem .
staate ööhpehtimmiesijjide maaksa lohkehtæjjalåhkoem jïh tjïeltide faalaldahkem vadta dejtie lohkemesijjide utnedh .
Maajhööhpehtimmie jïh viesehtimmie leah akte alternatijve lïerehtimmievuekie maam edtja ajve nåhtadidh dej veajkoej gosse ij maehtieh sïejhme lïerehtimmiem vedtedh .
Gåebrien båatsoesïjten (Riast-Hylling reinbeitedistrikt) jïh Mittådalen saemiensïjten gaskem jïh Gåebrien båatsoesïjten jïh Ruvhten saemiensïjten gaskem jaevrien Hyddsjön luvhtie Rv:se 146 Aa .
Råajvarimmie 2 Maahtoeevtiedimmie fokusinie gïelese ...
Nuepieh faalenassestruktuvreprosessem bueriedidh .
Dejt ie nuerebe learoehkidie sæjhta hijven årrodh , dovne gåetesne jïh skuvlesne , dam gærjam Tåamma laavkoeminie lohkedh , maam Gunilla Wolde tjaaleme .
Reseptehts vaejlievualanimmie daalhkesh
Mov mïelen mietie , lustebe mubpien aejkien lohkedh .
Akte åvteguvvie mij soptseste baaja maanide sov åssjaldahkigujmie åahpenidh .
Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne
åtnoe byjresken vierhtijste
Edtja aaj viertiestidh jïh digkiedidh fåantoeh , illedahkh jïh ektiedimmieh .
Daate lea ryøkneme dej beetnehvierhtiejgujmie mah loevenieh ihke Byjjenimmiekommisjovnem dåarjoehtidh .
Daan jaepien akte naa stoerre jarkelimmie Maadthlaakeste dorjesåvva .
Dej dïedte jåarhka goske maana 18 jaepieh illeme , jallh goske maana pruvrie jis nuerebe 18 jaepeste .
Maam learohke maahta darjodh juktie dejtie geerve baakojde lïeredh ?
Daesnie aaj vuesehte guktie maadthmaahtojde maahta sjïehtesjidh jïh guktie dejtie fïereguhten learohken lohkehtæmman sjïehtesjadtedh .
- Nöörje sæjhta jåerhkedh åvtehkeråållam vaeltedh barkosne aktine stoerre klijmalatjkojne .
18 våhkoen mænngan
MEATAN SJÏDTH aktene iedtjeåårganisasjovnesne !
Varki åahpenim jienebh saemien fuelhkiejgujmie desnie , jïh manne gujht tråjjadim , bene im maehtieh årrome- , barkoe- jallh baalhkatsiehkide garmerdidh .
Aejlies Voejkenasse jaahkam , gie Åejvie jïh jielijevedtije lea Aehtjeste jïh Baerneste lea ,
Daate empirije vihkeles saemien G2-lïerijidie jïh lohkehtæjjide aaj.
saemien tjirkije Åarjel-Nøørjeste ,
Bïhkedimmieh lohkehtæjjide dorjesovveme mah buerkestieh guktie dah maehtieh illedahkigujmie pryövenasseste vijriesåbpoe barkedh .
Maanaj jïh noeri baeniehealsoe lea ovrehte goh jeatjah lehkesne laantesne .
Maana maahta reaktam veahkan utnedh reakadimmien raejeste , seamma jis dïhte maanajgïertesne jallh ij leah desnie .
Ij leah naan rïektes jarkelimmie mieresne , viertiestamme eknomijesoejkesjinie 2010-13 .
dovne -n- jïh -ht- jallh -s- jïh -st- byöroe transitijvi haamoejgujmie aktanidh.
Daate sæjhta jiehtedh standpunkten , eksamenen jïh faage- jïh faage- jïh svennepryøvenassen karakterh edtjieh buerebe sjïdtedh .
Dïhte gietjie -Ø- jïh ij leah öövre gieltegs, men gieltegs maam dïhte gietjie muvhten aejkien buektehte, tjoejemolseme.
Minngemes jaepiej lea iedtjeles kultuvrellen jïh gïeleldh skreejrehtimmiem orreme jeenjh mearoesaemien dajvine jïh markasaemien dajvine .
unniedidh tjïrrh dov daarpoe faamose unniedidh .
Daesnie aaj maahtaldahkeulmide 4. jïh 7. tsiehkine gååvnesieh mah vuesiehtieh mij meatan dejnie naasjovnalen pryövine 5. jïh 8. tsiehkine .
Daate aaj vihkeles juktie fysiske darjomh nænnoestehtedh , mij aaj akte vihkeles bielie byjjenimmieprogrammeste jïh almetjehealsoebarkoste .
Strykprosente edtja seamma boelhken våålese 4 prosentese båetedh .
Gujnelemmie lea kråahpen vuekie vuesehte tjoelenjoetseme sjïdteme .
Energije jïh klimasoejkesje
Råajvarimmieh mah juhtieh: a) Fylhkentjïelte lea lïhtseginie ståvrosne akten annjebodts nasjovnale pilgrimejarngese Tråantesne b) Stiklestad Nasjonale Kultursenter AS (SNK .
Dïhte åarjelsaemien båatsoem hijvenlaakan jïh jielijelaakan vuesiehtamme .
Sæjroe 19/32
Dåarjoe aaj prosjektide vaadtasåvva mah åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem hijvenlaakan våajnoes darjoeh aktene gemtebe ektiedimmesne .
daarpese , dovne noerh jï h voeresh ,
Vihkeles bïevnesh gaavnedh mah tsuejhkeles jïh aelhkie tekstesne vuejnedh , vg .
Åtnoem ovmessie faagesystemijste orrestehtedh jïh vijriedidh , naemhtie guktie NTFT vielie daajbaaletje jïh radtjoes sjædta
Daan beajjan maehtebe gærjapaahkh darjodh gærjagåetide , skuvlide jïh maanagïertide .
Naa stoerre syjhtede lea daenbien ahte saemieh edtjieh dåeriedidh turismeevtidimmine .
Båantah buhtjieh jïh mejerijese dam seedtieh , jïh datne dam mielhkiem bovresne åastah .
Guktie barkoedåehkie edtja sinsitniem vïhtesjidh jïh sinsætnan hijven bïevnesh bååstede vedtedh ?
2.1 Bïevnesh learoehkidie
Vuarjesje fïerhtem baakoem fïere guhtene haeresne .
2 .
Goerehtimmien illeldahkh
sov mielem buerkiestidh eensilaakan
Dïhte lea gaskem jeatjebem aaj barkeme politihkeles raeriestæjjine Justise‐ jïh pollisedepartementesne jïh Barkoe ‐ jïh ektiedimmiedepartementesne .
Les fortellingen grundig mens du svarer.
Almetje dïhte satnem gieriesvoetine gaavnedi .
Johan Kleppe deejri vaenieh learohkh dan skuvlese ohtsin guktie ussjedin dam orrejehtedh .
Tabelle 4.15.
Dejpeli-mujhtsh gorredidh
Sveerjesne gaske- jïh noerhte Norrland lij meatan Ulmie 1-dajvesne .
Vijriebasse akte stoerre maaksoelissiehtimmie dejtie urremes funksjovnesjiehtedasside mejtie entreprenørigujmie dorjeme .
4.4 Evtiedimmieråajvarimmieh saemien jåarhkeööhpehtæmman jïh geervelïerehtæmman
Jis bigkemh edtjieh dej kultuvrehistovrijen vierhtieh gorredidh lea vihkeles dejtie geehtedh jïh dåvvodh jïh jis sæjhta jeatjahdehteh , tjuara dam darjodh fïerhten gåetien tsiehkijste .
Jag vill vara med dig och trösta dig.'[Tjaebpemes låvnadahke] b. Maana barn dellie då soelkene.
Jis ih pinkoden utnieh: dongkh gaskeviermesne www.skatteetaten.no
Jupmelen raeffie !
Almetjh laavloen vuelkieh sovken , garseraejkiem , sovvenh , johkh .
Maahtoedepartemen lea jïjtse maahtoestrategijem Maahtoe maanajgïertesne - strategije maahtoeevtiedimmiem maanajgïertesuerkesne 2007-2010 aalkeme .
Edtja ræjhtoeh reaktaj bïjre , mah jijhtieh mænngan Finnmaarhkekommisjovne feelth salkehtamme , akten jïjtse sjïeredåapmestovlese buektedh , man nomme miehtjiesdajvedåapmestovle .
Jarkoestamme Ella Holm Bull .
Asveste daamhtaj nåake åerieminie .
Tjoerebe mujhtedh tjoeje maahta viehkine årrodh gosse edtjebe aktem raajesem guarkedh.
Barkoe edtja siebriedahkedajvem jeatjahtehtedh daan mearan dïhte soejkesje dorjesovvi .
Dah mierieh mah daesnie , leah sïejhmelaakan netto gïehteldimmiemierieh fïerhten sektovrasse .
Dejtie learoehkidie mah sjïereööhpehtimmiem jallh sjïere nöörjenlïerehtimmiem åadtjoeh , skuvle maahta nænnoestimmiem darjodh lutniestimmien bïjre nasjovnaale pryövijste .
Jis dah joekehtassh gïeli gaskem leah funksjonelle leksikovnen sisnie, dellie G2-lïerijh tjiehtieh dam funksjonelle G2leksikovnem lïeredh, v.g.
Programme Alta 2013
Dej beeli ij lij man jijnjh lidteratuvrh åarjelh-saemien gielesne .
analyjseradidh man jïjnje dejstie ovmessie kriminaliteetesåarhtijste jïh meadtoesåarhtijste , jïh digkiedidh guktie maahta dagkerh dahkoeh heerredidh , jïh guktie reaktastaate fungerede
Vuesiehtimmien gaavhtan lohkehtæjja maahta learoehkidie naan vuesiehtimmieh vedtedh guktie maahta aelkedh aktem vuajnoem buerkiestidh: Manne tuhtjem ... .
Lissine heamtuvrh njaalmeldh soptsestidh , naaken maehtieh heamtuvrem dramatiseradidh .
Lohkehtæjja dejtie vihkielommes baakojde jïh lahtesidie buerkeste .
Muotka tjïerteste Saemiedigkieraerie sæjhta abpe jieleden infrastruktuvrem nænnoestehtedh , jïh tjïerteste aktöörh göölemisnie aaj maehtieh dåarjoem ohtsedh tseegkeldahkide mah gueliem dåastoeh jïh hoksehtimmiem vedtieh voenges mearoe- jïh fjovlegöölijidie .
Institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie ektine stuerebe voerkesvoetem tseegkedh ihke lea daerpies saemien nåhtadidh , dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh
Jaepien 2010 dle gaajhkh tjoevkese-armatuvrh Fylhken Gåetesne molseme .
Dïhte åejviefokuse vuesiehtimmesne lea njaalmeldh govlesadteme .
Minngiejielemem Europaraerien unnebelåhkoe-
Maam maahtam skuvleste veanhtadidh ?
Daate iemiedaltese edtja maeksedh dam reeknemasseligke
Vihkeles veeljeme
*Dïhte Han
Maahta læjhkan ij dam veeljeme mieriem laejhtedh jis fylhkentjïelte lea dam nænnoestamme mieriem vuarjasjamme , jïh veanhta daate mierie nuekies .
19.
NUEPIEH ...
soejkesjebarkoen ulmiem bïhkedidh , bïhkedidh guktie soejkesjebarkojne barkedh jïh guktie
ij saaht gååvnesh baakoegærjah joekoen dorjeme daaroengïelen almetjh gieh sijhtieh noerhtesaemiengïelem lïeredh , vuj saemien-daaroen baakoegærjah mah buerkestieh åtnoem saemien baakojste daaroen utnijidie .
53 1.8 GÏEHTJEDIMMIEJÏH VAAKSJOME ...
Daaletje faalenassestruktuvren mietie , dle kjemiklaasse (aarebi beapmoeteknihke) vihth nïerhki tjaktjen 2011 , mænngan tjöödtjestimmiem åtneme aktem jaepiem , aerviedamme maaksoe lea medtie 1,3 mill. kråvnah fïerhten skuvlejaepien .
Åasajoekehtse maam åådtje 2002 raejeste 2010 raajan , edtja båeries öörnegen mietie 15 jaepieh årrodh .
Dellie lij Fylhkenålma Oslosne jïh Akershusesne mij vaaksjomem tjïrrehti saemien learohki reaktajgujmie .
Jïjnje dehtie vihties gïeleevtiedimmiebarkoste lea voenges byjresisnie , dennie aktegs tjïeltesne reeremedajvesne .
Numhtie guhkiem orreme; saemieh gåetide jïh buvride gærhkoen akten bealan tseegkin jïh laedtieh hæhtjojde mubpien bealan .
Dan muhteste (52a), gusnie veerbedarjome vaedtsedh.
aalkoealmetjh aaj vååjnesasse båetieh tjaalegisnie provtokollen nuelesne nr.3 europeiske uniovnesne , gusnie Finlaante aaj tjirkie sæjhta saemiej båatsoejielemem nænnoestidh .
Daah lissiehtimmieh åajvahkommes juhtin såemies hijven åssjelidie goh Àja Saemien jarnge, Saemien våarhkoe jïh Luvliesaemien Museume Neidenisnie, jïh Riddu festivaale jïh saemien plaerieh.
SDJ-dajve lea mahte 60 prosenth Nöörjen dajveste Saltfjellet noerhtelen, jïh ånnetji vielie goh 14 prosenth årroejijstie leah seamma dajvesne.
Sæjhta dejtie bïevnesidie bæjhkoehtidh Skaehtieetaaten gåetiesæjrojne .
Turi , Johan (2004): Vaajese Eatnamistie rovneges juvri bïjre .
Old Price: NOK 65,00
Lohkh vielie dan bïjre FG-BLU: http://blu.hib.no /
Domtese abpe kråahpese saasere .
Daate lea dïhte åejviesijjie .
Learohkelåhkoeevtiedimmie .
Programme daan boelhkese .
Tjaktjen 2013 lij tjïjhtjeden aejkien saemiedigkieveeljeme tjïrrehtamme sjïdti .
Dïhte aaj dannasinie fylhkentjïelten darjoem edtja iktegisth tjaeledh brutto budsjedtesne jïh reeknemassevuesiehtimmine .
Skreejredh guktie ïedtje læssene sae
Dannasinie tjoerebe varki dejtie gæljojidie orrijidh , mah iktegisth edtjieh lihtiesåbpoe beapmoem utnedh , jïh dïhte sæjhta jïhtedh vaenebe vaaroeh sjïdtieh , nåakebe vuekie sjædta jïh dah darjojh vaenebe maaksoem åadtjoeh sijjen vaaroej åvteste .
Provsjekten golme jaepien vaasa , jïh dan ulmie edtja åarjelsaemien staavemevaaksjomem årrodh åvteli jaepien 2010 nåhka .
Gosse edtja vielie daan aamhtesen bïjre dotkedh dellie maahta maanaj gïelem goerehtidh.
Dihte buerebe 2000- taalesne sjidti , juktie dellie aaj lij giele-provsjekte Elgåesne aalkeme .
Lïerehtimmie nöörjen gïelesne dan 13-jaepien skuvlebaelien tjïrrh edtja saemienlïerehtimmine ektine , meatan årrodh learoehkidie dam gïelejearsoesvoetem vedtedh mij aktem hijven våaromem vadta jis edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahke- jïh barkoejieliedisnie .
Dah gaskesadtigan jïh sopstalligan abpe tïjjem barkojne gïeteldssoejkesjem berkigan , jïh minngemes konsultsjovnstjåanghkoeh lin dovne reeremen jïh politihken daltesinie njoktjen 31. jïh voerhtjen 17.-n 2009 .
King , Jeanette .
Vaaksjome dehtie arktiske byjresistie (AMAP) 
Jïh dle jeahta ...
3. tjaelieh soptsesem: " Skåajjesne " .
Daerpies Dierie
Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrien bïjre (NSR .
Vu h ekiej maahtoe jih kultuvren jiehts
- Tjåanghkoem lyjhkedelaakan tjïrrehtin jïh hijven aajmosne .
Åvtelen pryöve dorjesåvva , lea vihkeles datne lea veelelaakan goerehtamme bïhkedassem Instruksjon for gjennomføring .
Dïhte akte gïele maam mijjieh reaktam utnebe eevtjedh jïh evtiedidh , dovne mijjen luvnie goh almetje jïh siebriedahkesne .
Saemiedigkiegåetesne dïhte saemiej almetjeveeljeme krirrie , jïh Saemiedigkien reereme Nöörjesne .
Gosse ekonomijem vuartasji gïjren 2010 , dle dïhte ovmessie nuepieh vuesiehti gusnie maahta baeniehealsoesuerkien sisnjelen spååredh , mah tjåanghkan maehtieh ovrehte dan jïjnjh beetnegh spååredh goh veanhtadamme salderinge- / effektiviseringedaerpiesvoete lea soejkesjeboelhken 2012-2015 .
) Vuartesjh jienebh guvvieh Flickr ' isnie
Mubpie gyhtjelasse-vuekie maam nuhtjeme akte gyhtjelassevuekie man nomme eenngelske gïelesne Truth Value Judgment Tests (Marsden, 2009).
Faage saemien mubpiengïeline edtja nöörjen faagine ektine våaromem bïejedh guktie learohkh sijjen funksjovnelle guektiengïelevoetem evtiedieh ("Learoesoejkesje saemien mubpiengïeline", 2013, s. 3).
busth ?
Gellien aejkien lïhkemes slïekth ålvehtehtieh jallh gåavvarostoeh gosse guhte sealadamme .
Daesnie gaajhke gåarede - saaht guktie
Vielie automasjovne
Lahtese slïerkevoete leah gaajhke måedtie sexuale slïerkevoeth , rantan noerhkedh negkedh , dovne meadtahtallemh jïh dagkerh gosse moralen vuestie gevsiedieh .
Dïhte akte meadtoe maam aaj tjuara dan mietie gïetedidh .
Jaavoe barkijidie jeatjah laantijste , jïh akten boerehks baataræjjapolitihkese .
14:45: Digkiedimmie
Dah faagh saemien jïh nöörjen gellie ektiebiehkieh utnieh , jïh learoehkidie guektiengïelen lïerehtimmine , dle dan åvteste iemie aktine lïhke laavenjostojne dej göökte faagi gaskem .
Vijriesåbpoe jeahta jienebh gïelesijjieh byöroeh sjugniesovvedh , guktie maahta saemien aarkebiejjien nåhtadidh .
Tseegkeme saemien dïenesjijstie jïh healsoeinstitusjovnijste
Learohke maahta jïjnjh barkoej jïh barkoejielemi bïjre soptsestidh , gosse tjïelkeste , buerkeste , digkede jïh gyhtjelassh gihtjie jïh vaestede
Lohkemesijjieh ovmessie sijjine vearadamme dovne Sjïerdaelesne , Leevaankesne , Snåasesne jïh Rørosesne .
c) Mestie gåarede vytnesjidh ?
Edtja aaj vaenebe båeries jïh irhkeme sjilth målsodh .
Akte raeriestimmie lea kuvsjh faalehtidh saemien gïelesne jïh kultuvresne jeatjah ulmiedåhkide sov dajvesne .
nasjovneles kvalitehteregistere
Seamma tïjjen goh laavenjassh addisjovnine jïh subtraksjovnine kontekstesne leah gïervebe Andrease .
Dïhte aaj veanhta raastendåaresth laavenjostoe dan bïjre sæjhta daerpies årrodh .
Måantan Saemiedigkieraerie guessine mænna Kåfjovlese jïh daan sjïekenisnie a ...
Ij dïhte ultratjoejestave bååktjese vedtieh mohte ånnetji nåake maahta gujht damtedh .
Åtnasåvva gosse edtja såemies maaksoeh jïh baalhkah joekehtidh mejtie daerpies sjïerelaakan giehtjedidh , vuesiehtimmien gaavhtan bigkemeprosjekth .
koordinaath nuhtjedh juktie guvviem vuesiehtidh figuvrijste , jïh jïjtsevoeth goerehtidh geometrihkeles hammojne , digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
Gosse soptseste råantjoeh leah raanhke jïh tjaebpies , dellie daejrehte båatsoekaarre aaj raanhke jïh seamma tjaebpies .
§ 48 Jis akten rijhken naasjovne reereme , aerebi goh konvensjovne raastenbijjelen båatsoen bïjre faamojne sjïdteme , dïhte råajvarimmiem nænnoestamme mij maahta båatsoem heaptodh gåatomedajvesne mij daan protokollen mietie , dellie dïhte rijhke galka dan nubpien rijhken båatsoesïjten jallh saemiensïjten gåatomem tjïrkedh .
aalkoerïekteles njoelkedassh gaaltijeåtnoen bïjre damtedh
Jis datne leah otnege jeatjah laantesne edtjh datne Migrationsverken gåajkoe bieljielidh .
3.2.1 Åarjelhsaemien Teatere/Sydsamisk Teater (ÅST) 
Fylhkenraerijen vuarjasjimmie:
Mubpeden veartenedåaroen mænngan dle dihte nommepolitigke jorkesovvi .
Såemies almetjh jïh heannadimmieh jieliehtimmesne/rekonstruksjovnesne nöörjen kultuvreste Åarjel- jïh Jillie-Nöörjesne: Hulda Garborg 1862-1934, almetjedaanhtsoeh-, vaajesh jïh nöörjen åålmegegaarvoeh sïjse tjöönghki, dïhte lij meatan Det norske Teaterem tseegki.
Fv 17 Foldereiden jarnge Raeriestamme refusjovnem 2011 .
Toelhkestæjjah jïh jarkoestæjjah gïeh berkieh laavenjassine healsoe- jïh skïemtjehoksesne aaj sjeavohthvoetem utnieh .
Dovne dïhte åarjelsaemien jïh dïhte julevsaemien almetjelåhkoe lea onne , jïh vaenie gïeleutnijh gååvnesieh .
Rasmussen , Torkel (2005): Jávohuvvá ja ealáska .
Væjkeles åarjelh-saemien åvtehkh
jearsoes barkijh aktene feerhmeles barkoebyjresisnie leah hijven dan byjresasse bïjre jarkan .
Naemhtie bihkedimmie aaj maahta tjïelke raerieh vedtedh lïerehtimmiedarjomidie .
Jïlleskuvlen lohkemisnie lin vaenemes golme studeenth jïh jeenemes 15 .
Maahta nuekie haestiedihks årrodh muvhtide learoehkidie aamhtesen åejviesisvegem gaavnedh , jïh dan bïjre soptsestidh .
ISBN: 978-82-92044-80-3
Tæjmoelåhkoe lea 60-minudten ektievoetine:
ieh edtjieh goerpemaaksoem gaajhki urhtsetallemi åvteste åadtjodh jis dagkeres darjome sjædt
Dïhte tjoeje Nöörjen åålmegelaavlomistie akte bielie sjïdti dehtie stoerre veelkes sjeavohtsvoeteste .
multine aaj vihth sjïdth .
Gaaltije feestivaalem " Saepmie Welcomes " snjaltjen asken Staaresne öörni .
ovmessie såarhts notaath jïh vuesiehtimmietjaalegh nuhtjedh goh våarome jïjtse tjaeliemasse
jaksibie don bealan , låedtjebe sjædta
Datne maahtah aaj Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtsem gaskesadtedh jallh Socialstyrelsen / Sosiaaleståvrose bæjhkoehtidh .
Såemies aejkien viehkiem daarpesje
Gaebpien Leena lea saemien lidteratuvren stipentiate Romssan universitetesne .
- Im rikti daejrieh maam sïjhtem jiehtedh .
vielie fryöjstehke goh feelemeulmie
Dïejvesebuerkiestimmieh mah maehtieh nuhteligs årrodh gosse barkoedåehkie edtja ussjedidh dan sosijaale maahtoen bïjre
Dan raajan gaahtjemh Finnmarhkesne , Romssesne jih Noerhte- Novrlaantesne orreme .
- 2012/2015 aamhtesisnie 11/65 , daejtie evtiedimmieulmide
Dan mænngan studijepoengh tjarke læssanieh jaepien 2009, jïh ånnetji læssanieh jaepien 2010.
80 000 GELLIEJAAPETJE MAAKSOEH TJÅANGHKAN
Daabloem dorjesovveme goh baalka gusnie tsåahkah gååvnesieh aalkovistie orrijimmese .
Konsekvense lea struktuvrh mah kaarride åvtem biejieh jïh rïektesisnie nyjsenæjjide ålkoestieh .
Tijje: 4 - 6 tæjmoeh
Saemiedigkie ij leah reeremeåejvieladtje eatnemegellievoetelaaken mietie , men govlehtimmie-instanse jïh konsultasjovneguejmie staateles byjresevaarjelimmien åejvieladtjigujmie , dejtie sjæjsjalimmide jïh råajvarimmide mah maehtieh saemien iedtjh tsevtsedh .
Reektehtsh aalkoealmetjedajvijste Åarjel-Amerijhkeste , Asijeste jïh Noerhte-Amerijhkeste daaresjimmiej bïjre nyjseni vööste soptsestieh , dovne jienebelåhkoesiebriedahkeste jïh aalkoealmetjesiebriedahken sisnjelen .
Beabpmoe - Eensi voessjeme- jih bæssme beabpmoeh maahtah byøbpmedidh .
Verket egner seg særdeles godt for temabasert undervisning på alle trinn i grunnskolen .
UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteete (Norges arktiske universitet) lea ånnetji ånnetji aaj akte vihkeles aktööre sjïdteme juktie lohkehtæjjah saemien gïelemaahtojne ööhpehtidh.
 (Markussen: " Frafall i utdanningen for 620 åringer i Norden " 2010).
Talande webb låhka webbesæjroem , word- jïh pdf-fijlh , lohkeme håalemh spåårie goh Mp 3 jïh teekste mïerhkelgåvva .
Dan roehtse bijjie.
Mah almetjh jïh krirrieh Stoerredægkan båetieh dov fylhkeste ?
Fokuse tjuara årrodh lïeredh dejstie mah buektiehtamme hijven illedahkh jaksedh , dovne jïjtsh skuvli gaskem , jeatjah skuvlh jïh guktie jeatjah laanth dorjeme .
Saemien learohkh mah ålkoelaantesne årroeminie byöroe seamma reaktam utnedh lissie saemienlïerehtimmiem åadtjodh naemhtie goh nöörjen learohkh mah ålkoelaantesne årroeh reaktam utnieh lissie nöörjenlïerehtimmiem åadtjodh.
Akte siebriedahke jarkelimmesne aktem byögkeles suerkiem kreava mij evtiedimmiem krööhkie , jïh gusnie dïenesjefaalenasse evtiesåvva siebriedahken jarkelimmiejgujmie .
Datne goh skïemtjije edtja åålegh dejnie sïemedidh juktie barkijh vuesiehtimmie gaavhtan jeatjah skïemtjegåetijste edtjieh åadtjodh dov journaalem lohkedh .
darjodh guktie stinkesdåakterøørnege saemide dovne saemien dajvine sjïdtedh
Mijjieh tjåanghkenibie stoerre dåehkide gusnie ektesne tjåadtjoen .
 (v.g. .
Ulmie lea learohke edtja aktem baakoeveahkam nåhtadidh mij dejtie biejjieladtje tsiehkide sjeahta .
Aaj vihkeles dam aerpievuekien daajroem ribledh mij annje gååvnese dejnie dajvine gusnie gïelejarngh sijjen barkojne gïehtelieh .
Dajvh mah dearjoehtamme
Guvvie Staateministeren konto vre .
Men gåarede gïhtjedh mejtie morfemh öörngen mietie leara saemiengïelesne aaj.
Illedahke goerehtimmiedåehkeste vuesehte G2 learohkh/soptsestæjjah mahte moenedimmiedaltesem jakseme.
Daate vuesehte , mearan vaenebh gïelem
Författarens anmärkning
Sæjhta maanagïertepolitihkem tjïelkestidh
Mïetsken raejeste maahtah aaj dov veelje
Tjaaleldh maahtoe
Daan biejjien lea jienebh unnebe sïelth mah leah tseegkesovveme kultuvre- jïh kultuvrebaseradamme jielemen sisnjelen daennie dajvesne .
Jeesuse Aehtjie mijjen mijjem lieri .
Åvtese jåhta .
Daesnie dah daltesh jolle , gaskoeh jïh vuelegs maanadaltesasse åtnasuvvieh , jïh karakterh noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese .
13. bielie 26 bielijste
Byjjenimmiekommisjovne / Flere gjennom Fylhkendigkien nænnoestimmie mænngan Byjjenimmiekommisjovnen konklusjovnh gietedamme , jïh prosjekte Flere Gjennom sïjhtieh våaroemisnie årrodh dejtie råajvarimmide 2011 .
Dålle tjuavka gaaroeh bietseste .
Jielemen Jupmele , bueriesjugnehth gaalletjeguaktide , NN-m jïh NN-m
aellieh såaraj namhtah vaedtsieh .
Learohkh gyhtjelassh gihtjieh mah leah bovtsen nejpiegieji bïjre , vuesiehtimmien gaavhtan mij namhpe , skaarja , kruehkie , tsiehkie , govre , sloeptje , snïjre , saerkie , voelese lea .
Abpe Sveerjese medtie 19 miljardh kråvnah lissine sjïdti .
Dïhte buakteme dahkoesoejkesje åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese NoerhteTrööndelagesne lea akte illedahke aktede 3-jaepien prosjekteste mij lea tsiehkiem goerehtalleme åarjelsaemien gïelese jïh ööhpehtæmman fylhkesne .
Dah ohtsemh tjïeltese seedtesuvvieh , mij dejtie vihth fylhkenålmese seedtieh .
Ønsker du informasjon om innhold og prosess før og under konferansen , kan du kontakte Jis bïevnesh sïjhth sisvegen jïh prosessen bïjre konferansen åvtelen jïh konferansesne , maahtah dejnie gaskenasjovnaale iktedimmiedåehkine (Indigenous Global Coordinating Group) govlehtalledh .
Akte dejstie råajvarimmijste lea beetnehdåarjoem gïehteldæmman lissiehtidh , jïh tjåadtjoen beetnehdåarjoem sjïehtesjidh gïelekuvsjide .
Dan åvteste nuekies ekonomeles vierhtieh eah gååvnesh dle dïhte akte haesteme dovne Saemiedægkan , tjïeltide , gïelejarngide , skuvlide jïh jeatjah institusjovnide mah saemien gïeline berkieh .
Minngemes göökte kapihtelh morfologijem digkiedieh.
 (112) a. Laara Lars
Learoesoejkesje sijjieaarvoesysteemem nuhtjie
Nasjovnaale laakh ...
Læjhkan naan gille learohkh mejtie byöroe vijriesåbpoe , juktie vuarjasjidh mejtie daerpies sjïereööhpehtimmine .
Åarjelh davje jåhta Meråkeren noerhtelistie jih åarjese Engerdalen gåajkoe jih jallese Oppdal / Trollheimese .
Gïele akte vihkeles kultuvreguedtije jïh identiteteetemïerhke .
Manne jïermestallem: gosse ibie daejrieh gie lea guessie jïh gie lea eengkele , dellie eengkelh vååjnoeh goh datne jïh manne .
Arbevirolas máhtu
Aellieh mubpien paarrebealan njaahtjoeh
Jis skïemtjehoksebarkijh suvmieh maana maahta ålvas vuekine laarhkenidh jis bievnesh eejhtegasse vedtieh , eah dah tjoerh dejtie eejhtegasse vedtedh .
Saemiedigkie ojhte daajra daate bïevnese stoerre jarkelimmieh kreava .
Ij edtjh alkohovlem jovkedh jallh jeatjah drogh vaeltedh juktie asvem unnede .
Dah gelkieh dovne njaalmeldh eksamenem saemien utnedh .
Daate dan templaate: (58) [[ xMAAM-DORJE]SJÏEK[ ySJÆDTAz/M IERESNE]] [ ySJÆDTAz/MIERESNE] Öövre sïejhme veerbe tjöönghkedh daennie representasjovnese sjeahta jïh aaj jïh aaj ektesne dan paarrebieline tjåanghkanidh.
Vuestelen tuhtjebe mijjieh maehtebe åadtjodh jïjtjemse , mijjen kultuvrem jïh mijjen tjåenghkies histovrijem heevehtidh , raasti dåaresth dejnie njieljie staatine gusnie årroeminie .
Leam snååhpehke , men tjoerem geehtedidh olles naaken ovjuvre mannem bïksh .
Gaajhkh tjïelth dïedtem utnieh lïerehtimmiem faalehtidh
Mieriedimmieh överförmyndar:i barkoem gååvnesieh föräldrabalk:esne jïh förmyndarskapsförordning:esne .
Jis persovnh jïjtse fuelhkine jallh lïhkevoetesne vesties baakoeh sinsitnide jiehtieh , maahta dejtie birredh dejnie orrijidh .
jïjtsh notaath jïh ovmessie gaaltijh nuhtjedh goh våarome tjaeliemasse
Bergslanden vuajnoste dellie dam digkedem eannan jïh dan mænngan mov joekehtimmie båata nueliekapihtelisnie 6.2.
viehkievierhtiefassehtimmie , mohte ij gosse govlemeapparaath pryövh
Saemien mïrrestallemesiebrieh leah vihkeles aktöörh daennie barkosne .
Maahta ,Haspelmathen teermigujmie, kausatijve, antikausatijve jïh equipolleente molsedimmieh nuhtjedh, men daesnie eensiligkien dejtie gïehtjedamme.
Men dannasinie ij gåaredh vielie foenteste vaeltedh goh dam maam lyjkeme , dle foenteåtnoe ajve 27 mill. kråvnah sjædta jaepien 2020 .
Bïejh aktem kroessem dan nommen lïhke dejtie kandidaatide mejtie datne sïjhth steemmadidh .
jienebh laanth ILO-konvensjovnem dåhkasjehtedh jïh konvensjovne Nøørjen laakine sjïdtedh
Jis gyhtjelassh barkoen bïjre åtnah , bïeljelh:
Ektiedahkoesijjieh, fysiske jïh nedtesne 8.
Dan åvteste vihkele dovne daaletje jïh dejpeli aamhtesigujmie barkedh .
Dam sertiesti gosse ruevtieraajroe diekie bøøti 1926 .
hahkene.
Dïhte mij lea jarngesne bïhke dimmesne lea guktie dah geerve almetjh maanide dåarjoehtieh gosse dah leah meatan maanagïerten aarkebiejjesne , ektiedimmieh sinsætnan bigkieh , leah meatan aktivyöki barkosne , stååkedieh jïh vïenevoeten baanth gaaredieh .
Jis mieriedimmie datnem dæjpa datne maahtah dam njååhtjedidh , jïh mieriedimmine datne aaj åadtjodh daejredh guktie dam darjoeh .
Såemies gïeli vaenie funksjonelle morfemh jïh jeatjah gïeli veljie morfemijste.
reaktah saemien lohkehtidh jeatjah faagine sjïdtedh , guktie dovne saemien learohkh saemien mubpine gïeline , nuepiem åadtjoeh ellies guektiengïelenvoetem jaksedh
Juktie dam gaavnehtidh lohkehtæjja tjuara Aantine soptsestidh dan strategijeåtnoen bïjre .
Såamesh gïeh irhkesuvvieh aelhkieh vïenhtedh jïjtje fïejlem utnedh .
Daennie våaroemisnie dle SANKS akten baelien tseegkesovvi .
Kondome mij båeries jallh råadtsoeh aelhkebe loedtene .
Maanah jïh noerh edtjieh aalkoealmetji tsiehkien bïjre lïeredh dennie veartenevijries gærhkosne .
Aaj eekereereme våajnoes illedahkh buektehte akten ulmierïekteme barkoen tjïrrh gåetieveahkan sisnjelen .
46 starne- jïh såjhtoedïenesjh ...
Dah guejmieh vuesiehtieh dan laavenjostoelatjkose Saemiedigkien jïh Innovasjovne Nøørjen gaskem jïh sæjhta viehkiehtidh dam latjkoem dåarjelidh .
Gosse lea sïejhme faalenassi / råajvarimmiej bïjre mejtie
avleda från att gråtatr:ACK 'När barnet slår sig måste man fort avleda det från att gråta.'[Saerniestæjja 4] b. Dellie då tjoeveribie måsta:1p searanidh lugna sig:3s dejstie de:ELA PL sjuevnjeds mörk balvijste moln:ELA PL mah vad:PL dobtoeh kännas:3p sijhtieh vilja:3p almetjem människa:ACK uvre helt laapestidh.
Saemesth munnjien
Nora Marie Bransfjell:
LAAVENJASSE 1 Soejkesjh aktem njaalmeldh åehpiedehtemem: - Maam datne vienhth leah dah vihkielommes dïenesjh dov tjïelte faalehte ?
Dellie tjuara ïedtjem vuesiehtidh tjaalegidie , jïh daajroem åadtjodh guktie jeatjah almetjh ussjedieh , jielieh , dååjrieh jïh sjugniedieh , jïh tjiehpiesvoetem evtiedidh tjaalegh viertiestidh ovmessie tïjjijste jïh ovmessie kultuvrijste .
Daelie deblie sæjhta laavkodh
" Råajvarimmieh mejgujmie aalka edtja energijeåtnoem vueliedidh mahte aktem gåalmehtsinie mohte daan biejjien
Reaktah jïh diedth goh learoekandidaate Viehkiem åadtjodh guktie barkoejieledem haalvoe akten ellies jïh sjïehtedamme lierehtimmieboelhken tjirrh Bïhkedimmiem dåastodh jïh vuarjasjimmiem iktemearan åadtjodh
Ij sïjhth rååresjimmieh aamhtesi bïjre sjïdtedh daan boelhken .
KONFIRMANTTREFF PÅ .
gïelejarngh leah aaj gaavnedimmiesijjieh saemien åålmegidie dajvesne , jïh dan gaavhtan vihkeles institusjovne edtja saemien gïeliem tjïrkedh jïh eevtiedidh .
Staate Nøørje lea gøøkte ålmegi laantesne tseegkesovveme - saemieh jïh laedtieh - jïh dam laakesne jïh reeremisnie vuesiehtidh .
Akte båeries gåmma aaj desnie .
Kapihtelisnie 3 jienebe negatijve daatah nuhtjem jeatjine kapihtelijstie.
Lissine learohkh tjuerieh jearsoes årrodh taalh veesmedh stoeredahken mietie , taalh jorpesjidh jïh daejrieh
jïh joe aktem våhkoem mænngan satne nïejtide gaavnesji , dle driektemieriem vueliedin 50-sonese. - T
Gosse åejvieulmiem vuesehte goh akte låhkoe parameeterijstie mejtie gåarede mööledh , dle daate maalle våaroemisnie juktie ulmiejaksemem vuarjasjidh RES ' este .
Nyjsenæjjah fïerhten gåalmeden jaepien gohtje
2014 raejeste jïh göökte jaepieh åvtese Barents Regijovneraerie stuvresåvva Arkhangelskh Oblasteste (Russia).
-ht- / -Ø- molsedimmie.
Mohte ij lin dah faagh joekoen vihkeles .
Daennie åejvieboelhkesne galka joekehts teeksth , tjaaleldh- guvvie-jïh tjoejenasshteekstigujmie barkedh .
Akte internaate ij gåessie gænnah maahta hïejmine årrodh , bene mijjieh voejhkelibie vielie hïejmine årrodh goh institusjovne .
Eevre vihkeles saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan , saemiengïeleldh almetjh læssanieh .
Orre saemien barkoesijjie lea aaj disse veadtaldihkie , jaepeste 2002 .
sijhtieh aktem viesjies våaromem utnedh gosse edtjieh ryöknedidh taaligujmie jienebi
Goeven 5 .
taallh utnedh gosse galka soptsestidh mij biejjide jïh mennie mieresne tsåahka .
- Vihkeles Barkoevaaksjomem lissiehtidh guktie dah maehtieh viehkiehtidh aktem eensi barkoejieledem gorredidh .
Maahtoeulmie Jåa3 mænngan - studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkemen mænngan siejhme studijemaahtose - barkoefaageles øøhpehtimmieprogramme
Aellieh tjearoeh goh !
Gïele lea ojhte dovne akte privaate jïh akte byögkeles aamhtese .
Dejnie sisvegisnie gaajhkem gaavnh , dovne gåaroes veeljemeleahpa mejtie jijtje maahtah tjaeledh .
Jis ij sïjhth pryövenassem båetije biejjide vöörhkedh maahta dam jiehtedh dïsse gie pryövenassem vaalta , jïh pryövenassem dan mænngan bihtedidh .
Tjuara daam prosjektem ihkuve beetnehdåarjojne jåerhkedh , guktie jienebh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh .
Föörhkedem tjearoem
0,60
Njååhtjedimmiemoenehtsen nænnoestimmie konsesjovnemaaksoen bïjre 27. aartigkelen mietie maahta destie gie konvensjovnemaaksoem åådtjeme , gosse Nøørjesne meadtaladteme dellie digkiereaktese seedtesovvedh , jïh Sveerjesne Läänereaktese Norrbottenen läänesne klååkesovvedh .
Dah learohkh naemhtie åadtjoeh åehpies sjïdtedh dej orre baakoejgujmie mah leah aamhtesasse ektiedamme .
patiente- jïh daalhkeshtjirkemi bïjre bievnieh
Jis learohkh fotosoptsesem lïerehtimmiebarkosne nåhtadieh , maahta aaj dam faageles sisvegem vuarjasjidh .
Daelie juhtieminie dejstie aerpievuekien saemien dajvijste Nöörjesne staari gåajkoe , mearan juhteme dajvi gåajkoe lea daamtajåbpoe ålkoelaantijste .
Daate aaj våaromem vadta Maarjine soptsestidh dan bïjre maam dïhte
Dastegh orre stoerretjïelth , tjuara hoksedh saemien årrojh våajnoes dorjesuvvieh jïh saemien årrojh aktem sijjiem åadtjoeh gusnie gåvloehtuvvieh dennie orre tjïeltestruktuvresne .
Nåake sijjieh lea vuesiehtimmien gaavhtan måvhkan låammesne jallh biejjiebaeriehkisnie .
Stååkedimmiedåehkie struktuvrem jïh jearsos voetem vadta (E. B. Ruud 2010).
Mov baakoeveahka onne .
' en nuelesne .
Daate edtja voenges vierhtieh skreejredh jïh voenges evtiedimmiefaamoem dåarjedidh .
Daerpies buerie astoem gosse vytnesjidh .
Vijrebeööhpehtimmie saemiengïelesne lohkehtæjjide ...
Dellie aaj saemien raajese grammatiske sjïdteme:
Dotkemeilleldahkh v.g.
aatskadamme aalkoealmetjekontovrem Murmanskesne tseegkedh
Haarjanimmie goh stååkedimmie , goh teernegespïele , jallh jeatjah spïelh mah leah sjïehteladteme taalefaaktah aktene vihties taalesuerkesne haarjanidh , maehtieh åtnasovvedh juktie skraejriem lissiehtidh learohken luvnie .
Abpe Bijbele jaepien 1890 noerhtesaemiengïelese jarkoestamme .
Jïh gååvnesieh dovne praktihke, esteetihke jïh muvhtene aaj eetihke bielieh mah tjaakenieh dej saemien soptsestallemevuekide.
Dellie de , dellie manne leam aaj onne barre .
Joekoen vihkeles daejnie dajvine gusnie saemien ij leah jienebelåhkoegïele .
Dovne gaajhkh jiehtieh gusnie aelkiestidh .
Desnie aaj faage- øøhpehtimme båatsoebårran .
Maahta dejnie soptsestidh tellefovnesne 911 97 543 jallh e-påastesne kleppe@tmforsk.no
Dan gaavhtan idtjin learohkh raajesh jååhkesjh mah kontrolledåehkie jååhkesjin.
Voejkenen tjïrrh , vadtesh eatnemen moeremuerijste , jïh almetji barkoste mejtie dov uvte guedtebe .
Aaj vihkeles dïhte diedte akten bijjemes daltesasse lutnjesåvva , juktie kvaliteetem gorredidh healsoe- jïh sosijaledïenesjisnie saemien skïemtjijidie .
Aavrehke dïhte båeries ålma gosse gie akth satnem dovne govli jïh guarkaji .
stå:GER 'Den största kåtan har redan fallit ihop, men timmerboden står.'
Gåabpagidie goerehtimmide MoodleCloudese darjoejim.
Bïevnesh nasjovnale pryövenassi bïjre
Saemiedigkie vuajna daerpies saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh gïelevierhtietjïeltine .
6.0 Iktedimmie jïh digkiedimmie
Orre laake nasjovnelle unnebelåhkoej jïh
Njealjadinie boelhkesne dle maerele dah goerehtimmien illeldahkh, dovne sosiolingvistiske jïh saemiengïelen illeldahkh vuesiehtidh, jïh minngemes dennie vïjhtedinie boelhkesne sïjhtem digkiedidh mejtie goerehtimmien hypotese lea teorijen jïh G2-dotkemen mietie.
Moenehtsen raeriestimmie maam böökti jaepien 1959 , ryöknesåvva goh akte unnebelåhkoepolitihkeles jarkememierie .
Båatsoen evtiedimmie lea akte diedte siebriedahkese , jïh vihkeles båatsoen daerpiesvoeth vååjnesasse båetieh jïh varki meatan sjïdtieh dejnie soejkesjeprosessine .
Tjïelte öörnie juktie gaajhkh mej lea govlehtimmiereakta åadtjoeh dan bïjre digkiedidh , jïh dam bååstede sijjienommedïenesjasse seedtie minnegemes råårerjimmien åvteste .
Eli soptseste guktie båatsojne , guktie hijven biejjieh jïh gosse geerve leah .
Daate lea vihkeles haestemh mejtie reerenasse sæjhta tjïertestidh dennie orre bïevnesisnie Stoerredægkan , laanteburrie-jïh beapmoepolitihken bïjre mejnie mijjieh giehteleminie daelie .
- Musigkebarkoe maanide jih noere almetjidie ?
interaktijve råårestalleminie årrodh , gusnie håalemh , govlesadtemh jïh eadtjohke aktivyøki barkoeh .
Man daamtaj saemesth fïerhten biejjien ?
säga:3s 'Du kan sova här, så behöver du inte bli blöt," säger grannen.'
Fylhken nomme
Manne joekoen geerjene ihke åadtjoem meatan årrodh tjeahpoeskuvlen rïhpestimmesne Karasjohkesne .
saemidigkiem sæjhta bööredh barkoedåahkan .
Eejhtegh Thomas Kvistad gon Lisa Anna Mortenssonh onnenïejtine , man nomme Mirja Krihke .
Daesnie FoU akte vihkeles tsavtshvierhtie .
Maahtah 10 (låhkan) ryøknedh ?
Dïhte tjïerteste ihke daerpies njoelkedassigujmie , öörnegigujmie jïh råajvarimmiegujmie mah maehtieh åtnoem jïh evtiedimmiem gïelijste dåarjedidh .
Guktie kristeles årrodh
Jaepien 2013
Dïhte mij lea hijven leejjememaaksoem lïeneståvrosne deponeredh jis mohtedh ih dam maeksieh , dellie dov gåetieiemie ij maehtieh jiehtedh leejjemereaktam orrijidh .
Dagke moenede , dagke voejhkele våålese ryöknedh .
Naina Helén Jåma Wigdahl
- Saemiedigkien råålla lea gïehtjedidh aalkoealmetjereaktah steeresuvvieh jïh saemien ïedtjh krööhkestamme sjidtieh dovne stuvrehtimmiebarkosne daennie laantesne jïh aaj gosse Nöörje jeatjah staatigujmie råårestalla reeremegyhtjelassi bïjre , Muotka tjïerteste .
Dah geerve almetjh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan maanah bööredidh , mah eah leah ektesne sïejhmemes , aktene tjåengh kies darjoemisnie jallh stååkedimmesne meatan årrodh , jallh dah maehtieh sjïehteladtedh ihke maanah orre maanajgujmie åahpenieh gosse maanaj vihties sijjide gåårvedstjiehtjielisnie jarkelieh , jallh gosse ålkone vaedtsieminie .
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjepespektijve: 2009-2011
Aalkoealmetjetjirkijh dehtie Noerhte- Amerijhkedajveste vihth meatan prosessesne .
Nïejte gie nænnoste
Jis gåvloe nåakebe sjædta dellie ij guarkoeh maam deahpede seamma vuekine jis voerkes orre .
Åeksie Moeresne gellie åeksieh gusnie lasth leah dibrehtamme .
Tjïelke elmie , tjïelke mearoe jïh akte iemie jiebnevoete leah vihkeles aarvoeh .
Fylhkentjïelten råålle almetjehealsoebarkosne lea tjyölkehkåbpoe goh aarebi , gosse orre almetjehealsoelaakem sjïehtesji .
Men Laara, vuartesjh!
Meatan årrodh Finnmaarhken mineraaleforumisnie
Dïhte åarjemes dajve lea Meråkeristie noerhtene Engerdalen gåajkoe åarjene jïh Oppdal / Trollheimen jillene , aaj gohtjesovveme Røros-saemien dajve .
Magkerh tsavtshvierhkieh dov årromesijjie edtjieh årrodh ?
ISRAELSSON , PER MARTIN - NEJNE , SAGKA 2008: Svensk-sydsamisk Sydsamisk-svensk ordbok och ortnamn .
dïejvesem globaliseringe tjïertestidh , jïh ovmessie konsekvensh globaliseringeste vuarjasjidh , joekoen aalkoe-almetji tsiehkie
Bihkedimmie ij amma gaajhkh maahtoeulmieh gænnah faarhmesth learoesoejkesjisnie .
Gaskenasjovnale dle Saemieraerie gohtjesåvva goh akte NGO , non-governmental organization .
buerkiestidh guktie gïelh jïh kultuvrh daan beajjetje Saemien eatnamisnie gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh
Jïh viehkehth altemse biejjeste beajjan jïjtse laavkoemisnie jieledh .
Datne noerigujmie jïh geervigujmie barkh , maahtah skyllijelohkehtæjjine årrodh , rohkelassh steeredh , geervepedagogeles barkoem juhtiehtidh jallh åvtehkeööhpehtimmiem evtiedidh dejtie mejtie jïjtsh syjhtedistie meatan .
skiltereereme kvalitetetjïrkeme uvtelassen sijjienomme staten kaarhtevierhkine åvteli skiltem dængodh jïh bæjjese bïejedh .
Maja lea paehpierasse tjaaleme guktie dïhte stola edtja sjïdtedh jïh Anna lea dåajvoehtamme dam gåarodh .
Men Saemiedigkie veanhta mijjieh ibie gåessie gænnah sïjhth guhkiebasse dåeriesmoerine båetedh jis ibie doesth dam tjoevkesasse lutnjedh , Larsen jeahta .
im manne vienhth / .
Destie aaj kultuvrelle joekehtsh sjïdtieh dej ovmessie saemien dajvi gaskem .
Price: NOK 345,00
Åarjelsaemien: Ole Henrik Magga
Dïhte bijjie dellie veerbedarjomen mænngan jeatja otnjegasse.
Idtjin sih dah lyjhkh gujne meatan gie ij lij seamma gellie skuvlh vaadtseme goh dah , mohte læjhkan åadtjodh jijtse aarvojde govlesasse beejedh .
Maahtoeh tjöönghkedh jeatjah aalkoealmetji bïjre maahta buerebelaakan jeatjabidie guarkedh jïh vuavkasjidh , badth destie aaj jïjtsh kultuvrem buerebelaakan maahta guarkedh .
- Byjjenimmiefoente 2011-2013 dle aktem jïjtse soejkesjem dorjeme juktie
Mijjieh edtjebe mijjen buaratjommesem darjodh ihke gærjagåetie edtja akte hijven sijjie årrodh dovne dïsse mij onne jïh stoerre !
Dagkerh dåehkieh byöroeh guhkiem tjåadtjoehtidh , guktie maanah sinsitnine åahpenieh , ektiedimmieh bigkieh , dååjrieh jïh dååjrehtieh gosse meatan hijven stååkedimmietsiehkine .
Lohkehtæjja aktem laavlomem gaavna mij aamhtesasse sjeahta .
Badth åarjelh-smaaregen mietie aaj !
digkiedidh gyhtjelassh seagkanimmien , byöpmedimssturremen jïh saavremen bïjre , jïh guktie jieledevuekie healsoem tsevtsie
Man gellie tæjmoeh leah 60 minuhti mietie tjaalasovveme:
= Vindeln Åsele = Åsele Östers .
Dan åvteste statistihke noerhtesaemien gïelese sæjhta våaroeminie utnedh man gellie mah lohkehtæjjine berkieh maadthlïerehtimmesne daan biejjien, jïh taalh dejtie mah leah ööhpehtamme Saemien jïlleskuvlesne jïh UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteetene, jïh ij man gellie mah aalkoelisnie ööhpehtimmiem åadtjoejin ållesth dejnie ovrehte 20 learoesijjine mah lohkehtæjjaööhpehtimmiem Nöörjesne faalehtieh.
Datne viertesth såemies dejstie lohkemestrategijijste jïh buerkesth mij bøøremes sjïehteme såemies ovmessie lohkeminie
Ij gåaredh vuejnedh jis persovne ovskåaltoe jallh ij .
Daesnie vuesehte guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine , sisvegisnie jïh barkoevuekine , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh , jïh guktie maahta lïerehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh .
Ja , jeahta gujht satne , amma jïjnjh dorjeme .
vihkeles joekehtsh analyjseradidh politihkeles krirriej jïh dåehkiej gaskem , saemien jïh nöörjen politihkesne
Gåsta tjabreminie dïejvesinie lïhkemes taale .
Jåarhkeskuvlen daltesisnie aaj øøhpehtimmiem saemiengïelesne vadta , jïh aaj øøhpehtimmiem saemiengïelesne tjïrrehtamme goh kuvsje geerve almetjidie .
Daam spïelem maahta nåhtadidh ovmessie aamhtesinie .
Dejtie learoehkidie sjïere
' n bæjhkoehtimmesne aalkoealmetji reaktaj bïjre .
Juktie dam verkebe darjodh dle lohkehtæjja maahta kopijeredh cellem D7 jïh dejnie minngebe raajrojne lïjmesjidh kolonnesne D.
- Saemiedigkie aktem orre jielemebïevnesem nænnoestamme 2011 .
datne maahtah jienebem lïeredh ... (Lohkehtæjja tjaala mij dïhte maahta årrodh .
Maadthlaakejaepien åarjelsaemieh annje nasjovnen dåarjelimmiem vuertieminie .
Gaaktsesh daejstie saemien lohkehtimmiem skuvlesne utnin.
sueleds jïh soelegs leah
Karakterh 5 ‐6
Staate diedtem åtna sjïerehealsoedïenesjen åvteste (skïemtjegåetie , neavroebïevnemedïenesje , skïemtjebïjledïenesje , psykatrijen intstitusjovnh).
Baalhka- jïh åasabijjiedimmie jïh budsjedteteknihken jarkelimmieh leah 14,4 mill. kråvnah , juktie dïhte ekonomeles våarome dïenesjedorjemassese geahpene 3,6 mill. kråvnajgujmie .
Daate sæjhta jiehtedh lohkehtæjja sæjhta astoem vedtedh Maarjese guktie dïhte maahta daejnie pryövine barkedh ovgoh lij akte lïerehtimmiematerijelle .
SAMMEN OM DEN GODE BARNDOM
Saemien heaptojde jïh båarasåbpojde tjoevere syjhtemefaaleldahkem vedtedh , mij lea dej saemien vuekien mietie .
hedmarkesne , Åarjel-Trøndelagesne jïh Noerhte-Trøndelagesne åarjelsaemien ööhpehtimmie , gusnie göökte , göökte jïh gaektsie learohkh .
Persen , Nan , Paanne-laejpieh , Idut , 2006
Lïerehtimmien ulmie lea maahtoevihtiestimmie .
Akte hasteme barkoesijjieh skååffedh paarrebielide seamma barkoemaarkederegijovnesne .
Saemien tjirkije Eejhtegemoenehtsisnie maadthskuvlese /
Øørnedimmien gaavhtan jïh politihkeles daate akte geerve dajve aktine joekehts årromemaalline jïh infrastruktuvrine .
Saemien gærhkoeraerie noere saemide eevtjie skuvlesne
Momskompensasjovnem skåårvemijstie lea lïhkebe ållermaahteme stuhtjesne 5.2 .
jis maana ij åadtjoeh fuakedh øøhpehtimmiem daamts tæjmojne , dellie reaktam åtna sjiere øøhpehtimmiem åadtjodh ?
Dam manne ohtsim .
V. b.) Nordmelikse , Novlemaanege Nordmaling (Nordm .
Mijjieh gåhkese båateme , men annje guhkie vaedtsedh
Dov båetije biejjiem vuertieminie .
Gusnie dihte bietsie ?
Guktie maanan nomme / guktie dov nomme ?
Taaligujmie maahta jiehtedh man jïjnje lea , jïh man stoerre lea .
Manne edtjem aaj morfologijen mietie gaajhkide mov veerbide juekedh ovmessie morfologije dåehkiej mietie.
Faageskuvleståvroe tjuara eajhnadovvedh mejtie edtja vielie beetnegh nåhtadidh juktie dahkoebudsjedtem faageskuvlide lissiehtidh , jallh mejtie daan jaepien abpe lissiehtimmie edtja dejtie laavenjasside juhtedh mah leah bijjielisnie neebneme .
Jeenjemes laantedigkine jïh regijovnine prevensjovnevierhtieh aelpebe gosse nuerebe 20 jaepeste .
stuerebe åvtemieren tjïrrh saemiengïelem byjjes sektovrinie reerenasse sæjhta fïerhten almetjen nuepiem tjïrkedh guktie maahta guarkasovvedh jïh saemiengïelesne guarkadidh .
Nasjonaale gïehtjedimmie lohkemisnie ovmessie teksti hammoeh mejtie gellie faagi gærjijste vaalteme .
Preferansh mah joekehtslaakan saemiej sijjiem krööhkestieh goh aalkoealmetjh jïh unnebelåhkoe .
Karrierebihkedimmie / karrierejarngh
Kalmaren lïenesne
Jïnjebh laantedigkien barkoen bïjre gellielaaketjebarkoegyhjtelassigujmie maahtah lohkedh bijjiebaakoej nualan menyesne garrah- jallh åelkiesbielesne .
barkiji låhkoe), jïh dah premijejoekehtsh reeknemassesne bååstede 2002 raajan , gosse orre mieriedimmie eelki juhtedh .
Hijven kvalitetem evtiedidh fylhkentjïelten reereme- jïh dïenesjebarkojne kultuvresuerkien sisnjelen , jïh g. j krievemh universelle haamoen bïjre voebnesjidh gaarsjelimmietseegkeldahkine kultuvregåetide jïh dorjemasside Kultuvredimensjovnem vijriebasse evtiedidh aktene aktivyøki barkosne jeatjah siebriedahkeulmiejgujmie , g. j gosse aktem sjiere barkoem dorje kultuvren gaavhtan dle jielemeevtiedimmie jïh barkoesijjieh sjïdtieh , sjïehtedimmie jïh faarhmestimmie , healsoe , lïerehtimmie jïh sjugniedihksvoete .
Sæjroem lahtesh
Råajvarimmie 29 Åarjelsaemien gïelebiesie ...
Dah noerh jïh daakte almetjh 12 jaepien raajeste , meehtin trim-klaassesne jïh aktivklaassesne hajkedh .
Daennie dåehkesne aaj vuesiehtimmie mij aaj jeatjine gïelesne.
Gieriesvoete syöjmehke lea , ij sohtehth , ij skrïehpesth , ij tjievledh .
maanaj jïh noeri nuerebe 20 jaepieh dåeriedæjjan baalhkadasseme
Byjreske - guadteles jielemebyjreske
Jaepien 2009 jïllebe ööhpehtimmiem seahkare saemien gïelen learoevierhtiepedagogijhke , aarhskuvle- jïh åålmegh lohketæjjalearohkh giej lea saemien faagegïevlesne , jïllebe ööhpehtimmie åarjel- , julev- vuj noerhtesaemien gïelesne gusnie åarjelsaemien jïh julevsaemien jïllemes seahkare , vijrebe ööhpehtimmie voeresehåksosne , jïh vijrebe ööhpehtimmie åvtesbarkoen jïh rehabiliteringen sisnie saemien maanaj jïh noerij psykosovsijalen vaejvieh .
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende noeride vadtasåvva noeride Ole Mathis Sara Nedrejord , Aslak Ole Eira , Ina-Theres Andrea Sparrok , Sarakka Gaup jïh Anne Maia Raanes Sørensen
Guktie datnine daan biejjien: Daan biejjien leam eevre madtjeles .
Aaj sjïehteladteme giesemegirsh bïejedh goh akte bielie infrastruktuvreste gosse fylhkengeajnoenedtem buerede .
jïjtje maahta gaavnedh jïh
Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
"The Other," or "othering" is the process of creating a separate entity to persons or groups who are labelled as different or non-normal due to the repetition of characteristics.
tjoevtenje-baakoeh tjaeledh ektiedamme aamhtesen sisvegasse
Maa-na- jïh noereåårganisasjovnh jïh tjïertieh mah leah loevebe åårganisereme maehtieh dåarjoeh darjomidie noerij jïh maanaj muhteste ohtsedh Frïjjefoenten tjïrrh .
Laanteburrie jïh laantevoene
' Ine ektine .
Eksamene 5 tæjmoeh ryöhkoe , jïh ij leah ryöjredimmiebiejjie .
Saemien jaahkoeøøhpehtimmie tjuara dannasinie sosialiseringsijjieh sjïehteladtedh , gusnie maanah jïh noerh åadtjoeh sijjen kristeles identitetem nænnoestidh .
Lohkeme- jïh ryöknemepryövenassh eah leah pryövenassh faagine daaroen jïh matematihke , men lohkeme jïh ryökneme maadthmaahtojne faagi dåaresth .
Dejtie vuesiehtimmide daase guelmiedamme.
Jåarhkeööhpehtimmielaaken § 4 A-4 mietie dle tjïelte jïh fylhkentjïelte dïedtem utnieh maadtskuvlelïerehtimmiem jïh jåarhkelïerehtimmiem geerve almetjidie hoksehtidh , jïh dah maehtieh studijesiebrieh , jååhkesjamme nedteskuvlh jïh jeatjebh nåhtadidh , mah faalenassem maadthlïerehtimmien jïh jåarhkelïerehtimmien bïjre vedtieh , juktie sijjen lïerehtimmiedïedtem geerve almetjidie voebnesjidh .
Gusnie datne ?
Sosijaale maahtoe
Læjhkan dej joekehtimmie bööremes englaanten gïelese sjeahta.
Guktie mandaath juakeme veeljemegievlide saemiedigkieveeljemen 2013 åvteste:
Mænngan aaj learohkh maehtieh skuvlem sijjen hïejmesijjesne vaedtsedh , jïh læjhkan aktem faalenassem åadtjodh saemien gïelen jïh kultuvren sisnjelen .
Nuhtjedh - byögkelesvoeten faalenassem saemiengïelesne lissiehtidh utnijidie gaajhkine siebriedahkesijjine ...
Gaaltije: http://www.no.rowland98.com/dom/291-20-ocharovatelnyh-schenochkov-spyat-v-obnimku-s
BILLIEH SAEMIEN
Digitale maahtoe orre lïerehtimmievuekieh buakta jïh aaj orrre nuepieh lohkeme- jïh tjaelemeööpehtæmman vadta , gosse galka teekstsh darjodh jïh jeatjahtehtedh .
LAEJHTEME JIH AEHPIES TSIEHKINE ÅRRODH
Jis ij konvensjovne noelesovvh minngemes vijhte jaepieh dan boelhken minngiegietjien åvtelen , dellie luhkie vielie jaepieh håsvede jïh dan mænngan vihth luhkie jaepieh , jis ij noelesovvh minngemes gøøkte jaepieh dan vaeseme luhkiejaepieboelhken minngiegietjien åvtelen .
Senja:sne .
Lissine Åarjel-Tröndelaagen fylhkentjïelte ihkuve dåarjoem vadta fïerhten jaepien ohtsemen mietie.
Aarebi illustrasjovnebarkoeh dorjeme jïlleskuvlide Noerhte-jïh Åarjel-Trööndelagesne (HiNT jïh HiST), Fylhkenålma Nordlaantesne , Fylhkenålma Åarjel-Trööndelagesne , Åarjelsaemien maanagïerteviermie Röörosen dajvesne , Daerpies Dierie / Åarjelsaemien åålmegeplaerie jïh Sverresborg museum .
Daesnie ektie gyhtjelssi bijre nänneostieh vuesehte gaavhtan gärhkoen tjaaleh-luhpieh , jih dovne dah gyhtjelassh kristedh , skylledh , pruvredh jih boernedh .
Gosse datne Patientemoenehtsen kanslijasse bïeljelh datne åadtjoeh goerehtæjjine soptsesth gie raeriem jïh bïevnesh vadta magkeres nuepieh / reaktah mah gååvnesieh .
Tjïelte gïetede luhpiem lotterijen bïjre jis siebrie dam öörnie mij lea ajve akte tjïeltesne .
Byjngetje vuarjasjimmieh daerpiesvoeten mietie 4 .
Eatnemefaage edtja daejnie daajroesertiestimmine viehkiehtidh .
Eejhtegh akte vihkeles vierhtie
Dan åssjalommes hijven, juktie ij dellie daerpies veerbh seerkedh veerbijste mah eah gååvnesh.
Dïenestem bueriedidh aalkoejielieminie
Man vihties p-pillere ?
VEELJEMEPROGRAMME 2005-2007
Maahta aktem tjiehtjelem öörnedidh goh akte saemien tjiehtjele , savka , skuvlesne , saemien stååkegaevniejgujmie , gærjah , musihke , vaarjoeh , duedtie jïh jeatjah dirregh , goh låavth-gåetie aktene roenesne jïh låavth-gåetie ålkone .
2000-låhkoen dle Arktisk raerie aaj eelki klijmajarkelimmide vuartasjidh , jïh dah vijries reektehtsh mejtie raerien ovmessie barkoedåehkieh dorjeme , stoerre ulmiem åtneme juktie effektem klijmajarkelimmijste vååjnesasse buektedh , jïh man varke dah heannadieh .
Dan mænngan barkoem heejhtin juktie aktem jïjtse åarjelsaemien kultuvrejarngem tseegkedh , jïh sijjeste eelkin barkoem stuvredh råajvarimmiej vööste .
Maab lea / magkeres biehkieh utnidh jih magkeres åeremsvaarjoeh aaj edtjidie bïjvedh ?
Dïhte kaalhkeræjhkoes dajve lea mannasinie gaajhkh orkidejh gaavnoes Snåasesne .
Nærøyen tjïelte lea dej minngemes jaepiej gellie barkoesijjieh dasseme .
Våhkoen 34: raerietjåanghkoe Sommarøyesne
ihke learohke edtja maehtedh taalem reaktoe sæjjan bïejedh ?
Mohte ij daarpesjh seangkosne gællasjidh .
Rïektestjaelemedïrregh mah leah rïejries gåerede viedtjedh jïh sijjiedehtedh sov daatovrese .
Lïhtsegh noerhtelaantij åårganasse saemien gïelemoenehtse (sgM) veeljie lihtsegistie gïeleståvrosne .
 (34) a.
RTP edtja aaj fylhken jïh regijovnen raerieh årrodh gosse edtja Nasjonale Transportplanem (NTP) vihth jårredidh .
Dïedtije: Maana- jïh mïrrestallemedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009- 2010
Vielie bïevnesh leah mijjen gåetiesæjrosne www.sametinget.no/Stipend-og-tilskudd
Gaskoeh/ (3-4) 
Daate laavenjostoe eelki dennie gaahpode jïh ov-partiske tjåanghkosne Københavnesne gusnie åssjaldahkh jöökin raaktan EN .
läsa:kaus:1s 'Jag får barnet att läsa boken.' b.
Moenehtse raereste Saemiedigkie barkoem aalka aktine saemien dotkemebïevnesinie goh akte sille åvtese juktie aktem ållesth saemien dotkemepolitihkem evtiedidh .
Akte låhkoe dejstie vierhtijste edtja gamtebaantebigkemasse nåhtadidh , dejnie dajvine gusnie kommersijelle aktøørh eah jeatjah gaavhtan sïjhth bigkedh .
Gïele nænnoes reeremedajvesne Finnmarhkesne jïh Divtavuodnesne jïh sagki viesjiehtåbpoe Loabátesne , Gáivuotnesne jïh Snåasesne .
Doh jeatjah lohkehtæjjah sagki nåakebe daajroem utnin båatsoen bïjre .
Akte orre øørnedimmie IT-dïenesjistie sæjhta vielie laavenjostoem skreejredh jïh
Guktie edtjem learoehkidie meatan vaeltedh dennie guhkiebasse barkosne illedahkigujmie ?
Tjuara dagkeres daajroem skååffedh hijven goerehtallemi jïh analysi tjïrrh .
jarkelh gïetigujmie .
Guhkede gietjeste mijjieh abpe eatnamisnie årroejimh .
Mov goerehtimmesne kreajnas preteritum stuerebe haestemh gaajhkide dåehkide.
Mænngan bååstide daan lahtesasse båetibie .
Learohke maahta damtijidh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh
Sïelkedahkh jïh feerjasijjieh
gie vem orre ny vijnem vin:ACK båeries gammal skåerrie-voessese skinnsäck:ILL dievhtieh.
PETTER FRISELL
Dejnie jeanatjommes matematihkeles darjoeminie nuhtjeminie viehkiedïrregh jïh teknologijem .
Jis dïhte skïemtjelasse suetievaarjelimmielaakesne , maahta prieviem jallh telefovnesopstallemem åadtjodh dåastoevistie gusnie edtja teestedidh .
Cancereåedtjiem dan mænngan vuarjesje skalan mietie man nomme Gleason .
Guektiengïelevoetevierhtieh åarjelsaemien:
Daan bijjielisnie, vuesiehtimmesne (116) leeredh/lïeredh lea paarre mesnie dovne intransitijve jïh transitijve paarrebielieh gööktelïhtsh.
Dan mænngan Oslose vöölkim edtjim lohkedh , bene dellie nåajsan sjïdtim jïh ånnetji mænngan dle orrijim .
Aellieh bïllh jarkelimmieh darjodh .
Vaenie almetjh gaajhkh krirrieprogrammh luhkieh .
Learohke maahta aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh jïh bueriedidh .
Noereråårestalleme lea 10 jaepien båeries 2011 , jïh mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh dam jaepien vihkielommes gaavnjesjimmiesijjiem noeri jïh politihkeri gaskem tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh daan soejkesjeboelhken .
Nøørjen kultuvremujhtese-foente- vierhtieh ovmessie kultuvre-råajvarimmide , vuartesjh www.kulturminnefondet.no
Saemiej edtjieh åadtjodh reaktide gorredidh jih øvtiedidh jih dejtie noere gaedtside guedtedh .
Daajroe reaktoe tsavtshvierhtiej bïjre , jïh dïhte lïerehtimmiedimensjovne misse kvaltitetebarkoe sjïehteladta , sïjhtieh aaj fokusesuerkine årrodh åvtese .
Hoksegarantije ij tsevtsieh
Daate gujht deahpede dovne nïejtide jïh baernide .
Maahta gaskeviermien tjirrh tjiertestidh , jih aaj paehperh sijjide biejedh gusnie buerie vuejnedh .
vihkelommes baakoeh utnedh grammatihke jïh teekstebægkoste
krïebpesjidh laavenjostijstie jïh jïjtse barkijste
sjïere saemien øøhpehtimmiem tjiehpiesvuekide
saemien gïele lea daelie implementereme goh jïjse veeljeminie daamhtaj operatijvesystemidie .
Dïhte faavroes jïh magiske vïedtjeguvvie Luottat - Gïejh tjiehpiedæjjeste Hilde Skancke Pedersen lea Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavkan sisnjelen jïh ålkolen .
Veanhtede geajnoeh jïh feerjasijjieh , mej åvteste fylhkentjïelte edtja diedtem vaeltedh leah hijven , jïh akte dijaloge aalka Nærøy jïh Viknan tjïeltine , juktie gaavnoes fylhkengeajnoeh goh tjïelten geajnoeh åadtjodh , goh akte maaksoe bååstede .
Guvvie: Samien Sijten guvvievåarhkoe / guvvievaeltije: Piere Joma
Raeriestæjjabarkoe sæjhta hævvi vienth orre prosjektevierhtieh buektedh jïh lissiehtamme darjomh .
Maanah empatijem evtiedieh dååjrehtimmiej tjïrrh biejjieladtje tsiehkine .
• Digitaale tjiehpiesvoeth
Full access jallh Full Access Hypothesis dellie learohkh sijhtieh dej voestesgïelem grammatihkem nuhtjedh gosse dah mubpien gïelem vejtiestieh (Slabakova, 2016).
 G2-gïelen funksjonelle morfologije haastadihks måjhtajidh jïh utnedh G2-lïerijidie.
Edtjedh-viehkie.
Båetieh mijjese dov Aejlies Voejkeninie jïh viehkehth mijjem jieledh jïh datnem jaehkedh .
stuvremegeajnoeh , verkebe aamhtesegietedimmie , buerebelaakan meatan årrodh moenedh
Baakoeh beaja gïerve domtesidie maahta darjodh aelhkebe ussjedidh jïh dejtie guarkedh .
Dah bïjlh mah mubpelen vuejieh edtjieh maaje feerjam jaksedh jïh varke vuejieh .
Gellie gïeline nuepieh nulle objeektem utnedh guktie utnieh guktie Brasil-Portugijsen (BP) (Farrell, 1990), Korean gïelesne, Thai-gïelesne (Cole, 1987) jïh åarjelsaemien gïelesne (Joma, 2012), guktie raajese (1) vuesehte:
jïjtse åssjaldahkh jïh mïelh buektedh gosse åehpies sjædta eengelskegïelen lidteratuvrine jïh maanakultuvrine
Edtja maanide jïh noeride skreejredh baantide tjåadtjoehtidh sijjen krist ' eejhtegidie bïhkedimmien jïh viehkien gaavhtan , juktie jaahkosne sjïdtedidh , jïh naemhtie faadterevoeten diedtem lïeredh jïh dååjredh .
fulkedh dej jeatjah stoerre soejkesjh tjïelte nænnoestamme jallh mejnie ussjedin aelkedh .
60%'en gaskem
suehpeden 2008 raejeste lea 15 aspiranh gieh ööhpehtimmiem tjïrrehtieh Tromsø jïh vadsø roestegåetide veadtaldihkesne , jïh aspiranth gieh saemiestieh lin skreejreme .
Jis ij fuakah hoksine maam åådtjeme jallh ij fuakah dåastoehtimmine , reaktam åtna laejhtedh jïh dan bïjre mïeledh .
Ohtsemeleahpa gååvnese dennie åelkies meny ́esne .
Dajveprotokolle dan konvensjovnese Nöörjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre
Laake maanagïerti bïjre (2006) tjïerteste tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse maanide saemien dajvine (saemien gïelen reeremedajvesne) saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne åtna .
- Mijjieh daejrebe nåake vuajnoeh gååvnesieh saemiej bïjre dan åvteste tjïelke jïh eensi daajroe mijjen bïjre fååtese , jïh mijjieh gujht aaj daejrebe saemien maanah mïedtelimmieh , trïegkenassem jïh irhkemem dååjroeh , dan åvteste dah leah saemieh .
Tjåadtjoehtæjja: Healsoe- jïh hoksedepartemeente / - Healsoedirektovraate Prosjektevierhtiej gaavhtan Saemiedigkeste , dle akte jiehtegegïetegærja dorjesovveme maam skïemtjegåetesne Porsangerisnie nuhtjie .
Akte almetje empatijine ij ajve buektehth vuejnedh mejtie dïhte mubpie lea aavone jallh hujnesne , men dïhte aaj buektehte guarkedh man åvteste naemhtie dorjeme .
Jieleme dovne smaave sïelth aktine almetjinie jïh stuerebe sïelth dovne tjiehpiedæjjajgujmie jïh kultuvreaktöörigujmie .
Ovmessie jis remissem daarpesjh (ca .
Mohte dihte munnjien njaelkies jih nimhtie daelie aaj .
Daah leah daesnie meatan vaaltasovveme taaline mubpiengïelese.
Naemhtie maehtebe nænnoestidh dah gïelh seammalaakan tseegkeme, læjhkan joekehtedtieh.
He broke his promise/the contract/the world record.
Gåetievaarjoeh leah aaj åasteme .
Jis vielie bïevnesh sïjhth , Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen , 941 30 116
Dejtie skuvleskåårvemidie lissehte dej soejkesjamme skåårvemigujmie , mah leah 670 millijovnh kråvnah daan boelhken .
" Fylhkenraerie ojhte daajra learohkelåhkoe voestegh sæjhta ånnetji læssanidh 2012-2013 raajan
Maaksoeh juktie Laantebieliemoenehtsem juhtedh lea medtie 1,8 mill. kråvnah .
Vijriesåbpoe dle fylhkentjïelth Åarjel- jïh Noerhte-Trööndelage latjkoem utnieh sïeltine FosenNamsos Sjø AS åestemen bïjre ruvteskovhteste laajrosne Tråante
Ajve voerkes kultuvrepolitigken barkoe maahta gïele- jïh kultuvredeerjemem vuastalidh mij meedijateknologijen øøvtiedimmien minngesne .
Teemaj mænngan buerkiestimmieh golme learoehkijstie gaavnh (learohkeportrehth) gaajh joekehts illedahkigujmie goerehtallemepryövesne .
KÄLLA: OP. SE
Prosjekten bigkeminie eelki ruffien 2011 jïh sæjhta illedh 2012 .
Saemien gïele kultuvrem guadta jïh dan leah aaj vihkeles aarvoeh , dååjrehtallemh jïh maahtoeh .
Interaktijve govlehtimmieprosesse Ruffien 2014 åvtelen akte interaktijve govlehtimmieprosesse edtja öörnesovvedh gusnie haasta aalkoealmetjh , ENn åårganh , dotkeme- jïh ööhpehtimmieinstitusjovnh , almetjereaktasiebrieh , aalmetjeveeljeme almetjh , sivijle siebriedahkem jïh nasjovnaalestaath raeriestimmiejgujmie ryöjredimmide båetedh veartenekonferansese .
Skuvleruvth leah 66% dehtie byøgkeles vuejiemistie .
Bijbelisnie rohkelassen bïjre tjåådtje .
åejviej gujmie barkeme edtjieh båatsoen vuekide nænnoestidh , joekoen guktie bovtside leekedidh .
Price: NOK 399,00
Mijjen laavenjasse
Eah guhte jeatjah åadtjoeh vuarjasjimmiem lohkedh .
Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
Dellie Stoerredigkien tjirkijh sjædta vielie goh krirriej tjaatsestimmïelåhkoeh .
Men ibie maehtieh jammaridh .
Fylhkenålmah Finnmaarhkesne jïh Nordlaantesne gihtjesovvin mejtie dah sïjhtin daam iktedimmiedïedtem vaeltedh staateles åejvieladtjijste.
Lissine daelie lihtsegi viehkieh båetieh .
Manne båatam .
Destie båata saemien maanaj leah reakta utnedh bæjjanimmietsiehkieh gusnie dej etnijhken gårreldihkie dïedtedh jïh dïsse sijjiem vedtedh .
Akte reektehtse daam vuesehte maam Telemarkforskning Saemiedægkan dorjeme .
Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh jih unnebelåhkoegïelh
Dah taallh jaapan 2011 voestes budsjedtem vuesehte jïh lea 2011-kråvnine , mearan taallh 201215 leah 2012 kråvnine .
d) Bïhkedæjja sertiestimmien bïjre maanagïerteste skuvlese (Båarasåbposte nööremassese) lea jarkoestamme noerhte- jïh åarjelsaemien gïelese .
Gosse veeljeme Nøørjesne ij gaajhkesh mah daesnie årroeminie " meatanårrojh " .
Båat len soe-jieleme rasti bijje
Råajvarimmie lea vihkeles juktie dam raasten dåaresth julevsaemien laavenjostoem nænnoestehtedh .
ANAMARIA FJELLGREN
bröökine ryöknedh , bröökh juekedh jïh bröökelahtesh aelhkiehtidh
Mohte mijjesne badth jielieminie , eevre goh joejkeme gïengeles guhkies åeriemisnie orreme .
Saemiedigkien bïevnese lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre .
Jis datne sïjhth vierhtegs kultuvreeatnemem geehtedh mij lïenen histovrijen bïjre soptsestidh dellie maahtah datne dåarjoem åadtjodh lïeneståvroste barkose .
Jienebh goh fïerhte gåalmede nyjsenæjja sijhtieh vædtsoesvoetem jallh seksuelle daaresjimmieh jieliedisnie dååjredh .
skaepiedihkslaakan soptsestidh viehkine skraejrijste ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegijstie ovmessie gaaltijijstie
Prïhtjegem jovkedh
Dan åvteste staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie byöroe skraejrieh vuarjasjidh, guktie institusjovnh skreejresuvvieh jienebh saemiengïelen kuvsjh faalehtidh.
Dïhte mij barkoem åådtje tjuara politijevïhtesjimmiem vuesiehtidh eannan barkosne aalka .
Lohkeme eatnemefaagesne lea laejhtehkslaakan vuarjasjidh guktie bïevnesh våajnoes dorjesuvvieh jïh åtnasuvvieh argumeentine , g. j. daataj , aerviedimmiej , jiehtegi , hypoteesi jïh vihtiestimmiej gaskem joekehtidh .
Stuart , mij mov minngesne hååle , vuesehte sov gærjesne ihke lea aerviedamme , gaajhke beapmoe mij sleengkesåvva utnijijstie USA .
G2-gïelem lïeredh lea haastadihks.
Novh Jitneme gujht vualka dle jïjtje geajnoeb .
Buektehte stuerebe taaligujmie barkedh goh aarebi mænngan dïsse vielie haarjanamme , jallh daerpies vielie haarjanimmine ?
Mohte alkohole maahta aaj vaahreles ovmessie vuekine årrodh .
digitaale dïrregh jïh hammoekrïevenassh nuhtedh bïevnesegïetedæmman , tjaalegedorjemasse jïh govlesadtemasse
Kultuvre- jïh gærhkoedepartementen lea goh gïelepolitijhken dïedteles faagedepartemente dïhte bijjies dïedte ellies jïh suerkiebijjiedijpeme gïelepolitijhke .
Dah fuelhkieh mah guessine båetieh edtjieh væjkalåabpoe saemiestidh .
Sydsamisk-norsk ordbok .
manne im mahte govlh
' ide nännoste .
Lïerehtimmieh: GD 1-3 (n=9/7) Gaskemedtien % Direkte objeekth 1 (17) 11,33 Direkte objeekth 2 (10) 7,14 Tjåenghkesne (27) 18,48
Dïhte maahta telefovnine jallh mïnneminie årrodh .
Daate mahte göökte jaepieh jollebe goh laanten gaskemedtie.
Ih gåessie daejrieh guktie vearelde sjædta .
Kriebpesjimmieh konsultasjovni bïjre leah buektiehtamme .
Darhke dïhte syntaktihke kausatijve dellie.
 (30% Namdalseid (70% Sisnjelds Nåamesjevuemie lea Namsovse , Lijre , Raavrevijhke , Namsskogan , Kråangke , Hillaante , Overhalla , Fosnes , Flatanger , Snåase (70% jïh Namdalseid (30% Bynjgetje Nåamesjevuemie lea Vikna , Nærøy jïh Leka .
Dajve B maahta Laevas saemiensïjteste nuhtjesovvedh ruffien 15. - skiereden 30. jïh Skjomen båatsoesïjteste golken 1. - ruffien 14 .
vuesiehtidh satne ektiedimmiem guarka gïeletjoejen jïh bokstaaven gaskem , jïh soptsestimmiegïelen jïh tjaelemegïelen gaskem
Dijjieh åadtjode vielie man bïjre soptsestidh 5 .
Åelkies minngeldssnïjre , göökte tjiehkieh avtelde .
Tabelle juhtije åasadaltesem vuesehte , 2012-kråvnine jaepeste 2012 .
Lissine dan faage-øvtiedæmman jih barkoemetodide , edtja learohke aaj maahtoem øvtiedidh jih aaj daajroem tjøønghkedh guktie jeatja almetji ektine verviestidh .
- Im manne pryjjh bïjlem vuejedh .
Dan varki lea gåaradamme daam maanagiertem øørnedh , låasije jeehti altese rihpestimmie-smaerehtsisnie .
Dejtie mejtie databasese registrerede lea nomme , persovnenummere , datume gåessie åesteme , mij apotehkide reseptem viedtjeme , man jïjnjh dan åvteste maakseme , man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne jakseme jïh aalkoedatume jollemaaksoveboelhkesne .
Lohkemelaavenjassesne learohke dovne tjuara tekstem lohkedh jïh gyhtjelassem vaestiedidh jïh dejtie ovmessie vaastojde vuartasjidh .
Dah maehtieh viehkiehtidh måahtadidh jïh viehkiehtidh kompromissh gaavnedh .
SAEMIEN MUBPIENGÏELINE - DALTESE 6 - NJAALMELDH Karaktere 2
CL-Sámi academica lea sjïere tjaalegeraajroem saemien jïh iemiealmetji dotkemen gaavhtan .
Mohte ij lij desnie naan saemien giele , idtji naaken dejstie lohkehtæjjijste saemien gielem soptsesth .
Juktie maehtedh jollemaaksovevaarjelimmiem nåhtadidh dïhte gie reseptem tjaala tjuara sov barkoesijjiem reseptesne sïevekoden hammoe maam maahta lohkedh .
Fylhkendigkie ektiebaalhkah jïh
Mestie dåariesmoerh båetieh ?
Maahta vuartasjidh dah gïetide bïssieh gellien aejkien fïerhten biejjien .
Datne guhte lïerehtimmiesijjien bïjre govlehth , aaj gaskeviermien tjïrrh syökh .
3.3.
Gærjahbussh Aarbortesne jih Rørosesne aaj øøvtiedæmman viehkieh daarpesjieh .
Faaleldahke båetedh dan maanageartan jih dah sjiere tæjmoeh Vinjebakkenesnie ij lij nuekies jis maanah edtjin aelkedh åarjel-saemien gielem provhkedh goh fierhten beajjetje giele .
Datne maahtah bijbelem nuhtjedh gosse rohkelh - goh Saalmh Dennie båeries testamentesne
Pryövemebiejjien minngiegietjesne bïhkedimmiem bæjhkohte guktie pryövemem vierhtiedidh- / fasitem laavenjasside dennie PAS sijjesne (Prøveadministrasjonssystemet).
Jis vielie bïevnesh sïjhth tjoerh daejgujmie soptsestidh:
Gosse njaalmeldh maahtoeh , dellie lea gaajh vihkeles baakoeh jïh dïejvesh jiehtedh , jïh jïjnjem soptsestidh .
Prosjekten ållesth maaksoemierie lea 221,6 millijovnh kråvnah boelhken 2012-2015 , inklusijve ovseekere-læjkome 61 millijovnh kråvnine .
Raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem 622,8 mill. kråvnine sektovrasse .
Barkoe dej jeatjajgujmie nænnoeste saemiedigkien jïh Ööhpehtimmiedirektoraten ektesne .
Ohtsememierie 28.12.13 .
nuepide mijjen jieliemasside
Saemiedigkie lea lahtestimmine båateme raeriestimmide byögkeles salkehtimmine göökth , govlehtimmieraeriestæmman Reerenasseste ikth , jïh laakeraeriestæmman Reerenasseste gulmh .
Prosjekteboelhken aktem byjresem tseegki dan åarjelsaemien øøhpehtæmman Elgåesne , jïh desnie tjïelkesti daerpies gïeleskreejehtimmieprosjektem jïh faagide vijriebasse evtiedidh jïh vielie dotkedh .
såemies dåajmijes lahtesh jïh aelhkie jiehtegh nuhtjedh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh
Gosse ij leah seksem jeatjabinie åtneme maahta jïjnjh åssjelh utnedh guktie dïhte sjædta , damtedh , guktie sæjhta edtja sjïdtedh jïh gåessie edtja deahpadidh .
Hijven gujht gåabpatjahkide pråvhka sjïdtedh jis haarjanidh .
Håaleme lea medtie bieliemubpien tæjmoen saadtegisnie .
Daate fïerhtenjaepien seminare akte sjïehteles dïrrege daan sjïekenisnie .
Govlesadtemesijjien åvtehke lea fylhkenraerije Annikken Kjær Haraldsen jïh desnie aaj tjïrkijh daejstie meatan
63 Medija ...
Dam tjåelien njevlieskïelten tjïrrh prostatan sïjse baskedh .
prosjeektem aatskadamme , giehtjedidh guktie saemiej mïelh tjaetsiedajvi bïjre
Dah sijhtijægan liegkedidh .
Stoltenbergreerenassine dellie jienebh vuertieminie sujhtemem åadtjodh enn aarebi‐ daan biejjien njealjehts millijovnh almetjh vuertieminie sujhtemem åadtjodh .
Orre Teknogåetesne Olav Duun ' en jåarhkeskuvlesne dle såemies biehkieh sïjhtieh guedtije
steeem medh annje , dle maah tah
Taalh suerkesne 20-100 , uvtemes aktem hijven taalegoerkesem evtiedidh jïh posisjovnesysteemem guarkedh - luhkiesijjie jïh aktesijjie , juekeme taalijste , siffere-aarvoe jïh taale-aarvoe .
saemien jaahkoeööhpehtimmiem edtja saemien dååjrehtsisnie jïh byjresken saemien gærhkoejieliemisnie dibrehtamme .
• gie nåhtoem åtna aktede vihties laavenjasseste
Fijferistie guksieh , naehpieh jïh gaerieh darjobe .
Ij daarpesjh sjïere vuekine dïsse ryöjredidh .
Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009
Vïjhteluhkietaalen åvtelen mijjieh eatnemem mahte ajve lokaale jïh regiovne daltesisnie tsevtsim .
Gøøkte jaepieh skuvlesne , mohte gellien aejkien gåetesne viehkine dovne gosse tjøønghkedh jih aaj slaaterdidh .
Maehtedh digitale vierhtieh utnedh saemien mubpiegïeline daerpies gosse orre barkoevuekiej mietie buektiehtidh tjaeledh .
Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mej viesjies dïejvesh jïh viesjies ryökneme- jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeth .
Guvvie: Jan Arne Varsi
Dah galkin 72 ovmessie verbehammojste veeljedh jïh 4 pronovmenijstie.
Aajkoe: Viehkiehtidh guktie gaajhkh maanah , learohkh jïh studenth gaajhkine daltesinie ööhpehtimmesne åarjelsaemien dajvesne daajroem åadtjoeh åarjelsaemien histovrijen , kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre .
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh , akte saemien 1 tjaaleldh jïh akte saemien 1 njaalmeldh .
- Maelie-goervh
Gosse pryövemigujmie jïh vierhtiedimmine barkh , vihkeles learohkh daejrieh mannasinie lohkehtæjja dejtie vierhtede , jïh mij dejstie vuertiemisnie .
Gårroeh kolonnesne tjaelieh mij lea sjiere saemien heamtuvride .
Dah leah dah , mah mijjem dan sïjse butnieh mij lea dah jïjtjehke soenh mijjen siebriedahkesne: mijjen histovrije , mijjen nïekedassh jïh mijjen dååjrese mijjine årrodh .
dahkoeh leah soejkesjamme jallh vesties
Daate G1:n daltese.
Dah edtjieh dej mïerhkh guvviedidh jïh tjaeledh mïerhken aajhteren nomme .
Gaskem jeatjah guektiengïeleldh lïerehtimmie learohki kognitijve gïelehaalvemem gorrede, akte positijve vuajnoe jïjtsistie jïh kultuvrelle evtiedimmie.
Dellie tjïelth staareraereste stuvresuvvieh , gusnie tjirkijh jienebelåhkoste staareståvrosne (tjïelteståvroe).
Aftenposten tjåå dtje 83 prosenth learoehkijste 8. jïh 9. dal te sinie lin sïjhteme
· Giejtie daennie teekstesne gaavnedibie ?
dejtie gïelide maehtieh .
- iebnh
Saemiedigke åvtese jïjtse mïrrestallemeprogrammese tjuvtjede .
Naan aejkien ibie maehtieh nulle objeektem raajesisnie utnedh, men tjoerebe aktem vååjnoes pronominelle objeektem utnedh raajesisnie, guktie vuesiehtimmieh (11) jïh (12) vuesiehtieh:
Dihte lij jaepiej 1965-67 .
Gosse dåehkieh viertiestibie dellie vuejnebe 100% vaestiedæjjijste referaansedåehkeste raajesem nulle objeektine jïh ovryöktesth objeektine jååhkesjamme, mearan 67,7% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne daam seamma raajesem jååhkesjamme.
vyörtegs saemien maahtoem gaajhkine daltesinie nuhtjedh
 (Gie ?
Jis våajnoes learohkh vaenie lohkemestrategijh utnieh , lohkehtæjja tjuara vuarjasjidh mejtie dah byøroeh jienebidie åahpenidh , dejtie pryøvedh jïh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadidh juktie vuarjasjidh guktie dah sjïehtieh dan aktegs learoehkasse ovmessie lohkemebarkojne .
" Jïjtjedomtese
Daelie datne nuepiem åtnah ussjedidh guktie datne sïjhth dov jïjtse gyrhkesjimmiem jallh gærhkoem evtiedidh saemien vuekiejgujmie .
stinkes ektiebarkoetjåahkoeh saemien aamhtesi bïjre tseegkeme , starneministeren jïh maana- jïh fuelhkieministeren gujmie
Jis hoksebarkijh suvmieh maanide miedteme dellie reaktam sjeavohthvoetem miedtedh .
Annje gujht bovtse
Gallesh dejstie learohkijstie båatsoeburrie skuvlesne lin naa båeries juktie ij lij dagkeres faaleldahke aerebi orreme .
Byøroe lohkemem sjïehtedidh dan aktegs learohken maehtelesvoetide .
Råajvarimmieh 7 Bihkedimmieh learoesoejkesjidie ...
Muvhtene irhkemem jeanene juktie dah gïeh dam vuejnieh eah doesth maam akt jiehtedh .
NUELIEULMIEH NASJOVNELLE UNNEBELÅHKOJDE
Manne hov giedtjh guhkiem sijhtem jieledh .
Dah suerkieh tjuerieh striengkieslaakan prijoriteredh jis edtjebe buektiehtidh dejtie vihkelommes darjojde bæjjese lutnjedh .
Dah museumh daarpesjieh sov faageles våaromem nænnoesåbpoe darjodh repatrieringen tjïrrh (daeverh bååstede sertedh) våarhkojste jeatjah museumijstie , daeverh jïh immaterijelle kultuvreaerpiem orresistie tjöönghkedh , jïh lissiehtidh jïh vijriedidh sijjen faagedåehkieh , dovne FOU .
Aerpievuekien saemien åtnoem tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh naemhtie guktie dïhte eatnemegellievoetem gorrede .
- Gaajhkesh mah aktem dotkijeööhpehtimmiem tjïrrehtamme saaht man boelhken.
Saepmie jïh EE
Goerehtæjja: Inga Sjöber , gynekologe jïh baersieldimmiedåaktere , Ersboda healsoejarnge , Upmeje
Dåarjegh joekehth byjreseråajvarimmide laanteburresne (JBL) jïh krööpth laanteburresne kroehkedh .
Dah leah 1) ohtseme , 2) reakta goerehtidh jïh prijorieteete , 3) reakta mineraalide veedtjedh jïh 4) gïehteldimmiekonsesjovne .
Almetje jïh sïebredahke
Nyjsenæjjah båarasåbpoe 30 jallh 35 jaepieh gïeh jeatjah cellejeatjahtehtmh utnieh goh dejtie geehpemes , rekommanderade gynekologe edtja dejtie goerehtidh .
MANNE DAN FUARRAS ...
Daerpies kvaliteetem gorredidh gosse måjhtele saemien learohkh edtjieh aktem reaktoe jïh seammavyörtegs lïerehtimmiefaalenassem utnedh .
guvvieh vaeltedh digitale kaamerinie
Dah gøøkte støøremes krirrieh Saemiedigkesne daan boelhken lea Barkoekrirrie 18 tjirkijigujmie jïh Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie (NSR .
Boelhken 2005‐2009 lea lihtseginie orreme justisedåehkesne .
Daesnie maahta sijjienommh tjaeledh jïh dejtie seammaleejns nommide jeatjah gïeline åadtjodh: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html
Dah njoelkedassh edtjieh dïrreginie sjïdtedh mejtie learohkh iemielaakan nåhtadieh , gosse tjaelieminie .
Saemiedigkieraerien mielen mietie vihkeles råajvarimmieh veeljedh mah darjoeh juktie saemiengïelide utnedh , jïh råajvarimmieh mah leah hijven maanide jïh noeride , saemiedigkieraerie Jåma vijrebe buerkeste .
Gaavnh aaj gieh muenieh mah almetjh mah veeljemelæstojne båetieh .
Læjhkan fïerhtene paarresne akte roehtse mestie gåabpatjahkh leah seerkeme.
Akte budsjedte veartenen aalkoealmetjidie
Dellie Saemiedigkieveeljeme 2005 !
Searomh öövre rååpsehke jïh snohke-tjalke njaelmeste garkese .
Dotkemen mietie kausatijve molsedimmie dellie joekoen vihkeles orreme.
Ij tjoevkesistie jallh laamhpeste dihte båetieh , ij biejjeste jallh askeste gænnah .
Dastegh saemiengïelesne tjaala akten regijovnaale årrganese , dsj .
Damth goh maanam gïen dagkeres tsiehkie ?
Gaajhkh maanah maehtieh löönemekåarhtem åadtjodh , men almetjh nuelelen 15 jaepieh tjuerieh tjaaleldh luhpiem utnedh eejhtegijstie jallh dejstie mah eejhtegi åvteste .
Saemien nyjsenæjja båeries almetji luvnie barkeminie .
Ij gïele åadtjoeh geerve årrodh .
- Manne båeries Tjaarkem stillem edtja tjihkedidh .
Saemiengïelen
Gaajhke daate vihkele almetji gïeline.
Pleekeme voenen skuvlesne
Biret Juvvam viehkiehti heamturidie saarnodh .
Jaepien 1987 dle dïhte learoeplaane Mønsterplanen bøøti , edtjimh byjreske learoeplaanh darjodh jïh tuhtjimh mijjese hïjven dïhte .
sov biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh leara mah leah dan biejjieladtje tseahkan ektiedamme
Filme; spïelh jv. .
Dah maanide nænnoestieh jïh dam positijve ektiebarkoem dej gaskem nænnoestehtieh gosse lahtestieh jïh dam våajnoes darjoeh .
faageaamhth åehpiedehtedh maereles åtnojne digitaale dïrregijstie jïh meedijijstie
Mïerhkh daeveridie jïh taalesïevine vuesiehtieh dïhte akti akti ryöknoe juktie låhkoem gaavnedh luhkiedåehkine , jïh reaktoe sijjiem taalesïevesne .
Saemien tjiehpiedæjjah jïh mubpieh eah tjoerh heerredoevedh saemien tjåenghkies aerpiem jïh mojhtesem nåhtadidh .
Dejstie jorpe
Men inte något hördes från hans fars och mors rum.'
Struktuvrem åtna mij ulmine jïh faagese sjeahta Digkede såemies viehkiedïrregh jïh såemiesmearan tjaalegisnie vuesehte guktie dejtie utnedh Digkede åejvietsiehkieh argumentasjovnine jïh apellehammoej åtnoem teemam / dïjrem / åejvievuajnoem digkede tjaalegh faageles sjyötehke vuekine ussjede vuarjasjimmieh åtna jïh vuajnoeh tjïelkeste
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen galka meatan årrodh EN:n veareldeåvtehketjåanghkosne Rio de Janeirosne Brasijlesne goelken 20-22 b. mij staeries evtiedimmiem dæjpa .
Saemiereaktamoenehtsen salkehtimmie lea dïhte illedahke aktede guhkies , veele jïh demokrateles barkoste mij lea galhkeme aktine gamte seamadimmine moenehtsisnie , guktie vååjnoe moenehtsen jienebelåhkoeraeriestimmijste .
Daennie voestes daltese lexikaale fonologijen haamoehkisnie barre akte gietjie.
Vijriesåbpoe dle vuesehte ILO-konvensjovnese nr 169 aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine , EN .
Tvistelaake lij barkoen aalkoetsiehkie dan gaavhtan dïhte voernges laake man leah jïjnjh juridijhken termh maam aarkbeajjetjen åtnose .
vihkeles dïejvesh buerkiestidh mah leah saemien soptsestimmieaerpievuekesne
Dah sijjien govlehtallijh prees sesne nåhtadieh , jïh sov daajroem guktie
Ajve lohkehtæjjah jïh skuvle åadtjoeh learohki illedahkh vuejnedh .
• G2 learohkh G1 gïeleste tsavtseme jïh dan gaavhtan eah G2 learohkh nulle objeektem jååhkesjh?
Nov lea murreds moenehtsen unnebelåhkoe aktem jïjtse jielemefoentem raereste , mij edtja voenges aarvoesjugniedimmiem gorredidh , dagkerh åssjaldahkh aaj Saemiedigkie digkiedamme , Saemiedigkien mubpie åvtehke Laila Susanne Vars jeahta .
Buakteme: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementeste
ussjedamme dah laavenjas sh bijjietjaalegen nuelesne; Raeriestimmie guktie ussjedidh jïh laa ven jos tedh , edtjieh våaroeminie jïh skraejrine årrodh daen nie barkosne .
Sïelth mah laanteburrien , skåajjeburrien jïh göölemen sisnjelen gïehtelieh , mejtie aervede EØS-latjkoen ålkolen båetieh , maehtieh joekehtamme åasajgujmie jåerhkedh seammalaakan goh daan biejjien dan notifiseradamme öörnegen ålkolen .
Åvtehkemaahtoem barkijidie utnedh
Jeatjah dåarjegh: ...
· Daerpies leah mååhtedimmieh åadtjodh mah åarjelh-saemide jijtje reaktam vedtieh barkedh sijjen vuekien mietie guktie dihte Våarome-laaken jih internasjovnale konvensjovni mietie sjeahta .
Medtie akte lehkie dejstie lea dennie bigkie-jïh tseegkemesuerkesne .
Ja men tjoerh vaedtsedh , för jis ij vaedtsieh så dle ij boernjh gænnah utan jaemede de dutnjan sjædta .
Vijhte luhkie voestes tjaalege
Nasjovnaale öörnege effekte- jïh illedahkemöölemasse 2 .
Nænnoes faage- jïh maahtoebyjrese Saemien Sijte dan åvteste akte faagebyjrese sjædta mij maahtoem jïh faamoem åtna vielie goh institusjovnen jïjtse barkoesuerkie feerhmie .
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh goh gåarede learoehkidie , viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide .
Daelie aaj aktem nasjonaale dïedtem åadtjoeji dovne julevsaemien jïh åarjelsaemien åvteste lohkehtæjjaööhpehtimmine.
Tjïelteståvroe lea tjïelten bijjemes åårgane .
Destie nuepie båata beetnevierhtieh syökedh jïh jïjtse råajvarimmieh raeriestidh .
Naemhtie meedija datnem viehkehte dov aamhtesem " biejjesoejkesjasse " biejedh .
Baajh dov syjhtedem eatnamisnie sjïdtedh guktie Elmie-rïjhkesne .
Dov leah jïjnjh gyhtjelassh veeljeme- nuepiej bïjre hoksesne Sveerjesne maahtah telefovnenummerem 1177 ringkedh .
Jaepien 2001 dle akte vihties laavenjostoe tseegkesovvi saemiedigkiepresidenti jïh ministeri gaskem , mah diedtem utnieh saemien aamhtesi åvteste Såevmesne , Sveerjesne jïh Nöörjesne .
Dan åvteste dihte 1 ryöknoe gosse govhte soermh bæjjese steerie , dïhte gaavnehte joekehtse lea luhkie .
Raarvihken tjïelteståvroe lij aamhtesisnie 70/2012 soejkesjevuekiem Raarvihken tjïeltese boelhkesne 2012-2015 nænnoestamme .
BAENIEHEALSOE JÏH .
lea jijje soejmi
Staath edtjieh råajvarimmieh tseagkodh guktie saemieh maehtieh viehkiem åadtjodh øøhpehtæmman , healsose jih siemes-voetese laantesne gusnie bøøremes .
4]
Vuarjasjimmie iktemearan , gïelesuerkieh jïh maajhööhpehtimmie akte bielie dehtie soejkesjistie .
Fylhkendigkieveeljemen mænngan tjaktjen 2011 ,
Råajvarimmie 33 Evtiedimmieprosjekte NoerhteTrööndelagen fylhkentjïeltesne
Vihkeles aaj våårege laakan staeriedidh gosse gie maam joem båajhtode jeahta gosse soptsestidh .
● Mænngan goh Saemiedigkie bïevnesh sjyöhtehke aamhtesi bïjre åådtjeme , dle Saemiedigkie edtja bååstede bievnedh dan varke goh gåarede jis vaajteles vielie konsultasjovnh tjïrrehtidh .
Barkedh ihke skuvlh jïh maanagïerth maehtieh vielie aerpievuekien jielemigujmie laavenjostedh gïelesertiestimmiesijjiej bïjre .
dïhte reakasovvi:
Nåhtedh baakoeh dovne gøøkte jïh golme lïhtsigujmie , jïh mænngan learohkh maehtieh kanne pryøvedh baakoeh jienebh lïhtsigujmie .
åvtese buektedh jïjtje domtesem filmeste , teateristie jïh musihkeste jïh vierhtiej åtnoem viertiestidh
Dejtie learoehkidie mah viesjies goerkesem utnieh guktie taalh leah bæjjese bigkeme (luhkieh jïh akth) laavenjassh goh 70 + = 71 sijhtieh seamma krïevije årrodh goh 34 + = 72 .
Daate hypoteese aaj sjiehteles daan biejjien (Slabakova, 2016).
Dej minngemes govhte jaepiej dle gaskemedtien aktem fïerhtenjaepien lissiehtimmiem åtneme mijjen frijje baalhkine medtie 24 mill. kråvnine .
TJÏELTEN ÅEJVIE
maehtedh vielie teksten sisvegen jïh hammoen bïjre ussjedidh , dovne aktegs jïh ållesth tekstine .
Montrul (2016) beavna nominaale morfologije vïerrebe buektiehtidh verbaale morfologijeste aerpiegïelen soptsestæjjide aaj.
Daate barkoe lea joekoen stuvreme lïerehtimmien , ööhpehtimmien , byögkeles dïenesje- jïh hoksedïenesji vööste , jïh saemien gïelem nuhtjedh jïh våajnoes darjodh byögkeles ektiedimmine .
Barkosne lea aaj tjïeltine jïh jeatjah organine jïh reereminie laavenjåsta gosse ovmessie prosjekth jïh ööhpehtimmieh dæjpa jïh aaj vuesiehtimmien gaavhtan guktie lea elmesne , tjaetsesne jïh eatnamisnie vaaksjodh jïh mïetedh .
Fasseldamme almetjh SDJ-dajvesne, gubpede båetieh?
digkiedidh , dïejveldidh jïh jïjtsh våajnoeh jïh mïelh åvtese buektedh
Barkoedåehkie maanam dåårje gosse dïhte pryövoe dam bööremes vuekiem gaavnedh biejjieladtje tsiehkine .
Jïjtse FoU-goevtesen dïedte dotkeme jïh eevtiedimmiebarkoe .
Digkiedimmien åvtehke: Lavangen tjïelteåejvie Erling Bratsberg
Båarasåaboe fïerhten mubpien jaepien .
Gaskem jeatjah dle dagkerh luejhtemh darjoeh guktie jienge verkebe sjalka arktiske dajvine .
Plæjjohkemïerhki mietie dejnie daeverinie mejtie edtja ryöknedh , maahta vååjnedh goh Jåvva akti akti ryöknoe gosse satne edtja daeverh ryöknedh mah leah dåehkine bïejeme luhkie luhkie .
" 21 Daane vaestede: " Gånka datne edtjh ihkuvasse jieledh !
Naemhtie dah åarjelsaemien eejhtegh sïjhtieh slyøhpedh abpe tijjen dej reaktaj åvteste gæmhpodh mah dej maanah utnieh gïeleøøhpehtæmman .
Lohkehtæjjah Noerhte-Trööndelagesne edtjieh tjïelke pedagogeles åvtehkh årrodh klaassen tjiehtjielisnie .
Njieljieh gaajhtsh jïh njieljieh tjillegh lin jïh akte måarehks buehkie .
Naemhtie jïjtsevuarjasjimmie maahta årrodh
22 .
gïeleståvroen lïhtsegh noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvijste .
Iktesth saemiej luvnie voejkenes vierhtegh jïh religijovne nænnoes tsiehkieh .
Mij lea geerve ?
Baalhka fylhketjïelten åajvan jïh fylhkenraerijidie staeriesåvva bæjjese 3,25% jïh dåarjoe fylhkendigkiedåehkide bæjjese staeriesuvvieh 3,25% naemhtie guktie sïejhme baalhka-jïh åasabijjiedimmie lea .
Man gellie aalterejïh skïemtjehïejmh: ...
Dah lïhtsegh sosiolingvistiske goerehtimmiem darjoejin aerebe goh saemiengïelen göökte goerehtimmieboelhkh (daehtie raajeste: lïerehtimmieh) vaestiedin.
BSM lea akte vuekie mij lïhtsegem skreejrie funksjonelle morfologijem utnedh jïh BSM:n viehkine aaj vierhtiedidh guktie lïhtsege dam funksjonelle morfologijem nuhtjie konteksten mietie.
Fg 401 Sandmobrua , Overhallan tjïelte
Teaterebarkoe maanide jïh maanajgujmie jïh noerigujmie lea akte prioriteradamme suerkie.
Ij naan sïevh jallh mïerhkh Aantan heeftesne mah maehtieh bïevnesh vedtedh guktie dïhte laavenjasside loeteme .
Dïedtejoekedimmie jïh iktedimmie gïeleråajvarimmijste
Raeriestæjja edtja lihke gaskesem utnedh dejnie saemien
Sjarmerende premiere
Dellie tjoerh mujhtedh dam sijjiem vaestiedidh jïh vuertemesijjiem maam daelie åådtjeme .
Lohkh raeriestimmiem eengelsken jallh nöörjen gïelesne daesnie:
Mah ministerh mah tjåanghkose båetieh jeerehte aamhtesesuerkien mietie .
Daamhtaj aaj mammografijem lissiehtidh njammide damtedh jïh ultratjoejine goerehtidh .
Jeatjebh enn Norsk Rikskringkasting tjuerieh luhpiem utnedh jis edtjieh saadtegh seedtedh .
· Jiermehts-daalhkesi nuhjteme maahta psykihken dåeriesmoerh tsevtsedh jih aaj sagke geervebe daejtie darjodh .
Lidteratuvre sveerjen jïh daanske gïelesne
Minngemes dle sijhtem åvtese buektedh mijjen Ofelas-prosjekte , gusnie saemien noerh geajnoem vuesiehtieh jih nuhtjesuvvieh goh maahtoe-geerjehtæjjah , jih darjoeh guktie dihte saemien vååjnedimmesne sjædta .
Læjhkan Saemiedigkie ij aktem ellies nyöjhkemereaktam utnieh , juktie dïhte minngemosth nænnoestimmie maahta orre gïetedæmman båetedh Byjresedepartementesne .
Liktese akte vihkeles dïejvese daennie ektiedimmesne , jïh prosjekth joe gååvnesieh gusnie gærhkoe eadtjohke orreme jïh likteseteologijem vihties prosjektide gårredamme .
daarpesjh dejtie byjjesfaamojde gaskesadtieh jallh
Vitnije baalhkeste , mij lea 10.000 kråvnah , lea dïhte skuvleklaasse mij rïhkeden / golken 24. b. åvtelen dam eadtjajommes plakaatem dorje .
Daelie Sverresborg Museeume byöreme gaajhkide skuvlide Tråantesne seedteme .
Idtjim permisjovnem saemienskuvleste åadtjoeh .
- Mij datnem jeenjemes aavode ?
13.
90 - Båehtjierdimmie aalka 90 biejjiej raejesne .
Maam dïhte ööhpehtimmien bïjre soptseste ?
Maana- , mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente , Healsoe- jïh hoksedepartemeente , Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente jïh Maahtoedepartemeente leah strategijem dorjeme .
Mandaate maam Saemiedigkie jïh Reerenasse leah dorjeme vuesehte daate barkoe maam moenehtse edtja tjïrrehtidh lea vihkeles jïh daerpies .
Muvhten aejkien akkusatijvemorfemh jïh subjeekte-verbaale kongruensem åajaldehtieh nahtadidh.
Goh numhtie jåarhkeme , dellie hov maehtieh beetnehviertieh ohtsedidh .
Men åarjelsaemien jïjnje morfologije, mij maahta grammatihke sisvegem vïhtesjidh.
Jis daajra edtja gadtjepryövoem vedtedh ij edtjh gadtjedh akte jallh göökte tæjmoeh åvteli teestedidh .
Reaktah: Finnmarhkelaake / Maelmïelaake / Biegkefaamoe / Militære / Vaarjelimmieplaanh
evtiedimmie systematijen maahtoe dej saemien gïelij bïjre sæjhta maehtedh gïele-evtiedæmman buaremh gaajhkine dajvine .
3.8.2 Sponsovrh
Mah laavenjassh lij aelhkie darjodh ?
Snåase akte åajvoeh sijjie årrodh , dovne dejtie mah voenesne berkieh jïh dejtie mah Stientjese
Saemien gïelh hov akte dehtie gärhkoen gïelijste , läjhkan daerpies saemien gïeli åtnoe öövtiedidh gyrhkesjimmien gaavhtan jïh aaj jeatja darjoemasse .
Jis ih njoelkedasside dåeriedidh maahtah böötide dööpmedh .
Jeatjah tjïelth aaj nuepieh
Desnie raeffie lea .
konsekvensh daaroedehtemepolithkeste digkiedidh dejnie saemien dajvine
Dette er et lesehefte på sørsamisk for småskolen .
Eetihke bieliem lea aaj dan (åarjel) saemien åahpanimmievuakan gurreme, nov garre, ahte lea raaktan tjuerpieslaakan dåemiedamme jis ij leah laahtjeres - gaalkh laeviem laahkoestidh.
Ij leah nuepie dam darjodh dan åvteste dan vaenie saemiengïeleldh learohkh .
Båatsoeburrie dovne leekemen jïh doekemen åvteste maaksa .
byjreskevuajnosne jïh mijjen daarposne laantese jïh jaevride .
Analyseradimmieh , toelhkestimmieh jïh viertiestimmieh Tjuvhtehte såemies viehkiedïrregh tjaalegisnie Tjuvhtehte naan bielide argumentasjovnine jïh apellehammoej åtnoem tjuvhtehte naan bielide teemesne / dïjresne / åejvievuajnosne tjaalegh aelhkies vuekine ussjede naan vuarjasjimmieh åtna naan bielieh tjaaleginie vierteste aelhkies faagegïelem åtna ånnetje gïeleldh / kultuvrehistovrijes ektiedimmiem damta gaaltijeåtnoem vuesehte (jis nuhtijie) 
Jupmele , datne gie mijjen vaajmosne , datnem gijhtebe aavoen jïh faamoen åvteste jieledh .
Maanagierten støøremes dåeriesmoere lea gaavnedh almetjh mah desnie maehtieh barkedh jih aaj skåårvedh stååkeme-gaevnieh jih jeatja viehkie-aath mah lea saemien kultuvrese veadaldihkie .
Gaajhkesh saemiengïeline byjjenamme jïh saemien gïelem voestes gïeline utnieh.
Almetjh tjieltesne lin buerie bievsterisnie mijjen barkose jih aaj garmerdin juktie dan varki limh barkoem illeme .
fylhkentj .
Voestegh libie joe vuajneme Stenfjellen tjaalegisnie ahte unnemes golme ovmese maallh man mietie joekedimmieh fulkieh.
Geerve almetjh daamtaj fuelhkiem jïh ihkuve barkoem utnieh .
manne joe 2.4 tjaaleme Bergsland dejtie paarride juakeme göökte dåehkide.
Dah guaktah dotkijh lægan stoerre barkoem dorjeme gusnie ovagkusatijve veerbigujmie barkijægan.
lohkedh , tjaeledh , læstoeh darjodh , iktedidh , åssjaldahkide guvvieh darjodh , guvvieh / væhtah gaavnedh , guvviedidh , goerehtalledh , guvvieh vuartasjidh , goerehtidh , aktem visuelle vuesiehtimmiem / åssjaldahkekaarhtem darjodh jïh guvviedidh
Bååstede dellie transitijve haamoeh, jïh dejtie guhkemes transitijve haamojde.
Naaken orrijamme vertedh , såemies naan aejkien baektjede jïh jeatjah eevre nåakelaakan domtoeh .
Ij lea mov gaahtoe .
Åådtje goebperem gosse jïjnjh dïjnegh byöpmede ?
Dellie hammojde presens jïh preteritum vuartasjibie.
Laantedigkiesoejkesjisnie , mij lea aktem laantedikgien stuvreme tjaatsegijstie , dah ulmieh gååvnesieh:
Mierietsiehkieh jïh barkoeprosessh byögkeles åestemi bïjre , ahkedh vielie krievije sjædta .
Plassjen åejvie , Hans Vintervoll aaj golteli gosse eejhtegh saarnoejin guktie jis tjabredeminie .
Manne aaj åerpenem sijhtem
- Saemiedigkieraerie lea veeljeme jååhkesjidh akte tjïelke daerpiesvoete gååvnese elfaamoejearsoesvoetem lissiehtidh , jïh daate linja sæjhta aktem staeries deallahtimmiem vedtedh elfaamoste årroejidie Tromsesne jïh Finnmaarhkesne , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
Dïedtejuakadimmie starnedïenesjisnie staaten dïedte baalhkah , skïemtjegåetieh (starnesijjieh) jïh jeatjah sjïere starnedïenesjem jïh aaj psykijen starnevaarjelimmiem jïh sjïere jiermehkssåjhtoem .
Lohkehtæjja aktem gaagkoem åehpiedahta jallh aktem jallh jienebh daeverh vuesehte , mah edtjieh meatan årrodh soptsesisnie .
Råajvarimmie 32 Kuvsje maajhööhpehtimmiepedagogihkesne ...
Nuepieh gøøkte-golme våhkoeh giesiesijjesne Europesne , Asijesne jih Aafrikesne meatan åadtjoeh båetedh jih dovne lissine guhkebem Europesne jih USA-sne åadtjoeh årrodh jis barkah .
dejstie uvtemesth tjiehpiesvoetijste ?
Maam gïelebïesine Aotearoesne / New Zealaantesnie dorje , ij lij dan orre .
Læjhkan ij maehtieh sjæjsjalimmieh daej laaki mietie darjodh åvtelen konsultasjovnh Saemiedigkine tjïrrehtamme .
Eejhtege-digkiedimmie-sijjie lea vihkeles ektesvuekiebarkoen gaavhtan maanese / learohkese .
Tjaelieh aath mestie aavodh .
Eah dah barkh jallh butnieh .
/ Dåastohth mijjem jïh mijjen vadtesh Jeesusen nommesne .
Govlesadtemesijjie saemien aamhtesidie Noerhte-Trøøndelagesne lea goh akte ovbyjjes gaavnesjimmiesijjie jïh digkiedimmiesijjie gusnie maahta gaajhkh aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh mah ulmiem utnieh dan åarjelsaemien gïele jïh kultvurebarkose .
Vuelielisnie evtiedimmiem learohkelåhkoste buerkiestamme dejtie minngemes luhkie jaepide.
Soptsestimmien tjïrrh daajroem åådtje guktie learohke ussjede jïh guktie learohke ryöknemem guarka .
Dah voestesgïelen learohkh lin oktegh dejnie tæjmojne saemien , madte jïh kristusen learoe .
Learohkh sijjen raeriestimmieh buerkiestieh .
Buerie båeteme goh ohtsije gaavnoes barkojde Snåasen tjieltesne !
- Daan raajan daan jaepien saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme gaajhkesidie mah vierhtiej bïjre syökeme daan prioriteradamme ulmiedåehkien sisnjelen.
Guktie kristegassjh abpe veartenisnie håhkoem steeredh jïh aktem hijven Jupmelem jaehkedh , gosse dan jïjnje isvelihke veartenisnie ?
Mijjieh sïjhtebe giefiesvoeten vøøste gæmhpodh dovne Nøørjesne jïh dennie jeatjah veartenisnie .
Jeatjah lehkeste aktem gaajh stoerre ïedtjem vihtesjamme saemien aalkoekuvsjide, ij goh unnemes Tromsøn Universiteetesne bachelorine jïh maasterinie saemien gïelesne goh ammesgïele.
Implisitte maahtoe prosessemojhtesisnie vöörhkesåvva, desnie gusnie gïelenjoelkedassh vöörhkeme.
Daah maanaj gïeleåtnoem tsevtsedieh , dan åvteste dle vihkeles daah aaj saemien gïelesne gååvnesieh .
Miijjen bijre
Direktööre lij åerjielistie jïh ij lij dan vietseles saemiej vööste .
- Barkoe jååhkesjimmien jïh garmeresvoeten åvteste lea naakede mesnie gaajhkh saemieh maehtieh jïjtjemse damtijidh .
Mænngan illedahkide gïehtjedamme , maahta nuhteligs årrodh baajedh learoehkidie meatan årrodh sijjen vaestiedassi bïjre ussjedidh , jïh soejkesjidh maam dah maehtieh darjodh juktie buerebe sjïdtedh .
Dah jeanatjommes aalkoealmetjh gïerve tsiehkiej nuelesne jielieh , jïh jeenjesh dovne dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh .
Mænngan aamhtesem digkiedamme , learohkh maehtieh aktem tjaalegem darjodh goh iktedimmie .
Gosse elektrovneles tjaalasovvemem faalehtibie dle gegkestibie jienebh dejstie mah krïevenasside illieh , veeljieh jïjtjemse tjaalasovvedh jïh eadtjohke meatan sjïdtieh båetije veeljemisnie , saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta .
Barkijh jïh eejhtegh tjuerieh ektesne barkedh juktie aktem feerhmeles jïh hijven psykososijaale byjresem buektiehtidh mij ovmurriedimmiem , ovjearsoesvoetem , sïerredimmiem jïh mïedtelimmieh heerrede .
Aavodh , - nænnoes saemien såelie !
Akte såarhts jïjtsevuarjasjimmiegoere:
tjïelkestidh sjïere væhtah såemies nöörjen smaaregïeline , jïh tsiehkiej bïjre ussjedidh mah maehtieh evtiedimmiem smaaregïeleste tsevtsedh
Infrastruktuvre jïh fryöjstehkevoete Noerhte-Trööndelage lea laanten bijjiegietjesne gosse lea gamtebaantevijriedimmien bïjre .
dejstie seamma læstojste
Saemien gïele- jïh maahtoejarnge
Arrangører: Gïelem nastedh / Snåsa kommune , Saemien Sijte og Åarjel-saemiej skuvle
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea geerjene ihke akte byögkeles moenehtse tseegkesåvva daelie mij edtja laakide , råajvarimmide jïh öörnegidie dejtie saemien gïelide salkehtidh .
Jis gaajhkesh edtjieh tjåangkosne damtedh seamma vierhtegisnie , dellie vihkeles soptsestallemen sisvege gaajhkesidie damtoes .
Dåarjegh mah leah nænnoestamme diekie
Saemien gærhkoeraerie sæjhta saemien noerh edtjieh tjarkebe gærhkoe-jieliemisnie meatan årrodh , dovne barkedh saemien skyllemebarkojne .
LEAROESOEJKESJE SAEMIEN VOESTESGÏELINE
Dellie limen gøøkte jaepieh Aarborten-almetjh , mov påajketje jïh manne .
[Juaskadahkeste] [voejem jïh vuastam] veedtji, [skåapeste] löövjem jïh garralaejpieh.
- Mijjieh tjoerebe njoelkedasside jïh råajvarimmide orrestidh guktie dah mijjen daan beajjetje siebriedahkese sjiehtieh , leah aelhkebe nuhtjedh jïh fleksijbele vuekieh utnieh , Sanner jeahta .
Jupmele amma gaajhkene lehkesne .
Statistihke tjïeltijste learohkelåhkoen bïjre mah jåarhkeskuvlen sïjse båata (10. klaassen learohkh).
Akte vielie paarre, mij daam buerkeste, men ij leah öövre seamma laakan goh dah veerbh vuesiehtimmine (66) jïh (67) lea (68).
Akte dejstie aalkoealmetji strategijijste lea regijovnale ryöjredimmietjåanghkoeh tjïrrehtidh veartenekonferansen vööste .
Noerhtelaanten fylhketjïelte , fylhkegærjagåetie aaj viermiesijjiem www.skrivebua.no jåhta .
Værsjoeh aaj jåvli Nøørjesne .
Jeatjah tijjieh jaepesne ij galkh båatsose nuhtjedh .
Krïevve joevjemh jïh skïerrehts aaj gååte .
§ 40 Mealhko Nord-Trøndelag fylhkesne Mealhkon daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rengen luvhtie Sørli:sne mietelen Sørlitjaetsiegohkedahken jaevrien Lenlingen noerhtemes loektese , debpede rijhkegeajnoen mietie Lauvsjølia:n dåaresth pruvvien gåajka dennie njuanesne jaevriej Laksjøen jïh Sandsjøen gaskesne , vyjrehkåbpoe jaevrien Sandsjøen mietie johkese Gamvollbekken , debpede rijhkegeajnoem Kveeidet gåajka , vyjrehkåbpoe jaevrien Murusjøen mietie dahkoe gusnie geajnoe 74 rijhkeraastem tjuahpa , destie rijhkeraastem Rengen gåajka Sørli:sne .
Sæjhta vihkeles barkoeh goerpedehtedh jis edtja vierhtieåtnoem numhtegh sertiestidh dejtie sïejhme øøhpehtimmieråajvarimmide .
Prosjekteboelhken barkeminie ihkuve beetnehdåarjoem gorredidh , guktie jarnge maahta ihkuve öörneginie sjïdtedh .
Dah ektesne soptsestieh baakoej bïjre jïh sjïehtedimmiej bïjre mah leah veeljeme .
7.3 Ållesth baalhkah jïh maaksoeh jïh gïehteldimmien illedahkh
Aamhtesgïetedimmie saemien sijjienommi bïjre:
Sjiehtedimmieraerie gøølemelåhkojde , desnie tjïrrehtamme mietenegeaksaguelien gøølemen bïjre dejnie golme noerhtemes fylhkine
Jeenjesh dååjrieh dah eah åadtjoeh meatan årrodh dennie hijven evtiedimmesne , vuesiehtimmien gaavhtan dle tjïelke parallellh giefiesvoeten jïh aalkoealmetji gaskem .
Båetijen aejkien gorredidh
Marisko - orkidè (cyprepedium calceolus) Fylhken gierkie:
Maahtoeulmie lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose- barkoefaageles ööhpehtimmieprogramme
Dah baakoeh mah kåartine tjåadjoeh , dejtie ektesne beaja jih abpe jïehtegem jeahta .
V. b.) Aavjere Avasjö (Åsele V. b.) Aavjere Vardofjäll (Vilh .
Gaahpoeh laavenjasside edtjieh learohkh jïjtje baakoejgujmie jallh taaligujmie vaestiedidh , mearan gellieveeljemelaavenjassine edtja learohkh aktem vaestiedassem veeljedh gellijste .
Goh teaterebarkije gellie jaepieh, sïjhtem mov dååjrehtimmien mietie jiehtedh vaenie daaroeh dååjroeh saemien teatere lea mij akt maam dah byöroeh pryjjedh.
Arktise akte hïejme gellide aalkoealmetjidie mah aktem kultuvrem jïh jieledevuekiem utnieh mah leah dan arktise byjresasse sjïehtedamme .
Reente- jïh avdrag-maaksoeh læssanieh , jïh 2014 raejeste dle baalhkadaltese våålese gaahtja ihke mijjieh ibie maehtieh momskompensasjovnem nåhtadidh dejstie skåårvemijstie gïehteldimmiebudsjedtesne .
Dah skåårvemh prosjektesne " En skole for framtida-videregående skole i Nord-Trøndelag mot 2020 " (Akte skuvle båetijen aajkan - jåarhkeskuvlh Noerhte-Trööndelagesne 2020 åvtese) maam
Seamma aejkien stoerre jarkelimmieh orreme dïenesjefaalenassesne , jïh jienebh barkoeh sertesuvvieh voernges funksjovnide .
Daamhtaj dïhte man nomme kombinereme p-pillere p-pillerem gohtje .
b. b.
greda uttr:INF 'Jag ska greda ut näten.'[Saerniestæjja 11] b. Eah inte:3p badth
Nov gujht daerpies vielie funksjonelle morfologijen bïjre goerehtidh åarjelsaemien, dan åvteste saemien veljie morfologije jïh naemhtems væhtah haastadihks gaajhkesidie mah G2-gïelem lierieh.
Ealla lea lohkehtæjjine jïh rektovrine Åarjelsaemienskuvlesne Snåasesne barkeme eevre dan skovlen aalkovistie 1968:sne .
Mijjieh sïjhtebe viehkiehtidh guktie akte gamte kultuvrefaalenasse sjædta noerhte-tröönderen almetjidie .
kristusasse tjåarvodh 2
Akte aktanimmie gellie faaktovrijstie mij effektem vadta , gaskem jeatjah:
Daelie regijovnh jïjtjh edtjin histovrijem jïjtse bïjre soptsestidh jïh jïjtse smaaregïelesne.
● Gosse staaten åejvieladtjh jallh Saemiedigkie vienhtieh daerpies salkehtimmiejgujmie , juktie faaktavåaromem jallh dam byjjes våaromem vuarjasjimmide jïh sjæjsjalimmide nænnoestidh , edtja dan bïjre bieljelidh dan varke gåarede , jïh dah guejmieh edtjieh gyhtjelassh salkehtimmiemandaaten bïjre konsultasjovneprosessen sïjse buektedh .
Geerve lea juktie bieljie dan møøvhkes .
Barentseraerie jïh Regijovneraerie
Maahta soptsestallemedåehkieh nyjsenæjjide jïh gaarmanæjjide årrodh giejtie tjarmehtellieh jïh fuelhkide mïrhtoste viehkiehtidh mah eejhtegh jïh maanah deajvaskieh .
Aamhtesem digkiedidh
Learohkh tjuerieh daejredh man åvteste vihkeles ryöknedimmine barkedh goh akte uvtemesth tjiehpiesvoete .
Vielie dåarjoe dejtie prååsehkommes saemien gïelide
Daejtie filmide ajve maanagïertide jïh skuvlide lååjkedibie mah leah tjïeltine mah leah NORWACO-lïhtsegh .
Govlehtimmieraeriestimmesne " Regional planstrategi 2012 iedtjem åadtjodh sov saemien gïelem nåhtadidh ... .
Barkoe maam dovreskåbpoe goh sïejhme maahta bieleste dåarjoen tjïrrh maeksedh , mijjieh maehtebe 50-90 prosenth vedtedh dejstie bijjiemaaksoste mij lea kultuvrehistovrijes skreejreme .
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh .
Saemiedigkie lea jaepien 2011 Saemiedigkien laejhtememoenehtsem dåarjoeaamhtesidie tseegkeme .
Jåarhkelïerehtimmesne jienebh nuerebe lohkehtæjjah vuejnebe.
5.3 Læjkoe disposisjovnefoentese
Ellies elektrovneles våarhkoe jïh aamhtesegïetedimmiesysteme guktie mijjieh buektiehtibie årroejidie jïh politihkeridie hijvenlaakan viehkiehtidh
Vij e ålkoe-raerie departementese båateme .
Rimhårede og Drømmeseeren " Beaivvášine ektine .
Nyøjhkin saemiestidh .
Hokse jeatjah laantedigkesne
Åssjele lea sinsitniem krøøhkedh , jïh goerkese maanaj jïh noeri gaskemsh , joekehts maadtojne .
Learohkh maehtieh njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem iktemearan åadtjodh .
ILO-konvensjovne nr. 169 aalkoealmetji jïh tjïertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine artihkelh åtna mah dovne vihtiestieh aalkoealmetji reaktam sijjen gïelem gorredidh jïh evtiedidh , jïh fierhten almetjen reaktam sov gïelem lïeredh jïh nåhtadidh .
gåarede) 
Akte politihkere maahta tjirkijinie årrodh dovne aktene tjïelteståvrosne jïh aktene
Daelie maahtah boelhketjem åajaldehtedh eah gaajhkesh iktesth vuejnieh man tjaebpie datne leah .
Dellie aehtjhaahkebe dan geerjene sjïdti .
 (77) a. Gaahtoe katt dan så jïjnjh mycket:PL tjovkh unge:PL åadtjoeji, få:3sPL goh så aehtjie far tjoeveri måsta:3s johken
§ 9 Tjaalegh jïh jeatjah aamhtesepaehperh gelkieh aamhteseguedtiejidie jïh riektes åejvide seedtesovvedh .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 7 bielie 26 bielijste
Ij leah gænnah moeneme biesside.
Avis i Skolen / Plaerie Skuvlesne lea bøøredamme dejtie tjïjhtje krirride mah daan biejjien leah meatan Stoerredigkesne aktem åenehks åehpiedehtemem jïjtsijstie darjodh .
Dåaroe jïh neavroe leah nåake heannadimmieh .
Mööleme fylhkentjïelti vööste , mah leah seammaplïeres mijjine , vuesiehtimmien gaavhtan Sogn- jïh Fjordane (108 000 årrojh), dle mijjen taallh vuesiehtieh mijjieh hijvenlaakan gïehteleminie .
Vijrebe maandate jeahta moenehtse byøroe gyhtjelassh voenges reeremen bïjre salkehtidh dajveste jïh eatnemevierhtijste .
Jeananamme sisjjuhteme dihte ulmie lea .
Mohte naan skïemtjelasside , vuesiehtimmien gaavhtan hiv , maahta golme askh vaasedh dan mænngan dam åådtjeme åvteli dam vihties teestesne vuesehte jis skïemtjelassem åådtjeme .
göökte -
Akte båetijen aejkien strategije evtiesåvva jïjtsevæljoevoetebarkose fylhkesne
Jaepien 2000 aktem professovrem II julevsaemien gïelesne seehtin.
14 .
Gusnie bïevnesh eejhtegidie jïh åelie-almetjidie nasjonaale pryövemi bïjre , saemien gaavnem ?
A: Jo , dellie hov barre biejjien baahkesne , gajhkehtimh .
Stååkedimmesne maanah maehtieh lastojne jïh eadtjohkevoetine meatan årrodh .
Oajvvadusá li ienemus oassáj stuorradikkeájrrasij ja ráddidusájrrasij pensjåvnnåårniga rievddama milta .
tjaelieh teekstem dan bïjre .
Skuvle åadtjoeji vuesiehtimmien gaavhtan almetjh seehtedh mah realmaahtoem åarjelsaemien gïelesne utnin , jïh dah nuepiem åadtjoejin minngieøøhpehtimmiem lohkehtæjjine mænngan vaeltedh .
Dah studijh julevsaemien gïelesne edtjieh gaskem jeatjah lohkehtæjjastudentide årrodh .
substantijvi/nomeni aaj nominatijve jïh genitijve, lissine govhte jeatjah kasush mah mïerhkesjamme goh suffiksh.
Kirken har fremdeles en viktig plass både i Sápmi og ellers i Norge, og også blant stortingets representanter.
Jïjnjh TV .
Guvvieh jïh kåarhth
saemiedigkie sæjhta aelkedh provsjektine kaarhteddidh mij nuepieh gååvnesieh medijefaalaldahkem åarjelsaemien gïelesne evtiedidh .
Gyhtjelasse 63 lea minngemes gyhtjelasse, daesnie maehtebe veanhtadidh vaestiedæjjah edtjieh raajesem nulle objeektine veeljedh jallh raajesem gusnie ovryöktesth objeekte jïh objeekte fååtesieh.
Dan mænngan datne mijjen luvnie båatah jis dov lea naan gyhtjelassh ieren bïjre .
Jïjnje tjåenghkies , men jïjnje aaj joekehts .
Leessh iTunes våålese .
Bieljelh dov gärhkoetjåangkoem jih govlh magkeres nuepieh åtna .
Dïsse maahta tjaeledh , ringkedh jallh e-påastem seedtedh .
Vihkeles datne astoem åtnah buerkiestidh mij akte goerehtallemepryöve lea , man åvteste dijjieh edtjede dagkeres pryövem utnedh jïh guktie pryöve edtja tjïrrehtamme sjïdtedh .
Moenehtse Svïenske gærhkose ålkoerijhkesne nænnoeste mij ålkoerijhkeåålmegh Svïenske gærhkoen nuelesne edtjieh årrodh .
Tjuara sjïehteladtedh ihke dovne nïejth jïh baernieh jïjnjh dååjrehtimmieh matematihkefaagine åadtjoeh , mah positijve vuajnoeh jïh aktem nænnoes faagemaahtoem sjugniedieh .
Gosse aamhtesem galhkeme , learohkh aktem orre bloggem tjaelieh man bïjre dah lïereme , viehkine dejstie væhtijste juktie lïerehtimmien ulmide jaksedh .
Akte daagkeres ållesth goerkese lea vihkeles jis edtja siebriedahkeevtiedimmine lyhkesidh noerhtetröönderen tjïeltine joekehts haestemigujmie .
Laake (2009:724) nasjovnen unnebelåhkoej jïh unnebelåhkoegïeli bïjre / Faamose jåhta I:2010-01-01 / Sïejhmi njoelkedassh 1 § Daennie laakesne leah njoelkedassh nasjovni - unnebelåhkoej - nasjovnen unnebelåhkoegïeli - reeremedajvi bïjre jïh reaktam unnebelåhkoegïelh utnedh reeremebyjjesfaamoe- jïh dööpmestovline dovne njoelkedassh ovmessie dïedti bïjre aarhskuvle-darjoemisnie jïh voereshoksesne .
Barre naan sigaredti mænngan maahta aajla nikotijnem jearohks sjïdtedh .
FINE SMAKSOPPLEVELSER
Aktene sjïere riekteles våaroemisnie aaj saemien båatsoe Trollheimesne .
Guktie abortem dorje ?
Tsåatskelesvoete maehteles jïh baahkes geerve almetjijste mah leah stïeres ne lea eevre daerpies jis maanah edtjieh tråjjadidh maana gïertesne .
Raeriestimmie jååhkesjæmman seedtesåvva EFTA:n vaaksjomeåårganese ESA daan biejjien .
Destie båata saemien gïelejarngh , tjïelth jïh jeatjah gïelevoengine edtjieh lihkes ektiebarkedh .
Åejviesuerkie lea daej aamhtesi bïjre , jielemh , sïelth , tseegkeme , barkoeveeljeme jïh barkohtsvoete .
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Njaalmeldh soptsestalleme lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne .
 (22) a. Pat broke the window./ The window broke.
'Fadern börjar att resa tältet och säger åt Taarjeje att samla ved.'
nasjovnaale pryövine .
Prosjekten åvtehke lea Pia Juuso .
Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjïelte lïhke Snåasen tjïeltine laavenjostoe guektiengïelebarkosne , jïh tjaktjen 2010 aaj Raavrevijhken tjïelte ohtseme guektiengïele-tjïeltine sjïdtedh , øørnegen nuelesne saemien gïelen reeremedajvine .
Dahkoesijjiem skååffeme jarkelimmien jïh radtjoestimmien tjïrrh , jïh ibie slyøhph jegkieldimmiem mijjen dïenesjedorjemassesne daan soejkesjeboelhken .
LAAVENJASSE 2 Lohkh dennie voenges plaeresne: Mah naan tjïelten politihkerh mah plaeresne maam akt jiehtieh ?
Teatere jïh scenevuekie
Men bueriedidh dellie, dïhte stuerebe goerkesem åtna: bueriedidh 'gjøre bedre, kurere'.
Saemiedigkiepresideenth NSR-ste leah:
Akten boelhken saemien kuvsjh aaj gaskem jeatjah lohkehtæjjaööhpehtimmesne Altesne.
Old Price: NOK 345,00
Lïeneraeriem jallh länsöverdirektörem reerenasse dejtie sjæjsjale daamhtaj rekryteringebarkoen mietie .
Joejke edtja boelvijeste boelvide juhtedh .
2012 raejeste dle 1,2 mill. kråvnah sertiestamme Regijovnale Evtiedimmieprogrammeste kultuvresektovrese , goh akte ihkuve maaksoe kultuvrebudsjedten bijjelen .
hearra naemhtie maahta jiehtedh jallh jeatjah baakoej gujmie .
- Doh miehtjiesdajveståvroeh sïjhtieh Staateskåajjen raeriestimmien mietie stoerre sjæjsjalimmiefaamoem åadtjodh , bene doh daaletje reaktah sïjhtieh tjåadtjodh , mearan dïhte goerehtalleme-jïh jååhkesjimmieprosesse jåhta .
Mijjieh sïjhtebe barkedh guktie vielie laanteburrievaaroeh vijriesåbpoe evtiesuvvieh jïh vielie smaaveskaala dorjemassse fylhkesne sjædta .
Maana reaktam åtna sov vuajnoem buektedh jïh dah geerveh tjuerieh dam seahkaridh .
Datne maahtah naan baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
Saemij maanah jih noerh
Åenehksvaestiedassen ulmie eksamene edtja buerebe faagen gamtem gaptjedh .
- Saemiedigkieraerie jåarhka saemien kultuvreinstitusjovnh eevtjedh , jïh manne tuhtjem sjollehke mijjieh raeriestibie golme festivaalh meatan vaeltedh Saemiedigkien budsjedtesne , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Ohtseme jijtse sjeemesne / elektrovneles ohtseme: www.ntfk.no , saernie .
Dïhte vihkeles man stoerre dïhte aalterejoekehtse lea , jis dah joekehts evtiedimmesne persovni gaskem gïeh seksem utnin lea onne jïh jis gåabpegh dam sïjhtin .
Dah jeanatjommes tjïelth aaj daamtaj politihkeles moenehtsh mah diedtem utnieh ovmessie suerkiej åvteste , vuesiehtimmien gaavhtan skuvle , kultuvre , healsoe jïh hokse .
Meerke , Mattsson Magga L
Duedtie akte vihkeles darjome mij identiteetem sjugnede , jïh lea joekoen vihkeles saemien kultuvren jïh gïelen gaavhtan .
Juktie dejtie vihkielommes maehtelesvoetide nænnoesåbpoe darjodh gaajhkine faagine , dle sæjhta joekoen hijven årrodh jis gaajhkh lohkehtæjjah dejnie daltesinie mah pryövenasside tjïrrehtieh , ektesne joekehtieh jïh digkiedieh pryövenasseilledahkide .
Barkoekrirresne gaajhkh lihtsegh nuepiem åadtjoejin veeljedh dejtie raeriestamme kaandidatide , mearan Åelkies " Veeljeme ‐ idolem " øørni: " Nominasjovnedåehkie Osloven Åelkesne sæjhta aktem garrebe sisnjelds veeljemeræjhtoem mubpien jaepien stoerredigkieveeljemen åvtelen , jïh lea goh dah voestes laantesne moeneme lihtsegidie baajedh Gaskeviermiem nuhtjedh sov lyjhkeds ‐ kaandidatese tjaatsestidh " (Dagbladet gålkoen 13. b. 2008) 
Dïhte lij båeries jïh dagkere bealhkadihks gie iktegisth bielhkieminie .
Teaterh edtjieh feeledh, jïh edtjieh uvtemes vuartasjæjjide spealadidh desnie gusnie dah årroeminie.
Sjåavohth gaajhkem .
● Dejnie aamhtesinie mah reerenasse gïetede , edtja tjïelke årrodh mej aamhtesi bïjre Saemiedigkine seamadamme , gosse aamhtesem departementide buakta , jïh aaj tjïelke årrodh mej aamhtesi bïjre eah leah siemes sjïdteme .
Juktie aktem elliesåbpoe guvviem åadtjodh guktie fasseldimmie evtiesovveme SDJ-dajvesne, maahta aaj såemies dejstie suerkijste guhkiebasse vuartasjidh mah leah neebneme vuelielisnie.
Joo , vearadamme hov dunnie luvlijisnie tjigkuven luvnie jïh vaalteme gaajhkide dejtie soelpide dehtie tjigkuvistie .
Syntaktihke kausatijve lea ovagkusatijve diagnostihke juktie ij maehtieh deahpadidh ovagkusatijve veerbine, vaallah overgatijvine.
Raajesh tjihtesistie " Lïerhkelidh " .
lea Sveerjesne orreme minngemes vïjhte jaepiej
Saemien jih daaroen faagh jïjnjem ektesne utnieh , juktie daerpies dah faagh ektese-vyöki berkieh .
Aervede laajkojde 30.06 fïerhten jaepien
Vangberg , Å. brandsfjell Blind , H. Saemesth amma !
Dah leah mijjem vuesiehtamme veartene iktesth maehtieh jarkerostedh dan buaratjommesasse .
baakoeh , dïejvesh jïh lahtesh nåhtadidh mah leah eatnamasse ektiedamme
Ellen Sara Sparrok , garrabielesne jïh Emmi Danielsen .
Dah edtjieh aaj sijjiesjïere rohkelasseaerpievuekiej bïjre lïeredh , v.g. .
Aaj almetjh byjjes kontovrine kuvsjh daarpesjin guktie mijjieh aaj kuvsjh fåvhtaj-kontovride øørnimh .
Daesnie maahta ryöknedh jïh kategoriseradidh , ryöknedh gööktine gööktine , veahkah viertiestidh jïh taalh stoeredahken mietie .
Jïemhten leenen laantedigkie maaksa båehtjierdimmien åvteste mohte jeatjahtehtemh leah gosse hoksegarantije aalka juhtedh , dellie ibie jeatjah maaksoeh maeksieh .
beajjetje ektiesaemien TV-saadtegidie vijriemdidh
Dihte raase man jijnjh learohke åådtje barkojste dienesjidh edtja jieniedidh jih aaj dam ööhepehtimmievierhtiem utnedh .
men daah tijjh gidtshs die dle gåsth dle edtjebe aelkedh vuejnedh .
gosse voeresehåksoeh dæjpa uvtese jeatjahdehtemem sosijaldïenesjelaakesne man sisvege tjïelte galka barkedh barkijh gååvnesieh gieh maehtieh såevmiengïelem , meänkieliem jallh saemiengïelem gusnie daerpies gosse voeresh hoksedh .
Åssjalommesh leah learohkh laavenjassehammojne åahpenieh jïh jaskoeh gosse pryövemem tjaeledh .
Skraerjien duekesne akten sæjjan vearteneaerpielæstosne lea akte vaajtele abpe veartene edtja åehpies sjïdtedh dej kultuvrehistovreles aarvoejgujmie mejtie mijjieh tjarke ååktebe , jïh akte dagkeres tsåatskelesvoete edtja hijven årrodh dan voenges siebriedahkese jïh utnijijidie .
ÅST Aarbortem jïh Tråantem åtna goh åejviespealadimmiesijjieh.
BÅDA VINNARE
Hospitante edtja tjåadtjoehtæjjine årrodh daan öörnegasse .
skåårvemh stuerebe goh daltese 2008 , 46,1 mill. kråvnine).
 (barkoefaageles
Daehtie goerehtimmeste maehtebe lohkedh ihke subjeekten kasusem nominatijve aelhkie vejtiestidh, destie saemien G2 jïh daaroen G1 seammalaakan nominatijvem mïerhkesjieh.
§Bodøesne , goevten 11.-biejjien 2005
Læjhkan maahta hov jiehtedh lohkehtæjjaveahka jïjnjem soptseste vierhtietsiehkien bïjre skuvlesne, jïh bielelen vierhtieh sæjhta krïevije årrodh hijven lïerehtimmieilledahkh jaksedh.
Varke råajvarimmieh
Sektovrese raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem 95,7 mill. kråvnine joekedidh jaepien 2012 .
Sjæjsjalieh jis edtja maanam hoksedh jallh ij .
Baajh learohkem buerkiestidh jïh gihtjh gyhtjelassh .
: 454 85 347
Jis gaahjtemem sïjhth öörnedh fordovnine geajnosne dellie daarpesjh lïeneståvroen luhpie .
Guládallamoajvvadusá duogásj le stuorradikkeájrrasa ja ráddidusájrrasa li 2012 ådåjakmáno 1. biejve rájes ådå pensjåvnnåårnigav oadtjum , man vuodo le sæmmi prinsihpa dagu ådå álldarpensjåvnnå álmmukoajon .
Fylhkentjïelth jïjnjh vierhtieh tjïelten / regijovnale foentide sertieh .
· Saemieh ektesne govlesuvvieh , seamma maadtojne , kultuvrine , gieline jih vuekiej gujme .
Desnie jieledh jïh bearkanidh mestie dïhte vadta , direkte ektiedimmie buakta mijjen jïh byjresken gaskoeh (juvrh , sinsitnie).
Montrul (2016) aaj dan bïjre soptseste jïh buerkeste jienebelåhkoen gïele aerpie-gïelen soptsestæjjaj gïelem tsavtsa.
Daelie daelvie , medtie garre-tsïengelen gaskoeh .
Moenehtese orre jallh jarkestamme reeremeøørnegh staaten dajvide raereste , mejtie jeatjebh eah leah aajhterereaktah evtiedamme .
Laaken aaj akte jïjtse nænnoestimmie mij nænnoste laake edtja åtnasovvedh almetjereaktan njoelkedassi mietie , aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre (§6).
Daan biejjien akten rïektesvoeten veartanasse barka namhtah nealkoe , giefiesvoete jïh deebleme veartenevijries kristeles ektievoetesne .
Gosse barkeminie Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjielten lahtestimmine lea vihkeles orreme dejtie vihtesjimmide vuartasjidh mah leah båateme voenges daltesistie fylhkesne .
Ealla lea gaajh vaeniem buektiehtamme goerehtallemepryövesne .
Resurgence Magazine (Sept / Oct 2008).
Fylhkestjielth jih Saemiedigkie sijhtieh ektesne Samiedigkien bijre bæjjoehtidh .
Saemiedigkie byögkeles elektrovneles påastejournalem åtna .
Dihte daerpies jis maanah edtjin guektien-giele guedtijh sjidtedh .
5.4 Daan beajjetje gïelelïerehtimmiefaalenasse Noerhte-Trööndelagesne
Nimhtie ibie daarpesjh billedh tijje åenehks sjædta jih lohkehtæjjah eah daarpesjh jeatja barkose seente båetedh .
Soptsesth jeatjabidie klaassesne maam datne goerehtamme .
Joekedimmie naemhtie , 18,6 mill. kråvnah 2013 , 66.7 mill. kråvnah 2014 jïh 20.9 mill. kråvnah 2015 .
Tjaalege gærjeste Saemien skuvle-vaajese 2 .
Gïele: Saemien gïele låammesne
Dan mænngan goerehtimmiedåehkiej illeldahkh.
Maam learohke dan bijre jijtje veanhta ?
Dannasinie vihkeles dam barkoem våajnoes darjodh jïh dam earoehtidh , Olli vihth .
Åssjaldahke jïh prosjekten åvtehke: Anbjørg Holm Varsi
26 .
Maahta krievemh nænnoestidh konsesjovnese (§43).
Göökte haestemh leah sïelth skreejredh affæreevtiedimmiem byjresegyhtjelassijste jïh byjresekrööhkestimmieh nuhtjedh vuekine sov gaahtjemefaamoem nænnoestidh .
saemiedigkie aaj åådtje gyhtjelassh reaktaj bïjre dïenesjimmiejgujmie starnefaalaldahkesne , rektafaalaldahkesne jïh gærhkosne , jïh aaj gyhtjelassh toelhkemen birje ovmessie tsiehkesne .
Gåabpegh referansedåehkesne fïerhten biejjien saemiestægan måedtine almetjigujmie, jïh fïerhten biejjien jeenemes tsiehkine daaroestægan.
- Daate akte sjyöhtehke teema saemien dajvine gusnie mijjieh dååjrebe noere nyjsenæjjah eah sïjhth smaave saemien voenesiebriedahkine orrijidh , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Annjebodts ij leah sjïehteladteme learohkh maehtieh veeljedh lïerehtimmiem åadtjodh göökte saemien gïeline skuvlesne.
Vuartesjh raeriestimmieh vielie lohkemen bïjre vuelielisnie .
Netto illedahkegraade netto gïehteldimmieilledahkem vuesehte låhkojne gïehteldimmiebaalhkijste .
htehke prosjekth juktie NTFT ' em radtjoestidh .
Doh uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne leah juakeme njieljie tjiehpiesvoetesuerkine:
Fylhkenålmah lin positijve, men vaestiedin dah ajve sïjhtin aktem dagkeres dïedtem vaeltedh jis saemien lïerehtimmiebyjresh vïenhtin daate lij maereles jïh vaajteles.
Daesnie vuesiehtamme naan baakoeh mah maehtieh kåarhtine årrodh:
Dïhte raajese öövre sïejhme jis ij barre dan resultaate aajmose plïehtje.
Gieries gaajhkesh dovnesh .
Daate lea tjaalegen ulmie maam prosjekte sæjhta voenen almetjidie sedtedh .
Meehte maahta dåeriedidh sovkedh .
Reentah jïh avdrag - tsiehkieh
Åejvienjoelkedassine dle gaajhkh learohkh edtjieh meatan årrodh .
definisjovnide sinus , cosinus jïh tangens buerkiestidh jïh trigonometrijem nuhtjedh juktie gåhkoeh , skaavhtegh jïh arealem aerviedidh saaht mejnie golmenskaavteginie
Ohtsemeraaje suehpeden 15.-n biejjie , jih mïetsken vualkah .
Learohkh edtjieh nuepiem åadtjodh saemien soptsestimmie-aerpievuekine åahpenidh jïh saemien lidteratuvrine jïh tjaelijigujmie .
Dah guarkah 23 leah lihkebe 20 goh 30 .
Staateskåajje SF jïh guktie sjædta Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmeste .
Maahta aaj råållespïelem stueriedidh jïh våaroeminie årrodh akten storyline-prosjektese .
Govnebuatska - jïh giemhpes viehkiehtæjja , Norsk filminstitutt
Faagelohkehtæjja kåansten jïh vytnesjimmien sisnjeli .
Jïjnjh hearrah aaj jeehtin dah tuhtjin geerve , gosse deejrin gærhkoe saemide baektjiedamme , jïh öövre veele deejrin gærhkoe jïh saemieh sinsitnien eah gåessie soptsestamme .
- faagelïerehtimmie sjïehtedamme dan aktegasse
Tjaalasovvemh kultuvremojhtesijstie
Vihkeles duedtiem vietseles Johan Kleppeste åadtjoejin .
Mij ovagkusatijveste sjædta Daennie kapihtelisnie edtjem jienebem tjïelkestidh mij ovagkusatijve joekehtimmeste båata.
Aellieh buvvieh .
Edtja ulmiejaksoem / haalvemenjieptjiem maahtoeulmide ektiedidh - akten jallh dåehkide maahtoeulmijste .
learoehkidie lïerh vierhtiedidh mejtie lohkemevuekiem / strategijem maam
Tjaalegh tjaeledh gelliesåarhts sjangerinie sjeermesne jïh paehpierisnie lea akte suerkie man åvteste saemienfaage jïh nöörjenfaage ektesne aktem sjïere diedtem utnieh .
Dah krirriesiebrieh tjïeltine dan mænngan lihtsegh krirrien abpe fylhken nominasjovnetjåanghkose seedtieh jïh dusnie dah lihtsegh tjaatsestieh dan nominasjovnedåehkien minngemes læstoen bijjelen .
Mannasinie edtja tjoeleskïemtjelassi åvteste teestedh ?
Orre saemien lahtesh mah leah aamhtesasse ektiedamme seamma aejkien sjiehtesje .
Vielie lïerehtimmidarjomh
OT-iktedæjjah fïerhtene jåarhkeskuvlesne gååvnesieh mah gaajhkide tjïeltide faarhmestieh - vuartesjh daan tjaalegen mubpiebieliem
Mij deahpadamme männgan Jielemebyjresem dååhkasjehti ?
- Nasjovnale aajhterevoete sæjhta aktem ellies reeremem gorredidh jielemeevtiedæmman vierhtiereeremasse , byjresevaarjelæmman , almetji ålkoejielemasse , vijremasse jïh gøølemasse , jïh sæjhta aaj bøøremes sjiehtedh Nøørjen almetjeriekteles diedth gorredidh , daan nuelesne saemien reaktah viekesjidh jeatjah reaktaj muhteste .
Maahta dejtie ohtsedidh ohtsememotovri tjïrrh , jallh gærjagåetiej ohtsemedienesjinie .
Maanah jïh noerh leah daarpoeh saemiestidh eejehtimmesne .
Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh
Seedtememierie: Duarstan , goeven 5 .
ortografijem haalvedh dejnie baakojne mah jeenjemes åtnasuvvieh , jïh dah sïejhmemes njoelkedassh væhtabïejemasse haalvedh
Dennie aktemieresne mijjieh sijhtebe gaskestallemem jih vuajnoeh joekehth saemien byjresistie utnedh , mejtie mijjieh byørebe leavloem biejedh daennie barkosne .
Garre biejjieh lij gosse aahka jielieminie .
Direktovraate beavna dah aalkeme bïevneseplakatide orrestehtedh mah NAV-kontovrine åtnasuvvieh .
Jïjnjh learohkh tjabreminie gïeledïejvesigujmie goh lïhkemes jïh vaenebe .
namhpseerkeldh jïh raejkie (namhpe jïh raejkiesloeptje) 
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2011
Daate lea mahte seamma goh jaapetje njuvvienuhtjeme 4000 årroehsijjiej gaavhtan , jih lea medtie 15 proseente Vaarjelimmien ellies eenergijenuhtjemistie .
Daltese 8-10
Ij goh daate tjaalege syjjehtimmiem gïetedh.
Mijjen jeatjah bïevnesh mah nænnoestieh jallh nåhkehtieh illedahkide ?
Daate lea dïejvesen mietie " maanaj viehkiehtimmie " Maanalaakesne .
2.4.2 Aelhkebe verbh subjeekti mietie sojjehtidh enn objeekth mïerhkesjidh?
Dah laejhtehks politihkeles retorihken tjïrrh soptsesuvvieh , stadtjoej tjïrrh meedijinie , jïh nedteplaeriej yöskeres lahtestimmiesijjine .
Eejhtegh jïh barkoedåeh kie åajvahkommes maanam dåastoeh fïereguhtene sijjesne jïh ovmessie tsiehkine , jïh dan åvteste maehtieh joekehts daajroem utnedh maanan bïjre .
Ålkene Laara jïh gaajhtse Mia Læjsam råakedieh , jïh Læjsa viehkehte Miam våårhkedh .
Tabelle 4.17 seamma öörnegem vuesehte.
Råajvarimmie 14 .
Dastegh bïeljelimmieteekstesne tjåådtje daajroe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre lea daerpies , edtja disse leavloem bïejedh seehteminie , mij sæjhta jiehtedh ohtsijh mah eah dam maahtoem utnieh , eah leah sjyöhtehke kandidaath barkose .
Saemieh eah sjïere reaktah utnieh mah giehpiedieh naaken dejstie jeatjah nöörjen almetji reaktijste .
Åvla gihtjie goh gåatan båata roehten .
byjjes vaaksjoemasse sedtedh .
Ringkh dellie 112 .
ij objeektem affiksinie mïerhkesjh.
" Faahketji guarkajim , disse misse manne ussjedim lij politihke .
Ij lij daate naan madtan skuvle
staaten jïh tjïelten åejvieladtjh meatan vaeltedh barkosne , jïh viermieh tseegkedh Saemiedigkien jïh sjyöhtehke jåarhkeskuvli gaskem
Prosjekte galka noereraerieh tseegkedh gaajkene tjïeltine .
fokusem utnedh optimaliseringese juhtemistie åtnoetïjjen ålkolen
Dan åvteste daate såarhts geervelïerehtimmie dan hijven orreme , dle tjuara tjirkedh dagkerh laavenjostoeh ihkuve beetnehdåarjoem åadtjoeh .
Jïjnjh ïedtjeburrieh iktemearan barkeminie juktie saemien gïelem vaarjelidh jïh evtiedidh .
Laavkome jïh lïhtsegevoete Laavkome maadtoe jis lïhtseginie Svïenske gærhkosne sjïdtedh .
Daelie jeatjah almetjh jïlleskuvleste dagkarinie tjåanghkojne .
Jillemesreaktajustitiarijuse Carsten Smith eksepertedåehkien åvtehkinie sjïdti .
Åajaldehti maanah åerieminie.
Saemiedigkien veeljememoenehtse datnem haasta öövtiedimmiem stuvredh - dov gïelem joekehts darjoeh !
Saemien almetjeveeljeme åårganh åadtjoeh jïjtjemem årrodh gaskenasjovnale sjæjsjalimmeprosessine , mah ryöktesth ulmiem utnieh aalkoealmetjidie jïh saemide .
Jis gåaroes sijjieh skuvline Noerhte-Trööndelagesne mænngan tsaekemigujmie galhkeme , dle maahta syökijh tsaekedh mah leah årroejinie jeatjah fylhkine .
Åarjelsaemien dajve akte geografeles stoerre dajve , Saltfjellet luvhtie noerhtene Elgåen gåajkoe åarjene .
daatah vuesiehtidh tabelline jïh diagrammine mah leah dorjesovveme digitaale dïrregigujmie jïh bielelen , lohkedh jïh toelhkestidh maam buakteme , jïh vuarjasjidh man nuhteligs dah leah
Barkoe govlesadteminie jïh gïeline
cellajuekemem , genetiske jeereldihkiem jïh aerpiem buerkiestidh
" Teema lea veeljeme Nöörjen maadthlaakeheevehtimmien 2014 sjïekenisnie .
 (131) a. Manne jag gerniem frö:ACK seejim så:1sPRT jïh och Apollose Apollos
• Baakoegærja noerhte- , julev- jïh åarjelsaemiengïelesne byjjesreeremidie eevtiedidh
Pryöveme edtja lohkehtæjjese bievnedh maam dïhte aktegs learohke
Learohkh aktem goerem darjoeh maam nåhtadieh gosse saemien heamtuvrh jeatjah aalkoealmetji heamtuvrigujmie viertiestieh .
 (100) a. eah inte:3p jeanoeh flod:PL maehtieh kunna:NEG bitnehtidh.
lohkedh jïh joekehts faageteeksth åehpiedehtedh
Varangeresne Karlebotnen skuvline barka .
darjodh ?
ICKERELIGIÖS BEGRAVNING
Tjåanghkan daate diagnostihkh mah overgatijve jïh ovagkusatijve veerbh joekehtieh.
Gellie ovmessie teksth nasjonaale gïehtjedimmide veeljesåvva , dovne hïerveslitteratuvreste jïh aamhteseprosa-tekstijste .
slå söndertr:3sPRT 'Per slog sönder fönstret.
Stoerredigkien gïetedimmien gaavhtan St.bïevnesistie 34 (2001-2002) Kvalitetsreformen om høyere samiske utdanning og forskning, dle universiteetese aktem nasjovnaale dïedtem vedti saemien jïh aalkoealmetjen dotkemen, ööhpehtimmien jïh vuesiehtimmien åvteste.
Daam ånnetji maahtam:
c. Pïere Per
preesse leah vihkeles v æhtah aktene
gasngese aaj leeveghmoere .
KULTUVRE-JARNGH JIH MUSEUMH
TeksTe Jïh gUvvie: Tone sTaffanson
Spiele: Nöörjen Aejlegeskuvlesiebrie spielide evtiedamme .
Manne daan baakoen ulmiem guarkam .
Soptsesh jïh vaajesh
Niejte Raavrvijhkeste gie lij joe desnie gøøkte jaepieh aerebi vaadtseme , lij munnjien soptsestamme edtjim hotellesne årrodh .
Jis pryövoe oblijkh jïh overgatijvh ektiedidh dellie ij gåaredh resultatijve konstruktsjovnh dejgujmie utnedh.
Daennie vuesiehtimmesne maahta 1. dåehkielåggem nåhtadidh daesnie , svaalhtese .
Maahta aaj ohtjegåetiestovlem daamhtaj reejnedh .
Rijhkebiejjie jïh reerenasse maehtieh åejvievuepsieh tseegkedh dan nasjovnelle
* Nænnoesåbpoe ekonomije teateri evtiedæmman scenetjeahposte jïh beagkoehtæmman Doh saemien teaterh leah smaave, aktine onne betniefinansieradimmine.
- 31.12.2017 raajan .
Undersøkelse .
Raajese (38, 51): Daanbien Piere edtja sov bïjlem bïssedh jïh Læjsa edtja njaamedh.
Jis skïemtjesåjhterem jïh skïemtjegymnastem mænna maaksa gaskem 20 - 220 kråvnah fïerhten aejkien .
Oslon åejvie
Daan biejjien jieleme stoerre haestemh åtnah dannasinie akte stoerre låhkoe jåartaburrine orrije jïh gille jåartaburrine aalka .
Lissine edtjieh saemien aerpievuekiej bïjre åahpenidh saemien tjaalegehistovrijesne , jïh vuajnojde viertiestidh daaletje jïh åvtetje tïjjen gaskem , jïh tjoevkesisnie skraejrijste jeatjah tjaalege-aerpievuekijste .
Dïhte vihkeles tabledtem seamma tïjje fïerhten biejjien vaeltedh .
Sæjroe 22 / 35
Bergsland tjaaleme dah veerbh adjektijvijste seerkeme.
Guktie dihte dutnjien ?
goh lij dle gællesjeminie goevleminie dan raajkan dellie lij riepie båateme jïh bïkseme dejtie guelide mejtie lij dle håågkeme .
Saemiedigkie aktem govlehtimmielahtesem daejtie mieriedimmide veedti jaepien 2010 , jïh mænngan konsultasjovnh Byjresedepartementine tjïrrehti nænnoestimmien bïjre dejstie .
Dan dïehre saemien SOV-gïele jïh daaroen SVO-gïele.
Earoe Jupmielasse jallatjommesisnie .
Ulmie dejnie noerhtelaanti Gulliegïelebaalhkine lea eevtjedh , evtiedidh jïh vaarjelidh dejtie saemien gïelide Nöörjesne , Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne .
Lïerehtimmesne 1 voestes goerehtimmiedåehkie 24% båajhtode mïerhkesjamme, 83% dejstie nominatijve sjïdti, jïh 17% jeatjah kasush.
gaajhkh daerpies ?
Fylhken gærjagåetie Noerhte-Trööndelagesne lea daam tjaalegem dorjeme .
Vedtatt av FNs generalforsamling 13. september 2007. http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/internasjonalt urfolksarbeid/fn s-erklaring-om-urfolks-rettigheter1.html?id=629670
Joekehtsh fonologijesne.
Maanah åadtjoeh klaeriejgumien gïelem nænnoestægan .
Maahtah sijjieh årrodh gusnie learohkh edtjieh dovne reegkes gïeline jïh sjeavohtslaakan lohkedh , ussjedidh , digkiedidh , guvviedidh jïh tjaeledh .
Nuepie edtja administratijven dåarjojde jih tjarkanimmiekapitalh buaranidh .
Latjkoeguejmieh leah Saemiedigkie , Sámiid duodji jïh Duojáriid ealáhussearvi .
Vaeltede dle våaromem plaerine , veelje melæstojne jallh krirrietjaaleginie jïh pryövede gaavnedh tjïelten jïh fylhkentjïeltenpoltitihkerh mah jïjtsh sæjroeh nedtesne utnieh .
Vaaksjoeh dov tjïelten jïh fylhkentjïelten gåetiesæjroem Gaskeviermesne .
Ööhpehtimmie vadtasåvva noerhte-, julev jïh åarjelsaemien gïelesne jïh voestes
Maalestahke rohkelasse
Ööhpehtimmie galka buerie kvalitetevierhtiemminie bigkedh .
- Datne leah åarjelh-saemien gielem øøhpehtamme , mohte idtji dån datne åadtjoeh saemiengielem skuvlesne lieredh .
aarmoejaepiem åadtjodh .
Lohkh vielie: Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh
Gaaltijeåtnoem vuesehte (jis dam nuhtjie) 
Saepmesne aktem stoerre, profesjonelle suerkiem utnebe gaajhkesåarhts scenetjiehpiedæjjijste jïh scenebarkijijstie mah åajvahkommes leah frijjebarkijh.
aaj saemiedigkie-laakesne dorjesuvvieh (SFS .
statistihken åevjieaamhtesinie geografijen lihkemem , deadta saemien årromesijjieh saltvaerien noerhtelen .
Gellien aejkien lea læjhkan dovne daerpies jïh sjyöhtehtke , jïh aaj tjïelkeste jis vuesehte disse maam mubpieh leah tjaaleme , jïh dam jïjtse tjaalegisnie nuhtjedh .
Hormonh dam darjoeh jïh aaj kaanne måarehks sjædta , måasere jallh hujnesne .
Journaale lea dåarjoe juktie hoksebarkijh edtjieh maehtedh hijven jïh vihties hoksem vedtedh .
Vuar tesjh mejtie dijjieh maehtede dejtie seam ma aamhtesidie krirriej pro grammine gaavnedh .
 (...) (gaaltije:Apeland, www.apeland.no) 
Gyrhkesjimmie aaj akte væhta jïh vïhnestimmie gærhkoen jaahkoen bïjre jïh lïhkesvoete sïebredahkesne .
Dåarjoeraeriestimmieh - Finnmarhke
- Mijjen ulmie lea göölemejielemem nænnoestehtedh mearoegaedtien siebriedahkine , jïh dellie eevre vihkeles mijjese orre göölijh barkose dåårrehtidh .
Dæjman nöörjen girtijh dejtie libyjen almetjidie vaarjelin Gaddafi-regimen julmiesvoeten vööste .
Stipendenjoelkedassh learoehkidie saemiengïeline faagegievlesne jåarhkeskuvlesne
vuesehte guktie dam soejkesjem fulkedh dah njieljie båetije jaepieh jallh jienebh .
Lissine gïerve raajesh nulle objeektine jååhkesjidh jis nulle objeekte ij sïejhme soptsestæjjaj voestes gïelesne.
Regijovnale evtiedimmieprogrammen mierie geahpani govhte millijovnh kråvnajgujmie staatebudsjedtesne , jaepien 2012 .
Rïhpestimmie CO2 Tekonoligijejarngeste Mongstadesne
Akte lïhtsege ij/idtji guhtegh soptsesth.
Maana lea onne , maana mielhkiem sæjhta .
Dïhte maahta aaj njevlieskïeltem gejhkiedidh jïh mestie jeatjah dåeriesmoerh båetieh .
Lïerehtimmie edtja öörnedamme årrodh aktede siebreste mij maahta dåarjoem dåastodh / studijesiebrie jïh / jallh maajhööhpehtimmieinstitusjovne mij maahta dåarjoem dåastodh .
Dah reeremeåejvieladtjh daejtie laakide leah Norges Vassdrag og Energidirektorat jïh Direktoratet for mineralforvaltning .
Åålmege-låhkoe:
Nöörje tjuara nænnoestidh åålmehregistere jïh jeatjah byjjes registerh jïh institusjovnh dåarjoeh åtnoem saemien væhtajde .
13 .
Gaajhkh taalh leah veedtjeme teateri jaepie-statistihkijste mejtie maahta gaavnedh jaepiebïevnesinie jïh jaepiereeknehlåhkojne notajgujmie.
Jåvva vuesehte dam maam gohtje aelhkie jallh naive strategijh .
Allemansrätten lea inhtse joekoen
akte tjåenghkies iemiedaltese medtie 37,6 mill. kråvnine fïerhten jaepien , ekskl .
Goh bysvehtse dan åvteste vihth dle tjoeri aktine plaave healmine vaedtsedh .
Mov lea nårroe .
Daate akte golmenjaepien prosjekte mij eelki 2010 .
- mijjen gåetieh leah
Utsi , Gun M .
Dam åehpiedehti EN .
Learohkh maehtieh låggem tjaeledh goh jïjtsevuarjasjimmie , jallh lohkehtæjjine soptsestalledh .
Jis dåaktere cancerem aajhtsa maahta dam båehtjierdidh operasjovnine , gadtjijinie jallh hormonebåehtjierdimmine .
Kartleggingen skal gi kunnskap om hvordan unge samer opplever sin psykiske helse og om hvilke beskyttelsesfaktorer og risikofaktorer ungdommene opplever.
Aktanimmie jïh loeveme.
SJEAKOME-BIEJJIE
9 maahta saemien gïelen reeremedajvese båetedh golken 1. 2009 .
Rektovre maahta lutniestimmiem vedtedh .
Barre ikth gåetien bijre !
' en ståvroe leavloem biejeme daejtie aamhtesidie sov govlehtimmielahtestimmesne Saemiereaktamoenehtsen raeriestæmman:
Mieriesoejkesjisnie tjåådtje: Desnie gusnie maanaj jïjtjedomtese meadtasåvva , desnie lea dïhte aalkoe man åvteste maana ij mubpide krööhkh , maana irhkie jïh empatijem fååtese: maanagïerte edtja hijven darjomh evtiedidh , jïh viehkiehtidh olles nåake ektiebarkoevuekieh evtiesovvh jallh dabrenh .
Daah maehtelesvoeth leah vihkeles lïerehtimmien jïh evtiedimmien gaavhtan gaajhkine faagine , jïh stoerre ulmiem utnieh guktie learohkh skuvlesne , jïh mænngan jieliedisnie bïerkenieh .
Varke jeatja jih orre råajvarimmieh barkedh åarjelsaemien gielem vaarjelidh .
Dängkoeh tjaatsegem Jis ih maehtieh tjaatsegem gåetesne olkese tjaeledh , seedth dle e-påastem dov nommine jïh tjaalesijjine e-tjaalesäjjan kansli@sametinget.se teekstine: " manne tjaatsegem gïelelåhkose sïjhtem mov gåajkoe seedtesovveme " .
Gosse gærhkoem laehpedh maahtah åålmegasse leahpan mietie ringkedh , dahkoe mïnnedh jallh tjaeledh .
Luvliesaemien lea aerpievuekien mietie soptsesovveme daaletje Åarjel-Varangeren tjïeltesne Nöörjesne , lissine dejtie baalte dajvine Russlaantesne jïh Såevmesne .
Projektägare:
Saemien åålmegebiejjiem heevehtin dan hïeljen Hotagesne lohkehtimmine , musigkine , heevehtimmine jïh bispe Tuulikki Koivunen Bylund guessiesti .
Joekoen vihkeles lohkehtæjja dejtie joekehtsidie gïelesmaaregen jïh tjaelemegïelen gaskem buerkeste , jïh vuesehte guktie dam tjaelemegïelesne dorje .
Gårroeh bielesne gååvnese svaalhtesem Jåvvan abpe tjaalegasse .
Jis komplemente åejjie X:n gaarrahbielesne dellie åejjiefinaalen gïele, jis komplemente åejjie X:n åelkiesbielesne dellie åejjie-initiaalen gïele.
mijjen jielemievuekiej jïh jieliemassi daarpoe faamose tjïrrh
2.4.3.
Så mijjieh gujht årroejibie desnie goske jallese vuelkebe .
Voestes jaepiem hijven hov sjïdti .
Båajhtoeh åtnoeh/ jeatjah objeektekasush Båajhtoeh åtnoe/ Jeatjah kasush Objeektekasusem nuhtjeme, gåessie ij edtjh dam nuhtjedh (Lïereht.
jieh tjoerebe eadtjohkelaakan soptsestidh mejnie jïh man åvteste sïjhtebe numhtie jallh naemhtie barkedh .
Gaajhkh tjaalegh s adtjoeminie .
Jïjtse åejviesæjtoem gaajhkh saemiengïeleldh bïevnesh www.nav.no darjodh
Aktem dejstie juvnehtimmijstie lea ektine saemien dotkeme- , faage- jïh vierhtiejarnge saemien gïelide .
Kultuvren Fylhkenraerije
Edtja momsekompensasjovnem skåårvemijstie mieriedimmiej mietie ,
Daaroen-åarjelsaemien Åarjelsamien-daaroen baakoegärja jïh sijjenommh .
Jih ij-gih vielie jih eng ij vielie dabth dab , detsamma maab byöpmedh så jih eah darpesjh naan tabletide byöpmedidh jih helle naan sprutah vaeltedh maab dåktovre lea öörneme edtjieh vaeltedh .
Sijjienommelaake edtja saemien sijjienommh gorredidh nasjovnaale laaki mietie , jïh gaskenasjovnaale latjkoej jïh konvensjovni mietie .
Gráddas lea gåatomedajve Semisjaur-Njarg saemiensïjtese .
h / l: Jielije baalka jieliemasse , vedtieh mijjese jaahkoem jïh vijsiesvoetem .
Aerebi lij irskegïele jeenjebelåhkoegïele såålesne , mohte jïlleprestisjegïele englaantengïele lij irskem våålese deadteme minngemes ajve naan dajvine gåetiegïeline utnin .
Dejstie mah noerereaktam utnieh dle 327 learohkh 477 learoehkijstie sijjiem åådtjeme .
Seamma hov deahpede intransitijve veerbide goh transitijve veerbide, men dah tjoejemolsemh joekehtedtieh.
15 millijovnh kråvnah saemien råajvarimmide tsïengelen raejeste
Bijjiedimmievuekieh Saepmesne , Heamtuvrh
Jis datne sïjhth daejredh mij lea saatnan akten almetjen bïjre , gihtjh amma almetjem .
Rohkelasse aarmoen bïjre
objeekth, ovryöktesth objeekte Pronominelle objeekth, ovryöktesth objeekte Nulle objeekte, ovryöktesth objeekte Nulle objeekte, nulle ovryöktesth objeekte
Dïhte goerehtalla magkerh joekehtsh leah lexikaliske jïh syntaktihke kausatijvi gaskem.Stenfjell jeahta åvtelen leah buerkiestamme kausatijvh goh barre akte fenomeene.
Pryöveme lea tradisjovne jieleme-sjïehtesjimmie nännoestidh jïh gorredidh jïh seamma aejkien nuepieh orre jieliestïerhke darjomh skaepiehtidh .
Daate sæjhta jiehtedh , edtja Noerhte-Trööndelagen ulmietaallide jaksedh sertiestimmiej bïjre , 2015 åvtelen;
Man gellie tjirkijh 2011
Våarometjaetsie hijven kvalitehtine
guarkedh jïh dam nuhtjedh .
Saemiedigkie nænnoste , dej mieriej sisnjeli mejtie Gærhkoe- jïh ööhpehtimmiedepartemeente bïejeme , learoesoejkesjh saemiengïelesne maadthskuvlese jïh jåarhkeskuvlese , jïh aaj duadtan , båatsoefaagese jïh jeatjah sjïere saemien faagide jåarhkeööhpehtæmman .
Daamhtajommes dåaktere gellien aejkien baska guktie pryövenassh ovmessie sijjeste prostatesne vaeltedh .
Muvhtene lehkesne dle skuvle dïhte aajnehke sijjie gusnie saemien åtnasåvva .
Jeahta G2 learohkh tjuerieh struktuvreles jïh eensilaakan lïerehtimmiem åadtjodh gïerve biehkine grammatihkeste, juktie buerebe mubpien gïelem lïeredh.
Åarjelsaemien saalmegærja lea evtiedeminie jaepesne 2008 .
Lohkehtæjja vuarjesje dam gaervies fotosoptsesem .
- Vihkeles orre sijjieh åtnose vaeltedh edtja saemien gïelem provhkedh jïh våajnoes darjodh , joekoen guktie edtja buektiehtidh dah noerh saemien gielem vielie pruvhkieh .
Saemiedigkien våarhkoesijjieplaanem geehtedh jïh saemien våarhkoesijjide daerpies sijjie kultuvrevaarjelimmiebarkosne
Boelhken 2012-15 dle mijjieh årrojeprognosem gaskoeh nasjovnale sjïdtedimmie
Gosse mubpide goltelieh , dle nuepiem åadtjoeh aktem aamhtesem gellijste bielijs te vuejnedh , jïh jïjtjemse akten mubpien almetjen tsiehkes ne jieledh , empatije .
Jienebh vuesiehtimmieh jeatjah unnebelåhkoegïeledajvijste vuesiehtieh ihke hijven orreme gïelese gosse mubpieh aaj dam lierieh jïh dam nuhtjieh.
Goere 4: Goere vuesehte gie gåetesne saemeste/saemiesti, goerehtimmiedåehkesne.
59 gieLLATeKNo saemien gïeleteeknologijen jarnge Tromsøen universiteetesne ulmine åtna grammatihken gaavhtan våarome gïeleteeknologijem darjodh saemiengïelen jih jeatjaj noerhtegïeli gaavhtan , v.g. teeksthprosessereme prograammh , peedagogihke prograamh , digijtaale baakoegærjah jih synteetihke håaloe .
Råajvarimmie 20 Åarjelsaemien gïelelïerehtimmie geerve almetjidie ...
Daesnie karakterh nåhtede noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese .
Beetnehveahkam joekede mestie man gellie tjïelth mah leah saemien gïelen reeremdajvesne , jïh dan mænngan dejtie joekede fïereguhten fylhkentjieltese .
Learohkh aktem soptsesem tjaala akten gåvvan .
Sovhtine , gossehtahke jïh muvhtene vaejlie
Muvhth learohkh maehtieh jienebem lïeredh dejstie darjomijstie .
vuesiehtimmieh vedtedh maam mïelide laavenjostoe , meatanårrome jïh demokratije utnieh nasjovnaale jïh gietskene suerkine , siebrine jïh skuvlesne
Kjellrun Alma Wilhelmsen , 1967
- Mannasinie dan dovrege beapmojne ?
Jaavoe , jalhts joekoen sveekes daate heannede .
TEKST OG FOTO: MEERKE KRIHKE LEINE BIENTIE
Aerebi goh provsjektem ohtsin jaepien 2000 , lij skuvle aerebi øøhpehtimmiem åarjelh-saemien gielesne vadteme , mubpien gieline .
Tatariske gïele
Ulmiedåehkie: Saemien gïelebarkijh jïh dejtie mahïedtjh saemiengïeleste utnieh jïh dejtie mah saemiengïelemaahtoem Nøørjen jïh Sveerjen bieleste vaajtelieh .
