diff --git "a/bitext/vro-et/train/train.vro" "b/bitext/vro-et/train/train.vro"
new file mode 100644--- /dev/null
+++ "b/bitext/vro-et/train/train.vro"
@@ -0,0 +1,28515 @@
+Radokuu 03. pääväl 2012 aastagal tull Haani Rahvamajja kokko tsõõriklaud, kohe olli kutsutu kõik Vana Võromaa umavalitsuisi esindäjä ni riigikogo Vana Võromaa saadikiderühm.
+- 0 eurot mass festivali päävätside kontsõrte pilet
+Õigõ, õigõ, ütledäs ja sis lauldas noid laulõ õkva nii, ku Miina esi naid kõlama pandsõ. Ütest laulust taht jälki saia ütesakümend, sjo om sjoo laulu tulinõ ojja, minkast mõnõ omma külh lugenu-kuulnu, aga oma silmäga olõ'i nännü egä hinda kopsuga olõ'i üten lõõtsnu tuud leeki.
+10.00 - 11.00 Alostusõs kõnõldas savvusannakombist ja aoluust ni rahvusligust ehitüsest.
+10.30-Armastusõ laulu' Keriguplatsil, minkaga alostõdas armastusõ aigu
+10.40- Võro muusikakooli latsi väiku kontsõrt Keriguplatsi man pargin
+10a. Miä tõsõq latsõq mõtlõsõq, ku sa mõistat
+10b. Miä oppajaq mõtlõsõq, ku sa mõistat
+10c. Miä tõsõq inemiseq mõtlõsõq, ku sa mõistat
+10 kraati lõunalakjust
+11.00- Maidsami Armastusõ juuki ja kaemi, kas mõos kah. Rüütli võtt tütrikke üskä ja lugõ näile armastusluulõt.
+11.-12. mail kogunevad Mooste mõisa muusikud - kulgevad pisikesest Moostest, vuravad suurest Eestist, lendavad piiride tagant.
+11.30- Armastusõ ao suuandmisõ võistlus. Pääavvuhind om romantilinõ armastusõ pakett. Suuandjilõ auhinna' ettevõtjilt.
+11. novembril kell 14 on Kreutzwaldi majamuuseumis võru- ja eestikeelse "Kalevipoja" pilteepose teise raamatu esitlus.
+12.00 - Maidsami kalasuppi Keriguplatsil ja Roosisaarõ silla man
+12a. Määnest kiilt vai kiili piässi su arvatõn koolin oppama?
+12b. Määnest kiilt vai kiili piässi imä ja esä arvatõn koolin oppama?
+12c. Määnest kiilt vai kiili piässi oppajidõ arvatõn koolin oppama?
+12d. Määnest kiilt vai kiili piässi tõisi Võromaa inemiisi arvatõn koolin oppama?
+13.-16. aastagasaal oll' keskalambs'aksa kiil Põh'a-Õuruupa läbikäümis- ja kultuurikiil.
+13a. Kas sa tahassi esiq valliq noid kiili, minkan sullõ koolin esiq opiainit opatas? Valiq ja värviq.
+13b. Mändsen keelen vai kiilin piässi oppajaq su meelest sullõ koolin opiainit oppama?
+13. ja 14. aprillil 2012 opatas Sännä Kultuurimõisan huviliisile, kuis palgõst tett vanna suidsusanna tõiste paika viimisõs valla võtta.
+15.00 - 17.30 Huvikäük Obinitsa kandih üteh Kauksi Üllega seto kultuuri- ja kirändüsluulisõlt tähtsit kotussit piten.
+Aastagal 1563 sai Roodsi sõaväe ülembäs Liivimaal Åke Bengtsson Färla[1] ja Eestimaal Henrik Klasson Horn.
+1563. aastagal pässi vallalõ sõda Taani ja Roodsi vaihõl, ruutslasõq võtiq hindä alaq Läänemaa ni puul' Saarõmaad, inneskidseq Maasiliina foogtkunna alaq; süküskuun ruutslasõq Hiio saarõ.
+1565. aastagal võtiq Poola palga pääl olnuq Liivimaa mõisameheq Pärnu. Õigõq pia saiõ taanlasõ ka Lihula tagasi.
+1569. aastaga hainakuun tul'l'i Talina lahtõ Taani ja Lübecki laivaq ni pilliq 13 päivä liina pommõ.
+1570. aastal sai sõda läbi. Johan III tekk' Taani kuningriigigaq rahu, Põh'amaiõ säitsmeaastagadsõ sõa lõpus läts Taani käest Roodsilõ Õdagu-Eesti, aq Saarõmaa jäi Taanilõ kuni Brömsebro rahuniq.
+16. vahtsõaastakuu päiv 2010 Põrõldnõ Tarto raudtiijaama viitorn om ehitet 1950. aastil Keedüvii majakõnõ ehitedi päält tõist ilmasõta Inneskine sissepäsemine raudtii alaq tunnelihe Sissepäsemine raudtii ala tunnelihe Jalakäüjide tunnõl' Tunnõlin om invanõstuk Tarto raudtiijaama uutmissaal 2012. aastagal Tarto raudtiijaama kõrda tett lagi 2012. aastagal Tarto raudtiijaama vahtsõst kõrda tett uutmissaal 2013. aastagal Uutmissaal C36-7i-1540 Tarto raudtiijaaman 2013. aastaga suvõl Püürdsild Tarto depoo
+16 märdikuu om vahtsõst heränemise päiv
+Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine.
+18 kellaga kariljon tetti S'aksamaal Karlsruhe kellävabrikun ja mass' 700 000 kruuni (45 tuhat õurot). Kelläq sääd' paika vabriku kellämeistre Granzi Günter.[1] Kats' vanna kellä jäie alalõ.[2] 2018. aastagal tellse Tartt liin raatusõ kellämängu tävvendämises Hollandi kuninglidsõst valukuast 16 vahtsõt kellä.
+Film käü 18 minodit ja tuud saa DVD päält kaija kas võro, eesti vai inglüse keeli.
+1920. aastil andva seto vällä lugõmikke, pandva eesti kirändüst ümbre seto kiilde, hoolitsasõ umakiilside suuri tekste olemanolu iist, toova rahvalaulu kirändüsmaastigule, otsva umalõ tegevusõlõ ammõtlikku tukõ, köütvä seto patriotismi hõimuliikmisega jne.
+A 19.-20. aastagasaa vaihtusõs oll sõski inämüisin perrin umas võedu vahtsõt vurhvi rõiva.
+1930. aastil lõi buda munk Monguš Lopsang-Tšinmit (ehk Lubsan Žigmed) ka ladina kiräviie, minkan trüküdiq mõnõq raamaduq ja aoleheq, niisam aabitsit ja opiraamatit täüskasunuilõ[2]. 1943. aastaga vaihtõdi taa kiräviis parhilladsõ kirillidsa vasta.
+1930. aastil teguts Adson tiatrikriitikuna ni tsensiirse filme, näites kiilden stseene ja teossit, miä tundusivä olõvat kuikumuudu kõlvatu.
+1940. ja 1950. aastil oll võrokiilne kirändüs trüküsõnan piaaigu olõmalda - hääl juhul võisõ kõnõ ala tulla rahvaluulõteksti umakiilse (vai jupildõ umakiilse) variandsi trükmine.
+1956. aastagal sai Jaipur Rajasthani pääliinas.
+1960. aastide noorõ põlvõ jaos ol võro kirändüsega tegelämisel taaga mito võimalikku põhjust: taa võissi olla kodomälehtüisi välendüs, tada võisõ tukõ esieräline kodoluuline vai keelealanõ huvi, a õnnõ inämb võisõ võro kirändüse luumisel olla tsihis tõistmuudu tetä tahtminõ.
+1960. aastide suurõ muutusõ eesti kirändüsen olli kimmäle üts mõotajist, miä avitiva hindämäärämislöüdmiisile üten.
+1963. aastal lubasi KGB Tsiberist vällä sõita mõnda tõistõ riiki, pääle Ukraina ja Baltimaiõ.
+1970. aastil ja 1980. aastide edimädsel poolõl väega suuri tõõsõsminekit võro kirändüste tulõ-i: seoniaoni olnu kirotamismuud ülditselt jakkus, vannaviisi om võro proosat tunduvalt vähämb ku luulõt ni loomuligult jakkasõ kirändüslikku tegevüst ka mitma varrampa alostanu kiräniku.
+1977. aastal sõidimi perrega Eesti, selle et mu tõõsõ sugulasõ elli joba sääl ja nä ütli, et Eestin om kergemb ellä.
+1980. aastide radikaalsist Eesti punkauturitest om ildampa jõudnu uma seto sällätagutsõni luulõtaja ja näütlejä Merle Jääger (Merca).
+1980. aastide tõsel poolõl muutu võro keelega tegelemine pääväkõrralidses. Tähtsä olli Elleri Kalle ja Kama Kaido keelepoliitilidse avaldusõ ni Eesti Muinsuskaitsõ Seldsi keeletoimkunna asutamine, nisamatõ Tarto Võruvaimu Seldsi ja Talna Võru seldsi luumisel.
+1980.aastide tõsel poolõl oll Lõhmus üten Madis Kõivuga põhapandja võro näütekirändüsele.
+1987. aastagal keeleti ansambli ülesastminõ ärq, a Hetero tuuperäst viil lakja es lääq.
+Kaika Suvõülikuul oll edimäst kõrda 1989. aastagal Kaikal Karula kihlkunnan ja edespite om suvõülikuuli kõrraldõdu egä suvi aoluulidsõ Võromaa esi kihklkundõn.
+1990. aastil nakas Kauksi Ülle avaldama umaeloluulist lühküt proosat, kon tul häste vällä autori jutukõnelamissuun, pildikeiste käkit sisemidsele trimminolõkilõ pihtasaaminõ ni pehme nali.
+1990. aastil levisi kommõq pandaq hingipääväl kodoaknidõ ja matusaian sugulaisi haudo pääle koolnuidõ mälehtüses kündleq palama.
+1990-ndide lõpu börsi kokkosadamisel oll ́ sais külh vastapite - kõik vaba raha (miä võisõ ollaki vaba õnnõ mõnõs kuus, päält tuu oll ́ tä jaos joba valmis mõtõld, kohe timmä pruuki') panti aktsijidõ pääle, miä omma' jo' luudugi tuu mõttõga, et näid hoiõtas mitmit aastakkõ.
+1991-1993 aastil nakas pallo vinläisi Eestist vällä sõitma, selle et nä arvssi, et eestläsed nakkasõ näide pääle tõisildõ kaema.
+1992. aastagal peeti Talnan jälkinä Hansapäivi.
+1995. aastagani oll' alõvi ammõtlinõ nimi Krasnogorodskoje.
+1998. aastagal säeti Vanõmuisõn püüne pääle näitemäng "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga" (näitemängu päälkiri oll edimält "Jutuajamisi tädi Emmaga"), lavastajas Ain Mäeots, kinkast om saanu võrokiilse näütekirändüse üts kimmämpi püüne pääle säädjit.
+19. paastukuu pääväl oll ́ Võro Instituudin jututarõ ja teemas oll ́ "Kuis võro kiil passis avalikku pruukmistõ?"
+19. aastagasaa 70. aastil naati Karulan, Rõugõn ja Urvastõn kudama ka kruudulist prundsirõivast.
+1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all.
+- 1. kõrd maailman tulõ vällä Põlva kihlkonna rahvaviite pääle luud oratoorium Tähemõrsja
+Paastukuu 1. pääväl päält lõunat kell kolm kogones Võro Instituudin tsõõriklaud, kon saa viil ütenkuun taotlusest kõnõlda ja ala kirota kogokunna nõvvunolõk taotluse sisuga.
+1) Miä passis su kottalõ? Värviq õigõq kruuduq.
+1. Põh'apoolinõ madalidõ kuntõga palu- ja laanõmõtsa jagu.
+2001. aastagal pnti raatusõ torni kellämäng, minkaq saa mängiq mitmesugumaisi viisi.
+2005. aastagal avald uma edimädse luulõkogo "Põimaja kuu all" Leila Holts.
+A 2006-ndal aastagal raput tervet küllä hirmsa sõnnom - raudtiijaama lähüksen om õdagu pümmega kõrda saadõt mõrdsugatüü, ni ohvris om Jüri tütär Elviira.
+2008. aastagal tetti küläliisile vallalõ Piusa muusõumikuup, kon näüdätäs sambidõ ja võlvõga kuupõ. Samal aol lastas luudusõl ummasuudu olla'.
+200-grammilinõ kohvipakk
+2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Vinnemaal 93 tofa keele mõistjat.
+2011. aastagal sai MTÜ Hinokad ja Võro Seltsi VKKF kuuntüün valmis näütüs "Savvusann - mi uma sann", miä näütäs pilte pääl vana Võromaa ja Setomaa savvusannu ja jutt kõnõlõs seo kandi sannakombist.
+2012 liitü tä võistkunnaga M-Sport World Rally Team ni sama aastaga Roodsi rallil sai tä umaq edimädseq kibõhuskatsõvõiduq WRC sar'an.
+2013. aastaga joosul plaanitas täpsembalt selges saija, mändse võimaluse omma arõnda kultuuriperändiga köüdet ettevõtlust:
+2013. aastagal sai programmi ettevalmistamise järgmäses sammus sändse kokkoleppe, et Siseministeeriumi regionaalministri büroo and rahha Vana Võromaa piirkunnan oluliisi arõndusprojekte vällämärkmisõs ja Võro Instituut kõrraldas tuud tüüd.
+2015. valiti tä Poliitigauurmiisi Keskusõ PRAXIS juhis, a asõndaja puudumisõ tõttu Õuruupa Kontrollikuan saa-as tä Praxise juhi ammõtihe astuq.[12][11]
+2015. aastaga Tarto latsikaitsõpäävä sümbol, sinine kass, Barclay de Tolly monumendi aia külen.
+2016. aasta Hindätiidmise avvuhinna saajite väiku tutvustusõ
+2017. aastagal tetti radiohüdsänigumeetodiga kimmäs, et Ilumõtsa havvaq ommaq tegünüq taivakivest, miä sattõ taaha 7170-7000 aastakka tagasi.[1]
+2018 aastaga jaos om olõman võro-eesti katskeeline sainakallendri
+- 20 ansamblit võtva' mõõtu puulpühäõdagutsõl võistluskontsõrdil
+20. aastasaa algusas oll võro kirändüse kujunamine jõudman vahtsõlõ jakko. Selgempä tull taa vällä Edimädse ilmasõa peräotsan: 1917. aastagal läts Vinnemaal valla revolutsija, 1918. kuulutõdi vällä Eesti Vabariik, minka perrä tull kodosõda ja riigi ülesehitämine 1920. aastide algusan.
+20. aastasaa edimädse poolõ üts ololiidsi rööbiknättüsi ol suur huvi seto kultuuri vasta, miä avit üten ka seto kirändüse sünnüle.
+- 227 muusikategijät pakva' umma ettekujotust Eesti rahvamuusikast
+22 aastakka tagasi tulli ma edimäst kõrda Talnahe.
+24. ja 25. urbõkuu päivil peetäs Leedun Vilniuse lähiksel Vabalyne talon savvusanna kombide püsümise asjan tsõõrilaud, kon märgotadas kuuntüüplaane Eesti, Leedu ja Suumõ sannakogokundõ vaihel.
+24 radokuu päiv om Eesti riigipühä
+Õdagumeresoomõ kiili, aoluku ni kultuuri haardva konvõrents om Võro liinan Kandle majan rehekuu 27. -29. pääväni.
+27. ja 28. aprillil opatas tüü käigin, kuis vallavõet sanna vahtsõn paigan üles ehitä.
+2a. Määnest kiilt vai mändsit kiili mõistsõt sa joba inne kuuli? Värviq õigõq kruuduq.
+2b. Kon sa opsõt umma edimäst kiilt vai edimäidsi kiili?
+2. Puulkaarin õdagu puult hummugulõ küünüs Rebäsemõisa-Mähkli-Kaika-Iiperä (Jõõperä) piirkund. Sääl omma' inämbüisi mäki otsan arumõtsa' ja mäki vaihõl lagu- ja hainasuumõtsa' (kõdu- ja madalsoometsad).
+- 31 esi'näolist parki astus üles Moosten peetäväl festivalil
+320 käokiräst, eesti keelen lepatriinut, lindasõ keväjäs Mooste rahvamuusikatüütlüisi festivalile "Moisekatsi Elohelü" ütenlüüjit rõõmustama.
+36 aasta sisen, ku olõ Eestin elänü, ei olõ mul üttegi kõrda uma rahvahusõ peräst tüllü tulnu, selle et ma olõ kõgõ inemiisiga ütidse keele löüdnü.
+36 kuud vai tõisi sõnnogaq kolm aastakka
+3. HIRMUQ, USKMISÕQ, ETTEKUULUTAMINÕ (ENNUSTAMINE)
+3" ja "24 prelüüdi klavõrilõ") 1974 - Eesti NSV muusigapreemiä 1977 - Eesti NSV rahvakunstnik 1995 - Eesti Vabariigi kultuuripreemiä 2002 - Valgõtähe III klassi teenetemärk[1] 2002 - Eesti Kultuurkapitali helükunsti sihtkapitali aastapreemiä (teossõq "Kontsõrt viiele", "Etüüdiq kolmõlõ kitarrilõ" ja "Päälkiräldäq pala nr 4") 2007 - Eesti Kultuurkapitali helükunsti aastapreemiä (tähtsä pikäaolidsõ loomingulisõ tegevüse iist) 2011 - Eesti Rahvuskultuuri Fondi elotüü tenoavvohind 2012 - Eesti Vabariigi kultuuripreemiä elotüü iist
+3. Lõunõpoolitsõn mõtsajaon om väega muutlik maakuju (reljeef), sääl om inämb esisugumaidsi mõtsasortõ ja suurõmb luudusmõtsu osakaal.
+3. Määnest kiil vai mändsit kiili sa parla pruugit koton, imäga, esäga, sõsaridõ-velliga?
+4a. Mändsen keelen sa raadiosaatit kullõt? Värviq õigõq kruuduq.
+4b. Mändsen keelen sa kaet TV-saatit?
+4c. Mändsen keelen sa loet aolehti ja aokirju?
+4. TELEVISIOON JA ARVUTI
+58 kraati põhalakjust
+5a. Määnest kiilt vai mändsit kiili sa egä päiv kõnõlõt ja pruugit? Värviq õigõ vai õigõq kruuduq.
+5b. Määnest kiilt sa esiq pruugit, ku tõnõ kõnõlõs võro kiilt?
+5c. Määnest kiilt sa esiq pruugit, ku tõnõ kõnõlõs eesti kiilt?
+5d. Määnest kiilt sa esiq pruugit, ku tõnõ kõnõlõs vinne kiilt?
+5. TÄHTPÄÄVÄQ JA PIDOQ
+666 ollõv vanahalva nummõr
+6. - 9. põimukuu päivil om Haanjamaal viies kõrd suidsusaunnanätäl.
+6a. Mändsest keelest vai kiilist saat sa arvu kullõldõn? Valiq ja värviq.
+6b. Määnest kiilt vai kiili sa tõisiga kõnõldaq mõistat?
+6c. Mändsen keelen vai kiilin sa lukõq mõistat?
+6d. Mändsen keelen vai kiilin mõistat sa kirotaq kirja vai lühembät teksti?
+6. rehekuust 6. märdikuuni saa Tarto Ülikooli Raamadukogo (W. Struve 1) II kõrra puhkõruumin (inneskidse kohvigu galõriin) kaia rändnäütüst "Savvusann - mi uma sann", miä kõnõlõs Võromaa savvusannast ni sannakombist. Näütüse pandsõva kokko MTÜ Hinokad ja Võro Selts VKKF.
+7.-13. novembrini peetakse Vana-Võrumaal 11. korda võru keele nädalat, et innustada võrokesi oma keeles kõnelema ja keeleoskust värskendama.
+7.-8. klassi poisi järve veeren suurõ valgõga täütvä umma aigo viinajuumisõga.
+7a. Ku häste sa saat kullõldõn arvu naist kiilist? Valiq ja värviq.
+7d. Ku häste sa kirotat naid kiili? Valiq ja värviq.
+- 7 püüne päält kuulus muusikat puulpühä päivä
+8. Määnest kiilt vai kiili sa tahad inämb oppiq?
+8. aastagasaal i.m.a joudsõq greifiq Kreekahe ja Ruuma, kost saiq edesi kujokõisis keskaigsidõ ilostuisi mano.
+9.00- Kalamiihi kirjapandminõ ja laada alostus Võro Keriguplatsil
+9.30 - Padari Ivari tervütüs Võromaalõ, tüürahva kalarongikäük lätt orkestrimuusikaga kalalõ
+9 aastaga peräst kolõ ma kotost vällä ni elli asstagakõsõ Londonin.
+9a. Inemine või oppi joba väikese latsõna ütte, kattõ vai mitund kiilt. Valiq ja värviq su meelest õigõ võimalus.
+9b. Tiiq uma valik vai valiguq. Mu arvatõn om tähtsä mõista ütte kiilt, kattõ kiilt, kolmõ kiilt vai viil inämb kiili. Mille? Seletäq, mille sa sändsevaliku teit.
+Aada oll maja imänd
+ätiket tembitäs viigaq
+ku aamõn kerikun
+Ilvese Aapo deklariir luulõtusõn" Näi videost hinnäst..." sõnnuga: taha-õi ma naadega miäkit kynõlda (5 p).
+Ilvese Aapo seeni kõge tuntump võrokeeline luulõtus om "Tii", andsambli "Neiokõsõ" laulutekst 2004. aastaga Eurovisiooni lauluvõistlusal.
+Veerekivi.
+Veeremaas olõmine om olnu seo maa hädä ja ütelisi ka õnnistus.
+piaaigo olõssiq naardma naanuq
+perädü vaesus
+ummõl rõiva viirde sinidse paila
+viirmäne sõidurada
+perädü kahtlus kõgõ vahtsõ kotsilõ
+väega sündsä inemine
+väega tähtsä johtuminõ
+veerepääline elämine
+ütest veerest tõistõ kalduja inemine
+niidü kotsil lindõlõsõq kõlladsõq libliguq
+niit kiret pääsüsilmist ja kullõrkukõst
+niidüosi
+aastaaigo vaelduminõ
+aastagaaroannõq
+aastaganummõr
+aastaga rahaplaan
+Aastagatsõõr täüs.
+aastit eihtelleseq tuud majja a valmis ei saaq
+Aastidõ peräst otsõ tedä ka politsei, aga asalda, - säänest inemist olõ õs olõman.
+Aastidõ peräst, tuu võisõ johtuda vast sõs, ku mul silmä vallalõ lätsi (arvada niisama nigu kassipujõl), naksi ma hinnäst aigopiten nägemä välästpuult, joba nigu ossa laembast ütiskundlidsõst võrgustust, üten tuu mano käüvide üllenpidämis- ja läbikäümismudõlidõga.
+olõ-iq aastit õigõt suvvõ olnuq
+aastit ruumihädän olnuq kuul sai hindäle vahtsõ abara maja
+vanahust oll naasõl nii kolmõkümmend
+aastaga aogaq
+Aastagal 2001 sai tä Tarto Ülikoolist kutsõmagistri kraadi (MBA) ärijuhtmisõn[4].
+aastagalõpp olõ-iq inämb kavvõn
+aastaga lõpun masti egäle jagonikgulõ timä kasuosa vällä
+aastaganõ pulliproks
+vahtsõnõ aastak om tulnuq
+Aastak otsa ma oodi, sõs kolisimiq siiäq.
+Pido tähistäs võrokeelitse laulupido 5. ja Eesti Vabariigi 100. sünnüpäivä.
+aastak ümbretsõõri
+aastak om tsõõri pääle tennüq
+Aastaga sportlanõ 2017 Aastaga võistkund 2018 üten Järveoja Martiniga
+aastak tagasi
+Aastidõga läts klaasivabrik suurõmbas.
+aastakkõgaq lätsiq naasõ hiusõq valgõs
+Aastidõga sai timäst ka üts mu parõmbit sõpro.
+Aastil 1991-2000 om esieräliidsist kaitsõalutsist tsirgõst kimmäs pesätäjäs kirjä pant kalakodask, väiku-kunnakodask ja must toonõkurg.
+Tuu asi sai tettüs projektiga, mis käü aastani 2011 ja mink jaos and ́ rahha Kodanikuühiskonna sihtkapital.
+aastidõ poolõst viil nuur miis
+aastidõ viisi
+aastagavannu lats jo kungitsõs
+jugarik kägärik
+prällidseq kassipojaq
+paariminek om tähtsä asi inemise elon
+Lännü viinahaigõlõ mehele. (Eelä sai ma teedä, et kriminaalkõrran nuhõldulõ viinahaigõlõ.)
+lätsiq paari ja elliq ilosahe
+abielo joosul soetõt varandus
+registriirmä
+abielon paarin
+Abielon beduiininaasõ' kandva' kõrbõn umma kulda egä äripäiv.
+Abielon naanõ es või katmalda pääga süvvä kah, a mehe pidi söögilavvan kimmähe mütsü pääst är võtma.
+mehe ja naasõ vannusõvaih jääs õkvalt silmä
+abikohtumõistja
+abis olõma
+abipakk
+abi tull muialt ku oodõti
+hädäliisi toetas mõosahe
+raamaduneeläsk
+ahnik süüjä
+mõttõmängolinõ kunst
+arolakõ nali
+asakotsinõ hindaminõ
+asast õigõ arvosaaminõ
+Adõr
+adõr oll käetühe kiäkiq tuud es parandaq
+valitsõmisütsüs
+Jõksi Ado Kirmse küläst oll edimäne, kiä kutsõ pääle sann võõrilõ vallalõ tetä hinnäst üles andsõ.
+latsõndi ärq taa poiskõsõ
+võtt sõsaralatsõq kasulatsis
+adraleht
+adraterä
+Luulõn olliva Adsoni kõrval tuudaigu välläküündüvä viil Juhan Jaik ja Meinhard Aleksa, perämäne vahet 1937. aastagal nimme ja muutusi Enn Tuulingus.
+Adsoni luulõtuisist omma tuntumbas saanu ka mitma säändse, kos tegeläidsis latsõ - "Poisikene", "Väiku sõsar vellega", "Pärlijõgi" jmt. Nain om latsõs kihästünü uma mälehtüisin autur esi vai näge sis es latsi kõrvalt.
+Adsonliku tava tunnussõ võissi olla eleegilidüs, idüllilidsus, sakõ mälehtüisi luulõhe pandmine, luuduslähküs, paigatruudus, kristligu motiivi ni mõnõvõrra ka õrn naljanuut.
+Adson oll säänestmuudu alalõhoitja vaim, kuki tä edimält kirotõt võrokiilne luulõ om eski veidükene liikvamp ja muutlitsõmb ku mõnõ illatsõmba eestikiilse teksti.
+Adson olõ-õs uma tegevüse korgaol mitte ainumb võrokiilne luulõtaja, a tõisist tiitümb.
+ahukaat taatõdi ärq
+kaitsja vannutõdi ammõtihe
+aidliina hallus
+aidnik puukõ uibiid
+aid oll täüs tsirkõ tsidsinät
+aid om peris arimaldaq
+aid es lasõq eläjit nurmõ pääle
+türgü uba
+üle jäänüq aiavili müüdi turu pääl maaha
+aiakraamiliim
+aigõ joosul seletüseq muutusõq
+aohämärikku kaonuq
+aigo jäi veitüs
+Aig-aolt ma lövvä umast e-postkastist mõnõ meili, kon tä lühkühe seletäs, midä täl parasjago vaia olõsi.
+aigo edesi ajama
+aost tulõ puudus
+Aigo oll küländäle, et sisse astu Eesti poolõ piirikohvikuhe, et juvva tass kohvi ja võtta mõni söögipala, ku vaia, nigu ma ka nüüd mõtli tetä.
+Aigo uma sektori elonikkõ kaia oll meil küländ.
+aigo om egaq tuu asagaq olõ-iq noq palangut
+aigo om kogoni kolm tunni
+aigo viitmä aigo viiütämä
+hõrrõsragominõ
+Aig õkvalt ku saisasi'paigan ja mii' Timäga olõsi' nigu kats jumalat, kiä mängvä' tõõnõtõõsõga.
+aig viitüs kõik ärq taa jama pääle
+aig lätt kibõhõhe
+aig läts tsipsti müüdä
+vidävä jutugaq miis
+oigõ pikä mõtlõmisõgaq inemine
+igävä vai joudsa kasvogaq puuq
+aig muguq rühk edesi
+aig muut
+näütäs niguq aig saisassiq
+aig jo säälmaal et võinuq naadaq kodo minemä
+aig muut
+aigruumil om neli mõõdõnd
+aigruumi neli mõõtu
+aig sai läbi
+aost maaha jäänüq arvamisõq
+aig lätt kipõstõ
+videliq keskpääväniq sängün
+ai vilä sisse
+aias torõhust takan ostõtas kallist müüblit
+kõnõldi hullõ juttõ
+piitskpletiq
+A arbuusõ olõ-õs.
+a no armastus tan ilman om nii illos üllev
+A pussijuht ́ tahas ykvalt näutama naada, kui illos korgõ ja läbünyna helü täl om:
+Aga ega muud olõki es, ku lätsi ja säi hindä puuri sisen kõgõ kavvõmban nukan istma ja naksi lugõma ummi kooliasjo.
+Vanainemine om joba üte jala massinahe sysse toonuq, a tuu tagomidse Almaga om vaja viil anekduutõ kynõlda. Naaq tõnõtõist nää-iq pikäl aol, piletiostmise pääl om jo cilmnägo pussijuhi poolõ käänt.
+A kullaga om täl tuu vaih, et mullast om vähämbält kassu.
+A ütstõsõlda ka toimõ ei saaq.
+A panõmi no tähele, ku sügävän sisen omma sanna üte rahva elämisen ja olõmisõn.
+A inemise silmile Sannavanna nätä ei olõ ja pini suuga saa-i tuust jäl kõnõlda.
+A esä kõnõlõs telefoniga ja om väega tõsidsõ näoga.
+A nuuki moksikõsõ kuuli är.
+A Karmõn lupa-i mul jo vette minnäq.
+Aga ka tuu ei kestä' igaväste.
+Aga ka küländ harv.
+Aga kiä om läbi elänü, saava arvo.
+A pini piät tulõma!
+"A kolmõ minodi peräst tulõ marsabuss."
+Aga kuis om Toronton? Kas ka sääl om lumi külm?
+A ku valli saa õnnõ üts puul, tulõ tuud võtta ku vabahusõ rüüvmist ja väelä võtmist.
+Aga kuld and meile ka julgõolõmisõ ja kimmüse.
+Aga' kuld õigõ kotusõ pääl, õigõl aol ja õigõl viiel või kül' olla' illos.
+A maal, vanaimä aian arbuusõ es kasu', noid sai osta' õnnõ liinast poodist.
+Aga ma es rehkendä, et esä om nii pikk miis, et näge 15 cm korgusõlt alla naabri kuuri kaartõrenni, ku tä tuud käüki piten tüült kodo tulõ.
+Aga ma mälehtä tuud häbütundmist, miä minno üle ujot, ja mõtõt: miä mul ummõhtõ viga om, et ma niimuudu äkki vasta tsähvämä pidi? Mink vasta ma hinnäst kõrraga kaitsma naksi - et poiss jumala iist ei saasi vahtsõst küssü, kas ma iks kimmähe taha-ai kleepekit? Selle... selle et lõunamail omma nä pääletükjä? Ja tuu olõsi mullõ hirmsahe liiga tennü, ku tä küsünü kats kõrda? Pääleki (kuiki tuu olõ-i ülepää tähtsä) olõ-õs poisi man midägi pääletükvät - tä küsse inemiisi käest, kas nä tahtva osta ja läts edesi....
+Aga ma olõ õnnõlinõ, et sa olõt nimelt mu imä! Aiteh!
+A marsajuht joba tege ussõ valla ja ma anna juhilõ katõ piledi raha.
+A ma taha kirota hoobis ütest väiksest johussõst, miä oll ütskõrd peris alostusõn, ku viil õnnõ naksi Palõstiinan käümä.
+agaq ma tedä mütse!
+Aga ma tundsõ hindä häste ja nigu koton sääl, kon olli üten timäga.
+A mii taha-as minnä, selle et välän oll naanu kõvva tümistämä ja välki lüümä.
+A Mia oll ́ jo väega tark lats ja tä tiidse, et puu' kasusõ' korgõs umbõlõ aigladsõlt.
+Aga midä inämb noil joudu mano tull, tuud kavvõmbahe nä julgu ujjo, miä tähend kimmäst kato ärsüümise läbi.
+a mille?
+Mul olõs niivõrrapalló illolinõ miil sääl ussõ pääl kyylu, ma kopõrgas hinne ja aigo olõs väega palló. Vehis uma võrgoga viil niisama.
+A mine' küsü' herrä Pilvise käest kolmanda kõrra päält.
+A mu meelest üts miis hindäle niimuudu ei naist, ei last otsiq ei saaq.
+Aga midä sääl imehtä, selle et mi uibuaida mahtu hulga latsi ni sõpro.
+A miä ti seost arvati? Noq, seo olõ-i külh vana vaig, a tuuiist tulõvik.
+Aga, õigõ kül', päävä käen tä helkäs jo ilosahe.
+Vällä mõtli!
+Aga mullõ miildüs mõtõlda, et ma koolida hinnäst esi nii, et kullõ jutuajamiisi ja korja üles kimmit sõnno, olku tuu nii hull, nigu kuulus.
+A mul es olõq sukugi vallus.
+A nii ku siiä saarõlõ tulli, nii jäi.
+A no paistu ruttu tegemine ollõv ilmaasanda, esieräle, ku kaia tuud vannadaami.
+A olnu vaia märki.
+Aga ummõhtõ ollimi nii lähkün.
+"Aga muidoki om," vastas marsabussijuht.
+A otsimi sullõ kah esä, ma avida.
+A papakonkurss?
+Aga pinsli kasusõ nurmõ pääl.
+A inämb oll hää tunnõ.
+A tuud ma es mõista kuigi.
+A taa hääletüs olõ-i mõtõld õnnõ lauljilõ, a egäle inemisele, kinkalõ umakandi keelen kõlava' laulu' tähtsä' omma'! Egä helü lugõ! Egäüts piät hääletämä isikligult - kahjos mi ei saa arvõsta ei rahvamaja juhi, ringijuhi, koorivanõmba jne täüdetü ankeeti suurõmba grupi iist...
+A seo suurõ maa kottalõ paprit ei olõq, kas seod ti tiiäti? Maja ja krundi maja all saati ti pikembä jutulda.
+a ei paista ütski sõnnum tudamuudu
+A sõs, ku tä tull jäl Tartost, sõs tä tõi meile kumpvekki latsile.
+Aga stuudiohe, kon Tõnu palga iist modellis oll, passõ vähämb leopart väega häste, selle et sinnä ei olõs vast mõni peris suur volask sissegi mahtnu, miä sõs viil kargamisõst ja saagi takanajamisõst kõnõlda.
+A suurõ raha iist ja perrearsti lubaga võit talvõl osta hindäle hädävilä kasvaia kasvomajast.
+Aga tä näge kõigipooli õnnõ innekõkkõ välläpäsemist, mitte häti.
+A seo ilma aigo kiäki ei julgu rännädä.
+Nakasõ' uutma vahtsõ suvõ lämmind ja uutõn nakas süämen helisemä üts tutva helü.
+A ütsindä tarrõ jäiä om kah hirmsa.
+A ütskõrd, ku pini ja inemine puulõ küllä läävä, om puu kaonu.
+A ütevoori sai kuu külmä ni jäi tõbitsõs.
+A ütle, kas om sõs mõtõt mõtõlda minevigu pääle, miä ammukina om kaonu aohämärikku?
+issi paistu väega kuri
+A väiksembän formaadin näütüst saa jäl lainuta.
+Aga iä tullõn paisti' mu sõrmõjaku' üles ja ma pidi laskma kullassepäl uma abielosõrmusõ vallalõ saagi'.
+Siiri kaes aknõst parki.
+A võtaq näpust, tulõ vällä, et timä om ka lihtsäle üts torõ sell.
+A vot miä sõs Karmõnist saa?
+rassõ tävvüpalanik
+tsärdsä
+hullõmbasminek
+{kõnnõk} väkev pido
+tsärre vanamutt
+kägisi täüs kõtu pääle
+nigisi halu käen
+pääletükjä inemine
+veereliina inemine
+murõq jürä süänd
+Ah et muld vai? Ma olõ-õi' määnegi luudusõ sõbõr, ja selle ei sünnütä' seo sõna mino man väega määnestkina' tunnõt.
+ahi ai suitsu sisse
+ahi and hääd lämmind
+ahi piä-iq inämb sukugiq lämmind
+aho kütt läts ärq
+Ähijärve luuduskeskusõ lähiksel om latsi luudusrada/mänguplats algkooli- ja alt kooliiä latsilõ.
+Ähijärve simman
+Ähijärve tiirada om ao- ja kultuuriluu rada, miä lätt müüdä katõst laagriplatsist ja mitmõst tsuklõmiskotussõst.
+ahi lätt joba lämmäs
+ahi hõõhkas lämmind
+ahi läts aigopiten lämmämbäs
+ahi and lämmind
+västri kisa oll ärq murdunuq
+ahi hõõhkas lämmind
+ahi om oigõ leeväq küdsä-iq häste ärq
+ahi palas ummussin
+kiusaja
+puul tarrõ om ahjo täüs
+ahjo saa-iq kinniq pandaq üts suur tungõl om palamaldaq
+ahokardok, küdsikardok
+ahoküttegaq kortin
+aholõõriq ommaq ärq pigitedüq
+aho- mõtsakurm
+ahon prõksõlõsõq puuq
+ahon husisõsõq likõliguq puuq
+ahost hõhas lämmind
+Tüü man om paar meistret, kiä sändsit ahje mõnõ tennü om.
+"Ah, nakka-i ma noidõ marsasõitjidõ aigo uma sant-olõmisõga raiskama!"
+hämmär kiri
+undsõnõ pilt
+tuhmiq aknõq
+haard hõngu
+Ah muld vai? Aiatüü tege koton ämm ärä'.
+"Jama," ütles imä ja vii pinisöögi tagasi riiolihe.
+A. Hõrna kodoluu teemalidsõ kirodusõ ́.
+ah sa pakan!
+ah sa poiskõsõräbäk!
+Ah tuu kõgõ parõmb asi maailman, sa mõtlõt nii?
+perä takan vesi kohisõs
+ähvärd poisilõ pessäq andaq
+ahunal ommaq teräväq hormussõq
+ahunamoks
+tekk oppajat perrä
+määrkass tege kõik viguriq takan miä inemine iin tege
+aidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq
+aiakuul
+aiapidämine om mullõ aoviidüs
+tulpõ külge lüvväseq rooviq ruuvõ külge lipiq
+aiatulbaq tulõvaq loodi perrä paika rihtiq
+aiavili põlluvili
+aian kasus täl egäsugumast värki
+aian kasvi kolm uibut
+aian oll ilmast ilma midägiq tetäq
+aian hunnasõq mehidseq
+aian uhkõndasõq roosipuhmuq
+aidsaibaq tiksväq
+aidsaivas
+aiatraktor
+aidaq olliq villä täüs
+aida iin oll terve edesaina pikkunõ trepp
+avitagõq ütstõist!
+aidan om rottõ valitsus
+aida veeren om küläliisikeskusõ teedüstahvli ja kaart;
+pikne läts aigopiten kavvõmbahe
+pikne tümäht kõvva
+pikne läts üle
+pikne tümistäs
+piksevihm oll viläpõldu kõvastõ räüstänüq
+pikne raksaht
+pikse tümmin
+piksevihmost tull viinõsõng
+piksevihmast huulmaldaq
+piksevihmast tull upung
+pikne tulõ joba tümistäs
+pikne vaio mõtsa taadõ
+pääle pikse lätsiq ilmaq vilus
+muguq lask rataskaari
+asjo tulõ tahta sisse pandaq mõõdu perrä
+Ainõkava Setomaa põhikuule jaost
+ollussõ kolm olõngit gaasilinõ vetel kalg
+ollussõ umahusõq
+ainidõ vahekõrd hulga poolõst
+Ain Kaalep om õigupoolõst peri Tartust eesti kiräkiilt kõnõlavast perrest, a opsõ är võro keele, kirot võrokiilset luulõt, kuund taa ildampa luulõkogossõ "Haukamaa laulu'" (1999).
+Aino lõugas tuuperäst, et timä pääle konkurssi ei kõrraldada.
+näide ainukõnõ aoviidüs oll kaartõmängmine
+ütsüse edimäne käänüs
+Ainsus ja mitmus.
+ainukõnõ näüdüs
+Ainukõnõ, millen ma vilets olli ja midä ma pelgsi, oll ihoharotaminõ.
+Ainukõnõ hädä oll, et tuu oll üteotsapilet.
+päst õnnõ lõikus
+Õnnõ midä?
+õnnõgiq
+Õnnõ perädü suur ja vana.
+õnnõ käpätäüs sõamiihi oll alalõ jäänüq
+õnnõ nii saa tuud tetäq
+mõrgitas õnnõ söögi man ei tahaq häste süvväq
+õnnõ tagomanõ käpp oll murt.
+Õnnõ talvõl saa vähä hõngu haarda'.
+Õnnõ vett laskõ ei või.
+Ainukõnõ, kiä pidos joba paiga pääl om ja kannatligult rõõmsit dirigente, lauljit, pillimiihi, tandsjit ja iistkõnõlõjit uut, om suur dirigendikivi.
+Ainukõnõ, minkal oll võimu minno rahusta', määnestki tasakaalu sünnütä', oll puulpäävä õdak kodoaian, ku ma väütsi viimätses pitä' sõta haina vasta: nimelt tuu makus tunnõ' nigu rahusüst, ku käsi puttõ kokko mullaga.
+perüs
+avitas hädäliisi
+Avitas külh.
+ütest üsätävvest om jo küländ!
+Ait ́uma kõikilõ, kiä raamatu valmissaamisõ man aviti'!
+Ait ́uma kõikilõ, kiä raamatu valmissaamisõ man avitiq!
+aiteh kutsmast kaeq ku peräkõrd tulõgiq
+aiteh kutsmast kaeq ku peräkõrd tulõgiq
+aiteh kutsmast kaeq ku peräkõrd tulõgiq
+Aituma näile!
+Aituma, peremiis, hää sannakõnõ om Sul!
+Aituma vastussidõ iist!
+aitjumma velekeseq!
+avidaq minno velekene!
+Ma avida tä kinäste bussi pääle ni samal aol pallõs tä andis bussijuhi ja katõ ainukõsõ bussireisjä käest: "Andkõ vanalõ sandilõ andis, et ma niimuudu tii aigo siin viidä!"
+ma avida tedä külh milles eiq
+Avidi timmä nii pallo, et tä esihinnäst är es määrnü ni anni tälle mahla juvva, kuna vett es olõ käeperi.
+avitasõ järgmädse kümne aasta seen hoita vai parõmbas muuta Vana Võromaa inemiisi elojärge
+ait oll vannavarra haraniq täüs
+Aitjumma.
+Aituma sannakütjale, viituujale, sausüüjäle, vihaköütjale!
+kussodi latsõ magama
+ajaq auto moro pääle!
+aja hindä nii urvi ku and
+ütsipuiõ aja ummi asjo
+aja käeq lakja et välmet hoitaq
+aja kardohkavirksit sisse
+aja kõgõ huuli trompi niguq ei tiiäq miä hädä olõssiq
+aja kõrvaq kirki
+aja lauda päält haino alla
+aja pääle umma õõsnat
+aja näpoq pikkä
+aja häbemäldäq juttu
+ulli juttu aja
+aja kõrda takan
+aja tõõsõlõ kärbläisi silmä
+aja latskõisi takan
+aja vagla õngõ otsa
+aoq olliq segädseq
+aig om tõõsõs saanuq tuulõq ommaq ärq käändnüq
+ajaq noq hinnäst ummõhtõ pistü!
+ajaq hopõn umma vaihõlõ
+Ao joosul nakas mullõ silmä üts poiss.
+Ao joosul ommaq mehaaniliidsi regulaatridõ asõmalõ tulnuq elektroonigasüstemiq, üteliidsi om kõrrast paranuq eelektri- ja viitarvitus ni tüütämise mürrä om veidembäs jäänüq.
+aogaq om mi läbikäümine katski jäänüq
+Hariligult saava' naist aigupiten väiku' suukõsõ'.
+ajaq kärbläseq leevä mant ärq!
+aokiri om peris asa iist
+aokiri sai vahtsõ näo
+aokirändüs naas vasta ründämä
+aokirändüs ründäs liinavolikoko
+aokirändüs tekk taast asast suurõ pauksõnoma
+aokirändüs vali tä pasagaq üle
+aokirändüs võimõnd lugõjidõ arvamist asa kotsilõ
+aokiränigu kiil paistus andsak
+aokiränik näütäs sündmüst vahtsõst külest
+ajaq pini ussõ!
+aolehe keeletoimõndaja
+lehe nalanukk
+aolehe päätallitaja
+aolehen vällä ant reisikiri
+leht and küländ õigõ pildi tuust miä juhtu
+aoleht ilmut artikli kotsilõ parandusõ
+aoleht oll pallodõlõ meeleperätses saanuq
+Aoleht "Setomaa".
+aovaheq
+Vahtsõst hindäperi saamisõ päävä tühüstämine Vabahussõa mälehtüsmärgi iin Tarton 20. põimukuu pääväl 2012.
+Aoluulisõ' elupaiga'
+Aoluulinõ hoonõ'
+Aoluulinõ Setomaa.
+Aoluulinõ Setomaa om hummogulõuna Eesti veerekene vasta Vinnemaad.
+aoluu perrä täpsä film
+KIROTUISI AOLUULIDSÕ VÕROMAA KOTUSSIDÕ JA INEMIISI KOTSILÕ
+Aoluulidsõlt om vällä kujonuq mitu esiqsugust friisi kiilt: õgagufriisi, hummogufriisi ja põh'afriisi keeles.
+aoluuoppajalõ miildü aastaarvõgaq pitsitäq
+Aoluuperändüs
+Aoluun sündünü as ́a' omma' jätnü uma' jäle' mõtsaalotsidõ mäki pääle.
+Läbi ao tettü valitsõmispiire muutuisist huulmalda om kihlkund üten tükün püsünü - inemiisi köütvä' kokku võru kiil, vanast aost peri egäpääväelu kombõ', läbi aastasatu püsünü' sugulusköüdüsse' ja korgustiku luudusõst tulnu elustiil.
+Aolugu
+Aolugu.
+aoluku vasma
+ajamiq kipõn juttu
+ajamiq tsipakõsõ juttu
+aonäütäjä
+aopikendüs
+Pikäpääle and tä meile kulda, olku' et mitte õkvalt kullakangõ kujol.
+aopuudus
+ajaq rongi!
+ai hirmu pääle
+ai huulõq trommilõ
+aimiq hindä vaivagaq pistü
+Aimi tä pistü ni veimi tä kodo.
+ai asa telefonildõ ärq
+ai jalaq harku
+ai jalaq pikkä vällä
+ai kaska kurapoodi sälgä
+ai lambaq sulgu
+ai minno uma jutugaq plindrihe
+ai mul süäme täüs
+ai napoq külge V ai küüdseq taadõ
+sergäs rõivakapi ärq
+ai segäst juttu
+ai perse urvi
+nuuri mõotas aovaim
+ai ussõq segi
+ai virkseq sisse
+ao tundminõ
+aotiinjä
+ajavaq kasukaejat poliitikat
+viskaq vatt säläst!
+aovüü
+ojoja iä takast paistu vallalinõ vesi
+ajokauss
+ajutsopaq
+mastin oll kolm põtra seen
+Aotlidsõlõ valitsusõlõ tetäs ülesandõs aigo viitmäldä kodanikkõ julgõolõgi kaitsmisõs sisse säädäq kohtuasotusõq.
+Aotlidsõlõ Valitsusõlõ tetäs ülesandõs aigo viitmäldä säädüsplaaniq vällä tüütäq maaküsümüse, tüüliisiküsümüse, söögiaśandusõ ja rahaaśandusõ küsümiisi lahendamisõs lajalidsõ rahvavoli põh́a pääl.
+A kallendret olõki-ei vajja, ku tiiät kuis innevanast aastagatsõõri pääst rehkendedi: Mihkepääväst 6 nädälit marti, mardist 2 katri, kadrist 4 jõulu, jõulust 6 küündlepäivä, küündlepääväst 7 kapstamaarjahe, säält 4 jüripäivä, jürist 9 jaani, jaanist 4 jakani, jakast 2 labritsahe, labritsast 2 pärtüste, pärtüsest 5 mihklihe.
+A. Kas Sa piät hinnäst hääs nal'ategijäs?
+A. Kinkaga kuun Sa vällän mängit?
+akõn läts viiaurust tuhmis
+akõn käve sissepoolõ vallalõ
+aknidõ ette pantiq pümendüsrõivaq
+Akõn oll nii väikene, et meil tull saista tõõnõtõõsõlõ väega lähkül.
+akõn oll peräniq vallalõ
+akõn tõmmas hikkõ
+torm miis
+pistüline perv
+tsisahtus
+Äkki haarat, suu palutat.
+äkki kuuldu kats pauku
+kas iks autul om suurt hätä!"
+Kõrraga rõbahti ütte tsillokõist kalamaimu, kiä ujjo soejulguisi rööbilde akvaariumi sainaga.
+äkki näkki 'näessi.
+Vai om eski parõmb olla' kivi, tuusama, mille pääl istut, ja hoita' kinni' paigast, kohe tunnõt hinnäst juuriga kuuluvat?
+Äkki pandnu seo plakadi ti puuti üles.
+äkki naksiq mõlõmbaq naarma
+äkki kaksas tä meist müüdä
+Kas tä andnu tuu mullõ?
+vihmasado lõppi äkki ärq
+aknõmulk
+aknõq ommaq aia poolõ
+aknõq tirisiq ku palgiauto müüdä läts
+Aknõ olli vallalõ ja muusiga oll peris kõva.
+aknõklaas
+aknõklaasiq ommaq katski põranuq
+aknaklaasiq tiriseseq
+aknõlavva pleki pääle satas vihma
+aknõl om võra iin
+aknõraam
+aknõkruudiq olliq katski
+Aknast vahtsõ samal aol maja iin olõvat bussipiätüst, et ega buss joba iin ei olõ.
+aknõst lahksas jahhet luhti
+aknõst tulõ tarrõ värskit õhku
+aknõ takast kuuldu astmist ja päält tuu oll koputaminõ
+Elläv tegevüs jakkus 1990. aastidel ja vahtsõ aastasaa algusan: eläväs lätt paikkundliidsi seltse, laulukuurõ ja andsamblite tegevüs, huu saa sisse võrokiilne tiatri, kõrraperätselt nakkas ilmuma Võro-Seto tähtraamat, elojõudu ilmutas võromiilne aokirändüs.
+Kaemises pildikotussit:
+Aktiivsõmba omma olnu Umal Pidol käünü laulja' naasõ' ja hääletänüid om kõigist vannusõgruppõst.
+ihonäütäjä
+ärq märgit lõik
+aktsiaseldsi jagoniguq
+päält pidokogo om tsillokõnõ istminõ
+aktusõl peeti pidoliidsi kõnnit
+A. Ku pall'o Sa päävän telekat kaet?
+akut püssa laatma
+aku saa tühäs
+akut om vaia laatiq
+Vesivärmjä istusõ tuu jõõ perve pääl, klavõri iin.
+all-
+altiäline all-iäline
+alliäliidsile tohe-iq viina pakkuq
+pidi tõisi tüüd ilmaasandaq kehväs
+alasinõ elokotus
+alamba kohtu otsussõ pääle võisõ ülembkohtuhe edesi kaivadaq
+allamõõdu ahhun
+alt mõõdu vähäq lastasõq vette tagasi
+Alams'aksa keelest om õdagumeresoomõ ja skandinaavia kiilihe ni läti kiilde tulnuq pall'o lainsõnno.
+Alambs'aksa kiil om põh'apuulsõl S'aksamaal ja Madalilmail kõnõldav ja kirotõdav regionaalkiil.
+Alambs'aksa kiilt kõnõldi ja kirotõdi ka tuu ao Eesti ja Läti ala pääl, inne ku taa asõmalõ tull' ülembs'aksa kiil.
+Alambsaksa laenud eesti keeles Vana-Saksimaa Hansesprache, Mittelniederdeutsche Sprache, Ausgleichssprache Eike von Repgow, Sachsenspiegel (Saksi peegel) ja Liivi peegel (ka Liivimaa õiguspeegel)
+alamsaksa (Nedderdüütsch, Plattdüütsch, Neddersassisch) Kõneldakse Taani, Saksamaa, Holland Piirkonnad Kesk-Euroopa Kokku kõnelejaid 5 miljonit Keelesugulus indoeuroopa keeled germaani keeled läänegermaani keeled alamsaksa keel Keelekoodid ISO 639-1 puudub ISO 639-2 nds
+Alambs'aksa vikipeedia Plattmakersi sõnastu Drentsi sõnastu Alambs'aksa sõnastuq Podcast Streektaal-Organisatie in het Nedersaksisch Taalgebied Institut für niederdeutsche Sprache e.V.
+aland hinnäst
+piäq huugu!
+allpäälkiri
+allpäätükk
+Alatarõ om Mäetarõst alõmban
+arvosaamaldaq hirm
+1944. aastast eläsi tä Roodsin ja tüüt mitmin ammõtõn, kirutadõn raamatit päävätüü kõrvalt.
+1990. aastist om võro kirändüsen (ja säälhulgan ka võrokiilsen kirändüsen) edimäst kõrda olõman inämb-vähämb kõik kuustusõ, midä üte umaette kirändüse tunnussis tavalidselt peetäs: kirutadas luulõt, proosat ja draamat, nisamatõ ka latsikirändüst, kirändüskriitigat ni uurmistöid võro kirändüsest.
+1990. aastide tõsest poolõst nakas tä inämb kirotama ka proosat ja draamat. Kõigin žanriten om tä siiämaani üts päämidsi võro kirändüsen, kuki tä kõrvalõ om tegünü ka tõisi.
+2018. aastagast sõit Tänak Toyota Gazoo Racing WRT miiskunnan.
+3. maikuu (lehekuu) pääväst nakkas Võromaalt politsei numbre pääle tulnu kõnnit vasta võtma Tartu juhtmiskeskus.
+Kõgõ olõ ma süüdü.
+Alasi sai kraam poodi takan kilekotiga üle antus, et tuu kormustõhe är käkki ni sõs külä järve poolõ kalluda.
+Varrõmb kõgõ nii võrksa uno oll sääl nigu hädäline väikene lats, kiä ikk kõik aig.
+sala olõmisõgaq inemine
+Albumiq
+Aleks?
+Aleks.
+Aleks Kott.
+sõõrutegemine
+sõõrdu tegemä
+Nakkas pääle päälik Ruudi papakonkurss.
+kuurõivaq tulliq külge
+naati vainlasõ positsioonõlõ pääle minemä
+naas huupi laskminõ
+naati tassakõisi vahtsõ kõrra pääle üle minemä
+Iistvõtva tähendüsega om esieränis Piiri mõtsaveleluulõ - tä kirot võrokiilsit värsse 1940. aastil mõtsavelepäivil ni ka ildampa. Timä looominguga sai võro luulõ mano poliitilidsust ja võigõlislust.
+Ku alost 31. hainakuud, viidi esä ja veli hummogu küünüst vällä.
+Aoluulidsõlt om tšatšat tett õnnõ koton ja tegeligult omgi ta puskari muudu, a seo ilma aigu tetäs juuki ka viinavabrikun.
+Innembide om tarvitõt tõva keelen kirotamisõs mongoli kirjä.
+edimäne ots
+edimält taha-as kiä minno kullõldaq
+Edimält olli näidega hädän
+Algul ummõldi nuu pikä kuuba nitiga, paiga pääl kutsuti noid pihthammõs.
+umapõhalinõ võro kirändüs
+Näide mõlõmba, alostusõ ni lõpõtusõ vaihõpääl käve sann kõigi tegemiisi ja olõmiisi mano, kas olli sõs pühä tulõman, talos vai kogoni saaja - õks oll' sann seo kotus, kohe oll' asja inne ekä tähtsämbät sündmüst vai ettevõtmist.
+edimält pelgsi aq sis kirmahudi hindä ärq
+Edimält mi elli terve perrega Kostiveren.
+nääq es usuq timmä edeotsa
+Edeotsa oll kõik rassõ ni harinõmalda, a kavvõmbahe tulõvikku kaiõn tull tuu tälle kasus, selle et tä sai eesti keele parõmbahe selges.
+alõngots
+pääle nakkama
+alaq hiidedüq rahvaq
+keeledü alkoholi ja suidsu vidämine om suurõmbas lännüq
+alkoholi hunnikäändvä toimõq
+ülearvo pallo juuminõ
+alkoholi sissetuumisõgaq om köüdet ka keelet kauplõminõ
+juuminõ om suur hädä
+viinaori viinahaigõ
+puro om vaia vällä maadaq
+kraadigaq juuk
+viina ollõ vms käümine
+hukka minemä
+ala kirotama kätt ala pandma
+virahtuma
+alalõ hoitma
+õkva saimiq tutvas!
+ammus tä oll tan!
+Allfilm OÜ
+lättest lahvas vett üles
+lättist joodõt järv
+lätteviigaq tohtõrdõdi nahahäti
+lättevesi
+lättevesi om klaar ja hää maigugaq
+mõokas kuratekij pääpätt
+edesi kaemiq tiiremondi küsümüisi
+järgmäne nimekiri
+allkiräldäq kontraht ei massaq
+käkit mõtõq
+alambaq olliq ülembägaq rahu
+viialonõ laiv tull vii pääle
+Almal oll vaenõ elo
+alpihainamaa
+tõisildõ tohtõrdaminõ
+tõistmuudu muusiga
+miilhääd andma määrmä valgustama
+miilhääd võtma
+alt vidämä
+alumiinveleq
+kurõsitagaq hapatusõq alumiintraadiq ärq
+alomanõ puul alapuul
+all ja pääl hambaq
+tühi jutt
+asandaq kahtlustaminõ
+võlss süüdistüs
+Alosmatõrjaalõ või pruuki ka mitmit: kodoluulidsi töie rühmän näütes Juhan Jaigi "Kesväesä" ja "Võromaa kodolugu" vms variandi'.
+alosmõts
+ihomõsu
+alostõllõs ütte ja tõist a kunagiq saa-iq midägiq valmis
+{m} aloskasvoq
+lätsi ülikuuli
+ma alosti tühä kotusõ päält
+alost kuritüü arotust
+naas vunki manoq pandma
+alost vahtsõt tüüd
+naati niisama juttu ajama
+alostõt tüü tulõ lõpuniq tetäq
+põhandama
+Alostusõs
+Alostusõs opitas palke kuurdmist liimeistrega.
+mülkene suu
+pang om kloppõ täüs
+AMEERIKLAISI JUUSTOKUUK ́
+Ameeriga om otsaldaq võimaluisi maa
+tüünõvvupidämine
+ammõdinõvvõq
+Suvõülikuulõ kõrraldamisõ iist sais hää Võro Selts VKKF üten paigapäälitside seltse ja asotuisiga. Ammõdiketi telse Karula kihkkunna luudusõ ja kultuuriperändi hoitmisõs tett mittetulundusühing Karula Hoiu Ühing, kiä oll üts minevä aasta Kaikal olnu XX suvõülikooli kõrraldajist.
+Ammõdikett antas suvõülikuulõ kõrraldamisõ iist hää saisjalõ Võro Seltsile VKKF üle riidi, 10. juulil 2009. kell 15.00. Võro Instituudi majan Võrol.
+Ammõdikett om vasõst ja rostõvabast teräsest iloplaat üten Karula kihlkunna vüüga ja tuu mõtõl vällä ja tekk valmis metallikunstnik Kama Põvvat.
+ammõdimärk
+Amõtiraha
+ammõditundminõ
+tunnusraha
+ammõdirõivas
+ammõtihe nimitsemä
+ammõtit valitsõma
+ammõtlik
+ammõtnik om pümme niguq kana
+A. Midä Sa pelgät, miä om Sinnu hirmutanu?
+tühäs saanuq ruusahaud pandas mõtsa alaq
+meheimä hürmits minno tuu läts mullõ kihhä pite
+ammoniaagivesi
+läpäsnigusalpiitre
+ammudsõ sõbra ärqtundmisõs läts õnnõ mõni sekond
+ammust saaniq
+ammut villä kottõ sisse
+sündmäldäq üllenpidämine
+analoogia perrä tett arvaminõ
+Slämmiga samalaadnõ nättüs om performans-kirjandus, minka motona rühmitüse "lit 6" lehekülle pääl kõlas: "Tuleb sinu juurde baari - performans-kirjandus".
+roho tõõsõndiq
+võtja majandus
+vastas lehe küsümiisile
+and õks astuq!
+and tohtrilõ miilhääd
+and kimmätüse
+and hobõsõlõ piitska
+and hobõsõlõ piidsagaq kerge tsähvi
+and hobõsõlõ üte tsähvi
+kül sai iks punniq et ülesannõq vällä tulnuq
+and käsü
+and käsü ärq minnäq
+and laksu perset piten
+lubasi
+and uma hüvähüse
+and tervendäjäle käevalgõt
+and asaajamisõ massu tõõstamisõ paprõ
+and sääntse tulõmi
+and tsähvi üle sälä
+and sunniviiel ärq
+tunnist vannutusõ all
+and vastatsõlõ mati
+teedüsse sõgluminõ
+teedüst korjama
+andmidõ täpsüs
+Juki Andres, kitra Neissari Andres, trummiq Kelbä Heiki, bass Sussi Andres, kitra, tsello, plokkflüüt Utra Kalev, laul Tamra Kait, viiol, klavvõr, laul Saarõ Peeter (Pepe), laul (lõpupoolõ)
+Andrus Kivirähk
+Andrus võtt õigõs
+Annimi tälle viil vett juvva, mis täl kavva sisen es püsü.
+anni uma raha fondi
+anni tälle üte liti
+angõrpistä angõrhaina kasvopaigatüüp
+hingevaivast tulõ vabas saiaq
+Aq Anitta Viinikka-Kallinen näütäs, kuimuudu om kveene kunstkirändüsen kojutõt, ni keskenüs uman artiklin edimädsele kveeni­keelidsele romaanilõ.
+Anna andis, imä, et ma olõ su pääle nii pallo kõrdo kuri olnu!
+vaotas lapatsit
+and kadajavihagaq paar sopsahust
+and kõnnõlõ viil viimäst
+meelütäs
+tege vastapidäjäs
+tapaq takast!
+annaq lehmäle üts lahv!
+annamiq vargalõ üte koslõbi!
+annaq mullõ kah olku-iq sääne ihnõqkoi!
+annaq mullõ kipõn võidu!
+annaq mullõ tükükene tinna ma taha õnnõ vallaq!
+ängäq mullõ üts klahv!
+annaq mullõ päälmäne raamat!
+anna sullõ mõnõ asakõsõ üten
+anna sullõ üle kühmä
+annaq pullilõ üts tümäk!
+Annaq siiä!
+annaq passi!
+annaq süvväq!
+Annaq tagasi!
+annaq tüüle vallu!
+andva tüüd ja leibä paikkunna inemiisile, kiä tiidvä kohalikkõ kombit ja mõistva tetä paikkunna traditsiooni jakkavaid tüüsid
+Oti Anneli om opnuq Parksepä Keskkoolin Võromaal, mink tä lõpõt' 1994. aastagal.
+and egä kuu üte jao umast palgast häätegemises
+Anni ümbre tsiirõlõs pallo hiiljit
+nimeldäq kiri
+andsambli mänge väegaq vahtsõt muudu muusikat
+Riiditsel festivalipääväl tasos kinmähe kullõlda' ka Norra-Skoti muusikit Marit Fälti ja Rona Wilkie ́t, kiä mängvä' imetaidsahe nii kiigapilli ku mandoolat; tähtsä om ka ansambli Käokirjas kontsõrt, kos kolm sugupõlvõ kanva' ehtsäl kombõl ette Põlva kandi muusikat.
+Inneskidseq liikmõq
+andsamblil om ilmadu hulga avvustajit
+lõunanabavüü
+Antiik!
+kreeka-rooma kunsti kandso pääle sündü vahtsõnõ kunst
+anti käsk ritta võttaq
+annõdiq teedäq valimiisi kõgõ edimädseq tulõmiq
+annõti vällä päält saa raamadu
+Tšehhovi allkiri
+Antsla vald, Eesti Kultuurkapital, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Rahva Muuseum, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kaika Maanaiste Selts, Karula Naisselts, Karula Rahvuspargi Administratsioon, Karula vald, Keskkonnaamet, Kultuuriministeerium, Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, MTÜ Kaikamäe, Mõniste Muuseum, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riiklik Looduskaitsekeskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Valga Muuseum, Võro Selts VKKF, Võru Instituut, Võrumaa Muuseum
+Ants oll mõtsatüün muq paarimiis
+Ants om ummapäädopja
+Ants pidä perretütregaq plaani
+Ants vei är.
+Tuusama spordiala Esti nuurikogondus ollgi suurõlt jaolt kokko pant tuust 4-5-päälidsest poissõkambast, ja mi olli väikse valla "noorõ tulõviguloodussõ".
+ma väega palssi et tä minno avitanuq
+A. Oodami tähtpäivi ja sündmüisi kir'eldüisi, miä võivaq ollaq köüdedüq kooli ja Su hindä elosündmüisiga.
+APÕLSIINI
+SÖÖGIALONÕ
+appi hõikma
+appirüükmine
+pikänõnanali aprilinali
+Mahlakuun 2012 pandsõ nõvvukogo kokko taotlusõ programmi ettevalmistava tüü tegemises - plaaniti uuring Vana Võromaa piirkunna arendusvõimaluisi uurmise tegemises.
+ärq petmä pikkä nõnna tegemä
+Apteegipüdälä alalõjäämisele või ohus olla' timä püüdmine tohtõrdamisõ jaos.
+araabia ja Rooma numbriq
+murõhtagu-iq!
+ajagu-iq porri!
+ajagu-iq haussi!
+ärq halpkuq!
+härgütägu-iq minno ummi küsümiisigaq!
+ärq arvama
+astku-iq mullõ kundsa!
+astku eiq tii pääle!
+teku-iq inämb!
+ärq inämb üle mu läve astkuq!
+küsügu eiq!
+segägu eiq minno!
+nakaku-iq jälkiq võiatama!
+mõskma är nakakuq lotsudaq läbi inne!
+naaku-iq tõist ka õkva niimuudu tsiatama!
+naaku-iq tütärlast trotsma!
+naaku-iq vaidlõma päälegiq ku sa asja ei tunnõq!
+tsälgäku-iq pähkmäst katski!
+hiitku-iq miilt pääst är!
+ärq kekskuq!
+karaku-iq vette võõran paigan!
+ärq ilmaasandaq praalguq!
+istutagu-iq uibit ütstõõsõlõ pallo lähküle!
+jampsku eiq kõnõlõq asalikku juttu!
+ullitagu-eiq!
+jätku eiq jonni!
+ärq lambit silmist ärq laskuq!
+ärq jätkuq umma rahakotti nii hajovallõ mõni asatundja pand käpä pääle!
+kaivõlgu-iq tan mineq mõtsa ja korjaq huunissõ!
+ärq härgütäguq!
+pallõlgu-iq ma nigunii lää!
+kupatagu-iq!
+rututagu-iq minno ma jovva-iq rutõmbahe!
+vaivaku-iq minno ummi tahtmiisigaq!
+maahakirotus õigõ
+kumpku-iq pümmen ümbretsõõri!
+jõbisku-iq tan!
+rabagu-iq kõkkõ hindäle!
+rämpsäk��-iq tõsõ käest asjo ärq!
+kiidsutagu-iq kassi!
+kriidsutagu-iq ust!
+kündku-iq nii süvvä!
+olku-iq mullõ kuri!
+murõhtagu-iq!
+kullõlgu-uiq säänest ropu suugaq vannamiist!
+tsurkku-iq sõnnogaq tuud miä süämen liigus!
+lasku-iq hinnäst hiidütäq!
+lasku-iq hinnäst vitäq kahtlaisi ettevõtmiisi mano!
+lasku-iq hinnäst miiq man olõmisõst sekäq!
+lasku-iq hobõst ülejala minnäq!
+lasku-iq kassil näko katski kraapsadaq!
+lasku-iq umma andi rossõhe minnäq!
+palotagu-iq päävä aigo tulli eelektri om kallis!
+naaku-iq taplõma!
+lahku-iq taad tuuli ärq!
+ärq ullitaguq niimuudu!
+ärqlüüdü kotussõ pääle aja jama üles
+ärq lööguq latsõlõ sällä pääle lüüt rahu maaha!
+ärq määgkuq!
+kumpku-iq minno ma nakka rüükmä!
+putku-iq minno!
+rututagu-iq minno tüü man
+ärq minemä
+mingu-iq taad külä pääle kellämä!
+minku-iq ütsindä otsiq hindäle seldsiliseq!
+ärq kaeguq tõisi hindä perrä!
+tsuskku-iq pinni!
+tsuskku-iq pinni!
+indsku-iq tedä!
+uputagu-iq naid kassipoigõ ärq!
+ärq sa hämmünüisi rõividõgaq vällä minkuq!
+laabitsõgu-iq ilestäq ilosahe!
+hõõrdku-iq silmi!
+sõnogu-iq noq!
+löögu-iq noq nõrgas!
+olgu-iq alasi nii uhkõ ja suurõlinõ!
+olku-iq egäst vahtsõst asast nii hõisku täüs!
+ärq olõma
+olku-iq ull!
+olku-iq nii ropu suugaq!
+olku-iq nii latsik!
+ärq ajaguq magahust takan!
+olku-uiq nii äkiline!
+olgu ei nii kärre inemiisigaq piät ilehempä ümbre käümä!
+olgu-iq nii tõtõ naaraq kah veidükese!
+olku eiq nii suurõlinõ!
+olku-iq sääne hindätähtsä mõtõlgu-iq ütsindä hindä pääle!
+olgu-iq sääne hellümuna!
+olgu-eiq sääne ihnats!
+äiätelgu-iq vannainemist!
+ostku-iq õgasugust asku!
+ärq pallo porgataguq!
+Är pallõlgugi.
+pangu-iq ründsütedüt rõivast sälgä!
+pangu-iq ligõhit rõivit unikuhe koppusõq ärq!
+kas sa tahat mu meele pikkust pruumiq?
+pangu-iq nii täüs maaha lopus!
+pangu-iq pudõlit nõlvi lätt ümbre!
+ärq vaivaku-iq hinnäst taa suurõ opmisõgaq!
+kolkku eiq ussõ vasta!
+härgütägü-iq minno!
+kõnõlgu-iq ümbre nuka ütleq õks õkva vällä!
+jätäq no prostaq jutuq!
+ärq kõnõlgu-iq muqkaq niimuudu!
+kõnõlgu-iq sändsit jälehüisi!
+ronigu eiq jalgopiten tooli pääle!
+poogatagu-uiq umma henge!
+Är sa arvaku, et esädega ka nii lihtsä om.
+välla sadõtas kotost
+ärq segäguq minno mul tull vaim pääle!
+ärq taad segäguq tä om väega ammõtin!
+saisku-iq valgõ iin!
+lahku-iq seo nilbõgaq ummi luid ärq!
+tsüüdsähtägu eiq seost asast kinkalõgiq!
+naaku-iq taa tühä asa peräst joht kärkmä!
+ärq soetagu eiq hindäle vainlaisi!
+ärq sinnäq pikält pidämä jääguq!
+ärqsõitmisõ herevüsegaq läts seo asi peris meelest ärq
+ärq tsolkuq süüki!
+ärq jampsku-iq taa olõ-iq suq uma!
+söögu-iq kõkkõ ärq annaq mullõ kah veidükese!
+lürpku-iq ku suppi süüt!
+ärq tä soorut mu vahtsõ räti
+segägu-iq tõisi tüütegemist!
+ärq sõkku eiq mu varbidõ pääl!
+ajaq minno hummogu varra üles!
+tekku-iq akõnd vallalõ tarõn om niigiq vilu!
+kiusaku-iq vähämbit!
+ärq hapalguq taa tüügaq niimuudu!
+ärq mängkuq!
+ärq teku eiq tsohki!
+ärq marutaguq tüü man perän ommaq tüküq takan!
+ajagu-iq ust nii peräniq välän om külm!
+ärq tekuq tõsidsõ asagaq nalla!
+tirsku-iq niguq väikene lats!
+tsilgutagu-iq suppi hammõ pääle!
+kisku-iq kassi hannast!
+topku-iq nõnna tõisi asjohe!
+nõstku-iq taad kotti ärq kaksat sälä!
+ärq tükku-uiq vaihõlõ!
+tekku-iq taast tühäst vällä!
+pahandagu-iq tühä asa pääle!
+tulku-iq minno oppama!
+kell naas plärisemä
+kell nakas plärisemä
+herätüs om kell kuus
+viländ saama
+otsustagu-iq huupi!
+Panõq seletüseq kah mano!
+usku-iq seo prundsipüüdjä juttu!
+ärq uskuq timä võlsmiisi
+ärqütlemine
+ärqütlemist seletedi rahapuudusõgaq
+vaivaku-iq asandaq umma pääd!
+teku-iq tõist juttu!
+võlsku-iq!
+vändsütägu-iq kassi!
+vastaku-iq nii huupi!
+ärq vehkkuq taa tokigaq!
+ärq vigurdaguq olõq ilosahe!
+ajagu-iq minno vihalõ sändse jutugaq!
+viitku-iq aigo!
+Ajagu-i virinät! Lätsimi! Tempo, tempo.
+võtku-iq hindäle liisnat tüüd!
+võtku-iq midägiq liisnat üten!
+ma ütli tuud sõnas ärq võtkuq tõsitsõhe!
+Arbuusõga olõsi kõik hulga lihtsämb - noil olõ-õi nõklu ja naa' omma' suurõ'.
+Arbuus ja tatipuu
+viis ́e edesi seto kynõkiilt, lugõmist ni kirotamist.
+edengimaa
+Kavvõmba' plaani'
+Kavvõmba' plaani': Piusa Kuupõ küläliisikeskusõ kavvõmba' plaani'
+Vana Võromaa arenguprogrammi päätsihis om tukõ ettevõtlust, miä om köüdetü Vana Võromaa kultuuriperändi, paikligu elo ja luudusvaraga ja härgütäs seo kandi majandust, and manu tüükotussid.
+Aiasortõ om pall'o, nuuq ommaq makõq ja mahladsõq. Mõtsikidõ puiõ mar'aq ommaq vähämbäq ja olõ-õi nii makõq ja mahladsõq.[3] Murõliid süvväs inämbüisi värskist pääst, a naid tetäs ka sisse mahlas, kompotis, sahvtis, likööris jne.[4]
+tõvvukari
+hereväq mõttõq juuskvaq läbi pää
+Herädä' hummogu varra, tunda', et ma oleõ miis, tunda' hindä kõrval seod õkva õigõ lämmüsega naasõihho, ihho, midä ma ihka ja hoia.
+ütelgu-iq midägiq paigapäälside uskmiisi kotsilõ!
+astku-iq mua sisse!
+tekku-uiq hindäle hätä rassõ tüügaq!
+ärkeq minkeq heleville kõik lätt häste!
+jätku-iq vaihõlõ võtkõq kõrrast!
+ärkeq latsi ärq sõkkõq!
+ärkeq klõgistagõq ussõlinki!
+ärkeq lörtskeq kõkkõ hääd ärq!
+ärmiq lasõmiq hinnäst essütäq!
+murõhtagu-iq väikside asjo peräst!
+ärkeq veerest kavvõdahe ujogõq!
+luudusõn pilku-iq asku maaha!
+ärkeq siiäq asatundmaldaq inemiisi ligi laskõq!
+tõmmaku eiq kanepit!
+tekku-iq hindäle ülearvo tüllü!
+ärkeq hiidütägeq!
+ärkeq vaiõlgõq muqkaq tuu üle midä ma õigõs piä!
+visaku-iq suidsuotsõ maaha!
+egäpäävämurrõq pandvaq mõttõq kinniq
+äripäiv
+pelglik suuandminõ
+vannamuudu elämine
+vanaperäline kiil
+Põh'a-Euruupan tett välläkaibmisõ' kõnõlõsõ meile, et sanna pruugiti joba kiviaigu.
+välläkaibmisõl lövvedüq asaq
+kiräkogon hoiõtas ladinakeelitsit käsikirjo
+äri lätt häste
+ärimiis kiusas teenindäjät
+ärimiis mõist egäst kotussõst vaihõlt tetäq
+kaubasõbõr
+äriplaani visandus
+ülembäq tulliq kokko
+tege turu pääl kapstidõ ja põrknidõgaq rahha
+sahkri pekulant
+heräsi hummogu haigõ päägaq üles
+heräsi egä kõrrõ pääle üles
+heräsi herksämbähe ku eeläq
+heräsi larmi pääle üles
+Ma heräsi, kamu viil pään, kõgõst küländ ütskõik.
+tulõq üles!
+ärklitarõ
+herksäq mõttõq
+herksä vaimugaq nuurmiis
+põhanabavüü
+kulla Mari!
+mullõ miildüs ütsindä ollaq
+hoit abikaasat ustavahe
+Armastõt poplaulõl om mitmit rahvalaulu tunnusit: naid lauldas häämeelega eri seltskunnõn; sakõst muutunu (iiskätt lihtsamba) viisi ja sõnnuga tiidmäldä naide auturit.
+Armastus ei küsüq vannusõst, seo tulõ pääle nigu uni.
+armu vägi köüt näide süämeq ütte
+armastus om sagõhõhe õnnõ ütepoolinõ
+mõõdunäütüsakõn
+tosonõ asaajaminõ
+perädü maahajätet kotus
+nuradu vällänägemisegaq
+sehverdüs
+armu hiitmä armu andma halõstama
+kahtlustav tõõnõpuul pidi ekä miist hindä vastatsõs
+kirgüs
+armuhädä
+niguq näkk nii himostama nakas
+arst alost umma hummogust tsõõri
+Tohtri lövvä-äs midägi ja arvssi, et tuu om täl mudsuhädä.
+tohtriil om iin rassõ lõikus
+tohtriq väüdiq külh viimätses a ello pästäq es lääq õnnõs
+tohtri tüütarõ
+tohtri ammõdisäädüs käsk mul vakka ollaq ma ei võiq üldäq
+tohtri avvulinõ ammõt
+tohtri piässiq sama pallo palka saama ku pangaherr
+tohtridõ keelen
+tohtritiidüse tudõng:
+tohtritoovotus
+Tohtri joudsõ pia peräle ni pini panti magama.
+tohtri käskse mul pikäle ollaq
+tohtri kumpõ haigõ kõttu
+tohtri kullõl haigõ kaibamist
+Tohtri läts minemä ni mii naksi imäga hauda kaibma.
+tohtrõ määräs tõvõ ärq
+tohtrõ pand ravialotsit tähele
+tohtri pand haigõlõ püdälit sälä pääle
+tohtri pand haigõlõ süämesundja manoq
+tohtri and ravialotsõlõ usko
+tohtri ütel et ma võissiq vitamiine võttaq
+tohtrõ sundsõ haigõ süümä
+tohtri kavats tuu asa ärq et ma narrijuttu pei
+kirotusõ lätteq
+Artikliq
+kirotusõ saatmisõ perämäne tärmän
+artiklin oll hulga selges kõnõlõmaldaq asjo
+artikli oll kehvä keelegaq
+artiklihe om viil mutingit sisse jäänüq
+artikli oppuslinõ alos
+hargi tuus
+mõistlik jutt
+aromaa
+maaniit
+perrä nõudma
+märgütämä
+arvo saama
+arvosaamaldaq inemine asi
+pahandusõq tegemäldäq töie peräst
+Arotami:
+miiq targuda hummõnist tüüplaani
+võtimiq plaani kõrd-kõrrast läbi
+arotadas avaligul kokkosaamisel läbi neo plaani, minkaga edimält edesi mindäs
+Arotõldi ka tuud, kuimuudu umma kiilt, kultuuri ni ilmanägemist alalõ hoitaq.
+arotõdi näütemängo häid ja halvo külgi
+Ütenkuun arotedi Uma regionaalarõngu programmi sissu ja kirotedi ala hää tahte kuuntüülepe programmi käümätõukamises.
+Märgotusõ ni rühmätüü ́ seto keeleh inne kokkolepüdü teema perrä.
+Arotõlõmiseq võro keele kotsilõ
+arotusõgaq jää-äs kiäkiq rahulõ
+Arotlõmist juht Sixten Sild.
+Aśa arotamist hoit järe pääl kõrvalsaisjast vahetallitaja.
+Arotusõ käigin kõnõldi maaelost, mis om suidsusanna püsümise man jo kõgõ tähtsämb - sann käü iks maaelämise manu.
+Jututsõõr käändse ka suidsusannaelamuse "müümise" pääle.
+Jututarõst võtsõ ossa kümmekund as ́ast huvitõtut inemist. Kohal oll ́ ka Võro liinapää. Kõnõldi inämb võro keele pruukmisõst liinan.
+arotusõ avalikkus
+arotõdiq tõisi asjo kah
+arvamisõst ütsindä om veidüq om vaia ka tõtõs tetäq
+Ma arva, et sääl takan om midägi inämbät, midä mi olõ-i harinu sõski nägemä.
+Ilmselt saab kuulajaile olema paras väljakutse, et milliseid paljudest kontsertidest valida.
+tuu arvada om kaitsõvärv
+arvati, et tugõvalt ümbre kihä mähit vüü hoit inemist haiguisi iist, tuuperäst eski maati nii, et vüü oll tugõvalt ümbre kihä mähit.
+arvit õiõndama arvit klaarma
+arvõ pääle pandma
+arvõq oll üle mõistusõ suur
+rehkendägeq tuugaq et rohkõmb rahha mi ei saaq!
+Arv
+arvudiq ummaq hindävaihõl võrku pantuq
+puutrihull
+puutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah muido või tuu kaoma minnäq
+Puutrin vai telefonin pruugitas õ-tähe asõmal tõõnõkõrd märke 6 vai ø.
+puutri kõvatsõõr
+puutrõlavva all om juhtmidõ pusa
+puutrist om saanuq hädätarvilinõ abimiis
+puutrimõistminõ
+puutriprogramm
+Arvudivastussõq või ärq andaq vällätrükitült, a parõmb olõssi, ku saadati vastusõq e-postiga aadrõsi kp@folklore.ee pääle vai arvudiketta pääl.
+puutriviirus
+A sa veidükese ülearvo vana ei olõq Ruudi papas nakkama?
+ainulinõ tüümiis
+Asõmalolõmisõ kõrra määräs pääministri.
+kotus maakaardi pääl
+Näide käändmine.
+säet hinnästilmarahva naarus
+Pannimi pini linno sisen tagaaida väiku kürvidsäkingo mano, kohe oll matõt ka mi viimäne pini.
+sündümä johtuma
+asi es laabuq
+asi jäi puuldõ vinna
+asi jäi salguisi
+asi lätt kõrrast hullõmbas
+asi näkküs tõisildõ ollõv
+ess saa auto täl sõbrannas
+asi oll väega üles puhut
+asi oll pehmehe üldäq persen
+asi om ant politsei uuriq V politseile uurmisõs
+asi om joba küländkiq kimmäs
+asi om paigan
+asi om nii et piät minemä nakkama
+asi näütäs halv ollõv
+asi piät hindä teedäq jäämä
+asi olõ-iq viil lõpuniq selges kõnõld
+asi pututas meid kõiki
+asi sai õkva selgembäs
+asi tuu kah!
+taa asagaq mõista-iq midägiq tetäq
+asi tetti rupa-rapa ärq
+asi tulõ selges vaiõldaq
+taa asi taht märkmist
+asja arotõdas
+asaajamist proomitas lihtsämbäs tetäq
+noqsama kotusõ pääle saanuq vallavanõmb
+asja lahasti egä küle päält
+asaarmastaja nakas ammõdipidäjäs
+asaarmastaja aiapidäjä
+asja arotõdas korgõmbal puul
+asja arotõdi nivvildõ ja noidildõ
+asjo loomuperäne käük
+asaq lätsiq kõrda
+asaq lääväq rukka
+asaq lätväq viletsähe
+asaq lääväq täbäräs kätte
+asaq olliq üten hüllün kuun
+asaq ommaq kuun võimiq minnäq
+asaq ommaq lajan
+asaq ommaq õigõn mõõdun
+asaq ommaq tarrõ piten lajan
+asaq kõnõldiq sirgõs V selges
+asa põhalik uurminõ
+asalõ olõ es seletüst
+asalik kaupmiis
+asja piät rahvalõ seletämä
+asja olõ-iq inne arotõt
+asja sellätedi mitund muudu
+asakotsinõ papõr
+politsei tull asalõ vaihõlõ
+asja tiidväq õnnõ ütsiguq vällävaliduq
+kortõr kohe om õkva vahtsõnõ tapõt pant
+asandaq vaiv
+õkva valmis saanuq maja
+Ääsä viil tummõq nõglastuq mähitäs hapra valõhtusõ sisse, härmäst tegünes hõpõtsiid tornõ, karniisõ, arkaadõ, muinasjutuliidsi lossõ.
+asjo lakja pilma
+asjo piät ajama aigopiten ja tassa
+piät kutsma nii niguq asaq ommaq
+toimõnd hummogust õdaguniq aian
+tohkõnd köögin ropakidõ nukõliidsi liigutuisigaq
+Assakun jäi mullõ üts asi väega miilde.
+tsütsüdäq no pinni lambaq ommaq naabri nurmõn!
+võssat pini tõõsõ mehe lehmä pääle
+tsuih võtaq kinniq!
+Nõlgapaiuhüübüs
+taivakaesklus taivakaeminõ
+astuq õnnõ edesi!
+lätt väega uhkõ sammugaq
+ast kerge jalagaq
+astus uhkõhe ja pää pistü
+lätt lüüpsä sammugaq
+tulkõq edesi!
+astkõq lähembäle!
+Astkõ edesi, meheq, ostkõ kõkkõ, midä vaia.
+Astumi' viil üte sammu ja sõs olõ-i' inämb ei kulda ei mulda.
+astuq sisse!
+astu' sisse, tast lätt tii
+Astu' sisse, tast lätt tii
+astõ kogõmaldaq mualumpi
+naas nõrgõmbat kaitsma
+astõ lats-lats muast läbi
+astõ rutulidsõ sammugaq
+astsõ terävä ora otsa
+astõ vanna küünü
+Kraasna om Sinjaja jõõ veeren.
+Nakkaq ehitämä umma koto, kon kõrd ja voli valitsõs, et ollaq vääriline liigõq kultuurrahvidõ perren!
+võtaq platsi!
+"Asukoht
+Asupaik.
+elokotusõ vannus om tiidmäldäq
+allõv tegüsi mõnõ aastagaq
+istumiq lauda
+läts maalõ elämä
+ilma inemiisildäq saar
+Nuuq võivaq ollaq füüsilidseq ja juriidilidsõq kihäq.
+nakkamiq laulu laaditama
+asotusõl olõ-õs küländ hulga rahha
+õhkkunna kõrd
+köütvä muusõum
+silmänakkaja tütrik
+pilgupüüdjä naanõ
+hapnõpiimäpisiläne
+Ats sai Juku käest pessäq
+ATV-vikursõidun
+Põimukuu algusen sai valmis suidsusannafilmi DVD. Film kõnõlõs savvusannust ja sannakombist Eestimaa lõunõhummogu jaon vanal Võromaal.
+Põimukuu perämädsel puulpääväl küti kümne aoluulidsõ Võromaa sanna umanigu uma savvusanna küläliisi silmi all kuumas. Kuun tetti veidü tüüd ja käüti üten pererahvaga sannan.
+Põimukuust süküskuu keskpaigani om näütüs üllen Moostõ mõisan folgikuan, süküskuu tõsen poolõn ja rehekuun oodõtas näütust kaema Põlva keskraamadukokko ja märdikuun saa näütust nätä Seto talomuuseumin.
+Hindätiidmise avvuhinnaga kitmine om edespite plaanin egä katõ aasta takast.
+Avvuhinna anniva kätte Põlva maavanõmb Ulla Preeden ja Võro maavanõmb Andres Kõiv üten Võro Instituudi inemiisiga.
+AVVUHINNAQ
+Avvuhinna sünnüse' suuhtõ panda'!
+Avvuhinna mano käüvä tsihtotstarbõga preemiäraha and Rahvakultuuri Keskus (Vana-Võromaa kultuuriprogramm).
+Nigu varrampagi omma avvuhinnus kunstnik Epp Margna kujundõt tenokiri ja kunstnik Anu Roosma tett savist keelepesätsirk.
+Avvuhinna andminõ kõgõ parõmba paigapäälitse söögi tegejäle. Avvuhind om reis riikevahelidsele söögimessile "Grüne Woche", miä tulõ 2011. aastaga jaanuarin Berliinin.
+pääkumardus elo iin
+ilmadu uhkõ vällänägemine
+sõglaslastu massinist
+rahaq rõnna pääl
+avvupaistus
+auruvasaraq pardsudiq tüükuan
+aurukatla tüütämise hussin
+Aurumassin
+esiqsõitja
+aurumassin potslõs
+avvustas umma pereht, tund ummi sugulaidsi, pidä höste perekombist;
+kumardas pühhi puid
+pidä luku seto keelest ni taht seto keeleh kynõlda;
+pidä kombist luku
+avvustas vanno kombit
+Hääq käsitüüoppajaq!
+Avvustõt oppaja!
+tävveline ülestunnistaminõ kerendäs nuhklust
+tävveline ärqkõnõlõminõ
+autoaknõst paistu armõdu maa
+hiilse tassa autu ala
+umast elost võet jutt
+autidõ rivi oll saisma jäänüq
+autidõ tehniline ülekaeminõ
+autidõ tollivaba sissetuuminõ
+autidõ vooril tulõ-õs lõppu
+autoq kupatasõq tsõõri piten
+autoq muguq vuurvaq müüdä
+autoq püretäseq õhku
+autoq sõidiq üten joron
+autoq ajavaq õhu pendsinivingugaq savvu täüs
+auto iist masti hääd rahha
+autogaq veeti kardohkit
+auto jäi mutta kinniq
+sohvriammõt om vahva
+autojuht sõit kipõmbahe ku lubat
+auto käve üle pää
+massin kallus üte küle pääle
+massinakere rihtmine
+auto kupatas hirmsa kärogaq müüdä
+auto virotas vuhinagaq müüdä
+auto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma
+autoklaasi päält tulõ mustus ärq nühästäq
+auto üten haagitsagaq
+auto mõskus vihmagaq puhtas
+auto tulõ hüä hunnigaq süäqpoolõ
+auto nakkas risttii pääle joudma
+auto läts katski
+auto kimmätüs tulõ ärq tetäq
+massinal tulõ õli ärq vaihtaq
+autol tull tsõõr alt ärq
+massin avitas mitu tuhat eurot aastan kokko hoitaq
+automaatkäügikast
+esiqhindäst käümäminejä massin
+automaatpendsinijaam pendsiniautomaat
+automaat lask vällä sõidupiledi
+auto mootor tüküs jupsma
+autonummõr
+autol oll kaal üle
+auto pääl oll alostaja juhi tunnistäht
+auto om maal tarvilinõ sõiduriist
+auto om purulõ sõidõt
+massin om rikkõn
+massin om tehnilidselt kõrran
+auto om tüükuan parandamisõ jaos kanali pääle aet
+auto om hää matsu saanuq
+auto om vussin
+auto ostmisõs seost rahast viil saa eiq
+auto läts kurvõst vällä
+auto linnas tii päält vällä
+auto pidi kinniq umbtii pääl
+automõsu om täämbä odavamb ku muido
+auto pidi kinniq kummõ vingmisõgaq
+tiihoitja raahoitja
+auto tsiuksõ minno lumõlopagaq
+auto puudus om suur pendsukulu
+autoraami rihtmä
+auto sõit aialõ sälgä
+auto tsõõriq aediq tasakaalu
+Auturi' võiva' küssü' keelenõvvo Võro Instituudist.
+tegijäjago
+autor es tiiäq mis lugõjaq timäst arvasõq
+autori hõrrõkiri
+kirotaja om pruuvnuq inemise henge salahuisi sisse minnäq
+autor kaes lüüdi ja karala kiilt kuun niguq ütte kiilt
+auto sais sääl kohe tä saisotõdi
+auto sõitsõ takast sisse
+auto läts palama
+elämiseauto maja-auto
+auto kaal oll üle
+autovabrikun tetäs ka peräkärre
+issi süütevõtit käändse
+auto kaksas paigast
+auto virot suurõ huugaq nuka takast vällä
+viskats
+autotulõq lööväq silmä
+auto rihte tiiveere poolõ
+auto sõit üle risttii
+auto varastõdi joba tõist kõrda ärq
+autovargaq ommaq viimätsel aol veidükene tagasi tõmmanuq
+auto jupiq
+auto vilgutas tulligaq
+auto või üle pää käändäq
+autokoso
+auto vuraht müüdä
+tege suu vallalõ
+lask värteq vallalõ
+vallalidsõ loomugaq inemine
+sund minno
+ma kitä teid
+tõi kõik tõõ vällä
+and ammõdivelile ja -sõsarilõ umma avvustust
+ilmut uurmistüü tükelde
+avaldusõ kirotamiskõrd
+avaldus kolmõn tükün
+vallalinõ kinniline kohtupidämine
+riigiraadio
+avalik inemine
+lõõhkõ naarahtus
+vallalidsõ meelegaq inemine
+ausa jutt
+abaraq rõivaq
+suur kaalamulk
+hädäolokõrd
+õnnõtuspitur hädätormas
+lajalinõ ussaid
+apar rüüd
+Vällä löüdä' vahtsit territooriummõ, minkast ei olõs julanu' unistadagi, et nä omma' olõman....
+Lövvedi, et timmä oll aastit võlssi praavitõt, selle et timä tõvõs oll määrät lahkmiilsüs.
+otsmiskäük
+vallaliidsi silmigaq
+Suidsusanna tegeva ussõ vallalõ
+baaslaiv tüütäs püvvetüid kallo ümbre
+tugilaiv
+pisiläseq sigineseq poolõsminegigaq
+balletitandsja painsa kihä
+balti keeleq
+baltisaksa kiil
+banaan om vähäkese länge maigugaq
+parasknik
+MARINEERIT TSIALIHA VARDAH
+Baskiirimaa kaart
+Baskiirimaa suurõmbaq liinaq ommaq Ufa, Sterlitamak, Salavat, Neftekamsk ja Oktjabrski.
+Baskiiri lipp
+Bakiiri lipp om Vinnemaa Föderatsiuuni kuuluva Baškortostani vabariigi lipp ja baskiirõ rahvuslipp.
+Baškortostani Vabariigi sümbooliga Baškortostani Vanbariigi ammõtligul kodolehel (vinne keelen) Baškortostani Vabariigi lipust Geraldika.ru veebisaidil (vinne keelen) Riiklik sümbooliga: Baškortostani Vabariik - Ufa (vinne keelen)
+tsukõlusõgaq sann
+jämme kiil
+basskitra
+Beatbox Eestin
+Beatbox, ka human beatbox, om suu abiga pilli- ja muiõ helle perrätegemine.
+latsõsaamislainõq
+pensin sulatas rasva
+kütsevatukuuk
+raamadunimistü
+Tan nimekirän olõ ei uur ́mistöid võro keele kottalõ.
+biodiisli
+Biograafia ESBL-in Kikka Jaan Olympedia lehel
+bioluug uur elävät luudust
+biotiik
+bituumenitõrv
+B. Kas täüskasunuq ommaq Sinnu minkagi hirmutanu, et Sa hää lats olõssi?
+B-astmõ luaq
+B. Kirotaq minevä- ja timahavva koolin peetüist tähtpäivist (nt märdipäiv, jüripäiv).
+B. Ku pall'u pruugit arvutit, määntside netilehekülgi pääl Sa kõik aig käüt?
+B. Ku sakõstõ ti sõpruga kokko saati ja midä sõs tiiti?
+papõr tulõ täütäq suuri tähtigaq
+B. Mänguga päälenakkaminõ.
+B. Määndsit tempe vai krants'uisi tetäs Su tutvidõ hulgan klassivellile ja -sõsarilõ, koolivellile ja -sõsarilõ, oppajilõ ja võõrilõ?
+ilma murrõldaq
+jäeti valimiisile nimme minemäldäq
+häädüsklass
+lisasilm
+Taigamõtsaq
+Taiga ehk boreaalsõ mõtsa levik
+Brasiilian panti masma sõasäädüs
+Brigatiir, kas piät vahtsõ sego segämä vai seosama lõpuni tarvitama?
+ilmkistumaldaq hää keelemõistminõ
+panõmiq linnupiledi kinniq
+hirmsa veretüü
+budausolinõ budist budalanõ
+bussõ sakõmb sõiduplaan
+bussiq lääväq liini pääle
+bussijuht autojuht
+Bussijuht.
+Bussijuht kaes üle ola ja ütles: "Nonoh! Är no hinnäst sandis kül tekku! Sa jo peris kõnnit! Sant om iks tuu, kiä ülepää jalgo pää olõ-i"
+bussipiätüs
+bussipiätüste korju joba umajago rahvast
+bussi pääle tull piledikontroll
+Bussin istnu miis naarahtas mullõ ja ütles: "Noh, vet iks kodotsõst kasvatamisõst nä tulõva!"
+Bussin istnu miis võtt kah sõnna: "Jajah, sul om jo peris elovaim sisen! Ja är mii ao peräst sukugi murõhtagu! Neo marsabussi liigusõ siist liina nigu niuhti!"
+bussin oll ütsainukõnõ sõitja
+bussi pääl oll üts mutikõnõ
+bussin ommaq istmisõ kotusõq ja saismisõ kotusõq
+bussin om takanpuul ruumi küländ
+bussi- taksopark
+bussi ussõ man tekkü rüselüs
+buss joud peräle ildampa
+buss oll nii täüs et miiq olõ peris ärq litsunuq
+buss piät et meid pääle võttaq
+buss ristitäs veereliina huulitsit piten
+Capri saart om peet ka maapäälitses paradiisis
+Carl-Magnus Annell, 65 a. inneskine aokiränik:
+lasõrtsõõr
+C. Kas Sul om olnu hirmutavit unni vai om kiäki tõnõ ummist unnist kõnõlnu?
+C. Kirotaq kuuliastmisõ ja kooliga köüdetüid kombit (nt edimäne koolipäiv, tutipido, rebäses lüümine, saa päävä ball).
+C. Kir'eldäq mängõ ja noidõ reegliid. Võtaq abis sääne sortõs jagaminõ: pallimänguq, viskõmänguq, joosumänguq, käkmismänguq (peitusmängud), hüppämise mänguq (hüppemängud), tasakaalumänguq, plaksutamismänguq, näpumänguq (sõrmemängud), pandimänguq, kaardimänguq, lavvamänguq, paprõmänguq, sõnamänguq.
+C. Kuis nal'aq Sinu mano jõudvaq - kost Sa noid kuulõt vai loet?
+C. Ku Sul om uma kodolehekülg, sõs salvõstaq tollõ sisu faili ja kommõnteeriq, kuna tuu tettü om.
+Contra jano kustutas Värska Vesi ni joosu tugõja omma Nopri ja Taarapõllu talo.
+Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia' internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle.
+Contra om meisterligult tõlknu võro kiilde mõnõ kiräkeelidse lüürilidse luulõtusõ (Marie Heiberg, August Sang), miä võiva anda tävveste vahtsõ elämusõ toolõ, kiä om naid inne lugõnu.
+Cornwallin kõnõld kiil kuuli 18. aastagasaa lõpun vällä, a elostõdi vahtsõst 20. aastagasaal.
+C. Panõq kirja mõni viimäte kõnõld vai kuult jutt, nii nigu Sa kõnõlnu taad sõbralõ.
+imändäq ja esändäq!
+daamõl om näo pääle puudrit pant
+Dagö om Eesti folkrokk ansambli, mink asotivaq 1998. aastaga sügüse Saatpalu Lauri, Rebäse Peeter ja Kikka Tiit. Dagöl om peris mitu laulu, kon myni syna vai rida om võro keelen.
+Vseviov om tunnõt uma referaadisarjugaq Eesti Raadion. Egä nätäl om Vikerraadion timä aoluusaadõq "Hämmär Vinnemaa".
+alostusplaat
+edimäne romaan
+piinü küsümine
+demokraatlinõ ilmakaeminõ
+vabaq valimisõq
+lindsalklanõ
+MAGJAHUSÕQ
+Makõqsöögiq:
+ütsipulgõ jupõldõ
+eräuurmiskontor
+Idee-tsõõrist tulnu plaane ja vällämärgit tegevuisiplaani arotadas ütenkuun tegijadega jõulukuun.
+Ku läämi' ütte eurotsooniga, sõs ei tulõ' inämb tagasi tuu aig, ku devalviirmise pelgüsen massõti Eesti krooni hoiussilõ protsente mano.
+Devoni aigo om nimetet ka kallo aos.
+Devoni keskpaigan ilmuva vällä ka edimädse' katõpaiga eläjä', kinkal oimussidõ asõmõl naksi' tegünemä jala'. Näid om nimetet tetropoodi'.
+devoni liivakivi om putõ
+Dialoogi leht
+Digifotoq ja -videoq tulõ ümbre salvõstaq, tähtsä om alalõ hoitaq fotoaparaadi ja videokaamõra edimäne fail.
+diislimoodor
+diislimoodor kannahtas vaivamist parõmbalõ
+sohva pääl olliq verevä veini plekiq
+kaejadiplomaat
+Kittüskiri
+Tenokiri
+juhtja kotusõtäütjä V asõmik
+innembine juhtja
+direktri tüütarõ
+direktri kõnõq oll lühkene
+direktri kõnõl tõsitsõhe ja tähtsähe
+Dirigent Kalev Lindal Varbuse Muusikamõisast uut kontsõrdiprojektin üten lüümä kõiki lauljit.
+määnestkiq kõrda es olõq
+kõrd läts lopõs
+salahäötäjäq laheq silla ärq
+diviisi kura siib murti läbi
+D. Kirotaq, määntseq hobiq Sul ommaq (minkagi korjaminõ, pääväraamadu vai salmigu pidämine vm).
+D. Kos ja kuna hariligult hirmujuttõ kõnõldas? Kiä kõnõlõs?
+D. Määntsit blogisit Sa loet?
+D. Määntsit mängõ mängseti sõs, ku peris tsill'okõsõq olliti (nt kodo, arst, provvaq, puut, tiatri, lauluvõistlus, politsei-kur'ategijä, sõaväeläne, autojuht jm).
+muutmaldaq kuulutus
+doktorikoolitus
+Doktor Karl Abraham Hunnius naas' pruukma Haapsalu ravimuta.
+ammõdipaprõq olliq tarrõ piten lajan
+paprõq näütäseq kohtualodsõ süüd
+papõr om ehtsä
+dollari hind nõsõs
+päätsiht
+andjit oodõtas verd andma tõõsõpäivilde
+halvastõ lõpnuq lugu
+Lattikul om tanman muiduki ka erijuuni: ku Lutsu nallatusõ takast paist sakõst läbi makõhallus igätsüs, sõs Lattik om terävämbä arolagõhustunnõtusõga ni tä keskendüs inämb stseenile ni taa dramatiirmisele.
+DVD-näütämisega samal pääväl, 1. oktoobril kell 19 om Varbusõ Muusikamõisan suur suvõlõpu välikontsõrt "Laul läts mõtsa" üten Mõtsatöllu, Ummamuudu ja projekt-kunnakooriga. Kae' kontsõrdi lehte FBn ja Muusikamõisakodulehte. Kell 16-17 kotussõpääl kontsõrdipileti' soodushinnaga 8 eurot!
+DVD tutvustamisõs tett lühküt filmijuppi saa kaia' siist.
+DVD ülesvõtmist ja filmissaamist tugõsiva' Kultuuriministeerium, Hasartmängumassu Nõvvokogo ja Rahvakultuuri Keskusõ Vana Võromaa kultuuriprogramm.
+ku D-vitamiini om veidüq nakkasõq luuq pehmes minemä
+petüjutt
+sündmäldäq tego
+hirmudu vaiv
+puron miis
+kimmüseldäq inemine
+sündmäldäq tundmisõq
+asatundmisõ piirest välläjoudminõ
+sündmäldäq üllenpidämine
+kehväq riistaq
+segäne jutt
+määrämäldäq iän herr
+hõelaq kängäq
+sündmäldäq olõminõ
+vilets elämine
+andsagu kujogaq kasv
+vastamiilt otsussõq
+vasta säädüst tett ehitüs
+säädüsvastalinõ sisserändämine
+segätsehe kõnõlõma mämmätämä mämähämä
+püsümäldäq ilm
+ettetiidmäldäq inemine
+kimmüseldäq olokõrd püssü mitu aastakka
+tasandamaldaq pind
+tasandamaldaq tii
+ropp ütlemine
+udsutama
+pudsunõ
+Ku mi läämi kavvõmbalõ, sõs tulõ tõistmuudu asjo lisas, sõski omma Hummogu- Soomõ ni Põh'a-Karjala sanna küländ sammamuudu nii ku mi Võromaa uma.
+Edesi lätt kõik tüütarõ-arotusõ vormin.
+iinpuul tull inämb mõtsa
+kuikiqmuudu päse-es edesi liikma
+edesi toukama
+edesi minemä
+edesi mõtõlgõq esiq!
+Edesi mõlguti, kuis maq ei olõski maq, seo tähendäs pääaigu nuur ́, kõhna ja pikki hiussiga miiss ́, a olõs hoobistükkü naanõ, sääne vanõmp joq. Vanamuur ́, ütesynaga.
+edesi-tagasi
+iin- ja taasperilde
+edespiten edesipoolõ
+iinpuul nakkamiq parõmbahe elämä
+Edespite hoitas ja kantas ammõdiketti Võro Seltsin valmis tettävä statuudi perrä.
+Kokko pandas tegevüskavva, midä om vajja UNESCO esindüsnimekirja taotluse jaos.
+Eda Veeroja
+otsa pääle saanuq inemine
+kõrdalännüq tüü
+nõudmisõq kõnõluisi kõrdaminekis kõnõluisi kõrdaminegi edelüseq
+heigot uma vahtsõ soengugaq
+edelüs ja väüdüs
+pidä parõmbas kodomaa kraami ostaq
+ma piä käsitüüd vabrigutüüst parõmbas
+pidi targõmbas vaiki ollaq
+Eelistadas esisugumast vai lihtsit sälärõivit, mitte ülikunda ega lipsõ.
+Kõgõ hariligumb saak ommaq mutiguq.
+Teemat "Huumor" vastatõn kirotaq umast pääst, är kirotaguq ümbre raamatit ja är võtkuq tekste võõridõ Internetilehekülgi päält.
+alt kooliiä latsõq
+Kõik neo nimmadu asjaolu rõhutasõ, et võrokõisi looming moodusta-i ütstõõsest ja egapäävätsest elost rangõlt lahun kunstižanre nigu kirändüs ja muusika, nisamatõ aja ei piiri kunsti ja folkloori vaihhel, a na kõik põimusõ ütstõõsega.
+üts lehekülg tagasi
+õdak inne
+mineväaastaga aastak tagasi
+Huviliidsi oll sõs hulka üle kõge Eesti ja eski kavvõmbalt. Sannalisõ ja oppi tahtja piäsi joba aigsahõ hindäst teedä andma adressi pääle: eda.veeroja@gmail.com, et kimmähe kotus saija.
+minevä nätäl ma õnnõ loi
+päiv inne
+viimädse risttii pääl
+minevä suvvõ käve Soomõn
+minevä sügüse rõivin oll moodun verrev värm
+Innest märksemi, et sakõst kõnõldas luulõtustõn madala staatusõga inemiisist.
+tulõva nädäli
+tulõvanõ suvi
+Kirjapanõk: Ivi Rausi, ivirausi@gmail.com
+Panõ KIMMÄHE hinnäst kirja!
+tulõvanõ jalgpallimäng
+pääletulõvaq tüüq
+Nain maakotussin om ainugõsõs korgõmbas ni kõrraldavas võimus Eesti Maapäävä luud rahvavõim läbi Eestimaa Pästmise Juhtkogo.
+Eelurikkus AnAge entry for Pteromys volans
+kavvõmban paistu suur mägi
+laulus
+eepoisi ilm
+edeots ja peräots
+ede- ja tagatarõ
+{kiil} teräväq ja kummõq vabahelüq
+{kiil} teräväq ja kummõq sônaq
+ettekirotusõq olliq küländ segädseq
+muudu andma
+muudu võtma nitti võtma
+veereliina majaq olliq madalaq
+Kursusõ tsiht: Saiaq ülekaehus Lõunõ-Eesti keelelidsest kujonemisõst ja oppiq praktilidsõlt võro kiilt.
+Kursusõ tsiht: Lõunõeestikiilse kirändüse tutvustaminõ.
+edeots
+Ristinimi/edenimi ja perekunnanimi
+iin paistuq vahtsõq juhtumisõq
+Eesti avit Lätil mõtsapalamist kistutaq
+Eesti iistsaisus ÜRO man
+Eesti valitsõmisjaotus
+Eesti hindäperi saamisõ aastagapäiv
+Eesti jagonõs 15 maakunnas
+Eesti jalgpallikogondus
+eesti ja võro kiräkiil
+Eesti piir' ja piirivalvõq
+Eesti kiil
+Eesti keele instituut: sõnal "neeger" ei ole solvavat tähendust Urmas Sutrop. "neeger" on eesti keeles kindlasti halvustav Linnar Priimägi. Kuni elab ema veel, alles on ka emakeel Kari Käsper. "neeger" ja "mustlane" meedias Linnar Priimägi. Neegri-küsimusest. Keel ja Kirjandus 2013/1 "Neeger" on muutunud solvavaks Aivar Aotäht. Süsimustad neegrid süsimustades kaabudes
+eesti keelel om tulõvik olguq et eesti keelen tullõvaigo olõ-õiq
+eesti keele murdis jagonõminõ
+Eesti keele ma olli är opnu mitmõl kursusõl, a ma es mõista seod iks nii häste.
+eesti keele oppaja
+eesti kiilt es peetäq tähtsäs
+Eesti keele sai ma selges inemiisiga kõnõldõn, võti ka kursuisi.
+Võro keelen pruugitas sõnna niigri (ja eesti keelen neeger) päämidselt Afriga tummõnahalidsõ (niigrirassi kuuluva inemise) kotsilõ, a täämbätsel aol peetäs seod sõnna mõnikõrd (näütüses mustanahaliidsi hindä puult) solvavas.
+pärn ja lõhmus ommaq eesti keelen sama tähendüsegaq sõnaq
+Eesti kiilt kõnõlõs andsakult.
+Võro, seto ja eesti kiil
+Eesti Kirjandusmuuseum
+Eesti Kirändusmuusõumi folkloristiga osakund, Eesti Rahvaluulõ Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdõlõva rahvaluulõ opituul ja Eesti Folkloori Instituut kõrraldasõq
+Eesti Kirändüsmuusõumi folkloristiga osakund, Eesti Rahvaluulõ Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdõlõva rahvaluulõ opituul ja Eesti Folkloori Instituut kõrraldasõq
+Eesti kirändüspildin jääse võro auturi päävoolust kõrvalõ joba keele tõttu.
+Eesti Kultuurkapital
+Eesti kõgõ kuulsamb täämbädse päävä beatbox'i iinkäüjä oll' 1930. aastist pääle Boba - Sapožnini Vladimir.
+Esti läbi terve elo.
+Eesti-Läti piir
+Eestil om maapiir' Vinnemaa (Eesti-Vinnemaa piir') ja Lätiga (Eesti-Läti piir) ni merepiir' Soomõ (Eesti-Soomõ piir') ja Roodsiga (Eesti-Roodsi piir').
+Eesti luudus pand meile kõigilõ ja tulõvilõ põlvilõ pääle kohussõ hoita' keskkund puhas.
+Eesti luudusõ pärli
+{m} Eesti eläjäq
+Eestimaa lõunahummogu poolidsõn nukan Põlva maakunnan Orava vallan omma' Piusa liivakivikooba'.
+Eesti Maapäävä Vanõmbidõ Nõvvokogo
+Eesti mummuisti silmin
+Eesti NSV teeneline tohtri tiidläne
+Eesti oll tuudaigo mu jaos tõtõstõ miiliköütjä kotus, kuna kõik oll muutumisõ pääl.
+Eesti om imemaa.
+Eesti jagonõs valimiskunnõs
+Eesti om vaba maa
+Eesti ibidõl om puhkus - 4 aastakka uibu tüütäse ja viiendäl aastagal võtva palgalda puhkusõ.
+Eesti pagulasõq pagõsiq verevide võimu
+Eesti Panga president
+EESTI KÕGÕ PARÕMB UMAVALITSUSJUHT
+Eesti piiri hoit ja valv Politsei- ja Piirivalvõammõdi piirivalvõosakund.
+Eesti piir' om Eesti riigipiir'.
+Eesti Raadio 2000 (Saadõq Sumaci Yma lauljatiist, muusikast, mehest Vivanco Moisésist jpm.
+eesti rahvakalender hingamispäev surnutepüha
+Eesti rahvakallendri uurja folklorist Hiiemää Mall om pidänüq märdipäivä muistitsõs aastagavaihtuspühäs.
+Eesti rahvameditsiinin om sanna kõgõ avvu seen peet.
+eesti rahva püsümäjäämine olõnõs eestläisist hindist
+Eesti rahvas olõ-õi aastagasato seen kaotanuq tungi esiqsaismisõ perrä.
+Eesti rahvas om rahulidsõ meelega rahvas.
+Eesti ranna veeren
+Eesti raudteie pääle tuudi vahtsõnõ veerem.
+Eesti riigikiil om eesti kiil.
+Eestin eläs palajatsirk.
+Eesti kaitsõalutsit sortõ om nimekirän 30, naist Eesti Vereva Raamatu sortõ om löüt 8: balti sõrmkäpp, tähniline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, suuhiilakas, tui-tähtpää ja tsill'ukõnõ vesikupp.
+Pall ́odõn Õuruupa riiken om mustlaik-apollo kaitsõ ala võtõt ja häömisel, a meil timä eloruum lätt egä aastaga laembas.
+Eesti sõameheq, kiä Vinne väeh tiinväq, kutsutasõq kodo ni saadõtasõq lakja.
+Eesti sõaväke vähendedäs tuu mõõduni, midä sisemädse kõrra alalõhoitmisõs vaia lätt.
+Eestin oll parrahe suvi, ku ma siiä tulli.
+Võro sõna niigri om peri s'aksa sõnast Neger, miä ummakõrda tulõ prantsusõ sõnast nègre, mink põh'as om ladinakiilne umahussõna niger 'must'. Nii s'aksa- ku ka prantsuskiilne sõna om seo ilma aigo halvustava maiguga. Hispaania ja portugali keelen tähendäs negro lihtsähe musta värmi ni om pall'odõn riigen egäpäävätsen tarvitusõn.
+Võro sõna niigri om peri s'aksa sõnast Neger, miä ummakõrda tulõ prantsusõ sõnast nègre, mink põh'as om ladinakiilne umahussõna niger 'must'.
+Eestin om kogõr harilik kala.
+Eestin om kuupõ häste veidü', luuduslidsi kuupõ. Ja olkõ, et taa tan om inemise tett kuup, sõs ao joosul om taa säändses luuduslähküs saanu' ja om Eesti mõttõn küländ eriline elokotus.
+Eestin eläs lendoravit Viromaa keskjao soiõ ümbre mõtson, kotussidõ ka Lõunõ-Pärnomaal ja Harjomaal. [5]
+Eesti-Soomõ maavõigõlus jalgpallin
+Eesti-Soomõ ütine ettevõtõq
+Eestin pidä egä inemine egä aastaga umma hällüpäivä.
+Eestin kasus väega pall'o.
+Eestihte tull tä periselt elämä kuus aastakka tagasi, a seeniaoni om täl nii mii maa kombidõ ku ilmaga rassõ är harida.
+Eestist saa Suumõ merilde innembi ku maildõ
+Eesti sümbolidõ pruukminõ
+Eesti sümbolidõ pruukminõ om säädüisiga paika pant.
+Eesti sümboliq ommaq Eesti lipp, vapp ja hümn.
+Eesti sümboliq ommaq Eesti riigigag köüdedüq sümboliq.
+Eesti Suuri Ettevõtjidõ Ütisüs
+Eesti kõgõ suurõmb saaristu om Õdagu-Eesti saaristu
+Eesti suusaspordi vanaq tegijäq
+Eestin väegä harva harulidsõ võtmõhaina üts kolmest teedä' kotussõst om Karulan.
+Eestin vaihtõdas tihtsähe padjakottõ ja koolitusministriid.
+Võro ja eesti tähistün om õ-täht w- ja ä-tähe vaihõl.
+Eesti Tiatri- ja Muusigamuusõumi veebin lühkü ülekaehus klavõridõ aoaluust Eestin Eestin tetäväq klavõriq Estonia Petrof'i klavõrivabrigu kodoleht.
+Eesti Vabahussõda
+Eesti ja Vinne piir' om ka Õuruupa Liido välispiir'.
+Eesti Vabariigi pääministri edüstäs Vabariigi valitsust ni juht tollõ tegevüst.
+Eesti Vabariigi riigipiir ja Õuruupa Liido välispiir
+Eesti Vabariigi sündümine oll suur muutus
+Eesti Vabariigi välläkuulutamisõ tähüstämine Pärnän, 24. radokuu pääväl 1918.
+Eesti Vabariik luvvas vahtsõst 1991. aastagal, a kultuurilidse ja poliitilidse liikmise nakkasõ pääle varrampa ja marulidselt ka aoluulidsel Võromaal.
+iist- külekaehus
+Eestläseq
+iistläseq tüküseq setokõisi tsolkama
+Eestläseq (varahadsõmb umanimitüs maarahvas) om õdagumeresoomõ rahvas, Eesti põlisrahvas.
+Eestläseq (varahadsõmb umanimitüs maarahvas) om õdagumeresoomõ rahvas, Eesti põlisrahvas. Inämbüse eestläisi imäkiil om eesti kiil.
+eestläisi muistinõ kangus lupa-s täl perrä andaq
+Eesti sõbõr pand sääntse arvamisõ välläütlemist inämb ku immes.
+Eestläisi etnilidseq alambrühmäq ommaq näütüses võrokõsõq, setoq, mulgiq, saarlasõq ja hiidlasõq.
+Eestläisi jaos oll arvosaamalda, mille nä piäsi hindä jaos küländ suurõ raha pandma taksosõidu pääle, ku tuud saa tarvita hoobis mõnõ tähtsämbä asa jaos.
+eestläisi kogohus Roodsin
+Eestläisil jääs hingidepäiv hingiao sisse.
+Eestläisil jääs hingidepäiv hingiao sisse. Hingipäivä om nimmat jo 14. aastagasaa lättin, a timä tähüstämine om jäänüq umauso hingiao varjo.
+eestläisi muistõhavvanõ vabahusvõidõlus
+Iistlaulja kuts üten laulma Võromaa regivärsilidsi põllutüü- ja söögitegemise laule.
+kaitsma hoitma
+eederliguq õliq
+eeder oll putlist ärq hingänüq
+süäme perrä valiminõ
+telekan käü kunstisaadõq
+tegüsämb
+lüüvä etteastmisõgaq kõnnõmiis
+egaq latsõq kõiki asjo essile-immile ei kõnõlõq
+egaq ma es hiidüdäq sinno?
+egaq ma väegaq vasta es ajaq
+tulõ-õs ma ilmaaigo asja ka õks oll
+egaq ma ilma iist ei tahaq ma massa
+ega ma muido es tiiäq ma kuulu perrä tulli
+õgas ma meelegaq tii es
+õgaq maq tuud tiiä eiq
+Ega' nõuka aol ilma perreldä' ei olõs midägi saanu'.
+ega opõtaja kats kõrda jutust ei ütleq
+egaq rõivaq olõ-iq lortsmisõs
+egaq sa viil niipia ärq ei lääq?
+Ega seo mi viimädses sõidus jää-i.
+egaq taa olõ-iq nalaasi
+ega taa Vinne riik kavva kuun ei püsüq a põraq om viil tükün
+egas õgas
+egaq tä pallo noorõmb minno olõ-õiq
+Ega tä teid uma jutuga är es väsütä?
+egaq tä ei küsüq kas tä tuugaq umma tervüst rikk vai ei
+egas tõtõ asagaq nalla ei olõq
+õgaq ütsik olõ-iq läsk
+Egüptüse pürämiidiq ommaq ilmadusuurõq ehitüseq
+Egüptüse vaaraodõ sugu
+aotäht
+ehtsä kuld
+õigõ maasüük
+Ehtide edesiminek, naabridõ mõjo ́.
+Plaadi pääl om pruugit kunstnik Margna Epu Kaika Suvõülikooli XX juubõlis kujondõdu logo.
+ehitäjä või-iq projekti hindä voligaq muutaq
+ehitüsmehile tege murõht kehv ehitüsmatõrjaal
+tsäpänd hindäle palksanna
+ehit kodotallo vahtsõ tarõ ja sanna
+ehit sanna lumbi viirde
+ehitüsest jäänüq praht palotõdi ärq
+ehitüse perädüq mõõduq
+Ehitüslugu
+ehitüsmatõrjaal
+eihtüsekraam om joba olõman
+ehitüsmehile massõtas häste
+Ehitüsperändüs
+ehitüsplats
+vaest saq ka iks mõnikõrd miiq poolõ trehvüt
+A õigõ oll, et tä näüdäs pääväpilte pääl alasi väega hää vällä - ku vaia, sõs armsa, ku vaia, sõs väkev, tõõnõkõrd kogoni peris ähvärdäjä ni pellätäv, nigu nuu leopardi jo periselt ommaki.
+Peräkõrd om kõik tuu, midä märgitäs kulla nimega, nakanu' olõma inämb sääntse ainõ sarnanõ, miä om kül' värmi poolõst kulla muudu, a juusk kergehe läbi sõrmi.
+Peräkõrd om kuld üts kihvt? Häste mõos õnnõ tsipitsillokõsõn pordson - targõmb tempi' suurõ hulga mullaga!
+Võro viisikut pand vast sõnnu ja kujunditega katsõtama ka loomuperäne mängülust.
+Vast tuuperäst pandsõgi Vidrik pudsunudsija Sassi nimes kah Sass.
+Vast ütelnü saq, mi jo õks üte külä inemiseq.
+heitünüq kass hürisi
+hiitünüq tsirk vuhvat lindu
+nii hiitü ärq et ihogiq nakas sälän liglõtama
+hiitü nii et iho naas sälän liglõtama
+Ehtsä eesti pitsüs.
+Ei, Aino, a ma olõ ammõdikohustuisi täütmise man.
+tii-iq härgütämisest vällä
+anna-es määnestkiq kassu
+anda-iq vinäld viina juvvaq
+Eichenbaumi Külli
+Ei, ei olõq tõist võimalust.
+Ei-ei, Ruudi avit mul hulga tüüd är tetäq.
+ei eläq ei koolõq hengitset õnnõ
+ei inämb ütte ihu ega hengehätä
+es nakkaq tõisi iin hindä musta mõssu mõskma
+nakka-iq ma hinnäst seo tüügaq kakõstama
+nakka-iq ma timägaq kohutõlõma
+häästolõkist hooli-iq
+es piäq umast naasõst
+kõik ilmä varanduse võisi tuu iist massa
+jää-es üte kõrragaq miilde piät viil kõrdama
+jovva eiq kallit rõivit ostaq
+jovva-iq ostaq aolehtigiq raamatist kõnõlõmaldaq
+jätä eiq sukugiq hinnast maaha
+jovva-iq inämb edesi minnäq piät hingähtämä
+jovva-iq maq inämb su porri kullõldaq
+ei jõvvaq teid ärq tennädäq
+jõvva-as ärq hamatsaq miä taa om
+jõvva-as kärro muast vällä vitäq
+es jovvaq poiga ärq uutaq käve tarri pite ja marut
+jõvva-as taad imeht ärq kaiaq
+julgu-iq istuq seo tuul om väega ümbreminejä
+kaiba-iq ilmangiq umma tervüst
+EI-KELLEGI-MAA. Yma Sumac. Eesti Raadio 2000 (Saadõq Sumaci Yma lauljatiist, muusikast, mehest Vivanco Moisésist jpm. Saatõ tegijä Tiit Kusnets.) NYYD-MUUSIKA. Legendaarne hääl Yma Sumac. ERR 2009 (Tegijä Berk Vaher. Toimõndaja Tiia Teder.)
+hiitü-iq minkastkiq
+ei tehkäq kah
+Es küsüq.
+kuulõ-iq kisinät ei kõsinat
+Ei lääq Aino kohegi, timä lõõritõlõs tan seeni, kooni tä näge, kasvai üts vällämaalanõ om tan.
+es lääq veerändit tunni
+ei lastaq filmi kaiaq üts kitmisvaheq tõõsõ takan
+ei lausuq sõnna V ei lausuq musta ei valgõt
+lausu-s sõnnagiq nõrgut õnnõ nõnna
+eeläq sai selges et asaluuq olõ eiq sukugiq hääq
+eeläq jõi täämbä om viil kamu pään
+eeläq kävemiq pähkmit korjaman
+eeläq käve ja nüüd jälkiq
+Eelä Kuuljamäe risti pääl.
+eeläq üüse kuud varotõdi
+eeläq sai veidükese võetus täämbä pää valutas
+eeläq teimiq lustisõidu mere viirde
+eeläq tull müüki vahtsõnõ ports kraami
+eeläq valiti vahtsõnõ juhtkogo
+ei liiguq paigast
+es liigudaq hurmagiq
+eelätsest pääle satas
+olõ-iq vaia aost ette rühkiq
+massa-iq nii toss ollaq tulõ iks hindä iist saistaq kah
+ei massaq nii torm ollaq!
+massa-iq umma meelehalva tõisilõ kätte massaq
+massa ei robistaq jää ei mi ildas
+massa-iq tedä naagutaq
+massa ei suuri herrigaq vaiõldaq
+mälehtä-iq midägiq
+Ei, ma mõtli rahalist avvuhinda.
+kõnõlõ-s ma säänest asja joht
+miildü-üiq mullõ nuuq rõngastõduisi kulmõ ja nõnnogaq tegeläseq
+es mõtlõgiq tülün perrä andaq
+mõrka-iq toolõ poisilõ ütskiq ütlemine
+Einar Haugen. The Norwegian language in America: A study in Bilingual Behaviour, Bloomington: Indiana University Press 1953.
+lahjõmba' vorstikõsõ'
+no kos no maq
+Ei noh, tuud külh, a Eestimaaga saa-i seod võrrõldaq.
+ütle-s midägiq õhas õnnõ kõrra
+olõ-iq kittäq
+taso-iq kõnõldaq
+olõ-iq midägiq tetäq
+olõ-iq mul hüvvä tervüt
+olõ-õiq võimu kallist autot pitäq
+Ei olõq säänest kuningat.
+olõ-õiq suu pääle sadanuq
+Ei olõq tä määnegi kuning.
+olõ-iq vaia minnäq
+olõ-õi vaia himostaq vanno aigõ
+seost olõ-iq sündsä kõnõldaq
+olõ-s aigo päädkiq sukõq
+olõ es hingelist es tossulist
+olõ es õigõt pauku õnnõ üts kõsahus käve
+es opiq hindä iist välän olõma jäigiq pussakus
+Es mõista naid kattõ luku kokko viiä, a ildampa tull vällä, et ka aoluuoppaja ollõv olnu Afganistani veteraan ja nä ollõv Palgiga suurõ sõbra olnu.
+mõista-iq hääl ja halval vaiht tetäq
+mõista-iq ma tälle meele perrä ollaq
+ei mõistaq kimmähe üldäq
+ütle es suurt midägiq
+Ei, papakonkursi.
+lüü es vaivalõ vasta
+Ei, Puškin võtsõ.
+ei saisaq pudõlingiq
+Ei putuq mu pekki!
+kõnõlõ es midägiq esiqerälist
+jätt käsü tähele pandmaldaq
+es tiiq kinniqpidämisest vällä
+ei saaq arvo midä tä sääl poni
+ei saaq müüdä kaiaq
+ei või kotust olla tülüdel ja tõrval
+saa-iq kaivadaq tüü om hää
+saa es silmäpilguskiq rahhu
+saa es kostkiq traktorit võti kraapligaq kõik kardohkaq ärq
+Es saa puhada, olli terve üü herevil, es saa und, üü olli pikä ja vaivaja.
+Es saa sõs peris selgehe arvo, kohe tä minemä piät vai mille peräst ülepää piät.
+es saaq timäst tukõ vanõmbilõ
+saa es und väherdelli üü läbi
+saa-iq külge
+Ei saaq, sa olõt viil väiku, kiä sul silmä pääl hoit, juhtus viil midägi.
+Ei saaq, sääl eläs üts vällämaalanõ.
+saa ei taast kongiq olõjat nakkas egäl puul kügäskellemä
+saa-iq timäst joht talotüü tegijät
+tükü es vaidlõma kai kõrvalt
+saa-aiq seost hoonast tüümiist
+es julguq nii korgõlt alla kaiaq
+koolõ-iq kiäkiq inne aigo egälütel om aig määrät
+ei jovvaq hinnäst tagasi hoitaq
+es saaq uhkust maaha surbuq
+es annaq elorasõhuisilõ perrä
+ütle-iq umist sõnnost vallalõ
+taha-iq taad pikkä vaivlõmist
+taha-iq sändsen osan ollaq
+taha es joht a pidi õks minemä
+taha es umma nimme määriq
+es tulõq tuu pääle et naasõlõ lille tuvvaq
+ei kannahtaq taad üttemuudu elämist-olõmist
+Es tä kõnõlõ es maka, oll kuulda õnnõ ohkamiisi.
+Tegomoodo ́.
+es tiiäq asast tuhkagiq
+es tahaq hädäst arvo saiaq ja tougas tuu allmiilde
+tiiä-iq kas auto pidähüs kodo sõitaq
+ei tiiäq kas ma tei õigust
+tiiä-iq kas muqsugumanõ tulõ taa tüügaq toimõ
+ei tiiäq kas om viil elon vai om joba toss välän?
+ei tiiäq kohe sa olõt taa raamadu tsusanuq?
+tiiä iq ku õigõ taa jutt om
+Ei tiiäq külh.
+Ei tiiäq, midä neoq välämaalasõq kõgõ inämp pelgäseq?
+ei tiiäq mis sääl kuurin tuu jõnksna om kas jälq poiskõsõq märräseq sääl?
+ei tiiäq miä tuu põhi om et tä minno süüdü pand?
+tiiä-iq määnest tsolki meile sisse joodõtas
+tiiä-iq joht
+tii-iq kärbläselegiq halva
+proomiki-is vasta vaiõldaq
+tihka es õkva küssüq
+tihka-iq sõbra käest rahha küssüq
+tohe-eiq piimä üle veere maaha tsirksadaq
+tohi-iq ausat nimme täüs tetäq
+ei võiq umbõhe kinniq pandaq
+ilman väsü-iq taast laulust ärq
+massa-iq jutuskiq võttaq
+ei tulõq miilde määne päiv om
+es tulõq ettepantuidõ ülesandidõgaq toimõ
+tulõ es taast kuunolõkist midägiq oll üts japatus õnnõ
+Es tundu.
+Ei tunnõ inämb ummi jalgo.
+tunnõ-iq seo nuka elämist-olõmist
+ei ütski süük ei suta minnu toita
+- Ei, - ütel bussijuht vahtsõst - ku tii pääl tulõ bussi pääle kontroll, sõs saa selges, et ma anni sõitjalõ piledi vasta säädüst ja mul tulõva pahandusõ.
+Ei, hallus peku ja mõnõ sinidsõ kotusõ lätsi timä arust ekäpite asa ette, ku õnnõ karada sai.
+anna ei tõvõlõ perrä
+Ei, varandusõ kaardiq neoq külh olõ-i.
+Ei vingu ja ei hädäldä egä väiku asa peräst.
+võeta-iq arotusõ alaq
+või-iq ilman teedäq
+ei vai jaa
+saa-iq nuristaq
+tohe-iq õigust kõnõldaq a peris võlssiq ka taha-iq
+võta-iq tükkü külest
+E. Kas ja kuis ti tähistät nimepäivä?
+E. Kas Sa olõt kuulnu ja kõnõlnu õudusjuttõ?
+E. Kas Sul om lemmikelläi, kost tä nime om saanu?
+e-post: info@nakatu.ee
+e-post: kaidi.mandla@mail.ee
+e-post: karula@lk.ee
+E. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
+eksämi tegemine
+eksäm sai tettüs niguq nipst
+vet edesipoolõ paistus miä saa
+Vet hää naanõ om nigu mehe kaal, käänd mehe pääd õigõlõ poolõ.
+· eksiil kirändüsen ja kirändüs eksiilin
+essümine om inemisel veren
+essünüq rändäjä kungits tii pääl
+tei keeleriiglin via
+essü kõrra vasta
+essüt tedä tüü man
+kopamiis
+piinü mõsu
+piinüq joogiq
+huvikäügi kammandaja
+huvvi sõitma
+võlss arvaminõ
+võõramaa puuviläq
+võõraperälidse vällänägemisegaq
+asatundja ärqnäüdät arvaminõ
+asatundja arvaminõ
+asatundjaq arvssiq et...
+asatundjidõ arvamisõ perrä...
+vaihõpiätüseldäq buss
+tä iks võhlusõst tuud kõnõl
+nii taa om
+üts molo om õnnõ olõ-iq täl üttegiq tundmist ei tõtõhust
+veerepääline tego
+rassõq ilmaoloq
+ohosport
+ohoturism
+kaemiq noh!
+ekvaatorivüü keskpaigavüü
+eläs õnnõ ruuhtõ nõal
+eläs tegüsät suguello
+eläs ütsindä
+eläs häste
+eläs hõlpu ello
+eläs kasvandu kasvanduimä man
+eläs kaugõ maa takan
+eläs rikkusõn
+eläs pordoello
+eläs maal küländkiq kõrvmadsõn kotussõn
+eläs hoolõtut ello
+eläs ku kana vilärõugu otsan
+eläs niguq võiu sisen
+eläs niisamatõ niguq innembigiq
+eläs piost suuhtõ
+eläs väegaq halvastõ
+poganahe eläs
+eläs tühjä ello
+eläs lakja ello
+eläs suurõn majan ühiütsindä
+eläs lihtsät ello
+eläs täüt ello
+eläs tüüle lähkün
+Nüüd vahtsõl maal ellen imehteli ma kõrrast inämb, kuis seo maa oll pääle tuhandõt aastakka võõramaist maahasurbmist joudnu alalõ hoita uma keele, rahva ummamuudu kombõ, uhkõ hindätiidmise.
+olkõq no lepjäq inemiseq tülütägu-iq kõik aig!
+elägeq häste!
+Eläguq kõik targaq meheq! Ulliq võinuq hääl meelel kooldaq.
+Eläguq rahvidõ rahu!
+elämiq-näemiq
+noq mi elä vahtsõn kodon
+elämiq tan joba neländät põlvõ
+miiq tan hillä-tassa elä
+mi ümbre eläseq vainlasõq
+elämiq Vaiksõn huulitsan
+elämine
+elämist om vaia vahtsõmbas tetäq
+elämisperine
+elämine om ärq laotõt
+elämine om mu hindä uma
+Müümise man olõvit ohtõ tulõ läbi märki, mitma jututsõõrilidsõ tulõti miilde, et turism tohe-i olla seon asjan päämäne.
+Elä nikagu puu lehte läävä vai kuna esi hääs arvat är minnä.
+Inemise'
+Eäniku ni näidõ arv.
+elä niguq taha ärkeq tõsõq uuratagõq!
+elä tõõsõ kõrra pääl
+oll aastit vällä saadõt
+ellimiq ütesttüküst hirmun
+pelgsi kõik pelüq ärq
+elli mehegaq iä nii et tä mullõ vast sõrmõga tikahut tuud olõ õs
+Ma elli Talinan ja mul oll vaia mõnõs pääväs asatoimõnduisi peräst Riiga sõita.
+Ma elli tuudaigo Soomõn, Helsingin.
+olli kortina pääl
+ma elli vaikligun huulitsan
+elli jumalapelglikku ello
+elli kõrd kuning
+elli Kanadan paossin
+elli sannakõsõn mõtsa veeren
+elli nunna muudu ello
+elli Roodsin paon
+elli väikon üürikortinan
+eleti vannamuudu edesi
+Eleti imä vanõmbidõ man.
+eleti rõõmsahe ja hoolõtuhe
+eleti rahulist ello
+eläs vanõmbidõ pindsi pääl
+elojärg lätt kehvembäs
+elon ja koolnuq keeleq
+Võro laulva luulõtaja esitäse umma loomingut väega erineviten olukõrrun: nii väikumban sõpru tsõõrin, asatundliku kirändüsrahva ku mitmasugumaidsi rahvakihte siän.
+tsäpe inemine
+elläv poiskõnõ
+ellävhõpõ lätt kalõs -38o man
+kipõ kauplõminõ pand kuandusõ edenemä
+elon klassik
+elläv muusiga
+elläv niguq tulõpiso
+Piinü inemise salat kas 35 EEK
+elektrijaam
+elektrimiis jakkas kakõnuisi juhtmit
+eelektri- külmämisriist
+elektriliiniq ommaq õdagilt pallo vaivaduq
+eelektri-hambahari
+eelektrikann
+eelektriläük
+elektrimoodori võlliq
+eelektrinäüt
+elektripliit
+elektrirong
+eelektrilämmistüs
+eelektri pruukmisõ täüsrasõhus
+eelektrikauba puut
+eelektri- telehvonitulp
+elektrivõrk
+välkpost e-post
+võrguaokiri
+Elektroonilidõlt esitedü töie kujondus ja külendüs olõ-i tähtsä.
+lihtsä viga
+tsibiputin
+kõgõ edimädseq nõudmisõq
+EL-in ommaq põllumajandustõ suurõq tugirahaq ette nättüq
+Eller liiksõ 1960. aastil Tarto kultuuri- ja korgõkoolikambun, tüüt oppajana, a võeti ammõtist maaha, kuna oll köüdet vastapandmisliikmisega.
+ello jäämä
+Elmar pand hindä õks uhkõlõ rõivilõ ku Liidi poolõ lätt
+Elo Liiv ja Taago Tubin märgoteleseq, miä om eestläisile varrampa uma olnu ja miä om umas parhillaq.
+eloaignõ vangipõlv
+ellen oll tä hää inemine
+elokotus
+elokotusõraha
+elo olõ-iq timä vasta armulinõ olnuq
+Esierälidsis juhtumiisis kõrvalõ pant.
+elogaq umbotsa joudnuq
+elo naas jälq rüüpähe minemä
+elo naas parõmbas minemä
+elo parõmb puul
+Eloigä
+elo esiq and õigõ tsihi kätte
+elo ja kunsti vaihõkõrd
+elo ja surma vaihõpääl haigõ
+eloao seen
+elätüshinna ülesminek
+elämine lätt kõrrast kallimbas
+eloohtlik tüü tõbi
+elokimmätüs elotaganus
+elopaigaperäne
+Elo kuld: tuu om ütsüte hoitminõ, ja huulmalda' tuust, et ma ei kanna' inämb paarirahva sõrmust, ma olõ õnnõlidsõn abielon ja kanna hindä seen elo kulda.
+elo lätt mi külän tasaligult
+ammõdi poolõst tohtrõ
+elämise muud
+Eluviis
+elo lätt vannamuudu
+elost võet tegeläne
+elotähtsä tarvõq
+elo peräots
+Elolugu
+elo paistus niguq halv uni
+elo om halv inemiseq ommaq ärq vihahunuq
+elo om summan
+elo om egä nuka päält parõmbas lännüq
+elo om joba kõrd sääne
+Elu on niigi väga tõsine ja luuletamist on vaja selleks, et elu natuke pea peale pöörata."
+elo om taktist välän
+elon või ette tullaq tiidmäldäq asjo
+Kõik naasõq ärkuq tekkuq käsitüüd!
+iä ots
+elopääväq om tä umma esätallo oranuq
+elo patatsõmbaq küleq
+elo kurapuul
+Elopaik ja eloviis
+elo tege inemiseq kõhtsambas
+elo vaivolõ vastapidäjä
+ELOTSYYR.
+Elotsõõr.
+elokõrd elotakt
+tarri kodonõ olõk tulõ müüblist ja valgusõst
+elläv inemine
+elon kääväq ülesminegiq ni allasadamisõq vaeldamiisi
+elon olõma
+elon tulõhtus kõkkõ
+elo taht elläq tüü taht tetäq
+tiidmist tulõ kavva koradaq
+elo sai otsa
+elo murrõmäng
+eloväsümüs
+elo unistus
+elovaim om seen
+elo kurapuul
+Eloviis
+Eluviis
+imä läts kogonistõ noorõn iän mehele
+imä and latsõlõ nissa
+imä annaq pippi ja päppä!
+imäq tüküseq ülearvo murõhtama
+imäq sööväq latsi perri
+õnnõ imäq tiidväq miä tähendäs poigõ sõtta saataq
+Imä anna-i vast tedä kinkalõgi.
+imä es lüüq kõvva õnnõ lapsas piogaq
+Imä es saaki seokõrd kur'as, oll' hoobis hiitünü näoga ja pand' Vidriku kipõstõ kuuma vanni.
+imä nakkas kuuki küdsämä
+imä naas kuuki tegemä
+imä naas latsõlõ tähti oppama
+imä naas saiakõisi küdsämä
+imä hõrõndas põrknit
+Imä kõlist ummõhtõgi P.-le ja tahtsõ teedä, miä sünnüs.
+E-mail: ursula@wi.ee
+imä- esäliin
+imä istus hällü man
+imä jäi rasõhõhe haigõs
+Emä esäga es saa hindäkesken väega häste läbi, esäl olli pikä tüüpäävä, a imä huuldõ jäie ma.
+Imä hiussõ' liigussõ' edasi-tagasi.
+imä võtt pojal ümbre kaala kinniq
+imä haard latsõ üskä
+imä käsk keldrist kardohkit tuvvaq
+imä käskse Tiiul tolmu pühkiq
+imä tarvit söögitegemise man pipõrd ni suula
+imä karist latsil lumbi viirde minegi ärq
+Imäkeelepäeva puhul kõrraldõdas mitmõsugutsit üritüisi nii eesti ku võro keele avvos. Näütüses tetäs taal pääväl Vikerraadion 2008. aastagast e-etteütelüst ja andas vällä aastaga keeleteo avvohind[2]. Imäkeelepääväl vai tüü lähkün peetäs pall'odõn koolõn ja latsiaion keelepäivi, kon kõnõldas eesti vai võro keelest.
+Imäkeelepäävä tähistämises teivä Vana-Võromaa latsiaidu võrokeelitside keelepessi 260 last üten oppajidõga käokirässit.
+Imäkeelepäiv
+Imäkeelepäiv om Eesti riiklik tähtpäiv, midä tähüstedäs 1996. aastagast luulõtaja Petersoni Kristjan Jaagu sünnüpääväl, 14. urbõkuu pääväl.[1]
+imä kobist patjo ja soput linno
+imä kuda kindit
+imä haard latsõ üskä
+imä küdsä leibä
+imä küdsi vahadsõq koogiq
+imä kurnas piimä nüssikust piimäanomahe
+imä lask pliidi veeren klõmpõ supi sisse
+Imäle ma es kõnõlõ kunagi tuud, miä periselt oll, kül johtu nigu ime mu tii pääle üts hää naistõrahvas, kiä aastidõ peräst minno nuuri nõvvuandlahe psükoloogi mano vei.
+imäarm
+imä arm
+imä arm
+imätundõq
+Imäl oll' no' peris pall'o tegemist.
+imäl oll viil kask sälän tä oll ääsäq kodo joudnuq
+imä lubasi latsõq vällä mängmä
+imä väegaq murõhtas umma poiga
+imändäl ommaq kirstuq hüäd täüs
+imäne kass
+imäne pini hatt litapini
+imäparts
+imä nõudmisõ pääle kõnõl tä kõik ärq
+Imä ikk koton ja kõnõlõs, et seod häpü tä üle ei eläq.
+imä kõrd ikk sõs jälkiq naard
+imä lugõmaldaq oppamisõq unõhtuq pia
+seokõrd imä perrä es annaq
+Imä umakõrda käve Vidrikul takan, kiildse täl pudsajit suuhtõ panda' ja käskse nuu' kõik Sassilõ anda'.
+imä iks halõstas
+imä om latsõq väega ärq tillitänüq
+Imä om sällülde põrmandu pääl ja tege jalguga sik-sak liigutuisi.
+imä mõist häste kutaq ja opas tütrile ka tuud kunsti
+imä ost tütrele lillilidse kleidi
+imä murõhtas poiga
+imäpalgast tull latsõsaamislainõq
+Imä korjas kärro leibä, ubinit, apõlsiinõ.
+imä pand kaloskiq jala otsa
+imä pand poiskõsõ putro tampma
+imä põõtas last
+imä puult olõ ma peri lätläisist
+imä võtt pojagaq
+imä rabõl terve päävä
+imä hürmäs last
+imä karvost poiga
+imä silest helläste latsõ pääd
+imä tsilgut latsõlõ ruuht kõrva
+imä vidi latsõ puulväelüisi tarrõ
+imä nisatas last
+imä trünne latsi
+imä tulõ õigõq pia
+imä tutut minno petmise iist
+imä uhkõnd uma targa latsõgaq
+imä hünisi laulu
+Imä ütel', et Vidrik om inemiselats ja või süvvä' egätsuku inemiisi süüki, a pudsunudsija Sass või süvvä õnnõ pudsajit, muu süük tälle ei passi'.
+imä häälits ikjat last
+imä võtt keelegaq tsädse silmäst vällä
+E. Määntsit suhtlusportaalõ Sa kaet (www.rate.ee; www.orkut.com jpt)?
+immis naas otsma
+immis sai kümme põrst
+nännä annaq pippi ja päppä!
+Imä ja esä mäng ́väq ka timägaq.
+Imä lugõsi tuud mullõ ette, selle et maq esiq mõista viil õnnõ tsipakõsõ trükütähti lukõq.
+"No kül imä paistus ümmärgunõ," mõtlõs Siiri ja tonksas immä kõttu.
+"Tä paistus luntkõrva muudu," mõtlõs Siiri.
+Üts ́kõrd pandsõ imä hindäle sukapüksiq pähäq, et timäl olõssiq kah niguq pikäq hiusõq ja sõs tä tandsõ Oliviagaq.
+Vikurnäkõ või löüdäq jo 19. aastagasaa kirotuisist, a digitaalsõ kujo saiq naaq 19. süküskuu pääväl 1982 teno Carnegie Melloni Ülikooli puutritiidläsele Fahlmani Scittilõ, kiä soovit' naid tuul pääväl uman e-kirän tüüseldsiliisile. Mõnõ kuuga läts' taa teedüs väega lakja ja säält naas' pääle vikurnäkõ pruukminõ üle ilma.
+Vikurnäkõ või löüdäq jo 19. aastagasaa kirotuisist, a digitaalsõ kujo saiq naaq 19. süküskuu pääväl 1982 teno Carnegie Melloni Ülikooli puutritiidläsele Fahlmani Scittilõ, kiä soovit' naid tuul pääväl uman e-kirän tüüseldsiliisile.
+Vikurnägo om tundidõ vällänäütämises pruugitav kirävaihõmärke kokkosäädüs, miä kujotas inemise rõõmsat, kurba vm näko.
+miili tuimus
+tsärre olõmisõgaq tundõperi üllenpidämisegaq
+tundõlinõ
+Emu!
+Sagõhõmpa löüd kokri lumbõst ja karjäärest, veidemb järvist ja jõkist.
+Inämbäste liigussõ nä üüse, päivä näid nätä' ei olõ' ja edimäne asi õkva, läävä' nää' sobividõ lumpõ sisse, et kudõnõda'.
+Inämbüisi om järveline ja maisõmaa suustuminõ käünü samal aol: järve kinnikasumisõst tegünü suu om kasunu maisõmaa pääle edesi.
+Inämbüste saa kõvastõ nalja, a tõnõkõrd tekitäs ülepiiriminek kullõjite siän vastamiilt.
+Inämbüs riike lask sul, ku olõt välämaalanõ, oppi kiilt ilma rahalda ja ku ma siiä tulli, sõs pand veidü süändümä, et ma pidi kandidiirmä ja masma pallo rahha, et oppi eesti kiilt.
+suurõmbjago rahvast om timä puult
+rohkõmb puult kuud
+pääpuu om sääl kuus
+inämbüsrahvas
+Inämbüs häti, minkaga ma Eestin inämbjaolt edeotsa kokko puttõ, tulli mu ihovärmist ja keelega hättäjäämisest.
+paralik
+Kõgõ inämb vällä arõndõt om õdagufriisi kiil, kuvõrd tuu kõnõlõjit om kõgõ inämb ja näid om ületsest elänige arvost küländ suur jago.
+hindä höörätedüq kablaq
+hindä pääle lää-iq mul pallond rahha
+inneskine koolimaja om noq eräumandus
+inneskine majandustiidläne:
+Inneskine mõtskunna sann Pärlijõõ veeren viiäs valla võetuna jõõ tõsõ kalda pääle, palanu sanna asõmõlõ.
+inneskidse kuulsa mehe elo lõppi unõhtusõn
+Innembiidsi niite pääle om pant mõts kasuma, ütsjagu niite omma' võssu kasunu', üttejaku pruugitas iks viil haina- vai kar'amaas.
+kokko võtma kirmahutma
+Endla tiatri ülemb näütevidonik
+väeläteq
+väetasakaal
+eenergiä kao-iq ärq a lätt tõõsõs
+Et energiät kokko hoita, või mutuk kogoni hindä süäme saisma panda'.
+jovvunudsija
+truksaq naabriq
+hindähalõhus
+riigiluumisõigus
+hindätapja
+hindätapminõ hindähukkaminõ
+hindäluuminõ
+umakari
+hindäkergütämine
+Kõgõ inämb om järvist tegünüisi soid kundistikkõ piirkunnan.
+A kõgõ rohkõmb omma Piusa pinda muutnu liivakaivandusõ kooba'.
+hiiq kohe poiskõnõ om roninuq!
+hinnäst tagasi hoitaq
+hinnäst täüs suurõlinõ
+Inne 2016. aastaga keväjä Põlvan Intsikurmun olnu IV Umma Pito käve müüdä Vanna Võromaad näütüs "Mõtsas mi olõmi jäänü".
+inne saa-iq haina puttuq ku hummogunõ kastõq om ärq lännüq
+inne eksämit tambitas üü otsa tarkut päähä
+inne istutamist tulõ kukiq ärq tasotsaq
+innembi ja parhillaq inne ja noq
+Inne järgmäst bussi tulõ piätüste ka marsruut buss, miä om kül tsipa kallimb, a tuu iist joud väega kipõstõ keskliina.
+inne keskaigo oll vanaaig
+Inne kolmandat võrokeelist laulupito olnu konkursilõ tull ́ sarnatsõlt seo konkursiga 27 tüüd.
+inne kontsõrti saa kuur kõvva vatti
+Inne kudõnõmist käü pulmatands. Esäne, kinka sälä pääle kasus seos aos väega uhkõ hari, näütäs hinnäst imädse iin ja nikani ku paaritamisõni vällä. Ja sõs imäne sääd viikasvõ lehti pääle ütekaupa muna', näid või olla' 300-500 ja sõs inämbäste tuldas vii seest vällä.
+Inne ku indiaanlasõ karbi egäveses kinni pandva ja maaha matva, lugõ poiss kirä ette: "Taa karbi seen om suur salahus, midä või vällä kõnõlda alles päält kolmõpääväst vaivamist.
+inne kuq
+Inne ku ma periselt Tartolõ kolõ, miildü Vallikraavi mullõ nigu maailma kõgõ ilosamb huulits.
+Inne ku minno küsütelemä nakati, uurõ kiäki, et kost ma tulõ ja midä ma tii siin Eestin.
+inne küläliisi tulõkit piät tarõ ärq kraamma
+Innekuuldmalda rahvidõ tapõlus om Vinne tsaaririigi määnüq alostoeq põh́ani purus löönüq.
+innenägemäldäq hirmutüüq
+Inne kokkoleppe sõlmmist saa' tutvas toodusõ nõudmiisiga ja ku vaia, küsü' nõvvotaja käest.
+inne lumõ minekit piät puuq mõtsast ärq tuuma
+inne miiq aigo
+Imä põlvõ naal kasus lats innembi ku esä salvõ naal.
+innemb kõdsotaq ku paar kõrda kraavin kävvüq
+innemuistidsõq jutuq
+Enn!
+inne põhifilmi näüdäti ümbrekaehust
+inne pühhi om tüüpäiv lühembäs tett
+inne püüdli tegemist kroovitas vili ärq
+innembi tä kõnõl mullõ kõik ärq a noq inämb eiq
+Inne esitlüst, kellä 13 aigu tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises tarviliisi plaanõ tegemisest.
+Inne raa pääle minekit küsü' hindäle luuduskeskusõst opilehe', miä omma' tettü' õkva seo raa jaos.
+Enn Ernits kõnõlõs isuriist, näide elopaigust ni algkodost ja Miikul Pahomov tutvustas lüüdi rahvast ni kiilt.
+Inne sannalava pääle minekit saa kullõlda' savvusannakombidõ as ́atundja Veeroja Eda juttu, kiä kõnõlõs Võromaa savvusanna kombist ja tuust, kuimuudu om sündsä savvusannan olla'.
+Inne taad ol "kaotsilännütest" jõudnu avalikkusõ ette Osolast peri Rihhard Iher, kinkalt ilmu võrokiilne luulõkogo "Kassimärss" (1980).
+Inne Siurut oll rühmitüs Nuur-Eesti toonu kirändüste vahtsõromantilidse stiili, miä sai eesti klassikalidse luulõ põhistiilis.
+inne minekit tulõ üten kotussõn ärq kävvüq
+inne traagõldõdasõq käüseq külge perän ummõldasõq ummõlusmassinagaq läbi
+Inne magamajäämist tege vagõl hindäle tupõ ja jääs liikmalda olõkihe.
+Inne vahtside aigõ algamist raamatit avaldanu auturistest omma silmäpaistvamba Aivo Lõhmus ja Lembit Kurvits.
+inne värvmä nakkamist tulõ tetäq ettevalmistuisi
+inne vai pääle hummogusüüki
+Enn Kasak ja Tõnu Tender omma pandnu ette nimetä võro liikuminõ brauni liikumisõs.
+ettekuulutaminõ läts täüde
+A kõik seo käü sanna ku üte huunõ eihtüse, aho ja kütmise viie kotsilõ.
+epideemiä piireti ärq
+E-post: kp@folklore.ee
+E-post: piret@allfilm.ee
+e-raamat
+uma elo jäi taadõpoolõ
+Eräklienditallitaja ammõti päätsihis om rehkendä' tuuga, midä Sul hindäl vaia om, ja pakku' vällä, kuis ́ saanu kõiki asjo kõrraga joonõ pääl hoita', nii et tuu Sullõ kassu toonu.
+Eräkliendihaldur om nigu perretohtri, kedä võit kõgõ üles otsi', ku tahat teedä', kuis umist rahahätist päsedä'.
+erälehoitja vanamiis
+eräkunna teedüsleht
+esiqeräline sündmüs
+esiqeräline ilm
+kistumaldaq illos inemine
+perädü külm ilm
+otsaldaq rikas
+eräkõrralinõ ja tävve voligaq suursaadik
+hädäolokõrd
+Eräle ütenkiräga nimmata' tüülehe esitäjä nimi, telefon, e-posti aadress.
+umaette sissepäsemisegaq kortin
+umaette tarõ
+esiqeräline asalugu sündmüs nättüs
+eräumandus - edesiminek umanigu lubagaq
+eräjutt
+kärpsä undruk
+kärpsäverrev
+herre valgus nakkas silmi pääle
+virgutas hinnäst kohvigaq
+härgütüshõikaminõ
+erialavälläannõq
+uma asa tundminõ V mõistminõ
+eräletohtri
+esiqmuudu arvamisõq aiq seltskunna katõs
+ammõdiharidus
+Kõgõ inämb käve Tõnu himo hüppämisepilte tegemise perrä.
+esiqeräline täpsüs
+Eriline grupp tuuaolidsi kallo hulgan olli' rüükala'.
+näütäs tõistsugumanõ vällä ku tõõsõq
+Setomaa nulga ́.
+Mitmõsugumadsõq rohilidsõq saladiq papriga, itõ ja kreeka pähkmidega, kon pääl hämmätüs, miä om kokko segät vabarnist, õlist ja veiniätigäst
+Eri pilditegejit:
+eri kuustusõgaq ollusõq
+Üte aastaga om asi niipall ́o muutunu', et täämbä massõtas Eesti krooni hoiusõ iist intressi joba saman suurusvaihõn, nigu om eurolainõl, vai esiki' veidemb.
+tä om tõistmuudu ku tõõsõq tä om tasanõ miis
+eri korguq mägijärveq
+Esimuudu setokiildside tekste, eri vannusõh setodõ (paigapääldside inemiste) jutta kullõmine.
+eri nõglatsuskuisigaq tett kiri
+esiq ilmakaemisegaq inemiseq
+Esisusumanõ loodus Setomaa eri paigoh.
+tä sõnno ja tekõ vaheq
+eräle tüüautoq
+Väega joudsahe jakkusi paigapäälitsen keelen luulõ kirotamine huulmada taast, et ammõtlik kirästämispoliidiga säändse loomingu vormmist raamatuis hääs es kitä.
+Õkva Adsoni värsse põhal kujondadi arvusamine taast, määne om võro luulõ - arvusaamise naksiva samm-sammult muutuma viil mitukümmend aastakka ildampa.
+Esieränis paossinolõki varatsõmbal aojakul vällä ant jutukogodõn "Vana hobune" (1950) ja "Koduküla" (1954) jakkas tä võru proosatavva, osalidselt uma jutõn ka võro kiilt pruukin.
+Määndene elämine taa sõs olõssi, ku iho harimalda ja heng niisamaldõ.
+Esieränis paljo om taad pruuknu Contra, nimeten es umma laulõ paroodijit ja muganduisi kaverites.
+Esieränis põnõvas kujunas Anne Vabarna luumisviis: tä nakkas Voolaise puult etteant juhtnüüre perrä luuma pikembit lüroeepilisi tekste.
+Esieränis selgehe ilmnes vastandamise poeetika ümbretettüisin laulõn, midä kaemi edespidi lähembält punktin "Suhtõ folkloori ja muusikaga" (lk...).
+Nii et olõmi väega tenoliguq, ku originaalõ umaniguq ommaq nõun noid arhiivilõ perises andma.
+Esieränis lõunõeestiline oll Siuru liikmõ Visnapuu Hendriku luulõkiil. Tä oll noorõmban iän mitmal puul Tartumaal ja Mulgimaal elänü ja ringi käünü.
+umaette ütsüs
+herksä huvi kõgõ vahtsõ vasta
+vallus päiv
+Ernst Puusepa ümbrepandmisel ja Voolaise keelelidsel toimõndamisel ilmus taal aol Vahtsõ Tõstamendi nelä evangeeliumi tõlgõ seto keelen "Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ PÜHÄ EVANGEELIUM Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt" (1926). Nisamatõ tege Voolaine üten tõisi seto kultuuri iist võitlõjite ja uurjitega paljo är tuu nimel, et laemban kultuuriprotsessin olõs tiidvüstet seto lauluimäde - Miko Ode, Martina Iro, Hilana Taarka, Anne Vabarna jt - roll.
+himofilm
+himoluulõq
+himopilt
+himotunnõq
+himomõttõq
+muistinõ aig
+muistidsõ ao
+edimäne huug oll maaha käünüq
+edimält eläs tä kõrvalõpantust rahast
+edeotsan oll rassõ perän läts kergembäs
+Edeotsa pand tuu kullõma, aga et ma olõ üteliisi küländ skeptiline inemine, es mõista ma tuust pallo midägi arvada.
+edejalg
+edimäne kotus oll täl võit üldäq käen
+A edimädse kuvvõ hulgan olli' viil "Uma Pido 2013", suurõ' Navitrolla maali' Võrol kortinamaiu sainu pääl ja telesaadõ "Su nägu kõlab tuttavalt".
+edemiis alost kuunolõgi ärq
+Edimäne kokkosaaminõ läts häste, tä ütel, et mul om illos nägo ma olõ ülepää tä meelest üts vahva tütrik.
+Seosügüsene edimäne kokkosaamine om 17. oktoobril kl 16 Võro Instituudi saalin.
+Edimäne lugu.
+Edimäne luulõvõistlus oll Sännän jo 1999. aastagal Artur Adsoni 110. sünnüaastapäävä avvus
+Edimäne ilmasõda
+Edimäne mekjä om Võro maavanõmb Andres Kõiv.
+Edimäne MM etapivõit tull' 2017. aastaga Sardiinia rallil.
+Edimäne pido peeti Võrol Kubija lauluvälä pääl, tõõnõ pido oll' aastagal 2010 Põlvan Indsikurmun, kolmas pido 2013. aastagal jälleki Võrol Kubijal ja 2016 oll' pidu vahtsõst Põlvan.
+Edimäne pido peeti Võrol Kubija lauluvälä pääl, tõõnõ pido oll' aastagal 2010 Põlvan Indsikurmun, kolmas pido 2013. aastagal jälleki Võrol Kubijal ja 2016 oll' pidu vahtsõst Põlvan.
+edimäne riigi muudu asi
+Edimäne süküs. Katusõrestoraan Malaisian.
+edimäne muso
+edimäne teedäq eestikeeline raamat
+Tõnõ torn ehitedi 1906. aastagal ja lahudiq maaha põrõldsõ Puijo torni ehitüse jaos.
+edimäne trükk
+Edimäne Uma Pido loengupäiv om tõsõpäävä, 28. aprillil kell 13 Põlva kultuurikeskusõn.
+Edimäne vana Võromaa vallaliisi savvusannu päiv om läbi, sannaliisi meele omma rõõmsa ja joba küsütäs vahtsõ sannapäävä perrä.
+edimäne vasik lätt iks aia taadõ
+Edimäne vuur om käümisvuur, selle et siuhkõlt käümine om kinädüse man päämine.
+Edimält võttki imä sõs tsihi ülikooli tohtri tüütarõ poolõ üten uma naisterahvast sõbraga, kel oll sama plaan.
+edimädseq aastaq pagulasõn olliq kõgõ rassõmbaq
+edimädseq maakeeli trükidüq asaq
+Edimätse võro keele opja omma joba koolilatsõ.
+Edmädse' kuurma' vüürdü' Valga-Petseri raudtiid piten Petserihe, a õigõ pia joba Järvakanti.
+Edimädseq täämbädse päävä beatbox'i tegijäq oliliq Chalice, Luiks, Dynamical Tongues crew (MC Busta ja Letrap) ja 615 crew (CuBa, Kraff, Kose).
+edimädseq tandsjaq keerotasõq tandsoplatsi pääl
+edimädse ijä paksus
+edimädse järgo orden
+edimädses söögis pakuti klõmbisuppi
+Edimädsel kõrral või kõnõlda, et oldas vastatsidõ lahkõ vai luvvas sild läbikäümises inemiisi vaihõl.
+edimädsel koolipääväl ommaq latsõq väegaq herevälläq
+edimädsel virksel om võnksahus seen
+edimädse mängo nä võidiq tõõsõn saiq kaotajaq taso
+Edimädse näitemänguna saa püüne pääle 1996. aastagal üten Sven Kivisildnikuga kirotõt "Tandsja pühälik" (ildampa "Pühäk"), minka alusas om Viitenä mõisaprovvi Barbara Juliane von Krüdeneri elolugu.
+edimädse huugaq tahtsõmiq vana maja maaha lahkuq
+edimädse ropsigaq mõistaki-is midä vastadaq
+edimädsen mängon nä saiq pessäq tõsõn teiq tagasi
+Edimädsest abielust om Kaljulaiul tütär ja poig.
+Edimädsest abielust om Kaljulaiul tütär ja poig. Kaljulaid om ka vanaimä[17].
+edimädse tandso tekk tä velegaq
+Edimäidsi pitõga avit ́ Uma Pido tekütä' kirivät võrokeelist koorirepertuaari, no' om aig joba olõman laulõ kõrdamisõs," arvas ́ Uma Pido vidäjä Laanõ Triinu.
+Edimäne kõrd, ku mu esä ummi eesti sugulaisiga kokko sai, oll joulupido, kohe olli tulnu vanaimä, vanaesä ja uno pere.
+Edimäst kõrd ma kuuli eestläisist ja Eestimaast uma imä käest, kiä kasvi üles Roodsin ni timä naabri olli eestläse.
+Edimäst kõrda peeti võrokõisi suvõülikuuli 1989. aastagas Karula kihlkunnan Kaikal, säält om peri ka suvõülikooli nimi. Tuust aost pääle om suvõülikuuli eri paigun peet egä aasta põimukuu alostusõn.
+Edimäst kõrd puttõ puusa kokko, huulõ lähesi.
+Edimäst kõrd näi Eestit puroga sõitmisõ praktigal, ku mi purolaiv "Medvedjev" sõit sisse Pärno pristanihe.
+edimäst tõist kolmandat hellü laulma
+tähtsäq võistlusõq
+Ku tä edimädse tüükokkosamisõ aigo ummi eesti ammõdivelji ja -sõsardõ iin üles astõ, pand tä imehtüsega tähele, et kiäki ei tõrgahagi tä ettekandõ pääle.
+esinejide bussi'
+esinejide bussõ kotussõ'
+ülesastja pidi väiko vahjõ
+etteastjat kullõldi väega suurõ himogaq
+ettekandja pand puhtusõ tähtsüse pääle esierälist rõhku
+Lugõmisõ pikkus ei või' olla' üle viie minodi
+ülesastmiskavva om jaoldõ muudõt
+Esinemistel või publik ütentulla ja üten laulda, nigu om pruugis folkloori- vai poppmuusiga kontsõrdel.
+Esinetäs ka säändsin ilokotussin, kos tavalidselt luulõt ei loeta ega kullõlda: kõrdsin, laatõ pääl, diskol.
+edepuul edeots
+edetsõõr
+edetsõõrirumm
+edetsõõrivido V -vedo
+Ederiän lehitses raamadut Kalle Eller, timä kõrval om Arossa talo peremiis Tiit Soosaar.
+and umaq vastaütlemiseq paprõ pääl
+myist pääst mynd setokiil ́dst luulõtuist vai rahvalaulu (või ka laulda ́);
+sääd nõudmiisi
+säädkeq muudatus kiräligult ette!
+ma kaiba tiiq pääle!
+kõnõl külmält uma luu
+kand ette luulõtusõ sügüsest
+küsse nöksämiisi
+tull vahtsõ arvosaamisõgaq vällä
+käve vällä võlss fakti
+käüti vällä preemiäsaajit
+Seo ülesloetus aoluulidsõ Võromaa kotsilõ vällä antuq kirändüsest olõ - ei lukku pant. Siiäq saa kimmähe viil vahtsit välläandit mano pandaq.
+Siiäq ülesloetustõ om kokko ́ kirändüst Võromaa katsa kihlkunna ja Võro liina aoluu, luudusõ, kooli- ja seldsielo, esiqmuudu maio ja mälehtüsmärke ni siist kandist peri vai siin elänüide ja tüüd tennüide ilmaello mõotanuidõ inemiisi kotsilõ.
+Estes tuu, et Kangro pruuk uma loomingun sakõst perimuslist ainõst, millen om ka hämmär-müstilist kallõt - esieränis jovvulitselt om taa nätä timä kolmandan kogun "Reheahi" (1939).
+kõgõpäält sõidaq bussigaq sõs mineq jalagaq!
+edimädses tõõsõs kolmandas
+tiiq hinnäst tõisilõ tutvas!
+raamat näüdäti ette
+Esitlüsel kuuldsõ sändsit juttõ, midä vahtsõst raamatust lukõ ei saa.
+edimäne tsehkendüs
+Edimäst kõrda kuulutõdi latsikaitsõpäiv vällä üleilmalidsõl latsi hääolo konvõrendsil 1925. aastagal.
+edimält om pümme a ku ärq silmüt sõs nakkat nägemä
+edimädse tundõ perrä mõista-aiq midä üldäq
+iispäiv om nädäli alostus
+edimädsen tõõsõn ja kolmandan pikkusõn sõnaq
+ku ilolõja pidi tä luku kõgõst miä illos oll
+Esteetilidse huvitavuse saisukottalt saa-i keelevalikul ega teemal olla ütte määrävät tähendüst - külh om arvat tuud, et Kolga and om innembi lüüriline.
+ilotundja ja kiränik
+Et aoluu sisse minnä, tulõ kaia sanna laembalõ, üle mitmõ maa.
+mängmiseq lätsiq väega häste
+eterniit om katussõ päälepannus
+sildi pääle märgitäseq kõik sisuainõq
+et jälleki om jupp mõtsa
+Et lämmi järvevesi kutsõ kõiki ujoma, sõs kaiksõgi mõtssalu pia rõõmsist hõikluisist, aien nii linnu ku kihulasõ kavvõndahe järvesuudõ.
+Et sportlik seltskund tahtsõ luudusõ keskel üüd olla, sõs lövveti, et kõgõ pasvam olõs RMK puhkõkotus Otepääl.
+Et tahtmis�� kõik täüde lääs ja murrist puhtas saanu pää.
+et rahvas ummi tüüde manu läässi
+Et laulõ valiminõ olõs lõbusamb, loositas valijidõ vaihõl vällä ka avvuhindu.
+"Et mi vanavanõmba näi vaiva mii peräst, ja mii piät tüüd tegemä ummi peräntulõjidõ jaos.
+et mõni asi oless tagasigi tuudu
+naabrimutil olõ-iq midägiq tetäq sõs kõgõ kullõskõlõs miä miiq puul tetäs
+riigi vähämbäq rahvaq
+· etnofuturismi tõõsõndõlõminõ
+Kuna kõgõ noorõmba matkalidse vannus oll õnnõ 12 aastakka ja kõgõkogõnõnumba vannusõs mõõdõti päält 70, sõs es saa õkva algusõn kiirust ni vunki üles võtta.
+Et pann ́kuukõ pääl om maastik ja et meren ommaq vatust jänesseq.
+Et pido meid pututasi, kõrraldadas lähemba aasta joosul loengit, miä kõnõlõsõ pido teemast.
+et saeveskin palke kuuri
+et jutt selgemb paistussiq tarvit kõnõlõja õnnõ paari võõrast sõnna
+Et sinnä jouda, tull pallo maid läbi rännädä.
+Et sul seo Aino krjaunutamisõ pääle kõrvaq viil sitavett ei joosõq.
+Et Su päivin olõs pall'o päivä!
+Las su kängä sisse pesä tege joulupäkäts!
+Et teedä' saia' liivakivi tegünemise luku, piämi pilgu tagasii hiitmä aigo, ku Baltika kontinõnt sõitõ hillä-tassa vasta Laurentia ehk Põh ́a-Ameeriga kontinõnti.
+Kõnõlõsõ Tarto Ülikooli tudõngi, kiä etnograafiliidsi välitöie praktika käügin Võromaa täämbädse päävä sannu ja sannakultuuri uursõva.
+Ettekandidõ ümbrepandmist ei kõrraldõdaq.
+ettekandõ kokkovõtõq
+virtinäq kudavaq laudo vahel niguq kassikangast
+ettekandja pass kundõsit
+ettekandja tuu söögi lauda
+ettekannõq oll kõrraperäline
+ettekannõq oll väega elläv
+ettekandminõ om plaanit seminääri lõppu
+ettekannõq pakk tälle huvvi
+ettekannõq sünnüt küsümiisi
+Lisäs näile saa kuulda tõisi Soomõ, Vinne ni eesti uurjidõ ettekandit õdagumeresoomõ kiili ni kultuuri kotsilõ.
+ettekannõq taht viil perämäne kõrd üle kävvüq
+ette kujotama
+ettepanõk sai kittäq
+ettepanõk oll kõigilõ miilt piten
+ettepanõkigaq olti peri
+pakminõ üteldi ärq ülearvo kipõstõ
+olti ettepanõgi puult
+ette tulõma tulõhtuma
+Kirodamine seto keeleh etteütlemise perrä.
+ette kaema
+ette kaetama
+ettekaeminõ tii ei halva
+kaegõq ette auto!
+kaeq ette taa või süüdüdäq!
+valmistama valmistõlõma
+valmistuma valmistõlõma
+valmistamisaig
+ettevõtõq and suurt tullo
+ettevõtõq om kõva sammu edesi liiknuq
+ettevõtõq võeti ärq riigile
+Ettevõttide kotsilõ teedüsse kogomise man aviti üten umavalitsuse, küsümiisi kava vällämärkmisel avit Uma programmi ettevalmistav nõvvukogo.
+ettevõtõq müü umma kaupa muial maal
+Taa võistlusõ mõtõ om tetäq kimmäs mi koolilatsi maailm säänest muudu, nigu taa täämbädsel pääväl om.
+Päivä avitasõ kõrralda Vana Võromaa kultuuriprogramm, Võro maavalitsus ja Põlvamaa Keskkunnaamõt.
+Sannapäävä tegemiisist osasaamisõs panõ hinnäst aigsahe kirja!
+Ettevõtmist tugõva: MTÜ Sänna Kultuurimõis
+Ettevõtmist tugõva' Eesti Kultuurkapitaal (rahvakultuuri tsihtkapitaal, Võro, Tartu ja Põlva maakundõ ekspertgrupi'), Võro Vallavalitsus, Võru liin, Võro Instituut, Rahvakultuuri Keskusõ Vana Võromaa kultuuriprogramm, Kohaliku omaalgatuse programm, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu LEADER-programmist, MTÜ Piiriveere Liider LEADER-programmist, Loovagentuur Maailm, Võru Empak AS, MTÜ Hinokad, Hiirepadi OÜ, AS Värska Vesi, Nopri Talumeierei, AS ARKE Lihatööstus, Taarapõllu talu, Elisa Eesti AS.
+ettevõttõ tsiht
+asotusõn tetti kats inemist vallalõ
+ettevõttõ suvõpääväq kõrraldõdiq Võromaal
+et tarõq rõssõs lääsi-iq pantiq ahoq küttümä
+Et paksõmb vällä nätä ja ka lämmämb olõssi, kanti kõrraga kattõ-kolmõ pruntsi, vaihõl viilgi inämb.
+pupsiguq ja viguriq
+et vainlanõ es tiidnü rünnädä
+Võistlusõ reegliq lupasõq ossa võttaq ka ütsikosavõtjil. Tuuperäst võivaq kõik tahtjaq ja hääq matõrjaalitundjaq vastadaq kas mõnõlõ teemalõ väega põh'aligult vai sõs võimaligult kõigilõ teemadõlõ.
+Euraasia om kõgõ suurõmb maisõmaa
+õuro pääle üleminek läts laabsahe
+Taa päävä kuulut' vällä Õuruupa Nõvvokogo 2001 aastagal, et tukõq kiili opmist üle terve Õuruupa.
+Õuruupa kiilipäivä peetäs 26. süküskuu pääväl. Taa päävä kuulut' vällä Õuruupa Nõvvokogo 2001 aastagal, et tukõq kiili opmist üle terve Õuruupa.
+Õuruupa kiilipäivä peetäs 26. süküskuu pääväl.
+Õuruupa Liidu luudusdirektiiviga kaidsõtu' ja Eestin harva' imetäjä' omma' rahvuspargin saarvas ja tiigilindlanõ.
+õdagumainõ kultuur
+Ku algusõn peiq meil sõbrapäivä põhilidsõlt noorõq ja latsõq, sis pikäpääle ommaq taad rohkõmb tähele pandma ja pidämä naanuq ka keskiälidseq ja vanõmbaq inemiseq.
+Euruupa ja Afriga vaihõl om Vaihõmeri
+Eurütmiä tsihis om viiäq etteastja liikminõ ni etteastja ja päältkaejidõ meelekogõmusõq kokkokõlla ettekandõ sisuga.[1] Eurütmiät om tuuperäst mõnikõrd nimitet ka "nättäväs muusikas" vai "nättäväs kõnnõs". Eurütmiä luuja Steineri Rudolf kõnõl' eurütmiäst ku "hinge kunstist". Parhilla tetäs inämüisi eurütmiät Õuruupa klassikalidsõ muusiga vai tekste (luulõ, proosa) perrä. Mõnikõrd tetäs ka ilma helüldä eurütmiät.[1]
+Eurütmiä tsihis om viiäq etteastja liikminõ ni etteastja ja päältkaejidõ meelekogõmusõq kokkokõlla ettekandõ sisuga.[1] Eurütmiät om tuuperäst mõnikõrd nimitet ka "nättäväs muusikas" vai "nättäväs kõnnõs".
+Eurütmiä luuja Steineri Rudolf kõnõl' eurütmiäst ku "hinge kunstist".
+Eurütmia liigutusõq ommaq köüdedüq kõnnõrütmi ja -meloodia, muusiga rütmi ja hellega ni tundmiisiga (näütüses rõõm ja kurbus).
+Eurütmia liigutusõq ommaq köüdedüq kõnnõrütmi ja -meloodia, muusiga rütmi ja hellega ni tundmiisiga (näütüses rõõm ja kurbus). Naist pandasõq kokko repertuaari elemendiq, n-ü põhiliigutusõq, midä pruugitas hindä vabas loomingulidsõs vällänäütämises. [3]
+Eurütmiät kandas ette ku eräle kujotavat kunsti, a ka ku lavastuisi ütte ossa.
+Saarõ Evari artikli kõnõlõs Lõuna-Eesti kotussõnimmist ni autor tuu Võromaa eri nukkõ kotussõnimmi põâal vällä näütäjäq, miä mõotasõq kotussõnimesüsteemi kujonõmist. Péter Pomozi tutvustas "Agenda Parva" lõunaeestikeelidse jao kiräviit. Marjatta Normani artiklist tulõvaq vällä katskeelidse kodo hääq ni halvaq joonõq.
+Eva Saar
+Eva Saar, projektivitäi, ehwamaddo@gmail.com
+faasinihkus
+faktõ pääl saisva ettekannõq
+asaq olliq meelegaq võlsiduq
+asa ette pandma
+pasunaq puhkvaq
+kaeq imeht!
+lipsikujolidsõq makarooniq kalapiinüliha, mereväh'äkeisi ja muiõ molluskidõga
+päsemäldäq asakäük
+suur viga
+sõamarssal
+fennougristiga kongressi pääsekretär
+feodaalsõ tükeldeolõgi aig
+Suurpido lüvväs valla tandsosammõga ja pilliviitega 21. aprilil kell 18.
+Festivalile saab registreeruda kuni 30. detsembrini 2017 festivali kodulehel www.moostefolk.ee
+Festivali kõgõ tähtsämb sündmüs om suur võigõluskontsõrt 22. aprillil, kon egä ülesastja tõlgõndas võrokeelist luku "Kost laalu saadu".
+Fetajuustosalat
+kirotagõq küsümüseq üles!
+vormi poolõst abielo
+petüleping
+suuri inemiisi film
+film panti eesti kiilde ümbre
+film oll ikäv
+filmi- draamanäütelejä
+filmi panniq elämä kinäq viieq
+filmi pikkus
+filmi kolmas jago
+filmi pääl oll viil kolmõ pildi jago ruumi
+filmi lõpp oll uutmaldaq
+filmi näüdätäs kats kõrda
+Filmin näge nii sanna kütmist ku sannan käümist, juttu om uskmisist ja kombist, muiduki ka sanna ehitämisest.
+filmin näüdätäs silda eri nukkõ alt
+filmi johtumisõq ommaq vananliinan
+filmitäht kinotäht
+Sannafilmi tegemise mõtõ tull võrokõisi kogokunnast.
+Filmi tegemist tugõsi Võrumaa Partnerluskogo Leader-meetmest.
+filmin näüdätäs sõta
+film lõppi häste
+film miildü mullõ marumuudu
+Filmi teivä Võro Selts VKKF ja OÜ Avireti ütenkuun Võromaa sannaperridega.
+mõttõtiidüsline arotus
+tark jutt
+kurn om sitta täüs
+lõpp-võidõlus
+Finnic languages on the map
+firma lõpõt tüü
+firmal olõ-õi massuvõimu
+firma pand pilliq kotti
+RESTORAANI RUUG "KUBIJA MÜDSÄRIK"
+firma vahtsidõ asjo näütüs
+F. Kas Sul om vällä kujonu uma kimmäs virtuaalnõ sõpru hulk, kinkaga Sa periselon kokko ei saaki?
+F. Kiä ommaq Su iinkujoq?
+F. Kirotaq juttõ, miä ommaq köüdedü varõmidõ, kalmuaia, tühje maiu, kummituisiga?
+F. Kirotaq nal'a- vai keerdküsümüisi, mõistatuisi, miä nakkasõq erinevide küsisõnnuga!
+pargipluusõ
+tekk mu tütrele silmi
+F. Määntsit tähtpäivi ja kuis perren tähistäti (nt jaanipäiv)?
+liidovalitsus
+Folklooris nimetädäs vaimsit perimüsi.
+Võro viisiku laulõ folkloorilähküist näitäs viil naide levik rahva siän, mõnikõrd ka auturi unetamine.
+Folkloor kujunas tiitüd inimrühmä suhtlõmisen ja kandus edesi umavaihelitsi kontaktõ kaudu.
+Folkloorsusõ tunnusõs om ka pala tõsenemine läbi kõrduvite esitüste.
+hiusõkuivaja hurras
+Hõrnapala tsitrusõlidsõ kohopiimäsoostiga
+Hõrnas lõigada' suuperätsis tükes, mariniiri' ja kütsä'. Soosti tegemises pooda' kohopiim piinüs, fileeri' tsitrusvilä' ja panõ' üten peti ja maiguandjidõga kohopiimä sisse. Küdsä' hõrnapala' ja nõsta' lavva pääle üten kohopiimäsoostiga.
+paprõ pääl haridus
+märkmiskõrd
+kombõ perrä tervitämine
+ütel umaq arvamisõq täpsäle vällä
+pildimassinaq plõksvaq V tsiksväq
+pildimassinal om pildi terävämbästegemise värk
+pildimassin pildikast
+Pildi tekk on Salu Tarmo.
+Pildistäjäle miildü, selle et Tõnu oll veits kohma ja saa-as ilmangi üttegi saagis mõtõldut eläjät kätte - nii olõ-õs vaia stuudiopõrmandit kõikaig verest puhtas mõskõ.
+fotokemikaaliq
+pääväpilt näüdäs nuurt naist latsõgaq
+pilt tulõ kätte nigu kobahtas õnnõ
+Pildi pääl: Külälise Soonõ Mihkli sanna man Kärgula külän.
+Lövvüs ka liivaniidüjupikõisi (nõmmeniit).
+friispink jürräipink
+Õli seen küdsetüq kardohkaq salatilehtiga
+friikardohka' ketsupiga
+friikardohka' viinerdõga
+krõpõkardohka' siisikeisiga
+Friisiq Friisi Akadeemiä
+Friisi kiili kõgõ lähkümbäs sugukeeles om inglüse kiil. Aoluulidsõlt om vällä kujonuq mitu esiqsugust friisi kiilt: õgagufriisi, hummogufriisi ja põh'afriisi keeles. Kõgõ inämb vällä arõndõt om õdagufriisi kiil, kuvõrd tuu kõnõlõjit om kõgõ inämb ja näid om ületsest elänige arvost küländ suur jago.
+Friisi kiili kõgõ lähkümbäs sugukeeles om inglüse kiil.
+Friisi keeleq kuulusõq õdagugermaani kiili inglüse-friisi alarühmä.
+Õli seen küdset luiõlda heigikala rohilidsõ saladi kuh'a pääl tar-tar hämmätüsega
+Õli seen küdsetüq kardohkaq
+Õli seen küdsetüq kardohkaq vorstitsärregaq
+Krõpõq pelmeeniq Aioli hämmätüsega
+ÕLI SEEH KÜDSET PELMEENIQ HAPNÕKOORÕGAQ
+Õli seen küdsedüq pelmeeniq aioli hämmätüsega
+Õli seen küdsetüq pelmeeniq lisandusegaq
+ÕLI SEEH KÜDSET TSIALIHATRULL ́
+funktsiooni tulõtus
+ihosoolanõ lahu
+füüsikan kehvä opilanõ
+Iho rabõhus, unõpuudus, kaotusõpelgüs.
+ihojoud -ramm
+ihonuhklust andma
+gaasilapats
+gaasipliit
+gaasi- pommiplahvahus
+gaasi ruumala olõnõs lämmäst ja rõhust
+tühüssilläq puhussillaq
+tühüs
+Pildi'
+Gambia niigrilatsõq
+mustas lännüq jalg tull maaha võttaq
+Autokuuri alt haari üten vanaesä kirvõ.
+taganusaig
+vurdsuvesi
+Geiser Old Faithful Yellowstone'i rahvuspargin.
+Geiser om vii ja auru läteq geotermilidselt tegüsän piirkunnan, miä kõrraperädselt purdsahas.
+geisriq hiitväq vett ja tossu kümnide metride korgustõ
+Geisri tekkümises piät olõma maa-alonõ süsteem, geotermaalala, miä lämmistäs vett ja sünnütäs rõhku, ja viiläteq.
+geenikuud
+maapäälidseq koordinaadiq
+ehitüskangas
+germaani keeleq
+G. Kirotaq kildõ, hüvvi (vaimukaid) vai nal'akit ütlemiisi; reklaamõst lainatuid lausit; vanasõnaparoodijit!
+G. Kirotaq umast viimätsest sünnipääväst.
+Üle kõgõ ilma omma esi rahvil joba väega vanal aol olõman olnu iho ja henge harimist pututava uskmisõ ja kombõ, kon man om uma osa kuumal ja hiil (higil).
+G. Midä on kõnõld UFO-dõst, verenudsijist (vampiirõst) jne?
+G. Määne om Su lemmikansambli ja lemmikmuusigastiil, lemmiklaulja, -näütelejä?
+Golfin
+Golfi vuulus
+golfiväli
+G. Panõq kirja arvudimängõ, midä Sa mängit.
+aoplaani muudõti veidüq
+siuhkõ liigutus
+Keeleoppus
+Greife kujoq olliq tunnõduq assüüria-babüloonia kultuurin. 8. aastagasaal i.m.a joudsõq greifiq Kreekahe ja Ruuma, kost saiq edesi kujokõisis keskaigsidõ ilostuisi mano.
+Greife kujoq olliq tunnõduq assüüria-babüloonia kultuurin.
+Greif (gryps) oll' kotka pää ja siivulidsõ lõvi kihäga elläi antiikmütoloogian.
+Greifiq ommaq ka pall'odõ vappõ pääl vapieläjäq.
+Hütsi pääl küdset tsialiha
+küdseliha
+küdseliha
+küdsämise vorst
+küdsevorst
+gripipuhahus
+gripist tull tõisi häti viil mano
+gripp lätt inemise käest inemisele edesi
+gripp nakkas väegaq kergehe külge
+gripp om jälq liikman
+kambagaq
+Gruppe kirjäpandmine ja lisateedüs kõnõtraadilt 56 98 98 18, Ursula Zimmermann ursula@pokumaa.ee
+Gruusia kultuurin om tšatšat pruugit ka arstirohos näütüses kõrvaummistusõ vai halva siitmise vasta.
+Gynnar! Kon om mi müügiluba?
+Gynnar! Sa võtsõt seo sisse vai?
+haav ei varjaq tõisi puid
+haav habistas lehti
+häädünüisi sõnno vahtsõst ello herätämä
+häädüv rahvas kiil
+Hääd-parõmbat saa kotussõpääl ja kodo üten kah!
+Hääd vällämärkmist!
+automaja
+haakõ pluusõ kinniq
+Haakrigu laadul oll ́ viikingilaiv "Helga".
+ütleq sõnaq selgehe vällä
+kõva helügaq seltskund naar
+valimisõigusõgaq
+helülahi
+helü puhtus
+helü kärehüs
+timmiq raadio täpsehe jaama pääle!
+Hääletänü om 280 inemist kokko 9 Eesti maakunnast ja ka välämaalt.
+helüvärm
+Helüandmisõs olli' välän kõigi varatsõmpi pitõ kavan olnu laulu' - noid sai Internetin kullõlda' ja sõs egä kooriliigi 5 meelüslaulu valli'.
+{nal} helüvõtja
+helüandmiskast -setel
+helüandmissetel lasti valimiskasti
+käenõstmisvuur
+helüldäq vaikus
+Helü ni täht.
+helle tõsõsminek
+{kiil} helükogohus
+Hikitimi ja kikitimi, ku naabridõ ussõst müüdä lätsimi.
+helü om juumisõst kähhe
+helü korgust saa muutaq
+helü läts äkki madalas
+helü värises jälehüsest
+helü värisi suurõst rõõmust
+vasara pää ja hand
+Haanimaa suidsusannu vai savvusannu peremehe omma uhkõ uma sannu üle ja kutsva külälisi kah suidsusanna iho ja henge harima, sannalugudõst ja -kombist ossa saama.
+Haani korgõmaa
+Haani korgõmaa om Eestin kõgõ mäitsemb
+Haanimaa kuts seo nätäl rahvast suidsusanna
+Haanimaa uut huvilisi suidsusanna
+HAANIMAA PÄÄVÄNÕSÕNG (TEQUILA, APÕLSIINIMAHL, SIIROP ́, IJÄ)
+Põimukuu 2. -5. pääväni, ku om Haanimaa II suidsusannanätäl, uutva Haanimaa sannaperre küllä perimüse ja sannakombidõ huvilisi, tulla või nii perrega, sõpru seltskunnaga ku umaette.
+"Haanimaa suidsusannaperre omma uhkõ uma sannu üle, jagasõ huviliidsile hää meelega uma tiidmisi sannast, kombit ja uskmiisi, oppase talituisi ja tüüsid" ütel sannanädäli üts iistvõtja Veeroja Eda.
+Haanimehe meelehää (kohopiimä-maaskavatt) 15 EEK
+Haanimehe meelehää (kohopiimä-mar ́avatt)
+Haanimehe haukaminõ: kuis esi tahat
+Haanimehe meresupp 20 EEK
+Haanimehe tahtakõrrõq (pikäq makarooniq piinü liha hämmätüse ja parmõsani juustuga)
+Haanimehe armõdu elo 20 EEK
+Haanimehe armõdu elo (heeringasalat)
+MAKÕ HAANI MÕTSALINÕ (VISKI, COCA-COLA)
+HAANI KESKLIIN (VIRU VALGE, CAMPARI, VISKI)
+Haani noorigu trull hää mõtsasiinihämmätüse ja ahokardokidõga 38 EEK
+Haanin, kon ommaq Eesti kõgõ korõmbaq mäeq, olõ-i ütsindä põllupidämine inemist kunagi är elätänüq.
+Haapsalu inemiisi rahvusõq viimätse rahvalugõmisõ perrä
+Haapsalu (Läänemaa keelepruugin innembä ka Oablu vai Aablu) om liin Eestin Õdagumere veeren Haapsalu lahe lõunõperve pääl, Lääne maakunna valitsõmiskeskus.
+Haapsalu om vaiknõ kotus Haapsalu lahe veeren, kon vesi lätt ruttu lämmäs.
+Haapsalu poolõ virotama
+Haapsalu rand
+Haapsalu ravimuda ja meri ommaq liina puhkama meelütänüq inemiisi üle maailma.
+võtse säält kats juhtmejuppi
+Haari uma käekoti perrä, miä oll rippunu mu tooli sälätoe pääl, a tuud olõ-õs inämb sääl.
+haard latsõ üskä
+haard raamaduq kaindli alaq
+HÄÄ SÕBÕR!
+haavakotus om viil hallus
+haava leheq kulõtasõq varra
+haava tähtsüs mõtsandusõn
+haavapuravik
+haavalavvaq painusõq
+haavast tull liimi
+vika saama
+vikasaanuilõ anti api
+haav kasvi tävveste kinniq
+haav tuimõstõdi novokaiinigaq
+haavast tulõ verd
+habõnaq nakkasõq harmis minemä
+hämäläne
+häbendelejä poiss es näütäq hinnäst küläliisile
+häbelik häülik
+pinitünüq poiskõnõ
+uuriluu
+nõna ala kõnõlõma
+talvõnelk
+habõnit ajama
+lüllitulpa lüümä
+ärq pilgat naanõ
+tigo
+häpü tunti vaesusõ peräst
+õrn mälehtüs
+õrn pordsõlan
+hädäabinummõr
+hädä oll nii suur et kutsõ kipõtohtri vällä
+hädäline asi sai kõrda aetus
+hädäperälidseq asaq
+armõdu vanakõnõ
+hädädse olõkigaq inemine
+hädälik kehvälik
+Hagala hõimu Kuningal om au pallõldaq Sinno,
+{m} segädseq silmäq
+saonõ vesi
+Hao Paul om Vabarna Anne seto eeposõ "Peko" ja pall'odõ tõisi setokeelitside raamatidõ toimõndaja ja välläandja. Muuhulgan oll' tä ka edimäne, kiä naas' seto ja võro keele kiräviien korgõ õ märkmises pruukma y-tähte ja kakkõhelü kirotamisõs ülesnõstõtut q-tähte.
+Hao Paul om pikkä aigo olnuq Tarto Ülikooli oppaja, kirändüse ja rahvaluulõ osakunna eräkõrralinõ dotsent ni Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ juhataja, niisama Võro Instituudi tiidüsnõvvokogo edemiis. Tä om kõgõ inämb uurnuq seto rahvaluulõt ni kombit. Hao Paul om seto rahva iistvitäi, Seto Kuningriigi mõttõ edimäne välläkäüjä ja kuningriigipäivi kombõ alostaja ni seto keele ja kiräviie edendäjä. Hao Paul om Vabarna Anne seto eeposõ "Peko" ja pall'odõ tõisi setokeelitside raamatidõ toimõndaja ja välläandja. Muuhulgan oll' tä ka edimäne, kiä naas' seto ja võro keele kiräviien korgõ õ märkmises pruukma y-tähte ja kakkõhelü kirotamisõs ülesnõstõtut q-tähte.
+lepäpuu palli halusa tulõgaq
+häid kontsõrtõ oll õkva kõrrast
+kitsahe lauta mahus pallo hüvvi lambit
+Häid võro jutussõkõnõlõjit Jaigi kõrvalõ õkva pääle sõta ei tulõ, tavalidsemb om, et jakatas rialistlidsen stiilin.
+haigõ ojas halu käen
+tõbinõ ai hindä ohatõn pistü
+haigõq lüüdiq tervist eräle
+tõbinõ es putukiq süüki
+tõbinõ tunnõ-õs inämb ummi lähenguidsi ärq
+haigõ kistu aigopiten ärq
+haigõ nakkas jo panõhuma
+haigõ naas jampsma
+haigõ hingämine läts ütelidsembäs
+haigõ hingämine lätt kipõmbas
+tõbinõ hingäs üteliste ja rahuligult
+tõbinõ inemine
+haigõ lüüdi tervist eräle
+haigõ jäi tohtridõ passiq
+haigõ jalg tege hirmsat hätä
+haigõ kaibas ummi häti
+haigõ kaibas nõrkust üle kere
+haigõ käsi
+haigõ köhi ja tsuhk vaiht pidämäldäq
+haigõ kotus om peris hellik
+haigõ karistõdi sängü
+haigõlõ panti vahtsõnõ rauh
+haigõlõ tetti haluvõtja prits
+haigõlõ panti verd manoq
+haigõl või veresuundõ sulus tullaq
+tõbinõ and uma köhimisegaq gripi tõisilõgiq külge
+tõbinõ ojaht valust
+tõbinõ ojas kõrrast kõvõmbahe
+haigõ ojas ja hünisi aig-aolt
+haigõ parahus joq
+tõbinõ piät süümä veitseviisi
+tõbinõ läts hädägaq tohtrõ manoq
+haigõ põsõq ommaq sisse sadanuq
+haigõ pruum magama jäiäq
+haigõ tihtsä hingämine
+taal tõbitsõl olõ-iq inämb päsemist
+tõbinõ soni kuumõtusõn
+haigõt ei massaq sekäq
+tõbidsõ perrä kaeti üüd ku päivä
+tõbinõ toibu peris ruttu
+haigõ aja vasta ja tohtrõt ei kullõq
+haigõt saama tegemä
+haigõt tulõ herevil hoitaq
+tõbist piät käümise man tugõma
+haigõt tull süütäq ku nisalist last
+haigõ tuudõrdas hädälidselt jalgo pääl
+haigõ piät lämmähe kinniq katma
+haigõ tull meelemõistusõ manoq
+haigõl om täämbä väega halv ollaq
+haigõl lätt pää ümbre
+tõbitsõl om vaia pikäaolist ravvi
+haigõ viidi rassõn saison haigõmajja
+haigõ võisõ süvväq õnnõ tummi ja suhkarit
+tõbidsõ säng oll sirmi takan
+ulliq mõttõq
+Haigõmaja õdõ selet doktorilõ, et siin om katõkümnendin aastin naistõrahvas, kiä kaibas kõtuhallu ni saadõti siiä ülikooli tohtritarõst, kon arvadi, et timä sais nõud kipõt kirrurgi vaihõlõsegämist.
+haigõmajan om kimmäs pääväkõrd
+tõbi läts hullõmbas
+tõbi ilmutas hinnäst mitund muudu
+tõbi löüti säitsmelkümnel katsal tsial
+tõvõ püürdmise eri tapiq
+tõvõl ommaq umaq tunnussõq
+haigusõ õigõt põhjust ei tiiäq
+haigusõ peräst tüüs kõlbmaldaq
+tõbi naas lakja lagonõma
+haigõstegijäq pisiläseq
+tõbi kattõ esiqhindäst
+haigus vaivas
+tõbi jäigiq külge
+tõbi om külen
+tõbi om olnuq joba mitu kuud
+tõbi lätt hullõmbas
+tõbi läts esiqhindäst üle
+haigus and esiqhindäst perrä
+tõbi ai mehe hauda
+haik tulõ pääle
+HAIKALA TÜKÜQ
+lapildõ ragominõ
+segämäldäq rahu
+hais pand lökkelemä
+hais naas vasta
+hõngutundmisõ riist
+harvakult saisvaq taloq
+hajovallaq taloq
+naati ilmaruumi tarvitustõ võtma
+naati mäest üles rühkmä
+nakati putro pitsitämä
+naati vahtsõt plaani vällä märkmä
+tsaet tsisnak
+nakkas jo hahkama
+ilm lätt kahulõ
+nakas vaiõlusõst tüdinemä
+päälenakkaja naistõrahvas
+toimõ tulõma toimõ saama
+nakkamiq kodo poolõ minemä
+nakkamiq neid pökseq laotama
+nakkamiq nurmõveerest pääle!
+nakkamiq võro kiilt võrkma
+ma nakka rõivast mustama
+pand tänni
+naas hädäldämä et täl olõ-õi üttegiq õigõt sõpra
+naas hirmsahe hinnäst kitmä - keks tull pääle
+naas hirmu käen hüdisemä
+naksimiq kohvi larpma
+naksimiq parõmbahe elämä
+Naksigi tüüd otsma ja kandideere üte kotusõ pääle, kohe minno kutsudi ka jutulõ.
+naksi hellähüsest ikma
+naksi isogaq süümä
+Naksi maad kullõma sadamaliinon, aga, ime kül, kats diplomit es avida es Murmanskin, Kaliningradin ega Riian.
+naksi minemä ja es tiiä' ilmangi
+naksi naardma ja süük proosahtu suust vällä
+naksi kipõst tolmu võtma
+naksi tollõ kotussõlõ lähünemä
+naas esiq leibä tiinmä
+naas ijäd puid ragoma
+naas juuma ja naisigaq jõrssma
+naas jo hämäräs kiskma
+lahas minemä
+naas kodo poolõ astma
+nakas ikku tõmbama
+naas lihha suidsutama
+naas mere poolõ liikma
+nakas jumalajuttu minno pallõma
+vahtsõnõ eräkund nakas luuma
+nakas niiti pooli pääle kerimä
+naas uma tervüse iist inämb huult pidämä
+naas paganit õigõhe usko püürdmä
+naas perotama ja tüü jäi katski
+nakas põrmadut mõskma
+nakas sadama laka rätsäkut
+nakas sõpra oppõlõma
+nakas saivast maa sisse pesmä
+naas tüve sisse tsalka lõikama
+nakas vahtsõst sadama
+piinülihakorviq, ananass seen
+massinalihakäkk
+piinüstlihast pätsitäseq kuuliq
+PIINÜ LIHA SUPP ́
+hakk om peris larmaja tsirk
+peenükene sült
+halõstaq mu pääle!
+tujjo parõmbas tegemä
+halv ilm
+halva ilma peräst läts vili hukka innekõkkõ Põha-Eestin
+halv ilm aja latsõq tarrõ
+halv ilm hoit pidoliisi tarõn kinniq
+hõel ruusatii
+halv hais lei vasta
+Halv om õnnõ tuu, et taa mäng lõpõs sakõstõ pahandusõga, selle et vesi lättkinä üle seerikuveere ja jala' saava likõs ja imä kur'as.
+elopõlv lää-äiq meelest halv ütelüs
+valitsõmisala
+valitsõmisjaotus
+valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ
+valitsõmisütsüs
+armõduq jätüseq
+hallõlik hallõpoolinõ
+hallõlinõ lugu
+hallõkõnõ nago
+hõlgas puu lahksas häste
+halas hain raud viin
+Jüri oll meil iloaidnik
+rohilidsõs minemä
+Häll
+hällüst havvaniq
+hällüdi latsõ magama
+hallitusjuust
+hällünõdõrm piät olõma häste kõõksa
+hällünõdõrm piät olõma häste kõõksa
+valgõ lepp esälepp
+hallpääd avvustaq kulupääd kumardaq!
+hallvarõs hahkvarõs
+kõrvalt tegemä
+mustalt tegemä kõrvalt tegemä
+halvast ilmast huulmaldaq
+halva ilma peräst jätediq võigõlusõq ärq
+halva ilma peräst jäi käük äräq
+halva manopäsemisegaq kotus
+vanaesä pidi hälvähtüsegaq aastit sängün olõma
+halva näogaq
+essähüs normist
+maahategemine
+hämäräs kisk näe-iq inämb lukõq
+hämmär hällüs
+hambaq lõdisõsõq külmä peräst
+hambaq olliq pusõrihe suun
+hambit jürämä
+hambit mõskma
+hambit varna pandma
+hambajuur
+hamba- kõtu- päähalu
+hamba külest tull kilt äräq
+hamba- küüdsejäleq
+hambatikk
+hambatahas
+kuntshambaq
+hambaravi hambapraavitus
+hambaravitarõ
+hamba seen om mulk
+hambatäüdüs
+hambameistre
+hambavaap
+hambahallu vaigistama
+hambahalu pand mehe võiatama
+tsakilinõ leheserv
+hambiniq sõariiston politsei
+hambildaq inemine
+hammas liigus
+hammas kiivõnd terveq üü
+oppajaq imehtiq timä tarkust
+kaeq imeht!
+hambidõ terveqhoitminõ
+hammast puurma
+imehtänüq nägo
+hammas halutas
+panni tä tihatust immes
+hamstri pand puurist minemä
+haniq võtvaq parki süküs om tulõman
+haniq lääväq hannan
+ärq petmä ullis tegemä
+hani- tsiarasõv
+uarmaq küündüq aknidõniq
+sahkõrdas salaviina
+vigõl lõngus
+hülpünüq niguq süldiliim
+viglatäüs haina
+viglahannal om vink seen
+viglahand
+Vigõl
+hani naas husisõma
+Häliläse luulõn om mitmit tavaperätsit võro luulõ teemasit (näites latsõpõlvõmälehtüse ni luudus), a naide kujotamine om värski ni miili hergästäv, ni et teema nakkasõ elämä peris vahtsõl moodul.
+otsõ suidsuangõrjaq vällä tutvidõ kaudu
+nõvvutõlli külä päält sada kruuni
+haokubo
+kapstaq pandasõq vaossihe ku hapatas
+hapas süüdüs ravva sisse
+hapas süü pleki läbi
+hapasnik pand ravva rossitama
+happaq omma kimmäq sulatajaq
+hapu maa
+kasina kundigaq
+taar
+hapnõkapstasupp
+Hapnõpoolinõ nõglapaiuhüübüs mii-jogurtihämmätüsega
+hapnõs minemä
+hapu võtt hambaq hellikus
+hapnõhainasalat
+hapnõpiimäjuuk
+harakulõ miildüseq läükväq asaq
+harak katsatas
+harak tsäpäs pinil kundi ärq
+pühäligult imehtelemä
+hallõlistõ pallõma
+pühäligult pallõma
+hallõlik
+Harglõ naasõ kanni säänest valgõt villast pihthamõt viil 20. aastagasaa algulgi.
+härivasik
+Hariduskäük
+koolielo tõistõkäändmine
+koolituskõrra ümbretegemine
+Kurõmari kasus suun. Tedä või löüdäq ka soitsist mõtsost, kinnikasunuisi järveviiri ja soitsidõ hainamaalappõ päält.
+Kurõmari (Oxycoccus palustris) om kanarbiguliidsi sugukunda kuuluv igihal'as kääbätspuhm ja timä hapu verrev mari.
+Harilik orrav Foto: Sven Začek
+harilik pleiäts
+muido käümiq iks tõist tiid
+hariligult oll sisukõrd raamatul iinpuul
+muido siin siini ei kasuq a timahavva om tõisildõ
+haripuu harapuu
+{m} kikkaharaq
+harimaldaq ja tummõ rahvas
+nurm
+Viihobõsõkõisi jaos tettüid lumpõ pruukva kudõnõmisõs ka hariligu' kunna' ja krobikunna'.
+Harivesilik om tuuperäst nii haruldasõs jäänü', et nigu kõikil katõpaigaeläjil, om täl elos vaia kuivamaa elokotust ja vii-elokotust.
+Harivesilik maitsõs väega häste pall ́odõlõ eläjile ja et mitte tõisi eläjide söögis saia', mõistva nää' hinnäst väega häste är' käkki.
+Harivesilik om var ́on eloviiega elläi, inemisele tä hinnäst nal ́alt ei näütä.
+sugõ hiussit
+lüü V hõõ;rd kängäq läükmä
+harjaq hambit kats kõrd päävän!
+harjaq hobõst!
+Praadiduq munaq tomadisaia ja vaarapiimägaq
+Praadiduq munaq tomadisaia ja kohopiimäga
+puloq puskliq
+pürstihand
+härävõigõlus om hirmsa kaeminõ
+harokõsõ käest ostõt päärätt
+harotaminõ
+hargi adraq olliq viil teräväq
+tasakaalun inemine
+Harmoonium
+herräle olõ-iq inämb su tiinmist vaia
+hallõlinõ pallõminõ laul
+käü umast aost kalal
+asaarmastaja kunstnik
+pühälik vaikus
+ainulinõ põnnõv andsak johtuminõ
+esiqmuudu näüdüs
+Ainulinõ om lättesuu Ähijärve põhaõdagukaldõ pääl.
+harvas jäänüq kasv
+esiqerälidselt külm talv
+väega meksä kala
+Esierälidsest hannaga kunnast harivesilikust hulga julgõmb om tähikvesilik.
+Harvõlõ kasvõlõ om ohus suur sõkminõ, ülearvu varju vai sis valgusõ kätte jäämine ja lubamalda üleskakminõ.
+hargliganõ kõiv petäi
+arotas kängäpailaq vallalõ
+hõrrõq hiusõq
+taad trehväs harva et minnij om ämmäle meele perrä
+Kuki tel olõ-i paljo raamatit ilmunu, om häste kimmält võrokiilse kiränikuna tegutsanu ka Rahmani Jan, kinka edimäne kogo oll "Vasõst vaśk" (1997). Üten lõunahummoku-soomõ luulõtaja Laaksosõ Heliga om Janil ilmunu ka katskiilne raamat "Maapuupäiv" (2000).
+harvuisi kükädüq kapstaq
+Harva või murõlipuu kassuq kooniq 35 m kõrgudsõs ja tüve läbimõõt küündüdäq kooniq 120 cm.
+huugu minemä ähinähe minemä
+ähinälläq huugaq
+virp
+Langarist
+tsõih varas!
+tsuih purõq!
+häste pusõrdõt kleit
+Nunnokõsõ'.
+Häste om är tunda' muiduki hööriku lehega huulhain, miä om jo esihindäst samblõsuu kasv. Sõs om tan liivosja, palohkat, mustikat, rohiline uiboleht ja käpäliidsi mitmit.
+metall midä and häste tsakaq
+Häste om teedä Põh ́a- Ameeriga põlitside rahvidõ hii-palatka (higistamise-telgid) ja seoga küländ üttemuudu hii-kuup Kesk-Ameerigan.
+häste perrä kaet tsukõluskotus
+kadonugõsõ nimi oll havvakivi pääl
+kalmu pääle tuvvas lille
+matusõ pääl kasusõq lilliq
+havvariisja
+havvasamba kiri om ärq tuhmis lännüq
+kalmuvaas
+hauda kaibma
+Haudmismassin
+havvõ hambidõgaq lõvvaq
+havvõplõks
+haukas leevä manoq tumatit
+keedükapstaq -põrknaq
+häönüq ja häömisohon keeleq kultuuriq rahvaq
+häönüq liinaq ehitediq paari aastagaq vahtsõst
+saadanas om puruss pest
+Hawa Mahal
+hääd aigo V hüvvä aigo!
+Hääd aigu.
+Hääd nägemist!
+Hüvvä aigu, provva Mõts.
+hää viiegaq poiss
+Hääs näites passis Ilvese Aapo innetuud laul "Eestlane" (vt lk...) vai ülikuulsa nõvvukogodõ poplaulu "Moi adres Sovetski Sojus" ("Mu aadress on Nõukogude Liit") ainil luud Contra poliitiline tekst, miä toetus taadsamma laulu varrampa muutnu andsambli "Vanem õde" versioonile.
+Häitsemä või naadaq jo nelä aastaga vannudsõlt.
+Hää inemise!
+hääq ja kuraq loonavaimoq
+hääq ja hädäq
+Hää' laulusõbra'!
+Hüvvä leili!
+hääd lugõmisoskust;
+hää pää matõmaatiga pääle
+hääd üüd!
+Hääd üüd.
+hääq tutvaq ajavaq sakõstõ hindävaihõl haussi
+hüvähüs ja hõelus
+hüvähüs pässi võidulõ
+hüvvä vahtsõt aastakka!
+Hää, et eesti küllin olõ-i majjo iin pinke.
+hää halv kihähoit
+hää halva olõkigaq
+Hää härildä, hoolõdu hobõsilda: ei süütä, ei sõita.
+hää inemine mõtlõs et tõõsõq ommaq kah sääntseqsamaq
+hüä johtuminõ päst mu hädäst
+Hää Karulan käüjä, olõt siiä' kõgõ oodõt, ku Sa avvustat luudusõn olõmisõ säädüisi
+hüäkene külq!
+hää kiutsa lina
+hää kohhil maa
+Hää kuuntüü om olnu Tarto Ülikooliga, Eesti Rahva Muuseumiga, Rahvakultuuri Keskuse ja kultuuriministeeriumiga.
+hääkõrra talos
+hääs arvama
+Hää küläline, olõt joudnu Eesti kõgõ vähämbä rahvuspargi - Karula rahvuspargi kodulehe pääle.
+hää külh!
+Hää külh.
+Hää külh, ma mõtlõ tuu pääle.
+Hää külh, ma osta sõs väega salajaidsi viinerit.
+Hää lats tunnus hällü, kaunis karja [perrä].
+hää haisugaq lill
+hääline kasuja
+hääline kasuja või hõelas minnäq
+Hää meelega kõnõlnu sukka kasvai emudõst, a mul om parla tõtõstõ väega kipõ.
+Hää om teedä', et võrokiilnõ lauluvara om pido kaudu kõvastõ tävvendüst saanu'." Otsari arvatõn tõmbas Uma Pido nii lauljit ku publikumi võro keele rikkusõga ja võrokõisi muhhe ni 'ummamuudu' olõmisõga.
+hüä oll võttaq külh lainu a noq olõt põtalin jovva-iq ärq massaq
+hää oll külmi kässi küttüvä aho iin lämmistäq
+hääeloriik
+hää olõminõ
+Hää om härrä leibä süvvä, kuri om kanda karbatsit.
+hää om tõõsõ inemise tallitamist päält kaiaq
+hää oppaja mõist latsi takast tsuskiq
+hää pillimiis mängmise man nuutõ ei tarvidaq
+olõ-iq tuu hää joht
+Hää sõbõr om kullaga vaihta'.
+häätahtlinõ inemine
+hää süämegaq inemine
+lahkõ tuun nägo naarahtus
+hää tahtmisõ vällänäütämine
+häätahtlinõ armulinõ
+häätahtlinõ inemine
+häätahtlitsõhe meelestedüq vastalidsõ meelegaq vikomärkjäq perimeelidseq inemiseq
+hüä pasmisõ iist või häste massaq kah
+häätegemiskontsõrt -müük
+Kimmäs tervüs, põnnev opmine ja illos luudus ütekõrraga!
+hää tujo nakkas külge
+hää sisemädse kõrragaq romaan
+hään uson ostja
+hää tuugiq et ei tuiskaq
+hää nõnagaq nõnakanõ nõnakas
+illos kikstu
+häste vällä opat pini
+hää varos kotus
+viläline maa
+heegeld pitsi viirde katõrialidsõq tsakiq
+heegelsilm
+Heering hapnõkoorõga
+HEERING HAPNÕKOORÕGAQ
+heeringäpüüdjä
+hiidämiq liisku tõmbamiq luusi
+hiitäq veitüs aos pikäle!
+viskaq silm pääle
+häiehtäs langa
+keträs makõhalusit noorõaopildikeisi
+Kelbä Heiki.
+sa minnä võit ka muhvi nii
+hainaq ommaq häste kuionuq kahisõsõq joq
+hainaq ommaq lõpussin
+kants kiht
+hainakuhi
+hainaküün
+äkki lei hainaküün tävveniste palama
+kiht haino
+hainalõ sõidõti õks suurõ hirskamisõgaq
+hainalidsõq joudsõq tagamõtsast viil õdagu kodo
+hainamaast läbijuuskja kraav läts umbõ
+udsu hõlos hainamaa kotsil
+hainamaal kõllõtasõq kullõrkukuq
+hainamaa läts upungihe
+hainamaa oll tsaugõ niidet
+kosli kossõlg
+hainatäträkene
+haina- põhuheksliq
+hainapress pallitaja
+ruga
+hainadsõq pindreq
+haina sisse sõkut tiirada
+timahavva jääs hainang väega ildas
+hainang jäi poolõlõ põim tull pääle
+hainategemises hää ilm
+hainanuust
+vaal
+hain nakkas vanas minemä
+Heinike Heinsoo seletäs uma kogomisretke põâal, ku häste vaèalasõq viil taimõnimetüsisi mälehtäseq.
+hain kuios redelde pääl
+hain lasõhus tagasi ku õigõl aol üles ei võtaq
+hain om hukan
+hain om paras kuiv rõuku pandaq
+hain om viil hämm
+hain om viil nädsä
+hain lätt juurõst edesi
+hain pandas rukka
+hain sai inne õdagut küünü ala aetus poiskõsõst oll sääl man pallo api
+üles tõmmat ribalipp
+hiidäs sängü
+hiidäs sängü pääle pikkä
+hiitüjä hopõn
+hiitliganõ inemine
+tsolgiviiq püretäseq järve
+Hekslimassin
+hülp luidsagaq suppi
+killõ helügaq
+valgõ päägaq latskõnõ
+helle päärätigaq tütärlats
+valgõt verd
+helle kujo tummõ põha pääl
+Helena Kesonen om Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi vilistlanõ ja lõpõtas seo aastak TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tiatrikunsti 11. linnu lavastaja ja harrastustiatri juhi erialal.
+Helen Kõmmusõ artikli tutvustas Hiiumaal elävä, aq Võromaalt peri olõva lauligu Mäe Laine käest kogotuid rahvalaulõ, aq Madis Arukase ni Õie Sarve kaesõq kodo rahvalaulõn.
+vallus täht
+helle tummõ kaitsja mokavõõp
+helle ülikund saa pia mustas
+illos elo
+rassõ oll paika pandaq kost helü tull
+helütrikiq
+helü nõstminõ
+puul- ja täüspeethelü
+puulpeet- ja täüspeethelü
+puulpeethelü
+Viiesepp vai viiemeistre om inemine, kiä luu helüteossit.
+Heliloojate loend Eesti Heliloojate Liit
+helü olõ-i hää
+kõlistas joba mitund vuuri
+kõlistaq parõmb hummõn!
+Kõlisti õkva kõrraga kodo emäle ja esäle, et teedä saia, miä om johtunu.
+Kõlisti P.-le ja kõnõli är, miä oll johtunu.
+kõlisti tälle a saa õs tedä kätte
+helüsäädjä
+helü kõvvus
+tuhmhelü
+helü- valgusmärgüs
+helü- pildikasett
+Helle Ehasalu käü esierälidse hoolõga Võro Instituudi tävvendüskoolituisil.
+hää imäkene
+hellänimi
+helmigaq ehitedüq rõivaq
+Help ja võro kiil
+Helsingist tagasitii pääl jäiq nä maru kätte
+Henrigu Liivimaa aigraamat
+hüürläne tsusas minno
+ei lääq herneq pehmes õnnõ krõksvaq hamba all
+herneq ommaq leon
+herneq urbusõq vii seen
+hernekõdõr
+hernel ommaq jo lakakõsõq külen
+herneruug
+hernetamp
+Hetero om 1980. aastagal Võrol luud Eesti hard rock'i ja heavy metal'i ansambli.
+õkva ku päiv läts jumalihe oll ütlemäldäq illos
+higipisõq
+higist mustas lännüq pluusõkaal
+higi lahmas üle iho
+higi lahvas üle iho
+higi juusksõ niguq nõrõt
+hiile soejulguisi kodo
+hiile varguisi tarrõ
+Hiina kapsta-kohopiimätrull
+Hiina kaubandusedendäjä
+Hiina müür
+Hiina targaq
+Hiina restoraanin seimiq pulkõgaq
+Hiina templiq
+Hiina elokõrd
+hiinlasõq ommaq madalat kasvo rahvas
+hiireq ommaq viläkoti katski jüränüq
+hiireq laskvaq tarõ pääl
+hiireq sigisiq timahavva häste
+hiir hopõn
+hiire piugahus
+hiirepoig piidsaht hiitünühe
+hiir kattõ vupst uustõ
+hiir piiksaht saina vaihõl
+ildasjäämise pääle kaias halvastõ
+ildanõ aig
+jäi mõni minot ildas
+illadsõq kardohkaq
+Illadsõba aoluumälehtüse ́: Irboska, Petseri kluustri, tsässona ́.
+takastperrä nurinit ei võetaq arvõhe
+ilda sügüse
+uninõ ilm vasta talvõ
+ildas jäämä
+Ildampa om timmä ka nättü pallil jalol poodin pirne ja raamatit ostman.
+Ildampa esi kiränigus nakatõn Kaalep vahtsõl kujol läbi mängnü ka võro kirändüse algusa - tä om edesi arõndanu 17. aastasaast peri "Pikse palvõt" ni kirotanu uma "Pikse litaania", üte mõovama luulõtusõ võro kirändüsen, miä om laembalt tuntus saanu Veljo Tormise kooriteosa "Pikse litaania" kaudu.
+Perän, ku ma olli tudõng ja reise Hispaanian, näimi sõbraga opilaisi parki hoobis võõra lipuga.
+Perän saiõ arvo, et tuu, miä pand mu iho halutama ja es lasõ puhada, oll hirm.
+(Perän saimi teedä, et tuu maja inemise olli nännü, kuis Eduard, läbipesset ja nõrk, sannast vällä veeti, nii 100 miitret kavvõmbahe korgõ jõõperve pääle näoga vii poolõ pistü vinnadi ja sõs viie timohka puult nagaanõst surnus lasti.) Oodimi kõik kümnekeisi hindä järge.
+ildampa taa kambaullus läts üle
+Perän tulõ jälki vällä, et Paul löüd hindäle vahtsõ seldsilise, nimelt uma ammõdivele naasõ, kel joba mitu last ja kelle mehe tä lask tüü mant vallalõ tetä.
+Himaalaja kõgõ korgõmbaq mäeq
+iradsõq huulõq
+iratsõma irasklõma
+Hindaminõ käü nellä vannusõrühmä perrä: latsiaid-I kl, II-IV kl, V-IX kl, X-XII kl
+Hindamisõ man arvõstõdas töie kvaliteedi ja kvantiteedi suhet.
+Hindamiskogo edemiis Kuuba Rainer ütel, et timahavvatsõ kandidaadi olli ütepallo hää ja avvuhinna saajidõ välläsõgluminõ oll keerolinõ.
+ma tunnista su õiglast miilt
+ma hinda väega oppaja häädüst
+hind kõiku katõ ja nelä õuro vaihõl
+hinnaq lastiq alla
+hind oll mitu kõrda suurõmb ku maal väärt oll
+Hingäs! Leif, tiiq midägi!
+hengäs rasõhõhe
+hingäs tasaligu nahinagaq
+naas hõngu kakma
+hingämispidähüs
+hengäs sõõmu külmä õhku
+Hingiaigo om peet rehekuun-märtekuun, esiqeränis inne märdipäivä, a mõnikõrd ka jo päält mihklipäivä. Hingiao sisse jääs ka hingipäiv.
+Hingiaigo om peet rehekuun-märtekuun, esiqeränis inne märdipäivä, a mõnikõrd ka jo päält mihklipäivä.
+Hingiaig om sügüsene aig eesti ja võro rahvakallõndrin, ku avvostõdas ja oodõtas kodo koolnuidõ umatsidõ hingi.
+Hingiaol (neljapäävä õdagidõ) om oodõt hingi kodo.
+Hingiaol (neljapäävä õdagidõ) om oodõt hingi kodo. Näile om katõt tarrõ vai sanna laud. Hingiao lõpun om hingi tennät ja nä jälq ärq saadõduq.
+Hingiaol tohe-ei tetäq mürrä, nall'a, naardaq, rüükiq, ka mitte kärärikkit töid, nigu puid lahkuq.
+Hingiao sisse jääs ka hingipäiv.
+Hingipäivä om nimmat jo 14. aastagasaa lättin, a timä tähüstämine om jäänüq umauso hingiao varjo.
+Hingedepäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
+Hingipäivä peetäs 2. märtekuu pääväl.
+hinge hiitmä
+hõngust kinniq võtma
+hõngus oll lämmi
+toss om külmä käen nätäq
+elopiätüs elopeetüs
+hingesandid jaguõhtud
+heng mässäs
+hengen oll kurbus midä oll rassõ ärq seletäq
+hengen tuigas reisihimo
+hinge vaakma kooltõnõma
+koolõnõma
+heng helisama löösi kui kitarre
+heng jäi manoq
+hingpuhussin hengpuhussin
+tä om uma varandusõ külen kinniq
+hingüsele minemä
+hinnaq ommaq kooniq 10% alla lastuq
+kedägiq ei lastaq kerembähe läbi
+hinnaq ommaq püsünüq kõik aig üttemuudu
+kalliq anomaq
+kalliq asaq
+arvamisõ perrä
+Uma arvamise taotluse kotsile om 31.01.2013 ministeeriumile kiräga saatnuva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni juhataja Kerli Gutman ja nõvvukogo esimees Kristin Kuutma.
+hinna peräst kaup passis
+tä es saaq hirmu peräst midägiq tetäq
+hirm om unõ rüüvnüq
+hirmust jäi süä saisma
+hirm pand vere saisma
+perädü rahaunik
+väega andsak lugu
+armõdu suur kivi
+ärqhirmahunuq nägo
+Hiidütämi tä Meremaalõ tagasi.
+hirsist keedetäs putro
+roovõst aid
+hirveq ommaq miiq maalõ sisse tulnuq
+hirve harkligadsõq sarvõq
+A Hispaanian om tuu tävveste harilik.
+H. Kas sa laulat laulõga üten ja kas õnnõ ütsindä vai üten tõisiga?
+H. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
+H. Ku Sul om olnu kogõmuisi neti halvõmba poolõga (arvudiviiruisi levimine, viirusõq/ussiq/trojaniq, spämm/kettkiräq, häkkeriq/kräkkeriq), sõs kirotaq tuust.
+H. Määntsit nal'akit, tunnõtuist laulõst ümbre tettüid laulõ Sa tiiät?
+Hm... Taa tunnus ollõv nigu küsümine, minkalõ sa kauduisi esi' vastusõ annat.
+hn-seenkäänüst om Võromaal hajovallaq
+hõpõvarandus
+hõpõnõ helü
+hõpõdsõq kaalaehteq
+hõpõanomaq
+hõpõ om keemiline algainõq
+Hõpõ om inämb mu' stiil.
+hõpõpikri
+hõpõpai
+hõpõsõlg
+hopõn hiitü ja naas nuurskama
+hopõn jovva-s rasõhit rattit mua seest vällä vitäq
+hopõn ei lupaq käsitäq
+hopõn es püsüq õigõ tii pääl
+hopõn taha-ai kiskuq suurt kuurmat a kõhtu täl om
+Hobõnõ es tõrgahtugi.
+hopõn viisi ei vitäq tüküs saisoskõllõma
+hopõn naas kust viskama
+hopõn naas lahkma ja vangõr läts ümbre
+hopõn hirnaht
+hopõn aja neljä
+hopõn kapjas
+hopõn krumbitsõs haina
+hopõn iiratas ei piäq tekki pääl
+hopõn tõngaht päägaq
+hopõn oll joba vanalik
+hopõn om hõlpu täüs
+hopõn om jo sääne tambits - niguq puutükk!
+hopõn om väsünüq sapsuq habisõsõq
+hopõn panti saani ette
+hopõn väherdäs maan
+hopõn pruuv tii veerest haina haardaq
+hopõn sai mõtsan vatti
+hopõn tõmmas kuurmat kõgõst jovvust
+hopõn lassõ aiglast traavi
+hopõn tege tasalikku sõitu
+hopõn saistas jalgo pääle üles
+hopõn lask üle välä traavi
+hopõn vaio suuhu
+hopõn viht parmõ hannagaq minemä
+huuhublik
+hobõsõq pruuskvaq
+hobõsõ- kala- tsirgukasvandik
+hobõsõl olliq tralliq kaalan
+hobõsõl olliq süüdünüq hambaq
+hobõsõ- mõtsaparisnik
+hobõsõravval ommaq krihviq ärq kulunuq
+hobõsõriistaq
+hobõsõ kõhri pääl
+hobõsõvargalõ tetti ummakohut
+hobõst ravvutama
+hobõst vankri ette pandma
+hobõsõ vioriist
+hoit niguq umma last
+hoit umma avvu
+hoit salahust hindä kõgõ süvembän süämepõhan
+kaeq et näpomiis ligi ei tulõq!
+Hoitnu vii kottal, niimuudu, riibnü põh ́a läbi.
+hoiamiq seod hindä teedäq
+olõq muq lähkün!
+hoiaq suud kogosampa!
+kaegõq kõik taa suligugaq ette!
+hoiaq vunki!
+hoitsõ last hindä ligi
+hoit parõmbaq suupalaq latsõlõ
+hoit raamatut niguq pühhä asja
+hoitkõq hinnäst kogosampa!
+Hoitkõ kombit ja kimmäst usku!
+hoiõ asja hindän
+hoiji gaasilapatsit põhan
+hoiõ umma mõtsa käve riigimõtsast puid tegemän a lõpus võeti õks kõik käest ärq
+hõikaq eläjäq kodo!
+hõiksi tüüliisile joudu
+hõigas üle saali nii et kõik kuuliq
+KHÜ om tennü' ja tugõnu' mitmiid uurmiisi seo nuka kultuurivarast ja aoluust.
+KHÜ pedä mitmasugumaidsi koolituisi, miä avitasõ' hoita ja edesi kanda vanna eluviisi, kombit ja mõistmiisi.
+Hoitmisütisüsel om hääs kombõs, et üldkuunolõk lõpõs talguga.
+hokiplats
+hõlos pilvi pääl
+Hollandlanõ oll tulnu Eestihte vidämä ütte tüüalast projekti.
+Hollandlanõ, esi uhkõ, et tege midä säänest, midä tä ilman inne uman elon olõ-õs tennü, võtt ette, et kõlistas ja kõnõlõs tuust ka umalõ imäle.
+Hollandlasõl oll tükk tegemist, et umma ettekannõt ilma naarma purdsahtamalda edesi pitä, tuudaigo ku kõik eestläse istõ kuigimuudu vällä tegemäldä tõsitsidõ näkõga edesi.
+Hollandlasõ pujalõ olnu nuu puultõist tunni tävvelist vaikust väega rassõ üle ellä, a vet eestläne pidänü hindä ülevän nii, nigu käsk eesti vanasõna, et kõnõlõminõ om hõpõ, vakkaolõminõ kuld.
+riibsa
+hummõn olõ-iq vaia varra üles tullaq
+Hummõn hummogu lää ma mere viirde, tuu värskit kalla ja õdagu teemi maailma kõgõ parõmbat süüki - värskilt suitsutõdut lesta.
+hummõn teemiq umma tüüd jälq edesi
+Hummõn lätt päälik Ruudi merd sõitma ja peris viikingilaivaga.
+Hummõn om papakonkurss.
+hummõn om rassõ päiv
+hummõn mängitäs taad näütemängo saandat kõrda
+Hummõn teemi konkursi!
+hummõn tulnõs vihma
+hummõn võetas teid tüüle
+hummok om nakas valgõs minemä
+hummok om õdagulõ vastapiten asi
+Hummok päält pito
+hummogusüük pruukost
+hummogus tä ilmu vällä
+hummogus oll väiko ijäkõrd lumbi pääl
+hummogu tohe-iq kotost vällä minnäq ku olõ-iq tsirgupetet võtnuq muido tsirk pett ärq
+hummogu kastõgaq nakas niitmine pääle
+hummogu lastiq vangiq vallalõ
+hummogu haard kala häste
+hummogu oll ilm illos perän nakas sadama
+hummogu oll kõva külm
+hummogu oll mõts härmän valgõ
+Hummogu pidi ma immes pandma, - kalaimä kaits jälki usinahe kolmõ moksikõist, kiä olli üü joosul kuigimuudu joudnu kivve alt imä ala.
+hummogu panti teie pääle suula
+hummogu varra
+hummogunõ kastõq nessütäs haina
+hummogunõ kastõq tekk kängäq likõs
+hummogunõ päiv undsõq hengüs
+hummogidsõ unõgaq inemine
+hummogusöögis oll muna läbikasunu lihagaq
+hummogust pääle
+hummogidõ olõ pikält uninõ
+hummogidõ om joba hämmär
+Hummoguvalgõga lää üten näioga vanna sanna, mink aknõalonõ istmisõkotus om mullõ ainukõnõ kotus maailman, kohe ma mõista hindä tävveniste unõhta.
+hummoguvalgõ
+hummõninõ mäng pand medälisaajaq paika
+hummõnis lubatas pia kuiva ilma
+sõs hummõniniq!
+päiviliseq suvilisõq
+vuhvi manoq võtva kultuurielo
+hari morro
+hoolõragominõ
+ropak
+pundsutama pundsõrdama pungama pungitsõma pungõrdama
+laokillaq hajovillaq reebala luisun
+hoolikadsõ lugõmisegaq tulliq viaq vällä
+Huulmalda kuumast vannist jäi Vidrik õks haigõs.
+Huulmalda tuust, et ma tälle mitokõrd vaihõlõ segäsi, opas tä minno edesi ja peräkõrd es saa ma muud, ku pidi peris sündmäldä kombõl pagõma tõistõ tarrõ, aga ka sinnä tull tä järgi ja lasksõ edesi, esi tekk sääntse näo, et midägi olõ-i võlssi.
+Sarnatsuisist huulmalda esindäse nä kirändüse kattõ erinevät ilmaotsa: Lattiku lättekotussõs om inämbüste rialism ni tuu ,kuis sündmusa olli "periselt". Jaik taadvasta om muinasjuttõ kõnõlõja - tä tege taad umbõs nisamatõ nigu vanast rahvalaulik lukõ jutust, a pand taalõ muudsat vahtsõromantilist kirändüslist stiili.
+Karulan om siini veidü' uurit, a iks om tast löüt põnõvit ja harvõ siini: hall kärbläsesiin, paiuvahelik, lepä-kärbläsesiin, pipõrvahelik, kuldvahelik, lõhnav makõsiin, hall torusiin, suu-punalehik, mitund sorti eba-viinuttõ ja võlvnutt.
+huulmaldaq inemine
+huulmaldaq ja jõhikunõ miis
+huunõq olliq palamisõ vasta kimmätämäldäq
+huunõq ommaq poodipidämises ümbre säedüq
+huunõ edepuul
+huunõ palgõpuul oll tinõtõdust klaasist
+huunõ kandõehitüse nõrgõmbas tegemine om eloohtlik
+hoonõq hillätassa lagonõs
+hoonõq lagosi selle et es hoolitaq
+mis tallitusõ pääl hoonõq om tuu perrä om nimi
+hoonõq lastas purus
+hoonõq oll marmorplaatõgaq vällä ehit
+hoonõq tetti vana kujo pääle tagasi
+huunidõ kotsilt huvitav liinaosa
+h
+Hoobis edevä' omma' paaritamisõ aigo lumbikunna' ehk rohilidsõ' kunna', kiä pruuvva nii tetä', et näid iks rohkõmb nätä' ja kuulda' olõs.
+huup lei mehe hoimussilõ
+hõõrdmisõst helläs jäänüq nahk
+hööriskeles õga mehe iin
+hõõrd maraq läbi sõgla
+Hüüvli
+huuvi kerkü mitmõkõrralinõ maja
+muropini
+hopa! ja kass oll mul üsän
+harvaq hambaq
+hõrrõ karvakattõgaq elläi
+villõ
+ku hiussõq ommaq hõrrõq olnuq parõmb nuuq lühküs pükäq
+hõrrõliguq habõnaq hiussõq
+villõ rõivas
+hõrrõ hain vili
+villõ püksiperseq
+hõrrõ hain
+piinüq söögiq
+Hõrksa mõtsasiini püreesupp 15 EEK
+hotellin olõ-õs üttegiq vapa tarrõ
+hotellitarõ
+Kubija hotelli restoraan
+H. Panõq kirja kõlakaq, jutuq kahtlaisist juhtumiisist, nn liinajutuq (süstlaga nakataminõ, ahistajaq, as'aq söögi seen jm).
+HTML-in märgendedäs Õ-tähte Õ ja õ-tähte õ.
+http://haanja.eu/sann/english/
+http://haanja.eu/sann/programm/
+http://haanja.eu/sann/suomi/
+http://umapido.wordpress.com
+mukav ja illos kodo
+hubinallaq hübinälläq
+viivägi
+puhtusõnõudmisõq
+uikna
+häötüse õdak
+mitusada inemist sai hukka
+hulgahna om julgõmb minnäq
+pallo osaliisi
+hulgakaupa vallategemine
+jätt naasõ ja latsõq maaha
+summa ostõn tulõ odavamb kuq tüküviisi
+hulga aigo om ilmaasandaq ärq viitünüq
+Suur jago artikliist pututasõq väiküide õdagumeresoomõ kiili ja kultuurõ olokõrda.
+käve mõttõldaq huulitsit pite
+hulkvidõ eläjide püüdjä
+hojopini hajopini
+hull plaan
+ull pagõsi haigõmajast ärq
+jalgpallihull hüpäs õkva platsi pääle
+ullihamõq
+hull visas kinniqhoitja niguq kubagu kavvõdahe
+inemline inemine tsiht
+hummal om hindä puu ümbre käändnüq
+humanitaarkaldõgaq kuul
+hümn kuuldu võimsalõ ja uhkõlõ
+avvulaul tüüle
+nalalugu
+nalalik
+nalakotus
+soehaud
+soeq pälvväq kon om mõni lammas hoolõtuhe jätet
+soetõlva puhmistiguq järve veeren
+Unikidõ kaupa.
+susi naas põrssit nobima
+susi situ-iq soe hanna pääle
+sutõ man
+sutt ei võiq üldäq ku jahti läät
+sutt hagõma
+susi ja kahr ommaq murdjaq eläjäq
+susi pesä lähkesest ei süüq
+susi om pelät murdja
+susi räbähtü jahimiihi kätte
+susi undas
+kukkõlõma
+tsõõt last põlvõ pääl
+hüpüt palli peon
+tirkõlõs üte jala päält tõsõ pääle
+hüplejä käekiri
+unõraviminõ
+arvaminõ sai katsmisõgaq kinnütet
+kargaq auto pääle!
+kargaq riiperä pääle!
+kargsi üte jala otsan terve kilomiitre
+karas pistülidse perve päält alla
+hüpäs jõkkõ nii et vesi lei korgõhe
+karas jõkkõ nii et vesi plaadsaht
+hüpäs sõidu päält maaha
+kargaq rattilõ!
+kasvai lakkõ annaq karadaq
+kargusjaku vinütüs
+hüppejakk hüppenoogus
+kargamisnüür
+hüppämise viis
+tõhudaq no tedä et tä inämb rumaluisi ei tiissiq!
+hirmillos muusiga üü
+lumja naanõ naarahtus
+närviline naar
+hõikaq minno kuq valmis saat!
+hõigaht kõvva
+hülpünüq veri hüübünüq rasõv
+hõigas kavvõmbalt
+hõikajat olõ-õs udsu seen nätäq
+hõiksi issit: "Tahass nätä
+Huugu paot hinnäst Saksa aigo
+mokaq toron silmäq jõllilõ
+huulõq säiq sõnno
+huulõ- küüdseläügeq
+nalagaq võtma
+nala peräst ütlemä
+mullaväegaq maa
+hüä serbätüs
+hüväste V terves jätmä
+huvvõ vastaminek
+huvvõ ilmanägemise alossäädüisi klapminõ
+Uudishimoligu käve asja uurman ni lövvi kerigu kandsu pääl rüngämän Jüri.
+huvvi oll mõlõmbalt puult
+tahtmisõpuudus
+Põnõvit sannalugusid kõnõli viil tõsõki raamatu tegemise man olnu asjalise.
+Huvitav, kinka peräst seo võistlus noq peetäs sõs? Karmõni peräst vai?
+huvitav sõnnom põnnõv lugu põnnõv päiv huvvipakva reis
+huvi tegünes tulõ kasus kaos ärq
+Ibseni tõtõl näütemängol olliq püksiq pahepoodi käänedüq
+vinne hunt
+hummogumaiõ aolugu kombõq
+hummogumainõ päärätt prunts
+hummogumaa süük liin muusiga
+piinüq hummogumaa söögiq
+Hummogupuulsidõ naabridõ osa setodõ aoluuh.
+iätäs terri kurgisiimnit
+hummogutaivas jo hahetas
+hummogutuul
+korõmbas tahtmisõs on võrokeeline tiatri
+tävveline gaas
+väega hää ilm lindamisõs
+Projektiplaane saatnuide vaihel loositas vällä ummi meelüssit.
+Häie mõttide kogomise tsõõr
+Idee esitamise vorm (rtf)
+mõtõq lätskiq käüki
+korgõmõttõlinõ jutt
+Idee-tsõõri mõttõs om korjada projektiplaanõ Vana Võromaa arõnguprogrammi ellokutsmise jaos.
+Oodõtas ideesid, mis
+Häie mõttide tsõõri tulõ saata projekte või plaanitu tegemiisi vallakirotus ja näüdädä, mändse tüü vai tegemise jaos ja kui pallo rahatukõ vai mõnt muud tukõ olõs vaia.
+Ummi mõttit ja märgotuisi võiva vällä pakku tegosa inemise, ettevõtja, ettevõtjide ütisüse, mittetulundusütisüse, kogukunnaelo edendäjä, umavalitsusõ, nuuri-ütissüse, arõndusorganisatsiooni, tiidüsasotusõ ja haridüsasotusõ.
+hindätiidmise nõsõminõ hindäsolõmisõ kimmästümine
+salaurgitsõminõ aja inemise pääst segi
+põhimõttõlinõ tsiht
+mõttõtühüs
+põhimõttidõ vastasaisminõ
+küläkene järve veeren nigu pildi pääl
+Idosalat paprikaga
+õga-aastaganõ
+ekä asja massa-iq kah külä pääl kuulutaq
+massa-iq egä asa pääle pahandaq
+Egä esitüse manu kirota', määndsele vannusõrühmäle om tüü mõtõldu ja määndse teema all kandidiir.
+egä hopõn uman lahtrin
+egä järgmäne nali nõst tujjo
+jouluq ommaq egä kõrd esiqmuudu
+Egä kõrd kõlisti sõs kõrraga P.-le ja mi kõnõli pallo telefonin.
+Egäkõrd ku üü om võimul,
+egä joul olõt sa kingitüisi saanuq
+Egäs juhus kaib pini uma salahusõ maa sisse karbikotussõst kavvõmbal.
+Egä kuu käve kontroll, et mu eesti keele tundmist kontrolli.
+egä aastaga
+Ega aastak om olnu sannapäivi ja opitarõsid, kon om saanu sannaga köüdet tiidmisi-mõistmisi oppi.
+egä lats saa valla puult joulukingitüses kumpvegikoti
+egä lausõgaq läts käekiri räpäkumbas
+egäle nälätsele anti süvväq
+kõiki paiko
+Egä hummok kell viis oll mullõ ette nätt võtta köögilavva päält vanaimä valmis pantu võiuleevä, aidan panni hindäle katõliitriliste plastikpudõlihe üten võtta kotontettüt taari.
+egäl lillil esiq nuheq
+egäl inemisel om häid ja halvo külgi
+egäl ullil uma lõbu
+egäl maal ommaq esiqmuudu kombõq
+egäl mehel oll uma kuut rihä ja vikaht
+õga üü egäöie
+egän paigan kõigipooli
+õgal puul oll üttemuudu külm
+Egäl puul om kehvä ilma.
+egäl puul maaharaot
+Egäl sannal om uma lugu ja nii olli ka sannapääväl egäl sannakambal uma tegemise.
+egäl sünonüümil om esiq mekk man
+egäl talol uma taar egäl taaril esiq mekk
+Egä tõõsõpäävä ja vast ka neläpäävä ai 4-6-pääline poissõ punt kokko egäüts 25 kruuni.
+egält puult vaio kokko inemiisi
+nädälilde
+igähünüq kombõq kaehusõq arvamisõq
+aost lännüq arvaminõ
+Egä kooli/latsiaia lugõja kand ette üte pala - Artur Adsoni luulõtusõ vai mõnõ tõõsõ kirotaja võrokiilse luulõtusõ
+Ygapääväne elo.
+Egä pääväga jäi maimõ veidembäs.
+Egäpääväne elo oll rassõ, ekä otsust tetä oll rassõ.
+Egä päiv, ku ma olli koolist kodo joudnu, tei ma kodotsit ülesandit ja istõ innekõkkõ arvudi man, selle et midä muud nigunii tetä es olõ.
+Egä päiv mängvä kelläq Valgrõ Raimondi "Tarto marssi".
+õga päiv egäpäivi
+ekäpite hää ettevõtminõ
+ekä muudu kõrralik poiss
+Igä pikk, pesmäldä ei päse.
+Egä tsillokõnõ asi tuussi nigu hindäga üten positiivsõt energiät, ku õnnõ tuu võisi kinkalõgi rõõmu tetä.
+Egä rada nakas pääle tii-ala päält.
+Egä samm oll kistumalda tasalik, nii et tä uma liikmisõ man õigõlõ es liiguki edesi.
+Egä roidoreisi lõpõtusõs kinke tä mullõ legosit, selle et mullõ lego miildü.
+egäsugudsõq suliguq ka tan maad sõkvaq
+õgasugumaidsi tükke om tett
+Ütest koolist vai latsiaiast ei saa' võistlusõlõ tulla mitu üte vannusõrühmä kavva
+Egätahen näütäs taa perämäne lugu, et 19. aastasaa algusa Võro maakohto kõvakallõ hoiatusõ/ettehõigu pinne kinnihoitmise asjan olõ-õs sada aastakka ildampagi küländ mõjjo saa (vuta) nu.
+Niivainii, tä haard must kinni, niida pallo joudu täl oll, et vallalõ es lasõ.
+inne puulpäivä kimmähe mitte
+egä talo all jõõ veeren oll valgma
+egäst timä sõnast tsilgus sappi
+tuugaq ajat hüä meelegaq juttu kiä mõista om
+Ega tüüleht tulõs esitä' eräle tekstifailina.
+õga tühä asa pääle olõ-iq mõtõt vihatsõs saiaq
+egä tütärlats igätses armu ja õnnõ
+egälütel uma sündsüs
+egälütel uma õigus
+egäüts
+Seole lisas omma' joosutrassi lähkün elävä'-olõva' inemise'-küläseldsi' lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis.
+egäüts märgot ummi mõttit
+{seto kiil} egäüts pivatas ärq tetäq uma tüü
+egäüts sai asast ummamuudu arvo
+Egäüts tiini taht.
+Egä vahtsõnõ päiv tuu hindäga kullatsit võimaluisi.
+Egä vannusõrühmä töid hinnatas eräle.
+Egävene hukatus satas tuu õnnõtu henge pääle, kiä salahusõ varramba är ütles."
+Igäväne ja muutliganõ.
+igäväne hädä ja rist taa joodigugaq
+üts igäväne tülü ja kakõlus hummogust õdaguniq
+igäväne tüdeng
+ikäv jutt ai suikma
+ikävhädä tüküs külge
+armõdu sannakõnõ
+pedäjäkägäriguq
+mõistmaldaq koolielo kõrraldus
+tiidmätüs tiatriason
+Igori esä oll ehitäjä ni tä kuuld üte tutva käest, et Eestin või tüüd saia.
+Igori kodokotus jäi hummogu ni õdagu piiri vaihõlõ.
+Igor Ikonnikov sündü 1988. aastagal Tšernigovi oblastin, Ukrainan.
+Igor esi tund kül hinnäst kimmämbähe vinne kiilt kõnõldõn, selle et tä oppõ jo vinne gümnaasiumin, a tõõsõ kotusõ pääl om täl eesti kiil.
+Igor panti latsiaida, kon oll nii eesti ku vinne suust latsi.
+Igor olõ-i ilman tundnu, et timmä olõsi alambas peet tuuperäst, et tä om peri jaoldõ vinne kiilt kõnõlõjast perrest.
+himo terves saiaq
+himostas kätte tassoq
+ihnõq ihna-iq esiq süvväq ei tõsõlõ andaq
+ihonuhklus
+muistõhavvadsõq kombõq
+II etteant võrokeelitsist (latsi) raamatist nakkav
+III Haanimaa suidsusanna nätäl om tinavaasta põimukuu 1.-4. pääväl.
+III Umalõ Pidolõ om hinnäst kirja pandnu 3600 lauljat - miä om rohkõmb ku kunagi varõmb.
+III Uma Pido
+III Uma Pido kommunikatsioonipäälik
+III Uma Pido kõrraldamisõ man omma' MTÜ Võro Selts VKKF, Võro ja Põlva Maavalitsusõ', Võro Liinavalitsus, Võro Instituut ja pall'o Võro ja Põlva maakunna kultuuri- ja muusigainemiisi.
+III Uma Pido Kubijal köüt mõttõlidsõlt kokko Võhandu jõgi uma pühälikkusõ ja jovvuga."
+III Uma Pido lavalõsäädjä om Tagametsa Tarmo.
+III Uma Pido lavastaja om Tarmo Tagamets, kunstnik Tuuli Tubin, päädirigent Silja Otsar, pääkõrraldaja Ursula Zimmermann.
+III Uma Pido püüne pääle säädjä Tarmo Tagamets taht lavastusõn näüdätä Võhandu jõkõ ku viitiid, miä juusk läbi kuvvõst Võromaa kihlkunnast.
+III Uma Pido päädirigent Otsari Silja kõnõlõs, et Uma Pido laulu köütvä egän iän kullõjit.
+III Uma Pido pääkõrraldaja
+III Uma Pido vidäjä
+III Uma Pido peetäs võrokõisi lipu all ja lipu tutvustamisõs võtt ́ luulõ- ja joosumiis Contra ette inneolõmada asja - lipujoosu, miä läts läbi katsa aoluulidsõ Võromaa kihlkunna ja tsipakõsõ läts joosutii ka läbi sõpru setodõ maalt.
+(III koolijago)
+III võrokeeline laulo- ja rahvapido Uma Pido peetäs maaha 1. juunil 2013 Võrol Kubijal.
+III võrokiilnõ laulu- ni rahvapido Uma Pido peetäs timahavva 1. juunil Võro Kubijal.
+- II plaadi pääl om pido pääkontsõrt täüspikküsen ja ka mitmõ' intervjuu' päält kontsõrti olnu simmani aigu.
+Iirimaal om hulga verevä päägaq inemiisi
+iirisepinnär
+Iisraelin piävä kõik mehe, kel tervüs vähägi kand, tiinmä sõan tagonaväen.
+(II koolijago)
+manoqkasumist nõstma
+I. Kas Sa olõt tulõvikku, õnnõ vai muud ette kuulutanu?
+Õks unikidõ viisi.
+minnu kõrralikult iks primiirse sis ta
+õks viil
+I kodoluulinõ
+jälle hais
+hirmsa naarahus
+vasta säädüst sisserändämine
+selet näütidegaq ärq
+Ilosas tegevä (illustriirvä) matõrjaali pruukmisel rehästä' taast teksti seen, näütes: (kae foto 1).
+ilma allkiräldäq papõr massa-iq midägiq
+ilmaasandaq
+ilmaasandaq tei pritsimehile tüllü
+ilmaq lääväq lämmämbäs
+ilmaq lätsiq kõrrast keväjädsembäs
+hainakuun olliq ilmaq kehväq
+ilmaq olliq parralt lämmäq
+ilmaq olliq ütevaihõ väega kuivaq
+ilmateedüstüs lupa hummõnidsõs lämmäkraatõ
+ilmajaam lupa hummõnis pikset
+ilmajaam hoiatas suurõ vihma ja kõva tuulõ iist
+ilmal om mitmit mõotajit
+ilma latsildaq näütäs elo mõttõldaq
+ilmalik kirändüs
+ilmalik matus
+Ilma mullalda' ei saasi' mi planeedi pääl olla' ello.
+I. Vananurmõ luulõtusõ ́. Timä saamislugu.
+ilmakimmäs matõrjaal
+ilm
+ilmast ilma üts tänn käü
+ilmateedüstüs ilmaütlemine
+ilmateedüs lupa hummõnis vihma
+ilmateedüstüs ütel et täämbä satas paiguldõ vihma
+ilmakuulutus ütel et täämbä satas paiguldõ vihma
+ilmadu koolimaja suur ilma koolimaja
+ilmligu suur kivi
+ilm olõ-iq selge segendelles kuis sa tiit sä��ntsegaq haina
+ilm es olõq sportlaisi puult
+elläv nägo eläväq silmäq
+elläv näüdeq
+tuimaq silmäq
+tuim nägo kaehus vällänägemine
+lätt hämäräs
+Ilm.
+ilm lätt külmembäs
+ilma kisk tuisulõ
+ilm selgüs ärq
+ilm lätt kõrrast külmembäs
+ilm lätt halvalõ ilosalõ külmäle lämmäle tuulõlõ
+ilm lätt jaahelõ
+ilm lätt vilulõ
+ilm läts pilve V ilma lask pilve
+ilm mõos olõmisõ pääle
+Tull vällä, et kõik reisjä tahi väega nätä, miä sünnüs saisotuskotusõ pääl, ja olli nõnnapiten uma aknõ man kinni.
+Ilm oll illos ja tujo oll hää.
+ilm oll lämmi a saonõ
+ilm om joba peris lämmäkene
+ilm om lämmi ja suvinõ
+ilm om sumbõnõ
+ilm om pümme
+ilm om täämbä sääne rõssõnõ
+ilm täämbä väega segähelles
+ilm om vaiklik saa ei häste viljä tuulõtaq
+ilm olõ-iq väega vilu ma panõ kergembä kampsi sälgä
+ilm eht sadama
+Nätä, et tuu olõ-õs politsei meelest kuigi loomulik, et kiäki sõit vallaliidsi aknidõga auton hummogu ja laul raadioga üten.
+Arvada, et timä man lei vällä suur tahtmisvägi, selle et tä tiidsõ esi, et tä olõ-i hull.
+Arvada, et keskkuul oll ka tuu, miä meid muutsõ, nii et sääntse asa saiva ülepää üten joron sündüdä.
+Arvada, et mu imä oll ka tälle hindäle uutmalda nii hää näütlejä, et tohtri pallõl täl sängü hiidädä ja uuta kipõabi tulõkit.
+Kimmähe oll tuu üts hullõmbit võlssotsussit mu elon!
+arvadaq om käsikiri häönüq
+Arvada sõs, et tan sündü ka hirre-eihtüs, seo sai meelega mõista tulla õnnõ vask- ni ravvariistu aol.
+nätäq tulõ külm talv
+Ilmuva Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrokiilnõ näütemäng "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (1987) ja Kauksi Ülle võrokeeline luulõkogo "Kesk umma mäke" (1987);
+õkvalt niguq taivast sattõ
+näütäs hääd tahtmist vällä
+ilmut filmi
+ilm lätt ruttu valgõs
+ilm kisk pilve
+Kinädüskonkursi?
+iloasi iloasakõnõ
+Ilumõtsa taivakivihavvaq ommaq taivakivest tegünüq havvaq Võro maakunnan, Võro vallan.
+Ilumõtsa Põrguhaud
+ilopuhm
+ehtepuu ilopuu
+ilopuu
+kinähüspraavitustarõ
+uhkõq põlluq
+ilosaq suurõq tarõq
+ilosaq üteülbälidseq värtetulbaq
+ilosa kihäkujogaq v ilosa kihägaq
+ilosa ilmagaq om torn selgehe nätäq
+ilosat müntü hopõn
+ilosa kodoaia luuminõ nõud aigo
+ilotarõ kinähüstarõ
+hääd ilma viil pidä
+illos elo niguq unõn näessiq
+illos ilm tege meele hääs tahat vai ei
+illos ilm lask haina ärq tetäq
+illos õgõv puu
+tulõvärk oll uhkõ mäng
+vikurvisselemine vikurlivvuskõlõminõ
+vikurvisselemise meistrevõistlusõq
+ilvesseq eläseq hindäette
+ilvessoel ommaq kõrvo otsan karvatuudiq
+Ilvese kõgeparemba võro- ja eestikeelidse luulõtusõ lövvüse raamatun "Tulen öösel sulle koju" (2009).
+Ilvesest om saanu Pulga Jaani kõrval tõne Kagu-Eesti tiitümp bard, kiä laul üten Kauksi Ülle ja Merle Jäägeriga lauluandsamblin Lõkõriq.
+immahuma immähümä
+imähtämä
+imbünüq maik
+imeq et tä viil vaivas võtt minno terehtäq
+Väega ilosa Karmõni peräst.
+nisalinõ elläi
+kistumaldaq illos kaiaq
+Immes panda omma siistmaa uibu.
+A andsak kül: es avida tuu, et oll üts vesi ja õigõ süük, - ilma vanõmbilda olli moksikõsõ kistumalda õnnõdu ja kuuli väega ruttu.
+Imelik om, et timäl ei paistu tuu inemiisi avitaminõ kunagi otsa saavat.
+Imeline elläi ja ma igätse hirmsahe.
+Imetäjä'
+Imetäjide kõrraligus kaitsmisõs piät kõgõ näide kotsilõ teedüst korjama, kaema, ku pall'u näid om ja ku vaia, sis näide arvu piirdmä.
+rõnnalatsõgaq om vaiv reisiq
+üsäliidsi ja väikuidõ latsi süütmine
+I. Määne om Su lemmikspordiala ja mille?
+sissetulnuq olnuq vaia Eesti ütiskunnagaq klapitaq
+immutõduq eelektripostiq
+tõvõkimmüs või ollaq kas üten sündünüq vai elo joosul saad
+Indiaanlasõ omma vapra ja näil om uma salahus kah, tiid poiss.
+India ja Pakistani riigijuhtõ kokkosaaminõ
+ütsilde oppus
+Indrek! Andres! Niimuudu, rattaq lääväq katõs nädälis aresti ala.
+jälle ja asunõ liin
+nuradu tego
+Teedüs ja registriirminõ:
+Info: Külli Eichenbaum
+Teedüs: Külli Eichenbaum
+Teedüsleht
+teedüspapõr
+teedüs tsilgus läbi
+"info@piusa.ee
+Egäsugumanõ teedüs
+Teedüs:
+Teedüst mu puult mano võro keelen: Tiiä umast käest, et seol tüükotussõl nakka-i ilmangi ikäv ja vaia lätt kõiki nii elo- ku periskoolin saad tiidmiisi (ja egä päiv saa naid viil mano ka).
+Söögipoodi' ja söögikotusõ'
+ingli tull taivast alla ja paistus oll ümbre pää
+inglüse keele õdak
+inglüse keele vaht
+inglüse keele proomitüü
+Hispaania ja portugali keelen tähendäs negro lihtsähe musta värmi ni om pall'odõn riigen egäpäävätsen tarvitusõn.
+Inemiste tulõk ́ Setomaalõ, näidõ muutumine.
+inemise elo olõ-õiq inämb pühä
+inemine kuulõ-iq kõiki helle
+inemine taha-iq hulgast asost arvo saiaq
+Inemine eläs edimädse jao umast elost õnnõ poolõldõ tuun käega kumpi ainõlidsõn maailman, miä mi ümbre om.
+Inemine esi roit täüskuu aigu mõtsan.
+inemine ja luudus k��äväq kokko
+inemine kahvahtus kuq tä midägiq hiidüs
+inemine kõgepäält om armastusess luudu
+inemine lövveti põrmandu päält hing välän
+inemine om Jumala tüüriist
+inemine om usutav
+inemine püüd elon iks parõmba poolõ
+inemine sekäs sagõhõhe vaihõlõ luudusõ loomuperätsele käügile
+inemine saa vaimu poolõst parõmbas
+inemine kannahta-iq väristämist
+"Inemine tund sändsit asju vist Sannavana peräst, "mõtlõs pini.
+inemisel om vaia kõrraperälist puhkust
+sõaliini iist kahandõdiq inemiseq ärq
+Inemise' ja kultuur
+Inemise' ni eläjä' umakõrda olõnõsõ' kasvõst, kasvo' jälki eläjist.
+Inemise käävä õks ka täämbädsel pääväl puiõlõ kaibama, ku elon midägi halvastõ om.
+Inemise, kiä julgusõ võõra pere mano sanna minnä ja pererahvas, kiä sanna võõrilõ vallalõ tege, ommaki rõõmsa ja lahkõ.
+Inemise kõrraldasõ aastagavaihtusõ aigu pido ja kutsva sõbra küllä.
+inemiseq lätsiq kihovallõ
+Inemise pandva lumõst naasõlõ timä nõna ala suuri tisse pääle süvvä.
+inemiseq tsebiväq huulitsidõ pääl
+Inemise suuvva ütstõsõlõ ja pinilõ hääd vahtsõt aastat ja kõik kallistasõ tõnõtõist.
+Inemise tahtva puutäisid pini päält är korjada, a pini ei lupa.
+Inemise tegevä ummi sõpruga kuun mitund sorti süüke.
+Inemise ümbretsõõri olli närvin, selle et rahvast oll pallo, rassõ oll arvo saia, määntse läbikäügi tüütäse, määntse mitte, ja kas saista edesi siin vai muial.
+inemise elo om lühkene
+inemise iholidsõq vajahusõq
+inemise haisutundminõ olõ-iq nii terräv ku pinil
+inemise heng taht ülendüst
+inemiselats
+inemise hais aja kitsõq herksäs
+inemise miil om keerolinõ
+kuunolõkilõ kogosi hulga inemiisi
+egäsugutsit inemiisi om
+inemiisi om sääntsit ja määntsit
+Inemiisi om tõtõstõ egäsugumaidsi...
+inemiisi tull vaiht pidämäldäq mano
+Inemiisi elo ku kultuurilidse tegevüse käänd pääpääle Eesti okupiirmine 1940. aastagal ni taalõ otsa tulnu sõda.
+Inemiisi kõtu saava väega täüs.
+inemiisil ja eläjil kõigil om kats rahhu
+inemiisi tenopuudus
+inemise halvaq mooduq
+inemise häädüseq
+Teedätahtminõ olõ ei esihindäst halv, a mõnikõrd tulõs asjo pääle kaia sammamuudu nigu vanast, tähendäs kogo asi kõrraga, as'a olõmisõ perrä.
+inemiseõigusõ kuulutus
+Inemisepelgäjit samblõsortõ om löüt 26.
+kuritüüq inemise vasta ei lääq vanas
+inemiseperisüs
+inemiseperisüst alalõ hoitma kaotama
+päälenakkamisõ iist võit vasta pääd ka saiaq
+tulinõ huvi kõõ vahtsõ vasta
+hakar luudusõkaitsja
+hutsut latsi elon edesi minemä
+huug tüküs ärq kaoma
+tä tundsõ ärq et hädä tulõ
+instituut käü ministeeriümi alaq
+vaimotüü mõttõtüü
+kütseq värmiq
+tihtsä harimisõgaq vaivat maa ärq
+mitmõ ala konvõrents
+Internetifotodõ mano tulõ pandaq veebiaadrõs, kost fotoq peri ommaq.
+võrguväreht
+võrgusõnaraamat
+umaette nukakõnõ
+lämmi hämmär
+sugulinõ läbikäümine
+helüst saat arvo midä kõnõlõja sust arvas
+helü korgus satas
+härgütäjä ettekandminõ
+Investiirmine kulda om investiirmine hirmu.
+- I plaadi pääl om nätä momente üten intervjuudõga: rahvalauluõdagist inne pito; pidopääväl olnud laadust; pidokontsõrdi pääproovist ja pido sümbolpillist ritsikpillist.
+I. Püvväq miilde tulõtaq ja joonistaq mõnõq piltmõistatusõq.
+Iraanilõ panti majanduskari pääle
+Irboska man om hipuski kotus
+irras kehvä söögi pääle
+jürä kõgõ seo üte asa man
+indsiline jutt indsijutt
+indsitüs
+irv nõrgõmbat
+esä and tälle üte kosmagu
+Esäle miildüs tä ammõt.
+esäsolõmisõ kimmästegemine
+Esä lausu es sõnnagi.
+Esä es tulõda tuud luku ildampa kõrdagi miilde, a mul halgahtus tuu aig-aolt miilde kül ja tege vaiva.
+Esäga mul suurõmbat läbikäümist es olõ, ka imäl ja tä vahtsõl mehel olõ-õs isso ega aigo mu perrä kaia.
+esä helü oll kuri ja hirmsa
+Esä nakas tüüle ja imä jäi edimält väikse latsõga kodo.
+esähani -parts
+esä jätt umaq lihadsõq latsõq maaha
+vanalell
+esä istõ uman hariligun paigan
+esä jääs peris sagõhõhe kavvõmbas tüüle
+esä jäi kodo tõrdot vitsutama
+esä jutt pand meid kullõma
+Esä käske mul hindäga üten tulla.
+"Esä, kas sulle miildüs koton olla?" "Miildüs külh," ütles esä ja õkvalt saa Jaan kirja tõsõ asja:
+esä kasvat vaesit latsi üles
+esäkodo
+Esä kõrras umma küsümist, ma ütli vasta ei.
+Esä küsse mu käest samma asja neländät, viiendät ja kuvvõndat kõrda, ma olli küländ kammõlik, et kittä: mina karpi es putu.
+Esä lätt Siiri mano: "Läämi mänguparki?"
+Esä läts är ja mii imäga lätsi ummi tallituisi mano tagasi.
+esä läts kardohkit hellämä
+Esä läts sõs kah vett pruumma ja pidi piaaigo külmäkrambi saama: nii külmäs ei lää vesi Liibanonin pia ilmangi ja ku ka lätt, sõs ei käü inemise ujoman, a omma paksõ kuhtõga ja uutva lämmämbät ilma.
+esäl olõ-iq vaia täämbä tüüd tetäq
+esähuul
+esätundõq
+Esäl oll väiku puust karp, päält mahagonivineeriga, ilostõt vasitsidõ sissepannustõga.
+esä käest tull välläminekis lupa küssüq
+kodomaahoitminõ
+ilmasõa veteraan
+Esä näüdäs, kuis tormasõ tüütäse ja mi tei edimädse sõidu mi kortina elotarõn.
+esändä olõkist kiräs võimu vällä
+jurlak
+tsõdsõ
+esä oll kurõmb immä
+esä oll joba minegi pääl
+esä oll iks mehe muudu miis
+esä oll naardmisõ kõvva ärq kiildnüq
+Esä oll väega herevällä, selle et taa oll edimäne kõrd, ku tä sai Eestin vette minnä ja mitu kuud oll müüdä tuust aost, ku tä viimäte ujoman käve.
+esä om herksä unõgaq
+esä om latsi vasta väega kuri
+ma käü esä perrä
+esä om väiko unõgaq
+esä jätt talo pojalõ
+Esä piät viiking olõma.
+Esä pikut mii keskel üle näo tõmmadu pindsagu all.
+Esä puult Võromaa juuriga Helbi Toomas tekk' 1980. aastidõ lõpun radikaalsit ettepanõkit võro kiräkeele arõndamisõs ja oll' edimäne, kiä naas' võro keelen tarvitama tan siiäni pruugitavat q-tähte kakkõhelü kirotamisõs.
+esä tekk kangõ ollõ
+esä sai kododsõ matusaia mulda
+esä vuristas vundsivurrigaq lõvva puhtas
+esä sõnaq mõioq
+Esä tege tüüd, a lask poja sisse.
+Esä tull kodo, tõi Musi koolnukihä ärä ja mi mati tä maha umma aida.
+Esä ütel', et tuud või lukõ perekunnanimes, nigu Vidrikul om Mõts, nii om Sassi perekunnanimi Samsung.
+Esä ütel mullõ kõgõ, et ma sündü, muld karmanin.
+esä tekk rihapulkõ
+Esi alostiti.
+Esieräline kant om Mehkamaa Läti piiri veeren, kon viiq juuskva Koiva jõkkõ, kost Riia liina om veidemb maad ku Tartohe ja kon om kõgõ umaette eletü.
+ummamuudu vällänägemine
+väega julgõ inemine
+meri miildü näile üle kõgõ
+esiq jõvva eiq midägiq a iks väütäs tetäq
+Meelega mõista olli ma peris är põrahunu.
+esiqhindäst mõistaq
+Esihindäst paistus taa lugu nigunii nigu üts harilik kassiarmastaja häiehtüs.
+Esiki ku ma tahasi, ei tiiäsi ma inämb, kuis täst valla saia.
+Esiki, ku asaluu võiva olla tõistmuudu, avitas hariligult mi elotundminõ noid esisugumaidsi asjo är klaari.
+Eski mi pini käkke hindä kuuti.
+kangõkaal
+esiq kiimaskõllõs sis tõist ka viil kihotas
+loomussidõ kokkosündümine
+kisadsõ loomugaq loomu poolõst kisanõ
+vastapiten loomugaq
+ütel häste
+jebonajalg
+kangõ ja ärq tillitet latskõnõ
+Esi hirnus tuu nal ́a pääle nii mis hirmsa.
+esiq om naasõmiis a täl om salanaanõ kah
+esiq piät kraamma tiinmä nakka-iq tan teid kiäkiq!
+esiq päädpiten lumõn jalaq tillile taiva poolõ
+Esi sa ütlit, et Liivi ja Sass olõ-i abielon.
+umaette riik
+Hindäperi Eesti vabariigi piire sisse käüväq: Harjomaa, Läänemaa, Järvämaa, Viromaa üten Narva liina ni timä ümbrelt maiõga, Tartomaa, Võromaa, Viländimaa ja Pärnämaa üten Õdagumere saariga - Saarõ-, Hiio- ja Muhumaaga ni tõisiga, kon Eesti rahvas suurõn inämbüsen põlitsõhe om elämän.
+Hindäperikuulutaminõ 24.02.1918 ilmunun kujon "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Vikiteksten Hindäperikuulutamisõ algnõ 21.02.1918 kinnütet sõnastus "Manifest Eestimaa rahvilõ" Vikiteksten Vilgadsi Kalev: Iseseisvusmanifesti valmistanud trükikoja maja sai mälestustahvli.
+"Iseseisvusmanifest" (dokumente kogomik).
+esiq sei a näe-es mullõ pakkuq
+esiqmuudu esiqsugumanõ
+esiq täüsmiis a viit aigo egäsugumaidsi ullituisigaq
+esiqtiidjä
+umakäeline puut
+Esi võta!
+eräauto
+hindä ja riigi vara
+Eräelo
+Eräelost
+hindäraha
+hinge katõsminek
+esiqumahusõq
+eränäütäjä asõsõna tegomuud
+{kiil} eränäütäjä tegomuud
+Eräslidseq asõsõnaq
+inemiisi nimekiri
+inemisenimi
+muhamediuso vaimoliguq
+Aga üten islami vastavõtmisõga võti ka nuu tõõsõ näo, ja usbekkõ elo loomuligus osas sai muslimi usu kombõ.
+palokobrik krobisõja põdrasammõl{m}palokõrvaq
+Island om jaet säitsmes piirkunnas
+Essänd, tan tarõn oll nii pallav.
+Esä!
+löüdse issi üles autust
+ütskõik pallu issi takka
+tätä võtaq patolõ!
+istõpink
+istutama istma pandma
+luumõ üle tulõ üttealasi huult pitäq
+istmõ sälätugi
+istuskõllõs ütest paigast tõistõ ei viisiq tüüd tetäq
+istus
+istus ja norotas umaette
+ist päävä käen silmäq kinniq
+istus kuurma pääl
+istus nädälihüisi koton
+ist nädälide viisi raamadu takan
+ist kõik pääväkese tan ummitsõn tarõn
+ist sälg kõvõran
+istus trepi all uman urun
+istus üte hämärä luu peräst kinniq
+istus vaiki niguq vaga sainveeren
+Istut tan!
+istkõq kokkopoolõ laotõlõgu-iq tan!
+istumiq tulõ valgõl
+istu kuusõ all vihmavaron
+Ma istu pargipingi pääl, a ega' tuuperäst kiäki mu kõrvalõ istu-i'.
+istõq külg küle vasta
+Istõmi jäl ratta sälgä ja sõidimi kodo.
+istõmiq lauda
+istõmiq linnujaaman ja oodimiq linnukit
+istõmiq hään seltskunnan
+Ma istõ esi ka maha ni sõbõr oll joba magama jäänü.
+Istõ lavva taadõ suurõ aknõ mano, kost bussijaam oll nätä.
+Istõ, kaie ümbre ni ohassi kergendüsen.
+istõ ja vahtõ aknõst vällä
+läts ruuli lõhnaq man
+istõ lavva taadõ
+istõ pliidi ette paku pääle
+istõ silla pääl ja vahtõ vette
+kükkäs kapstaluumõ
+istusõq tulõ ümbre tsõõrin
+hää süük nuheq
+isonõ süümine
+isso olõ-iq õnnõ nikitses tsipakõsõ
+närbüs võtt pikäpääle jõu ärq
+Itaalia firma edendäjä
+Itaalia moodu perrä tett salat Mozzarella juusto ja tumadiga, mink pääle om valõt maiguhainahämmätüst oliiviõliga.
+Itaalian läbi saanuq tuur
+Itämerensuomalaiset kielet kartalla
+IT tiidjä
+hikitäs häästmeelest
+I UMA MEKK
+i vahtsõnõ kujo
+Ivan Hirmsa
+Ma saa paari pääväga teedäq.
+ijämulgõn mustõt vesi
+jääs elosaos miilde
+ei piäq pääd
+Jah, eiq. Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
+jäägeq julgõ kaugusõ pääle!
+jäägeq paika!
+Jääger om tennü üten andsambliga Lõkõriq ka edimädse setokiilse räpplaulu "Mu süä kisk", miä jakkas tavva köütä kagueestlust alternatiivkultuuriga.
+jääguq seo asi õnnõ miiq teedäq!
+ijähall
+Jaak om külh väega pikä toimõgaq tä kõnõlõskiq nii vidävähe
+Jaak, tulõq pääle! Tulõq pääle!
+ijäkülm vesi tarõ
+iätüküq
+ijä korõhus külmägaq
+Ja alasi illos.
+Ja kõgõ käü mul kuum jutt sisest läbi ja mul tulõva miilde nuu õnnõdu jälle kleepeka ja poisi räbälävõitu hamõ ja veidü musta varba ärtröögätüisi sandaalõ sisen ja veidü pelgäjä naarahtus ja ma taha, et saasi ao tagasi käändä.
+Ja Aleks oll ́ Roodsi kuninga nimi.
+ijälahkja murd paksust ijäst läbi
+ijä- maahokk
+Jaamahoonõq perroonõ puult Perrooniq 2012 2TE116 Tarto raudtiijaaman 2005. aastaga põimukuun Edelaraudtee reisirong (DR1Bj) Tarto raudtiijaaman.
+jäämiq sullõ teno võlgo
+ijä murdu käüjide rasõhusõ all
+jaanipuulpäävä karati üle jaanitulõ
+jaaniüüst otsiti märke
+Jaani oppaja ütel, et iispääväs piät kõik kirotama jutu tuust, mille uman koton hää ellä om.
+jaanipääväs tuudiq kõoq tarrõ
+jaanipäävä pantiq eläjile reboraigõst vai ossõst krandsiq kaala
+Jaanipääväl vanaimä man ollõn kaibsõ tä salahuisi pindremaa viirde mulgu, valasi kõik arbuusisiimne' sinnä' sisse, ai mulgu kinni' ja valasi pinnärd hoolõga.
+jaanitulõst lindsiq kebemeq taiva poolõ
+Jaan Kaplinski om võrokõnõ imä puult, esä oll tel poola peritollo Tarto Ülikooli oppusjõud.
+Jaan läts pikki sammõgaq ma lasi täl takan tsiatürkü
+Jaan käve küländ sagõhõhe miiq poolõ
+Jaan om iks üttemuudu oigõ olkõq vai tarõ palas
+Jaan om iks üttemuudu oigõ palaguq vai maja
+Jaan om küländ tark et perrä andaq
+Jaan pand edimädse asja kirja:
+Räätsä Jaani kodoleht
+Jaan pässi võistluisil edimädses
+Jaan Sandra (Sander), Hurda abilinõ seto laula korjamise man.
+Ma jää ütsikidega juttu ajama.
+Jaan Vahtra om kiränikuna Eestin vast vähämb kuulsamb ku Roht, a timä tähendüse võro kirändüsen mitmaplaanilidsembä.
+jää viil vast paaris nädälis maalõ
+ijä oll nõrk ja tä vaio sisse
+iä om hapras lännüq
+ijä om viil lagonõmaldaq
+ijä om viil ohkõnõ
+jaapanlasõq eläseq vanas
+Jaapan saat autit ka Õuruupalõ
+jääq rahu ärq jüriskuq!
+Ja är süüdü.
+ijä kostuminõ
+om naidõ alossäädüisigaq nõun
+ijätüseputka aoleheputka
+ijätüsetort
+Ijätüs mandlikorvi seen
+Ijätüs tsitroni-laimivatuga. 15 EEK
+ijätüs sulas kipõst
+kõik mis üle jääs pruugitas kah ärq
+iätüküq upuskõlõsõq jõõn
+jääq vai saqkiq kodo!
+perishammas
+alasinõ suurus
+jandoq meheq
+ulli juttu ajama
+Ja sääl hulk üts suur must elläi.
+tükühind
+tüküviisi ja hulgaviisi müümine
+tüküviisi müümine
+Ja, tõistmuudu ku pallosil tõisil, olõ-i' mul ka parhilla' määnestki tõmmõt aiatüü poolõ.
+ja et üttegiq kõbahust kuuldaq es olnuq!
+Jägäla sadang
+kõnõl mälehtüisi tuust midä oll nännüq ja kuuldnuq
+jagi ubina poolõs
+jagi peogaq kumpvekke
+jagi piuta poolõs
+jagavaq riigipiirakut
+jagavaq saagi hindävaihõl ärq
+jako saama
+laskmisõ rada
+jahi pääle minnäq
+Ja perän pilte kaiõn oll Tõnul iks tundminõ, et ega tä periselt jo nii perädü kohmats kah olõ-i, õnnõ kibõnakõnõ.
+Jah, arvada või, et Kolga luulõn sõltus - näites kirotas tä poliitilist võigõlusluulõt innembä eesti, a mitte võro keelen.
+jahieläjä nimmaminõ oll keelet
+jahimiis om hindä kavalahe ärq käknüq
+jahimiis pass kitsi
+jahimeheq korjasõq eläjile süüki
+JAHIMEHE KÖHÄROHI (STROCH JÄGERTEE, LÄMMI VESI)
+jahiklubi
+jahimaja
+jahi esiqmooduq
+jahimehhepapõr
+jahimälehtüs
+jahimehe värk
+Jah.
+Jah, õkva nii, mälehtüisi! Avvolist sugupuud löüdäq Eestimaalt, seo om väega rassõ tegemine.
+sehveldäs naisigaq
+Jah, tuu...ja ei midägi muud suurt, mink pääle ma mõtlõsi' mullaga köüdetült, ku vaest, et mullõ es miildü' latsõn kardokit mullada'.
+Jahti pidävä leopardi pilte miildü kõigilõ kõgõ inämb tetä.
+ku sai ärq jahtu sõs nädsähü ärq
+Jahtunu' trull käänä' vallalõ ja võta' papõr är; määri' sisu pääle ja käänä' vahtsõst trulli. Lasõ' paar tunni saista'.
+Jahu
+Jauh
+rokk
+Ja uniguq tuut mullõ.
+jauh om koppama lännüq
+jauh om pia läbi
+jüvä
+neelüdäq no vähä ahjo inne ku koogi sisse panõt!
+jahudaq ruuga!
+turstinõ
+Kivi
+jauh teräq jauhõs
+jahvaq mul ka seo kott ärq!
+jauhataminõ nakkas paari päivi peräst pääle
+jäi segätses midä taheti
+jäi takastpuult tõõsõs
+võta es puult
+jäi ülesastmisõgaq inämb-vähämb rahulõ
+Ni egä päävä ja üügä vässü vanõmba iks inämb ja inämb.
+Jaigi vahtsõstavastamine om toimunu õkva perämädsil paarikümnel aastagal.
+jäi õkvalt norinagaq magama
+jäi kodo viguma
+Jaik om tuntus saanu rahvaperätside hirmuslukõ jutustajana. Timä lugudõn liigusõ iks ja jälleki tsõõri tondi, saadanlasõ, kodokäüja, vanapagana, puugi jt vannust muinasjuttõst tutva tegeläse.
+Jaik tull kirändüste luulõkogoga "Rõuge kiriku kell" (1924), kon lövvüs nii eesti- ku võrokiilsit värsse.
+{nal} jäi süldilehti pääle lesätämä
+Ja kinädüskonkursilõ kah.
+jäi miist võõrildõ kaema
+jäimiq näist maaha
+jäimiq tiatrihe ildas
+ma jäi bussist maaha ni pidi kätt nõstma minemä
+ijätänüq mäekallõq tii
+iäne kiht kuur ümbre puuossõ
+jäi neländäs
+lõikaja tuul
+raud vesi
+ijäkülm viisakus
+jäi kõrras virvessihe
+jäi uma arvamisõ manoq
+jäi õnnõtusõ pääle sandis
+jäi vaesõslatsõs
+sattõ võlsmisõgaq sisse
+jäi pikäle haigusõlõ
+jäi pikä nõnagaq
+jäi pümmes
+Jaipuri ringkunna kodoleht
+Jaipur om edimäne planeerit liin Indian.
+Jaipur om liin Indian, Rajasthani osariigi pääliin ja Jaipuri ringkunna keskus.
+Jaipur om metalli-, keemiä- ja tekstiilitüüstüse keskus ni suur transpordisõlm.
+Ja esä ütles midägi tähtsät viil:
+timä kaotsihejäämise asi jäi segätses
+jäi sõan vigatsõs
+jäi tävveste rahuligus
+jäi ütsindä lavva mano majaskõllõma
+jätt vikasaamisõ peräst võistlõmaldaq
+jäi sängü pääle
+Ja jälki läts üts miis nuurtõlõ seletämä, et ku na laulõ ei tunnõ, sis pidägu uma nokakõsõ Jummala peräst kinni'.
+Ja kas seo Jaak olõ-i mitte veidükese vanavõitu?
+Jakap om pikk miis
+Ja kõik alost vahtsõst.
+toss om välän
+joudu om täl meheste
+Ja ku kedägi noist koton olõ-i, sõs tarõlilli omma jo alati olõman.
+Ja ku pinni olõ-i nätä, nakkas inemine tedä pia otsma.
+Ja ku sa tahat hindäle kvaliteetset essä, sõs koonõrda ei võiq.
+Ja küsügi.
+Ja kos nuuq uniguq ommaq?
+Ja kuis perremiis ütel niimuudu: kae, siin omma puu riidan, kütä, olõ, elä.
+ja kost sis naas hinnäst kitmä!
+jalaq jäiq külmän viin kangõs
+jalaq nõrkusõq
+jalaq olliq niguq maa külge tinotõduq
+jalaq olliq tillile
+jalaq omma käümisest kangõq
+jalaq ommaq külmäq niguq ijäpalaq
+jalaq ommaq niguq tinna täüs
+jalaq ommaq põlvist nõrgaq
+jalaq ommaq villin
+jalaq tuikasõq pikäst käümisest
+jalaq tillõlõsõq üle sängüveere
+{nal} tsoll tull üle tsuvvaveere
+sõksama
+Ja läägi.
+Ja lännüq tä ollgi.
+jalaperähine
+jalamiis läts võlss paigan üle tii
+jalaja leht om veidüq esiqpoolinõ
+Ja läts!
+jalajakuq õdagist halutasõq
+ja vintskle niiku kuiva maa pääl kala
+mäe all
+jalamõhn
+puujalg
+jalgahilaq võediq ärq
+Jalan olli lehmänahast tsuvva.
+jalatall jalapõhi
+jalatallaq tulitasõq pikäst käümisest
+jalolõ teedäq andma juuskmist valama
+jalg ai pindõ
+jalg võetas maaha
+jalga pandma kängitsemä kängmä
+kaes singuisi miä sünnüs
+kaes tulõjat imehtüsegaq
+ma kai timä tegemiisi peris huvigaq
+Kai viil mõni aig vanadaami pääle ja tiidse nüüd selgehe, midä ma ette võta.
+kai mängo himogaq
+kai terävähe
+jalg ai suvõ otsa mätä vällä
+jalg om hirmsahe üles paistõt
+jalg om nii haigõ et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq
+jalg om ülevästpuult põlvõ hallus
+jalg om jakust ärq keeverdünüq
+jalgpallihullõ ja politsei vaihõl läts rüselüses
+jalgpallihull
+jalgpallimiiskunda saaminõ läts vaivalidsõlt
+väega rassõ jalgpallimäng oll
+jalgpallimiiskund lei vastast 53
+Jalgpalli täpsüslüüken
+jalgtii tege väiko kääro sisse
+ratas om kuuri alt ärq virotõt
+rattidõ vällälainaminõ
+ratast sõkma
+jalgratta kumm om tühi pövvä pääl sõidat
+Jalgrattamatk
+jalgratta õhukumm läts katski
+rattasõit
+Väntpööräga lühkümaavõigõlusõn
+jalgratta tagatsõõr oll kõvõras lännüq
+rattasõitjaq vuhisiq müüdä
+Vahiq Eesti-Vinne kontrolljoonõ pääl
+jalg jäi ossa taadõ
+jalg kisk krampi
+jalatugõjaq sukaq
+tollitama tollitõllõma
+takanajajaq võtiq tälle handa
+jäleq jäiq lumõ alaq
+tege tõisi takan
+Jälki pidi ma läbi käümä tii noorõmbast tüürimehest kooni kaugõsõidu kaptõnini.
+Jälleki kõnni seod tiid
+Jälki päiv otsa meeledüt kaitsmist, kooni päävä lõpus mõisti maimu nii häste ujjo, et olli imä alt välän.
+jälq rüüdeldäs inneskine sorop nätäq unõhtõt
+siivotama siivotõllõma
+jalost armõtus jäänüq
+kävvü' opi- ja matkaratu piten
+Jalotama nä timäga inne laivasõitu es saaki mintüs.
+käümine virgutas kihhä
+kävemiq pargi ringtiid piten
+patsõrtokk
+Ja ma ei näe viil engliid. Kohes nä ummõtõ jäävä?
+Ja ma hoia tuu kõik hindäle.
+Ja niisamatõ ma imehtä ka inemiisi, kiä näevä abitarvitajat, a ei avida.
+jandõ tütrigugaq paar nädälit sis sai viländ
+jürre kundigaq miis
+jämme toimõgaq rõivas
+rint rent
+jämme peenükene suul
+porusk
+Bondi James (James Bond) ehk agent 007 om ilokirändüsline tegeläskujo, Ütiskuningriigi Timä Kuninglidsõ Korgusõ Secret Intelligence Service'i agent, kink luuja om inneskine Tõõsõ ilmasõa aignõ Suurbritannia sõalaivastigu Admiraliteedi Luurõosakunna tüütäjä ja illatsõmb kiränik Flemingi Ian 1952. aastagal.
+James Bondi näütlejäq
+Ja mi sõidami kotost är.
+jämmesoolik
+"Ei siin kah," ohkas suur-Otto ja hüppäs kivi päält maaha.
+Ja ma mõtli kõik aig, mille sa ei tahaq minno naasõs võtta.
+Ja maq olõ Lenin.
+Ja ma olõ vanadus!
+Ja määne avvuhind om?
+Ja näide kangidõ miihi mälehtüses las sõit vahtsõ põlvõ saarõ viikingiide kässi all elo saanu "Helga".
+jäneseq litsiq nurmõ piten
+jäneseq ommaq uibidõ kuurt jüränüq
+jänese juuskminõ
+jänessekapsta kasvopaigatüüp
+jänesekapsta-mustiga kasvopaigatüüp
+jänessekapsta-palohka kasvopaigatüüp
+jänesel om lahki mokk
+jänes om lumõuarmõhe pikä käügi tennüq
+ku jänes pinni pakõs sõs nakkas ristitämä
+Ja nii nigu lehe kirodi, oll poiss uma imä ja väikse sõsarõ autost är pästnü ja api kutsnu, - tä oll kõrda saatnu õigõ meheteo!
+Ja niimuudu käü tuu tüü täämbädseni pääväni, kõrd paprõvõimu võrku kinni jäien, kõrd joudsahe edesi minnen...
+joogihädän inemine elläi
+Ja noq es lastaq vai? Ei tiiäq, minkperäst?
+Ja noq teemi mi valla "Mi Pireti" kinädüskonkursi.
+ja pallu süü et istü saasi kavva
+puu sinestüs ja habrastus koorõ all ärq
+Ja poiss läts edesi, tõisilõ järekõrran saisjilõ kaupa pakma.
+Ja pühhi aigo mõnõ ilosa tihtsä kammi vai midägi.
+kõõksa tütrik
+mõtlõmaldaq tego
+perrä tegemä takan tegemä
+perrä ütlemä
+perrä kaema
+peräkärogaq viomassin
+peräkäro
+Alalõ om veidü, näütes baski ja tšetšeni ja viil kotussidõ riibmit, nii võit üldä.
+peränpuhtõq
+jakupido
+makussöögis anti ijätüst
+järgarvsõna
+pidä vanno kombit
+Järgmine jututarõ om Võro Instituudin 16.mahlakuu pääväl kell 17.15 ja jutus tulõ võro keele opminõ ja oppaminõ kuulõn.
+Järgmäne kõrd, ku ma timmä näie, oll nii poolõtõõsõ aastaga peräst.
+Järgmädses kõrras oll esä joba hinnäst valmistanu, et tä säänest muudu tervitüst inämb ei pruugi, ja heitü hoobis är, ku kõik tälle naarahtõn vasta tulli ja põsõ pääle suud anda tahi.
+tulõva-aastaga
+Järgmädse tuhvi pääl oll mu vastus iks ei, a joba kolmanda tuhvi pääl, ku ma saisi vastatsidõ mürägu politseiga, anni ma alla ja avaldi uma teo är.
+tulõva kuu tulõ Eestihte küllä üle ilma tunnõt tsirkusõtekij
+tulõva nädäli nakkas kõik vahtsõst pääle
+tulõva nädäli kuu
+Järgmäne päiv mängoplatsi pääl Mait joba uut latskõist.
+Järgmäne päiv tull poig esä mano ja ütel, et edespite tä inämb ei olõ nõun eestläisi sõidutama.
+Järgmädsen piätüsen ma joosi bussijuhi mano ja tahi tälle selges tetä, et meil om sääne hädä, a bussijuht es võta minno edeotsa jutulõ.
+tulõvast aastagast pääle
+järgmäste küllä saa joonõlt kolm kilomiitret
+tulkõ mu takan!
+Järgnevän lühkün näüten om Contra kokku pannu kats mitmatähendüslist vällendit:
+Järgmäidsil aastagil näi ma näid latsi mitmit kõrdo.
+saba küündü üle tii
+hand läts pikembäs
+saban saisma
+kõrd-kõrrast
+äkilidse veere pääl olõ-õs aida iin
+äkilisest rabisi liiva alla
+A äkiline hiitümine tull hoobis mullõ, ku kõhvidsi uma vana pini kõttu ja tundsõ, et kõtu all omma imeligu kumo, miä olli parrahe jo kanamuna suurutsõs kasunu.
+pistvide pervigaq org
+äkki haard kiäkiq timä käevarrõst kinniq
+äkilidse kaldõgaq tii
+äkilidse sadamisõgaq tii
+äkilidse ütlemisegaq miis
+järv om järveoron jõgi jõõoron
+Järve veeren ommaq ujomisrannaq.
+Ligi kats kolmandikku rahvuspargi soist omma' tegünü' järvi kinnikasumisõst.
+järve kolk
+järve- mereviir
+Järvenukka talu om Ähijärve põhaveeren.
+järve päälmäne vesi
+järvepõhi
+järve põhi oll rampit täüs
+järve põhja korjunuq muakõrd
+järve oll vetikit täüs löönüq
+klomm kolk
+järv oll üle katõ süle sükäv
+järve om vetikit täüs ajanuq
+järve veerest nakkas pääle Ähijärve tiirada;
+järvevii süäsuvinõ ohkus
+järv kasus aigopiten umbõ
+järv oll Saarõkülä ilo
+järv om talvõl umbõn
+järve päält peegeldäseq pilveq vasta
+järv magasi kuuvalgõn
+järv and liinalõ vett
+Ja Sass om vindläne kah.
+Ja sa tahat, et ma tulõssi toolõ konkursilõ?
+Ja tsiapraat hapnidõ kapstidõga.
+Ja siimnerakk tulõ esäst.
+Ja tuu olnu' vaest ka parõmb äri.
+Ja tuu omgina vast tuu, mille tä om saanu osas mino inemises-olõmisõst, ja tuu, mille peräst Palõstiinast vallasaminõ tähendäsi hindä külest määntsegi suurõ tükü ärkaksamist.
+Ja tuu kõrrakõnõ aigo mi olõ nii kavvõn koolust, nii kavvõn mullast, ku ülepää üts inemine olla' saa.
+Ja seo märgis ma võta Liivi naasõs.
+Ja sõs kõrraga tunni, et midägi liigutas mu pää kotsil.
+Ja sõs ka tädi tõi meile piimä ja munnõ ja sõs ütel niimuudu, et nälän ei piä kiäki olõma, süvvä piät kõik saama.
+Ja sõs kuis tä viisorin üles astõ, kõnõl mii keeli ja suuvõ meile häid talsipühhi ni hääd vahtsõt aastakka.
+Ja sõs tulõ buss, minka ma pidi keskliina sõitma.
+Ja sõs tulõt sanna ja tunnõt hinnäst pidoligult ja ütlet jumalat sekkä, omjo?" kõnõlõs inemine pinile.
+Ja sõs tull 8-aastaganõ poiss.
+ja sis tull mere pääl üles perädü marupöörüs
+Ja sõs ütel mullõ, et tulõ muka keldrihe.
+Ja sõs varsti viil ütega.
+Ja saq ja Enn olõti ka pulma kutsuduq.
+Ja sinnä ma sõs kellä käkegi, umast arust kimmä kotusõ pääle.
+rähmik pini
+näütäs kuiki andsak vällä
+jätt uma ammõdi hoolõtuhe
+jätämiq jutu taa kotussõ pääl poolõlõ
+jätäq nõnakakminõ perrä!
+jätä seo luu hindä teedäq
+jätäq no maaha uiaku-iq nii pallo!
+jätäq taa asi hindä teedüssihe!
+Jätäq Viikingihärbän hääga maha.
+Ja tõnõ umanõ palomõtsu sammõl om harilik laanik.
+Ja tõsõl oll ́ kirvõs sälgä kinniq lüüd.
+Ja sakõstõ seo likõs hämmämine või näile hädäs saia', selle et viitsilga' miildüse' ka siinile.
+opi Tarton edesi
+jakas nöörilõ jupi otsa
+läts vällämaalõ edesi opma
+läts umma tiid edesi
+jätkeq mahaq midä ti habalõt nii kavva!
+jätkeq joba seo urgataminõ!
+jätkeq meid hindäkeskele!
+jätkeq taa jalon tsõõrataminõ!
+jätkeq taa jalon tsõõrataminõ!
+jakkus 2-pääväline vana sanna praavitamise oppus Hartsmäe talon.
+jakkus hindäle ja jääs tõisilõgiq
+Jakku leeväle!
+jakku leibä!
+Jätnü viinahaigõ maha.
+Ja tõtõstõ! Ku latsõ' märdikuun vanaimä sünnipääväle lätsi', oll ́ terve' pindremaa katõt vedelä ja haha lödsäga, nigu olõs sinnä' pääle mõni vägimiis nuusanu.
+Ja tohi koputa.
+jätimiq jumalagaq kinmä usogaq et külq trehvämiq viil
+jäti väidse kodo
+jätt auto sinnäqpaika ja läts jalagaq edesi
+jätt juumisõ maaha
+jätt kõik tahaqsamma paika
+jätt kõik tõisi tetäq
+jätt mõnõ asa tarkuisi ütlemäldäq
+jätt umaq rõivaq laokillõ
+jätt koolinkäümise katski
+jätt suidsutamisõ maaha
+jätt tüükäsü täütmäldäq
+jätt tüüriistaq luisku
+jätt ussõ vallalõ
+Ja väkev om loond umah väeh ja väetuseh.
+Ja üts kahr, väiku, a ümärik kahr
+ja üliüsigiq oll tuu üts hauss jutt
+ja ülepää om tuu asi nii
+Ja vanakõnõ ütel vasta: "Kuis võit sa, võimumiis, ülepää arvo saia aidnigust? Sa taha-i meelüskellä minevikku - tähendäs, tuu om sul olnu sääne, et parõmb olõs jäänü olõmalda.
+"Ja vana kombõ perrä tohe-ei vett, tuld ni sannalõunu kinkalõgi kiildä!"
+ja võsudsõ hainamaa pääle
+J. Blokiirmisõq.
+Jeesus kannaht ja kuuli risti pääl
+J. Kirotaq egäpääväarvamiisi ja -uskmiisi, nn käibetõdõsit (nt Tsäi om tervüsele parõmb ku kohvi; Meheq ommaq parõmbaq kokaq; Targal inemisel om korgõ otsaedine).
+J. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
+J. Määntsit koomiksiid Sa loet?
+jne.
+tsobohtuma
+tsobotas ao ärq
+jõõ veeren
+jõõ veeren ommaq korgõq müürüq
+jõõviirne pistvä perv
+kund kond
+jõõalonõ käük
+Jõõ' naksi mäki lakja kandma.
+jõõq omma kanaligaq kokko kaivõduq
+jõõq ajavaq üle
+jõõvangun om hää ojomiskotus
+jõõ veeren
+jõõ kotsil hõlos kerge undsõq
+jõõ pääle tetti sulg
+jõõ pääle oll tett kivi
+jõõl oll äkiline sadamine
+jõõl om sulg iin
+jõõ vangun näimiq õngitsõjit
+jõõ pääl tüütäs vesikivi
+jõõ kurapoolinõ perv
+jõõpõhi ja järveveereq ommaq sääl ruusadsõq
+jõõpõhi jõõasõ
+jõõn ja järven eläseq utraq
+jõõn om pallo pöörüssit
+jõõn om sügävit võrõndikkõ
+jõõst ülesaaminõ oll küländ rassõ
+jõõ pääl oiduq suurõq ijälappõq
+jõõsuu
+külä jõõ kura perve pääl
+jõõ vuul om tah tasalik
+jõkõ piten juusk ijäheüdü
+jõgi om kallost puhas
+jõgi om mitmõn kotussõn juusku muutnuq
+jõgi om siiäq liite ussõ visanuq
+jõgi om välän
+jõgi puhastõdi ja kaibõti süvembäs
+jõgi tege tan äkilidse kääno
+jõgi uuristas perve
+jõgi kaib hindäle vahtsõ joosutii
+jõgi juusk
+jõhik tsurmõ iinsaisjaq kõrvalõ
+jõi hindäl meele pääst
+jõi kats kruusi tsäid
+jõi kroosi paari serbähüsegaq tühäs
+jõimiq pallast vett
+jõimiq vehvermenditsäid
+jõimiq klaasitävve vatuveini
+jõimiq Riia rohoviina
+Praavitusõs jõiõ vett.
+jõi olt ja sei kelto
+jõi suurõ lõvvatävve külmä vett
+tümäk palk
+tsobahtuma
+jonja lats tekk kõvõra nao
+puron inemine tohe eiq autoruuli istuq
+juu uma raha mahaq
+juu põrknamahla
+joodik oll igäväne päälekäüjä
+joodik kapõrdas kodotii pääl
+joobõriq roitvaq küllä piten
+joodigu silmäq olliq ärq saistunuq
+joodiguq nägeväq ja kuuldvaq mitmit asjo
+joodik ripse jalgo pääl
+JOOGISETEL ́
+juumisõs tarvitõdi keedetüt vett
+joogi mekk om jälle
+joogiviil tohe-iq määnestkiq võõrast maiku ollaq
+Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.
+juusk paar tsõõri ümbre maja
+juusk rõõmsahe kodo
+juusk ütte ja tõistõ kotussõhe
+joosõq niguq üskiq jovvat!
+hoolõpidämine
+juusksõlm
+joosiq suurõ hirmugaq mõtsa
+joosi röögügaq tarrõ
+joosi läbi nõgõsidõ jalaq nõglutasõq
+juusk iist ärq jätt meid sinnäqpaika
+juusk mõistligult
+pand pakku
+juusk üürõividõgaq vällä
+juusk poiskõsõ jalost maaha
+juuskjaq tegeväq hindä lämmäs
+juuskja om hään vormin
+juuskja pand õkva inne lõppu vunki mano
+juuskminõ pand tehkätämä
+joosuaig
+joosupoiss
+juuskvaq kuluq
+Juuminõ / Tervüsenaps
+joonõalodsõq juhatusõq
+jutligadsõq ja kruudilidsõq vihuq
+joonõdaq tsirkli ja juunlavvagaq kolmnukk
+Joonistami?
+joonist hää nalapildi
+tsehkendüstunnin opati varotama
+Joosõp oll rätsepä käealonõ nikaguq uma käe pääl umblõma naas
+haakõlõma ristitämä
+Joosi esäle kalitorri piten järgi ja läbi iku sai ültüs - "Tätä, minku-i ärä, olõ hää!", ja viimäne asi, midä ma tuust õdagust mälehtä, oll esä suurõ ja kahrõ käega tett pai ni tuu, kuis nõukaaonõ nahast uss silmi iin kinni läts.
+rõõm miä võtt meele manoq
+jõud tüüd tetäq ja tülüskelläq
+Ma jovva bussipiätüste, kon vanadaam joba pingi pääl istus.
+Joudnu haigõmajja teno kipõstõ vastanulõ kipõabilõ, püüdse imä nüüd vällä mõtõlda kõgõ kergembät viisi, kuis taast uutmalda saisust vällä päsedä.
+Tarõ ussõ takan otsustõdi, et mu imä om edimäne, kiä hindä haigõstegemisega ülikooli õe käest vabastuskirja pruum vällä pettä.
+Ku tä õeni joudsõ, otsust imä tä kaivada kõtuhallu, miä tedä viimädse päävä oll vaivanu.
+joud elo ja tervüsegaq tagasi
+joud elolt kodo
+pässi lõppvuuri
+Tull aig kätte tagasi minnä bussi mano.
+sai ilda üüse kodo
+joudsõ uma lühkü elogaq pallo ärq tetäq
+jouq olliq ütevõrra kõvaq
+joudsa kasumisõgaq lats
+joudsõq ütel aol peräle
+saimiq ärq vällämere pääle
+saimiq peräle
+Saimi uma politseijaoskunna trepi ette.
+jovvimiq sinnäq kon tii kinniq oll sadanuq
+joudsõmiq lakõ pääle vällä
+Saigi Eestimaalõ peräle, a kongi Kilingi-Nõmmõ kandin tunni, et mu reis nakkas otsa saama, selle et es tulõ mitte ütte autot, kiä olõs tahtnu minno pääle võtta.
+mullõ sai selges et ma olõ pettäq saanuq
+kõhtu jovvutama
+jõud om kehvä V jõudu om veidüq
+joudu vaia!
+joudu kogoma
+vaibuma
+Jou.
+jõulõsküdsimiq suurõ unigu vehverkuukõ
+joulukaktusõl om timahavva hulga nutikõisi
+joulus tetti hüvvä ravvi
+joulupuulpäävä õdagu tuudiq olõq tarrõ
+jouluõdak
+Jouluõdagus kündle vallo
+jouluõdagu pidolinõ tunnõq
+joulumiis jagi pakkõ
+joulumiis
+jovvu poolõst olõ-õs kedä tälle vasta pandaq
+joust om ütsindä veidüq nutti piät ka olõma
+löüti ütsmiil
+Joba mu latsõiäst pääle om sõnna "kuld" kõgõ tarvitõt positiivsõn tähendüsen.
+Jo inne sõta oll võro kirändüsest huugu saanu ütsjago nuuri, kiä taal aol jõvva-es viil raamatit avalda - pääle taad oll taa joba võimalda.
+jo hummogu naas küläliisi tulõma
+jälkiq satas
+hahetas joq
+Joba kolmas kõrd üte tunni sisen.
+joq pandas uudsõt
+Joba kuu aigu om käünü Uma Pido laulõ valimisõ kampaania.
+vihmapissõ joba tulõ
+satas joba mitmõndat päivä
+joba om vadilasõl viinaputõl lavva pääl
+joba om kõllin külä pääl vallalõ
+Joba peris titast pääst kai Vidrik, kuis Sass larmatõn ja nõna luristadõn põrmandit pite vingõrd ja kõik pudsu' pikä lundi muudu nõnaga hindä kõttu tõmmas'.
+Joba sjoo riidi nakas Räpinäh pääle XXVII Kaika suvõülikuul, inämbüs tegemiisi omma plaanitu Räpinä Loomemaja mano.
+joba sõa alostusõn sattõ ma vangi
+Joba ütsädselt rännässi ma timäga kuun ilma müüdä.
+joba väikust pääst taht tä tohtris saiaq
+piakõsõ tuu talvgiq jo tulõ-iq
+Jällest haisust huulmalda oll hää miil näid tundma saia.
+kistumaldaq kinä latskõnõ lõpmaldaq illos tütrik
+jäledü veretüü
+Kahmõ käve kõgõ üle sälä, ku sahvrist miipurki tuvvõn tuu pütõl silmä jäi.
+viisadang om uhkõ kaiaq
+Juhan nakas tallo hindäle rõõgitsõma
+juht kuuri
+juht kuuri väegaq truksahe
+juhataja and tüüjäre üle
+juhatajal oll kats käealost
+juhataja võeti ammõdiposti päält maaha
+juhataja vastasaisminõ tekk ümbrekõrralduisilõ otsa pääle
+juhadaq minno sinnäq!
+alost kuunolõgi ärq
+näüdäq tiid!
+juhatus tull kokko nõvvu pidämä
+juhatus otsust ütsimeeli ettevõtmist tukõq
+juhi perrä
+juht autot
+juht lövveti ollõv keskmädselt puron
+KÕNÕLGÕQ OPILAISILÕ KIMMÄHE
+juhik pini
+juhtkogo om nuurdunuq
+juht pand taasperikäügi sisse
+johtumisõ võlss seletüs
+tä sai viil nüüd arvo miä juhtu
+juhtu midägiq miä minno imehtämä pand
+Johtu nii, et kats mu hääd sõpra/klassisõsard kolõ kõrvalmajja.
+niisääne ull lugu juhtu
+juhtu õnnõtus ummõhtõ lõppi kõik häste
+johtu üts sääne asi
+väiko putahus tull sisse
+Johusligult, nii nigu elon või minnä, sai ma Võsul tutvas ilosa Eesti tütärlatsõga ja jäti maha mõttõ ärsõitmisõst.
+johuslidsõ tüü tahtjit oll hulga
+Juku vahtõ tunnin niisama
+julgõ ja lopõ maalmisõmuud
+kimmäst, julgõt olõkit.
+julõti joba kõvva kõnõldaq
+kirmahudi hindä ärq
+julgusti last
+andas süänd
+hirmsa vainlanõ kättetasominõ nuhklus
+häbemäldäq inemine
+usklinõ inemine
+Jumala kimmäs, et nuuq sääl tarõ pääl ommaq nuuq varandusõ kaardiq.
+Jumala kimmäs, et vana Orm käü kodo.
+jummal lõi ilma ja maa
+Jummal õnnistaguq teid!
+jumalalõ teno!
+võõbas silmäq rohilidsõs
+Jüri naas Mardilõ kosaesäs
+juriidiline kihä
+õigusaktigaq paika pant
+juriidilidseq kihäq ja inemiseq
+Jüri ja Juhan kõnõlõ-iq tõõnõtõõsõgaq
+Jüri arvas tuu pääle, et kerigu ülestegemine om midägi, midä tä piät tegemä uma tütre hinge hääs.
+Jüri ja Tarto huulidsa risti pääl
+mahlakuu tujokadsõq ilmaq
+Jüril om asast uma arvosaaminõ
+Jüril olõssiq niguq kirbuq püksen
+jäledü sõda
+Jüri eläs Arukülän ja om kullatsidõ kässiga tüümiis, kedä terve külä tund ja avvustas.
+Jüri pand maja pandis
+Esieränis Contra ja Ilvese luulõn lövvüs vaimukit keelenalju, löüdlikke riime, piltluulõtuisi ja haruldaisi stiilikujundeid.
+niguq haigõ olõt olõ-iq rõhkut taha-iq süvväq ei midägiq
+Õkva lühivormen langõs eriline tähelepandmine ütsikite sõnnu tähendüsele.
+Õkva nii oll tuu hummok olnu.
+Õkva nii!
+Õkva säändsite näitemänge hulgan om Kõivul naid, miä selgehe kuulusõ võro kultuuri.
+vet tä sõs koton om
+jutliganõ rõivas
+lugija kuulut häste jumalasõnna pand naasõq ikma
+jutt käü üte ja tuusama asa ümbre
+jutt käve kalapüüdmisest
+jutt lagosi küllä pite lakja
+jutt om võro kiilde tõlgut komi keelest üle eesti keele
+jutt käve kõgõ raha ümbre
+jutt sai otsa
+jututama
+Juttõ vaihel kaijas suvõ lõpul valmis saanu lühküt filmi vana Võromaa suidsusannakombist.
+Juttu tulõ sannaperimüsest, sannu eihtüsest, seosuvitsist vallalisi sannu päivist.
+Juttu tulõ sannaperimüse uurmistel teedä saadust, seosuvitsist suidsusanna päivist, vannu sannu praavitamisõst.
+jutuajaminõ
+jutuajaminõ naas joba vasta
+jutuq lätsiq lakja
+jutuq ommaq raamatuhe kuuduq
+jutujakus
+lahva miis
+Jutta kirodamine.
+jutu edimäne kujo om häönüq
+Jutu pand ́ kirjä timä imä Triinu.
+seledäq miä sa kuuliq!
+Ma kõnõlõ tuud uma nuka alt, kuis ma näi päält näide muutumist ja julgu üldä, et ka näide ullitamist ni üteliisi ka gurukumardamisõ ja usolahu tegünemist.
+jutu näütemängo päätegeläseq
+jutu sisen säetäseq tõnõtõsõ vasta mudsu ja latsõmeeline usk
+Jututeemas om, kuimuudu saa Vana Võromaa rikkusi pruuki, et inemistele paigapääl tüükotussid manu tulnu ja määnest tukõ võinu majanduselo härgütämises anda Vana Võromaa regionaalprogramm.
+Küsümise ala tulõ: "Milles om vajja võro kiräkiilt?".
+Tüh'ä jutu ajaminõ / Meelütämine
+Juvvas tervüsenapsin, inämbjaolt kuulsidõ gruusia võtmissõnno kõrvalõ.
+juubõlipidoq
+hiussõq lätväq tuulõheleville
+pää oll tsäron
+hiussõq ommaq pulgan
+hiusõq ripõndasõq
+päähari
+hiussit polkama
+hiussit käändmä
+hiussit nulli pääle ajama
+hiussõnall
+hiussõtahas
+hiusõtrutsak
+hiussõmäär
+jakugaq hiusõq
+sakk
+Hiusõlõikaja kuivas kliendi hiussit
+Hiusõlõikaja mõsk kliendi hiussit
+tsirulnik lask massinagaq hiussit maaha niguq tsäkin
+Hiusõlõikaja (ka tsirulnik) om tuu, kiä lõikas, piird, stilisiir tõisi inemiisi hiussit.
+Juula om õigõq kinä näogaq tütrik õkva illos pääle kaiaq
+Edimesena kutsõ küläliisi sanna Karilatsi talorahvamuseum.
+Hainakuu tõõsõn poolõn aedi Maima talo muro pääle kokko 12 miist ja naist ni läti sõamehe kiududi nä Kolukülä poolõ.
+hainakuu om meil kõgõ tahetumb puhkusõaig
+hainakuun olliq inämbüsi kuivaq ja päivliguq ilmaq
+UMBÕ NOORÕ
+Küsümüisile tulõ vastadaq katõn jaon: koolin vastaminõ ja opilasõ esisaisva tüü koton.
+manoq tegemä
+manoq võtma lihonõma
+ma mõtli ello ja sõbra andsakit tegemiisi
+uurminõ tekk kimmäs et...
+juurõq aiq vahtsit võssõ
+juurõjundiq
+hiussidõ otsaq ommaq lahki
+hiussidõ sisse sugõnõs halli
+hiusidõ paksus
+hiussidõ vasinõ helgeq
+Juustoga üleküdset kanaliha
+Juusto ja ananassiga küdset kundilda kanaliha, miä andas lavva pääle palohkahüübüse, põrkna-veini hämmätüse, puuviläsaladi ja tummõ riisiga
+Tsialihatükü pääl juust ja suidsuliha, miä andas lavva pääle lämmä sampinjoni-kiblugasaladi, verevä veini hämmätüse ja keedet kardohkaga
+JUUSTOPULGAQ
+Pikäq juustopulgaq
+Juustosupp
+juudõl ja araablaisil om tsiga poganõ elläi
+kallikivipuut
+vast iks
+kaap paapõha uurdõq kah puhtas
+kääbätskodojänes
+kääbätsuibu
+puukääbäts
+käädsütäs pääle jõrgapilli mängiq mõista-iq
+Kaalepi tulõmine võro kirändüste koskilt "kõrvalt" om esieräline, a saman om taan ilmekat tõõndust, a võro kirändüs oll nakanu elämä umaette esisaisvat ello.
+{nal} pinititililla
+Kaal
+kaalu- kelläpommiq
+kaaluldaq olõk
+rehkendäs kõik võimalusõq läbi
+läbimärgütet otsus
+kerge niguq putsai
+kaamõraq mõõduriistaq ja muu kraam nõstõti bussi pääle
+kaamõra tõi saatõjuhi suurtõ plaani
+käänü takast tull auto vasta
+ummik vitsik
+Püdälit (kaane) om Karulan teedä' kattõ sorti.
+kaasõtaja
+panõq naaq purgiq ärq kinniq!
+Kaardi'
+kaardiq sõnaraamaduq opiraamaduq ja muuq oppamisõ asaq
+Ku klõpsat kaardi pääle, näet kaemist väärt kotussidõ lühkeist tutvustust
+kaardi pääl ommaq näüdädüq kõik sadamaq
+mastiq ommaq risti poti hargi kruudi
+mast
+märk tsirkõ elokotussit kaardi pääle
+tsehkendäs rannajuunt kaardi pääle
+kääriq ommaq nührüs lännüq
+Kaarikuq
+kaari säedüq riaq
+kaarin lillipinnär
+Käärlaud?
+Käärpuuq
+Kaarsild (ka Jalakäüjide sild, Betoonsild) om jalakäüjide kaarsild Tarton keskliina ja Ülejõõ liinaosa vaihõl Raatusõ platsi vastan üle Imäjõõ.
+Kaarsild Imäjõõ kalda päält
+kaartõ lüümä
+Kaart! Seo perrä saamiq terve varandusõ kätte!
+Sjooilmaaigsõn miihikesksen võro luulõn om avitanu hoita sugudõvaihelist ja laadilist tasakaalu Häniläne (Mariina Paesalu) ja Milvi Panga. Mõlõmba võissiva iä poolõst kävvä ka varatsõmpa kirändüslukku, a nä naksiva luulõtuisi avaldama suhtõliselt ilda.
+huugu andma
+üten kiskma
+seo ilma aigo inämb nii ei tetäq
+Üten saa kah laulda.
+külgesündünüq päähädäq
+halahõllõma halõstama
+haardva üten nuuri ja oppasõ näid tüüd tegemä, härgütäse ettevõtlusen kätt pruuvma
+Üten võedu rahaga ostõdi kehväkene kortin, a aigopite läts näide elojärg parõmbas ja sõs sündü ma.
+peethelü
+jaosvara
+Mukka üten reisjä nõsti ummi kohvriid püürhällü päält maaha ja kai irven mu sukkõ, ihomõsu ja T-hammidõ pääle, nii kuis nuu ummi ütsildäidsi tsõõrõ tei.
+Saata ummi kirodusi aolehele "Setomaa" - kyk aig, tuuperäst õt umma kodokanti om vajja tõõstõlõ tutvast tetä ́.
+kaatri sõit sadamahe
+saekaadri pääl tetti üüq ku pääväq tüüd
+tragi ja teräne latskõnõ
+tsäpe taat
+käpe vanamuur
+kukukuivus
+kabjaklapin
+Kabriolett om.
+kadajinõ karamaa
+kadõlik jutt
+kadõlik võhlik
+Kadri Lepasson ja Võro Muusikakooli perimüsmuusika opilasõ'.
+katripäävägaq käü kokko hulga kombit
+kadonuq esä ütel kõgõ...
+kaonu. Ja täl või õigus olla'
+kaonuq tüükontraht
+kaonukõsõ välläsaatminõ om kotost
+kattõ õkvalt niguq maa alaq
+kattõ suutumas ärq
+kattõ rahva hulka
+kattõ silmist
+es usuq inämb sõpra ja timä lubamiisi
+kaibas et joud kaos ärq
+kaibuisil käümä
+kaivas Andsu kohtuhe
+kaivas et süä om kuri
+kaivas rõnnon tsuskamiisi
+kaibsalõ
+kitu- kiusupunn
+kaibusõst tetä es vällä
+käeq kääväq virka
+käeq söendäseq
+käeq tükeq vihast värisemä
+käeq kliipväq
+käeq nütsütäseq kärsmäldäq nõnarätti
+käeq olliq maa ja muagaq kuun
+Käe olli näil iks viil ravvon.
+käeq olliq tindigaq kuun
+käeq ommaq külmäst ärq kohmõtanuq
+käeq ommaq ärq lahenuq
+käeq ommaq ärq parkunuq
+käeq ommaq villin
+käeq ommaq savidsõq
+käeq ommaq sälä takan ruskun
+käeq saiq vaigugaq
+käeq pässiq ossa külest vallalõ
+Ka eestläse olli väega lahkõ ja näid tõmmasi tõõsõ kultuuri.
+kumpma käsitämä {mitmit kõrdo} käsitelemä
+Käega tälle lehvütämä ma peris es nakka, a mii uudishimo tõõnõtõõsõ vasta oll küländ selge.
+käejämmü
+Kae:
+Käekotin, teedäki, olli mu pass, raha ni pilet.
+kaaldanõ kaalamulk
+trimuliq olliq kaalan
+hakraq
+kaalarätt
+kaalarihm
+kaalasoonõq ommaq halusaq
+käe aja kiskmit täüs
+käejakuq kidsiseseq niguq vähäq kotin
+vähähain
+käemehes lüümä
+kanglialonõ
+kanglialodsõq tsombokõsõq
+kaindlitsomp
+kanglimulk kanglitsopp
+kunstkäsi
+kaarahelbeq
+Kaara-jaan, kaara-jaan, karga vällä kaema
+kaar luu joba pöörüst
+kaarajahust tetti kiislat
+kaara külbetäs keldsä pääle
+kaarapränniguq
+kaar sai ärq külbetüs
+Seo keväjä välläkuulutõdulõ võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursilõ tull ́ 27 tüüd.
+Ainõkava alusõst om võõdu ́ Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi kinnidedü riikliku ́ õppõkava ́ ja Võru Instituudi puult tettü Võro keele ja kultuuri ainõkava.
+timahava
+parhillaq seo ilma aigo
+Seon kogomikun ommaki konvõrendsi ettekandidõ perrä kirotõduq artikliq.
+"Käen!" kuulut poiss võitu
+Kae täpsämbalt:
+välläkaivõtust maast tetti lumpi saar
+käevardõ pritsipandminõ olõ-iq nii hallus ku tagaotsa pritsipandminõ
+kaib havva süvembäs
+kaibimiq hundamendi jaos havva
+kaibsõ sügüse pindremaa ülest
+kaibõt lump
+kaiv kavvõh,
+kaivo ümbre luuma
+kaivopump oll ärq karsatanuq
+kaosalvõq
+kaalutulp -hark
+kaon om matal vesi ku liigutat pöörüs ärq
+nutsõrdas nõnaräti tutsakuhe
+rukudi hindä rõugu alaq
+Lõunõhummogu-Eesti
+kägo kuuk kuusõ otsan
+süümaotuul
+tsäbrolidsõq hiusõq
+tsäbärähe tsäbäräle
+tsäpro tsäprä
+ka koolitõduq inemiseq kõnõlõsõq meil võro kiilt
+kahhar petäi
+tsäbrän prunts
+Katõ keele kõrvuisi vai põimit pruukmist lövvüs ka näites Enn Kasaku filosoofilidse kaldõga teksten, nisamatõ Olavi Ruitlasõ "karmi keelega" kirotõt proosan.
+Tohtriga katõkõisi tiremi pinni, kelle ollimi linno sisse käändnü, imä kõndman meil perän.
+Katõkõisi.
+katõkõisi om seldsemb minnäq
+katõ numbrigaq nummõr
+katõinemise tarõ
+Katõkõnõdõ, lühkokõstõ näütemänga lugõmine mitmõkõstõ.
+Katõkõnn ́i rollimängõ, lühkokõstõ näütõmängõ ettemängmine.
+Katõkõnõdõ opmine ja ettekanmine.
+katõkõrra lang
+kats kõrda olümpiät võitnuq
+topõld ummõlus
+katõkõrdnõ suurus
+katõkõrra V topõld aknõq
+katõkõrralidsõq poolkaq
+katsajala haarusõq
+Katõkümneviieaastaganõ sõda
+haihklõmiisi
+katõ mõttõgaq seletüs lausõq arvaminõ
+katõ soragaq muna
+Katõ nädäli peräst olõs tä pidänü minemä Inglüsmaalõ, ausahe IT-firmahe tüüle.
+katõnõ loodsik
+edesi-tagasi pilet
+Katõ pääväga võedas sann vanan paigan jupõs.
+Katõpaigalisõ' ja ruumaja'
+Katõpaigaliisilõ ja ruumajilõ omma' suurõmbas ohu inemiisi ull'us ja naidõ eläjide nimme häötämine, umapääd kallu viikokku laskminõ ja viikogu iist hoolõpidämine võlss aol.
+katõ pernaasõ vaihõl käü köögin alasi tapõlus
+katõ poolõgaq uss
+katõ poolõgaq varokaehus mutrivõti
+{m} värteq vähräq värräq
+nõvvupidämine
+katõn rinnan mõts
+katõst viast suurõmb
+katõ terägaq mõõk
+katõ terägaq mõõk
+katõ poolõgaq uss
+katõ otsagaq mägi
+katõ tarõgaq elämine
+kahidsõ umma teko
+kahits tettüt
+kahitsõmist väärt lugu
+katõ tiidmädügaq võrrand
+haihkõlõja
+katõ vaihtusõgaq tüü
+kinniq masma
+kahos tä es saaq tullaq
+Kahos ma tuud tüüd es saa.