Daan tjaalegen mietie manne aaj aktem transitijve haamoem tsööpkedh provhkeme, man seamma tseegkeme goh leeredh.
Maanah byöroeh åadtjodh meatan årrodh daerpies raasth jïh njoelkedassh darjodh maanagïertese .
Barkoedåehkie ektiedimmieh maanide bigkieh
Mïerhkesjiimmie jïh sjiltadimmie
Jis edtja gïehtjedimmiem maehtedh provhkedh lohkehtimmiem vierhtiedidh , vihkeles learohkh jearsoes juktie daejrieh man åvteste gïehtjedimmiem tjaeledh , mij gïehtjedimmien ulmie .
Lihtsegh mah gyrhkeles tjaatsestimmiereaktoem utnieh , maehtieh åålmegeraerien veeljemisnie tjaatsestidh jïh åålmegetjåanghkosne .
33 Askh
Fylhkestjielth jih Saemiedigkie sijhtieh barkedh dajve-vaarjelimmie aamhtsigujmie dajve-plaaneforumen tjirrh .
- Manne lim njoejjesne goh giele skuvlese tjaangi , mohte idtjim gujht maehtieh vuastalidh gosse lin gieline aalkeme .
Starnebarkijh lïerehtimmie vaenieh kvalisifiserme toelhkh starne- jïh sovsijaledïenesjisnie .
eah öövre vihties jallh byjreskem leajmode gaertjiedidh
Dïenesjen våarome lea dåarjoeh giejstie dam sijhtieh vedtedh .
Åarjelsaemien gïelelïerehtimmien gaavhtan dle joekoen vihkeles aktem buerebe laavenjostoem tseegkedh jïh evtiedidh geografeles jïh reeremeraasti jïh daltesi dåaresth .
Jis rïektes vaestiedassh dellie åådje aktem plaave daablem .
sámi instituhtta , 2007
maahtoeh utnedh dennie såevmien gïele- ,
Voereseraerie lea gaskem jeatjah saemien voeresh råakeme , jïh aaj Staaten senijovreraeriem jïh Oslon tjïelten staareraeriem voeresidie råakeme .
Gïele , kultuvrelle roehtsh jïh etnihken gellielaaketje aaj akte vihkeles bielie almetjejieledisnie mejgujmie maanah jïh noerh byøroeh barkedh , kristeles jaahkoen tjoevkesisnie .
In Context #27: The Learning Revolution , Context Institute .
Dam maahta jïjtje darjodh bomullepinnine maam åådtje gosse edtja teestedidh jallh teestem gåetide dongkedh .
Aktem jïjtsem leavloebiejemenænnoestimmiem nænnoste mearoevierhtielaaken § 11: Gosse kvotah jielije marijne vierhtjijste joekede , jïh jeatjah såarhts stuvrehtimmine daejstie vierhtijste , edtja stoerre leavloem bïejedh saemien åtnose , jïh man ulmie daate saemien voenges siebriedahkide åtna , dejnie dajvine mah leah feerhmeme meatanårrojelaaken § 21 , minngemes lïhtse .
Tjïelten ståvroe lea nænnoestamme: " aktem jielijes voengem " jïh jeatjah vihkeles tsiehkieh soejkesjisnie nænnoestamme .
Dah guejmieh leah siemes viehkiehtidh duedtiem evtiedidh , guktie dïhte akte jielije saemien jieleme sjædta , jïh mierietsiehkide duadtan bueriedidh goh kultuvre , faage jïh jieleme .
Eatnemem gellievoete , dejnie biologeles jïh geologeles gellievoetine eatnamisnie jïh ekologeles prosessigujmie , gorresuvvieh aktine monnehke åtnojne jïh vaarjelimmine , aaj naemhtie guktie våaromem vadta saemien kultuvrese .
Daennie kapihtelisnie mijjieh vuartasjamme dejtie haamojde mej leah jeatjah morfologije plïere dehtie haamojste mejtie kapihtelisnie 6 gaavneme.
- Saemien sijte: " Joiken lever " .
Gåessie maahta abortem darjodh ?
Dïhte åssjaldahke lea saemien gïelem jïh kultuvreøøhpehtimmiem tjøønghkedh 1-2 biejjieh våhkoen , jïh gaajhkh saemien learohkh dovne Engerdaelien jïh Eajran tjïeltine edtjieh Elgå skuvlen gåajkoe båetedh .
Vielie bïevnesh vuarjasjimmien jïh pryövenassi bïjre gaavnh daesnie
Maahta voejhkelidh dan mavvege årrodh jïh duasta ånnetji vielie: duasta jiehtedh maam meala , duasta gihtjedh jis ij guarkoeh , duasta voejhkelidh jïh duasta jïjtjemdh bööredh .
Saemiedigkie lea Byjresedepartemeentine rååresjamme jïh seamadin reeremeöörnegen bïjre nasjovnaalepaarhkide jïh stuerebe vaarjelimmiedajvide jaepien 2009 .
Men haastadihks hijven lïerehtimmieh darjodh, gosse stoere gïelejoekehtassh lïhtsegi gaskem.
Fylhkenraerien daltese .
Valkesejearsoesvoeteråajvarimmie tg
Skåårvemh bommebeetnegigujmie daejnie laajrojne:
væjkeles lohkehtæjjah , dsj .
EGOISTELES VOERESH
Daam maahtah bueriedidh:
 (Stenfjell, 2008) vielie tjaala veerbh mah leah syntaxesne dorjeme maehtieh sjïere lissiegoerkesem åadtjodh (seamma goh (42b)).Akte dagkerem manne gaavneme.
Govhtede gærja .
Byögkeles statistihke dbh:ste dam vuesehte.
Aaj kuvsjh guktie båatsoejielemem juhtiehtidh øørnesovvin .
saemien reaktah jïh båeries åtnoeh , mearoegaedtie- jïh fjovlegøølemisnie , loesegøølemisnie jïh jaevriegøølemisnie jïh dejstie iktebiejieminie , dah gelkieh tjaalasovvedh , laakesne jïh reeremisnie nænnodh jïh båetije aejkide tjirkesovvedh
Lohkh vielie voenges reeremen bïjre vaarjelimmiedajvijste daesnie .
Ånehks jeahteme mijjieh barkebe nænnoes evtiedimmine lïenesne .
kultuvreraerien åejvie Per Gustav Labba , teel .
Dïhte lea uvtemes göökte tsiehkine åedtjiepryövnassh pruvhkieh vaeltedh .
Daate tjaalege sæjhta studijedorjemassen bïjre jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnine årrodh, mah studijh faalehtieh saemien gïelesne jollebe ööhpehtimmesne.
Aerpiegïele akte unnebelåhkoen gïele jïh American Heritage College Dictionary baakoem bïhkedamme jïh tjaala baakoe aerpie lea maam akt maam reakadimmeste eerpeme, eekem maam maahta eerpedh, jallh maam akt maam boelveste boelvese jåhteme (Montrul, 2016).
Gosse goerehtibie giejnie vaestiedæjjah saemiestin dellie 44,4% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah tjidtjine saemiestieh/saemiestin, mearan 22% vaestiedæjjijste vaestiedieh dah aehtjine saemiestieh/saemiestin.
5.
), bigkemesoejkesjh
Skylleme-maanah Snåasesne tjåanghkeninDaan tjaktjen skylleme-maanah voestes aejkien Snåasesne gaavnesjin .
Åvtenjaltje stuarene jïh stuerebe sjædta jïh dan nuelesne aalka smegmam , veelkeslaakan badtja , sjïdtedidh .
Manne aaj sijhtem skuvlem vaedtsedh
Feeleme girtine ryöknoeh goh dovrehkåbpoe feelemevuekie .
Dïhte dle lohkehtehti dovne noerhte- jïh åarjelsaemien .
Ibie gaajhkem åvtelistie daejrieh åvtelen pryöveme .
ektiebarkoe såevmine lea skuvlide sirmesne jïh Utsjohkesne orreme ektine ööhpehtimminie göökth våhkosne .
Jienebh dejstie sïjhtieh politihkeles tsevtsiehtimmiem åadtjodh .
Evtiedimmievierhtieh sjugneden jïh darjoje tjiehpiedæjjide, mah eah tjoerh ulmine utnedh aktem taeterevuesiehtimmiem men maam jeatjah tjiehpiedæjjah maehtieh vuejnedh (v..g nedtesne, våajnoes jallh teekste) Scenetjeahpoelaboratovrijh.
Dellie lij ajve BNS aajmene .
Mah moeride abpe tïjjem kruana ?
Ålma sjïjlide båssoeji dan åvteste ...
Daate teknologije maahta deallahtidh mahte göökteluhkie prosenth dejstie luejhtemegiehpiedimmijste mah leah daerpies 2050 .
Akte skreejremeråajvarimmie öörnesovvi dejtie studentidie mejtie vienhti sïjhtin aelkedh , goevten jïh ruffien 2012 .
Learohkh voestes jïh minngemes sæjroem darjoeh .
C. ...
Dah stoerre vierhtieh mah kymrijegïelem Walesinie provhkeme , destie buerebe sjïdti .
Maahta dotkedh magkeres vuekie byjjes i nstitusjovnh gïelen vööste jih joekoen laakan magkeres laakh leah tseegkesovveme unnebelåhkoegïelen vaarjelimmien gaavhtan .
Saemiengïeleldh lohkehtæjjah aktem maahtoem utnieh man mietie gihtjie jieniebinie sijjine goh ajve skuvlevierhkesne.
Dejstie edtja dle aanalysem darjodh juktie syntesem åadtjodh mij maahta gamtebe jih tjïelkebe guvviem vedtedh guktie bovtsh eatnemen tsevtsieh jih doehtieh .
5. tsiehkesne tjïrrehtidh: Dæjsta 23.09:
Daennie åejviesuerkesne aaj leavloe bïejesåvva ektiedimmide gaskem stuvremehammoem , reaktastaatem jïh almetjereaktah .
Ektiedimmine geerve almetjidie jïh maanide maanagïertesne dle maana dam sosijaale maahtoem vijriesåbpoe evtede maam daarpesje , gosse edtja mubpiej almetjigujmie årrodh sïejhmelaakan .
Prosjekten åvtehke Nordlandsforskningesne aaj haasta gaajhkesidie mah dagkeres goerem åadtjoeh dam vaestiedidh .
ektiedimmiem damtijidh gaskem naan eengelsken gïeletjoejh jïh staavadimmiemaallh
Svïenske gærhkoen åålmegisnie fïerhten aejlegen gyrhkesjimmiem heevehte , jïh gellien aejkien jeatjah biejjieh aaj .
Raajese (23, 30): Manne laejpiem vuebneste veeltim, jïh dam buartan bïejim.
Gosse lea tjïrrehtimmien bïjre råållespïeleste , sæjhta jearohks årrodh guktie lea öörnedamme , jïh magkeres dirregh .
Dej leah baakoedåehkie, jïh baakojste frasese, jïh frasijste raajesasse tseegkeme.
morfologijem , syntaksem jïh ortografijem haalvedh jïjtse tjaaleginie
teKste jïh gUvvie: MeerKe KrihKe leine Bientie
Lïeneståvroen aaj mierede juvrenihtemen bïjre , vusiehtimmien gaavhtan jis dïhte gie lea juvreirhkemem dööpmeme jallh lea ovsjiehteles juvrem gïetede .
Åejviesuerkie kultuvre jïh hammoedimmie aktem bijjemes perspektijvem vedtieh faagese matematihke .
Værrhto vnesne edimmieh konvensjo
Sveerjesne jallh Nöörjesne skylledh ?
Gaahpode hoksem laantesne veeljedh
Reerenasse veanhta daate iemeles destie saemien gïele tjerkebe årrodh .
Dïedtije: Noerhte-Trøndelagen fylhketjïelte Tïjjeperspektijve: 2009-2012
Datne aaj daam rovmanem maahtah goltelidh goh tjoejenasse-gærja .
 (Notese: Daesnie neebnesåvva: Marie Kvernmo (2014): Beaivvas - an institution for Sámi culture managment or mainstream entertainment.
Hoksegarantijen jïh veeljemefrijjevoeten bïjre hoksesne
Barkoedåehkien laavenjostoe akten hijven maanagïertebyjresen åvteste
Fylhken industrijebyjrese lea jearohke konjunktuvreste .
darjoeji saemie gïeleraaran , desnie aervedi saemien gïeleutnijh medtie 25 000 .
Gærja lea ektiebarkoeprovsjekte Sijti Jarngen j ' ih TjaelijiBertemen gaskesne .
Saemiedigkiegåetie gaajhkh eensi krievemh voebnesje akten daajbaaletje parlamentegåatan .
Maōrigïele lea polynesijen gïele maam soptsestin aotearoesne / New Zealaantesnie åvteli englaanten almetjh doekoe böötin .
guvviem åadtjoeh dov hoksedaarpojste jïh hoksebarkijh maehtieh dov skïemtjijebïevnesh lohkedh jis hokse jïh båehtjierdimmie lea ulmieh .
Dah edtjieh dejtie saemien lahtesidie nåhtadidh gyhtjelassine .
Mænngan dïhte maahta datnem tjïeltepoltihkese foeresjidh jïh mejtie aaj Stoerredægkan ?
Fylhkenålma Nordlaantesne aktem nasjovnaale iktedimmiedïedtem åådtjeme åarjelsaemien gïelelïerehtimmien åveste Nöörjesne .
 (104) a. Vaarrh spinga:2s amma
gååvnesieh , jïh bïevnesh mah barre aktene tekstesne jallh dennie mubpene tekstesne (vg .
gaajhkh jeatjah syökijh Snjaltjen 10. b. 1. tsaekeme Datne vaestiedassem åadtjoeh mejtie sijjiem åådtjeme , jallh vuertemelæstosne tjåadtjoeh .
 (guessie gietem geelkie) 
veeljemejaepien , jïh nøørjen staateårrojinie årrodh .
Aarborten tjïelteståvroe nænnoesti aktine åvteprosjektine nïerhkedh eevre jåvli åvteli , juktie tjïeltem meatan åadtjodh saemien gïelereeremedajvesne .
Jis edtja Saemiedigkieveeljemisnie tjaatsestidh tjuara ... ... tjaalasovveme årrodh 10. ' Fremskritts ' krirrien åvtehke orreme vielie enn 20 jaepieh
Gaepien , Gåsta (2004): Laevie .
Sjïere sjædtoeh Dïhte mij voenem vïhtesje lea doh sjïere sjædtoeh mah gååvnesieh .
Aaj skïemtjetjaalegen daarpoem edtja genusperspektijveste vuarjasjidh: dïhte edtja åålegh seamma tsiehkieh dovne kaarride jïh nyjsenæjjide .
Dïhte åarjelsaemien interregbarkoe lea biejesovveme Interreg IV-A NORDprogrammese jïh Noerhte-Trööndelaagen fylhkentjïelte lea tjaelijesijjie dïsse .
Dïhte uvtemes premissevedtijinie årrodh juktie saemien kåanstem jïh kultuvrem evtiedidh
vïhtesjidh jïh soptsestidh goeksegi jïh jeatjah fenomeni bïjre elmesne , jïh mytah jïh vaajesh vaajestidh naestie-elmien jïh goeksegi bïjre saemien aerpievuekesne , jïh jeatjah aerpievuekiejgujmie viertiestidh
PRYÖVEN JÏH .
Fasseldimmie jåartaburresne jïh göölemisnie lij medtie 10 prosenth dejstie fasseldamme almetjijstie SDJ-dajvesne jaepien 2012, jïh abpe laantese doh jielemh lin ånnetji vielie goh göökte prosenth.
Ajve naemhtie mijjieh gorredibie gïele jåarhka jieledh jïh mubpieh boelvh maehtieh saemien lïeredh .
Lïeneståvroe maahta sjæjsjalidh kultuvrehistovrijen vierhtegs bigkemh jïh byjresh edtjieh goh bigkememojhtesinie vaarjelidh .
•Laahtjeres årrodh (juktie jïs "åajaldehtieh" naan almetjem laahkoestidh, dellie dejnie aaj tjïelke soptsesth - bene raaktan tjuerpieslaakan.) 
Gihtjemegoeren illedahke aaj vuesehte jis vaestiedæjjah vielie jallh vaenebe daan biejjien saemiestieh, jïh mij tsiehkine jïh giejnie.
Juktie daam haestemem dåastodh dle daerpies iktedidh jïh stuerebe barkoem darjodh entreprenørskapesne .
Dan gaavhtan lïeneståvroeh leah aktine gïetedimmiesoejkesjem dorjeme seammavyörtegs jïh seamma nuepieh .
Mijjieh rohkelibie Jupmele edtja mijjese vedtedh maam daarpesjibie fïerhten biejjien , jïh mijjieh lïerebe gijhtedh gaajhki buerien åvteste , maam Jupmele mijjese vadteme .
Maahta væhtide buerkiestidh ovmessie daltesinie , vuesiehtimmien gaavhtan:
Sæjhta nuhteligs årrodh ålkoelaantese vuartasjidh gusnie hijven vuesiehtimmieh gååvnesieh guktie hijven maajhööhpehtimmiem tjïrrehte.
Byöpmedimh jïh Maahkem dåeriedimh dan sov gåatan .
vïnhtsem båt:ACK våajoehti.
Faastoe jïh hiejhteme
Prosjektesne edtja pedagogeles funksjovnelle
Sametingets verksamhet blir kænd som en förebild för en hållbar myndighet Saemiedigkien darjomesh lea byögkeles juktie dïhte nænnoes myndigheete (miljöcertifierad verksamhet ?
Jis maana gællesje åejjine bijjene dellie bankeme lååtjme bieljesne jïh ij dan jïjnjh naavlehth .
• Öörnedh hijven rammatsiehkieh saemienööhpehtimmesne
Maahta neebnedh nautiske linja goh akte bielie sov skihpeoffiserelinjeste , byjreseråajvarimmieh jïh energijeekonomiseringem åtna goh akte bielie lïerehtimmiesoejkesjistie .
Jiene-jienebh saemieh Tråantesne sjædta ihke jienebh staaren gåajkoe juhtieh jïh Tråante akte vihkeles øøhpehtimmiestaare jïjnjh saemien noeride .
Volleyball jïh juelkietjengkere stenkieh , seamma treavkavuetjeme jïh tjoejkeme .
Vielie bïevnesh: Prosjekten åvtehke Norut Alta - Áltá as Vigdis Nygaard , tellefovne 78 45 71 00 jallh raerieslïhtsege Ellinor Marita Jåma 916 13 460 .
Båetije stoerredigkieboelhkesne byjreske jïh klijma leah vihkeles aamhtesh .
Men dan paarren aaj fonologije haamoeh mah synonyjme.
' en nuelesne mij edtja aktem reakta joekedimmiem dejstie aevhkijste gorredidh , mejtie dïhte åtnoe eatnemen gen-vierhtijste vadta .
Guktie naemhtie sjugniehtåvva ?
Saemien ïedtjide dagkeres govlehtimmie ij konsultasjovnedïedtem orrijehtieh dan mearan dagkeres dïedte lea naasjovnen jïh gaskenaasjovni reaktaj mietie .
Seamma jis bakterijeinfeksjovnem vaajmoeklaffine åtneme .
Dah mah Stoerredigkesne gohtjesuvvieh
Vuesiehtimmieh gaahpode sjïerehoksh leah tjelmieoperasjovnh .
Gaavnedh gellie lehkesne biehkieh tekstesne gaavnedh mah tjïelkelaakan sinsitnide vuastalieh
Jis nulle objeekte orre bïevnesem jallh orre Topic vadta dellie tjuara pronominelle objeektem raajesinie tjaeledh (Joma 2012).
Fïereguhte jïjtse kultuvrem jïh vuekide vaarjeleminie Dah gujht gaajhkem daejrieh , gaajhkem darjoeh !
Regijovnaalpolitihke , daan nuelesne fylhkensoejkesjh
Dab lea saemieh dej tijji joe vuajneme maa dihte lij maam elda hijven .
universet jïh ovmessie teorijh buerkiestidh guktie universe lea evtiesovveme
Ohtsedidie dalhketjh , maaje maanajgujmie ektine , jïh bïejede dejtie guktie leah våajnoes jïh aelhkie nuhtjedh .
Man gellie tæjmoeh leah 60 minuhti mietie tjaalasovveme .
Jaepien 1996 aktem orre moenehtsem nammoehti mij edtji aktem stiftelsem tseegkedh lïhtsegigujmie dejstie saemien siebrijste Röörosensaemien dajvesne .
Råajvaridh dovne laavenjostemidie
1. mill. kråvnah mah leah faageskuvlen , leah dohkoe sertiestamme .
Laavenjassine stoerre taaligujmie siffere luhkiesijjesne båajhtode sjædta .
Gihtjh gåetesne mah skaehtieh jïh maaksoeh dov fuelhkie tjuerieh maeksedh tjïeltese ?
Illeldahkide PAS sæjjan tjaalasuvvieh (Prøveadministrasjonssystemet) Daase provhkijenommem jïh tjaangemebaakoem daerpies .
valutan , möölegi jïh væktoen bïjre soptsestidh
joekehts njaalmeldh dïejvesh joekehtslaakan utnedh
Dåarjoe råajvarimmide mah noerh aelkiehtieh mah lissiehtieh dam sovsijale goerkesadtemem
Norhtesaemiengïele voesteges Finnmarken jïh Tromsen fylhkine soptsestieh , jïh tjïeltine Tjeldsund jïh evenes Noerhtelaantesne .
Daej moenemi mietie dle budsjettenjoelkedassh nænnoestamme Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltese (FD .
Maehteles almetjh seehtedh mah
DAT Guovdageaidnu) 
Guovdageaidnu: Sametinget
pryöveminie riejries sjidtieh .
baakoeh , lahtesh utnedh mah eatnamasse vïedteldihkie
Ja lie hov maa jiehtieminie ja goh dïhte båvra dle båata bååstede jïh dle soptsesti guktie lij .
jeereldihkie soptsestidh , jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Vihkeles våårkehke årrodh dah orre sjïdtije vïenevoeth maehtieh prååsehke årrodh .
iPhone jïh Nokia
 "jeereldihkie vaerbe- jïh nomensojjehtimmieh nuhtjedh, jïh dah vihkielommes njoelkedassh raajesebigkemisnie" (6. daltesen mænngan) 
lea tematihkeles ektiedimmiem jïh maereles struktuvrem åtna
sjïehteldh reereme
Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh:
Boelhken sæjjasadtje lea seamma gaajhkine apotehkine .
Saemiedigkie dam jeanatjommesem sov politihkeles barkoste ektede politihkeles bïevnesinie ovmessie aamhtesi bïjre .
Mijjen bovre
tjaalegh lohkedh båarasåbpoe ortografijesne jïh daan beajjetje ortografijine viertiestidh
Fokusedajvh nænnoestidh
Datne maahtah dam anonymeles darjodh jis sïjhth .
Aarvoevåarome saemien gïelese
Manne desnie eelkim 1962 jïh desnie gaajhkh 9 jaepieh veedtsim .
- Mijjieh juhtiejim Aarborteste Snåasese jaepien 1990 jih eadtjoke eejhtegh digkiedin guktie Åarjel-saemien maanagiertem juhtiemasse buektiehtidh , aaj jehti .
altesasse / altesidie håhkoem jïh faamoem gosse
Dïhte ållesth studijepoengedorjemasse åarjelsaemien gïelesne aktem joekoen tjïelke evtiedimmiem prosentine vuesehte, 418 prosenth vïjhte jaepine!
Dellie lim ÅST:n teaterenåejvie jïh akten teateren bïjre tjeelim mij tjöönghkie, vaarjele, beagkohte, sjugnede jïh evtede dam saemien immaterijelle kultuvreaerpiem.
PROGRAMMESUERKIE GIELESE , SIEBRIEDAHKEFAAGESE JÏH .
Maahtah aaj abpe dygnem skïemtjesåjhterinie soptsestidh jïh raeriem åadtjodh .
Daate gaskem jeatjah darjoej jïjtsevuarjasjimmiem feerhmie , åehpiedehteme tjåenghkies illedahkijste fylhkendægkan (Kvalitetebïevnese), jïh skuvline guessine minnedh juktie illedahkide dåarjoehtidh , jïh stuvremedijaloge goh akte bielie sektovren stuvremesystemeste .
Ryöknedimmesne 2. daltesisnie
Muvhten aejkien åålmegh aaj beetnehvierhtiejgujmie maahta viehkiehtidh dejtie giejtie daarpesjieh .
Mijjieh edtjebe gaahtjemegyhtjalassie bïjre bievnedh jïh Konkurrensverk:em voerkelidh jis væhtah gååvnesieh eah gaahtjemenjoelkedassh dåeredh .
Fylhkenraerie birrie Saemiedigkiem joekoenlaakan krøøhkedh dejtie sjïere haestemidie åarjelsaemien dajvesne gosse edtja orre væhtah jïh joekedimmiemaallh guektiengïeledåarjose sjïehtesjidh .
Dah joekedimmieh mejtie fylhkenraerie jïh nuelieåårganh darjoeh , tjuerieh stieresne årrodh tsiengelen / goevten , ihke lea mierie
Vuesiehtimmieh mah maanah eah reaktam utnieh meatan årrodh jïh sjæjsjalidh:
Aarebi jïh beagkoes vuesiehtimmie gïeleskreejrehtimmiste Jille-europesne læjhkan lea maam dillie lij giefies staate .
Gærja-tjaaleldahke lij orre faage , mohte dejnie lin manne realskuvlesne giehtelamme juktie dihte munnjien aelhkie sjidti .
sojjehtimmiem haalvedh vaerbijste jïh nomenijstie
21 3 daltese ...
Seammalaakan goh krievemidie åtnoe-jïh aajhterereaktan bïjre laantesne , edtja krievemh göölemereaktaj bïjre salkehtidh våaroemisnie daaletje reaktijste .
PPT edtja viehkiehtidh PPT edtja maanagiertem jïh skuvlem maahtoeevtiedimmine jïh åårganisajovneevtiedimmine viehkiehtidh , juktie buerebelaakan sjïehteladtedh aarhskuvlemaanide jïh learoehkidie sjïere daerpiesvoetigujmie .
Reerenasse jïh saemiesiebrieh dan mænngan seamadin daate edtji dorjesovvedh lïhkebe salkehtimmiej mietie .
Lissine sïejhme staeriedimmie båata , fïerhten-jaepien åasa- jïh baalhkasjïdtedimmien åvteste .
Båatsoen sisnjelen dïhte låhkoe kaarrijste jïh nyjsenæjjijste mah eadtjohke bovtsigujmie gïehtelieh seamma stoerre .
Reektehts gusnie juakeme guktie learohke dejtie ovmessie vaastojde
· Lihtsegh guht dej aamhtsijgujmie berkieh , tjoeverieh diedtem vuesiehtidh , saemiej kultuvrem vaarjelidh jih aaj ektievoetide ovmese dajvine gorredidh .
Byöroe aaj eejnegen hoksejarngem bïeljelidh jis maam akt maanan bieljeste gurkeste , jis maana baaktjesem åtna jallh ij .
" Reerenasse sæjhta aktem lïerehtimmievuekiem utnedh mij saemiej sjïere daerpiesvoeth voebnesje " .
saemien parlamentarijen raerie lea dorjeme uvtelassem orre åårganisereme saemien gïelebarkojste saemidigkien dïedtedajvesne sisnjelen .
aktem onne råållespïelem tjaeledh heannadimmie-gujmie jïh lahtesigujmie mah leah jieliemasse ektiedamme
Saemiedigkie edtja tjuara-instrumeenth jïh vuesiedæjjah mah princijph daan nuelesne fulkieh:
Goere maahta aaj meatan årrodh gosse edtja fïerhten learohken maahtoem tjaaleldh vihtiestidh , vuesiehtimmien gaavhtan goh vihtiestimmie bielejaepievuarjasjimmesne jåvlese jallh geasan .
Learoesoejkesje daaroen learohkidie saemien voestes gïeline
Tjuara aerviedidh stoerre nuepie gååvnese learohkelåhkoem lissiehtidh julevsaemien maajhööhpehtimmien sisnjelen.
Price: NOK 210,00
Jis dan mænngan saangerde maahta eejnegen jïjtse hoksevedtiejasse bievnedh .
Monnehke evtiedimmie
 (namhpe jïh raejkiesloeptje / namhpsloeptje jïh raejkie) 
Maehtebe vuejnedh guktie murredeminie .
Jis hujnesne dellie maahta aaj jienebe måarehks jïh seknies sjïdtedh .
Dovne saemiekonferanse (mænngan Samerådet) jïh dah noerhtelaanti saemiedigkieh dam dïejvesem " nasjonaldag " byögkeleslaakan nuhtjieh .
Dan åvteste daerpies stuerebe jïh vierhtiekrievije barkoejgujmie muvhtene lehkesne , jïh dah stoerre haestemh mejgujmie laanteburrie jïh industrijebyjresh tjabreminie , dle daerpies fååmijes tsavtshvierhtieh jïh nuekies dahkoesijjiem fylhken daltesisnie utnedh mejtie maahta gaajhki suerkiej jïh tjïelteraasti dåaresth nåhtadidh .
saemiedigkie dåarjoeh saemien maanajgïertide vad- ta mej leah njoelkedassij mietie jeahta maanajgïerte saemien gïelem jïh kultuvrem bigkie .
Datnesne jielebe , juhtebe jïh libie .
Dah gïeh vaestiedieh maehtieh aaj jiehtedh mij hoksejarngide datne læstosne tjaaleme .
Manne edtjem vuesiehtidh guktie almetjistie almetjasse dah veerbehaamoeh joekehtedtieh.
3. a) guvvedh aktem prïhtjhvoessem jïh vuesehth gusnie dah stuhtjh: betnie , tjiepie jïh leahta .
0930-1000 Gïelem Nastedh- Sara Marja Magga- Gïelem lïeremevuekieh .
Maahtoeulmie 4. daltesen mænngan
Jis Stoerredigkie jeatjah maksimaleåasah nænnoste jaapan 2012 , dle dah faamoem åadtjoeh .
Mijjieh sïjhtebe vielie maahtoem skuvline utnedh .
Guktie learoekandiaatine syökedh ?
Reerenasse sæjhta vijrebasse systemem evtiedidh kvalitetenvierhtiedimmiem jïh bïhkedimmiem skuvlide jïh skuvleaajhteridie joekoen haestemijgujmie prioriteredh .
"Daelie nu edtjebe skulla:1p teegelh tegel:PL darjodh göra:INF jïh och dejtie den:ACK PL båeltedh", brännatr:INF sinsætnan varandra:ILL jeehtin.
Daam åejvieulmiem prosjektese bïeji: Edtja aktem soejkesjem darjodh guktie fylhkentjïelte jïh fylhiehtidh saemien gïelem jïh kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh .
Govhte aski aalteren raejeste maahta maana daalhkesh åadtjodh man sisvege ibuprofen , maam duaka vuesiehtimmien gaavhtan nommi nuelesne Ipren jallh Ibumetin .
Lissine illedahkh vuesiehtieh gosse dah edtjieh raajesh nulle objeektine vuarjasjidh, dah utnieh gïerve vuarjasjidh dan åvteste dah tjuerieh maahtoem dej voestes gïelen universelle grammatihkeste veedtjedh juktie raajesh jååhkesjidh jallh eah jååhkesjh.
SVÏENSKE GÆRHKOE AEHPINE JÏH .
Duvvege akte raeffievæhta .
Reektehtsisnie vaaksjome aktem gïelejoekehtamme aerviedimmiem dåarjoste vuastalesti , jallh jeatjah gïelekrïevenassh .
Akte betniedåarjoe 45% dehtie fylhlkentjïelten låhkoste guektiengïelevierhtijste .
Raereste aaj 5 mill. kr læjkodh juktie dejnie orre Årgård pruvvine nïerhkedh Namdalseiden tjïeltesne .
Maanah jïh noerh edtjieh dej saemien hearraj bïjre lïeredh , Lars Levi Læstadius jïh Anders
- Dannasinie tjoerebe dallah njaelmide dejtie gæljojidie steegkedh mah eejnegen edtjieh lihtiesåbpoe beapmoem utnedh , mij dorje guktie vaenebe vaaroeh sjïdtieh , nåakebe vuekie sjædta , jïh darjojh mah vaenie beetnegh åadtjoeh sijjen vaaroej åvteste , Brekk råårestallemen aalkovisnie jeehti , mij lij heerrdimmien bïjre beetsuvebeapmoste maam NHO Mat og drikke jïh NHO Mat og bio daan biejjien øørnedin .
goh onne niejtetje
Saemiedigkieraerie daam våaromem budsjedteraeriestimmesne sjïehtesje .
Tjaebpies klaeriejgujmie sorhpestieh
Bïhkedimmieh byöroeh vedtedh stinkes vuesiehtimmieh guktie maahtoeulmide stinkes sisvegem vadta gaajhkh daltesinie jïh vuesiehtimmieh progresjovnine gaajhkh daltesij gaskem .
Maahta åadtjodh stuerebe veahkam enn akte veahka akten aejkien åestedh , bene dellie tjuara ellies åasam maeksedh dam veahkam mij jienebe golme askh åtnoste .
Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen Gærhkoetjåanghkoem læhkohte, mij voerhtjen 16.b.
Dannasinie gaskesadteme jïh guktie edtja dåemiedidh dennie faagen jarngesne , jïh dååjrehtalleme jïh åadtjodh meatan årrodh , learohki gïelem maahta evtiedidh..Faage galka fïereguhtem learohkem skreejrehtidh guktie buerebelaakan gïelem jïh teekstem evtede .
lahtesh jeatjahlaakan hammoedidh jïh ligningh , joekehtsvoeth jïh ligningesystemh voestes jïh mubpede graadeste loetedh jïh aelhkie ligningh eksponentiale- jïh logaritmefunksjovnigujmie , dovne ryökneminie jïh digitaale dïrregigujmie
Sïjhth datne jienebh vuertemetïjji bïjre daejredh ?
sifferigujmie .
Guedtieh mijjem aaj jïh vedtieh mijjese ïedtjem jieledh .
Trafihkejearsoesvoete-råajvarimmieh 1 .
c) Soptsesth jïh tjïelkesth maam darjoeh .
Dah skåårvemh øøhpehtimmiesektovresne leah ekonomijesoejkesjen 2010-13 mietie , dej jarkelimmiejgujmie mah leah buerkiestamme stuhtjesne 1.5 , øøhpehtimmiesektovren nuelesne .
Akte hijven dïrrege dan raastendåaresth båatsose
Departemeente ij leah lyhkesamme naakenem gaavnedh mij maahta daam barkoem vaeltedh .
Frode Fjellheim musigkem dorjeme .
Mijjen evtiedimmiem fïerhten aajne almetje guadta .
Kanne sïejhme Laara gaajh håajnoes sjædta gosse ij åadtjoeh mubpiejgujmie årrodh , jïh aalka tjearodh jïh destie vaarra tjïekedidh .
jaabnan objekten jieledetijjen .
Ööhpehtimmiem tjïrkedh noerhte- , julev- jïh åarjelsaemiengïelesne gaajhkine daltesinie ...
Aerebe goh lïerehtimmide darjoejim, tjïehtim ussjedidh guktie dejtie hammoedidh.
Gaajhkh krirrieh Stoerredigkesne dan latjkoen bïjre seamadin jaepien 2008 .
Daelie iktesth båata gosse vuajna manne gærjam vaaltam , jih jis im manne tjamki lohkh , dellie munnjien håhta .
Nænnosth almetjij reaktah Stärk folkets rättigheter Mijjieh sijhtebe otnegh tjerkebe reaktah byjjes liehtestehtemasse vedtedh , goh skiemtjesåjhtoe , skuvle , universitet , maanasyjhtemisnie jih båarasåbpoesyjhtemisnie .
Ultratjoejestave lea medtie 20 centimeterh guhkies , mohte dïhte barre gietjie maam måedtie centimeeterh rijtie .
Jå2: 45 tæjmoeh
ahkedh jïh jïjtjeste maereles tjaeledh
buektiehtidh joekehts njaalmeldh dåemiedimmieh; dovne soptsestidh , vuesiehtidh , håalodh , åehpiedehtedh jïh åvtese buektedh gosse goltelæjjine jïh dorjehtæjjine leah
Dåarjoe museumdeponijese lea bæjjese staeriedamme guktie daaletje latjkoe lea .
Mijjen lea diedte guktie eatnemem nuhtedh jïh dam biejverdidh .
Vuelieh jih tjihtes
Lööneme daestie , Fjørtoft , Henning: Effektiv planlegging og vurdering .
Fylhkentjïelte aaj skåårvemedåarjoem vadta stuerebe regijovnale gaarsjelimmietseegkeldahkide regijovnale evtiedimmieprogrammen tjïrrh (REP), jïh vierhtieh aaj stuerebe evtiedimmieprosjektide dåårje regijovnesne , gaarsjelimmiesuerkien sisnjelen .
Saemiedigkieveeljemen muhteste laante lea juakasovveme 7 veeljemegievline:
Reeremedajvh 6 § Reeremedajvh såevmien gïelese leah Botkyrka , Eskilstuna , Jiellevárre , Hallstahammar , Haninge , Haparanda , Huddinge , Håbo , Giron , Köping , Bájil , Sigtuna , Solna , Stuehkie , Södertälje , Tierp , Upplands Väsby , Upplands-Bro , Uppsala , Älvkarleby , Österåker , Östhammar jïh Övertorneå .
Goere 14 goerehtimmiedåehkien illedahke raajesijstie vuesehte leksikaale NP objeektine jïh pronovmeninie.
Daate goerehtimmie vuesehte referansedåehkie, åarjelsaemien aerpiegïelen soptsestæjjajgujmie, ij badth seamma illeldahkh vuesiehtieh goh jeatjah aerpiegïelen soptsestæjjah veartanisnie, v.g.
faageaamhth åehpiedehtedh
- Aavodeminie gosse voelpide båetijen aajkan viht gaavnesjibie !
Romsese staatusem vedtedh gaskelaanti aalkoealmetjestaarine
Ohtsije tjuara vihtiestidh satne krïevenasside illie juktie jïjtjemse registreradidh Saemiedigkien veeljemelåhkose , men ij daarpesjh almetjelåhkosne tjåadtjodh .
Galkegh maehtieh veelkes , gejhkie jïh kryjneligke sjïdtedh , men muvhtene dah njeerpes jïh naan aejkien ij naan galkegem utnieh gosse goebperh åtna .
Vuarjasjimmie daesn ie www.udir.no
ånnetji maahta
råajvarimmiem Orre tïjjen skuvle ektesne vuejnedh råajvarimmiejgujmie ektiedamme Strategijese faalenassestruktuvrese 2012-20 .
jienebh kollektijve faaleldahkh , jienebh busse- jïh vinhtsevalkesh saemien dajvine
Saemiedigkieraerie lea raeriestimmide nænnoestamme mah salkehtimmesne Bååstede - tilbakeføring av samisk kulturarv (bååstedefoeresjimmie saemien kultuvreaerpeste) juhtieh , gusnie edtja saemien daeverh mah leah Norsk Folkemuseum ' sne , bååstede foeresjidh dejtie govhte museumidie Saemiedigkien reeremen nuelesne .
Daennie åejvieboelhkesne galka aaj lïeredh jarkoestidh .
bïevnesh guarkedh jïh toelhkestidh jieniebistie soptsestimmiehammojste aktene tjåanghkan bïejeme tjaalegisnie
Dah pryövenassh leah dah seamma goh 8. daltesen pryövenassh .
*The teacher made the children play.
Åårmegs Jupmele , NNem dov gietij sïjse laehpebe .
Hijven dïsse jïjnjh jovkemsh vedtedh .
Fïerhten jaepien ryøknebe man gellie beetnegh nasjovne dienesje .
Dan åvteste manne veanhtadamme eah soptsestæjjah referaansedåehkesne edtjh dan gellie raajesh nulle objeektine jååhkesjidh.
eadtjohke årrodh .
"Nöörjen staate lea tseegkesovveme dajvide göökte åålmegidie - daaroeh jïh saemieh" (Gånka Harald 1997.) 
Goh Android-tellefovnine maahtah dam kroatiske tastatuvrem nuhtjedh , Hrvatski , mij joe dov tellefovnesne .
barre aktem .
Daerpies datne mijjen luvnie daelie jïh ihkuven .
Göölije Magnus Olsen Kvænangeste jïh Stjernøy Kystfiske AS leah fïereguhte 200.000 kråvnah åådtjeme .
ÅRSPLAN 2007/2008 , KNOTTEN
Im sïjhth byöpmedidh .
Eejhtegh leah maahteme veeljedh gåabph maanide skuvlese sedtedh .
Læjhkan dïhte aaj jeahta ahte muvhtenh dejstie substantijvijste jïh orienteeremebaakojste seerkeme.Mijjieh edtjebe daelie gïehtjedidh mejtie vielie veerbide seamma dåehkesne sjiehtieh.
Dannasinie sektovrem lissiehtamme 1. mill. kråvnajgujmie jaepien 2012 .
Åenehksåbpoe barkoetijje jih jearsoåbpoe barkoejieleme Mijjieh sijhtebe dihte laakennännostamme siejhmebarkoetijjie 35 täjmose våhkosne vueliedidh .
Mueltesne jealam gusnie tjoemine voejngehtem .
maanagïerth nuekies saemiengïelen barkijh utnieh
Infrastruktuvre jïh fryöjstehkevoete ...
TEXT OCH FOTO: GABRIELLE JACOBSSON
Giehpiedimmie sjædta g. j. ihke maaksoeh reentide jïh avdragide læssanieh , jïh dannasinie 2014 raejeste ibie maehtieh momskompensasjovnh skåårvemijstie gïehteldimmesne nåhtadidh .
Dïhte galka barkohte / våaromem bïejedh buerebe bïevnesh reaktaj jïh tjælloej bïjre saemien ööhpehtæmman , jïh aaj saemien learoevierhtieh .
Barre gosse öövre daerpies
Gïelejarngide akte haesteme gosse eah mierietsiehkide åvtese daejrieh .
Disposisjovnefoente (geajnoefoente):
Åarjelsaemien gïeledajve
Lohkehtæjja Jåhham gihtjie mejtie dïhte daajra man gellie luhkieh lea taalesne 34 .
Dah barkijh tjuerieh buektiehtidh vueptiestidh jis nåake vuekie ektiebarkosne , jïh eadtjohkelaakan bar kedh olles dah vijriebasse evtiesovvh jallh guhkiebasse ryöhkh .
Tjeahpoe / kultuvre-beetneh-vierhtieh noeride
jeenemes dejstie leah gööktelïhtseveerbh men göökte leah joe golmelïhtseveerbh (gaerviehtidh jïh tjeekehtidh).
aerviedimmiem darjodh jïh taalh gaavnedh viehkine åejjieryöknemistie , ryöknemematerijelleste jïh tjaaleldh notaatijste , aerviedimmieryöknemem darjodh jïh vaestiedassh vuarjasjidh
Gaajhksh aavoedieh jih estieh eejehtalledh .
Jis aerpiegïelen soptsestæjjah vaenieh dej gïelem nuhtjeme jïh govleme dellie ovmessie biehkieh dej grammatihkeste maehtieh nipkesovvedh.
PROSJEKTEMAAKSOEH TJÅANGHKAN
lea gøøkte prosjektebarkoeh Gïeleaernesne .
" gusnie ij maehtieh dam fïerhten skuvlesne vedtedh maahta v.g. maajhööhpehtimmiem nuhtjedh .
Reeremelihtsegh gietedellieh aamhtsh jåarhkeskuvlen jih aaj skuvlen bijre mij edtja geervebe almetjidie dåastoehtidh , dellie maehtieh sinsitnine govlesadtedh .
Daennie raajesinie Ø lea nulle objeekte.
påverka:3s 'Också med komparativa ögon ska den undersöka språket, hur det förändras och hur media påverkar samiskan.'
MAAHTA TJAATSESTIMMIEREAKTAM DASSEDH ?
SINTEF lea gïehtjedimmiem Indre Namdaleste dorjeme , tsiehkieh goh demografije ,
soptsestidh såemies bieliej bïjre ovmessie jieledevuekijste , aerpievuekijste jïh skihkijste eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne
Dan våaromisnie byöroe sjïehtedimmiem digkiedidh .
Learohkh 5. jïh 8. daltesinie edtjieh nasjovnaale pryövh tjïrrehtidh lohkemisnie , ryöknedimmesne jïh eengelsken gïelesne .
Guktie sæjhta dej guaktajgujmie sjïdtedh åvtese ?
Destie lïerehtimmie 2 geervebe lïerehtimmeste 1.
- 31.12.2013 .
Dïhte læstoe nuelesne vuesehte mej lïerehtimmiedarjomigujmie learohkh lyjhkoeh barkedh , jïh mah lïerehtimmiem bööremes skreejrieh .
Fylhkenålma aaj klååkemh dååste gelliesåarhts tjïelten nænnoestimmide .
Tjåenghkies kultuvreaerpie
Tell , 74 13 80 02 .
FT Ålkoejielemevierhtieh
Fylhkenraerije fealadimmien åvteste
Idtjin naaken dejstie sjovnijste internatesne gænnah .
Guktie maanide guedtedh
Dle akte lissiehtimmie 14 sijjiejgujmie jåa3/jåa4 dannasinie akte lissietimmie Jåa2'sne skuvlejaepien 2011/2012 .
Jïenesh mah laantijste EU:en , EES:en jïh Schweizen ålkolen åadtjoeh ellies maaksovem jïjtje maeksedh dovne jis akute hokse .
Revisjovne Dïhte orre testamente noerhtesaemiengïelesne lin orrijamme jaepien 1998 , jïh daelie Dïhte båeries testamente revidereminie .
www.nav.no lea Nöörjen stööremes byjjes viermiesijjie jïh åejviekanale bïevnesh barkoe- jïh jearsoesvoetedïenesjh ektesne .
Mohte dej bienji baenieb goh edtjin enne dååjrh gænnah jih dihte alma idtji guktie gannh arhkenh .
Våhkoej 13-19 (28.3.-13.5.) 3. daltese
leah intransitijve verbe sisnjelds thetaråallem juekieh, mohte transitijve jïh ditransitijve verbh.
Barkoeulmie ektiedamme ulmide Buerebe geajnoeh buektiehtidh jïh vielie asfalth: Gïehteldimmie- jïh skåårvememieriem tjïrrehtidh orre jïh båeries fylhkengeajnojde ekonomijmesoejkesjeboelhken .
Dïhte sæjhta jiehtedh ij leah seksem åtneme gosse boetje tsïnnesne , mohte aaj maahta årrodh ij leah seksem gåessie gan åtneme .
kinyitotta opened az the ajtót.
Tyskerh dam bigkin goh mubpie veartenen dåaroe .
Dah årrojh tjirkijh veeljieh fylhkendægkan , jïh dïhte politihkeles åvtehke lea fylhken åejvie .
Goesen goeje goejeste orre moere sjædta .
Jïjnjh nyjsenæjjah duedtiem åejviebarkojne utnieh jallh lissine jeatjah darjoemidie .
NO 964 982 120
Raeriestimmie gamte dåarjoem govlehtimmesne åadtjoeji .
Fylhkenraerie jienebh råajvarimmieh raereste kultuvrelle infrastruktuvresne , jïjtjevyljehkevoetesne jïh minneden tjeahpoe- jïh kultuvrevuesiehtimmesne:
Sæjjasadtje-barkoe Raarvihken håksoejarngesne - 60% skïemtjesåjhtere
Daan beajjetje teknologeles siebredahke eah daarpesjh gaajhkh learoevierhtieh gærjine utnedh .
Åarjelsaemieh bårrode årroeh jïh joekoen institusjovnh fååtesieh mah maehtieh faamoejarngine årrodh vihtiestæmman , vaarjelæmman jïh orrestæmman dovne gïeleste jïh kultuvreste .
Dïhte jeahta gåarede objeektem raajesinie sliejhtedh jis nulle objeekte maahta dan pragmatihke goerkesem ektiedimmeste veedtjedh.
Naemhtie fïerhte learohke maahta jïjtjemse jïh mubpiej buerebelaakan guarkedh , haalvedh jïh tsevtsedh dam veartenem gusnie jielieminie , jïh skraejriem åadtjodh orre daajroem åadtjodh jïh abpe jieleden lïeredh .
magkerh vierhtieh reklamesne jïh saerniestimmiemedijine leah jïh jïermestalledh guktie dah almetjidie dijpieh
Byögkeles reereme
Manne leam tjetskehke jïh sualadihks .
Skånen lïenesne
Dïhte aajnehke maam mijjieh maehtebe dej learohki bïjre jiehtedh mah jïjnjem jallh gaajhkem buektiehtieh , lea dah nuekies tjiehpiesvoeth utnieh goh våarome dan guhkiebasse lïerehtæmman , men mijjieh vaenie daejrebe man jïjnjem dah raaktan maehtieh .
Saemiedigkieraerie lea 280.000 kråvnah vadteme akten prosjektese saemien noeri psykiske healsoen bïjre man åvteste siebrie Mental Helse Ungdom/ Mentaale Healsoe Noere dïedtem åtna laavenjostosne saemien noeresiebriejgujmie.
Maam sinsætnan jiehtieh ?
Gaaltijen vååjnoe
Daate nænnoestimmie akte fulkesimmie Mearoegaedtiemoenehtsen raeriestimmeste finnmaarhkegöölemelaaken 13. § , jïh 2 .
The fire burned out.
74 15 11 55 , mobil 950 54 490 , e-post: prest@samiskmenighet.no
Tabelle aaj vuesehte dah kuvsjefaalenassh jeerehtieh jaepeste jaapan.
Maanah nuerebe goh 18 jaepieh gïeh vaejliem utnieh , eah edtjh baaktjesevualanimmie jallh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalicylsyrine nåhtadidh , vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl , Treo jallh Albyl jis ij dåaktere lea dam moeneme .
Hijven jis tijje guhkebe 30 minudtijstie .
Daerpies aktine tjåenghkies pedagogeles våaroeminie , jïh akte byjjes jïh gieltegs faageles jïh politihkeles digkiedimmie lea mejnie saemien aarvojne maanagïerth edtjieh sijjen barkoem bigkedh .
Jupmele datne jïh gaajhkide almetjidie eahtsah , datnem gijhtebe raeffien åvteste .
Jïjnjh saemien gïehteldimmieh jïh åejvieladtjh leah Snåasesne , Saemien Sïjte , Duodjeinstituhtta , Gaskedajven Båatsoetjïelte , Åarjel-saemiej skuvle jïh maanagïerte , Åarjel-saemiej skuvlen internaate , Båatsoeburriejreereme Noerhte-Trööndelagesne , Saemiedigkie , NRK Sápmi , hearra åarjelsaemide .
Lavenjosteme , jeatjah voelph jïh prosjekth
Tjirrehtidie voenges veeljemem dan eensilaakan goh gåarede , tjaatsestimmietjiehtjelinie , almetjelåhkojne , tjaatsestimmieleahpajgujmie jïh veeljemeræjhtoetjaalegigujmie
4. tjaelieh teekstem dov göölemistie .
Mijjieh sijhtebe beetnegh juhtiehtidh barkoesjeltieråajvarimmeste jih medtie 40 000 almetjidie barkoem vedtedh .
aktine maanam sujhtedh jïh dïhte mubpe joe lea sveerjen otnege
Learohkh ektesne filmi sisvegi bïjre soptsestieh .
jïjtsh dååjresh soptsestidh eengelskegïelen rijmijste , raajrojste , laavloemijstie , heamturijstie jïh soptsesijstie
Mineraale-aamhtesinie dle Saemiedigkie jïjtsh prosessh åtna ryöktesth mineraaleaktöörigujmie , jïh veanhtede rååresjimmieh dorjesuvvieh åvtelen maahta gïehteldimmiekonsensjovni bïjre syökedh .
Cellepryövenassem vedtedh maahta vaejvie damtedh Maahta vuesiehtimmien gaavhtan aerkies damtedh dan tïjjen gosse pryövenassevaestiedimmiem vuertedh .
Bielelen dagkerh bïevnesh mah daarpesjieh goerehtæmman sosijaalehealsoedïenesjisnie jallh miedtemegoerehtimmesne .
Mierievierhkie uvtemesth tjiehpiesvoetide www.udir.no/Lareplaner/Forsok-ogforgrunnleggende-ferdigheter /
- Mijjieh joekoen geerjene ihke göökte dan åajvoeh artisth goh Mari Boine jïh Nive Nielsen leah jeahteme dah sijhtieh daam , aalkoealmetjidie , vihkeles konferansem orrijidh .
- Ij nuekies goerehtalleme daan gïelen bïjre .
Merkets eier: Majja Kristine Bransfjell , Gåebrien sïjte
Kråangken jåarhkeskuvle dïedtem åtna eksamenen åvteste dan geervelïerehtæmman maam Gielem nastedh öörnede .
' sne ektesne vuejnedh dejnie barkojne jeatjah sjyöhtehke forine jïh sjyöhtehke gaskenasjovnale njoelkedassine mah joe leah tseegkeme , g. j. CBD jïh Nagoyaprotokolle disse , jïh FAO-sjïehtedimmie sjædtoegenetihken vierhtiej bïjre beapmose jïh laantebårran .
Læjhkan manne leam seamma haamohkem goh (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995) lægan provhkeme, konstantigujmie jïh variaabelegujmie.
Biejjien jallh biejjiej mænngan akute-p-pillerem veelti maahta vartajidh , mohte jeanatjommesh eah dam åadtjoeh .
Raarvihke74336300 jallh Namsskogan 74333200
tjielti kapasiteetem mearoegaedtien soejkesjinie jïh aamhtesgietedalleminie nænnoestidh
Voerhtjen 1. b. 2009 åvtelen .
Jïjtjedomtese vaajmoen ektesne .
 (m. goere kapihtelisnie 2.2) sijjen gamteråajvarimmine .
h: (Jupmelen) Aehtjien jïh Baernien jïh Aejlies Voejkenen nommesne .
Datne jïjnjh baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne , jïh maahtah dejtie nåhtadidh jïjnjh ovmessie tsiehkine .
Loyd Villmo:
Tekste nasjonaale gïehtjedimmiej bïjre lohkehtæjjide daesnie gååvnese:
Fryöjstehkevoeteparameeteren sjïekenisnie , dle dïhte naakedem jeahta dovne fylhken fryöjstehkevoeten bïjre jielemeevtiedæmman jïh viesehtæmman , v. aaj programmen visjovnine .
94,4% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne raajesem leksikaale NP objeektine jïh ovryöktesth objeektine jååhkesjieh, jïh 100% vaestiedæjjijste raajesem pronominelle objeektine jïh ryöktesth objeektine jååhkesjieh.
Naestievåarhkosne medtie 1200 tihtelh , mah leah saemien tsiehkiej bïjre jallh leah tjaalasovveme aktene dejstie saemien gïelijste .
Ekonomijesoejkesjeboelhken sæjhta orre löönemh bæjjese vaeltedh , tjåanghkan 1.1196,8 mill. kråvnah
Lissine dam vuarjasjimmiem iktemearan lohkehtæjjeste , learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh .
Eatnemem almetjidie vadteme aavoen jïh åtnoen gaavhtan daennie veartenisnie .
Mierieh læstosne maehtieh sijjiem målsodh guktie dam maam learohkh krøøhkestieh akten boelhken , bijjebisnie tjåådtje .
Vihkielommes dïhte guelmienbielien barkoe reeremen , Saemiedigkien jïh regijonaale åejviej gaskem guktie saemien kultuvrem , gïelem jïh jielemem tjirkedh
Dam dåarjedi ES .
Ibie maehtieh dovne ryöktesth jïh ovryöktesth objeektem raajesistie sliejhtedh (Goldberg, 2005; Joma, 2012).
Gosse manne edtjim veeljedh gie edtji referaansedåehkesne årrodh, dellie manne soptsestæjjah veeljin mah utnieh saemiengïelem voestesgïeline.
byjreskevæhtine j. j.
Daan moenehtsen mandaate tjuara årrodh salkehtidh , jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmiej bïjre laakine jïh faamosne mah leah saemien gïelen bïjre .
Maahta reeremem vuejnedh goh akte tsavtsvierhtie mij edtja viehkiehtidh guktie gaajhkh suerkieh maehtieh sijjen dïenesjidie fylhkentjïelten årroejidie vedtedh , eensilaakan jïh radtjoeslaakan .
Dellie aktem maanam voestes klaassesne ööhpehtim åarjelsaemien gïelesne .
V. b.) Tjarvetje Gävle (Gävle Gävleb .
Jis ij gåessegh lea dïhte gie voestes gïetem bæjjese geelkie , maahta voejhkelidh dam darjodh båetije leksjovnesne .
Saemiedigkieraerie haasta dejtie orre fylhkide byögkeles saemien nommh åadtjodh fylhkide.
Kildinsaemien 10 .
Mubpieh mah daejtie maehtelesvoeti de hijvenlaa kan haalvoeh , maehtieh premissedeallahtæjjine jïh åvtehkinie sjïdtedh stååkedimmesne .
LAAVENJASSE 2 Gie daam mïelemöölemem dongkeme ?
Darjoeh aktem joekedimmiem prosentesne dehtie illedahkeste klaassesne .
Aerpievuekien maahtoe: Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
baalhkah ryöknedh , budsjedtem bæjjese bïejedh akten gåetiegåntan , jïh vuarjasjidh guktie jieledetsiehkie , spååredimmie jïh lööneme dam persovneles ekonomijem tsevtsieh
Minngemes syökemebiejjie lea jåvleasken 27 b .
Kultuvreraerie säjhta nuepieh jïenebh saemide vedtedh , stipendijumem ohtsedidh , jïh ij leah daelie naan
Liejpiegïrren lea tjaebpies rööpses klaerie .
Dannasinie dle laakh , mah reaktam gorredieh fjovle- jïh mearoegaedtiegöölemasse , arealevåaromem gorredieh miehtjiesdajveåtnose jïh båatsose , akte hijven klijmasjïehtedimmiepolitihke .
Goerehtimmie vuesehte jienebh dejstie saemienlohkehtæjjijste pedagogeles maahtoem fååtesieh viertiestamme mubpiej lohkehtæjjaj gaskemedtine Nöörjesne.
Muvhth maanah jaabnan geerestuvvieh stååkedimmeste jallh eah vuajnalgh .
09:45 Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvremojhteseregistreradimmie pijtesaemien dajvesne , Knut jïh Toril Sivertsen , Pijtesaemien siebrie
Jupmele jïjtse årredäjjine dov gåajkoe jarka jïh dutnjien raeffiem vadta .
Hoksesne edtjh datne maahtoem , såjhtoem , barkoes-laakan dïedtevaalteme jïh aaj sjiehteles gaavnesjimmiem dievviedidh .
Gellien aejkien mijjieh pronominelle objeektine nuhtjebe gosse bïevnese raajesisnie molse.
Rekkverk bïejedh desnie gusnie vaarege geajnoste vuejedh .
c. Manne jag leam vara:1s dom det:ACK maanam barn:ACK lohkehtamme.
Learohke ahkedh jïjnjh orre baakoeh jïh lahtesh nåhtede .
Åasavueliedimmie tjaktjen 2008 , jïh dah jolle åasah daelvien 2010 , ovseekerevoetem vuesiehtieh åasaaerviedimmine .
Daate daerpiesvoete lea joekoen tjyölkehke åarjelsaemien gïeledajvesne .
Dihte jaepien 1974 reakedi jih Snåasesne byjjesovvi gusnie aaj Åarjelsaemiej skuvlesne veedtsi .
Noerhte-Trööndelage tuhtjie joekoen vihkeles mubiejgujmie laavenjostedh , jïh lea meatan ovmessie guejmievoetine , ektietjiertine jïh laavenjostoevuekine dej dïenesjesuerkiej sisnjeli mej åvteste dïedtem utnebe; byjjenimmie , regijovnale evtiedimmie , kultuvre jïh baeniehealsoe / almetjehealsoebarkoe .
guksiem kåsa:ACK gåaroes tom jåvka.
Barentseraerien 14. sesjovne rïhkeden 29. b. 2013 lij dïhte minngemosth biejjie dehtie göökten jaepien guhkies boelhkeste aktine nöörjen åejvieladtjeraerine Barentseraeresne , jïh Såevmie stuvremebarkoem åadtjoeji akten boelhkese mij vaasa 2 jaepieh .
LAAVENJASSE 3 Guktie datne vienhth veeljijh tsevtsiedamme sjidtieh dehtie mïelemöölemistie maam datne veeljeme ?
profesjovnelle tjeahpose , strategijinie profesjovnelle musihkevuesiehtæmman jïh dahkoesoejkesjinie kultuvrejieliemidie .
Aelhkies ohtsemesoejkesjh jih reektehtsesoejkesh , iktesth ohtsemeraaje jih åanehksreeremsbaelie darjoeh naemhtie ahte lea aelhkies gaajhkide dåarjoeøørnegem nuhtjedh .
Åasa dan åvteste sæjhta , 25 mill. kråvnah sjïdtedh .
Juktie saemien gïelen båetijen aejkiem gorredidh , dle tjuara gïelem veeljedh jïh dam hïejmesne nåhtadidh jïh dam boelveste boelvese sertiestidh .
vaalta dam dle maejkievoessem jïh dle gujht dle vaadtseje dejnie .
Barkedh ihke gïelejarngh ihkuve jïh daajroes beetnehdåarjoeöörnegh åadtjoeh .
Saemiej aerpievuekien dajvh leah Kolanjaarken luvhtie noerhteluvlene , Engerdaelien gåajkoe Åarjel-Nöörjesne , jïh Eajran gåajkoe Åarjel-Sveerjesne .
vihkeles væhtaj bïjre saemien kultuvresne jïh jieledevuekesne daan biejjien soptsestidh , jïh saemiej statusen bïjre goh aalkoe-almetjh
Jielije jåarteburrie lea tsiehkie rihpes jåarteburriedajve jïh jielije voenh sjidtieh .
Barkoe gaavnoes Healsoe- jïh håksoegoevtesisnie Raarvihken tjïeltesne .
Brukerundersøkelse i forvaltningsområdet for Samelovens språkregler .
Dagke destie skreejrehtovvi gïeleaamhtesine aatskadidh .
Aamhtese 1: Histovrije jïh voenges gårreldimmie
F Faahtjere , Feehtjere ee > < ää Fättjaur (Vilh .
Guovdageaidnusne oktegh 17 musihkerh jïh musihkedarjojh , tjïjhtje dorjehtæjjah jïh govhte visuelle tjiehpiedæjjah .
jïjtse jïh mubpiej bïjre saemien soptsestidh
Toelhke aath bïhkede guktie dah leah jis dam daarpesje .
Jis cd-h åtna , maahta dejtie daatovrisnie nåhtadidh .
laantedigkien jïh tjïelti healsoe- jïh skïemtjehoksesne
X luvhtie fv770 gaarsjelimmiesæjjan
goltelidh , girmedh jïh mubpide gihtjedh gosse soptsestieh jïh luhkieh
Maanajgïerteaajhterh tjuerieh iedtjeles ohtsedh barkijidie gieh saemiestieh gosse barkijh ohtsedh .
vaenie saemien learoevierhtieh vååjnesisnie orreme ovmessie tsiehkine .
Daamtasåbpoe aalka dejnie barre ånnetji vïrrem lijhkiemåvhkese jallh paehpierasse båata gosse njaamede .
Learoehkidie 1 daltesisnie teksth byöroeh åenehks jïh aelhkie årrodh , hammoe jïh sisvege byöroeh learoehkasse åehpies årrodh .
Saemieb bovtsigujmie bæjjeshvorti juhtieh .
Maahta aaj åejvine goevtesisnie gusnie hoksem åadtjoeji soptsestalledh , vuesiehtimmien gaavhtan barkoeåejvine ortopededåastoevisnie .
Mov gïejeste vååjnoe manne dohkh diekie tjaarhvahtalleme .
Daejnie bigkemeprosjektine skuvline aaj daerpies sjïdteme orre dalketjh åestedh , dannasinie gaavnoes dalketjh napkeme , Barkoevaaksjome eah leah dejtie jååhkesjamme , jallh dah eah dejnie orre tjiehtjielinie tjaakenh .
Sjïehteladtedh juktie ïebnesh vijriesåbpoe evtiedidh
Lïeredh - lïerehtimmiem nænnoestehtedh noerhte- , julev- jïh åarjelsaemien gïelesne gaajhkine daltesisnie .
· Datne maahtah viehkiem gihtjedh eejtegistie , skïemtesåjhteristie jallh dov dåakteristie Daesnie datne viehkiem åadtjoeh: Datne maahtah ringkedh: Mentale Staarnen Viehkietellefovne , tlf 810 30 030 jallh Røøpses Kroesse-tellefovne maanide jih noeride 800 33 321 Noere staarne: www.unghelse.no Nedtesæjrosne www.klara-klok.no gååvnesieh vaestiedassh .
Dååhkesjehteme-lihtsegh leah jååhkesjehtamme daam konvensjovnem .
Muvhth maanah jiehtieh dah daamtaj eah naaken utnieh mejgujmie maehtieh stååkedidh maanagïertes ne .
- lohkeme Retningslinjer for gjennomføring (njoelkedassh tjïrrehtæmman) jïh åahpenamme bïhkedimmiejgujmie lohkehtæjjide - hoksedh skuvlen lohkehtæjjah sisvegem demtieh lohkehtæjjabïhkedimmine - hoksedh tjïrrehtimmie goerehtallemepryövijste lea njoelkedassi mietie mah leah vadteme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring - daejredh mij iktesth tjåådtje daesnie www.udir.no , nuelesne - hoksedh eejhtegh bïevnesh åådtjeme tjïrrehtimmien bïjre , jïh eejhtegetjaalege jallh bïevnesetjaalege jïjtjevyljehke pryövi bïjre olkese vadtasuvvieh guhkiem tjïrrehtimmien åvtelen - stïeresne årrodh lohkehtæjjide gosse viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh tjïrrehtimmiem soejkesjidh - hoksedh skuvlh paahkh dååsteme pryöveheeftajgujmie jïh gïehtjedidh låhkoe jïh gïele leah reaktoe - lohkehtæjjide dåarjoehtidh gosse pryövide tjïrrehteminie - illedahkide skuvledaltesisnie fulkesidh dennie gïetskene evtiedimmiebarkosne - sjïehteladtedh ihke lohkehtæjjah learohkh dåarjelieh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne - hoksedh learohki eejhtegh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne bïevnesh bååstede åadtjoeh illedahki bïjre jïh bïevnesh vijriesåbpoe råajvarimmiej bïjre , jïh daate ektesne vuajnelge jeatjah sjyöhtehke vuarjasjimmiebïevnesigujmie mejtie lohkehtæjjah aarebistie åtna
' inie (öörnege juktie energijine vijriesåbpoe barkedh) 
Læjkoe disposisjovnefoentide Byjjenimmiekommisjovnese jïh prosjektese
Neebneme mieriedimmien mietie edtja premijejoekehtsem (dïhte joekehtse maakseme premijen jïh netto pensjovnemaaksoen gaskem) reeknemassesne tjaeledh 15 jaepieh .
Guktie lea saemien gïeline lea joekehts dajveste dajvese .
Dah teknologeles viehkiedïrregh mah leah evtiesovveme nedteøøhpehtimmien tjïrrh , darjoeh guktie jienebh mah barkoem utnieh , nuepiem åådtjeme jollebe øøhpehtimmiem vaeltedh .
Jupmele datne gie mijjem jemhkielistie luajhteme gosse meadteme , vaarjelh NN-m dov gieriesvoetesne , daelie jïh ihkuvasse .
tjïeltigujmie .
ISBN 978-82-993781-5-4
Dïhte eelki barre akten jaepien juassah .
Daesnie jeenjesh vienhtieh sjïere råajvarimmieh leah dïhte seamma goh sjïere reaktah .
Jovna Z. Dunfjell lea gærhkoemusigkere .
- jïh maahtoejarnge karrierebihkedimmien sisnjelen
Luste goh fuelhkie gaavnesjieh
Dah joe Sveerjesne orreme juktie vaaksjoehtidh , jïh tjåanghkoeh orreme juktie viermieh bigkedh raasten rastah .
Daate seamma jeene goh dej golme evteben jaepiej ektesne .
Saemiedigkien soejkesjebïhkedæjja
http://www.regjeringen.no/upload/KKD/Kultur/Evaluering%20av%20samelovens%20spr % C3%A5kregler.pdf
Dah ovmessie vuekieh kråahpem tsevtsieh .
Öörnege lea ektiedamme skovhteråajvarimmide sïejhmelaakan , jïh ij ajve dejtie fylhkengeajnojde mej åvteste dïedtem åådtjeme .
Datne gujht guarkah maam vienhtebe .
Govlimh man væjkele dah skylleme-maanah dam " Singstar " em spealadidh !
Departemente dam barkoem munnjien bøøri jih manne desnie eelkim jaepien 1966 .
Minngemes dotkije giem daesnie digkedem lea Stenfjell (2008) nueliekapihtelisnie 2.6.
Låavth-gåetiem leah aaj åasteme guktie aelhkie dam meatan vaeltedh gosse skåajjesne vaanterdidh .
Dennie aktene bielesne maahta billedh julevsaemien dan åvteste lea jïjnjh dejstie nuepijste nåhtadamme, juktie gosse daate dåehkie lea bachelorine orreme dle sæjhta vaenie orre studenth årrodh dåårrehtidh.
Jåartaburrieverken lea bijjemes dïedte juvrevaarjelimmiem tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh Sveerjesne .
Maaksoe 6 mill. kr.
saemiedigkieh disse siemedh .
- Naan laavlomh libie aaj sjïehtedamme mijjen kultuvrese jïh naan laavlomh libie jarkoestamme .
Iemie deahpadimmieh , tjelmiej uvte guvvieh båetieh , guktie govltelæjja vuajna guktie Aanna lea gåetesne nosseminie , dållem nastehteminie .
STOERREDIGKIE TSEVTSIEHTIMMIEFAAMOEM ÅTNA
Daesnie lïereme akten byjjesåbpoe vuakan bïejesåvva .
Lohkh vielie Vattenmyndigheternas webbplats .
Gïehteldimmiekonsesjovne Mineraalereeremen direktovrateste lea daerpies jis edtja mineraalegaavnoeh evtiedidh mah leah stuerebe goh 10.000 m3 .
Saemieh kristelesvoetine gaskesadteme guhkede gietjeste .
Sijjie lohkehtæjjan guhth meehti båatsoejielemen bijre øøhpehtidh lij staeries , mohte idtji guhte dam ohtsh .
Copyright Gaaltije © 2012 .
Ij leah fer seenhte vuejnedh guktie båatsojne ektine maahta jaehkemes vuekieh gaavnedh juktie bovtselåhkoem giehpiedidh , Åhrén jeahta .
Dagkers ektesvuekiebarkoe edtja vuepside daennie konvensjovsne vijriebasse guedtedh , guktie voestes tjaalegijsnie tjåådtje .
Destie sæjhta oktegen vuarkoem saemien gïelen lea vihkeles bielie nasjovnalen kultuvrellen eatnemistie .
Maahta aelkedh rïjtelidh jallh dåårijidh .
b Nomme: Maja Sööfe Larsen Aaltere: 18 jaepieh Årromesijjie: Snåase Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Daan biejjien geerjene , juktie daelie maaje goeve jih jåvle geatskeneminie
- Manne aktem haarjanimmiem vuajneme mij ussjedammes vååjnoe , dovne dej barkoej bïjre mah byjjebasse båetieh , jïh mah vihkeles objekth haarjanimmiedajve faala , goh staarh , mearoegaedtiedajve , jïh dihte jeatjah dajve , Faremo jeahta .
Voestes iehkeden debpene , dellie tjarkebe åahpanadtimh jïh ektesne beapmoeh jurjiehtimh .
15.00 - 18.00: Konferanse jåarhka Ts.. .
Mohte asve lea jienebe goh beajjetjen aerkie , mij daamhtaj kaanne raessesne .
Politijejïlleskuvle lea jaepeste 1993 barkeme iedtjeles almetjh etnijhken unnebelåhkoevåarome
Illeldahke vuelelen moenedimmiedaltese.
jïjtse domtesi jïh mïeli bïjre soptsestidh
Jis akte soejkesjamme råajvarimmie lea aktene ovvaantosne kultuvremojhtesigujmie , dle badth reereme sæjhta nyöjhkedh .
Eah gaajhkh gïelh seamma raajesebigkemem utnieh.
Dïhte laavenjostoe Praahken skuvlen jïh Aajegen åarjelsaemien gïelejarngen gaskem lea vihkeles jealajehtemebarkoen gaavhtan Röörosen dajvesne .
Öörnedh skuvlem ålkone dennie saemien lïhke byjresisnie , vuesiehtimmien gaavhtan ektiedamme saemien dejpeladtje jieliemidie jïh / jallh darjomidie .
Learoekandiaate eajhnadåvva ajve barkoeh darjodh mah leah naan ulmiej sisnjeli learoesoejkesjisnie .
) Bueriesjugnehth jïh vaarjelh dej jielemem .
Vihkeles laavenjostoeguejmieh saemien gïelenænnoestehtemebarkosne
Jis daarpesje dïhte gïem råaka maahta viehkehte jeatjide gaskesadtedh vuesiehtimmien psykologe jallh dåaktere .
Jaepien 2013 Saemiedigkie aktem jïjtse dåarjoeöörnegem åtna juktie saemien stååkegaevnieh jïh pedagogeles materijellem evtiedidh maanagïertide .
Öövre goh fïehten jielije daennie eatnamisnie (almetjh jïh juvrh) dan sov byjreskasse sjiehtedamme mijjieh daan rommese sjiehtedalleme mesnie mijjieh jielebe .
Diktesoptsese , gaarhkenotaate , DSL-goere
Jallh dïhte akte guektien gïeledh soptsestæjja mij jienebelåhkoen gïelem bööremes maahta (gååvnese gujht aaj soptsestæjjah mah gåabpegh gïelh seamma buerie maehtieh).
Manne haastam gaajhkh aktørh beapmoesvaalhtesisnie viehkiehtidh guktie dijjieh lyhkesidie daam ulmiem jaksedh .
Sosiolingvistiske goerehtimmie 2.
Almetjh mah bïjre tjåadtjoeminie dam vueptiestieh .
saemien maanah jïh noerh gelkieh beajjetje faaleldahkh åadtjodh sjiehtesjamme dan mietie man båeries dah
seehtedh , jïh dah gujht dle sjædti dejstie lea kreeki laahpadistie ?
Aartigkele 2 Konvensjovnen ulmie lea rïjhki gaskem ektiebarkoem eevtjedh jïh evtiemdidh , båatsoesijti jïh saemiensijti gaskem jïh båatsoeburriej gaskem dovne guktie gåatomem utniehtidh gåhkaldahken økologijes , økonomijes jïh kultuvreguedtijes båatsose gåabpaginie rïjhkine .
Saemiedigkieraerie 304 000 kråvnah dåårje govlemeseabran Hørselshemmedes landsforbund juktie saemiengïelen plearoehalmetjh dåårrehtidh , jïh faalenassem lissiehtidh saemien bïevnesetjaalegi bïjre .
Raereste aktem nettoe gïehteldimmiemieriem sektovrese joekedidh , 53,5 mill. kråvnine .
Daam lea Svein Lundese soptsestammed
Nöörjenfaage edtja saemienfaagine ektine våaromem bïejedh guktie learohkh åadtjoeh sijjen funksjovnelle guektiengïelevoetem evtiedidh , jïh darjoem jïh goerkesem vedtedh dej siebriedahki bïjre mejstie dah akte bielie .
Dellie tjuara jïjtse mïelem utnedh , gyhtjelassh gihtjedh jïh argumenteradidh viehkine dovne ovbyjjes gïeleste , veele faageterminologijine jïh dïejveseåtnojne .
Dihte maana-girtesne eelki jih maadth-skuvlesne orreji .
Dïhte åarjelsaemien dajve lea vijries .
lohkeme- jïh tjaelemelohkehtimmieh dejtie saemiengïelen almetjidie guhth eah jïjtsh ietniengïelem lïereme lohkedh tjaeledh
Sæjhta såemies dejstie darjomijstie tjïrrehtidh laavenjostosne ovmessie aktøørigujmie Nøørjesne jih Sveerjesne .
datovrh jïh nedteviermie juhtieh , jïh dåarjoem öörnedh nuhtjijh nedtevearman - vuartesjh sjïere tsiehkie bïhkedimmesne guktie PAS .
Learohkh aktem kopijem åadtjoeh laavlomistie maam maahta biejedh akten sjïere laavlomemaabpese .
Daate vuekie lea joekoen vihkeles gævnjasjimmieboelhken minngiegietjesne jïh liemkede vearaldisnie .
Darjomh aelkieh individuellen daarpojste jïjtje dïedtine .
Jåa1: 140 tæjmoeh
Joekoen daennie åarjelsaemiendajvesne .
Utnede ak tem stra tegijem tjoelen (kaarrh / nyjsenh) jïh aal teren bïjre jïh man gellie dijjieh edtjede gihtjedh .
IN-n (FN .
Learohkh maehtieh gïeleldh jïjtjeraerehkem jïh skaepiedihksvoetem vuesiehtidh .
 Funksjonelle morfologije joekoen vihkeles goerkesæmman jïh aaj vuesehte guktie akte gïele joekehtadta dujstie mupbijste
Mijjen voestes åssjaldahke aktede gåeteste
 (12) (*) Jååktan manne gærjam aahkese ööstim juktie edtjim gærjam vedtedh.
Saemien Sijte 50
- Vi vet fra både forsking og erfaring at samisk ungdom møter utfordringer som annen ungdom ikke møter.
Lea veele jïh sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese lea elliesåbpoe jïh sjyöhtehke vaestiedasse guhkievaestiedasse bielese goerkesem jïh jïjtjeraarehke åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
Akte båetijen aejkien , jielije jïh monnehke båatsoe våaromem åtna dennie kultuvrelle monnehkevoetesne , man bïjre båatsoesaemieh daajroem utnieh gelliej boelvi tjïrrh .
Minngemes skuvlejaepien dle njieljie learohkh dennie daltesisnie , gaajhkh mijjieh limh saemieh .
Jupmelen rïjhken bïjre saerniedi , dam maam ij reaktoen mietie , aassjoesti .
Goh tjidtj'aahka jyønine oktegh beetsi , dellie mov eejhtegidie gihtji viehkine båetedh , jih mijjieh ojhte Raavrvijhese juhtiejimh .
Almetjh mah politihkeles iedtjh utnieh nuepiem åadtjoeh dååjrehtimmiem skååffedh politihkeles barkojne krirriej tjïrrh , jïh dah krirrieh leah aaj meatan iedtjem skaepiedidh politihken bïjre siejhme veeljiji luvnie .
Svïenske gærhkoe ålkoerijhkesne Ålkoerijhkegærhkoe gaajhkh ålkoerijhkeåålmegidie jïh jeatjah ålkoerijhkestillemidie feerhmie .
Maahta aktem roenem klaassetjiehtjielisnie tjïertestidh goh akte ållesth saemiengïelen suerkie .
G Gaallajaevrie / SaU Gállájávrrie / Gubbträsk (Storu .
PTKL
Akte sertiestimmie faamoste jïh dïedteste Saemiedægkan , juktie saemien gïelem evtiedidh , sæjhta krïevedh sagki stuerebe mieriesertiestimmieh Saemiedægkan .
DIEVHTIEH ILLEDAHKEGOEREM
39 Jeatjah gïeleråajvarimmieh ...
Europa ij maehtieh dam luhpiedidh .
vihkielommes barkojste årrodh øøhpehtimmiesektovresne .
Fïerhten jaepien Duodtjeinstituhtta bijjelen golme mill. kråvnah åådtje sov barkose .
Jïh mijjieh daarpesjibie vielie lohkehtæjjah jïh vielie åarjelsaemien learoevierhtieh .
Foente sæjhta dannasinie tjåanghkan sjïdtedh 74 mill. kråvnah .
Daam saemiej njaalmeld soptsestimmieh buakta .
JaepietsiehkiehÖörnege 10. jaepietsiehkesneLearohkh gelkieh elliesvïhnesjimmieh åadtjodh .
4 2 .
Jis feejjen ålkone årrodh jïh kultuvrem dååjrehtidh , dle eevtjebe Raarvihkese syøkedh .
Mearoen gaedtesne veasoeminie .
§ 19 Njååhtjedimmiemoenehtse maahta aamhtesem viht gïetedidh maam minngemosth dåhkasjahteme jis a) nænnoestimmiem bieljielin namhtah vuestehken nuepiem åadtjodh lahtestidh jallh njaalmeldh dïejveldimmesne meatan jïh vuestehke maahta vuesiehtidh man åvteste idtji båetieh jïh dåhkasjehteme vuestehken vuestie sjidti b) orre bïevnesh jæjhtoeh mah tjïelkestieh nænnoestimmie lij båajhtode jallh c) gïetedimmesne båajhtah darjoejin mah lin vihkele dan nænnoestæmman .
lohkh tjaalegem , veartesjh guvvide jïh pryövh jïjtje gåarodh !
1,3 mill Prosjekth mah maehtieh aelkedh jïh illieh 2012: Prosjekte
Dïhte mij lea vihkeles lea Jupmele dåajvoehtamme mijjen lïhke båetedh gosse rohkelibie .
Råajvarimmie 62 .
Dah laakh mah dagkeres darjomem sjïehtesjieh leah tjaetsiestuvrehtimmielaake , energijelaake , tjaetsievierhtielaake jïh mineraalelaake .
Byjjenimmie jïh ööhpehtimmie leah dannasinie dam maam mijjieh jollemes lutnjebe mubpien fylhkendigkieboelhken .
Bæjhkoehtamme goevten 2011 Øøhpehtimmiedirektovrate
Ringkie sïejhme telefovnine , tjirkes jallh mobijle , telefovnenummerem 020-22 11 44 .
- 15 kr fïerhte meeteristie jeatjah krööptijste (geerelimmiekrööpth , åenehkskrööpth), menh jïjnjemes 1000 kr fïerhte dekaristie .
Baalhkan stoeredahke lea medtie 120 000 nöörjen kråvnah .
Gaskevåhkoen 23. b golke asken: Dïhte aamhtese lea " Dïhte orre gïele " Dïhte orre gïele jarngesne- Guktie edtja daate nuepie sjïdtedh ?
Draama akte vihkeles saernievæhta , jïh aelhkie ållermaehtemem prees sesne åadtjodh .
Laejpie lea beapmoen væhta .
Gosse eensiligkien dejtie veerbide vuartesje mejtie kausatijve molsedimmesne dellie varki aajhtsa eah barre adjektijvh mah leah maadthbaakoeh.
Mojhtesh mijjese gearehke jïh vyörtegs .
Viktig vedtak av Kirkemøtet | Rørosnytt.no
Mïrrestalleme lea ööhpehtimmien jïh seamma nuepiej bïjre , healsoen jïh veanhtadamme jieledeaalteren bïjre .
Jarnge lea Saemien jolleskuvlesne Guovdageaidnusne .
Regijovnale evtiedimmieprogrammeste (REP) gïehteldimmiebudsjedtese .
Fylhkentjïelten åejvieulmie almetjehealsoebarkoen sisnjelen lea gårreldihkie daesnie , Lov om fylkeskommuners oppgaver i folkehelsearbeidet (Laake fylhkentjïelti laavenjassi bïjre almetjehealsoebarkosne) jïh Strategi for folkehelsearbeidet i Nord-Trøndelag 2011-2014 (Strategije almetjehealsoebarkose Noerhte-Trööndelagesne 2011-2014):
Seamma lea dïhte teema jïh subjeekte seamma vuesiehtimmesne (61b), gusnie intransitijve loedtenidh åtnasovveme.
iktesuvvieh juhtije barkoejgujmie VRI Trööndelagen jïh Regijovnale Dotkemefoenten Gaske-Nöörje sisnjeli
Man bïjre seedtije tjaala/soptseste ?
KRÅANGKEN JÅARHKESKUVLE:
§ 42 Enan Jämtland läänesne Enan daah raasth (Kaarhtelissie 4): Noerhtene: Rijhkeraasteste geajnoen E14 mietie dahkoe geajnoekroessese Rundhögen gåajka .
" båeries " fylhkengeajnojne sïjhtieh jåarhkedh åvtese .
Aaj raeriestamme aktem dåarjoem saemien plaeride 23,4 millijovnh kråvnine .
Saemiedigkie sov barkoem sjïehtede dej mieriej sisnjeli mah leah vadteme Laakesne Saemiedigkien bïjre jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake).
Sektovri mieriej mietie maahta aktem premijesaatsem 15.3 prosentine utnedh abpe soejkesjeboelhken ektieøørnegisnie , dsj .
buerkiestidh jïh nuhtjedh sijjie-aarvoesystemem dejtie ellies taalide , nuhtjedh positijve jïh negatijve ellies taalh , aelhkie bröökh jïh desimaaletaalh praktihkeles ektiedimmine , jïh taalestoeredahkh joekehtslaakan jiehtedh
Gïelegoerehtimmie sæjhta akte joekoen vihkeles dïrrege årrodh Saemiedigkien jïh reerenassen vijriesåbpoe barkose dej saemien gïeligujmie .
Aalteredåahkan 16-18 jaepieh dle vielie jeerehtse evtiedimmesne jaepeste jaapan .
Voejhkelin goerkesidh Jesuse jaameme jïh tjuedtjielamme .
Dah guejmieh sïjhtieh viehkiehtidh dam åarjelsaemien maahtoegærjagåetiem evtiedidh Sïjti Jarngesne .
Saemien healsoe båetijen aejkien
 (...) Teatere lea mierievierhkie juktie orre jïh laejhtehks lidteratuvrem jïh dramatihkem evtiedidh.
Gosse dïhte prïhtjhvoessem gåaroeminie , dellie båeries almetjh dam vuejnieh jïh aelkieh soptsestidh maanabaeleste jïh guktie krievviem ryöjnesjin .
Aehtjebe dam ikth dååjrehti , dellie ajve jåasoeh aath lïerehti .
Daate bïhkedimmie dutnjien gïen learohkh gïeh edtjieh nasjonaale pryövemem lohkemisnie saemien darjodh dennie 8. jïh 9 daltesinie .
Skarvan jïh Roltdalen nasjovnaalepaarhkeståvroe
Daate lea
lij, vara:3sPRT jïh och gaajhkesh alla haasenin spridaitr abpe hela Jude ́asse Judeen:ILL jïh och Samari ́ese; Samarien:ILL
guarkedh måedtie biehkiej gaskem tekstesne , vg .
Alta 2013: vihkeles svaalhtesh
Daej tïjjetjh doktovrh hov jiehtieh silpebadtja lea gujht faali almetjhide daelie .
c) Darjoeh aktem baakoespïelem åvtelen åejviedarjome aalka .
Objeekth RD GD 100% 100% 100% 83,3% 100% 94,4% 100% 55,6% 100% 100%
Jïh manne edtjem dijjem gaajhkide biejjide ihkuve aajkan dåeriedidh .
Jaahkoeøøhpehtimmie edtja aaj viehkiehtidh dejtie mah leah kristesovveme , kristegassjine jieledh , kristeles ektievoeten mieresne .
Dam bïevnesem maam registrerede ajve nuhtjesåvva guktie edtja reaktoe rabadtem åadtjodh .
Saemiedigkie reeremeåejvieladtjine barka kultuvremojhteselaaken jïh soejkesje-jïh bigkemelaaken mietie .
Syökemegoere , maam edtjh dievhtedh lea daesnie , www.vigo.no .
ISBN 978-82- 8263-018+4
Eksamenelaavenjassh vaeljehke maahtoeulmijste pryövoeh , men learohken vaestiedasse maahta gamte maahtoem faagesne vuesiehtidh .
Dah golme voestes jaepieh mijjieh ajve jåvli åvtelen veedtsimh , medtie 16 våhkoeh , govhte biejjieh våhkosne .
nåake damta , ij tuhtjh mov lea vierhtie
Ij lij maahtoeh saemiej kultuvren bijre naan faage dej beeli , mohte voejhkelimh læjhkan jeatja faagine maahtoeh vedtedh jis nimhtie sjiehti .
Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh , guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste , lahtesh hurries- jïh minngelesbovtside aalteren mietie .
Dah ovmessie institusjovnh klienth dååste abpe jaepien .
Eakan maam tjaelieh.
Dam gohtje sveerjen gïelesne tillväxtspurt , gosse dan varki sjïdtedidh .
Raaktan aaj biehkieh uralen , paleo-skandinavijen , båeries indo-europejen , baltihken , slavihken jïh germanen gïelijste utnieh .
saemien dajvine kollektijve saadtesimmiem raasti bijjelen bueriemdidh
' en giehteldimmiebudsjedtese .
Man gellie naestieh sæjroe åådtjeme ?
Mah joekehts leah ?
retorihkeles jïh digitaale tjiehpiesvoeth nuhtjedh juktie darjodh jïh åehpiedehtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegh
 (1997) Samisk baerneoppdragelse i endring .
- Mijjieh dåarjoem vadteme 18 orre CD-bæjhkoehtimmide .
Mejnie tjaktjen barkeminie
Jåarhkedh barkedh dejnie " Flere gjennom " juktie ulmiem jaksedh jaepien 2012 , ihke
Dovne gosse akti akti ryöknoe , jïh gosse veahkah dåehkine ryöknoe .
Edtja vijriesåbpoe reaktah dejtie noeride mah 19-20 jaepieh maeksedh jarkelimmiej / giehpiedimmiej tjïrrh , viertiestamme jeatjah råajvarimmiejgujmie / utnijigujmie , baeniehealsoen sisnjelen .
Dïhte lea , gaajhkh gïeh dam birrieh dov prieviem lohkedh , maahta åådtje dam darjodh .
Jis goerehtimmielïhtsegh eah objeektem mïerhkesjh dellie jeenemes aejkine nominatijvem veeljin, voestes lïerehtimmesne 67%-83% gaskem, mubpene lïerehtimmesne 33%-67% gaskem.
Daesnie aaj aarebi elektrovneles nasjovnaale pryövh eengelsken gïelesne jïh ryöknedimmesne .
baakoe aanteges bïjre 1
Maam edtjh dejnie goevtesinie ?
Aktene sijjesne Finsåsmaarkesne gååvnese bijjelen 3600 Marisko .
Antirasistiske Senter ' asse maahtah tjeakoes årrodh , dah maehtieh tsiehkieh pollisese bieljelidh dov åvteste , meedijam gaskesadtedh , webhotellem gaskesadtedh jallh sæjroen tjåadtjoehtæjjam gaskesadtedh .
Daate juktie lïeredh dej dotkemedaerpiesvoeti bïjre mah Saepmesne gååvnesieh akten saemien perspektijven mietie jïh hijven jïh leajhtadihks healsoedotkemem gorredidh mij buaratjommesasse sjædta saemien almetjehealsose jïh saemien siebriedahkese.
minngelen -
Akte reeremesoejkesje edtja akte dæjpeles viehkiedïrrege årrodh juktie vaarjelimmieåssjelem tjåadtjoehtidh jïh eadtjoestidh , jïh edtja naemhtie aaj tjïelke bïhkedassh vedtedh gosse edtja vaarjelimmien jïh åtnoen gaskem veeljedh dajvesne .
Mijjieh tjoerebe dam vuartasjidh goh akte illedahke aktede tjåenghkies hijven barkoste .
Dah geerve almetjh tjuerieh vuesiehtidh gosse vuejnieh maanah dejtie ovmessie sosijaale maehtelesvoetide haalvoeh stååkedimmesne .
Dïhte vuekie mij Sveerje edtja utnedh gosse mïrrestallemine barkedh lea mïrrestallemeintegrereme .
Bïevneseråajvarimmieh Læssanamme tsåatskelesvoete beapmoebeetsuvi bïjre dorje guktie vaenebe beapmoebeetsuve sjædta .
sjïere lïerehtimmiedaerpiesvoetigujmie
Bovtsen guelmieh
Sektovri gaskemedtiesaatse sæjhta jeerehtidh mestie man stoerre låhkoe budsjedteste mij leah maaksoeh baalhkide jïh jeatjah maaksoeh .
Gaajhkh bïevnesh patientejournalisnie lea sekretesselaaken nuelesne .
 (69) a. Lavra Lars
buerkiestidh guktie tryjjesstaate evtiesovvi jïh buerkiestidh væhtah Nöörjesne daan biejjien
Men læjhkan jååhkesjimmieilledahke byöroe bijjelen 60% årrodh, jïh referaansedåehkie 62,5% raajesijstie veeljie.
Dan lissine gååvnesieh peedagogihke prograammh jih baakoegærjah noerhtesaemien dïhre .
Tjuara jïlle prioriteetem byjresken vaarjelæmman vedtedh gaajhkine sïebredahken soejkesjimmesne .
Konferanse lea gaahpode preessen akkrediteradamme tjirkijidie , jïh saadthalmetjidie dejstie 9 ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste veartenisnie , dej raeriestæjjah jïh vïhtesjæjjah .
Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh , akte nöörjen tjaaleldh jïh akte nöörjen njaalmeldh .
avr .
Kombinarotihkesne barkeminie systematihkeleslaakan guktie maahta taalh gaavnedh , jïh dïhte daamtaj daerpies jis edtja maehtedh aarvehtsem aerviedidh .
Beetneh-vierhtieh edtjieh nimtie biejesovvedh guktie a
Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh juktie saemien gïelem evtiedidh .
Ij leah hïegke vihkielåbpoe beapmojste jïh redtie vaarjojste ?
Fylhkengeajnoeh , gïehteldimmieh jïh gorredimmieh
Justisetjïerte jïh Saemiedigkie konsultasjovnide tjïrrehtin mearan Finnmarhkelaakem digkiedin .
Saemiedigkien budsjedtesne 2015 lea dåårjeme 450 000,- kråvnah akten prosjek ...
rïhpesovvedh easkah dan biejjien gosse pryövemem tjïrrehtidh .
Muvhth tuhtjin altese smaarege rovnege jïh aaj tjaebpie .
Mujhtieh nuekies vaarjoeh voessese rijtedh .
Maanah maehtieh jïjtje dåeriesmoerh utnedh vuarjasjidh guktie mubpieh dejtie dåårjieh , jïh maam stååkedimmesne darjoeh .
Kontrasth jïh klaerieh sjïehtedh datne webbelohkijen Verktyg-menyen nuelesne .
Tjuara aerviedidh saemien gïele ennje unniedeminie dejnie dajvine , gosse lea vaenie maanah gieh gåetesne saemiestieh .
Daaletje learoevierhtieh jarkoestidh jïh sjïehtedidh
Dannasinie daerpies aktine staeriedimmine saemielaaken gïelenjoelkedassijste , guktie dah abpe laantem feerhmieh .
Læjhkan lea vihkeles tjaaleld vierhtiedimmij bijre soptsestidh jih aaj buerkiestimmieh man gaavhtan nimhtie .
Gaajhkh saerniestæjjaj saemien gïele ietniengïeline.
- Ibie sïjhth mænngadidh , Elin jeahta .
Goere vuelielisnie såemies faaktah vuesehte mah leah mijjen jåarhkeööhpehtimmien bïjre:
Saemien jielemh , arealeåtnoe jïh årroje- jïh siebriedahkestruktuvre
Ållesth 19 jaabnadimiemaandath (akte fïerhtene fylhkesne).
G2-lïerijh dah abstrakte kasush sijjen voestes gïeleste lïereme.
Dah guejmieh leah dannasinie maereles åtneme dam dajvem juekedh golme regijovnine , gosse edtja dajvem buerkiestidh .
12% (67%) 20% (33%) 
Ij åålegh daejrieh mannasinie asvede
Mænngan aaj dah tjïelth Flatanger jïh Osen meatan orreme barkosne .
Tjirkije: Ole Henrik Kappfjell Sæjjasadtje tjirkije: Betty Kappfjell
Låapoestalledh jïh ryøknedh man gellie vokalh
Vïenhtem seamma illeldahkh saemien lohkehtimmesne aaj jijhtieh.
Konsultasjovnelatjkoen tjïrrh dle Saemiedigkie maaje nuepiem åtna aamhtesi bïjre rååresjidh mah leah saemien årroji bïjre , men daate ij leah nuekies juktie saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh .
Goerkese sosijaale tsiehkiej jïh prosessi bïjre , jïh so sij aale maehtelesvoeth haalvedh , dååjrehtimmiem ektievoe tine kreava , jïh ihke meatan ektievoetesne .
vuesiehtieh learohkh nåakelaakan buektiehtamme muvhtine tekstehammojne , eatnemefaagesne jallh sïebredahkefaagesne , dellie iemie lohkehtæjjah eatnemefaagesne jïh sïebredahkefaagesne meatan årroeh jïh vuartasjieh mij tjoeperdimmide leah , jïh mejnie aelkedh lohkemem dagkarinie tekstine bueriedidh .
Maahtoeulmie LM06-S
Dan gaavhtan dah leah diariesne , dah aaj leah byjjes tjaatsegh .
Saemien teaterh tjuerieh åadtjodh stuerebe fokusem utnedh tjiehpeles evtiedimmiebarkose, goh teaterevuesiehtimmieh jïh beagkoehtimmie dejstie.
Tjïelten soejkesjebarkoe sæjhta maadth byjjespaehpere tjïeltesoejkesjebarkoste årrodh .
Daesnie jïh jïjnjh orre skuvleprosjektine , goh Stientjen jåarhkeskuvle , dle vielie moerem nåhtadamme ålkoevïedtjine jïh vïedtjine gåetien sisnie .
Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine , mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh
Dellie bokstaavide áčđšž åadtjoeh (jis guhkiem steerh bokstaavine acdsz), dah aajnehke noerhtesaemien bokstaavh mah fååtesieh leah ŋŧ .
buektiehtidh joekehts tjaaleldh dåemiedimmieh utnedh , skuvlesne , sïebredahkesne jïh barkosne
Jis saemien gïele edtja gorresovvedh jïh vijriesåbpoe evtiesovvedh dle gïelesijjieh tjuerieh gååvnesidh gusnie gïelh raaktan åtnasuvvieh .
' n 169 mietie , dejtie eadtjohkelaakan meatan vaeltedh soejkesjeprosessesne .
Sæjroe 4 / 35
Future of Sustainability Initiative - International Union for Conservation and Nature .
Hijven taalegoerkese taalide 100 raajan sæjhta jiehtedh learohkh maehtieh guhkiebasse ryöknedh (dovne bæjjese jïh våålese), luhkiej bijjelen , gööktine gööktine , vïjhtine vïjhtine jïh luhkine luhkine saaht man taalen raejeste göökte sifferigujmie .
Dah gïeh nuerebe 23 jïh båarasåbpoe 60 eah gohtjesuvvieh
Faage galka aaj tjaelemem jïh lohkemem iedtjeldehtedh .
Saemiedigkieraereste presidente Aili Keskitalo jïh raerien göökte politihkeles raeriestæjjah Runar Myrnes Balto jïh John Bernhard Henriksen leah meatan .
Datne gåetesne ?
Dïhte byøroe gaavnehtidh mejtie learohkh baakoste baakose vuartasjieh jïh dejtie ryøktesth jarkoestieh , jallh mejtie buektiehtieh elliesvoetem ussjedidh jïh jarkoestimmiem sjïehtedidh , guktie sisvege / dijre hijvenlaakan åvtese båata .
Aktem skåårvemelaajkoem bæjjese vaalta , tjåanghkan 292,014 mill. kråvnine jaepien 2012 , skåårvemebudsjedten mietie .
Daelie HiNT stipendiatem ohtsedeminie .
fenomenh goerehtidh elmien jïh tjoejen bïjre , buerkiestidh maam vuajna , jïh buerkiestimmieh raeriestidh
Naemhtie darjodh (ca .
Aaj daerpies sjïehteladteminie vijriesåbpoe barkedh jïh dam nænnoesåbpoe darjodh , goh joekehts sijjiejgujmie , gusnie sjyöhtehke teemah bæjjese vaaltasuvvieh / mejgujmie barka , juktie bïevnesh jïh daajroem geerjehtidh , jïh aktem tjåenghkies goerkesem haestemidie jïh vuekide sjugniedidh .
Jis maam akt aajmene dellie maam gohtje skreepemem darjodh jïh dellie mojhteleslaakan dah bielieh mah aajmene destie njamma .
Saemesth Amma !
Åvtesbaakoe maadth-skuvlese §3-1 jih §3-3 aaj daam jeahta vierhtiedimmien bijre: Maanah-skuvlesne edtja skuvle vierhtiedidh namtegh karakterh .
Ektiedamme nasjovnh / Veartenekonferanse 2014
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie tjahkeste Ritterifjell gåatomedajveraasten mietie Raastetjahkese jïh debpede Valtanjaure gåajka .
Lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta øøhpehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maahtoeulmide Jåa1 studijeryøjrien øøhpehtimmieprogrammide , jïh Jåa2 barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammide jeksieh .
Dan vihkeles dejtie tabledtide vaeltedh guktie infeksjovnem heerredh .
Dihte aaj tjaebpies , jis almetje heelie ålkine vaadtsehtjidh , vuartasjidh .
Barkoedåehkie lij akte bielie dehtie barkoste mij darjoeji guktie ENn generaalekrirrie ENn bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bijre nænnoesti jaepien 2007 .
Tjuara dejtie maahtoeulmide dej væhtajgujmie guktie ulmide jaksedh , jïh lïerehtimmieulmide dej væhtajgujmie guktie ulmide jaksedh , learoehkidie åehpiedehtedh .
Bööredimmie seminaarese åarjelsaemien gïelen
aktede dåehkeste jallh ak tede krirreste
Dah golme åaerpenh Teekste: Anita Dunfjeld Aagård Guvvieh: Katarina Blind ISBN: 978-82-992976-7-7
' n generalekrirrien presidente , Ambassadööre Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), lea sjæjsjalamme birredh Saemiedigkien gaskenasjovnale tjïrkijem John B. Henriksen , jïh Mexicon EN-ambassadöörem Luis Alfonso de Alba , rååresjimmieh sov åvteste tjïrrehtidh EN .
09:30 .
Gærhkoen bissiebiejjieh leah vihkeles dejtie saemide .
Gïjren 2009 dle Saemiedigkie reektehtsem reerenassen mineraaleraeriestimmien bïjre ILO .
åejvieboelhki bïjre soptsestidh saemien lidteratuvrehistovrijesne , jïh joejkeaerpievuekien bïjre soptsestidh , jïh joejken staatusen , aarvoen jïh tsiehkien bïjre åvtesne jïh daelie
Ovmessie jis remissem daarpesjh
Dellie nïejth garmarigan gosse Plassjen åålmege sotnem aaj gærhkose bööredi .
Daejstie lea medtie 148 000 m baahkedamme areale .
Viehkiehtidh politihkeles viehkine Saemiedigkien jïh sjyöhtehke faagedepartemeenti vööste gosse lea ohtsemi bïjre stuerebe prosjektide
 (http://www.forskning.no/artikler/2008/juni/187309) 
Muvhtide learoehkidie dle pryövenassevuekie maahta ovnohkens årrodh .
sjiraffe njuenietjåervienjuvre jeanoehierkie
Jovnesåhkoen stoere gærhkoe-sjeltie Åanghkerisnie .
Akte dejstie råajvarimmijste lea evtiedimmie destie maam daaroen gohtje Partnerskap for karriereveiledning , mij joekehts daltesinie jïh sektovri dåaresth gellie aktøørh meatan vaeltieh , mah maehtieh viehkiehtidh raeriestidh jïh karrieren bïjre bihkedidh .
Tabelle 4.9 aktem lissiehtimmiem studijepoengedorjemassesne saemien gïelesne vuesehte 2008 raejeste daan mearan.
Nöörjen kråvnah Nominelt
Aktene demokrateles siebriedahkesne desnie aarvoeh goh ektiebarkoe jïh seammavyörtegsvoete vihkeles prinsihph .
Alkohole jovkemsh goh voelege , vijne jïh sprïjhte .
Gosse lea saemien gïelen bïjre maanagïertesne jïh skuvlesne sïjhtebe læjhkan tjïertestidh , dah maanah mah saemien hïejmegïeline utnieh , åadtjoeh sijjen gïelem vijriesåbpoe evtiedidh maangïerten jïh skuvlen tjïrrh .
Latjkoen mietie Saemiedigkine dle NTFT ferriedihks orreme guektiengïeleråajvarimmiej bïjre , jïh mijjieh gelliesåarhts råajvarimmieh jïh darjomh dåårjeme juktie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh vååjnehtidh fylhkesne .
Noerhtedajvepolitihkem iktedidh
Rïngkh dïsse jïh gihtjh mejtie sæjhta dåeriedidh .
Vihth dle såemies dejstie saemien tjïeltijste mah njuvvien vööste vaedtsieh , jïh jolle fryöjstehkevoetem årromesijjide utnieh , goh Lebesby , Ráisavuotna (Sørreisa) jïh Unjárga (Nesseby).
Jupmele gæjhtoe dååjvehtassen åvteste datnine , sinsitnine jïh abpe dov sjugniedimmine jïh laavkomen tjaetsien tjïrrh dov Baernien jieleme , jaememe jïh tjuedtjielimmie mijjese vadtasåvva .
Dah leah daelie joekehts sijjine abpe veartenisnie , arkeologe Dag Lantz Saemiedigkeste buerkeste .
5.7.2 Reentah jïh avdrag
Laavlodh Vaajestidh Bååhkesjidh
 (Haspelmath, 1993, b.
 (Guvvie: Åarjel-saemiej maanagierteste) 
Jis galkebe illeldahkide tjïertestidh, tjïehtebe aaj dam krööhkestidh.
Klimatejeatjahdehtemh båetieh almetjen luejhtemistie gaasijste mah veartenen baahkegadtjijh bååstide reflekterieh .
Jienebe morfologije dellie intransitijve paarrebieliej.
Jis edtja lyhkesidh .
Gjersvikesne lij bovre , mohte jis dahkoe , dellie tjoeverimh motovre-vinhtsine .
Edtja gïelen evtiedimmienuepieh gorredidh g. j saemielaaken tjïrrh .
' i konvensjovne ekonomeles , sosijale jïh kultuvrelle reaktaj bïjre jaepeste 1966 (ØSK) aaj artihkelh åtna mah ulmiem utnieh saemieriekteles dåeriesmoerevuajnojde .
www.lohkan.no; www.logas.no;
Jis eejhteginie meala maana miedtiesovvi maahta dam polijsese bæjhkohte .
Hïejmeviehkie Skuvle-eejehtalleme-øørnege Maanagïerth Maadthskuvlh Eejehtallemedåehkieh Almetjegærjagåetie Hïejmesujhteme Voesteshealsoedienesje Aaltere-jïh skïemtjehïejmh Tjïelten geajnoeh Praedtie-jïh feejjeresuerkie Kloagke Gærhkoeh jïh gærhkoegaertenh
Boelhken 2011-14 edtja vierhtide nænnoestidh juktie jienebh edtjieh learoesijjiem åadtjodh .
datnem gihtjedh jïh galkh meatan sjïdtedh åvteli dah maam akt nænnoste dov maanan bïjre
Merkets eier: Inga Linnea Mortensson , Svahken sïjte .
Iktedimmes gellie-veeljeme laavenjassi leah gellie laavenjasse- bielieh .
76 4 .
Gïerve v.g.
gåatome jaksoes lea
Maanah jïh noerh edtjieh meatan årrodh solidaritetebarkosne mij lea aalkoealmetjeriekteles prinsihpide bigkeme
Learohke maahta jïjnjh raajesh darjodh akten veeljeme aamhtesasse .
Healsoe- jïh skïemtjehokse lea sierredimmielaakedorjemisnie (Lag 2008:567).
Råajvarimmieh mejtie salkehte gosse åårganisasjovnevuartasjimmiem tjïrrehteminie
Rapport 2012:5 .
ajve guarkah
Tjåenghkies vuarjasjimmie åenehks jïh guhkies vaestiedimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte vuelege maahtoem faagesne
Daejnie rïhpestimmine Mongstaden teknologijejarngeste , dle ektesne dam vihkeles barkoem aktem sïllem åvtese buakteme .
Jïjtsh njoelkedassh dorjesovveme luajhtasovvemen bïjre goerehtallemepryövenasside .
buektiehtidh Saemiedigkien kontovren el-åtnoem unniedidh
Valkese feerjesne lij jaepien 2010 medtie 124.000 feelijh jïh 75.000 vuajastahkh .
Bïevnesh nuepiej bïjre dejtie gie lea reakta hoksese Sveerjesne hoksem ohtsedidh EU .
Notarius publicus edtja vuesiehtimmien gaavhtan åålmegem viehkiehtidh
råajvarimmieh maeksiehtidh mah øøkologije miehtjesburriem nænnoestieh jïh mah leah mij iktebïejeme jieliemijstie
Gielelaaken laavenjasse lea gielem vaarjelidh jih øøvtiedidh .
Aaj normeridie lea sgM gïeletdåehkieh mïsse gïelefaageldh maahtoem raastij bijjelen .
Dahkoesoejkesje saemien gïelide
Veanhtedeminie tjïelth reeremedajven ålkolen sjïehteledtieh ihke saemien maanah maehtieh sijjen gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh gorredidh .
Saemieh jååhkesjimmiem åadtjoejin eah ajve goh unnebelåhkoe , men aaj goh aalkoealmetje Nöörjesne .
Gosse maanese låhka dellie fantasijem , domtesidie , stååkedimmiem jïh nïekedassh skreejrie maanan luvnie 10 .
- Dah ohtsemh vuesiehtieh ahte stoerre eadtjohkevoete gååvnese abpe rijhkesne , tjïelten- jih regijovnaleministere jeahta .
jïh biejvie -
Jeatjah tjaalegh gærjeste Saemien skuvle-vaajese 4
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkoem åtneme Djupedal-moenehtsinie jïh raeriestimmieh vadteme dan vihkeles barkose .
Muotka tjïerteste anti-irhkemebarkoe tjuara våajnoes årrodh aarkebiejjien skuvline jïh jeatjah lehkesne .
Vuartesjh veelelaakan plaerine jïh jeatjah meedijinie veeljemeræjhtosne !
Nöörje tjuara nænnoestidh sosijale- jïh starneinstitusjovnh saemiengïelereeremedajvine mah dïenesjimmieh saemiengïelesne faelieh .
tjåanghkan bïejeme dåeriesmoerh analyjseradidh , tjåadtjoen jïh jeereldihkie stoeredahkh damtijidh , gellielaaketje dåeriesmoerh åehpies loetemevuekide ektiedidh , aerviedimmieh darjodh jïh illedahkide maereleslaakan åehpiedehtedh
15 Mentovreprogramme learoehkidie / studentide
laakeviedteldihkie reaktah jïh sïejhme nasjovnaale saemiepolitihkem illedh råajvarimmiejgujmie jïjtsh gïehtelimmiesuerkine , jïh råållesne goh regijovnaale dïedteaktööre .
Jis dåaktere edtja maehtedh mejnie akt mohtedidh dellie pråvhka maam gohtje referensevierhtie .
Juktie ööhpehtimmielaakem sjïehtesji dellie aaj buajhkaji jïjnjh skuvleaajhterh saemien jarngedajvi ålkoli sïjhtin stoerre dåeriesmoerh utnedh stïeres lïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh (Rønning, s.9).
Idtji badth gåajperh .
Saemien gïeleIj saemien gïele Gosse gihtjim mejtie dah daaroen/svïensken gïeline gåetesne byjjenamme, dellie 94,4% vaestiedæjjijste daaroen/svïensken gïeline gåetesne byjjenamme jïh 5,6% vaestiedæjjijste eah daaroen/svïensken gïeline gåetesne byjjenamme.
Mijjieh sïjhtebe viehkiehtidh tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh noerhtetröönderen jåarta-jïh skåajjeburriem , dennie vijriesåbpoe barkosne jïh illeminie regijovnalebïevnesistie Tröönderen laantebårran .
Gaajhkesh edtjieh paarrebieliem krööhkedh , jïh ektiejieledem vaarjelidh .
Daennie raajesisnie nulle objeekte.
Daamhtaj åaraji jallh voeksede .
Kruana klorofylle moerese vihth båata .
Reerenasse sæjhta driektem bueriedidh juktie byøgkeles digitaale dienesjh evtiedidh , jïh raereste dannasinie stoerre dåarjoeh IKT-ektiedamme aamhtesidie jïh staaten IKT-prosjektide .
UNesCo rihpesti elektrovnijen versjovnem åårganisasjovnen atlase aejhteme gïelh gosse internasjovnellen ietniegïelebïejjien lij goevten 21. 2009 .
Voerhtjen 2009 dle fylhkendigkie aktem aamhtesem nænnoesti akten ellies strategijen bïjre juktie karrierem bihkedidh aktene jieledeguhkies perspektijvesne .
Dajveraasten mietie johken Ainettijoki njaelmeste dennie jeanosne Lainioälven jeanose Torneälven Paavosaari:n baaktoe .
b) Skattøren Raereste Staatebudsjedtesne 2009 dam fylhkentjïelten skattøren baajedh årrodh 2,65% mij lea våaromasse bïejeme raeriestimmien 1. mieresne .
Jïh Jupmele mijjem soelkede gosse dan bïjre rohkelibie , ihke Jupmelem jaehkebe mijjem vaajmosne .
St. bïevnesisnie nr. 28 (2007-2008) Saemiepolitihke Reerenasse jeahteme saemiengïele galka jielije gïelem årrodh .
Leksviken tjïelte
Veeljemekåarhte ij leah legitimasjovne .
åadtjoeh dejtie lissieåaside maam dejstie orre
Stööremes veahka PSA vïrresne lea ovmessie proteineridie tjatneme .
Seamma tijjen lea faageskuvlefaalenasse dan vihkeles Noerhte-Trøøndelagese , ihke lea geerve juvnehtidh dam faalenassem våålese prijoriteradidh .
Gladnyhet for hele Sápmi
5.4 Åtnoe disposisjovnefoenteste
Gosse lååvkesovvih , Jupmele dutnjien " JAAVOE " jeehti .
Lissine privatisth edtjieh njaalmeldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne .
böötin .
Dïhte naemhtie sjædta jis lea eebne boernesgåetesne maam gyllemh luejhtedh .
Mov tjidtjie lij Raavrvijhkeste jih aehtjie Sveerjeste .
Giele-eevtjeme-provsjekte vijhte jaepieh juhtieji .
daerpiesvoeth goerehtidh , rihpesjielemevuekien saemien faaleldahki bïjre maanide jïh noeride
Dah aktem giedtiem vaaksjoeh , barkoem fulkieh , tjaeliestieh , guvviedieh jïh guvvieh vaeltieh .
kultuvredaajrosne ij leah nuekies hijven viertiestamme laakeviedteldihkie reaktajgujmie jïh learoesoejkesjevierhkine .
rïjhken iedtjh vååksje jïh iedtjh mah jienebe tjïeltide dijpieh evtede gosse infrastruktuvreprosjekth soejkesjidh
Dah guejmieh tjuerieh aktem eadtjohke dïedtem ektesne vaeltedh edtja saemien kultuvrem jïh siebriedahkejielemem gorredidh jïh evtiedidh .
Manbïjretjaelieminiedejminngemesbiejjiejveeljemenåvtelen jïh jïjtjehke veeljemebiejjien ?
Fylhkentjïelte aarvoem dååste dehtie konsesjovnefaamoste maam ij faamoetjïeltine nåhtedh .
Maam sïjhth meatan utnedh gyrhkesjimmien joekehts bieline ?
ussjedidh dan bïjre mij jåhta , jïh mij ij juhtieh jïh mannasinie .
buerkiestidh man åvteste göökte byögkeles gïelh Nöörjesne , jïh digkiedidh guktie nöörjen jïh saemien leah sinsitniem tsevtseme
' em neebnieh goh dïhte vihkelommes meedija veeljemeboelhken .
Dellie diskurse tseegkeme jïh raajese grammatihken mietie (Cole, 1987; Farrell, 1990).
Ajve dennie åvtelhbodti steemmadimmesne gåarede elektrovneles steemmadidh , ij veeljemebiejjien / - biejjiej .
l / å: Jupmele datnem bueriesjugnehte jïh datnem vaarjele .
Tabelline jïh figuvrine SDJ-dajve viertiestamme sjædta göökte jeatjah dajvigujmie.
Ij gænnah dïhte haamoe tjïelkesth mannasinie ij gåaredh dah kausatijve-inkoatijve veerbh vuesiehtimmine (14), (15) jïh (16) seerkedh Mubpie haamoem maam Piñón digkede lea Parsonsen haamoe adjektijvigujmie.
Mijjieh saemieh åarjede saemien lidteratuvrem lohkimh mearan doh jeatjebh noerhte-saemien .
- Madtjeles vuejnedh tjïelth jïh fylhkentjïelth dïedtem vaeltieh , jïh saemien gïeline berkieh jïh evtiedimmieråajvarimmieh soejkesjieh , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
o Ryøktesth fylhkentjïelten dïenesjinie viehkiehtidh dejtie årrojidie jïh voenges
Fylhkentjïelte lea tsevtsiedæjja juktie gamtebaantem vijriedidh NoerhteTrööndelagesne .
Mijjen dïedte
Gosse Saemien åålmege skyllememaanide tjåanghkose bööri , dellie njieljie maanah böötin .
Strategijh:
 (5) *Jeg tok brødet utav ovnen og satte Ø på bordet.
gaaltijeveesmemem tjirrehtidh jïh digkiedidh man åvteste gaaltijeveesmeme lea vihkeles
Jis akte learohke nåake dorje sæjrojne addisjovnine jïh subtraksjovnine goerehtallemepryövesne , maahta vååjnedh goh learohken leah viesjies ryöknedimmiestrategijh , vuesiehtimmien gaavhtan learohke nuhtjie " gaajhkem-ryöknedh " - strategijh addisjovnelaavenjassine .
2008 raejeste 2012 raajan dïhte låhkoe fasseldamme almetjijstie byögkeles reeremen sisnjelen lea læssanamme dovne SDJdajvesne (6 prosenth) jïh abpe laantesne (12 prosenth).
buerkiestidh guktie gïele jorkese tsiehkine , tïjjine jïh sijjine
Joekehtse gååvnese implisitte jïh eksplisitte grammatihken maahtoen gaskem.
' inie barkedh (daaroen Energioppfølgingssystem) 
Evtiedimmie taaledïejvesijstie aalka dïejvesidie bijjielisnie guarkedh , naakede dah jeanatjommes learohkh darjoeh gosse skuvlem aelkieh .
Kultuvreaerpien tjïrrh mijjieh Saepmiem bæjjese bigkebe båetijen aajkan .
Salkehtimmie Gosse PP-dïenesje aktem saehtemem dååste , dle sïejhme tjïelkestidh mïsse eejhtegh , laavenjostosne maanagïertine jallh skuvline , viehkiem daarpesjieh .
- Man bïjre onterdh do v tjïeltesne ?
Dan åvteste faagebarkijh tjuerieh vierhtieh åadtjodh ihke dah maehtieh gïeline barkedh .
Dæjstan voerhtjen 29. b. saemiedigkieraerie Henrik Olsen tjirkijh gaavnesje S ...
Laavkome noeride Jïjnjemes aejkien maanah dah gieh Svïenske gærhkosne gieh lååvkesuvvieh , badth daelie gellebh noerh jïh dovne geerve almetjh aaj sijhtieh lååvkesovvedh .
- Manne edtjem gïemhpes årrodh , mojjehtidh jïh mubpide girmedh .
000 kråvnah NTFT ' ste , jïh akte åesie tjïelteste .
Slabakova (2016) jeahta dïhte mij geerve G2-lïerijidie Bottleneck-hypotesen mietie lïeredh, dle joekehtassem G1- jïh G2-gïeli funksjonelle morfologijen gaskem.
Daarpesje dejnie heerjehtalledh guktie aelhkies dam dïsse tseegkedh jïh aajmoelaakan damtedh .
Læjhkan dïhte tuhtjie gåarede.
Aavoedin gosse gaavnesjin .
Stoerretjåanghkoen ståvroe
Maana lissiehtamme goerkesem åådtje jïjtse åvteste , gosse jïjtjemse jïh mubpieh damtije gærjine 9 .
Jis nuepie galka byögkeles eksamenem IKT .
Gosse irhkesåvva aelhkies aerkies jïh nåake damta .
Brenna , Wenke (2005): Samene i rettssystemet .
REAKTAH NÄNNOESTAMME SJIDTIEH DEJTIE NASJOVNELLE UNNEBELÅHKOJDE
Jïh dellie, goh (134b) dellie seamma raajesh goh vuesiehtimmesne (96a).
 (Joomla gm Wandry Design / SWECO) 
samla:INF.
Daate joekoen vihkeles dan gaavhtan teorijen mietie mijjieh daejrebe gïeleldh inpute joekoen vihkeles juktie maanah edtjieh gïelem vejtiestidh (Santos & Flores, 2016; Slabakova, 2016; White, 2003).
Ohtsememierie bæjhkoehtamme sjædta mænngan .
Ihke vielie learoekandidath sjïdtieh , dle aaj joekoen daerpies dejtie dåarjoehtidh .
Jeesuse deejri gie satne lïj , jïh man gaavhtan eatnamasse båateme .
ïedtjem dassa dejtie maam pråvhka lyjhkedh
Daennie tjaalegisnie åadtjoeh lïeredh guktie prïhtjhvoessem gåarodh .
Bïevneseraerieh jïh sjyöhtehke vierhtieh
Maadthskuvlese figuvre vuesehte learohkelåhkoe lea onne, men jïebne.
Saemiedigkie raereste vuarjasjidh daejtie sijjide nammoedehtedh goh akte tjåenghkies vearteneaerpiesijjie UNESCOn vearteneaerpielæstose (World Heritage List); Ceavccageađgi / Mortensnes Unjárgan tjïeltesne , vijremesvaalkh gedtie bovtside Noidiidčearru / Kjøpmannskjølesne Båtsfjorden tjïeltesne , Gollevárri Deatnun tjïeltesne , jïh gierkieaalteresijjie Ruovdenjunlovta / Gropbakkengen Unjárgan tjïeltesne .
saemien filmh jïh TV-programmh digitaliseredh , jïh gærjagåetine jïh saemien jarngine dejtie faaledh
b. Dah de viermieh nät:PL maaskeme.
Øøhpehtimmiesuerkiej mierieh leah bæjjese staeriedamme 11,3 mill. kråvnajgujmie pensjovnemaaksose , jïh 1,7 mill. kråvnah læssanamme barkoevedtijemaaksose viertiestamme dejnie daltesinie ekonomijesoejkesjisnie 2010-13 .
Evtiedimmie taaledïejevesijstie aalka aareh gïeleevtiedimmine jïh dåårjehtimmieh ryökneminie .
Daelie mijjen leah golme byögkeles saemien teaterh Saepmesne, Beaivváš Sámi Našunálateáhter tseegkesovvi 1981, Åarjelhsaemien Teatere tseegkesovvi 1986 jïh Giron Sámi Teahter (GST) tseegkesovvi 1992.
Daate cyberkristusen gievlie , maam datne daelie gaavneme , lea mijjen vadtese .
Åvla arke-biejjieh
soejkesjeprogrammem utnedh , vg .
Jalhts mijjieh daamtaj saemien ållermaahta goh akte gïele , dle nöörjen raastebielesne saemieh mah aerpievuekien ektiedimmiem utnieh vïjhte joekehts saemien gïelide .
Havgaluokta luvhtie jaevrien Altevatn gåajka .
soptsestidh saemien jielemi bïjre
Tjoerebe aaj doestedh tabu ' ide haestedh mah leah ektiedamme tjoeleidentiteetese juktie siebriedahkem guhkiebasse evtiedidh .
Men daan goerehtimmien illeldahkh vuesiehtieh referansedåehkie G1-daltesem jaksa.
Orion Magazine (issue Nov / Dec 2008).
Abpejaepielaanti gaskoeviertien ståaroe lea medtie 1050 kvm daennie leenesne jïh gaajhkh golme sïjth lea dan taalen nuelesne .
ISBN 978-82-92044-91-9
Lin vuepsieh nuhteles learohken øvtiedæmman ?
Almetjh misjovnen luvhtie luhpiem åadtjoejin Aarbortese båetedh jih jupmelen bijre soptsestidh goh skuvle-biejjieh vaaseme .
Vuartesjh vuelielisnie !
Daate reakta faamoem åtna saaht man hijven fïereguhte mijjeste gïelem haalvoe .
Datne naakenem damth mah viehkiehtamme mïrrestallemem buektiehtidh saemien siebriedahkine ?
protokollese Om det samiske folket , dellie dah lïhtsegh nænnoestin saemiej gaavhtan Sveerjese dïedteh naasjovnen jïh gaskenaasjovni reaktaj mietie , dah naemhtie seamadamme:
OT- Mij lea vaaksjoestimmiedïenesje ?
KÄLLA: SAMETINGET BEARBETNING: URBAN ENGVALL
jïjtsem åehpiedehtedh jïh , jïjtse fuelkien jïh slïekten bïjre soptsestidh
Kvalitete ööhpehtimmesne jïh buerie bïevnesh saemienööhpehtimmien faalaldahkij bïjre aervede lea buerie tsevtseme mestie man gellieh gieh saemiengïelem veeljedh ellies skuvletïjjesne .
Vielie bïevnesh: Sámi Spábbáčiekčanlihttu / Saemiej juelkietjengkeresïebre Suomaluodda 1 9520 Guovdageaidnu Tellefovne: + (47) 78 48 68 11 , Barkoe + (47) 78 48 61 08 Gåetide + (47) 909 80 383
5.4.
målsoejimen byta:3dPRT gåetide hem:ILL PL vaedtsedh, gå:INF govsh ko:PL ohtsedidh, söka:INF dej den:GEN PL gujmie med feavsan ladugård:ILL jih och buhtjedh.
Fïerhten [biejjien] maanah [haeniedieh] onne [skovterem] åadtjodh.
Jienebh aamhtesh mejgujmie Saemiedigkie ååntjestalla .
Mov eejhtegh dah , mah tjoerin årromesijjiem mijjese gaavnedh , vïenhtem dah aaj tjoerin dan åvteste maeksedh .
Dan åvteste dah sijhtieh jïjnjh aelhkie laavenjassh utnedh , jïh eah sïjhth ulmiejaksemem möölehtidh , viertiestamme learoesoejkesjinie dejtie veaksehke learoehkidie .
Jis ovsïemes guktie dajvem nuhtjedh dellie Gåatomemoenehtse nænnoste guktie .
Reerenasse raereste aaj 120 000 kråvnah dåarjodh saemien gïelebaalhkese Gulliegïele .
b Nomme: Marit-Sofie Mathisen Aaltere: 17 Årromesijjie: Reahpin , Nesseby .
Meehte maahta mielhkiem jovkedh .
Dejnie jeatjah tjïeltine edtjieh dah tsiehkieh ryöjrehtidh juktie saemien maanah maehtieh dej gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh jïh evtiedidh .
Daate aktede hedtieideologeles ussjedimmeste joekehtahta , mij stuerebealaakan hedtiem tjïerteste goh akte våarome , jïh joekehts almetji gaskemsh heajjede .
Amery , Heather & Cartwright , Stephen: Voestes 1000 baakoeh , Saemien øøhpehtimmieraerie , 1998
' ste
Juktie bööremes illedahkem åadtjodh gïelelohkehtimmeste , lohkehtæjja byöroe dam öörnedidh naemhtie guktie dah learohkh dan jïjnjh suerkieh goh gåarede åadtjoeh mah leah vuelielisnie neebneme .
Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoeteste eatnemefaagesne lea maehtedh gaavnedh jïh nuhtjedh bïevnesh aelhkie tjaaleginie , goske maahta tjaalegh guarkedh ahkedh jienebi faagedïejvesigujmie , symbovlh , goerh , tabellh jïh sjïere bïevnesh .
Båetije boelhkesne 4.2.2.3 galkem vuartasjidh man åvteste nemhtie.
Eengelskegïelen lidteræære tjaalegh maehtieh lohkeme-aavoem vedtedh mij abpe jieledem ryöhkoe , jïh mubpide jïh jïjtjemem buerebelaakan guarkedh .
Stenfjell hov stuerebe dåehkiem dorje, man sisnie jienebh veerbh jïh jienebh gietjieh tjaakanieh.
Bïevnesh pryövemi bïjre ...
Politijhken våarome
Ij naan .
saemien jïh nöörjen nommh nuhtjedh , jïh hïejmesijjiem , hïejmetjïeltem , hïejmefylhkem , Saepmiem jïh Nöörjem kaarhtese bïejedh
Tanja daamtaj taalide molse ?
RES edtja viehkiehtidh ulmide jïh strategijide illedh jeatjah regijovnale teema- , suerkie- jïh strategijesoejkesjinie fylhkesne (vuartesjh 1. lissietjaalegem) 
Ij gåaredh barre gie akt naemhtems goerehtæmman bööredh, dan gavhtan vaenie saemien soptsestæjjah Nöörjesne jïh Sveerjesne.
reaktaj jïh skåaltoej bïjre beavna
Dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh noerh leah unnebelåhkojne , dle maadta pryøvedh lïerehtimmieulmide voebnesjidh dejnie gamte råajvarimmine .
Dålle guhkiem tjuavka gosse bietsie-roehtsem båeltebe .
Lilja miesieh mïerhkesje jïh guessine aahka gon aajjaj luvnie .
Voestes aejkien buakteme , voestes beerteme 2005
Bull , Ella Holm: Åarjel-saemien 1 , Davvi Girji OS .
Dihte juhtieji jaepeste 1989 jaapan 1991 .
Hoksevedtijem målsodh Hälsoval Jämtlands län / Healsoeveeljeme Jïemhten leenesne
Desnie gellie vuetjeme-kroepth , stoerre gierkie-tjiehtjele (bunkerse) jih aaj gellie jeatja aath mah lin dåarose veadtaldihkie .
Jïemhten lïenen laantedigkie lea raarestallemen mænngan båatsoesïjtigujmie jïh saemiesiebrigujmie sjæjsjali voestes barkoem darjodh åarjelsaemien gïelem jealajehtedh .
Njammide röntgeninie goerehtidh
Tjelmie-ovlemh maanine - maam maahta jïjtje darjodh ?
Intransitijve dåehkiej giehtjieh -n-, -s- jïh -Ø-.
Naan laanth gusnie tjaatsestimmieaaltere 16 jaepieh .
- Dej minngemes jaepiej learohkelåhkoe jåarhkeskuvlesne mej saemien gïele faagegievlesne læssanamme .
101 9 .
2009 proposisjovnem
Raajese (63): Vedtieh bïjlem.
jienebelåhkoen mielen mietie ij [ maehtieh ] nyöjhkedh raerieh gååvnesieh , dovne almetjereaktesne jïh nöörjen reaktesne , joekoen göölemem mearoesaemien dajvine krööhkedh gosse göölemereeremem evtede , jïh guktie dïhte dorjesåvva .
Dannasinie guvviedi disse maam tjeeli , guvvieh mah saemien byjresem vuesiehtin .
' n generalekrirrien mierien sisnjelen , presidente Egil Olli jeahta .
' Saemien religijovne ' lea akte dïejvese mij sïejhmemes buerkeste dam religijøse aerpievuekiem maam utnin aarebi kristelesvoete raarehke religijovnine sjïdti Saemien eatnamisnie / Saepmijesne .
Dan duekesne konsultasjovnh saemiedigkine lea departemente aalkeme goerehtimmiem guktie dåarjoeöörnege buerebe maahta skreejrehtidh åtnoem gaajhkh dah saemien tjaaleldhgïelh .
Dïhte fåantoe man åvteste Reerenasse raereste 31 tjïelth meatan vaeltedh öörnegen sïjse , lea daah tjïelth aktem viesjies evtiedimmiem åtneme almetjelåhkosne , fasseldimmesne jallh ekonomeles sjïdtemisnie .
Akten siebriedahken kvaliteete möölesåvva mennie mieresne dïhte sijjiem vadta gaajhki almetji reaktide jïh evtiedæmman jieliedisnie jïh siebriedahkesne .
Maidi Kappfjell
Tsihkestahta doh saemien ïedtjeladtjh aktem vihties sijjiem reeremisnie åadtjoeh jienebh lihtsegigujmie vaerieståvrojne .
Giehpiedamme leasing-maaksoeh kopijemaasjinide Orre leasing-sjïehtedimmieh kopijemaasjininie Fylhken Gåetesne maehtieh daan beajjetje kopijedaltesen mietie leasing-maaksojde giehpiedidh 0,3 mill. kråvnajgujmie .
Jaahkoeøøhpehtimmie edtja gaajhkide kristeme feerhmedh , jïh aktem ektievoetem sjugniedidh saemiej gaskemsh dejnie njiejlie laantine gusnie årroeminie .
Maahta øøhpehtimmiesoejkesjem 3. daltesasse sjïehtedidh jis dan voenges learoesoejkesjen mietie sjeahta .
Dïhte aaj maahta naemhtie årrodh voejhkele nåake jïjtjedomtesem tjïekedidh dan tjïrrh voejhkele dan væjkeles jïh gaajhkem bööremes årrodh jallh jïjtjemse garmere .
Raereste 1.289 mill. kråvnah nåhtadidh geajnoeskåårvemidie 2014 åvtese .
Gosse dam illedahkem illedahkine gihtjemevuekeste EPT viertiestibie dellie eah vaestiedæjjah daarpesjh utnedh dah seamma raajesh bööremes.
Piere vuesehte satne maahta beetnegidie ryöknedh , men ij dejtie öörneldihkie dåehkide nuhtjh juktie luhkine jïh vïjhtine ryöknedh .
spïelem Jeatjah baakoejgujmie / Med andre ord nåhtadidh jïh dabloeh darjodh vearoldinie , vearoldevæhtajgujmie , lopmine jïh daelhkine saemiengïelesne Göökti göökti seamma giertesne .
Dïhte dellie åastanummerem åådtje , jïh mijjieh kopijh seedtebe gaskem jeatjabem lïenen tjïeltide jïh tjïeli gærjagåetide .
saemien gïelh) dastegh lååjkedæjja aarebi lea praktisk-pedagogeles ööhpehtimmiem illeme (daaroen PPU .
Akte dejstie haestemijstie Saemien 2 jïh 3 lea maanide skreejredh dam saemien gïelem eadtjohkelaakan njaalmeldh nåhtadidh .
aaj dåerede vaedtsedh dahkoe.
programmevaaroe maam maahta nåhtadidh juktie tjoejem , guvvieh , video jïh tjaalegh aktanidh (Akte dagkeres programme lea daamtaj pc ' ine , jïh namhtah programmh aaj gååvnesieh .
Daan biejjien dagkerh faalenassh leah prosjekti tjïrrh , jïh eah leah ihkuve faalenassh .
Menh dellie idtjim barkoem dijph juktie vielie øøhpehtimmiem sijhtim , biologije .
Gïehteldimmiereektehtse 2/2010 b. 30.09.2010 fylhkendægkan , budsjedtestaeriedimmieh: Fylhkenraerien raeriestimmie båata gålkoen 23. b. 2010 , fylhkendigkie aamhtesem gietedæmman åådtje goeven 201
Daate lij buerie råajvarimme , mohte fagkan seenhte bøøtin .
Dïhte reakasovveme jaepien 1962 , maadthskuvlem Snåasesne jïh jåarhkeskuvlem Røørosesne vaadtseme , duedtiem lïereme almetjejolleskuvlesne Johkemehkesne , ekonomijem lohkeme Jolleskuvlesne Noerhte-Trøøndelaagesne jïh åesiesjolleskuvlesne Bergenisnie , åarjelsaemien lohkeme Jolleskuvlesne Noerhte-Trøøndelaagesne jïh Upmejisnie , jïh jijnjh kuvsjh vaalteme pedagogihken jïh learoevierhtie-evtiedimmien sisnjeli Saemien Jolleskuvlesne .
Saemiedigkie lea aamhtesisnie 32/02 " Sametingets politikk for det sørsamiske området " nænnoestamme
SAMETINGETS 5-ÅRIGE
Dle vihkeles kasush jïh subjeekte-verbaale kongruensem vïssjeleslaakan lïeredh, dej namhtah ij saemien buajhkoes sjïdth.
Dïhte barre vuertieminie guelie edtja garvestidh , jïh veelkes ålma edtja gaarvanidh .
Jeatjah sjyöhtehke vaarjelimmiehammoeh leah vusiehtimmien gaavhtan juvre- jïh sjædtoevaarjelimmiedajve , gaedtievaarjelimmiedajve , tjaetsievaarjelimmiedajve , eatnememojhtese jïh biotopevaarjelimmiedajve .
Mijjieh jienebh dagkerh dåarjoeh sïjhtebe.
Tabelle 4.12 stoere joekehtassh presens- jïh preteritum-hammoej gaskem vuesehte.
Daam maehtieh tjaaleldh maahtoej ektine vuejnedh goh ovmessie sjangeri bïjre , tsavtshvierhtiej bïjre jïh grafihke vuesiehtimmien ektine .
Ektiedåhkesjimmien åvteste galka diejveldidh goh baalhkavueliedammem vuastalidh .
2010 raejeste edtja baalhkah momskompensasjovneste skåårvemijstie mieriedimmien mietie budsjedteradidh skåårvemebudsjedtese , sertiestimmien tjïrrh gïehteldimmiebudsjedteste .
Juktie regijovnaale reeremem gorredidh daaletje laaki , politihken jïh latjkoej mietie , dle daerpies maahtoem jïh funksjovnh nænnoestehtedh mah edtjieh dam saemien perspektijvem vaarjelidh .
Diskrimineringsombudsmanne , dejne aamhtesinie
Dåtnoeh daelie Jupmelen jïh daan åålmegen uvte pruvreme .
- Materijalemaaksoe juktie skuvlen jïjtse E-gåetiem illedh (gaarasjh) - 4,9 mill. kråvnah
Fylhkentjïelte edtja lissine daajroem skååffedh healsoetsiehkien bïjre fylhkesne jïh faktovrh mah healsoem tsevtsiedieh .
Man båeries datne ?
Evtiedimmie lea aaj aelkedh aktem aelhkie matematihkeles gïelem nuhtjedh , jïh mænngan veele faageterminologijem jïh lahtestimmievuekieh jïh veele dïejvesh nuhtjedh .
Dïhte vuepsie lea , guktie Stoerredigkie lea tjåanghkan biejeme lea guktie dah årrojh lea tjåanghkan biejeme laantesne , bene ij leah iktegisth aelhkieh dam buektiehtidh .
Prosjekte mij lea dorjeme ektiebarkosne Saemieskuvleståvrojne Sveerjesne , lea akte raastedåaresth interregprosjekte jïh learohkh abpe åarjelsamien dajvesne faarhmeste .
Jåarhkeøøhpehtimmie 2 .
Tjåådtjh-sijjie nasjovnale-tjåangkojde
Dov medisijnen daarpoeh nænnoestieh
Dastegh dåehkie jïjnjh eadtjohke lïhtsegh åådtje , dellie dah mah sjæjsjalimmide vaeltieh (politihkerh) aaj dam vueptiestieh , jïh aaj saerniemeedijah mah gujht dan råajavarimmien bïjre soptsestieh .
61 • Våaromem bïejedh webbasereme bïevnesimbïjre
Ålkene Gööledh Möörjedh
Juktie parlamentareles stuvremevuekiem sjïehteladteminie dle jïjnje dehtie barkoste lea soejkesjamme prosessen bïjre fylhkenraeresne .
Veeljemen mænngan dellie dah politihkerh dejstie ovmessie krirrijste sjæjsjalimmieh vaeltieh veeljiji åvteste - dah edtjieh veeljiji
0900 jïh 1400 .
Maahta seapan ij ulmiem jaksedh standardebijjiedimmien bïjre fylhkengeajnoenedteste bielelen stoerre lissiehtamme vierhtieh gïehteldæmman jïh gorredæmman gelliej jaepiej åvtese .
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta satne lea joekoen madtjeles man gellielaaketje ohtsijh leah .
Hijven vähta stoere stuhtje maanijste jih noerijste maahta saemien-gïelem , jih jeatjebh saemien-gïelem lïerieh skuvline jih maanagiertine .
Råajvarimmie 32 Kuvsje maajhööhpehtimmiepedagogihkesne
Dan mænngan raajeme
Dej veajkoej eejhtegh eah saemesth , dle gïelelïerehtimmie nænnoes dåarjoem voengesne daarpesje , jïh eevre vihkeles sijjieh gååvnesieh gusnie maanah gïeleskreejremem jïh dåarjoem åadtjoeh gïelelïerehtimmesne .
Saemiedigkieraerie 225 stoerretjuetie kråvnah dåarjojne dåårje akten åarjelsaemien faagegærjese duedtesne .
Programme sijjiem åtna 12 eadtjohke almetjidie Tromseste jïh aalka gålkoen Noerhtealmetji jarngesne .
Bïevnesisnie aaj raereste gïelebiesiemaanagïertide tjarke eevtjedh , saemiengïeleldh faagealmetjh lissiehtidh jïh vielie kultuvrelle sjïehtedamme pedagogeles materijellh .
Edtja åarjelsaemien jieleme-evtiedimmiem jïh kultuvrem stinkestidh , tseegkesåvva aktem sjïere råajvarimmiem akten ealamadtje mierien sisnjelen , dehtie voestegistie 500 000 kr , jaepien 2008 raejeste .
4.2.2.
Jïh seammaaejkien joejkije måjhta guktie jïenehke lea tsoevtsesne jårreminie .
Saemiedigkie lea meedijan tjïrrh vïhtesjadteme NVE lea konsesjovnem vadteme Statnett SF .
Dïhte vaajmoste båata .
Goevten 6. b. lea byögkeles saevegebiejjie Nöörjesne jïh abpe laantesne heevehte dam biejjiem goh saemiej åålmegebiejjie .
bihkedasseotnjegen bïjre soptsestidh jïh aaj soptsestidh jeatjaj tjaelemevuekiej bïjre mah jeatjah lehkine veartanisne
Aigine Lavra .
Aktem dijalogem tseegkeme tjïeltigujmie juktie aktem ellies fylhkentjïelten diedtem gorredidh fylhkengeajnoej åvteste feerjasæjjan , feerjasijjiieh jïh feerja-ektiedimmie .
Dïedte dan åvteste lea aktene bijjemes daltesisnie .
Jupmele Jupmielistie , tjoevke tjoevkeste , saetnies Jupmele saetnies Jupmielistie , reakadamme , ij sjugniesovveme jïh goh Jupmele Aehtjie lea .
Daesnie daam formelem tjaala cellesne D7: = HVIS (B7=C7;
Vuartesjh Stoerredigkien gåetiesæjrojde , www.stortinget.no , jïh gaavnehth gie båarasommes jïh nøøremes daan beajjetje stoerredigkesne .
Barkijh edtjieh maanide vaarjelidh , aktem feerhmeles byjresem sjugniedidh , jïh hoksedh daan beajjetje maanagïertemaanah vaallah mïedtelimmiem dååjrh , jallh sijhtieh mubpide mïedtelidh gænnah jïrreden .
1.7.1 Sektovren gïehteldimmiemierie
sjïdtedh raajesisnie.
Aaj vååjnoe goh reeremetjïelth vaenebh haestemh utnieh orre lohkehtæjjah dåårrehtidh goh jeatjah tjïelth utnieh.
Siebriedahkefaage lea ovmessie åejviesuerkine juakeme mah aktem elliesvoetem sjugniedieh .
Nöörjesne Nöörjen Vijrije- jïh göölijesiebrie , Båantasiebrie jïh WWF vïhtesjæjjastaatusem utnieh Saemiedigkine ektine .
Gærjagåetie- jïh kultuvrebusse Noerhte-Tromsesne Gærja- jïh kultuvrebusse Tromsesne Julevsaemien gærjabusse Åarjelsaemien gærjabusse / Gærjah Ektienoerhtelaanti gærjabusse
§ 17 Tjåahkoegåhtjomen mænngan galka vuestehke jïjtje båetedh .
Såemesh gærhkoen musigkem mubpien musigkeste juekieh .
Byjresedirektovraate lea 4.6.2014 daejtie ståvroelïhtsegidie nammoehtamme:
Barketje Nedtesijjien jïjnjh ovmessie barketjh .
Sæjroe 10/32
Jaepien 2005 konsultasjovnelatjkoe dorjesovvi staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem .
Soejkesjimmiebarkoem dæjpa ovmessie nasjovnellen ulmijste jïh rïjhkeiedtjijste , vuesiehtimmie gosse energijeprodusjovnem , eatneme-geehtemem jïh ålkoe-jieledem jallh kommunikasjovnh dæjpa .
Juktie dïrregem sijjiedehtedh die barre lea sijjiedehtemefijlem gaskeviermeste viedtjedh , www.divvun.no Dïrregh hov saemma mietie juhtieh goh samma-laaketjh dïrregh jeatjaj gïelide .
Regijovnaale råajvarimmiegujmie iktedæmman saemien gïelelïerehtæmman abpe ööhpehtimmesne .
ISBN 82-92700-02-1
ISBN 978-82-993781-7-8
Dan jijnje orre daej jaepij bøøti .
Fïerhten jaepien orre gïehtjedimmieh dorjesåvva
Orre IT-strategije boelhken 2011-2014 edtja våaromem bïejedh dahkoesoejkesjide IT-suarkan boelhken .
Jïh Danica guvvieh mestie akt åådtje satne ij gåessie gænnah vuajneme: njulhtjemebahkide Lillehammerisnie .
altese =
Dåaktere eensilaakan njammide gaajesje jïh vierhtede jis mammografijegoerehtimmiem edtja darjodh .
Seamma tïjjen tjïerteste hævvi ij maehtieh vuertedh illedahkide dotkemistie jis daerpies råajvarimmiejgujmie mah maanaj aarkebiejjiem bueriedieh .
Dïhte gohtjesåvva tjïelten åejvie la dtjer aerie maalle .
Vuarjasjimmiegoere tjaaleldh barkose
Learohkh 5. , 8. jïh 9. daltesinie noerhte- , åarjel- jïh julevsaemien voestesgïeline edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie saemiengïelesne .
Pryövemen åvtelen vihkeles learoehkidie beavnah maam pryöveme mïeteste , jïh man åvteste vihkeles maahta buerielaakan lohkedh .
Akte prosjekten iktedæjja bielelen prosjekte-dåehkie ij leah buektiehtamme jïjnjem darjodh .
Utsi , Paulus (2000) Följ stigen .
Aktem tematihkeles ektiedimmiem jïh naan tjïelke struktuvrem åtna
Dan åvteste dle ij gåaredh muvhth indikatovrh ryöktesth viertiestidh aarebi jaepiejgujmie .
Tjuara aaj krøøhkedh dejtie juvnehtimmide mah kanne Byjjenimmiekommisjovneste båetieh .
 (1/2 sid) 
Mænngan libie maadthskuvlelohkehtæjjah åådtjeme joekedamme MLØ:se (daaroen GLU) 1.
Illedahke vuesehte referaansedåehkie åtna 80% raajesijstie pronovmeninie hijven, guktie maehtebe veanhtadidh dan vuekien gaavhtan man mietie manne gihtjemegoerem dorjeme.
Dah haestemh leah uvtemes golme tsiehkieh;
bijj h daesnie aaj unnemes gielide dijpieh .
Mijjieh sïjhtebe aktem barkoevedtijepolitihkem sjïehteladtedh mij sjeahta jieleden gaajhkide boelhkide , jïh fokusem utnedh ovvaajteles bielietijjese .
: Bovtsen Guelmieh , Sijti Jarnge , 1994
vihkeles maallh nuhtjedh baakoestæmman , intonasjovnese , baakoesojjehtæmman jïh raajesesåarhtide govlesadtemisnie
WILLIAM STENVALL ZETTERSTRÖM
Juktie væjkele ryöknijh sjïdtedh dle learohkh aktem uvtemesth goerkesem vïjhte prinsihpijste daarpesjieh .
- Dovne jaavoe jïh ijje .
Jå1: 103 tæjmoeh
Mej laavenjassi åvteste tjïelte diedtem åtna daesnie ?
Budsjedten mietie foente sæjhta vierhtieh åadtjodh gosse eekh duaka jaepiej 2011-2013 , tjåanghkan 36,7 mill. kråvnaj åvteste .
Orrestimmie energijegaaltijh goh bïegkefaamoe , biejjie-energije jïh bioenergije lea vihkeles sïlle guhkiem nænnoes sïebredahkese .
Projekten sisnie leah dah golme sïjth mah Frööstegisnie , noerhtelistie Voernese , Ohredahke jïh Raedtievaerie .
h " bööremes praksise " dejnie suerkine mah leah kvaliteeten bïjre , bene tjuara væjklelåbpoe sjïdtedh mubpijste
Maahtoedepartemente lea gihtjeme jis Ööhpehtimmiedirektorate jaepien 2009 gïehtjedimmiem tjïrrehte guktie tjïelth jïh fylhketjïelth saemien learohkij reaktah ööhpehtimmielaaken mietie dåarjoeh , aaj learohkij learoevierhtide .
S: Guktie dab gåhtjoeji ?
goh dijjieh desnie ?
Mååhtedæmman byøroeh sjïehteles krïebpesjimmieh guktie destie maehtedh loetedh .
Dan åvteste vihth nïerhkeme ryöjredimmine jïh raeriestimmine barkedh galhkuvetjaatsegasse .
Gaajhkh oh tsemh voejhke lim mien bïjre 16 jaepien steem me reaktojne veel je misnie
Daan sjïekenisnie Saemiedigkieraerie sæjhta aalkoealmetji krööhkemh edtjieh vielie våajnoes sjïdtedh gaskenasjovnaale prosessine .
Gaajhkem tjåanghkan tjaaleme Daennie tjaalegisnie manne ovagkusativiteetem åarjelsaemien gïelesne gïehtjedamme.
Datne maahtah vielie nasjonaale gïehtjedimmien bïjre Ööhpehtimmiedirektoraaten nedtebielesne www.udir.no/vurdering .
Åvtelhbodti programme dan ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne ruffien 8. - 12. b. 2013 .
§ 2 Båatsoesïjte jïh saemiensïjte , misse reaktah gåatoemasse dajvesne nubpene rijhkesne , disse dovne reaktah dajvese juhtedh jïh debpede bååstide vihth .
Meedija daamtaj saemien lïerehtimmiem jïh ööhpehtimmiem ållermaahta gosse nåake heannadimmiej bïjre jïh gosse mievreste saemien gïele lea nåhkedeminie daelie.
båetije aejkiej meatan dovletje jïh daaletje musigkem jïh joejkemem øøvtiedidh
göra platsitr:INF 'Lärarna rådgör hur man ska göra plats för samiska ämnena i både ungdoms- och vidaregående skolan.'[Don jih daan bijre 2] b. Bøøremes bra:SUPL jis om akte, en gøøkte, två geerveh vuxen:PL tjaakanieh rymmas:3p jih och aaj också naan någon maanah.
5. lohkh dam aamhtesetjaalegem jïh destie eadtjalduvvieh .
Sisnjelds libie aaj saemien terminologijeevtiedimmine barkeme , jïh gellie jaepieh aktem jïjtse suerkiem åtneme mij sijjienommigujmie jïh terminologijine barka .
Dellie maa nåake domtoe .
Alta:Norut .
Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïeltigujmie iktedidh
3) Mårhtjoeh fïereguhte steemmeleahpam
Valgkrets 7
1998:808), rennäringslagen (SFS .
Ann Sofi Fjällström tell:962 287 58 mejle: ann.sofi.fjallstrom@snasa.kommune.no
Jaa , åadtjoeh gujht vuejnedh men aellieh amma maa dahkoe .
Ussjedh goerehtimmien mænngan
Rååresjimmieh öörnedimmiejarkelimmien bïjre eelki easkah njoktjen 2012 , mænngan goh departemeente jeehti dah lin vyljehke jeatjah raerieh digkiedidh .
"Daelie leam ovmese iemiealmetji metodologijegærjah lohkeme, jïh dle dallah måjhtajim, Haaralde joe leah gellien jaepien veele daam, daejtie vuekide, praktiseereme." Bene mejjeles mojhtese, ihke vuesehte ahte muvhtene daarpesjibie jeatja haereste govledh vuj lohkedh ihke vuaptan sjïdtedh dam mij joe daejriejibie.
Ajve steemmadidh dejtie mah leah hijven .
Edtjebe råajvarimmieh soejkesjidh abpe daltesasse ?
 (ca .
soptsesten tjaalegem soejkesjidh viehkine åssjaldahkekaarhteste jïh disposisjovneste
Vaarjeldh vilth dellie dej munnieh jïh biesieh leah vaarjelamme .
Faamoem åadtjoejibie gosse rohkelibie , aejlies maalestahkem åadtjoejibie jïh gosse åadtjoejibie laavlodh .
Fylhkenraerie Noerhte-Trøøndelagesne Govlesadtemesijjiem saemien aamhtesidie Noerhte-Trøøndelagesne tseegki jaepien 2008 - akte digkiedimmiesijjie mij lea goh gaavnesjimmiesijjie jïh bïevnesesijjie orreme dan åarjelsaemien gïele- jïh kultuvrebarkose fylhkesne .
Dïedte saemien gïelen åvteste
Seamma aejkien learohki dåeriesmoerh stuerebe sjïdtieh .
Daan biejjien Saemiedigkien onne faamoe gïeleevtiedimmiebarkosne siebriedahkesne , jïh onne faamoe byögkeles gïelesoejkesjimmesne .
Luvlene: Rijhkeraasten mietie dehtie johkeste Skardmodalselva dahkoe gusnie geajnoe Joesjö:n jïh Varntresk:n gaskem rijhkeraastem tjuahpa .
b. Buerkiestimmie saemiej bïjre Krööhkestimmine artikeli 59:esne jïh 60:esne buertiegärjesne gaskese-buertiegärjaj jïh gaskese-tjaalegi bïjre Gåangkarïjke Danmarkese , ... Republihke Såevmie jïh Gåangkarïjke Sveerje konferanse byjhke aelide jïh lååjkesdahkide mejtie Sveerje jïh Såevmie saemiej vuestie nasjovne jïh gaskenasjovne reaktoej mietie åtna .
3.4.2 Sámi Našunálateáhter, Beaivváš
Lokaliseradimmie: Sámi Našunálateáhter, Beaivváš Guovdageaidnun Kultuvregåetesne höölleste.
SVEERJESÅEVMIEH: Sveerjesne 450 000-600 000 sveerjesåevmieh .
Laavkome Jupmelen vadtese , dååjvehtasse ihkuven jielemen bïjre .
D. s. j aktem dahkoem dorje , juktie voerkelimmiem åadtjodh akten aamhtesen bïjre .
ij leah goh datne govleme dej bire ?
Saemien perspektijve jïh ellies vuajnoe tjuerieh meatan årrodh maadthmaallesne dennie guhkiebasse barkosne.
Gïelen leah uktsie persovnh mej mietie sojjehtieh.
Learohke jallh eejhtegh maehtieh krïevedh skuvle dejtie daerpies goerehtimmide dorje juktie gaavnehtidh mejtie learohke sjïereööhpehtimmiem daarpesje , jïh aaj maam lïerehtimmide learohke daarpesje .
Fylhkenraerie jååhkesji aamhtesisnie 09/234 , 15.12.2009 , latjkoem dïedteles löönemen bïjre
Manne lim gåetesne maanajgujmie 1980-låhkosne .
Gosse Nöörje ILO-konvensjovnem nr.
Oajvvat sámedikkeájrrasijda ja bájkálasj álmmukválljiduvvamijdaådå pensjåvnnåårnigav
Gellie tjuetie lïerehtimmielatjkoej bïjre seamede fïerhten jaepien
Akte detaljeringe budsjedteste kreava gïehteldimmie joekede dejtie vadteme mieride gïehteldæmman vijriesåbpoe goevtesidie j. v. Gïehteldimmien åvtehke tjuara akten lïhkebe nænnoestamme mierien åvtelen budsjedtem joekedidh .
dan vaenie jallh dan jïjnjh åara
Dïhte hov meatan dåarjoehti dam voestes lohkemegærjam Sámien lukkeme-gärjá (1957) maam Knut Bergsland jïh Gustav Hasselbrink darjoejigan .
Jis kondomenasse båata dellie tjuara geehtedh gosse boetjem olkese geasa guktie ij boetje-goglenassh skornjese jallh anaalese båetieh .
Teemah goh Maanagïerten barkoe sosijaale maahtojne , Maanagïerte goh skearkagimmiesijjie jïh jïjtsevoeth aktene maanagïertesne aktine hijven psykososijaale byjresinie , leah vihkeles , jïh dah maehtieh nuhteligs sisveginie årrodh eejhtegetjåanghkojne .
Datne bijjiemaaksoekåarhtem åadtjoeh gåessie datne voestes aejkien mïnnh .
Saemiedigkiegåetie Arkitektovneles guelmie Tjeahpoeh Saemiedigkiegåetesne Guessine mïnnedh Saemiedigkesne
Tuhtjem eevre reaktoe dah mah jeenjemes vuejieh mijjen geajnojne , jïh dejtie jeenjemes nipkieh , dah edtjieh jeenjemes maeksedh geajnoej åvteste .
3.3 Tråante 2017 -akte politihkeles, tjiehpeles jïh kultuvrelle manifestasjovne Saepmeste
Divvun lea gïeledïrregh evtiedamme goh elektrovneles staavadimmieviehkie , staeriedimmieprogramme jïh pedagogeles programmevaaroe .
VIERHTIEDIMMIE Gusnie vielie bïevnesh vierhtiedimmien jïh nasjonaale gïehtjedimmiej bïjre gaavnem ?
Daah goerehtallemepryövenassh leah obligatovreles gaajhkide learoehkidie mej saemien voestesgïeline .
Dan mænngan gohtjemem åådtje fïerhten vïjhteden jaepien gosse 50 jïh 60 jaepiej gaskem .
Muvhten aejkien learohke edtja vaastoem gaavnedh eevre guktie tekstesne tjaaleme .
Nasjovnaale saemiepolitihke akte naa " noere " politihkeles barkoesuerkie , gusnie akte iktemearan jïh varke evtiedimmie dej ovmessie faagesuerkiej sisnjeli .
Saemiedigkieraerien bïevnese saemien gïelen bïjre lea saahtah gaervies jïh edtja dam stoerretjåanghkose buektedh gålkoen .
Saemien gærhkoeraerie sæjhta saemien noerh dåårrehtidh gyrhkeles dienesjasse .
Tjoerem spaajhte ussjedidh jïh dallah soptsestidh , Vaino såårne .
Dïhte lea polijse man dïedte juvrem gïetedidh jïh lïeneståvroen mieriedimmiem tjïrrehtidh .
Daate lea ojhte vihkeles aalkoealmetjidie mah daejnie dajvine jielieh .
Lissine akte læstoe maam tjïelth maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh åvtelhbodti steemmah seedtedh dan tjïeltese mij edtja aktem åvtelhbodti ryöknemem darjodh saemiedigkieveeljemasse .
Laake såemies gaertjiedimmiem sjïehteladta juktie dispensasjovnh vedtedh nænnoestimmijste , mah leah soejkesjelaaken mietie nænnoestamme .
Åvletje akten biejjien vaadtsa edtja sirregh tjøønghkedh .
Jïjnjh learohkh soermide nuhtjieh gosse ryökneminie , mij lea akte hijven strategije noere aaltarisnie .
Jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide dellie tjoevere tjerkebe barkedh julev- jïh åarjelsaemiengïelide , juktie dah maehtiejægan jielije gïelide aaj båetije biejjien årrodh .
Dah tjeahpoeh leah gelliesåarhts teknihkigujmie , daan nuelesne aaj aerpievuekien saemien duedtie , skulptuvrh jïh daajbaaletje fototjeahpoe .
jienebh reaktah åadtjoeh aarhskuvledarjome- jïh
jielemebyjreske-programmen mietie
Indianere ussjedi: Mannasinie tjoerem jåebpiedidh ?
Mijjieh aaj tjïeltigujmie .
Gaavnedh biehkieh gaavnedh jïh måedtie biehkieh iktedidh mah gellie lehkesne tekstesne , jïh bïevnesh joekedidh mah sjiehtieh bïevnesijstie joekedidh mah sinsitnide vuastalieh
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Tjaaleldh vuartasjimmieh vearolden bïjre darjoeh , jïh dejtie klaassen tjiehtjielisnie gævnjoeh .
ÅST:sne dle ståvroen bieleste akte stilleme gællasjamme teaterenåajvan gellie jaepieh mij jeahta teatere aaj edtja pruvviebigkijinie årrodh stoerresiebriedahken vööste.
Paul Fjellheime lij åvtehke Nøørjen Båatsoesaemiej Rijhkesaerviesne (NBR) jaepiej 1965-73 .
Daate voestes gærja maam Joseph Fjellgren tjaaleme .
Maana aaj ovlemh tjelmie jeatjah sjïekeste .
OT lea DOV gaavhtan OT maahta dutnjien raeriestidh jïh bïhkedidh , viehkiehtidh lïerehtimmiem , barkoem jallh jeatjah faasseldimmiem syökedh .
Luhpehts lïenghkem darjodh , vijrebe seedtedh jallh kopijem vaeltedh .
Prosjekt (T) 
Tabelle 2.1 vuelege funksjonelle kategorijh, abstrakte morfologiske væhtah jïh morfosyntaktiske joekehtassh åarjelsaemien jïh daaroen gaskem vuesehte, mah maerele daennie tjaalegisnie.
Daate våajnoes sjædta mænngan goh faageskuvlese 1,4 mill. kråvnah dåårjeme , jïh mænngan giehpiedimmiem staatebudsjedtesne 1,2 mill. kråvnine faageskuvlide krööhkestamme .
Goh mijjieh aaj sïjhtebe vuejnedh dle seamma tïjjen maehtebe bïlledh låhkoe lohkehtæjjijste bielelen byjjes ööhpehtimmie saemien skuvlesne vihth sæjhta læssanidh jis ibie saemienlohkehtæjjah verkebe ööhpehth goh mijjieh dorjeme dej minngemes jaepiej.
- Dejtie maanide vielie urbane dajvine , jallh leah aktene hïejmesne gusnie nöörjen lea hïejmegiele , desnie akte laakeviedteldihkie reakta saemien joe maanagiertesne lïeredh , maahta vijriesåbpoe lïerehtæmman skreejredh .
17.01.14. kl. .
Men ihke jiene jienebh laanth leah nåhtoem vuajneme dejtie sjïere haestiemidie eadtjoestidh , mejtie skåajjereereminie utnieh , dle dah råårestallemh væjranamme .
faamoehkommes , Elmien jïh eatnemen sjugniehtæjjese .
Jaahkenelkien , Aanna: Luste lohkedh , Samisk utdanningsråd , 1996
Maahtah aaj supportasse gaskesadtedh kontakta supporten via Internet Ih Mov hoksegaskesh nåhtedh gosse akute jallh jielemeaajhteme tsiehkine .
Eli soptseste aaj dåeriesmoeri bïjre .
Jeatja vuekiem åtna prievien tjirrh gielem veeljemen åvtelen vedtedh .
5.1.3 Illedahkh gihtjemevuekesne EPT
Mijjieh saemien kultuvremojhtesh aaj daesnie gaavnebe .
Deejrim hov ij naan jïjnjem darjoeh , bene håhkesjim buerie vaestiedassh mov gyhtjelasside gaavnedh .
Maahta aaj jeatjahtahta aejkeste aajkan jïh persovneste persovnese .
Såemies stoerre digkie poli tih ker jeehtin dah 1520 tæjmoeh nåhtadin fïerhten våhkoen gaskesadtemem gïetedidh ålkoelistie .
Daate bijjelen moenedimmiedaltese jïh vuesehte dah goerehtimmielïhtsegh direkte objeektem vejtiestamme.
Jenny Krihke Dragsten Bendiksen (Glåmos), Meele Danielsen (Elgå), ElsaSolberg (Tromsø), Maajja Krihke Bransfjell (Brekken).
Saemiedigkieraerie lea gaskem gaskem jeatjah jïjnjh beetnehvierhtieh dåårjeme juktie prosjektem jarkemesïelkedahkine evtiedidh cruise-skïhpide mij edtja Hamnbuktesne årrodh Porsangeren tjïeltesne .
Båatsoe viehkehte vihkeles aarvoeh sjugniedidh dennie åarjelsaemien dajvesne , lissine dïhte akte vihkeles kultuvreguedtije .
Ohtseme-mierie: abpe jaepiem
Saemieh akte åålmege mah Nöörjesne , Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne årroeh , jïh dah saemien gïelh saemide ektiedieh raasti dåaresth .
Eah ovagkusatijvi veerbedarjomh ællasovvh gosse dennie haamosne guktie overgatijvi veeredarjomh.
Dejstie leah 997 noerhtesaemiengïele voestesgïeline .
Saemiedigkie lea saemiej almetjeveeljeme åårgane , jïh lea dïhte uvtemes eksperte juktie evtiedidh jïh eevtjedh saemien gïelem Nöörjesne .
Joekoen njieljie prinsihph mah leah vihkeles gosse vuarjasjimmine lïerehtæmman barkeminie .
Tjïerten illeldahkh maehtieh vuesiehtidh learohki maahtaldahkh taali , mïetestimmiej jïh statistihken bïjre mah pryövemisnie .
Åvtelbodti vaestiedasse Jis ih nuepiem utnieh vaestiedassem vedtedh tsaekemeboelhken , maahtah tsagkesid h www.vigo.no jïh åvtelhbodti vaestiedassem vedtedh njoktjen 2 .
Journalistihkesne lea gihtjedimmie dovne akte sjaangere jïh akte barkoevuekie .
Gosse lea naemhtie dle daajroe jïh bïevnesh daerpies dej ovmessie daerpiesvoeti bïjre , mah leah dejnie ovmessie dajvine .
ILO-169 , artihkele 6 staatide aktem dïedtem vadta staatese saemiejgujmie rååresjidh gosse eajhnadåvva laakh nænnoestidh , jallh reereles råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh vihkeles sjïdtedh saemide .
Akte dejstie Saemiedigkien ulmijste lea låhkoem lissiehtidh saemien gïeleutnijijistie .
Lardiere (2009 a,b) Feature Reassembly hypotesem vïhtesjimmiej mietie tseegki.
Mijjen webbesijjieh hijven jåhta daaletjen webbelohkejiie , mah webbestandardh dåarjoeh W3C beajeme .
Vi håper også at boka inspirerer til samtale og diskusjon mellom eldre og yngre språkbærere , og i det hele tatt blir til glede for lesere i alle aldre .
Mijjieh jaahkebe jielije åtnose Saapman , mijjen hïejmese .
Elmien vööste vaartoeh , aesieh
Sov manne leam goh reakasim juht / gijrege goh vaerien gåajkoe fealadin vuelnie .
Gellie jaepieh mænngan dellie aelkiestim dåakteredaltesebarkojne .
Munnjien lij byjreske voenesne lustes .
Fylhkenraerie aktem ellies reeremem sæjhta daennie dajvesne .
Dïhte medisijneles vuarjasjimmie Jïemhten lïenen laantedigkesne nænnoste jis datnem galka gïetedidh jïh guktie dah gelkieh datnem gïetedidh - maam maahtah veeljedh lea gusnie datne sïjhth gïetedimmiem darjodh .
Bïhkedimmie edtja dåarjodh ööhpehtimmiem saemien jïh daaroen åårganiseredh guktie learohkh åadtjoeh dam ööhpehtimmiem krievemen mietie laakij jïh njoelkedassij mietie .
Solstad , Karl Jan (red.) (2012): Samisk språkundersøkelse 2012 .
gosse laavsa , ålkoste jallh sluekies
Naan gille vuajnajimmieh eah tjoerh abpe sjæjsjalimmieprosessen bijjelen reeredh .
RÅAJVARIMMIE JÏJTSE GÏEHTELIMMESNE AAJKOE
Datne iktesth jïjnjebe goh maehtebe guarkedh , læjhkan datne lïhke .
Åålmege Nöörjesne stööremes graadh dah saemiej gïeleh gaavnede byjjes arenine lea vihkeles juktie saemiej statusem siebredahkesne jienede .
Maanah gïeh sovhtine maahta bieljie-naavlehtahkem åadtjodh juktie skïelth bieljine benkiehtieh .
Dåarjoem dan minngelen maaksa .
aarvoen bïjre ussjedidh barkoem utnedh , jïh mij lea sjïere aktene hijven barkoejieliedisnie
Juvrevaarjelimmielaake juvrh dæjpa mah leah doebpehtamme , vuesiehtimmien gaavhtan kreekh , sïelskejuvrh , gaahtjemejuvrh , juvreparkejuvrh jïh voejhkelimmiejuvrh .
Skåårvemh fïerhten prosjektese:
Dïhte uvtemes ihke aktine pryøveprosjektine nïerhkeme gusnie TT-skovhtem iktede jeatjah såarhts byøgkeles maakseme skovhtigujmie .
Jaepien 1958 Sofie Aarbortese bøøresovvi gåetie-iemedinie saemien-skuvlese .
Gåessie: 11. - 12.03. 15 .
tjahkesje jïh damta guktie dïhte siejpie svïjregåata , tjahkesje dan guhkiem guktie ij vielie nahkesjh gænnah , jïh dle ojhte struvkeste jïh böörhkeste dam altese siejpiem .
Joekehts ööhpehtimmiedaltese jearohke byjjenimmiesijjeste?
Maadthlaaken nænnoestimmieh leah demokratijen tseegkemegierkieh .
3 Saemien maajhööhpehtimmie
Jåvva lea vuesiehtamme satne maam akt maahta taalesuerkien 0-15 sisnjelen .
Fjovlegöölememoenehtse edtja reeremem nænnoestehtedh fjovlegöölemistie , joekoen dïhte saemien åtnoe .
Er del av en bokpakke sammen med Karijuse jih Baktuse , Miehtjiesdajven Baernie og Gåaltoe til kr. 100,-
Jalhts seamma semantihke englaanten gïelesne jïh åarjelsaemien gïelesne læjhkan öövre joekehtsh morfologije.
Tjåenghkies terminologijeevtiedimmie jïh normeradimmie leah vihkeles juktie dam tjåenghkies våaromem gorredidh saemien gïelese .
Gosse learohkh heamtuvrh tjaelieh , responsem åadtjoeh akten voesteslåhkose .
ISBN 82-993781-3-3
Maahtah raajan 75% stipendem ohtsedh dejstie jååhkesjamme åasijste , raajan 72 000 kråvnah .
vuesiehtidh guktie gïele jorkese joekehts tseahkan , tïjjese jïh sæjjan
Vielie dïhte jeahta maehtieh aaj going on, goh roll jïh burn.
Gosse hïelje varki vaasa , dellie badth fuehpie gaajhkem darjodh !
soptsestidh gaskesadtemevuekiej bïjre joekehts kultuvrine
Learohkh edtjieh orre baakoeh gaavnedh jïh nåhtadidh dan reklame- jïh doekemesplakatese .
Stientjen , mïetsken 23. b. 2011
Jaepien 2025 raajan maahta dispensasjovnh vedtedh, guktie dah mah seehtemem skuvlesne åadtjoeji åvtelen dïhte orre laake faamoem åadtjoeji, såemies astoem utnieh dom byjjes maahtoem vejtiestidh mij lea daerpies juktie maehtedh aktene faagesne ööhpehtidh goh saemien.
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta fïerhten tjïjhtjeden baakoe lïerehtimmeste sliejhtedh, jallh veeljedh mah baakoeh galka sliejhtedh.
Gosse Juvvam gaarmerdibie , dellie joekoen feejjene .
Dellie fïerhte learohke ånnetji sov sijjjienommen bïjre soptseste .
- Maarkedebïevneme / promoteradimmie
Ij leah aelhkie gosse saemienvaarjojne bööti .
Jïjnje gïeltegh gaavnemh
Saemien maanagïertefaalenasse lea akte gaahpoeh faalenasse gaajhkide maanide jïh eejhtegidie mah dam sijhtieh .
Adams , W. M. & Jeanrenaud , S. J. (2008) Transition to Sustainability: Towards a Humane and Diverse World .
Naan dajvine , bijjene vaeresne , lea skuvteretrafihkem reglereme skuvterenihtemen tjïrrh skuvterebaalki baalte .
Fylhkentjïelth jïh Saemiedigkie edtjieh ektesne barkedh juktie
Såemies dajvine dah teehpemh dan stoerre juktie dah båatsoem håvhtadieh .
Gyhtjelassh jïh vaestiedassh goebperi bïjre tsåvhnosne
nænnoes sïebredahkesoejkesjimmieh jïh årrojh
Vuesiehtimmesne (73a) maana dïhte guhte vaane sjædta.
- Dijjieh dån tuhtjede guhkiem vaaseme eannan daam buektiehtimh , bene daesnie geajnoesuerkie raaktan varki barkeme , Kjølstad rïhpestimmesne jeahta .
Vïjhte dejstie eah öövre seamma, men seammaleejnes goh dåehkieh (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995):i luvnie.
kirken.no/storstavalt/prosjekt / , mij vuesehte gellie prosjekth , råajvarimmieh jïh vierhtieh mejtie pryøvin jaahkoeøøhpehtimmiereformen pryøvenasseboelhken .
Dam reaktam göökte vuekiejgujmie gaertjede:
Mænngan learohkh aelkieh guarkedh man stoerre intervallh taali gaskem , goh gaajhkh vïjhth leah gaskoeh doh göökte minngebe luhkieh .
Aerpie Havikeste
" guhkiebasse-ryöknedh " - strategijide Vihkeles lohkehtæjja Åvlam vuesehte maam dïhte maahta .
Åarjelh-saemien giele dan gaavhtan tjoeveri jarngese båetedh juktie daaroen giele dan veaksehke byjjenesijjien bæjngoelisnie .
Maanah gïerestalleminie , dah båarasåbpoe unnemes viehkiehtin .
Seamma sijjesne aaj skuvle saemien maanide mij maadth-skuvle-faaleldahkem vadta dovne dejtie guht Snåasesne årroeminie jih aaj dejtie guht bæjngoelistie båetieh .
Akte ulmie ektiedimmiem vuejnedh gaskem ektiefaalenassem abpe fylhkese , jïh dongkemeskovhtem dajvine , jïh vijrebe evtiedimmie jïh iktedimmie TT-skovhteste daennie ektiedimmesne .
1230-1300 Tjåanghkoe jïh orrijimmie
Daennie barkosne maahtah staaresne jïjjen vaanterdidh jïh viehkine dejtie noeride årrodh , båeries almetjh jïh skeamtjohkh vååksjedidh , dåehkine barkedh maanide giej eejhtegh dåeriesmoerh daalhkesigujmie utnieh , dåehkieveasomesijjine demenseskeamtjohkidie barkedh , jopstetjöövkeste ööhpehtæmman .
Maehtedh lohkedh siebriedahkefaagesne lea maehtedh goerehtidh , toelhkestidh jïh ussjedidh faageles tjaalegi bïjre , juktie jïjtse jïh mubpiej siebriedahkh , jeatjah tïjjh , sijjieh jïh almetjh guarkedh .
2013 .
Viesjies learohkh daamtaj naive jïh rigide strategijh nuhtjieh juktie aerviedimmieh darjodh , naemhtie goh Aanna vuesiehtimmesne vuelielisnie .
Mejtie mijjieh edtjebe aktem aarehboelhken foentem sjïehteladtedh , aaj gohtjeme plåamstereïebje-foente , libie innovasjovnebyjresigujmie jïh aaj mijjen innovasjovnebyjresinie digkiedamme .
Nasjovnale pryövenassi ulmie lea learohki maadthmaahtoem lohkemisnie , ryöknemisnie jïh englaanten gïele faagesne vuarjasjidh jïh evtiedidh .
3.6.2008 dïhte åasa lea 52.431 kr daennie prosjekte-kontosne .
Gosse illedahkem gihtjemevuekeste TVJT gïehtjedibie dellie vuejnebe referaansedåehkie mahte gaajhkide raajesidie jååhkesjamme objeektine, pronominelle objeektine jïh nulle objeektine.
Sïejhme darjomen sisnie Stuhtjeåasa:
Saemiedigkien lea dïedte vierhtieh joekedidh jïh viehkiedïrregeåtnoem vaaksjoestidh jïh goerehtidh laaki , njoelkedassi jïh bïhkedassi mietie .
jïh abpe taalese vuejnieh goh summe dejstie bielijste .
Viskes jïh rööpses klaerieh jijhtieh jïh laante dan tjaebpies vååjnoe .
sov danmarken , såevmien , nöörjen jallh islaanten otnege åådtjeme jeatjhlaakan goh ohtsemen tjïrrh
Lïeneståvroen laavenjasse lea evtiedimmien barkedh gusnie byjrese , sjædtoeh jïh hijven jielemetsiehkieh siemedieh .
Pryövenasse prostatareaveste vaeltiesåvva
Garrah-bieleste: Nico Forsberg (Mora), Ida Forsberg (Mora), Johan Bergkvist (Jänsmässholmen), Sunna Rensberg (Sörvattnet), Tone Staffansson (Idre), Julia Esbjörnsdotter (Funäsdalen), Julia Rensberg (Mora), Daana Rensberg (Mora) jïh Andreas Dyrøy (Funäsdalen).
gïele lea kultuvreguedtije jïh jarnges gosse saemien vierhtieh jïh maahtoem vijrebe guedtedh .
Ibie daarpesjh tjoeperdidh mejtie mijjieh beetnegh utnebe beapmose , skuvlem vaedtsedh jallh veasose .
Bïhkedimmie skuvle .
vuelelen njååjte lea
 (Vuartesh aaj jïjtje nedteaamhtesem dan bïjre) 
Daelie altese baakoeh mijjem eevtjieh jaehkedh .
Doh guektiengïelevoetevierhtieh Saemiedigkeste lea jaapan 2008 biejeme jïjtse prosjekte-kontose , bene jaepien 2009 raejeste biejesåvva RUA .
Old Price: NOK 15.000,00
vaarjelimmie sæjhta 2009 raajan hoksedh bieliejaapetjenbïevnesh åejviedarjomiej bïjre aaj saemiengïelesne båetieh gusnie iemeles .
Tjoeverimh aaj nimhtie dållem geehtedh olles jamhka .
- Dah taalh leah tjïelke; Ååpsen jïjnjh aalkoealmetjenyjsenæjjah dej giefiesommes gaskem veartenisnie .
Tjiehtjele jïh låavth-gåetie åtnasuvvieh jaabnan .
Njoelkedassh ohtsemebaseradamme dåarjoe joejkese jïh saemien musihkese
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh lea daesnie laahkoeh daatovrisnie tjaeledh jïh digitale dïrregh nåhtadidh gosse daejnie barka .
Akte jeatjah vuesiehtimmie lea gosse maanah jiehtieh dah tuhtjieh isvelihke jallh dah billijieh gosse bïelhkehtassem åadtjoeh .
Muvhtine 41 tjaalasåvva goh 41 jïh muvhtine goh 14 .
Vihties råajvarimmieh mejgujmie maahta nïerhkedh 2 .
Daate sæjhta jiehtedh gaskem jeatjah dah mah daajroem utnieh , dah tjuerieh govlelgidh sjæjsjallimmieprosessine jïh politihkeevtiedimmesne eatnemevierhtiej bïjre , dejnie dajvine gusnie aalkoealmetjh årroeh jïh sijjen jielemigujmie gïehtelieh .
Bijjiedimmievuekieh Saepmesne Heamtuvrh
riektesvæhtam guedtieh
Daesnie veele daajroem utnebe man gellie julev- jïh åarjelsaemien saamastallijh mah lohkehtæjjaööhpehtimmiem utnieh, jïh man gellie mah lohkehtæjjine berkieh.
Lohkije åådtje veeljedh guktie dam gærjam lohkedh , daaroen jallh åarjelsaemien gïelesne .
Daesnie maahta Vaegkie stuerebe sijjiem åadtjodh , jïh naemhtie nuepiem åtna barkoesijjieh öörnedh .
Dan sijjeste kaanne darjomh dorje mejtie ij sïjhth darjodh jallh dejtie dorje juktie jeatjah dam sijhtieh .
Måjhtam mijjieh limh ålkine jih onn-ohtje derhvie- jih låavth-gåatetjh kluhtierdimh .
forskere ved Statens reinforsøk
vöönhtse gaajhtse / tjïejhte
vielie duedtien vuasah stuerebe maarhnesne doekesovvedh
raajemebaakoe skyllijemaanide
Barkoe aktene åajvoeh siebresne .
[[[soelke-Ø-d-eht-edh jïh [[[buerie-Ød-eht-edh.
Maahta akte aevhkie årrodh learohkem viehkiehtidh taalefaaktah automatiseradidh .
aamhtesem åehpiedehtedh maam lea jïjtje veeljeme; gïelen , lidteraturen jallh jeatjah saemien aamhtesen bïjre
Saemien gærhkoeraerie aaj fïerhten jaepien faageråårestallemh øørnede Gyrhkeles øøhpehtimmiejarngine ektine noerhtene , gusnie barkijh jïh jïjtjevyljehke jaahkoeøøhpehtimmiebarkijh maehtieh gaavnesjidh , dååjrehtimmieh juekedh jïh vielie maahtoem åadtjodh .
Sopstestidh maam saemien-foente maahta barkedh: Betnegh gelkieh gïele-soejkesjämman .
Jalline jïh åarjene: Johken Sørelva mietie seamma jælloe goh Rundtuva , vyjrehkåbpoe johken Kobbelva mietie jaavran Nuorjjojávri , vyjrehkåbpoe jaevrien Nuorjjojávri åarjemes loektese , debpede meatesth johkem Nuorjjojohka , dah jaevrieh Guovdelisjávri jïh Vanasjávri dahkoe dan mïerhkese gusnie raaste Laevas jïh Girjas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259 (Ivarsten).
Laake maadthskuvlen jïh jåarhkelïerehtimmien bïjre (ööhpehtimmielaake) § 6-2 vihteste:
dan lea stoerre faamoe
Noerhtesaemien njieljie åejviesmaaregetjïerth åtna .
• Noerhte- , julev- jïh åarjelsaemien terminologijem eevtiedidh åtnose starne- jïh såjhtoedïenesjiememisnie .
Saemiedigkien raeriestimmie , gusnie maadthtjaatsege lea eengelsken gïelesne , lea dan åvteste hammoedamme UNESCO ' n maallen mietie juktie raeriestimmielæstose båetedh .
Faage saemien voestes gïeline galka faagine daaroen ektesne maadtojne årrodh gosse galka learohki guektiengïelevoetem evtiedidh jïh fïereguhtide learoehkidie skreejrehtidh vielie maahtoeh tjöönghkedh , ïedtjem jïh tjirkesvoetem åadtjodh guktie nimhtie buerebelaakan dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gïelem nænnoste , evtede jïh gorrede .
Goeven 16 .
ANDERSEN , THORBJØRN: Rektovre luhkie tjijhtje jaepieh åarjelh-saemien skuvlesne .
Sveerje lea 21 lïenh juakeme .
Daesnie njieljie tsevtsiehtimmieåerieh:
Gåarede aaj eatnemefaagem aamhtesasse ektiedidh .
Seamma vuekine goh Elias Lönnrot lij suemien naasjovnale-eeposem Kalevala dorjeme , Fjellnere deajvoehti teekstem mij Leuhnjeste govleme , Torne-saemien dajvesne , jïh dle lissiehti vaajesh mah govleme altese maanabaelesne jïh nimhtie jis sjidti beagkoes saemien naasjovnale-eeposem Biejjie-baernien såangoe Jeahnaj eatnamisnie .
Ellen Bull Jonassen åarjelsaemien lohkehtæjjine barkeme jïh aaj oktebisnie jarkoestæjjine .
Dastegh deallahtimmiedïedth eah steeresovvh , tjuara kvotide bååstede giesedh jïh dejtie mearoegaedtieflååtese vedtedh mah dïedtem åadtjoeh voengesne deallahtidh , Muotka tjïerteste .
Lohkehtæjja ovmessie spïelh darjoeh , såemies aelhkie jïh såemies geerve: guvvie-guvvie , guvvie-baakoe jïh baakoe-baakoe .
Mijjieh 4 barkijh ektesne årroejimh aktene leejjemetjiehtjielisnie .
Hijven gosse lohkije maahta lustestalledh .
Guktie dej minngemes jaepiej dorjeme , dle juvnehte fylhkendigkie nænnoste dah sektovrh edtjieh dam unnebeåtnoem reeknemassejaepesne meatan vaeltedh minngebe budsjedtejaapan , jïh dah edtjieh aktem seammaleejns vielieåtnoem gaptjedh .
Bïevnese sæjhta dam evtiedimmiem sjïehtesjidh mij lea orreme dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne jïh aalkoealmetjereaktesne evteben bïevnesen mænngan .
Sæjroe 20/32
Dellie maa hijven gosse almetjh maehtieh Jupmelen gieries- voetem damtedh .
Saemesth amma 1-4 .
Samerettsutvalgets innstilling - Saemiereaktaj moenehtsen lahtestimmie .
Gïelem vedtedh Veeljeme biejjien lea suehpeden 19 b .
Manne barre gåetesne minnim gåmmese jeehtim manne daesnie jijjehtovvem .
Dejnie gåaroes sijjine Krirrien nuelesne jeatjah krirrieh tjaalah .
Saemiedigkieraerie sæjhta Saemiedigkien dåarjoereereme edtja vielie gaahpode sjïdtedh jïh sæjhta dan åvteste bæjhkoehtidh guktie dåarjoevierhtieh leah åtnasovveme fïerhtene reektemisnie saemiedigkieraereste Saemiedigkien stoerretjåanghkose .
Bievnieh bååstede dej baakoej bïjre mah learohkh baakoebaanghkesne utnieh , jïh aaj dej baakoej bïjre learohkh dorjeme dej vuekiej mietie orre baakoeh darjodh .
Orre gærja: Lilja stoerre-åabpine sjædta
Saemiej leah reaktah guarkasovvedh , dovne gïeline jïh kultuvrine , gåessie starne- jïh sosijaalen institusjovnh jieleden boelhkesne uhtsieh .
Saemien maanaj jïh noeri saemien identitete evtiesåvva dovne ektiedimmesne dejtie saemien almetjidie , dej histovrijine jïh kultuvreaerpie-vuekiejgujmie , jïh gosse stoerresiebriedahkem dåastoeh .
Daelie Aajege Plassjen jåarhkeskuvlesne sijjiem leejedeminie .
saemien byjreskvierhtieh respekteeredh
Jis raessesne maahta funterdidh guktie maahta dam ånnene , jïh dan vuekien mietie asvem unnede .
Dihte lea nuepie barkoejielemisnie liegkestidh seamma aejkien goh barkohts åadtjoeh viehkiem barkoesjaltan båetedh .
Juktie ekonomeles , reereles jïh almetjen vierhtieh fååtesieh , dle dïhte akte stoerre haesteme gosse edtja saemien gïelem eevtjedh .
Saemiedigkie edtja dïedtem utnedh saemien gïelem evtiedidh , jïh daate sæjhta jiehtedh Saemiedigkien lea dïedte saemien gïelepolitihkem Nöörjesne haamoedidh .
sjiehteles goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh tseahkan ektiedamme
Daennie prosessesne lea iemie skuvlen sjïerepedagogeles vierhtieh jïh govlehtallijh meatan vaeltedh .
· Mestie Maarja tjoeperde gosse eengkele soptsestamme ?
Jis jïjtsh råajvarimmieh tseegkesuvvieh saemien jallh saemiengïelen maanide , dle vihkeles råajvarimmide dan jeatjah åålmegejieliedasse gårredidh , guktie maanah eah dehtie jeatjah åålmege-ektievoeteste geeresovvh .
Desnie gïelebarkijh vaestiedin guktie gulliegïelem vaarjelidh !
Saemien skïemtjijh reaktah utnieh mah leah stuvreme Gaskenasjovnaale konvensjovnine jïh nasjovnaale laakine .
Maahta aaj guhkiem bakredh jis ij leah voereseaalterem jaksh .
lohkedh jïh analyseradidh tjaalegh ovmessie sjangerinie juktie maehtedh mïelem utnedh dej gyhtjelassi jïh aarvoej bïjre mah tjaaleginie bæjjese vaaltasuvvieh
Maam leab datne gurrieminie ?
Råajvarimmieh: Laavenjostoeråajvarimmieh jienebh aktööri gaskem , juktie:
vierhtieh / dåarjoeh joekede daase; gïehtelimmie , pedagogeles materijellem darjodh , gïelelïerehtimmie jïh bievne- me , - evtiedimmie- jïh bïhkedimmiebarkoe saemien maanagiertine , jïh maanagiertine saemien maanajgujmie lïerehtimmie lea sïejhme laaki jïh njoelkedassi mietie (ööhpehtimmielaake §§ 6-2 jïh 6-3).
Maehtedh saemien voestes gïeline soptsestidh , dellie galka goltelidh jïh soptsestidh jïh soptsestimmietsiehkiem vierhtiedidh gosse mubpiejgujmie soptsestidh .
Saemien gærhkoeraerien
Jaepien 1902 orre laake bøøti , gaajhkh eekinommh edtji daaroen gielesne årrodh .
184 laanth leah lïhtseginie WIPO ' sne .
lea öörneme , jïh guktie dïhte öörnemem tsevtsede geerveööhpehtimmiefaalenassijste .
NSR sæjhta barkedh guktie orre jorkelimmieh øøhpehtimmiesystemesne leah saemien learohken jïh saemien siebredahken daerpiesvoeti mietie , jïh guktie ellies saemien øøhpehtimmiepolitigkem øøvtiedidh .
Dellie diskurse tseegkeme jïh nulle objeekte realiseradamme, jïh dellie raajese grammatihken mietie (Joma, 2012).
aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh
Digitaale tjiehpiesvoeth lea aaj maehtedh govlesadtedh jïh laavenjostedh digitaalelaakan siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre , jïh njoelkedassi mietie nedtegovlesadtemasse dåemiedieh , daan nuelesne persovnevaarjelimmie jïh aalkoereakta .
Ålkone årrodh gosse tjuavkeds lea hijven , juktie tjoevkeste kaanne buerebe damtedh .
Pedagogeles / psykologeles dïenesje (PPT .
Gosse maanah ektesne berkieh , dle barkijh meatan
Årbok nr. 9 Åarjel-saemieh
Daate akte reektehtse vuesehte maam Cand.oecon. Stein Storsul Saemiedægkan dorjeme .
Dah G2-lïerijh GJ-lïerehtimmiem (grammaticality judgment task) åadtjoejin jïh galkin vierhtiedidh mejtie raajesh grammatiske.
Mænngan learohkh lierieminie dovne bæjjese jïh våålese ryöknedh , gööktine jïh gööktine , vïjhtine jïh vïjhtine jïh luhkine jïh luhkine .
- Daate akte stoerre dåeriesmoere maam joekoen jïjnjh aalkoealmetjesiebriedahkh dååjroeh , jïh mij varke råajvarimmieh kreava juktie nåake evtiedimmiem heerredidh .
Daate ij leah reaktoe geajnoe jis edtja aktem monnehke båatsoem åadtjodh guhkiebasse .
Skuvlen akte vihkeles sijjie edtja saemien learohki reaktah gorredidh daennie dajvesne .
Doehtehth njammide jaabnan
Tjåanghkan daate tjaalege vuesehte daerpies syntaxem, morfologijem jïh semantihkem ektiedidh juktie buerebe laakan guarkedh guktie seerkemegietjieh roehtside lissiehtamme.
Lïhkebe bïevnesnh guektiengïelevoetevierhtiej bïjre , govlehtallh: Sigurd Kristiansen , rådgiver Regional Utviklingsavdeling , Nord-Trøndelag fylkeskommune Telefon: 74 11 12 60 , e-post: sigurd.kristiansen@ntfk.no
Dan åvteste Finnmaarhken fylhkenålma iktedimmiedïedtem åadtjoeji noerhtesaemien maajhööhpehtimmien åvteste jïh Nordlaanten fylhkenålma iktedimmiedïedtem åadtjoeji åarjelsaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
Rektovre jïh tjïelte sæjhta skuvlen illedahkide åadtjodh .
Juvlemesaadthålma jïh juvlemesijjieh
Juktie manne tjaktjegiesien daakteme dellie veelkes jïjjelåblojne sjïdtem .
Vihkeles lea aaj beetneh-vierhtieh ohtsedh guktie jienebh maehtieh giele-barkojne giehtelidh mah mediasse sjiehtieh .
Almetjh maehtieh guvvieh politihker ijstie ektiedidh reaktoe krærran ?
- Jis leah naan barkoeseabran tjaangeme , krïebpesjh dellie lissietahkem jis bijjelen 37,5 tæjmoeh våhkosne barkah .
Dej roehtsh gaehpie jïh lïere.
Liejpien gïrren tjaebpies rööpses klaerie .
 (Piñón, 2001) sov aalkovisnie vuesiehtimmiem moenem gusnie englaanten gïelen veerbe open (13) jïh (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995) lægan aaj dam paarrem åtneme goh sijjen voestes vuesiehtimmie kausatijve molsedæmman.
ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH STUDIJEGOEREHTÆMMAN - PROGRAMMESUERKIE HAMMOEDIMMIEFAAGESE
Daate sæjhta jiehtedh aktem tjåenghkies åtnoem njoelkedassijste , giehpiedimmiem båasarimmeste jïh stujmeste , aktem tjïelkebe struktuvrem tseegkedh skuvlebiejjien jïh veanhtadimmieh gaskemsh tjïelkestidh .
soejkesjidh , bigkedh jïh teestadidh aelhkie maallh bigkemetseegkeldahkijste , jïh prosessem vihtiestidh åssjaldahkeste gaervies dorjesasse , tjaaleginie jïh guvviejgujmie
Dah sijjen åssjaldahkh jïh domtesh våålese tjaelieh , jïh tjaelieh vuesiehtimmien gaavhtan vearbe , substantijve jïh adjektijve .
Åvla gihtjie , vaadtsa lihkebe jih geelkie dam naehpiem .
Dan åvteste dle hijven laavenjostoe jïh ektiedahkoe staateles jïh tjïelten aktöörigujmie , lissine ektiedahkoem institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie jïh aaj dej gaskem , sæjhta joekoen vihkeles årrodh .
Rååresjimmietjåanghkoe saemien neavroebievnemedïenesjen bïjre
Lissine saemieh sijhtieh mah staaride jïh stuerebe sijjide juhtieh, dej maanah edtjieh saemienlierehtimmine jåerhkedh juhtemen mænngan.
damtijidh guktie joekehts baakoeh ovmessie tsiehkine maehtieh tsavtshvierhtine åtnasovvedh Daennie vuesiehtimmesne learohkh edtjieh aktem reklame- jallh doekemesplakatem darjodh .
Hokse skïemtjegåetesne 0 - 19 jaepieh namhtah 20-64 jaepieh
Lissine dah vïjhte noerhtemes fylhkenålmah jïh Saemiedigkie dåarjoem vadteme regijovnaale jïh voenges råajvarimmide , juktie saemien gïeleevtiedæmman skreejredh .
saemiengïelen maanah faaleldahkh ietniengïelese maanagiertine åadtjoeh
Fïerhten jaepien Leenestuvrie jih Saemiedigkie edtjieh minngiejielemen laaken mietie gïehtjehtidh jih dam reerenasse buerkiestidh .
Ijje, idtjim dam lohkh, men aktem jeatjebem.
Akte dejstie lea Fødevarebanken Københavnesne man bïjre dijjieh åadtjode vielie govledh mænngan dan biejjien .
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea meatan vaaltasovveme maahtoeulmine , gusnie dah akte bielie maahtoste jïh viehkiehtieh maahtoem faagesne evtiedidh .
Dah guaktah tjaelijh aelkiejægan burkiestidh mij ovagkusatijve jïh overgatijve jïh gie vielie dotkijidie dejnie barkeme.
Datne dïhte guhte raaktan muana guktie politihke lea dennie dajvesne gusnie manne årroeminie ?
Tabelle 4.5.
Mijjen gielhtie jïh mijjen gorredimmien gielhtie våålese elmeste bööti jïh Aejlies Voejkenen baaktoe Maarja nïejteste sïejhme almetjinie reakadi .
veeljemebiejjien åvtelen
Snåase , 23/11- 2012 .
Gusnie vielie bïevnesh gaavnem vuarjasjimmien jïh pryövi bïjre ?
Fïerhten biejjien dåerede?
seammavoeth jïh joekehtsh gaavnedh akten saemien heamtuvren jïh akten jeatjah heamtuvren gaskem
Gosse daam jovkede mujhtede mannem .
Kultuvrem lïeredh guarkedh , soptsestidh , identitetem nænnoestidh jïh evtiedidh leah daerpies boelhkh ööhpehtimmesne .
sjïere sæjhta reerenasse dïedtedh jeenjh paehperh åarjel- jïh julevsaemiengïelesne åålmehtehtedh .
Raasisme lea fïerhne sïerredimmie mij våaromem åtna etnisiteetesne , mehtie laanteste båata jallh njaltjan klaerie .
Siejhme:
MIERIEH JIH NJOELKEDASSH
Staate lea seamma boelhken aktem radikale juvrepolitihkem jïh - reeremem sjïehtesjamme , aktine stoerre lissiehtamme juvrelåhkojne goh illedahke .
Saemiedigkie jïh Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta laavenjostoe edtja aktem stuerebe fokusem bïejedh saemien gïelese jïh kultuvrese foestehïejmehoksesne .
Vijhtede tjaalege
Dah vihkielommes maehtelesvoeth lohkemisnie jïh ryöknemisnie leah meatan vaaltasovveme maahtoeulmine gaajhkine faagine .
Vihkeles biehkieh sijhtieh årrodh dej lïhkesvoete maanide , vïhtesjimmie , ij naan dåemiedimmiem jååhkesjidh mij mubpide pleekieh , jïh geerve almetjh goh dåarjoehtæjjah maanan ektiebarkosne .
Vædtsoesvoete jïh guektiengïerth sïerredimmie
Idtjin eejhtegh gænnah mijjem reesh vielie saemiestidh .
Gosse struktuvrem taalesïevesne demtieh , maehtieh dam nuhtjedh juktie gåhkoem jiehtedh göökte taali gaskem , vuesiehtimmien gaavhtan mejtie 18 leah lïhkemes 15 jalh 20 .
Saemiedigkie staaretjïeltigujmie Alta , Tromsø jïh Oslo laavenjostoelatjkoej bïjre govlehtalleminie , juktie saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh .
Vaeltieh våaromem laavenjassine goerehtallemepryövesne , jïh baajh learohkem buerkiestidh guktie satne taalh stoeredahken mietie veesmie , jïh intervallem gaavna göökte taali gaskem .
Doh tjirkijh tjïelten ståvrosne veeljesuvvieh tjïelten årrojijstie , jih 4 jaepieh stuvrieh .
) elmeste vaeltieh jïh oksygeenem (O
Noereskuvlen maanah jïh learohkh jåarhkeskuvleste maehtieh jïjtsh kråahpen jïh healsoen bïjre soptsestidh .
Guktie maahtam mubpien aejkien darjodh ?
Soejmi buertien gåajkoe njaaka , buertien lihke båata dle aalka snirredh .
Saemieh aaj vaajtelieh gaajhkide institusjovnide gåetie-jarngese tjøønghkedh guktie ektie-byjrese nænnobe sjædta .
Synthesis .
Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe
Daamtaj jaevrieh , jeanoeh jallh vaerieh mah leah sinsitnien lihkesadtje , seamma voesteslïhtsem utnieh .
' ste , Tromsø , gosse Saemiedigkiem byögkeleslaakan rïhpesti gålkoen 2001 .
gepaarde lööva
baakoeh jïh lahtesh utnedh gosse barkeminie jïh soptsestidh mij dïhte " bïerkenidh " lea .
Jïjnjh åarjelsaemien lohkehtæjjah sijhtieh viehkiehtidh orre learoevierhtieh evtiedidh .
) Blaahnege / SaU Bláhnage , Bláhnagesuvvane / Blattniksele (Sor .
Mij lea irhkeme ?
Kråangken tjïelte
Jïemhten lïenen laantedigkie hoksemaaksoem maaksa mohte joekehtse lea gosse hoksegarantije dæjpa , ij naan jeatjah maaksoeh maeksieh .
Barkoesuerkie 4: Åtnoe saemien gïeleste
Onne nyöjtetje lij gosse voestes aejkien joejki .
Dah maahtoevåaromh ryökneme jïh lohkeme jïh muvhth biehkie Englaante-gïelesne båetieh ?
datamaskin guvvieh sertedh aktede kaameristie akten daatovrasse
Krijsesne edtja lïeneståvroe gaajhkh iktedimmie reeremh , organisasjovnh jïh sïebredahken vihkeles sïelth dåarjodh , jïh mijjen barkoe dej barkojne iktediebie .
Man åvteste dåårrehtimmie saemienlohkehtæjjijste vihkeles?
Statusen nuelesne maahtah vuejnedh mejtie maahtah orrestidh jallh ij .
Gellie jaepiej tjirrh lea aaj båatsoejielemen gaavhtan kuvsjh øørneme .
Sjïerereektijen reektehtse saemiej bïjre Nöörjesne , Sveerjesne jïh Såevmesne tjuvtjede joekoen dan geerve tseahkan dejtie saemien gïelide .
* Daate maahtoeulmie ij leah dejtie learoehkide barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammesne .
Dïhte faageles vijriesåbpoe barkoe ABM-evtiedimmeste (daan biejjien Nöörjen kultuvreraerie) viesjiesåbpoe sjïdti mænngan goh Saemiedigkie reeremem åadtjoeji - raaktan ij dan eadtjohke dåarjedimmesne goh dej nöörjen museumi vööste .
Mij saemievoetem muana , jïh mij muana ihke maahta saemine jieledh leah joekehts siebriedahkeste siebriedahkese jïh åålmegistie åålmegasse .
Beetnehveahka båata gosse frijje baalhkah jaapan 2012) 1.810,0) vaaltasuvvieh frijje baalhkijste jaepien 2012 ekonomijesoejkesjisnie (1.724,6 mill. kråvnah), mænngan dah leah laavenjassestaeriesovveme jïh åasastaeriesovveme goh bijjielisnie (1.724,6
Referaansedåehkie gaajhkide raajesidie pronominelle objeektine jååhkesjieh, mearan 100% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne aktem raajesem 53 jååhkesjamme.
- Manne joekoen madtjeles moenehtse aktem almetjeriekteles aalkovem åtneme , jïh våaroemasse bïejeme aktem gamte regijovnale , nasjovnale jïh gaskenasjovnale vuajnoem saemien dotkemasse jïh jollebe ööhpehtæmman , mubpie presidente Laila Susanna Vars jeahta .
solidariteete jïh ektiebarkoe jeatjah aalkoealmetji- jïh vaenielåhkoen almetji gujmie giej elties sjïeresvoete jïh reaktah dyødtoeh
Aaj akte vuekie åssjelh jïh åssjaldahkh evtiedidh jïh öörnedidh , jïh akte lïeremevuekie .
Galkegh darjoeh guktie njevlieskïelth tsïnnesne måasodh , dah aaj darjoeh guktie tsïnnesne reejnes jïh infeksjovni vööste vaarjelieh .
1. Gaavnh aktem voenges aamhtesem gusnie dijjieh vïenhtede aktem jorkestimmiem tjuara årrodh .
Luvlene: Rijhkeraasten mietie Rv:ste 223 koordinatese 33 W 518200 7375859 johken Ståkkåhajåhkå baaktoe .
Dan gaavhtan evtede , edtja ahkedh PSA-pryövenasside vaeltedh 40-50 jaepiej raejeste 70 jaepieh raajan
Dan mænngan prosatam ultratjoejen viehkine goerehtidh .
Dah illeldahkh saahtah 6 goske 8 våhkoeh pryövemen mænngan sijjesne Skoleporten båetieh , gosse illeldahkide eensilaakan gïehtjedamme .
Ulmieh , strategijh , gaertjiedimmieh
- Skuvline gusnie leam vaadtseme im leah åådtjeme gielem lieredh .
GODT LÆREMIDDEL
Daerpies saemien gïelem vååjnesasse bïejedh jïh ovmessie daltesinie saemien åtnoem jieniemdidh .
Jis eah åelieh seamedh maahta maanan vååjnoe nænnoestidh .
Spesialistehoksese mïnnedh 90 biejjiej raejesne
Dïhte sæjhta jiehtedh eah åelieh åålegh åadtjoeh maanan healsoetsiehkien bïjre daejredh .
Råajvarimmie 28 .
Akte ulmie ektiedimmiem vuejnedh gaskem ektieskovhtefaalenassem abpe fylhkese jïh dongkemskovhtem dajvine , jïh daan sjïekenisnie vijriesåbpoe evtiedidh jïh iktedidh TTskovhtem .
Maahta njaelkies-ligke damtedh mubpien kråahpem domhkestidh , vuesiehtimmien faerhmiestidh jïh gaajesjidh .
Goereste 24 vuejnebe guktie vaestiedæjjah goerehtimmiedåehkesne vaestiedamme.
Daelie jienebh jienebh saemieh tjerkebe domtoem jïjtsh saemienvoeten bïjre åadtjoeh , mij dellie jeahta båetije saemien siebredahken dïejveldimmine orre jïh gïeltijes saemien gïelh sjidtieh .
aktem aamhtesem goerehtidh goerehtimmeste veartenerommeste , jïh viertiestidh jïh åehpiedehtedh bïevnesh ovmessie gaaltijijstie
Daate mijjese giervebe nuepiem buakta målsods laakan sjiehtedidh guktie mijjieh haarjanamme darjodh .
Daerpies vielie daan bïjre dotkedh.
Dïhte stööremes bielie dåarjojste , 4,9 millijovnh kråvnah , lea jåhteme ovmessie kultuvreråajvarimmide .
Gosse aalka jollemaaksoveboelhkem jaepesne abpe åasam daalhkesi jïh stomiartihkeli åvteste goske ektesne lea maakseme 1 100 kråvnah .
Edtja darjomedaltesem utniehtidh , jïh sjïere suerkide prijoritetem vadteme .
Jis gåarede , learohkh maehtieh aktem saemiestæjjam aktene vaeljehke barkosne vaaksjodh , jïh dam gihtjehtidh .
Raerieålma akte almetje mij barkoem ohtseme , jïh barkosne tjahkan sjæd ta jalhts tjïelte tjïelten åejviem molse .
Eallan daktere , Ellen Bull Jonassen aervede dannasinie dam altese fuelhkesne dan veaksehke nyjsenæjjah , jïh tjaebpieslaakan lea tjaaleme tjidtjeben vaajesi bïjre artigkelisnie Maam stoerre-johke soptseste .
Vuesiehtimmien gaavhtan jovkemesklaash staeleste sijjeste plaaste .
b Nomme: Naima Khan Nergård Aaltere: Aadtjen 18 jaepieh illeme Årromesijjie: Gällivare , Sveerjen bielesne Barkoe: Gåalmeden jaepien jåarhkeskuvlesne Guktie datnine daan biejjien: Mov lea jïjnje darjodh , men badth geerjene
Noerhte-Trööndelagen Fylhkentjïelte lea Snåasen tjïeltine ektine akte bielie reeremedajveste saemien gïelide .
Tjaaleldh prosjekte
Daate aaj daerpies jis edtja aktem stuerebe dahkoesijjiem vedtedh juktie maehtedh viehkiem vedtedh vihkeles evtiedimmieprosjektine .
Dïhte lea laanteburrie edtja gahtjemefaamoes jïh guhkiem nænnoes sjïdtedh jïh seammasïente goh dïhte ekologijen laanteburrie jienede jïh eatneme- jïh kultuvredajvh gorredidh .
Edtja skreejreme- jïh evtiedimmiedåarjoem guhkiedidh Saemien Sijtese , Snåasesne jïh Faltstad-jarngese (Almetjereaktaj Jarnge), Lievengisnie .
Rohkelibie " Mijjen Aehtjie "
Tsiehkestahta gåabpegh guejmieh siemes sjïdtieh guktie dah tsiehkieh leah sertistimmie- jïh leejjemesjïehtesjimmesne .
Reerenasse stoerredigkiebïevnesem uvtems biejedh gïjren 2009 ektiegïetedimmie starnesuerkesne .
Gosse kondomem våålese jårrestamme , gïesh dam ånnetji bæjjese viht jïh gïesh våålese guktie ij vielie aajmene jårrestidh .
ISBN 82-996406-0-1
Læjhkan dle gaajhkh bielieh fylhkeste eah gamtebaantem åådtjeme , jïh fylhkentjïelte sæjhta annje tsevtsijinie årrodh guktie akte ellies vijriedimmie sjædta gamtebaantenedteste .
Buerie vuesiehtimmien teekste lea daarhkan dïhte båeries saemien sjugnedimmie-myjhtam Biejjien baernien såangedimmien bïjre - mij lea buajhkoes soete dovne smaave jïh geerve goltelæjjese, jalhtsh nov dïevesåbpoe (lustebe) dijrem buakta geervealmetjasse.
Joma (2012) tjaala muvhth jiehtieh gåarede ovryöktesth jallh ryöktesth objeektem raajesisnie sliejhtedh guktie vuesiehtimmieh raajesh (12) jïh (13) vuesiehtieh.
Noerhtesaemien lea dïhte gïele man jeenjemes gïeleutnijh , jïh akte stoerre bielie dejstie reeremedajven sisnjelen orre .
Goh dïhte båeries saemie aaj barre stiltjh dle dïhte skuvle nille gamte la gahtja estnis (isveligs ?
Gaajhkene sæjrojne dennie webbesæjrojne funksjovnem gååvnese jis sïjhth sæjroem juekedh sosialen medijisnie .
' ine .
daaroengïeleste saemiengïelese aarkebeajjetje tsiehkijste jarkoestidh
Govhte dejstie saemien gïelijste standardiseradamme tjaelemegïelh utnieh: åarjelsaemien , julevsaemien , noerhtesaemien , enaresaemien jïh skoltesaemien væjranamme versjovnh dehtie latijnen alfabeteste nåhtadieh .
- Daate geerve barkoe årrome daejtie bøøremes veeljedh daejstie 260 ohtsemijstie , tjïelten- jih regijovnaleministere Liv Signe Navarsete jeahta .
Krirrien / politihkeri ulmie ?
bïevnesh mah daarpesje juktie maahta gorredidh ïedtjh mah healsoe- jïh skïemtjehoksesne åtna
Raeriestæjja govlesadteme
Bottleneck-hypotese maahta mijjen lohkehtimmien haestemh tjïelkestidh jïh bïhkemdidh.
Dah båvrah lin tjaalasovveme göökte gierkietaavline .
Åenehkslaakan jeahteme , demokratije lea almetjh åadtjoeh darjodh maam sïjhtieh jïh plearoehvoete gaajhkesidie .
Juvrh eeledh mejgujmie eelemem mestie båajhtode sjædta edtja orrijidh .
årrodh NTF
Sijjeste luhkieh ryöknedh , dïhte dejtie goh akth ryöknoe .
Jis Hållogalaanteallmenningem sjiehteladta Nordlaantese jïh Romsese daate sæjhta Staateskåajjese SF maam-akt darjodh , m. dom trygkesovveme lissietjaalegem Staateskåajjen SF .
7.0 Konklusjovne
Regijovnale jielemeprogramme (daaroen RNP), åtnoen bïjre
Mjjieh sïjhtebe akte eadtjohke guejmie årrodh kultuvre- jïh gaarsjelimmiesuerkien siebride , aktöörh jïh öörnedæjjah gaarsjelimmien , tjeahpoen jïh jeatjah kultuvrevuekiej sisnjeli .
timmie dastegh lååjkedæjja aarebi lea 60 studijepoengh illeme saemien gïelesne (gaajhkh saemien gïelh) Mieriedimmie bååstedemaaksoen bïjre lea Lånekassen nedtesæjrojne www.lanekassen.no .
Aanna - guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem
Lïeneståvroe lea regionale veeljemereereme .
Dan biejjien aaj buaredh .
Learohkh edtjieh aaj jïjtse jïh sinsitnien barkoem vuarjasjidh .
Veeljemekåarhtesne tjåådtje gåabph steemma edtja saadtesovvedh .
Goerehtallemepryöve maahta meatan årrodh aktene dagkeres vuarjasjimmesne .
TEXT OCH FOTO: URBAN ENGVALL
Lohkehtæjja bïevnesh bååstede vadta mejnie learohke maahta barkedh juktie tjaalegem bueriedidh .
Tjïelkestidh ...
suelie -
Learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem darjoeh , gusnie dorjesem buerkiestieh ovmessie vearbigujmie jïh adjektijvigujmie .
Edtja aaj maehtedh digitaale åehpiedehteme- jïh laavenjostoedïrregh nuhtjedh juktie multimeedijaale dorjesh darjodh , åehpiedehtedh jïh bæjhkoehtidh .
Boelhken 2006-2010 dle minngieøøhpehtimmiem tjarki lutnjeme dejtie faageles åvtehkidie jïh bihkedæjjijde .
Jis nulle objeekte reversijbele dellie maahta Ø'em pronovmeninie molsedh (Joma, 2012).
Daah politihkeles perspektijvh leah vihkeles dan regijovnale evtiedimmiebarkose jïh tsavtsvierhtieåtnose programmen tjïrrh:
 (8) Dah Tråantese juht-i-n.
Saemien gïelh unnebelåhkoegïelh sijjen dajvine, jïh destie Montrulen (2016) mietie aaj aerpiegïelh.
Jienebh reektehtsh tjuvtjiedieh akten ektiedæmman gaajh nåake vearolden jïh klijmarjarkelimmiej gaskem .
1 925 000 Ulmiedåehkie 2
Vaajmoe engasjerer ungdom
Unnebelåhkoegïele leah måedtie-såårts smaaregh romani chibeste .
Muvhtene jeahta stuerebe vaahra goebperh åadtjodh jis tsåvhnoem daamhtaj jïh såapojne bïssede .
Darjode gih tjehtim miem goh råållespiele .
- Nasjovnaale juvrepolitihke tjuara konsekvenside båatsose konvensjovnedajvesne gåabpaginie laantine krööhkedh , Jåma jeahta .
Dan mænngan learohkh aelkieh soptsesem tjaeledh , gïetine jallh pc ' sne .
Læjhkan akte paarresne leam buektiehtamme tjoejemolsemem gaavnedh.
Bæjhkoehtimmie teemah bæjjese vaalta goh aalkoealmetji jïjtjenænnoestimmiereakta , reakta eatnamasse , tjaatsan , vierhtide jïh aerpievuekien jieledevuekide .
ETNISKT UPPVAKNANDE
Åejviesuerkie lea maehtedh lohkedh jeereldihkie tjaalegh eengelsken gïelesne juktie lohkeme-aavose jïh dååjresasse skreejredh , jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh .
Særskilt er komiteen bekymret over manglende oppfølginger av Samerettsutvalgets utredning fra 2007 om samisk områder utenfor Finnmark.
Daate akte gïeleteknologeles dïrrege gaajhkesidie mah tjaeleme- jïh lohkemetsagkesh utnieh , jïh gaajhkesidie mah viehkiem daarpesjieh lohkedh .
kokakaus:INF 'Jag ska sätta de där kvinnorna i arbete och få dem att koka soppan.'
V. b.) Guhkiesjaevrie Långvattnet (Storu .
H Hïelle Hälla (Åsele V. b.) Hierkiejaevrie / SaU Heärggiejávrrie / Fjällbosjö (Storu .
Munnjan dobtoe dan geerve , gosse aahka tjearoeminie lea .
Mij lea stifelse ?
Gosse 3-jaepien darjomesoejkesjh tjïrrehte jïh darjomedåarjoem lissehte dejtie saemien gïelejarngide , dellie Saemiedigkie gïelejarngi daerpiesvoeth krööhkie akten guhkiebasse jïh daajroes soejkesjimmien bïjre .
Jis datne healsoejarngem målsodh leenesne , eah barkijh desnie automateles åadtjoeh dov journaalem lohkedh .
' n nyjsenekommisjovnesne New York ' sne .
naan sïejhme smaavebaakoeh nuhtjedh jïh aelhkie staavadimmie- jïh raajesemaallh
Tromsøn Universiteeteste/Universidad de Granada.
Saemien kultuvreinstitusjovnh goh areena juktie saemien kultuvrem beagkoehtidh jïh dååjredh 4.
Dah dåaroenierh øøhpehtimmiem åådtjeme Hæren , Mearoevaarjelimmien jallh Elmievaarjelimmien luvnie , jïh daelie altese sjïere maahtoem Hiejmevaarjelimmien luvnie nåhtadieh .
Minngemes aejkien dellie " Boda Borg " - em darjoejin , desnie edtjin dåehkine barkedh ovmessie laavenj- asside buektiehtidh .
Mijjieh mijjen histovrijem , mijjen kultuvreaerpiem jïh mijjen kåanstem jïh kultuvrem garmerdibie .
Saemien jolleskuvle aaj faageles bïhkedimmiem vadteme barkijidie gïelejarngine .
Soejkesjen akte råajvarimmiebielie 1 dejtie råajvarimmide jïjtse gïehtelimmesne , jïh akte råajvarimmiebielie 2 dejtie regijovnaale iktedimmieråajvarimmide saemien gïelelïerehtæmman abpe ööhpehtimmesne .
Greeklaanten gïele
Mah strategijh Maarja nuhtjie ?
Tabellese jïh stïeglediagrammese illeldahkide vuesehtem mearan dejtie bïhkemdem.
JOBBER MÅLRETTET
Gusnie dihte saelhtie ?
Gaajhkh lïeni lea lïeneståvroe jïh lïeneåajvaladtje .
stååkedidh jïh voejhkelidh gïeletjoejenassigujmie jïh soptsetimmie gïeline barkedh
Guktie øvtiedimmie orreme ?
Saevegen lea byjjes statuse , men ij leah akte åålmegesaevege mij almetjerïekteles jïh staaterïekteles gånkarïjhke Nöörjem voebnesje .
Nöörjesne åajvahkommes saemieh mah lïerehtimmiem maajhööhpehtimmien tjïrrh åadtjoeh, guktie aaj daesnie dle akte tjïelke aalkoealmetjedimensjovne.
Ij gåaredh veeljemekåarhtem legitimasjovnine nåhtadidh .
Orre soejkesje-jïh bigkemelaake aktem tjerkebe iktedimmiem sjïehteladta tjïelten jïh regijovnale siebriedahkesoejkesjimmien gaskem , dagkeres ektiebarkoe jïjnjh vierhtieh kreava jïh stuerebe fokusem kreava reeremisnie .
Maahta clozetestem gellie vuekine darjodh.
Hoksegarantije lea garantije leveransetïjjen bïjre .
Saemien gïele lea juakeme jienebh gïeline , jïh gaajh joekehts haestemi uvte tjåådtje .
Jaepien 2012 dah Saemiedigkieh Nöörjesne jïh Sveerjesne , Nöörjen båatsoesaemiej rijhkesiebrie (NBR) jïh Sveerjen saemiej rijhkesiebrie (SSR) aktem barkoedåehkiem tseegkin mij edtji aktem raeriestimmiem buektedh jarkelimmide båatsoekonvensjovnesne .
Dejtie Regijovnaale råajvarimmide juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne iktedidh , dle fylhkentjïelte dïedtem åtna skraejriem vaeltedh jïh ektiebarkojne jïh iktedimmine viehkiehtidh , dennie råållesne goh regijovnaale evtiedimmieaktööre laavenjostosne jeatjah aktöörigujmie .
Gïeh desnie berkieh?
Goerehtæjja: Hasse Knutsson , gïetedæjja , goevtese hokse jïh sååjhtoe , Sveerjen tjïelth jïh Laantedigkieh , Stuehkie
Juktie gïeleveeljemem aelhkebe darjodh dle aaj joekoen vihkeles dïhte aktengïeleldh almetje mij jienebelåhkoegïelem soptseste , guarka mannasinie dïhte guektiengïeleldh almetje dam aktem gïelem veeljie .
/ EES-laantesne .
1 ...
Gaahpoen rehabiliteereme rehabiliteeremeklinihkesne
Lïereme: Saemiedigkie edtja pryövedh buektiehtidh learoesoejkesjh jïh skuvlesoejkesjh mijjen dejpeladtje maahtoem jïh Saemiedigkien byjreskevuajnoem krööhkieh .
Barkijh mah leah meatan gosse akte stååkedimmie aalka , maehtieh orre skraejrieh vedtedh , skreejredh jïh viehkiehtidh guktie stååkedimmie jeereldihkie sjædta .
Daan boelhken edtja aktem hijven laavenjostoeforumem tseegkedh dejtie ovmessie saemien gïelide , jïh barkedh guktie jarnge akte ihkuve öörnege sjædta 01.07.2014 raejeste .
Mijjieh gåhtjobe fïerhten raajese (NP, NP/CP,
Gosse guhkebe gïeline barka, dle buerie-buerebe funksjonelle morfologijem haalva.
Skuvlh saemien dajvine maehtieh skiltadidh saemiengïelesne , dovne ålkone jïh gåetesne .
Dåastohth mannem dov dååjvehtassen mietie ih gïem laehpieh gie datnem ohtsede .
Don jih daan bijre III
Aktivitehtedåarjoem / evtiedimmiemaaksove m maaksa jis leah meatan Arbetsförmedlingens barkoejielemeinroduksjovne.*****
Figuvresne 2, (b.
Numhtie saemieh maanide boelvijste boelvide sovkehtamme .
Luhkie govhtede tjaalege
Mijjieh sïjhtebe laavenostosne mubpiejgujmie , Mære laanteburrieskuvlem vijriesåbpoe evtiedidh goh maahtoejarnge jieliemidie mah våaromem utnieh laanteburresne .
Daate sæjhta jiehtedh studijesijjine mïnnedh, saarnodh man jeenjesh mah saemien gïele- jïh kultuvremaahtoen mietie gihtjieh jïh ovmessie karrierenuepiej bïjre bievnedh.
Ij maehtieh dåarjoem hospiteradæmman vedtedh lïhke fuelhkiej luvnie .
Daesnie akte vuesiehtimmie jïjtsevuarjasjæmman jïh vuarjasjimmie sinsitneste .
Dah hormonejeatjahtehtemh mah deahpadieh nyjsenæjjan gujnelemmiecykelisnie njammide tsevtsieh jïh dan gaavhtan eah seammalaakan årroeh abpe tïjjem .
Saemien gærhkoejieleme materijellh jaahkoeøøhpehtæmman evtede , jealajahta saemien salmelaavlomem , saemien liturgijem evtede .
Arktisk raerie
Unnebelåhkoepolitihke gyhtjelassh vaarjelimmien jïh dåarjoen bïjre dijpieh dej nasjovnellen unnebelåhkoej jïh dej histovrijen unnebelåhkoegïeli åvteste .
Tjuara sjïehteladtedh guktie maahta saemien eensilaakan nåhtadidh siebriedahkesne , goh sijjieh jïh gaavnedimmiesijjieh maanide , noeride jïh geervide .
svöörjesne leah ov-vihties .
Fylhkentjïelth edtjieh aaj tsevtsiedæjjine årrodh almetjehealsobarkose fylhkine , jïh dah edtjieh tjïeltide viehkiehtidh dej almetjehealsoebarkosne .
Daate læssanamme aaj jaepien 2011 .
Goeresne mij minngesne båata , desnie maahtoem buerkiestamme golme njieptjine .
Saemien maanah jïh noerh leah guhkene minngielisnie etnihken nöörjen maanah jïh noerh , gosse veahkan bïjre digitaale lïerehtimmievierhtijste ietniengïelesne , jïh jeatjah lïerehtimmievierhtie ietniengïelesne - dej konsekvensigujmie daate sjugnede .
Dah barkijh jïjtje feerhmeleslaakan dåemiedieh .
Guktie daate sjædta lea iktegisth ovseekere maarkeden gaavhtan .
Råajvarimmieh tjåanghkan spååremem vedtieh medtie 80 miljovnh kråvnaj åvteste fierhten jaepien .
Goerehtimmiem orreje jallh jeahta ijje goerehtæmman jallh daalhkesidie .
Jupmele datnem bueriesjugnede jïh datnem vaarjele .
Åarjelsaemien gïele lea akte dejstie luhkie saemiengïelijste Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
Faagealmetjh mah maahtoem saemien gïelesne jollebe daltesisnie utnieh, leah daerpies jis edtja gorredidh siebriedahke dam daerpies saemien maahtoem åtna.
Maanaj jïh noeri
h / l: Maanide Jeesusen gåajkoe bööktin edtji gïetem dej nille bïejedh .
Daavtjeme veadtijste maahta deajvoeh jïh jeatjah vïedterh darjodh .
Jis skïemtjelassem åtna man mietie stuerebe vaahra baenieskaarah sjidtieh jallh jis dåeriesmoerem åtna njaelmiehygijenem sujhtedh maahta aaj baeniehoksem åadtjodh skïemtjehoksemaaksoven åasa mij bijjiemaaksoevaarjelimmesne .
Laara , tjidtjebe jïh onne åabpebe Tronesen gåajkoe jåhteme .
Ij badth goerehtimmiedåehkide haastadihks nominatijvem utnedh, dan gaavhtan mahte seammalaakan gåabpaginie gïeline nominatijvem utnedh.
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 9
Jalline: Rïektes sievine johkenjaelmeste dennie jaevresne Heargejávri jaavran Jierdajávri , destie tjaetsiegohkedahkem Juoksajávri:n gåajka , vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem Gaskajávrrit gåajka , debpede tjaetsiegohkedahkem jaavran Linájávri (33 W 552429 7503370) jïh daam jaevriem jaevrien Goržejávri åarjemes loektese .
Nuekies geerve skaehtiem maeksedh jallh faangkegåatan båetedh , bene tjaatsestidh ?
Saemien religijovne aktem sjamanistihke kultushaamoem utni , gusnie nåajte lij goh religijøse åvtehke .
Dah guejmieh sïjhtieh vuarjasjæmman tjïelke maahtoste sjiehteladtedh , jïh barkoepryøveste sjyøhtehke faagesuerkine , gosse lea saemien tjïelke maahtoen bïjre .
Edtja nasjovnaale pryövh tjïrrehtidh 5. , 8. jïh 9. daltesisnie .
Buerie mojhtesh båeries jïh noere almetjidie ektiedieh jïh mojhtesh jis ektievoetem nænnoestieh .
Aervede aktem fïerhten jaepien lissiehtahkem trafihkesne , nuelelen 1% dovne geehpes jïh leevles vuajastahkide .
lohkedh jïh joekehtidh teeksth , heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1995 mænngan tjaalasovveme
Illeldahkide aaj byöroe vierhtiedidh dehtie sïejhme mïeleste learohken maahtojste , ïedtjeste jïh guktie barka .
nr. 23 .
Vuartesjh Facebookesne jïh gaavnh unnemes vïjhte nøørjen politihkerh mah jïjtse sæjroem utnieh .
Learohkh maehtieh vuarjasjidh dejtie lïerehtimmieulmide dah haalvoeh daennie goeresne:
Medtie 50 saemien noerh Nöörjeste , Sveerjeste jïh Såevmeste lin meatan konferansesne .
Gïelesne jïh ektievoetesne mijjieh jïjtjemem jïh veartenem bïjre jarkan tjïelkestibie; gïeh limh , gïeh libie jïh gïeh edtjebe sjïdtedh .
Daltese 5
Gosse gællan byöpmedeminie , laejpeste tsööpkie jïh dejtie vadta .
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh soptsestieh dej tjaalegi bïjre mejtie jarkoestieh , jïh ovmessieh vuekieh digkiedieh .
Bovtseste maehtebe dovne vaarjoeh , gaamegh jïh deerpegh vytnesjidh .
Mijjieh saemieh akte åålmege , jïh reaktam jïh frijjevoetem utnebe jïjtje mijjen jïjtse båetijen aejkien tjïelkestidh .
Desnie buerie sijjie guktie båatsoeburrie-skuvle meehti disse juhtedh .
Konsultasjovnh jïh meatan årrodh leah dïhte roenegierkie konvensjovnesne .
Ole Mathis Nedrejord lea treavkanjulhtjije jïh lea hijven illedahkh åådtjeme dovne daennie laantesne jïh ålkoelaantesne .
Akte learohke gøøkte paehperh vaalta .
Veartenen healsoesiebrie (WHO) reektesti gålkoen 2014 vielie goh fïerhte gåalmede nyjsenæjja tjuara veanhtadidh satne vædtsoesvoetem jallh seksuelle daaresjimmieh dååjroeh naan aejkien jieliedisnie .
Aajnehke , aejlies , sïejhme jïh apostoliske gærhkose jaahkam .
18 våhkoen mænngan luhpiem ajve åådtje jis sjïere sjïekem gååvnese abortem darjodh .
Noerhtesaemien gïele dellie.
Dagkarinie soptsestimmine maanah astoem daarpesjieh ussjedidh .
Gosse gærhkosne pruvredh dïhte akte gyrhkesjimmie mij ræjhkoes jïjnjh vuekine .
Jïjnjh politihkeles aamhtesh leah skuvli jïh noeri bïjre .
Rica Stiklestad Hotell lea lïhkes ektine Kultuvrejarngine , jïh jis sæjhta dongkedh maahta dam darjodh teellefovnesne , 74 04 42 00 .
Sïjhth giesen fealadidh jallh naan askh jeatjah laantide fealadidh ?
Daelie edtja aktem salkehtimmiem tjïrrehtidh konsepteveeljemen bïjre .
Jis vaejvies damta maahta hijven giejnie soptsestalledh .
1.2.2 Ulmieh , prijoriteth jïh haestemh
Daelie dah aaj råajvarimmieh feerhmieh juktie moerh lissiehtidh dejnie skåajjine mah leah öölegamme - jïh dajvh gusnie aarebi lin skåajjh .
1.100.000 Summe bieljiemïerhkeldh vierhtieh reereme fylhkentjïelteste
Jupmele laavkomen vadtesem vadta
Dan nomme Kræsta .
Dan åvteste dle tjuara akte tjïelke juekeme årrodh dïedte- jïh faamoesuerkeste Saemiedigkien jïh Reerenasse gaskem .
Lohkehtæjjah gieh leah dagkeres diedtem learohkide vadteme , leah voeredamme man vihkeles lea buerie tijjem utnedh jih soejkesjimmijgujmie eensi-laakan barkedh .
--- Bïevnesh beapmoen bïjre aarhskuvlesne jïh skuvlesne Buerie svarkeldahke .
Muvhth dejstie dïenesjijs tie laakine tjåadtjoeh Stoerredigkeste , mea ran jeatjebh leah jïjtjeveeljeme .
Roehtse Roehtsen leah guhkies veadtah mejnie moere tjaetsiem muelteste njamma .
Læjhkan jijnjemes kuvsjh skaehtiej- jih budsjettij bijre sjidtin .
Åvtehkem , øøkonomijestuvremem jïh budsjedtegiehtjedimmiem nænnoestidh leah ektine fokusinie jorkestæmman , doh vihkelommes råajvarimmieh mijjieh maehtebe darjodh jis dïhte sjïere darjoe edtja stuerebe dahkoesijjiem åadtjodh .
Mijjieh sijhtebe reaktoen bijre vaarjelidh jeatja-laakan årrodh .
Provhkim jeatjah vuekiem goh edtjim tjïertestidh ?
Såemies prosjekth mejtie maahta darjodh 2012 Prosjekte
Mejtie voestes eejehtimmien biejjien ?
Dah skuvleveeljemh aktem ulmiem utnieh , dah jeenjemasth aktem tendensem vuesiehtieh - jïh hævvi ij leah eevre seekere .
Ij baeniehoksem daamhtaj meatan skïemtjehoksen bijjiemaaksoevaarjelimmesne .
saemien gïelemoenehtse saemien parlamentarijen raerien nuelesne lea naan terminologijelæstoeh www.giella.org: se beajeme .
Nøørjen Preessesiebrie lea preessen siebriedahkeråållem buakteme ÅrroehVåårege ‐ plaakatesne .
Saemiedigkie beavna jïh bïhkede saemien lïerehtimmien bïjre maadthlïerehtimmien sisnjelen
- Krïevenasse mij jeahta Nussir ASA tjuara sïemes sjïdtedh båatsojne sov råajvarimmien bïjre lea læjhkan hijven , dastegh gruvadarjome ij aelkieh jis ij maehtieh naemhtie sïemes sjïdtedh .
Lissine såemies tihtelh dejstie minngemes 100 jaepijste mej sjïere aarvoe .
Dah lin jihtseles jih barkose eadtjohke .
Skuvlesne ij lij mahte mejtegh saemien tsiehkiej bïjre .
skodth mov gaavalohke
Maanan reakta sov privatejielemem jïh persovneles integriteetem vaarjele .
Orrijidh rïevhkestidh
Dåarjoe byjngetje råajvarimmide jïh prosjektide ohtsemen mietie
Gåessie dah jeatjebh åerieminie , naemhtie soptsesovvin Jijnjevaereste
Dah institusjovnh learoehkidie ahkedh dåastoeh abpe jaepien , jïh aaj akte haesteme dovne daerpiesvoetem daejredh , jïh varki sjyøhtehke øøhpehtimmiem faalehtidh .
Lohkh jienebh allemansrätten bïjre Naturvårdsverken webbesijjesne .
93).
Dej leah dejpeladtje vaarjoeh mejtie utnin gosse Jeesuse veasoeji .
Ida Marie Bransfjell lea barkoem åådtjeme goh prosjekten åvtehke jïh Kjell M. Deraas goh programmen åvtehke .
Filos lea baaltege-gieriesvoete almetji gaskemsh .
Matprotalen.no mij lea Beapmoevaaksjomen , beapmoedepartementi jïh dah lïhke eetati utnijenedtesijjie , lea hijven raerieh buakteme guktie edtja beapmoebeetsuvidie vaeniedidh gåetieguntine dennie vuesiehtimmesne " Slik lagrer du middagsrester " .
Bïevnesjidh vuesiehtimmien gaavhtan tjïrrh bïevnesh Saemiedigkien gåetiebielesne , Saemien bïevnesjimmiejarngen , artihkiligujmie plaerine , radijove- jïh TVgoerehtimmiejgujmie .
man åvteste pryövemem tjaeledh jïh magkerh laavenjassh
guarkedh jïh toelhkedh bïevnesh jieniebistie lahtestimmievuekijste aktene tjåanghkan bïejeme tjaalegisnie
En undersøkelse om språklige og kulturelle barrierer i samhandlingen mellom samiske brukere og rettsystemet i Finnmark .
Tjåanghkan daate sæjhta jiehtedh nyjsenæjjah vaenebh nuepieh utnieh evtiedimmiem tsevtsedh aalkoejielemi jïh aerpievuekien saemien jielemi sisnjeli .
Lohkehtæjja suejniem tsaapma jïh dam tjomhpine beaja .
Mijjieh dan vaenie goh 6 learohkh åtneme , mah leah bïejeme goh dïhte unnemes raaste jis skuvle edtja jåarhkedh .
Naakenh paarrh leah barre akte paarrebielie aajmoejeatjadimmie jïh mubpie lea aktiviteete jïh daam lexikaale semantihke templaatem fulkie.
Jïh ij åålegh daejrieh maam damta lea asve .
Aerebe goh bovtside juhtehte dellie jeatjah båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem dan bïjre bieljielidh .
Faageskuvleståvroe dam minngemosth prijoriteradimmiem dorje .
Mænngan åadtjoejim daejredh doekije lij gaajhkem meatan vaalteme mij tjøøkesne daerpies .
Areale maahta meatan sjïdtedh skuvlen arealedaerpiesvoetesne juktie jarkelimmieh vaeltedh mah leah kantijnedaerpiesvoetese ektidamme .
Nöörjen rååresjimmiedelegasjovnen åvtehke lea Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente , jïh lissine dle tjirkijh aaj Ålkoerïjhkedepartemeenteste jïh Saemiedigkeste .
Staate jïh Saemiedigkie edtjieh pryövedh seamadidh dovne mandaaten bïjre , jïh gie edtja salkehtimmiebarkoem darjodh .
Vuajna dïhte byögkeles dïenesjefaalenasse saemiengïeleldh almetjidie ij leah nuekies , jïh jienebh jiehtieh dah eah leah madtjeles .
Trygkesovveme lissietjaalegh
Kultuvremojhtesepolitihken ulmieh:
Sagki aelpebe dejtie ålkoelaantesne åestedh .
Gårroeh lea jarngesne biejesovveme nøørjen politihkesne .
Åvtelpryövome juvrestaellijste
Gaskesadteme sæjhta seamma vihkeles årrodh dennie guhkiebasse soejkesjimmesne jïh jïjtjehke bigkemeboelhken .
Ietnie gujht dle aaj dellie munnjien dle lea aaj saarnaji gumhtie dellie dan tïjjen dellie bovtjigujmie feeledin .
Ij seksem åtneme
Saemien learohkh aktem sjïere reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jåarhkeskuvlesne .
Aerpievuekien daajroe Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
Tjiehpiedæjja Astri Aasenen måaladamme guvvieh dehtie stoerre saemietjåanghkoste Tråantesne jaepien 1917 leah gaskem jeatjah haallesne stoerretjåanghkoesavkan vööste .
Daennie ektiedimmesne dle daajroe staavran bïjre vihkeles sjædta juktie daejredh guktie stavra dåemede .
Dïhte lea gaajhkh gieh sijhtieh dam vuejnedh , aaj lea reakta dam vuejnedh jallh kopijem åadtjodh .
Sosijaaleståvroe (Socialstyrelsen) 
prp ' en mietie
Jïllebe ööhpehtimmie jïh skreejreme
Dannasinie goh Sveerjen Ulmie 1-dajve lij juakeme göökten reeremedajvine saemien övtidimmieprovgramme lij juakeme Ulmie 1:ese Noerhte jïh Ulmie 1:ese Åarjel .
Tsiehkestahta ihke tjuara fïereguhten maana-jïh noeredåahkan sjïehtedidh , jïh sjïehteladtedh guktie dan aktegs maanan jallh aktegs noeren tsiehkieh leah .
saemien gïelesne bæjhkoehtidh
tsagkh stoerre jïh löövles deerpegh batnan jïh möövhkes aath rudtjen vööste .
bli gjord:PTCP 'Jag skall bryta ner detta tempel som är byggt med händer, och på tre dagar bygga upp ett annat som inte är gjort med händer.'[Bijbele Mark 14:58] b. Ij Inte:3s
Dah leah veerbh mah aajmoem jeatjadehtieh.
Daam joekoen hijven maahtam
Mij aavoe ?
Daate lea 21 prosenth Nöörjen tjïeltijste jïh låhkoe skuvlijste learohkigujmie saemien gïeline faagegievelsne lea læssanamme iktemearan Nöörjesne.
Dah staeriesovveme learoesoejkesjh edtjieh åtnosne vaaltasovvedh skuvlejaepien 2013/2014 raejeste .
1988:950) gelkieh gaajhkh gærhkoebigkemh jïh gærhkoetomth mah Sveerjen gærhkose govlesuvvieh jïh gaajhkh juvlemesijjieh geehtedh jïh goredidh guktie dej kultuvrehistovrijen vierhtieh eah vaenedh .
Å Åanghkerenjeeruve Ankarede (Ströms .
Seammavyörtegs sosijaledïenesjh utnedh dejtie saemien almetjidie mah saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnieh .
Goelken klaerieh kråahpesne maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh tjeehpes , klovse , jovje , såarhta , båavjoeh
Maahtam luhkie tjovhkh åadtjodh vïjhten aejkien jaepesne .
Mijjieh libie daelie aalkeme Stoerredigkie-bievneminie saemie-politihken bijre barkedh , mij mijjieh rååresjibie åvtese biejedh Stoerredægkan tjakten 2007 .
Seamma maam veeljh , dellie vihkeles buekiehtidh ektesvuekiebarkoem learohki , eejhtegi jih skuvlen gaskems .
Guessietïjje: Mijjen lea guessietïjje fïerhten biejjien ts .
Jupmelen , Aehtjien Baernien jïh Aejlies Voejkenen nommesne .
Juktie tjelmie-ovlemh heerrede hijven gïetede eensilaakan bæssa jis jïjnjh voengesne sovhtine .
Fylhkentjïelten darjoem nænnoste åajvahkommes soejkesjimmien jïh joekedimmien tjïrrh , ekonomijesoejksje- jïh budsjedteprosessine .
Tjåadtjoehtæjja: Healsoe- jïh hoksedepartemeente Stillemetjaatsegisnie dejtie regijovnaale healsoesïeltide lea krïeveme toelhkedïenesjh tseegkedh dejtie skïemtjijidie mah dam daarpesjieh .
Voestegh baajebe sluvkem betniem jaksedh .
Darjoeh aktem soejkesjem guktie dijjieh sïjhtede dejtie tsevtsiehtidh dam " staeries " moenemem vaeltedh .
Laejpie lea akte væhta disse maam daarpesjibie jis edtjebe jieledh , goh beapmoe , jovkemes , vaarjoeh , gåetie jïh hiejme , ientje jïh kreekh , beetnegh jïh jeeluve , paarrebielie jïh maanah , barkijh jïh barkoevedtijh , hijven jïh murreds vearolde , raeffie , healsoe , hijven nomme jïh hijven voelph jïh barkoeguejmieh jïh kraannah .
Juktie dah beetnegh lin vaadteme staateste og bieljiemïerhkeldh dåarjojne tjïeltese , jïh ajve edtjieh åtnasovvedh muerjiem åestedh , dle tjïelten åejvie tjoeri gaatelassjedh heannadimmiem , jïh skuvlen åvtehkasse bieljelidh dah edtjin vihth muerjieh learoehkidie vedtedh .
Gaskeviermiesvaalhtesh:
Learohkh maehtieh aaj sjyöhtehke lohkemestuhtjh gåetesne lohkedh .
Dah maehtieh photostory ' m nåhtadidh , gusnie teekstem luhkieh jïh sjïehteles guvvieh jïh musihkem nåhtadieh .
Evtiedimmie terminologijeste jïh gïeleteknologeles dïrregijstie leah vihkeles saemien gïelen gaavhtan .
Naa hijven jallh hijven maahtoe (karaktere 3 jallh 4) 
29 2.2 Lïerehtimmiefokuse jïh sjïere lïerehtimmieulmieh
diskrimineringegyhtjelasside , Integrasjovne- jïh
Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie (NSR) jïh Samefolkets parti (SáB) (ektielæstoe) 
Dihte munnjien saemien gielese jarkoesti jih buerkesti jis aajhtsi manne idtjim maam joem guarkah .
Tabellebïhkedimmie: 1 = Lïerehtimmie 1; 2 = Lïerehtimmie 2; GD 1, 2, 3 = Goerehtimmiedåehkie 1, 2, 3; (n=5/3) = Lïerehtimmie 1 vïjhte lïhtsegh jïh Lïerehtimmie 2 golme lïhtsegh
Dah tjoeverieh tseegksovvedh gusnie dah golme leavloe-mierie , Aarborte , Snåasa jih Rørose .
Gosse learohkh jïjtjemse vuarjasjamme , lohkehtæjja maahta jiehtedh mejnie dah daarpesjïeh vielie barkedh .
Guktie eejhtegelaavenjostoe jolle kvaliteeteste vååjnoe ?
Ij naan staateles kompensasjovne jarkelimmieraeriestimmine .
Juvva væjkele maanide eevtjedh , guktie dah aaj saemiestieh .
Apotehke daarpesje daejredh mij daltesisnie jollemaaksovetråahpesne juktie reaktoe rabadtem åådtje .
Båantide sjeahta tsåahka 11.00 gyrhkesjidh , juktie dellie galhkeme govside buhtjedh .
* jaahkoen byjheksjimmie (Credo) 
Old Price: NOK 360,00
Tjidtjie maahta onneviellem
skraejriem vaalteme jïh Rortunesne tjåådtjeme laavadahki laavadahki jïh vuelienommh tjøønghkeme , Kjølstad jeahta .
Vaejlien vööste gååvnese maanide båarasåbpoe golme askh daalhkesh man sisvege paracetamole , vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil .
Presens jïh preteritum
Man bïjre aamhtese ?
Bottleneck-hypotese Feature Reassemblyhypotesem dåarjele.
Læjhkan, eah dah maadtoeh daebpie- jïh dubpie- provhkh öövre oktegh tjåadtjodh.
Dah jïjtje veeljieh guktie plakate edtja årrodh .
Aaj filialh Sveerjesne ålkoelaanten juridihken persovnidie åejviekontere ålkoelaanesne vaaksjome dæjpa .
Aamhtesh gïetede jarkelamme åtnoen bïjre miehtjiesdajveste Finnmaarhkesne , mejtie Finnmaarhkeneeke Saemiedægkan buakteme .
våhkoen lij aaj g. j. bööreme saemien lidteratuvrem åehpiedehteme , vuesiehtimmieh saemien daajtojste , saemien beapmoekuvsje , saemien teatere , saemien vaajeseboelhkejth maanide jïh saemiendaaroen gyrhkesjimmie .
Jïh dle byørh steemmadidh aaj .
G2-lïerijen produksjovne maahta biejjien doekoe jïerene gosse madtjele jallh vearrene gosse sæjloes.
guksiem kåsa:ACK laajhkani slå utitr:3sPRT gåaroes.
Låhkoe learohkh åarjelsaemien voestesgïeline lea njieljien gïerth jienedamme dah minngemes luhkieakte jaepiej .
Dellie buerebe vuertedh , mejtie Jupmele buerebe geajnoem vuesehte gosse geerve lea .
Gaajhkesh sijhtieh gihtjedh guktie gåarodh .
telaaken mietie .
Voestegh edtjem semantihken mietie gïehtjedidh mejtie aajmoejeatjadimmie sïejhmemes deahpadimmiem maam dah veerbh buerkiestieh.
Learohki jïjtsevuarjasjimmieh maehtieh dutnjien vihkeles bïevnesh vedtedh maam dah tuhtjieh gïerve , jïh mejnie tjuerieh vielie barkedh .
Joekede daejtie vierhtide 1. beeleden 2011 (medtie 8 mill. kråvnah 2010).
Mij lea dellie ?
Dennie nubpene bielesne dle öörnege badth Saemiedægkan tsevtsemefaamoem jïh nuepiem vadta govlesovvedh , jïh dïhte aaj dïhte aajkoe latjkojne .
* jïjnjh saemieh dejtie gaahkojne aaj gåhtjoeh .
Mïeredimmesne vaarjelimmien åssjelem sjæjsjale jïh mah njoelkedassh mah reservaatesne reerieh .
Jis gïelejaamen vööste barkedh dellie krievie tjerkebe jïh jeenjh ålman jïh systematijhkeles barkedh .
10 mill. kr læjkodh mejtie edtja nåhtadidh vaedtseme- jïh sygkelegeajnosne gåhkaldahkesne Sævik
Leam muvhth intransitijve veerbh gaavneme, mej lea -d- goh aajne intransitijve væhta.
Daate sæjhta jiehtedh dïedte guektelen juakasåvva , gusnie Staate dïedtem åtna byögkeles dïenesji åvteste jïh naemhtie daam ekonomeles jïh reereles dïedtem åtna ihke tjïelth , fylhkentjïelth jïh byögkeles institusjovnh dejtie saamastallije årroejidie saemiengïelesne hoksehtieh .
Prinsihpe lea meatan vaalteme eatnemegellievoetelaakese § 1 , 8 jïh 14 .
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh ovmessie elektrovneles gaaltijh laejhtehkslaakan nåhtadieh .
 (...) Gellie sïelth sijhtieh bielieh kultuvrejieliedistie sponsadidh dan åvteste dah sijhtieh ektiedamme sjïdtedh orreussjedimmine jïh sjugnedihksvoetine.
Skreejremeråajvarimmieh saem saemien faagegievlesne
Jïjnjh reeremi jïh sïelti leah elektronihken dïenesjh .
Saemien kultuvreinstitusjovnh dåarjoehtidh mah kultuvrejieledem daajroes jïh våajnoes darjoeh , jïh leah goh sijjieh gusnie saemien kultuvre evtiesåvva
TebTebba Foundation: Indigenous Peoples ' International Center for Policy Research & Education .
Jïh dle dïhte Pröjsen ganka dle måarahtovvi dosse jeehti ahte dïhte sov drabaantide ges dom voelkehtehti feengelsasse voelkehtidh .
Kapihtelem tjåanghkan tjaaleme.
laahkoeh nuhtjedh
Dah baakoeh adjektijvh jïh gåarede dejtie graaden mietie sojjehtidh.
maahtah laejhtedh jis ij dov maana sjïerelïerehtimmiem åadtjoeh
Teaterestrategeles våarome
Daan beajjetje mieriej sisnjeli dle krievije aktem vielie fleksijbele faageskuvlem evtiedidh , mij maahta veerkebelaakan studenth ööhpehtidh , desnie gusnie maahtoe daerpies .
Barkoedåehkie vuajna lea eevre daerpies dan båetijen aejkien raastendåaresth båatsoen gaavhtan , aktem reaktagoerehtallemem tjïrrehtidh juktie reaktavåaromem tjïelkestidh , guktie maahta gåatomevåaromem loetedh bielelen naan stoerre ovvaantoeh .
Skåårvememierie 5,1 mill. kråvnah .
Naan nyjsenh hormonebåehtjierdimmiem åadtjoeh klimakterijen åvteli jallh mænngan jallh p-pillerem vaeltieh .
Ussjedamme daam programmem tjïrrehtidh goh akte desentraliseradamme öörnege .
Onnevielle dam vuajnije , vualka roehten , jih ånnetji dle buakta gøøkte pearagullievoessetjh .
Goerehth aaj mah taalestoeredahkh learohke maahta taalesïevide bïejedh .
Desnie veartenen aalkoealmetjh dan voestes aejkien akten tjåenghkies prinsihpeles våaromen bïjre seamadin .
Digkiedidie mejtie dijjieh tuhtjede væjsehke nuepiem vedtedh veeljijidie Gaskeviermesne steemmadidh .
0% 20% (33%) 
Jupmelen syjhtede
Fylhkendigkien mïelen mietie dle byöroe nuepie årrodh jeatjahlaakan prijoriteradidh kultuvresuerkesne , aktine buerebe joekedimmine geografeles jïh sosioekonomeles .
Bigkemen jïh teknihken dïenesji etaate
Kultuvregïetedallije Anna Sarri , teel .
Dah noerh leah væjkalåbpoe lohkedh jïh tjaeledh saemien , men dej akte viesjiehtåbpoe njaalmeldh gïele .
Edtjebe dejnie jåerhkedh .
Dïhte mijjem stilli mijjieh idtjimh baajedh saemieh gåptojne tjaangedh .
Lïerehtimmie edtja dovne skuvlesne jïh giedtiebealesne årrodh .
Datne vienhth 8-tæjmoen barkoebiejjie tseegkesovvi Nøørjesne veeljemen tjïrrh ?
Goh bååstide , dellie busse geajnoste vøøji jih raakte Dunderlaanten jeanose .
Bigkeme tjaktjen 2012 .
Raarvihken Healsoe - jïh håksoejarngesne:
Gaajhkh learohkh edtjieh dam utnedh , jïh vihkeles learohkh guarkah mah lïerehtimmieulmieh mejtie veanhtedeminie dah edtjieh jaksedh .
Dellie learohkh aktem hijven
Gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli dle vaanoe gïelemaahtoste dïhte stööremes heaptoe jis edtja nåhtadidh , lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem evtiedidh .
Jeatja veerbe mij naemhtie jienemosth aejkien barre -Øe-tjm- åtna lea murhkedh maam joe gellien aejkien digkiedamme (vuartesjh tabellese (2) jïh vuesiehtimmide (38) jïh (101)).
Laantedigkie edtja barkedh seammaligke jïh mïrrestalleme tsiehkieh jielemen aalkuvistie jïh joekoen maanaj jïh noeri healsoem evtiedidh .
Jih onne ladtetjh
 (Guvvie 24 dahpeme 60) 
Staaten akte reaktadiedte saemide nuepieh vedtedh altese kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh .
Marijne jielemh
Reerenassese vihkeles dah golme saemien gïelh noerhtesaemien , julevsaemien jïh åarjelsaemien edtjieh gorresovvedh jïh evtiesovvedh goh jielije gïelh Nöörjesne .
Dan åvteste dle joekoen vihkeles daam bïejedh dan politihkeles aalkoealmetjeagendese .
Sæjhta baahkevøørhkemeprosjektem illehtidh juktie maahta aktem vihkeles dotkeme- jïh inkubatovreråållem vaeltedh , ektiedamme klijma- jïh energijeåtnose .
Saemiedigkien akte politihkeles dïedte båatsoen åvteste goh akte roenegierkie saemien kultuvresne jïh saemien siebriedahkesne .
Muvhten aejkien jis jïjtje vaastoem tjaeledh .
Dihte gaertene lea naan kilovmeter Raavrvijhken jarngen noerhtelen .
Riekteslaakan åesistidh ?
TLV aaj göökte reservealternatijvi bïjre bæjhkohte jis boelhken sæjjasadtje nåhka .
Jis naan sjïekenistie sovmh dejtie gïetedamme persovnebïevnesh leah båajhtode jallh jis eah gaajhkh desnie maahtah persovnebïevneshtjirkije datnem viehkehte dejtie staeriedidh .
2.0 Sisvegebielie
Doh dåarjoeh , mah leah tjåådtjehth , fïerhten jaepien båetieh ov- jearohks dehtie golmen-jaepien prosjekteste .
Helt fra Rørosmuseet ble etablert i den gamle smelthytta til Røros kobberverk, har den sør-samiske historien hatt en sentral plass.
Mijjen utnijh jïh laavenjostoeguejmieh eah sïjhth dam dan veele mïerhkesjidh .
Gaskese faamoen jïh jïjtjedomtesen gaskem
B. gierkijste
goeven 2011 , jïh dannasinie 2. bigkemedaltese Ole Vigen jåarhkeskuvlesne tjuara årrodh ånnetji aarebi goh aarebi ekonomijesoejkesjinie nænnoestamme .
Ij daarpesjh sjïere vuekine ryöjredidh åvtelhbodti cellepryövenassem vadta , bene ij boetjh jallh naan badtja tsïnnen sïjse nåhtadidh dygnem goerehtimmien åvteli .
Barkosne jïjnjh laavenjassh goh grammatihke analysatorh vijriebasse evtiedidh mah dellie joe åarjelsaemien gïelese gååvnesieh , sjïere gïelen modellem rïektesjaelemen åvteste evtiedidh , lingvistihke åesiem baakoejuekeme-prograammesne evtiedidh jih pryöve-aamhtesh evtiedidh analysatovri , rïektestjaeleme-prograamen jih baakoejuekemen gaavhtan .
Learohkh dam mentaale taalesïevem nuhtjieh gosse taalh stoeredahken mietie veesmieh .
turisme j. j.) 
saemiedigkie sæjhta dan gaavhtan dan soejkesjeboelhkesne barkoe uvtemesth biejesåvva saemien gïelem tjïrkedh , maanaj reaktajgujmie , ektiebarkojne ovmessie gieh meatan , maahtoelutnjeminie jïh viermietseegkeminie , pedagogijhken viehkievierhtine , skreejrehtimminie , dotkeminie jïh bïevnesimmine jïh bïhkedimminie .
Lustestallin gosse dejnie barkeminie .
Aktem daejstie lea gosse PSA-vierhtiem jeanene .
Meatan sesjovnesne: Saemiedigkieraerien lïhtsege Vibeke Larsen , tell .
Tjåadtjoehtæjja: Justijse- jïh riejriesvoetedepar Aadtjen orre bïhkedassh nænnoestamme polliseseehtemidie saemien dajvine .
Ohtsedh lohkijeprievieh dennie voenges plaeresne .
- barkedh tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine
Kjølstad jeahta jïh geajnoesuerkiem garmerde ihke dah varki nïerhkin .
Mierie 2011 læssene nominelt 3,1 mill. kråvnajgujmie viertiestamme voestes budsjedtine , jaapan 2010 .
Dejtie daalhkesidie maahta reseptehts åestedh jïh aellieh guhkebe goh luhkie biejjiej nuhtjh .
Datne tjoerh reaktoe legitimasjovnem meatan utnedh lissine .
Maaksoeh jïh gebyr dienesjinie årroejidie .
Lïeneståvroen dïedte juvrhvaarjelimmievaaksjome lïenesne
Man stoerre dah dåarjoeh leah , lea Saemiedigkien budsjedteste jearohks , bene jaepien 2010 raajan sjædta sån guktie daelie , dellie Saemiedigkie sæjhta orre væhtah guektiengïelevoetevierhtide utnedh .
Innovasjovne , entreprenørskap jïh gaskenasjovnaliseringe ...
13890 almetjh lin tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkose Saemiedigkieveeljemistie 2009 .
Aajne sijjie gusnie dam gaavnedh lea dïedte aktine .
Akte jeatjah vihtiesvoete mij jarngesne lea gosse lohkehtæjja ij vielie learoehkidie bihkede .
Jis dellie orre bïevnesh lissiehtibie mah eah aerebi åehpies jallh aerebi neebneme, dellie daate Focus (Slabakova, 2016).
Dah ekonomeles tsavtshvierhtieh åajvahkommes TRD .
buerkiestidh guktie ovmessie politihkeles krirrieh ovmessie aarvoeh jïh ïedtjh eevtjieh , daam sjyöhtehke siebriedahkegyhtjelasside ektiedidh , jïh jïjtse vuajnoen åvteste argumenteradidh
Mænngan dle jeenebh almetjh sïjhteme åarjelsaemien lohkedh dovne Nøørjesne jïh Sveerjesne .
Dan åvteste daerpies saemien kultuvremaahtojne reeremisnie jïh leerehtimmesne .
Dov bïevnesh sekretessen mietie vaarjelidh
Dïhte våarome tabellide jïh figuvride lea Statistisk sentralbyråen registerebaseradamme fasseldimmiestatistihke 4. njealjehtsjaapan fïereguhten jaepien.
aahka = bestemor saemie / saemieh = same / samer aehtjie = far tjidtjie = mor aaukuvh = barnebarn stoere-åabpa = storesøster goelke-gaamegh = skinnsko (med hår) Jupmele = Gud laedtie = mann (som ikke er same) gapta = kofte , samedrakt
f. *Gærja låhka/lohkene.
17 Jielede Stoerredigkesne 19 Klaasseveeljeme .
Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesievem evtiedidh maam maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh bæjjese jïh våålese ryöknedh jïh laavenjassh loetedh (vielie dan bïjre Ryöknedimmesne).
Kondome vihties vaarjelimmie tjoeleskïemtjelassi vööste jïh ij baavijehtjieh jis aajmoelaakan nåhtadidh , abpe tïjjem gosse dååkerdeminie jïh fïerhten aejkien gosse dååkerdeminie .
Learohkh aktem kopijem åadtjoeh soptsesistie , jïh aktem sievem biejieh orre baakoej jïh lahtesi nualan .
Fonologije man sjïeke enn jienebh haamoeh naakenh veerbijste.
Fylhkendigkie Stientjen Raeriegåetie 18.2.2009 09/7
1. a) Mij lea vætnoe ?
jïenemehaevtieindustrije steanadi jaepien 1998 .
Seammalaakan gosse lea nedteøøhpehtimmien bïjre , jïh fylhki / dajvi laavenjostoe øøhpehtimmiefaalenassi bïjre .
saemielaaken gïelenjoelkedassh lin jaepien 1990 dåhkasovveme .
27 752 00,-kråvnaj raejeste jaepien 2014 , 31 970 000,- kråvnaj raajan 2015 .
Daaroengïeleste - saemiengïelese:
Men gosse korpusisnie ohtsedem dellie daate guhkebe haamoe jæjhta.
Åvtesne dle saemiesti gaajhkem lehkiem , bielelen skuvlesne .
Mijjen visjovne lea: Åålmehbaeniehokse - stuvrije aktööre jïh veeljeme buerie njaelmiehealsoe gaajhkide abpe jielemen tjïrrh .
Dastegh jaavoe , mah aamhtesh dah voebnesjieh ?
Dah tjøølle .
Maahta baajedh learohkh slyöhpedh
Dej akte jïjtse dåarjoepåaste saemien gïeleråajvarimmide .
Die lea gosse die båalatje dle provimh vaeltedh maelieb , tjöökes maelieb .
Museum daarpesjieh saemien gïelide nænnoesåbpoe darjodh akten eadtjohke åtnoen tjïrrh museumebarkosne .
2007 nyöjhkesovvin .
Edtja aaj maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh , gaskem jeatjah byjjes jïh ovbyjjes njaalmeldh gïeli gaskem joekehtidh .
Goh jeerehtse learohkh maehtieh njulhtjedh man gellie lïhtsh baakojne .
Moerenlïedtje / valte
ISBN: 82-92-044-67-4 Sider: 104
Gosse dihte maam nøørjen gielesne jeahta , dellie jarkoestægan saemien gielese guktie dihte edtja aaj dejtie saemien baakojde govledh , tjidtjebe sopteste .
Reenth foentijste gusnie reenth edtjieh foentese juhtedh eah leah meatan daesnie .
Goevtese aktem råållem åådtjeme goh guejmievoetestuvrije gelline evtiedimmiebarkojne , daate evtiedimmiem maahtoste kreava .
Boelhkene 2.3 gïelesertemen bïjre tjaalam jïh boelhkesne 2.4 dellie nulle objeekten bïjre åarjelsaemien gïelesne tjaalam.
Soejkesjisnie tjåådtje mijjieh edtjebe:
Learohkh mah eah leah skuvlesne pryövenassebiejjien , edtjieh faalenassem åadtjodh pryövenassem mænngan vaeltedh .
' en sisnjelen , goh ihkuve forume jïh ekspertesuerkie aalkoealmetjereaktide , jïh aaj aalkoealmetjh abpe veartenem hijvenlaakan dååsteme .
Jis learohke ij leah vaane tjaeledh , satne maahta voestegh jïjtse nommem tjaeledh , jïh kanne dam voestes bokstaavem fuelhkielïhtsegen nommine jïh mænngan abpe nommem .
Men vaestiedæjjah goerehtimmiedåehkesne vuesiehtieh dah daejrieh raajesh pronominelle jïh nulle objeektine gååvnesieh, men eah daejrieh guktie dah edtjieh dejtie nuhtjedh.
Manne lohkim jïh jis båajhtode dellie tjidtj-aajja staeriedi bïhkemdi guktie .
private .
1.6.
Håkane hov dïhte guhte voestegh saemien dotkemebyjreskem vuaptan darjoeji ahte maori nyjsenæjja, Linda Tuhiwai Smith, lij lyövlehke vihkeles gærjam tjaaleme - bene dïhte byögkeles gærja Decolonizing methodologies mij joe lea nænnoes våaromem rïejriedamme gaajhkh iemiealmetji dotkemasse.
Vuartesjh sjïere artihkelem gusnie vielie vuesiehtimmieh gïelesuerkiej bïjre .
Jïjnjh byögkeles suerkieh leah stïeresne dej nænnoestimmiej bïjre mah leah åarjelsaemien gïelen bïjre , jïh dannasinie daerpies aktine tjïelkebe dïedtejoekedimmine dej gaskem .
17. artihkele (d) staatem åelede meedija edtja sjïerelaakan krööhkestidh aalkoealmetjemaanaj gïeleldh daerpiesvoeth .
Aajhteseme arth åadtjoeh råajvarimmieprogrammem
18. nåajsanvåhkoen raajan reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh jiehtedh mannasinie sæjhta dam darjodh .
Ussjedidie Stoerredigkie aktem raeriestimmiem gietede aktem atomefaamoebigkemem bigkedh dennie tjïeltesne gusnie dijjieh årroeminie .
saemien siebride meatan vaeltieh gaajhki bïjr mah govlehtimmiem krievieh .
Dïhte reeremediedte mijjem åelede veartenem laehpedh buerebelaakan enn guktie mijjieh dam dåastoejimh .
Sjïere bïevnesh gaavnedh mah tjïelke tekstesne jalhts jeatjah bïevnesh mejtie
Troforsesne , internaaten maarhmore Aarbortesne
Vaestiedasside gyhtjelasside ohtsebe: Magkeres eatnamisnie sïjhtebe jieledh ?
Daanske staate daam bååstedesertemen maeksieji .
2011 lea reereme vierhtieh bïejeme dejtie laantedigkide mah sov jaksemem 0-7-60-60:an buaranidh , ij leah daate laaken mietie regleereme jïlhts daate lea prestasjovnevåaromen dåarjoe mij edtja laantedigkide skreejrehtidh dej jaksemem vielie buaranidh .
Tjåanghkan bïejeme tjaalegh maehtieh bielie tjaalegijstie .
Åvtelhbodti bïevnese reereme-aamhtesisnie seedtesåvva åvtelen aktem askem mænngan ohtsemem dååsteme .
Desnie raeriestim åejviebarkoem gusnie gie ovmese aamhtsigujmie meehti barkedh jih aaj faageøøhpehtimmieh noeride (båatsoeburrie-skuvle).
Golken asken 23-24:e b. 2013 Scandic Syd , Staare - Östersund
23.
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: Aalka jaepien 2009
Men gosse dan maadtoe joe veerbe jïh ij roehtse dellie ij maehtieh dagkeres molsedimmie årrodh.
Gosse naemhtie dorje dle fylhkenraerie ij daarpesjh dejtie seamma dåarjojde ikth vielie gietedidh .
Gaajhkem maam busseste löönh , maahtah lihkes gærjagåatan bååstede vedtedh .
Jåma , Sissel (2010): Ånnetji Mosviken-saemiej bïjre .
Dan lissine galka dah eejtegh learohkidie giej meatan dåaradallemem åadtjodh .
Mennie histovrijen tsiehkesne tjeelin ?
Jiene-jienebe gorredimmiebarkoe aajmene sjïdteme , jïh juktie ulmiem jaksedh hijven geajnoej bïjre dle daerpies stoerre vierhtiejgujmie gïehteldæmman jïh gorredæmman gellie jaepiej åvtese .
Piñón jeahta daennie gïelesne equipolleente molsedimmie sïejhmemes, öövre goh daah golme vuesiehtimmieh.
Gosse gorredimmiem jïh skåårvemh ektesne vuejnebe , dellie gujht gåarede aktem siejhme bueriedimmiem fylhken geajnojste buektiehtidh jïh jïenebh geajnoeh asfaltinie .
Bievnijes , argumetereles jïh ussjeden tjaalegh
Hierjedaelien tjïelten saemien ektiedæjja Karin Rensberg Ripa jïjtse stoerrevïelligujmie , garrabielesne Veikko jïh åelkiesbielesne Ture Rensberg .
Dah darjoeh maehtieh jïjtje veeljedh åesieh dehtie orresistie-dåarjoste foentide læjkodh , jïh dejtie mænngan nuhtjedh .
Daah seminaarh göökte jaepieh ryöhkin.
Tjuara luhpiem åadtjodh pryövedh guktie bööremes .
Universelle haamoe Dïhte krieveme universelle haamoen bïjre gåetijste jïh skuvledajvijste lea nænnoestamme orre laakine jïh mieriedimmine .
A: Mijjieh amma gåetiealmetjen dan fuehpesne dej tïjjeh , mijjieh gujht tjoeribie gaamegh gåaredh jïh , vaarjoeh dejtie almetjh , dej dab / dah (dabta ?
ånnetji guarkedh gosse naaken sveerjen jïh daanske gïelem soptseste
Edtjebe saemien vaarjelidh jïh nænnoestidh viehkine mubpiegïeleööhpehtimmeste , learohke tjuara faalenassem åadtjodh nænnoesåbpoe guektiegïelen maallijste , naemhtie guktie jeatjah laanth Europesne mubpiegïelelohkehtimmiem öörnedieh dejtie aalkoealmetji unnebelåhkoegïelide .
Daate lea gaajhki laanti bïjre bielelen USA , mij lea Kyoton ålkolen .
Nöörjesne raasisme luhpehts daej laaki tsegkie , Straffeloven § 135 a jïh Diskrimineringsloven § 4 .
155 000
Gaajhkh learohkh tjuerieh pryövem vaeltedh ?
Pryövese 2. daltesasse lea iemie daam gaertjiedidh jïh ajve strategijh nuhtjedh ryöknemasse jïh klassifiseradæmman veahkijste , jïh maehtedh aritmetriske aerviedimmieh tjïrrehtidh (dovne bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh).
Uvtemes sjilth bæjjese bïejesuvvieh gosse akte tjïelte dam maadteme .
Goerehtimmie vuesehte ihke variasjovnegamtam åenie-åeniehkåbpoe sjædta gosse guhkiem gïeline barkeme.
Seammalaakan maahta daam soejkesjem sjïehteladtedh jeatjah aamhtesidie gosse aerpievuekien daajrojne barka , vuesiehtimmien gaavhtan gøøleme jïh jåartaburrie .
Full Transfer Full Access Hypotese (Schwartz jïh Sprouse, 1994, 1996) aaj vuesehte dah lïerijh voestes iereste dam G1grammatihkem sjïehtesjieh G2-gïelese gosse G2-gïelem lïerijieh.
" Dah soptsestigan guktie Jeesusem buvveme jïh guktie nyjsenæjjah kroeptese vaarrigan jïh vööjnigan gåaroes jïh guktie nyjsenæjjah eengkelh rååkeme gïeh jeehtin dïhte jeala jïh guktie naakenh learohkh kroeptese vaadtseme jïh vuajneme gåaroes lij jïh idtjigan Jeesusem gaavnh .
nr. 28 (2007-2008) vihteste , Saemiedigkie , goh tjïrkije saemiej almetjeveeljeme åårganen åvteste , lea saemiepolitihken vihkielommes premissedeallahtæjja .
digitaale dïrregh nuhtjedh juktie darjodh jïh analyjseradidh aktanimmieh polynomfunksjovnijste , roehtsefunksjovnijste , rasjovnaale funksjovnijste , eksponentialfunksjovnijste jïh potensfunksjovnijste
komma:3s 'Skåpets dörr går upp och ut kommer en hundvalp.
Utsi , Gun Margret , Bovtsen guelmieh
Irhkeme dam aktegs almetjem meadta , jïh maahta jiehtedh irhkeme reaktam miedtele respektem åadtjodh jïh jearsoes årrodh .
Jis remissekrïeveme gååvnese gaahpode spesialistehoksese dov hïejmelaantedigkesne jallh dennie laantedigkesne gusnie hoksem ohtsedidh dellie tjoerh remissem dov hoksejarngeste utnedh .
IX .
Mahte bieliem baernijste åadtjoeh mïelkenreavsah mah dovne maahta vååjnedh jïh damtedh akten jallh gåabpegh mïelken-vaahteri nuelesne .
1630-1800 Workshop: fïerhte håalijh fïereguhte workshopem høøltieh
Akte bueriedimmie illedahkesystemijste sæjhta darjodh guktie gåarede staeries jïh orrestamme illedahkedaatah veedtjedh .
Slabakova (2016) iktede:
Tjåenghkies tjeahpoevuesiehtimmieråajvarimmieh evtiedidh dej konsolideradamme museumigujmie , tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltine ektine
Dah mïelemøølegh maehtieh demokratijem nænnoestidh dan åvteste dah dejtie politihkeridie aktem goerkesem vedtieh maam siejhme almetjh vïenhtieh .
Juktie dan noere lïj , idtji dööpmesovvh jaemedh badth abpe jielemem faangkegåetesne årrodh .
vadsø roestegåetien göökte barkijh gieh saemiestægan , mearan frïjjesåjhtoekontovren Finnmarkesne lea akte barkije gie saemeste .
Vihkeles evtiedimmievæhtah siebriedahkesne dam nöörjen pollisemaallem haestieh , jïh orre krïevenassh buektieh akten hijven pollisedïenesjasse .
Dongkemeskovhte akte suksesse orreme , jïh annje daerpies faalenassem sjïehtedidh .
Saemien kultuvrejielemevåaroemisnie åtna jïh lea sjugniedamme saemien kåanste jïh kultuvrevuekijste .
Learohki baakoebaanghke maahta badth digitale årrodh .
Jeatja njammavaahtere jallh njaltja njamman sïjse sigkie .
Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovne ,
) lea akte ektiemaaksoe gaskem jienebh tjïelth , fylhkenålmam- jïh fylhkentjïeltem Åarjel-Trøøndelaagesne , jienebh departementh jïh Saemiedigkiem .
Daamtaj lea daaroen giele stååkedimmiegiele .
jienebh saemiengïelen starnebarkijh øøhpehdæmman skreejrehtidh , vg lissiepoengigujmie , låhkoe- jïh stipendøørnegigujmie
Gaajhkh gieriesvoete lea buerie gieriesvoete Ektievoetelaakem gusnie eah joekehts nyjsenäjjaj jih almaj gaskem leah edtja aajketje bihkedidh .
Datne maahtah lohkijeprieviem tjaeledh jallh aaksjovnem stealladidh jïh aktine journalistine soptsestidh mij " aamhtesen " bïjre tjaala j.n.v. .
Healsoegoerehtimmie Noerhte-Trööndelagesne (Helseundersøkelsen i Nord-Trøndelag) IT
Dej leah jïjnje dååjrehtimmie, daajroe jïh histovrije sijjen barkosne immaterijelle tjeahpoehammoejgujmie, jïh evtiedimmie saemien scenetjeahposte.
Dan åvteste manne sïjhtem vielie daejredh guktie åvtoehkinie barkedh .
Dastegh datne sïjhth vielie goh aktem utnedh dehtie veeljeme dorjesistie / dejstie veeljeme dorjesijstie , dievhtieh man gellie daesnie .
Maalle sæjhta , lissine aktem möölemevåaromem vedtedh , aaj viehkine årrodh barkoesuerkieh evtiedidh / tjuvtjiedidh dejnie fïerhtenjaepien evtiedimmieprogrammine - gusnie tjuara aktem sjïere barkoem darjodh jis edtja jielemeevtiedimmiem buektiehtidh .
Bïssh tjelmiem reejnie tjelmienkråavese kompressine jallh bommullinie maam tjaetsine jallh doelteme saelhtietjaetsine låpsodh .
Referaansedåehkie Leksikaale NP objeekth Pronominelle objeekth Nulle objeekth
Gåabpegh learoesoejkesjh sïejhme studijemaahtoem vedtieh ektiefaagine matematihke ektine daltesisnie Jåa1 (matematihke 1 T jallh 1 P).
Dellie tjuedtjele ,
Såemesh sijhtieh maanide dallah baersieldimmien mænngan laavkodh .
Dïsse lissine dle saemien tjiehpijh jïh artisth nuepiem åadtjoeh jïjtsh hammoeh buektiehtidh jïh øøvtiedidh .
Saemiedigkie lea govlehtimmieåejvieladtje , jïh gelline aamhtesinie råårestallemeguejmie Fylhkenålmine , Eatnemereeremen direktovratine jïh Byjresedepartementine dejtie råajvarimmide jïh sjæjsjalimmide mah leah laaken mietie .
aajkoem digkiedidh EN:ine jïh jeatjah gaskenasjovnaale laavenjostojne , daan nuelesne aalkoe-almetjelaavenjostoe , jïh vuesiehtimmieh vedtedh Nöörjen råållese laavenjostojne
Mijjieh aaj daejrebe man gellie tjïelth mah saemienlïerehtimmiem faalehtieh.
Faagen maadth maahtoeh
Dan åvteste dle Noerhte-jïh Åarjel-Trööndelagen fylhkentjïelth skraejriem vaalteme akten åvteprosjektese , mij edtja salkehtidh mejtie nuepie aktem digitaale learoevierhtiem evtiedidh jåarhkedaltesasse .
Dïhte orre Saemien Sijte lea soejkesjamme goh akte daajbaaletje museume- jïh kultuvregåetie aktine sjïere jïh nasjovnaale dïedtine åarjelsaemien gïelem , kultuvrem jïh histovrijem vaarjelidh jïh nænnoestehtedh .
S: Dellie juhtiedh Tjåalmoevaegkesne giesege jïh aaj dah Nöörjen jïlle dah vaerieh jillene debpene aaj giesege ?
Bïevnesh eejhtegidie ...
Teknologije jïh hammoe
58% (42%) 70% (30%) 
Sïjhth jïjnjebh bïevnesh barkoej bïjre , bïeljelh:
saemien learoegærjah øøvtiedidh , aaj dejtie unnebe saemien gïeledajvide
gïeteldssoejkesje buerkeste dan gaavhtan aaj jeenjh guhkiesmïeresne ulmieh reerenassen barkoej åvteste dah saemiengïelh tjïrkedh båetije aejkien .
Darjoeh badth væhtide laavenjostosne learohkigujmie .
Bueriedimmie gaavnoes knutepunkteste universelle haamojne jïh tjøødtjehtimmie feelijidie .
Soejkesjimmieh Veartenekonferansese
govretjiehkie / stoerretjiehkie
 (26) a. Rebecca Rebecca
Heaptojde Ovjaksoe lea neerrehtimmie - almetjh heaptoejgujmie edtja nuepieh utnedh meatan årrodh ellies vyøhkesadtememem .
stuvremen bïjre dåehkie- jïh lïerehtimmiebyjresistie
Åvtehke akte vihkeles ektiedimmiebigkije
geahpanamme mierieh .
Learohkh , mah aktem hijven njaalmeldh baakoeveahkam utnieh vearolde-jïh daelhkietsiehkiej bïjre , maehtieh viehkiehtidh dejtie learohkidie mah vaenebe maehtieh gosse aamhtesinie aalka .
Dannasinie skuvle voestegh sæjhta baajedh dejtie nøørjen learohkidie åahpenidh dej saemien baakoejgujmie mah dah Elgå-saemieh biejjeladtje nuhtjieh , gosse maaje daaroestieh .
4.4.
Laantedigkie maahta patientem remitteredh jïh dan mænngan maaksa .
Jeesuse almetjh starnedehti , dan bïjre maahtah lohkedh Maarkosen vaentjielisnie: 8 , 22-26 jïh Lukasen vaentjielisnie: 7 , 15-23 jïh aaj Matteusen vaentjielisnie: 9 , 35-38 .
Soejkesjestrategije gellie haestemh jïh nuepieh buakta (vuartesjh kap. 3).
Soptsesth guktie dah ov-messie moerh jeatjahtuvvieh jaepie doekoe .
Sæjhta voenges evtiedimmiebarkoe jaahkoeøøhpehtimmesne årrodh aaj mænngan dah åålmegh sijjen voenges soejkesjh dorjeme jïh dejtie nænnoestamme .
daltesisnie byjreskevierhtieh reeredh (smaavevijreme , nasjovnepaarkh ,
Hydrokortison-voeje tjovrehki jih saejriej vuestie
- buerie båeteme barkijh , årrojh jïh guessieh prïhtjegasse jïh laajpatjasse - saemien beapmoeh årroejidie
Dihte reakasovvi jaepien 1968 jih byjjesovvi Skæhkere sijtesne , Snåasesne .
Tabelle 4.4.
Nöörjen foestehïejmesiebrie:
Tjåanghkan tjaaleme.
• GÆRJAGÅETIEH
Dej gaskem mah eah saemien guarkah gænnah , desnie iedtje ånnetji unnebe , daesnie 40% mah vuarjasjieh saemien lïeredh mænngan .
Sagka ij gaajhkide nommide taaleraajrosne jallh struktuvrem posisjovnesysteemesne damth .
b. Klaase Glas
Muvhtine sjïere dåastovh gååvnesieh gusnie aaj maahta gïelem vedtedh .
daajroem nuhtjedh tjaalegi , sjangeri , meedijumi jïh gïeledïrregi bïjre juktie jïjtse tjaalegh soejkesjidh , hammoedidh jïh gïetedidh tjïelke aajkojne , hijven struktuvrine jïh eensi argumentasjovnine
16,7% vaestiedæjjijste vaestiedieh gaajhkh åerpenh saemiestieh/saemiestin.
Man jïjnjh varta ?
Gosse meedija aktem aamhtesem bæjjese vaalta , sïjhtieh dah mah muenieh - dah politihkerh jïh jeatjebh mah faamoem utnieh‐ aamhtesem vueptiestidh .
5. mearhketjisnie ekonomijestrategijeaamhtesisnie fylhkendigkie daam nænnoesti:
Gïehtjedimmie tjïeltijgujmie jïh fylhketjïeltigujmie tjïrrehtimmien reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne ...
Tjirkije: Gun Margret Utsi Sæjjasadtje tjirkije: Roy Kvitfjell
Sïjsetjöönghkemh sïejhme almetji realmaahtoste - aerpievuekien guedtijh 3.
Dah sijhtieh dijjem viehkiehtidh dejtie vihkie lommes bïevnesidie gaavnedh aktene aamhtesis nie .
Kaanne garmerde jallh aavone damtedh juktie ij leah ovskåaltoe .
Laake kultuvremojhtesh (SFS .
Reektehtse goerehtimmeste aaj buerkiesti guktie saemien åtnasovvi ovmessie siebriedahketsiehkine .
Laaken mietie ij naan reaktam utnieh maam akt seksuellen darjodh jeatjeben vööste maam dïhte ij sïjhth .
Åvtohken sijjiesadtje lea Gåatomemoenehtsen nubpieåvtohke .
Daamhtaj akte njamma aalka sjïdtedidh åvteli dïhte mubpie .
Aalkovisnie sæjhta daerpies årrodh aktine vijriedamme 3 .
Vihkeles ovmessie institusjovnh aktem åejviediedtem kuvsji åvteste utnieh dejnie ovmessie saemien gïeline, men læjhkan daate ij edtjh heerredidh jeatjah institusjovnh aaj maehtieh viehkiehtidh studijepoengedorjemassine faagesne.
Fuelhkie sæjhta sov dïenesjenuepieh lissiehtidh gosse baalhkah jienebh gïehteldimmijste åådtje .
Goerehtimmien mænngan dellie goh daamhtaj damta .
Vuesiehtimmien gaavhtan lij fasseldimmieprosente nyjsenæjjaj luvnie SDJ-dajvesne noerhte Nordlaantesne 57,7 prosenth, mij lij gaektsie prosentepoengh vueliehkåbpoe goh fasseldimmieprosente abpe Nöörjese.
Dïhte våarome dïenesjedorjemassese geahpene 0,5 jïh 2,5 mill. kråvnajgujmie jaepiej 2012 jïh 2014 , jïh seammalaakan tjåådtje jaepiej 2013 jïh 2015 , virtiestamme voestes budsjedtine 2011 .
Guktie learoehkidie eevtjedh illeldahkigujmie barkedh ?
Laavkomh jïh provrh ektesne skyllemedåehkieh jïh noeretjåanghkoeh .
Dellie learohke eadtjohkelaakan meatan sjïdtieh vuarjasjimmiebarkosne dovne iktemearan , jïh gosse learohken dorjese gaervies .
Fierhten biejjien gaavnedidh jïh ånnetji maanan bïjre soptsestidh , jïh dan bïjre mij maanagïertesne heanne de , lea akte vihkeles betnie eejhtegelaavenjostose .
bïevnesh ohtsedidh , sjugniedidh , vöörhkedh jïh tjaalegh ikth vielie veedtjedh viehkine digitaale dïrregijstie
Såevmien , saemien jih meänkielin reeremedajviej sisjelisne aaj laantedigkh mah leah Dalarna , Gävleborg , Jämtland , Norrbotten , Stockholm , Södermanland , Uppland , Västerbotten , Västmanland , Västernorrland , Örebro , Östergötland jih aaj Västra Götalandsregijovnem .
vänjatr:INF 'Jag ska vänja barnet vid kött.'
Reektehtsisnie aaj tjåådtje Kultuvrelutnjemen 1 bïjre: (...) Voestegas reerenasse sæjhta sjïehteladtedh ihke Saemiedigkie maahta aktem jïjtjeraarehke kultuvrepolitihkem juhtedh jïh dan gaavhtan gellie saemien institusjovnh jïh öörnegh kultuvresuerkesne reeredh.
Datne daajrah plearoeh vuesiehtimmieh gusnie noerh leah politihkeridie meatan åådtjeme aktene aamhtesisnie man åvteste dah gæmhpoeh ?
Tjåanghkan dle jarkelimmieh aktem buerebe våaromem vedtieh akten radtjoes reeremasse fylhkengeajnoenedteste , lissine dle sjæjsjalimmiej våarome jïh prinsihph tjyölkehkåbpoe sjidtieh dejtie mah geajnoem nåhtadieh .
Jïh gujht fïerht jaja / Jïh gosse tjåetskeme nov sov dellie sjædta noetskebearkoeh men gosse numhtie goh liemkede gïjrege [ dle gujht dle ] barre gejhkie-bearhkoeh utnimh , soevestimh vuelnie aaj gejhkeden dov vïedtjebaahkoe edtjin goh båehkies olles mïejvkiji tjh dan gieriehtse .
Dah morfem mah dellie jïjhteme leah -ht-, -Øe3-tjm-, -d-, jïh -st-.
GÅETIELUHPESNE GAALKA BUEKTIEHTIDH ÅRRODH Gåetieluhpesne galka buektiehtidh årrodh .
Nu välter vi (två), tänker han och ropar.'[Miehtjiesdajven baernie] (65) leah kaanoven bïjre.
Daaletje aalkoealmetjereakta våaroeminie åtna saemiej histovreles reaktah jååhkesjidh , gaskem jeatjah mearoegaedtie- jïh fjovlegöölememasse saemiej årromedajvine .
Saemiedigkien tjïelkestimmie jieliemistie lea naemhtie: Privaate gïehtelimmieh mah darjoeh jïh duekieh kultuvrelle dorjesh goh vaaroeh jallh dïenesjh .
Tjeahpoeh Saemiedigkiegåetesne
goerehtidh jïh sjæjsjalidh jis objektem galka bigkememojhtesem sjïdtedh
gaajhkh byjjes båarkarimmieh edtjieh maehtedh samiT:ese bieljielidh jis viehkiem daarpesje gyhtjelassine saemien gïele jïh iT:ese veadtaldihkie .
Seamma tïjjen dle mierie gïehteldæmman jïh gorredæmman læssene 10,2 millijovnh kråvnajgujmie jaepien 2012 , juktie vaeniedidh dam mij lea aajmene aarebistie .
Lïeroesoejkesjen aajkoe: Daablosne muvhth aajkoeh govhteden lïeroesoejkesjen daltesistie gusnie saemien gïele nubpien gïele .
169 vihtiesti jaepien 1990, dellie staate saemide jååhkesji goh akte aalkoealmetje Nöörjesne.
Dov nuekies beetnegh ?
Mearan elmie tjåetskemistie lanka dennie gaajh galmes tjoevkesisnie , dle almetjh edtjieh baahkem jïh vaarjelimmiem dååjredh gåetien sisnie .
standardiseremeraerie , mij lea raeriestimmie åårgane orrestimmie- jïh administrasjovnedepartemente iKT:gyhtjelassine , lea åtnoem gïetadamme væhtajgujmie byjjes reeremisnie .
Tjïrrehtamme rååresjimmieh
Transitijve veerbh maehtieh jienebh objeekth veeljedh enn dah intransitijve veerbh maehtieh subjeekth veeljedh.
veerbh mah pruvhkieh meatan årrodh leah: break, burn, melt, roll, jïh open.
Tjïelth nuepiem utnieh orre veeljemkåarhtem olkese tjaeledh sijjen systemen tjïrrh , jallh manuellelaakan dam dïevhtedh .
Dah læstoeh lea byjjes , medijah jïh jeatjah iedtjeladtjh maehtieh dejtie lohkedh .
vuesiehtimmieh jïh aerviedimmieh darjodh saaht mejstie heannadimmijste jïh dïejvesem aarvehtse buerkiestidh
nr.8.Årbok for Saemien sijte .
Lïeneståvre jeenjemes lïenen eatnemegeehtemeobjekth reerie , mohte reeremem maehtieh aaj tjïelth , stiftelserh jïh Skåajjeståvroe gïetedidh .
Divvun-prosjekte aktem gïeledirregem evtiedamme goh elektrovneles staavadimmieviehkie , staeriedimmieprogramme jïh pedagogeles programmevaaroe dejtie joekehts saemien gïelide .
2.2 Sinsitniem viehkesadtedh
Europaraerie Ministeremoenehtse Ministeremoenehtsen raeriestimmie RecChl (2006) 4 guktie Sveerje europan njoelkedassine laantebielie- jallh unnebelåhkoegieline edtja barkedh .
FILME ADJAGASEN BÏJRE
aaj Sijti Jarnge lea .
VAENIE MEATAN VEELJEMISNIE
Dan auktorisasjovnen lissine edtjebe mijjieh gaajhkh barkijh dåhkasjehtedh , aaj dah gïeh eah leah vekterh , jïh sïeltese luhpiem vedtedh vekterebïenjh utnedh .
maehtieh polijsese jïh åklagarasse bæjhkoehtidh jis alvas mïedtesem aejhtsieh maam unnemes akte jaepiem roestegåetesne , vuesiehtimmien gaavhtan bovvestimmie , alvas irhkeme jallh alvas narkotihkamïedtese .
Gävleb .
Saemien åålmege åarjelsaemien gïeledajvesne
Jïh hearrah sijhtieh annje staaten dïenestalmetjine årrodh .
Jalline rïektes sievine dehtie moeneme luspeste dan jællose 1727 (33 W 613104 7562205) (noerhte-luvlelen Durmålstinden), dellie Rundtuva:se (jælloe 474) Sørdal:sne , jïh dellie drïekte johkese Sørelven (33 W 6055387561408).
Christopher Piñón jåarhka daam digkiedidh jïh vuesehte dïsse mij Haspelmath jïh Levin jïh Rappaport Hovav joe jeahteme.
Dah firremh signaalh rïekte boetjese seedtieh , jïh ij aajlese .
9 tjïelth jïh 4 fylhkentïielth leah reeremedajvesne saemien gïelide .
Saemien gïelesne v.g.
Jeatjah aamhtesh programmesne Nuuk-tjåanghkose leah våaromebïevnesh EN .
Jïjtjedomtese maahta buerebe jallh nåekebe ovmessie boelhkine jieliemisnie jïh maahta aaj ovmessie veaksehks ovmessie tsiehkine .
Mijjieh bøørebe daejtie meatan årrodh dennie forumisnie aktine lihtseginie:
d. CelleD6: Tjaelieh " Illedahke " .
Barkoelatjkoe hospitanten jïh hospiteradimmiesïelten gaskem tjuara tjaalasovvedh , jïh nommevæhtam utnedh gåabpagihtie guejmeste .
Maahtoe saemien gïelen bïjre moenehtsisnie gååvnese .
Meehten illedahkh eah maamkh soptsesth man hijven tjiehpiesvoeth dïhte åtna ryöknedimmesne , jïh ij gåaredh dejtie nuhtjedh juktie bïevnesh bååstede vedtedh dan vijriesåbpoe barkoen bïjre .
Åvtesne saemien maahtoem utnedh .
- Manne Aarborten tjïeltem læhkohtem daejnie åvteprosjektine , jïh aavodem akten hijven jïh skreejrije laavenjostose gusnie Saemiedigkie hævvi sæjhta raerine jïh bïhkedimmine viehkiehtidh daennie barkosne , Jåma minngemosth jeahta .
Stööremes fåantoe juktie saemien båarhte veeljedh lea baakoeh fååtesieh , jïh ihke tuhtjie ij saemien nuekies hijven soptsesth .
sæjhta jorkesidh mestie man jeenjesh mah leah fïereguhtene krirresne .
rihkeden 2008 .
Bïevnesinie nïerhki aktine stoerre gïelekonferansine , maam Saemiedigkie öörnedi Tromsøsne suehpeden 2011 .
426 studijepoengh dan ellen bööremes jaepien 2012, leah seamma goh 7.1 ekvivalenth jallh studenteektievoeth, guktie annje dle naa gille studenth mej bïjre soptsestibie.
Våarhkoefunksjovne viehkiem vadta våarhkoefaageles gyhtjelassine gaajhkide gïehteldimmie fylhkentjïeltesne , jïh lea dïhte voernges utnijedåarjoeabparate aamhtese- / våarhkoesystemese .
V. b.) Kraeniesovvene / SaU Krániesuvvane , Guossasuvvane / Vindelgransele (Lycks .
Daah kultuvrejielemeaktöörh Tromseste leah meatan programmesne:
Syökijh mah sjïehteladtemem daarpesjieh
60 studijepoengh saemien gïele
Baajebe dov aejlies Voejkenen tjïrrh aktanidh jïh ållesth sjïdtedh jielije sjïeline Kristusen tjïrrh .
Njoelkedassh laakesne jeahta dïhte gie vaajtele saemiestidh dan jïjtse ïedtjh vaarjele krimijnalesåjhtoen muhteste saemiengïele reeremedajvesne , lea reakta saemiengïelesne gïetedidh .
Men uvtemes dle Altan årroejidie jïh guesside aktem gaajh eensi galhkuvem vedtieh aktene kultuvrelle våhkosne , jïjnjh stoerre heannadimmiejgujmie , Sara Margrete Oskal Saemiedigkesne jeahta , guhte dïedtem åtna kultuvreprogrammen åvteste Alta 2013 .
Vaedtsieh veeljemebarkijasse mij steempelem beaja tjaatsestimmieleahp ese .
Libie aaj dåarjoem vadteme tjoejebaakoelæsoe-applikasjovh evtiedidh , dah leah daaroen jïh åarjelsaemien , daaroen jïh julevsaemien jïh daaroen jïh noerhtesaemien .
aktem jïjtjeveeljeme jïh laejhtehks jïh goerehtihks goerehtimmielaavenjassem tjïrrehtidh gïelen , lidteræære jallh jeatjah saemienfaageles aamhtine , jïh govlesadtemedïrregh faageles daerpievoeti mietie veeljedh
Daate lea akte histovrijes heannadimmie åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese , Snåasen tjïeltese jïh Noerhte-Trøøndelaagen fylhkese .
3.2 Haestemh saemien kultuvredaajrose 3.3 Haestemh saemien jåarhkeööhpehtæmman jïh geerveööhpehtæmman
dåarjomasse nuhtjesovvedh dejtie aajnealmetjidie
Viehkiehtidh gïelemaahtoeviermiem åarjelsaemiengielesne jïh kultuvresne bigkedh
Men aaj sjïdteminie akten våajnoes jïh tjarke jielije saemien jïh noerhtenöörjen kultuvren gaavhtan , mesnie ahkedh jienebh leah meatan jïh maam ahkedh jienebh sijhtieh dååjredh .
Orre learoevierhtieh evtiedidh åarjel- , julev- jïh noerhtesaemien gïelesne
Vijrebeööhpehtimmiem vuartasjidh ...
Evtiedimmie aktede monnehke jih joekehtamme regijovnaale arealepolitihkeste .
Daelie abpe sisnjelds gåetieleejjeme Fylhken Gåetesne 13. diedten nualan beaja , Reereme (Administrasjon),
Ööhpehtimmieprogramme geerve almetjidie skuvlejaapan 2011/2012
Jis vuertemelæstosne tjåadtjoeh jienebh jollebe vaajtelassine , maahtah jaavoe jallh ijje vaestiedidh fiereguhten vaajtelassese .
Prinsipeles ij naan bïevnesh patienten persovneles tsiehkiej , dan skïemtjelassen jïh gïetedimmien bïjre åadtjodh vedtedh jeatjah persovnasse jallh skïemtjehoksesæjjan jis ij patiente dïsse luhpehth .
Ellen A. Oskal , Juoiggiid Searvi ́n åejvie geerjene gosse meehti Plassjesne joejkedh .
åejviebielieh buerkiestidh vaajmoe- jïh gåbloesysteemesne jïh maam funksjovnide dïhte kråahpesne åtna
Prosjekten ulmie
Tastatuvre gaajhkide saemien gïelide dåarjohte mah Nöörjesne åtnasuvvieh daan biejjien , dovne noerhtesaemien , åarjelsaemien jïh julevsaemien .
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Dåarjegesiebrie låtnoehtimmie-provgrammem juhtehte noeride mah 19- 25 jaepien båeries Asijesne , Afrijkesne jih Åarjel-Amerijkesne .
Ij naan ov-saakeles joekehts gååvnesh nyjsenæjjah jïh almah gaskem medisijneles illedahkine .
Numhtie noerh debpede meehtin aaj båetedh .
Dam ammes almam tjøørvi bååstede jih gihtji:
Aareh bïevneme - 15.07.11 åvtelen .
Gosse guhkebe leah lohkeme dle vïenhtem bueriebadtje suffikside haalvah, jïh minngemes dah gïeh guhkemes gïelem lohkeme jïh saemiestamme, bööremes funksjonelle morfologijem haalvah.
KSV ij produksjovneåasaj åvteste maeksieh akten feelemevuesiehtæmman- amma doh åasah lohkemasse, gaarvojde, manusasse, musihkese jïh vielie.
buerkiestidh guktie orre tearmh båetieh jïh guktie dejtie darjodh
Ij leah luhpie bïevnesh learohken vaestiedimmiej bïjre naasjovnalen pryövine bïevnedh .
Veeljemen åvtelen sagki jienebh .
Dah mah edtjieh tjaatsestidh veeljemisnie , tjuerieh tjaalasovveme årrodh Saemiedigkien veeljemelåhkosne .
Illedahke gyhtjelassijste Elicited Production Task vuesehte referaansedåehkie 80% raajesijstie pronovmeninie veeljie jïh goerehtimmiedåehkie 58% raajesijstie pronovmeninie veeljie.
Faage edtdja lohkeme- jïh tjaelemelastoem skreejredh , jïh viehkiehtidh hijven lïerehtimmievuekieh evtiedidh .
Jarngen barkoeh leah gaskem jeatjah gïelegorredimmie , gïeleevtiedimmie , terminologijebarkoe , gïelenormaderadimmie , nommedïenesje , sijjienommigujmie barkedh jïh saemien gïelefaageles aamhtesi bïjre bïevnedh .
' ste jåas1'se % lissiehtimmie
Reektehtse dehtie Trøndelag Forskning og Utvikling , fylhkenraaran nuepiem vadta barkedh aktine tjielkebe ulmine dej dåarjoeøørnegi muhteste , mah lea kultuvresuerkien sisnjelen .
Duhtie daehtie gærjeste veeljebe , gærjijste Saemien skuvle-vaajese aaj .
Misse daate onne klaasetje ?
Daesnie naan sjyøhtehke baakoeh miesie , tjorme , voenjele , horhtje , vueperes sarva , sarva , aaltoe , råtnoe .
Gosse kreava saemien aamhtesh jih saemien kultuvrekan evtiedidh learoehkidie jåarhkedaltesisnie , aaj geervelïerehtimmie .
Maahta buerebe govledh gosse jeatjah datnem girmedh jïh madtjeldidh .
Magga , Ole Henrik & Magga , Lajla Mattsson (2012): Sørsamisk grammatikk .
Sæjroe 22/32
Syökememierie goevten 1. b. 2012 .
Vedtieh sijjiem dan saemien kultuvrese
Gosse soptsestæjjah edtjieh analyseradidh maam guvlieh dellie dej gïelh maehtieh dejtie tsevtsedh.
Maahtah aaj daam gærjam goltelidh goh tjoejenasegærja .
DOV tjïelte kraannatjïeltigujmie laavenjostoe ?
Akte ulmie lea soejkesjen sisvege edtja viehkiehtidh vaarjelidh , nænnoestidh jïh kristelesvoetem skreejedh goh jaahkoevåarome saemide .
Digkiedidie altese vuajnoem .
• Maehtedh tjaaleldh gïelem
Daennie lïerehtimmiedarjomisnie aamhtese lea bååhkesjimmie .
Sæjroe 23 / 35
Vielie bïevnesh veeljemen bïjre , vuartesjh www.valg.no
legitimiteetem åådtje , jïh mij tsiehkiem buerede reeremen jïh voenges årroji / jielemeaktööri gaskemsh .
Gaajhki seerkeme baakoej gietjie -n- jïh golmelïhtseveerbh.
stipeendøørnegh mah Saemiedigkie reerie , dah gelkieh uvtemesth faagedajvide gusnie daerpies saemien maahtoem utnedh
Gosse skïemtjetjaalegem åadtjoeh lea dïhte bieliem båehtjierdimmesne .
Dan vihkeles dejtie tabledtide vaeltedh juktie infeksjovnem heerredidh .
2: Learohke / eejhtegi - ryøjredimmie gåetesne
Minngemes learohkh maehtieh heannadimmien bïjre soptsestidh aalkovistie galhkuvasse .
Laantedigkien fokuse lea dovne hammoeh jïh struktuvrh gïehteldidh dejtie dåarjodh gieh njåvtasåvva , jïh sjïerebarkoedåehkieh ööhpehtidh identifieredh jïh dejtie dåarjodh gieh njåvtasåvva jïh aktijveles barkoebyjresebarkoem darjodh guktie laantedigkien barkijh gieh lïhke relasjovnine njåvtasuvvieh dam dåarjoem mah daarpesjieh åadtjodh .
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh sæjhta daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie jiehtedh learohkh leah meatan soptsestieh sijjienommi bïjre , jïh lahtesh eatnemen jïh tjaetsieåeriej bïjre .
Mov leah göökte gaahtoeh .
Jis ih daejrieh mejtie lïhtsege jallh jeatjah gyhtjelassh lïhtsegevoeten bïjre åtnah dellie maahtah govlehtalledh dejnie åålmeginie gusnie årroeh .
[ gruökkie ]
Nöörje lea jaepien 2011 juakeme 430 tjïeltine .
Gaaltijen dorjeme
Reerenassen paehperh saemiengïelesne jienedamme åålmehtehtedh
Seamma lea klaahkine mij tsoepkene (38b), dïhte gujht aaj jïjtje dam dorjeme jïh okse aaj jïjtje faamoste gaahpanamme (38c).
sgM lea saemien parlamentarijen raerie mïeredammeåårgane gyhtjelassine mejnie saemien gïelem dijpieh , jïh edtja saemien gïelh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh evtididh jïh åvtanidh .
Akte stoerre joekehtse aktene stoerre staaresne byjjenidh viertiestamme aktene onne tjïeltesne årrodh .
Desnie vuesiehtamme muvhti learohki vaastoeh mah lohkehtæjjese viehkine gosse vierhtiedidh .
Manne dan aavone !
2. daltesasse sæjhta jiehtedh reaktoe ryöknedimmievuekiem hammoedidh dejtie tsiehkide mah buerkiestamme sjidtieh guvvijste , goh ryöknedidh mennie åesesne göökte daeverh tjåanghkan sjidtieh .
- Ij edtjh naemhtie årrodh goh " devverde tjuara töölledh gosse lea saemie " .
Voestes biehkie goerehtimmeste lij sosiolingvistihke goerehtimmie, gusnie manne vaestiedæjjaj duekiem goerehtallim.
Daah darjomh eah stoerre mieriefaktovrh krievh .
Lohkehtæjja tjoevere lïerehtimmieulmide våhkoesoejkesjisnie jallh tæjmoesoejkesjesisnie tjaeledh , jïh learoehkidie jïh gåetide soptsestidh lïerehtimmien åvtelen .
Badth gellien aejkien jeatjah biejjieh våhkosne aaj .
Jienebh veerbh mah leah seamma dåehkesne leah: biejstedh/beajstenidh löödtedh/loedtenidh, leerhkedh/laarhkenidh (transitijve haamoe leerhkehtidh aaj gååvnese) jïh böörhkedh/boerhkenidh.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 3 åadtjodh .
NSR-se hævvi dïhte økologije bïevnehke jïh kriebpesjimmie guedtijes øøvtiedimmien bïjre , mij galka våaroeminie gaajhkene båetije politigkesne guktie eatnemem reeredh .
Seamma tïjjen goh maanah eadtjohkelaakan sinsitnine stååkedieh , dle sijhtieh daamtaj dejtie geerve almetjidie meatan vaeltedh stååkedimmesne .
Balanseereme öövtiedimmie (ektiedasse daaletje jih dejpeladtje maahtojste).
Mov tjoevkes jïh mïrhkelaaketje naehkie , vååjnoe goh viermehke .
Illeldahkide maahta provhkedh gosse lohkehtimmiem åvtese edtjh soejkesjidh jïh gosse learohkigujmie jïh dej åelie almetjigujmie soptsestidh .
Akte voete sjïdteme saemien båarhte veeljedh , goerehtimmie vuesehte .
Palestina-komiteeje maanaj-gaerteni jih noere-klubigujmie barka jih voenges siebriejgujmie ektese-vyöki barkeminie .
beaja dan barkose profesjovnelle musihkevuesiehtimmine Noerhte-Trööndelagesne jaepien 2015 åvtese .
Skïelte tsïnnenjaelmesne ?
Lohman , Larry (2008) Interview on climate change .
Martin , Gary J. (2008) Restoring Resilience .
Raaktan beagkoes sjidti , Nils Mattias Anderssonen vuelie Åvlavuelien råantjoeh .
Fïerhten jaepien vielie goh 300.000 tonn byøpmedihks beapmoeh sleengkebe Nøørjesne .
Goere 21: Raajesh nulle objeektine, TVJT
Aath teehpie jallh dah bïejstenieh , juktie ij dejtie voebnesjh jallh naaken dejtie sualede .
Naaken aktem nommeaamhtesem bæjjese vaalta laaken mietie sijjienommi bïjre .
Voesteges vaajesen bijjietjaalege lea " Mov Håhkoe " jïh soptseste tjaelijen lea vaajtelimmiem jïh aajkoem daejnie gærjine .
' en årrojeaerviedimmiem
* Skierden dajve lea Meråker , Skierde jïh Frostan tjïelth .
vijresåbpoe vihkeles hijven jïh bueriesoejkesjamme faalaldahkh jïllebe ööhpehtæmman noerhte- , julev- jïh åarjelsaemiengïelesne .
Mohte yoghurt maahta darjodh guktie jueskebe damtedh jïh dan gaavhtan hijven goepemen vööste .
Dejstie jïjtsh våajnoeh buektedh jïh vierhtiedidh mij dïhte aamhtesen mietie digkiedimmie
Dah geerve almetjh tjuerieh fïerhtem maanam vuejnedh , jïh vissjeles årrodh gaajhkesigujmie .
Dïhte dan gaavhtan jienebe tjåenghkies
Såemies aejkien hujnies , stråarkan , aerkies damta jallh damta ij naan håhkoe lea iemeles bieliem jieliemisnie .
Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh sijjiesjïere gærhkoemusihkales aerpievuekieh dååjrehtidh , jïh baaltele maehtelesvoetem åadtjodh dan gærhkoemusihken bïjre mij saemien dajvine åtnasåvva daan biejjien .
Man vihties kondome ?
Dah nulle objeektem jååhkesjieh?
Mijjen dejpeladtje jieliemassh leah eejnegen nænnoes jieleme maadtojne åtneme .
Nubpien jaepien dle skuvlesne aelkiestim , jïh gellie jaepieh debpene .
Abpe sponsadimmie lea raaktan jïjtjemse akten aarvoevuakan gårredidh.
3.9.1 Saemien teatere jïh scenetjeahpoe goh aktöörh vaarjelimmesne jïh evtiedimmesne saemien immaterijelle kultuvreaerpeste
Dihte hov lea aaj / jiehtieh faali aat gifte lea dihte , desnie .
26 prosenth dejstie 315 vaestiedæjjijste jeehtin dah sïjhtieh saemien nuhtjedh gosse barkoe-jïh tryjjesreereminie soptsestieh .
Frifoente maanah jih noerh
Guarka fylhkendigkien nænnoestimmiem goh uvtemes dle tjuara fokusem utnedh dïenesjedorjemassese mij vierhtide radtjoeslaakan nåhtede , jïh joekedæmman dïenesjijstie utnijedåehkiej jïh dajvi gaskem .
gåessie hoksem åadtjoeh
Manne leam aaj daesnie medtie seamma deahpadimmieh nuhtjeme, men dejtie Beth Levinen jïh Malka Rappaport Hovaven haamoehkasse sjïehtedem.
Gøøkte lu tjaalege ajvarimmieh , saerniestimmieh jih a
Andrea aelhkie bæjjese bïejeme addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh buektehte naa hijvenlaakan .
Dïhte dannasinie tjïelth jïjnjh beetnegh staateste åadtjoeh .
: Sjïere govlesadtemeprosjekte åarjelsaemien dajvesne
Jis veeljemekåarhtem åajaldamme jallh dam dasseme , åadtjoeh læjhkan steemmadidh .
Intereg-programmh raasti rastah jåerhkedh jïh øøvtiedidh
Doh raeriestamme jarkelimmieh Maadthlaakesne jïh gærhkoelaakesne sijhtieh jiehtedh ij sïjhth vielie naan krievemh laakesne årrodh staateraerije guhte dïedtem åtna gærhkoeaamhtesi åvteste , edtja lïhtseginie årrodh Dennie nöörjen gærhkosne .
Sierra Club Books .
Saem a mij tjaalegisnie 36 , mubpien jih njieljeden boelhkesne tjåådtje .
Biret gon Juvvah saemien klaeride boejhkestigan .
Ij guhte dejstie barkohth jïh akte bieljelimmie plaeresne sæjhta goh beetnegh alman hajkedh .
Manneste tjuaja gosse såajah pruvvem juelkiej vööste .
Dej minngemes jaepiej nedtesæjroeh jïh sosijale meedijumh goh vuesiehtimmien gaavhtan Facebook jïh Twitter ahkedh vihkelesåbpoe sjïdteme .
Daah produksjovnen "jieledetïjjem" fulkieh.
Baataræjjapolitigke edtja humanije dorjesovvedh jih dihte politigke globalen sijjesne edtja nullenielkiem jih guedtijes øøvtiedimmiem øøvtiedidh .
- Manne geerjene ihke raeriestimmie tuhtjie vihkeles aktem tjåadtjoen jïh jearsoes beetnehdåarjoem Saemien maahtoejarngeste gorredidh Kola ' sne , Murmansken tjïeltesne .
Maahta gujnelemmiem juhtedh åvtese jis vuesiehtimmien gaavhtan edtja vuelkedh .
Mij fylhkenvæhta vusehte .
Gïelejarngh ovmessie haestemh utnieh dovne öörnedimmine , ekonomeles vierhtiejgujmie jïh barkijh dåårrehtidh gïele- jïh kultuvremaahtojne .
Nøørje edtja annje tsevtsiedæjjine årrodh , åeliedihks latjkoej åvteste .
WTO-mååhtedimmine barkeme saemien laanteburriem tjirkedh
Dellie gïehtjedidh maam Knut Bergsland jeahteme dellie daej veerbi bïjre.
THOMASSON , JONAR: Åarjelh-saemien lohkehtæjja viehkine bøøti .
Akten politihkerasse lea vihkeles åadtjodh altese aamhtesem preessesne neebneme , jïh preessese lea vihkeles bïevnesh jïh aamhtesh politihkerijstie åadtjodh .
Fokuse ?
åvtebaakoe / Förord
evalueringe saemielaaken gielenjoelkedassh .
2 Pryövemen åvtelen
Vihkeles båatsoe ij damth dah eah tjabrehtamme sjïdth maam akt jååhkesjidh mejnie ij gåaredh jieledh , Muotka jeahta .
Fylhkendigkien vihkielommes laavenjasse lea Noerhte-Trööndelagem orre aejkiej sïjse stuvredh .
CD ' h
Jeatjah vihkeles aktöörh gosse teateredåehkie tseegkesovvi lin Svein Birger Olsen, Sverre Hjelseth jïh Ingor Ánte Áilo Gaup.
Gærjagåetie jienebh låhkoeh gærjijste åasta guktie jeatjah gærjagåetieh maehtieh gærjavåarhkoem löönedh jïh dejtie sijjen utniejidie löönedidh .
- Saemiedigkien akte ulmie duedtiem evtiedidh akten jieliemasse mestie lissiehtamme dïenestem jïh doekemem jïjtsedorjeme vaarojste åådtje .
Nuhtjh maaje konkretiseradimmiematerijellem guktie learohkh maehtieh vuejnedh joekehtsem gaskem golme jïh vïjhte lea göökte , dan åvteste göökte plusse golme lea vïjhte .
Tjïelteskaehtie baalhkine jïh jeeluvinie Sertiestimmieh staateste .
Fylhkenålma Nordlaantesne iktedimmiedïedtem åtna åarjel-jïh julevsaemien maajhööhpehtimmien åvteste .
Jis eah dagkeres mååhtedimmieh saemie-dajvi- sidaj jaalh bovtsegåatome-moenehtsi gaskems gååvnesh , mohte ajve ga
Mij aevhkide daam darjodh ?
Senijovreraeriestæjja Ingeborg Larssen jïh raeriestæjja Vivi Pedersen lin meatan Saemiedigkeste .
Jïlhts ij gan maehtieh dågkam åestedh jis nuerebe 18 jaepien båeries , jïjnjh gïeh nuerebe aelkieh rïevhkestidh .
Maanan åelie dïhte gie edtja jååhkesjidh dan hoksese maam maanese faala .
Saemiedigkien fïerhten jaepien budsjedten tjïrrh sæjhta bïevnesinie vijriesåbpoe barkedh , gusnie sæjhta råajvarimmieh prijoriteradidh dej sjïere ulmiej nuelesne .
Daate learohken øvtiedimmien bijre jih dan gaavhtan bøøroe jijtje meatan jih veeljedh magkeres øvtiedimmievuepsieh vihkeles jih magkeres edtjieh tjaaleld årrodh .
 (135) Daesnie här orre ny boelvh generation:pl byjjenieh växaitr 'Här växer nya generationer upp'
Learohke gïelem nåhtede såemies aejkien
Saemien byjreskebarkoe aaj öövre praktihke laakan eantasovveme gosse rååresje politihkerigujmie jïh jeatja uvtielassegujmie interessh .
ovjuvrepolitihke båatsoejieliemassen dajvesne biologije
Såemies learohkh ånnetji saemien soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestieh , mearan mubpieh dejtie vihkielommes væhtide veelelaakan tjïelkestieh .
Maana- jïh fuelhkiepolitihke
Lissine dle 15 mill. kråvnah lyjkeme 2011 , Fylhkendigkien nænnoestimmien mietie ruffien 2011 .
Såemies tjïelth saemien dajvesne læjhkan sjïdtedimmiem maadthjielieminie utnieh , goh Divtasvuodna (Tysfjord), Fálesnuorri (Kvalsund), Lyngen jïh Unjárga (Nesseby).
Inspirera med samisk livsmiljösyn och initiativtagande .
0,80
Joekehtse englaanten jïh åarjelsaemien lexikoni veerbi gaskoeh.
b. Jijnje mycket lea vara:3s daennie den:INE eatnamisnie jord:INE daej den:GEN PL minngemes sen:SUPL aski månad:GEN PL vyrhteme, förändraitr:PTCP jih och fierhten varje:GEN biejjien dag:GEN lea vara:3s jijnje mycket værhtoeminie.
Gaajhkh saernieh
Miehtjiesdajvetjielti aktanimmie (daaroen USS .
Orre reeremeøørnege staaten dajvide Nordlaantesne jïh Romsesne
aelhkie jïh åehpies baakoeh tjaeledh bielelen fiejlie
Skuvle duedtiem faalehte goh jåarhkekuvsjh jïh lïerehtimmie båatsoefaagen sisnjelen .
Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne .
Mijjieh limh voenen maanijste billeminie jih daate lij nimhtie guktie lim vaajtelamme ij dihte deahpadamme .
Almetjedåehkien kraajeste dallah govloe , voeresi sommemen gaskesne tjoejem mij noeri skovhtjemem tjïrrehte - lïenes joejkemem .
Raeriestamme beetsuvedåarjoem prosjektide mah leah illeme jïh mejgujmie nïerhkeme 2011 , men ållesth beetnehdåarjoem fååtesieh .
Skïemtjijinie dov lea ovmessie veeljemenuepieh dov hoksen bïjre .
Mov mïelen mietie dellie geerve jalhts mijjieh aktene åarjelsaemien dajvesne årroeminie jïh daesnie naakede saemieh årroeminie , dellie ij leah dïhte skuvlem tsevtsiehtamme .
Gosse gaajhkh learohkh maam akt tjaaleme , lohkehtæjja soptsesem olkese tjaala .
Raeffie gaajhkesidie .
Laake pasieenti- jïh utnijereaktaj bïjre (pasieente- jïh utnijereaktalaake).
Dan åvteste daerpies sjïdteme vuarjasjidh mejtie dah njoelkedassh leah nuekies hijven evtiedimmievæhtide sjïehtedamme , Widvey jeahta .
Filmh saemien gïeleveeljeminie jïh filmh saemien teeksteveeljeminie sijhtieh dannasinie vihkeles årrodh maanaj gïeleevtiedimmien gaavhtan .
Almetje-baernie Gosse Jeesuse jïjtse bïjre soptsesti , dellie jeehti satne Almetje-barnie lea .
Daan sjïekenisnie vihkeles maehtedh gaaltijh vuarjasjidh jïh dejtie voerkeslaakan nuhtjedh .
Baakoegærjesne golme vielie haamoeh, maaskenidh, maaskanidh jïh maaskesidh.
Regijovnale daltese juhtemasse jïh
Daate vuesiehtimmie krööhkeste dïhte aaj maahta noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne åtnasovvedh Saemien 3 (daltese 1-4).
Landshövdingar joe jaepien 1634 Sveerjesne böötin , gosse Axel Oxenstierna laantem ovmessie gångeles dajvide (lïene) juekieji .
Maam jeahtah ?
Tjïeltij dïedte arenah jïh gaavnedimmiesijjieh byjreskinie tseegkedh , mohte aaj namhtabarkoe åårganisasjovnh darjoeh stoerre barkoem .
Saemiedigkie lea staeriedamme learoesoejkesjh vihtiestamme saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline .
SIDE 4
dåarjoe-øørnegh saemien musigkefestivaalide tseegkeme
fïerhten biejjien dåeriedidh saemien govledh , gusnie aelhkies raajesh jiehtieh guktie guarkoeh
Mannasinie jåarhkeööhpehtimmie ?
Såemies jeahteme dah jïjnjh mïelemøølegh darjoeh guktie dïhte veeljemeræjhtoe lea goh akte gahtjeme vitnijigujmie jïh teehpijigujmie veeljemen raajan .
Dah jeatjah luvlie- jïh noerhte-Saepmeste båetieh .
Maehtedh ryöknedh gööktine jïh gööktine , vïjhtine jïh vïjhtine , luhkine jïh luhkine lea daerpies jis edtja radtjoes ryöknemestrategijh utnedh , jïh maehtedh taalemöönsterh damtijidh .
Sjïehtedh orre lahtesh .
Reerenassen vuepsie lea åarjel-saemien goh jielije gielem gorredidh .
Almetjh tuhtjieh manne luste jïh jïermehke .
Dah tsiehkieh mah tjuara digkiedidh jïh vierhtiehtidh lea g. j.: - Learoesoejkesje jïh tæjmoelåhkoem daaroen (voestesgïeline) learohkh saemien mubpiengïeline - guktie ööhpehtimmiem åårganiseredh jïh rååresjidh - guktie ööhpehtimmiem saemiengïelesne maeksedh - viehkievierhtieh lohkehtæjjide (bïhkedimmieh j.n.v.) 
namhpseerkeldh jïh raejkie
Vaeresne ij stuerebe sjïdth enn goh stråmhpoe .
Mijjieh sïjhtebe maanide buerie jïjtje-domtoem vedtedh , dah guaktah soptsestægan .
Slabakova (2016) naemhtie dam funksjonelle morfologijem buerkeste:
edtja skulla:3sg vuelkedh fara:INF bovtside ren:ACK PL tjöönghkedh samlatr:INF jïh och tsaekedh.
representatijve.
SSb ' ste
Learohke soptseste eatnemen jallh tjaetsieåerien bïjre naemhtie guktie tjyølkehke sjædta learohke daajra mij såarhtide lea
Jåas2'ste jåas3'se / learose , 1% lissiehtimmie
vuelieh gærhkoSne
Lissine dan byögkeles åtnose saemien gïeleste , dle daarpesjibie hijven gïelesijjieh saemien gïelese sjïehtesjidh .
" Ij gåaredh ajve Halleluja jiehtedh, tjuara dam darjodh aaj".
Sïjhth tsevtsiehtidh dejtie mah Nøørjem stuvrieh ?
Mijjen govlehtimmielahtestimmie lea dan sjïekenistie gaertjiedamme dejtie golme åejvieraeriestimmide lahtestimmesne mij lea neebneme aamhtesebuektemisnie .
Maam leam boelhkesne 2.3.1 tjaaleme Åfarli jïh Eide (2003, 2008) buerkiestægan gaajhki gïeli leah abstrakte kasush, dan åvteste abstrakte kasush UG:n sisnie.
Jïh abpe veartenisnie .
Tabelle 4.9 goerehtimmiedåehkiej tjåenghkies illeldahkh vuesehte.
Mijjen ulmie lea hijven servisem utnedh , gaahpoes årrodh jïh reaktavihties vuekiem ussjedidh .
Karaktere 5 jïh 6
1.7.2.2 Prijoriteth jïh haestemh Fylhkengeajnoe
Dïhte akte tjetskehke lårhvan slibnehke gie dalla vualka veartasjidh .
Maana maahta bååstide maanadåahkan gosse dan tjarke ovleme buerebe jïh eah tjelmieh njavsoeh .
Millenium Ecosystem Assessment (2005) Ecosystems and Human Well-Being .
Jollebe prosentelåhkoe dejstie fasseldamme almetjijstie SDJ-dajvesne, jïh vueliehkåbpoe lissiehtimmie fasseldamme almetjijstie SDJdajvesne goh abpe laantesne.
Fylhkendigkie dam beetnehvaahram haassehkelaakan dåastoeji .
Dåarjoen stuaradahke jïh ulmieh ij leah seammalaakan gaajhkh lïenine jïh tïjjen mietie , ovmessie vierhtieh jïh sjïere barkoeh mestie reerenasse lea lïenide vadteme .
Vaallah sïjhth iemie årrodh dan guhkiem Saemiedigkie lea meatan ståvrojde nammohte .
Mijjieh aaj aktem laavenjostoem aalkeme Justijsedepartemeentine juktie daajroem vædtsoesvoeten bïjre lissiehtidh lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkesne .
Dej tsihkiej nuelesne mah leah neebneme lissietjaalegisnie boelhkesne 9.2 Reenth jïh åesiemaaksoe
healsoe- jïh skïemtjehokse privaten hoksevedtijinie maam lea hokselatjkenimmie laantedigkine
Mov aehtjh-aahka gonnoeh aehtjh-aajjan nommh:
Ij vierhtiehdovvh mejtie learohke reaktoe tjaaleme , magkerh baakoeh veeljeme jallh guktie jiehtiegidie tseegkesovveme .
Mænngan dle soptsestallimh maam hïeljesne darjodh jïh barkoem joekedidh fïere-guhtese .
 (§ § 8 jïh 9).
Sinsitniem viehkesadtedh ...
Mubpie professore Harald Gaski aaj gïelen bïjre soptsesti .
golmenjaepien aalkoedåarjeginie nyjsenæjjide barkeme , dejtie mah miehtje- jallh duedtiejielieminie aelkiestieh
tjihtesh darjodh jïh åvtese buektedh
Reeremen åvtehke
Maam fylhkenålma dorje ?
Dïhte lea vihkeles edtja darjomidie Noerhte-Trøøndelaagesne tjåadtjoehtidh .
Læjhkan ij gåaredh.
Learohkh tjoeverieh åadtjodh gïelen tjïrrh dååjrehatalledh , darjodh , barkedh jïh evtiedidh guktie tjaebpieslaakan dåemiedidh .
Vijriesåbpoe barkedh nænnoestimmine fylhkendigkesne FD 36/11
RES-guejmievoetesne daah siebrieh / aktöörh: NHO Trööndelage , LO .
Daah göökte leah, mah Levin jïh Rappaport Hovav (1995) moenijægan.
Daelie prosjeekte Saemien noerh aalka , mij lea akte ektiebarkoe gaskoe EU-e , Vàrjjat , Saemien museume , Saemien Sijte Nøørjesne jih Siida museumen Såevmesne , jih Àjjte museume Sveerjen bielesne .
Juktie buektiehtidh daejnie prosjektine nïerhkedh dle daerpies aktem tastatuvre-øørnegem evtiedidh dejtie sjyøhtehke gïelide; kildinsaemien , komi jïh nenetsijen gïelh .
Dan åvteste sæjhta stoerre dåeriesmoerh utnedh dejtie uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne vejtiestidh .
Lea vejolaš lotnolasat bargat ja váldit penšuvnna almmá ahte penšuvnna olggosmáksin unnu .
Gaajhkh almetjh gïelem utnieh, jïh mijjen gaajhkesh voestesgïele jïh grammatihke.
Marngedh lea baakoegærjesne, men ij öövre tjïelke mejtie dïhte transitijve jallh intransitijve jallh gåabpatjahkh.
Dïhte vihkelommes råajvarimmie lea gujht akte ahkedh barkoe edtja åårganisasjovnem bøøremeslaakan juhtedh .
Joejke Eatnemen vuelie jïh Fjellheimen musihkeles talente skreejrehtieh abpe veartenem goltelidh - joejkese .
Dle hov dejnie dagkari muerji jih aatigujmie provhkemh låetjedh lea hov buareni .
2. opplag .
Maanah almetjh daarpesjieh mah hoksem vedtieh , jïh mah buektiehtieh vuejnedh jïh toelhkestidh guktie dah govlesedtieh .
‐ Byøroe dah mah 16 jaepien båeries tjaatsestimmiereaktam åadtjodh ?
Daesnie gyhtjelassine barkieh mejtie dov gärhkoetjåangkesne vihkeles leah , vuesehte gaavhtan barkojne mejnie barkoeminie jih magkeres ulmieh gärhkoetjåangkoe edtja jaksedh .
Muvhtine faagebyjresinie maajhööhpehtimmiem utnieh goh akte nåakebe lïerehtimmievuekie.
Orre gåetieh: Unnebe goh 100 kWh / m
Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh jïh dej gïelh
Vihkeles leahtam jïh dieriem eensilaakan steeredh gosse betniem snårreminie
julevsaemien gïelese .
Ij leah dïhte dellie aajmoejeatjadimmie.
Jïjtjedomtese jïh jïjtjetjirkeme muvhtene ektine pleentedh , jïlhts ij leah seamma aath .
Daate akte råajvarimmie maam fylhkenraerie raereste aktene lïhke laavenjostosne jeatjah aktöörigujmie , jïh ulmie tjuara akte foente årrodh unnemes 10 millijovnh kråvnajgujmie .
- Manne jællan gulmien jaepien båeries .
Saemien vuekien mietie lea nommem vedtedh vihkeles .
Barkoedåehkie bïejesåvva göökte lihtsegh daajhtojesiebrijstie jïh akte saemiedigkeste .
Jokkmokk .
Jïh jeatjah kraesieh leah gujht aaj mah lin välda / .
LAAVENJASSE 4 Mænngan 1958 dle tjïeltelåhkoe vaeniedamme 743 tjïeltijste 430 tjïeltide .
maam Gånka staateraeresne nammohte , edtja vaaksjodh mejtie nænnoestimmide Stoerredigkesne jïh reerenassesne tjïrrehte .
Luvlesaemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh
Guvvie 2: Goere mij vuesehte G1 vejtiestimmie (White, 2003, s. 3).
1) Vaeltieh dah steemmeleahpah datne
Reektehtse akte vihkeles våarome Saemiedigkien laavenjostosne gïelejarngigujmie .
Daan biejjien darjojh abpe laanteste mah sijhtieh aktem gïehtelimmiem sjugniedidh sijjen kåanste- jïh kultuvrebarkoste .
Ryöknoeh man jïjnjem beetnegh daarpesjh gosse fealadidh .
Gïeline stååkedidh jïh raajesi gaskem soptsestidh lea dagke joekoen vihkeles njaalmeldh kultuvrine.
Vihkeles nommh aaj tjahkine mah soptseste guktie jåhtadahkh .
dïejvesi , vaajesi jïh neerrehtimmien bïjre soptsestidh
Gymnasen namhtah dle tjoerim naan jaepieh barkosne aerebi goh Maanavaarjelimmie-akademijese baahtsedh .
darjobe lea hijven .
Akte vielie haamosne lïerehtidh gietjie -ht- lea maadtose lissiehtamme.
Aalkoealmetji jïjtjenænnoestimmiereakta uvtemes jeahta dah maehtieh jïjtjeraarehke sijjen politihkeles sijjiem jïh jïjtsh ekonomeles, sosijaale jïh kultuvrelle evtiedimmiem eevtjedh.
Ij rovnege G2 soptsestæjjah/learohkh eah daejrieh guktie edtjieh raajesh nulle objeektine bigkedh dan åvteste ij nulle objeekten bïjre tjaaleme grammatihkegærjine jïh dah eah nulle objeekten bïjre lierieh skuvline.
Nov amma læjhkan dle guhkiem staatnehkahta .
Mijjieh sïjhtebe , tjïeltigujmie jïh jielieminie ektine , barkedh saetniedehtedh klijmasoejkesjen
Maahta aaj pryövem juekedh gööktine skuvlebiejjine .
Daan jaepien sesjovnesne ajve Saemiedigkie jïh Nöörjen Vijrije- jïh göölijesiebrie mah leah meatan Nöörjen delegasjovnine ektine , man åvtehke lea Arne Eggereide Byjresedirektovraatesne .
Goh illedahkem gïehtjedibie dellie vuejnebe ajve 50% soptsestæjjijste referaanse-dåehkesne raajesem 42 jååhkesjamme.
Daate sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh jïh tjiehpiesvoeth utnedh gïelen tjoejesysteemem , reaktoetjaelemem jïh grammatihkem nuhtjedh , daajroem utnedh prinsihpi bïjre raajese- jïh tjaalegebigkemasse , jïh maehtedh gïelem ovmessie aamhtesidie jïh govlesadtemetsiehkide sjïehtedidh .
Jielemelatjkoe duedtie: Meatan sjïdtedh duedtieregisterisnie
43 1.6 KULTUVRE ...
Nordisk samekonvensjon .
Manne edtjem
Jijnjh industrjijebyjresh fylhkesne stoerre haestemigujmie tjabreminie .
reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie nasjovnelle unnebelåhkojde nuepieh tsevtsemasse vedtedh gyhtjelassine mej dej doehtieh jih aaj unnebelåhkoej saadthalmetjigujmie dagkerh gyhtjelassine råårestalledh
Ongeren, Daaroen (svïenske) jïh Soevmen gïelh.
Kultuvre jïh hammoedimmie
kapihtelen " Spesialundervisning " nuelesne .
Lohkh gööktesh dejstie daagkoe åelkies bielesne .
Saemien eejhtegh tuhtjieh gærhkoe buerie sijjie maanide jïh noeride gaavnedidh .
Naan gærjah annje hïjven åtnose , Bergsland / Bull: Lohkede saemien jïh Bergsland / Hasselbrink: Saemien lohkeme-gærja , [ 1 ] Bergsland: Sydsamisk grammatikk jïh tjihtesh mejtie Gustav Kappfjell tjaaleme jnv. .
6.2 Iktedimmie jïh digkiedimmie: Illedahkh gihtjemevuekeste EPT
Muvhtene aaj sjiere gieledåastoesijjie tsegksovveme .
Tjoeverh bijjelen 16 jaepien båeries årrodh jis meatan sïjhth båetedh akten giesiesæjjan Nöörjesne jih bijjelen 18 jaepien båeries årrodh , akten giesiesæjjan Europesne jallh USA-esne .
Mijjen maahtoe dovne dejpeli jïh daaletje jieliemassh utnedh lea dïhte .
dïejvesem kultuvre tjïertestidh , jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie kultuvre , kjønnsråållah jïh fuelhkie- , slïekte- jïh ektiejieledevuekieh jeerehtieh sijjeste sæjjan , jïh jarkelieh tïjje doekoe
Stifth jïh gärhkoe-åålmegh maehtieh saemien barkoen bïjre bieljielidh .
Dagkeres tjaalegh sjïehteles kapihtelisnie 7 gusnie viesjebe daatam joekehtem.
Voenges reereme nasjonalpaarhkijste jïh vaarjelimmiedajvijste dam saemien åtnoem nænnoestahta , Åhrén jeahta .
Maahtoeulmieh 4. jaepiedaltesen mænngan
Dejtie bïevnesidie mejtie pryövemistie åadtjoeh daerpies jeatjah bïevnesi ektesne vuartasjidh maam learohki bïjre aarebistie åtnah , jïh maadtosne provhkedh gosse learohki- jïh dej åelie-almetjigujmie soptsestallh .
Learohkh mah 15 jaepieh illeme , eejhtegh jallh dah mah eejhtegi åvteste , maanagïerth , skuvlh jïh mejtie aaj jeatjah suerkieh , vuesiehtimmien gaavhtan healsoesåjhtere , maehtieh PP-dïenesjinie soptsestidh jïh raeriej mietie gihtjedh .
Dah uvtemesth tjiehpiesvoeth leah maahtoeulmine faagide sjïehtesjamme .
Soptsesth hoksebarkijidie jis dah åadtjoeh jiehtedh datne leah skïemtjegåetesne jïh mah dah åadtjoeh dov åelide jiehtedh gosse datne skïemtjegåetesne .
Gorredimmie jïh vijriesåbpoe evtiedimmie gïeleste lea dannasinie jïjtsisnie vihkeles , jïh ij leah daerpies dam buerkiestidh jeatjah fåantojne .
Etihkeles njoelkedassh saemien humane biologeles materijalese
Gosse aktem orre , måalestuvreme maallem sjïehtesje , dellie reekteme sæjhta fokusem utnedh dejnie ulmine mejtie edtja jaksedh , gosse edtja almetjidie gaagkestidh jïh saemien gïelem evtiedidh .
Daate gaskeseforume aaj sæjhta aktem vihkeles våaromevedtijem daan råajvarimmien evtiedæmman årrodh .
Dov webbelohkije tjuara Javascriptem dåarjodh jis datne edtjh e-dïenesjidie maehtedh sïjse loggedh .
Fokuse stuvremasse goh faage jïh funksjovne læssene , dovne byögkeles sektovresne sïejhmelaakan , men joekoenlaakan skuvli muhteste , jïh guktie skuvle buektehte illedahkh jaksedh .
sjyöhtehke ööhpehtimmie universiteetesne / jïlleskuvledaltesisnie
daaroen baakoeh saemiengïelese darjodh .
Govlesadth mijjine .
Boelhke ii paktesne jeahta jeenjh vihkeles ulmieh jïh prinsibph gosse dej staatij plikth unnebelåhkoegïeli vaarjelimmiem tjïrkedh .
buerkiestidh guktie dah möölegh gåhkose , arealeste jïh volumese leah bæjjese bigkeme , jïh bïjrem , arealem , bijjieskieriem jïh volumem aerviedidh guektien-jïh golmendimensjovnaale figuvrijste
Luvliesaemien jïh pijtesaemien gïeledajve
Guhkies tjeapoehkinie maahtam moeri lasth jaksedh mah guhkene bijjene .
Aanna [ståaposne] sjeakoeminie.
Daelvege maahta gåaltoe aaj .
Fylhkenraerie Tromsesne , Line Miriam Sandberg , tlf. 911 30 242
Maehtebe veanhtadidh vaestiedæjjah edtjieh raajesem pronominelle objeektine veeljedh, daesnie vuejnebe 75% vaestiedæjjijste (3 vaestiedæjjah) referaansedåehkesne raajesem pronovmeninie veeljeme jïh 44,4% vaestiedæjjijste (8 vaestiedjjah) goerehtimmie-dåehkesne raajesem pronovmeninie veeljeme.
 (13)... dellie staaloe bearkoem krovhtese bïeji jïh reagkan gævnjoesti.
 (43) a.
• Öörnedh guktie aareh gïeleskreejreme maanajhtieh åadtjoeh saemiengïelen ööhpehtimmiem
Nomme , adresse jïh telefovnenummere
Hele den digitaleutstillingen kan du se her.
Tabelle aktem stoerre ïedtjem saemien lïeredh vuesehte dej gaskem mah eah saemien ietniengïeline utnieh jïh laedtiej luvnie.
Vuartesjh mejtie boehtelen skåahpa eensilaakan dibrehtamme .
Åehpies healsoe- jïh håksoesektovrinie .
Daate vuesehte joekoen jïjnjh lohkehtæjjah julevsaemien gïelemaahtojne fååtesieh.
Stoerre bielie gaasijste lea kolodikside mestie båetieh gosse fossijlen moerh båeltebe goh sjïjlh , ååljoeh , derhvieh jïh eatnemegaash .
Saemiedigkie vuajna aktem stoerre sertiestimmieaarvoem daehtie prosjekteste laanten jeatjah dajvide gusnie mijjieh saemien jielemeiedtjh utnebe .
Learohkh tjuerieh vuerkiehtidh baakoeh jeatjahlaakan tjaalasuvvieh goh jeahtasuvvieh .
Daesnie ektiedamme teeksth gusnie tjoejenassh , tjaeleme jïh guvvieh ållesth åssjaldahke sjædta .
1.0 Aalkoe
Gïeleööhpehtimmie jïh alfabetisereme geervide
Mov vuajnoen mietie ij sïjhth dan maereles årrodh.
Buerie destie sjïdti eenergijelijrehtimmien muhteste Vaarjelimmesne
Reerenassh gøøkte lïhtsegh jïjtjh veeljieh , giejstie akten leah jïjnjh båatsoedaajroeh jïh rïjhken båatsoejielemen raeriestimmien mietie moenesåvva .
Ij naan bïeljelimmiemaaksoe .
Jis sensuvre vuesehte bielieh jallh ellies vaestiedassem lea kopije teksteste maam jeatjah lea dorjeme , dam bieliem vueliehkommes karakterem vuarjasjidh .
Prosjekte noerh jïh saemien almetjh joekoen vihkeles åtna .
Sov raeriestimmine budsjedtese 2015 Saemiedigkieraerie sæjhta båetijem aejkiem jïh mijjen tjåenghkies kultuvreaerpiem dåarjoehtidh .
Buerebe kondisjovne sjædta jis ij rïevhkesth .
GIE MAAHTA STEEMMADIDH ?
Byöroe akte ulmie årrodh ulmiestuvreldh ryöknemetjiehpiesvoetigujmie barkedh dejtie viesjies learoehkidie .
Aaj vihkeles sjïehteladtedh jïh jienebh saemieh skreejrehtidh dotkijinie sjïdtedh , jïh jïjtse siebriedahkesne dotkedh .
Haspelmath 1993, More on the typology of inchoative/causative alternations.
Voenges teatere-dåehkieh / siebrieh gårreldihkesne NTT .
Såevmien jïh islaanten otnegh åadtjoeh dej såevmien jïh islaanten otnegh aajmene jis sveerjen otnege sjïdtieh .
Nasjonaale pryövemh gaajhki learohki bïjre gaajhkene haalvemedaltesisnie bievnedieh jïh joekehtehtieh dejstie goerehtallemen pryövemijstie mej ulmie learohki bïjre bievnedh mah sjïere viehkiem daarpesjieh .
Dellie aalkovisnie gaajhkesh leah tjåanghkan seamma lehkesne, men destie gujht ovmessie otnjegidie dåbpanieh jïh gosse veerbedarjome nåhkeme dellie eah vielie tjåanghkan.
gamme årrodh aktede dik tatovreste ,
Abpe vuelkemesuerkesne (fylhkengeajnoeh , bijleruvth , fylhkengeajnoefeerjah , vïnhtseruvth jïh skovhte svihtjemeheaptoes almetjidie), NT lea veele laanten gaskemedtien bijjelen (eks .
Gosse daate daltese staeriesåvva jarkelimmiej åvteste mah bijjielisnie neebneme (1,6 mill. kr.) jïh åasastaeriesåvva staaten saatsine 2,8% dle summe 1.727,8 mill. kråvnah sjædta .
Dennie aktene bielesne dle pollise ij dejtie daerpies mierietsiehkide utnieh juktie maehtedh sov barkoem stuvredh jïh evtiedidh naemhtie guktie dïhte bööremes laavenjasside sjeahta .
Faalehtamme ovmessie
Doemes gietjieh voestes daltesinie, roehtsen lïhkemes, lissiehtamme jïh -ht- lea aajne gåalmede daltesinie lissiehtamme barre transitijve haamojde lissiehtamme.
aamhtesen bïjre soptsestidh våaroeminie guvvine
Almetji gaskem jiehtieh mijjen akte kvaadratekilomeetere jïh akte gøølemejaevrie fïere-guhte , jïh dïhte gujht aaj saatnan .
gïetegærjesne orre daarpies digkiedimmiem guarkoen bïjre ulmeste rehabiliteremen jïh bååstedevualkemen åvteste saemien byjreskesiebredahkese .
Daate edtja vuesiehtidh dan båetije evtiedimmie daennie suerkesne
Sæjroe 10 / 35
Halva Sirges renhjord syns på denna bild , tagen under ett Mål 1-projekt med renpejling som pågått i samebyn .
Budsjedteraeriestimmie lea Gïehtjedimmiemoenehtsen raeriestimmien mietie , nænnoestamme aamhtesisnie 31/10 .
Faage saemien mubpien gïeline galka daaroen faagine ektesne maadtojne årrodh gosse galka learohki guektiengïelevoetem evtiedidh jïh fïereguhtide learoehkidie skreejrehtidh vielie maahtoeh tjöönghkedh , ïedtjem jïh tjirkesvoetem åadtjodh nimhtie buerebelaakan dovne njaalmedh jïh tjaaleldh gïelem nænnoste , evtede jïh gorrede .
GUNN SONJA LYSGÅRD
Bijbele aaj jeahta , ibie edtjh mubpede boelveste sualadidh .
Bene maam sæjhta jiehtedh kontekstuelt ussjedidh , jïh dïhte kultuvrelle sjïehtedimmie goerpedahta sertiestimmiem vaentjielistie jïh gyrhkeles aerpievuektijste ?
Voestes lïerehtimmesne akte clozeteste gusnie lïhtsegh gelkieh njieljie baakoehammojste ovmessie morfologiske suffiksigujmie veeljedh.
Saemiedigkie edtja frïjjesvoetem jïh nuepiem vedtedh tïjjesne mij gåaremes (v.g. akte krïebpesje vijhteste edtja 2009:n mietie illedh , göökte krïebpesjh vïjhteste edtja 2010 illedh j.n.v.).
Stortinget har vedtatt at det skal etableres en Sannhets- og forsoningskommisjon, som skal utrede hvilke konsekvenser fornorskningspolitikken i Norge har medført.
Maahtah ussjedidh guktie lïj gosse datne lååvkesovvih .
Ij guhte lij sån sïjhteme voelpehts jieledh , jalhts jïjnjh jeatjah aevhkieh utni .
Juktie Divtasvuonan tjïelte julevsaemien gïeledajvesne , jïh Snåasen jïh Raavrevijhken tjïelth åarjelsaemien dajvesne leah meatan vaaltasovveme saemien gïelen reeremedajvesne , dle dïhte vihkeles gïelejealajehtemen gaavhtan .
buerkiestidh mij lea redoksreaksjovnh , voejhkelimmieh darjodh båeltielimmine , galvaniske elementine jïh elektorlysine , jïh illedahkide buerkiestidh
Jeenjebh barkijh gieh saemiestieh daarpesji ihke aarkebiejjegen saemiestimmiem gåvla .
Aejlegen , ruffien 9. b. 20:00 Dåastome 20:00 Konferansepube gaajhkesidie - 21:30 Filmeprogramme: Native Shorts 1
Tsaapedh .
Jïjtje nænnoste
Dah dejtie orre lahtesidie nåhtadieh soptsestimmine , jïh aktem vearoldebïevnesem soejkesjïeh .
Saemiej-eatneme Gaebpien Gåsta aaj , guktie jïjnjebh saemien tjaelijh , tuhtji vihkeles aamhtesem saemiej eatnemereaktah nænnoestidh .
ANAMARIA FJÄLLGREN
Dan mænngan ånnetji bæjjese giesebe jïh aelkebe håagkodh .
Daate lea v.g. maajhööhpehtimmie .
Pontius Pilatusen baelien noeresovvi , njåvtasovvi jïh kroeptese bïejesovvi , gåalmeden biejjien tjuedtjieli guktie tjaalasovveme , bæjjese alman vöölki , Jupmele Aehtjien åelkies bielesne tjahkan , gubpede vihth edtja hearlohkevoetesne bååstede båetedh jielije jïh åemie almetjidie dööpmedh .
Gosse learohkh voestes aejkien taalide dåastoeh , dah taalese vuejnieh goh akte elliesvote , jïh taalem abpe veahkese ektede saaht man gellie sifferh taale åtna .
Dïhte båatsoe lea vihkeles dan saemien kultuvrese daennie dajvesne .
Manne sijhtem neebnedh jienebh departementh jih Staateministeren kontovre daelie utnieh saerniestimmieh saemiengielesne dej gaskeviermiesæjrojne .
Byjreskem jïh almetjidie eatnemen dunniebealesne tsavtsa .
2.2 Bïevnesh åelie-almetjidie
Programme dorjesåvva fïerhten jaepien aktine strategeles åejvieöörneginie mij lea tjåadtjoen boelhken 2013-2016 .
Mov eatnamasse båatah
6.2.4.
bigkemeaamhtesh jïh klimahten mietie sjïehtedamme arkitektuvre ,
Jaepien 2007 BIPO Murmansken staareste Lovozerose juhti .
= Vilhelmina Vind .
Lissine aktegs almetjidie , dle maahta sjyøhtehke årrodh gaskesadtedh saemien siebriejgujmie , gïele-jïh kultuvrejarngh jallh saemien skuvle- jïh maanagïertefaalenassh voengesisnie .
ÅRE .
Dov lea tsåahka ?
Daennie dåehkesne luhkiegolme veerbhpaarrh mov materiaalesne.
Onne maana sov ietniengïelem iemielaakan leara.
Muvhtene gååvnese jienebe seammavierhtegs alternatijvh akte daalhkesasse .
Raajesisnie (8) pronovmenem dam Ø sæjjan bïejeme, jïh raajese grammatihkeles.
Aahkavaerie / Andfjellet göökte dajvide juakeme; Aahkavaerie jïh Andfjellet .
Juktie almetjidie iehtsieji , Jeesuse sïjhti almetjidie viehkiehtidh .
vara:PTCP Dah de verkebe fort:KOMP njallasieh.
vaerieh , vuemieh
4 Vuarjasjimmie eksamenevaestiedasseste
Namhtah baeniebåehtjierdimmie dejstie noerijste mah leah 19-20 jaepien båeries lea bæjjese lutnjeme goh akte prijoriteradamme råajvarimmie 2011 raejeste 0,8 mill. kråvnajgujmie .
Dellie pråvhka goerehtimmie ultratjoejine aalka jïh dan mænngan mammografijine jis daarpesje .
Saemiedigkie tjirkijidie vaarjelimmiedajveståvrojde jïh nasjovnaalepaarhkeståvrojde raereste .
Im leah manne dejtie jaepide bååstide sijhteme - im guktie gænnah .
Dah NJIELJIE tsevtsiedimmieåerieh:
Vuajna sov bijre leah eengkelh silpe-såajoej gujmie gievlien tjåadtj oeminie .
Saemien øøhpehtimmieraerie meehtie ajve beetnegh ohtsedh jaepeste jaapan , jih nimhtie idtji maehtieh tjirkedh mejtie maanagierte aaj vierhtieh båetije jaepide åadtjoeji .
300 jaepieh vaesiejin goske kristegassjh gærhkoeh utnin .
Bienje jis håhta .
Daatainspeksjovnen dan jarnges dïedtem vååksjemen åvteste kameravååksjemelaaken mietie .
Veeljemeræjhtoegaptjeme plaerine lea dan åvteste joekoen vihkeles .
Daesnie maehtieh dæjpeles darjomh nåhtadidh goh våarome gaskesasse , vuesiehtimmien gaavhtan saemien beapmoe , duedtie jallh vuelie , laavlome / saalmedåehkieh jallh plearoeh .
Mohte gujht gåarede , jïh dan aarebi orrije rïevhkestidh buerebe sjædta .
maadthaamhti jïjtsevoeth buerkiestidh jïh ektiedimmieh åtnosne periodesystemeste
Energije båetijen aajkan
Muvhten aejkien dov lïhkemes daarpesjieh bïevnesh åadtjodh dov hoksen bïjre .
Daesnie galka åadtjodh daejredh saemien gïelen dovletjen , hammoen jïh struktuvren bïjre .
Vuarjesje gaajhkh syökemh dejstie bïevnesijstie mah leah vadteme syökemegoeresne jïh dejstie tjaatsegijstie mah leah baalte biejeme .
Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkh maanaj jïjtjemaaksovh ektine ryöknoe .
SIJJIENOMMH UNNEBELÅHKOE-GÏELINE
Govleme " Vaajmoe-riepiej " bïjre ?
Ovmessie vuekine aaj laavenjostebe laantine EU:n ålkolen .
Jåarhka dam barkoem båarasåbpoe jïh urrebe tïjjen kultuvremojhtesigujmie , dej prijoriteeti mietie mah leah ektiedamme dahkoeprogrammese kultuvrepolitihkese , aktene lïhke guejmievoetesne tjïeltigujmie , råajvarimmieaajhterigujmie , dajveaajhterigujmie , fylhkenålmine j.n.v. .
Mov aehtjien nomme:
Learohkh aaj maehtieh aktem vihties soptsestimmiebodtetjem utnedh , gusnie lohkehtæjja ajve saemeste jïh kanne vuesehte baakoej ulmiem guvviejgujmie gosse soptseste .
Fealadæjjan baalkah tjuvkieh ,
Daate hijven våajnoes sjædta Fiettar båatsoesïjtesne Jillie-Finnmaarhkesne , gusnie reerenasse aadtjen lea gruvadarjomh jååhkesjamme Nussiresne Kvalsundesne , seamma tïjjen goh båatsoeburrieh sïjtesne leah stilleme bovtselåhkoem tjarke giehpiedidh .
Mijjieh sïjhtebe ulmide Noerhte-Trööndelagen Klijma- jïh energijesoejkesjisnie illehtidh goevten 2010 , giehpiedigmmien bïjre klijmagaasseluejhtiemistie jïjtse gïehteldimmesne 50% 2020 åvtelen .
Opplæringslova .
Seamma roehtse, men göökte möönsterh.
Bene im jaehkieh mijjieh dan gåhkese böötimh ihke buektiehtimh aktem tjaaleldh laejhtemem seedtedh .
Gaeriegievlie vuesehte dejtie joekehth jïh vihkeles beapmoestuhtjide .
Daesnie buerkeste gieh meatan , jïh mij aamhtesidie lea .
Daesnie aaj vuarjasjimmiebïhkedimmiem gaavnh mij buerkeste guktie edtja pryövide staeriedidh .
Vangberg , Åsta og Brandsfjell , Helen Blind: Saemesth amma !
Barkoesijjie munnjien dovne åajvoes jih jihteles .
Nimhtie dam Saemiedigkie tjoevere dovne tjarke jarngels darjomh utnedh jïh meatan årrodh dejnie veasoedajvine gusnie saemieh jielieminie veasoeminie .
Gosse illedahkem raajesi bïjre nulle objeektine gïehtjedibie dellie referaansedåehkie åtna 95% raajesijstie hijven, mearan goerehtimmiedåehkie åtna 76,7% raajesijstie hijven.
Orre digitaale baakoegærja olkese båata
Bieliegievlien gietjesne Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavka mij låavthgåetine vååjnoe , jïh desnie dah tjåanghkoeh saemiej almetjeveeljeme krirresne .
Pryöveme goh biehkie lohkehtimmesne gosse lohkedh ...
sijjienommh gaavnedh jïh dejtie buerkiestidh
V. b.) Jillies loekte Vestanvik (Storu .
Learohkh 5. , 8. jïh 9. daltesisnie mej noerhte- , åarjel- jïh julevsaemien voestesgïeline , edtjieh nasjovnaale pryövh lohkemisnie saemiengïelesne tjïrrehtidh .
§ 6-3 jeahta:
Jeatjah gïelide toelhkestidh
Årbok nr 2. (7 sid) 
Ohtsije tjuara realmaahtoem jïh / jallh byjjes maahtoem utnedh saemien duedtien bïjre , maam edtja vihtiestidh .
PP-dïenesjen barkoe reaktavåaromem åtna ööhpehtimmielaakesne (ööhpl).
tjoevtenjebaakoeh akten aamhtesasse tjaeledh
Dahkoesoejkesje 5 jaepieh ryöhkoe , jïh vihteste gïeh dïedtem utnieh råajvarimmide tjïrrehtidh mah leah nænnoestamme soejkesjisnie , daan nuelesne guktie råajvarimmie öörnesåvva jïh gie maaksa .
Gaarsjelimmiesiebrie BUL dïedtem åtna tåarjedoekemen åvteste , maanah jïh noerh leah meatan gelline öörnedimmine .
Reentekompensasjovneøørnege skovhteråajvarimmiej åvteste fylhkine jåarhka 2019 raajan , gusnie mijjieh ohtsemen mietie maehtebe vierhtieh reentaj åvteste åadtjodh akten fïerhten jaepien løønemen åvteste , 92 mill. kråvnaj raajan .
ULMIE- JÏH .
Ibie mijjieh leerhkh !
David Jonasson lea tjaaleme veerbi bïjre: " Åarjelsaemien ovtjaalegem tjaeledh .
Moenehtse juvnehte:
Mijjieh sïjhtebe hijven lïerehtimmie-jïh maahtoefaalenassi åvteste barkedh marijne sektovren sisnjelen , dovne jïjtselaakan jïh mubpiejgujmie ektine .
Miehtjeslaante galka maadthjieliemidie saemiej vuekiej jïh båeries åtnoej mietie tjirkesovvedh .
Dah åålmegh dejtie bïevnesidie daarpesjieh mejtie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste vedtieh , juktie maehtedh gaajhkesh dovnesh faarhmestidh åålmegen darjominie .
Im manne sovmh
Saemien gïehtjedimmie seamma faagen våaromem jïh seamma aarvoevåaromem goh saemienfaagen .
Dah pryövoeh guktie tsiehkie sjædta teeksten jïh guvvien gaskemsh , gosse vuartasjieh mejtie såemies guvvieh aktem sjïere baakoeh krievieh .
Biejjieh 91 - 180
Lïereme maam edtjem guvviej bïjre saarnodh jïh mij lea vihkelommes .
- Man gellie kråvnah fierhtede 1000 leahpeste tjïelte skuvlesne nåhtede ?
http://www.hundrearsmarkeringen.no/pdf/impulser 068-073.pdf) 
Moenehtse lea gaskem jeatjah daajroem veedtjeme jeatjah noerhtelaantijste , vuarjasjamme mejtie daerpies stuvremebïevnesigujmie jïh statistihkine , jïh gellie raeriestimmieh buakteme njoelkedassejarkelimmide .
Akte vielie paarren ,spealodh 'klyva' jïh spyölesidh 'spricka eller delas i stycken', seammaleejnes intransitijve paarre.
Evtiedimmie goerkesistie jïh tjiehpiesvoetijste ...
Vuarjasjimmiemaabpesne dïhte gaervies dorjese biejesåvva ektine learohken åssjalommesigujmie barkoej jïh dorjesi bïjre .
Effekte- jïh illedahkemööleme daagkaristie dåarjoste lea akte haesteme , dovne dan åvteste dah effekth maaje båetieh gellie jaepiej mænngan prosjekte orrijamme , dan åvteste maahta geerve årrodh mööleldihkie illedahkh sjïehteladtije prosjektijste vuejnedh , jïh dan åvteste barkoeeffekth tsevtseme sjidtieh byjngetje tsiehkijste (vuesiehtimmien gaavhtan konjunktuvreevtiedimmie).
Saemiedigkie aaj meatan viermesne aalkoealmetjenyjsenæjjide CSW .
Elmie Maahtoe
ILLEDAHKESTUVREME ...
2012 raejeste daate giehpiedimmie sæjhta læssanidh medtie 1. mill. kråvnide .
Gorredidh jïh evtiedidh fylhkentjïelten råållam goh iktedæjjah jïh meatanaktööre gïelejarngedarjoemisnie Snåasesne jïh Raavrevijhkesne
Saemiedigkie sæjhta raerieh åadjodh tjiehpiedæjjijste jïh kultuvrebarkijijstie , juktie dïhte barkoe kultuvrepolitihkem hammoedidh joe aalkeme .
mielem åtna .
Primæreproduksjovne lea voestes lïhtse beapmoehværjosne jïh dæjpe gaskem jeatjebem bearkoe , mielhkie , gernieh , kruepiesbårremh produseredh jïh aaj bårremhbleentemh darjodh .
Jaahkoen byjhkesjimmiem naemhtie maahta aelkedh:
saemiej ektiebarkoem gorremdidh Saemien parlamentarigken raeresne jïh Saemieraeresne
Dan lissine gååvnese ovmessie baakoegærjah unnebelåhkoegïeline provsjekten Wiktionary:en tjïrrh .
Tjuara dovne learoehkidie jïh eejhtegidie / åelie-almetjidie soptsestidh , daejnie pryöveminie vielie bïevnesh learohki maahtoej bïjre åådtje guktie dellie lohkehtimmiem dejtie buerebe soejkesjidh jïh sjïehtesjidh .
Maehtedh tjaeledh saemien gïelesne lea maereleslaakan tjaeledh jïh mubpiejgujmie govlesadtedh viehkine tjaelemegïeline .
Ij maehtieh maam akt darjodh guktie varkebe jåhta .
Daerpies voestes vuesiehtimmiem vuejnedh.
øøremes sjidtieh .
Ulmie lea orreme aktem dan hijven goerkesem
Daennie rohkelassesne rohkelibie Jupmelen syjhtede edtja gaajhkine aatine jïh almetjinie sjugniehtovvedh .
Laavkomem heevehtibie gosse
Almetji gïele-vadtemen männgan goh Sveerje meatan EE:ese veedtsi leah saemiej gaskesh EE .
Eksamene ajve faagem lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose feerhmie (84 tæjmoeh).
Disse munniem biejedh gosse byøpmedidh .
Permaneente maadthdåahkiem tseedgkedh darjomen sïjse man dïedte byjreskebarkose båetijen aajkan (unnemes akte fïerhten kontovredarjoemasseste Saemiedigkien).
Jienebh bïevnesh:
Protokollesne edtja aktem åenehks buerkiestimmiem darjodh aamhtesen bïjre , guejmiej vuarjasjimmieh jïh mïelh jïh konklusjovne aamhtesisnie .
SSL lea daelie NF-Board-n siebresne .
krirrienommine sisbielesne , jïh steempelesijjiem ålkoebieliesne - dellie ij guhte maehtieh vuejnedh maam datne steemmadih .
Doctoral Thesis , Luleå University of Technology .
Nov lij buerebe båantaj jïh båatsoen gaskemsh dellie , goh dej minngemes jaepiej orreme .
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén tjåadtjohte Saemiedigkien laejhtemem prosessen vööste bovtselåhkoegiehpiedimmine .
Maanaj reaktah hoksesne
2.3.1.
Daesnie jeanatjommes nøørjen sijjienommh , bene såemies saemien nommh aaj vihtesjadteme .
Abpe laantesne 80 prosenth dejstie lohkehtæjjijste 1.
Joekehtse leah guktie veerbh maehtieh molsedidh jïh mejtie maehtieh objekten namhtah tjåadtjodh.
Dïhte raeriestimmie Orre laaken bïjre Aamhtesegietedimmien jïh rååresjimmien bïjre akte akteraeresne Saemiereaktamoenehtse buakta .
Nöörje maahta dåarjodh akte dagkeres vaarjelimmie edtja riekteles viedteldihkie årrodh: tsihkestahta daate lea tjïelke tjïelkestamme jïh tjïelke gaertjiedamme dan frijje tjåenghkies kultuvreaerpien vööste (public domain).
Ekonomijesoejkesjimmietjaalege 2010 , bielie II , biejjeste 25.06.10 (10/00009-8) 
Pedagogihken-psykologihken dïenesje (PP-dïenesje) Dïenesje mij raerieh tjïeltide vadta sjïehtedimmiej bïjre maanide sjïere daerpiesvoetine .
såemies baakoeh lïeredh mah leah saemien ryökneme-vuekesne .
[ Kautokeino: ] Samisk Utdanningsråd .
4.5 daan kapihtelen konklusjovnh vadta jïh 4.6 kapihtelem tjåanghkan tjaala.
Daate repetisjovnem jïh våaromem vadta dan vijriebasse barkose .
Nick Roland Pedersen , 21 jaepieh , dåarjoe 273 000 kråvnine juktie vïnhtsem skååffedh aktine ållesth mierine 780 000 kråvnine , Tana
Dïhte geerve almetje aavoem vuesehte gosse maana maam akt haalvoe .
Bievnijes , argumentereles jïh ussjeden tjaalegh
Gosse dejtie thetaråallide leah vadtasovveme, dellie raajesen nomenfrash nænnoestamme.
Akte bielie lea dotkeme dej tseegkeme universiteeti jïh jïlleskuvli sisnjeli, akte mubpie bielie lea dïhte tjeahpoefaageles jïh praktihkeles scenetjeahpoeevtiedimmie.
Dageres gyhtjelassi bijre leah vihkeles digkiedidh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme .
Abpe laantese lij plearoeh tendensh, men joekehtse kaarri jïh nyjsenæjjaj gaskem lij unnebe.
Fylhkenraerie luhpiedimmiem åådtje budsjedtem jarkelidh sektovri gaskem budsjedtejaepesne , gosse lea sïejhme dåarjoeh sektovri gaavhtan dåarjoebudsjedtesne , vuesiehtimmien gaavhtan persovnalevierhtieh .
Morfologijen mietie voestegh govhte dåehkieh tseegkem.
Darjoeh aktem eensi gih tjeh tim miem politihkerinie riekte sisnie jis gåarede .
- Reerenassen noerhtedajvepolitihken jïh klijmajarkelimmiej gaavhtan leah daerpies lissiehtamme riejriesvoetine kreekehealsoen jïh beapmoejearsoesvoeten bïjre noerhtene .
Altese låammesne .
Barkoe mij Gaaltije åvtelen lea dorjeme lea eabnoem biegkeme mestie ekties vaaroemïerhke man lea saemien tuvrisme Jïemhtesne jïh Hærjedaelesne / Eajresne .
Saemiedigkien tjïelke faamoe gïelegyhtjelassine lea vihkeles saemien båetijen aejkien gaavhtan .
stuvredh gaajhkine daltesinie , dovne darjoe , sektovre jïh politihkeles .
Såevmien programme maahta våålese leessedh daesnie .
Daam lïerehtimmievuekiem maahta aaj gohtjesovvedh fleksijbele lïerehtimmie, nedtelearoeh, IKT-dåårjeme lïerehtimmie, fleksijbele lïerehtimmievuekie jnv..
A: Jo , nov dellie hov tjaktjege , gosse lea naemhtie skiereden mænngan sleatjkoeh dellie tjöönghkestibie varki , dellie råarhkedibie gellien haaranså dle gujht mijjieh oktegh aaj sjædtimhMijjieh dah vïeljetjh .
Samernas Riksförbund (1996) Samiskt Vægval; Agenda 21 - Handlingsprogram i Miljö och Demokratifrågor .
Nænnoestimmieh saemiedigkij faamojse laaken tjirrh båetieh .
Datnem maahtah viehkiehtidh
Edtja jearsoes årrodh fylhkentjïelten åestemh siebriedahkese sjiehtieh , jïh fylhkentjïelte jïjtjeraarehkevoetine dåemede jielemen vööste .
Lïere htimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh
mah vuekieh gååvnesieh åvtelhbodti skïemtjelassem jallh skaaram heerredidh
Daesnie akte vuesiehtimmie guktie learohkh maehtieh jïjtjemse vuarjasjidh:
Gosse åedtjiepryövenassem vaalta daamhtaj antibiotikatabledtem åådtje .
Muvhtene trommeskïelte loedtene jïh sïeje bieljieraajkan galka .
barkedh museumi gaavhtan .
Maanah sjiere geervigujmie saemiestin , mohte maanaj gaskems ajve daaroen giele provhkesovvi .
Goh akte konsekvense dle gïerve sjædta lohkedh , tjaeledh jïh nuhtjedh stoerre taalh .
Vaenie dejstie åarjelh-saemien dialektijste leah tjaalasovveme .
Dïhte mij saemien Nøørjen jeatjah maanide dovne siejhme sjædta jis fierhten biejjien skuvline jïh maanagiertine vååjnese .
Daerpiesvoeth tjïrrehtidh og viehkiehtidh staatusem bijjiedidh åarjelsaemien maadtoste jïh maahtoste
Maana luhpiem åtna damtedh satne håajnoes jallh måarehks .