+hallõ külq a sünnüpäiv tull ärq jättäq
+kaholiguq jätüseq tsurkvaq keskkunda
+kaholik
+tege esiqhindäle halva
+kaho suurus
+{mõts} kahopesä
+haard maast toomidsõ kepi
+krahmas mütsü pääst
+Kährik Elistvere loomapargis
+kattõ kiilt
+tii katõ külä vaihõl oll mulkliganõ
+esiqmuudu inemine
+hää nimeldäq
+ma edimält haikli kas minnäq vai jäiäq
+katõ oro vaihõl olliq ülepäsemäldäq mäeq
+tsäbron hiusõq
+kai veeren saisõ mitu laiva
+pööräq väits teräväs!
+käü egäpäivi katusõ pääl paistlõman
+om egä päiv ammõtin
+käü ja kullõs kõkkõ niguq vana nuhjus
+käü ja nakatõllõs tõisi kah uma halva tujogaq
+käü ilosahe rõivin
+käü hää meelegaq tiatrin
+käüskeles tarrõ piten
+käü tõsõn talon tädirannan
+käü niguq painja pääle uma jutugaq
+käü andsakulõ rõivin
+käü nii rasõhidõ sammõgaq et klaasitirksnä om takan
+käü õdagist hojotõlõman
+käü õdagist õngitsõman
+aja pääle niguq uni
+käü poodin egä kolmõ päävä takast
+käü puulpeodsõ ülikunnagaq
+käü tarrõ piten
+võtt õkva mudsu manoq
+kõnd vingun naogaq
+käüdi mõisakõrda
+käüt ümbre tarõ apakaari
+Ka igä oll sääne, et naksi tegünemä küsümise, midä ma siin ilman tetä taha, mille ma siin ülepää olõ ja kas om olõman midä inämbät, ku ma tiiä ja midä ütiskund mullõ pakk.
+saivast andma
+käügi vaihtamisõ aigo piät haarussõ vallalõ pästmä
+Kaika Suvõülikuul saa rektori ammõdiketi
+käüq kõrdapiten keksiskelegu-iq!
+Ka ilmusi sõs ja edespitengi peris paljo mälehtüslist proosat, kos võise aig-aolt võro keele "sisse tsusata" kavvembide aigõ miildetulõtamine.
+Sõs ja edespidigi ilmu peris päljo mälehtüslist proosat, kon võro keele võise aigaolt "sisse tsusada" kavvõmbide aigõ meenutamine.
+käüq minemä!
+käümine om inemisele kõgõ umatsõmb liikmisviis
+ärq klaaruma
+targalt om hää miis puron päägaq nakkas kriugatama
+ma käü kõrras ärq
+käü üükõrda tüühü
+ma käü kõrra perrä trennin
+käü turu pääl ärq
+Käünü bussijuhikoolin, et bussijuhis saia.
+tii üte keero ussaian ärq
+Püür
+Kairo liina liikminõ om ilmkõrraldaq
+käüq virka koton ärq!
+käve kõva tapõlus
+käve direktri man pugõman
+käüssit üles käändmä
+käve hambit parandaman
+kävemiq ijä pääl vissi laskman
+kävemiq liina pääl
+kävemiq liina pääl hulkman
+kävemiq mõtsan püssä laskman
+kävemiq naabri aian maaskit hiilmän
+kävemiq oopõrin
+kävemiq tiatrit kaeman
+kävemiq tutva man külän
+ütstõsõ võikna mi käve kikkasiinde
+läämiq ütenkuun
+käve tohtrit sõitman
+käve imä matusõ pääl
+käve imä kalmu pääl
+ma käve immist kulditaman
+käve kodokotust kaeman
+ma käve ääsäq ussõn
+käve saatkunnan viisat tegemän
+käve päävämassinan päivä võtman
+käve täämbä mõtsan tsirkõ kaeman
+käve voori poodin
+kõva müräk käve
+käve majja piten niguq õigõ miis õks
+käve mõtsan pälmän puid lõikaman
+käve nõna loogaküüdsen
+käve uma inneskidse ülembä man
+käve uma murrõgaq üte mant tõõsõ manoq
+käve umblõja man kleiti pruuvman
+käve palvit tegemän
+Käve sääl mõskman hindä.
+käve suu pääl
+käve luumaian kuusõloomakõisi kitskman
+käve tallõn päivilises
+käve söögi iist tüül
+käve tüüd otsman
+üts tümähüs käve
+käve ülepäivi poodin vai turu pääl
+käüq koosõr vällä!
+kaitsmisalonõ kasvosort
+Kaitsõalutsõ imetäjä'omma' päämidselt nahkhiire': põh'a-nahkhiir, lumbilindlanõ, viilindlanõ, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir. Naist omma' Eesti Verevä Raamatu eläjä' lumbilindlanõ ja suurvidevlane.
+kaits ummi arvamiisi
+kaitsõliido laskmiskotus
+kaitsõmõts
+sais kimmähe uma arvamisõ iist
+Naidõ ohtõ ärhoitmisõs piät hoitma õigõt viikorgust. Tuu jaos tulõ silm pääl hoita' maaparandustöil ja pitä' piiri majajil.
+kaitsõq palliq läbi
+aja kõgõ nõna pistü
+pidä hinnäst väega häste ülevän
+pidä hinnäst vabalt üllen
+pidä hindä üllen niguq herräsmiis
+olõq no ilosahe!
+üllenpidämise pääviis
+pidi hinnäst varga muudu ülevän
+oll jõhkra
+pidi hindä pinitühe üllen
+pidi hinnäst väega häste üllen
+pidi hinnäst ülevän pallo viisakahe
+pidi hinnäst tasatsõhe üllen
+kääväq iks viil käetsimmi esiq jo mitu aastakka paarin
+Panti käümä pästmiseopõratsiuun.
+kajakidõ jälle rüükmine
+Ka kalaimä näkk umma poiga ja tahtsõ timä poolõ ujjo, a tuu pagõsi nii virka, ku joudsõ, tiidmäldä et tuu takanajjai oll tä uma imä.
+kakao
+kakao- kohopiimä- kohvi- ubinakriim
+kakk ku 'kaessi,
+krobahtunuq krobak
+kats vastanpuult
+kats eräle kõrda
+kats om tühjä ello kats om elolist
+kats eräkunda lätsiq kokko
+katsiguq olliq üttemuudu rõivin
+katsikõsõq ommaq kirivähe rõivil
+kats küngäga kõivu
+katskeeline pereq
+Katskiilse kiräniku puhul võip ka küssü taad, kas keelevalik sõltus teemast.
+kats kohvrit om kõik mu reisikraam
+kats köüst köüdeti otsapite kokko
+kats krunti aeti ütte
+kats kuusõkõist suurt
+kats last majan kolmas tulõmisõ pääl
+kats miist lõiksiq palki
+kats paari kängi
+kats paari pükse
+Kats loodsikut oodi sadaman.
+Kats, piät mõistma puutüüd.
+kats ja kats tege kokko neli
+katõlõ üts manoq pandaq om kolm
+kats risti saina jagavaq süäme neläs
+Kats salahust ei tohi tõnõtõsõlõ ja naidõ tiidjäile hukatust tuvva.
+kats suurt suulahmakut
+vahipostin olti kats tunni
+kats tundmaldaq kurategijät rööveq laiva ärq
+kats ütesugumast kaussi
+kats väikeist valda panti kokko
+kats valda tahtvaq kokko minnäq
+kats valda lüüdi kokko
+Kats vinnekiilset naabrit, kedä ma olli hummogu söögilavvan trehvänü, olli tarõtiinjä man vägivalda tarvitanu.
+kalaq aediq nöörä perrä
+kalaq saa-iq sääl sugõnõdaq
+kalaq hingäseq lõpussidõgaq
+kalaq hoitvaq hindä võrõngihe
+Kala' ja jõõvähk
+kalaq olliq iä all ummussin
+kalaq olliq parvõn
+kala om perädü hää
+kalaq pantiq savvu
+kala taha-as võttaq
+kala kudõnõs
+Kalakodaski kogukund Karulan om üts Eesti suurõmbit: 5-7 paari (10% Eesti kalakodassist) pesätäs rahvuspargi maiõ pääl.
+Kalakodassilõ ja mustõlõ toonõkurgilõ om ohus pesätämise aol segämine, söögi veitüsjäämine ja pesä lähküst mõtsa raguminõ.
+kalal võetasõq luuq vällä
+kala- liha- kapstaliim
+kalal olliq läükjäq soomussõq
+kalamaimuq maigudiq suud näil olõ-õs küländ hapasnikku
+A kalamaimu olli nii uudishimolidsõ, et ujjo esi tsipa kavvõmbahe vahtsõt maailma imehtelemä.
+kalamaimuq sööväq puduritsa
+kalamunaq kalamari
+kalamiis rago ijä sisse mulgu
+kalamiis tund kuis õngõnüür nõksaht
+kalameheq pilvaq lanti
+kalameheq pästediq järve ijä päält surma suust
+kala oll marja täüs
+kala om haisama lännüq
+kala piät suula pandma muido lätt haikama
+kala puhastamisõ aigo saiq käeq sapitsõs
+kalla püündjä miis
+sügüsene kalapüüdmisaig
+kala- rüüvpüük
+kalla saimiq kõvva
+kala rabõl õngõ otsan
+Karula kala' omma' suurõltjaolt nuusama', miä Väikun Imäjõõn ja Koiva jõgikunna Mustanjõõn.
+Kallu saisu tege kehvembäs ja jõõvähki vähändäs püügikõrra rikminõ, võlss püügihulga' ja -ao', tõvõpuhahusõ' ja vii tsolkminõ.
+kalast oll õnnõ handruuds perrä jäänüq
+kalapüüdmisriist
+Kalasupp apõlsiiniga
+kala tull jõkõ piten üles
+kala oius hurmõga
+trill
+Kalavanõmba esi kolõ akvaariumi tõistõ otsa.
+pervepääsläisi uruq
+liuhka lagi
+kalõq hiusõq
+kalõ süämegaq
+Kallendri Eesti rahvakallendri Katripäiv
+kallendri vai tähtraamat
+tähtraamat
+kalõhtunuq süä hing nägo
+Kalõvipoja ruug
+kalõ süämegaq inemine
+taar
+Kaljulaid om 2011. aastagast Tarto Ülikooli nõvvokogo edemiis.
+müürü vai saina piten ronijat julgustõdas köüdsegaq
+ütentükün kivi
+mäenutt
+Kalkuni miiskaetuskotus om veidü tõistõ ku koguteosan "Viie pääle" olõvil auturitel - lähkümbäl säändsele mehitsele poolõlõ om vast Ilmar Vananurmõ, osalidselt ka Madis-Mats Kuninga looming.
+Suidsutõt kalkuniliha tsillihämmätüsega, miä andas lavva pääle verevä sibula ja ananassi saladikuh'a pääl
+kaldaq hindäle tsäid!
+külge minemä
+kallahtaq no mullõ ka veidükene!
+vali klaasi veereniq täüs
+perv lätt liuhkamiisi järve poolõ
+tekk uma jutugaq asa hullõmbas
+vali tsargu viina täüs
+vali teräq salvõ
+vali vii pangi
+Elleri Kalle
+Elleri Kalle kõnõl, kuis är tunda põlist mõtsa ja põlist usku ja kuis nuu kokko käävä.
+hülpünüq niguq süldiliim
+hääq telekaejaq!
+kõik söögikraam läts kallimbas liha- ja piimäkraam kah
+armsa imäkene naanõ imäkiil kodomaa
+silmigaq preesiq
+kalliskiviq pilksõq kündlevalgõn
+Kallis rahvas.
+kungutas hinnäst üle rõdu veere
+Kalmuaid om tunnistõt kultuurimälehtüses.[1] Kalmuaia ümbre olnuq lipeline aid om häönüq.
+kaloriq ommaq paki pääl kirän
+nardsopupp
+kallo püündmä
+kalameheq mütseq mere pääl
+kalameheq saiq hää loomussõ
+kalameheq lätsiq tormigaq põhja
+kalameheq vinnasõq võrkõ vällä
+kallo tull paksust sinnäq kon mi püvvi
+kama
+kama seen ommaq kaar herneq uaq rügä
+KAMAKÕRD Pokumaal - kolm hääd üten:
+"Kamakõrd" vii külalidse aiga, kos põllutüüd tetti ummi kässi jõul - viläterä' ei tulõ kombaini trumlist ja herne'-ua' konservipurgist, a egä lats saa terri (rügä, kesev, nisu) ja hernit-upõ sõrmi vahel vöörütada ja oppi nail vahet tegema.
+Kamakõrda vidävä Ursula Zimmermann ja Mariina Kõller
+ruhmigutäüs
+kamandas suqkaq niguq sulatsõgaq
+kama om vetel süük tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse
+Kamategu tule Pokumaa ammudseaigsel taluasemel Padasuumäel, Puuko tarõn.
+kämmeldämä
+peoluu
+Kameeleoni silmäq ommaq väega esiqerälidsõq, nuuq tüütäseq tõõnõtõsõst tävveste eräle ja lupasõq täl tuuperäst väega lajalt nätäq.
+Kameeleoniq (Chamaeleonidae) ommaq soomusõliidsi seltsi kuuluv ruumajidõ sugukund.
+Kameeleon või muutaq värmi uma ümbrekunna vai tundõ perrä.
+miiq olõ ka kõrra noorõq olnuq
+Ka mitmõ' tõsõ' laulu' omma' löüdnü uma kotussõ kuurõ lauluvaran - katõ varatsõmba konkursi matõrjalõ päält anti 2013. aasta sügüse vällä võrokeeline koorilaulik "Om laul, miä kokko köüt".
+sugõ pääd
+soeq naid tätrit häste!
+soeq pää ärq!
+kammihambaq
+kamps om värmist ärq lännüq
+kamps tüküs ärq vannuma
+Kamps ́olõs tuuperäst must, et es ́ tä määrde ja viisi-õi maq viil vannoigi mõskma naada.
+kamps oll tihtsäle ümbre piha
+Muial maailman om viil hulga rahvidõ man olnu vai om kuvõrd täämbätseni päävani alalõ inämb vai vähämb sääntsit kombid ni pruukõ.
+Kanadan pruugitas kõrvuisi nii inglüse ku prantsusõ kiilt
+kanaq kääväq olismuu pääl terri otsman
+kanaq kõõritasõq välän
+kanaq kudistiq tassakõistõ
+kanaq magasiq orrõ pääl
+kanaq tsaunvaq terri
+kanaq olliq orrõ pääl
+kanaq sabitsõsõq puhmõ all
+kanaq soputasõq liiva seen
+kanaq sopudiq hinnäst tuha seen
+Kundilda kanaliha lipsikujoliidsi makaroonõga, miä andas lavva pääle üten suurõ aiaviläunigu ja sampinjonnõga
+kondilda' kanaliha kiblugi ja miiga
+vai kanaga
+kana haud pesä pääl
+kana põlg pojaq ärq
+kana kaaritas
+kanakindsuq
+kana viht liiva seen
+suidsutõt kana
+kana lätt loodussõhe
+tsolgitorovärk
+Kanamammi liivakast ́ (leevägaq)
+Kanamammi liivakast ́ (saiagaq)
+Kana mii ja sinebimaigulidsõ hämmätüse, apelsiini saladi ja mõtsigu riisiga 42 EEK
+kana lõi muna
+kistreq tulliq üles
+kana oll täl nii kässi harotõt et linnas trepist üles ola pääle
+kana oll ütte jalga piten köüdüssen
+kanapümmele saa-iq juhilupa andaq
+tsiigupojaq tsiiksvaq
+Kanarik esi', sõs palohk ja tsipakõsõ om tan ka mustikat nätä'.
+kanarigu kasvopaigatüüp
+kanarigupedästik kanarigupedästü
+kana sapitsõs
+kana rehäs tõist tsangugaq
+SUIDSUKANA-RIISI SALAT ́
+kana soputas siibogaq
+kana soput sulgi
+kanasulõq
+kana tull aida alt vällä
+nõstak sai peris rassõ
+kandliganõ
+kandligadsõ lakõ pääl
+kuuldsa helü
+Kandidaatõlõ antas teedäq.
+kantlikadsõ kujogaq klaas
+kand leierigaq kübärät
+kand kirivit rõivit
+servädüq lavvaq
+kunds ja varbas!
+kunds om veritses hõõrdunuq
+kannimiq haina vaalust rõuku
+vöörüs uman ettekujotusõn kaugidõ maiõ pääle
+kandu kakma
+Kanepi kandin oll lähküisi mitu sanna kütmisen, nii et kiä tahtsõ, sai inne umma sanna minekit tõisi kah kaia.
+kanõbisiimneq tambidiq ärq tetti kruuslit
+kangaluuminõ om pikäaolinõ tüü
+Riitkamm
+kangas pandas latti
+kangas mähitäs varba ümbrele
+Kangatempli
+kangas trulliti vineeritükü pääle
+Peeleq
+kangast kudama
+kimmäs
+kangõkaal
+võimiq päsedäq ku mehetsehe võitlõmiq
+kõva miis
+teküs oluq
+kistumaldaq hääq ubinaq
+kaalmisõgaq saa suuri rasõhuisi üles nõstaq
+Kangro paist silmä nii luulõn ku proosan ni mõlõmban žanrin om peräst sõta tekev ka võru kirändüsluu üts tähelepanuväärsempi kiränikke Raimond Kolk (1924-1992).
+kangutas kangõgaq kivve
+kand huult hinge õndsusõ iist
+om naabri pääle vihanõ
+kand pükse pääl rihma
+värv püstoligaq saina
+käü kruudulidsõ pääväsärgigaq
+pidä tervüse iist huult
+kand lakagaq soengut
+om kõgõ miihi suu pääle ärq pahanuq
+kanna silmäläätsi
+täl om viinahädä man
+om jo pikembät aigo väsünü olõmisõgaq
+kannahtas hallu
+hädäliidsi jaos korati rahha
+kannahtaq no ummõhtõ kohe sa joosõt!
+vaivõl unõpuudusõ käen
+oll ahtras jäänüq
+ommaq ärq nälgünüq
+kannõld näpitsedäs
+kanni perä pääl om viil veidükese tsäid
+kannuvõsost kasuja puu
+Näoq ommaq mustas tettüq vai maskõga katõduq. Märdisantõ kambaq liigusõq märdipuulpäävä õdagu perrest perrehe, laulvaq ja suuvvaq vilä-, kar'a- jm õnnõ ni pallõsõq ja saavaq vasta kingitüisi.
+saas lihha
+mats leibä lihha savvi
+kandsaleiammõtnik
+Käokiräs - imäkeelepäävä kingitüs Mooste Folgile
+kaoq mu hannast!
+Dramatisiirmine/draamavormi viimine tähendäs seol juhul ka taad, et Lattik armastastas tõteste lahenda asjalukõ draamaperätselt ja proosatekstin om väega paljo katõkõnõt. Nisamatõ om paljodõn Lattiku jutõn nalja ja arolagõhusõ lättes latsi ja täüskasunuide ilma esimuudu olõki ni naist tingit nalaka vildakusõ: näites lupa Värdi naases võtta taa titriku, kinka saapa telle passise ("Esimene armastus"), latsõ mängvä pulmapito, kost muiduki puudu-i ka viin ja verelaskminõ ("Noorte soovid"), nuur tiijuht näge tiikunna kõge ololidsembä osana? pinne ("Teejuht") jne.
+Ka uno perrele ja vanavanõmbilõ seletedi, kost sääne üllenpidämine.
+kaotajit nöksäti kergüisi
+läts hindäst vällä
+mi panõ es aigo tähele
+mul läts miil pääst ärq
+jäi silmänägemisest ilma
+kaot tasakaalu ja sattõ
+rõõmuga sis võimi nätä
+kaotusõhalu
+kaotus murd mu mahaq
+Ka paljodõn vahtsin lugudõn pruugitas vanna ainõst vai vannu ärproovit võttit.
+käpäpupp
+tävveline ullus
+kapitalistlinõ sotsialistlinõ ütiskunnakõrd
+Kaplinski omgi uma keelepruugiga vasta säädünü eesti ammõltligulõ keelemõttõkogolõ, tsihiliselt erräsäädünü "suureestlusõlõ".
+Kaplinski om jakanu võrokiilse luulõ kirotamist ka 21. aastasaal ni om näites katsõtuslidselt pruuknu lõunõeestilidse värminguga tegelaskõnõt ulmõjutun "Loojak Hiiumaa rannal".
+Kaplinski olõ-ei seniaoni tävveste võrokiilset raamatut avaldanu. Külh om tä kirotanu terve sarja võrokiilsit luulõtuisi, miä kuulusõ kimmäle võro kirändüse kõgeparembide sekkä ni miä valmistasõ ette ka võro kirädüse esteetilist mitmakesistümist 20. aastasaa lõpul.
+kapp mahus siiäq õkvalt äräq
+kapp om köögi nukan
+kapstaq kasusõq lohistõ
+kapstaq ommaq riipnäq olõ-iq suula pant
+kapstaq ommaq potigaq ahon
+kapstakeedüs
+kapstalibligu vaglaq sööväq kapstalehti
+kapstal om joba suur pöörüs otsan
+kapstapää
+kapstahüüvli
+Kapstariiv
+kapstariiv kapstahüüvli
+kapstaliim kapstaruug
+kapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq täämbä ommaq jo kirgile
+kapstaloomaq ommaq timahavva tihnadsõq
+Kapstatünni', kivi ja vesi ommaki seo pidolavastusõ pääelemendi'," kõnõlõs Ursula Zimmermann.
+Püksi ummõldi Võro- ja Setomaal pikembä ku põha puul Eestin ja noilõ tõmmadi pääle põlvini suka vai katõti seere rasudõga.
+piotäüs haino
+paslagugaq kuht
+loomuperäline esiqumanõ
+KÕRBATTS ́UKRUIÄTÜS VANA-TALLINNA JA VATUKOORÕGAQ
+eräleolõgi aig
+larmi täüs kotus
+Karaski' Võromaa Kutsehariduskeskuse opilaisilt.
+karastas hinnäst külmä viigaq
+kalõstas mürkü vikahtit
+VURTSUJOOGIQ
+larmi lüümä
+rüükmise ja mõõko vehkmisegaq juusti tapõlustõ
+kärbläne pinises liimipaprõ külen
+karbi nukaq
+kärbläseq laskvaq niguq hurrin
+kärbläseq ommaq lambikupli täpilidses sitnuq
+kärbläisi oll nii pallo et õkva võtt rehitellemä
+kärbläsepapõr
+kärbläseseeneq ommaq jihvtidseq
+kärbläseseenel om tupp jala all
+karburaatri ummistas ütteluku ärq
+pelgäs varastamisõgaq kinniq jäiäq
+kas saq pelgät tõõmeeli pümmet?
+Pelätäs päämidselt kattõ asja: telehvoni vastavõtja Tartu liinan tunnõ-i paigapäälitsit teid ja külli.
+peläti et võõras või latsõ ärq kaehtaq
+kahrõq käeq ommaq tüümehe näütäjä
+korõhtuma
+vuulsa jõgi
+kidsukülm
+käro tsärdsä
+tsärre vanamuur
+kalg vesi tege naha korrõs
+vohovill
+selge jahhe keväjähummok
+selge luudus
+kärgpereq
+"Kari kodo!" lauldas Uma Pido pääkontsõrdi laulukavan koorilaulõ vaihõlõ.
+kari läts ummapääd vilä sisse
+kari lasti ädälä pääle
+Karilatsi muuseumin oll minevaasta kolm suidsusannapäivä, ku sann oll ka kütet ja sai sannan kävvü.
+Karilatsi savvusann tege külälisilõ ussõ' vallalõ!
+karaeläjile pandasõq numbriq külge
+kari puhkas lepävõso varon
+kari süü jõõvangun
+nuhõl sagõhõhe ilmaasandaq
+käro tetti tuulõratta mano
+nuhklusõ trahvi toetusõ kahotaso ülemäne
+nuhklusõ kõvahus
+trahvilüük
+karistust anti tävve ravvagaq
+nuhklus oll hirmsa
+trahvi kergendedi
+trahvi ja nuhtlust arvama
+karasund
+nuur kari
+kara kodoajagi aig
+Karala maakaal
+karalatsõq teiq hindäle valipilli
+karalatsi uikna oll kavvõndahe kuuldaq
+karamaad ja hainamaad hoit eräle tahr
+Ku karamaalõ saiõ, sõs edimädse tunnikõsõ raiõ kõgõsugumaidsi puhmõ maaha ni nöörässi puhmukuha karamaa keskele, - nii sai tükk aigo rahun mõtsa piten ringi roita üten pinnega, ilma et olõs pidänü lambidõ peräst murõht tundma.
+karamaalõ tetti roelmuaid ümbre
+Karamaa pääl raiõ jäl puhmõ, nöörässi ossaunigu karamaa keskehe ja lamba jäi puhmukuha ümbre süümä, nii et mitte üts murõ.
+karus ropsas lehmäle vitsagaq
+karus ai kara niidü pääle süümä
+piibar
+karatsura
+karapoiss küünüt soele väidsegaq leibä
+karussõl oll vitsa asõmõl tokk käen
+karusõ kaku uigahtusõq
+karan oll sadakund eläjät
+kara mant ärq harkunuq lambaq
+tannom
+mehikuanõ
+vahassidõgaq mesi
+räägütämä
+Karl Ast ol sostiaaldemokraatliku partei üts asutajit ni mõnda aigu ka Eesti Vabariigi ministri, peräst sõta ol tä Eesti konsul Brasiilian ni pinsipõlvõn eläsi Kanadan ja USAn.
+tirrõ tütrik
+Karmõn ei süüq kalla.
+Karmõn, läämi tsipakõsõs kõrvalõ.
+Karmõn, ma vii su tsikliga kodo.
+Karmõn, oodaq, ma kõnõlõ.
+käpe astmisõgaq mutikõnõ
+kõva külm
+kalg rõivas
+elo rasõhusõq tulõdiq hindä jälkiq miilde
+raiatama kärnä minemä
+krobikunnas nõiut kuningapoig
+hobõsõhublik kärnäleht
+Karpi tohi es puttu.
+rabakarask rabask
+kärsitämä kärsitellemä
+räbelik
+kasina elämisegaq tütrik
+pelädäq olõ-iq sääl joht midägiq
+Karts
+pelgsi pelgsi ärq iks julgsi
+tsärre tütrik
+kärpsäq värmiq
+kardohkit ei tohiq müldüssin hoitaq
+kardohkit korjama
+kardohkaq keiq ülearvo pikält
+kardohkaq olliq tsillokõsõq niguq jobuliq
+kardohkaq ommaq ärq keenüq kurnaq nuu ärq!
+kardohkaq ommaq keldren idonõma lännüq
+kardohkaq ommaq lumolõ
+kardohkaq ommaq ärq hainatõduq
+kardohkaq ommaq limolõ keededüq
+kardohkaq panti ahjo
+kardohkaq praatusõq pruunis
+kardohkahoitus
+kuup koobakõnõ
+kardohkakorvi vang
+koloraado
+kardohkaq
+kardohkapandmisõgaq saa-iq inämb uutaq
+kardohkanurm jäi upungihe
+kardohkatamp kardohkasupp
+kardohka- rüänurm
+kardohka saaksus om paiguldõ esiqsugumanõ
+timahava oll inneolõmaldaq kardohkasaak
+hõtil
+kardoka-seenesüük
+kardohkasilmi vällä kaurma
+kardohkaq olõ-õi hää vällänägemisegaq
+kardohkavorm
+kardohk om üükülmä vasta hell
+kartol juusk tooli ala
+kahr ai umma jämmet jorro
+kahrukuup kahrupaht
+Karula Hoitmisõ Ütisüs (KHÜ) om mittetulundusütisüs, miä om luud Karula kihlkunnan ja timä piire pääl elävä rahva kogukunna, kultuuri ja elukeskunna hoitmisõs, parandamisõs ja uurmisõs.
+KHÜ om pruuvnu säändsit häti üles löüdä ja osapuuli kokku viiä'.
+Karula Hoitmisõ Ütisüs om tugõnu võru keele ja kultuuri edendämist. Mi olli Kaika Suvõülikooli üte' päämidse' kõrraldaja' 2008. aastal.
+Karula Hoitmisõ Ütisüs om võtnu süämeas ́as, et kogukond esi' nakanu ummi murrit lahendama ja inemise nakanu uma kolga arõndamisen üten kõnõlama.
+Karula Hoiu Ühingu liigõ
+Karula inemine om paiknõ ja avvustas vannu kombit.
+Karula järve' omma' inämbüisi madala' ja viihaina täüs ja tüküse' kinni' kasuma.
+Karula kala' omma' nuusama', miä muialgi Eesti siseviin.
+Karula kihlkunnast kokku kor ́atuidõ asju tutvustusõ' omma' olõman lasõrplaadi ja raamadu kujul.
+Karula kihlkunna vana' laulu' omma' niisamatõ joba eläväst pruugist häädünü'. Olõmi tennü' kokku kor ́atuist arhiivimatõrjaalõst plaadi, midä egäüts või kotun kullõlda, et vanast kõrralaulust aimu saia.
+KARULA KIHLKUNNA VANÕMB KÄSITÜÜ
+karula@lk.ee
+Karula luudusmaastikun omma suurõ' mõtsa' üten järvi ja soiõga.
+Karula-Lüllemäe Tervüse- ja Spordikeskus om Karula rahvuspargi lähiksel Lüllemäel.
+Karula maiõ kõgõ esierälidsembä' ni ainulidsõmba' omma' mäekuntõ vaihõlõ järvist tegünü' väiku' suukõsõ'.
+Karula rahvuspargi eläniku' ja muu lähkümbä kolga rahvas kutsutas kokku, et kullõlda rahvamuusikat, tetä' tandsu ja maitsa kotust üten võetuid süüke ni juukõ.
+Karula rahvuspargi kontor
+Karula rahvuspargi küläline saa tetä' mitmit asju:
+Karula rahvuspargi küläliisikeskus
+Karula rahvuspargi mõtsa' või jaeda kolmõ esisugumastõ jakku:
+Karula rahvuspargi maast om soid 6%.
+Karula rahvuspargi tsihtkaitsõvüü mõtsa' omma' vana', kirivä luudusõga mõtsa'. Sääl om esieräliidsi harvõ ja kaitsõalutsidõ kasvõ kasvukotussit ja eläjide elupaiku ja ainuliidsi mõtsaelukundõ.
+Karula rahvuspargi niidü' omma Lõuna-Eestin hariligu' paluniidü', kuiva' ja likõ' maaniidü' (pärisaruniidud) (Köstrejärve, Rebäsemõisa-Madsa, Lajassaarõ, Kaika-Sibula jt), sh. kaldõniidü' (sürjaniidud), sordivaesõ' suustunu' niidü' ja suuniidü' (Kaika-Iiperä (Jõõperä), Sibula, Mähkli-Viitka jt.).
+Karula rahvuspargin om kirjä pant 157 sorti tsirkõ.
+Karula rahvuspargin om kirjä pant 42 sorti imetäjit.
+Karula rahvuspargist om löüt 140 samblõsorti, Eesti Verevä Raamatu sortõ om kirjä pant 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läükvä kurdsirbik, kolmis-tahuksammõl, sulgjas õhik, suusammõl ja Ruthe põikkupar.
+Karula rahvuspargist om löüt 431 esisugumast suunkasvo (soontaime).
+Karula rahvuspark
+Karula rahvuspark mahus inämb-vähämb är aoluulidsõ Karula kihlkunna piire sisse, tä om kihlkunna hummugupoolitsõn jaon.
+Karulan om Lõunõhummogu-Eesti kõgõ suurõmb mõts, miä küünüs kavvõlõ rahvuspargist välläpoole.
+Karula vii'
+Karula vessi seen eläs 11 sorti karpõ, naist ohku järvekarp om Eesti Verevä Raamatu sort.
+Karula vessi seen eläs kolm Õuruupa Liidu luudusdirektiiviga kaidsõtut kalla. Nuu' omma' kivijürräi (hünk), imänd��kala (lodjakala) ja kiidsakala (eesti keelen hink, võldas ja vingerjas).
+kärolõ tetti korgõndus pääle
+kahr om joba jalol
+kahr om päämidselt kasvosüüjä
+kahr om kõva a ull
+kahrupojaq harisiq väega ruttu inemiisigaq ärq
+kahru rebäse pini jäleq
+käolina käorüä kasvopaigatüüp
+käolina kasus kuiva kotusõ pääl matal peenükene vars ja valgõ kukukõnõ otsan
+kahueläjide kasvandus
+tikõrperänõglaq
+Karvnahk
+püürhäll käü püürä
+kahr tsusas käpä puurivarbõ vaihõlt vällä
+kahr tull nigu mükin
+koolõt ku pini
+karvaq pistü
+karbus luntküpär
+lõpnuq pini
+kas tuu asi tasos ärq?
+kas siibogaq sivvuq ommaq periselt kah olõman?
+kõorida
+kõoq lääväq joba kõllatsõs
+kõoq olliq ladvoldõ kokko pulmavärtes köüdedüq
+kas om ello välänpuul Maad?
+kõo külen ripõndõlõs tükükene tohko
+kõoleheq
+Seolgi pidol omma' kohal projektikoori "Naasõ' nurmõst" ni "Mehe' mõtsast" - lauluhimolidsõ naasõ' ja mehe', kiä külh egä päiv laulman ei käü', no "mobilisiirvä" hinnäst just võrokeelitsõ laulupido jaos.
+kõomahl
+kas imäkiilt peetäs tähtsäs?
+kõoossast tsimmas mahla
+kõoossast tsimmas mahla
+kõoraagõs om karapoisi vits
+kõivonõ kõonõ
+käsi es nõsõq timmä lüümä
+upin es küünüq kätte
+käsi käü täbärähe
+käsikiri ilmutõdi trükün
+käsikirä pidänüq viil üle käümä
+käsikirän om viil sändsit kotussit miä olõssiq vaia üle kaiaq
+käsikiräst ommaq õnnõ ütsiguq jupiq alalõ hoitunuq
+Käsikivi
+kängämulk
+käsi läts mehidse pandmisõst paistõhe
+Kas ilma esäldä ei saaq?
+kehväpuulnõ viläsaak
+käsi pikän
+käsi oll katski a noq om ärq süttünüq
+käsi om pikän
+tsiukja
+kasõ ummi hukan rõivit
+käsi aja hallu
+käsi süttü
+Käsitüü.
+Vüükudamise oppus om massuldaq.
+Käsitüüringi
+Käsitüütarõ
+Käsitüü as'a ja teenussõ
+käsilde tettüq savianomaq
+käsi väärähtü ja väits lõigas sõrmõ
+käsi lünnähtü
+kasiq ussõ!
+kas jäit no rahu?
+Kas ka Luujalõ lähembähe?
+Kas kama om aost ja arust vannu talupoigi nõnaesine, minka pääle vilistada ja hõigada: Mul kama! Vai om ta hoobis üle ilma üts umaperätsembid söögiasju, minkaga eestlase' võissi tervüslikkuse poolõst Guinnessi raamatule päseda.
+kas minno kah ligi võedas?
+Kas kandidaatõ om pall ́o?
+Kas ka õnnõs?
+kas kiäkiq hõigas vai kuuli võlssi?
+kas kiäkiq tiid taht?
+{kiil} käskjä kõnnõviis
+virgats tõi vallamajja rutulist tiidmist
+kas puno jo täüs?
+kõiv om majakoruq
+kõiv tsilgus mahla
+käskü piät täütmä
+Kas kulda, miä om vällä kaibõt süväst mulla alt, saa kunagi tarvita' nii, et tuu avitanu' parõmbahe huuli' maa haavatavast pinnakihist, mullast, miä meid elon hoit?
+Kas kuld om mulla vastanpuul?
+kas kuus om ärq ehit?
+läät vällä vai?
+kas lähükõrran olõ-iq kedägiq kiä sinno avitanuq?
+kas läämiq ütenkuun vai egäüts hindäette?
+kas latsõl om lugõminõ joba selge?
+kas lasit vasta vai müüdä?
+kas liha om kütse?
+Kas liinasaksa õks naidõ jutust arvo saava ja avita mõistva?
+kas makatiq üten vai eräle?
+kas tasos minnäq?
+Kas mängit ütsindä kah, midä ja kuis?
+Kas Sa mängit veebi-, plaadi- vai videomängõ?
+kas ma olõ väsünüq? olõ-iq väega
+kas ma saa telehvonni pruukiq?
+kas ma või tiiq mano tullaq?
+kas meile om võõrit tulnuq?
+kas mi aja hüvvä vai hulka takan?
+Kas mi võimi ti puul üllen maada?
+Mitmõkõisi vai ütsindä?
+kas mul om määne putas man et minno taheta-iq?
+kas neo om olnu hää ja tululigu valiku;
+kas näide iin om vaia köödsätäq?
+kas nii kõlbas?
+kas noq küünähüt?
+kas noq vai ei kunagiq
+Kas üldä tuu kotsilõ õnnõ "pühändümine"?
+kas olõt rahulõ?
+Kas olõt vaimõ vällä kutsnu?
+kas olõtiq joq ärq telnüq?
+kas ommaq kesväq keerolidsõq, kaaraq katsakandilidsõq
+kas om kikas kaara lännü, kaara-jaan tä vällä toonu
+kas tuu lugõ kedä ma kõgõ inne tennä?
+Kaspari jaos om tuu suur asi ja olku et tä om Oskarito pääle veits kadõ, kuna tuu rüüv kõik tähelepandmisõ hindäle, sõski tä hoit ja kaits tedä egä hinna iist.
+Kaspar ni Oskarito ei mõistaki õigõlõ kuigimuudu tuud asja vasta võtta ja õnnõ kasutasõ hindile paksu naha ni jäävä imäle toes üten timäga elämä.
+Kaspar opis suurõnkoolin stsenaristikat ja Oskarito kaes uma kooli 9. klassi är lõpõta.
+Kaspar saa ummõhtõgi häädmiilt tunda õigõst perreelost.
+kas mõsu om jo tahenuq?
+kas mõsk om ärq mõst?
+Kas poiskõsõq ja tütärlatsõq, esi rahvusõst latsõq mängväq kuun vai erälde?
+Kas püvvät ka hinnäst näide muudu rõivilõ pandaq vai üllen pitäq?
+kas raha om tulnuq?
+Kas saasi mullõ bussiao ette lukõ?" tege vanadaam mukka nüüd juttu.
+kas sa pendsinni võtiq?
+kas sa kõhta ei ütte tunnigiq uutaq?
+kas sa hindäle tarõkraami ka olõt joudnuq soetaq?
+kas sa filmist tuud kotust mäletät?
+kas sullõ sai noq tävvelt?
+kas sa õks saat esiq kävvüq?
+Kas sa õks tiiät, kon seo viikingivarandus om?
+kass ai kausi kummalõ
+kass ai üleväst riioli päält kausi maaha
+kas sa usaldanuq sinnäq minnäq?
+kassa man tüüneldi ja õiõndõdi
+kas sa plaanitsõt haigõs jäiäq?
+Kas sa kirotat mullõ?
+kas sa kohtunigu märki näit?
+kas sa kosti ka tõiq?
+kas sa kullõt imä sõnna!
+kas sa olõt kah talomiihi liidon?
+kas sa lasiq pini üles ka lahastaq?
+kas sa latsilõ kosti ka tõiq?
+kas sa tunnistat seon sallin vika?
+kas sa muid kallo saaqkiq es?
+kas sa olõt hinnäst joba kirjä pandnuq?
+ullis olõt lännüq vai?
+Kas Sa olõt mehenaanõ/naasõmiis?
+olõt sa midägiq säänest inne tundnuq?
+kas sa mõistat mullõ üldäq kuna tä koton om?
+kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini?
+kassapidäjä
+kas sa taast asast midägiq taipat?
+kas sa tiit tsigaretti vai pabõrossi?
+kas sa tahat et ma uma põkadsi tserbagugaq sullõ motsila tsungahta?
+"Kas tahat viil kõnõlda tuust pini-aúast?" küsüs imä.
+Kas sa tahassi minno tüü man avitaq?
+kas sa täämbä umma siipi ei kaekiq?
+Kas sa tiiät ülepää, kon tuu varandus om?
+kas sa timä targast jutust midägiq mõrgassit kah?
+kas sa tennüst mängit?
+kassapapõr
+tullo tuuma
+kas sa tullit ütsi vai katsi?
+kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi?
+kas taa auto kodonigiq kannus?
+Ütelt puult om tan põ ́han umbõlõ hüä võimalusõ sääntses eihtämises.
+kas seo hopõn joud iks vetro vitäq?
+kas seo plats V kotus om prii?
+taa no määne mehe jutt!
+kas seo oinas om sul lõigat?
+kas tuu oll poiskõnõ vai latskõnõ?
+kas taa pada om pangilinõ vai katõpangilinõ?
+kas taa rõivas om toiminõ vai labanõ?
+kas seo asi küünüs sõnomilävest üle?
+kas taa tütrik oll mõni su vana pruut?
+Kasseti ́, lasõrtsõõri ́, kotsõpäälside ansamblide vai kuurõ vai lauluimäde lindistüse ́.
+kassiq ommaq täämbä väegaq herksäq
+kassi saa-aiq vitsagaq opadaq
+kas tan midä kaiaq om?
+kas tan või suitsu tetäq?
+kassi löüdjäle lubatas vaivaraha
+kassilõ tetti mässätüs niidi otsa
+kassil oll mitu puutäid
+kassil ommaq pojaq kuus tsillokõist halli kahuskit
+kassil om vindsõ elo
+Kas sa ka jäämä tullit?
+kas saq kah taan asan kuigimuudu man olõt?
+Kas Sukka tandsi võit? / Tandsimi!
+Kas Su' raha
+Kas Su' raha sais õigõ kotusõ pääl?
+kassipojaq lööväq tuuti
+kassipoigõ mäng tege kõigilõ nalla
+kassipojal ommaq joba silmäq pään
+kassitiindüs kussi tarrõ
+põldhummal utikhain
+kassi silmäq helkäseq pümmen
+kassi tagakäpäq
+kass kand poigõ kats kuud
+kassi vundsiq
+kass raug ussõ takan
+kassitiindüs kussi tarrõ
+kass lahksõ klaasi üten valmispannusõgaq ärq
+kass lüü häästmeelest nurru
+kass lüü nurru
+kass vääräs ärq hiire
+kass nipsas hiire kinniq
+kass naugõlõs ussõ takan
+kass lakk hinnäst keelegaq puhtas
+kass nühkätäs hinnäst pernaasõ jalasiiri vasta
+kass kurnas
+kass tükke mulgust läbi
+kass mõsk umma kaskat
+kassiräbäk om tsirgu ärq murdnuq!
+kass sai pessäq noq vari minno
+kass piisles ahopaistusõn
+kassil võeti siginemine ärq
+kass tsiirot pernaasõ jalgo ümbre
+kas su firman ommaq paprõq kõrran?
+kas su kell om õigõ?
+kas sul paprõq ommaq üten?
+Kas sullõ imelik es tundu vai?
+Kas Sul om olnu uma hirmsa läbielämine, mõnõ filmi tegeläne vai midägi muud, midä olõt väega pelänü.
+kas sul om maa ärq tett?
+kas sul ommaq massuq massõduq?
+kas sul om timä kotsilõ teedüst?
+kas sul ommaq tuloq joba teedäq annõduq?
+kas sul om põld ärq pant?
+kas sul om põld maan?
+Kas sul ommaq peediq mõstuq vai?
+kas sul raha om üten?
+kas sul pruuti om?
+kas sündü poiskõnõ vai tütriklats?
+kas sündü poiskõnõ vai tütärlats?
+kas su poig olõ-iq viil naist võtnuq?
+kas su raamatulõ jakku ka tulõ?
+kas sutatiq kaidsõt andaq?
+"Tä ei hooli' inämb inemiisist," hiitüs imä.
+kas tahat sakõt vai vedelät?
+kas tä jutu sisen minno kah mäleht?
+valaq lilliq ärq!
+kas täl olõ-õi midägiq targõmbat tetäq?
+kas tä umma teko kahitsõs kah?
+kas tä omgiq sääne ullikõnõ vai õnnõ tege?
+kas tä su küsümise pääle midä vasta ütel?
+Kas tä tõtõst su käest es küsüq vai, et miä sa tä tarõ pääl teit vai?
+kas tiiät mõnt kiä tahassiq haino müvväq?
+kas timmä saa ärq kõnõldaq et tä üten tulõsiq?
+kas ti kõhta-iq minotitkiq paigal püssüq?
+kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?
+kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?
+kastõhain
+"Kas sul om kipõn aigo, kooni ma vanadaami istma avida?" küsü ma juhi käest.
+kas ti jätät umma juiamist muguq juiasõq pääle!
+kastõq tulõ maaha
+kastõnõ
+Kas ti minno otsiti?
+Kas ti näüdänü mullõ umma müügilupa?
+kas ti näütüst ka kaeman kävet?
+kas ti noodari man ärq kävet?
+kas ti olõt üten leevän?
+viitsilk
+Kas ti praadituid kardohkid tahati, meil jäi veidükese alalõ?
+kas ti minno kõnõlõt?
+kas tervüs om täämbä parõmb?
+kas tiiq sõidat maad vai merd piten?
+kas ti tahat läükjit vai ilma läükeldäq pilte?
+kastõgaq rõssõhunuq hain
+kas ti läät maaha?
+püüne sai kõrrapäält kastõst kokko pant
+mõtshaina-luu kasvopaigatüüp
+hämmäs sulõ tindipotti ja naas kirotama
+soostilõ tulõ vett mano pandaq
+kas tõtõstõ lätt jälq müllüs vallalõ?
+hämssi hindä vii seen likõs
+hämssi jalaq ärq
+kas tulõtiq merd vai maad müüdä?
+Käso Hanso ikminõ
+kasus olõma
+kassu olõ-iq tuust joht midägiq
+pruuk säädüsetundja nõvvu
+tarvitas maalõ pääl pallo kärehit värme
+tarvitas paari ladinakeelist ütelüst
+Pruuki' Times New Romani šrifti, tähe suurus 12.
+Tarvitaminõ
+palgas meheq pääle
+pruugit rõivas pulst
+Tarvitõt Wikipediat
+tulonäütäjä om väega matal
+pruukmisoppus
+Ka suurõmb osa võro luulõtajite seltskunnan meelelahutusõs laulõtuisi laulõ kand inämb vai vähämb muutuisi jälgi.
+kas kiä esiq taht?
+kasus õkva silmä näten
+Kasus vahel ütsikult, vahel pundikaupa.
+kassuvhädäle tetti kirgüsravi
+kasuja muudu asaq
+Kas vanõmbaq kah latsiga mängväq? Ku mängväq, sõs midä ja kuis?
+Kas tuu om õigõ, et ti tahat Keskliina pargilõ Raiskamisõ Monument nimes panda? 7 miljonni om suur raha külh, a sääne nimi olõ-i õks illos.
+Kas ti säeti hindit vastamiisi (vastandate) mõnõ tõsõ grupiga (klassin, koolin, liinan)?
+kasvi nõudjidõ vanõmbidõ käe all
+kasvatas tahramaa pääl kapstit
+koir poiskõnõ
+kasut hindäle vundsiq
+Kasussõ kanaristupedästiku' ja palopedästiku', miä kannatasõ' laiha maad, ja sõs naa' kanaristu ja palo lapi' vaihtõlõsõ' umavaihõl.
+kas võro kiil jääs Võromaal veidembüskeeles?
+kasumisõ aig
+kasvomajan oll kõik aig ütepallo lämmind
+Kasumiskotus
+panõq haava pääle puhas ja kuiv mähüs!
+ka käsile harinuq murdja elläi jääs iks murdjas
+panõq seo mulk päält ossõgaq kinniq!
+hirmsaq tulõmiq
+kässi olõk
+lõpulinõ vastus
+Ka tõõsõq huulidsaq ommaq kõrraperälidseq ja lajaq.
+Ka timä sälä pääl oll üts muna, ja katõ edekäpä vaihõl perädü kasuja, mitu kasujat kõtu all.
+kässi pääl olliq krammiq
+käepühüs
+kässi seen olõ-iq inämb rõhkut
+kässi seen olõ-iq rõhkut
+ütsiguq pildiq
+jätt tüü kõrras aos poolõlõ
+jätt võistlusõ tervüse peräst poolõlõ
+katskinõ tsõõr taht vaihtamist
+kakõnuq rõivaq
+katsk om väegaq kuri külgenakkaja tõbi
+katlakivi om kalg sago miä teküs ku kahrõt vett lämmistäq
+Katoligu kerigukallõndrihe võeti 1006. aastagal 2. märtekuu päiv ku hingipäiv ehk usklikkõ koolnuidõ mälehtüspäiv.
+poola papp
+paavstiusk
+perräpruumminõ näüdäs selgehe et...
+Ma katsõ uma' kooliraamadu' tuu paprõga, et võisi' tundõ aigo tunda' lämmind vereväst ja kuldsõst värmist, tunda', et ma olõ lähkün ütele unistusõlõ...unistusõlõ esi'hindäst.
+Katskeeline sainakallõndri om kinä krutskilinõ kingitüs nii uman perren ku sõpru jaos.
+- Kaks päeva kontserte, töötubasid ja kooslaulmisi Mooste mõisas.
+koedaq hindä innembähe rõivihe!
+kaegõq no laembalt!
+kaemiq perrä kua meist kõvõmb om
+proomiq no veidükenegiq tassa ollaq!
+ma püvvä hindä istma vinnadaq
+kai kuis tulõma saa
+kumbiq tä pulssi
+kibitka
+- Kätte jaetas koorijuhi eksemplar Uma Pido noodivihku.
+kätte tasoma tasa tegemä
+Kättetasominõ oll makus.
+kättetasominõ om makõ
+tasomisõhimo päst sõa vallalõ
+kätte umanik sai kaonu sõiduriista
+Kätte saa DVDsid alatõn 1. oktoobrist.
+kätte tallitama
+käegaq rehkmä
+katusõlastõl piät veereq tõnõtõsõ pääle jäämä
+katusõ pääl om antenniräbästik
+katussõpapp
+katussõlahkist paistu valgust
+katusõkaartõn ripusõq ijätilgaq
+paariq
+katusõ tugõmisõs pruugiti päämidselt puud
+katus oll katski ja vihm sattõ sisse
+katus om määnüq piä-iq inämb vihma
+katus om nõtsko vaonuq
+katus om loogan
+katus panti vereväst plekist
+katus lask läbi
+katus juusk läbi
+kavvamängjä helütsõõr
+kavva sinno piät utsitama inne ku sa üles saat?
+kavva sul neoq tsuvvaq vasta lööväq?
+kaubahall
+kaubakast
+kaubal oll laadun häämino
+kaubanduskeskusõn trepp sõit
+kaubapakk
+kaup kõlbas kolm kuud
+kaupa om inämb tarvitama naat
+{kiil} kaudõnõ kõnnõviis kaudu kõnõq
+kaudu näütäjäq
+ümbrenuka
+kavvõlinõ küläline
+kavvõndan kumasõq kerigukelläq
+Kost tulõk, kohe minek?
+Kavvõst kaia võisõ üldä, et meil om midägi ütist.
+kavvõlidsõ maa taadõ
+kavvõst sugulanõ
+kavvõstsilmämine
+kavvõhus aia nukast tuu majaniq
+kavvus- korgus- saivashüppämine
+kavvus- korgus- saivashüppäjä
+Kavvõqviskõq vai pikäq viskõq vai drive'iq visatas iist- vai takastkäegaq.
+kaukaaslanõ
+Kaukaasian om alalõ pall ́o kiili, a kultuuri vastapiten veidü.
+arvaminõ Kauksi Ülle luudu kotsilõ Kauksi Ülle luudu uurminõ
+Kauksi Ülle näütemängoq
+Kauksi Ülle näitemängest om seeniaoni kõge kuulsambas saanu "Taarka" (eräle raamatuna ilmu 2004) ni minka 2005. aastagal pand menokalt suvõl Obinisah püüne pääle Mäeotsa Ain.
+Kauksi Ülle sündü Võrol, a nikagu keskkuuli minekini elli Saarlasõ külän Pärlijõõ veeren. Taasama jõõ, minkast u viis kilumeetrit allavuulu elli latsõna aig-aolt Artur Adson.
+Kauksi Ülle tüüt Tarton sihtasutisen Fenno-Ugria, miä tegeles soomõ-ugri hõimuköüdüsside luumisega.
+Kauksi Ülle om võro kirändüse suurkujo
+Ka pikäkundimaa (oosmõhnastiku) soist omma' üle poolõ tegünü' järvi kinnikasumisõst.
+Ka Uma Pido tunnuslausõ Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva' laulva' kand hindän mõtõt, et tukõv hindätiidmine avitas üleilmastumisõ pöörüssen püsümä jäia'.
+illos trükk
+Illos kotus, umaperädse' liivakooba' ja kõgõ suurõmb nahkhiiri kamp Hummogu-Euruupan
+miiq tei saali lillegaq ilosas
+ilostuisigaq pildiraam
+kraami perrä om nõudminõ
+kaupo nimistü
+kaupa müüdi tüküviisi ni hulgaviisi
+kaup jõud rikmaldaq peräle
+kaubõl hindäle palka manoq
+poodi iin üts mehekene taadõld
+poodi käübeq
+poodin käve mõni ütsik ostja
+poodivaht
+puut om vallalõ
+kaupmiis nüüre ostjit
+kaup lüüdi müüki
+kaup viiäs peräle hariligult katõ päävä joosul
+kausil om kullanõ vaap
+kauss linnas käest nii et pojaq takan
+kauss juusk
+kausikõnõ oll ärq mõrahunuq
+Kavval-Ants ja Vanapakan
+kavval ku kurat
+kavval nägo pään
+Konvõrentsi täpsämb kava om kutsõ man, a kavva saa kaija ka Võro Instituudi lehe päält: http://wi.ee/et/tegemised/konverents-2/
+Kavan om lühkü ülekaehus ettevõtluse uurmise tulemuisist, pikembält arotadas idee-tsõõrist tulnu plaane ja vällämärgit tegevuisi plaani.
+Kavan om lühkü ülekaehus Vana Võromaa umaperä pruukva ettevõtluse uurmise tulemuisist, pikembält arotadas idee-tsõõrist tulnu plaane.
+kavva polmiti ka nalakit vahepallo
+plaani kunagiq Talnahe minnäq
+märge tälle viil midägiq üteldäq a ärq oll jo lännüq
+Ka Vidriku tervüs läts parõmbas ja tä küsse imä käest joba putru.
+Ka vihku vastussit kirotadõn om tähtsä jättäq 3 cm vihu siseveerest köütmise jaos vabas.
+kedägiq kinniq masma
+kedägiq
+Kedä pidolõ kutsutas?
+kedä sa ullis arvat häh?
+kedä tä mõtõl ku nii ütel?
+kiirmeluu põlvõkeeri
+kiit tsäid kardohkit putro
+Keededüq pelmeeniq hapnõkoorõga
+Keededüq pelmeeniq hapnõ koorõga
+Keedetüq pelmeeniq lisandusegaq
+keedükardohkaq
+keedoannom oll lihha täüs
+keedipiit
+viieliitrilidseq paaq
+poodisink
+kiäkiq nuudsahtagiq es
+ei julguq kiä tä vasta kätt nõstaq eiq
+kiäkiq es panõq tähele kuna tä ärq läts
+kiäkiq es lausuq sõnna kah
+kiäkiq es olõq ettepanõkigaq peri
+kiäkiq es võtaq vaivas taa asagaq tegemist tetäq
+kiäkiq tiiä-iq midä hummõninõ päiv tuu
+Es tohi kiä mano minnä es.
+es ruttaq kiä appi es
+kiäkiq hõikas kõva helügaq suq nimme
+kiäkiq röögäht
+kiäkiq meist ei lääq noorõmbas
+üts oll väikeisi sammukõisigaq läbi lumõ timpsnüq
+kiäkiq piät jo kaema et nuuri ka õks pääle tulõssiq
+kiäkiq kisk minno hõlmast
+kiäkiq tekk andsakut hellü
+kiäkiq ukõrd suurõtiikraavin
+ma olõ-s inämb nõun edesi minemä
+Tuu, kiä noid taht uuriq, või lukõq Karl Pajusalu puult kokko pantut nimekirjä lõunaeesti murdidõ kottalõ raamatust Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat I. Tartu, 2002.
+keeleinstituudi murdõharo
+keelekõrraldus
+keelevaheq
+· keelemaastiguq (näütüses mitu kiilt avalikkõ silte ja tekste pääl)
+sõnaq niguq haarõtiq suust
+keelekäsnäkene
+keele tähtsäspidämine
+keelepruuk keeletarvitus
+Keeletiidmise ́.
+Keeletiidmisõ ́.
+keeletiidüse haroq
+keeletiidüsline vaiõlus
+keele tekkümine ja edenemine
+keele tegünemise küsümüs
+keeletoimõndaja keelevaht
+tudõngiq korssiq nätäl aigo Võromaal kiilt
+keelevahtsõndus keelenoorutus
+keeleuurminõ
+keele tõsõndõllõminõ
+kiilkund
+kiil läts sõlmõ
+rahvas püsü-iq keeleldäq
+Kiilpilliorkestrin mängvä' Võro ja Põlva muusigakuulõ opilasõ'.
+kiil käü kapla
+kiili paabli
+kiili mõlõmbapoolinõ mõotaminõ
+kiilt ärq opma
+lõksutama vohkatama
+keemiline ainõliit
+käänd vaiba trulli
+käänäq loodsik kummalõ sis sata-iq vesi sisse!
+käänd päätii päält kõrvaltii pääle
+käänd mõsu nutso ja vei mõsumajja
+käänd pirni pessä
+käänd poldil vindi mahaq
+käänd kõgõ tarõ paheldõ
+käänetävä kaasõgaq purk
+käänäq uss kinniq!
+käänäq uss vallalõ!
+kiirdo keerüssihe köörüssihe minemä
+pöörüstorm
+keeriluu
+kiirdliganõ künnäl krõngli
+rassõq aoq
+rassõ loomugaq inemine
+keerolisin süsteemen tüütäseq ütel aol mitmõq vastamõoq
+keerot pikä köüdse
+keevitäjä tsärist viis minotit
+kiimä lännüq vesi aja mullõ
+kiivä vesi
+Kihä?
+Kihäkujo
+iho pääle tulliq imeliguq punniq
+kihämõno
+{m} kihävõimisõq
+kihälidseq ja vaimlidsõq mutinguq
+iho lätt likõs
+kihä om ülepää kublan
+iho om vesilikõ
+mänge näütemängon päätegeläst
+ihost käve jutin läbi
+iholämmi
+iho aja vallu vällä
+meelegaq vika tegemine
+kobisti koti parõmbahe sälgä
+nõsti kergüti tõmmassi olgõ
+panti masma vahtsõnõ kodokõrd
+tühi leping
+masva säädüs raha papõr
+hõela elo pääle kaemaldaq
+kehvälik kehväkene
+K. Eichenbaumi uur ́minõ "Ku kavvast Setomaalõ seto rahvast jakkus?".
+keisri lüüdi minemä
+keisriimändä ilo meelüt miihi
+keisri avvus kirotõt luulõtus
+keks ummi vahtsidõ asjogaq
+keldri om nii likõ et sainaq leemetäseq
+keldi jutussin kääväq inemiseq haldjidõgaq läbi
+{m} keldi jumalaq
+päälik
+riikesel oll joba hää hunn seen
+kel jalg tündsähäs tuul kiil nilpsahas
+Riikene
+kelk linnas ümbre
+Kell 10 nakkas Hartsmäe talon 2-pääväline oppus, kuis vanna sanna kõrda tetä
+Kell 10 tege ussõ vallalõ kultuurikeskusõ kohvik, nii et tulõja võiva vabalt jättä karmanihe veidü kohvirahha ja aokavva aigu kolleege ja sõpruga jutuajamisõs!
+Kell 11-15 oodõtas rahvast Haani naisi ja miihi Suvõtarrõ Suurõl Munamäel.
+Alostadas kell 11 tsõõriklavvaga, kon naadas ütenkuun kaema ja arotama UNESCOle tettävät taotlust suidsusannakombidõ esitamises üleilma tähtsä vaimlidsõ kultuuriperändüse nimekirja.
+Kell 14 nakkas 2-3 tunnine käük kohaligen suidsusannun.
+Kell 17 võetas üten lauluga Pühajõõ vastanakkamise mälestüskivi lähkült Varõsõ küläst Sõmmõrpalo vallast Võhandu jõõst pühhä vett, minka õnnistedäs pidopääväl sisse vagivahtsõnõ võrokõisi lipp.
+Kell 19 om tsimmaniõdak Plaani Karjamõisan.
+Kell 20 ast Katariina kerikun üles ansambli Triskele Lõuna-Eesti vaimuligõ rahvalaulõga.
+Kelläao ja kotussõ annami teedä'.
+Kelläao küsümine ja vastaütlemine.
+Kelläga kahr.
+kellä kümne ja ütetõistkümne vaihõl
+kellä kumahus
+kellä nelä rong
+kellätila tiksli
+kellä ütsä paiku
+kellä ütene loeng jääs ärq
+kellävedõr
+kellä viie aigo
+kedä sa pakõt?
+kinkaq
+Kinkaga tarõn mängit?
+kinkas
+kedägiq hoitma
+kink huuldõ sa eläjäq jätät?
+Kell olõ-i jo viil kolmtõist, mehe!
+kelle jalg tsolks tuu kiil nilps
+kedä sa igätset?
+kink käen om ehtsä lepüng?
+kinkalõgiq errä ei tetäq
+kink leibä süüt tuu poolõ haugut
+Kinkalõ?
+kiä tuu löüdüse edimält vällä märke?
+kinkalõ sa uma helü anniq?
+kinkalõ seo kiri om mõtõld?
+Kinkalõ tuu mõtõld om?
+Kinkalõ viil ja määntsit hüüdnimmi (kutsmisnimmi, sõimunimmi) pandas (oppajaq, sõbraq)? Kiä noid tiidväq?
+kinkal om nõna sisse sadanuq tuul om prantsus olnuq
+kinkal sälg süüdäs küll tuu sanna kütt
+kink tõõsõ ku suq hoolõs ma umaq latsõq jätä?
+kink nime pääl maja om?
+Kelle poig/tütär Sa olõt?
+kinkalõ sa uma helü anniq?
+Kellest lehm kasus, pidi jo väikult vasik olõma.
+kink tüü taa om?
+kell jääs perrä
+kell kääneti üles a tuu õnnõ tikaht ja jäi vahtsõst saisma
+kell kumahti
+kell näütäs joba kümmend
+kell näüdäs tõist üütunni
+Kell oll õdagu katsa ümbre ja taa oll viimäne buss.
+Kell pidi näütämä varahaidsi hummogutunnõ ni maa oll kastõnõ ja hämm.
+kell om kolmveeränd kats
+kell saa puul neli
+kelläkeseq tsiliseseq
+kelmliguq silmäq
+kelmlik mõtõq naarahtus
+naaruskinõ nägo
+Paar õpipoissi saanu viil tüü manu tulla - ku om tõsine tahtmine seod tüüd tegemise käigin oppi, tii kaupa pernaasõ Edaga: eda.veeroja@gmail.com
+otskatust katma
+kinkal sälg süüdäs tuu sanna kütt
+kel sõira tuul sõpra
+kihvtiq pandvaq haina kasvo kinniq
+ilosahe säet akõn
+kepp oll seest tühi
+keraamilinõ pliit
+palotõt savikivi
+savivaas
+saviasakõsõq
+keräpind
+kerävälk om seletämäldäq luudusõilmus
+kõtt nakkas hambidõ pääle nurisõma
+keretäüs oll soolan
+kerge ehitüs
+kerge süük
+perrämõtlõmaldaq lubahus süüspandminõ
+väiko keskmäne kõva puronolõk
+kerge niguq putsai
+kergehe rassõhe määrätäv tõbi
+kerembäq haukamisõq
+kergembähe kergembäle
+kerembät tiid minemä
+herekene here hergonõ haidakunõ heigonõ
+kergemiilseq elokumbõq
+hojotama hudotama hajolõma hojotõllõma
+Mul sai kergemb, ku näi, et tulõ viil midägi.
+kerge- rassõ- metallikuandus
+kerge rõivagaq
+Kergüisi hiitünü imä täütse tohtri käskü ja hiidäs sõs paladisängü pikäle, et uuta kipõabi tulõkit.
+virvessihe virvessile
+äkiline inemine
+kergele palama minejä inemine suurõ süämegaq inemine
+suurõ süämegaq
+virvessilläq virvessin
+kergehe saad raha
+kergegene jutt
+Kerilavvaq
+Keres
+kere traadi rõngahe
+sant saandõli rahha
+rutsakuhe rutsakulõ
+Kaljulaiu kersti (Kersti Kaljulaid, sündünüq 30. joulukuu pääväl 1969 Tarton) om Eesti poliitik ni inneskine ärijuht ja ammõtnik, kiä valiti 3. rehekuu pääväl 2016 Eesti Vabariigi presidendis ni astus ammõtihe päält parhilladsõ presidendi Ilvese Toomas Hendrigu ammõdiao lõppu 10. rehekuiu pääväl 2016.
+Kerttu Soans
+kiä löüd Ameeriga?
+Kiä inne küsüs, tuu inne saa!
+kest mõtsa sai lakõ pääle
+kest morro
+kesk tiid
+kiä hummõn köögikõrran om?
+- Kiä ja kuis saassi avita? Kiä mändse tüü hindä pääle võtt?
+keskao inemine
+keskao kants
+keskao sõaq
+keskaol tunnõ-õs suurõmb jago inemiisi kirjä
+keskaost peri majaq
+keskaolõ umadsõq mooduq
+keskiän mõts
+keskpaika kükädiq vereväq lilliq viirde kõlladsõq
+Kiä?
+keskkunnahäötüs
+keskkunnalõ oholdaq mõskmisollus
+Keskkooli[1] Aastagal 1992 lõpõt' tä cum laude Tarto Ülikooli bioloogia ala pääl.
+Keskkuul läbi, kolõ ma Talinahe.
+Kiä klassin vai sõpru hulgan tege sakõstõ nall'a vai kõnõlõs anõkduutõ?
+keskliina ärikeskus
+keskmäne pikkus
+keskmäne tüütaso
+Keskmädses kodopiirkunnas loetas imätsil 5,7 hektääri, minkast egäpäivi pruugitas õnnõ pesäpuu ümbre kooniq 50 miitrit. Esätside kodopiirkund om kooniq 40 hektääri.[5][9]
+Keskmädses kodopiirkunnas loetas imätsil 5,7 hektääri, minkast egäpäivi pruugitas õnnõ pesäpuu ümbre kooniq 50 miitrit.
+päätegeläne
+Keskpäävä aigo tulli paugu joba peris lähkühe.
+keskpäiv
+keskmädse annigaq inemine
+Päämise uurmiseteema olli:
+Kiä lakja vala?
+Kiä tund, et tä võro kiilt ei mõista, saa väiku võro keele oppusõ sanna lähiksel Karilatsi vanan koolitarõn.
+kiä lõunõt es kannahtaq tuu kobõ lava päält alla
+kiä naid maid valitsõs?
+kiä naid majjo valitsõs?
+kiä tuu salahanõ võõras oll?
+kiä oll taa maatükü peris perremiis?
+Kesoneni suuv om tetä' viiendä Uma Pidoga kumardus Võromaa vanavanõmbilõ.
+Kiä om säänest inemist trehvänü?
+Kiä om Su lemmiksportlanõ ja mille?
+kiä serbäseq pallo ommaq serbädsiq
+{nal} kiä sääl puhma all pildistäs?
+kiä säält tulõ?
+kiä taad ettevõtmist kõrraldas?
+Kiä tuud kaiaq võissi?
+kiä tuu mustakõnõ sul oll?
+Kiä seo om? Võtaq poiskõnõ kinni.
+kiä taa tüno om?
+Kiä tuu viil taht registriiri suurõl papakonkursil?
+kiä tuu iist vastust kand?
+kiä seo jälehüse tekk?
+Kiä seo müüki tõi?
+Kiä tuu pandsõ ja mille? Kiä Sinnu tuu nimega kutsvaq?
+kiä taa pildi tekk?
+kiä taa puuriida valmis vussõrd?
+kiä sõs jaaniüüse läpe maadaq!
+kiä su käemiis om?
+kiä sinno ulli tan tiid?
+Kiä sinno võtt?
+Kiä tahtva magamisõs värskimbät luhvti, saava tulla ja uma telgi pistü panda tansaman vana muusigakooli muro pääl.
+Kiä taht saiaq arvõt ette, et kõrraldaq masmist arvõ alussõl, piät tuud registriirmislehe pääl teedäq andma.
+Sõskiq - kiä tahtvaq lõunõt süvväq, nuuq piässiq iks hindä kirjä pandma aadrõssil eva.saar@ut.ee kõgõ ildampa 4. lehekuu pääväs ja lõunõsöögi raha (6.50 eurot) seminäärile tullõh üteh võtma.
+kiä taht viil kardohkit?
+kiä su hiusõq ärq om vasnuq?
+kiä tuu su näo niimuudu ärq om rääpnüq?
+kiä tuu iist vastust kand?
+Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta - terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540.
+soomõnõ soomõtaja
+pikäaolinõ rõõm halu mõjo
+Kiä võit, tollõ võtt Ruudi hindäle esäs, ja viikingivarandus om avvuhinnas kah.
+Kiä võit, võta papas.
+usotaganõjit kiusati takan
+Tsõõrigolf (eesti keelen kettagolf, inglüse keelen disc golf) om mäng, kon piät taldrigu muudu tsõõriq veitüide viskigaq korvi saama, tuun mõttõn ommaq riigliq hariligu golfi ummigaq küländ üttemuudu.
+Tsõõrigolfi rada Keilän
+Tsõõrigolfi riigliq ommaq hariligu palligolfi ummigaq küländ üttemuudu.
+Tsõõrigolfin om kats' päämist viskõtehnikat - iistkäsi ja takastkäsi.
+kett om lühkene vaia jakk otsa pandaq
+keväjä inne kara vällälaskmist tekk karus ollõ ja kuts külä perremeheq ja pernasõq karakahalõ
+keväjä nakkasõq kassiq aelõma
+keväjä nakkasõq urbaq lahkõma ja urbõ seest tulõvaq leheq vällä
+Keväje nakkas liblikuelo Piusa kuupõ ümbre kihama.
+keväjä om kõik huuv üts perädü mualump
+keväjä ommaq tiiq muadsõq
+keväjä ilm väega laagõskõllõs
+keväjä ilm väega laagõskõllõs
+keväjä päseseq viiq juuskma
+Keväje pääle talvitamist umbõs aprilikuu tulõva harivesiliku' vällä.
+keväjä tulõ särg kuttu vällä sis lammist püvvetäs
+keväjä juuskvaq kraaviq vett täüs
+Keväjäst sügüseni om suurõl mustal pinil pungiaig.
+keväjält päävä tegüsüs kasus
+keväjä vastavõtminõ Toomõmäel om moodus saanuq
+keväjäne kulupalotaminõ
+keväjäne künd
+keväjäne lumi om niguq kõrd sitta põllu pääl
+lumõlago
+keväjäne vesi lahk truuba
+keväjäne kerge olõminõ
+keväjädseq suurõqviiq
+keväjädse häitsemise ilo
+keväjide om siin väega illos
+kevväi joba käen mehidseq otsvaq häitsmehämmet
+keväjädsel aol om meil suur tulõhirm
+kevväi om tulnuq
+Kevväi om Sulle harinõmisõs ja mullõ kõgõ näütämises ja kõnõlõmisõs.
+kerge palit
+KEVÄJÄMARU OPPUS
+keväjädseq viiq holisõsõq rentslin
+keväjädse vihma lämmäq pisoq
+mõrohapu
+kipõ hainang
+olli väega kibõnin niguq hütsi pääl
+kalõhunu hingegaq
+kipikesegaq hiidetäs sannan lõunat
+Kipp
+oravitsamari tahtamari
+kihlkunna iistkõnõlõja
+kõrrutus
+kihla vidämä lepmä
+tsämbläseq ommaq kiholasõst vähämbäq mutigaq
+kihotas rahvast mässämä
+virotas nii et tuli rummun
+kupat hirmsa hunnigaq müüdä
+kitt puhast lättevett
+kiteti filmi päätegeläst
+iistkõnõq
+Kaia' või ka mi kodolehe pääle: www.umapido.ee
+hällüdäq lats magama!
+häll käü niguq nikin-nakin
+häll kägises ja kääds
+plesspää kulupää
+Kiiljat jõõkarpi lövvüs Ähijärven, Mikilä järven ja Köstrejärven.
+kiiniskellemä
+kipõtohtrimassin
+kipõabi joud kõrragaq peräle
+kipõlabil oll pühhi aigo pallo välläsõitõ
+kipõabi sai vahtsõ kutsõ
+kipõtohtri sõit ja undaja tüüt
+Kipõ, kirrurg ja vaihõlõsegämine olli sõna, miä ütenkuun kimmähe es mõo mu imäle kuigi rahustavalt.
+virga astmisõgaq miis
+sis ma kipelt autu käändse üle sällä
+ja kipelt väntä sukugi ei tuku
+naksi kipõmbahe astma
+kipõ om üle lännüq
+kipõ sõit
+Kipõstõ kai perrä, kas kõik mu asa omma alalõ.
+virka mõoja arstiruuh
+kipõ voolugaq jõgi vatut
+kirgüstohtõrdaminõ
+kipõpost
+kipõtii
+joosu päält haari...
+virkavisselemine kipõlivvuskõlõminõ
+kiirutsopp
+kusõq patta vesi pääle
+kusk om üle kallo kala
+tiidsu tohrut karvo
+kitse tõõsõ jutulõ perrä
+kitüs õhutas tüüd tegemä suurõmba hoolõgaq
+kiivit juusk kipõstõ ka mätligast maad piten
+kilekaasõq
+kilekott kiikott
+kilene kelmine
+kiuhkna kirsminõ
+tarõritsik om hahk hainaritsik rohilinõ
+tilahtus
+tilksnä
+kilpnääreq kilprahu
+kilpnääreq om suurõs lännüq
+hõdso {m} kaalahiireq
+kilupang
+kiusas kõiki ummi nõudmiisigaq
+kinda alostus
+{kiil} kimmäs kõnnõviis
+Aga' kimmäs om tuu, et muudatuisi om vahtsõn keskkunnan vaia tetä' ja harilik tähtaoline deposiit ei olõ' inämb kõgõ kavalamb mõtõ'.
+kimmäs elonägemine
+selges tegemä
+kimmä loomugaq
+Kindla pääle omma' kolmõ riigi nahkhiire' talvõn tan kooban kuun.
+Kimmähe saa vallaliisi savvusannu pääväst traditsioon ja ku varramba sanna ei saa, sõs vahtsõl aastagal kimmähe!
+Kimmähe või jo mõtõlda, et tegemist om õnnõ ulli inemisega.
+kai kõik viilkõrd üle et kimmäs ollaq
+kants oll väega kimmäs tett
+kants arvati ollõv ärqvõitmaldaq
+kindlustaja
+kants võeti päälejoosugaq
+kängäq hõõrdvaq
+kängäq klantsvaq
+kängäq lüüdi läükmä
+kängäq ommaq uma iä ärq elänüq
+kängäq piät jala peri
+saapamäär
+kängänõna
+kingiq seo raamat mullõ!
+ma tii vanõmbilõ kingitüsegaq häädmiilt
+kundi pääl kasvi illos mõtsasalk
+Palagu kündle, olku hulk kingituisi!
+ärq sopsma
+kinniline inemine
+kinniline vallalinõ luumurd
+kinniline luumurd
+ummidsõq V kinnilidseq kängäq
+päähä võtma
+kimmävara-arõndus
+maad parsõldama
+maa hind nõsõs
+maa hind ei sataq inämb
+lüü riioli naklogaq saina külge kinniq
+panõq rihm pääle!
+kinovuur kinonäütämine
+hipskiplaat hipuskiplaat
+tükis võimu näütämä
+tükk poonatama viguri peräst
+tüküs puron päägaq larmama
+kirbuq täiq ja muuq söödiguq
+tsibu
+Põhahummogu-Kalifornian, Sierra Nevada mäki jalalt õdagu poolõ, Gold Route'in, vingõrdas käänüliidsi mäki vaihõl oron kitsas tii, miä juusk ütsiotsõ üle vatutavidõ mägijõki, kon veeren olli' ütskõrd vana' leeriplatsi' siltega "Italian camp", "French camp"... Siiä' olli' pesä tennü' kullakaibja', õnnõotsja' kavvõst Euruupast.
+kiimahus himopalang
+hoimanõ kaehus loid nägo
+himolik miis
+suur himo oppiq
+himo nakas tälle mudsu mano
+päält palamisõ jäiq kerikust müürüq perrä
+Kerik
+pääkuul liir
+kerik oll suurõ mõogaq asotus
+kerik oll rahvast pakvallaq
+kerigu iin plats
+Kerko man saiva na vaheta' mõnõ sõnna, sis piirdi tä sisse tutvite puult. Säänse vaba kombe omma siin, et egaütel om õigus tõiste juttõlõ vaihõlõ sekä'.
+kerigukellä naati lüümä
+kerigukellä kummõq löögiq
+kerigukellä vasõst kara
+kerigu mõovõim om vähämbäs jäänüq
+opõtaja võtt haigõ viimäst kõrda lavvalõ
+keriguopõtaja kutsuti vahtsõt majja pühendämä
+opõtaja om jo altri pääl
+keriguopõtaja mõist naasõq ikma pandaq
+opõtaja rist last
+Keriguopõtaja sõnno anna-i' tagasi pöördä', kolm peotäüt mulda mütsätäs vasta kirstu ja tulõtas miilde, et ütskõrd olõmi' kõik kaonu'.
+keriguopõtaja pitsit kõigil kätt
+pääpapp
+kerigu kotus riigin
+Kerigopühä ́.
+kerikun oll hää vilu
+kerikun peeti teenistüst
+kerikust tuudi laadanat tuugaq savvutõdi
+kerigu sunni ala pandma
+kerikust oll näil ütskõik
+kiri om ussõ vaihõlõ tsusat
+kiri saataq vahtsõ aadrõsi pääle
+rägistäs hambit
+postimiis tõi aoleheq ni kats kirja
+kiräkasti pilo
+kiräliik
+Kirotõt tüüjuhendide lugõmine ja näist arvosaamine.
+kirotõt vastus eksäm
+kirä pääl es olõq saatja aadrõssit
+kirätüün olõ-iq ütte vika
+kirändüse mõoala
+Kirändüse saisukottalt om tähtsä aastil 1989-2007 ilmunu kultuurileht Viruskundra. 2000. aastaga põimukuust pääle ilmus võrokiilne Uma Leht. 1999. tähistedi võro kirändüse aastat, miä avit kirändüslist läbikäümist elävämbäs tetä.
+kirändüse perämädse ao kallungiq
+KIRÄNDÜS/KIIL veidembüsen
+Kirändüs
+kirändüsekujo
+Kirändüse nimekirä kokkopanõgi man om kygõ tähtsämbas peet tuud, et otsitava lihtsähe kätte löüdnüq. Tuuperäst om käsikiräliidsi kirotuisi ja väiko trükünumbrigaq välläandidõ taadõ ärq märgit kotus, kon naid kaiaq saa.
+kirändüse opiraamat
+Kirjandust
+Kirändüsvahtsõstusõ ütes vidäjäs om taadaigu rühmitüs Hirohall ni taa "katuskogo" Eesti Kostabi-$elts - võro kiränikest on nain ütistüisin Kauksi Ülle.
+Kiränige ja kirändüse vahtsõstlöüdmine oll sõski vaivaline ja tõsitsemp arvusaamine võro kirändüse kandvast kihist tegüsi viil 1980. aastide lõpul võro kultuuri suurõ vahtsõstsünnü käügin.
+kirämiis kõnõl ummist tegeläisist
+kiränik näütäs ello kõgõ timä tävvegaq
+kirämiis kirotas aastasaa vaihtusõ küläelo õkva ku eläväs
+kiränik om hallõmängo säädnüq keskaigo
+kirämiis mõist tegeläisi luvvaq
+kiränik säädel rahva jutussit
+kirämehe elo oll täüs vastaossuisi
+Kiränigu käsikirjulõ jäänü loomingut om peräst kiränigu surma trükkü toimõndanu timä tütär kirändüskriitik Leili Iher.
+kiränigu käsikiräq kingidiq muusõumilõ
+kirämehe loomingun tulõvaq timä latsõpõlvõ mälehtüseq vällä
+kiränik kitt putmaldaq luudust
+kiränigu loomingu parõmbast jaost anti vällä vahtsõnõ raamat
+kiränigu loomingu päämädseq joonõq
+kiränigu piltliganõ kiil
+teküs aig kirämehe elon
+kiränigu sünnükotust märk mälehtüskivi
+kirämehe vaimorikkaq mõttõkäügiq
+kirätundjidõ protsent Aafrika riigen kasus kõik aig
+kirjä pandma
+Kiräpildin tarviti lõunaeesti kiilt kuvõrd viil luulõtaja ja kiräniku, a ütidse kiräkeele pruuk oll kaonu.
+kirätäht
+kiräline
+kiräviis
+Kir'eldäq paari umma lemmikarvudimängu (nimi, mille mängit, mille miildüs, mängu sisu).
+Määntsit mängõ olõti mängnü vai määntsit stiilipitõ olõti pidänü telesaatidõ vai filme iinkujo perrä?
+Sääntside muutuisi man olnu' tark küssü' hindä käest kattõ asja:
+Sääntside muutuisi man piässi egä pere' parhilla' küsümä järgmäidsi asjo:
+Kireldüs
+Kirjelüs
+kiriväq kardinaq tegeväq tarõ rõõmsas
+tsaala
+kires kiräs
+kirotas laabsit värsse
+myist kirodada setokiil ́dseh kiräviisih.
+Kirotaq või paprõ pääle: kas koolivihku, A4-formaadin lehe pääle, ku saa, sõs või tüü vormistaq arvutiga (a ei piäq).
+Kirotaq egä hüüdnime saamisõ seletüs vai lugu tollõ kottalõ, midä olõt kuulnu.
+Kirotaq mängualostamisõ salmõ!
+Kirodamine.
+Kirodaminõ.
+kirotamisõ muud
+kirodaq mullõ raamatuhe sisse!
+Ku vastat küsümüisile koton ja ku sul om arvut, sõs kirotaq arvutiga, ku saat.
+Ma kiroda umast imäst.
+Ma kiroda ütest eläjäst, kinkast pidi aastidõ iist ilma jäämä.
+panõq seo kirja!
+kirot harotusõ vihku ärq
+kirodi taa luulõtusõ niguq taivast antu
+kirot kaibusõ
+kirot kontrahilõ alla
+kirot paprilõ alaq
+OPPAJAL OLÕ-I KOHUSTUST KIROTÕDUT ÜLE KAIAQ
+kirätüün mõtõldas ütte kinmäst inemist
+kirätüüst lövveti vastaliidsi välläütlemiisi
+kirotusmassina klõpin
+herksäq värmiq
+kirka ja lapju olliq mäekaibjalõ tarvilidsõq riistaq
+Kirke Igoriga saava kõikaig tõõnõtõõsõ käest kiilt mano oppi ja näide jutt käügi mõlõmban keelen.
+Vislamar ́akuuk
+vislapuinõ
+Näütüses kasus taa Tarto botaanigaaian, kon ka häitses ja kand marjo.
+Kirss-kuntpuu maŕaq
+Kirst
+kirst mürähtü maa sisse
+kirstu kaasõ pääle tettiq ilostusõs tsalgaq ja vinguq
+kirstu kaas om kummin
+tõmbas nõna vingu
+vand esiqhinnäst maapõhja
+vannungisõna
+kirrurgi abimeheq
+kirrurg tege mitu lõikust päävän
+kirvõs om hääst mürgüst
+kirvõs võtt elolt tuu hussi
+kirvõst väist higoma
+kuvvast või liivapaprõgaq tasotsõdaq
+ma rööge nii et külä helisi
+rüükmine pand meid saisma
+kirsminõ
+kisklõsõq pääväst päivä niguq kass ja pini
+kisak
+kissel sai väega mälsä
+krissin
+Kissus ma kutsi tõist.
+{nal} plõmpa-plõmpa
+kitsk pindrit
+kakuq kana ärq!
+kakuq tsialõ ohtjit ja jänesele haina!
+tässe põrknidõ sisest haina
+kakuduq linaq köüdediq pekko
+{m} kitskmõq kidsõlmaq
+ahtagõsõ perägaq loodsik väega satatas
+ahtagõsõq ja asudsõq huulidsaq
+ahtas kakuduq kulmuq
+kitsa rüüpegaq raudtii
+kinniliidsi silmigaq
+kitsa kroonigaq puu
+kahruvabarnaq ommaq mustaq vabarna muudu maraq kasusõq mõtsan pikä pistülidse terävide nõklogaq varrõ otsan
+kitsõpidäjä naanõ
+kitsusõn elämä
+ahtalõ ajama
+kits mökotas
+höüdlumi
+hindõnõ
+kiudpilv
+kiustlanõ
+äiätäär
+kiusama
+kiviao suguharoq
+kivve vaihõl juuskja vii hullin
+kiviq olliq loodsikulõ takistusõs
+kiviuurdpilt
+kivvi hiitmä
+kivestüaid piät olõma liuhka maa pääl
+kivi sattõ järve põhja nigu lopsatus
+kivi sattõ õkva alla
+kivimajjo summ
+kivijurak
+kivimurd
+kivimüürüq õhksiq külmä
+kivestü kivestik kivistik
+{m} saistunuq silmäq
+kivinukis
+Kivi' omma' õks mi rahva elo mano käünü.
+kivi pääl om tsillokõnõ sisalik
+kivipuravik
+merehüdsi turbas ja puu ommaq tahheqkütteq
+kivi läts aknõhe
+kivitii põrotõllõs rattit
+kivi-ahivarrõq nurmõ veeren
+K. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
+K. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
+saistunuq silmäq
+Kahhethi tšatša
+klaas sattõ kivi pääle pira-pinna
+klaas sattõ kivi pääle pira-pinna
+klaasi seen olliq peenükeseq mõrdõq
+klaas om veeretasa
+klaaspärli
+klaas tsilgahtu käest maaha
+klaas tekk praksu ja lei mõrrõ sisse
+klantspapõr
+klappõgaq karmaniq
+klassi välläsõit
+Harilik kreeka salat sibulatsõõrõ, oliivõ ja värskidõ maiguhainoga
+klassigalidsõ nitigaq rõivaq
+klassi kõgõ nalalidsõmb poiss
+klassisõsar
+klass
+klassin oll katskümmend last
+klassitülüq
+klassiveli
+klassivõidõlus
+Klavõriga tetäs hellü vildiga katõtuisi vasaragõisiga, miä klahvõ alla vaotõn lööväq vasta metallist kiili ni pandvaq nuuq võnkma.
+klavõripallo tsõõr
+klavõriluguhus
+klavvõr om timmäldäq
+Klavvõr om klahvpill. Klavõriga tetäs hellü vildiga katõtuisi vasaragõisiga, miä klahvõ alla vaotõn lööväq vasta metallist kiili ni pandvaq nuuq võnkma.
+Klavvõr om klahvpill.
+kliimiq kuvõr kinniq!
+kleebe pildiq albummi
+kleidihand jäi ussõ vaihõlõ
+kleidihand juusk maad piten
+sabrak sabrusk
+kleite oll mitund suurust
+kleit tõi daami vialdaq kihäkujo nättäväle
+kleit küünüs maaniq
+ilm oll tuudaigo inämbüisi lämmi ja nesse
+ilma lämmämbäsminek om üleilma hädä
+tirahus käve mineq kaeq kas kass lahk anoma ärq!
+klõksahus
+klõksna
+klõnks viina
+klooril om uma kimmäs hõng
+kluustrist ommaq joq ammuq õnnõ müürüq perrä
+kluustrikellä tümme kummin
+kluustri maaq
+ropsiq umaq rõivaq lumõst puhtas!
+ropsõ põrmandurõivaq ärq
+klopitsõt siist ja säält a asja kokko ei saaq
+klopsna
+klupp um vähämb ku plukk
+koomuskitekij naarutõli rahvast
+koomuskitekij hõigas vällä egä ülesastmisõ
+tola pillõlõs pallõ
+K. Määntseq endeq toovaq halva?
+liidoleping
+liidovalitsus
+tsaukliganõ
+kumpõ külh haino seen no lövvä es midägiq
+kohendaq maad ümbre kapstajuurõ!
+kobiq bussi pääle muido jäät maaha!
+kõpin käve ku hiireq tarõ pääl joosiq
+maiai tunnus lapikust hannast
+kodakundsusõldaq inemine
+kodanikõlõ säädüsegaq antuq õigusõq
+Kodavere murrak (paigapäältsen keelepruugin Kodavere kiil) om eesti keele hummogumurdõ ala kuuluv murrak, midä om kõnõld ja kõnõldas kuigivõrd täämbätse pääväni Kodavere kihlkunna põh'ajaon. Kihlkunna lõunõjaon om kõnõld Kodavere Kavastu murrakut, miä käü hoobis lõunõeesti keele Tarto murdõ ala.[1]
+Kodavere murrak (paigapäältsen keelepruugin Kodavere kiil) om eesti keele hummogumurdõ ala kuuluv murrak, midä om kõnõld ja kõnõldas kuigivõrd täämbätse pääväni Kodavere kihlkunna põh'ajaon.
+Kodavere murrakulõ om umanõ pehmeq välläütlemine ja mitmõq vad'aperädseq keelejoonõq.[1]
+Kodavere murrakust Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nimistün
+tarõhiir
+Kodo ja pereh.
+Lehttainast tett sarvõkõnõ, täüdüsses kohopiim, kurõmar'akallõrdus ja sokolaat.
+Kohopiimä ja suidsulõhega munaruug, tomadi-kurgi saladi, hariligu jogurti ja värskidõ maiguhainuga
+umanukahoitja
+kodokaristamisõ meelevald
+Kodupaiga umavalitsus, väiku' kooli' ja latsiaia', puhas ja illus luudus, uma kihlkund ja kultuuriperändüs - taa kõik om kogukunna ütine vara, midä tulõ hoita ja edendä'. A iistvõtminõ nõud tsipa mõistmist ja julgust käe' külge panda.
+Raamadide vai tekste lugõmine kodokotsõ ni Setomaa kotsilõ.
+KODOKOTUS.
+Teedä ́ inemisi kodoküläst vai kodovallast.
+Kodokandi esieralidse ́ as ́a.
+Kodoluulidse tüülehe lättes või olla' ka määne taht muu kodoluulinõ matõrjaal auturi hindä ärnägemise perrä, nisamatõ opikäük vms.
+kodoluumuusõum
+kodomaa om jälkiq prii
+kodomaa ärqandja
+umamainõ kraam
+kodo- mõtskits
+kodoaadrõs
+kodonõ majapidämine jäi naasõ kandaq
+kododsõq tapõlusõq
+kododsõq tapõlusõq jüräseq latsil hinge
+kodo-olu'
+Kodokotsõ ja mynõ tyysõ Setomaa paiga kaemine umavaihõl.
+kodo jo kavvõst nägünes
+Kodopiirkund
+majarahu
+kodorahu oll timä meelest kõgõ tähtsämb asi seon ilman
+koton nakkas pinmine ja õiõndaminõ
+kodorõivaq -tüüq
+kodonõ elo om täl rassõ
+Koton imä pand imes, mille Siiri ei kõnõlõ' inämb pinist. Istus õnnõ aknõlavva pääl ja vaht vällä.
+Koton
+koton om kõgõ tuhat asatoimõndust
+koton ommaq kõik terveq
+lagosuu kasvopaigatüüp
+Koton kõnõl Igor ummi vanõmbidõga vinne ja ukraina kiilt segilde.
+ärr tä minna tahtse kotust
+kodo and latsõlõ tsihi kätte
+koton, vanavanõmbidõ man, latsiaian, sõpru käest, muial, kon?
+kodotii pääl es lausuq tä üttegiq sõnna
+Kodotunnõ haard mul kõrras käest Werneri kohvitarõn ja tõmbas torssi märdikuitsõn kroonuaian, miä om ku skorbuudist purõt, selle et aidnigu omma kingu ja nukatagodsõ lehist puhtas kraapnu.
+Kodotunnõ käkk hindä kongi Toomemäe ja Tampere Maja kotussit piten, lindõlõs kõrras Kunstimajja, laugõlõs Imäjõõ kottal.
+Kodolda' rahva üümaja om kah muido hää, a peräkõrd varastõdi mul sääl üüse kängä' jalast.
+kodoldaq inemiisi varopaik
+kodouurminõ
+morovarblanõ
+tsuiatama putsutama võtatama
+piniq nädseleseq
+piniq purõlõsõq
+piniq tähüstäseq umaq piiriq ärq
+pinele nakas marutõbi kergehe külge
+piniq purõlõsõq
+piniq tsirkõliq kõik kotusõq täüs
+piniq kisiq rebäse hannatolko piten oosõst vällä
+pini haard kundi suuhtõ
+Pini inemiisile tulõva liinast sõbra küllä.
+pini õnnõ hürähtäs kõrras
+pini käpäq
+pini ai hinnäst laisastõ pistü
+pini ai nõna manoq ja nuhut
+pini karv oll pulsti lännüq
+rakõkõnõ juusk mehele perrä
+Pini kõtt niisamatõ, tä ei taha inämb eskina jürämiskunti jürrä.
+pininukiq
+pinitämä
+pini külgi pääl ripõndõliq karvatuudiq
+"Pinipiskviidi' ja jürämiskundi'," lugõ imä paprõkottõ päält.
+Pinilõ tulõ vahtsõnõ aastak
+pinil oll kiil ribakullaq suust välän
+pinil om hää nôna
+pinil om jalg haigõ a iks rudi edesi
+pinil ommaq kõrvaq kirgile
+pinil om hand aq poodin om saba
+pinil om lämmi selle hähkätäs
+pinil ommaq truvviq silmäq
+pinil tilbõnd kiil suust vällä
+pinipulst
+pinihoitja
+pinni ujoma
+pinivolask
+pini olõ õs kuikiq suur aq tuuiist kuri
+pini haard kundi risti hambihe
+pini haard leevätükü õhust
+pini nakkas puhtust pidämä 4-5-kuudsõlt
+pini tsälgäht tä kindso ärq
+pini haugaht
+pini hauk veidükese sõs jäi vakka
+pini pillõlõs keti otsan
+pini karas üle aia nigu vuntst!
+pini karas üle tahra
+pini jäi edimält kullõskõllõma sõs pagõsi ärq
+pini läts marru
+pini aja jänest takan
+Pini ja lumõst naanõ
+pini ja perremiis ommaq ütte näkko
+pini jürä kunti
+Pini ja talv
+pini karõl ilo peräst
+pini kupat kassi puu otsa
+pini vaug ku täl hallus om
+pini hirmut latsõ ärq
+pini kaabaht käpägaq ust
+pini rõibõq om pindreq kõik segi käändnüq
+Pini lätt sõski üten inemiisiga vällä ja hoit häste uma inemise lähkühe.
+pini lask kõrvaq lunti
+pini lask hanna ripakallaq
+pini nilpsas keelegaq üle näo
+pini libritses tege hindä hääs
+pini oll sõbõr höörüt handa
+pini tüünäht minno nõnagaq
+pini noks nõnagaq tütärlatsõ kätt
+pini muutu herksäs
+Pini näge niisamatõ punk vällä, õnnõ timäl omma neete asõmõl puutäi.
+Pini näge unõn, et tä tahassi jürämiskunti jürrä, a ei saa, selle et kunt juusk täl iist är..... selle et kunt lindas õhku nigu vahtsõaastaüü rakett.
+pini naksas miist seerest
+pini näksäs tedä kundsast
+pini jürä kunti niguq rokin
+pini niild luu elävält alla
+pini niidsaht
+pini nuhkõ maad
+pini oll vihalõ aet
+pini oll päält hattsaajo nigu vana rääbüs
+pini om keti otsan
+pini ütskorgu istu ni saisu
+pini om oppamisõs vana
+pini om küländ taidsa elläi
+pini om häästmeelest peris ull
+pini om tõist päivä kaonuq
+pini tukist külh vasta a Ants vidi tä saina viirde ja pand ketti
+pini puri kana ärq
+pini haard kanal hannast
+pini tull mullõ külge
+pini sai jalagaq liti ärq sõs läts vavvatõn
+pini kakk võõra püksisiirt
+Pini süü kah egä kõrd, ku inemise söövä.
+Pini taht kõgõ sääl olla, kon inemine om.
+pini tund hätä
+pini sõkk lille ajaq ärq!
+pinitriinjä
+pini tege hau-hau-hauh
+pini pand kipõlt ussõst vällä
+pini teid ei putuq
+Pini tükk sõs inemise mano tarrõ - tä taht kah lämmän tarõn laisk olla.
+pini vinnas postimiist püksiseerest
+pini sirdsutas egä puu man
+pini virot vungigaq pervest üles
+pini tull hattsaajast ni näkk nuradu vällä
+pinil om hää nõna
+pini vavvat halugaq
+pini pillõlõs keti otsan
+tiidmiisi vaihtama
+tüüline om harinõmaldaq
+asatundjaq tüümeheq
+Kogõr ehk harilik kogõr ehk kuldkogõr (Carassius carassius) on karpkalaliisi seltsi kuuluv kala.
+Talvõl om tä unõtolidsõn olõkin viikogo põh'an mua seen. Tä kannahtas häste elläq viin, kon om veidüq hapasnikku.
+Kogõr
+Kogõr om inämbüisi makõviikala, a teda löüd ka merest. Sagõhõmpa löüd kokri lumbõst ja karjäärest, veidemb järvist ja jõkist. Kogõr süü viihaino ni egäsugumaidsi mutikit ja limukit. Talvõl om tä unõtolidsõn olõkin viikogo põh'an mua seen. Tä kannahtas häste elläq viin, kon om veidüq hapasnikku.
+Kogõr om inämbüisi makõviikala, a teda löüd ka merest.
+Kogõr süü viihaino ni egäsugumaidsi mutikit ja limukit.
+kogõr liigus veidüq
+kogõr om vindsõ elogaq
+Kogõr om karpkala muudu, a täl olõ-õi suunukkõ man "vuntsõ", nigu om karpkalal.
+Kogõr TÜ Luudustiidüisi võrgoopikeskkunnan
+Kõige enam pakuti välja sõnu prõlla ja pudsunudsija.
+Kogrõ värv olõnõs väega pall'o keskkunnast ja või ollaq kuldkõllakas kooniq hallikasrohikas.
+kõik aig taa vana joro!
+korjas markõ
+kogodus oll terve aasta ilma opõtajaldaq
+terveq etendüs oll üts sõnno tulõvärk
+Kõgõn Õuruupan om kokko lepit, et taad nahkhiire sorti tulõ erilidselt hoita.
+üle terve Euruupa
+kõik teedüs tulõ lättist üle kaiaq
+kõik joud panti majandusõ edendämiste
+Terve' Karula rahvuspark om jaet vöies ja egän vüün om uma kimmäs kaitsõkõrd.
+terveq iho tõmmas äkki trammi
+Kogukunna ütenhaardminõ
+kõgõ tävvegaq mii ja vahagaq
+tervel küläl om lein
+Terve elomaa piiren om lindoravit veidüq ni harvakult ni 20. aastagasaa seen ommaq nääq viil harvõmabas jäänüq.[9][8] Hummogu puul om lindoravit inämb ku õdagu puul. Õdagupoolitsist elomaist on lindoravit kõgõ inämb Soomõn, a sääl kah õnnõ laiguldõ.[5] Õuruupan jääs lindoravit kõrrast veidembäs, selle et mõtso ülearvo suurõ majandamisõ peräst häöseq ärq vanaq oosõliidsi puiõga haavistuq, miä ommaq lindoravidõ tähtsäq elokotusõq.[7]
+Terve elomaa piiren om lindoravit veidüq ni harvakult ni 20. aastagasaa seen ommaq nääq viil harvõmabas jäänüq.[9][8] Hummogu puul om lindoravit inämb ku õdagu puul.
+kõik liin oll suurõ külä muudu
+tervel maal om nälg
+Kogumikun om artikliid mitmõlt alalt.
+Kogumigu "Viie pääle" auturites ommava Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra (Margus Konnula), Olavi Ruitlane ja Pulga Jaan.
+Kogomigu Viie pääle lõpuluulõtus om tettü katõ pääle: "Pulga luulõtus Ilvese perräjakkamisega" (5 p 184).
+Seo kogomisvõistlus käü üle terve Eesti.
+võti hindä eksämi aos kokko
+korja auto ostmisõs rahha
+tulõmiq kokko võõrastõmaja vüürüste
+kokkosaaminõ oll õnnõs rahuligu loomugaq
+leiq kokko
+Vinne väki taganõmisõst perrä jäänüq veerem anti Soomõlõ.
+terveq pereq oll õdagu koton
+Kõgõn Lõunõhummugu-Eestin tettü uurmiisi ja projekte kottalõ loe' Keskkunnaammõdi Põlva-Valga-Võru piirkunna (innembi Riiklik Luuduskaitsõkeskus) kodulehe päält.
+Terve Saarõmaa saa naardaq.
+kõkkõ taad asku jovva-iq maq ärq oppiq
+Kogo lätsi suurõmbas ni võtminõ viil tihtsämbäs.
+Mahtu tull viil mano.
+Kõik tuu juuminõ läts ütekõrraga kontrolli alt vällä.
+Kõik taa liivakivikihte kogo tegüsi üte väega madala mere põh ́aõdagu-poolidsõ kalda lähkün.
+koras egäsugumast teedüst uma kodokülä aoluu kotsilõ
+korjustõ soetõdas vahtsit markõ vahetusõgaq
+terve tii pikkusõn
+tä oll terve uma elo ütsindä
+korati teedüst tuu kotsilõ midä rahvas arvas
+kõik varandus läts oksjoni ala
+kõik kraam palli sisse
+Kogo Viie pääle kõgeperämädse luulõtusõ Kost miiq lats ́ naaq lauluq sai... iinkujos om olnu regivärsiline laulutüüp "Kust laulud saadud" üten vastava ederiaga; tekstin om pruugitu regivärsile umast algriimi ja mõttõkõrdust.
+Peräle saanu, astõ esä torõhõhe sisse ni and kõigilõ kolmkõrd põsõ pääle suud, nigu tälle paslik paistu.
+Peräle sõit ka mu esä uma vahtsõ massinaga, võtt mu imä käest lapju üle ja nii mi kaibi hauda.
+peräletuuminõ lätt eräle massu ala
+platsi tull kokko pia paarsada miist
+Paigapääldside vanõbide setoside jutta vai mälestüstõ lindi pääle võtmine, peräh näide kullõminõ.
+Paigalinõ mõisaherr oll ́ 19. aastasaal tennü' Järvakanti uma klaasivabrigu.
+kotsõpääline valitsus
+uma süük
+seo nuka rahvas
+Kotsõpäälidse ́ perimüse ́.
+Paigapäälitse vara mõistlik tarvitus. Kuis paigapäälist luudusvarra ja inemiisi mõistmiisi kasuga müvvä.
+umavalitsusõq
+paiga pääl tähtsä
+platsi oll tulnuq maailma pallo rahvast
+silmü ärq
+kotusõnimmi tagasitegemine
+kotusõnimmi uurja
+kotussõnimi paiganimi
+kotussõnimi Veriora tähendäs periselt veriujja
+sudagu sälähormussõq
+Kottusilde saa-i arvu piirist folkloori ja muie kultuurinättüisi vaihel, näites om rassõ eristädä poppmuusikat, seltskunnalaulõ ja rahvalaulõ andsambli Undsaka muusikan.
+Mõnõn paigan om suuri mäki äkiliidsi pervi pääl ka lättesoid.
+Paigutõ om võrokõisi looming kollektiivne, selle et ütstõõse tekste tävvendädäs, lisatas vahtsit sõnnu õkva esitämise aol vai ka pikembä ao perrä.
+kotussidõ satas räüssä ja lummõ
+kotussidõ või ijätüst ollaq
+sündmäldäq nalaq
+hindä ilodu ülevänpidämine
+köhä vasta om hää hanirasvamäär
+Õkva nakkas kinädüskonkurss.
+õkva nakkas pääle
+õkvalt autu pääle pagõma nä lõiksi
+haihklõmiisi
+õkva nätäq et seo om sul ülejala tett tüü
+kobistas saibagaq tuld
+kobahtaq umaq asaq kuumbalõ!
+kobist hinnäst parõmbahe istma
+kobist tunglit pikä tapitsagaq
+Õkva teemi selges, herrä.
+niisk niisakõnõ
+Õkvalt ma tulõ alla!
+Õkvalt tulõ!
+kahuskidsõq hiusõq
+horgutama hõrgutama hõrsutama sorgutama
+kohrutama kohrutõlõma
+tõmbas köhimist
+köhi kärehehe
+köhe kuiva köhhä
+haihklõmaldaq
+ma edimält haikli kas minnäq vai jäiäq
+haiklõja
+Hiitümise ja häbüga kai ma löüdä kotust, kohe kellätükü käkki.
+mühäs ussõ päält midägiq vasta
+tohkõrd jupp aigo ussõ man inne ku tarrõ läts
+kõhnalik kehvälikkehväpoolinõ
+kõõlask kõõlusk
+kundrik
+peenükene ku kiisaniisk
+korõl krobask krobõsk
+kõhn tütrik om tublis lännüq
+kõrgugaq tüküst saa hää süldi
+Trehvässi tan Estin ütte imelist naist, kiä anna-i ilmangi alla, inne ku om är pruumnu kõik tii, miä omma olõman.
+kõtt nurras
+kõtt om üle mõistusõ suurõs punnunuq V kõtu om üle mõistusõ suurõs punnuq
+kõtt sai kimmähe täüs
+kohtualonõ sunnik†
+kohtoasi jäi aastis vinnümä
+pääkohtuherr
+kohtupidämine tetti vallalidsõs
+kohtu kätte antuq kinnütüseq
+kohtu puult trahvit
+kohtulinõ uurminõ
+Kohtomaja
+kohtumehe asõmõ pääle
+saamiq hummõn seosama kotusõ pääl kokko
+trehvämiq kell üts
+saamiq poodi nuka man kokko
+saamiq timägaq sakõstõ kokko
+kokkosaaminõ oll tüütujon
+kokkosaaminõ oll välisministride vaihõl
+Kokkosaamise ́ teedä ́ inemistega.
+Kokkosaamise ́ Setomaalt peri teedä ́ inemistega.
+Trehvämiseni, õigõ inemine!
+kohtumehe kaalan rippu vile
+kohtuotsussõ pehmüs
+kohtuotsus om kimmäs ja edesikaibamistõ ei lääq
+kohtukund
+kohtukäügi säädüsperisüs
+kohtupidämine käve mitu päivä
+kohtujago
+Saimi kokko pia egä päiv üten kohvitarõn ja ku tä mul edimäne kõrd ümbrelt kinni võtsõ, lätsmul silmi iist mustas.
+Kokko saimi hariligult päivä päält kooli ja alasi hotellen.
+trehvsimiq timägaq üleminevä nädäli
+saimiq üle hulga ao kokko
+sai kikstu herrägaq kokko
+kohtuhe kaibama
+kohut pagõma
+kõttu täütmä
+kõtutugõja vüü
+suurõ kõtugaq esänd
+kõtuliha
+kõtukuup
+Kohopiimäsuustõ kolmik
+Kohopiimävatt mar'ahämmätüsega
+kohonõma
+Vaarapiimäsarvõkõnõ
+kohotama
+Kohopiimäsüüke edendämine
+kohut mõistõtas inneolnu põhal
+kohus pand kurategijä trahvis kinniq
+kohus läts otsust tegemä
+kohtugaq mõistõdiq latsõkasvatusrahaq vällä
+kõtutsopp
+kohus tege otsusõ
+kohus lugi lepingu tühäs
+lupa võla ärq massaq süküskuu 15 pääväs
+kohutõllõma kohtu pääl olõma
+kohvitarõ oll nukatagodsõ kotusõ pääl
+Kohvitarõ müüjä ütel, et siin ütesttüküst tõmmatas käekottõ ärä, et ma olõ-õs sukugi edimäne kannahtaja.
+kohvitarõ sissesäädeq massõ pallo
+kohvitarõn jäi kats lauda tühäs
+sago sakõ
+kohvivaheq
+kohvitantõ
+kohviuba
+kohviupõ tuvvas meile Brasiiliast
+kohviveski
+kohv
+kohv om rõuhkõpakin
+Kohvrit olõ es nätä.
+kohv saistus
+kohv tege võrksas
+Kohvi, tii ja vesi värskidõ marjuga
+Kohvi, tii ja vesi värskitõ marjuga
+kohv kergütäs vererõhku
+köüt kaalaräti kaala
+köüt vüü pihta
+köüdäq taa pakk kõvastõ kinniq!
+kariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq
+Köüdsepüür
+köüdsepüür köüdsekäändmismassin
+Kõgõ rohkõmb om meil põh ́a nahkhiirt.
+Kõgõ inämb om mul süämehe jäänü tuu, et eestläse näi är, ku mul rassõ oll, ja tahi minno avita.
+kõgõ rohkõmb jummõ om kõol
+kõõ hädälidsemb tüü
+Kõgõ inämb harinõmalda pilt om nätä timmä ka talvõ pallidõ jalgoga kõndman.
+Kõgõ hullõmb tuu asa man ollgi tuu, et mi olli noorõ sportlasõ ja periselt mitte sukugi õnnõ poisi, kiä umast aost veits palli korvi pilva vai jalgpalli kõksva.
+Timä olõk näütäs vällä küländ uskligu inemise muudu ja tä hoit hinnäst kuigi tõistõ. Kõgõ inämb pand mõtlõma tuu, et ma olõ küsünü mitu aastakka tagasi johtumiisi rattaga müüdä sõitõn, et mille tä nii tege.
+kõgõ ilosamb tütrik
+üle külä kõgõ kinämb poiss kundilõ ni näolõ
+Kõgõ laembalt om löüdä' suurt järvekarpi, kiä eläs inämbüisi säändsin järvin, kon om pall'u kallu.
+Kõgõ lihtsämb om näid asjo teedä' saia' mi' välläopnu eräklienditallitaja abiga; ku tä tiid, midä Sul vaia om ja midä Sa hindäle lupa' võit, sõs tä mõist soovita', kohe pääle pantust rahast tulnu' kõgõ suurõmb kasu.
+kõgõl midä tä ütles um mõtõq sisen
+kõgõ inämb mõtsa om saarõ põhaosan
+kõgõ õgvõmb tii liina
+Kõgõ parõmb, nakka presidendis.
+Kõgõpääst om tan harilik palosammõl.
+kõgõ inne tulõ vits neläs lahastaq
+Kõgõ põhapoolitsõmb sann oll Rasina külän. Edimält paistu, et sinnä rahvast ei jakkugi, a õkvalt sannapääväl tull seltskund põhjaeesti nuuri ja naas pääle rõõmsa sannaõdak üten lõõtspillimuusiga ja tandsuga.
+kõgõ rohkõmb itsi saimiq maasikidõ korjamisõ aigo
+Kõgõ inämb miildüväq mullõ jutuq "Olivia ja tiivad" ja "Olivia ja muusika".
+Kõgõ sagõhõmpa tetäs perrä elektrooniliidsi pillega luudut rütmimuusikat (beat - inglüse k 'lüük'), esiqeränis trummi- ja bassirütme.
+kõkkõ massa-iq pümmest pääst uskuq
+kõgõ suurõmbaq kuklasõq ommaq keisrikusikuklasõq
+A kõgõ suurõmba via, midä ma tei, tulli õnnõ nüüd vällä.
+kõõ tähtsämb om tahtminõ
+kõgõ tävvegaq
+Kõge ülditsempä jakkas Adson eesti kirändüsest tutvat vahtsõromantilist stiili, a pand sinnä muidoki manu nii võroperälidsust ku adsonlidsust.
+kõgõ parõmb mängjä
+Kõgõ vaesõmba jäävä siin talvõl hoobis ilma hätildä.
+kõgõ varrampa V kõgõ inne virgus imä
+kõgõ värskimb
+kõiki arvamiisi perrä
+Kõigi jaos oll tuu muutuisi aig, ka ütiskunnast eräle olõgi aig.
+kõigilõ anti ütepallo
+kõigilõ talgoliisilõ es löüdäkiq tüüd
+Kõik olli häün ja vaivan.
+kõigil sai häpe rumala sõnavõtmisõ pääle
+kõigil oll tuust lõpmaldaq hallõ
+Kõigi ulluisi lõpõtusõs tegevä sõbra lumõst naasõ.
+kõigil om pallo tegemist
+kõigil om puhtamb ammõt
+kõigil om valu takan
+Kõiki naabririike ni rahvidõ vasta taht Eesti vabariik tävvelist poliitilist eräpoolõtust pitäq ja luut üteliidsi kimmähe, õt timä eräpoolõtusõlõ näide puult kah niisama tävvelidse eräpoolõtusõga vastatas.
+Kõigi näide rahvide sannol om pall'o inämb ütist ku esisugumast.
+kõigist maaha jätet vanamiis
+kõiki silmäq kaiq ussõ poolõ
+Kõigin vai õks inämbjaon näist laembalt umasvõetuisist ütelüisist om kullal positiivnõ tähendüs, a mullaga omma' luu' rohkõmb katõ otsaga: õkva kullaga kõrvuisi sääden om mullal vähämb väärtüst vai om tuu rohkõmb köüdet nii-üldä' mat��riaalsõ, egäpäävädse vallaga, a ku kõnõlda' mullast umaette, sõs om tä süväste köüdet minkagi igäväste püsüvä, läheligu, umaga.
+kõigi vasta viisakas
+kõõgutas jalgo
+kimmäs tiidmine
+kõik alost häste a lõppi kehväste
+Kõik teedüs timä kotsilõ oll äkki Näoraamatust kaonu.
+kõik massinaq ommaq parlaq pidehin sul tulõ uutaq
+Vabariigi säädüseq ja kohtovõim kaitsvaq üttemuudu kõiki Eesti vabariigi kodanikkõ näide uso, rahvusõ ni poliitilidsõ ilmakaemisõ pääle kaemalda.
+kõkkõ hääd V hüvvä!
+Kõkkõ hüvvä.
+kõik inemiseq pantiq kirja
+kõkkõ om ilmvõimaldaq ette nätäq
+Kõik, miä härgüt, toot hallu tetä.
+kõkkõtiidjä
+kõkkõ tetti väega kipõstõ
+kõik mõotajaq ommaq üttemuudu tähtsäq
+kõik anniq puulthelü
+Kõik huvilisõq ommaq oodõduq kullõma!
+kõik kiä tahtvaq ommaq oodõduq
+Kõik huvilisõq ommaq oodõduq kullõma!
+Kõiki asju om kirjeldet, är om märgit, kost midägi peri om, inämbäste om man ka foto.
+Kõigilõ inemiisile miildüs raha.
+Kõigil huviliidsil pallõsi hindä tulõkist ildampalt 9. novembris teedäq anda.
+Kõikin kuupõn, kon muust ilmast erälde elo om tegünü, om kõgõ määnegi läbijuuskja jõgi vai muu viivuul, kost tulõ energiät mano' kooba ökosüsteemi. A Piusa kooba' omma' jo kuiva'.
+kõigil tull hirm pääle
+ekä kõlahust massa-iq uskuq
+kõik imehteliq timä tarkust
+kõik inemiseq mõtlõ-iq üttemuudu
+pulman olliq mullõ kõik teedäq inemiseq
+Kõik inemiseq sünnüseq avvo ja õiguisi poolõst ütesugumaidsis. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi käümä.
+kõiki peetäs meelen kedägiq ei unõhtõdaq
+(Kõiki salme laulmisel kõrratas)
+kõiki võõrit peetäs kahtlaisis
+kõigipooli om tühi
+kõik juhtu sekondi murdosa seen
+kõik seldsiliseq lätsiq tälle kõhri
+kõik käve nii kipõlt et jõvva-as silmägiq pilgahtaq
+Kõik, miä kirja om pant, hoitas originaalkäsikirjun arhiivin alalõ.
+Kõik kodaniguvabahusõq, sõna-, trükü-, uso-, kuunolõkidõ-, ütisüisi-, liitõ- ni streikevabahusõq, niisama ka inemise ja kodo putmatus piät terve Eesti riigi piiren säädüisi perrä kimmähe masma, midä valitsus aigo viitmäldä piät nakkamma sisse säädmä.
+Kõik kodomaa pujaq ni tütreq, tulkõq kokko ku üts miis kodomaa ehitämise pühä tüü jaos!
+kõik kotusõq nuhidiq ärq
+kõik kotusõq olliq härmävõrku nigu leierit täüs
+kõik kotusõq olliq hallu täüs
+kõik kotussõq ommaq kinniq
+kõik kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq
+kõik kotussõq otsidiq viimätseniq läbi
+kõik korjasõq hinele talvõtoidust
+kõik läts kuikinaq rumalalõ
+lääväq niguq haajukõsõq kõik minemä ja jätväq imä ütsindä
+kõik lätsiq rahuligu meelegaq magama
+kõik läts jälkiq vannamuudu
+kõik lavvaq olliq kinniq
+kõik maa-alodsõq käügiq lõppiq umbotsa
+kõik majaq ümbrekaotõ olliq tühäq
+Kõik mii' nahkhiire' omma' luuduskaitsõ all.
+kõik merehädäliseq pästediq ärq
+kõik miä tä ette võtt õnnistus häste
+kõik murrõq paistuq tühäq
+kõik muu om kõrran õnnõ vormitäüdeq tulõ ärq tetäq
+muu om kõik väiko nali
+A olkugi, et lätläisi rõivit nätti sakõst, es mõoda tuu inemiisi ja paiklikku umaperrä niipallo, et rõiva olõssi naabridõga üttemuudu lännü.
+("Kaikki naiset älkööt tehkö käsitöitä.")
+kõik tõvõ külge saanuq kodotsirguq tapõdiq ärq
+Kõik nimmatu suuna omma esindetü võimsal ütisplaadil "Viie pääle".
+Oll alalõ kõik.
+kõik olliq himogaq asa man
+kõik olliq platsin
+Kõik olli muidoki väega imehtünü ja olku et naasõ võti tuu asa vasta hään tujon, mehe kül es mõista sääntse terehtämise pääle hääd näko tetä ja tõmbssi hindä hiitünühe tagasi.
+kõik olliq teedäq-tunnõduq meheq
+kõik olliq valmis vainlast kaitsma
+kõik olliq väsünüq ja veitü jutugaq
+kõik oll hiron-haron
+Kõik oll halas ja väega illos.
+kõik oll purulõ pommitõt
+kõik om õigõ mis ma kõnõlõ
+Kõik omma' oodõtu!
+Kõik omma oodõtu kullõma! Piledirahha ei küsütä!
+kõik om segilde lüüd
+Kõik osavõtja' saava' tenokirä ja parõmba' ka väiku avvuhinna.
+Kõik osalõja' tõmbasõ' umalõ loosiga proosapala või -kakkõ, mis tulõ ette lukõ'.
+kõik pilediq ommaq ärq ostõduq
+kõik pääväq ommaq ütsipuidsõq
+kõik pluusõq ommaq mõsun
+Kõik poliitilidsõq vangiq tulõ pääväpäält vallalõ laskõq.
+kõik nurmõq kõlladiq väega kuum suvi oll
+nurmõq ommaq kõik kaarti pantuq
+kõik puhkusõq ommaq üles üteldüq
+kõik proomõq timä mõtõt vällä naardaq
+Kõik kõnõl hobõsist, vot kuis.
+kõik kõnõliq ütekõrragaq
+kõik ravvaq tulõn
+kõik vara jäteti ainukõsõlõ pujalõ
+Kõik nakas pääle joba keskollin.
+Kõik sannaumanigu kiti sannaliisi ja sannalisõ pererahvast.
+Kõik sääne, minkast mul oll tuus rehis kaalamulguni.
+Kõik lätsi pääle ilma hellü tegemäldä.
+Kõik sõbra toova pinilõ midägi üten.
+kõik om su hindä tetäq
+kõik sõnavõtuq kalduq väega veere pääle
+kõik viisagaq kortinaq olliq kalliq
+Kõik tä sõbra olli keskiän mehe, mõni oll mu vasta kinä, mõni es kõnõlõ piaaigo sõnnagi.
+kõik käve säädü perrä
+kõik tundu nii tutva ja kodonõ a üteliidsi vahtsõnõ kah
+Kõik näüdäs niisama illos ja roosa, nigu tuu jalgratas - kooni tull tuu rehk, ku esä ütel, et tä lätt nüüd är.
+Kõik ütlese kül "Vuih!" a kiäki nakka-i sinnu tuuperäst peerukotis kutsma.
+kõik tagavaraq ommaq ärq kulutõduq
+kõik vastalisõq tetäseq tüült vallalõ
+kõik liigus ja muutus
+köüds nakkas otsast arõnõma
+köüds juusk nühä takan
+köüds oll riban
+jussutõt puu
+ütenhaardja mõtõq
+Koiva jõgi käü Liivi lahe vesikunda
+Koiva jõõ konnu pääl pesitelles mitukümmend sorti tsirkõ
+Õkvalt Koiva juuskva' rahvuspargi õdagupoolõ päält Lannamõtsa oja (Verioja) ja hummugu puult (Sibula järvest) pääle nakkav Mustjõgi.
+Kõiv tüüt pikembät aigu füüsikuna, a tegel taaga üteliidsi ka kirändüse ja filosoofiaga.
+Kõiv om parhillatsõ saisuga ka kõgõ mahukamba võrokiilse kirändüsteossõ kirotaja.
+Kodo joudsõ ma iks õdagupoolõ, nii et sai ka koolitüü tettüs.
+kodo kõrtsi ja liina - kõiki paiko oll pallo maad
+kodo minti ütsindä vai katõkaupa
+Kokkosaamisõni'!
+kokko arvama
+ütte V kokko jäämä köütümä
+Kokko kandidiirse Turundusraadio aasta turundustähe tiitli pääle 34 erinevat asja, miä 2013. aastaga joosul olli' raadiolt saanu nädäli turundustähe tunnustusõ.
+kokko loputama
+roobitsõma ruupma kokko kraapma
+kärbätämä kokko kuioma
+Kokko om maa all viis koobastut, minkal käüke kokko 22 kilomiitre jago.
+Kokko om tett 6 "Star Treki" teemalist telesarja.
+Kokko om tett 6 "Star Treki" teemalist telesarja. Plaaniti viil ütte telesarja, a tuu jäi tegemäldä.
+kokkoostja
+käänüspäägaq väits
+ümbre kiirdünüq juurõq
+kats autot sõidiq kokko ni mõlõmbaq saiq vika
+Ku nuu' kokko sai', läts Japeetusõ ookean sisemeres ja tegüsivä' korgõ' mäe'.
+Kokkoputminõ mullaga, maapinnaga and rahu; käe mulda tsuskaminõ sünnütäs vahtsõst tasakaalu ni julgõolõmisõ.
+trehvämine tii es meile sukugiq rõõmu
+kokkosaaminõ sai poliitilidsõ värmi manoq
+Kokkosaamist alostadas laulõ kullõmisõ osaga, et lauljidõ päivä mitte ülearvo pikält kinni hoita.
+Kokko saava savvusanna kombide hoitmisega tegeleja Soomõst, Leedust ja Eestist.
+ilo peräst tulti kokko
+kokko tull kõgõ vähämb viiskümmend inemist
+kokkotulnuq es tahaq uskuq midä näile kõnõldi
+Kokko võissi tulõja aigu planiiri 2-2,5 tunni ümbre.
+Kokkovõttõs
+kolk küllä piten
+kõla- lausõ- stiilikujondiq
+roit
+kuuldu lämmi plaksutaminõ
+tühi jutt
+kuuldsa helügaq
+kuulsa nimi
+sündsä üllenpidämine
+ausa tütrik
+kõlbas kooniq
+kõrraldaq elo
+hukan inemine
+jället muudu
+Siiri roni aknõlavva pääle ja nakkas kokko lugõma.
+perädü om sääntsen suurõn majan ütsindä elläq
+armõdu suur kivi
+Kolga loomingun om vähämb hallõt miilt ja inämb nalja, kuki perämäne om vaonhoiõtumb.
+Kolgaga ütest põlvõst inemiisist kirot tasõmal võrokiilist värsse viil Räpinäst peri Kalju Ahven.
+kolkvaq mehel sälä nii pehmes niguq kõtt om
+kolhoosnikõlõ jaeti maatükke
+lätt ärq liina elämä
+tulõq muq mano elämä!
+lätsimiq vahtsõhe kortinahe elämä
+umanukaulliq
+Kolk es tuu külh otsuistavat muutust taadõ luulõlaati, miä om välla kujonu ütelt puult Adsoni loomingu iinkujol - saman tuu ta sõski manu vahtsit juuni.
+Kolk jakkas varatsõmban kirändüsen juurõ ala ajanu tavva pruuki aig-aolt eestikiilsen tekstin tegeläisi autentsusõ luumise huviden võro kiilt (nigu näites rumaanin "Sulajää" (1958)), miä om sõs üteliidsi ka ütes vahendis Võrumaa olostigu ja õhustigu edesiandmisel.
+Kolk om ka kukivõrd tsillosõnalidsemb ni nii om ka ütsiku sõna ja ütsiku kujondi osakaal timä loomingun suuremb ku Adsonil.
+kõlksmist oll kavvõst kuuldaq lehmäl oll krapp kaalan
+Kolk sündü Saru vallasekretäri perrehe ja jõudsõ pääle Valgat veidü oppi ka Tarton.
+kõllanõ-pruum kardohkas
+pihlõnõ
+kõllakadsõq-valgõq herneq
+kõllanõ karakakar
+kõlladsõq sinidseq valgõq kalmuslilliq
+kõllatsõs minemä kõllastuma
+vaksiniirmine kõllatõvõ vasta
+sada vainlast surma saanu
+Kolmandas oodõtas ettekandit keele ja rahva vällänäütämises kokko pantuist kaartõst, kaartõga tõistsugudsõ pildi kujundamisõst, kaardist ku võimu ja rahvustundõ sümbolist.
+Kolmas päiv saadõdi meid viil paar kilomiitret edesi Mardiaru talo viläküünü.
+Kolmandan jututarõn kõnõldi võro keele pruukmisõst avalikkusõn.
+Vanal-Võromaal kolmandat kõrda välläantava Hindätiidmise avvuhinna saajit kiteti imäkeelepääväl (14.03) Mamastõ Latsiaia ja Kooli saalin.
+kolmasjago tetängust lätt maalt vällä
+Kolmas lugu.
+Kolmas süküs. Rand Sri Lankal.
+kolmõjakulinõ
+kolmõ kiilt vai viil inämb kiili
+kolmõmoodulidsõq
+kolm miitret korgõ kolmõ miitre korgu
+kolmõnõ lats
+kolmõ nupigaq puutri-hiir
+Kolmõ päävä seen om loengit ja arotluisi, kon kõnõldas päämidselt Räpinä kihlkunnast ja laembalt Vana-Võromaa kultuurist.
+Kolmõ pääle (Ilves, Pulk, Rahman) tettü plaat "Murõt ei olõ" om puhtmuusikalitselt tasõmalt korgõmp, a veidü ütetoonilitsemb.
+kolm punkti võitu
+kolmõn jaon
+kolmõ silla viogaq krusa
+kolmõ soonõgaq kaabli
+kolmõtollinõ nagõl
+Kolm 3 hääd võrokeelist teksti omma' saanu vahtsõ viie ja koorisääde ja 24 joba olõman laulu vai rahvalaulu omma' saanu vahtsõ sääde.
+kolmikhüppämise tulõmiq
+kolmikõsõq veleq
+puultõist
+kolm neländätjako
+kolmnuka ümbremõõt
+"Kolm Ottot?" ütles Siiri ja kaes Ottosit tõsisõlõ.
+Kolm, piät Ruudi viikingilaivaga sõitma viimä.
+kolm põrknat tsusati pindreotsa tõsõ aastaga siimnitsäs
+kolm kruudun om ütessä
+kolm tsilka verd
+kolm vagonit joosiq rüüpide päält maaha
+· kolonialism ja postkolonialism kirändüsen
+Koltasaami keelen märk õ eesti õ-lõ lähküt keskvabahellü [ɘ].
+Koltasaami keelen märk õ eesti õ-lõ lähküt keskvabahellü [ɘ]. Nt: kõõččmoš 'küsümüs'.
+Koltasaami keel
+valõhtunuq hain
+kombõq ommaq täämbädseniq alalõ hoitunuq
+viisakas nuurmiis
+kopõrdi üle läve
+tümistäs ja pälkäs
+vanakraamipoodin müvväs pruugituisi asjo
+trehvsi narritusõ pääle
+kommõrtsdirektri
+ärikuul kaubakuul
+kommunistlinõ üleskihotus
+makõtama
+{rahvameditsiinin} plakatspass
+kõmps kodo poolõ
+konarligadsõ tii pääl om halv sõita
+hulk ilma piten
+kundiq tegeväq krõksi ku kässi liigutat
+pekripuut
+pekrikuuk
+luinõ liha
+käve kõpsnahe
+kõndsõ nurmõ viirt piten kodo poolõ
+kõndõ torõhõhe kõigist müüdä
+tõist juttu tegemä
+Kynõlõmisest ni lugõmisõst.
+kõnnõkeelen säetäseq võõraq sõnaq hindäperi ümbre
+jutukõmmin
+Kõnõldas ka tuust, midä tulõsi edespidi sannakombidõ püsümises tetä.
+kõnõlõs asast tävve kimmüsegaq
+kõnõlõs kipõstõ ja poldastõ
+kõnõlõs selgehe ja ladusahe
+kõnõlõja helü muutu tundõlidsõs
+kõnõlõjalõ tull vaim pääle
+kõnõlõja tunnist et viimätsil päivil om sais muutunuq
+kõnõlõja oll veitse aigo vakka
+kõnõl kistunu helügaq
+kõnõl võlsi helügaq V võlsshelügaq
+kõnnõ mõtõq jäi segätses
+kõnõq häädü tsosinas
+Kõnõ üts:
+Kynnõviisi ́.
+salahanõ papõr
+tülüpesä
+tülü heränemine
+tülüolo tüllüminek
+konksnõna
+konjak pand vere käümä
+tsangahtuma tsankuma
+võidõlus tull ränk
+Konkursi avvohinnafond om 3000 eurot ja tuud omma' tugõnu Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Võro ja Põlva ekspertgrupi', Võro vallavalitsus, kultuuriministeeriumi Vana Võromaa kultuuriprogramm, Põlvamaa umavalitsuisi liit ja Võro Selts VKKF.
+konkurssi oll rassõ kõrraldaq
+Konkursile või esitä ku paljo taht tüülehti, vabalt või valli' ka teemarühmi.
+võidõlustõ saadõti umbõs kümme juttu
+Kõrraligu' ja hää' tüülehe' avaldadas Võro Instituudi kodolehe pääl ja jagatas muudmuudu kõigilõ näide pruukmisõst huvitõt oppajilõ.
+Konkursilõ omma' oodõt tüülehe', miä avitasõ nii võro keele ja kultuuri oppusõ ku ka määndse taht tõsõ opiainõ võro keelen oppamist laapsambas tetä.
+Konkursilõ oodõtas võrokeelitsit laulõ kõigilõ kooriliikele.
+Kõgõ parõmbit auturit kitetäs häie avvuhinduga.
+Konkurss võetas kokko 24. mahlakuu pääväl Sännä mõisan peetäväl 15. Adsoni-nimelidsel luulõlugõmisvõigõlusõl.
+Konkursi tingimüse' ja täpsemb teedüs: www.umapido.ee
+Konkursitöie teemarühmä' omma':
+Konkursitüü nõudmisõ':
+Tüü saata meili pääle allas.tiia@gmail.com vai aadrõssil Võro Instituut, Tarto 48, Võro 65609, märgosõna: tüülehti konkurss.
+Konkursitüü täpsämbä' vormilidsõ' ja sisolidsõ' tigimusõ' omma':
+kunnaq plärdsähtiq vette
+Näide manutulõkis om vaia inämb niidetävit hainamaid ja kõlbuliidsi pesäkotussit.
+kunnaosi
+käü olaq lüngän
+kõnd pää all
+astus tiid piten
+käüskeles tarrõ piten
+kõnd hällüvälläq
+kunn lask kuto
+kunn om katõpaigaelläi
+kunn ujos viin hüppäs maa pääl
+{kõnnõk} jandalit lüümä
+kondservitops kondservikarp
+salatarõ
+Konstaabli puja vahtsõnõ esä om Aleks.
+Konstantinoopoli kõgõmaapääline patriarh
+Kontaktaadrõs:
+Tüütäjä'
+Kontakt: Piret Tibbo-Hudgins
+maalinõ ilm maisõmaa ilmastu
+Kontor
+Kontrast sisaldus paroodian joba esihindäst: algtekstile vastandus vahtsõnõ naljatlev tekst.
+kaes üle kas kuul om ravvan
+kai kauba papridõ perrä üle
+ülekaeminõ
+kontrolmis- hädäabipunkt
+muanõ
+kundsaplekk
+kontsõrdi kõgõ ütenhaardvamb osa
+Kontsõrt-etendüst saat pillimiihi punt (Jaan Randvere, Henno Kelp, Meelis Jaanimägi, Andres Neissar), kiilpilliorkestrin mängvä' Võro ja Põlva muusikakuulõ noorõ'.
+kontsõrt raput mu läbi
+veerejuunigaq kaart
+tuiotas tan umaette
+linditüüline
+Konvõrendsi 1. teedüskiri võro ja soomõ keelen
+Konvõrendsi tsihis om edendäq Eesti ja naabrimaiõ kirändüs- ja keeletiidläisi mõttõvaihtust ni tetäq väikeisi kirändüisi tunnõtumbas.
+Konvõrendsilõ oodõtas ettekandit, miä pututasõq õdagumeresoomõ kiili näütämist kaatõ pääl. Jututeemas võivaq tullaq keeleatlasõq, sõnavara ja samakeelejuuni levimine, keelevahjõ mõõtmisõ tehniga ja mooduq, vahtsõq võimalusõq keelelidse kraami kaardipildi pääl näütämises ja kokkokor ́atuidõ keelenäütide kaardiga köütmises.
+Konvõrendsile oodami ettekandit kirändüisist/keelist, miä ommaq mõnõ suurõmba kirändüse/keele seen vai kõrval; miä kaesõq vähämbä kirändüse vaihõkõrda inämbüs- ja/vai rahvuskirändüsega ni vähämbä keele tekste suurõmba keele mõovälän.
+konvõrendsil oll kõnõlõjit kodo- ja välämaalt
+Ku otsustat konvõrendsilõ tullaq, pallõmi õkva är täütäq registriirmisleht aadrõssi http://www.wi.ee/index.php/konverents pääl (kõgõ ildamb 15.08).
+Konvõrendsi osavõtumass om 50 eurot.
+Konvõrõndsi ettekandin kaias päämädselt õdagumeresoomõ kiili, kultuuri ni ala parlast saisu, a pututõdas ka minevikku.
+konvõrendsil võediq jutus väikoq keeleq
+Toetase riikline programm "Eesti keel ja kultuurimälu 2014-2018" ni Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).
+Konvõrendsi tüükeeleq ommaq õdagumeresoomõ keeleq ja inglüse kiili.
+Konvõrendsi üts tsiht om ette valmistaq õdagumeresoomõ kotussõnimmi atlasõ luumist. Seoga köüdüssen oodõtas ettekandit, miä tutvustasõq eri maiõ ja maanukkõ kaartõga köüdetüid kotussõnimmi andmõbaasõ.
+Konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast
+Konvõrents
+konvõrents oll pühändet koolitusküsümüisile
+Kuupõ aolugu
+Kuupõ takan laiutas suur vallalinõ liivahaud, kon või nätä' Eesti ütte ilosambidõ värmega liivakivimüürü.
+tjulguliha pandas süldi sisse
+Koodivaihtusõ uurminõ
+Koodivaihtus om katõ vai inämbä keele või keelevariandi pruukminõ üte lausõ vai jutu piiren.[1]
+Küüdre talu om Kaika külän Küüdre järve veeren.
+köögikumbain pindsutas juurõviljä
+köögist kuuldu helle muial oll kõik vaganõ
+köögist tulõ söögi hõngu
+Köögiviläq võiumaigulidsõ paksõmba tsitronihämmätüsega. 40 EEK
+Köögivilju kreemisupp 15 EEK
+Paks supp aiaviljust
+köögivillä om kasulinõ süvväq tuurõlt
+Aiakraamileeme pääle tett paks supp selleri, põrkna, sibula ja tomadiga
+AIAKRAAM ́ APELSINIKASTMÕH
+kumardõlõs ülembide iin
+küük oll pallo lämmi
+küük om kõrvõhaisu täüs
+küük om näil mitmõ pääle
+Kuuk om saanuq nime soomõ luulõtaja Johan Ludvig Runebergi perrä, kiä ollõv makjas miis olnuq ja söönüq taad kuuki hummogusöögis.
+kõõkas naardaq
+kuuk õkva ku sulas suun
+kuul and kiili opmisõs kimmä alossõ
+kuul om inneskidsen härbänin
+koolialostusõ pidolinõ kuunolõminõ
+Koolõn ni latsiaiun võissi inne umaette võistulugõmisõ tetä', validen vällä kõgõ parõmba' lõppvõistlusõl esinejä'
+kooliq ja latsiaiaq ommaq valla säädüngiq
+koolielo oll ütsipuinõ ja vaivanõ
+kooliperräkaeja
+Kooli jõulu- ja keväjäkontserdel esinese Marju opilasõ alati võro keelen.
+koolikõrrast piät kinniq pidämä tuust ei päseq
+koolilõpu puhul kitmä
+koolimaja koolitarõ
+Koolitarõ
+koolimaja om kolmõkõrralinõ hoonõq
+koolimaja om külä otsan
+koolitarõ moro oll täüs latsi tsebimist
+koolimaja sai tühäs
+KOOLIPERIMÜSE KORJAMISÕ VÕISTLUSÕ.
+KOOLIPERIMÜSE KORJAMISÕ VÕISTLUSÕ KÜSÜMISKAVA 2007
+"Koolipärimus"
+koolipidolõ tükeq mõnõq võõraq
+koolipoissõ tüküq
+koolin ei tohiq inämb opilaisi hiussist kakkuq
+koolinkäümine om sunniviisiline
+Koolin tä käve vinne gümnaasiumin ja läbi käve inämbält jaolt vinne kiilt kõnõlõja kogokunnaga, pallo timä sõpro olli vinläse.
+Koolin mul sõpro es olõ ja minno kutsudi mädsärigus.
+koolin oll timä tuu kiä kõik temboq iist võtt
+koolin om pallo nuuri oppajit
+koolin tsihvsi pinginaabri päält maaha
+tõõsõq pilgassiq koolin tedä kõik aig
+koolin pätsiti plastõliinist eläjit
+koolin proovitas egäsugumast süüki andaq
+A koolitunni istõ mullõ peris häste, selle et opminõ olõ-õs mullõ rassõ.
+Koolitunnin
+Koolitusõ', nõvvopäävä', targutusõ'
+Ja jaga säält saadut kõigilõ umilõ tüükaaslaisile - ka tõisi rühmi oppajilõ.
+kuuljaluud piät piirdmä vastapäivä tuu seebigaq minkaq koolnut om mõst
+Koolides astuvad õpilaste ette võrukeelsed külalised.
+koolilõ om kolmõ kraamjat vaia
+koolilõ om vaia nuuri oppajit
+nalakujo
+korjaq kõik umaq tüüq ütte kausta kokko!
+Laba
+präälits
+koobasuu
+Kooba'
+Kooba' omma' häste hämme', ja säändse karvadsõ mutuka' omma edimädse', kinka pääle viitsilga' korjuma nakkasõ'.
+kuupa ei päseq tõistõ ku õnnõ köüdsegaq
+Kuurõ juhatasõ' Jaanus Prükk, Saidi Tammeorg ja Kalev Lindal, kiä kõik omma' ka Uma Pido dirigendi' ja Andres Määr, kiä om kah mitund muudu Uma Pidoga köüdetü.
+koorõkärnil oll all mulk pulk iin
+kuurma kungõli takan
+Koorõnõ porovigusupp
+Kuurõ saat Lõuna-Eestist peri professionaalsist muusikist kokko pant Uma Pido punt, kon mängvä' Jaan Randvere, Henno Kelp, Meelis Jaanimägi ja Andres Neissar.
+kuur kõivõ külest tohko
+koorijuhtja pallonäütäjäq käeq
+koorijuhataja
+tõra
+"Kuurõ kava tetäs egä pido jaos vahtsõnõ.
+Kooriduq krevetiq majoneesihämmätüsega
+Turiste murdminõ kuupõhe oll ́ niipall ́o suur, et nahkhiiri segämise vasta ja liiva ala jäämise oho peräst tull' kooba aotlidsõlt kogoni kinni' panda.
+Märgotõdi ka kuun, kuis kihlkundlikku vaimu pidol inämb nätä olõssi ja lõpõtõdi Marju võrdpildiga Vana Võromaa kultuurist ku põlitsõst puust - ku tuu maaha võtta, jääs elo vaesembäs.
+Üten Eesti nn tõõsõ heränemisaoga 1980-ndidõ lõpun naas vahtsõnõ heränemine ka võro keele jaos.
+üten elomajjogaq tulõ vällä ehitäq ka põhivärk
+kuutsa
+Kuun kääritäs üles kirivüü lõim ja egäüts saa tuu pääl üte vüüproovi kudada.
+lätt arõngukavagaq kokko
+lepüq umaq tegemiseq juhatajagaq kokko!
+Lepü' kokko suurõmb ettevõtminõ
+pallu asju kuun mi teimi
+kuunolõk nakas pääle täpsähe kell kümme
+kuunolõgi vidäjä
+kuunolõkil oll mitmit kõnõlõjit
+kuunolõkil vaiõldi tulitsõhe
+kuunolõkil oll rahudu olõminõ
+kuunolõgi- sõna- ja kirävabahus
+kuunolõgilisõq
+kuunolõkidõ protokolliq ommaq ütemoodulidsõq ni sõnavaesõq
+kuunolõkit uhjama
+kuunolõk vinnü pikäle
+Liikmõq
+Kuunsaisoq
+nimekiräst välän
+välänpuul kuunsaiso
+ütenkuun jouti kivi paigast ärq liigutaq
+pand ristsõnno kokko
+Kokko pandnuq Edgar Mattisen.
+valitsusõ lähembide kuiõ tüüplaan panti kokko
+kuuntüüvõrgõndus
+Vahtsiidõ rõividõga üten tullka vahtsõnõ potisinine värv.
+Kuut ja Riha
+Kuut
+Kopeeriq faili näütüses umaq kontoq ja fotoq.
+tingäline kopkalinõ
+koppunuq vili
+kopitõt hais
+koplin sei kats sikka
+kopli piireti roovikaiagaq ärq
+Kopra kooritu kõiv
+tävve luhtivaeldus
+täütõbinõ
+tävvüpalanik
+kopsutsauk
+täütiisik
+tävvütiisigu ravi käü aastit
+pauslak puuslak
+koput kõpp-kõpp
+kõrbõnuq kõrvõnuq
+liivakõrbõn õhk virvend ja petüpilt tull silmi ette
+Kõrra aastan, hainakuu täüskuu aol pedä KHÜ üten Karula rahvuspargi valitsõjaga Ähijärve veeren simmani.
+õnnistuma õnnahtuma kõrda minemä
+ütleq mu perrä!
+ärq säädümä kõrda saama
+kõrdaq sõnalt midä tä sullõ ütel!
+kördile panti piimä pääle
+viisakas värk
+viisakas värk
+Ütekõrra, ku ma viil koolitütrik olli, ostsõ ma kuldsidõ täppega verevät kingitüsepapõrd.
+Kõrd nädälin tull näide köögiaknast vana välikemmergu hõngu.
+Kõrra näie Korsika saarõ pääl maa palamist.
+Kõrd saadõti mi väejago vahti pidämä palõstiina vangõ laagrihe.
+tiatritükü vahtsõstnäütämine
+kõrdus
+vahtsõsttrükmine
+Ütekõrra vei tä mu kohvitarõ lähkühe hotelli.
+korrõ rõivas
+korgõq puuq
+kilõhõhe kilõhõlõ
+helle helügaq tütrik
+kõgõ korõmb võimuammõt om Riigikogo
+korgõ kaalagaq kamps
+korõmbalt tulnuq käsk
+ülemb kohus
+Korõmbidõ mäki otsan ja pervi ülembän jaon omma' sagõdalõ paluniidü', mink tegünemist om tugõnu ka maa ärhuhtminõ (erodeerumine).
+hirmsa tahtmisõgaq
+korgõ palavik
+korgõ palgagaq
+korgõsingusõliin
+korgõst iäst halvast ilmast huulmaldaq
+korgidõ otsõgaq säng
+tuimõlik
+korgõ igä
+korõmba koolitusõ saanuq inemiseq köütväq hindä tulõvigu Eestigaq kokko
+Kõrgharidusõ saiõ tä Tarto Ülikooli ihohar'otamisõ tiidüskunnan liikumisõ ja sporditiidüisi eriala pääl 1999. aastagal liikumis- ja sporditeaduste erialal, aastak aigu ildampa saiõ viil õpõtajakutsõ manu.
+kõrgi olõkigaq miis
+korgõrõuhkus lätt kõvõmbas
+suu samblõsuu
+korgõtrükk
+Koridorin sais kolm Ottot.
+{nal} kurgumägi
+kõrisõlm tekk suurõ jõnksahusõ
+kaoq mu jalost!
+kraamiq elämine ärq!
+kardohkamuu pääle om sitt ärq veet
+kraamja tüüraha
+kurgupeethellü märk q-täht
+korjaq uma ask kokko!
+võtaq umaq nõvvuq ja nõsaraq ja käüq kodo!
+nobõ sitikit
+koras moro päält lastukõisi pliidi alaq
+koras ubinaq rüppü ja tõi kodo
+koras mõsu likõst pääst kokko
+koras söögisiini päähä ka kihvtitsit
+kork purdsaht putli päält
+Korneti ja Druski külli vaihõl Pilskalna järve põh'akaldõ pääl om Korneti liinamägi.
+Korneti om külä Lätin Alūksne piirkunnan, Vana-Laitsna valla valitsõmiskeskus.
+Korneti om külä Lätin Alūksne piirkunnan, Vana-Laitsna valla valitsõmiskeskus. Külä om merepinnast 180 miitre korgusen, piirkunna keskusõst Alūksnest 28 ja Riiast 192 kilomiitrit kavvõn. Lisas vallamajalõ ommaq külän viil turistõ teedüskeskus, rahvamaja, raamadukogo ja kodoluumuusõum.[2]
+Korni kiil (Kernowek) om kõmri ja bretooni keelele lähkü keldi kiil, midä kõnõldas Cornwalli krahvkunnan Lõunõõdagu-Inglüsmaal.
+Kornikiilne Vikipeediä
+kõrrapitäi kõrrahoitja
+äkki jäiq kõik vakka
+äkki tull mullõ ka miilde kon ma tedä nännüq olõ
+nurahtus
+haarahtama haarahutma habahutma
+kõrd lännüq miis kallo püüdmä
+kõrralda' luuduslaagrit Suurõmäe laagriplatsi pääl (massu iist)
+Kõrraldaja' ja tugõja'
+Kõrraldaja:
+Kõrraldaja':
+Kõrraldaja' pallõsõ' küläliisil kontsõrdilõ tulõkis aigu ja rahulist miilt hoita - et massin är parki, pilet osta, hindäle hää kotus löüdä' ja uma' sõbra' ja tutva' üles otsi.
+Kõrraldajit rõõmustas ka vastanuidõ küländ ühtlane jaotus vannusõ perrä, miä tähendäs, et noorõ' es jää' valiku tegemisest kõrvalõ.
+kõrraldi kuunolõgi tandsoõdagu näütüse
+tekk meile sääntse näütemängo
+kõrraldadas arõndustegevuisi plaane kogomine edespidise tegevuskava kokkopandmisõ jaos
+tetti võidõlus
+kõrraldajakogo
+ausa massin
+Kõrralik maa sisse kaivõtu kunt - tuu om tõnõ asi.
+kõrramiis
+nüüd sa murol pikuta
+kõrdapiten määridüq suusaq juuskvaq häste
+kõrralinõ kuunolõk
+kõrralinõ profesri
+kõrran
+Kõrran.
+kõrranolõk
+kõrraperäldäq süümisaoq
+rosmak sorso heenüs
+kõrrõq ommaq ristlõikõn tsõõriguq
+kõrralik keeletarvitus
+{m} kõrralidsõq rõivaq
+seletäs hummogust õdaguniq ütte ja samma
+timä isk voki pääl langa kokko
+Selet mugu vahtsõst, et nii mi kasu pikäs.
+isitüst langast kamps
+korsna savvas
+korsnist tulõ savvu
+korsnat kudama
+kortin om liinasüämen
+kortõriperremiis
+kortina plaan
+Kortin oll viil puultühi, nii ma naksigi tuud viil küländ kõllõt ruumi täütmä ummi vahtsidõ mängoasjoga, muidoki sääntside tallituisi ja asjoga, minkast ma esi arvo sai.
+kortin om näide ütine vara
+kõrdsi keldrin nätäs vaimo
+Kõrts
+Kõrdsimehe kalasupp
+kõrdsin hunasi rahvas
+ründsäk nürdsäk
+rüntsünüq ündrik
+tsütsüdi paprõ kokko
+kõrvaq nigu pangivanguq
+kõrvaklapiq
+kõrvalinõ
+Kõrval om viil üts ülene palomõtsu lillikene, seo om harilik laanõlill. Suurõ valgõ häiermega paistus silmä ku häitsema nakkas.
+kõrvalinõ tii
+kurdis jääse kõrva inämb-vähämb pümmes silmä
+kõrvajuurt kõhvitsõma
+kõrvasitt
+Kõrvõmaa
+kõrbaja päiv
+kõrvast naas mätä tulõma
+korv om käe pääl müü maaskit
+korvpallin sai Leedu Eestist jako
+korvpallin saiq võidu leedulasõq
+A kõrvuisi nahkhiiriga jagava Piusa kuupõn elokotust viil ka tõsõ' siibuga eläjä'.
+kosan käüti katõgese üts oll kosaesä
+kosajuttu naati ajama sõnamõistuisi
+ilmaruumilaiv
+ilmaruumilaiv joud Veenüse gaasikihti
+ilmaruumireis
+Kostabi-$eltsi liikmõ nakkasõ kuulutama vahtsõt etnofuturistlikku kultuuri- ja kirändüskäsitlust. Taa and vunki võro liikmisele nisamatõ nigu ka tõsisi väikeisi soomõ-ugri rahvide kultuurijakkuisile - etnofuturismi lipukirä lätvä hõimuliikmisen häste käümä võiolla tuuperäst, et kuulutõdas vahtsõ ja katsõtuslidse kunsti ütistämist põlitside "etno"tavvuga.
+oll kuuldaq latsõ ikulist käginät
+kuuldu õhupüssä pliks
+kuuldaq oll piidsa viuhknat
+kuuldu tasanõ koputaminõ
+Harilik signaal tull ärä ja püürhäll naas lindi räginäga liikma.
+kostu trummitõrinat
+oll kuuldaq tuulõ undamist
+kuuldu üts kiidsahus
+Köstrejärvest om löüt tsill'ukõist püdälät.
+rõivakunstnik
+praavus pikäst tõbõst
+hää uni
+Koti Aleks.
+kotiq ommaq vedelähe köüdedüq
+kotirihm suun olga
+kotinukk
+kotisuu om lobõvallaq köüdet
+kodas lavvõl korgõn järve kotsil
+vana kodas
+kotti ehtväq totiq
+Kõtt, masuuriguq!
+kott madsaht vasta maad
+kott om pundsulõ täüs
+kott lits halvastõ sälä pääle
+kougitsõs roobigaq tuha seen
+Kõva saa kokko pehmega.
+kõvas ja kivvukadsõs lännüq kaal
+kõvas kuioma plaakuma plaagatuma
+kinnähtümä
+kõva niguq ränikivi
+kõvõmb miis vääräs tõõsõ ärq
+krõnksi tõmmanuq sõrmõq
+kõvõrihe kasunuq puu
+kõvõrahe kaema
+väntrik puu
+kõvvõr tii
+Kõve, Villu Mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadustest, Juridica, 1996, nr.10, lk.555-559. (Tellijatele siit.) Mittetulosaamisütisüisi säädüs. Mittetulosaamisütisüisi statistiga äriregistrin. Mittetulosaamisütisüse alostaminõ.
+kaabidsõq trepp lumõst ja ijäst puhtas!
+kraadiklaas pett nii külm saa-ai ollaq
+kraanist juusk tsorinallaq vett
+koobidsi peräq kokko
+koobidsi peräq kokko
+kraatri põhan tsibises laava
+kraavliganõ
+kraaviviirne nõgõstu
+kraavi viiri pääl kasus hain
+kraavi perv pudõnõs
+kraavin vuulas vihmavesi
+kraavi täütes tuudi ruusa
+kraavitõt hainamaa
+kraav juht ülearvo vii ärq
+kraav aja hainamaa katõs
+kraav oll triiki vett täüs
+kraavi tulõvaq toeq pandaq
+haard poisil käest kinniq
+kraag nüüstüs vasta kaala mustas
+kraag pitsitäs kaala
+Kraasna (vinne keelen Krasnogordsk) om allõv Vinnemaal Pihkva oblastin, Krasnogorodski rajooni keskus. Kraasna om Sinjaja jõõ veeren.
+Kraasna (vinne keelen Krasnogordsk) om allõv Vinnemaal Pihkva oblastin, Krasnogorodski rajooni keskus.
+Kraasna ümbre, kunagidsõn Vitebski kubermangun, parhilladsõ Läti, Valgõvinne ja Vinnemaa piiri lähkün elli sinnäq vällärännanüisi setodõ rühm Kraasna maarahvas[1]. Kraasna maarahvas kõnõl' Kraasna murrakun, miä oll' väega täämbädseni Setomaal kõnõldava seto keele muudu.
+tsäbrän hiusõq
+tsäropää
+kõhvits sälgä kõttu jalasiiri
+A Kratu jääs mullõ igäväste miilde ni tuu, kuis üts kuri, värisejä, alahiitjä piniplika muutu ilolidsõs, väke täüs ja sõbras karmanipinis, oll midägi, midä ei annasi unõhta ka sõs, ku väega tahasi.
+Kratu oll aga minno peris hoitma naanu ja tuu es olõ joht kõgõ kergemb.
+raugats
+{m} kreeka müüdiq
+kreemikoogiq
+VEREVÄ KALA SUPP ́
+Pehmeq juustosupp küdsetüide kürvitsäsiimnidega.
+Kreemi muudu kohopiimävatt maas'ka-vabarnahämmätüsega
+vahavalgõ päärätt kleit kott palto
+kremli kongresse pallat
+Kreutzwaldi-nimeline gümnaasium
+Kreutzwald oll kõgõ kuulsamb Võro liina inemine
+Krevetiq hämmätüsega
+Kreveti-suidsukalasalat kohopiimäga
+Krevettega
+tsibuq maraq
+tsibu-tsabu
+krõkats
+kriipsliganõ
+jutijuhan joonõjaan
+vidi paprõ pääle mändsitkiq juttõ
+Kriisa suguselts eesti muusikan
+rassõl aol tulõ rihma kokko tõmmadaq
+kriisipiirkunda saadõti abiväki
+tsärreq värmiq
+mõista-iq hinnadaq
+veerepääline sais
+{m} kriminaalasa paprõq
+essünüide perräkaeja
+essünüide perräkaeminõ
+kriminaalpolitsei
+tsikõrd paprõ pääle paar rita
+Krõpõq juustopalliq
+Õli seen küdsedüq pelmeeniq kibluga-majoneesi hämmätüsega
+krõbahtuma krõbõhtuma kõrahtuma kõrõhtuma
+Krõpõ säläliha andas ette praadileeme, ahon küdset aiavilä ja kardohkatambiga
+Krõpõ heigikala rohilidsõ saladi pääl
+käräkoorinõ
+krohv tüküs lahkit sisse tõmbama ku kuios
+krõksna
+kõrrutõt prunts
+juhtnahk
+Kruunliina merekrõpastu
+Kroosu oll nii puron, et tä võtt mu üskä ja tsusas mu päädpite kaartõ ala, kost vett kallas ku kopaga.
+krossisõitja
+krundiq putusõq veerilde kokko
+maatükü nukaq märgidiq tikkõgaq ärq
+krundi suurus om neli hektääri
+krunt om vällä mõõdõt ja piirikivvegaq ärq märgit
+ruusahaud
+Ruus jäi maaha joba mäki küle ala', a liiva kand ́ jõõvuul edesi.
+ruusahaud kükätäs pedäjäluumõ täüs
+ruusahaud
+ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq
+ruusatii
+ruusa veetäs teie pääle
+kroosikõnõ
+kroositäüs
+kruus satas maaha lahkus ärq
+kruus oll lavva pääl perilde olõ es kummalõ
+kruus olt täüs vatt kuhas pääl
+kruus om veeretasa
+KRUVVÕKÄÄNDJÄ (VIRU VALGE, MAHL)
+kruvvitüübli oll pallo pikk
+kübäräviir jätt naasõ nao varjo
+küpär om kujost ärq
+küpär sünnüs su kleidigaq häste kokko
+küpär viltu pään
+rõimõkõnõ süüki oll viil kausipõhan
+Kubija müdsärik
+kubijas irises ja härises miihi külen
+koelmu koermu
+kudi palmikidõgaq kamsi
+kuhi katõti kinniq
+aja hindäle kraami kokko
+kuhagaq kuhapäägaq
+väänüs vöörüs
+kõigussõq põdrussõq väärüsseq
+kuhaors -saivas
+imäsaibas oll katski ja kuhi oll lümmükilläq
+- Kohe korjatas kokko savvusanna teedüs?
+kohe meil kõrd jäi?
+kohe mi kõgõpäält lää?
+{rahvalaul} kohe minnäq midä tetäq kurbustõ tulõ kooldaq
+kohe täl iks minnäq om
+Kohe sa läät?
+kohes saq läät?
+kohe sa läät taa beesi pinikesegaq?
+kohes sa nii aigsahe läät?
+kos sa huisku joosõt?
+kohe sa tüküt?
+no kohe sa rututat?
+kohe sa taa väidse jälq olõt soorutanuq?
+kohe sa tüküt?
+kohe sa lõhnat et pikembält ei saaq istuq?
+kos sa joosõt uma ulli päägaq?
+kohe tuu tikõlanõ ummõt jäi?
+kohe taa tii lätt?
+kohes tä tuu võtmõ pand?
+kohe vällä jõvva
+kühveldäs jahhu kotti
+Ku Jõksi Ado sannaliisi tüüle es panõ, lasksõ õnnõ miihil vett kanda, sõs Toropi Piitre pand uma sannalisõ ubiniid korjama.
+ku aida läät mehidseq pandvaq sullõ
+A ku ma är näi, et kõik tõõsõ, noidõ hulgan mu tädi ja mu hindä esä, ütlese sammamuudu vanaimäle "tii", sõs pidi ma tunnistama, et olõ-i päsemist, ni naksi tälle ka esi "tii" ütlemä.
+ku ärq läät mülgüdäq tuli kah ärq!
+ku arsti manoq läät sõs käüq üteliidsi poodin kah ärq!
+Ku Sa arvat, et uma kontseptsiooni vällämõtlõmisõ man avitasi Sinnu varatsõmbist pitõst tett filmi', sõs lepimi kokko, kuis Sa noid kaia' saassi.
+ku autol motor ja istmõq ärq varastõdasõq jääs koso perrä
+kuigiq iks saa
+kuigimuudu õks taa raha kokko saamiq
+kuimuudu ärq seletäq kiilt?
+kuimuudu edendäq ettevõttidõ tegünemist maal?
+kuis elät?
+Kuis Sa tälle üten elät (koton, võistluisil; määntseq ommaq hõigahtamisõq virgutamisõs, loosungiq jne)?
+Kuis emuq eläse?
+kuis ülesastjidõ süütmine om kõrraldõt?
+KUIS KOR'ADAQ?
+kuis kuuk maigulõ oll?
+Kuis?
+kui kuuldaq om?
+kuulõq vanamiis kuis sa sõs elät?
+Kuis lipsist sai kikilips.
+kui taa asi tõtõstõ oll?
+KUIS MA AUTU KÕRDA TEI
+"Kuis ma sinnu kül inne üles es lövvä?" küsüs inemine ja kallistas puud.
+kuis ma külh nii mõtlõmaldaq olli!
+Kuis mi kül nii võisõ mõtõlda, ohon oll jo sõbra elo! Proomõmi timmä viil mitmõl kõrral üles aia, a iks es olõ kassu.
+Kost mi tiiä, kiä om periselt haigõ ja kiä olõ-i?
+kuiviisi
+kuimuudu sääne asi saa ollaq?
+kuis nalla saa ku esiq tii-iq
+Kuis naid juttõ nimetedäs?
+kui nii?
+Kuis om?
+Kuis perren peetäv sünnipäiv erines sõpruga peetäväst?
+kuimuudu sust arvo saadi ku tõnõ kiilt es mõistaq?
+kuis sa hinnäst tunnõt?
+kui sa julgut timmä niimuudu laimadaq!
+no kui sa ummõhtõ sääne puss olõt!
+kuis sa saat nii huulmaldaq ollaq!
+kui sa mõtlõt taad hääs tetäq?
+midä sa seost inemisest arvat?
+kuis sa taad nimme vällä ütlet?
+kuis sa taa asa pääle kaet?
+kuis sa sääne videlüs saat ollaq?
+kuis sa tullit maildõ vai vesilde?
+kui sa kitiq? ma es kuulõq
+kuis sa võit nii hindätähtsä ollaq!
+kui sa saiq sääne huuspill ollaq!
+kuis sa sait nii tetäq!
+Kuis seod kirotõdas?
+kuimuudu seost lausõst arvo saiaq?
+kuis taa asi sullõ putus?
+kuvvildõ taa käü hüvilde vai paheldõ?
+Kuis selgitedäs vällä püüdjä vai lugõja?
+Kuis Su lemmikmänguq ommaq vahetunu? Määntsit mängõ olõt pikkä aigu mängnü?
+kuis su noorõmb sugu eläs?
+Kuis Sa sünnipääväs ette valmistat?
+kuis su tulõvadsõ nimi om?
+Kuis tä muido om?
+kuis tä naisist arvas?
+kuis tiiq kimmätät et...
+kuis ti huult tennädäq?
+Kuis teil sääl Vahtsõl-Meremaal emudega om? Meil Muhun ommaq kah emuq ja ma mõtli, et emuq ommaq Vahtsõlt-Meremaalt peri ja sõs et sa olõt kah säält nigu.
+A buss pand ussõ kinni ja sõit minemä...
+Aga es, timä olõ-õs nõrgakõnõ, timä tapõl edesi naabritarõ jõhkamidõga.
+ku juppõ puudus tulõ sõs vorbimiq mano
+Aga ka tuud vaihõkõrda olõ-i Paulil pikält, selle et timä mõtõldu naasõ imä ei lupa umal tütrel kävvä läbi mehega, kiä pallõs umil latsil (nimelt Oskaritol) umalõ imäle pettä.
+A ku veidükene maaha kuuri tuud pääletõmmatut soliidsust, tulõ tuu alt vällä õnnõ nuurmiis, nink ku kaia viil sügävämbäle (?), tulõ vällä maapoiskõnõ.
+A laulu omma nüüd muutunu nigu hengelises uma uinahtuväst saiskumisõst.
+Aga mitte igäväste.
+A pikält jää es mu rahu pidämä: püksi olli mu jago! No naksi muu paki kah püürhällü pääle tulõma.
+Aga näide pilgu olli külmä ku ijä ni suu jäi lukku.
+a piaaigu egä kõrd vii essütäjä mu
+A päälinno muud püssi häste alalõ Mulgimaal, Peipsi veeren Tartomaal, Setomaal, Võromaal.
+Tuul aol, ku laulusolkja võtsivä ette vahtsõ ulli laulu, lindäs vatutav õlu üle nende pääde nink kistutas virina kõrrapäält.
+Aga' seeni'maani om meelen, ku ma 2006. aastaga piimäkuun teie Moskvan näütüst "Homo grandis natu" ja ku Moskva tolli esi'erälidse bürokraatia peräst saa-as töid tollist kätte, ku mu viisa sai otsa ni ma pidi sõitma tagasi Talinahe umma viisat pikendämä ja ku näütüse vallategemine tull edesi tougada'.
+A sõs halgaht mullõ miilde, et innembä miildü tälle väega joonista ja ma palssi timmä, et tä joonistanu vai kirotanu (tä mõist kirota ütel aol katõ käega).
+iks süamelüük jõud rattajoosust ette
+Aga suvõ lõpun ma kaodi kõik: kallimba, perre ni kodo.
+Tä või tuu esiq kaibaq, a või üle võttaq ka kähri vai rebäse tühä oosõ.
+Trobikund herädänu miihi, murdsõva aita sisse. Ilmarit olõsi vaia, laulu läävä jälki vallalõ.
+Aga tütrik oll näist kõvõmb ni pässi pakku.
+Aga ütspäiv oll koolin kõva kõlahus õkva tuu poisi kotsilõ.
+A uni tulõ õnnõ noil, kel mõttõ rändä-äi.
+Aga Vallikraavi pakk mullõ midägi viil ilosampa, säält lövvi ma suurõ armastusõ ja pia ka maja nigu unõnäon: tuu oll muidoki vana ja puust, timä suur aid oll täüs uibiid süämesuurustõ ubindõga.
+ku Eestit ja Soomõt kõrragaq kaiaq sõs
+ku es olõq tävvelist nõvvu sis tetti ohemb katus
+ku sünnü-iq sõs tulõ sünnütäq
+ku eksämi pääle mõtli nakas süä halutama
+Ku imä käro mano piimäpakiga tagasi tulõ, näge tä, et käro om poolõst saadik täüs naïakit pakikõisi.
+Kuigi kõrrakaitsmisosakunna päälik Tiit Allik lupa, et kutmisõ pääle tuldas vällä niisama kipõstõ ja määndsitki häti säändsest muumisõst ei tulõ, pelgäse paikligu inemise tuud muutust õks.
+Tiidjä eräkliendihalduri käest küssü' om külh kõgõ parõmb, a inemine esi' saa iks kah rehkendä', midä täl vaia lätt.
+Tä oll kül olnu peris sündsä meesterahvas, a äkki oll juuma naanu ja kongi tüüreisi pääl oll täl hotellitarõn süä üles ütenü.
+ku häbendeles umma kiilt kõnõldaq sõs murd riigikiilt
+ku härgigaq künneti panti ikäs härile sarvi külge
+ku hainaq kõsisõsõq võit naadaq kokko pandma
+ku hain vaos littu sis tä ei kuioq ärq
+ku iks kõik päiv ärq kungutat sõs võtt noogusõq haigõs külq
+Ku inemine sai Piusa kuupõst hääd klaasiliiva, sõs nahkhiire' pruugõ' inemise kaivõtuid kuupõ talvitamisõ kotussõs.
+Ku esä tuu päiv kodo joud, haard tä kõrraga mu käest küssü: "Kas sa, Paul, kävet mu karbi man?" Ma neelähti ja muidoki võlsõ, ütli: "Es käü." Tä küsse tuudsamma viil kõrra ja ka kolmandat kõrda.
+ku jänes pinni pakõs sõs nakkas ristitämä
+Ku joonistat naid ka esiq, joonistaq siiäq kah!
+ku eskiq Jüri ei tiiäq sis tiiä-eiq kiäkiq
+Ku kaarnakivvi mõistligult pruuki, saa timägä nii mõndagi ihalduslist kõrda saata.
+Ku sõs oll ́ õkva man kah viil oroviir vai mäekülg, oll ́ seo keremb viis muidoki koobasann.
+kuq kägo jo ussaida tulõ om pahandus kah
+ku ma müratäden maandusi kapotil
+Ku Kaspar om 15-aastaganõ, om Oskar kah 10 aastakka täüs, nii et tä jaga ütte ku tõist, miä tä ümbre sünnüs. No tulõ näile tii pääle ette vahtsõnõ jukõrus.
+Ku Kaspar om 5-aastaganõ, sünnüs tälle perrehe väiku veli Oskarito.
+ku kast täüs saa sõs röögiq!
+Ku kavva mi piämi umma rahha uutma?
+Ku kavvaoodõt doktor peräle joudsõ, pandsõ imä tähele, et tuu oll innemb noorõpoolinõ meesterahvas.
+ku kavva pass jovvun om?
+ku kavva sa sängün hapnõt?
+kuq kavvõndan puut om?
+Ku kiäki taht esi määntsegi kimmä mustriga vüü kudamist oppi, või võtta uma langaq ja mustri üten.
+ku tei ma sulle pudru hää
+ku hüppämä tulõt saat liti ärq
+Ku kelgi om hätä puudus ja tä taht umalõ hätä saia, sõs tä lätt ja vali sündsä puhmu ni võtt säält mant hädävilä.
+ku kõnts alt ärq lätt sis lätt maa kuivõmbas
+ku kõtar om katski sõs tsõõr võnkas
+ku piniq maruhaina sööväq sõs lääväq marru
+ku üle pini om ärq astut sõs üle hanna ärq jätkuq sa astmaldaq
+ku kõik asaq ommaq kuunpuul sis om iks kogosamb
+ku kõik häste lätt olõmiq hummõn joba koton
+ku kodo joudsõmiq oll välän joba pihtpümme
+Ku korgõ om joba tatipuu?
+Ku kulda lövvät, tulõt õkva joosuga.
+ku külmä maa pääl istut lätt maahädä sisse
+Ku kuu om täüs, sõs om timä tsõõrik.
+ku laadun om sõs laadust osta
+ku tapõlusõq olliq läbi lätsiq sõapaossin olõjaq kodo tagasi
+ku latsõq kodo tulõvaq sõs om majaliisi hulga
+ku lats tege uma voli perrä miä taht sõs om pia pahandus takan
+Ku latsiaia-iäliidsi ei juhtu tulõma, sõs om vannusõrühmäs I-IV klass
+ku pidossilõ minti sõs küdsediq suurõq tsõõriguq saiaq võediq üten
+ku muro poolõs tiit saa kikukõnõ
+Ku Liivi lupa.
+ku liinamehel särk säläst võttaq jääs alastõ a ku võrokõsõl särk säläst võtta jääs hamõh sälgä
+ku liina tulõt otsiq minno üles!
+ku lang iskin pallo kiirdo saa sõs lööväq kuuruq sisse
+ku eläjäl ommaq veimeq sälän sõs tä jääs kõhnas
+Ku ma 21 aastaga iist Armeeniäst Eestihtõ kontsõrtreisile tulli, imehti väega, ku näi, kuis naa imetsirgu puumvilla tsankva ja tuust puumvillast palajatrullõ teevä.
+ku maa om kobritunuq sõs või tedä jo traktorigaq arriq
+Ku ma naksi tüüle suurõn Roodsi reisifirman, sai Nickost mu ülemb.
+Ku ma käve latsiaian ja peränpoolõ koolin, sõs ma es tiiä, et nakka elämä sääntsel imeperätsel maal.
+ku ma kerikun suigahta sõs tüünäq minno!
+Ku ma mõtlõ umahindä elo vai tiidmise pääle, sõs tan ainõvallan om nimelt muld hää, rahustav, julgõ vald.
+Ku ma olli 10-aastaganõ, lätsi mu vanõmba lakja.
+Ku ma olli Arrani saarõ pääl, sõs paistu Kintyre'i muld tõõsõl puul merd.
+Ku Marje kõnõl umast projektist, miä pututas kulda ja mulda, sõs edimäne ainõvald, miä hinnäst seo sõnapaari külge haaksõ, oll mul metafoorilinõ, tähendäs sõs vannosõnno vai ka egäpäävä-õigõspidämiisi vald.
+Ku ma teedä sai, et nä tulõva, oll mu külmetüs kogoni tühi.
+Ku ma sääne pirts olõ, sõs ei taha tä innemb mukka kokko saia, ku ma olõ arvosaajambas muutunu.
+Ku ma koolõ, saa ma mullas ja ma looda, et õkva tuust maast võrsus midägi ilosat, vaest määne lill, määne terävili...
+karmanist sis telehvooni võtse
+Ku ma timmä edimäst kõrd sinnä kaema lätsi, es tunnõ ma timmä ärki.
+Ku ma naassi tuu õdagu Talńa liinast ekspressbussiga Tarto poolõ tulõma (pääliin oll ́ kopa iks väega ette vidänü), oll ́ nii, et egä kilomiitrega lätsivä mõttõq pää seen naljakambast.
+ku ma ütevoori liinan käve
+ku ma ütskõrd ärq kao külh sa sõs arvo saat
+ku miis muialõ lätt naanõ kodo naardas
+ku midä käset sõs jõbisõs vasta õnnõ
+Ku innevanastõ umandati folkloor suulidsest perimüsest, sõs seoilmaaigu kujunas ja liigus taad ka trükiallikiten ja meedian.
+Ku Mirtel nakkas arbuusõ k asvatama, sõs tahtsõ jo timä kah midägi maaha panda'!
+Kuq mõni mutik om haardõulatusõn, tsiht kameeleon tuud mõlõmba silmäga, et vaihõmaa täpsähe kimmäs tetäq.
+nii nigu mõte, et ma võisi Hedyt hoita
+Ku muido võetas turismitalon teenuse iist rahha, sõs savvusannapääväl küti kõik sannaumanigu, ka Mesipuu talorahvas, sanna ilma rahha küsümäldä.
+ku mul miis elli sõs mul oll kõkkõ täüskäsi käen
+jos muna om valmis sis süüq!
+ku muud mõista eiq sõs toolijalaq õks valmis treiä
+karksi manu kõrrale naid hõiksi
+ku nä tüllü pööriq sõs naksiq anomit laotama
+Ku näio võisõ kävvü palla pääga ja ilma põllõlda, sis abielon naasõ man peeti tuud häbüasas.
+Ku nesseq tuulõq hämmäse läbikülmänüid mõtso, nakkasõ ossõ ja nõklo pääl kasuma jäänõglaq nigu üts hilkaja, mõtsast pall ́o tsillõmb mõts.
+Ku Nõvvokogo Vinne väeq 1944. aastagal Eesti hindä alaq tagasi võtiq, naglotadi pääosa standardrüüpegaq raudteist kolmõ kuuga jälq 1524mm laja rüüpega raudteis.
+ku noq valgõvalugaq kodo joudnuq
+Ku õdak läbi sai, es tii esä inämb tõistkõrd samma vika ni and ärminegi pääl kätt.
+Ku olõt uma kandidatuuri üles säädnü, sõs ku saat, panõ' hinnäst valmis näidega kokkosaamisõs.
+lasõq üts kurvahus ku väsünüq olõt!
+Ku ma viiendän klassin olli, tull äkki tuu poiss mii kuuli, kolmandahe klassi.
+Ku oll ́ teedä', et tegemist om kvartsliivaga, võisõ 1922. aastal pääle naada klaasiliiva kaibmisõga.
+Ku tähtsä om Sullõ ollaq stiilne ja kuis Sa tuud vällä näütät?
+ku hää nilgja om külh sõs nahk ka häste nilgus
+meite tsurril om nüüd hää miil
+ku kõhn suvi om sõs saa ka kõhn leib
+ku üüse lätt uni ärq kõhvõlõt niisama sängün
+Ku Ormi maali päält kaiaq, sõs tiidnü külh.
+Ku Orm olõs mu esä olnu, sõs olõs ma viikingilaiva pääle saanu.
+ku mõistat mõotaq tiiq pruuvi!
+pallo tahtjit olõssiq?
+Ku pallo inemiisi om andnu' uma elo kulla iist! Inka indiaanlasõ' ja näide kultuur om õnnõ üts näüdüs tallõn pikän, pikän rian.
+ku pallu ja mändsit tüükotussid om seoga köüdet;
+ku pallo om naid kivve nõstõld a tervüs om iks viil alalõ
+ku pallo sa hindäle naid hilpõ korjat?
+ku rassõ sa olõt?
+ku pallo seo aasta liiriminejit om?
+Kupall ́o sääne mass?
+pallos tuud kraami om?
+pallo sul tüüaastit om?
+Ku Sa esi piät bloki, sõs mille?
+Ku piätüs naas kätte joudma, sõs ma proomõ tukõ timmä käe alt, et välläpoolõ liiku, a tuu es õnnistu.
+nigu perremiis mano sai nii lei mi jutul jaku sisse
+Ku pere' tull, sõs sait vai koopõratiivkortina järekõrdagi.
+Ku Piusa kooba' omma' inemise näpotüü, sõs tansaman kõrval näemi ka luuduslidsi kuupõ ja uusi, midä om urgatanu' vesi.
+Ku pääministrikandidaat küländ Riigikogo hääli ei saaq vai ei tulõq valitsusõ kokkopandmisõga toimõ, om presidendil õigus 7 pääväga nimmata mõni tõnõ pääministrikandidaat.
+ku hansalõ vallaq eederit pääle saa liikva
+Ku mõtõlda mi maarahva inemist ilma sannalda, olõssi seo küländ võimalda asi.
+ärq ligonõs puu sõs turihus ärq
+ku rahha om võit minnäq kohe üsigiq tahat
+Ku raketi otsa saava ja vahtsõnõ aastak joba veidü aigu käen om olnu, läävä kõik är magalõ.
+Ku rassõ oll ́ joba naid karusmarjugi koŕada'!
+ku siug om pandnuq tulõ järeldäq arsti manoq minnäq
+ku rasõv panni pääl joba tsärises om õigõ aig pliiniq pääle pandaq
+ku kaarnas üle talo lindas ja rüük sõs om tallo kuuljat uutaq
+Ku sakõstõ Sa tuud tiit?
+Ku sakõstõ kõnõlõt tõisilõ anõkduutõ?
+ku sa koolin ei opiq sis jäätkiq elos aos mustatüülises
+Ku S'aksa väeq 1941. aastagal Eesti ärq võtiq, naglotadi samal aastagal kõik laja rüüpägaq raudtiiq kitsambas, standardrüüpegaq raudteis.
+ku sa muido ei tunnõq kobiq käpägaq!
+ku sa nii pallo nühit kulutat pükse sisse mulgu
+ku su hindä elo kõlbas inne kittä
+Ku Sa otsustat saataq umaq tiidmiseq kooliperimüse korjamisõ võistlusõlõ, sõs oodami, et panõt mano uma kontaktteedüse: nimi, sündümise aig, elokotus, kuul, klass ja ku om, sõs e-aadrõs.
+ku sa olõt sääne närbe sõs ei lääq tüü kah
+Ku Sa tahassi V Umma Pito lavalõ säädi', sõs oodami Sult ildampa 31. märtsis 2017 kirja, kon kõnõlõt umast lavastusideest, miä pruuk joba ettevalmistõdu asju: - võrokeelitse laulupido 5. ja Eesti Vabariigi 100. sünnüpäiv - veebruarin-märtsin avaligul rahvahääletüsel varatsõmbi pitõ laulõ põh ́al valitav pido repertuaar.
+ku sa ütskõrd ärq koolõt sõs annaq naaq nirdsoq-nardsoq mullõ!
+ku sann ärq küttü sis lasti hüdsil viil saistaq ja hõõadaq
+Ku tuu valmis oll, säimi pini hauda, pannimi väikse lillikese üten ja saisimi kõrrakõsõ aigo hillä.
+Ku taa ao otsingile lövvüs eesti kirändüsen väega radikaalsit lahenduisi (näites Ilmar Laabani sürrealism), sõs Kolk löüdse uma stiili tavaperätsembän võrokiilsen loomingun.
+Ku seost ufo-as ́ast inne sotti ei saaq, sõs saq, Ruudi, uurit seo kõik kinäste vällä, ku suurõs kasut.
+ku tan külän olemi ütstõse kõrval
+Ku seo nuka inemine esi' pidä umma elämist ja elukotust küländ hariligus, sis küläline pand tähele Karula rahva ummamuudu olõkit ja kõvva köüdüst maa ja luuduga.
+Ku Siiri Onnit putt, kaos Onni karmanipõhja.
+ku sinnu Hedy saa ma kasvai nätä
+A ku sõbra olli poodist tagasi joudnu, läts asi halvõmbas.
+Ku keväja poolõ talvõ, - nigu inämbält jaolt naa sõakäügi olli -, õks külä maaha är palotõdi sõs suta es kiäki sügüses tävvelist hirrest sanna üles rako. Tull ́ löüdä mõni keremb viis.
+Ku tahati ettekannõt pitäq, pallõmi saata uma jutu kokkovõtõq (kooni 200 sõnna) üten konvõrendsi tüükeelen 15. põimukuu (august) pääväs.
+ku sa iks uma olõkigaq inemiisi ligi ei tõmbaq sis parõmb ärq võtkuq taad ammõtit
+ku sul midä vaia sõs hõikaq!
+Ku Sul om olnu segädüisi suhtlusprogrammõ vai -lehekülgi tõisi pruukjidõ vai administraatoriga, sõs mille?
+Ku suur avvuhind piät olõma?
+ku suur piät olõma kundsavaih?
+Ku suurt rahatagavarra edespite hoita'?
+Ku suurt rahatagavarra ma edespite tähtaolidsõ hoiusõ pääl hoitma pidänü?
+Ku tä är vässü, sõs ma lauli tälle, pajadi jutussit jne.
+Ku tahat Karulast inämb teedä', vali' teema ja loe' manu.
+ku tä ärq süändü sis raamaduq muguq lindsiq õnnõ
+Ku täl om, sõs jaga tä tuud tõisiga, ku puudus majja tulõ, sys nakkas esiq julgõlõ larmi lüümä.
+Ku tä��mbä tä pääle viil mõtlõ, sõs kurgun nakas pitsitämä.
+Ku tä näid tarvit, sõs tä sais parõmbas es lää, ja et noil ruuhtõl olli ka tõõsõ toimõ, sõs tä jätt noidõ võtmisõ maha.
+ku tä purjo jäi naas õkva taplõma
+ku Tarton suurõkooli pääl olli
+Ku tä saassi, läässi tä peris üskä nigu sõs, ku tä viil väiku oll.
+Ku tä oll är süändänü, sõs hindäle tä tuud tiidmist es piä.
+Ku tä tull, oll täl käen Musi kaalarihm.
+ku tä üts kõrd puul tunni illahut tuust olõ-iq midägiq a ku märk naadagiq ildas jäämä sis tulõvaq pahandusõq
+Ku teil aigu om.
+Ku teil naid paprit üten olõ-i, om ti notari man käümine as ́alda.
+Ku ti esä kuulmise pääl oll ́, sõs õnnõlik juhus appi es tulõq.
+ku parõmbat kaupa ei sünnüq
+ku tiiq mullõ patja üten ei panõq sis ma nakka teid vaivama
+Ku tüüd es olõ, käünü suvildõ kõovihto tegemän ni näid möömän (Auto oll kõikaig härmläisi ja muid kahtlaisi tegeläisi täüs.)
+Aig tulõ, lammas pöetäs, hää tütrik naasõs võetas.
+kui tules Hedy suud mul annass tassa
+Ku ufoq olõman ommaq, sõs seo om külh säält peri.
+Ku ufo viil mu nurmõ pääle maaha tulõ, sõs ma pallõ-i muud, ku et nä minno siist är veenü.
+Ütes võro kirändüse vahtsõstsünnü tagamaas om võro hindätiidvüse heränemine. Tõsõ tagapõhja andva vahtsõmiilse liikmise eesti kirändüsen 1980. aastide tõsel poolõl ja 1990. aastidel - taal aol ilmus paljo vahtsõmiilset, katsõtuslikku ja "mitmahelülist" kirändüst.
+Ku ütel ilosal riide hummogul tull mu imäle miilde, et tuusama riide, paari tunni peräst, om ladina keele eksäm ja tä teno umalõ kiriväle tudõngielolõ es olõ joudnu tuu jaos oppi, sõs paistu tälle, et ainukõnõ päsemine olõsi hindä haigõstegemisõn.
+Kirotaq niimuudu, nigu Sa hariligult sõpruga kõnõlõt ja kirotat.
+ku und olõ-iq sõs luuskõlõt sängün
+Kui kaia', kuis tä laest kinni' hoit - varbaküüdsiga.
+Ku kai algul, näi ütsi asjo ja ku kai kavva, sõs oll ́ viil tõistsugutsiid asjo ka nätäq, midä algusõn es näeq.
+kuivaq hainaq viidiq küünü alaq
+kuivaq lastuq palliq kõva tulõgaq
+Kuiut ku lest.
+ku marran purõ om väega hallus
+ku välkü lüü ja müristäs sis kukutätä tõrõlõs
+ku vanan iän tä kuuli?
+Ku vana om sann mii maanukan vai maailman ülepää? Vastada võinu niimuudu, et sann om olõman olnu aigo alostusõst pääle.
+sokk
+Ku varandus om avvuhinnas, sõs tulõ papakonkursilõ pall ́o rahvast.
+Ku inne tarvitedi paigapäälist kiilt koolin, kohtun, kerikun ja vallamajan, sõs 20. aastagasaal jäi timä tarvitus kõnnõkeele tasõmõlõ.
+kuivan mõtsan om suur tulõhirm
+ku vastust ei löüdäq sis lõpõs asi halvastõ
+kuivatõduq ja sooladuq nahaq
+keldokala kelt
+kuivat tint
+kuq viikraan tsilgus piät tihendi ärq vaihtama
+ku tsipa märgotat kül sis miilde tulõ
+krobask krobõsk
+kõbi krõnks krõmm
+kokko kuionuq vanamiis
+Ku Vidrik sünnitüsmajast kodo tuudi, oll' Sass joba üte aastaga Mõtsu perren elänü.
+ku viina manoq saa kihmas hindä õkva täüs
+kuiv tohk om hää tulõalostus
+kuiv makõ maraviin
+palo palomõts
+kuiv puu võtt hõlpsahe tuld
+kuiv tohk om hää tulõalostus
+Kujonamislukõ lõpp om saman ka "tõõlidse" olõmanolõmise algus - kuvõrd tõõlitsena ja kuvõrd olõman on võro kirändüs 21. aastasaa edespiditsil kümnenditel, taa sõltus joba neide ritu lugõjist - egaütest eräle ja kõigist ütenkuun.
+Kujonamistagaplaanõ poolõst kuulus taadõ kirändüsliste põlvõ ka võro kirändüse üts kesksit nimesit Madis Kõiv, a trüküsõnna jõudva timä etteastõ kiränikurollin ildampa ku tõisil. Taaga om tedä - sünnüaastast huulmada - põhjost pitä vahtsõmba ao võro kiränikus.
+kujotaja kunst
+ettekujotamisõ võim
+kikka-aabits
+kikka- lainõ- katussõhari
+kikkal ommaq kiriväq hannasulõq
+kikkal om tsakilinõ hari
+kikkamaraq ommaq mustaq piinüq maraq suun kasusõq
+kikkaseenehullus
+kikka sulõq olliq kohovallaq
+kikkatapõlus
+kikas and latsõlõ nokigaq paar vopsu
+kikas kirge ja vuhvõ siibogaq
+kikas krill ja korjas purukõisi näüs kas taplõma ka tulõ
+kikas sõkkas kanna
+kikas pess timmä nokagaq
+kikas sõkk kanna
+sadamisõgaq nisõldu mul jalg ärq
+sattõ persilde
+sattõ pikäle
+sattõ peräriikese päält maaha
+sattõ maalõ ni tappu ärkiq
+sattõ maaha V mahaq
+sattõ maaha niguq madsahti
+sattõ nii rängäste et murd jalaluu ärq
+sattõ põlvõ veritses
+sattõ maaha potst!
+sattõ puu otsast maaha ja sai vika
+sattõ sügävähe
+sattõ persülde V persilde maaha
+trehvü hunalõ mehele
+sattõ üllest katussõ päält alla
+sattõ üle loodsiguveere
+kukrutsopp
+Kuklaisi ähvärdäs ka pessi lahkminõ.
+pand halõhõhe jõrvama
+kukukõnõ
+lask keldriluugi kinniq
+külä om jõõ veeren
+Külä om merepinnast 180 miitre korgusen, piirkunna keskusõst Alūksnest 28 ja Riiast 192 kilomiitrit kavvõn.
+küläline
+külän om inemiisi hulga vähämbäs jäänüq
+külän olõ-iq vett
+külä. Ta tähts ́us setosidõ elolõ.
+küläütine maa
+külälaadu pääl pakuti kõkkõ trääni
+külä lähkün
+küläline istõ tooli pääle
+külälise ärqsõit oll õigõq äkiline
+küläliseq säiq hinnäst minegi pääle
+küläliseq tulõ õs kõrragaq
+küläliseq pandasõq võõrastõmajja elämä
+küläliseq ommaq mi majan kõgõ oodõduq
+küläliseq panõmiq hotelli
+küläliseq lätsiq aida
+küläliseq tõiq saaso lihha
+kõhn vastavõtminõ taa om külq külälise jaos
+Külälisele pakutas iks süvväq, esiki ku tuu om tulnuq kutsmalda ja aja umma asja.
+küläliisile anti häste süvväq ja juvvaq
+Küllä ommaq lubanuq tullaq ka kihnlasõq ja mulgiq, kiä tutvustasõq ummi murdõsõnaraamatit.
+Küläliisi raamat
+Küläliisiraamat (jutt viil tulõ)
+küläliisi ravitsus tull pallo masma
+küläliisigaq viisakas
+külämeheq sõimssiq vahtsõt kõrda
+küläelo
+külä kõnõlõs timmä
+Külärahvas tähüstäs 2006. aastagast Sabbe Augusti sünnüpäivä matkapääväga.
+külärahvast härgütedi kuuntüüd tegemä
+külän elliq õnnõ latsõq ja vanaq
+külän om viis tallo V peret V ello
+külän sai kõvva süüdüs ja juudus
+lätt velele küllä vastamiilt
+kävvü' Ähijärve luuduskeskusõn
+pruuki' ilma rahalda internetipunkti.
+Kaia ́ kyk aig puutrih Setomaa ni uma valla lehekülge.
+tulkõq miiq puuti!
+Külälisele
+Hainakuun ja põimukuun om küläliisile pruukmisõs viis tarrõ maja tõsõ kõrra pääl.
+Kõgõ astu ma sisse Seto tsäimajja, kon ma süü pliine miiga ja juu küümnetsäid.
+Küläliisikeskusõ lähiksel:
+külä takan om väiko kingokõnõ
+Külä ümbre ommaq Korneti järveq, niisama om sääl Korneti-Peļļi hoioala. Korneti ja Druski külli vaihõl Pilskalna järve põh'akaldõ pääl om Korneti liinamägi.
+Külä ümbre ommaq Korneti järveq, niisama om sääl Korneti-Peļļi hoioala.
+külä vaesõq tulliq kokko
+külä pääle kaema läämi
+külä vaihõl kõndõ võõras miis
+pümme tulõ külä pääle
+Kulda jo lövveti.
+kullagaq vaihtaq miis
+Kuldehte': kõrd olli' mu sõrmõ' täüs kuldsõrmussit, suuri ja rasõhit.
+Kuld tulõ-i' nii pallodõ hääde vahtsidõ mõttidõ pääle, tä võta-i' kedägi tüüle, om küländ halv matõrjaal latsiaido eihtämises ja uma söögiväärtüse poolõst om tä kah hoobis hõel.
+Kuld näütäs rikkust ja võimu.
+Kuld ja muld käävä' kokko.
+Kuld ja muld omma' nigu raha ja rahu.
+Kuldkirstu' muinasjutõn ku rikkusõ ja vara tunnismärk.
+kullanõ kuu
+kullanõ udsu naasõ siiri pääl
+kuldnokiq ommaq platsin
+Kuld, no tuu ostmisõs mul joht rahha olõ-õi'.
+Kuld oll näide käest är' võtnu' mulla, kullaotsja' aanu' nä üles mäki pääle vai viläldä' kõrbõmailõ.
+Kuld om väärtmetall.
+Kuld pand sakõstõ mi süäme lukku.
+Kuld pidänü' olõma tuu kõgõ püsüvämb ainõ' maailman, sõs, ku kõgõ muu väärtüs satas.
+Kuld pidänü' olõma tuu, miä inemiisi kuun hoit, - hoitmisõ tunnismärgis kingitäs sõrmussit ja muid ehtit.
+Kuld, miä om nii hää juhtmisõga, pidänü' tegemä kõvõmbas noid kõgõ nõrgõmbit elektrooniliidsi signaalõ ja tuuga pakma inemiisile ilosit läbielämiisi helü ja pildi vallan.
+Kuld: seo ausa metall, nii mitund muudu hää - püsüv, vormitav ja illos.
+hää minogaq tütrik
+kuldvits kuldsõrmus
+Kuld sünnütäs sagõhe kadõhust, muld sünnütäs ello.
+külge nakkama nakahtama{mitmit kõrdo}nakatõlõma
+külge putma putahtuma puttuma
+küllütämä
+küllä mindä-iq tühje kässigaq - sääne om harilik kommõq
+kulla imä kuku imä
+kulla helkämine
+Küllä jääs küläsüük.
+Kullal om korgõ vibratsiuun.
+Kullal omma' uma' piiri', tuud pidi joba kuning Midas tunnistama.
+küländ terräv hindaja
+Küländ paljodõl võro viisiku laulõl om tõõpoolõst seossit seoilmaaigsõ folkloori ja popmuusikaga.
+om küländ suur võimalus
+küllä minemä
+Kullaorost edesi sõita', korõmbal mäki pääl, oll indiaanlaisi elokotus, kink territooriumi värehti iin tull annis tuvva' mitte kulda, aga tubakut, - pääväle, kuulõ ja tähile.
+kukunõ pernaasõkõnõ
+Kullapalavik..
+arvadaq muialpuul olnuq parõmb elläq
+Vast ma olli ka ärtoukaja loomuga.
+Vast om esimuudu uhkõ tunnõ olla kõigi meesterahvist küläliisi kõgõ armsamb tarõtütrik.
+Külläp om nii mõnigi tundnu, et õigõ ja hää sõna tüküse mõnikõrd kõlama võltsilt vai igävält.
+külq sa tiiät a sa taha-iq üteldäq
+sul om vast õigus jah
+vast kah
+kullassepä tüü taht täpsüst
+kullasepp hormõ hõpõt
+vinäldünüq suulvesi
+külq elo oppas
+sõnatuuja tõi hää sõnomi
+kunnapojast saa kunn
+kull laugõlõs taiva all
+külh kohus tege meeste süü selges
+külh niild niguq kolm päivä söömäldäq olnuq
+tii-iq küll külläle liiga
+haugas laugõlõs ülevän mõtsa kottal
+külh ma näi jället und
+võiq ma olõ noq päivin!
+külh ma toolõ sunnikulõ viil näüdä!
+külq ma sinno mata ärq peläku!
+külq ma su vemmeldä!
+külh ma sullõ tasa tii
+külh ma sullõ tasa tii
+tiiämiq su vigurit!
+külh mul oll tegemine et tulõma saiaq
+võih oll halv lats kõgõ toorat!
+külh oll väkev pido!
+"Kullõ', ma loe sullõ!" Võro latsiraamadukogon
+külq om illos elläi!
+külh ommaq õks mõtsalisõq!
+külh om ilmadu suur kardohk!
+või om juudanahk!
+ommaq külh persevasilaq jätiq asa ajamaldaq!
+külq pand hinnäst kauga rõivilõ
+külh pidol sai nalla!
+kull piirdse muro pääl sabitsõvat kanakarja
+Külh pini om rõõmsa!
+külh putras ulluisi kokko!
+noq sa oppaja käest võttaq saat!
+külh sa olõt visanuq!
+külh taad last om rassõ rõõmsas tetäq
+kül tan visatas haussi!
+haugas linnas kanalõ õkva sälgä
+võiq tä kõnõl kinäste!
+külh tä makõt a minno tä ärq es kõnõlõq
+Külh tä är lätt, kasvai liina.
+külq tä lavva takan pomõ
+külh tä om jäledü vällänägemisegaq
+külh tä lõhnas tuud inemist
+külh tä pungõl a iks pidi minemä
+külh tä sanatooriumin ärq nunnotõdas
+külh tä timmä lõhnas!
+külh tä pühend timmä!
+külh tä mähäs hapnitkapstit
+külq timäl om hõlpsa elo
+külq ütskõrd lätt miiq elo kah parõmbas
+rikas pulmalaud
+rikkalõ eleti
+külh ütel tõsõlõ halvastõ!
+haugas vuhvõ siivogaq et üllen üte kotusõ pääl püssüq
+Külmä ilmaga võtt ijäkõrd jõõ pääl suurõ ümbrekäüjä kettä kujo.
+külmäq ja lämmäq haugahusõq
+Külmä' joogi'
+Külmäq sakuskiq
+Külmäq sakuskiq:
+Külmä' söögi'
+külmägaq om kars ossõ pääl
+külmägaq olõ-õiq nail lillel püsümist
+Külmäga tõpsi väikulatsõki tuu õkva hammõ pääle.
+külmäle hellik puu
+külmä ilmagaq om kuum tsäi ilmkistumaldaq hää
+külmäkahmustus käve üle sälä
+külmäherk
+külmäkõrbõ
+külmäpelgäjä
+külmäkahmistusõq
+külmäjõdinaq ommaq tõvõ päälenakkamisõ märgiq
+külmä viigaq mõskõn kihä karastus
+hiitümäldäq inemine
+süämeldäq mõrdsuk
+külmähädä
+külm ilm hukas hulga mõtseläjit ärq
+külm ni huulmaldaq miis
+külm ja kõrk kaunitar
+külm hütin läts kihäst läbi
+külmlaud jahhelaud
+külmetüslett
+külm nigu hundilaut
+külm võtt mano
+külm lõhn lei väläst vasta
+külm tükk manoq
+külmält pressit oliiviõli
+külmvääs viluvääs
+Külm tulõ seost vanast madratsist kah läbi.
+külm tuul pand põsõq veretämä
+külm tuul tuisk torm läts kõvõmbas
+vilu tuul
+Kulmõ külen om täl mitu neeti ja nõnan om üts ja huulõ külen kah.
+otsaedist körtsu kiskma
+külmänüq maa kostus päävä pääle
+külmänüq nõnaots om tuim
+külmänüisi toibutõdi lämmä joogigaq
+ärq külmätedüq maaskaq
+külmätedüq palgaq
+külm jutt käü süämest läbi
+käpp
+Kasvataminõ
+Nii et kultuurõ kokkoputminõ mõio häste: eestläse naksi lämmämbä mooduga tervitämä ja liibanonlanõ harisi hinnäst karastama külmä mereviiga.
+Kultuurielu
+kultuuripõhi
+kultuuriperändüs
+Kultuuriprogramm.
+kultuuriasaq
+kultuuritegeläne
+kultuurkapitali aasta tenoraha
+minoq ommaq suurõmbaq ku tuloq
+krõnks krõmm palask
+kulunu tihendüse asõmõlõ panti vahtsõnõ
+kullu maras ärq
+jupp aigo läts inne kuq tä midägiq ütel
+raisassi hulga rahha osti vahtsõq seeriguq
+külümütütävve viljä külbi
+tekk rüki maaha
+Külbeti ummi harvõ siimnit ja nätti näid pikäpääle idonõman, kasuman ja edesi minemän.
+hidsa
+kuagiq aja umma jorro
+mõlõmbaq poolõq pidiq perrä andma
+kummalõ võit sai?
+kummalõ võit sai?
+kummu
+kumistama
+esiqmuudu elläi
+Andsak om tuu man sääne asi, et Alpõn ni Karpaadõn olõ ei muistitsidõ rahvidõ keelest õigõlõ jälge, a kultuuri om küländ pall ́o.
+kumard tenomeelen
+kumard üle sängüveere
+kumarillõ põlvilõ käpile kükkü kõtulõ laskma
+kümne aastaga peräst
+Kümme kõige enam pakutud sõna olid prõlla oma variantidega (parhilla, prilla, põrõhõlla, põrõlt, põrõhõlt), pudsunudsija, hürrümürrü, mürre, tsuskma, kesev, õkva, pütäl, rüäjüväserbähtüs, hämmätüs.
+kummikängäq sumbudiq sammõ helü ärq
+käsnliganõ kummist jalamatt
+Kummipaadirallin
+kummipail vinnüs
+kumma
+kungahtama
+kukkas kuurma keset morro mahaq
+vali kardohkaq korvist salvõ
+kummut pudõlist viina
+Kummot
+Kümne- kooni kolmõtõiskuaastaganõ poiss taha-i joht ütsiotsõ kaia määnestki kuuljat luika.
+aigo om vähä ja selle piämiq ruttu tegemä
+Aga et ma sai asjo kõrvuisi säädä, tundsõ ma hinnäst Eestin ollõv sõski täüsinemiisile veidü ligembäl.
+ello ellen saamiq viil kokko
+Kunagi loksu taa paiga pääl ilmamere vesi.
+"Laulõ punktivaihõ' omma' küländ väiku', tuuperäst ei tahassi vällä tuvva' ütte võitjat ja lupa' peris täüt pidokavva.
+Kunstilidsõlt säedäs pidolaulõ vaihõlõ Võhandu pühhä jõkõ ja tuuperäst om laulõ hulgan ka palvit ja pallõmiisi.
+Lavastusligult palmitsas timahavvatsõ pido kokko Võhandu pühä jõgi, tuuperäst om laulukavan pääle rokva võro pavvõri ka mõtiskõlõvit laulõ ni palvit.
+A et mi olõ küländ sügävän liivahavva põh ́an, sõs või olla' neo' devoni lubjakivist vällä uhetu karbonaadi' kannõtas taha' põh ́aviiga ja tuuperäst kasussõ tan ka parõmba maa tahtja kasvo'.
+Et mi vanõmba meile esti kiilt olli opõnu, es olõ meil rassõ tan är harida.
+A et nahkhiire uni kest üle pool�� aasta, o'ktoobrist aprillini, sõs om väega tähtsä, et und es segätü.
+Kuna nailõ küsümiisile om harilikul kliendil sõski küländ rassõ ummapääd vastussit löüdä', sõs nakadas seo ja tulõva aastak kimmähe ka panko käest rohkõmb nõvvu küsümä.
+Kuna tuul aol es pakuda veteraanõlõ tukõ ega nõvvu, sõs pidi nä ummi hätiga esi toimõ tulõma, ja sagõhõhe tuu es lää kõrda.
+kuna sa küllä tulõt?
+kunas sa sõs tulõt?
+Aga et tä käve iks üttepuhku uurmisõ all, sõs pia päält tuu tullgi vällä, et hoobis timä ajokeemiän om määnestki ainõt ülearvo ja tuu tekk tälle nuu tunnusõ.
+Selle et kats perräjäänüt võistlõjat võistlusõ katski jätseväq, sõs olõ ma võitja.
+Mäekuntõ pervi pääl omma' kuiva' maaniidü' ja mäealutsin likõ' maaniidü'.
+kooniq 7-aastaganõ alliäline om teovõimuldaq
+Kooniq Eesti Asotav Kogo, kiä üledse, õkva, salahadsõ ni mõõduperädse hääletämise perrä kokko astus, maa valitsõmisõ kõrra tävveligult kimmäs määräs, jääs kõik valitsõmisõ ni säädüseandmisõ võim Eesti Maapäävä ni timä puult luudu Eesti Aotlidsõ Valitsusõ kätte, kiä piät käümä umin tegemiisin järgmäidsi juhtmõttidõ perrä: 1.
+meeniq ma sinnäq lätsi seeniq oll tä jo ärkiq lännüq
+ammak mereniq
+kuningaperine
+kuninga narr
+kuningaloss
+kuninga otsaldaq võim
+kuning tougati trooni päält
+kuningat ülendedi kitüslaulõgaq
+ammak surmaniq
+kingoq teiq maa tõsõsugumadsõs
+Väikeisi mäki ja pistviid pervi jakkus piaaigu egäle poolõ.
+mustvarõs
+mustvarõssidõ pesändüs
+kunsti kirändüse tiidüse häitsemine
+taidõjuht
+kunstivällänäütüs
+Kunsti paradoks om taa, et liiga otsõnõ, näpuga näütäv tekst olõ-i inämp hää kirändüs, a parembal juhol aokirändüs vai halvõmbal propaganda.
+hõngu vallalõpästmine
+suust suuhtõ luhti sissepuhkminõ
+tett naarahtus
+kuntspaaritus
+lambivalgus
+kuntsnahast saapaq
+kunstnik istõ ja tekk visanduisi
+kunstnikku om mõotanuq luudus
+kunstnigul om õigus hindäperi luvvaq
+Kunstnik või väikse vaivaga võtta tuu puu mant hindäle tarvilidsõ värmi ja tuuga maali.
+kunst om illos kaiaq
+tetüsrõivas
+tinasilm
+kunst kergütäs vaimo
+raats
+lähätäs siini
+huhaq taa miis ussõ taadõ!
+sokut naabrilõ majalogo kaala
+parsõld uma tütre vanalõ rikkalõ mehele maaha
+kupla
+Mäekundõst ja säländüist omma' tähtsämbä' Kaika kundistu ja maa' Ähijärvest lõunõ puul.
+Mäekuntõ seen olõvan moreenin om karbonaatliidsi kivve, selle om vii seen hulga mineraalõ. Vesi om tan kas neutraalsõ vai veidü' alusõlidsõ toimõga. Tenu kõgõlõ taalõ või järvist löüdä' hulga väega mitmõsugumast ellu.
+Mäekuntõ vaihõl orgõ seen omma' inämbüisi suumõtsa' vai niidü'.
+kunnmaa
+kunnmaa om Võromaa luudusõ umamuud
+Kütseq murõliq
+valmiq maraq
+"Küdsämi saia?
+om mitund masti
+küdsimiq tulõ pääl varda otsan lihha
+Küdset luiõlda lõhekala, miä andas lavva pääle küdset aiavilä, veini-tsilli hämmätüse ja keedet kardohkidõga
+Küdsedüq pirniq ijätüse ja kaneeli-karamellihämmätüsega.
+valmi terä koorõ all om tihtsä jüvä
+täüsmõts vana mõts
+vanaqjuudaq ollõv egä puulpäävä õdagu Vaidva jõõ veeren mõssu mõsknuq
+kuradi jahupää!
+lüü tütrigulõ külge
+vanasthalvast saanuq hopõn
+vanahalv tull jahimehe henge nõudma
+õnnõdu elo
+kaibas et elo om kehv
+kaibas unõpuudust
+kipra käprä
+kurõl om kunn raka pite suun
+Kurgi- lõhekalatrulliq
+kurgil om kats loomalehte
+kurgi seen om hulga vett
+kurg niild kunna
+kurg tukõ tulba otsan
+lõõrimulguniq täüs söönüq
+kurgunibu
+kuri immis latsut lõugo
+hõel inemine
+purõja pini ai latsõq ärq
+kuri pini või seerest haardaq
+teedäq naisijäägri
+teedäq-tuntuq
+mürmelemä mürmüskelemä
+kuritahtlinõ
+kurategemine kurategijide kamp
+kuratüügaq saad hüvvüs
+kuratüü ai inemiseq herevüste
+kuritüü kõgõ inemiskunna vasta
+kuratüüd kõrda saatma
+kuritüü ja nuhklus
+kuratüü hirmsus
+kuralõtüüle tull rassõ nuhklus
+kuratüü ütsikasaq olõ-iq teedäq
+kuraq plaaniq
+kuraq mõttõq tulõvaq vägüsi päähä
+kura juur
+kahi silmägaq
+vihahuma vihanõma
+kurja tegemä võhlitsõma
+kuratekij anti võimõ kätte
+kuratekij hukati ratta pääl ärq
+kurategijägaq ütenolõjil õnnistu ärq paedaq
+kurategijä käeq ommaq ravvon
+kurategijä käen välgäht tuuts
+kuratekij tarvit laskmisriista
+kuratekij läts tiiä-iq kohe
+kuratekij saadõti surma
+kurategijä pion läügäht väits
+kuratekij puudi üles
+kuratekij sai mis tä oll vällä tiinnüq
+kurategijä saadi kätte
+kuratekij taht tunnisasaq ärq häötäq
+kurategijide kättesaamisõs tetti üüsine haarahus
+kurategijäl hoiti kõgõ silm pääl
+kurja väärdmä
+kaal om haigõ neeldäq om vallus
+kurk om vähäkene hallus
+kunn
+kursusõveli -sõsar
+Kursusõ teemaq:
+Kursusõ teemaq:
+kursusõl oll kokko katskümmend tunni
+kursus om mõtõld innekõkkõ oppajilõ
+kursus rehkendedi katõ semmestri pääle
+kaivas sõbralõ umma murõht
+kõrvoldaq olõt vai?
+hallõs kiskma kurbuma
+kurbliganõ kurblik
+Kurvitsa luulõ om nisamatõ suurõst jaost eestikiilne, a Põlvamaa kodomaastigu omma tä luulõn tähtsä ni innekõkke õkva varatsõmbast, 1970. ja 1980. aastidel kirotatu luulõst lövvüs ka sarakõse põnõvit võrokiilsit tekste.
+kongiq tirises niidümassin
+kostkiq muialt olõ-õs api uutaq
+paigan olõminõ
+kost tan vällä päset?
+küstä' teedüst lähembide söögi- ja üümajakotussidõ kottalõ;
+küsüq imä käest!
+küsüjä suu pääle ei lüvväq
+Küsüq-küsüq.
+küsüq mõnõ targõmba käest!
+küsümüs om selgehe üles säet
+Küsümise ja märgotusõ kirja pantu jutu kotsilõ saada radokuu joosul kylli.eichenbaum@wi.ee
+Küsüsyna ́ ja küsümiste tegemine näidõga.
+küsümüseq tulõ lühkühe üldäq
+küsümüs taht rutulist vastust
+küsümüs oll õnnõ rahan
+Küsümiste tegemine ja küsüminõ.
+küsümiisigaq ahtalõ ajama
+Küsümistõ tegemine ni näile kostmine.
+Küsümüisile või vastadaq vaban vormin, kirja või pandaq kõik niimuudu, nigu miilde tulõ.
+küsümüisiuputus
+Küsümistõ tegemine ja taaperrä parõba seto kiilt ni kultuuri tunva opja löüdminõ umah klassih, umah koolih vai kogoni Setomaa kuule vaihõl.
+asja märgütämä
+Ma küsü hindä käest, midä ma sõs tii umal maal noidõ inemiisi hääs, kel rassõ om.
+Ma küsü tä käest sammo küsümiisi, midä minevä õtak, õnnõ kõkkõ tsipa jugõmbahe, tsipa härgütävämbält.
+küsüq pinginaabri käest opmist!
+Küsüsõnaq
+küsütäs noidõ käest kiä õnnõtust õkva päält näiq
+Küsütlemise kavaq pallõmi latsilõ kätte jakaq.
+Küsütlüskava.......... teemalõ pallõmi põh'aligult vastadaq koolin vähembält katõ koolitunni joosul.
+Koolilatsi küsütelemine
+Küsümisleht om vallalõ kats kuud.
+"Küsütlüsvorm oll ́ küländ nõudlik, oodimi hariligust Internetiküsütlüsest suurõmbat aokullu ja pühendümist.
+Ja nigunii elämine ja prii süük olli täl ka joba olõman: eläjätahran, kon ta oll poolõ kotusõga leopardis.
+kostkiq tulõ jället haisu
+Kon, kuis ja kinkaga tuud teit?
+Kon ma kirja piät pandma?
+kon kald oll säält saa-as niitäq
+kon päätegeläne esiq om?
+kon taksoq saisvaq?
+Kon hariligult sünnipääväpido peetäs?
+kon sa innembi ollit?
+kon sa innembi tüütit?
+koh sa pluudsõq üü läbi?
+kon sa käveq?
+Kosa no hukah,
+kon sa ummi eläjit hoiat?
+kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt?
+kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt?
+kon sa videliq?
+kon sa tedä näiq?
+kon sa innembä ollit?
+kon siin kemmerg om?
+kos kaagutamist sääl munõmist
+Kos taa päses.
+Kohe tä sõs jäi?
+Kost teil halutas?
+Kusti om maad ja merd piten seigelnüq
+"Kost ma saa pini?" mõtlõs Siiri
+Kost ma tiiä, ega ma pootsmann ei olõq.
+Kost Sa saat teedüst ummi iinkujjõ kottalõ?
+kost sa peri olõt?
+Kost sa sait seo?
+kost sa taa asa vällä tõmbsit?
+Kost sa seo sait?
+kost sa tuu hädä külge sait?
+kost sa taa hüä olõt saanuq?
+kost sa säänest teedüst saiq?
+kost sa võtat tuu jutu niguq sinno ei usutasiq?
+kost sa võtit et buss täämbä ei tulõq?
+kost vallast seo põhku saa?
+kost säänest asja õigõq ostaq saa?
+Kost sa seod tiiät?
+kost saq vällä kargsit?
+kost tä külh uma väe võtt?
+kistunuq tulõmägi
+kost koobast sa vällä tullit?
+Kistutami su võla.
+Kost võtt toromiis ao ja vara, et sääne suur tüü ette võtta? Ja viil inämb, kost tull ülepää sääne mõtõ? Jüri selet umma otsust naada kerikut üles tegemä niimuudu, et tä sai aig-aolt "korõmbalt puult" juhatuisi ja märke, et tuud om vaia - ku tä lagonust kerikust müüdä sõit, tulli tälle inneolõmalda tundmusõ ni unõn es lõpõda ei timä tütär ega taasama kerik tälle päälekäümist.
+kon sõavägi om? V kon sõaväe tugikotus om?
+lämmistämiq täämbä ahjo ka veidükese
+küttepuid tetti talgidõgaq
+jahimeheq argsiq katõlõ poolõ tiid
+jahimeheq lätsiq soejahti
+jahimeheq vaihtiq nugisõnahaq söögikraami vasta
+kütüssemaa pääl oll tuhk kolm aastat väes
+kütüsse matminõ oll iks õigõq pääväärt
+köütvä helü tütrik raamat
+sõtta kutsuduq poisiq
+ammõdisäädüs
+ammõdihädä
+ammõdiharidus
+Kutsminõ konvõrendsilõ
+Kutsõq konvõrendsile
+Kutsminõ
+ammõtlinõ tiatri palgatiatri
+ammõtihepasminõ
+pinipujaq haugõlõsõq
+kutsigaq niudsvaq
+pinipujaq haugõliq moro pääl
+kutsik kilgutas
+kutsik kiugaht
+kutsik jüri raamadu räbälis
+kutsik oll jämme niguq pakuots
+mi küti pliiti et kasvai veidüq lämmind saiaq
+kutskõq papp haigõ taht patuq ärq kõnõldaq!
+kutskuq päälegiq lää-i ma joht
+hõikaq esä süümä!
+Kõik jututarõ küläliseq saavaq esiq pruumiq, kuis om võrokeelist "Kalõvipoiga" lukõq ni kuis taa kuulus.
+Kutsumi Sinno, et Sa pandnu hinnäst nõvvotamisõlõ kirjä mi kodolehe pääl www.seb.ee/kutse vai ligembän SEB kontorin, et muutunu elokõrra man Su rahalõ kõgõ õigõmb kotus löüdä'.
+{rahvalaul} kutsi sõa sõõrumahe malvi maaha ragomahe
+riib mu käegaq hindä mano
+kutsuti kokko nõvvupidämine
+kutsuti rahvast mängmä
+kütte- ja tarbõpuu küteq ja tarvõq
+jahimiis pand jänesele linnakeele vällä
+jahimiis lask aq müüdä
+kuu aigo püssü kangõ külm
+kandi maht
+kandi küleq
+pindsak oll timä ainukõnõ lämmämb rõivatükk
+kiuduhopõn
+Kiudutõduidõ rivi tii läts Koluküllä Tebeni talo hainaküünü, kon mii üle peeti vahti kats üüdpäivä.
+Küüdre talu pakk sullõ eräleolõmist, rahhu ja vaikust.
+pindsagu alomanõ viir om kulunuq
+kuvvõ kandigaq mutri
+kuvvõ kivi jago müürü oll joba koet
+särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq
+kuvvõkäänüs
+kuu keskmäne õhulämmi
+kullõs ettekannõt selge huvigaq
+kullõs imehtellen siskalaulu
+kullõs salahuisi tõisi juttu päält
+kullõs suurõ uudishimogaq
+Kullõt Vika sõnna ja tulõti peräst õkva tagasi, kohegi mol ́otama ei jääq.
+kullõjit oll hulga
+kullõq kiäkiq hõik mõtsan!
+kullõlgõq miä opnuq inemiseq kõnõlõsõq!
+kullõq kuis vesi laps!
+Kullõmine.
+Kullõminõ.
+kullõl õnnõ moodu peräst
+kulssimiq ettekannõt võro kirändüsest
+Kulssi uma kõgõ armsambat flamekomuusikat ja lauli lustiga üten.
+kullõl ja sai arvo
+kullõl õndsaligu näogaq muusikat
+kullõq hoolõgaq!
+Kullõlda saa Aapo Ilvest ja timä Uma Pido jaos kirotõdut laulu "Puu' kasussõ' korgõs".
+kullõldõn arvu saama, kõnõlõma, lugõma, kirotama.
+Etteloedu teksti kõrdamine.
+"Kuulda' om, koori' lauldõn tulõva', kivi' vaiksehe viirdüse' ja kapstünni' mooskahe mulksva'.
+kuuldsa helü
+häste halvastõ om kuuldaq
+jutuq lääväq lakja ja muutusõq
+oll kuuldaq rollõri hürinät
+Kuulõ, a kas nä parteile võti sinno?
+Kulõq, a ma olõ ainugõnõ miis, kiä Rannakülän ufosid om nännü.
+Kulõq, ku midägi lövvät, ku vanaimäl, vanaesäl midägi om kapin vai kirstun.
+Kulõq miis, jääq vakka.
+Kulõq, tiiq tüüd ja teeniq rahha tiiät, sõs tulõ armastus kah või-ollaq.
+Kulõq, mineq iist är uma sarvikuga siist!
+Kulõq, kõnõlõq mullõ, midä ma tii su säksä kiivri ja roodsi rahaga?
+"Kuulõ, vanamiis, su elo kallus joba jumalihe, sa jovva-i inämb taa puu viljo är uuta.
+Kullõlgõ, kas joba tulõ, latsi sõbõr Christmasman!
+kuulõ vingminõ
+Kuulijännin
+kuulipidäjä klaas
+kodojäneseq rebäseq ja nutriq ommaq kahueläjäq
+kodojänessest saa kübäräle hää puhka
+kuulipritsiq rägisiq
+{sport} kuulitoukaminõ
+kuuli toukama
+kuulitoukamisõn jäiq tulõmiq kehväs
+kuullaagri
+kuul puttu külge
+Gruusialasõq ommaq küläsiisi vasta väega lahkõq ja piät valmis olõma, et toostõ om hulga ja vaia om rehkendäq, et tšatša om kangõ ja piät mõistlik olõma.
+kuuli et sa krabistat tan papõrdõgaq
+ma kuuli kärähüisi ku kivve lahuti
+kuuli kerkokellä hellü
+kuuli ku sullõ lõunõt hiideti
+kuuli läbi unõ et kiäkiq mütt ussõ takan
+kuuli määnest tsuhkatamist
+kuuli uutmaldaq teedüst
+kuuli tä käest ütte-tõist huvitavat
+om laisk
+käü liinavalitsusõ alaq
+kõllin käve läbi külä
+kõlahus om ärq kaihtunuq
+kuulsa kiränik võrsu taloperrest
+lauluimä lauluesä
+kuulutusõ pääle tull hulka vastamiisi
+kuumaask om mõtsmaaska tõõsõnd
+LÄMMÄQ JOOGIQ
+Lämmäq sakuskiq ja edeotsa söögiq
+Lämmäq sakuskiq:
+kuumagaq om hüä puu all vilutaq
+kuumagaq tulõ inämb hiki
+kuuma ilmagaq paoskõli pini aida all
+tulihtuma
+Lämmi süük liha ja juustoga
+lämmi päiv tege rammõtus
+kuum raud hõõgas
+kuumus lätt ülekuvvõkümne kraadi
+kuum rammõht kõiki
+Kuuma saa sõs tuust, miä hõõhkas kivest, ja hiidetäs vai inämbüste tsiugatas ka lõunat, sagõdalõ hõnguhainoga.
+kuumus taht elo vällä võttaq
+kuum tege rammõtus
+kuuma pääle tull perädü joogihädä
+künnel kistu esiq ärq
+künnärpääjakk
+künnärpää künnärnutt
+küüdserannaq ommaq lahki ja halusaq
+küüdseq hindä poolõ
+küüdseq häitseseq
+küüdsevärm
+küünü man saeti ja raoti
+küünün oll haina kooniq sõlgpuuniq
+kündletulõ hupin
+kündletuli
+kündletuli hubisõs
+kündlepäävä lätt külmä sälg katski
+kündlerasõv lätt kõvas
+kündletaht tsärähtäs
+kündletulõ hupin
+küün oll poolõst saandõ haino täüs
+küüdsine küpär
+küüdsine
+kuu um taivan kumõrik
+pümme üü
+kuu paistu õkvalt tarrõ
+kuuri alaq om egäsugumast asku korjunuq
+kuurinukan videli egäsugust asku
+kuurisaina toeti saibidõgaq
+{m} kuusadõmõq
+kuusadõmõq tähendäseq külmä pääväsadõmõq tuisku
+kuusõluum
+kuusõjuurõ all oll rebäseuus
+kuusõ man kammand mitu päkätsit
+kuusõ- kapsta- uibuistutus
+kuusõ külen palliq mitmõvärmilidseq kündleq
+kuusõ- pedäjäkukk
+kuusõossaq võtiq tsärinälläq tuld
+kuusõossõ külen om hulga kukkõ
+tulõkirglit aja vällä ku kuusõpuu palas
+kuusinõ
+kuusistigu all kasvi mustkit ja linohkit
+küüdsi
+küüdsin
+küüdsist
+kuust pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuiõs
+kuus kõrda nädalin ma ratta sällän sõku
+kuus and tiikäüjäle päävarjo
+JUUDISIBULALEEVÄQ KIBLUGI-MAJONEESI HÄMMÄTÜSEGAQ
+Kiblugaleeväq Aioli hämmätusega
+kiblugaleevä'
+tsisnaguleevä'
+liha kiblukiga
+kiutu minemä
+kuutõbi om tuu ku inemine lätt niguq kärbläne saina piten a ku tõnõ hõikas sis satas maaha
+kiutsälägaq hopõn
+Kuutütärlast inemine ei näe, a tunnõ, et tä om olõman, anna-i inemisele rahhu ja aja tedä õks üüsilde hulkma.
+kuuvarotus
+kõrralik ümbrepandmistüü
+kylli.eichenbaum@wi.ee <kylli.eichenbaum@gmail.com>
+kylli.eichenbaum@wi.ee
+Laadulava pääl astva' üles mitmõ' muusika- ja tandsurühmä', ka Uma Laul III võigõlusõ pääpreemiä saanu'.
+Laadulõ tulõt üten mukka.
+laadulõ tull rahvast murdu
+laadutola
+pand kuurma pääle
+Laagri oll periselt üts küländ lajalinõ plats, kon saisi suurõ sõaväe löövi üten kravatidõ ja kõgõ muuga, midä elos vaia.
+laagriplats sai täüs latsi hõigahuisi
+KIRJAPANDMINÕ ja LISATEEDÜS:
+praavõldas esä rahagaq kõrtsõ piten
+Õdagu-Eesti Õdagu-Õuruupa
+ÕDAGUMERESOOMÕ KEELEQ KAARTÕ PÄÄL
+õdagumeresoomõ elondus
+õdagu puul
+Õdagu puult tulõvaq lähkümbähe Śaksamaa võidulidsõq väeq, et Vinnemaa perändüsest hindäle jako nõudaq ja kõgõpäält õkva Õdagumeremaaq ärq võttaq.
+mõtspüvi laaspüvi
+laasmiskirvõs ossakirvõs
+lüüq sa kirvõgaq noil vähämbil puiõl ossaq ärq ma lasõ saegaq seol suurõl
+pirrukorvipuu piät häste kiskuma
+lastuplukk
+lasturäbo
+laasjanõ puu
+laba- ja sälätükk
+prosta nali
+labadsõ toimõgaq rõivas
+Aost aigu omma Karula Hoitmisõ ütisüse jaos tähtsämbä' kuuntüü tegejä olnu:
+Aost aigo om ullimeeleliidsi inemiisi pääle tõistmuudu kaet, kiä perän omma tõõnõkõrd tunnistõdu geniaalsis.
+läbi kõnõlõma märgotõllõma
+lapju vigla nasa
+lapjuvarrõ nasa
+Olõmi joba suutnu ütte ku tõist är tetä', tuud ka tenu ammõtiasutuisi vastatulõkilõ, inemiisi hääle ütentulõmisõlõ ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali annõtulõ toele. A hulga märgit asju on viil poolõ pääl vai käümä tuukamada.
+killõ hädäpassun
+Luudusõ maal ́misõ laagri omma inemisile opanu, kuimuudu kunstniku muudu hindä ümbre ringi kaia', maapilti läbi hindä tunda' ja tuud tundmist üles joonista'. Sündünü maali' omma' tutvustanu' Karula maapilti ka kavvõmban.
+läbi mõtsa
+läbimõtõld tüüplaan
+läbimüük om vähänüq
+klaaruma selgümä
+Läbikasunult, rasõhõhe är' tuntavalt, käkitült süvvä mi sisse, meist vällä, ette, ala'!
+läbipalamisõ tunnuspilt
+läbikõnõlõmisõq pässiq pidähüsest vällä
+Mitte pruuki' segiläbi nii suuri ku väikuid tähti, šrifte, kaldkirja ja tinnet trükkü (vai õnnõ sõs, ku taa om siso saisukottalt tarvilinõ).
+läbi suu om põhandõt tii
+läbi sõrmi kaema
+läbi tettüq kursusõq
+läbipäsemäldäq kaehtus
+Ladina-Ameeriga jorokõrraq
+plahvõ kõik süäme päält vällä
+vuulsa jutt
+ladvaoss
+lae all käü ventilaatri virril ümbre
+{m} laelambiq
+laetuli
+lainaq viiskümmend sis om ümärik summa!
+lainuvõtmislainõq
+lainussõs andaq
+laen om laheq
+laen ommaq pruudilooriq
+laivaq võtiq joogivett tagavaras
+laivakado
+laivajätüsseq löütiq kolm aastakka ildampa
+laiva kibõhus oll viis sõlmõ
+laivamast
+mast
+laivarahvas
+laiva moodoriq pantiq saisma
+laiv pästeti köüdüssist vallalõ
+laivamajandusõ kipõ edesiminek
+laivanõna lõigas vett
+nõlvitii
+laiva märgüslamp naas pilkskõlõma
+laiva täpsä kotus
+laivatekk
+laiva hää kura külg
+laiv olõ-iq pallo hätä saanuq
+laivakoro
+laiv es piäq marulõ vasta
+laehurr
+laiv vinnas ankru üles
+laiv tull nättävähe
+laiv jäteti triivi
+laiv nigu vaio maa kummi taadõ
+laiv hällü üles-alla
+laiv oll kolm kuud järest merel olnuq
+laiv sõit ohku pääle
+laiv oidu liite pääle
+laiv triive tuulõgaq vii viirde
+laiv lasti merelahengun põhja
+laivo tull trullõ pääl viisadangust müüdä vitäq
+laiv lätt sadama A-jaost
+pasatünn
+lägähünüq lump
+lägähtümä
+virdsapütt
+lakõq kotussõq
+lakõ pääle
+lakõ pääl
+lakõ pääl olliq nä tävveste kaitsmaldaq
+lakõ taiva all
+lakõvõitu lakõpoolinõ
+lakõ
+lagi om alla sadanuq
+päälagi oll palas
+kõkutasõq
+läts lakja lagosi ärq
+õnnõ külmembäs lätt
+lätt lüüpsä sammugaq
+lätt huust edesi
+lätt hõelusõst lahki
+lätt mõtsa suusatama
+lätt umavoola pääle
+lätt vahikõrda
+lätt tsõõri ümbre mõtsa
+lätt tävveste marru
+lätt kõrrast külmembäs
+umadsõq
+päiv-pääväst läät jo vanõmbas
+ligikõrral lähükõrral
+Täpsembäq juhõndiq uma tüü vormistamisõs, kavaq küsütlemises, uurmistüü juhõndiq jm lövväti aadrõsi www.folklore.ee/kp päält.
+Täpsembät teedüst kaastüü tegemises, küsütlemise kavaq, juhõndiq uurmistüü jaos jm lövväti aadrõsi www.folklore.ee/kp päält.
+ligembädsel aol
+ligembä uurmisõ pääle tull tõtõ vällä
+lähembil päivil sääd miiq ilma tsükloni õdaguviir
+mi lää hobõst ojotama
+läämiq kohegiq parõmbahe kotussõhe süümä
+mi lää tüükotusõ pääle
+kävemiq vaihõpääl ütenkuun jalotaman
+Teedüs:
+Teedüst saa mano:
+Teedüst saa mano Võro Instituudi projektijuhtõlt:
+lähä külh a mitte täämbä
+lää kõlgussõ taadõ laossõ manoq luumõ tsiukma
+ma lää aja lehmäq mõtsa
+lää ärq liina sääl ollõv elo keremb
+tege ristsõnno
+rehkendüskäük
+lätsi kuralõ pullilõ soejulguisi ligembäle
+lähembäle tulõja auto jäi verevä tulõ takan saisma
+lähembäle tulõja külm
+lää kõnnitõlõ hobõst
+lää kohe jalaq veeväq
+lää kohe jalaq veeväq
+lää käkistä hindä puuhhõ
+ma lää presidendi vastavõtulõ
+lää sanna iho taht harriq
+ma lää vällä lummõ luuma
+kinä pido
+Läävä' kavvõst müüdä.
+lääväq lusti sõitma
+lähkümbä aoluu kokkovõtva ettetuuminõ
+Ligembal aol näüdätas seod filmi Kaika suvõülikooli aigu, põimukuu 11. õdagu Harglõn.
+Kõgõ ligembäni küläkotusõni oll 20 km.
+Kodokülä ni kodovald.
+kõgõ lähemb
+Kõgõ ligembäni naabritaloni oll niisamatõ mitu kilomeetrit maad.
+lahengukõrd
+lahengun tä om mehene taplõja
+vaiõlusõq sisepoliitiga päämäidsin küsümüisin
+Lähkri
+ärq minnen lätt miil hallõs
+ärqminejä liput nõnarätti
+lakja kirotaminõ
+Mi lää sannast är, a kündle unõhtami palama.
+läts jüväldäq vällä
+läts tõisi tiidmäldäq ärq
+läts tüült esiq ärq
+maalahmak
+sängülahmak
+Läämi hinnäst kirja pandma.
+läämiq kelläs katsas kinno
+läämiq mäe pääle liuglõma
+läkeq marja!
+läkeq tõistõ tallo ristjätsile!
+Läämi sõs kaemi tuu Ormi pilti.
+läämiq sinnäq!
+Läämi sisse.
+läämiq haukamiq midägiq!
+Läämi kaemi, kas pümmega maaskit näge kor'ada!
+läämiq tätä poolõ!
+Läämi viikingilaiva pääle!
+maahategemine
+alostusolõk
+alostuskotus ja lõppkotus
+vallalõ lüüdüq munasoraq
+vallalõ võtma
+vallalinõ akõn uss kivi
+vallalinõ haav
+vallalinõ luumurd
+pütüoluq vaadioluq
+vallalõ päsemä
+vallalõ kargama V lindama prähvähtümä
+vallalõ tegemä
+vallalõ ütlemä ärq salgama
+saoldaq kohv
+maahaarvamisõst jääs katõ arvo vaheq
+võtt luku jupõs ja pand vahtsõst kokko
+arvaq viiest kolm maaha!
+läävä üle miiniväläst
+laiu kummõgaq traktori tugõmispind om suurõmb
+lajaq kaartõalodsõq
+lakja minemä
+abara meelegaq pallo nännüq inemine
+lakjo tiidmiisigaq
+lajan sängün om parõmb maadaq ku poolka pääl
+lajalik lagalik
+kuulnu ülekaeminõ
+laembalt
+laemb
+{kiil} laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq
+laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq
+plakliganõ nägo
+lapilidsõq sõaväerõivaq
+tükälde oll lumi viil sulamaldaq
+läüksä läükjä
+klantspapõr
+laimijuuk
+tõrvamistalos
+lainõq kuugudiq tsillokõist loodsikut
+lainõq jäiq pilliruu man tasaligus
+lainõ lapsna
+rõõnõlinõ plekk
+lainõq ai loodsigu ümbre
+lainõq pand laiva hällümä
+lainõq nõst loodsigu sälgä
+lainõq aiq laiva kalluskõlõma
+lainõq lopaht üle venne veere
+Minevä aasta joulukuun kutsõmi Uma Pido sõpru üles andma hellü Umalõ Pidolõ, ku valiti aasta turundustähte.
+Lännü Suumõ bussijuhis.
+koolnuq viidi lahksamistõ
+laiska panniq kõik halvas
+laisk hopõn tüküs saisatõllõma
+laga huulits jõgi kraav säng
+hulga tiidmiisi
+soet ahjo tulõ
+tekk mu plaani maaha
+las näil laitaq pääle
+pääle kaiaq ütegiq vialdaq nuurmiis
+laidussit ma ei pelgäq
+laga tsõõrik nägo
+laiutusõst ei võiq mahaq võttaq võtamiq innembi pikkusõst
+lajalidsõq vilänurmõq
+päälik
+läkeq ärq kodo!
+lakk põrmandut
+lakmuspapõr
+lihtsä sissesäädegaq
+lühkü ütlemisegaq
+tõmmas asamehe sõnno pääle perüs torssi
+läts ärq
+läts hirmu peräst näost valgõs
+läts marru
+lätsiq raa viirde suusatajit virgutama
+lätsimiq jõkõ piten mäelepoolõ
+lätsimiq seldsin koolut valvma
+Lätsimi.
+lätsimiq liinast vällä jalotama
+Lätsimi mõtsatiid piten karamaalõ.
+lätsimiq nõrkujat purrõt piten ojast üle
+lätsimiq restoraani õdagust süümä
+lätsimiq üle hainasuu ja saimiq samblõsuu pääle
+lätsimiq üle platsi säält oll kõgõ lühemb tii
+Lätsi asja uurma ni astõ õkva kimalaisi pessä.
+lätsi hainangus kodo
+lätsi suurõrihagaq riibma
+Lätsi inemlidsest uudishimost ligembäle ja sai kõrrakõsõ ao peräst arvo, et täl om api vaia, a kiäki es võta minkagiperäst vaivas timmä avita.
+lätsi õkva hambatohtri manoq
+lätsi silmält läbi vilä
+Lätsi lähembähe ja küsse, et kas ma saa timmä avita ni tä ütel vasta, et tund hindä halvastõ ja ei saa pistü tulla.
+lätsi laubõ pääle jututama
+lätsi mäe otsa
+Lätsi magama tahtmisõga usku, et om sõski üts kimmäs kalamaim, kiä vaest kuigi elämä jääs.
+lätsi mõtsa puid lõikama võti mahla karragaq üten
+Lätsi õdagu sängü, vannõ kimalaisi, näide peräst ma jo taad jälehüst läbi elä.
+lätsi sittõ
+ma lätsi rahva sisse
+lätsi sinnäq mõttõgaq sõpro nätäq
+lätsi halõhõhe alt
+lätsi turu pääle
+Lätsi vanaesä autokuuri, et kirvõs üten võtta, ku mullõ jäi silmä pendsinikanistri.
+Lätsi sängüle ligembäle.
+lätsi Võrolt üle Põlva Tartohe
+läts jälkiq kulditama
+läts laabsa sammugaq kodo poolõ
+läts jovvusaali muskliid pumpama
+läts külge
+läts uma kullakõsõ manoq
+läts kandsaleihe paprit kõrda ajama
+läts pinni kusõlõ viimä
+läts kõgõ rõividõgaq magama
+läts pukki
+kõva vannung läts vallalõ
+läts liina ja naas kuritüülist ello elämä
+läts haino üles pandma
+läts lõunasvaihõs puhkõlõ
+läts ilma õnnõ otsma
+läts mere viirde suvitama
+läts näost lubivalgõs
+läts näost peris vereväs
+läts ku lõhnatõn
+läts noorõn sõtta
+läts õnnõs
+läts pidolõ tütrikkõ krapsama ku nuka takan kätte sai sõs iks veidükese vändsüt
+läts külge
+läts risti üle uulidsa
+läts poodi manoq
+läts purogaq mere pääle
+läts tasaligu sammugaq üle muro
+läts rongi vasta agaq tull tühält tagasi
+läts sannast lumõ sisse püherdämä
+läts sepäle poisis
+läts sõa iist paossihe
+oll esä puult ja läts timägaq üten
+läts ütlemises
+läts teedüst viimä
+läts matusaida
+läts tõistõ ku ma mõtli
+läts tervüst juuskma
+läts trepi pääl mõnõ tuhvi jago ülembähe
+läts üle mäesälä
+püürd ülembägaq tüllü ni lasti tüü mant vallalõ
+läts parõmbahe ku mõistõti arvadaq
+läts inämb-vähämb sinnäqpoolõ
+läts vällä
+läts palkoni pääle
+läts kivile viljä jauhma
+läts sängü manoq
+pikäleolõja ai hindä upakillõ
+Pikäle panti meid küünü üten otsan põhuga katõdu põrmandu pääle.
+pikäleolõk
+panõhunuq hain
+maahapant mahaqpant
+paherdus
+pikutõlõs sängü pääl viisi ei tüüd tetäq
+{kõnnõk} pikäle politsei
+lambaq aediq söödü pääle
+lambaq näsiväq haina
+lambaq ommaq orassõhe lännüq
+lambaq panniq mõtsa poolõ ajama
+lambaq pagõhõsõq pinni
+lambilõ piät numbriq kõrva pandma
+Lambaliha moka hämmätüsega
+LAIH LAMBALIHA PRANTSUSÕ MUUDU
+lambal om kolm tsille
+lambal panti jalg latti
+lambanahast vest kaskavest
+lambatatt
+lambil sai õli otsa
+lambi valgõ oll rihit lavva pääle
+lambivalgus meelütäs üüliblikit ligi
+lambi valgus tinõhtu inne kistumist
+prostaq nalaq
+tasadsõ põhagaq
+lammõ- ja höörikhussiq
+lausik katus
+lammas hiit pojaq ärq
+Lammas kõrd joba om sääne elläi, et ku täl süük om iin, ega tä sõs kohegi väega hulkma ei tükü.
+Lambidõ jaos oll kolm esi kotust karan olla ja näist üte pääl, nigu käsk oll ant, ollimi päävä är.
+ummut naasõ padagaq ärq
+läpätäjä
+lagaorg
+lahk puutri lakja
+lamp and hellet valgut
+lamp and nõrka valgust
+lamp ripus laen
+saamiq kõik timä vihaalotsis
+saimiq pettäq
+vaio imä matusõ pääle põlvildõ
+sattõ tõõsõ kotusõ päält kümnendäs
+lask silmäq maaha
+Langi pääl
+loogan katus
+lao aknõlõ panti võra ette
+panõq neoq puuq riita!
+häönüq tervüs
+kõnõlõq vällä midä sa seo asa kotsilõ tiiät!
+paikas pükse katust
+saami kiil
+lapik putõl
+närdsotekk
+keriq köüds kokko
+sõrmidsi raamadu läbi
+halv luhvt lei jäletüle vasta
+läppünüq vesi
+lats viil opp kõnõlõma
+lats herähtü üles
+piirdjä
+latsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma
+latsõq habivaq hulga süüki taldrigu pääle
+latsõq saa-iq joht ütstõõsõgaq läbi nä jäseleseq üttealasi
+latsõq naksiq paprit tsäpändämä
+latsõq hullasõq ni kargasõq välän
+latsõq märähäseq kõik aig püsü-iq paigan sukugiq
+latsõq hüppeliq ja kargõliq
+latsõq jäiq ütsindä kodo
+latsõq ja miis ommaq täl väega häste hellädüq
+latsõq ja tütriguq lamssiq kravadi pääle magama
+latsõq juuskvaq niguq tümmin
+latsõq joonistiq asvaldi pääle kruuduq
+latsõq käveq tulõgaq hoolõtuhe ümbre
+latsõq käsütediq väläst sisse
+latsõq pelgsiq pümmen vällä minnäq
+latsõq kasviq suvõgaq hulga pikembäs
+latsõq pruumvaq perrä kas iä kand joq pääl
+latsõq tirkõlõsõq moro pääl
+latsõq tüküseq kõkkõ päkitelemä
+latsõq tsingõlõsõq asjo peräst
+latsõq kahmõhtuq hirmu peräst
+latsõq korjasõq kõo- ni kuusõsiini
+latsõq pessediq tarõst vällä
+latsõq kullõsõq vanõmbidõ sõnna
+latsõq lätsiq vällä liugu laskma
+latsõq hirskasõq hirmsahe
+latsõq linnudiq lohet
+latsõq linnutasõq tuulõlohet
+latsõq mässässiq terve õdagu
+latsõq mängeq moro pääl
+latsõq mängväq matsu
+latsõq mängväq välän
+latsõq mängväq välän palli
+latsõq tettiq maskipidos eläjis
+latsõq mis ti sääl muguq jaamõrdat õnnõ?
+latsõq müllässiq haino pääl
+latsõq kammandiq terve päävä välän
+latsõq naariskõlõsõq nii et kõik moro heläs
+latsõq nõglusõq tarrõ piten
+latsõq noskadiq präänikit
+latsõq olliq ilosalõ rõivin
+latsõq olliq rõivin armõtuhe aq puhtahe
+latsõq olliq tsobarikun oppaja ümbre
+latsõq olliq sääl mõskmaldaq ja kasimaldaq
+latsõq olliq tetäqtahtmist täüs
+latsõq olliq uudishimost herevälläq
+latsõq ommaq imäl hannan
+latsõq ommaq koolist joba priiq
+karan käümisegaq ommaq latsõq ärq vaibunuq
+latsõq omma krantsust täüs
+latsõq ommaq lännüq kõgõ nelä tuulõ perrä
+latsõq ommaq nohodsõq ja köhkätäseq
+latsõq ommaq siin kõigil jalon
+latsõq ommaq täl nõlidsõq a muido hürskeq
+latsõq ommaq üle pää kasunuq
+latsõq opvaq lugõma
+latsõq otsõq vähäurgõ
+latsõq pantiq aigsahe magama
+latsõq panniq hernit kusõmahe sis pilliq tõist edesi-tagasi
+latsõq piässiq aoldõ magama minemä
+latsõq tsirrassiq terveq tii
+latsõq naksiq tänni
+latsõq kõdridsiq kausitävve upõ
+latsõq kääniq terve maja paheldõ
+latsõq lätsiq päält kooli lõpõtamisõ kodoküllä tagasi
+latsõq kõnõlõsõq sagõhõhe väega armsit rumaluisi
+latsõq rüütläseq ommaq tarõ segi käändnüq
+latsõq kästiq magama
+latsõq saiq imä käest tõrõldaq
+latsõq saiq tundaq imä armu
+latsõq saisvaq tropin oppaja ümbre
+latsõq saisvaq vihma käen
+latsõq lätsiq välämaalõ elämä
+latsõq lippasõq järve poolõ
+latsõq kasusõq kipõstõ
+latsõq saavaq kergehe sõbras
+latsõq sõõratasõq jalon
+latsõq seiq vatska
+latsõq seiq kõrragaq ärq puul killo tsõõrisaio
+latsõq seiq lepä magusat mäihä
+latsõq seiq makõtsüüki
+latsõq tsolistiq mualumbin
+latsõq tsukõldasõq lumbin
+latsõq teiq klotsõst mängomaja
+latsõq tsiirodiq jalgrattidõgaq ümbre maja
+latsõq mähkeleseq ja larmasõq
+latsõq tulliq järve veerest
+latsõq tulliq leonult tarrõ
+latsõq vahisõq külälist
+latsõq vahtvaq võõrast
+Latsõ võiva olla iks nii ilmarmulda.
+latsõq võõrastõliq külälist ja käkeq hindä ärq
+latsõq istkõq maaha!
+latsõ edimädseq sammuq
+latsõgaq jovva-iq jaheldaq
+latsõgaq tütrik
+lats tege likõtsõst liivast kuhakõisi
+latsõpuhkus
+lats mõista-iq viil söögi man väist pruukiq
+lats jää-äs minkagiq rahulõ
+latsõ esiq tegemist tohe eiq keeldäq
+lats es julguq ussõ pääle koputaq
+lats essü mõtsa ärq
+latsõlõ annõti rihma
+latsõlõ om hoitjat vaia
+latsõlõ om seltsi vaia
+lats naas ütsindä pelgämä
+latsõl läts sõrm kasuma
+latsõl oll lõug ärq rokatõt
+latsõl oll päivikun teedüs tiatriheminegi kotsilõ
+latsõl oll hulga asjo
+latsõl oll sääl vesi üle pää
+lats om tühüssin
+latsõl om koton kindmäs ollaq
+latsõl ommaq läädsäq
+latsõl om õdagidõ palavik
+latsõl ommaq süüdüq sälän
+latsõl om häbä
+latsõn es andaq meile sukugiq magahuisi
+latsõ nahk om sille
+latsõn loi pallo seigelüsjuttõ
+ma latsõn olli kõgõ imä rüpün
+latsõ ikk tekk imä süäme pehmes
+latsõ paitaminõ
+latsõigä latsõpõlv
+Latsõn mullõ olu es miildü.
+latsõigä
+Latsõpõlv oll õnnõlinõ.
+latsõl oll armõdu hää miil
+latsõ kahuskinõ pää
+latsõ silmäq lätsiq höörikus
+latsõlõ piät hindäette olõmist oppama
+{m} sündjädseq sündjädsiq
+latsõ sündümine oll vanõmbilõ suurõs rõõmus
+Kombõ ́ päält latsõ sündümist.
+lats ei petäq
+latsõtükk
+lats viskas mõlõmba vanõmba näkko
+imäq-esäq pidänüq taad tiidmä
+latsivanõmbidõ kuunolõk
+nukanaanõ nulganaanõ ohonaanõ
+lats nakas himogaq ja rutulidsõlt süümä
+lats nakas hilläkeiste ikma
+lats rüük immä
+lats taht väega kodo
+latsilõ tull perädü pelgüs pääle
+lats nutsutas nutso
+lats süü rinda
+lats süü rinda
+latsilõ om vaia karri andaq
+latsilõ vaia karri andaq
+lats hiki-kikitäs
+latsõq piät koolitii pääl pelgämä mitmit ohtõ
+lats jäteti haigõmajja tohtridõ silmä ala
+lats kiusas esägaq vähämb kuq imägaq
+lats juu piimä
+lats juusk imäle vasta
+lats juusk suurõ rüükmisegaq imä manoq
+lats joonist pildi raamatust maaha
+lats käperdelles põrmandu pääl
+lats tüküs unõhtama
+lats kaot kindaq ärq
+lats rüükse hindä hingpuhussilõ
+lats kaksas hainagaq kuun üles ka peediloomakõsõ
+lats kitt hindäle et kõik om häste
+lats tänit hindä hällün hingpuhussilõ
+lats kisti imä mant armuhiitmäldäq ärq
+lats hiitü ja jäi kullõma
+lats hiitü ku võõrast näkk
+lats kõndsõ kupõrdõlõn
+lats kungõlõs ussõ pääl
+lats sattõ maaha
+lats sattõ põlvõq purus
+lats sattõ persilde lummõ
+lats läts poti pääle kusõlõ
+lats nühkätäs hindä üsäst maaha
+lats lõigas paprõst õgasugumaidsi kujjõ vällä
+lats lugi niguq võrrin
+lats maka hällün
+lats makas rahulistõ
+lats süväste maka
+lats mokitas unõn suud
+lats näüdäs kodo poolõ näpp pistü
+lats nuias nikaguq tälle koorigugõnõ saa
+lats ikk ja tirss
+lats ossõnd ja kaivas päähallu
+lats häbend võõrit
+lats oll kurb
+lats oll sagõhõhe haigõ
+lats oll ütesttüküst haigõ
+lats om viil katõpääväne
+lats om hukan
+lats om kihulasõ nublakit täüs
+lats om täl peris keebäts tiiäq kas hoit nälän vai?
+lats om teki päält ärq ajanuq
+lats om viil peris tsillo
+lats mõist joba esiq kävvüq
+lats otsõ käkitüt mängoasja poolõst saaniq sängü all urvi
+lats torsotas
+lats pand mooduperäst mütsü päähä
+lats piät mõistma hindä ette ollaq
+lats tsirras terveq tii
+lats tsorgas uma sõrmõkõsõ miipotti
+lats plätserdäs mua seen
+lats roni imäle üskä
+lats käkk hindä ärq
+lats vöörüt plastõliinist pallikõsõ
+lats sai kingitüse
+lats sai karvostaq
+lats tsipõl teki päält
+lats tsung luitsagaq putro no om tsungõrmann
+lats hällüt hinnäst esiq magama
+lats tsusk näpogaq leibä
+lats taht mamma
+lats tege rõõmu
+lats om hindä haigõs tennüq
+lats tekk umalõ näpolõ haigõt
+lats tekk pirrumajakõsõ
+latsõkõnõ om loid või-ollaq om tõbinõ
+latsõkõnõ vaug
+latsõl om värskit luhti vaia
+lats rehkles V vehkles kässi ja jalgogaq
+lats viidi kasvandikku
+lats või pallidõ jalgogaq ka kabjadaq
+lats võisõ ollaq kõgõst mõni kuu vana
+lats võtt kahrukõsõ hõlma
+lats võtt nisanublagu suuhtõ nudsaht ja lask vallalõ
+lats ladõ üle moro imäle vasta
+kuntma lapulisõs olõma
+lei kõik raha kõrdsin läbi
+larmajaq naabriq
+larmidsõq pidoq segäsiq külärahvast
+larmi naati tähele pandma
+prandsõrdas muta piten
+hiit ammõtist ärq
+lask piiru
+lask perseqnühüssilläq V persükallaq mäest alla
+lasõq hinnäst nõõku!
+lasõq kitragaq üts illos luguhus!
+lasõq ull tüü manoq kakõstas ärq hinnäst
+lasõq mul maadaq!
+lasõq kesev kruubõs tetäq!
+lasõr- tindi- nõgõltrükli
+lasõrjutt
+lasõrtsõõrimängjä
+lasõrtrükli
+las hopõn jürähtäs ma lää süü kah
+lask latsõ mant ärq võttaq
+lask hinnäst ärq palgadaq
+lask käeq ripakilõ
+lask kao kaibaq
+pästi pini vallalõ
+lask uma numbri ärq käkkiq
+lasõq kävvüq!
+sõamoonalado
+pauguq ommaq otsan
+pauguq sõamuun
+laskjasuusataja
+laskjasuusataja tekk kats trahvitsõõri
+lask käeq rippu
+lassõ meil meelegaq uutaq
+laskmisõ man teküs tagasilüük mürsk lindas edesi aq suurtükk veerüs tagasi
+nakas asja ütsipulgõ seletämä
+las lats ollaq muq man niikavvaniq ku saq tüü man olõt
+las lehm aelõs ärq
+las ma toibu veidükene
+las ma märgoda seod asja!
+Las ma sõida esiq.
+lasõq ma haara hyngu!
+"Las nä arvasõ, et lumõst naanõ mõist süvvä," mõtlõs pini.
+Las naisilõ jäiäq kõik muu.
+olkõq pääle!
+las rüük heri ei maq tuud
+las rüük heri ei ma tuud
+las taa jääs salussihe
+las tä kipõn harinõs vahtsõ kotusõgaq
+las tä kipõn harinõs vahtsõ kotusõgaq
+latsiaialatsõq kõnnõq paarihna
+latsiaialats latsiaialinõ
+latsiaiaoppaja
+latsiaian oll lustilidsõmb ku koolin
+las tsäi jahus!
+latsi tohe-iq huupi tõrõldaq
+latsinõ V latsigaq pereq
+latsigaq piät egä päiv kammandama
+latsi jaos mul om aigo küländ
+Latsikaitsõpäiv om 1. piimäkuu pääväl tähistedäv tähtpäiv. Taaga tahetas juhtiq tähelepanno latsi elolõ ja õiguisilõ ni latsikaitsõ tähtsüsele.
+Latsikirändüsen om paljo tähelepandmist jagonu Ojari Triinu väikulõ juturaamatulõ "Suur must koer. Suur must pini" (2007).
+latsikirändüsen ommaq asaq parõmbas lännüq
+latsi rüükmine herät mehe mõttist
+latsi rüükmist oll kavvõndahe kuuldaq
+latsikodo latsõq
+latsilõ es miildüq et näil lasta es tetäq miä nä tahtsõq
+"Latsilõ jäi vahtsõnõ sõna häste miilde ja nä tahtsõva taad imäkeelepäävä puhul tõisilõ ka opada - et terve Eesti tiiässi, kuis käokiräst võro keeli üteldäs," selet Võro Instituudi projektijuht Lindsalu Evely, kiä üten Toomõ Triinuga käokirässide tegemist kõrrald.
+latsilõ keedeti säänest hülbälist paksu putro
+"Latsilõ miildüs oppi, meisterdä ja kingitüisi tetä!" ütel Toomõ Triin mano.
+Latsile om eräle latsioppus: riidi saava latsõ üten lüvvä Räpinä Loomemaja käsitüütarrin, puulpäävä ja pühäpäävä latsioppust veevä läbi Võro Instituudi keelepesäoppaja.
+latsilõ harotõdi kõrda sisse
+latsi loetõdas et kaiaq kas mõistvaq
+latsil lasti ummapääd kammandaq
+Sakõst oll tuu latsõl ainomadsõs rõivas ja külmemidõ ilmuga pidi nää tarõn istma.
+latsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq
+latsil om kõva kari pääl
+latsil om ütine tarõ
+latsil ommaq ütesugumadsõq kleidiq
+latsi loomaväke piät edendämä
+latsi käest nõudas sõnakullõmist
+luulõkogo latsilõ
+latsi asaq
+latsi peräst tull perrerahvagaq ütlemist
+Latsiproosast ol joba juttu, a tähelepandmist väärt om toimunu ka täüskasunuilõ mõtõld loomingun.
+latsi rõõmsa kätsin
+latsisaadõq nakkas kell viis
+latsisaadõq tulõ tõõsõ kanali päält
+latsiseim
+latsi sõprus kasvi
+latsildaq paarirahvas
+latsi koirusõq
+lats opati väidse ja kahvligaq ümbre käümä
+Lasva valla Paidra külä tulõtas matkapääväga miilde Eesti viimäst mõtsavelle Sabbe Augustit, kink sünnükodo om saman külän.
+las vesi selehtüs
+latkat süvväs kõgõ moodu ala
+läti keelen ommaq olõman nais- ja miissuust sõnaq
+Läti piiri veeridseq inemiseq
+kõnõl kõgõ ilma kokko
+Lattik tüüt pikembät aigu Viländimaa praavuskina, ol vaihepääl ka Eesti Vabariigi Riigikogo liigõ ni ministri. 1944. aastagal läts tä Ruutsi nigo paljo tõseki võro ja eesti kiränigu ni jakas sääl raamatide kirotamist - näites kirot tä pääle sõta memuaarõi, a ka ilokirändüslist proosat.
+Lattiku ja Jaigi iäkaaslaisi hulgan oll mitmit võro kiränikke, kinkalt ilmu mälehtüisi vai mälehtüisiga köüdet ilokirändüst - naist olliva silmäpaistvamba Jaan Vahtra ja Richard Roht.
+Lattiku jutustamisannet võiks võrrelda Oskar Lutsu omaga - mõlõmba pruukva katõkõneden paigapäälist kõnnõkiilt (Luts ol peri Eesti idamurdõ ala päält), mõlõmba liikva latsikirändüse ja täüskasunuide kirändüse piirimaie pääl, mõlemad on hea huumoritajuga, mõlemad segavad väljamõeldist ja mälestusi, realismi ja nostalgiat, lastekirjandust ja täiskasvanute kirjandust.
+Lattiku jutukõnelamisandi saa kõrvusi säädi Oskar Lutsu umaga - mõlemba omma hää nalavaistuga, mõlõmba sekäse vällämõteldut ja mälehtüisi, rialismi ja nostalgiat, latsikirändüst ja täüskasunuide kirändüst - lõppudõ lõpus saava mõlemba kiränigu populaarsõs huulmalda tuust, et nä ei vasta periselt uusromantilidse kirändüskaetuse näüdüskujodõlõ.
+Lattiku poolõlde võrokiilsit juttõ om ildampa ka vahtsõst vällä ant. Mõneden, kon jutustajatekst om algsõlt eestikiilne, om taad ümbre pant ka võrokiilses.
+Lattikust pääle ai võro proosan juurõ ala tava pruuki võro kiilt katõkõnnõn ni kirotada auturitekst eesti keelen - nisamatõ tegevä ka mitma illatsõmba kiränigu.
+latt vorsti
+lavva alaq
+lavva all
+lavvaq ommaq latti pantuq
+lavvaseldsiline
+lavvalamp
+lavva pääle om hulga paprit korjunuq
+lavva pääl olliq niildmäpandvaq puuviläq
+lavva pääl tiks kell
+kullat lüht sais torõhõhe lavva pääl
+lavvamängõ nublaguq
+lavvanaabrigaq oll hää juttu aiaq
+täüspart söögianomit
+lavva kurapoolidsõq suhvliq
+lavva pääl
+lavvaplaat oll punnõst vallalõ tulnuq
+Lavvalahkidõ vaihõlt hiilen näimi palavidõ talohuunidõ tulõsambit, oll ütsikit plahvahuisi.
+lavvasuhvli juusk redsede seen
+{kõnnõk} pinks
+lavvatennüs
+lavvajupp
+lavva man V takan istõ mitu miist
+lavvavirril
+lauda- aida- sannapääline
+lavvunõ
+lauda- keldri- sanna- tarõpääline
+laudapääline
+laudapääline tsidsisi pääsläisist
+laudan oll viis rojost lehmä
+lavvalina olï volti lännüq
+lavva pääl oll hulga süüki ja juuki
+laud om loogan süüke täüs
+laugõhe laugõlõ
+Tasatsõmba' mäekese', miä maa-arimisõs kõlbase, omma' lakõ'.
+suuvesi om väega tummõ
+lauk om valgõ laugigaq must tsirk
+laul hindäette
+laulatus peeti kuu aigo pääle viimäst hõikust
+lauldas üten pilligaq ja ilma pillildäq
+laulmisõ mano mängiti klavõrit
+laulva helü
+laulja lats
+laulja tsirk
+laululinõ riigipüürdmine
+Laulva, tandsva ja striptiisitäv kiränik erines ammõtlikõst kultuuritsihtest ni pand olgu kehitämä: kas võro miisluulõtajitel om ültse tõsitsit väärtuisi? Kas taa vastandamise poeetika, pitev madaldamine ja nallatamine vii-ei meid tühja ja kurba n-ü jumalast maahajätetü ilma?
+laul ütetasatsõhe
+laulja ülesastminõ
+laulja lummõ meid uma helügaq
+Laul ja juurõ'
+niguq lauljal või täl tulõvikku ollaq
+Laulja käve ka Eestin. Timä kõik kolm kontserti Talliinan Estonia kontsõrdisaalin joulukuun 1960 olliq vällä müüdüq,[1] ütte noist kand' üle ka Eesti Televisiuun.
+lauljat tervütedi kässiplaksutamisõgaq
+laul tekk süämeq lämmäs
+laulminõ
+Laulmisõlõ tulõva' Uma Pido popurrii, Puu' kasussõ' korgõs, Võromaa laulu', Kõnõtraat, Oma laulu ei leia ma üles, Haanja miis.
+Laulõ-luulõtuisi orginaali ja nain puugitu stiilivõttõ kuulusõ inämbüste miaoga võrrõldõn tõistsugumaidsihe - vanõmbahe, võõrambahe vai ammõtlikku kultuuri.
+Laulõ mugandamine, tõlkmine ja paroodijite tegemine om folkloorin väega levinü.
+Laulõ valimises om valmis saanu' küsümisleht Internetin, kohe mano päses aadrõssi www.umapido.ee päält.
+Laulu' valitas varatsõmpi nelä Uma Pido laulõ siäst kooriliike kaupa, valli saa Internetis aadrõssi www.umapido.ee pääl.
+Laulu- ja rahvapido nakkas joba hummogu, ku Võro liina keriguplatsi pääl om laat ja tunnõt luulõtaja Contra jõud umalt lipujoosult ümbre Vana Võromaa.
+laulu- ja tandsotükk
+vanõmban rahvaperimüsen olliq laul ja tands kogoniüts
+laulukumo
+laulukumo
+võikilaulminõ
+laulukumo
+Laululist keväjäuutmist!
+laulupidol ast üles suur ütiskuur
+"Laulupidoliikmisõlõ omma' umatsõ' pidost pitto korduva' sümbollaulu'.
+laulupidoliisi söödeti mitmõn jaon
+laulupidol oll rõõmsa õhkkund
+laulupido pääpruuv
+Pido laulukava om otsast lõpuni võro keelen, eesti keelen lauldas õnnõ hümni.
+laulupido rongikäük
+Laulupido sümbol
+laulupido juht
+laulupido kumo aolehin
+laulupidoplats
+lauluvõigõlusõl om kolm vuuri
+Lauluvõistlus Uma Laul
+Puulpäävä, 10. oktoobril kell 11 om Põlva Kultuurikeskusõ tandsusaalin IV Uma Pido (28. mai 2016, Põlva) noodivihu tutvustus-oppus koorijuhtõlõ, muusikaoppajilõ ja tõisilõ huviliisile.
+Puulpäävä, 10. oktoobril om Põlvan IV Uma Pido (28. mai 2016, Põlva) noodivihu tutvustus-oppus koorijuhtõlõ, muusikaoppajilõ ja tõisilõ huviliisile. Saa käen hoita vagivahtsõt noodivihku ja kullõlda mitmit pidolaulõ Võro kesklinna kooli latsikoori, segäkoori Kevadised Hetked, kammõrkoori Maarja ja naisikuurõ Mai ja Tempera esitüsen.
+Puulpäävä, 17. novvembri kell 11.00-16.00 om Võro Instituudin järgmäne rahvusliku käsitüü opipäiv, kos rahvusliku käsitüü as'atundja Leili Viinapuu Villändimaalt oppas kirivüü kudamist.
+Puulpäävä, 1. juunil nakkas pääväprogramm pääle joba kell 9 hummogu, ku tetäs valla Keriguplatsi laat Võro liinan Katariina kerigu platsi pääl ja pargin.
+puulpäiv om kuvvõs nädälipäiv
+Lauri Õunapuu ja Antsla Muusikakooli perimüsmuusika opilasõ'.
+Saatpalu Lauri- laul Rebäse Peeter - kitra ja laul Kelba Henno - basskitra, kontrabass ja laul Priksi Kristjan - lüükpilliq ja laul Kulli Tarvi - klahvpilliq ja laul
+kogoni koolõq igävä kätte
+õkva niguq imeq!
+lausõvikur kõlavikur
+lausõq jagonõs vähämbis ütsüisis - sõnnos
+lausõliikmõq edimäne liigõq tegehüs tegemisalonõ määrüs tegehüstäüdüs tävvend
+lausõ lühendüs
+lausõoppus
+ilmtulõn
+kiti umalõ meelele paras et tä bussist mahaq jäi
+välivõlss
+umbsado umbõvihm
+valuvihm
+laut saa sügüses valmis
+Lava
+püüne pääl sa jätät kõik tõsõq varjo
+püüne pääl olguq kimmäs võimõndus
+püüne pääl oll raasakõnõ õigõt võro kultuuri
+Lava pääl omma' naisikoori Mai Põlvast ja Tempera Võrolt.
+laossõn kasvatõdi luumõ ette
+Lavastajakonkursilõ pakuti vällä kolm lavastusideed.
+lavastajal om uma arvosaaminõ
+lavastaja pand kõik latsõq näütemängon mängmä
+Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lavalõsäädmine, a oodõtas häämeelega ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült - kõik tuu hääs, et pido olõs kõnõkas ja inemiisi ütenhaardva tervik.
+Lavastaja Tarmo Tagamets ütles Uma Pido ettevalmistamisõ kottalõ, et viimätse' vallalidsõ' otsa' omma kõrraldajil viil kokko köütmäldä.
+välläsäet kohtumõistminõ
+näütemängo kunstitasõ
+tiatrisäädmise muusiga
+Lavastusõst tetti aasta ildampa ka televariants.
+Lavastus taht panda' päältkaejat märkmä, et vast olõs ka täämbädsel pääväl hää mõtõ mõnõ kivi pääle istu ja perrä kaia', kohe meil sõs õks niipall'o kipõ om.
+püünevalgus
+lävepakk piitjalg
+pikutas sohva sängü muro pääl
+pikäle
+mahhe naarahtus sõbralik nägo tasalik helü
+Leedun tulõ mitma rahva ütine tsõõriklaud savvusannakombide hoitmisõ asjun
+tulõkeeleq leiq korgõlõ üles
+tulõkeeleq lakiq joba katust
+tuli niild papõrd
+tulõkiili prooviti tekigaq kistutaq
+tulõlamp
+tuli oll kehväkene
+Leelia istse tä sängüveeren, suur kimp tsileid käen.
+lipõmuldmetall
+lipõ tege happa tasa
+Leelopäävä ́.
+Leeni ja Heino Sõrmusõ "Kelläga kahr" ja Leeni Sõrmusõ "Kadajanõ".
+Leeni ja Heino Sõrmus.
+Leenile ai niguq kistreq kõtu pääle
+leerinkäümine oll aig midä mälehtäq
+leehigäluu kasvopaigatüüp
+liite pääl om hää tsukõldaq
+punnpaapu panõ-õiq pesätämise aigo tähele
+lubat tegemine
+kavvõdalõ kuulsaq luuq
+Legendi' tiidvä kõnõlda', et eestläse' pidänü tan ordumiihhiga tapõlust.
+leheq hibiseseq
+leheq satasõq puiõ päält
+lehe tagaküle pääl oll märküs
+lehemädänikun kardohkanurm
+lehe- puuvaablanõ
+Võrsõq omaq kandilidsõq ni ossaq hallikasrohilist värmi.
+käänd raamadulehti
+lehmäq elliq talvõ üle olgi pääl
+lehmile om haino pallo pant sõkkasõq kõik ärq
+lehmäkiq nüss tä ärq hätäpiten
+lehmäq lätsiq tanomat pite niidü pääle
+lehmäq olliq hainaq ärq söönüq õnnõ ründeq olliq alalõ
+lehmäq ommaq plukin
+lehmäl oll kell kaalan
+lehmäl om neli nissa
+lehmäl paistus jo rammus vällä
+lehmä pääluu
+lehm nakas kinnitämä pia tuu vasiga
+lehm hiitäs pikäle
+lehm ots pulli
+lehm ämmärdäs ku kodo taht
+lehm kõõ kimplõs lasõ õiq nüssäq
+lehmhõhv
+lehm om imäne tõbras
+lehm om kara mant kaotsehe jäänüq
+lehm om kuus kõrda nüsmä tulnuq
+lehm om näil kah kehväs jäänüq
+lehm om ärq joositanuq
+lehm ots
+lehm rehk hannagaq kärbläisi ärq
+lehm poi hindä ärq
+lehm pusk värtetulpa
+lehm tsihvas hannagaq
+lehm süü seod haina magusahe
+lehm sai vasiga
+lehm singas mullõ jalagaq taht elo mant lüvväq
+lehti riibminõ jäi keväjä pääle
+lehepuu
+lehepuumõts
+viuhkahand
+hõlotas kleiti ja kübärät
+leibä luuhtõ laskma
+leib ja piim om egäpääväne söögikraam
+perrit piten
+leib küdsäs ahon
+leib oll otsan a mano olõ-õs kostkiq saiaq
+leibä om poodin kõgõ saiaq
+Ku lövvässimi hindäle egäüts üte kivi, miä om väke täüs ja istussimi sõs tuu kivi pääle.
+Ku Ti lövväti tast pildi, miä es tohtnu Ti arvatõn tan olla', sõs pallõsi tuust teedä' anda' e-kiräga aadrõsil: info [at] piusa.ee ja ku vaia, sõs kistutami tuu pildi är.
+löüd tii ilmessümäldäq üles
+sai langaotsa kätte
+Löüd põrmandu päält prahi, koras tuu üles, kumardõn nii sügävähe, et ma saassi mu poolõ käänetüt tagaotsa silmädä ja muidoki imehtellä.
+löüd tenolidsõ kullõja
+löüdjä leüdjä
+löüdjä saa hüä lövvüse
+lövvet lats
+märksüst täl jagus
+löüdmine leüdmine
+Löüdsemi taa sõlõ sügäväst maa sisest ja kingimi tenoga sullõ!"
+lövvi kiränigu välläannõtuist pääväraamatist huvitavit tõtõasjo
+Löüdse.
+löüdse tä aida päält
+keträs ütte ja samma juttu kõik päiv
+Leif, tulõq kaeq! Tulõq kaeq!
+oigõ olõmisõgaq
+lõunat hiitmä tsiukama
+lõunõhiitmine võtt kamara pehmes
+matus tull vasta
+lövveti innemuistidsõ kultuuri jälgi
+lövveti vahtsõnõ nahvtasuun
+kolmjalg
+Mõhk
+leeväkands
+leeväkoorik krõbahtu ärq
+Mõhk
+Leevälapjo
+leevämäär
+{m} leeväpudinaq
+leevä- saiakrõbuskiq ommaq hääq krõbistaq
+leevätahtagaq paigati pangi kah
+leevätahtast jäteti üts kukligõnõ leeväle juurõtusõs
+leibä kastma
+leib om kimmäs süük
+ettekandja jutt vaio lakja
+Lell om esä veli.
+lell lei tsankõgaq köüst kokko
+pehmegene tuul
+Lembitu lugu
+armuhalu
+lindas niguq nuul
+{nal} lindaja livvakõnõ
+Lindoravaq sööväq põhilidsõlt kasvosüüki - pungõ ja urbõ (lepä, kõo, paiu ja haava), a ka samblikkõ, pähkmit ja marjo ni pedäjäkasvõ.
+Lindoravaq sööväq põhilidsõlt kasvosüüki - pungõ ja urbõ (lepä, kõo, paiu ja haava), a ka samblikkõ, pähkmit ja marjo ni pedäjäkasvõ. Mõnikõrd või lindorrav süvväq ka tsirgupoigõ ja munnõ ni mutikit, a nä sööväq ka näütüses siini ja ubinit.
+Lindoravaq pruukvaq mitund pessä kõrraga, midä nä sagõhõhe vaihtasõq.
+Lindoravaq pruukvaq mitund pessä kõrraga, midä nä sagõhõhe vaihtasõq. Tuud arvadaq vaindlaisi, a ka prasiitõ peräst.
+Lindoravaq ommaq üüsidse eloviiega ni tulõ-õi päivä pesäst vällä.
+Lindoravaq ommaq üüsidse eloviiega ni tulõ-õi päivä pesäst vällä. Suurõmba jao umast elost nä makasõq uman pesän. Lindoravaq saavaq üte puu päält tõõsõ pääle hüpädäq nigu oravaq, päält tuu ka linnadaq esiki 30-40 miitre kavvustõ. Näide lindaminõ om ilma helüldä ja maandumisõs ajavaq nä käpäq lakja, nii et linnunahaq lääväq lakja nigu langõvari ja pidäväq huugu.[7][3][5]
+Lindorava pesäpaigas ommaq puuoosõq, tuuperäst om tähtsä, et timä elokotussõn olõsi oosõliidsi 70-120-aastatsit haavapuid.[9] Nä pruukvaq päämidselt luudusliidsi ja hähni tettüid ni maaha jätetüid uusi.
+Lindorava pesäpaigas ommaq puuoosõq, tuuperäst om tähtsä, et timä elokotussõn olõsi oosõliidsi 70-120-aastatsit haavapuid.[9] Nä pruukvaq päämidselt luudusliidsi ja hähni tettüid ni maaha jätetüid uusi. Mõnikõrd pruukvaq lindoravaq elämises ka tsirgupessi vai ehitäseq esiq ossõst pesä.[5][3] Lindoravaq eläseq vanon ja mõtsamajandusõ poolõst ülesaisnui, kon om uusiga haavo vai kõivõ.
+Ku asi sammamuudu edesi lätt, sis ommaq lindoravidõ uurja Remmi Jaanusõ arvamisõ perrä lindoravaq Eestin 2020. aastagas vällä koolnuq.[13] Liik on kantud Eesti punase raamatu 2. kategooriasse (ohualdis liik).[14] Samuti on arvatud I kaitsekategooriasse.[6]
+Tedä om viimädse viie aastaga seen lövvet viil õnnõ Viromaalt.
+Lindorrav ehk nahkorrav (Pteromys volans L.) om väiku imetäjä mõtselläi, kiä kuulus jüräjide seltsi ja oravlaisi sugukunda.[2] Eestin om lindorrav uma eloala õdagupiiri pääl, tedä tulõ tan ette Viromaa mõtson. Lindorrav om üüsidse eloviiega ja täl om vaia ellojäämises vanno mõtso.[5] Tä om Eestin I katõgooria kaitsõalonõ liik.[6]
+Lindorrav ehk nahkorrav (Pteromys volans L.) om väiku imetäjä mõtselläi, kiä kuulus jüräjide seltsi ja oravlaisi sugukunda.[2] Eestin om lindorrav uma eloala õdagupiiri pääl, tedä tulõ tan ette Viromaa mõtson.
+Päämäne hädä om näile lakõq alaq - noorõndiguq ja lakõs raoduq langiq, kost näil om rassõ ja eloohtlik üle saiaq, selle et nä ommaq maa pääl liikun väega aigladsõq ja kohmaguq.[5][11] Talvõund lindoravaq maka-ai, a külmä ilmaga võivaq maadaq mitu päivä järest.[7]
+Lindorrav
+Lindorrav om Eestin harv liik, kedä jääs kõrrast veidembäs. Tedä om viimädse viie aastaga seen lövvet viil õnnõ Viromaalt. Ku 1990ndil elli lindoravit 3180 kruutkilomiitre pääl, sis 2015. aastagas om mõtso, kon eläs lindoravit, alalõ jäänüq õnnõ 550 km², minkast om lindoravilõ kõlbuliidsi pesitelemispaiko õnnõ 1-2 km². Ku asi sammamuudu edesi lätt, sis ommaq lindoravidõ uurja Remmi Jaanusõ arvamisõ perrä lindoravaq Eestin 2020. aastagas vällä koolnuq.[13] Liik on kantud Eesti punase raamatu 2. kategooriasse (ohualdis liik).[14] Samuti on arvatud I kaitsekategooriasse.[6]
+Lindorrav om Eestin harv liik, kedä jääs kõrrast veidembäs.
+Lindorrav om üüsidse eloviiega ja täl om vaia ellojäämises vanno mõtso.[5] Tä om Eestin I katõgooria kaitsõalonõ liik.[6]
+Lindorrav om kujo poolõst orava muudu, a vähämb. Täl ommaq mustaq suurõq silmäq ja lindamisõs tarvilidsõq ohkuq nahaq ede- ja tagakäppi vaihõl.[10] Karv om täl tihhe ja siidine, suvõl kõllakas kooniq mustjashall ni talvõl hõpõhall. Kõtt ja käppi siseküleq ommaq valgõq, aloskarv om tummõhall.[9][10]
+lindamiisi ärqjätmine om võlssjutt
+lindaja tuhk
+linnugiq pilliq liina pommõ
+linnugirüüvmine
+linnugi tüküq
+linnuk kaldu kura siiva pääle
+linnuk linnas üllenpuul pilvi
+linnuk tull tarõ taadõ maaha
+linnuk kisk hinnäst stardiraa päält vallalõ
+linnuk tull hädä peräst maaha
+linnuk tekk liina kotsil mitu tsiiro
+linnuk kerküs V nõsõs maast vallalõ
+visas paprõnutsagu prügükasti
+leotamisõ man lääväq siimneq lahki
+lepä imäninniq niikutsuduq lepäkukuq
+lepäkukk
+lepp om kukun
+lepäne
+käokiräseq ommaq lehetäie vaimlasõq
+lepüng käsk tüü õigõ ao pääle ärq tetäq
+kontraht and mullõ sissetulõgi katõs aastas
+lepingu paarik
+kokkolepüt tüü
+kokkoleppekohussõq
+lepingu punktiq
+kokkolepmise punktiq
+lepingu nõudmisõq
+kokkolepmise punktõ ütepuulnõ muutminõ
+kokko lepmä kokkolepet tegemä
+lepüngit täpsüstämä
+tunnistaq ummõhtõ tõtõt!
+lepütüst otsma
+Lepiti kokko, et Võro Instituut nakkas iist vidämä ja juhtma programmi käümäsaamises tarvilikku tüüd. Pandas kokko nõvvukogo, mis esindas Vana Võromaa umavalitsuisi.
+lepkeq hään meelen ärq!
+Lepemi tõisiga kokko, et ma jää sõpra pasma, ku tõõsõ poodin är käävä.
+lepp om kõrrõ puu
+lapard
+Elomaa
+Leviden vahetu kogõmusõ kaudu, iseloomustas rahvaluulõt sakõst n-ö autori ähmästumine vai kaomine: autur või olla unõhtõdu, teos võigi olla mitmakõisi tettü (kollektiivne).
+Levik lakjuskraatõ perrä
+Levik
+Kasumisala
+Kasumiskotusõq
+Õdagupoolitsist elomaist on lindoravit kõgõ inämb Soomõn, a sääl kah õnnõ laiguldõ.[5] Õuruupan jääs lindoravit kõrrast veidembäs, selle et mõtso ülearvo suurõ majandamisõ peräst häöseq ärq vanaq oosõliidsi puiõga haavistuq, miä ommaq lindoravidõ tähtsäq elokotusõq.[7]
+Kokri om Õuruupan Kõmrimaast kooniq Leena jõõni, a tedä om ka muialõ sisse tuud. Eestin om kogõr harilik kala.
+Kokri om Õuruupan Kõmrimaast kooniq Leena jõõni, a tedä om ka muialõ sisse tuud.
+levimuusiga
+Kasus pia terven Põh'a- ja Kesk-Õuruupan, a ka Õdagu- ja Kesk-Tsiberin ni Põh'a-Ameerikan.
+Kõgõ hariligumba' omma' ahhun, särg, haug, kogõr, linnas, harvõmba' omma' kusk (kiiss), latik, viidik, ruusärg, hõpõkogõr, trulling ja angõrjas.
+liiku mitmõsugumaidsi juttõ
+kannõti lakja mässümiilsit paprit
+mano tulõ võõra moodu perrä pantuid nimmi
+vahtsõt muudu säet "Soend"
+nilbõgaq massa-iq vabakäügigaq mäest alla sõitaq
+nilbõgaq tohe-iq äkki pitäq
+nilbõgaq lahutas pallo luid
+nilbõgaq om oholinõ sõitaq
+nilbõ persegaq kott
+nilbõlik nilbõlinõ
+vabamajandus
+liigus fuukusõst ärq
+libistäs nurmõ
+lask hinnäst kuha otsast nühä maaha
+lasi silmigaq üle aolehe
+lipkaq lindasõq
+tsibiläisi om siin egäsugumaidsi valgit vahatsit ja kirivit
+Libliku elo käü nellän järgon.
+Liblik tulõ tupõst vällä kõgõ inne katõ nädäli peräst.
+liftimulk
+nõstukapp vei meid pilvelahkja 50 kõrra pääle
+sitadsõq tüürõivaq
+lähkümbäst kaiaq
+ligilähkedseq numbriq
+umbõs tettüq rehkendüseq
+pia poolõq ommaq vahtsõ säädüse vasta
+umbõs ütepikkudsõq meheq
+ligipäsemäldäq mäeots
+päse-iq mano
+Manupäsemine: Opirada om rahvuspargi lõunõhummogujaon, Karula luuduskeskusõst umbes 6 km Saru poolõ.
+Manupäsemine: Tsõõrikujulidsõ opiraa alustus ja lõpõtus omma' rahvuspargi põh'aõdagujaon, Rebäsemõisa külän, miä jääs Karula luuduskeskusõst umbes 12 km Lüllemäe poolõ.
+manomeelütäjä puhkamiskotus
+silmänakkaja tütrik
+lihha es andaq volilt kätte anti jaoperäst
+lihakanol olõkiq eiq õigõt harja ei lõtussit
+lihakärbläne
+liha praatus panni pääl
+liha lätt soolaldaq hukka
+iholinõ tahtminõ
+tahtminõ
+lihal joba hais ja maik man
+lihal ommaq vaglaq sisen
+liha oll läbi tagakunt viil oll
+lihha oll jaksahe
+liha om pant sanna savvu
+liha om haiganuq hõngugaq
+liha panti saistuma
+liha panti suula
+liha olõ-iq viil ärq suuldunuq
+muskliq ommaq vereväq nätäq
+lihakakõhus
+liha sisse pritsiq ruuh
+lihasüüjäq ja hainasüüjäq eläjäq
+musklidõ rõhkus
+Lihast, suidsulihast, vorstõst, sibulast, hapnõst kurgist, oliivõst ja tomadist keedet paks supp, kohe saa pääle pandaq hapund kuurt
+lihalehmäq
+lihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq
+lihalidsõq lehmäq
+lihavide lehtigaq puuq
+lihtlausõq liitlausõq täüslausõq
+Lihtsä juustosupp
+lihtsä kleit {m} lihtsäq rõivaq
+lihtpost
+lihtsä inemine
+õkva imeh
+hää kaiaq
+Ma õnnõ olõ kimmäs, et olõsi mõistnu tuust saisust parõmbahe vällä tulla, ku kiäki olõsi õnnõ ülnü, kon ja määntsit viko ma olõ tennü.
+õnnõ saisa timä ligidäl, kae kavvõndõhe ja ooda marsruutbussi.
+lihtsämbähe lihtsämbäle
+lihtsä moodugaq latsirõivaq
+Lihtside lauside tegemine (keelemõistja või audada).
+{kiil} liht- täüs- inneminnevaig
+lihvit miis
+süü ülearvo pallo makõt
+liialõ minemä
+Pääleki pelläs pildistäjä hirmsahe verd.
+Liibanonin om kombõs terehtämise man kolm kõrda põsõ pääle suud anda.
+Liibanon om üts riik Lähkü-Hummogumaal, vasta Vaihõmerd.
+arvaq neoq numbriq kokko!
+Liidel om kuri silm
+portus pordoelo
+pallo hüä olõ-iq ka hüä
+pallo harvuisi kükädüq kapstaq
+väegaq lopõ hindaja
+ullimakõ makõmakus
+kergele rõivin kerge rõivagaq
+pallo hulga hulga pallo pallopallo
+ma ess taha minnä jala
+pallo tihtsä mõskminõ tege hiussilõ kurja
+jupõs jaet jutt jupõndõt jutt
+jakuq rogisõsõq
+jakunisõldus
+jaku paikapandminõ
+jakuhalu noogusõhalu
+Liigiseletüs
+kirriv mitmõsugumanõ
+liisna niguq viies tsõõr rattil
+ülearvo võõrit sõnno tsurk kiilt
+päälüst ülearvo likõs tetäq olõ-iq vaia
+oll kuuldaq et hinnaq nõsõsõq
+liikmine lätt õnnõ sakõmbas
+liikmissäädüs sõidusäädüs
+tii pääl liikmisõn loetas ratsanik samas niguq autojuht
+liikmisõnnõtus
+liikmisõnnõtusõst piässiq politseile kimmähe teedäq andma
+liikminõ om ümbre juhatõt
+liikmispolitsei nui
+liikmistest
+liikmisummik tropp
+tuim nägo
+Liikumise päämidses tsihis om võro keele ja kultuuri väärtüstämine nii paigapäälsen elon ku eestimaidsõn ja üleilmsen kultuuripildin, võro keele vällätuumine nn "köögikeele" saisust, timä prestiiži nõstmine ja laembalt tarvitedäväs tegemine.
+liikmiskibõhus
+liikmisviga
+liikmisjõud
+liikmisvõimuldaq
+liilial om tukõv vars
+külge lüümä
+liinil pääl om lühüs kongiq ommaq traadiq kuun
+liini asõ
+pulgar
+Liisi ääsäq mullõ kõnõl tuud
+liisinguintressiq ommaq madalaq
+liisk jäi Jüri pääle
+lipats lipits
+Liiso tsubarik om peris lummõ ärq uppunuq
+jakukotus
+Nä rööveq Talina sadama tävveste tüh'as ja saiõ sõasaagis päält 30 kaubalaeva.
+liivahaud
+liivakast
+liivakivimüür
+liivakivi sisse uurdunuq tsori
+liivamaa savimaa ruusamaa - kõik om maisõmaa
+liiv
+Liiva om tan nigu höüdü, a musta maad liiva pääl piaaigu ei olõki. Säändse nälädse maa pääl jõudva kassu' õnnõ pedäjä'.
+liivapaprõgaq üle käümä
+liiva puistus krae vaihõlõ
+liivatsiukja
+liivarand
+liivadsõ põhagaq järv
+Liiva läts kah rohkõmb vaia ja nii kraabiti maa sisse järjest pikõmbit kuupõ.
+liiva värm om valgõst tummõpruuniniq
+Liivi keelen märk õ edimädsen silbin võro ja eesti õ-lõ lähküt ümärdämäldä puulkorgõt keskvokaali.
+Liivi keel
+liivak oll miinitet
+Liivi lahtõ joudva rahvuspargist välläjuuskja vii Koiva jõkõ piten.
+Liivi, Liivotška!
+Liivi lipp
+Liivi lipp Liivi rahvamajal
+Liivi lipp on liivlaisi lipp.
+Liivi lipu värmiq - rohilinõ, valgõ ja sinine - sümbolisiirväq maaviirt, nigu taad mere päält umast loodsikust näge kalamiis: rohilinõ mõts, valgõ liiv ja sinine meri.
+Liivi kõnõl.
+Liivi sõa lõpul kannatiq suurõqriigiq, kinkal seeniqmaaniq Liivimaal maaq olnuq: Taani-Norra, Poola kuningriik' ja Liivi sõa aol vahtsid kauplõmisõiguisi saanu Lübecki vabaliin.
+liiv krõgisõs hambidõ all
+Liivotška, muso!
+MAKÕQ VIINAQ
+sinitses pundsunuq kuulnuq
+lillaliidsi häiermidegaq lill
+ninne ladinakeelidseq nimeq
+lilli mesine hõng
+lilliq pelgäseq külmä
+lilliq närvehtäseq kipõstõ ärq
+lilliq ommaq ärq lokahtanuq
+lillipundiq
+lillikinkmiskommõq
+lillil ommaq ilosaq tsäbrolidsõq leheq
+lilli- muusigasäädüs
+lillinäio
+lillinupiq
+lillihäiermäq lääväq vasta õdakut kinniq
+lillipott
+lille korjama
+lille saias manoq siimnist
+lillkapstas valõti sulavõiugaq üle
+lill küünütäs päävä poolõ
+tatidsõ kübärägaq siin
+limmunaat aja kibõnit
+Limmonaat
+Limonaat om siin hää, nostalgilidsõ maiguga.
+limonaat ai timmä röühkelemä
+Limussõ' ja püdälä'
+Limussilõ mõos väega, ku viikogu sais lätt halvõmbas.
+linakuuq köüdediq paiu- vai kõovitsagaq kinniq ja pantiq rõuku
+linakagaraq pantiq sarda
+valgõ päägaq poiskõnõ
+Kolgits
+Linamassin
+linanõ kangas panti aia pääle valõhuma
+linanõ rõivas läts kolkõn pehmes ja silles
+linanõ ündrik pallapuul
+lina oll kahrõq
+linapund
+Pakladsõst tetti hammõ, naisi pääkattõ, põllõ, suvidsõ miihi püksi ja ülerõiva.
+Linavurr
+tsirk hiitü nurmõ päält lindu
+hulga tsirkõ sai hukka
+tsirkõ märgitäs rõngidõgaq
+Lugõminõ lindi pääle.
+tsirk lindas edesi-tagasi
+tsirk tsaun peo päält teräkeisi
+tsirk otsõ pesäasõnd
+Lindsaar avald terve sara rumaanõ, - a nii nigu ol seo jo varramba proosan iseloomulidses saanu - osutusõ võro hindätiidvüse saisukottalt huvitavambas mõne lühkümbä jutu.
+tsirk tsirist puu otsan
+tsirk süüt poigõ mutikidõgaq
+tsirk lätt lindu
+tsirkõ alovanõmbaq olliq ruumajaq
+tsirkõ märkmises tarvitõdas rõngit
+tsirkõ sügüsene rändämine om pääle naanuq
+tsirkõ sulgi pääl om võiõq
+tsirkõsortminõ
+tsirk voodõrd pesä pudsajidõgaq
+tsirk vuhistas siibo
+õgvalinõ lõig
+Lingikogu
+lingugaq visati kivve
+liinainemiisi lavva pääl om väega veidüq kalla
+Liina aoluulinõ s'aksa- ja roodsikiilne nimi om Hapsal. Seol nimel om kats' seletüst: Nimi om saad eesti keelest - Haavasalu või Nimi tull' 12. aastagasaa Lundi pääpiiskopi Absaloni nimest
+aoluulinõ liinasüä
+Liina asot' 1727 Amberi valitsõja maharads'a Jai Singh II. Jaipur om edimäne planeerit liin Indian. Liin jagonõs kuvvõs sektoris, midä eräldäseq 34 m lakjudsõq alleeq. Ka tõõsõq huulidsaq ommaq kõrraperälidseq ja lajaq.
+liino õhk om väega ärq tsurgit
+liino vaihõl ommaq pikäq maaq
+liinahüäq
+liinaelo naas vasta
+liinaelo pakk inämb võimaluisi
+hukan liinaelo
+Liina- ja maakunna- ni vallaumavalitsuisi ammõtiid kutsutas aigo viitmäldä umma vägüsi katski kaksatut tüüd jakkama.
+liinakõsõ suigunõ elovuul
+liina hõheq
+liina kuulsa aolugu
+liina lähkühe tetti spordiplats
+liina veeren om mitu suurt puuti
+liinalähkene mõts
+liinaliinibuss
+liina minejäq bussiq
+liina mitteammõtlidsõq paiganimeq
+liina piten kaaritama
+välläpoolõ liinamüürü oll keelet kivihuunit ehitäq
+liinamüürüle anti tuld suuristtükest
+liinapargin võeti keväjät vasta
+liina pääuulitsat naatas sügüse praavitama
+liinapää jutuaig
+liina seen om kauba kodotuuminõ ilma iist
+liina üüelo kiis
+liin edenes ja lätt noorõmbas
+Nä ei saa liinan lumõga mängi, selle et lumi om liinan must ja jälle.
+liin om mäe pääl
+liinan läät pia uhkõs ärq
+liinan om pallo rohilist
+liinan läts vallalõ hernetõbi
+Liinan om Rajasthani Ülikuul ja Malaviya Riiklik Tehnoloogiainstituut.
+liinan om kolm raamadukoko
+liinan näüdäti sõa vasta miilt
+liinan tüütäs mitu nuuriütisüst
+liinan näütsiq umma võimu vahtsõq valitsõjaq
+liina tagamaaq
+liina kokkolepütüs sünnüpääväs loetas timä edimäst nimmamist
+liina elosuun om timä päähuulits
+liina tull pätte manoq
+liina turuplatsi pääl anti tsaarilõ truvvuskinnütüs
+liina lihti kotus
+vanõmb jago liinast om järve veeren
+liina viitoroq ommaq rikkõn
+liin palli maaha
+Liin jagonõs kuvvõs sektoris, midä eräldäseq 34 m lakjudsõq alleeq.
+liin ja timä ligistü
+vainlanõ sai liina hindä kätte
+liin tetti järve viirde
+liin saa vahtsõ tiatri
+liin sai hääkõrratalossõl vahtsõ näo
+tsirguq lööväq sügüse parki
+tsirguq lauliq mõtsanukan
+tsirguq lindasõq pargõ
+tsirguq lindasõq lämmäle maalõ
+tsirguq ommaq peri ruumajist
+Tsirgu'
+tsirguhelü mattu automürinähe
+korgõst kaiõn om kõik ümbrekund häste nätäq
+tsirgupesä oll puu harrõ vaihõl
+tsirgupesäst kuuldu tsiiksna
+tsirgukõsõq tsiiksväq süüki uutõn
+kants om saisnuq täämbädseniq
+liina piireti mitu päivä
+Tsirgutii om üts tähekogo
+tsirgukaeja
+lindimiis
+linttraktor
+lipp tõmmati torni üles
+lipp nõstõti üles ekä muudu kombidõ perrä
+lipp leüheles tuulõgaq
+lipp plakskõli tuulõ käen
+lipp tõmmati masti
+lipp tulõ õdagu alla laskõq
+lippu üles tõmbama
+lippu maaha laskma
+Lipp võeti ammõtligult pruukmistõ 2. urbõkuu pääväl 1923. Lipu alostuspido oll' 1923. aastaga 18. märtekuu pääväl Irē külän. Lipu mõõduq ja horisontaaltriipõ lakk'uisi vaihõkõrd ommaq Läti riigilipu muudu. Liivi lipu värmiq - rohilinõ, valgõ ja sinine - sümbolisiirväq maaviirt, nigu taad mere päält umast loodsikust näge kalamiis: rohilinõ mõts, valgõ liiv ja sinine meri.
+lips tillakullaq
+Lipujuuskmine ümbre Vana Võromaa
+Lipu mõõduq ja horisontaaltriipõ lakk'uisi vaihõkõrd ommaq Läti riigilipu muudu.
+Kõgõ suurõmbalt peetäs seod päivä just Kuopio liinan, kon tä suurõmba osa umast elost elli.
+Lipupäiv
+lipu pikkusõ ja lagjahusõ vaihõkõrd
+and vunki manoq
+pankõq näpootsatäüs suula manoq!
+Täpsämbat teedüst saa Külli Eichenbaumi käest:
+Ligemb teedüs:
+Lisateedüs:
+Programmi kottalõ saat mano küssü':
+panõq jahu sisse tiiluidsatäüs soodat!
+Inemine saa mõtsan matkadaq, siini ja marjo kor'adaq, ja vapa aigo viitäq.
+Lisas Flemingi romaanõlõ ja lühüjutõlõ sai Bond populaarsõs ka filmisar'an.
+Lisas Flemingi romaanõlõ ja lühüjutõlõ sai Bond populaarsõs ka filmisar'an. Trüküsõnamn jäkkusõq Bondi seiklusõq tõisi autoridõ romaanõn.
+Päält paigapäälitse rahva pand hinnäst kirja ka pääliina ja suvõpääliina inemiisi.
+Konvõrõndsi kutsutuis ülesastjis omma soomõ-ugri kiili uurja Riho Grünthal Helsingi ülikoolist, keelepoliitiga uurja Anitta-Viinikka Kallinen Tromsø ülikoolist, liivi keele uurja Eberhard Winkler Göttingeni ülikoolist, arkeoluug Valter Lang Tartu ülikoolist ja rahvaluule uurja Andreas Kalkun Eesti Rahvaluulõ Arhiivist.
+Päält lemmiklaulõ küsüti näilt viil ka arvamist, mändse' tulõvasõ' pido' olõma piässi.
+Toimusõ loengu, läbi viiäs ka ekskursioonõ Räpinäl ja Räpinä ümbre.
+Pääle luulõ om Adson kirotanu ka peris paljo näütemänge.
+Päält üümaja saat ka spordivarustust lainada'.
+Päält meelüsse tegemise opiti latsiaidun võrokeelitsit luulõtuisi ja laulõ käokirässist, miä kantas ette uma latsiaia imäkeelepäävä sündmüsel.
+Pääle tuu muiduki ka muhhe nalameel ja vallalidsõ süämega olõk.
+Mõnikõrd pruukvaq lindoravaq elämises ka tsirgupessi vai ehitäseq esiq ossõst pesä.[5][3] Lindoravaq eläseq vanon ja mõtsamajandusõ poolõst ülesaisnui, kon om uusiga haavo vai kõivõ.
+Päält naidõ om nätt ka nastikut.
+Näütekiränikuna ommava kätt pruuvnu ka Raimond Pähn, Voldemar Raidaru ja Ants Kõiv.
+Lisas om rahvaluulõ tunnutsõs suuperätsüs ja tuttavlidsus.
+Pääle tuu mi paku mitmit toodussit näütüses pensioni jaos, vahtsõ kortina sissemassus vai latsõ hariduse jaos korjamisõs.
+Pääle paroodijite lövvüse sääl tuntuisi poplaulõ tõlkõ ja mugandusõ, lüürilidsen toonin viisistetü luulõtusõ, - inämbüste saadõtu esi kitarril, - ja ka mõnõ vahtsõ ägedämbä luu, kos abis tõisi pille ja muusikit.
+Võromaa rahvarõivist saat viil lukõ Reet Piiri artiklist.
+Päält tuu tahtva' kõrraldaja' näüdätä, et muusigat saa tetä' väega mitund muudu.
+Oodami ka sainaettekandit.
+Päält raudtiijaama ommaq Tarto liinan viil Kirsi (Tartu-Koidula raudtii) ja Aardla raudtiipiätüseq (Tartu-Valga raudtii), kooniq 2008. aastaganiq oll' Variku raudtiipiätüs.
+Eräle omma oppusõ-kotusõ ja pidopaiga.
+Pääle tuu usuti, et vüü kaits tuu kandjat.
+Lisas Valgalõ, Petserile ja niivõrd-kuvõrd ka Võrolõ om Võromaa jaos olnu päsemäldä läbi aastasatu tähendüsline ka Tarto liin. Või-olla omgi loomuperäline, et kõge suuremba Tartut "kaardi pääle pandva" romaanisara kirotas paossilollõn Bernard Kangro - miis, kiä om nisamatõ peri Võromaalt ja kiä joba uma innesõta loominguga kuulusi lõunõeestiliste kultuuri.
+Lisas vallamajalõ ommaq külän viil turistõ teedüskeskus, rahvamaja, raamadukogo ja kodoluumuusõum.[2]
+Päält vii omma' lavastusõn tähtsä' ka kivi'.
+Manomatõrjaaliq tegeväq tüü väärtüse suurõmbas, a kimmähe tulõ alati fotodõ-videoidõ-helüsalvõstuisi mano pandaq olokõrra/juhtumisõ seletüs.
+manoqpandminõ
+Peris noorist ommava võrokiilset luulõt kirotanu Nele Hollo, Helena Kesonen, Merlin Lõiv.
+hõngahti söögile vähä verevät pipõrd kah
+pand puid mano
+pand tsäi sisse tsirdsahusõ rummi
+panõq suula tublistõ manoq!
+Kae kõge nädäli tegemiisi kava
+Ku saat, panõq mano tähtpäivi pilte ja kimmähe seletäq, miä sääl nätäq om.
+{m} litsidseq rõivaq
+luamass
+litsitämä
+hatsama
+litsine tütrik
+lits kübärä loppi
+vissi laskma liugõlõma tsossi laskma
+ijästüjõgi
+livvuplats
+L. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
+haussi ajama
+sorrõjutt
+lopanõ tii
+majaloss om kokko minekil joq
+kari tüdengit läts aknõ alt rõõmsa laulugaq müüdä
+krassatit sõitma
+lustiaid
+lotõv kamps
+lampsma
+lõdõv kõrd
+laabak laaband laabats
+lodi om suurõmb vineht
+lodi om ülemb vineht
+lädsälik lödsälik
+londsigu kasvopaigatüüp
+Mudaskundõ om tsill'ukõisi saari viisi Liivalumbi ja Arukülä-Labassaarõ tsihtkaitsõvöie tsopõn.
+vedelik
+lugõ setokiil ́dsid raamadid kin ́mä põhjusõga (?) ja saa näist arvo;
+lugõ virka
+pluks jalus
+Loe' savvusanna kotsilõ ka Eesti vaimsõ perändi nimistüst www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/
+loi müüdäminejit inemiisi
+loenguq olliq samal aol
+Loengit avit sisse juhata Ilvesse Aapo tulõvadsõlõ Umalõ Pidolõ pühendedü lauluga "Puu kasussõ korgõs".
+Loengulõ saa hinnäst registriiri 27. aprillini.
+Loengupäävält kodotii pääle minti Kalla Urmassõ iist võetu rahvalauluga.
+loengidõ rida
+loengun tuudi hulga eloliidsi näütit
+Loetas kõva helüga, tempokalt, tugõvite rõhkõga, rõhutõn aktiivset, tugõvat, mehelikku puult.
+Määntsit teemasit loet ja kommõnteerit?
+Loedu ́ vai kullõld tekste ümbrekynõlõminõ.
+lundot uma ao ärq
+lõdistas hambit
+tuustõrdama
+laabak laaband roisak lehmo
+näütäs räpäk vällä
+Lõhekala küdset aiavilä ja munanuudliidõga
+Tsõõrik lõhekalatükk kalamar'aga
+Lõhetükk Hollandi hämmätüse ja värmilidsõ riisiga 55 EEK
+tohvõldama
+kõnõrusõgaq viidi adõr nurmõ
+lahksaminõ
+tsompliganõ
+lahkidsõ hannagaq kuub
+lahksama
+lohklinõ maa
+Lohkõn ja orgõ seen võiva' olla' likõ' maaniidü', suustunu' vai suuniidü'.
+kolagaq saapaq
+planask
+Lõhmus om luulõt avaldanu õgõ mitman keelen - põhiosa loomingust om eestikiilne, a tä om kirotanu ka üte soomõkiilse luulõkogo ni avaldanu ka võrokilsit luulõtuisi.
+nuheq nuhus
+nuhkõq ja maigussõq
+nuhkõgaq nõnarätt
+lohoq põski seen
+lahumiq auto jupõs
+meelüt last hää sõnagaq
+sõiramuroq lõigadiq ja küdsediq panni pääl sõs nuuq vinnüq niguq kabõl
+lõik vanaq pulstiq narmis nakas nardsovaipa kudama
+pess jala perrä
+lei jalagaq vasta maad
+lei kaabu lossi
+lõikas ohut lauda
+lõigas aokiräst pilte vällä
+lõikaq taa siba ärq sis saa rõivas tasanõ!
+lõigas kala kõtu vallalõ
+lõigas pini tura päält tuudi karvo
+lõigas leeväst kimmä pöörändüse
+lõigas lindi trikst kääregaq läbi
+lõigas paprõst ribaq
+lõigas paiust pikä viba
+tsipsiq tilli kah soosti sisse!
+edimädseq hambaq
+lõikamistangiq haukamistangiq
+lei lagipäähä
+and lava pääl vihagaq mõnõ tsopsi
+lei munaq panni pääle
+koksas muna katski
+tei esiqhindäle petükujo
+lei hindä ärq noq om persepuul hallus
+pürstihannagaq lei lambikupli katski
+lei külmänü liha külest kirvõgaq kiltõ
+lei saapaq klantsma
+ma lei silmäq häü peräst maaha
+lei timägaq tilla
+lei pallilõ pääle
+lei palli värehti ülemäste nukka
+lei piidsagaq nii et iho pääle tull palmõq üles
+lei puulõ tsalgo
+rehke hussi ärq
+saadu poksu pääle pand kapõrdama
+läügäht tälle vasta vahtmist
+lei petsädigaq egä kirä ala notari nime
+plaanõ tarõ segi
+lei läükeldäq kängäq läükmä
+lei üte tsurmahusõgaq värehti vallalõ
+loiduma
+lei välkü ja tümist
+vidimiq hindit väsünült kodo
+koobõrd värehti mano
+piirdse tõvõpesä ärq
+tuli palas
+tuli lei palama
+tuli palas valusahe
+tuli pragisõs
+tulõ mant tohi eiq ärq minnäq
+{kõnnõk} tsäropää
+tsäron hiussõq
+kurategemist om väega pallo
+halõtaja hain
+tulõasõmõ viir tetti kivvest
+tulõasõ
+klõkadsigaq pandas lehmäkett päitside külge
+klukutaja kana olõ-iq viil pesä pääle lännüq
+laputas piimä maaha
+Lolle Jaak.
+Lolle.
+ullikõnõ iks om kõgõ naarunäogaq
+limp hopõn V limbakunõ hopõn
+lumbist pillu tsiukmit lakja
+lumbõnõ lumpõnõ
+lump om loogahiitjit täüs
+hamps ku vana immis
+langaq ommaq punga kistuq naid mõista-iq inämb ärq arotaq
+Langa värviti hainuga.
+langa- kabla- traadijupp
+langalõ kimmüst manoq pandma
+likatõn limpamiisi
+pain
+välmeq
+lang läts katski
+klõnksaq taa piimätsilk ärq!
+Londsik om hainast läbikasunu, umbõs miitre süväüse vii ja ummamuudu elustikuga tsill'ukõnõ viikogu.
+Londsiku' omma' vaihtõlõja maakujo pääl vettpidävä põh'aga lohkõn.
+Londsiku' omma' Karulan hariligu' väiku' viikogu'.
+Londsiku' omma' katõpaigaeläjide (kahepaiksete) tähtsä' elu- ja kudõnõmiskotussõ'.
+Londsikilõ om ohus sündmäldä süvendämine ja kuivõndaminõ.
+kohrutas hainaq üles
+kaar käänd joq püürüst
+lüü kaasõ päält ärq
+lüü petsädi pääle
+lüü sannalõ vahtsõ katussõ pääle
+lask sõrmigaq nippi
+luut palga nõsõmist ja korgõmba kotusõ pääle saamist
+kül mi pia näemiq
+looda et sai õigõlõ arvo
+Põhaõdaguvägi
+latsõluum om imäkua sisen
+om luutaq et seokõrd andas rahha
+looda et ma ei essüq
+loodamiq et saamiq toimõ!
+luudusõn oll täl hää silm kõgõ pääle
+luudusõn käü vesi kõik aig ümbre
+luudusvägi loonavägi
+loonatark
+Luuduskoolitus
+Ka kiviga saa väega ilosit helle tekütä'," kõnõlõs kivipilli kokkosäädjä Riina Velmet Johannese koolist Rosmalt.
+Looduskaitsõ.
+Loodusõ hoitmine ni kaitsmine.
+luuduskaitsõala võtt hulga maad hindä alaq
+luudusõ kaitsmist toetas meil kõrrast inämb
+Inemiisi kokkuputmisõst luuduskaitsõga tegünes arvosaamalda olõkit ja tüllü. Olta-i rahu piirangidõga, maaharija ja luudusõ kaitsja ei saa' asju selges kõnõldus.
+Luuduskeskusõ küläline või:
+luudusõ kujotaminõ
+luudusõnnõtus
+luuduslinõ piir
+Luuduslidsõ' lumbi' vai londsiku'
+loona- ja kuntsvärmiq
+luuduslidsõq hainmaaq
+Häitses keväjä küländ varra, häitsmeq ummaq lumivalgõq.
+Luuduslidsõ tii-ala kõrral piat olõma maha märgit juun, minkast tohe-eiq üle astuq.
+luuduslinõ vällä-valiminõ
+luudusõ tett valiminõ
+Loodus.
+Luudus
+Luudusmaastikkõ all om umbõs 70% rahvuspargi maast.
+Luudusmõtsa' omma' tan alalõ vaihtõlõja maakuju peräst, miä tege mõtsu majandamisõ rassõs.
+luudusõilmus
+Luudusnättüs
+luudus om seon nukan küländ üteline
+luudus om kõik üts
+Luudusreservaadin eläs luudus umma ellu ja sääl lubata-i inemisel sukugi mõtsaellu sekä'.
+luudusõ säädüseq masvaq mi tahtmisõst erälde
+luudust tulõ ka ilo peräst hoitaq
+luudusõ huulmaldaq pruukminõ
+luudusvarro tsihi peri pruukminõ
+kõrda piten mõtõldaq
+kaari niidet hain
+allaminejä päiv
+lõivotalv lõotalv
+käänüline jõgi vangulinõ jõgi
+Luuk
+eläjäq panniq perrerahva kodo külge kinniq
+eläjäq tundsõq ohto
+eläjide helüq
+sombrak sombri sommõr
+eläjäq iletäseq näile om häste süvväq annõt
+eläjide armuelo
+eläjide varopaik
+eläjäq uigadiq kodo
+eläjäq inisiq nälä peräst
+eläjäq tüküseq tahramaa pääle
+eläjäq lõppiq nälgä
+eläjil om joogihädä
+eläjäq ommaq jo raviduq sul olõ-iq vaia inämb täämbä minnäq ravitsõma
+eläjäq sõkiq villä
+eläjä- ja kasvorasvaq
+eläjät hoit paks ja kalg nahk
+elläi ots
+Eläjä'
+eläjä- kasvoliik
+eläjäsordiq
+pukk
+luumisõmajandus
+loomakäük
+eläjit tohe-iq ussaida laskõq nuuq tegeväq lillele liiga ja tüküseq tarrõ
+luumisvägi
+luumisprooviq ja -võistlusõq
+luujaq tüütäjäq
+loomingulidsõ häitsemise aastaq kunstnigu elon
+elläi jäi tii pääle vaivlõma
+eläjärasvaq
+esiqhindäst tarkus
+hätä ärq ajama asal käümä
+Esihindäst mõista mi anni uma allkirä.
+esiqhindäst tark
+Muidoki oll mul plaanin Eestist är minnä niipia, ku ma lövvä tüüd umal alal.
+Muiduki küdseti õdagu lõkkõ veeren eestläisile umataõs saanu "rahvussüüki" šašlõkki, serbäti lonks olut, tulõtõdi miilde läbikäütüt matkarata ni praavutati jalahaavu, et järgmädsel pääväl saas edesi rühki.
+Muidoki oll vaia vällä uuri, kiä ma olõ, a kõgõpäält tull löüdä tüü, et edesi ellä.
+põhulõug suuhago
+{nal} süldilehekrants
+Hobõsõrihä lännü nigu niuhti, ma jo kõnõlõ.
+Suurrihä
+suurriha hobõsõriha
+lõõriq tulõ luvvagaq läbi tougadaq
+undsõnõ kaehus
+loositi lauluvõistlusõl ülesastmisõ järekõrd
+luut viil inämb rahha tiiniq
+Ma luutsõ, et tuuga joud mi jutuajaminõ tagasi sinnämaalõ, kon mõlõmba hinnäst häste tundva, aga ei, tä es jätä.
+Olli luutnu niisama mõnoga aigo viitä, aga ütekõrraga istõ ma Ra'ga vastatsidõ, kiä mu päält inämb silmi är es käänä ja keerolidsõn inglüskeelen pikält metafüüsigalidsõlt reaalsusõ tundmisõ kotsilõ nakas kõnõlõma, pääleki väega ütenhaardvalt ja veidükese kogoni lõvvõ vidävält.
+loodi timä pääle a sai pettäq
+Lyyts.
+ehitäse üles kuuntüüvõrgustikke vai ütistegevüst mõnen tegevusvaldkunnan
+kiskmõq ommaq kalamara-sugudsõq plekiq ku vastust ei saaq sis lääväq kärnis
+kiistmeq ommaq sääntseq vereväq plekiq
+lüüjä
+jätkeq mürrämine perrä!
+koolilõpõtaja
+lõpõtamaldaq
+lõpõtus lõpak
+jätäq taa kaudu kõnõlõminõ ütleq õkva vällä!
+Lõpõdi uma "odüsseiä" konteinerlaivo pääl nimmiga "Kursk" ja "Muuga", miä viil parhilla toimõndasõ üle ilma suuri ja väikside merri tiatrin.
+jätäq no tüü hämm tull jo maaha ärq!
+viimäst vastust olõ-iq viil käen
+perämäne ülekäümine
+ilmliguq kalaq
+perädü suurõq kraaviq
+perämine arvõq
+allaandmist massilist
+peräkene oll viil jäänüq
+valmistüü
+Lõppõ lõpus Saava mõlemba kiränigu populaarsõs tuust huulmada, et nä ei vasta periselt uusromantilidse kirändüskaetuse näüdüskujodõlõ kirändüslidsile ideaalele, midä kujundivä tuukõrd Nuur-Eesti rühmitüse liikme.
+lohistõ kasunuq kapstaq
+ummõtõ nakaskiq kontsõrt pääle
+Lõpus es jää' imäl muud üle, ku tä käändse Sassil nõna pääst, ai har'avarrõ säält läbi ja sai niimuudu kätte Vidriku kaonu Jäno-Jussi suka.
+viimäte imä õks hellähtü
+peräkõrd nakas mul ka elo minemä
+lõpus jäiq kõik tsommi
+Peräkõrd joud kipõtohtrimassin peräle, ni miis viidi minemä.
+lõpus saimiq peräle
+Viimäte ma lätsi säält kortinast õkva minemä ja silmäst silmä timäga inämb kokko es putu.
+lõpus pankõq söögile supihainaq kah manoq
+peräkõrd tä naaq puuq ärq krõõdsat nührü saegaq
+Peräkõrd tuu oll õnnõ pallodõ arvaminõ ja eestläse es saada üttegi vinläst minemä.
+Peräkõrd pakudi tälle koto Soomõn, ja esiki ku ma kõvva pääle käve, et nä inne tulõsi ja mõnõ kõrra piniga tutvambas saasi, oll näide otsus kimmäs.
+lõpus tull tä muq manoq
+Peräkõrd tä praavu ja kõik oll jälki nii, nigu pidi olõma.
+peräkõrd tunni hindä vabas
+Lõpus ütelmu imä: "Mullast olõt sa võet ja mullas piät sa saama."
+Peräkõrd kost esä vasta tahtmist lühkühe: "Eedu sai pakku, lasti takast, a külge es saia." Meist kiäki tuud välläpressitut vastust es usu...
+otsa saama valmis saama
+ärq tegemä valmis tegemä
+peräotsan läts tüü kipõmbahe
+uhtsaq käeq ärq ja tulõq süümä!
+ilmotsalda tii
+lõpu- vaihõnähvähüs
+holalaul
+räpotama
+lossiherr lask mitmõlsaal tiinjäl hinnäst tiiniq
+lossin näüdäti kuulsat kunsti
+lossin oll kõik väega vaiki
+loss om eräumandusõn
+videles röndsäkilläq tugitoolin
+õnnõloosipilet
+litsine hatanõ
+vetel käsi
+lõvvahaak
+pildipõha tegemine
+lõug ja kaal olliq täl ärq karvatõduq
+lõugõ laotama
+lõug vaio rippa
+lõug vaio töllile
+Lõunõ-Eestiga om tähendüslitsin köüdüssin rumaan "Keegi ei kuule meid" (1948) - tan oma tegevuspaigas väikuliin, minkan või är tunda Valga.
+Lõuna- Eesti keele- ni kultuuriprogramm.
+Lõunõeesti keele ja kultuuri tävvendüskursusõq 2015/2016. süküssemestril Võro Instituudi seminäritarõn (Tartu 48, Võru)
+Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ jututarõn näüdätäs tulõva nädäli vahtsõt opiraamatut: Kodavere keelepruugi aavitsast "KODAVERE UAVITS" kõnõlõsõq autoriq ja kokkosäädjäq, Kodavere keele hääq tundja ja edesikandja Treiali Eevi ning Liivi muuseumi juhataja, latsikirändüse uurja Niitra Mari.
+Lõunõeesti keele kujoneminõ ja jagonõminõ.
+Lõunõeestikiilse kirändüse aolugu ja edenemine.
+Lõunõeestikiilse kirändüse tutvustaminõ.
+Lõunõ-Eesti kupliq
+lõunõ- ja põhanaba
+süümaig
+Harglõ ja Ahli jõõ', miä nakasõ' pääle lõunõ puult, juuskva' Mustajõkkõ.
+lõuna poolõ maa nõsõs
+Lõunapoolidsõ' Harglõ oru piirkunna järve' omma Lõunahummogu-Eesti laiha ja põrmudsõ viiga (huumustoitelised) järve'.
+lõunas oll kolm süüki
+seimiq lõunasüüki piinün restoraanin
+Lõuna-Võromaal om eletü päämidselt hajatallõn.
+lõvi mõuras
+lõvi kargas saagilõ pääle
+Ausa esänd / imänd / näio XXX üteh kaasaga / üteh seldsilisega / perrega
+lupa andma
+lubamist piät pidämä
+lubagõq kõnõldaq!
+lubagõq üldäq et puut pandas kinniq
+lupaq veidükese hõngu ka haardaq!
+tõot pessäq andaq
+lubasi ümbreaelõmisõ maaha jättä
+Lubatu viikingivarandusõ.
+lubihainaluu kasvopaigatüüp
+kalk
+lubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma
+lubjagaq valgõs tett korsna
+kalk ja liiv segi
+Lubjadsõ moreeni pääl kasusõ' Karulalõ umadsõ' kundimõtsa' (sürjametsad).
+umbõ lännüq veresoonõq
+Lukõ pini ei viisi, a muusikat kullõs tä külh.
+loetama
+Seto keeleh kirodõdu palakõstõ lugõminõ aolehest "Setomaa", seto keeleh kirodadu jutta ni laula lugõminõ kogomikust "Mino Võromaa".
+lugõjaq uputasõq meid kirjo ala
+lugõja lubatäht
+perädü pallo
+Lugõminõ lindi pääle ja taa arodamine.
+Lugõmine.
+Lugõminõ.
+lugõminõ om latsõl joba selge a õigõtkirjä piät viil opma
+lugõminõ tege opilaisi sõnavara rikkambas
+lugõminõ lätt joba joudsalõ
+Lugõsi imägaq kuun raamatut "Olivia ja esimene maailm".
+loi terve jutu vahtsõst läbi
+lugi tulõ paistõn raamatut
+lugi värsse
+lugi kergüisi
+lugi raamadu läbi
+Juttõ vaihele laulõti ütenkuun rahvalaulõ, miä kõnõli ütte vai tõist muudu sannust.
+Lugu johtu mõnõ aastaga iist mu klassisõsaridõga.
+A lugu sai otsa peris uutmalda kombõl, nimelt oll üts mu sõpro ütekõrraga rassõ ja Ra niisama äkki Eestist lännü.
+lugu oll ütepallo andsak ja nalalinõ kah
+noq om asi nii et hummõn nakkamiq sõitma
+lugu om veidüq andsak
+Lugu om peri latsõpõlvõst, ku ma viil latsiaian käve.
+avvulinõ herr
+Avvolidsõq laadulisõq, tere!
+{seto kiil}luuh pidämä
+lugu kuningapojast ja kuningatütrest
+luhaniit kond
+mädsärik naanõ
+lühelik hürske meesterahvas
+Lühkümbäst proosast jõud tä aastasaa peräotsas pikembäni - Kauksi Ülle om kirotanu edimädse tävveste võrokiilse rumaani "Paat" (1998), mi and hää terviklidse ettekujotusõ ütest Võromaa talonaasõ elost.
+lühkü ao lain
+Sann saatsõ inemiisi sünnüst kooni surmani.
+lühükene miil
+tühmrik jupats
+päkäts pässäts
+lühkü pikk silp
+lühkene põhamaa suvi
+Lühkeste etteütluisi vai lühkokõstõ jutta tegemine.
+Oppaja vai vedosniku küsümiste pääle lühkolt vastamine kyneteemadõ perrä.
+Lühko kirätükü kirodamine.
+Lühküproosa kirotaminegi jakkus.
+Kodovalla aoluust (uma nulga aoluust).
+Ku valliq lühkü- vai kipõprogramm, tulõ rehkendäq suurõmba eelektri- ja viikuluga.
+luigal om musta veeregaq nokk
+luik om väega väkev tsirk
+aja kalaq ora otsa
+toukamiq kuunolõgi edesi
+tougas akõnd tsipa ropakuhe ja klaas mõrahtu ärq
+touksi sahagaq tii vallalõ
+tougas riivi ussõ ette tagasi
+kukkaq tuuli edesi et saat lavva man ilosahe istuq!
+ai maaskit kõrrõ otsa
+lukk lätt plõksigaq kinniq
+luku süä
+jakkjalgnõ
+tõmbaq pikäq tulõq pääleq
+nüpsli tekk plõksi
+lumitama
+lumituma
+lumõkõrd läts viil paksõmbas
+kiut
+{mõts} lumõmurd
+lumõkübäräq
+lumõ vallus läügeq
+suurõ lumõgaq talv
+lumõn lätsiq pia kõrvuisi kolmõq jäleq
+Lumõst naanõ om perisnaasõ muudu.
+Lumõst naanõ om tõistõ ku lumõmiis vai lumõmemm.
+lumõst küündü vällä tuut hainakõrsi
+lumõlago
+lumõvaal lumõvaotus
+lumõldaq
+lumi jääs määdsä
+lumi om maan
+lumi nakkas ärq sulama
+lumi krogisõs jalgo all
+puuq jääseq lumõ alaq
+Lumi oll maan, nuu olli mu tävvelidse joulu!
+lumi oll valli aet
+lumi om kõoq kõvõrahe vaalnuq
+lumi om ärq sulanuq maa jo mustõtas
+lumi tekk teie pääl liikmisõ rassõmbas
+lumi tull maaha
+lumi helkeles
+lumi läts muatsõs
+lumi vesi oll sükäv
+lummõ nakas käändmä ku kasugakäüssest
+lummõ om küländ või suusatama minnäq
+lummõ piaaigo es olõkiq
+lummõ tulõ ku mahus
+Lüneburgi kannar
+Lünkhar ́odusõ täütmine.