Aalkoelisnie lohkehtæjjadïejvese ajve åtnasovvi almetji bïjre mah maadthskuvlen daltesisnie ööhpehtin (jïh dah mah lin almetjeskuvlen åvtelen jnv) mearan dah mah gymnasine jïh jåarhkeskuvline ööhpehtin nommh åadtjoejin goh lektovrh jallh bijjielohkehtæjjah.
Jaememe jïh juvleme
Bïhkedimmieh Jis dov gyhtjelassh maahtah tsaekemekontovrine govlehtalledh - tell 74 11 11 11 jallh e-påastem seedtedh diekie inntak@ntfk.no .
Hijven taalegoerkese learoehkidie viehkehte tjåanghkan ryöknedh ovmessie struktuvreradamme dåehkieh , naemhtie goh Daane voejhkele .
Dah jeanatjommes learohkh sijhtieh vielie effektijve jïh fleksijbele strategijh evtiedidh mearan væjkalåbpoe sjidtieh ryöknedh , jïh buerebe taalegoerkesem åadtjodh .
heevehtslidteraturh jïh saetniesgærjah gærjagåetesne ohtsedidh guktie åadtjodh lohkedh
Orre testamenten vaentjelh soptsestieh maam akt Jupmelen soejkesjen bïjre almetjidie , jïh ööhpehtimmeste gærhkosne .
Tjaelieh aktem lohkijetjaalegem jallh kronihkem gusnie buerkesth mannasinie vihkeles plaerie aamhtesh bæjjese vaalta mah leah noeri bïjre veeljeme-gæmh pos ne .
Mierieh netto gïehteldimmiemaaksojde jaepiej 2012-15 , guktie vååjnoeh ekonomijesoejkesjisnie (aaj uthjiedimmieh):
MARIA ROYSDATTER STEINSVIK
Luvlene: Rïektes sievine Paavosaari luvhtie akten tjonnese (SWER99TM 843432 7487712) noerhteluvlelen Saukkuvuoma jïh vyjrehkåbpoe johkese Pellijoki (SWER99TM 843514 7488384), daam johkem bæjjese Pellijärvi:se (SWER99TM 835201 7494173), debpede rïektes sievine johken Ainettijoki åarjel-luvlemes måalhkan (SWER99TM 835201 7494173), vyjrehkåbpoe johkem Ainettijoki dahkoe johkese Lainioälven , johken Lainioälven mietie bæjjese Rauvoskoski:se (SWER99TM 824811 7519771).
Dïhte kapihtele 5.
Buerkiestimmie lïerehtimmievuekijste
Jijtje gærjam skaavtegistie veeltim jih aaj buektiehtim dam lohkedh .
Men seamma almetjh mah nimhtie dejtie göökte veerbide jiehtieh eah gåetie jiehtieh vaallah guetie.
Baajh dov rïjhkem båetedh .
Viehkine daehtie bïevnesistie , jïh akten hijven dijalogen tjïrrh voernges åejvieladtjigujmie , dle Saemiedigkie veanhtede dah ekonomeles mierieh saemien gïeleevtiedæmman Nöörjesne tjarke læssanieh .
sitaati jïh jïjtjedorjeme tjaalegi gaskem joekehtahta jïh gaaltijidie neebnie
eldæmman SNK AS ' ese (dïhte konsolideradamme museume fylhken
toelhkestidh jïh teknihkeles jïh matematihkeles bïevnesh nuhtjedh govlesadtemisnie
Dan jielede geerve .
Daesnie sæjhta illedahkide åehpiedehtedh goh gaskemedtien poengelåhkoe fïerhten pryövese goh aarebi jaepiej .
| Mov hoksegaskesh (Mina vårdkontakter) 
Gosse veeljemegåetieh steegkieh , edtja gaajhkh åvtelhbodti steemmah jïh steemmah veeljemebiejjeste ryöknedh .
Gaskevåhkoen , skïereden 11 .
Lierehtimmie 4]
Vuepsiej digkiedimmesne leah vihkeles siemes sjidtedh gien åejvie-diedte dejtie ovmese vuepside .
Joekedimmie dehtie ållesth miereste lea akten prosessen jïh nænnoestimmien tjïrrh , ektiedamme Regijovnale evtiedimmieprogrammese , mij gietedæmman båata fylhkendigkesne goeven .
1.100.000 FT Ålkoejieledevierhtieh
- snjaltjen 1. b. 2012 .
Oajvvadus le guládallamij sáddidum uddni , guládallamájggemierre le ragátmáno 15. biejve 2012 .
Dah edtjijægan sinsitnine gaerhtelesvoetesne jieledh jïh sinsætnan jïh hïejmese / jïh maanide hoksem utnedh .
Saemien almetjh jih ajne saemie edtjieh vaarjelimmesne årrodh guktie eah jeatjh-laaketje vuajnoen (diskriminering) nualan båetieh .
Jis kuvsjh öörnesuvvieh dejtie mah edtjieh mentovrine årrodh dle sån jienebh åarjelsaemien gïele- jïh aerpievuekien guedtijh sijhtieh soptsestimmieguejmine årrodh studentide mah åarjelsaemien ööhpehtimmiem vaeltieh , jïh gïelehaarjanimmesne maanagiertine , maadthskuvline jïh jåarhkeskuvline .
Katalogen finns på Hjälpmedelsinstitutets webbesijjesne pdf-fijline .
Meehtin learoehkidie strååffedh gosse dejtie stilli dah edtjin dejtie jabjoehkommes lïerehtidh .
Seamma tïjjen sæjhta vihkeles årrodh dam saemien perspektijvem sjïehtesjidh gaajhkine jollebe ööhpehtimmine Nöörjesne .
Boelhken 2011-2017 Saemiedigkie vïhtesjadtemem gåetijste lissehte åvtelen 1925 raejeste .
saemien lea aaj vååjnesasse byjreskedajvesne tjerkebe goh jeatjah saemien dajvijste .
Die ålma gierkie-aaksjoem meatan veelti jïh mïnni snöölhkem buvvedh , maam lij saejhtieklaahkine saajroehtamme jïh dueljiem njelli .
Maahta ohtsedh bielelen bigkedh jïh arhkedh , bielelen dajveaajhteren jïh åtnoereakta-aajhteri jååahkesjimmiem .
Adjektijvh mej seamma haamoeh goh paarren roehtse leam åvtelen digkiedamme (stuhtjesne 6.2.1).
Guktie lea kristh-eejhtegi dïedte ?
Akte dejstie paarrijste lea åtnasovveme vuesiehtimmesne (72).
skaepiedihks , bievnije jïh argumentereden tjaalegh tjaeledh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
Dïhte vaenie buektiehtamme goerehtallemepryövesne jïh lea guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne .
di ES .
Mov leah luhkiegolme gaahtoeh .
Jönköpingn lïenesne
Soejkesjebarkoe mij lea nænnoestamme Raarvihken tjïeltesne lea dah nasjonaale
Saemiedigkie lea dan åvteste guhkiem barkeme juktie saemien gïelem jih kultuvremaahtoem nænnoestehtedh institusjovnesne Barnehus , mij dïedtem åtna maanah jïh noerh byjrehtalledh , mah seksuelle daaresjimmiem jïh vædtsoesvoetem dååjreme .
Dan ulmie lea duedtiejielemem evtiedidh .
Dellie maahta evtiedidh dah cellejeatjahtehtemh laahpehtidh jallh vuertedh jïh vuejnedh jis dah jeatjahtehtemh jïjtje sjïdtehtidh .
Tjaelieh åenehks tjaalegem uvtelassi muhteste jïh seedth dam Saemiedigkien gïelegoevtesasse eannan njoktjen 15. b.
Dan jïjnje aavoe jïh sårkoe , barkoe jïh lïegkedimmie .
Saemien maajhööhpehtimmie akte naa gelliesåarhts faagesuerkie, gusnie mahte 20 ektievoeth maajhööhpehtimmiem saemien maanide jïh noeride faalehtieh, dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Daate dannasinie disposisjovnefoente geajnoe fïerhten jaepien dam aerviedamme beetnehveahkam åådtje 20 mill. kråvnine (summe 80 mill. kråvnah), jïh ihke budsjedteradamme 65,5 mill. kråvnah nåhtadidh foenteste juktie bielieh dehtie reenteste jïh åesiemaaksoste maeksedh geajnoeskåårvemidie .
Objeekth mïerhkesjidh 3.
Doh pedagogh byjjes ööhpehtimmine aktem lissie nipkemem åadtjoeh dan åvteste dah tjuerieh lohkehtæjjah bïhkedidh mah eah byjjes ööhpehtimmiem utnieh." (s.149) 
Maahtah veesmedh dejtie aamhtesidie veeljemeræjhtosne ovmessie aamhtesesuerkine , v.g. " Maanah jïh noerh " , " Skuvle " , " Byjrese " , " Starne " , " Voeresehokse " , " Giesiehtimmie / valkese " , Skaehtiegeahpoedimmie , Ålkoerijhkepolitihke " , j.n.v. .
Gåeviebueriedimmie .
Soptsestimmiesijjie 2 Göökte almetjh soptsesteminie mah / gien bovtsh kraannasijteste mah tjåenghkies .
Noerhte-Trööndelage lea gellie jaepieh stuerebe maaksoeh fïerhten learohken åvteste åtneme jåarhkeskuvlesne , goh laanten gaskemedtie .
Preessen diedte aktem laejhtehks tjoevkesem bïejedh guktie dah meedijah jïjtje sov siebrie
Tjaelieh våålese magkeres bïevnesh dah sov bïjre vedtieh .
Viehkine daehtie læjkoemistie , edtja fokusem bïejedh synergijidie arealepolitihken jïh kultuvremojhtesepolitihken gaskem , jïh ektiedimmiem kultuvremojhtesebielien daajroen jïh aarvoesjugniedimmien gaskem lissiehtidh .
Maahta dam guhkiebasse barkoem aelkedh viehkine goerehtalledh guktie learohkh guarkah baakoeh goh stööremes , unnemes , jeenjemes jïh vaenemes .
Dah maehtieh joekehthlaakan hijven jïh tjirkes vuesiehtimmiemierieh darjodh buerie saemien jïjtjeguelmiem øøvtiedidh .
saemiedigkie sijjienommhkonsuvlenth nommehte jïh åtnoem saemien sijjienommeijgujmie bïhkede jïh sijjienommhlaakem reerie .
Numhtie lea gosse geerve lïegkedidh jïh buerie sijjiem gaavnedh jïh Jupmelen gïelem govledh , jïh gosse ih daejrieh guktie dåemiedidh .
Göökte intransitijve veerbh jaskedh jïh soelkenidh mah mahte seamma deahpadimmie buerkiestieh ovmessie morfeemh utnieh (-n- jïh -Ø-).
Aehtjie mijjen jïh rohkelasse
Jijnjemesh lin saemieh .
Pilotprojekth båatsoejieliemasse
Dåehkie lea gååvnesamme dejnie Kristusen gievline , jïh dïhte aaj sæjhta jåarhkedh mænngan .
Gaavnehth jïjtsh gyhtjelassh .
Mijjieh tjuedtjielimh , asvem sovnjedimh jïh tseagkasjimh demokratijen gaavhtan .
Fïerhten gearkan lea bijbelen baakoeh jïh jeatjah teeksth , jïh aaj laavenjassh mah aamhtesasse sjïehtieh .
Maanah baakoeh biejieh jïjtsh åssjaldahkide , mïelide jïh domtesidie .
ij maadthtjaetisiem
 GD 3: 70% (82%) 
Bïevnesen våarome lea dah ovmessie gïeledajvh jïh dah daerpiesvoeth gïele åtna juktie gorredidh , eevtjedh jïh gïelem evtiedidh dejnie ovmessie dajvine .
Dellie åejvievaerbe edtja infinitijvesne årrodh
Bielieh kultuvrebarkoste edtja laavenjostosne darjodh aktine saemien institusjovnine jallh jeatjah gietskies evtiedimmieaktöörine sijjesne .
MAAM gALKA DARJoDh Jis sAeMieN siJJieNoMMe sæJhTA DÅhKAsJehTeDh ?
Skïereden 12. b. dle tjïelt eståvroejïh
Almetje lea iktegisth matematihkem nuhtjeme jïh evtiedamme juktie dååjrehtimmieh öörnegen mietie bïejedh , ektiedimmieh eatnamisnie jïh siebriedahkesne buerkiestidh jïh guarkedh , jïh veartenerommem goerehtidh .
Suehpeden 31-n biejjien jïjnjh almetjh lin Staaren tåarjesne tjåanghkenamme gosse Saepmie Welcomes , saemien kultuvredeahpadimmie , jïh CONIFA World Football cup edtji rïhpestidh .
Gärhkoeveeljeme golme jallh niejljie veeljeme leah
Mijjieh hovtellem leejimh 1. biejjeste gaekeren - 1. beajjan suehpeden .
' en låhkoem staateles vierhtijste gorredidh goh akte
Reereme-lihtsegh edtjieh barkedh juktie vihtesjidh , gorredidh jih vuesiehtidh joekehth saemiej kultuvremojhtsh ovmese dajvine .
Tjåadtjoehtæjja: Skaehtieetaate Dah jeenjemes nåhtadamme goerh jïh blankehth leah noerhtesaemien gïelese jarkoestamme , jïh dah skaehtiemaeksijh mah dej mietie gihtjieh , dejtie åadtjoeh .
Gie jallh mij galka Saemiedigkien gïeleskreejremesjïelem åadtjodh dan jaepien ?
Svïenske gærhkoe 13 stiftide juakasovveme .
Tjïeltine gusnie vaenebe enn 30 almetjh lea Saemiedigkien veeljemelåhkosne tjaaleme , gåarede ajve åvtelbodti tjaatsestidh
2. tjaelieh soptsestimmiem gosse aanta jïh Marja bovresne åestiejægan dam maam tjoerijægan utnedh gosse laejpieh bååhkesjidh .
Patientemoenehtsen kanslijen laavenjasse aaj dåarjoepersovnem moenede dïsse gie tjoeremehoksese sïjse vaalteme psykiatrisk tvångsvård lagen mietie (LPT), lag om rättspsykiatrisk vård (LRV) jïh tjoeremehokse smittskyddslagen mietie .
Dïhte europeijen skïemtjetjirkemekåarhte , maam maahta Försäkringskassan luvhtie dongkedh sveerjen otnegidie reaktam vadta akute skïemtjehoksese jeatjah EU- , EES-laantine jïh Schweizesne seamma ekonomijeles tsiehkine mah laanten jïjtse otnegh utnieh .
Sisnjelds mubpene dåehkesne aaj stoere joekehtassh, jïh göökte dejstie lïhtsegistie eakan mubpene lïerehtimmesne vaestiedamme.
Seamma boelhken jienebh båantanoeresiebrieh tseegkesovvin mah aaj teaterestuhtjh utnin goh vihkeles bielie sijjen barkoste jïjtjeidentifiseradimmesne jïh jïjtjedomtesisnie don nöörjen båantese.
Amma dah gihtjemebaakoeh: Gie , mij , gusnie , gåessie , mannasinie jïh guktie .
Fylhkentjïelte edtja tsevtsijinie årrodh jïh almetjehealsoebarkoem fylhkesne iktedidh , jïh tjïeltide dåarjodh sijjen barkosne almetjehealsoehaestemigujmie .
Liturgijh julevsaemien gïelesne nedtesne gååvnesieh .
' en jïh fylhkentjïelten gaskem; latjkoe faamoem åtna 10 jaepieh .
Lea jeenjemasth sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese lea jeenjemasth sjyöhtehke vaestiedasse guhkievaestiedassebielese goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
Ahkedh gïehteldimmievierhtieh leah gåetieh jïh dïrregh / maasjinh åestedh mej åasa leah bijjelen 100.000 kråvnah - jïh jieledetijje lea bijjelen 3 jaepieh .
Naan aejkien vaajtelibie aamhtsi bijre digkiedidh namtegh maanah
Learohkh ahkedh jearsoesåbpoe sjidtieh dej prinsihpigujmie ryöknemasse mah leah bijjielisnie neebneme , jïh jearsoesåbpoe jïh veelebe sjidtieh gosse dejtie nuhtjieh .
Saemien vuajnoe
Learohke maahta gyhtjelassh vaestiedidh aktegh baakoejgujmie
Vitnijeplakaate sæjhta akte vihkeles biehkie sjïdtedh juktie kampanjem våajnoes darjodh , Muotka tjïerteste .
Tjaakene gujht dennie dåehkesne, gosse dam provhkedh guktie (127).
Mijjieh daamtaj smaave jïh stoerre veeljemh utnebe mijjen aarkebiejjien , maam edtjebe byøpmedidh , maamfilmideedtjebevuartasjidh .
- Daelie libie aktene hijven prosessesne Statsnettine gusnie mijjieh pryövebe raerieh gaavnedh guktie akte bigkeme edtja dan vaenie kultuvremojhtesh irhkedh goh gåarede , Schanche jeahta .
Lohkh vielie:
Gaskevåhkoen , ruffien 12. b. 12:00 Tåarjeåesiestimmie 15:00 Kåanstevuasahtallemh Finnmarhkehaallesne 20:00 Konferansepube gaajhkesidie - 20:00 Galhkuvekonserte - Nive Nielsen jïh Mari Boine
Rørosen tjïelte meatan vaaltasåvva saemien gïelen reeremedajven sïjse.
- Lyngen lea daelie akte dajve mij lea åehpies goh fealadasseulmie dovne dejtie mah sijhtieh tjoejkedh , gïerestalledh , håagkodh jïh vaanterdidh .
Obligatovreles 3. daltese
Dah maehtieh faagetjaalegh tjaeledh , faageaamhth øørnedidh jïh vuartasjimmieh jallh barkoevuekiem vihtiestidh .
Dennie orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne studenth eah edtjh vielie faagh utnedh , men daajroesuerkieh .
* Vuasahtalleme histovreles guvvijste maanagïerten 10 jaepijste .
Gïjrege 2009
5. mierien gåajkoe vaedtsedh .
Giehpiedamme barkoevierhtie sjugnede aktem ånnetji giehpiedamme faalenassem .
Gosse geerve , dellie kuvsjh Snåasesne dåeriedim mejtie rektovre Saemien skuvlesne , Ella Holm Bulle juhtehti .
ae: aehtjien , baelien , daelie , faelieh , gaelieh , haerieh , jaepie , klaerie , laevie , maelie , naepie , njaevie , paehpere , raerie , saernieh , sjaevehts , tjaelieh , tsaepieh , vaerieh ,
Maahtoepryövenassem tjïrrehtidh jïh maahtoevihtiestimmiem åadtjodh goh vihtiestimmie lïerehtæmman 4 .
Jis ibie billh jïh jis veeljebe ij jijtjebh vuartasjidh goh offerh dïsse mij deahpede dellie maehtebe mijjen nuepieh jielije Saapman bueriedidh jïh jeatjadehtedh .
Skuvlesne gaajhke lij daaroen , gærjah jïh gaajhke dovne .
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje .
Læjhkan ij morfologijem tsevtsieh.
Laavenjostoelatjkoe Saemiedigkien jïh åarjelsaemien fylhkentjïelti gaskem (2010-2013) tjïerteste fylhkentjïelti lea åejviedïedte jåarhkeööhpehtimmien åvteste , jïh dïedtem utnieh aktem eadtjohke meatandïedtem vaeltedh juktie saemien gïelem jåarhkedaltesisnie gorredidh jïh evtiedidh .
Darjoeh speale-kåarhth gusnie guvvie jïh nomme lyjhkedskreekide .
Tjaaleldh gaaltijh UTSI , GUN MARGRETH 1994: Bovtsen guelmieh .
gyrhkesjimmie lohkijinie (åejvietjaalegh) 
Naa luste gosse Jon Henrik tuhtji dah skyllememaanah dan tjaebpies vaarjoejgujmie gosse konsertesne .
Manne vïenhtem goerehtimmie dan bïjre gujht maahta mijjese orre bïevnesh gïele vejtiestimmien bïjre vedtedh.
Sáminuorra sïjhti lïhkebe sov lïhtsegidie årrodh , goh dåarjege dejtie , dan gaavhtan daate prosjekte eelki .
- Saemiedigkie jïh båatsoeburrie edtjieh meatan årrodh Staateskåajjen ståvrosne .
starnesijjieh edtjieh dejnie reektehtidh dej jaapetjen reektesinie .
Daesnie vuajnah gie maahtah ohtsedh .
Överförmyndaren edtja vuartasjidh almetjen skraejrieh nuhteligks nuhtjedh jïh dah jeatjah maam almetjen åtnah lea biejeme jearsoes vuekesne .
Dej gaavnoes vierhtiej mietie fylhkengeajnojde , dle fylhkendigkien mïelen mietie tjuara gorredimmiem prijoriteradidh åvtelen orre geajnoeh bigkie .
Dotkijh , museumebarkijh jïh voenges
Juktie mov voelpe jïh manne gaavnehtimh ij lij naan båetije aejkie daesnie årrodh .
Juktie dejtie learoehkidie vueptiestidh dle
naemhtie 'sjïekehtidh x tsoepkene' (tsööpkedh) daan muhteste 'x tsoepkene' (tsoepkenidh).
Vihkeles daate aalkoealmetjedimensjovne nasjovnale jïh gaskenasjovnale sijjine gorresåvva , jïh aamhtesh mah ulmiem utnieh aalkoealmetjidie åvtese båata , dovne dennie nasjovnale jïh gaskenasjovnale sijjesne .
Baakoegærjah nedtesne
Dam lissehth gosse ActiveX-kontrollen diedtieh .
Darjoej detaljerte budsjedte
buerkiestidh mannasinie ij edtjh , jallh maehtieh baakoej baakoej ryøktesth jarkoestidh
Saemielaaken gïelenjoelkedassh (1992) årroejidie saemien gïelen reeremedajvesne reaktam vedtieh byögkeles instansigujmie govlehtalledh jïh vaestiedassem åadtjodh saemien jallh nöörjen gïelesne , jïjtsh gïelemaahtoej tsegkie .
Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtsen sjeavohthvoetedïedte jïh namhtah dejnie soptsestidh .
, LO jïh NHO .
Learohkh edtjieh maehtedh:
meatan årrodh aarkebiejjien soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre
Dah lïhtsegh mejtie Saemiedigkie nasjovnaalepaarhkeståvrojde nammohte , leah saemien ïedtjeladtji åvteste goh jïjtse almetje ståvrosne .
Bïevnesh learoehkidie
Fiereguhte siffere taaline mej jienebh sifferh ij naan mïelem utnieh learoehkidie , jïh dah eah posisjovnesysteemem nuhtjieh juktie lohkedh jallh soptsestidh fiereguhte siffere aktem aarvoem vuesehte .
Dijjieh lidie vihkeles hokse almetjh maanide mah lïereminie gosse stååke deminie , jïh stååkedeminie gosse lïere mi nie .
Nöörjen åejvieladtjh eah sïjhth daam prosessem maeksedh .
- Mijjieh tjoerebe dejtie saemien gïelide nænnoestehtedh jïh hijven dïenesjh hoksedh dejtie saemien årroejidie , Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta .
LAAVENJASSE 5 Ussjedh aktem gievliem raadijusine 500 meeterh dov skuvlen bïjre .
Manne satnem guarkeme goh tabeelle 2 vuesehte.
geometrijem planetesne nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh loetedh gellielaaketje teoretihkeles jïh praktihkeles dåeriesmoerh gåhkoejgujmie , skaavhtegigujmie jïh arealine
- Mijjieh skuvlesne ektesne murriedimh jih akti vyøki barkimh , tjoeverimh aaj diedtem sinsætnan vuesiehtidh , jih bueries-voetem gaskems nænnoestidh .
Dïhte dellie vuesehte dïsse maam Haspelmath jeahteme.
Barre baakoegærjesne, im leah jeatjene lehkesne gaavneme.
Öövre goh dovne Levin jïh Rappaport Hovav jïh Haspelmath jiehtieh veerbe föörhkedidh ij provhkh molsedidh.
ovmessie lohkemestrategi utnedh joekehts teeksth joekehtslaakan lohkedh
legitimasjovnem bååstede vaeltedh dåakteristie jallh skïemtjesåjhteristie gie idtji sov barkoem reaktoeslaakan dorjeme
siebriedahkefaageles bïevnesh gaavnedh jïh olkese giesedh gosse digitaale gaaltijinie ohtsede , vuarjasjidh maam gaavneme jïh nedtejiermien jïh nedte-etihken njoelkedassh steeredh
Mijjieh sïjhtebe læssanamme gaskenasjovnaliseringen åvteste barkedh noerhtetröönderen jieliemisnie .
Åarjelsaemien goh faage
Plaaneståvroen tsiehkie- jih bigkemelaake jih fylhkestjielten raerie - daaroen jiehts- edtjieh tjoeveridh laakide goltelidh bigkemen gaavhtan jih aaj vaarjelidh guktie ektievoete åarjelh-saemide båetije biejjieh sjidtieh guktie laake nænnoestamme .
Faagem vierhtiedidh
Voeresen mïelesne mejjeles domtesem , jïh åtna daate lea buerie ektiedimmiem sijten jïh lahkoen jåerhkenæmman .
Tabelle 5.8 vuesehte dïhte ållesth låhkoe lohkehtæjjijste mah saemiengïelesne ööhpehtieh lea 278.
Manne leam niejte jih datne leah pååjke .
juktie dov stoerre soejvene
Alfabetiseremeprovsjekte geervide Tromsesne
neme:
Fïerhten jaepien pensjovnem åådtje gosse dejtie dïenesjamme pensjovnereaktide aktine juekemetaalline juaka , mij veanhtadamme boelhkem vuesehte goh pensjovniste , dellie aaj jieledeaalterasse staeriedamme , seammalaakan goh almtetjetrygdesne .
Åerjelsaemien teekste: Aasta Vangberg
2.1 Elliesvoete jïh toelhkestimmieh dejstie bijjemes ulmijste
Learohkh maehtieh jïjtsh tjoejefijlh darjodh tjoejespealadimmieprogrammi baaktoe , mah leah gaajhkine daatamaasjinine .
Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh saemien gïelem nænnoestehtedh jïh evtiedidh voengesne .
Maam noerh sijhtieh jarkelidh , ajve dah noerh maehtieh vaestiedidh .
Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars , mobijle 977 54 102
Raeriestimmie akteraeresne nænnoestamme .
dej gïeh daaroen G1 tjiehtieh saemien G2 subjeekte-verbaale kongruensemorfemh lïeredh.
prïhtjege rïektesvæhtine , moerhdorjesh FSC-væhtine , paehperhdorjesh
Sijhth maejstedh mov muerjijste ?
Lov om folkebibliotek §1 " Seadtoes jïh murreds jis naaken munnjien låhka .
Skuvle byöroe vierhtiedidh mejtie edtja dejtie maadthvåarome maahtojde goerehtalledh guktie baakojde guarkoeh , mujhtieh jïh man varke jïh guktie luhkieh jïh mejtie lahtesidie guarkoeh .
Dah aktine juelkine tjåadtjoeh aktene aerpievuekien kultuvresne , jïh aktine juelkine aktene daajbaaletje veartenisnie .
Mentaale Healsoe Noeren prosjekte edtja noere saemiej psykiske healsoem goerehtalledh jïh heerreden råajvarimmiejgujmie nierhkedh mah vaarjelimmiefaktovride nænnoestehtieh noere saemiej identiteetese jïh psykiske healsose.
Datne maahtah naa jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
0,0%
3.3 Lïhkebe ållermaehteme ekonomeles tsiehkijste
Datne goh skïemtjije tjuara voestes dåhkasjadtedh journaalem dov orre healsoejarngese vedtedh .
Learoesoejkesjisnie saemien voestesgïeline tjaaleme.
jïemne representasjovne nyjsenæjjaj garmanæjjaj gaskem dåhkasjehteme jïh rååresjadteme åårganine
Oppgaver og spørsmål: Laavenjassh: 1 .
Meadtoeh mah almetjidie heerredieh vyörtegslaakan jieledh tjuara orrijidh .
Dah badth aaj ovagkusatijve.
Ij naan jearsoes båetijen aejkien sjïdth jis ij leah raeffie .
Byöroe bååstede foeresjidh bijjelen göökte stoerretjuetie histovreles daeverh saemien museumidie .
Mijjen laavenjostoeguejmieh:
Dagkeres maahtoeh aaj meehtin jååhkesjimmiem vedtedh aeveren jeatja gielij bijre dajvine gusnie vaenehks soptsestæjjah .
siebriedahkefaageles dïejvesh nuhtjedh faagesoptsestimmine jïh åehpiedehteminie ovmessie digitaale dïrregigujmie , jïh vijriesåbpoe soptsestidh dan bïjre maam mubpieh soptsestamme
NæringsNM sïelti evtiedimmiem analyserede , jïh sïelti dïenestem , sjïdtedimmien jïh orre tseegkeldahkh möölie , jïh jielemen stoeredahkem .
Dah båarasommes maanah mah leah giertesne vaadtsamme , leah daelie njealjede klassesne , jih aelhkie lea vuejnedh buerebe dejgujmie saemiestidh .
Dah bïevnesh goerehtimmien bïjre, svaalhtesem jïh baahtsemebaakoeh Moodelasse åadtjoejin nöörjengïelesne.
Raereste aktem lissieskåårvemem Energije- jïh Byjreseprogrammesne 2,5 mill. kråvnine 2011 , juktie baahkevåarhkoem gaervies darjodh , inkl. dynamisk termojiske våarhkoeh , bovresjimmievåarhkoe jïh optimaliseringe gïehteldimmeste akten optimale dorjemassen vøøste sjïdtedimmiegåetine , jïh FOU- jïh maahtoeevtiedimmiesijjide .
Tjïelte: Gaertjiedamme dajve såemies jïjtjeraarehkevoetine
KÄLLA: SVENSKA KYRKAN .
Edtja aaj maehtedh gïetedidh jïh bïevnesh nuhtjedh guvvijste , filmijste , graafijste , tabellijstie jïh kaarhtijste , jïh bïevnesh ohtsedh vihties ulmine , gaaltijh laejhtehkslaakan vuarjasjidh jïh dejtie voerkeslaakan veeljedh jïh hiejhtedh .
Gosse treavkahgaahtjemh jih njultjeme , dellie aaj mijjen skuvle åvtesijjesne .
Dïhte akte kriminelle dahkoe maam tjuara gïetedidh dan mietie .
Åvtelhbodti steemmadimmie Svalbardesne , Jan Mayenisnie jïh ålkoelaantesne
Kompensasjovnevierhtieh regijovnale joekehtamme barkoevedtijemaaksoe (RDA .
1.1 Maam sïjhtem goerehtidh
Datne maahtah soelkehtassen bïjre rohkelidh
Vuejnede maam manne leam vearadamme jïh vaalteme daejtie .
Jeesuse dïhte , dïhte gångka gie dååjvehtassi mietie edtja båetedh jïh almetjidie gorredidh .
Dellie tjuara jïjnjem lohkedh juktie gïelegoerkesem jïh tjaalegemaahtoem evtiedidh .
goerehtidh guktie almetjh nuhtjieh eatnemevåaromem , jeatjah vierhtieh jïh teknologijem Nöörjesne jïh jeatjah laantine veartenisnie , jïh premisside akten monnehke evtiedæmman digkiedidh
2.1 Skåårvemh 2011-14
Fierhten jaepien edtja tjåanghkoeh høøllestidh reereles jïh politihkeles daltesisnie .
Aamhtese nr. 10/234
Ulmie hov lij saemien maadthbaakojste orre teermh darjodh, vuj barre orre kategorijide båeries baakoeh sertedh, nov goh joejkemen ovmese lahtesi muhteste voejhkelidh mijjen lidteratuvrem saemien sjaangeri mietie joekedidh.
EINAR BONDEVIK
Saemien jolleskuvle saemien maadthskuvlelohkehtæjja-ööhpehtimmiem faalehte daltesidie 1-7 jïh 5-10 , akten jïjtse nasjovnaale mieriesoejkesjen mietie .
Maanah edtjieh aavoem jïh murriedimmiem dååjredh jeatjah maanajgujmie aarkebiejjien darjoeminie , stååkedimmesne jïh lïerehtimmesne .
e. Raajroe 4 gåaroes .
Nedtes ijjie www.matematikk.org Skuvle maahta aaj vuarjasjidh mejtie edtja dongkedh plaeriem Tangenten (http://www.caspar.no/tangenten.php).
De ønsker at barnets forhold til Gud er i orden i tilfelle noe skulle skje barnet .
Cellejeatjahtehtemh jïh cancere
Minngemosth veeljemebarkije steemmeleahpam steempelde .
Prïhtjege joe gaervies Guksiem jïh tsaapestahkem voesseste ohtsedidh .
Guktie akute-p-pillerem nåhtede ?
Nöörjen scenetjeahpoe akte lissiehtassem åadtjoeji 430 millijovnh kråvnine daan boelhken.
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh aktem soptsesem tjaelieh jïh tjierteste dam maam lïerehtimmieulmieh tjïelkesieh .
Såemies laantedigkie maaksovem vaalta jis skïemtjebïjline jallh ruevtiehaepkine fealadidh .
digkieveeljeme Nöörjesne (såe mies tjïeltine aaj skïereden 11. b.) Jis jarkelimmiem sïjhth , tjoerh eadtjoh ke årrodh .
Suejnie-tjuahpesne lohkehtæjja ovmessie såarhth vuesehte jïh vuesehte jïh buerkeste guktie suejniem tjuahpa .
Manne daejtie meatan vaalteme dan åvteste åarjelsaemieh byjresisnie jielieminie gusnie aarkebiejjien gïele lea daaroengïele.
Edtja darjodh guktie ij dan hijven sjïdth kvotam utnedh vïnhtsesne måskoes dåehkesne , dannasinie læssanamme dïeneste gaahpoeh dåehkesne sæjhta darjodh guktie læssanamme ekonomeles nuepieh sjidtieh , jïh vuelege tjaangemeåasa vïnhtside sjædta mah kvotam utnieh måskoes dåehkesne
Voestes boelve sjugneden jïh darjoje scenetjiehpiedæjjah Saepmesne lea daelie 60 - 70 jaepien båeries.
Vaedtsehth dejtie dov baalkaj mietie jïh årroeh dej lïhke .
Dïhte learoegærjah gåetesne darjoeji , tjöövken buertesne .
Åadtjodh jiehtedh maam sæjhta , jaehkedh misse sæjhta , reaktam siebrine meatan årrodh , almetjereaktide goerkesadtedh , reaktajearsoesvoete jïh gaahpoeh preesse leah naan væhtah aktene demokratijesne .
Åarjel-saemiej skuvlesne eah barre åarjelsaemien learohkh .
Gaajhkh gïeh healsoe- jïh skïemtjehoksebarkijidie govlesuvvieh , seamma jis tjïeltesne , laantedigkesne jallh privaate healsoesïeltesne berkieh , maahta bæjhkoehtidh .
Veerbi lexikaale semantihke templaate vuesiehtimmesne (115).
PLD lea joekoen daerpies juktie maanam viehkiehtidh nænnoestidh guktie grammatihken hammoeh tjuerieh årrodh.
Maanajgïerth gusnie åarjelsaemien jïh julevsaemien åejviegïeline lea tseegkeme jïh jeenjebe learohkh åarjel- jïh julevsaemiengïelesne ööhpehte .
tjaelieh dej moeri nommh dan nualan .
- Saemiedigkie sæjhta saemien maanaj skuvlematerijellem jïh mijjen tjåenghkies kultuvreaerpiem prioriteradidh viehkine sjïehteladtedh vijriesåbpoe evtiedæmman saemien museumijstie , raerielïhtsege Thomassen jeahta .
Ja men dle gujht dle tjuedtjele gujht dle bæjjese jïh kråavvoeh dle jïh dle gujht dle vae .
Dellie vaen dellie dle vööjnin dle böötin dle naan dle dïhte gankan åejvijste .
Learohke maahta naan adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh tjïelkelaakan buerkiestidh .
Daelie vuajnam kuvsje vihkele .
Barkoe- jïh ektiebïejemedepartemente sæjhta dåeriedimmiem ektiedidh jïh ulmiej jïh råajvarimmiej evtiedimmie gïetedimssoejkesjisnie soejkesjeboelhken mietie .
Dïhte daerpiesvoete stuerebe vååjnoe enn dah mierieh Staate mijjese vadta gosse dah diedtem dejtie orre geajnojde sertie .
Vihkeles tjïertestidh man stoerre aevhkie lea guektiengïeline årrodh , jïh man jïjnjh barkoenuepieh dïhte vadta båetijen aejkien .
Saemien kultuvremojhtesh reeredh mah våaromem utnieh jïjtse histovrijsne jïh jïjtsh aarvojne
Dïhte mubpie voejhkelimmie daan tjaktjen , elektrovneles steemmadimmie ij Aarebrot dan jïjnjem lyjhkh .
Diagramme 4.1.
 (juhteme fylhkese maahta akte fåantoe årrodh mannasinie læssanamme), joekedamme skuvlejaepide
TEKSTE JÏH .
vööjni sjïjlh goesen nuelesne soevesteminie .
Lohkh § 1.4 Årroehvåårege‐ plaakatesne .
Prognose gaskoeh nasjovnale sjïdtedimmie
Lïeneståvroe barka jielije guelietjïerth jïh guhkiem jïh nænnoes göölemejielemen åvteste .
Vaeltieh våaromem aktene mïelemööledimmesne , mij plaeresne tjåådtjeme , dan minngemes våhkoen veeljemebiejjien åvtelen .
Saemiedigkien bieleste sïjhtebe ulmiestuvreldh reerenassen vööste jïh staateles åejvieladtjigujmie barkedh ihke juvnehtimmieh EN:n almetjereaktamoenehtsistie fulkesuvvieh dennie praktihkeles politihkesne, Keskitalo jeahta.
Datne mijjen neavroem damth jïh dam kroessese guedtiejih .
Toelhkestidh åejvie-aamhtesem tekstesne guarkedh jïh dam ektiedidh gosse ij tekstesne dan tjïelkelaakan tjïertestamme
Aktem steemmeleahpam åadtjoeh gusnie dah tjaalasovveme politihkeles krirriej nommh , bielelen kandidaati nommh .
Dah edtjieh ovmessie båeries jïh orre tjaalegh lohkedh ovmessie sjangerinie jïh dej bïjre ussjedidh .
Eejhtegh jïh maanagïerte laavenjostoeh dåemiedimmiebarkoen bïjre jïh aktem tjåenghkies dïedtem vaeltieh juktie maanide dåarjoehtidh jïh nænnoes tehtedh .
Dovne dah aajhterh båatsoereakteste , jeatjah reaktaaajhterh jïh åejvieladtjh diedtem utnieh arealide gorredidh .
Siejme saemiej åårganisasjovnh
Mah såarhts pryövenasse
Daelie , njoktjen 8. b. gosse dam nasjovnaale nyjsenebiejjiem jïh 100 jaepiej steemmereaktam nyjsenæjjide Nöörjesne heevehtibie , dle vihkeles mujhtedh jalhts mijjieh gåhkese båateme , dle annje guhkie vaedtsedh , saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta .
Man gellie almetjh ålkoelaanten maadtoste leah " vihties sijjine " nominasjovnelæstojne ?
2013 raejeste aaj Raavrevijhken tjïelte Noerhte-Trööndelagesne meatan reeremedajvesne .
Pryövemen åvtelen ...
Naemhtie maana leara maam maahta jiehtedh jïh maam ij maehtieh jiehtedh (Baker, 2001; Montrul, 2016; Pinker, 1994; Slabakova, 2016).
aktem sjiehteles baakoeveahkam nuhtjedh juktie jïjtse dååjresi jïh dååjrehtimmiej bïjre soptsestidh , domtesh jïh jïjtse mïelh buektedh jïh aelhkie faageles teemaj bïjre soptsestidh
V. b.) Bååhne Hosjöbotten (Åre Jämtl .
LEAROESOEJKESJE EENGELSKEN GÏELESNE
Dïhte lea lïeneståvroe mij luhpiem vadta pantebaangkidie jïh dejtie vaaksjodh .
TLV sjæjsjele guktie dah åasah sjidtieh mænngan daalhkesesïelth åasajeatjatehtemem ohtsedamme .
1.6.4 Klijma- jïh energijeråajvarimmieh
Lingvistihke biehkesne goerehtimmeste göökte ovmessie såarhth gyhtjelassh.
Mijjieh daejrebe jïjnjh jïjtjh maehtieh jïh sijhtieh .
Maahtoeulmie Jåa3 - studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammen mænngan
Fjovlegöölememoenehtsen lïhtsegh leah nammoehtamme göökte jaepide , jïh dah jïjtje åvtehkem veeljieh .
baakoeh jïh dïejvesh nuhtjedh ektiedamme aerpievuekien daajrose
Ånnetji staateministere Stoltenberg åadtjoeji jïjnjh stoerretjuetie dåeriedæjjah jïh jïjnjh bievnesh altese profijleviedtjesne .
68 saemien statistihke ...
Jis naan aejkien nimhtie tjahkesjamme dållen sjïjlide giehtjedamme , dellie hov aelhkie guarkedh magkarine damtesisnie jïh meanosne Næjla Meehte lij , raaktan goh sealoe geavoemisnie gosse gïehtjede sjïjlh jårreminie .
starnelaakevedteme tjoehpedæsta tsiehkiem starnedïenesjen barkoej , barkijij jïh starnedïenesjen utnijij gaskem .
Vuarjasjimmie iktemearan Learohkh ahkedh bïhkedimmiem åadtjoeh tjaelemebarkosne , jïh dah lïerehtimmieulmieh leah våarome bïhkedæmman .
Bietskiedimmien mænngan daejtie stuhtjide åtnah:
break verbs 'murhkemeveerbh'.Seamma laakan daesnie daej veerbigujmie mejtie manne tjöönghkeme.
Saemien kristelesvoetegoerkese lea vuajnoes gaskem jeatjah dejnie jaahkoevoetine mah gårrelgieh åålmegidie jïh gyrhkesjimmieektievoetese , gusnie saemieh tjåanghkanamme .
Jïh mijjieh møølebe man hijven politihkesne gåarede dejnie øøkonomeles statistihkine .
Tjuerieh eejhtegh jallh åelieh dam daejredh ?
Reereme-lihtsegh luhpiedieh barkedh guktie nuekies duvtie-vierhtieh Åarjelhsaemien Teaterese båetieh .
Prostatam sïejhme jalke , tjïrkes jïh ånnetji elastistihks .
Slabakova (2016) jeahta dle vihkeles dejtie haestiemidie mubpiengïelen lohkehtimmesne gaavnedh, jïh Slabakova juvnehte mijjieh tjiehtebe dej haestemigujmie skuvlesne barkedh jeanatjommes tïjjen.
Dan bijre ålkoerijhke-departemeenten gaskeviermiebieline gaavnh .
Dïhte mubpie alternatijve lij bïhkedassh Saemiedægkan darjodh juktie sjïere vuarjasjimmieh darjodh dehtie aktegs mineraaleprosjekteste , maam mineraaleaktöörh sijhtieh tjïrrehtidh .
Daate maahta orre håhkoem åarjelh-saemien giele-øøhpehtæmman tsihkijehtedh .
Nealjede daltese.
- Fjellheim , Sverre (red): Åarjelsaemieh Samer i sør .
Tjuara gujht balansem gaskem kultuvrem , ekonomijem jïh ekologijem gaavnedh .
Gyrhkesjimmide , darjomesojkesjämman jïh nännoestämman saemieh jijtse kultuvren jïh jïelemedååjrehtsi bijre joekedieh mah leah vihkeles .
3.9.2 jïh 3.9.3.
Daate dan tïjjen gosse jïjnjh haestemh Raarvihkesne goh
Orre saemiepolitihke
Såemies jaepien gietjeste reerenasse sïjhti dejtie 19 fylhkentjïeltide jarkelidh aktine unnebe låhkojne regijovnijste , bene idtji numhtie sjïdth .
Tjåadtjoehtæjjah: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Maahtoedeparte Saemien jolleskuvle lea , laavenjostosne Nordlaanten Universiteetine , NoerhteTrööndelagen Jolleskuvline jïh Oslon Jolleskuvline , daan beajjetje toelhkeööhpehtimmiefaalenassem vuartasjamme , jïh raeriestimmiejgujmie båateme guktie maahta toelhkeööhpehtimmiem saemien gïelide nænnoestehtedh .
Læjhkan lij munnjien buerie juktie åehpies lim abpe båatsoejieleme-Nøørjine mov barkoen tjirrh goh veterinære , jih goh lihtsege NBR-esne .
Guktie learohkh gelkieh maadthmaahtojde lïeredh jïh guktie lohkehtimmiem learoehkasse sjïehtesjadtedh .
Gellie saemieh skuvlese guessine bøøtin , jih miejjieh learohkh utniejimh dihte luste .
Jis datne maam akt mïelh dan bïjre jallh jis vïenhth ih dov reaktah vaarjelh , bïeljelh jïh desnie raeriem jïh viehkiem patientnämndens kansli (patientemoenehtsen kanslije) åadtjodh .
stoerre åvtebokstaavem nommine jïh væhtaj minngesne tjaeledh
Daennie bielesne dahkoesoejkesjistie dle iemie sjïdti abpe ööhpehtimmiem ektesne vuejnedh , maanagïerten raejeste dovne jåarhkeskuvlem , guktie rïektesisnie dle skuvlebaelie 19 jaepieh ryöhkoe .
lohkedh jïh toelhkestidh vaeljehke tjaalegh , ektiedamme boelhkese 1965 -1995 , jïh digkiedidh guktie siebriedahken jïh kultuvren væhtah våajnoes båetieh tjaaleginie
Gosse mijjieh edtjebe mubpene gïelesne soptsestidh dellie tjoerebe boehtelem gupmiehtidh jïh boehtelistie veedtjedh dam maam mijjieh daarpesjibie.
Vaenemes aahkine (=3) jïh aajjine (=1).
Dah munnjien beapmoeh vedtieh .
ISBN 978-918571704-0
Voestes bieliejaepien 2011 dle lissiehtimmie 21,4% orreme , viertiestamme voestes bieliejaepine 2010 .
Fylhkendigkie ektiebaalhkah- jïh maaksoeh nænnoste , jïh joekehtsem joekede goh netto mierie fïerhten sektovrasse .
dam vihkielommes raajeseanalysem darjodh juktie subjektem , verbalem jïh objektem raajesisnie gaavnedh , jïh vuesiehtidh viehkine dïejvesijstie grammatihkeste jïh tjaalegedaajroste , guktie tjaalegh leah bæjjese bigkesovveme
= Gävleborgs län N. b. = Norrbotten Stockh .
Man jïjnje saemien gïele åtnasåvva jïh man jïjnje daajroe gååvnese saemien gïelen bïjre jeerehte dej ovmessie gïeledajvi gaskem jïh tjïelteste tjïeltese .
Dah smaave maanah jårrin jïh roehtin gosse dah stööremes laavloejin .
Akte lïhtsege jeahta dïhte maahta lohkedh jïh tjaeledh heaptoen namhtah.
Stoerredigkie veeljemisnie 2009 dle 76,4% meatan dejstie mah steemmereaktam utnin .
Jalline: Johkem Sørdalselva dehtie minngemes moeneme johkenjaelmeste dahkoe dan jaavran Grensevatnan jïh Rv:se 272 rijhkeraastesne .
Låavtegisnie dållen baalte tjahkasjibie , dellie ektesne libie .
Vueptesth øøhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem feerhmh .
Guhkies strategijh: - goerehtalledh dejnie soptsestallemisnie kristemen åvtelen mejtie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste leah saemien maadtoste jallh saemien ektiedimmiem utnieh , jïh faalenassem saemien jaahkoeøøhpehtimmien bïjre altese maanese vaajtelieh .
" Lobbyisme " lea badth govlehtalledh dejgujmie mah edtjieh sjæjsjalimmide vaeltedh , jïh sov aamhtesem åehpiedehtedh .
Akte ovvaantoe mij eelki jaepien 1978 , gosse Stoerredigkie nænnoesti Alta-Guovdageaidnu-tjaetsieåeriem deepmesjidh juktie faamoestasjovnem bigkedh .
10:15: Åejvie-sisvege Saemiereaktaj moenehtsen lahtestimmesne , Moenehtsen åvtehke Jon Gauslaa
Girtiem jïh tåågem dongkedh:
- Skuvle aktem stoerre jïh vihkeles barkoem dorjeme juktie åarjelsaemien gïelem evtiedidh .
h / l: Raeffesne vaedtsebe , (å:) Jupmelen , Jeesus Kristusen nommesne .
åejviesisvegem guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie
gåetide duvhtiesåbpoe jïh buerebe isoleradamme darjodh , dle maehtebe dovne baahkedimmiem jïh ventilasjovnem giehpiedidh , mij mænngan sæjhta dïenestem vedtedh dannasinie energijeåtnoe jïh CO2-luejhteme geahpanamme .
Billavuoná bajasšaddaguovddaš / Billefjord mearoesaemien byjjenimmiejarnge
Jis sæjhta giejnie soptsestalledh , maahta ringkedh aktem dejstie telefovnejourijste mah gååvnesieh .
dellie edtjieh beetne-vierhtieh vadtasovvedh guktie aamhtside maehtieh vijriebasse juhtiehtidh .
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea meatan ihkuve forumisnie aalkoealmetjeaamhtesidie New Yorkesne voerhtjen minngiegietjesne .
Indianere idtji barkoem utnieh .
Luhkie tjijhte jaepieh lij rektovren nomme Thorbjørn Andersen .
hijven maahtoem faagesne
* Akte teekste edtja baalte årrodh mij logo:m buerkeste .
Njieljie åålmeg-heamturh , Saemiedigkie , 2002 (onne gærja jïh cd .
Tjåadtjoehtæjja: Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente Vadsøn faangkegåetie aktem barkijem åtna mij saemeste .
Raeriestæjja edtja dïenesjh vedtedh abpe fylhkentjïelten gïehtelæmman , dovne sisnjelds jïh byjngetje etaath
Daan sjïekenisnie daan jaepien raeffiebaalhka Malala Yousafzaise jïh Kailash Satyarthise vihkeles dåarjoeh .
Eksamene abpe faagem feerhmie (140 tæjmoeh).
Tabelleste dellie maahtah vuejnedh mij dïhte lohkemen gïehtjedimmien fïerhtene laavenjassesne .
Saemiedigkieraerie Inger Eline Eriksen Fjellgren lij Stoerredigkesne gosse aamhtesem digkiedin jïh dïhte joekoen madtjeles nænnoestimmine.
Dellie mijjieh golme jïh bielie tæjmoeh gærhkosne tjahkasjimh , tjaebpies musikke govlimh !
Siebredahke tjuara nueleste bigkedh .
Wolde , Gunilla: Tåamma bååhkesje , Jårgalæddji Å. s , 1985
Saemiedikie lea seamma aejkesne sijjie ovmessieh åssjalommesidie , akte demokratiske åårgane .
mænngan ekonomijesoejkesjetaallide staeriedamme jïh åasastaeriedamme 2,8%
Bååstede-prosjekte akte illedahke aktede jååhkesjamme latjkoste dej museumi gaskem Kulturhistorisk museum jïh Norske folkemuseum jïh Saemiedigkie jaepien 2012 .
Mijjieh sïjhtebe båetijen aejkien feerjafaalenassem gorredidh unnemes daan beajjetje daltesisnie , jïh eadtjohkelaakan barkedh staateles mieriedåarjojde feerjide bueriedidh .
soptsestidh gosse maam joem dååjrehtalleme
- Viehkehth amma mannem .
Marie Enoksson .
aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh faageles baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh , ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
Dan dïehre mijjieh daelie webbedïenesjem aelkiestibie .
Åejvieboelhkesne galka lïeredh saemien gïelen bïjre , lidteraturehistorijen bïjre jïh maahtoeh saemien gïeli jïh smaareh-tjïerti bïjre .
Dillie maahta daam nåekies learoevierhtietsiehkiem loetedh åenehks aejkien sisnie .
Fylhkendigkien daltese Fylhkendigkie nænnoesti aamhtesisnie 27/2003 budsjedtenjoelkedasside jïh finansenjoelkedasside Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltese , parlamentareles stuvremevuekien mietie .
Dah maehtieh dellie beapmoem buerkiestidh guktie vååjnoe , guktie domtoe jïh guktie hopsoe .
Laake byjreskeåvtehkesysteeme kriebpesje .
Dah byøroeh soejkesjidh maam edtjieh gihtjedh .
Öörnegem reeredh guektiengïelevoetevierhtiejgujmie Saemiedigkeste; ohtsemegïetedimmie , prosjektebïhkedimmie jïh reekteme
Lohkehtæjjan ektesne maehtieh sjiehteles aamhtsh gaavnedh .
Raereste aktem joekedamme netto gïehteldimmiemieriem 17,5 mill. kråvnine jaepien 2011 .
Obligatovreles goerehtallemepryövenassh Gaajhkh learohkh 1. , 2. jïh 3. daltesisnie edtjieh obligatovreles goerehtallemepryövenassh tjïrrehtidh daejnie: - Taallegoerkesisnie jïh ryöknemisnie 2. daltesisnie - Lohkemisnie 1. , 2. jïh 3. daltesisnie Jïjtjevyljehke goerehtallemepryövenassh Lissine dejtie obligatovreles goerehtallemepryövenasside dle Ööhpehtimmiedirektovraate jïjtjevyljehke goerehtallemepryövenassh faalehte .
Jienebh aelkiesbåateme sijjieh gusnie maahta gaarsjelidh jih kultuvren evtiedidh daarpsjeminie , joekoen noeride .
Jaa , dallah dle tjidtjie veelti flaaskeb gusnie lij silpebadtja .
Daatajgujmie barkedh mah evtiedimmiem jïh jeerehtsem vuesehte viehkine statistihkeles ulmijste lea vihkeles .
Lïhke årrodh jïh jis naan datnem gaajesje dam dorje guktie njaltja , njoektjeme jïh bangsemh seahkarieh jïh signaalh aajlese seedtieh , daate damta gïeltegs jïh njaelkies-ligke .
Orre taallh Fylhkengeajnoesoejkesjisnie 2010-2013 aktem svaalkoem vuesehte medtie 50 mill. kråvnine ekonomijesoejkesjeboelhken , gosse lea dej ekonomeles mieriej bïjre , jïh daerpiesvoete gïehteldæmman / gorredæmman fylhkengeajnojste .
Filmh goh guovdageaidnustujmie jïh Tsïegle (gåabpegh Nils gaupe regissereme) dej tjïrrh saemien histovrije jïh aerpievuekien saemien kultuvre vuartasji jïh lea vihkeles samien gïele vååjnesasse .
tjetskie gierhkie råate riepie
Åvtestaebnesne lin måedtie viermieh viedtijste dorjesovveme , måedtie haarsesh , måedtie saejhtieh , mej gietjieh lin gierkijste dorjesovveme , gierkie-aaksjoe man lij guhkies navte , råavkoeh jïh måedtie dueljieh mej nelnie tjahkasjidh , skåerrievoessh jïh måedtie krovhtetjh mejtie laejreste båalteme .
Vaallah mieriesoejkesjh saemien lohkehtæjjaööhpehtimmide leah dan hijvenlaakan sjïehteladteme orreme akten eventuelle julev- jïh åarjelsaemien lohkehtæjjaööhpehtæmman.
Maaksojde tjïelkeste tjaktjen 2011 .
Gaavnehth mejtie dov tjïelte jeatjah råajvarimmieh tjïrrehte juktie maanah jïh noerh meatan vaeltedh gosse sjæsjalimmieh vaeltieh .
Djurskyddslagen jeahta guktie juvrestaellie galka vååjnedh .
Aerpien maahtoe jïh g
Maaksoem ajve vadta hoksese mij byjjes skïemtjehoksesystemisnie Sveerjesne gïetede jïh hoksevedtije edtja byjjes skïemtjehoksesystemisnie orre .
Phone: +47 900 57 123
Ibie sijhth alkohovleskaehtiem vueliedidh .
Fïerhten gïjren mijjieh , mah internaatesne barkin , limh kuvsjesne maam dïhte stuvri .
gå:1sg 'Nu har det regnat mycket, på myren pressas vatten upp när jag går.'
- Mijjieh aaj 1,2 millijovnh kråvnah ovmessie råajvarimmide tjïeltine vadteme mah laavenjostoelatjkoem Saemiedigkine utnieh .
Fv 762 Mæhlakosen-Røysing Sjïehtesjimmiesoejkesjem aalkeme .
Bijjelen 65 jaepieh ... ... ... ... ... ...
Dan lea ulmie gaajhke saemien tuvrismem maarhnahtidh akten vaaroemïerhken baaktoe .
Jïh dueljieh " båassjosne " lööbpeme .
aalterejoekedimmie ?
saemien kultuvre-eerpegh gelkieh bååstide saemide
Geajnoeskåårvemh jïh regijovnale evtiedimmiefoente
Tiltakspakke ' ste , åajvahkommes gåetiej ålkoebielien vööste ussjedamme .
Laake eelki juhtedh jaepien 2009 .
Stoerre dajvh jih vaenie almetjh fierhtene sijjesne , kriepesje institusjovnh
Mah laavenjassh desnie mejtie idtjïh guarkah guktie edtjh loetedh ?
Saemiej giele-reaktah
 Vaarjelimmie sæjhta jiehtedh traderadimmieprosessen jieledekrïevenassh gorredidh
Aktem vijries laavenjostoem saemiej gaskem utnedh , laanteraasti rastah .
eTT OMFaTTaNDe
Dïedtije: Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate Tïjjepersektijve: Juhteles
Jïh novh amma åarjelsaemien gïele dellie seamma plïeresne goh daah jeatjah gïelh.
Sæjhta aaj nuepie årrodh sïejhmelaakan steemmadidh paehperesteemmeleahpine .
Dåaktere aalka prostatam damtedh soermine maadthtjåelesne .
Buerkiestimmie dorjesåvva brutte daltesistie , jalhts fylhkendigkie nænnoste gïehteldimmiebudsjedtem netto daltesisnie (sektovri gïehteldimmiemierieh).
Maahta abpe kråahpesne damtedh
Vïjhtede båvra lea aaj irhkemen , sierrestallemen jïh assjoen bïjre .
Dan mænngan njieljie nïejth aejlies gærjeste luhkieh , sijjen ietniengïelesne .
Gåatan njulhtjie .
Voestes maam darjodh Åvtesne dallegh hearran gåajkoe mïnnin goss guhte sealadamme .
Samediggi (2004).
kaanghke undulaate gaelpie
Men fylhkentjïelte ahkedh vielie viehkiem ålkoelistie daarpesje reaktaprosesside .
Baakoe / diejvesh Buerkiestimmie / plierebaakoe
- Haakeneburrie- jih båatsoeburrie-skuvle seamma ræhpien nuelesne sjidtin jih båatsoeburrie-skuvle aaj seamma åvtehkem åadtoeji goh laanteburrien-skuvle .
Fylhkenålma jïh tjïelth gellie öörnegh reerieh mah leah byjresen , jåarta- jïh skåajjeburrien vööste stuvreme , jïh jieleme- jïh voeneevtiedimmien vööste .
- Aaj desnie gusnie maehteles almetjh saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne gååvnesieh dle akte haesteme orreme daejtie barkojde seehtedh saemien dajvine .
Jå2 mænngan
Nïejth daamhtaj dejtie njammine , sjeagkeminie jïh roejtine åadtjoeh .
Orre maaksoesoejkesje dorjesåvva tjaktjen 2011 .
Mijjieh sïjhtebe Soejkesje- jïh bigkemelaaken dïrreginie nåhtadidh klijmapolitihkesne .
gæmhpoemisnie Saepmien saejrisvoetem
Gåebrehki soptsesh , lydbok
Asve maahta unnedidh jis vaedtsedh jallh saavredh .
Saemien dearoedimmie
b Nomme: Silje Somby Aaltere: 17 jaepieh Barkoe: Gïeleierieguedtije , learohke jåarhkeskuvlesne Årromesijjie: Alta , Guovdageaidnuste båatam Guktie datnine daan biejjien: Geerjene juktie dellie maaje jåvleaske .
runt 'Men den som förleder en av dessa små som tror på mig, för honom vore det bättre att en kvarnsten hängdes om hans hals och han sänktes i havets djup.'[Bijbele: Matt 18:6] b. Mijjieh vi gaajhkesh alla dovnesh samman goh som sïrvh får:PL tjaajanimh, gå vilseitr:1pPRT fïere varje guhte vilken jïjtjene själv:INE baalkan stig mietie, med Jupmele Gud
Gaajhkesh maehtieh båajhtode darjodh , jïh ij naan biejjieh seamma hijven .
- Mij lea nommen ulmie ?
Vaallah mijjen naan veaksehks byögkeles vuekieh mah leah boelveste boelvese sertiestamme aerpievuekien mietie, goh jïjnjh jeatjebh, aaj arktihkeles aalkoealmetjh darjoeh.
Jis cellepryövenassem vadta gosse gynekologijen goerehtimmiem darjodh , vuesiehtimmien gaavhtan gynekologesne jallh gosse preventijvevierhtiejgujmie raeriestidh , pryövenasside registreradidh guktie aaj faalenassem cellepryövenassevååksjemasse gosse golme jallh vïjhte jaepieh vaaseme .
Lopmegaahtoe , Statens filminstitutt , Saemien Øøhpehtimmieraerie 1999 , video jïh heefte
Naemhtie gaptjh cookiesfunksjovnem Internet Explorer 6
Dellie aaj doh saemien kultuvresaadthalmetjh edtjieh sijjen voestes vuesiehtimmiem utnedh .
Bïhkedassi mietie fylhkenraerien våaroemisnie dle raereste 0,5 millijovnh kråvnah juktie råajvarimmieh realfaagine jïh ammesgïeline nænnoestehtedh gaajhki jaepiej .
Luhkietjïjhtje gïeh gaavnedin voeresalmetjegåetesne Bienjedaelesne .
Daate akte aerviedamme tsiehkie dannasinie maaksoeh jïh baalhkah tjuerieh seamma stoerre årrodh fïerhten jaepien .
Tjuara vihtiestidh dåarjoem (vuelienommh) unnemes 300 årroejijstie , jis tjïelteståvroe edtja raeriestimmiem gïetedidh .
Bijjiemaaksoevaarjelimmesne daamhtaj ij dah lea meatan
Gosse lohkemem maadthvåarome maahtojne guarkedh dellie learohke bïevnesh guarkoe jïh maahta gellielaaketje teksth vierhtiedidh jïh tekstehammojde dejnie aktegs faagine .
Guktie noerhtesaemien tastatuvrem daatovrese åadtjodh:
Mijjieh sïjhtebe fokusem utnedh råajvarimmide mah irhkemem heerredieh , dovne skuvlesne jïh dennie mubpene siebriedahkesne .
Råajvarimmie lea jåhteme 2009 raejeste , golme fïerhtenjaepien tjåanghkoejgujmie dovne julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvesne .
Dan tjaebpies gosse biejjie guaka jih gosse moerh lopmine jih plaave
Barkoe dåehkie sov tjåenghkies maahtoem jïh sov faage les goerkesem nåhtede gosse barkoem soejkesjeminie jïh tjïrrehteminie juktie maanaj sosijaale evtiedimmiem dåarjoehtidh , jïh aktem hijven psykososijaale maanagïertebyjresem sjugniedidh .
 (97) a. Sïjhth vilja:2s bïjlem bil:ACK ånnohtje lite grann dubpiedidh komma längre borttr:INF guktie hur jienebh många:KOMP bïjlh bil:PL aaj också tjaakenieh?
Gïeleektiedimmesne vuajneme , dle aaj Saemiedigkien dåarjoe ööhpehtæmman - dsj .
Pijtesaemien ij naan standardiseradamme staeriestjaelemem utnieh , jïh dannasinie geerve gïelem tjaeliemisnie nåhtadidh .
Beapmoe (Saemiedigkesne) 
Baaltelen dah voeresh , aahka aajjah , åarjelsaemien goh ietniengïele , jïh lij akte vierhtie gosse maanah edtjin saemien lïeredh .
Webbelohkijh Internet Explorer , Opera jïh Safari RSS:em dåarjoeh .
tjïelten , fylhkentjïelten jïh staateles åårgane mah edtjieh dïenesjh vedtedh akten tjïeltese jallh akten bealan aktede tjïelteste reeremedajvesne saemien gïelide
Mijjieh utnebe öövre vihkeles tjöödtjestidh jïh dïedtem guadtajidh dejnie dajvine gusnie mijjieh jïjtjh maehtebe maam tsevtsedh .
Sektovrem lissiehtamme 5,5 mill. kråvnajgujmie baalhkasjïehtedimmien mietie jaepien 2011 .
Laante-jïh tjaetsiereaktah
Learohke maahta akten guvvien bïjre soptsestidh raajesigujmie .
galka meatan sjïdtedh jïh jååhkesjidh åvteli skuvle nænnoste dov maana edtja sjïerelïerehtimmiem åadtjodh
teaterestuhtjem bæjjese bïejedh sov aajnehke teaterevuasahtallemistie " Den
Gæjhtoe ihke mannem goltelidh jih læhkoe seminarine !
Gosse daelie libie vuartasjamme naakeni dejtie dotkiji barkojde jeatjaj gïeli bïjre jïh dellie lissiehtamme maam dotkijh leah tjaaleme saemien gïelen bïjre dellie tjïelke sjædta ij leah saemien gïelesne eensi goerkese dejtie veerbide.
Buerkehtsplaakahth 8 st. Juvrh , Garre duedtie , Vytnesjimmie , Tjyöke , Laavkometjiehtjele , Stååkegaevnieh , Ålkene stååkedidh jih Duedtie
Lohkehtæjja håalemidie låhka jïh learoehkidie bïevnesh bååstede vadta , mah lïerehtimmiem skreejrieh .
Jïh mijjieh ibie tjoerh åajaldidh; tjåadtjoehtimmie dehtie saemien siebriedahken fleksibiliteeteste goh aerpievuekien vierhtieåtnoe jïh aktanimmie jielemevuekijste leah dïhte bööremes strategije jis mijjieh edtjebe buektiehtidh jïjtjemem jarkelimmide sjïehtesjidh .
Fylhkendigkie tuhtjie vihkeles daejredh mennie mieresne tsavtshvierhtieåtnoe programmen tjïrrh viehkehte daam ulmiem jaksedh .
Noeretjåanghkojne galka saavredh jih joekehtsh kultuvrelle darjomh årrodh .
Maahta aaj mij akt dan aelhkie årrodh goh guarkedh tjïjhtje eeplah (bieliekonkreeth / guvvie) maahta vuesiehtidh (taale) symbovline 7 , jallh maehtedh göökte representasjovnh seamma taalese viertiestidh (vuesiehtimmien gaavhtan taalesymbovlh jïh konkreeth).
Naa luste govledh guktie dah ussjedin .
Dïhte heerreden barkoe irhkemen vööste maanagïertesne aalka
Tjaelije jïh prosjekteåejvie leah Berit Ellen Marit Gaino Jåma jïh Gustaf Jillker .
Dellie summe reentah jïh avdrag unnebe sjædta goh tsiehkestahteme , jïh dellie iemie vuarjasjidh mejtie naakede dehtie dïenestistie edtja dan sïejhme gïehteldæmman juhtedh .
Feerhmie tseegkeldahkh ålkone , paarkh jïh geajnoeh illehtidh .
Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte ållesth daam garantijediedtem åtna b. 31.12.09 (kr):
Tjidtjie fehkehte gob gåvla bienje håhta .
Old Price: NOK 125,00
Noerhtene jeanoen Målselva mietie jeanoen Divielva njaalman dennie jeanosne Målselva .
Tjaelemesijjie Saemien gïelegaaltijesne reeremebarkoeh jïh gïelefaageles barkijh åtna noerhtesaemien , enaresaemien , åarjelsaemien , julevsaemien jïh luvliesaemien gïelide .
Daesnie barkoedåehkien raeriestimmie jarkelimmide:
Dïhte maahta årrodh ij nahkesjh .
Ajve eadtjohkelaakan gïelem nåhtadidh , maehtebe saemien utniehtidh goh mijjen vihkielommes aerpievuekien kultuvrebiehkie , jïh seamma tïjjen gïelem evtiedidh guktie maehtebe gaajhki orre bïjre soptsestalledh mah jaabnan jarkelimmieh sjugnedieh , aaj saemien siebriedahkesne .
Edtja vadtesidie gijhtelesvoetine dåastodh jïh ij dejtie daajesjidh .
voestes lea gyhtjelasse mij reakta ööhpehtimmie saemien gïelesne , jïh gusnie fïerhte learohke dam reaktam åådtje .
Råajvarimmie 48 Dåarjoe bijbelejarkoestæmman ...
Tanja Nyjordet , Mo i Rana: Manne tuhtjem hijven daesnie årrodh .
Midt IKS .
Daajroe siebriedahken jïh politihken bïjre aktem aarvoem jïjtsinie åtna , jïh lea seamma tïjjen daerpies gosse edtja meatan årrodh demokratijesne .
Jarkoestamme jïh sjïehtesjamme: Ööhpehtimmiedirektoraate
Desnie aaj Maajh-øøhpehtimmie jeatja skuvlide seamma dajvine , mohte aaj skuvlide mah bæjngolen .
Hoksegarantije abpe laantesne
 (Jupmelen) Aehtjien jïh Elkien (+) jïh Aejlies
Dah daerpiesvoeth leah 75 , 4 millijovnh kråvnah gïehteldæmman jïh 24.6 millijovnh kråvnah stuerebe skåårvemidie dalhketjijstie .
Dah hov lie , dah hov lea dah muerjieh dejtie / jis dejtie byöpmede lea gujht jaama .
Mov gaamegh tjeehpes .
Sjïerepedagogeles viehkie maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh saavredh , skreejrehtidh jallh dåarjoeh dejtie gïeh maanajgïertesne berkieh .
Aktem noerepolitihkeles strategijem evtiedidh gaajhkide sektovride fylhkentjïeltesne .
Daan jaepien dovne Saemiedigkien 25-jaepien jubileumem jïh maadthlaaken 200-jaepien jubileumem heevehtibie .
Gieh gelhkieh soptsestallemisnie meatan ?
tjöönghkedh , veesmedh , tjaeliestidh jïh daata vuesiehtidh viehkine ryöknemesïevijste , tabellijste jïh sööjladiagrammeste , jïh prosessen bïjre soptsestidh , jïh maam dah illustrasjovnh daatamaterijelli bïjre soptsestieh
Dïhte tjïerteste jalhts gelliej jaepiej mænngan striengkies jïh garre sjïehtesjimmiejgujmie , dellie dïhte darjome maam guelie jïh gueliejieleme sjugnede , vihkeles jïh guedtije biehkieh .
Haesteme lea fïereguhtem skreejredh saemien gïelem veeljedh .
Ållesth maaksoe 19,2 mill. kråvnah .
Dah gaskem jeatjah faagesuerkiem evtedeminie , jïh raeriestimmiedïenesjem nænnoesåbpoe darjoeh dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne , jïh laavenjostoem evtiedieh reeremeåårgani gaskem / sertiestimmiem skuvlesåarhti gaskem .
Lissiehtamme lïerehtimmie saemiengïelesne dotkemen jïh jollebe ööhpehtimmien sisnjelen
Gårroeh dåarjele aktem eadtjohke jïh gellielaaketje kultuvrepolitihkem , jïh sæjhta gaskem jeatjebem luhpiehtidh gaahpoeh fijlejoekedimmiem , guktie dïhte kultuvre maahta bårranidh .
Staarereereme akte ektieneebneme departementide , direktovratide jïh jïjnjh ihkuve raeride jïh moenehtsidie .
bigkeme bïsegkefaamoen , tsööpkeme , m. m.).
almetjehealsoelaakem sjïehtesjamme .
Dïhte våaromem dorje juktie galhkemetjaalegem / sjïehtedimmiem nænnoestidh Rio20+:esne .
datnem / dijjem
goh " mearoegaedtievierhtieh " Regijovnale evtiedimmieprogrammen
bievnesedarjomh jih jarkostimmeh
Årbok nr. 5 Åarjel-saemieh
' en låhkoem staateles vierhtijste
Guelpie eevre lovves.
Wolde , Gunilla: Tåamma olkese vaadtsa , Jårgalæddji Å. s , 1985
klimahte- jïh byjreskevïhnestæjja nasjovne jïh gaskenasjovne
Maam edtjibie daen biejjien darjodh ?
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie subjeekte, viehkieveerbe, jïh veerbe.
Saemiedigkien barkijh leah aambasadöörh jïh uvtelassh
Magkerh laavenjassh learohkh edtjieh darjodh ?
seamma gyhtjelasse båata eejhtegijstie gieh edtjieh dej maanah maanajgeartan jïh sijhtieh maana åådtje dan maanajgïertefaalaldahkem dan gïelese jïh kultuvrasse sjïehtede .
tjoejem damtijidh gosse lohkehtæjja jienebh tjoejh jeahta iktemearan
Aaj maahtah jïjtse nammoehtamme prievesne åålmegasse vaejtedh .
biejjieh , askh jïh aelhkie tsåahkatïjjh jiehtedh
Galka faaledh aktem tæjmoem namhta SFOesne fïerhten biejjien , leaksoeviehkien jïh fysihke svihtjedimmien muhteste , jïh dagke aaj ektiebarkoem kultuvreskovline eadtjoestidh .
klyvaitr:INF 'Anders tvingar vedträdet att klyva sig.' b.
Daennie ektiedimmesne sæjhta maereles årrodh aalkoealmetjebæjhkoehtimmiem neebnedh , mij lea nænnoestamme EN .
Åejvieboelhkesne gïelem utnedh edtja gïehtjedidh guktie gïele åtnalgåvva jïh guktie gïele bigkesovveme .
Seamma saaht jis hoksevedtije byjjes jallh private jis laantedigkie dam maaksa .
sko:ACK PL 'Han sprang/gick hål på skorna.'[Saerniestæjja 4]
øø: bøølehth , døømedh , føørhkedidh , gøøledh , jøøvedh , krøøvvedidh , krøøhkedh , løønedh , møøledh , nøøredh , njøøredh , prøøvedh , røønjedh , søøpedh , sjøøvedh , tøøledh , tjøørie , tsøølhki , vøølki , øøvre .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten gaavhtan dle akte bïejedh , mah aaj sijhtieh dam åarjelsaemien faagebyjresem nænnoestehtedh skuvlesne .
Daesnie golme raajesh mah (Ingham, 1993) vuesiehtieh guktie Object drop maahta eenngelske gïelesne dåemiedidh.
Maahtoeulmieh 1T-B mænngan- Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Dannasinie buerebe daennie dåehkesne sjeahta.
Gosse dah veeljesovvin dellie aaj jienebelåhkoem dejstie laanten årroejijstie ålkoesti.
Effektijveles barkoe mïrrestallemen vööste
Jïh dah gïej lin alkemenummerh , meehtin iPad-mini-em vitnedh .
Bïevnesh saemien gïelemoenehtsen bïjre , åvtehke Bård Magne Pedersen
Aaltere gosse ööhpehtimmiem tjïrrehtamme, - låhkoe mah jåarhkeööhpehtimmie vaeltieh goh geerve almetje?
Saemiedigkie viehkehte dennie nasjovnale barkosne juktie sjïehtedimmiestrategijh evtiedidh klijmajarkelimmide .
Våajnoes tjïelten soejkesjegietedimmie , finansieringen bïjre , tjielkestimmie dajvijste j. v. , guhkebem fïnkesieh goh aerviedamme .
3.9.4.1 Saemien perspektijve jïh vuajnoe
Raavnijen muerjieh leah sovre .
Dïhte bijjemes integrasjovnepolitihken ulmie lea
Gosse dan gellie ovmese gietjieh veerbine gaavna, tjïelke sjædta ij gåaredh sjïere åtnoem akten geatjan vedtedh.
Ajve gosse buerebe sinsitniem guarkebe jïh gosse buerebe laakan laavenjostebe dellie maehtebe buerebe båetijenaejkiem darjodh .
gorredidh pilgrimesuerkesne , fylhkentjïelten ekonomijesoejkesjen tjïrrh
Nåake damtedh
- Datne væjkele !
Jeatjah prijoritete
Aagard , Anita , Dah 3 åerpenh
Dïhte orre tjïelteståvroe jïjtje tjïelten åejviem veeljie .
kruehkie -
Boehtelisnie universelle lïerehtimmieöörnegh, leksikaale maahtoe, grammatihkeles njoelkedassh jïh prinsipph jïh orre maahtoe måalegïeleste gååvnesieh.
Njaalmeldh gaskesadteme
- Sjollehke tjiehpiedæjjalatjkoem jååhkesjamme daelie , jïh dïhte vuesehte Saemiedigkie lea saemien tjeahpoem jïh kultuvrem nænnoesåbpoe dorjeme gellie jaepieh , raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
Rohkelassh gosse skïemtjes sjïdteme
Råajvarimmie 78 Konferanse saemien skuvledotkemen bïjre
Guktie goerehtimmiem dorje ?
Mijjieh maanavaarjelimmiem utnebe mij edtja maanide vaarjelidh daaresjimmien jïh sujhtemevaanoen vøøste .
Dan åvteste dïhte 1 ryöknoe gosse govhte soermh bæjjese steerie , dïhte gaavnehte joekehtse lea luhkie .
Learohkh bijjelen 15 jaepieh maehtieh aaj PP-dïenesjinie soptsestidh .
grafihkeles åehpiedehtemh taalijste jïh jeatjah daatijste buerkiestidh
Teorijen mietie ij objeekte iktegisth daarpesjh raajesisnie årrodh, jïh dellie dïhte akte ovneebneme objeekte, nulle objeekte.
Summe båata gosse vaalta frijje baalhkah jaepien 2011 , frijje baalhkijste jaepien 2011 ekonomijesoejkesjisnie , mænngan dah leah åasastaeriesovveme 2010-daltesasse , jïh staeriedamme goh bijjielisnie .
Raereste aaj Bangsundgaejviejgujmie aelkedh .
learohkigujmie soptsestamme daate pryöve edtja viehkine årrodh ihke lohkehtæjja maahta learoehkidie dan bööremes lïerehtimmiem vedtedh
Dæjmetje vaarjoeh maehtieh joe napkeme , onne sjidteme jallh
åarjelsaemien aamhtesi bïjre , dellie ektiebarkoemååhtedimmiem dorjeme Åarjel-Trøøndelaagen , Noerhte-Trøøndelaagen , Noerhtelaanten jïh Hedmarhken Fylhketjielti gujmie
Vuesiehtimmien gaavhtan dle maanah seamma ietniengïeline maehtieh aavoem utnedh sinsitnine stååkedidh .
jïh åarjelsaemien dajvese dejnie stööremes teatereklassihkerinie gåess ' akt; " Ridn
Dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh laejhtemh goerehtidh
daajroem nuhtjedh tjaalegi , sjangeri jïh gïeleviehkiedïrregi bïjre juktie soejkesjidh , hammoedidh jïh gïetedidh jïjtse tjaalegh
Svahken sïjte joekoen konsertem dorjeme Elgåen gærhkosne .
jasse lea tjïelteståvroen jallh fylhkendigkien barkoem stuvredh , jïh uvtemes byøgkeles tjirkijinie årrodh tjïeltese jïh fylhkese .
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan dåårjeme 15 millijovnh kråvnah dåarjojne h ...
tjïertestidh gåssie ulmide jaksedh (mah nuelieulmie giem jïh gåessie ?
Raavrvijhkese daate ovlæhkoe sjiere sjidti juktie tjijhtje lihtsegh lin debpede .
Akte tseegkeldahke mijjen maanabaeleste
Saemienööhpehtimmie lij dovne learoehkidie saemieskuvlesne , jïh maajhööhpehtimmien tjïrrh jeatjah skuvlide .
Forfatter: Anne Grethe Leine BientieIllustratør: Aina Bye
Jaepiej 2012-2014 dah taallh dejtie frijje baalhkide leah seamma daltesisnie goh 2011 , ajve staeriedamme dejtie veanhtadihks årrojejarkelimmide Noerhte-Trøøndelagesne jïh abpe laantesne .
Maanide mah skuvleaalteren nuelesne dle salkehtimmie sæjhta maanan daerpiesvoeten mietie årrodh .
Jïh dejtie sijjide aelhkie vueptiestidh juktie jeatjhlaakan vååjnoeh .
Bergström , Gunilla: Buerie jijje Aalfone , Sameskolstyrelsen
Åvtohken gåhtjomen mænngan dellie moenehtsen lïhtsegh gelkieh moenehtsen tjåahkojne meatan jïh sjïere tsiehkine viehkiehtidh aamhtesidie buektiehtidh .
Nimhtie vaajtelin giele edtji vijriebasse juhtedh guktie gellie gellebh baakoeh mojhtesasse bøøtin .
18.
Pryövoe dutnjien aktem faalenassem vedtedh dan vaajtelassese mij lea dan guhkene bijjene dov prijoriteetelæstosne goh gåarede .
Saemien gïelemoenehtse (SGM), akte åårgane SPR .
Dah båantasiebrieh Norges Bondelag jïh Norsk Bonde-og Småbrukerlag leah rååresjimmieguejmieh Staatine dan fïerhten jaepien jåartaburrielatjkoen bïjre .
Vitnh tjaebpies åasah .
Dah aamhtesh mah tjïelteståvroe jïh fylhkendigkie sjæjsjalieh , stoerre ulmiem utnieh årroji aarkebeajjan .
Laavlomh maanide - Sanghefte for barn
Jaepien 1980 Saemieh Raavrvijhkesne råajvarin jih kultuvresiebrem , tseegkin man nomme Luvlie Njåamesjen Dajve .
åka:3s Orre ny vijne vin galka skulla:3s orre ny voesside!"
Daaroen D-struktuvre:
o viehkiehtidh guktie daaletje laakh jïh mieriedimmieh aamhtesegïetedimmieprosessesne
ALMETJEREAKTAH: Dah årrojh reaktajearsoesvoetem utnieh , åadtjoeh jaehkedh misse sïjhtieh jïh reaktam åadtjoeh trygkedh maam sïjhtieh , jïh raasth gååvnesieh maam staate maahta årroji vøøste darjodh .
Daennie boelhkesne sïjhtem digkiedidh mejtie goerehtimmiedåehkieh jïh referansedåehkie leah representatijve goerehtæmman, boelhkesne 5.3.1, guktie goerehtimmiem tjïrrehtamme boelhkesne 5.3.2 jïh guktie goerehtimmiem dorjeme gaskeviermesne, 5.3.3.
- Hvis staten ikke lykkes i dette, og ikke makter eller ønsker å stanse nedbyggingen av beitelandet, vil sørsamene i Fosen-området få rett.
Jïh daesnie fåantoe lea jienebh mytah goh faaktah.
Gïele hov fïerhten biejjien sopstesåvva mohte gååvnesieh jeatjah vähtah mejtie pruvkieh vååjnedh goh gïelem lea låtnoeminie .
Sensovre vuarjesje dovne tjaalegen hammoem , gïelem jïh sisvegem .
Bøøremisnie tjoevere tjåadtjodh mij soptsestallemen sisvege jih gieh meatan .
V. b.) Skaalma Skalmodal (Vilh .
Mijjen e-dïenesjh maehtieh juhtedh jeatjah webbelohkijigujmie jïh jeatjah operatijvesysteminie , mohte ibie leah nuepiem teknihken viehkiem vedtedh jis dåeriesmoerh sjidtieh .
Divvun aktem joekoen vihkeles barkoem dorje juktie teknologeles vuekieh evtiedidh saemien gïelide , Sanner jeahta .
Joeksaahka lij vijremen nyjsenen jupmele , mij vijrijidie vijremelæhkoem vedti .
Saemien åålemegebiejjiem gærhkosne heevehtin
PRYÖVEN ÅVTELEN ...
Dihte byøgkeles digkiedimmie Saemiereaktamoenehtsen salhkehtimmien bïjre lea åajvahkommes orreme dej raeriestimmiej bïjre dejtie orre reeremeøørnegidie jïh dajveaajtheregyhtjelasside , joekoen dïhte raeriestimmie Hålogalaanteallmenningem sjiehteladtedh staaten dajvese Nordlaantesne jïh Romsesne .
Baasefaalenassem gååvnese sjïere tjaalegesijjine gaajhkene healsoejarngine leenesne jïh dåastoevinie Staaren skïemtjegåetesne .
a Åvtese vuartasjidh jïh orresjugniedihks årrodh b Barkedh juktie saemien scenetjeahpoem eevtjedh jïh evtiedidh - åarjelsaemien gïele jïh kultuvre edtjieh barkoen jarngesne årrodh.
Gaavnh aktem tjaalegem aktine åehpies almetjinie mij lea sjyöhtehke daennie
Pöövlen 1. prïevie Korinten ålmegasse 13 , 4 - 5 jïh 13 , 13
Ij seamma englaanten gïelesne gusnie dah göökte veerbehaamoeh seamma plïerine.
Gïeleteknologeles dïrregh leah nuhteligs jïh hijven viehkievierhtieh dovne gïeleåtnoen jïh gïelelïerehtimmien gaavhtan .
Stoerretjåanhgkoen ståvroe
Jarkelimmieh leah nænnoestamme mieriedimmesne vaaksjomen bïjre maanajgujmie maanavaarjelimmieinstitusjovnine hoksen jïh båehtjierdimmien gaavhtan , jïh mieriedimmesne foestehïejmen bïjre .
Ajve naemhtie maehtebe akte bielie sjïdtedh dejstie raerijste jïh akte bielie sjïdtedh dehtie båetije aejkeste mejtie vaajtelibie .
Daajroe Noerhte-Trøøndelaagen bïjre
Jens Facebookesne
Learohke ironijem nåhtede ?
Dan åvteste mijjieh tjoerebe vïssjeles årrodh .
h / l: Saatnan lea , datne aajnehke vyörtegs mijjen heevehtimmiem åadtjodh , faamohks Aehtjie , aejlies Jupmele .
Stockh .
Dïhte vuajna datne orre tråajjam åasteme jïh datnem gihtjie mejtie datne orre tråajjam åasteme.
Baajh dov rïjhkem båetedh
Nuelieulmie saemien maahtoe:
B Baavrejaevrie Pauträsk (Storu .
Dan åvteste ij maehtieh barre daejtie vuartasjidh goh aktegs maahtaldahke-bielie , læjhkan maahta soptsestidh man bïjre mij fïerhtene laavenjassesne vihkele .
Dellie aaksjekapitale tjåanghkan 2 mrd kråvnine jorkesovvi laajkose diedtine .
Saemiedigkie sov raeriem Rïjhkeantikvarese seedtie mij dam minngemosth nænnoestimmiem dorje mejtie dispensasjovne vadtasåvva maam darjodh vaarjelamme gåetine jallh ij .
Gijregiesie , ruffie .
Filmh aaj nedtesæjrojne ?
- Manne dam barkoem garmerdem maam saemien museumh darjoeh sijjen vaenie vierhtiejgujmie .
Hæhtjoste Arggalavaggehytta vaaran Tausafjellet (33 W 532558 7412483).
Desnie daate buerkiestimmie saemiej bïjre:
Dah leah reaktah mejtie joe lea pryöveme sjïehtesjidh dejnie joe daaletje gaskenasjovnaale riekteles standardine mah leah unnebelåhkoej bïjre , jïh mejtie gaajhkh noerhtelaanth byjhkesjieh .
Djurskyddslag:esne (SFS .
Sjyöhtehke nedtesijjieh:
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente / Fylhkehkesne .
Beetsuve lea dearjoe , jïh dïhte mij dearjoedahta tjuara jienebem dejstie ekonomeles maaksojde siebriedahkese vaeltedh .
Vuesiehtimmie (70b) dellie ealoe dïhte mij unnebe sjædta.
Ij dihte orrijh huhtiemistie .
Akte goerehtimmielïhtsege vaestede måedtine almetjigujmie fïerhten biejjien saemeste.
Heelsegehåaleme tjeahpoeskuvlen rïhpestæmman Karasjohkesne 02.09.2011Staatetjaelije Raimo Valle , Orrestehteme , reereme- jïh gærhkoedepartemente
Vaerbe fïerhtene raajesisnie ?
Datne maahtah veeljemisnie steemmadidh voestes aejkien gosse 18 jaepieh illh .
Joekoen gieltegs guktie maahta gietjiem veerbese lissiehtidh jïh orre veerbem åadtjodh, man lea jeatja goerkese.Dannasinie manne sïjhteme daam tjaalegem kausatijve gietjiej bïjre tjaeledh.Dan mearan goh ovmese universiteetine saemien gïelem lohkeme jïh gosse leam jeatjebigujmie åahpanadteme mej aaj stoerre ïedtjh daan gïelese vueptiestamme vaenie maahtoe gïelen bïjre.Jïenesh mah soptsestieh man sjïere daate gïele jis jïh guktie dan jïjnje gåarede saemien gïelen gietjiejgujmie darjodh.
Barkijh mah barkesne murriedieh , daamtaj tuhtjieh dah vielie utnieh vedtedh .
Guktie dïhte ?
Ulmie lea orreme aktem dan tjïelke dahkoesoejkesjem
Mohte ibie edtjh ajve jeatjabidie skultedh gosse gieline nimhtie .
Epistelelohkemem goltelibie ...
åelieh akten aejkien våhkosne skïemtjeguessine mïnnedh maanide 19:den jaapan
Daate sæjhta jiehtedh vaarjelimmiedajvh edtjieh reeresovvedh aktede gasketjïelten , politihkeles tjåanghkan bïejeme nasjonalpaarhke- jallh vaarjelimmiedajveståvroste , gusnie akte tjirkije fïereguhteste tjïelteste jïh fylhkentjïelteste mej bïjre lea .
- Röörose akte vihkeles faamoejarnge åarjelsaemien kultuvresne .
Learohkh oktebisnie jallh aktine jeatjabinie dejtie orre baakojde haarjanieh .
Jïjnje hijven dorjesåvva juktie saemien kultuvrem jïh gïelem eevtjedh Båddådjosne joe daelie , jïh hijven mijjieh dam vihtiestibie .
Departemente maahta lïhkebe nænnoestimmieh vedtedh vierhkiedajven bïjre daan nænnoestæmman , jïh mah göölemh dïhte feerhmie .
Gåalmede dåehkie (GD 3); akte lïhtsege daennie dåehkesne mij unnebe goh 5 jaepieh saemien lohkeme.
Baakoe-vaajesh:
Bööremes vierhtiedimmie
Sijjienommelaakesne dle saemien dajve Nöörjesne golme gïeledajvine juakasovveme , guktie åarjelsaemien dajvesne dle sijjienommide normerede åarjelsaemien tjaelemevuekien mietie , julevsaemien dajvesne julevsaemien tjaelemevuekien mietie , jïh noerhtesaemien dajvesne noerhtesaemien tjaelemevuekien mietie .
Gärhkoetjåahkoe lea gärhkoen jillemes nännoestimmie åårgane 251 lihtsegi gujmie .
Skuvle dïedtem åtna ihke learohkh mah sjïere sjïehteladtemem daarpesjieh aaj maehtieh goerehtallemepryövem tjïrrehtidh .
Dan gïjren gellie nyjsenæjjah Plassjesne gaavnesjamme gosse Aajege ditniekuvsjem utni jïh Inez Rensberg lohkehtæjjine lij .
Administrator daam tjaaleme
Tsiengelen 2010 orre laake nasjovnellen unnebelåhkoej jïh unnebelåhkoegïeli bïjre bööti .
Barkoe-jïh siebriedahkejielemem edtja nuhtjedh goh øøhpehtimmiesijjie .
Vuesiehtimmieh primærproduksjovne lea muerjieh jïh kruanasaath sjïdtehtehtedh jïh tjöönghkedh , goernh jïh kruepiesbårremh , juvrh eeledh jïh buhtjedh .
- 14 , skåårvemesoejkesjem
Båatsoefaageles vuarjasjimmieh jïh rååresjimmieh mah leah tjïrrehtamme båatsoesïjtigujmie vuesiehtieh dah nåake konsekvensh linjeste sijhtieh dåeriesmoerh sjugniedidh dejtie saemien ïedtjeadtjide .
Seamma aejkien lea vaajtelamme , joekoen dejstie nøøremes utnijijstie , fylhkendigkie byøroe kollektivevalkesem dåarjedh .
Govlehtallh mijjine:
eannan vaaran jallh skåajjese vuelkedh , ussjedh dle dan bïjre: gåabph edtjh ?
Hijven voenges siebriedahkh , jearsoesvoete , kultuvre jïh dååjrese leah vihkeles ihke sielth edtjieh tseegkesovvedh , jïh ihke fuelhkieh edtjieh roehtsem akten sæjjan åadtjodh .
Dïhte aktegs skuvle faalenassem vadta syökijidie vuertemelæstosne , jis skuvle gåaroes sijjieh åådtje .
Dam ektiebarkoem eejehtallemen- , iedtjeåårganisasjovni jïh voenges siebriedahki gaskem vijrebe evtiedidh
LØØNESTEHTEME , GUHKIES LAAJKOE , LIKVIDITETE , FOENTH JÏH .
Staatenårrojh jeatjah noerhtelaantine mah 18 jaepieh illeme eannan 2015 nåhkeme , jïh mah leah vïhtesjamme orreme goh årroje Nöörjesne , minngemes biejjien ruffien 30. b. 2015 .
Doh reereldh åvtehkedåehkieh leah Staabe jïh Åvtehkedåehkie .
Mannasinie dle mijjieh maehtebe stoerre jorkesimmieh buektiehtidh ?
Soptsestidh jïh ussjedidh maanagïerten åssjelen bïjre , goh maanide leajhtadidh jïh ååktedh , jïh vihkeles aarvoeh goh ektievoete , hokse , goerkesadteme , åasadïedte jïh solidariteete , byöroeh jaabnan darjodh , jïh vuesiehtimmieh utnedh maanagïerten aarkebiejjeste .
Meedija lea jarngesne veelemeræjhtosne .
Dïhte vadta dievviedimmieh gaajhki såarhti sïsvege .
Lissine dle Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta saemien gïelejarngide .
St. bïevn .
Daate mierievierhkie edtja dïrreginie årrodh Fylhkenålmide guktie lissiehtamme kvaliteete jïh seammavyörtegsvoete faalenassine sjidtieh, jïh bïevnesh vadta skuvle- aajhteridie, eejhtegidie jïh learoehkidie.
Reseptehts gossehtahkedaalhkesh
b Nomme: Risten Gutnel Guttorm Eira / Áilen Nigá Dávvet Ásllaga Risten Gutnel Aaltere: 24 jaepieh Årromesijjie: Karasjok Barkoe: 4. jaepien lohkehtæjjastudente Guktie daan biejjien domth: Daelie hïejmeeksamenem tjaelieminie maam edtjem deelledh 16. b. daan asken , jïh manne aaj aavodem jåvlide .
Soptsesedïenesjisnie soptsesedïenesjetoelhkestæjjah berkieh .
Daesnie Jåvva Todalen lohketalleme gïelebarkoen bïjre jïh guktie Saemien-foente maahta meatan årrodh daennie gïelebarkosne .
saemien / daaroen toelhkedïenesjimmiem joekehthlaakan vuekesne gååvnese byjjes dïenesjevadtemisnie .
Dellie tjïeltem beavna , man dïedtem tjaangedæjjatoelhki åvteste åtna .
fonemem govledh baakoen aalkovisnie , govledh mah baakoeh mah aktine vihties foneminie aelkieh , jïh fonemem govledh gosse lea baakoen sisnie jïh gosse / jis baakoen minngiegïetjesne
Tjiehpiedæjjalatjkoen sjïekenisnie dle Saemiedigkie jïh SDR rååresjimmieh tjïrrehtieh fïerhten jaepien , gusnie sisvegem jïh ekonomeles mieriem dan båetijen jaepien latjkose nænnoestieh .
- Saemien gïelh leah prååsehke .
5) Fylhkendigkieaamhtese 11/36 , Strategije profesjovnelle musihkevuesiehtæmman NoerhteTrööndelagese 1) 
Soptsesth dov barkoevoelpigujmie
Nænnoes roehtsh
- Regijovne edtja barkedh lohkehtæjjastudenth dåårreh
Learoesoejkesje siebriedahkefaagesne saemien
Rådsmedlem Silje Karine Muotka var videre i dialog med FNs menneskerettighetskomité på den åpne høringen tilknyttet eksaminasjonen av Norge i Genève den 14.- 15. mars.
Saemiej medijah
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 15 bielie 26 bielijste
BYJJENIMMIEPROGRAMME NOERHTE-TRÖÖNDELAGESNE
Gaelmie-gaertienisnie jïjnjh saemien gaelmieh .
Njoelked se edtja tjåangkan biejesovvedh , edtjieh saemiedigkieh dej golme aartijste ovnukte guktie tsælloemoenehtse døøpmeme , dellie nuepie aamhtsem juhtiehtidh døøpmeme-raaran seamma laantesne gusnie
Njammam pleahtjose beaja gusnie guvviedetektovre .
Tjïrrehte prosjektem orrestehteme soejkesji mietie .
- Aalkoealmetjh mijjen jååhkesjimmiem daarpesjieh
Lohkh salkehtimmiem
Skuvle lea akte mijjen vihkielommes institusjovnijste siebriedahkesne .
Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) akten laavenjostoelatjkoen bïjre seamadin 19.08.2004 (tjiehpiedæjjalatjkoe).
Akte jååhkesjimmie Saemiedigkeste jallh dehtie årgaaneste maam Saemiedigkie nammohte, sæjhta akte dagkeres jååhkesjimmie årrodh.
Jis sïjhth råårestallemisnie meatan årrodh tjoerh dam munnjien bievnedh
Saemien laantevoene - jïh kultuvreövtiedimmie
 (artihkele 17.2).
maahtah www.socialstyrelsen.se lohkedh .
Jaepie 2009 reerenasse orre politihke strategijem åehpiedahti råajvarimmiejgujmie mah edtjieh dej nasjovnelle unnebelåhkoej reakta vielie nännoestidh .
julevsaemien tjirkije / Åarjel-Hålogalaanten bispedajve ,
Maahta sån joe daelie nuepie årrodh illeldahkide 8. jïh 9. daltesinie viertiestidh , dellie tjuara mujhtedh gellie sienth maehtieh illeldahkide tsevtsedh , dovne aktegs learoehkasse jïh abpe tjïertese .
Gaavneme mahte 1000 kultuvremojhtesh mah joekehtslaakan sijhtieh arhkenidh jis linja bigkesåvva .
Såemies mieriedimmieh tjuerieh dïsse vedtedh mij lea iereste dijpedh .
21. bielie 26 bielijste
UTBILDNING PÅGÅR
Jis aktem gïetem dassem dellie orre vihth sjædta .
Juktie Regijovnale evtiedimmieprogrammen tjïrrh joekedidh dle dåårjeme 25.6 mill. kråvnah , jïh lissine 106,81 mill. kråvnah Tjïelten- jïh Regijovnaledepartementeste (akte giehpiedimmie medtie 6. mill. kråvnine minngemes jaepien raejeste).
Goh dah gåetehts nuepie bååstede båetedh buerede jieledasse daarpesje jienebh årromesijjieh mah leah sjiere almetjasse sjeahtadovvedh , dovne öökonomijen jih sosijalen perspektijvistie .
Ringkh (23 31 35 96 jallh seedth e ‐ påastem (info@stortinget.no).
Stoerre tjelmiejgujmie hijvenlaakan vuajnam jemhkielisnie .
Himo-Skogmo , beetsuve
Men jis de jis till exempel guelieh ov fihkie aadte dejtie tjaetsine .
Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009
Dah learohkh åadtjoeh faalaldahkem saemien ietniegïeline , mohte ij leah learoesoejkesjh saemien learohkidie eevtididh .
Arctic Council (2004) Arctic Climate Impact Assessment Policy Document .
Govlehtallh skuvle-åejviejgujmie jis dov leah gyhtjelassh .
Daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie dle vuesiehtamme guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine , mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh .
Gaajhke faamoe munnjien vadtasovveme ,
Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh reerememaallh
Dah dåarjoeh edtjieh öövtiedidh maeksedh juktie saemiengïeleööhpehtimmie vadtasåvva saemien learohkidie maadthskuvlesne jïh jåerhkeskuvlesne .
b) Mij lea vihkielommes meatan vaeltedh destie maam læstosne tjaaleme ?
ih, mij, vuejnedh?
Muvhth lohkehtæjjah bielietïjjen berkieh, men ibie dej gaskem joekehth mah barkoem utnieh ellies- jallh bielietïjjen.
Reerenasse darjomem 150 000 kråvnajgujmie dåårje 2010 .
Manne leam nyjsenæjja .
Sjiere baakoeh mah leah båetsoebårran veadtaldihkie leah ennje provhkemisnie .
buerebe dïeneste
Jeatjh-laaketje bievnesh akte jaepieboelhkeste måbpan Sisvege jih guktie soptsestallemem stuvredh maahta joekehts årrodh klaasseste klaassese .
Maanah stoere gærhkosne .
Saemiedigkie 495 000 kråvnah dåårje Duojáriid ealáhussearvise jïh Sámiid Duodjise juktie studijh aelkedh dorjemassesne , maarkededoekemisnie jïh doekemisnie .
Teateri leah jïjtsh prosjektereeknehlåhkoe fïerhten teatereproduksjovnese.
Aanta vuesehte satne maahta taalh jïh veahkah reaktoe sæjjan ektiedidh taalesïevese , aaj stoerre taalh .
Dellie Raavrevijhke dïhte mubpie åarjelsaemien tjïelte reeremedajvesne sjædta .
Eah leah dah öövre seamma laakan goh veerbh daan bijjelen, juktie eah leah daah maadthbaakoeh adjektijvh mah buerkiestieh graadem, vaalla daah ov-goh adveerbh mah buerkiestieh gubpene gie jallh mij.
Saemien lea akte dejstie maadthbiehkijste mijjen kultuvresne , jalhts eah gaajhkesh gïelem haalvoeh .
Papadopoulou et al:i illeldahkh vuesiehtieh dah goerehtimmiedåehkieh 21% (I), 39% (II) jïh 49% (III) reaktoelaakan objeekth mïerhkesjin.
Gæjhtoe Jupmele , juktie dov gieriesvoeteste velvie mijjese gaajhkesidie .
jïh gusnie daeveridie bijeme mejtie edtja gyrhkesjimmesne nåhtadidh .
Learohkevuesiehtimmie Klaasse ålkone orreme jïh sirrieh goejese tsagkeme .
Idtjim hov sijhth man bijre lohkehtæjjide klååkedh .
Muvhtene gaajhkesh seamma guvvesne klaeredeminie .
Viehkiehtidh guktie jïenebh learohkh aktem hijven våaromem utnieh reaktoe øøhpehtimmieprogrammem veeljedh , vielie ektiebarkoen tjïrrh maadthskuvline , dan 13-jaepien skuvletijjen bïjre .
Juktie dah mah veartenem jarkele , leah dah mah vienhtieh veartene maahta jarkerostedh .
Dan mænngan stealladidie jïjtsh laejpietjaalegem guktie laejpieh bååhkesjidh .
Dåarjoe ööhpehtæmman learoekandidaatijste jïh lïerehtæjjijste sjïere daerpiesvoetigujmie 7.1 .
100% VIKAR
Dïedtije: Maana- jïh mïrrestallemdepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010
Sjïere njoelkedassh geerestahki bïjre
Naan skïemtjelasside , goh gonorré , pryövoem vaalta sigkies pryövoevaaltemepinnine maam vååjnoes goh sigkies topse .
Dellie edtjh gåårtenjem darjodh .
Reed Books , Auckland .
‐ kaanalinie lea daamtaj vuajneme goh veeljemeræjhtoen " byøgkeles " aalkove , jïh doh plaerieh stoerre sijjiem nuhtjieh TV .
Akte stoerre tjåenghkies åesiesleakadimmie dejstie saemien dajvijste .
Dah guejmieh edtjieh leenigujmie Sveerjen bielesne laavenjostedh juktie dam åarjelsaemien siebriedahkeevtiedimmiem nænnoestidh jïh aktem maahtoejoekedimmiem buektiehtidh .
Fïerhten daltesasse åenehks tekste mij maahtojde buerkeste dan sïejhme learoehkasse daennie daltesisnie .
vihkeles dah dokumenteredh jïh vaarjelidh goh vihkeles bieliem saemien kultuvreaerpeste jïh goh våarome vijrebe evtiedimmie saemien terminologijem .
lissiehtamme maahtoe
Saemiedigkie edtja aaj dotkemeprosjekth dåarjodh mah maahtoem vadta nænnoesvoetese .
Mijjieh rohkelibie Jupmelen syjhtede edtja sjugniehtovvedh , jïh mijjieh rohkelibie mijjieh sïjhtebe Jupmelen syjhtede mijjem stuvrie , mijjen jielemh , mijjen fuelhkie jïh maadtoe , åålmege , mijjen gærhkoe , hearrah jïh mijjen åvtehkh voenine , staarine , laantine .
guktie st. bïev .
Gosse dåarjoem joekede kultuvrebudsjedten bijjelen dle sæjhta dejtie seamma byjresekrievemidie bïejedh goh jeatjah fylhkentjïelten dåarjojne biejesuvvieh (v.g regijovnale evtiedimmiefoente).
Ohtsemebaakoeh alfabeeten mietie - dagkerh maam mijjieh daejrebe jeenjesh sijhtieh mijjen webbesijjesne gaavnedh .
Årroeh garmeres - aellieh paehperide jeatjabinie ektesne seedth .
Biejjien mænngan gujnelemmien minngemes biejjie lea buerie biejjie jïjtje njammide goerehtidh , dan gaavhtan njammah myövhkes jïh aelhkies goerehtidh .
' en giehteldimmiebudsjedten sijse .
Råjvarimmie 66 .
Akte dejstie raeriestimmijste lij aktem hijven nommem heevehtæmman gaavnedh , stuvremedåehkien åvtehke Rune Kjenstad jeahta .
Eejhtegidie mej maanah 5. , 8. jïh 9. daltesisnie
Håagkh , haarsesh jïh naaloeh måarojste , jïh krovhth lin laejreste båalteme .
Maaksoe 9,7 mill. kråvnah .
Manne jaahkab jis maa nimhtie jis dle maa dan faali guktie jiehtede , dijjieh jiehtede , dihte silpebadtja .
Doh båatsoesïjth edtjin jïjtje eadtjohkelaakan meatan årrodh gosse edtjin dam bijjemes bovtselåhkoem nænnoestidh , jïh lin hijvenlaakan daejnie barkojne nïerhkeme båatsoeburriejståvrojne ektine .
9. fïerhte, jaepie, dåtnoeh, sjeltie, dåeriedidh Vaastoe: Fïerhten jaepien dåtnoeh sjaltan dåeriedidien.
Nuelieulmie byjreske:
Jeatjah åtnoe lïerehtimmiesijjeste
6.6.4 Daltese 4
Destie mestie akte almetje aavone sjædta akte jeatjah almetje ij maehtieh aavoedidh .
mïnnemh healsoejarngine , skïemtjegåetesne jïh baeniehokseklinihkine
Mejtie jeatjah bïevnesh gååvnesieh mah stinkestahta jallh sleajhta dæjmatjistie illeldahkide ?
3.2.2 Guktie illeldahkh ryöknedidh
e) Fylhkenålmah , Saemiedigkie jïh Ööhpehtimmiedirektovraate viehkiehtieh bïevnesh jïh dååjrehtimmieh geerjehtidh konferansine , tjåanghkojne jïh nedtesæjrojne hijven råajvarimmiej bïjre mah gïelem evtiedieh .
Lohkehtæjja kåarhth åtna ovmessie guvviejgujmie .
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen , tell , +47 900 57 123
Moses , Brian , Hedström , Marcus: Manne måeresne , Saemieskuvlen ståvroe , 1997
Barkoevaeltije beajasåvva laaki , latjkoej jih sjïehtedimmiej mietie , daaj nuelesne baalhka jih voeresibaalhka jih 6 askh pryövemeaejkie .
Fylhkentjïelte lea diedtem vaalte
Guktie dej tijjieh dah saemieh naan badtjah utnin gosse skiebtjiejin ?
Viehkiehtidh reaktaprosesside ååktedh mejstie goerehtallemebarkoe lea akte bielie
Daate statistihkeåtnoe ij naan mïelem mijjese utnieh.
åadtjoeji goh regijovnaale gïelereeremeåårgane , gosse Snåase jïh Raavrevijhke guektiengïelen reeremetjïeltine sjïdtin .
Daate dæjpa dovne gosse skuvlem aelkedh , gosse skuvlem målsodh jïh gosse ovmessie daltesij gaskem ööhpehtimmesne juhtedh .
Goerehtimmie aaj vuesehte akte njealjehtse dejstie mah maehtieh noerhtesaemien hijvenlaakan soptsestidh , ajve ånnetjilaakan veeljieh saemien nuhtjedh gosse naakenigujmie soptsestieh , jalhts dah aaj saemien maehtieh .
Guektiengïelen sjiltadimmiem ålkoelisnie vuarjasjidh jeatjah baenieklinihkine .
- Haga , Arna (red): Åarjel-saemieh Samer i sør .
Joekoen jis aktem mov åemies laevide ussjelisisnie båateme .
- Jeg har et berettiget håp om at regjeringen tar anbefalingene fra FNs menneskerettighetskomité på alvor, og at de tar nødvendige grep som sikrer at våre rettigheter gjennomføres og implementeres i politikkutforming og lovverk.
aelhkie hammoeh possessive suffiksigujmie damtijidh
Projektet leds av en styrgrupp .
Goere 22: Sïejhme illedahkh, ditransitijve veerbigujmie.
Jaepien 2012 Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lahtesti lij daerpies aalkoealmetjebieliem sjïehtesjidh dennie gaskenasjovnaale loeselaavenjostosne NASCO:sne .
Edtja aaj nuepieh vedtedh studijemaahtoem skååffedh , guktie maahta jåarhkedh sïejhme studijigujmie mænngan .
buerkiestidh guktie gïeleåtnoen tjïrrh maahta dåajmijes årrodh jïh mubpide garmerdidh
Voessen sisnie tjoevere årrodh:
Gærja- jïh kultuvrebusse Tromsesne
Palestina-komiteen Nöörjesne E-påaste: post@palestinakomiteen.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Manne ohtsim , mohte idtjim barkoem åadtjoeh .
Darjoeh aktem læstoem unnemes golme mieriejgujmie dan bïjre datne ohtselh jallh sïjhth bueriedidh dov tjïeltesne jallh fylhkentjïeltesne .
 (Netto gïehteldimmieilledahke lea dïhte mij lea aajmene gïehteldimmiebaalhkijste gosse gïehteldimmiemaaksojde jïh reentide jïh åesiemaaksoem maakseme .
Vihkeles fokusem utnedh naan gille ulmide fïerhten aejkien , mejtie maahta jaksedh .
Ålma båeries jïh skïemtje sjïdteme .
Gosse galka saemien lïeredh goh G1- jallh G2-gïele, dellie stuerebh haestemh jijhtieh enn jis G1 jallh G2 jienebelåhkoegïele orreme.
Saemien Sïjtem jïh Sïjti Jarngem vijriebasse evtiedidh guktie dah aktem gamte kultuvrejarngefunksjovnem utnieh dajvesne .
Jijnjh mojhtsh vaejvieh Maajeh-Njuaneste
Jïh dan mænngan dellie klaahka gööktine stuhtjine sjïdteme, dïhte veerbedarjomen resultaate.
Saemien kultuvre lea tjarke bæjjese lutnjesovveme .
Gosse Raavrevijhken tjïeltem meatan vaalteme dle ållesth luhkie tjïelth Finnmaarhkesne , Tromsesne , Nordlaantesne jïh Noerhte-Trööndelagesne reeremedajvesne .
Dellie edtjem semantihke vuajnoe morfologijine ektiedidh, mejtie semantihken jïh morfologijen vuajnoeh maehtieh dejtie kausatijve molsedimmieveerbide tjuvtjiedidh.
lohkeme båeries testamenteste
Daesnie akte aelhkie bijjieguvvie mej åvteste skuvleåvtehke dïedtem åtna , tjïrrehtimmien åvtelen , mearan jïh mænngan .
Muvhten aejkien maahta akte haesteme årrodh goerehtalledh mejtie lea saemien maanah jïh noerh såaknesne , joekoen dej aerpievuekien saemien årromedajvi ålkoli .
Jis edtja bïerkenidh aktene veartenisnie gusnie eengelske åtnasåvva gaskenasjovnaale govlesadtemisnie , dle daerpies dam eengelske gïelem maehtedh , jïh daajroem utnedh guktie gïele åtnasåvva ovmessie sjïekeninie .
Aalkoealmetji ryöjredimmieh
Daesnie maahta joekehtehtedh learohki åvtedaajroej mietie .
Renhuvud , Madeleine , Miesie Mavve
Steemmedh , steemmedh dle faerhmiestimmiem åadtjoeh !
Riesetjh sjiekeden
Jaepien 1956-57 Staate hovtellem øøsti .
Såevmien - meänkielin - jïh saemien gïele aarhskuvledarjoemisnie jïh voereshoksesne .
Laavenjostoelatjkoeh åtnoen bïjre guektiengïelevierhtijste
Råajvarimmie 7 .
Maahta " almetjemïelide " manipuleradidh naemhtie guktie jïjtse krirrie jïh jïjtsh mïelh hijvenlaakan goerehtimmeste båetieh .
Empatije akte vihkeles maahtoe maanagïertesne
Syøkijh tjuerieh jillieskuvlem- / universiteeteööhpehtimmiem daej faagine utnedh .
Daesnie åeniedimmie man bïjre mij Jïelemebyjresebarkosne deahpadamme 2009:n männgan gåessie dååhkasjahti .
Nænnoestimmie akte vihtestimmie ihke meatanårrojelaake edtja Nöörjen almetjeriekteles åeliedimmiej mietie årrodh , jïh laake lea almetjereaktan njoelkedassi mieriej sisnjeli aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre .
Joekoen vihkeles vaerbigujmie barkedh .
 (115) [ xSJÆDTAAAJMOE Gusnie: SJÆDTA = [-n-, -s-, -Ø-] [ [ xMAAM-DORJE]SJÏEK[ ySJÆDTAAAJMOE] Gusnie: SJÏEK = [-ht-, -d-, -st-, -Ø-] Akte gyhtjelasse jæjhta daan tseegkemistie.
Dan mænngan learohkh læstoem lïjmesjieh tjaelemegærjese jallh buartan .
" Fïerhten gïjren dle gåhkese vøølkimh , såemies vaeride , staarese jallh haavebealese gogka akth .
baeniehokse maam Jïemhten lïenen laantedigkien dïedte
Försäkringskassan:en aejkiemierie skïemtjetjaalegisnie
Goh manne jaepien 1954 lim laanteburrie-jilleskuvlesne lohkeminie , dellie munnjien gaskese sjidti gåatome-konsulentine Erling Lyftingsmo jih fåvhtine Peder Hagen .
Gærja lea noeride .
Daesnie lea guvvie moereste gusnie njealjeskaavtegen mierieh , gusnie guvvie jïh nomme learoehkijstie bijjielisnie sjïehtieh .
Guktie dijjieh aejlegem heevehtidie ?
- Dejpeladtje , mijjen vuajnoeh eah govlelgh jïh ij ïedtjem sjugnedh gosse åehpiedahta aktem strategijem mij leah dorjeme mijjen åejjiej bijjelen mah daesnie noerhtene årroeh .
Joekoen sveekes aamhtesinie maahta cellepryövenasse vuesehte cancerem åtna .
A: Novh dah guelieh hov / idtjimh gujht / Jaa jaa tjaktjen bieleste öökedh ?
Scenetjeahpoem juekedh "burhtji" sïjse laavloje, dorjehtæjja, daanhtsoje lea akte jalletje hammoe mij evtiesovvi renessansesne.
Laage / siebrie nueliedåehkieh åtna:
Lissine daase Svïenske gærhkoen maadthkuvsje , lïerehtimmie jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi , gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine .
Men daate aaj jeerehte dej ovmessie bieliej gaskem fylhkesne .
Gaavnedh boelhkh aktene tekstesne gaavnedh gusnie dah bïevnesh ånnetje sinsitnide vuastalieh
Tjïelten sisnjelds bieline , krïensen vøøste , gaavnebe Låarhte-Skæhkeren
Dellie daate akte illedahke hypoteeseste The Interface hypothesis (Sorace, 2011; Tsimpli & Sorace, 2006).
Saemiedigkieraerie sæjhta aktem saemiedigkiebïevnesem buektedh båatsoen bïjre gusnie sæjhta ellieslaahkan båatsoem vuartasjidh , jïh tjïelkestidh gusnie Saemiedigkien politihkeles sijjie lea båatsoe-aamhtesinie .
Jïemhten leenen laantedigkie reektese naan aejkien persovnebïevnesh Nationella Kvalitetsregister / Nasjovneles kvalitehteregisterasse .
Dam siebriem tseegkesovvi juhkoe åssjele aalkoealmetjh arktigke dajvine maehtieh daelvege tjåangkenidh saaavredh .
Bööredidie aaj eejhtegidie raeriestimmiejgujmie båetedh teemaj bïjre , mejtie sijhtieh bæjjese vaeltedh ektietjåanghkojne .
Daate aktem fïerhten jaepien spååredimmiem vadta göökte millijovnh kråvnine budsjedtesne politihkeles barkose , jïh lea akte vihkeles signale gosse fylhkentjïelte jaepiej åvtese tjuara barkoem sjïehtedidh orre jïh vueliehkåbpoe gïehteldimmiemieride .
Mij daate biejjide ?
Destie båata vuesiehtimmien gaavhtan saemiej reaktah båeries jielemesjiehtesjimmieh eatnemasse jih tjaatsan edtja biejverdalledh jih vaarjelidh .
Dov luvnie veasobe , jielebe jïh årrobe .
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie leah vihkeles gorredimmien , nænnoestimmien jïh evtiedimmien gaavhtan dehtie saemien siebriedahkeste .
Jijtje tjoeverim daaroen learohki ektesne vaedtsedh juktie idtjim manne naan saemien faagen sisvegem åadtjoeh mearan desnie .
åålmege joekoen dïedtem åtna unnebelåhkoegïelide vaarjelidh jih evtiedidh jih edtja aaj dej unnebelåhkoej nuepieh evtiedidh sijjen kultuvrh Sveerjesne gorredidh jih evtiedidh
Gosse Jupmele almetjinie sjïdti , dellie Jupmele mijjen luvnie lea jïh daajra guktie almetjen jielede lea .
Dov leah treavkah ?
Finnmaarhkelaaken mietie dle aktem kommisjovnem tseegkeme , gohtjeme Finnmaarhkekommisjovne , mij edtja aajhtere-jïh åtnoereaktah salkehtidh dan laantese maam Finnmaarhkeneeke reerie .
Saemien D-struktuvre:
Jalhts finansieringe ånnetji måjkoes vååjnoe nasjovnale daltesisnie , dle fylhkenraerie læjhkan veeljie 1,4 mill. kråvnah vedtedh faageskuvlide Noerhte-Trööndelagesne fïerhten jaepien ekonomijesoejksjeboelhken .
79).
Ohtseme-mierie voerhtjen 1. b. 2008 .
Jis datne skïemtjijh
Bc Jämtland (2 aarkebiejjieh feelemen åvteli) 
Dahkoesoejkesjem evtiedidh jïh dåarjoehtidh ektiedamme strategijese kultuvrejieliemidie , aktivyøki barkosne Åarjel-Trøøndelagen fylhkentjïeltine jïh Tråanten tjïeltine .
voestes medija vihkeles bïevnese snåasen bïjre goh guektiengïeleldh tjïelte .
Ohtsije læjhkan aktem bieljelimmiediedtem åtna (§ 10).
Gosse libie Helgelaantesne , dle badth iemie stoerreindustrije akte vuelieteema sjædta .
Byögkeles suerkesne stoerre jarkelimmieh öörnedimmesne orreme mænngan doh gïelenjoelkedassh nænnoestamme sjïdtin jaepien 1990 .
- Reektehtse akte vihkeles daajroevåarome sjædta gosse Saemiedigkien kultuvrebïevnesinie barka , raerielïhtsege Marianne Balto jeahta .
Lohkehtæjja maahta badth tjaeledh dej nöörjen nommh parentesesne .
Råajvarimmie 13 .
Stoerredigkien jiene be
Dellie jårrebe dejtie åarjelsaemien veerbide.
Manne tjaetsiem dåeredem dohkh diekie .
våhkoebiejjide maehtedh
Veanhtede Nøørjen åålmege læssene 1 millijovnine eannan 2030 .
Beetnehdåarjoeh Interregeste orriji jaepien 2011 .
Rørosen jåarhkeskuvle , Rørosmuseet jïh lïhkes byjjenimmiejarngh Elgåesne jïh Praahkesne leah vihkeles ektievoeth , juktie fylhkentjïelti jïh tjïelti dïedtem dan dienesjefaalenassese gorredidh dejtie saemide dajvesne .
Daamhtaj ij voeksedh mohte tjåejjie ennje galka .
Hypoteese Full Access/Full Transfer Model (Schwartz & Sprouse, 1996a) buerkeste learohkh sijhtieh dej voestesgïelem grammatihkem nuhtjedh gosse dah mubpien gïelem vejtiestieh.
5.1 Illedahkh gihtjemevuekeste Elicited Production Task
Gaajhkem dam dihte båeries ryøjnesjæjja dan sjuevnjedes jijjen vuajna , gusnie ij aerebi maam gænnah vuajneme .
Darjoeh aktem soejkesjem gosse learohkh maehtieh gåetesne eejhtegigujmie jïh jeatjah fuelhkie- jallh slïektigujmie dievhtedh dejtie baakojde .
Karrierebihkedimmie jïh kvalifiseringe geervijste / eejhtegijstie sïjhtieh aktem øørnedamme effektem utnedh , guktie noerh veeljieh
Åssjele Veartenekonferansen aajkoe aalkoealmetji bïjre 2014 lea vuajnoeh jïh bööremes vuekieh staati gaskem jïh regijovnine juekedh gosse lea realiseradimmien bïjre aalkoealmetji reaktijste ENn bæjhkoehtimmien mietie aalkoealmetji reaktaj bïjre .
Soejkesje tsiehkestahta Dam nøørjen gærhkoen learoevåaromem goh evangeliske lutheren gærhkoe .
NTFT latjkoem åtna dah nuepiem utnieh arealem nåhtadidh goh akte bielie dejstie latjkojste lissiebigkemen jïh skåårvemedåarjoen bïjre .
Åvtohke geehtie aamhtesh gïetedæmman båetieh dan varke guktie gåarede .
Reerenasse 250 000 kråvnah vadta dan vijrebe barkose dejnie reeremebaakoegærjine jaepien 2011 .
Åarjelsaemien jïh julevsaemien lea saajrohts tsiehkine jïh daarpesjægan råajvarimmieh mah leah rïekte dejtie joekoen daarpojde tjuevtjede dejnie siebredahkine .
Dïhte jïjnjh lïereme jïh tuhtji luste lij .
Soptsestallemem maehtieh gærhkosne jallh provresalmetji gåetine utnedh .
Dannasinie daate programme åvtemosth jielemebyjreskem bïejem
Aarvadallem daah illeldahkh aaj Bottleneck-hypotesen mietie.
skaepiedihks tjaalegh tjaeledh jïh ovmessie gïeleviehkiedïrregh nuhtjedh
Seierstad , Inger: Laadtege-sualadæjja , Saemien Ööhpehtimmieraerie 1998
NSR sæjhta gaajhkide dajvide saemiengïelen øøhpehtimmien jïh dotkemen åvteste barkedh jïh stuerebe dotkemesijjiem saemien gïelese .
Tjaktjen 2008 utnebe barkijh 34 baeniebarkoesijjine 35 sijjijste , dan byøgkeles baeniestarnedienesjen sisnjelen fylhkesne .
Fylhkenraerie lea eadtjohke dam jielemeperspektivem nænnoestidh .
bïevnesh jïh teeksth beajjetji aamhtesi bïjre tjaeledh
LAAVENJASSE 1 Gie mïelemöölemem dorjeme ?
Maehtedh vuarjasjidh jïh gïetedidh jïjtsh tjaalegh lea aaj akte bielie tjiehpiesvoeteste .
Sæjhta maereles årrodh dovne nöörjen jïh saemien nommigujmie seamma sjiltesne .
13 6.2.2 .
Dåastoji gaskem gaavnebe åehpies nommh goh Felgen Orkester jïh Elin Kåven , men aaj jïjnjh gieltegs bæjhkoehtimmieh aerpievuekien vuelien sisnjelen , saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta .
mårhkanidh jïh tsoepkenidh (vuesiehtimmieh (38b) jïh (38b)).
Byöroe vuarjasjidh mejtie daate darjome lea öörnedamme jïh finansieradamme guktie maereles ulmien gaavhtan .
daeverh darjodh mah refleksjovnem tjoevkesistie nuhtjieh , jïh soptsestidh guktie dah fungeradieh
Saemiedigkie lij voestes aejkien meatan goh vïhtesjæjja dæjman .
 (v. §§ 5-4 jh 8-4).
Daesnie heevehtæmman jïh aavose tjåanghkenamme .
S D
Learohkh aamhtesen bïjre luhkieh jïh tjoevtenjebaakoeh tjaelieh .
Skreejremevåaromem kaarhtedidh jïh daarpoem saemiengïeleldh lohkehtæjjide kaarhtedidh
Anita Persdatter Ravna , 1961
Kraannan maanah lea maanaj bïrje aktene sïejhme gaertienisnie .
Govnebuatska - jih giemhpes viehkiehtæjja , Norsk filminstitutt
Daate kreava learohkh lïereme ryøknedh seamma aejkien goh låapoestalleminie , jïh dah vokalh jïh diftongh damtijieh .
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén , 908 39 663
Fåante lea tseegkeme stoerredigkien budsjettemïeredimmine ruffien 16.-n 2000 mejnie kollektijven kompensasjovne gïelen jïh kultuvrellen dassemh jïh vaejvieh maam aerebi aejkien daaroestimmiepolitijhke lea saemien åålmegaase dorjeme .
man åvteste gïehtjedimmiem tjaeledh jïh magkerh laavenjassh
Dan lea hijven illedahkh gaahtjemistie Artic Winter Games jïh jieniebistie jeatjah gaahtjemijstie .
goltelidh , åejviesisvegem tjåanghkan giesedh jïh sjyöhtehke bïevnesh olkese giesedh njaalmeldh tjaaleginie
Saemien gyrhkeles veeljemetjåanghkoe sæjhta tjåanghkenidh fïerhten njealjeden jaepien gærhkoeveeljemi åvteli, jïh voestes aejkien Gærhkoeveeljemen 2019 åvtelen.
ekosysteemh lea vaarjelamme
Biejjegi dah jeana tjommes sijhtieh vielie dam tjïelten dar jo mem vueptiestidh goh dam staateles dar jo mem .
Mijjieh sïjhtebe daejtie tjoeltide dåarjedidh .
Saemien jolleskuvle tseegkesovvi 1989.
4] Akte minngemes paarre daesnie dagkerem maam Haspelmath gohtje subpletijve molsedimmie.
- Joekoen sjollehke Justise-jïh riejriesvoetedepartemeente lea daam dåeriesmoerem itjmieslaakan vaalteme jïh veanhta saemien dajvine dle maahta saemien gïele- jïh kultuvremaahtose dovne leavloem bïejedh jïh aaj dam krïevedh , presidente Egil Olli jeahta .
saemien maanagierten soejkesjem
Mearan lim Aaltesne , manne noerhtesaemien loh kim gosse skuvlebiejjieh vaaseme .
Dan jaepien eride .
Gærhkoe lea seamadamme daejnie prinsihpine , jïh åeliedimmide ietjmieslaakan vaalteme jaahkoeøøhpehtimmiereformesne .
Læstoe , maam tseegki jaepien åvtelen , tjïelten åejviem åadtjoeji , jïh 10 dejstie 27 tjïelteståvroetjirkijijstie .
Saemien gïele daan ietniegïele .
Daesnie maahta barkoejoekedimmiem , laavenjostoem jnv. tjaeledh , bene edtja åajvahkommes gïelemaahtoem jïh lïerehtimmieulmide vuartasjidh .
G2 learohkh maehtieh sih aaj abstrakte jïjtsevoeth mubpiengïeleste vejtiestidh mah dah eah lin maahteme dehtie G2 inputeste åådtjeme.
Luvlesaemien jïh åarjelsaemien eah dan jïjjh utnieh , bene muvhth gååvnesieh .
Tjåadtjoehtæjjah: Maahtoedepartemeente , Saemiedigkie , Ööhpehtimmiedirektovraate Akte barkoedåehkie tjirkijigujmie Saemiedigkeste , Ööhpehtimmiedirektovraateste jïh Maahtoedepartemeenteste leah reektehtsem deallahtamme faage- jïh tæjmoejoekedimmien bïjre learoehkidie mah lïerehtimmiem saemien gïelesne utnieh .
Goerehtalleme aaj gïehtjede guktie learohkh jïjtje lïerehtimmiem vuarjasjieh .
Jïh daate lea politihke .
Veeljemebiejjie måanta skïereden 14. b. 2015
Mij lea PSA jïh gusnie gååvnese ?
saemielaaken § 3-8 reaktaj bïjre ööhpehtæmman saemien gïelesne jiehtedh .
saemien jåarhkeskuvlide øøvtiedimmienuepieh , jïh saemien stuvreme tjirkesovvedh
Saemiedigkie:
guktie Jåarhkeøøhpehtimmien goevtese (Avdeling videregående opplæring) geahpanamme 1,7 mill. kråvnajgujmie .
Jis jïjnjh varta dellie sæjloes damta jïh aapere .
Guessietïjje gaskoeh ts .
klaasse maahta noere saemieh bööredidh , jïh learohkh maehtieh buarastehtedh jïh sijjen bïjre soptsestidh. (vg .
Sisnjelds thetaråalle verben komplementese jïh bæjngoeh thetaråalle SpecVP:se vadtasuvvieh.
Illustrasjovne: Ellen Sara Reiten Bientie
Gærhkoe sæjhta dan jïjnjh fuelhkieh , maanah jïh noerh jaksedh goh gåarede .
Ij leah aelhkie ijje jiehtedh gaajhkide .
1,2 mill. kråvnah leah dannasinie vierhtieh Rock City ' se leah sertiestamme
Haestemem vaaltah ?
h / l: Bueriesjugnehtse mijjen gyrhkesjæmman .
30 mijlh dehtie laanten guhkemes Europa-geajnoste , mijjese jïjnh ektiedimmieh dan veartenasse bïjre jarkan vadta .
buerkiestidh guktie gïele jïh guktie gïelem utnedh , baakoedåehkieh jïh guktie dah leah .
2011 raejeste 2012 raajan dle sektovren mierieh 0,5 mill. kråvnajgujmie geahpanieh .
Ussjedh veele maam dijjieh sïjhtede daejredh jïh mannasinie vihkeles dam daejredh .
Dah aaj vuesiehtieh dah aktem nulle parameeterem utnieh dej universelle grammatihkesne (Slabakova, 2016; White, 2003) jïh maehtieh daam parameeterem nuhtjieh gosse raajesh nulle objeektine jååhkesjieh.
Boelhkesne 6.3 edtjem illedahkh raajesijstie ditransitijve veerbigujmie digkiedidh jïh
Learohke jïh eejhtegh edtjieh bïevnesh illedahki bïjre lohkehtæjjeste åadtjodh gosse illedahkh pryövijste gaervies .
Nïerhki tjaktjen 2011 .
Identiteete ektiedamme tjoelese lea nænnoes saemien siebriedahkine , jïh maahta geerve årrodh daam tjoelevuekiem vuastalidh .
DAeNBieJJieN TsiehKieh sAeMieN gïeLiDe
Soptses leam jïh maahtam almetji gïelh heeredh .
Åålmegemiehtjie lea nænnoesommes vaarjelimmiehammoe .
Seamma saaht jis journaale daatovresne gååvnese jallh lea paehpierasse tjaaleme .
Fylhkentjïelte våaroemasse beaja evtiedimmie gïelejarngeste annje edtja aktene laavenjostosne årrodh Fylhkentjïelten jïh Kråangken jåarhkeskuvlen gaskem , mij sov råållesne goh åarjelsaemien vierhtieskuvle lea fylhkentjïelten vihkielommes dåarjoe gïelejarngelaavenjostosne .
Energije- jïh byjreseskåårvemh Jåarhka energije- jïh byjreseskåårvemh utniehtidh aktine skåårvemesoejkesjinie , åasastaeriedamme 12,7 mill kråvnide boelhken 2012-15 (ij meatan åasastaeriedimmie).
båeries jielemesjiehtesjimmieh joekehth jielemigujmie jïjtsh jielemehammojne jilliemdidh , øøvtiedidh jïh tjirkesovvedh
Roestegåetesne maahta aaj toelhkedïenesjem utnedh , jilhts ij leah bööremes .
Statsbyggen støøremes gåetie daan baelien .
Mohte dam åadtjoejim ajve aktem jaepiem utnedh .
Seamma tïjjem måjhtelibie dejtie mah hïegkem dasseme .
gieline stååkedidh jïh voejhkelidh , rijmh , raajroeh , jievkehtimmieh , tjoejenassh , jïh baakoeh gïelesne utnedh
MISTER VINTERBEITE
Regijovnale evtiedimmieprogrammen tjïrrh dle fïerhten jaepien jïjnjh beetnehvierhtieh åtnasuvvieh aarvoesjugniedæmman jïh maahtose jieliemisnie Noerhte-Trööndelagesne , jïh programme evtiesåvva guejmievoetesne staateles aktöörigujmie , tjïeltigujmie , jielieminie , maahtoeinstitusjovnigujmie jïh privaate jïjtjevyljehke åårganisasjovnigujmie .
Daaroen gïelesne ij sïejhme raajesh nulle objeektine guktie raajese (9) vuesehte.
Årbok nr. 10 Åarjel-saemieh
Im maa manne dijjine ohtje saajvetjh .
Buerkesth baakoelæstojde .
Nænnoestimmie almetjereakteste , juktie aalkoealmetji laante-jïh vierhtiereaktah jååhkesjidh , jïh jååhkesjimmie dagkaristie reaktijste nasjovnale laakine tjïrrehtidh , leah dannasinie vihkeles orreme Saemiedigkien barkosne , tseegkemen mænngan .
Laajroe 35.000 feelijh utni jaepien 2010 .
Dle taalesïeven våålese svæhtja jïh ryöknoe göökte mearan taalese 14 tjuvtjede , jïh golme mearan taalese 13 tjuvtjede .
Dïhte båatsoe dam bøøremes illedahkem åtna abpe laantesne daennie dajvesne , jïh nuepie gååvnese aarvoesjugniedimmiem lissiehtidh .
- Man gellie kråvnah maanagÏertese juhtieh ?
Moeren aajmoe jeatjede jïh dannasinie daate sjïehteles kausatijve molsedæmman.
Saanti båatsoesïjten (Essand reinbeitedistrikt) jïh Handölsdalen jïh Mittådalen saemiensïjti gaskem johkeste Ekornåa Rv:se 153 (gea § 46), 6 .
Jeesuse saadtegisnie lïj .
Kombinasjovnegïehteldimmiem profileradidh
Maahtoeulmieh 1P-B mænngan- Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Programme galka tjirkedh juktie eenergije raadtjoeslaakan åtnasåvva jih gaajhk utnijh skreejredh jih haestedh eenergijem spååredh .
IELLEMBIRÁS / EALLINBIRAS
Jis akute-p-pillerem apotekesne åasta receptem bielelen , dellie tjuara dej åvteste maeksedh .
Doh pryövh ryöknedimmesne jïh lohkemisnie eah leah pryövh faagine nöörjen jïh matematihke , bene lohkemisnie jïh ryöknedimmesne goh uvtemes tjiehpiesvoeth faagi dåaresth .
Nöörjen kultuvrelæstoe (norsk kulturindeks) akte læstoe kultuvredarjomigujmie nöörjen tjïeltine , dajvine jïh fylhkine fïerhten jaepien .
S deahpadidh låångkh aerebi guktie saemiedigkieh maehtieh tsevtsiehtidh aamhtse-juhtemem jih
OSLO: - Mah staarebielieh raastem dov staarebealan utnieh ?
Dajve B (Markusfjellet) lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven noerhtelen Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dahkoe gusnie johkem Breidalselva gaavnesje .
Akte ulmie Maahtoelutnjemisnie lea raeriestimmiedïenesjem bueriedidh maadthøøhpehtimmesne , gellie råajvarimmiej tjïrrh .
utnedh , maahtah nuhtjedh geerelamme
Åvlavuelien speatnoen vuelelen vuelelen , vuelelen aanna sån tjahkesje gåetesne båssede nuvhlieh nastehte båssede båssede , båssede nastehte , båssede , båssede ...
Fylhkendigkien budsjedtesuerkesne dle bæjjese beaja dåarjoeh skaehtese , mieriedåarjoeh (frijje baalhkah), reentebaalhkah , dïeneste jïh
Pensjåvnnå reguleriduvvá dagu álmmukoajon .
Ij leah dan hijven tsiehkieh saemien gïelese reeremedajven ålkolen , jïh vuarjasjimmie vihteste reeremedajve tjuara væjranidh .
Gubpede manne båatam ?
Equipolleente, suppletijve jïh labilje molsedimmieh.
Saemiedigkie aaj mujhtiehti , tjïelten dïedte: ektine gïeline eensi vaarjelidh .
Gosse fïerhten biejjien byjresken ektesne jeala dellie nuepiem åtna vuartasjidh guktie jorkese .
Barkoesijjie: Raarvihke
Bissieh 4-6 minudth .
Dan guhkiem varta ij edtjh seksem utnedh , tampongem nåhtadidh jallh laavkodh dannasinie maahta ovledh .
Rïhkeden 29. b. 2013 Barentseraerie sjæjsjali akte tjåenghkies tjirkije aalkoealmetji åvteste Barentsregijovnesene maahta ihkuve vïhtesjæjjine årrodh Barentseraeresne .
Jijnje-jijnjebem damtem vaajmosne mij mannem sådtoej sijse geasa .
Pensjovnem dïenesje ihke aktem nænnoestamme prosentelåkoem baalhkeste lyjke , maam saemiedigkietjïrkije jallh almetjeveeljeldh almetjh åadtjoeh .
Depresjovne ij leah seamma goh hujnesne jïh skabroeh .
A: 1909 daen gïjregen dam låavth-gåetieb tseegkin don Rievsjohken bealese jïh dle dan gïjregiesien dle tseegkestin dab giesien gåetie dellie tjidtjie beetsi mijjieh angkanigujmie disse goh aehtjie vöölki jallese .
Luhkie tjijhtjede tjaalege emide , dellie edtjieh saemiedigkieh voestegh a eeremistie båata .
- Manne barkoen åvteste gijhtem maam moenehtse dorjeme .
Åelkies ij sïjhth aktem siebriedahkem jååhkesjidh gusnie jearsoesåbpoe laaken ålkolen årrodh enn jïjtsh oksen ålkoelisnie .
Dïhte åtna vuesiehtimmien gaavhtan funksjovnine mij jeahta mij lea orre dan miereste utnije minngemes aejkien lij dennie aktuellen webbesijjesne .
Viehkehth mijjem daelie dov vaestiedasse dejtie årrodh mah ohtsedieh dam maam mijjesne velvie .
5.3 Læjkome disposisjovnefoentese
Privatisth gelkieh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh eksamenh saemien 2 jïh saemien 3 åadtjodh .
gyhtjelasse), jïh gosse åadtjoeh vaastoem veeljedh (gellie-veeljeme laavenjassh)?
Mijjem altese vuajneres tjelmiejgujmie steeri jih buerkesti jaememen jih raavhkedimmien bijre jis ij limh giemhpes jih jupmielasse jaahkoles .
Dïhte lea konkursegïetedæjja mij baalhkagarantijeierem mieriedidh .
Dellie tjoevere guarkedh , gïehtjedidh jïh ussjedadtedh gosse barkoes teeksth låhka .
Gosse maana eksplisitte maahtoem leara dellie dïhte daajra maam leara jïh daajra maam tjuara darjodh juktie edtja lïeredh.
Deblie les måeresne
Mijjieh tjarke ååktebe dam maam Gånka rïhpestimmesne Saemiedigkeste jeehti jaepien 1997: staate Nöörje lea tseegkesovveme göökte åålmegi dajvesne: nöörjen almetjh jïh saemieh .
Soejkesjebarkosne akte joekoen dajve mij neebnesåvva mij byøreme daan siebredahkedajvese åadtjodh , jïh dïhte lea Kultuvremojhtesesoejkesje .
Daan våhkoen 15 jaepien båeries Fredrik Methi Vormdaleste barkoevåhkoem åtna Gårroeh stoerredigkiedåehkesne .
Teeste vååksjede jis HPV typem åtna , humaneles papillomviruse , maam vaahra boernengåetiecancerasse vadta .
LAAVENJASSE:
Saemien tjaelijesiebrie dïedtem åtna learoen faageles sisvegen åvteste .
Sijjienommelaake § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide .
Dannasinie gaajhkesh gïeh healsoe- jïh skïemtjehoksesne berkieh sjeavohthvoetem utnieh .
Kultuvredepartemeente lea 4 millijovnh tjoehpeme saemien plaeride jïh Laanteburriedepartemeente lea tjoehpeme 4 millijovnh arktiske laantebårran laanteburrielatjkoen bijjelen jïh 2 millijovnh båatsoeburrielatjkose .
jis edtja aktem hijven psykososijaale byjresem sjugniedidh maanagïertesne dle dan åvteste vihkeles åvtehke maehteles geerve almetjh seehtieh , jïh aktem iktemearan jïh guhkies evtiedimmiebarkoem stuvrie .
Lissine Sorace jïh Serratrise (2009) buerkiestægan guektiengïelen soptsestæjjah eah daarpesjh dan aelhkie diskursetsiehkiem vejtiestidh raajesinie subjeektepronovmeninie.
buakta aktem fïerhten jaepien maaksoem 150 mill. kråvnine reentine .
Programmesne Audacity maahta tjoejefijlh bietskiedidh , jis ij sïjhth gaajhkem nåhtadidh .
stinkes provsjektij tjïrrh jarnge aalka jïh jåhta jïjste dotkemem , jïh initieredh jïh ektieididh faagij dåeresth dotkeme- jïh ööhpehtimmieektiebarkoem .
Saemiedigkie barkoem goerehtallemelaakine eadtjoste , aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen .
ij leah jïjtse dåarjoe ööhpehtæmman saemien gïelesne geervide .
Maahtah daejtie laantide veeljedh: Eenglaante , Irlaante , Maalta , USA .
Daate goere maahta akte hijven våarome årrodh vuarjasjimmiesoptsestallemidie lohkehtæjjan jïh learohken gaskem .
Gievrie Elin Kristina Jåma
Goerehtæjja: Tekstem goerehte Hjälpmedelsinstituhten ektesne .
Nasjovnaalestaate Nöörje lea dïedtem vaalteme , dovne reaktan mietie jïh politihkeles , mijjen gïelem vaarjelidh jïh skreejrehtidh , dan åvteste mijjieh aalkoealmetjh .
Tjïelti lea reakta nommh nænnoestidh , gaskem jeatjah byögkeles påastesijjide , tjåahkesijjide , gaatide jïh byögkeles gåetide .
Edtja annje beapmoebeetsuveveahkam vaeniedidh .
Jienebh leah veerbh mah naemhtie mierien jeatjadimmieh buerkiestieh.
Aejlegem edtjh aejliestidh .
b. Vaastoemierie 1 .
V. n.) Skaavtjan jaevrie Skäggvattnet (Storu .
Læjhkan dan guhkie bøøti guktie gaskeskuvlem veelti .
Daate maahta viehkiehtidh skaepiedihksvoetem evtiedidh , laejhtehkslaakan ussjedidh , eerlege årrodh jïh eadtjohkelaakan meatan årrodh desnie gusnie eatnemefaageles daajroe jïh maehtehtjevoete leah meatan .
Maajeh-Njuanan gievlesne niereste liepenin
- Jaavoe , dïhte hijven domtesh mubpide vadta .
baakoeh utnedh guktie maahta beajjetji aamhtesi bïjre soptsestidh
3.3 daan kapihtelen konklusjovnh vadta jïh 3.4 kapihtelem tjåanghkan tjaala.
Dellie lin geajnoem bigkeme Gaaleste Hirksrissien gåajkoe faamoebigkemen gaavhtan Reevhtsen lïhke .
Produktiviteete*:
fylla:3p.
Vijriesåbpoe vuesiehtidh saemien prosjekth jïh råajvarimmieh aktem tjïelke dajveprofijlem utnieh , juktie dah lissiehtamme darjomh vedtieh dejnie dajvine gusnie jieleme hiejjehts .
Juktie båetije aejkiem saemien gïelese gorredidh , dle såemies mierietsiehkieh tjuerieh stïeresne årrodh .
Daamtaj veedtjeme tjirkijidie learohkeraerijste maana-jïh noereskuvlinie
Snåasesne lea åarjelh-saemien hearra kontovrinie .
Jaepien 2000 dle dan aejkien Saemien gïeleraerie aktem goerehtimmiem tjïrrehti mij aerviedi man gellie almetjh mah aktene jallh mubpene daltesisnie saemien meehtin Nöörjesne .
Maanah eah leah naakede maam eahtsa dan åvteste dah leah maanah , men dan åvteste voelpine dejgujmie sjædta gosse dejtie bijjede .
Ohtseme-instanse: Toleranse Nord-Trøndelag , NTBUR , Fylhken Gåetie , 7735 Steinkjer / Stientje
b. PGA voestes rååresjimmiem darjoeji EN-lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjetjirkijigujmie .
Åasalissiehtimmie beapmojde kantinesne aalka 01.10.2010 .
Lohkh dam seamma plaeriem fïerhten biejjien dan minngemes våhkoen veeljemen åvtelen .
Dam jakseme jïjnjh ovmessie dåårrehtimmie- jïh radtjoestimmiejgujmie .
Mov lea ajve akte åedtjie mejnie skiblide rïhpestem jïh dahpem .
baakoeh jïh dïejvesh mah leah daerpies maehtedh gosse soptsestem:
Baaltelen dle annje golme tjïelth aajmene gusnie dongkeskovhte ij leah sjïehtesjamme .
Tjåanghkojste gaahpoeh byögkeles tjaaleldh tjåanghkoegærja tjaalasåvva .
Dellie maehtebe ietnien gïelem soptsestidh gosse juvlehtimmiem , maanide kristeme jallh gyrhkesjimmiem .
aarvehtsem aerviedidh viehkine eensi jïh seapan illedahkenuepieh ryöknedh , systematiseradidh maam bæjjese ryökneme viehkine kroessetabellijste , venndiagrammijste jïh veeljeme-moerijste , jïh addisjovneraajesem jïh dorjeseraajesem nuhtjedh
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 22 bielie 26 bielijste
Juktie hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth åadtjodh lea vihkeles hijven taalegoerkesem jïh daajroem utnedh taaleraajroem bïjre .
Jis ij paarrem gaavnh , dle paehpieridie bååstede buartan beaja .
Dåehkesne rehabiliteeredh
ISBN 82-7601-117-9
Idtimh giejtie gænnah maehtieh man bijre gihtjedh .
Gosse datne pryövenassigujmie jïh vuarjasjimmine barkh , dle vihkeles learohkh daejrieh mannasinie dah vuarjasjamme sjidtieh , jïh maam dejstie veanhtede .
Learohkh aktem tjaalegem tjaelieh jïh disse illustrasjovnem bïejieh , jallh dah tjaalegh guvvide tjaelieh .
Sveerjen jïh Såevmien gaskese-dïedte EE:ese lea gaskese-tjaalege gåhtjoen " saemien buertiegärja " .
Jielemepolitihkeles , sijjjieevtiedimmieligke jïh fylhkentjïelten / skuvlen jïjtse daerpiesvoeth leah raeriestimmien duekesne .
Madtjeles 71 våålese tjaala sov gærjesne .
Jis datne sïjhth dåarjoem LONA-prosjektasse datne edtjh dam dov tjïeltese bïevnedh mij dan mænngan dov ohtsemem lïeneståvrose vedtedh .
råakedh jïh dejgujmie soptsestidh .
Åarjelsaemien lea guhkiem bïejesovveme dan sïejhme øørnegen ålkoelisnie .
- Sïjhtem joekoen læhkoehtidh Máret Rávdna Buljo ' m daan jaepien Sápmi Awardine altese hearskoes beapmoen åvteste mij våaromem åtna voenges beapmoevaarojne .
SG barka edtja giefiesvoetem jïh ovreaktavoetem laahpehtidh .
Råajvarimmie 1 .
Maahta aaj dejtie krirride vååjnedidh goh " skuvlh demokratijesne " .
- Dan åvteste joekoen ovlæhkoes Saemiedigkien vaajtelasse Reerenassine råårestalledh juktie aktem strategijem seksuelle daaresjimmiej jïh vædtsoesvoeten bïjre darjodh maanaj vööste , pruskiehtamme sjïdti .
h / l: Mijjieh tjåanghkenamme gyrhkesjidh .
) E-påaste: info@afs.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser .
Daan goerehtimmien referansedåehkie aaj buerebe verbide sojjehte hammojde presens jïh preteritum (93%) goh objeekth mïerhkesje (89%), jalhts referansedåehkie G1-daltesisnie (tabelle 4.15).
Dïenestem akten disposisjovnefoentese (geajnoefoente) lyjke , mænngan lissiehtamme geajnoeskåårvemi reentah jïh avdrag maakseme (dsj .
Gosse lea veeljemen bïjre lïerehtimmiedarjomijstie , lohkehtæjja tjuara krööhkedh mij skuvlesne gååvnese .
Ealla jis meehti jïjtje tjaeledh , gærjetjh jïh vielie jeatjah mah mænngan gærjine båateme .
1130 Snåsa bibliotek 1145 1215 Åarjel-Saemiej Skuvle / Maanagierte1230
Nænnoestidh jis persovnh ööhpehtimmesne åadtjoeh meatan årrodh jallh vuartasjidh gosse maanam gïetedidh jallh goerehtidh .
Mænngan Aantan pryövem gïehtjedamme dle dïhte daarpesje vielie barkedh daejnie:
Gosse dam reaktoelaakan nöörjengïelese jarkoste dle samenes nasjonaldag sjædta .
sekretarijate tsalloeraeride lea jaepien 2008 aalkeme barkedh orre bïevneshaamhtesh saemiej gïelide jarkoestidh .
 (Guvvie: Sigrid Bergli Sørnes) 
Piere guarkoe daelie maa måellie sjædta .
Seapan sæjhta sjyöhtehke sjïdtedh naakede daestie joekedidh båetije jaepide .
Gaavnede aktem voenges aamhtesem maam klaasse veanhta joekoen vihkeles .
Sæjhta pryövedh guktie maejstedh jïh guktie domtedh .
Vihkeles jåerhkedh enøk-nuepide våajnoes darjodh , jïh aaj skåajjen faamoe klijman gaavhtan , skåajjedorjemassese jïh åtnoe moereste bïgkemisnie jïh bioenergijesne .
Facebook , Twitter , Origo j. p.) akten aamhtesasse man åvteste bualah .
Bøøremes joekehts aamhtsi bijre soptsestalledh fierhten aejkien .
Ij leah dan bïjre jis væjkele jallh nåake ovmessie darjomh dorje , dïhte lea dan bïjre damtedh dov lea vierhtie barre dan tjïrrh datne leah datne .
Viehkiem tjåårve .
Manne daajram akte guhkies geajnoe orreme juktie jååhkesjimmiem åadtjodh skuvlem åvteste .
Mejtie saemieh maehtieh tjåanghkenidh seamma badth gusnie veasoeminie .
Politihkerh moenehtsen lïhtsegh jïh barkijh laejhtiemidie gïetedieh .
mubpiej tsiehkiej sïjse jieledh , aarmoedimmiem vuesiehtidh jïh krööhkedh jïh maehtedh toelhkestidh jïh guarkedh domtesidie
Mah såarhts laavenjassh learohkh edtjieh darjodh ?
Saemiedigkie lea hijvenlaakan govlesadteme dej voenges utnijigujmie , mah leah såårneme guktie dah daejrieh doh dajvh leah åtnasovveme .
Råajvarimmieh Gaajhke 1000-kråvnine
Dïhte åarjelsaemien siebriedahke nænnoes institusjovnh daarpesje edtja dejtie saemien iedtjide gorredidh .
Reerenassen 5-jaepien dahkoesoejkesje saemien gïelide bæjhkoehtamme sjïdti jaepien 2009 .
Gosse maanah tjööjjijste dellie daamhtemes voeksedieh jïh skovrestieh .
Maanah murriedin gosse dueljesne lïegkestin .
Dellie tjidtjebe rektovrinie sjïdti .
sjïere beetnehøørnegigujmie saemien learoevierhtieh jïllebe øøhpehtæmman øøvtiedidh , uvtemesth faagide mah joekoen vihkele saemien siebredahken øøvtiedæmman
Dovletji saemien gïele-mïesteren vuekide gåerede dellie nimhtie ryöknedh: ralde lea badth dam bïejeme faageteermen nualan mij gohtje
Åehpiedehtieh dov PR- raerieh klaassese ?
Eallan aehtjie aaj jaami dennie ovlæhkosne .
Stoerredigkie - darjomh
Diktesoptsese gaarkenotaate DSL-goere
Men geerve almetji akte sjïere dïedte , kultuvrejoekehtsh ååktedh akte vihkielommes aarvoe mijjen siebriedahkesne , mubpie presideente Laila Susanne Vars jeahta .
Jaepien 1956 Saemiemoenehtse (moenehtse mij edtji saemien gyhtjelassh salkehtidh) nammoehtamme sjïdti .
Ektes-vuekiebarkoe kultuv vhtan ren - jih jielemesjiehtesjimmien gaa
prosentine jïh lissiehtimmiefaktovrine ryöknedh , suksessijve reente-aerviedimmieh darjodh jïh praktihkeles laavenjassh ryöknedh eksponentielle lissiehtimmine
Learohkh maehtieh seamma soejkesjem dåeriedidh goh bijjielisnie buerkiestamme .
goerehtimmieh tjirrehtidh jïh daatabaash nuhtjedh juktie statistiske daatah ohtsedh jïh analyjseradidh , jïh gaaltijelaejhtemem vuesiehtidh
Dålle bækta gosse såekie-moerh båeltebe .
Dan aareh puberteetese båata , åvteli gaektsie jaepieh illeme nïejtine jallh uktsie jaepieh baernine ij leah sïejhme .
Dah illedahkh Noerekonferanseste 2012 lin daan öörnegen mietie .
2.1 Universelle grammatihke
Saemiedigkie aktem millijovnem kråvnah bïhkedæjjabarkojde dåårje Luvlie- jïh Gaske-Finnmarhkesne .
Vïenhtem jienebh leah aaj veerbh mah molsedieh, men dah badth seamma maalli mietie goh dejtie mejtie manne daesnie tseegkem.Daan kapihtelen voestes nueliekapihtele 5.1 buerkiestimmie dejtie maallide mej leah kausatijve molsedimmien.
Nøørjesne lea guhkiem vuarteme Gaskeviermie sæjhta aktem vihkelem råållem spealadidh veeljemeræjhtojne , bene goerehtimmieh dejstie minngemes stoerredigkieveeljemijstie vuesiehtieh dejbaaletje meedijh goh TV jïh rijhkeplaerieh (paehpierisnie) vååjnoeh goh sagki vihkelesåbpoe veeljijijstie - jalhts Nøørjen almetjh leah joekoen væjkeles nedtem nuhtjedh .
Juvva mijjem lïerehte altese vuelide joejkestidh .
aaj också guelieh fisk:PL sæjhta vilja:3s jalhts även om ij inte:3s sijhth vilja:NEG gadtside tass:ACK PL lovvehtidh.
[ http://tinyurl.com/3q44n95
9. bielie 26 bielijste
MeerKe leine Bientie
Daelie 11% nåhtadibie .
gaavnedh " dellie learohke edtja bïevnesh gaavnedh mah rïekte ,
Aejlegs iehkeden naa seente vihth gåetide åarjese .
damtijidh , nuhtjedh jïh speejjelesymmetrijen bïjre soptsestidh praktihkeles tsiehkine
Åejvievuepsie lij maanagiertem juhtiemasse buektiehtidh gusne maanah dovne daaroen- jih saemien gielem åadtjoejin lieredh jih nimhtie guektiengielh guedtijh sjidtedh .
Råajvarimmieh valkesejearsoesvoeten gaavhtan
, Samisk utdanningsråd , 1990
Baernide boetjem , goelem jallh njaaremh pruvhkieh rööpses , gejhkie jïh barmah sjidtedh gosse goebperh åtna .
Barkoestipendijumh saemien tjaelijidie
Tyrkijen gïele G2 I II III Akkusatijve-objeekte 21% 39% 49% S-V-kongruense 42% 73% 95%
Saemien voestes gïeline daerpies viehkiefaage mubpide faagide .
Juktie dejtie maaksojde maeksedh tjïelten- jïh fylhkendigkieveeljemasse tjaktjen 2011 , dle sektovre 0,7 mill. kr vielie åådtjeme , jaepeste 2011 .
Elgå skuvle jïh åvtese
URBAN ENGVALL KÄLLA: WWW .
Vihkeles stuvremetjaatsegh NTFT ' en sisnjelen leah fylhkenraerien våarome ,
raajmoes sijjesne utnedh jïh ij sisvegem vuesehth pryövemebiejjien åvtelen
Dïhte lea gosse datne ih daejrieh giem edtjh maeksedh jallh jis dïhte giese datne edtjh maeksedh nyöjhkedh dejte vaeltedh .
Dah maassemeedijah maehtieh stuvredh mah aamhtesh mah edtjieh biejjieöörnegasse bïeje sov vedh .
 (61) a. Aanta Anders
Juktie dah nöörjen almetjh histovrijem tjeelin dæjmetje giesien .
Baajh maanam lïegkedidh jïh jïjnjh jovkedh
Sveerjen gaskenasjovnelle dïedth sjädta såemies unnebelåhkoereaktah edtjieh abpe laantesne vihtiestidh .
Datne edtjh vaaran vuelkedh jïh desnie edtjh golme biejjieh årrodh .
Dïhte dannasinie åajvahkommes dah tjïelth dah , mah siebriedahkeaevhkide dejtie noeride deellieh , vuesiehtimmien gaavhtan noeregåetie , haarjanimmiesijjie baantide , gaarsjelimmiegåetieh jallh tjoevkesh sjeejsjabaanesne .
jïjtsevoeth goerehtidh jïh buerkiestidh guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvrine , jïh jïjtsevoetide konstruksjovnine jïh aerviedimmine nuhtjedh
Svaalhtese:
Medtie akte luhkeste almah åådtje jollebe PSA-vierhtiem .
Soptsesth irhkemen bïjre
Dah gieh lïenese juhtieh jïh dah gieh lïenen sisnie juhtieh prieviem åadtjoeh laantedigkien healsoeveeljemejarngeste bïevnesigujmie guktie maehtieh healsoejarngem veeljedh .
Gosse gåetiem doerkestidh dellie laenjiedoerkh dåajodh .
dahkine .
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen lea laejhtehks ihke reerenasse ij sïjhth råajvarimmieh digkiedidh mah edtjieh vædtsoesvoetem jïh seksuelle daaresjimmieh heerrredidh saemien maanaj jïh noeri vööste .
Dellie aelhkebe learoehkidie jïh lohkehtæjjese vuejnedh mij lea mij .
Learoesoejkesjisnie saemien voestes gïeline daah maahtaldahkeulmieh leah:
VUELIEH VAAJMOSTE
Jaepiebudsjedtemieriedimmien 5.§ krievie ektiedimmesne jaepiebudsjedtese , dle edtja dejtie vihkielommes prinsihpide tjielkestidh mejtie fylhkentjïelte nåhtadamme gosse jaepiebudsjedtem dorjeme .
Kvitnakken AS v / Daniel Davidsen , 30 jaepieh , dåarjoe 200 000 kråvnine juktie vïnhtsem skååffedh aktine ållesth mierine 2 700 000 kråvnine , Gamvik .
Aajjan slïekte
Dïedte / laavenjostoeguejmieh: Noerhte-Trööndelagen fylh- kentjïelte / HiNT jïh åarjelsaemien gïelejarngh .
Doelteme saelhtietjaetsiem jallh njueniesprejje gosse snoelken
Mijjen vuekieh dutujien
Daesnie , bienghken nelnie .
Luvlene: Bijjie Raentseristie rijhkeraasten mietie koordinatese 33 W 475165 7240956 rijhkeraastesne Valtanjauresne .
Dïhte tuhtjie sjollehke vuejnedh dam stoerre eadtjohkevoetem irhkemen vööste learohki luvnie .
Miehtjiesjieleme jïh duedtie
mïerhke -
Dah ellen jeenjemes gïelejarngh gïelekuvsjh utnieh goh akte sijjen vihkielommes tsegkijste , jïh dej minngemes jaepiej dle kuvsjide bueriedamme , juktie dah maahtoem vedtieh studijepoengigujmie .
Utnijh saemien gïeleste
Price: NOK 70,00
- Dah learohkh hov dah .
Learohkh jijtje eajhnadovvin mejtie sijhtin vaedtsedh goltelidh , mohte gallesh veedtsin .
Saemien lohkehtæjjine dellie jeenemes oktegh barkeminie .
Jeananamme vierhtieh maahta aaj åadtjodh jis lea prostatam ovleme , guktie gohtje kronijen prostatite .
Mejnie Saemien gærhkoeraerie barka ?
vihkielommes maanide aaj gåassoehtidh , Emmi jeahta .
ISBN 82-993254-3-9
Mijjieh sïjhtebe barkedh mearoen loesetjïerth fylhkesne gorredidh laavenjostosne gaskem jeatjah Loesen jïh tjaetsiebyjresen maahtoejarngine .
Skuvle / skuvleaajhtere jïjtje veeljie gåessie pryöve edtja årrodh daan vihties pryöveboelhken sisnjelen .
Saemien turismeövtiedimmie
Måantan - bearjadahken: 08.00-15.30
Magkeres nuepieh jieledh sïjhtebe åvtese vedtedh mijjen maanide jïh aahkoevidie jïh aajjoevidie ?
19 Gånka aereds-låvnen tjuedtjele jïh leejjone-haavtan skådta .
Jis datne sïjhth våålese veedtjedh jallh naan tjaalegem olkese tjaeledh dellie guvviem dan nualan dïedtedh .
Guhkies røøpses lijnese .
Dah maaksoeh reentide jïh avdragide læssanieh 54,3 mill. kråvnajgujmie 2010 raejeste 2014 raajan (inflasjovnen gaavhtan dle reentemaaksojde våålese staeriedamme , seammalaakan goh åasabijjiedimmie , juktie aarvoem åadtjodh 2011-kråvnine).
Lohketæjjah jih eejhtegh tjoeverieh nimhtieh ektesne råajvarimmieh tseagkodh .
Saemien kultuvre jih ektievoete leah aajhtaldihkie Nøørjen stinks ektievoeten gaavhtan .
, HiNT , IN .
Learohkh barkoem åehpiedehtieh dejtie jeatjah learoehkidie klaassesne jallh lohkehtæjjese , jïh daate våaromem vadta akten orre soptsestæmman klaassesne jallh faagelohkehtæjjine .
Jis mååhtedimmie gååvnese dellie gåatomedajvesne raarhkoegiedtie galka årrodh .
Maehtedh lohkedh: Learohkh gelkieh baakoeh , dïejvesh jïh ellies raajesh lohkedh guktie lyjhkedskreekide jïh dåarjelekreekide geehtedidh , jïh guktie beapmoeh jurjiehtidh .
Kyotoprotokolle jaepeste 1997 aaj daan konvensjovnese bigkie , jïh dejtie jeanatjommes laantide aktem taalleåeliedimmiem vadta juktie sijjen klijmagaasseluejhtemh giehpiedidh .
Jis galkh dåarjoem taksan jïh giertese (dovrehkåbpoe feelemevuekie) åadtjodh medisijnen tjirkemem hoksebarkijste kreava mij vihteste datne medisijnen gaavhtan reaktam åtnah dovrehkåbpoe feelemevuakan .
Prosjektekonsulente: Ristin Eira
Healsoe- jïh skïemtjehoksi lissine aaj baeniehokse meatan skïemtjijemoenehtsen barkoesuerkine mejtie laantedigkie jïh privaatebaeniehokse dorje mejtie laantedigkie ellies jallh bieliem dejstie maaksa .
Unnemes 370 millijovnh veartenen årroejijstie , ånnetji vielie goh 7 millijardh leah aalkoealmetjh .
Reerenasse prijoriterede evtiedimmiem digitaale dïenesjijstie
Maajhööhpehtimmie 2.
Daelie barkeminie aktine daagkarinie mierielatjkojne , maam edtja departemeentesne dibrehtidh .
Subjeekten dannasinie tematiske rolle teema åådtje.
Destie maam akt dorjeme maam saangerde jallh skaamesje , jallh reaksjovnem kråahpeste båata .
välta:3s 'Här är myggorna så stora de snabbt åt upp hela tältet och välte kanoten.'
Tjaebpies viskes klaeriem åådtje jis sïerkh doeltehte .
Daate mov mubpie dåehkie kausatijve-inkoatijve/inkoatijve veerbigujmie.Gosse kausatijve molsedimmiem gïehtjede dellie daate sïejhme morfologije.
Mubpie dåehkie buerebe mubpiem lïerehtimmiem (70%) darjoeji gåalmede dåehkeste (40%).
1.4. 3 Dïenesjh jïh dïenesjedorjemasse
Vuesiehtimmie mieriej bïjre dejtie netto gïehteldimmiemaaksojde jaepiej 2011-14 , guktie dah leah ekonomijesoejkesjisnie (inkl. uhtjiedimmieh):
11,5 millijovnh kråvnah vaeptiestæmman jïh tjïrkemasse dannasinie jienebh teknihken installasjovnh sjïdteme reeremekvartaalesne jïh Ålkoerijhkedepartementesne .
Dam aajhtsa gosse ånnetji vïskesveelkes galkemem lijhkiemåvhkesne .
Naemhtie dovne bæjjese bïejeme laavenjasside jïh laavenjasside kontekstesne .
- Aerebe hov saemieh tjoerin bïjvedh .
Barkoedåehkie edtja fïerhtem maanam gïetedidh goh akte almetje jïjtse jieliedisnie , guhte reaktam åtna sov jïjtse dååjresevearte nem utnedh , jïh mij nuepiem åtna sov jïjtse aarkebiejjiem tsevtsedh (Bae , 2009).
Sandøladalen , gaejviebueriedimmie
129 069 (tsiengelen 1. b. 2007) Guhkemes jeanoe:
buerkiestidh guktie jïjtse jieledevuekie maahta healsoem tsevtsedh , daan nuelesne seagkanimmie jïh byöpmedimssturremh , bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie , jïh digkiedidh guktie maahta healsoeskaarah heerredidh
Prosjektem tjïrrehte aktine salkehtimmine / åvteprosjektine jaepien 2015 aktine mierine 5,2 mill. kråvnine , jïh vijriesåbpoe lissiebigkeme 2016-18
lohkedh , tjaeledh jïh nuhtjedh stoerre taalh .
Maahta hijven årrodh dejnie aelkedh gosse processem juhtiehtidh .
Eejhtegh vaajtelin edtjin maanah aelkedh gielem provhkedh jih nimhtie viehkiem disse Elgåen byjjene-sijjeste aatin .
Fïerhten kasusem buerkiestamme guktie jåhta jïh fïerhten kasusasse lïerehtimmieh , jïehtegi- jïh lohkeme-boelhketjigujmie .
Kultuvrelle maahtoe sæjhta aaj jiehtedh daajroem jïh seahkarimmiem utnedh hedtide jïh joekehtsidie saemien siebriedahkine .
Dan gaavhtan vihkeles viehkiem åådtje mij lea sjïehtedamme mestie maam jïjtje daarpesjidh .
Dïhte raastendåaresth dimensjovne lea dannasinie akte bielie dehtie saemien siebriedahkejieliedistie .
den:ILL ' (Min) syster Sofie blir överaskad, springer för att ta emot, så att den inte ska falla helt på sidan och välta på den.'[Daelvege tjaetsiem vïedtjedh] 5.2.
Kruanalaantegïele muvhten aejkien daanskegïeleste aejhteme , jïh maōrigïele Aotearoesne / New Zealaantesne ennje aejhteme jeenjebelåhkoegïele englaanten gïeleste .
Voestes gietjeste lij geerve fylhkesskaehti-kontovride daejredh guktie edtjin dåemiedidh dovne momsine jih skaehtine båatsoejieliemistie .
Barre jiehtieh ovskåaltoe baakojne mij jeahta ij leah seksem åtneme .
Doh jeanatjommes learohkh mah maajhööhpehtimmiem dåastoeh leah saemien mubpiengïeline veeljeme.
Dah vierhtieh dotkemeraaran leah jaepiej mænngan guhkiedamme .
org .
Lissine edtjieh saemien aerpievuekiej bïjre åahpenidh saemien tjaalegehistovrijesne , jïh vuajnojde viertiestidh daaletje jïh åvtetje tïjjen gaskem , jïh skraejride ålkoelistie .
Akte orre , unnebe jïh geehpebe vinhtse sneehpesvïnhtselaajrosne mij ij dan varke vuejieh , båeltemasseåtnoem giehpede jïh aktem byjresedïenestem vadta dannasinie vaenebe luejhtemh sjædta klijmagaassijste .
Råajvarimmie 71 Åarjelsaemien meedijejarnge
Muvhtene maahta tjålhpoeh damtedh juktie gaajhkh bielieh kråahpesne eah seammasïenten sjïdtedieh .
Akte voestes buekteme-råårestalleme lij Romsesne jåvle-asken 2007 jïh Saemien Sïjte aktem jïjtse govlehtimmie-råårestallemem utni dejtie åarjel-saemien byjresidie ruffien 17. jïh 18. b. Stientjesne .
mevuekiem , jïh desnie unnemes vïjhte tjïelte
Dah gaavnesjimmieh sïjhtieh tjåanghkoesijjine sjïdtedh maanide jïh noeride , gusnie dïhte saemien perspektijve gorresåvva .
Jis datne aajhtere aktede båeries saemien gåeteste , jallh dov lea voenges daajroe saemien gåetiej bïjre jïh sïjhth daejnie viehkiehtidh , maahtah Saemidigkine govlesadtedh .
Dïhte jorpe vaanterdimmiehaalle , jïh ihke gåetie dan gaahpode sisnjelde , dle goh akte gaahpoeh scene vååjnoe , gaajhkesh sinsitniem vuejnieh jïh dah - guektiengïerth goerkesisnie - klaeriedihks almetjh gåetiem jeatjatehtieh akten klaeriedihks jïh svihtjije scenese , akte vuestiebielie dejtie stoerre doedteridie ålkone .
Hokse sjïere tïjjemieresne
Dah golme staath tjoeverieh radtjoes laakan barkedh guktie saemieh maehtieh eensi laakan gielem øvtiedidh jih gorredidh , kultuvrem va m bijjiebasse lutnjedh .
c. Tracy sank the ship./ The ship sank.
Dïhte edtja jeatjah baakoeh nåhtadidh goh dablosne tjåådtje .
Iktedimmie , ektieöörnege jïh laavenjostoe
Giehtjedidh jïh vuarjasjidh mejtie edtja jåarhkedh pryövenassem Kulturkort for ungdom (Plænti) tjïeltigujmie Stientje , Namsose jïh Overhalla ektine .
Ööhpehtimmielaaken § 6 -3 lea learohki bïjre jåarhkelïerehtimmesne .
Våarhkoeaamhtese nr 11/03224-25
Håksoeutnijen / eejhtegen nomme
Jeenjemes lïenine baangkegarantijem daarpesje , dam ryöknie fordonelåhkoste mij seammasienten våarhkosne åådtje årrodh .
V. b.) Vuarnasovvene / SaU Vuordnasuvváne / Vormsele (Lycks .
Saemiej åålmegebiejjiem soejkesjidh jïh tjïrrehtidh
Luvliesaemien jååhkesjamme staeriestjaelemem åtna , jïh skuvlh såevmien raastebielesne lïerehtimmiem vedtieh luvlesaemien gïelesne .
Mieriesoejkesjen mietie maanagïerten sisvegasse jïh barkoj de , dle maanagïerte edtja maanide aktem hokse- jïh lïerehtimmiebyjresem faalehtidh , mij lea dan buaratjommesasse maanide .
Lïeneståvroe staaten eatnemem reerie odlingsgränsen bijjelen jïh dan dïedte staaten baalkah pruvvine , bïegkesuajadahkh jïh daelvie- jïh giesiebaalkah tsïeglesje .
Jupmielisnie velviem vijsiesvoeteste , aarmoste jïh gieriesvoeteste .
Saemien avijsh - jienede åtnoem julevsaemien jïh åarjelsaemien ...
Illedahke raajesijstie nulle objeektine vuesehte 100% vaestiedæjjijste referaansedåehkesne golme raajesh jååhkesjamme, mearan goerehtimmiedåehkie ajve aktem raajesem nulle objeektine jååhkesjamme.
Vuasahtallemh jïh 2050: Dongkeme dåehkide tell .
Gorredimmie asfaltegeajnoeh
Molsehthlaakan 2: 278 tæjmoeh , learoehkidie , guhth ammesgïelem veeljieh
Saemiedigkeste , Tjïelteste
Saemiedigkie vuajna daerpies tjïelth jïh saemien institusjovnh julevsaemien dajvesne aktem lïhkebe laavenjostoem utnieh .
GIEHTJH ILLEDAHKIDE DOV FYLHKESE .
Saemiedigkien ulmie lea saemien gïelem nænnoestehtedh guktie gïele akte iemie bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste sjædta .
Hiejhtieh reeremedajvem
Mijjen dïedte eatnemem vaarjelidh .
Ohtsh dåarjoem
Muvhth njoelkedassh joekoen tjïeltide dijpieh , jïh muvhth aaj staaten jïh regijovnalen reeremidie dijpieh .
Vielie bïevnesh:
Torkel Rasmussen jeahta 75 proseenth saemijste eah maehtieh saemiestidh , mohte 25 proseenth gïelem maehtieh .
Voestegh dïhte haamoe goh dïhte gohtje dejpeladtje haamoe.Inkoatijve veerbe maadtoe jïh destie seerkie kausatijve-inkoatijve veerbe.
Dannasinie jïjnjh åssjalommesh gïelen bïjre eah staaran .
Saemiedigkie - Govlehtimmie orre ryøknemenjoelkedassijste jïh joekedimmievæhtijste guektiengieledåarjose , dejtie tjïeltide jïh fylhkentjieltide mah leah saemien gïelen reeremedajven sisnjelen .
2015 raejeste stoerre ekonomeles haestemh utnebe ihke momskompensasjovnebaalhkah gïehteldimmesne gaajpanieh , stuerebe maaksoeh reentide jïh avdragide j. v. Maahta salderinghaestemidie ånnetji tijjen åvtese naemhtie vuesiehtidh:
Fylhkendigkien daltese
Dïhte læjhkan veanhtaleafiejljieprosjektemnåakegohtjedh .
150 kråvnah
Dålle jamhkesisnie .
' i konvensjovneste , sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 .
9 hkide golme saemien gïelide .
Daltese 3 ...
Nov lea eevre daerpies naaken aktem bijjemes dïedtem åtna saemien gïeleevtiedimmien åvteste , jïh råajvarimmieh iktedidh .
" Manne mov gïelem bååstede vaaltam "
Saemiej tsiehkie lea buerebe goh doh jeanatjommes aalkoealmetji tsiehkie , dovne politihkeles , rïekteles jïh jieledetsiehkien staatuse .
Kombinarotihkesne barkeminie systematihkeles vuekiejgujmie guktie maahta taalh gaavnedh , jïh dïhte daamtaj daerpies jis edtja maehtedh aarvehtsem aerviedidh .
soptsestidh gïelehistovrijen åejvieboelhki bïjre jïh viertiestidh noerhtelaanti gïeli histovrijinie
Regijovnale evtiedimmieprogramme RG
Laaken mietie
Jienebh raeffesne veasoeh .
Daate vååjnoe eevre guktie mijjieh fylhkendigkien nænnoestimmiem ekonomijestrategijeaamhtesisnie toelhkestamme (v. bijjelen).
RD (n=2) Gaskemedtien % Verbh subjeekti mietie (24) - presens Objeekth mïerhkesjidh (27) Verbh subjeekti mietie (7) - preteritum
Learohki baakoevåarhkoe evtiesåvva , jïh gïeledïejvesh gårrelgieh matematihkeles ektiedimmide jïh sisvegasse .
Reeremereformen tjïrrh dle fylhkentjïelte aktem stuerebe diedtem feerjagïehteldimmien åvteste åådtjeme , jïh dej sielkedahkh .
Voestes reektemem tjïrrehtimmien bïjre råajvarimmijste , jïh staeriedimmie dahkoesoejkesjistie böökti 2011 - Dahkoesoejkesje saemien gïelide - staatuse 2010 jïh vijriesåbpoe barkoe 2011 .
Nov galka aelhkebe sjïdtedh byjreskebuerie veeljemem darjodh .
Beapmoem jurjiehtidh , gaahkoeh bååhkesjidh , saavredh , vytnesjidh , soptsestimmieiehkedh jallh bovrine mïnnedh , jis edtjebe maam akt neebnedh .
Vaeltieh våaromem aktene dejstie teemijste mejnie aarebi barkeme , jïh pryøvoeh gaavnh aktem digkiedimmiedåehkiem gusnie teemam digkede .
Prosjekten åejvieulmie lij luvliesaemien / skoltesaemien kultuvrem , gïelem jïh identiteetem nænnoestehtedh jïh evtiedidh aktene raastendåaresth perspektijvesne Såevmesne , Nöörjesne jïh Russlaantesne .
Barkijh edtjieh åsjjalommes vedtedh , prioriteeredh jïh barkoesoejkesjem övtiedidh .
Buerebe sovnedimmie saemien faangkide
Almetjh goh datne .
Goerehtallemepryöven mietie , vijriesåbpoe goerehtalleme , vïhtesjimmie klaassetjiehtjielisnie jïh Maarjine jïh altese eejhtegigujmie soptsestidh , maahta vuarjasjidh mejtie PPD edtja Maarjam salkehtidh .
3.2.4 Mestie - giejstie teatere - gïeh teaterisnie berkieh?
Dïhte sæjhta jiehtedh daalhkese lea subvensjovneradamme sjïere skïemtijedåahkan jallh edtja sjïere skïemtjelassem båehtjierdidh .
Dïhte nasjovnale jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesje tjïelkeste saemien maanah jïh noerh reaktoem utnieh øøhpehtimmiem jïh tjaalegh jïjtse gïelesne åadtjodh (m. Gud gir - Vi deler , kapihtele 8).
Vielie bueriedimie jïh radtjoestimmie Tjïrrehtimmie åårganisasjovneste sæjhta jienebh radtjoestimmie- jïh bueriedimmiesuerkieh vuesiehtidh , joekoen akten gaajh buerebe nuhtemen tjïrrh mijjen daatasystemijste , jïh orrestehteme akten orre versjovnese dehtie aamhtese- jïh våarhkoesystemeste , bene aaj jarkelamme øørnedimmien tjïrrh , jïh radtjoesåbpoe joekedimmie dejstie barkojste reeremegoevtesisnie jïh aaj konsernesne .
Daajroe byögkeles saemien gïelesoejkesjimmien bïjre ...
Daarpesjin gaavnedidh jïh dejtie soptsesidie Jesusen bïjre goltelidh , govledh guktie Jesusen jielemem jïh jaememem jïh tjuedtjielimmiem buerkiestin .
Daate hov joekoen vihkeles barkoe , mohte ij lij gie aerebi dagkarinie barkojne giehtelamme .
Kraanna idtji guarkah gåabph lij sjidteme .
Daate sæjhta jiehtedh 5,5% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne raajesem objeektine veeljieh, 38,9% vaestiedæjjijste raajesem pronominelle objeektine veeljieh jïh 55,5% vaestiedæjjijste raajesem nulle objeektine veeljieh.
ISBN 82-992522-3-7
saemiengielen åtnoem tjïrkedh lea dan gaavhtan vihkeles saemien teeksth jïh saemien lidteratuvrh jeenjebh areninie gååvnesidh .
Saemiedigkie tjuara hijven jïh eadtjohke laavenjostoeguejmieh utnedh gosse edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh dejnie ovmessie gïeledajvine , vuesiehtimmien gaavhtan saemien gïelejarngh mah aktem nænnoes barkoem voengesne darjoeh .
Daltese 6
Reaktaj baalte mah vuesiehtieh saemiej ee saemiedigkieh mååhtedimmi j byjjes vierhtiedimmij bijre dajvine , tjaalegisnie , 34 jih 38. ke-reaktah jallh pråvhkeme-reaktah , desnie edtjieh aaj eh utnedh guktie tjaalege 16 vuesehte jih aa
Faagen vïerhtiedidh
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente , Maahtoedepartemente jïh saemiedigkie lin provsjektem " Divvun 2 " åvteste maakseme , mij dovne edtja staeriedimmievaaksjomem pryövedh jih syjhtedh noerhtesaemiengïelesne jïh julevsaemiengïelesne , jïh aaj staavemevaaksjomem åarjelsaemiengïelesne evtede .
Maahtah aaj aelpies vaarjoeh åadtjodh åestedh .
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth matematihkesne sæjhta jiehtedh mïelem sjugniedidh viehkine goltelidh , håaledh jïh soptsestidh matematihken bïjre .
Mænngan åadtjoejin skuvlesne lieredh jih mænngan goh geerve .
Nuhtjedh jïh gïetedidh lea strategijh
Dejtie learoehkidie stilli båvroem juhtiehtidh jïh nemhtie mijjen biejjine aaj .
Learohkh dejtie orre baakojde akten baakoegærjetjasse tjaelieh .
Daan barkoen sjïekenisnie saemiedigkieraerie raerieh sæjhta sjyöhtehke byjresijstie .
Daate sæjhta jiehtedh , edtja aaj saemien provhkh jïh reaktavuajnoeh krööhkedh .
b. Daesnie maahtah presidentem håalemem lohkedh (ajve eengelsken gïelesne).
Gåabpatjahkh paarrebielieh roehtseste betnie seerkeme.