+Lünkteksti täütmine, setokiil ́dside synno ja lühkidõ lausidõ kirotamine. Setokiil ́dside har ́otuistõ täütmine. Ristsynno lahendamine.
+luidsa- pannihand
+luits kilaht lavva pääle
+hää tüüd tetäq
+katoligu usk poola usk
+lutõrlaisi kerigupää
+lutigaq elliq vana puust sängü lahkin
+lutsõrnist saat aastan kolm niidüst
+Lutsu juttõ ainõtsõõr
+luvvahannast või ka pauk vällä tullaq
+luuq-liikmõq jäiq terves
+luuk ei tulõq vallalõ
+luuk sattõ kõva plaadsatusõgaq kinniq
+luuk küündü põrmandust korgõmbalõ
+Luulõga jakas tä ka ildampa, a tiitümbäs sai proosan - tuuperäst kõnõlami täst viil erälegi.
+Luulõkogo algas kuuma naasõhimo kireldüisiga, and aimu sügäväst armastusõst, a ka küsütävüisist katõ inemise suhtin.
+LUULÕLUGÕMISVÕISTLUS om neläpäävä,
+Luulõn and taas selge põhjusa kats tõsiasja.
+luulõn kõrratas juttu saldusõst pallodõ tõsõnduisigaq
+Luulõslämmi algusas peetäs aastat 1986, ku Chicago Jazz-klubis "Green Hill" nakas esinemä Marc Smith.
+Luulõn olliva klassikaliidsis kujunanu vahtsõstromantilne ja rahvalaululine stiil, proosa haronamist märksevä Lattiku ja Jaigi ummamuudu tii - üttepiten tõsieloline lühküne proosa, tõistpiten rahvaluulõlidse kaldõga jutussõkõnelamine.
+Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä - lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit.
+luulõtaja om vastaosliganõ inemine
+luulõtajat tunnõ-õs umal eloaol kiäkiq
+luulõtaja sääd sõnno ritta
+Luulõtajite mõttõ kõikaigsõt valmisolõkit näütäs sõnamänge, riime ja nalju esinemine egapäävätsen kõnnõn.
+Luulõtajite suhtumise ilmnese suurõl määral kujutamisviisi kaudu - süämelähküidsi asju näüdätäs piltlidselt, pisiasju kaudu.
+luulõtaja kitt luudusõ illo ja uhkust
+Luulõtuisile omma ideid andnu ka muu folkloorinättüse: vanasõna, kõnnõkäänü, regilaulõ põhal luudu "Kalevipoig".
+Luulõ või olla mõotõt mitmist voolõst: avangard (dada), underground (beat), popkultuur (jazz, rock, rap) või etnopoeesia (ethnopoetry).
+luumurru paikapandminõ
+vaivaja rõuhk magajat
+maakullõmiskäük
+maakullõjidõ park
+luurõütsüs
+Lüürilidse all peetäs silmän varjundirikkit meeleolusit kajastavit tekste.
+Lüürilidse teksti
+luutiisikus
+piirkunna täpsä plaan
+maa-alonõ käük
+maa-alonõ saisoplats
+Maa õhukihti tull tundmaldaq asi
+maiõ kruntiajaminõ
+maa pääl om lehekõrd
+maadlõja päses ründäjä pitsitüsest
+maadlõja võit tõsõn voorin
+maadlõ taa kivigaq a saa-ai timmä maa sisest kätte
+maadjas hain
+maildõ
+maad parandama kraavitama
+maaelo õndsalik rahu
+maaelo hädäq
+nõiduslinõ nummõr tähendüs
+nõidlidsõq märgiq tandsoq
+üleilmakuulsa viiemeistre
+maailma mõõdun tiidüsmeistre
+100 miitre joosu ilmameistre
+terve ilma nahvtatagavaraq
+ilmaroidus ilmahulgus
+Maailman om umbõs 60% raudteist standardsõ rüüpelakjusõgaq.
+maailman olõ-iq midägiq igäväst
+Maailma kõgõ suurõmba' kullatagavara' omma' Lõunõ-Afriga Vabariigin.
+ilmamereq ommaq kõgõ suurõmbaq viikogoq maailma pääl
+maailma kõgõ suurõmb autotekij
+maailmatasõmõgaq võigõlus
+ilm palli sõatulõn
+kõik ilm jäi vakka
+Maailm oll mullõ ku kodo, mitte kül mõni kimmäs paik, muidki, selle et mi olli kõik aig liikvalla.
+kõik ilm om Vanaesä tett
+Ma avida vanaldaamil bussist maha tulla.
+Kõgõ ma avidi täl tsihile jouda.
+ma õiõnda seo asa esiq ärq
+suurõmb jago maakerä pinnast om meri
+maakerä kõgõ suurõmb tulõmägi om Lõuna-Ameerikan
+maakerä säsü
+maakivvest tett kõrts
+Maakivest sannakeresse tegemine
+maal
+maakunna piir lätt riigipiirigaq kokko
+maakunnan om mitu ütesugumast ettevõtõt
+maakoorõ nihkusõq
+maapõhi maapäälüne
+maakõrraldaja
+maameeline liinainemine
+maalähkeseq ossaq
+lapikõnõ maad
+maalõ
+Maalri.
+maal maad ja inemiisi
+maal õkva elost
+maal paprõ pääle tähti
+Maalikunstnigulõ on Talliin väega hää liin.
+piltillos järv
+maalil oll tummõ alos
+värvse aknõraamiq valgõs
+maalõ uma näopildi
+maali päält oll nätäq ka kunstnigu elokaeminõ
+maalõ peenükese pintsligaq kirjo
+õkvalt ma heräsi
+maal
+Maal, uma madjari vanaimä man, panni ma kõrraga tähele, et mu tädipoig, mukka üteiäline poiss, ütles mi ütidsele vanaimäle "tii".
+tull vällä et maal om perrätetüs
+maalõrmeistreq pahtõldiq saino ja laki
+maalt liina sõitja buss
+Maamehe praat
+maa mõtsa vilälisüs
+maa lätt kuntligadsõmbas
+maa naas villäkandvas
+maandusõgaq ja maandusõldaq eelektririistaq
+Alla tulnuq tsõõri ette pandas väiko märkjätsõõr, mink takast järgmäne visõ tetäs.
+suurõtii ja jõõ vaih om majjo täüs ehitet
+suurõtii pääl tulõ kura poolõ pääl kävvüq
+maantiirüüvli
+maa om ärq laihtunuq
+maa om likõ tsork jalgo all
+maa om pehmeq
+Maa om üts Pääväsüstemi hodotäht
+ärq pagõma paossihe minemä
+Maa perimise jaos löüti teid säält kavvõst õks üles?
+maa nõsõs
+maa lüü keväjädselt muhetama
+maa oll kuumagaq ärq plaakunuq
+maa hengäs külmä vällä
+maarahva vanõmbaq pidiq nõvvu
+ärqarvamaldaq vannusõn daam
+pand puu korgusõ silmä perrä paika
+perädü suur koolimaja
+mustõnuq rõivaq
+Maamyytmine.
+võidsõ haigõt sälgä
+pand rattatsõõrilõ määri
+pand võidu leevä pääle
+ma heräne hummogist varra
+Ma heräsi ikuga üles, mul joosi pisara ka sõs viil, ku ma olli virgunu.
+Mullõ istus reismine ja ma olli kimmähe lubanu, et lää näile küllä.
+Maa püürlemine
+määrüs pand vahtsõ kõrra masma
+Ma arva, et mi annami taa näile tagasi.
+Ma arvssi, et sa tulõt esi kõnõlõma, ku aig valmis.
+Maa sisen käü väsümäldä' tüü: väiku' mutuga', vaglakõsõ' ni pallo tõisi virko hingeliisi kobistasõ' mulda ja teevä' ruumi kihonõvilõ kasvõlõ.
+maaskit helmile ajama
+maaskasahvt
+maask ja vavvõrn ommaq mitmõaastadsõq kasvoq
+maaskist vereväs lännüq käeq
+Maaso saisaq ja lõialõ!
+maa sisse panti torrõ
+maan maal
+maa olõ-iq tasanõ
+maastiguhuul
+Maastiku vällänägemine om tan sääntses lännü maa-arimisõ peräst: mõts om hariligult äkiliidsi mäki otsan (nn. mõtsakübärä') vai äkiliidsi pervi pääl ja ümbre mõtsa om tsõõrin nurm vai hainamaa.
+Maastiku'
+Mõts Piusa kuupõ ümbre ummi kuntõ, ürgorgõ ja pedästikõga pakk maastigu poolõst pall ́o huvitavat.
+maast maalt
+maa tahenõs päävä käen
+Maa tsiirõlõs ümbre Päävä
+maatütrigu andsakit kombit naarõti
+maa oll lainu taganusvara
+maa tümisi juuskmisõ käen
+elo välänpuul Maad
+ilmaruumi eläjäq
+maavarro mõistlik pruukminõ
+maavärinä ohvriq
+maavärinä tougahusõq
+maavärrin oll säidse palli kõva
+maavärrin tekk liinan kurja
+põllupidämises hää maa
+"Macbeth" om Shakespeare'i Williami kirotõt näütemäng.
+madalaq puuq
+torõhõhe torõhõlõ
+kõgõ madalamb
+kehv halv
+sitaq riistaq
+alamb kohus
+madalambast alahast
+laih
+Madalan meren, kon oll ́ lagja jõõdelta, valgu liiv lakja ja mere vuul ni lainõ' naksi mäki päält alla tuudut liiva mitu kõrda ümbre uhtma.
+helläkene hellä meelegaq
+madalik madalapoolinõ
+võtt helü maaha
+matal järv tüküs ruugu kasuma
+Hainasoid om veidü' alalõ jäänü, naid om pall'u niidüs raot ja ütsjagu är' kuivõndõt.
+Hainasoist tasus nimmada' Ähijärve õdaguveere, Väiku-Apja, Palu-tagudsõ ja Kaugjärve lõunõõdaguveere suud.
+Hainasuumõtsa' ja mudaskunnu' (madalsoo- ja lodumetsad) omma' keskmädselt vai häste laonu turbakihi pääl.
+suu hainasuu
+matal ussõmulk pand kumardama
+ohku vesi
+määne keskkõrvapalanik
+mädäsuu
+määnüq tomat
+mädälik
+Madis Kõiv (s. 1929) tull eesti kirändüste ildasjäämisega ja algusõn ka tõisi kiränikke takastkukatuna. Inne Lõhmusa Aivot jõudsõ tä ütitsit tekste tetä üten Hando Runneli ja Vaino Vahinguga - kiränikega, kinkal omma nisamatõ köüdüsse Lõunõ-Eestiga.
+Madis Kõivu ja Kauksi Ülle looming om tsihti andnu kõgele vahtsõmbalõ võro kirändüsele, a taa tähendä-i, et naide päält olõs tõsõ maaha kirotanu, a tuud, et luudut tavva laendadas mitman tsihin.
+huss härgüt Aadamit ja Eevat ubinat võtma
+siug pand hobõst jalga
+siug oll ärq lännüq nahk oll maaha jäänüq
+siug pand hobõst jalga
+mäkivüü mäehahhil
+ma hiitü nii kõvva et peris tänähüdi
+ma ei tahaq sinno
+ma saa eiq keemiäst arvo
+ma jovva-iq kõkkõ tüüd ärq tetäq
+ma pelgä-iq timä ähvärdämist
+ma kuulõ-iq inämb häste
+ma es kuulõq telefoni hellü
+ma lännü-s sinnäq ilmangiq
+Ma ei lääq ilmangi viikingilaivaga sõitma.
+ma lövvä-äi hummõnis kedägiq suq asõmõlõ
+ma lövvä-es timägaq kuigimuudu õigõt klappi
+Ma ei mälehtä inämb,kas kiäki kongi ostsõ tuukõrd midägi, nuu mõnõ inemise, kedä ma näi, osta es.
+ma hamadsõgi-is et täämbä om pühäpäiv
+ma kavatsõgiq es ku tä ärq läts
+Ma es mõtlõ muu ku kuunelämise pääle tuu mehega, kedä ma üle kõgõ siin ilman imehteli.
+Periselt ma saa-ai' arvo, mis taa kulla man nii esi'erälist om.
+Ma es saa kõrraga arvo, määnest fantastilist tüüd tä tege, a midä edesi aig läts, tuud inämb sai ma arvo tuu naasõ häätegemisest.
+"Ei paistu' Siirile hääd pinni," ütles väiku-Otto redeli päält ja roni alla.
+Ma ei ütle tuu riigi nimme, kon tuu sündü, tuu oll pallo aastit inne Eestile tulõmist.
+Ma ei olõ' kullast väega sisse võet.
+ma olõ-iq jutumiis
+Ma olõ-i' ilmangi hinnäst häste tundnu' ütisüsen, ega' tahtnu', et kiäki võtnu' minno ku ossa ütest sääntsest.
+Ma olõ-i elon üttegi riiki nii kipõstõ kasuman nännü, - ehitedi vahtsit huunit, tekkü vahtsit puutõ.
+Ma olõ-i ütegi tõõsõ reisi päält tulnu tagasi nii, et heräne mito hummogut üles sääntse tundõga, et saa-ai sukugi arvo: kon ma olõ? Mis kotus taa om? Tähendäs, Lähkü-Hummogumaa lõikas mu Eesti elost niivõrra läbi, et ma umma koto ja sängü är ei tunnõ.
+Ma mõista-as är arvada, mille taa tarõtiinjä jälki tull.
+Kiilt ma es mõista ja tüüd mul es olõ.
+mõista-iq maq küläliisi naarutaq
+ma pulma-iq määnestkiq tõist kiilt
+ma mõista-iq seo asa kotsilõ midägiq lausuq
+ma mõista-iq sukakundsa kutaq
+ma mõista-iq sukalõ kundsa kutaq
+ma ei tiiäq üttegiq sõnna taad kiilt
+ma mõista-iq vinne kiilt ma piät tõlgu läbi kõnõlõma
+Ma es olõ asjo pakmisõ man ilmaga rehkendänü ja sõs ülti mullõ viil, et ilm pidi viil õnnõ hullõmbas minemä ...üten kõgõ taa lumõga!
+Ma panõ-õs tähelegi, et poitseiauto om mul joba pikembät aigo perän sõitnu.
+ma ei piäq taast söögist suurt luku
+ma põlõ-iq tuud joht ärq
+Ma es kae tälle küländ hoolõga perrä.
+ma ei kõnõlõq teile umast sisemädsest elost
+mul tahtu es tuud minemä visadaq
+Ma ei saaq arvo, mis sa olõt tävveste ullis lännü vai?
+Ma saa-i arvo, ommaq sul pääluu all ajoq vai lambafilee.
+ma saa-iq kõlistaq mul olõ-iq tan levvi
+Ma ei saaq är jättä, mi olõmi Sassiga kokko lepnü ja Sass om minno avitanu.
+ma ei võiq midägiq sepälist süvväq
+ma saa-s terveq üü maadaq
+ma saa-iq arvo minkast tä kõnõlõs
+ma saa-iq ust vallalõ
+Ma ei salga, et hoitsõ tuul kõrrast inämb kattõ mõtõt vällä näütäväl liikmisõl hoolõga silmä pääl ni loodi, et tütrigu loomulik heldüs lask mul nätä varonolõvit ihojakõ; tä oll ütesõnaga oodõt, kuigi mul oll arvaminõ, et tä pidä hinnäst sammamuudu ülevän ka tõisi hotelliküläliisi man.
+ma ei kannahtaq timä võlsmist
+ma es näeq ruumin üttegiq tutvat
+ma jovva-as latsi munakoogi mant ärq kaitsaq
+ma saa-as su kinähüsele vasta pandaq
+ma taha-iq väegaq pääle kävvüq
+maq taha-aiq kattõ juttu aiaq
+ma taha-iq säänest poldatust kullõldagiq
+ma taha-iq su jorro kullõldaq
+taha-iq ma laiha lihha ma taha vägevät
+ma taha-iq timägaq tegemist tetäq
+mul es tulõq kõrragaq taipust
+mul es tahtuq sinno herätäq
+ma ei tiiäq hindäl üttegiq vaimlast ollõv
+ma tiiä-iq esikiq midä taha
+Ma tiiä-i, kuis tuu lugu täpipäält alost, a ku järgmäne kõrd, mõni päiv päält tuu, näidega suitsu tegemä lätsi, sai kõrraga arvo, et midägi om tõistõ.
+Ma ei tiiä midägi hullõmbat, ku unõpuudus öid ja päivi.
+ma tiiä-iq taast asast nii pallond et kohut mõistaq
+tiiä-iq maq taast asast midägiq
+ma tii-iq nalla päälegiq viil nii tõsidsõ asagaq
+maq ei tiiq taad määntsegiq hinna iist
+ma piä-iq inämb eläjit
+ma es tiiq tuud ütsindä hindä peräst
+Ma tii es tuust nii väega vällä.
+ma es tunnõq sinno takastpuult ärq
+Ma ei tunnõq tan inämb kedägi.
+ma ei unõhtaq taad ilmangiq
+ma ei usuq inämb vahtsõst küssüq
+usu es maq kiromandi ettekuulutuisi
+Ma usu-us umma õnnõ, ku sai peräkõrd elokotusõ Vallikraavi huulitsalõ.
+ma usu-iq timä tõtõhust
+Ma ei usu üleloomulikkõ ilmuisi, aga taa johtuminõ om pandnu mu mõtlõma, kas ka sääntsit asjo või olla.
+ma es jätäq tälle ütlemäldäq et sais om sant
+suta-iq ma täämbä kohegiq minnäq
+Ma es või jo teedä, et kõik lätt jukõruisilda ja seokõrd om kohvri lindi pääl.
+ma maidsa-as pido aigo viina pissogiq
+mäe- ja niidümarikõsõq
+mäe- ja niidümari kiil
+mäe kottal linda ku tsirk.
+ma essü tagasi tullõn ärq
+läbipäsemine
+mäekurmust saadi ruttu üle
+maq elä eräle kambrin
+Ma elli New Jersey veereliinan.
+Ma elli sõs Islandil Reikjavikin, umast perrest küländ kavvõn.
+mäe pääl ommaq ruusahavvaq
+mäe päält oll illos kaiaq nii et saa-as silmi ärq käändäq
+mäelahmak
+ma innestä näi timmä
+mäe põhakülg om äkiline
+ma olõ tan uma valla rahva puult
+Mäetarõ om Alatarõst mäelpuul
+mäke ärq võtma
+mäeharaq tasahusõq aigopiten
+maka hummongidõ kavva
+maka niguq kott
+maka niguq norisõs
+maka niguq õigõ miis
+tõhras poolõniq pääväniq
+makas sälülde
+makas nii et nahisas
+magaja
+magaja käänd külge
+magalõ minemä
+magamaldaq olõminõ vaivas inemist
+magamisasõ magahus
+asõ om nõtsliganõ
+Magasiait
+magasimiq kelläniq kümneniq
+magasi üüse halvastõ
+Magasipulgaq
+magaja lats
+maoldaq nalaq
+mäki veerejoonõq
+mägiläseq välgüdiq väitsi
+Kährile miildüs elläq kuivan var'olidsõn mõtsan, kohe tä kaib umaq oosõq.
+Kährile miildüs elläq kuivan var'olidsõn mõtsan, kohe tä kaib umaq oosõq. Timä kaibõtuist oosist või löüdäq elämäst ka tõisi eläjit, näütüses kährikit ja rebäsit.
+Kähr (Meles meles) om lasidsaliisi sugukunda kuuluv murdja mõtselläi.
+mõtshõrak
+mägidseq maaq
+magistri ja doktor ommaq tiidüskraadiq
+pääkraav
+päätii
+päätoro
+magistritüü nõvvuandja
+magistritüü taht viil vormi säädäq
+magnõtil om kats puult
+magnõtnõgõl
+magnõtväli
+Aiasortõ om pall'o, nuuq ommaq makõq ja mahladsõq. Mõtsikidõ puiõ mar'aq ommaq vähämbäq ja olõ-õi nii makõq ja mahladsõq.[3] Murõliid süvväs inämbüisi värskist pääst, a naid tetäs ka sisse mahlas, kompotis, sahvtis, likööris jne.[4]
+Murõlipuu puu om väega illos, sirgõ ja ütelidse tekstuuriga, roosakaspruuni kooniq kahvadu kõllakadsõ tooniga.
+imahtuma
+makõmaolinõ
+Murõlipuud istutõdas Õuruupan pall'o ineskiidsõ nurmõmaiõ pääle ja tedä hinnatas väega ku viläpuud, mõtsapuud ku ka ilopuud.[2] Mõtsikut murõlipuud pruugitas puukmisalossõs kultuursordõlõ.[4]
+makõlik
+imatõt leib
+Murõliq
+Murõlipuu om kipõ kasumisõga, koonilidsõ krooniga ja inämbüisi sirgõ tüvega puu. Häitses keväjä küländ varra, häitsmeq ummaq lumivalgõq. Puu saa täüskasunus 60-80 aastaga vannudsõn ja om sis keskmädselt 20-25 m korgõ. Tüve läbimõõt om sis 50-70 cm. Harva või murõlipuu kassuq kooniq 35 m kõrgudsõs ja tüve läbimõõt küündüdäq kooniq 120 cm. Puu eloigä on hariligult 70-100 aastakka.[2]
+Murõlipuu om kipõ kasumisõga, koonilidsõ krooniga ja inämbüisi sirgõ tüvega puu.
+Murõlipuu om mutiktolmlõja. Häitsemä või naadaq jo nelä aastaga vannudsõlt. Süüdäväq viläq ommaq väikuq ja kõlladsõq kooniq verevät vai musta värmi. Naid sööväq hää meelega tsirguq ja eläjäq, kink abiga puu ka siimnidega edesi lätt. Siimneq võivaq kasuma minnäq paari aastaga joosul. Puuq ajavaq sagõhõhe ka juurõvõssu, minkast või ümbretsõõri kassuq murõlivõsu. Ku tüvi maaha lõigadaq, sis aja tuu ka kannuvõssu.[2]
+Murõlipuu om mutiktolmlõja.
+Luudusõh om murõlipuu valgusõnõudlik ja küländ lühkü iäga puuliik, kiä kasus sagõhõhe mõtsaveerih ja lakõ pääl.
+Murõlipuu, ka morõlipuu vai makõkirsipuu (Prunus avium) om ruushäitsmeliidsi sugukunda kirsipuu alambperrekunda kuuluv viläpuu.
+mago sooliguq kõtunääreq mass jt siitmiseq
+Makõqsöögiq
+Makussöögiq
+Taa makussöögi tegemises om pruugitu päämidselt Eestimaal kasvatõdut kraami
+maahajäänüq piirkund V kolk
+tühi maja
+maahajoosnuq nahvta hukas pallo elävät ärq
+ma naka helmi salitsõma
+Ma nakka joba veidü häbendämä, aga naarahta vanatädile.
+maaha sadama lümbähtümä
+maaha laskma
+maaha last repän oll marun
+Maaha müüti.
+maaha sõkma
+{rahe puult} räüssämä
+kõhnõmbas jäänüq
+kihvtildäq maategemine
+lepeq ilm
+mähk nardsoq jala ümbre tõmbas saapaq otsa
+mähksäq mul sõrm kinniq!
+käänäq rätt käe ümbre!
+mahlapaarutaja
+MAHLAQ
+mahladsõq ploomiq
+tikkama iskmä
+hää nali
+mahlapakki piät inne vallalõtegemist raputama
+mahla tsiuku ku tä pirni haugas
+mahl vähä mõrkas
+mahl panti käärümä
+ma hoia naid asjo mälehtüses alalõ
+ma piä sullõ pässä pion
+mahtu ilosahe läbi
+lauhkvanõ ruih
+ruumliganõ pagaasnik
+paks raamat
+ma hio väist kalla soomidaq
+ma iks väeldä taa tüü ärq tetäq
+Ma ilmaas ́anda näüdässi tälle kuulutust.
+nimegaq ülikuul
+kuulsa ettevõtminõ
+Võisi nimmada Alpi sarvõ, taaga küländ üttemuudu trembitad Karpaadõn ni muidoki ka kotussidõ alalõ püsünü hirrehuunidõ eihtämist põlidsõ moodu perrä.
+nimmas uudist niguq muusiän
+maidsõq rõõmuq mainõ ilo
+Ma esi hoia.
+Ma esiq kah peris täpsähe ei tiiäq, kon mi elämä nakkami, a ma kirota sullõ ja saada uma adrõssi.
+ilmligu kohtu sait sa rahagaq ärq ostaq
+Ma esi olli niisamatõ viläline, mi perre sündü viil kats last.
+Lehekuun ja piimäkuun korjati teedüst ettevõttide kotsilõ, kiä joba pruukva uma tegemiisin paiga kultuuri- vai luudusrikkust.
+Kuivamaa elokotus om Eestin seo liigi jaos ületsehe hää, taa omgi mosaiik mõtsast ja nurmist, a probleemis omma' hää vii-elokotussõ'.
+Ma istudi hortensiit, keedi kirsisahvti, värme magamistarri saino ni panni immes, kuis aig lätt müüdä nigu esihindäst.
+Mait tulõ tarrõ ja küsüs esä käest, et kuis saanu vinne keeli üldä: "Olõ hää, tulõ mukka mängmä".
+Mait om 5-aastaganõ rõõmsameeline, a tsipa tasalik poiss ja joba mitmõndat päivä om tä sääl pargin tahtnu ütte latskõist hindäga üten mängmä kutsu.
+illos ruumisäädmine
+maidsaq kas om paras suul?
+- Maitsami Maksi köögi ja Piiri köögi kuuntüünä tettü väikuid hampsahuisi ja hindami, kuis näide mekk om.
+Maik om hapumakõ, parkva ja ummamuudu kõrvalmaitsõga.
+mekiandjaldaq jogurt
+maoldaq jutt
+ilõdu tarõkraam
+magahõlõma
+maja aknõq ommaq õdagu poolõ
+Ma jää Rannaküllä.
+maja oll õkvalt järve veeren
+maja oll korgõ perve pääl
+maja oll ütsigu kotusõ pääl
+majaq ommaq üten rinnan
+majaq saisvaq tii veeren rodon
+maja iin om tillokõnõ aid
+maja ehitämise man tull ette uutmaldaq jukõruisi
+maja piä-iq lämmind
+majaedine muro oll üttevällä rohilinõ
+majahoitja majavaim
+majavalitsõja
+"Ma jäi bussist maha ja seo kallis lats ost mullõ kipõbussõ piledi! Kost sääntse hää latsõ kül tulõva?"
+mul tull unõhädä pääle
+maja katus om kõvõras vaonuq
+tulõtornivaht
+maja panti hoituma
+TARÕKUUK ́ IJÄTÜSE VAI VATUKOORÕGAQ
+Majakuuk
+maja korgulõ
+tarõpääline
+maja lõhnas tulõn
+majalõ panti vahtsõnõ vuudri
+ma põlõ joodikit
+majaloks
+majal ommaq ütekõrdsõq aknõq iin
+majal on vahtsõnõ akõn iin
+majandusõ ülesehitämine päält sõa
+majandusõn puhkvaq vahtsõq tuulõq
+majandusõ maatiidüs
+majandusõ sadaminõ hoit pensioni nõsõmisõ kinniq
+majandusõ sadamisõ ohto või-iq kõrvalõ jättäq
+majandushäötüs
+Majanduslidsõ herevüse aol võisi' arvada', et olõsi' konstruktiivsõmb investiiri' tuutvihe ettevõttihe, nurmõmaahtõ, mõtsa, elotuisihe, vahtsõhe tehnoloogiahe, miä avitas alanda' kliimaohto, vai sõs inemiisi koolitustõ.
+majanduslidsõqeenüseq
+majandusõ poolõ päält kaiaq
+majanduspitsüs
+majandust praavitama
+majandus läts allamäke
+maja oll ehitet tahvitsõmaldaq V ümärigõst palgõst
+maja oll tulõ helevil
+maja oll tulõn
+maja oll viil küländ kimmäs
+maja om saarõn
+maja õnnistu hää hinnagaq maaha müvväq
+maja om noq odavahe saiaq
+maja om saanuq vahtsõ vällänägemise
+maja piät kimmä põha pääle põhandama
+maja panti piirdu
+tarõ palli maaniq maaha
+majaplaan
+maja sais mäe kaldõ pääl
+maja oll ärq poostit
+majan om tävveline vaikus
+majja om kõvva ümbre tett
+majan olõ-iq lihakibõnat eiq
+majan oll innembä kuul
+majan naatas kimmämbähe vahti pidämä
+maja panti nimme palama
+maja om otsaniq tühi
+maja takan kõmaht üts pauk
+maja om tulõ iist hoiõt
+maja ülemäne kõrd
+maja ümbre ehitedäs kimmäs aid
+maja ümbre naatas pääle pasma
+Maja ümbre oll mõts ja mii nurmõ.
+maja ümbrelt om vaia kõrda tetäq
+maja rappu ku rong müüdä sõit
+maja satas kokko
+maja satas sälgä
+majalõ panti piksevarras
+uhkõq mäeq
+majja päses õnnõ läbi hoovi
+majja sigisiq võhluq
+Suidsukana, konserviananassi ja sampinjonnõ salat majoneesihämmätüsega
+Ma joosi ja higisti.
+Ma jovva vaihtõpääl pää är mõskõ ja kae jälki aknõst vällä.
+majjo kütetäs ilma perrä
+Ma jo lubasi.
+niguq olõssiq kiäkiq sääl olnuq a vast mullõ õnnõ paistu
+Üümajakotussit om 30 inemisele.
+ma kõnõlõ sullõ üte jutu
+ma kaiba imäle ärq
+ma kõnni kepi nõal
+Ma käü kõrras är.
+ma käü poodin niikavva ku mõsu massinan mõskus
+ma käü vaihtõpääl koton ärq
+ma käve ääsäq liinan
+Ma käve täämbä liinan Liivi man hiussit lõikaman.
+Ma pelgä jäiä' kinniliste hauda ja sääl üles herädä'.
+Ma pelgä surma.
+ma pelgä ütsindä ollaq
+ma trahvõ latsi
+ma kata hummogusöögis lavva
+Ma kääni gaasi pliidi alt kinni, mu sisen müllämän võõra tundmisõ - halu, kaotus.
+tä sai mullõ väega armsas
+ma tälle tuud nimssi a tä om ärq unõhtanuq
+perst nukka litsma
+Mass iks mu opimassu.
+massat karvapäält kokkolepüdü hinna
+massa külen om sapp
+massa- hergo- pärmirakk
+massa võla ärq sis olõmiq tasa
+Massaq sada kruuni!
+massuteedüs
+masminõ
+jovvun masva
+täüskibõhus täüsvunk
+{m} tävveq punktiq
+täüsmõõt
+kõik raha
+massi kortina iist käsiraha ärq
+mass niipallo ku küsti
+mass om üts sisemäidsi
+Massa saa õnnõ pangaülekandõga.
+massuq ommaq pallo korgõq
+massuammõtnik
+Massa tulõ egä latse päält 2,- eurut (grupi saatja päses massulda).
+massualonõ tulo
+ma pillu lummõ iist ärq
+ma kükkä siiäqsamma maaha
+Ma kül ei mälehtä täpsähe, kuis tä lövvedi, a tä es olõ koolnu.
+Maq külh Ennu takast varastama ei lääq!
+Ma küsü su käest, olõmi mi õigõn kotussõn?
+Ma küsü ütelt tutvalt antiikiärikalt, pall ́o tä säändse iist mass.
+Ma küsse tütrigu käest ni tä kõnõl vasta liigutuisiga, miä süüdisti mu naabriid.
+Ma kulssi edesi.
+Ma kuuli, et sinnä lasti õnnõ miihi pääle.
+ma kuuli su eelätsest käügist jo kõlahust
+ma lää ärq ma ei jovvaq inämb taad su jõbinat kullõldaq
+ma lää selle et ma taha minnäq
+ma lää sittõ
+ma lää kurahta veidükese aigo
+Ma lää ütsindä sõs.
+ma lää kae kon nääq ommaq
+ma lää vällämaalõ või-ollaq esikiq mitmõs kuus
+Ma lätsi puuti süvvä ostma ja osti ka üte vikurmuna Pipile.
+mahhe nägo
+tasalik tütrik
+{m} malõlavva kruudiq
+malõmäng tege terätses
+malõmeistre lask tõsõl võitaq
+malõpulgaq ommaq pupsik kahhur hopõn oda lipp ja kuning
+mälehtämiq vannovanõmbit
+Mälehtüslist ainõst ol jo tä varratsõmbangi proosan ni ka mälehtüisi kirotamiseni joud tä jo kodomaal.
+mälehtüseq lääväq pikäpääle segätses
+mälehtüsasi
+Mälehtüstahvli Paidõn
+Mälehtüisisarja mineki ütelt keelelt tõsele omma köüdet paikuga, mikast kõneldas - niisõs om kotussõvaim ja kiil Kõivu teossin õkvadsõn köüdüssen.
+mälehtämist väärt
+mälehtäväst mälehtümäst
+Ma mälehtä, et mitmõl kõrral puul tunni inne avvohindo andmist minti vällä kohegi nuka taadõ ja nelä poisi pääle klaaridi är 1-liitrine viin.
+Ma mälehtä, et ussõ kotsil rippu sinine lamp.
+mul om tuu pilt häste meelen kõik saisiq pistü ja lauliq
+Ma mälehtä, kuis Linda käve esäle pääle, et tuu ütlesi, mis Eduardiga om.
+mälehtä unõ iist
+mälehtä selgehe
+Ma mälehtä teid ni huunit, maastikkõ ni inemiisi.
+mälehtä küländ hämärähe niguq unõ iist
+Mälehtä, välän oll hämärik ja vaikus.
+Mälehtä viil häste, kuis ma iki ja saa-as arvo, mille tä niimuudu tege.
+malõmängjäq mängeq viiki
+mälehtüs
+malõvõistlust peetäs joba kümnendät kõrda
+malka andaq V ruuska tetäq
+tsiguninõ
+malmi tegemisest tulnuq ravvasitt
+tsikun om rapõ
+tsikun
+ma olõ rõõmsa ollõpruul
+Ma kunka mõlõmbast jalast / Ma ei mõista'
+ma lopahuda esiq naaq anomaq ärq
+mälts lätt armõdu häste edesi
+Ma lubasi Ormilõ, et ma nakka viikingis.
+meeliskaudu
+meelenpidämine jääs kehvembäs
+meelenpidämisegaq om halvastõ
+meelenpidämine vidä sakõstõ alt
+ma kumamiisi mälehtä
+ma karisti tälle ärq et tä edesi ei kõnõlõq
+Mamastõ koolilatsil om umma paigapäälist kiilt olnu võimalik oppi nii võro keele tsõõrin ku valikainõna tõsõn ja nelländän klassin.
+*Mamastõ Latsiaia ja Kooli kavvanõ helksä võro keele ja kultuuri oppaja Marju Lepasson.
+*Mamastõ Latsiaia ja Kooli Vanderselle rühmäst sai keelepesä 2012. aastaga sügüse.
+Ma mõtlõ tuuga innekõkkõ midägi hummogumaist... india muudu,... hiina muudu,... kuld kokko säet herkside värmega,... kärpsäverevä vai -sinitsega...
+ma märge vällä
+Ma mõtli eloaig, et saassi Saarõmaalõ, a inne jõudsõ pinsi pääle ku siiä.
+"Ma muidokina tiiä, midä sa mullõ no vasta ütlet", kõnõl tä edesi.
+vannus rassõt ello
+Ma näe esiq.
+Ma näe und väega harva.
+Ma näi innemp tan aiakärro.
+ma näi tuud esiq päält
+Ma näi tedä üüsse unõn.
+Ma näütä seod rahha Aleksile.
+Ma näütä sullõ ütte asja.
+kalmu ala kaoma
+maq ka tsauna siist su söögi mant veitkese
+tei rõõmsa näo
+petäi aja vaiku vällä
+petäi om mi mõtson harilik puu
+suur maaijä
+Ku ijäaolinõ ijä är' sulasi, tekkü Karula kuntõ vaihõlõ hulga järvi; naist 40 jääse rahvuspargi maiõ pääle.
+suurõmaa-Vormsi ijätii
+armõduq siivaq
+mäng edendäs last
+mäng pääle ulli
+mäng pundin kitrat
+mäng tassakõistõ umaette niguq kukunõ lats õks
+mäng kõvva miist
+mängjäq lätsiq ummi kotussidõ pääle
+mängjä
+Mängjä viskman
+Mängi.
+Mängse häste kitrat, sõitsõ lumõlavvaga.
+mängemiq ärqkäkmist
+mänge klavõrit hüä tundmisõgaq
+mängiti tamkanuppõgaq nippi
+tetti tsõõri
+lasõq üts lugu!
+mäng läts joba väega pikäle
+Mäng, su poja kõrraldõt mäng.
+mustõldas man seeniq ku piät tälle andma
+Mängufilmid
+nuio
+Mängulidsus, katsõtusõ keelega
+mängon lüüdi kats värehtit
+mängoplats mängmiskotus
+mängo joosul es sünnüq midägiq esiqerälist
+puhtusõullus
+rabõlõmisullus
+Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ ilmutõdult aolehen Teataja 25. radokuu pääväl 1918.
+Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ ilmutõdult Riigi Teataja edimädsen numbrin 27. märtekuu pääväl 1918
+Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ
+Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ (eesti keelen Manifest kõigile Eestimaa rahvastele) om Eesti Maapäävä Vanõmbidõnõvvokogo kokko pant ja 21. radokuu pääväl 1918 vasta võet Eesti Vabariigi hindäperikuulutaminõ.
+Ma niisama kae.
+mannapudõr
+pedäjäluum
+Pedästiken, raudtiitammi pääl ja jõõkalda müüre veeren tundva hinnäst kodotsehe aas- ja palokahrukell, käpäliidsist ruumaja üüvilge'.
+pedäjänõglaq
+Manni oll hinnäst noorõmbas tennüq tunnõ es inämb ärkiq
+pedäjäluum pedäjäloomakõnõ
+pedäjätüvi argnõs katõs
+murrõt katus
+ärklikõrragaq härbän
+mäntli küündü pia maaniq
+mäntli pääl olliq muatsiukmõq
+Teedüstün (kirämanusõn) om joosumarsuut kaardina üten. Planeeritäv tiikund om päivi kaupa sääne:
+ma nuhuda mis nuheq taal lillil om
+ma kõgõ nuhutõlõ siin naid häitsmit
+{m} maohaavaq
+Ma olõsi jo ammu uma kuvvõnda kõrra päält joudnu bussi pääle, a ma õnnõ uutsõ ja luutsõ, et buss vanatädi är uut.
+Ma olõ iks arvanu, et kõgõ tähtsämb om inemiisi läbisaaminõ ja tuu, kuis nä ütstõõsõst arvo saava, ütskõik mis rahva hulgast nä omma.
+ma olõ inne viimäst
+ma olõ harinuq õdagu kavva ülevän olõma
+kõgõ mul süä kauplõs sisen
+olõ ma tuud kiilt külh opnuq a iks olõ-iq ärq opnuq
+Ma olõ muido väega rehkendäjä ni mõistusõperi inemine, a tulõ vällä, et mul om ka viil tõisi külgi, midä esi ei tiiäki.
+maq olõ tsipakõsõ väsünüq
+Ma olõ neli kõrda käünü ti palvõ pääle ti naabriga kõnõlõman.
+ma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs
+Ma olõ nii-üldä' liinainemine, suurõ jao umast elost elänü' kortinmajan; ma olõ ka nii-üldä' umas lõbus aiapidämise man peris alostaja ja olõ rohkõmb laisa aiapidäjä sorti, selle et aost tulõ kõgõ puudus, uutva' kohustusõ' kotost välänpuul.
+Ma olõ opanu tedä puhastama kah, a tä taha-i oppi.
+mul om ubinist himo täüs
+Ma olõ seod kõik aig kõnõlnu, et ega seo üts õigõ asi olõ-i, ku üts nuur naanõ niimuudu vällä näge nigu saq.
+ma olõ taad raamatut üle üte lehe kaenuq
+ma olõ latsõn taad tiid küländ astnuq
+ma olõ taa värgi pääle ull
+taad miist ma inämb ei usuq
+ma olõ suq puult
+ma olõ tiiq puul käünüq
+ma olõ ütsik lats
+ma olõ väega oholist ello nännüq
+Ma olõ vana jah.
+ma olli illaldõ tõbinõ
+Ma olli esi kah hõisun, olli tunnistajas tävvelidsele ja lõpulda mõnolõ.
+Ma olli järekõrran üts edimäidsi - õigõlõ tagomaidsi - ja kleepekit mul kimmähe vaia es olõ, tsukrust nõrõtavat roosat nätsü ka mitte.
+ma elli kooliaol sugulaisi man
+ma olli tuu asa pääle külh väega imehtünüq
+ma olli sõan lihtsä soldan
+ma olli timä nägemisest otsaniq ärq tett
+Ma olli viil katõ jalaga kinni uman nõiduslidsõn ilmapildin, ku katõ ja poolõ aastagadsõlt sattõ väiksest kõrvalidsõst Eesti küläst katõmiljonilidsõ Budapesti üürikortinahe neländä kõrra pääl.
+Ma oodi hummogu koolibussi, ku rõbahti kavvõn midägi musta kesk suurõmbat autotiid.
+Ma opõ mereväe tehnikumin Rostovin Doni veeren, ildampa sõidi merd Vagadsõ ilmamere pääl, käve Jaabanin ja Hiinan, Kamtšatkal ja Alaskan, sõs, jätnü maha Vladivostoki, lätsi üle Moskvahe, et oppi Gorki-nimelidsen Kirändüsinstituudin.
+mul olliq tsihiq paigan
+Ma olli osalinõ opilaisi vaihtusõn "Creativity", kohe tull Kreekan kokko inemiisi 12 riigist.
+hussi tsissin
+ma mõista võro kiilt
+"Ma otsi sullõ pini," ütles väiku-Otto ja roni redeli pääle ümbre kaema.
+"Ma otsi sullõ pini," ütles keskmäne-Otto ja roni puu otsa ümbre kaema.
+"Ma otsi sullõ pini," ütles suur-Otto ja roni kivi pääle ümbre kaema.
+maovähä edesiminek tävvü
+ma pakõ sutt
+ma õkvalt hiitü
+ma peris magahama ei lääq ma õnnõ tukuda vähä
+ma pälvi perrä kohes ti läät
+Ma piät hummõnidsõs eksämis opma.
+ma piät kapstaq ärq valama
+ma piä koton haigõt immä pasma
+ma piät
+ma piät minemä
+ma piät naid paprit veidükese silmämä
+Ma piät noq sullõ õks su esäst kõnõlõma.
+mul tulõ pangast lainu võttaq tulõq mullõ käemehes!
+ma piät seo pahandusõ siin ärq klaarma
+ma pei orjõ tei orjõgaq tüü
+ma tahi maaha sataq
+Ma pidi vällä minemä ja ütli tälle inne: elä häste, är jätku minno maha, muudamõ mõlõmba umma ello ja lövvämi ütenkuun õnnõ! Aga ku mi tuu päiv lahku lätsi, oll mul sääne tunnõ, et taa om viimäne kõrd, ku ma timmä näe ja tä lätt ärä...
+ma pilsõ kivve vette
+ma koedi niipallo et sai tuu asa kätte
+ma olõ-iq ammuq kodo saanuq
+ma olõ-iq inämb kavva aigo imäle kirotanuq
+ma olõ-iq seokandi inemine
+maq olõ-iq asatundja et tuu asa üle otsustaq
+Ma olõ-i peris kimmäs.
+ma olõ-iq rehkendüst tennüq pallo reis masma läts
+ma olõ ei sinno ilmadu ao nännüq
+maq olõ-õiq tedä kunagiq määntseskiq jumalas pidänüq
+Ma olõ-õs timmä ilman varrõmb ka ikman nännü.
+mul põrahut sälä ärq
+ma postiringi lõpuss saa ta kätte
+märätämä
+märä om pikä iragaq
+märä oll viimätsit päivi ramm
+märä sai keväjä varsa
+maratoni parõmbidõ nimekiri
+lahk ja larmas mõnõ ao sõs lätt huug üle
+mardigaq jüriq lehti veereq tsälgolidsõs
+Märdil om pruut olõman
+pühä Martini (4. aastagasaa Toursi piiskop) perrä, kink surmapäiv om 11. märtekuu päiv. Kõgõ tunnõtumb legend taast pühäkust kõnõlõs, et kõrd lõigas' tä poolõs uma mäntli, et jakaq tuud lumõ seen külmetävä sandiga. Põh'amain ni ka Eestin om märdipäiv nihkunuq 10. märtekuu päävä - Martin Lutheri sünnüpäävä pääle.
+Hingiao sisse vai lõppu jäävät märdipäivä om köüdet koolnuidõ mälehtämisega.
+Mardipäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
+Märdipäiv Eesti rahvakallendrin
+Märdipäävä es toheq tetäq ossa töid, innekõgõ olliq keeledüq lina- ja villatüüq.
+Mardipäiv om olnuq inämb viläõnnõlõ pühendet miihipühä. Taalõ vastav kar'aõnnõ ja naisi pühä om katripäiv.
+Märdipäiv om 10. märtekuu pääväl, taa om Eesti rahvakallendri tähtpäiv, miä om nime saanuq
+märdisandiq käveq tarõst tarrõ
+Märdisandiq
+Märdisandiq.
+Näil piät sälän olõma tummõq rõivaq.
+Ligõhilõ mailõ omma' ohus viikorgusõ muutminõ, inemiisi ülearvu käümine, ülearvu mõtsaraguminõ ja innembi niidetüide suuniite võssukasuminõ.
+silmägaq nätäq edenemine
+Tähelepantav jago Kolga luulõst lätt liikvele luuduselämuisist ja hingesaisunditest: tel tulõ ette ka paljo väsrivormin meenutuisi, a sõski tunnus, et inämbüste om luulõtusõ kirotamise motiivis määneki kimmäs, parhillöatsõ aokibõnaga köüdet tunnõ vai mõtõ.
+Ütsjago võro miihi laulõst ommava hästetunt laulõ paroodia ja mugandusõ.
+märgi' ja kotussõ' selge'
+margikorjus
+margikorjus
+pand uma maa piiriq paika
+maaha märgit rada
+märgi tähendüs om muutunuq
+kirodaq üles muidoq unõhtat ärq!
+A likõ muld hõngas üttemuudu.
+likõ niguq rääbüs
+likõ nigu rääbüs
+likõ püssäruuh plahvahta-aiq joht
+likõ siip nilbaht käest maaha
+likõ siip lipsaht peost maaha
+Mari jaot kommiq tõisilõ
+Mari lats oll siädü veregaq - esä oll lätläne
+Mari-Liisa Parder, kommunikatsioonipäälik
+Mari-Liisa Parder
+Mari-Liisa Parder,
+mariliisa.p@gmail.com
+Marineeridüq kanasiivaq tomadimajoneesiga
+kaeq ku Mari viil Jaanist pikemb es olõq
+mari om kudrikadsõs kokko kuionuq
+Mari om väega visa tütrik
+Mari sõbrustõllõs Jürigaq
+marjo ni siini kokkoostminõ
+marost tossutõdi mahla
+maraq naksiq potin keien ploksma
+maraq ommaq viil puulvalmiq
+likõq puuq hussuq ahon
+likõq puuq hussusõq ahon
+likõq rõivaq tossasõq
+maraq surbudiq katski ja pantiq sügävähekülmä
+maraq tunnusõq makõq
+maratsauk
+Mar'akorvikõnõ
+hämmähtümä hämmümä
+hämmämä
+marapuhmõ ümbre kasvi korgõ hain
+marapuhmõ vaihõn oll lillipinnär
+likõnõ nesse
+Kõivupuu Marju kõnõl, kuis Uma Pido võrokõisilõ õks ka edespite kõrda läässi.
+marja
+Marju Lepasson om kooli jaos kokko pandnu võro keele ka kultuuri oppamise ainõkava.
+Marju Lepassoni opilasõ omma kittä saanu mitmil võistlusil nigu Artur Adsoni nimeline ilolugõmisvõistlus, umaloomingukonkurss "Mino Võromaa", ettelugõmisevõistlus "Kullõ, ma loe sullõ" jm.
+Tä om tennü ja jaganu lahkõlt tõisilegi võro keele oppajilõ mitmõsugumaidsi opimaterjaalõ (nt tüülehti jm).
+maran
+marast
+hillä-tassa olï õdak kätte tulnuq
+väegaq hää näüdeq
+rõbahti bussi aknast et üts sõit jalgrattagaq tii pääl
+panni tähele et kiäkiq võõras käve mul takan
+suur jago
+suur asi
+ütsjago halvõmb
+Ma ronõ üttealasi tuu käügi müüre piten ja kuuri katusõ pääl.
+marru
+Marsabussõ juhi omma kõgõ väega viisaga ja sõbralidsõ," ütle ma vanakõsõlõ vasta.
+marsiti herksä sammugaq
+Tiikund panti aiksahe paika, arvõstõn ilma, luudusõ poolõst ilosit paiku ni asjaarmastajilõ pasvat raarasõhust.
+marsja
+Märss
+Märti juuskman ehk märdisandis käveq algsõlt noorõqmeheq, a parhillaq võivaq ollaq juuskjaq nii piskõsõq-tütriguq ku meheq-naasõq.
+Mart oll Andsu pääle timä joukusõ peräst kadõ
+Mart om joq küländ vana miis
+mardsipanist viguriq
+marunõ kässiplaksutaminõ
+Maru murtu
+marun
+marususi
+marupini
+marun repän kährik
+umbõ väkev lugu!
+ma saada pojalõ paki
+maq saa tuust niisama arvo ku saq
+ma sai aolehest teedäq
+ma sai eeläq koolin katõ
+ma sai jälq turagu
+ma sai kolm poksu
+ma sai tõrõldaq
+Ma Sassilõ helisti, tä lubasi.
+ma saisa julgõ kotusõ pääl sata-iq siist kohegiq
+Ma seletä.
+massinaq ommaq häste vällä timmidüq
+massinit aeti hobõsõgaq ümbre
+massinakirotaja
+massinavärk
+massin om kõrran
+massin läts saraviisi tegemiste
+sisseharinuq liigutusõq
+massinat saa es pruukiq
+massin om vussin
+massin om jutin
+massin tege opõratsiuunõ kipõstõ ja essümäldäq
+massin tüütäs
+massin tüütäs tävve jovvugaq
+tekk hindä mungas
+Ma sõida hummõn Tartohe, kriminaalõigusõ eksämit tegemä.
+ma sõida õdagu liina
+Ma sei terve tii Tartost tagasi tullõn.
+ma sukada taa tüü sullõ
+ma süändü ärq ja lätsi mant minemä
+ma peesähtä kässi pliidi iin
+ma süü väikselt
+ma soovi sullõ hüvvä tervüst
+ma noppa neoq kardohkaq läbi
+ma kasta leibä
+mülläs aian terve päävä
+mässäs puul tunni sõs viil sai tulõ üles
+tasoq mu sälgä!
+suur rassõ tammõpuust uss
+rassõq raudvärteq
+hulgasna vastanakkaminõ
+inemiisile ullust päähä ajama
+polmõ kinniq külh a kõrdapiten saa es köüdetüs
+mähke napo mähüssegaq kinniq
+aokirändüs
+mässäjide iistvõtjaq
+mässü jovvugaq maahasurbminõ
+mäss raputas riiki
+suur ettevõtminõ
+tahasiq naadaq tsillokõist puuti pidämä
+Ma tahasi kõnõlda üte peris uskmalda luu umast vanastimäst Luulõst.
+"Ma tahas hindäle pinni."
+mul om taa asa pääle õiõndus
+ma tahtsõ õkva vällä minnäq
+Ma tahtsõ sukka ütest as ́ast kõnõlda.
+tõmbaq hüdsile tuhk pääle!
+mätäspää
+Ma tiidse.
+Ma tiiä, et mul olõ-i midä hullu tuust, et ma bussist maaha jäi.
+ma tiiä et sa võlsit mullõ
+Ma tiiä kül, et õkva nii lätt, ku ostõtas otav kohvri, a sõski om üts asi, miä olõ ei mullõ kõik neo aastaga rahhu andnu.
+ma tiiä taa tii sõgõhuisi ka ärq
+ma tennüq tuud a ma õnnõgiq mõista-iq
+Ma tii tiivett.
+Ma tei karbi valla, pästi valla tuu laadigu, kon sisen olli varandusõ, mink hind pidi hõngu kinni võtma...ni lövvi, midä olõ-õs mõistnu uuta ega olõ-õs ilman nännü.
+ma tei timägaq kauba kokko
+matõmaatigatunnin oll vaia tsirklit ja malli
+matõmaatigamärgogaq oll alasi päämurdmist
+rehke sivvu ärq
+rahaabi ainõlinõ abi
+ainõlinõ ilm
+Filmi ülesvõtmisega alostedi minevaasta jaanipäävä aigu ja aastagatsõõri käüti ligi kümne perre sannu man eri toimõndamiisi üles võtman.
+Lauri Mati.
+Mati om kavva osakunda juhtnuq
+matkajaq jäiq lumõsadangu alaq
+matkajaq peiq järve veeren kinniq
+matkaliisi meelest oll süük väegaq hää
+matkal magati välän
+Mälehtüisi Karula matkast (Marko Mänd)
+Mälehtüisi Karula matkast (süküskuu 2007, Taimo Jõõts)
+Matkaratu kottalõ võit saia' eesti- ja inglüskeelitsit teedüspaprit Karula luuduskeskusõst.
+Matkarada lätt algusõn Võhandu jõõ viirt piten.
+Matkamisõ rada
+Matkatii kokopanmine kodokotsõ teedä ́ kotsihõ.
+matkast anti kõigilõ huviliisile teedäq
+Matkati rahulidselt, nii et jäi aigu kaia ilosat luudust, armsit inemiisi ku kõkkõ muud, miä kaemist väärse.
+turbistuma
+Ma tõi egält puult midägi mälehtüses üten.
+ma tuu sullõ vüürüsest tseego
+Ma tüüti liinavalitsusõn vanõmba meistri ammõtin.
+imäperine
+tümäki! tümäki! sattõq ubinaq uibu otsast alla
+käkke varandusõ uibuaida maa sisse
+oll ülepää tüü seen
+Ma tulõ peräst sullõ perrä!
+ma tulõ sinno ütskõrd
+ma tulõ sukkaq
+Ma tulõ ülehummõn õdagu tagasi.
+Ma tulli õnnõ umalõ pojalõ perrä.
+Ma tulli naid teile tan är tuuma.
+Matusõkombõ ́.
+puhtõkiri matidsõkutsõq
+matjarahvalõ pakutas matusaian viina
+matusõpidämine
+Ma igädse ello suurõn tsukõlusõga majan, kon om pallo tiinjit.
+ma usu et tä oll mu vasta ausa
+ma ütelnüq kah sõnakõsõ
+Ma ütli hüväste Londoni-elolõ ja naksi hinnäst valmistama iinuutvidõ vahtsidõ johtumiisi jaos.
+Ma kai timä karvatsit häbehüisi, häümoka olli madala.
+ma anna teile hää meelegaq andis
+mul süä väega kärsitäs ei tiiäq mis tulõ
+ma taha hinnäst vahtsõst proomilõ pandaq
+ma riipsi tälle a timä rehmäs käegaq
+Ma või valvaq.
+ma tii tälle volitusõ sõs timä lätt muq iist hellü andma
+ma võta sullõ kebetska
+ma võta sullõ üte hassagu!
+ma võti kats miist küläst tunnismehis
+Ma võti nä kõik alasi üten, ku roitlõma lätsimi.
+Mi ajami tä minemä.
+Mi lövvi üles vahtsit paiko ja sai kokko vahtsidõ inemiisiga.
+raha oll rõnnan
+õdõ
+tohtri kaeminõ
+õti streik
+Meediapartnõri' omma' Uma Leht, Lõuna Leht, Võrumaa Teataja, Maaleht, Eesti Ekspress ja raadio Elmar.
+Mi kiäki es julgu ligi aastak otsa tsilkagi võtta.
+Mii' es liigu' pall ́o viimädsest võttõkotussõst kavvõmbalõ, kõgõs 50-60 miitret.
+mi mõista-as halva arvadaq
+Mi mõista es mitte midägi muud tetä ku pakku tälle vett ja kaia, et tä hinnäst är es läpätänü.
+Mi ei saa' ellä' ilma tõnõtõsõlda.
+Mi saa-as ütsütest arvo, selle et timä kõnõl esti ja vinne kiilt, ma ei kumbagi.
+mi jovva-as tä mõttil perän kävvüq
+Mi es tiiä uma naasõga, milleperäst pallo vinläisi nii arvssi, et eestläse ei taha näid siiä.
+mi ei tiiäq kõkkõ
+miiq elä üten
+mi elä lähkün
+Mi elli tii veeren, miä lõppi umbotsaga, nii et väega tihtsä liikmisõga teid lähkül es olõ.
+miilde tulõma halgahtuma
+miilde tulõtama halgahtama
+miildetulõtaminõ
+miildetulõtus
+hää värski
+hüvviniq kokkosaamiisiniq
+sündsä inemine
+hää raamat
+meeleq lätsiq ramõhusõ käen tuimas
+ikma pandma
+tujo sadaminõ
+tujomuusiga aoviidüsmuusiga
+miil unõskõlõs
+meele perrä süük värv tegemine aoviidüs
+rõõgõruug
+Tsäijuumise manu' pääle sanna võinu' egä tulõja esi söögipoolist üten võtta.
+meelevallagaq tett otsus
+makõmeitra
+meelütäjä meelütäv
+miil lätt hallõs
+innembi mä elässiq maal ku liinan
+innembi innembä
+Meelüs om märkmepapridõga külmäkapimagnet, midä ilostasõ latsi tettü käokirässe.
+Meelüsside meisterdämisega opiti selges latsi jaos vahtsõnõ võrokeeline sõna käokiräs.
+tull niguq läbi udsu miilde
+Tulõtaq miilde aprillinall'u!
+Ku ma tuud asaluku olõ miilde tulõtanu, olõ ma alasi tundnu perätüt häpü, et mi es julgu kipõtapi kutsu, et mi es uhja inämb sukugi hinnäst ega ummi sõpro, et mi olli ulli ni et mi olli raisanu umma nuurust ja tervüst.
+Tulõtaq miilde hobidõga köüdetüid juhtumiisi.
+Tulõtaq miilde timäga köüdetüid juhtumiisi.
+Hellähtüsega meelüskele ekä paika ja paigakõist, näide hõngu.
+mälehtä vanõmbit tenomeelen
+tulõt noorõn tettüisi tükke miilde
+Määrätüpalo nimest murdu Meerapalo nimi
+miis and mullõ meelevalla
+miis astus väsünühe tiid piten
+miis lätt maja mant ärq
+miis võta-iq tsilkagiq
+miis haard vääsä
+miis ammut viglagaq hainaq lao pääle
+miis lahend punga lännüt kalavõrku
+miis pand sammulõ vunki manoq
+miis jäi miini otsa
+miis naasõgaq keerodiq tandso
+miis juu joba nätäl aigo
+miis kattõ majjo taadõ
+miis kergütäs pükse
+miis hiitü aq toibu säälsaman ärq
+miis kumard ussõ päält noilõ kiä tarõn olliq
+miis laot kässi
+miis läts tormi
+miis läts marru ku uudist kuuld
+miis lask ja trehväs kahrulõ õkva silmä
+mehe puult
+miis lahk kuurin puid
+miis naas pelgämä
+miis iske hindä sivvus
+miis läts kõrrast jõhikudsõmbas
+miis ku härg
+miis niguq räbäk
+miis ku mürgütükk
+miis ollõv äkki hallis lännüq
+mehel oll nägo niguq kirvõgaq raot
+miis oll katõ vastapiten tundõ küüdsin
+miis oll ärq kalõhunuq ja hõel
+miis oll nuuknõnagaq
+miis oll maaniq täüs
+miis oll nahatsin rõivin
+miis oll väidsegaq tapõt
+miis oll umin välläütlemiisin väega äkiline
+miis oll teedäq äkiline
+miis oll ülearvo uhkõ
+miis om silmägaq nätäq vanas jäänüq
+miis om suurõ jutugaq
+miis ost naasõlõ hulga vahtsit rõivatükke
+miis pand jala jalussõhe ni vinnas hinnäst hobõsõ sälgä
+miis pand traktorilõ terä ette ja läts lummõ toukama
+miis paukõ ja kärke kõiki pääle
+miis piät sutma naist ja latsi üllen pitäq
+miis pidi hobõsõ kinniq ja ronõ vangõrdõ päält maaha
+mehel vaivati hing vällä
+miis kissit silmi et parõmbahe nätäq
+miis tsusas käe värbli vaihõlõ
+miis põrot kulakugaq vasta lauda
+miis kisti autost vällä
+miis tsõõrat unõldaq üüsetsit huulitsit piten
+miis röögäht vihatsõhe
+miis tekk naasõlõ lillegaq rõõmu
+miis hangõld varastõdu kraamigaq
+miis haard rassõ koti sälgä
+miis kisk rõivit sälgä niguq räkä õnnõ
+esäne
+miis tsosist naasõlõ helli sõnno
+miis taast hobõsõ vehmerde vaihõlõ
+mehel om kombõs ilda üles tullaq
+miis tekk sügävä kumardusõ mink pääle naanõ pääd nõrgut
+meheq süändüq ärq
+Miihi ja latsi hamõ oll ummõld nigunaisigi hamõ, õnnõ tuu oll üten tükün, jakk oll puudus.
+mehil om kuuri all egäsugumaidsi ravvapallo
+miis tetti vargas
+mehile iks jo paistusõq naaq asaq nii
+miihi sukaq
+mehel om kõikaig üts aohädä
+miis kai ümbretsõõri
+miitre om pikkusmõõt gramm rasõhusmõõt
+Meheq ei saaq kõgõ naisist arvo.
+meheq harotasõq laskõtiiron laskmist
+meheq jorisiq lauldaq
+meheq aiq uulidsanuka pääl juttu
+meheq lätsiq laiva sisse
+Miihil olliHaani küpärseppi tettü haha vai mustast vildist kübärä.
+meheq videleseq muro pääl
+mehe laiguvormi kandva
+meheq lätsiq kõrdsin kaklõma
+meheq lätsiq juuma
+meheq lätsiq tulissihe
+meheq lätsiq villä sarjama
+meheq horoskõllõsõq poodi man
+MEHE
+meheq olõssiq niguq pääst segi lännüq joosiq pääle edesi-tagasi
+meheq olliq pakmisõgaq kõrrapäält peri
+meheq olliq soe piirdu pandnuq
+meheq olliq jo parrahe tsommin
+meheq olliq õdagus valu väsünüq
+meheq olliq poodi man vatakun
+meheq olliq torsin ja vakka
+meheq olliq ütekõvaq
+meheq ommaq parki kogonuq
+meheq ommaq täüs esämaalist vaimo
+meheq parandiq sissesadanut silda
+Meheq pidävä mere veeren Ruudi papakonkurssi ja Liivi ütel ́, et Sass taht pääavvuhinda, noh, sinnu naasõs.
+meheq pumpasõq laivast vett vällä
+meheq punnõq terve päävä tüüd tetäq
+meheq puhma all klõnotasõq
+meheq präühkeliq kõrdsin
+meheq vehkväq kraavi kaibaq
+Mehe saatva uma naasõ kerikuhe nigu puhkusõlõ.
+meheq sopudiq rõivit tolmust
+meheq saisvaq tsäräkun
+meheq saisiq rinnotsidõ ja haariq ütstõõsõl olõst kinniq
+meheq sõidiq külli pite ja möiq kallo
+meheq teiq aida ja üteliidsi jutudiq tuu man
+meheq teiq köüdsest silmussõ
+Mehe tõpsi hammõ pääle kaadsa, pääle köüdeti ahtagõnõ vüü.
+meheq tüüneleseq ussõ pääl
+meheq tüüreq parvõ üle jõõ
+meheq lätsiq salahuisi üle riigipiiri
+meheq vöörüdiq palkõ
+meheq võediq hobõsidõgaq kraami vidämä
+meheq tapliq elo ja surma pääle
+meheq võtvaq laba pääl lõunat
+me sukka Hedy katekesti jäässi
+mehe helü naas kärisemä
+poiskõsõotsal joba habõnahüdüläq nõna all
+miis oll hõela ja kura näogaq
+tä pidi hinnäst ülearvo umas mehes
+mehekene astus tsohkaq-tsohkaq tiid piten
+mehejoud
+mehel olliq habõnaq lõvva otsan niguq sikal
+mehel oll kõtukesi katski
+mehel oll kõtukesi purus
+mehel oll kimmäs kepp käen
+mehel oll üts soro puuriida vaihõlõ käkit
+miis nakas naist väega hoitma
+mehel tull naasõ tahtmiisilõ perrä andaq
+mehe naardminõ oll hirmsa
+mehe andsak vällänäütämine tekk kõigilõ nalla
+meesterahva silmäq jäiq ilosa tütrigu pääl kinniq
+mehesüvvü kraav
+mehe üleolõk umist murrist
+miis naas haikõlõma
+sisseharinuq liigutusõq
+mehekene eläs kõikaig uma naasõ malga all
+Mehkamaa rahvalaulõl ommaq ummamuudu viieq
+mehkeldäs tähtside tegeläisigaq
+miiq võti aknõalodsõq kotusõq ärq
+meid sai kokko peris pallo
+meid kõiki kihot takast üts mõtõq kipõmbahe kodo
+meile anti valliq
+meid tetti lakõs
+meid pästeti inämbläisi käest
+meid haard herevüs
+käegaq kutsuti meid ligembäle
+pümme johus vei meid kokko
+miiq ao perrä
+Mii alkoholipruukmisõ olõ-õs vannusõ kotsilõ joht kõgõ kergembät sorti, umbõs puulpudõlit viina tunni aoga.
+Mii alt naabri, perrekund P, olli Estist tulnu pagulasõ.
+Mii arust oll tä puhtani meelest muttunu.
+miiq arvamisõq lääväq lahku
+Mi vastuta-i siiä saadõt pilte sisu ja manokirotuisi iist.
+mi elo om jälkiq paika lappunuq
+mi imäkiilde käkit ilo
+Mi eräklienditallitaja' avitasõ' Sul väega suurõ hulga siäst vällä valli' nimelt säänest muudu ja sääntse riskiastmõga investiirmistoodusõ, nigu Sullõ kõgõ parõmbahe istus.
+Mi esiessi peläs terve Euruupa.
+mi ette tulõvaq vahtsõq hädäq
+"Mi festivali kandvas mõttõs om timahavva laulu vägi, tuu perrä om valit ka võistluslugu," seletäs festivali pääkõrraldaja, Mooste vallavanõmb Needo Ülo.
+miiqkaq
+paadri
+paadõrit lugõma
+Mii istõ ülevän ummi vahipostõ pääl ja kai päält, kuis laagri eläs.
+miiq kätte usutas andaq...
+miiq kiil om võõra võimu all pikält vindsunuq
+miiq klassi poissõ hulgan oll Märt kõgõ oigõmb
+miiq klass om koolin kõgõ parõmb
+Mii ilma man om ololinõ, et rõivas annassi lämmind.
+Mi kodoleht: www.umapido.ee
+mi küük om pallo väiku
+Mii kooli direktri oll väega kultuurnõ inemine, a Tiiu tandsõ klassikalist balletti.
+miiq kooli oppamiskiil om inglüse kiil
+miiq koolin om hää oppiq
+miiq kooli spordilatsist om viil pallo luutaq
+Mii, latsõ, kutsi timmä joba latsõiäst pääle Kroosus (tuõ saksa sõnast Grossmutter, miä tähendäs vannaimmä).
+miiq laskmissport om parhillaq halvan saison
+miiq maal om hääpoolinõ liikminõ
+miiq maal mõistvaq õnnõ mõnõq hieroglüüfe kirotaq
+mi maja pääle jääs torni vari
+mi maja om harouulidsa pääl
+miiq majan olõ-iq määntsitkiq vahtsit vigurit
+miiq miiskund om iin
+miiq miiskunna ründämine lõppi värehti lüümisegaq
+miiq vaba meri
+miiqkaq sama mõttõ pääl olõjaq
+mi naabripoiskõnõ om külh peris kaak
+Mii, ikudsõ näo pään, kutsi timmä säält ärä, selle et mi pelgsi müristämist, a tä võta-as meid kuulda.
+miiq rahvas ommaq kõik saajan
+miiq umaq panniq vainlasõlõ vindsõhe vasta
+MI UMA SAVVUSANN
+miiq pardi miis
+mi päämädses sõiduriistas om jalgratas
+Mii' pere' pagõsi kunagi üle Õdagumere, aga kohe mul oll siist edesi paeda'?
+miiq pereq V miiq rahvas
+miiq pereq süü õnnõ umamaa süüki
+mi silmäq trehvsiq kõrras kokko
+mi plaaniq lätsiq summa
+mi plaaniq ommaq tühäs tettüq
+miiq plaan äpärdü
+miiq polk läts ummakõrda pääle
+Mi rahvas taha-i viil usku õdagumaist tõtõ, et inemisel ütsindä om hing.
+Mii rahva üle valits Stalin! Mino kodon Karjakülän kamandi Punalätläse (punaväe häötüsspataljon).
+miiq sannakombõq lääväq kotussidõ kokko indiaanlaisi ummigaq
+meile näüdäti muistist silda
+miiq olli mitu kuud reisi pääl
+mi tulõminõ olõnõs mitmõst asast
+olõmiq tutvaq paar kuud
+Mii ümbre om tähelepandmisõ väärt inemiisi ummi uskmiisiga ja esisugumaidsi umaperriga.
+miiq väeülemb jäi tapõlusõn võitjas
+läbikäümine miiq vaihõl
+miiq vallan olõ-iq pallo keriguinemiisi
+edimäne puulaig miiq meheq kaodiq a mängo võidiq
+mi ooda nii väega joba suvvõ
+mi molodi tüü man puul päivä
+meil asi minehüs
+Meile estläisile armast vabariiki sõs inämb olõman es olõ.
+meil es lastaq kõnõldaq
+meil olõ-iq midägiq süvväq
+olõ ei meil suud meil om kõik maisõmaa
+meil eläs ka muiõ maiõ inemiisi
+meil eläs puurin kats papagoid
+meile om sedägiq hüvvüst liiga pallo
+Mii jaos om väega tähtsä tuu, et Alpõn oll ́ viil paar aastasata tagasi peris hirresann.
+meile anti süvväq
+meile tetti errä
+miiq sitkapuhmaq kasusõq aidveeren
+Meil koolin kõnõldi, et piät olõma munarakk ja siimnerakk, et lats sündünü.
+Meil mõistõtas mõtõlda' üten ummamuudo keelen, miä pand meid kõnõlõma ja laulma üten sinoga, ku ütskõrd Moostehe peräle jõvvat.
+Meil mõlõmbil olli pikä hiusõ ja habõna.
+Meil naasõga miildüs jalota pargin, kon kasusõ kunstihätiga puhmu.
+Kõgõ oll meil kimmäs tsiht, kotus, kohe pidimi peräle saama.
+meil oll hopõn niguq pirand and kinniq pitäq
+Meil oll kimmäs kotus, kon mi käve, kimmäs pink.
+Meil oll ́ kõik aig lustlik.
+meil oll umbõ ikäv
+meil oll hopõn niguq pirand and kinniq pitäq
+Meil om jah koolnu, a sullõ tõtõstõ pall ́o õnnõ!
+meil om hõhvanõ lehm edimädsel piimäl
+meil om kaup ammuq kuun asi ammuq lepüt
+meil ommaq laululidsõq latsõq
+Mi võimi är kistuta' pildi ja jutu, miä ei putu asjasse vai olõ-i illos vai om kirotõt kinkagi tõsõ nime all vai om solvav vai om sisu poolõst päähämäärmine vai kuts säädüsest müüdä kaema vai midägi muud säänest.
+Meil om õigus levitä', trükki' ja avalda' saadõt matõrjaalõ, ku mi tuu man tegejä nime är märgimi.
+meil om pallo häid mõttit
+meil om pikk sõit iin
+{nal} meil om tan üts püdsejüräjide laagri seen
+meil om süük esiqhindäst
+meil om tüükässi puudus
+meil om ülembägaq hää läbisaaminõ
+meil om uhkõ sugupuu
+meil om murrit veidüq
+miiq mant om mere pääle nätäq
+meil olõ-iq rahha raisadaq
+meil olõ-iq timä tettüle midä vasta säädäq
+meil olõ-i üttegiq lisna autot
+mi es tiiäq sukugiq kohepoolõ minnäq
+meil olõ-s näid muialõ magalõ pandaq ku koikidõ pääle
+meil olõ-iq säänest teedüst
+meil rügä joq häitses
+Meil ommaq sääl kuninganna passiq.
+Mii man sulli taa sõs kokko tan inne olnuidõ kombidõga ja seo tähendäs, et mi või rehkendä mi hirresanna vannusõs umbõs kolm ja puul tuhat aastakka.
+meil tulõ taa küsümüs kuigi juundõ saiaq
+meil tulõ tõnõtõõsõ mant ärq minnäq
+meil lauldas koorilaulu
+Meinhard Aleksa luulekogo "Tulease" (1931) om nisamatõ katskiilne, tan om avaldõt ka luulõtus "Sann", miä ildampa sai rahvalaulus ja midä tavalidselt tuntas "Vana sanna" nime all.
+Vormimi?" küsüs imä.
+Meisterdämises pruugiti erinevit matõrjaalõ - näütüses papõrt, vilti, langa, plastikut, luitsit, helkurpapõrt ja karvatraati.
+meistrelüük
+näütlejä kistumaldaq hää mäng
+Meistri kõnõlõsõ võro keeli.
+meistri tiidmiseq lätsiq edesi timä opilaisilõ
+meistri opilanõ
+Mi joosidi edesi-tagasi, vällä ja sisse.
+Mi joudsõ peris kipõstõ keskliina ja esiki mõni tsekond inne tuud bussi, minkast vanadaam maha jäi.
+"Mi käümi egäl puul kuun: raamadukogon, kunstinäütüsel ja tiatrin.
+mi käümiq saman koolin
+mi kasvi üten üles
+meksäq kas om pallo makõ?
+miiq lupamiq tiiq telmise virka ärq täütäq
+miiq lää viimäst vuuri kaema
+Mi lätsi lähkohe ja uurõ kost nä peri omma.
+Memory Alpha - Star Treki entsüklopeediä Wiki-kujol Ammõtlinõ võrgoleht Erkki Luuk. "Star Trek" kui üüratu kaubamärk Sirp, 5. juuni 2009
+kohtumõistminõ käve kipõstõ
+ihovarotus murd mano
+kuurõivaq ommaq kinniq
+vaimoilm
+söögikaart
+mi olõ tan hulga päält targaq inemiseq
+mi tüüdä üten V kuun
+mi olõ armõduq naid vägevit esändit vasta
+mi olõ väiko rahvas ja piämiq ütte hoitma
+Mi olli 14-15 aastagadsõ noorõ, ku saimi edimäst kõrd tundma alkoholi ja tuust tulõvit lummõ ni häti.
+Mi olli joba tsipa är hirmutõt.
+Mi olli tõõnõtõõsõst nii kavvõn: ma olli Islandil ja timä Soomõn.
+Mi panni tä sängü pikäle ni kaimi tälle seeni perrä, kooni tä imä kodo tull.
+mi piät aohna liina joudma
+mi piät maalõ sõitma
+asi tulõ ärq klaariq
+mi piät
+mi piät aohna liina joudma
+mi piät tunnin ullõ harotuisi tegemä
+miiq olõ-iq sortjaq
+merilde
+mere nuheq
+keeleti mereijä pääl sõitminõ
+mere ijäne külm
+Merele tagasi joudsõ ma perestroika aigo, ku viisadõ saaminõ läts kergembäs.
+Meremakjusõq
+merest jäänüq järveq
+mere pääl ristleseq sõalaivaq
+mere päält tulõja püretüs
+mere pääl helet ütsik puro
+leedeq kivi
+Meremäe vald ja Luhamaa ommaq paigaq, kon kuulsat seto leelot laulva ka noorõq lats ́kõsõq ja seto kombõq eläseq edesi nii kirmassil ku egäpääväelon.
+meremiis oll väsünüq ni visas koi pääle pikäle
+meremiis kõnõl umist johtumiisist
+liiv om saistunuq mere põhja
+mererüüvli
+meresõidu ja laivamajandusõ aolugu
+meresõidu julgõolõk
+meresõit om siin ammutsõst aost rahvalõ tüüd andnuq
+meresükäv
+merevatt
+meri naas üte üügaq häitsemä
+meri helgäs kuuvalgõn
+meri maa ja taivas ommaq ütte lännüq
+meri mässeles tormi käen
+meri mõotas ilma
+meri om sille ja hille ku piigli
+meri põlviniq
+meri hiilas ja helkeles päävä käen
+meri helgäs
+meri helkeles ku hõpõ
+meretint
+meri mässäs
+meri huhtõ uppunu vällä
+meri pässi iäst vabas
+meri hällü rahulidsõlt
+Merja keele näüdüssit
+Arvadaq oll' merja kiil põrõldsõ mari keele sugulaskiil, aq rassõ om midägi kimmämbät üldäq.
+Merjalaisi (merens) om edimäst kõrda üles tähendänü 6. aastagasaa kroonik Jordanes teosõn "De origine actibusque Getarum" ("Gootõ periolõk ja tegemiseq").
+mesi nudsi lahkõst vällä
+Lätsimi sõs Kroosu mano, kiä oll õkva heränü.
+mehilädseq korjasõq mii tsilkmildõ kokko
+mehidseq korjasõq mett tagavaras
+mehidseaian käve kõva hünnin
+mehidsepereq
+mehidsevaha om kõllanõ
+mesinik sai mõnõ pinni
+mesinigutarkusõq olliq täl esäst
+mesinigu vahadsõq kindaq
+mesi om tarvilinõ süük
+mi süümiq kolm kõrd päävän
+suurõlaadu pääl
+ülekannõtun tähendüsen
+kunts-sepätüü
+metalli kokko kiitmä
+ravvanõ kortinauss kaits vargit
+ilmajaam
+Mi toomi sinnä nukka seo kummudi, kummudi kottalõ viil paar vanna pilti, ja ku vaia, sõs võimi teile tuvvaq ka ti Türgi sõan hukka saanu vanavanaesä araabia täko suuravvaq.
+mõtsa veeren om tsiatsungõlmu
+Mõtsa Aino käve täämbä hummogu eräle tuu peräst hiussõlõikaja man, et mullõ teedäq andaq, et mu tütre esä ots umalõ vahtsõt naist.
+mõtsa all videliq lõpnuq eläjäq
+mõtsaalonõ
+mõtsaalonõ sinetäs marost
+Mõtsu kaitsõs tulõ egäle mõtsalõ panda' pääle uma kaitsõkõrd, tuuperrä, ku harva ja ohun mõtsatüübiga om tegemist.
+Mõtsu kaitsõkõrd rahvuspargi vöie perrä
+mõtso rohilinõ
+Mõtsa' kasusõ' tan inämbüisi jupildõ mäekuntõ otsan vai pervi pääl. Mõtsu vaihõl omma' nurmõ' ja niidü'.
+Mõtsu all om päält 70% kõgõst kaitsõala maast.
+Mõtsa'
+mõtsagaq mõtsamaa
+mõtsaperräkaeja
+alttulõja mõts
+mõtsa joudõn läts vanaimä meist harpu
+mõtsa manoqkasuminõ jovva es ragomist tasa tetäq
+mõtsa kasvopaigatüüp
+mõtsalago
+mõtsakõrraldus
+mõtsalõikjaq olliq üte tsauga kasuma jätnüq
+mõtsa päälekasuminõ
+mõtsalahmak
+mõtsa vällävidämine
+mõtsaminekis pasmaldaq rõivaq
+Mõtsa mõistõ ala kuulu-ui puuviläaiaq ja liinapargiq.[1]
+mõtsagaq mägi
+mõtsanukah,
+Mõtsan saa inemine ollaq kavvõmbah kunstligust tetüskeskkunnast ni rahustaq ja tervendäq umma miilt ja tundaq umma loomulikku luuduslist keskkunda, kost tä om peri.
+mõtsasaar
+Mõtsasäädüs elektroonilidsen Riigi Teatajan Müõtsasäädüs (SK XI 2, 1)
+Variku värde' om valla
+mõtsan eläs neläjalaliisi ja siivoliisi
+mõtsadsõq rõivaq
+Mõtsan kasus pallo puid, a ütte pidä inemine umas.
+mõts oll esiqeräligult vaganõ
+mõtsan om kolm lakõt
+mõtsan piät väits ligi olõma
+mõtsast kuuldu tümähtüisi
+mõtsast kuulus määnestkiq hellü
+mõtsast kuuldu kirvõ tsäksnät
+mõtsan piät hillä liikma
+järv miä paistus mõtsa takast
+mõtsaldaq mõtsamaa
+roomakõsõq olliq mõtsan rahha tiinmän
+mõtsatüü om rassõ tüü
+mõtsapalaminõ
+mõtsa tummõrohilinõ viir
+mõtsatüübiq
+nuur mõts ei olõq kasuma päsnüq
+mõtsa all ku piknigul
+mõtsa vaihõlõ olliq tii pääle miiniq pantuq
+mõtsavaimõlõ viidi annis osa jahisaaki
+variku värde om valla
+Variku värde'
+mõts helähtü
+mõts heläsi tsirgulaulust
+mõts lätt harvõmbas
+Mõtsik Õdak
+putmaldaq luudus
+Jüri oll vihanõ niguq mõtsalinõ
+mõtsinemiseq
+mõtsuibuq
+õhvaq ommaq mõtsikus lännüq
+mõtsikidõ põhapõtro kogokund
+mõtslik
+mõtusõ linduminegi ropin
+mõtussõmäng
+mõtus läts suurõ rabinagaq lindu
+ärqkasunuq aid
+mõtsistunust aiast oll saanuq läbipäsemäldäq räästü
+ärqkasunuq ja laokillaq park
+mõtsikus lännüq piniq hulgõq ümbre
+Mõtsa või läüdäq egält puult, kon om küländ vihma ja lämmnd - vähämbält kats kuud aigo, ku lämmind om päält 10 kraadi.[2] Mäkin kasusõq mõtsaq kooniq puupiiri korgusõni, ehk küünüseq nii korgõhe mäkkihe, kon viil puuq lämmä ja niiskusõ poolõst kassuq saavaq.
+mõts otsiti latsõ löüdmises põhaligult läbi
+mõts kahisi
+mõtseläjäq vahetasõq sügüse karva
+mõts saa otsa nurmõq nakkasõq pääle
+mõts kohisõs
+mõtsan olliq pedäjäq ja kuusõq segi
+mõts oll parasjago rääne
+mõts om hahan undsõn
+mõts om härmän
+Mõts om ökosüstem, miä sais kuun kasuvidõ puiõga maast ja tuu elostigust (kasvistust, eläjist, seenist). Mõts om üteliisi puiõ elokund, miä om suurõmb ku 0,5 ha, kon puiõ korgus om üle 5 m ja puukruunõ alonõ pindala üle 10% kõgõst alast. Mõtsa mõistõ ala kuulu-ui puuviläaiaq ja liinapargiq.[1]
+Mõts om ökosüstem, miä sais kuun kasuvidõ puiõga maast ja tuu elostigust (kasvistust, eläjist, seenist).
+mõts omginaq maaha raot
+mõtsaosi
+mõts otsiti pikku ja piuta läbi
+mõts helähtäs püssäpaugõst
+mõtsatsiaq olliq üüse kardohkanurmõn müllänüq
+mõtstsiaq ommaq nurmõ ülest tsungnuq
+mõtstsiga tege uma pesä sakõstõ madalahe hauda
+mõts taganõs nurmi iin
+üttelüüdü helü om ütte lüüdü!
+mõts suik põvvasuidsun
+mõtsviinapuu varsi sisse kasunuq keller
+mõtsvint mõtsavaht
+mi ümbre oll üüvaikus
+Mia mõista-as viil häste kõnõlda', a tä oll ́ väega tark tütärlats.
+Mialõ es kingi' hiir midägi ja tatipuust olõ-õs ka määnestki märki.
+Mial olõ-õs üttegi seemend, a tä võtt ́ nõnast väiku kolli ja matsõ maa sisse.
+Midä aig edesi, tuud hullõmbas asi läts.
+midägiq jovva-iq tetäq tohkõnda niisama
+midägiq olõ es saiaq kõkkõ pidi saandõlõma
+midägiq esiqerälist es juhtuq
+midägiq tähtsät eeläq es johuq
+Muud midä tulõ es.
+midägiq kipõt mul iin olõ-iq
+midägiq verevät helgäht silmi iin
+midägiq tähtsät es s��nnüq
+midä direktriherr arvas hääs käskeq?
+ütskõik midä
+midä esä korjas tuud poig laotas
+Midä kingitäs, määntseq ommaq õnnõsoovikaardiq?
+Midä korõmb vesi, tuud põnõvamb mäng om, kõrralik adrenaliinilaks, nigu ütles Vidriku esä.
+Midä ti koolin vahetunnõ aigu mängiti?
+Mida need sõnad tähendavad, saab järele vaadata võru-eesti sõnaraamatust (http://synaq.org).
+Midä Sa olõt unni täüdeminekist kuulnu?
+- Midä piässi tegemä, et savvusann saassi UNESCO vaimse kultuuriperändi nimekirja?
+Midä pidol tetäs?
+Midä rikkamb oll inemine, tuud inämb oll mustri sisse säet kiirdõ, a mõnõl vaesõl olnu paila peris sirgõhe kuuba pääle ummõldu.
+Midä inämb hummogu poolõ minnä, tuud inämb tulõ ukraina keelele sisse vinne kiilt.
+Midä inämb ma tedä tundma opi, tuud inämb pühendü ka ma inemiisile, kel om elon rassõ.
+midä rutõmbahe tüü valmis saat tuu parõmb
+midä sa hummõn tetäq plaanitsõt?
+miä sa umast rabõlõmisõst saanuq olõt?
+midä seo sõna tähendäs?
+mis tüü taa sääne om V ollaq taht?
+midäs
+midä saq siin passit?
+Midä suurõmb avvuhind, tuud suurõmb huvi seo konkursi vasta om.
+Midä Sa tiit, et ollaq ummi iinkujjõ muudu?
+Midä ma tii siin, ku sääl uut mu kallit kuul.
+midä tetäq tuusjaos et kaup saanuq müüdüs?
+Midä ti tan takan ikõti?
+Midä Uma Lehe lugõja savvusanna kotsilõ kirotanu omma.
+MIÄ OM VAIA ÜTEN VÕTTA'?
+midä innemb tuud parõmb
+Kohe sa joosõt?
+Mihkli om kimmähe süüdü
+Mihkli nimegaq miis
+miiniristlejä
+miinipüüdjä
+miinusmärk
+"Meie ütleme oma kevadtööna "kardok maha!" - paneme ühiselt folgiseemne idanema," räägib festivali ansamblite pealik Kadri Laube festivali registreerumist avades.
+A mille eelistäse võro mehe sõski nallatada?
+Mille Aleksile?
+Mille suumlaisilõ nii kuradi kallis om?
+Mille ja kuis Sa naidõ hobidõga tegelet?
+mille tä pedäjät jürä
+Mille ma piässi tiika kõrvalõ tulõma.
+Mille ma võtsõ 8-aastagast last õkva nigu võisi timäst mullõ tüllü tulla? Kas ma, ku ma hoitsõ umma eräruumi ja hääolõkit, teno mu hindä pään olõvilõ hirmõlõ, es tii muud ku tõmbsi vii pääle lihtsäle inemises olõmisõlõ?
+Mille?
+Mille omma ti valitsõmisaol Võro valitsõmiskulu katõkõrdsõs kasunu? Ku mu lehm kats kõrd inämb süümä nakkasi, lääsi ma pankrotti. Kas Võro liin om naanu tuuvõrra inämb piimä kah andma?
+Mille ti liina võlakuurma kuvvõkõrdõs olõt ajanu? Ma olõ umma meiereid ehitänü õks inämb eurorahaga, selle et nii om kasuligumb. Kas liinan omma tõistmuudu majandusõ säädüse?
+Mille? Seletäq, mille sa sändse valiku teit.
+Mille? Seletäq, mille sa nii arvat? Seletäq ka sõs, ku sa midägi es valiq.
+mille mõrsja ja peigmiis nii iloldaq ommaq?
+seit ärä inne muffiniq
+mis sa hernit kalõst pääst süüt keedäq pehmes!
+mis sa nii habinan
+mille sa nii vastalinõ olõt?
+mille sa nii ikulinõ olõt?
+mille sa nii torbin olõt?
+mille sa nii murrõn olõt?
+mis sa nii ikutsõs lätsit?
+Mille sa kiili opit? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
+Mille tuu Semuehitus teile nii kallis om, et riigihankõ põhimõttõ tuu firma perrä tulõ tetä? Mu sannakorstnat praavitas õks tuu pottsepp, kiä odavampa tege.
+midä tä hindäette tussotas?
+Sõalidse olõkiga um ka vanõmba põlvõ kirämehe Alfred Käärmanni mõtsaveleproosa. Kas sissiideoloogia vai sõakus om kujunaman võro kirändüse ülditses tunnusas, om küsütäv, kuki algus taan tsihin om olõman - proosan omma iistvedäjis niisõs Käärmann ja Ruitlanõ, luulõn näites Piir ja Eller.
+kuna kuur püüne pääle tulõ?
+kuna laiv vällä lätt?
+kuna mi siist võsost vällä tii pääle jovva?
+kuna tuu tugiraha vällä mastas?
+Kuna saa midägi suuviq?
+kuna sa targas olõt saanuq?
+kuna sa viimäte kütet võtiq?
+kunas tuu aig viil tulõ?
+"Kuna tuu tunni ao peräst tulõ?" küsüs Siiri.
+Kunas seo om?
+kuna seod saadõt vahtsõst näüdätäs?
+kuna tüüpäiv läbi saa?
+kuna vahtsõnõ tüütäjä ammõtihe astus?
+Minkaga?
+minkaq millegaq
+mis sa tiit?
+midä sa vabal aol tiit?
+minkas
+minkagiq peräst
+minkagiqperäst
+Mille tarvita takso jaos mõtõld rahha takso jaos, ku tuud saa tarvita mõistligumbalt.
+misjaos punniq ku saa niisamagiq?
+Misjaos sõs seo vaiv ja huul?" küsse padišahh.
+Kas ja kuis ommaq poiskõisi ja tütärlatsi nal'aq tõistmuudu?
+minkaq seo laul sinno köüt?
+minkast tuu vällä paistu?
+mille sa arvat et ma haigõ olõ?
+Minkast Sa sõpruga hariligult kõnõlõt?
+minkast seo tulõ?
+minkast tä umbõs kõnõl?
+kon om miis!
+miä reformist peräkõrd vällä tull?
+määne õndsus om lõpus hingädäq!
+määntse olõmisõgaq keskkund om?
+määntse nuka alt tä ilma kaes?
+kuimuudu ti sugulasõq olõt?
+kohepoolõ tä sugulinõ tõmmõq om?
+mändseq olõmiq esiq sändseq saavaq latsõq kah
+mändse omma takistuse, mis ei lasõ mõnt kultuuriperändi jaku ettevõtlusen pruuki ja mändsit edenemisvõimaluisi nätäs seon valdkunnan;
+Määntseq salareegliq ommaq Su sõpru hulgan olõman?
+Määntseq ommaq ti kimmäq kokkosaamisõ kotusõq?
+määntsit asjo ti uurit?
+kuis sa asjo näet?
+Määntsit kotussit pangal viil om, kohe ma võinu' umma rahha panda'?
+mändsit plaane peetäs tulõviku pääle ja mändse idee tahtva elloviimise man tukõ saija.
+mändseid kultuuriperändüse võimaluisi on pruugitu;
+Määntseq mänguq Sullõ inämb miildüseq?
+Määntsit salmõ kirotõdas õnnõsoovikaartõ pääle?
+Määntsit stereotüüpe tiiät (Kõik... (määndsegi rahvusõ vai rahvarühmä esindäjäq) ommaq...).
+mis miiq tälle trahvis panõ?
+kon kotsil om järv kõgõ süvemb?
+mändsen kõrran su rõivaq ommaq?
+kost mi savvusann peri om?
+Määntside teemadõ pääle Sa kommõntaarõ kirotat?
+Määntsil kooli üritüisil ja tähtpäivil käüdäs hää meelega?
+määnest juumist teil sääl om?
+määnest lõunat sa kannat?
+Määnest muusigat Sa sukugi ei kullõq ja määnest kullõt mõnikõrd?
+määnest salatit ti praadi mano tahat?
+mändse mõõdulavva perrä ti tiit?
+kost om perit traktor midä mehe sõkva
+Määnest iinkujjõga köüdetüt atribuutikat (sainaplakadiq, T-hammõq, fotoq vm) Sul om?
+ku pallo?
+Kuis Sa suhtlõt Internetin: jututarõq, foorumiq, msn-messenger jt netisuhtlõmisõ vahendiq, internetitelefon? Kas Sa võtat foorumiidõ-jututarri kõnõlõmiisist ossa?
+A ma lätsi otsma noid kimalaisi pessi, üttekokko sai kätte kolm pessä.
+A ma sai tuust saagast halusa oppusõ, et esiki ku tiit hindä arust midägi väega hääd ja ausat, või tuust iks peräkõrd halva tulla.
+A ma iki tõtõstõ.
+maq märgi nii
+Ma nakka-i viikingis.
+Ma olõ-i päälik.
+Ma es vaihtanu Vahtsõt-Meremaad Saarõmaa vasta.
+Ma ei viisiq seod varandust inämp niisama otsi.
+maq ka siin luiskõlõ ei viisiq üles tullaq
+Ma kah mälehtä: mi elli üte perre sannan.
+Ma jäi kimmäs umalõ võlsilõ.
+"Ei paistu' siin kah," ütles keskmäne-Otto ja kargas puu otsast alla.
+maq joht julõnu-s säänest asja ette võttaq
+ma lää iin tiiq tulkõq ildampa üteviisi perrä!
+Maq näe kül tõistsugutsit asju, a imä ütles, et nuuq ommaq ka huvitavaq.
+näütüses maq plaani sinnäq minnäq
+maq näide pilli perrä tandsma ei nakkaq
+Ma olõ kah õks unistanu, et saassi Munamäele, a olõ-i jõudnu.
+Ma olõ konstaabli Sirgõ ja sa olõt kodanik Mõts.
+Ma olõ maalikunstnik - mummuist.
+Ma olõ Niilo Tiit, õks tuu Nopri piimämiis. Ma taha Eenmaa Ivi käest õkva küssü:
+Ma olõ Niilo Tiit. Ma tahtsõ õnnõ tuud üteldä, et Norpil om vahtsõnõ kohopiim vällän jah, tävveste õigõ jutt. Ja tuud kah, et är noid kaakõ valigu, kiä säädüisist kinni ei piä. Vali õks minnu. Mu nummõr om katssada säidsekümmend neli.
+Ma olõ Sass.
+Ma olõ seod latsõlõ lubanu ja maq umma sõnna ka piä!
+Ma olõ vaesus!
+Mul oll joba pito olnu ülejäien.
+Ma olli kuigi tuu "suurõ inemise eloga" järe pääle saanu, peris ruttu umalõ tüü löüdnü ja nakanu tegemä ka plaanõ tulõvas aos.
+maq piä tuu viimäne ull olõma
+Ma pidi vahti pidämä, et lamba mõtsa ega vilja ei läässi.
+ma süüdü ei olõq ku teil es lapahtuq tuu asi
+Ma köüdi uma' tasaligu'soovi' pailaga puu külge.
+nakka-iq ma joht timä takast kraamma
+Ma ütle, et saq, Korolli Sass, kaeq, sa olõt seo põrgu maalõtuuja.
+Jõvvas ma kah sys bussi sysse, jääs juhi ette saisma ja tehkätämä, hindäl cilmaq naarost likõq.
+mullõ tüküs haik pääle
+mullõ ei putuq!
+minno olõ-õs koolin selle et ma olli haigõ
+minno häüstedi kõigi näten olkuq et mul olõ-õs süüd
+ma imehti tä rahhu
+ma tahtnuq teedäq midä tä sääl tekk
+Minno ei huvitaq, midä inemiseq ütleväq ("Minä vähät välitän siitä, mitä ihmiset sanovat!")
+Minno tõmmasi ligi kõgõsugumadsõ sotsiaalmeediä, kon sai inemiisile hindäst teedä anda.
+minti silmält torni pääle
+minti tervüsekeskustõ oidma ja hingämä
+Minno ja mu vanõmbat veljä.
+Minno kasvat mu imä ütsindä.
+määnegiq võõras tull muqkaq juttu tegemä
+minno nõvvatõldi
+minno om väega ärq pahandõt!
+mul oll üts äpärdüs tõõsõ otsa
+heri ei ma tuud
+minno tuu ei mutudaq
+süä joba minnu uut tan mõtsatukan
+Mullõ tull mõtõ, et kuis olõsi, ku mul olõsi olnu ette nätt sündüdä Ramallin? Usku või, et ma olõsi võinu olla tuu tohtri asõmõl.
+Minno tege kulla pääle kaeminõ õnnõlidsõs.
+minno passiti pääle ja lasti
+ma sai turu pääl nühkiq
+ma hellähtü ärq
+mul tull suur nõrkus pääle
+minno tetäs tüült vallalõ
+mineq ärq inne ku ilda om!
+mineq viskaq sängü pääle!
+minejä
+mineq joodaq eläjäq ärq!
+mineq kumbiq kas mõsu om kuiv!
+mineq kodo mis sa tilbõlõt poodi man!
+minekigaq om kipõ
+minegikiim
+Mineq laulaq!
+mineq persehe uma jutugaq!
+Mineq noq, lepiq Ennuga är.
+mineq noq!
+mineq no ummõhtõ ärq!
+mineq koolitüüd tegemä!
+mineq õkva läbi mõtsa!
+Mineq otsiq esä ilosalõ üles.
+Mineq otsiq uma esä ilosalõ üles.
+kuntsväetüs
+tervüsevesi
+mineq sa kah mõtsa uma jutugaq!
+Mineq sõs sisse ja küsüq, ku julgut!
+mineq tuu kärotäüs maad!
+mineq tuuq kuuri alt puur!
+mineq tuuq poodist kergütäjät!
+mineq ümbre nuka!
+Mineq kaeq, peräkõrd lövvät viil.
+mineq kaeq miä tuu mustas sääl tii pääl kas mõni makas vai om koolnuq?
+minevaasta
+mineq vanon päivin viil santma!
+vana aig ja seo ilma aig
+mineviguperäq
+minejä kaup
+mineq vai ullis!
+läkeq! läämiq!
+Jutt, miä taha mano käü:
+määntsegiq vaglaq jüräväq lehti
+Määnegi rehk, ku oll aig tagasi alla ronni, läts mu sõbõr ligi liine ni sai välgi är ni jäi meeleldä pikäle maha.
+Määndsengi mõttõn oll jälleki tegemist "uma keele" otsmisega nigu Siuru aol.
+määnegiq nõgõl tsusas nappo
+Määnestki pagõmist näil plaanit es olõ, ku esä veli näile uutmalda küllä sõit ja teedä and, et sais om ohtlikanõ ja timä om otsustanu pakku minnä.
+tulõ-õs midägiq vällä
+kuigiq tunnõt ärq et seod inemist saa-ai uskuq
+määnegiq vari hubisi saina pääl
+pujanaanõ oll virk ummõlustüü pääle
+Pliinikene
+ministri pand ammõdi maaha
+ministri and mõistaq et tä või tagasi astuq
+ministri käsk
+ministrile saadõti sõnnom
+Soomõn tsiteeritäs täämbädseni pääväniq mitund Canthi Minna lausõt.
+minnäqtahtjit oll veidemb jago
+Mino Võromaa. Võro Instituut. (omma ́ koolilatsi kirätüü ́, tarvidada saa setokiil ́dsid).
+muq aigo umbliq rättsepäq viil käegaq
+Mu armastus löüd lühkü lõpu, ku ma teedä sai, et Käbi sehverd Ingmariga, kuulsa Roodsi filmisäädjäga.
+mu artiklit tetti peris pallo lühembäs
+muq meelest
+muq meelest om täl elon ülearvo häste lännüq
+"Dollyt? Peris umas?" küsüs preili Tuupanen.
+Mu iin saisja katõ suurõ kiikotitävve juurõviljoga naanõ kai poisilõ otsa, naaraht ja ütel: "La', habibi" ("Ei, kullakõnõ!").
+muq elopääväq ommaq loeduq
+Mul olõ-õs tuud ilman varrampa ette tulnu.
+Mu rõividõ perä joud kah palaviisi peräle, viimäne tulõja oll kohvri.
+muqkaq üten olõ-iq sul midägiq pellädäq
+Esä om mul peri Liibanonist.
+Mu kass, kiä oll aastit mu sängün maanu ja kinka ma sagõhõhe mürrässi, oll koolnu.
+Mu ärütlemist ni jonni võeda es kuulda.
+Mino keskkoolin Tarton oll üts väega kura olõmisõga keskiäline ihoharotamisõ oppaja, perrekunnanimega Palk.
+Mu kodo nimi om Tarto.
+mu kodo om säälsaman mõtsanuka takan
+ma trehvsi tedä kõrras
+Kõgõ inämb taha ma, et maailman olnu rahu ja sõprus, kõik inemiseq olnu õnnõliguq, kongi olnu es sõta, nälgä, kõik latsõq saanu koolin kävvü.
+mullõ külh avitas
+Mul om papa olõman.
+maq joht tiiä-äiq
+Mu lugu kõnõlõs psükiaatriahaigõmaja ravialotsist.
+muq mälehtämise perrä oll tuu radokuun
+Mu meelest om tähtsä mõista ütte kiilt, kattõ kiilt, kolmõ kiilt vai viil inämb kiili.
+Mu meelest om papakonkurss põnnõv mäng. Ku sullõ miildü-i, mine är.
+Mu naanõ oll tuu vasta, tä ütel, et sõit Eestist ärä õnnõ sõs, ku tä pandas rongi pääle ja viiäs vägüsi siist minemä.
+Mu nimi om Alexander Magnus Skjorshammer.
+Nimi om mul Pepe, ma olõ peruulanõ ja elä Estin, timä pääliinan Talnan, jo päält 20 aastaga.
+muq õnnõs jäi kontrolltüü ärq
+mu hädä om tuu et olõ väega suur unõhtaja
+Mu uno käve arvada kolm aastakka psükiaatriahaigõmajjo vaiht.
+muq pääle hammast higoma
+muq peräst tekkeq miä taht
+muqrassu miis
+muq osa om tan sääne
+Mu rühmän oll ütspoiss, kiä mullõ õkva sukugi es miildü.
+minno taheti ka asalisõs tetäq
+mino taadõ seo asi saisma ei jääq
+muq teedäq om kõik kõrran
+mu teretüse pääle tä õnnõ mükähüt
+minotit ka tohe-iq kaotsilõ minnäq
+muqkaq üten tüütäjäq
+mu kõgõ ligemb ülemb
+ma vali Tüüeräkunna
+Mu vanõmba olli üte noist, kiä tõõsõ ilmasõa aigo Ruutsi pagõsi.
+mullõ lahkõ
+Mirtelil oll ́ külh veidikese kurb miil, et arbuusõ kasvatamisõst midägi vällä es tulõ', a hõpõsõlg miildü tälle väega.
+Mirtel ja Mia elli' tegelikult liinan, a käve' vaihtõpääl maal vanaimä puul külän.
+Mirtel ja Mia lätsi' jälki maalõ vannaimm' kaema.
+Mirtel oll ́ vanalõimäle sada kõrda kõnõlnu, et tekku ummõtagi hindäle ka arbuusipinnär, kavva või naid hõrakit ja vabarnit süvvä'!
+Mirtel mõtõl ́ esi' arbuusõ kasvatama naada'.
+Mirtel sai arvo külh, et vanaimä om vana ja täl o mummi marjuga niigi hulga tegemist.
+kunal aiga sa tulõt?
+Midä?
+midäs?
+Midä nä sääl rannan tegevä?
+mis mõttõgaq sa taad asja tiit?
+mis helüq naaq väläst kuulusõq?
+Mis aost täpsähe?/Ku pikält taa joba nii om olnuq?
+Miä esä ütles?
+Miä juhtu? Kas teil om kiäki är koolnu vai?
+mis aos sa kodo mõtlõt tullaq?
+miäkiq olõ ei igäväne
+mitte miäkiq es annaq vällä midä tä periselt tund
+miäkiq väsüdä-iq rohkõmb kuq tüüldäq olõk
+midägiq õkva ku vaivas kõgõ tä hinge
+minkagiqperäst
+Olõ-i midägi tähtsämpä, ku uma kodo löüdmine.
+edimiä praksahtu
+edimiä prõksaht
+mis larm taa siin om?
+mis kõpin tuu oll?
+miä koton vahtsõt om?
+mis nutsak sul kangli all om?
+Määndse konkursi ti är võitsõti?
+Määndse konkursi? Laulu uma!
+mis kikkal viga kellädäq ku kana ilma hannaldaq
+Mis kuradi kaardiq neoq ommaq?
+Määne kuri joud sundõ pakikõrraldajat pandma inne kõkkõ mu sukkõ ja ihomõssu tuu transportööri pääle?
+määnest laida miis tä om?
+määntseq eläjäq nuuq säänest hellü tegeväq?
+miä elläi saa noq ussõst kõik kotusõq ommaq pallaq!
+MIS SEO MASMA LÄTT?
+miä ma täst siiäq vaivussihe jätä
+mändse moodu perrä taa tüü om tett?
+Miä meist saanu', ku mulda es olnu " ? Kõigi kasvõ elo olõnõs mulla toidusväärtüsest.
+MIÄ?
+määntse mõttõgaq ma piä tühjä tüüd tegemä?
+kuis tä sullõ tundu?
+mis mütsähüseq nuuq kääväq?
+mis ulluisi sa kõnõlõt?
+Mis nimi?
+Adson pruuk reeglinä uman luulõn selget rütmi ja riimi. A miä om viil pääle taa "adsonliku" võro luulõ tunnusõs?
+määne sais jäi?
+Mis om? Istut tan ja olõt vakka!
+Miä noq? Kallistamisõ iso tull ́ pääle printsessal?
+miä taa massin mass?
+kohe sa tahat vällä joudaq?
+Määne Su hüüdnimi om?
+minkast su vele ärq tund?
+miä um tõtõ?
+minkperäst
+minkperäst sa õkva minno himostat?
+mille pääle sa niimuudu vihatsõs lätsit?
+mis naidõ sõnnogaq üldäq tahetas?
+Mille Sa hindäle kodolehe teit?
+Mis põhjus seo om, et mitte laiva pääle laskõ.
+Kuna saadat e-kaartõ, kuna sms-e, kuna periskaartõ?
+määntse rahva hulgast tä om?
+miä ribahuisi tuu ärq
+miä sa hinnäst tapat lasõq noorõmbaq tegeväq!
+mis sa hindä väsütät!
+midäs sa heigotõlõt?
+miä sa tan tihnõlõt tulõq süümä!
+miä sa hädäldät kõik aig?
+miä sa tiristelet mullõ päiv läbi?
+miä sa hiilit tan niguq varas!
+midäs sa sutt pelgät?
+mis sa ilmaaigo umma vihha kasutat!
+miä sa ilmaasandaq umma süänd vaivat!
+miä saq ilmaasandaq uhkut ajat!
+miä sa sikistät ilmaasandaq egaq sa kohegiq päse eiq
+miä sa hüniset kõnõlõq kõrdapiten!
+! miä sa jahit naidõ tütärlatsigaq!
+midä sa jorrat mu külen!
+miä sa käüt mul takan?
+mis sa käüt mul hannan!
+{kõnnõk} miä sa käüt nöpse pite!
+miä sa käüt nõna noson esiq tahat viil naist võttaq!
+miä sa viät kõgõ taad kraami üten?
+miä sa tükit tahaq tõisilõ jalgo!
+miä sa kirvõgaq jupsit tan om saagõ vaia!
+mis sa nokutat siin läämiq ärq kodo!
+mis sa kõvõrdat käüq tiid pite!
+midä sa kükütät tan?
+mis sa lehvität tan küläjuttõ?
+no midä sa minno kiusat!
+midäs sa minno tsusit?
+midäs saq mulgatat!
+midäs sa mäürät olõq vaiki!
+midäs sa mämähät kõnõlõq selgehe!
+miä sa sampsit naidõ joodikidõgaq?
+mis sa naidõ pitsegaq jandat võtamiq takanast!
+miä sa nii kavva ehitelet hinnäst?
+midäs sa olõt mul kõgõ haran!
+mis saq nukan norotat?
+miä sa lökkelet ossõndaq hinnäst tühäs!
+midäs sa hiilit!
+midäs sa mulgatat olõq vaiki!
+miä sa poiskõnõ kõrkõlõt olõq vaiki!
+mis sa vahit!
+mis sa noq ulli ajat!
+miä sa ruubõlõt püsüq paigan!
+mis saq tan hupalõt-hapalõt tiiq ilosahe!
+miä sa röögit üüsedsel aol
+miä sa tan jalgo tillutat?
+miä sa tan nii kavva tohkõrdat ku magama saa eiq!
+miä sa niimuudu ruubõlõt annaq hindäle puhkust!
+miä sa tuu pääle ütlet?
+mis sa taa lavvalinagaq viil uhkust takan ajat!
+miä saq taast arvat?
+mis sa tast viiolist kräädsütät?
+miä sa tuu tüügaq nii väega ruttat?
+miä sa persütät tan tiiq midägi!
+midä sa tan mõtsan ülepää tiit?
+miä sa tan märiset niguq vana märikahr olõt ärq pahanuq vai?
+mis sa tan kiibõrdat püsüq paigal!
+miä sa siin tolgõndat?
+miä sa tan mullitõlõt süüq virka!
+midä sa tadit siin mua seen!
+miä sa tsäägatat tä külen?
+mis sa tedä kõgõ tsaunit!
+mis sa sülgelet?
+midä sa tilbõlõt mul jalon?
+miä sa kärsität külq sa uma raha kätte saat!
+midäs sa tühjä hädändellet!
+mis saq tühjä tursotat!
+miä sa ripsit jalgo pääl kas olõt joonuq vai haigõ?
+miä sa tutvit inemiisi tiität?
+miä sa tohrat otsiq rahuligult!
+miä sa jürät mu hinge!
+kui sa kitit?
+Mis, sa ajat esäle viil vasta vai?
+miä sa vana taska taskatat!
+miä sa vannut häbendäq no ummõhtõ!
+midäs sa rõibõq röögit!
+miä sa vinnüt tiiq rutõmb!
+miä sa iriset tõisil om niisama rassõ!
+miä sääl õks sõidamiq no päälegiq
+miä sääl kavvõdan sinetäs?
+miä sääl sünnüs?
+miä taa harak tan kätsätäs?
+-Mis om võro catering ja kuimuudu tedä võro keeli üldä?
+Miä taa luu man minno kõgõ inämb hahmahtama pand, oll tuu, kuis vanõmbidõpaar nigu esihindäst mõista naas jälki hindävaihõl paaritamismängõ mängmä ja riigipüürdmist tennü kala olli jälki umas võedu seldsilise nigu innegi.
+Mis om tuun halva?
+kuis tuu mullõ putus?
+miä tuust inämb kõnõldaq
+miä tan sis nii esiqerälist om?
+Midä tan tetäs?
+miä siin tühjä vaiõldaq
+Miä tuust?
+Miä Sinnu laulma pand?
+miä sinno vaivas?
+Määntseq mõttõpildiq ildampa Su pään ommaq kõrdunu?
+Määntsit teleseriaalõ ja mille Sa viimätsel aol kaet?
+Määntsen seltskunnan hariligult nall'u kõnõldas?
+Määntsin trennen vai huvitsõõrõn käüt?
+miä su kängänummõr om?
+mis sul hindä kaitsõs üldäq om?
+miä sul hummõn plaanin om?
+miä sullõ trahvis panti?
+miä sul taa tilu välän om varõs vii tilu ärq!
+mis sul siiäq asja om?
+sul hää kõnõldaq!
+Määndse taht muu opiainõ võro keelen oppamisõ lättes om parhilla järest inämb pruugitav opiainide poimitult oppaminõ/opminõ (lõiminguprintsiip).
+miä tuu lugõ!
+Miä tä, nuur miis, õks tan kolkakülän tege.
+mille sa taad teit?
+misjaos om tuud vaia timäle kõnõldaq?
+midäs tä sinnäq otsõ V tükke?
+midä tä sust õigõhe taht?
+midä teedüst sa tuut?
+Miä tä tege?
+miä teid murõhtama pand?
+mis ti eläjät kunnutat innemb tapkõq tä ärq!
+midäs ti molotat nakkamiq minemä!
+midäs ti mulistat mualumbin?
+mis ti tsangut tä külen?
+miä ti molotat nakkamiq minemä!
+mis tiiq noh tan katõgese kudistat?
+miä ti tan tülütät?
+mis ti timäst mõnitat?
+midäs ti tühä asa peräst nädselet?
+miä ti uuratat ja küsüt nii pallo?
+miä ti sordit võtkõq kõrrast!
+MIDÄ LAAGRIN TETÄS?
+Miä toimus?
+Miä tuu õnnõ, miä õnnõtust?
+mis tüü sääl kontorin õks om palas logõlõminõ ja videlemine!
+mille taa asi nii läts?
+mis tuli tuu sääl pilkskõlõs?
+määnest sorti auto sul om?
+midä vahtsõt?
+midä sa kuulutat?
+mis väegaq ma tsiko tast kavvõmbal hoitnuq?
+Määnest varandust sa säält Internetist otsit?
+mis mäng om?
+Mis herrä ma õks tan olõ.
+mitmõ ajastaonõ tä om?
+mitmõaastagadsõq hainaq
+Mitmõ' laulu' kõnõliva' mõtsast ja puiõst, selle et tuust kõnõlõs veidü inämb ku aasta peräst tulõv neläs Uma Pido.
+Mitmit tindikusortõ ja josserandi harisirmikut om tan löüt Eestin edimäst kõrda.
+mitmõharalinõ
+MITMA NÄOGA PIUSA
+· mitmõkeelisüs aokirändüsteksten
+Mitmakõisi pandas välläandit kokko ja luvvas laulõ.
+soeq saavaq mitmõkõistõ jako eskiq noorõst põdrast
+mitmõgese ti läät?
+mitmõkõrdnõ hind
+mitmõ kõrragaq viniir
+Mitmõ laulu jaos oll tuu edimäne kooriesitüs, tuu tähendäs, et esitedi uudisloomingut.
+mitmidõ eloallo pääl pruugita eiq väikeisi kiili pia sukugiq
+Mitmõl kõrral juudi kinkagi koton vai kodomuro pääl.
+Mitmõl kõrral oll mõni meist alkoholikihvtüse veere pääl, a mitte kiäki ei olõs arvanu, et tuu või ka kinkagi jaos õnnõtumbalt lõppõ.
+mitmõl puul Võromaad
+mitmõnädäline
+mitmõs sa võistluisil ollit?
+mitund asja ajama
+mitu poiga vana taa lehm om?
+tetäs ütte-tõist põnõvat opitarrin,
+Mitmasugutsit tõistõolõmisesuuvõ tegüs kirändüsen esieränis paljo 1960. ja 1970. aastide vaihtusõl ni naide tõisildetett otsingite üts vällündit om mõnõl juhul ka Lõunõ-Eesti keelevariante pruukmine.
+Õgasugudsidõ mänga mängmine, koh ́ om vaja seto keel ́eh kynõlda, lihtsäbide rahvalaula laulmine, setokiil ́dsidõ laulu- ja ringmänga tegemine.
+mitmõ asa ütenmõjo
+Mitmide lukõ puhul saaki-ei arvo, kas nä omma latsikirändüs vai olõ-õi - a Jaigi pedämine õnneütsindä latsikirändüses olõ-i ka peris õigõ, selle et muinasjutt või jo olla adresseeritü ka täüskasunulõ - nigu tä näites "Võrumaa juttudes" tüküs olõmagi.
+Mõnõst viikogust võit löüdä' ka jõõvähkä, a võrrõldõn innembidse aoga om jõõvähkä jäänü õnnõ ütsikide järvi sisse.
+mitmõ tüüpingi tüütämine ütel aol
+kiriväq rõivaq
+· mitmõkõrralinõ hindä­pidä­mine kirän­dü­sen ja keelen
+mitmusõ nime- ja umakäänüs
+Mitte õnnõ müger ummi uusõ ajamisõ man ei olõnõ' mullast.
+mitte ei lastaq maadaq
+lasta-iq joht ummi mõttidõgaq ütsindä ollaq
+Mitte et ma kahitsõsi midägi vai arvasi, et tõistmuudu olõsi parõmbahe lännü.
+Olõ-i joht väega spordimehe muudu hinnäst niimuudu ülevän pitä.
+Piätüsen olõ-i inämb kedägi, kiä bussi pääle lääsi.
+Mitte kiäki es lausu sõbra kodotii pääl sõnnagi.
+puuduliguq tiidmiseq
+Mitte kül' metalli kujol, aga nigu "kuldnõ" elokõrd, - ilosidõ mõttidõ, hää annõngu kujol ummi ligimäidsi hääs.
+Ilman es piä minkastki puudust tundma, õnnõdu olõma vai murõhtama, mis tujoga järgmäne hummok herädä.
+"Koski ei tulõ' niipall'o hüvvi tundit ja mõttit ku sannalava pääl." F.E. Sillanpää
+ei ilmangiq
+väegaq kehv elämine
+puudulik hinnõq
+Minku-i sisse!
+sitasiin
+Mittetulosaamisütisüs (lühendüs MTÜ) om vabatahtlinõ ütisüs, mink tsiht vai päätegemine olõ-õi majandustegemiisi läbi tulo saaminõ.
+Mittetulosaamisütisüse alostaminõ.
+Mittetulosaamisütisüisi säädüs.
+Mittetulosaamisütisüisi statistiga äriregistrin.
+Mittetulosaamisütisüsq võivaq alostaq vähämbält kats kihhä. Nuuq võivaq ollaq füüsilidseq ja juriidilidsõq kihäq.
+Mittetulosaamisütisüsq võivaq alostaq vähämbält kats kihhä.
+ei sukugiq
+mitu kotti kardohkit nä saiq?
+mitukümmend opilast sai kitüskirä
+mitu miist kutsuti politseijaoskunda ülekullõmisõlõ
+mitu üüdpäivä
+mitu raamatut kirästüs aastan vällä and?
+mitu saandikku sul maad om?
+mitund sorti kalaq
+mitu livvatäüt süüki
+kujoandja
+vahtsõaolidsõq ehitüseq
+Ja mõtlõsimi tuu pääle, kohekotsilõ mul kipõt om?
+Mõtõlda, ku tuu om Musi! Buss tull ja ma lätsi kuuli.
+mõtõldaq!
+moodunäütämine
+moodutarõ
+mõisaq jaatiq lakja
+mõisa härbänil om kats siibhoonõt
+mõisa härbän tetti vahtsõst kõrda
+mõisapark
+mõisapreili
+mõisidõ ärqvõtminõ
+Moisekatsi Elohelü 2017 om mälehtüses ja muusikalidses kumardusõs Podekrati Üllele.
+Moisekatsi Elohelü nummõrdõn:
+26. aprilli õdagu alostusõga kell 20.00 lauldas Moisekatsi Elohelül päiv Uma Pido laulõga mõtsa taadõ ni tetäs valla XIV rahvamuusikatüütlüisi festival.
+Moisekatsi Elohelül saadõtas päiv Uma Pido laulõga mõtsa taadõ
+"Moisekatsi Elohelü miiskunnal om sändse ütenlüümise üle väega hää miil - mi tahami alati tennädä kõiki festivali esinejit mändsegi meelüssega ja seokõrd om asi nii mõnusahe lahendõdu," ütel festivali projektijuht Tammõ Livii.
+Mõisa
+mõisnikõl võeti maa käest
+mõisniguq teiq talomehist oraq
+mõisnigu sohilats
+mõisnik võisõ talopoigõ karistamaldaq nuheldaq
+meelegaq mõistaq et tä julgu es tuust kõnõldaq
+ma panõ timä teko väega halvas
+mõistaq ärq miä taa om sisest siiu-viiunõ päält kullakarvanõ?
+pruuvsõ ärq arvadaq kiä tuu mullõ naaq lilliq saat
+mõistõti mõistatuisi
+Mõistatusõ ́.
+arvosaamaldaq asi
+arvosaamaldaq tego
+meelegaq mõistaq et egä alostus om rassõ
+tähendüisi vallalõkõnõlõminõ
+arvosaaja tõõnõpuul
+sai arvo et tä püüdmiseq olliq tühjä lännüq
+sai arvo uma teo ullusõst
+tõõnõkõrd om targõmb vaiki ollaq
+arvosaamaldaq asi
+mõistmaldaq inemine
+mõisa torot maa ärq märke karamõisat tetäq
+ümbrenukajutt
+mõistusõperi rehkendüseq
+mudsulidsõq
+mudsu om nührüs lännüq
+mutsu olõ-iq kõigilõ üttemuudu jaet
+mõisa võisõ elläq talomiihi tüü nõal
+mõoma mõotama
+mõos häste
+tähtsä inemine
+mõoala
+tegüsämbäq mooduq
+mõiksa ülesastminõ
+mõo alt vällä
+mõoala
+moksa kiil
+mõlõmbaq latsõq naksiq üteliisi kõnõlõma
+mõlõmbaq olliq seon asan ütte miilt
+mõlõmbaq tulliq kõrragaq pistü
+Mõlõmba kuultuurkunna jaos tähtsä om pikkä aigo kuuman olõminõ, mõtlõminõ ja mitmõsugumadsõ taia ni kombõ.
+mõlõmbal puul tiid kasusõq puuq
+tõõnõtõõsõ hoitminõ
+mõlõmban pangin om ütsvõrra vett
+mõlõmbast otsast teritet pleiäts
+mõlõmbidõ saa tetäq
+mõtõl halvo mõttit
+kloppi
+lohkliganõ kann
+klopin
+märises laulujorro
+Mona Lisa salanõ naarahtus
+Mõnt aigo es olõ Jürist midä kuulda es, kooni paar kilomeetrit Aruküläst välän, vana välgilöögist häönü vinne kerigu kandsu pääl lätsi käümä ehitüstüü.
+Mõni aig päält tuu ma kuuli, et Palk ollõv hindä üles poonu.
+Mõnõ ao peräst pakuti meile parõmbat elämist Assakun.
+Mõni aastak tagasi ma trehvsi ütte vinläsest vanamiist, kiä käü pallide jalgoga.
+mõnõq inemiseq ommaq jäledüq
+mõnõq istõq mõnõq saisiq pistü
+Mõned kaadrid liikuvast jäärattast. Taustal mängivad karmoškat 2016. aasta Vana-Vigala folkloorilaagrist osavõtjad.
+mõnõq kompvegiq olliq viil alalõ
+Mõnõ' sordi' kasvõ tulõva palomõtsan (tiidüse keele perrä) mano', ku kõrvuisi säädi kanaristumõtsaga.
+mõnõq eläjäq korjasõq talvõs hindäle naha alaq rasva
+Mõnõ möövä nätsü - vai nt lohvõ (sääntse nigu aian, valamisõ jaos), mõnõ pakva, et tõmbasõ valgusfoori iin saistõn autoklaasi üle.
+Näüdüssit
+mõnõq veiga pidäväq jäneselihha luuh
+Mõni tsekond päält tuu lei välginuul õkva mii aida, nii et maast linnas mulda vällä.
+mõnõq tõmbasõq suitsu moodu peräst
+Mõnõq koolõssõq vereldä är.
+mõnõq tiinväq perädü suurt rahha
+Mõnõ tulli lihtsähe sanna, tiidmäldä, miä tuu savvusann om.
+Kõrrakõsõ ao peräst oll sõbõr jälki nigu magaja.
+mõnõl kalal om naha pääl limo
+mõnõ kuugaq harisimiq pulkõgaq süümä
+Mõnõ kuuga läts' taa teedüs väega lakja ja säält naas' pääle vikurnäkõ pruukminõ üle ilma.
+mõnõl pinil ommaq kõrvaq lundin
+mõnõl tsirgul om hand hargikallaq
+mõni elläi om pümmen verevide silmigaq
+mõnõl puul kuulõ-iq muud ku sõimamist
+Mõnõl riigil ei olõki riigikiilt, näütüses Austraalial, Eritreal, Luksõmburgil, Roodsil, Tuvalul ja Suurbritannial.
+Mõnõl riigil, näütüses Eestil ja Albaanial, om õnnõ üts riigikiil.
+Mõnõl riigil, näütüses Iraagil, Itaalial ja Hispaanial, om üts üleriiklinõ riigikiil, a mõnõq keeleq ommaq lisariigikeeleq mõnõn tähtsän piirkunnan. Mõnõl riigil ei olõki riigikiilt, näütüses Austraalial, Eritreal, Luksõmburgil, Roodsil, Tuvalul ja Suurbritannial.
+Mõnõl riigil, näütüses Iraagil, Itaalial ja Hispaanial, om üts üleriiklinõ riigikiil, a mõnõq keeleq ommaq lisariigikeeleq mõnõn tähtsän piirkunnan.
+Mõnõl riigil om mitu riigikiilt, näütüses Belgiäl, Soomõl, Afganistanil, Paraguayl, Boliivial, Indial, Šveidsil ja Lõunõ-Aafriga Vabariigil.
+mõnõl roodsikul naasõl om kõva joud
+paaripääväne lats
+paaripääväne ettevõtminõ
+mõnõtunninõ meresõit
+mongoli volt
+Mõni aastak ildampa, ku Eesti sai vabas, sai ma Eesti kodakundsusõ.
+mõni aig tagasi
+mõni ainõq om vuulsamb ku vesi
+mõni rõuhk mõistusõ mõni tundidõ pääle
+Mõnikõrd tetäs ka ilma helüldä eurütmiät.[1]
+mõnikõrd naatas tühä asa peräst tsankõlõma
+Tõõnõkõrd olli nuu müüdäpäsemäldä vangivõtmisõ, tõõnõkõrd otsiti näide vangivõtmiisi jaos lisakinnütüisi.
+Mõnikõrd Oliviagaq ka veidüq pahandõdas.
+Mõnikõrd omma auturi tiidligult pruuknu rahvalaulõ vormivõttit.
+kõigildõ sündsä miis
+Mõnikõrd timmä es näe mitu päivä, a alasi tull tä peräkõrd vällä.
+tõõnõ jututas inämb tõõnõ veidemb
+mõni kaupmiis pett
+Mõnõ mehe tegevä esi umile tekstele viie (Aapo Ilves, Jan Rahman), naide luulõtuisi umma viie pääle säädnü ka tõse muusiku (nt Pehki Jaan muusikunimega Orelipoiss).
+Määndsitki võro draamatava tegünämise kibõnit või tast sõski löüdä, säälhulgan Adsonilt - esieränis ehk timä näitemängust "Lauluisa ja kirjaneitsi" (1930). Taa päätegeläse Kreutzwald ja Koidula omma pantu kõnõlama ka võro keelen ja tegevus toimus sõs ka Võromaal.
+Mõningit vahtsit juuni tulõ taadaigu ka võro luulehe, a proosapilt pakk suurõste naidsammu häädüisi, miä tutva varatsõmbastki: võro kiilt om proosan vähä ja ku om, sõs päämidselt dialoogõn. Eelistädült näütäse võro identiteeti mõnõ teksti, minkal om mälehtüsline kallak.
+Mõni sais ja müü ka sõs, ku kuul viil käü, a suurõmb jago tulõ vällä päält lõuna.
+irveles vanno inemiisi
+mõni tiijupp sai vahtsõ päälüsse
+kruut läts pümmes
+monopolisais
+ütejumala usoq
+üteline muusiga
+videli jupp aigo lämmän vannin
+HÜVÄ MAKÕSÜÜK ́
+Hää sannankäük nakkas pääle lahkest meelest ja hengerahust. Sannaperedega ütenkuun toimendadas sannaga, tetäs süvvä ja süvväs, opitas mõnt tüüd vai tarkust.
+mooska tätä
+Hää salat tuunikala ja aiaviljuga, mink pääle om valõt vinegretihämmätüst.
+makus halu kuntõ seen
+müüblitükk
+Mööblihoidla
+Saa ei unõhta tuudki, et mi maast käve ütteviisi sõto üle.
+müüdä minemä
+käügipäält aimiq ka muid asjo
+mõõdaq puutüve korgus ja rõnna korgult läbimõõt
+viskaq samm pääle ku pikk taa pinnär saa!
+saina piten juusk rõõnõq kos varrõmb olliq juhtmõq sisen
+vahtsõ ao kunst
+vahtsõnõ viievõigõlus
+vahtsõnõ viievõistlus
+moodu perrä rõivin
+vahtsõ ao riistogaq labor
+Muudsan rõivan tulli 18-19. aastagasaa vaihtusõ paiku tarvituistõ naisi jakitaolidsõ kampsi ja miihil lühkü pindsaku muudu vati.
+Lätt müüdä viil üts minot.
+parrahe küdset tsileliha kohvi-sokulaadihämmätüsega aiaviljopad'a pääl
+mõistusõgaq süümine ja juuminõ
+mineväaastaga mulluq
+mineväaastaganõ mullunõ
+mineväl aastagasaal
+Läts müüdä pia kümme aastakka, kooni ma jälki estläisiga kokko sai.
+luudi selts
+sai luudus kõrrõsõlm
+müüdäminejä asi
+mõõga pää
+lupaq täl arvadaq et täl om õigus
+{kiil} tunnistaja kõnnõviis
+tekk uma helü tävveste võõras
+sahvti om inämb kümmend purki
+Mooskal ettevõetav tüü om üts suur pruuvmine ja opmine, kos tiidmist võedas vannu pilte ja joonistuisi päält.
+sahvt oll purgi veeregaq tasa
+sahvt om käärümä lännüq
+Mooste Elohelü, see on:
+Moostõ järve veeren laulõtava viie koorilaulu hulgan omma' ka "Võromaa laulu'" ja "Võro kiil," mis ka 1. juunil Kubijal helisemä nakkasõ'.
+Moostõ järve veeren laulva' Moostõ segäkuur, Tilsi segäkuur ja Põlva segäkuur "Kevadised Hetked!".
+Moostes künti folgimaad
+mõõtminõ mõõduvõtminõ
+mootor inne üte kõrra
+mootor naas savvu ajama
+moodori tulonäütäjä
+moodoril om muting man
+motoripüürdeq
+motori täüskuurma
+moodori jukõrus
+moodori herksüst and timmiq
+punnvõrr
+mootor just läts käümä niigu potin
+moodor läts kuumas
+moodor pand hürrämä
+motor jõrras
+moodor om timmin
+tsikli mass terve varandusõ
+motor saistu
+moodor tukkas tohon
+moodor tsuhaht ni jäi saisma
+kõlbats
+sündsüse häömine
+lahkõ om sisse löönüq
+puhkats pohkats
+morsa porsaq
+mõrsjaikk mõrsjaikminõ
+tapja oll kinniq võet
+mõrohain kirphain
+mõttõst sai tego
+märgütedi tuust miä oll om ja tulõ
+olõ es määnestkiq huvvi
+märgotas, mia saa kodokotsõst edespidi;
+lugu miä pand mõtlõma
+Mõtlõma pand ka sääne as ́alugu, ku raha sais pikkä aigo nõudmiseni vai tähtaolidsõ hoiusõ pääl, miä periselt om ette nätt lühkeist aigo hoitmisõ jaos.
+rumaluisi
+rummal tego
+mõtlõminõ märkmine
+mudsu oll täl kogoni puudus
+Ma mõtlõ, et kas tuu ei olõ kuurmas - kõikaig nätä tõisi häti, miä kestvä igäväste.
+Mõtli, et panõ kirja väikse johtumisõ umast elost, kon kuigi es saa jättä nii, et ei olõs midägi tennü.
+Mõtli, et tä nakas ikma.
+mõtli ja halgahtkiq!
+meelüskeli umma hengesaiso
+mõtõl kõvva
+mõtlõq mõttõgaq mis sa suugaq kõnõlõt!
+mõtlõja inemine
+tsiklipark
+mõttõkipõn
+mõttõq hüpüskeliq siiäq-sinnäq
+mõttõq ommaq hajovallaq
+mõttõq ommaq muial ku tüü man
+mõttõq kääväq ummamuudu
+Innekõkkõ oodami kir'eldüisi (mänguq) ja juttõ (nal'ajutuq, juhtumisõq), laulutekste ja ütlemiisi.
+tühi jutt
+mõttõlt sisult üts
+mõttõhälgähtüs
+mõttõhe jäämä
+targa mõttõgaq märgütüseq
+mõttõtüü huug
+molotama
+müüdä miis
+sündmäldäq inemine
+tühä tüü tegemine
+halgahtus
+MTÜ Karula Hoiu Ühing
+MTÜ Sänna Mõisakeskus
+mu auto lää-äiq lämmäst pääst käümä
+muagaq ravitsõminõ
+muatama
+lädsälik lödsälik
+muatsukõlus
+mutõllinnuk
+Mu imä olgi tuu üüse saanu insuldi.
+Mu imä oll joba käünü vett pruumman ja kitt, et vesi om väega lämmi ja hää.
+Mu imä om olnu väega hää.
+mu edimäne tüükotus oll latsiaid
+{kasvot} jundipisiläseq
+ihoperi rõivaq
+perstmüüdä sohva
+laisalik miis
+pohmist hindäl kõtu täüs
+sipul
+junnikasvoq
+mu helü võtt kolm oktavit
+muhenõma
+tsohehõhe tsohehõlõ
+mahhe nägo
+Hindõ olli mul hää ja mullõ joudsõ häste peräle nii matõmaatiga, keele ku aolugu.
+mu meelerahu om kaonuq
+juhmliganõ ja osliganõ puu
+kunni aja käe pääle ku ärq lüüt
+olõ-iq tan midägiq naardaq nii või egäütegaq minnäq
+Muidogi ei kasu, ku inemine naid istuta' ei viisi'!
+Muidoki ma es mõtlõ, et kunagi köüt saadus mu Eestiga kokko...
+Muidoki es olõ mi periselt tuu külä kõgõ suurõmba "nuurjoodigu".
+muidokiq ma hummõn tulõ
+muidokiq mi tei imä tahtmisõ perrä
+Muidoki ma olõsi timmä hindäle tahtnu, a tuud es saa ma hindäle lupa, nii et mi naksi hillä-tassa tälle vahtsõt peret otsma.
+meelegaq mõistaq tä tiid
+muidoq tä kõnõl pallo a täämbä es
+jutussin lätt tõtõ vällämõtõlduidõ asjogaq segi
+jutussõq miildüseq ütteviisi noorilõ ku vanolõ
+jutussõ-mäng latsilõ
+innemuistinõ vägimiis väkev sõamiis
+rahvajutussõl või mitu varianti ollaq
+Muistinõ asi
+muistinõ elokotus
+Mu jala olli mitmõ kotusõ päält paistõdu, käe niisama, selle et vihadsõ kimalasõ olli mullõ kõigipooli poksõ pandnu ja ka lamba olli uma osa saanu.
+Muial Eestin kanni mehe hamõht kaadsu seen.
+Muial Eestin ilostõdi õnnõ käüsside värvlit.
+Muial Võromaal naati 19. aastagasaa keskpaigan kandma vahtsõmbamoodulist ligi kihhä pihaosaga seesega kampsi.
+Mukka üten reisjide tujo nõssi tuu pääle kül kimmähe.
+mukitas ja säädeles varokaehtusõ iin
+mu kõnnõ pääle lätsiq inemiseq silmi näten vihatsõs
+Mul õnnõ esä jaos om seod varandust vaia.
+mul autol luvvaq pühi-iq häste piät vast vahtsõq ostma
+mul tull hää võimalus reisiq
+mulla- kivisordiq
+Muld and meile toidusõ ja om edimäne asi, teno minkalõ elo ülepää olõman om.
+künni hobõsõgaq kardohkaq kah ärq läbi
+nä panniq mullõ võlss tõvõ
+Muld: mullast mi olõ tulnu' ja mullas mi piät saama.
+Muld jälkinä' om nigu vaesus ja mustus.
+Muld om mu' jaos tuu tunnõ', miä oll' latsõiän, ku käe' olli' musta' perän põrknapindre pääl tüütämist.
+Muld on parhilla' kuradi külm.
+Muld om rassõ, tõmbas alla.
+Muld om ümärik ja sõbõr sõna, piaaigo nigu hellätüs.
+maa om tükliganõ
+Muld võtt asõnd maakoorõ päälmädsen jaon ja sais kuun mineraalõst, orgaaniliidsist ainist ja mikroorganismõst.
+maan piät olõma õhku
+mul olõ-iq seo tegemises varra
+Mul olõ-i ütegi eläjäga viil säänest lähküst ei köüdüst olnu.
+mul es õnnistuq asast otsaniq arvo saiaq
+ma ei lövväq määntsitkiq köüdüssit
+mul tulõ-iq vaimo pääle
+mul ei halgahtuq eiq
+mulgi kiil
+pakspudõr
+vilu nakkas
+ma nakka arvo saama midä tä üteldäq taht
+mul lätt pää ümbre
+mul naas vaesõgõist hallõ
+mul jäi jahmahusõst hõng kinniq V ma hiitü hõngu kinniq
+vaotas meele mutta
+pitsitäs suitsu näppõ vaihõl
+pitsit paprõ peon tutsakuhe
+mul käeq külmäseq
+Hallõ, et mul timäga pilti ei olõ, selle et meil maja palli maha.
+Mul käve jõnks kõtust läbi.
+mul tahtmaldaq johtu
+Mulla asõmõl pidi süümä väiksit tummit tablette.
+maajürräi
+mul elo lätt kehväste
+mulla kauba hüvihüs
+Mulla kotsilõ om viil rassõmb midä üldä'.
+mul läts nii ilostõ kuttu tuu asi et kinä kopiga sai
+mul läts tüü häste
+Mulla häädüs om egäl puul ilman esi'sugumanõ ja meil om olnu' õnnõ, et mii' maa nii viläline om.
+Mulla pääle saa ka majjo ehitä'.
+Mulla pümehüsen idonõs ja kasus kõik, kõgõ tsillembäst hainalehekesest kõgõ perätümbä puumüräkuni.
+maa seen om niiskust veidüq
+Mullast olõt sa tulnu' ja mullas piät sa saama.
+põrmust olõt sa võet ja põrmus piät sa jälq saama
+Mullast küünütäse' vällä edimädse' kasu'.
+kuus taht küländ hääd maad
+maa tegünemine
+maa terälisüs
+Mulla värm om egäl puul esi'muudu.
+mullõ andas sõnna õnnõ moodu peräst
+mullõ ei miildüq kuis timä sündsüsest arvo saa
+Mullõ kõlistas sõbõr naistõrahvas.
+mullõ lüüdi tahtmaldaq jalalehe sisse viglagaq
+ma pidi voori rohto võtma
+Mullõ miildüs Eestin ellä tuuperäst, et Eestin om elo targõmb ku inemise.
+Mulle miildüs reisi', tsukõlda', päivä võtta', puhada' ja televiisorit kaia'.
+mullõ miildüs niimuudu mõtsan hulkiq
+mullõ miildüs tiatrin kävvüq
+ma väega sallõ papi lugõmist
+mullõ miildüseq kõõ rohkõmb valgõq klaariq
+mullõ miildüseq timä hääq ütlemiseq
+mullõ tulõ miilde johtuminõ latsõpõlvõst
+mullõ tunnus taa imelik
+mullõ niguq paistu et kiäkiq tull
+Mullõ tull ette, et tõtõst hää käküs võisi olla naabri kuuri kaartõalonõ renn hoovipuulsõn käügin.
+Mullõ paistu peris nalakas, et ainukõnõ asi, miä tull, olli mu ummi muudu suka.
+ma piä voori rohto võtma
+mullõ saadõti tuu kotsilõ teedüspapõr et mu auto om platsi päält ärq viid
+mullõ soovitõdi tõistsugumast õhku ja ma sõidi mere viirde
+Mul oll tunnõ, et siin riigin inemise ususõ ütsütte ja omma väega ausa.
+mullõ anti kotus ütiselämisen
+nii mõtsik poiss et tulõ kässigaq külge
+hõhv näüdäs nuradu vällä
+"Mull of Kintyre", tuu Paul McCartney laul käü mul paksustõ pään ümbre.
+mulluq kasviq meil peris hääq viläq
+minevaasta oll oholinõ aastaig
+Minevaasta nimmas tsihtsäädüng Lõuna-Eesti turism Haani suidsusannanädäli ütes parõmbas ettevõtmisõs.
+mul matt rinnaq kinniq
+mul rauhaq halutasõq
+mul nõnan süüdäs
+mul koton olõssiq vaikligumb elo
+mul oll tundminõ et tä sõskiq tulõ
+mul oll kõgõ rahakotikõnõ üten noq läts taa suurõ habinagaq meelest
+Mul ollgi joba tegünü üts sõbõr, kinka joba mõnt aigo kirjo vaihtimi.
+mul oll käen võrk poodist tuudu söögikraamigaq
+mul oll himo kaiaq
+Mul oll näide jaos suur kast, et nä kaoma ei lääsi.
+mul oll sääne hirm pääl et võtt iho jõdisõma
+mul oll kistumaldaq ubinahimo
+Ma es tihka minnä, selle et naada tüllü kakma püürhällü pääl sõitvidõ sukkõ peräst oll kül viimäne asi, midä ma olõsi himostanu.
+Mul oll mõni meelüs egäst nättüst paigast.
+mul oll tekk üle pää
+Mul ollvahtsõt kohvrit vaia ni ma otsusti osta tuu Talinast, selle et tan olli tuudaigo hinna tükü maad odavamba.
+mul om aigo õnnõ mõni minot
+mul om aigo väega näpostõ
+mul om kaal haigõ
+mul om tegijäjago raamatit saiaq
+mul om ainustõ vaia liina minnäq
+mul om süä kuri
+mul om hää raamat poolõ pääl
+ma pelgä
+mul om viländ
+ma taha juvvaq
+mul om umbõ nälg
+mul om täpsähe katssada eurot
+ma olõ proomi pääl
+Mul om üts tõõnõ tutva kah, kinkast ei saa kimmäs olla, kas tä om psükiaatrilidsõlt haigõ vai om asi minkangi muun.
+mul om plaan kuuli minnäq
+mul om hirmsa jooginälg
+mullõ paistus et tan midägiq ei klapiq
+mul om laudan kolm sarvilist
+mul om õkva silmän kuis esä imägaq tandsõq
+Mul om maailma kõgõ parõmb sõbõr.
+Mul om meelen, et ma istõ tuu õdak hulka aigo pini kõrval köögin kraanikausi all.
+mul om nälg läämiq kohegiq süümä!
+mul õnnahtu kõik häste miä ette võti
+mul om nii hää miil!
+mul om nii ainulinõ asi et saa-iq minemäldäq jättäq
+mul om uma raamadumärk raamadu seen
+mul om palanik arvadaq ma õks haigõ olõ
+mul om maja võõrit täüs
+Mul om peremehele üts väiku ettepanõk.
+mul om häpe et lasi teil uutaq
+mul ommaq sõkõq silmäq näe eiq niiti nõgla perrä aiaq
+mul om parhillaq kangõ uni pääl
+Mul om raha olõman.
+mul om rahha vaia piä saina man käümä
+mul om salahast teedüst
+mul om salahast teedüst
+mul om sääl poodin tutvit
+mul om selgehe meelen kuis tä ärq läts
+mul om taa asa kotsilõ uma kimmäs plaan olõman
+mul om taad mürrä ja jõrra viländ
+mul om sinno hallõ
+mul om sinno viländ!
+mul om sinno viländ
+{kõnnõk} mul olõ-iq meelenpidämist
+mul om su api vaia
+mul om sullõ sääne küsümine
+mul om sullõ sääne pallõminõ
+mul om sullõ üts eräjutt
+mul om ruug tulõ pääl lää segähtä ka tuud vaihõpääl
+mul om täämbädse päävä hummogupuul prii
+mul om tedä hallõ
+mul om tarõ väega segi
+mul ommaq tuharaq halusaq
+mul om üts rutulinõ asi aiaq
+mul om vahtsõnõ tüükotus saiaq
+ma tsihi vahtsõt tüükotust
+Mul om väega häste meelen tuu tunnõ, et ma olli uma sõbra maha salanu ja olõsi esi pidänü olõma märksämb kõgõ tuu asakäügi man.
+mul om väega kahtlustaja miis
+mul om väega tihtsä aoplaan
+mul om kimmäs kaitsja sälä takan
+mul lats taht potitaq
+mul om viil kats eksämit võlan
+mul om põld tegemäldäq
+lõpus ma sai arvo midä tä taht
+mul olõ-iq inämb pallond aigo
+mul olõ-iq kõrralikkõ üttemuudu anomit
+mul olõ-iq lisna kraami
+mul olõ-iq parlaq meesterahvast koton
+mul olõ-iq tollin midägiq teedäq andaq
+mul olõ-iq määnestkiq himmo tuud tetäq
+olõ-iq mul muud kingitüst ku paar räbälit lillihäidsend
+mul olõ-iq õigust paprilõ alaq kirotaq
+tuust ei tiiäq ma midägiq
+mul olõ-iq paraq aigo
+mul olõ-iq rahha üten
+mul olõ-õi tsihte kohe poolõ rühkiq
+mul olõ-iq tan midägiq üten kõnõldaq
+ma tiiä es hingestkiq et taa pull kuri om
+mul olõ es määnestkiq himmo küllä minnäq
+Mul olõ-õs sõsard es veljä, aga mul oll must kass nimega Musi.
+mul olõ-õs hindäiäliidsi mängoseldsiliidsi
+Mul olõ-õs sääntse targutamisõ vasta midägi, aga ilman es võta nä ette noidõ asjo üle arota, õnnõ käve vällä sääntsit juttõ nigu tõtõasjo, midä Ra näile oll opanu.
+mul olõ-õs timäst sukugiq hallõ
+mul olõ õs sukugiq rahha
+mul olõ-õs midä vasta üldäq
+õga halva asa peräst mul süä seen kihvahtas
+ma naksi hätä pelgämä
+mul tsilgahtu tsipakõnõ piimä põrmandu pääle
+ma piät taa sullõ ärq hüäskelemä
+mul tull timahavva mitu kurnu kanassit vällä
+mul tull timahavva mitu kurnu kanassit vällä
+mul tull tujahus tandsma minnäq
+mul ütskõik kiä mängo võit
+mul vanamiis presse iks püksele pruhviq ka sisse sis oll niguq sündsämb vällä minnäq
+mul varastõdi kirvõs ärq
+mu miis kaes tõisi naisi
+- Mu miis tuu raha bussi mano, pallõsi kelgi lainada mullõ paaris tunnis! - Vastussõs mullõ oll tävveline vaikus.
+mu mõistus ei võtaq kuis taa sai johtudaq
+mu pää oll tävveste segi
+mu küpär om täämbädseniq pää­väniq kaonuq
+mu naabrimiis sõit taksot
+mu naabrimiis om üts andsak inemine
+munnõ seest tulliq tsirgupojaq vällä
+Mul naanõ/miis ei lupa'!
+munakivipõrmand kivitii
+Muna kõrvõs panni pääl.
+Munamäel oll pallo käüjit
+munatops
+Munasöögiq
+Munast aja hinnäst vällä vagõl. Vagla ainukõnõ eloülesannõq om süvvä'.
+muna tümp ots
+munaveerütüs
+munnõ müvväs tüküviisi
+mungaq peiq paastu nelikümmend päivä
+mungaq piät maapäälitsist rõõmõst vallalõ ütlemä
+mungaq sõrmitsõllõsõq palvushelmit
+mungarõivin mehe vaim
+munkõ pühäliguq näoq
+mul sõsar hoit koton latsi
+mu pass om aigunuq
+mu pään naas üts mõtõq idänemä
+Mu pere, emä ja esä, elli tuudaigo Soomõn.
+mul poig joonistas
+Mu palgõ veredi armõtuhe.
+mu pudru mittesüümine
+mürä lasõ-iq mul hinnäst kokko võttaq
+Molohkaq
+mürrin muidokiq sekä inemiisi
+võeti ku hoitkuq
+varsaiän lats
+murd palaviisi leibä
+murri puhma mant ossa
+jahudsõq kardohkaq
+putõq prääniguq
+murrist rädsit miis
+murõq lasõ-s täl puul üüd maadaq
+murõq vaivas süänd
+murrõlidsõq aoq
+murõlik
+murõq om naasõ hindäst vällä veenüq
+murõq oll süämehe pesä tennüq
+murõq pitsitäs süänd
+Murrõn esä sõitsõ õkva kõrraga tedä kaema.
+ilmaasandaq murõhtat
+murõhtaja
+murõhtaminõ
+soet hindäle vahtsõ mäntli
+nõvvutõlli külä päält sada õurot
+kihvtiprits
+Kihvtidse mõtsmaasiga.
+kihvtile vastapandja
+mürkümä
+mürrin tull lähembäle
+lehmänisaq ommaq pikligadsõq tõistmuudu ku huunisaq
+kihvt mõio kõrragaq
+murd kirä neläs kokko
+ei piäq kaubast kinniq
+murramiq vainlasõ kaitsõst läbi
+murraq mullõ üts tükk leibä!
+{matõm} murru laendaminõ
+{matõm} murru lugõja ja jagaja
+mürsükildaq võivaq sinno haavadaq
+Jürist sai murrõt miis, kiä naas otsma vastust vaivavalõ küsümisele - mille peräst? Timä tütär oll õnnõ võlss aol ja võlss kotusõ pääl ni jäi meelest är maniaki tii pääle ette.
+ärq murdunu siivagaq tsirk
+piusaq ommaq hüäq pikäq naid saa jo söögi sisse tsipsadaq
+piuss
+muroniitjä murotsagaja
+moroniitjä tege hirmsat plärinät
+murotrull
+morotraktor
+muskatpähkmäs -vein
+No' omma' mu sõrmõ' prii' noist rasõhist ehtist.
+asudsõq anomaq
+mõskmaldaq anomaq näütäseq et pernaanõ om laisk olnuq
+mustaq vaaratunuq anomaq
+Mustajõõ veeren Iiperä (Jõõperä) piiranguvüün om rahvuspargi ainukõnõ jõõluht (lamminiit).
+mustuma
+mustõnuq rõivaq
+mustatama nüüsterdämä tüüsterdämä
+mustõnd ja puhtaskirotus
+musta raamigaq kuulutus
+{füüs} must mulk mustõtus
+musta juhti rõivas
+Mõistatus, ilmuhjamalda', illos! Rasõhus, väärtüsline, eräline, - rikkus.
+pümetäjä pilv
+katsaharolinõ kiri
+võllanali
+mustigaq mustatasõq suu ärq
+mustiga kasvopaigatüüp
+Mustajõõ org
+tsiganiq ommaq kõgõ ränno pääl
+tsiganiq roitõlõsõq Euruupat piten
+tsiganiq tuud pälvvägiq kon mõni lammas hoolõtuhe vai uss vallalõ
+mustlasõ juhti
+tsiganiromanss
+mustlaisi hobõsõq trambõq puiõalodsõ mualõ
+kuri nõidus kuri kunts võhlus
+tõrvas tõrvassiug tõrvashuss
+must niguq tõrv
+must ku vana tõrvand
+Mustoja maastikukaitsela EELIS Aita Neemre: Mustoja maastikukaitseala - põnev kant Põlvamaa kagusopis Eesti Loodus
+Mustuja maastigukaitsõala om maastigukaitsõala Setomaal Verska lähkün. Kaitsõala pindala om 3488,2 ha[1].
+Mustuja maastigukaitsõala om maastigukaitsõala Setomaal Verska lähkün.
+Mustapää velitside maja
+pümme pilv
+must hopõn and tuld
+must sinine lilla verrev tint
+must tsäi
+Mustõ toonõkurgi arv Karula kandin om olnu 4-5 paari, naist 2-4 pesätäse' rahvuspargi maa pääl.
+Mu eläväneelähtäjäst tarõtiinjäkene oll pääle muu ka romantik.
+mu tähelepandminõ nakas lakja minemä
+müteti suut läbi et kalaq võrku lännüq
+mu teretämine võeti lahkõlõ vasta
+mul tüüd õnnõ korjus manoq ma jovvaki-iq taad ärq tetäq
+kübäräq lätsiq essükombõl vaihtustõ
+ropsna pääle minemä
+mu tarõ oll väiku pugõrik üte kängsepä man
+müvväq auto jupõs
+müvväq kortõr üten tarõkraamigaq
+müvväq maja kõõ kraamigaq
+müvväq vahtsõq kortõriq
+sääd veidüq sõnno ümbre
+muud kuulõki-iq ku ti jahtlõmist
+Muud ei tiiäq külh midägi.
+ettekujotamisõq võro keele kotsilõ
+muguq istut ja oodat kunas surm perrä tulõ
+tsanklõsõq pääle
+muguq kreesatas ja kreesatas kavva ma kullõ
+aja pääle umma õigust
+muguq otsõ ettekäänüssit et tüüst päsedäq
+kõnõlõsõq pääle tuud Õuruupahe minekit
+jõhmõldas ümbre kongiq ei püsüq
+muguq tülütedäs ja lepütäs jälkiq
+muguq tänit et kon sa ollit ja miä sa teit
+muguq juuratas ummi küsümiisigaq
+Muud varandust olõ-i olõman.
+Tõistmuudu es anna tetä.
+müvväq olï kõgõsugumast kraami
+{nal sõim} päähämäärjä harokõnõ
+muusiän
+Muuusiän oll mul au nätä ka "Jumala näpojälge", miä, tull vällä, oll Fibonacci piraal.
+kaupmehele miildüs ku sa tinkõlõt
+müüjä lõigas palknast miitre rõivast
+müüjä oll seokõrd väega sõbranõ
+kaupmiis petse viie õurogaq
+müüjä tiin ostjit
+müüjä vali paprõst tuudu sisse kumpvekke
+muul om iisli ja hobõsõ sego
+rämme kasus kuivi kuntõ ja pervi pääl rämmiq ommaq maasiga muudu
+Mu unõn johtu mu imäga midägi väega halva.
+Möönü maha miitrelakju siba mu sünnükodo aiast. (Opimass om lits!)
+müürü kudama
+Muusiän, ku tull mõtõlda kodakundsusõ pääle, es olõ mul kahtlustki ja nii sai väikust jahhest Eestist mu tõõnõ kodomaa.
+Muusõumi, käsitüütraditsiuunõ tutvustaminõ
+Muuseumi suidsusanna aho eloaig om läbi, ahi taht remonti.
+muusõumihe oll üles pant vanno pilte vällänäütüs
+muusõumin alalõ hoitaq asjo nimistüq
+muusõumin tahiq kõik latsõq püürä käändäq
+muusõumitüütäjä
+muusõumi välläpanõk oll vanas jäänüq
+muusõum om iispäivilde kinniq
+muusiga es haaraq tedä üten
+muusiga tege pää herksäs
+muusiga kisk mõttõq tüü mant ärq
+muusiga köüt miili
+Muusika kullõminõ tege unitsõs ja sõs tulõ laisk olõminõ parõmbahe vällä.
+muusiga mürts
+muusigapala
+- Muusikastiilide paabel - meile meeldivad eriilmelised rahvamuusikatöötlused, mis loovad silla olnu ja tuleva vahele.
+Võip üldä, et stiili poolõst mahusõ võro miihi luu seoilma rahvamuusiga ja folgi ala.
+muusigavideo
+möi üte lehmä ärq kats jäi alalõ
+Möi kleepekit ja nätsü.
+möi maja õigõ hinnagaq
+möi turu pääl uma majapidämise viljä munnõ mett ja puuviljo
+muutliganõ ilm
+hiitliganõ miil
+Muutumalda' ja haavatav.
+A miä sukugi es muutu, oll Võromaalõ umanõ verrev kaaruspailailostus.
+muutmaldaq suurus
+Muutunu' keskkund sund ́ inemiisi ümbre hindama kotussit, kohe umma rahha panda'.
+muutu valgõs tuvis ma.
+läts hoolõtus
+Mi lätsi herkväle.
+lätsimiq kõrrast ilolidsõmbas
+naas tüllü tegemä
+läts vanast pääst ullis kätte
+muutu vanast pääst väega hõelas
+Muu, vahtsõnõ asi
+Mu vanõmba olõ-õs tuudaigo sukugi viil vana.
+mu vanõmbaq ommaq väega vanamoodulidsõq
+naabri sahkõrdas salaviinagaq
+naabriq tsankõlõsõq maa peräst
+naabri kikas sai miiq uma käest tolmutaq
+naabril kadõ miil es saaq mitte kihvamaldaq jättäq
+naabrimiis jäi vähkä
+muidõrahvas
+naabridõgaq ei tiiq ma tegemist
+naabridõ puult kuulõ-iq hellü ei vallu täämbä
+Naabriidõ lätläisi rõividõ mant võtti nitti Rõugõ, a esierälidselt Harglõ ja Karula kihlkunna rahvas.
+naabriil käve kõgõ võõrit
+naabriil om pia tsillokõist uutaq
+Naabridõ mõjo ryividõ man.. Muinasao ryivist.
+naabridõ hindävaihõlinõ tsanklõminõ
+naabrirahva kukumuna sai aastadsõs
+naabriidõ vaihõl oll rahu
+naaga
+väikukõnõ oppaja
+näärivana
+tull pikä reisi päält tagasi
+naaskligaq saa-iq paksust vineerist läbi tsusadaq
+nabavars
+haard poiskõsõl harast kinniq
+nä ähvärdäseq pääle tii eiq nä midägiq
+nädäli edeotsan
+nädälileht
+Nätäl nakkas neläpääväl, 6. põimukuu pääväl kell 12 Mooska talon, kon om sanna-perimüsmeditsiini opitarõ üten sannankäümisega. Tiidmisi jaga Kaasiku Ahto.
+nädälilõpp
+nädäline haras
+Nädäli peräst helistedi meile Häädemeestelt ja üteldi, et suurõtii kõrvalt oll lövvet mu välämaapass, kon oll jo mullõ nii tarvilinõ aotlinõ elämiseluba.
+Nädäli peräst sai ma kokko üte tä tõõsõ sõbraga.
+nädäli peräst võtamiq vasta suumlaisi
+Nädälist ega riide nä opva ja tegutsõsõ õnnõ võro keelen.
+Nädäli lõpun inne ärlindamist olli ütepäävätsel reisil Talinan.
+nädälilõpun oll suurõmb süümine ja juuminõ
+Nädälivaihtusõl peetäs Räpinäl XXVII Kaika suvõülikuuli
+nädälivaihtus
+Nädäli peräst saisi Heathrow' linnujaama pagasilindi man ja oodi umma kohvrit.
+a ku müüdä sai üts nätäl
+Rohkem infot leiab nädala kohta Võru Instituudi kodulehelt (wi.ee)
+nä hoitvaq ütstõist väega
+nääq ali nimäq tuu om sama
+na ei pelgä pini nälläst
+nä es kullõq kõrd ka sõnna
+nääq mõista-iq latsigaq ümbre kävvüq
+näil olõ-iq hüvvä klappi
+nimäq ei laabuq kokko
+nä ei tahaq jäiäq tallo rüngämä
+Nä es tahaki viil suurõs saia, tüüle minnä, ütiskunda sisse sulla.
+nääq taha es minnäq aq kulssiq õks sõnna
+Nä vahi es mu ihomõssu, a hikõrdi ja kaeskõlli minno hinnäst, kiä ma sääl saisi nigu molo.
+väsü-s nä ladratamisõst
+nä eläseq joba ammuq erälde
+nä eläseq kuun ja vihkasõq tõnõtõist
+nä eläseq peris kinäste
+nä eläseq ilmadu uhkõn majan
+nääq ali nimäq tuu om sama
+nääq ommaq tõõnõ tõist muudu
+nääq nakkasõq tüüle
+Nä hoitva tuld terve üü üllen.
+nä hoiõq kokko niguq lambakari
+nä istõq sadaman ja möiq õnnõpudinit
+nä jäiq ütte
+nääq haalvaq viist pikäst hainast lumõhangist läbi
+nä käveq rännü pääl
+nä võtiq ümbrekaala ütstõist ja anniq suud
+nääq kasviq üten
+nääq kinnüdiq umaq kihlaq lehekuun
+Nä kirotasõ suhtõlidselt lühküisi pallu: luulõtuisi, laulutekste, lühiproosat, harvõmp rumaanõ.
+nääq kluhvõq tedä armõtuhe
+nääq kammandiq miiqkaq väega sündsähe
+nääq ähvärdäseq pääle tii-iq nääq midägiq
+nä lätsiq tõistõ paika elämä
+nääq kutsiq meid küllä
+Nä kuulusõ säändsehe, seo ilma aigu harvas jäänü kunstnigõ lihti, kiä olõ-i unõhtanuq, midä korgõst tundminõ tähendäs.
+nä ommaq üte eräkunna esiq puuli pääl
+nääq lasiq uma abielo ärq lahutaq
+nä lõkadiq tan pia hummoguniq
+nä saavaq tõõnõtõõsõst kõrragaq arvo
+Nä mõtlõsõ kõik aig, kuis ütstõist nüüriq.
+nä olliq magamaldaq ja ramõhunuq
+Nä olli pallo inämb herevällä, väke täüs, tei veits maha mu harilikku egäpääväst juttu tüüst ja pitõst ja küsse, et kas ma ülepää tiiä, ku veidü ma tiiä.
+Nä olli iks paari maimõ määntsegi hämärä mooduga mõistnu hindäga üten saia.
+Nä olli tä sängü pääle litsnu ni pruumnu timmä väelä võtta.
+nä ommaq otsaniq tülün
+Nä omma' kooban talvõ üle elämän ja tan om ökosüsteem tsuti tõistsugunõ, a ütenkuun keldreüüläsega om loogahiitjä tüüpiline talvitaja libliku (mitte muna vai tupõ) kujol.
+nääq ommaq kõik aig nõnnapiten kuun
+nä ommaq kuun niguq püks ja perseq
+nääq ommaq umma puuti suurõmbas ehitänüq
+nääq ommaq jäänüq suurõ vaesusõ sisse
+nä ommaq sääl kõik nõvvuldaq
+nääq ommaq tan teedüssegaq sopõrdanuq
+nääq ommaq sõa jalost ärq viidüq
+nääq ommaq tõõnõtõist hoitma nakanuq
+nä ommaq ujomisen ütehääq
+Lindoravaq püsüseq väega üten ja saman elopaigan. Pall'o edesi nä säält ei liiguq. Päämäne hädä om näile lakõq alaq - noorõndiguq ja lakõs raoduq langiq, kost näil om rassõ ja eloohtlik üle saiaq, selle et nä ommaq maa pääl liikun väega aigladsõq ja kohmaguq.[5][11] Talvõund lindoravaq maka-ai, a külmä ilmaga võivaq maadaq mitu päivä järest.[7]
+Lindoravaq püsüseq väega üten ja saman elopaigan. Pall'o edesi nä säält ei liiguq.
+Nä otsva tõisi indiaanlaisiga karbi ja pandva sinnä vanapagana hamba kujoga kivi, haukasulõ, miä om väega tuvisulõ muudu, üte tühä tsirgupesä ja kirä.
+nä piät
+nä olõ-õi minno viil ärq nännüq
+nä püsüseq meil perähnä
+nä püsüseq meil perähnä
+Na püüdvä nallatõn püürdä ilma veidü pahepoolõ, et tuvva nättäväle taa inimlikku ja hinnalist tsässo.
+nääq proomõq kuratüü jäleq ärq häötäq
+Nä kõnõlõsõq võro keelele lähküt seto kiilt (üts lõunõeesti keelist).
+Nä kõnõli ütstõõsõ otsa salanõuteooriist, võitluskunstõst, numõroloogiast, tähetarkusõst, metafüüsikast jms.
+nääq raiskasõq huupi aigo
+Nä rüüvseväq Ruudi ja Aleksi är!
+nä saavaq eläjide pidämisest hääd rahha
+nä sessendeleseq lavva ümbre
+nääq olliq sina pääl
+peiq sõnnogaq sõta
+nä ostiq vahtsõ auto
+nääq kitiq mullõ tuud arsti
+nääq kõnõliq telefonigaq
+Nä käävä ka päält tuu viil veidü aigo läbi, kooni Siret tunnistas, et tä om rassõ.
+nä saadiq vargusõ päält kätte
+nä tegeväq arolakõt tiatrit
+nä teiq tüü hörsä-härsä valmis
+nä purodiq kõrdsin
+nääq tulõvaq miiq poolõ
+nääq tulliq mullõ külge
+Nä õnnõ naarahtasõ ütsütele.
+nä varivaq ütstõist
+nä toodiq igäväst sõprust
+löüd egä inemise man midägiq hääd
+näge nägemiisi
+om päivin
+Näet tedä sõs vai?
+kaeq imeht!
+Kaeq, Jaak Lolle.
+jalg om naglagaq ärq tsuskunuq
+naglotas kasti kokko
+naglalinõ naglanõ
+Kae, ma anna sullõ kardokit, et vii imäle, et sõs tege süvvä ja nii.
+Näemi, kuis om olla vällämaal (kirä) naanõ, kuis kunturitüü inemine.
+kaeq kuis mõist meelütäq!
+ma näe ülesastjat küle päält
+ma kae et sa olõ-iq sukugiq oppust võtnuq
+Ma näe, kuis vanadaam om tuu pikä aoga joudnu bussipiätüsest 50 m kaugusõlõ.
+kaeq olõtkiq tagasi!
+naard hindä likõs
+naard niguq kõrrin
+naard nii et habõnaq hüdiseseq
+naariskõllõs kavaluisi
+Ma naarahti tälle, aga olli mõttidõga joba mõnt aigo muial...
+naarulinõ ja abivalmis poodimüüjä
+naard nii et terveq iho rappu
+naarminõ läbi iku
+naardmisõ man paistuq timä valgõq hambaq vällä
+naarupurdsahus
+naarumukin
+naarupuhahus
+naarupurdsahus
+Kaeq, Ruudi, su sõbranna.
+tekk hinnäst külärahva naarus
+Näet, säält tulõ üts klass.
+nägeväq asja esiqmuudu
+Kaeq, võtkõ, viikingilaiva jaos.
+nafta hind ilmaturu pääl kõgõ nõsõs
+nafta otsmisõ proomits
+õlihukahust kokko korjama
+naftatagavaraq olõ-iq lõpmaldaq
+nägemine läts kehvembäs
+nägemine om mul kõrran
+silmänägemine om tuhm
+näüdäs väega piinü vällä
+näimiq kivve sadamist
+näimiq kuvõrd vaiva
+näkk mõtsasaarõ takan valgust pälkelev
+näi kuis silla postõ maa sisse krannati
+ma näi kuis täl silmäq joosiq
+Näi, kuis tupp valla läts ku tä jala lakja sirot.
+näi siugu puhmu sisse minnev
+näi mõnt tutvat
+näi tuud miist õnnõ vilksamiisi
+näi sändse unõ
+näi tä silmin rõõmuhelget
+näi tiatrin mitund tähtsät inemist
+mul oll nägemine
+näi poodiaknõ pääl vahtsõt raamatut
+niguq ettekandmisõn joba nimmati
+nägo naas kiskma
+niguq hani sälgä vesi
+Nigu iks, ma virgu tüühüminegi jaos nii ilda, et pidi hummogudsõ võiuleevä kipõstõ alla niildmä ni samal aol hindä rõivilõ säädmä.
+niguq iks
+esä viisi tulõq eeläq meile!
+niguq joba nimest nätäq eläs nurmkana nurmi pääl
+Nigu kimmähe sato tõisi tudõngidõ man, nakas teküs sotsiaalnõ tudõngielo määntselgi minotil mõoma tudengielo akadeemilidse poolõ pääle ka mu imä man.
+Nigu ka Lattik, pruuv Jaik kätt ni jutu- ku rumaanikiräniguna, a inämb tuntus saava mõnõ lühembä luu.
+niguq kana paklin
+niguq kinda käest võtat nii sõrmõq ärq külmähtäs
+niguq palk sattõ süäme päält maaha
+niguq klimp olõssiq kurgun
+nigu kõrd ja kohus
+näko kirmistämä
+nägo kisk naarulõ
+Nigu liiv.
+niguq maa ala vaonuq
+nägo torsin ja huul ärq ribahunuq
+Nigu nätä, om taan paljo üttemuudu võro miihi loominguga.
+Nigu näütüses istu' edimädsel keväjädsel pääväl aian ja juvva' kohvi.
+nigunii tä saa-iq minkastkiq arvo
+nago oll punnõ täüs
+nägo om käbrän
+nägo om naarukillaq
+kuvvildõ mõisti noidildõ ütli
+Nigu päälkirigi ütles, kõnõlõs näidend aost, midä kumbgi autur saa es isigligult mäletädä, a miä sõski ol Kõivu jaos elläv perreperimüse kaudu - perekunnaluu ja uma eloluuga näitemänge om tä kirotanu tõisigi.
+suud mõskma
+niguq kulak silmämulku
+muutsa tarõkraam
+niguq tä minno kukas nii olli ma kõtulõ maal
+nigu tennü põrra-põrra
+nago kisk halugaq virilähe
+nago lätt lakja naaru täüs
+Nigu innembä nimetet, oll doktor nuur ja naarsõ terve tuu luu pääle ja saiõ imä murrõst arvo.
+nago punnõ täüs
+nahahädä
+naha- maokibõndus
+pessäq saama
+higimulk
+nahamulgõst tulõ hiki vällä
+Nahkhiiri arvatas käsisiivaliidsi hulka. Nä omma' ainukõsõ' imetäjä', kiä jõudva' periselt linnada'.
+üüsiskaq ommaq jäänüq talvõunnõ
+Nahkhiire' omma' nuu', kiä tegevä Piusa kooba' üle ilma erlidses ja kinka peräst naid kuupõ kaidsõtas.
+Üüsiska' (nahkhiire')
+nahkhiiri uurja
+Nahkhiir om väega vana elläi.
+Nahkhiiri edejalgost omma' saanu' siiva'.
+nahk soomõtas
+nahakindaq tetti tuu pääle et suurõ külmägaq kävvüq
+Nahatüü
+nahatsidõ lehtigaq kasvoq
+nahkkuht
+nahktagi
+nahktallogaq kängäq
+nahktallagaq kängäq klõbisõsõq
+Nahk timä kässi pääl oll nigu üleküdsänü kanavarras.
+nahk tull liplõ kaupa mahaq
+silmistkaotaja küpär
+nättüst oll mullõ viländ
+nähvits
+nähväk vanaprovva
+tsipsas hobõst piidsagaq
+haugaht midägiq vastussõs
+rähväs mullõ et olõq vaiki
+näütäs nii
+pallõsiq näüdäkeq nummõr suurõmbit kindit!
+näütemängo om vällä säädnüq Tubina Taago
+Näidendi kiil om võro keele lähküne - ni et taa tükk om üts päämitsi iilkäüjit illatsõmbalõ võro draamakirändüsele.
+näütemängon säetäseq vaesidõ ja rikkidõ maailm tõnõtõsõ vasta
+näütemängo osatäütjäq
+Näütemänga lugõminõ osatäütjidega kyva helüga, selgestopmine ja ettekanmine klassih, koolih vai muijal.
+Võro kiilde ümbrepantu "Susi" (1991) ilmusi eräle raamatuna ni sai 1990. aastide algusan võro draamakirändüse sünnü (protsessi) loomuligus osas.
+näütemäng katõn jaon ja nelän pildin
+tükk om tähelepandmist väärt
+näüdüs
+naanõ and lahkuminegi sisse
+naasõl olõ-õi sukugiq tahtmist
+naanõ es piäq pikkä läsäaigo läts pia vahtsõst mehele
+naanõ läts murrõ kätte ullis
+naanõ kõtutas aknõ pääl
+naanõ kammand aian
+Naanõ õiõndas, et ma ei niidä' murro küländ sagõhõhe.
+naanõ oll vüükotussõst väega peenükene
+naasõl ommaq mehegaq samaq õigusõq
+naanõ om täl haigõnõ om joq mitu aastakka põdõnuq
+naanõ om täl igäväne naugats
+naanõ om näost vanas jäänüq
+Naanõ küsse mu käest ka juhilupõ ja ku oll säält lugõnu, et ma hispaanlanõ olõ, lask mu rahun minemä.
+naanõ pand uma ilo ja kundsiq mängo
+naanõ pand käeq risti
+naanõ harot mehel juumisõ mahaq
+Naasõq ei saaq alati miihist arvo.
+naasõq käveq liinan tsirulnigu man hiussit tsäbrätämän
+naasõq kihviq meheq naariq
+Naasõq laiva?
+naasõq labahasõq
+naasõq muguq jõiq kohvi ja tsätsädiq
+NAASÕ
+Naasõ olli tagasihoitjamba ku mehe.
+kõgõ inämb tõmbas timmä naisi poolõ
+Naasõ opõ lätläisi käest kudama läbivillatsiid vöid, midä kutsutigi lätilapiliisis vöis.
+naasõq tsopsõq hinnäst kõovihagaq
+naasõq lotsudiq jõõn rõivatükke
+naasõq ajavaq kudrakõsõq päähä
+naasõq mütväq tõlvogaq mõssu
+naasõq võigistiq nii et tahtsõq tüllü püürdäq
+naasõ helü oll kalg
+naasõ hatadsõq kombõq
+naasõl oll valgõ tedretähene nahk
+naasõl oll killõ helü
+naasõl oll mahhe pehmeq helü
+naasõ- meheideaal
+naasõ mõjo mehe üle
+naanõ saa-as latsi
+naasõvõtt läts laapsahe
+naisi piät naarutama
+võtt klassisõsara naasõs
+paistu niguq olõssiq aig saisma jäänüq
+ülijakk
+naisil ommaq pikäq hiusõq mehil ja latsil polgaduq
+naisi miihi märkmisviis
+Naasõ mähe varahamba terven Eestin ümbre pää lina.
+A naisi pidorõividõ mano käve suur sõlg, miä säeti hammõ pääle nii, et tuu paistu kampsi vai pikäkuuba kaalussõst vällä.
+ülijakk
+Naisi ja niisama ka miihi hammõkaala kinnipandmisõs tarvitõdi väikuid vitssõlgi.
+naisi lopatamisõlõ tulõ-õs lõppu
+naist põlõti timä kerge elo peräst
+näütäs sõbralõ pilti
+näüdäq kuimuudu taad tetäs!
+Näütämi ka Uma Pido sõbra Alo Ritsingu vahtsõt noodiraamatut "Tuul laulis..." Serpämi tsäid ja haukami pääle ka!
+näüdäs hinnäst õnnõ hääst külest
+näüdäs õigõ tsihi kätte
+naas õkva tüügaq pääle
+Näütä karmaniq ette! Õkva! Miä sa võtsõt? Miä püksen om?
+Näites Contra vahtsõne tekst laululõ "Heeringäs" (Lauluraamat 1998, 432), kon om üle võet originaali viis, osa teksti ni süžee põhiliin.
+Näütüses, ku nä näi, et ma kõnõlõ inämb vinne kiilt, sõs nä lätsi eesti keele päält üle vinne keele pääle.
+Näütüses Liivi kõgõ unistas, et täl olnu valgõ kleit ja pulmaq.
+Näütüses mu puult pido jaos luud laul "Puu' kasussõ' korgõs" oll ́ kuurõ esitüsen Määri Andrese sääden niipall ́o ullimuudu suurõ mõoga ja hää, et ma jää tuud ütsindä esitäden koorilõ selgele ala..."
+Näites olliva olõman "Miesäpalvõ" ja "Ave Maria" paroodia jm.
+Näütüses om katõ sõa vaihel sündünü võru kiräinemiisist kirotanu luulõt ka Heino Sikk (varjonimegä Reinhold Salu), Kristjan Võsoberg, Amanda Feigenbaum, Ado Kisand, Ants Linnutaja, Silvia Nagelmaa (Silvia Salo). Perämäne om tuntus saanu kirändüsuurjana nigu ka timä Võromaalt peri elokaaslanõ Abel Nagelmaa.
+Näites ommava kipõstõ võrokiilse kirändüse raudvaras saanu mõnõ Pulga Jaani, Jan Rahmani ni Aapo Ilvese jutu. Pulga Jaanilt passis säändses klassikalidses jutunäidetes sari "Kirju", midä tä esitäs es CD-l "Aknõ kyigi raamega" (2002).
+Näütüses om olnu sann tähtsa egätsugu tähtpäivi man: pulmakombidõ man peeti hääs pruudi käümist sannan inne pulmaüüd, jouluaigu tuudi sanna olgi ja tetti hüdsega rist sanna usse pääle.
+Näütüses om olõman poliitiliidsi häti puhmistu, omma olõman põllumajandushäti puhmu, omma olõman perrekunnahäti puhmu, sammamuudu omma olõman ka alkoholihäti puhmu, om olõman ämmähädä puhm, rahahäti puhmu, figuurihädä puhmu, religiooni ja pallodõ-pallodõ tõisi esi murridõ puhmu.
+Näites omma Vahtra käügest inspireerit Karl Eerme (Ehrmanni) lühkü jutu raamatun "Õngelatiga mööda Võrumaad" (1935). Vahtra kalalkäümisest om kirotanu Kauksi Ülle aastakümnit ildampa näütemängu "Ah tsusku külh...", taa lavastõdi edimäst kõrda aastal 2000.
+Näütüses ku inemise' hoitva' umma rahha, midä nä' periselt ka mitmõ aastaga peräst ei tarvita', arvõlduskonto (vai ka tähtaolidsõ hoiusõ) pääl, sõs tuu näütäs, et pikkä aigo hoiõtas vapa rahha sääntsen tuutõn, miä om mõtõld hoitmisõs väega lühkü ao pääle.
+Näütüses siist juusk üts suur kaksamisõ kotus, miä lõikas eelmidse' kihi' tävveste diagonaalin läbi ja seo all omma' kõvas lännü savi kuulikõsõ'.
+Näütüses taivan olõva linnukidõ jäle ollõv tulnu valitsusõ käsül õhku tsiugutavast kihvtist, miä lasõ-i inemiisil mõtõlda.
+näütüses või tuvvaq
+Näütüses võti Võromaa ja seto mehe vinne miihilt käest üle moodu hamõht kaadsu pääl kanda.
+näüdüslausõq
+Näütes suumlaisil om läbi ao sannan verekuppõ pantu, lätläse tiidvä häste, mändseid kasvõ ja ruuhi tulõ sannan tohtõrdamises pruuki, leeduka omma kõva vihtlõja.
+näütlejäle tetti vanamoori nägo päähä
+näütlejä mängit tegeläne oll niguq koolupiirak
+näütlejä panti rebäse muudu rõivilõ
+näütlejä osatäütmiisi joro
+tedä teedäs õnnõ näütlejänimegaq
+opmisnäüdüsseq
+tege loengit elävämbäs
+Näütüs panti edimest kõrda vällä 2011. aastaga märdikuun Põlvamaa Talurahvamuuseumin Karilatsin, a näütüst saa kaemisõs vällä säädi ka tõisin paikun.
+näütüst käve kaeman vähä rahvast
+näütüsetarõ
+Näütüse pildi omma' nätä' tan.
+Näütüse põhijaon omma pildi esisugumaidsist suidsusannust kõikist Vana Võromaa kihlkundõst ni mõnõst Setomaa nulgast.
+Näütüse tegemisõs andsõ tukõ Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.
+näütüs om vallalõ nika ku 8 radokuu pääväniq
+Kokkopantu näitus mahus sõiduautu pääle är ja ülespanõk om kah lihtsä.
+Näütüs om üle Vana Võromaa olnu kaemises mitman rahvamajan, küläkeskusen vai raamadukogon.
+Näütüs om valmis vällälainutamisõs ja avaligus välläpandmisõs rahvamajan, küläkeskusõn, raamatukogon, koolimajan, asotusõn jne.
+Näütüs kõnõlõs alati moodun sõnomit luudusõ ja inemiisi umavaheliisist köüdüssist ja ütstõsõ hoitmisõst.
+Näütüisi lainutaminõ jakkus ka päält Umma Pito.
+Näütüst "Savvusann - mi uma sann", saa kävvü kaeman Vana Võromaa ja Setomaa eri paigun aastak otsa.
+Näütüse pandsõva kokko 2011. aastagal MTÜ Hinokad ja MTÜ Võro Selts VKKF, näütüse tegemisõs andsõ tukõ Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.
+Näütüst tetti tugõjidõ (kultuurkapital ja rahvakultuuri keskus) abiga kats esi mõõdin variantsi.
+nõatas pää kässi pääle
+nakahtaja nakkaja
+Nakatuspäiv
+Nakatu küläliisitalu om Karula rahvuspargi lähiksel Valga maakunnan.
+näkinäio
+külgenakkaja nakahtaja
+näkk jürä kaoh,
+Näkki närb näost.
+nakahusõ lakjaminek hoiõtas ärq
+tsipsas näpitsidegaq traadi katski
+tsälksäs ubinal tükü külest ärq
+jürä mõtligult hainakõrt
+nipsemiq tii kõrvalõ piskviite
+krõksutas sõrmi
+nälähädän olõma
+Sööginälg oll suur, a väsümüs viil suurõmb, nii et ma jäi magama.
+nälg silmägaq nätäq
+Nali. Vastandamise poeetika
+näläaastak
+nälähädägaq käve katsk üten
+näläaig nälg
+nalla ajama
+näläne kahr või marru minnäq
+näläne niguq pini
+ma nala peräst poonadi
+Nalja saias mitmõst eri vallast peri nättüste kõrvutamisel, mitma eri tasandi uutmalda köütmisel.
+nälädseq eläjäq laihtusõq
+nälästreik
+nälksüt hinnäst
+nammutas süüki hambildaq suugaq
+näohuuldaminõ
+näoplaan
+näomäär
+palõq
+naarahtus tull näkko
+nägo om veidükese päivä saanuq
+nägo om häste pääväpruun
+näotahas
+näon om värmi
+näost ärq sadama
+naost vanas lännüq
+ilõdu liinaosa
+perädü lugu
+sündmäldäq tego
+näperd kangast
+tsillokõsõq peesütüspüksüq harrõ ümbre
+kasinahe kats kilomiitret
+vaivalt puul tunni
+puulalastõllaq
+käpistäs nii et sinidseq plekiq perän
+nokist tomadikasvõ
+nõnaprilliq
+näpiq
+Napoleon võtt Moskva äräq
+nipri nihvats
+nohvas mul ubina nõna alt ärq
+kakussõq ommaq rõivalapõst kakuduq
+täpmä
+kerge rõivas
+peris lühkü prunts
+tsipsas hobõsõlõ piidsagaq
+nohvas mul ubina nõna alt ärq
+näpsäs puhma mant lehe ärq
+napotaid
+napoots
+näpotäüs
+narakunõ mäntli
+narkokullõr
+hoimatõvõ ütiskundlinõ põhi
+magama pant
+narkootiguq võediq ärq
+narmliganõ rätt
+kehv hind
+ull olokõrd
+purkli hilbak näropulst
+hilbaguq rõivaq sälän
+murõhtas ekä asja
+jürämä
+painaja sais
+närviq olliq jo perämädse vindi pääl
+{nal} hergojõngahus
+herevilläq olõma
+närvisüstem reagiir mõotusõlõ
+Sohvõr uma nynahelüga nakass jälki pääle:
+nastik om ilmsüüldäq elläi
+NATO pääkortin
+NATO and meile kaitsõ
+valahunuq leib maa
+nätsütäs nätsü
+tsätsüt paprõ kokko
+veidüq vilu naas
+piso rohkõmb
+Jaan lätt perre käest mano küsümä.
+vähä veidemb
+tege hindäle maraviina man hüvvä ärqolõkit
+hää film
+Tunda' mõnno hummogudsõ päävä kullatsõst kirgüsest, laskõ' mõttil korgõhe linnada', - määne illos start vahtsõlõ pääväle!
+Tähelepandmisõs! Kona sann olõ-i suur ja kütetäs tedä jo üts kõrd, sis kimmä pääle sanna minekis om vajja hindäst inne teedä' anda kas e-posti pääle katitaal@gmail.com või kõlistõn telehvoni pääle 79 98 945.
+NB Samast arvutist saa mitu kõrda hääletä külh, a vahepääl piät internetibrauseri kinni pandma ja 5 min uutma.
+NB! Suurõ hulga anõkduutõ Internetist kopiirminõ ei tiiq tüüd hääs!
+vann umma ello
+Nuu 10 päivä sai läbi ja ma lubasi, et ma kimmähe lää umilõ eesti sõbrolõ küllä.
+neoq asaq olliq hindävaihõl õkva köüdüssen
+neoq asaq ommaq üttemuudu
+neoq asaq ommaq muq käen naaq suq ja nuuq timä käen
+neoq paprõq tulõ kiräkokko pandaq
+naaq ei olõq määntsegiq latsõq naaq ommaq valmis karmandsiguq
+Nuu ei pruugiki alasi olla praktilidsõ asa, - tä avitas ka administratiivsidõ tegemiisiga.
+Neoq kaardiq olliq hoobis Ormi maaq.
+Naa kats johtumist omma pandnu mu perrä märkmä tuud, ku pallo või periselt olla võlssi määrädü tõvõga inemiisi; ja, miä viil kõgõ hullõmb, - ku sinno om kõrd joba hullus tett, sõs usu-ui sinno inämb kiäki, esiki ku tiiät, et periselt sa tuud ei olõ ja su üllenpidämisel om põhjus hoobis kongi muial.
+neoq kiräq selediq tä elokäüki
+neoq kuratüüq ei lääq vanas
+Nuu küsümise jäi ka vastamalda, ku mu imä tä iist kanniraamiga tarõst vällä viidi ni kipõabiautohe laaditi.
+naaq kutsiguq ommaq kõgõs katõ nädäli vannuq
+neo lilliq ommaq pallo lähkühe istudõduq
+neoq meheq ommaq pääväst päivä hunnin
+naaq olliq haniq a või-ollaq hoobis luigaq
+Nuu olli armsa väikse puust erämaja, keskel kodonõ sisehuuv, kon kävemi sakõstõ kuun suitsu tegemän.
+Sääne maa om inämbüisi üles arit, selle om varikit jäänü' alalõ õnnõ jupildõ äkilidsembide mäepervi pääle.
+neoq ommaq joba timahavadsõq kardohkaq
+Nuu' omma' mi meele piiri', miä hoitva' meid tuun mõistidõ mängon, mõttidõ lõksin.
+Neo omma mullõ nii-üldä naha ala tüknü.
+Nuu' omma' ka võrokõisil olõman.
+neoq ommaq õnnõ puuq
+Mar'aq ommaq pikligadsõ kujo ja pikligadsõ luusiimnega luuviläq, kaaldvaq 2 grammi ümbre ja ommaq kütselt tummõvereväq, a om olõman ka kõlladsõ-, roosa- ja mustaviläliidsi muudõ.
+neoq ommaq ütekorruq
+neoq ommaq üle külä poisiq
+Savi om vagatsõ vii aigo põhja saistunu' ja perän puulkõval kujol höörikis juppõs kulutõt.
+neoq ommaq viil mulludsõq ubinaq
+Na paljotõotava kokkoputmise ja kireldet loominguline tegevüs lõigati katski Nõvvukogodõ okupatsiooni tulõkiga 1940. aastagal, minkalõ tull pääle sõda ja taaga ütenkäünü anastajidevõimõ vaeldumine - nikagu Nõvvukogodõ võim hinnäst 1944. aastast pääle Eestin pikembäs aos kehtest.
+naaq pildiq ommaq oppusõs niiüldäq näüdüsses
+neoq olõ-õiq kunstiteosõq a otav rämps
+naaq olõ-iq määntsegiq tüüriistaq naaq üteq klõbõnitsaq ommaq õnnõ
+neoq mutugaq tulõvaq seemendedüist munnõst
+naaq puuq lätväq palama külh a nääq väega tassakõistõ lägüneseq
+naid raamatit saa-iq kõrvuisi säädäq
+naaq rõivaq tulõ vahtsõst üle uhtaq
+neoq asaq ei putuq meile
+naidõ sõnno pääle lätsi ma näost vereväs
+naaq sõnaq olõ-õs sullõ mõtõlduq
+naaq sõnaq pahandiq tedä
+Naa tunnussõ võissi olla ellegilidsus, idüllilidsus, sakõ mälehtüisi luulõndamine, luuduslähküs, paigatruudus, kristlidse motiivi ni aig-aolt ka õrn naljanuut.
+naaq vikadiq ommaq kah nüräskiq
+Niigriq (ka mustanahalidseq) ommaq Musta Afriga tummõ nahavärviga põliseläniguq ja näide perrätulijaq mujjal ilman.
+Niigridõ algnõ elomaa Afrikan
+niild rahuligustegijit pille
+neelähtäs söögi lõhna pääle
+nõnapääline tarõ
+nõna pääl kasus ütsik petäi
+nõna küünüs kavvõhe järve
+neenedsiq rändleseq üten põhapõtrogaq
+rauhakiviq tetti lasõrigaq katski
+rahupalanik
+niitegaq kuht
+kuradi kärbläseq!
+miinusarv
+miinuspuul ja plusspuul
+halva olõkigaq
+neid väärtpaprit võit vabalt käest andaq
+naid numbrit piät veidükese ümärigumbas tegemä
+naist asost või mitund muudu arvo saiaq
+Latsi opas 30 latsiaiaoppajat.
+näile käü pääle minevigu vari
+naid latsi saa ei sukugiq ummapääd jättäq
+Naid lövvüs egan kultuurin paljo ka parhillatsõl, kõrralikult vormistet ja jäädvustet kunstiteossite aol.
+Naid ilmu võissi nimmada võõras (kiräkiilne, läänlik, liinaline) ja uma (võro, maalähküne) kultuur.
+näid oll kümne ümbre
+Näid om tan maailman inämb, ku või arvada...
+Naid om sääl viil.
+näid poissõ tõmbasõq kõgõsugumadsõq massinaq
+Naid sööväq hää meelega tsirguq ja eläjäq, kink abiga puu ka siimnidega edesi lätt.
+näid süüdistedi salanõvvu pidämisen
+Naid töid hinnatas eripreemijidega.
+noid usomuudõ oll sääl mitmõsugutsit
+näile anti oppust midä edesi tetäq
+näil olõ-es määnestkiq putmist
+nääq lastasõq järekõrran ette
+näile miildü unistaq kaugist maiõst
+näile oll tuu niguq mäng
+Nail om egä kõrd pussi pääle ronimisega aigo külq.
+näil olliq kuulipritsiq täpsähe vällä rihidüq
+nä käveq läbi niguq veleq
+näil es olõq ütte tüllü elo oll sündsä
+näil oll veitkese rahha tagavaras
+nääq aiq armujuttu
+näil olliq jätmäldäq eläjäq
+näil oll tõõnõtõõsõlõ pallo kõnõldaq
+Näil om kõgõ nii kipõ ja nä omma nii kura! Naa jovva-i är uuta, kooni musugumanõ sant sinnä pääle joud! Ma olõ harinu iks hariligu bussiga sõitma."
+nä arvasõq joba ette et ma tulõ-iq toimõ
+näil om kats poiga
+näil kasulats om olõ-iq ummi latsi
+näil om kolmõnõ tütär ja ütene poig
+näil om midägiq tähtsät tegemisen
+näil käü mitu aolehte
+Näil om mito päivä kuun peris lustilinõ olõminõ ja üts õdak jäävä nä ka üüses kokko.
+nääq passisõq umavaihõl häste kokko
+näil om tsillokõnõ aq illos elämine
+näil pidi külq ulli muudu õnnõ olõma
+Nain laulti nalatoonin ja lihtsan värsivormin sündmüisist külä- vai ao (luu) kroonikan (ümbrekülälaulu vai laulu Türgü sõast).
+Naist apteegipütäl om tõõsõ kaitsõkategooria sort.
+"Näist kats, Räpinä ja Põlva kihlkundõ rahvalaulu', lauldas kunnakuurõ iistvõtmisõl Kubija pedäjide all, 1. juunil, tunn aigu inne õdagust pääkontserti," ütel ́ pido kõrraldaja.
+Naist om vast kõge kuulsamp vast Ilvese Aapo sõnadõlõ kuudu Tii, miä esind Eestit Eurovisioonil 2004. aastagal (viisi auturi Pajusaarõ Priit/Pilvre Glen).
+naist poistõst saa-iq asja sa piät taa esiq üle kopsama
+Noist suurõmb omgi vällä lubatu kooni seo aastaga jaanipääväni.
+latskõsõ häbendämine
+putmaldaq luudus
+näiol oll kullanõ vahr käe ümbre
+neio lähükesen pess noorõmehe süä himolidsõlt
+näio om piinü pihagaq
+tütrigunimi
+näio pruumõ nuurtmiist silmigaq võrgutaq
+näio sai läbi tihtsä sõgla sõskiq suurtõkuuli sisse
+näio tund hindä niguq suur inemine
+näio tunnistõdi tiidmäldäq kaonus
+Nele Reimann, rektor nele@wi.werro.ee
+Neli kõrda aastan tegevä pini inemise käänüpäävätuld ja pidävä püürdmise pühhä.
+neli latsõjõrakut
+neli tangimiist ja pini
+nelläkäpäkille
+Nelländäs ololidsembäs võrokiilse proosa tegijas 20. ja 21. aastasaa vaihtusõl om Voldemar Raidaru. Tõse kiränigu omma loonu kas lühembit võrokiilsit tekste vai sõs eestikiilse põhitekstiga pikembät proosat, miä käü iks muie lisatunnuside perrä võro traditsiuuni.
+Neländäl pääväl joba suurõmba tsõõri ja ku nätäl müüdä läts, teimi joba pikki, mitmõtunniliidsi jalotamisõtuurõ.
+neländät põlvõ tartokõnõ
+Neläpääväl, lehekuu 17. pääväl tulli Räpinähe Keskkunnamajja kokko inemise Võromaa eri nukkõst arotama mõttit, kuis saanu toeta suidsusannu ja kombidõ edesipüsümist uma kandin.
+6. lehekuu pääväl (6.05) tulõ võrokõisi tsõõriklaud, päämises jututeemas om savvusann. Kokko saias kell 16 Rõugõ kihlkunnan Tilgu külän Sepa talon (kotust kae http://www.sepp.ee päält).
+Nelläpäävä om savvusanna-tsõõriklaud
+Neläs lugu.
+Nelätõistkümne aastaga vannu olli kõik Euruupa läbi rännänü.
+ristnaglakõisi pandas kürvidsäleemele
+Aga nimä jäi tsipa kinni minevähe aigo, keskkooliao umaette olõmistõ ja minkagi suurõmba-ehtsämbä otsmistõ.
+nimäq irveq et Jako kurarikas timä naanõ nõgikikas
+Siimneq võivaq kasuma minnäq paari aastaga joosul.
+Nimä uutva kannahtamalda suvvõ.
+näide abielo oll ummamuudu äri
+nä olliq abielon õnnõ mooduperäst
+näide arvamisõq ommaq lähküq
+naidõ asjo kotsilõ piät vanõmbidõ inemiisi käest perrä küsümä
+Naide sekkä kuulus ka Olavi Ruitlanõ, kinkalt om eräle raamatuna ilmunu võrukiilne "Volli" (2004) - järekõrdne lugu mõtsavellist.
+näide elokõrda hoitvaq alalõ kimmäq kombõq
+näide elon olõ-õs määntsitkiq äkiliidsi muudatuisi
+nääq sünnü-iq kokko
+Naidõ ja Internetist kopeeritüide fotodõ pruukmisõs om vaia umanigu lupa ja lättenäütämist (viidet), kinka tettü fotoq ommaq.
+näide man oll kõik niguq koton
+Naide "kaotsilelännüte" vahtsõstlöüdmine alas 1960. aastil, ku kiräkari and veidü perrä - eesti kirändüsen alas vahtsõnõ otsmisaig ni veidükenegi mõtõldavambas muutu võrokiilse loomingu avaldamine.
+Naide katõ vaihel om selle rassõ vaiht tetä, et Adsoni stiil naas mõotama ka tõisi kiränikke ni esieränis Adsoni näütel kujondõti arvusaaminõ taast, määntene om võro luulõ - arvusaamise naksi hillä-taasa muutuma allõs mitukümmend aastat ildampa.
+Naidõ kallu kaitsminõ olõ-i tähtsä ütsindä Eestile, a tervele Õuruupalõ.
+näide pini oll vaska suurunõ
+Noidõ kolmõ nõudmisõ ütenkuun olõminõ om küländ haruldanõ, tuuperäst om ka geisrid veidü.
+Naide kujundikeelele om umanõ ülditse vai korgõ vältmine, asõndadõn taa lihtsä, riaalsõ ja madalaga, minkal om sakõst selgemp tähendüs.
+Na omma inämbüste eestikeelidse ja kõnõla-i Võromaast - selle om küsütävämp ka naide kuulumine võro kirändüslukku.
+näide latsõq kõlbasõq häste kokko
+näide lats om joba säitsmene
+Naidõ liivakivve ütes olulidsõmbas tunnussõs omma' polmitu' kihi'. Tähendäs, et üten ja tõsõn suunan omma' mikrokihi' kaldu ja vaihõpääl omma' selge' kulutuspinna'.
+Noil kõrrol ma tunnõ, määntses kingitüses taa kõik mullõ om, a tunnõ ka süüd ummi iinõiguisi peräst elon.
+näide majanduslinõ sais läts parõmbas
+Näide mara sei tõõsõ kala ärä hariligult joba kolmandal pääväl.
+Naide häti iist piät maastikkõ hoitma, piät perrä kaema, et ehitämise ja kaibmisõ man säädüisist kinni' peetäs, piät maastikkõ uurma ja kaardi pääle pandma.
+naidõ sapakidõgaq saa-iq joht sanna küttäq
+näide perren olõ-s ilmangiq söögipuudust
+näide plaaniq pudõsiq kuust
+näide poig võeti taganusõs
+Ku vikat hää käegaq, sis kaödus iistkäegaq visat tsõõr kuralt hääle poolõlõ, takastkätt visat tsõõr häält puult kuralõ poolõlõ.
+näide puul olti latsilõ väega kuraq
+Noidõ ruuhtõ peräst sai tä viil veidemb arvo, miä tä ümbre sünnüs.
+näide salahadsõq plaaniq tulliq vällä
+nä tulõvaq siiäq tüü peräst
+Naiden kujunas vällä Kauksi Ülle luulõmuud, miä kand ni küläütiskunnast peri luudus- ja inemisetunnõtust, a miä osalidselt seostus ka vahtsõmoodulitsi kirändüsotsingitega.
+Neide sõnno pääle mi visksi mulla pinile pääle.
+Naist omma' kaitsõaludsõ' küüvits (näsiniin) ja künnäpuu.
+Naist pandasõq kokko repertuaari elemendiq, n-ü põhiliigutusõq, midä pruugitas hindä vabas loomingulidsõs vällänäütämises.
+näide läbisaaminõ om halvõmbas lännüq
+Näide tähendüs - igävädse ao puult kaiõn - näide hindi sisse käkit, nägemäldä' mi iholidsõlõ silmäle.
+tulõ tetäq miä näil vaia
+tunnist et oll essünüq
+peo pääle
+New York ja Pariis ommaq suurõqliinaq
+viledsäq palgaq
+hõel süük
+kiibõrdõllõs ku vagõl püsü-iq uma naha seen
+sattõ maaha ja nisõld jala ärq
+nihutamiq veidükese kappi
+liigut kapi paiga päält ärq
+Nii mi tutvassaaminõ alost.
+Nii alost 17-liikmeline miis-naiskund rõõmsahe peris pikkä 180 km pikkust matkatiid Võrolt pääle naadõn, minnen läbi Otepäält ja Valga liinast.
+nitsmine
+nitsmä
+pöeti lambit
+niiditrull
+Niidü'
+niidümassina kurbli
+niidü päält üts tsoksikõnõ saa viil haino
+niidümassinaq võristasõq hainamaa pääl
+Niidümassin
+Nii lääki es pallo aigo, ku hollandlasõ eesti sõbõr vei tä mõtsa maasikilõ.
+nii olõ-iq illos tekku-iq niimuudu!
+nitseköütmispuu nitselaud
+Nitselaud
+nitsepakk
+Nii et sõs hummõndisõni om õnnõ lühkü aig jäänü.
+Nii et ma olõ-i ammuki kadõ su olõvigu peräst!"
+Nii et palga iist sai tä osta magusatsüüki ja kõgõsugumast muud keelehääd.
+Nii et ku valit nii-üldä' lühkü raha jaos lühkü tähtaoga hoitmisõ (arvõlduskonto vai muud sorti hoiusõ') ja pikä raha jaos pikä tähtao pääle paikapandmisõ (fondi', aktsia', kinnisvara jne), sõs piässi olõma tett kõik tuu hääs, et saassit rahun maada'.
+nii põnnõv raamat et loi tuu üte üügaq läbi
+nii ihnõq et ihna-iq süvväq kah
+nii ihnõq et käü nardsakin
+niivõrra ihnõdu miis et ihna-ei süvväqkiq
+Nii illos.
+Ni Jaigil ku Lattikul om huvi kirotada latsile ja latsist ni mõlõmba pruukva aig-aolt eestikiilse teksti seen võrokiilset katõkõnõt.
+pikalt issi kotun püsse
+seeniqkavvaniq
+niikavva kuq latsõq väikoq om imä koton
+Nii kaugõlõ, ku ma mälehtä, oll tuu karp esäl kõgõ olnu, ja oll kooni tä surmani.
+muq mälehtäväst
+nikaguq
+tooniqmaaniq läts mul häste ku sõtta pidi minemä
+nika ti habahõllõt ku bussist maaha jäät
+nii kavvõlõ ku silm küünüs om nätäq lakõmaa
+Mõlõmban ilmanukan lämmistedäs kivi eräle, välän tulõ pääl, ja kannõtas sõs palatkalõ vai kuupa.
+Nii tulõvagi riidi Moostõhõ kokko III Uma Pido kunnakoori' umbõs 50 lauljaga, et iist võtta ja kutsu rahvast üten laulma kolmõ rahvalaulu seokõrdse Uma Pido repertuaarist," kõnõlõs Uma Pido iistvidäjä Ursula Zimmermann.
+kodo ni küllä kõiki oll pallo maad
+niguq tümähüs käve nii olliq kõik pistü
+Nii läts' seo kevväi kah.
+Nii Lattik ku Jaik kuuli pääle Tõist ilmasõta Rootsin, a Jaik - kiä ol Lattikust noorõmb - kuuli tunduvalt varrampa ni nii jäi ka timä kirutamisaig paljo lühembäs.
+Nii mi kai tõõnõtõist, kooni meile teedä anti, et Arafatiga oll saadu jälki kokko leppü, nii et suur jago vangõ saadõtas kodo.
+niimuudu või-iq kõnõldaq!
+Niimuudu ma elli ligi aasta aigo, kooni emä ütskõrd johtumiisi löüdse mu telefonist mi sms-i.
+Niimuudu võidi kinni panda kooni katõs aastagas (ku ma no õigõhe mälehtä) ja sääntse vangivõtmisõ õigõt põhjust tiidse õnnõ vastaluurõ.
+needilde passis parõmbahe
+Nii muutus lihtne armastuslaul katõ mehe esitüsen geikultuuri paroodias, nigu juhtu Contra ja Märka Veiko laultu Kustas Kikerpuu lauluga "Uus mood" (Lauluraamat 1998, 329).
+Nii näites om Kaplinski kirotanu 1960. aastide lõpun ja 1970.aastide algusan võrokiilsit vabavärsiliisi luulõtuisi, minkal om ütelt puult tukõv luudusõkeskne, a tõõsalt kaetav-tarkusõarmastuslinõ kallõ ("Väläh om suur tuul" jt).
+väegaq nunnoq kassipujaq
+Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl.
+Nii om näide hulgan joonistõdu, volditu, lõigatu, kleebitü ja vilditü käokirässit.
+Nii om saanu Võromaal ülditselt laultavas Pulga Jaani Egämehe reilender, miä om ilmselt rohkõmp tuntu algossõnnu "Tulõq sina tulõq, tulõq sina tulõq, mina aga maka tsiapaha pääl." (5p 153).
+Niida om seo alasi olnu vanal Võromaal ni pall'o om taast alalõ viil parladsõl aol.
+Oppuisilõ, sannuhe ja tsõõrisõidule tahtja andku hindäst ette teedä:
+Tuu pääle ma otsusti, et las poja koolõsõ priiusõn ummi velji-sõsaridõ ni vanõmbidõ man.
+Niipall'o, ku tahat!
+Nii pallo, mink iist võidõlda' ja säälsaman nii veidü'...
+Nii pallo näid.
+tuuvõrra om meil tõistmuudu et
+Nii, panõq kirja.
+nii piät tegemä
+niguq esä käräht nii oll vaikus majan
+Nigu mi olli tuuhtõ "tarõ-kantsi" sisse saanu, näüdäs tä väikeist akõnt, kost oll kinä kaeminõ Talina vanaliina pääle.
+nii ku siil hindä vallalõ kere lei repän hambaq sisse
+nii ropustõ kah iks tohe-iq kõnõldaq
+Nii sai ka hollandlanõ Eestin ellen teedä, et eestläisile, mitte nigu pallosilõ välämaalaisilõ, miildüs umma söögitagavarra tävvendä mõtsan siini ja marjo korjamisõga.
+Nii saimiki teedä' ummi suurõmbidõ fänne arvamisõ, mink avaldamisõ iist olõmi näile väega tenoligu'", ütel ́ Uma Pido projektijuht Laanõ Triinu.
+Kivvi pruugitas ka dirigendipuldis.
+niimuudu taa asi muidogiq es olõq
+Nii tuu lätski, et viil üte juumisõ aigo mõio ütele sõbralõ alkohol hulga rutõmb.
+Võib elläq ka kivimäki lahkin, puiõ juuri all jm.[2]
+Niisõs es tegünä ka paljosuurt võigõlust Marie Underiga, kinkaga Adson oll abielon: Under esind taad aigu kõgeparembat ossa eesti luulõst, Adson kõgeparembat jaku võro luulõst.
+Nii ma sõs naksi tüüle montiirjä ammõtin raudtii-ehitüse pääl, hindäl kats korgõtkoolitust olõman.
+No sõs nä tulli ütspäiv liinavalitsustõ ja ma pidi näütämä, et ma mõista eesti kiilt kõnõlda.
+likõdsõq hainaq lääväq unikun tulihuma
+Niiskõ lähkütroopilidse mõtsa levik
+likõgaq paisunuq uss
+viikimmäs kell
+Nii Soomõn, Lätin ku Leedun omma sannakombõ olnu küländ ütesugumadsõ olnu ja egän kogokunnan om täämbätseni ütsjagu tiidmist alaõ püsünü.
+Sääne oll nõukogudõ ao elo periselt.
+Sändse aho olliva nigu suurõ kiviunigu.
+Sääntse luumise viisi poolsõt võip võro poissõ loomingut lugõda postmodernistligus.
+säänest asja näe maq külh edimäst kõrd
+vetütüsegaq nurmõq
+vetütüspõllumajandus
+vetütüssüstem
+säänest põuda mälehtä es muldvanaq taadiq kah
+nii tähtsät asja otsustõda-iq väega kipõstõ
+Nii tege võrokesestki võroka *uma kiil*.
+Nii teevä siin külän jo kõik tõõsõ, "tii" tarvitamisõst tulõsi õnnõ segähüst.
+Niidele omma' ohus võssukasuminõ ja hainasortõ ärmuutuminõ, väetämine, üleskündmine, viikorgusõ muutuminõ ja paigapäälitside inemiisi halv luuduskaitsõ tundminõ.
+nii paks undsõq oll et umma kätt ka näe es
+lei jalost maaha
+niitjäq leemetäseq hiist
+nii torrõs lännüq et taha eiq inämb vanno sõpro ärq tundaq
+Niidü sort olõnõs är maast ja maakujost.
+Räägele om ohus niite võssukasuminõ ja niitmäldä jäämine.
+Nii tull mul kodo helistä, uma sais är seletä ja istu puul üüd, kooni miis sõit Talinast Iklahe.
+niivõrrakõsõ taad sõs ollgiq
+nii väiku teedüsse päält saa-iq viil midägiq üteldäq
+nii peenokõisi marjo om vaiv puhastaq
+Nii oldas üts tävveline päiv Haanimaa sanna man," selet Veeroja Eda.
+parruisi om vihma ni päivlikku
+niimuudu tetä-äs joht
+Niiviisi naaski miis asaga otsast pääle - käve vällä abiküsümiisi, käve läbi inemiisiga, kiä olli sääntsit kerikit ehitänü, kuts pappõ kerikut kaema ni kõrrald talgit.
+nii vai nii
+nii vai nii
+nii ilosast asast om rassõ vallalõ üldäq
+niipallo paks udsu et mõnõ miitre päälegiq näe-iq
+ärq nisõldi jala
+lõigas luust kujokõsõ vällä
+Priinimmi panminõ.
+tunnõt näütlejä
+nimegaq tiatri
+Nimelt tüüt kuul üten väikun külän, kavvõn liinost ja hariligust tsivilisatsioonist.
+Nimelt tä kõnd õkva ummi jalgo pääl haigõmajast minemä ja tagasi inämb es lää.
+Nimelt ku inemise tahi bussiga liina sõita, sõs nä sõidi jalgrattidõga bussipiätüste ja jäti jalgratta sinnä. Tagasi tullõn olli näide jalgratta putmalda sama kotusõ pääl.
+Nimelt oll tä üten uma imä ja väikse sõsarõga trehvänü autoõnnõtustõ.
+ütleq hind!
+ütel minno ullis
+Nimmatuist tunnussist mitma omma säändse, miä tulõva tegeligult ette jo inne Adsonitki mälehtüslidsen kodukottusõluulõn ja latsõpõlvõmeenutuisin.
+Nimmatuist tunnussist mitma omma säändse, miä tulõva tegeligult ette jo innegi Adsonit mälestüslidsen kodokotussõluulõn ja latsõpõlvõmeenutuisin.
+nimekäänüs
+nimmildäq matussõq
+Nimi?
+Umadussyna ́, näide võrdlusastmõ ́, käändmine.
+{kiil} nimisõna tegosõna laendaja
+nimesside ruudsjakk
+nõnaq vasta klaasi lapikus litsuduq
+nõnatark tütrik
+nõnagaq pilma halvas pidämä
+nõna om lakja vaotõt
+ette haukma
+nõnatsikku
+nõnnapiten nõnoldõ kuun nõnatsikku
+nõnna piten vidämä
+nõnarätt
+nõnasarvik
+nõnasõõrõq
+nõnast tsilgus verd
+nõnatsilgaq
+uhkõq liinapreiliq
+tege sõrmigaq nippi
+nõristi viimädse kohvi kruusikõistõ
+lasnits hupsaht keldrehe
+vilets elo
+naro kassipoig
+nisuiärmeq
+nisujauh
+Nizza salat
+väidsehaav
+avidaq no minno kui niäle!
+Noaroodsi saar
+väidsegaq tsuskaminõ
+nopõ noorik
+nõglal tull niit takast ärq
+nõglats niiti
+Noel Gallagher (sündünüq Noel Thomas David Gallagher 29. lehekuu pääväl 1967) om inglüse laulja ja kitramängjä.
+nõgli sukkõ
+nõgõsõq kõrbõtasõq
+nõgõsõmõskmõq
+tungõlpää
+nõdsonõ
+lohokotus
+nõdso kotus
+Noh, hääd reisi.
+nahistas hilläkeiste tüüd tetäq
+No ja miä sõs peremehel hindäl pakku om?
+Noh, kuis Jaak su esäs passnu?
+Noh, lätt tansaman vette vai?
+No kas löüdset uma esä üles, poiskõnõ?
+Noh, määnest printsessi sa tan oodat? Imäne, oodat printsi? Noh, kumb sa sõs olõt, imäne vai esäne? Mõista-i midägi luudusõ krooni jutu pääle üldäq? Olkõ.
+noh midä vahtsõt?
+No näemi sõs Võromaal.
+Noq?
+Noh, poiskõnõ, tahat ka Ameerigahe? Katskümmend viis kruuni.
+nõial oll väke inemiisi terves tetäq
+nõidlik
+nõid muutas mehe kunnas
+lumja naarahus
+A pussijuhilõ tuu ei miildü: timäl om kipõ, tii om jälki lakk ́a congit, aost om ärq maha jäädü ja kärsä pääl ommaq kah imelikuq vinniq.
+Nuijah, konkursi perrä sai, noq om esä.
+noijah minkeq no pääle!
+Nojah.
+tugi hindä aia vasta V vasta aida
+toeq siiäq vasta!
+tsankama tsaunama
+lakagaq küpär
+No kas sa tõtõst nal ́ast arvo ei saaq, kas sa tõtõst ei võissi kõrraski naarataq? Mille sa piät kõik aig nii tõsinõ olõma?
+tihnidsi marjo puhma man
+tisse paar päivä a saa-as midä valmis
+jõnksahus käve kihäst läbi
+nokut vastussõs pääd
+pervealonõ läteq
+No ma panõ hinnäst kah kirja.
+andsaguq rõivaq
+ull ettekirotus
+ull inemine
+no midä imeht sa sinnäq lätsiq!
+nimihind
+nimiväärtüs nimihüvvüs
+no mis külä pääl ka kuuldu?
+no mis sa ütlet!
+no midäs sa viil oodat?
+No miä seost latsõst niimuudu saama piät? Tiiät sa, Ruudi, sa kullõlgu-i kedägi.
+Nõmmõ latsipargin mängvä üten vinläse ja estläse.
+liivaniit
+No näet, tan omgi Ameeriga.
+"Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit.
+kulladsõq kuvvõkümnendäq nigu näid üldäs
+Nii saava olõmanolõva teksti tähendüse allõs lugõja pään üten joba varrampa tuntu loominguga.
+Nonii.
+kikstu miis
+pand pluusõnöpsiq kinniq
+korut
+loomusõvara
+noodatäüs kallo
+nooguti perräkitten pääd
+naard sõbra vipõrust
+no olõt sa külh üts pikkpäiv!
+No olõq-olõq-olõq, miä sa tuust saat?
+Noolõvisken
+nuul läts õkva märklavva keskpaika
+nuulklambri
+nuul puttu eläjäle
+no om üts nättüs
+no om üts mõistmaldaq inemisetükk
+No ommaq vanameheq! Orm ai poiskõsõlõ viikingiq päähä, saq ufoq.
+nöpsimulk
+nöps tull iist ärq
+nöpsnõgõl
+noorõ alostasõq umma elämist
+noorõq himostasõq tõõnõtõist tulitsõhe
+noorõq taha-iq vanno avvustaq
+noorõq lätsiq üüello kaema
+noorõq päriq pusklõsõq hindävaihõl
+noorõq olliq salahuisi paari lännüq
+noorõq olliq taast mõttõst haarõduq
+noorõq ommaq suurõst armust hoimussillaq
+noorõq ommaq hukka lännüq
+noorõq otsustiq paari minnäq ja ütist ello alostaq
+noorõq uibuq timavaastaga kanniq joq
+Noorõ poisi, kiä makasõ puron pääga külä silla pääl lakõ taiva all, ossõndasõ keset päivä huulidsalatõrnidõ takan, rüükvä, ropõndasõ ni lällätäse.
+noorõq saiq ülemädse kõrra hindä tarvitaq
+noorõq lätsiq paari
+noorõ eläjä liha om pehmekene ja hämm
+noorõ eläjä liha om pehmegene
+noorõmb
+noorõpoolinõ herr
+noorõn riigin tull kõik ümbre luvvaq
+nuur hopõn tükke heigotama
+köüt paki kinniq
+nööritämä nüürmä
+nahkri
+siirdus pletänits
+kõgõ noorõmb
+kabla otsa köüdeti aas
+nööripunds
+nooril oll hirmsa tahtminõ pääl
+nuur ijä kanna-iq viil pääl
+kananõ kanas
+nuur kinä preili
+Nuur kogõr
+nuur miis ja nii pätis ärq last
+nuurmiis õhkas tütrigu perrä
+nuurmiis taht kalalaiva pääle tüüle minnäq
+nuurtmiist es saiaq inämb kuiki tagasi hoitaq
+noorõmehe kõrdaminekit naksiq segämä õnnõduq johtumisõq
+noorõmehe siuhkõ olõk
+nuurpaar naas ello säädmä
+nuurpaar võtt hüvvi suuvõ vasta
+hirremõts
+Nuur poiskõnõ om.
+nuur sirgõ sälägaq ohvitsiir
+nuuri kirotajidõ ütisüs
+nuuri huvialaq ommaq mitmõsugumadsõq
+nuuri kasvataminõ om mitmõlõ poolõ lakja jaet
+noorilõ uibilõ pandasõq tokiq toes
+nuuri siän popis saanuq andsambli
+noorõkõsõq kõoq
+nuurmiis pruuvsõ ollaq väega mehe muudu
+vanaimä kiä meelüskeles noorõ iä asjo
+noorõiä julgus
+noorõlik vanaimä
+nuurus om hukan
+nõõt hobõsõ liikma
+ärqpahanuq raadiokullõjaq
+halvastõ pahasi ärq
+närvähtümä
+pümme lamp
+ulli meele pääle lännüq
+nõrga meelegaq
+nõrgõmb
+lokakilõ ossõgaq halakõiv
+nuradu olõkigaq
+õiõndas egä väiko asagaq
+nõrk ijä
+nõrk suulvesi
+ulli päägaq anni perrä
+nõrkus tulõ pääle
+ripin
+uma joonõ pääl olõma
+Normaalolõkin om tä küländki pehme' kõllanõ metall, mink tihehüs om 19,7 g/cm.
+läts kõrda
+normit kiräkiil
+Norra heeringeq ommaq Hollandi heeringit vasta kehvembäq
+saadaq no kiä niäle liina!
+Noh, seo laar piässi külh kõrralik olõma.
+no taa naanõ om üts käro külh
+no seo om külh häbemäldäq lugu!
+No seo om saladus, seod ma sullõ üldä ei saaq.
+No tuust ma saa arvo.
+nosi leibä
+No siiä saa pandaq.
+perädü kodoikäv tull pääle
+no kinä külq!
+notari man kinnütet papõr
+notari kinnitõt papõr
+rehk siugu
+nõrksaq orrõq
+hõdso
+nokotama notsutama nõtsotama
+tapsõ hulga vainlaisi ärq
+taht täüt tähelepandmist
+taht inämb rahha
+aja väegaq umma õigust takan
+nõvvutama
+nõudmiisi tetti lõdvõmbas
+anomamõskja
+anomamõsumassin
+nõud kahotasso
+taht avvunimme
+hindä ja tõisi käest nõudminõ
+rassõ ülesannõq
+tahtmisõq ommaq suurõq
+nõudminõ kandaq tüürõivit
+nõudmiisi perrä tallitaminõ
+soveediao takanikminõ
+Nõvvukogodõ mõttõkogo survahusõ vastakaalus saa 1960. aastide tõsõl poolõl kimmämbäs paikkundlidse hindämäärämise otsmine - tõtõ, võrokiilsite raamatide avaldamislainõt sõs viil ei tekü, a laembalt lõunõeestilidse loomingu puhul külh. Esieränis paistus sõs silmä mulgi kirändüse (Eha Lättemäe, Nikolai Baturin) ja tarto kirändüse (Mats Traat) nõsemine.
+Nõvvokogoliit
+nõvvukogo liigõq
+Lisas om nõvvukogon inemise Põlva ja Võro maavalitsuisist, om Eesti Maaülikooli rektri ja Võro Instituudi direktri.
+annom om punni täüs
+annom pandas nõlvi
+nõvvo pidämä
+nõvvupidämisest olõ-õs määnestkiq tolku
+Nõvvu pedäsivä ammõdimehe Põlva ja Võru maavalitsuisist, Vana Võromaa omavalitsuisist, Võro Seltsi ja Võro Instituudi inemise ja Võromaa Arõnguagentuuri esindäjä.
+nõuhtõ jäämä
+nõvvutaja
+oll nõun tulõma
+nõvvutõli hindäle luba
+No ütle, kost siist naid mehi võtta? Ma nakkassigi märkma, et või-ollaq Enn.
+vahtsõnõ mõtõq
+vahtsõndustüü
+et vaihõpääl pääst ole peris sooda
+lühküjutu meistri
+Märdikuu joosul kaes programmi ettevalmistav juhtnõvvukogo kõik korjunu idee ni välläpakutu plaani läbi ja pand noist kokko tegevuskava.
+Võtkõ no minno laiva pääle.
+nudima nuditama
+alastõrand
+noks tõisi künnärnuttõgaq
+nühk põrmandidõ ja saino päält sita maaha
+käü niguq tuhkri tõisil takan
+ma nühe taad lauda puhtambas
+hõõrd paa haragaq puhtas
+nuio nuiaja
+nuimiksri
+nukkvõll
+hallõlik
+pupitiatri
+pupikäro
+nilgõ lammast
+sa nilgsaq sa taa jänes ärq!
+nulljuheq{nal}ulljuheq
+nullpunkt
+Numbrilukk.
+pand lehekülenumbriq
+nunnakluustri
+kluhvõ V ublat täl naha kuumas
+nuppõgaq suhvliq
+kavval küsümüs
+märksä majandusmiis
+poolõtorogaq poolõtoobigaq lämmäkene
+nuka pääl om kohvitarõ
+nulgast tull närrin kass sei sääl hiirt
+nukliganõ käekiri
+nührütsemä nührütämä
+tohlo tubak ull
+arvosaamaldaq kaeminõ
+nühr väits tulõ vaibas hikoq
+tümpnukk
+kaibas umma ello
+tuim tüü
+nühr vikaht tsaetas teräväs
+nurja minemä
+kantklambri
+näälikene
+jurnas niguq tsikan
+nühritsäs kääregaq habõnit
+ikk lännüt aigo takan
+ikutama ikõtama
+tänn
+{kõrras} mütsähütmä
+mütsütämä nutsutama nütsütämä
+ikk hindä vällä
+ikk hää päätävve
+ikk päätävve
+ikk oll täl jo üle lännüq a jutu seen tükke iks nuutskõlõma
+ikk tüküs pääle
+ikk tüküs pääle
+ikulugu
+armõdu palk
+ikulidsõq latsõq
+ärqikõduq silmäq
+Noq eloga!
+nuuditama
+nügädse ao massinaq
+noq ja edespiten
+Nüüd joba tavas saanu KL Võromaa maleva Võro malevkunna nelläs jalgrattatrett sai seokõrd teos 24.-26. hainakuul (juulil).
+No' käü Vidrik vanauno Sassi muudu ütelden joba kuvvõndat keväjät.
+No kabjas essel kerge sammuga, a hopõn hähkät ja pruuskõ katõ iist.
+noq mi inämb ei lääq üles a läämiq alla
+Noq näperdäs mootorit.
+seo ilma noorõq ommaq hukan
+noq olõt sa taad luku külh kõvva üles kitnüq
+Noq olõt sa päälik!
+noq olõt täüsinemine
+Ño' olõmi tan Piusa vana liivahavva põh ́an ja tan kasus väega mitmasugumaidsi kasvõ.
+No oll tuu hallijoonikanõ ahunapaar jäl marja lasknu.
+No oll timä kõrd imehtünüt näko tetä ja hinnäst hiitümisega tagasi tõmmada.
+Jama om majan.
+Om jama majan.
+noq om jo pallo ilda
+mullõ om no külh ülekohot tett
+Noq om mul selge pilt - sa hiilset Karmõnit! Joosõq jah noq minemä! A seod ma sullõ kõnõlõ, ku seo konkurss toimus, sõs ma lää! Kas papakonkurss vai maq!
+noq om asi vastapiten
+Noq om tuu aig käen.
+noq om timä mäng läbi
+noq piät tä ummõhtõ vastama
+No pidi ma tuu pudõliga tõsitsõmpa silm silmä vasta saisma.
+mi õkva kõnõli sinost
+No saisi ma närvin, päss peon, taa püürhällü veeren.
+Nüüdetses omma mu vanõmba koolnu, a ma elä Estin üten uma naasõga, kiä om kah Roodsin sündünü estläne.
+seo ilma aigo riputasõq tütriguq rõngit nappa
+Ku ma no tagasi mõtlõ, om mul noid kimalaisi hallõ ni umma hirmutüüd häbü.
+noq tulõ haina pääl istuq mõni aig
+Tõnõ poiss tulõ Siiri mano.
+noq vai ei ilmangiq
+nuudsaht ja nakas ikma
+nuutskõlõs
+nuutskna
+nuumavask
+nuhahtus nuusahtus
+tõmmas nõnagaq õhku
+nuuskpiiretüs lüü pää lahhes
+nuhudaq ku hää hõng!
+uaq herneq kapstaq kardohkaq ommaq keededüq a rõhas jäänüq
+uaq sünnüseq joba süvväq
+ua sisen kasvi ka maltsa
+Obinitsa rahvas kogo hinnäst sootska moro pääle
+niblak
+peenükene tütrik
+Läänemeresoome keeled kaartidel
+oda linnas üle saa miitre märgi
+oda läts puu sisse
+kõgõ odavamb pilet
+odavambast odavampa
+otavlik
+odahiitjä odaviskaja
+otav kala laih liim
+otav ärqmüümine
+Õdõ kumpsõ mu imä kõttu ja küsse, kost täpsämbähe halutas.
+sõsar läts joodikulõ mehele
+sõsar läts umma tiid
+sõsar om meheline
+kesev om ärq tulpunuq
+kesväkarask
+kesväle ommaq ohtjaq külge jäänüq
+kesvänurm om lainallaq
+kesväsuurmaq
+hää lämmi kodo
+sõsaraq olliq viiekümnedseltkiq nii rõõsaq et panõq vai mehele
+sõsaraq-veleq ommaq ütte vurhvi
+tsidsa tsidsi
+sõsaridsõq
+kuraq nalaq
+võhlul vinü-iq vili katõl kasu-iq kari
+välläüteldüq sõnaq tsusassiq minno valusahe
+üteldüt saa-iq tagasi võttaq
+sõsaramiis
+sõsarapoig
+kälüskidseq
+sõsaratütär
+hambidõgaq trull
+oigõ vanamiis
+süü silmigaq
+ati uma kõtu täüs
+ärq villitänüq suu
+ohilõig köüdeti hobõsõ päitside külge
+oh Hedi ku ma päsessi su tarre
+oh Hedy tiiat kos ma armuleegin pala
+pidä hobõst
+uhjugaq om hää hobõst kärmendäq
+uhaq olliq lobõhõlõ ja hopõn läts umma tahtmist
+uhaq ommaq Jüri käen
+päähäkäänetäv inemine
+sõkõ kupataminõ
+naaru tõmbama
+pidämäldäq naarminõ
+"Oh jumalalõ teno," ütles vanadaam, võtt istõt ja buss pand minemä.
+puhk külmänüisi kässi pääle lämmind hõngu
+kaivas umma rassõt ello
+Õhk es käü ka timä lundi muudu nõnast läbi, tä unnas' andsaku helüga ja es süü' põrmandu päält är' mitte üttegi pudsajatükkü.
+õhukiht kaits eloliidsi ülearvolidsõ kirgüse iist
+õhk om tolmust paks
+võiq ku illos!
+vasta taivast laskma ülest laskma
+"Oh,kost kül sääntse latsõ tulõva?" kaes tä mu poolõ.
+õuka määne uhkõ maja!
+oh tsillukene pudrupää
+"Oh sa essänd, midä sa nuur poiss nüüd tennü olõt!" kõrras tä, kooni bussi ussõni sai.
+oh sa juudakihä!
+oh sa kurask!
+oh sa juudakihä!
+või taivakõnõ ku pallo siini!
+või vanakõnõ!
+oh sa vaenõ mehekene!
+tohoq tuust olõ-iq midägiq!
+võiq saq petjä naistõrahvas!
+pellädäq kurategijä
+oholidsõq jätüsseq
+pallo nilbõ tii
+ohtlikust kotussõst minti müüdä roomakallaq
+Naidõ häti vasta saa api, ku laskõ' järvi manu veidemb inemiisi, lõpõta' är' vii tsolkminõ, häötä' mõnõst paigast är' majaja' (kopra'), kaia' majju ehitämise perrä ja ütteluku kontrolli' järvi saisukõrda.
+vasta õdagut nõst tuisu
+õdagus jouti kats hektärri maaha külbäq
+õdagus keedeti läädsäliimi
+õdagus läts taivas klaaris
+õdagus olõmiq peräl
+õdagus olliq jalgo all paunaq
+õdagus jäi tuul perrä V reevähtü
+õdak vidi norolidsõs
+no tulnuq joba kevväi!
+ilda õdagu
+õdak tulõ õdagus lätt ärq
+Õdagu kell säidse (19.00) oodami kõiki Viitinä Järvesaardõ Rõugõ valla laulu- ja tandsupidolõ, miä nakkas pääle rongikäügiga Viitinä mõisasüämest kell puul säidse (18.30).
+õdagu lää kaeq tiatrihe
+Imä lugõ Siirile õdagujuttu.
+Ku õdak lõppi, jagi hollandlanõ taksoraha vällä ja oll kimmäs, et nii om kõigil tüütäjil julgõ kodo jouda.
+õdagu sei soolast lihha üüse muguq kihmsi vett pääle
+õdagu tulõ meile küläliisi
+Õdagu võtt tä julgusõ kokko ja koputas väikse pelgüsega esä tüütarõ ussõ pääle.
+terveq õdak oll kodonõ tunnõq
+õdagunõ kuunolõk
+õdagunõ päiv
+õdak oll sundõn ja udsunõ
+õdagunõ päiv pand aknõq kirgelemä
+õdaguspoolõ tüü ei laabuq
+õdaguspoolik
+õdaguspoolõ
+õdagunõ kava
+õdaguveretüs
+õdagu saiõn naksi raamatut lugõma
+õdagutaivas veretäs
+Õdagist om plaanin kultuuriprogramm, kon saa nätä kinofilme Räpinäst, astva üles karjala rockilegend Santtu Karhu ja Räpinä laulja ni laululuuja Aapo Ilves, päkäravvakandlõmängjä, Talina Võro Seldsi laulja, lauluansambli Piigavägi ja Ütsiotsõ.
+õdagurõivaq
+Tossumulk (paja)
+õhu- pendsupump
+härmik heemekene heemik
+kõhna nigu munakuur pututat nii lätt katski
+ohkõsõq lavvaq lääväq rupikuhe
+kitsas kidsuduq kulmuq
+ohkukõnõ ohelik
+ohukõnõ valgõ kõotohk libises tuulõ käen
+õhulinõ kangas
+kerge lumi
+Vatulõ lüüd ijätüse muudu mustka-kondenspiimä makjus, miä andas lavva pääle piskviidi-pähkmekorvikõsõ seen üten suurõ unigu marjuga
+kohilaq piskviidiq
+õhuLoss
+õhunesseq
+õhupuhtus
+õhutsurkminõ
+õhulidsõq tarõq
+õhurõuhkus nõsõs satas
+õhurõuhkust mõõtma
+õhurünnäk
+savvujutt läts üle taiva
+õhust rünnäs laivo linnuvägi
+õhut paa all tuld
+Häti ärhoitmisõs tulõ perrä kaia', et mõtsaga käüdäs ümbre luuduskaitsõ säädüisi piten, tulõ osta' erämõtsu riigi umandustõ, panda' kaardi pääle ja är' tähüstä' viivõtukotusõ' mõtsan tulõ kistutamisõs, opada mõtsaumanikkõ ja näile teedüst anda', pitä' piiri maaparandusõl ja majajil.
+lämmüs maa pääl
+õhulämmind om 20 kraati
+lämmind om katskümmend kraati
+õhulämmi nõsõs satas
+ohotundminõ
+et olnuq julgõmb panti tiiristi pääle valgusfuur
+kaitsõ andminõ hädä ärqhoitminõ
+õnnõtusõ ärqhoitminõ
+õhuvuul läts virutsõs
+hulga ohvridõgaq õnnõtus
+Häiermäq
+häitsme kruunleheq ja tuppleheq
+häitsmenupiq urbusõq
+{luulõlidsõlt} lilliq ommaq tupõst tulõmisõl
+Kirss-kuntpuu häitses varra keväjä, aprilli keskpaigan.
+häelmänupp
+nupp
+vaugõlõs umma haigõt hammast
+aolinõ kündmine
+ao pääle sündünüq lats
+kah mul asi!
+Õigõ.
+õigõ otsus
+Õigõ pia tulõ marsabuss ja ma ütle daamilõ, et ma massa timä iist kah piledi kinni.
+õigõ sepp tund ravva maku
+õigõuso papp
+õigõ vastus and viis plüsspunkti
+Peris viikingilaiv lastas laadul vette ja mi esä vii meid tuuga sõitma.
+ausa süämegaq miis
+õigust masma pandma
+õigus võit
+Õigupoolõst löüd naid muidki juuni ka naide salaperätside asju siäst.
+ausahe üldäq pidänüq sa esiq seost kõnõlõma
+õigust üldäq olõ-iq mul kohegiq kipõt
+säädüse peri umanik
+Õigus
+kaitsõ hinnäst niguq mõistsõ
+ai uma ildasjäämise kehvä ilma kaala V selet umma ildasjäämist kehvä ilmagaq
+{jur} õigusõgaq huvi
+õigust ajama
+õigusõlinõ
+õigust kõnõlõma
+õigust vasta ärqvõtminõ
+võiq ku illos!
+võiq ku virgaq latsõkõsõq!
+võiq taa om üts piso supp!
+üleilmalinõ jumalateenistüs
+suurõmeelelidse hingegaq miis
+pokuq tüküseq poksõlõma
+oinaq pusklõsõq
+või-võiakõnõ ku hallus!
+võih poiskõnõ rõivaq hukan!
+kaeq kuradit!
+üüsidseq varõmõq näütäseq niguq tondiq
+totliganõ lillipuhm
+Häitsmeq ommaq väikuq ja kõlladsõq.
+häitsmide ilo
+Häitsvä kirss-kuntpuu
+häitsejä kasv
+öüts üüts
+kistumaldaq hääq ploomiq
+ujakõsõ vaganõ hullin
+oja suluti üles
+oja pääl olliq majajidõ sulõnguq
+ojanimi om tan inne olnuq tuu perrä om ka tõisi nimmi tett
+ojatsori
+oja jaga talomaaq poolõs
+uja nõssi pervegaq ütetasa
+nõglapuumõtsost om pedäjämõtso kõgõ inämb
+nõglapuu
+nõglanõ puhm
+hoitja põllumajandus
+luudusõ tasakaal
+ossaq jäiq raotu pääle maaha
+ossaq olliq lumõgaq alla vaalunuq
+ossaq olliq nii lepütedüq et elläi sisse satassiq
+Ossaq ommaq kõvaq, häste argnõvaq ja kitsa võraga.[1] Või ollaq nii puu ku ka mitmõharolinõ puhm.
+ossaq vaalduq lumõ all ligi maad
+haoq pantiq ruõlõ alaq
+ossakotus
+ossakands
+ossa tüvimäne ots om jämmemb
+läkkelemä lökkelemä
+ossõnd kõik söögi vällä
+inämbpakmisõl tetti undrehki
+osliganõ puu
+ossõ täüs põrmandulavvaq
+oss läts praksigaq katski
+oss räpsähtü poolõs
+mustas lännüq hõpõ
+tsorkõoss tsorkõvars
+oss lei hindä sirgu
+Ruitlasõ Olavi om välläkutsvalt külävahelaulu muudu kirotanu luulõt ni eesti ku võro keelen. Pia säänestsamma värssi om viljelnü Contra, kiä 20. aastasaa lõpun sai tunnõtus ummi eestikiilsite tekste ni esinemiisiga. 21. aastasaal om Contra peris paljo kirotanu ka võro keelen.
+Ruitlasõ luulõtusõn "Arvudi" säädüs kõrvuisi kats ütiskunda ja eloviisi, tuvvõn vastandusõ suurõperätselt vällä riimin 'packard - kakard'.
+kaalavitsa luuq
+olti kavva üllen
+õigõ sa kommõt olõt!
+sa olõt joba suur tütrik
+olõt otsaniq võlss!
+olõt niguq hao seen ei hirgnõq ei hargnõq taa asi
+olõt hää lehmo kaeq määne sul moro om!
+olõt postilehti silmänüq?
+olõt saq ka kinä kõnõlõt kõik naasõlõ ärq
+kas sa olõt taad sõnomit joba kuuldnuq?
+olõt iks üts müütläne külh
+olõt õnnõ armõdu vaglakõnõ
+olõq inemine!
+Ma olõsi' tahtnu' terve saarõ Vaihõmere seen ümbre käändä', et soolanõ vesi tulõ hindä sisse niildnü'.
+Olnu kajaluut.
+Olõski ütiselämiste elämä jäänü'.
+olõssiq meilgiq üts tarõkõnõ mere veeren!
+olõssiq piaaigo ärq unõhtanuq
+olõssiq sa minot varahampa tulnuq!
+Olõs siiä tulnu kõrralik numismaatik, miä sa seolõ hindõs olõs pandnu? Puultõist tonni.
+olõman olõma
+olõmaldaqolo võissiq ka olõmaldaq ollaq
+meid näüdätäs
+olõmiq pakmisõgaq peri
+olõmigiq peräl
+Olõ mehes.
+olõmiq joba küländ lähkün
+olõmiq käünüq joq kolm verstä nii et minnäq jääs viil üts
+Olõmi kõrraldanu' käsitüüpäivi, ja ehitüse oppamist, olõmi üte lavva taadõ kutsnu luuduskaitsja', maaumaniku' ja PRIA ammõtniku'.
+Olõmi kutsnu' ammõniku' vallavalitsusõ tarõst vällä paiga pääle, veenü' kokku Karula rahvuspargi valitsõja' ja maaumaniku', pidänü kõnõluisi paigapäälitside teie säädjide ja lumõtuukajidõga, otsnu' ütenkuun rahvaga kihlkunnalõ umatsit meelüsasju jne.
+Olõmi listi lugõjilõ võgu tulõmusõ': Uma Pido 2013 oll' Aasta Turundustähe valimisõl edimädse kuvvõ hulgan.
+olõmiq madalarõuhkusõ mõotusalan
+Meid mõlõmbit naasõga tõmbasõ esti kiil ja kultuur.
+Olõmiq õigõn kotussõn?
+Olõmi osa kõgõst mi ümbre ni võissimi ka sammamuudu mõtõlda.
+olõmiq otsagaq joba tulõvadsõ asa man
+olõmiq täägaq ammuq vihossin
+Olõmi tennü' tüüd, et tuud perändüst ka paigapääline inemine nätä' ja perrä tetä' saassi.
+mi olõ Vellogaq üteharalidsõq
+paikapandjaq tunnusõq
+Ma olõ 48-aastaganõ ja elänü maailman mitmõn paigan (Norran, USA-n, Brasiilian, Roodsin), mul on Ameeriga ja Roodsi kodakundsus ja elämisluba Eestin.
+ma olõ Annikvere miis
+Olõ är opnu, määne om pisargaasi hais.
+olõq näio vasta vähäkenegiq hüvätahtlidsõmb
+olõ mitmõl puul elänüq
+ma olõ mitmõ valitsusõ all elänüq
+Olku et järve veerest olli puron pääga noorõ joba külä vaihõl keeron käümän, es jätä kiä perrä.
+tuu pääle kaemaldaq
+Väeliigi ja uma sõaväelidse eräala perrä tulõ tetä soldani tüüd, tulõ saista vahiposti pääl ja aigaolt kedägi vai midägi vahti.
+Esiq tuutjidõ ja hinnaklassõ massinil või olla lisas mitmõsugumaidsi muid võimaluisi.
+Olõ naanu andsakahe reagiirmä Iisraeli poolõ pääl meren ujomisõlõ, selle et egä kõrd om imelik tunnõ, et ma saa uma Euruupa passiga nuu 7 kilomiitret läbi ujjo, a Palõstiina passõga sõbra saa-ai, olku et näil jo eläse sääl ligidädse sugulasõ.
+olõ harinuq uma arugaq elämä
+mul om toss välän
+olõ hirmust kahmõhtunuq
+ma olõ hummogust saaniq muguq tradinuq
+olõq nii lopõ ja loomulik niguq mõistat!
+olõ esiqhindä perremiis
+Ma esi olõ otsani kimmäs, et saarõl om salanõ loomus, ni lövvä seltskunnast hindäle mõttõsõsara.
+Joba aastit omma minno tõmmanu kala ja mõnõ aastaga iist ma soedi hindäle 230-liitrilidse akvaariumi.
+olõ jo küländ su iin koobanuq!
+olõ joq poolõst saaniq peri
+ma olõ jo vanahusõgaq hallis lännüq
+olõ kõgõ õnnõlidsõmb inemine maa pääl
+olõ mi tülü peräst väega kurb
+olõ niguq tõnõ inemine
+ma olõ naidõ tegemiisigaq hinnäst nii ärq mähknüq
+olõ noq vagatsõmb ku inne
+olõ sukkaq halv olnuq
+olõ paklin
+ma olõ uma elo joosul peris pallond läbi elänüq
+Ma olõ uma imä pääväraamatust lugõnu tuust pagõmisõ üüst, tuust hirmsast silmäpilgust, ku nä Roodsi sadaman lellä oodi, ja ku lainõ peräkõrd üte loodsigu vasta sadama saina visksi.
+maq olõ umaq roitmisõq ärq roitnuq
+ma olõ ummi töiegaq hättä jäänüq
+Olõ uutnu kontrollpunkti kõrval helkävä päävä käen üten kuumõtusõn pinipujaga, selle et kontrollpunktist lövvedi pomm.
+Ma olõ opnu siin pühändümist tõisi inemiisi avitamisõlõ ja vast om aig võtta tuu üten ka umalõ kodomaalõ Ruutsi?
+olõ paari päivi puutri mant ärq
+Pallo olõ mõtõlnu, määne iks om haarduminõ inemiisi vaihõl, kuis tuu mõikas.
+ma olõ veidükese tõbinõ tuuperäst toukamiq kokkosaamisõ edesi
+mul om poliitikast tävveste ütskõik
+olõ raamadu kergüisi üle kaenuq
+ma olõ rassõmbast tüüst vabas lubat
+olõ johtunuq väega ulli saiso
+taad juttu olõ pidänüq tülgähüseniq kullõma
+Olõ saisnu armõtuhe, käe ripun, tiidmäldä, midä üldä sõbralõ, kink sugulanõ lasti mõnõ tunni tagasi maaha.
+olõ seo sõidu helevälläq
+ma tiiä tuud
+olõ seo tüü man pallo vaiva nännüq
+olõ seo nätäl tüügaq pidessin
+olõ seltskunnast lahku löönüq
+olõ taa nuka elost pallo opnuq
+ma olõ šokeerit
+teno sullõ nõvvuandõ iist
+mul om otsaniq viländ
+olõ suurõ ullusõ tennüq
+ma olõ tälle tuud joba nimitänüq
+võeh mul om täämbä hõel ollaq
+Ma olõ tenolinõ tuu iist, et olõ uma Estin olõmisõ aigo saanu tundma taad imelist naist ja kanna hindäga alasi üten timä sõnno: kõik ei saa kül tetä kõkkõ, a egäüts saa tetä midägi.
+muidogiq olõ ma peri
+olõ timägaq üte pulga pääl
+ma olõ tuugaq joba harinuq et tä huulmaldaq ja kalg om
+mul om timäst nii viländ saanuq
+Ma olõ ku toimõndaja ja helüopõraatri olnu osalinõ ka timäst tettü esti luu "Pühä Jüri" ärtegemise man (2009) ni tuust aost pääle om taa lugu mukka "naha vaihõl" üten käünü.
+olõ väsünüq tööldäq videlemisest
+olõ üte rehi sääl käünüq
+Ma olõ ungari naanõ, a peris pikält Eestin elänü, tan ka filmi opnu.
+olõq noq hää!
+olõ joq vahtsõn paigan ärq harinuq
+olõtuust olõtutsak
+olõ Võro lähküst peri
+kõnõlõq nigu asi om!
+olõq uma naasõ vasta hell!
+Olõq sa tennät!
+Olõq sõs vanadus.
+olõq otsaniq ausa!
+hülü pääle
+olõq tassa kerik om seen!
+olõq tassa ärq mutitat latsõ unõ!
+olõq tassa!
+arvssi et trehvä tan sõpra
+arvadaq om tuu tahrakalmatu
+kaeq no timägaq tassakõistõ!
+hoiaq timägaq pikkä miilt!
+olõq timä vasta lukupidävämb!
+jäitiq kinniq!
+arvamisõq es olõq õigõq
+arvaminõ oll õigõ
+olõq tassa liigutagu-iq!
+olõq vaiki midäs sa mulgatat!
+Olõq vakka!
+ollõvao kesksõna näütäjä
+olinõ olist
+Olkõq sõs hääq latsõq ja ärkeq Liivile ja Sassilõ tüüd mano tekke.
+olkõq vaiki latsõq mis ti juiat!
+olkõq vaiki!
+olkõq aigsahe olõman!
+olõkatus napukatus
+olg- krohvimatt
+olõküpär
+Tyhmät saavat kernaasti kuolla.") Olkõq no miä taht, õnnõ mitte uinussil, puulkoolnuq elo.
+Olkõ, ma olõ sõs vanadus.
+olkõq seo sullõ opingus!
+olkõq taa viimäne!
+jummal tedä sundkuq!
+Oll aig, ku päiv ja kuu paistu Eestin ütel aol.
+olliq joba inne sõta paari pantuq
+olliq nimitedüq Pärsiamaalõ minnäq
+oll hindäle krammi seere pääle tõmmanuq
+oll hindä taa tüügaq ärq vinütänüq
+oll haigõpaprõ pääl
+oll ärq tett
+õlipuu
+olõja
+Oll jouluturg ni kuur laul, kuus oll är ehit, küdseti umma süüki, verivorstõ ni hapnit kapstit, juudi hõõgavat veini.
+oll joq küländ pümme kuq kodo saimiq
+joba oll peris pümme ku kodo jõvvimiq
+oll joba pümme õnnõ taivaviir helet viil
+oll kaibuisilõ lännüq
+oll haigõmajan pääluu oll lahki lüüd
+oll kolm aastakka järgepiten mere pääl
+õlikuuk om eläjäsüük kon om pallo valku seen
+Hallõ oll nätä kalavanõmbidõ vindsõt, aga loodussõlda võidõlust. Peräkõrd tei tõõsõ kala näile õkva üte armulda riigipüürdmise, - võedi är näide kodonõ maatükk üte puutükü ja kivi vaihõl.
+lugu läts süämehe
+oll väegaq halvastõ ärq pahanuq
+oll meil no taad prätäkut vaia
+Mi olli joba küländ rahutus muutunu, selle et säänest saisu es olõ mi varrampa nännü.
+Ollimi õkva parasjago pooditii pääl.
+ollimiq pallo kergele rõivin
+mi olli mitu kilometrit mahaq marsnuq
+ollimiq mõnõq pääväq paiga pääl inne ku edesi sõidimiq
+Mi olli lännü joba väega närviliidsis ni kiäki es mõista ja es julgu midägi tetä.
+Ollimi nädälide viisi kotost är, tõõnõkõrd kogoni mitu kuud.
+ollimiq neli nädälit puhkusõl
+ollimiq tii päält ärq harahtunuq
+oll mõtsan paossin
+ollimiq küländkiq väsünüq
+ollimiq ülikooli aigo tarõnaabriq
+Ollimi valmis kasvai pessä saama, aga vällä mi inämb minnä es taha.
+oll muq puul üüd
+oll mitu aastakka üttejärge Soomõn tüül
+oll egäsugumaidsi arvamiisi
+oll mul pallo palknit kirstuh naksi pulgõndama - ollgiq läbi
+oll nätä', kuis tii veeren pea
+oll ilosast naasõst ärq lummit
+Ma olli Eestit nännü õnnõ kaardi päält, nii et tuu kõik oll mu jaos väega ligitõmbav.
+olli imehtänüq
+olli hobõstõgaq öütsil
+oll nii rummal et jätt kohvri valvõldaq
+Oll nii hää olla, ku mi piso likõs saiõ, aga peräotsan naas meil külm.
+olli jo tulõgi pääl
+Ma olli õkva saanu 15-aastadsõs.
+Ma olli üten võtnu uma pupi ja mänge näidega.
+ma es mõistaq ärq mõtõldaq kas kõnõlõ imäle vai jätä kõnõlõmaldaq
+Ma olli tsipa murrõn, selle et kolmõst viimätsest reisist katõl kõrral jovva es kohvri peräle.
+Olli kesk mõtso üte imeligu, õkva andsagu söögikotusõ iin, hirmsahe väsünü ja näläne.
+Hoitsõ silmä iin õnnõ panni pääl praatuvat munna ja timä kõrval tsärisevät sõpra-pekoonipalla.
+olli kõik õdaku koton
+olli kuunolõgi tävveste ärq unõhtanuq
+Ummõhtõ naksi kõrd-kõrralt hillä-tassa arvo saama, et ütskõrd taa lugu kinkagi jaos kehväste lõpõs.
+tiatritükk olõ-õs peris tuu midä ma oodi
+olli näide puult
+olli uman abielon õnnõdu
+elli uma mehegaq häste
+olli üü otsa üllen
+olli tükk aigo katõvaihõl inne kuq ärq otsusti
+olli niipallo väsünüq et jäi õkva magama
+olli taa pinigaq külh pistü hädän
+olli tan ütevaihõ tõbinõ
+Ma olli sõs 7-8 aastaganõ, peris täpsähe ei mälehtägi inämb.
+olli sõs kuvvõ aastaga vana
+olli sõbra puul
+pidi liina minemä
+panni väega immes
+ma olli tävveniste taa muusiga vangin
+ess lää tüüle saagma prusse
+ma olli timäst sisse võet
+olli tükk V jupp V kõrd aigo vakka
+Ma olli imehtänü, et timäst nii häste arvo sai.
+olli vahtsõ poodi viiessaas ostja
+olli vaenõlats minno võeti kasulatsõs ja ma sai hindäle kasuimä ni kasuesä
+olli väegaq ärq uttunuq
+Ma kärsidi tuu peräst väega, aga võti iks ette timäga kokko saia.
+olli väsümisest nuianõ
+ma arvssi vastapiten
+ma põssi põimu aigo
+oll õdagus väegaq ärq väsünüq
+Oll rehekuu lõpp, välän oll rõssõ ja nesse, õhku täüt paks undsõ ni maa pääl olli kihin mädänevä lehe.
+oll uma elogaq põhja lännüq
+oll umaq hiusõq ärq tsäbrätänüq
+oll uma rõnnaedidse ärq nõlanuq
+es mõistaq umma tüüd
+mõista-as päiv otsa miilt
+oll torsin
+oll pallo surmasaanuid
+oll hulga aigo vidäjä a inne lõppu vässü ärq
+Oll selge, et no ei olõs lõikusõst tolku olnu.
+oll sääne saksanõ käve vestigaq
+oll sääne tasanõ tütrik
+oll tan üts kunstnik tsehkend must kah pildi
+õli seen küdsedüq piiraguq
+oll sõan verevide poolõ pääl
+Oll suvi ja egä mu suvi näüdäs vällä sääne, et õkva ku kuul lõppi, pakõ ma uma asa ja esä vei mu Võromaalõ vanavanõmbidõ mano, kon ma näile kolmõs kuus abis ja seldsis pidi olõma.
+oll täämbä torsin
+õlit umma lauluhellü
+Oll ́ karusmarju ja vabarnit ja verevit hõrakit ja valgit hõrakit ja esiki sitikit.
+asja hullõmbas ajama
+oll tundaq mitmõsugumaidsi muutuisi
+oll tundaq sitigalehti hõngu
+oll üts kiusaja vanamutt
+oll üts pussunõ mehekene
+oll otsaniq võlgo seen
+oll umbõs suq muudu miis
+Oll silmäpilkõ, midä ei unõhta.
+oll vanõmbidõ inemiisi vasta häbemäldäq
+Õlivärmituubõ kasusõ õkva puu otsan.
+Olivia meelest om Kruubi-Ruudi pässäpikkõ kuninga hopõn ́.
+OLIVIA JA ESIMENE MAAILM
+Olivia käü imä ja esägaq egäl puul mere veeren ja kontsõrdil.
+Olivial om pini Kruubi-Ruudi.
+Olivia näge egäsugutsit huvitavit asjo.
+oldas rassõ küsümüse iin
+ollõtarõ iin tuias paar joodikut
+ollõlörts
+ollõl om vaibunuq magu man
+ollõputõl
+Ma olli esi õkva opman lõpueksämides ja aigo oll mul veidü, aga oppi ma sai nigunii ütskõik kon.
+Ku hollandlanõ oll mõnt aigo Eestin tüütänü, läts tä timäga üten tüütävide eestläisi seldsin tuu projekti käügin, mink man nä üten tüüd tei, restoraani õdagust süümä.
+Ku esä oll tsipa aigo viin ligonu, sai tä külmäpelgüsest üle, aga pidi vahtsõst imehtämä tuud, ku aigopiten vesi süväs läts: sada miitret om väega pikk maa inemisele, kiä om harinu minemä õnnõ paar miitret, et süvvä vette jouda.
+Ku hollandlanõ oll jälki Hollandin ütte eestläst vasta võtman, oll täl vaia kõrralda timä vidämine ütest liinast tõistõ.
+Ma olli tutva kõgõ tuu poliitigaga, mink perrä sääl elo käü, ja tiidse, et pini kombidõ parandamist tull näüdädä vähämb ku katõ nädäliga.
+ollõtõrdo om nõlvi
+ollõtarõ
+ollõvaat oll vitsaq päält löönüq
+egäpäävä-
+kodoeelektrooniga
+Olnu iks viil bussijuht.
+miä oll olnuq tuu pääle inämb es mõtõldaq
+"Oleme kodulehel tutvustanud erinevaid tekstivariante, mida laulu töötleja võib vabalt kombineerida.
+elo sunnil pidi tüükotust vaihtama
+oluq vatutas kanni seen
+Olokõrd Eestin
+asaq lätsiq paika
+olõminõ om kuikivõrd tõõsõs lännüq
+olokõrd om kogoni vastapiten
+sais riigin om terräv
+olokõrrast löüti välläpäsemine
+oluq läühtüs vallalidsõn anoman kipõstõ ärq
+tähtsä jago eesti muusiga aoluun
+Tähtsä om, et är vastatanu terveq teemaq p��h'aligult alostusõst lõpuni vällä.
+Ololine om elläv vaatõmäng: autori tormasõ lava pääle ja esitäse ummi tekste, säälhulgan na laulva, rüükvä, räpvä, lõugasõ, andõn kogo kihä sõnnu teenistüsse.
+tähtsä om egäsugumast mõtsa alalõ hoitaq
+1568. aastal pässi Rootsi kuningas Poola sõbõr Johan III.
+Väega pall'u mõotasõ' tsirkõ arvu väiku imetäjä' (repän, mõtsnugis, kährik ja ameeriga naarits), kink hulk piät kõgõ kontrolli all olõma.
+Vüü olliki väega tähtsä.
+Hulga veidembäs jäänü mõtsaraguminõ om mitmidõ mõtsatsirkõ (kolmvarbas-hähnä, valgõsälg-kirrivhähnä, oosõtuvi, mõtussõ jt.) arvu nõstnu.
+Tähtsämbäq lõunõeesti keelen kirotajaq ni näide looming.
+tähtsämb
+ollõl om hiiv põhan
+olümpiälipu pääl om viis rõngast
+olümpiämängõ alostaminõ
+oluq om käsko seen
+ollõl om tönnin trukk man
+ollõl piät viil saistaq laskma
+oluq sai sepäne seod ei võiq juvvakiq
+Olut naksi ma juuma Eestin.
+oluq pandas pudõlihe
+umaaignõ väkev kultuur nakas alla käümä
+uma ala meistre
+uma ala kõgõ parõmbaq
+ummi asi külh lepüseq
+umavaihõl
+muud kergehe palama minnäq
+uma vannusõ kotsilõ viil küländ kõpõ
+Umas edimädses viikingisõidus om "Helga" valmis.
+Uma esitüskunsti publitsiirmisel sünnüse mitte peris tavalidse, mitma žanri piiri pääl saisva välläandõ, nigu näites "Viie pääle", kos luulõraamatu vaihel asus laulõ ja luulõtuisi segäplaat.
+uma pannus pidi olõma 20% kõgõst projekti rahast
+tä õnnõ unistas inemiisi uma igävä jutugaq
+uma esä takast varastama
+umajago huvitav lugu
+Ummi seldsiliste setokiil ́se jutu kullõminõ ja peräh arodamine.
+umakapital om 3 millonit minkast raudhääd om 25 millonit kruuni
+umahää
+täl olõ-iq kombõs umist plaanõst kõnõldaq
+Just uma kiil ja miil tegevä ütest rahvast rahva.
+umakeelidse tiatri võidukäük
+umin kiron and tä reisi pääl nättüt sõbrolõ edesi
+Uma kodo, Karjakülä puult oll kuulda lahengularmi.
+uma elämine and julgust
+uma tiidmise perrä
+Kiirabi ja pritsimiihiga om joba säändit häti olnu ja inemise pelgäse, et sama või tulla ka politseiga - ütte juttu tulõ mitu kõrda seletä, selle, et ku liinamiis kotust tunnõ-i, suunas tä kõnnõ õks Võro politseile tagasi.
+Hindä elost NSVL-n ma tiidse, et mullõ sukugi nii väega es istu kõgõvõimulinõ kõrd.
+Uma kuvvõnda keväjä tulõki pühhä pidäsi Vidrik välän lumõsulamisõvii lumpõn.
+Umal aol oll tuu kimmähe üts illos kirätarbidõ karp, kon sisen olli tindipott, kuiotuspaprõ ja muu, midä vaia.
+ummajoudu
+uma meele perrä kujondõt kodo
+Ummamuudu nalakas lugu jo, selle et ma ei olõs ilman usknu, et ma nakka peränpoolõ õkva tuun riigin elämä!
+Ummamuudu oll tuu eski häste, selle et ma olli harinu ütsindä olõma.
+es hooliq umast naasõst hiile noorõmbit
+umast naasõst om tä noq periselt eräle
+saa aoluu kipõstõ selges
+mõist inäb- vähäb õigõhõ seto keeleh synno väll ́ä üldä ́;
+pere hindäle massina
+sai õdagukoolin keskharidusõ
+vara ümbrejagaminõ
+umanik pitsitäs tüütäjide seest viimädse vällä
+ummi õiguisi kaitsminõ
+ummamuudu inemine
+esiqmuudu inemine
+esiqmuudu värmingugaq
+Ummi perisvanõmbidõ jälgi ma otsõ kah, sai teedä, et ma sündü Adõge-Halli külän Karatšai-Tšerkessi autonoomilidsõn oblastin, et mu esä oll sündünü ukrainlanõ, imä poolakõnõ, a kokkovõttõn olli nä kubani kasagu.
+umalõ perremehele truu
+Uma rahva, usbekkõ pääle mõtõldõn halgahtasõ mullõ miilde kats mõistusi juttu.
+umas saanuq kotussõq
+läpe-iq hapadaq uman kotongiq
+sai pettüsegaq hindäle hulga rahha
+{kiil} umakäänüseline tüvi
+umakäänüs
+umast ullusõst lätsi vargilõ
+Hindä suurõs imehtüses, ku tä järgmäne päiv tõisi tüütäjidega juttu ai, tull vällä, et ütski eestläne es olõ tarvitanu umma taksorahha kodosõidus, a kõik olli kodo joudnu ütistranspordiga.
+uma sälätagodsõ piät puhta hoitma
+uma talo oll Andresõ kõgõ suurõmb suuv
+hindäkeskedseq pahandusõq
+Umavaihilitsin seltskunnõn om nallatõn laultu "Ruitlanõ olõ ja Ruitlasõs jää", mitte "Eestläne olõ ja eestlädses jää".
+Umavalitsuisi all saisva rahvamiilits tulõ avaligu kõrra alalõhoitmisõs aigo viitmäldä ello kutsuq, niisama ka kodanikkõ hindäkaitsõ ütisüseq liinan ja maal.
+umblõq nöps ette!
+ummõl karmanilõ paiga pääle
+ummõl tutvilõ ilma
+Ummõlusõ olli lajalt vallalõ kärisnü ni kõik rõiva kohvrist vällä sadanu.
+ummõlusmassina vänt
+ummõlusõmassin võrisi perräjätmäldäq
+ummõlus om vallalõ aronuq
+ummõlustarõ
+Ummõlustüü tetti käsitsi, pakladsõ niidiga, lihtsidõ nittega ja vähätsiide lõikidõga, nii et pallo matõrjaali kaoma ei läässi.
+kokkoumblõmisõ jago
+Ummõhtõ mitte kõik.
+Ummõtõ om es ́ki sääl ütte-tõist hirre-eihtüsest alalõ.
+ummõtõ üts kimmäs ammõt!
+Munaruug vaarapiimägaq
+Täüdet munaruug kohopiimäga
+Munaruug singi ja juustoga
+Täüdet munaruug suidsuliha ja juustoga
+om kõgõ avvumiis olnuq
+no või õks mõni inemine häbemäldäq ollaq!
+om libask pini muguq tiiras õnnõ jalgo ümbre
+tsompliganõ
+om asjo midä saa-iq andis andaq
+Om arvadu, et sann om niisama vana ku inemine esi'.
+om sääne häbemäldäq inemine
+om hindäle väega uhkõ auto ostnuq
+om hinnäst jälkiq täüs tõmmanuq kuradi põrss!
+om mitundmuudu magõhusõgaq puuviljo
+om illos pääle kaiaq
+om tulipunktin
+Õngõ Enn.
+ku õngõlatti tirgutat liigutat süütä
+õngõmeheq käveq järve pääl kallo püündmän V kalal
+õngõnöörä pundard and tükk aigo vallalõ arotaq
+õngõnüür läts kiirdo
+õngõlatt util
+kalamiis passõ õngõkorki
+ungits kotist pildimassina
+om ohon
+Põnnev om taa, et katsõtusliku futuristligu kirändüse edimädse tutvustusõ tulõva õkva Lõunõ-Eesti kiränike kaudu. Väiku algatus taan tsihin oll jo ilmasõa algusan kogoteos "Moment" (1913) ja "Roheline Moment" (1914), kon kandvampist kirändüstegijist astsõva üles Henrik Visnapuu ja võrokõsõ Marie Heiberg ja Richard Roht.
+om õks
+Om ilmselge, et kõik elläv käü kokko ja tugõ ütsütte.
+mitmõsugumaidsi viko om vällä tulnuq
+om hulga teedüst
+Om loomuperäline, et võromainõ tagaplaan muutus mitmal kiränigul tähtsäs 1960. aastist pääle vai viil ildampa.
+om joba kolmandat päivä sirakun
+veitse ilda om joq
+om jo terve aastaga tüüldäq elänüq
+tuu om jo teedäq et tä käve sääl
+om jo
+hink-hänk ei ütleq midägiq
+Om kats esi asja, kas sa teenit hotellikülälist, kelle olõt esi vällä valinu, vai pandas sinno saisu, kon sa olõt tuus tiinmises sunnit.
+om umadõgaq ruan
+tulos tulõ
+om terve elo olnuq spordi man asalinõ
+kassuvhädätohtri
+Kokku om säet suur fotodõ andmõbaas Karula rahvuspargi huunist, vällä om ant voldik vannu huunidõ kottalõ, uurit om aoluku ja kokko säet kultuuriperändüse hoitmisõ kava.
+om korgõ kotusõ pääl
+om külh
+om kumaruisi mõsukausi kotsil
+kirotusmassina tsoksnat om kuuldaq
+ei massaq olõ-iq jovvun
+om midä märkiq
+om mändsegiq tükü tennüq
+jako miihi
+om mitu viit kuis taast saisost päsedäq
+om mõttihe süvähünüq
+olõ iks ma mudsu man va
+Hääd tulku mano, veidemb pahanduisi!
+õnn olõ-iq rahan
+õnnõs olõ-i nää väega
+siski tuu päält hädäabinumbre võtse
+õnnõs nakas mu agõntuurileping otsa saama ja tuun mõttõn trehväs õigõ aig.
+õnnõs tull' jõgi egä kõrd vasta
+õnnõ kuulsust vabahust parõmbat tüükotust ja ello ihkama
+Õnnõlik juhus.
+rõõmsa näogaq
+Õnnõsuuvminõ sünnüpäävälatsõlõ
+õnnõst segi
+kõrdaminemiseq tegeväq tundõ parõmbas
+kõrdalännüq ostminõ
+kõrdalännüq ettevõtminõ
+õnn et laelamp alla es sataq
+hallõ elo
+kurvalinõ latsõpõlv
+kahos jäi ma haigõs
+õnnõtusõ põhjusõq tulõ selges tetäq
+õnnõtusõn sai üts inemine hukka ja kats saiq vika
+õnnõtuisi om rassõ ette ärq hoitaq
+õnnõtus
+õnnõtus juhtu jalamehe hoolõtusõ peräst
+õnnõtus võtt meilt esä
+nii külm om et hopõn nakkas jalgo nõstiskõlõma
+Om vanõmbit ja om peris seo ilma aigu tettüid asju.
+jala vällä sikuta
+Om olõman akrüülvärmipuu, om olõman guaššvärmipuu, juusk vesivärmijõgi.
+Om olõman õlivärmipuu.
+Om olnu kraamja.
+om uma mehegaq kolm last tennüq
+om uman sõiduviin
+om uman sõiduviin
+om uma tüügaq marumuudu rahu
+ommaq umavaihõl kimmähe ütistedüq
+omma' orava', tsirgu' ja kusikuklasõ'
+om tävveline hääuskja
+om pia valgõ
+om väega täpsä inemine
+"Om saanu traditsioonis, et noil aastil, ku peetäs võrokiilne laulu- ja rahvapido, tegevä' Moisekatsi Elohelü ja Uma Pido ütistüüd.
+om üles pant
+Kas tuu om tõbi? Kas tuu om külgesündünü' vai sünnütäs tuud pisiläne, viirus? Kuis tuud arsti'? Kas tuu vasta om olõman vaksiin vai piät, ku olõt tõppõ jäänü', õnnõ rahun uutma, kooni' tegünese' antikihä' ja tõbi üle lätt?
+kas seo om õigus miä lehen kirot?
+kos om lugu!
+om seo kihla inemine
+tä om sääne puululli inemist miä sa täst tahat
+Soovitami, et inne vastamist tetäs veidü uurmistüüd, näütüses küsütäs tõisi opilaisi käest vastussit, salvõstõdas kooli kodolehe päält vai kroonikast vai filmitäs mängõ.
+om sportlasõtii kõgõ korõmban punktin
+Süänd lämmistäs köüdüs, et Ülle juhitu folklooriansambli nimi om just "Käokiräs"," ütel festivali pääkõrraldaja Needo Ülo mano.
+külh sul tahtus tan man müssiq
+kas sa usut esiqhindä sisse?
+om sul viil mõni võlskus tagavaras?
+Om su rattal midägi vika vai?
+om minegi pääl
+ommaq suurõq sõbraq
+om suuroppus pihtä naanu
+külq om täämbä hõru ilm om nii külm ja selge!
+Om teedä' 9 sorti mõtsakuklaisi, naist 4 - palukuklanõ, arukuklanõ, kahrukuklanõ ja liivakuklanõ - omma' kaitsõ all ja Eesti Verevän Raamatun.
+Om teedä-tunnõt ja läbielet tõtõasi, et tudõngi elo olõ-i kerge ja ei käü õnnõ kooli ja kodo vaihõl, a käänd küländ sagõhõhe sisse ka tii pääle jäävihe baarõhe, kõrtsõhe, ja seldsimajjohe.
+om tedä kiususõ peräst kohtulõ kaivanuq
+tege sporditüüd
+Teil sugulaisi om, kiä saksa kiilt kõnõlnuq?
+Om sääne tunnõ', et tä immitses mu iho tühäs.
+Om sääne tunnõ', nigu sa oodasi' mu' puult kriitikat kulla kotsilõ, tuu jaos, et sõs ülendä' mulda, Imäkeist Maad, kost kõik elo võrsus.
+om tunnõt ka välänpuul
+Onu Gynnar ost är, hää hinna iist.
+tii-iq vällägiq
+om üts põrsapräll taast saa no määne tsiga
+om üts vana toto
+unolõ halgaht miilde et tä piät varra üles tulõma
+om perämäne aig naadaq kodo minemä
+Lell oll kõik kõrda ajanu.
+umamehepoliitiga
+Om urbanipäiv ja kõik nakkas luuma.
+om tulitsõlõ vahtsõnduisi vasta
+pidä väega häste vasta
+om vii ja leevä pääl
+viil om mõni toimõndus inne ku saa naadaq küllä minemä
+om vihast lahki minemän
+Eski ku lauluteksti olõ-i sukugi muudõt, muudõtas meeleollu, esitüsviisi vai konteksti, et saia nalja; näites lauldas perädü kõvastõ ja võlssi, võetas koomilitsi žeste ja poosõ.
+myist kynõlda tõõsilõ kodokotsõ väärt paigost;
+õdagunõ ja hummogunõ üü
+om tutvidõ puul üüd
+sisask ja piho tulõvaq sõs ku urb nakkas lahki minemä ja leht puuhtõ tulõma
+Ööbiksaare palkmaja ehitaja omma päält paarikümne aasta palgest majju ehitänü ja koranu tarkuisi - om, midä tüütarõn tahtjaile näüdätä ja kõnõlda.
+Ööbikuoro keskusõn om keskhummogunõ tsõõriklaud pannkuukõ ja Võromaa suvõtegemiisi tutvastegemisega.
+Magamisasa', kuntimüüdä rõiva', hügieenitarbõ' ja muu' isikligu' asa', midä laagrin kolmõ päävä sisen vaia lätt.
+Üüd ollimi Sooru järve veeren luudusõ poolõst väega ilosa kotussõ pääl.
+ollimiq kõrvalidsõn küläkesen üüd
+oodõt asi
+Oodõtas käsitüülisi, turismitegejit, kalamiihi ja kõiki tõisi, kiä hindä sisen keväjäst armastust herätä' tahtva'
+Osa võtma oodõtas sanna- ja kohaligu kultuuriperimüse huviliidsi, kiä tahtva teedä saija suidsusannakombist, tarkuisist ni tervüse praavitamisest sannan.
+Oodõdu' omma' kõik Vana-Võromaa naisi-, miihi- ja segäkoori', suurõmba' ja vähämbä' laululatsõ'.
+Oodõt omma' koorisääde' joba olõman laulõlõ ja peris vahtsõ' koorilaulu'.
+uutmaldaq hää tullõm
+üüq ommaq jo halladsõq
+suurõmere pääl tegünüq suurpöörüs
+maavereväq majaq
+võeh kuis ma kodo taha!
+vai-vai ku suurõs sa olõt kasunuq!
+Kakk ikk raah,
+Kakk ikk raah.
+üüse või viil hall maaha tullaq
+üükülmäq ommaq siin hariliguq
+üükülmäq häödiq mitmit häiermit
+üükülmäohon kasvoq
+üüse tetä-es määnestkiq trandulit
+hõi muistidsõq vägimeheq!
+Onnilõ miildüs väega nukutiatri."
+Onni kaes pelgüisi herrä Pilvise karmanist vällä.
+tühäq sõnaq
+hämmär üü oll täüs salahusõ hõngu
+Õ (õ) om ladina kirä täht, miä om saad o-tähest diakriitilidse lainõmärgi (tilde) abil.
+Võeh, tuu tunnõ', et ku õnnõ muld hambidõ vaihõl krõgisnu'! Mullapalavik? Tohtri ütel mullõ, et mul om ravva puudus.
+üüses jäiq laivaq reidi pääle
+üüse om pümme
+üüse ai hamba üles
+üüse trummõldõli vihm aknidõ vasta
+üüse tull kävvüq latõ vahtma
+uut pikin silmin poiga kodo
+uutjaq suikvaq saina nõal
+uutja
+oodaq kül seo asi esiq ärq säädüs!
+oodaq nikaguq kohv ärq lauhtus!
+oodaq kooniq ma tulõ!
+oodaq kooniq tä veripudsajaq maahaq aja!
+Oodaq, ullpää!
+uutmaldaq küläliseq
+uutmaldaq välläminegiq
+uutmaldaq naas tä pään luuma vahtsõnõ mõtõq
+Uutmalda ilmus Kaspari 2. sündümisepääväs vällä Paul ja ütles, et jätt uma abikaasa maha ja tahtnu, et Siret üten Kaspariga tulõsi elämä Pauli vanõmbidõ mano, Mustamäele.
+äkiline kuulminõ
+Oodami är' lavastaja valimisõ tulõmusõ' ja kuun lavatsajaga kujondami lõpligu kava," and ́ Uma Pido muusikatoimkunna liigõ Lindali Kalev edesi toimkunna mõttõ', "Rahva arvaminõ om no' teedä' ja tuuga arvõstadas kimmähe, a ku lavastusligu kontseptsiooni jaos om vajja, võidas telli ka mõni vahtsõnõ laul vai sääde."
+Oodami ettekandit teemadõ pääle:
+Oodami kõiki söögi tegemise ja pakmisõga köüdetü huvilisi. Pallõmi hindä tulõkist ette teedä anda: irdakurak@gmail.com
+Laagrihe oodõtas 8-16aastaisi opilaisi, kiä tahtva' võro kiilt mano oppi' ja perimüskultuurist inämb teedä' saia'.
+Näütüst saa telli tinavaasta keväjes ja sügüses, a oodami joba ka tulõva aasta pääle kirjapanõkit.
+oodamiq noq ku tuul vähä tasahus
+Egäst latsiaiast vai koolist oodami ekkä vannusõrühmä ütte ütsikut esinejät vai kooni 4-liikmõga rühmä
+uutminõ nakkas joba väsütämä
+ooda kodo tagasiminekit
+oodaq noq!
+oodaq seeniq kooniq ma tulõ!
+oodimiq pia puul tunni bussi
+oodimiq kuna vihm perrä jääs
+oodi järgmäst trammi
+Oodi viil üte päävä ja et maimõ jäi vanõmbidõ ümbre kõrrast veidembäs, sõs tei tõistkõrd pruumi, loodussõga, et vaest 10 päävä vannusõn nä joudva no esi toimõ tulla.
+uut tuu viimädse ao ärq ja sis läts
+oodaq tsutikõsõ!
+oodaq kipõn!
+Ooda vähäkene, õdagu või viil lummõ kah sadama naada...
+oodaq vähä!
+uutminõ lääsiq väega pikäs
+oodussõs pakuti võidu-leibä
+Hõds'usuu' omma' Õdri järve, Kaadsijärve, Küüdre järve, Viitka järve jt. järvi veeren.
+hõdsosuu
+oodus lää-äs täüde
+üüvaihtus oll kümnest õdagu kuvvõniq hummogu
+toimõnd suuri nummõrdõgaq
+kuulmeistre jovva-iq ka kõgõ kõiki latsi perrä kaiaq
+kuulmeistre hoit klassi vaossin
+oppaja olõk
+oppaja läts klassist ärq
+oppajal om terräv silm näge kõkkõ
+Oppaja Maaja iistvõttõl om võro keelen üles astut kõikvõimaligõn paigun, nt maakunna latsiaidu juhtõ nõupääväst nikagu Põlva maakonna Aasta Imä tenoüritüseni.
+oppaja oll latsilõ ilmarmuldaq
+oppajal olliq kimmäq tahtmisõq
+oppaja otsus võeti rõõmugaq vasta
+oppaja kavats ärq et ma hoia hindä kõrvalõ
+oppaja piät väega pallo joudma
+oppaja jagi latsõq vannusõ perrä rühmis
+oppaja pailats
+{m} oppaja-aastagaq
+oppaja tekk kurja hellü
+oppajidõ tarõ
+oppamisviis
+opas latsõlõ õgasugumaidsi vigurit
+Koolitõt Eesti Selts
+koolitõduq meheq
+oppusõgaq V tark raamat
+opp mõõgagaq vehklemä
+opp õigusõ aoluku
+Opmiseraamat ja tüüvihk opjilõ saa valmist 2007. a. sügüsest.
+opiraamat om jaet kümnes päätüküs
+opiraamadu mano pruukõq teedüsraamatit!
+Parhilla ́ opmisõst ni oppamisõst raamadud olõ-õi ́.
+Koolilat ́s:
+Opja:
+opilanõ sai ildasjäämise peräst märküse
+koolilatsõq naksiq markõkorjamise vasta huvvi tundma
+latsõq tegeväq ülesandit
+Opilasõ juhõnd
+koolilatsõl ommaq väega hääq tiidmiseq
+koolilatsõ reisjä teedüstäht
+opilasõ üleminek tõistõ kuuli om mõnikõrd rassõ
+Opjide kirätõie keeleperäline ülekaetus.
+koolilatsil om joq küländ pallo koolitüüd tetäq
+opilaisilõ ja pensionäärele om hind odavamb
+koolilatsi piät mõistma ütekaupa kaiaq
+opilaisil om rassõ tüüd löüdäq
+Koolilatsi käest om perimüst kor'at sääntside sammu ettevõtmiisi abiga 1920. aastist pääle.
+opilaisi ütiselämine oll koolimaja siibhuunõn
+Opjide tüüdõ kogomik "Mino Võromaa".
+koolilatsi töie konkurss
+opi sõsara härgütüse pääle kudama
+Opitas uma käega kamma tegemä - egä lats saa kohviveskin terri esi kamajahuss jahvatada.
+Opitass vilju ja söögiriistu võrokiilsit nimetuisi.
+Õppus om massulda.
+Kursusõ tulõmiq: Kursusõ läbitennüq tundvaq võro keele päämäidsi tunnussit ja säädüisi ni tiidväq lõunõeesti keele kujonõmisluku ja täämbädse päävä saiso.
+Kursusõ tulõmiq: Kursusõ läbitennüq tiidväq lõunõeestikiilse kirändüse aoluku ja edenemistsihte, tiidväq tähtsämbit lõunõeesti kirotajit ni näide loomingut.
+kooliaastak alostas süküskuun ja lõpõs piimäkuun
+opiainõq
+Opi- ja matkaraa' omma' vallalõ kõigilõ küläliisile.
+Oppaja Mart Velsker
+Oppaja Sulev Iva
+Tutvast saaminõ paigapäälidside kultuuriinemiste elo - ni tüükotsidõga, kotsõpääldside perimüste kotsidõga.
+Rahvusliku käsitüü opipääväle oodõtas Võro- ja Põlvamaa tütärlatsi ja poiskõisi tüüoppusõ oppajit ja kõiki tõisi huviliidsi.
+tüüharotus
+opmisõ aol
+Opirada alostas muusõumikooba mant ja käändeles läbi valgõ pedästiku.
+Opiraa'
+opminõ nakkas pääle katõ nädäli peräst
+oppamine käve vannamuudu edesi
+opmisõst prii aig
+opminõ käve eesti keelen
+opminõ om koolilatsõ tüü
+opminõ om tälle rassõ
+olõ-õs tuud miä olõssiq pandnuq opma
+Kiil taht kah opmist.
+Opnu karakõrraldajas.
+opõmiq selges kolm lätikeelist lausõt
+oppõ viisi pääle
+silmäpetüs
+pikäsilmätsihik
+nägemistrikiq
+Mõistlik läbikäümise aig: 2 tunni
+Mõistlik läbikäümise aig: 3-4 tunni
+pihlõtsit rõivit panti vanast pallos
+orassõq läpähtüq paksu lumõ all ärq
+oras halõtas
+Orava jäleq lumõ pääl Foto: Kristian Pikner
+Orava karv või ollaq Eesti esiq paigon esiq värvi: Saarõmaal om tuu inämbüisi hallikamb, suurõ maa pääl verekämb.
+Oravi kooli algatusõl naati näide valla aolehen avaldama latsi vaimukit võrokiilsit kirätöid.
+Orava kooli latsi- ja mudilaskuur om Maaja Glaseri iistvõttõl laulnu kõigil Uma Pidodõl.
+Orava kooli opilasõ saava piä egal võro keele ja kultuuri ettevõtmisel kittä - näütes 2016. aastaga võro keele ja kultuuri olümpiaadil sai 8. klassi arvõstusõn 2. kotussõ Getter Dolgošev.
+Orava Kuul om ainumb Vana-Võromaal, kos kõik opilasõ 1.-9. klassini opisõ võro kiilt.
+*Orava Kuul
+Oravi kuul sai Hindätiidmise avvuhinna ka 2012. aastagal.
+Orava nägemine ja kuuldminõ om väega hää ni tä pakõs ärq vähämbägi harinõmalda mürä pääle.
+Orrav andmõbaasin eElorikkus
+Orrav ehk harilik orrav (Sciurus vulgaris) om orravlaisi sugukunda kuuluv jürräi.
+orrav lipsas vana kuionu puu oosõ sisse
+orrav om käpe eläjäkene
+orrav purõ pähkmäst
+ordeni kandmisõ kõrd
+hõrilameistreq Kriisaq
+hõrilamuusiga pidolinõ korgus
+hõrilaq mängeq edimält põhiviit ja perän mängitüisi
+hüdsäsnikkeemiä
+sisemäne vastaolõk
+roho vastavõtminõ
+elolinõ piätkiq vanõmbas jäämä
+iho iälidseq muutusõq
+kihä vastapandminõ haiguisilõ
+Organism tundsõ halva, liha nakas halutama.
+tsihti kaotama
+Orienteerumisen
+tsihilöüdmisjuuskminõ tsihkõlõminõ
+oraq pästetäseq hahilist
+oraloomugaq inemine
+hellä hingegaq poiss
+hellä hingegaq
+kirjämä kirotama
+pehmegene mahhe tuul
+hell kaeminõ kerge naarahtus
+jalasäädmistall
+oropõhan mässel kipõ joosugaq jõgi
+oron häitseseq toomõq
+"Osa kotussit jätämi' ka vällä ütlemäldä'," naard festivali ansamblide päälik Laube Kadri.
+osa eihtüskivve läts kõrvalõ
+osalausõq
+Tüütarõdõn ja oppuisil saa kütta sanna, tetä vihto, lihha suidsuta, oppi tarkuisi sannan tohtõrduisist, uuri sannu ja sanna eihtüse kuntse. Pidoõdagul saa ütenkuun laulda-tandsi Lõunõ-Eesti muusikidega.
+Tulõ tüürõivin, selle, et tüü oppas.
+Osaliisi käest oodõtas, et näq ütlesiq vällä, miä näil süäme pääl om.
+ossa saama Kuninga Kuninglidsõst vastavõtmisõst Võromaal Kiislovah, 6.-7. hainakuu pääväl alostusõga kell 15.00.
+Sannuhe saava neo, kiä omma kipõmbahe jõudnu hindä ette kirja panda. Kotussit olõ-i pallo.
+Massu ei küsütä!
+ossavõtminõ
+osa tsirkõ leiq pargist eräle
+Osalidselt om toonanõ setodõ tegutsamise muud iinkujos säidsekümmend aastakka ildampa asõt löüdnü võro kultuuri vahtsõstsünnüle.
+osast õigõ osast võlss vastus
+Osalt tulõ kulunõ kõla sakõst pruukmisest vai ütlejä küündmätüsest.
+Osalt võiva õigõ sõna võltsilt kõlada tuuperäst, et naid om pruugit ka võlsmises.
+Osalusprojekt "Kamakõrd" om mõteldu kõgepäält Vana Võromaa, a ka tõisi kuule 5.-7. klassi latsile, selle et 5. klassi eesti keele ja muusigaoppuse tunnõn tetäs tutvust regilauluga, 6. klassi aoluun vana-aoga ja 7. klassin keskaoga.
+Osavõtumass 5 eurot.
+tõõsõ jao maa pääl oll kesev tõõsõ pääl kardohk
+Osa naist asjust om peri Valga muusõumist ja Eesti rahva muusõumist, osa paigaliidsi inemiisi käest.
+ütsjago perrest eläs siinpuul tõõnõ tõõsõlpuul merd
+osa soid tetti nurmõs
+osakäänüs
+osaht haigõ jala ärq
+tsusidu hüürläsepesä hünnin
+osa rahha tulõ riigi käest
+häste tett trikk
+hää jutumiis
+taidsa miis tekk tüüriisto parõmbas
+Uuri uma kandi aolukku, panda ta kirja ni kynõlda tääst tyisilõgi.
+ossa võeti himogaq
+Osavõtmine seto keeleh peetü as ́jost: nigu umaluumise võistlusõ ́, Seto muinasjutu päiv, leelopäiv; kävvä ́ külapidosil (kirmaskidõl), niisaandõ kerigopühhil, sääl etteastminõ
+Arvõq masmisõ kinnitüses saadõtas lakja 25. süküskuu pääväs.
+hulga osaliisigaq valimisõq
+kavval petmine
+taidsa sepp
+täpsüsemängoq
+myist kynõlda seldsiliste setokiil ́dsist kirätöiest;
+myist inäb- vähäb seto keeleh kirodada;
+mõist häste tandsiq
+mõist häste võlssiq V pettäq
+myist luku pitä ́ umast kodokotsõst, timä üle uhkõ olla ́;
+mõist ilmamärke tähele pandaq
+mõist esiq hindä iist kostaq
+myist tarvidada setokiil ́dsid raamadid;
+myist seto keeleh kirodada lühkut jutukõst.
+mõist korvi kutaq
+mõist läbi hambidõ vilistäq V villu aiaq
+myist loetu raamadist miildejäänü ́ ni ummi mõttid seto keeleh selgehe tõistõlõ edesi anda;
+myist kyrralikult lukõ ́ seto kirja;
+myist lukõ ́ lihtsäbät setokiil ́dst kirja;
+mõist lukõ ́ seto kirjä;
+mõist mitmõsugumaidsi tüüriisto pruukiq
+mõist naisigaq makõtaq
+myist õigõhe vällä ül ́dä ́ setokiildsid helüsid;
+myist ummi märgotuisi edesi anda seto keeleh;
+mõist nii hindä ku tõisi üle naardaq
+mõist poola kiilt
+myist kynõlda seto keeleh umast kodokotsõst - Setomaast;
+myist saia ́ setokiildsist kir ́otustõst hinele tarvilist;
+myist seto keeleh edesi kynõlda loedut vai kullõldut;
+mõist vastada setokiildside küsümistõ pääle;
+mõist vaiõldaq
+myist löüdä ́ tähtsäbä ja tetä ́ hüä plaani reismisest Setomaad pite.
+- mõist vällä üldä' võrokeelidse sõna "lõhmussõhäitsmetsäi".
+myist vastada lihtsile setukiil ́dsilõ küsümistele ni esi ́ küsüdä;
+mõistmaldaq tarvitaminõ
+Oskaril vunts joba naard
+eräalakiil
+hää lüük
+mõistja tüüline
+õigõ valiminõ
+eräalasõnavara
+mõistmist kullõjat haarda' ja uma jutt tälle arusaadavas tetä';
+osoonimulguq
+ostat hulgaviisi saat odavampa
+Ostami ja möömi mälehtüisi.
+ostamiq üte jürjenitutu!
+ostaq odavamb raamat!
+osta' rahvusparki tutvustajit teedüsmatõrjaalõ;
+Ostaq viinerit kah.
+ost hindäle läükelejä silmäkarvavärmi
+ost kalli kaska
+ost kats plokki suitsõ
+ost kaska odavahe
+ost reisi päält ekäsuku puti-pati
+ostjaq juuskvaq leti ette tsähälikku
+ostminõ ja müümine
+ostja
+ostja kaubõl müüjägaq hinna peräst
+ostussin
+ostussist
+Ostmine ja müümine, vaihtamine.
+Ostsõt vai?
+ostimiq poodist paki petti
+osti hindäle kotussõ
+osti sahkrimoori käest olt
+osti kullasepä käest sõrmussõ
+osti musta painu laadu päält
+osti paki iirissit
+osti puul killo luiõldaq lõhekalla
+osti reisi päält paar postkaarti kah
+osti rõiva jaos painu
+osti prundsi jao rõivast
+osti taa hinele mälehtüses
+osti taa kuhti pia ilma iist
+osti seomõsumassina perrämassu pääle
+osti turust vislamarjo
+osti vagivahtsõq valgõq tennüsseq
+ostmishullus
+ost-müük
+ostmisullus
+tiiq mullõ üts hüätego!
+nä��däs napogaq mõtsa poolõ
+O tähendäs hapasnikku
+kesvist tetäs suurmit kruupõ ja jahhu
+ots tõmmas kipra
+ärq jäämä
+otsa lõpma
+otsa saama
+läbi saama
+otsa saama
+otsast otsaniq täüs kirotõt papõr
+ilmlõpmaldaq pikk tii
+õkvaütlejä naistõrahvas
+õgvõmbahe õgõvampa
+õkva- kauduvalimisõq
+õkva halvastõ olõ-iq tälle kiäkiq ülnüq
+mi võida puul tunni ku õkvatiid läämiq
+õkvaköüdüs Berliinigaq
+õkvasaadõq
+õkva üle nurmõ
+mõts om õkva vasta
+hoobis vastapiten!
+ots elon umma kotust
+ots hindäle etembät tüükotust
+ots hindäle puhkusõ aos kotussõtäütjät
+ots hindäle vahtsõt pesäpaika
+ots kortinat
+ots mäeküle päält jalalõ pidämist et mitte alla nilvõstudaq
+ots kohe takanajajidõ iist paedaq
+ots prille takan
+Otsõn tuud kokkosaamist, las muld vaos kullalõ pääle, värm tuud, käkk tuud, tege tuud seos, tõõsõs.
+kaeq no hindäle midä parõmbat sälgä!
+otsiq hindäle midä süvväq!
+otsiq hindäle määnegiq aoviidüs!
+otsja
+otsiq kõik nulgaq-kolgaq läbi!
+otsiq joosukotus vällä
+otsminõ lõpõtõdi ärq ku pümmes läts
+otsi miihi kiä mõistassiq kirvõtüüd tetäq
+otsi säänest tüümiist kiä
+Otsi'
+otsiq seolõ lukulõ vastaja võti
+otsõmiq kõik ümbrekunna hoolõgaq läbi
+ma otsõ istmisõ jaos kõrvalidsõ pingi
+otsõ luudusõst ütsindäolõmist ja rahhu
+tuurakallaq otsõ kaonut sõrmust
+otsõ parõmbat poosõt
+otsõ käkmise kotust
+tahet V otsit teedüs
+Otsidi mitmasugumast tüüpi loominguliidsi stsenaariummõ.
+ots om käbrän
+otsa iin oll häötüse märk
+otsmanõ akõn otsaakõn
+otsust ärq tegemä
+olõ-iq teedäq mis taa otsussõ takan om
+otsus jäi täütmäldäq
+otsus oll hindäperi tett
+kaes inemist timä tekõ perrä
+Mi otsusti, et poiss tulõ pistü aia, ja ku mi püvvi timmä ummi olgõ pääle tukõ ni üles aia, naas tä vahtsõst ossõndama, a tuu oll joba hulga sandõmb sais, selle et sõbõr es tunnõ inämb õigõlõ maad ega ilma.
+Otsustimi sõita Kaukaasiahe, Sotši lähkohe.
+Otsusti sõski toro vasta võtta - monotuunsõ tooniga.
+Otsusti tetä umast pinist pildiseeriä, oll jo teedä, et timmä väega pikält inämb ei olõ.
+otsustaja laheng
+Ott Kaasik ja Verska Muusikakooli viiuliopilasõ'.
+Tänagu Ott uma kaardilugõja Järveoja Martiniga.
+Tänagu Ott om 2019. aastaga maailmameistre autorallin.
+Tänagu Ott (Ott Tänak, sündünüq 15. rehekuu pääväl 1987 Kärla vallan Saarõmaal) om Eesti rallisõitja.
+jälle film hirmsa raamat
+perädü rikas miis
+Välän võtt tuul tuurõ üles ja egä silmäpilksahusõ pääle rägisese aknõklaasi.
+välän kuios mõsu parõmbahe ku tarõn
+välän om peris lämmi
+Vällän opminõ om põnnõv! Koolitunnin opitu miildejätmises ja/vai tävveste vahtsõ as'a selgessaamises om Karula rahvuspark õkvalt õigõ kotus.
+muro ja mõts halõtas
+ubina- apõlsiinikiilaq -tüküq -palaq
+ubinaq joba mädäneseq
+ubinaq sattõq ku sopsahti puu otsast maaha
+ubinaq olliq väikuq ja vaglatõduq
+ubinaq ommaq viil tuurõq
+ubinaq potsatuq maaha
+ubinaq puiõ otsan olliq joba kütseq
+muro nigu pürgätüs
+ubinaliblik
+ubinamahl
+ubinasahvt
+ubina- poisipoks
+uibiid piässiq hõrõndama ja noorõndama
+uibunõ
+külm om uibilõ pallo kurja tennüq
+uibut kasuma pandma
+uibuq häitsiq timahavva kõvva
+uibut tulõ lõigadaq
+uibulehti pääle om tuhaperä löönüq
+uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq
+uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq
+uibu om ubinit täüs
+uibunõ kaalaeheq
+uibu kruuni tetäs hõrrõmbas
+Ubinatrull vaniljehämmätüsega
+ubina süä
+ubinasüä
+UBINA
+ubinavagõl
+ubinavein
+upinments
+upin kõlbas viil süvväq külh
+ubinit sattõ puu otsast robinallaq maaha
+moro om muanõ ja aida iist asunõ
+paadimotor põkatas
+paadimotor põkatas
+tohopakk
+Paadisilla pääl.
+loodsigugaq sõitminõ püürdhäll ai latsõ süäme tülkmä
+loodsikun oll ütsainus miis
+tohknik
+pago
+tsopska
+päsemäldäq V kalõhtunuq joodik
+{kõnnõk} ulliskuionuq oppaja
+päsemäldäq V kalõhtunuq kuulmeistri
+taga tagja
+paakjanõ
+hädänupp
+ullhiitünüq inemiseq
+hiitünüq lambakari
+Nii katõkümneaastaganõ poiss tõmmas pää kergüisi kukrohe ja tegi keelega lapsvat hellü (miä tähendäs "ei") ni patsut kleepekidega poissi ola pääle.
+paarikümne mehegaq rüüvlipunt
+Paari minodi peräst, et mullõ meelerahhu tuvva, tull lindi pääle vällä paar miihi alospükse.
+paarinädäline ildasjäämine
+paari päivi peräst massa sullõ ärq
+Paari päävä peräst sai ma nätä tuud kavva igätsedüt pilti, kuis kalavanõmba pei vahti parvõ kesken, kon olli näide sada poiga.
+paarinsaan tuhandõn kodon
+paarikarv mängjit
+paarit märä puhast tõugu täkogaq ärq
+paariguq häiermäq
+paarihna eläjäq tsirguq
+paarildaq arv
+paarildaq luu
+Paari tunniga, vast esiki tunniga, oll alkohol joba veren.
+paar kanno tulõ ärq tappaq
+A paar kõrdo niimuudu aknõst vällä kaiõn jääs mullõ silmä üts vanadaam, kiä kõnd bussipiätüse poolõ.
+Paar kuid ildampa läävä noorõ paari.
+Paari päävä peräst olligi terve, ei tiiä kas tuust hussiviinast, a niivainii oll iin hummok lamba jäl karja viiä
+Paari päävä peräst sai ma näide käest uutmalda linnugipiledi Eesti.
+Paaris pääväs olli ma karaorjusõst päsnü ummi paistõduisi kässi ja jalgo peräst.
+paar päivi tull uutaq
+paar küsümüst mano
+nõiaväel päsemiq vangist
+päsemine
+Päsemine rassõst saisost om kulda väärt.
+pässimiq saari vaihõlt suurõ vii pääle
+saimiq värehtist nii vällä et kiäkiq es sekäq
+hädägaq pässi
+pässi johussõ läbi
+pässi maisõmaa pääle
+pässi niguq painu alt
+pästmiseparv
+pästeteenistüs soovit lumõtormigaq kodo jäiäq
+pästevest lasõ-iq vii ala vaodaq
+lask pini keti otsast vallalõ
+pästjä
+pästkeq minno ärq!
+pästmine
+avidi sõbra häbüst vällä
+paastmislaagri
+koronitsma
+pääsläne tsuklõs vii seen
+pääsläne ei pelgäq inemist
+pääsläseq näpsäseq kärbläisi lindamisõ päält
+pääsläseq nõglusõq laudaussõst sisse ja vällä
+pääsläseq vitsõrdiq traadi pääl
+päästläseq vipsahtasõq laudaussõst sisse ja vällä
+pääsläse pesä
+Loodsikuhe oll kinni jäänü lellä kott!
+torostama
+loodsikuhe lahmas vett
+paadikõnõ
+loodsik sais vasta tuulõlõ ja lainilõ
+kroobatanuq käeq
+paavsti joulusõnnom
+paprõ viir om tsäpeline
+paprõq saiq kõrda
+paprõtsäpendäjä
+paprõkorv
+paprõunik
+paprõlipak
+papõr tõmbas nesset sisse
+paprõask
+Paprõst as'a
+paprõ kura veere pääle oll midägiq käegaq kirotõt
+paprõ pääl asaajaminõ
+rahatähti trükütäs mano
+paprõdsõq nõnarätiq ommaq ütekõrdsõs pruukmisõs
+nalla V haussi ajama
+potiimänd
+pada om ärq nõõtunuq
+pada om tulõ pääl
+Pada
+"Padišahh ja aidnik" kõnõlõs, et ütskõrd sõit padišahh müüdä aiast, kon üts vanõmb miis pand parrahe kasuma persigupuud.
+padakott
+patronvõti
+müürmägi
+kalkkiveline merekallõs
+kalgikivist hoonõq
+tsehvegaq põll
+pliidalaut
+Üü ja päävä uuta ravitsõjat und, miä ei tulõ, ei tulõ, üüst üüni uutminõ; tuu lätt rassõs, pand miilt är hiitmä.
+Pääväst päivä olli' nä sõgõlnu' kipõ joosuga külmän jõõn muast liiva, luutõn rõbahta' kulla pilgahtuisi.
+Päävä lätsi, a sõs tä kõlist mullõ ja ütel, et tä tulõ mu mano üten uma tütre Pipiga, (kiä parhilla om nigu mu uma tütär).
+Päävä paistu tühä ni öiest sai kuurma.
+Päiv nakkas kell 10 Haani rahvamajan, kon sannaperre ja külälidse umavaihel tutvas saava.
+Kell 10 naatas pääle Urvastõ Seldsimajan kõnõlõmisõga, midä saiva teedä tinavaasta suvõl Urvastõ kandin sannaperimüst korjanu üliopilasõ.
+poslamasla
+Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada.
+päivä roit tä mõtsa pite
+Pääväprogramm
+pääväports
+Pääväst kae viil http://www.polvatalurahvamuuseum.ee/
+pääväst päivä lüvväs ülemädse kõrra pääl trantalit
+Päeva tähüstämine
+Opipäivä tugõ Vana Võromaa kultuuriprogramm.
+päävävalgõ
+Päivä vidä Arlet Palmiste
+võtimiq plääsi pääl päivä
+praatõ hinnäst rannan päävä käen
+päivilde käü tüühü öilde maka
+päävämäär
+päävävõturõivaq
+Päiv lätt edesi käügiga Ööbikuoro torni ja orgo.
+päiv jo puhetas
+Karapäiv sai varrõmb otsa.
+Päiv, ku meid kotost vällä sunnidi, oll hainakuu katõskümnes katsas.
+päiv om hukan
+päiv läts pikembäs ja üü lühembäs
+päiv kallus õdaguhe
+kurailma hää!
+saiapuut
+pekritüüstüs
+paoaastaq
+Pagolaskirändüsen paistusõ ka silmä mõnõ Võromaalt perit eestikiilse kiränigu, kinka loomingun om lövvet hoiakit ja teemasit, miä omma umatsõ võro kirändüsele.
+pagulaskiränik
+paoskõllõma
+hõelaq tiiq
+sant lugu
+pahanduisi tegemine
+pahanõma
+pahalik
+võhl inemine
+kuri hõel
+hõelaq arvamisõq
+pahandusõ päält kätte saad poiskõnõ
+sündmäldäq üllenpidämine
+pahepuul
+päähä opma
+mõhnliganõ piopesä
+pähkme koorõq
+pähkmäl om padi kuur
+pähkmävõiõq
+karvopooli kask
+torssunuq vanaherr
+pahkats
+purdsaht naarma
+purdsaht hõelahe naardma
+sülläs suust süänd vällä
+Paidra külä tulõtas mõtsavelle miilde
+pandminõ säädmine
+pand raha kimmävara pääle
+kotussidõ või mõni tsopsahus tullaq
+paikus
+paika pandma
+õigõ tõtõ
+päiv läükäs nii et silmist võtt pümmes
+päiv tull vällä
+Päiv ni kuu.
+päiv kirgäs
+kukukõnõ
+päiv helkäs taivan
+päiv helgäs hummogust õdaguniq
+päiv oll jo korgõn üllen
+päiv oll õkvalt nõsnuq
+päiv oll viil taivan ülevän
+päiv om jo korgõn
+päiv om jo madalan
+päiv om keväjäviiq tsirisemä pandnuq
+päiv om nii kuum et päälagi nakkas jo kuumõtama
+päiv paistus läbi undsõ
+Päiv paist lagipäähä
+päiv paist valusahe
+päiv kost vii vallalõ
+päiv läükäs nii et silmist võtt pümmes
+päävävägi tetäs kasvo seen keemilidses väes
+päävävägi
+päävä käen kannõtas mustõ prille
+pääväpaistõl om hää naid vanno kangiid koivõ peesütäq
+pääväjutt
+PÄÄVÄMINEK ́ (CAMPARI, APÕLSIINIMAHL)
+pääväminek
+pääväkruun
+päivliganõ hummogupuul
+pääväprilliq
+pääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe
+päävänõsõng
+Päävä liikmistii
+päävävarotus om meil kah nätäq
+päivä võtma
+päiv tege hoimatsõs
+päiv nõsõs hummogust
+päiv kai pilve takast
+päiv läts jumalihe
+Päivlik and meile valgust ja lämmind
+tast nukast lätt Talna-Tarto suurtii läbi
+Ütteaigu paikkundlik ja üle-eestiline Uma Pido
+paigalinõ inemine
+paigahoitjaq naasõq
+Päivlik hummok.
+päävä silmi helgeq
+painas niguq tsigan
+vaivaja mõtõq
+painussin
+painussihe painussilõ
+Säändse vaba olõki võit ka seoilmaaigsidõ võrokõisi iseloomu nukakivis panda.
+kangõ loomugaq
+painutusharotus
+paisõq rakastõdas ku esiq ei rakkõq
+paisõq vill rakõs
+paistus et kullõjilõ ettekannõq miildü
+Taaha perre ei taha' tita vist tulla'.
+paistus mu moro päält
+üles paistõnuq
+paisuja vatt
+päitseq päähä ravvaq suuhtõ
+Päitseq
+paalapp
+paa vang
+paast tulõ tossu
+pajat ammuskidsist aigõst
+lahut vanaaoliidsi asjo
+pai lätt urba
+painiids
+paiuoss nõrkus häste
+paiunõ
+paiuvitsaq andvaq häste korvis kutaq
+paiuvõso kõlbas küttäq külh
+kidsukülm külmät järve ärq kinniq
+külm om joq ubinit käpistänüq
+külm lüü triksi
+Päkäpikuq.
+iho om väke täüs
+lahenuq korbatanuq koorõgaq puu
+paki pääle ommaq märgidüq kaloriq
+pakkakõn
+raha seen om üümaja a olõ-iq süüki
+pakk kohvrit
+pakiq antiq kätte takastruumist
+hädäline asi sai kõrda aetus
+pakin om viil kolm suitsu
+pakmisõ massina välläandi om vaia suurõndaq
+pakmispapõr
+pakja
+pakku minemä
+pakminõ
+pakmist rahaküsümist võeda es vasta
+pakku oll proomit vajagaq lahki aiaq
+ma paki tälle kiutu kodominekis
+tekk illo
+pakk hinnäst pido lõpun tütrikku saatma
+paksõmbahe paksõmbalõ
+paksõmb
+paksõmbas minejä ijä
+{halv} praagamago tüno tünä
+söönüq miis
+{halv} madsa medse
+jürre V paks raamat
+padaq hiusõq
+paksuq plangiq ommaq kihin
+täüspalgõq
+mädsärik tubli
+paksu nahagaq ubinaq
+paksu palgõgaq inemine
+and bussin asõma
+pakk külälisele istmist
+pakk praadi manoq värskit salatit
+pakuq no ummõhtõ külälisele midägiq süvväq!
+Seod näütüst saa üles panda kas rahvamajja, kuuli, raamadukokko vai mujjalõ paika, kon inemisi inämb käü ja taht näütüst kaija.
+pakuti jahhelihha vorsti ja muud hääd
+pakuti vällä mitmõsugutsit võimaluisi
+Teksti omma' võetu raamatist "ABC kiräoppus", "Võrokiilne lugõmik", Ojari Triinu "Suur must pini", Kalela Erkki "Kuusõsiimnide minek", Lemmetty Leevi ja Jukka "Esä poig", Tannineni Oili "Kuss ́o, Moss ́o ja Hops ́o", Jaloneni Riitta ja Louhi Kristiina "Aatos ja Sofia", Nopola Tiina ja Lindmani Mervi "Siiri ja kolm Ottot"; perämädse nellä aastaga "Mino Võromaa" kogomikõst (23-26), perämädse kuvvõ aastaga võrokiilsist Tähekeisist (2008-2013) ja perämädse aastaga Umast Lehest.
+pehmeq
+palavahe palavalõ
+palavlik lämmäkene
+palavik om veidükese perrä andnuq
+palavigust tulõ päähalu ja hoimahus
+palanikust segi lats
+Lämmi.
+Lämmi täämbä.
+{m} paldõrjaanitsilgaq
+Palõstiinan olõ nännü latsi, kiä pilva kivvega soldanit, ja soldanit, kiä laskva noid latsi vasta.
+Palõstiina tull mu ello peris johtumiisi ja jäi sinnä pidämä.
+Olõs ma palõstiinlanõ olnu, ei olõs ka ma kimmähe saldnu sõaväe administratsiuuni.
+palgaq tetti samas
+saa-iq palgafondi lahki aiaq
+palgast võedasõq massuq maaha
+palga nõstmisõst julgu es tä iidsahtagiq
+palõligult
+palgõlõ ommaq mõtsan joq seeneq pääle kasunuq
+palgiq oidusõq jõkõ piten
+palgiq hüürdüq mäest alla
+Peräregi
+plott
+palgivaihõq ommaq samblõgaq tüküdüq
+otsaregi peräregi
+tohi-iq pallalt vällä minnäq
+palla karamaa päält tulliq eläjäq nälätsehe kodo
+Palas kaal, miä ihkas kallistamist.
+pallas ku piit
+palas lubaminõ massa-iq midägiq
+puusta maa lambalgiq olõ-iq midä võttaq
+plesspää
+vällänuhkminõ
+näüdäs umma ihho
+võtt pää pallas
+avald riiklidse salahusõ
+palla rinnagaq
+mitmõq arvasõq nii
+tuu es miildüq pallosilõ
+Pall'udõ tsirkõ jaos om tähtsä, et alalõ olõsi putmalda mõtsa' ja kõrran perändüskultuurmaastiku'.
+hulga rahvast
+Pall ́oq lõunõmaa inemiseq olõ-i härmätüst uma silmäga nännüq, pall ́oq keeleq tiiä-i taa jaos sõnnagi, a põh ́amaa luudusõh om taa üts kõgõ uhkõmb nättüs.
+Pall'o maainemise kõnõlõsõ õnnõ võro keelen ja mõistaki-i kiräkeelen õigõlõ umma hätä seletä.
+Sagõhõhe nimmatas beatbox'i hiphopi viiendäs elemendis, a täämbätses pääväs om seo stiil ületänüq kõiki muusikasanrõ piiriq ja küünüs tandsumuusikast tsässini.
+pallo vaklo ommaq kasvõ kahotegijäq
+palloq kääväq taa prohvõsri loengit kullõman
+pallo inemiisi sai vangilaagrin hukka
+pallokõnõ
+Pall ́u vanna tiidmist, midä miiki teedä' võissi, om tegeligult inne häädümist kokku kor ́at külh.
+pallonännüq
+manoqmassin manotusmassin
+Edesiminemine
+pallo õnnõ sünnüpääväs!
+pallo osaliisi oll?
+pallo silmi om?
+pallo sa latsilõ kommirahha annat?
+pallo tenno!
+Paljo võro meeste ümbre- ja umatett laulõ sarnanõsõ eesti vahtsõmbalõ rahvalaululõ, esieränis 19. aastasaal levinü miihi külälaulõlõ.
+palka kulutamist kokko tõmbama
+palka võetas veidembäs
+Hirre-eihtüse aoluust
+hirsine
+palkõ vidämises oll autot vaia
+palgõst tarõ
+Palk oll tunnin nõudja ja mitte nii ülearvo sõbranõ, olku et kuulu perrä tä oll välänpuul tunnõ küländ häätahtlidsõ ja rõõmsa olõmisõga.
+palk om kuikivõrdpallo nõsõnuq
+palka mastas tüü perrä
+palk tukõ varagaq alomadsõ palgi pääle
+pall nakkas liuhkusõ pääl viirdümä
+palli hüpitämä
+pall sattõ tümpsügaq põrmandulõ
+pall põrgas aknõhe
+pall tsopsaht korvi
+palmiq kasusõq lämmän ilmavüün
+palmileheq ommaq lökäkilläq
+urbõpääväl urvitõdas
+plette hiusõq kattõ pikkä palmikuhe
+palonõ
+palo põvvah.
+olõq hää tiiq seo konserv vallalõ!
+pallõ ette näüdädäq sõidupilet!
+pallõlnuq sul hindä otsust ärq seletäq!
+olkõ noq võrksambaq!
+Olkõ hää, saatkõ taad kirja edesi noilõ, kiä võissi olla taast oppusõpääväst huvitõdu!
+tulõq sisse pallõsiq väegaq!
+Pallõmi vastadaq küsümüisile umast pääst!
+pallõl miiq käest andis
+pühässilkäüjäq lätsiq Mekka
+pallõlgõq timä iist!
+pallõl põlvildõ
+rõhuti uhkõ vällänäütämise pääle
+aeti rassõ trandul pistü
+ta panti varastamisõ iist kinniq
+panõq ahi küttümä!
+pand kralliq kaala
+pand käeq rõnna pääle risti
+pand kats pindsakut päälitsikku sälgä
+pand pinile nõnakorvi pääle
+tsitsitäs pinni
+pand kõik mängo
+pand maraq tervelt kompoti sisse
+pand prundsi sälgä
+pand siimneq hää kohila maa sisse
+pand sukaq petsokahe kuioma
+pand ussõ rampi
+sainaplokõst maja
+veerüdäq kotlette riividü saia seen!
+muna ja jahu seen veerütet tsialiha juusto ja sibulaga
+panõq haavalõ juuti pääle!
+täämendäq sa höste ärq et sullõ miilde jääs!
+panõq hainaq maa pääle neli tulpa pistü katus pääle saat hainakorusõ!
+panõq hobõsõlõ hapats päähä!
+Vastaq kõigilõ küsümüisile, a ku mõni teema õks sukugi ei passiq, sõs tuu jätäq tegemädä.
+panõq jalaq kinniq!
+panõq kohvivesi minemä!
+panõq kraadiklaas kangli alaq!
+panõq määri pääle!
+panõq kuhapäägaq täüs!
+-Märgimi vällä 2 võroperäst menüüd: külmä haukamisõ ja lämmi süük
+Panõmi plakati üles, teemi papakonkursi.
+panõq midägiq sündsämpä sälgä!
+Ma panõ kängidsä jalga, päälüsrõiva sälgä ni lää kortinast vällä, mõttõ iks vanadaami man.
+tii tulõ pliidi alaq
+panõq umaq asaq kokko!
+pruugiq ummi naasõkunstõ!
+Panõq-panõq.
+panõq mõsu likku!
+panõq ask kasti!
+ajaq saapaq siirde!
+panõq kleit sälgä määne taht!
+panõq sukaq paari!
+panõq tohvliq jalga!
+panõq süük praadiahjo lämmähe!
+panõq pataq jalga!
+panõq tuli palama!
+panõq uss kinniq vilu nakkas
+panõq uss kinniq!
+panõq mäelmäne väret kinniq!
+panõq vankrihe põhku et pehmemb istuq olnuq!
+panõq V võtaq hindäle midägiq ümbrele
+pangaq tahtvaq väega suuri taganuisi
+pangarüüvmine
+panga vahiteenistüs
+pankõq noq taa ruga ka viil nika ruug ka neelähüs!
+pand hindä masma
+pand hobõsõ adra ette ja läts kündmä
+pand tütrikulõ käe keskkotusõ ümbre
+pand karvamütsü päähä
+pand kirä posti ussõ lukku
+pand makussöögi külmä tarrõ kinnähtümä
+pand maraq sügävähekülmä
+pannimiq kardoka mahaq
+mi panni massina jupiviisi kokko
+telsse minemä ku savvas
+panni aknõ üüses kinniq
+panni hinnäst lämmähe rõivihe
+panni kapudaq jalga
+uinudi kõik uma raha
+Panni koti uma pää ala, mine tiiä, selle et innembki om johtunu, et kott om magamisõ aigo är varastõt.
+panni paprõq kaasi vaihõlõ
+panni kriimo võidu kah leevä pääle
+anni rõivaq kihla
+panni supi sisse pisokõsõ pipõrd kah
+and uma kortina pangalõ taganusõs
+pand umaq mõttõq paprõhe V paprõ pääle
+pand kraami kotti
+pannus
+pand pliidi alaq läütüses kuivi pirdõ
+pand rahakoti suhvlihe
+tugõsi redeli tulba nõalõ
+pand roosiq virahuma
+pand kulakugaq pallilõ hää matsu
+pand lämmä kampsi sälgä
+ai süäme kuras
+pand tõõsõ sälä pääle
+pand söögi sängü kõrvalõ kergo pääle
+ast säädüsest üle
+pand tütrigulõ käeq kaala ümbre
+pand vindsõhe vasta
+pand vüü pääle
+pank kinnütäs et hoiust ei pututaq
+pankrotitallitaja
+pankrotivalitsõja
+uppi lännüq äri
+panniruug
+panni hand om kuumas lännüq
+Pannkuuk piinü lihaga
+Moosiga pannkuuk
+Pannkuuk suidsuliha ja juustoga
+tsõõrikkino
+pand haridusõ pääle rõhku
+pand raha musta hobõsõ pääle
+matussõq kon om pallo asjo üten pant
+paossilt paossist
+tekk suu vallalõ
+poigut ust
+papagoi tsätserdäs
+Papakonkurss är ei jääq.
+Papakonkurssi.
+Papakonkurss...
+papinõ
+papist katus
+papp pand nääq paari
+papp pidi jumalaorjusõ
+paragrahvi 8 numbrin
+parra nõrkusõgaq õngõlatt
+Kah ́os tiiä ei mi suurõmbat taaga köüdetü olnuist kombist, eski olõ ei täpsele tiidä eihtämise viis.
+miä tetäq tüü oll halvastõ tett
+kahos olõ-iq must tulõjat
+abitohtõrdaja kipõtohtri
+parandaq esiq uma häüsätüs ärq!
+parandaminõ praavitus
+parand via ärq
+Perändüskultuurmaastikkõ all om põra umbõs 30% rahvuspargi maast.
+perit kultuur
+vannamuudu maa
+paranduisi sisse viimä
+osajago
+perimä peritsemä
+parõmbasminek praavuminõ
+süttüv haav kivõndõlõs
+peräpõrgu
+oll õkvalt lõhmussidõ häitsemise aig
+tsäh-tsäh paras sullõ!
+Perän 1991. aastakka jäi osa setosit Vinnemaa poolõ pääle Petseri rajuuni.
+Perän 1. oktoobrit om komplekti hind 8 eurot.
+päält automudõli pruuvmist naatas tuud hulgaviisi tegemä
+päält avarii oll politseigaq klaarmist
+päält eeläskist kõvva rabamist ommaq kundiq halusas jäänüq
+Päält instituudi lõpõtamisõ es saadõta minno tähtsäle riigitüüle, nigu tõisi mukka üten opjit, selle et ma olõ-õs partein.
+päält jaanipäävä nakkasõq pääväq lühembäs jäämä
+pääle kattõ kuud välitöid näütsiq geoloogiq väega kakõnuq vällä
+Pääle kattõ päivä sääl lugõmist saimi sinnämaalõ, et Kratu inämb es urisõ mu pääle, a hoobis uut minno joba hummogu (tan kotsil ei jovva ma iks är imehtä, ku kipõstõ sääne muutuminõ või sündüdä).
+päält kellä nellä
+Pääle kolmandat appikutsmist kost hobõnõ: "Olku, ma võta midägi ka hindä pääle: sa viä kuurmat, ma tehi su iist..." Essel astõ viil vast kümme sammu ni sattõ hoimussilla maha.
+Päält kolmanda päävä, ku Mait ja latskõnõ saman pargin mängvä, otsustas Mait esä käest api küssü.
+Päält kooli lõpõtamisõ läts tä opma Talna Tehniga Korgõhekuuli, kon kõiki loengit peeti eesti keelen.
+päält kuunolõgi kõnõldi juttu
+Pääle kudamist vanutõdi rõivast väega, nii et tuu näkk vällä nigu vilt.
+Perän läts tä sõnna lausmalda vällä ja jätse mu põrmandu pääle ikma.
+Perän laulupido pääkontsõrti lätt pido edesi simmaniga, kon mängvä' Untsaka'.
+päält lõunõ jääs kohvitarõ tühäs
+Päält lõunõ juhidi esä katõ "punakütü" vaihõl küünü.
+päält lühkü hingetõmbamisõ minti edesi
+Paari nädäli peräst tä ütel, et tä taht, et ma saasi kokko üte tä sõbraga.
+Pääle paaritamist sääd esäne imädse libliku üsä ümbre vuurusõvüü, et ütski tõnõ esäne inämb timä latsi imäle ligi es päsenü.
+päält pido kõnõldi läbielämiisi
+rassõ tüü pääle kõik iho leemet
+päält rassõ tüü lasksõmiq hindit lõdvas
+pääle rongikäügi käänediq loosungiq kokko
+päält sanna oll õkva tõnõ olõminõ
+päält tuu johtumisõ sai minost uskmaldaq inemine
+Pääle taad lavast Mäeots ka mängufilmi Taarka (2008), miä om edimäne peris setokiilne - ja üteliidsi edämäne lõunõeestikiilne - film kõgen ilman.
+Päält tuu tull tä kõrraga tarrõ tagasi.
+Perän sõta kuulusi tä nuuri eesti kiränikke kampa Tuulisui, taast om kirotanu tä ildampa mälestüisiraamatun "Tuulisui ja teised" (1980).
+Peräst sõta tüüt Tuuling mitmal puul oppajana. Kuki tä kirot värsse ka vanõmban iän, sõs vahtsit luulõraamatit tä ämp es avalda.
+päält sõa oll vaesus egäl puul
+päält unõrõõmahust oll pää hulga selgemb
+päält supi anti makussüüki kah
+pääle tüllü naas abielopaar jälkiq kaala ümbrelt kinniq käümä
+päält vaikusõ läts larm vahtsõst vallalõ
+1263. aastagal palodiq leedulasõq maaha Vana-Pärno ni Saarõ-Lääne piiskop Hermann I otust' tetäq vahtsõnõ piiskopkonna põh'a poolõ, kon om julgõmb.
+päält vihma ommaq egäl puul londiq
+päält vihma vili silmi näten kihosi
+parralämmävüü
+parralämmävüü ilmaq ommaq meile hääq
+parralämmävüü lakõmaaq ommaq tepiq ja preeriäq
+perädü laga jõgi
+perädü maatükk
+habõnaajamismassin tüütäs surinagaq
+pardsiq labistasõq järven
+pardsiq pätserdäseq üle muro
+pardsiq patsõrdiq viin
+viirmäne hüväpoolinõ
+häält puult kuralõ poolõ
+hääd kätt
+häädkätt hüvväkätt
+ma parõmb kiroda kõgõ artikli vahtsõhe ümbre
+Parõmb um iks külä õnnõlõ ku külä kah ́olõ.
+hüvilde kask
+parõmb um puul munna ku tühi kuur
+hüväpoolinõ liikminõ
+parõmb suutäüs soolast ku maotäüs makõt
+läät püvve püüdmä kaotat kanagiq
+nuhelett
+võiupapõr
+pargi ilo lei meeleq segi
+pargipink
+pargin kasus 30 liiki puid
+Pinne om palïo. A nä ei paistu' ütsigu', kõigil om jalotaja.
+Pargin om ronimisretel.
+Pargin omma käsitüütarõ' kuuntüün Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga.
+pargitust lambanahast kask
+külgesündünüq hädä
+ütensündünüq hädä
+Hää luulõlugõja saava avvuhinna'.
+Kõgõ parõmba' auturi' saava' väärt avvuhinna'.
+Eripreemiäq ommaq viil eri teemadõ parõmbilõ vastajilõ.
+kõgõ parõmbangiq sõnaraamatun ommaq mulguq seen
+perimüskultuur
+Perimüslist ainõst omma kirändüste toonu viiil Meeta Reimann ja Nele Reimann-Truija, lühkümpi juttõ omma kirotanu Marju Kõivupuu, Valdo Valper, Evar Saar jmt.