Desnie maanah jïh båeries almetjh , nyjsenæjjah jïh gaarmanæjjah ektesne leah , gaajhkesh seamma vyörtegs .
Anne Rustad lea guvvide jïh tekstide ektiedamme .
Jaepien 2013 Saemiedigkie aktine dahkoesoejkesjinie saemien kultuvrejieliemidie .
2% (5%) 10% (33%) 
Buerebe sjïdti jis orgele laavloemasse sjïehti .
Mijjieh tjoerebe jïlle daam maahtoem utnedh gosse edtjebe nænnoes sïebredahkem bigkedh guhkies vuajnosne .
Daesnie Saemiedigkien orrestahteme bïevneshgærjetjh gååvnesieh , jïh jeatjah gïeltegs gærjetjh .
Vaajt daate ringsie / dah ringsieh væhtine lea / leah juktie dah dåajvoehtamme stynkehke årrodh jïh sinsitniem iehtsedh .
Aaj suetiem heerrede jis eah maanah stååkedh dej ektesne gïeh joe sovhtine .
dej nasjovnelle unnebelåhkoejgujmie daarpesje
Mijjieh aaj sjuesjiedibie dejnie hijven evtiedimmine joejken sisnjelen , Olsen jeahta .
Mejtie learohkh åadtjoeh nasjonaale gïehtjedimmieh darjodh mejtie sjïehtesjamme ?
Båatsoe , areale jïh kultuvremojhtesh
Veeljeme- reaktah saemiedægkan båetieh laaken tjirrh .
Saemiedigkie lea saemiej naasjovnen almetjeveeljeme åårgane Nöörjesne .
RES-guejmievoete lea RES ' en strategeles guejmievoete , jïh joekoen vihkeles daej aktööri tsavtsvierhtieåtnoe jïh evtiedimmiebarkoe aktem tjåenghkies evtiedimmiepolitihkem dåarjoehtieh fylhkese .
Veeljemebiejjesne skiereden 18 b:n
soptsestidh magkerh saemien baakoeh learohkh joe maehtieh , jïh mij tsiehkide dah saemiestieh
Maanah jïh noerh edtjieh ussjedidh Dan
 (108) a. Manne jag edtjem skulle:1s daelie nu dejtie de:ACK viermide nät:ACK PL geelkedh.
Desnie dïhte gaskem jeatjebem sjiehteladteme guktie dan dåeriedæjjah meehtin beetnegh veeljemeræjhtose vedtedh .
Bæjhkoehtimmiem seedth
PP-dïenesje maahta dåarjoesoptsestimmieh vedtedh dan aktegs learoehkasse , jïh dah maehtieh sån aaj vijriesåbpoe saehtemem vuarjasjidh .
Bïhkedassh reerenassen saemiepolitihkesne konsekvensh utnieh guktie gærhkoe jaahkoeøøhpehtimmiem øørnede saemide .
Gieries datne guhte njaelmiem steerh fer jïjnjem bene ih doesth gæljodh dannasinie datne billh naaken edtja tuhtjedh datne jabjoeh .
Goerehtallemepryöve vuesehte Jonna guarka jïh maahta posisjovnesysteemem jïh siffereaarvoem nuhtjedh laavenjasseloetemisnie .
Saemien Vaarjelem dotkeme vihtesjimmiejarngine øøvtiedidh
Saemiedigkien råålle jïh faamoe gïelepolitihkesne
Aarvehtseryöknemisnie taalh beaja man stoerre hille lea akte heannadimmie edtja heannadidh .
Ohtsememierie: Ij naan
åejvie-almetjen plïere aktene soptsesisnie , akte tjïelke åssjalommesem jallh taalem mij aelhkie vuejnedh .
Maanah jïh noerh gaajhkine aalterinie bööresuvvieh sijjen guvvieh teemaj bïjre sjugniedidh
Goerehtimmesne lin 5 raajesh objeektine, jïh 100% vaestiedæjjijste referaansedåehkesne njieljie raajesijstie jååhkesjamme, mearan 100% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne göökte raajesijstie jååhkesjamme.
Lohkh saerniem ikth vielie jïh ussjedh daan bïjre:
d. CelleD3: Daesnie biejjiem tjaala jis vaajteles .
Ussjede tjaalegem staeriedidh jaepien 2013 .
Thorp-gåetien ålkoevïedtjh .
Maahtah aaj teekstem Jeesusen vaejvien bïjre lohkedh .
Buerie biejjie , aahkah aajjah
Thorbjørn Andersen Svenningdalesne byjjesovvi , kraannatjielte Granese .
"The creative act is not performed by the artist alone; the spectator brings the work in contact with the external world by deciphering and interpreting its inner qualifications and thus adds his contribution to the creative act." ― Marcel Duchamp
kultuvresuerkien sisnjelen , aktine buerebe joekedimmie geografeles jïh sosioekonomeles .
 (Jis ih dan stoerguektelen juekedh .
PUBLISERT: 27.06.2013
Mijjieh sïjhtebe jåarhkedh sijjieevtiedimmieprosjektide dåarjedidh tjïeltigujmie ektine , jïh
Rørosen jåarhkeskuvle , Rørosen museume jih sjidtemesijjieh Elgåesne jih Prahkesne leah ektievoeth jarngesne mah edtjieh tjieltine jih fylhkestjieltine diedtem juekedh jih viehkiehfaaleldahkh saemide juhtiehtidh .
Göökte guvvieh veeljeme , mejtie sæjhta vuesiehtidh .
Ohtsemem maahtah aaj diekie seedtedh , Snåsa kommune , Sentrum , 7760 Snåsa .
Dïhte barkijidie nuepiem vadta jïjtse maahtoem nænnoestehtedh jïh jïjtsh maehtelesvoeth vijriesåbpoe evtiedidh .
Jaepien 2014 heevehtibie maadthlaake lea 200 jaepieh .
2. daltesen mænngan
Maadteraahkan golme niejth: Saraahka , Joeksaahka jïh Oksaahka , jieleden bijjelen reerin årromesijjesne jïh årromesijjien lïhke .
Karasjohke , men aaj jeatjah tjïeltine Finnmarhkesne , desnie noerhtesaemien iktemearan govlesadtemegïeline åtnasovveme , gelline boelvine .
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoem jïh haarjanimmiem åadtjodh jarkoestidh jïh mubpiej tjaalegh sjïehtedidh , nøørjen gïeleste saemien gïelese .
Lissiehtamme fasseldimmie saemien kåanste- jïh kultuvrejieliemasse
Evtiedidh jïh kvaliteetem gorredidh båetijen aejkien finansieringe
Pryövenassevaalteme lea vaahraj namhtah jïh hijven gåarede pryövenassem vaeltedh jis nåajsan .
Laavenjassh dorjesovveme maahtaldahken-ulmien mietie 7. daltesasse .
Aaj Västeråsen jïh Göteborgen stiftine leah saemien gärhkoejieleme biejjie-öörnegisnie .
Dle golme persovnh fïerhten hammosne singular (sg), dual (du) jïh plural (pl), tjåenghkesne uktsie persovnh.
Boelhken 2012-15 læjkomidie jåerhkebe Byjjenimmiefoentese jïh prosjektese Flere gjennom , ekonomijesoejkesjen 2011-14 mietie , tjaånghkan 52.2 mill. kråvnah , jïh aaj raereste 6,8 mill. kråvnah læjkodh 2015 .
mïrrestallemeprogrammese tjuvtjede .
Jaa , såemies viskes kraesie mij sjædta bijre doh deavah .
Hedmaarhke jïh Nordlaante naemhtie stuvresuvvieh .
Daatah mah daennie kapihtelisnie jeatjhlaakan kapihtele 6:n muhteste.Daatah desnie öövre digkiedamme saerniestæjjajgujmie, akte jallh vielie leah jeahteme maam dan bïjre tuhtjieh, jallh jïjnje daatah korpusen sisnie (veerbe gellien aejkien åtnasovveme).
Tjåenghkies skåårvemedaerpiesvoete gåabpaginie skuvline lea medtie 300 mill. kråvnah boelhken 2015-25 .
Maahta govleme gosse voelph dan bïjre soptsestalleme , filmide vuartasjamme , plaeride lohkeme jallh maam akt jeatjah govleme mestie åssjelh båetieh guktie dïhte edtja årrodh .
Darjomh mah byjresem dijpieh
" Asve
Dillie bøøremes gåetesne , åadtjodh klaasebealesne tjåadtjodh olkese
Sofia Jannok åadtjoeji govledh maam Marte Kvitfjell jïh mubpieh saarnoejin dan aejkien bïjre gosse Vaajmoe-kovre tseegkesovvi .
jih funksjovnh gellie læhkesne almetjidie viehkine .
Raajnese maahta noerhte Vilhelmina saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. - mïetsken 31 .
Beere billiji jih gaatoli duj moen sijse .
" daesnie jïh daelie " , jïh aktem hijven våaromem sjugniedidh evtiedæmman jïh stuvremasse
Edtja nasjovnaale pryövenassh tjïrrehtidh 5. , 8. jïh 9. daltesisnie .
Dam dåarjedamme 5,3 mill. kråvnajgujmie orre kantinetjöövkese jaepien 2014 .
Man åvteste Deblie maanah lyjhkoe ?
Skovhtedïenesje funksjovneheaptoes almetjidie
skyllemegyrhkesjimmesne (jïjjemaalestahken namhtah) aehtjien rohkelassem daesnie rohkele .
Bigkemeboelhken edtja prosjekti reentah meatan vaeltedh bigkemeprosjektine goh akte bielie bigkememaaksojste , jïh fylhkenkaassan reeknemassese biejedh dehtie miereste bigkeme galhkeme .
Goh aarebi neebneme saemien teatere akte orre dåarjoe saemien tjeahpose jïh kultuvrejieliedasse 1970-låhkoen raejeste, jïh dan åvteste ij naan guhkies aerpievuekiem utnieh sov duekesne.
Kirken skaper også en arena for samisk kirkeliv hvor aktuelle spørsmål og tema kan bli drøftet, samtidig som at valgmøtet har et klart mandat til å foreslå samisk representasjon i kirkelige utvalg, sier Mikkelsen.
Nuoraj-TV ' en aajkoe lea aktem sijjiem sjugniedidh gusnie julevsaemien gïele ovbyjjeslaakan jïh jeatjahlaakan govlelge noeri gaskem .
Daate sæjhta buerebe våaromem vedtedh råajvarimmieh soejkesjidh .
Iemies nuepieh leah Saepmesne jeatjadamme seamma aejkien goh daaletje bigkemeaamhtesh , orre teknihke jïh vuajadahkh mijjen jieliemidie tjaangeme .
Kaanne göökte jallh golme jaepieh vaalta .
Ij dan vihkeles guktie rohkelibie .
Tjuara byjjes skïemtjehoksesystemisnie Sveerjesne årrodh .
Lohkehtæjja dejtie reaktoe vaerbesojjehtimmide tjaala .
Graafesne bijjielisnie dle ij leah baalhkaveanhtadimmide krööhkestamme , vaallah dam gænnah dorjeme dennie ekonomeles soejkesjisne boelhken 2012-15 .
Alberten nielje jaepien båarasåbpoe vielle dejtie voestes skuvle-jaepide misjovnen skuvlesne Havikesne veedtsi .
Mijjen reeremem jïh vaaksjomem njoelkedassijste miljöbalken (SFS .
Maahtah vielie vuarjasjimmien bïjre lohkedh Ööhpehtimmiedirektovraaten nedtesæjrojn e www.udir.no/Vurdering/Standpunktvurdering-i-fag /
Aktem laakeviedteldihkie reaktam saemien lïerehtæmman maanagïertesne sæjhta
Staabesne leah
Enova lea vierhtieh prosjektide dåårjeme .
øøkonomije våaroeminie hoksedh guktie aalkoealmetjh leah meatan dovne Barentseraeresne jïh Arktigken raeresne
Skuvlesne geervi dïedte ij oktegh desnie sjædta irhkedh .
Smittskyddslagen (SFS .
Varke ligan gåetiemoerh tjoehpeme .
Learohkevuesiehtimmie 3 + 5 = Aanna voestegh golme soermh gårroehgietesne ryöknoe .
5.12 Ij nåhtadamme dåarjoeh jïh fer jïjnjem nåhtadamme
Joekehtse lea dej nuepie molsedidh.
Saemiedigkie healsoeministere Bent Høiem gaavnesje daan biejjien .
Daejtie jïjtsh suerkiesoejkesjh dorjesovveme , vuartesjh 1. lissietjaalegem .
Göökte sensovrh fïerhte eksamenevaestiedassem vuarjasjieh .
Gaajhkh njieljie dajvh leah varangerensaemiej båeries åtnoe- jïh årromedajvi sisnjeli , dan åvteste dïhte nomme Várjjat Siida vearteneaerpiesijjie .
Vuesiehtimmie åejvieåssjaldahki bïjre Saemiereaktamoenehtsen salkehtimmesne .
Vihtiesvoete åadjodh deponeredh
Åarjelsaemien raedtesne vaenieh soptsestæjjah mah saemien gïelem voestes gïeline utnieh jïh fïerhten biejjien saemiestieh.
Muvhten aejkien dle mijjem ålkoestin dannasinie mijjieh limh .
TORNEDAELINGH:
Noerhte-Trøøndelagen Fylhkentjïelte lea guektiengïeledåarjoem Raavrevijhken tjïelten barkose vadteme , akte åvteprosjekte jïh akte åejvieprosjekte ihke Åarjelsaemien gïele-jïh kultuvremaahtoem evtiedidh Raavrevijhken tjïeltesne .
Vuesiehtimmien gaavhtan gosse bovtsem ryöknoe , dellie dïhte nuepieh vadta bovtsen ryöknemevuekide nåhtadidh , jïh såemies lahtesh lïeredh krievvien stoeredahki bïjre .
Tel. +358 108 393 100
Vihth veljies barkoenamhtah almetjh Europesne vuejnebe .
Jupmele , gie tjuedtjielimmie jïh jieleme , vedtieh NNem dov raeffiem jïh dov ihkuven tjoevkem altesasse tjoevkedh .
Bruken av samiske språk .
såevmie lea daajroes
ektieneebnijem gaavnedh jïh addisjovnem , subtraksjovnem jïh multiplikasjovnem bröökijste darjodh
Saemien gïelejarngh aktem stoerre barkoem voengesne darjoeh , dah gellie gïelekuvsjh öörnieh jïh leah sijjieh saemien gïelese .
Edtja barkoem lissiehtidh radtjoes barkoevuekieh sjïehteladtedh baalhka-jïh barkijesuerkesne .
Daesnie gaavnh mah raerielïhtsegh mah dïedtem utnieh dejtie ovmessie suerkide .
Dan åvteste dan vaenie lohkehtæjjah jïh dah leah gelline skuvline aktene stoerre dajvesne , dle maahta daerpies årrodh tjåenghkies viermietjåanghkojne lohkehtæjjide gaajhkine daltesinie skuvlevierhkesne , jïh abpe åarjelsaemien dajveste .
Sjeavohthvoete jïh sekretesse Tystnadsplikt och sekretess
aarebi skuvleaalkoe (§ 2-1 gåalmede lïhtse) seassoehkåbpoe skuvleaalkoe (§ 2-1 gåalmede lïhtse) luajhtasovveme lïerehtimmiedïedteste (§ 2-1 njealjede lïhtse) væhtagïelelïerehtimmie lïerehtimmieaalteren åvtelen , jïh maadthskuvlesne (§2-6) jïh
Dïhte frijjes hokseveeljeme (Det fria vårdvalet) 
Wolde , Gunilla: Tåamma jeatjh vaarjoeh tsaaka , Jårgalæddji Å. s , 1985
, Kåfjordesne 26 pst. jïh Porsangerisnie 21 pst. .
- Mijjieh vaajtelibie ektiebarkoem Nöörjine evtiedidh , dovne healsoe- jïh skïemtjehoksem jïh dajvem evtiedidh .
Daesnie barkeminie juktie haestemidie aalkoealmetjenyjsenæjjide meatan åadtjodh galhkuvetjaatsegisnie .
ØP .
Staath meatoeh vædtsoesvoete nyjseni vööste lea akte dåeriesmoere siebriedahkesne mij gaajhkem jeatjah evtiedimmiem heerrede aalkoealmetjesiebriedahkine .
barkijh utnedh maahta åejviedåehkie sjiehteles barkijh organisasjovnese skeeptedh .
Daennie boelhkesne 19 gyhtjelassh.
- Daate lea akte dejstie vihkielommes gaavnedimmiesijjijste gusnie nyjsenæjjaj reaktah jïh mïrrestallemegyhtjelassh digkede .
GD (n=9/7) Gaskemedtien % Verbh subjeekti mietie (24) - presens Objeekth mïerhkesjidh (27) Verbh subjeekti mietie (7) - preteritum
Dejtie minngemes jaepien guvviedamme .
Hijven distraktöörh meatan utnedh vaestiedæjjide naskoehtidh dan gaavhtan vaestiedæjjah idtjin edtjh daejredh man bïjre gihtjeminie jïh naemhtie meehtin reaktoe vaestiedimmiem gaavnedh (Slabakova & Montrul, 2002).
Goske våålese vihth jåht [ a ] ji daelvie sijjide .
dïhte lij dan baaje ?
Ektesne bæjjoehtidh jïh byjjenidh leah akte paarre jïh dej maadtoe bæjjoe.
Dåehkieh mah eah öövre seamma, men seammaleejnes goh dah dåehkieh Levin jïh Rappaport Hovav (1995):i luvnie.
Cyanväte , vaarege gasse .
Dåehkie jaabnan tjåanghkoeh åtna , juktie haestemh digkiedidh mah leah ektiedamme saemien gïelese pollisesne , jïh raerieh buektedh Pollisedirektovraaten virjiesåbpoe barkose , gaskem jeatjah reereneassen dahkoesoejkesjistie saemien gïelide .
Voestesiereste barkijinie soptsestallh Jis dov lea gyhtjelassh jallh hoksine , gaavnesjimmiem jallh gïetedimmiem guermiestamme , voestesiereste dej barkijigujmie , giej lea dïedtem dov hoksem maam åadtjoejih , dejnie soptsestallh jallh goevtesen åejvine .
Digkiedidh ...
Reerenassen gaskeviermiesæjtoej www.regjeringen.no lea jïjste saemien gïeleveeljeme jaepeste 2004 .
Muvhten aejkien maanah geerve almetjh daarpesjieh mah viehkiehtieh
Baajh learohkem aktem barkoem veeljedh mejnie satne sïjhteme barkedh , jallh akte barkoe mij lea åehpies learoehkasse .
NSR sæjhta dejnie barkojne meatan , jïh mijjieh sijhtebe barkedh guktie gaajhkh saemien siebredahken bielieh leah ïedtjine meatan saemien jïjtjereeremereaktide øøvtiedidh jïh tjïrrehtidh .
- Det er en tydelig retning som pekes ut av Kirkemøtet.
Nasjovnaalepaarhkh jïh jeatjah vaarjelimmiedajvh
Gaskoekrirrien aarvoevåarome lea juakeme njieljie åejviebieline .
Satne soptsesti dan sov barkoe saemien kultuvremojhtsh goerehtalledh Jïemhtesne jïh Härjedaelesne .
Goerehtimmie , maam Barkoe- jïh tryjjesdepartemeente lij dorjeme , aktem saemien bieliem utni .
Finnmarkesne dle dah saemien nommh daaroen nommi gujmie låtnesovvi .
Mijjieh aaj luhpiem vedtebe onnevijrevijremasse jïh göölemasse vuesiehtimmien gaavhtan vijreme- jïh göölemekåarhth doekebe .
bueriedehtemistie gellieh dajvine .
Laantedigkien telefovnevieksele daajra jis gååvnese Soptsesedïenesje laantedigkesne jallh ij .
Dan vijrebe eevtiedimmie saemien gïelem barkoem ovmessie aktöörh daarpesjieh , gusnie aaj tjïelth jïh fylhketjïelth lea voernges sijjie .
Akte maana maahta vuesiehtimmien gaavhtan stååkedimmeste gahtjedh dan åvteste dïhte ij dam govlesadte mem guarkah , mij leah daennie stååkedimmesne .
Aamhtese maahta maaje åehpies årrodh learoehkidie aarebistie .
skåårvemidie Rock City ' se lea aarebi finansieradamme fïerhten
Aah dellie dle tjaktje lea båetieminie , aahka jeahta .
Vielie sijjieh daarpesje
Gaajhkh vilth leah vaarjeldh
Dej seamma struktuvre goh veerbh vuesiehtimmesne (86), men novh amma dah aajmoejeatjadimmieh.
Gellie jaepine joe gärhkoen barkosne vihkeles öövtiedidh guktie saemien gïeliejgujmie barkedh jïh guktie saemien vuekiem gärhkoen jaahkose jïh jieliemasse ektiedidh .
Muvhth sïjhtieh ryøhkedh jienebh sijjienommigujmie barkedh , dovne voengesisnie jïh maajesisnie , jïh aaj joekehtslaakan .
52 Krimijnalesåjhtoe ...
Saemiedigkie lea gaajhki jaepiej tjïrrh barkeme guktie dïhte voenges reereme göölemevierhtijste veaksahkåbpoe sjædta .
Muvhth mijjeste lin stoerre jïh muvhth smaave .
Darjode aktem goerehtimmiem dijjen skuv lesne , jïh gaavnehtidie man gellie mah lin sïjh teme steemmereaktoem nåhtadidh .
Saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jïh orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud lea geerjene ihke doh gïeleråajvarimmieh mejgujmie nïerhkeme , hijven orreme , joekoen dejnie åarjelsaemien dajvine .
Snåasen tjïelte
Pryöve lea evtiedamme juktie jeenjemes bïevnesh learohki bïjre vedtedh mah leah tjoeperdimmieraasten lïhkebisnie .
argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie viehkine daajroste retorihken bïjre
Golme minngemes jaepieh maadth-skuvlesne jih jåarhkeskuvlesne edtjieh learohkh karakterh lissine åadtjodh .
DSF-en mænngan kuvsjem veedtsim mij lij sjiehteles geerve almetjidie mah edtjin saelhtesne barkedh .
Jis gie vesties aath jeahta mubpide guktie gåårvede jallh vååjnoe jallh jis funksjovneheaptoem åtna , dïhte lea irhkeme .
Mejtie ih datne annje " Laara & Læjsa " vuarjasjamme ?
Dïhte våarome dïenesjedorjemassese 1,7 mill. kråvnajgujmie læssene , viertiestamme voestes budsjedtine jaapan 2011 .
höjatr:INF 'Vi är många som håller på att hjälpas åt att höja språket.'
Maahta badth 1-2 jaepieh aerviedidh .
Ektesne dah guaktah maehtiejægan soptsestidh mejtie naan alternatijvh jïh dejtie vuarjasjidh .
Dej guaktaj englaanten gïelen vuesiehtimmieh leah daah (7), (8) jïh (9) (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995, b.
Stoerredigkie aktem orre mineraalelaakem nænnoesti jaepien 2009 , bielelen Saemiedigkie jååhkesjamme , jïh vaallah dejtie darjoemidie gænnah mejtie laakeraeriestimmie sæjhta stuvrehtidh .
TBU lea dej minngemes jaepiej ij prognosh buakteme man stoerre maaksoeh daerpies guhkiebasse , ihke dah årrojeaarvehtsh åvtese SSB
Price: NOK 350,00
Kolmonoxide , vaarege gasse mij gaskem jeatjebem gååvnese gassesne bïjleste .
Viesbakkene fg 760 Kråangken tjïeltesne lea muvhten aejkien geerve vuejedh jïh stoerre dåeriesmoerh trafihkejearsoesvoetine utnieh , joekoen dej boelhki gosse njalhkede .
Reerenasse sæjhta dan åvteste annje akte eadtjohke guejmie årrodh gaskenasjovnaale barkosne , dan govlesadtemasse staati jïh dej aalkoealmetjetjïerti gaskem , Aasrud jeahta .
veele jïh maereles faagegïelem åtna
Tjaelije: Fredrik Sundén , dåaktere , spesialiseereme tjiermieh jïh urinvägar , Kirurgiska klinihke , Helsingborgs skïemtjegåetie
Muvhth laavenjassh krïebpesjieh learohke jïjtje dejtie vaastojde gaavna guktie tekstesne tjaaleme .
Ajlin Jonassen Kråik gærjam jarkoestamme .
Daah maaksoeh eah gujht gaptjh dejtie åaside mah leah baalhkaj jïh vuelkemen åvteste barkijidie vuasahtallemasse.
Jaapien 2011 raejeste dle akte dåehkie nommedahteme maehteles almetjijstie laavenjostojne åtneme daam barkoem åvtese juhtiehtidh .
Mïrrestalleme lea gellide nyjsenæjjide jïh kaarride annje akte nïekedasse .
Learohkh 5. , 8. jïh 9. daltesisnie mej noerhte , åarjel jïh julevsaemien voestesgieline , edtjieh nasjovnaale pryövenassh saemien gïelesne tjïrrehtidh .
• HEALSOE-JïH BYJJENI
Learohke seamma sïenten leara lohkedh jïh tjaeledh .
Provsjekte sïemelatjkosne saemiedigkien jïh Tromsen fylhketjïelten gaskem neebnesåvva .
Åktseden våhkoen raajan maahta abortem darjodh daalhkesh viehkine .
Luhpehts diskrimineeredh seksuellen syjhteden gaavhtan
Lïeneståvroe Skånen lïenesne gïetede vaaksjomem mij lea
Eah edtjieh eejhtegh jallh learohke kråvvadidh øvtiedimmie-soptsestallemasse båetedh , mohte tjiertestidh buerie vuartoejgujmie båetedh .
Bïevnesh Pedagogeles-psykologeles dïenesjen bïjre
Mubpien vuesiehtimmie haamoen bïjre, vuj eensiligkien tjïertestamme ståaroen bïjre.
Gæja lea Siri Broch Johansensen voestes gærja maanide jih noeride .
Paahka gïehtjedimmietjaalegigujmie skuvlen åvtehkasse seedtesåvva jïh åådtje
12 Jens Facebookesne
Nuhtege goerehtimmien illeldahkh juekedh fïerhten goerehtimmiedåahkan, dan dïehre vuartasjidh mejtie stoere joekehtassh dej gaskem.
Ållesth maakseme 2012 .
Jååktan tjuetsiej .
- Dïhte saatnan , mijjieh saemien bïhkedassine minngebe jaepien aelkebe jïh mijjen aaj jïjnjh jeatjah soejkesjh jis beetnegh åadtjobe dejtie .
Maadthskuvlesne siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna 4. , 7. jïh 10. daltesen mænngan .
Mij saemien teatere?
Joe båarasåbpoe learohke lea , buerebe daejredh maam jijtje veanhta .
Konvensjovnesne biologeles gellievoeten bïjre - art 8 (j) jïh 10 (c) tjåådtje " Edtja aerpievuekien åtnoem biologeles gellievoeteste mij lea kultuvrelle åtnoen mietie , vaarjelidh jïh madtjeldehtedh " .
Tseegkeme saemien gïelejarngeste Aarbortesne - åarjelsaemien
Seammaligke vuekine faamoem juekedh .
Moenehtse aaj maahta råajvarimmieh laanti reeremasside jih saemiedigkide vedtedh mah maetieh daam konvensjovnem nænnoestidh .
91.950.000 Bieljiemïerhkeldh vierhtieh reereme fylhkentjïelteste: Åarjelsaemien gïele , jieleme jïh kultuvre
Voestes learohkh saemieskuvlesne Snåasesne
Gosse edtja åarjel-saemien gielem åvtese lutnjedh , jih kultuvren jih identiteten gaavhtan , dellie lea joekoen vihkeles almetjh laanteraasti rastah ektesne berkieh , dovne muhteste lohkehtimmie-soejkesjidie jih kultuvredarjomidie .
goh dah leah golmelïhtseveerbh jïh dah transitijve barre gööktelïhtsh?
DÅÅJReTiMMieh gïeLesKReeJRehTiMMMiNe JeATJAh LAANTiDe
Onne maanine daennie tekstesne lea maanah vïjhte-govhte jaepiej raajan .
brytaitr:INF 'Anders tvingar staven att gå av.' c. *Aanta Anders
Dïhte gååvnese ovmessie alternatijvh svïenskide åadtjoeh soejkesjamme hoksem byögkeles maaksojne jeatjah EU .
Dyskalkulia , kapihtele taalesysteemen bïjre
Seammalaakan aaj sjädta tjaaleldh gaskesh dej justitiekanslere- , Försäkringskassa- , Skatteverke- jïh diskrimineringe sijjiesadtjeålmajgujmie dejnie ierine mah aajnealmetje paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne .
Daate mubpien aejkien baalhka juakasåvva .
Gaajhkh sisvegh leah aaj gïetedamme , goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden .
Mijjem gujht finnunger gohtji , bene dïhte badth iemie .
Dovne aamhtesh riekte iedtjeles saemien åålmegasse jïh aamhtesh nasjovnalen karaktere desne åålmehtehtedh , voesteges noerhtesaemiengïelesne , mohte aaj julev- jïh åarjelsaemiengïelesne .
Saemien maajhööhpehtimmielohkehtæjjah lissine maahtoekrïevenassh utnieh mah leah ektiedamme maajhööhpehtimmiedidaktihkese jïh åtnoe teknihkeles dïrregijstie lïerehtimmesne.
Dah galkin båajhtoeh kasuseåtnoe gaavnedh.
Smaahke jïh hapsoe
Annje ij naan taale gååvnesh man gellie öörnedimmieh mah lin desnie dan våhkoen, man gellie scenetjiehpiedæjjah jallh sjugniedæjjah, jallh man gellie vuartasjæjjah.
temaallem NTE Holding AS .
- Guktie mejtie giehtjedimmie-tjaalege skuvlen bijre tjaalasovvi ?
Raajese (9) lea funksjonelle morfologijen namhtah.
57 gïeleteknologije ...
Laavkemenuepieh jeatjaj prosjektide
Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjïelte
Mijjem goltelin ihke mijjieh ojhte limh akte vihkeles bielie dehtie maanagïerteste jïh skuvleste .
Mij lea akte lïerehtimmielatjkoe ?
Spïele gærjese Åarjelsaemien 2 .
Barkijh ööhpehtidh - Daan processen maadtoe lea ahte almetjh eadtjohke meatan årrodh .
Akte goerehtimmie stoerredigkiepolitihkeri gaskem dæjman , maam kommunikasjovnesielte Geel muyden Kiese darjoeji , vuesiehti tjïjhtje stoerredigkiepolitihkerh , luhkie stoerre digkie poli titih kerijste fïerhten våhkoen gaskesadteme sjidtieh lobbyistijste .
Raeriestamme dåarjoe 6,6 mill. kråvnah
Læjhkan vihkeles aktine ferriedihks systeminie , jïh dïhte minngemosth joekedimmie aaksjaj lååjkedimmien jïh åestemen gaskem , lea guktie gihtjeme lea .
Maam dan guvvesne vuajnah
Statistihke , aarvehtse jïh kombinatorihke
Daennie boelhkesne 2.3 leam UG-teorijen mietie tjaaleme, goh theta, abstrakte jïh morfologiske kasush jïh subjeekte - verbaale kongruense.
Learohkh dam mentaale taalesievem nuhtjieh gosse taalh stoeredahken mietie veesmieh .
Manne daam ånnetji maahtam: Biejjie
Gïeli seamma struktuvre subjeektine, objeektine, verbaaline/predikaatine.
Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Gïelefealadimmie- kontovren kuvsjh ij leah ajve studentide jih learohkidie , badth aaj geerve almetjidie mah barkosne .
Eah bath galkh jielemevåaromem jïh dovletje aerpiem saemijste dijpedh .
Gusnie fylhkendigkie tjåanghkoeh åtna dov fylhkesne ?
Mijjieh libie tjïertestamme man vihkeles lea bïevnesh prioriteradidh båatsoesaemide , jïh libie haasteme båatsoeåejvieladtjide dam darjodh .
Noere nyjsenæjja saarnoeji guktie tjidtjebe vaakoedi: Dïhte gie joejkeste , dïhte sådtode .
Væhtah leah gööktine bieline juakeme: saemien mubpiengïeline njaalmeldh jïh saemien mubpiengïeline tjaaleldh .
gosse lea input ' n jïh " fïerskevoeten " bïjre , jïh aktem systemem
åadtjodh sov sijjienommh-vuesiehtimmiej barkose
Saemiej åssjaldahkesne lea laante gaajhkesidie .
Seadtoe gujht båata
4.1 Illedahke sosiolingvistihke goerehtimmeste
Vihkeles laavenjostoeguejmieh
Gïelegoerehtimmien 2012 mietie , dle vaanoe lïerehtimmiefaalenassijste saemien gïelesne dïhte daamtajommes fåantoe mannasinie learohkh eah lïerehtimmiem åadtjoeh saemien gïelesne daan biejjien , jalhts reaktah utnieh .
Jaepien 2008 göökte saemien learohkh Politijejïlleskuvlen sïjse böötigan .
Naemhtie maanah lierieh mah raajesh dah maehtieh jiehtedh positijve nænnoestimmiej tjïrrh, jïh aaj njoelkedassi jïh prinsïhpi tjïrrh mah universelle grammatihkesne gååvnesieh.
13.40 - 14.00: Kultuvreaerpie , aerpievuekieh jïh aarvoeh - direktööre Birgitta Fossum , Saemien Sijte
Låavtegem aaj tseegkeme .
Lissine dle raereste 20 millijovnh kråvnah Statsbyggese dåarjodh juktie joekehts prosjekteringebarkoeh tjirrehtidh daaresjimmien mænngan .
" Utnede aktem skaavtegem
Åårganisasjovnestruktuvre Stoerretjåanghkoe Stoerretjåanhgkoen ståvroe Moenehtsh Saemiedigkien laejhtememoenehtse Saemiedigkieraerie Saemiedigkien voereseraerie
Læjsan orre vaarjoeh
Men dïhte aaj domtoe mij öövre abstrakte.
Mijjen webbesijjien lea teeksth , kaarhth , guvvieh jïh illustrasjovnh mah leah vaarjelidh upphovsrätten tjïrrh jïh ij åadtjoeh dam luhpehts nuhtjedh .
Muvhtene voelpigujmie prïhtjhgåetesne gaavnesje .
Gïelekampanje " Saemesth munnjien " sov jïjtse ohtje våarhkoem baakojste jïh raajesijstie bæjhkohte daelie maam maahta nuhtjedh ovmessie ektiedimmine .
saemien lidteratuvre , saemien teatere jïh saemien filmh aaj vihkeles gïeleldh identifisereme jïh guarkoem gïelen bïjre .
båarasåbpoe learohkh skuvlesne
Åajvoeh jis nimhtie buektiehtibie latkoevoetem jaksedh gusnie dah stoerre deerjehtimmielaantide vihties dïedtem vaeltieh .
Kreajnas preteritum stuerebe haesteme gaajhkide dåehkide, presens lea aelhkebe haalvedh.
Våhkoeh aborten mænngan pråvhka vertedh medtie seamma goh gujnelemmie jallh kaanne ånnetji vielie .
Tjïelti mieriedimmieh maahtah lïeneståvrosne njååhtjedidh .
Dah leah:
Sektovrese raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem 85,2 mill. kråvnine joekedidh jaepien 2012 .
gellienkultuvren jïh guektiengïelen pedagogigke lohkehtæjjaøøhpehtimmesne viedteldh sjïdtedh
Kanne barkoe maahta vielie ryöknemehaarjanimmine aelkedh , naakede man bïjre eejhtegh jïh Aanta maehtieh laavenjostedh .
Skaepie‐ dihks tjaalegh: Struktuvrem åtna mij jeenjemasth ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie naan aelhkies gïeleldh viehkiedïrregh åtna naan gïeleldh skaepiedihksvoetetm vuesehte vuesehte naan vuesiehtimmieh jïh / jallh vuajnoeh veeljeme såemiesmearan gïeleldh / kultuvrehistovrijes maahtoem vuesehte (jis sjyötehke) lissietjaalegh nuhtjie aelhkies vuekine Struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie gïeleldh viehkiedïrregh voerkes vuekine åtna gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte skaepiedihksvoetem vuesehte vuesiehtimmine jïh / jallh vuajnojne gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte (jis sjyhtehke) lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken vuekine Jïjtjeraarehke hammode , jïh struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie viehkiedïrregh åtna goerehte jïh voerkes vuekine geavaha gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte jïh persovneles gïelem åtna skaepiedihksvoetem jïh originalitetem vuesehte vuesiehtimmine jïh / jallh vuajnojne gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte jïh ussjede dan bïjre (jis sjyötehke) lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken jïh skaepiedihks vuekine
Audio visuelle dalhketjh CO2
Ietniengïele: Daennie bïevnesisnie nåhtadamme dan voestes gïelen bïjre maam gåetesne lïereme .
Maahta staareraerien åvtehkem viertiestidh aktine staateministerinie .
1.5.
Tjuara utniji iedtjh jïh utniji daajroeh krööhkestidh jïh vihkeles aaj tjïeltigujmie , jielemeiedtjijigujmie , utnijesiebriejgujmie jïh jeatjah kultuvremojhteseåejvieladtjigujmie hijvenlaakan laavenjostedh .
Reerenassh ektesne dovne gelkieh , Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmeste , lïhtsegem moenedh gie moenehtsen åvtohke .
Samene setter pris på at kirken støtter oss i dette arbeidet.
Jeesuse jïjtje båata jïh dejtie dåerede .
Råajvarimmiem ennje rååresjeminie jïh minngemes haemie jïh maaksoe ij leah tjïelkes .
 (Farrell, 1990, s. 328) Manne ec ööstim gosse Riosne mïnnim.
Vuesiehtimmien gaavhtan vearbem njammedh .
Tsiehkie , laavenjassh jïh dïedte - saemien museumh , laantebieliemuseumh jïh Saemiedigkie , Birgitta Fossum , direktööre , Saemien sijte , Snåase
Price: NOK 100,00
Dellie aaj dïhte gihtjedimmieobjekte sæjhta dijjem eensilaakan vaestiedidh .
Saemien Åålmege daan jaepien aaj skyllemasse byöri .
Lohkh nyjsenæjjalåhkoen bïjre Stoerredigkesne http://www.stortinget.no/no/Stortinget‐og‐demokratiet/Historikk/Kvinnerpaa‐ Stortinget / .
Fg 720 Bratreitelva
Nåhtedh guvvieh lissine tjaalegh .
Tjoeverh bijjelen 20 jaepien båeries årrodh .
Mohtedh vuesiehtimmine (35a) gusnie ij dïhte agentijve stuhtje (Laara jïh MAAM-DORJE) maehtieh oktegh tjåadtjodh.
Konsesjovnefaamoeåasah jaepiej 2011-14 lea dannasinie guhkiedamme goh evtebe ekonomijesoejkesjisnie:
Akte dejstie vihkielommes fåantojste lea maehteles lohkehtæjjah fååtesieh .
Fylhkentjïelte sjïehteladtije evtiedimmieprosjekth dåarjede .
tjïelti gaskem .
Tjuara sjïehtedimmiem politihkeles prosessine darjodh jïh leavloem bïejedh dejtie haestiemidie voenges siebriedahkesne .
Jïemhten Herjedaelien Dajve aaj maahta viehkiem SANKS luvhtie gihtjedh gosse saemien hokseohtsijidie primærhoksese hoksedh .
Kruana sieve , rïektes tjïeltetaalli mietie , akte matematihkeles aerviedimmie learohkelåhkoste mij våaromem åtna learohkelåhkose mah leah maadthskuvlesne fylhkesne daan biejjien , joekedamme skuvlejaepide .
Gïelekampanjen bijre
Tjuara dannasinie vuartasjidh guktie gïeletsiehkie lea dennie sjyöhtehke gïeledajvesne , jïh destie strategijh gaavnehtidh .
- Dah ohtsemh vuesiehtieh stoerre eadtjohkevoete gååvnese abpe rijhkesne , tjïelten- jih regijovnaleministere jeahta .
Seedth raeriestimmiem e-påastine diekie: laila.aasvold@snasa.kommune.no jallh påastine diekie: Åarjel-saemiej maanagierte , Laila Åsvold , Flatbostad , 7760 Snåsa .
Gaajhkh åarjelsaemien G2-lïerijh aaj saemien goh lohkehtimmiegïelem daarpesjieh.
Govlehtallh dov tjïelten bïevnesedïenesjem jallh ohtsedh tjïel ten nedtesæjrojne juktie vaestiedassh åadtjodh laaven jasside 1 , 2 jïh 3 .
Mijjieh gutnedibie guktie jillieladtjh buektiehtibie dan asvoeh tsiehkieh haalvedh .
Dov gieriesvoeteste jielebe .
Jijtje beabpoej , fealadimmien jih gåetieluhpien åvteste maaksah .
Haetta , Inga Laila Manne månnoeh mijjieh
Daelie galkebe vuartasjidh mah dejtie kasusidie leah veeljeme rïektes objeektekasusi sijjeste.
Dellie tjuara dejne soejkesjimmine aelkedh , jåarhkedh tjïrrehtimmine dehtie åejviedahkojste jïh galhkuvinie jïh illedahkine orrijidh .
Daate lissiehtimmie lea 4 218 000,- kråvnah .
Maajhööhpehtimmietæjmoe Lohkehtæjja learoehkasse aamhtesen lahtesi bïjre buerkeste aktene guaktegh soptsestallemisnie learohkinie , vuesiehtimmien gaavhtan video-råårestalleme
Aalkoelohkehtimmien åssjele lea learohkh edtjieh dan væjkele lohkijh sjïdtedh juktie dah maehtieh ovmessieh tjaalegh galkojne lohkedh , sisvegem guarkedh jïh aevhkiem åadtjodh dejstie bïevnesijstie mejtie lohkemisnie åadtjoeh .
Fylhkenraerien raeriestimmie nænnoestæmman:
Syøkije (laagh , institusjovnh , siebrieh , almetje):
4 daltese 4 daltesinie dovne teksten hammoe jïh sisvege maehtieh ammes learoehkasse årrodh .
- Reerenassenbielieh leah njielje jaepiej tjïrrh vuesiehtamme ahte ektesne maehtiejibie buerie tjoevtedimmieh gaavnedh .
Daan sjïekenisnie saemieh jïh jeatjah aalkoealmetjh daajroem utnieh eatnemen bïjre maam tjuara seahkaridh .
Mænngan bielie-jaepiekuvsjem Snåasesne dåeriedim mij lij Levangeren jilleskuvlen åelien nuelesne .
Maahta aaj veelkes skïeltem åadtjodh boetjesne .
Jupmelen , faamohkommes Aehtjien , åelkies bielesne tjahkan , gubpede vihth edtja bååstede båetedh , jielije jïh åemie almetjidie dööpmedh .
voelph jïh buerievoelpi bïjre
Dannasinie vihkeles raerie hijven laavenjostoenuepieh jïh evtiedimmienuepieh åtna .
Upmejesaemien:
aerviedimmieh Statistisk Sentralbyrå ' ste (SSB) jeatjah taallh vuesiehtieh goh dah taallh mijjieh
Dan voestesgïele, jallh aktede dejstie voestes gïelijste maam gåetesne soptsesteminie, akte sosiolingvistihke unnebelåhkoegïele (aerpiegïele).
Råajvarimmieh nyjsenæjjide sijhtieh dannasinie hijven årrodh abpe aalkoealmetjesiebriedahken gaavhtan .
GAEBPIENLEENA (LENAKAPPFJELL) JÏHHARALDGASKI
Joekehtse dåehkiej gaskem 20%.
Minngemes gijren , jaepien 1979 , lin lihtsegh dovne Sveerjeste jih Nøørjeste kuvsjesne meatan .
- Manne aavone uvtelassh dijveldidh loetemidie staeries evtiedimmien muhteste jeatjah aalkoealmetjigujmie , jïh jeatjah staaten lihtsegigujmie , NGO:gujmie jïh jeatjah byjreskebarkijigujmie dan mearan gåessie Rio20+ .
Dajvine gusnie geerve saemien sijjienommh gaavnedh , lohkehtæjja byøroe daejredh satne tjuara learoehkidie viehkiehtidh sijjienommh gaavnedh mejtie edtjieh lïeredh .
Jarkelimmie båatsoeburriej reeremistie , juvredåeriesmoerh , rååresjimmieh båatsoekonvensjovnen bïjre , ovlæhkoe ruevtieraajrosne jïh digkiedimmieh dajvereeremen bïjre lea naaken dejstie aamhtesijstie mah dovne Saemiedigkiem jïh båatsoem haestieh .
Mannasinie nasjovnale pryövenassh utnebe ?
Dïhte korrespondasegymnasem Snåasesne vaadtseme jïh Saemiej almetji jïlleskuvlem Johkemehkesne , jïh gåaromefaagem Røørosen jåarhkeskuvlesne lïereme jïh åarjelsaemien lohkeme Noerhte-Trøøndelaagen Jïlleskuvlesne jïh Upmejen universiteetesne .
Gærhkoen barkoe lea jearohks jïjtjevyljehke barkijijstie .
Tjïelten åejvieladtjeraerie lea soejkesjemoenehtse jïh
Aalkoalmetjij reaktah Ursprungsfolks rättigheter Sijtebe Sveerje edtja ILO-169 aalkoealmetjij reaktaj bijre dåhkasjehtedh .
Nygaard , V , Varsi Balto , A. M , Solstad , M , Solstad , K. J (2012): Evaluering av samiske språksentre 2012 .
Læjhkan jis dej göökti paarrebieliej seamma roehtse dellie transitijve paarrebielie seamma e-tjoejemolsemem åådtjeme goh v.g.
learoehkidie nuepiem vadtah (man åvteste lohkedh) jïh learoehkidie lïerh
Vaallah buektehth dam stööremes veahkam damtijidh gosse edtja jienebh veahkah dåehkine viertiestidh .
Prostatareavsan funksjovne lea feelemejuhtese spermiji åvteste .
Gaskesadth mijjine
1.8 Kontrolle jïh vaaksjome ...
Lïeneståvroe maahta laanestimmievaarjelimmie-dåakterigujmie , Statens smittskyddsinstitutine , Jordbruksverkine , Livsmedelsverkine , Statens veterinärmedicinska anstaltine , veterinærigujmie jïh lïenen tjïeltigujmie laavenjostedh muvhth aamhtesigujmie .
Mænngan ööhpehtimmielaake faamoem åadtjoeji 1998 , fïerhte saemien learohke maadthööhpehtimmesne Nöörjesne maahta ööhpehtimmiem saemien gïelesne krïevedh .
nr. 0980-780 57 , jallh
Jis ijje svåårh , dle tsaekiemistie vaaltasovvh .
Njååhtjedimmiemoenehtse maahta jiehtedh ij galkh klååkesovveme nænnoestimmiem tjïrrehtehtedh aerebi goh klååkemem minngemosth nænnoestamme .
Men akte dejstie idtji gaajhkem dennie voestes lïerehtimmesne jallh mubpiem lïerehtimmiem vaestedh.
Dan mænngan veeljemeståvroe persovnesteemmide ryöknoe juktie gaavnehtidh mah kandidaath mah veeljesuvvieh fïerhtede krirreste jallh dåehkeste .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte dïedtem åtna ööhpehtimmelaakan mietie dåårrehtidh gaajhkh noerh mah lïerehtimmireaktam utnieh , mah leah gaskem 16-21 jaepieh , faalenassem åadtjoeh akten lïerehtimmie-jallh barkoeöörnegen bïjre mij dejtie sjeahta .
Dïenesjedorjemassen våarome læssene 3,4 mill. kråvnajgujmie , viertiestamme voestes budsjedtine 2011 .
Sändningsord Vaedtsede raeffesne !
Vaegkie AS lij akte vïjhten jaepien guhkies nasjonaale prosjekte mij gohtje .
Hijven dååjrehtimmieh jearsoes ektiedimmiej tjïrrh maanan jïjtjeguvviem nænnoestehtieh , murriedimmiem lissiehtieh jïh aktine hijven evtiedimmi ne viehkiehtieh .
Bïevnese daejtie haestiemidie digkede , jïh aktem politihkem soejkesje mij edtja viehkiehtidh visjovnigujmie jïh ulmiejgujmie nïerhkedh , juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh .
Dah jiehtieh baakoeh ikth vielie jïh / jallh tjïelkesieh soptsesem jallh vuekiem guktie gaskesadta .
- Viehkehth !
Akte jaahkoeøøhpehtimmie mij lea faarhmestæmman bigkeme , tsiehkestahta gaajhkesh aalkoelistie lea ektievoeten sisnie , jïh leah meatan desnie dejnie seammavyørtegs , ihkie joekehts premissine .
Jollene PSA ij leah vihties prostatacancere .
Åelkies kolonnesne tjaelieh mij lea sjiere dan aerpievuakan mejnie viertiesteminie .
Jïh ibie daarpesjh luhpiedimmien bïjre birredh .
Akte paradokse lea dah man unnemes darjoejin juktie klijmajarkelimmide sjugniedieh , dah jarkelimmide voestegh dååjrehtieh jïh tjerkemes .
743 938 SV
Namsskogan servicesenter
Jis ij leah vihties mij operasjovnide lea tjïrrehtamme jallh maam lea laahpehtamme maahta klinihkesne gihtjedh gusnie operasjovnem dorjeme .
Guktie tjeakoesbaakoem darjodh:
Learohkh guvvide guvvieraajrojne vuartasjieh jïh aktem soptsesem tjaelieh dejstie guvvijste .
1.-4. jaepiedaltese: 642 tæjmoeh
Liturgije jaepeste 1978 lea noerhtesaemiengïelese jïh julevsaemiengïelese jarkoestamme jaepien 2008 .
Daate lea vihkeles juktie daajroem , goerkesem jïh seahkarimmiem evtiedidh mubpiej jieledevuekide jïh kultuvride .
Arealh jïh vierhtieh gorredidh
Jïh gosse Sofia govli Vaajmoe sov vueliem Liekkas konsertesne lååvleme / joejkeme , dellie gïknjelh garkesin .
tjaalegem tjaeledh gïelen tsavtshvierhtiej-gujmie
Sjïere saemien maanagïerth Snåasesne jïh Dearnesne , Sveerjen raedtesne , gååvnesieh .
gåavvarostoe / gåavvarostoeh jïh åålmegen rohkelassine vaarjelh .
Lilja edtja stoerre-åabpine sjïdtedh .
 (13) a. Maria opened the door.
Evtiedimmie goerkesistie taalesïeveste
Etihkeles njoelkedassh saemien healsoedotkemasse
Buerkesth mannasinie dah edtjieh dam darjodh .
- Gosse mijjieh mïerhkevaaroebïgkemem jïh maahtoelutnjemem tjarke dåarjedibie daelie jïjtsh studijigujmie , dle aaj iemie bïhkedæjjajgujmie dåarjoehtidh mah maehtieh vytnesjæjjide viehkiehtidh orre teknologijem åtnosne vaeltedh , jïh vielie maarkeden vööste stuvreme sjïdtedh , raerielïhtsege Marianne Balto jeahta .
maahtoem evtede jïh daajroem buakta sjïereööhpehtimmien bïjre , jïh
Fïereguhte ministere mij diedtem utni saemien gyhtjelassi åvteste , sjæjsjali tjåanghkosne Stuehkesne gålkoen 7. b. 2001 , aktem ekspertedåehkiem nammoehtidh mij edtji raeriestimmieh buektedh akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnese .
Tjåanghkoeh tjåanghkoesijjine: Tjåanghkoesijjie tjïeltesne nuhtjesåvva guktie nøødtedh
Tjaebpies vaeriebyjrese
Konserten mænngan sïjhtin laavloejgujmie soptse- stidh jïh hævvi åadtjoejin guvviedidh .
saemiedigkie sæjhta dan mïeresne daejnie gïetedimssoejkesjinie reerenasse edtja vierhtiehtidh mïerhkeme dåarjoem voeneskuvlide vedtedh mah ööhpehtimmiem saemien gïelesne vedtieh .
Daennie boelhkesne edtjem buerkiestidh mij dïhte nulle objeekte åarjelsaemien gïelesne jïh aaj jeatjah gïeline.
Bïevnesh vadta gie dorje jïh gie faamoem åtna dåårjeme vierhtieh nåhtadidh .
Seedtememierie lea voerhtjen 26. b. 2013
Reerenassen lea dajvedïedte jarnges daltesisnie , lïeneståvroe regionalen daltesisnie jïh tjïelti lea dïhte voenges dïedte .
Jallh learohkh maehtieh aktem tv-reportasjem darjodh .
Inte något
Dïhte akte dejstie gïeh sijhtieh lïeredh ditnine gåarodh .
Vååjnoe goh dah bïevnesh , mejtie eejhtegh reaktan bïjre saemien gïelelierehtæmman åadtjoeh , leah gaajh jeereldihkie .
Åarjel-saemien gïelese jarkoestamme: Ellen Bull Jonassen
Manne referansedåehkien sosiolingvistiske illeldahkigujmie aalkam.
Åvtehke evtiedimmiebarkoem maanagïertesne stuvrie
Gaajhkh lïhtsegh mejtie goerehtæmman bööredim, saemien goh G2-gïelem skuvlesne utnin.
Jïjtje bååhpere jïh jeatjebidie aaj gosse dallah vualan skejkehte .
e sijjieh " eekh " ,
Byjjes institisjovnh edtjieh voerkes årrodh dej saemiengïelijes åtnoste , dovne noerhtesaemiengïele , julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele .
Mah leah skuvleåvtehken laavenjassh goerehtallemepryövigujmie ?
Aahkebe gujhth soptsesti maam satne daajra .
Dah straanjh tïjjen mietie spåallan .
Dåarjoem åadtjodh viehkine årrodh maanan hoksese gosse dïhte hoksegoevtesisnie / skïemtjegåetesne .
buektiehtamme stuerebe veahkam ektiedamme dejtie tseegkeldahkide 2010 .
Maahta hoksem daarpesjidh bïeljelidh
Jis byøgkeles bovtseryøkneme , dle sjeahta dam fulkedh jïh lïeredh guktie , jïh mannasinie dam dorje .
Giedtesne learohkh edtjieh gihtjedh , guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh goelken klaerijste bovtsen åejjesne jïh kråahpesne .
Maanah Johkemaehkien saemienskuvleste dennie DVDesne .
Åvla - eevre tjoeperdimmieraasten nuelesne
rohkelasse 1
Råajvarimmie 10 Goerehtallemepryövenassem lohkemisnie jarkoestidh jïh sjïehtedidh saemien gïelese ...
Krirriedåarjoem lissiehtamme guktie FD
Saemiedigkie sæjhta aktem gaskenasjovnale fokusem utnedh daej aamhtesi bïjre åvtese .
Kaapitele 1 .
Raeriestimmien åejvievæhtah akten orre barkoehaevieöörnegasse leah buakteme Staeriedamme Nasjovnalebudsjedtesne jaapan 2012 .
Ööhpehtimmiedirektorate sæjhta barkoem dejnie viermievïerhkine tseegkedh .
Mijjen Giele
Åarjelsaemien aalkoealmetji gïele jïh feadtagïele dovne Nöörjesne jïh Sveerjesne.
maehtedh ryöknedidh
vuesiehti jeenjemes byjjes åårganh mah dijpieh saemielaaken gïelenjoelkedassh eah laakan krieveme ellies dijpieh .
Datne maahtah: Datne vuesehth datne dejtie jeanatjommes jiehtegh maahtah
Gïerhkemisnie onne maanetje åerieminie .
kallnaitr:INF 'Degen måste du knåda och låta kallna några timmar.'[Peehpere-gåetie] Raajese vuesiehtimmesne (125) lea aaj åtnasovveme vuesiehtimmesne (72).
Jis ij dam buektehth , dellie tjuara fïerhten sjïehteles tæjmoen haarjanidh (saemientæjmoe , jïh kanne aaj jeatjah tæjmoeh saemienlohkehtæjjine).
Dïhte aaj luhpie jis hoksem ohtsedamme remissehts .
Årbok nr. 8 Åarjel-saemieh
Jis maana tjarki voeksede dellie jovkemem bööremes .
Skuvle jïh daajroe leah doh ellen vihkielommes vaeknieh mïrrestallemegæmhposne , dovne ålkone veartenisnie jïh daesnie gåetesne .
Moses , Brian , Hedström , Marcus: Manne billem , Saemieskuvlen ståvroe , 1997
4 1.2
frijje laakan soptsestidh .
Vierhtienommere .
Sosiaalemoenehtse dellie åeliej dïedtem vaalta jïh hoksetïjjesne dïhte sjæjsjele .
Vierhtiejgujmie staateste , Saemiedigkeste jïh Hedmaarhken
sektovresne .
Presidente aavode moenehtsen lïhtsegh gaavnesjidh jïh myöte sov leah jolle veanhtadimmieh dïsse maam moenehtse maahta buektiehtidh .
jieledevuekieh digkiedidh jïh guktie almetjh leah ektesne Stoerre-Britannijesne , jeatjah eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne
 (doaim .
Lidteraturen bïjre maahta ektesne tjahkasjidh soptsestidh jïh gïehtjedidh , seamma sïenten bïevnesh gïeli jïh kultuvri bïjre åadtjodh .
- Akte læhkoes vierhtiereereme lea jearohke aktöörh jïjtje leah meatan prosessesne .
Veeljemeræjhtoe mannem skreejri jïh nirrehti .
Presidente (NSR .
Daate sæjhta jiehtedh mijjieh tjoerebe saemien gïelelïerehtæmman jïh åtnose saemien gïeleste sjïehteladtedh gaajhkine areenine siebriedahkesne.
Learoesoejkesjij bïhkedimmieh ...
Akte fåantoe man åvtese eah utnieh daate raajese hijven maahta årrodh dan åvteste jis edtjieh raajesem jååhkesjidh soptsestæjjah tjuerieh maehtedh aktem kroesselingvistihke goerkesem tseegkedh.
 akte thetaråalle galka barre akten argumentese vadtasovvedh
Mohte dïhte daamhtaj aalka dovne aarebi jïh seentebe .
/ Fönstret går sönder.
Munnieluejhteme aalka .
Jïjtje aaj jeahta , ij guktie gænnah seamma dejpeli: " Daelie jis , eah sih maehtieh gogka gænnah krievvine jallh jïenehkine juhtedh .
Saemiedigkieh råajveri tsidie mejtie daerpies .
Derviemoerh provhkin båeltedh ihke derviem åadtjodh .
Learohke ... - låhka , vaajeste jïh tjåanghkan geasa åejviesisvegem aktene tjaalegisnie - låhka jïh sisvegen jïh hammoen bïjre ussjede ovmessie sjangerinie - tjaalegh tjaala jeereldihkie baakoejgujmie jïh jeereldihkie raajesebigkeminie , jïh dam vihkielommes grammatihkem haalvoe - ovmessie såarhts tjaalegh tjaala joekehts viehkiedïrregigujmie mah leah tjaalegi åssjelasse sjïehtedamme - sjyöhtehke gaaltijh nuhtjie gosse jïjtsh tjaalegigujmie barka voerkeslaakan , jïh gaaltijidie såårne naemhtie guktie lohkije maahta dejtie gaavnedh
jis edtjh jïjjedidh , dellie maahtah åeremevoessem , låavthgåetiem , teeltem , dueljiem jallh geehpesbååmsterem tsagkedh .
 (Stenfjell, 2008) lea aaj akte daejstie paarrijste nuhtjeme.Dïhte tsööpkedh/tsoepkenidh sov tjaalegisnie goh vuesiehtimmie nuhtjeme jïh naemhtie paarrem guarkeme: tsoepke-n-idh / tsööpke-Ø-dh.
Gaajhkide daejtie veerbide gåarede sjïehtesjidh Bergslanden systemeen mietie.
Jaepien 2010 daate foente idtji beetnegh åadtjoeh .
Byöroe daejtie byjresidie dåarjodh jïh vijriesåbpoe evtiedidh .
Luejhtieh mijjeste maam mijjieh meadteme , guktie mijjieh luejhtebe dejstie guhth mijjese meadteme .
Siebriedahkefaage akte sïejhme faage maadthlïerehtimmesne , jïh akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkelïerehtimmesne .
Jis geehpes cellejeatjahtehtemh åtna jïh 30 jallh 35 jaepieh illeme , aaltereraaste jeatjahtahta gusnie årroeminie laantesne , dellie pryövenasse daamhtaj viruseteestine goerehtidh .
: Mov voestes Bijbele man guvvieh , International Bible Society , Europe 1999
Toelhkestidh aelhkie ektiedidh jallh mïelide toelhkestidh jallh åejvie-aamhtesem tekstesne guarkedh gosse sisvege tekstesne tjïelkelaakan
Varki heannede mijjieh almetjh Jupmelen nommem båajhtoelaakan nåhtadibie - dam jiehtebe bielelen ussjedidh maam jiehtebe jïh mannasinie .
Jeatjah råajvarimmieh jïh bïevnesh åarjel-saemien sïjhtieh båateladtedh .
Mænngan learohkh åadtjoeh jïjtje pryøvedh pruvnieldidh .
C. guelieh
Tjidtebe lea joe beapmoeh buartan biejeme .
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh , guktie vihkieslommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh , jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje .
Sijhtieh daejredh gie dïhte sneehpemes jïh saavrehlesne hajkedin .
Våhkoen 42: raerietjåanghkoe Karasjohkesne
Ajve meatan vaaltah mah daerpies jïh gihtjh dah åelieh jis dah maehtieh dov vaarenes gåatan vaeltedh jis datne akute skïemtjegåatan böötih .
Learoesoejkesjevierhkie - Maahtoelutjneme - lea daesnie: http://www.udir.no/Lareplaner / Kunnskapsloftet /
Dennie nuelesne medtielaakan maaksovh lea dan byjjes hoksesne jïh privaate hoksevedtiejinie mah latjkoem laantedigkiem utnieh .
- Staate edtja goh bigkemehïerre jïh eekereerije åvtehkisnie årrodh goh akte hijven åvteguvvie bigkemejielemen sisnjelen , gaskem jeatjah gosse lea byjresen jïh energijen , universelle hammoen jïh arkitektuvren bïjre .
Dåehkie skuvlesne øøhpehtimmiem åådtje , mohte aaj learohkh skuvlen bæjngoelisnie maehtieh øøhpehtimmiem guvvieh-telefovnij tjirrh dåastodh .
% % vaen.
Jïjtjedorjeme dalhketjh eah dan jïjnjem åtnasovvh jeatjah lohkehtæjjijste .
Akte dejstie vihkelommes aamhtsijste lij saemien kultuvre mojhtside vaarjelidh .
Eejhtegi-moenehtse maadth-skuvlesne daam tjaalegem Tijje ektesne soptsestalledh buakta , juktie vaajtele ektesvuekie-barkoem hiejmen jih skuvlen gaskems bueriedidh .
- Mov håhkoe lea eejhtegh nuepieh utnieh jåerhkedh gïelem sijjen maanide vedtedh , jïh siebriedahke sjïehteladta ihke saemiengïelen faalenassh gååvnesieh maanagïertesne , skuvlesne jïh eejehtallemisnie .
Maahta laavenjasside goerehtallemepryövesne 1. daltesasse njieljie teemine juekedh:
Laavkobe juktie Jeesuse jeahta:
Fylhkendigkien budsjedtesuerkie sæjhta ållesth geahpanidh 2012 raejeste 2015 raajan , 106,2 mill. kråvnajgujmie .
Saemien nyjsenæjjah eah dan daamtaj aerpievuekien jielemh veeljh jïh gelliej veajkoej voenijste juhtieh juktie jollebe ööhpehtimmiem vaeltedh .
Dïhte sjädta jienebh aajnealmetjh
Jis daate konvensjovne edtja vihties laakan vååjnesasse båetedh , dellie vihkeles staath jiehtesigujmie båetieh mah n biejesovvieh .
Mijjieh edtjebe vaestiedidh .
Golme njieljie nïejtijste naan aejkien jieliedisnie åadtjoeh dåeriesmoere goebperistie aaj jieniebidie bååstide båetedh gellien aejkien .
Gaajhkh learohkh 2. daltesisnie edtjieh pryövem tjïrrehtidh .
Daate gærja maam dijjieh daesnie åadtjode lea akte vadtese gærjagåeteste .
13:00-14:30 Filmevuesiehtimmie - Auditovrije Snåasen skuvlesne Filme " Juoigat " , Maj Lis Skaltjeste
118 kvaadratekilomeeterh
soptsesh darjodh digitale vierhtiejgujmie , gusnie teekste jïh guvvie meatan
Learohkh mah reaktam utnieh sjiereööhpehtimmiem åadtjodh maehteles vuarjasjimmien mietie Noerh mah eah sijhth aktem sïejhme ööhpehtimmiem dåeriedidh jåarhkeskuvlesne Learoekandidaate eah daarpesjh gaajhkem teorijem tjïrrehtidh jallh karakterh utnedh gaajhine faagine 2 .
Gåetie-iemede Aarbortesne mov tjædtjan jeehti:
Aigine Lavra , Giesie Bassegohppesne lydbok
Learohkh 5. , 8. jïh 9. daltesisnie mej noerhtesaemien voestesgïeline , edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie noerhtesaemien gïelesne .
Saemiedigkien bijjemes ulmie lea viehkiehtidh guktie gåarede duedtiem jielieminie utnedh , læssanamme dïenestinie jïh åesiestimmine jïjtsedorjeme vaarojste .
Edtja råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie göölemereaktese jïh leavloebïejemasse mearoesaemien kultuvreste aktem vihtiesåbpoe sisvegem vedtedh .
Maahta aaj dejtie illedahkide nåhtadidh juktie gorredidh råajvarimmieh stuvresuvvieh dogkoe gusnie daajra haestemh , jïh dïhte sæjhta viehkiehtidh illedahkh møøledh råajvarimmiebarkoste .
Jupmele maahta datnem gaavnedidh gosse olkene leah , jïh aaj gosse Bijbelisnie lohkeminie .
Gellie ovmessie teksth nasjonaale pryövemidie veeljesåvva , dovne hïerveslitteratuvreste jïh aamhteseprosa-tekstijste .
Dellie voestes raajesne dejtie tjaalam jïh mejtie maam staeredem dellie naemhtie staeredem: [staeriedimmie].Mubpene raajesne grammatihke tjïelkestimmieh aaj daaroen gïelesne vadtam.
Pakte nasjovnalstaath åeliede stinkes råajvarimmieh tjïrrehtidh regijovnalen- jïh unnebelåhkoegïelh gorredidh , guktie dah vååjnesasse sjïdtieh dovne politihkesne , laakevedtemisnie jïh aarkbiejjietjisnie .
Daate lea aaj dej nænnoestamme bihkedassi bïjre faalenassestruktuvresne boelhken 2008-2018 .
Dihte maanagierte tjoeveken nualan bøøti goh gierte mij vøølki sijjeste sæjjan boelhketjh jaepeste .
Bïspe Tor Singsaas åelkies bielesne tjahkan , desnie aaj hearra Torstein Amundsen jïh åarjelsaemien hearra Bierna Leine Bientie .
- Saemiedigkie lea gellie jaepieh eadtjohkelaakan våaroehtamme dåarjoem vedte ...
Daan biejjien mijjieh baakoem aerpiegïele unnebelåhkoen gïeli bïjre nuhtjebe.
Tsïengelen 2018 Saemiedigkie ræhpas tjåanghkoeh höölti dejnie dajvine gellie almetjigujmie stïeresne ovmessie gïelebyjresijstie.
5.7.1 Jeatajh reentebaalhkah
Ordbok , Åarjelsaemien-daaroen baakoegærja Sydsamisk-norsk
Saemien gïelesne persovnh jïh numerush verbide finidte raajesisnie, men ij leah daaroen naemhtems væhtah.
Saemien gïelejarngh
Arktisk raerie , mij lea akte regijovnale laavenjostoeåårgane , lea tseegkesovveme juktie laavenjostoem , iktedimmien jïh ektiebarkoem eadtjoestidh dej arktiske staati gaskem , tjåenghkies arktiske aamhtesinie , joekoen monnehke evtiedimmie jïh byjresevaarjelimmie .
Nordlaanten fylhkenålma svienske ööhpehtimmieåejvieladtjigujmie govlesadta juktie gïelebieside guhkiedidh .
Maanah gujht sinsitniem " guarkoeh " gosse ektesne stååkedin jïh aavoedin !
Giehtjedimmiemoenehtse edtja parlamentarihkeles giehtjedimmiem jïh stuvremegiehtjedimmiem utnedh dejnie giehteldimmine mij Saemiedigkien budsjedteste beetnegh åådtje .
Studijesiebrieh leah vihkeles geervelïerehtimmiesijjieh .
Dab vaeltieh destie båries baa destie båeries veastaristie .
Dette er noe som Sametinget kontinuerlig har påpekt overfor skiftende regjeringer, sier president Aili Keskitalo.
Datne dov MinID ' ine tsagkesh .
67,7% vaestiedæjjijste goerehtimmiedåehkesne raajesem pronominelle objeektine jååhkesjieh, mearan 44,4% vaestiedæjjijste raajesem nulle objeektine jïh nulle ovryöktesth objeektine jååhkesjieh.
Teletoelhkh gïeh gïerve baakoeh jïh jiehtesh toelhkestieh jis dåeriesmoerem åtna govledh jallh guarkedh maam jeahta .
Idtjim gujht manne disse maehtieh daaroestidh .
Dïhte voestes saemie
Dov åålmege vielie maahta soptsestidh Govlehtallh dejnie dov åålmeginie vielie bïevnesh dej sosiale barkoen bïjre åadtjodh .
digkiedidh jih vierhtiedidh mij dïhte ietniengïele , guektiengïelevoete jïh maereles guektiengïelevoete jïjtsh gïeletsiehkien muhteste jïh jïjtsh dååjrehtallemi muhteste jïh destie jïjtsh gïelemaahtojde vierhtiedidh gellie gïeline jïh joekehts gïeletsiehkine
Dongkemeskovhte akte vihkeles bielie sjïdteme dehtie ektiefaalenasseste fylhkesne .
Taaledïejvesh ...
Goerkesem åadtjodh gosse sov jïjtsh vuajnoeh buakta , verbaalelaakan jallh kråahpegïeline , lea joekoen vihkeles almetji
Jïlleskuvle sæjhta aaj barkoejieleden aktöörigujmie laavenjostedh , dovne faageorganisasjovnigujmie jïh byjjes institusjovnigujmie mah gelkieh gïelelaaken mietie dåemiedidh , bene aaj privaaten institusjovnigujmie .
Digkede maam politihkeles reklameTV ' esne maahta åadtjodh jiehtedh nøørjen veeljemræjhtode .
Gosse manne jïh mov åerpenh byjjenimh , tjidtjemes lij lohkehtæjjine jïh rektovrinie , jïh seamma aejkien learoegærjah tjeeli jïh eadtjohke lij saemien ööhpehtimmesne gellielaakan .
Dannasinie vihkeles dejtie saemien maanagïertide eevtjedh , guktie dah maehtieh hijven gïelelïerehtimmiesijjieh årrodh maanide .
Dïhte lea våarome Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelen bïjre .
FT .
Danell , Öje (2005) Renskötselns robusthet - behov av nytt synsætt för att tydliggöra rennæringens förutsættningar och hållbarhet i dess socioekologiska sammanhang .
Vangberg , Åsta (2010) transkribert av: Klies-Kleamma bïjre .
aajmene sjædta gïehteldimmesne .
daejnie byørh vielie barkedh , jïh byørh naemhtie darjodh
Maanijste barre iktesth maam joem åådtje , jih Deblie voejhkele gåatan tjaangedh .
Galka gïeleskreejremesjïelem juekedh Saemiedigkien dïevestjåanghkosne ruffien .
ISBN 82-992522-1-0
jïh aamhtesh soejkesjidh mejtie fylhkenmoenehtse edtja gïetedidh .
Vuelege maahta dejtie joekehtasside naemhtie vuesiehtidh:
3.2.1 Guktie goerehtimmiem hammoedamme
Lissine soptsestibie daamtaj meedijan bïjre goh " dïhte njealjede staatenfaamoe " .
Rijhkebiejjie aaj nännoesti unnebelåhkoepolitihken bïjre jih vïjhte unnebelåhkoej jih dej gïelh (gaajhkh smaare tjierth) dååhkasjehtedh .
Gosse noere almetjh gaavnesjieh , dellie badth naa varki åahpenieh jïh gaajhkesh föörhkedieh .
Mikkelsen anser det som en styrke for prosjektet at Noereh, SUPU og SANKS er med.
7.4 .
Mijjieh sïjhtebe barkoesijjide sjïehteladtedh maalme- / mineraleindustrijen sisnjelen .
vnale , regiovnale jih
Vaajt Aehtjien håksoe , Baernien gieriesvoete jïh Aejlies Voejkenen aanteges vadteme mijjine abpe biejjiem årrodh jïh gosse jïjjedåvva jïh gosse tjuedtjielimmien aerede ravkoe .
bïevnesh gaavnedh tjåanghkan bïejeme tjaaleginie sjeermesne jïh paehpierisnie
5.1.1.
Programme lea akte hijven våarome juktie akten positijve siebriedahke- jïh jielemeevtiedimmien gaavhtan NoerhteTrööndelagesne barkedh .
Desnie aaj vuesehte dah njoelkedassh jis sæjhta åvtelhbodtiluhpiem syökedh Försäkringskasseste , jïh aaj dah njoelkedassh dåarjoem hoksen mænngan ohtsedidh .
Guktie låavthgåetiem juakame lea dannasinie dah jupmelh lin vihkeles saemiej aarkebiejjesne , dah byöpmedin jïh åeriejin aktene aejlies sijjesne .
Sámi allaskuvla (2012): Samiske tall forteller 5 .
Gærja viehkine dejtie gïeh sijhtieh åarjelsaemien gïelem soptsestidh jïh eah doesth saemiestidh .
Mijjieh sïjhtebe nænnoes Saepmesne jieledh mij aktanadteme dovne nænnoes byjreskinie jïh jielije saemien kultuvrine .
Seadtosne åadtjoeh årrodh .
• REGIJOVNAALE DïEDTE
Provsjekten nomme sjidti Giele-eevtjeme-provsjekte Elgåen byjjenesijjesne .
Men göökte slaajh leah dejstie dan mïelen mietie.
Daate juktie tjelmide bïejedh dejtie ektiedimmide arealepolitihken jïh kultuvremojhtesepolitihken gaskem , jïh ektiedimmiem lissiehtidh kultuvremojhtesebielien daarjoen jïh aarvoesjugniedimmien gaskem .
Daate daamtaj smaave, eah dan dovres produksjovnh teknihkeles, dan åvteste dah edtjieh vitnedimmiesavkine tjaakanidh bïjre jarkan laantesne, stoerre jïh smaave sijjine, mejtie edtja bæjjese bïejedh jïh rïjvedh dagke 2 aejkieh fïerhten biejjien gosse skuvleste skuvlese mïnneminie.
Jïjnjh vihtiestimmieh daerpies ohtsemasse , jïh sjïere krïevenassh öörnegasse .
Åhrén veanhta daate prosesse aktem gaahtjemem sjugniedi gusnie jïjnjh båatsoesaemieh jïjtjemse biejien sinsitnien vööste .
Nöörjen suksesse ålja- jïh gaasseindustrijine lea bïgkeme innovasjovnese jïh orresjugneden teknologijese .
meatan årrodh darjoeminie gusnie almetjh vierhtieh eatnamistie veedtjieh , jïh soptsestidh guktie daah vierhtieh nåhtose dorjesuvvieh
6.6 Båetijen biejjien dotkeme
Gaajhkh sisvegisnie lea barkeme , goerehtamme jïh dååhkesjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden .
Armeniske gïelh
Silje Karine Muotka, Saemiedigkieraerie
- Åadtjoejim hov desnie vaedtsedh goh sirve mij idtji man jijnjem guarkah .
båetieh mov aaltoe ,
Die dah guaktah gåetiem eelkigan tseegkedh .
Bieljeldh lïeneståvroem jis datne sïjhte dispensem dehtie vaarjeldhnjoelkedassijste ohtsedh .
Tjïelke sjïdteme daennie åarjelsaemien gïelesne kausatijve vuesiehtimmie.
Barkoedåehkie dennie biejjieladtje barkosne vueseh te dah maanide ååktoe jïh dejtie goerkesedtieh .
Datne maahta gihtjedh mejtie åadtjoeh soptestidh dennie dåehkesne jallh moenehtsisnie mij aamh tesem gïetede , jïh mij edtja nænnoe stimmiem raeriestidh tjïelteståvrosne .
buerie lohkemevuekieh veeljedh gosse joekehts teeksth lohkedh
2.6.
Nöörjesne laavenjostoeguejmie lij Østsamisk museum Neidenisnie , mij aaj lij
Dïhte mij lea hijven aamhtesinie lea ... Dam im lyjhkh lea ... .
Dïhte båetije soejkesjeboelhke sæjhta almetjehealsojne tjarki barkedh .
Ööhpehtimmiedaltese fasseldamme almetji luvnie jeerehte dejnie golme geografeles dajvine.
HÅLLA PÅ .
Jielemen , kultuvren jïh healsoen goevtese
Staeriedimmieprogramme Divvun
Daaroedehtemepolitihke mij lij jåhteme 1800-låhkoen minngiegietjien raejeste , lij goh stööremes dan tïjjen gosse ovvaantoe lij Altesne .
VEKTLEGGE BARNAS TRIVSEL OG MEDVIRKNING
Jis ih sïjhth Scandinavian keyboard nuhtjedh maahtah aaj dam kroatiske tastatuvrem Hrvatski nuhtjedh , mij joe dov tellefovnesne .
Daerpies Dierie ?
Gosse jåarhkeskovlem vaedtsedh , dellie ij vielie maehtieh saemien skovleinternatesne årrodh .
Barkoekrirrieh jïh Åelkies raeriestimmeles tjaatsestimmieh øørnin nominasjovneprosessesne .
Maahtam joekoen jeereldihkie soptsestidh , jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Jih dan ammes alman ij lih mij mesnie meehti sjijlh guedtedh .
Evtiedimmie aalka dejnie voestes avkodinginie jïh aelhkie tjaalegh guarkedh , goske maahta guarkedh , toelhkestidh jïh vuarjasjidh ahkedh gïervebe tjaalegh ovmessie sjangerinie .
Dååjrehtalleme Unix / Linux ' ine lea aevhkie bene ij naan krïebpesje .
Daennie åejvieboelhkesne aaj edtja jarkoestidh jïh toelhkestidh saemien jïh jeatjah gïeli gaskem .
Barkoe daejnie provsjektine lea joekoen vihkeles jis maanah edtjieh guektien-giele-guedtij sjidtedh .
Övn bok 1
Voestes deallahtimmie åesteme musihkeste jïh lidteratuvreste lea tjirrehtamme ruffien 2013 .
Prosjekten ulmieh leah: Sijjienommh skraejrine nåhtadidh juktie:
Rasmussen , Torkel , Aigine Lavra
Saemiedigkie lïhtsegh båatsoen stuvremeåårganidie nammohte , båatsoen govhte regijovnale dajveståvrojde jïh båatsoeburriejståvrose .
- vearolde
17.
Tjiertesth joekoen dejtie sjaangeresjiere væhtide .
stortinget.no , lohkh gïhtjehtimmiem Frank Aarebrotine
Dej mietie dïhte dej vuajnoem nænnoeste.
Gosse lohkehtæjja lohkeme jïh soptsestamme aamhtesen bïjre , learohkh edtjieh aktem VØL-goerem dievhtedh .
Mubpie lea intransitijve veerbh göökte sjisjnjeldh argumeentigujmie jïh gåalmede lea overgatijve veerbh, mej barre akte bæjngolds argumeente.
matematihkeles symbovlh jïh lahtestimmievuekieh nuhtjedh juktie matematihkeles ektiedimmieh tjïelkestidh gosse edtja laavenjassh loetedh
V. b.) Dïeknjehke Tängvattnet (Storu .
Vuesiehtimmie (90a) jeatjhlaakan, desnie åahpanimmeste maam jeatjadamme dah mah eah åvtelen lin åehpies Kristusinie åehpies sjïdteme.
Aaj maahta vaejliem utnedh .
Lïeneståvre dam åvtelbodti laanestimmievaarjelimmiem gïetede juvrij bïjre lïenesne , jïh mijjieh barkoem muvhth tjoeperen laanestimmeles skïemtjelassi vööste stuvrehtibie jïh ektiedibie .
Bearjadahken aereden rahkan 23. 2012 dellie girtine Tråanteste vöölkimh .
Gïelelaakesne (2009:600) tjåådtje ahte dïhte åålmege sjiere dïedtem åtna dejtie nasjovnelle unnebelåhkoegïelide evtiedidh
Aalkoealmetji barkoedåehkie jaepien 2014 raejeste:
5.3 Illedahkh raajesh ditransitijve veerbine
Daesnie dah juvnehtimmieh Antirasistisk Senter ' istie:
buektiehtamme " Saemien dotkemeprogramme " - m guhkiemdidh jïh nænnoestidh
Mijjieh sïjhtebe konferanse edtja dam voenges siebriedahkem Altesne meatan vaeltedh , Oskal jeahta
Dejtie tjïeltide mah veeljemedigkiem göökte biejjieh nænnoestamme , amma lissine aejlegen 08.09.2013 , naemhte aaj Saemiedigkieveeljemasse .
baeniehoksesne mah laantedigkie maaksa .
Fovsengeajnoeh -
Kristian Kvernmo (Meråker), gie maanaj hajkemisnie meatan , lij dïhte læhkaladtje gie læhkadi iPad-mini-em vitnedh .
Daate learohke sån ij dam evtiedimmiem utnieh dejstie uvtemesth
sjïere aalkoealmetjedajve gusnie gaajhkide almetjidie seamma reaktah
Sjïehteladtedh lissiehtamme åtnose FoU ' ste juktie byögkeles dïenesjh
Gihtjh vihtieslaakan jïh åadtjoeh vihties vaestiedassh: - Mov krirrie sæjhta skuvlem nænnoestidh .
Sosijaale maahtoe lea maehtedh soptsestalledh jïh laavenjostedh mubpiejgujmie ovmessie tsiehkine .
Maahta pryövenassem åadtjodh darjodh juktie dåaktere sæjhta goerehtidh jis cancerecellh gååvnesieh prostatareavseste .
g ï e l e å t n o e m n æ n n o e s t i d h j ï h e v t i e d i d h s a e m i d e g ï e h e a h s a e m e s t h
åssjaldahkh buektedh gïelen , almetji jïh heannadimmien bïjre tjaaleginie aarkebiejjeste jïh tjiehpieslidteræære tjaaleginie ovmessie baelijste jïh kultuvrijste
Nöörjen saemien bibliografije
unnebelåhkoepolitihkese daelie medtie 80 miljovnh daalh sjädta .
Dan mænngan Hurtigrutesne bielie jaepiem giehtelim .
Håaleme seedtesåvva kanaalesne NRK1 01.01.2014 , NRK 1 .
Krirrien noeresiebrie gohtje " Gaskoenoere " jïh dan åvtehke jaepien 2009 lea Christina Ramøy , Noerhte ‐ Trøøndelaageste .
galka meatan sjïdtedh jïh jååhkesjidh åvteli tjïelte nænnoste dov maana edtja sjïerepedagogeles viehkiem åadtjodh
Åssjaldahke " Akte jielijes voene vaeresne "
Ulmie lea dah kvalitetevuarjasjimmieh edtjieh dïrreginie årrodh reaktoe kvalitetem sjugniedidh , jïh dejtie suerkide bueriedidh mah haestemh utnieh skuvline , ihke veanhta edtja øørnegen mietie jïh ahkedlaakan bueriedidh dejtie iktegisth viesjehtommes svaalhtesidie .
Mijjieh aaj sijhtebe otneghmååhtedimmiem barkedh , dan byjjesviehkiehtimisnie juktie dah mah leah dåajvoehtamme maahta diedtem destie krievedh , reaktine , jis eah dam åadtjoeh , maaksose .
Man stoerre ulmie dajve åtna saemien kultuvrese jïh jieliemasse aaj ulmiem åtna man gellie saemieh mah edtjieh meatan årrodh .
Dïhte mij lea tjåenghkies dejtie lea dïhte dorjese jallh dïenesje maam dah faalehtieh våaromem åtna kåanste- jallh kultuvrevuekesne .
gïele-evtiedimmieråajvarimmide .
politihkeles gyhtjelassi bïjre .
Jis edtja gaervies sjïdtedh 2013 dle tjuara aelkedh 2012 , naemhtie guktie serteste 6. mill. kråvnah jaepeste 2013 jaapan 2012 , daaletje mierien sisnjelen .
Gosse lea vierhtieåtnoen bïjre øøhpehtimmiesuerkien sisnjelen , tjuara akte prijoriteradamme barkoe årrodh aktem eensi tsiehkiem gaavnedh gaskem sïejhme øøhpehtimmiem jïh sjiere ovmessie-såarhts råajvarimmieh .
- Noere saemien nyjsenæjjah edtjieh daejredh dah eah edtjh töölledh leerhkehtalledh sijjen paarrebielijste , jïh noere saemien kaarrh edtjieh daejredh ij leah luhpie tsaepmedh juktie ovvaantoeh loetedh , reaerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta .
4.3 Evtiedimmieråajvarimmieh saemien kultuvredaajrose
doekedh 2011 , men maahta sjïdtedh 2012 .
Jïh ij åarjelraedtesne naan aejkien juktie tjåanghkoe noerhtene fïerhten jaepien sjædta .
Svïenske gærhkoe gærhkoej jïh organisasjovni ektine barka rïektesvoeten veartenen gielhtie namhta nielkie , giefiesvoete jïh vaejvie .
Sijjienommelaake faamoem åtna abpe saemien gïeledajvesne .
 (biehkie) 
Lindgren , Barbro , Eriksson , Eva: Maaxen njaptja , Saemieskuvlen ståvroe 1997
Tjaetsie jeatjh sæjjan båata.
 (1) Manne gærja-m lohk-i-m.
Læjhkan lohkehtæjjine barkeme naan jaepieh .
Maahta ovmessie latjkoehammoeh årrodh KSV:n jïh teateri gaskem.
Dej raeriestimmiejgujmie ussjede rååresjimmieh øørnedh dovne byøgkeles åårgani jïh Saemiedigkien gaskem , jïh byøgkeles åårgani jïh jeatjah saemien reaktaaajhteri jïh iedtjeladtji gaskem .
Individuellen lïerehtimmiesoejkesje (ILS .
1.3.2.2 Prijoriteth
Mij nasjonaale pryövemi ulmie ?
Gïeliebiesieh jïh gïelelaavkomh leah gaajh hijven råajvarimmieh orreme juktie gïelelïerehtimmiem eevtjedh .
Åejvie , aarmodh mijjem .
aalte rejïh skïem tjehïej me , hïejme vieh kie jïh
Dah båarasåbpoe learohkh jåvlen mænngan veedtsin , medtie 22 våhkoeh .
Ohtsedh [bæhtoem] tjöökeskåapesne, dievhtieh [dam bæhtoem] [tjaetseste], Aanna gylje.
Vijriesåbpoe dle vaahravyljehke kapitaale fååtese juktie jieniedimmieh jïh jielemen evtiedimmienuepieh dåarjoehtidh .
Saemiej åålmegebiejjien åvtelen saemien maanagiertem Oslosne vaaksjoeji , edtja vuejnedh guktie dah biejjiem heevehtin .
Jienebh leah aaj gietjieh mah kaanne daejtie byöroe lissiehtidh, v.g.
baakoeklaasside buerkiestidh jïh morfologijem jïh syntaksem digkiedidh
Njåvtasovveme lïhke relasjovesne
Dotkemeraerien provgramme saemien dotkeme I lij boelhkesne 2001 - 2005 .
Maanajgïerte maanide evenesen tjïelteste , skånlaanten tjïelteste jïh Tjeldsunden tjïelteste sijjieh faala .
Desnie dovne jeatja ergatijve veerbh buerkeste.
Fylh ke fylhkendigkiem åtna (seamma goh tjïelteståvroe), fylhkenmoenehtse (seamma goh tjïelten åejvieladtjeraerie), fylhken åejvie jïh vihties moenehtsh .
Gæjsa lea tjaebpies ihke lea jorpehke haemiedamme - ij njeajhkesjh guktie råanhtjoem rudtjien vööste skobpenh.
Saemiedigkie aavodeminie dejtie hijven konsekvenside mah sjidtieh gosse Ceavccageađgi / Mortensnes UNESCO ' n vearteneaerpielæstose båata .
åarjelh-saemiej dajvine sjiehtesjadtedh .
sociaale oktegsvoete och marginaliseereme
Gærja buerkeste guktie dej dåeriesmoerigujmie jallh gïele-tsagkesigujmie .
Jis datne joe lea Internetbaangkekunde maahtah datne e-legitimasjovnem veedtjedh dïsse datoverasse maam edtjh utnedh .
Gosse ussjedidh dellie tjuara dååjrehtidh jïh daaktedh , jïh learohke edtja måedtiem maehtedh .
Doh jeanatjommes tihtelh leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh .
Akte bueriedimmie illedahkesystemijste sæjhta darjodh guktie nuepie sjædta staeries jïh orrestamme illedahkedaatah veedtjedh .
DÏENESJEDORJEMASSE ...
Gïeline, mah nulle objeektem utnieh, maahta pronominelle objeektem raajesisnie sliejhtedh jis nulle objeekte åehpies bïevnesem beavna.
Guktie dïhte geerve almetje vaestede jïh maanam nænnoste , lea eevre vihkeles guktie maana jïjtsasse vuajna .
EN-n ietniengïele-biejjie 21. b. goevten jïh EN-n gaskanaasjovnen gïelejaepie 2008
Barkoegaerja , mubpiegieline , ISBN: 978-82-560-1681-5
Eah dah elektronijhken dïenesjh juhtieh dej båeries webbelohkijigujmie goh vuesiehtimmien gaavhtan Internet Explorer 4 x jïh Netscape 4 x jallh aerebi versjovnigujmie .
Datovre , programmh , telefovne , guvvieaate j. j.
Dannasinie lea daerpies noerh gïelem lierieh .
Juktie maehtedh gïehtelimsdåarjoem jïh velferdsöörnegh ohtsedh , dellie tjoerh registreradamme årrodh duedtieregisterisnie .
Ij leah barre dam ahte vïjreme jïh gööleme jïjtje lea ekonomije intressante aath , ektiedimmie saemien eatneme- jïh kultuvrebyjreskinie dïhte nuepiem vadta jienebedajven sjïere laakan nïlle bigkedh jïh orre darjomes-sijjieh tseegkedh , mej lea åejvemes eatneme- jïh byjreskedååjrehtsh .
maallen mietie .
Jaepien 2012 medtie 1. mill. kråvnah vaenebe åadtjobe , mearan 2013 medtie 4 mill. kråvnah vaenebe åadtjobe goh dam maam våaroemasse bïejimh ekonomijesoejkesjisnie 2012-13 .
Tjaelieh gaajhkem taavlesne .
Giehtjedimmiemoenehtse:
terminologijem utnedh gosse gïelen hammoem jïh struktuvrem buerkiestidh
buerkiestidh evtiedimmiem jïh konsekvensh dågka- jïh geeruvevoete-åtnoste Nöörjesne , jïh ussjedadtedh mah vuajnoeh almetjh utnieh geeruvevoetevierhtide
Reerenasse sæjhta barkoesoejkesjeboelhkesne våaromem darjodh tjerkebe barkedh dah saemien gïelh ovmessie siebredahkesuerkine - joekoen lïerehtimmie , ööhpehtimmie , byjjes dïenesjimmie- jïh håksoevadteme , jïh åtnoe jïh vååjnesasse saemiengïelem byjjes tsiehkine .
Sæjhta vihkeles årrodh gïelemaahtoem saemien institusjovnine eevtjedh , guktie nænnoes faagebyjresh saemien gïelesne sjidtieh gellene lehkesne .
Mij sjïere dah ovmessie tekstine (sjangere , hammoe , åssjalommes)?
Barkoe struktuvrefåantigujmie nov lea gujht jïjnjemes vuaptan sjïdteme .
Dåvvodh dam mij mårhkanamme sæjhta lissiehtamme barkoem krïevedh , dovne Saemiedigkeste jïh nöörjen åejvieladtjijste .
Jaepien 1969 goh geajnoem Skearpedaelese darjoejin , el-bigkemen gaavhtan , dellie jeatjah tïjje aelkiesti .
Guktie eatnemen maelmide provhkedh
Voestes gærja .
Govlehtallije: Saemiedigkien mubpie åvtehke Laila Susanne Vars , tel. 977 54 102 .
vuesiehtimmieh skreejrehtimmeste
Jih aaj gellien aejkien sjædta buerebe tijjen meatan .
Tjuara veanhtadidh klijmajorkesimmieh sïjhtieh haestemidie beapmoejearsoesvoeten bïjre stuerebe darjodh .
Daate tsihkestahta aktem tjåenghkies jïh ållesth barkoem fylhkenraasti dåaresth , edtja dam åarjelsaemien åålmegen daerpiesvoeth jïh iedtjh vaarjelidh .
Akte dejstie råajvarimmijste Dahkoesoejkesjsnie saemien gïelide lea aktem baakoegærjam noerhtesaemien- , åarjelsaemien- jïh julevsaemien gïelide evtiedidh , jïh dam edtja byøgkeles reeremisnie nåhtadidh gosse dejtie saemien gïelide jarkoste .
Dïhte statistihkeles materijale maam mijjieh daelie utnebe lea læstoeh mah vuesiehtieh man gellie maanagïertemaanah jïh skuvlelearohkh mah saemien gïelefaalenassem åadtjoeh .
Maahta aelkedh daej baakoejgujmie: Ektesne rohkelibie guktie (mijjen Åejvie) Jeesuse Kristuse mijjem ööhpehtamme:
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan biejjieh åtna gosse ij maam akt åajsoeh , ij mïss ́akt luste jallh gosse jïjnjh tjoeperde .
Fylhkendigkien nænnoestimmien mietie voerhtjen 24. b. 2005 , dle tjïelth edtjieh 25% maeksedh dejstie maaksojste vaedtseme- / sygkelegeajnojde fylhkengeajnoebealam .
Festivaalen åejvieulmie lea aktem kultuvrelle jïh sosijaale tjåanghkoesijjiem sjugniedidh saemide nöörjen jïh sveerjen bielesne dennie åarjemes dajvesne .
Dejstie medtie 50-60 studeentijste gïeh jïlleskuvlesne lohkeme , dejstie gujht vïjhtesh mah saemien voestesgieline lohkin jåarhkeskuvlesne .
Guvvie tjïelke ektiedimmieh dan saemien kultuvrese vadta , jïh jalhts fååmijes , ij leah læjhkan fer ipmerijhken tjiehtjielisnie , bene otnjegem jïh aktem stuerebe magiske dimensjovnem tjiehtjielasse vadta .
Soeksh håagkese dibrehtibie .
Naa sïejhme åarjelsaemien maanide oktegh jallh ajve naan gille årrodh gïelelïerehtimmesne !
Vaenebh jallh jeenebh leam Upmejen universiteetese vïedteldh jov jaepeste 1990 .
Prosjekte mij åarjelsaemien dajvem , histovrijem , gïelem jïh almetjidie vuesehte .
Leessh programmem: www.adobe.com
Åejvienjoelkedasse allemannrätt:sne lea " Aellieh stuvrh - aellieh eerjh " .
Væhtah ulmiejaksemasse eksamenebïhkedimmesne learohken maahtoem buerkiestidh golme daltesinie .
Gïelejarngh aaj jïjnjh kultuvrelle jïh identiteetesjugneden darjomh utnieh , gusnie gïele vielie jallh vaenebe åtnasåvva .
Vijriesåbpoe dle raereste aktem programmem evtiedidh saemien gïelegorredimmien gaavhtan jïh jealajimmien gaavhtan saemien gïelijste , maam byöroe öörnedidh lissine Dotkemeraerien programmese saemien dotkemasse .
Jïh vuesiehtimmien gaavhtan akte teatere 10 dorjehtæjjah åtna mah ihkuve seehtemem utnieh, dellie aaj teaterenåejvien dïedte dah iktegisth barkoem utnieh.
Jalhts jïjnjh almetjh saemien haalvoeh daennie dajvesne , dle læjhkan daerpies aktine stuerebe gïelegorredimmiebarkojne jïh voerkesvoetem lissiehtidh saemien gïeleåtnoen bïjre .
Gosse lea fylhkentjïelten råållan bïjre goh regijovnaale tjåadtjoehtæjja saemien lïerehtimmien åvteste , dle dah ekonomeles konsekvensh sijhtieh viedteldihkie årrodh iktedimmieråajvarimmide mejtie jeatjah aktöörigujmie åtna .
Datne deejrieh
Sosiolingvistihke biehkesne 16 gyhtjelassh jïh lingvistihke biehkesne 48 gyhtjelassh.
Byjrese , areale jïh kultuvrevarjelimmie
' ste .
Akte fåantoe maahta årrodh dan gaavhtan raajesinie akte topic-molseme gååvnese (Slabakova, 2016).
Sæjhta saemiej jïh kanne jïjnjebelåhkoj minngieboelvide buerkiestidh guktie dejpeli jielemevuekie lij .
Gosse lissehte dam fïerhten jaepien dåarjoem
Dam joekoen hijven maahtam
dåarjoe mij aalkoelistie bööti dejstie jarkelimmijste ryöknemevåaroemisnie
Dah jarkelimmieh mejtie Saemiedigkie daesnie raereste , jarkelimmieh sjugniedieh jienebinie laakine , mah joekehts gïelereaktah vedtieh saamastallije almetjidie .
Dïhte staeriedamme learoesoejkesje saemien mubpiengïeline lea buerebelaakan sjïehtedamme dejtie learoehkidie mah saemien jåarhkeskuvlesne aelkieh goh aarebi , dan åvteste akte orre alternatijve lea sjïehtesjamme , saemien 4 .
Sïejhmemes dle PP-dïenesjasse saahta aktene saehtemegoeresne .
Daesnie dïhte dov gïelekåarhte .
Jollemaaksovevaarjelimmien tjïrrh jeenjemes 2 200 kråvnah maaksa boelhkesne mij lea jaepiem .
Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte ekonomijesystemem Agresso nåhtede .
• Jienede jaksoesvoetem saemien lidteratuvrasse byjjes gærjagåetine abpe laantesne
Saemiedigkieraerie kultuvremojhtesekonferansese böörede Guovdageaidnusne njo ...
duedtie guedtles darjoemssijjiej övtiedæmman
LïeReDh:
Saemiedigkie galka Nøørjen saemiej åvteste årrodh dovne naasjovnen jïh gaskelaanti daltesisnie jïh meatan gaajhkine aamhtesinie saemiej bïjre .
Sïjhtem mubpien aejkien aaj diekie båetedh , Rita Vestfjell jeahta .
Gaskebiejjiebeapmoem byöpmedimh , prïhtjegem jovhkimh jïh murriedimh .
Daesnie ajve naan gille meatan vaalteme .
Jeenjh dajvine gusnie saemien gïele lea vaenidimmie lea dïhte kontinurligen gïeleldh reproduksjovnem boelveste boelvese fassehte maanajgïertesne jïh ööhpehtimmesne saemien maadth- jïh jåarhkeskuvlesne .
Rïektesisnie daate lea gaajhkesåarhts lissiebigkemedarjoeh jïh darjoeh miehtjiesdajvesne jallh aktene jïjtsistie vaarjelamme gåetesne .
Mubpien vuesiehtæmman dellie.
Aaj nænnoesti (VII/28) aalkoealmetjh edtjieh ellieslaakan jïh radtjoeslaakan meatan årrodh , gosse edtja daaletje jïh orre vaarjelimmiedajvh tseegkedh jïh reeredh , jaepien 2008 åvtelen .
Rehabiliteeremegarantije dejtie almetjidie giej lea asvedimmie , depresjovne , raessesne jallh dej åelkieh , tjeapohke jïh rudtje guhkiem baektjiedieh .
Mov lea onne tjeehpes nårrotje .
Ohtseme haakeneburrie-skuvlese stuerebe sjidti juktie sijjie båatsejieleme-skuvlese gaartjeni .
ISBN 978-82-560-1669-3
utvecklaitr:PTCP 'Bli känd med hur språket utvecklats.'
Åarjel-saemieh , Viesterviellien Pøøvle: Dah golme åerpenh , årbok 1982/83
20 tusjovnine illesuvvieh .
Reerenasse lea dïhte mij faamoem buakta , jïh dïhte sæjhta jiehtedh reerenasse dorje dam maam Stoerredigkie muaneme .
' i sjïerereektije aalkoealmetji almetjereaktatseahkan jïh gaskenasjovnale almetjereaktaeksperth lahtestimmieh jïh juvnehtimmieh bööktin mah lin joekoen vihkeles ihke saemien reaktah jååhkesjamme sjïdtin , dan mearan sjïdtin , gosse finnmaarhkelaakem nænnoesti .
digitaale tjiehpiesvoeth
Learohke galka dovne lïeredh lohkedh jïh tjaeledh .
Ektesvuekie-barkoe øøhpehtimmien jih tryjje-jielemen gaavhtan
Guktie mijjieh jielebe uvtemes leah nuhtjedh maam lïhkemes byjreske vadta , jïjtje bierkenidh , unnieslaakan jïh vaenie faamoem nuhtjedh .
| Buerie daejredh dutnjien gie lea skïemtjije (Bra att veta för dig som patient) 
Barkijh dåarjoem byjresasse jïh kultuvrese maanagïertesne vedtieh
Dïhte aaj jis skaaram jallh skïemtjelassem åådtjeme jïh sæjhta maaksoem sov tjirkijebolaageste åadtjodh .
Jeenjemes dejstie learohkijstie , 2239 , åadtjoeh noerhtesaemiengïelen ööhpehtimmiem .
Raavrevijhken tjïelte ohtsedi jaepien 2010 mejtie åadtjoeji meatan sjïdtedh saemien gïeli reeremedajvesne .
Vuartesjh sjïere programmem jïh fulkh Gieleaerniem Facebookesne .
Benmamoun et al.
Dah vihkielommes ulmieh dan regijovnale evtiedæmman 2011 leah: Standardem bijjiedidh fylhkengeajnojne jïh vielie asfalte
 (....).
Dajve lea gåatomedajve Gabna saemiensïjtese .
Darjoeh dan mænngan dam interaktijve kroessebaakoelaavenjassem mij lea lïerehtimmiesijjesne .
Dan mænngan gåetiem daennie Maajh-jaevresne bigkim .
Pryöveme dorjesovveme guktie maahtojde gaajhkene daltesisnie mïeteste .
Barkoen åssjaldahke lij dajven
BARNEHAGE PÅ .
Sveerjen gärhkoe sjiere barkoem åtna jih joekoen jijnjnh barkoeh .
Jienebh bïevnesh maahtah telefovnesne 08-462 37 00 åadtjodh jallh läkemedelsförsäkringens / dalhketjetjirkemen webbesijjesne , www.lakemedelsforsakringen.se .
Tjaktjese dle Saemiedigkie aktem Tjiehpiedæjjakonferansem öörnede mij akte sijjie sjædta raeriejgujmie båetedh , digkiedidh , jïh tjiehpiedæjjah åadtjoeh tjeahpoem vuesiehtidh .
 (85) Mohte men ij inte:3s guhte vem maehtieh kunna:NEG maam vad:ACK gænnah
Dah illedahkh maadthskuvleste leah gaajh vihkeles ,
åejvieboelhki bïjre soptsestidh saemien lidteratuvrehistovrijesne , joejkeaerpievuekien bïjre soptsestidh , jïh joejken staatusen , aarvoen jïh tsiehkien bïjre åvtesne jïh daelie
Læjhkan dle vaenebh mah leah meatan tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkie-veeljemisnie goh stoerredigkieveeljemisnie .
Manne sijhtem aaj åvtese buektedh gaskeviermie lea hijven gosse edtja saerniestimmieh geerjehtidh , aaj åarjel-saemien kultuvren jih institusjovni bijre .
saemien teermh nåhtadidh juktie vïhtesjimmieh buerkiestidh lopmen jïh daelhkien bïjre , jïh soptsestidh man åvteste daajroe lopmen jïh daelhkien bïjre lea joekoen vihkeles juktie eensilaakan fealadidh jïh aerpievuekien jielemedarjoemisnie
4. jaepietsiehkiej mænngan
Soptsesth learohkigujmie man åvteste gïehtjedimmiem tjaeledh , jïh maam gïehtjedimmie mïeteste .
Gosse asvede dellie båånhtsere , mohte edtja voejhkelidh darjodh guktie sïjhtedh jïh ij tsiehkieh pryövh lïepedh mestie veanhta asvedidh .
Juktie nimhtie sjiere staath maehtieh reaktide vijriedidh jallh buerebe råajvarimmieh faaledh .
Saemien gïele tsalloeraerine
Akte geerve almetje mij lea stïeresne itjmieslaakan vaalta dam maam maana buakta , disse vijriesåbpoe bigkie maanine ektine , jïh dan mænngan maanam haasta guktie dahkoesijjie vijriesåbpoe sjædta jïh haalvemenuepieh jienebh .
Akte vihkeles krøøhkeme lea aaj , dajvereereme jïh eatnemevierhtiereereme edtjieh sjiehteles jïh øøkologeleslaakan årrodh jïh dan bøøretjommese dovne saemien kultuvrese jïh jielemasse , dejtie jeatjah voenges almetjidide jïh gaajhkide almetjidie .
GÏEHTELIMMIE 2012
jienebh vierhtieh saemien maanagïertide buektiehtamme
Aaj åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestehtedh tjïelten åårganisasjovnesne , jïh abpe åarjelsaemien dajvesne .
Tjïeltesoejkesjen siebriedahkestuhtjem edtja tjïeltesiebriedahken jïh tjïelte goh
Aigine Lavra gielteges jïh voejkenas fealadadtemasse båeries saemie aejlies sæjjan vualka .
Biegke hapsenassh juvrijste buakta mah håvhtadieh , jallh hijven gåatomi bïjre såårne .
dah tjuerieh duvtiem saemide båetije bijjiej vedtedh guktie daate konvensjovne faala .
Almetji dahkoeh jallh åssjaldahkh dah , mah leah bahhas ?
Dïhte voestes saemien hearra , Anders Porsanger jarkoesti bielieh Dehtie orre testamenteste noerhtesaemien gïelese .
Mijjen luvnie barkedh
Dan gaavhtan vihkeles dam jiehtedh jis daalhkesh vaalta man hormonesisvege .
b. Daajjem deg:ACK tjoeverh måsta:2s daanjedh knåda:INF jih och baajedh låta:INF naan någon tæjmoeh timme:PL jåaskodh.
Seamma aejkien dïhte eadtjohke tsevtsiedimmiebarkoe jåarhka årroji , jielemen jïh byøgkeles reeremen vøøste , juktie ulmiem jaksedh 30 prosenth giehpiedimmien bïjre dejstie klijmagaasseluejhtiemijstie Noerhte-Trøøndelagesne 2020 åvtelen .
Jupmelen jïh gaajhkh vïhnegi nommesne sinsitniem dåajvoehtibie gieriesvoetem vaarjelidh jïh sinsitnien baalte abpe jielemem tjåadtjodh .
Vuekiem åejjiegietjiem bijjene lea dåvnah bååmsteren nuelesne bïejedh .
Aktem saemien byögkeles moenehtsem tseegkedh mij laakide , faamoem , mierietsiehkieh jïh dïedtejoekedimmiem salkehte , mah leah saemien gïelen bïjre .
Lïeneståvroen dïedte ierieh gïetedidh , sjæjsjalidh jïh vaaksjodh EU-dåarjojne laantebårran jïh göölemasse .
Dah guejmieh edtjieh barkedh juktie nænnoestidh tjaeleldh bæjhkoehtimmiem , gorredimmiem jïh øøhpehtsem dehtie saemien kultuvrehistovrijeste dajvesne .
Maanaj murriedimmie - geerve almetji dïedte
Jis datne jallh jeatjah gie dov maanam damtedh , dov maanan evtiedimmiem tjomperdidh , edtjieh tjïelte jïh PP-dïenesje vuarjasjidh jïh rååresjidh maam dov maana daarpesje .
murreds laavenjassh
Dah tjïelth leah tjåadtjoehtæjjah goh voesteslinjedïenesje laantebårran
Dillie lin 1027 learohkh gieh åadtjoejin ööhpehtimmiem saemiengïele voestes gïeline , mearan 1515 åadtjoejin ööhpehtimmiem saemiegïele mubpie gïeline (2 jïh 3).
Voestes åådtje daalhkesh dåastoevisnie mah leah seamma såarhth tabledth mah aareh abortem nåhtadidh .
gaajhkide saemien utniejidie starne- jïh sosijaale faalldahkide saemiengïelese tjirkedh jïh utniji daerpiesvoeten jïh kultuvren vuekien mietie sjiehtesjidh
jïjtjeraarehke åtnoem sjyötehke gaaltijijstie vuesehte (jis nuhtjie) 
Dle edtjebe akte vielie paarrese vuartasjidh tjeejehtidh/tjaajanidh.
Jienebh aarebi faangkh leah Saemiedigkine govlesadteme , jïh nåake sovnedimmien bïjre reekteme .
Dïhte veanhta ij leah nuekies kampanjigujmie jïh prosjektigujmie juktie irhkemem jïh trakasseradimmiem heerredidh .
1967:531) mietie åålegh bievnedh lïeneståvrose vaaksjomen åvteste , dïhte registerem tjaalasåvva dejtie stifelsidie .
1) Dotkije tjuara daerpiesvoeten mietie tjïelkestidh guktie edtja guejmievoetem dej saemien siebriedahkigujmie tjïrrehtidh jïh gorredidh.
Dajve-jih maelmie-vierhtiedimmie
1.2.3 Learoehkidie viehkiehtidh jïjtse maahtoej bïjre ussjedidh
Learohkh maehtieh dåaresthfaageles barkedh jïh / jallh prosjektesne dejnie saemien teemajgujmie saemiengïelesne .
GD 1 vaenemes GD 1 jeenemes V-G GD 1GD 2 vaenemes GD 2 jeenemes V-G GD 2RD vaenemes RD jeenemes V-G RD
Nagoyaprotokolle stuvrehte man jïjnjh genetihken vierhtieh maam åådtje , jïh aktem reaktoe joekedimmiem aevhkijste , gosse dagkerh vierhtieh nuhtie .
Fylhkemaennie maanajgïertepolitihkem aatskede staaten dåarjoeh reeredh , laavenjassh maanajgïertelaaken mietie jïh tjïeltide bïhkedidh .
Gosse Jupmelen tjovke mijjen uvte , dellie gaajhki gïelh , kultuvrh jïh vuekieh seamma " plïeresne " .
Mijjieh tjaeliestimmieh ovmessie staelliebigkemijste gïehtedibie åvteli dejtie bigkedh juktie vaaksjobe dah leah djurskyddslagen krievemi mietie .
Dellie badth aavoedin .
reaktoe veeljedh jïh buerebe veeljemh vaeltedh , jïh dïhte sæjhta gaatoem giehpiedidh jïh maahtoejaksemem bueriedidh .
Dajvem ektesne utnedh jeahta mååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensijti gaskem nïmhtie guktie konvensjovnen 7. artigkele soptseste .
Daan barkoen åejvieulmie lea dah learohkh orre dïejvesh lïerieh mah leah båatsose ektiedamme , guktie dah sov baakoeveahkam vijredieh .
- Varke råajvarimmieh - Nïejtide garmerde
Jis dihte edtja deahpadidh , dellie maanah tjoeverieh seamma laakan barkedh aaj båetije biejjiej .
Learohken akte naa hijven baakoeveahka akten vihties aamhtesen birje
Gusnie årroeminie ?
Dah leah joekoen vihkeles dan gietskies byjresasse jïh jïjnjh darjomh sijjen dajvine sjugniedieh .
Vielie dah guaktah jiehtiejægan dah veerbh mah leah öövre prototypiske ovagkusatijve, dah pruvhkieh aajmoejeatjadimmieh årrodh.
Guktie edtja skaamesjidh jis seksem åtneme .
Saemiedigkieraerie raereste 20,1 millijovnh kråvnah dåarjodh evtiedæmman learoevierhtijste .
Vuesehth kaarhtesne (sveerjen gïelesne) 
programmh dorjesovvedh jolle drop-out vuastalidh saemien noeri gaskem
Raavrevijhken prosjekte juktie voenges smaaregh goerehtalledh lea akte vihkeles barkoe jïjtsisnie , jïh veanhtede daate positijve illedahkh vadta akten vijriesåbpoe evtiedimmiebarkose åarjelsaemien gïeline , jielieminie jïh kultuvrine Sisnjelds Nåamesjevuemesne .
Tsihkestahta ållesth kompensasjovnem staatedåarjoen tjïrrh dej lissiemaaksoej åvteste mah daestie båetieh .
Nöörjenlïerehtimmesne edtja learoehkidie skreejredh gïelem jïh tjaalegh goerehtidh gelliesåarhts ektiebarkoetsiehkine mah baejieh learoehkidie ussjedidh , analyjseradidh , skaepiedihks jïh estetihkeles årrodh .
Guktie maana sæjhta dan daalhkesh vaeltedh , vuesiehtimmien gaavhtan tabledtine , stolpillerine jallh dam jovkedh .
Abpe learoesoejkesje våarome tjaaleldh eksamenasse , mohte voestes iereste åejviesuerkijste Tjaaleldh govlesadteme jïh Gïele , kultuvre jïh lidteratuvre Jå2 jïh Jå3 daltesinie .
funksjovnh nuhtjedh juktie hammoedidh , digkiedidh jïh analyjseradidh praktihkeles ektiedimmieh
Seamma aejkien gosse gaajhkesh daelie edtjieh jïelehtadtjedh , eatnemen vierhtieh tjuerieh båetije boelvide læjkodh .
Mijjieh saemieh , jïh dam libie fïereguhtelaakan .
Manne gegkestem daate dåarjoe viehkine sjædta jïh sïelth jienebem duekieh , saemiendigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
S: Jaa , dellie hov manne govlem hov guktie bïjverdh dejtie beapmojde , bearkoeh jïh , men guktie tjueridh gujht dlie naan skillegh aaj , gukt lea doekidh dejtie krievvide dle leekedidh jïh bearkoeh doekidh ?
Saemiedigkie vuajna goh sov dïedte skraejriem jïh darjoemidie vaarjelidh jïh evtiedidh , mejtie saemien årrojh buektieh , jïh sæjhta dïhte vihkielommes premissedeallahtæjjine årrodh daennie prosessesne .
Jalhts dah båarasommes tjaalegh saemien gïelesne leah gellie tjuetien jaepien båeries , dle akte naa orre fenomene dah saamastallije almetjh eelkin tjaaleldh saemien nåhtadidh , voestegh goh lohkemegïele mænngan dah religijööse tjaalegh olkese böötin .
Man jïjnjem saemien dah saemieh maehtieh lea joekehts .
Saemielaaken njoelkedassh nænnoestamme sjïdtin jaepien 1990 , jïh reaktam stuvrieh dejtie saemien gïeleutniejidie saemien nuhtjedh gosse byögkeles åejvieladtjigujmie govlehtellieh .
Dannasinie aaj 9. daltesasse jalhts barre 8. daltese daesnie tjaaleme .
Old Price: NOK 210,00
Seedth daan dïjren guelmiedahke jijtsanne
Nr 1 2013
Jïh dah sïejhmemes veerbh kausatijve molsedimmesne aaj dejnie gïeline.Dïhte molsedimmie aaj åarjelsaemien gïelesne.
Gosse L2 learohkh gïelem lierieh, maehtebe sovmedh dah sijjen voestesgïelen raajesebigkemem nuhtjieh gosse dah soptsestieh jallh tjaelieh.
Såemies laantine akte diktatovre , akte dåehkie jallh akte krirrie maahta stuvredh , jïh lea bielelen gaahpoeh veeljemh .
Ulmie: Daabloen ulmie lea reejremen jïh gaahtjestallemen gavhtan eadtjaldovvedh jïh jieniedidh njaalmeldh saemien gïelem .
- Ij lin maan jijnjh dirregh skuvlesne goh eelkimh .
Tïjjen åvtese edtjebe löönemelaajkoem , reentah jïh åesiemaaksoeh vielie lissiehtidh , 1928 millijovnh kråvnijste jaepien 2012 , 2402 millijovnh kråvnide jaepien 2016 .
Momsekompensasjovne skåårvemijstie lea lihkebe ållermaahteme boelhkesne 5.2 .
Dan åvteste dle åejviefokuse tsavtshvierhtieåtnosne , regijovnen voernges evtiedimmieaktööri luvnie , daan ulmien vööste sjïehtedamme .
Dïhte matematihken geometrije lea tjïelke jïh gåatan aktem rïektes vyörtegsvoetem jïh göögkelesvoetem vadta .
e-påaste: jakob@ntbur.no , Tlf: 74 11 14 50
Govhte dåehkiej mietie daesnie leam dejtie veerbide åehpiedahteme.
Jarkelimmieh guektiengïelevoetedåarjoen njoelkedassine
SKUVLEÅVHTEHKEN DÏEDTE
Aerpiegïelen soptsestæjja dan aerpiegïelem maanabaeleste gåvla, mearan gellie G2 learohkh easkah åadtjoeh mubpiengïelem lïeredh gosse skuvlem aelkieh.
Dah , gïeh jïjtjh marhkeme , sijjen låhkoe lea læssanamme noere nyjsenæjjide gaskem jih jïjnjh noerh leah skïemtjegåetesne depresjovnen jallh vaejvien jih alkohovle-krodtesjimmien gaavhtan .
Daan programmen ulmie leah:
Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste ij leah akte privaate aamhtese .
Dellie tjeeli .
dåaresth .
Dah leah hijvenlaakan barkeme !
Seamma aejkien mijjen maahtoe nænnoes laakan jïh gukies vuajnosne åvtanidh lea mijjen sociale kapitaalen gaavhtan .
Korpusen teeksth ovmese vihtiesgraade.
Gasngesen aalojne provhkin saejrieh reejnedh .
Ektienoerhtelaanti gærjabusse
Galka saemien teeksth lïeredh guarkedh jïh aaj jïjtje teeksth darjodh .
12 4 .
Twitter
gaaltijidie vuesiehtidh jïh gaaltijh vuarjasjidh sjyöhtehke faageles ektiedimmine
Frijjekåarhtem åådtje gosse rehpiem jaksa
Vaane sjïdtedh mïsse, maehteles sjïdtedh, jallh damtoeh goh gallasodtje vuesiehtimmieh dejtie aajmojde mah daan dåahkan sjiehtieh.
lohkedh jïh toelhkestidh såemies tjaalegh boelheste 1965-1995 , jïh digkiedidh guktie siebriedahken jïh kultuvren tsiehkie daan boelhken våajnoes sjædta tjaaleginie
Slyöhpoe desnie årrodh jallh maanam steeredh nåake goerehtimmesne jallh båehtjierdimmesne .
Bene dah iktegisth åajvaguessieh skuvlese .
Govlesadtemeforume saemien aamhtesidie NoerhteTrööndelagesne lea akte hijven gaavnedimmiesijjie gusnie ovbyjjeslaakan digkede jïh bïevnesh juaka , men ij naan byjjes råållam utnieh , vaallah goh nænnoestimmiefaamoe jallh govlehtimmiesuerkie gænnah , gosse voernges soejkesjevierhkieh soejkesje jïh aamhtesh gïetede mah leah saemien tsiehkiej bïjre fylhkesne .
buerkiestidh mij drivhuseffekte lea , jïh buerkiestidh guktie almetji darjomh energijebalansem jarkelieh atmosfææresne
dejnie staatine gusnie etnhikeles , religijööse jallh gïeleldh unnebelåhkoeh , dle dah mah leah dejstie , eah edtjh sijjen reaktam dassedh , jeatjah lïhtsegigujmie sijjen dåehkeste , jïjtse kultuvrem eevtjedh , jïjtse religijovnem bæjhkodh jïh utnedh , jallh jïjtse gïelem nåhtadidh .
Daennie åssjaldahkesne jïjnjh ovmessie vuekieh guktie kristusen gievliem nåhtadidh .
Vïjhte jaepieh gieltegs prosjektigujmie dajvine - Reerenasse lea dovne ovmessie prosjektigujmie barkeme ihke hijven byjressiebredahkh tseegkedh jih årromelastoesæjrojne mejtie manne leam tseegkeme Dajvelutnjemisnie 2005:sne .
Nöörjen bieleste medtie luhkie learohkh lin meatan .
Reektehtse baalte .
Saemien skïemtjijh reaktah utnieh nasjovnaale laaki jïh gaskenasjovnaale konvensjovni tjïrrh .
Eejhtegidie skreejredh saemien hïejmegïeline veeljedh
Hijven jis aaj dagkeres saernieh saemien gielesne .
Staate dåarjoem lissehte SNK .
Stråmhpoej sisnie golvoe råavka , johke sjåvva , baaroeh bursieh , gierehtsh daelvie-baalkine .
Voestes budsjedte PP-dïenesje
n krïevenassh:
goerehtimmieh jïh båehtjierdimmieh
Soptsesth irhkemen vööste jïh vitnh 10 000 kråvnah !
Gïelem nastedh , åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren ektievoete , tjaangemeleahpah gaajhkesidie dåarjohte 50% sïejhme åaseste geervide jïh voeresidie .
Mijjieh maehtebe gieriesvoetem gaavnedh jeatjah almetjigujmie ektesne jïh Jupmielinie .
Fra Sametinget side vil vi jobbe målrettet overfor regjeringen med tilhørende statlige myndigheter for at anbefalingene fra FNs menneskerettighetskomité blir fulgt i praktisk politikk, sier Keskitalo.
Seamma vihkeles lea dramatihkem skaepiedidh mij preessem dohkoe geasa , jïh journalistide buektiehtidh aamhtesen bïjre meedijisnie soptsestidh .
Onnevielle aehtjiebasse vuartesje jih mujjehte , kåarjeste steerede jih njolhtjestalla .
Amatörekultuvre edtja vierhtine nænnoestidh .
pencil (złamać 'breakcaus') 
Daate lea maaksoeh edtja ov-messie tjaalegh jarkoestidh , bievnesh jïh jïjtsh åarjel-saemien særjoeh NTFT ' en gåetiesæjrosne tseegkedh .
aktem sjyöhtehke siebriedahkefaageles dåeriesmoerem hammoedidh , jïh aktem digkeden tjaalegem tjaeledh viehkine faagedïejvesijstie , jeereldihkie gaaltijeåtnoste jïh gaaltijevuesiehtimmijste
Daerpies illehtæmman 2011. 8,0 mill. kr. 2 .
Dïhte mubpie edtja pryövedh gaavnehtidh maam dïhte meatanspïelije buerkeste , jïh dam saemiengïelesne jiehtedh .
Sijhti maaje jienebh skuvlh vaedtsedh , mohte idtji asth .
Tjïelten åejvieladtjeraeresne naan tjïelteståvroen lïhtsegh .
Eah leah syntaktihke seerkeme baakoeh.
jïh prosjekteåejvie leah Berit Ellen Marit Gaino
- Tømte (tsihkestahta
Barkedh ihke hijven gïelesijjieh evtiesuvvieh mah leah goh gïeleldh dåarjoe voengesne
Dah baakoeh kåarhtine edtjieh ajve saemiengïelesne årrodh .
Tjelmie gihtjie gievlien åssjoem
Mijjieh sijhtebe momsem vueliedidh staeriesvoetenmierhkeme aatide .
Aellieh paarrebieliej gaskese tjihtedh .
2000:3).
Dellie stoere staarese vöölki , sæjhta lohkedh hearrine sjïdtedh .
Aervede slyöhpedh åasam maeksedh vïjhte jaepieh , jïh dan mænngan bååstede maeksedh 15 jaepieh .
Gïelenjoelkedassh: § 3-2 .
Medtie 30 noerh dej golme joekehth laantine edtjieh museumij ektine gyhtjelassij gujmie barkedh guktie saemie daan biejjien årrodh .
barkijh .
soptsesh almetji bïjre sjugniedidh jïh vuesiehtidh mah joekehts jieledenuepiej nuelesne jielieh , jïh jieledenuepide viertiestidh
Mubpie joekehtse mejtie maehtieh objekten namhtah tjåadtjodh, barre läsa mij dam maahta.
Gïelebiesie lij akte laavenjostoe Dragen skuvlen jïh saemieskuvli gaskem Gällivarresne jïh Johkemehkesne .
DRAAMESE , ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH IDRETTSFAAGESE , JÏH .
* tjirkeme
Medtie njieljieluhkie almetjh Saemiedigkiem eadtjohke gihtjedin .
soptsestidh saemien vaarjoej bïjre , jïh soptsestidh mij dïhte gaptine joekehts jïh seamma saemien dajvijste Saepmeste
Aajnehke Åajvan , Jeesus Kristusasse , Jupmelen aajnehke Baarnan jaahkam , gie gaajhki aejkiej åvteli Aehtjeste reakadi .
Jis teknihkem , mij lea aevhkie orreme , mijjien åssjalommesi mietie ibie edtjh dovne jielemebyjreskem jallh mijjen staarnem murhkedh - dam maam daelie dorjesovveme .
Aerkies lin ammes biejjiej uvte , gosse skïemtjelassijste jïh jaemiedistie bïllin jïh viehkien mietie rohkelin .
23 4.2 .
Tjïelth dïedtem utnieh sosijaale dïenesjh vedtedh .
Dahkoesoejkesjem evtiedidh jïh dåarjedidh mij lea ektiedamme strategijese kultuvrejieliemidie laavenjostosne Åarjel-Trööndelagen fylhkentjïeltine jïh Tråanten tjïeltine ektine
Tjidtjebe lij Ella Holm Bull (1929-2006), guhte lij akte dejstie mij lea jeenjemes dorjeme juktie åarjelsaemien gïelem jïh ööhpehtimmiem evtiedidh .
2 sidor) 
Nöörjenfaage edtja daajroem vedtedh jïjtse gïelelïerehtimmien bïjre jïh viehkiehtidh learohki gïelemaahtoem evtiedidh , dej maehtelesvoeti jïh nuepiej mietie fïereguhte learohke åtna .
Energijeråajvarimmieh daennie barkosne leah medtie 100 mill. kråvnah boelhken 2007-2015 (aaj meatan Enova-dåarjoe), gusnie veanhtadamme tjåenghkies energijegiehpiedimmie lea medtie 8,8 GWh fïerhten jaepien .
Bottleneck hypotese lea teoretiske morfosyntaksen mietie jïh Slabakova (2016) Bottleneckhypotesem buerkeste goh boehtele.
Jeanatjommes dejstie krirrijste noeregoevtesh utnieh mah vihkeles aamhtesh biejjiesoejkesjasse biejieh , ovjearohks dehtie ietnienkrirreste .
Luvlene: Minngemes moeneme mïerhkeste rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie johke Skardmodalselva rijhkeraastem tjuahpa .
Jarkoestæjjah: Jaahkenelkien Aanna
Kanne barkoe maahta vielie ryöknemehaarjanimmine aelkedh , naakede man bïjre eejhtegh jïh Andrea maehtieh laavenjostedh .
Prijoriteth: Skåårvemebudsjedte joekedamme prosjektide:
Leajhtadimmie jïh kultuvre leah mårhkanamme .
Jienebh bïevnesh
Dïhte aaj vijrijidie dåeriedi bååstede båassjoen gåajkoe , gusnie saalehtem geehti .
Idtji gujht dïhte tryöjjedh barre nossedh moerigujmie mijjieh angkanigujmie .
Gosse Jupmelem dïenesjh , dellie dïhte Aejlies Voejkene dutnjien garhkh jïh gieriesvoetem vadta , datnem mavvas dorje jïh datnem leara maam daarpesjh .
Måjhteme libie dle gaajhkem ?
Jaepien 2012 dle raeriestamme 50 millijovnh kråvnah dåarjodh .
GIERIES GAAJHKESH DOVNESH
SAMISKAVECKAN .
Nåejtie Áhtoš-Ánde jïh Aigine Lavra jatnoeh vaerieh bijjelen girtijægan jïh vuemie mietie mearoen gåajkoe .
Daesnie aaj ållermaahta dam reaktam mijjieh utnebe mijjen aerpievuekien daajrojde gorredidh , jïh reakta dotkemasse jïh ööhpehtæmman .
Maahta aerkies årrodh juktie asvedahtjedh gosse jeatjajgujmie , jïh tuhtjie gïerve lea dan bïjre soptsestidh .
Vihkeles gorredidh , jïh vijriebasse evtiedidh dam våaromem govlesadtemasse maam prosjekte evtiedamme - edtja tjirkedh guktie gaajhki guejmiej daerpiesvoeth jïh iedtjh gorresuvvieh aktene arealeprosessesne .
Mijjieh aktem suerkiem daarpesjibie mij dam bijjemes dïedtem åådtje åarjelsaemien gïelese jïh åarjelsaemien øøhpehtæmman .
funksjovnelle baakoeveahkine soptsestidh jïh vihkeles njoelkedassh hammoevierhkesne haalvedh
Dah aaj vielie nöörjen sopsestieh goh aarebi .
Daate daaroen gïelen bïjre.
Dïedtije: Maahtoedepartemente / Barkoe- jïh ektiedsie aalka goerehtidh) 
[ http://tinyurl.com/5w38s86
Joekedimmie dïenesjidie lea naemhtie reeknemassesne 2010 jïh budsjedtesne 2011 (netto):
Iemielaakan dle laajkoelåhkoe galkije reentine , 40 jïh
Jis sïjhth hahtjoem leejjedh , vuartesjh daam bieliem: www.borgefjellsenteret.no
Daam PAS sijjesne gaavnh:
Kultuvrereservaath leah iktedamme dajvh gusnie eatnemh , bigkemh , gïejh jïh eatnemh , mohte aaj dah vierhtieh mej leah darjomh , maahtoeh jïh tradisjovnh .
Pedagogeles- psykologeles dïenesje (PP-dïenesje) 
öppnaitr:3s 'Dörren går upp.' (30) a. Lars Lars
Akte byjjes joekedimmie dïedteste tjuara jiehtedh institusjovnh hijven mierieh åadtjoeh , guktie dej lea nuepie sijjen barkoefaamoem jïh maahtoem bæjjese bigkedh , juktie daam dïedtem vaeltedh .
Gosse daalhkesidie åadtjoeh , daalhkese-væhtam aaj åadtjoeh maam meatan fealdæmman vaaltah .
Guktie dov mïele aamhtesen bïjre ?
Evtiedimmiebarkoe aalka gålkoen daan jaepien .
Darjodh Learohkh maehtieh lyjhkedskreekide meatan vaeltedh gosse edtjieh ålkone årrodh jallh fuelhkiem / voelph lyjhkedskreekine bööredh gosse dagkeres biejjiem skuvlesne utnieh .
Dellie akten biejjien ålman gïele skïemtje-gåetesne govloe: - Tjaetsie !
Saaht guktie G1gïelem maanabaeleste leara stradtjemen namhtah.
Dellie lij vihkeles viehkiem åadtjodh sov jielieminie slïekteste guktie dahkoe båetedh .
geerveøøhpehtimmiem nænnoestidh saemien gïelesne Dah guejmieh edtjieh ektesne staateles jïh tjïelten åejvieladtjh meatan vaeltedh daennie barkosne .
Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan baangke årrodh .
Dej veajkoej eejhtegh eah jïjtje saemien maehtieh , dle maanagïerte jïh skuvle joekoen vihkeles gïelesertiestæjjah sjidtieh .
Guessine mïnnedh Saemiedigkesne
Mohte datne maaksah patientemaaksoem maam lea dennie laantedigkesne jallh regijovnine gusnie hoksem vadta .
Noerhtelaantine joekehtibie sjïere jïh sïejhme matematihketsagkesi gaskem .
- Dagkerem bienjem lin gaajhkh learohkh byøreme utnedh , lohkehtæjja oktegimsie ussjede .
Snåasen tjïelte: Govlehtimmielaahtestimmie NOU .
Preessetjiehtjele Akte jïjtse preessetjiehtjele tseegkesåvva gusnie frijje nedtevierhkie , barkoestasjovnh jïh ryöktesth saadtegh konferansejarngeste .
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo soptseste daelie voestes aejkien akte aalkoealmetjeåvtehke aktem dagkeres posisjovnem åådtjeme EN-systeemen sisnjelen , jïh nammoehtimmie lea joekoen vihkeles aalkoealmetjidie veartenisnie .
Karijuse jih Baktuse , Statens filmtilsyn , åarjelsamien gïelese 1996 , video og hefte
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Rv:ste 223 gåatomedajveraasten mietie Kaldvatnet gåajka , destie jaevrien luvleldh jïh åarjeldh gaedtiem gåatomedajveraastese tjonnen Kjerrtjønna baaktoe , vyjrehkåbpoe daam raastem Rv:se 220 A .
Jis datne sïjhth njååhtjedidh guktie förmyndare , hijven ålma jallh reerije sov barkoem darjoeh maahtah datne överförmyndaren gåajkoe dov tjïeltesne bieljielidh .
TJOEREBE PRYÖVEDH
buerkiestidh naan seapan konsekvensh lissiehtamme drivhuseffekteste arktihken jïh vueliehkåbpoe dajvine , jïh aktem sjyöhtehke klijmaråajvarimmiem digkiedidh
Dah darjoeh gellielaaketje tjaatsegh stealladieh (evtiedimmiesoejkesjh jv.) mah sisnjelds stuvremeåssjelh vaarjelieh .
Deltagare: Julia Omma , EllenSara Sparrock , Lene Cecilia
§ 1 Daennie protokollesne leah tjïelkestamme magkerh dajvh båatsoesïjth jïh saemiensïjth nubpene rijhkesne åadtjoeh båatsose nuhtjedh nimhtie guktie 6. artigkele jeahta dennie konvensjovnesne Nöörjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre .
Åejviesuerkie tjaaleldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine lohkedh jïh tjaeledh , jïh maereles lohkeme- jïh tjaelemestrategijh nuhtjedh .
Dihte reakasovvi jaepien 1963 jih byjjesovvi Frostesne , Noerhte-Trøndelagesne .
Datne gie jeatjah laantedigkesne årroeh - vuesiehtimmien gaavhtan dan sjïekine barkoeh , ööhpehtimmie , eejehtimmiegåetesne jallh maam akt - maahtah rihpes hoksem syökedh (dåektere , dajveskïemtjesåjhtere , skïemtjegymnaste j. j.) dennie laantedigkesne seamma vuekine goh Jïemhten lïenen laantedigkesne .
SAEMIEN VOESTESGÏELINE - NJAALMELDH Karaktere 2
Akten orre laaken gaavhtan dle sïjhtebe vijriesåbpoe evtiedidh jïh syjhtedassedaltesem lissiehtidh almetjehealsoebarkosne Noerhte-Trööndelagesne , jïh staatem haestedh eventuelle pilotestatusasse suerkesne .
Jïjnjh ohtsijh learoesæjjan , eah dam åadtjoeh .
Maab mijjieh darjoejimh dallegh destie maam mijjen lïhkemes byjreskisnie sjïdti .
Jeenjemes beetnegh sujhtemasse jïh hoksese juhtieh .
a) åtna jïjtjemse goh saemie jallh lea pruvreme , lea ektine jallh orre ektine aktine saemine jïh åarjelsaemien gïeledajvesne orre jallh
Lissiehtamme nuepieh jïjtje gejhkieguelieh darjodh , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Man fïjne juekeme tjuara taalesïevesne årrodh ihke learohke edtja maehtedh taalem reaktoe sæjjan bïejedh ?
Healsoe- jïh skïemtjehoksebarkiji skåaltoe bïevnesh vedtieh mij lea individuellen sjiehtedamme .
Saemien lohkemegærja
Gåessie Deblie tjuedtjele ?
Jis sæjhta maahta dan sijjeste ovparfymereme åljam nåhtadidh .
Saemiedigkie jiene-jienebh barkoeh Snåasese beaja .
Men uvtemes tjoerebe barkedh dejtie heerredidh .
SVENSKE SALMER
gaajhke maam darjoejibie lea
Fasseldimmie Nöörjesne lea golme prosentigujmie læssanamme 2008 raejeste 2012 raajan.
mah viehkievierhtieh gååvnesieh
Tjïerteste skåårvemebudsjedtem prosjektine , 1. lissietjaalegen mietie .
Tijje ektesne soptsestalledh
Gaahpode: 08.00-15.30 Dåastove: 74113600 Faakse: 74111051 E-påaste dåastovasse: Sentralbord@ntfk.no E-påaste påastedåastovasse: postmottak@ntfk.no
Luhpie ovmessie darjomidie juvrigujmie
naan vuarjasjimmieh åtna
Aaj Kruanalaanten jïjtjeståvroen laantedigkieåvtehke Josef Motzfeldt , Sermersooq ' en tjïelten borgermïestere Asii Chemnitz Narup jïh Kruanalaanten presidente Inuit Circumpolar Council (ICC .
Båetije boelhkesne 2.4 galkem G2hypotesi bïjre tjaeledh, mah maerele mov tjaalegasse.
Vaaksjomedarjomh leah iktedamme tjïjhtje sijjide laantesne
Vuarjasjimmie iktemeran byöroe våaromem vaeltedh dejnie væhtine mah leah lïerehtimmieulmide ektiedamme .
Datne maahtah aaj e-påastem seedtedh halsoval@jll.se jallh prieviem påastesæjjan
Mubpene lïerehtimmesne galkin 12 subjeekte-verbaale kongruensh buektiehtidh.
gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh jïh naemhtie guktie gåarede dejtie mænngan gïehtjedidh jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
Dïhte mij lea orre 2013 lea Regijovnale Voeneevtiedimmieprogramme mij lea tjåenghkies Trööndelagen fylhkide .
Ts.12.00- 18.00
taalesuerkesne 0-1000 barkedh , juktie daajroem vijriedidh posisjovnesysteemen bïjre
- Saemiedigkie aaj aavode daajroem åadtjodh mah åssjaldahkh mah gååvnesieh forumen båetijen barkoen bïjre , dan åvteste dæjman bïeljelin dah sïjhtin vuartasjidh mejtie jeatjah vuekieh jïh nuepieh gååvnesieh forumem orrestidh , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
Datne naan aejkien saetniesvoetem dov sisnie steereme gosse byöreme dam soptsestamme ?
) ((https://pas.udir.no) gaavnh Instruksjon for gjennomføring mij buerkeste guktie datne edtja pryövem tjïrrehtidh , jïh mah ryöjredimmieh mejtie tjoerh darjodh pryöven åvtelen .
Duedtie maahta jienebh barkoesijjieh øørnedh jih lea aaj ålvas vihkeles gielen gaavhtan .
Laakesne aaj jarkestimmieh raereste edtja båatsoem våajnoes darjodh goh akte jïjtjeraarehke åtnoereakta staatenallmenninginie .
Mij askide daelie
Aaj dan tsiehkesne vihkeles gellienlaaktetje saemiej gïelide vååjnesasse byjjes arenesne , juktie dovne noerhtesaemiengïele-håålehkh , julevsaemiengïele-håålehkh jïh åarjelsaemiengïele-håålehkh maehtieh jïjtse gïelem gaavnedidh jeenjemes tsiehkine .
Dåaktere dïrregem boernesgåetien sïjse rijtie .
[PïereMAAM-DORJEbarkedh] Eah badth dah maehtieh molsedidh seamma laakan goh murhkedh/mårhkanidh, tsööpkedh/tsoepkenidh jïh geehpehtidh/gaahpanidh.
Viehkiehtidh dåårrehtidh jollebe saemien ööhpehtæmman laavenjostosne Noerhte-Trööøndelagen jolleskuvline /
Jaepiebudsjedtem 2011 jïh ekonomijesoejkesjem 2011-14 nænnoste daejnie raeriestimmine fylhkenraereste , gålkoen 23. biejjeste 2010. 3 .
Jïjnjesh libie mah ektesne biesesne .
Vuesiehtimmien gaavhtan:
- Reerenasse sæjhta joekoen vuesiehtidh mijjieh golme seammavyørtegs gïelh utnebe Nøørjesne .
Ih datne remissem daarpesjh rehabiliteeremekoordinatovrem bïeljelh .
Nyjsenæjjaj våajnoe lea vihkeles tjuevtenje gåessie orre staeries ulmieh buktiehtidh illedh , jïh dannasine sïjhtem manne galka nyjsenæjjaj vuajnoem nænnoestidh gaajhkne daaltesinie , saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta .
Laake ij jeahta man båeries dovletje-laehpeme tjuara årrodh åvteli dovletje-laehpeme sjædta , mohte skïhpe lea dovletje-laehpeme 100 jaepiej mænngan dïhte våajoeji .
Dïhte paarre buerkeste ahte mij lovves sjædta.
Lissine vihkeles learohkh taalafaaktah automatiseradieh .
Mov guhkies jïh sigkies kråahpe .
I denne boken gjengir vi en av vår kulturs eldste næringers fagtermer på tre samiske språk .
10 evtiedimmie mij byjreskem vaarjele jïh almetjem skreejrehte hijven utnedh jïh evtiedidh ?
Mijjieh sïjhtebe fokusem utnedh entreprenørskapese skuvlesne jïh læssanamme åtnose Ungt Entreprenørskapen programmijste , abpe ööhpehtimmieboelhken .
Reerenassekvartaalen båetijen aejkien
namhpe jïh gåeblietjiehkie avtelde
Ståvroe jallh gïetedæjjan dïedte beetnegidie stuvredh .
Mijjieh sïjhtebe reaktan bïjre vaarjelidh jeatjahlaakan årrodh aktene siebriedahkesne gusnie goerkese betnesne , jïh gusnie sinsitniem ååktoe , dïedtem åtna sinsætnan jïh båetije boelvide .
 (Paulus Utsi) 
Giehtjedimmie demokratijereformeste edtja våaromem vedtedh Stoerredægkan raeriestimmiejgujmie vijriesåbpoe barkedh jarkelimmiej bïjre Maadthlaakesne , mah leah bæjjese vaalteme gærhkoeliktesen mietie .
Vaarjelimmie jïh reereme kultuvremojhtesijstie leah dan åvteste akte vihkeles bielie Saemiedigkien barkoste .
Jaepiereeknemassesne dle fylhkendigkie jaepieilledahkem nuhtjie , jallh nænnoste maeksedh jis uhtjiedimmieh sjïdteme .
Akte dejstie mubpien jaepien haestiemijstie lea sisvegem galhkuvetjaatsegisnie daan tjaktjen aalkoealmetjekonferanseste EN:sne , åehpies darjodh saemien jïh nöörjen siebriedahkesne , jïh naemhtie viehkiehtidh guktie mijjieh maehtebe baakoste dahkose vaedtsedh gosse aalkoealmetji reaktah sjïehtesjibie Nöörjesne jïh veartenisnie .
Raajese (61, 49): ...dellie staaloe bearkoem krovhtese bïeji jïh dam reagkan gævnjoesti.
' i nuelesne , jïh tjåanghkan 23 gaskenasjovnale sjïehtedimmieh reerie mah leah ovmessie aspekti bïjre immaterijelle reaktijste .
tjaalegh struktuvreradidh bijjiebaakojne , aalkojne , åejviebieline jïh galhkuvinie
Dïhte dan ovsïejhme pryövenasse vuesehte evtiedamme cancerem åtna .
Noerhte-Trøøndelaagen bieleste lea tseegkesovveme akte laavenjostoe jeatjah fylhkigujmie edtja tsevtsedh guktie dïhte vuekie mijjese reaktoe sjædta .
Saemedigkie daan programmine fïerhten aajne almejtem Saepmesne eevtjie jïjtse dïedtem vaeltedh jïjtsene aarhkebiejjesne jïh eadtjohke laakna meatan daennie processesne årrodh .
Manne geerjene ihke mijjieh almetjh meatan åadtjobe hijven maahtojne jïh joekehts dååjrehtimmine daennie barkosne , Sanner jeahta .
hoksebarkijh gaskesadtedh
Muvhth learohkh dysleksijinie lohkemehaerine tjabreminie gosse luhkieh jïh taalh tjaelieh .
Gosse edtja dejtie råajvarimmide juhtedh reeremedajvesne saemien gïelese , dellie Saemiedigkie dåårje aktem fïerhten jaepien dåarjoem NTFT ' ese , mij lea 1.200.000 kr , maam gohtje guektiengïelevoetevierhtieh .
maahtoem åtna lïerehtimmievierhtiej bïjre maanide , noeride jïh geerve almetjidie
Illeldahkh leam tabellese 4.13 tjöönghkeme.
Mijjieh barkebe seamma baalhkan åvteste nyjsenæjjide jïh kaarride , jïh akten barkoejieleden åvteste gusnie gaajhkesh aktem jearsoes barkoem utnieh hijven barkoetsiehkiejgujmie .
Dan lissine sæjhta iedtjeles barkedh saemien avijsij , sámi Radijoven jïh bïevneshkanalij vööste .
2 Sisvege ...
Mijjieh sïjhtebe kultuvremojhtesevaarjelimmiem nænnoesåbpoe darjodh .
Eah onne maanah töölh dan jïjnjh gosse tjööjjijste goh geerve almetjh .
Daamhtaj ij maehtieh reaktide noerhkedh dan mietie dåapmestovlese laejhtedh .
Vielie lidteratuvre , jienebh plaerieh jïh tjaalegh saemien gïelesne
naan burhvieh tjööngkedh gænnah .
MEATAN SJÏDTH aktene politihkeles krirresne !
gaajhkine ektesne maam datne sjugniehtamme ,
Sïejhmesommes lea dam baakoem nuhtjedh gosse buerkiestidh v.g. guktie onnemaanah darjoeh gosse mielkiem jovkeste tjidtjien njammeste , jïh aaj maahta buerkiestidh guktie måasoeh lopme bovtside våålese sïgkeme - mohte jeatja sisvegem dam seamma baakose lea " biehtedh " mij lea seamma goh " deerehtidh " (nåakelaakan jeatja almetjen vööste dåemiedidh).
, dellie eejehtimmie ij leah meatan .
Jis operasjovnen / båehtjierdimmien latjkoem tsööpkie seenjeme goh njieljie biejjiej åvteli båehtjierdimmiebiejjiem dellie datne dåarjoem åadtjoeh .
Jis ij guhte dejstie kandidatijste kroessem åadtjoeh dellie dov gïele dan dåahkan jåhta mejtie nammoehtamme .
2013 lea dïhte minngemes jaepie mijjieh maehtebe vierhtieh nåhtadidh dehtie øørngistie gïehteldimmiebudsjedtesne , jïh daan jaepien sïjhtebe aaj medtie 46 mill. kråvnah nåhtadidh gïehteldimmesne gosse abpe foentem nåhtadibie maam aarebi jaepiej bæjjese bigkeme .
Second opinionine dellie vihties årrodh lea dam hoksem jïh båehtjierdimmiem åådtjeme maam jïjtsasse sjïehtedi .
Gosse lïhtsegh saemien G1-daltesem haalvah, dellie grammatiske illeldahkh lïhke 90-99%.
Fylhkentjïelten öörnege darjomemöölemasse 3 .
skuvlelearohkh saaht mij tjoelide , haamojde , såarhtide , mïelide jïh hapsenasside !
Orre låhkoe gïetegærjeste lea trygkesovveme .
Gosse gujnelemmiem åådtje dellie daamhtaj dïhte ovahkedh .
Gaskenasjovnaale almetjereaktabarkoen gaavhtan dle almetjerïekteles latjkoeh nænnoestamme sjïdtin dovne Europejesne jïh ENsne .
baakoeh jïh dïejvesh nuhtjedh buerievoelpi bïjre .
Gosse lea jeatjah laavenjassi bïjre , vuesiehtimmien gaavhtan maanagïerth , dellie tjïelth diedtem utnieh , jalhts ellies maanagïertegaptjeme akte vihkeles ulmie orreme dan røøpseskruana reerenassese .
Heerredimmie aemielueseste digkiedamme sjædta EN:n forumisnie aalkoealmetjeaamhtesidie
Dellie govlim mov ietnie soptsesti munnjien goh limen aaj oktegh arraminie gåetesne .
Gosse lohkehtæjja aamhtesen bïjre soptseste learoehkigujmie , satne tjuara dan tjïelke årrodh goh gåarede .
' i bæjhkoehtimmie aalkoealmetji reaktaj bïjre .
Saemieåålmegi foente - lidteratuvre
Aerpiegïelen soptsestæjjah fonologijem bööremes haalvah, jïh dan mænngan syntaksem.
 (63) a. Daesnie här edtjebe skulla:1p gåetiem kåta:ACK tseegkedh.
Daate daaroen vuekie.
Gosse gihtjebe , dellie naan hijven viehkiehtæjjah utnebe .
soptsestidh saemien gïelen jïh tsiehkiej bïjre gusnie daerpies saemien maehtedh
Saemiedigkie sæjhta dejtie joekehtsidie krøøhkedh dej orre joekedimmievæhtaj jïh reektemekrievemi tjïrrh .
Ööhpehtimmiesektovri mierieh leah bæjjese staeriedamme 4,4 mill. kråvnajgujmie pensjovnemaaksojde , jïh 0,6 mill. kråvnah læssanamme barkoevedtijemaaksose , viertiestamme daltesinie ekonomijesoejkesjisnie 2011-14 .
Vaenie orre tseegkeldahkh jïh innovasjovne
Manne sïjhtem gïehtjedidh mejtie Levin jïh Rappaport Hovav (1995):i dåehkieh seamma slaajh goh mov dåehkieh.
Golme nuelienuepieh bïjre nännoesti juktie maehtedh dejtie bijjemes nuepide jaksedh:
Dejnie barkeminie biejjieladtje .
- Edtja sijjie årrodh gaajhkesidie saemien siebriedahkesne jïh hævvi byöroe maehtedh iehtsedh dam maam sïjhtebe ovjearohke tjoeleste , bielelen aassjoem jïh sjeavohtsvoetem dååjredh .
Såemies laantine lea luhpehts mïelemøølege ‐ illedahkh saarnodh riekte veeljemen
Saemiedigkieraerie aktem buerkiestimmiem buakta saemien gïelen bïjre stoerretjåanghkosne voerhtjen , jïh raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma daan sjïekenisnie hijven digkiedimmieh jïh raerieh sæjhta saemien gïelepolitihken bïjre , dan vijriesåbpoe barkose saemiedigkiebïevnesinie saemien gïelen bïjre .
- Mænngan , gosse guvviem vööjnim , dellie bååhperostim: guvvie badth munnjien " soptsesti " .
aavsojne lopmem jïh jïengem raejkeste gåajvobe .
Jïh klijmam beerkedh .
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh aktem heamtuvrem daatovrisnie tjaelieh , jïh sov tjaalegem staeriedieh mænngan lohkehtæjja jïh / jallh dah mubpieh learohkh aktem tjaaleldh bïevnesem bååstede vadteme .
Dan gaavhtan sijhtieh lihtsegh dam kultuvreguedtijem duedtedh jih nimhtie båatsoejielemen sjiere lehkiem gorredidh .
" Klies-Kleamma birje " " Ånnetji Mosviken-saemiej bïjre " " Dæjpeladtje jåvlh saemide "
Aelhkie lea dagkarinie maanine årrodh aaj .
Gaskem jeatjah dah eah åadtjoeh saemiestidh mearan sovnedeminie .
Dejstie 9 subjeekth reaktoelaakan tjaeledh jïh 12 verbh subjeekti mietie tjaeledh.
Dellie numhtie noerh fïerhten aejkien meatan gosse skylleme-maanah tjåanghkenin .
Bieljehts-tjelmehtstoelhkh bieljehts-tjelmehtsidie jallh dejtie mahte bieljehts jallh tjelmehts persovnidie .
lea jeenjemasth sjyöhtehke vaestiedasse guhkievaestiedassebielese
hearra ringsiem / ringside åådtje .
vuesiehtimmieh vedtedh guktie goerkese gieriesvoeten jïh seksualiteeten bïjre maehtieh jeerehtidh kultuvrine jïh kultuvri gaskem
Stoerre ïedtje Gïelemoenehtsen barkoen bïjre
Saemiengïele mubpiengïeline , saemiengïele 4 , Jå3 , åarjelsaemien Samisk andrespråk , samisk 4 (nivå 3), Vg3 , sørsamisk Learohkh jïh privatisth / Elever og privatister
Dåaroen mænngan jïjnjh saemieh tjïekedin .
Jis gujnelemmie ajve måedtie våhkoeh seentebe jallh gååte akte jallh göökte askh maahta jïjnjh sjïekenistie , vuesiehtimmien gaavhtan byjresemolseme jallh jis ånnetji raessesne .
Faage edtja nuepiem vedtedh meatan årrodh soptsestidh jïjtse , sosijaale , lidteræære jïh faageles teemaj bïjre .
Nøørjesne utnebe ' forholds ' låhkoe ‐ veeljeme .
Bene daennie rohkelassesne rohkelibie Jupmele tjuara baajedh mijjem daam guarkedh , juktie mijjieh dam fierhten beajjetje laejpiem gyjhtelassine dåastobe .
Learoesijjiem seammalaakan syökh goh skuvlem syökh .
Gullien åvteste tjuejkieh Alaskesne
komma längra bortitr:3s 'Vargen rör bara lite på sig och kommer längre bort.'[Silpegaaltije] Ikth vielie transitijve paarrebieliem gaavnebe, mij -d- åådtjeme men ij naan tjoejemolseme.Intransitijve paarrebielie dan muhteste tjoejemolsemem åådtjeme, jïh intransitijve gietjie -n-.
NÖJDA MENTORER
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman viehkehte sisvegem lihkebe moenedh , dahte lea dovne akte dïrrege jïh akte lissie ulmietjaatsege .
- jïh proposisjovnen bïjre 2008/09:158
 (Wikipedia.
Øøhpehtimmieh jih saerniestimmieh saemiej bijre
Aalkoelistie aaj Drammen jïh akte staarebielie Oslosne meatan årrodh voejhkelimmesne , bene dah idtjin læjhkan sïjhth meatan årrodh .
Råajvarimmie 12 Staeriedimmie faage- jïh tæjmoejoekedimmeste
åvtese buektedh ektienamme programmem joekehts lahtesistie maam jïjtjene jallh jeatjaj teekstijste vaalteme
goltelidh jïh åejviesisvegem guarkedh guhkebe njaalmeldh vuesiehtimmijste
jarkoestidh jïh sjïehtedidh jeatjebi teeksth daaroengïeleste saemien gïelese
Læjhkan ij daate diagnostihke öövre sjiehteles daejtie veerbide juktie barre nuepie daam darjodh animaate subjeektigujmie.
Tsiehkiem / aamhtesem buerkiestidh .
soptsestidh byökeles joekehts aamhtesi bïjre
Dovne repmien jïh aajlan staarne edtja hijven årrodh .
Gosse datne sïjhth naaken laantedigkesne maahtah åålegh mijjen veekselasse ringkedh: 063-15 30 00 .
Illeldahkide mejtie åadtjoeh gosse ryökneme-aarhkem PAS sijjesne provhkh , vuesiehtieh guktie learohkh dah pryövemen ovmessie tekstide jïh laavenjasside buektiehtamme vaestiedidh .
SEAMMAVYÖRTEGS LÏEREHTIMMIE SAEMIEN LEAROEHKIDIE
Áillohaš Japanen gåajkoe bööresovvi gellien aejkien jïh desnie skraejriem åadtjoeji
Dan åvteste maahta ohtsemidie sïjse seedtedh abpe jaepiem , jïh dah iktemearan gïetesuvvieh .
geerve almetjen dåeriedæjjan baalhkadasseme (dåakteren tjirkeme kreava) 
laakan pryövedh buektiehtidh ahte gaajhkh saemieh lea mïrrestalleme laakan
Dah gaajhtsh jïh tjillegh golh sïjhtin naevstien sisnie aaj kröödtsedh .
Lïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjidie saemielaaken § 3-8 voestes lïhtse (- Fiereguhte reaktam åtna lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne), edtja dej daaletje njoelkedassi mietie årrodh laakesne geervelïerehtimmien bïjre , jïh laakesne prievieskuvli bïjre dej baalte mieriedimmiegujmie .
Guktie numhtie / jïh guktie ij leah numhtie ?
Naemhtie maahta jaetjebigujmie åajvoe-laakan åarjel-saemien tradisjovnh juekedh jih jielijedarjodh , jih manne aavoedem dan bijre vielie daennie seminaresne govledh .
Joekoen jïjnjesh dovne maehtieh jïh sïjhtieh meatan årrodh jis dejtie tsiehkide buerebelaakan sjïehteladta .
Saemiedigkien tjïeltekonferanse lea heajhteme
faagedaajroem jïh faageteermh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste nuhtjedh soptsestimmine , digkiedimmine jïh åehpiedehteminie skuvlen , siebriedahken jïh barkoejieleden bïjre
Daviden boelvh !
Daelie mov åejjieh saejriedieh , Vaino jeahta jïh mojjehte gosse minngemes biejjie nåhkeme .
Maanagïerth mah aktem saemien maanagïertefaalenassem vedtieh maehtieh dej joekehts dåarjoeöörnegi bïjre syökedh .
Tjåadtjoehtæjja: Maahtoedepartemeente Maahtoedepartemeente lea 2011 raejeste fïerhten jaepien råajvarimmiesoejkesjh evtiedamme , juktie saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman dåårrehtidh .
Vihkeles jieleme vijriebasse barkeminie aktem ståaradimmiemierhkesjimmiem åadtjodh , mij ij darjoeh jienebh bearpmoeh sleengkesuvvieh , bene seamma aejkien ij beapmoejearsoesvoetem vaahrese biejh .
Dle joe buarene .
Sjyöhtehke faagebyjresigujmie laavenjostedh juktie faagelidteratuvrem evtiedidh
Daah saatsh leah åtnasovveme:
Piere: Dah amma daen aereden varki staarese vøølkigan .
Gåessie jollemaaksovevaarjelimmie nåhtede ?
Daesnie aaj vuesiehtimmieh guktie learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh .
jallh ij-tjaaleme kultuvremaahtosne .
Edtja vierhtide Noerhte-Trööndelageste nåhtadidh (såemies bieline) fg 715 Vannvikan- Keiserås (Vannvikbakken) 
Learohkh 5. jih 8 daltesisnie ikth næmhtie såårneme øvtiedimmiesoptsestallemen bijre:
Skierden regijovne aktem stoerre kuvsje- jïh konferansesuerkiem åtna , jïh Trondheim Lufthavn Værnes lïhkesvoetem vadta nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale maarkedidie .
Påastesijjie: guessiesijjie: Postboks 301
Gosse ektesne libie , maehtebe sinsitniem viehkiehtidh jïh löövlemes maajsojde sigkedh .
Jåartaburrieverken lea bijjemes dïedte juvrehealsoen åvteste jïh laanestimmie juvreskïemtjelassi vööste barkedh .
Hijven juktie naaken noerh leah girvene gielem lieredh , kuvsjh vaedtsedh jih voejhkelieh gielem nuhtjedh gosse nuepie .
Svenska miljömålen (2008) www.miljomal.nu www.regeringen.se/sb/d/2055
Gååvnese ovmessie vuekieh eatnemem vaarjele , jïh byjresebalken mietie lïeneståvroe maahta vuesiehtimmien gaavhtan eatnemereservaath jïh ledtievaarjelimmiedajvh tseegkedh .
Manne aaj aktem almetjem gaavneme, guhte leerhkehtidh jeahta, seamma ulmine goh leerhkedh.
Daesnie maahta ryöknedh jïh bïejedh taalesymbovlh taalesïevese .
Åvtese dle ussjede vielie giehpiedimmieh buektiehtidh .
26 1.2 Mij kristelesvoetem buerkeste aktene saemien ektiedimmesne
 (Guvvie: Hans Lindkjølen) 
væhtah buerkiestidh sjaangerisnie håaleme
Jis kaarhtam åtna 21 tabledth dellie våhkoem dejtie orrije mænngan gaajhkide tabledtide kaarhtesne vaalteme .
Numhtie maehtebe jeatjah noeride damtesadtedh jïh orre voelph åadtjodh , Sunna Rensberg jeahta .
Learohkh mah vielie haestiedihks barkoem daarpesjïeh , maehtieh baakoebuerkiestimmide saemiengïelesne tjaeledh .
ÅRROEHVÅÅREGEPLAAKATE (ÅENEHKS TJAELIESTIMMIE) 1 .
Mujhtiehtibie , mijjen löönemefaaleldahke lea nimhtie , gærjide edtjh bååstede vedtedh gosse löönemebiejjieh nåhkeme .
FoU ' en sisnjelen , jïh jïjnjh jeatjah evtiedimmiesuerkine , noerhtetröönderen aktöörh aktem jolle syjhtedassedaltesem utnieh .
Sïjti Jarnge , ektine Fylhkengærjagåetine Nordlaantesne , dïedtem åtna dan saemien gærjabussese .
3.3.3 Jarkelimmieh baalhkasystemesne
Mearan Gåsta lij noere ålma dellie bovtsigujmie barki .
Raerieh buerebe jïjtjedomtesasse
Mij destie sjïdteme lea stuerebe laavenjosteme tjieltigujmie jïh regijovne jïh staaten myndighetigujmie .
Akte mij empatijem åtna , maahta jïjtse jïh mubpiej åssjaldahki jïh domtesi gaskem juekedh .
Mijjen aehtjie dubpene reakasovvi jïh Borgund aalkegærhkosne kristesovvi .
Noerh duedtiejieliemasse dåårrehtidh
Bielelen Leksvik jïh Frosta , dle gaajhkh tjïelth fylhkesne öörnegem bååstede åadtjoeji goh aarebi .
Doh klijmajorkestimmieh leah mijjen tijjen støøremes haesteme .
Learoesïelth edtjieh væjkele årrodh kvalitetem øøhpehtimmesne tjirkedh jïjtse sïeltesne .
' en tjïrrh EU .
Ruffien dæjstan 20. b. daam aamhtesem daejriehtamme staatetjaeliejasse Elisabet Dahlese Maahtoedepartemeentesne , jïh ruffien måantan 25. b. learoevierhtietsiehkiem dïjveldamme saemienministerinie Rigmor Aasrud:ine Orrestehteme- jïh reeremedepartemeentesne .
vuesehte dïhte jeenjemasth ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
Ovmese baakoejgujkie maahta vihties bovtsen guelmiem måbpan boejhkelidh , guktie krievvesne maahta gaavnedh .
Juvlememaaksoemoenehtsen salkehtimmie (orrenöörjen) 
maadthtjaetsie vihties jïh
• Gïetjedimmieöörnegh tjïrkedh saemienlaaken gïelenjoelkedassh tjïrkedh
Dah leah energijestuvremasse ektiedamme , jïh tseegkeme orre FDV-systemijste (Forvaltning - Reereme- , Drift - gïehteldimmie , Vedlikehold - gorredimmie) dejtie gïehteldimmie- jïh sjïekedæjjaåvtehkidie gaajhkine darjojne .
Ööhpehtimmiedirektovraate vuarjesje mejtie daerpies orre trygkedh / jïh jallh dejtie staeriedidh , Saemiedigkine ektine .
gaahtjemefaamoem buaranidh jïh jåarte- jïh skåajjeburrrien sjïdtedidh , aaj båatsoeburrien , jïh naemhtie barkoem jeanadidh voenine
Gærjam tjeeli .
Gosse learoehkidie gihtjie maam buektiehtamme , jïh mejnie byöroe vielie barkedh , dellie sån buektehte learoehkidie eevtjedh jïjtsh maahtoej bïjre ussjedidh .
Dej göökte voestes jaepiej Barstad skuvlesne veedtsim Velfjovlesne Brønnøyesne .
Mah leah vihkielommes tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne , jïh guktie dah evtiesuvvieh ?
Mujhtieh visumem ajve boelhketjisnie maahtah åtnosne vaeltedh .
Vædtsoesvoete lïhke fuelhkine lea akte itjmies dåeriesmoere siebriedahkesne jïh akte meadtoe .
bieljelamme laavenjostosne såemies jeatjah tjïeltigujmie Noerhte-Trøøndelagesne .
Giejnie leah skuvlesne ektine ?
Kostrataallh vihteste Noerhte-Trööndelage gellie jaepieh lea vaenebe vierhtieh sjïereööhpehtæmman nåhtadamme , goh dah jeanatjommes jeatjah fylhkh laantesne .
Saemie lea , jïh Johkemehkesne Sápmesene , saemie-eatnemisnie årroeminie dej sov eejhtegigyjmie jïh onne vïelline jïh bïenjigyjmie Siva jïh Saj .
Mojhteselæstoe byøroe aaj våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie , guktie lea aelhkie dam vuartasjidh gosse daerpies .
Veerbh mah eah molsedh.
Råajvarimmie 50 .
Råajvarimmie 73 Lidteratuvrestipende saemien noeride
Abpelaanten faalenassine jïh laantelinjine sïjhth dej seamma syökijigujmie jeatjah fylhkijste gaahtjedh .
Stadnamnlova .
Bïevnesh nasjovnaale pryövi bïjre 2014
tåvsenejuelkien moejege kraesienjålhtja
Dan mænngan prïhtjegem jovkin , ektesne stååkedin jïh murriedin .
learoehkidie viehkehth ållesth tekstem vuejnedh jïh viehkehth vuejnedh mij
15.
Learohkh gelkieh aaj maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-7 daltesinie Jå 3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammen mietie .
Øørnege hijven sjïdti , bene åssjelem - jienebh meatan veeljemisnie- idtji jaksh .
Evalueradimmie juvnehte skuvle- jïh maanagïertelaavenjostoem nænnoestehtedh .
Sæjroe 21 / 35
Dïedtije: Orrestimmie- jïh administrasjovnedeparte
Mijjieh faalenassem sjïehtedibie barkoefaamoen mietie reeremisnie jïh dej politihkeles darjomi mietie gåetesne .
Gaaltije lij voesteges vaajesegærjam mijjen smaaregine , jïh maaje guhkiem lij aajne vaajesegærjam åarjelsaemien gïelesne .
Guktie p-pillerh nåhtadidh ?
Råajvarimmie 4 .
Onneåabpa lea jællan vijhte jaepieh illeme , Garme jis joe lea båeries bienje goh jeatjh aajja .
Raeriestamme aktem giehpiedimmiem jåa1 23 sijjiejgujmie , akte lissiehtimmie 44 sijjiejgujmie jåa2 , jïh akte giehpiedimmie 55 sijjiejgujmie jåa3/jåa4 .
Akte sjïere histovreles heannadimmie , jïh dan åvteste veartenen aalkoealmetjh daan tjaktjen leah seammavyörtegs meatan staatigujmie ektine , daan jaepien konferansesne aalkoealmetji reaktaj bïjre , maam EN:n generaalekrirrie öörnede .
"Guktie hur nimhtie, så tjidtjie, mor mov min bïenjem hund beltiejih?"
Jïh mijjieh dååjrebe aerpievuekien jielemh goh båatsoe lea aktene ahkedh stuerebe ovvaantosne stoerresiebriedahken vaajteligujmie , lissiehtamme mineraalenuhtjemen bïjre .
Merkets eier: Laila Mari Brandsfjell , Saanti sïjte
NYE SALMER
Dïhte nænnoestimmie göölemen bïjre fjovline aaj aktem såarhts fjovlereaktam vadta , ihke stuerebe vïnhtsh eah sïjhth gåhkese juhtedh .
Tseegkeme , hijven ektiedimmieh eejhtegi jïh barkiji gaskem darjoeh guktie aelhkebe jïh jearsoesåbpoe sjædta tjoeperdimmieh jïh dåeriesmoerh bæjjese vaeltedh , jis naaken .
Evtiedimmievæhtah saemien siebriedahkine .
Dannasinie ånnetji nåake fylhkentjïeltese jïjtje veeljedh .
Jih såemies dåktovre jeahta dihte dle mijjieh gie ib (ohörbar) mijjieh dab aate mah , dab gåmpoeb dab fatnoeb / jih dle (ib) (ohörbart) undersöka dam jih ib (ohörbart) daejrieh guktie , men die naan kanske naan / kanske dihte dan , kanne dihte rikti medicin ij mijjieh ib (ohörbart) ge daejrieh gænnah .
Vihties jarkelimmieh geajnoesuerkesne heannede gosse fylhkendigkie tsiengelen 1. b. 2010 raejeste diedtem åådtje 1250 km rijhkegeajnojde staaten luvhtie .
Jis jïermestalleminie guktie lij saemide mubpie veartenedåaroen jaepine , dellie maahtah vielie Gåstan jïh jeatjah saemiej dååjrehtsi bïjre lohkedh: Åarjel-saemieh - Samer i sør .
vaaksjodh guktie gaajhkh learohkh PAS sæjjan tjaalasovveme
2013 ÅARJELSAEMIEN
Læremiddelet består av alfabet og matematikkbegreper .
Jis datne såemies nuepiejste lea dov otnegem dasseme maahtah datne såemies aejkien dam bååstide åadtjoeh bievnemen tjïrrh lïeneståvrose .
Baalhka-jïh åasabijjiedimmie jïh jeatjah budsjedteteknihkeles jarkelimmieh leah 0,5 mill. kråvnah .
Skïemtjebaalhka barkoevedtiejistie
Veartenen aalkoealmetjh leah bijjelen vïjhte prosenth veartenen almetjijstie , vielie goh 370 millijovnh almetjh joekedamme jieniebinie goh 90 laantine .
Göökte dejstie vuesiehtimmesne (137).
44,4%22,2%22,2%5,6%11,1%
Mijjieh edtjebe dovne sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem gellielaaketje kultuvrejieledem utnebe , seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh kåanste jih kultuvre maahta barkojne sjïdtedh , jïh kvaliteetese .
Ohtsemh bøøtin jïjnjebe goh 200 miljonvh krovni åvteste .
Skaepiedihks tjaalegh
goerehtidh , eksperimenteradidh jïh hammoedidh logiske ussjedimmieh viehkine geometrihkeles åssjelijstie , jïh geometrihkeles tsiehkieh buerkiestidh mah leah joekoen vihkeles teknologijesne , kåanstesne jïh arkitektuvresne
Veanhta guhkebe jielemem åådtje jis ij rïevhkesth .
stinkes skreejremeråajvarimmieh , mah juhtieh , maahta neebnedh: - Bïevnesjimmieh saemiengïelesne saemien dajvine - ektiebarkoe Politijejïlleskuvle goevtese Bodø jïh Luvlie- jïh Jilliefinnmarken politijedistrikte gaskem iedtjeles skreejreme aelkedh .
Im daejtie daennie tjaalegisnie gïetedh.
Næjla dihte mmm .
 (27) a. Maria Maria
Gaajhkh ohtsemh mejtie edtja pryøvedh tjaatsestimmiereaktam 16 jaapan biejedh dennie veeljemisnie 2007 idtjin jååhkesjimmiem åadtjoeh .
Saemiedigkie galka dovne riekte guektienbielien ektiebarkoem utnedh jeatjah aalkoealmetjigujmie jïh dej lihtseginie .
VÅHKOEM EKTESNE
Dah jeatjahtehtemh mejtie aajhtsa maahta daamhtaj aelhkies operasjovnine laahpehtidh guktie ij cancere evtedh båetije aejkien .
15:30-17:30 Beapmoegåassoehtimmie Åarjel-saemiej internaatesne .
Fylhkengeajnoesoejkesjisnie jaepiej 2010-13 dle akte tjïelke ulmie gïehteldimmiem jïh gorredimmiem prijoriteradidh , jïh stuerebe fokusem utnedh valkesejearsoesvoetese akten læssanamme budsjedten tjïrrh vaedtseme- jïh sygkelegeajnojde .
ruvteskovhteste feerhmie feerjalaajrojde Eidshaug
Göölemejieleme lea gööleme barkojne jïh ryöjrehtimmieindustrije , tjaetsieåtnoe jïh göölemeturisme .
prososijaale dåemiedimmie: positijve , sosijaale vuajnoeh utnedh jïh maehtedh
G. b. Asta M. Balto , mubpieåvtehke stuvremetjïertesne Saemiedigkien gïeleskreejremeprosjektesne , Sig-Britt Persson , åvtehke stuvremetjïertesne jïh Leena Huss .
Ulmie lea åarjelsaemien gærhkoejielemem jïh åarjelsaemien gïelem tjïrkedh .
Maanagïertebïevnesen åssjele lea viehkiehtidh ussjedidh jïh govlesadtedh guktie edtja politihkeles ulmieh jaksedh , juktie buerebe byjjenimmiehtsiehkieh buektiehtidh maanagïertefaalenassen tjïrrh .
Uhtjiedimmieh tjaeledh lea akte teknihkeles posteringe vuestiepåastine , fylhkendigkien budsjedtesuerkien nuelesne .
Voestes budsjedte PP- dienesje
Tjoejh ö jïh e aajne tjoejh baakojne joekehtehtieh.
Dan åvteste geerjene ihke hijven prosjektigujmie nearhka mah jienebh jïh orre sijjieh skaepiedieh gusnie maahta dejtie gïelide provhkedh , staaten tjaelije saemien aamhtesidie , Raimo Valle jeahta .
Daah govlehtimmieråårestallemh leah aaj dam histovrijes våaromem saemiej eatnameåtnose jïh reaktatsiehkide åehpiedahteme , lissine leah joekehts reeremeåejvieladtjh jïh iedtjeåårganisasjovnh åådtjeme altese vuajnoeh åehpiedehtedh salkehtimmiebarkoen bïjre .
EE:n regijovnepolitihken ulmie lea ekonomije jïh sosijale ektievoete lïhtsege-laanti gaskoeh stueriedidh jïh regijovne ov-balanse jïh mij joekehts ekonomijen övtiedimmesne lea unniedidh .
Edtja illedahkide nåhtadidh juktie darjodh jïh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie saemien gïelh gorresuvvieh jïh evtiesuvvieh .
Julevsaemien gïeledajve Nöörjesne lea Noerhtelaanten fylhkesne mij saltenvoene åarjeste jïh Ballangen tjïeltese noerhtelisnie .
Gosse mijjieh tjaatsestibie dellie dah krirriej læstoeh dah mah biejesuvvieh tjaatsestimmiegeegki sijse .
Saemiedigkie aaj vuajna vihkeles laavenjostedh jeatjah saemien institusjovnigujmie jïh dejtie eevtjedh , guktie dah råajvarimmieh aelkieh mah saemien gïelem eevtjieh abpe Saepmesne .
20 Kroessebaakoe .
Sametinget er i sitt arbeid avhengig av et kunnskapsgrunnlag, og etterspør ofte fakta om samiske samfunn og helserelatert funn om samers helse.
Prosjekten vuepsie lea orreme dam aktivyøki goerkesem jïh govlesadtemem bueriedidh , edtja aktem våaromem akten tjåenhgkies politihkese evtiedidh dejtie vaeriedajvide .
Svahken sijte lea åarjemes båatsoe-sijte , Nøørjesne .
Dïhte Jiemten jillielistie , åarjielistie jïh Herjedaelesne guvviedidh .
Bieljelh Seniorraeriestæjjam Ingeborg Larssen , tell 78 47 40 00 jallh e-påaste: ingeborg.larssen@samediggi.no .
Bene juktie mij akt saemieskuvlesne heannadi , dah göökte mubpieh tjoerin desnie orrijidh , jïh dej minngemes jaepiej Troforsesne veedtsin , jïh eah gåessie mijjieh nööremes dohkoe seedtesovvh .
2013 dejstie " båeries " fylhkengeajnojste lea
08-786 5810 jallh
Englaanten giele (lohkeme / soptsestidh) 
Goerehtallemepryöven mietie , vielie goerehtalleme , vïhtesjimmie klaassetjiehtjielisnie jïh soptsestimmieh Ealline jïh altese eejhtegigujmie maahta vuarjasjidh mejtie edtja Eallam guhkiebasse salkehtidh .
Joekoen vihkeles maanaj gïeleevtiedimmien gaavhtan hijven saemiengïeleldh faalenassh gååvnesieh , meedijan , lidteratuvren jïh kultuvren sisnjeli .
Gylhkentjïelth dam åejviedïedtem dan jåarhkeøøhpehtæmman utnieh , jïh dïedtem utnieh eadtjohkelaakan meatan årrodh dam saemien gïelem gorredidh jïh evtiedidh jåarhkeskuvline .
Jis daan roehtse tjoelme, mij aaj substantijve, dellie barre -s- lea intransitijve veerbese lissiehtamme jïh barre -sttransitijvese lissiehtamme.
Gosse vuarjasjimmiem iktemearan dorjeme , learohkh byöroeh astedh barkoem bueriedidh , juktie lïerehtimmiem lissiehtidh .
Daah veerbh vuesiehtimmesne (63) buerkiestieh guktie maam tjåadtjan sjædta.
Jis gïelemålsome lea dan guhkie båateme ihke ij gåeredh jallh geerve eejhtegidie gïelem maanide vedtedh , maanajgïerte jïh skuvle vihkelåbpoe gïeledomeninie sjïdtieh jïh dejtie maahta barkedh gosse unnebelåhkoegïelij statusem tjïrkedh .
Aartigkele 21 Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse gïehtjedimmieh jïh goerehtallemh tjïrrehtehtieh mah daerpies edtjedh laavenjasside darjodh mah daan konvensjovnese biejesovveme leah .
Lohkehtæjja jïh learohkh seamadieh gusnie jïh guktie dah edtjieh gaskesadtedh klaassetjiehtjielisnie .
55 skreejredh , dan nuelesne saemien , politijeööhpehtæmman .
Daesnie daerpies vielie goerehtalleminie .
JOEKEHTSH LEEJJEMELATJKOEH - " OPPSIGELIGE FORHOLD " JIH " TIDSBESTEMTE FORHOLD " Raeriestibie dutnjien leejjemelatjkoem utnedh guktie jijtje maahtah nænnoestidh man guhkiem edtjh gåetieluhpesne årrodh .
Bryman:n (2011) mietie manne lïhtsegh saemien byjreskistie veeljim.
Noerhtesaemien: Jonny Inge Nutti
starnedirektorate sæjhta gïetegærjam direktoraten viermiesæjtose bïejedh .
Destie aaj jeatjah objeekte maahta leksikaale verben åelkiesbielesne årrodh.
' i klijmadåehkie daamtajåbpoe jïh vierrebe værsjoej vööste vaarohte båetijen aejkien .
Jis maam akt bieljeste gurkie byöroe hoksejarngem jallh jouredåastovem bïeljelidh , guktie maanam desnie goerehte .
SÏLLH GUKTIE EDTJH
Daate mov orre sjïehtedimmien vïrre , mij gallasidie sådtoej åvteste galka .
A: Ja , nov dle dej tïjjeh hov daelve [ ge ] gujht tjoejkehti dejtie bovtside naa se jirke årrodh sjædtien sisnie , edtjibie lie fihkedh gosse vaereden , novh vaereden gujht dle seamma juhtibie goh gïjrege dabta (daabtaj ?
vååksjeme guktie eejhtegh / åelie-almetjh bïevnesh pryövemen bïjre åådtjeme , jïh dovne dam tjaalegem pryövemen bïjre
Finnmaarhkekommisjovnen voestes reektehtsh edtjieh gaervies årrodh jaepien 2011 minngiegietjesne 2012 aalkovisnie .
Gusnie datne reakasov[veme ] ?
Eepose / epos lea lidteratuvresuerkiem gusnie soetem soptseste vihties jïevkehtimmien haemesne .
Noerhtenaestiej gijken nueliem
Jalhts dïhte ikth vielie dåarjoe naemhtie jïjtsistie heannede , dle daerpies staeriedidh jis mij akt båajhtode .
Old Price: NOK 130,00
h / l: Rohkelibie h / l: Jupmele , datnem gijhtebe jielemen åvteste maam vadtah .
sisnjelen .
Seammalaakan gaajhkide dejtie golme geografeles dajvide.
Gååvnese aaj sjïere akute-p-pillere maam maahta vïjhte dygnine ovvaarjedamme negkemen mænngan vaeltedh .
Dajvesne leah govhte båatsoe-jieleme-sijjieh mah abpe dajvem gaptjieh .
vijrebe jeahtasåvva eN-bïehkedimmie aalkoealmetjij reaktaj bïjre j. b. gïeleldh reaktah iemiealmetjidie .
dåeriesmoerh loetedh gåhkoen , skaavhtegen , arealen jïh volumen bïjre
tjaalegh vierteste tjïelke vuekine
Betnesne veanhta dïhte nomme sjïere jïjtsevoeth guadta .
Kapihtele 3 .
JIELIE TJIEHTJELH
Mijjen aarvoeh lin juakaldihkie .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte lea tjïelkestamme go
Byøroe aaj øøhpehtimmiem gaavnesjimmine vuarjasjidh goh akte alternatijve .
Gaatesjen dle vaenie filmh mah leah maanide sjïehtedamme .
Dah barkijh tjuerieh voejhkelidh åvtene årrodh dejnie tsiehkine gusnie billieh daate aktivyöki barkoe sæjhta tjöödtjestidh , jïh ektiebarkoe maanaj gaskem seapan sæjhta nåake sjïdtedh .
E-legitimasjovne datne åtnah gosse galkh datnem identifieredh jïh elektronihken vuekesne nualan tjaeledh .
Njaalmeldh soptsestimmiej mietie dellie aaj åejjienskuvhriemööledimmieh dorjesovvin jieniebinie saemien dajvine Nöörjesne guhkiem mubpien veartenedåaroen mænngan.
Dan mænngan leam buerkiestamme maam Bergsland (1994), Hasselbrink (1981) jïh Stenfjell (2008) daej veerbhpaarri bïjre tjaelieh.
Dej laavenjasse datnem viehkiehtieh .
tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente prosjektem maaksa , jïh aajhterh leah Saemiedigkie jïh departemeente .
Raeriestamme dåarjoe 2,2 mill. kråvnah .
Maahta ovmessie vuekine gijhkierdidh , vuesiehtimmien gaavhtan joeleds jïh sealoes jallh tjarke jïh tjimkeslaakan .
Rååresjimmietjåanghkoen aajkoe lij tjïelke raerieh åadtjodh dan barkose raeriestimmine galhkuvetjaatsegasse veartenekonferanseste .
Dan åvteste dle saemien maajhööhpehtimmie sæjhta daerpiesåbpoe sjïdtedh jaepiej åvtese.
Båetieh mov jovje-råtnoe båetieh mov aaltoe miesie sarva båetieh mov gaavelh - krievvie
Mubpie pryövoe lea progressijve haamoe.