+perimüsmuusiga
+Kirss-kuntpuu om peri põh'apuulkerä parrastvüüst - Aasia lõunõhummogusast ni Kesk- ja Põh'a-Ameerikast.[1] Luuduslinõ kasvukotus om kuiv segämõts. Kirss-kuntpuud om ka Eestihte sisse tuud.
+ärq vässü peris vidi last turildõ
+peris häpe om ei olõq midägiq külälisele ängädäq
+ligilähkün
+perismaalasõq paoskõlliq mäki pääl
+uhiumanõ
+perismiis perisinemine
+perisrahvas
+kogonisarnanõ
+peris kinä ilmakõnõ
+peris uskmaldaq asi et eskiq timäsugumanõ poissmiis om noq ärq rõngastõt
+parkollus
+parki tetti vahtsõnõ mängoplats
+parkminõ saisotus
+pargõ uma kere täüs
+park tetti risost puhtas
+sepp nõsõtas tahast
+hiiv om veinipudõli põhja saistunuq
+pärm pand kohetusõ käümä
+parm pinises
+"Holdo" lehvidi mullõ ja sõs ma panni tähele ilosat ubinat uma koti kõrval.
+parmuq lindasõq nii mis hunnas
+parmuq ommaq eläjil sälän
+parmu purõminõ om hallus
+lõhmusniids
+pähnähäiermäq
+lõhmussõnõ pähnäne
+Pärno randa käü tuhandit suvitajit
+Paroodia om üts Contra lemmikžanrõ.
+Paruul!
+Salasõna:
+Parrõq
+sahkri
+parsõnd tarõ maaha
+tagasihoitva mõjo
+eräkunnakõrd pargikõrd
+eräkunna nõnameheq
+eräkunna kura puul
+Sõbra'
+parts läts vii alaq
+parron elli liinan mõisat kammand valitsõja
+parv jäi liite pääle kinniq
+parvlaiv
+varõssõpark
+paskru paskri
+pasandaminõ pasandus
+pass ummi vanõmbit
+vaganõ vastapandminõ
+oigõq tudõngiq
+passikaehus
+passiq pääle et süllem ärq es linnanuq!
+passõmiq sääl tükü aigo
+passõ mäntlit sälgä
+pruum mütsü päähä
+Makarooniq lõhekalaga
+tahtakõrrõq mere-eläjidega
+Makaroonisöögiq
+Makaroonisüük kanaga
+tsuvvakablaq
+pasuna munstükk
+pasunakuur
+pataljon saadõti liini pääle
+päti tahtse tulla autust vällä
+patja kloppin ajat padja külest utsu üles
+porgat kõkkõ miä miilde tull
+esäperine
+vahiauto
+lapsut hobõst kaala pääle
+patsut sõbralõ ola pääle
+patast puhas
+patugaq poolõs
+patukahitsõminõ
+essü säädüse vasta
+pauguq käveq ütstõsõ otsa
+plaads ussi
+paugut pistulit
+pauk hiidüt varõsõq lakja
+pauk oll nii kõva et lei kõrvaq kinniq
+paukpatron
+kõmahus pand aknõklaasiq tirahtama
+Ariste Pauli kutsudi valgõs mustlasõs.
+Paul Haavaoksa setokiil ́nõ luulõ.
+Hao Paul (Paul Hagu, seto keelen ka Hao Paali, sündünüq 2. rehekuu pääväl 1946 Setomaal Meremäe vallan) om seto sootska, rahvus- ja kultuuritegeläne, folklorist, etnoloog ja keelemiis.
+Paul om Siretile viil lühkeist aigo toes, nika ku 1993. aasta mahlakuun sünnüs neile poig, Kaspar.
+Paulopriit Voolaine, timä tegemise ́.
+Paul kõnõlõs tälle tuu pääle är uma salahusõ, et tä om joba abielon.
+Paul tunnistas Siretile, et ei olõ tedä kunagi armastanu ja taht lahkuminekit.
+PDF-kujol
+Pia 30 minotit järgemiisi väikside vaihidõga proomõmi timmä praavita.
+pia egä kala võtt liimikut
+pia õgan lausõn om tegehüs
+päämine om asast kõnõldaq
+pidä hinnäst tõisist parõmbas
+piät iks hindä iist saisma
+piät iks liigutõlõma ku terveq tahat ollaq
+pidä joomingit ja pillõlõs rahhogaq
+piät kõvva väemä et tüü ärq saanuq
+Piät laiva eihtämä.
+piät tegemä nii kuis sul tetäq and
+piät latsõq üles ajama
+pidä kaubast kinniq
+pidä luku ja avvustas kyy aoluulidse Setomaa looduslikkõ ja kultuurilidsi kaemist väärt kotsit, näidõ esimuudu olõkit;
+pidä luku ́ umast kodokotsõst, avvustas esivanõbidõ perändüst: kiilt, kumbit, umma kultuuri;
+piät meeliskellemä kuis taa oll äkki päähä sata eiq
+piät tunnistama et täl oll õigus
+pidä mu nõvvuandmist pallos
+piät umma süüldäqolõkit tõõstama
+piät umma tahtmist saama
+sändseq juhtmõq piät pandma miä kannahtasõq suurõmbat kuurmat
+Piät päälik Ruudi viikingilaivaga sõitma viimä.
+piät
+pidä nimekirja
+pidä tähtsäst Setomaa väärt loodust, aoluulisõ ku kultuuriperändüse tutvast tegemist ja alalõ hoitmist ni kaitsmist;
+tulõ selges tetäq kas hummõn um tüüpäiv
+piät pälmä kel taa kerge om?
+päädirektri ja tõõsõq suurõq ülembäq
+piät esiq toimõ tulõma oppust olõ-eiq kostkiq uutaq
+tõigahtama tõngahtama tõigahutma tõnksama tõngahutma
+pääd raputama
+piät sa sis egäl puul nõnnapiten man vahtma!
+pääd ullis ajama
+piäq kombist kinniq!
+päägaq poiss a perädü holop
+päägaq poiss
+pia jõvvamiq Hispaania vii sisse
+juttugi ei passmisõst
+pia om pääväkäänd kah
+pia ma jõvva tagasi su mano
+pää nakas jälq tsipa tuigutama
+pää kotsilõ
+Pidänügi sõs aida kolima.
+päälagi om klants niguq Peetrusõ palõq
+Pääle 30 minodi närve mängo ja mitmõl moodul välläpäsemise otsmist tull sõbõr edimäst kõrda kergüisi istma.
+pääle nakkama
+Päält perrämõtlõmisõ otsust hollandlanõ, et niimuudu tetä om periselt kõigildõ kitmist väärt ja eestläisi praktilist miilt tulõ imehtellä.
+pääle presmä
+päält kiitmise tahendõdas kardohkit
+perän lihavõttõ
+Pääle nahkhiiri lövvüs kuupõ ümbre viil tõisigi kaitsõ all eläjä- ja kasvosortõ.
+Päält õdagusöögi rahho oll kõigile ette nätt ka raha taksoga kodosõitmisõs.
+Pääle tuud johust lõppi egäsugumanõ valujuuminõ.
+päält tuud jäimikiq ilma kotussõldaq
+Päält tuu, et inemine saa m��tsast puud palotamisõs, ehtämises ja tüüstüse jaos, om mõtsal väega suur esteetiline väärtüs. Inemine saa mõtsan matkadaq, siini ja marjo kor'adaq, ja vapa aigo viitäq. Mõtsaq hoitvaq ja puhastasõq mulda, vett ja õhku, miä om ka inemise jaos hädätarvilik. Mõtsan saa inemine ollaq kavvõmbah kunstligust tetüskeskkunnast ni rahustaq ja tervendäq umma miilt ja tundaq umma loomulikku luuduslist keskkunda, kost tä om peri.
+Päält tuu, et inemine saa mõtsast puud palotamisõs, ehtämises ja tüüstüse jaos, om mõtsal väega suur esteetiline väärtüs.
+päähä määrmä pääle presmä
+Pääle arotust sai nätä vahtsõt raamatut "Mi uma savvusann", miä kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.
+Ku tä päält väikse vaihõao jäl kuunolõkile tagasi tull, pand hollandlanõ tähele, et üts eestläne oll taidsahe tennü uma seeni pikäst lipsist kuigimuudu kikilipsi ja istus nüüd saalin torrõ liblik lõvva all.
+vanõmb matõti uhkõmbast uhkõmbahe
+Päälik tulõ!
+päälüs
+Päälkirä peräst muidoki innekõkkõ, a jutt esi oll ka iks väega illos.
+päälmädseq püksüq
+piäq lõvvaq kinniq!
+päält kullõldaq või õnnõ kohtunigu luagaq
+päältnägijide tunnistusõq kääväq risti vasta
+päältnätäq oll tä tävveste terveq
+päält rohilidses, samblõkarva tõmmanu
+tiatrikaejit oll veidüq
+kullõskõlõma kulliskõlõma
+piämiq puuti joudma inne kinniqpandmist
+mi piät ruttama niigiq olõmiq ildas jäänüq
+teemiq hellü!
+piämiq säädüse perrä tegemä
+päämine miikorjus nakkas meil piimäkuun
+Kõgõ suurõmb oht jõkilõ ja ujjõlõ om vii tsurkminõ. Tuu ärhoitmisõs tulõ perrä kaia', et kiäki es lasknu jõki ja ujjõ sisse umma tsolgivett.
+Pääministri juhatas valitsusõ kuunolõkit, kirotas alla valitsusõ õigusaktõlõ, nõud tõisilt ministrilt seletüst tegemiisi kotsalõ, tege säädüsen määrät juhtumisil presidendile ettepanõgi vaihtaq valitsusõ liikmit, edüstäs valitsust kohtun, Õuruupa ülembkogon ni Õuruupa Liido riigipäie ja valitsusjuhtõ nõvvokogon.
+pääministri pand kokko valitsusõ
+Ku valitsus ast tagasi, määräs president 14 päävä seen vahtsõ pääministrikandidaadi.
+Pääle tuud om pääministril 14 päivä aiga vahtsõnõ valitsus kokko pandaq ja ummi põhimõttit Riigikogole seletäq. Riigikogo otsustas avaligul hääletämisel, kas pääministri saa volitusõq vahtsõnõ valitsus kokko pandaq.
+pääministri tuur Saksamaad piten
+pääministri tulinõ poolõhoitja
+Maastikkõ ohustasõ päämidselt traditsioonilidsõ maa-arimisõ veitüsjäämine, säädüsevastalinõ ruusakaibmine, ülearvu kõva maaparandus ja mõtsa- ja põllumajandus.
+Kõgõ suurõmba' ohu' mõtsule omma': ülearvu mõtsaraguminõ, võlss mooduga ja võlss aol mõtsa vällävidämine, mõtsapalamisõ', kuivõndaminõ ja üleujutusõ'.
+Mõsumassina päämädseq mõsuetapiq ommaq innemõsu, põhimõsu, loputus ja tsentrifuugminõ.
+Päämädsed kaemisväärsüseq ommaq 1799 valminuq vereväst liivakivist ehitet Hawa Mahal (Tuuli Loss), Nahargarhi sõaliin ja Jantar Mantari observatoorium.
+piä mitmit ruuhtõ süümä
+ma piät vahi pääle minemä
+pää oll täen ja raian
+pää om nuuku vaonuq
+pääosa mängjä
+pääosatäütjä
+pää lätt ümbre
+Pääpreemiä anti kolmõlõ laululõ: Heiki Kelbä "Tulede ime", Erkki Meistri "Näkinäkjä" (viis Erkki Meister, sõna' Contra) ja Urmas Kalla laulu "Mõtõq Võromaast".
+Kimmämbäq söögiq
+Praadiq:
+piakõsõ tuu talvgiq ei tulõq
+päästrehkendämine
+pääst niksahtanuq
+pään tuigas viil ütsainus mõtõq
+pään tsurmõlõsõq mõttõq
+pään sais pistü hiusõtrutsak
+pää süüdäs vaest om mõni pusa pään
+piäq suu!
+kaemiq lähkümbäst juubilaari tüüd ja tegemiisi!
+piäq kinniq!
+AS Elroni rongiq sõitvaq järgmiisi liine pääl:
+saisahudimiq
+peimiq liinan kõrras kinniq
+piätämise kotus
+jäi kaemisaknõ iin saisma
+pää vaio tsangu
+pää halutas hirmsahe
+pää või sälätoe vasta tukõq
+latsipiirdjä saadõti mitmõs aastagas vangimajja
+peedinõnakõsõq
+piiglihe käändmine
+piigligaq kaamõra
+piiglikene piiglikene saina pääl kiä om ilosamb ilma pääl?
+peelitämä peegeldämä
+tasotsõma silestämä rehitsemä
+piinüq kombõq
+piinüq seereq
+piinüs tsaet rungul
+kavalahe tsusit lugu
+piinühe välläummõld põll
+suikadsõq paklaq
+{kiil} pehmendedüq peethelüq
+pehmeq peethelü
+tsabi
+piinüs lõigut sipul
+tsäpe
+peenükese loomagaq puu
+peenembä tundmisõgaq inemine
+peenükene suukõiv
+peeneliguq sõrmõq
+peenükene niguq kiisaniisk
+mats sai antus - hüdsetükü
+hädän ahtalõ päivin
+peenükene palk
+pitsball
+pindreq ommaq kitskmaldaq
+pindreq kasusõq haina tulnuq kitskuq
+piinüt hainaseemend tohe-iq süväle mulla sisse aiaq
+hantvärk
+piinü mõistaqandminõ
+pirrukorv lastukorv
+pirranõ
+pussur peerukott
+pirrulõmm
+peesel rannaliiva pääl
+Peeter Järvela, 49 a. ehitüstüüline:
+Saarõ Peeter, laul Juki Andres, kitra Neissari Andres, trummiq Kelbä Heiki, bass Randvere Jaan, klahvpilliq Jaanimäe Meelis (Zappah), kitra
+Saarõ Piitre, laul Juki Andres, kitra Neissari Andres, trummiq Kelbä Heiki, bass Randvere Jaan, klahvpilliq
+tetti ajo
+üteldi tervüisi
+Piitre nägo oll mustõmb ku Sandril
+pidähümä
+pussahtunuq kardohk
+sapak sapask
+sapak
+tsaust tsaustik
+vädsähtümä
+pehmekeses punnunuq suurmaq
+pehmes kõnõlõma
+pehmemb lädsemb
+huba puu
+pehmeq rüäjahust pätsikene
+pehmide kaasigaq raamat
+pehmeq tekk
+pehmüteles luid-jakkõ kuuma vihagaq
+kuts tsirkõ vilegaq manoq
+käkk asaq ärq
+tsihte rannan olõjit tulõtornõ
+nuhkõ vällä kiä tekk
+Peipsi ja Pihkva järve vesikund
+käkke hindä puhma sisse ärq
+käkke uma näo timä üskä
+Käkset sa õks häste är, et Enn naid üles ei lövvässi?
+Käkse.
+peidsit puu
+pakku minemä
+Peko om seto rahva vägimiis
+lei jalagaq vasta maad
+pessümassin
+hiidüt sõbraq hindäst ärq
+pelgäs pümmet
+joositas tarõ ja sanna vaiht
+tiksli küündümine tasakaalust
+pinsipäiv
+Ygapäävä- ja pidosöögi ́.
+Teno pidolõ om võrokeeline lauluvara pall'o rikkambas saanu.
+Pido kava sais kuun rahvalaulõst, rahvaligest laulõst, klassikaliisist koorilaulõst ja vahtsõmbist kuurõlõ säet laulõst.
+tsimmikängäq
+Peokotussõ jagaminõ Võro ni Põlva maakunnakeskuisi vaihõl näütäs Vana Võromaa üttehoitmist.
+Pidokotussõ jagaminõ Võro ja Põlva maakunnakeskuisi vaihõl näütäs Vana Võromaa üttehoitmist.
+pidokõnõq
+Pido kõrraldajidõ jaos oll taa kontsõrt ka katsõlava, miä avitas otsusta, mändse' laulu' pidolõ hää' omma'.
+pido jaos tetti harilikkõ pidosüüke
+Pidolaulõ joba harjota pruuvnu koorijuhi kõnõlõsõ ummist kogõmuisist ja kuun laultas pidolaulõ ka läbi.
+pidolõ olliq kutsuduq õnnõ vällävaliduq
+pidolõ tulliq suurõq ja väikuq
+pidolisõq pikudiq aidveeren
+pidolisõq pudõsiq hillä-tassa lakja
+Pidol saava' lauldõn sõnna kõik varatsõmbalt pruugitu' kooriliigi', ka kunnakoori'.
+Pidopäävä tähtsäs osas om samal pääväl Võro liinan peetäv Keriguplatsi laat käsitüü, taimõkasvõ ja mahhõkraamiga, kontserte, laadulava ja tüütarriga.
+Pidopäävä tähtis osa om samal pääväl Võro liinan peetäv Uma Laat käsitüü, aiakraami ni mahhetoodanguga, kontsõrtõ, laadalava ja tüütarriga.
+pidorahvas jauras lauldaq
+peotäüs jahhu
+olõ-iq viil kimmäs kas pido tulõ
+Pido lõugahus kõnõlõs inemisest ku puust - ku juurõ' omma kimmält maa seen ja tüvi tukõv, sõs või ladõv rõõmsahe tuulõn liiku ja laulda'.
+peräjoogiq peräpütüq
+piinü preili
+Peräjärve mõtsarada tutvustas päämidselt mõtsaelukundõ.
+perreimä
+perega kuun lavvan seimi
+pereq naas pruukosti võtma
+ku pereq kasvi jäimiq ruumihättä
+perreline
+pereq jäi vaesustõ V kitsustõ
+pereq elli puudusõn
+perrepido
+perreelo
+perreidüll
+perreline inemine
+perre lugu
+perrepilt
+Oti Anneli om katõ latsõ imä.
+vahmila viga
+Peremiis, äri häitses?
+perremiis kammand suladsõ haino tuuma
+perremiis läts aiamaad vedrotama V vetrama
+perremiis oll trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin
+perremiis oll tiinjätütrigu ärq narnuq
+perremiis om joq palas hüdükene
+üllenpidäjä
+perremiis võtt tüüle vahtsõ suladsõ
+perremiis poi hindä küünü selgüse külge ärq
+perremiis lõhnas ja vansõ umma joodikut sulast
+perremiis tege talo kõrvalt puutüüd
+perremiis tallitas eläjit
+perremiis nõst meid huulidsa pääle
+perremiis tull kaara külbmäst
+Perremiis võtt ja laatõ terve kuurma esseli säläst ümbre hobõsõ sälgä.
+perremehel ja sulatsõl om vass vaiht
+perremehe kaeminõ oll hõel
+pernaanõ tull tarõläve pääle
+pernaanõ käve tarõ ja köögi vahet
+pernaanõ kakk nurmõn vilä seest ohtjit
+pernaanõ toskõrd tagatarõn
+pernaanõ nühkse paaq puhtas
+pernaanõ tõhutas küläliisi süümä
+pernaanõ oll sääne torsahunuq kõgõ irras
+pernaanõ om paari aastagaq rammu söönüq
+pernaanõ pand leeväpätsiq ahjo
+pernaanõ kast mõhen leibä
+pernaanõ tallitas ja todi hummogust õdaguniq
+pernaanõ tõi lehmä kabla perän kodo
+pernaanõ kammandas köögin
+pernaanõ vahis ussõ pääl
+pernaasõ uhkus
+pernaasõ käpeq käeq
+perrerahval om õdagust viil söömäldäq
+perren kasusõq eri suku latsõq
+Perreh alalõ hoitunu perimüse ́.
+pereh lugõ tälle pallo
+Uma perre tähtpäävä ́.
+ütesttüküst arõnõminõ
+jaamasilla pääl uut reisjide trobikund
+Persetäs kesk limusiini.
+eräpuutri
+esiquma pildinäütüs
+inemiisi juht
+pirgats
+pesähoitjaq ja pesäpagõjaq tsirguq
+Pesä tege lindorrav kõgõ nii korgõhe puu otsa ku vähägi saa ja mitte madalampa, ku 3 miitret.
+luutõmuna oll pesä pääl katski lännüq
+mõsk mõssu ku laps
+mõsk sannan uma iho päält nädäli mustusõ maaha
+mõsõq käeq puhtas!
+asudsõq anomaq
+mõskminõ
+Mõskminõ vai muido vii tarvitaminõ omma tõsõ- vai kolmandama sordi tähtsüsega.
+mõsõq uma kriimosuu puhtas!
+mõsk õlidsõq käeq puhtas
+Tuud arvadaq vaindlaisi, a ka prasiitõ peräst.
+mõsk vammigaq sälgä
+TUMADIQ TÄÜS JUUSTO JA HÄÄD HÄMMÄTÜST
+Mõsuao pikenemine om hind, midä tulõ massaq eelektri ja vii kokkohoitligu pruukmisõ iist.
+mõsu krõbahtus külmä käen ärq
+mõsolaud
+Mõsulaud
+mõsumassina rikõq löüti üles
+Mõsumassin läbipaistva kestä seen (näütüse eksponaat)
+Mõsumassin om kodomassin rõivaasjo mõskmisõs.
+Mõsumassin om kodomassin rõivaasjo mõskmisõs. Täüsautomaatnõ trumlimõsumassin joudsõ müüki USA-n 1946. a ja Õuruupan 1950. aastidõ algusõn. Ao joosul ommaq mehaaniliidsi regulaatridõ asõmalõ tulnuq elektroonigasüstemiq, üteliidsi om kõrrast paranuq eelektri- ja viitarvitus ni tüütämise mürrä om veidembäs jäänüq.
+Mõsu oll kinäste kokko pant, aiteh tuugi iist, a mille tä saada es näütüses kohvrit kõgõ iin?
+mõsu om nesse
+mõsu mõskmisõ man üts plaadsna käve õnnõ
+mõsu plakskõlõs tuulõ käen
+mõsotrull
+Mõsutrull
+mõssu valgõndama
+petüsseq nööreq kergeheuskjat ostjat
+petjä kaupmiis
+võlsshelgeq
+võlssmärgiq
+petjäq tulõq
+petrolilamp palli kumamiisi
+Petseri tiile panti mass pääle
+pettäq saama pessäq saama
+petüskaup
+Pidänü turuputkat.
+peimiq plaani kohe minnäq
+Ma pei tuud salavaranduisi pannipaigas.
+pei ütsvaheq tsillokõist küläpuuti
+pidi kallis uma kadonu mehe mälehtüst
+kõnõl tegüsä jutu
+pidi sisutihtsä kõnnõ
+pidi härgütäjä kõnnõ
+nõstiskõlõma nõstõlõma
+kõik aig magamaldaq olõminõ
+perräjäämäldäq mürrin
+kakkõmaldaq tüü
+kõrrast tüütämine
+pidi pangast võlgo võtma
+Ma pidi sinnä sisse puhkma ja muidoki oll kõik nullin, selle et hummogidõ ma kunagi ei juu.
+Es saa muud, ku pidi tä autohe nõstma ja esi pääle tuud är minemä, et nä võisi laiva pääle edesi minnä.
+pidi umaq tegemiseq ärq seletämä
+pido ja pillakaar
+Pido käü küläkõrda katõ Vana-Võromaa suurõmba keskusõ vaihõl.
+Pido käü küläkõrda Võro ja Põlva vahet, miä om märk Vana Võromaa ütisüsest.
+Pido kõrraldas MTÜ Võro Selts VKKF üten Võro Instituudi, Võro Liinavalitsusõ, Võro Vallavalitsusõ, Põlva ja Võru Maavalitsuisiga.
+laud om loogan
+pido aos pand tä handkuuba sälgä
+Avvuhinna andmisõ tege pidoligus UMA KÄKK.
+{m} pidorõivaq
+pidolinõ ülikund
+uhkõ vastavõtminõ
+pidolisõq olliq ülemeelikun tujon
+pidolisõq pallõldiq lauda
+pido oll ärq tsurgit
+pido om läbi rahvas om ärq lakja lännüq
+pido läts kõigildõ kõrda
+pido läts väegaq häste kõrda
+pido lõppi tapõlusõgaq
+pidopäiv
+pito märgiti maal pitäq
+Pido kõnõlõs mõtsast ja väeliisist puiõst.
+piädi külh a es saaq pidämä
+pidosüük pidosüümaig
+pidosüük valituilõ küläliisile
+Pidosüük vällävalit seltskunnalõ.
+Pidossidõ aigo trehväse noorõ Paul Rumm ja Siret Singmäe.
+pito peeti hummoguniq
+pido tulõ saisma pandaq kõgõ rõõmsamba rehi pääl
+pido olõ-õs midägiq asi
+Uutkõ kõrras.
+innemb rohkõmb ku veidemb
+parõmb ärq kooldaq ku säänest häpü kannahtaq
+pitsümä
+Pitsitä kõrva.
+lits hambaq kokko
+pitsit huulõq kokko
+pitsit miist kõrist
+pitsit nisast piimä vällä
+pitsit peenükeist naaru
+soetäht tulõtäht
+Pihaosa jaos murti rõivas katõkõrdsõlt kokko, lõigati sisse T-kujolinõ kaalamulk.
+pihast piinü
+pihlaq ommaq joba maran
+pihlõdsõq pidimäq
+pihlamari -puu
+pääle nakkama pääle alostama
+putahtuma
+pihta pandma
+pitsitüsen olõma
+kõnõl sõbralõ ärq et om kedägiq hoitma nakanuq
+lask kandli alaq deodoranti
+Piibli om tälle süämeusk
+Piiblit seletämä
+nodso
+piirpardsiq ommaq vähämbäq ku tsigapardsiq
+piirparts
+piimä- ja lihakraam
+piimäl oll vii maik man
+piimäl om paks koorõkõrd pääl
+piimäl om vett hulgan
+piimäanoman oll piireq nätäq
+piimäpukk
+piimä- sinebi- mõsupulbri
+piimä seen olõja tsukõr
+piimäst pundunu udaragaq lehm
+piimä juudi veidemb ku vaia
+piimäsöögiq
+ülearvo piim vili
+piim juusk tsirinälläq nüssikuhe
+piim kraan tsorisõs
+piim lätt tükkü
+piimhain
+piim om hädätarvilinõ süük
+piim om peris ärq kolahtunuq
+piimä sisen ommaq kõik söögiväeq midä inemisele vaia
+vaivaja
+ütsiolõngi vaiv
+perädü valu
+olli joogivaivan
+häbemäldäq täpsüs
+piip oll täl kõik aig huulõkolgan
+piip huulõkolgan
+piipu topma
+Piiranguvüü mõtsa' omma' maastikupildi kimmäs ja umanõ jagu, näil om majanduslinõ väärtüs ja nä hoitva' tasakaalun tuud halba mõjju, miä majandamisõst luudusmõtsulõ tulla' või.
+Piiranguvüü om kaitsõala tuu jagu, midä pruugitas majanduslikult ja hoiõtas ku perändüskultuurmaastikku.
+jao peräst
+piiredü teovõimugaq inemine
+piird pandas ümbre eläjäq lastasõq sisse
+Piirimaiõ Selts.
+veeremaa
+Piirits
+lõpmaldaq armastus
+otsaldaq ilmameri
+piiretüs hingäs ärq
+piiretüs või ollaq gaasilinõ vetel vai kalg
+piirivalvõq päst ärq kats merehädälist
+piirivüü
+piiriq olõ-iq selgeq
+küländ!
+avitas ütsindä kokkolepmisest
+piskmõnakkus
+piidsa ja präänigu poliitiga
+piitska ja präänkat
+vihv viuhk
+piitsk pliksaht
+pikk tõbi
+pikk lain
+pikä ao tüü
+aplaagri
+umbõsado
+pikäq kääregaq tettüq lõikõq
+Vast oll pikki pühi siseh aigu ja julgust hindäga plaani pitä.
+napuq
+Pikä lämmä suvõ, halas muro, külmä ni lumidsõ talvõ ja kõik tuu iks ummi inemiisi seldsin.
+pikäq tihtsäq silmäkarvaq
+Sinimustvalgõ lipp Pikä Hermanni tornin märk Eesti riiklikku esiqolõmist
+pikki hiusidõgaq tütrik
+Üle tii ast matal pini.
+pikä lihigaq hopõn
+aiglasõ jutugaq miis
+pikä mudsugaq inemine
+lammõma
+pikäpääle and pitsitüs perrä
+pikäpääle harisi ärq
+peräkõrd tull tä iks kodo
+koolitarkus lätt pikäpääle meelest
+pikäpääle naksi ma timmä uskma
+pikembäs märgütüses olõ-õs aigo
+Pikemalt artiklis Eesti lipp Kaeq artiklit Eesti lipp.
+Pikemalt artiklis Eesti vapp Kaeq artiklit Eesti vapp.
+Pikemalt artiklis Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Kaeq artiklit Mu esämaa, mu õnn ja rõõm.
+pikembähe
+Kiä plaan pikembät sõnavõttu, pallõmi seost teedä anda ildamba märdipääväs (10. novembri).
+jakas hiusit
+pikend viisat
+pikendüsjuheq
+pikliganõ kardohk laud
+perüs
+jõõperve pite
+kõgõ pikemb
+Müüde Piusa jõõ orgo käü stepiliblikidõ Eesti poolõ sisserändämise tii ja tast levinese nä müüde Lõunahummogu-Eesti liivakuntõ edesi õdagu poolõ.
+pikältjoonikanõ prunts
+pikil ja pümehil sügüseõdagil loemiq kamina iin raamatut
+pikki plettegaq tütrik
+aigopiten tsurmõq kuusõq pedäjäq mõtsast vällä
+tsuskõ tsialiha sisse tsisnakit
+suuesärgil ommaq hellätüseq sälä pääl
+ikäv uutminõ
+pikk kurgipinnär
+pikk kõhnalik miis
+Pikk tii läbi kavvõlidsõ ilmajao - tiidmädü poolõ.
+pikk tekst tüküs vinümä
+pikkusõ perrä
+pikktroska
+pikkvankri (q)
+Pikkvankrõq
+pinkrattaq
+kukutätä tõrõlõs
+piksekaidsõq
+kärknä
+piksevarras välgipüüdjä
+pikutõlõs sängü pääl viisi eiq tüüd tetäq
+piuta laemb ku lauta
+holajutt
+Pilahk
+holalaul
+lastukatus
+pilpis lahut
+pilpinõ
+Pildi autor om Ülle Harju.
+Pildi om Eesti Rahva Muuseumi matõrjaalõ perrä joonistanu Anu Mõtshärg.
+pildiq ommaq kiräl man
+pildi tagapõhas jäi maja sain
+Pildikotus
+Pildikotussõ'
+Pildi pääle omma jäänü viil Jane Kalajärv Rahvakultuuri keskusest, Margit Siim UNESCO Eesti Rahvuslikust Komisjonist (jääs Soosaare Tiidu taadõ), Kati Taal Rahvakultuuri keskuse Põlva maakonna spetsialist, uurja Ester Võsu Tartu ülikoolist, fotokunstnik Toomas Kalve, Aapo Ilves ja Ragner Lõbu MTÜ-st Vanaajamaja.
+Pildele seletüsest synno ja lausidõ manopanmine.
+pildi pääl oll ruumikaehus võlssi
+Miä pildi pääl om:
+pildiraamat
+pildi valgõq veereq olliq tummõs tõmmanuq
+pill sõnno
+visas vigurit
+Tarto raudtiijaam om Elroni reisirongõ Tarto piirkunnan, Tapa poolõ minnäq ommaq piledihinnäq piätüisi perrä.[1]
+piledi piät hummõn ärq ostma
+Piletit tull näüdädä bussijuhilõ, ku oll bussi pääle minek inne ärsõitmist Talinahe.
+otsast otsaniq rahvast täüs staadion
+pilku täüs
+polgut mullõ kavaluisi silmä
+pilksahus
+pilkas tõist sälä takan
+pilgats
+pilkus pilkaminõ
+pill rahha siiäq-sinnäq
+Eesti kuusõmõts
+saat kausi maaha
+lajalinõ eloviis
+Pille Tomson
+pilli- ja nalamiis
+pillikeele võnkasõq ja tuust tulõ helü
+pillimängo iist masti ka kupallokõsõ
+ruukõnõ kasus lapildõ
+mereruuds rügä lainõlõs tuulõ käen
+ruu seen präägähtäs parts
+pill om timmin
+pill lei väega jalga pite
+muguq ütles halvastõ
+pruuv luutsprojekt
+lipats
+miäkist asast pätest ärä viidüst
+Imäkeelepääväolõngi pilte saa kaia siist (link).
+Pilte kokko:
+Pilte om kokko:
+Pilte
+Pilt esitlyselt.jpg
+Pildi tekk ́ Ülle Harju/Uma Leht.
+Pilt: Külli Eichenbaum.
+pilt oll peris hallõ
+Pilt:
+pilt saina pääl oll pisukõnõ nõlvi
+piltsõnastu latsilõ
+pilt jäi silmi ette
+Pilt: Suidsusannan saa puhtas nii iho ku heng.
+Pilt: Vanaaoline maakivest sannakeres.
+pilugaq tetti naisi ja miihi hammit ilosambas
+pilutõt lavvalina
+pilvist tsiputas lummõ
+pilvi vaihõlt paistu lapikõnõ sinist taivast
+pilve seest tsähväs välk alla
+pilvi aja nakas vast sadama
+taivas lätt paksu pilve
+pümmegaq söendä es inämb vällä minnäq
+pümmel inemisel om juhik
+pümmen mõtsan oll ütsjago hirmsa kah
+pümmest pääst
+pümmest pääst pümmehüisi pümehehe
+Pümmen kooban om kõik vaganõ ja ütski asi ei sekä' nahkhiiri und.
+pümmelik pümehelik
+pümme seest tull miis vällä
+pümme peräst es seledäq silm midägiq
+pümme tulõ maaha
+Perädü pihtpümme; ilmaruum oll tühjä täüs.
+pümme kumpas kepigaq tiid
+sõkõsikku aeti nii et latsõq aiq ütstõist sõgõhuisi takan silmäq rätigaq kinniq köüdedüq
+pümmesooligupalanik
+sõkõ viha
+pind läts nappo
+tsilgaskiskminõ
+pinnalõ minemä
+mäsüpesä
+pitsitäjä vaikus
+kõva võigõlus
+om pingulõ V trimmin
+pingulõ trimmin vibunüür
+pingiq ommaq kõik ütekorguq
+pingiq pantiq sainviirde
+singahtuma trimmi minemä
+kummin puroq
+mõsunüür tõmmati trammi
+kerk
+pink vaja lavvast kavvõmbahe kipadaq
+Pink
+katjaq kasvoq
+maadligi juurõq
+mullakaitsõmõts
+maa kerkümine ja vaominõ
+maad kokko tampma kokko sõkma
+tsaga vikahtit
+särk kisk kangli alt
+särgi all kand tä vesti
+värv aknõraamiq valgõs
+pindseldäs haigõt kurku rohogaq
+pinslilüük
+pioniire pallat
+pionerpataljon
+pionerväeq
+Vehverkuugi jäide mustasitikõ moosiga
+vehverkoogi tainas trullitas häste ohkus
+pipõr pand tsuhkma
+piprõplaastri
+mererüüvlide musta lipugaq laiv
+varastõt tarkvara
+jurak kala kardohk
+Piret oll ́ eesti naanõ.
+Piret oll ́ Suurõ Tõllu, Saarõmaa vägimehe, naanõ.
+Pirita ringrada
+Pirniq karamelli seen
+sissetettüq pruusaq
+pirnipuu kruusapuu
+pirn palli läbi
+piirakusisu -täüdüs
+ikust paistõduq silmäq
+vesi tull silmä
+tsiugutõllõs tarõlille pääle vett
+Tsillokõnõ matkamaja saa vasta üüd lämmäs kütet, a mitte nii pallo, et kõigil uni tulõsi.
+kõgõ tsillemb
+kussi pükse
+marukärbläne
+tepsli
+naas kõgõst jovvust ämmärdämä
+tsusas kompvegi suuhtõ
+püürd kõva helügaq ikma
+ai niidi nõgla perrä
+tsusas pää ussõ vaihõlt sisse
+pand piibu palama
+pand jõrvama
+pitsitimiq marjo katõ suupoolõgaq
+tsusksi lilli rõnda
+tsusksi mõõga tuppõ
+tsusksi üte leeväpalakõsõ suuhtõ
+puuk vidänüq perremehele varandust
+piso inämb
+Petsätiide ja allkirjuga ja puha.
+petsätsõrmus
+pitsit sõrmõq rusikuhe
+klahv
+PIUSA KUUPÕ KAITSÕALODSÕ ELÄJÄ'
+PIUSA KUUPÕ LUUDUSKAITSÕALA MAASTIK
+Piusa kuupõn om üteline temperatuur ja paras hämme hulk õhun.
+PIUSA KUUPÕ TEGÜNEMINE
+Piusa kuupõ olo' omma' püsünü pikkä aigo nahkhiiri jaos hää' ja nii om talvõmagajidõ koloonia tan kõikaig suurõmbas kasunu.
+Piusa kuupõ luuduskaitsõala om luud, et kaitsa naid liivakuupõ ku Põh ́a-Õuruupa kõgõ suurõmbat nahkhiiri talvitamisõ kotust.
+Piusa liivahavva lumpõn eläs mitmin Õdagumere-riiken harv ja ohon katõpaigaelläi - harivesilik ehk viihobõsõkõne.
+Piusa liivahavva lumpõn omma' püsünü häömise ohon katõpaigaeläjä' - harivesiligu'.
+Piusa liiva pruugiti nii pud ́õldõ ku ka aknõklaasi tegemises.
+Piusa lumbi' omma' tettü' õkva harivesiligu elokotussõ nõudmiisi silmän piten.
+Piusa lumpõn om arvada' satu viihobõsõkõisi, a inemise silmä ala' nää' ei trehvä.
+Piusa maastik om kildalinõ, väiku maa pääl kasos pall ́o erinevit kasvõ.
+Piusast peri nahkhiire kõgõ kavvõmb üleslöüdmine om Lätimaalt, 101 kilomiitret.
+"Viie pääle" siidi (CD) pääl om eräle paladõna vällä tuudu kats lõiku umavaihelidsest jutlõmisest (auturis om kirotõt "Elo esi").
+plaadimängjän tümpseles vahtsõnõ kuum lugu
+plaaniq lätsiq summa
+plaaniq lätsiq luhta
+plaaniperäline tüü läts kõrda
+Plaanõ sõita katõs nädälis puhkusõlõ kodo Londonihe.
+plaanin om tetäq ka spordiplats
+Plaaniti viil ütte telesarja, a tuu jäi tegemäldä.
+välänpuul plaanõ
+plaan jäi täüde veemäldäq
+plaan miä om olõman õnnõ paprõ pääl
+plaan viidi täüde
+plahvahtaja maanukk
+plahvahus tekk osa kivve tolmus
+Sündmüse plakati lövväti siist.
+lei kässi kokko
+plankaid
+planginõ
+plaadsna
+vilkat käändmä
+plärojago
+plastpang
+plastriha
+plötserd pildi valmis
+potsõrdas liivakuukõ
+plats oll paksult rahvast täüs
+platõq
+palat rõivas
+pliik
+P. Lehestiku luulõ.
+plekitämä
+plekkegaq lavvalina
+plekist kruus
+plekidse topsigaq võeti pangist vett
+plekine vorm koogi jaos
+plekeldäq
+kard om loppi lüüd
+pura terä
+pleiädsi terräv ots
+pleiädsiteritäjä
+pleiäts om muq käen
+Pliidi all praksõlõs tuli, maja saina higonõsõ.
+pliidi iin oll väiko kergokõnõ
+pliidipuuq
+plokiq olliq täpsähe ütstõõsõ pääle lihidüq
+plokõst maja
+plokk oll pilte täüs joonistõt
+pliksutõllõs kääregaq
+plommi ala pant hammas
+ploomikivi tull kergehe vallalõ
+PLOOMI
+ploomipuuq ommaq aia kitsi täüs ajanuq
+P. lubasi imäle kõrraga tagasi kõlista, midä tä muidoki es tii.
+plüssmärk
+pluusõ kraag om tärgeldet vai kalõst rõivast
+pluusõ paistus läbi
+P. nimme ega andmit lövvä es kiäki kunagi kostki es.
+põdõr oll püssägaq laskõq
+põdraq näpsväq puulehti
+põdraq rägistäseq võson
+põdrahõhv
+põdrapull
+kehväs jäänüq
+hädälik põdõlik
+poodiaastak lõppi kahogaq
+põdõ parandamaldaq tõpõ
+Poodi ja käsitüükua
+laulik and vahtsõ värsikogo vällä
+poig tõmmati esä tiid V pojal läts niguq esäl
+pojalõ naist võtma tütärd mehele pandma
+poig lei kaupmehes
+poig jäi seohe sõtta kaotsehe
+poig pidi esä ammõtit edesi
+poig käü poksitrenni
+poig kuts tüüsõbraq küllä
+poig oll esägaq õkva ütte näkko
+poig om täl niisama pikk ku tä esiq
+poig tund aidnigutüüd
+poig ost hindäle kortina ni eläs noq peris keskusõn
+poig kõnõl esägaq niguq hindäsugudsõgaq
+poig raisas imä koradu raha ärq
+poodi- ja turuhindo vaheq
+poodimiis
+kaupmiis poodimüüjä
+poodisaks poodimiis kaupmiis
+puutnik
+poodin om kraami küländ
+poodist oll vaia viil ütte ja tõist ostaq
+poodist saa osta lõunõmaa viljo
+poodi mant tulõ leibä tuvvaq
+puut kalolõ saia
+ütel kah sõna sekkä
+visas kompvegipaprõ maaha
+tsilgut ubinasüäme sängü taadõ
+pagõhõja
+pakõmiq pümmegaq ärq
+ärqkaranuq ori
+pagõsi niipia ku sai
+pagõsi liinast ärq munga rõivin
+pand pakku
+lühükene puhkus
+kerge uinahus rongi pääl
+lühkü ülekaehus liina aoluust
+päämine alos
+põhiarvsõna
+päämine tsiht
+põhi- ja järgarvoq
+põhikirä muutmisõq ja tävvendämiseq
+põhikooli kolmanda astmõ opilanõ:
+päämidseq kaariq ommaq põhi hummok lõunaq õdak
+Inämbüs neist om Vana Võromaalt, no tulijit om ka tõisist maakundõst, Lätist ja Soomõst.
+kimmäs sõavastalinõ
+Uma olõmisõ poolõst om tä pioniirliik, kiä aja hinnäst tühjü kotussidõ pääle kibõhõhe edesi siimnide ja juurõvõssõga, a perähpoolõ jääs suurõmbidõ puiõ ala ja lätt vällä. Murõlipuud või sagõhõhe löüdäq siist-säält suurõmba mõtsa alt tõõsõst puurindõst üteh tammi, saari vai kõivõga. [2]
+Suurõmb jago Kõivu filosoofilidsi tekste omma eestikiilse, a tä om sõski üts edimäidsi, kiä om alguperäst filosoofilist märgotust püüdnü tetä ka võro keelen.
+A suur osa rõivist ollkavva aigu värvmäldä: pakladsõ rõiva pleegitedi valgõs, villadsõ rõiva olli inämbjaolt lambavilla värvi valgõ, haha, pruuni, musta.
+põhisõnavara
+vann valitsust
+Põha-Eesti paekivine pind
+Põha- ja Baltimaiõ ütentüü
+perrä kõrbõma
+põhamaa kõva külm ilm
+tävvelidsemb teedüs om kirän pruukmisoppusõn
+Põh'amaiõ sannan om läbi aigu olnu kats päämist tegemist vihtlemine-higistämine ja mõskminõ. Nii om ka täämbädsel pääväl.
+Põh'amaiõ säitsmeaastagane sõda Eesti- ja Liivimaal
+Põh'amaiõ säitsmeaastaganõ sõda (roodsi Nordiska sjuårskriget, taani Den Nordiske Syvårskrig, poola I wojna północna (Edimäne Põh'asõda)) ol'l' 1563-1570 peet sõda.
+väega tähtsä üleslöüdüs
+põhapoolinõ nabajuun
+Põh'apoolidsõ' Karula järve' omma' Korgõ-Eesti rammulidsõ viiga (rohketoitelised) järve'.
+põhan ommaq valgõq üüq
+põhast puhk külm tuul
+põhatuulõ külmäq ja äkilidseq puhahusõq
+põhavesi om tan väega süvän
+ilmaasandaq pelgüs
+põhjuisi mille ärq üldäq löüd kõgõ
+põhjuisi või ollaq mitu
+palohkaq hõrõtasõq
+palohka kasvopaigatüüp
+palohkasahvt
+palohkavarsist vannik
+hurril olõma
+põhu jaos teemiq mändseginaq varoalodsõ
+põhtja põhtjaalonõ
+labajalaluu
+pässämõhn
+kusõrmapalanik
+kusõrmanõ
+lätsimiq tii päält kõrvalõ
+hüpsi poodist läbi
+lõiksi tast ümbre nuka
+kangõ vanamiis
+pand käeq põlvi ümbre
+poisiq himostiq ütte ja samma tütrikku
+poisiq joosiq vanõmbilõ uudist kõnõlõma
+poiskõsõq laabõrdasõq külä pääl
+poisiq kargsiq silla päält lumpi
+villänd keväjäsest marust
+poiskõsõq tüküseq vaihõtunni aigo müdselemä
+poisiq toukasõq õdagu külä pääle
+poisiq lätsiq huugu
+poiskõsõq lätsiq rindapitehn kokko
+tsuraq lätsiq taplõma ni üts tsärke tõõsõl väidsegaq naha ärq
+poisiq lövviq müüre pääl tsungin mõnõ vana raudraha
+poiskõsõq teiq vannamutti häste perrä
+poiskõsõq olliq pia üteharalidsõq
+poiskõsõq ommaq tahtmiisi perrä jagonuq
+poisiq peiq kõrraligu tapõlusõ maaha
+poisiq panniq juuskma
+poiskõsõq märgeq midägiq kurja
+poiskõsõq vaunassiq vähämbide käest rahha
+poisiq rehkeliq ja müdseliq hindäkesken terve vaihõtunni
+poisiq saiq ütstõõsõgaq häste läbi
+poiskõsõq teiq hindäle puu otsa onni
+poisiq kisiq varguisi nuka takan suitsu
+poiskõsõq teiq vigurit
+poisiq virodiq päält kooli õkva kodo
+poisiq tulliq üten joron
+poisiq kisklõsõq vahetunnin
+poisiq hulkvaq niisama liina pääl
+tsuraq oidvaq üle jõõ
+poisiq lätsiq ruttu üle tii
+poisiq varastiq tsikli ärq
+poisi helü tõmmas tummõs
+poiskõnõ korjas umas lõbus markõ
+poiskõnõ jõõsõldas ilma piten midägiq tetäq ei tahaq
+tsurakõnõ tsoks kooli poolõ
+tsura om sääne kiä koiruisi tege - mõni saa eiq elo otsaniq mehes
+poiskõsõq käveq ubinit vargil
+tsuraq kääväq vatangun küllä piten
+tsuraq rüükväq ütstõõsõ võiki
+poiskõsõq rääpeliq külä vaihõl
+tsuraq mürräseq takantarõn
+poiskõsõq saisiq purdõ pääl ütsüte vasta
+poiskõsõq teiq tramma
+poiskõsõq turnõlõsõq varõmin
+poiskõsõn proovõ salguisi värsse kirotaq
+tsura tsumahtu purdõ päält vette
+poiskõsõl oll kulm jälq lahki lüüd
+poisilõ panti perräkaeja
+poiskõsõlõ tulliq esä sõnaq miilde
+poisil oll mõistust ärq juuskõq
+poiskõsõl om kosinõ loodsigukõnõ
+poisil ommaq lajaq olaq
+poisil om hulga sõpro
+poiskõsõl om pää ärq nudit
+poisil om ütskõrdüts joba selge
+poiskõsõl olõ-õs päsemist pidi kõik üles tunnistama
+poiskõsõplõks poiskõsõots
+poisipõnn
+poiskõsõl püksipõlvõq villõndiq
+poiskõsõnaaskli
+poiskõsõ silmäq olliq tütrigu külen kinniq
+poiskõsõ kõrk hoiang
+poiskõsõ vanõmbaq arvasõq timä sõbrost häste
+kusõhädä om pääl
+kusõhädä om surmas
+poiss and hõhvalõ vitsagaq välgi kunti piten
+poiskõnõ hiitü ja ladõ mäest üles
+poiskõnõ ütsi jovva-iq taad kasti nõstaq
+poiss pelgä-iq sukugiq
+poiskõnõ viisi-iq oppiq a timmerdäq miildüs
+poiskõnõ hauk imäle vasta
+poiskõnõ istõ vankriperä pääl
+poiskõnõ kai päält kuis veli autot parandas
+poiskõnõ jätt opmisõ poolõlõ
+poiskõnõ hüdisi vihma käen
+tsurakõnõ käve kõgõ ütsindä mõtso piten hulkman
+poiskõnõ küsse esä käest rahha
+poiss kutsuti sõaväkke
+poiskõnõ ruupas kooli poolõ
+poiss läts hõisku täüs
+poiskõnõ läts vanõmba velegaq kuun karja
+poiss läts uhkusõst õhku täüs
+poiskõnõ lõngut aiatulba maa seest vällä
+poiss jurnas esä käest rahha
+poiss jannas puul tunni tahvli man a tekk lõpus ülesandõ sõskiq ärq
+poiss sattõ kõtulõ
+poissmehe elämine oll peris luisun
+poissmeheelo
+poiss maits kuuki
+poiskõnõ mis porrat!
+Poiss naaraht vasta ja läts edesi.
+poiss ollõv veitkese toladsõgõnõ
+poiskõnõ oll esä takast rahha varastanuq
+poiss oll tütrigu ärq tikanuq
+poiskõnõ om nakanuq putli poolõ kaema
+poiskõnõ om kangust täüs
+poiskõnõ om joba paras rüütläne
+poiss om hoolõdu jätt umaq asaq õgalõ poolõ videlemä
+poiss om laisk ei viisiq oppiq
+poiss om massinidõ pääle taipsa
+poiss om välän pallidõ siirigaq
+poiss om väega väsli tütrikke pääle
+poiss pand tävvest kõrist rüükmä
+poiss pand äkki juuskma
+Poiskõnõ, poiskõnõ! Sukka kõnõldas.
+poiss pruumsõ egän asan esä muudu ollaq
+poiskõnõ es olõq koolin halva tervüse peräst
+poiss rippu jalaq ülespoolõ
+poiss rohmas midägiq vastussõs
+poiss roni köüst piten üles
+poiss roni üle aia
+poiskõnõ ronõ puuhtõ
+poiss ronõ üle aia
+poiss saat tütrigu kodo
+poiss sai esä käest laiskusõ iist nuumiq
+poiskõnõ sai esä käest koosa
+poiskõnõ sai kirändi iist viie
+poiss sai koolin hää hindõ
+poiss sai tembo iist kõvva nüpeldäq
+poiss haard tütrigu üskä
+poiskõnõ käü hindävannuidsigaq hää meelegaq läbi
+poiskõnõ kisk tütärlast palmikust
+poiskõnõ oll hobõsidõgaq sõbõr
+poiss süü peris eläjä muudu
+poiskõnõ sulat hõngugaq aknõklaasi päält ijjä
+poiss tege oppajat peris häste perrä
+poiss tekk jalgrattagaq hoovi pääl paar tsõõri
+poiss tekk tütrigulõ suurõ kumarusõ
+poiss kirgit kõrvo
+poiss kakk tütrikku hiussist
+poiskõnõ näüdäs vähämbide pääl joudu
+Poiskõnõ, tulõq siiä! Kon seo Viikingihärbän om?
+poiss tull kodo kesküü paiku
+poiss kujotas ette kuis tä suurõst pääst elämä nakkas
+poiss uppu jõkkõ ärq
+poiskõnõ hullas sõsarõ ja velegaq
+tsura tekk esiq hindäle suusaq
+poiskõnõ tekk vanalõimäle pallo murõt
+poiss toukas kooli poolõ
+Poiss võtt Suurõ Musta Pini üten indiaanlaisi mängmä.
+poiskõisigaq om pallo jandalit
+poiskõisi kamp läts palli mängmä
+pojal oll hää kuulmeistre kiä tedä kõik aig trüüste ja julgust
+pojapoig
+Nigu poig om sündünü, nii Paul kaos ja anna-i inämb Siretile elomärki.
+pujeng om püsülill
+poksja
+poksja kaits vastasõ löögi ärq
+nabavüü ilmastu
+jälle elläi
+nurm om laih tuuläbi et olõ-iq väke saanuq
+kesäkuus kunnakuus
+{m} nurmõtilgaq
+põldkuus
+nurmkana nurmpüvi
+maad arima maad tegemä
+nurmõ murro trulma
+nurmvarblanõ
+olõ-iq miilt pään
+palotama
+olõ-iq inämb jovvu hõngu kah
+olõ-iq pikkä aigo näko näüdänüq
+ei olõq jüvvägiq suuhtõ saanuq
+hüvvüt olõ-iq saa-iq ärri alostaq
+olõ-iq lihtsä kunsti mõistõt paika pandaq
+ei olõssiq unõn ka nännüq
+ei olõq meil leibä ei jahhu ei olõq üliüsigiq midägiq
+palamisõ man päses vällä lämmäjoud
+Palamise savv täüt sannatarõ ja päses vällä kas laelaudu vaihõlt vai sannaussõ vai -aknõ vallalõhoitmisõst vai tuulutamisõst päält kütmist.
+olõ-iq mul minkaq kõrgistõllaq
+palandu pääle om mõts kasunuq
+Palang ja kõrdategemine
+olõ-iq taa elo sukugiq nii illos ja õnnõlik
+olõ-iq tsentigiq rahha
+olõ-iq seon ilman õigust
+palli hämmär üülamp
+värisi uudishimo käen
+palotaja
+palotaminõ
+olõ-iq mink iist!
+hallus hädä
+palotõt jama
+palotushaav
+palajaq autokummiq aiq pigimusta savvu
+palajat künneld või-iq ütsindä jättäq
+olõ-iq viil loodust kaotanuq
+egaq hätä ei olõq õigõq krõõtsa tütrik
+palavakivikihiq ommaq ütstõsõ ala kalgikivikihtegaq
+pallavkiviõli
+palavastkivist tetäs gaasi
+maja palaminõ oll hirmsa nätäq V kaiaq
+poliitigategijäq ullitasõq rahvagaq
+poliitiguq häödiq kolhoosõ
+poliitikit ei valitaq riigikokko õhkama ja herkelemä
+poliitigu jutu pääle süändüq kullõjaq otsaniq ärq
+poliitigu laabsa jutt
+poliitilinõ kultuurilinõ vaimlinõ üttehoitminõ
+poliitilinõ sais om kultuurielost kah nätäq
+Eräkunnaq
+poliitilinõ võigõlus
+poliitilidsõq tahtmisõq leiq palama
+poliitikast ärq lännüq
+poliitilidsõlt vabamiilne
+poliitilidsõ maigugaq nalaq
+polikliinigu rõivahoit
+Põlitsõ võrokõsõ, kiä omma tan maanukan hajevil taloden elänü hulka põlvkundõ üttejärge, om harinu umma ello esi elämä ja pedävä kombit. Tarkus ja tiidmise om saadu edevanõmbide käest, külä ja elo oppasõ kõrrast manu, a tasakaalu tulõ hoita vana ja vahtsõ vaihel, et ilm uppi es lännü.
+Põlitsõ mõtsa tunnussõs võiva olla hoobis näütüses mõtsan kasuva korgõ ja sirge lõhmussõ, a ka pallo mõtsaandõ.
+Põlist mõtsa mass hoita, selle et ku tuud jääs vähämbäs, sõs jääs ka maamiilt veidembäs.
+politsei võtt kats miist kinniq
+politseimassin
+Politseiautost astõ vällä pikk linalakk kistumalda kinä politseinaanõ, kiä tull mu poolõ alkomiitriga.
+politseijaoskund
+politseiq lastasõq noorõn iän pajugi pääle ärq
+politseiq tüütäseq politsein
+Politseil oll kiivri pään ni tuuperäst näkkü tä viil suurõmb.
+politsei käänd vargal käeq sälä taadõ
+politsei pruuk ammõtit kurast ärq
+politsei uutmaldaq käük turu pääle
+{m} politseivahiq
+politseiprefekt
+politsei püünd vargit
+politsei saa teedüst johtumiisi kotsilõ
+politsei sai teedäqandmisõ
+politsei sai kirä kirotaja teedäq
+politseiülemb
+nurmõ veeren kasviq õnnõ ütsiguq puuq muido oll lakõ maa
+nurmõq ja niidüq
+nurmõq võinuq vinklin vällä mõõtaq
+nurm om neli massinatäüt laga
+nurmõl kogo om suur a saiaq olõ-iq säält midägiq
+põllumaad arõq talopojaq egäüts eräle
+maa om siin kehv
+Nurmi mõtsakasumisõga nakas varikit jäl' manu tulõma.
+põllumeheq lätsiq miilt avaldama
+nurmõlangaq nurmõsibaq
+põllutöiegaq oldas niikavvõn et või külbmisegaq pääle naadaq
+nurmõtöie aig
+Tuuperäst om tan kõgõ olnuq tähtsä niimuudu elläq, et tetäs näputüüd ja käüdäs tõisilõ huunit ehitämän ja ku üttepiten ei saaq, naatas asja tõistpiten ajama.
+Põllotüümassinaq
+olõ-õs aigo pühäpäivägiq pitäq
+arotamisõs olõ-õs inämb aigo
+olõ-õs meil õigõt majja õnnõ üts hurdsik
+olõ-õs määnest varoalost kohe vihma iist paedaq
+mitmõkõlalinõ
+mitmõnaasõpidämine
+pallokeeline
+Põlva ja Urvastõ kihlkundõn om läbi ao proovit rohkõmb "kõrdapiten" toimõ tullaq ja taa maanuka laugidõ nurmi ni maaliliidsi hajatallõ maastikust või löüdäq kõgõ vindsõmbat sorti võrokõisi, õkva noid, kiä ilmangi umast ei jätäq.
+Põlva-lähküdsest Kähri küläst peri luulõtaja Leila Holts eläs jo aastit Inglüsmaa suurliinan Newcastle'in (Vahtsõliinan!), a umõta sünnüse timä luulõpildi ni -mõttõ kodotsõn võro keelen.
+Põlvamaa Talorahvamuuseum Karilatsin kuts rahvast puulpäävä, hainakuu 28. pääväl kellä 11-15 kaema ja opma, kuis tetäs suidsusanna ahju.
+Põlva Talorahvamuusõum
+põlvõkeeri
+kindretsomp kindretsälk
+põlvõst põlvõ om käsitüümõistmist edesi annõt
+Põlvõst põlvõ om täl püsünüq salahinõ luutminõ, õt huulmalda pümmest oŕaüüst ja võõridõ rahvidõ vägivallavalitsusõst tulõ ütskõrd Eestih aig, ku "kõik pirruq katõst otsast õkvalt lüvväseq palama" ja õt "kõrd joud Kallõv kodo umil latsil õnnõ tuuma".
+põlvildõolõk
+om suurõst suust peri
+pommas midägiq üle ola
+pommihaud
+pommikilst tsusku süämehe
+pommiplahvahus
+pommirünnäk
+pommikülbjä pommihiitjä
+pommipildminõ pommitaminõ
+pommitaminõ tekk liinan väega pallo kurja
+pommitamisõ aigo ollimiq keldren paossin
+pommihiitjä tõmmas äkki alla
+pommipaoss
+pommi või lahkõma pandaq kellävärgigaq kah
+kinniqhoitja raamat
+põnniq purdsahtiq naarma
+punmisõst es saaq asja
+nahksild
+rahvasumm tull puuti
+õkvalt poodi manu tulli ähka-ähka
+Kaupmiis vällä tulõq sa...
+Puut om kinni.
+Puut om valla.
+puut om täämbä kinniq
+Poogandi järve veeren kaitsõala hummogujaon om RMK laagriplats.
+Poogandi järv Poogandi järve puhkeala Metsatee kaitsealal Männimets kaitsealal Mustoja maastikukaitseala Hooldusraie Tinaliiv Vana kaevikuliin Soine Mustjõe ala Tapetute mägi Tornimägi
+üten puugnan om hariligult 16 lehekülge
+jaksi kitsõ pääle kultuursordi
+puul aastakka võitu
+poola kiil
+Poola lagi
+poolõaastaganõ lats
+poolõ aasta pääle kontraht
+poolit-aiga-sulanõ
+poolõq tallõq olliq utiq poolõq oinaq
+poolõhoitja
+Poolõldõ aga hindä ja vast ka tõisi luudun ettekujotõdun ilman.
+puulpeonõ puulpidonõ
+poolõhuisi ärqlaonuq tarõ
+poolikullaq ehitüs
+Poolõ tii pääl essel vässü är ja pallõl hähkäten hobõst: "Olõ sõbõr ja avida, võta osa kuurmat hindäle."
+poolõ miitre padu ijä
+poolõlistõ kokko sadanuq käügiq
+tõõsõvõrra rohkõmb
+poolõ odavamb
+puulfinaal
+poolik putõl
+poolik tõtõ
+Puul küllä jõi - noorõ, vana, keskiälidse.
+Poolküps murakas Küps murakas Murakad Piiumetsa rabas Muraka luuseemned
+puul liitrit piimä
+Puul mill ́onat?
+puulsõsar{v umak}-sõsard
+paks kiri
+{söögist} hülpümä
+puul parlamenti vaihtu vällä
+pool pesukogust - väheneb vee- ja elektrikulu; uuemat tüüpi masinad valivad automaatselt optimaalse pesemisrežiimi masinasse pandud pesu kaalu järgi; säästpesu - vähem määrdunud pesu korral, väheneb elektrikulu; kiirpesu - vähem määrdunud pesu korral, lüheneb pesemisaeg; biopesu - pesemiseks 40 ºC juures, mispuhul pesupulbri ensüümid toimivad kõige tõhusamalt; käsipesu - eriti õrna pesu pesemine nn villahällis 20−30 ºC juures; eelpesu, leotus - eriti määrdunud pesu korral; lisaloputus (oluline eriti väikelaste ja allergikute pesu pesemisel).
+hõelaq kängidsäq
+palamaldaq tunglõq ajavaq karmu
+puulpurjunuq
+puulsaarõ ots om pikk kivine nõna
+Poolil maailma riigel om riigikiil. Mõnõl riigil, näütüses Eestil ja Albaanial, om õnnõ üts riigikiil. Mõnõl riigil om mitu riigikiilt, näütüses Belgiäl, Soomõl, Afganistanil, Paraguayl, Boliivial, Indial, Šveidsil ja Lõunõ-Aafriga Vabariigil.
+Poolil maailma riigel om riigikiil.
+rõõhalt
+puulvalmiq ja valmiq kaubaq
+puul tunni kolgiti ussõ takan inne ku sisse saadi
+Puulvii-imetäjist om saarvas (udras) Eesti Verevä Raamatu elläi.
+puulvelidseq
+puum tõmbas puro trammi
+tõhras poolõniq pääväniq
+tarõ pääle veetäs kõgõsugumast kolli
+poonuq rippu küünün tala külen
+pand hindä vällänägemise pääle suurt rõhku
+pidä huult hindä vällänägemise iist
+pöörähüdäq ma kae määne sa sälä takast olõdõq!
+käänäq lehte ja loeq edesi!
+käänämiq parõmb otsa ümbre!
+käändmine püürdmine
+käänd uhkuisi sälä
+perädüq hinnaq
+käänäq sälg!
+Kääni pää kah ärä, et mi silmä kuikimuudu kokko ei putussi.
+käänd kodotii pääle
+käänd terve nao muq poolõ
+käänd karmaniq paheldõ
+käänd võtind lukumulgun
+katsipidine jakkus
+kriisaq
+Püürdsyna ́.
+käänd ümbre ja lehvütäs kübärät
+ütsipidine jakkus
+Ma käänä hindä memme poolõ ja ütle, et bussijuht lubasi lahkõhe är uuta, kooni mi mõlõmba bussi pääle istu.
+Käänüpäiv.
+väherdeles ja rabõhõlõs unõldaq asõmõ pääl
+püürdlejä tsõõr
+nõglalinõ ijä
+vatliganõ sokolaat
+puhma all olliq mõtstsia magahusõq
+puhmaq pöediq keräkujolidsõs
+Puhmõ ma tuupäiv maaha es rao, kuna karamaa pääl oll hain nii lihhav, et tuud es lää mu arust vaia.
+puhmõnõ puhmliganõ puhmõlinõ puhmistunõ
+puhmakõsõq puhmõrind
+Puhm oll ́ terävit nõklu paksult täüs ja nuu' mugu' tsusksi', ku sa pruuvsõt tsillokõisi maŕakõisi kätte saia'.
+puhmu sisen tsädsistiq varblasõq
+puhmõ räästikun oll rassõ marjo koradaq
+puhmõ vahjist taht hain niitäq
+puhmõ vahjõst
+popsitarõ
+popsikotus
+salahuisi võigõlus
+põrmandus tulõ ütspadudsõq lavvaq pandaq
+põrmandulaki terräv hais õkva lõigas nõnna
+jalglamp põrmandulamp
+põrmandulavvaq kõigusõq ku ma siin kõnni
+põrmandulaudo käkin
+põrmandulavval oll vilets punn
+põrmandu pääl maati rian
+põrmandu pääl om vesi
+põrmandurõivas
+põrmandu pääle pantiq nellänukõlidsõq kiviplaadiq
+põrmand oll nii must et and kassiq!
+põrmand oll tsipakõsõ nõlvi
+põrmand om kasimaldaq
+põrmand rapus tandsmisõst
+põrmand rapus tandsmisõst
+põrmand tulõ ärq silestäq
+põrmand tümps timä astmisõ all
+põrknapinnär om mältsä täüs kasunuq
+Põrguhavva väräht
+põrgularm
+hirmsa lüümine
+mualump
+pürgätüs hapatus
+muatus mülgätüs tsolgahtus
+lädsäne tii
+muda lirts jalgo all
+muatama sitatama
+muatsõl aol ommaq latsõq õdakus tävveste mustõnuq
+lädsälik lödsälik
+põrist r-i
+ma puttõ vasta lauda ja aiõ pudõli ümbre
+põrmus pudõnõma
+vaht tedä altlaka
+jõllitas tühjä
+pordopilt
+pornotekij
+purulauk
+põrsaq hoitvaq külmägaq hinnäst kogosampa
+põrsaq juuskvaq ütsüte hannan pernaasõ mano
+põrsa haras om pehmeq
+pordsõlanist pupp
+Portugali keelen märk õ läbinõna (nasaliseeritüt) o-hellü [õ].
+Portugali keel
+sattõ eksämist läbi
+tõrkminõ põrkminõ
+virodi joonõlt pääliina
+põsõq punni
+näüdüskeles kunstnigulõ
+lask hinnäst piltnigul üles võttaq
+sarnaq
+sarn põsõnukk
+hää ja kuri arv
+hää halv asatundja võlss arvaminõ tüü kotsilõ
+positiivnõ negätiivne laading
+kummõr pinnakujo
+põsk olõssiq niguq paistut
+tsihtnummõr
+postipakk
+postkaardilõ lüüdi petsät pääle
+Postkast
+päält kuulmisõ ant avvuhind
+saismisõ ja huu vägi
+potipüür
+pott om trump
+savilüüv
+Potsdamist om saanuq Berliini edeliin
+ahinigutüü
+põud ilm
+põvvakimmäs
+põud suvi
+pälk pälkäs vilä valmis
+pälkämä
+põvvasuits
+põvvasuidsunõ ilm
+põud om püsünüq joba kuu aigo
+põud pand maa tolmama
+põud piinas rahvast ja maad
+Põvvat Kama
+praatminõ küdsämine
+küdsi vägevät lihha
+praagat mölliti mõlagaq
+präägähtüs
+uhkõndas hindä võimidõgaq
+PRAADIQ
+Parhilla ma muidoki ei taipa, kuis ma timäst nii ullimuudu sisse olli võet, et ma oli nõun tegemä ütskõik, midä tä iäle tahtsõ.
+Parhilla, ku sa ütskõik kon muial maailman kutsut mustaiholist inemist "niggeris", sõs tuu om halvastõ üteld (inämbüse tummõiholiidsi inemiisi jaos), a ma hooli es tuust nii väega.
+parhillanõ aadrõs
+A vet seo ilma aigo taht inemine tõõstamist, taht kõik as ́a ütsi vallalõ harota, uuri nii urgata.
+parlanõ jutt tege meele halvas
+Sjoo Puijo torn om joba kolmas.
+parhillaq om egä minot tähtsä
+Parhilla om meil viil kats last - Josephina ja Mathilda - kokko kolm tütrikku, mi olõ Lauraga õnnõlidsõn abielon ja ma olõ õnnõlinõ umal tõõsõl kodomaal Estin.
+Kuna ka pühä Valentin oll' kar'akaitsja pühäk, võidsõq kats kultust umavaihõl kokko minnäq.
+parhillaq om ussõn peris külm tuul
+parhillaq saa massa poolõ perä jääs võla pääle
+Parhillatsõ vanderselli alustiva võro keele opmist 2013. aasta sügüse.
+Seosaos pidä hollandlanõ väega kallis, et tä saa olla putmalda luudusõn ja arvas tuud ütes tähtsäs parõmbusõs ni tõmbõs, miä om Eestil tõisi riike iin.
+Parhillatsõs om inämbüs naist rahvist kaonu, sulanu kõgõ uma keele ja kultuuriga pääletulnuidõ rahvidõ sekkä.
+seosaos om taa jutt joba kaihtunuq
+Prõllatsel aol maakivest sannaahje inämb ei tetä, mõne ütsigu meistre mõistva viil säänest ahjo perrä tetä.
+seo valitsusõ aigo
+kivi sais parhillaq
+Parhilla või arvada, et mi maanuka rahvil oll ́ muistõ sann kedägi säänest ku Põh ́a-Ameerigan.
+praadikapstas
+küdüs
+praadiq mullõ kats munna!
+praadikala
+küdsämisvarras
+lahenuq sain
+prähväht vällä kõik miä arvas
+praksna
+asalik pernanõ
+harotas hispaania kiilt
+läbitüütet viis
+ammõtin tohtri
+prandsaht põrmadu pääle
+lümbähtü tooli päält maaha
+prantsus- ja inglüsvõimumaaq
+prantsusõ- ja inglüsevõimumaaq
+Prantsusõ riigi sündümine
+Prantsusmaa valitsusalaq Tasaligun ilmameren
+praoskkund
+poigut ust
+prannas uma varandusõ üles
+pranssiq mitu päivä jutti
+papil oll pikk maaniq hürp sälän
+preilna tipp huulitsat piten
+presidendis tahtjit oll viis
+presidendi säädüsenõvvumiis
+presidendi koolukihä
+presidendi volinik aokirändüse man
+president kõnõl rahvalõ
+president ni timägaq ütenolõjaq joudsõq Tartohe peräle
+president avvust olümpiävõitjat
+president pand säädüsele veto
+president rõhkõ uman kõnnõn püsüvide väärtüisi pääle
+pressikonvõrents teedüstüs
+litsuq maaskaq luidsagaq katski
+pitsit esä käest rahha vällä
+presse rõivaq kohvrihe
+Pressiteedüs
+PRESSITEEDÜS
+kohus rehkendäs inneolnut asja
+priimussõ pääl aeti vesi lämmäs
+priipilet
+lajalinõ
+prilleline naanõ prillegaq naanõ
+prillesnik
+prilliklaasiq lätsiq tuhmis
+prilliq lääväq hikkõ
+prilliraamiq
+prillivehmer
+päätähtsä om kunstnigu luuduq mitte timä elo
+edimädseq vajahusõq
+lihtsä hoonõq
+prostaq nalaq
+lihtsäq elolidsõq
+vällä trükmä
+kimmä mõttõgaq miis
+väega tähtsä jutt
+tublis söödedüq põrsaq
+prits tsiukjagaq lille
+tsiukminõ tsiugahtus
+hätä kaeti riigi kasu perrä
+küsümüst kõrda ajama
+ammõdihuvi
+profesri hoobis es põlõq inemiisi a es tahaq näist teedäq kah
+Profiil lehel WRC.com Vana profiil lehel WRC.com Ott Tänak Facebookin Biograafia ESBL-in Profiil lehel ewrc-results.com Ott Tänak - kiireim noor saarlane 15. rehekuu 2004 Rally.ee: Uuel autol võistlev Ott Tänak üllatas konkurente 9. lehekuu 2008 Rally.ee: Ott Tänak tõusis N-rühmas meistrisarja liidriks 10. lehekuu 2008 Rally.ee: Ott Tänak osaleb Lõuna-Eesti rallil koos Kristo Kraagiga 14. piimäkuu 2008 Alver Kivi: "Ott Tänak ja Raigo Mõlder võitsid Antsla ralli" Meie Maa, 9. radokuu 2009 Täispikkuses | Ott Tänak vastas Delfi lugejate põnevatele küsimustele!
+ette säet tüüpink
+Programmi edimese variantsi saiva valmis 2011 aastaga lõpun, 2012 aastaga algusen kõneldi läbi ja panti täpsembält kirja, määnest tukõ pedänü programm andma.
+Kae lühküt kokkovõtõt programmist.
+kasuja tulomass
+Projekti'
+projekti raharehkendüs
+Projekti vidä MTÜ Sann and Süük, üten om haarõt Võro Selts VKKF, Finnish KANSAINVÄLINEN SAUNALIITTY RY, International Smoke Sauna Club, Finnish Sauna Culture Society, Lietuviškos pirties biciuligu draugija, Lietuvos Pirties - SPA federacija.
+Projektijuht Ojari Triinu
+projektigaq läbi viidüq uurmisõq
+projekt om raha taadõ saisma jäänüq
+Projekti tugõ Rahvakultuuri Keskuse Vana Võromaa kultuuriprogramm.
+kõrratüü
+Lisas asju pildi pääle võtmisõlõ muusõummõn ja eräinemiisi man peeti tuun projektin ka kats tsõõriklauda Karula uma meelüsas ́a löüdmises, käüti opman käsitüü kõrraldamist setokõisi man, peeti käsitüüpäivä-näütüslaata ja simmanit.
+projektilõ saistas vihatsõhe vasta
+prõksna triksna
+ettevõtmisõ üleskitmine
+pronksehteq
+pronks om vasõ ja tina kokkosulatus
+Proovile pannakse muusikute fantaasialend ja interpreteerimisoskused.
+prosta maatüü
+jutulooming
+pruum jalagaq iä kimmüst
+pruuv mu tahtmisõ perrä ollaq
+pruuv peenükese tikugaq kas kuuk om valmis
+pass rõivit sälgä
+pruuv läbisaamist praavitaq
+pruumiq iks või
+pruum proomitüü
+proomiq kas saat külge V kas lätt pääle!
+pruuvminõ
+Ma proomi üüses õks viil mõnõ trepikua vai keldri löüdä'.
+prooviq no kõrragaq ärq massaq mis sa tan jukõrdat!
+Mi proomõ magavat sõpra üles aia, aga es midägi - tä es võta miilt pähä.
+proovõ kas pressraud joba tsärts
+ma proovõ midägiq vasta tsiiksuq a saa es
+propaan om üts gaas
+protikummiq
+õiõnd lisatüü peräst
+õiõndaminõ jäi ilma vastussõldaq
+viiest piät kinniq pidämä
+Preili Tuupasõl om pini.
+tsähveq valgõhiitjide joonõq
+asukorv virotõdi ümbre
+prügükast
+asunõ põrmand
+asu sortminõ
+asuannom
+asuvidämisauto V -massin
+{nal} pruudimõisa
+mõrsjal om pallo andit
+pruuniq silmäq ommaq esäst saaduq
+kõrbvahadsõq seeneq
+pruunikadsõ värvigaq pilt
+pruunistaq liha ja sibulaq!
+mõrsja and andit
+mõrsja oll valgõn
+võlssnimi
+vällämõtõld hädä
+võlsstiidüs
+Psükiaatri kirodi tälle ruuhtõ.
+meeleline ja iholinõ
+hingehädä
+uutmaldaq lõpugaq lugu
+kõrdsi asotaja
+publik helähäs häästmeelest
+kutsutuidõ küläliisi kotussõ'
+päältkaejidõ massina'
+päältkaejidõ massinidõ kotussõ'
+kaejidõ päälekäümisel
+hubaq palgiq
+pairas
+putli perä pääl om viil veidüq
+putõl sai muguq tühembäs
+putõl peenembät viina
+Putõl tühi, panti joba järgmäne rehk poisõlõ kuldmedäli kaala ni kõik olli jälki rõõmsa.
+putõl maraviina
+poodaq leib piinüs!
+pudõr kiis ku plorksna
+pudõr sai pallo sakõ
+pudrotama kurskõlõma pudlatama
+pudipõll häüsäpõll
+puut kanolõ leibä
+tsipse tsirelihekki
+pügi lambit
+poeld hinnäst aiamulgust läbi
+mütsütäs süvväq
+pogõ kõtu putro täüs
+pühä lätte manoq viidi andit
+vasta pühhi ehiti näütüsaknit
+Pühhi paroodijite sekkä võib julgõlt arvada mitme võro miihi laulu.
+Pühi' omma' otsah ja jälkina tulõ naada tüühü.
+pühähüst teotama
+pühhi miihi põrmuq
+hingänüq
+pühä sõsar
+pühäpääväkuul
+Pühäpäävä tettüid pilte näütsi ette iispäävä.
+pühäpäivilde olõ-õi palloq asotusõq vallalõ
+puhas kuld
+puhas meelepetüs!
+tege tii lumõst vallalõ
+puhastaminõ
+puhast padakõsõgaq pildimassina objõktiivi
+puhastaja
+puhas helü
+saa süüst vallalõ
+puhastuskriim
+välivõrokõnõ
+välivindläne
+Pühä Vaim
+pühänd uma luulõtusõ Võromaa inemiisile
+pühk otsa iist hiki
+pühk tuustagaq põrmandut
+pühiq uma nõna tatist puhtas!
+haaraq hõngu kah vaihtõpääl!
+puhkõlõ minemä
+Piusal om pallo hää puhada
+Puhka' Piusal
+puhkaq rahu seen!
+hingässi veidükese
+puhkamissais
+puhkõmaja tüütäs aastak läbi
+puhkamisaig
+vallalõ lätsiq tulidsõq vaiõlusõq
+läts kõvas vaiõlusõs valla
+nakas ikma
+minti hirmust ullis
+naati ütekõrraga naarma
+kõva kõmmin läts vallalõ
+tulõkuri sõda pässi vallalõ
+läts laskmisõs vallalõ
+pühe lavva lapigaq tolmust puhtas
+kaksas minemä niguq tuul
+pühke närdso sisse käeq puhtas
+pühke silmist rahka
+pühke ussõ iist lumõ ärq
+puhkpille vasinõ helü
+puhkusaig läüvaheq
+puhkusõplaan
+puhkusõsaamisõs tulõ tetäq asakotsinõ avaldus
+Puhkaminõ Piusal
+puhkus tähend tälle pääväpaistust ja tsuklõmist
+puhkaminõ tulõ ülepää vaihõlõ jättäq
+Puhma-hainarinna sortõ om löüt kokku 393.
+paksuq kulmuq
+puhtaq jüväq satasõq läbi sara põrmandu pääle
+täütsä johtumisõ asi
+mõskuma
+Puha purus.
+puhtast viläst leib
+väli võiugaq küdsi kuukõ
+tävveste eräasi
+puhtahe juhtumiisi
+palas
+pallalt poliitilinõ
+süämest tulnuq ülestunnistus
+puhtast süämest
+tarõ miä läügüs puhtusõst
+aja piibarit
+puhksaq häbä kotussõ pääle!
+kõnõlõmiq veidüq
+puhuq pall hõngu täüs!
+villõ tuul puhksõ
+puhksõ tõõsõlõ pahvagu savvu näkko
+vahtsõq tuulõq kääväq
+puid mõõdõti kublikugaq kublik om säidse jalga kõigipäidi
+puuviga
+kütte- paprõpuu
+puu vastapandminõ surbmisõlõ ja painutamisõlõ
+puuvido oll umaosa kavvõst
+vingõrd vällä
+kangõ astminõ
+puuloodsik
+puinõ stiil
+tsiukõ tii pääle suula
+puuvärk
+Murõlipuu puu
+Puu
+Puutüü
+noorõq vabarnavarrõq
+saepukk
+püksiq nakatõlõsõq siiri külge
+püksiq kärisiq ummõlusõst lahki
+püksiq olliq päält mõskmist nii kokko vidähünüq et lää es inämb jalga
+püksiq olliq ümbre perse trammin
+püksiq olliq pallo lajaq
+kaadsaq ommaq küle päält katski
+püksüq ommaq noq muagaq kuun
+püksiq tsiukuq muatsõs
+püksiq peräkuntõ V kinnärde pääl
+püksiq virahuisi
+püksiq leiq püüdlit
+püksipõlvõq lõhvõndasõq
+püksipõlvõq ommaq ärq nühkünüq
+püksirihm
+püksisiir
+püksiperseq klants
+pruhv viik
+pulbris poodõt kriit
+Pulga Jaan saiegi kõgepäält tuntus ku Võromaa trubaduur ja timä avaldõt loomingu päämine jago om ilmunu CD plaatõ vai kassette pääl. Pulga Jaan om kirotanu ka "Egämehe reilendri", minkast om saanu rahvalaul.
+lihaleemeklots
+pulkama
+pull nakas haurama
+pulli sõõrmõq ommaq lajalõ
+pull karas eeläq õhvakõist
+pull lei sarvõq mättä sisse
+pull kröösähtäs
+pull puskas puhma
+pulma-aastapäiv
+Pulmõn ollgi väega tähtsäl kotussõl pruudi pää katminõ abielonaasõ pääkattõga, ette panti põll.
+saajogaq massa-iq uutaq
+Pulmakombõ ́.
+saajasõna
+ähkä lätväq silmigaq a puhtilõ lätväq kõtugaq
+kaasitama
+kaasik kaasitaja
+saajarahva hõiskaminõ
+pulmarahvas sai üles võetus
+pulmareis
+saajon marutõdi mitu päivä
+elosoonõ kaeminõ
+süäme lüümine oll vaivalt tundaq
+elosuun lüü kõvva
+süä pess
+pulgatunuq karvagaq pini
+pump värises
+veretüs es olõq tä põski päält viil ärq kaonuq
+Punahirv andmebaasih eElorikkus
+Punahirv (Cervus elaphus) om üts suurõmbit hirveliike hirvläisi sugukunnast.
+Punahirv eläs suuremban jaon Euruupast, Kaukasusõst, Anatooliast, mõnõq osaq Õdagu- ja Kesk-Aasiast.
+vereväpuulnõ lilla
+verkjäs õdagutaivas
+kõrb sisalik
+verrev ja must liidre
+Verrev kalamari, kooriduq krevetiq, marineeridüq tioq, kuurmalda krevetiq ja suidsulõhe, miä andas lavva pääle krõpõ saia, vatulõlüüdü avokaadovõiu ja tükü tsitroniga
+Verrev - kohopiim, piit
+verrev päiv kallendrin
+Peedisuutäüs küdsetü sõiraga
+Punatsõ peedi suutäus küdsetü sõiraga
+hõrak verrev jaanimari verrev sitik
+maagõlang
+verevä veeregaq liikmismärgiq
+vereväq kartoliq ommaq küländ hääq süvväq
+vereväq täpiq haigõ kõtu pääl
+VEREVÄQ VEINIQ
+verevide juttõgaq prunts
+verbümä verdümä
+Verevä paila kuma metällist sõlõ pääl ollõv näolõ andnu ilosa rõõsadsõ helgähüse.
+verevä veeregaq taldriguq
+verevä paprõ seen kumpvegiq
+verevä alatooniq
+verevil veinel om põhan sagõhõhe sago
+verevide viirigaq kuht
+verevide palgidõgaq
+verevide tsäbenidegaq tsirgumunaq
+tsobarigun
+vorstiruuh kõlbas häste liha pääle maitsõs
+veretäs näost
+veret üle näo
+veretäjä nahk
+veretäjä taivas
+urvaq lahkõsõq ja leheq tulõvaq vällä
+pundulõ puroq
+punnin rahakott
+punktirehkendüs
+punktikotus
+punn perämäst viläkotti vankri pääle
+pommit põrmand
+punklaud
+lillipunt
+pundsulõ
+trutsakun tands
+purgin om rohilinõ lägä
+purimadsõq hambaq tsalkvaq söögi piinüs
+täüs juutma lakutama
+puron meheq lätsiq umavaihõl taplõma
+om jooma pääl joba nätäl aigo
+juuminõ purotus
+viipurskus tsiuk vett
+supma
+lahki lännüq abielo
+katski lännüq klaas
+tühjä lännüq sooviq
+silminiq täüs
+tege pähkmit katski
+ärqhäötedüt liina naati vahtsõst üles ehitämä
+turblikanõ maa
+alalinõ kundõ
+püsümä jäämä
+püsümine püsüjä
+püsüq paigan ärq tsipõlguq!
+püsüq paigal!
+lumõ maahajäämine
+Koobast vällä minemäldä ei saaki tan ellä', selle et tan olõ-i määnestki luudusjõudu, miä taha' süüki mano kannasi.
+kimmäs elokotus
+püssäkikas
+püssäkuul läts süämest läbi
+püssäluku lõkin
+püssämeheq pantiq vangõ vahtma
+püssä- väidselutask
+püssäperä pääle tsäksidüq tsälgoq
+püssäpauguq hiidüdiq tsirkõ
+püssäpauk lei vaikustõ sisse
+tuudaigo püssäruuht viil es teedäq
+püssäsuu
+tuuts maaväits
+püss oll kahrõ hiidütämises
+püss tege pauku laat lask
+pussu laskma pusma pussama pussutama
+pistü ajama
+jalotsi põdõma
+pistvä perv
+saisolinõ vili
+pistü olõma
+pistümbähe pistümbäle
+pand lava kipõstõ pistü
+sääde telgi pistü
+tekk vahtsõ ilmarekordi
+saistama
+pinokoda
+pistul paugaht
+pütün om taar
+pagõsi puhma ku politseid näkk
+püdseq
+pütske minemä
+tsirts
+putro sai nii pallo et peräots tükse kätte ärq hapnõma
+Putt on mängo üks tähtsämbit ossi - hää putiviskaja saa tsõõri veitüide viskigaq korvi.
+Mutigu'
+ku külmäs lätt lääväq mutigaq koorõlahkihe paossihe
+mutiga rõnna külest nakkas kolm paari jalgo
+Mutigu' saava' ellä' õnnõ sis, ku püsüse' alalõ esisugumadsõ' elupaiga'.
+mutikil om hariligult kats paari siibo
+pruuv avitaq niipallo ku saa
+pruuv hinnäst hääst külest näüdädäq
+pruuv tähelepandmaldaq ollaq
+püüd umma armi puudri ala ärq käkkiq
+pruuv vahtsidõ muudõgaq ärq haridaq
+pruum kitsusõst vällä rabõldaq
+koedaq hindä innebmähe rõivihe!
+Püvvä' kinni' seo kullanõ silmäpilk! Kuldsõrmusõ' ku armastusõ tunnismärk.
+proomimiq seo tüü valgõvalugaq ärq tetäq
+püvväq umast tusost jako saiaq!
+prooviq ütelidselt sõitaq ärq jõnksutagu-iq!
+Ku tüvi maaha lõigadaq, sis aja tuu ka kannuvõssu.[2]
+Puu' kasussõ aigopiten ja ja mõts om hõrrõ, a seo iist jakkus tan valgust ja päivä.
+mõtsan om kõgõ inämb kõivo
+puiõ vaihõl välgäht jänesse hand
+puiõ mõtsast vällävidämine
+puiõ vilun
+puiõ ossaq puttõq uja kotsil kokko
+tahtminõ joudaq iloniq ja tävvehüseniq
+pruumõ hinnäst haigusõgaq vällä kõnõldaq
+pruumõ ärqmurdunuisi ossõ räbä seest vällä rabõldaq
+pruuvsõ umma süüteko ärq käkkiq
+proovimiq parõmbahe
+kõgõst püündmisest huulmaldaq
+puuq ommaq ahon väega lidun
+puuq ommaq ärq vettünüq
+puuq ommaq joba lehen
+puuq ommaq lumõ all vaalunuq
+puuq ommaq riidan
+puuq ommaq suurõn lehen
+puuq hällüseq tuulõ käen
+puuq praksõlõsõq ahon
+püvviq järvest hulga kalla
+Püvvi vaest kümme maimu kinni ja söödi näid pets-söögiga.
+proovõ rõõmsambat näko tetäq
+proomõ siist ja säält tüüd löüdäq
+proomõ tälle kõigildõ abis ollaq
+puudus puudujääk
+puudus jäämä
+veitü koolitusõgaq
+kehv valgus tege silmile hätä
+puudus olõma
+puttõ hellä kotusõ mano
+putut tedä käest
+Puu vasta ei kõnõlõ, sais õnnõ rahuligult üte kotussõ pääl ja lask hinnäst kallista.
+puuasaq ilostõdiq tsalkõgaq
+tervüseviagaq inemiseq
+huulmaldaq püüdmisest jäi kuul poolõlõ
+püügikotus söödetäs innembi joba sisse
+piniplõõskaq
+puu juurõq ommaq süvän maa sisen
+pess käsn
+taavits tõhvits
+Puutäisid om pini karvu vaihõl üle kogo timä kere, niisamatõ kõrvu takah ja kulmõ pääl.
+puukõsõ videli. Ei tiiä, mõtli
+kolotka
+kosinõ
+puu kuur oll piuta lahenuq
+puu sattõ perädü räginägaq
+puu sattõ risti värte ette
+puu sattõ räginägaq maaha
+puu sattõ raksahtusõgaq maaha
+puu laasus ku ärq kuios
+puuleheq helosõq tuulõn
+puuleheq kõsisiq jalgo all
+puulehekene om tuulõhelevälläq
+puu puuliik
+püüki jahvma püüdeldämä püükmä
+puu lahes mitmõs tüküs
+puuluits
+püvvüspuu
+püvvüsseravvaq plaadsahtiq kokko
+puuront
+puuanomit piät kuuma viigaq havvutama
+puuannom vai vikahtilüüv pandas vette tarahuma
+pardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse
+parts
+puu häitsi a viljä es kannaq
+puuoss
+puu oll ärq kaaldunuq
+puuoosõn oll oravapesä
+käsn juma
+Puupiir mäkin
+püvepojaq mõistvaq hindä väega häste ärq käkkiq
+puupulkõgaq ägli
+puuragoja mõtsatüüline mõtsaragoja roomakõnõ ruumaja
+oherd
+kirst lasti hauda
+puu süä
+puusavalu
+puus om sinivallaq
+puust igritses vaiku
+puunõ puinõ
+puust kistavars oll nii veski man ku linamassina man
+puust vooliduq mängoasaq
+säsü
+Hinnäst püvvetäs üllen pitä mitteammõtligult, et mitte rahvalõ vasta säädüdä, rõhutõn õkvasündümist ja kõrrastamatust - õkva nigu olõs sõssama tekkünü mõtõ hääd seltskunda veidü lõbustada.
+puutelgvankri
+puutoim oll läbi lõigat
+puu jupõndõdas ärq
+putmaldaq luudus
+puutüvvi pääl olliq sambliguq
+puutüvi puutümi
+kanasalat puuvilju, majoneesi ja siidripedäjäsiimnidega
+q-täht märk esiq keelin esiq hellü
+räbägu vällänäütämisegaq miis
+laonu katussõgaq maja
+räpäkilläq rõividõ ja pulstunuisi hiussidõgaq joodik
+raadio nakas prõgisõma
+raadiojaam
+raadiokullõja
+raadio oll kunagiq suur imeasi
+raadiosaadõq
+raadiosaadõq telesaadõq õkvasaadõq kõrdus
+Saadõt tege marketingi instituut.
+raadioplärä käü närve pääle
+raadiost tull hääd muusikat
+läbi raadio tundsas saanuq helü
+raadion ka tõnõkõrd tulõki-iq määnest viit muguq tumbatas
+raadio- telesaatja
+kõnõlõs aigopite ja mõtligult
+murd võro muudu eesti kiilt
+kõnõlõs egä kõrd esiq juttu
+kõnõlõs prostat juttu
+kõnõlõs õkva ku kiräst kaes
+kõnõlõs hausõldõn
+kõnõlõs nii et häüss lindas
+kõnõlõs häbemäldäq asjo
+kõnõlõs piinü helügaq
+aja suust vällä midä sülg suuhvõ vidä
+kõnõlõs ulli juttu
+kõnõlõs puhast võro kiilt
+kõnõlõs tassakõistõ
+kõnõlõs olnust
+kõnõlõs teedäq juttu
+kõnõlõs ütetasadsõ helügaq
+kõnõlõs ümärikku juttu
+kõnõlõs tasadsõ helügaq
+kõnõlõs kimmän uson
+kõnõlõq kõvva muido tä ei kuulõq!
+kõnõlõq kuis asi periselt oll
+"Kõnõlõmi tuust tunni ao peräst," vastas Siiri.
+kõnõlõmiq veidükese
+Kõnõlõmi tuust aúast tunni ao peräst," ütles imä.
+"Kõnõlõmi tuust tunni ao peräst," ütles esä ja haak hindä telefoni külge.
+kõnõlõq niguq om naaku-iq asja ilosambas tegemä!
+kõnõlõq nii tassa niguq viil saat!
+kõnõlõq ummõhtõ mis sa hoiat kõik hindäle!
+kõnõlõq tuud nalla!
+kõnõlõq tuud nalla!
+kõnõlõq selgehe ärq mäkätäguq!
+kõnõldas et seon majan om nättüq
+- Kõnõldas, kuis käü pidolõ kirjapandminõ.
+- Kõnõldas, kuis pidokavva kokko panti ja määne pido tulõ.
+kõnõlõq timägaq viisakahe!
+kõnõldi eksämitöie vormist
+Juttu oll ka tuust, kuis sannaumanik võinu saija nõvvu ja api sanna ehitamise vai remontmise asjan.
+kõnõlõq tõsitsõhe ajagu-iq haussi!
+kõnõlõq tõsitsõlõ teku-iq tiatrit!
+kõnõlõq õigut!
+kõnõlõq ütskõik midä!
+kõnõlõq laembalt kõnõlgu-iq nii pikält ja täpsähe!
+kõnõlõsõq ütekõrragaq
+Kõnõlõsõ Marju Kõivupuu "Misjaos meile Uma Pido?" ja Kalle Eller "Kuis är tunda põlist mõtsa ja põlist usku ja kuis nä kokko käävä'?"
+rüüku-uiq kõnõlõq hillembähe!
+raaksinõ
+roodsik puhm
+kõnõlgõq ütekaupa!
+Kõnõlõminõ hõpõ, vakkaolõminõ kuld.
+Kynõlõmine.
+Kynõlõminõ.
+kõnõlõmisest es tulõq määnest tullo es
+kõnõl asast süämetävvegaq
+kõnõl asast segätsehe
+kõnõl esiqerälidselt ausahe
+kõnõlimiq nelä silmä all
+kõnõlimiq umast vanast kodost
+Kõnõlimi pallo Eestist ja timä hätist Nõvvukogoliidu aigo, niisamatõ eesti keelest, inämbähe iks, et ku rassõ tuu om ja määntse omma ropu sõna.
+Mi kõnõli P.-ga egä päiv telefonin ja ma igädsi tedä tõtõstõ üü ja päävä.
+Kõnõlimi tä imäle luu ausahe är ja lätsimi minemä.
+kõnõlimiq vast ülearvo kõvva
+kõnõli esäle terve luu suurõst luust ärq
+kõnõli pikä jutu maaha timä es tõrgahtugiq
+kõnõl kõgõst ütsipulgõ
+kõnõl kõgõst ütspuha miä miilde tull
+kõnõl miiqkaq väega torõhõhe
+kõnõl nii et ma jäi uskma
+kõnõl lipõ helügaq
+kõnõl ummi läbielämiisi
+kõnõl kummõ helügaq
+kõnõl poolõ helügaq
+kõnõl rahulõjäänült umast reisist
+kõnõl andsakat kiilt
+kõnõl tuust väegaq pahanult
+kõnõl vabalt
+kõnõl asalikku juttu
+kõnõl tütärlatsilõ ilojuttõ
+kõnõl niguq tujokanõ lats
+Raamadu vaihõl om ka suur aastakalendri saina pääle pandmisõs.
+laokillõjäänüq maja
+raamat aja igävä pääle
+raamatut panti tähele
+Raamat jõud tan kandin egä küläraamatukogo riiulihe, koolehe, umavalitsusilõ, luudusõ- ja kultuurihoitmisõ asutuisilõ, muuseumele ja suidusannuga turismitalodehe.
+raamatul om alostus ja kolm jako
+raamat võeti müügist maaha
+raamat pand lugõjaq nurisõma
+raamat jäi kaotsihe
+raamat om lavva pääl
+raamat näütäs aoluku mitmõ nuka alt
+raamat om kohegiq kaonuq
+raamat om mõtõld laembalõ rahvalõ
+raamat om häste vasta võtõt
+Raamat
+raamat sünnüt vastakäüvit arvamiisi
+raamat tundu põnnõv
+raamadu perrä tett film
+raamatit andas meil vällä pallo
+raamadukapp
+raamadukogo
+Raamatukogu
+raamadukogolõ tulõ tävvendüst
+raamadukogon om millon raamatut
+Raamatu koostaja Epp Margna.jpg
+Raamadu kokkosäädja Margna Epp kõnõl raamatu saamise luu ja Elleri Kalle jutust rahvalõ suidsusannu tegünemise luku.
+raamadu kokkopandmisõ kõrd
+Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut.
+Raamadu kunstnik ja kokkopandja Epp Margna, kujondaja Tiit Lepp ja pilte tegejä Toomas Kalve.
+Raamadu kunstnik ja kokkopandja Epp Margna.
+Raamat om esieränis hää selle, et Marja-Liisa Platsi pildi lätvä tekstiga häste ütte.
+raamatul oll innenägemäldäq hää minek
+loodõtas et raamat tulõ vällä põimukuun
+raamatu meeskond.jpg
+raamatidõ müümisest om peris suur raha sisse tulnuq
+raamadu näütüsesaali aknidõ säädmine
+raamadupidämine om tuim tüü
+raamadupuut
+{m} raamadu kaejadsiq
+raamaduriiol
+raamadu sisu
+raamatun oll elämine-olõminõ süvilde kirja pant
+Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga" and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.
+raamatun om ütsikit viko a nuuq tsurgi-iq ülest pilti
+Raamadujutu ümbekynõlõmine teedä ́ synnoga, lühkide kokkovõtõtõ tegemine, kynõlõmine teemadõ perrä.
+raamatun om soomõ muudu ütlemiisi
+raamatil oll paks tolmukõrd pääl
+raamatidõ müümisest saiaq raha lätt häätegemises
+raamatut trükütäs kolm tuhat tükkü
+raamatut om õnnõ kats tükkü alalõ
+Raamadu "Üüratu üürlane" alguslehel umgi alapäälkiräs "Lauluraamat" ja kaane pöördel: "Raamat /---/ sisaldab kavereid tuntud lauludest ja muidu niisama laule kah!" (ib).
+Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF.
+Raamadu välläandja om Võro Selts VKKF, raamatut saa prõlla osta Võro Instituudist ja edespidi ka poodest vai laatu päält.
+Raamatu välläandmist tugõsi MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut.
+raamadu vällätulõk oll suur asi
+raamat videles põrmandu pääl
+Raamat Võromaa savvusannust - matõrjaali valik ja kokkopandmisõ põhimõttõ.
+raamit pilt
+kaartõq juuskvaq tsorinallaq
+kaartõq tsilgusõq
+rüngäs hummogust õdaguniq tüüd tetäq
+murd tüüd katõ kotussõ pääl tüü man ja koton
+rapai rabaja
+samblõsuu kasvopaigatüüp
+Rabakülä? No määneki R-tähega külä oll ́.
+räbälis kannõduq rõivaq
+räbälis kulunuq rõivatükk
+niidüvirnahain
+Molohk (Rubus chamaemorus L.) om ruushäitsmeliidsi sugukunda molohka perrekunda kuuluv mitmõaastaganõ kasv. Molohkas kutsutas ka taa kasvo süüdävät ja makõhapnõ maiguga marja. Mar'aq ommaq tuuralt vereväq, kütselt kõlladsõq vai pihlõdsõq.
+Molohk kannahtas külmä inämb ku -40 °C, a taht likõt ja päävälist kotust.
+rabarbarit puid nilgma
+samblõsuu pääl kasusõq veitügaq lepjäq kasvoq
+haard mitu asja kanglihe
+põrotaja sõnnom
+rabakarask rabask
+rabõlõminõ rabõlus
+rümme hindä timä käest vallalõ
+rabõl kinniqhoitjidõ käest vallalõ
+räbodsõq silmäq
+Ratu kottalõ omma' olõman eesti- ja inglüskeelidse' teedüspaprõ', midä saat küstä' Karula luuduskeskusõst.
+rata midä ütsindä ma
+Rada alustas pääle Rebäsemõisa kaemistorni lähikselt.
+rada lätt õkva pedästüst läbi
+radiga ribiq
+radika ummistuminõ
+otsaniq ümbre tegemä
+Innembi ommaq raatusõn olnuq ka Tarti Liina Panga ruumiq, vaekoda ja rae vangimaja.[2]
+Raatusõ kelläq
+Raatusõ plaan, Johann Christoph Brotze, 1782
+Raatusõ projekti tekk' Rostockist peri ehitüsmeistre Johann Heinrich Bartholomäus Walter.
+marun
+piinü daam
+puhastõt poslamasla
+kavalaq piinamisvõttõq
+piinü varas
+mudaparts
+rädsonõ võpistik
+rahanälg
+rahaasaq
+rahaq olliq kinniq külmätedüq
+rahha olõ-iq ilmangiq ülearvo
+rahha olõ es kuiki pallo
+rahagaq oll talon kitsas a söögipoolist jakku
+rahahädä sund rutõmbahe tüüd tegemä
+rikkaq latsõvanõmbaq
+raha kasvatas rahha manoq
+rahakott tüküs tühälik olõma
+rahakott om kapin mõsu all ja säälsaman ommaq mõnõq ehteq
+rahakott om kõvva kõhnõmbas jäänüq
+raha hinna sadaminõ
+rahalaadik
+rahalinõ moraalnõ kahotaso
+rahapreemiä
+rahasais lubasi vahtsõ auto ostaq
+rahalinõ kasu
+rahahädäq
+rahha oll näil volonalõ käeh
+rahha oll veidüq selle jäiq mõnõq tarvilids��q asaq ostmaldaq
+rahha om veidüq
+rahha om täl iks ulli pallo
+raha om mehe loomussõ ärq nurastanuq
+rahha om veidüq piät kasinalõ läbi ajama
+rahha om veidüq
+Rahha olõ-i, nakkaq tüüle!
+Rahha olõ-õs, väega kimmäst plaani ka mitte.
+rahapuudus and halusahe tundaq
+Raha.
+rahareform
+raha liigus
+raha liikminõ
+rahakiri
+raha sai otsa
+Raha, seo om väega tähtsä asi.
+rahast olõ-õs kavvas rõõmu
+rahha tull puudus
+raha välläpresmise man es hoolitaq minkastkiq
+raha viidi panka
+räüss lahk rüänurmõ segi
+räüssämä rässämä rässätämä räüssä tulõma
+Rahmani umist om legendaarsõs saanu "Tilleoro lugu", Ilveselt katõn keelen kirotõt "Tallinnast ära / Talnast äräq".
+Rahmani luulõn omma tsipa, a täpse kujundi, nallasuun ja hää kõlaga - osan timä luulõn ommavagi päämidse kõlamängu.
+ruubõli hummogust õdaguniq
+rohmõ tüüd tetäq
+hähn om kirivide sulgigaq
+hähn tikatas pedäjän
+hähn tsaga puud
+hähn tsaga
+hähn tsaga V pess nokigaq puud niguq vasaragaq
+rahuaig
+om uman elon veitügaq rahu
+rahuliguq pikäq lühküq kakõhunuq hengähüseq
+rahulolõmaldaq kundõ
+rahulidsõ meelegaq inemine
+rahupidäjä riik
+tasahtuq no veidükese!
+rahupiip
+rahutugõja
+leenüdäq tedä et täl viha veidükese liindünüq
+rahustaja muusiga
+rahudu piirkund
+halv magaminõ
+rahuvalvmisütsüs
+rahva hulk
+rahvast jääs riigin veidembäs
+rahvahääletämine
+rahva hüäs
+rahvajuttõ perrä häitseseq jaaniüüse sõnajalaq
+rahvajutu perrä ehitedi Põlva kerigu saina sisse põlvi pääl näütsi
+Rahvakallendri tähtpäivil (mardi- ja kadripäiv, talsipühä) esinedäs uman keelen tõisile uma kooli opilaisile ja Põlva valla vanulõ inemiisile.
+RAHVAKALLENDRI JA KERIGOPÜHÄ'.
+rahvaperälidseq tähtpääväq
+Rahvakombõ ́.
+laulja muut umma ettekandmist
+Rahvalaula, muinasjuttõ, perimüste ja nal ́jo kullõminõ.
+rahvalaulõ tüübiq
+Rahvalaululiku kõla and laulõle võro kiil, minkan laulti joba ammu inne kiräkeele kujunamist.
+rahvalaul tõsõndõllõs ja muutus kõikaig
+Rahva lemmiklaulu' esi' kooriliikõst olli': A mille?, Kõnõtraat, Uma Pido popurrii, Haanja miis, Tulõ' aga tulõ!, Määne om seo maa?, Ei olõ' hullu, Võro kiil, Protõstiirmisõ laul, Puupää rock'n'roll, Mis om suurõ järve takan?, Tii, Ku naanõ minno pahandas, Seenelaul.
+rahvalik laul
+rahvapilliq
+rahval oll eloruumõ manoq vaia
+Rahvaluudu (as ́aline kultuur).
+rahval olõ-iq võimu ostaq
+sõnaõigus om rahva käest ärq võet
+rahvamajal om suur püüne
+Ruusa rahvamajan om üllen ka savvusannu näitus, kaija ja osta saa keväje ilmunu suidsusannaraamatut.
+- Rahvamuusikaseadete võistlus, kus esinejate ideed ära kaalutakse ning laulu- ja mänguoskused proovile pannakse.
+rahvamuusigasäädelüs -tüütlüs
+Rahvamuusikatüütlüisi festival "Moisekatsi Elohelü" om seo aastak 21.-22. aprillil.
+rahvaperädseq ütelüseq
+Rahvas kõnõlaski, et suurõ' nahkhiire' omma' nahkroti'. Seo om tan kooban kõgõ suurõmb.
+Rahvaperimüs
+Rahvapilli ́.
+Rahvarinnõq
+rahvarõivit kirätäs kirjogaq
+Rahvarõivin eestläseq.
+rahvasaadik
+rahvas olõ-iq ütte miilt
+rahvas läts herevälle
+rahvas piät ummi juhtõ sisse uskma
+rahvas olõ-õiq priiust ärq unõhtanuq
+rahvas sais tsiirakullaq ümbre lavva
+vain rahvidõ vaihõl
+maailman olõ-iq rahvast egäl puul ütepallo
+Rahva hulk
+inemiisi manoqkasuminõ
+inemiisi manoqkasuminõ
+rahvastigu manoqkasuminõ
+rahva rändämine
+inemiisi päälekasuminõ
+rahva sagõhus
+rahva jagonõminõ vannusõ perrä
+rahvast oll murrun
+rahvast oll parrahe nii et kõik pässiq ligi
+rahvas murd ussõst sisse
+rahvas murd vagonihe
+rahvasuu pidä rebäst kavalas
+rahvas pudõsi tarõst vällä
+rahvas pudõsi huulidsa pääle
+rahvas näüdäs miildümist vällä kässiplaksutamisõgaq
+rahvas vuurõ platsi pääle
+rahvas läts kõnõlõja sõnnost palama
+rahvas petetäs lubamiisigaq ärq
+rahvatandsja
+rahvatands
+rahvatiatri ei piäq mängmä õnnõ lihtsit tükke
+rahva terveqhoitminõ
+rahval ommaq tulnuq vahtsõq süümismooduq
+rahva usko om vaia kimmätäq
+rahva usk valitsustõ
+Rahvusõ tõlgõndamisõs pruugitas Eestin nn Kulturnation'i põhimõttit: ütist kiilt ja kultuuriruumi.
+Rahvusõ tõlgõndamisõs pruugitas Eestin nn Kulturnation'i põhimõttit: ütist kiilt ja kultuuriruumi. Taa om tõistmuudu, ku mitmin suurriigõn, nigu S'aksamaa ja Prantsusmaa, kon rahvusõ liikmõs loetas kõiki riigin elävit inemiisi.
+rahva kultuuri lättide pääl
+rahva uma nägo
+rahva hindätiidmine
+rahva hindätiidmine naas vasta vinnestämisele
+rahva kogotullõm kõõ rahva hüvvüs
+rahva ala käümine rahvahus
+rahvuslinõ liikminõ
+RAHVUSLINÕ
+rahvalik välläumblõminõ
+rahvarõiva kirätüs
+rahva ummamuudu nago
+rahva üttehoitminõ
+uma raha
+Rahvuspargin elävit mutikit om seeni' veidü' uurit.
+Rahvuspargin om varikit ümbre Rebäsemõisa (Tornimägi, Hallimäe lõunõkülg, Liinamägi, Haukamägi jt).
+Rahvuspargi palukuklaisi pesä' omma' esierälidse' innekõkõ uma suurõ elujovvu ja väega suurõ maa-aludsõ jao poolõst.
+Rahvuspargin piät hoitma suukurgõ, kedä pesiteles tan 7-12 paari.
+Rahvidõvaihõlinõ imäkeelepäiv
+Rahvidõvaihõlinõ imäkeelepäiv om UNESCO puult 17. märtekuu pääväl vällä kuulutõt ja 1999 21. märtekuu päävä pääle määrät tähtpäiv "keele- ja kultuurikirivüse edendämises".
+riikevaihõlinõ kokkosaaminõ kaubatii
+rahvidõvaihõlinõ konvõrents
+ütine riikevaihõlinõ majanduslinõ tüü kultuuritüü
+riikevaihõlinõ läbikäümine
+kõgõ ilma tüürahvas
+riikevaihõlidsõq kokkolepmiseq
+riikevaihõlidsõq vioq
+riikevaihõlidsõ astmõ kohtunik
+riikevaihõlidsõ välä pääl
+rõibõq aja jälehüse pääle
+Raidaru om ka üts edimeidsi kiränikke, kinka loomingun saa latsõpõlvõliinana eläväs Võro liin.
+Raidaru om kirotanu ka draamatekste, muuhulgan võrokiilside näitemänge võistlusõ jaos.
+Raidaru tege tähelepandmistväärväs muhhe võrokiilne jutusõmõistmine.
+ossapalotus
+täüsmõts valmismõts
+lank raotu
+ragomisõ papõr
+jälle vanminõ
+hirmsa ülekohus
+raihaina kasvatõdas nii värskis söödäs ku kuivamisõs
+Rail Baltic, suur' raudtii, miä ka Eestist läbi lätt', tetäs tävveligult vai jaoldõ standardrüüpegaq.
+räimepüügiao hari
+räimetrull
+loomussõst vast kolmasjago oll räim
+rõipõhais
+pillõ rahha mõttõldaq
+ragominõ
+raiõ hindäle sanna üles
+Raa alustusõn omma' autidõ saisuplats, teedüstahvli, kemmerg ja pengi'.
+Raa alustusõn omma' autidõ saisuplats, teedüstahvli, kemmerg, tsuklõmiskotus, tandsuplats, häll ja latsi mänguplats/luudusrada.
+"Raa kõgõ rassõmb kotus om üle jõõ minek, selle et säält vii rada Sabbe mälestüskivi mano, kon matkaja saava kündle palama panda," ütles küläseldsi esimiis Riitsaarõ Laine.
+Raa pääl om livvumägi, kaemistorn (pildi pääl), hällü', liivakast, püürhäll.
+Raa veeren omma' luudusõ seletäjä' teedüstahvli', viil tegevä latsilõ rõõmu välläpantu' tsirgupesä' ja eläjide käpäjäle'.
+rajoonõst tettiq maakunnaq
+maru ilm
+panõq hopõn ette!
+lask tüü man käüki umaq tiidmiseq
+pruukmisperine uurmistüü
+raketiq lindsiq paukõgaq õhku
+tävven rihman soldaniq
+rakujüvä sisen või ollaq viil jüväkene
+Rakvere vahtsõnõ tiatrimaja
+rallisõitminõ
+kärre helügaq inemine märikahr
+kahrõq helü
+kahrugaq pestiq tulbaq sisse
+rammu minemä
+rammun olõma
+ask om toroq ärq ummistanuq
+rampõnõ rampliganõ
+hulk ilma piten
+randlasõq ommaq seeniqmaaniq kalapüügi mano jäänüq
+rannarahvas
+rändäjide tsirkõ tii lämmäle maalõ
+Rändnäütüse vahetallitajas om TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus, eksponiirmist tukõs Vana Võromaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri Keskus).
+hulkja rahu
+Rand oll täüs rahvast, kiä tunni mõnno lämmäst päivligust ilmast ni tsukõlusõst.
+rand oll suvitajit otsaniq täüs
+roitrahvas
+rassõq tapõlusõq
+rängäle saolõ paistu-uiq lõppu tullõv
+kuraq ettekirotusõq
+kõva kõrd
+kõva karigaq vangimaja
+kura kaemisõgaq oppaja
+Taossõq
+rahkõq
+ränk ja rassõ tüü
+ränkrassõq aoq
+perädü rassõ säläkott
+Rannakülä ollgi.
+rannakülä
+Rannakülän kõrraldõdas konkurss, et vällä selgitä, kuis Karmõn hindäle vahtsõ mehe vali.
+Rannakülän.
+rannaliiv
+rannaniit
+viiveere inemiseq elliq päämidselt kallo püüdmisest
+rannarahvas sai uma päätoidussõ merest
+tsuklõmisaig
+rannavalvõq{hrl m}rannavaht
+aig ku rändämiseq olliq
+mere veeren oll liino ridastikku
+horsõndama räpätämä räpäkuhe tegemä
+mustõnu lina pääl ommaq mõskmaldaq anomaq
+kasimaldaq vanamiis
+Räpinän arotedi suidsusannuga köüdet tegemiisi plaanõ ja näüdäti vahtsõt savvusanna-raamatut
+Räpinäl Keskkunnamaja saalin arutedi 17. 05.2012 suidsusanna tegemiisi plaanõ.
+*Räpinäl võetas kokko Vana Võromaa arõnguideesid*
+Rapla kivisild üle Vigala jõõ
+räpimehel olliq lodõvaq rõivaq
+ropsiq mäntli lumõst puhtas!
+raput magajat olast
+tsipudaq söögile suula kah!
+saras puu otsast pluumõ maaha
+ropsiq vaip puhtas!
+rassõjalgnõ naanõ
+ärqhoitja
+latsõ ärqhoitmisõ nõvvuq
+rassõq tõvõq tegeväq elolidsõ nõrgas
+Rassõ' käsivahru' ja ehte' omma' näile ainukõsõs tulõvao taganusõs, ku miis alt vidä.
+kaalsa kott
+rassõ tävvüpalanik
+rassõ liikmisõnnõtus
+rassõ lumi om katusõq sisse litsnuq
+Rassõ johus oll tuu, et kõik eestläse tahi mukka inglüskiilt kõnõlda! Tull vällä, et kõgõ kergemb oll kõnõlda latsiga, - nimä tahi kõnõlda mukka jo eesti kiilt ja pääle tuu kõnõli viil ka aigopiten.
+Rassõmb tüü om aga tuud mõistmisõga ja targastõ tarvita'.
+rassõ om kotost ärq minnäq ammuqkiq viil ummi kässigaq tettüst
+rassõlikku stiili
+rassõ elo pääle ärq kalõhunuq
+rasõhusastõq
+huulmaldaq rasõhuisist jõvvimiq peräle
+rassõ ütsväärsüs
+tõõsõ nahavärmigaq inemiisi halvas pidämine
+tõvvutunnussõq
+murdsõ pääväq läbi nurmõn tüüd tetäq
+pulst-pletiq
+sivvul om tsakilinõ juun sälä pääl
+Võidõ ja rasvo riiol poodin
+väkev liha
+rasvaq korjusõq naha alaq
+rasõv tsiuku pliidi pääle
+tsõ��r viskas
+ratsamiis and hobõsõlõ kõnnust
+ratsalaq sõitma
+rättsepp nakas mõõdind võtma
+tsõõrikõnõ
+Tsõõri läbimõõt om 20 miitre ümbre. Tsõõr tegünes luudusligult, ilma inemise vaihõlõ segämäldä, tuust, et jõõvuul käü vii päälüskõrran ümbre.
+rattapõvvaq tettiq kõopuust
+ravvakõvvu
+raudpettonist postõ pääle ehitet hoonõq
+kangõraud
+traat om haina seen
+ravvanõ vaihõsain
+ravvanõ leedi
+raudosi
+{m} raudrõivaq
+Kimmähe om.
+ravvatsidõ herkõgaq miis
+raudtii pääl juhtu õnnõtus
+raudtiisild tümpseles ku rong üle sõit
+raudtiitammi veereq
+raudtiitunnõli sissesadaminõ
+raudtii lähkühe jõudnuq auto saa-as õigõl aol pidämä
+tasalik õdaguspuul
+naati võlssi määrätüt tõpõ tohtõrdama
+Ravieurütmiät tarvitõdas tervüse parandamisõs.
+arstiruuh naas ruttu mõoma
+rohost hoimarohost olõnõminõ
+arstiruuh aja solknit vällä
+reaalainõq
+vastajoud
+reaktiivlinnuk
+vastamõo jaos oll vaia suurt rõuhkust
+täüdeviimine maahamüümine
+vei uma mõttõ täüde
+riamiis nõstõti kapralis
+repän juussõ üle hainamaa
+repän höörüt handa tõistõ ja tõistõ
+repän mäng oosõ iin ummi kutsikidõgaq
+repän hiil kanno
+rebäsekutsik kilahtas
+Rebäse maastikurada tutvustas Karulalõ umatsit perändüskultuurmaastikkõ, lätt müüdä järvist ja inneskiidsist talukotussist.
+rebäseuus
+Kaki rõivatükü kolmõs jupis, vali pendsiniga üle ja ekkä pessä läts üts pendsininuustak ni tuli otsa.
+tõmmas paprõ katski
+kaksas puu külest lehe ärq
+käristet paprõriba
+retel küünü-üiq korsna manoq vällä
+redelil om üts vahemanõ pulk ärq
+redelipulk triksaht jala all
+redis om üteaastalinõ kasv
+Riidi, 24. aprillil oll Moostõn rahvamuusikatöötluisi festivali alostusõs kontsõrt 240 lauljaga 10 koorist, kiä laulsõva hulga publiku silmi all 12 võrokeelist laulu.
+Riidi, 4. mail kell 14.00-16.00 om Võro Instituudin rahvusliku käsitüü opipäiv, kos rahvusliku käsitüü konsultant Tuuli Tubin kõnõlõs naisi ja miihi käsitüüst aoluulidsõl Võromaal.
+Riidi, 8. lehekuu pääväl 2015 kell 12 om Setomaal, soomõ-ugri kultuuripääliinah Obinitsah Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ kõrraldõt seto sõnaraamadu seminäär.
+riidi oll uapõimminõ jalal
+riidi tunnõ ei olõq
+Riidi saa Ööbiksaare talon oppi sannapalkõ tapitamist ja varamist sannameistre Jallai Aivari käe all.
+""Tähemõrsja" egä osa tarvitas üttte vai mitond rahvaviit, lugulaalun omma' ütsütest läbi kasunu' luu' Tähemõrsjast, Suurõst Tammõst ja Vele otsjast," seletäs Meistri Erki, kiä ka esi' üten orkestri ja laaluansambliga om umma teost Moosten vällä tooman.
+Riigliq
+Hindäl täl om helü sääne, niguq noorõl kikkal, hinne läbi nyna.
+säädüsperäline keelemuutus
+kibitka tetti rii pääle inemiseq magasiq sääl sisen
+salas umaq põhimõttõq ärq
+petlikanõ meelenpidämine
+ärqandminõ
+petjä inemine
+Reet Varblane, 64 a. kunstitiidläne:
+reformi perämäne sais
+vahtsõndus läts seeniqtettüle vasta
+Regilaulõ üten haardmisõga programmi luutva' kõrraldaja härgütä' kõiki, säälhulgan publikut, tagasi mi uma muistitsõ laulukombõ mano.
+leelotama
+Regilaulumaailm on kistümadult kirrev ja põnnev, kõrrastav ja tervendav, ummajagu ka mõistaduslik.
+regi juusk
+piirkundlinõ kiil
+piirkunna poliitiga
+kirjäpandminõ registriirmine
+registriirmise perämäne aig
+maavärrin märgiti ärq
+Kirjäpandminõ ja muu konvõrendsiteedüs
+Kirjäpandmisleht
+Registreerumise alguse puhul tuli kokku ka toimkond ja ühiselt künti Folgikoja kõrval üles maa, kus kevadel ansamblitega koos külvitööd tegema hakatakse.
+kõrraldamaldaq risttii
+valgusfoorigaq valgusfoorildaq tiirist
+rihapitim rihapulk
+tähtkujo Pulgatäheq
+Riheahi
+körss
+rehepesmine rehepess
+pessümassina hunnaminõ
+Rihepessümassin
+reheriha
+rehetarõ
+Rihetarõ
+rehkendäq egäle inemisele 100 grammi munakuuki!
+rehkend hinna vällä
+kummisurvõq
+võrksa vanaherr
+reisiq nõstiq timä luudusõhuvvi
+reisjäq tsurmvaq jaamasilla pääl
+reisjäq tüüneleseq ja tõrõlõsõq ütsütegaq
+Vaja naata cusk ́ma:
+reisjä sõitja
+reisiseldsiliisi vällävaliminõ oll rassõ tüü
+reisihimo
+reisis võtimiq auto rindi pääle
+reisi päält tulnuq kõnõl midä nännüq oll
+reismine om popp
+reismine om timä kõgõ suurõmb himo
+reisipakminõ
+reisitolmu mõsimiq jõõn maaha
+reis läts häste
+reis läts jukõruisildaq
+reis lätt Itaalialõ
+üleskitmiskihotus
+kitmisvaheq
+üleskitmis- tiatrikuulutus
+Rektori ammõdiketi tegijä, metallikunstnik
+keriguinemine usoinemine
+sõariistogaq kokkominek
+vääsävuur
+sõariistogaq kokkominekin sai kolm inemist hukka
+vääsigaq vehkmä
+rindi pääle võtma
+rendikotus
+rintmine
+rentslin tsolisi vihmavesi
+tsurgit maa
+tsolgivesi tsolk jõki ja järvi
+Laulami joba tutvit laulõ, a ka vagivahtsit, õkva seo pido jaos säetüid laulõ.
+Laulukava
+aokiränigu sõariist om mikri
+tävvegaq
+tülpünüq inemine
+inneskidses tett kerik
+Restoraani', kokteili', moodulidsõ' rõiva'.
+RESTORANI SÖÖGISETEL ́
+küsümäldäq küsümine
+vannamuudu rõivaq
+Reumat raviti kõva vihtlemisega, miä om jo nigu hää tasominõ.
+- Reunioni saarõ päält.
+nirmis
+languisi nurmõq
+Ribiga säläliha, miä andas lavva pääle lämmä aiaviläsaladi ja keedet kardohkaga
+Ribikülä?
+Richard Roht om/ol tuntust pälvnü ütiskunnakriitilidse proosaga ni eläjide ello kujotavide juttõga, nisamatõ taaga, et tä vekslide võltsmise iist pogrin istsõ.
+Rihhard Iher jakkas suhtõlidselt kimmakäelidselt naid tavvu, miä olliva inne sõta vällä kujonu. Tä loomingun om tukõv luuduslüüriline (mõttõ) kipõn, mõnikõrd om tel ka üttekõlla tüpäkvärsilidse laulustiiliga.
+hõela loomugaq
+Riia-Pihkva kivitii
+rõivaq lipõrdõlõsõq tuulõ käen
+rõivaq olliq ärq pläkerdedüq
+rõivaq ommaq koiõl ärq aeduq
+rõivaq ommaq katski kistuq
+rõivaq hukan
+rõivaq lätsiq närdsele
+rõivaq ribõlõsõq nukan
+rõivahari
+rõival ommaq ründsüq seen
+rõivalaid
+rõivanõ kott
+rõivas kulõhtu ärq peläs päivä
+rõivas oll koitanuq ja narakunõ
+rõivas om tätrigadsõs kannõt
+rõivas om tätrit täüs
+rõividõ mano ummõldi klaasihelmit
+Rõividõ umblõmisõ man naati iinkujos säädmä Euruupa nitte ja muudu, tuu tähendäs ka tuud, et võeti üle tuud, midä mooduaokirä paki.
+rõivast kostutõdas et triikiq saassiq
+rõivast om napostõ ei tiiäq kas saa püksele
+rõivilõpandmisõn om tä hää tundmisõgaq
+rõivatükk
+rõivaputka
+pand pidorõivaq sälgä
+Rõivihe pandaq nii, nigu saisus Kuninga hoovih ette näütäs.
+riigiammõtniguq piät olõma välänpuul poliitikat
+riigiammõt valitsusammõt
+riigiq sünnüseq ja kaosõq
+riigi rahaplaan
+riike iistkõnõlõjidõ kokkosaaminõ
+riigikaidsõt tulõ tugõvambas tetäq
+Riigikiil om kiil, miä om riigi, osariigi vai muu territooriumi põhisäädüsen riigikeeles tunnistõt.
+Riigikogo and tälle volitusõq vahtsõ valitsusõ kokko pandmisõs.
+Ku pääministri om Riigikogolt volitusõq saanuq, esitäs tä 7 päävä seen uma valitsusõ kuunsaiso presidendile, kiä vahtsõ valitsusõ 3 päävä joosul amõti pääle määräs.
+riigikogo
+riigikogon vastavõet säädüs
+riigikogo tüükõrd
+riik kulutas tervüshoitmisõ pääle inämb
+asaajamisõ mass
+riigiammõt
+riigipiiri pääl oll laskmist
+riigi rahvas
+riigi sõajovvu kasvataminõ
+Riigisümboliq
+riigin olliq suurõq sisemädseq vastansaisoq
+riigivara õigõ pruukminõ
+riigivõimu limbakus
+riike kokkominek
+riike syalidsõq ütisüseq
+riikevaihõlinõ
+riiki ja ütiskunda saa-iq ütes ja samas pitäq
+valitsõs kuning
+riik hoit umaq piiriq putmaldaq
+Näile om lisas valit ka Eesti rahvustsirk, rahvuslill, rahvuskala, rahvuselläi, rahvusliblik, rahvuskivi jne.
+riigikimmätüs
+riigikuul
+riigiammõdiq
+riik pallõl sõaapi
+Riina om sõsarast siuhkõmb
+riisiruug aiaviljo ja lihaga
+Riis kiitä' puulpehmes, muna kiitä' ja tsaka' vai riivi' jämme riiviga. Põrkna' riivi' jämme riiviga. Hiina kapsta lehe' külest kakku' ja lämmistä' kuuman viin. Kohopiim surbu' läbi sõgla, panda' mano põrkna', muna, ärtsaetu' supihaina'; maigus panda' tsitronimahla, suula, tsukrit. Täüdüs käändä' kapstalehe sisse ja kütsä' ahon.
+riibmõq pantiq küünün eräle
+riibi piimä päält päälüse ärq
+riibõ lehti unikuhe
+riiol om raamatidõ rasõhusõ all luuka vaonuq
+häbemäldäq nali
+ma tjorkada tjorka pääl ritka
+pand õdagu kõik ussõq riivi
+rikas sõnavara
+rikkil om kõkkõ üle jäiäq
+kõgõ rikkamb miis
+hää saak
+loogan laud
+{m} lajaq tiidmiseq
+kõgõsugumaidsi eläjit täüs lõunõmaa mõtsaq
+katski lännüq mõsumassin jäi voolu alaq
+katskinõ raadio es tiiq inämb umma tüüd
+tsurkmaldaq luudus
+soorut ärq naasõ peräst uma elo
+raha iin koogutama
+mültünüq piim
+halvas lännüq süük
+jõõsand
+traavõldama traagõldama juuskma tradima
+ümbre roitma longõrdõlõma lopõrdõlõma kollama
+ümbre hulkma ümbre roitma luurma
+Rada tuu matkalisõ sinnä' tagasi, kost tä pääle alust.
+Tsõõritaja rada tuu matkalisõ' raa algustõ tagasi.
+ümbretsõõri olõ-iq üttegiq viisilmä
+traagõldama traavõldama tsõõratama sõgluma
+katatama sõitlõma
+kaelõma kaeskõlõma
+tsõõrjoonõ pikkus
+Kaijas esisugumasi sannu sisest ja välläst haanimehe Näki Silveri juhatusõl.
+teedüskiri saadõti kirätsõõri
+ringraasõit
+rõngastii vii liinast kavvõmbalt müüdä
+rinnakanõ valgõpää
+rõnnakorgus
+rõnnalatsõ pään om hiustõ asõmõl valsjas hüdü
+nisalinõ lats
+rinna ruudsjakk
+rinnanäärmepalanik
+rinnon pitsitäs
+väerind nakas lagonõma
+sõaliin juusk mõtsa takast
+rinnoldõ olõma rinnotama rinnotõlõma
+{kõnnõk} kunnaujominõ
+rinnoldõujominõ
+rinnoldõujominõ{kõnnõk}kunnaujominõ
+rõnna seen tsusk
+rõnnon rogisõs
+rõnnon tsuskas
+tolgulõ vundsiq
+ripus alaspäidi
+riputas mäntli varna
+raputas söögile suula pääle
+Ma ripudi uma võrguga katõdu raami sõs akvaariumi sisemädse servä külge, et tetä umaette väiku tiik, kohe tõõsõ kala ligi es päse.
+pand mõsu nööri pääle
+ohojulgõ tego
+pand elo mängo
+piku ja piuta
+ristikhainanutiq
+ristikhain lohet
+ristikhainanurm
+ristikhainaädäli niitmine
+ristmistallitus
+kupel kubel
+ristipuu om inämbüisi petäi vai kuus
+ristirüütli
+ristidüq ja paganaq
+ristiuso kerik
+risti vastapiten
+ristkülik om ristnukõlinõ nelinukk
+ristnukagaq sann
+ristnukk
+ristpäägaq kruvvikäändjä
+ristummõluisigaq hamõq
+risttii
+ristiolõvaq õgvaqjoonõq
+kombõtäütmiseq kombõtegemiseq kombõpidämiseq
+krutskinõ küsümine
+rivikõrd
+joonõtands
+Taa söögi tegemises om pruugit õnnõ Eestimaal kasvatõdut ja hääs tunnistõdut söögikraami
+prosta tüü
+jämmeq näojoonõq
+tõragaq ait
+pröhkätämä
+rohilinõ kärnkunn
+rohikanõhall karv
+Haïas - kohopiim, maiguhaina'
+halas kunn rohilinõ kunn
+halas hain
+Rohilinõ salat kohopiimä, külmäsuidsulõhe ja krevettega
+Rohiline salat
+Rohilinõ salat tumadi, siini ja valgõ hallitusjuustoga, mink pääle om valõt palsamveiniätigä ja pähkmeõli hämmätüst. Armõdulõ hää maiguga salat.
+hallas sitik
+rohilinõ tsäi
+rohilidsõq kasvoq andvaq õhulõ hapasnikku manoq
+hain oll maaha sõkut
+hain om nesse
+hulga kullõjit
+Hulk kuntõ, mäesälgi, pikkikuntõ (oosmõhnu) ja künnüssit vaihtõlõsõ' orgõ ja nõtskõga, kon omma' suu' ja järve'.
+hulga tiidmiisi
+rohkõmb meheq küsü-üs
+Rohkõmp nalja poolõ kaldus Ruitlasõ Olavi ja rahvast võip nõrkumiseni naarutada Contra, kiä om uma kesitsitest muusikalitsist võimist kujundanu tävveste isikuperälitse esinemismaneeri.
+Inämb om nättü Uibopuu seossit võro kirändüsega mõne timä tüü teemavalikun ja kirotamislaadin.
+Inämb rahvast ei mahuq.
+kõva pakminõ lei hinnaq alla
+suurõ rasvagaq praadiduq kardohkaq
+vilva
+prostaq nalaq
+prosta ülevänpidämine
+ärqkasunuq raaq
+õgalõütele arvo saiaq tarkus egämehe tarkus maamehe tarkus
+roho mõrohus tõi vii silmä
+hainalehekene
+rasõhuisigaq värsikõrd
+rasõhusõgaq ja rasõhusõldaq silbiq
+hainanõ tii
+rohopuso
+haina sisen pilisiq jaanisilmäq
+tsurmõ olagaq ussõ vallalõ
+surbsõ vastadsõ maaha
+näütäs kõigildõ ku tähtsä tä om
+rasõhõhe välläüteld täüspeethelü
+hainaritsikide tsirrin
+hainaritsikide pojaq ommaq siivoldaq
+maahasurbõduq väikoqrahvaq
+suur inämbüs häälet puult
+rassõ massukuurma
+rassõ säläkott
+hukkalännüq söögikraam
+Rõiva tetti koton koetu villadsõst vai pakladsõst rõivast.
+rõivit pürstmä
+Rõiva man peeti väega ololidsõs, et tuu pidänü kavva vasta.
+Rõivamoodu kujoni vällä rahva majanduslikkõ ja tehniliidsi võimaluisi perrä; ololidsõ olli aoluulidsõlt vällä kujonõnu tava ja ilomõistõ.
+hõigaht rõõmu peräst
+rokkmuusiga
+romaani aoluulinõ tagaperä
+romaani aoluulinõ tagaperä
+romaan om vormi poolõst vigalinõ
+romaanitegeläseq
+romaanivõigõlusõst võtt ossa mitu vahtsõt tulõjat
+jutung paistus silmä hää ütlemisegaq
+rõngaliidsi tüvvigaq palmiq
+rongi aknõst ommaq nurmõq nätäq säälsaman jälq mõts
+rongigaq sai liina odavampa ku bussigaq
+rongi mürrin jääs vakka V hillembäs
+rong sais jaaman viis minotit
+rongin trehvsi paari tutvagaq kokko
+kaldu kodo poolõ
+rong lokut aigopiten jaama poolõ
+rong sõit müüdä mitmist tallõst
+rong sais siin õnnõ viis minotit
+rong jõnks
+rong joud peräle
+rong sõit autolõ otsa
+roni mullõ ütesttüküst üskä
+ronõ redelit piten üles
+kaarna kronks
+hiusõq mustaq ku kaarnõ siib
+kaarnas om kogoni must a varõs om hahõmb
+roobitsõs puhma külest hõrakit
+tõmmas hüdseq ahosuu ette
+kirsahtas killõ helügaq
+röögähüdi kõgõst jovvust
+röögäht halu peräst
+rüük ku elläi
+sitadsõq mähkmeq
+ruukatus
+rüükmine rüük
+rooliotsal oll loks seen
+Ruumajit om Karulan teedä' kolmõ sorti: rästik, vasklanõ ja arusisalik, naist viimäst om kõgõ inämb.
+Rooma õigus
+Rooma riigi mustinõ vägevüs
+virn virnas virnashain võrn
+linttraktor
+lindi klõkin
+rõõm kuuldaq!
+rõõm nätäq
+rõõm oll otsaldaq
+vahtsõs aastas rõõmu pall'o!
+rõõmuuigahtus
+rõõmu täüs pääväq
+rõõmust hõiskaja tütrigukõnõ
+ilolinõ tütärlats
+ilotagõq miiqkaq üten!
+igäväq värmiq
+ikäv maastik
+rõõmuldaq naarahtus
+rüüpliganõ külätii
+rüüplikäne tii
+Roosa, abirattidõga, tsitse ja satsõga ehit, saisõ tuu kesk tarrõ.
+rõõsaligu näogaq ja hää tervü man
+roosihäidseq -puhm
+rõõsk piim
+rossõn toroq
+rossõtõvõgaq pruunis lännüq leheq
+rossõvaba teräs
+ruutsiidsitäjä
+Roodsi kuninga nimi? Mi külän?
+Roodsi kuning...
+Roodsi laivaq tulliq Imäjõõ pääle
+Ruutsi pagõmisõ lugu.
+Roodsi verrev
+Roodsi väeq võtiq Liivimaa
+rüüvli lasti perädü suurõ taganusraha vasta vallalõ
+rüüvjäq massuq
+rooviq pandasõq paarõ pääle
+rüüvjaht
+rüüvliq passõq mõtsan tiikäüjit
+rüüvlikamp
+rüüvlikuup
+murdja tsirk
+rüüvlipark
+murdja elläi
+rüüvtapminõ rüüvkuritüü
+rüüvpüüdmine
+rüüvragominõ
+rüüvmänkäük sismine
+rüüvli
+halvastõ suud pruukma
+ropsõ rõividõ päält lumõ maaha
+ümbreperse jutuq
+ropunõ
+rõssõq puuq taha-iq häste palama minnäq
+rõssõ roni kuntõ sisse
+Pehme juustosupp kanalihaga, krõpõq saiatükükeseq pääl
+rotiq kidsistäseq tarõ pääl
+võhluq võtvaq aida lae pääl nii et kitsin ja kätsin käü
+rotiq tegeväq tarõ pääl mirulit
+võhluq ommaq vilä ärq lõssutanuq
+võhluq tähendäseq kato ku näid elotustõ pallo sugõnõs
+rott oll nukka ärq singatanuq
+rott või rammõs jäiäq joba päiv päält poignõmisõ
+hernetähine nägo
+Rõugõ käsitüünaasõ' (Ööbikuoro keskusõn)
+ümbre Rõugõ kerigu om mitu matusaida
+Rõugõ uma säitsme järve ja Ööbikuoroga om kõgõ ilosamb kotus ilma pääl!
+nõstmõpandminõ
+Rõugõhe!
+pokkõpandminõ hernidepandminõ
+Rõugõ vald
+Rõugõ vald, Võro liin, Haani vald, Võro vald, Võromaa Turismiliit, tugõva Rõugõ valla turismiettevõtja'.
+ropp sõim
+R-tähega? Ma esi elä Rannakülän.
+ruublilinõ
+välläkasumaldaq hand
+murd tüüd
+rüngsi hummogust õdaguniq
+rübi tüüd tetäq
+Näide rühmän omma võrokeelitse sildi, nn kõnõlava saina, teedüsse, raamadu ja kodopaiga nukakõnõ.
+rühmäülemb
+pargiviisi pargildõ rühmäviisi
+rühmisjagamisõ alos
+Ruitlasõ rumaanõst om väega tuntus saanu "Naine" (2009), a kimmäs võro taust lüü vällä ka rumaanin "Kroonu" (2005), minka päätegeläisis omma Lõunõ-Eestit perit Nõvvukogodõ kroonut tiinvä mehe.
+rügä kasus niguq sain
+rügä luu pääd
+rügä taht rammust maad
+rügä lohet ku meri
+rüäleib ravitsõs nii rahvast ku tõbrast
+kahrukaar om kaholinõ hain
+rüäpää om jüvvä täüs
+Rüärääke om Karulan Eesti keskmädsega võrrelda pall'u.
+Rüärääk om rahvuspargi niite kõgõ parõmb indikaatri-tsirk. Ku lövvüs näid, om niidüelu kõrran.
+rääk rääk rüän
+Rüätrullpräänik kohopiimä-aiaviläsisuga
+rüä sordiluuminõ
+rüäq lastasõq kivikollo
+rüäkõrs
+rüänurm
+Iiruuts
+rautsk
+trulliq tahas ohukõistõ lakja!
+trullitaja
+ulliq naksiq kivvegaq pilma hää et meile pääle es lääq V es tulõq
+("Eläkööt kaikki intelligentit miehet!
+ullõ om ilman iks inämb ku tarko
+ullipoolinõ inemine
+rummal inemine molo ull
+ull lugu külh
+rummal nali
+ullitama {mitmit kõrdo} ullõlõma
+ründäjide vasta anti tuld
+lääväq vainlasõ kaitsõliine pääle
+Runebergi kuukõ müvväs Soomõn vahtsõst aastast kooniq 5. radokuu pääväniq, ku peetäs Runebergi päivä.
+Runebergi kuuk
+Runebergi kuuk (soomõ keelen Runebergintorttu) om mandliidõ ja rummi vai arrakiga tett toro kujuga kuuk.
+mütsäkpilvitüs
+rünnäk lüüdi tagasi
+kivihürrül om väiku täpliganõ kala
+rusigusäädüs
+rusiguvõikõlõja
+rusiguvõigõlus
+Russiini kiil om hummoguslaavi kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõldas Ukraina Taga-Karpaatian ni tuu lähkün Slovakkian, Poolan ja Ungarin.
+rassõ vaikus
+rutugaq tett tüü
+äkiline otsus
+ikäv tüü lätt viländäs
+rühiq rahulidsõlt!
+kippaq noq!
+lätsi sõbralõ appi
+Ruudikõnõ nakkas Vikaga koto mängmä.
+Ruudi! Ma olõ õks Ormi poig.
+Ruudi om torrõ ei tulõq minno kaema
+Ruudi, pallõsi, tulõq alla.
+Ruudi papas? Kulõq, sõs ma saa Karmõni kah.
+Ruudi!
+Ruudi.
+RUUDI
+Ruudi! Ruudi!
+Ruudi, tsiplõ mõlõmba käega.
+Ruudi, tiiät, jätämi seo konkursi ülepää är ja ajami seod asja kuigimuudu ausambalõ.
+mahumõõt
+laga moro
+ruumilinõ geomeetriä
+ruumiline nägemine
+ruumi tegüsi vaikus
+ruumi tundminõ
+ruumin om vilets valgus
+lürpäs kuuma kohvi
+serväs ärq kroositävve hapundpiimä
+lask paar pitsi pääparandusõs
+serbäs rõõska piimä
+serbäs kõva suutävve olt
+serbähtäq tsäid ka pääle!
+körpäq üle kausiveere!
+rüütliskund ritõrsahvt
+{m} rüütlimängoq
+kruutpesälde kardohkapandminõ jäteti pia sinnäqpaika
+kruut om trump
+saa aolehist teedüst majandusõ kotsilõ
+saa arvo setokiildsest kynõlõmisõst;
+saa arvo setokiildsist käsest ni tüüjuhiss ́ist;
+saabas hõõrd jala verele
+- Saa kuulda pidolaulõ joba harjotanu koorijuhtõ kogõmuisist.
+- Saa kullõlda pido lavastajat Kristo Tootsi ja kunstnikku Anne Prangelit.
+Saa tetä' koolituisi ja seminääre (olõman om seminääritarõ), üümajakotussit om 29 inemisele.
+saa arvo opit synno piireh setokiildsest kynnõst;
+täl om suur teenüsk
+saa telgi pistü panda', tuld tetä', külähällü pääl hällü'ja tsukõlda'.
+Üü joud kätte ni õnnõ mii katõkõisi olõ üllen.
+Ku Talliina linnujaama saiõ, oll mu edimäne mõtõ - kurat, siin om külm.
+saa ülembägaq häste läbi
+tull ütlemäldäq tähtsä sõnnom
+õkva tulli liinast
+tull kavvõndast
+tull rutulinõ teedüs
+üü tull ja egäl puul läts pümmes
+üts jago vahtsõt kaupa tull
+peräle jõud tähtsä asamiis
+joudja linnuk
+Üü tulõk vahtsõ kotusõ pääl oll küländ rahudu.
+sissetulõja reis
+saa kaia' vällänäütüst küläliisikeskusõ muru pääl;
+süä tulõ üles
+saia' as'atundjat teedüst Karula rahvuspargi matkaratu, laagriplatsõ, kaemist väärt kotussidõ jms kottalõ;
+saat rahha
+Saada pildikotussõlõ uma pildi / panõ ette tetä vahtsõnõ pildikotus
+Saada är
+saada sullõ sõnomi e-kirägaq
+Saada' uma helü Umalõ Pidolõ!" kuts Triinu Laan huviliidsi üles laulõ valima.
+saadõq lätt sügüse edesi
+saadõti nurmõ
+saadõti liini päält tagalahe
+saadikul võeti kohtukaidsõq päält ärq
+saadigu kohtukaidsõq
+saadikidõ rühm
+Saadjärv Eesti Looduse infosüstemin Luudusfilm Saadjärvest
+Saadjärv om järv Hummogu-Eestin Tartost 15 km põh'a puul Tabivere ja Äksi alõvigu lähkün.
+Saadjärv om järv Hummogu-Eestin Tartost 15 km põh'a puul Tabivere ja Äksi alõvigu lähkün. Saadjärv om kõgõ suurõmb Voorõmaa järv ja jääs Voorõmaa maastigukaitsõala piire sisse. Pindala om 723 ha, kõgõ suurõmb süvähüs 25 m. Saadjärv om ainugõnõ järv, mis kuulus nii Eesti 10 kõgõ suurõmba ku ka 10 kõgõ süvembä järve hulka. Järve veeren ommaq ujomisrannaq.
+Saadjärv om kõgõ suurõmb Voorõmaa järv ja jääs Voorõmaa maastigukaitsõala piire sisse.
+saat midä iäle tahat
+saat midä iäle tahat
+ekä latsõ tujahust saat sa no tähele pandaq
+saagõq tutvas!
+saaksa ploomisort
+Saagi niild tä tervehe alla.
+Mar'aq ommaq süüdäväq ja saavaq valmis ilda sügüse, hariligult rehekuun.
+saal naas tühäs minemä
+saali aknaq olliq valgõq
+joositas kärsmäldäq ütest tarõst tõistõ
+saali hää puul
+saalin ommaq piigliq maast laeniq
+saal om innenägemäldäq helevüst täüs
+saalin lätt larm vallalõ
+haalvaq edesi-tagasi
+saal oll herehehe valgustõt
+tsoss hässäk hämäläne
+pussuode
+saamiq kokko raatusõ man
+saami keeleq
+saami rahva päiv
+Ma saa arvo, et tii tälle liiga.
+ma saa hääd pensionni
+Saan
+Saanu kasuvahädä.
+Saapa ja ummiskängä käve talorahva rõividõ mano.
+saapakunds
+saapamäär
+saapakabõl
+saapatall
+vanaq tsabadiq
+saapa- rattamäär
+saq lõimaku-iq tõist egaq sa esikiq targõmb olõ-iq!
+sääne ihnõqkoi laina eiq sullõ kopkastkiq
+saarõ pääle oll rassõ saiaq
+saarnamõts
+Saarõ viikingiq käveväq Ameerigan joba ammu inne Kolumbust.
+saarnõq lätt joq lehte
+Saarlasõq ollõv jo sõnapidäjäq meheq.
+saarlasõq kõnõlõsõq laulva helügaq
+saarvanahast müts kraag kask
+siir om verine püksiq nakatõlõsõq halv om kävvüq
+saari ilm om merelidsemb ku suurõl maal
+kiholasõq sööväq verd
+kiholasõq murriq vihatsõhe hobõsõlõ pääle
+kiholasõ ja mualasõ pinnin
+kiholasõ pinnin
+kiholanõ süü verd
+hoit rahha kokko ja ost maja
+väiku kulugaq auto
+hoitlik majandaminõ
+tsolk
+kokkohoitja pirn
+saadanasünnütüs
+kurikavval meelütäjä
+Saatõ tegijä Tiit Kusnets.)
+saatõ vorm
+saatõkavateedüs
+saatõsari
+Siiä' kodolehe pääle pilte ja muud saatõn annati Ti õigusõ tuud pruuki.
+tekk suurõ tsiatembo
+saat uma jutu toimõndustõ
+saat sõnomi
+saat sõbrolõ tervüisi
+Saatjal olõ-i õigust tuu iist rahha küssü.
+saadi tä persehe
+saadusõ tuuriq
+elo käänähtüseq veiq tä kotost kavvõhe
+saadus om minno hoitnuq
+sai kõnnõväärt tulõmi
+sai valimiisil väega suurõ võidu
+massõ uma võidu tervüsegaq kinniq
+handa höörütämä
+handroodsun om valu seen
+kõrva ligi pääd ku pessäsaanu pinihatal
+Sabbe var ́as ́ külärahva abiga hinnäst Paidra kandi mõtsun üle 30 aasta ja sai kodokotusõn hukka 1978. aasta süküskuun.
+vihma tulõ nigu rabisõs
+Viro- ni Har'omaal olõ ei sanna joudnu vasta panda vahtsõ ao maailma tuulilõ, sääl om pistü viil mõni harv sannakõnõ ja viil veidemb om naid, kedä kütetäs.
+kai veeren saisõ mitu laiva
+sadaman näge välämaa meremiihi
+sadaman om üüvalvõq
+sadaman saisiq nõstugiq ja muuq massinaq
+sattõ midägiq vihma ja lumõ vaihtõpäälist
+sattõ paar-kolm päivä üttejärge
+armõtuhe sattõ
+vesi tõmbas maa sisse
+kibõnidõ lindõlõminõ
+sakõ vaos põha pääle
+sa kõrdat minno
+Satol
+satul
+sa vaest haarut innembi sinnäq mano
+sa mõista-iq hindäle sõpro valliq
+Sa taha-i mõtõlda tulõvigu pääle - tähendäs, sa pelgät tuud.
+kaadri pääl lõigatas laudo
+seapuru oll laepääl külmähoius
+saeq õkva!
+lavvavabrikust tuudi paar kuurmat lauda
+Sakõst pruugitas naaruvääristämises ka liialdamist, näites ülistädäs määnestki nättüst liigpaljo.
+Sakõst kujotadas nain luudust, nisamatõ tundõ- ja mõttõilma eri tahkõ haardvit sügävit hingesaisondit.
+Sakõst saat seoilmaaigu õkva ku rahvapillis saanu kitarr.
+tuustan pini
+tursin habõnidõgaq vanamiis
+sa ei lasõq mul tüüd tetäq
+kõssin ai mehe kullõma
+seh sullõ vapa õdakut!
+tsähväs vihatsõhe midägiq vastussõs
+tsoksi vikahtigaq aidveerest nõgõssit
+saiakands
+sai edimädsest häbendelemisest üle
+küüdselillitsäi
+keerolilli rohoviin
+sai asast tõistpiten arvo
+saiatahas nõsõs häste
+Kas om vallus?
+sai katõvõitlusõn vika
+sai eksämil hää hindõ niguq iks
+sai hindäle tubli naasõ
+sai hindäle krapõ noorigu
+sa kuradi koobavaht!
+tä hälväti ärq
+sai lämmä kotusõ pääle
+sai hindõs rahuldava
+sai pelgüsest jako
+sai liti kapõrd veidükese a jäi pistü
+läts uma elo pääle
+sai nõunolõgi
+sai katsatsõs
+sai ähvärdüisi kats aastakka kolmõaastadsõ proomigaq
+sai käsist ja jalost haavatus
+sai kortina ärq hindäle perriq
+sai kõva mäntli
+sai kõvva pessäq
+sai arvostajidõ käest nahutaq
+sai kuuligaq külge
+sai kõrd olt tettüs
+sai üte välgi
+sai auto- bussi- rongi{vms}õnnõtusõn vika
+sai liinapääs uma eräkunna toegaq
+Alalõ omma' püsünü' aastasaa vannudsõ' taluhuunõ' ja nurmõ', suust-suuhtõ liigussõ' vana' rahvajutu', teedäs muistidsõ ao kivikalmõ kotussit, kõnõldas mõtsavellist ja hoiõtas kõrran vannuvanõmbidõ matussit Lüllemäel ja Kaikamäel.
+Üleskirotõt tiidmiisi perrä kanti Võromaal paiguldõ viil 19. aastasaa algulgi vanaperäst ümbre kihä mähki kõrikut.
+alalõhoitminõ
+jäi eräpoolõldaq
+hoitva alalõ vai tegevä manu tüüvõimaluisi ettevõtlusen sh pere-ettevõttin, eloviie-ettevõtlusen vai kogokunna elo edendämisel
+hoitumisaig
+sai läügü vasta nõnna
+sai loton viis nummõrd täppi
+läts ullistõ süänd täüs
+sai rehkendämise iist üte
+sai läügü sõs jäi vaiki
+sai plõhvi vasta pääd
+saimiq inemise muudu süvväq
+saimiq johuslidsõ tüü
+saimiq kingitüses köögianomit ja muud tarvilist kraami
+saimiq umaette kõnõldaq
+saimiq kõrraligu ropsagu vihma
+sai lõuga piten
+sai niguq häidses!
+sai näütemängo tegemisest meki suuhtõ
+sai vähäligu võidu
+Ma sai arvo, et seokõrd om tõistmuudu.
+sai nelätses
+sai esä käest sünnüpääväs pini
+sai juhtunust tävvelidse pildi kätte
+sai kängäq poolõ hinnagaq
+Sai peris kõrdapiten panda.
+ma sai nahatävve
+sai näütemängost kõva tundõ kätte
+sai viguri selges
+ma sai uma jao kätte
+sai säält hulga häid tundmiisi
+sai tuud uma naha pääl tundaq
+sai taa ilma iist
+sai seo rõiva odavahe kätte
+sai sõbra käest juhatust kuis tarõlille kasvataq
+sai vahtsõt teedüst a tuu om küländ kahtliganõ
+ma sai välätüülise õigusõq
+sai vana hobõsõ naksi tõist koorutama
+sai helde taso
+sai ummi tegemiisi iist avvukirä
+sai õnnõtuhe surma
+sai om tihtsäle rosinit täüs
+ärq pahasi
+sai pääle nädälipikkust proomiaigo tüüle
+sai pääpõrahtusõ
+sai oppaja koolitusõ
+sai rassõstõ haavadaq
+rumaluisi sai kõnõldus
+sai umaette tüüd tetäq oppiq
+sai lainu puulmuido
+sai passi ja visas korvi
+Sa istut Sassi man poodin.
+sai tädi man elläq
+sai perüs terves
+Saiti läbi?
+sai söögikihvtüse
+sai tüügaq villiq peio
+sai tüükotusõ tutvidõ kaudu
+sai pulstiq
+sai üte tulidsõ vasta vahtmist
+sai sivvu käest salvadaq
+sai tarvilist teedüst mitmõst kandist
+sai vanaltimält perändüses suurõräti
+sai vopst lumõkuuligaq külge
+saa-aastagadsõq tammõq
+vihmasaarõq kääväq üle
+vala niguq pangist
+utsu tulõ
+paksu vihma tulõ
+vihma satas tähendäs täämbä miiq vällä ei lääq
+Saast gloobusõst täüdet suur ruum, üts inneolõmalda' installatsiuun, midä ma ütekõrra Kopõnhaagõnin näie... Rahvamuusiga ansambli "Maa"...
+Aastasaa algusan köütü taa ülditse setu-huvi nõsemisega, mille tulõmusal kae et samal aol ilmu setokeelist huumorit mitma kirämehe vahendusõl - noore Vahtraga tuulsamalaol tegel taaga Schmalz.
+saa-aastaga lõpp
+saa-aasta tagonõ
+Satu aastidõ joosul ommaq taloq jagunõnuq ja näist omma saanu väikeseq küläkeseq.
+Aastasatu joosul om vanna Karula kihlkunda mitund muudu jaet, võimu' omma' vaihtunu', inemiisi kombõ' muutunu', rahvast sõtu aol veidembäs jäänü ja rahu aol jälki manu tulnu.
+aastasaa vaihtus
+sõnot naabrilõ hädä kaala
+saavatilinõ pirn
+sa jõvvat ilosahe bussi pääle
+saoq määtäseq hainarukõ
+tsakliganõ vahtrõleht
+pühäkuaq
+saksa hunt
+saksatama
+Saksa aigo
+pitsball
+sakslaisi sissetulõminõ maalõ
+Sa kujotat ette?
+sala sallai
+salussin salgusõn
+salanõ saar
+ärq teenit!
+sa läät võlavangi
+salahanõ avalik suulinõ kiräline helüandminõ
+salahanõ kuunolõk
+salakirä lugõmisõs om võtind vaia
+salakirä võti
+salalaskja salajahimiis
+salaq nurgidiq vällä
+Saladi'
+Saladiq
+SALADIQ
+salgas umma süüd
+salas uma latsõ ärq
+sa õnnõ ütleq tälle!
+park latsi juusk mõtsan
+salli sisse mähkünüq tütärlats
+salliots ripnõs üle ola
+Variku' (salumetsad) kasusõ' väega hää maa pääl.
+salvõq olliq veereniq villä täüs
+pästäq teedüstü tsõõri pääle!
+Salvõstaq mängjide umavaihõliidsi kommõntaarõ Internetifoorumiten (nt Mängukoobas).
+Samal aol om tä ka üle-eestilidse mõoga kultuurisündmus, üts suurõmbit perändkultuuri tähtsäs pidävide sian.
+Samal ajal toimuvas hommikumängus on aga auhinnaks võrukeelsed raamatud.
+Taasama buss vii pühäpäävä inemise ka Võrolõ tagasi kell 13.30 Räpinä luumõmaja mant.
+Sama huuaig lõppi 3. kotussõga.
+Samal aol tull mu ello kolmõs-neläs aastagas üts esti tütrik, kedä ma sukugi es salli.
+Samal aol raput minno kõvastõ teedäsaaminõ, et ammutsõn latsõiän olli ma ilma jäänü umist vanõmbist ja minno kasudi kasuvanõmba, kink perrenimme ma kanni.
+Tuu ao pääle oll välän viil jällembähe müristämä naanu.
+samal aol sis-samaldõ
+Samal aol om võro liikumisel väiku sarnasus ka inglusõ taimõsüstemaatiku Robert Browni (1773-1858) avastet Browni liikumisõga.Vormi lõpp
+Samal huuaol võit' tä Argentina, Soomõ, S'aksamaa ja Türgü ralli.
+ütest sordist eläjäq võivaq väega esiqmuudu vällä nätäq
+Tuusama päiv kõlist mu imä ja ütel, et kutsõ tõsõpääväs eläjätohtri, selle et pini võta-i inämb jalgo ala.
+Nigu om väega mitmõsugumanõ Karula luudus, nii om kirriv ka taa Eestimaa jao minevik.
+saq nurutat siin santõ man mineq nurudaq sääl kost midägiq saiaq om!
+Tuusama päävä õdagu, kellä ütetõistkümne aigo, tulti mitmõ mehega ja anti esäle jalaga ja tiridi nii mant ärä.
+Ummõhtõ, nä elävä sõski ütsütele nii ligidäl, et joudva üte akadeemilidse veerändtunni sisen kõndi mu aknõ ala ni koputa.
+Saman olli esieränis Eestin tingimusõ loominguga tegelemises äkki muutunu ni taa tõtõasi ting ka taa, et Eesti NSVn alustadas kirändüsluu vahtsõt jako, saman ku võro kirändüse pagolasharo lätt õkva kokko varatsõmba kirändüsluuga.
+Üteliisi oll täl hulga tutvit ka eestläisi siän.
+Samal aol oll ́ uutmalda, et hellü anniva' ka inemise', kiä kõrdagi pidol käünü es olõ'.
+Saman om tegemist säändsite mälehtüisiga, midä varrampa eesti egä võro kultuurin olõ-i suurt olnuki. Kõivul omma "mälu-uuringu", miä üteltpuult pia nigu filusuufia, a tõsõlt puult sakõn sugulusõn taa stiiliga, kuis Kõiv om näütüses kirotanu eestikiilsit rumaanõ.
+Saman olõ-i kiränikul alati tahtmist umma loomingut selletä, selle et kunstiline tekst om mitmatasandiline.
+Säälsaman lätsi timä olõk ja rõiva tävveste kokko taa hirmsa kasimalda ja allakäünü soveedi võõrastõmajaga.
+Ummõhtõ näüdäs tuu kuigi vällä nigu rollimäng, olku et ma esi tuud hindä jaos nii es nimedä ega tuust niimuudu es mõtlõ.
+Säälsaman tä tunnistas, et vinne ja eesti kogokundõ vaihõl olõ-i suurõmbat läbikäümist ja om tunda, et hoiõtas ütsütest kavvõmbahe.
+üte trepikua rahvas
+Tuusama.
+sambakarnõval
+samba jorokõrd
+Samblilõ omma' ohus õhu ärtsurkminõ, ülearvu suur sõkminõ, mõtsapalaminõ ja tuu, et mõtsan om liiga veidü' määnüisi puid.
+samblõnõ
+valgõsamblõ kasvopaigatüüp
+VAKARI HANS ́A
+sammõtinõ kaeminõ
+mahhe maigugaq maraviin
+saq mineq püäq põndakut maq uha ubalehte!
+sammõldunu tümegaq uibu
+kõnd edesi-tagasi
+sammuq kõlahasõq trepikuan
+Seene-tumadi salat
+Naidsammu rahvalauluvõttit pruuk Contra uman luulõtusõn "Leebelõusta".