Aerpiegïelen soptsestæjjah gujht tjuerieh leajhtadidh daam maam maanabealeste govleme (Montrul, 2016).
Daamtaj onterdieh man åvteste naemhtie , jïh muvhten aejkien aaj dam vuesieh tieh gosse aktem mubpiem veelelaakan vuartasjieh , dah lahtestieh jallh gyhtjelassh gihtjieh .
Saemiedigkie sæjhta maanagïertebiejjiem mïerhkesjidh jïh gaskem jeatjah guessine mïnnedh akten saemien maanagïertesne Altesne , Àltta siida mánáidgárddi .
Dïhte saemien gïelegoerehtimmie jaepeste 2012 vuesehte noere almetjh dovne åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvesne , gïelem buerebelaakan haalvoeh eejhtegeboelveste .
joekoen dejnie boelhkine gusnie jïjnje seamma aejkien heannede , goh dej veajkoej gosse dæjpeles darjomesh leah seamma tïjjen goh maanah hoksem daarpesjieh .
Veartene lea vihties laahkoevoeten tjïrrh, jïh iemiealmetjh utnieh: "an epistomology where the relationship with something (a person, object or idea) is more important than the thing itself" (Ibid.).
Øøvtiedimmie- jïh jorkestimmiebarkoe
geerve saemieh åadtjoeh ööhpehtimmiefaalaldahkem noerhtesaemiengïelesne , julev- vuj åarjelsaemiengïelesne .
Gærja sjeahta dovne maadth- jïh noerebealan-skuvlen learoehkidie , voestes- jïh mubpiengïelen lohkehtæmman .
Mijjieh sïjhtebe eadtjohkelaakan barkedh gaajhkh golme girtesijjieh fylhkesne evtiedidh , jïh joekoen åenehksbaanesijjide jïh valkesefaalenassem daesnie .
Joekehtehth mestie man jïjnje saemien dah learohkh maehtieh .
Darjoemassh 2011 - 2012
Budsjedten mietie edtja foenteste nåhtadidh 47.2 mill. kråvnah boelhken .
Læjhkan goh joe buerkiestamme jienebh veerbh mah molsedimmesne sjïehth, mejtie aaj Bergslande buerkiestamme, Bergsland (1994, 96-8).
Göökte saemijste gellide saemide
Ektesvuekie-barkojne Fusan tjieltine lea provsjekte-dåehkie dirregem øvtiedamme mij maahta barkojde vierhtiedidh karakteri namtegh (VUK .
Ruffien 3 .
Mattis Danielsen guvviem vuesehte gusnie aahkebe Sagka .
illedahkenuepiem buerkiestidh jïh aarvehtsem jiehtedh goh brööke , prosente jïh desimaaletaale
UMEÅ UNIVERSITET
Muvhten aejkien tjuara aamhtesem siejhmelaakan gïetedidh , juktie aktegslearohkh krøøhkestidh .
Vuesiehtimmien gaavhtan dåaktere åådtje skïemtjijen båehtjierdimmiem digkiedidh kollegine barre jis dïhte seamma persovnem håksa .
§ 49 Gåessie geerestahkh jïh jeatjah tseegkemh tseagkodh jïh ryjvestalledh , dellie dah gøøkte rijhkh , aerebi goh konvensjovne raastenbijjelen båatsoen bïjre faamojne sjïdteme , dah gelkieh sjïere mååhtedimmiem darjodh .
Årrojh jïh aamhtesegïetedæjjah edtjieh jïjnjh iktedamme geografeles bïevnesh åadtjodh
Dah jeenjemes laavenjassh leah evtiedamme suarkan Nuhtjedh jïh gïetedidh .
, 1982:763
Dïhte mij ekonomije gelliesvoete , kultuvre gelliesvoete jïh darjomesgelliesvoete .
Vaarjelimmiesuerkie tjarke byjreskeoffensivine
Learohkh 8. jïh 9. daltesinie dam seamma pryövemem tjaelieh mejtie dorjesovveme maahtaldahki ulmiej mietie dehtie 7 (tjïjhtjede) daltesistie .
Learohkh berkieh lïerehtimmine gellielaaketje , jïh joekehts tijjem nåhtadieh .
Gïelekåarhtem dan dov tjaalesæjjan seedtesåvva .
Maanagïerte lea akte vihke les sijjie juktie dïebles dåemiedimmiem heerredidh .
Åh jeahta , de såemies doktovre jeahta ahte gidtjh nimhtie satne aervede .
Skeejrehth orre åssjalommessh jïh prosjekth mah ulmide dåarjoeh .
2011 dïhte mierie læssese nominelt 10,8 mill. kråvnajgujmie .
Reerenassen ulmie lea gaajhkh evtiedimmieh iKT:en sisnie byjjes suerkesne edtja prinsibpen nualan bigkedh universellen haemiedimmie .
Jis göökte ohtsijij seammaleejns kvalifikasjovnh vierhtiedieh , edtja dïhte gie saemeste voestesreaktam utnedh .
 (multimodal) tekstesne , jïh gusnie naan bïevnesh dennie åejvietekstesne , naan dah mïerhkesjimmine tekstesne jïh muvhth bijjietjaalegisnie; vg .
Teorije gïelesertemen bïjre jeahta learohkh/soptsestæjjah mah mubpine gïelem lierieh eah daarpesjh raajesh nulle objeektine jååhkesjidh, jis nulle objeekte ij sïejhme dej voestes gïelesne.
Siejhme gaajhkesh , jallh dåehkieh learoehkijstie mah maajhøøhpehtimmiem åadtjoeh , seamma boelhken båetieh guessieviesehtæmman .
Dah vijriesåbpoe raeriestieh aktem viermiem saemien dotkemasse tseegkedh , jïh akte iktedimmieforume jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnide mij seamma råållem åådtje goh Universiteete jih jïlleskuvleraerie (daaroen UHR) nasjovnale ektiedimmesne .
Dïhte daarpesje dovne orre teknihke jïh jeatjahligke dåemiedidh .
Gïeleraerie - unnebelåhkoegïeli bïjre (sveerjengïelesne) 
Skuvle jallh skvuleaajhtere sjæjsjalieh mejtie sïjhtieh dejtie pryövenasside tjïrrehtidh .
Dah tjïelth jïh fylhkentjïelth mah laavenjostoelatjkoem jååhkesjieh Saemiedigkine leah: Deatnun tjïelte , Unjárgan tjïelte , Porsángun tjïelte , Guovdageaidnun tjïelte , Gáivuotnan tjïelte , Divtasvuodnan tjïelte jih Snåasen tjïelte , jïh Finnmaarhken fylhkentjïelte , Tromsen fylhkentjïelte jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte .
Daesnie aelhkie læstoe man lea skuvleåvtehken dïedte pryövemen åvtelen , gosse tjïrrehtidh jïh mænngan .
9) Nasjonalpaarhkeståvroe Varangerhalvøya nasjonalpaarhkese
Gaavnehth mejtie voenges læstoeh (voenelæstoe / dåaresthpolitihkeles) mah leah meatan veeljemisnie dov tjïeltesne .
Veeljemen mænngan: Viertesth dejtie minngemes mïelemøølegidie aktene plaeresne veeljemeilledahkine .
Soejkesjetjaatsegh jïh intensjovnh råajvarimmiej bïjre gelline suerkine darjoeh guktie jeenjesh gihtjieh jïh veanhtadieh maaksoeh maaksasuvvieh dovne skåårvemi åvteste , evtiedimmielaavenjassi åvteste jïh gïehteldimmien åvteste , regijovnale evtiedimmieprogrammeste .
56 millijovnh saemien råajvarimmide suehpeden raejeste
Dïhte luste .
Sjædoeh Gaavnedid Leekedh
Jis ih sïjhth dov privaate profijlem rïhpestidh dle maahtah aktem lissiekontoem tseegkedh .
Tjoeverh tjaaleldh latjkoem åadtjodh , gusnie barkoeboelhkem , baalhkam jih eejehtimmiem lea sjiehtesjamme .
Jïh gosse Plassjen tjïelte jïh Aajege sïjhtin almetjem ohtsedidh gie saemien gïelem maahta jïh saemien vuekide daajra , dellie Astrid åadtjoeji dam barkoem .
Mijjieh aaj jienebh joekehts transitijvi veerbine gaavneme, v.g.
Innovasjovne Nöörje ...
Hujnie båata jïh vualka jieliemisnie .
reektehtsh jïh buerkiestimmieh tjaeledh , jïh aelhkie digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh
Sæjhta maana-jïh noereraeriem dåarjedidh daej råajvarimmiejgujmie 2012:
Sïelteevtiedimmieprogrammen tjïrrh mah joekoen leah kultuvrejieliemasse jïh dan sjïerevoetese sjïehteladteme , tjiehpies saemien aktöörh edtjieh sijjen maahtoem lutnjedh juktie kultuvresïeltine gïehtelidh mij dïenestem vadta .
Vielie goh 350 almetjh lin meatan Nöörjeste jïh Russlaanteste prosjekten darjoeminie mah lin ryöktesth stuvreme dan luvliesaemien / skoltesaemien siebriedahken vööste .
Diagramme 4.7.
- Daate sæjhta jiehtedh 6 millijovnh vaenebe aalkoejieliemidie saemien dajvine , jïh daate hævvi gaajh ovmurrie , saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen buerkeste .
Maehtedh lohkedh: Gosse aamhtesinie aalka , dovne lohkehtæjja jïh / jallh learohkh maehtieh sjïehteles tjaalegh lohkedh .
Jis hoksebarkijh vuarjasjieh dåakterem daarpesje mïnnedh edtja tïjjem åadtjodh jeenjemes tjïjhtje biejjiej raejesne , vuesiehtimmien gaavhtan hoksejarngesne jallh fuelhkiedåakteren luvnie .
Jeanatjommes daejrieh dïhte feerlege rïevhkestidh .
Harald Eia ij rikti vienhth altese steemme ulmiem åtna .
Saemien jaahkoeøøhpehtimmien åssjele lea aktem øørnedamme jïh iktemearan jaahkoeøøhpehtimmiem vedtedh mij gååske jïh nænnoste dam kristeles jaahkoem , daajroem vadta Dan golmenektievoeten Jupmelen bïjre , viehkehte saemien maanide jïh noeride jieledem toelhkestidh jïh haalvedh naemhtie dej saemien roehtsh jïh idtentitete gorresuvvieh ̧ jïh dejtie haestede eadtjohke årrodh jïh meatan årrodh gærhkosne jïh siebriedahkesne .
Tseegkeme / soejkesjamme private maajhbaahke-tseegkeldahkh mijjese ektiedidh (Skierde (gaasse , kloakke , biobrensele), Fylhken Gåetie (spaahkoe)) 
Vaeltieh tjaatsestimmieleahpam dan krærran misse datne sïjhth
Gålkoen 8. biejjien stujmie sjïdti jïh Hætta akte dejstie stujmien åejvijste lïj .
- Juvlemen aerpievuekieh leah iktesth evtiedimmesne .
Árran jïh Jentoftsletta maanagïerth leah laavenjosteme juktie julevsaemien learoevierhtieh evtiedidh , jïh laavlomh julevsaemien gïelese jarkoestidh .
Jeatjahtehteme njammareavsesne maahta aaj njammacanceristie båata .
Utskrift fra kirkebok for Snå ̈sa 1887-1902′′ av Bierna Bientie " Sigrid Åhrén Laila Mattson Maggese soptsetamme: " Gosse voestes aejkien vaejsjiem vøøjnim "
Staaten Kaarhtevierhkie eatnemenommh jïh jeatjah nommh nænnoste , mah eah sijjienommelaakesne jallh mieriedimmine tjåadtjoeh .
Dah geerve almetjh vuesieh tieh dah maanaj prososijaale dahkojde jååhkesjieh .
Ajne nænnoestimmie Prievie skuvleste mij jeahta jis maana reaktam sjïerelïerehtæmman åtna jallh ij dam utnieh , jïh mij sjïerelïerehtimmie .
Lijkieaamhtesh Bïevnesh såaltjebarkoen bïjre , TibePR ' en baaktoe
Baaltele lissiehtidh jïh vielie leavloem vedtedh dan årrome- jïh religijovnehistovrijese mij Ceavccageađgi / Mortensnesne gååvnese , dle dah golme jeatjah dajvh jïjtje åajvoeh kultuvrehistovreles kvaliteeth utnieh .
Naaken vienhtin mijjieh limh russerh .
6.4.1 Referaansedåehkie
Reektehtse guktie vierhtide nuhtjeme muhteste 2008 darjomesoejkesjasse .
Meele Danielsen , Nora-Cathrin Danielsen Sparrok jïh Sigrid Anna Bjørkås tuhtjieh luste åahpenidh .
Konvensjovne lea laantereaktaj , barkoetsiehkiej , barkoelïerehtimmien , healsoe jïh ööhpehtimmien bïjre .
Skuvle maahta nænnoestidh mejtie såemies eah daarpesjh naasjovnalen pryövojde darjodh .
Finnmaarhken fylhkenålma jïh Nordlaanten fylhkenålma tjuerieh maahtoelutnjemebarkojne jåerhkedh saemien maajhööhpehtimmielohkehtæjjide.
Haegrie-kraavhtse sæjropinje !
Museumtrategeles våarome (FD .
Saemiedigkieraerie aamhtesem gïetedi goevten 2013 .
Biobankslagen / biobaanghkelaaken mietie edtjh datne goh skïemtjije bïevnesh åadtjodh jïh dah tjuerieh datnem gihtjedh jis guktie dov pryövemem åadtjodh spååredh jïh nåhtadidh .
Bïhkedimmie learoesoejkesjidie faagh ij edtjh ellies årrodh abpe learoesoejkesjinie , mohte vuesiehtimmieh vadta guktie ööhpehtimmiem rååresjidh jïh tjïrrehtidh jïh guktie learohkh maahta ovmessie daltesinie vierhtiehtidh .
Nimhtie gujht maahta naa dovrehke sjidtedh skovleh vaedtsedh .
saaht guktie " .
Tjaelieh våålese naan tjoevtenjebaakoeh guktie datne maahtah dan bïjre soptsestidh dejtie jeatjabidie .
Almetjh edtjieh daesnie årrodh jïh murriedidh , barkoefaamoe gorresåvva jïh åssjaldahkh jïh orresjugniedimmie evtiesuvvieh .
Sæjhta joekoen ovlæhkoes årrodh jis saemien gïelh fïereguhten haaran evtiesuvvieh , juktie dellie maahta dåeriesmoerh sjïdtedh laanti dåaresth govlesadtedh .
Aaj dah nööremes maanah nænnoes vïenevoeteektiedimmieh utnieh , jïh jïjnjh maanah jiehtieh dïhte bööremes maanagïertine lea jeatjah maanah gaavnesjidh jïh voelpigujmie stååkedidh .
Noerhtejalline: Gaunan luvhtie rijhkeraastem Holdern gåajka .
8. tsiehkesne tjïrrehtidh: Dæjsta 23.09:
Aktem vijries laavenjostoem utnedh saemiej gaskem laantenraasti rastah .
Daate lea gaajh nåake skraejrien gaavhtan dejtie saemien
Maahta aktem gïelesuerkiem darjodh ektiedamme saemien saerniejgujmie .
Direktovraate aktem jïjtse saemiengïelen menymearhketjem tseegkeme nav.no'en åvtesæjrosne .
Stoerre gïehteldimmieh tjïeltesne: ...
Reaktaevtiedimmiem jïh reaktatsiehkiem daan biejjien vuesiehtidh
Dovletje VI
- 1.727,8 =) 7 mill. kråvnah sjædta .
Gïehtjedimmieh vuesiehtieh årrojeevtiedimmie aktem teehpemem mijjese vadteme jallan 34 mill. kråvnine boelhken 2005-2010 .
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh: 1 .
Berättelse del 3 Transkriberad av Patricia Fjellgren
Jis siïhth maam akt dongkedh dov vytnesjæmman maahtah dam darjodh daesnie: Cecilie Lifjell tell: 0047 911 15557
Doh tjirkijh leah daamtahsommes politihkeles krirriej åvteste , bene sïejhme gujht aaj voenges voenelæstoejgujmie jïh dåaresthpolitihkeles læstoejgujmie .
Dagke Aanta lea evtedeminie vielie fleksijbele strategijh , men vielie dåarjoem daarpesje .
Voestegh eadtjohke laakan barki guktie skuvle juhtiemasse bøøti jih mænngan voestes åejvie-lohkehtæjja sjidti .
Dan gaavhtan vueptiestimh ståvroe skuvlese daerpies .
Fïerhten mubpien jaepien laanth mah leah latjkoem jååhkesjamme , reektehtsh seedtieh EN:n raasesïerredimmiemoenehtsasse .
Pihtesaemien byjreske daenbiejjien lea joekoen jarnges tjïeltine saltdal , Beiarne jïh bielieh Bodø:ste jïh Fauske:ste .
Filme , lidteratuvre , musihke
Lohkh vielie Sámi giellateknon jïh Divvunen bïjre daesnie:
Jienebh paarrh mej leah åenehks transitijve haamoeh.
Prievie tjïelteste mij jeahta jis maana reaktam åtna sjïerepedagogeles viehkiem jallh ij dam utnieh , jïh mij viehkie .
Daan biejjien ij guhte daejrieh mejtie mijjieh åadtjobe aktem jienebe‐ jallh unnebelåhkoereerenassem veeljemen mænngan skïereden 14. b. Dïhte lea jearohks gieh Stoerredægkan veeljesuvvieh , jïh mejtie dah krirrieh buektiehtieh laavenjostedh dej joekehts reerenassealternatijvi bïjre .
Baalhkeste geasalgåvva 2% Staaten voeresibaalhka-beetnehvåarhkose .
Jis datne tsïeglem baajh aalkoebielien mieriej , bijjietjaalegi aatsolen jåhta dle tooltips föönsterh jijhtieh mej gujmie saemiej tjaalegi gujmie .
Gosse learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem darjoeh , lohkehtæjja maahta dejtie viehkiehtidh baakoeh gaavnedh jïh raajesh darjodh .
Båetijen aejkien gåarede kanne jïjtsh skuvlegåetieh tseegkedh jåarhkeskuvlesne , jallh sijjiem leejjedh aktene orre Maritijme jarngesne Rørvikesne .
Daesnie lea feelememaaksoe sijjiesadtjen maanasåjhteridie jïh jienebhmaaksoe tjïelten såjhtoe .
Gïelem Nastedh , Snåasesne: ann.sofi.fjallstrom@snasa.kommune.no tel: +47 962 28 758
Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme dåarjojne destie Stööremes gaajhkeste- jaahkoeööhpehtimmie Nöörjen gærhkosne .
Åålmegh saemien dajvine jïh ålkoelisnie leah jaahkoeøøhpehtimmiereformesne stuerebe diedtem åådtjeme , jïh åadtjoeh jïjtje sjïehteladtedh jïh aktem jaahkoeøøhpehtimmiem utnedh gusnie Kristusem dååste , jïh gusnie dïhte kultuvrelle jïh voejkenen aerpievuekie lea goh dïhte gïerhkeme gusnie jaahkoe maahta sjïdtedidh .
læssanamme jïjtsebaalhkah maeksije skiemtjijistie
Datne dannasinie tjirkemem daarpesjh remitteereme dåaktaristie jallh kuraatoristie jis reaktam sæjjan utnedh .
Stipende vadtasåvva almetjidie mah saemien voestesgïeline , mubpiengïeline jallh ammesgïeline vaeltieh .
ij saemiedigkien leah formellen reereme tjïeltide / skuvle- jïh maanajgïerteaajhteridie instrueredh , mohte maahta dejtie bïhkedidh guktie dah maehtieh dej barkoem åårganiseredh maanajgïertesne jïh ööhpehtimmiem skuvlesne .
Eejhtegi bïjre mah tïjjem jïh eadtjohkevoetem nuhtjieh saemien ööhpehtimmiem tseegkedh desnie gusnie eah naan faalenassh utnieh aarebistie .
Persen , Åge: Bovve biejjie jïh våhkoeh ryøknoe
Doh voestes kuvsjh lohkehtæjjaööhpehtæmman tjïrrehtamme sjïdtin joe 1700-låhkoen minngiegietjesne.
LANGVARIG SYKDOM
Dïhte gæmhpoe jallatjommesem jaksa gosse 600 pollisealmetjh dam sijjiem sjeakoejin gusnie saemieh hööltestin , jïh lïenghkedåehkiem Stillesne röönji tsïengelen 15. b. 1981 .
Mænngan geervelïerehtimmieprogramme eelki dle vuajneme jienebh leah aalkeme saemien universiteetine jïh jolleskuvline lohkedh .
Mijjieh raarhkosne gaavnesjibie
Såemies Jåvvan vaestiedassijste vuesehte satne ij guarkah taalh leah bæjjese bigkeme luhkijste jïh aktijste .
Dellie naavlehtahkem lååtjme .
Akte sjïehtedimmie gieriesvoetese mij gaajhkem tööllie .
Jis raasisteles lahtestimmieh vueptesth Gaskeviermesne maahtah dam ryöktesth KRIPOS ' ese reektedh dej raeriedïenesjen tjïrrh .
Tjåenghkies dåarjoe
Haalvemedaltese 1
Lïeneståvroe överförmyndarna lïenesne vååksje .
Salkehtimmie maahta årrodh
Golme lïhtsegh gåabpagidie lïerehtimmide vaestiedin, jïh göökte barre dam voestes lïerehtimmiem tjïrrehtigan.
Dam darjoeji ihke dah edtjin Jupmelem ohtsedidh , mejtie meehtin ohtsedidh jïh dam gaavnedh .
Programme govlehtimmie-råårestallemisnie , Saemiereaktaj moenehtse , skiereden 11. biejjien 2008:
Skuvleaajhtere dam bijjemes dïedtem åtna sjïehteladtedh ihke gaajhkh learohkh meatan tjïrrehtimmesne .
Vaenie ohtsemh saemien jienebelåhkoedajvijste Finnmarhkesne båetieh .
Baalhka vadtasåvva fïerhten mubpien jaepien , voestes aejkien lij 2004 .
Gaatesjen ij gåaredh meatan sjïdtedh dejnie programmine mah leah aalkeme , men kultuvrejielemeaktöörh mah ïedtjem utnieh maehtieh Saemiedigkine govlesadtedh juktie bïevnesh åadtjodh dan mubpien programmen bïjre maam maahta dåeriedidh .
Guktie teestem jåhta ?
Dïhte noerhtesaemine pruvreme jïh Karasjohkesne orre jïh åarjelsaemien sov maanide soptseste , guktie dah dovne åarjel- jïh noerhtesaemien gïeligujmie byjjenieh .
Baeniehealsoedïenesje edtja gaajhkh sjyöhtehke tjåenghkies faagesystemh nåhtadidh
Lïerehtimmie sosijalemedisijnen institusjovnine
Njaelkie hov gaskebiejjien beapmoem åadtjodh .
Maehtedh digitale vierhtieh nuhtjedh: Baajh learohkh gaskeviermiem nuhtjedh guktie åadtjoeh ohtsedidh saemien slïektebaakoeh dejstie ovmessie gaskeviermiesijjijste .
Båarasåbpoe maanah tjuerieh dïsse jååhkesjidh jis edtjieh journaaleguelmiehtimmieh vedtedh .
... Fylhkentjïelth aktem sjïere dïedtem utnieh regijovnaale fylhkentjïelten åejvieladtjh dam seamma dïedtem utnieh goh staateles åejvieladtjh , dejtie gaskenasjovnaale dïedtide jïh nasjovnaale reaktam tjïrrehtidh saemide Nöörjesne ... Staate dïedtem åtna mierietsiehkiej åvteste mah darjoeh guktie daate dïedte maahta gorresovvedh .
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetine sæjhta jiehtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegigujmie barkedh mah ahkedh elliesåbpoe sjidtieh .
Mij moeride abpe tïjjem kruana ?
Plakaategaahtjemen vitnije lea nommehtamme
ELEKTROVNELES STEEMMADIDH DOV TJÏELTESNE ?
Vaedtsieh dan bïjre !
Gaskem jeatjah libie 7 997 500,- kråvnah jielemeevtiedæmman dåårjeme .
Prosjektebarkije , gie lij desnie golme biejjieh våhkosne , lea saemiestamme , saemiengïelesne laavlome jïh stååkedamme , ovmessie teemah goh rïekseghvïjreme jïh gööleme jïh jeatjah teemah gusnie saemien gïele jïh kultuvre lij åejvieteema .
Learohkh baakoeh raeriestieh mah taavlesne tjaalasuvvieh jïh daate baakoebaanghkine sjædta mestie frijjelaakan veeljieh .
Barkoe saemien jarkoestimmine jïh sjïehtedimmine teeksth gyrhkesjæmman gaajhkh golme saemien gïelide lea gærhkoeraeresne / saemien gærhkoeraerie .
Mijjieh sïjhtebe govlesadtemem jåarhkedh sïeltine Industrikraft Midt-Norge juktie baakoefaamoevierhkiem buektiehtidh Skognesne .
Guktie saemieh saalmh laavloeh ?
tjïelten gåetiesæjroem !
Daarjoe ovmessie gïeletsiehkiej bïjre ...
tjïertestidh mannasinie aktem tekstem buerebe mubpijste tjaalasovveme , jallh vuartasjidh man åvteste tekstem jallh boelhkeste teksteste tjaaleme , jallh gïese tjaaleme , jallh man åvteste tjaelije dejtie ovmessie tsavtshvierhtide provhkeme jnv. .
108) gåhtjoejægan state (54a), activity (54b), achievment (54c) jïh accomplishment (54d-e).
Dov e-påaste:
Soejkesjimmien jih raeriestimmien tjirrh learohke tjoevere åadtjodh daejredh maam joem darjodh jih guktie altese lierehtimmiem jih øvtiedimmiem bueriedidh .
Daerpies Dierie återkommer med intervju .
Bïevnesh guktie barkoe jåhta jïh bïevnesh tjåanghkojste leah olkese bïejesovveme Nöörjen Saemiedigkien nedtesæjrojne .
- Maam , jallh mah dïenesjh datne vienhth tjïelte byöreme buerebelaakan darjodh ?
Buerkeste G2 learohkh gellien aejkien tuhtjieh gïerve dej maahtoem nuhtjedh jis raajese gïerve, aaj jeahta jis vuesiehtimmie gaavhtan G1 veaksahkåbpoe enn G2 dellie learohkh dej voestesgïelen grammatihkem nuhtjieh.
Voestes kåarhtesne tjåådje gåabpah vuelkedh jïh nubpesne gumhtie vuelkedh .
Sïejhme skuvlegïehteldimmie / faalenassestruktuvre
Maadthlaaken § 110 a dïedtem vadta nöörjen staatese sjïehteladtedh ihke saemien gïele maahta gorresovvedh jïh evtiesovvedh .
Voestes Knut Bergsland nueliekapihtelisnie 2.4.
Aigine Lavra Giesie Bassegohppesne
Suejnieh tjoehpedh
Dannasinie lïhtselåhkoe maahta jeerehtidh jis baakoem sojjehte .
Tsïengelen 1. biejjeste daan jaepien dle aaj Raavrevijhken tjïelte meatan vaaltasovvi reeremedajvesne , mearan Snåasen tjïelte saemien gïelerreeremetjïeltine orreme 2008 raejeste .
Kåarhtide maehtieh lamineredh .
Mijjieh sïjhtebe Trööndelagen sijjiem bæjjese lutnjedh veartenisnie , jïh nuepieh vuejnedh aaj Noerhte-Trööndelagen jïh Nöörjen raasti ålkoli .
Budsjedtesne 2015 dellie dïhte ohtsijebaseradamme beetnehveahka juktie learoevierhtieh evtiedidh , 21 025 000,- daate lissiehtimmie lea 3 400 000,- kråvnah jaepeste 2014 .
Jiene jienebh eejhtegh veeljieh saemiestidh maanide .
KÄLLA: DALARNAS TIDNINGAR
låh koe lea raeriestimmien vööste dejstie krirrijste Gårroeh jïh SG , ihke steemmereaktoeaalterem vueliedidh 16 jaapan .
Jieleme jïh regijovnale evtiedimmie
Hijven sjeahta jïh sæjhta joekoen nuhteligs årrodh vierhtiealmetjh meatan utnedh abpe barkosne .
ULMIE SOEJKESJEBARKOJNE ...
Saemieh ovmessie såarhts reaktah utnieh; goh indivijde , goh jïjtse åålmege jïh goh aalkoealmetje .
Lissine lea laakh , stoerredigkiebïevnesh , rihkepolitihkes njoelkedassh
Vaedtsedh guessine aahkaj ajjaj gåatan
TRE ÅRS .
5.-7. jaepiedaltese: 312 tæjmoeh
Vijriesåbpoe barkedh
Jokkmokk: Samernas utbildningscentrum .
Teateri stilleme maahta væjranidh guktie dah aaj dïedtem vaeltieh dan åvteste mij lea bijjielisnie neebneme, men manne mov uvte vuajnam sjïere "scenetjeahpoe-laboratovrijh" aktine lïhke ektiedimmine dovne akademijese jïh dan praktihkeles teaterasse sov sjugniedæjjajgujmie jïh dorjehtæjjajgujmie.
Piere: (gietem viht geelkie) Buaregh jyøne , jih bøørest !
Manne dihte ajne saemien maana 2.-7. klaassesne .
Maahta dejtie nænnoestimmide klååkedh .
Datne tjetskehke mij dïhte lea ?
Aktem govlesadtemem aalkeme tjïeltigujmie juktie aktem ellies fylhkentjïelten dïedtem fylhkengeajnoej åvteste gorredidh feerjasijjien gåajkoe , jïh aaj feerjasijjiej jïh feerjalaajroejn åvteste .
Saemien byjressiebredahkh leah aerniesijjieh saemiej vierhtegidie jïh jieliemidie .
teemam / dïjre / åejvievuajnoem tjïelke digkede
Syökijh mah eah leah registreradamme
Direkte objeekth (27) Subjeekte-verbaale kongruense (31) 
Daate juktie ulmide jaksedh 50% giehpiedimmien bïjre eannan 2020 , jïh aaj dejtie aahkedh striengkiesåbpoe krievemidie energijeåtnose orre Soejkesje- jïh Bigkemelaakesne voebnesjidh , daan nuelesne aaj krievemh Energijemïerhkesjimmien bïjre .
Saemieh jïh inuihth leah dïhte Arktiske regijovne EN .
Bull , Ella Holm (2004): Dåaroe-jaepijste mojhtesh .
Akte aarvoe gosse mijjen gïele våajnoes dorjesåvva siebriedahkesne .
Gosse tjuara veeljedh gusnie edtja dejtie gaavnoes vierhtide fylhkengeajnojde eeremasth nåhtadidh , tjuara uvtemes gorredimmiedaerpiesvoetide krøøhkedh .
Sjïere dåarjoe
Dïhte aaj eadtjohke orreme politihken barkosne , dovne NBR .
Evtiedimmie gïelejarngefunksjovnijste: Akte vihkeles evtiedimmiebarkoe Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltese lea gïelejarngefunksjovnh evtiedidh jïh tsenijste sæjhta nåhtojne aaj daesnie båetedh .
Manne leam hurriesledtie gaertienisnie .
Nr.: 72 - 2013
Man gellie årrojh tjïeltesne: ...
Pryövemen åvtelen vihkeles dovne learohkh jïh dej eejhtegh / åelie-almetjh bïevnesh nasjonaale pryövemi bïjre åådtjeme .
Meråkeren jåarhkeskvulesne akte unnebe signalegåetie bigkesovveme monnehke moereste .
Mennie vuerpesne dov vaajtelh tjåadtjoeh sjæjsjele man ööhpehtimmieprogrammen bïjre datne sïjhth faalenassem åadtjodh .
Daej lissine gellie jeatjah barkijh , dovne ekonovmh , kanslijebarkijh , bievnehtæjjah jïh juristh .
barkoem giehtjedidh reerenassesne jïh geehtedh guktie reerenasse dåarjele dejtie nænnoestimmide Stoerredigkie dorje
Manne leam tjaalegigujmie sæjrosne vihtesjamme .
Mubpien jaepien EN aktem jïjtse Veartenekonferansem aalkoealmetjidie öörnede , dïhte voestes konferanse gusnie nasjovnaalestaath jïh aalkoealmetjh gaavnesjieh , juktie nasjovnaalestaaati dïedth almetji vööste digkiedidh .
Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea lïeredh staaran tjaeledh jïh aktem stuerebe stuerebe baakoeveahkam eengelske baakojste jïh gïelestruktuvrijste evtiedidh .
Mov fuelhkie-nomme:
Jis galka buektiehtidh learohki gïelemaahtaldahkem bueriedidh , bööremes learohkh maehtieh gïelem utnedh joekehts lehkine .
Muvhth maanah maehtieh sæjloes jïh nahkeren sjïdtedh , geerve almetjidie kreeptjedidh jallh vielie vaajmedh goh aarebi .
5.4 konklusjovnh daehtie kapihtelistie vadta jïh 5.5 daam kapihtelem tjåanghkan tjaala.
Dievhtieh sjyøhtehke laahkoeh aarebi learohkh goerem nåhtadieh .
vaajestidh , tjåanghkan giesedh jïh ussjedidh åejvebiehkiej bïjre aktene tjaalegisnie
Skuvlen mænngan vihth båatsoe-laantesne naan jaepieh aerebi goh lohkehtæjjine Snåasesne eelkim .
Almetjevuajnoe lea dïhte roehtse dejtie golme maadthaarvojde mijjen ideologesne , almetjeaarvoe , mubpiegieriesvoete jïh reeremediedte .
V. b.) Geavtse / SaU Gávtsjávrrie / Ammarnäs (Sor .
Vuesiehtimmieh mejtie lohkehtæjja vuarjesje
Daesnie buerkeste aktem vuesiehtimmiem guktie maahta maajhööhpehtimmiem aktanidh aktine interaktijve lïerehtimmiesijjine .
Dellie vïerrebe .
Destie maam mijjieh saemien gïeletsiehkien bïjre daejrebe daan biejjien , dle maahta nuhteligs årrodh govhte joekehts tsiehkieh vuartasjidh:
Samiedigkie veanhta govlesadtemeprosjekte lea vihties buektemevuekieh evtiedamme dej regijonale åejvieladtjigujmie mah sijhtieh diedtem vaeltedh govlesadtemeråårestallemh tseegkedh fïerhten jaepien .
Akte joekoen vihkeles dåehkie Levin jïh Rappaport Hovav:ide lea dah veerbh mah dah guaktah breakverbs gåhtjoejægan.
Idtji jallan dam vienhti gosse sertiestimmiem dïedteste darjoeji , jïh nov lea dïhte aaj gaskenasjovnale åeliedimmiej vööste mejtie Nöörje åtna aalkoealmetji vööste , Larsen jeahta .
jielijes kultuvre ektels sijjine jïh boelvi bijjelen
 (jarkoestamme) 
Maahtam punktumem jïh gihtjemevæhtam nåhtadidh .
Jïjnjh saemieh Oslosne jïh mijjen ulmie lea daah edtjieh dan hijven faalenassem åadtjodh goh gåarede , saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jïh daajroen jïh ööhpehtimmien staateraerie Anniken Hauglie jiehtieh .
Gosse naemhtie dle sïjhtebe gaajhkide doekemenuepide göölijidie jïh gueliebivtiemijstie .
Aajhterh vaarjelamme gåetijste krïevenassem utnieh bïhkedimmiem jïh raeriem åadtjodh jarkelimmieråajvarimmiej jïh gorredimmien bïjre .
Nænnoesåbpoe stuvreme øøkonomijeste
Aarvoesjugniedimmie Noerhte-Trööndelagesne
S: Dle låavth-gåetsne årroejin ?
Puberteetesne sïehph åådtje .
Mohte im man jijnjem åebrelen mujhtieh destie skuvle-jaepeste .
Dennie åvtelhbodti vaestiedassesne vaestedh jaavoe dovne sæjjan jïh vuertemelæstoesæjjan .
Asfalteprogramme fylhkengeajnojde sæjhta unnebe båeltemasseåtnoem vedtedh jïh destie aaj vaenebe luejhteme .
Dellie gujht nahkeren sjïdtin .
Ulmie lea dah saemiengïelh gelkieh vieksiesvoetem siebredahkesne årrodh , jïh dejtie gïelide tjiehtjele vadtasåvva guktie gaajhkh siebredahken-areninie evtiedidh .
ektiedimmieh digkiedidh stuvremevuekien , reaktastaaten jïh almetjereaktaj gaskem
Normeradimmieh sïejhmemes dorjesuvvieh gosse orre baakoeh gïelese båetieh , jïh sjæjsjalieh guktie edtja baakoem tjaeledh jïh sojjehtidh .
Learohke jih eejhtegh Gosse soptsestallemen sisvege daajroes , dellie aelhkie gosse tjåangkoe .
C. Viermie-skaavhtegen sïjse
Im maehtieh haeliehtidh , manne leam voejije .
barkoevedtijemaaksoe .
Göökte mah ektesne jielieh juakasuvvieh ?
Saemien saalmh aaj laavloeh .
voemeluktie dejstie learoehkijstie leah tjïrrehtamme , jallh annje leah øøhpehtimmesne vïjhte jaepieh mænngan dah maadthskuvlem illeme .
goltelidh jïh eengelske gïeletjoejh nuhtjedh praktihkeles-estetihkeles soptsestimmievuekiej tjirrh
Vuesiehtimmien gaavhtan edtja vaarjelidh guktie vaahram vaeniedidh tjoeleskïemtjelassem åadtjodh .
Saemiedigkien raerielïhtsegh edtjieh aaj sijjen lïhkes maanagïertine guessine mïnnedh maanagïertebiejjien .
Sagki buerebe aarebi aaj aelkedh ohtsedidh .
- Saemiedigkie Nöörjesne lea diedtem åådtjeme prosessem stuvredh jïh sæjhta dannasinie dej sjyöhtehke sïjtigujmie govlesadtedh juktie aktem hijven prosessem gorredidh barkosne .
Saemieh skreejredh Politijejïlleskuvlese
Jis referansedåehkine viertestem dle seapan daate illeldahke jæjhta lohkehtimmien gaavhtan.
Tsiehkestahta daam nuekies krøøhkeste dej nænnoestamme mieriej tjïrrh , dejtie orre gåetide / jarkelimmide skuvleskåårvemeaamhtesisnie .
Dan mænngan vijhte jaepieh gåetesne aerebi goh vihth jeatja skuvlese .
privahte hoksevedtijh mejgujmie laantedigkie / tjïelte latjkoem utnieh
Vuesiehtimmmie vuelielisnie budsjedteradamme laajkoeevtiedimmiem vuesehte NoerhteTrööndelagen fylhkentjïeltese (åesiemaaksoe ij leah deflateradamme daesnie).
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen garmerde jïh ellies dåarjoem vadta dejtie saemien LHBT-ïedtjeladtjide mah aktem saemien ååredæjjam vadta EuroPridese 2014 , öörnedimmie mij sæjhta våajnoes årrodh Nöörjen åejviestaaresne ruffien 20.- 29 .
Hoksebarkijh leah ööhpehtimmien tjïrrh skïemtjetjaalegegyhtjelassine jïh försäkringmedisijnine dej dååjremh gamtanieh .
Dah unnemes learohkh åenebe læstoeh utnieh båarasommes learoehkijstie .
Gåabpatjahkh månnoeh Maajejaevresne årroeminie , medtie 80 km Aarborteste , jïh daelie öörnedamme mijjieh aktem våhkoem fïerhten aejkien barkebe , jïh dle aktem våhkoem gåetesne .
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne , joekoen jeatjabigujmie soptsestalledh .
Saernine Kristusen bïrje
Stavra lea vihkeles jis edtja vaajteles illedahkh jaksedh , jïh dam krøøhkeme dovne dotkemen tjïrrh jïh voernges åejvieladtjijste .
Gåaskoeh Laaram .
Jïh dellie juhtibie tjåanghkes [ ne ] nimhtie våålese .
Dïhte boelhke buerkiestimmien jïh bïevnesen gaskem , dellie dah politihkerh , institusjovnh jïh mubpieh mah saemien gïeline berkieh , nuepiem utnieh meatan årrodh dam båetije gïelepolitihkem hammoedidh .
Boelveulmien lissine 16 nasjovnellen byjresekvalitehteulmieh jïh 72 nasjovnellen bielieulmieh gååvnesieh .
Reakta second opinionese åtna
Daate byöroe sæjroeh sisveginie årrodh mah leah learohken lïhkemes evtiedimmiesovnen sisnjelen .
Gåessie edtja tjoeleskïemtjelassi åvteste teestedidh ?
Tjïelteståvroeveeljemisnie: 1) Bïejh kroessem ruvtesne nommen
Jeenjemes dejstie gïelijste mej eah leah jïjtse staate , leah aejhteme gïelh .
Jienebh laedtieh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh learoehkidie guktie dïhte lea sjïehtedamme dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide .
Arrendereaktam aaj orrije jis datne beetnegh deponeredh minngemes maeksemebiejjien mænngan .
Persovneles hoksesne
Dah daejrieh maehtebe maam akt raajesijstie sliejhtedh, men eah daejrieh maam dah maehtieh sliejhtedh.
Saemien kultuvregåetieh , teaterh , festivaalh jïh museumh leah vihkeles sijjieh juktie saemien kåanstem , kultuvrem jïh kultuvreaerpiem vuesiehtidh , gorredidh jïh evtiedidh .
Reerenasse lea sov budsjedteraeriestimmesne jaapan 2011 raeriestamme dåarjoem saemien gielide lissiehtidh orre 10 millijovnh kråvnajgujmie Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen .
Ij akt dah leah ohtsijh studijasse åtneme .
+ FTVT
orkidejijstie .
Barkoetïjje learoehkdie dejnie göökte bieline pryöveste lea 18,5 minudth eejehtimmien åvtelen jih 9 minudth mænngan .
Måjhtam mijjieh Margarethe Wiig-en ABC-em daaroen-gielesne lohkimh .
Minngemes jaepien 600 000 jienebh maanah beerkimh .
gaajhkh goerh mah edtja elektronijhken vuekie Altinn:se vedtedh , tjuara Laavenjasseregisterasse tjaalassovvedh , mij ij saemien væhtah dåarjoeh .
Dïhte frijje hokseveeljeme Sveerjesne lea:
Daate sæjhta jiehtedh medtie 37-46 mill. kråvnah øørnegen baalhkijste fïerhten jaepien åtnasuvvieh gïehteldimmiebudsjedtesne (tjaånghkan 127,7 mill. kråvnah boelhken), v
Naemhtie datne jieleden sjijlem mubpien luvnie jamhkele .
Akte dejstie lïj Rehabeam , gie gånkine sjïdti altese aehtjie Salomon mænngan .
gyhtsele hievnie
Dïedte / laavenjostoeguejmieh: Noerhte-Trööndelagen Fyl- hkentjïelte / Åarjel-Trööndelagen Fylhkentjïelte , Fylhkenålma Nordlaantesne jïh Saemiedigkie .
Naan vuesiehtimmieh guktie goelken klaerieh , bovtsen åejjesne buerkeste: staelie-njuenie , tjööse , lijnie-gaaloe , dervie-njuenie
Mov guhkies tjïektjesjuelkieh mejgujmie gåhkese njålhtjoem .
Nøørjen jïh Sveerjen teeksth leah seamma faamojne .
Viermiem tseegkedh orre jïh daaletje tjaeliji gaskem
Åvtehkedåehkie tjåanghkoem åtna
Bïevnesh preessese
Jis maahta naakedem dehtie sijjeste ålkone tjïertestidh goh akte saemiengïelen sijjie , dellie dïhte aevhkies .
Rïhpesth aktem orre gåaroes barkoegærjam aktene ryøknemeaarkeprogrammesne
800 maanah jïh noerh Finnmarhkeste jïh Frankrijhkeste joe guvvieh seedteme kåansteprosjektese mij aarebi Frankrijhkesne orreme , öörneme tjiehpiedæjjijste Josée Coquelin jïh Laila Kolostyák .
Skïemtjijemoenehtse maahta vuesiehtimmien gaavhtan datnem viehkiehtidh dïedtije hoksebarkijh govlesadtedh jïh beavna guktie maahtah reektedh maam dååjreme .
ånnetje goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
Vihkeles maanaj vierhtieh eadtjalgehtedh .
Naan aejkien aaj skuvlen gåajkoe bøøtin .
Men gosse aaj åadtjoejibie dejtie raajesidie mej leah transitijve paarrebielie, dellie maa lïerebe gie sån dïhte mårhka/tsööpkie/geehpehte.
Vijriesåbpoe dle guejmieh daan bïjre seamadamme:
Dah båeries saemieh lin maahteme meatan årrodh jih nimhtie viehkine gielem lutnjedh dan daltese gusnie daelie daerpies .
Manne daejtie raajesidie njieljie ovmessielaakan goerehtim.
Bijbelisnie tjaalasovveme laampem sjïeledin .
Im manne Laaresne gåessie raajne måvhkam vuajneme .
programmide jïh soejkesjimmide lijredh
ryöknedh jïh taallide govlesadtemisnie nuhtjedh
Mijjieh dam damtimh blommaraajrosne jïh govkijeraajrosne .
- Munnjien daate aktem vaajmoeaamhtesem orreme , jïh akte vihkeles jïh murreds dååjrehtimmie , Elin minngemes jeahta .
Baajh ihkuven tjoevkem jieliejidie jïh jaemiejidie tjoevkedh .
bårra , dålle , frårra , gårra , håhta , jåhta , klåbpoe , låhka , måjhta , njålhtjodh , pråtnan , råtnoe , ådtoe , jåhtan , såhha , wåhkoe , ålloe .
aktem siebriedahkefaageles gyhtjelassem hammoedidh , raeriestidh seapan buerkiestimmieh jïh gyhtjelassem tjïelkestidh akten goerehtimmien tjïrrh
Jïh dan åvteste maehtebe sovmedh vaestiedæjjah eah daejrieh mejtie gåarede raajesh utnedh nulle objeektine jïh nulle ovryöktesth objeektine.
ropa:3s 'Plötsligt hoppar kanoten.
' n generalekrirrie presidente lea daam juvnehtimmiem dåarjelamme , jïh Saemiedigkien gaskenasjovnale tjïrkijem John B. Henriksen jïh Mexicon EN .
buerkiestidh guktie trafihken jearsoesvoetedalhketjh skaarah heerredieh jïh vaeniedieh goerpine jïh ovlæhkojne
Nænnoestehtedh jïh iktedidh regijovnaale reeremem saemien aamhtesijstie
Deblie maanah lyjhkoe , jih gosse tjidtjie , aehtjie jih golme maanah båetieh , gåatan tjaengieh , dellie Deblie daajra: daesnie sæjhta årrodh .
naan vierhtiejgujmie åahpenidh jïh dejtie jïjtsh teekstine utnedh .
- Hijven naemhtie tjahkasjidh , bïspe Tor Singsaas jeehti gosse gyrhkesjimmie eelki .
Dan åvteste akte faamohts strategije aalkoem aktede orre mineraalegïehteldimmeste dan tjarke dåarjedidh gosse stoerre byjreseligke haestemh jïh faatoes dïeneste maarkedinie , Muotka jeahta .
Læjsan aehtjie Laarese barkoem kreekegeehtijinie faala jïh nimhtie Laara maahta Mian luvnie guessine mïnnedh gåessie sæjhta .
Soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie , dle tjïelth aaj diedtem utnieh eadtjohke råajvarimmiejgujmie nïerhkedh , juktie reelle meatanårromem gorredidh , gusnie ulmie lea bievneme jååhkesjimmiem åadtjodh dejstie ryöktesth gïetedamme saemien iedtjeladjijste jïh voenges siebriedahkijste .
Åesiesöörneme saemien lidteratuvridie
Faalenasse abpe dygnem sïeltesne .
ohkh vielie voejhkelimmien bïjre daesnie www.valg.no
Jis ij dam juridihkeles bieliem krööhkesth dle jïjnjh jeatjah argumeenth man åvteste aaj vihkeles.
Persovni tekstetelefovnine: 0771-11 77 99
Goh rektovrine orreji jih skuvli åejvine Aarbortesne sjidti , dellie lea aaj skuvlen åvteste barkeme goh lihtsege skuvlen ståavrosne .
Jis seente dam aajhtsi dellie vaahrese båata cancere lea haasenamme , jïh dellie jienebh jïh geervebe båehtjierdimmiem daarpesje jalhts jis tumörem aareh aajhtsa .
Våaromeprinsipe lea ij oktegh hoksesne åadtjoeh maamakt dov bïjre bievnieh jis datne ih leah dam dåhkasjahteme .
Maanaskuvlesne maanah åadtjoejin åarjelsaemien ööhpehtimmiem , jïh aaj ööhpehtimmiem jeatjah faagide åarjelsaemiengïelesne .
Meehte jijnjem måjhta jib jijnjem maahta .
Daate mahte seamma goh onne baersieldimmie jïh baektjede seammalaakan goh gosse baersieldidh .
Båeries Garme
ISBN 82-99378-1-7
Justisdepartemente lea dan gaavhtan sjïehtedamme roestegåetiebarkijeööhpehtimmiem maahta desentraliserijen vuekiem tjïrrehtidh .
Dastegh akte instanse edtja laavenjassine åadtjodh laakejarkoestimmieh jååhkesjidh , instanse aaj tjuara maahtoem utnedh saemien laakegïelen bïjre , jïh juridihkeles maahtoem utnedh .
Nasjonaale pryöveme lohkemisnie paehpierasse tjaala .
Dam lea gïerve maanetjem nåhtadidh juktie bieljieraejkie dan gaertjies .
Barkeme-sijjie lea Levangerisnie , NoerhteTrøndelagesne .
manne leam guessine vaedtsieminie .
Lïerehtimmie lea dovne goerehtidh , stååkedidh , sjugniedidh jïh dåeriesmoerh loetedh darjoeminie jïh tjiehpievoetehaarjanimmesne .
Tårnet skuvle , Åarjel Varangeren tjïelte
damtedh gosse teksth vuastalieh , nænnoestidh mejtie akte soptsestimmie tekste jallh buerkiestimmie tekste , jallh maehtedh daajroem gïelen jïh teksten bïjre provhkedh .
Reeremerevisjovnereektehtsisnie , misse daesnie tjuvtjede ,
Morfeemen -d- gellie åtnoeh.
Daate lea tjïjhtje jaepieh aarebi goh dam maam fylhkendigkie soejkesji gosse soejkesjem nænnosti jaepien 2006 .
, FMNT , NTFK
Guktie maahta gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle vuekieh sjugniedidh , åehpiedehtedh jïh dååjredh
Nr 4 2014
Maanagïerte edtja irhkemem heerredidh , men mij lea irhkeme ?
Duedtielatjkoe gaervies
Daate konvensjovne lea tjaalasovveme saemiej ektine guhth munieh vihkeles daate aerebi goh staate daam ratifiserie ,
ISBN 82 7374 012 9
Dastegh naemhtie sjædta , dle Aarborten tjïelte sæjhta - jis hijven nænnoestimmiem dan bïjre dorje - gïelevierhtietjïeltine sjïdtedh , gusnie dah saemien årrojh jïh mubpieh mah dam sijhtieh , vijriedamme reaktah åadtjodh åtnoen jïh lïerehtimmien bïjre saemien gïeleste .
jïjtse mïelem soptsestidh jïh buerkiestidh åehpies aamhtesi bïjre
Asse Språkskoler Gïeleskuvlh Asseste duejtie giejtie bijjelen 16 jaepien båeries sjiehtehtamme .
) SVL-N lea dovne meatan AWG-esne , maam noeride mejtie 13-19 jaepien båeries öörnieh .
36 geerveööhpehtimmieprovgrammen ulmietjïerte lea gaajhkh saemieh gieh eah saemiesth vijries geografijen dajvesne .
FaceBOOK !
Datne maahtah dejtie tsevtsiedidh mah sjæjsjalimmide vaeltieh .
Lohkehtæjja raereste gusnie maehtieh bïevnesh gaavnedh , vuesiehtimmien gaavhtan nommh gærjine jïh nedtesæjrojne , jïh giejnie maahta nuhteligs årrodh gaskesadtedh , vuesiehtimmien gaavhtan naaken båatsosne .
Mijjieh dan åvteste vuajneme daerpies daate orre öörnege aaj aktem tseegkemedåarjoem noere saemien tjiehpiedæjjide åtna , raerielïhtsege Larsen jeahta .
Dah edtjieh reeremisnie njielje jaepieh årrodh .
Hijven jis maanah meatan .
• Kuvsjh saemien gïelem jïh kultuvrem byjjesbarkijidie tseegkedh
Bielie loh kemelöönemistie vadtasåvva
Jaepien 1921 lij 150 stoerredigkietjirkijh .
Dah mah barkoem dessieh tjuerieh varke nuepiem åadtjodh barkose vihth båetedh .
Jåa2: 103 tæjmoeh
Commission of the European Communities (2008) The European Union and the Arctic Region .
Jis klååkeme dan mænngan båata dellie Gåatomemoenehtse galka klååkemem girvedh .
teksth dovletjijstie , tïjjh , sijjieh jïh byjreskh .
Årrojeprognose ruffien 2010 dannasinie naan jeatjah ekonomeles tsiehkieh vadta goh seamma prognose ruffien 2009 , mij våaroemasse bïejesovvi ekonomijesoejkesjisnie 2010-13 jïh ekonomijestrategijesne 2011-14 .
Jåa1: 84 tæjmoeh
tseegkeldahkh hokse
Gusnie bïevnesh eejhtegidie jïh åeliealmetjidie nasjonaale gïehtjedimmiej bïjre , saemien gaavnem ?
Kanne tv-programmh gååvnesieh mejtie learohkh maehtieh vuartasjidh , jïh darjomh mejnie dah maehtieh meatan årrodh juktie gïelem nænnoestidh .
C. laejreste
Dah learohkh jïjtje veeljieh mennie gïelesne daejstie golme saemien gïelijste dah sijhtieh lïerehtimmiem utnedh .
Learohkh tjaelieh ånnetji fïereguhte .
Åarjelsaemien gïelebiesie ...
Old Price: NOK 325,00
Barkoedåehkie aaj raereste vuekieh guktie edtja ovvaantoeh loetedh nöörjen jïh sveerjen båatsoesïjti gaskem .
Jïjtsh saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieh tseegkesovvin sagke dubpiebasse, jïh Saemien jïlleskuvle tseegkesovvi jaepien 1989.
Vuarjesjeminie aaj jeatjah laavenjostoevuekieh julevsaemiej gaskem nöörjen jïh sveerjen bielesne .
Gosse journalisth gihtjehtieh , dellie daamtaj daejtie gellies åarhts gyhtjelasside nuhtjieh: - Mij datnem jeenjemes imponerede ?
Syntaksen, semantihken jïh pragmatihken njoelkedassh aaj boehtelisnie.
NORLEIK 2010
Saemiedigkie sæjhta tjerkebe tjïertestidh ihke lea vihkeles gïelem lïeredh geerve aalterisnie .
Daltese: 8.-10 .
Gåabpatjahkh vååjnoeh goh jeatjah transitijve veerbh kausatijve molsedimmesne.
E-legitimasjovne lea elektronihken legitimasjovneseamma vuekesne goh sïejhme legitimasjovne vuesiehtimmien gaavhtan ID-kåarhte .
Ovmese baakoejgujmie maahta vihties bovtsen guelmiem måbpan boejhkelidh , guktie krievvesne maahta gaavnedh .
Desnie Sylvia Sparrockinie ektine barkeme .
Kråahpe sjïdtede jïh jeatjahtahta
) Goerbevaerie / SaU Guorbbavárrie / Kurbevare (Malå V. b.) Graatja Umnäs (Storu .
Daejriejibie ahte båetije boelhke badth haestiedimmiem sjædta , juktie daelie lea eevre jeatja økonomihke tsiehkiem Nøørjesne , enn goh minngemes Stoerredigkieboelhkesne aatskadimh .
desnie sïjhti gåetiesijjiem röönjedh .
Årrode meatan gïelelutnjemisnie!
Debpene derhvie-gåetiem tseegkim åemie aahka Meelen sijjien lïhke , åehpies aahka Snåasesne .
Gigawatt-tæjmoe (1 gigawatt-tæjmoe seamma goh 1000 megawatttæjmoeh) HUNT
 (http://www.sangeetnatak.gov.in/) 
Voereseraerie lea læssanamme 160 000 kråvnajgujmie juktie aktem laantekonferansem tjïrrehtidh 2013 .
Guktie dov hïejmetjïeltesne steemmedh ?
Maahta lohkijeprieviem akten plaaran tjaeledh , journalistide saarnodh gåessie jïh gusnie aksjovne edtja årrodh .
Naemhtie learohkh maehtieh jienebh råakedh mah saemiestieh , jïh ånnetji dejpeladtje jielemi bïjre lïeredh .
Vaestiedassh pryövesne maahta vuesiehtidh Aanta lea struktuvrem taaleraajrosne guarkeme , men tjabreminie dam nuhtjedh juktie laavenjassh loetedh .
Åejvieulmie lea aktem nænnoes jïh gellielaaketje jielemem sjugniedidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne , dam saemien kultuvrem , eatnemem jïh byjresem krööhkeste , jïh våaromem beaja jielije voenges siebriedahkide , gusnie almetjh sijhtieh årrodh , saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta .
Jaa dah gujht dle nyjsenäjjah lea dle seedteskoeveme gankan uvte , dah lin dle hovdamh .
Reaktelds våarome ...
Jïh dïhte mubpie lea mannasinie eah gaajhkh kausatijve-inkoatijve veerbh inkoatijve paarrebieliem utnieh.
Reerenassse aktem moenehtsem nammoehti gålkoen 8. b. 2012 juktie haestiemidie nöörjen pollisesne analyseradidh .
LOV 1987-06-12 nr 56: Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold http://www.lovdata.no/all/hl-19870612-056.html
Daate akte vihkeles bielie ektiebarkoste aarkebiejjien .
Jeatjah saemien iedtjeladtjh jïh voenges siebriedahken reakta råajvarimmiej bïjre govlelgidh , mah ryöktesth dejtie gïetiedieh , eah leah meatan vaalteme laaken nænnoestimmine .
Gosse mijjieh skåårvemesoejkesjem " En skole for framtida - videregående skole i Nord-Trøndelag mot 2020 " , illeme jaepien 2013 , dle 1,3 millijovnh kråvnah mijjen jåarhkeskuvline skåårveme .
Gïehteldimmie jïh gorredimmie gåetijste
4.1.6 Maahtoedaerpiesvoete maajhööhpehtimmiemetodihkesne
Sæjhta dan åvteste jïjtsh latjkoeh darjodh Saemiedigkien jïh fïereguhten tjïelten / fylhkentjïelten gaskem , mah individuelle sjïehtedimmiem væhtijste jïh krievemijstie gorrede .
' ese 2007:13
blötatr:INF 'Katten vill också ha fisk, även om den inte vill blöta tassarna.'
Saemien paralmentarihkeles raerie sæjhta akte vihkeles åårgane årrodh dennie orre noerhtelaanti laavenjostosne åvtese , jïh sæjhta aaj ulmiem utnedh aktene gaskenasjovnale ektiedimmesne .
Daajroem lissiehtidh saemien aamhtesi bïjre fylhkenpolitihkeri luvnie
Saemiedigkie 60 stoerretjuetie kråvnah dåårje Helgeland Samiid Searvise juktie voestesviehkiekuvsjem tjïrrehtidh båatsoealmetjidie jïh mubpide mah vaeresne berkieh jïh fealadieh .
Akte baakoe jallh væssjojes tjelmieh maehtieh jamhkelidh .
maadthtaalli , öörnegetaalli jïh tjåanghkoetaalli bïjre soptsestidh
Mij lea dïhte Aejlien Voejkene dutnjien ?
Ij leah gie soptsestamme ahte gie sån naemhtie juvrigujmie dorjeme.
Svahken SïjTe
"Gïeje", ÅST jïh AEJ *) Riddu Riddu-2008 Guvvie: Ravn Steinsvik
Jå3: 103 tæjmoeh
Råajvarimmie 50 Jarkoestimmie / sjïehtedimmie tjaalegijstie gyrhkesjæmman
Utkast fra finsk-norsk-svensk-samisk ekspertgruppe 26. oktober 2005. http://www.regjeringen.no/Upload/AID/temadokumenter/sami/sami samekonvensjon n orsk.pdf
Gøøkte maallh Stuvremevuekie , man bïjre daesnie tjaaleme , gohtjebe tjïelten åejvieladtjeraeriemaalle , jïh dah ellen jeanatjommes tjïelth naemhtie stuvresuvvieh .
Duedtiesiebrieh Sámiid duodji jïh Duojárriid ealáhussearvi gïehteldimmiedåarjoem åadtjoeh fïerhten jaepien juktie vytnesjæjjaj iedtjh gorredidh
Te Kōhanga Reo lea maōri jïh lea " gïelebiesie " .
' sne nåhtadieh .
buerkiestidh saemien lidteraturen bïjre
ISBN 82-92700-01-3
nr.28 (2007-2008) saemiepolitihke
Meehtin aaj vueliem noerhteste: " Hieggan völlie " .
Men daesnie akte haesteme dan åvteste daah tjïelth maahtoem jïh vierhtieh fååtesieh juktie krievemidie illedh .
Jis skuvlesne irhkesåvva jïh ij viehkiem skuvlesne åadtjoeh edtja dam Barn- och elevombudet / Maana- jïh learohketjirkijasse bæjhkoehtidh .
Bielie mijjen barkoste lea vuartesjidh guktie lea byjresisnie jïh byjresevaaksjomem lïenesne iktedidh .
Naan sijjide lyjhkebe jïh naan sijjide ibie .
åvtese buektedh jïh lahtestidh medijabihkeds medijijstie maam jïjtje veeljeme jïh jïjtje bihkeds joekehts medijidie darjodh
Gustav Kappfjell / Gaebpien Gåsta (1913 -1999) 
Dam mijjieh aaj sïjhtebe .
Akte illedahke mijjieh åådtjeme jïjnjh raeriej tjïrrh jïh hijven rååresjimmine sinsitnine , Finnmarhken fylhkentjïelten åejvie Runar Sjåstad jeahta , fylhkenraerie Tromsesne Line Miriam Sandberg , fylhkenraerie Nordlaantesne Arve Knutsen jïh saemiedigkieraerie Silje Muotka Saemiedigkesne .
Gïehteldimmiemierie 2011 -14 .
Gyrhkesjimmie låavthgåetesne
Forest Peoples Programme Publication , UK .
Ohtseme dååhkesjehteme kopiijigujmie vihnesjimmeste jih vïhtesjimmeste seedtesåvva: Saemiedigkie , Ávjovárgeaidnu 50 , 9730 Karasjok .
Reaktavåaroeminie laakesne skaehtien bïjre formueste jïh baalhkeste (skaehtielaake) § 1-2 (2), dle edtja jaepien 2011 baalhkaskaehtiem Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïeltese joekedidh 2,65% dehtie baalhkeste mestie skaehtiem maaksa tjïelteskaehtie-ligningesne dejtie persovneles skaehtievedtijidie jïh jaame-eekide .
Mijjen vierhtieh aktine
Daltese 3
Jis dagkeres receptem daarpesje maahta noeredåastovem , sekse- jïh ektiejielemedåastovem , hoksejarngem , tsegkietniedåastovem jallh nyjseneklinihkem bïeljelidh .
jïjtse själv:GEN almetjidie människa:ACK PL soelkehtahta, tröstatr:3s dejtie den:ACK PL vaejvies besvärlig almetjidie människa:ACK PL aarmode.
Bull , Ella: Tsååbpe-niejten jih tsååbpe-baernien bijre , Jårgalæddji Å. s. , 1984
edtja skïemtjijh jeenjebe skïemtjegåetiej ålkolisnie gïetedidh .
Mah ulmieh jakseme ?
Åarjelsaemien (sydsamiska) 
ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh ovmessie bielijste veartenistie
1988:950).
Maanah tuhtjieh luste guvvide vuartasjidh jïh goltelidh mejnie Lilja gïehteldeminie .
b. Ektesne tillsammans dan den:GEN sjieken anledning:GEN mietie med edtjieh skulla:3s bäjjoehtidh höjatr:INF dam den:ACK beetnehvierhtiem, resurs:ACK 'Tillsammans av den anledningen ska de höja resurserna,'
Mijjieh daejrebe saemien giele lea jienebh dajvine unnebe-våårtege orreme , jih jijnjh saemieh eah leah gielem maana-baeleste åådtjeme .
STAATE STOERREDIGKIE , REERENASSE Nasjovnale laakh jïh ekonomije , universiteeth jïh jolleskuvlh , skïemtjegåetie , pollise , dåapmestovlh , militæresuerkie , rïjhkegeajnoeh , tjirkemesuerkie jïh ruevtieraajroe .
Staateraerije aaj tjïerteste annje dle lij rikti daejrieh mah konsekvensh daaresjimmie åtna dan 2012-budsjedtese .
Daate hypoteese soptseste jis gïelen ovmessieh biehkieh funksjovnelle leksikovnese deavhtasuvvieh, dellie daate gïelevejtiestimmie.
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea sjïehtesjamme maahtoeulmine , gusnie dah evtiedimmien viehkiehtieh jïh lea akte bielie faagemaahtoste .
Dïhte saemien dajve aktem jielemestruktuvrem åtna jïjnjh voestesjielemigujmie jïh industrijine .
sjïerestarnedïenesjisnie sæjhta departemente vaarjelidh saemien åålmegen dïenesjefaalaldahkem aajhterestuvremen tjïrrh .
Vaarjelimmiedajvh , dovne nasjovnaalepaarhkh , eatnemevaarjelimmiedajvh jïh eatnemereservaath reeresuvvieh vaarjelimmiemieriedimmien mietie fïereguhten vaarjelimmiedajvese .
Toelhkedïenesjh starnesijjine
Skreejrehtidh vielie dotkemasse saemien kultuvrejieliemasse
Lïeneståvroen dïedte
Gosse eelkim goerehtimmine barkedh dellie manne voestegh gihtjemegoerem darjoejim.
Jaepien 1985 aktem stipendijaatem seehtin julevsaemien gïelesne, jïh jolleskuvlelektovrem seehtin jaepien 1999.
Jïh minngemes, mij joekoen luste vuejnedh, 66,7% vaestiedæjjijste vielie daelie saemesteminie enn aerebi.
Jis aalka rïevhkestidh dellie naan aath man dan varki aajhtsa , vuesiehtimmien gaavhtan nåakebe kondisjovnem åtna .
- Lissine øøhpehtimmide klaassetjiehtjielisnie lin aaj vaanterdimmieh .
Gosse gamtebaantem bigkie galka komersiellen våaromisnie maarhnaj regijisnie deahpadidh , dïhte sæjhta jiehtedh dah operatöörh bigkieh jïh beetnegh dejstie dïenesjieh .
§ 10 Skaitelandet / Anttis Norrbotten läänesne Skaitelandet / Anttisen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jalline jïh åarjene: Laahpemaarhkeraasten mietie johkeste Torn- eälven johkese Myllyjoki , debpede rïektes sievine Järvikaiset gåajka (SWER99TM 809026 7503418) jïh vyjrehkåbpoe bååstide jeanose Torneälven njuvvie-raejkiem Juopakoski (SWER99TM 809026 7503418), vyjrehkåbpoe daam johkem Paavosaari gåajka (SWER99TM 847353 7487712) Lehonsuanto:sne .
Gusnie sih noere åssjoeh leah ?
Åelkies minngeldsskaavhte , tjiehkie avtelde .
Effektijveles systeme dåastomem jïh tseegkemem dejtie gieh båetieh
Noerh jïh humankapitale leah mijjen vihkielommes vierhtie , jïh leah meatan fylhken båetijen aejkien sjugniedidh .
Jis nuepiem utnieh learohkh maehtieh sijjen aahka gon aajjam jallh jeatjah voeres almetjh bööredidh dahkoe .
Mijjieh sïjhtebe akten buerebe balansen åvteste barkedh åtnoen jïh vaarjelimmien gaskem eatnemevierhtijste .
damtijidh , væhtah buerkiestidh jïh veesmedh gievlieh , gellieraedtieh , båalah , sylinderh jïh polyedh
Man jïjnjem syökh: ...
= Sorsele Storu .
Edtjh gåetieluhpiem mïetedh ?
Daate konvensjovne aaj meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne mij jeatjah laaki åvtelen båata , v. almetjereaktalaakine .
06 Nominasjovne
dåeriesmoerh skuvlesne jallh barkosne åådtje
Tååge jïh busse Gohtjeme skïemtjehokseme båehtjierdimmeste .
Naa guhkiem vuertedh !
saemiedigkie dåarjoeh vadta learoevierhtide saemien maanajgïerten maanide sjiehtedamme .
Joekede lissiehtimmiem sektovresne fïerhten gïehteldæmman , lihkebe damtsvæhtaj mietie .
A the ruha clothes megszáradt.
 (Apg 17,26-27) 
Reekth liejmieh sæjrosne
FT Dåarjoe ålkonespielide jïh festivaalide
Men dej tijjeh dab aejkie dellie hov dab hov nåhtjadin barre iktsth både maanide jih aaj båeries almetjidie dle jih gaajhkh almetjh .
Jïh dellie joejkesti .
Barkoemaabpesne barkoeh biejesuvvieh mejgujmie learohke barka goske dorjese gaervies .
sjædta bæjngolen agenten gaavhtan jallh barre jïjtje deahpede.
Gosse skovli jih learoej gujmie galhkeme jih barkoem gaavneme , dellie maahta bååstede maeksedh maam løøneme .
Saemiedigkie aaj tseegkemedåarjoem noere saemien tjiehpiedæjjide prijoriteradamme .
Dejtie reakedsbeajjan åadtjoej .
Maarjan geajnoe guhkiebasse
Mijjen lij dialoge saemiedigkine jïh gïeteldssoejkesjem sïemedi konsultasjovnij tjïrrh .
gosse saemien dööpmijh dæjpa , lea krimijnalesåjhtoen voerkelimmie voesteges lij råajvarimmide tjuevtjedamme vaarjele nuepiem saemiengïelem gorredidh jïh utnedh .
Saemiedigkieraerie aktem viehkiedïrregeöörnegem åtna råajvarimmide mij edtja doekemem lissiehtidh dejtie duedtiebovride mah leah aktene vihties sijjesne , mah dovne jïjtsedorjeme vaaroeh duekieh jïh vaaroeh duekieh mejtie mubpieh leah dorjeme .
Dejnie mïerhkesjimmine maam Meehte dorje , maahta vååjnedh goh dïhte lea jueriedisnie mejtie 23 lea lïhkemes 20 jallh 30 , jïh ij eevre guarkah taali gåhkoem gaskemsh .
Sjuvvieh ,
Gie dïedtem åtna mïsse ?
Guktie aktem unnebelåhkoegïelem jealajehtedh mij lea vaahresne nåhkelidh ?
Åfarli jïh Eide:n (2003, 2008) mietie verbe tjeahta juhtedh T:n baaktoe CP:ese daaroengïelesne juktie sov tempusem preteritum åadtjodh jïh V2-parameeterem tjïrrehtidh, mearan saemiengïelen verbe VP:sne tjöödtjeste.
Mohte jis ij orrijh naavlehtidh , jïlhts baaktjesevualanimmie daalhkesidie båehtjierdamme jïh åejjie bijjene , byöroe maanam hoksejarngesne jallh jouredåastoevisnie goerehtidh göökte-golme dygni raejesne .
Edtja barkiji maahtoem dejtie båetije laavenjasside sjïehtedidh , juktie baalhkamaaksojde giehpiedidh .
Aerpievuekien kultuvredïejvesh: Nöörje maahta dåarjodh aktem radtjoes systemem riekteles vaarjelæmman sjïehtesjidh .
Dïhte saemie gujht dellie järkajin bååstede goh dle bööti dle hïejmese sov gåmman jïh ja aahka jïh tjidtjie jïh dah mov muahraj gåajka .
Daan biejjien jïjnjh saemieh staarine jïh søøkes sijjine orrijamme , aerpievuekien saemien årromedajvi ålkoli , joekoen Oslo .
Eatnamasse gietskies årrodh jïh eatnemem nuhtedh lea daerpies saemien roehtsese , jieliemasse , jieliedasse jïh kultuvrese .
Gæjhtoe viehkien åvteste!
N e guhth leah dajvide provhkeme ,
Goh aarebi dle tsiehkestahta dah fylhkh 50% dåårje trafihkejearsoesvoeteråajvarimmide tjïelten geajnojne .
Akte gamte politihkeles digkiedimmie orreme Saemiedigkieraeresne jïh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne .
Akten veerbepaarrese vaedtsebe mij dagkeres.
Doh ektievoeth tjuerieh gujht jïjtje raerieh gaavnedh jïh jïjtse dahkoesijjiem skååffedh sertiestimmien , orrestimmien jïh radtjoesvoeten tjïrrh .
Daate vuesehte soptsestæjjah mah maanabealeste soptsestamme vihkeles gïelemaahtoem utnieh, jïh dah vihkeles saemien siebriedahkese.
Nöörje edtja raeriestimmiem vuastalidh , staate jallh jeatjah åejvieladtjeåårganh edtjieh reaktam utnedh tjuvtjiedidh dejtie mah reaktam utnieh .
Vedtieh aanteges destie båajhtode maam dorjeme , (jïh maam daelie sjaaven dutnjien jeahtam ...
Tjïelkestimmieh guktie eksamenem öörneme
Nimhtie dah tsavtsh-vierhtieh buerebe åtnose båetieh .
Dah aajhterh jïh Saemiedigkie beetnehvierhtieh giehteldæmman dåarjoeh .
Nænnoestamme syjhtedihks soejkesjh dejtie fylhken geajnojde , jïh daelie skåårvemh soejkesjeminie lïhkebe 270 mill. kråvnaj åvteste 2011 , jïh lïhkebe 1.289 mill. kråvnaj åvteste abpe njiejlienjaepienboelhken .
Ållesth 21 learohkh leah bachelorööhpehtimmiem aalkeme , jïh jienebh dejstie Sveerjeste båetieh .
Njohkelaehkiedimmie daalhkesh ovvihties effektem utnieh .
Tel: 480 28 157 , e-påaste: tove.mette.jama.wigdahl@royrvik.kommune.no
Àjjte museume noeri balte Bokenskuvlesne Johkemehkesne barka .
unnebelåhkoepolitihkem buektiehtidh juhtiehtidh .
Prosjekten vuepsie lea ïedtjh vedtedh guktie vielie sijhtieh åarjelsamien lieredh jïh jienebh sijjieh skaepiedidh gusnie maahta gïelem nuhtjedh .
MAANIDE EENSI SUVTEHTIEH
Destie kaanne sjædta aalka ij almetjh råakh gïejgujmie sæjhta gaavnesjidh jallh ij aatem darjoeh maam sæjhta darjodh .
Jalline jïh åarjene: Johken Ravggajåhkå mietie (Sørelva) jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem Ruonasvagg:sne rijhkeraasten gåajka .
Dïhte vadtese gærhkose .
Daah krievemh leah våaroemasse bïejeme reente-jïh åesiemaaksoeaerviedimmide jaepiej 201215:
Daennie mastereksamenetjaalegisnie gihtjem mejtie Bottleneckhypotese, Slabakova:n (2016) mietie, daejtie haestiemidie vaestede mubpiengïelen lohkehtimmesne, gosse saemien veljie morfologije mohte daaroen goh voestesgïele.
Geografije jïh histovrije jåerhkieh goh ektiefaage dejnie studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammine .
Dellie learohkh eah åajsoeh raajesem toelhkestidh, jïh dle eah raajesem jååhkesjh jallh veeljh.
" Ei ' tim ' te ' By ' n " , Leksviken tjïelte
Dah tjiehtjelh eah leah maereles jïh båetijen beajjan sjïehtedamme .
dorjeme 01.01.2010 raejeste 31.12.2017 raajan .
Regijovnale soejkesje arealeåtnose edtja viehkiehtidh aktem voenges jïh regijovnaale arealepolitihkem vijriesåbpoe evtiedidh , mij balansem dan ekologeles , sosijaale jïh ekonomeles monnehkevoeten gaskem gorrede .
Seedth mijjese teeksth jih guvvieh jih mijjieh sïjhtebe datnem viehkiehtidh teekstine .
meatan årrodh jïh maanakultuvrem dååjredh eengelskegïelen laantijste viehkine baakoeh , guvvieh , musihkem nuhtjedh jïh svihtjedh
vaaksjodh guktie
Im leah dejtie øørneme guktie learoegærjine sjïdteme .
Fylhkenraerie vuarjesje doh jeatjah råajvarimmieh mejtie dahkoesoejkesjisnie raereste goh nuhteligs raeriestimmieh , jïh fylhkentjïelten faagegoevtesh sijhtieh dejgujmie vijriesåbpoe barkedh .
Daamhtaj aaj hujnesne jïlhts idtji maam akt sjïere deahpedh .
Im sijhth åarajidh
Vihkeles daejredh learohkh mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne maehtieh gaajh joekehts aath buektiehtidh , jïh joekehts
Saemieh gelkieh daaletje jïh urriedimmie bievnesh saemiengïelese tjirkesovvedh , dovne skeamtjoej , gietedalleme soejkesji jïh viehkiefaaleldahki bïjre .
Maahtoeulmieh Jåa1 / Jåa2 mænngan
voete reerieh .
Learohkh maehtieh goerem nåhtadidh gosse jïjtjemse jallh sinsitniem vuarjasjieh .
Bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre gïjren 2014
Infrastruktuvre jïh IT
Gosse mijjese bievnh dellie edtjieh dah tsiehkieh öörnegisnie
Desnie sijjiem buektiehtimh gusnie dam åarjel saemien kultuvrem jïh saemiej vuekieh Raarvihkesne jeatjebigujmie jeekimh .
Regijovnale skåajje- jïh byjreseprogramme (daaroen RSK), dåarjoevierhtiej
Akte lea dåehkie man seammaleejnes transitijve lïhtsegh goh övtebe dåehkie, men intransitijve lïhtsegh öövre jeatjah.
Mubpie dåehkie buerebe (70%) svååreme gåalmede dåehkeste (40%).
Båatsoe-jieleme dej dajvi lea bøøremes abpe laantesne orreme gosse vuepsie lea buerebe sjidtedh jis vierhtieh jeananieh .
Desnie edtjieh lieredh orre barkoevuekieh v.g. barkoeprovsjektine .
Nuekies barkijh leah eevre vihkeles jis dïenesje edtja buektiehtidh aktem hijven
Reerenasse saemien gïelebarkoem nænnoste
 (120) a. dle då edtja skulla:3s satne han:refl dam den:ACK sov sin vimhpelem vimpel:ACK jijtse egen:GEN gåetien kåta:GEN ræhpan öppning:ILL dibrehtidh fästatr:INF 'då ska han fästa flaggan på kåtans öppningshål.'[Don jih daan bijre 2] b. Jårra vända:3s jih och vuajna se:3s tjegriem utter jille högt kraesiej gräs:GEN PL sisnie, i gøøkte två gierkiej sten:GEN PL gaskese mellan:ILL dabranamme.
Öörnege noerekåarhtine lea gaajhkine sïejhme vïnhtse-jïh busseruvtine sjïehtesjamme , lissine ekspressebusside Namsovsen jïh Skierden gaskem jïh Rørviken jïh Skierden gaskem .
Daan biejjien Praahke saemien- jïh aamhteseøøhpehtimmiem åtna saemien learoesoejkesjen mietie , jïh jeatjah maadskuvlh fylhkesne viehkehte .
aalkoealmetjijstie dle utnin maajhööhpehtimmiem goh vuekie, goh akte ööhpehtimmie nåakebe kvaliteeteste goh aerpievuekien ööhpehtimmie klaassetjiehtjielisnie (op.cit s.2).
Dah lïerehtimmieh stinkes jïh gåarede dejtie radtjoeslaakan tjïrrehtidh.
Strategije noerhtedajvese tjuara dorjesovvedh noerhtedajvine ektine
Åvtehke tjuara voerkes årrodh sov råållesne , jïh latjkoeh jïh njoelkedassh vijriesåbpoe vaeltedh .
Åejvieboelhkesne tjaaleldh maahtoe , dellie galka maehtedh lohkedh jïh tjaeledh .
Piere tjoeri viehkien mietie tjåarvodh dannasinie ...
Dejstie gïeh goerehtamme jïjnjh aejkieh jaepiej tjïrrh , medtie akte njealjiste PSA-vierhtiem åtna maam tjuara lïhkebe goerehtidh .
Jis dah nomenh aerebe kontekstesne neebneme, dellie galkin definijte hammojde utnedh.
kristusasse tjåarvodh 4
ENGLER PÅ .
Bïhkedassh galhkuvevuarjasjæmman:
Dåarjoem tjåadtjohte stoerre gaarsjelimmieöörnegidie
aktem maadthlaakeraeriestimmiem böök ti juk tie steem mereaktoeaalterem vuelie didh 16 jaapan stoerre digkieveeljemisnie .
Prosjekte edtja barkedh juktie aktem ållesth bigkemem buektiehtidh fg 17 Stientjeste Namsovsese , jïh joekoenlaakan Hjellbotn (Vellamelen), Namdalseiden jarngem jïh Bangsund-måelhkieh bueriedidh .
Nimhtie dan geerve sjidti skuvlem stuvredh .
Dihte Laavenjostemen åssjele lea guktie daam jïjtjesyjhtehts daajroem jih maahtoem gorredidh jih evtiedidh mij joe gååvnese voernges festivaline .
Old Price: NOK 399,00
Gæjhtoe Jupmele , mijjem tjåarvoeh datnem dåeriedidh .
Lïhtseraastem baakosne govledh
Aalkoealmetjinie årrodh ij sïjhth jiehtedh naaken stuerebe reaktam utnieh dajvide jïh tjaatside mubpijste .
gosse maanajgïerth dæjpa tjïelte galka faaledh åelide mejtie gihtjedh sijjiem maanajgïertesne gusnie abpe jallh bielieh darjoemistie lea såevmiengïelesne , meänkielesne jallh saemiengïelesne .
vaerbh sojjehtidh presensisnie jïh preteritumesne , jïh imperatijvehammoeh jïh kondisjonalishammoeh saemien gïeline damtijidh , desnie gusnie dah gååvnesieh
Aaj daerpies dotkemeilledahkh jeereldihkie jïh vååregelaakan åehpiedehtedh olles saemide stigmatiseredh.
Ruonasvagge lea Sirges saemiensïjten gåatomedajve jïh dam nuhtjedh snjaltjen 1.- skiereden 15 .
b. Gaskenasjovnaale Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne sjïere generaalekrirriem hööltie .
Råajvarimmie 42 Toelhkedïenesjh healsoesïeltine ...
ektesne gaajhkh dah dïenesjh leah dah utnijh dejtie stuvrieh .
Hypoteese soptseste maam gïerve jallh aelhkie mubpene gïelesne lïeredh.
Jeatjah vuekine laejhtedh
Maahta nåajsan sjïdtedh jallh tjoeleskïemtjelassh åadtjodh jis gijhkierdamme
Jïh dle dah nyjpetje laedtieh , men im manne govleme saemieh , provhkimh vaeltie / tjaetsieb vaeltedh .
Referansedåehkie 90-95% reaktoelaakan vaestiedamme.
sijjiej , almetji jïh gïeli bïjre soptsestidh , jïh aktem feelemem Saepmesne soejkesjidh jïh åehpiedehtedh
Naasjovnale prövoeh edtjieh bïevnesh vedtedh mejtie learohki maadth maahtoeh seamma raajesne guktie learesoejkesji ulmieh leah .
Båatsoe-jielemassem jïh sïjtide övtiedidh
Guktie laahkoe-moerem darjodh
Skïemtjijemoenehtse edtja meatan årrodh jïh jolle skïemtjijevihtiesvoetem healsoe- jïh skïemtjehoksesne evtiedidh .
Gieleleahpesne maahtah lohkedh gusnie veeljemetjiehtjele jih gåessie dihte gaahpene .
Gieleleahpam maam guelmiehtehteme maehtieh faaksen tjirrh sedtedh gärhkoetjåangkose gusnie gielem vedth jih Sveerjen gärhkoen ålkolaantengärhkoetjåangkose .
Learohkh ektesne soptsestieh mah væhtah akte saemien heamtuvre åtna , jïh aktem tjåenghkies læstoem væhtajgujmie tjaelieh .
Voestes vuesiehtimmie daan dåahkan akte veerbe mejnie joe åehpies libie.
Dan gïele lea daaroen jïh noerhtesaemien .
Nøørjen revyfestivaale Hillaantesne maehtebe seamma voejngehtassesne neebnedh .
Men aalkovisnie dellie daerpies daejtie göökte veerbide gïehtjedidh mah jijhtemem buerkiestieh.
Ij leah iktesth aelhkie vuarjasjidh man åvteste lïerehtimmietsagkesh gosse lea unnebelåhkoegïelen maanaj / learohki bïjre .
 (33b) akte vielie åtna.
Kontovre Noerhte-Trööndelagesne lea dïhte dïrrege maam fylhkentjïelte nåhtede dennie barkose mij lea sïelti vööste stuvreme .
Ij leah barre gïele dïhte maam mijjen vierhtiestimmie ektesne buakta .
Voestegh lea legitimitetem dejtie sjæjsjalimmide tjirkedh mah mijjen åålmegeveeljeme åårganh darjoeh .
regijonaale øøvtiedimmieprogrammine (RØØP) Romsen jïh Finnmarhken tjieltide barkeme , mij jielemeøøvtiedimmien bïjre saemien dajvine
Muvhth learohkh vielie haestemh daarpesjieh jïh mahtieh diedtem åadtjodh jienebh vierhtiealmetjh gihtjehtidh jïh jeatjabidie soptsestidh maam gaavnehtamme aktegs learoehkidie , dåehkide jïh klaassese .
- Mijjieh leavloem bïejeme akten faalenassese gaajhkesidie , jïh mijjen ulmie lea abpe dam voenges siebriedahkem meatan vaeltedh Altesne .
Saemiedigkie iktemearan tjïeltigujmie jïh dej saemien gïelejarngigujmie rååresje tjåanghkoej tjïrrh , seminaarine jïh konferansine , juktie saemien gïelh vaarjelidh jïh evtiedidh .
Såemies viesjies learohkh vienhtieh subtraksjovnelaavenjassh aktem onne taalem vaestiedassine utnieh , mij leah eevre båajhtode .
Maahta gujht hujnies sjædta jïh nåake damta jis akten aejkien deahpade , jalhts ij irhkemem gohtjh .
ISBN 82-992522-5-3
83,3% vaestiedæjjijste raajesem 27 jååhkesjamme.
Daah göökte raajesh vuesiehtimmesne 43 aaj vuesiehtieh ahte ij gåaredh göökte objeekth utnedh syntaktihke kausatijve veerbese.
Lïeneståvroen regionalen dïedte göölemejielemem evtede .
meatan årrodh dijalogine mejtie haarjanamme jiehtedh , jïh faahketji soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre
eadtjoehtidh meatan årrodh nænnoes laakan saemien jieliemassh övtiedidh tjïrrh
Gåatometjahke Blåsjökilen maahta abpe jaepiem nuhtjesovvedh .
Båata jeatjah EU-laanteste , EES-laanteste jallh Schweiz:ste edtja europeijen skïemtjetjirkemekåarhte utnedh , mij vuesehte reaktam åtna akute hoksese jïh daamhtaj skïemtjijemaaksovem maaksa .
Daate biejjie lea aaj akte biejjie juktie ektievoetem vuesiehtidh aalkoealmetjetjïertigujmie mah gïerve tsiehkiej nuelesne veasoeh .
Tjidtjeben tjåejjie stuerebe sjædta jïh dellie maa onne-åabpa reakede !
Tjïeltekonferanse lea heajhteme nåake vearelden gaavhtan
Nyheter
Eatnemen jienebh vaarjelimmie
Daate sæjhta jiehtedh daelie vielie saahtlaaketje jïh flaks mah muenieh mejtie lohkehtæjjah åtna, juktie learohki reaktah lïerehtæmman illedh.
Ohtje dejpeles gærjetje mij mïelkelåemmesne sjeahta , jïh edtja barkijistie håksoejarngesne nuhtjesovvedh .
Bieljelh Anna Ebenmark , gellielaaketjestratege , telefovne: 063-14 76 32 , 070-259 02 55 jallh e-påastine: anna.ebenmark@jll.se
Byöroe tjaalegem sjïehtedidh learohki daltesasse .
 (2011) goerehtimmiem darjoejin gusnie greken G1- jïh tyrkijen G2lïerijh.
Dan åvteste tjïelth Nåamesjevuemesne , Noerhte-Nöörjen jïh Nåamesjevuemiedåarjoem åådtjeme jaepien 2008 raejeste , dle fylhkenraerie veanhtede daate orre baalhkasysteme fylhkentjïeltide -3,00 -2,50 -2,00 -1,50 -1,00 -0,50
Akte vierhtiedimmien åejvietsiehkie mij tjïelkelaakan , dellie mïele tseegkesovveme dennie jiehtegen mierien sisnie .
Åå jöödtedh guktie bealhka .
Debpene edtjimh gyrhkesjæmman gusnie göökte maanah edtjin lååvkesovvedh , Grönnåsen gærhkosne .
Beapmoeåasah: maanah 3-15 jaepieh 50 kr studenth / honnööre 100 kr geerve almetjh 200 kr Jeatjah öörnedimmieh namhtah .
Learohkh 5. jïh 8. daltesinie edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie , ryöknemisnie jïh eengelsken gïelesne .
Sæjroe 34 / 35
Daamhtemes åådtje dåakterem jallh hoksetjïertem råakedh jeatjah skïemtjegåetesne enn mïsse voestes mïnni dennie laantedigkesne gusnie årroeminie .
Raerielïhtsege Silje Karine Muotka aaj jeahta satne lea geerjene ihke Djupedal-moenehtse raeriestimmieh raereste , goh learoevierhtieh saemien gielesne mah viehkiehtieh aktem jearsoes psykososijaale skuvlebyjresem sjugniedidh .
Dah maehtieh baakoegærjam nåhtadidh .
Mov mïelen mietie daerpies seamma roehtsem utnedh dovne transitijve jïh intransitijve veerbide.
Maanah aehpien kasuvijstie lierin , dovne substantivijstie jih provnomenijstie jih aaj leahtam verbi syjjehtimmijstie .
Men dellie bigkije tjuara kultuvremojhtesi bïjre bïevnedh , jïh tjïelke bïhkedassh vedtedh guktie dah edtjieh gorresovvedh , gaajhkide dejtie mah eatnamisnie barkeminie .
Fylhkenraerie sjïehteladta jåerhkedh aktine jolle skåårvemedaltesinie , dovne budsjedtesne jaapan 2012 , jïh ekonomijesoejkesjisnie 2015 raajan .
Jearsos jïh maerele
Faatoes goerkese ryöknemistie maahta akte heaptoe årrodh juktie taalegoerkesem evtiedidh .
Ånnetje maahtam:
Maahtam datnem rudtjesne guedtedh jallh dov slærram gïesedh .
Bene mov båarasommes daktere golme maanah åådtjeme jïh dïhte ajve saemeste dejtie .
Daelie saemiedigkieraerie aktine strategijine barkeminie juktie fasseldimmiem saemien kultuvrejielieminie lissiehtidh , jïh gaskem jeatjah göökte sïelteevtiedimmieprogrammh tseegkeme Finnmaarhkesne jïh Tromsesne .
7.1.
Dåarjoeøørnegh 2008
Vuesiehtimmien gaavhtan gïeth jïh juelkieh varki aalkovisnie sjïdtedieh .
Learohkh sïejhme matematihketsagkesigujmie daamtaj viesjies dïejvesegoerkesem , jïh naive jïh rigide strategijeåtnoem utnieh .
Norsk kulturindeksen (Nöörjen kultuvrelæstoe) prosjekten åvtehke lea dotkije Bård Kleppe .
Læstoem dorjeme dehtie sisvegistie bïhkedimmie skuvle ÅVTELEN
Dïhte dan gaavhtan kråahpe nåakebe vuekine syrem aajmoste aajngehte gosse rïevhkeste , jïh nikotijne mij dågkine gååvnese dorje vaajmoe varkebe jïevkehte .
Jaepien 2010 jïjnjh darjomh maanide , noeride jih geervide soejkesjamme .
Dannasinie sæjhta iemie årrodh aktem lissiehtimmiem budsjedtese jïh ekonomijesoejkesjasse bïejedh .
Jïh mijjieh tjoerebe klijman åvteste tjarki gæmhpodh .
Hijven mierietsiehkieh buektiehtidh saemien institusjovnide , guktie dah maehtieh viehkiehtidh saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem evtiedidh jïh daajroes darjodh .
Mov lea stoerre jaahkoe daate seminare sæjhta buektedh jijnjh nuhteligs lahtesh jih digkiedimmieh mah manne maahtam meatan vaeltedh dovne barkojne bievneminie jih mov fierhten beajjetje barkoe Reerenassesne .
Kultuvrejielemi bïjre
Materiaale.
vuesehte Andrea bæjjese ryöknoe akti akti .
digitale vierhtieh utnedh gosse galka bïevnesh ohtsedidh jïh teeksth tjaeledh
Dåarjoeh saemien aamhtesidie
Jijnje soelpide desnie trïsseme lea bovtsen tråervide , dovne maalja , tsovvehtahkh dovne , dan soe jijnje lij gujht desnie .
Biejjie gajhkedi !
Lohkehtæjja , Andrea jïh dan eejhtegh byöroeh ektesne
Muotka bælla giehpiedamme maahtoe jïh barkoefaamoe Veteninærinstituhten goevtesisnie Tromsøesne sæjhta nåake sjïdtedh Beapmoevaaksjomen darjoemasse noerhtene , goh utnije instituhten dïenesjijstie .
Paehperepryövh Gaskevåhkoen 17.9 .
):
HEERREDEN BARKOE IRHKEMEN VÖÖSTE MAANAGÏERTESNE AALKA
Edtja learoehkidie meatan vaeltedh bueriedimmiebarkosne .
Learohkh maehtieh aaj teekstem jallh tjoejefijlem åadtjodh goh leaksojne gåetesne .
Learohkh maehtieh digkiedimmiem stuvredh jïh jïjtje stavrine årrodh .
Aejlies Aehtjie , mijjieh dam maalestahkem mojhtelassine heevehtibie dov Baernien vaejvien jaememen , tjuedtjielimmien jïh elmierïjhken vualkemem åvteste .
Skïemtjijemaaksoej jïh bijjiemaaksoevaarjelimmien bïjre
= Strömsund Sundsv .
Daalhkesh skovresen vuestie , Imodium jih Loperamid (ij maanide maehtieh vedtedh jis eah bijjelen 12 jaepien båeries) 
NTFK , STFK
Lïeneståvroe mierede guktie veeljemegievlieh jïh veeljemedajve gelkieh juekedh .
Tjaelemeevtiedimmie matematihkesne lea aelkedh aelhkie lahtestimmievuekieh nuhtjedh goske ånnetji ånnetji aalka aktem byjjes symbovlegïelem jïh aktem veele faageterminologijem nuhtedh .
Minngemes tjåanghkoe lea Lakselvesne tsïengelen 21. - 22. b. 2015 .
Vuesiehtimmieh maam maanah maehtieh meatan årrodh jïh nænnoestidh hoksesne:
Tjåanghkosne aaj finansieradimmiem Saemien gåeteste digkiedin .
Goerehthguktietsiehkieplaeriejjïhpolitihkeleskrirriejgaskem Nøørjesne lea orreme histovrijen tjïrrh , jïh guktie tsiehkie lea daelie .
Gaajhkh learohkh aalkovistie seamma laavenjassine berkieh , bene joekehtse lea dejnie veeljeminie learohke jïh lohkehtæjjah darjoeh .
infinitijvh jïh nominatijvh nuhtjieh.
Goh akte bielie dehtie vijriesåbpoe barkoste dej råajvarimmiejgujmie mah leah vuesiehtamme St. bïevn .
Sov gïelem åehpes jïh govloes darjodh lea amma faamoen bïjre .
saemien , såevmien gïelem jïh meänkieli nuhtjedh
Seamma tïjjen goh staaten politihke lea gæmhpoem vaenie gåatomedajvi bïjre sjugniedamme , jïh seamma tïjjen aktem juvrepolitihkem sjïehtesjamme mij krievvide tjarke giehpiedamme , staate aaj aktem siebriedahke- jïh jielemepolitihkem åtneme mij ahkedh orre jïh stoerre bielieh dejstie daaletje gåatomedajvijste vaalta .
Aaj maehtieh dov åålmeginie soptsestidh .
Dastegh learohke aktem " gaajhkem-ryöknedh " - strategijem nuhtjie , dellie dïhte mubpie ulmie tjuara årrodh learohkem viehkiehtidh akten ryöknemestrategijen vööste gusnie learohke guhkiebasse ryöknoe .
Jielemevuekie maam barre beetsevistie jeala
Eah ajve åarjelh-saemieh sijhth mijjen gielem lieredh , mohte aaj almetjh ålkoelistie .
Eatnemevierhtieh leah stoerre aarvoeh , jïh våaromem vedtieh almetji jieliedasse , beapmojde jïh healsose .
Gaajhkh bæjhkoehtimmieh byögkeles åårganijste reeremedajvesne , mah leah gaajhkesidie jallh naakenidie årroejijstie , edtjieh dovne nöörjen jïh saemien årrodh .
Åtnoe taalesïevijste klaassetjiehtjielisnie maahta learohkem skreejredh jïjtse mentaale taalesïevh evtiedidh mejtie maahta taaleryöknedimmesne nuhtjedh .
Dan ulmie maahta årrodh dovne voejkene , biegke jallh tjuvjie .
Jaepien 2008 darjomesoejkesje maam Saemiedigkie latjkeme
Avijsh , radio , tv , webbe jïh jeatjah saerniehvedtijh dejtie bïevneside dej preliminæren veeljemeresultati bïjre Valmynighet:este veedtjieh .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte vierhtieh joekede fïerhten jaepien juktie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh våajnoes darjodh Noerhte-Trööndelagesne .
Jaepien 2009 138 studijepoengigujmie eelki.
Dan sjïeken gaavhtan tjoele- jïh aalterebalanse jorkese saemien voenges siebriedahkine , jïh rïektesisnie dovne kaarri jïh nyjsenæjjaj veeljemenuepieh giehpede .
Dellie lin lohkehtæjjah , sjovnh jih naan aejkien aaj rektovre jih gåetie-iemede meatan .
gihtjedidh jïh reektedh
Nimhtie aaj vihkeles Sveerjine ektesne barkedh guktie ektievoete nænnobe sjædta jih aaj sinsitniste viehkiem åadtjodh .
Reerenasse raereste Saemiedigkie edtja 225,665 millijovnh kråvnah åadtjodh Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartementen bijjelen .
- vïedtje- jïh guelpiespïelh
Jis datne barkoem soejkesjh mij maahta fornlämning stuvredh jallh eerjedh , vuesiehtimmie gosse kabelem krogkesjidh jallh orre gåetiem bigkedh lïeneståvroe maahta krievedh datne goh eksploatööre edtjh arkelogijen goerehtimmieh maeksedh .
Mijjieh jienebh ohtsemh öörnegasse sïjhtebe , gaajhkijste dajvijste , men maaje aaj åarjel- jïh julevsaemien dajvijste .
Dan åvteste dle fylhkenraerie guhkiem sov politihkeles våaroemisnie ulmine åtneme aktem
Dehtie loekteste jaevresne Balvatnet Skiedjevaggen baaktoe jïh dam tjaetsiegohkedahkem Skiedjevaggen tjïrrh dahkoe gogka vuemie Arggalajvaggem gaavnesje .
Dan mearan dle veeljeme histovrijen taallh nåhtadidh budsjedtebarkosne .
Rehabiliteeremegarantije edtja fïerhten almetjasse medisijnen båehtjierdimmiem jïh rehabiliteeremem vedtedh dan gaavhtan skïemtjetjaalegem heerredidh jallh dej barkoevuekiem buaranidh jïh aelhkebe darjodh dïsse gie joe skïemtjetjaalegem åtna bååstide barkose båetedh .
Govlehtallh raeriestæjjine dov skuvlesne , PPT .
Driftsramme 12-15 REGIONAL UTVIKLING
Moenehtse edtja vuarjasjidh fleksijbele vuekieh mah darjoeh guktie aelhkebe sjædta gïelem nuhtjedh , jïh krööhkeste tjïelth joekehts haestemh jïh daerpiesvoeth utnieh .
5.5.5 Learohketaale
Dïhte kristeles byjhkesjimmie Dïhte kristeles gærhkoe byjhkesje aktem aajnege Jupmelem - Aehtjiem , Baerniem jïh Aejlies Voejkenem - mij sjugnehte , lutnjeste jïh jielehte .
Mannem jïjnjem leejhti ihke manne mov maanide skuvlese seedtim .
Dellie maehtieh gåatan vuelkedh jïh maanaj gïelem , kultuvrem jïh identitetem nænnoestidh .
Låhkoebïeljelimmiem sjeakodh
dejtie vihkielommes faamoeinstitusjovnide Nöörjesne buerkiestidh , aaj Saemiedigkie , jïh dej åejvielaavenjassh , jïh digkiedidh joekehtsem gaskem aktene demokratijesne jieledh jïh aktene siebriedahkesne bielelen demokratije
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte VB
Maahta aktem veahkam vïjhte eeplajgujmie vuesiehtidh viehkine baakojste " vïjhte " , vïjhte sïevijste | | | | | jallh taalesymbovleste 5 .
Dïhte tjïelten soejkesjegietedimmien gaavhtan , tjïelten dåarjoe , tsiehkie dajven bïjre mij ij lij åehpies aareh soejkesjeboelhken , jïh dåeriesmoerh dajvem åestedh .
Jielije laantevoene lea aaj galka gååvnesidh alternatijveles barkoem , hijven hoksem jïh burie årroesijjieh .
Dah soptsestieh , gyhtjelassh vaestiedieh , buerkiestieh jïh mielh buektieh .
Håp i ei gryte
Kristuse tjuedtjielamme .
Alfabetiseremeprovsjekte geervide Tromsesne ...
Montrul aerpiegïelen soptsestæjjaj haestemh iktedamme, jïh jeahta dle geervebe dam nominaale morfologijem haalvedh enn verbaale morfologijem.
Aalkoealmetjereaktah gorredieh dah saemieh edtjieh seamma nuepieh åadtjodh goh nöörjen almetjh sov kultuvrem evtiedidh , sov jieledevuekiem tjåadtjoehtidh jïh nuepiem utnedh aktine åålmeginie årrodh aaj båetijen biejjien .
Jåa1 ööhpehtimmieprogrammh studijegoerehtæmman - programmesuerkie realfaagese jïh programmesuerkie gielese , siebriedahkefaagese jïh ekonomijese
taalh jïh variabelh nuhtjedh goerehtimmesne , eksperimeenteradimmesne jïh praktihkeles jïh teoretihkeles dåeriesmoereloetemisnie , jïh prosjektine teknologijine jïh designine
Vihkeles tradisjovne saemien maahtoe nuhtjedh jïh övtiedidh , jïh jillebe ööhpehtimmie jïh doedtkeme mij samiej tsiehkide sjïehtedidh .
Koordinerings-dåehkie daejtie guektiengïelevoetevierhtide naemhtie sjædta:
Baaltele sjïdtedimmie frijje baalhkine 7,4 mill. kråvnine , dle summe båata ihke vielie åtnoe momskompensasjovneste 12,6 mill. kråvnajgujmie , læssanamme
Nasjovnaale laakh
Stoerre beetnehveahkah aaj fylhkengeajnojne skåårveme , jïh syjhtedassh åvtese leah stoerre fylhkengeajnoesoejkesjisnie .
Jis edtja dåarjoeh EE:n struktuvre-fåanthijste åadtjodh , dle tjoerh nasjovne dåarjoem utnedh mij lea gaske 35-50 procenth abpe projekten åeseste .
Taallegoerkese jïh ryökneme Jïjtjevyljehke Skuvle / skuvleaajhtere jïjtje veeljie gåessie pryövenasse edtja årrodh daan vihties pryövenasseboelhken sisnjelen .
tjaktjege moeren lasth vyskedieh .
Jeenjh klassijhken teatereboelhke - goh hamlet - saemien gïelese jarkoestamme jïh jeenjh orre saemiengïelesne tjaelieh .
Ij maehtieh naemhtie årrodh , mijjieh mah unnemes dorjeme juktie klijmajarkelimmide sjugniedidh , daelie tjerkemes jarkelimmide jïh dejtie dåvvoden råajvarimmide dååjrebe .
 (36a-f) vuesehte seamma laakan åarjelsaemien gïelesne goh daaroen gïelesne.
Emmi ambasadöre
Lotusgoerem mïerhkesjamme ovmessie klaeriejgujmie jïh baakoeklaassigujmie .
Nænnoestamme strategijetjaatsegisnie Noerhte-Trööndelagen faageskuvlen ståvroste , jïh nænnoestimmie fylhkendigkesne aamhtesisnie 11/52 , dle birreme vuartasjidh metjie gåarede ovmessie faalenassi bïjre laavenjostedh jïh ovmessie faalenassh iktedidh Ööhpehtimmieregijovnesne Noerhte .
E-påaste: Astrid-Turi.Gaup@samiskhs.no
tjïrrehtamme laavenjassh learoehkidie vadteme juktie vuejnieh guktie akte gïehtjedimmie maahta årrodh
Manne leam luhkievïjhten jaepien båeries .
• Dåhkesjehtemeöörnegem laakide saemiengïelese jaerkoestamme eevtiedidh
Råajvarimmie 76 Åtnoem goerehtalledh saemien gïeleste
 (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995, b.78) jiehtiejægan jeatjene gïeline (ij englaanten gïele) dah göökte veerbh mah leah kausatijve molsedimmesne ovmese veerbh, morfologijen mietie slïekte, men dej semantihke ektiedimmie seamma.
Destie båata vïrrevierhtie vuelie sjædta .
Gosse viht manne båatab
Saemien parlamentarihkeles raerie sæjhta maaje dam jallh dejtie earoehtidh Noerhtelaanti saemien mïrrestallemebaalhkine .
Konferanse sæjhta aaj tjoevkesem bïejedh maam noerh jïh maanah vaajtelieh jïh daarpesjieh saemien gïelem tjïrkedh eejehtimmiefaalaldahkij tjïrrh .
Åarjelsaemien gïelebiesie lea akte prosjekte Nordlaanten Fylhkenålman jïh Saemieskuvleståvroen tjïrrh Sveerjesne .
Lissine Saemiedigkie 1.2 mill kråvnah fylhkentjïeltese dåarjoeji jïh 3 mill kr Snåasen tjïeltese edtja dæjpeles guektiegïelevoetem skaepiedidh jïh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem vååjnehtidh .
Desnie åadtjoejimh saemien kultuvren jih aaj saemien vætnoen bijre lieredh j.n.v. .
Naaken leah joekoen klååkeme aati bijre mah munnjien buerie .
ArtDatabanken analysere mah arth mej lea stööremes daarpoem råajvarimmieprogrammeste , jïh Naturvårdsverke nasjovnellen råajvarimmieprogrammide iktede .
Mijjen dan jijnjh gieltegs jieleme-evtiedimmienuepieh dovne mijjen kultuvren jih byjresken gaavhtan mijjen dajvine .
Lokaale lea tjarke napkeme jïh Barkoevaaksjome lea lokaalem steegkeme aarebi.
Jienebh noerh sjïehtedamme faalenassh / alternatijve faalenassh åadtjoeh faageprievien vööste duedtesne jïh båatsoefaagesne .
dan åvteste ij leah dejtie aerebe naan jeatjah learoehkidie pryöveme , aerebe gosse tjïrrehtidh guktie dorjeme dej pryövemigujmie daaroengïelesne .
Daate ij dijph biträdande juristh jïh advokaath advokaatesïeltine
Tabelle 4.4 vuesehte guktie referansdåehkie direkte objeekth mïerhkesjamme.
Minngemes syøkemebiejjie: Ruffien 27. b 2014 .
Vedtieh dam guhte gien diedte barkijide vuartasjidh .
Portrehth soptsestieh maam learohkh leah vuesiehtamme dah haalvoeh jïh eah haalvoeh pryövesne .
Bovtse gaajh vihkeles saemide orreme , dej beeli jïh aaj daan biejjien .
Maaksa 300 kr , jïh dellie niestiesbeapmoem , prïhtjegem jïh gaskebiejjiem ruffien 18 b åadtjoeh .
Tjielkestidh mejtie lea daerpies laakejarkestimmiejgujmie , mah maehtieh saemien åtnoem dajvijste jïh eatnemevierhtijste gorredidh
Daate dorjemasse aaj læssene fïerhten jaepien 2010 raejeste 2012 raajan.
SJOLLEHTIMMIE Jïjnjh siejhme almetjh tuhtjieh dah saerniesaadtegh jïh digkiedimmieprogrammh TV .
Goerehtallemepryövh medtie vïjhte jaepieh jielieh åvtelen dah staeriesuvvieh , jïh dïhte seamma pryöve dan åvteste tjïrrehtamme sjædta vïjhte jaepiej iktemearan .
Daelie goh galka applikasjovnh evtiedidh saemien gïelide dle mijjieh daam dåarjobe hævvi , saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta .
Soejkesjh jïh mieriedimmieh mah mijjen bïjre aalkoem åtna mijjen
Dïhte lea barre dïhte aelpemes alternatijve maam lea ellies subvensjovnereme .
Fïerhte orre åesteme aalka dehtie maaksovistie maam jakseme gosse minngemes aejkien maam akt åasteme jïh bæjjese tråahpen mietie guatsa .
Gosse maahtoeh kultuvren bïjre åtna , galka dellie sinsitnien kultuvri bïjre maehtedh jïh destie sinsitniem vuavkasjidh .
gaajhkh dyjrh jïh almetjh oksygenem daarpesjieh ihke voejngehtidh .
Daen biejjien vaenie saemien baakoegærjah , joekoen julevsaemiengïelesne jïh åarjelsaemiengïelesne .
skaehpiedihkslaakan barkedh guvviedimmine jïh tjaelieminie gosse lohkeminie
Raajese (63): Vedtieh munnjien.
Ellen Kristin Bull Jonassen står bak den sørsamiske teksten.
Stientjen tjïelte
Dan mænngan sïjhtem teorijem funksjonelle morfologijen bïjre buerkiestidh jïh vuesiehtidh guktie funksjonelle morfologije saemiengïelesne jæjhta, boelhkesne 2.3.2.
Daennie boelhkesne edtjem illedahkem sosiolingvistihke goerehtimmesne åehpiedehtedh.
Teknihkem aaj evtede guktie gadtjijhveahkam unniedidh .
Sametingspresident Aili Keskitalo sier at dette er en gladnyhet for hele Sápmi og spesielt for sørsamisktalende i området.
- fuelhkie
Patientsäkerhetslagen / Skïemtjijevihtiesvoetelaake
ålja- jïh gasshreeblemh Barensemearosne vaeniemdidh
Datne daarpesjh lïeneståvroem luhpie jis ij leah 18 jaepien båeries jallh jis datne sïjhth pruvredh giejnie gie ij leah 18 jaepien båeries .
Væhtavuekiestandarde UTF-8 daerpiesvoetide feerhmie saemien tjaelemevæhtide .
V. b.) Aavroleps fuersie Krokfors (Storu .
Datne edtjh juristeeksamenem tjïrrehtamme jis maahta notarius publicusem sjïdtedh .
Dååjrehtimmieh learohkh åadtjoeh gosse ryöknoeh juktie dåeriesmoerh jïh laavenjassh loetedh , dejtie viehkiehtieh taalefaaktah automatiseradieh , goh vuesiehtimmien gaavhtan2 + 3 lea vïjhte .
Aellieh vïhtesjimmide daelie seedth , menh dijph meatan jis barkoegoeredallese båatah .
Maehtedh ryöknedh: Dæjpeles barkoen tjïrrh , skuvlen vearoldemöölegesijjesne , dah learohkh taallide jïh möölege-ektievoetide millimeetere jïh centimeetere repeterieh .
Orre mieriedimmie veeljemen bïjre Saemiedægkan lea daesnie , lovdata.no .
Förvaltningslagen (SFS .
Aaj ovseekerevoete ektiedamme fylhkentjïelten konsesjovnefaamoebaalhkide , mah faamoste båetieh mah eah tjïeltine åtnasovvh .
Saemiedigkien kultuvreraerie säjhta saemien litteratuvre-låhkojde sveerjesne skreejrehtidh jïh dan dïehte barkoestipendijumh saemien tjaelijide byjjehtidh , fïerhten 50.000 kr.
Jaepien 2009 reerenasse orre unnebelåhkoepolitihken strategijem buektehti dejtie nasjovnellen unnebelåhkoej reaktide vielie nænnoestidh .
Klijma , energije jïh byjrese ...
Åarjelsaemien gïelesne nulle objeekte lea seamma guktie gelline jeatjah gïeline.
Vuesiehtimmien gaavhtan dle akte maana aktine jeatjah ietniengïeline goh nöörjen , maahta damtedh satne håjnarostoe jis naaken ij satnem guarkh , jïh ij leah rovnege akte göökten jaepien båeries maana , mij annjebodts ij buektehth baakoejgujmie soptsestidh jïjtsh daerpiesvoeti jïh vaajtelassi bïjre , akten boelhken tsaapma , nehkehte jallh gaatska gosse satne håjnarostoe jallh måarahtåvva .
utvecklatr:INF 'Vi vill utveckla det samiska språket.' Ij leah gaajhkh daah joekehtadtemh naan dåeriesmoere dan ellies joekehtæmman, juktie daate joekehtse stuerebe goh barre veerbi mietie mah molsedieh, daate abpe dan åarjelsaemien fonologijesne.
Aajve 5,6% vaestiedæjjijste vaestiedieh ij guhte gåetesne saemesth.
saemieh gelkieh meatan gaajhkine raerine , moenehtsinie jïh ståvrojne , dovne tjielten , regijovnen jïh naasjovnen daltesisnie
- Onne skuvle jïh stoerre soejkesjh
Seamma guktie leam illeldahkh åådtjeme, mah gïelemaahtoem vuesiehtieh dan tïjjen gosse dah vaestiedamme.
Gievriesæjroem Raavrevijhkesne gaavneme
Jaepiebudsjedte .
Saemiedigkieraerie daam aamhtesem dåerede politihken vuekien mietie .
klaerieh giltieh
Dannasinie akte stoerre haesteme Saemiedægkan govlehtoevedh nöörjen åejvieladtjijste dejnie gyhtjelassine mah evtiedimmiem jåartaburreste tsevtsieh saemien dajvine .
tjaalegh tjaeledh tjïelke aajkojne , hijven struktuvrine jïh ahkedh
Mijjen kultuvren maadtoe lea almetje jïh byjreske ektesne .
Holm Bull , Ella , Aesuvpen soptsesh
RES akte dïrrege juktie ovmessie aktööri barkoem iktedidh jïh aktem tjåenghkies skreejremem sjugniedidh dej vihkielommes barkoesuerkiej bïjre fylhkesne .
Åssjele Gïetedimmievuekiej åssjele lea: ● viehkiehtidh guktie staaten almetjeriekteles diedte aalkoealmetjigujmie råårestalledh , maereles sjædta ● pryövedh sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem , gosse eajhnadåvva laakh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien iedtjh ryöktesth tsevtsedh .
Bull , Ella Holm: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh , Samernas utbildningscentrum , 2001
De trygga orden finns De kommer om vi kallar på dem Men när [ med vilket språk ?
Karakteredaltese 3-4
Aktem soetetjem mijjen jïjtsh aejkijste maahta dam guvvedh: Voeres saemien nyjsenæjja soptseste maam sutnjien deahpadi goh lij stoerre sårkosne jïh vaejvesne .
Mohte barkoe daerpies jih goh lin mannem bøøreme båetedh , dellie ussjedim meehtim aktem vuj gøøkte jaepieh desnie barkedh .
Vuesiehtimmien gaavhtan dan noere lea , dåeriesmoerem åtna alkohovline jallh drogigujmie , daaresjimmiem sjïdteme jallh jiemie ålvas skaaram åtna .
Voenen nyjsenæjjah goh teema
Virjiesåbpoe evtiedidh laavenjostoem , meatanmoenemem jïh meatandïedtem barkoevedtijen jïh barkoevaeltijen gaskem .
Elfaamoejearsoesvoetem Noerhte-Nöörjesne gorrede
Saemien voejkenesvoete edtja viehkine årrodh jielemelearose jïh jielemegoerkesasse .
Klamydiateestem maahta aaj gaskeviermesne dongkedh jallh apotehkesne åestedh .
Guktie daesnie vååjnoe
- Smarttellefovne sagke væjkalåbpoe sjædta mijjese dovne privaate jïh barkosne .
Haarjenh: Akten learoehkasse soptsestidh guktie vearolde lij evtebe biejjien , jååktan jïh daan biejjien
Dierie boelvi gaskem jïh laanteraasti dåaresth lea hijven maehtedh vuekieh biejverdidh jïh saemien gellienlaaketjevoetem tjirkedh .
Mikkelsen meala daate goerehtalleme maahta Saemiedægkan jïh jeatjah stuvremeinstitusjovnide dïrregh vedtedh dejtie båetije råajvarimmide mah maehtieh saemien maanaj jïh noeri psykiske healsoem bueriedidh.
RÅAJVARIMMIE: FAAGEVIERMIEH ÅARJELSAEMIEN GÏELELOHKEHTÆJJIDE GAAJHKINE DALTESINIE ÅARJELSAEMIEN DAJVESNE
Gaahtoe båata , jeahta altese sïjje
14/5814-1-AGM 16531/14 411 13.06.2014
Lohkehtæjja learohkigujmie soptsestieh dej geerve baakoej bïjre , jïh learohkh baakojde buerkiestieh .
Bienje seangkoen nueleste båata , vuajna gaahtoe buertien nelnie .
Nimhtie buerebe astoe munnjien sjidti skuvlh vaedtsedh , jih aktem jaepiem gymnasesne Osloven gieleskuvlesne veedtsim .
Maahta aaj viehkine årrodh jis dam jiehtedh jis aajhtsedh naaken irhkesåvva .
Luste daajreme maam sån aehtjie lea ussjedeminie voessjedh , Åvla jiermestalla goh vualka skovlese vaedtsien
Daaletje saemien siebredahkesne politigke jïh kultuvre urriemdimmiem daarpesje .
Beetnegh mah dallah daarpesjh Visa- jallh masterkåarhtem eeremes daerpies .
Dellie ij dan jueriedisnie jïh raassan sjïdth , jïh viehkehteminie guktie gaajhkesh eadtjohkelaakan berkieh .
Daate tjåådtje raeriestimmesne staeriedamme nasjovnalebudsjedtese .
Learohke maahta naan lïereme baakoeh nåhtadidh
2007:13) bøøkti .
Mij lea dov eeremes åssjalommesh guktie sïjhth skylledh ?
vuesiehtimmieh vedtedh guktie kjønnsråållah jïh seksualtiteete våajnoes dorjesuvvieh ovmessie meedijinie , jïh digkiedidh dejtie ovmessie veanhtadimmide daate maahta sjugniedidh
Jaepien 1958 , ohtsi giehtjedimmie-viehkiehtæjjam mij edtji bovtsigujmie barkedh , giehtjedimmie-raerien nuelesne .
ahkedh jåarhkeööhpehtimmienuepieh lohkehtæjjide
Datne maahtah jiehtedh dam maam ih guarkah
Laake gietedimmien jïh rååresjimmmiej bïjre .
Goevtesen åvtehkem ,
Saemien nasjovnalen maahtoejarnge psykijen starnevaarjelimmie sANKs lea Karasjohkesne tseegkeme jïh golme goevtesh åårganisereme - goevtese geervide , goevtese maanide jïh noeride jïh ambulenten tjïerte gaske / luvlie-Finnmarkem .
Daate dovne jïlleskuvlefaalenassh jïh åenebe kuvsjh .
Viehkiem maahta aaj åadtjodh noeredåastoevisnie jallh hoksejarngesne .
10.00‐17.00 .
Ulmie lea duedtiem evtiedidh goh akte jieleme lissiehtamme dïenestinie jïh doekeme jïjtsedorjeme vaarojste .
Kultuvre , veasome jïh tryjjeme
- Mij lea dïhte vihkielommes fåantoe mannasinie noerh byøroeh lïhkesveeljemisnie steemmadidh ?
Mohte dah skaavtegisnie tjåadtjoejin juktie idtjin guhth dejstie lohkehtæjjijste åarjelh-saemien gielem maehtieh jih ij lin gænnah learohkh jijtje ietniengielem liereme lohkedh .
Dåhkie edtja dan reektesem uvte buektedh ruffien 1. 2009. saemien utnijij daarpoeh baehtsesnebïevnesem vedtieh jïjtsh gïeline lea iemeles bieliem barkosne .
Goebperh aaj darjoeh guktie svärja jallh baektjede gosse gadtja jallh jis seksem åtna .
gaajhke åtnoe saemien
Gosse gåetiem doerkestidh dellie laenjie-doerkh dåajodh .
soejkesjidh jïh meatan årrodh eatnemen vierhtijste nuhtjedh , aarhti bïjre soptsestidh mah åtnasuvvieh , jïh soptsestidh mannasinie eatnamistie vierhtieh veedtjie vihties boelhken
Dovne dæjpeleslaakan jïh teorijen mietie barkedh ovmessie dåeriesmoerigujmie laboratovrijinie jïh eatnamisnie lea daerpies jis edtja dååjrehtimmiem åadtjodh , jïh daajroem evtiedidh vuekiej jïh ussjedimmievuekiej bïjre eatnemedaejriemisnie .
Daate sæjhta jiehtedh mijjieh åadtjobe jïjtse ekonomijesoejkesjem haamoedidh , bene dïhte tjuara laakan mietie årrodh .
Saemiedigkie jïh Byjresedepartemente råårestallin jïh seamadin akten latjkoen bïjre jïjtsh bïhkedassi bïjre vaarjelimmiesoejkesjebarkose saemien dajvine jaepien 2007 .
Sïjhtem aelkedh gijhtedh Gassnova , Statoil , Shell jïh Sasol .
Våhkoen 50: raerietjåanghkoe Oslosne
aelhkie tjaalegh tjaeledh siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre , jïh vihkeles faagedïejvesh nuhtjedh
Barkije- / dåårrehtimmieligke åejviehaestemh: Noerhte-Trøøndelage lea dej fylhki gaskem gusnie vaenemes baeniedåakterh fïerhten årrojasse .
Daamtaj sïjhtem maam akt darjodh misse mov eejhtegh " ijje " jiehtieh .
Akte stoerre daerpiesvoete ööhpehtimmine voestesviehkien sisnjelen gaajhkesidie mah vaeresne berkieh jïh fealadieh .
Psykihken staarne
Naemhtie persovnesteemmem vadtah:
skaepiedihks , bievnije jïh arguementereles tjaalegh , salkehtimmieh , lidteræære toelhkestimmieh , digkiedimmieh jïh jeatjah ussjeden tjaalegh tjaeledh
Mannasinie daate tjoeri heannadidh ?
Daate ij leah akte tïjje gusnie tjeehpes jïh veelkes jïh provne jïh viskes jïh rovsa ektesne tjåadtjoeh juktie aktem buerebe sijjiem bigkedh jieledh ?
vuesehte dan hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem jïh jeereldihkie gïeline
Daate ulmiedåehkie Saemiedigkien dïenesjhålmah jïh dej aarhkebiejjie Saemiedigkesne .
Gïelebaalhka Gulliegïele edtja viehkiehtidh staatusem lutnjedh saemien gïelese , jïh mijjieh gegkiestibie vitnijh sijhtieh sijjen vihkeles barkoejgujmie jåerhkedh , Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jeahta .
Libh hov joem provkimh vaeltedh såemies gierkieb maa mijjieb hov gåhtjoejimh ' krita ' , men dan gierkien lea nomme .
Goh ussjedihks jïh eadtjohke indivijde jïh ektievoete , almetjh maehtieh viehkiehtidh jïjtjemse hammoedidh , jïh dovne tsevtsedh jïh tsevtseme sjïdtedh sijjen byjreskijstie .
faala garretsååbpe dååpmehke / okse haajje pingvijne nåervie måersjie
Faagelïerehtimmie sïeltine .
Dam provhkin gïerhkemasse bïejedh .
Saemiedigkien bïjre
Manne daejtie veeljim juktie deejrim dah væjkele soptsestidh jïh maahtoem gïelen bïjre utnieh.
dotkemejarngesne jïh goevtesisnie baeniehealsoe jïh almetjehealsoe .
Mikkelsen åtna akte faamoe prosjektese gosse dovne Noereh, SUPU jïh SANKS leah meatan.
Akte maanagierte Aarbortesne saemien kultuvre-jïh gïeleskreejrehtimmiem faalehte .
Lissine dïhte fierhten jaepien dïeneste båata Saemiealmetji foenteste .
Desnie maahtah goltelidh , maam Jupmele jeahta .
Jarkelimmieh sektovri gïehteldimmiemierine dehtie voestegistie B 2010 dan B 2011
Rohkelibie guktie fïerhten almetje ektievoetem vuajna , åssjalommesidie jïh baalkam jïjtse jieliemasse gaavnedh .
Saemien Sijte Snåasesne lij prosjektetjåadtjoehtæjja dan åarjelsaemien bielien åvteste , jïh prosjekteboelhken dah noerh lin learohkh Kråangken jåarhkeskuvlesne .
Driftsramme 12-15 FAGSKOLENE
Eeremes vihkelommes ulmie daej öörnegigujmie lea siebriedahki , kultuvri , jih almetji jielemi bijre lieredh .
Laanteburrie-jïh beapmoesuerkesne dïedtem utnebe tsavtshvierhtide mah leah dåårrehtæmman jïh maahtoelutnjemasse laanteburresne ektiedamme .
' i maanakonvensjovnesne tjåådtje maanah jïh noerh reaktam utnieh meatan årrodh tsevtsedh .
Lïeneståvroe aaj dåarjoeh vadta siebride , sïelth jïh aktegs almetjidie mah sijhtieh voenges eatnemegeehtemeprosjektide (LONA) juhtedh .
Dïhte olkese båata .
Orre testamentesne tjaalasovveme Jesus Kristuse stilleme edtjebe laavkodh .
Deellememierie 30. b golke asken 2013 , www.sametinget.se (vuartesjh kalendarium) 
Jis skuvle åådtje daejredh learohke damta irhkesovvedh dej skåltoe öörnedh guktie ij jåerhkieh .
buerkiestidh jïh vierhtiedidh jïjtse lohkeme-jïh tjaelemebarkoevuekieh
Dan åvteste Saemiedigkie , Saemien tjaelijesiebreste (SGS), jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) aktem tjaelijelearoem nierhkieh mij edtja noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh .
LÅNA EN SPRÅKMENTOR
Jis vaenie almetjh maanaj bïjre soptsesteminie dellie maanah vaenie lingvistihke daatah åadtjoeh, jïh dellie eah maanah daarpesjh gïelem dan aelhkie vejtiestidh (White, 2003, s. 4).
- MiJJieH SïJHTeBe
Luvlene: Rijhkeraasten mietie Rv:ste 280 jaavran Leinavatn .
Maarjan lohkehtæjja raereste Maarjese jïh eejhtegidie såemies bielieh goerehtallemepryöveste laboratijvelaakan nuhtjedh .
ovmessie prosjekth
Joekoen dïedtem sjädta goh vaarjelidh jïh freemjedh dejtie nasjovnelle
Dagke aaj sæjhta saemien govledæjjide mujhtiehtidh ahte tjoeverieh aerpievierhtien vuekide heevehtidh .
Tjåadtjoehtæjja: Nordlaanten fylhkenålma Jïjnjh åarjelsaemien lohkehtæjjah eah byjjes lohkehtæjjaööhpehtimmiem utnieh , jïh vaenie lohkehtæjjah byjjes maahtoem maajhööhpeh
Bielie 20
Saemiedigkie aktem bïevnesem maanagïertiej bïjre saemien maanide tjaelieminie .
Öörnedimmieh:
Svartype 2: Vaastoesåarhte 2: Jis faalenassem åadtjoeh sijjien bïjre aktene vueliehkåbpoe vaajtelassesne jïh vuertemelæstoem jilliehkåbpoe vaajtelassine , tjoerh mujhtedh gåabpagidie vaestiedidh .
Mïetsken , dellie edtjieh Plassjesne skylledh .
saemien filmese jienebh nuepieh vedtedh saadtesæmman jïh vuesiehtæmman filmefestivaaline
15:30-17:30 Matservering på Åarjel-saemiej internate .
Akte hearra jeehti " Geerve jiehtedh: ' gïerth mijjem ' , gosse ibie daejrieh maam gærhkoe dejpeli dorjeme " .
Baajh learohkh jurjiehtimmiem buerkiestidh , jïh jïjtjh beapmojde vuarjasjidh mearan barkeminie .
Filmen mænngan åadtjoejin filmen bïjre soptsestidh .
Ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh maahta våaromem bïejedh persovneles sjïdtedæmman , skearkagæmman jïh skaepiedihksvoetese , jïh skraejriem vedtedh jïjtse tjaalegh darjodh .
Vierhtide dan åvteste bååstede gieseme .
Kaapitele 5 .
Jenny maahta sån aaj viesjies taalegoerkesem utnedh (vuartesjh teemam Taaledïejvese vuelielisnie).
14 6.2.6 .
Dej minngemes jaepiej daah gïehtjedimmieh jïh låhkoeh leah jeananamme byøgkeles suerkien barkemen gaavhtan .
Jaepien 2014 raejeste jïh göökte jaepieh åvtese dellie dah aalkoealmetjh Russlaantesne dah mah edtjieh aalkoealmetji ihkuve tjirkijem veeljedh Barents Regijovneraaran .
TÄVLING OCH RAJD
Gaajhkh laagide jïh organisasjovnide Raarvihken tjïeltesne .
saemiengïeleldh avijsh vihkeles gosse saemiej gïelh gorredidh jïh evtiedidh , j.g. learoevierhtine skuvlesne .
- Daate nåake dååsverimmie Saemiedigkie jïh NBR daelie dååjrieh , manne åtnam goh gaajh itjmies .
Learohkevuesiehtimmie Tanja 8 jïh 9 tjåanghkan beaja jïh tjaala 71 gærjesne tjaala .
Ihke saemien edtja maehtedh åtnasovvedh jollebe daltesisnie, dellie vihkeles ij ajve studijepoengh illesovvh saemien ammesgïelesne, men ietniengïeleutnijh aaj jollebe ööhpehtimmiem saemien gïelesne vaeltieh.
Minngemes jaepien dam pryøveme aktene fylhkengeajnosne .
Lissine akten siejhme laakese mij daaletje aamhtesegietedimmiem- jïh rååresjimmievuajnoeh tjielkeste , die moenehtse sjïere njoelkedassh dan bïjre raereste bierjeburrielaakesne , eatnemevaarjelimmielaakesne jïh soejkesje-jïh bigkemelaakesne .
Tjïelth mah reeremedajvesne saemien gïelese leah Aarjepluevie , Aerviesjaevrie , Berg , Dorotea , Jiellevárre , Härjedalen , Jåhkåmåhke , Giron , Krokom , Liksjoe , Maalege , Suarsa , Luspie , Straejmie , Ubmeje , Vualtjere , Åre , Älvdalen jih Staare .
Nyjsenæjjah jïh ålmah edtjieh seamma nuepieh jïh tsiehkieh utnedh gosse ööhpehtimmie jïh maakseme barkoe mah vedtieh ekonomeles jïjtseraeremem able jieledisnie .
Gosse vaenie input dellie kaanne hypoteese Poverty of stimulus (Chomsky, 1986; Slabakova, 2016; White, 2003) maahta illedahkem buerkiestidh.
Eeremes edtja dejtie doehtedidh dovne gosse tjåådtje jïh gosse vealesje .
vuesiehtidh gaaltijidie jïh gaaltijh vuarjasjidh sjyöhtehke faageles ektiedimmine
Price: NOK 125,00
- Faagelïerehtimmie dan aktegasse sjïehtedamme
Gaajhkh sveerjen myndigheeth tjuerieh dagkeres teknihke tjaatsegem tjaeledh maam tjirkie byjreskebaalkese mietie .
Dah ohtsijedåarjoeh musihkese , lidteratuvrese , guvvieraajrojde , bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide edtjieh viehkiehtidh:
Åarjelh giele-dajve Noerhte-laantesne Saelhtie-vaereste jåhta jih fylhken gåajkoe Noerhte-Trøndelagesne jih nimhtie dihte sjiere dajve dehtie åarjelh-saemien ektievoeteste sjædta .
Vijriesåbpoe dle lïerehtimmie julevsaemien gïelesne skuvlesne aktem vihkeles råållam åtneme .
vaerbi , substantijvi jïh adjektijvi bïjre soptsestidh mubpiejgujmie
VIEHKIEM DAARPESJIEH
Mubpesth reerenasse sæjhta aktem jïjtjeraarehke staateles dïedtem saemien kultuvren åvteste gorredidh akten bijjemes, nasjonaale kultuvrepolitihken tjïrrh, mij aaj saemien kultuvrem feerhmie, (...) (red.
Maahtam gyhtjelassh gihtjedh suejniej bïjre .
11.10 - 11.30: Prïhtjege
Ahn (2015) aaj seamma illeldahkh gaavneme sov goerehtimmesne gusnie englaantengïele G1 jïh koreen G2.
Dah struktuvrh leah stïeresne daelie , jïh dah jeanatjommes tjïelth vierhtieåtnoen bïjre laavenjostoeh .
Veeljeme lea dov
Dïhte vierremes , im manne raeffiem åadtjoeh sjïere aamhtesi bïjre ussjedalledh , goh manne bøøremes sïjhtem .
DIEDTE JIJTJEDH LIEREMASSE (II .
jaapetjen analysem jïh iktedimmiem darjodh lïenen årromemaarhnan tsiehkijste .
 (119) Jis om gie vem akth ett:PL Jupmelen Gud:GEN
Mearan barkosne Snåasesne dellie sijhtim vielie saemien lohkedh universiteetesne Oslosne .
årrojeaerviedimmieh åvtese leah ovseekere .
- Abpe prosjekten tjïrrh mijjieh hijven nuepieh utnimh joekehts vuekieh pryøvedh , jïh mijjieh åadtjoejim jeatjahlaakan ussjedidh dovne tjïelten jïh Saemiedigkien bieleste .
Mijjieh saemien kultuvrehistovrijem jïh aerpievuekiedaajroem vihtiestibie
Fylhkenraerien raeriestimmie , gaajhki dej raeriestimmiejgujmie nænnoestimmide mah gååvnesieh , edtja sïejhme vaaksjomasse bïejesovvedh unnemes 14 biejjieh gietedimmien åvtelen fylhkendigkesne .
Sæjhta daerpies årrodh vuarjasjidh mejtie gïelebiesieh byöroeh meatan vaaltasovvedh goh akte bielie dehtie sïejhme lïerehtimmiefaalenasseste , jïh meatan vaaltasovvedh nænnoestamme mierine .
Dejnie jeatja kapihtelinie jeenemes positijve daatam provhkem.
Saemien byjrese stinkebe sjidti gosse fierte-beajjetje åvtehke Svahken sijteste barkoem provsjektesne åadtjoeji .
Goere 19 aaj vuesehte guktie vaestiedæjjah goerehtimmiedåehkesne vaestiedamme.
Ektiebarkoe dah saemien institusjovni gaskem , sæjhta faamoem jih nuepieh vedtedh dejtie stoerre haestemidie dåastoehtidh .
4.4 Jïjtjevyljehke barkijh gærhkosne
dïhte gujht dle aaj dïhte gujht dellie baahtsa giesien dellie biejjien ...
Dierie og på Saemien Åålmeges hjem- meside .
Learoesoejkesje saemien voestes gïeline - saemien 1
Departemente galka vuartasjidh jis laaketjaeleme daam evtiedimmiem jaaksa jïh guktie daate nöörie elektronihken bïevnesh tjöönghkedh jih juekedh , jïh guktie sjädta gosse bïevnesh muvhten barkijen bïjre darjomistie tjåanghkan bïejesåvva jih raakte ellies guvviem vadta barkijen barkoetsiehkien jih fealadimmietsiehkien gielhtie jnv. .
Cecilia Persson goh Elsa Laula .
1.1 Ööhpehtimmie ...
Dov eejnegen nuepie hoksejarngem veeljedh abpe Sveerjesne .
... .
Voenesne buerie laakan dej noere saemiejgujmie gåaredi .
Noerhte-Trööndelage: Inderøy
- Mijjieh sïjhtebe aaj bïjre jarkan mïnnedidh , unnebe tjåanghkoeh hööltedh juktie raerieh åadtjodh dan jeenjesistie goh gåarede , raerielïhtsege Vibeke Larsen minngemosth jeahta .
Buerie kommunikasjovnh jïh hijven IT-infrastruktuvre darjoeh jïjnjh almetjh , sïelth jïh organisasjovnh maehtieh dej barkoemaarhnah vijriedidh .
Aaksjovne lea seamma goh daahkoe , datne badth maam ‐ akt darjoeh edtjh voerkelimmiem åadtjodh akten aamhtesen bïjre .
ovmessie råållah haalvedh soptsestimmine , digkiedimmine , dramatiseringinie jïh åehpiedehteminie
Læssanamme fokuse saemien nyjsenæjjaj healsose
Gaagkestimmiebielie .
Stientjen tjïelte .
Ussjedidh tjïertestidh guktie hammoem jallh sisvegem vierhtiedamme gosse joekehtsidie ektiedamme jallh bïevnesh sjïehtesjamme Haalvemedaltese 5
Elin Fjellheim:
dam voenges struktuvrem nænnoestehtedh viehkine jienebh pollisebarkijijstie jïh vaenebh smaave dïenesjesijjieh .
 (Haspelmath, 1993), (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995) jïh (Piñón, 2001) nuhtjeme dam veerbem sijjen tjaaleginie.
Dïhte guhte ij Jupmelen baakoen mietie jielieh jïh lierh , dïhte Jupmelen baakoem mïedtele .
Daah baakoegærjah dan åvteste unnebe sjïdtieh .
Daennie dåehkesne transitijve paarrebielie lea -d- goh væhta jïh intransitijve paarrebielie -n- åtna goh væhta.
- Gosse mijjen buerie astoe , dellie vytnesjibie !
Gaajhkesh mah
Learohkh vaestiedieh viehkine gaahpoeh laavenjassijste jïh jienebeveeljemelaavenjassijste .
Lohkehtæjja såemies nøørjen dikth gaavna mah leah jarkoestamme jïh sjïehtedamme saemien gïelese .
Gaajhkh leah tjoevkijes dållh nasjovnale staatusigujmie - Noerhte-Trøøndelaagen kultuvre-fylhkesne .
Lissine saemieh, goh aalkoealmetjh, utnieh vihkeles dej identiteetem, kultuvrem jïh gïelem vaarjelidh.
Siebriedahken evtiedimmie , aktine daamtaj stuerebe låhkoe almetjijstie mah staaride juhtieh , dorje guktie sagki jienebh saemieh orrijieh saemien gïelen reeremedajven ålkolen .
Seamma tïjjen dle Saemiedigkie sæjhta sov dåarjoem vuesiehtidh jeatjah aalkoealmetjenyjsenæjjide .
NOMME: DAJVE: KRØØHKESTIMMIE JIH TOLERANSE GUKTIE:
Jienebh leah aaj dotkijh mah leah jeahteme kausatijve molsedimmie ovagkusatijve diagnostihke, (Burzio, 1986) jïh (Rosen, 1981).
Reguljæren maaksoen åvteste .
Sigfred Jåma .
Tjoeverieh åemehkem mujhtedh , joejkemen tjirrh , jalhts dle jaemieaajmosne baatsa .
Lissine stoerre nuepieh sjugniedihks jielemi jïh fealadadten sisnjeli.
Snåase aaj akte saemien jarnge aktine jïjtsinie maanaskuvline jïh internatine åarjelsaemien maanide , dïhte åarjelsaemien museume jïh kultuvrejarnge Saemien
Guktie jarkelimmieh steemmeleahpesne darjoeh ?
Pryövenassem varki vaeltedh jïh daamhtaj barre naan minudtesne .
Maahta persovnigujmie årrodh gïejgujmie murriedidh jïh jearsoes sjædta .
Saemiedigkij jijtjh-reereme nænnoestimmieh gyhtjelasside buektieh nasjovnale jallh internasjovnale reaktaj
Skyllememaanah lustestalleminie .
Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh öörnege aktine sjïere reeremedajvine leah vihkeles dïrregh gosse edtja gïelem eevtjedh .
vaaksjodh guktie gaajhkh
- Seierstad jïh Hofles - Geisnes - Lund .
Daate learohkem viehkehte ovmessie strategijh gaavnedh mah lohkehtæmman gaajhkine faagine nuhtegs .
Seamma gærja gaajhkine klaassine åtnalgi .
Lea daerpies råajvarimmieh luvliesaemiengïelem aelkedh seamma haemine .
Daelie lea voerese , lihkemes kraanna saemien skuvlese jih ennje aaj seaktja mij skuvlesne deahpede .
Akte politihkeles krirrie lea akte såarhts siebrie almetjigujmie mah mïelh utnieh guktie siebriedahke byøroe jïjtjemse evtiedidh .
nasjonaale gïehtjedimmide tjïrrehte dej njoelkedassi mietie maam bïhkedimmesne vadtasovveme skuvleaajhteridie jïh skuvleåvtehkidie
Bertemen lea deajvoehtæjjamoenehtse man lea vijries maahtoem faagesuerkine nov goh gïele , lidteratuvre , kultuvre , aerpiemaahtoen dotkeme , siebredahkefaage jïh juridihken dotkemesuerkine .
Skuvle dam skuvlejaepiem leeji , mohte giesegi lij hovtelle .
Marja jïh dïhte hearra vööjigan .
Tjåadtjoehtæjja: Maahtoedepartemeente jïh Saemiedigkie Saemiedigkie aktem gïeleskreejremeseminaarem soejkesjeminie Finnmarhken jïh Tromsen Fylhkenålmine jïh Saemien lohkemejarngine ektine .
Raereste dagkerh skåårvemh boelhken 2012-15:
Åarjelh-saemieh leah tjieltine abpe fylhkisnie årroeminie .
Inez Rensberg guhkede , Jokkmokkeste bööti vuejien gosse kuvsje Plassjesne .
Sæjhta daerpies årrodh vielie råajvarimmiejgujmie dejtie jeatjah gåetide jïh ålkoesijjide .
Akte dagkeres tsiehkie ij leah maereles gosse edtja saemien gïelem evtiedidh , jïh sæjhta daerpies årrodh aktine tjïelkebe dïedte- jïh råållajoekedimmine .
Dah voestes guvvieh irhkesovvin biejjhguakeste , jïh kopijh dejstie guvvijste gævnjoeji gærjagåetesne gïjren 2004 .
Dovne Nordland Teater , NordTrøndelag Teater jïh Cecilia Persson Åarjelh-saemien Teateren ektesne barkeme .
Saemien provgramme åejvemes ulmieh:
Tjaelemeprosesse soejkesjimmien raejeste gïetedimmien jïh åehpiedehtemen raajan tjaalegijstie , sæjhta jiehtedh learohke tjuara eatnemefaageles dïejvesh , goerh jïh symbovlh nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme .
Departemeente buerebh veelji båatsoen aatsolen vuejedh jïh prosessem goerpedehti , Åhrén veanhta .
Nasjonaale gïehtjedimmie lohkemisnie paehpierasse tjaala .
Preessen diedte aktem laejhtehks tjoevkesem biejedh guktie dah meedijh jïjtje altese siebriedahkeråållem dievhtieh .
Dïhte saemien gïeletsiehkie ij leah seamma laakan gaajhkene dajvine Saepmesne .
Seammasïenten tjoeveribie buerie barkoesijjieh tjirkedh , jïh dam darjojibie eadtjohke ealamadtjepolitihkine abpe laantesne , Liv Signe Navarsete jeahta .
Tjåadtjoehtimmes teksth edtjieh jaefiehtidh jïh tsevtsedh vg .
Maahtoedepartemenen lea bijjemes dïedte kvalitetem evtiedidh jïh maanajgïertesektovren ståvroem jïh finasieremem .
Laantedigkieh / regijovnh 250 000 kråvnoeh åadtjoeh .
Såekieboelte tjaktjege
Goevteseåvtehke lea raerieålman nuelesne jïh raerieålman åvtehkedåehkesne .
Graafe bijjielisnie vuesehte dahkoedaltese jaepien 2013 raejeste 2016 raajan tjuara ånnanidh medtie 99 mill. kråvnajgujmie .
jeatjah baakoeh gaavnedh
Dejstie bijjielisnie neebneme maaksoeuhtjiedimmijste sektovrine , dle 2.2 mill. kråvnah båetieh staatebudsjedten 2012 tsegkie , v. ållermaehteminie Faageskuvli jïh Regijovnale evtiedimmien nuelesne .
åejvieprinsihpide buerkiestidh EN-sjïehtedimmesne , EN-almetjereaktabæjhkoehtimmesne jïh vihkeles EN-konvensjovnine , aaj ILO-konvensjovne aalkoe-almetji reaktaj bïjre , vuesiehtidh guktie dah våajnoes sjidtieh laakine , jïh konsekvenside digkiedidh gosse almetjereaktide miedtele
faagedaajroem nuhtjedh jïjtse programmefaageste åehpiedehteminie jïh digkiedimmine
mah vuekieh gååvnesieh goerehtæmman , hoksese jïh båehtjierdæmman
Bealloeh aaj govloeh .
 (82) a.
Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogramme
... kaarrh jallh nyjsenh dejnie bijjemes sijjine ?
47 1.7 REGIJOVNALE EVTIEDIMMIE ...
Læjhkan lij geerve åarjelh-saemien gielem iktest provhkedh guktie hammoe juakedh sjidti .
Universitete Tromsøsne edtja daam evtiedidh , jïh 150 000 kråvnah åadtjoeji jaepien 2010 juktie noerhtesaemien versjovnine nïerhkedh .
Saemien dajvesne 24 tjïelth Noerhte-Trööndelagesne , Nordlaantesne , Tromsesne jïh Finnmaarhkesne .
SUMME orre vierhtieh
www.fylkesgalleriet.no Ohtseme-mierie: jåvle-asken 10. b. 2008
Mïelemööleme 1
Edtjh lissietjaalegegoerh påastesne seedtedh goh aarebi .
Gihtjh dov dåakterem
Dan åvteste ij gåessie gænnah tjoerh juerie årrodh dïhte mij vædtoesvoetem dorje lea dïhte mij dïedtem åtna daaresjimmien åvteste , jïh ij gåessie gænnah dïhte mij vædtsoesvoetem dååjroe .
Dah aktem nænnobe gïelem evtiedamme enn eejhtegidie .
Mijjieh aaj sjïehteladtebe guktie dah guejmieh barkoejieliedisnie tjerkebe meatan sjidtieh , barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta .
Ovbyjjes sertiestimmie gïeleste boelveste boelvese lea dïhte vihkielommes garantije akten jielije saemien gïelese .
Luvlene: Rijhkeraasten mietie dehtie mïerhkeste gusnie raaste Laevas jïh Girjas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259 , dahkoe dan mïerhkese gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263 .
Mijjieh sijhtebe dam raajroetrafigkem tjirkedh stoerrastaaredajven sisnie jih bijre dej jarkan jih ij dovres motovregeajnoeh jih bijrejarkangeajnoeh bigkedh .
Byjresi tjïrrh goh Halti næringshage , Noerhtealmetji jarnge , jienebh festivaalh jïh fealadasseprosjekth akte hijven byjrese lea sjugniesovveme skaepiedihks jieliemidie Noerhte-Tromsesne
Aehtjebe buerebe noerhtesaemien maahta jih dihte giele veaksakobpoe sjædta mov åarjelsaemien gieleste .
bygga:1p 'Vi bygger ett hus.' b.
Dellie Ealla åådtje vuesiehtidh maam satne maahta , seamma tïjjen goh lohkehtæjja nuepiem åådtje Eallan goerkesen bïjre daejredh .
Goeven 19 .
Gaajhkh tjïelth mah daan biejjien leah feerhmesovveme öörnegistie , seamma sovnesne sjidtieh goh daan biejjien .
Stuvreme / barkoevedtijepolitihke Fylhkentjïelten barkoevedtijepolitihken ulmieh leah dåårrehtidh , gorredidh jïh evtiedidh barkijh juktie fylhkentjelten ulmieh jaksedh .
10 Noerhte Noerhtelaante / Nordre Nordland
Dïhte sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh:
Juoiggiid Searvi ́n lïhtsegh abpe Saepmeste , dovne Nöörjen , Sveerjen , Såevmien jïh Russlaanten raedteste .
Doh orre tjïelth öörnegisnie leah:
Svahken sïjte lea båatsoesïjten nomme , mij lea dan jaevrien Femunden jïh Sveerjen raasten gaskem .
Datne maahtah: Datne guarkah man bïjre mijjieh soptsestibie jïh maahtah aktegh baakojne vaestiedidh
Aerebe skylleme gïjrege .
Tjijhtje tjaebpies 1 , Laavloeh , rijme jih diejvese
Statistihke jeerehtsen bïjre man gellie 16-18 jaepien båeries learohkh regijovni gaskem fylhkesne mij aktem stoerre vueliedimmiem learohkelåhkosne vuesehte gelline regijovnine .
J.g. vuajna ellies learohkelåhkoem gie saemiengïelem veelji lea vaeni
Tjuara syökemem jarkelimmien bïjre tjaaleldh seedtedh , govlehtallh maaje raeriestæjjine , vaaksjoestimmiedienesjinie jallh tsaekemekontovrine lis vielie bïevnesh sijhth .
Men sïjhtem aaj haastadihks lïerehtimmiem darjodh dejtie gïeh væjkalåbpoe.
Mejvankilen lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30. § 32 Råaksoentjahke Nordland fylhkesne Råaksoentjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie johke Skardmodalselva rijhkeraastem tjuahpa , daam johkem dan johken Finnskardbekken njaalman johkesne Skardmodalselva .
Jallh voejhkele tsyögkesidh båetije aejkien naan pryövoe jeatjide boelvestalla , barkoem ohtsedidh maam sæjhta , gïese ringkedh maam lyjhkoe jallh voelpese novellem vuesiehtidh maam tjaaleme .
50000 Gaskevearman bæjhkoehtidh
Saemesth amma !
Bïhkedimmie maahta vihkeles dïrregh årrodh tjïrkedh barkoem guktie saemien maanah jïh eejhtegh dååjrehtieh hijven restiedimmiem dej göökti institusjavne gaskem .
Daerpies dellie iktemearan vuarjasjidh , jïh gïele lea vihkeles dennie barkosne .
' ste).
Fijfere Muvhth moeren-lïedtjine fijferh sjidtieh .
Vuartesjh mejtie learohke ryöknoe akti akti vaajteles taalen raajan , jallh mejtie learohke mïerhkesjimmide taalesïevesne nuhtjie .
" Jeesuse jeehti .
Daate lij voestes aejkieh saemieh lin tjåanghkenamme juktie tjåenghkies saemien aamhtesi åvteste barkedh nasjovnaalestaati raasti rastah .
- Daejnie digitaale baakoegærjine , maam gaajhkesh maehtieh nuhtjedh , gegkestem jienebh sijhtieh saemien nuhtjedh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
Seapan Maarja annje ryöknemestrategijh nuhtjie gosse ryöknedimmielaavenjassh dorje .
STUDIJERYÖJREDEN ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH
Annje dorjemasse gejhkiegueleste loedtehkistie
Veeljemisnie daan tjaktjen aaj akte voejhkelimmie steemmereaktine dejtie mah leah 16 jaepien båeries 20 tjïeltine (vuartesjh faaktaburhtjem) 
Vijriesåbpoe haestemh buerkeste mejtie viesjies learohkh dåastoeh fïerhten teeman sisnjelen , jïh muvhth raeriestimmieh darjoemidie vadtasuvvieh mah maehtieh learoehkidie viehkiehtidh dejtie haestiemidie haalvedh .
BIRKELAND , KIRSTI 2002: Staaloeh vienhtieh aske lea dålle .
Vuarjasjimmie edtja
Dah leah jarkoestamme " Bro bro brille " jïh dïhte sjædta " Gil gal galla ": Gil gal galla , geadtan vuelkedh , miesieh njulhtjieh , jis ih goh vuelkieh , vuelkieh , åvtelen oksen .
MAADTHSKUVLE HEALSOEDÏENESJH
Minngemes gaajhkide soermide ryöknoe jïh gaektsie åådtje .
Lindgren , Astrid , Manne aaj åerpenem sijhtem
Goeseråhtoe gasngese lea aaj leeveghmoere .
Dah aaj maehtieh baaktjesem åadtjodh jis ovleme gaskebieljesne sjædta .
Vihkielommes lea aelkedh soptsestidh , aaj dan bïjre mij barkoes lea .
Dan minngemes tïjjen dle jienebh stuhtjh meedijinie orreme trïegkenassen jih raasismen bïjre saemiej vøøste .
Saemien sijjienommh leah fylhki jïh tjielti mietie joekedamme:
bryta:itr:3sPRT 'Staven gick av.
Akte barkije daam orre barkoem eelki skïereden 2018, jïh dïhte lea tïjjem daan raajan nuhtjeme Saemiedigkine jïh barkoelaavenjassigujmie åahpenidh.
Aaj gåarede skuvlebiejjiem öörnedidh naemhtie guktie dah learohkh saemien dåastoeh vihties tijjen , abpe biejjiem , vuesiehtimmien gaavhtan fïerhten aereden .
Dïhte aaj byöroe våajnoes årrodh jïh meatan årrodh maanaj biejjie ladtje darjoeminie jïh dååjresinie dan jïjnje gåarede , akten fuehpies aarkebiejjien .
 (16)... dellie staaloe bearkoem krovhtese bïeji jïh dle staaloe krovhtem reagkan gævnjoesti.
Dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh noerh leah unnebelåhkojne , akte alternatijve maahta årrodh vaeljehke saemien lïerehtimmieulmieh meatan vaeltedh goh nuelieaamhtesh dejnie obligatovreles åejvieaamhtesisnie , mah tjåadtjoeh dennie soejkesjisnie Gud gir - Vi deler .
Mannasinie ?
Åssjalommesh giele-eevtjeme-provsjekten voestes sijjesne lin maanide eevtjedh gielem fierhten biejjien maana-girtesne jih mænngan skuvlesne provhkedh .
Gosse Jeesuse Jupmielinie soptsesti , dellie damti guktie Jupmele satnem iehtsieji .
bokstaavem tjaeledh mij fonemasse sjeahta
Daate, dej guaktaj mietie nænnoste, ahte dej lexikaale representasjovne gaajhkide veerbide (dovne transitijve jïh intransitijve) mah molsedieh lea reaktoe.
Vaajmoen reaktoevoete jïh aejvere rohkelæmman vihkeles .
Evtiedimmieprosjektem tjïrrehtidh mij lea ektiedamme akten tjåenghkies vijriedæmman Inderøyen jåarhkeskuvleste jïh noereskuvleste Inderøyesne , aktene laavenjostosne tjïeltine .
Klasse man leah sjisjnjielistie sjïekehtamme veerbh lea nænnoes intransitijve.
Maana astoem daarpesje pryövedh jïh dååjrehtidh ovmessie tsiehkine , gellie aejkieh guhkiem .
Doh göökte staateles raeriestæjjah leah Costa Riceste jïh Slovenijeste .
Dastegh åvtelhbodti steemmedh , maahtah steemmadidh saaht mennie tjïeltesne datne sïjhth laantesne .
Piere luhkie soerm sov uvte steerie mearan akti akti ryöknoe goske låhkan båata .
aelhkie tjaalegh åehpiedehtedh
Mijjieh libie råajvarimmieh raeriestamme , joekoen lïerehtimmien jïh bïevnesebarkoen sisnjeli .
Daesnie vuesehte guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine , mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh .
Vielie bïevnesh Alta 2013n bïjre
Såaltjh dah gujht sïjhtieh sjïdtedidh , jïh geerve dejtie tjöödtjestidh .
Trøndelag Teater AS .
Gellie bïegkeles laavlojh: Tone Hulbækmo altese elkine Alf Hulbækmo , Jon Henrik Fjällgren altese spealadæjjajgujmie jïh Marja Helena Fjellheim Mortensson .
Gosse luhpiedimmieh joekedi juktie mearoeburrieh tseegkedh loesine , dååpmehkinie jïh regnbue-dååpmehkine jaepien 2009 , dle fylhkentjïelte 21 mill. kråvnah åadtjoeji Gøøleme- jïh mearoegaedtiedepartementeste .
Dah goerh abpe budsjedtem / ekonomijesoejkesjem brutto vuesiehtieh , dsj .
sjiehteles möölegeektievoeth veeljedh jïh ovmessie möölegeektievoeti gaskem ryöknedh
Guktie govlehtalledh ?
åtna saemien jåarhkeööhpehtimmien jïh geervehööhpehtimmien åvteste fylhkesne .
PRYÖVEN ÅVTELEN
Davvi Girji , Tjijhtje tjaebpies
Daesnie dah aktöörh maehtieh faageles tjåanghkojde gaavnesjidh juktie jïjtse åssjaldahkem jïh sïeltem nænnoestehtedh , jïh aaj viermieh tseegkedh mubpiejgujmie mah dejnie seamma berkieh .
Daennie digkiedimmesne vihkeles learohkh åadtjoeh dååjrehtidh nuhtegs provhkedh dejtie vierhtide jïh lohkemestrategijh mejtie aerebistie lïereme .
Guktie edtja barkedh aaj buerkeste .
Maehtedh mubpiej gujmie barkedh .
Gosse raarhkoeh vaeresne , dellie saemieh jielieminie bovtsh doekin almetjidie guhth voenesne årroeminie .
Mijjieh govlehtimmieinstanse arealeaamhtesinie seammalaakan goh fylhkentjïelth
Barkoem buerkiestidh
Joekoen julev- jïh åarjelsaemien gïelese daate vuekie maahta gaajh nuhteligs årrodh , juktie gïeleutnjijidie lissiehtidh .
Råajvarimmie 5 .
Learohke jïh lohkehtæjja barkoevuekieh veeljieh mejtie dan aktegs learoehkasse sjïehtieh , vuartesjh raeriestimmieh Tjïrrehtimmien nuelesne .
Viehkiem åadtjoejimh rektovreste jih lohkehtæjjiste guhth lin barkeminie Suortesne (Sortland) gusnie .
Jaepien 2016 raejeste ekonomeles haestemh utnebe dannasinie læssanamme reentah jïh åesiemaaksoe sjïdteme j. v .
Dah minngemes h vuesehtieh ovseekerevoete daelie sæjhta darjodh guktie maaksoeh vihth tjerkebe læssanieh .
prosesse gosse lij barkeminie Ekonomijestrategijinie jïh gïehteldimmiereekteminie .
2.4 Nulle objeekte åarjelsaemien gïelesne jïh jeatjah gïeline
Jïjnjh almetji leah buerie mojhtesh saemien gærhkoe-sjeltiej bïjre .
Elektrovneles pryövh 15.9.-10.10 .
Tjaetsie lea mijjen vihkielommes eatnemeresurse jïh mijjese vihkielommes .
Saemiedigkie sæjhta daajroem skååffedh mij daennie barkosne heannede .
Noerhtelaantij saemien gïelemoenehtesten mietie lea vaenesh almetjh Nöörjesne giej luvlesaemien / skoltesaemien ietniegïeline saemiestieh .
Aehtjie gon viellese hov dam fuehpie gosse edtjijægan miesieh
Vedtieh dåajmijesvoetem , stinkesvoetem jïh raeffiem mijjese .
Jaepien 2011 ussjede aaj Saemien tjeahpoemuseumem soejkesjidh Karasjohkesne .
Jiehtedh lidtjeme ij leah jïlleskuvle iktesth dan eadtjohke-laakan barkeme åarjelsaemien gaavhtan .
- Mijjieh gåhkese båateme dejnie vijriesåbpoe barkojne gærhkoeliktesistie .
 (105) a. Laara Lars
Daelie haesteme nuekie barkijh skreejredh dejtie gööktijde roestegåeide Tromsesne jïh Finnmarkesne .
Sæjhta aaj nuepie årrodh tjaaleldh raerieh seedtedh .
ektiedimmien bïjre soptsestidh gïeletjoejen jïh bokstaaven gaskem , soptsestimmiegïelen jïh tjaelemegïelen gaskem jïh joekehtsi jïh hedtiej bïjre nöörjen jïh saemien gaskem
Dïhte jis gïele-jieliehtimmien bïjre lea , Fjellgren bïhkede .
lïhke dejtie kandidaatide mejtie sïjhth steemmadidh .
Dah reerenassh gøøkte lïhtsegh jïjtjh muenieh , giejstie akten leah jïjnjh båatsoedaajroeh jïh rïjhken båatsoejielemen raeriestimmeste moenesåvva jïh dan nubpien leah døøpmememaahtoeh .
Vihkeles aamhtesh Gårrose .
Daerpies aaj giehtjedimmie-institusjovnide nænnoestidh guktie voestes sæjjan båetieh , vuaertsjh voestes lihtsem .
Illedahke referaansedåehkeste vuesehte dam maam Joma (2012) vuesiehtamme, maehtebe nulle objeektem jïh ovryöktesth objeektem raajesinie utnedh, men ij gåaredh gåabpatjahkide raajesistie sliejhtedh (Goldberg, 2005; Polinsky, 2011).
Tjåadtjoehtæjja: Ööhpehtimmiedirektovraate Dah goerehtallemepryövenassh lohkemisnie 1. , 2. jïh 3. daltesasse leah jarkoestamme jïh sjïehtedamme saemien gïelese Saemien lohkemejarngeste , Saemien jolleskuvle .
Daagkoe jïjnjh såervieh , tjaebpies saedtiegaedtie jïh suaja .
Datne sïjhth dov voelpine mïnnedh gööledh .
'The pencil broke.' (24) a. Maria Maria
Dïhte minngemes steemme dïhte , mij ryøknesåvva .
Jalline: Johkem Divielva dahkoe gogka johkem Rostaelva gaavnesje .
Jis datne Nøørjen gaskoeh jïh Noerhte-laanti gaskoeh årroeh , dellie datne golh nuepieh åtnah hijven vuelkeme-vuekide .
Bööredimmie Vætnoe- jïh gïeletjåanghkose !
Voestes jijjem tjoeverieh treavkah åadtjodh kåavesne tjåadtjodh .
gellielaaketje tjaaleginie vaaksjoehtidh jïh veeljedh , tjåanghkan giesedh jïh vuarjasjidh sjyöhtehke bïevnesh
mænngan jïjtje åssjalommesh dan bïjre buektedh .
2012 raejeste raereste aktem fïerhten jaepien lissiehtimmiem beetnehmieresne faageskuvlide 1.4 mill. kråvnine .
Dïhte lea ööhpehtimmielaake mij maadthskuvlen jïh jåerhkeskuvlen ööhpehtimmiem stuvrie .
Åarjelsaemien raedtesne edtjieh åarjelsaemien vuelieh lïeredh .
Maahta aaj ovmessie vuekine gijhkierdidh , vuesiehtimmien gaavhtan gosse tjåadtjoejægan , tjahkasjægan jallh gællasjægan .
Tabellebïhkedimmie: GD = Goerehtimmiedåehkie; RD = referansedåehkie
Mijjieh tjoerebe jeatjahlaakan ussjedidh , A4-ussjedimmie ij sjïehth .
pryöveheeftajgujmie , jïh gïehtjedidh låhkoe jïh gïele leah reaktoe
Dïhte aaj gosse goerehtimmiem dorje jis noere vaarjelimmiem daarpesje .
 (m. Gud gir - Vi deler , kapihtele 2).
Annjebodts ij Nöörjesne vuejeme-råantjoejgujmie gaahtjedieh .
Veerbh mej bïjre gåarede vïenhtedh edtjieh molsedidh, eejnegen naakeni almetji mietie dam darjoeh.
Gaajhkh geervh , mah syökemen mietie leah jåarhkeööhpehtimmien sïjse tsaakeme , reaktam utnieh ööhpehtimmiem illehtidh .
möölegesijjieh darjodh mah temperatuvrem jïh ebrien / lopmem möölieh aktene boelhkesne mij lea göökte våhkoeh
Dam buektiehtidh jaksedh , dellie daerpies jienebh maahtoeh jïh jienebh vierhkievierhtieh .
Geerve .
Dellie tjuara damtijidh jïh buerkiestidh tsiehkieh gusnie matematihke lea meatan , jïh matematihkeles vuekieh nuhtjedh gosse edtja dåeriesmoerh gïetedidh .
Pryövemem paehpierasse tjaala .
Daan biejjien lea badth Saemiedigkie akte bielie dehtie jïrremistie nöörjen demokrateles systeemesne .
Dam edtja bæjjese vaeltedh aktene tjåanghkosne dej åarjel-saemien fylhkigujmie jïh saemiedigkine daan tjaktjen , Annikken Kjær Haraldsen jeahta .
Daah tjaetsiereeremh edtjieh gïehtjedidh EU:n tjaetsiemieriedirektijve Sveerjesne tjïrrehtidh .
Reereme-lihtsegh håhkesjieh disse jih sijhtieh barkedh guktie dagkeres darjomh gåarede juhtiehtidh .
kriebpesjimmide døøpmege-raaran juhtiehtidh dennie laantesne gusnie båatsoedajvh .
Lohkehtæjja maahta daejtie goeride vuarjasjimmesne iktemearan nåhtadidh:
Byjjenimmiekommisjovne jeahta noerh Noerhte-Trøøndelagesne edtjieh aktem byjjenimmiem åadtjodh mij skreejrehte øøhpehtimmiem vaeltedh jïh meatan årrodh siebriedahkesne .
Saemiedigkie tjarki prijoriteradamme barkoem juktie raerieh gaavnedh mah maehtieh viehkiehtidh reaktam göölemasse gorredidh dejtie årroejidie mearoesaemien dajvine .
Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh saemien voestesgïeline .
dåajmijes lahtesh nuhtjedh jïh lahtesh mah leah tseahkan sjïehtedamme
Saemien skïemtjiji reaktah saemien gïelem reeremedajvesne nåhtadidh , leah aaj vihtiestamme aktene orre tjïelten healsoe jïh hokselaakesne: 3 - 10. 4 lïhtse:
- Ij leah daate naan learoegærja , men akte lustes vuekie saemien gïeline åahpenidh .
Maanah jïh noerh bøøremes lïerieh gosse leah eadtjohke meatan , jïh gosse eadtjohkelaakan viehkiehteminie .
Lïeneståvroe ovmessie aath dorje infrastruktuvrem jïh IT evtiedidh , gaskem jeatjabem
Jarkelimme +/-
Provgramh-boelhken 2000-2006 nuelesne EE medtie 195 miljardh euroh struktuvrh-fåantide vedti .
10 dejstie fylhken tjïeltijste jåarhke-skuvlh utnieh , jienebh dejstie laante-faaleldahkigujmie .
Seamma tïjjen dle dååjrehtamme akte dagkeres barkoe sæjhta vierhtieåtnoem iktedidh jïh dam aaj radtjoestidh .
● sjïehteladtedh evtiedæmman aktede guejmievoeteperspektijveste staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem , mij saemien kultuvrem jïh siebriedahkem veaksahkåbpoe dorje .
Jis tjuara maeksedh dellie medtie 300 kråvnah .
Joekoen sïejhme learohkh dej voestesgïelen raajesebigkemem nuhtjieh (Slabakova, 2016).
Goerehtimmien ulmie lij vuartasjidh mejtie G2-lïerijh objeekte- jïh verbaalemorfologijem eensilaakan vejtiestamme.
Aaj dejstie sjyöhtehke båatsoesïjtijste hijven bïevnesh båateme .
Veanhtede stuvrehtimmiesoejkesje nænnoestamme sjædta gïjren 2012 .
Maahtam soptsesem tjaeledh bijjietjaaleginie , aalkovinie , heannadimmine jïh galhkuvinie .
asp .
Daesnie minngemes veerbe ikth vielie moeneme goh vuesiehtimmie.
Dellie akte veelkes ålma , mij entreprenööre , båata gihtjie: - Nåå , mejnie datne daelie ?
Min boazu - akte bovtseleekedimmiesïelte mij aadtjen aalkeme, vuesehte guktie saemien gïele våajnoes dorjesåvva.
Lohkehtæjja vuesehte , buerkeste jïh bïhkede .
Åtnoe saemien gïeleste
Dah guejmieh sïjhtieh barkedh vijriebasse evtiedidh aktem kultuvrepaarhkem ektiedimmesne Sïjti Jarngese , Aarbortesne .
Vuartesjh tabellem 4.13.
Edtja goerehtallemepryövem tjïrrehtidh gööktine boelhkine .
Daesnie vihkeles eensilaakan gaaltijide vierhtiedidh jïh laejhtedh gosse dejtie galka utnedh .
Læjhkan goerehtimmien illeldahkh Bottleneckhypotesem dåarjelieh.
staarine nænnoes saemien buerie- jïh øøhpehtimmiefaaleldahkh maanide , noeride jïh båarasåbpojde
Bengt Åke Jåma skuvlem barkojne viehkiehti , maanajgujmie ektesne dovne .
1985:125) 
Gæmhpoe giefiesvoeten vööste sæjhta aaj akte dejstie aamhtesijstie årrodh EN:n nyjsenekommisjovnesne .
Muvhtene kaanne maana aelhkebe jeatjah jovkemem jåvka .
vuesiehtimmien gaavhtan maahta aktengïeleldh saemien baakoegærjah vihkeles dåarjoem årrodh jis saemien edtja juhtedh aaj goh metagïeline , j. n.j gïeline maam buerkeste mij aate lea .
PP-dïenesje edtja g. j. maanide jïh skuvlide raeriestidh jïh bïhkedidh guktie dah edtjieh maanide / learoehkidie sjïehteladtedh mah dam daarpesjieh .
Jiehtieh manne snartjan jïh måarehke gosse tsïjrem .
Maahtoedepartementen dïedte g. j. laakh darjodh jïh njoelkedassh nænnoestidh , stuaremh- jïh vierhtiehsoejkesjh saemiengïelesne jïh jeatjah joejkoen learoesoejkesjinie , faage- jïh tæjmoejuakadimmie , bijjies bïevnesh aamhtesidie jïh konstultasjovnh saemiedigkine .
Mijjieh joptsem sijhtibie .
tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste nåhtadidh mah darjoeh guktie reklame jallh plakate fryöjstoe
Maaksoe 2,5 mill. kr.
Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine .
Graafesne dïhte årrojeprognose jaapan 2014 aaj jåarhkeme 2015-2020 raajan .
Leejjememaaksoem deponeredh
Men, digkiedimmieh gååvnesieh faagesiebrine mejtie teaterh eah lin byöreme jienebh ihkuve barkoesijjieh utnedh, ij goh unnemes scenetjiehpiedæjjaj gaavhtan mah veanhtadihksvoetem sijjen barkoejieliedisnie sijhtieh.
byjresen eekevoete , byjrese jïh fjovlegøøliji båeries reaktah deadtasovvedh gosse orre aalemetseagkomh darjodh
Dah Noerhtelaanth aktem Noerhtelaanti saemiekonvensjovnem jååhkesjieh mij aalkoealmetji reaktam jååhkesje jïjtje nænnoestidh .
Råajvarimmie 1 Bïevnesh tseegkemen bïjre maanagïertefaalenassijste saemien maanide
Dellie jåerhkiejægan X's way buerkiestidh.
Gosse Aanta skuvlesne eelki , dellie dohkh diekie vöölki: skuvlese jïh göötide ryöjnesjidh .
saemiedigkie lea eevtjeme digkiedidh båetije juhteleåårganisasjovne Divvun-provsjekten åvteste .
Tjuara reaktanænnoestimmmiem meatanårrojelaaken § 21 toelhkestidh tjoevkesisnie daehtie leavloebïejemenænnoestimmeste , mij edtja gorredidh staaten diedte mearoesaemiej materijelle kultuvrevåaroemasse , vierhtiereeremisnie gorresuvvieh .
Dïedtebarkoeh jïh jearsoes maadthfinansieradimmiem tjïelkestidh
Guarka vihkeles tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne naemhtie:
Goerehtimmiedåehkieh jïh referansedåehkie
90 prosenth fylhkentjïelten evtiedimmievierhtijste edtjieh prosjektide juhtedh gusnie ulmie ryöktesth jallh ovryöktesth lea jielemeevtiedimmie .
Njiekedimmesne åådtje daejredh maam darjodh .
Manne daejnie barkojne orrejim jaepien 1979 .
Materijaalem daan dotkemasse åajvahkommes reeblin viehkine kroeptide reetsedh.
- Learohkh sijjienommem kaarhtine gaevnieh , paehpierisnie jallh digitale .
Lidteratuvre Dåarjoe saemiengïeleldh lidteratuvre saemiedigkeste vadta .
Daennie boelhkesne akte veelebe ållermaehteme baalhkijste jïh maaksojste fylhkendigkien budsjedtesuerkien nuelesne , v. aaj goerine mearhketjen 3.3. nuelesne åvtene .
Saemiedigkie syöki jïh vïhtesjæjjastaatusem åadtjoeji NASCO:sne seamma jaepien .
Hijven lohkehtæjjah naa guhkiem vytnesjamme gosse dah edtjin jeatjabidie ööhpehtidh .
Dah gïeh guhkemes jïh bööremes gïeline barkeme Bottleneck-hypotesen baaktoe jakseme.
* Gievrie lea nåajtojen dïrrege gosse nååjti .
Eejhtegi-moenehtse maadth-skuvlesne Ruffien 2005
Goerehtimmien ulmie lij maehtelesvoetide vuartasjidh saemien gïelesne , gïeleåtnoem ovmessie sijjine jïh ovmessie almetjigujmie .
Mijjieh buertide bissimh , moerh gåatan gøøtimh jih aaj jeatja barkoejgujmie giehtelimh .
Daelie daalhkadahkelatkjoem , biologihken gellienvoeten latkjoem jïh Agenda 21:m nænnoestamme .
Mov aehtjh-aahka gannoeh aehtjh-aajjan nommh: .
Tsaekeme jåarhkeööhpehtæmman , mij lea inhtse geerve almetjidie öörneme , lea syökemen mietie aktene jïjtse
24 4.3 .
Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla .
Healsoeinstitusjovnh aaj seamma øørnegen nualan bïejeme 2010 raejeste .
Ih datne åadtjoeh kunkursesne jallh förvaltarem utnedh .
Saemiej reaktah eatnemen maelmide laante-jih tjaetsie-dajvine mah nebnesovvieh tjaalegisnie 34 , edtjieh remes lea vihkeles dae sjiere vaarjelimmien nualan båetedh .
Jååhkesjimmie laante-jïh vierhtiereaktijste lea åajvahkommes maam maahta ållermaehtedh goh privaate reaktatsiehkieh .
Stoerre joekehtse Twitter-bïevnesinie jïh maam Facebooksæjrojne tjåådtje ?
Datne maahtah gyrhkesjæmman vaedtsedh .
Tjïelkestahta lïerehtimmieulmide lïhkebe dejnie ovmessie tsiehkine mah learohkh jïjtje veeljieh .
Jis almetjiryökneme gaaltijinie åtna , dellie vuajna taalem kymrijeutnijh lea voestes aejkien tjuetie jaepesne aalkeme jienedidh .
Gærhkoe annje aktem vihkeles sijjiem åtna dovne Saepmesne jïh abpe Nöörjesne, jïh aaj stoerredigkien tjirkiji gaskem.
dellie mealtan åtnab njaelkies maalestahkh .
Jienebh moereiebnh nåhtadidh fylhkentjïelten gåetine
Dennie tjåanghkosne Guovdageaidnusne nuepide digkiedin juktie gaavnedimmiesijjieh tseegkedh dejtie saemien voeresidie jïh aktem jïjtse skïemtjegåetiegoevtesem staaresne tseegkedh .
bijjiedidh unnebelåhkoegïele sijjie-nommine .
Tjaelieh PINKODER " gaske " reakedsnommere (11 sifferh).
Dajveraastem jeanoste Torneälven laahpemaarhkeraasten baaktoe Rauvos- niemi:se dennie jeanosne Lainioälven .
Dejpeli dïhte nomme sïejhme Jisrajelesne .
Bigkemegierkieh ekonomijemaallesne leah maam gohtjebe dimensjovnh , mah leah naemhtie bæjjese bigkeme: Kontoklaasse jïh aarhte (iktesth åtnasuvvieh).
Reerenasse åådtje dïjredidh njoelkedassi bïjre jis tjïelte säjhta reeremedajven sïjse tjaangedh .
Dastegh veeljemegåetesne veeljemebiejjien steemmadieh , ij dïhte steemme maam Gaskeviermesne vadteme faamoem utnieh .
Gööleme jïh mearoeburrie
Maahta nemhtie årrodh akte learohke gellien aejkien laavenjassh buektehte mejtie idtji nasjonaale pryövemisnie buektehth .
Lohkehtæjja maahta aaj bïevnesh bååstede / åvtese learoehkidie vedtedh learohkesoptsestimmine .
Joekoen vihkeles sjyöhtehke , staeries jïh orre illedahkedaatah utnedh illedahkesuerkiej sisnjelen (utnije-illedahkh , meatanbarkije-illedahkh jïh tjoevtenje-illedahkh).
Mijjieh baakoeh , dïejvesh jïh teeksth analyseradibie .
Maanavaarjelimmie edtja krööhkestidh saemien maanaj gïelen jïh kultuvren duekiem såjhtoem jeatjide jïh jeatjah sijjide juhtedh .
Åarjelsaemien gïelesne aaj göökte veerbh mah maehtieh burn årrodh, akte transitijve jïh akte intransitijve (86).
Jïjnjem daajra jïh sæjhta saemien aerpievuekide vaarjelidh .
Skaehtiemaeksijh maehtieh saemien veeljedh gosse Skaehtiebïevnesinie soptsestieh , jïh dellie åadtjoeh aktine saemiengïelen aamhtesegietedæjjine soptsestidh .
Daennie boelhkesne leam referansedåehkien jïh goerehtimmiedåehkiej illeldahkh vuesiehtamme.
saemiengïelen darjomh
Maehtieh aaj tjööjjijste jïh vaejliem utnieh .
Man åvteste moerh vihkeles jïh daerpies ?
Råajvarimmien bïjre: Kuvsjepaahke byöroe aktem sïejhme betniebieliem utnedh , jïh dam maehtedh sjïehtedidh ovmessie tsiehkide / dongkijidie .
Gijhkierdimmie lea murries jïh vihties vuekie naakenem lïhke årrodh .
vuartasjimmiereektese vuesehte byjjes åårganh mah saemielaaken gïelenjoelkedassh dijpieh eah laaken krievemh ellies dievhth .
Aktem faalenassem åadtjodh mij dov jïjtsh daajrojne jïh maehtelesvoetine bigkie (realmaahtoe) 
veelebe sjidtieh gosse dejtie nuhtjieh .
saemiedigkine gaskesadta guktie barkoe jåhta , jïh jis daerpies konsultasjovnh saemiedigkine tjïrrehte .
Saemien jïh daaroen ovmessie gïeledåehkine, jïh destie aaj stoere joekehtassh dej gaskem.
Bietsien baahtsege
Datnem dåastoehtamme jïh datne mijjem lïhkebe goh mijjen jïjtse vaajmoe .
dah guaktah - dah g.
Saemiej båatsoejieleme
Vielie daennie dåehkesne leah veerbhpaarrh mej transitijve paarrebieliej leah öövre goh jeatjah gööktelïhtseveerbh -Ø- åådtjeme.
Luste gosse lohkehtæjja girmie
Aarebi lij nuekies sïejhmelohkehtæjjine årrodh juktie gaajhkine faagine ööhpehtidh maadthskuvlesne, guktie meehti ojhte saemienlohkehtæjjine årrodh bielelen aktem baakoem saemiengïelesne jiehtedh.
Bïejh gavlem gaskese , jïh gåaroeh guktie dibrelostoe .
Sæjroeøørnemen aamhtese lea guktie aalkoealmetjh jïh voenges siebriedahkh maehtieh eatneme- jïh jaevriedajvh reeredh jih daejtie tjirkedh jïh staries åtnoem tjïrrehtidh biologihken gellienvoeten muhteste .
jih Sveerjesne tjaalasovveme nuepiem utnieh skraejriehtidh gieh edtjieh luhpiem utnedh Sveejen gärhkoem stuvredh dah båetije njieljie jaepieh .
Barkoe- jïh ektiebiejemedepartemente lea provsjekten mealtan årrodh maeksedh jaepien 2008 jïh sæjhta dam vijrebe provsjektem dåarjodh .
Mijjieh sïjhtebe dam eadtjohke barkoem jåarhkedh gaskenasjovnale barkosne jåarhkelïerehtimmesne , jïh sjïehteladtedh meatan årrodh EU .
ACIA-salkehtimmie lea leavloem bïejeme aalkoealmetji daajrojde nåhtadidh , jïh dejtie aktanidh dotkemeilledahkigujmie .
Evtiedimmiereakta mineraalide mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna , ohtsemen mietie vadtasåvva disse mij goerehtimmiereaktam bööremes prijoriteetine åtna , jïh mij maahta tjïelkestidh mineraalh goerehtimmiedajvesne gååvnesieh mejtie gåarede evtiedidh .
Gaajhkine prosjektine edtja alternatijve åasam moerine veedtjedh jïh vuarjasjidh , goh akte bielie vuarjasjimmeste åestemeprosessesne .
Konferansesne håalijh ovmessie siebriedahkesuerkijste , jïh konferanse akte hijven våarome sjïdti bïevnesen barkose .
Joekedimmie laavenjassijste ij leah iktegisth naemhtie orreme .
Goeven 18 .
Maanah lierieh mubpiejgujmie ektesne barkedh dååjresi jïh dååjrehtimmiej tjïrrh , jïh gosse åadtjoeh maam akt pryövedh .
Åarjel-Trøøndelaagen fylhkegærjagåetie dïedtem åtna dan gærjabussefaalenassese åarjene jïh lååjkedimmie lissehte .
, Jupmelen jïh daan åålmegen uvte datnem gihtjem: Sïjhth NN edtja dov paarrebieline årrodh jïh altemse hijven jïh nåake biejjieh iehtsedh ?
Maam sïjhth byöpmedidh ?
Dellie eah learohkh daarpesjh objeektem raajesisnie sojjehtidh jïh illedahkh vuesiehtieh learohkh mah eenngelsken gïelem soptseste utnieh nulle objeekte gïerve.
Noerhte-Trøøndelage jïjnjh studenth åtna faageskuvleøøhpehtimmesne laantesne .
ovmessie såarhts baakoegærjah nuhtjedh digitaale jïh paehpierisnie
Laakevärrtoedimmieh faamosne edtjieh
Dej dïedtem utnieh goerehtidh maam deahpadi .
lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken jïh skaepiedihks vuekine
Intransitijve gietjieh leah: -n-, -s- jïh -Ø-.
Galga aj máhttet bargov ja pensjåvnåv aktidit váni pensjåvnåv massemis .
Jis dah eejhtegh jallh jeatjah åelieh gaskesadtedh dellie åådtje åålegh dam daejredh .
Veeljh aktem dejstie jïh tjaelieh dan guelien bïjre .
Edtja tjirkijh tirkedh dejstie fylhkijste gusnie vaenie almetjh årroeh , nuhtjie aktem ryøknemevuekiem mij aktene dam almetjelåhkoem arealine .
Homer lea tjaaleme beagkoesommes greeke eeposidie nov goh: Illiaden jïh Odysseen medtie 750 å. kr. .
Tjïeltesoejkesjen sibriedahkedajve edtja maadtoe goevtesen soejkesjidie jïh tjïelten vierhkide årrodh .
Lissine gelliesåarhts klijmasjïehtesjimmieh båetieh , mah maehtieh nåake årrodh aalkoealmetjidie .
Dle mijjieh staarese vööjimh , gusnie mov vïelle Maahkem gaavnedimh .
Mij lea dej Facebookprofijli sisnie ?
Åasaevtiedimmie gïehteldimmielatjkojne maaksoelissiehtimmieh vuesehte mah leah stuerebe goh åasastaeriedimmie mij lea budsjedtesne .
Luvlene: Daehtie mïerhkeste rijhkeraastem Graesiejaevrien gåajka (Grasvatnet).
Meehte maahta buertien nille goetsedh .
Naemhtie guktie Tromsøn Universiteetesne dorje, byöroe dan åveste åvteguvvine årrodh dejtie jeatjah jollebe ööhpehtimmieinstitusjovnide, goh Nordlaanten universiteete jïh Noerhte-Trööndelagen jolleskuvle.
Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem vadta gosse lïerehtimmieulmiejgujmie barkeminie .
Guktie lea frijjes jïh tjatneme PSA:i gaskem maahta dåakterasse naaken bïhkedimmiem vedtedh gosse edtja juekedh buerie prostatatjoeperdimmide jïh prostatacancerem .
Siebrien gaavhtan sæjhta hijven årrodh aktem seammaplieres tjirrehtimmiem darjodh .
Fïerhte faagesuerkie fylhkentjïeltesne annje dïedtem vaalta dej saemien aamhtesi åvteste sov suerkesne
aktem praktihkeles dåeriesmoerem akten ligningese , akten joekehtsvoetese jallh akten ligningesystemese jarkelidh , dam matematihkeles dåeriesmoerem loetedh digitaale dïrregigujmie jïh bielelen , åehpiedehtedh jïh vaestiedassem buerkiestidh , jïh vuarjasjidh mennie sijjesne daate faamoem åtna .
Daate sæjhta aaj viehkine årrodh dejtie åålmegidie mah eah daajroem jïh maahtoem utnieh saemien gærhkoejieleden bïjre .
aelkedh , steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh ovmessie aamhtesi bïjre viehkine gyhtjelassh gihtjedh , jïh jåerhkedh aamhtesi bïjre soptsestidh mejtie mubpieh aalkeme
Manne åadtjoem vaaran dåeriedidh , jih dihte barre luste .
Guktie maehtebe ussjedidh juktie daam laavenjassem loetedh ?
STFT dam prosessem juhtieminie .
Joekoen voestesgïelen lohkehtimmie mijjem haasta .
Dïhte iktesth fïerhten jaepien digkiedimmie guktie goevten 6. biejjie edtja neebnesovvedh lea mov mïelen mietie eevre ovdaerpies .
Rohkelibie gaalletjeguaktaj åvteste , NN-n jïh NN-n åvteste .
Vusiehtimmieh byjresefeerlege darjomh:
Daelie mijjieh daam dååjrehtimmiem nåhtadibie daennie Mongstadesne Aktene lïhke laavenjostosne mijjen gaskenasjovnale guejmiejgujmie .
Dïhte sæjhta jiehtedh dah guejmieh Saemiedigkiem dåarjoehtieh dennie barkosne Saemien Sïjtem evtiedidh .
Dam dorje gosse gøøkte barkoesijjieh gåaroes åtna (baeniedåaktere jïh baeniehealsoetjaelije) jïh dej båehtjierdimmiebarkoeh sertesuvvieh kraannaklinihken barkijidie .
Gogkoe lij dlie dïhte gietskemes ruvhtiegeajnoe eller daate bïjle geajnoe ?
viermiegaskese tseegkesovvedh dejtie mah geervelohkehtimmesne
Voestegh sïjhtem dah morfologiske joekehtassh saemien jïh daaroen gaskem buerkiestidh boelhkesne 2.2, mah maerele daan tjaalegasse.
saemiej sijjienommh mah nuhtjieh åålmegem gie desnie årrodh vuj lea jielemen veadtaldihkie sæjjan , edtja daamhtaj utnedh byjjes reeremistie jn .
Delegasjovne aaj sjæjsjale dah darjomen tsiehkieh .
Noereskuvlen learohkh lin Snåasen noereskuvlesne jïh Åarjel-saemiej skuvlen dïedte saemien gïelen jïh kultuvren lohkehtimmiem utnedh .
aktem riektesetjaalegem tjaeledh sijjienommigujmie
Voernges , saemien dajvine saemien gaajhkem lehkiem govlh , bene såemies sijjine saemeste ajve naan gille fuelhkine .
Sæjhta jiehtedh ij gåessie gænnah maam akt båajhtode dorje ?
Aavletjen bienje
Guktie aelkedh #saemesthmunnjien
Muvhth maanah eah leah iemielaakan meatan stååkedimmesne , jïh muvhth maanah stååkedimmien ektievoe ten ålkolen båetieh maanagïertesne .
Mij heannede dov tjïeltesne , dov skuvlesne jallh barkoesijjesne ?
Dellie verbe (V) VP:ste jåhta T:se , juktie tempusem åadtjodh jïh V2-parameeterem tjïrrehtidh.
DAAJROEVÅAROME ...
Aaj jåarhkeskuvlesne åadtjoeh saemien lieredh jih kuvsjh lea aaj geerve almetjide orreme .
Maahta netto gïehteldimmieilledahkem nåhtadidh juktie skåårvemh maeksedh jïh læjkojde).
- Edtja rååresjimmieh bielelen illedahkh loetedh viehkine Båatsoegåatomemoenehtsistie mij vihteste gusnie edtja gåatodh , gåessie edtja gåatodh jïh man gellie bovtsh edtja årrodh .
Noereskuvlesne edtja learohke lissine karakterh ovmese faagine åadtjodh jih aaj væhtah mah vuesiehtieh guktie sjyøkemisnie jih guktie dåemedimmie jeatja learohki ektine .
Lohkeme maahta daej baakoejgujmie aelkedh: h / l: Lutnjestidie vaajmojde Jupmielasse jïh goltelidie daan biejjien aejlies vaentjelem , Naemhtie ...
Gealoe sjïdtede jïh gïelebaanth gåhkadieh guktie gïele mïrhkebe sjædta .
Ij vielie voenenskuvle dellie mijjieh golme båarasommes åerpenh saemienskuvlese Aarbortesne vøølkimh jïh dubpene manne 4-6 kl. veedtsim .
Sijjen hijven fuelhkie jih hijven gåetie .
saemielaaken gïelenjoelkedassij evaluereme mij jaepien 2007 tjïrrehti vuesehti jeenjemes byjjesreeremh mah leah saemielaaken gïelenjoelkedassij mietie , eah laakan krievemh ellies dåaeredh .
Lissine dle gujht jïjnjh saemienlohkehtæjjah sijhtieh sijjen lohkehtæjjaööhpehtimmiem vaeltedh jeatjah learoesijjine båetijen aejkien.
Daesnie maahta Aigine Lavram dåeriedidh saemiej aejles sæjjan voejkenen tjirrh , jih giltegs govledh mij deahpede .
Daate sæjhta åtnoem lissiehtidh saemien gïeleste , jïh gïelen staatusem jïh aarvoen bijjiedidh .
Lïeneståvroe aaj reerie stoerre bielieh staaten eatnemistie vaerine , jïh mijjen dïedte lea staaten laajroeh pruvviejgujmie , suajadahkh jïh giesie- jïh daelvielaajrojde tsïeglesjidh .
Gaervies 2012. - Reerenassekvartaale , R6 210 millijovnh kråvnah .
Jis edtja dam buektiehtidh , dïhte byögkeles stuvreme lea joekedamme golme suerkine:
Nasjonaale pryövemh lohkemisnie mïetestieh mennie daltesisnie learohki lohkememaahtoe dan maahtaldahken ulmien mietie learoesoejkesjisnie lea .
Maahta væjsehke årrodh joekoen daejnie taaline haarjanidh dej viesjiehtommes learohkigujmie , dovne taalebaakoeh jïh struktuvre .
Daate juerie darjoeji guktie eelkin ussjedidh mejtie veartenekonferanse sïjhti tïjjen åvtese bïejesovvedh , hiejhtesovvedh jallh tjïrrehtamme sjïdtedh bielelen aalkoealmetjh lin stïeresne .
b. Az the ajtó door kinyílt.
Dan vaenie maanah gïelem lierieh , jïh vaenebe iedtjeles gïeleutnijh .
Jalhts eah leah daah dåehkieh öövre seamma goh (Levin jïh Rappaport Hovav, 1995):i dåehkieh, læjhkan eah öövre joekehth gænnah.Gosse daejtie kausatijve/inkoatijve veerbide gïehtjede dellie daerpies aelkedh aajmoejeatjadimmien luvnie.
Læssanamme vaanterdimmie almetjijste jeatjah laantijste leah vueliedimmiem giehpiedamme saemien dajvesne dej minngemes jaepiej , men ij nuekies juktie reakadimmievueliedimmiem jïh juhtemem dajveste jalkesjidh .
 (110) a. Manne jag dam den:ACK tråarem tråd:ACK tjoelmestem.
Manne leam vaarege juktie vïrrem hapsam guhkede lehkeste .
Fylhkendigkien stööremes laavenjasse jaepiej åvtese , sæjhta årrodh nuekies barkoefaamoem gorredidh mij mijjen båarasommesidie sujhtie , jïh barkoefaamoe mijjen sïeltide .
Lïerehtimmie ellies tïjjen
Gellie tjuetiejaepieh dotkijh jïh misjovnæærh saemien kultuvredaeverh tjöönghkin .
Ij lin saemiej dagkeres åssjalommesh dej beeli .
Muvhth laanth maeh tieh stuvrel
Kommisjovne daamtaj juvnehtimmiejgujmie jïh lahtestimmiejgujmie båetieh guktie edtja latjkoem guarkedh jïh tjïrrehtidh .
1.2 Mij kristelesvoetem buerkeste aktene saemien ektiedimmesne
Mij fååtese buerkiestimmesne ?
Man dovres p-pillerem maahta juekedh gusnie laantesne årroeminie jïh man båeries .
Dïedtijem muana jïh dam ööhpehte dennie sjïere barkoesuerkesne barkose EN:n Maanakonvensjovnen mietie .
håaleteknihke dan bïjre daategïetedimmie almetjh håalem , j. v. d. joekoen håaledamtese jïh håalesyntese .
Maam krirriej bïjre tuhtjede gosse nedtesæjrojde vuejnede .
Mejtie learohkh åadtjoeh nasjonaale pryövemh darjodh mejtie sjïehtesjamme ?
Dïhte mij minngemes dorje jis edtja saemiengïelesne skiltedh , lea jis almetjh dam saemien sijjienommem utnieh .
Lohkedh jïh goltelidh jarngesne gosse orre domtsassh åadtjoeh , orre baakoeh lïeredh jih gosse galka jïjtje tjaeledh .
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Dah learohkh PC .
Ij naan sïelth sponsedh dan åvteste dah sijhtieh beetnegh nuhtjedh.
Tjïjhtje tjaebpies tjeehpes tjåktjah Tjahkan tjaetsiem tjuekieh (tjoekeminie) tjovven tjïrrh
Jeatjah barkoesuerkieh leah gaskem jeatjabem ohtsemh gusnie almetjh sijhtieh jåartem jïh skåajjem voenine åestedh , lïenen biosjïdtehtimmiem vaaksjobe jïh aaj jïs gæmhpoedaalhkesh nuhtjh daarpesjh luhpiem .
Orre aerviedimmievåarome juktie joekedidh jïh nuhtjedh guektiengïelevoetevierhtide .
Dåarjoe juakasåvva N-T Teatere-siebreste / N-T Teatersamlag .
Luleå Tekniska Universitet .
Heannadimmie buerkiestidh mij vuastele destie mestie vuertiemistie , vg .
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre lea illedahke aktede prosesseste Saemiedigkesne .
Vueptesth daate øøhpehtimmiesoejkesje ij abpe dam voestes maahtoeulmiem feerhmh .
Mov jïjtjen baakoeh mah im leah gaavneme dej gærjine , leam aaj lissiehtamme .
Noerhte-Trööndelagen Jïlleskuvle jïh jeatjah daarjoebyjresh tjuerieh sijjen maahtoem olkese faalehtidh , jïh jieleme tjuara væjhkalåbpoe årrodh dïenestidie vuejnedh gosse daajroebyjresigujmie laavenjostoe .
Seamma aejkien jienebh skuvlh orrijamme jallh tjåanghkan bïejesovveme daan boelhken , jïh lea akte bielie dehtie aalkeme areale / radtjoestimmieprogrammeste .
Mov Kråahpe
Daeverh edtjieh bååstede dan kultuvrese jïh dejtie almetjidie gubpede båetieh .
Dïhte dan ovsïejhme joe evtiedamme cancerem aajhtsa gosse cellepryövenassem vaeltedh , mohte gujht deahpede .
Maahta dejtie ovbyjjes , bene vihkeles soptsestallemidie darjodh daennie tjiehtjelisnie , mij geometrijen gaavhtan goh akte vaedtsemesijjie vååjnoe dennie aktene gietjesne , jïh gosse stoerretjåanghkoesavkan lïhkebasse båetieminie dle gemtebe sjædta , jïh dïhte sijjie vietseles tjiehtjielinie sjædta , gusnie steurebe almetjekrirrieh tjaakanieh .
Jis gåetieluhpie slaameme jallh ih leah gåetieluhpien åvteste maakseme , dle deepositumeste geasa .
Stuerebe mirrestalleme siebriedahken joekehts dåehkiej gaskem .
Bávgi lea gåatomedajve Baste saemiensïjtese .
8. dæjman, mijjieh, gellie, vaarjoe, tyjje, gåarodh Vaastoe: Dæjman mijjieh gellie vaarjoeh tyjjeste (tyjjijste) gåaroejimh.
gærhkoeh jïh gærh koe gaer tenh .
Bijbele - lea gærja
Jaepiem , 100% sæjjasadtije (vikarije) goh pedagogihken åvtehke Maurtuan maanagïertesne,03.02.2014 raejeste 19.01.2015 raajan .
Holm Bull , Ella Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh
Universelle grammatihke - theta jïh abstrakte kasush
Barkedh ihke analysedåehkie saemien statistihkese vierhtieh åådtje juktie jaabnan goerehtalledh jïh analyseradidh tsiehkiem jïh evtiedimmiem saemien gïelese Nöörjesne
öörnedh ihke minngiejielemem Europaraerien unnebelåhkoekonvensjovni mietie bueriedehtie jih dååhkasjadteme råajvarimmide vihtesjidh
, Deatnosne 48 pst .
Fylhkentjïelten ovmessie barkoesuerkine dle daerpies
Ibie maehtieh energijen jïh byjresen gaskem veeljedh .
Jis vaajtelassh åtna sjïere dåaktarasse jallh klinihkese Sveerjesne båetedh , dellie laantedigkien dïedte , gusnie årroeminie , mubpie medisijneles vuarjasjimmiem maeksedh , jïlhts tjuara jeatjah laantedægkan vuelkedh .
Desnie ektesne byöpmedin dam maam fïereguhte dahkoe buakteme .
Njaalmeldh jïh tjaaleldh govlesadtemen tjïrrh maehtieh jïjtjsh åssjaldahki bïjre soptsestidh , jïh jïjtsh mïeligujmie jïh vuarjasjimmiejgujmie båetedh .
Vihkeles svaalhtesh
Stuerebe vaejvieh båatsoe- burrie- noeride goh jeatjah noeride siebriedahkesne .
Spealede dajvine jïh skuvlide lïhkebisnie, lea meatan sjyöhtehke festivaaline jïh öörnedimmine.
Aahkavaerie lea dïhte boelhke Aahkavaereste / Andfjell:ste mij jallelen Virvassåga - Bjoråga dahkoe koordinatese 33 W 510805 7350489 , destie rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese .
Mænngan learohkh edtjieh ortografijem lïeredh , dovne reaktoetjaeleme jïh væhtabïejeme .
Dïhte lea dah nervh kråahpesne mejtie domtesh gïetedieh jïh signaalh aajlese seedtieh .
Learohki vuarjasjimmie jïjtsistie jïh sinsitneste lea aaj meatan .
Tabelle 4.13.
SIEBRIEÅERIE Jïjnjh eadtjohke noerh lihtseginie sjïdtieh aktene åajvoeh siebresne mij sjiere iedtjh evtede , v.g byjrese , øøhpehtimmie , starne jallh gaarsjelimmie .
Pihtesaemieh leah minngemes luhkiejaepien aalkeme barkedh pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh .
) Saemien gïelegoerehtimmiem 2012 tjïrrehtamme .
Bïhkedimmie lohkehtæjjide 2015
Dagkeres barkoeh mah daelie giehtelimmesne , maehtieh aejtemen nualan båetedh jis saemieh eah jijtje dejtie gorredh jih dejtie noere boelvide maahtoem vedtieh .
Tjoeverem gujht daalvan orre treavkah åestedh .
Goeven 15 .
Maanah maehtieh aaj pryövedh dïedtem vaeltedh jïh viehkien mietie gihtjedh mubpiej åvteste .
Teatere mierievierhkine sjædta juktie orre jïh laejhtehks lidteratuvrem jïh dramatihkem evtiedidh.
Almetjh hov bååhperostin gosse guarkajin dïhte hearra lij .
Naemhtie datne tjaatsesth
Daan biejjien dle ij leah orre bïevnesh dan bïjre staateste båateme .
digkiedidh guktie saemien gïeletsiehkie leah saemiej gïelemaahtojde , guektiengïelevoetem jïh jïjtjetjirkemem dijpeme jïh digkiedidh guktie skuvle , sïebredahke jih barkoe maehtieh guektiengïelevoetem dåarjoehtidh
Guktie lyhkesim barkoeveeljemem buerkiestidh ?
- Reeknemasse 20120 (mill. kråvnah) 
Daaletje hammoeh sjiehtedidh ööhpehtämman laantebielie- jallh unnebelåhkoegieline
Kultuvredepartemeente dam bijjemes dïedtem åtna haamoedidh , toelhkestidh jïh gïelepolitihkeles ulmieh Nöörjesne buektedh .
Dennie mieresne meehtin govledh gosse almetjh baalte vøølkin bovtsine .
Sjïehtedamme faalenasse dåehkide
Edtja aaj maehtedh gïelem tjïelkelaakan soptsestidh jïh intonasjovnine .
Maanah jïh noerh edtjieh saemiej aerpievuekien jïh daajbaaletje eatnemeåtnojne jïh eatnemevierhtieåtnojne åahpanidh , ihke ussjedadtedh jïh onterdidh almetjen sijjien bïjre Jupmelen sjugniedimmesne .
DALTESH 2013
Dah bievnieh , ööhpehdehtieh jïh beetnegh tjöönghkieh , v.g kollekti tjirrh , basaarh jïh staaresne måedtie ïedtji tjïrrh .
Jïh mijjieh vielie ektievoetem daarpesjibie - ij vaenebe .
Mijjen visjovne båetien aejkien siebriedahkese lea desnie gusnie almetji jïh dåehkiej joekehtsh eah naakenem ålkosth , jïh desnie gusnie gellievoete vuajnelge goh dïhte iemie .
Paarhtetjåanghkosne jaepien 2004 , COP 7 , dle aktem barkoeprogrammem nænnoesti dajvevaarjelimmien bïjre laantesne , maam edtja illehtidh 2010 åvtelen laantesne , jïh 2012 åvtelen marijne suerkine .
Maahta ohtje realesjïdtedimmiem båetedh dejnie frijje baalhkine jaepiej åvtese , jearohke dehtie staateles politihkeste maam ij rikti damth .
Laaran bööremes voelpe , gaajhtse Mia , aaj dåeriedi .
Men pros
SUPU aktem vihties mandaatem jïh öörnedimmiem åådtjeme Saemiedigkien stoerretjåanghkoste .
Dåarjoe tjïeltide / fylhkentjïeltide saemielaaken gïelenjoelkedassh reeremedajvine jaapetjen olkese maeksedh njoelkedassij mietie .
Jeatjah vaejvieh mestie maahta bieljie-naavlehtahkem åadtjodh lea ovleme bieljieraejkesne trommeskïelten vööste , voksedåmhpa jallh vaejvieh skiehrielïhtsine .
Steemmereakta tjïelte ståvroe veeljemisnie jïh fylhkendigkieveeljemisnie ånnetji væjranamme vierties tam me steemmereaktine stoerre digkieveeljemisnie: Ålkoelaanten staatenårrojh mah leah almetjeregisterisnie jïh leah iktemearan Nøørjesne orreme dej golme minngemes jaepiej veeljemebiejjien åvtelen , steemmereaktam utnieh .
Daelie aaj krïebpesjimmie stuerebe sjïdteme edtja maehtedh joekehtslaakan tjaeledh .
Namsose , laavenjostosne Namsosen tjïeltine jïh staatine ektine
Luejhtieh mijjeste maam mijjieh meadteme guktie mijjieh luejhtebe dejstie guhth mijjese meadteme .
Gïele vihkeles biehkie juktie aerpievuekieh vaarjelidh jïh aaj almetjh ektiedieh.
150000 PR jïh bïevneshmateriaale
Goerehti / båehtjierdi 61,5% mijjen prijoriteradamme skïemtjijstie jaepien 2010 , daate lij seamma goh 2009 , men ånnetji vueliehkåbpoe goh laanten gaskemedtie .
Kuvsjepaahke saemien jïlleskuvlesne Guovdageaidnosne Dan duekesne namhtah toelhkedïenesjem lea starne- jïh såjhtoedepartemente starnedirektorasine uvtelassem darjome kuvsjepaahke saemiej jïlleskuvlesne guovdageaidnosne starne- jïh sovsijalenbarkijidie .
MANNASINIE NAEMHTIE JOEKEDAMME ?
6.
gïeleteknologije lea daamhts göökte åejviesuerkieh juakeme , daatalingvistihe jïh håaleteknologije .
Mijjieh sïjhtebe viehkiehtidh Plant.tre.no-kampanjem jåarhkedh .
Fylhkentjïelte laavenjostoelatjkoem åtna Snåasen tjïelti
Teekstem maahta aaj vïedtjese / taavlese gævnjoestidh guktie dïhte våajnoes learoehkidie .
Saemien aalkoekuvsje 1 , 15 lp
Dehtie mahte 4500 stoerre våarhkoste saemien daeverijstie , dle ussjede medtie 2000 daeverh bååstede foeresjidh saemien museumidie .
NAV daamtaj buerebe illedahkh deellie , jïh barkiji luvnie aaj buerebe maahtoe .
Lohkehtæjja tjuara eejhtegidie bievnedh illedahki bïjre goerehtallemepryövesne jis vååjnoe goh learohke lea tjoeperdimmieraasten nuelesne , jïh dan gaavhtan lissie dåarjelimmiem daarpesje
Bietsiegoelpenh , burhvie jïh hïngsh .
04 Mij lea akte politihkeles krirrie ?
Daam maam daagkoe vuelelen tjaaleme daennie soptsesisnie heannadamme .
Manne tuhtjem vihkeles mijjen gaameh-gåaromem eevtjedh , Lena soptseste .
Muvhtene haamojne dovne -Øe3-tjm- jïh -ht- meatan.Daej morfeemi distrubusjovne ovmessie dåehkieh darjoeh.
Kultuvremojhtesh maehtieh årrodh dållesijjieh - gusnie dah ellen jeanatjommes leah låavthgåetine orreme , vaartoeh , tjeakoes vuetjemesijjieh , giedtieh gierkijste , aallijh jïh faasoeh , mielhkiekrogkh , gierkievuebnieh , vijremesvaalkh , gaelmieh , gåetiesijjieh , derviemæjlah (vuelege skåajjedajvine), siejtieh jïh sjïeledimmiesijjieh .
Maanah jïh noerh edtjieh Aehtjie mijjen , buertierohkelassem jïh iehkedsrohkelassem jïjtse gïelesne lïeredh .
Båetije aejkie åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese ?
Barkijh edtjieh krööhkedh gaskem jeatjebem mij kulturellen jïh gïeleldh våaromem åtna .
goh gåarede dejtie gïetedidh goh saemien baakoeh.
Gaajhkh vååksjemesïelth tjuerieh luhpiem (auktorisasjovne) lïeneståvroste åadtjodh .
09:30 Vuajnoeh jïh åssjaldahkh vaarjelamme saemien gåetiej aajhterijstie , Anja Somby , Sirma jïh Unni Steinfjell , Raarvihke / Guovdageaidnu
Daennie raajesisnie göökte raajesh jïh dennie mubpene raajesisnie subjeekte, viehkieveerbe, objeekte jïh veerbe.
Mah kvaliteeth leah ektiebarkosne barkiji gaskem ?
Saemien paralmentarihkeles raerie ij jïjtse tjaelijesijjiem utnieh , jïjtse maahtojne jïh jïjtse barkoefaamojne juktie eadtjohke aktöörine årrodh gaskenasjovnales .
Dan lissine hijvenligkie barkoe daelie deahpede Laponia:ine - dajve maam UNESCO:n eatnemebyjreske- jïh kultuvreaerpie 1996 sjïdti .
Dïhte læssanamme voerkesvoete dah saemieh leah aktene abpe-veatenen aalkoealmetjeektievoetesne , byøroe jaahkoeøøhpehtimmien misjovnale bealan gårredidh .
Raerielïhtsege Henrik Olsen gegkeste jis stuerebe eerlegevoete tjoeleidentiteeten jïh seksuellevoeten bïjre saemien siebriedahkesne dellie dïhte sæjhta goerkesadtemem lissiehtidh .
Gosse goerehteminie dellie garrah bielesne britsesne vealesje .
Saemiedigkieraerie galka meatan årrodh Rio+20:esne
Dïhte regijovnale arealepolitihke edtja viehkiehtidh vihkeles tjåenghkies kvaliteeth vaarjelidh .
Saemieh munnjien jïjnjh nommh vadteme .
Dellie gaatoeli .
Nyjsenæjjaj vööste , tjoeleidentiteete jïh eerlegevoete seksuellevoeten bïjre ...
Tjaelieh golme gyhtjelassh mejtie sïjhth almetjem gihtjedh .
Dah guejmieh sïjhtieh ektesne aktem lohkemeprogrammem evtiedidh dan jåarhkeskuvlese .
dah beapmoeh mah eah
Daate sæjhta jiehtedh vaenebe learoesjïehtedimmieh hiejhtedh .
Bïevnesh nuepiej bïjre dïsse man lea reakta hoksese Sveerjesne skïemtjehoksem
Figuvre 5.1 stoerre jeerehtsh kandidaatelåhkosne vuesehte mah saemien lohkehtæjjaööhpehtimmiem illeme jaepeste jaapan.
Vuepsieh:
Barkoedepartemeente raereste dah pensjovnh saemiedigkietjïrkijidie jïh almetjeveeljeldh almetjidie tïeltine jïh fylhkentjïeltine byöroeh sjïehtesjamme sjïdtedh dan orre aalterepensjovnese almetjetrygdeste .
Jïh nimhtie dle aalka prägkodh , dle dihte karre dle alvesedtieh gujht dle dah jis dle almejth .
Illustratööri bïjre:
Saemiedigkien mineraalebïhkedæjja
Reeremen åvtehke lea göökte prievieh bïjre jarkan seedteme ekonomijesoejkesjimmieprosessi bïjre 2011
Ij gie goerehtamme guktie morfemh öörnegen mietie vejtiestamme saemien gïelesne.
Karakteere-uvtelasse:
Mearan ohtsije ajve maahta såemies barkoeh bijjieskieresne darjodh , dle goerehtimmiereaktan aajhtere maahta kjernepryövenassh bovresjidh jïh raejkieh deavesne kroehkedh .
Jis daajra stoerre vaahram sjïdti tjoeleskïemtjelassem åådtjeme , vuesiehtimmien gaavhtan jis daajra dïhte giejnie seksem utni dam utni , maahta såemies aejkien båehtjierdimmiem åadtjodh åvteli pryövoevaestiedasside riejries .
 (siste side) Påastesijjie: Utdanningsdirektoratet Postboks 9359 Grønland 0135 Oslo Guessiesijjie: Schweigaards gate 15 B
skuvlijste öörnesuvvieh jïh learohkh maehtieh
Mijjieh libie sïjhteme gulliegernieh juekedh mejtie mijjieh gaavneme: bijbelen tjaaleginie , saemien vijsieslidteratuvresne , histovrijen heannadimmine , guvvine jïh musihkene .
Sijti Jarnge lea Noerhtelaanten Fylhkine ekti vøøki barkeminie samien gærjah- bussem juhtiehteminie .
Lissie 2 Njoelkedassh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse Aalkuvistie jiehtegh § 1 Daejnie njoelkedassine leah tjïelkebe jiehtegh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse (Gåatomemoenehtse) jïh Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsasse (Njååhtjedimmiemoenehtse) konvensjovnen 23 aartigkelen mietie Nøørjen jïh Sveerjen raastenbijjelen båatsoen bïjre .
Mænngan manne dan minngemes tijjen leam eadtjohkelaakan byøgkelesvoetesne orreme jïh jielemem haasteme darjomigujmie båetedh juktie beapmoebeetsuvem heerredieh , dellie bielieh dehtie jieliemistie jarkelamme jallh såårneme jarkelimmiej bïjre daatovemierhkesjimmesne .
 (67) a. Dan den:GEN båeries gammal gåetien kåta:GEN kåavam farstu: lij vara:3sPRT sleejvehtamme, göra hål:PTCP dejtie den:ACK PL feallojde planka:ACK PL hojkeme, kasta:PTCP heeseme spridatr:PTCP dohkh dit diekie, hit abpe hela dam den:ACK deavam.
Dijjieh edtjede aktem politihkerem gihtjedidh akten vihkeles aamhtesen bïjre .
DAH UVTEMES HAESTEMH ...
Soejkesjeboelhken sæjhta ektieskovhtem bïejedh seamma daltesasse goh evtebe ekonomijesoejkesje , jïh sæjhta vierhtide vihties ruvtijste jarkelidh dongkemeskovhtese .
men bïjre .
Saemiedigkie lea 39 tjirkijh nammoehtamme ållesth 20 nasjovnaalepaarhke- jïh vaarjelimmiedajveståvrojne .
årrodh jis viehkiem daarpesjieh jïh dejtie dåarjodh gosse pryövemem tjïrrehtidh
Men ij leah daesnie gie guhte sjïeke mannasinie almetjh vaane sjïdteme, vaallah jïjtje deahpede.
Maehtedh lohkedh saemien gïehtjedimmesne , lea akte bielie eensi gïelemaahtaldahkese .
Jïemhten lïene lea åarjelsaemiengïelen reeremedajve Laake (2009:724) nasjovnellen unnebelåhkoeh jïh unnebelåhkoejgïeli bïjre mietie .
TEKST OG FOTO: ANNE-GRETHE LEINE BIENTIE
Daan sjiekenisnie NTFT 1.2 mill. kr dååste fïerhten jaepien dagkarinie guektiengïelevierhtine Saemiedigkeste , juktie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem Noerhte-Trøøndelagesne evtiedidh jïh vååjnehtidh .
Vuartesjh aaj reektemem råajvarimmesne 67 .
Pryövenassemoenehtsen barkoeboelhke lea 4 jaepieh , jïh tjuara jaabnan bihkedimmiem utnedh .
Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Jïjnjh learohkh dovne taalefaaktah jïh ryöknemestrategijh nuhtjieh gosse laavenjassh luetieh stuerebe taaligujmie .
Vierhkiesijjieh praktihkeles dotkemasse; abpesaemien jïh gaskenasjonaale - scenetjeahpoelaboratorivjh 9.
Maahta gaaltijh joekehtslaakan saarnodh , jïh learohke edtja dovne gaaltijasse vuesiehtidh goh referanse juhtije tjaalegisnie .
Prïhtjege gaahkoejgujmie , muerjie .
Dååjrehtse lea raaktan novh geerve tjïeltide dah njoelkedassh gïelenjoelkedassine dåaradalleme , dan gaavhtan lea vaenie jïh onne skreejremevåarome almetjistie gieh maehtieh saemien dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh barkoesijjide tjïeltesne .
Tjoerh maehtedh vyöhkesadtedh .
" (
Datne maahtah maanaj jih noeri Bievnemegoevtesasse ringkedh , jih sijjieh datnem maehtieh viehkiehtidh .
Nimhtie joejkeme maahta vihties deahpadimmide jielemisnie veadtasovvedh , jïh maahta veadtetjine årrodh almetji gaskemsh .
ålkoerïjhkese .
 (+1) 917 915 9564
Buerie mojhtese daehtie tijjeste lij tjaktjegen gosse paagke gåeteste bøøti gusnie daelvie-vaarjoeh , gaallohkh jih suejnieh .
Saemielaaken § 3-2 aaj njoelkedassh åtna gåessie bæjhkoehtimmieh jïh goerh edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh .
Jïh dellie slyöhpoeh saemiestidh .
Gaavnh subjektem .
Laajroe gaahtjemasse bïejeme jïh latjkoem dorjeme sïeltine Torghatten Trafikkselskap AS 01.01. 2010 raejeste
Ytreberg lij akte göökte tjiehpiedæjjijste mij måskoes gaahtjemem vitni 12 bööredamme tjiehpiedæjjajagujmie gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh .
Oslo: NIBR .
Dïhte mij lea saatnan lea daaroedehteme jïh dïedtelgimmie leah mijjen tjåenghkies histovrije , saemieh jïh nöörjen almetjh .
Manne tjeehpes vaanhtsem gurrieminie .
Chomsky dam Minimalist Programmem (MP) evtiedi Government and Binding (GB) -teorijeste jaepine 1990.
Sjïehteladteme maahta vuesiehtimmiem gaavhtan årrodh pryövem darjodh aktene onne dåehkesne , dam oktegh darjodh , jallh jienebi eejehtimmiejgujmie .
Dellie badth bussine Svahken sïjtese .
Datne maahtah aaj jourenummerasse ringkedh 063-15 33 00 gosse klinijhke steegkeldahkesne .
Vuartesjh datne .
Aajegen darjoe lea gellielaaketje , jïh åajvahkommes gïelebarkoen jïh saemien øøhpehtimmiefaalenassi bïjre gaajhkene daltesinie , jïh aaj nedteviermiebigkeme jïh bïevnesebarkoe .
Dannasinie lea vihkeles ferriedihks årrodh årromesijjien bïjre .
Gosse vuarjasjimmiem iktemearan illeme , learohkh byöroeh astedh barkoem bueriedidh juktie lïerehtimmiem lissiehtidh .
Wolde , Gunilla: Tåamma bigkie , Jårgalæddji Å. s , 1985
Illesovveme dåakteregraadh eah meatan vaaltasovvh daennie vuesiehtimmesne.
Baajh åadtjoem vuesiehtimmiem darjodh.
jïjtse tjaalegem vuarjasjidh jïh dam bueriedidh
7.2.1 Netto gïehteldimmiemierieh
Jeatjah laavlojgujmie ektine aaj barkeme .
Laavenjostoe skuvlen jïh jielemen gaskem lea eevre daerpies jis edtja faagine lyhkesidh
Øøhpehtimmiesektovre , altese stavrastrategijen tjïrrh , sæjhta sektovren åvtehkh edtjieh daajroem utnedh guktie jïjtje stuvrie , daajroe jïjtsh illedahki bïjre , jïh guktie jïjtse stavravoete viehkehte illedahkide
Gosse Nejla jåarhkeskuvl- esne orrijamme dle eelki bovtsigujmie barkedh .
Datne maahtah ajve soptsestidh
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh tjoevtenjebaakoeh jïh referatem tjaelieh , åssjaldahkh öörnegen mietie biejieh , jïh vuajnoeh våålese tjaelieh gosse digkedeminie .
Mojhteselæstoe tjaaleldh saemien gïelese
Daesnie ånnetji vielie dej saemien teateri bïjre nöörjen raedtesne tjaalam.
Stoerre bokstaave punktumen , gihtjemevæhtan jïh tjåårvevæhtan minngesne ?
Gaske Nordlaanten nasjovnaalepaarhkeståvroe
Juktie balanse fååtese ööhpehtimmesne , ekonomijesne jïh faamosne tjoeli gaskem dellie doh voenges siebriedahkh vielie prååsehke sjidtieh jïh dïhte orrestimmiem jïh orresjugniedimmiem heerrede .
Anita Dunfjeld Aagård lea åemie Pöövle Vesterfjellen (1921-2000) heamturem ohtdarjoeji .
Dan mænngan, boelhkesne 2.3.1, sïjhtem tjaalegen teorijevåaromen bïjre tjaeledh goh UG, theta jïh abstrakte kasush, jïh boelhkesne 2.3.2 morfologiske kasush jïh subjeekte-verbaale kongruense åarjelsaemien gïelesne.
Fïereguhte dejstie jieliemistie maahta goh saemiengïelen suerkieh årrodh , mejtie dah learohkh maehtieh guessine mïnnedh , jïh mestie maehtieh aktem råållespïelem darjodh .
Faage edtja learohki voerkes identiteetem jïh jienebekultuvrelle maahtoem skreejredh , saemien learohki identiteetem nænnoestehtedh jïh aktem jearsoes tsåeptsiem jïjtse siebriedahkesne jïh jïjtse kultuvresne sjugniedidh .
saemien dejpelireaktam
Råajvarimmie 41 .
Maadthskuvlesne siebriedahkefaage feerhmie åejviesuerkide goerehtæjja , siebriedahkedaajroe , geografije jïh histovrije .
Muvhtide learoehkidie gïehtjedimmien vuekie maahta ammes årrodh , jïh gosse åvtelbodti gïehtjede , learohke barkoevuekine åahpene .
Gosse åedtjiebæhtah biopsijenaalojne vaalta dellie maahta nåake damtedh jïh muvhtene aaj bååktjese .
Mierietsiehkieh saemien gïelese
nuhtjesovvedh .
Konkurse tjuara digkiereaktesne lïenesne gïetedamme jïh mijjieh tjoerebe tjaaleldh mieriedimmien konkursegïetedæjjeste åvteli mijjieh garantijemaaksoem dutnjien maeksebe .
prosjektese ektiedamme , gusnie ij gåaredh stuerebe skåårvemigujmie nïerhkedh aarebi Stoerredigkie bommebeetnegeohtsemem gietedamme .
Ånnetji PSA daamhtaj vïrresne gååvnesieh , jïh dam PSA-pryövenassine mïetedh .
Voestegh jaepien 1968 meehtin orre skuvlem saemide Snåasesne rihpestidh .
Ulmie tjuara akte jaahkoeøøhpehtimmie årrodh gusnie dïhte saemien gïele gåvloes , jïh akte iemie bielie sjædta Dehtie nøørjen gærhkoste .
Aalfabeete .
Ööhpehtimmiem syökedh
Faasoeh bïejedh gaavnoes busselåammine .
Fylhkentjïelte sæjhta , seamma buerkiestimmine , ij vielie bïhkedassh bïejedh man stoerre låhkoe foentijste mah aktegstjïeltide bïejesåvva .
Dïhte maahta maanaj jïjtjeguvviem kruemiehtidh jïh maanagïertebiejjiem ovjearsoes jïh ovmurreds darjodh fïereguhten maanese , jïh aktem nåake byjresem sjugniedidh abpe dåahkan .
FrK sæjhta skiemtjegåetieøøkonomijem jïh voeresehoksem nænnoestidh guktie voeresh jïh dah mah sujhtemem daarpesjieh aktem seamma hijven faaleldahkem åadtjoeh saaht gusnie dah årroeminie laantesne .
Ij oktegh maehtieh datnem tjabrehtidh skïemtjegåatan vuelkedh , desnie årrodh jïh datne maahtah skïemtjegåeteste vuelkedh gåessie datne sïjhth .
Datne dïhte mij tjuara moenedh mejtie sæjhta steemmeleahpam jarkelidh , jïh persovnesteemmem vedtedh .
' en baaktoe gosse
Dovne saelhtesne jïh stoerelihtesne laavkoejin , stååkedin jïh murriedin .
vierhtide Saemien Øøvtiedimmiefondese jieniemdidh
Tjelmiem tjaetsine bïssh
soptsestidh gïelehistovrijen bïjre
Minngemes 2010 gaajhkh orre bijlh byøroeh mejtie abpe EU .
Dej leah saalme-gærjah jïh desnie jïjnjh saalmh mah daaroen jallh såevmien gïelijste jarkoestamme , jïh saalmh mah mubpijste laantijste båetieh .
gå av:3p 'Träden ser ut att böja sig, de går nästan av.'[Guktie vearolde daalvege maahta] Manne leam baakoegærjesne gaehpiedidh gaavneme, man goerkese 'öppna sig'.Dan ovagkusatijve åtnoe seamma goh gaahpanidh vuesiehtimmesne (71).
Jalline: Daehtie moeneme koordinateste rïektes sievine tjahkese Steikhuva (jælloe 1058), destie rïektes sievine johken Bessedørelva njaalman Reevhtsesne (Røssvatnet), dellie daam jaevriem jeanose Sørdalselva Sørdal:sne .
pedagogeles bïhkedimmie jïh bïevnesh saemien lïerehtimmien bïjre
Åarjelsaemie / Same
Fïerten departementen mij lea tjaalasovveme goh dïedteles råajvarimmide lea dïedte dam tjïrrehtidh , dan nualan guktie råajvarimmieh åårganiseredh jïh maeksedh .
Topic jïh Focus joekoen vihkeles gosse soptsestæjja jïh goltelæjja edtjieh raajesem ektiedimmesne guarkedh.
Reektehtse seamma tïjjen dåeriesmoerh tjïerteste learohki reaktam illedh juktie dam saemienlïerehtimmiem åadtjodh maam edtjieh utnedh .
Learohke ... - aktem baakoeveahkam nuhtjie guktie satne ånnetjilaakan maahta dååjresh , domtesh , dååjrehtimmieh , daajroeh jïh jïjtsh mïelh soptsestidh - såemiesmearan viehkehte goerkesadtedh soptsestimmine jïh åehpiedehtieminie - goltele jïh sisvegem vaajeste , vuesiehtimmieh vadta såemies bielijste tjaalegijstie , jïh jïjtsh mïelh aelhkieslaakan soptseste - såemies faage-aamhtsh buajhkoeslaakan åehpiedahta , jïh maahta såemies åehpiedehtemedïrregh nuhtjedh
Maam sæjhta jiehtedh naaken lea " vihties sijjesne " nominasjovnelæstosne ?
3: Øvtiedimmiesoptsestalleme , gusnie gaajhksh meatan
Sæjroe 30 / 35
Dan åvteste dle nommegaahtjemem öörnebe .
Raadtjoes eenergijenuhtjeme Programme jïjnjh råajvarimmieh dæjpa guktie eenergijenuhtjemem jih - åasah giehpiedidh baahkedimmien jih tjoevkedimmien muhteste .
Ryökneme: bååstede ryöknedh jïh guhkiebasse vihties taali raejeste , ryöknedh veahkah dåehkine (göökti göökti , vïjhti vïjhti , luhkiej luhkiej).
NBR-e raeride nænnoesti seamma gijren laante-tjåanghkosne jih digkiedimmieh laanteburrie-jilleskuvline sjidti .
Orre veartene
jis jïh gåessie sæjhta seksem utnedh
Etaate lea vuekie tseegkeme juktie tjaatsegh saemiengïelese jarkoestidh jïh dejtie orrestehtedh .
Ohtsedh Laarese raajne måvhkah .
Åtnoe jïh vaarjelimmie
Gïehtjedimmien leah ræhpas laavenjassh jïh laavenjassh gusnie vaastoem
Daltese-soejkesjimmie lea mubpie åesie gïele-soejkesjimmesne .
Dar jode maaje seamma goerehtimmiem aktene jåarhkeskuv lesne , jis gåarede .
Dan åvteste gellielaaketje gïeli gaskem.
Saemiedigkieraerie dåarjohte dam maam gohtje mearoegaedtiestujmiem jïh krïevenasside deallahtimmiedïedti bïjre noerhtene mejtie tjuara seahkaridh , naemhtie guktie Stoerredigkie aalkoelisnie nænnoesti .
Hoksebarkijh skåltoem utnieh bïevnesh vedtedh maam maahta vihkeles goerehtimmesne årrodh .
ISBN 978-82-7374-756-3
Jis maana reaktam åtna sjïerepedagogeles viehkiem åadtjodh ööhpehtimmielaaken § 5-7 mietie , dle raeriestimmie eejhtegidie edtja akte bielie årrodh faalenasseste .
- Saemiej åålmegebiejjie - goevten 6. b. - lea akte vihkeles biejjie saemide .
Golme tjoelth monnehkevoetese
Goerehtæjja: Tandvårds- och Läkemedelsförmånsverket / Baeniehokse- jïh Daalhkeshaevhkievïerhke
vijrebe jeahtasåvva saemiengïelh maadthööhpehtimmesne , jïh deepartemente vuajna dïhte goh haestemem learohkij individuellen reakta saemiengïelelïerehtæmman tjïrkedh , g. j. kvalisiferijen lohkehtæjjah gaavnedh jïh geehteste buerie saemien learoevierhtieh sjïdtieh evtiedidh jïh dorjesovvedh .
Daam eensi-laakan haalvedh lea vihkeles jih vuesehte guktie learohke verveste faagigujmie jih aaj guktie altese dåemiedimmie lea , dovne skuvlesne jih barkoe-jieliemisnie.Skuvlesne edtja learohke akti vøøki barkedh dovne akten learohkijnie jih aaj dåehkine .
Raeriestimmie- jïh bihkedimmiedïenesjisnie , maam fylhkentjïelte jåhta dejtie båarasåbpoe gåetide jïh dejtie gåetide mejtie tjuara vaarjelidh , sæjhta byjreseaarvoej gaavhtan hijven årrodh jis bieljele guktie edtja båeries iebnh nåhtadidh jïh båeries gåetieh bigkedh , sijjeste orre gåetieh bigkedh , dovne åeniebasse jïh guhkiebasse .
Dam kultuvrem vijrebe evtiedidh goh akte dïrrege jeatjah siebriedahkesuerkide , goh starne , skuvle jïh jieleme .
ij dam maehtieh lieredh
Skuvle jïh lohkehtæjjah edtjieh goerehtallemepryövenasside nåhtadidh juktie dejtie learoehkidie gaavnedh mah lissie viehkiem daarpesjieh dej voestes skuvlejaepiej .
Dah sivijlearkitekth Stein Halvorsen jïh Christian Sundby lægan gåetiem guvviedamme , mah njoktjen 1996 arkitektegaahtjemem vitnin dejnie faamoebaakojne 69,3 o NORD .
Dannasinie dle vierhtieh jarkelæmman lyjkeme gelline tjïeltine fylhkesne .
Mov veeljeme barkoesuerkeste:
Veerbe vedtedh dovne ryöktesth objeektem jïh ovryöktesth objeektem kreevie juktie raajese edtja grammatihkeles årrodh 21.
Naemhtie dej gieh meatan maahtoem saemien gïelesne utnedh jïh jienede dej lohkememaahtoem .
Såemies asvedieh barre muvhtene .
Jis vuartah barkoe bievnestahkine båata , dellie jienebh dan barkose uhtsieh .
Akte orre dåehkie daan beajjetje plaeriem vuar te sje jïh aktem jïjtse " saerniesaadtegem " dorje , gusnie dejtie golme vihkielommes veelje mesaer nide
Jåarhkeööhpehtimmie lea dïhte stööremes dïenesjesuerkie fylhkendigkien dïedtesuerkien sisnjelen .
Daarhve jïh dah Kasush
Biejjie: 14/57-26-TST
aejlies 4
Saemien jïlleskuvle lea gøøkth lohkemh øørneme åarjelsaemiej dajvesne , ikth kuvsje gellien-kultuvren bïjre jïh ikth dam lohkemem gïele- jïh duedtie Snåasesne .
Gosse joe roehtse jïh lexikaale semantihke templaate aktanadteme.
4.3.
Vuesiehtimmieh: bååstedebïevnesh:
Numhtie mijjieh dam raeriestamme lissiehtassem staatebudsjedtesne dåastobe .
Baakoeh: Jïjnjebelåhkoe - majoritete Aerpievierhtie - tradisjovne vierhtieraajtere - verdiskala måjkede - Saemiej båeries jaahkoen mietie almetjh jaemieaajmose vöölkin mænngan lin jaameme .
Veerbh mah molsedieh leah paarrh juktie dej ovmessie morfologije plïerh.
Mijjen guhkies gaedtie-bealesne utnebe jijnjh veaksehks voenges siebredahkh mah mearoe-bårran jïh guelie-mårrehtæmman dåarjoehtieh .
buerkiestidh guktie goeksege sjædta jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie Nöörje lea orreme jïh lea akte vihkeles laante goerehtimmesne daennie suerkesne
1. jaahkoeartihkele
Eah dah leah pryövoeh dejtie faagide daaroen jïh matematihke , mohte lohkeme jïh ryökneme gellie faagine .
sæjhta maehtedh vedtedh daase: Jieliemassesem övtiedidh jïh barkoem nænnoestidh lokale mieriedimmien vuestie .
Klaasse gusnie learohkh leah voestesgïeline , jïh dejtie klaassevoelpine åadtjodh jïh barre dejgujmie saemiegïelesne chattedh .
Viehkehth dejtie skeamtjohkidie , dejtie gïeh oktegh jïh dejtie gïeh asvedieh .
Daate lea skåårvemh mah edtjieh fylhkentjïelten reeremem radtjoesåbpoe darjodh .
gusnie årroeminie , ak tem buerebe
aajhtsemefeelemh vuesiehtidh mejtie europejerh darjoejin , soptsestidh guktie lij gosse ovmessie kultuvrh sinsitniem gaavnesjin jïh guktie daah dam dåårjin
Politihke lea dan bueriebassese jarkelidh .
Datne maahtah persovnesteemmem vedtedh dan gellie kandidaatide datne sïjhth
Regijonale evtiedimmieprogrammesne 2008 biejesovvi 500.000 kr edtja aktem sjïere dåarjoehtimmiem evtiedidh edtja åarjelsaemien jielemem jïh kultuvrem evtiedidh .
Åejjienskuvhrien gievlie möölesovvi ovrehte akten bealan dejstie årroejijstie Guovdageaidnusne, jïh akte stoerre bielie saemien årroejijstie Divtasvuodnesne.
Mohte jis maanah desnie guhth eah saemien guarkah , dellie daaroen giele jarngesne tjåådtje .
Naaken dejstie fåantojste mah neebnesuvvieh leah baakoeh saemiengïelesne fååtesieh , dah leah jueriedisnie mejtie dah saemien nuekies hijven maehtieh , jallh dah naakenem krööhkestieh mij ij saemien maehtieh .
Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Skïemtjebeetnehöörnege: Juktie refusjovneöörnegem tjïrrehtidh lissiepremijese Folketrygdese juktie skïemtjebeetnegidie lissiehtidh 100% raajan pensjovnevedtije baalhkeste 17. biejjien raejeste .
Guedteme-aath mijjese " soptsestieh " , guktie almetjh veasoeminie , guktie vearelde jïh guktie eatneme lea - jïh mestie aath vytnesjamme jïh numhtie .
jïjtjemem staeriedidh .
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide .
Daerpies gïehtjedidh maam tjuara darjodh juktie dam båetijem aejkiem gorredidh dejtie saemien gïelide , Keskitalo jeahta .
Desnie jïjnjh muevies vuekieh åtnalgin .
Mov joekehtimmesne barre akten aejkien templaatesne morfologije tjaeliehtimmie jïh konstante aktanamme jïh dïhte bijjemes konstaante mij dellie aktanamme gietjine.
Ööhpehtimmien , fealadimmien , jogrestimmien åvteste leah medtie 46.500 kråvnoeh .
Guvviegærjah jïh heamturh maehtieh viehkine årrodh juktie ussjedidh jïh soptsestidh domtesi jïh aarmoedimmien bïjre , jïh ovmessie darjomevuekiej bïjre .
Bïssh gïetide eensilaakan
Plassjen Åejvie Hans Vintervoll (garrabielesne) goltele gosse Lars Bransfjell stilli Saemiedigkie edtja viehkiehtidh: Ibie buektehth gænnah tjåanghkenidh , Saemiedigkie tjuara diekie båetedh viehkiehtidh .
saemien våhkoebiejjide nuhtjedh gosse sinsætnan soptsesteminie .
Tjåanghkosne vihkeles jïh prinsihpeles gyhtjelassh bæjjese vaaltasuvvieh , jïh juhtije prosessh .
Vierhtiestidh jïh övtiedidh:
Lohkehtæjjine leam vueptiestamme learohkh aaj seamma haestemh vuesehteminie gosse funksjonelle morfologijem lierieh jïh utnieh.
 (soejkesje- jïh bigkemelaake §§ 4-1 jïh 11-13) 
Dïhte maahta våaroeminie årrodh akten åehpiedehtemasse .
Lohkehtæjja jïh / jallh learohkh naan nøørjengïelen tjaalegh gaavnedieh , mejtie sjiehtieh jarkoestidh .
Jis ij leah maana lååvkesovveme eejhtegh jallh giej åelesne maana , maehtieh bievnedh dïhte edtja lïhtsege Svïenske gærhkosne årrodh .
goh lih uvre onne
Dah guejmieh edtjieh viehkiehtidh bïevnesh jïh bihkedassem gaskemsh juekedh , sinsitnien faageles gærjagåetietjåanghkojne meatan årrodh jïh laavenjostedh kuvsji jïh jeatjah øøhpehtimmiedarjomi bïjre saemien lidteratuvresne , kultuvresne jïh gærjagåetiedienesjinie dejtie barkijidie skuvle- jïh almetjegærjagåetine .
Goere vuelielisnie evtiedimmiem vuesehte dejstie noerijste 10. klaassesne 2020 raajan , maam åådtjeme dejstie ovmessie tjïeltijste fylhkesne .
Dagkeres saerniestimmieh leah reereme-lihtsegi ellies diedte jih saernieh maehtieh gaskevearman biejesovvedh jallh ovmese jeatjh laakan bievnese båetedh .
Orre reeremeøørnege staaten dajvide Nordlaantesne jïh Romsesne , raeriestimmiejgujmie aaj dejtie saemien dajvide Nordlaanten åerjielisnie .
Jis daerpies dle byjngetje vuarjasimmieh dorjesuvvieh bielijste evtiedimmiedåarjoste .
Noerekonferansem vijriebasse jåerhkedh jïh evtiedidh
Jïh dellie bïenjh saemien bovtside aarkadi .
Dïhte joekede dejtie ovmessie dåehkide.
Dah maanabaeleste saemiestamme jïh daelie aaj saemien dej fïerhten biejjien gïele.
Maana gie vaejliem åtna jallh nahkeren jïh samhtjan byöroe gåetesne årrodh jïh lïegkedidh .
Maahta aaj vesties sms:h , mejlh jallh tjaalegh facebookesne årrodh jallh gaskeviermesne dåålvesåvva .
• Dåhkasjehtemeöörnemem saemien toelhkide tseegkedh
Saemiedigkie tjïertesti lea daerpies aalkoealmetji nyjsenæjjaj lïhkesvoetem jïh faamoem nænnoesåbpoe darjodh nyjsenekommisjovnesne , jïh lea staatide bieljelamme dan daerpievoeten bïjre .
Aaj gaejnjielisnie sjïdtedieh jïh daamhtaj aaj jeatjah sijjine kråahpesne , vuesiehtimmien gaavhtan gïetide jïh juelkide .
studijeprogrammh darjodh jåarhkeskuvlese mah edtjieh hoksedh gaajhkh learohkh dam
Dennie bielesne Noerhte-Nöörjeste mij lea saemien dajven ålkolen , desnie almetjelåhkoe sjïdtede .
Minngemosth gaajhkh dåehkien tjaalegh jïh guvvieh tjåanghkan bïejesuvvieh akten tjåenghkies aamhteseheeftese , jallh gaajhkem beaja goh aamhteseplaerie viedtjese .
Programme aktem jaepiem ryöhkoe jïh golme tjåanghkoeh åtna , jïh fïereguhte mij lea meatan 50 raeriestimmietæjmoeh åådtje .
Maahtoedepartemente lea jïjtse Strategije aarhskuvlelohketæjjah maanajgeartan skreejrehte 2007-2011 , råajvarimmiesoejkesjh fïerhten jaepien .
jarkoestidh jïh sjïehtedidh mubpiej tjaalegh nöörjen gïeleste saemien gïelese
Perifrastihke vuekiem gåarede nuhtjedh juktie buektiehtidh seamma raajesem jiehtedh saemien gïelesne goh daaroen.
Rapport .
Learoesoejkesh staeriedidh mejtie Saemiedigkie jååhkesjamme
Naemhtie sjugniehtåvva gosse Jupmele gaajhkh nåake soejkesjh jïh abpe nåake syjhtedem bahhesne tsööpkie , veartenisnie jïh mijjesne , mah sïjhtieh heerredidh Jupmelen nomme aejlieståvva jïh dan rïjhke edtja båetedh .
Soejkesjebïhkedæjja sjïehteladta ihke gaajhkh soejkesjh , konsekvensesalkehtimmieh jïh nænnoestimmieh mah soejkesje-jïh bigkemelaaken soejkesjebielien minngesne båetieh , eatnemevåaromem saemien kultuvrese , jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse gorrede .
Mænngan haarjanimmesne dïhte tsiehkie vearrene , jïh Telemarhke jïh Buskeruden hiejmevaarjelimmiedajve diedtem vaeltieh siebriedahken jearsoesvoeten åvteste .
Giele-eevtjeme-provsjekte lij voestes gietjeste byjresasse veadtaldihkie juktie eevtjeme eejhtegijstie jih byjjene-sijjeste vuemeste bøøti .
Mænngan leam saangerdamme juktie idjim dam faaleldahkem dåastoeh .
Kultuvre - filme , teatere , lidteratuvre , gærjagåetie
- Manne abpe saemiedigkieraerien åvteste soptsestem gosse jeahtam manne garmerdem jïh dåarjohtem dejtie mah eerlegelaakan vuesiehtieh dah leah garmeres vælnjoeh saemieh årrodh , jïh mijjieh gegkiestibie garmeresvoete saasere , Olsen jeahta mij hedtieh vuajna homo-gæmhpoen jïh saemien gæmhpoen gaskem .
Goekedimmie jïh radio-aktiviteete
Almetje klimatem dæjpa jïh dam tjoerebe gaertjiedidh: mijjieh daarpesjibie energijem utnebe effektijveles vuekine , sjædtoegåetiegaaseluejhtemh vaeniedibie jïh orrestimmie energijem darjobe .
Geerve almetjh gïeh maanaj jih noeri åvteste bryøjjadieh maehtedh aaj bievneme-goevtesasse ringkedh .
Kultuvren våarome
Tabelle 4.1 Guktie jïjtjedh gïelem vierhtedh?
Price: NOK 349,00
Maahta aaj skïemtjijemoenehtsem jallh skïemtjijetjirkijem gaskesadtedh dennie laantedigkine gusnie årroeminie guktie bïevnesh åadtjodh gåabph maahta jårredh jïh second opinionem åadtjodh .
VEELJEME‐ JÏH .
TOVE METTE JÅMA WIGDAHL
jis sïjhth prïhtjegem jallh löövjem voessjedh , vaeltieh dle prïhtjhgiebniem meatan .
Dah sïejhme bïhkedassh vuarjasjimmien bïjre leah vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne .
Daate saemien gïelevuekie jïh destie daaroengïeleste joekehtadta.
Ihke noerh leah eadtjohke .
Gosse abortem galhkeme dåaktere boernesgåetiem goerehte .
Davide lïj gånka , Jisrajelen stööremes gånka .
Daaletje åtnoem guhkiedidh - iktemearan åtnoe
Åerpenh badth aaj guedtieh .
SKUVLE JÏH .
Hijven mierietsiehkieh gorredidh gïelevierhtietjïeltide
Funksjovne lea sæjroen bijjiebaakoen nuelesne Tjaelieh olkese åelkies-bielesne .
Tjåenghkies lïerehtæjjatjåanghkoeh aaj akte sijjie gusnie maahta lïerehtimmiebyjresen bïjre digkiedidh learoesïeltine .
Mijjieh bååstede båetede dïsse aaj mænngan tjaalegisnie.
Diedtieh dejtie ovmessie aamhtesidie edtjh vielie goeredh: Låavhtgåetie , såekie , tjaetsie , dålle , eatneme jïh gærhkoe .
Dihte munnjien saemien gielese jarkoesti gosse vøøjni manne idtjim guarkah .
Voejhkele lyjhkedelaakan maanese darjodh
V. b.) Gaertiejaevrie / SaU Gárddiejávrrie / Gardsjön (Storu .
Eksamene abpe faagem feerhmie .
Fylhkendigkien mïelen mietie dle byöroe ekonomeles tsavtsvierhtieh læjkodh sektovren sïejhme råajvarimmide almetjehealsoebarkoen sisnjelen .
Old Price: NOK 95,00
Gielem Nastedh
Dellie aaj laedtieh tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh .
 (Maahtoelutnjeme 2006 .
Jis gujnelemmie haajpene guhkiem goh bieliejaepiem edtja åålegh dåakterem bïeljelidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie jallh hoksejarngesne .
Guktie sïjhth datne daej göökte tjaeliji damtesh tjïelkestidh ?
Vaarjelimmie aaj vaarjelimmie aarvojste .
xcng mij aaj guvvieh vadteme .
250 kråvnah Akute mïnneme remissen namhtah
Råajvarimmie 48 Dåarjoe bijbelejarkoestæmman
jeereldihkie baakoeveahkine soptsestidh jïh gïelen hammoekrïevenassh haalvedh
Våaromeåssjele lea sjeavohthvoete gååvnese juktie edtja skïemtjijem vaarjelidh .
ih luhpiem gihtjh .
Desnie sijhtieh vierhtiejoekedimmiem vuarjasjidh skåårvemidie jïh gïehtelæmman / gorredæmman , fylhkendigkien nænnoestimmien mietie , ruffien .
Bietsien gaessie
Dan åvteste buerie bïevsterisnie joejkestem konsertetjiehtjeline , feastivaline , radijovesne jïh smaavebe almetjetjåahkosne .
The Onondaga Nation of Central New York proposes a radical new vision of property rights .
Meijtie sih jijtjh-reerehke- jih maanah mah veaksehke lohkemisnie eensi haestiedimmieh fierhten biejjien skuvlesne åadtjoeh ?
ktine barkedh guktie healsoe-jih ektievoete tsiehkien faalel
Govlehtallije Saemiedigkie: Dag Lantz .
Laavenjostoeguejmieh: Akte iemie laavenjostoesijjie mentovreprogrammen bïjre sæjhta fylhkentjïelten råållan jïh funksjovnen tjïrrh årrodh åarjelsaemien gïelejarngine .
Jaepien 1986 Noerhte-Trööndelagen jolleskuvle (don baelien nomme lij Levanger Lærerhøgskoe) dam byjjes dïedtem åarjelsaemien jollebe ööhpehtimmien åvteste åadtjoeji.
Råajvarimmie 69 Bïevnesh saemiengïelesne noeride
Noerhte-Trööndelagen Jïlleskuvle dam nasjovnaale råållam åtna jollebe ööhpehtimmien sisnjelen gosse lea åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre .
Gie maahta stipendem ohtsedh ?
Jeanatjommes dejstie vierhtijste sæjhta 1. jïh 2. boelhkese juhtedh dehtie bueriedimmeste Domus Media ' ste jïh dejtie jeatjah jarngegåetide Oslon Universitetesne , jïh akten orre odontologijegåatan Bergen Universiteetesne .
Goh våarome dikgiedæmman , learohkh tjuerieh daejredh mij ulmie lea tjaalegidie lohkedh .
Daesnie Saemiedigkie byöroe NOKUTine jïh Maahtoedepartemeentine rååresjidh juktie maereles vuekieh gaavnedh daan aamhtesen bïjre .
Hasselbrink 1987.
Maaksoe 1,3 mill. kr. .
Dennie reektehtsistie Flere gjennom råajvarimmide veesmie njieljie åejviesuerkine: viehkielommes maehtelesvoeth kvaltitetem tjirkedh gosse daltesistie daltesasse øøhpehtimmesne serteste faage-jïh barkoeøøhpehtimmiem skuvline jïh sïeltine nænnostidh nænnoesåbpoe lïerehtimmiebyjrese jïh psykisk healsoe Vihkielommes maehtelesvoeth Dotkeme aktem tjielke ektiedimmiem vuesehte vihkielommes maehtelesvoeti gaskem jïh tjïrrehtimmie jåarhkeøøhpehtimmeste .
Tjåadtjoehtidh jïh vijrebe evtiedidh aktem kollektivefaaleldahkem mij lea radtjoesåbpoe , klijma- jïh utnijeboerehksåbpoe mohte daelie .
Teeksth , tjoejh , vidoeh jïh lïeremedïrregh viermesne saemien gïelesne (jïh jeatjah unnebelåhkoegïelh) aelkebe jaksoes sjidtieh .
Maam datne maahta / dijjieh maehtede darjodh juktie maanaj vïenevoetem dåarjoehtidh ?
Riektes låhkoe lea medtie 100 000 saemieh Nöörjesne jeahta Torkelen .
Goh tjidtjie , Åvla jih Piere båetieh vuejien , dellie vuejnieh gåeskie tjåadtjoeminie bienjem viedtieminie .
Desnie tjaatsegh aalkoealmetji bïjre abpe veartenisnie , jïh dan sisnie ovrehte 200 tihtelh daan biejjien .
Daelie tseegkeldahkem spaahkose / gaassese Guldbergaunesne bigkeminie , mij edtja gaervies årrodh 2011 , mearan veanhtede tseegkeldahke Verdalesne edtja gaervies årrodh tjaktjen 2011 åvtelen .
Ij sïejhme lïerehtimmieh jallh sïejhme mïetestimmieh åarjelsaemien gïelesne gååvnesh.
11 Gaske Noerhtelaante / Midtre Nordland
tjuerieh sosijaalen åejvieladtjese bæjhkoehtidh jis suvmieh maanam irhkieh
Jis naakenem skuvlesne soptsestalli dan bïjre maam deahpadi .
- Mijjieh sïjhtebe saemien voeresh Oslosne edtjieh aktem vyörtegs voeresebaeliem utnedh .
' i tjïrrh vihtiestamme dah åejviehaestemh akten monnehke evtiedæmman leah giefiesvoete , teehpeme biologeles gellievoeteste , bårranimmie byjresedaalhkesijstie jïh almetjesjugniedamme klijmajarkelimmieh .
åejviegeajnojde bueriedidh juktie kommunikasjovnem bueriedidh Fovsesne , jïh Fovsen jïh Tråanten gaskem .
Chomsky (1957) daam hypotesem evtiedamme, empirijen mietie.
Gærjagåetie lea klihtine dorjeme , jïh ålkoetjiehtjielinie gårrelge dej stoerre klaaseraejkiejgujmie åerjielasse , jïh gallerijesne bijjielisnie dle jïjnjh hælloeh dieves gærjijste .
Ij leah daate rovnege gænnah.
gyhtjelassh darjodh siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre , ussjedidh jïh meatan årrodh faagesoptsestimmine dej aamhtesi bïjre
Ohtseme stipenden bïjre byöroe tjaalasovveme årrodh Saemiedigkien ohtsemegoeresne jïh edtja daatovem jïh nommevæhtam utnedh .
Goh SP dle aaj ØSK almetjereaktalaaken tjïrrh meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne jïh jeatjah laaki åvtelen båata .
siebriedahkefaageles argumenth , faaktah jïh jiehtegh damtijidh siebriedahkedigkiedimmine jïh digkiedimmine Gaskeviermesne , dejtie laejhtehkslaakan vuarjasjidh , jïh reaktah jïh konsekvensh vuarjasjidh gosse dejtie Gaskeviermesne bæjhkohte
byjreskeråajvarimmieh aalkajehtedh ovemesi daltesinie saemien sïebredahkine
Almetjh mah stipendem dåastoeh , tjuerieh elliestïjjen jallh bielietïjjenlearohkh årrodh aktene byögkeles jååhkesjamme learoesijjesne Nöörjesne , maam Statens lånekasse for utdanning lea jååhkesjamme ööhpehtimmiedåarjose .
Ektiejuhtemepolitihkem jeatjahtehtedh , juktie garrebe eevtede buerebe geajnoe- , ruevtieraajroe- , gïrtie- jïh vïnhtsefealadimmie .
Stoere joekehtassh aaj dåehkiej gaskem.
Barkoe tæjmojne
Dïhte barkoe orre baeniedåakterh skååffedh jïh barkijide tjåadtjoehtidh lea hijvenlaakan gåaradamme .
139,0 Garantiprovisjon NTE
Tjïelth mah arebi reeremedajvesne
Jis nåake damta dellie hijven naan soptsestalledh dan åssjeli jïh domtesi bïjre .
Tjaatsege , maam vuajna goh gaervies aamhtese fylhkenraerien bieleste , sæjhta læjhkan byøgkeles årrodh .
Daan soejkesjasse lohkehtæjja maahta pryövedh almetjh gaavnedh mah saemiestieh voeresegåetine , noeredåehkine , prihtjhgåetine , dållebealesne , jeanoebealesne jallh plearoeh sijjine , mejgujmie dah learohkh maehtieh soptsestidh .
- Seedtede ohtsemem suehpeden 1. b. 2015 åvtelen jïh vedtede dijjen learoehkidie nuepiem skuvlem utnedh klaassetjiehtjelen ålkolen , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Prosjekten åvtehke Divvunisnie Sjur Nørstebø Moshagen jeahta dah sijhtieh bïevnesh bååstede utnedh utniejidie , guktie dah maehtieh baakoegærjam bueriedidh jïh evtiedidh .
Ij gåaredh gyhtjelassh vaestiedidh goh " man jïjnje " bielelen dam kardinaale aspektem guarkedh .
Tjirkije: Maja Britt Renander Sæjjasadtje tjirkije: Anna Kristina Renander
Mij lea hijven: Datne soptsestih jïjnjh sjyöhtehke barkoej bïjre dov ööhpehtimmiegeajnosne Datne murreds gyhtjelassh gihtjih barkoejielemen bïjre
Gaski , Harald & Kappfjell , Lena: Åvtese jåhta , åarjel-saemien tjaalegh jih tjaalegh åarjelsamien , DAT o. s 2005
Dennie nænnoestamme ekonomijesoejkesjisnie libie aktem giehpiedimmiem soejkesjamme ööhpehtimmesne 6.6 millijovnh kråvnajgujmie jaepien 2013 .
Destie Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen voernges sijjie barkojne saemien gïelem tjïrkedh jïh evtiedidh , dïhte formellen dïedte saemielaaken gïelenjoelkedassh gærhkoe- jïh gærhkoedepartemensteste Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementese jåhta .
bovtsen aalteren bïjre
jieledesyklusen bïjre soptsestidh jïh jieledesyklusem viertiestidh såemies sjædtoe- jïh kreeke-aarhtide
Tjuara soejkesjh , ruvtijnh jïh njoelkedassh iktemearan vuarjasjidh jïh staeriedih gosse daerpies , juktie jolle kvaliteetem tjåadtjoehtidh .
Fïerhten jaepien EN:n ihkuve forume aalkoealmetjeaamhtsidie New Yorkesne öörnesåvva .
Dïhte nasjovnale gærjagåetie såemies digitale materijellh åtna goh gærjah , plaerieh , våhkoeplaerieh j.n.v. .
Daenbiejjien ovmessie saemien maanajgïerth gååvnesieh .
Manne leam maana .Manne leam maanijste fejjen , mohte ij leah mov naan skuvle maana-barkojse veadtaldihkie .
Dihte orre aamhtse soptsestallemasse sjædta .
Dah guaktah aaj soptsestigan laavlomi jïh vueliej bïjre .
Lohkehtæjja tjuara aktem barkoebuerkiestimmiem darjodh man mietie learohkh berkieh .
Goh akte bielie latjkoste dle aaj akte konsultasjovnetjåanghkoe gaskem staateraerijem mij diedtem åtna saemien aamhtesidie jïh saemiedigkiepresidentem , fïerhten bieliejaepien .
Mij lea moere ?
aelhkie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh
Skiereden 17. b. 2010 dle læjhkan Barkoe krirrien mubpie åvtehke Helga Pedersen NRK .
gosse sijjienommen tjaalemevuekiem lea dåhkasjahteme laaken mietie jïh voernges sijjienommeregisterasse tjaalasovveme , edtja tjaalemevuekiem gaajhkh byjjres åårganh utnedh , dah mah staaten eekedh jïh learoevierhtieh mah edtjieh skuvlesne utnedh .
Goeven 4 .
unnebh festivaalh jïh kultuvre-øørnemh vielie øøvtiedidh
Bergsland , Knut & Magga , Lajla Mattsson .
Lïerehtimmie edtja sjïehteladtedh juktie maahtoem evtiedidh nöörjen gïelesne jïh kultuvresne , jïh ryöjredidh guktie daah learohkh maehtieh seammavyörtegs meatan årrodh skuvlesne , siebriedahken jieliedisnie jïh barkoejieliedisnie .
• G2 learohkh/soptsestæjjah raajesh nulle objeektine jååhkesjieh?
Gosse gaajhkesh vaestiedamme dellie illedahkem ryöknemepaehpierisnie destie veedtjim.
bïevnesidie gaavnedh mejtie ohtsedieh .
Daate artihkele aaj vihteste dam reaktam saemieh goh aalkoealmetjh utnieh toelhkem nåhtadidh gosse byögkeles dïenesjigujmie govlehtellieh .
saemien dotkemasse aerpievierhtien maahtoen bïjre
Tjiehpiedæjjalatjkoe akte laavenjostoelatjkoe man bïjre Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie leah seamadamme .
5.2.3.
Gïehtelimmie jïh gorredimmie fylhkengeajnojste leah annje akte haesteme .
Saemiedigkie barkeminie ihke maanah jïh noerh abpe laantesne edtjieh nuepiem åadtjodh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne skuvlesne .
Råajvarimmie olles geajnoste vuejieh (URF .
Jeesusen gellie nommh: Jeesuse Idjigan Josefe gonnoeh Maarjah ussjedh maanam Jeesusinie gåhtjodh .
Antikausatijve dåehkesne dellie dah intransitijve paarrebielieh leah transitijvijste seerkeme.
Dejtie tjuara jaavoe jallh ijje vaestiedidh .
Guktie buerkiestamme nueliekapihtelisnie 2.6 barre overgatijve veerbh jïh transitijve veerbh dej objeekti namhtah mah maehtieh syntaktihke kausatijvem utnedh.
Ålkine , stoerredållen bealesne ca. .
Daajram maanah lustestalleminie gosse saemien kultuvren bïjre lierieh .
Jïjnjh juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jallh sijhtieh tjïervesne sjïdtedh .
Reerenasse sæjhta dannasinie åajvahkommes dah tjïelth edtjieh beetnegh åadtjodh mieriej tjïrrh " , Tjïelteproposisjovnesne 2011 - Prop .
 Gosse objeektem mïerhkesjieh jïh verbh subjeekti mietie sojjehtiehieh dellie tjiehtieh daaroen G1-transferem heerredidh.
Transfer-effekte vuesehte G2 soptsestæjjah jïh G1 soptsestæjjah eah kaanne byöroeh nulle objeektem nuhtjedh jïh jååhkesjidh (Montrul, 2016; Slabakova, 2016).
- Im leah gåessie govleme daan biejjien bïjre .
Tjaaleldh latjkoe artisten jïh öörnedæjjan gaskem tjuara ohtsemen baalte bïejesovvedh .
Göölemeturisme lea relatijveles noere jielemesuerkie göölemisnie , jïh dïhte lea båateme ovmessie guhkies ovmessie bielieh Sveerjesne .
Edtja pryövenasside tjïrrehtidh 37. våhkoen raejeste 46. våhkoen raajan
Dellie lij tjoereme fïerhtem tjaalegem fonologijen mietie lohkedh , jïh dïhte vielie fïnkese goh ortografijen mietie lohkedh .
Mijjieh sïjhtebe dah aamhtesh , mejtie kristusen gievlie bæjjese vaalta , edtjieh sjyöhtehke domtedh dan jieliedasse datne jielieminie .
Jïjnjh dejstie darjomijstie maahta darjodh gaajhkine daltesinie .
Dennie tjïelten soejkesjebarkesne
Reektehtse (Utdanningsvalg " NIFU-Step 2010) vuesehte smaave tjïelth
Gusnie pæhperelihtie ?
Digkiedimmine TV .
Daate baarkoe lea aalkeme jïh gaajhkh suerkieh budsjedtesne jïh øøkonomijesoejkesjisnie vuesiehtieh mej klijmabarkoejgujmie aelkieh jïh magkeres vuepsieh leah jaksoe-mieresne dej tjïrrh .
Irje Liljedahl-Ekström jïh Jo Liljedahl (6 jaepien båeries) tuhtjijægan luste .
Munnjien vaane dïhte , gellie jaepieh hov sjïdteme .
Dah vuesiehtieh fïerhte maana aktem jïjtse aarvoem åtna , jïh reaktam åtna jïjtsh mïelh utnedh .
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre ...
Daate råårestalleme dejtie åarjelsaemien byjresidie vuepsiedåehkine utni , jïh Noerhte Trøøndelaagen Fylhkentjielte beetnehvierhtiejgujmie dåarjedi dan råårestallemasse .
Daejnie tjïeltine ij leah veeljemedigkie .
Dah saemiej gïelh vååjnoes lea aaj vihkeles gïeleldh jïh kultuvreldh identitetem tjïrkedh .
Tjuara dejnie buehkine gæmhpodh jïh idtji doesth rïpmedh .
Biologijem lim lohkeme jïh eatnemefaage mov faage dennie skuvlesne .
Saemien faalenassem Oslosne nænnoestehtedh
Artisten honoraarekrïevenassh edtjieh latjkosne tjåadtjodh .
Manne tjaebpies tjeehpes vaanhtsem gurrieminie .
Bijjietjåanghkoe Balisne jaepien 2007 dannasinie aktine guektienjaepien råårestallemeprosessine nïerhki , juktie barkoem lissiehtidh , mij soejkesjen mietie edtja Københavnesne orrijidh .
Gieries datne guhte lea nïejten gårroehbielesne , mij onterde guktie datne edtjh astedh feelam spïeledh gosse dah mubpieh klaassesne ajve sïjhtieh breakdance daansoehtidh .
Vaeltieh dieriem skåerreste jallh skrovreste .
Saemien gïeleraerien goerehtallemisnie , maam Torkel åtna , maahta lohkedh:
Sïelth jïh byjresh dåarjedidh mah sijhtieh jïjtjemse evtiedidh tjomhpi jïh
Edtja öörneldihkie ööhpehtimmiem dan geerve almetjasse sjïehteladtedh fïereguhten almetjen daerpiesvoetese .
Dïhte åejvie staareståvroen tjåangh koeh stuvrie jïh lea tjïelten rïekteles tjir ki je. .
Manne aaj vuesiehtamme åarjelsaemien G1 aerpiegïelen soptsestæjjah eah jienebelåhkoen gïeleste tsavtseme dan åvteste illedahkh goerehtimmeste vuesiehtieh aerpiegïelen soptsestæjjah raajesh nulle objeektine jååhkesjieh jïh dah maahtoem vuesiehtieh guktie nulle objeekte maahta raajesinie dåemiedidh.
 (98) a. Næjla Nils
Gosse struktuvrem taalesievesne demtieh , maehtieh dam nuhtjedh juktie gåhkoem jiehtedh göökte taali gaskem , vuesiehtimmien gaavhtan mejtie 18 leah lihkemes 15 jalh 20 .
GÅAROJEN GÅAJKOE BÅETIEH
Ij löönemen åvteste daarpesjh maeksedh jih gærjide maahta njilje våhkoeh utnedh , jih guhkebem aaj jis mijjine raeriestidie .
Buerie biejjie !
Gærjesne nïekeds tjïelke guvvieh jïh unnebe maanide aaj daate luste juktie dah guvvieh jïh gïele tjïelke leah .
Daennie tjaalegisnie lea dovne Jonare jijtje altese mojhtsh tjaaleme jih aaj lissine Svein Lundese soptsestamme .
tjoelme 'knut' aaj substantijve.
- Bigkeme galme haallijste / gaarasjijste - aalkoelistie dle tsihkestahteme skuvle edtja dejtie jïjtje
guktie jïh maam edtjieh vueptiestidh gosse luhkieh
buektiehtidh njaalmeldh vuesiehtimmieh utnedh
jïjtjeraarehke vuarjasjimmieh åtna jïh vuajnoeh tjïelkeste
Lïerehtimmieh: RD (n=2) Gaskemedtien % Lïerehtimmie 1 - presens (19) Lïerehtimmie 2 - presens (5) Lïerehtimmie 2 - preteritum (7) 
Maanah öövre sjaevehth tjahkasjin goltelin maam dah dåahkah " soptsestin " .
Destie aaj göökte vaenebh vaestiedægan daaroestigan vielie aerebe goh maana.
Almetjh edtjieh daesnie årrodh jïh murriedidh , edtja barkoefaamoem gorredidh jïh åssjaldahkh jïh orresjugniedimmiem sjïdtedehtedh .
Jupmele , gæjhtoe gieriesvoeten åvteste jïh ektievoeten åvteste almetji gaskemsh .
jielemen vierhtegh tjoeverieh lokngesidh , jïh jielemen kultuvren jïh siebredahken bielieh biejverdidh jïh øøvtiedieh
Jis naemhtie damta dellie maahta teestedh .
Sveerjen eekerisnie jih bovrehillesne eah edtjh genmodifijeredh sjædtoeh leah .
Maam pryövemh mïetestieh ?
Learohkh edtjieh altese barkoeh njaalmeldh åehpiedehtedh .
vijreme jïh lidteme
Gosse Matt 28 lohkesåvva naemhtie maahta aelkedh:
saemien jarngeh øørnedh guktie privaate vaarjelh tjirkedh jïh biejverdidh
- Fylhkentjïeltem daarpesjibie ?
 (gaajhkh saemien gïelh) goh akte bielie sïejhmelohkehtæjjaööhpehtimmeste
Vulle tjöödtjeste edtja aelkedh Pierem bielhkedh .
Desnie åehpiedahtam maam dïhte daej veerbi bïjre jeahta.
digitaale gaaltijh jïh dïrregh nuhtjedh juktie tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh hyperkoblingigujmie jïh jeereldihkie estetihkem viehkiedïrregigujmie
Måanta - bearjadahke 08.00-15.30
Luhkiegöökte learohkh Jeesusinie ektesne lin .
Muvhth vaenie jïh stoerre rubrihkh utnieh , jïh muvhth jïjnjh smaave rubrihkh utnieh .
Mijjieh sijhtebe jeatjah goh dihte gie maanan syjhtedh maahta eejteghmaaksoem åådtje .
veelelaakan bievnedh aktede sjyöhtehke aamhtesistie
me dej " orre " fylhkengeajnoefeerja-ektiedimmiej åvteste .
Bïevnesh gïehtjedimmien bïjre jïh guktie tjïrrehtidh
sådtoej luejhtiemasse ,
Luvle- jïh pihtesaemien byjreskijstie iedtjh vuesiehtieh skreejrehtimmiem dovne luvlesaemien jïh pihtesaemien .
Veerbide gïehtedamme
 (3) Manne jååktan Ø ööstim gosse staaresne.
Dam garrebe tjugliem lea dåaktere aajhtseme gosse prostatareavsam soermine doehtehtamme tjåelien tjïrrh .
Tjåadtjoehtæjjah: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente / Saemiedigkie Saemien gïelemoenehtse dïedtem åtneme gïelenormeradimmien åvteste saemien gïelen sisnjelen .
Mesklumpen lea ektiedajve Østre Namdal båatsoesïjtese jïh noerhte Frostviken saemiensïjtese .
Goh
Maahtoe saemiengïelijgujmie Nöörjesne galka gorredidh jïh båetije biejjieh gorredidh .
PSA lea ïebne maam prostatesne produseereme jïh vïrrese båetieh .
Mijjieh sïjhtebe leavloem biejedh jielemen skovhtedaerpiesvoetese soejkesjisnie .
"Teatere edtja barkedh juktie åarjelsaemien scenetjeahpoem eevtjedh jïh evtiedidh, åarjelsaemien gïele jïh kultuvre edtja jarngesne årrodh barkosne.
krööhkestimmieh ij leah dorjesovveme dejtie
Saemiedigkien sertiestimmie guektiengïeledåarjojste lea gøøkth fïerhten jaepien , jïh våarome lea mijjen reektehtsh , reeknemasse jïh darjomesoejkesjsh .
Dej vuesiehtimmine sjïere veerbh, svïhtjemeveerbh, mah leah kausatijve paarrine.
Vihkeles bielieh destie mij laahpehtsinie sjïdteme gorredimmeste , edtja bigkemen / bueriedimmien tjïrrh vaeltedh dejstie gaavnoes gåetijste skåårve
Goerehtimmie maahta åvtelhbodti darjodh goh healsoegoerehtimmie , guktie gohtje screeninge , jallh gosse nyjsenæjja jallh dåaktere jeatjahtehtemh njammine damteme .
Jåarhkeskuvlh tjåanghkan medtie 1. mill. kråvnah åadtjoeh , juktie faagem tjïrrehtidh maadthskuvlen åvteste .
Gosse " tjuedtjielimmie-gearketjem " steereminie , ussjedh dellie guktie lea gosse buaredh , tjaebpie jïh åajvoeh .
undervisatr:3s 'CISV är en internationell organisation som bedriver utbildning över hela världen om fred.'
Buerebe maahta damtedh jis gellie dåvnah åejjien nuelesne utnedh .
Jaepien 2011 tjïelten faegniedimmieøørnege tseegkesåvva dejtie almetjidie mah otnehtallemem jallh nåake hoksem dååjreme maanavaarjelimmien hoksen nuelesne dååjreme 01.01.93 åvtelen .
Viehkieabparaate tjuara væjkalåbpoe sjïdtedh gihtjedh mejtie nyjsenh vædtsoesvoetem dååjroeh jïh doestedh dan aamhtesen bïjre tjaangedh gusnie dan jïjnjh domtesh .
Abpe jaepien edtja gïele-ambasadörem årrodh .
Sæjhta jiehtedh mijjieh aktem åajvoeh veartenen åadtjobe , gusnie gaajhkesh giemhpes sinsætnan , jallh maahta mij akt jeatjah årrodh ?
Jis eah barkijh maahtoem utnieh , maanajgïerte byöroe vierhtiedidh jeatjah vierhtieh ålkoelistie veedtjedh .
Barnehageloven .
Aktem såemiesmearan tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkie struktuvrem åtna
Joekehtse dåehkiej gaskem 15,5% , mij stoerre joekehtse.
gaavneSjibie vihTh !
Gosse ij learohkelåhkoem daejrieh jaepeste jaapan dellie geerve vuesiehtimmien gaavhtan stoerre råajvarimmieh voebnesjidh akten ulmiestuvreldh maahtoelutnjemen bïjre maajhööhpehtimmielohkehtæjjide.
Daate sæjhta jiehtedh akte voeresebaelie gusnie voeresi gïele jïh kultuvre leah jarngesne , Saemiedigkien voereseraerien åvtehke Inga Karlsen jeahta .
Sïjhtem dam nommem löönedh .
Aaj tsaepmemem gusnie gøøkte nyjsenæjjah jallh almah ektesne årrodh tjuara giehtjedidh .
Jis daam sjïehtedem lexikaale representasjovnide dellie naemhtie vååjnoe: (57) a.
Saemiedigkie duedtiem tjarke dåarjede
Klimate- jïh energijestrategije
Guktie nasjonaale gïehtjedimmien illeldahkide lohkemisnie tjaalasuvvieh ?
Tjïelten arealesoejkesjh
Saemien laakejarkoestimmiem dåhkasjehtemeöörnege
Almetjh abpe veartenistie polareheeltide jïh dam nöörjen saevegem earoehtin .
Daelie guhkebem enn göökte jaepide juassah Saemiedigkie Jïelemebyjreseprogrammem dååhkasjahti .
Jeehti Jupmele satnem almetji gåajkoe seedteme .
Jåarhkeøøhpehtimmesne lea daerpies vielie salkehtidh , juktie gaavnehtidh mejtie buektehte vieliemaaksojde bårrode viesehtimmien gaavhtan gaptjedh .
Dåarjoedåastoje tjuara registreradamme årrodh duedtieregisterisnie .
Manne bårrem ajve akten aejkien våhkosne .
Mijjieh utnebe dah sosialen medijidie bïevnesh mijjen darjomistie heesedh .
Jaepien 2016 raajan 4 joekehts programmh edtjieh aelkedh .
Saemiedigkie vielie dïedtem jïh jïjtjenænnoestimmiem sæjhta jielemeevtiedimmien sisnjelen saemien dajvine jïh saemien jielemi åvteste.
'Thomas dried the clothes.'
Maehtedh lohkedh: Ij lohkehtæjja vuertieh learohkh gelkieh maehtedh lohkedh dej saemien slïektenommide .
Laavadahken maanah åadtjoejin aejlies gærjeste govledh .
Ij edtjh maanah nuerebe govhte askh mij vaejliem åtna daalhkesigujmie båehtjierdidh bielelen voestes hoksem gaskesadtedh .
Gosse learohke edtja åssjaldahkekaarhtem dievhtedh , lohkehtæjja maahta dejtie viehkiehtidh baakoeh gaavnedh jïh raajesh darjodh .
Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjïelten lahtestimmie Saemiereaktamoenehtsen II .
KJÆRE ALLE SAMMEN
Daate akte joekoen hijven jïh vihkeles evtiedimmie , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Byjresken gielhtie jih jeananamme vuertemh enersjiåasaj gielhtie 2006:sne laavenjosteme tseegkesovvi Vaarjelimmiebigkemen jih Vaarjelimmien gaskemsh juktie eenergijenjoeteme jih eenergijegiehpiedimmie råajvarimmieh tjïrrehtidh .
Miedtemh sjeavohthvoeten vööste
Daate våaromem beaja disse mij daelie lea rååresjimmide sjïdteme REDD / REDD +'en bïjre (Reducing Emissions from Deforestation and forest Degradation).
Baaltele lïerh aath konsekvensh åadtjoeh .
Ööhpehtimmielaake (1998) vihteste fïereguhten reaktam ellies lierehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne .
Seamma bodtesne edtja barkoe juhtedh buerie jih sjiehteles gaavnedimmie - sijjeh åarjelh-saemien kultuvrese øørnedh .
Dan mænngan lij viehkiehtæjja veterinær-jilleskuvlesne jih jaepien 1976 byjrese-veterinære Rørosesne sjidti .
Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh lea vihkeles mujhtedh vaarjedidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna jïlhts idtji gujnelemmie bååstide båetieh .
3.3 Lïhkebe ållermaehteme såemies ekonomeles tsiehkijste
www.udir.no - Vuartesjh nuelesne: Soptsesth skuvleaajhterinie paassebaakoem åadtjodh .
Skåårvemeøørnege skovhteråajvarimmine lea dïhte kompensasjovne aktede skåårvemevolumistie jaepiej 2010-2019 , 92 mill. kråvnine fïerhten jaepien .
Radtjoestimmie jïh orredåårrehtimmie tjuerieh dannasinie annje åejviefokusem utnedh .
5.14 Raeriestimmieh
Ektesne jieliejægan dejnie faamojne maam Jupmele aarmosne vadta .
Gosse saemiestidh galka dellie maehtedh mubpiejgujmie gelline jïh joekehts lehkine soptsestidh .
Muvhth lihtseginie sjïdtebe dåehkine Facebookesne .
Sjïehteladtedh Noereråårestallemem 2011 tjïrrehtidh
[Saerniestæjja 12]
joekoen vihkeles geerve almetjh leah voerkes guktie dah jïjtje leah , gosse edtjieh åvteguvvi ne årrodh maanide .
Dan goerkese gærja lohkeme sjædta men ij naan agente meatan.
Molsehthlaakan lohkehtæjja maahta skannedh jïh kopijeredh guvvide aktene paehpierisnie .
Lissine daejrebe dovne Lohkehtæjjalutnjeme jïh mierievierhkie saemien maajhööhpehtæmman sijhtieh daerpiesvoetem lissiehtidh pedagogeles ööhpehtæmman saemienlohkehtæjjide, jïh jåarhkeööhpehtimmiedaerpiesvoetese saemien gïelesne.
Joekehtse ööhpehtimmesne saemien nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem lea stoerre , jïh lea læssanamme dej minngemes 15 jaepieh .
Tjïelkes lea jurisdisksjovnedåeriesmoerem gååvnese mij ij naan aelhkie vaestiedassem gååvnesh .
Gosse gïehteleminie aktem saemien maanagïertefaalenassem bæjjese bigkedh dle saemien eejhtegh jïh saemien lïhkes siebrieh eevre vihkeles orreme goh doh mah skraejriem vaalteme jïh tsevtsiedæjjine orreme .
Datne aejlies , datne ållesth , datne lïhkesvoete , abpe kosmose datnem heevehte !
Veanhtede dah orre njoelkedassh sïjhtieh aelkedh juhtedh 1.1.2012 .
 (gLUJ
Soptsesedïenesje lea namhtah dïenesje jis gïele- , soptsese- jallh gïeledåeriesmoerem åtna .
Åvtemes beaja lokaale
Abpeveartenen haestemh: tsiehkieh mah aalkoealmetjh tsevtsieh , klijmajarkelimmieh , monnehke evtiedimmie , healsoegyhtjelassh jïh jeatjah tsiehkieh .
Daate tjïelten jïh fylhkentjïelten reeknemassenjoelkedassine tjåådtje .
Daate iemiedaltese edtja netto pensjovnemaaksoem reeknemassesne maeksesh (ekskl .
Konferanseaalkoe aalka aktine dåastoeminie Altan Jilleskuvlesne aejlegen ruffien 9. b. jïh galhka aktine ålkoekonsertine Alta jarngesne gusnie Mari Boine jïh Nive Nielsen meatan , gaskevåhkoen , ruffien 12 .
Gåabph edtja dejtie åvtelhbodti steemmide seedtedh ?
Veerben övtiedidh muhteste, göökte ovmessie vokaalh veerbi aalkovisnie.
Dïhte byögkeles barkoe jïh mah råajvarimmieh mah veeljesuvvieh tjuerieh dejtie dååjrehtimmide nuhtjedh mejtie daan mearan dorjeme - jïh mah iktemearan dorjesuvvieh .
Hævvi lij akte aevhkie dej aahka gon aajjah lin desnie .
Jalline: Gátterats staasjovneste Ruoidnačohkka gåajka (jælloe 1360) dahkoe åarjemes Ruoidnajávri:se , dellie rïektes sievine jeahkan Beajojiekna (jælloe 1475), debpede rïektes sievine Váhttečohkka gåajka (jælloe 1494), debpede rïektes sievine jaevrien Basejávri noerhtemes loektese , destie seamma jaevrien åarjemes loektese , destie jis rïektes sievine (jiehkien Basejiekna dåaresth) jaevrien Leirvatnet luvlemes loektese , dellie rïektes sievine tjahkese Storsteinsfjellet (jælloe 1379).
telefovnenummerem jïh jïjnjebh gaskesebïevnesh , dovne klinijhkidie lïenesne jïh kanslijasse , datne gaavnh lingken nuelesne Folktandvårdskliniker .
Dam darjobe jalhts mijjieh maehtebe jïjnjh njaelkies jïh lihties beapmoeh dehtie beetsuvebeapmoste darjodh .
Saemiedigkien faamoe dan dåarjoen bijjelen jïh maahta dam unniedidh.
Akte noerhtesaemien tastatuvre Android-tellefovnide gååvnese .
Minngemes jeemi dam jaememem mestie bïllebe .
Dïhte maahta cystam årrodh , dïhte sæjhta jiehtedh boejege mij tjaatsijes , jallh buerielaakan protneme njaltjan nuelesne .
Lïhtsegh tjïelteståvrosne
aejhtemen gïelese juktie edtja aelkedh veaksodh ,
) Noerhte-Trööndelage 2013
*Her promise broke.
Jis noere barkijh pruvhkieh raeriestidh eejhtegh jallh jeatjah åelieh åadtjoeh daejredh edtja abortem darjodh .
Pronominaale pronovmene joekoen sïejhme daaroen gïelesne jïh svïensken gïelesne, jïh dan gaavhtan dah raajesh maehtieh transfer-effektem vuesiehtidh
Sametingets språkstyre (2004).
Stoerre , tjoevkes dålle juvrh balta
Akte barkije mij aktem ovvaantoem maanaj gaskem vïhtesje , byöroe aalkovisnie vuertedh vuejnedh jïh baajedh maanide jïjtje pryövedh ovvaantoem gïetedidh .
Vihkeles lea dagkeres gielebyjresh gåetien bæjngoelisnie .
jaevriebealan geadtan
gaaltije: gsi
Daelie morfologijese vihtjårrebe jïh vihtveerbem njelledh gïehtjedidh.
Luhkie mubpie tjaalege
Manne dan polske vuesiehtimmide (23), (24), jïh (25) bïejeme.
Eatnemereservaate lea sïejhmemes hammoe eatnemedajvh vaarjele , jïh dah maehtieh tseegkedh juktie biologijen gellielaaketjh gorredidh , juktie vihkeles eatnemebyjresh geehtedh jïh gorredidh jallh juktie dåastohte daarpoem dajveste ålkoejielemasse .
Saemiedigkie sæjhta jaepien 2011 medtie 360 millijovnh kråvnah reeredh , akte lissiehtimmie 13 millijovnh kråvnine .
/ SWIFTadressem utnedh .
- Saemiedigkien bieleste sïjhtebe Finnmarken laakese vuesiehtidh , jïh guktie konsultasjovnelatkjoem utnedh Saemiedigkien jïh staaten byjjesfaamoej gaskemsh guktie sjiehtedidh saemieh gelkieh meatan årroeh reerememodellisnie eatnemen muhteste saemien dajvine , raerielihtsege Larsen jeahta minngemes .
Dah göökte leah föörhkedidh jïh föörhkestehtedh.
Muvhtien aejkien maahta canceretumörh aajhtsedh mah leah barre måedtie millimeeterh stoerre .
jïjtsevoeth materijaline teestadidh jïh buerkiestidh mah dorjemassesne åtnasuvvieh , jïh materijaleåtnoem vuarjasjidh gosse byjresem krööhkeste
Nöörje dan gåalmede reekteme njoktjen 2005 vadtasovvi .
Orre nuepieh dan vijriesåbpoe barkose
Lïeneståvroen barkoe sïebredahkesoejkesjimmine galka evtiedidh hijven jïh jearsoes jielemetsiehkieh jïh guhkiem nænnoes jielemebyjresem lïenen otnegidie jïh guesside .
soptsestidh mij jïh magkerh vierhtieh saemien kåanstine åtnalgovveme .
Mijjieh maehtebe faalehtidh: - murreds laavenjassh - eadtjohke barkoeguejmieh - baalhka maahtoen jïh latjkoen mietie - hijven pensjovneöörnegh
Dihte hov goh javvoe dab tsaapa jih fijne njeervie dle fijne sjädta , precise goh diht / priecise goh hov daejtijjetjh ' barnpuder ' .
viehkiehtidh skïemtjelassem , haeviem jallh vaejviem heerredidh
Hijven gaskeviermiem utnedh gosse guhkies gaajhkide vuelkedh mah maerele gihtjedidh.
Goerehtimmiedåehkesne 18 saemien soptsestæjjah aalterisnie 18 jïh 56 jaepieh, jïh referaansedåehkesne 4 voestes gïelen soptsestæjjah, aalterisnie 44 - 72 jaepieh.
Tjåanghkan 197,4 mill. kråvnah kompensasjovnine dååste njieljienjaepienboelhken .
Barkedh ihke dah mah saemien hïejmegïeline veeljieh , tuhtjieh daate akte nuhteligs jïh vyörtegs veeljeme .
Dåarjoe lij vadtasovveme juktie baalhkam jïh vuelkemeåasam maeksedh byjngetje bïhkedæjjese teaterestuhtjese "Klemetspelet".
Akte daajroebaanghke åarjelsaemien gïelese , goh akte bielie aktede gïelejarngeste Raavrevijhkesne , sæjhta Snåasen tjïelten gïelejarngem nænnoestehtedh , jïh sæjhta akte nuhteligs dåarjoe årrodh dennie laavenjostosne gaskem Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltem , Snåasen tjïeltem jïh Raavrevijhken tjïeltem fylhkendaltesisnie .
Sjisjnjeldh argumeente leah gåabpatjahkine raajesinie seamma.Daah paarrebielieh amma mieriejeatjadimmiem buerkiestieh.
Aantan geajnoe guhkiebasse
Nordlaanten fylhkenålma 435 000 kråvnah åådtjeme åarjelsaemien gïeliebieside dejtie learohkidie 6.- 9. klaassen raajan mah åarjelsaemien øøhpehtimmiem skuvlesne åadtjoeh .
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2014
Njååhtjedimmiemoenehtse maehtieh driekte gåabpegi rïjhki åejvide gåhtjodh viehkiem barkose åadtjodh .
Doh gaarsjelimmiesuerkieh mej sisnie Team Saepmie edtja meatan årrodh daan jaepien gaahtjemisnie , mij lea dïhte göökteluhkienjealjede histovrijisnie , leah tjoejkeme jïh juelkietjengkere gåetesne (Five-A-Side) nïejtide .
Dåehkie A- miesieh mïerhkesjidh Guktie miesieh mïerhkesje ?
Jis ij sïjhth jïjtje bïevnesh edtjieh dejtie nåhtadidh maahta krïevedh dejtie destie vaeltieh .
Alf Roger Sesseng Nordfjell , Tåamma Holm Bull , Anemaren Sesseng Nordfjell jïh Hilje Kristoffer Jåma jïjtsh gærjide vuesiehtieh .
h / l: Lutnjestidie vaajmojde Jupmielasse .
Kultuvreøørnedimmieh jïh festivalh
Gellie faaleldahkh ,
jeatjah åvtelhbodti hokse , vuesiehtimmien gaavhtan mammografijevaaksjome
Nænnoestæmman mij maahta klååkesovvedh dïsse njieljie klååkemevåhkoeh dehtie biejjeste nænnoestimmiem dååsteme .
 (90 tæjmoeh).
Martin Lønnebo , pensjovneradamme bïspe sveerjen gærhkosne , lea kristusen gievliem evtiedamme jïh sjugniedamme .
sijjieh mah gåhtjoesuvvieh raedtine nöörjen tsiehkesne , leah daamhts saemien voerngedajvh jïh hijven arenah saemien gïelem , kultuvrem jïh siebredahkenjielemem gorredidh .
Manne gujht minngelen aaj båatab .
Barkoekrirrie , goh aarebi ij gåessie lij meatan orreme naan reerenasselaavenjostosne , veelji reerenassem øørnedh ektine Sosialisteles Gårroehkrirrine jïh Gaskoekrirrine .
Fylhkendigkie lea jaepiej 2011
Vihkeles aaj dagkeres øvtiedimmiesoptsestallemh goltelidh jih åadtjodh daejredh maam learohke jijtjh-lieremen bijre muana .
Saemielaanten såelij maadtoe
4) gärhkoetjåahkoe
6.2 Iktedimmiemaalle 2: Lissiehtamme bïevnesgalkeme
Tjonnestidh , tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
Dïhte soptseste gïeli haestemi bïjre , vuesehte man åvteste tjoerebe orre baakoeh darjodh .
VILL HA LÅNGSIKTIG DIALOG
Maana ij daarpesjh seangkosne vealasjidh , mohte ij byörh verviestidh .
Jeenemes dejstie G2-lïerijidie gaajhkem vaestiedamme, men golmesh daejstie idtjin gaajhkem vaestedh.
Dah gaajh stoerre doedterh bielelen dah haemieh mah tjiehtjelh skaepiedieh , lij dïhte våarome juktie giedtiem teemine nåhtadidh .
Daejrieh buerebe gosse astosne maahta beapmoeh voessjedh .
Dïhte mieriejeatjadimmie.
Tjåadtjoehtæjja: Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartemeente lea snjaltjen 1. b 2011 raejeste , mieriedimmien tjïrrh obligatovreles IT-standardi bïjre byögkeles reeremisnie , krïevenassh bïejeme gaajhkide byögkeles darjoemidie ellies dåarjoen bïjre væhtavuekiestandardese UTF-8 dejnie sisnjelds systeminie stuerebe jarkelimmine jallh orretseegkeminie .
Rohkelibie dotnen åvteste jïh dotnen jielemen åvteste:
KULTUVRE- ARRANGEMENT JIH FESTIVALH
vaeljehke tjaalegh lohkedh boelhkeste 1965 åvtelen , jïh dejtie akten kultuvrehijstovrijen ektiedæmman bïejedh , jïh gïelen jïh sisvegen bïjre ussjedidh
150 mill. kråvnah reentine sjidtieh fïerhten jaepien .
Åasastaeriedamme staaten saatsine åasastaeriedæmman 3,25% dle beetnehveahka 1.787,8 mill. kråvnah sjædta .
 (125) Daajjem deg:ACK tjoeverh måsta:2s daanjedh knåda:INF jih och baajedh låta:INF naan någon tæjmoeh timme:PL jåaskodh.
b Jeg leste en bok.
Eah skuvlemaanah dan lïhke årroeh mohte jis tjarke tjelmie-ovleme åtna maahta læjhkan gåetesne årrodh jis tjelmide ovleminie .
Aajege / Rörosmueet , Gåebrehki soptsesh
Konnotatijve lea gosse akten soeten vuj baakoevaajesen lea jïjnjebh sisvegh .
soejkesjidh jïh tjirrehtidh ovmessie såarhts goerehtimmieh juktie damtijidh variabelh , veedtjedh jïh gïetedidh daatah jïh reektehtsem tjaeledh gusnie digkede jueriem möölehtimmeste jïh vuarjasjidh mejtie fiejliegaaltijh
gaavnedh , vuarjasjidh jïh åehpiedehtedh vuesiehtimmieh matematihken jienebekultuvrelle histovrijeste , jïh digkiedidh maam ulmide matematihke åtna eatnemedaejreme , teknologijese , siebriedahkejieliedasse jïh kultuvrese
Gellie sïjhtin nejpiem darjodh
Jis sæjhta p-pillerinie orrijidh , dellie pråvhka bööremes årrodh dam p-pillerekaarhtam vaeltedh jïh ij orre kaarhtine aelkieh dan mænngan .
Learohkh aamhtesen bïjre gærjine jïh gaskeviermesne luhkieh .
Almetje hov eatnamisnie sjïdti .
Tjåanghkan giesemh dorjesåvva jallh konklusjovnh åtna
Vuartesjh aaj boelhkem 3.2.2.
Sïelth ryöktesth sponsadieh jïh daamtaj viehkiehtieh dan åvteste dah sijhtieh ektiedamme sjïdtedh aarvoesjugniedimmine.
Lohkemefaalaldahke lea laavenjasse Regijovnalen maahtoekontovre ofoten:isnie (RKK ofoten), jïh joekoen lohkehtæjjide jïh jeatjah ööhpehtimmiesuerkesne Divtasvuodnan tjïeltesne tjuevtjede .
Raerielïhtsege (NSR .
jïjtse strategijeåtnoem evtiedidh: viesjies learohkh viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh juktie vaedtsedh " gaajhkem ryöknedh " - strategijijste , " guhkiebasseryöknedh " strategijide Doh teemah vuelielisnie jïh learohkeportrehth såemies raeriestimmieh vedtieh learohki guhkiebasse barkose .
Gaajhkesh mah dennie tjåanghkosne , latjkanin tjuerieh båatsoe-jielemem nænnoestidh .
- Fjellheim , Sverre (red): Åarjel-saemieh Samer i sør .
GUNN T. A. INGEBRIGTS VOLD
Geoteknihkeles kapasiteten gaavhtan dle aalka dejgujmie 2012 .
Justisedepartemente jïh Saemiedigkie leah dannasinie aalkeme nammoehtimmien bïjre miehtjiesdajvedåapmestovleste rååresjidh .
Jis referansedåehkine viertiestibie dellie 17% vaenebe.
Eejhtegh jïh aahka / aajjah leah akte joekoen vihkeles vierhtie dennie åarjelsaemien gïelelïerehtimmesne dovne gåetesne jïh maanagïertesne / skuvlesne .
[Vuesiehtimmien gaaltije] Gosse åeniedimmieh substantijvide tjaalam, im dellie aktengiertem jïh nominatijvem vïhtesjem.
Notese: Dorjehtæjjah/meatansjugniedæjjah: Johanne Eltoft, Marianne Kjærsund, Simone Grøtte, Kristin Holand, Elle-Sofe Henriksen, Herman Rundberg.
Gosse fealadidh tjoeverh eensilaakan soejkesjidh .
Barkoe galka darjodh juktie Vaarjelimmie aalka orrestahteme eenergijem utnedh , vuesiehtimmien gaavhtan åljan muhteste jih jeatjah gaaltijh mejtie ij gåaredh orrestehtedh .
Jis jijnje soptsestalleme vuepsij bijre sjædta , dellie learohkh maehtieh damtedh eah dah buektedh darjodh maam sijhtieh , jih nimhtie minngesne baetsieh .
Gåetie lij bigkesovveme gosse dåaroe , edtji sjiehtedh goh offiserskasernine tyskeridie .
Gaskenasjovnale saemien filmejarnge
Ovmessie artisth laavloejin , dåehkie Kurdistaneste daanhtsoeji jïh gaajhkh dah tjïektjedåehkieh åehpiedehtin .
Dellie vueptiesti guktie aehtjeben mojhtesh aelhkebe gelkieh .
Bielelen doh filmh mejtie lååjkedibie NORWACO-latjkoen tjïrrh mijjen goevtesisnie Guovdageaidnusne .
Holm Bull , Ella - Jåvle laavlomh
Akte dagkeres bæjjesebïejeme aaj vuesehte Ealla mekanihkeles ryöknede .
Tsïengelen Raanes Sørensen edtja lïerehtæjjine aelkedh aktene profesjovnelle baledtekompanijesne , Coastal City Ballett
Kiruna: Saemiedigkie (Sametinget).
Eejhtegidie mej maanah 1. , 2. jïh 3. daltesisnie
Vihkeles jeerehtsem utnedh ööhpehtimmesne .
Daan mearan dle ij dagkerh veele goerehtimmieh dorjeme , jïh ij leah buektiehtamme nuekies hijven vihtiestimmiem skååffedh gïeletsiehkien bïjre siebriedahkesne .
Jarnge dïedtem åtna saemiedigkine ektine , nænnoestehtedh jïh evtiedidh dam noerhtelaanti gïelelaavenjostoem , saemien nænnoestehtedh jïh evtiedidh viehkine fïerhten gïeledåehkien daerpiesvoetem , haestemh jïh vierhtieh gorredidh , jïh gïelem vyörtegssåbpoe darjodh jïh gïelen båetije aekjiem gorredidh .
Vaejlie lea bielie kråahpen vaarjelimmeste (ca .
ISBN 91-975212-0-5
seammavyörtegs , sjïehtedamme jïh feerhmeles lïerehtimmien bïjre
Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh saemien voestesgïeline .
Mohte goebpere maahta laanestidh tsïnneboetjemisnie jïlhts lea dan ovsïejhme .
Akte betaversjovne evtiesovveme aktede maasjinejarkoestimmieprogrammeste Universitetesne Tromsøsne , mij nuepiem vadta aktem noerhtesaemien tjaalegem lijmesjidh jïh dle dïhte nøørjen gïelese jarkoestamme sjædta .
STOERREDIGKIE ÅRROJIDIE VUESEHTE ?
Bottleneck-hypotese vuesehte dle nuepie G2-gïelem haalvedh jis gïeline tjarke aatskede.
Bene dellie manne joe skuvlem galhkeme , juktie im manne desnie vaadtseme .
Råajvarimmie 22 .
 To co-operate with such similar Academies as there may be and other institutiones and associationes for the furtherance of its objects and for the enrichment of Indias culture as a whole.
Dannasinie ij leah vielie NP veerben minngelen jïh aaj resultatijve XP, (juste daesnie dïhte XP plïehtje).
Jïjnjesh eah lyjhkh steemmadimmiem luhpiedidh Gaskeviermesne .
Guktie saem vaarjelidh iej reaktide laantide jih tjaetside
jielemen vierhtegh tjoeverieh lokngesidh , jïh båeries vuekieh , kultuvrem jïh jeatjah båatsoen siebredahken bielieh biejverdidh jïh øøvtiedieh
Sæjhta lïhke
saemien maahtoem gorredidh lohkehtæjja-øøhpehtimmesne
Lïerehtimmiedarjome juakasåvva ovmessie darjominie , dovne dæjpeles jïh teoretihkeles .
Mïnneme jis dah dam bïeljelh seamma biejjie .
Mijjieh sïjhtebe aktem åårganem tseegkedh gusnie noerh åadtjoeh buertien bealesne tjahkasjidh ektine lohkehtæjjaj åårganisjovnigujmie jïh øøhpehtimmien fylhkenraerijinie .
Saemien laavenjostoe: mij lea Saemien parlamentarihkeles raerien bïjre , barkoe noerhtelaanti saemiekonvensjovnine jïh saemieh mah Russlaantesne årroeh
Daate tjoevere
Vuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme .
2011 raejeste, gaskem jeatjah åssjalommesinie åtna almetjidie skreejredh guhkebem barkosne årrodh, jïh maahta akte vihkeles fåantoe årrodh.
Juktie dam jaksedh dle learohkh tjuerieh nuepiem åadtjodh dovne praktihkeles jïh teoretihkeles barkedh .
• Aksjovneåerie
Lære samiske stedsnavn (Røros = Plassje , Brekken = Prahke) 
Saemieh goh
Mijjieh edtjebe jaepien 2012 aaj dejnie stoerre barkojne nåhtadidh:
Dastegh daerpies vielie viehkine PP-dïenesjistie , maahta maanam / learohkem saehtedh PPdïenesjasse .
Lissine aktem summem
Saemiedigkien tjïrrh NSR sæjhta jïjtjereeremem saemiej tsiehkine tjïrrehtidh - prinsibpe mij dovne IN-n (FN) jïh gaskelaanti konvensjovnine .
eevtjedh guktie jijjedehteme- jïh gåassomefaaledh saemien goeren mietie saemien dajvine tseegkesovvedh
goerehtidh jïh vïhtesjadtedh biotiske jïh abiotiske faktovrh aktene ekosystemesne voengesne , jïh ektiedimmieh faktovri gaskem buerkiestidh
8.-10. jaepietsiehkine:
mïerhkeldhmiesie - merket kalv mïerhkesjidh - å merke kalver mïerhkesjimmie - kalvmerking mïerhkh tjoehpedh - å skjære reinmerker miesie - reinkalv (hurries miesie - hannkalv , minngeles miesie - hunnkalv) minngelde - bak , bakfra (elativ) minngelen - bak , baktil (illativ) mollehthbieljie - " omvendt øre " , reinmerke som er speilbilde av
Livmoder = Boernengåetie Äggstock = Munniestuehkie Livmoderhals = Boernengåetietjeapohke Livmodertapp = Boernengåetietappe Slida = Tsïnne
- Særlig gledelig er det å se at spørsmålene om medbestemmelse bli i varetatt.
Giefiesvoete akte aajhtoe almetjeaarvoen vøøste .
Eengelskefaage lea dovne akte dïrregefaage jïh skearkagimmiefaage .
Vuesiehtimmien gaavhtan jienebeveeljemepryövenasse .
Dellie ryöhkoe aktem dejstie meatan suetievaarjelimmielaake guktie slyöhpoe maeksedh .
jïjtje jielemh baalhkadasseme
Bene maajetjh dle aktene laantesne årroeminie gusnie aktem leahpam åådtjeme mij jeahta manne maahtam meatan årrodh moenedh .
sjidtieh .
• RUVTIJNH TSEEGKEDH JUKTIE SERTIESTIM
Aartigkele 32 Gosse daate konvensjovne faamose båata , dellie protokolle Nøørjen jïh Sveerjen gaskem dehtie jaepeste 1971 jåvlhasken 13. biejjeste bovtsegeerestahki tseagkomen jïh dåvvomen bïjre såemies gohkeldahkine rïjhkeraasten mietie (Noerhte-Trøøndelaagen jïh ÅarjelTrøøndelaagen fylhkine jïh Jïemteläänesne), dïhte dellie orrije .
- dirregh
Dah vihkelommes mierieh leah ahte maanah jih noerh jïjtjh edtijeh meatan årrodh jih darjomem nænnoestidh , ahte unnemes 1/3 dejstie gieh leah meatan darjoemisnie tjuerieh årrodh nuerebe goh 26 jaepien båeries , jih ahte tjïelten jih jeatjah byjjes råajvarimmieh eah maehtieh dåarjoem åadtjodh , ij kommersielle darjemessijjie åadjtoeh gih .
 (VE .
Ij leah ajve ryöktesh dåarjoejgujmie mohte aaj beetnegh tjöönghkedh jallh beetnegh jallh vierhtieh dåastodh mah edtjieh terrorismem finansieredh .
Dah edtjieh göökteste , luhkie baakojde krööhkestidh mejtie edtjieh baakoeh våålese tjaeledh mejtie ånnetji demtieh , jallh baakoeh mah eevre ovnohkens .
Daate barkoe sjeahta gaajhkine jaepiedaltesinie .
Lohkehtæjja madtjeldahta learoehkidie tjaeledh , gosse vihties raeriestimmieh vadta , jallh baaja learohkem raeriestimmiejgujmie båetedh gosse soptsestimmesne .
Saemien - Daaroen, morfologiske joekehtassh dej gaskem
Dïhte aajnehke sjïere mïele lea jis gåarede aktegs learohkh damtijidh .
Bïevnesh mah ryökneme-aarhkesne gååvnesieh
1 Tjaalegisnie vuelnie tjåådtje ajve 2% dejstie årrojijstie leah meatan nominasjovneprosessesne .
Dah jeatjah løønemetsiehkieh finansenjoelkedassi mietie nænnoste .
Haestiedihks aktem ööhpehtimmiesoejkesjem darjodh mij ellies maahtoeulmieh faarhmeste .
maehtedh tjïelke jïh veelelaakan aktede aamhtesistie bievnedh
Jaepien 1993 lij voestes aejkien biejjiem heevehti .
sïjhti orre svaanjkoesåekiem ohtsedidh .
Dïhte mïerhkem beaja goeride mearan ryökneminie .
Saemiedigkien energijestrategijh
NÅHTEDH meedijidie !
Maarja - guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne ...
Ij naan aaltereraaste gååvnesh gosse maana åådtje meatan årrodh jïh hoksetsiehkesne sjæjsjalidh .
Daelie Plassjen skïemtjegåetesne barkeminie .
Lissine tjïelte beetnegh staateste åådtje .
Konklusjovne:
Daelie aktine strategeles barkojne nïerhkeme juktie jarkelimmiebarkoem vijriesåbpoe gïetedidh .
Friskes elmie
Saemien leah gaektsie kasush mah våajnoes, daaroen göökte.
Fïjlen maadthståaroe:
Dïhte lea dam tjåenghkies maahtoem , naemhtie goh eksamenevaestiedassesne vuesehte , mij lea vuarjasjimmien våarome .
Mijjieh aaj daesnie vuajneme Noerhte-Nöörjen akte jollebe lohkehtæjjaveahka goh laanten gaskemedtie.
Innovasjovne Nöörje Jieleme- jïh åesiestimmiedepartemeente jïh fylhkentjïelth Innovasjovne Nöörjem eekieh .
øøkonomije våaroeminie hoksedh guktie aalkoealmetjh leah meatan dennie Arktigken universiteetesne
Mohte maahta vaejlievualanimmie daalhkesidie maanese vedtedh jis sagkes skeajmede vaejleste sjædta , vuesiehtimmien gaavhtan kråahpe baektjede , nyjhkestalla , ij sïjhth byöpmedidh jallh jovkedh , gåårelaakan åara jallh vïevtjerostoe .
Dah gååvnesieh dan jïjnjh dajvh laantesne mah leah dearjoehtamme , jïh jïjnjh daejstie dan dearjoehtamme byjresen jïh almetji healsoeh maehtieh skaarehtidh .
Passijve rïevhkestimmie
Viehkiem Mov hoksegaskesh Supportasse ringkh 08-123 135 00 - rihpes fïerhten biejjien 8-21 .
Muvhth åehpies jïh muvhth orre learoehkidie .
Dah buerkiestieh mahte seamma goerkesh.
Daate learohke sån ij dam evtiedimmiem utnieh dejstie uvtemesth ryöknedimmietjiehpiesvoetijste mejtie veanhtadibie , jïh learohke maahta sïejhme matematihketsagkesh evtiedidh .
Almetjetjïertine saemiej leah reaktah jïjtjh reeredh , dïsse lissine dovne reaktah jïh diedte saemien siebredahken øøvtiedimmiem reeredh .
Skïemtjijemoenehtse maahta viehkiem åadtjodh vuesiehtimmien gaavhtan
Veanhtede badth gosse vaenebe noerh sjïdtieh mah leah16-18 jaepieh , dïhte sæjhta nåake årrodh mijjen frijje baalhkide .
naan gïelen hedtieh jïh joekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem
bïevnesh daarpesje gosse edtja pryövedh jis lohkije tjuara jolleskuvleööhpehtimmiem orrijidh
Mïetsken 9. b. lea ENn gaskenasjovnaale aalkoealmetjebiejjie .
Nov sån lea jienehke laste kruana , mohte gelliem lehkiem hov Iea
Saemien maanagïertefaalenasse akte gaahpoeh faalenasse gaajhkide maanide jïh eejhtegidie mah dam sijhtieh .
ovmessie adjektijvh nåhtadidh juktie gïelem jeerehtidh
refl (otworzyć się 'opencaus-incho') 
Mennie aalterisnie gujnelemmiem åådtje lea ovmessie .
Dah noerh leah fylhkendigkiem haasteme jïh dah aktem Noerhte-Trøøndelaagem sijhtieh mij vååjnoe goh akte vielie daaj-baaletje fylhke mij åvtese vuajna .
Saemiedigkien jielemebyjreskeprogramme EALLINBIRAS IELLEMBIRÁS / JIELEMEN BIJRE ...
Saemiengïelen lea kongruense subjeekti jïh verbi gaskem.
Lïhkevoetine jïh baahkine soelkedassem vedtin .
Dïhte aaj aelkebe vierhtiehalmetjh gaavnedh jïh utnedh byjreskesiebredahkesne ööhpehtæmman gosse skuvle lea byjreskesiebredahkesne .
Soejkesjamme linjalaajroeh aaj båetieh desnie gusnie bovtsigujmie jåhta giesielaanteste jïh daelvielaantese , Schanche jeahta .
2. akten aejkien datne guelieh åadtjoejih .
Jïh im leah gænnah haamoem *doemehtidh gaavneme, -Øe-tjmnamhtah.
Joekoen buerie sjeahta maadthskovlen 66 hpehtimmesne , mohte hijven jis aaj soptsestallemeaamhtesen våaromine sjædta noeri j ' ih voeresi gaskesne , j ' ih ahte gaajhkh boelvi lustestallemen lohkemasse .
Jyörehtasse (jyörehtse , jyörehtahke):
Barkoedåehkesne lïhtsegh Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemeenteste , Justijsedepartemeenteste , Tjïelten- jïh regijovnaledepartemeenteste , Ålkoerijhkedepartemeenteste jïh Saemiedigkeste .
Sektovrejuekeme .
ASSISTENT 60% FAST
Goh akte lïhtse aamhtesebievnemisnie dle kommisjovne maahta njaelmeldh buerkiestimmieh jïh tjaeleldh materijalh , goh tjaatsegh jïh plearoeh , veedtjedh .
Latjkoem fulkesidh goerehtimmiebarkoej bïjre jienemehaevtiegiehteldæmmam Guovdageaidnun tjïeltesne
Saemiej leah reaktah jijtjh-reerenasse nimhtie guktie ålma-reaktah jiehtieh jih aaj nænnoestimmieh daennie konvensjovnesne .
Åarjelsaemien Teatere teateredarjojne giehtele åarjelsaemien dajvesne .
- Manne leam bommebeetnegi vøøste .
Registrering av automatisk freda kulturminner i Røyrvik kommune - Et samarbeid mellom samisk og norsk kulturminneforvaltning lea akte laavenjostoeprosjekte gaskem daejtie , Stiftelsen Saemien Sijte , Luvlie Nåamesjen Dajve , Saemiedigkie , Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelte jih Raavrevijhken tjïelte .
gosse orre NAv-kontovrh tseegkedh tjïeltine saemien åålmeginie , edtja daarpoem jih maahtoen saemiengïelesne jïh kultuvren åvteste joekoen vierhtiedidh .
Seamma tïjjen dle tjuara aaj pollisen jïjtse maahtoem bueriedidh juktie dam buektiehtidh .
Cecilia Persson mijjese Elsa Laulam tjïelke vuesiehti .
Biejjiem jïh askem lea åarjelsaemien saalme , dan melodijem Frode dorjeme .
Skuvlefaalenasse Noerhte-Trööndelagesne 2012/2013
Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte dan hijven jallh joekoen hijven maahtoem faagesne .
Daltese 1-10
Raajese (21, 49):...dellie staaloe bearkoem krovhtese bïeji jïh krovhtem reagkan gævnjoesti.
Hearra soptsesti guktie gieries- voete hov daerpies almetjidie .
Akte krieveme vaarjeldh , tjïelke raasth åtna jïh lea jïebne .
Maanaj lingvistihke dååjrehtimmien göökte faktorh, negatijve jïh positijve nænnoestimmieh (Chomsky, 1986; Slabakova, 2016; White, 2003).
Daane vuesehte satne maahta beetnegidie ryöknedh , men ij dejtie öörneldihkie dåehkide nuhtjh juktie luhkine jïh vïjhtine ryöknedh .
- Mij lea eatneme-jallh tjaetsieåerielahtesen ulmie ?
Guktie manne skïemtjijefeelemem dongkedh ?
Seamma laakan gosse bååstede jåhta , Aarebrot buerkeste .
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre haestemh , ulmieh jïh strategijh ållermaahta , 4 barkoesuerkiej sisnjeli;
Skïemtjehokseme båehtjierdimmie Mïnneme dajve- jallh skïemtjesåjhterasse
Gaajhkesh mijjieh dïedtem utnebe doh vihkielommes almetjereaktah gorredidh dejtie ellen prååsehkommes almetjidie veartenisnie .
Mestie , aahka ?
UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie lea noerhtesaemien ryöknesovveme goh akte håvhtadihks gïele .
idealem digkiedidh almetjeaarvoen , sïerredimmien jïh rasisme-evtiedimmien bïjre aktene histovreles jïh daaletje tïjjen perspektijvesne
Ööhpehtimmie edtja sjïehteladtedh faagen gïehtjedæmman jïh meatan årrodh identitetem skearkagidh , gïelem jïh kulturelle maahtaldahkem saemien evtiedidh jïh gaskesadtemem jïh ektiebarkoem eevtjedh gïeleraajoej bijjelen Saepmesne .
Faagen temam buerkiestidh
Hijven gaamegh lea eeremes daerpies .
Goeven 14 .
Laavenjostoelatjkoeh åtnoen bïjre guektiengïelevierhtijste ...
LISSIEHTAHKE DAAMHTS STUDIJEMAAHTALDAHKESE
Krïevenasse sjïehtesjimmien bïjre saemien aamhtesijstie jïh saemien kultuvredaajroste ööhpehtimmesne , lissiehtamme
Bene - gie edtja krirride orrestidh ?
Idtji gåaredh moenedh, idtjin vaestiedæjjah maehtieh bååstede juhtedh jïh dej vaestiedassh jeatjahtehtedh.
Nuhtjedh jïh gïetedidh lea strategijh veeljedh juktie dåeriesmoerh loetedh .
Dah guaktah aaj mohtedægan syntaktihke jïh semantihke vuajnoeh ovagkusatijvese jïh moenijægan guktie dah edtjieh syntaktihke vuesiehtimmieh vedtedh dan semantihke konceptese mij ovagkusatijve.
Moenehtse edtja sov salkehtimmiem deelledh goevten 15. b. 2016 åvtelen .
Jaepien 2009 mijjieh aktem stuerebe låhkoem gaajhkijste årrojijstie båehtjierdimh goh laanten gaskemedtiefylhke .
Nuekies geerve skaehtiem maeksedh jallh roestegåatan båetedh , bene steemmadidh ... ?
Åvlavuelien speatnoen vuelelen vuelelen , vuelelen Aanna sån tjahkesje gåetesne båssede nuvhlieh nuvhlieh nastehte nastehte båssede båssede , båssede nastehte , båssede , båssede
Taaleraajroe jïh taalesïeve
Mijjieh sïjhtebe fealadasseaktööridie viehkiehtidh orre jïh vielie ållesth fealadassedååjresh evtiedidh , jïh åtnose vaeltedh orre teknologeles vuekieh .
Old Price: NOK 150,00
Åarjel julevsaemien (Tuorpon Sveerjesne).
Seamma goh slaamehtidh, dïhte aaj synonyjme haamoe gietjine -d- åtna, våajoedidh.
Mov njaelmie tjåejjesne mejnie bårremassem njammem .
Nimhtie naa stoerre tjaalege øøkonomien- jih soejkesjimmien bijre sjidti .
Kuvsjigujmie nïerhkedh åarjelsaemien teemajgujmie fylhkentjïelten aamhtesegïetedæjjide
Skaehtieetate - vijredamme faalaldahke saemiengïelesne ...
Saemiedigkie Nöörjesne beetnehvierhtieh vadta kontovrese jïh Barentstjaelemesijjie dam reerie .
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta tjöönghkemetaallh almetjidie (gööktesh , golmesh , njealjesh jnv. - göökte , golme , njieljie almetjh ektesne) bovtsh (gööktege , golmege , njealjege jnv. - göökte , golme , njieljie bovtsh ektesne) jïh krievviestoeredahkh (bïrhketje , stuhtje , ealoe jnv. - onne krievvie 8-12 bovtsijste) jïh akte stuhtje aktede krievveste , sjyöhtehke lahtesh årrodh .
Åarjel-saemiej skuvle aaj Snåasesne , mij maadthskuvlefaalenassem åtna dejtie voenen åarjelsaemien maanide jïh learohkidie mah tjuerieh internatesne årrodh .
Jienebh dejstie
TEEKSTE JÏH .
Duun ' sne jïh Bynjgetje Nåamesjevuemesne gååvnese) jïh soejkesjeminie dam buektiehtidh
Giehtjh mij desnie tjåådtje .
Maahta aaj raerieh åadtjodh guktie maahta båavhroej vööste vaarjedidh jïh tjoeleskïemtjelassh heerredh jis dam sæjhta .
Mejtie veeljeme vuesehte
5.4 Maahtoe saemien gïelesne
Saemiereaktamoenehtsen jienebelåhkoeraeriestimmie reeremeøørnegen bïjre dejtie saemien dajvide Noerhte-Trøøndelaagesne jïh dejtie jeatjah dajvide Nordlaanten åerjielisnie , jåarhka aktem sjïehteles voenges reeremem miehtjiesdajvijste , akten reekteme vaerielaaken tjïrrh jïh vaerieståvroej tjïrrh gusnie tjïelte lea meatan .
Dïhte argumente sjisjnjeldh.
Råajvarimmie 10 Goerehtallemepryövenassem lohkemisnie jarkoestidh jïh sjïehtedidh saemien gïelese
Cellejeatjahtehtemh gååvnesieh gujht åvteli 23 jaepien båeries , mohte jeenjemes gaarvanieh dej noere nyjsenæjjine .
Primæreproduksjovnem vååksje jïjnjh lïhtsine lïeneståvroste jïh Jordbruksverke:ste .
Reeknemasse Voestes budsj .
gïeleldh vierhtieh aajhtsedh jïh dejtie jïjtsh teekstine åtnose vaeltedh
Dïhte ööhpehtimmie edtja viedteldahkesne årrodh saemien dååjrehtimmesne jïh voenges saemien gærhkoejieliemisnie .
- Saemiedigkie gegkeste almetjh leah meatan goerehtimmesne , jïh gihtjemegoerem vaestiedieh guktie mijjieh åadtjobe gïeletsiehkiem goerehtalledh , juktie råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah gïeletsiehkiem bueriedieh dejnie ovmessie dajvine , saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jeahta .
250 000
vierhtiedidh saemien gïeletsiehkiem sïebredahkesne jïh viertiestidh jeatjah aalkoeåålmegi gïeletsiehkiejgujmie
Fylhkendigkien lihtsegh tjuerieh dejtie daerpies dïrregidie utnedh jis edtjieh jarkelimmiem dåhkasjidh .
Argumenteradidh ...
bïhkedidh guktie gïelh jïh kultuvrh Saepmesne gaavnedieh , jïh guktie jïjtsh gïele jïh kultuvre evtede jïh jorkese jeatjebigujmie
Voestes lea subjektive krïebpesje , jïjtje tuhtjh saemie leah .
Naemhtie jaahkoeøøhpehtimmiereforme maahta viehkiehtidh daajroem lissiehtidh laanten aalkoealmetji bïjre , gaajhkide kristeme maanide jïh noeride Dennie nøørjen gærhkosne .
Daan biejjien akte etasje ij åtnasovvh , men tsihkestahta dam lååjkedidh .
● Konsultasjovnen gïetedimmievuekieh faamoem utnieh dejnie aamhtesinie mah sijhtieh maehtedh saemien iedtjh ryöktesth tsevtsedh .
Tjuara maahtoeulmide , lïerehtimmieulmide jïh væhtide åehpies darjodh learoehkidie , jïh dah tjuerieh våajnoes årrodh barkoesoejkesjisnie jïh klaassen tjiehtjielisnie , vuesiehtimmien gaavhtan aktene vïedtjeplakatesne .
digkiedidh guktie skuvle , sïebredahke jih barkoe maehtieh guektiengïelevoetem dåarjoehtidh
Kåavese [vaadtsa].
Bipacksïetele lea dïhte sïetele mij lea aeskesne gosse åådtje jallh åasta akute-p-pillerem .
Barkoe prosjektesoejkesjimmeste jïh
Bijjemes beerkeme- jïh vaarjelimmiesoejkesjh mijjen immaterijelle kultuvreaerpeste abpesaemien daltesisnie 2.
NSR dovne veanhta skuvli jïh maanagïerti fysigken byjreske tjoevere plaanevearhki kriebpesjimmiej mietie .
Tsiehkestahta dam tjåadtjoehtidh 2014 aktine lissieskåårvemem 2,1 mill kråvnine .
Akte åvtelhbodti faasoe nåake vearolden vööste
Saemiedigkien pleenume dååhkasjamme 090219
Vuartasjæjjataalh dan teaterevuesiehtæmman aaj registreradamme sjædta Stadsteateren jïh Rogaland Teateren vuartasjæjjastatistihkesne.
• Learohkidie skreejrehte juktie saemien noeredaltesinie jïh jåerhkeskuvlesne jåerhkedh
- Jaavoe , - jih maam edtjibie vielie darjodh ?
Daltese 9
Maam jeehtin dan vesties , guktie im maehtieh dejtie baakojde jiehtedh gænnah .
eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie buerkiestidh jïh åehpiedehtedh jïjtse vïhtesjimmieh , raeriestidh jïh soptsestidh seapan buerkiestimmiej bïjre dan bïjre maam vïhtesjamme
14.00 Quality Hotel Olavsgaard ' sne Oslon ålkolen jïh orrije aejlegen ruffien 2 .
Alta mubpie tjåangkoesijjie sjædta 2013
Maahta saelhtietjaetsiem bommulladtjine gååjhkestidh maanan njuanan .
Jïjnjh learohkh " bæjjese-ryöknedh " - jallh " våålese-ryöknedh " - strategijh nuhtjieh subtraksjovnese .
' ine jallh OT .
healsoe- jïh skïemtjehokse maam laantedigkie gïehtelde
Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh dellie vihkeles jeatjah vaarjedimmieh aalka nåhtadidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna .
Nænnoestimmieh galhkuvevuarjasjæmman:
Daennie suerkesne laavenjassh jïh tjïelke bïevnesh dïedten bïjre sijhtieh joekoen vihkeles årrodh evtiedimmien gaavhtan saemien gielijste, saemien kultuvreste jïh siebriedahkejieliedistie.
Gåabpegh hypotesh, mej bïjre dan gåhkese leam tjaaleme, aaj G1-transferem dåarjelieh.
Dejtie digkedem dej stuhtjine mejtie vihkeles sjïdteme dan mov barkose.
Korpusen sisnie teeksth Bijbelistie, Det Norske Bibelselskap åarjelsaemien gïelese jarkoestamme.
Aartigkele 22 Gåatomemoenehtsen jïh Njååhtjedimmiemoenehtsen lïhtsegh , daajroeladtjh jïh almetjh moenehtsi tjaeliehtimmiesijjine maehtieh raasten rastah vuelkedh dagkoe gusnie bøøremes moenehtsi barkose jïh , tollen- , skaehtien- jïh maaksoej namhtah , daerpies deerpegh meatan vaeltedh .
Dle akte laedtie dunnie Invikebielesne , dïhte jis båeries lea gujht hööltieh goh dam goh , nåejties laaketje råvna dellie .
30. artihkele lea mahte seammalaakan goh 27 .
åvtehke mij diedtem åtna fïereguhten ektievoetese .
Gïetegærja nedtesne gååvnese daesnie , helsedir.no .
Nyjsenæjjah juhtieh?
UNGDOMMENS APPELL
Ajve 16,7% vaestiedæjjijste vaestiedieh aahka daaroste jallh daaroesti, mearan 61.1% vaestiedæjjijste vaestiedieh aajja daaroste/daaroesti.
Eah dah sïjhth tjoejenassh-aath utnedh .
Dannasinie fylhkenraerie sæjhta aelkedh vuartasjidh guktie vierhtide gaajhkine suerkine åtnasuvvieh .
Gåabpatjahkh utniegan åarelsaemien gielem goh voestes giele skuvlesne , mohte åadtjoejægan aaj gøøkte tæjmoeh våhkosne noerhtesaemien gielem lieredh .
Baajh altemse jaahkosne sjïdtedh .
skaepiedihks guvviedimmine jïh tjaelieminie barkedh gosse lohkeminie
Maehtedh tjaeledh daerpies daaletje sïebredahkesne , sjïere daelie gosse jienebh digitale gaskesadtemevuekieh evtede .
- Åarjel-saemiej skuvle
Saemiedigkieraerie mierede gie galka sjïelem åadtjodh .
Tjaktjen 2012 Saemiedigkie jïh Justijsedepartemeente ektesne aktem dotkemeprosjektem bæjhkoehtin man nomme lij: Vædtsoesovete lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkesne .
15 jaepien båeries: Jis leah bijjelen 15 jaepien båeries , maahtah barkoeh åadtjodh mah " eah leah staarnese jallh bijjedæmman geerve " , vuesiehtæmman bovresne jih kontovresne barkedh 18 jaepien båeries: Gosse 18 jaepien båeries luhpie åadtjoeh voelegh jih vijnh doekedh jih maahtah seamma sahth barkoem åadtjodh , badth: Tjoeverh 20 jaepien båeries årrodh luhpiem åadtjodh tjïektjestahkem doekedh .
dam eengelske aalfabetem jiehtedh jïh nommh jïh sijjienommh staavadidh
Manne minngelen daelie govleme , die dab batjab daalhksh utna gåhtjoe ' pennicellin ' .
b Nomme: Hilje Kristoffer Jåma Aaltere: 17 Årromesijjie: Raavrevihke Barkoe: Healsoefaagebarkijasse lohkem Kråangken jåarhkeskuvlesne , jïh ånnetji skïemtjegåetesne barkem .
Dovne tsööpkedh/tsoepkenidh jïh murhkedh/mårhkanidh leah veerbh mah gåarede goh englaanten gïelen veerbese break nuhtjedh.
Akte veerbe hahkehtidh gååvnese, vååjnoe goh veerben hahkanidh paarrebielie.
saemien teateregåetiem Guovdageaidnu-sne bigkesovvedh
Gosse laavkome-gearketjem steereminie , ussjedh dov laavkomen bïjre .
Dïhte bælla dah noerh sïjhtieh tsevtsemem voelpijste åadtjodh jeatjahlaakan Gaskeviermesne steemmadidh , goh lin sïjhteme darjodh aktene veeljemegåetesne .
Dïhte tjïelkeste ovmese leksikaale molsedimmieh transitiviteeten jïh intransitiviteeten gaskem veerbi luvnie.
Dah gïeh aadtjen aalkeme gïelem lohkedh (beginner), dah gïeh guhkebe lohkeme (intermediate) jïh dah gïeh (mahte) gïelem haalvah (advanced).
Dah lissiebokstavh mah gïeline åtnasuvvieh aktine væjranamme latijnen alfabetine leah daah:
mehkesne dïhte båeries reeremejarnge Viosen , jïh ånnetji guhkiebasse bæjjese lea daan-beajjetje jarnge .
Aerpievuekien saemien beapmoe , bearkoekrovhte Beapmoeåasah: maanah 3-15 jaepieh 50 kr studenth / honnööre 100 kr geerve almetjh 200 kr 17:00
Rijhkeantikvare lea meatan orreme aktine vïhtesjæjjine .
Voejelaejpieh , vuastah , munnieh jih jijnjh laadthmuerjieh .
Jis mujhtebe dam jïh bååstede åarjelsaemien gïelese jarrebe dellie maehtebe aaj seammaleejnes paarre gaavnedh goh Piñón lea.
Åarjene: Åanghkejaevriem jïh johkem Skardmodalselva rijhkeraasten gåajka .
varki geervedh dejnie Saemiekonvensjovnine , jïh guktie konvensjovne saemien aamhtesinie vihkeles barkoevierhtine sjædta ektiebarkoem buektiehtidh noerhtelaanti jïh Russlaanten gaskem
Nimhtie idtjimh daejrieh magkeres jih man gellie maanah fierhten jaepien skuvlese bøøtin .
Jis båarasåbpoe 50 jaepeste maahta tïjje gohtjemi gaskem jeatjahtahta destie gusnie laantesne årroeminie .
Låaptjoeh mïeline dåastoehtibie dam maam mijjese vadtah .
analyjseradidh , toelhkestidh jïh viertiestidh såemies nöörjen jïh såemies gaskenasjovnaale tjaalegh ovmessie lidteræære aerpievuekijste romantihkeste jïh daan mearan , jïh dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh
§ 16 Slahpenjargga Nordland fylhkesne Slahpenjarggan daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie rijhkeraaste jaevrien Bovrojávri noerhtegaedtiem tjuahpa , daam jaevriem tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Lavzejávri , vyjrehkåbpoe jaavran Noaidejávri jïh daan jaevrien jallemes loektese , daehtie loekteste rïektes sievine dan jællose 1236 jiehkesne Gihtsejiegna , debpede rïektes sievine jaevrien
Biejjien mænngan dle jåårhkebe Raarvihken tjïelten Jovnesåhkoeseminaarine mij fïerhten jaepien hööltesåvva .
Kampanjeraerie soejkesje seminarijumem 2008 aalkosne utnedh , mejnie teemine
Maahtah aaj ohtsemem CV:ine seedtedh diekie , Snåsa kommune , Sentrum , 7760 Snåsa .
Maahtah vielie sjïerepedagogeles viehkien bïjre lohkedh www.udir.no/tidliginnsats jïh www.fubhg.no .
lea sjïere tjaalegeraajroem saemien jïh iemiealmetji dotkemen gaavhtan , jïh edtja åålmehtidh tjaalegh mah leah faagedåehkesne gïehtjedamme jïh vierhtiehtovveme .
 (...) 
Suehpeden 2011 dah lïhtsegelaanth dan voestes juridihkeles latjkoen bïjre seamadin maam Arktiske raerie buakteme .
Daah taalh eah dam " sïejhme " njaalmeldh möönsterem utnieh (göökteluhkie akte , göökteluhkie göökte , njieljieluhkie akte njieljieluhkie göökte jnv) men aktem jïjtse logiske struktuvrem utnieh .
Gaavnehth guktie datne maahtah Jupmelem dov gieriesvoetem vuesiehtidh .
4.1 Maahtoelutnjeme
Dah tjaalegh maehtieh joekehts gåhkoejgujmie årrodh , jïh ovmessie teekste-såarhtigujmie .
Dellie pråvhka raeriedidh edtja veeljedh vierhtiem mij östrogenen namhtah guktie ij nåajsan sjïdth , vuesiehtimmien gaavhtan p-såebpie jallh minipillere .
Stoerre sertiestimmieaarvoe daehtie prosjekteste Saemiedigkie veanhta daate prosjekte lea akte sille reaktoe haaran , ihke daate prosjekte bæjhkohte dah båatsoeiedtjeladtjh eah leah dam daerpies voerkelimmem åtneme maam edtjin utnedh dejnie arealesoejkesjebarkojne , jïh dam pryøvoe staeriedidh , gaskem jeatjebem sjïehteladtedh govlesadtemasse jïh aktivyøki goerkesasse dej joekehts arealeutniji gaskem .
Daate akte mieriedåarjoe lissiebigkemasse / jarkelæmman / orrestæmman daaletje klinihkeste , jïh maahta aaj beetnegidie nåhtadidh daerpies dalhketjh åestedh .
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Johkh goh silpejeanoeh vååjnoeh .
Geerve almetjh mah leah eadtjohke jïh eadtjohkelaakan leah meatan maanaj sijjesne , hijven nuepieh åadtjoeh dovne vuejnedh jïh govledh mij heannede dennie aktivyöki barkosne maanaj gaskem .
Govlehtidh åålmeginie Bööremes jis fuelhkie jïjtse åålmeginie govlehtieh jïh dejnie giem sæjhta hearrine edtja årrodh gosse juvledh .
Gïehteldimmie lea gaajhkh barkoeh mah leah daerpies jis geajnoe edtja hijven årrodh .
Muvhten aejkien luhkie maahta akte stoerre taale årrodh .
Andrea tjabreminie laavenjassine ryöknedh gusnie ij aktine ryöknh .
Mierievierhkie uvtemesth tjiehpiesvoetide http://www.udir.no/Lareplaner/Forsok-og-pagaendegrunnleggende-ferdigheter /
Vaeltede våaromem destie maam maa nah haalvoeh , jïh dåarjoehtidie dejtie maehtelesvoe tide .
Noerhtesaemien unnebelåhkoedajvh leah mearoedajvh Finnmarhkesne , Tromsesne jïh Nordlaantene gusnie aerpievuekien mietie saemien soptesestamme .
Luvlien veeljemegievlie
Manne leam baernie / alma .
Gosse edtjebe bïevnesh ohtsedidh mijjen jïjtsh ïedtji bïjre jallh faageles ektiedimmesne , dle daamtaj dam eengelsken gïelesne darjobe .
Jih maam edtji dle aajja dej jis gierkiej gujmie ?
Akte buerebe barkoe juktie doh jåerhkeskuvlh edtjieh viehkiehtidh evtiedimmine jïjtsh regijovnine .
Billefjordh mearoesaemien byjjenimmiejarnge lea 250 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie prosjektem eatnemevierhtieh bårretehtemasse tjïrrehtidh; beapmoeh jïh krodth darjodh dejstie sjædtojste mejtie eatnamisnie gaavnebe .
Ektie gärhkoedeaveståvroe
Agente barre voestes raajesisnie, mubpene dellie ibie daejrieh gie lea klaahkan tsoepkenimmie sjïekehtamme.
Voereseraerie , mïrrestallemen jïh svihtjemeheaptoes raerie jïh Sijsefeelijeraerie
Gosse lohkehtæjja jïjnjem saemiestieh , dellie dïhte hijven .
Sosijaaleståvroe maahta aaj sjæjsjalidh ierieh skïemtjijemoenehtasse buektedh .
Konsekvensi gaavhtan "saemielaakijste" (lappelovene) jïh stuvrehtimmie båatsoste 1800-låhkoen minngiegietjesne dle jeenjesh sïjhtin saemien reaktah nænnoestehtedh.
Råajvarimmie 17 Bïevneseråajvarimmie reaktoen jïh dïedten bïjre saemienlïerehtæmman .
gïelide .
Dajve B maahta Saarivuoma saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. - golken 15. jïh Hjerttind båatsoesïjteste gålkoen 1. - njoktjen 31 .
Artihkele 27 vihteste:
Njieljie institusjovnh dagkerh kuvsjh faalehtieh daelie, Saemien jolleskuvle, Noerhte-Trööndelagen Jolleskuvle, Nordlaanten Universiteete jïh Tromsøn Universiteete.
Mohte daate ij lij ajve hijven , juktie vaenie tijje mijjese sjidti maanajgujmie soptsestidh .
www.lesesenteret.no; www.ovttas.no
sjïere saemien øøhpehtimmieplaanem geerve almetjidie darjodh gusnie jeahta magkerh daerpiesvoeth , diedte jïh barkoejuekeme saemide dennie lohkehtimmesne
33 .
Tjirkije: Jan Ivvár Smuk Sæjjasadtje tjirkije: Inger Anita Smuk
' esne leah juhtieminie , jïh aktine lissiehtamme budsjedtemierine dle faageskuvleståvroe maahta evtiedimmievierhtieh læjkodh juktie vijriesåbpoe daejnie barkedh , g. j.:
Bielelen daate laake saemien gïelelïerehtimmie lij sån gaajh viesjiehtåbpoe orreme daan biejjien.
Dïhte akte aktem dabloem vaalta jïh buerkeste don måbpan mij dablosne tjåådtje .
Gosse gïehtjedibie guktie referaansedåehkie vaestiedamme, dellie vuejnebe gaajhkesh utnieh raajesh pronominelle objeektine hijven.
Laavenjostoe maahta dovne byjjes årrodh , goh laavenjostoelatjkoeh , jallh ovbyjjes goh rååresjimmietjåanghkoeh jallh plearoeh .
jïh jeatjah mierhkemi tjirrh .
Dåvvome - saemien rïektestjaelemedïrrege
Daate galka råajvarimmiej tjïrrh darjodh juktie saemiengïelen ööhpehtimmiem maanajgïertesne jïh maadthööhpehtimmesne tjïrkedh , dorjesåvva jeenjh arenah tseegkedh gusnie saemeste jïh tjerkebe barkedh saemiengïeleldh ööhpehtæmman jïh ööhpehtæmman saemiengïele faagegïevlesne skreejrehtidh .
Maahtam soptsestidh mah lïhtsh jallh biehkieh mah leah sijjienommesne .
sprickaitr:PRT 'Och Karius var så arg att han nästan kunde spricka.'[Karijuse jïh Baktuse] Daah göökte vuesiehtimmieh leah öövre mij molsedimmie edtja årrodh.
Dah skyllememaanah gïeh guessine Elgå-esne , sïjhtin Marjam jïh Jon Henrikem båarastehtedh .
KJS aaj eksamenedïedtem åtna geervelïerehtimmiekuvsji åvteste åarjelsaemien gïelesne , mejtie Gïelem Nastedh Snåasesne tjïrrehte .
buerkiestidh guktie Nöörje vierhtieh nuhtjie jeatjah lehkeste veartenisnie
Laavenjostoem vijrjiesåbpoe evtiedidh eejhtalleme- , iedtjesiebriejgujmie , voenges siebriedahkigujmie jïh tjïeltigujmie juktie visjovnem " Kultuvre gaajhkesidie " jaksedh
Saemiedigkie lea aalkoealmetjetjirkijh abpe veartenistie bööredamme akten gaskenasjovnaale jïh ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne , Finnmarhke , ruffien 8.- 12. b. 2013 .
Eah dah sjïere semantiske væhtah gååvnesh daaroen G1 jïh destie haastadihks gosse saemien G2:m galka vejtiestidh.
Dïhte mïerhkem beaja 20 jïh 30 gaskoeh .
Nasjonaale pryövemh lohkemisnie saemien mieriej mietie
Tjåenghkies læjkome boelhken 2011-2015 sæjhta dellie årrodh 74 millijovnh kråvnah .
Rïjhkebiejjie aaj mieriedi unnebelåhkoepolitihkem jïh vïjhte nasjovnellen unnebelåhkoetjïerth jïh dej gïelh (gaajhkh varieteerh) bæjhkoehtidh .
Sïjhth dov baakoevåarhkoem vijriedidh , orre jïh jienebh saemien baakoeh jïh jiehtegh lïeredh ?
Learohkh edtjieh soptsesem tjaeledh våaroej våaroej .
Aelhkie munnjien dagkeres deahpadimmiem guarkedh , juktie manne leam jïjtje - geerve almetjine - åådtjeme joejkemem kroehkedh ööjeldihkien våårhkoesijjeste , jalhts ij dagkeres bååktjehke hujnies tsiehkesne .
Landshövdingen jïh lïeneraerie jallh länsöverdirektören
Gaajhkh saemien gåetieh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh , leah jïjtsistie vaarjelamme .
1.3.
Old Price: NOK 290,00
- Manne gujht guarkam almetjh tuhtjieh daate eevre båajhtode , jïh daelie maam akt dejnie darjobe , staateraerije jeahta .
- boekte dle
Sjïehtedimmie suksesijveles sjïdtede jïh voestes lea healsoejarngh Bräcke , Frösön , Lugnvik jïh Zätagränd .
Dle damtoes almetjh aktene grammatiske systeemine reakasovveme.
Jïh guktie daejrebe gosse nulle objeekte aktene raajesinie dellie ibie maehtieh nulle objeektem tjarkebe jiehtedh, jïh dan åvteste sovmem daagkeri veajkoej soptsestæjjah raajesh våajnoes pronominelle objeektine veeljieh.
Departemente sæjhta dam vierhtiedidh gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh , lihtsine barkose saemien gïelem tjïrkedh , byöroe laaken tjïrrh hjemmelisnie nænnoestidh juktie gïehtjedidh guktie tjïelth jïh fylhketjïelth laake gïelenjoelkedassij mietie berkieh .
Man båetijen aejkien dejtie vuertieminie ?
almetjelåhkosne ryöknesovvedh " .
Skuvlen nomme jïh adresse
Jïjnje lea , jïjnje lea gujhta aj , men mannesinie im mujhtieh .
Vuartesjh aktem TV .
Åvtese vuejnedh
tjielten åejvieh jienebh saemien maanagierth bigkieh jïh jienebh vierhtieh dejtie vedtedh
saemien gøølemedajvem tseegkedh gusnie maelmiereereme jïh låhkoejoekedimmie lea regijovnen jïh byjresen daltesisnie gietske- jïh jearohkevoeten prinsibpen mietie
Verran tjïelte
Vaarjelamme dajvh ovmessie vuekine reeredh
Maahta sån joe daelie nuepie årrodh illeldahkide 8 .
Dïhte jeahta daate lexikaale molsedimmie jïh dej göökti veerbi gaskoeh lea relasjovne semantihken mietie.
Gaajhkh utnijh faalenassem åadtjoeh 40 feelemi bïjre fïerhten jaepien , mearan nuerebe svihtjemeheaptoes almetjh faalenassem åadtjoeh 80 feelemi bïjre fïerhten jaepien .
NATUREN SOM SPISKAMMERS
Slabakova (2016) Bottleneck-hypotesem buerkeste goh boehtele.
Daate heannede gosse mahte nuekies baeniedåakterh .
PRYÖVEN BÏJRE ...
 (Jupmelen) Aehtjien jïh Baernien (+) jïh Aejlies
Ållesth 39 saemien ståvroelïhtsegh 20 vaarjelimmiedajveståvrojne laantesne .
saemien jielemh- jïh goerehtimmiejarnge .
Dïhte mij satnem stuvrie barkedh lea gaajhkh ovreaktah mejtie saemiej vuestie dorjeme .
Tjåadtjoehtæjja: Barkoe- jïh tryjjesdepartemeente Barkoe- jïh tryjjesdepartemeente bïevnesh noerhtesaemien gïelese jarkoste .
Gïelejarngi ovmessie haestemh dovne öörnedimmine , ekonomeles vierhtiejgujmie jïh barkijh gïelemaahtojne jïh voenges maahtojne reebledh , evalueringe vuesehte .
Datne maahtah dåarjoem åadtjodh jis dov mïnnemen jallh operasjovnen / båehtjierdimmien latjkoem tsööpkie .
Guhkiesvaestiedasselaavenjassh eejnegen tjaalegi vööste viedteldihkie mah baalte bïejeme , jïh vaestiedasse edtja dovne tekstegoerkesem jïh tjaelememaahtoem vuesiehtidh .
Aelkieh dam barkoem soptsesh darjodh naemhtie guktie learoehkidie skreejrieh , jïh dejtie tjaeleme-aavoem vadta .
LOHKEMEN BÏJRE
Aerebe leah gøøkte gærjah maanide tjaaøeme .
Daate lea naakede destie misse mijjieh sïjhtebe raerieh åadtjodh , mubpie presidente Vars jeahta .
vearoldem jïh daelhkiem giehtjedidh göökte våhkoeh , golme njieljie aejkieh jaepien tjïrrh , jïh dej minngemes biejjiej vearolden bïjre soptsestidh Dïhte sjædta dovne goh repetisjovne jïh lïerehtimmie orre lahtesijstie .
Modell över det fria vårdvalet Nuepie jïjtje hoksem jeatjah sijjesne veeljedh - maam gohtje frijjes hokseveeljeme - ij hoksegarantijeste tsevtsieh .
Ekonomijestrategije 2012-15 (FD .
Gærja lea Torkjel Rasmussen voestes gærja maanide jih noeride .
Dellie maehtieh almetjh dam aajhtsedh , mohte kaanne eah guarkah mannasinie hujnesne .
Dah guejmieh dam tseegkeme nasjovnale museumenedteviermiem dåarjoehtieh , jïh sïjhtieh Saemiedigkien jïh fylhkentjïelten reeremedïedtine viehkiehtidh guktie minngemosth dan bøøremeslaakan sjædta goh gåarede .
Juekieh bïevesh
- Mïrrestalleminie jïh seammavyörtegsvoetine barkedh nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem lea daamtaj akte guhkies barkoe mij dovne vissjelesvoetem jïh heartoeh kreava .
Gïelemaahtoe evtede gosse saemeste , jïh gïelemaahtaldahkine buerebe guarka guktie gïelem lïeredh .
- daan biejjien tjahken-laejpieh bååhkesjieh jïh bijreme-bearkoem byöpmedieh - aamhtese: saevege , klaerieh jïh saemiej vaarjoeh .
Mijjieh sïjhtebe jåarhkedh tsavtshvierhtieabparatem aelhkebe darjodh utnijasse .
Dïhte jarnge lea Rørosen jåarhkeskuvlesne , jïh dah aajhterh leah Åarjel-Trøøndelaagen fylhkentjïelte , Hedmaarhken fylhkentjïelte jïh åejvietjïelte Rørose .
Dïhte barre mojjehte gosse fuehpesne .
Jis guhte veanhta nubpene rïjhkesne sutnjien daamtesreaktah gåatoemasse jeenebinie dajvine goh dajveprotokollese tjaalasovveme , dellie maahta aamhtesem dan rïjhken dåapman uvte tseegkedh sov aamhtesem åadtjodh gïehtjedidh .
Saemien bibliografije
Fylhkemaennij lea dïedte g. j. gïehtjedimmie jïh laakijesvoetevaaksjome , klååkemeaamhtesh , bïevnesh jïh bïehkedimmie , laakh jïh njoelkedassh implementeredh jïh gïehtjedidh jïh dåarjoeh koordineredh jïh juekedh .
Forskrifter Saemien Åålmege
aalkoebaakoe jïh aalkoerohkelasse
Ulmie sæjhta årrodh , mijjieh Noerhte-Trööndelagesne aktem faalenassestruktuvrem utnebe mij buerebelaakan barkoe- jïh siebriedahkejieleden maahtoedaerpiesvoeth dååste .
Bæjngolen dej saemiej dajvh edtjieh aaj he tie saemiej kultuvre jih giele jarngese båetieh jih gietedalleme almetjidie bøøremes sjædta .
Nööremes maanah ij töölh gosse dan vaenie jovkedh .
Fylhkemaennie reaktide jïh faalaldahkide bïevnese , g. j. maanajgïertefaalaldahke saemienmaanide .
Daan biejjien fylhkenålma klååkemeåårgane saemien gïelenjolkedasside dastegh klååkeme lea tjïelten jallh fylhkentjïelten åårgani bïjre .
Aktem ihkuve studijefaalenassem tseegkedh saemien toelhkeööhpehtimmien sisnjelen
mah leah NTFT ' en
1.1.1 Sektovren gïehteldimmiemierie
 (Joma, 2012, s. 8) 
Saemien gïelemoenehtsen åvtehke , Bård Magne Pedersen stoerre ïedtjem vuajna dan barkoen bïjre mejnie moenehtse nïerhkeme .
Popup-steegkeme Jis datne Win XP service pack 2 åtnah , dle daarpesjh popup-steegkemem jamhkelidh jis edtjh buektiehtidh illedahkh j.n.v. vöörhkedh .
Åesiesöörneme saemien lidteratuvridie ...
- Veterinærinstituhte Tromsøesne lea vihkeles maahtoem båatsoen jïh arktiske laanteburrien bïjre bæjjese bigkeme .
7.3 .
Jalhts akte learohke maahta luajhtasovvemem åadtjodh , dle learohke jïjtje jallh eejhtegh maehtieh læjhkan sjæjsjalidh learohke edtja pryövem tjïrrehtidh .
dejnie barkojne galhkajibie .
låhkoej vuepside geerve jaksedh jïh sjiehteles
lidteraturi bïjre soptsestidh jïh faagen baakoeh utnedh gosse buerkiestidh
Maehtedh ryöknedh nöörjen gïelesne lea bïevnesh toelhkestidh jïh guarkedh tjaaleginie gusnie taalh , stoeredahkh jallh geometrihkeles goerh .
Vuartesjh aaj kap. 6.2.1 Interreg , mij jïjtselaakan dam åarjelsaemien bieliem dåarjede .
' em utnedh jih aktem vihties soejkesjem guktie edtja beetneh-vierhtiem nuhtjedh .
soptsestidh guktie baakoeh jïh guvvie ektesne sjiehtieh guvviegærjine jïh jeatjah guvviemeedijinie
Saemien gïelekampanje
Gïele våajnoes sjædta sjiltadimmien , tjeahpoen , tjaatsegi , hïejmesæjroej jïh teekstadimmien tjïrrh .
Artihkele 28 jeahta
Gosse lim tenåringe dle almetjh 25% sov baalhkeste beapmose nåhtadin .
Dïedtesth " Ok " .
Barkedh Nord
Darjoeh aktem guvviem heanndimmeste Gusnie libie ?
Muvhten aejkien lohkehtæjja tjuara materijellem jïh learoevierhtieh sjïehtedidh voenges tsiehkiej mietie .
Reerenasse sæjhta viehkiehtidh ihke daate jollebe båata dennie nasjovnaale agendaesne .
Daan raajan eenergijelijrehtimmieprogramme lea dorjeme juktie eenergijenuhtjeme lea geahpanamme 78 GWh:ine , jih jeenjh baahkegoevtesh bioeenergijen jih baahkepumpi gaavhtan tseegkesovvin .
Manne jovkem .
Sektovri mieriej mietie maahta aktem premijesaatsem 11,3% utnedh abpe soejkesjeboelhken , dsj .
210 000
Dannasinie Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
Ij badth gaajhke dan aelhkie maam leam desnie tjaaleme, men idtjim naan sjïere nominatijvehammoeh pryövh daennie goerehtimmesne.
Njaalmeldh maahtoeh leah goltelidh , soptsestidh jïh guarkedh man bïjre soptsestieh .
SERGEY KRASNOSHCHOKOV / SHUTTERSTOCK
Barkoevedtijemaaksoe ovmessie sovnine
Mejtie dov Jupmele gïem iktesth heevehth , datnem leejjonijstie gorredamme ?
Lohkh tjaalegem gellien aejkien .
Vaarjelimmiemieriedimmieh dejtie ovmessie nasjovnaalepaarhkide leah daesnie .
Dagkerh maehtieh pryövemisnie mænngan båetedh .
mearhkodh .
Paassebaakoe:
- Daejnie jarkelimmine ohtsijh sijhtieh vaestiedassem åadtjodh sijjen ohtsemidie verkebe goh aarebi , jïh maehtieh prosjektigujmie nierhkedh dan varke goh gåarede , saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta .
Ihke learohkh edtjieh dovne gïelem jïh njaalmeldh buektemevoetem evtiedidh , dle vihkeles tjiertestidh dah edtjieh ellies raajesh buektedh .
Dajve maahta SemisjaurNjarg saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1. - rahkan 10. jïh Saltfjellet båatsoesïjteste rahkan 11. - voerhtjen 30. § 24 Storsund Norrbotten läänesne Storsunden daah raasth (Kaarhtelissie 2): Storsunden luvhtie meatesth ruevtiegeajnoem laantegeajnose Storträskliden - Koler , daam geajnoem jeanose Lillpiteälven , daam jeanoem geajnoekroessese noerhtejallelen Lillpite , destie geajnoem Granträsk:n gåajka , vyjrehkåbpoe geajnoem Liden bijjelen dahkoe Arridsträsk:se , debpede geajnoem Teugerträsk:n bijjelen Storsund:n gåajka .
' ste , væjroetjirkeme jïh
Daan biejjien tjuatsa .
teeksth lohkedh jeatjah aalkoeåålmegijstie jïh kultuvrijstie jïh soptsestidh maam destie dååjrehtalla
Man stoerre staaten diedte
) elmeste vaeltieh jïh oksygenem (O
1988:534) moenemh gååvnesieh guktie juvrh galka skryjjedh jïh hoksedh .
Gåabpatjahkh maehtieh aevhkiem utnedh daam daajroem juekedh .
Lohkehtæjja byöroe learoehkidie bååstede bievnedh mejtie gåarede tjïrrehtidh dam dorjesem maam veeljeme , jïh dejgujmie digkiedidh maam edtjieh darjodh , jïh gusnie dah maehtieh aevhkie bïevnesh gaavnedh .
Saemien gïeleutnijh daarpesje , jïh eadtjohke gïeleutnijh daajbaaletje viehkiedïrregh daarpesjieh daatovrese , nedtese jïh mobijle dalhketjidie .
h / l: Gæjhtoe Jupmele mijjen Åejvie .
Dan sjïekenistie dïhte govlehtimmielahtestimmie Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjielteste ajve dejtie åejvieåssjaldahkide vuartesje moenehtsen raeriestimmesne .
Saemien sïejhmelohkehtæjjaööhpeh
Vihkeles illedahkh jïh raerieh dan geajnoen bïjre guhkiebasse aaj eejhtegidie vadtasuvvieh dejtie learoehkidie mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh , guktie eejhtegh maehtieh jïjtsh maanan evtiedimmiem dejstie uvtemesth tjiehpiesvoetijste ryöknedimmesne dåarjoehtidh .
100 ryöknedh , juekedh jïh veahkah bigkedh 10 raajan , tjåanghkan bïejedh jïh juekedh luhkiedåehkieh 100 raajan , jïh taalh göökte sifferigujmie juekedh luhkine jïh aktine
Maahtoelutnjemem åarjelsaemien gïele- jïh kultuvredaajrosne sjïehtesjidh sisnjelds soejkesjinie maahtoe- jïh barkoedåehkieevtiedæmman .
Daate daajroem vadta guktie " tsiehkie lea daelie "
Samisk område " (Jieleme-evtiedimmie , innovasjovne jïh fryöjstehkevoete .
Daate empirije aaj vihkeles saemien G2-lïerijidie jïh lohkehtæjjide.
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh goh gåarede learoehkidie viehkine dejtie sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide .
Hijven maanagïertebiejjie gaajhkide maanagiertide .
Gaajhkh tjïelth jïh fylhkentjïelth edtjieh aktem pedagogeles-psykologeles dïenesjem (daaroen PPT) utnedh .
Beaivvášistie jaepien 2007 .
Sïejhme bïevnesh reaktaj jïh skåltoej bïjre hoksese , juktie nasjovnellen hoksegarantije , aaj www.1177.se sæjrosne gååvnesieh , dan Regler och rättigheter / Njoelkedassh jïh reaktah nuelesne .
b. Manne leam dom maanam lohkehtamme.
Healsoejarngh aelkieh dejtie dïenesjidie faaledh: tïjjem jeatjahdehtedh , reseptem orrestidh , viehkievierhtieh orrestidh , preventijvedeerpegh orrestidh jïh raeriestimmieh vedtedh .
Dïhte pråvhka deahpadidh gosse 14-15 jaepien båeries , mohte maahta gujht aelkedh dovne aarebi jïh dan mænngan .
Daan biejjien gellie aktöörh ovmessie laavenjassh jïh dïedtesuerkieh utnieh saemien gïelen sisnjelen , men ij guhte dïedtem utnieh dejtie ovmessie gïeleråajvarimmide iktedidh .
Konsesjovnefaamoebaalhkah jaapan 2010 17,8 mill. kråvnah sjïdtin .
Vuesiehtimmie: lotusegoere
Web ‐ sijjie: ...
Guktie diedtem learohken , eejhtegi jih skuvlen gaskems juekedh .
Dah gøøkte båarasommes leah væjkeles dan nøøremes maanese saemiestidh .
Ulmie lea stuvremen fokusem lissiehtidh , jïh voerkesvoetem stuvremen bïjre sektovrisnie nænnoestidh .
Maahta aaj aktem soptsesem nåhtadidh maam akte learohke tjaaleme , jis dïhte lea lïerehtimmieulmiej krievemi mietie .
Saemiedigkie eadtjohkelaakan barka juktie gorredidh jïh nænnoestehtedh saemien årroji reaktah jïh daerpiesvoeth prosessesne tjïeltereformine .
Maanaj stååkedimmie maahta gïerve årrodh , jïh naan stååkedimmieh dååjrehtimmiem jïh haarjanimmiem krievieh .
Dah jeanatjommes seamadieh mijjieh staatem jïh tjïeltide daarpesjibie , bene eah gaajhkesh vienhth fylhkentjïelte daerpies .
Manne mearosne jielieminie .
tom 'Anders slår ut kåsan tom.
FYLHKENRAERIEN VUARJASJIMMIE ...
Buektehte buerebe bååstede ryöknedh saaht mehtie taaleste ?
Dastegh dïhte 16-jaepienvoejhkelimmie dorje guktie jienebh veeljijh sjïdtieh gosse dah 18 jaepieh illieh , dellie ojhte maam akt jakseme , veeljemedotkije veanhta .
Eejhtegi lïhkesvoete jïh daajroe jïjtse maanan bïjre lea dïhte våarome laavenjostose , jïh dah edtjieh maehtedh meatan årrodh tsevtsedh guktie dej maanan aarkebiejjie lea maanagïertesne .
Unnemes akten aejkien fïerhten mubpien jaepien mijjieh vaaksjomesïeltem jïh dej luhpiem vaaksjobe .
Politijen (112) jïh staarnedïenesjen (113) baenhtsesnejarngh utnieh barkijh gieh saemiestieh jijtsh åårganisasjovnen sisnie .
Daate lea mij akt maam aaj tjuara digkiedidh saemien tsiehkesne .
V. b.) Ballore , Bealloejaevrie / SaU .
UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie , åarjelsaemien akte ietjmies håvhtadihks gïele .
Lärobok 4
6.3.2.
gïehtjedamme bïhkedimmiem jïh bïhkedasside juktie pryövem tjïrrehtidh åvtelhbodti
Mejnie leam væjkele ?
Vuesiehtibie Saemiedigkien bïevnesasse lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre , gusnie aaj daam dåeriesmoerem digkede .
Mijjieh sïjhtebe dannasinie tjïertesidh guktie mijjieh daejtie dïejvesidie guarkebe .
O Oksejohke Laxbäcken (Vilh .
Læjhkan vïenhtem dah illeldahkh nuhtegs G2-lohkehtæmman sjidtieh, jïh aaj dejtie gïeh vielie sijhtieh funksjonelle morfologijen bïjre goerehtidh.
goltelidh mubpide , gihtjedh jïh jïjtsh åssjalommesh jïh mïelh åvtese buektedh
barkeme guktie råajvarimmiedajve Noerhte-Romsese jïh Finnmarhkese bïejesovvedh .
Daah vierhtieh åajvahkommes juhtieh dejtie lissiemaaksojde mejtie tjïelth jïh fylhkentjïelth utnieh , jis edtjieh buektiehtidh guektiengïeleldh dïenesjh vedtedh .
1973 dle kultuvrejarnge Sámi Instituhtta tseegkesovvi Guovdageaidnusne .
Nænnoestimmie 2012
Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjïelten govlehtimmelahtese Saemiereaktamoenehtsen raeriestæmman våaromem vaalta golme åejvieåssjaldahkine raeriestimmesne , guktie moenehtse jïjtje dejtie åehpiedahteme , jïh åvtese båateme digkiedimmiej tjïrrh govlehtimmieboelhken:
Dåarjoehtidh guktie dah saemien teaterh maehtieh jïjtjemse kåanstevuekien mietie evtiedidh , scenekåanstem jolle daltesisnie darjodh , jïh maehtedh scenekåanstine bïjre jarkan mïnnedidh , guktie dah leah goh sijjieh gusnie kultuvrem dååjre jïh kultuvrem daajroes darjoeh , jïh gusnie saemien gïele åtnasåvva jïh våajnoes dorjesåvva
Lïeneståvroe Västernorrlanden lïenesne gïetede stifelsh mah leah Västernorrlanden jïh Jämtlanden lïenine .
Ryökneme-aarhken tabellesne fïerhtem laavenjassem njieljie hammoej mietie nænnoestamme: åejvietsiehkie gosse lohkedh , laavenjassen hammoe , teksten hammoe jïh man faagese .
Golme væjkeles laavlojh dahkoe byöreme: Tone Hulbækmo Marja Helen Fjellheim Mortensson jïh Jon Henik Fjällgren .
Daan sjïekenisnie dle gellie gïrremh , aksjovnh jïh demonstrasjovnh sjïdtin , dovne saemijste jïh dehtie byjresepolitihkeles bieleste .
Datne byørh steemmadidh veeljemisnie 2011 juktie dïhte jeanatjommes lea dov aarke biejjien lea politihken bïjre .
Universiteten jarkoestimmieprogramme dorje guktie saemien maahta reeremegïeline åtnasovvedh , jïh læjhkan gaavnoes årrodh dejtie mah nøørjen gïelem nåhtedieh .
Forskrift om endring i forskrift om fosterhjem
Mov gåetie gaedtiebealesne jïh oksem åtnam tjaetsien nuelesne .
Mijjieh sïjhtebe hoksedh ihke voemeluktie fylhkentjïelten kultuvrevierhtijste edtja darjoemidie juhtedh .
' ste , jïjtse vierhtijste , Mære laanteburrieskuvleste
Hoksem veeljedh jeatjah laantedigkesne
Mujhtieh legitimasjovnem gosse datne steemmedh !
Laavenjostoe tjïelti gaskem jåahka jïh vijriesåbpoe evtiesåvva
Gaskoeh ulmiejaksoe
Nænnoestamme barkoe juktie eekh gorredidh Reeremasse , gïehteldæmman jïh gorredæmman gåetijste staaten gåetieleejjeme-øørnegen sisnjelen , dle budsjedteradamme 1,6 millijovnh kråvnajgujmie jaepien 2012 .
Dan mænngan ultratjoerestavem mojhteleslaakan naan centimeeterh maadthtjåelien sïjse rijtie .
Nøørjesne vuj maehtieh årrodh 300 guhth gielem eensi laakan soptsestieh , mohte jienebh gielem guarkah .
Gåessie datne leah 900 kråvnah 12 aski mïeresne maakseme , voestes mïnnemistie ryökneme , datne frijjekåarhtem åadtjoeh mij frijjes rïhpes skïemtjehoksem vadta dennie aejkiemieresne goske luhkiegöökte aski-boelhken orrijidh .
Åarjelh-saemien teatere lea barkeminie åarjelh saemiej dajvine .
Jå1: 45 tæjmoeh
nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1900 raejeste jïh daan raajan
Gosse dam darjoem dellie gïehtjedem mejtie kausatijve molsedimmie maahta dejtie veerbide morfologijine vïhtesjidh mah ovagkusatijve jïh overgatijve veerbh sinsitnien muhteste.
Regijovnale evtiedimmiefoente
Maaksoeh faageskuvlide leah 2011 raejeste vååjnehtamme goh jïjtse sektovre .
Lissine konsesjovnefaamoebaalhkah budsjedtese beaja fylhkendigkien budsjedtesuarkan .
Gaajh viesjies learohkh sijhtieh vaenie nåhtoem utnedh jïjtjeraarehke laavenjassigujmie pryövesne barkedh , jïh dan åvteste ibie dam raeresth .
Jienebe lea aaj .
Julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne vaenebh teermh jïh teeksth gååvnesieh goh noerhtesaemien gïelesne .
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh goltelidh , håaledh jïh govlesadtedh viehkine dam eengelske gïelem nuhtjedh .
Saemien bieleste dle åtna båeries saemien symbolh leah maam akt maam ektesne eekie , jïh lea saemien reaktavuajnoen vööste dam reaktam akten aajnehkasse vedtedh .
Vijriebasse bïhkemde dle gïelh logiske tseegkeme.
Dellie gujhth vihkeles goerehtimmiedåehkesne learohkh utnedh mah saemien voestesgïelem jïh mubpien gïelem lïerehteminie skuvlesne.
Snåasesne utnebe aaj naa jïjnjh juvrh goh råate , gierhkieh , duvrieh jïh vaanhterdimmie
Mænngan raeriestimmiem staatebudsjedtese 2011 , jïh baalhka- jïh åasabijjiedimmiem krøøhkeme , dle maehtebe jaepien 2011 rïektes 38,6 mill. vielie kråvnah nåhtadidh , viertiestamme dejnie voestes budsjedtine jaapan 2010 .
Åarjelsaemien universiteetesne jïh jïlleskuvlesne
ÅPENLYS HOMOFIL ?
Learohkh edtjieh lohkedh jïh ussjedalledh jïjnjh jïh gelliesåarhts båarasåbpoe jïh urrebe tjaalegi bïjre ovmessie sjangerinie jïh ovmessie meedijijstie .
duasta almetjigujmie gaskesadtedh
b.
Maehtedh ryöknedh saemien mubpiegïeline buejhkiehtimmiem evtede lïeredh , ussjedadtedh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh .
Dennie dåehkesne leah veerbh mah deahpadimmiem buerkiestieh gusnie mij-akt mårhkene.
Båetije boelhkesne galkem variasjovnegamtam vuesiehtidh voestes jïh mubpene goerehtimmiedåehkine.
Sisvege:
Vihkeles gaajhkh learohkh åadtjoeh
Tråanten tjïelte lea nænnoestamme aktem moenehtsem nammoehtidh mij edtja heevehtimmiejaepiem soejkesjidh jïh gyhtjelassigujmie barkedh ektiedamme dan " Saemien tjiehtjïelasse Tråantesne " .
Dovne aahka / aajjah jïh naan eejhtegh lin viehkine dej biejjiej gosse limh ålkone .
Tjielten nualan Snåasesne sijhtieh reereme-lihtsegh giele-jarngem rihpestidh .
Learohken ektine maahtah lohkehtimmien ulmiem bïejedh gosse barkoem evtiedidh dan learohken lohkememaahtojste jïh magkerh ulmieh faagesne edtja jaksedh .
Dïhte sæjhta jiehtedh vuesiehtimmien gaavhtan datne seamma skïemtjijeåasam maaksah goh gaajhkh dah jeatjah gïeh gaahpodehoksem ohtsedieh .
b. Jaepeste år:ELA jaapan år:ILL vaananieh minskaitr:3p dah de mijjen vi:GEN båeriesalmetjh gammelfolk guhth
" Våålese-ryöknedh " - strategijh leah krïevije dan åvteste dihte ryöknemem kreava göökte raajrojste seamma tïjjen: Tjuara våålese ryöknedh dehtie aktede taaleste dan måbpan , jïh seamma tïjjen bæjjese ryöknedh dam låhkoem maam edtja våålese ryöknedh .
Dåastoevisnie orre jïh naan tæjmoej mænngan aalka vertedh jïh jijmiem luejhtedh .
Aalkovisnie sæjhta iemie årrodh sijjie- jïh geajnoesjiltadimmmine fylhkengeajnojne dejnie dajvine gusnie saemieh årroeh , jïh / jallh histovrijen mietie saemieh nåhtadamme .
SØRSAMISKE REGISTRERINGER
Gosse asvede maahta dan tjarki domtesh jïh reaksjovnh kråahpesne åadtjodh guktie maahta vïenhtedh edtja jaemedh jallh vuaralidh .
Nyjsenæjja veelti laejriekrovhtem , gaaltijijstie tjaetsiem dievhtieji jïh krovhtem dållese bïeji .
Aktene demokratijesne maassemeedijah maehtieh laejhtedh dejtie mah faamoem utnieh .
Maanah föörhkedieh gosse Ida jïh Aino rovnegs vaarjoeh gåårvedægan jïh vaajestægan guktie snöölhke jïh snurke sinsitniem neerrieh .
2001:453).
Fylhkenraerie Reereme-åvtehken soejkesjem nænnoste guktie edtja dejtie guektiengïelevoetevierhtide Saemiedigkeste reeredh .
Mubpene mïerietjåanghkosne 7-12 ovmessie taalh edtjieh tjåadtjodh mah vuesiehtieh man båeries lea .
Diversepåastesne leah g. j røønjeme vijri gaavhtan , kruanasijjieh , jeatjah latjkoeh privatigujmie , elektro , pumpestasjovnh j. v.
Manne ojhte vienhtem maehteles barkijh mah aktine vihties ulmine jïh ektesne öörneldihkie berkieh , maehtieh maanide viehkiehtidh aktem jear soes , hijven jïh feejjene maanabaeliem vedtedh , maanagïerten ektievoetesne .
Veeljh aktem maallem gusnie uktsie båaloeh fierhtene posisjovnesne tjaakanieh guktie dah sertiestimmieh konkretiseradamme sjidtieh .
Daate lea dan aarmogs syjhtede .
HSL:en våarome lea gaajhkh almetjh Sveerjesne edtjieh hijven jïh vihties hoksem utnedh seamma tsiehkine .
kengærjagåetide , tjïelth svaalhtesigujmie jïjtsh åarjelsaemien nedtevierhtide (sïejhme bïevnesh lïerehtimmien bïjre , såemies funksjovnelle bïeljelimmiegoerh) • Karrijeerjarngh Noerhte-Trööndelagesne
Dannasinie dah skuvlh buektiehtieh dejtie jolle syjhtedasside jïh stoerre kvaliteeteulmide dåastodh , mejtie fylhkendigkie jïh årrojh utnieh mijjen skuvlide .
Bïejh dieriem gaskese , jïh gåaroeh .
Lissine byöroe soejkesjem maajhööhpehtimmiem buerebe sjïehtedidh ektiebarkojne raastij dåeresth gaajhkh saemien gïeline
Bottleneck-hypotesen mietie aaj vihkeles gaavnedh mah leah aelhkie lïeredh jïh mah geerve G2-lohkehtimmesne.
Raereste aaj saemien våhkoem Tromsøsne meatan vaeltedh Saemiedigkien budsjedtesne .
aamhtesasse 10/66 Fylhkendigkesne gusnie aaj soejkesjeminie 20-23 mill. kr. åvtelhbodti dåarjodh , aarebi bommebeetnegeprosjektem nænnoestamme .
Netto gïehteldimmiemiereste jaepien 2010 , 62,8 mill. kråvnine , dle Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte medtie 30 mill. kråvnah dåarjojne vedti ovmessie råajvarimmide .
Sijjie gååvnese vielie reaktavoetese jïh vielie jïjtjeraarehke jieledem evtiedidh .
Maam soptsestæjjah dej sosiokulturelle byjresisnie dååjrehteminie jïh gåessie gïelem vejtesteminie, vihkele jïh maahta soptsestæjjide tsevtsedh.
Universitete Tromsesne lea åådtjeme dan nasvjonellen dïedtem saemien dotkemen jïh ööhpehtimmien åvteste Nöörjesne .
Juktie ij leah tjïelkes mannasinie goebperh åådtje dellie gïerve dan vööste vaarjelidh .
Fylhkendigkie sæjhta barkedh guktie akte stuerebe låhkoe staaten sertiestimmijste kultuvresuarkan Noerhte
maanaguedtij reektesisnie Reakta mealtan orreme saemien maanaj jïh noerij åvteste dah noerh jeehtin gïele lea vihkeles faktovre evtiedidh jearsoes identitetem - jïh medijah dan vaenie aamhtesh åålmehtehtieh saemien noeride .
Baasisedåarjoe I - lïerehtæjjide / learoekandidaatide noerereaktine
Jis idtji seksem giejnie utnieh ij maehtieh tjoeleskïemtjelassem åadtjodh .
Dah sertiestimmieh mijjieh daan biejjien staateste guektiengïeleldh dïenesjidie dåastobe , edtjieh ajve evtiedæmman saemien gïeleste jïh darjoemidie årrodh mah gïeleevtiedimmiem skreejrieh gïelevierhtietjïeltine .
Mov njieljie vïelleh vuerpine sjidtin dan båatsoen sïjse .
Ij maehtieh jïjtje maam akt darjodh guktie varkebe puberteetese båetedh .
Maehtedh lohkedh saemien mubpiegïeline lea akte bielie eensi gïelemaahtaldahkese .
Tsiehkie lea vïerremes julevsaemien gïelese gusnie lohkehtæjjavaanoe joe lea geerve, jïh maahta aerviedidh dïhte sagke vïerrebe sjædta.
Daesnie dah faagemoenehtsh:
Gosse jïjnjh almetjh dæjpa , maahta bïevnesh avijsij tjïrrh båetedh jïh ij prieviejgujmie , guktie gohtje bieljielimmiebïevnesh .
Tjïelten soejkesjebarkoe ...
Dïhte vihkielommes barkoe kultuvrepolitihken sisnjelen lea vijrieslaakan barkedh kultuvresuerkesne guktie gaajhkesh maehtieh kåanstem jïh kultuvrem dååjredh , ovjearohks mehtie sosijale maadtoste båata jïh
Buerebe sjædta jis aatem darjodh maam lyjhkoe darjodh vuesiehtimmien gaavhtan voelpigujmie årrodh .
Dovne lohkedh jïh våajodh maehtieh transitijve åtnoem åadtjodh, goh manne vuesiehtimmine (36c) jïh (36d) vuesiehtamme.
Åarjelsaemien 1 lohkedh dellie krïebpesjieh datne vaenemes saemien lohkeme mubpine gieline jåarhkeskuvlesne jallh seamma daltesisnie .
Mov kråahpen medtie govhte stoerretjuetieh naaloeh .
Prosessinie barkojne gïeteldssoejkesjem saemien gïelem evtiedidh lij Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente tjåanghkojne orreme fylhkemanniejgujmie , fylhketjïeltijgujmie , tjïeltijgujmie , skuvlijgujmie , institusjovnijgujmie , gïelejarngijgujmie , jeatjah saemien gïelebyjreskigujmie jïh dotkemebyjreskinie .
11,1% vaestiedæjjijste aaj vaestiedieh dah muvhten aejkien saemien lïerehtimmiem åådtjeme jïh 27,8% vaestiedæjjijste eah gåessie gænnah saemien lïerehtimmiem skuvlesne åådtjeme.
Båetije aejkine dovne NSR sæjhta sosijaale , etnigke jïh politigke neerrehtimmiem vuastalidh jïh nyjsenæjjan garmanæjjan gaskem , dovne vierhtegebarkosne jïh stinkes vierhkievierhtiejgujmie .
- Daelie Beapmoevaaksjoeminie ektine barkebe guktie fjovlegööliji baalhkanuepieh maehtieh læssanidh frijje göölemistie , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Digitale røntgen Aalkeme digitale røntgen installeredh jaepien 2010 jïh daate barkoe jienebh klinihkine jåarhka .
Dïhte dan åvteste dah
skreerkestidh jis daerpies .
Daan giesien goerehtin tjïeltine Gaala , Aarborte , Skånland , Deatnu jïh Åarjel-Varanger .
Darjoemassh 2009 - 2010
Jilliesaemien jïh luvliesaemien åejvietjïerte tjåanghkan njieljie nuelietjïerth utnieh: åarjel , noerhte , ellieslaante jïh kola .
Tïjje doekoe dle sïejhme sjïdteme dïejvesem scenetjeahpoe nuhtjedh dan barkose mij teaterisnie dorjesåvva.
Ektiefaalenassem / dongkemeskovhtem fylhkesne vijrebe evtiedidh dan barkoen tjïrrh
Saemien gïelemoenehtsen mandaate orriji 31.12.2011 .
Dah hijven jallh nåake ?
goltelidh jïh lohkedh saemien teeksth jeatjah saemien gïelijste jïh soptsestidh mij dïhte seamma jïh mij dïhte joekehts
Jeatja veerbe lohkedh, man ij leah seamma molsedimmie transitijve jïh intransitijve åtnoej gaskems, maahta intransitijve veerbine årrodh.
- fealadimmievuekieh
" Ny gränsbetning i Jämtland under kriget Fristad för norsk samefamilj i Årefjällen 1943-46′′ av Lars Thomasson " Ånnetji saejrieh jih vertemen birje " " Samer i Snåsa .
gaavnedh jïh digkiedidh aarvehtsem eksperimenteradimmien , simuleringen jïh aerviedimmien tjïrrh aarkebiejjien ektiedimmine jïh spïeline
Gosse dïhte ållesth studijepoengedorjemasse saemien gïelesne læssene, dle saemien siebriedahke læjhkan vitnije, saaht mennie institusjovnesne studijepoengh dorjesuvvieh.
Maanagïertesne sæjhta årrodh maanah demtieh naakede maam akt dejgujmie dorje , vuesiehtimmien gaavhtan dle kråahpen sisnie baektjede gosse vuejnieh akte mubpie lea hujnesne , jallh gosse dååjrieh såemies aktem mubpiem saajrohte .
Seamma aejkien libie aktene boelhkesne gusnie jïjnjh stinkes jïh væjkele baeniedåakterh varki pensjovnistine sjïdtieh , jïh dannasinie lea daerpies orre baeniedåakterigujmie .
gïelenjoelkedassh vedtieh otnjejidie gïeleldh reaktah byjjes åårganijgujmie gaavnedih .
Gaajhkide learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne byöroe våaromem vaeltedh dejnie laavenjassine goerehtallemepryövesne jïh baajedh learohkem buerkiestidh guktie dïhte lea taalh stoeredahken mietie veesmeme , jïh nænnoestamme man stoerre intervalle lea göökte taali gaskem .
Hilde Skancke Pedersen lij akte dejstie gööktijste mij aktem måskoes gaahtjemem vitni 12 bööredamme tjiehpiedæjjajgujmie gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh .
Staath edtjieh saemiedigkiej ektine barkedh giehtjedimmieh aalkoetseahkan biejedh guktie maehtieh bigkesovvedh maahtoe-daerpiesv ie aaj vihkeles saemieh maehtieh åadtjoeh giehtjedimmiejgujmie giehtelidh .
Jalhts Nöörje akte demokratijen laante , demokratije ij leah naan buajh koes voete .
åvtehke / beetnehreerije jïh golme raeriestæjjah daej faagesuerkiej sisnjeli;
"'[Bijbele Mark 2:22] Daah paarrh, löödtedh/loedtenidh jïh gajkodh/gajkanidh mahte seamma goerkesh utnieh.Men voestemes paarre tjïerteste ahte mij göökte stuhtjine mårhkene, mearan gajkodh/gajkanidh buerkeste guktie aate gelline stuhtjine sjædta goh mårhkene.
Båatsoe-jieleme lea joekoen vihkeles vierhtiej gaavhtan .
Manne leam guapam gurrieminie .
geometrihkeles maallh darjodh jïh goerehtidh , digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh , jïh dejtie njaalmeldh buerkiestidh
DAT. .
dehtie mubpijste geasa .
Jaepien 2018 Saemiedigkie reeremem åadtjoeji 2,7 millijovnh kråvnaj åvteste mej bijjelen Nordlaanten fylhkenålma aarebi lij reereme.
Kuvsji teemah leah gaskem jeatjah vïhtesjadteme sïelteste , dorjesevïhtesjadteme , reeknehlåhkoetjaeleme jïh ohtsemegoeride gïehtelimsdåarjoeöörnegasse buerkiestidh .
Raereste 35 mill. kråvnah læjkodh Fovsengeajnojde .
mietie daerpies decentraliseereme
MAN ULMIE LÏHKESVEELJEME DUTNJIEN ÅTNA ?
Tjeahpoeskuvle maahta naemhtie , sïejhme studijemaahtojne ektine , abpe våarome årrodh dan vijriebasse øøhpehtæmman visuelle tjeahpoen sisnjelen .
Learohkh jienebh skuvlijste maehtieh akten boelhken vearolden , vearoldevæhtaj , lopmen jïh daelhkien bïjre bloggedh sov hiejmesijjesne .
Kristelesvoete tjuara aktede voenges byjresistie evtiesovvedh , juktie dah voenges vuekieh , aerpievuekieh , aarvoevuajnoe jïh jieledetoelhkestimmie lea våajnoes kristelesvoeten vuesiehtimmievuekine .
Jaepien 1814 bigkeme eelki dehtie daajbaaletje nöörjen staateste Nöörje .
Raarvihken siebriedahkegåetesne ts 11.00
Daesnie bïevnesh gaavnh maam jïjtjehke pryövemebeajjan daarpesjh .
Maahtah vielie sjïerelïerehtimmien , skuvlebyjreskem , eejhtegilaavenjostemem jïh njoelkedassi bïjre lohkedh www.udir.no/tidliginnsats jïh www.fug.no .
Muvhth learohkh bööremes lïerieh gosse soptsestieh .
maanese sjïerelïerehtimmiem vedtedh guktie nænnoestimmesne jïh ILS:esne buerkiestamme
Gïehtjedidh jïh vuarjasjidh dam vijrebe gïehteldimmiem dehtie kultuvrekåarhteste noeride (Kulturkort for ungdom), Plænti , tjïeltigujmie ektine
Tjåadtjoehtæjja: Saemiedigkie
Ekonomeles mïrrestalleme .
' en dotkemejarngine ,
Karrierejarngen dïenesjh tseegkesuvvieh goh akte faalenasse abpe fylhkese jïh dam ekonomijesoejkesjasse sjïehtede 2012 raejeste .
Dah daajroeh edtjieh aalkoem årrodh man sistie maahtah bïevnesjadtedh saemiej siebredahken sisnie jïh ålkone .
aamhteiveeljemi bïjre
- Sertiestimmie dejstie saemien museumijste Saemiedigkien reeremasse ij leah dam bueriedimmiem buektiehtamme goh jeatjah museumh Nöörjesne åtneme .
sïejhme lea gïele man lea vueliehkommes statuse dasseme , jeenjemes tsiehkesne unnebelåhkoegïele .
' en , raadijoven jïh ovmessie nedtesæjroej tjïrrh .
Tjaktjen 2013 dïhte orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie eelki .
Daan biejjien 11 saemien gïelejarngh mah maadthdåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh; Sámi gïella- ja kulturguovddáš Porsangusne , Isak Saba guovddáš Unjargesne , Deanu gïellagáddi Deatnusne , Álttá sámi gïellaguovddáš i Altesne , Sámi gïellaguovddáš Gáivuotnesne , Gáisi gïellaguovddáš Tromsøsne , Ástavuona gïellagoahtie Lobátesne , Várdobáiki i Evenaššesne (Evenes), Árran julevsáme guovdasj Divtasvuodnesne , Gïelem nastedh Snåasesne og Aajege gïele- jïh maahtoejarnge Röörosesne .
Tjuara dan åvteste barkoem sjïehtedidh learohki daltesasse .
vielie saemien sisvegh naasjovnen learoeplaanine jïh learoegærjah vuartasjimmien tjïrrh tjirkedh
duvhtiesåbpoe jïh buerebe isoleradamme darjodh , dle maehtebe dovne baahkedimmiem jïh ventilasjovnem giehpiedidh , mij mænngan geahpanamme energijeåtnoe jïh CO2-luejhteme sjædta .
Daate aaj dan åvteste dan joekoen jïjnjh julevsaemien lohkehtæjjah lohkehtæjjine orrijieh.
Skåårvemebudsjedtem åasastaeriedamme 2,8% .
Saemiedigkie ij sïjhth krievedh reeknemassereektehtsh daan bielien åvteste dåarjoste .
Hijven mijjieh tjaaleld gielem åådtjeme .
Åestemefunksjovne sæjhta aktem vihkeles råållem utnedh klijman gaavhtan gosse åestemelatjkoeh jïh leejjemelatjkoeh dorjesuvvieh jïh gosse sjïehtedimmieh dorje åestemen bïjre skovhtedïenesjijstie
tïjjem vadteme tjïrrehtimmien mænngan juktie maehtedh vuarjasjidh jïh illedahkide fïere guhten learoehkasse dåarjelidh
Mijieh ohtsemh gïetedibie dej EU:dåarjoej bïjre mah gååvnesieh gosse tjaetsieåtnojne aelkedh .
Klijma .
HUNT dotkemejarnge , mij daelie lea semma sijjesne goh HUNT Biobank Lievengisnie , stuerebe sijjieh daarpesje .
Toelhkestidh guarkedh guktie biehkieh mah eah dan tjïelkelaakan tekstesne vååjnoeh , sinsitnide iktedieh , jallh guktie daah ållesth tekstine iktedieh
Ålkoerïjhken otnegh reaktam utnedh akute hoksese Sveerjesne .
Pryövemh lohkemisnie dejstie daaroengïele pryövemistie joekehtedtieh ?
6.2.4 .
MARGRETHE KRISTIN LEINE BIENTIE
Mijjieh sijhtebe dannasinie eatnemelïjrehtimmine barkedh dej båetije jaepiej , vaarjelimmieministere jeahta .
Refleksjovne jïh jïjtjeraarehke
Daesnie sjeahta learohkidie ånnetji buerkiestidh saemien ryöknemevuekien bïjre , jalhts dïhte edtja 6. daltesisnie årrodh .
Gosse voestesgïele mubpiengïelem tsavtsa dellie daate illedahke transefer-effekteste (Montrul, 2016; Slabakova, 2016).
Maarja lea ajve naan gille laavenjassh buektiehtamme goerehtallemepryövesne .
Mah vuartoeh bijjietjaalege vadta ?
Naan jaepiej mænngan viehkieh bøøtin .
8.-10. jaepiedaltese: 313 tæjmoeh
Mejtie gaajhkh learohkh tjuerieh nasjonaale pryövemh darjodh ?
Vihkeles buektiehtidh guktie gaajhkh learohkh meatan sjïdtieh soptsesen bïjre soptestalledh , juktie dah aktem soejkesjem dorjeme jïh bieljelamme aarebi nïerhkieh tjaeledh .
eeremes Biejjine mijjen vïelline
Starne- jïh såjhtoedïenesjh
Måantan , ruffien 10 .
mïelem baakojste jïh lahtesijstie guarkedh dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme
Rïevhkestimmeste maahta ovmessie skaarah jïh skïemtjelassh åadtjodh jïh medtie fïerhten mubpien persovne gie rïevhkeste aarebi jaama enn jis ij rïevhkesth .
mejnie åadtjoejimh giehtelidh , skruvvedidh , - jih aaj orre
Jupmelen laampe , gie gaajhkh veartenen sådtojde vaalta , aarmodh mijjem .
2010 NordTrøndelag
15.00 - 18.00: Konferanse orrije Ts.. .
Pryövoevaaltemepinnem mojhteleslaakan njevlieskïelten vööste tsavtnosne , gadtjegirsesne , tjeapoehkisnie jallh analetjovvegietjesne .
Loyd Villmo naemhtie buerkeste man gaavhtan satne sjiere laakan båatsoejielemasse veadtalgovvi: - Gosse maana jih noere , dellie mov sjiere gaskese båatsoejieliemasse jih båatsoe-saemide Korgenen byjjesisnie .
Pænstabiejjien dïhte Aejlies Voejkene vååjnesasse bööti goh dållen-skomtjelh mah learoehkide tjïhkedin .
[[ xDO-SOMETHING]CAUSE[ xBECOMESTATE]] b.
Loejhtesjaepeste sjædta jillebe jieledekvalitehtem jih svæhtjaldihkie barkoesjeltiem .
Nænnosth mijjen jaahkoem , jieniemdehtieh mijjen håhkoem jïh jealajehtieh mijjen gieriesvoetem .
Ovsïejhme tsiehkine idtji maehtieh pryövenassem analyseeredh , vuesiehtimmien gaavhtan jis jïjnjh gujnelemmievïrrem dan sisnie .
Vuesiehtimmien gaavhtan dle ÅST jaepien 2015 ohtsemebaseradamme vierhtieh ohtsi jïh åadtjoeji öörnegistie "Areenaevtiedimmie" Saemiedigkeste, 150 000 kråvnah.
Daah råajvarimmieh gelkieh tjåanghkan unniedimmiem deerjemistie vedtedh mij lea 57 000 tonnh CO2 fierhten jaepien .
Dah gïelejarngh leah Unjárgesne , Deatnusne , Porsanggusne , Áltesne Finnmaarhkesne , Gáivuotnesne , Tromsøsne jïh Loabátesne Tromsesne , Evenesesne jïh Divtasvuodnesne Nordlaantesne jïh Röörosesne Åarjel-Trööndelagesne .
Iemede lij Maja Staven (Lifjell) guhte lij desnie mov voestes njielje jaepieh skuvlesne .
Jis dov lea gyhtjelassh baasefaalenassen bïjre , gaskesadth Maria Karlsson:em gaskesadtemestaabesne .
Dannasinie daah maadth maahtoeh maahtaldahkeulmieh gaajhkh faagine .
Prosjekte edtja aktem energijedorjemassem vedtedh 600 000 kWh fïerhten jaepien ektiedamme tovmaatedorjemassese Mæresne .
Gaskoeh pijtesaemien (Semisjaur-Njarg).
Jis maana gossehtahkem åtna vihkeles maana njohkem gurhkeste juktie gïrsem reejnie .
Akte ålma mij jïjnjem daan bïjre maahta lea Ingvald Jåma Fosenistie .
Mejtie illeldahkh nasjonaale pryövemistie vuesiehtieh daerpies vielie goerehtidh ?
Mannasinie vaenebe jïh stuerebe tjïelth åadtjobe ?
Gosse ussjedeminie dellie vueptiestibie maehtebe gellie ovmessie raajesh bigkedh, men njoelkedassh, prinsïhph jïh parameeterh leah seamma.
Såemies jeapien dellie dah gujht doekijh aaj dåeriedin dahkoe dan gietskemes stationese å dïhte lij Tågsjöberget .
vaaltasovveme nasjovnaale programmine
Daate goh joekehtse byögkelesriekteles råajvarimmijste , mah åtnoem laanteste jïh vierhtijste sjïehtesjieh , jïh mah aaj edtjieh dam materijelle våaromem saemien kultuvrese gorredidh .
Dejnie aelhkie soptsestidh .
Gosse edtja dåarjoem vedtedh byjngetje ohtsijidie , dåarjoe 100.000 kr raajan , Reeremeåvtehke luhpiedimmiem åådtje beetnegh dåarjodh
Nordea jïh Telia faelieh e-legitimasjovnem dej kundide gieh eah leah Internetbankkunder .
Jis sveerjen otnege ålkoelaantesne skeamtja
Bïevnesh vedtieh dej dorjemassevierhtiej bïjre mah åtnasuvvieh , jïh mejtie dah skåårvemasse jallh gïehteldæmman åtnasuvvieh .
soptsestidh lïhkes voeni sijjienommi bïjre , guktie dah leah jïh viertiestidh daaroen jïh jeatjah sijjienommigujmie jis gååvnesieh
h / l: Aajnehke Jupmelen nommesne , gïen golme nommh .
Åålmegebiejjiem mïerhkesjamme jïh heevehtamme Nöörjesne , Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne mænngan saemiekonferanse mïetsken 1992 nænnoesti goevten 6. biejjien goh saemiej åålmegebiejjie .
 (SFS .
Maanakonvensjovne lea nöörjen laakine sjïehtesjamme , jïh dan gaavhtan nöörjen laaki uvte båata .
Jis dåehkie stoerre , lohkehtæjja maahta aktem guvviem veeljedh jïh dam PC-en uvte gævnjastidh .
1) suelieh kroessedh 2) suelie avtelde , suelie minngelde
Dåarjoe dorjemassese saemien plaeride jåhta , jïh dorjemassese julevsaemien jïh åarjelsaemien plaeriesæjrojde .
Daejnie Klemetspelet eevre reaktoelaakan lea registreradamme goh akte ektieproduksjovne ÅST:n luvnie.
Daelie galkem fïerhten dåehkien illeldahkem vuartasjidh tabellesne 4.6.
Jïh gosse illedahkeme lïhkebe gïehtjedibie dellie vaenie raajesh nulle objeektine jååhkesjamme.
" Aerpievuekie akte guejmieprosjekte vihtiestimmiem jïh vaarjelimmien bïjre saemien aerpievuekien daajroste , aktene laavenjostosne njieljie saemien institusjovnigujmie Nöörjesne: Saemien Sijte , Árran , RiddoDuottarMuseat jïh Mearoesaemien maahtoejarnge .
Abpe eatneme dov hearlohkevoeteste dïeves .
byjjes vaaksjoemasse sedtedh , vaenemes govhte våhkoeh .
Akte referansedåehkeste jeahta vielie saemiesti maanabaelesne, jïh akte jeahta ij naan joekehtasse/ij mujhtieh.
Orre krievemh vuarjasjimmiemaahtose lea dorjeme guktie daerpiesåbpoe maahtoem evtiedidh , jïh daerpies øøhpehtimmem vijrieslaakan jåarhkedh .
Öörnege raaktan dan åvteste akte vaajtelasse meedijefaalenassem nænnoestehtedh daejnie gïeline .
Tjaelieh aktem åeniedimmiem jïjtsh baakoejgujmie .
Forskrift om endring i forskrift om tilsyn med barn i barneverninstitusjoner for omsorg og behandling http://lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/ltavd1/filer/sf20120315-0227.html&emne=barneverninstitusjon*&
Gaektsie studeenth lohkemem aelkiestin , govhtesh mah tjïrrehtin .
Dah ryöknoeh sijjeste ryöknedidh .
Dïhte lea maadtojne gosse mubpiejgujmie soptsestidh , dovne gosse almetjigujmie ektesne lea , barkosne jïh byjjes tsiehkine lea .
Dah gille daeverh daehtie boelhkeste mah annje gååvnesieh leah dan åvteste joekoen vihkeles saemide .
Eelkim maajhööhpehtimmine akten learoehkasse gåalmadinie klaassesne , jïh idtjim dan jïjnjem utnieh viehkine .
Dej minngemes 30 jaepieh eadtjohke saemiepolitihkine nöörjen åejvieladtjijste , aktem stoerre bueriedimmiem vuesehte .
Aaj mænngan dam dååjrimh , ihke mijjen skuvlem jïjnjem goerehtin jïh kraanskoejin .
Dahkoesoejesjisnie dejtie orre fylhkengeajnojde 2010-13 dle akte tjielke ulmie gïehteldimmiem jïh gorredimmiem prijoriteradidh , jïh vielie fokusem utnedh trafihkejearsoesvoetese læssanamme budsjedten tjïrrh , dejtie vaedtseme-jïh sygkelegeajnojde .
stadijemålsomen / målsoetjoejen bïjre soptsestidh
Latjkoej våarome lea dah dïedth mejtie tjïelth / fylhkentjïelth utnieh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie .
Stoerre jih stuerebh kriebpesjimmieh aaj sjidtin laaken nualan båetedh , øøkonomiem stuvredh guktie vierhtieh støøremes sjidtin jih jeatja paehperebarkoejgujmie øørnedh .
Læjhkan hijven gåaredi juktie dan aavrehke lim voestes klaassesne åarjelh-saemien lohkehtæjjam åadtjodh .
Dïhte akte hijven nuepie dam aarkebiejjiesaemien nåhtadidh .
Guktie maahtah vaestiedassem dåastovistie lohkedh tjorh vihth dan sïjse loggedh .
Gosse göölemeturismem evtede mijjieh laavenjostebe tjïeltigujmie jïh dej voenges göölemehokseorganisasjovnigujmie , gaskem jeatjebem sjïehteladteme reereme guelietjïerteste .
A: Ijje , idtjib hov manne gietine gåaroeh jïh dejtie måvhkide gåptide hov vaereste laed doe / laedteste provhkeimh åestedh vaaresem , hïejmevaaresem .
UiT Nöörjen noerhtelisnie universiteete ij annje kandidaath utnieh illeme saemien lohkehtæjjaööhpehtimmine dan åvteste studijeprogramme ij leah gååvnesamme nuekies jaepieh annje.
Sijddasen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rv:ste 242 A tjahkesne Snøtoppen rïektes sievine dahkoe gusnie johke Ragoelva jaevrien Storskogvatnet sïjse galka , dellie dam åarjelgaedtiem jaevrien Storskogvatnet låspan , vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Bassejávri jallemes loektese , daehtie loekteste rïektes sievine jaavran Skardvatnet , dellie johken Lappelva mietie jaavran Andkjelvatnet .
Saemiedigkie aaj sïemes moenehtsinie mij veanhta saemiengïeleldh dotkeme lea vihkeles jis edtja aktem saemien faagegïelem evtiedidh , jïh faagegïele lea akte bielie saemien gïeleevtiedimmeste , goh akte ållesth , jïh dan tjïrrh akte siebriedahkeguedtije gïele .
Reektehtseboelhke kalenderejaepiem dåerede .
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo sæjhta stïeresne årrodh abpe öörnedimmesne juktie delegasjovnem saemien gaarsjelimmie- jïh kultuvrenoerigujmie åvtese heejjadidh .
guarkedh jïh nuhtjedh aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh aktem faageles baakoeveahkam mah leah jïjtse ööhpehtimmieprogrammese ektiedamme
Laavenjostoe båatsojne
jienebh saemien åvteskuvlelohkehtæjjah mah saemien gïelem maehtieh , joekoen dajvine saemien reeremedajven ålkolen
Ussjedh voestegh daan bïjre:
Goerehtalleme edtja daajroem vedtedh guktie noere saemieh sijjen psykiske healsoem dååjroeh jïh mah vaarjelimmiefaktovrh jïh vaahrafaktovrh noerh dååjroeh.
Aesuvpen soptsesh .
Seamma tïjjen dle ovmessie vuarjasjimmieh jïh goerehtallemh vuesiehtieh dah tjïelth eah ellieslaaken nahkesjh sijjen dïedtem illedh guektiengïeleldh dïenesji bïjre .
Nøørjesne daate dajve lea Åarjel-Varangeristie Finnmarhken fylhkesne , Engerdalen gåajkoe Hedmarhken fylhkesne åarjene .
Saemien gïelejarngh stoerre nuepieh utnieh saemien gïelem vijriesåbpoe evtiedidh .
Gosse Nordlaanten Universiteete 21 studenth åadtjoeji dam voestes jaepiem bachelorööhpehtimmeste tjirrehti, dellie dïhte lij buerebe goh lin veanhtadamme.
gosse kontinuitetem gaarvani saemiengïele aarkbeajjetjen gïeline destie båata jeenjh maanah jïh noerh gieh ööhpehtimmiem saemien gïelesne åadtjoeh eah gaavnh saemien goh ektiebarkemegïeline ij gåetesne jïh ij byjressiebredahkesne .
Jesuse eatnamasse båata dan åvteste Jupmele mijjem eahtsa jïh sæjhta ihkuve aejkiem mijjese rïhpestidh , dovne jaememen åvtelen jïh minngelen .
- Göölemejielemh jïh göölemereaktah leah dïhte jïjtjehke jieledefaamoe , jïh våaromem biejieh dovne årroemasse jïh evtiedæmman gaajh gelline voenine jïh sijjine Noerhte-Nöörjesne , saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta .
Marta Jåma Snåasen gærhkose aaj hearran lilla stolam saemien vuekiej mietie ditnine gååreme .
Soejkesjeprogrammem darjodh laaksetsiehkesne soejkesje- jïh bigkemelaaken §4-1 jïh 11-13 tjåådtje .
Daj minngemes jaepiej leah pryøveme Åarjelsaemien 1 jïh 2 fïerhten nubpien jaepien faaledh .
1.2.3 Dïenesjh jïh Dïenesjedorjemasse
Dej prijoriteradimmiej gaskem daennie öörnegisnie lea akte stuerebe fokuse dejtie orresjugneden darjoemidie , mah edtjieh viehkiehtidh saemien institusjovnh evtiedidh , jïh sijjieh gusnie kåanste- jïh kultuvrem vuesehte .
Lohkehtæjja tjuara vierhtiedidh mejtie vaastoe dåhkesje jallh vuj , låhkoem vedtedh jïh PAS sæjjan tjaalasovvedh .
Dan åvteste dle fylhkenraerie veanhta væjsehke ij gaajhkide beetnegidie nåhtadidh jaepien 2013 , men 18 millijovnh kråvnah lissiehtahkeste foentide læjkodh , mah maehtieh åtnasovvedh dej båetiji jaepiej gosse tjuara gïehtelimmiedaltesem lissiehtidh .
Dïhte reaktan våarome ööhpehtimmie saemien gïelesne lægan saemielaake jïh ööhpehtimmielaake .
Saemien maanah jïh eejhtegh
Åejvieboelhkesne tjaaleldh gaskesadteme galka saemien maehtedh lohkedh jïh tjaeledh .
Åarjel saemieh bårrode årroeh, jïh ibie mahte maehtieh åarjelsaemien govledh raadijovisnie jallh programmh tv:sne vuartasjidh.
Bertie lea 800 - 1000 m. m. b. (meteerh mearoen bijjelen).
Staatebudsjedtesne 2011 ij leah naan orre bïevnesh barkoen bïjre aktine orre baalhkasysteminie fylhkentjïeltide .
Saemiedigkieraerie edtja aktem bïevnesem buektedh raeriestimmiejgujmie polit ...
- Jokkasjärvi: Saarivuoma , Talma , GabnáLeavnas-Kaalasvuoma , Kalix jïh Haparanda Sveerjesne .
dorjesh vuastadidh
Gaarenh vuedtjedh !
Tjåengh-kies vuarjasjimmie åenehks jïh guhkies vaestiedimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte vuelege maahtoem faagesne Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa hijven jallh hijven maahtoem faagesne .
Lutnjie gïetem bæjjese jïh apparaaten vööste njihkie mearan göökte , golme guvvieh vadta .
ryökneme-aarhkh nuhtjedh statistihkeles aerviedimmine jïh åehpiedehteminie
Akte gåalmede vuekie lea filosofihkeles soptsestimmieh .
Maahtah bussine , tåågine jallh bïjline feeledh .
Dah pryövh aktem orre guelmiem åådtjeme , jïh såemies laavenjassehammoeh jïh sisvege pryövenassine leah jarkelamme , viertiestamme dej aarebi pryövigujmie .
-Akte ovmurreds reaktasjæjsjalimmie abpe åarjelsaemien kultuvrese jïh gïelese.
... staaten jïh tjïelten åejvieladtjh meatan vaeltedh daennie barkosne
Datne åadtjoeh barre tjaetsieskuvterem vuejedh dajvine mah leah lïeneståvroste dåhkasjehteme .
Gærhkosne laavloejigan
Vielie gïehtjedamme mejtie veerbide eah molsedh.
ijhtede tjaalege
Gaaltije sæjhta maahtoem åarjelsaemien kultuvren bïjre stueriedidh juktie saemien siebredahkem nænnoestidh jïh juktie goerkesem saemien kultuvre- jïh jieliemasseevtiedæmman stueriedidh .
Gosse Rööpses mearoe loedtenamme dellie mænngan vihtaktani jïh guktie dellie faraoven dåaroefoevine gåaradi.
Dah voestes biejjieh jïh kaanne våhkoem baektjede , medtie goh gujnelemmievaerhkie .
Maahtoedepartemente sæjhta åadtjodh bïhkedimmiem " voeresistie nööremasse .
ta .
Bene daah suerkieh leah annje vihkeles gosse barkoem tjïrrehteminie , jïh akte vihkeles bielie dïenesjedorjemasseste: Vihkielommes maehtelesvoeth tjirkedh Kvalitetem tjirkedh sertiestimmine Faage- jïh barkoeøøhpehtimmiem nænnoestidh skuvline jïh sïeltine Nænnoesåbpoe lïerehtimmiebyjrese jïh nænnoestamme psykisk healsoe Sæjhta dam vihties barkoem sjæjsjalidh aktene jïjtse aamhtsesne fylhkendægkan goeven .
Mårhtjoeh tjaatsestimmieleahpam naemhtie guktie ij guhte
Ååpsen daamtaj dïhte nuepie nåakebe sjædta aktem ræjhkoes jieledem jieledh .
Dan mearan tseegkeme Mæresne , Olav Duunesne , Byjngetje Nåamesjevuemesne , Leksviksne (spaahkoe / pellets) jïh Lievengisnie (baahkepumpa , jåartabaahke).
Ij amma Jitneme hov Rantele hov aalka dubpede mahte dubpede Joeventjahken , aalka dehtie jitnemen jillehts , de galka våålese don Joeventjahken nualan dan ohtjh javretji mietie jah dellie våålese numhtie griensen hov lie maa jillielisnie .
Tjuara åarjelsaemien vijriebasse evtiedidh goh akte skuvlefaageles gïele .
Saemieskuvle Snåasesne (mænngan Åarjel-saemiej skuvle) eelki jaepien 1968 , jïh tjidtjebe lij lohkehtæjja desnie voestesiereste .
Daate konsesjovneaamhtese akten joekoen stoerre arealegoerpedahken bïjre saemien dajvesne , jïh edtja akten dejstie vihkielommes båatsoedajvi tjïrrh Nöörjesne tseegkesovvedh .
Lïeneståvroe edtja skreejredh båatsoen evtiedimmie , gaskem jeatjebem evtiedimmieprosjekth dåarjodh jïh båatsoen iedtjh vaaksjodh sïebredahkesoejkesjimmesne .
valla vaarjelh mijjem bahheste
Mijjieh saemide reaktah jïh mijjen lea diedte maahtoeh mijjen jïh mijjen byjresken bïjre øøvtiedidh jïh buektiehtidh .
Daan jaepien dåarjoem vadteme dovne daajbaaletje jïh aerpievuekien saemien musihkese .
Dellie Aanna jïh lohkehtæjja ånnetji ånnetji maehtieh daajroem åadtjodh mejnie satne tjuara vielie barkedh jis edtja evtiesovvedh guhkiebasse .
Voestes aejkien learohkh læstoem nåhtadieh , lohkehtæjja byøroe veelelaakan buerkiestidh gåessie jïh guktie dïhte edtja åtnasovvedh .
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente barkoen åvtehke gïeteldssoejkesjinie saemien gïelem .
Læhkoeh saemien nedtesijjine !
Mij lea orreme saemiej jïh Sveerjen gärhkoen gaskem lea guhkies soptstsese - dan båeries jaahkoste dan jaahkose mij lea Jupmielasse , dïedtehtimmie mij lij siebredahkeste jïh gärhkoste dan raajan goh gärhkoe mij daenbien säjhta saemide laavenjostedh .
tjïeltide joekedamme .
62 gaskeviermie ...
Daate lea råajvarimmieh mah hijven illedahkh vadteme , jïh mah tjuerieh ihkuve beetnehdåarjoem åadtjodh .
Nimhtie daerpies skuvle dihte diedtem åadtjoeji båatsoejielemen bijre maahtoem vedtedh .
Tjuara joekoen tsåatskeles årrodh olles learohkh orrijieh gosse naemhtie , jïh tjuara eadtjohkelaakan sertiestimmine viehkiehtidh daltesi jïh skuvlesåarhti gaskem .
Lohkede Facebook- sæjrojde politihkeridie ovmessie krirrijste .
Staatebudsjedtesne dle Statsbygg jïh DSS tjåanghkan 250 millijovnh kråvnah åadtjoeh juktie lissiedaerpiesvoeth maeksedh:
Siebriedahkefaagen tjïrrh learohkh dïrregh åadtjoeh analyjseradidh jïh digkiedidh histovreles jïh sjyöhtehke siebriedahkegyhtjelassh , damtijidh jïh digkiedidh ovmessie faamoe-ektiedimmieh , jïh aalkoe-almetji jïh unnebelåhkoej tsiehkiem jïh reaktah analyjseradidh .
Dah mah bovtsigujmie gïehtelin idtjin maehtieh tjïekedidh , jïh naemhtie mahte ajve dah båatsoesaemieh dah , mah saemine vååjnedin .
Aajkoe: Daajroem saemien tsiehkiej bïjre evtiedidh jïh or- restehtedh jïjtse siebresne .
Dan mænngan snåasen tjïelte jïh Divtasvuodnan tjïelte reeremedajvese saemien gïelide böötigan Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta vierhtiedidh jis åarjelsaemien jïh julevsaemien aaj edtjijægan bolhke iii paktesne dijpedh .
Guktie bist daate dellie?
Aktem reelle jååhkesjimmiem åadtjodh saemiej laante- jïh vierhtiereaktijste .
Dellie jårrebe akten vielie paarrese gusnie intransitijve paarrebielie a-tjoejemolsemen namhtah.
Daesnie akte åenehks tjaeliestimmie:
Jïjnjh fåantoeh dan eajparostose .
Juktie rïjhke lea dov , faamoe jih earoe ihkuven aajkan .
Goere 24: Goerehtimmiedåehkie, raajesh ditransitijve veerbigujmie.
NATUREN SOM
Fïereguhte fylhkentjïelte åådtje jïjtje sjæjsjalidh man bïjre edtja tjïelkestidh .
Kandidaateveeljemisnie voestegh ajve dejtie nommide ryöknoe mah leah nr. 1 steemmeleahpine .
Tjuara pryøvedh guktie dovne eejhtegh / dah mah eejhtegi åveste jïh maanah aktem iemie tsiehkiem gærhkose åadtjoeh , juktie dah jeatjabigujmie ektine maehtieh dan åålmeginie sjïdtedh .
Dam maam åådtje åestedh edtja soejkesjen mietie 90 biejjieh ryöhkoeh , dïhte sæjhta jiehtedh medtie golme askh .
jih Noerhte-Trøndelagen fylhke sæjta desnie diedtem vaeltedh goh barkije-åejvie .
Learohkh bïevnesh ohtsedieh sijjienommen bïjre ovmessie gaaltijinie .
Ektesne maehtebe jeatjahtehtedh .
Jis BC Jämtland edtja dov feelemem maehtedh dongkedh dellie dah dov gohtjemem daarpesjieh , dïhte hokseektievoete mejnie datne gaskesadth maahta dov gohtjemem dohkoe faksedh .
Dïhte sjïere overgatijve veerbi åtnoe.
Buakta buerkiestimmiem saemien gïelen bïjre Saemiedigkiebïevnesen sjïekenistie saemien gïelen bïjre , maam stoerretjåanghkose buakta skïereden .
abpe barkoesuerkesne 0-100 barkedh: daate lea vihkeles juktie guarkedh guktie posisjovnesysteeme lea bæjjese bigkeme aktigujmie jïh luhkiejgujmie
Doh raeriestimmie sïjhtieh dejtie krievemidie ILO-konvensjovnen 15 artihkelesne voebnesjidh , mij jeahta saemieh edtjieh meatan årrodh reeremisnie staaten dajvijste jïh eatnemevierhtijste saemien dajvine .
Ij maehtieh intensjovnide jaksedh akten saemien gïelen bïjre mij edtja aarkebiejjien gïeline årrodh , dan guhkiem ij gåaredh gïelide nåhtadidh aarkebiejjien jieliedisnie , gosse byögkelsvoetine govlesadta jallh mubpiejgujmie govlehtalla .
gåaredh viht nuhtjedh (gosse nuepie lea) 
* laavkome
Akte bijjieguvvie lea dorjesovveme dehtie saemien gïelelïerehtimmiefaalenasseste åarjelsaemien dajvesne skuvlejaepide 2010/2011 jïh 2011/2012 (vuartesjh Våarometjaatsegem , lissietjaalege nr. 1 .
Daah vïjhte gïelh leah luvliesaemien , noerhtesaemien , julevsaemien , pijtesaemien jïh åarjelsaemien .
tjaelieh moeren ovmessie stuhtji nommh guvvien nualan .
Lieneståvroen barkosne lea aaj tjïelti vaaksjomedarjomh healsoevaarjelimmiesuerkine iktedidh , dåeriedidh jïh værjasjidh jïh aaj tjïeltide raerieh vedtedh dej darjomij bïjre .
Uktsie goerehtimmielïhtsegh minngemes sjïdtin, dejstie govhte nyjsenæjjah jïh golme gaarmanæjjah.
Dïhte medisijneles vuarjasjimmie Jïemhten leenen laantedigkesne nænnoste jis datnem edtja båehtjierdidh jïh guktie datnem edtja båehtjierdidh - maam datne jïjtje maahtah veeljedh lea gusnie datne sïjhth båehtjierdimmiem åadtjodh .
[ 2 ]
V. b.) Vudtele / SaU Vyöddale / Vindeln (Vind .
1.3 Åejvieulmie jïh bielieulmie
Tjuara illedahkide akten learoehkasse ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie learohken bïjre
Mijjieh sïjhtebe tjïertestidh mijjen eatnemevierhtieh reeresuvvieh jïh evtiesuvvieh eensilaakan jïh monnehkelaakan .
Dássálas ovdanahttin
Daan aejkien Raasten Rastah , åarjelsaemien kultuvrefestivaale , maam joem orre faali .
Evtiedimmie goerkesistie jïh tjiehpiesvoetijste
Aaj daerpies aktine lïhkebe laavenjostojne gaskem gïelejarngh jïh aerpievuekien jielemh , juktie evtiedidh jïh eevtjedh åtnoem aerpievuekien daajroste jïh terminologijste .
Tabellesne vuelielisnie gaskemedtien jaepietæjmoelåhkoe tjåådtje saemien gïelesne voestesgïeline jïh mubpiengïeline..
Mahte gaajhkide jieliemidie dle gaskemedtien aaltere lea læssanamme 2008 raejeste 2012 raajan.
Skuvlem dannasinie jååhkesjamme goh akte privaate jåarhkeskuvle mij edtja beetnehdåarjoem utnedh Maahtoedepartementeste 2010 , jïh learohkh edtjieh stipendem åadtjodh jïh beetnegh løønedh Staaten løønemekaasseste .
Aartigkele 15 Gåatomemoenehtsen nænnoestimmiem maahta tjïrrehtehtedh jalts nænnoestimmie lea Njååhtjedimmiemoenehtsasse seedtesovveme .
Learohkh byöroeh tjahkasjidh nemhtie juktie eah sinsitnien gïehtjedimmieh
Naturvårdsverk:en lea jienebh bïevnesh vaarjeldh sjædtoej jïh juvri bïjre .
Engerdaelien tjïeltesne jallan 50 saemieh årroeminie , jeenjemes dejstie bovtsigujmie gïehtelieh jïh årroeh dennie gaertienisnie Daknes (Gutu) Elgåen jïh Sveerjen raasten gaskem .
Garrabieleste Gaebpien Eli , Maajehjaevrie , akte dejstie aahkijste filmesne .
Jis datne barkh sïeltesne mij konkurse sjædta dellie baalhkagarantije datnem dæjpa .
Guktie byörem vijriebasse barkedh ?
Bijjiemaaksoevaarjelimmie jïh frijjekåarhte aaj jeatjah laantedigkine jallh regijovnine jåhta jïh privaten hoksevedtiejinie mej leah latjkoem dejgujmie .
Eevtjh dejtie fïerhtem biejjiem dan dåajvehtassen mietie jieledh .
Jalhts jïjnjh eejhtegh eah ållesth saemien soptsesth , dah jeanatjommes maehtieh ånnetji saemien .
Die gosse baakoegærjese vaadtsa dellie dovne soelkehtehtedh jïh soelkedehtedh gaavna.
Sanghefte og cd
Dah leah gïehtjedimmien geervemes laavenjassh .
saemien jïlleskuvle dïedtem åådtje praktijhkeles tjïrrehtimmie prosjektine .
6.5.2 Goerehtimmien bïjre
Saemiedigkie daelie vuarjesjeminie jienebh raerieh mejtie gåarede nuhtjedh jïh edtja annjebodts dan bïjre eajhnadovvedh gosse Saemiedigkien stoerretjåanghkoe gaavnede goeven aalkoelisnie.
Gïehtjedh aaj dam nasjovnellen webbesijjesne www.1177.se Jis akute - rïngkh 112 .
Tjåadtjoehtæjja: Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte aktem regijovnaale dahkoesoejkesjem åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese 2013-2017 dorjeme .
Jeatjah gaavhtan lea fokuse åehpiedehtemasse stuvremedaatijste , jïh dïrregh juktie stuvremedaatah nåhtadidh gosse råajvarimmine barka .
Dagkerh bïevnesh aaj geerveööhpehtæmman årrodh .
Dah guejmieh leah siemes barkedh juktie dïhte saemien åålmege aktem seammavyørtegs jïh eensi healsoe- jïh sosijalefaalenassem åådtje .
Daah pryövh leah doh seamma goh 8. daltesen pryövh .
Saemiedigkie aaj meatan vaaltasåvva gaskenasjovnale prosessine mah leah ektiedamme aerpievuekien daajrose , dannasinie Saemiedigkie lea meatan Nöörjen delegasjovnesne jïh dennie åvtelhbodti barkosne dagkaridie tjåanghkojde .
POSITIVE RINGVIRKNINGER
Daan jaepien dåarjoem vadteme jeenh prosjektide mah gelkieh apps:h (applikasjovnh) evtiedidh gaajhkide 3 saemien gïelide mejtie utnedh mobijletelefovnine jïh nedtepreejrine .
Dan mænngan dejtie ryöknoe mah nr. 2 steemmeleahpine .
Mubpien boelhken maam akt jeatjah bæjjese lutnjie .
TeksT og foTo: Meerke krihke leine bienTie
digkiedidh guktie gïele maahta almetji jïh åålmegi åssjalommesidie åvtese buektedh jïh darjodh
Dåarjoeh kultuvredarjomasse daejtie
Kruana - daaroen baakoe maam galka saemien gïelese jarkoestidh .
saemien gïelejarngi jïh Saemiedigkien gaskem viermienektiebarkose eevtjeme
Ussjedidh jïjtse dååjrehtsem provhkedh jallh tjaaleldh maahtoem gosse tjïertestidh guktie hammoem jallh teksten sisvegem vierhtiedamme Haalvemedaltese 4
Toelhkedïenesje namhtah jïh maahta toelhkem dongkedh laantedigkien toelhkejarngen tjïrrh gaajhkh tsiehkine gosse veanhta dam daarpesjidh .
Tjøødtjesth gosse daerpies baakoeh buerkiestidh jïh jis ortografije dorje guktie geerve sjædta tjaalegem lohkedh .
Ij lij naan
gosse starnebarkijh ohtsieh starne Noerhte maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne goerehte jïh bïevnestahketeekstesne bæjhkohte jis syökijh seammavuekesne vierhtiedidh dellie ohtsije gien maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvrisnie åvtese sjïdtedh .
Mujhtieh gaajhki bïjre mejtie dutnjien aavoem jïh håhkoem vadteme , jïh rijhth dejtie dov buerie mojhtesh gearketjen sïjse .
Learohke Leaksode darjodh mah barkoe-plaanesne tjåadtjoeh
Sïejhme disposisjovnefoentesne raereste 3,0 mill. kråvnah læjkodh 2014 .
FYLHKENDIGKIE ...
Joekoen åarjene doh båatsoedajvh lin tjarke åhtjanamme, jïh saemien gïele jïh kultuvre lin tjarke behtjiedimmien nuelesne.
Jïlhts antibiotikam åådtjeme heerredimmien gaavhtan maahta såemies aejkien infeksjovnem åadtjodh bakterijistie .
Daam programmem namhtah åadtjoeh .
Goerehtimmie medtie vïjhteluhkie minudth vaalta jïh maahta daamhtaj dam bedövningem namhtah darjodh .
Helle almetje lea joe lea dåkteren luvnie jah die gaajhkelaakan goh dle gaajhki medicin jih gaajhkije laakan goh dle veartasjieh mij lea , viehkede almetje .
- Saemien maanah aktem maanavaarjelimmiem dåastoeh mij ij iktesth buektehth gorredidh dej reaktam sijjen saemien gïeline jïh sijjen kultuvrine byjjenidh .
Samisk er tøft !
Bárjiege / Barsele (Storu .
Gotlandn lïenesne
matematihketsagkesh mænngan åadtjoeh .
Guktie domtoe ?
DÅARJEDIMMIE: ÅRLIG FÏERHTEN JAEPIEN FAAGEVIERMIETEEMAH GAAJHKIDE ÅARJELSAEMIEN LOHKEHTÆJJIDE ÅARJELSAEMIEN GÏELEFÅ) 
Reelle låhkojne raereste starne-jïh sosijalesuerkiem nænnoestidh 5 millijovnh kråvnajgujmie jaepien 2009 .
Lögdeå lea gåatomedajve Byrkije båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30 .
Daelie aejkie bååstede mijjen reakta vaeltedh
Mij lij geerve ?
Dïhte vïnhtse vååje.
15 .
Jïjtjehke årromesijjie lij Hirksrissesne Gaalan tjïeltesne , Nordlaanten åarjemes raedtesne .
Barkoe lea beajasovveme barkoekodese 1408 voesteskonsuvlentine , LR22 , ltr .
åejviesisvegem njaalmeldh tjaaleginie guarkedh åehpies aamhtesi bïjre
- Sjïehtedimmie bovtselåhkoste lea akte dejstie stööremes haestiemijstie maam båatsoe åtna , jïh daate akte aamhtese mïsse Saemiedigkie lea stuerebe fokusem bïejeme .
Dïhte voestes laake lohkehtæjjaööhpehtimmien bïjre bööti 1890.
skuvle gåetide plakath seedtie alfabetine jïh teekstine mah leah ektiedamme ovmessie teemide , juktie dejtie gåetesne gævnjastidh
Vuartasjibie guktie leah jïh mejtie leah sjiehteles daan barkose .
feerhmeles , jienebekultuvrelle lïeremeektievoeth evtiedidh maanagïertesne jïh maadthlïerehtimmesne
1.-7. jaepietsiehkine: 916 tæjmoeh
Vuarjasjimmie iktemeran jïh daajroes gïelesuerkieh leah akte bielie dehtie soejkesjistie .
Gåhkaldahkh bielelen bommebeetnegh 1 .
Seamma reaktam aaj saemied
soejkesjidh , darjodh jïh teestadidh aelhkie dorjesh mah elektriske energijem nuhtjieh , jïh reklameradidh gaervies dorjeme dorjesidie
Reeremelihtsegh sijhtieh ektievuekiem kultuvren jih jielemen gaskems vuajnose biejedh , jih aaj sijjiem vedtedh guktie maehtedh daanhtsodh , teaterinie , musigkinie , lidteratuvrinie j. j. giehtelidh .
Guktie seedtije tjaala/soptseste ?
Jis daerpies , lohkehtæjja maahta learoehkidie gyhtjelassigujmie viehkiehtidh: Maahtah naan gïelh neebnedh mah aarkebiejjien dåastoeh ?
Dah mah sijhtieh sæjjasadtjebarkijinie årrodh maehtieh:
Dah vihkelommes vuepsieh klijma-jïh energijesuerkesne jaepien 2010 sijhtieh årrodh: Klijmavietseles dorjesh skåårvedh jïh energijeåtnoem vaeniedidh fylhketjielten gåetine .
Tjoeri liegkedidh naan belniej lïhke aktene jaevrie-bealesne .
‐ kaanalh mah vuajnajimmide biejieh veeljemesaadtegidie , jïh dah krirrieh tjuerieh dam latjkadidh .
Faageøøhpehtimmem sïeltine nænnoestidh Edtja faageøøhpehtimmiem nænnoestidh .
Saemien bieleste dle vååjnoe goh gåatomedajvh eah naan vaarjelimmiem utnieh laakine jïh rïektesisnie .
Lissine dle konverterh åtna tjaetsieguedtien baahkese Fylhken Gåetesne .
Lij sïjhteme jueriedisnie årrodh dastegh dah edtjin luhkie kråvnah juekedh ?
Jis vaahra gååvnese ij leah vaarjelamme guktie ij nåajsan sjïdth edtja naemhtie darjodh:
Datne maahtah vielie gïelebiesiemaallen bïjre lohkedh , jïh nænnoes jïh viejhkies guektiengïelen lohkehtimmiemaalli bïjre daesnie , Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) jïh Øzerk (2006-2).
Digkiedidie maam dej bïjre tuhtjede .
Gïelelohkehtimmien daerpiesvoeth sïjhtieh jeereldihkie årrodh dejnie ovmessie dajvine .
Aaksjojne iervedh
Åasaevtiedimmie gïehteldimmielatjkojne mah leah fylhkengeajnojde ektiedamme , lea læssanamme vielie goh dïhte åasastaeriedimmie mij aerpievuekien mietie lea budsjedtesne .
Akte ektievoeten
12.40 - 13.40: Beapmoe
Men muevie mejtie G2-lïerijh G1-daltesem jeksieh.
Seammasiente tjoerebe ussjedidh gaskem jeatjabem mearoen bijjeles-giehtjie bijjede jïh daamhtetje gabrodh .
Maaksoeh politihkeles jïh reereles ståvrose
meänkieli jïh saemien gåessie byjjesfaamojde
iebnh veedtjedh jïh dejtie duedtie-iebnine darjodh jïh illedahkh monnehke evtiedæmman , byjresasse jïh aarvoesjugniedæmman vuarjasjidh
Bievnedimmes tekstine bievnieh dïhte mij staaran jïh dejtie vïedtjeme vg .
Raajese (45, 49):... dellie staaloe bearkoem krovhtese bïeji jïh reagkan gævnjoesti.
Aalkoe / fåantoe
Saemien kultuvre jïh siebriedahke leah behtjiedimmien nuelesne dehtie nøørjen stoerresiebriedahkeste gellielaakan .
Mijjieh sïjhtebe råajvarimmieh prijoriteradidh mah råajvarimmide dåarjelieh , goh dah golme Arenaprosjekth: Wind Cluster Mid-Norway , Smart Water Communities , Smart Grid Services .
Dåahketje naan aejkieh maehtehtje åvtehkinie maahta gaavnedidh jïh maahta jarkelidh disse giese jielemevoelpem , maanam jallh båarasåbpoe eejhtegem dasseme .
Gosse buektiehtibie joekehtsvoetide ååktedh , dle veaksahkåbpoe sjïdtebe .
bïhkedidh jïh vierhtiedidh guktie jïjtjh saemien lierieh
Vaedtseme- jïh sygkelegeajnoeh (Q330) 
Giele jih sjiere darjomh
Gaajhkine daaletje lohkehtæjjaööhpehtimmine, Saemiedigkie lea saemien faagealmetjh nammoehtamme goh lïhtsegh mieriesoejkesjemoenehtsijstie, mah mieriesoejkesjidie dorjeme.
Mohte gååvnese aaj onne veahka frijjes , ov-tjatneme PSA .
Gïehteldimmiedåarjoe institusjovnide , gusnie fylhkentjïelte lea aajhtere jïh / jallh lea aktene guejmievoetelatjkosne , lea medtie 19,5 mill. kråvnah .
Vuesiehtimmieh lohkehtimmiesoejkesjidie
Nr 1 2012
Datne buerebe hoksem dåarjoeh
Maanagïertine orriji ånnetji åvtelen dah Sveerjen raedteste maanagïertesijjiej mietie gihtji , Elin soptseste .
Maanah jïh noerh edtjieh saemiej gyrhkesjimmie- jïh åålmegeaerpievuekiej bïjre lïeredh , jïh nuepiem åadtjodh meatan årrodh dejnie sijjine gusnie dah leah åtnosne
 (MandagMorgen tsiengelen 19. b. 2009).
Skåake: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
Learohkh maehtieh voestesgïelesne tjaeledh .
Raajese (14) lea grammatiske mearan raajese (15) lea ovgrammatiske (Vinka, 2013).
' se , sïeltide
1. daltese
Saemien teatere jïh scenetjeahpoe eah utnieh:
Guktie smååhkede jïh hepsie aaj jeatjahtahta , vuesiehtimmien gaavhtan dan gaavhtan maam lea byöpmedamme , guktie bïssedamme , guktie vaarjoeh hepsieh jïh novh vijresåbpoe .
Ah dle Rantele aalka desnie jïh Våajmoe jis aalka grïensen raajeste .
Gellie gaerten 30-taalesne , Korgenisnie jijtje mierhkh utniejin , jih aaj dihte gaertene guste mov aehtjie bøøti .
Fylhkengeajnoesoejkesjisnie lyjkeme 90,8 mill. kråvnah prosjektese .
Mijjieh jåerhkebe akte paarrese man roehtse aktine jïh fonologije joekehtsen namhtah.
Fylhkendigkie aktem bijjemes dïedtem åtna almetjehealsoebarkoen åvteste , jïh almetjehealsoebarkoem vuajna goh siebriedahken tjåenghkies barkoe juktie faktovrh nænnoesåbpoe darjodh , mah healsoem jïh murriedimmiem eadtjoestieh .
Jis dah leah barkoesoejkesjisnie , eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste , maehtieh meatan årrodh barkosne .
Gosse byjresevaarjelimmieaaksjovnisth jïjtjemse tjåanghkan lienghkedieh aktene bigkedimmiesijjesne , ij leah ajve edtja bigkedimmiemaasjinijde heerredidh barkedh .
Dle jeahta , ja manne tjoerem vaedtsedh dejtie soelpide vaeltedh .
Mah jielemh mah gaarveneminie?
Maarja jih altese eejhtegh leah hæhtjoesne abpe våhkoem orreme .
Daah illedahkh mahte moenedimmiedaltesisnie mij 50% (Slabakova, 2016).
Daaroengïelesne hammoe singulare Ø, jïh pluralesne Ø, -er, -or, -ar.
Faatoes daajroe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre , jïh healsoe- jïh sosijalestaatusen bïjre dïenesjinie , dïenesjefaalenasside dejtie saemien skïemtjijidie giehpede .
" bøøremes praksise " dejnie suerkine mah leah kvaliteten bïjre , bene tjuara
Karijuse jih baktuse
Vuartesjh tjïelten gåetiesæjroem .
digitaale dïrregh nuhtjedh goerehtimmesne , maallebigkemisnie jïh åehpiedehtemisnie
Dah edtjieh
Luhkie-voe es tjaalege st
Seamma tïjjen vihkeles faalenassem dejtie saemiengïeleldh almetjidie tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh.
Sijjeste beapmoem sleengkedh , mij ij leah daatoven bijjelen båateme , bene læjhkan ij maehtieh doekesovvedh sïejhmelaakan bovrijste jïh engros-våarhkojste , dellie ussjede beapmoem tjøønghkedh naemhtie guktie humanitære siebrieh maehtieh dam faalehtidh dejtie mah sïjhtieh dam utnedh .
Maahta systemh saadtesæmman tseagkodh jïh visuelle tjiehpiesvuekieh sinsitnine låtnodh .
Dastegh geerve buerkiestidh mestie akte vihties nomme båata , learohkh aaj maehtieh goerehtidh mejtie jeatjah sijjienommh gååvnesieh mah seamma aalkoem jallh gïetjiem utnieh .
Dah nommerh råajvarimmiej nommeridie dåeriedieh reektehtsisnie jaepeste 2011 - Dahkoesoejkesje saemien gïelide - staatuse 2010 jïh virjiesåbpoe barkoe 2011 .
Goh jïjnjh jeatjebh mov boelvesne dle manne akte sjïeledahke ihke mov eejhtegh veeljin daaroestidh gåetesne .
Meatan årrodh skreejredh hijven mallh evtiedidh maanaj jïh noeri byjjenimmietseahkan
Vijriesåbpoe tjuara bïevnesh gaavnedh jïh guarkedh guktie mubpieh ussjedamme jïh tjaaleme ovmessie såarhts tjaaleginie sjeermesne jïh paehpierisnie , jïh maehtedh laejhtehks jïh jïjtjeraarehke årrodh dejtie tjaalegidie mejtie lohkeme .
Mij lij buerebe sjïehteme goh maehtedh mïerhkesjidh saemieh minngemosth leah nuepiem åådtjeme aktem bieliem sijjen kultuvreaerpeste reeredh ?
biejjieh dag:PL gåhkeneminie, bli längreitr:GER jijjeh natt:PL åenebh kort:KOMP sjidteminie, bli:GER mohte men duej doete:GEN PL minngemes sist:SUPL våhkoej vecka:GEN PL noerhtese nord:ILL jårri svänga:3pPRT jih och dan så jueskie kallt sjidti.
Gïeleaernie - dihte orre gïelejarnge raarvihkesne
 (Fylhkendigkie edtja aamhtesem vielie gietedidh) 
Jaepien 2008 lin 41 saemien maanajgïerth Nöörjesne medtie 950 maanah .
Saemien sijjienommh
molsedimmie fonologijen mietie a jïh å gaskem lea sïejhme (vuartesjh vielie nueliekapihtelasse 7.3).
akte tjåenghkies iemiedaltese medtie 48,7 mill. kråvnine fïerhten jaepien , ekskl .
Lissine jïjnjh saemieh jåhteme stuerebe sijjide jïh staaride , jïh olkese saemien gïelen reeremedajven sistie .
Joekoen bæjjanimmie boelvese saemien tjaaleldahkh daerpies , jïh dannasinie dle orre eevtjemh mijjen tjaeliejidie sjïdtedh .
Våhkoen 23: ruffien 1. - 5. b. , stoerretjåanghkoe
Veanhta seentebe gujnelemmie destie båata nåajsan sjïdteme lea hijven teestem darjodh .
Dïhte faamohke , jïh gaajhkem maam utnebe satne mijjese vadteme .
Mijjen webbesijjeste maahtah datne mijjem Facebook:sne , Twitter:isnie jïh seammaleejns dïenesjisnie gaavnedh .
Jupmelen raeffie mij stuerebe gaajhkijste jiermijste , dijjen vaajmojde jïh åssjalommesidie vaarjele Kristus Jeesusinie .
 (139) a. Nemhtie så munnjien jag:ILL jiehtieh.
Maahta aamhtesegïetedimmiem PP-dïenesjasse golme boelhkine juekedh:
Pråvka jiehtedh daam låhkoem lea 30 000 jih 60 000 gaskemsh .
- Mijjieh daarpesjibie vielie sinsitnien bïjre daejredh edtjebe sinsitniem buerebe guarkedh , Eva-Kari Røsten vihth: - Ij maehtieh tjiekedh mohtedimmieh gååvnesieh saemiej jïh laedtiej gaskem .
Saemiedigkie nöörjen bielesne , viertiestamme dej saemiedigkiejgujmie dejnie jeatjah noerhtelaantine , jienebh vierhtieh åtna , jïh dan åvteste dle Saemiedigkie Nöörjesne stuerebe nuepieh åtna saemien reaktajgujmie Noerhtelaantine barkedh .
Learohkh maehtieh tjaaleldh jallh njaalmeldh eksamenese geasalgidh .
Soejkesjeprograamme edtja
Gïeh edtjieh mah pryövh tjïrrehtidh ?
Noerhtetröönderen jieleme lea vaenie gaskenasjovnaale maarkeden vööste stuvreme .
Utgiver Stiftelsen Saemien Sijte 1995
Algebra aaj åtnasåvva dej jeatjah åejviesuerkiejgujmie ektine .
' se vadteme juktie faamoelinjam bigkedh .
Veelkes ålma: - Men jis datne jïjnjh guelieh åadtjoeh , dellie maahtah guelide doekedh mejtie ih datne jïjtje byöpmedh .
Dïhte minngemes boelhke lea aktejaapetje ööhpehtimmie maam gåhtjoe karitatijve profijleööhpehtimmie .
åvteprosjeektem dåårjeme , goerehtidh gusnie gaarsjebigkemh tsaekedh åådtjestæmman jïh råantjavuejiemasse Finnmarhkesne
Dah nøøremes veeljijh dah , mah lin dah eadtjohkommes nedtenuhtjijh - aalteredåehkesne 17‐ 24 jaepieh 28 prosente jeehti dah lin biïvnesh veedtjeme krirriej nedtesæjrojste .
Mijjieh sïjhtebe dah mah joekoen kultuvrejielemigujmie gïehtelieh edtjieh dejtie bööremes nuepieh utnedh sagke stuerebe maarkedh jaksedh sijjen dorjesigujmie , saemiedigkieraerie Silje Muotka minngemosth jeahta .
Åarjelsaemieh bårrode årroeh aktene stoerre dajvesne .
Åejvieladtji dïedte gorredidh jïh nænnoestehtedh saemien reaktah .
Saemien tjaelijh (SDO .
Mejtie dåarjegh tjïelteste dæjman åadtjoeji ?
Stientje , tsiengelen 27. b. 2009
Fylhkenraerie vihteste dïhte orre almetjehealsoelaake , mij faamoem åadtjoeji tsïengelen 1. b. 2012 , fylhkendægkan vielie dïedtem vadta almetjehealsoebarkoen åvteste .
Lenangen Brygge AS lea aaj skåårvemedåarjoem åådtjeme Innovasjovne Nöörjeste .
teempelem tempel:ACK murhkie, fördärva:3s dellie då Jupmele Gud dam den:ACK murhkehte.
barkoem tjirkedh guktie øøhpehtimmien tjïrrh nueriebidie eevtjedh , jïh noeride sjïere eevtjemelåhkoeh
Jarngesne lea båvroe akten maanagïerten bïjre hijven kvaliteetine gaajhkide maanagïertemaanide , jïh akte saemien maanagïertefaalenasse mij demokratijem nænnoestahta .
Ööhpehtimmielaake nuepiem vadta lïerehtimmielatjkoem tjaeledh goh learoekandidaate , Ööpehtimmielaake § 41 .
Daan biejjien krïevenasse jeahta jis edtja saemiengïelesne ööhpehtidh dle tjuara unnemes 30 studijepoengh utnedh saemiengïelesne (seamma goh bieliejaepienstudijume) juktie maanaskuvlesne ööhpehtidh, jïh 60 studijepoengh (jaepiestudijume) juktie noereskuvlesne jïh jåarhkelïerehtimmesne ööhpehtidh.
Learohke jih lohkehtæjja maehtiegan digkiedidh guktie bievnesidie åvtese guedtedh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme .
Learohkh gïeh reaktam utnieh sjïereööhpehtæmman jallh reaktam sjïere daaroenööhpehtæmman , maehtieh luajhtasovvemem åadtjodh nasjovnale pryövenassijste .
rohkelasse aarmoen bïjre 1
Daesnie aaj haamoeh goh [[tjoelme-Ø-st-idh jïh [[tjoelme-Ø-s]-idh.
Joejke ij lij gåessie gih ussjedamme akten scenese, joejke akte vuekie ektesne årrodh, akte vuekie govlesadtedh..
Diskrimineringeombudeålman öövtiedimmiebarkoeh
Sïjhti dejgujmie ektesne årrodh .
Baajh dov syjhtedem eatnamisnie sjïdtedh guktie elmierïjhkesne
Goh akte bijjemes råajvarimmie Regijovnaale reeremasse saemien aamhtesijstie dle raereste aktem raeriestæjjabar- koem tseegkedh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltesne .
VEELJEME STIFTESE - DAJVESNE
Dïhte vuarjasjimmie dejnie vuesiehtimmine edtja lïeremem skreejredh .
Gosse beetnehdåarjoe lea naemhtie dle dah skuvlh eah rikti daejrieh guktie åvtese sjædta , jïh dannasinie geerve soejkesjidh .
Haestemh jïh nuepieh aktegssuerkide leah veelebe ållermaahteme jïjtsh suerkiestrategijinie (vuartesjh 1. lissietjaalegem) 3.1 .
Biejjie guaka , bijvele njaelkie !
Dïhte sæjhta jiehtedh maahtah hoksejarngem veeljedh jallh gaahpode sjïerehoksedåastovem guessedh jallh desnie goerehtidh .
Daate laavvadahke .
Maahtam sijjienommem buerkiestidh maam veeljeme .
Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh , guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste goelken klaerieh bovtsen åejjesne jïh kråahpesne .
Dïhte guvvie akte vadtese Noerhte-Trööndelagen , Nordlaanten , Tromsen jïh Finnmaarhken fylhkentjïeltijste gosse Saemiedigkiem rïhpesti gålkoen 2. b. 2001 .
Dïedtije: Justie- jïh politijedepartemente Tijjeperspektijve: Ij dåhkesjehtieh
tjåanghkoem reeredh
7 ] Gie fylhken åejvine sjædta ?
Mubpie jis bieliem byjjes tjaatsegijste lea tjeakoes .
Dannasinie sïjhtem dijjen baalte tjåadtjodh dennie ræjhtosne åtna- jïh sleengkievuekien vøøste , jïh sleengkeme beapmoste sjïerelaakan .
Nommekonsulentedïenesje tseegkesovvi jaepien 1991 gosse sijjienommelaake faamoem åadtjoeji Nöörjesne .
Tromsøn faangkegåetie göökte barkijh åtna mah saemiestieh .
- Vihkeles dam vuesiehtimmiem destie mij lea saemien dennie orremaanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne , dåarjedidh .
Sijht datne mujhtieh ?
b. Tjaatsegisnie fokusem åtna dïenesjedorjemassese , jïh raereste mieriejoekedimmiem gïehteldimmiej åvtehkidie .
Aelhkebe sjædta learohkidie guarkedh maam lohkehtæjja vuarjasjamme , jïh mannasinie dah aktem vihties illedahkem jakseme .
Reerenasse dam åvteprosjektem dåårje 535 000 kråvnajgujmie jaepien 2011 .
Saemien tsiehkie - 13 , ditniebarkoe , Det norske filminstituttet , 1984
Praktihkeles åtnosne dle matematihke vuesehte dïhte lea akte nuhteligs dïrregefaage .
Pollisealmetjh ohtsede saemien gïele jïh kultuvremaahtojne
grus- jïh bïerjetäkterh
Dïhte soptsesti aehtjebe dan væjkele mojhtesh maanabaeleste saarnodh .
Jaepiej åvtese daate maahta dåeriesmoerh sjugniedidh dåårrehtimmien jïh aaj ekonomijen åvteste .
Aaj ussjedh ih nåhtedh parfyme tjarke hapsojne gåessie guessine båatah .
Lohkh vielie sjïehtedamme lohkehtimmien bïjre daesnie
Mijjieh gaajhkesh nuepiem åådtjeme åehpies sjïdtedh såemies dej saemien heartoehtæjjajgujmie seerijen tjïrrh " Den stille kampen " NRK:sne daan tjaktjen .
Åeniedamme: Dan åvteste daate akte joekoen geerve aamhtesesuerkie , ij
leah tjaebpies, jïh magkerh eah leah - jïh dle gellien aejkien lissede; jïjnjemes gaevnieh eah leah tjaebies vuj vesties; jïjnjemes beapmoe ij leah njaelkie ij leah gosneh jnv.Sjulssone tjïelke holistihke vuajnoem bajjehte.
Dïhte lea viedteldihkie dejpelasse jïh edtja mijjem ryöjredidh båetijen beajjan .
Dellie maehtebe buerebe guarkedh dejtie baakojde hijven jis maehtebe " dej duakan " jaksedh , Gaski boejhkeli .
Sven Skjenneberge dennie barkojsne sijjiem åadtjoeji jih gosse dihte liegkesem utnieji 1966-68 , lim manne dennie sijjesne .
laahkoestidh jïh soptsestidh mij dïhte neebne lea
Ambasadør Emmi
Latjkoe gorrede Saemiedigkie råållam konsultasjovneguejmine åådtje vaarjelimmieåejvieladtjide abpe aamhtesegïetedimmesne , dehtie bïevnesistie aalkoven bïjre , gaalhkuvegïetedæmman Reerenassesne , seamma tïjjen goh dïhte orre eatnemegellievoetelaake tjåadtjohte ihke lea Fylhkenålma , Eatnemereeremen direktovrate jïh Byjresedepartemente mah leah diedteles soejkesjeåejvieladtjh juktie vaarjelimmieraeriestimmide soejkesjidh .
Saemiedigkie dajvem reerie aktene laavenjostosne Varangeren Saemien museuminie , jïh sjïehteladteme guktie gaajhkh almetjh maehtieh desnie mïnnedh .
1,00
Kultuvren jïh eejehtallemen etaate
Dah golme staatenfaamoeh Nøørjesne leah Stoerredigkie , reerenasse jïh dåapmestovlh .
Dïhte lij akte nuhteligs dååjrehtimmie mestie jïjnjem lïerim .
soejmi jïh nænnoes laakan åtneme deahpede
Lïerehtimmieulmieh akte sïlle guktie maahtoeulmide jaksedh .
Tradisjonelle verdier , prosedyrer og kunnskap er overført og bevart gjennom generasjoner ved hjelp av det samiske språkets detaljrikdom .
Reerenasse daelie aarvoe-skaepiedimmie provgrammine jielemesaktanimmide saemien dajvine barka .
Såemies dejtie learoehkijstie dåehkesne mah leah eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen sijhtieh aaj lissie dåarjelimmiem daarpesjidh .
Dïhte nueliegællan fåantoe daan beajjetje haestiemidie , lea moenehtsen vuarjasjimmien mietie guektelen juakeme .
Lohkh abpe Brekken håalemem
Akte vihkeles politihkeles ulmie Nöörjesne lea gaajhkesh edtjieh dejtie seamma byögkeles dïenesjidie jïh faalenasside utnedh saaht gusnie årroeminie .
Dah overgatijve veerbh vuesiehtimmien (47b) muhteste gåarede muvhten aejkien goh transitijve veerbh gaavnedh.
guktie lïerimh byjreskem jïh sinsitnide krööhkedh , guktie vihkeles maahtoem
tjåadtjoehtidh / vijriesåbpoe evtiedidh daaletje gïehtelimmieh , mejtie aaj orre
Regijovnale evtiedimmievierhtieh leah meatan Regijovnale evtiedimmieprogrammesne (REP), jïh sjædta ektine dåarjoejgujmie Tjïelten- jïh dajvedepartementeste tjåanghkan 112,84 kråvnine , jïh Gøøleme- jïh mearoegaedtiedepartementeste , fylhkentjïelten dåarjoe suerkesne .
Dellie guarkebe joekoen vihkeles mijjen gïelem nænnoestidh , Toini Elisabeth Bergstrøm jeahta .
Råajvarimmie 49 Voejhkelimmie saemien åålmeginie åarjelsaemien gïeledajvesne (2009-2012) 
Steerh maarkørem kolonnen sisnie .
Programmeradimmiebarkoe tjiehtjele- jïh funksjovneprogrammine lea gaervies, jïh rååresjimmieh leah tjïrrehtamme Kultuvredepartemeentine gåetieleejjemefinansieradimmieöörnegem bïjre orre saemien kultuvregåetide.
magkeres sjïerepedagogeles viehkie mij maahta maanese aktem eensi evtiedimmiem
Dïhte maahta årrodh unnebe dåeriesmoerijste geerve tsiehkide mestie skaarah sjïdteme jallh jaameme .
• Meedijeåerie
Muvhth laantide tjoeverh byjjes paehperh dej daalhkesi åvteste vuesiehtidh .
Åarjelsaemien hearra jïh hearran kontovre åarjelsaemide lea Snåasesne .
Daan tjaktjen veeljemisnie dle akte voejhkelimmie 20 tjïeltine ihke steemmereaktoeaalterem vueliedidh 16 jaapan .
Benmamoun, Montrul, jïh Polinsky (2013a) gihtjieh magkeres åejvieboelhkh grammatihkeste stynkehke jïh magkeres åejvieboelhkh heajjode gosse gïelem lïereminie jïh vaenie input dehtie aerpiegïeleste.
Dah jåarhkeskuvlh edtjieh viehkiehtidh guktie regijovne jijtjemse evtede jïh maahtoe lissehte Jåarhkeøøhpehtimmie edtja radtjoeslaakan sov barkoejgujmie giehteldidh Pedagogeles funksjonelle skuvlegåetieh Energijeeffektive gåetieh vaeniedamme klijmagaasseluejhtemigujmie .
- akte programme dïsse mij sæjhta noerhtesaemien haarjanidh
Byjrese- jïh hokseht-råjvarimmie: 1 .
Gïele lea aerpievuekien mietie nænnoes orreme aalkoejielemi sisnjeli , jïh dah ovmessie jielemh aktem joekoen vihkeles råållam åtneme goh guedtijh saemien gïeleste jïh aerpievuekien daajroesertiestimmeste .
dan gïengeles
Dah learohkh idtjigan buektehth vuejnedh Jeesuse dïhte , idtjigan Jeesusem damth .
Daate lea mij akt maam sïjhtem åvtese buektedh New Yorkesne , Silje Karine Muotka jeahta .
Spolsky jeahta hijven jis maahta " native religionine " barkedh .
gïehteldimmiemaaksoeh fïerhten årroejasse
ANNEN INNPAKNING
Price: NOK 65,00
Interregprosjekte Saemien noerh - Samisk ungdom (2010/2011), gusnie saemien noerh dokumentasjovnem darjoejin guvviej , filmen jïh tjaalaldahki tjïrrh daan teeman bïjre " Noere daan biejjien årrodh " .
Laavlomem dorjeme , gaajhkine saemien gïeligujmie .
Guktie maahta vuarjasjimmiem barkoen nuelesne / bïevnesh åvtese vedtedh våajnoes vuelielisnie:
jïjnjh maanah lierieh gosse mubpide vïhtesjieh mah stååkedieh , jïh dam tjuerieh åadtjodh darjodh .
vierhtiedidh guktie maahta buerebelaakan orre baakoeh lïeredh
Daelie gijhtebe gosse mujhtebe NNem , guktie dïhte jieliemisnie orreme jïh gaajhki åvteste maam NN vedtieji .
2013 åvtelen edtja gaajhkh gåetieh orrestimmeles energijine baahkedidh
 (122) a. gaelpiem kalv:ACK båajtoedidh bli fettr:INF 'få kalven til å bli fet,gjø kalven'[Bergsland, 1994] b. gaelpie kalv båajtoeminie bli fetitr:GER 'kalven blir fet'[Bergsland, 1994] Akte vielie paarre man seamma tseegkeme dah mah roehtseste værhtoe.
291 millijovnh kråvnah lissiemaaksojde Reerenassekvartaalesne
Dïhte maahta akten almetjen jallh heannadimmien bïjre årrodh .
Departemente sæjhta aaj vierhtiedidh seammaleejns åarjel- jïh julevsaemiengïelesne .
Lohkehtæjja vuartesje mejtie learohkh baakoehaamoedimmieh haalvoeh , jïh mejtie maehtieh baakoeh saemiengïelesne darjodh .
Daesnie vuesehte govlehtimmielahtestimmide Snåasen tjielteste , Miehtjiesdajvetjielti aktanimmeste (USS) jïh Nøørjen Vaerieståvroeektievoeteste , mah daam aamhtesem goh trygkesovveme lissiehtjaalegh dåeriedieh .
Laanteburrie-øøhpehtimmie-raerie jaepien 1977 plaane-moenehtsem båatsoejielemen gaavhtan tseegki , jih manne dihte åvtehke desnie .
Saemien sisvege maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne
ISBN 91-87636-10-7
Vaestiedassem åådtje rïekte gåetide laboratovrijeste seedtedh .
Gaavnehth aktem jeatjah dïejvesem maam maahtah nåhtadidh jis tjoerh .
Gosse daate goerkese ahkedh evtiesåvva , taale 23 ij sïjhth ajve vuajnalgidh goh 23 ektievoeth , men aaj goh akte ektiedimmie dejstie göökte bielijste 20 jïh 3 , jallh 2 luhkiedåehkieh jïh 3 akth .
Dïhte mij lea aajmene goh sjiere akten kultuvrese , dam maahta klaerine mïerhkesjidh dennie gårroeh jïh åelkies kolonnesne .
FN laejhteme illemen bïjre aalkoealmetji reaktijste Nöörjesne
Oppgaver og spørsmål Laavenjassh: 1 .
Netto gïehtelimmiemierie fylhkentjïelten åajvan jïh fylhkendægkan , lea naemhtie: Gïehtelimmiemierie 2013-16- Fylhkentjïelten åejvie jïh fylhkendigkie RAMME SIDE 4
Årroeh giemhpes daam vuartesjh: Ohtsijh mah eah sïjhth altese nommem bæjhkoehtidh maehtebe læjhkan ohtsijelæstose tjaeledh dan orre byøgkelesvoetelaaken sjiekenisnie .
Manne reerenassen analyjsem juakam jis akte gaske dej dïedti gaskem mejtie staath leah vaalteme jïh guktie dah gïetesuvvieh rïektesisnie .
Anita lea lohkehtæjja Åarjel-saemiej skuvlesne jih jeahta satne aavode maanah gierteste dåastodh gosse dah skuvlesne aelkieh .
teeksth joekehts sjaangerine tjaeledh
Dæjman saemien jïh daaroen eejhtegh , lohkehtæjjah , maanagïerten åvtehke jïh tjïelten skuvleåvtehke gaavnedin edtjieh digkiedidh guktie edtjin skuvlem bearkadidh jïh seamma tijjem skuvlem viehkiehtidh dej voenges daerpiesvoetide dievhtedh .
Laakh jïh njoelkedassh mej lea joekoen iedtjh abpe jïh bielieh saemien åålmegistie edtja saemiengïelese jarkoestidh .
gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh mejtie gåarede mænngan gïehtjedidh jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
saemien , såevmien gïele jïh meänkieli .
Saemien jilleskuvlesne åajvahkommes gaajhkh kuvsjh saemien gïelesne.
Mannasinie ij leah konstantese SJÆDTA gietjieh tjaeliehtamme transitijve templaatesne, seamma goh intransitijve templaatesne?
Saemien soptsestimmievuekieh , vuelieh , laavlomh jïh saalmh , vuekieh , voeth jïh dïejvesh leah jarngesne .
Farrell (1990) Brasil-Portugijsen (BP) gïelem goerehtamme jïh vuesiehtamme nulle objeekte gååvnese BP gïelesne.
Dej ulmiejgujmie aaj dah darjomh dåeriedieh:
Lohkehtæjja viehkehte learoehkidie baakoeh veeljedh mejtie dievhtieh goerese .
Noere almetjh voenijste eerkin jih pleekin saemien maanide , daaroen jiehtsh
SAEMIEDIGKIEN 5-JAEPIEN
lokaale eele smaave , orrestimmeles faamojste
nöörjen gïelesne vaajestidh njaalmeldh saemien tjaalegh biejjieladtje tsiehkiej jïh aamhtesi bïjre mah leah skuvlen bïjre
Dellie maahta raeffesne gåetesne tjahkasjidh jïh ussjedidh guktie edtja jarkoestidh .
Romsen universiteeten lea haamoe jïh diedte saemien dotkemen jïh jïllebe øøhpehdimmien åvteste
Byjrese Hæhtjoebigkem Ivar Ramberg (SG .
- SAEMIEN METODOLOGIJE
Daate ij leah sïejhme båavhroehvaarjedimmie , dïhte sæjhta jiehtedh ij dam nåhtedh vaarjedimmine jallh negkiemisnie .
Dïhte sov ellies vaajmoste dåårje dam raeriestimmiem juktie steemmereaktoeaalterem 16 jaapan vueliedidh .
Maahta aaj åenehks boelhki laktedh mij varki orriji .
V.g. .
Tjïeltelaaken §§ 445 , 46 jïh 47 .
Akte barkoe Slow Food Sápmin jïh Raarvihken tjïelten gaskem mij minngemes jaepien jåhteme , jïh daelie gærja " Beapmoeh " luajhtasåvva .
Vuesiehtimmie (5) göökte raajesh vuesehte, voestes man lea overgatijve veerbe jïh mubpie man lea ovagkusatijve veerbe.
Saemiedigkien tsiehkie tjirkesovvedh edtja båatsoen båetije aejkide tjirkedh jielemepolitigke- jïh reeremegyhtjelassine
lohkedh jïh guarkedh vaahra-mïerhkesjimmiem aarkebiejjien dorjesinie
Dan åvteste ij sïjhth dam aspektem vuarjasjidh .
Saemien tjiehpiedæjjalatjkoe vierhtieh åtna daejtie: Kåanstefoente , dåarjoe saemien tjiehpiedæjjide , gïehtelimmiedåarjoe tjiehpiedæjjasiebride jïh Saemien tjiehpiedæjjaraaran , åestemeöörnege daaletje saemien kåanstese jïh kåansteduadtan , faagekonsuleenth , vuesiehtimmiebaalhka jïh åestemeöörnege saemien tjiehpieslidteratuvrese , musihkese jïh joejkese .
Vijriesåbpoe vihkeles tjïertestidh fylhkentjïelten råålla jïh dïedte goh regijovnaale evtiedimmieaktööre ij leah akte sjïere dïedte Regijovnaale evtiedimmiegoevtesasse / REG. Gaajhkh goevtesh / etaath fylhkentjïelten gïehtelimmesne aktem dïedtem utnieh regijovnaale evtiedimmiem hoksedh jïjtsh dïedtesuerkine .
ga oetese saemiej ektievoetesne .
Goerehtimmiem 15-30 minudth vaalta , vïjhteste låhkan minudth guvvedeminie .
Aktivyöki barkoe lea hoksetsiehkine , stååkedimmesne jïh lïerehtimmesne , jeatjah baakoejgujmie gaajhkine fïerhten beajjetje tsiehkine maanagïertesne .
Dam datne aaj maahtah darjodh !
Mijjieh sïjhtebe balansem utnedh gosse guadteles laakan nuhtjedh .
Gusnie dïhte gåetie gusnie dov eejhtegh edtjieh steemmadidh ?
vijrebe laakesne tjåådtje saemiedigkie fïrhten njealjeden jaepie reektehtimmiem gånkese dorje saemien gïelij tsiehkiej bïjre Nöörjesne .
Dam vuajna lissietjaaleginie 1 A jïh 1 B minngelen daennie tjaatsegisnie , dah skåårvemh leah prosjektine joekedamme 2011 , jïh meatan vaalteme goh tjåenghkies summe 2012 raejeste .
Dïhte lea laaken mietie bielie healsoe- jïh skïemtjehokselaakeste .
Jolle refleksjovnedaltesem åtna , jïjtjeraarehkevoetem vuesehte
2 Muvhtine voenges rijhkepolitihkerh sijjiem åadtjoeh læstojne jeatjah fylhkine enn gusnie årroeminie , edtja gorredidh dah sijjiem åadtjoeh Stoerredigkesne .
Gïele , lidteratuvre jïh kultuvre
Saemien sijjienommh mah almetjijstie åtnasuvvieh mah sijjesne iktegisth årroeh , jallh jielemen gaavhtan sïejhme ektiedimmiem sæjjanutnieh , edtjieh byögkelesvoeteste åtnasovvedh sjiltine , kaarhtine jnv. (§ 9).
Ihke edtja iemielaakan jaepien budsjedtine vielie barkedh gïehteldimmiereektehtse- / budsjedtejarkelimmieaamhtesisnie , akte åesiesdïenestenuhtjeme byøroe læjkone årrodh disposisjovnefoentese , jïh dam minngebe budsjedtine jïh ekonomijesoejkesjisnie nuhtjedh .
Naakede destie mij lea våajnoes saemien kultuvrejielemesuerkesne lea dïhte lea stuvreme aktede nænnoes idealismeste , daamtaj bielelen profesjovnelle giehteldimmie jïh daamtaj jeatajh jielemigujmie ektine .
Seamma biejjien goh viehkiem ohtsede edtja åadtjodh primærehoksine gaskesadtedh , vuesiehtimmien gaavhtan hoksejarngine jallh skïemtjehokseraeriestimmine .
Gærjaluejhtestimmie jïh buerkiestimmie gærjeste " Beapmoeh " , tjaeliejistie jïh prosjekteåejveste .
Åasah jïh subvensjovne
Gärhkoeveeljemisnie skiereden 18b:n datne veeljh mejnie Sveerjen gärhkoe edtja båetije nieljie jaepine barkedh .
Lissine kriebpesjimmijstie båatsoejielemistie , mijjieh aaj Saemie-moenehtsen jiehtsidie åtnose veeltimh .
Fylhkentjïelten leah åvtehke jïh tjaelijesijjie .
- teeknigke bievnesh guktie daatabaase biejesovveme lea .
Jis voeneskuvlem orrije dellie almetjh maehtieh voeneste juhtedh .
Men gïerve åadtjodh soptsestæjjah goerehtimmiem vaestiedidh jïh bååstede seedtedh.
Altese maadter-aajja lïj Bohas jïh maadter-aahka Rute .
Naemhtie sjugniehtåvva gosse Jupmelen baakoem tjïelke leara , jih mijjieh aaj dan mietie jielebe goh Jupmelen maanah .
Gihtjehtæjja:
Løønemesumme , jïh destie aaj dïhte rïektes tjirkemediedte , geahpene naemhtie guktie latjkeme dejtie sjyøhtehke løønemidie maeksedh .
- Nöörje galka åvtehkine årrodh byjreskepolitihkesne jïh aaj galkijibie barkedh orrestehteme energiem eevtiedidh .
Programmen tsavtshvierhtieh edtjieh regijovnale evtiedimmiem sjugniedidh .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten politihke saemien gïelese , jieliemasse jïh kultuvrese edtja gaskenasjovnaale aalkoealmetjereaktah jïh nasjovnaale laakevåaromem betnesne utnedh , jïh nasjovnaale samiepolitihken mietie årrodh .
Buerie buerie , aahkaj aajjaj guassetje
soejmi syjjieh
saemiengïelh , jïh joekoen unnebe saemiengïelh , leah jeenjebe aejhteme tsiehkesne goh daaroen nasjovengïeleste .
Prosjekten ulmie lea unnemes golme sïelth tseegkedh 2016 åvtelen .
Daltese: Jåa3 - studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkeme siejhme studijemaahtose baarkoefaageles øøhpehtimmieprogrammide
Dïhte Aajegen åejvie .
jåarhkedh .
Jeatjah sijjine dovne , Upmejen universiteetesne , Uppsalan jïh Helsinkin universiteetesne jïh Saemien jïlleskuvlesne .
Dåarjoen ulmie lea åårganisasjovni darjomidie dåarjehtidh jih viehkiehtidh .
Gosse daate goerkese ahkedh evtiesåvva , taale 12 ij sïjhth ajve vuajnalgidh goh 12 ektievoeth , men aaj goh akte ektiedimmie dejstie göökte bielijste 10 jïh 2 , jallh 1 luhkiedåehkie jïh 2 akth .
Dellie hov lea buerie damtesem .
Staate dïedtem åtna ihke kultuvre buektehte jieledh jïh lea monnehke.
Mijjieh aaj vaaksjobe tjïelti viehkiehtimmiedïenesje LSO:m dåeriedieh (SFS .
Skïemtjebeetneh jåarhkedaltesisnie 75% (max 550 biejjieh) Biejjieh 916 -
Fæjroeh tsïhkijehtebe .
fylhkentjïeltine .
Mijjieh sïjhtebe Regijovnale Evtiedimmieprogrammen tjïrrh vierhtieh læjkodh åarjelsaemien jielemeevtiedæmman .
Maanah mah leah maam akt dorjeme mij lea ovvaajteles jïh luhpehts , edtjieh dååjredh dïhte geerve almetje ij dejtie dööpmh jallh pruskehth , men tjïelkelaakan vuesehte satne ij lyjhkh maam dah dorjeme , jïh seamma aejkien dej domtesh jååhkesjidh jïh dejtie ååktedh .
Guktie fylhkentjïelten jïjtsh gïehteldimmieh edtjieh daejredh guktie dah maehtieh vierhtide nåhtadidh dej regijovnale evtiedimmiebarkose sæjhta daajroes darjodh tjyölkehkåbpoe prijoriteeti tjïrrh .
Dah vierhtieh mah mijjese daerpies leah: laanth gusnie veljie gåatome , vïjreme , möörjeme , gööleme jïh gusnie gåarede sjïdtedidh .
Tjoeperdimmieraaste ...
Om bruken av samisk språk blant privatpersoner i samiske områder , offentlige institusjoner , samiske organisasjoner og samiske bedrifter .
Dïhte ryöknoe 5 , 10 , 15 , 20 , 30 , 40 .
Gaajhkh maanagïertemaanah jïh learohkh Snåasesne tjastem åadtjoeh .
Læjhkan Aanta sïjhti laedtieh jïh saemieh edtjieh sïemes årrodh jïh sinsitniem viehkiehtidh jïh raeffesne jieledh .
Tjuara vuarjasjidh guktie edtja baeniehealsoem jïh klinihkestruktuvrem öörnedidh båehtjierdimmiekapasiteeten vööste , dej sjyöhtehke gïehteldimmiemieriej sisnjeli .
Jïh dle ruahta bååstede dle aalh te maa ne ååjse nimhtie gåetide .
maehtieh noeledh jïh mij biologije gelliesvoetem jïh almetji staarne aajhta
dam Storhall ' em illie
Akte gïeleheartoehtæjja ij sån daarpesjh dïhte årrodh mij tuhtjie aelhkie saemien nuhtjedh .
Saatnan lea , manne naa jïermehke .
goltelidh , guarkedh jïh maehtedh soptsestidh aelhkies aamhtesi bïjre
Nimhtie daajrah man jïjnjem beetnegh åabrelen leah .
Lïeredh baakoeh: tjidtjie , aehtjie , nïejte , baernie , vïelle , åabpa jïh aahka gon aajja saemiengïelesne .
Kritihke boelhke ryöhkoe goske mijjieh 13 jaepieh illebe (Lenneberg, 1967; Montrul, 2016).
pryövoetïjjem nænnoste , mij lea dåaktere jallh skïemtjesåjhtere tjuara vååksjemen nuelesne årrodh kaanne golme jaepiej raajan , aaj sjïere soejkesjem dan tïjjen mietie darjodh
ussjedalledh guktie aarvoeh , ussjedimmievuekieh jïh åssjaldahkh våajnoes dorjesuvvieh nöörjen jïh saemien tjaaleginie jïh jarkoestamme tjaalegisnie jeatjah gïelijste
Fïereguhte tjuara aktem voerkes jïh ussjedihks tsiehkiem njoelkedasside jïh ruvtijnide utnedh , mah biejjiem stuvrieh .
Transitijve: -d-, -ht-, -st- jïh -Ø-.
Dïhte Åarjelsaemien maanagïerten viermie-dåehkien lïhtsege jïh Rörosen tjïeltesne barkeminie .
Voestes domtesem tjarkebe jïh tjarkebe sjædta , mohte boelhketjen mænngan ij leah dan tjarki .
Learohke maahta damtijidh jïh buerkiestidh guktie naan teermh jæjhteme
Dej ovmessie dajvh , gærhkoe , gåetieh jïh læstadijanen åålmegh joekehts aerpievuekieh utnieh bissiebiejjide .
leah gåessie gænnah dan jïjnjh beetnegh nåhtadamme bueriedæmman jïh orre geajnojde Noerhte-Trööndelagesne , goh daan ekonomijesoejkesjeboelhken .
Jaepiebudsjedte jaapan 2011 jïh ekonomijesoejkesje boelhken 2011-2014: Fylhkenraerien raeriestimmie båata gålkoen 23. b. 2010; fylhkendigkie aamhtesem gietedæmman åådtje goeven 2010 .
Tsåahka 5 bussine vihth våålese staarese gusnie Marjan kontovre .
20.030.000 Jarkelimmietjïelth
Njoelkedassh maehtieh jiehtedh mennie lexikaale struktuvresne ovmessie veerbh sjiehtieh.
Saemien Studijemoenehtse (SOL) lea akte jååhkesjamme studijesiebrie Stoerredigkeste , mij edtja dåarjoem åadtjodh staateste , guktie tjåådtje Laakesne geervelïerehtimmien bïjre jaepeste 1976 .
Dah hïerveslitteratuvre-teksth gellien aejkien guhkies jïh iktedimmes teksth .
Joekoen åarjelsaemien dajvesne dle gellie jaepieh aktem jïjtse lohkehtæjjaööhpehtimmiem sïjhteme.
Biehkieh saemien jaahkosne jïh kultuvresne vuajnalgin goh sådteres , jïh goh jeatjah jupmelem jaehkedh .
Illesåvva 2013 .
- Bïevnese edtja maanagïerten , maanaj , eejhtegi jïh saemien siebriedahken daerpiesvoetide vaestiedidh .
Håaleme Deatnun tjïelten jïh Karasjohken tjïelten baaktoe
Aaj gåarede jïjtsh saemiengïelen suerkieh tseegkedh , goh dajvh , tjiehtjelh , almetjh , darjomh jallh boelhkh .
Åvtehke dïedtem åtna aktem åårganisasjovnekultuvrem sjugniedidh , mij lea nuekies eerlege ihke barkoedåehkie maahta sinsætnan bååstede bïeljelidh , mij våaroeminie sjædta bïhkedæmman , laavenjostose , ussjedæmman jïh jarkelæmman jïjtse barkoste .
vuesiehtimmieh) 
Dan sjieken skuvle Goevtegeajnose bøøti jaepien 1981 .
Tjïelteståvroe lea dïhte bijjemes åårgane tjïel tesne .
Råajvarimmie 2 .
Lohkehtæjja byöroe aaj learohkidie vuesiehtidh guktie dah byöroeh baakoegærjajgujmie jïh baakoelæstoejgujmie barkedh .
Dïhte ojhte dannasinie fïereguhte mijjeste voerkesvoetem dan bïjre fååtese .
Man gellie kandidaatenommh datne maahtah tjaeledh , steemmeleahpesne tjåådtje .
Ovagkusatijve veerbe:[VPV NP/CP] Aelhkebe joekehtsem vuejnedh gosse syntaktihke moerem nuhtjie guktie vuesiehtimmesne (4).
Nimhtie vøøjni nuepiem skuvlem berkedh jih aaj sijjiem båatsoeburrie-skuvlese øørnedh .
Jaepien 2011 dle regijovnale evtiedimmiebarkoe 161,6 mill. kråvnah jïh leah:
Vuesiehtimmie vuarjasjæmman:
orrestahteme versjovne saemien statistihkeste vadtasåvva fïehten mubpien jaepien .
1.2 Politihkeles darjoe , stuvreme , staabe
Lyjkeme vierhtieh væjrose jaepien 2012 leah vueliehkåbpoe goh veanhtadamme åtnoe .
Saemien faagegïeline evtiedidh
150 dejstie joekede tjaatsestimmielåhkoej mietie fïereguhtene fylhkesne .
Tjaelieh golme bïevnesh mejtie åadtjoejih daejredh mænngan aamhtesem lohkeme .
saemien maanavaaksjojem tseegkedh
Tjeahpoen tjirrh maehtebe baantem gårredidh båetijen aajkan , jïh seamma tïjjen daan beajjetje siebriedahkem vuesiehtidh .
Gosse bijbelem lohkh , dïhte Aejlies Voejkene datnem viehkehte guarkedh maam lohkh .
buerkiestidh guktie naan mineraalh jïh bïerje-aarhth leah sjïdteme , jïh goerehtidh naan såarhth mah gïetskesisnie gååvnesieh
Dajvesne ållesth 6 båatsoesïjth .
MáRKoMáNáK sAeMieN MAANAJgïeRTe lea prijvahten maanajgïerte skånlaante ÅarjelRomssesne .
Reakta såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelem utnedh aaj dejtie dööpmestovlide gogkoe dåapmoem jallh nännoestimmiem dejnie aamhtesinie jallh ieresne mej bïjre voestes biehkesne klååkeme .
*The secret code cracked.
Haarjanimme gihtjehtimmien åvtelen Dijjieh edtjede aktem politihkerem gih tjehtidh ak ten vihkeles aamhtesen bïjre .
Åarjel-Trööndelage jïh Hedmaarhke
Learohke / eejhtegh Aellieh sturrh guhtem gie soptsestalleminie
Dïhte aaj stoerre ulmiem åtna kvaliteten gaavhtan mijjen dïenesjefaalenassese jïh dejtie fylhken geajnojde mej åvteste fylhkendigkie diedtem åtna .
Dïhte reektehtse dehtie Senter for økonomisk forskning AS .
Dah gieh geerveööhpehtimmiem sijhtieh , tjuerieh jïjtje dej ööhpehtimmiedaarpoeh bieljelidh .
Gaajhkh maanah reaktoem utnieh jearsoes jïh evtiedien byjreskinie byjjenidh .
digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh gïelegoerehtimmesne
Dïhte åasa maam mijjieh dennie ræjhkoes Nøørjesne maeksebe mijjen biejjieladtje laejpien åvteste , ij leah akteraeresne mijjen jielemevuekine .
Dihte åvtesbarkeme jih healsoevetiedimmie perspektijvem nännoeste .
gåabpah gïelh lea aejhteme englaanten gïeleste .
Reerenasse dan gaavhtan nænnosti gïeteldssoejkesjem saemiengïeliej åvteste darjodh .
Jeenjesh maehtieh soptsestidh bielelen maehtedh tjaeledh .
Learohkh gelkieh aaj maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-10 daltesinie dan Jå 3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammen mietie .
Goerehtimmesne 18 vaestiedæjjah jïh referaansedåehkesne 4 vaestiedæjjah.
10 jaepietsiehkien mænngan
Badth jis dellie sijhth debpede juhtedh leejjemelatjkoej åvteli , tjoeverh abpe boelhketjen åvteste maeksedh jis ij naan jeatjebh gåetielåhpan juhtieh .
Geajnoen noerhteraedtiem jaevreste Kalven dahkoe johken Tverrelva låspan jaevresne Famnvatnet .
Råajvarimmie 17 .
Dah raeriestamme jarkelimmieh leah åssjaldahki mietie dennie faalenassestruktuvreaamhtesisne jaepien 2010/2011 , dejtie smaave dåehkide tjøønghkedh seamma programmefaagen sisnjelen , vaenebe skuvline aktene regijovnesne .
b. Ij inte:3s leah vara:NEG dijjine ni:KOM nemhtie.
Learohkh tjaalegh nøørjen jïh saemien gïelesne viertiestieh , jïh gïelen bïjre soptsestieh vuesiehtimmien gaavhtan plaeriej bijjietjaaleginie , annonsinie , reklamine , bøøredimmine , laaketjaaleginie jïh plaakatine .
digitaale dïrregh nuhtjedh gosse edtja jïjtse tjaalegh bæjhkoehtidh
Juktie rïjhke lea dov , faamoe jïh earoe ihkuven aajkan .
Lästoeh aaj daesnie gååvnesh www.svenskakyrkan.se .
Datne råållah tjaalah akten onne råållespïelese , jïh meatan vaaltah aktem rïektes heannadimmiem jïh såemies lahtesh jieliemasse ektiedamme
Dej lin aaj ovmese gïelh .
 (Jaemiedisnie jïh minngemes biejjien viehkehth mijjem , gieries Jupmele .
Gieh aamhtesen bïjre soptsestieh ?
Dejnie gaahpoeh laavenjassine learohkh edtjieh jïjtsh baakoejgujmie jallh taalligujmie vaestiedidh , mearan jienebeveeljemelaavenjassh sijhtieh jiehtedh learohke edtja aktem vaestiedassem veeljedh jienebh vaestiedassijste .
vadtasovvedh dejtie nasjovnelle
Gærjah jïh maasterelaavenjassh leah tjaalasovveme saemien teateren bïjre, men dah oktegh tjåadtjoen sjidtieh jïh eah naan ektie digkiedimmiesijjiem utnieh.
Daesnie tjøønghkeme naan guvvieh skyllemegaavnesjimmijste .
Fylhkenraerie jïh gïehtjedimmiemoenehtse edtjieh aarebi jaepien 2010 nåhkeme fylhkendigkien beetnehdåarjoeh jaapan 2011 joekedidh jïjtse diedtesuerkien sisnjelen , budsjedtenjoelkedassi mietie .
Dïhte barkoe saemien kultuvrejielieminie , tseegkijelïerehtimmine jïh sïelteevtiedimmine sæjhta akte lissiehtamme barkoe årrodh dehtie joe gamtoe barkoste maam Saemiedigkie åtna saemien kåanstese , kultuvrese jïh jieliemasse .
Nåhtedh aktem biejjielåhkoem / kalenderem vearolde-jïh daelhkiekåarhtigujmie mejtie learohkh biejjielåhkose dibriehtieh .
) Viertiestamme dejnie daltesinie mijjen frijje baalhkine jaepien 2010 , mænngan staeriedamme nasjovnalebudsjedte bøøti suehpeden , dle realsjïdtedimmie 2010 raejeste 2011 raajan 7,0 mill , kråvnah (v. kommentarigujmie goeren nuelesne 5 .
Desnie ij daarpesjh nommem jiehtedh jis ij sïjhth .
Åarjelsaemien ij leah læjhkan akte biejjieladtje gïele gellene lehkesne , jïh vaenie nuepieh saemien gïelem soptsestidh .
Heerredimmiem maahta destie vaeltedh Jïemhten leenen laantedigkesne jis datne akute skïemtjijh , vaahrine dov hïegkem jïh dov healsoem , jïh ih maehtieh jïjtje bïevnesh vedtedh dejtie gïeh datnem huksieh .
Golme lïhtsegh gåabpagidie lïerehtimmide vaestiedin, jïh göökte barre dam voestes lïerehtimmiem.
meatan orreme / meatan saemiej mïelh buektedh , Gaskesadtemeforumesne åljan jïh gassen bïjre , Romsen jïh Finnmarhken fylhki gaskem
16) tjaala ij gåaredh syntaktihke kausatijve raajesh darjodh gusnie göökte objeekth, akte agente jïh akte teema.
- svihtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh , ovmessie spïelh spealadidh , teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
Mejnie jielieminie dah leah fasseldamme?
Statistihke lea soejkesjidh , tjöönghkedh , öörnedidh , analyjseradidh jïh daatah åehpiedehtedh .
Staaten budsjedtesne - kap 521 , påaste 73 .
Dan mænngan learohkh maehtieh baakoeh raeriestidh mejtie lïhtsine låapoestellieh .
Dan åvteste vihkeles saemien maajhööhpehtimmie lea seammavyörtegs jeatjah saemienlïerehtimmine, jïh dan gaavhtan aaj goh gaajhke jeatjah gïelelïerehtimmie.
Manne jiehtegidie maahtam jïh råållespïelem tjïrrehtem njaalmeldh jiehtegigujmie .
Joekehts faalenassh darjoeh guktie learohki gïeledaajroe lea joekehts seamma daltesisnie .
Veeljemebiejjien tjoerh steemmadidh dennie tjïeltesne gusnie datne leah
Sárgon , Sollaug og Aslaksen , Inger-Lise: Åvlan aarke-biejjie , Iđut 2007
5.3 Buerkiestimmie tsiehkeste jïh haestemh
orre årrojeprognosijste SSB .
Åedtjiepryövnassh aaj gohtje biopsije .
Man guhkies tïjje maahta göökte tabledth gaskem jeerehtse man såarhts p-pillerem vaalta jïh gusnie lea kaarhtesne .
ekspedisjovnh abpe rijhkesne
Bïevneste goerehtimmie- / dotkemelaavenjassem mïeresne akte aktebielie jaepievïerhke .
Jienebh jïh jienebh saemieh orrijieh jallh bæjjanieh staarine jïh søøkesbigkeme sijjine .
Maanagïerte edtja gorredidh maanah aktem guektiengïelen jïh jienebekultuvrelle evtiedimmiem åadtjoeh .
Naasjovnalen pryövoeh lohkeme englaanten gïelesne lea elektronihken pryövoe maam learohkh edtjieh PC .
Prosjekte Språkteknologisk infrastruktur for urfolksspråk i Nordvest-Russland lea akte dejstie soejkesjamme prosjektijstie Noerhtedajve-barkosne .
Daennie tabellesne 4.6 gaajhkh dåehkieh buerebh goh 50% reaktoelaakan vaestiedamme.
Ij leah dellie naan aktegs gïelem ryöknoeh .
Jis datne sovmh juvrh ij reaktoeslaakan geehth , jallh naan dam irhkieh dellie edtjh lïeneståvroem bieljielidh .
Utsi , Gun Margret , CD Niestesjidh
Nulle objeekte tjuara mïsse akt vuesiehtidh, mij aerebi neebneme jallh mïsse akt bååstede raajesisnie vuesiehtidh.
Magsjuka hos barn - vad kan man göra själv ?
Daan biejjien dle ij leah guhte dejstie saemien museumijstie mah krievemidie voebnesjieh våarhkojde jïh vuasahtallemesijjide , dannasinie daerpies sjædta dejtie bueriedidh .
Raavnijen baektjerh
2 daltese Dennie 2 daltesisnie dah teksth maehtieh naa aelhkie årrodh , jïh hammoe jïh sisvege byöroeh åehpies learoehkasse årrodh .
mah tjuara krööhkesovvedh dennie tjïeltesoejkesjen sibriedahkedajvesne .
Øøhpehtimmesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte , guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkide sjïehteladta jïh dejtie iktemearan vuarjesje .
nasjovnelle unnebe-låhkoegïelide .
Veerbe bigkedh gieltegs, juktie ij goh dïhte molsedh.
Dannasinie gujht gåarede jienebh dejstie darjomijstie veeljedh .
Doh pryövh lohkemisnie saemien gïelesne eah tsevtseme sjïdth daejstie jarkelimmijste .
Jis lea nuerebe 18 jaepien båeries maahta lustebe aath darjodh enn dågkam ohtsedidh .
tem jïh identiteetem nænnoestehtedh Daejtie ulmiedåehkide jaksedh ovmessie vuesiehtimmieråajvarimmiej tjïrrh:
Price: NOK 80,00
Båatsose daate akte paradokse .
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh aajhtsemh , åssjaldahkh jïh mielh tjaelemen tjïrrh tjïelkesieh .
Maahta saemien plaerieh , raadijove- jïh tv-saadtegh jallh saerniesæjroeh gaskeviermesne årrodh .
Andrean pryöve vuesehte dïhte aktem strategijem nuhtjie juktie goerh kategoriseradidh jïh dejtie ryöknedh .
Gïele viesjiehtåbpoe desnie goh jienebelåhkoedajvesne , joekoen lea naemhtie dejnie voenine gusnie daaroedehtemepolitihke tjerkebe orreme .
Seamma lea taalli , öörnegetaalli jïh möölegelahtesi millimeetere jïh centimeetere bïjre .
Ij dïhte automateles vaarjelimmiem vadta , mohte lea vihkeles signale dan bïjre arten jielemebyjresem byöroe vaarjelidh jallh gorredidh .
Gusnie libie ?
Gosse lohkehtæjja tjaalegem bååstide dååste , dellie maahta digkiedimmiem fiere guhtese sjiehtesjadtedh .
Gosse dahkoesoejkesjinie barkeme dle Saemiedigkie såemies departemeentigujmie laavenjosteme .
Muvhten aejkien jis learohke tjuara jïjtje toelhkestidh , ussjedidh jïh vierhtiedidh .
Tjïelten åejvieladtjeraerie gaajhkh tjïeltesoejkesjebarkoen
Daesnie learohkh maehtieh bååstede bievnedh mij lïerehtimmievuekide dah bööremes lyjhkin .
6% (14%) 
Dah filmh aaj vitnigan jeenjh nöörjen jïh ålkoerijhken prijsh .
Bïejh laejpiedaajjetjem bissemefeallose .
Ohtseme jijtse sjeemesne , www.ntfk.no tlf 74 11 11 43 .
Jienebh gïeh meatan , dan buerebe jïh vihtiesåbpoe dah statistihken bïevnesh sjidtieh .
Guhkiem vaaksjobe juktie daarpesjibie mïetemh guhkiem tïjjem jis galka jeajtahdehtemidie vuejnedh mejstie båetieh almetjen dïjpemistie jallah jis leah iemies variasjovne .
Nasjonaale gïehtjedimmieh lohkeme 8-9 daltesh- 10 bielie 26 bielijste
Jis akte dagkeres lohkehtæjjavaanoe lij gååvnesamme akten jeatjah faagese skuvlesne dellie seapan stoerre nasjonaale barkoeh orreme juktie hoksedh dåårrehtimmie lohkehtæjjijste læssani.
Sïejhme vuekie gosse tjuvliegåata lea aelkiejægan tjonnestidh .
Mijjieh daejrebe vuesiehtimmien gaavhtan Cymru ' ste / Wales , dah krööhkieh dam olkese- jïh sïjsejuhtemem mij lea dejnie aerpievuekien dajvine gusnie kymriske soptseste , gosse gïelesoejkesjimmine gïehtelieh .
Ij leah vaarjelimmiestatusem dejtie jeatjabidie vadteme , jallh dah leah urrebe tïjjeste .
Daate sæjhta jiehtedh edtja leavloem bïejedh bååstedebïevnesidie gaajhkine daltesinie åårganisasjovnesne , men joekoen soejkesjimmien jïh vuarjasjimmien bïjre laavenjostedh , bïevnesi bïjre bååstede lohkehtæjjan jïh learohken gaskem , jïh aaj bïhkedæjjan jïh learoekandidaaten / lïerehtæjjan gaskem
Ij leah öövre tjïelke magkeres goerkese dan raajresen.
Aaj akte haesteme reaktoe kapasitetem soejkesjidh daennie suerkesne ihke lea Fylhkenålma jïh ij fylhkentjïelte , mij muana man gellie learohkh healsoe- jïh maanavaarjelimmie-institusjovnh dåastoeh .
Saemiedigkiejgujmie ektine Såevmesne jïh Sveerjesne lea dannasinie vihkeles Saemiedigkie Nöörjesne voerkeslaakan gaajhkesaemien aalkoealmetjeiedtjh gorrede .
baakoeh jïh dïejvesh teekstijste aajhtsedh
Jeenjemes pryövide åådtje vaestiedasside våhkoen mietie .
Mijjieh sïjhtebe seamma nuepieh joekehts almetjidie vedtedh gosse maahtoem , joekedimmiem jïh barkoem gaajhkesidie dåarjelibie .
Vitenskapeles teorijh jïh nænnoes politihkeles faamoeh laakejarkelimmieh hoksin mah jåartaburride aevhkieh vedtin mejtie saemien reaktah tjoerin maeksedh.
 (38) a. Pïere klaasem murhki./Klaase mårhkani.
Stoerredigkeveeljemen 2005 åvtelen lij medtie 18 prosente dejstie krirrielihtsegijstie meatan dejnie nominasjovneprosessine (Hanne Marthe Narud: Bak lukkede dører ?
Jis vielie bïevnesh sïjhth: Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche 784 74 011 .
• BYJJENIMMIEETAATH NOERHTE
Gåebrien Sijte - en sameby i Rørostraktene
Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 2 åadtjodh .
Dej njieljie jaepiej, 2009 raejeste 2012 raajan dle lissiehtimmie 222 prosenth orreme!
Dam dorje gosse govlehtalla jïh råårestalla staaten åejvieladtjiguejmie mah diedtem utnieh byjresevaarjelimmien åvteste .
Daate sæjhta jiehtedh soptsestæjjah referaanse-dåehkesne seamma gïelemaahtoem utnieh goh G1 soptsestæjjah, jalts dah leah aerpiegïelen soptsestæjjah.
Gie maahta learoekandidaatine syökedh ?
Raereste aktem netto gïehteldimmiemieriem 960,7 kråvnine sektovrasse jaepien 2012 .
Learohkh jïjtje tjaalegh aamhtesen bïjre luhkieh .
Jienebh laavenjassh mejtie ij leah vaestiedamme , jïh maahta vååjnedh dïhte ij mönsterem guarkah maam taalh laavenjassesne darjoeh .
Transitijve gietjieh leah -ht-, -d- jïh -st-.
Åvla dallah sæjhta joksedidh jih tjoejkijidh .
 (92) Magkeres vad slags såekieh björk:PL edtjebe skulla:1p njilledh?
Sæjroe 24/32
Hijven gïelesoejkesjimmie , man våarome leah hijven , juhtije goerehtallemh jïh faageles analysh .
Såemies lïhtsegh gellie jaepieh fuelhkietjåanghkosne orreme .
Dam darjobe gaskenasjovnales , jeatjah aalkoealmetjigujmie ektine jïh nöörjen åejvieladtjigujmie ektine .
gïehtjedidh jïh gaskesadtemevuekide jïh gaskesadtemestrategijidie saemien siebriedahkine åvtesne jïh daelie tjïelkestidh .
Vullen lin viermieh akten skaavtegen sisnie öövre dennie tjaetsien bijjeles-gietjesne .
Fylhkenraerie luhpiedimmiem åådtje budsjedtem jarkelidh sektovri gaskem budsjedtejaepesne , gosse lea dåarjoeh sektovri gaavhtan gïehteldimmiebudsjedtesne , vuesiehtimmien gaavhtan persovnalevierhtieh .
Saepmien rudtje
Fïereguhtelaakan dah leah barkeme saemien gïelem eevtjedh .
Raeriestamme dåarjoe jaepien 2012: 11,7 mill. kråvnah .
Kristh-eejhtegh gelkieh 15 jaepien båeries årrodh jïh Nöörjen gærhkoen jaahkoe laavkomen bïjre nænnoestidh .
Jis lea medisijnen gaavhtan maahtah taksine , gïertine jallh aMBUSS:ine vuelkedh .
 (bigkeme - jïh elektrofaage) ryjvestidh .
Måantan jïh dæjstan leah moenehtsetjåanghkoeh , stoerretjåanghkoe lea gaskevåhkoen raejeste bearjadahken raajan .
Årrojh jïh jieleme stuerebe krïevenassh buektieh hijven estetihkeles byjreskidie jïh dååjresidie .
Daate gaavnoe lea guhkede linjeste , jïh ij leah håvhtadamme bigkemistie , prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta .
Abpe åålmegen sjïerevoete jïh tjiehpiesvoete eah dan haaran tjuvtjedh " .
Möölemedïrrege lea g. j Telemarkforskningen fïerhten jaepien goerehtimmieh mah dorjesuvvieh stillemen mietie daejstie Innovasjovne Nöörje , SSB statistihke jïh Nöörjen Dotkemeraerien Indikatovrereektehtse .
Dïhte raeriestimmie budsjedtese jïh øøkonomijesoejkesjasse sjædta dan åvteste aktem vuestievæktoem dan geerve tseahkan maam aaj noerhte-trøøndelaagen jielemh daelie dååjrehtieh dehtie båasarimmeste veartenen øøkonomijesne .
Beapmoevaaksjome sæjhta aaj dan aamhtesen bïjre soptsestidh mænngan daan biejjien .
Eah leah saemieh oktegh eatnemem saemien dajvesne nuhtedh , jïh ij leah staate gaajhken aejkien vaarjelimmie soejkesjebarkosne saemide krøøhkestamme .
Göökte tjiehpiesvoetesuerkieh dejnie uvtemesth tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne möölesuvvieh goerehtallemepryövesne .
Prosjekten åejvieguejmie lij Saemiedajven ööhpehtimmiejarnge Inarisne , Såevmesne .
Bielieulmie lea akte gamte jïh hijven gaarsjelimmiefaalenasse dejtie saemien årroejidie .
6.3 Garantijediedte
Daate lea semiprofesjonelle foevh mah maehtieh varki dïenesjasse båetedh abpe laantesne .
Faage lea åejviesuerkine öörnedamme mej sisnie maahtoeulmieh leah dorjesovveme .
Dej sïevi gaskem edtjh snårredh .
Gieleambasadøørh gielekampanjen " Saemesth munnjien " bïjre soptsestieh
Noerhte regiovne
2007:1091) mietie barkebe .
Skïemtjijeåårganisasjovnh maehtieh såemies aejkien viehkine årrodh gïetedimmine iereste mah leah laejhtemen bïjre .
ISBN 978-82-560-1661-7
Daate vielie vuesiehtamme ij gåaredh semantihke goerkesem akten geatjan vedtedh.
Gosse akte dejstie soevene lea , maahtah mubpiem njaamelijniem utnedh .
Snåasen tjielte sæjhta Saemiedigkien govlehtimmiem gietedidh tjïelteståvrosne 25.11.10 .
Rijhken gaskemieren gærhkoemaaksoe jaepien 2011 leah 0,99 proseenth dehtie dov dïenesjimmeste mestie tjïeltese skaehtiem maaksah .
En studie av stortingsvalget 2005 , N. W. Damm & Søn AS .
Øvtiedimmiesoptsestalleme buerebe sieveste man bijre digkiedidh , guktie maana verveste , leara jih øvtiedimmiem jaksa .
Fuelhkie lij daelvegi saelhtien bealesne Njåamesjevuemesne , jih giesegi vaerij dajvine Noerhte-Trøndelagesne .
Unnebe skaehtieh jïh maaksoeh leah vihkeles FrK ' an .
tjïertestidh guktie åvtemes dejtie ulmide bïejedh
*The director spoke the actor.
Dïhte dajve vååjnoe goh akte iemie regijovne mij aaj sveerjen bieliem faarhmeste , gusnie Rørose akte iemie jarnge .
Ij edtjh gåessie tjuvliestidh jallh gijhkierdidh barre jis naan jeatjah dam sæjhta .
Byöroe aaj akute-p-pillerem vaeltedh jis vaahra gååvnese vaarjedimmiem maam utni idtji juhtieh , vuesiehtimmien gaavhtan jis kondomem loedteni jallh jis p-pillerem bæjjese tjulli .
Dastegh baaja learoehkidie dan guhkiem gïehtelidh goh jïjtje sijhtieh , learohkh ovmaereles strategijigujmie sijhtieh buektiehtidh laavenjasside staaran darjodh .
Sjaangerisnie joekede aamhtesegihtjedimmien jïh portrettegihtjedimmien gaskem .
Voestes saemien vætnoe Snåasen gærhkose sjïdti gosse Martha Jåma jïh altese mænnja Marja Leena aalteren boelvestahkem skåerrine skåårreme .
Ulmiejakseme åejvieulmeste RES ' sne 1 .
Njaalmeldh gaskesadteme (saemienfaage) Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
Maehtedh soptsestidh jïh tjaeledh saemien mubpiegïeline vihkeles gosse galka saemien gïelemaahtaldahkem evtiedidh .
funksjovnelle baakoeveahkine soptsestidh , dåastoejasse jïh åssjelasse sjïehtedamme
Aelhkie aerviedimmieh dorje joekehtslaakan " .
Minngemes njoelkedassh
Gärhkoeveeljeme skiereden 18 b:n
Dam krööhkestamme Noerhte-Trööndelagesne dej minngemes jaepiej .
Mïrrestalleme lea vielie goh seamma baalhka seamma barkoen åvteste , jïh guktie barkoem gåetesne joekede .
Mijjieh sijhtebe tjaebpies jih jieleme lihkesbyjresh darjodh , gusnie maanah sijjieh åadtjodh vaeltedh .
Learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne daamtaj guhkiem tïjjem nuhtjieh dan åvteste dej leah ovmaereles strategijh , viesjies dïejvesh jallh fer vijries gïehtjedimmiestrategijh .
Man gellie tæjmoeh leah 60-minuhti mietie tjaalasovveme:
rååresjidh jïh åehpiedehtedh byögkeles deahpadimmieh Saepmesne
Dagke eengkele daesnie ?
Saemien tjaaleldahkh byøroeh orrestehtedh daaletje saemien lohkiji kriebpesjimmiej gaavhtan .
Njoelkedasse edtja guarkedh numhtie krööhkestimmine dan minngemes såårts dïenesjh , ij oktegh maehtieh krievedh dah edtjieh saemien gïelesne årrodh gosse gaajhkide rihpesåvva , v.g. daamhts gyrhkesjimmie .
vueptiestieh dïsse vuastalieh , vg .
Hopkins , Rob (2008) The Transition Handbook - from oil dependency to local resilience .
Fylhkenraerie Nordlaantesne , Arve Knutsen , tlf. 952 97 148
Dïhte lea vuesiehtimmien gaavhtan urrebe versjovnh Firefox , Safari , Internet Explorer , Opera jïh Google Chrome .
PIRJO ENGV
Juelkieh dan iktesth pruvvedadtem juktie galkem buektiehtidh klaasi mietie goetsedh .
Saemiedigkien reereme galka årrodh seamma laakan juekeme goh almetjh-tjïerte .
Departemente - Departemente ‐ Departemente - Departemente ‐ Departemente - Departemente ‐ Departemente
Daamhtaj bååstide båatsoeburrien gåajkoe
Alkohole , narkotihka , drogh jïh dågka
Edtja geervelïerehtimmieprogrammem sjïehtesjdih dejtie gietskene daerpiesvoetide .
Dïhte jienebelåhkoe 9 almetjigujmie raereste Nordlaanten jïh Romsen staatedajvem regijonale aajhterevoetese sertedh Hålogalaanteallmenningesne .
Jïjnjebe bïevnesh raerieålmeste åadtjah , tel. 74 33 63 02/48 04 13 30 jallh goevteseåvtehkistie tel. 7433 6309
Råajvarimmie 57 .
Vihkeles daajra jis jollebe PSA-vierhtiem åådtje ij seamma goh prostatacancere .
Gihtjh vijride , dah maehtieh datnem bïhkedidh , ledtieh datnem vaestiedidh .
Tell , 74 13 80 64 .
Raeriestimmie hov tjïelkelaakan soptseste maam reerenasse raaktan reformen bïjre veanhta.
Datne aktem åvtelhbodti raastem gaavnh vïhtesjadtemegoeresne tjaaleginie Instruksjon for gjennomføring jïh Vurderingsveiledning mah leah bæjhkoehtamme PAS:sne .
· Aellieh pryövedh jeatjaj dåajvoeh illedh , men årroeh jitjem · Hijven beapmoedaepie , jïjnh naakerh jih fysihken darjomh leah vihkeles hijven psykihken staarnen åvteste .
Dahkoesoejkesje lea golme bieline juakeme:
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre faamoem åadtjoeji Tsïengelen 1.b:n 2010 .
- Aajja hov mannem stillie sutnjien lohkedh .
Måjhtam guktie Tråanten paehpierisnie (Adresseavisa) lohkeme: Cecilia Persson hijvenlaakan Elsa
ANNE-GRETHE LEINE BIENTIE
Jeatjah vualkoetïjjh maahta jååhkesjidh jis lea sjïere tsiehkine , mohte dellie sjïere tjirkemem hoksebarkijistie kreava .
buerkiestidh guktie sjædta gosse galka saemiengïelese jarkoestidh*
Tjuara aaj veeljedh mah væhtah faageskuvlh edtjieh utnedh .
Jis maanan tjelmie njovseme jïh tjuara njovsh tjelmijste njaamedh gellie aejkien fïerhten biejjien dellie maana tjarki ovlemem åtna .
Gihtjehtimmiem maahta mp3-spielerasse bæjjese vaeltedh jallh plearoeh .
tjåanghkan bïejedh jïh aktem gaertjiedamme tjiehpieslidteræære programmem åehpiedehtedh
Jaepien 2010 dle feerja medtie 79.000 feelijh jïh 86.500 vuajastahkh foeresji .
Maanagïertesne maanah edtjieh akte bie lie årrodh aktede jearsoes ektievoeteste .
Våaroemisnie Stoerredigkien nænnoestimmeste orre mineraalelaaken bïjre , jïh Saemiedigkien nænnoestimmie mij jeahta ij maehtieh luhpiedimmiem vedtedh laakese jïh dejtie darjoemidie dïhte sjïehtesje , dle Saemiedigkieraerie ruffien 2009 vuarjasji Saemiedigkie sïjhti göökte joekehts raerieh utnedh vaajtelidie akten evtiedimmien bïjre aktede mineraaleindustrijeste saemien dajvine .
Eah gaajhkesh daarpesjh sïemes årrodh , tjuara jååhkesjidh naaken maahta maam ‐ akt jeatjebem ussjedidh .
Læremiddelet dekker fagområdet kommunikasjon .
Tsevtsemem guhkiebasse gorrede
Moenehtsisnie edtjieh govhte lihtsegh guhth sinsitnijstie ovjearohks , tjahkasjidh .
Dovletje-laehpemh leah gïejh almetji laehpeme darjoejstie .
Bielieulmieh / laavenjassh: Akte regijovnaale raeriestim- miedïenesje åarjelsaemien lïerehtæmman byöroe / maahta daejtie laavenjasside utnedh:
 (red.) ]
Daate lea vihkeles dovne juktie fïerhten almetjen gïelereaktah gorredidh , men aaj saemien våajnoes darjodh jïh saemien gïelese Nöörjesne aarvoem vedtedh , raerieslïhtsege Jåma jeahta .
eengelskegïelen maana-jïh noerelidteratuvrem lohkedh jïh almetji jïh sisvegen bïjre soptsestidh
dahkoeh tjuerieh naa daamtaj årrodh jïh guhkiem vaasedh
Im jiejkh gosse garmerdem man vihkeles gierte lea orre maanide eevtjedh saemien gielem provhkedh , Hanne Lena jeahta .
Svein Lund aktine tjaaleme
Aamhtesegihtjedimmie lea gyhtjelassh mah edjtieh mijjese jienebh bïevnesh akten aamhtesen bïjre vedtedh , portrettegihtjedimmie edtja mijjem vielie åehpies almetjinie darjodh .
Skuvle-åejvieh edtjieh barre vierhtiedidh mejtie eah learohkh daarpesjh pryövemem darjodh jis dan lea reaktoe sjïere lohkehtæmman jallh sjïere gïelelïerehtæmman gïeleldh unnebelåhkoegïelide , gosse illeldahke pryövemistie mejtie learohke ij dorjeme , ij mïsse learohken lïerehtæmman soptsesth .
Aajne göökte adjektijvh mej seamma fonologijen plïere leah gaervies 'färdig' jïh geerve 'dålig' vuj 'vuxen'.
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte diedtem åtna ihke " geerven reakta " gorresåvva , jïh jïjtsh njoelkedassh evtiesovveme guktie edtja dam barkoem sjïehteladtedh .
tjaalegh darjodh mah baakoeh , tjoejh jïh guvvieh aktanieh , digitaale dïrregigujmie jïh bielelen dïrregh
Daate mierielissiehtimmie sijjiem vadta orre faalenassh tseegkedh; boreriggoperatööre Stjørdalen faageskuvlesne jïh Den digitale fagskolen i merkantile fag , Ytre Namdal fagskole .
Dïhte ovmessie tsiehkiej åvteste , vuesiehtimmien gaavhtan ij sïjhth , ij nuepiem utnieh , lyjhkoe seksem utnedh persovnine seamma tjoeline jallh ïedtjem åtna jeatjah seksem utnedh enn tsïnneboetjemem .
aelhkie faagegïelem åtna
" Laavkome-gearketje " edtja dutnjien måjhtajehtedh datne lååvkesovveme .
Tjuerieh naan gåetiesijjiem löönedh , dellie jis ektesne kultuvrine , gïeline , duedtine barkedh .
TLV apotehkide bæjhkohte mah alternatijvh mah leah boelhken sæjjasadtje jïh mejtie edtjieh målsodh .
Prosjekte finansieradamme sjïdti 50% dåarjojne Noerhte
Jis guhte skïemtjelassen gielhtie ij maehtieh rohkelimmietjïehtjelasse båetedh hearra maahta skïemtjelassen gåajkoe båetedh .
Såemies dejstie råajvarimmijste Saemiedigkie sæjhta jïjtje tjïrrehtidh, jeatjah råajvarimmieh laavenjostoem krievieh jeatjah aktöörigujmie.
Saemiedigkien gærjagåetesne Kåre Kivijärvis Fra de store banker (1959/1961), jïh Kvinne (portrette) Nesseby ' sne (1972).
Mijjieh sïjhtebe viehkiehtidh dejtie mearoegaedtien lïhkes göölemevinhtside gorredidh , jïh orre guelieveahkaj åvteste barkedh .
Barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammine jïh ööhpehtimmieprogrammesne idrettsfaagese jïh musihkese , daanhtsose jïh dramese , siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna Jåa2 mænngan .
Föörhkedin gosse laavanjasside vööjnin , dah edtjin ryöknedh jïh algebrajine barkedh !
Learohke maahta tjïelkestidh guktie jïjnjh teermh jæjhteme , aaj jarkoestamme baakoeh .
Duedtie jïh designe Duedtie åtnoen gaavhtan jïh designe Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
" ... ... .
BST maahta byögkeles frijje scenetjeahpoevierhtieh eevre sjïere prosjektide ohtsedh, goh Tråante 2017.
Beere skoerhtjem faerhmeste.
Muvhtine ræhpas gyhtjelassine maahta göökte låhkoeh åadtjodh , muvhtine
 Akte aerpie maam sïjhtebe meatan vaeltedh jïh guhkiebasse evtiedidh mijjen tïjjen sïjse jïh båetijen aejkien sïjse
eevtjemeseminaarem " Saemiedigkesne nyjsenæjjafaamoe " tjïrrehtamme
Dah veeljijh akten politihkeles krærran tjaatsestieh .
Dah luhkieakte learohkh Galileese mïnnin , vaerien gåajkoe gåabph Jeesuse dejtie raajeme .
rymmas:3p 'Kan du flytta din bil lite grann så att fler bilar ryms?'[Saerniestæjja 4]
Vihkelommes lin læjhkan kuvsjh båatsoesaemide .
Dellie soptsestin guktie Jupmele mijjen eatnemem sjugniedamme jïh guktie saemieh eatnemem vaarjelieh .
sätta:INF Gaamesh bälling:PL speenedh.
översättatr:1s 'Jag översätter den texten.' b. Aaj också komparatijve komparativ tjelmine öga:KOM gïelem språk:ACK edtja skulla:3s gïehtjedidh, undersöka:INF guktie hur gïele språk jorkese förändratr:3s jïh och guktie hur medija media saemien samiska deadta.
Joekehtse dåehkiej gaskem lea 15,5% mij stoerre.
Aktene veeljemegæmhposne dle jeanatjommesem dejstie bïevnesijstie krirriej bïjre åadtjoeh plaeriej , TV .
Hege Fjellheim Goevtesedirektööre reaktide jïh gaskenasjovnaale aamhtesidie +47 78 47 40 47 hege.fjellheim@samediggi.no
Gosse ræjhtoe staaten åejvieladtji jïh saemiej gaskem lij goh stööremes jaepiej 1980-81 , dellie lij daerpies politihkeles byjhkesjimmiejgujmie saemien reaktaj bïjre .
Daerpies aaj dotkedh guktie G2-lïerijh funksjonelle morfemidie iktemearan bööremes lierieh.
Fïerhten våhkoen jïjnjh mïjlh bïjlesne sjædta .
Tjaelieh gyhtjelassh tjaalegasse .
Dan jaepien mænngan dihte åarjel-saemien faaleldahke vihth bååstide juhtieji daaroen maanagiertese Vinjebakkenesnie .
b. Learohkelåhkoe læssene 200 vielie learohkigujmie 1500 raajan , boelhkesne 2020-25 .
- Jaavoe , nov amma luste domtoe , joekoen luste .
Gaatesjen dle krievije goerkesem dan åvteste åadtjodh .
Aborte lea gosse iemiem luejhtedh .
Saemiedigkie maahta dåarjoem vedtedh råajvarimmide mah maahtoem lutnjieh
Dïhte gie nïejtem nåajsan dorjeme ij reaktam utnieh oktegh sjæjsjalidh jis edtja abortem darjodh jallh maanam utniehtidh .
Dah maanajgujmie soptsestieh dan bïjre maam maanah ååntjestellieh , jïh tjïelke vaestie dassh vedtieh mah leah maanaj aaltarasse jïh skearkagæmman sjïehtedamme .
sijjiejgujmie jåa2 , dannasinie akte vueliedimmie Jåa1 skuvlejaepien 2011/2012 .
Lutniestimmie maahta vadtasovvedh
jïjnjh maanah ovmessie vuekieh ut - nieh , mejtie aarkebiejjien nåhtadieh .
Goerehtæjja: Bertil Marklund , sïejhmedåaktere , professore , FoU-ektievoete primærehokse Vänersborg
Helgeland Samiid Searvi ohtsemisnie tjaala jienebh ovlæhkoeh orreme båatsosne dej minngemes jaepiej .
tjaalegh aelhkies vuekine ussjede
Ij amma jaememe maehtieh dam faamoem jamhkelidh .
Saemien gïelh tjuerieh aaj våajnoes årrodh siebriedahkesne .
Helena Vogel , 1177 Vårdguiden
Beapmoe- buerkiestimmie
Jeatjah sjïekh jollene PSA-vierhtide maahta jis infeksjovnem jallh inflammasjovnem prostatesne , mohte aaj jis prostatacancerem åtna .
ohtsede =
Gieriesvoete dïhte jielemem vadta .
Vaarjelh mijjem destie , elmien Aehtjie .
Åålmegen dan dïedte dejnie gïehtelidh gaajhkesidie mah desnie årroeh jïh gïeh åålmegisnie guessine .
Naemhtie edtja jåarhkedh årrodh .
akte nænnoestimmiem nænnoestidh mij jeahta jis maana edtja sjïerelïerehtimmiem åadtjodh jallh ij dam åadtjoeh , jïh mij sjïerelïerehtimmie
Dah maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie , jallh akte bielie årrodh barkoesoejkesjistie .
Voestegh dle eevre sjaavoejimh bombeste jïh skuehtijste .
Manne joe dej vuesiehtimmieh guelmiedamme vuesiehtæmman (12) jïh dej mubpie vuesiehtimmie daate.
Dah tjuerieh aaj gaajhkem darjodh guktie ij ikth vielie deahpedh .
Prosjekth tseegkedh juktie learoevierhtieh evtiedidh jåarhkedaltesasse
Daelie stuerebe leavloem gïelelïerehtæmman bïejeme , jïh dah siebriedahkefaageles ulmieh leah vaananamme .
vijrebe njoelkedasse § 2 jeahta aaj åårganh mah eah saemielaaken § 3-7 dijpieh , byöroeh permisjovnem barkijidie vedtedh saemien ööhpehtæmman gosse lea daarpoeh maahtoe saemien gïelesne
Lohkehtæjja soptsesem learohkidie låhka jïh dam vïedtjese gævnjeste .
Noerh Noerhte-Trööndelagesne
lienedh mielhkiem giebnesne goske 37 ° C sjædta .
Saemiedigkieraerie sæjhta naemhtie barkijidie viehkiehtidh orre maarkedh jaksedh sijjen joe gaavnoes dorjesigujmie .
Dïhte lea aaj daajroe gïelen bïjre , jïh goerkesem utnedh sov jïjtse gïelelïerehtimmien bïjre .
Öörnege jåarhka 2013 , men joekedimmie ij leah gaervies åvtelen gïjren 2013 .
Åejvie / Jupmele gæjhtoe jïh earoe .
Learohkh jïh skuvlh maehtieh bihkedimmiem nåhtadidh voenges learoesoejkesjebarkosne , jïh goh tjïelke ööhpehtimmiesoejkesjh .
Aaj edtja dïhte syökeme patiente ij maehtieh hoksem Sveerjesn åadtjodh dennie aejkiemïeresne mij sïejhme jis sov healsoetsiehkieh vuarjasjidh jïh guktie skïemtjelasse evtede .
Dïhte ajve lohkehtæjjah jïh skuvle mah dejtie illeldahkide daejrieh learohkedaltesisnie .
Dah sov montasjem åehpiedehtieh abpe dåahkan .
Dam edtja darjodh jis sjïekh gååvnesieh vaarjelimmiedarjomi bïjre nænnoste , dïhte sæjhta jeahta rutijnh jïh barkoevuekieh mah feerlege tjöödtjehtehtedh .
Dïhte raeriestimmie goerehtallemen jïh jååhkesjimmien bïjre reaktijste , akte akteraeresne Saemiereaktamoenehtse buakta .
vihkeles eatnemi jïh eatnemehammoej bïjre soptsestidh Nöörjesne , naan jeatjah laantine jïh Saepmesne
hujnies sjædta jis miedtedh mejnie maam darjodh .
Menh annje hov muvhth almetjh maahtoegabth .
Mijjieh sijhtebe FN .
Midt-Norsk Havbruk / Gaske-Nøøjren Mearoeburrie sæjhta reeremejarngem jïh gåårvedsgåetieh tseegkedh sijjen darjojde Viknan åerjielisnie , gåetiesijjesne .
soptsestidh bearkoej , - gueliej jïh muerjiej bïjre jïh naan saemien beapmoej bïjre jïh guktie galka dejtie saemien vuekien mietie jurjiehtidh .
Voestes manne veerbhpaarrh tjöönghkem.
- Buerebe akteraerie sjædta man gellie almetjelåhkosne tjaalasovveme jih man gellie tjaatsestamme fiereguhten tjirkijasse .
bievnedimmes , tjåadtjoehtimmes
Jis buektehte mijjen
Såemesh ussjedieh hijven skylledh juktie dellie åadtjoeh abpe jaepiem Jupmelen , jaahkoen jïh gærhkoen bïjre jïermestalledh .
Jeatjahtehtemem sïjhth ?
Voestegh dam saemien nommem tjaelieh , jïh dan mænngam dam nöörjen .
Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte ekonomijesystemem Agresso nåhtede .
Daate akte tjielke haesteme dejtie politihkeles krirride - dah tjuerieh aaj jïjtjemse orrestehtedh , altese haamoem jïh altese sisvegem .
Gosse dållem bïejedh dellie biessie hijven faadteginie .
dh almetjidie mah
ÅARJELSAEMIEN GÏELEVIERME
Ööhpehtimmie daaroen jïh saemien tjuara ektesne vuartasjidh juktie daaroenfaage " vadta " tæjmoeh saemienfaagese .
Dannasinie vihkeles dïhte båetije joekedimmie guektiengïelevierhtijste vuesehte daejtie vihkielommes daerpiesvoetide , jïh tjïelte vierhtieh åådtje mah unnemes daan beajjetje syjhtedassedaltesem tjåadtjoehtieh guektiengïelebarkosne .
Learohke maahta buerkiestidh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh .
Saemien eengkele; Linn Ellen Bientie Sivertsen daam dorjeme .
Saemien gïelevierhtietjïelth eadtjohkelaaken berkieh juktie saemien gïelem evtiedidh
Goere 23: referaansedåehkie ditansitijve veerbigujmie.
Juktie viehkienuepide bueriedidh åvtese sæjhta illedahkide åehpiedehtedh aktene orre skaalesne sijjesne Skoleporten daan jaepien .
Mannasinie sagki liehtebe jeatjah laantine ?
61,1% vaestiedæjjijste vaestiedieh jeatjah laahkoeh saemiestieh/saemiestin, mearan 5,6% vaestiedæjjijste vaestiedieh jeatjebh gåetesne saemiestieh/saemiestin.
Geervelïerehtimmieprogramme Saemien jolleskuvlen tjïrrh , jïjnjh geerve almetjidie nuepiem vadteme gïelem lïeredh .
Gosse bååstide Nöörjesne , dellie soptsestieh guktie almetjh debpene veasoeh .
Bïejh dejtie åeniehkommes bielide tjåanghkan , aeriebielie aeriebielien vööste jïh gåaroeh .
Jienebh teernegespïelh gååvnesieh mejtie maahta nåhtadidh juktie taallide jïh öörnegetaallide repeteredh / lïeredh .
Dellie idtji goh vielie vaarkanih .
dra avtr:INF 'Vad för slags björkar ska vi ta näver av.' Daesnie såekieh jïh eah biessieh leah objeekth, jalhts biessiej mierie jeatjede.
Ekonomeles mierieh
Manne daam naa hijven maahtam: Biejjie
Naan vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth meatan åtna
Dennie vijriesåbpoe barkosne Saemiereaktamoenenehtsinie , dle dannasinie jïjnjh almetjetjåanhgkoeh orreme .
Hoksebarkijh skïemtjegåetesne gusnie datnem båehtjierdidh maehtieh datne ohtsemem viehkiehtidh .
Fylhkentjïelte 6.4 .
Raeriestimmieh seedtesuvvieh Saemiedægkan Nöörjesne:
Dejtie gohtje generikeles daalhkesh .
Dah guejmieh tuhtjieh daerpies darjomigujmie aelkedh edtja dam åarjelsaemien gïelem jealajidh .
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne .
Saemiedigkie sæjhta premissedeallahtæjjine årrodh båatsoepolitihkese , men dellie båatsoe jïjtje tjuara viehkiehtidh Saemiedigkien politihkem evtiedidh .
Ekonomijesoejkesjisnie 2011-13 lea budsjedteradamme konsesjovnefaamoebaalhkajgujmie 11.9 mill. kråvnine fylhkendigkien budsjedtesuerkesne , jïh 6,46 mill. kråvnah Regijovnale evtiedimmesne , tjåanghkan 18,4 mill. kråvnah .
Mij seksuellen syjhtedidie tuhtjie utnedh maahta jieliemisnie jeatjahtehtedh .
Vååjnoe gujht goh daan tjaktjen veeljeme sæjhta jeatjahlaakan sjïdtedh .
' i generalekrirreste skïereden 13. b. 2007 .
Jih friske , ievre friske sjidteme .
Dïhte barkoe gaaje vihkeles daan mov tjaalegasse.
Jïjnjesh leah lihtseginie aktene jallh jienebinie dejstie laantenvijries siebrine Nøørjesne .
reeremedajvesne) reaktam utnieh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne .
Guktie teestem dorje jeerehtse mij skïemtjelasside teestede jïh mij vuekide seksem utni jïh guktie meehti laanestidh .
Svïenske gærhkoe akte bielie dehtie veartenevijries gærhkoste jïh kristeles byjhkesjimmiem jïh earoelaavlomem golmegen Jupmielasse veadtasåvva .
Saetniedehteme lea jearohke dehtie juhtije salkehtimmiebarkoste jïh nænnoestimmeste Inderøy tjïeltesne .
Darjoeh aktem læstoem råajvarimmiejgujmie mejtie datne sïjhth / dijjieh sïjhtede pryövedh .
Saemiedigkie lea gåassoehtæjjah konferansese Alta 2013 jïh lea teknihkeles öörnedæjja .
Kymrije lea aerebi abpe Walesinie soptsestamme , jïh åvteli englaanten almetjh stoerrebritanniasse böötin , lij vijrebe dajvesne soptsestamme .
Lohkehtæjja åssjaldahkide taavlesne tjaala , jïh learohkh jïjtje veeljieh man bïjre dah sïjhtieh tjaeledh dejstie raeriestimmijste .
Ånnetji ov-seekere mejtie buektehte 15% skåårvemijstie prosjektide tjïrrehtidh .
Pinsette , skaarja jih termomeetere
' este , jïh akte åesie tjïeltijste .
Dan åvteste daerpies buerie astoem utnedh learohketjïerten buerie jïh haaltjebieliejgujmie pryövemisnie åahpenidh .
desnie baetsieh .
Daelie gåetieluhpesne årroem skuvlen lïhke Kirkenesne .
Dïhte lea daerpies lissie incitamentem juktie iedtjem jienede saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman ohtsedh jallh saemien faagegievlesne nöörjen lohkehtæjjaööhpehtimmesne .
Manne læjhkan jienebh ohtsemh ohtselem, jïh joekoen julev- jïh markasaemien dajvijste, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
- " Biejjien baernie " jïh " Aantavuelie " leah mijjen aerpie , Bo Lundmark jeehti .
Jïjnje dehtie barkoste mij lea
Lohkehtæjja gihtjie jïh learohkh vaestiedieh .
Jis hoksesijjie ij maehtieh hoksem vedtedh aejkiemïeresne edtjieh hoksebarkijh aktijveles datnem viehkiehtidh hoksem åadtjodh jeatjah sijjesne .
Tjåadtjoehtæjjah: Ööhpehtimmiedirektovraate / fylhkenålmah / jolles kuvlh Fïerhten jaepien Finnmarhken fylhkenålma viermietjåanghkoeh öörnede lohkehtæjjide mah maajööhpehtimmiem jïjtse fylhkesne vedtieh .
Lïeneståvroe naan luhpieh göölemasse barkojne vadta
Gååvnese aaj telefonejourh mejtie maahta rïngkedh , jïh sijjieh gaskeviermesne gusnie maahta chattedh , mejledh jallh lohkedh guktie raeriem jïh dåarjoem åådtje .
Reerenassen åejvieaamhtese skovlen muhteste lea eadtjoestidh jïjnjebh lohkehtæjjah buerie maahtojne .
Manne leam dan vuajnoem nuhtjeme jïh rïjteme daan mov tjaalegasse, men im manne maadtoe provhkh vaallah roehtse.
Jis datne munnjien vuasehke dellie sååjhtem låevtedh .
Daate edtja stuerebe aarvoesjugniedimmiem , jielemekvalitetem jïh akte hijven siebriedahke- jïh jielemeevtiedimmiem vedtedh Noerhte-Trøøndelagesne .
Pryöveme jïh dan illeldahkh gujht maehtieh buerie aalkoem årrodh gosse lohkemen bïjre soptsestalledh .
Realelissiehtimmie fylhkendigkien budsjedtesuerkesne goh neebneme , jïh reelle maaksoeuhtjiedimmieh sektovrine medtie 5.6 mill. kråvnine , aktem dahkoesijjiem vadta tjåanghkan medtie 32 mill. kråvnine .
Njoelkedassh saemielaaken gïelekapihtelisnie lea maam unnemes krievie .
Åelkiesbielesne leah maadthbaakoeh jïh gårroehbielesne seerkeme baakoeh.
Dåehkie aa - mïerhkh
Juktie Sør-Gjæslingan reeredh goh akte najsovnale kultuvrebyjrese , dle fylhkentjïelte sæjhta daam hoksedh viehkine barkoste laavenjostosne Viknan tjïeltine jïh Riksantikvarine ektine .
Dah aaj maehtieh baakojde våålese aktene paehpierisnie tjaeledh , jallh PC-esne .
Naan aejkien guessiemaanah åadtjoeh tsåelhkielaejpieh bååhkesjidh .
Baaltele baalhka-jïh gïehteldimmiemaaksoeh raerielïhtsegidie dle daate aaj fylhkenraerijen disposisjovnepåastem feerhmie , jïh vierhtieh gaskenasjovnale barkose .
R Raavrhjohke Rönnbäck (Storu .
Jupmele datne gie elmiem jïh eatnemem sjugniedamme , datnem gaajhki åvteste gijhtebe mah eatnamisnie jielieh .
Dellie overgatijvide jarredh.
- Maam nommide learohke veeljie ?
Klijmajorkestimmieh tjuara aalverisnie vaeltedh .
Gaavnehth mejtie aaj naemhtie dov tjïeltesne .
Vihkeles aaj viesjies learohkh åadtjoeh haarjanidh lohkedh jïh tjaeledh taalh 10 raejeste 20 raajan .
90 dov gïetedimmiem edtjh aelkedh 90 biejjien mïeresne destie dah gïetedimmien bïjre nænnostin mijjen skïemtjegåetesne jallh jeatjah hoksevedtijisnie .
goerehtimmie saemien gïelen åtnoem .
Learoesoejkesje lea tjïelkebe ulmieh lïerehtæmman åådtjeme , jïh leavloem bïejeme gïelem eadtjohkelaakan nuhtjedh jutkie learohki njaalmeldh gïelem evtiedidh .
idtji inte:3sPRT hov
Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh juktie aktem buerebe våaromem åadtjodh dan guhkiebasse barkose dej uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne .
Bijbele lea juakeme gööktine åejviebieline - Dïhte båeries testamente (39 gærjah) jïh Dïhte orre testamente (27 gærjah).
Raarvihken jarngese sæjhta Reguleringesoejkesje Raarvihken jarngese mij jaepien 2009
Saemiej jieleme
Daam foentem edtja låeptedh jaepien 2013. 2014 raejeste iebie maehtieh momskompenasjovnem skåårvemijstie nåhtadidh gïehteldimmiem maeksedh , staateles mieriedimmien mietie .
G1-soptsestæjjah clozetestide staeriemdin.
Dïhte kuvsje manne tuhtjem hijven .
Akten tjarke politihkeles eadtjohkevoeten gaavhtan dïhte voestes tjåanghkoe gaajhkide saemide abpe laantesne öörnesovvi Tråantesne 1917.
Eksamene privatistide saemien voestes gïel ine
Jielemelatjkoe duedtie: Velferdsöörnegh
Saemiedigkieh edtjieh saemij digkiedimmide meatan vaeltedh gosse gaskestaati tjåangkoeh .
- sïjsevaaltemenjoelkedassh Politijejïlleskuvlese vedtieh nuepiem sïjse vaeltedh 20 prosent ohtsejistie sjïere våaromisnie , jis ohtsijen lea sjïere kvaliteth mestie politijenetate gihtjie .
Learoehkidie jïh klaasside noeredaltesisnie jïh jåarhkeskuvlesne , siebride , institusjovnide jïh meedijidie faalehtibie sjïehtedamme vuesiehtimmiem , jïh dellie aaj ånnetji Saemiedigkien , saemiepolitihken jallh jeatjah sjyöhtehke teemaj bïjre soptsestibie .
sjæjsjele gaskem jeatjah jåarhkeööhpehtimmien bïjre , fylhkengeajnoeh jïh dej feerjalaajroeh , voenges ektieskovhte jïh kultuvreråajvarimmieh .
Joekehtse dåehkiej gaskem lea 33,3%, mij joekoen stoerre.
Aantan vaedtseme joe deahpedeminie, men aaj deahpadamme.
Jeesuse lååvkesovvi aaj .
Tjoeverh unnemes 1 jaepien skuvlesne vaadtseme jallh barkeme jåarhkeskuvlen mænngan , vaejkele eengelske-gïelem , spanske-gielem jallh franske-gïelem soptsestidh .
Juktie onne lohkijetjïerth dellie saemiengïelen tjaaleldahkh ohtjelåhkose trugkesuvvieh .
hïejme sujh teme , tjïel ten geaj noeh , prae
Dihte orre bijle
Vuartesjh aaj 2. daltesem , desnie aktem våhkoebiejjiespïelem buerkeste .
3.5 Baalhkah
Jïjnjh kultuvreaktöörh fer vaenie maahtoem utnieh jielemebielien bïjre darjoemistie .
- Akte dejstie vihkielommes barkojste tijjen åvtese lea åarjelsaemien learoevierhtieh evtiedidh dan orre learoesoejkesjen mietie .
a k t ö ö r i g a s k e m s h
Saemiedigkie daan mearan ryöokneme 130 buvrieh , 70 gåetieh , 24 fievsieh , 8 moeltetjeallerh jïh 3 derhviegåetieh .
Lïeneståvroe lea lïenen tjïelti , reeremi jïh jielemi ektine barkimh klimate- jïh energijestrategijinie mij vuesehte guktie mijjieh maehtebe klimateulmide jïh energijejeajtahdehtemem jaksedh .
Saemiedigkie - guektiengïelevoetevierhtieh
Dïhte programme maam soejkesjamme edtja govhte jaepieh vaasedh , sæjhta sjïehteladtedh guktie aamhtesegïetedimmie raadtjoesåbpoe sjædta dovne etaatese , utnijidie jïh jeatjah aktøøridie .
å: Aamen
Dej gaskem Saemieraerie mij lea saemiej åvteste Nöörjesne , Sveerjesne , Såevmesne jïh Russlaantesne .
goerehtimmie aaj vuesehte onne jeajtahdehteme lij orreme .
Jaepien 1999 åehpies sjïdti sjïere mineralegaavnoeh lij vueptiestamme vaerine .
Skuvle jïjtse nænnoste mejtie dah saemienööhpehtimmiem sijjen learoehkidie faalehtieh .
Bååstedeserteme kåanste- , kultuvrehistovrijes- jïh arkeologeles daeverijstie heannede stoerre bieline veartenistie .
Fylhkenraerie Noerhte-Trøøndelagesne
Saemiengïeleldh gaavnemesijjieh maanide jïh noeride
Maahta åålegh tsegkietniem gihtjedh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie jallh tsegkietniedåastoevisnie jis ovvihties damtedh .
Åadtjoeb govledh guktie gustie aahka aajjah ?
Biejjie geadtjh dan vïedtjebaahkese , dle biejjie gaajhkehti .
Saemien jaahkoeøøhpehtimmien nedtesijjie www .
Dihte aaj åarjel-samien gielem Jilleskuvlesne Noerhte-Trøndelagesne lohkeme .
Learohkh aaj tjuerieh maehtedh vuesiehtimmiej gaskem jarkoestidh .
Henrik Vangstad Syverud mij åktsadinie klaassesne veedtsi aamhtesem goerehti jïh gaavnehti rektovre lij jissehts jïengesne .
Daesnie dah aktöörh mah dïedtem utnieh , tjuerieh ellieslaakan jïh ektesne barkedh juktie vihties jïh ulmiestuvreldh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh .
Regijovnalen staaten åårganh fylhkine edtjieh sov logovisnie , prievesne jïh gosse skiltedh nommh gåabpegh gïeline .
Dah edtjieh nuepiem åadtjodh lohkedh jïh dååjredh dovne saemien lidteratuvrem jïh aalkoealmetjelidteratuvrem .
Minngemes aejkien orrestahteme 2012-10-29 10:22
Boekte beetsuvevierhtieh jaepeste 2011 , bufferasse lyjkesåvva
4.3 .
RES akte vihkeles dïrrege fylhkenraaran juktie dam politihkels våaromem åtnosne vaeltedh .
Tjidtj-aajja mannem girmi man jeenjem skuvlesne lïereme jïh munnjien jeahta: nov gujht datne Nora buektehth lïeredh saemien lohkedh .
Politihke lea staeriedidh dam mij lea vælnjode .
Reereme-lihtsegh dåajvoehtieh barkedh guktie gaske-viermieh Saemiedigkien jih jåarhkeskuvli gaskems sjædta aaj dejtie skuvlide mah leah reeremedajvi bæjngolen .
- Reerenasse garmerde satne museumegåetieh dåarjohte , dan åvteste gaajh håjnoes vuejnedh Saemien Sijti ikth vielie våålese prioriteradamme sjædta .
tjirkedh goh akte regijovneteatere , seamma øørneginie goh staaten funksjovnejoekedimmiesysteme (70/30) 
- Aalkoealmetjenyjsenæjjah ååntjestellieh tjoevkesem rasismese goh våarome vædtsoesvoetese , alkoealmetjenyjsenæjjide mah vædtsoesvoetem dååjrieh åejvieladtjijste jïh militæreste , jïh aaj nyjsenæjjide mah vædtsoesvoetem dååjrieh dåaroen jïh mijnabïejemen gaavhtan .
Lïeneståvroe lea joekoen sijjie demokratijen systemisnie ihke mijjieh libie lïngke almetji jïh tjïelti jïh reeremen , rijhkebiejjien jïh jarnges reeremi gaskem .
Baakoehaamoedimmieh jïh dïejvesh leah vihkeles daennie barkosne .
Reeremeåvtehke luhpiedimmiem åådtje dam øørnegem dej guektiengïelevoetevierhtigujmie reeredh jïh luhpiedimmiem åådtje dåarjoem byjngetje ohtsijidie vedtedh 100.000 kr raajan .
Universiteete/jïlleskuvleööhpehtimmie, jollebe daltese - Gaajhkesh mah aktem universiteete- jïh jïlleskuvleööhpehtimmiem tjïrrehtamme mij vielie goh 4 jaepieh ryöhkoe.
Mohte jis hearra sæjhta dagkerh dïenesjh gaptjeldh öörnemisnie vedtedh , maahta krievedh saemien gïelesne " , v. d. od .
Daesnie learohkh maehtieh aktem tjåenghkies gïelesijjiem utnedh sjyöhtehke aamhtesigujmie såemies aejkien jaepesne .
tjirkedh , latjkeme maeksememaalli mietie .
Pruvreme 61
Bottleneck-hypotesen mietie Slabakova (2016) vuesehte G2lïeriji maahtoem boehtelen sisnie, men eah buektehth gaajhkem tjovven tjïrrh veedtjedh; eah eejnegen baakoeh jïh/jallh funksjonelle morfemh dïllesisnie gosse dejtie daarpesjieh.
Daerpies aktine tjïelkebe joekedimmine dïedteste , buerebe iktedimmie råajvarimmijste jïh hijven dïrregh dan båetije gïelebarkose .
Dïhte maahta aaj aktem histovrijem soptsestidh jïh maahta sjïere dååjresh vedtedh gosse niktesåvva aerpievuekien mieriej sisnjeli .
golme saemiengëeline .
Naan vïrrepryövemh jïh åadtjapryövemh mah hoksesne vaelteme spååroeh .
Råajvarimmieh mah vuajnoeh sjugniedieh sijhtieh joekoen viehkeles årrodh geeruveheerreden barkosne .
Sametingsråd Mikkel Eskil Mikkelsen gratulerer Kirkemøtet, som 16. april enstemmig vedtok opprettelse av et samisk kirkelig valgmøte, skriver Sametinget i en pressemelding.
Daesnie aaj naan laavenjassh learoehkidie:
Gærhkoekanslijesne Uppsalesne soejkesjeminie guktie viehkieh tjöönghkedh , almetjidie ööhpehtidh jïh guktie barkedh gosse sæjhta maam eevtjedh .
Båatsoe Nöörjesne lea rïektesisnie nåhkeminie dastegh nöörjen åejvieladtjh eah varke bæjhkohth dïhte stööremes haesteme jieliemasse lea dïhte tjåenghkies effekte nöörjen båatsoe- , juvre- jïh arealepolitihkeste .
Kaanne ij naan jeatjah klaassesne lea gujnelemmiem åådtjeme .
Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhööhpehtæmman sjeahta ihke daate lïerehtimmiedarjome tjïerteste gïelem njaalmeldh nåhtadidh .
Multijste leah .
Eah badth persovni mietie sojjehth, tempusehammojne presens jallh preteritum.
Jeatjah ålkoelaanten staatenårrojh mah 18 jaepieh illeme eannan 2015 nåhkeme , jïh mah leah vïhtesjamme orreme goh årroje Nöörjesne iktemearan dej golme minngemes jaepiej , veeljemebiejjien åvtelen .
Saemien gærhkoeraerie aaj daejnie barkojne viehkiehtamme .
Miehtjiesdajven baernie
Dåajvoe Laavkoemisnie lea dåajvoe Jupmele gaajhke jielemen biejjine datnem dåerede , seamma saaht mij heannede .
Bottleneck-hypotesen mietie im aarvadallh dah G2-lïerijh gelkieh G1-daltesem jaksedh.
Luvlene: Rijhkeraastem Rv:ste 263 noerhtese dan mïerhkese gusnie ruevtiegeajnoe rijhkeraasten dåaresth jåhta .
4.1.3 Saemien maajhööhpehtimmie daanbiejjien
Guvvine daennie gærjesne maam akth gaavnh maam maahtah ryøknedh .
Åarjene: Johkem Devddesjohka dan johkese Divielva .
FUG-e aaj sæjhta Kristin jih Bjørn Halvor Haukelandem , Lill- Karin Wallem jih Per Olav Søråsem gijhtedh gieh aaj sisvegasse viehkiem vadteme .
sgM:en laavenjasse lea g. j. termh dåhkasjehtedh jïh saemien gïelem normeredh .
Homofijlh jïh doh mah daaroen gohtjesuvvieh transkjønnede abpe veartenisnie jaabnan vædtsoesvoetem jïh trïegkenassem dååjroeh .
B. Vullen naevstien sïjse
Daate akte rïektes lissiehtimmie 0,7 mill. kråvnine , viertiestamme jaepine 2010 , juktie veanhtadamme maaksoeh Tjïelte-jïh Fylhkendigkieveeljemasse maeksedh .
Mij åssjaldahkide loevene
* Vuasahtalleme maanagïerten prosjekteste: Saemien naestieelmie
Baajh learohkh sijjen buerievoelpide klaassese bööredidh .
Juktie dam illedh dah tjuerieh jååhkesjimmiem utnedh båatsoesaemijste åvtelen luhpiedimmieh vedtieh orre darjoemidie.
Åarjelhsaemien Teatere/Sydsamisk Teater, tseegkesovvi amatöörijste sveerjen jïh nöörjen raedteste jaepien 1885 .
jaepien 2011 18,2 mill. kråvnah .
Dah buerkiestieh mah lin hijven , jïh mah eah lin dan maereles ovmessie tsiehkine .
Doh aarebi aalkoealmetjenammoehtamme raeriestæjjah Dr. Mirna Cunningham jïh Mr. Les Malezer leah doh mubpieh raeriestæjjah .
- tjaalegh soejkesje jïh hammode mah leah åssjelasse sjïehtedamme , sisvegem vijrede jïh jïjtse tjaalegh buerede raeriej jïh krïevenassi mietie - tjaalegh låhka ovmessie sjangerinie jïh sisvegem vaajeste , buerkeste jïh teemaj bïjre tjaaleginie ussjede , jïh soptseste guktie gåarede dejtie toelhkestidh - ovmessie såarhts tjaalegh tjaala tjïelke struktuvrine jïh mah leah åssjelasse , dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme , såemies argumenth soptseste jïh jïjtse mïelh buerkeste joekehts tjaalegi jïh teemaj
Geerve dan bïjre soptsestidh , jïh daejredh vædtsoesvoete hïejmen njieljie vïedtji sisnjeli heannede .
1970-låhkoen aalkoelisnie barkoem eelki juktie pryövedh aktem saemien kultuvrejarngem Röörosne tseegkedh .
unnebelåhkoegïelh geehpebe-laakan nuhtjedh dej
Dej nasjovnelle unnebelåhkoegïeli båetije biejjide
Jis ih madtjeles
Doh jeatjah maaksoeh juakasovvin 60/40.
Seamma tïjjen dle vaenie lohkehtæjjah jïh akte gaertjiedamme låhkoe dejstie maehtieh saemien lohkedh, jeahta ij sïjhth maereles årrodh gaajhkide kuvsjide faalehtidh fïerhten jaepien, jis dam buektiehtamme.
Almetjh starnedehti .
Ektiebarkoeprosjekte Saemiedigkien jih CBM " Renen som indikator " gaskemsh aalkeme .
fonemem oktegh jiehtedh
Aellieh maaneme
Provsjeekten gåetiesæjtosne gååvnesieh dïrregh grammatihke analysen åvteste noerhtesaemien , julevsaemien , åarjelsaemien , eenaresaemien , skoltesaemien jih kildinsaemien gaavhtan .
Soptsestallemisnie leah learohkese jih eejhtegidie vihkeles saerniestimmiem vedtedh guktie daejredh magkeres jih man gååhkese learohke jakseme ovmese vuepsine .
5.1.2.
Tjuara dannasinie råajvarimmide sjïehtedidh gïeli joekehts daerpiesvoetide .
Daate guvvie lea tjåangkoste 1930 .
Bene daate budsjedte ij geahpoeh dam maam maahta dååjrehtalledh goh akte striengkies øøkonomije gïehteldimmien sijsnjelen dejtie vihties darjojde .
Saemiej maahtoemedisijne tjoevere starnefaaleldahkine saemide dåhkasjehtedh .
Sjïehteladtedh maahtoem jielieminie / suerkine utniehtidh jïh evtiedidh
Gie maahta baalhkam åadtjodh ?
Jis prostatam operasjovnine laahpehti dellie PSA-vierhtie vualanidh guktie mahte ij maehtieh dam mööledh .
goerehtidh jïh digkiedidh guktie jïjtje maahta meatan årrodh dam politihkeles systeemem tsevtsedh , viehkine ovmessie tsevtsemekanaalh nuhtjedh
Haalvemedaltese 2
Barkoe juhtieji 4-5 våhkoeh 3-4 jaepieh .
Maam-akt saarnah
Jis gaahtjeme galka juhtedh dellie effektijveles spïelenjoelkedassh tjuerieh årrodh .
Guktie jienebh saemien musihkem goltelieh
Vihkeles dagkeres mååhtedimmien bijre aeriebistie siemes sjidtedh .
Daesnie Saemiedigkien logo jïh gærjetjh gååvnesieh
Dïhte nueliekapihtelisnie 4.4 buerkiestamme.
Ij edtjh dam jïjtjehke goerehtallemepryövem nuhtjedh haarjanimmesne .
Saemiedigkien gaavhtan dle joekoen vihkeles dejgujmie laavenjostedh .
Dov barkoe-sijjie
" En skole for framtida - videregående skole i Nord-Trøndelag mot 2020 " galhkoe jaepien 2013 .
tjirkedh guktie saemien tjaaleldahkh mah byjjes dåarjegigujmie saadtesieh , dah gaajhkesidie faalasovvedh
Maahta hijven årrodh aalka irhkemen bïjre soptsestidh naan geerve almetjasse maam jearsoes ektine , vuesiehtimmien gaavhtan naan fuelhkesne , jïh dan mænngan maahta dïhte viehkine årrodh gosse dam skuvlese jiehtedh .
b. Skïereden 1. b. raejeste edtja tjïelke vuertemelæstoeh fulkesidh (syökijh mah eah leah faalenassem åådtjeme) 
Skuvlh jïh tjïelth maehtieh veeljedh sijjen illedahkh bæjhkoehtidh .
Maanagierte mij lij akte camping-våågna , vøøji åarjel-saemiej dajvine jih naan våhkoeh tjøødtjehti aerebi goh jeatja sæjjan vøølki .
aa: aahka , baala , daajra , faala , gaala , haaredh , jaahka , klaahka , laahpa , maahta , naaja , njaama , praare , raajoe , saarnoeh , sjaavehth , tjaala , tsaapa , vaasa .
Gaajhkesidie mah gïelem maehtieh , dle akte stoerre aarvoe saemien nåhtadidh dan gelline tsiehkine goh gåarede aaj fuelhkien jïh voengen ålkolen , goh byögkeles kontovrinie , healsoesuerkesne , skuvlesne , gærhkosne jïh reaktasuerkesne .
Mïelemööleme 2 Darjode aktem mïelemöölemem maam almetjh vienhtieh 16
' en ihkuve forumisnie aalkoealmetji 11. sesjovnesne , New York ' sne jååktan .
Bene jïjnje aajmene .
Arktiske dajve veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre ryöjrede
Jïlle vaejlie dorje maana jienebe galkemem teehpie .
saemien tjaeliji jïh klassihkeri bïjre soptsestidh saemien lidteratuvresne
Viertiestamme budsjedtine 2011 dle kultuvrebudsjedte læssene 3,4 mill. kråvnajgujmie jaepien 2012 .
gïelebiesesne edtji ajve maōriem soptsestidh , jïh dah voereh gieh maōristin edtjin desnie årrodh jïh barkedh jïh gïeleldh åvteguvvieh maanide årrodh .
Jeanatjommesh viehkine gosse gïerve domtesi bïjre tjaeledh , jallh måaladidh jallh jeatjah vuekine skaepiedidh .
Daelie maehtebe bovresne åestedh , seamma gusnie fealadibie !
Climate Change and Indigenous Peoples .
Gåabph maahta jarredh ?
Gihtjelgæjja:
www.udir.no/vfl (barre daaroengïelesne).
Båetijen soejkesjeboelhken skåårvememieriem 12 mill. kråvnine tjåadtjohte energije- jïh byjreseskåårvemidie fïerhten jaepien .
Vuartesjh vielie dan bïjre boelhkesne 2.4.1 jïh 5.1.1.
learohkelåhkoe mejtie PAS sijjesne tjaalasovveme dïhte seamma låhkoe goh skuvlen rïektes learohkelåhkoe
Krirrien Gårroeh vihkielommes aamhtesh:
Jïh gaajhkesh daaroestieh fïerhten biejjien, jeenemes tsiehkine.
Juktie learohki uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne möölehtidh , laavenjassh leah evtiesovveme njieljie teemaj sisnjeli: Ryökneme , taalegoerkese , taaleraajroe jïh taalesïeve jïh ryöknedimmie .
Maahtoem vuaptastehtedh
- Mijjieh joekoen madtjeles ihke mijjieh rååresjimmiej tjïrrh orre njoelkedassi bïjre regijovnaaledåarjose , jååhkesjimmiem åadtjoejimh fleksijbele årrodh gosse edtjebe gïehtelimsdajvem gaertjiedidh .
Tjïerten illeldahkh maehtieh vuesiehtidh learohki maahtaldahkh taali , mïetestimmiej jïh statistihken bïjre mah gïehtjedimmesne .
digitale vierhtieh utnedh gosse galka tjaeledh
Daate murreds, kaanna dan åvteste saemien gïele båatsose veadtaldihkie jïh båatsoe vihkeles mijjen jieliemisnie jïh kultuvresne.
Vuartasjimmiem tjïrrh lohkehtæjja maahta gaavnehtidh mej lïerehtimmiedarjomigujmie learohkh bööremes lyjhkoeh barkedh , jïh mestie jeenjemes lïerieh .
goerehtidh .
Eadtjohke tjahkasjin goltelin .
Viehkievierhtieh pryövedh jïh sjïehtedidh Voestes mïnneme jïh akte pryöveme
Matematikk på småskoletrinnet , kapihtelh 3 jïh 6
Jarkelimmieh laavenjassine leah tjåanghkan mijnus 3,3 mill. kråvnah , jïh leah g. j. giehpiedamme beetnehdåarjoe faageskuvlide , olkese vaalteme meatandåarjoem Ytterøyfeerjiste jïh vielie .
Kaanne dah gïeh irhkieh eah guarkah dïhte lea irhkeme .
Projekte lea abpe åarjelsaemien dajven bïjre .
Dellie dotkijh dotkeme mejtie dah göökte dåehkieh dah seamma raajesh jååhkesjin jïh jis voestes gïele tsavtsa mah raajesh dah utnieh grammatihkeles (Montrul, 2016; Slabakova, 2016).
Reektehtse vïhteste fïerhten jaepien / bieliejaepien tjåanghkoeh byöroeh öörnesovvedh , juktie sinsitniem bïevnedh barkoen bïjre fïere guhtene laantesne .
Mïrrestallemebarkoe lea åajvahkommes nuepiej bïjre , men ij daarpesjh eevre hedtie årrodh gaajhkine suerkine .
Jïemhten leenen laantedigkie lea persovnebïevnesetjirkijem moeni mij edtja vuartasjidh dov persovnebïevnesh reaktoeslaakan gïetedidh .
Dle dijjieh mubpieh maehtede ånnetji vueliebasse båetedh voestegh goh minngemosth .
Jijtje-syjhtedistie barkedh jih hietevoeren jogrestimmieh ålkoerijhkesne
Old Price: NOK 80,00
Gærjaluejhtestimmie jïh buerkiestimmie gærjeste " Beapmoeh " , tjaeliejistie jïh
sjïere kriebpesjimmiej jïh berteme lohkemefaaleldahki gujmie tjirkedh åarjel- , luvle- jïh luvliesaemien journalisth åadtjodh
Dah guejmieh sïjhtieh barkedh juktie eensi saemien faalenassh aarhskuvle , - maadthskuvle jïh jåarhkeskuvledaltesisnie gorredidh , jïh aaj faalenassh mah leah sjïehtesjamme dan jollebe øøhpehtæmman .
Leavloe barkosne lea maahtoem jeanede klimatejeatjahdehtemen jïh dan konsekvensi bïjre , jïh dialogem tjïrrh barkoem skreejrebe åvtelbodti båetije dåeriesmoerh dåastodh .
bijre maahta vadtasovvedh dejtie
Byøgkeles åejvieladtjh dïedtem utnieh meatan årrodh aktem eadtjohke dïedtem vaeltedh juktie dam saemien gïelem gorredidh jïh evtiedidh ovmessie daltesinie .
Gïehtjedimmesne dam dellie lohkememaahtoem gaajhkine faagine gïehtjede .
Seamadidie steemmereaktanjoelkedassine ?
Ij daarpejsh skåltoem maeksedh , ovmaakseme hoksi åvteste .
Men muvhti veajkoej sæjhta geerve årrodh aktem dispensajsovneohtsemem slyöhpedh , maam edtja Riksantikvaren gåajkoe seedtedh .
Åarjel-saemiej skuvlen learohkh Rørosen raejeste åarjene jïh noerhtese Lyjmeden / Raavrevijhken gåajkoe .
VALG 20
Dïhte åadjoeh sov dajven ålkolen aaj barkedh .
Learohke edtja viertiestidh magkere dejstie vaastojste reaktoe jïh vaestede dam man mietie laavenjasse gihtjie .
Baajh mannem ållesth sjïdtedh .
38,9%
Åålmehbaeniehoksen kanslije datne jaksh laantedigkien veekselen tjïrrh telefovne 063-14 75 00 .
Daate akte lissiehtimmie sjædta ållesth 23 millijovnh kråvnine dej golme minngemes jaepiej dan Dahkoesoejkesjasse saemien gielide , Orrestehteme- , reereme- jïh gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen .
GOEVTESEÅVTEHKE HEALSOE- JIH HÅKSOEGOEVTESISNIE
Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmeste , mah leah marijne suerkien bïjre .
Konvensjovnen moenehtse
Dallegh tjuedtjielægan jïh bååstide Jerusalemese vaedtsiejægan , desnie dejtie luhkie aktide jïh gaajhkh jeatjabidie gaavnijægan jïh dah jiehtieh: " Åejvie lea ojhte amma jaemiedistie tjuedtjielamme jïh Simonasse jïjtjemse vuesiehtamme."Jïjtsh aaj saarnoejægan guktie dejtie jis sååjhteme gosse sotnese vuesiehtamme , guktie Jeesusem damtigan gosse dïhte laejpiem tsööpki .
Abpe laantesne dle tjiehpiedæjjah eah leah sååkehkåbpoe sjïdteme .
Laantem åtnoe edtja ektesne byjresken vedtieminie mijjen vaeltieminie jïh edtjh byjreske destie njarresidh Ij edtjh barre ekonomijen mietie byjreskem utnedh .
såemies tjaalegh daaletje tïjjeste lohkedh , jïh digkiedidh guktie daah tjaalegh gïeline jïh teemine leah daan tïjjen bïjre
Dov leah 26 § personuppgiftslagen (1998:204) mietie reakta akten aejkien biejjielåhkoejaepesne bïevnesh vaejtedh dej persovnebïevnesi bïjre dov bïjre mah Lïeneståvrosne gïetedieh , webbesæjroste jallh jeatjah vuekesne tjöönghkeme .
Laakh jïh mieriedimmieh
Daennie goerehtimmesne aarvadallem, dej hypotesi mietie, dle daaroen G1-transfere mearan G2-lïerijh saemien lïereminie.
Ektiebarkoe Såevmine saemienööhpehtimmien bïjre ...
Piere: Javvoe .
buerkiestidh mah dïedth , reaktah jïh nuepieh meatan årrodh , maanah jïh noerh utnieh
Jis dov naan gyhtjelassh barkoen jallh selskaapen bïjre maahtah aktem daejstie bïeljelidh: Odd Mikkelsen Tel: 900 65755 jallh Algot Jåma Tel 970 92014
- Ietnie , ååjse ussjediedh eannan gaajhke tjååhpede .
Sverresborg saemien kultuvrem eevtjie