+Näütüses tetäs taal pääväl Vikerraadion 2008. aastagast e-etteütelüst ja andas vällä aastaga keeleteo avvohind[2].
+Laulu muudu ja küländ elomeheligu omma ka Ilvesse Aapo värsi.
+Olõmi kutsnu' latsõvanõmbit ossa võtma paigapäälitse kooli tegemisist.
+Niisamatõ oodõtas jälki naisi nurmõst ja miihi mõtsast, kiä kunagi varramba kooli- vai tudõngi-iän omma' laulnu, a parla ütengi koorin ei käü'.
+Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.
+Niisamatõ süü ütidsest katlast.
+Nisamatõ vastandus Ruitlasõ luulõkogo päälkirän ja nimiluulõtusõn "Kaera-Jaan ja Mister Proper" kats ettekujotust Eestist: talopojaütiskund uma perimüskultuuriga ja seoilmaaignõ tarbimisütiskund.
+sa näet joba nägemiisi
+sa näet täämbä väega kikstu vällä
+mehetego
+Sänna Kultuurimõis
+Sännä mõisan.
+Sänna, Rõuge vald
+sitta kraami osta-iq kiäkiq
+sandinõ lugu
+rugahallaq rugavallaq
+rugavalla
+sa olõt teküs inemine
+sa olõt kõgõ nii hää ütlemisegaq!
+sa olõt hirmsa inemine
+sa olõt õks üts nühr külh ku sa eskiq tuust arvo ei saaq
+sa olõt niguq puss tulku-iq siiäq jalgo!
+saq olõt ka vällä ilmunuq
+sa piät kaho hääs tegemä
+sa olõt kõigin teedäq inemine
+sa olõt sibulit täüs ku seto hopõn
+sa olõt meid vaesõs tennüq
+sa olõt minno kõvva avitanuq
+sa olõt muq pikku
+sa olõt pikemb minno
+sa olõt mu närviq tsärro ajanuq
+sa olõt mu raadio mutti käändnüq
+sa olõt mu tüü ärq tsurknuq
+sa olõt nii nalakas sinno õkva naarat
+sa olõt ummi töiegaq jo peris puntran
+sa olõt rõivaq väega ärq tröögänüq
+sa olõt taa vaiva pääle peris keebätsis jäänüq
+sa olõt suur võlsja
+sa olõt tunglõ mant käe mustas tennüq
+sa olõt ütsjunnjurask
+sa olõt üts igäväne jõhik
+Sa olõt umbõlõ illos!
+sa saat pia terves
+sa olõt viil ullimb ku kundsaull
+sa olõt vast tsipakõsõ ärq pahanuq
+sa saat parõmbahe
+Sa olõs võinu niimuudu hindäl jalakundi är murdaq.
+sa olliq ka tapõlusõn asalinõ
+sa proovit mu kannahtust
+sa piät veidüq edesi kippama sis mahu mi kah pingi otsa pääle
+sa piät uma kuratüü iist vastust andma
+sa piät
+sa piät siist seod nukka veidükese maaha püürdmä
+sa piät õks tõisigaq kah rehkendämä
+sa ollõv haigõ
+mõro nägo
+kuri nali
+hõel vanamuur
+ärnüq olnuq nii uskja!
+ärnüq olnuq tä pääle nii kuri
+Sa ei olõq Ormi poig!
+sa ei olõq siiäq oodõt
+olõ-iq sa tõisist veidemb koolitõt
+ropsas käegaq ummi tolmutsit rõivit
+Hilkäs kuus ja hilkäs tarõ, rõõmsa latsõ kuusõ man.
+sarapuu lehti pääl olliq määntsegiq ubinidõ muudu asaq
+helkäjä päiv
+Hammõ all oll meil transistor vastavõtja ja paslagu ala olli käkidü kõrvaklapi.
+hammõ kaalamulk pitsitäs
+hammõ kaaldanõ om must
+hammõl käüseotsaq nardsõtasõq
+paariq saiq joba pääle
+vahtsõq rõivaq trotsõt ärq
+Sari
+praat panni pääl lihha
+kakk poiskõsõ hiusit
+hamõq kliip higidse iho külge
+hamõq om sälän
+hamõq pahepooli sälän
+hamõ taasperi sälän
+Säänest konkurssi tetä-i edimäst kõrda - inne tõist võrokeelist laulupito kõrraldõdi niisamatõ konkurss ja töid tull ́ tuukõrd 17, minkast katsat ka 2010. aastagal Põlvan olnu II Umal Pidol ka laulõti.
+üttemuudu olõma
+ütesugudsõq aoviidängüq tegeväq inemiisi lähembäs
+Nigu mineval pidol, kuts ka III Uma Pido jälki kokko kunnakuurõ - neo' omma' koori', miä pantas kokko sõprus-, pere, kogo- vai muiõst kunnõst, kedä köüt kuuntegemise ja -laulmisõ mõno.
+Pido kõrraldustoimkund otsust ́ sammamuudu nigu inne eelmäidsi pitõ ka seokõrd kõrralda' lavastaja löüdmises konkursi.
+Tä noorõmb veli om inglüse laulja Liam Gallagher, kinkaq nä mängeq üten ansamblin Oasis. Velleq saa-aiq häste läbi, aq mõlõmbal on kõva suuvärk.
+terräv maik
+tsärdsä
+petet naanõ
+sarvõ ajama lututama
+sarvõnõ väidsepää
+sarvkestäpalanik
+Sa saat viissada.
+sa sait taa ammõdi pääle selle et ma naksi sullõ käemehes
+ku arvu saat pia meelen taad
+Sa saisat luutusrikka tulõvigu läve pääl, kon sa priilt ja hindäperrä umma saatust võit paika pandaq ni juhtiq!
+sa tah tassakõistõ tosit sa joht väsünüq vaest olõ-iq?
+saslõk paistus hütsi kotsil
+tsialiha-saslõk
+Sa sõidat är?
+sa sõidat pallo kõvva
+Sassa, säält nä lätsiq.
+Sass nakas jäl' harilikku hellü tegemä ja tä sei jäl' kõrraligult pudsajit.
+Sassiga oll' asi keerolidsõmb.
+sassii sassa
+Sassi kõtu pääle om tegeligult Samsung kirotõdu.
+Sass om verevät värmi nigu vanauno pää ja täl om pikk-pikk verrev nõna nigu vanalunolgi.
+Sass!
+Sass kõlvanu.
+Sass kõnõlõs, et vaesus om jälle asi.
+Sa taivas külh, ku pallo om tsireleid! Egän jaaman om naid, egä talomaja upus noisse.
+Sa tiiät, sa saa-i säänest lambafileed mitte kostki.
+sa tiit võlssi
+sa tiiq süvväq ma käü nika poodi man ärq!
+sa teit õks tõistõ ku imä opas
+sa teit õigõhe
+sa teiq valmis üte ossõndusõ
+{kõnnõk} satipann
+taivakanal{kõnnõk} satt
+säädeles piigli iin
+säeq hinnäst häste istma!
+saq trööstiq hindä et lövvüs külh iks päsemisetii!
+pannimiq rebäseravvaq üles
+trehvsimiq rongin lätläisigaq punti
+ma sattõ nüüblihe
+lätsi kontsõrdist palama
+trehvässi katskidsõ luugaq haigõmajja
+ma trehvü mõtsan kahrugaq kokko
+johtu siiäq tävveste kogõmaldaq
+ma jäi viil rohkõmb naaru alaq
+päädü juuma arq ni tulõki-s kodo paar päivä
+johtu musta nimistühe
+trehväs presidendi ligembäidsi sekkä
+trehvü vargidõ kampa
+jäi võlgo sisse
+sa tulõt õkvalt ajohna
+sa tulõt pallo varra
+sa tullit õkva parral aol
+sa tullit väega varra
+Sannu ja sannakombide alalhoitumise jaos om vajja, et inemise tiiäsi seost asjast inämb.
+sanna pruukmisõ aig om üts tunn
+Sanna kultuuriluust
+sanna lagi oll tett lahaspoolist
+"Sannaleil om haigõ kihä ja hädän henge kõgõ parõmb ruuh!" Aleksis Kivi
+sannalisõq nõudsõq sannamehe käest kõvõmbat lõunõt
+sannalidsõq pesväq kõvva vihagaq
+Põimukuu perämädsel puulpääväl olli kümmekond sanna vana Võromaa eri nukkõn küläliisile valla.
+Sannalisõ tiidse ka Võromaa kommõt, et küllä minnen võetas kosti üten - niimuudu sai perän sanna ütidse lavva takan ilmaello paika panda.
+Sannalisi hää olõmisõ iist hoolitsasõ' muusõumi rahvamaja ja Põlva Lõõtspillikooli pillimängjä' üten tandsupargiga Värten.
+sanna- majapugõrik
+Sannanädäli lõpun pühäpäävä saa Haanimaa savvusannuga tutvas tsõõrsõidu pääl, miä alostas kell 11 Plaani keriku iist ja võtt aigu 2-3 tunni. Kell 13 alostas Suurõ Munamäe pääl suvõtarõ, kon om tegemist nii suurile ku latsilõ: Haanjamaa naisi iistvõtmisel saa käsitüüd tetä, miilt hoit rõõmsa rahvapillimuusika ja tulõ pääl havvus pudropada.
+Sanna päsemise jaos tulõ osta muusõumi pilet, miä mass 1,28 eurut.
+Savvusannapäiv nakkas pääle kell 12, sanna saa joba kellä ütest niikauga ku lõun ́t jakkus.
+Sannapäävä lõpun saava huvilidsõ savvusannan kävvü, a tuust tahtmisõst tulõ kõrraldajile ette teedä anda.
+Sannalisõ lätsi niipallo huugu, et külaliisist talguliisi es saaki, a sanna küläliisiraamaduhe kirotõdi lubadus, et edespite tultas mõnõlõ talossõlõ appi.
+sanna põrmandu pääl ommaq puust restiq
+sanna sainaq olliq ärq tahmanuq
+sannankäümine võtt pingal V herevilläq olõgi ärq
+Sannasõbra saava esi sanna küttä, olla osalidse sanna tüütarõdõn, kullõlda sannalugusid ja elävät muusigat.
+sannan visatas lõunat kopakõsõgaq
+sannavihaq kuiosõq kaartõ all
+sanna- sängülogo
+sann pand vere parõmbahe käümä
+Sanna ommaki üle kogo taa ilmajao, kon kunagi elli Uurali rahva.
+Sann om joba lämmi!
+sann palli ärq
+Sann
+Sa kaeq!
+sa tõmbat sälä ärq!
+savimaa suumaa
+savi naas lapju külge kinniq
+savi naas saapidõ külge
+savikruus tahenõs päävä käen
+savimaa künd tõmbas plaaki tuud piät arimisõgaq lahkma
+savimaa oll plaaki kuionuq
+savimaa om häste ärq laonuq
+savianomidõ palotaminõ
+savipätsik
+savvi sikkama
+savist tetäs savikivve
+Savi talo tõi poodõlõ varahaidsi kardohkit
+uigukõnõ
+sa võit perä süüki ärq süvväq
+sa võinuq sagõhõmpa kodo pääle mõtõldaq
+sa võissit targõmbidõ perrä kaiaq
+sa võissit timä vasta lahkõmb ollaq
+sääd lipsi õigõs
+käänd pikksilmä teräväs
+sääd sängü pähüdsi aknõ poolõ
+sääd hõlmaq kokko
+säimiq hinnäst minegi peri
+säi redeli saina pääle pistü
+tsiaq sööväq räüdü
+säädüisi alostamisõ õigus
+säädüseandja võim
+Säädüse'
+säädüseq ommaq mulkligadsõq
+säädüseq piät olõma selgehe kirja pantuq
+säädüsekava kiteti hääs tougati tagasi
+säädüsplaan
+säädüse perrä saa-iq ministri üteliste mitund ammõtit pitäq
+üleastja
+säädüsest üleastminõ sai nuheldus
+säädüsen paika pantuil juhtumiisil
+säädüsetekst piässiq selgemb olõma
+säädüs panti 1 vahtsõaastakuu pääväl masma
+säädüsetäütjä
+säädüsest kinniq pidämä nõvvuandmist meelen pidämä
+säädüs tetti tühäs
+säädüs tulõ säädäq elo perrä
+vasta säädüst ärq võet vara
+tsiapidämine and hääd rahha
+tsiakunt
+tsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq
+tsia täüq ja rahuq ommaq ärq lähätedüq
+tsiatama
+tsia kussõm oll ärq kuivat
+A sääl ma tundsõ är, et tälle ma ütle esihindäst mõista "sa", nii nigu tõisile külä suurile ja vanolõ inemiisile.
+sääl alahan om viil üts talo
+tsialauda takan oll pürgätüs
+tsiapaht
+sääl olõ-iq inämb piirdmiisi
+Sääl elämise põhjusõl omma helle hiusõ ja sinidse silmä ni ma hoia timmä.
+sääl eletäs väikon tarõn kitsalõ kuun
+sääl eläseq tõist tõugu inemiseq
+tsialõ tetti suvõs aid
+Maiguhainuga tsialihatrull küdsetü aiavilä ja tsisnakusuustiga (või ka tsisnagusuustiga)
+Maigutaimiga tsialiharull küdsetü aiavilä ja tsisnakusuustiga
+Tanman tetti vahtsõ teksti üldtunnõt viisele.
+Tuun kandin egäpääväne asi, a tõtõlõ ja hindäette hoitjalõ eestläsele või sääne muud edimält paistu imelik ja harinõmalda.
+Sääl kirotõdi tuust, milleperäst tsungli õigõ valitsõja om hoobis tark ja taidsa leopart, mitte suur ja kohmats lõvi.
+sääl kõik võtvaq ütsüte külen
+sääl opatas mitmõ ammõdi asatundjit vällä
+sääl kummu all aho suu kotsil oll sääne mulk kost tuli vällä käve
+sääl käänü pääl lätsi perve ala
+Sääl küsüti mu käest üts küsümine: "Kas ti tahtnu ellä vaban Eesti riigin?" Ma vastassi jaa.
+sääl mastas kallimpa palka
+sääl müvväs odavit ehtit ja muud säänest tsipu
+sääl om elo miiq umast pallo tõistõ
+tuu kandi luudus
+sääl olliq kõik sõbradsõq inemiseq
+tsial oll redse kesk sälgä
+Olku apõlsiin, upin ja kompvegiunik kavvõlõ nätä.
+Sääl ommaq inemiseq koolitõduq, ilm om illos.
+Sääl om jo kõgõsugumast rahvast...
+Sääl om ka kats väikeist karvakerrä.
+tan om kõik üttevällä tasanõ maa
+sääl om kõrd joba sääne vaim seen
+sääl om krõnks seen
+säält juusk ruusasuun läbi
+sääl om lauda ehitämine käümän
+tsial om paks muakõrd sälän
+sääl om muanõ tulkõq siiäqpoolõ
+Sääl om väega vaganõ ni sääl om pallo ilosit järvi.
+sääl perren om latsil kõva kari pääl
+Sääl olõ-õs määnestki valgust, ei midägi kristalselget.
+Sääl tä es päse ja pidi iks arstiruuhtõ võtma.
+sääl pruugitas vahtsõt meetodit
+säält inemiseq olliq mullõ tutvaq
+Säälmail om tuu kogoni harilik, nigu ka Prantsusmaal ja Itaalian om moodus anda põsõ pääle suud kats kõrda.
+Tähtpäävä algnõ mõtõq oll' hingestedü luudu tennämine.
+Sääl lämmän om hää lukõ, muusikat kullõlda ja laisk olla.
+sääl tä läbi iku midägiq nohist
+sääl tä sehveld ammõdimiihigaq tiiä eiq midä asja tä ai
+Tast edesi läts futurism Villändimaa miihi kätte.
+säält ei massaq tiid aiaq sääl om leedeqliiv
+säält ma kääni
+sääl vaidliq kõvva minkagiq pääle
+sääl oll sääne ammõtlinõ õhkkund
+sääl olliq liiteq laivolõ ohos
+sääl võit halusahe nappõ piten saiaq
+säemiq umaq asaq kõrda
+tsianahka vidämä viiri viskama
+tsia rahuq ommaq silleq vaskal ommaq kubõrligadsõq
+tsialõ pandas ving nõnna
+Tsiapraat köögiviljuga. 55 EEK
+säeq puro tuulõ perrä!
+tsiasüük valõti ruihtõ
+tsiasooliguq olliq solknit täüs
+tsiast jäi üle viis lapõht ja kolm kintsu
+tsiasulg
+tsiatapja
+sebra jutiq
+Sedaan om.
+tuu asi või meil tarbis tullaq
+tuud anna eiq ma tälle ilmangiq andis
+tuud ei mõistakiq ärq kõnõldaq
+tuud taha-iq ma sukugiq
+taad es tiiq perremiis esiq aq suladsõq
+tuud ei võiq üldäq et tä laisk om
+riik and seo jaos rahha
+Küll tuu tulõ kamategemiselt sukka kodugi üten!
+seod hekki tulõ veidükese pükäq
+Taad teedüst või egäüts edesi saata!
+Tuud tunnõt rikkambast alosmõtsast. Tan om kõivo, puhmõ rindõn om tan hulga harilikku kadajat, hainarindõn omma' tan palohk ja mustik, kanarik om är kaonu ja tuu palohärghaina asõmõl om joba mõtshärghain.
+taad ja tuud
+Ka tuuperäst, et kõva käega oppaja oll rõuhknu: eksämilt ärjäämist lupas õnnõ ülikooli tohtri kirotõt kinnütüs.
+seod karpi hoiaq tasaligult sääl seen ommaq katskiminejäq asaq!
+taad kõokandu oll rassõ lahki lüvväq
+seod kotust olõ-iq kaardi pääle pant
+Tuud kõkkõ hoitsõ vaossin mu haigõ pää.
+Ku ma tuud kõkkõ näi, läts mul kõvas, üteliisi oll mul tütrikku hallõ.
+Tuud kõkkõ kooni tuu õdaguni.
+ku tüüd viisi ei tetäq tuud üldäs laiskusõs
+taad kujjo saa liigutaq ku hiiregaq nühän viät
+tuud kuuldõn läts tujo õkva hulga parõmbas
+säänest muudu
+seod loetas häält kuralõ
+Taad lubasivä hindäle eski korgõ ammõtnigu ja kerkotegeläse, kiä kirotiva nisamatõ pühhile raamatile paroodijit.
+taad majja olõ-iq sukugiq inämb olõman
+Tsõõrigolfi mängitäs päält 40n riigin, Eestin kah.
+tuud ma ei süüq üliüsigiq
+taad mi külge ei oppaq
+taalõ mehele ei putuq midägi
+taad miist tohe-iq uskuq
+taad miist ei võiq uskuq
+taad muudu tulnuq muutaq ku vaia om
+Tuud näten tekkü tõtõelost välläpoolõ essümise tunnõ, miä võissi kül ette tulla mõnõn Fellini filmin.
+taad nätüst om seletet mitund muudu
+tuud oll õkva hirmudu kaiaq
+taad om perädü rassõ üldäq
+seod om hõlpsa esiq tetäq
+tuud om maailm!
+taad johtumist uur politsei
+sedä om tarvilinõ teedäq
+seod om jälle kaiaq
+tuud and tetäq ku sa õnnõ tahat
+tuud mõist esiqkiq lats tetäq
+taad piät firma edendäjä käest ostma
+tuud panti vanast pallos ku pihlõnõ rõivas oll sälän
+taa nurmõsiba om külh halv kündäq
+seod rahha om häbemäldäq veidüq
+taalõ saa ka tõsõ mõttõ andaq
+Taadsamma võtõt pruukva sakõst ka võro laulva luulõtaja.
+seod sa ütliq külq hüäste!
+seod sõnna tulõ-s tekstin ette
+säänestmuudu nalaq mullõ ei miildüq
+taa pääle mass märkiq
+seod tiid om õgvõndõt
+seod teemat om õnnõ veidükese uurit
+tuud teit saq õkva nimme
+seod tukõ mastas üts kõrd
+taad tüüd piät märgogaq tegemä
+taad tulõ hindä tiiun hoitaq
+seost ütlemisest või ka vastapiten arvo saiaq
+seost ütlemisest või ka vastapiten arvo saiaq
+Tuud vaihtõdi rahas ja rikkusõs.
+sedä ihorammu täl jakku
+taad kõtso massa-iq niitägiq
+taad või mullõ tarbis tullaq
+Sedelg ja lindsiq
+tuu ahukaat vääräs kõik ärq
+piakõsõ tuu aig tulõ
+seo sulitüü tulõ vällä
+seo õnnõ paistu sullõ nii
+seo aoleht tulõ õga päiv vällä
+taa sampuun avitas hiusil kassuq
+See artikkel räägib ansamblist; Dagö ('päevasaar') on Hiiumaa saksakeelne ja rootsikeelne nimi. Sjoo artikli kõnõlõs ansamblist; Dagö ('päiväsaar') om Hiiomaa s'aksakeeline ja roodsikeeline nimi.
+See artikkel räägib Shakespeare'i näidendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Macbeth (täpsustus) Sjoo artikli kynõlõs näütemängost; tõisi tähenduisi kotsilõ kaeq Macbeth (täpsüstüs)
+taa asi nakas mullõ mudsu manoq
+seo asi lää-iq mul ilman meelest ärq
+taa asi nakkas tassakõistõ selges saama
+taa asi jääs parhillaq vallalidsõs
+taa asi trehväs meil külq halvastõ
+seo asi lätt summa
+tuu asi näil häste ei lõpõq
+seo asi lõppi teil viil häste
+taa asi om kõik segämäne olõ-iq ärq seletet
+seo asi om noq joonõn
+seo asi om noq sis sama häste ku otsustõt
+taa asi olõ-õi midägiq väärt
+taa asi mõõdus tälle
+seo asi pand haikõlõma
+taa auto om jo ärq vananuq taad saa-iq inämb ärq müvväq
+mugõl mukl
+siitmises tarvilidsõq nõrrõq
+mullõ tuu ei putuq
+taa ei lääq kõrda miä tõõsõq must arvasõq
+Tuu es miildü mullõ õkva sukugi, selle et kõrraga tulli miilde vastamiilse mälehtüse latsiaiast.
+taa olõ-iq õigõ
+nii ei sünnüq tetäq
+taa olõ-õi ainukõnõ sääne johtuminõ
+seo ei sünnüq
+Tuu es olõ' johuslinõ, ma tiidse täpsähe, midä ma teie.
+Tuu es olõ päsemäldä lugu: imä sai kõrraga api, tä tull insuldist ilosahe vällä, jää es määntsitki haigusõ jälgi, manohäti.
+taa olõ-iq kuigiq tähtsä
+mullõ taa ei putuq
+taa ei passiq
+Taa om tõistmuudu, ku mitmin suurriigõn, nigu S'aksamaa ja Prantsusmaa, kon rahvusõ liikmõs loetas kõiki riigin elävit inemiisi.
+Sääne vaih jututegemise viie man muidoki es muuda kibõna võrragi tuud, kuis ma umist vanaimist luku pei vai näid hoitsõ.
+seo tege kõik hereväs
+Taa, et Kama vii kokko lajalt üleilmalidse ni kitsalt paigapäälse kaetuskotussõ, om jälleki üts tunnusit, miä perämädse paarikümne aasta võro kirändüsen mujjalgi vällä lüü/paistus.
+Tuu, et Tõnu oll periselt tõisist leopardõst tsipa vähämb, es paistu pilte päält vällä.
+seost filmist om oppiq
+sjoo film om roppuisi täüs
+Sakõst kujunas esinemine lõbusas jandis, kos toimitas vastapiditselt tavalidsembäle kujutlusõlõ kirändüsest.
+Nii oll meelega mõista, et tütrik astõ üles egäl aktusõl inne joulu- ja suvõvaihõaigo.
+Nii et asa panti kokko joba tuusama õtak.
+Tähendäs, näide umanik või olla ütskõik kiä noist, kiä pakilindi ümbre saisva.
+seo helü kuulus kavvõndahe
+taa nakkas meid segämä
+tuu tekk miiq läbisaamisõ kehvembäs
+seo hummok om mul viimätseniq V perämädseniq ku asaniq meelen
+seo igäväne irrin käü närve pääle
+taast häüsälõvvast kah mõni peigmiis vai asi
+seo inemine olõ-iq mudsu man
+tuu inemisegaq pidi piinült ümbre käümä
+seo inemine om uman elon õks pallo hätä nännüq
+tuu jääs pallo illagu ao pääle
+tuu jääs su süäme pääle
+Ja sõs astõ tä bussi pääle ja timä takan lätsi pääle kõik tõõsõ vangi, vaikusõn.
+tuu joodik oll kõigilõ vastamiilt
+taa juuk om pallo tukõv panõq vett manoq!
+tuu oll joba mitmitkümnit aastit tagasi
+Taa johtu mukka nii kümme aastakka tagasi.
+seo jutt tsolgas tedä
+seo jutt oll õnnõ tühi lori
+tuu jutt oll joba rahvan
+seo jutt kõnõlõs ütest pümmest mehest
+Tuust mõtõldõn olõ ma alasi kahitsõn ja häüga miilde tulõtanu nimetedüt elojärku.
+Aga tuu ütenhaardmisõ tunnõ tsipa hiidüt minno ja ma ütligi ausahe: "Andis, ma parhilla ei jovva umma tähelepandmist nii jooniklidsõ jutu man hoita".
+taa käü suq kotsilõ
+"Taa ka mõni miis!" mõrost tütrik
+taa ka mõni miis vai asi!
+seo harsakõnõ ka määne pini!
+Tuud oll 10 päivä ja tuu ao sisen ma sai sõbras üte kamba eestläisiga.
+seo lado lätt teil pallo paksus
+taa kits om nii kässi harinuq!
+taa kivist hoonõq om inneskine magasiait
+taa kleit sullõ istus ja viil kuis!
+taa pini om hää nuhkja
+taa pini om kõgõlõ küläle hirmus
+seo pini om kolli ja hundi sego
+seo pini om kimmäs vahimiis
+Sääl nakas meile kõrraga miildümä.
+seo kotus sai tälle inämb ja inämb armsas
+sinnäq om kilometri maad
+seo ütelüs käü õkva mu kotsilõ
+Seokõrd es tetä tuust surt vällä.
+tuukõrd kats aastakka tagasi jäi võistlus äräq
+ma lätsi näütüst kaema kah seodkõrda
+seokõrd saa-iq ma tullaq
+"Seo aastaga festival om pühendedü festivali algatajalõ ja kavvaaigsõlõ juhile Podekrati Üllele, kiä minevä aasta mi keskest är läts.
+Timahavvatsõl konvõrendsil kõnõldas kirändüse, keele ja ütiskunna köüdüssist.
+Seo kõrd om pido jälleki Võrol Kubija laulukaarõ all.
+Seokõrd pidä sajo tädipoig.
+Seokõrd saijas inämb teedä Leedu kombist: ütidselt käüdäs Vabalyne talo suidsusannan ja kohalik vihtlemismeistri Egidijus Žukauskas kõnõlõs ni näütäs, kuimuudu säälmaal savvusannan käüdäs, kuimuudu viheldas.
+Seol pidol om eräle tähtsä kotussõ pääl vanõmb lõunaeesti rahvalaul.
+seovoori
+taa joht süvväq sünnü-iq
+seo kunstnik om uma oppaja hallõ vari
+taad küsümüst piät hoolõgaq uurma
+seo koh maq istu om muq säng taa muq mant järgmäne om suq säng ja tuu om timä säng
+taa lätt külh kallis
+seo lank lõigatas kõik siihn rinnast maaha
+seo lats harinõs võõridõgaq ruttu
+taa lats külh ei makaq silmäq piliseseq
+seo lats oll nikaguq katõtõistkümne aastatsõniq kasvandun
+taa lats om pinivarrõn ei lääq kasvo poolõst sukuginaq edesi
+taa lats om pallo ärq munatõt
+taa lats om sääne vilgõs püsü-iq paigan raasuginaq
+seo lats om õkva niguq tsillokõnõ engli
+taa lats om väega sõnavõtlik
+seo lats mõist taipsalõ vastadaq
+Taa kihte kogo om kokko ligi puul kilomiitret paks ja seo päälmäne jago loetas Gauja (Koiva) kihis, minka vannusõs võimi' nimetä' inämb-vähämb 385-390 miljonni aastat.
+seo laul om peri miiq muusõumi kokõst
+taa lehm tsiunas sullõ jalagaq
+Piusa liivakihte kogo omgi tegünü jõki uhtmisõ, merevoolu ja lainidõ abiga.
+Undruk oll täüskasunu naasõ rõivas.
+undruk küünüs kundõniq
+jupka oll siide
+prunts om kruntsunuq
+prunts om vaeldamiisi kõllatsidõ ja verevide triipõgaq
+ündrigu alaveere ümbremõõt
+naisimiis
+ündrikul ommaq ristijutiq
+ündrik om ummõlusõst vallalõ
+Undrugu saaminõ tähend tütärlatsõ joudmist naasõikkä ja undrugu edimäne ümbrepanõk ollperis umaette tähtsä toiming.
+ündrigu joonõq
+seod loengut piät kõik kullõma
+Tuu hais?
+Tuu eläjäkene kasvi mu hinge nii sisse ja tuu oll mõlõmbapoolinõ.
+taa elläi om jo väikust käsile harotõt lask ilestäq
+seo elläi om ärq pärähtünüq
+taa om vaivalt tossulinõ
+Taa lugu johtu nii 20 aastakka tagasi.
+seo lugu kõnõlõs Imäjõõ tekkümisest
+seo lugu om väega segäne
+taa luulõkogo tähüstäs käänätüst luulõtaja loomingun
+seo luulõtaja ei tunnõq sukuginaq riimi
+seo luulõtus olõ-iq täl ei hää ei halv
+Tuu maailma kõgõ parõmb sõbõr, tuu sõbõr om mu esä.
+taa maailmarekord olõ-iq ammõtlinõ
+seo maa käü liina valitsõmisõ alaq
+taa maa andas umanigulõ tagasi
+taad siugu piä-iq joht pelgämä
+taa mahus lobõvallaq ärq
+Seo mass puul mill ́onat.
+seo tege sullõ halusalõ tasa
+taad mustõldamist saa viländ
+tuu mäntligaq miis om nuhik
+seemen aja iärmit
+seo miis salli-iq latsi
+tuu miis oll silmüisi nätäq varas
+taa miis om ull
+seo miis om eloaig hoitja olnuq
+seo miis om külh vana tikõ esiq
+Tä om luftimiis, timäst ei olõq nigunii asja.
+taa miis om peris molo
+taa miis om väega naasõnõ
+taa miis mõist ekä tüüd
+taa miis kõnõlõs õigõt juttu
+taa miis tulõ külh ärq kohhiq saa-iq muido rahhu
+taa üts pärdik om meil ei tä süüq ei juuq õigõhe
+seemen om nelä päävägaq maa seen ärq jalgunuq
+Tuu meri küündü meil tan kuni Uuralini' ja tõsõlõ poolõ koskil Kaspia, Kaukaasiani', kattõn är' praktilidsõlt kõik ürgaolidsõ madala Baltika mandre.
+Tuu, minkast ma kõnõlda taha, pand minno ummõhtõ imehtämä, selle et tuud ei olõs mõistnu sukugi ette arvada.
+tuu midä ma teile ütli
+seemüsknahadsõq kängäq
+seemüskidseq kindaq
+Tuu, miä om ütele kuld, om tõõsõlõ muld.
+Tuu, miä om ütele muld, om tõõsõlõ kuld.
+siimneluum
+siimnepurdsahus
+seemeq
+siimneliim
+taa inemisetapja om kah vangist vällä saanuq
+taa mõtõq pand kõiki muhaskõllõma
+seo mõtõq om minno viimätsel aol vaivama naanuq
+taa mutri lää-iq tuu poldigaq ütte
+taa naanõ om sullõ nigu luud
+seo naanõ tiid asja
+Seo näütäs, et nää' tulõva' Piusa talvitama kaugõ maa päält. Vinnemaa piir om jo viil ligembän.
+seeneq kasviq tsõõrin
+seeneq ommaq elolisõq
+seeneq ommaq kõtulõ rassõq
+Seene'
+siinde
+seenen
+{m} seeneniidiq
+seeneilm om lagja
+hää seenemõts
+Tuu nimi oll' Vidriku pään kinni ja sai säält vällä tulla viil sõs, ku Vidrik kõnõlõma opsõ.
+taa nõnatark tiiä-iq periselt midägiq
+timahavva om siini maailm
+UMBÕ VANA
+tuu nõudminõ käü tiiq kotsilõ kah
+Seenile om ohus mõtsu puhastaminõ kujunuisist ja määnüisist puist ja maa lahkmine mõtsa välläveoga.
+siini ja kasvõ ütenelämine
+siini lähätüs
+seo noq määne imeh!
+taa no määne miis taa om viil tattnõna
+taa asi om miiq tetäq
+Taa oll "vahtsõ keele" otsmise aig. Eesti kirändüse vahtsõnõ korgstiil sai paljo tävvendüst Lõunõ-Eestist - näites pruuvsõva mitma kiränigu tuvva eesti kiräkiilde lõunõeestilist n-lõpulist seenütlevät käänet.
+seo oll häste viläline ettevõtminõ
+taa oll hää kaup
+Tuu oll hõpõuur midä sai valla lüvvä, mängmä panda ja midä kõkkõ.
+seo oll hirmudu tego
+seo oll kinniline nõvvupidämine
+Tuu oll kodo, kon ma arvssi, et elä elo lõpuni vai vähämbält nii kavva, kooni latsõ suurõs kasusõ ja sõs mi olõsi kallimbaga kuun lännü ümbre ilma reisile.
+Tuu oll pinil makamisõkotus.
+Kokkovõttõn oll tuud peris jälle kaia.
+Tuu oll ku ilmadu Fööniks-tsirk, kiä ummi perätüid siibo soput ja vaihõpääl hindäst kilgatuisi vällä andsõ.
+taa oll külh häste üteld
+tuu oll ilmadu kallis
+tuu asi jäi miilde
+mu jaos oll tuu tävvelik hämmärvärk
+tuu oll minevä keväjä ku tä edimäst kõrd miiq poolõ tull
+tuu oll mu jaos edimäne kuuldminõ
+ma mõista es taad uutaq
+Tuu oll mu Sri Lanka kass.
+Tuu oll ́ nii mahlanõ ja tsukrumakus!
+tuu oll niisama jutu jakus üteld
+tuu oll üteld narmisõ peräst
+Tuu oll õnn, et asi niimuudu lõppi.
+seo oll õnnõlik õnnõtus
+Tuu oll paar musta värmi sukkõ, niivõrd mu ummi muudu, et pand hiitüma.
+tuu oll peenükene märgüs
+tuu oll molonõ poiskõnõ
+seo oll sust külh väega ilodu
+Tuu oll keelet, ilma sõnolda, a üteliidsi kimmähe.
+seo oll sul külh üts halv mõtõq
+seo oll sullõ küländ hääs oppusõs
+Tuu oll puhas ullus ni kokkovõttõn oll perädü häbü.
+seo oll väega suur trehvämine
+tälle oll niimuudu ant
+Tuu oll ehtsä tohuvapohu: johtu kõik tuu halv, miä sai johtuda', ka viil tuu, miä es olõs tohtnu' johtuda'.
+Tuu oll Tõnulõ kõgõ armsamb artikli.
+Tuu oll harinu asi, et kiäki kambast om rohkõmb puron.
+Tuu oll üts pangaautomaat tõisi siän, õnnõ mõtõ' läts antiik-kreeka kuning Midasõ müüdi pääle: ummi pattõ iist pidi Midas kandma igäväst kulla needüst, kõik, midä tä puttõ, muutu kõrraga kullas, ka süük ni jook, ja nii tä uma otsa löüdse.
+sääl ei olõq sukugiq õigust tuu om tävveste võlss
+tuu om ullus
+seo tüü võtt aigo
+Seo om Eestin ainugõnõ põlinõ orava perrekunna liik.
+taa om ainukõnõ kuis päsedäq
+seo om häbemäldäq võlss jutt
+Seo om andnu ainoliidsi tiidmisi naidõ eläjide kotusõhoitmisõ, liikmisõ ja eloiä kottalõ.
+Seo om Andsu ratas.
+seo om kirotusõ jaos hää ainõq
+taa olõ-õi inemise tego
+taa olõ-iq tähtsä asi
+Kaarsild om ehitet tõsõn ilmasõan häötet Kivisilla kotussõ pääle.
+seo om perüs mitte perrä tett!
+seo om esiqeränis hell teema
+taa om tigo mi talolõ
+Tuu om harilik kuus.
+taa om hää vitäv hopõn vidä kuurma mäkke
+seo om ausa riist külq
+seo om väega põnnõv lugu
+seo om selge petüs!
+taa om illos a pallo kallis
+seo om inemise vabahusõ piirdmine!
+taa om jalgo pühästäq põrmandurõivas pühäskeq taaha jalaq ärq!
+Seo om kurat tiid miä - diskriminiirmine.
+Taa om just umanõ kanaristumõtsulõ, a tuu, miä om tiidläisi keelen palomõts, sääl tedä piaaigo ei näeki.
+tuu om jo teedäq
+Seo om juugõndi kiivri.
+Seo om kistumalda kinä, et ti mullõ tulliti naid esi är tuuma.
+seo lätt nuhklusõ alaq
+Seo om keldreüüläne
+taa om umb miis
+seo om kittäq iistvõtminõ
+Tuu om kimmähe üts esierälidsembit trehvämiisi mu elon.
+taa om pini purt
+Seo om terve Vana-Võromaa ja timä katsa kihlkunna rahva umakeeline laulupido, on lauldõn tuntas rõõmu uma rikka kultuuriperändüse ja ummamuudu ilmakaemise üle.
+seo om annõt kohtu ärqarvamisõ huuldõ
+seo ei sünnüq süvväq
+Seo om kõrrõlinõ mõtskastik, minkast om õkva nätä', et kasvõ jaos lövvüs tan süvvä' rohkõmb ku kanaristumõtsan.
+Tuu om kuld.
+seo om külh väega rohkõ tahtminõ
+seo om külh väega kallis V hinnan müübli
+seo ubinasort pelgä-iq külmä
+Taa om asi, midä tulnu' tõsitsõhe märki', selle et ao' muutusõ' ja kunagi tett otsus raha paikapandmisõs võisõ vana ilma aigo tulus tulla', a täämbä ei pruugi' taa inämb nii olla'.
+taa om läti keelest peri sõna
+seo om lausk mägi siist om hüä alla minnäq
+taa om kerge asi ärq tetäq
+tuud saat lihtsäle ärq seletäq
+taa om liina üts esiqsugudsõmb hoonõq
+Seo om lugu, miä läts mullõ naha vaihõlõ ja jäi sinnä pikäs, pikäs aos pidämä...
+Taa om lugu, miä om siiämaani kõigil meil meelen, a kiäki olõ-i tahtnu taast ildampa väega kõnõlda.
+Taa om mi rahva usk vai miil, maamiilt olõminõ.
+seo om mi ütine saadus
+seo om mi ütine vara
+seo om midägiq inämbät
+seo om muq hindä arvaminõ
+taa om muq väikukõsõ pilt viie kuu vannutsõlt
+seo om mu eräasi
+mul taa hüä ohuq tekikene
+taa om mullõ õnnõ kohus
+seo nakas mullõ vasta
+seo om mul varrisinõ hoonakõnõ
+seo om mu perämäne sõna
+taad mu süä himostas
+seo om mu vana vainlanõ
+taa tüü aja ullis
+Seo om nii jürre, et seod võt üteldä õkva nahkrotis.
+taa om jo tsura taa tege jo koiruisi
+viguriq ommaq taal ülesandõl man
+taa om hirmsa miis taad piät pelgämä
+taa om julgõ kotus
+seost asast om oppiq
+seol kindal olõ-iq vastust
+taa om peris andsak rõivatükk
+taa om väiku hädä
+seo om põlinõ usk
+Seo om parhillanõ Suur koobas.
+taa küsümisegaq om hätä
+tuu om pistü ullus!
+taa om häbemäldäq laim
+sjoo ettevõtõq om riigi uma
+seo viläsort and häste vällä
+Tuu om nüüd joba esihindäst mõista, et ma ütteviisi püvvä tähele panda, minka ma ja mu lähikund saanu avita, aga kuna ma ei tunnõ eesti kiilt, sõs tuu tähendäs õnnõ kimmit asjo ja mitte määnestki sügävämpä moraalsõt tukõ.
+seod tõpõ tulõ sagõhõhe ette
+seod tohe-iq kõnõldaq
+seo om vargu asi
+Taa om selletätäv elävä võrokiilse ümbrüse puudumisega, saman ku määneki eestikiilne ümbrüs Roodsin eläden kestse.
+tuu om sääne pumba miis
+Seo tan om karvanõ piiphain, lehe' ütsikidõ pikki valgidõ karvoga'.
+Tuu om sõs kül' sõproga pito panda'.
+seo om suqvannudsõlõ paras tüü
+taa om sõnalinõ hopõn taad käänäq kohe taht
+seo om sul hää löüdmine
+taa om väega rassõ sullõ ärq nõstat hindä!
+taa om süüjät jako inemine selle tä om nii rammun
+seo nisusort and häste vällä
+seo ollus tii-iq määnestkiq hätä
+taa om täl latsõ kius
+tuu om tälle nigu hani sälgä vesi visadaq
+seo om timä muudu
+seo om täl tävveste ausa tüü
+seo om taidsa tiidso lask hindä üskä võttaq
+seod või vaia minnäq
+Koogi pääl om hariligult vabarnamuus, mink ümbre om tsukrõvaaba tsõõr.
+Tuu om harinu värk kõgõ inämb väiksiden kotustõn.
+seo om tiidmise perrä kõgõ vanõmb muistinõ elokotus
+seo olõ-iq nii suur hädä
+seo hind om tälle naardaq
+tä om seo pildi pääl esiqhindä muudu
+seo om timä viis
+seo om teräne tähelepandminõ
+taa om õkva sündünüq lugu
+Seo om tüü, midä ma aastit hää meelega olõ tennü.
+Taa om üts suur, üteline mõtsajagu, kon kasvukotussõ pall'u ei vaeldu' ja elukundõ (koosluste) vaihõ' tulõva' päämidselt mõtsu esisugutsõst vannusõst.
+seo om oigõ põrss lask hindä üskä võttaq
+taa om üts edesilännüq maanulk
+taa om üts roidus kass olõ-iq nädälipääväq koton olnuq
+taa om üts kalõhunuq inemine
+taa um üts kõlbmaldaq inemiseluum
+Seo om üts kirivämpi kotussit Eestin liblikidõ poolõst, tan lövvüs nii mõtsa- ku ka stepiliblikit.
+üts sündümäldäq inemine
+taa om väärt raamat
+taa om väega prosta nali
+taa om väega jõhkra miis
+seo om väega rassõ tüü
+seo tüü lätt väega kallis
+Tuu om väega mägine maa ja mu esä sünnükotus om üts väiku külä mäki pääl, nimega Kleiat.
+seo om üts rassõ asi
+taa vana hää immis taa om jo mitu kurnu poigõ toonuq
+taa vana hää immis taa om jo mitu kurnu poigõ toonuq
+tuu om kurrakätt
+tuu om viil kõõtsa vanamiis
+tuud või uskuq
+Seo om viikingiaignõ kaitsõas ́akõnõ.
+Seo om viikingiide raha.
+tuud hetke nõnna ullimuudu ooda
+tuu oppaja om ummi nõudmiisigaq miilde jäänüq
+seo upin om vaglotõt
+seo kabõl om ärq loiutõt
+seo palit om sullõ kitsas
+Tuu pere oll mu edimäne kokkoputminõ estläisiga.
+Tuu pido kõnõlõs mõtsast ja väeliidsist puiõst.
+taa piim joht juvvaq sünnü-iq taa om mürre
+Taaha jakku jääs pia puul kõgõst rahvuspargi maast. Tan om kaitsõala ainukõnõ luudusreservaat (Pautsjärve) ja inämbüs tsihtkaitsõvöid.
+seo pilt naas mukkaq kõnõlõma
+seo pilt saina pääl tuu midägiq miilde
+taa pindsak om sullõ kitsas
+taa plaan ei tüüdäq
+seo poiskõnõ mõista eiq sukugiq rehkendäq
+taa poiskõnõ om kõik aig nõnna piten raamatun
+taa poiskõnõ om loomu poolõst püsümäldäq ja räpäkunõ
+taa poiss om süämest hää
+taa poiss mõist häste moogataq
+seo poiss olõ-õi viil naist saanuq
+taa olõ-iq inämb poiskõnõ taa om joba miis
+seo olõ-iq joht peris seo
+taa olõ-iq käsk innembi nõvvuannõq
+olõ-iq taa kõrralinõ tüü taa om haltuura
+taa olõ-iq miiq külä inemine taa om määnegiq koidak
+taa olõ-iq miiq lihti miis
+taa olõ-iq õigõ miis taa om rohkõmb sääne mättäräpsäjä
+seo olõ-õiq originaal seo om tõlgõq
+taa olõ-iq kõgõlõ maalõ-ilmalõ kuulutaq!
+seo olõ-õiq õigõ elo
+taad ei saaq ollaq
+Tuu kül es olõ mu jaos määnegi hädä, a sõs ma näi ärä, et 14 käänüst om ülearvo pallo ja kel noidõ opmisõ jaos viil aigo om.
+Taa põlv um inämbjaolt uma pannusõ kirändüste jo andnu. Perämältnimmat kiränikke olõ-i inämb parhilla elävide siän, kukki mõne näide raamadu ilmu ilda aigu.
+taa võrguväreht om esiqeränis riigiasjo pääle rihit
+tuu pada om supigaq pidessin tuugaq saa-iq kardohkit kiitäq
+seo hädä om meil joba mitu nädälit jutus olnuq
+seo puu kand küländ häste külmä
+seo raamat and täämbädse päävä liinaello edesi
+seo raamat kõnõlõs 20 aastagasaa algusõ küläelost
+seo raamat om mu uma
+taa raha lüü-iq sul kavva vasta
+seo raha inämb ei käüq
+taa raha om raamatidõ ostmisõs
+seo ruuh sünnüs viil pruukiq
+taa hain om mõrkaja taad lehm ei süüq
+taa rohi om mu käe ärq sütütänüq
+seosama ongiq muq poig
+seo sain om vähä vildak
+seo om perissõnajalg tõõsõq ommaq maarjasõnajalaq
+Taa sisaldas rahulist, sisukite tekstega folkmuusikat, erineden miihi tavalidsest ägedäst esinemisviisist avalikõl ülesastmisil.
+sisemäne uss
+Taa sõltuvus om külh sõski selgemp Kolga proosan, selle et võro kiilt om sääl vähämb.
+taa sõna om klambridõ seen
+seo süük sai peris hää
+taa süük sai kaunis soolanõ
+taa suu om mädä
+niisääne ull lugu juhtu et
+Sääne elokõrd miildü mullõ ja mu naasõlõ niivõrd, et mi otsusti Eesti jäiä.
+tuu sündü kogonivanast
+Taa tähendäs elo eri puulustõ rõhotamist ja vastandite vällätuumist.
+Elon näütäs tuu vällä nii, et kõrd aastagan kutsutas mehe kolmõs nädälis sõariisto ala.
+Tähtpäiv sai algusõ Bangladeshist, kon 21. radokuu pääväl 1952. aastagal saiq surma pääliinan Dhakan mitmõq tudõngiist meeleavaldajaq, kiä nõvviq bengali keele ütes Pakistani riigikeeles kuulutamist.
+seo kasv kasus häste savikadsõ maa pääl
+seo tahas taha ei mölmist seod piät tassa segähämä
+taa talo om mu esäesä tett
+seo teema om otsaniq ärq kõnõld
+taal tiil tulõ-iq lõppu
+Seo tõestas selget tahtmist ni vajadust tiidvüstä' ummi juuri ni neist juurist ka kinni hoita," ütles III Uma Pido vidäjä Zimmermanni Ursula ja lisas mano, et seo ei olõ õnnõ paikkundlik ettevõtmine, vaid üle-Eestilidsõ tähtsüsegä kultuuriüritüs.
+seo tüü nõud eräle ettevalmistõdut inemist
+taa tüü olõ-iq viil ülepää valmis
+taa tüügaq ärq ei eläq
+taa tüü jätt meid külh nälgä
+seo tüü taht pikkä miilt
+seo tüü võtt pallo joudu
+taa tüü oll õnnõ aoraisk
+seo tüü om latsõlõ joudumüüdä
+taa tüü om sul ülejala tett
+seo tüü om tett huisapäisä
+seo tüü om ülejala tett
+taa tüü tulõ nätäq mul esiq ärq tetäq
+tä vaivu taa tüügaq väega ärq
+Tuuperäst ei olõq siiäq ärq märgit arhiivilättit ja saksakeelist vanõmbat kirändüst.
+taa trepp vii tarõ pääle
+seo tarõ om umbõnõ tiiq akõn vallalõ sõs saa lauhkõmb!
+taa tarõ paistus mullõ kuntimüüdä
+seo tütrik lõpõtas viil huulidsa pääl
+tuu latskõnõ om väega ilosa ihoplaanigaq
+taa tulõssiq asalõ tublistõ kasus
+Tuu paistu kül andsak, aga edeotsa ma kai kimmüse mõttõn hoita, et ma vanaimäga juttu ei tii; nii sai võita aigo n.ü. oma saisukotusõni joudmisõs.
+taa uss om kõgõ poiulõ
+Tuu küündü veidü allapoolõ vüükotust, lõigõ ja kaunistusõ olli nigu pikälkuubalgi.
+seo ülesannõq olõki es väega rassõ
+Taa väide om tinglik tuuperäst, et Kõivu raamat "Kähri keŕko man Pekril" (1999) om tõnõ osa timä mälehtüisisarjast "Studia memoriae", taaga olõ-i tegemist ilokirändüsega ahtamban mõttõn.
+taa väiku tüü saa pia tettüs
+seo valgus om pallo hallus
+Taa valik olõ es juhuslik: eesti kiil oll nigunii paremban saisun, a saman mõjjo võro kiil Võromaa inemiisi kujotamisel inämbüste usutavampa.
+taa ütlemine olõ-iq sündsä V taa ütlemine siiäq sünnüüiq
+taa vanaimäkene om nii sümmän et nõna vasta maad
+taa vana müütläne - tiit tälle tüü ärq a tä tennägi eiq sinno
+seo vana tooliloks kannahta-iq inämb istuq
+seo vastalinõ lüü su upõrpaudsi
+Tuuvasta om eestläne harinu varrasuvidsõ külmä mereviiga, samal aol ku inemisele lämmä Vaihõmere veerest tulõ tuu nigu külm šokk.
+seo vihk om jutliganõ
+seo vihm oll täämbä külh peris taivanõ and!
+taa viin om ärq hingünüq
+Tuu vei tä mõttõ haigusõ mant muialõ ja kõrras oll tä jäl nigu inne, tävvemeeline.
+Seost näge häste selgehe, et meil om tan viialonõ delta ja matal ́ meri, umavaihõl polmunu'.
+seo vili om mõtseläjide jaos
+Tuu vast olõ-i ütegi latsõvanõmba unistus.
+Või paistuda, et tuu olõ-i sukugi tähtsä, aga ma vannu, et 37-kraadidsõ kuumaga, ku õhk om täüs mereniiskust, muutus sain (no tuu 6-miitrene pettonjälehtüs, miä Palõstiinalõ ümbre om ehitet) su ja mere vaihõl kuiki esierälidselt halusas.
+Seo vüü alostas Pürenee puulsaarõ Kantaabria mäkist, lätt üle Püreneese ja Kesk-Prantsusõ madalambi mäki, sõs üle Alpõ ni Karpaadõ ja Balkani mägistüide, üle Anatoolia mägikette, Suurõ ni Väiku Kaukasusõ, Elbursi ja Kopetdagi kooni suurmägistüide Hindukuši ja Himaalajani.
+mul es olõq sõnno
+sekäq kõik ollusõq kokko nikaguq saa pütel mass!
+segi lüüd tarõ
+SEGÄ
+segäjä asi
+segäveregaq krants
+halvu miihi salgale
+sessendäs terve päävä a tüü õks tegemäldäq
+sainviirde
+saina veeren sainveeren
+sainolõ tüküseq niiskusõst seeneq pääle tulõma
+sainaq kostvaq läbi
+sainaq olliq rõsõhusõst rohilidsõq
+sainaq ommaq viil ilosas tegemäldäq
+sainaq ommaq ilosahe vinklin
+sainolõ pandas lavvost vuudrõ
+sainakapp
+sainakellä tiksli jäi saisma
+sainatepsli pill joba kibõnit
+saina pääle saistunuq pilk
+saina pääl olliq suurõmbas tettüq pildiq kodomajast
+sainalahkõq topidiq sammõld täüs
+saina savitõdi ku vaenõ ollit ja krohvi jovva es tetäq
+sainatennüs
+sain olõ-õs ütelidselt värmit
+kaes müüdäminejit
+sais jalaq harku
+sais meist vaimo poolõst korõmbal
+sais õigõ kotusõ pääl?
+sais pindre pääl
+sais kimmähe ummi aatidõ iist
+sais vanni kotsil urvikillaq
+Saisami Piusa vanan klaasiliiva kaivandusõn, kon omma' nätä' kesk-devoni vannudsõ' liivakivi', piaaigo valgõ', miä omma' sõs klaasiliiva'.
+saisamiq vihma käen
+saisja repän
+saisva vesi
+Mii esäga saisi alomadsõ trepituhvi pääl.
+Ma saisi automaadiga peris bussi ussõ man, kon priis lastu laagri elonigu pääle lätsi.
+Saisi pikä meelega.
+Ma saisi maja iin ja oodi murrõga umma immä.
+Ma saisi alandia checkpoint'i laeni trellitedün kitsan kalitorin, pikän järekõrran, et saia Palõstiina poolõ päält Iisraeli poolõ pääle.
+saisi kaartõ all vihmavaron
+Saisi ja suta es hinnäst liiguta.
+kai surmalõ silmä
+sais valvõl nii et silmgiq es pilguq
+saisma jäämä
+inemiisi saisma ei võetaq!
+vaihõq saisuisi vaihõl
+Säitsme aastaga peräst olli arvudi iks viil hõlo, ja ma naksi hoitma Estist peri daami..
+säidse ja viis om kokko katstõist
+säidse miitret sükäv vesi
+kellä säitsme buss
+säitsmeline miiskund
+säitsmejaolinõ külvikõrd
+sekretäris tahtja näio
+sekretäri tüükohusõq
+"Tuksi tuud naist" ütel mu seldsiline
+himo üleskütet olõk
+sugulinõ üllenpidämine
+sugulinõ muting
+Tsekondi olli ku minodi ni pingõ kasvi, ku oodõti doktorit, kiä pidi imä üle kaema ja arvo saama, kas timä sais nõud lõikusõga lähünemist.
+sekonditseier
+Seo aastak 21. kõrda tulõva Kaika Suvõülikooli rektor Klaasi Urmas saa suvõülikooli aos kaala rektori ammõdiketi, mink tekk valmis metallikunstnik Kama Põvvat Karula Hoiu Ühingu telmise pääle.
+Timahava nakkas pido pääle joba 31. mail Uma Pido nakatuspääväga.
+Ku hindäl ega ütelgi tutval kah savvusanna olõ-i, sõs tulõ Võromaalõ sanna.
+Seo aastak om pant ammõtihe eräkliendihaldur, innekõkkõ ka tuu jaos, et võtta' käsile egä inemine umaette, kaia', midä kõkkõ kliendel vaia om, ja avita' näil otsi', kuis kõrraga kõiki asjo joonõ pääl hoita'; üteliisi peetäsi silmän eräinemiisist kliente bilanssi - nii aktivat ku passivat.
+Tuudaigo ma olli Eestin viil vahtsõnõ tulõja tõõsõst riigist ja mõnõ asaluu, miä mul vaihtõpääl ette tulli, olli mullõ uutmalda.
+Tuudaigo oll piiri pääl kõva kontroll ja oll vaia bussist vällä tulla.
+tuul aol es olõq raadio viil vällä mõtõld
+tuudaigo tuulaigo
+seletämäldäq nättüs
+Seledi bussijuhile, mis saisun ma olõ.
+sälgä lei äkiline halu
+sälg and tundaq
+valusa leemegaq supp
+selge vastus
+Klaar liim tsillokõsõ kanapiirakuga
+Klaar liim tsillokõsõ kanapirukaga
+selgen taivan olliq helksäq täheq
+selet meile ummi arvamiisi
+selet üteldüt asja paari näütegaq
+sälg om nõtsko
+sälg om hallus
+säläroodsul om kaala- rinna- ja nimesjago
+Aga tull vällä, et tuu olõ-õs harilik kaemislava.
+a no aku kuram är oll kaonu mõtsa
+tull vällä et nääq ommaq hoobis sõsar ja veli
+tull vällä et tuu oll võlss
+sai teedäq miä perräküsümisest vällä tull
+sälg vaos nõtsko
+Tuus aos olli pinil kasuja jo suurõmbas kasunu.
+sällütämä
+sällülde pikäle küllülde ollõv
+sälüldeujominõ
+mäesälä päält om illos kaeminõ
+kimmäs mitmõlihasupp
+säläst käve pusk läbi
+sälä takan sai tä kõvva sõimadaq
+oll vai��lusõn vastatsõst üle
+taa kardohkasort sais häste üle talvõ
+Seokõrd ma panni väikse võrguga katõdu raami kummalõ akvaariumi põhja ja kivi, kohe pääle mari oll last, sinnä sisse.
+Seo kõrd sanna ei saa, a või valmis osta sannaseebi järgmise kõrra sannankäügis.
+tuul aol ku pereq tüül oll käveq vargaq
+Timahavadsõ laulupido sümbolis om valit kivipill, selle et kivi' üten Võhandu jõõga omma lavastusõn tähtsä kotussõ pääl.
+Seo aastaga veebruaari- ja märdsikuun saa egä huvilinõ ossa võtta võrukeelitse laulu- ja rahvapido laulukava kokkopandmisõst, viiendäl Umal Pidol naatas laulma rahva valit laulõ.
+Taaaigsist juhtvist eesti kiränikest om võrokiilset luulõt kirotanu päämidselt Ain Kaalep ja Jaan Kaplinski, mõningit põigahuisi Lõunõ-Eesti keele- ja meeleilma om ka Hando Runnelil, kiä õkva tuudaigu algat eesti kirändüsen laemba tagasipüürdmise rahvalauluperätsele stiili.
+tuu aogaq es juhtuq midägiq
+seo paiga harilik säsükirgämine
+Tuu asõmõl, et umast tüüpääväst kõnõlda, ma mõtli vällä üte anektoodi, ja kontroll naas naaru kõkutama.
+Tuu asõmal küküt ́ Mirteli pindre pääl suur hiir.
+seo asagaq ma jää pulka
+taa asa man olõ-iq midä rõõmustaq
+seo asa kottalõ olõ-õiq kimmäst nõvvõt
+taad asja piät märkmä
+taa autokosogaq ma sõidagiq
+"Tuu iist, et sa matsõt taha' maa sisse nii hulga häid arbuusisiimnit!
+taa iist tahi ma sinno soomitsaq
+taa iist tahi ma sinno soomitsaq
+Jaigi-huvi kõrral võissi olõtada, et Jaik om muutunu säändselsamal viisil aktuaalsõs nigu näites J.R.R. Tolkien maailmakirändüsen - midägi om nain üttemuudu.
+seo film naas vasta
+Tuuga kaubõldi, tuu peräst tapõldi, koolõti.
+Tuuga tä mõtõl, et ma olli tütrik, kinkal oll õnnõ ja pallo teid iin vallalõ.
+seo hobõsõ kabja all om üts kumu
+tuu jaos olliq täl umaq nõvvuq olõman
+tuu jaos ommakiq raamaduq
+Tuus om tähtsä meelen pitä, et pidol olõs väkev sõnnom; et pido ei tähendä kontsõrti; et pido piät olõma osaliisi, mitte kõrraldajidõ näko ja et kõgõ tähtsämb om kaia, et latsõ saassi olla pidol osalisõ.
+taa jutu takan olõ-õs midä suurt
+seo kanga päämäne häädüs om vastapidämine
+Õ-tähe pruukmisõ alost' 19. aastagasaa algusõn Otto Wilhelm Masing.
+Õ-tähe pruukmisõ alost' 19. aastagasaa algusõn Otto Wilhelm Masing. Inne tuud pruugiti õ-helü märkmises päämidselt ö-tähte, mõnõn sõnan ka a-tähte.
+Sjoo keväjä viimätsen Jututarõn kõnõlõsõq pilteeposõ "Kalõvipoig" edimädsest raamatust idee autoriq Raoul Annion ja Marek Laimets üten eeposõ võro kiilde pandjaq Hao Pauli ja Kalla Urmasõga.
+taa pini luuq ja lihaq ommaq häste edenüq
+seo kotsilõ oll esiq uurmistüü
+tuu kottalõ oll mitmit pakmiisi
+Tuu kõrval naati joba kandma ka mooduperäst kokkoummõldut undrukku, miä Harglõn, Karulan, Rõugõn, Põlvan ja Urvastõn hoit alalõ umma värvi - valgõt vai hellehahka.
+Tuu kõva paugu pääle linnas vanaimä käpile ja sai jalapäält targas.
+tuus aos om ilmvõimaldaq valmis saiaq
+Tuu ilmajago om Õuraasia vai Suurõ Mandrõ säläroodso-mägistü vüü, nigu taad võinu nimetä.
+Hirsist eihtedüisi sanno alostus võisõ olla tuudaigo, ku pruuki tulli vasidsõ vai ravvadsõ kirvõ, minka sai puud häste rako ja tahvitsa.
+Tuu mõttõga võtimi umma perrehe vahtsõ pini, kelle ma tävveniste esi üles kasudi ja vällä koolidi.
+Tõva keele ligembäq sugulasõq ommaq hakassi ja altai keel.
+Taal aol om kirändüse üldpildin kõgõ tähtsämb vannu tavvu hoitminõ. Võro kirändüsluu vahtsõt kasumisõ aigu nakkas tugõma taa, et tava kakkõ-i ka mitte peräst sõta põlvkunna puhul - mano tulõva mõnõ vahtsõ kiränigu, põhilidselt luulõhe, a mõnõ tegevusala om ka laemb.
+tuul tohtril om naid ravialotsit pallo
+seol asal om õks määnegiq kahtlanõ maik man
+Taalõ heränemisele and kirändüslitse vällündi Paulopriit Voolaine, kiä kirotas ka es setokiilset luulõt, a kinka väsümäldä takastkukkamisel ilmus "Seto lugõmik" (1922) ja ka taa lugõmigu tõne osa "Kodotulõ ́" (1924).
+taa tükü pääle om kõva murdminõ
+"Paadi" perrä ilmusi jälleki üte-naasõ luuna (määndsit lövvüs Kauksi Üllel nii proosan ku draaman) rumaan "Uibu" (2003).
+taalõ krõhvalõ no midä viil vaia
+seolõ küsümüsele olõ-iq ütist vastust
+tuu pääle kaemaldaq
+Tol kõrral ma sai arvo, ku häbemäldä om inemisest halvastõ mõtõlda.
+seol hobõsõl om sälg pallo nõtsko
+seo juhtuminõ om väega tähtsä
+taal lihal om nii laiha ku vägevät
+taal naistõrahval oll väega mõosa küpär pään
+taa niidü pääl om kõik puha angõrhain
+Taa luu peräotsa tulõ tõõnõ lugu, et pääle mitund aastat tüüd uma hingehädäga opi ma kavvõstopmisõga sotsioloogiat ja psükoloogiat ja taha nakada avitama noid nuuri, kiä sääntside psükopaatõ peräst omma kannahtama pidänü.
+Tuu päiv sattõ vihma ja ma üten tädiga olli veranda ussõ man.
+"Taal pidol om niimuudu, et laul nakkas pito vidämä.
+taal hädäl om mitu külge
+seol puul om jämmüst umajago
+taan puun pesätäseq rästaq
+taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren
+Seo leheküle päält saat nätä Võromaa kihlkundi rahvarõivide joonistet piltõ.
+taal tüül olõ-iq määnestkiq tullo
+seo maja inemiseq
+seo mehe ütlemiisi massa-iq tähele pandaq
+seon mõtsan kasus inämbüste petäi
+Tuuperäst, et ma ei tahaq.
+Tuuperäst, et mul olõ-i essä.
+selle ma tulligiq
+tuu peräst olõ-iq vaia viil kässi piten kokko minnäq!
+Tuuperäst tä sai kuulsas ku sääne metall, mink iist inemise' võisõ' surma minnä'.
+Tuu pääle es mõista ma pallo midägi kosta, aga näide käest ma sai teedä, et Ra om näide mano kolinu, tä tiid salahuisi, midä valitsusõ lupa-i rahvalõ kõnõlda, aga tä oppas noid tiidmiisi salahuisi edesi.
+tuu pääle mõista-iq midägiq üldäq
+Tuu pääle mõtlõminõ aga pidi ohos olõma.
+Tuu pääle tä läts närvi ja naas õkva rüükmä, et jätä sõs minno siiä, las ma koolõ siiäsamma.
+tuu pääle läts vallalõ kõva naar
+Tuu pääle kaes latskõnõ Maidolõ suuri silmiga otsa ja and tälle lapsu vasta näko.
+tuu pääle või tä ärq süändüdäq
+taa piinü pulga võit niisama poolõs murrastaq
+seo nuka inemiseq
+taa tütrigu perrä ommaq kõik poisiq ulliq
+Tuu põhjussõs oll ́ arvada' valimiskampaania nuuruslik kuvand, mink käügin es unõhtada' ka sotsiaalmeediakanaliid Internetin.
+Sjoo põlvõ üts mitmakülgsämbit võro kiränikke om Voldemar Raidaru, kiä alost jo varra eesti nuursuukiränikuna, a kinka võrokiilne looming om esile nõsnu ildampa, päämidselt 1990. aastist pääle.
+seo pulli siimnegaq seemendedi sada lehmä
+taa raha iist maq ei näüdüskeleq
+Sellerisupp
+seon asan saa-iq katsildõ mõtlõmist ollaq
+seon asan om väega tähtsä kokko leppüq
+seon asan sa essüt
+tuun asan tä perrä es annaq
+seo kolkunu viiligaq olõ-iq midägiq tetäq
+seo silla tugi taht tsipakõnõ praavitamist
+Kuurt klopitas, kooniq rasvaosakõsõq lätväq kokko võius ja jääs perrä võiupiim.
+seon koolin ommaq opnuq mitmõq nimegaq inemiseq
+seon koolin saa massuldaq oppiq
+Tuun laagrin elli nn. administratiivsõ vangi, s.t. nuu, kedä säädüs lubasi ilma kohtulda määnegi aig vangin pitä.
+taan luun om midägiq esiqerälist
+Muistidsõ rahva, kiä elli seo vüü pääl, alosti vasõtüü ja ildamba vei ravvatüü korgõlõ mõistmisõlõ ja piinüle tegemisele.
+mehel olõ es seon majan midägiq üldäq
+tahaq mõtsa võit kergehe ärq essüdäq
+tan mõtsan om petäi päämäne puu
+Tuust, miä om üle kullat, paistus sakõstõ vasta edevüs, ahnus ja liialõminek.
+tan morsin om hapnikku veidüq
+tuun mõttõn
+seost näütemängost jää-äi üttegiq tegeläst miilde
+seo sõna tähendüs om muutunuq
+Tuun osan olõ-õs lugu tõisildõ ka mu emäga, kiä kuulu perrä võtsõ hää meelega vasta kõik, midä Tarto tudõngielol tälle anda oll.
+tuun asan ma olõ-iq nii kimmäs
+Taha päältnätä väikeste nalja om käkit suur tõtõ - kiä eestläisisit/võrokõisist jääs esihindäs, tuu jääs ka eestlädses.
+Seon pää pääle pööretün maailman omma' kuld ja kõik, midä tä märk, inämb hinnan ku muld, miä and mi plannõtilõ elo.
+S ́jooh paigah om pall ́ogi tõistmuudu ku muijal Eestih. Rohkõba om alalõ hoitunu uma keeletarvidus, kumbõ ja kultuur. Alalõ om hoitunu õigõusu kerigo kumbõ ́.
+sääntse põrguilmagaq piä-iq kavva vasta
+Taan raamatun om Olivia.
+Säänsen saisun saivaki mõne perimüsteksti tähtsämbä kirändüslitse ülesandõ ku mõnel muul aojakul - näites ilmusi 1959. aastal kogomik "Marjakobar ja teisi setu muinasjutte, minka toimõtamisel oll eestikiilsele teksti nimme sisse jätet mõningit lõunõeestiliidsi juuni.
+seon sõnan om rasõhus tõsõ silbi pääl
+Tuust aost pääle om Paul löüdnü viil üte valgõpää provva, kellega tä joba om joudnu lahku minnä, ja sõs kinkagi vahtsõ.
+tuu kotusõ päält om parõmb vakka ollaq
+taast joht saa ei inämb eloeläjät
+taast tohe ei edimält kiäkiq midägiq teedäq
+tuust põlvõst
+Tuugipoolõst olli ull ni tarvidi alkoholi edesi.
+Taast huulmada või üldä, et Kolga loomingun vähänes varatsõmba kirändüsluuga võrrõldõn teema ja keele ütemõttõline sõltuvus.
+taast jutust olõ-iq tolmu ka kassu
+Taast kõgõst om edesi parõmb kõnõlda joba hindäkesken, ku saa võtta' käsile Su hindä täpsembä' soovi'.
+taast jupist om rassõ arvo saiaq
+seost mehest peeti ümbrekaotõ pallo luku
+tuust om joq mõni viistõistkümme aastakka müüdä lännüq!
+tuust om külh tulidu kaho
+taan tüün olõ-iq määnestkiq kuntsi
+taad om maailm
+taast olõ-õiq puult sõnnagiq kõnõld
+tuust kõnõldas peris uskmaldaq juttõ
+Seost rahast, miä vald mass, panõ üte osa su jaos kõrvalõ, ku suurõs saat.
+taast latskõsõst om koton joba api
+seo johtuminõ om rahvaluulõs saanuq
+tuust tull üts jandal
+tuust latskõsõst saa-aiq asja kiä kõikaig istus käeq putsiritsikun
+seo saa hää siip nakkas jo kimmätümä
+Tuust tull, et kombidõ ja perändüse tundminõ ja noidõ perrä käümine oll egä inemise kohus, ütskõik kinkast tä peri oll vai määntsest ütiskundlidsõst saisusõst.
+seo kandi päält kaiaq paistusõq asaq tõistõ
+Taast katõpoolidsõst kuunmõost saagi pikäpääle kuld.
+taast või vahtsõnõ üle ilma tapõlus vallalõ minnäq
+Seosügüsene suidsusannapäiv tulõ märdikuun Ruusal
+taa ütlemise takan om midä muud
+Tuu suvõga ma kasvi hindä silmin hindälegi uutmalda pallo suurõmbas, ku ma hinnäst Ungarin tundsõ.
+Tuud rehkenden paistus, et hirresann vai taa mõtõ tull ́ mii mano Karpaadõst, ja kõgõ inämb tulõ usku, et seo johtu 1900-1700 aastakka inne õdagumaa aoarvamisõ alostust.
+Tuu as ́a tagajärg inemisele om raha ostmisjõvvu selge kaominõ vai tõisi sõnnoga - seo raha kasus kõvastõ veidemb ku tä võissi kassu' ja jääss niimuudu tõõnäolidsõlt ala' ka inflatsioonilõ.
+Niimuudu või raha ostmisõjoud kõvastõ kahanõda'.
+Seo lihtsa vällänägemisega libliku man om tähele pant ütte väega huvitavat fakti.
+Taa tegevus toimus Lõunõ-Eestist vällärännänü nn Lutsi rahva maal.
+taa tüügaq või eiq inämb vinütäq
+taa tüügaq jäät nii pidehihe et jää ei inämb sukugiq aigo
+tuu tüügaq om tulimanõ kipõ
+seo tüügaq olõ-iq kipõt
+seo tüügaq saimiq lihtsähe toimõ
+tuu tüü jaos om eräle riisto vaia
+tuu tüü mant es saaq kõrvale hoitaq
+seo tüü man ommaq umaq viguriq
+Tuu tüü tä pallõl är tetä umal pujal.
+seo tüü ärqtegemine võtt kavva aigo
+Tuu tüü võtva puulpäävä ette ahomeistri Jaan ja Paul Pääso, kiä kõnõlõsõ huviliisile ka ummi tiidmisi nii aho ehitämisest ku õigõst kütmisest.
+taa tuisugaq päse-iq ussõstkiq vällä ammuqkiq viil kavvõmbalõ
+Nii saa Eesti Vabariigi 100 sünnüpääväle pühendedü ja tulõva keväjä peetäväst laulupidost pido rahva lemmiklaulõga.
+seo üte asa perrä saa-iq midägiq kõgõ kotsilõ arvadaq
+taa üle om ilmlõpmaldaq vaiõld
+tuuvõrd tuuvõrra
+Sääne aastagatsõõr.
+sääne asi sünnü eiq joht
+säänest inemist trehväs harva
+sääne jutt om asamehile vastamiilt
+säänest üllenpidämist saa-iq andis andaq
+Säänte mooduga naati ilostama näütüses seto ja Võromaa naisi hammõkäüsside otsõ. Seto mustri oll laemb ku Võromaa naisi hammõkäüseotsa mustri.
+sääne külm oll et tsirguq lindamisõ päält ärq külmssiq ni alla sattõq
+Sääne kasvusortõ kuunsais om õkva rassõ pääga kinni võtta', selle et ütelt puult häste nälädse kotta kasvo', nigu huulhain ja tõsõlt puult käpälidse' ja mõnõ' tõsõki sordi', miä hariligult kasussõ ramsa maa pääl.
+sääne mõtõq istõ mullõ kah
+"Sääne Onni om," ohkas herrä Pilvinen.
+Sääne muutus es lähä egäl puul läbi, näütüses kanti Harglõn viil 20. aastagasaa algulgi vannamuudu valgit pikki kuupõ.
+sändseq asaluuq teiq hulga nuuri opmisvõimaluisi kasinambas
+tä om sääne joba luud
+sääne palk lask ilosahe ärq elläq
+Sääne veidü räbälidse olõmisõga.
+sääne vällätuud sõbralikkus ai vihalõ
+sääne hapanuq jutt aja süämegiq räüges
+sääne tüütäjä sünnü-üs näile kogoni
+sääne tunnõq et õkva om haigõsjäämine
+säänest viisakust es oodaq
+Säändse' kallaku' pinna' sai' tegünedä iks õnnõ nii, et määnegi üten suunan vuul kulut kihte sisse suurõmba reds ́o ja seo saa olla' iks viialodsõ delta üts tsoll ́, kohe peränpoolõ jälleki liiv saistuma naas ́. Ja jälleki mi näemi kulutuspinna pääl savikuulikõisi.
+Säändse kõnnõ võiva lehekuust juhtmiskeskusõn egäpäävätses saia:
+sääntseq hobõsõsäläq ommaq Kõrvõmaal
+Sääntsit om viil.
+Sääntsit vähämbit ja suurõmbit kõrdo, miä omma sundnu mu hindä käest küsümä, määne inemine ma olõ ja midä ma periselt kallis piä, om mul Palõstiinan olnu inämb ku õnnõ pallo.
+Sääntsit videles egän antiigipoodin.
+Säändse laivaga sünnüki-i sõita.
+sääntsele närvipitsüsele ei piäq kiäkiq vasta
+sääntse lepmäldäq inemisegaq om rassõ asjo aiaq
+õnnõ sääntsel kõrral joud mullõ peräle, et tuu, midä ma olli pidänü kõgõ õigõmbas ja sündsämbäs tüüs, es olõki nii väega otsani positiivnõ.
+sääntse mäsügaq saa-iq mere pääle minnäq
+sääntse mürägu mehegaq ma taplõma ei lääq
+sääntse umavoli vasta es saaq
+sääntse tambigaq kavva vasta ei piäq
+sääntse hapanu jutu pääle lätt süägiq räüges
+sääntsen saison
+sändse johtumisõ võimalus om null
+Sääntsen vannusõn mõos vanõmbidõ lakjaminek latsõ pääle peris kõvastõ, nii et ka mu vastus tuu pääle oll naada ullimuudu mässämä määntsegi aoviidüssega, et umalõ tähelepandmisõlõ tõist tsihti anda.
+sändse hologaq olõ-iq mõtõt aigo raisadaq
+sääntse tümbägugaq om väega rassõ tandsiq
+säänest asja väega toetas
+sändside ilmogaq kuios hain väega viaunda
+sändsist asost olõ-iq sündsä kõnõldaq
+Säänsdsist auturitest paistusõ kõge inämb silmä kats, kiä mõlõmba alostiva kirotamist jo varrampa: Karl Rumor (kodanikunimega Ast) jo Noor-Eesti päivil, Valev Uibopuu 1930. aastil.
+Säänsist kiränigest tulõs kimmäle är nimmada nöätes Peeter Lindsaar, kiä ol sündünü Vahtsõ-Antsla vallan ni eläsi pääle sõta Austraalian.
+Säändsil tõõhetkil vällendätäs ummi tegelikke tundit ja suhtumiisi õkva, ilma vastandusõta.
+säänest häädüst olõ es ma innembi tundnuq
+säänest nalla olõ-iq joht inne olnuq
+säänest muudugiq harotagu-iq hindäle mano!
+säänest ohvrit saa-iq ma joht vasta võttaq
+Säänest pingõt ja halva tunnõt olõ-i ma kunagi ildampa tundnu.
+Arvati, et sääne rõivas pidä kavva vasta.
+säänest asja ei saaq kuiginaq õigõs mõistaq
+säänest teko ma hääs ei kitäq
+säänest pilti es näeq egäpäivi
+säänest johust tohi-iq müüdä laskõq!
+taal mehel om kibõhust viländ tä tege kõkkõ kibõhõhe
+taa miis om hõel ku saadan
+tuul mehel ommaq traadidsõq hiusõq
+tal naasõl om kistumaldaq terräv mudsu
+tal naasõl om külgetükjä miis
+Tuu õtak es helistä tä ka mullõ, ega ka järgmäne ega ülejärgmäne õtak.
+taal om peris hää magu
+Taal pääväl näüdätäs vällä umma armastust, peetäs meelen kalliid inemiisi ja tetäs näile kingitüisi.
+Tuust pääväst pääle olõ-õs ma inämb putmalda.
+Tuu päiv magasi kuu terve päävä...ja sai terves.
+"Seo päiv saava külälidse tetä kõkke tuud, midä tulõ ütel sannapääväl tetä: puie ja vee kandmine, sanna kütmine, söögitegemine, sannankäük.
+Taal pääväl tetäs ka mitmõsugutsit latsiüritüisi.
+taal pernaasõl ommaq elon kõik asaq ribavallaq
+seol pildil olõ-iq väega vika
+Näile om katõt tarrõ vai sanna laud. Hingiao lõpun om hingi tennät ja nä jälq ärq saadõduq.
+Seol oholidsõl aol om Eesti Maapäiv ku maa ja rahva säädüseperi iistkõnõlõja, joudnuq ütele meelele rahvavõimuliidsi Eesti poliitiliidsi eräkundõ ni ütisüisiga ni tukõn rahvidõ hindämäärämise õigusõ pääle, tarvilidsõs tunnistanuq Eesti maa ja rahva saatusõ säädmises astuq järgmädseq otsustavaq sammuq: Eestimaa kuulutõdas umin aoluuliidsin ja rahvaperäliidsin piiren täämbädsest pääle hindäperi rahvavõimulidsõs vabariigis.
+tuusama rehk ku ma maaha kai sattõ kaartõst ijätilk päähä
+taal kasvol ommaq leheveereq minkagiqperäst trullin
+taal tiatril ommaq umaq kaejaq
+seol tiatril olõ-iq umma majja
+taast asast rohkõmb es kõnõldaq
+seol tüül olõ-iq tulõvikku
+taal tüül olõ-iq määnestkiq tullo
+seldsi aastapäivä peeti uhkõhe
+seldsi alostamisaastak
+Selts pidä viil vastlõ-, jaani- ja mihklipäivä ni seo nuka laulja käävä ka muial üles astman.
+seldsi tüün oll suur pöörähüs
+kõgõ seldsi kuunolõk
+seltskunnamäng
+Seltskund matkaselle om rännänü üle jää tsillokõsõ laiu pääle mõttit kogoma, ma nigu nuur filmisäädjä olõ üten, et üles võtta rännäng mõttidõ sadamahe.
+seldsielo
+seldsiinemine
+seltskunnatands
+seltskunnatands seldsitands
+Seltskunna varratsõmba käümise siiä saarõ pääle härgütäse kõnõlõma sääntsist asost nigu "paigavaim" ja "inemise kotus".
+selts om jo aastit olõman olnuq
+seol tütrigul om esiqolõmist
+Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa päävä lõpõtusõs sannan kävvü.
+Seminääri päämidses tsihis om andaq ülekaehus seto sõnaraamadu kokko säädmise parhilladsõst saisost tüürühmä avaligul kuuholõkil.
+Seminääri aoplaan
+Seminäärist ossavõtminõ om massulda ja registriirmiseldä.
+seminääril oll rahvit mitmõlt maalt
+seminär läts kõrda
+Seoniaoni olõ-i Kaika Suvõülikooli rektoril ammõdiketti olnu.
+tsobohtuma
+nikaniq nikaguq niikavva ku
+Om löüt 13 sorti kimalaisi, näide hulgan om küländ pall'u 2. kaitsõkatõgooria alust Schrencki kimalast.
+seeniq tsusit hüürläsepessä kooniq poksu saat
+hallõmakõ kirändüs
+köüt kuurma kablagaq kinniq
+köüt räti päähä kotisuu kinniq
+küsümüs miä taagaq tulõ
+"Seo om suur vastutus ja rõõm tetä' midägi uman keelen ja umalõ rahvalõ," ütel ́ Helena Kesonen Uma Pido toimkunna volitõdu komisjoni otsussõst teedä' saiõn.
+köüdet olõma
+sepäq korjasõq pedäjäkukkõ et näid hüstegaq äksi pääl palotaq
+pihtõq pihidsaq
+sepäq tegeväq tüüd säü pääle
+sepä riistaq
+Sepik kah?
+Sepigu olõs unõhtanu.
+sepänagõl
+pidi kuninga vasta plaani
+tekk salmõ seldsiliisi naarutamisõs
+sepp hoit verevät rauda pihitsidõ vaihõl
+sepp pand ravva niildümä
+sepp tege mõõka
+sepp tsaga rauda
+2016 süküskuun valõ Riigikogo Kandsalei mano luud arõngu perräkaemisõ nõvvokoda Kaljulaiu umas edemehes.[13]
+servädüq ja servämäldäq lavvaq
+Kõva helü ja ropu suuga, kannas rohelist paretti ja räpäst kampsi ja vinneaigsõt võrko, mille seen olõs kurat ́-tiid-mis.
+"Ma taha pinni ja pinile om vaia süüki ja mängoasjo,"ütles Siiri.
+Selle et muido om sul pia nägo käbrän ja pangaarvõq tühi.
+tuustsaaniq
+Selle et periselt om jo meil käen õnnõ olõvik?"
+sago oll põhast üles tsollunuq
+Seto jutusõ.
+Seto kannõl.
+SETOKIILNE KYNÕOPPUS
+Setokiilne kynõoppus oppas lat ́si kynõlõma ja lugõma seto keeleh; pääle opmist piäsi latsõ ́ setokiildsest jutust arvo saama, umma esivanõmbide kiil ́t avvustama ja lühkokõsi setokiil ́dsit jutta lukõ ́ mõistma.
+Ta oppusõ tähtsüsest om, õt koolilat ́s:
+Seto keele helü ́, kirodamine seto keeleh (kakkõhelü, pehmendämine, korgõ y).
+Seto keele helüsidõ õigõ välläütlemine.
+Seto keele saaminõ, naabrite ́ mõjo tuu man.Keelelidse erijoonõ ́, näide tutvast tegemine.
+Seto kiilt kynõlõja ́, näide arv.
+Kynõlõminõ seto keeleh õgapääväelost, seto kultuuri tutvasttegemine.
+Seto keele esisugumadsõ joonõ ́.
+SETO KIIL ́ NI KULTUUR
+Setokiil ́nõ aokirändüs. Aokirändüsõ algusõst.
+Setokiil ́nõ kirävara.
+Setokiil ́ne kodolugu praavidas seto keele mõistmist, tege latsõ ́ tutvast kodokotsõ loodusõ, aoluu ni piirkonnah olõvide kaemist väärt as ́joga, ummi inemiste ja kombidõga.
+Setokiildse näütemängo ́.
+Verska Seto Talomuuseumi külästämine.
+Lat ́si hindä kirotõdu setokiil ́dse kirätükü ́.
+Setokiil ́nõ raadio. Pildialbom "Setumaa".
+Setokiil ́dsidõ jutta lugõmine.
+Kirodada ummist ni uma kooli vai ka valla as ́ost aolehele "Setomaa". Ummi jutta vai laula saatminõ setokiildsidele ülekaemistele.
+Setokiil ́dse lühko jutu kirotamine uma kodokotsõ vai Setomaa kotsilõ kätteantu pikebä kirodusõ vai pilte abiga.
+Setokiil ́dse luulõtusõ kirodaminõ.
+Setokiil ́dse kava kokkopanmine (siih om laula, tandsa, mänga ni sõnoline jago), taa är ́ opmine ni ettekanmine.
+Setokiildse kirotusõ hin ́dä ette ja helüga lugõminõ.
+Setokiil ́dside laula, luulõtuisi, muinasjuttõ vai luhkokõstõ juttõ kullõminõ.
+Setokiil ́dside jutta küllõmine lindi päält (opitu ́ teemaside perrä), tüüülesan ́dide täütmine taa perrä.
+Setokiil ́dse luulõtusõ ilosahe ettekanmine.
+Setokiil ́dside pallo vai laula illos ettelugõminõ.
+Setokiil ́dside ristsynnõ tegemine ja är ́ arvamine. Setokiil ́dside mänga kokkopanmine. Klassi vai kooli aolehe numbrõ välläanmine seto keeleh.
+Setokiildside tekste lugõmine, näist arvosaamine, uusi tiidmiste löüdmine.
+Kirätükke ümbrepanmine seto keelest eesti kiilde ja vastapidi.
+SETO KODOLUGU
+III Seto Kongress. Setodõ järgmädse ́ kongressi ́.
+Seto Kultuuriprogramm.
+Seto Kuningriigi päiv Mikidämäel 2006. aastagal
+Seto Kuningriigi päiv.
+Seto laulupido ́ ja leelopäävä ́.
+Heränemisaig Setomaal.
+Setomaa Arõndusseltsi ja Setomaa Tsihtasutusõ luumine.
+Setomaalt peri teedä ́ inemise ́.
+Setomaa Valdo Liit Seto Arvudileht Erika Klaats: Setod valisid uue kuninga, Maaleht, 4. august 2008 Ethnographische Forschungen auf dem Gebiete der Finnischen Völkerschaften. III, Die Volkstrachten in den Ostseeprovinzen und in Setukesien 1909. Teos digiteeritült digitaalarhiivin DIGAR
+Setomaa Valdo Liit Seto Arvudileht Erika Klaats: Setod valisid uue kuninga, Maaleht, 4. august 2008 Ethnographische Forschungen auf dem Gebiete der Finnischen Völkerschaften.
+Setomaa Valdo Liit.
+Seto rahvalaulu umaperä, ta vorm ja teema ́.
+Seto rahvaryiva ́.
+Seto sõlg.
+sagolump
+settekaiv
+saistkiviq
+saistkiviq
+seto and latsilõ savist pordsopilli
+Setoq ehk setokõsõq om õdagumeresoomõ rahvas, kink põlinõ elokotus om Lõunõhummogu-Eestin Setomaal.
+Setoq ehk setokõsõq om õdagumeresoomõ rahvas, kink põlinõ elokotus om Lõunõhummogu-Eestin Setomaal. Setosit arvatas kokko ollõv päält 10 000.
+Setoq ommaq õigõuskliguq, a näil om alalõ ka vanno maauso uskmiisi. Nä kõnõlõsõq võro keelele lähküt seto kiilt (üts lõunõeesti keelist).
+Setoq ommaq õigõuskliguq, a näil om alalõ ka vanno maauso uskmiisi.
+Seto harost sai tuntus Paul Haavaoks, kiä oll külh päämidselt eestikiilne kiränik, a saman kimmä paigatunnõtusõga, miä tulõ esieränis häste vällä timä luuduslüürikan.
+Seto ja võro kirändüse vaihel nakas toimuma villäkas dialoog - nii tul seto ravuslidsest liikmisest toukit võro liikmiste ni vastapiten, nisamatõ või nätä ka näütüses iilmänge võro draamakirändüse sünnüs õkva seto haron.
+Setokiil ́dse jutu (oppaja, hüä keeletun ́ja kodokandist, vanavanõbide vai vanõbide, lindi pääle võõdu ́ setokiildse jutu) kullõminõ, taast arvosaamine.
+seto kuninga Peko maapääline asõmik sootska
+setonõ sõna
+setol oll täütätönn perä pääl
+Setomaa ja setodõga köüdet teema tulõva Kauksi Ülle vahtsõban loomingun kõrduvalt vällä, näites om tä kirotanu seto ooperi "Kalmunäio" libreto (1996). Seto asi paistus vällä ka luulõkogon "Käänüpäiv" (2003).
+seto naisil ommaq Vinne hõpõrahhost keediq kaalan
+seto näioq kanniq pään vanikit
+seto kirotus
+tsiberi nulg
+sibivitäi
+sipul om üts lauk
+sidõpataljon
+tsitronhapas
+tsitronigaq tsäi
+köüdüs
+Köüdi paila uma puust mängomaja külge, mink katus är käve, ja tirõ tuu hindä perän parketti piten.
+kuunhoitja leping
+kokkokliipjä munavalgõpulbri
+tsiaq saavaq häste põrsit
+tsiga jürä hambit ku vaglaq seen ommaq
+tsiga panti nuuma pääle
+suidsupakk
+tsiga röühkeles sulun
+siginemisvõimugaq siginejä
+sugulinõ elläi om kiä pallo poigõ tuu
+sugulinõ
+siginemisnõidus siginemiskunts
+märke kokkolepüdüq tähendüseq
+valvõq panti pääle
+tsihtsäädüng
+Tsihtkaitsõvüü mõtsu kaidsõtas naidõ luudusliidsi vai puulluudusliidsi elukundõ hoitmisõs.
+tähetüs
+tsihiperi annõt raha
+Sääne tsill ́okõnõ, sarviga nigu.
+Siiä' kavvõlistõ mulda sai pallo näid maetus.
+siiäq majja täl inämb asja ei olõq
+Siiämaani mõtlõs hollandlanõ tõõnõkõrd, et mis tsihiga küll sääne andsak lipsimuutminõ oll ette võet ja kas tuu mano ollkäkit eestläisi jaos määnegi õnnõ näile arvo saia salahanõ tähendüs.
+seoniqaoniq olõmiq söögigaq vällä tulnuq
+siiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq
+siiäq om ütekene perrä jäänüq
+tahaq päseseq opma õnnõ anniguq
+Taha raamatulõ omma kogutu pildi', miä andva aimu Karula kihlkunna vanõmbast käsitüüst - sälärõivist, tarõrõivist, anumist, ehtist ja tüüriistust.
+Taha raamatulõ omma kogutu pildiq, miä andva aimu Karula kihlkunna vanõmbast käsitüüst - sälärõivist, tarõrõivist, anumist, ehtist ja tüüriistust.
+Siiä.
+siiäq-sinnäq olliq mõnõq lilliq istutõduq
+taaha tallo om vaia vahtsit massinit
+"Taha' tulõ mu' arbuusinurm," ütel ́ tä katõaastadsõlõ Mialõ, kiä vanõmba sõsara toimõndamiisi põnõvusõga kai.
+tsiibõrus
+tsiibõrus
+siidine
+solgasukaq
+siidikleit
+siidipluusõ
+siidirätt solgarätt
+siil pupatas nukan
+siil tsuhkatas
+{vanasõna} Siimon sääd silla Nikul lüü naklogaq kinniq
+Kuis olõs, ku jäässimi kõrras saisma, tulõssimi umast moodulidsõst loodsikust vällä ja jäässimi suvõs taaha madalahe vette paigalõ.
+Siin Eestin kasusõ hädä puhmu otsan.
+Tan olõ-i midägi kõnõlda.
+uma päägaq ei toheq siin midägiq tetäq
+tan eletäs väega piinühe
+Sääl peeti ilosis valgit vai hellehahku villatsiid ülerõivit.
+siin jaetas hüvvä tulõq ruttu jagonikus muido jäät ilma!
+tan järven muud olõ-iq ku ahunaplõksiq
+siin ja sääl oll hain viil vihmast likõ
+Tuu man pand mõtlõma, et sagõhõhe olli noidõ kombidõ ja pruukõ man islamilõ umadsõ joonõ läbi kasunu hoobis muistidsõmbidõ, nõidusliidsi juuniga.
+taa man piät nimmama et nuhklus oll ülearvo kõva
+tan käü egäsugumaidsi asamiihi
+tan nukan olõ-õiq elo viil vällä koolnuq
+siinkandin es saaq kiä tälle vasta es
+siinkandin liigus kahr
+Siin kasusõ mitmõsugumadsõ kunstipuu.
+Selle om hää, et SEB om parõmbahe ku kunagi innembä valmis tuus, et inemise' rohkõmb teedä' tahtva'.
+Siinkotsil või pakku' üte lihtsa retsepti, et är' tunda', ku mõistlikult sa umma rahha hoiat.
+Küsümine om, et kas hirre-eihtüs sündü tan, põh ́amaa mõtso seen vai kongi muial.
+tan koolin kääväq rikkidõ võsokõsõq
+siin joht nälgä pelädäq olõ-iq
+siin lähkün kaivõtas merehüst vällä
+tan majan om vastavõtlik rahvas
+tan majan olõ-iq määnestkiq kõrda
+Näemi, et hinnäst varga ja narkomaanina esitlevä Ilvese Aapo ilman lövvüs ka ehe kiindumine naasõsse ni "luuja" esi, kinkalõ kauni iist tenolik olla:
+tan mõtsan kasusõq tammõq ja saarnõq
+Tan mõtsan om hulga essütäjit
+tan om jõõperv niguq pistüline sain
+tan oll mitu lobotkat
+siin oll pallo kaemist
+tan ommaq kogosaq huunõq mitte lajalidsõq
+Tan om häste illos, kondensiirunu viitsilga' omma' pääl.
+Tan om häste vahva pilt, kon nahkhiir om üten uma tüüpildse saagiga, kiholaisiga.
+Tan om teedüs ja kirjapandmisvõimalus 1. oktoobri Mõtsamuudu Kunnakoorin ütenlüümise kottalõ.
+Tan ommaq inemiseq ulliq ja tikõq.
+Tan om jäl üts kanaristumõtsu kasv, seo om sõs harilik kanarik, miä jõud kassu' nii nälädsembät sorti palo pääl ku ka samblõsuu pääl.
+Tan omma' kats kõgõ harilikumbat kanaristu- ja palomõtsa samblõsorti.
+tan om kõik nii nurõldõ et halv pääle kaiaq
+tan om kõik nii laokillaq et halv pääle kaiaq
+Tan om meil klassikalinõ koobaliblik paadsapuu vaksik (loogahiitjä), kiä om Piusa kuupõn... võt ́maliik... ei saa' õkva üteldä, selle et talvõl jo elo kooban ei käü'.
+Tan om no' mii' kõgõ harvõmb nahkhiir, tan kooban.
+Tan om meil üts harilik talvitaja liblik - pääväpaabusilm.
+Tan om meil võimalus nätä' ütte väikeist juppi viialodsõst kihte sõitmanakkamisõst, selle et neo' liiva', ku naa' värskilt saistusõ', jää ei' edimält püsümä, ku om kaldõ pääle saistuminõ.
+Tan ommaq määntsegi kaardiq, ommaq siin seen.
+tan ommaq muq kasuq ka mängon
+tan om midägiq paigast ärq
+tan ommaq kõik puha võõraq
+Tan om tegemist tüüpilidse palopedästüga jo'.
+tan ommaq tüütegemises hääq oloq
+siin om üts pügü villo
+Tan om üts hain kah, palo härghain, minkalõ tulõva ilosa kõlladsõ' häierme'.
+tan om eskiq valgõgaq hirmsa sõitaq ammuq sõs viil pümmegaq
+Tan om viil üts palomõtsulõ umanõ sammõl, lehviksammõl, miä omgi sääne lehvigu kujoga, lapikunõ ja nigu olõs sulgist tett.
+tan piät väega hoitma et ei sataq
+Siin peetäs hällüpäivä esiki aastagadsõl latsõl.
+tan ommaq pesäq katõl kotkapaaril
+Tan Piusan omma' nii klaari viiga lumbi', et tan harivesiliku' ei jääki kavvas vette. Nä tulõva pääle siginõmist viist vällä ja eläse' ja söövä' kuiva maa pääl, nikagu ilma' omma' jälleki jaheda' ja om vaia minnä' talvitama.
+tan olõki-iq õigõt villä palas kõlgas om
+tan olõ-iq pinil ka kon maadaq
+siin olõ-iq joht midägiq säänest mink peräst võhlitsõma piäsiq
+tan olõ-õiq määnestkiq katsildõmõtlõmist!
+tan olõ-õi määnestkiq essümise ohto
+Tan parhilla' sälä takan om üts tüüpiline kinä kanaristumõtsa lapp, midä tunnõt är' tuust, et hulga sammõlt om maa pääl nätä' ja muidu omma' kanarikulisõ'.
+tan lääväq mitmõ riigi huviq ütstõsõlõ vasta
+kotussildõ om lumi joba põlviniq
+seo nuka nurmõq ommaq savidsõq
+Tan sainan näemi viialodsõ kraavi ütte perve.
+seod ümbrekunda tunnõ ma häste
+tan tetäs kalakondserve
+tan võõbatas sõidutiid
+üleminegimaa üleminegivaih
+haina-samblõsuu kasvopaigatüüp
+läts vinne usko
+"Siiri ei küsü' inämb pini kottalõ, "ütles imä esäle.
+SIIRI ja kolm Ottot
+Siiri ja Otto' mängvä terve päävä kuun.
+Siiri juusk valla tegemä.
+Kolmas poiss tulõ Siiri mano.
+Siiri hüppäs pistü.
+Siiri lätt imäga söögipuuti.
+Siiri lätt umma tarrõ ja istus sängü pääle.
+Siiri roni kolmanda kõrra pääle.
+"Siiri! Mille käro om pinisüüki täüs?"
+Siiri mõtlõs tsipakõsõ.
+Siiri näge redeli pääl kolmõ poiskõist. Nä kaesõ' uudishimoga Siirit.
+Siiri raputas pääd.
+Siiri roni treppi piten järgmädse kõrra pääle ja helistäs preili Tuupasõ ussõkellä.
+Siiri kaes pinisöögiriiolit.
+Mitte midägi ei olõ' tetä', mõtlõs Siiri.
+"Siiri vaht õnnõ aknõst vällä," om imä murrõn.
+Sõs käävä nä jõõn tsuklõman ja üts vibu lätt vooluperi är.
+Remondimehe es olõ sukugi õnnõdu - sann oll hääs palgas tüü iist ja perän olli sannalisõ nii väsünü, et pidi kaema, kuis autoroolin magama jäämäldä Talnalõ jõuda.
+Sõski ei putu siit auturitele umatsõ nala, ehk nigu om ütelnü Rahmani Jan: "Muiduki om kõigil nail lukõl määneki väiku kiiks seen.
+Sõski jäi Musi ütskõrd auto ala.
+Tõisildõ paistu-õi välläst midägi, a mi hindä siseh omma' vahtsõ märgotusõ'.
+Sõski - nigu õkva iinpuul võroteemalitsi luulõtuisi puhul näimi, - lövvüs ka nail rassõlt mõistõtavil, nalju takka hinnäst käkvil auturitel vallaminekit.
+Sõski om timä kõge suuremb pannus olnu võro proosa kujunamislukku. Tast tasus maini nuursuuraamadut "Hõbelusikad" (1998), kon pruugitas eestikiilsen takstin võrokiilset tegelaskõnõt, ni mälehtüisliidsi lühükeisi juttõ kogo "Mo süämen ja meelen" (1996).
+Sõs kuulutadas vällä ka kuurõ kirjapandminõ pidolõ.
+Sõs läävä inemise vällä rakette kaema.
+Sis lüüdi akõn halastamatult (??) kinni' ja laulopido läts edesi.
+Sõs ma otsustigi, et jää terves umas elos kokko Eestiga.
+Sys ma tunnõs, et ku ma ykvalt kykkõ vällä ei kynõlõ, mia taht, vai kyik tõõsildõ käändäq; ma või saiaq viil määntseski piäaigu noorõst, kõhnast ja pikki hiussiga meesterahvast; nii ma ähvärdäs pussijuhti näpoga ja osatas selgen eesti keelen:
+Vot sõs ma sai arvo, et timä jaos tuu olõki-ei niisama jutt, a mino "ärkõnõlõminõ", hindäga üten vidämine.
+Sõs nä söövä, kõnõlõsõ juttu, tandsva, sõs jäl söövä ja nii edesi.
+Perän oll timmä nätä inämb päävädsel aol kas üte naistõrahvaga vai latsõkäroga vai mõlõmbaga.
+Sõs närvehtäs, mädänes ja saa jälkinä'...mullas.
+Sõs olkõ niimuudu, et maq olõ vaesus ja vanadus ja saq olõt ull ́us.
+"Sõs om pääväl lihtsämb nõsõda," kõnõlõs inemine.
+sis om tah jälkina mõts
+sõs om süä rahulõ
+Sõs või tähele panda viil tuud, et hainarindõn om nätä' sõnajalgu. Tuu om kilpjalg ja tuu näütäs, et kunagi om tan mõts palanu.
+Sõs om timä nigu naanõ, kink sisse om illos lämmi üsk käkit.
+Sõs otsidi üles küläpoodi mant tutva joodik vai mõni täüsiäline sõbõr, kinkalõ raha anti, et poodist joogi ostasi, (10-15 kruuni võtt vanamiis vaihõlt hindä 2-liitridse ollõ iist).
+Sõs pidi silmi sisse tegünemä kulla helge' ja palavik pidi üles tulõma.
+Sõs saamiki või-ollaq Ulli Jaagu hindäle esäs.
+Sõs sa läät tõsõlt puult majja sisse ja sõs tuut kaardiq vällä.
+Helises nii kimmähe, et sünnüs tahtminõ hõigada': "Tulkõ', tulkõ', pido nakas pääle!"
+Sõs ti tervüses.
+Sõs tulõ tõnõ ja joba kolmas ja edesi pini inemise inämb rehkendüst pitä ei viisi.
+Sõs tullgi meil Vikaga seo mõtõ, et teemi papakonkursi.
+Sõs tull suvi ja ma sõidi üten perrega tõõsõ vanaimä mano Eestihte, kiä elli vast viil vanaaolidsõmban maakotusõn, ku madjari vanaimä.
+sis pea paistus moro päält Kanepi,"
+siist saa eiq ütskiq hingeline meid kätte
+tast küläst om peri hulga kuulsit inemiisi
+Siist lövvät põnõvat lugõmist ja kaemist pall'udõ asju kotsilõ, a uma silm om iks kuning ja selle tasus kimmäle ka Sul hindäl siiä paiga pääle tulla'.
+Tast lövvät teedüst Karula rahvuspargin tettü uurmiisi ja projekte kottalõ.
+siist om kassin kilomiitre timä majaniq
+tuust pääle kullõ-õs tä sukugiq
+haariskõllõma haaraskitsma habahõllõma
+tast tulõ kibõhõhe ärq paedaq
+siist Võrolõ om inämb viitkümmend kilomiitret
+tsakikääriq
+kakk kakk ja ärkiq kaksas
+sillaq tammiq tiiq käügiq kanaaliq jt ehitüseq
+Silla (Labassaarõ) oja ja Arujõgi (Räü oja) juuskva' ummakõrda Harglõ ujja. Ubajärve oja, miä nakas Ubajärvest, juusk Ahli jõkkõ ehk paigapäälse nimega üteldült Urga.
+silla lavvaq ommaq kimmähe kinniq
+silla viir
+ilma kattõldaq uulits
+silmi terävüs
+silmäq niguq hüdseq
+Silmä kinni, võti hirmsast pudõlist klõnksi ja maik oll viil mõromb ja hirmsamb, ku ma olli mõistnu ette kujota.
+süä läts hallõs ja silmäq likõs
+silmäq lätsiq likõs
+silmäq ommaq tsoppa jäänüq
+silmäq ommaq ärq rahatunuq
+silmänägemine om tuhmis jäänüq
+silmäq lääväq likõs
+silmäq lätsiq vett täüs
+silmä nakkama V putma
+silmähambaq
+silmälakaq silmälavvaq
+silmälavvaq piliseseq
+silmäle tõmmas vesikelme pääle
+silmälumja
+silmänägemine oll jäänüq armõtus
+silmänägemise tagasitulõk võtt aigo
+silmä pääle viskama kaehtama kaehutma
+silmäpiirile tull vahtsõnõ tüükotus
+taivaveeren liiku tsillokõnõ täht
+taivaveeren tinõtasõq mäeq
+taivaviir kattõ hämo sisse
+taivaviir om undsõn
+taivaviir kattõ undsõhe
+silmä sarvkestä vigahusõq
+silmätsilgaq
+silmä võrkkihi pääl tegünes pilt
+udsu tulõ silmi ette
+silmäq nakkasõq kiretämä saa-iq inämb lukõq
+silm tii-iq vaiht
+pümmeslüüjä naarahtus
+vallus valgus
+silmäq punnin kunn
+kaes minno võõrildõ
+kaeskõlli kellä
+kai kokkotulnuid inemiisi tähtsähe
+vardidõgaq koet vest
+silm om nägemisriist
+kivijürräi om hussi muudu kala jõõn eläs
+silmussõq lõksiq võrguq jt püvvüsseq
+silohaud
+silesti hiussit
+tõmmas tii tasatsõs
+tege hinnäst haigõs
+Sullõ miildüs kimmähe kala.
+Sa nakka tuus, kinkas kõgõpäält esi tahat.
+saq joba platsin!
+sinikadsõ hõngugaq valgõ
+Saq muidoki.
+saq olõt jo ainukõnõ!
+kiä sinno külq kittäq joud!
+Sa olõt tark poiss.
+Saq olõt tüürmann.
+Saq olõt vaesus ja maq olõ vanadus.
+Sa olõq vakka ja käüq Vilsandi vikahdimulku!
+Saq?
+perodaq saq maq sõvva!
+ütsindä saq tunnõt timmä häste
+sinno om pini purnuq
+sa olõt ärq pesset
+sinost om rasõhõhe üle käüdüq
+sindrinahk
+tsinebiplaastri
+liha- moosipiirak
+Suidsuliha-makaroonisalat
+Suidsulihasalat ananassiga
+Sihihallitusjuustoga täüdet eläjäliha, miä andas ette verevä veini hämmätüse, krehvtidse aiaviläsalati, spargli ja ahokardohkidõga
+tsigapardsiq ommaq suurõmbaq ja tublitsõmbaq aq piirpardsiq ommaq vähämbäq
+tsigaparts
+jooviga kasvopaigatüüp
+sineninni kasvopaigatüüp
+Sinimäe looming jäi väikukogotsõs, Kangro kirot tuudvasta paljo ni timän om mitmal põhjusal nättü ka võro vaimu edesikandjat nii kodomaal ku peräst sõta pagulusõn.
+Sinine tähendäs herksüst ja mõttidõ puhtust; valgõ rahhu, vallalisust, kuuhtüüvalmidust; rohilinõ vabahust ja igävest ello.
+Sinine tähendäs herksüst ja mõttidõ puhtust; valgõ rahhu, vallalisust, kuuhtüüvalmidust; rohilinõ vabahust ja igävest ello. Lillihiädseq om sõprusõ märk, timä säidse kruunlehte säidse baskiiri hõimu. Sinine ja valgõ värv ommaq samaq Vinnemaa lipuga, tuuga näüdätäs sõprust Vinnemaaga.
+sinistämä
+sinitses minemä
+sinidseq tummõq silmäq
+Sinitside silmiga, helehide hiustõga Põhjus arvas, et tegemist oll hapnidõ kapstidõ vai kodoleeväga.
+sinivalas
+taha-iq kuigiq sinnäq minnäq
+sinnäq tohe-iq minnäq
+sinnäq lätt buss egä tunni ao takast
+sinnäq minekigaq olõ-iq kipõt
+sinnäq oll nii pallo maad niguq tollõmadsõniq majaniq
+sinnäq om õnnõ kats kilomiitret maad
+sinnäq om vaivalt puul kilometrit
+sinnäq om viil mitu päivä
+Sinnä sai hõlpsahe üles.
+sinnäsamma, tuu pedäjä mano
+sinnäq sõit rong
+sinnäq tull ostjit Riiast ja kõigist
+suq iist käki eiq midägiq
+suqkaq üten om meid neli
+suqkaq üten mul oll julgõ ollaq
+suqkaq om egäalasi üts hädä
+suqkaq om kõgõ üts hädä
+sinno tulõ pääväst päivä hürmütäq
+su üllenpidämine lätt jo üle õgasugudsõ piiri!
+Sul säänest rahha olõ-i.
+suq pääle võit egän asan kimmäs ollaq
+suq suuv om mullõ tähtsä
+sust usknu es taad ilman
+suqsugudsõ nohkatsigaq lätt igäväs
+su tüü om külmämassinidõ kõrranolõgi iist huult pitäq
+Su vahtsõ suurrihä vai?
+Su vastus avitas alalõ hoitaq ja uuriq täämbädse päävä nuuriperimüst. Vastus hoitas alalõ 1927. aastal tettü Eesti Rahvaluulõ Arhiivi kogon "Kooliperimüs".
+kuklasõmuna
+siput kurgilõ suula pääle
+siriine laul
+hädäpassun unnas vaiht pidämäldäq
+tsirelipuhm
+Siret om peri ja nä koliva Mustamäele.
+Siret om seoniaoni ütsik ja eläs üten uma katõ latsõga.
+sirgõ ja sillev puu
+sirahtuma sirguma
+õgvõndama
+tsikõrd kriidigaq tahvli pääle
+tsukõrd lehe veerest veereniq täüs
+õgvõmbahe õgvõmbalõ
+sirgõ saisangugaq nuurmiis
+õgõv huulits
+õkvaliikminõ
+kasvi üle külä ilosas tütrigus
+tsirklit pandma
+tsirkligaq mõõtma tsirgõldama
+Tsirp
+tsirkaq marinaadilõ ätikät manoq!
+ai käe pikkä
+kai lehe läbi
+siseasaq
+sisekund
+sisemädseq
+sisehelüq
+sisemajandusõ kogotego
+sisemäne ilo
+sisemäne uss oll lukun
+sisemäne verejuusk
+Siseministeeriumi regionaalministri büroo uut plaane järgmädse 10 aastaga tsihte kotsilõ ja toetas projekte ettevalmistustüüd.
+hindä seen ma naari taa jutu pääle
+pand hääd uskma
+sisseand ja välläand
+tulkõq ütsi sisse!
+sisseminek keelet!
+Sisepagoladse rolli trehvänünä kolisi Eller 1970.aastide algusan Karulahe - taa kolimine ja lahkulüümine ammõtlidsest kultuurist sai ka ummamuudu tõõndusõs taa kotsile, et mõttõkogo, miä kuts "tagasi juuri mano", om teostõdav egapäävätsengi elon.
+lüüq sisse PIN-kuud vannaq PIN-kuud!
+seest ületegemine
+hingest oll tä õnnõlik
+hengen arvssi asa hindä süüs
+tsisist ja pallõl vaikust
+sisseastmiskatsmisõq
+harinõma
+ALOSTUSÕST
+Sissepäsemine kõigilõ massulda. Hulgahna tulõminõ vai huvikäügi telmine pallõmi kokku leppü' Karula rahvuspargi telefonil 782 8350 vai e-postiga karula@lk.ee
+sisse pandma
+sisse piirdmä
+sisse säädmä
+sissesõitminõ keelet!
+tiimärk miä lupa-iq sisse sõitaq
+tuloq ja minoq
+sisse sadama
+ärq virotama
+Sisujuht
+Sisus
+märgüsseq sisu ja vormi kotsilõ
+Sisolt peegeldäse slämmiteksti modernset ello kõiki timä probleeme, meediälembusõ ja muudõga.
+Kursusõ sisu seletüs:
+tühi ettekannõq
+sitõmbahe sitõmbalõ
+vindsõ miis
+sikkõ savi
+tsitsirätt
+sais om noq sääne
+vansõ mõttõn kõiki ummi oppajit
+Siuru jakas Nuur-Eesti algatust, a kirändüste tull taal aol paljo vahtsõstuisi ni katsõtuisi.
+Siuruga ütel aol pruuvseva taan kätt Erni Hiir ja Alber Kivikas, illatsõmba paari aastakümne üts kõge avangardsõmpi kiränikke oll Paistu kihlkunnast peri Johannes Barbarus.
+tsiiksna tsiidsnä
+sündmäldäq üllenpidämine
+sündmäldäq kleit
+Skandinaavian sai sann peris umas viil 11. saandil.
+skeemakaart
+moroplatsõ pääl häitsiq tsireliq
+skype: mari-liisa
+jõõrdõlõma
+slaavi keeleq
+trikimiis
+tragi pensionär võtt varga kinniq
+sõba otsõn ripusõq totuq
+Sõbõr tuudi tornist alla ja saadõti haigõmajja.
+sõbõr kink pääle võit luutaq
+sõbõr tekk meile üte tembo
+sõbõr noksas minno
+Sõbõr oll vanõmb tedä, pikk ja peenükene ja küländ vaganõ, kinniline.
+Sõbõr pess trummi ja näge väega punk vällä.
+klapis tävveligult
+sündsäq rõivaq
+saiq ku tsiga lambagaq kokko
+klapitas jupiq kokko
+tege hinnäst tütärlatsõgaq tutvas
+õigõ aig pääle naadaq
+sõbraq istõq ja körbeq tsäid
+sõbraq käveq ütenkuun kurõmaran
+sõbraq kutsvaq tedä nalla peräst Elfride-provvis
+sõbraq ommaq ütstõõsõlõ aastidõgaq võõras jäänüq
+sõbrast ilmajäämine oll üts kõgõ halvõmb lugu timä elon
+sõbõr piät sõpra avitama
+sõbrõmb
+sõbranõ vihalinõ hää halv arvaminõ
+A sõbra elli täga kuun viil mitu kuud, Ra koras hindä ümbre peris pallo kullõjit, nakas ka raha iist loengit pidämä ni ma näi päält, kuis mu hindä sõpro ja naabridõ hulgan tegünes usolahk.
+sõbraq olliq nõnatsikku kuun
+olõmiq iks sõbraq edesi
+Sõtu ni palangide peräst om Tarto keskao vanastliinast alalõ püsünüq õnnõ paar ütsikut hoonõt.
+sõda es putuq mi peret
+sõda jätt huunist perrä pallaq tulõasõmõq
+sõda häöt liinaq ja küläq ärq
+sõamiis higo uma mõõga teräväs
+sõda häöt riigi majandusõ
+sõda lõppi miiq võidugaq
+sõda oll rahvalõ väega rassõ kandaq
+sõda om timä unistusõq häötänüq
+sõda putut meid halusahe
+sõda es putuq mi peret
+sõda tege häti
+sõda tõi häötüst
+sõda tuu õnnõ häti
+sõda uskmaldaq rahva vasta
+vädsähtümä
+tsaustma
+tapõldi viimätseniq veretsilganiq
+sõamiihi käkk pümme
+soldaniq argsiq liini
+sõameheq kaidsiq liina küllä umma esämaad
+soldaniq lääväq rindapiten liina poolõ
+soldaniq lasiq täppi
+sõameheq olliq kõvva sõariiston
+sõameheq säediq ritta
+soldaniq saadõdiq liini pääle
+soldan oll pääst ärq käändnüq
+soldanirihmaq soldanirakmõq
+soldanisaabas
+soldanidõ miil oll hukan
+sõamehe värk kaald kõgõ veidemb 40 kg
+sõamiis piät kõgõst läbi minemä ütskõik miä ette tulõ
+soldan mõsk ummi jalgrätte
+sõamiis rutas käsko täütmä
+soldan visas pikäle ku laskminõ pääle nakas
+lämmi ilm jäi pikäs aos püsümä
+lämmi ilm lasõ-iq eläjil talvõunnõ jäiäq
+sõgli sõglagaq liiva
+valiti nika ku löütigiq paslik kandidaat
+lämmi merevuul
+truup
+lämmi õhk lätt põha puult tulõja külmembä õhugaq segi
+lämmi mõsu
+mustas palanuq palgijupiq
+hüdsele palanuq koolnukihäq
+kaiq hindäle puutri
+tegeväq latsi
+hüdsetükü vannus panti viiendähe aastagatuhandõhe
+lämmi vesi om ärq oigahunuq
+lämmi vesi om ärq oigahunuq
+lämmi vihm pand haina halõtama
+Lämmi võiuleib
+tsolma püretämä
+tsolluma püretümä püürdümä
+sõit laivagaq Suumõ
+sõidaq kõvõmbahe!
+sõidamiq Taani võikõlõma
+sõida hummõn päävävalgõgaq edesi
+sõidaq no mõistligult midä sa kupatat!
+mineq mõtsa!
+lasõq tan tassa tii om nilbõ
+sõidaq hillä üle silla
+sõit om viis tunni pikk
+massina tehniline pass
+massinidõ lõpmaldaq vuul
+sõiduregi
+Sõiduregi
+sõidutiiq olliq esiq korgusõ pääl
+sõidutiid piirdväq joonõq
+sõiduriist
+sõimas nii et terveq külä helises
+sõimas tüütäjäl näo täüs
+sõimamiisi
+seimiq ja jõimiq viländ
+seimiq liha- ja kurgilipsõgaq võiuleibä
+seimiq lõunas partsi
+seimiq massasuusti
+mi sei ummatettüt leibä ni ummiküdsetüisi kuukõ
+seimiq pelmenne hapnõkoorõgaq
+seimiq soolatut kalla
+seimiq suurmaruuga
+kromp om hobõsõl ja lehmäl kohe hain sisse pandas
+hõdsonõ järveviir
+hõdsonõ järveviir tõmba-iq rännomiihi
+suumõts
+sei niguq krõksna
+sõira- ubinakiilaq
+sõira tetäs iks jaanipääväs
+sünnipäiv tull Põlva-tätäl
+läts Riiga äriasjo ajama
+sõitsõ auto unikuhe
+sõit muro pääle
+läts hummogudsõ siiblaivagaq Suumõ
+sõit nurmõ viirt piten
+sõitsõ siinde
+sõit tsihtrahho iist välämaalõ
+sõit võlga masmaldaq minemä
+inemiseq tulliq bussi pääle
+sõidimiq läbi vedelä mua
+sõidimiq mäkke üles
+sõidimiq Pärnohe üle Tarto
+sõidimiq suvõmajja päält jaanipäävä
+Sõidi rahun bussiga liina poolõ, ku äkki kuuli takastpuult vanõmba meesterahva hellü mõrostaman vinne keeli kinkagi pääle.
+sõidi suvõs vanaimä poolõ
+Sõidi Talnalõ. Bussi aknõst
+sõidi tõõsõ klassi vagonin
+Sõidi üts suvõhummok autoga Pärno liina piten.
+sõa ao latsõq
+sõa aol saadi varra mehes
+sõa aigo sai leibä väega kimmähe normi perrä
+sõaao mäletämiseq
+sõaaost kõnõldas hirmsit juttõ
+aastaq inne sõta
+sõaullus
+maailm päält sõa
+päält sõa käveq inemiseq pia üttemuudu rõivin
+sõakäügilt tuudi üten sõahääd
+sõapesä
+{luulõlidsõlt} väe viirdümine
+sõalinõ opõratsiuun läts kõrda
+sõalinõ ülekaal
+sõalinõ alaqhiitmine lätt edesi
+Sõa lõpun lätsiva Adson ja Under Ruutsi, kos mõlõmba tegeli edesi ka kirändüsega - Adsoni illatsõmbast kirätüüst omma eriti huvitava mälestüse, minkast osa kõnõlasõ Võromaast.
+sõameheq ommaq tävven riiston ja rõivin
+sõa jõrksna
+sõan hukkasaanuq
+sõapagõhõjaq pagõhõsõq sõta
+sõapagõhõjaq paoskõlliq nädälide viisi mõtsan
+Sõa põhjusõq
+sõamõrdsuk
+sõasäädüse perrä es päseq inemiseq liikma
+ärq verihtü sõan tuud tapmist ja kõkkõ
+sõaveli
+sõaväe riigipüürdmine
+sõaväe nüüvriq
+väe all olõma
+väeteenistüs miildüs naisilõ kõrrast inämb
+sõda tull liina
+sõaväli
+Üte poolõ pääl tapõliq Taani-Norra, Poola-Leedu ni Lübecki vabaliin ja tysõ poolõ pääl Roodsi.
+sokolaadikumpvek
+sokolaaditahvli
+sokulaadi, koorõ, muna ja tsukru kallõrdus ijätüse ja sitigähämmätüsega
+munakuuk sokolaadigaq
+sokolaat oll ijätüsest makõmb
+sokolaadin om hulga kalorit
+tsolgand
+tsolgudiq ujan jalgo
+tugõmisstreik
+kõrralinõ firma
+hindä sündsä üllenpidämine
+tsolask
+solknatõvõ võit ka söögist külge saiaq
+tsolk hiideti uulidsa pääle
+sõlmas niidiotsaq kokko
+sõlmliganõ lang
+teiq piirikokkoleppe
+sai kipõlt vahtsidõ inemiisigaq tutvas
+köüt rätinukaq lõvva alaq sõlmõ
+sõlm and aigopite perrä
+sõlm om lopõ
+vaba aokirändüs
+Kavva tsõõr ümbre käü, olõnõs ilmast. Ku kõrraga väega kõvva külmä tulõ-õi, või taa ümbre kävvüq mitu päivä, inne ku kinniq külmäs.
+lõial olnuq rahvas sai priis
+ütel seldsiliisile nimme halvastõ
+hõel ütlemine
+ärq pahasi
+sorrõ liiv
+teräline lumi
+sõnnogaq purõma
+sõnnogaq mängiskelemä
+Nimisyna ́, näidõ käändmine.
+sõnnoräüss
+sõnaq kattõq linnugi mürinä sisse ärq
+sõna ettetulõk tekstin
+sõnajala kasvopaigatüüp
+sõnajalg om ioskasv
+sõnakas miis
+sõna tarvitaminõ piltligun tähendüsen
+müütläne müütnik mürk mürkläne ugalanõ
+sõnalõ om ant vahtsõnõ tähendüs
+sõnno kokkosäädmine
+Sõna niigri
+Nii s'aksa- ku ka prantsuskiilne sõna om seo ilma aigo halvustava maiguga.
+sõna om võlssi poolõndõt
+kel sõnamõnno om tuud tahat õks kullõldaq
+sõna "pagõma" nõud võro keelen sagõhõhe osakäänüst
+Sõnad saadetakse väljapanekule Friisimaale.
+sõnaraamatun om seen pallo vahtsit sõnno
+sõnaraamatuhe ommaq märksõnaq häste validuq
+sõna sündü lausõhe
+sõnast kasus tõra kibõnast tulõ tuli
+sõna tähendüs tulõ jutust vällä
+sõna- tandso- laulutükk
+õkva vällä üldäq
+sõnoldaq käeandminõ
+sõnavaiht ka oll a lasi kura läbi kõrvo
+sõna- tegosõnatulõtaminõ
+sõnamuud
+sitt om loonaväetüs
+sitahais
+sitahoitus
+kõrd sitta
+sitta laotama
+sitta vidämä
+sitatalos
+süü õkva mitmõ mehe iist
+suublinahast kask
+süü tõvõ ärqhoitmisõs tsisnakut
+süü vasta tahtmist
+söögiseeneq
+Süüdäväq viläq ommaq väikuq ja kõlladsõq kooniq verevät vai musta värmi.
+maa kon suuq ümbretsõõri
+süüdi kipõlt es läpetäq süüki katski tsalkiq
+süüt kõtu täüs om õdaguniq hoolõdu
+Soodoma külä pilli- ja laulumiis Kõrgõ Ülar võtt vasta Lyduokiai (Leedu) küläseldsi muusikiid.
+süüq inne ku l��ät!
+söögeq languq joogõq languq
+Söögikotusõ-poodi iin istõ "holdo" - umakandi joobõri ja muido rõõmsa kakõrusõ - ni jõi.
+söögitarõn tiristedi söögianomidõgaq
+söögigaq es nuristaq
+süümaig
+Lämmäq tsillokõsõq saiamuroq kana ja juustoga
+lämmäq ja külmäq söögiq
+Lämmä' joogi'
+Lämmä' söögi'
+lämmä ja külmä vii segäjä
+lämmän tarõn tull ramõhus pääle
+lämmäst tarõst lei kasvomaja läpätüs vasta
+lämmän võivaq kardohkaq idonõma minnäq
+lämmind vett õnnõ nirises kraanist
+lämmämb
+lämmist hinnäst päävä käen
+lämmistimiq lõunõsöögis eeläskiidsi kapstit
+lämmävägi
+lämmäkeskus
+lämmind maja laeq ja sainaq ärq
+lämmindüses pandas saina vaihõlõ linaluid
+tsahkna kanarigu puhmakõsõq
+süüq edimält kõtt täüs sis kaemiq edesi!
+süük oll sääl kaeq viil odavamb
+süük om joba lavva pääl
+süük om vana läüläs lännüq
+Kurõ' prõlla' viil kogonõsõ', likõ süküs ja pikk talv tulõva' kah üle ellä', a usot vai ei' - üts päiv om asi ummõtõ nii kavvõn, et vahtsõnõ kevväi om peräle jõudnu ja inemise' Vana-Võromaa kihlkunnõn heränese' üles ja nakasõ' uutma.
+suukurõq ommaq julgõs muutunuq
+Suukurõlõ om kõgõ suurõmbas ohus pesätämise aol segämine.
+Soolaheering sibula, muna, tomadi ja hapnõkoorõga
+soolanõ pand inemise juuma
+käsnäq
+sooligunakkus
+suulhapas
+naisi alambaspidämine
+suul om eläjile magjahusõs
+soomõ maugaq jutt
+soomõ keele Häme murrõq
+soomõ kiil
+Soomõ kelk
+Soomõ laht
+Soomõ om külä Võromaal, Urvastõ kihlkunna Antsla vallan.
+Soomõn, Eestin ja Põh'a-Vinnemaal käüti sannan hulga inämb, tuud mõoti' kliima ja kombõ'.
+Soomõ vabatahtlidsõq tulliq meile appi
+Süümine / Haukaminõ
+süümine
+suumlaisi elli nii Viro- ku Haromaal tähendäs 20 ja 12 protsenti
+soomitsõma
+soonõgaq laud
+vereredsogaq väits
+Suuniidü' omma' hariligu' ka järvi veeren.
+suuniit
+süüq no ummõhtõ kaeq määne keebäts sa olõt!
+suu-osi
+suu hõlos jalgo all
+tsõõrigu põhagaq puuannom
+tegemine
+tekk eksämi ilosahe ärq
+tekk lõpueksämiq häste ärq
+Lillihiädseq om sõprusõ märk, timä säidse kruunlehte säidse baskiiri hõimu. Sinine ja valgõ värv ommaq samaq Vinnemaa lipuga, tuuga näüdätäs sõprust Vinnemaaga.
+suusaarõq olliq sõa aigo paopaigaq
+kõgõ tahetumb puhkusõaig
+suun löüdü ravvamaaki
+suun oll rauda
+suu pääl oll kurõmarjo perätühe
+soeq undasõq suu pääl
+suu pääl võit kergehe mülgähtüste vaodaq
+süüq taldrek puhtas!
+keväjist om suutõ seen hulga kallo
+söödün
+tahtja
+Kinkal vaia, saa konvõrendsi bussiga Tal ́na sadamast vai Tartost konvõrendsipaika ja perän tagasi.
+Tahtja saava näütüst telli Võro Seltsi VKKF käest, rahha tuu iist ei küsütä. Täpsämbalt saa küssü:
+Näütüst saava tahtja telli Võro Seltsi VKKF käest, rahha tuu iist ei küsütä. Näütüse transport ja ülespanõk jääs tahtja hoolõs, a keeroline tuu olõ-i.
+Ku tahati originaali tagasi, sõs teemi tuust koopia ja saadami originaali tagasi. A 2007. aasta kooliperimüsest hää pildi saamisõs om meil ka kimmäst arvu originaalõ vaia.
+Ku tahat originaali tagasi, sõs teemi tuust koopia ja saadami originaali Sullõ tagasi. A 2007. aasta kooliperimüsest hää pildi saamisõs om meil ka kimmäst arvu originaalõ vaia.
+Mi tahassi kuulda' ka, kedä mõtlõt miiskunda üten kutsu (kunstnik, liikmisjuht, kuurõ üldjuht vms).
+pallõsiq läükeldäq pääväpilte
+Tahasi siinkottal kõnõlda luu mu kodokandi mehest, kink lugu om ütekõrraga ikulinõ ja härgütäjä.
+vastamiilt küläline
+tahtmaldaq rasõhus
+pakuq mullõ lugõmisõs midägiq hääd vällä!
+"Pakumi' vällä ka opitarri - ansambli' Liinats ́ura' (üten Kala Urmassõga), Arhailised Mehed ja Lüü-Türr oppasõ', määne om õigõ miihilaul.
+kitä väega
+suu mulks jalgo all
+mustaq jalaq
+horsõnd jälkiq vahtsõ käsikirä valmis
+kolkõnõ merelaht
+sõprogaq
+sõpro siän om tä jutulinõ
+sõbramehe poolõst
+Sõprusõ puiõstii
+sõprusmäng
+sõbraliin
+sõprus sais ütsüte uskmisõ pääl
+lei õnnõ vihagaq paar kõrda ja inämb vihuki es
+tsops kõovihagaq sälgä
+lüü liiva pükse päält maaha
+horgutas padaq üles
+lohvakallaq rõivaq
+viläpuiõ tõvõkimmäq sordiq
+sorrõ jauh
+tsung putro
+juusk hannan
+tsusk täägigaq hainakuhja
+ripakallaq siibogaq varõs
+soritsõs asjo seen
+tuhn olnuisi asjo seen
+sordi tüüriisto
+sobõ rahakotin niikavva ku löüdkiq õigõ raha
+tsusas naaskli naha sisse
+puuljoostõn
+mi türgüdi kodo poolõ
+sõrmõq ristitämiisi
+tsanku vidämä
+sõrmitsõllõs kitarrikiili
+sõrm läts umbõhe
+sõrmussõ sisse uurõti nimi
+sort posti
+tsirksaq keresse pääle vett!
+tsosistas tassakõistõ kõrva sisse
+ütel kõrva sisse
+šoti austraalia karapini
+vaesidõ perräkaeminõ
+vaihõtegemine ütiskunnan
+ütiskundlinõ õiglus
+ütiskundlinõ miil
+ütiskundlidsõq mõotajaq
+ütiskundlidsõq vastansaisoq
+sõvvamiq järve lõunapuulsõhe kolka
+kõik huul läts sõudmisõ pääle
+sõvviq üle jõõ
+TAHTAKÕRRÕQ PIINÜ LIHAGAQ
+arvamiisi tasõmõ pääle jäänüq uurminõ
+keelevahi piät vällä ärq võtma
+esiqerälidseq helüq
+Illos spinadipiirak kitsõjuustuga
+keerüsvetr
+spordihalli teräskaarist killõt
+spordiseletäjä
+sporditohtõrdus
+spordikraami puut
+sporti tegemä
+sportlanõ oll olümpiämängõl võidumiis
+sportlanõ sai pronksi
+sportlasõq ommaq viil rõivaruumin rõivit vaihtaman
+sportlasõq lätväq rongin spordiplatsi pääle
+spordimehe mäletämiseq
+sportlasõ hää kujogaq lihassõq
+sportlasõl läts sitastõ
+sportlik kalapüündmine
+sportlik aoviidüs
+{m} sportliguq rõivaq
+pikäaolinõ oppaja
+panõhtunuq inemine
+läppünüq ütiskund
+Stalini ligembädseq
+sisseharinuq ütlemine
+Standardprogrammi tsükli või kestäq 40 °C man 3−4 tunni. Mõsuao pikenemine om hind, midä tulõ massaq eelektri ja vii kokkohoitligu pruukmisõ iist. Ku valliq lühkü- vai kipõprogramm, tulõ rehkendäq suurõmba eelektri- ja viikuluga.
+Standardrüüpegaq raudtii Eestin
+Standardrüüpega raudtiist om kitsamb kitsa rüüpegaq raudtii.
+Standardrüüpega raudtiist om laemb laja rüüpägaq raudtii.
+standardtands
+olõ-iq alostusrahha
+"Star Treki" maailma näüdädi edimäst kõrda 1966. aastagal samanimelidsen teler'an, minkalõ pand' alosõ Roddenberry Gene.
+"Star Trek" om vällämõtõld ulmõmaailm, minkast om tett 6 telesarja (kokko 716 jako), 12 mängofilmi ni hulk raamatit ja puutrimängõ. "Star Treki" maailma näüdädi edimäst kõrda 1966. aastagal samanimelidsen teler'an, minkalõ pand' alosõ Roddenberry Gene.
+"Star Trek" om vällämõtõld ulmõmaailm, minkast om tett 6 telesarja (kokko 716 jako), 12 mängofilmi ni hulk raamatit ja puutrimängõ.
+haigõmaja ravi
+tahvliettekannõq
+valupuhtaq arstiriistaq
+moodumiis
+moodulidsõq rõivaq
+Tokholmi tagasi linnatõn mõtli, et ma olõ-i kunagi nännü, et üten paigan või ette tulla kõrraga nii pallo halli värmi esi tuunõ.
+tähtsä plaan
+tüüsaisang lätt järest laembas
+vaivast vallalõ saama
+pitsüse välläkannahtaminõ
+hindäperi arvaminõ
+süä tahtsõ saisma jäiäq
+süä lüü
+süä nakas armõtuhe pesmä
+süä naas pesmä
+süä naas seen pesmä nii kõvva pelgsi
+süä rõpahtu rõõmu peräst
+süä sai tsalka ku ma olli ärq ülnuq mida ma täst arva
+süä jäi saisma
+süä jukõrdas
+süä om kuri
+süä lüü
+süämetõpi ärqhoitminõ
+süämetasomisõ man vaotõdas rindvitsa alomadsõ kolmandigu pääle
+närb süä
+süämeviga
+süä viil luut
+süä om nii täüs et kas lahki lätt
+Süämest käü pusk läbi, ku latsõ hällüse pia umbõhekasunun Marja huulitsan ja hõikasõ: "Huugu!"
+süämetävvegaq
+süämevärinägaq uut tä otsust
+armulinõ inemine
+süämeheminejä kokkosaaminõ
+lämmäq õnnõsooviq sünnüpääväs
+süä vaivas
+süänd naas vaivama
+süäme päält ärq kõnõlõma
+Süänd lämmästegevil perekundligõl põhjussil astu ma suvõl seolt täüskotussõga tüült tugõvahe ja ütenelävähe rolli.
+süä inämb ei lüüq
+süä om rõõmust pakituisil
+süä om taktist välän
+süä om hallu täüs
+süä om vesine
+süä kas lahkõs rõõmust
+süä pess
+süä pesseles seen
+süä pess
+süä pess
+süä pess
+süä lüü
+süä pumpas verd
+süä pesse seen
+süä rõõmustas
+süä sulli
+süä täüs sõnoldaq hallu
+süä jäi saisma
+süä tulõ üles
+süä põnks kõvva
+süä vaio saapasiirde
+süä pess rinnon niguq vasaragaq
+süä kargas häästmeelest
+Sudokun
+süüdäq mu sälgä!
+kõhvits lehmä sarvi vaihõlt
+Suga
+süväq kordsuq juuskvaq mehel üle näo
+Joba oll pelgüs sisen, et äkki johus kõgõ hullõmb.
+süväusklik
+küdsesinine värm
+süüdiklõst
+aja hirmu sisse
+lumja kaehtus
+sügüse kinähüs
+sügüses lääväq mõtsaeläjäq rammu
+Sügüse anti meile koolin tüü - pildistä kedägi, kiä om köüdet mi kodoga.
+sügüse nakas kooliorjus pääle
+Sügüse nakkas orrav talvõs süüki korjama.
+Sügüse, ku neo tettüs sai', sõs tõsõ keväje olli viihobõsõkõsõ' joba sääl seen ja munõsiva'.
+sügüse peeti suurõq saajaq
+sügüse satas hariligult iks inämb
+sügüse
+sügüsene maa hõngas jahhet vällä
+Sügüsene parravüü segämõts
+sügüse lääväq latsõq kuuli
+sügüsehummogu selgüs
+süküsikäv
+süküs om kõgõ pümmemb aig
+süküs tull varra
+sügüsene mõts veretäs
+kuritõbi titihädä
+sugulinõ läbikäümine
+sugupõlvi muutus
+sugupuu juurõq küünüseq 16 aastagasaaniq vällä
+suku tegemä suku soetama
+Suguladsõ ́.
+vammila viga
+su tänn om asaldaq
+tsukru asõmõlolõja
+tsukrutõbi
+tsukruvesi
+tsukrunõ
+tsukrunõ
+tsukrutsekk
+tsukrut suula vii seen sulatama
+tsukruvatt
+tsukru sulas vii seen ärq
+tsukru um tükkü lännüq
+tsukru lätt kuumutamisõgaq pruunis
+su hopõn võõralõ mürmüskelles
+Inämb om alalõ likõmbit maaniite, suuniite ja suustunuid niite, a inneskidse' suurõ' suuhainamaa' (Apja suun, Pehmejärve ümbre, Haanja suun jm.) omma' mõtsa kasunu' ja muutunu' hainasuumõtsas.
+Suhtõst folkloori ja muusikaga
+Suhtist seoilma kirändusvoolõga
+Läbikäümine loodusõga: tehnämine ja pallõmine.
+läbikäümisenõvv
+pidä minno latsõs
+võtt umma tüüd tõsitsõhe
+kaeq taad asja külmä kõtugaq
+suigahti viil vasta hummogut
+suik tull pääle
+suigi rongi pääl mõnõ minodi
+kussot latsõ magama
+om üts vana tubagunõna
+tõmbas paki päävän
+suidsutaminõ pand tervüse ohto
+suidsutaminõ tege tävvüvähki
+suidsutaminõ harinõs mano
+suits lätt lävest vällä
+sau tahmatas lakõ
+suidsutõt kana ja greibi salat
+suidsukanakints
+Suidsukanasalat ananassiga
+Suidsulõhe ja tuura juustoga täüdedüq värski kurgi sakuskiq
+suidsumehil ei nõsõq inämb
+ärq savvunuq sainapalgiq
+suidsutunn
+suidsuribi
+suidsusannu kuuntüükogo infojuht,
+Võromaa savvusannu kuuntüükogo infojuht
+Rändnäütüs suidsusannust 2013 aastagal
+Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü.
+Ku sannalidsõ' joba seen, sõs inämb sanna küttä ei saa'.
+Savvusannafilmi tegemist tugõsi Võromaa Partnerluskogu LEADER-programmist.
+Suidsusanna kuuntüükogo sai tsõõriklavva arotusõst mitmit tsihte ja kuuntüü-lubamiisi.
+Savvusannakombõ omma põhjamaie ütine rikkus, minka alaõpüsümine om mi ütine huul.
+Sausanna kütmine võtt 4-6 tunni aigu, päält tuud tulõ laskõ sannal tunn vai kats saistuda.
+Savvusanna-liha Võromaa Kutsehariduskeskuse opilaisilt.
+Savvusann om taa kandi rahva elon tähtsä kotus, kon saava puhtas iho ja heng, kon praavitadas tervüst ja mõstas.
+Savvusanna päivä alostas folklooriansambli Kõivokõsõ. Nimä' tutvustasõ' sannakombit.
+SANNAPÄÄVÄ KAVA JA KUTSÕ.
+savvusannapäävä kõrraldaja
+Savvusannapääväs oodi savvusannaperre ummi sannuhe küläliisi.
+Sannapäävä ettevõtmisõ omma massulda, kaema-kullõma-ütenkõnõlõma oodõtas kõiki savvusanna-huvilisi.
+Sannapäävä ettevõtmisõ omma massulda, kaema-kullõma-ütenkõnõlõma oodõtas kõiki savvusanna-huvilisi.
+Savvusannapäivä kõrraldasõ ütenkuun MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Urvastõ Seldsimaja, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF, tugõva Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru Maavalitsus; savvusannanäütüse tegemist tugõsi Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.
+Savvusannapäivä kõrraldasõ suidsusanna kuuntüükogo, Ruusa rahvamaja, Võro instituut ja Võro Selts VKKF, tugõva Rahvakultuuri keskus Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru maavalitsus.
+Savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud Räpinän
+Suidsusannan saa kävvü ka sõs ku hindäl säänest sanna olõ-i
+Tuu hääs om jo ütsjago tüüd är tettü - olõman om kodoleht, ringi liigus sannanäütüs, õkva tull trüküst raamat ja suvõl saa valmis lühkü film.
+Suidsusannakombõ üten sannuga omma Vana Võromaa kultuuriperändüse üts jago, miä taht suurõmbat tähelepandmist ja kogokunna ütist joudu, et sannu edespidigi pruugitanu ja sannuga köüdet kombõ alaõ püsünü.
+Savvusann om aost aigu põhjamaie inemiisi jaos olnu iho ja henge kosutamise kotus, a ao joosul om pallo sannatiidmisi är unehtet ni sannaki muutunu.
+Savvusann om moodusannust hoobis tõistmuudu, sääl sannan piät mõistma olla ja tiidmä kombit.
+Sausann om tegeligult edimäne sann. Sausann om sann, kon olõ-i korsnat.
+Suidsusann om turistile põnnõv, a õnnõ sõs, ku tuu sanna lugu kõgõ kombidega ka vällä tulõ.
+sausann
+Savvusann
+suidsukink
+su jutt kosta-iq siiäq
+su jutt läts valu rappa
+su jutt om õnnõ jaolt õigõ
+su jutun om midägiq mädä
+vuulsa jutt
+sukaq löpäkilläq
+sul ommaq käeq mustaq niguq tapidsaq
+viialodsõq prilliq
+kängäq ommaq sul väegaq muadsõq
+sukapüksiq ommaq sul alla virahtunuq
+sula lumõgaq jääseq hobõsõlõ kunniq jalgo alaq hopõn saa-iq kõndiq
+sulanõ nakas aigopiten tüüd tegemä
+sulanõ läts aho pääle magama
+sulanõ läts ärq ku süük es olõq meeleline
+sulanõ oll tüügaq ärq vaivat
+sul om lats viil nännäline
+sulasõq ja tütriguq
+sulatõtõ
+üsäpuutri
+sul olõ-iq vaia murõhtaq
+sul massa-iq süvväq tuvvaq ammus ma sei
+üsäpini
+süllem lei kahha puuossa külge
+kinniline istminõ
+pudsajidõgaq voodõrdõt tsirgupesä
+sulinõ pudsaja-
+panni ussõ hindä takan hoolõgaq kinniq
+pand ussõq ja aknõq kinniq
+Täüspeethelü ehk klusiil om peethelü, midä teten peetäs kurgust tullõv õhk tävveste kinniq.
+täüspeethelü
+pand hindä mitmõs pääväs umma tarrõ kinniq
+sul nakkas näidegaq ikäv
+holinallaq volinallaq
+süläs maaha
+süläs vällä
+sullõ andas sääl kõhnastõ süvväq
+sullõ õkva miildüs timmä tsuskiq
+sul naid häti om kah tulõhunuq
+sullõ om taa nimelt kasulik
+sinno tahetas mustadaq
+sullõ taheti ka joonikaidsi pökse andaq tuu iist et lambaq vallalõ pässiq
+sullõ tulõ malk võttaq
+sul olõssiq aig hindäle tõistpuult otsma naadaq
+sa näiq nägemiisi
+sul om alasi kipõ
+sul jälq vahtsõnõ tütrik!
+Sul ommaq hiussõq likõq.
+sul om ka silm sinine lehm taplõs vai?
+sul om käsi olajakust ärq jõmmõldunuq vai?
+sul ommaq nii viisagaq latsõq
+sul om nõna nõlinõ
+sul om hamõq paheldõ sälän käänäq hüvilde!
+sul om timä käest pallo oppiq
+sa olõt vanaesä näkko
+sul om vilets vetel selle sa ei saaq kalla
+sul olõ-iq õigust muqkaq säänest muudu ümbre kävvüq!
+sul olõ-iq taad tollo sukugiq pään
+sul olõ-iq sukugiq sutmist
+sa saa-iq valliq tulõ minnäq!
+Sul sepikut ei olõq vai?
+punniduq lavvaq
+sul läts õnnõs et sa ello jäit
+sul viil nii ilda tuli üllen!
+sul või ütsjago õigus ollaq
+hülberdi läbi mua
+hamssõ läbi lumõ kodo poolõ
+külätsagarik
+Sümbolite tähendüseq
+ilma iist nime iist
+ilosaq põimukuu õdaguq
+pehmeq värviq
+pilvealonõ ilm
+sümfooniaorkestri
+tähti helehüs kokko
+sumbõmiq suud piten
+märgiq näütäseq vähkä
+sündümäldäq
+sündünüq
+sündü kubija tütres
+sündü sepä pojas
+sündüjä
+asaq kõrdasõq
+Taast võtva aktiivselt ossa ka publik, moderaator ehk õdaku juht ja sakõst ka žürii.
+paiga pääle joud edimält politsei
+Piledirahha ei küsütä!
+sündünüide asjo rida
+Paljo juhtu ni elon ku kirändüsen. Eesti kirändüsluun tiitäs taad aigu rühmitüse Siuru sünnügä, miä om tätsä ka võru kirändüse saisukottalt.
+rumalaq sõnaq
+ropu suugaq
+kunsttuulutus
+käest võtma
+perädüq varõmõq
+pilven näogaq
+imähius
+sünnüpäävälats sai uhkit kingitüisi
+sünnüpääväl olliq õnnõ umaq inemiseq
+sünnüpääväpido
+sünnüperäne
+sünnüperi
+ütensündünüq
+külgesündünüq sunniq
+sündünüq tark
+sündsä aoviidüs
+sündsä olõma
+Sünnütänü minno 19 aastaga vannusõn.
+külgesündünüq viga
+latsõhalu
+päälesunnit tüü
+ilmaoppus ilmatiidüs
+su peräst istü Tagamõtsa söögilavvan
+tsukõlusrõivas
+suurpuut
+helletäht
+Supiq
+Supiq:
+SUPIQ
+supil om leühtünüq magu man
+leemepada kiis tassa
+supiperä om viil potipõhja jäänüq
+supi seen oll raasakõnõ lihha
+supp om sagonallaq hernit täüs
+supitirrin
+tsuklõjaq aiq lumbivii kipõstõ muatsõs
+tsukõlus
+tsukõluskotus -plats
+ruug olõ-iq viil valmis suurmaq ommaq kõvaq
+supp kiis mulinagaq
+supp mulisõs pliidi pääl
+supp om mahelik toogõq suula!
+supp om väega villõ
+liim küdüs makõ
+Su raha om õigõhe hoiõt (paika pant) sõs, ku tuu aig, minka joosul Sa tuud rahha ei tarvita', om niisama pikk ku tuu aig, minka joosul om soovitõdu' hoiul pitä' Sino puult valitut säästü- vai investiirmistoodõt.
+koolõnõma
+su rõivaq ommaq peris rüntsü lännüq
+kuulja koraht ni ollgiq lännüq
+kuuli nälgä
+oll saadõt Tsiberihe ja kuuli sääl ärq
+kuuli vanahustõ
+sürä- ja permikomi kiil
+Kundimõtsa' kasusõ' inämbüisi perändüskultuurmaastikkõ mäekuntõ otsan, kon maa om kuiv ja lubjanõ (Liinamägi, Kirsimägi, Ala-Tinu, Haukamägi, Ähijärve põh'aõdaguviir jt).
+surmagaq lõpnuq õnnõtus
+surma küüdsin
+kiä om surmalõ ärq määrät päse-iq inämb kohegiq
+koolupiirak
+surm suu veeren
+vinnekoolussin soekoolussin
+surm om päsemäldäq
+Surm võtt vere valla, seo om fakt.
+surnuaiapühäl mälehtimiq kadonukõisi
+surnuaiapühä matusaiapäiv
+Latsõ kuulja löüdäs läve alt.
+koolu omma nagunii
+saisahuskotus
+koolnuq om kirstun käeq rõnna pääl risti
+matja
+koolupää
+koolnuq mõsti ärq ja panti kirstu
+kuulnuisi ärqtundminõ
+kuulja viidi matussilõ
+lits näio kimmähe rõndo vasta
+vaot kellänuppi
+pitsüssihe pitsüssile
+trukipruuv
+hüdsekene nika lägüsi ku pandkiq puu palama
+hüdsimust
+hütsi palotõdas kolm päivä puulmüldüssin
+susi sittõ silla pääle
+tsusistas s-tähte
+sussikott
+tsolohknamiis
+süstiim tüütäs
+tsolo
+Tsolohk
+pritsinõgõl
+su tervüsele ei tii hääd
+Tuld võti edimädse talomaja, kongi tapõdi mii ummi talopoigõ.
+süvväq anti kõigilõ ütevõrra
+süvväq anti meile häste
+Süvvä' tahat, juuma piät!
+Süüdü om tuu, kiä midägi ei tiiq.
+süüdü panti võlss inemine
+süüdläne jäi vällä uurmaldaq
+süüdläisi pinniti kõvva
+süüd suurõndajaq asaluuq
+suu jäi hiitümisest vallalõ
+suu- ja sõratõbi
+süvvüs pandminõ
+suu vallalõ alomanõ huul ribakullaq
+Su perrä Jummal kaeguq Ja võtkuq heldele õnnistaq Miä ilman ette võtat sa, Mu kallis esämaa!
+suusõnal kokkolepmine
+suusõnalinõ periolõk
+suulinõ perändüs
+käänähüs
+käelaud näüdäs Valgõmõtsa pääle
+Saksamaalõ minejä linnuk läts rikkõlõ
+suunukka tulliq kibraq
+suu om süümisest rasvanõ
+suukooba mõsuvesi
+suu perrä ümbre tett nimi
+suur ajo
+suurõ' ja vägevä'
+suurõq kiviq vanaq majaq lastiq purus
+suurõq muutusõq sünnü-iq üte üügaq
+suurõq tuloq tegeväq suurõq kuluq tasa
+Suurõ vesiratta' uutva' võrokõisi lipu pühitsemist ja kivipill helüsäädmist.
+suurt mõõtu raamat
+ilmadu uhkõ pido
+laja joonõgaq inemine
+suurõ kandmisvõimugaq viomassin
+suur hulk kullõjit
+Suurõmba' samblõsuu' omma' Äestämise suu, Sikksaarõ suu, Saarjärve samblõsuu, Küünimõtsa suu, Tiganiku suu jt.
+Suurõmba' suu' omma' Äestämise suu, Arukülä ja Pautsjärve suu.
+Suurõmäe otsan om latsi luudusrada/mänguplats;
+suurõmba kohvri annimiq pakiruumi
+Päält Eesti eläs eestläisi rohkõmb viil Vinnemaal, Soomõn, Roodsin, USAn ja Kanadan[1].
+Suurõmba jao umast elost nä makasõq uman pesän.
+Suuremb nõsemine ol tasõmõn ja ilmne tõsõssaamine kirotamise laadin.
+Munamäe tornin om nätä kohalige suidsusaunnu pilte näitüs.
+Suurõ Munamäe torn
+Suurõ Muna lämmi võiuleib
+Suurõ musta pini sõbõr om hindä pää mustas värvnü ja pandnu sälgä musta rõiva ja hinnäst egätsugust kraami täüs riputanu.
+tiiq pilti kats kõrda suurõmbas!
+tiiq taad pilti suurõmbas!
+suuri tottõgaq puiõngiq
+Suurõ osa parhillatsõst rahvamuusikast moodustasõki seltskundõn väiksempite muudatuisiga lauldava poplaulu, miä omma kavvõst parembalõ tuntu ku regilaulu.
+suurõ käsnägaq kõiv
+väegaq hää kõnnõmiis
+suurõ perre ärqelätämine olõ õs kerge
+täkko täüs
+suurõ tihtsüsegaq pilt
+pistüpäivin
+suurõ sõa kangõq meheq
+Teno Lattiku ja Jaigi iinkujole ajje võro proosan juurõ ala tava pruuki võro kiilt katõkõnnõn ni kirutada saman auturitekst eesti keeli - nisamatõ tegevä ka mitma illatsõmba kiränigu.
+Suurõn üleilmastumisõn om terve Eesti rahva identiteet kimmämb, ku egän Eesti nukan om uma hindätiidmine ja (kõrg) kultuurisündmüse', miä tuud vällä näütäse'.
+suurõ persegaq tütrik
+suurõ trükünumbrigaq aokiri
+suurõ tüü vili
+häste täpseq kaaluq
+suurõ tuulõ ja räüsägaq om vili ärq rädsähünüq
+suurõ hädägaq sai tä sängüst üles
+väega tukõv lamp
+Suur folgipido nakas pia pääle ja kõgõst tuust saat ossa Mooste mõisan: viimätse pääl helü- ja valgusõtehnikaga Folgikuan, Veskitiatri püünide pääl, rahvamuusikakoolin, MoKS-i kunstikeskusõn, Mooste mõisa härbänin, silotornin.
+Järvi ohustasõ inemiisi ülearvu käümine, vii tsolkminõ, vii korgusõ muutminõ, rüüvpüüdmine ja järvi viirde huunidõ ehitämine.
+kõgõ suurõmb suuv läts täüde
+kõgõ suurõmb täpsüs
+suuri räitsit satas tassa alla
+suuri häti õnnistu ärq hoitaq
+suur ja korgõ tsiht
+suur kala habi suurt süütä
+suur kala jäi õngõ
+suur lats aq häbendeles võõrit
+suurõliina elo käü tävve huugaq
+suur lõvvõ pereq
+suurõq massuq sälän
+suur miis mago iin
+Suur Munamägi om Eesti kõgõ korõmb kotus
+Suur Must Pini ei saa sukugina arvu, kuis saava vanapagana hamba kujoga kivi, haukasulg, miä om väega tuvisulõ muudu, tühi tsirgupesä ja kiri hindän ülepää määnestki salahust käkki.
+Suur Must Pini ja indiaanlaisi salahus
+Suur must Pini ja inemine omma sõbra.
+Suur must pini ja inemise puu
+Suur Must Pini ja inemise puu
+Suur must pini ja päiv
+Suur must pini ja sausann
+Suur must pini ja täüskuu
+Suur must pini käänd pää küle pääle, niimuudu et timä lundin kõrv vaos inämb viil lunti.
+Suur must pini näge punk vällä
+Suur must pini kaes timmä herksält ja pruuv timäga juttu alosta.
+suur jago inemiisi lätt ärq liina
+Suur osa kiräinemiisi pagõsi Eestist. Pagulusõn alas näide kirändüslik tegevüs tävveste vahtsiten olodõn.
+suur jago viläsaagist läts vihma peräst hukka
+"Suur-Otto, keskmäne-Otto ja väiku-Otto. Ja hummõn ma lää Ottosit preili Tuupasõlõ ja herrä Pilvisele näütämä."
+Suur Papakonkurss.
+SUUR PAPAKONKURSS
+suurõmb kraamminõ
+suur ränk miis
+Suur' riigivapp
+suurriike juhtõ nõvvupidämine
+suur park inemiisi
+suursaadik
+Suur-Saksamaa ja timä võimualodsõq
+Pikä kuuba ummõldivastapidäväst lambavilla värvi rõivast.
+Suur sannapäiv om puulpäiv, ku kohaligu perre tegevä sannu ussõ valla.
+Kuun köeti lämmäs suur sann, veeti vesi sanna ja manotulnu Eesti huvilise saiva kah sanna aoluuga tutvas.
+suurt suku provva
+torrõ härbän
+suuri tähtigaq kirotõt tähendäs rasõhõlõ ütlemist
+suur teno! suurõq tenoq!
+Suur teno näile!
+suur tiidüsannõng
+Suurist kivest laoti koldejago, võlvis otsiti pikligumba kivi, mis koldõ pääle risti kävevä ja sõs noidõ pääle laoti kõrrast veidembist kivest keresse jago.
+suurõn valun haigõ tetti ruuhtõgaq hoimatsõs
+Korgõt kasvu politsei saisõ trepi ülemädse tuhvi pääl ja kõigut hindä kergüisi ette-taadõ.
+suur tarõ
+suur rähmikäne miis
+suuriltükel oll iin kaitsõvall
+suur tulõhirm
+suur jürre miis
+suurusõ poolõst maailma tõnõ börss
+Suurus.
+suur valgõ välän
+{m} Taivarattaq
+suurõstviist lajas ajanuq jõgi
+suurvesi lahk tammi ärq
+suurvesi uput hainamaa ärq
+suurvesi uputas hainamaad
+suur süä om üle lännüq
+suusaq lätsiq hüppämise man risti
+suusaq juuskvaq täämbädse ilmagaq häste
+Suusaq
+suusahüppäjä jäi ummi jalgo pääle
+suusakeskus
+suusanõnaq ommaq ülespoolõ painutõduq
+suusasaabas
+suusataja es julguq äkilist mäekülge piten alla laskõq
+suusataja sõit maa läbi
+suusataja om tõisist viil inämb ette lännüq
+suusatamisõs hää aig
+{m} suusatamisrõivaq
+suust küündü vällä verrev kiil
+pand pühäse ette kündle palama
+pand suidsu palama ja tõmbas hää kõhvi
+lõvvatäüs viina
+panõmiq tulõ palama
+pand kündle palama
+läütenesseq
+joud mehe iist tüüd tetäq
+suu vidähü naarukillõ
+suu kisõl ikudsõlt
+süüldäq miis panti vangimajja
+ilmsüüldäq nali
+putmaldaq poiss
+suu sattõ vallalõ
+Ütskõik konkotsil muro pääl pallusõ pidämist perrä tetä om joba järgmäne samm hulga vahtsidõ küsümiisi poolõ.
+sakol
+suvõ alostusõn
+suvõs tulõ vahtsõq kleidiq ummõldaq
+suvõl es viisiq poiss muud tetäq ku mõtso müüdä roitaq
+Suvvõ mi elli nigu iks maakodon.
+suvõl maati laopäälitsen
+suvõl om elo põnõvamb ku talvõl
+suvõl om kõik maa ja ilm kõgõsugumaidsi mutukit täüs
+suvõl ommaq eläjäq üüse ka karakoplin
+suvõl ommaq viiveereq tsuklõjit täüs
+Suvõ lõpp nakas paistma.
+Suvõ lõpun ma kolõ tagasi Eestihte, et BFM-in sügüse alosta.
+Suvõl?
+süvembäsminejä
+iloasapuut
+Suvõülikuuli tugõva Rahvakultuuri Keskuse Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ja Võrumaa ekspertgrupid, Räpina Kultuurkapital, Hõimurahvaste programm, Räpina vald.
+Suvõülikooli aokavva saa kaia Facebookist: XXVII Kaika suvõülikuul.
+suvõvaihõaig läts ruttu
+Suvi nakkas pääle Võromaalt!
+suvõ- ja talvnisu
+suvõ- ja talvrügä
+suvi otsa olli maal
+suvõmaja müübli om talvõgaq puhtaniq ärq tolmanuq
+suvinõ üü om lühkene
+suvinõ päiv palot nahka
+suvi oll väega lämmi
+suvi om läbi
+suvi om päämäne reisiaig
+Suvidsõl aol käüti pallo pallidõ jalgoga, suu pääl kanti lõhmussõkoorõst, paiukoorõst vai kõotohust tettüid viiskõ.
+suvistõ- muna- külmäpühiq
+suvistõpühis tuvvasõq kõoq tarrõ
+opilasmalõvaq tegeväq jälq suvõl tüüd
+vaihõvabahelü
+taadi päälagi om joba palas
+tä läts tühä asa pääle palama
+tä om hirmsahe meelest ärq
+tä ähvärd minno lüvväq
+tä ähvärd minno tüült vallalõ tetäq
+tä õnnõ longõrdõllõs ümbre
+tä aja haussi
+Tä ai hindä varbidõ pääle ja nõstsõ pää kotsilõ ilosa hõpõdsõ sõlõ.
+tä alost jälkiq tühäst
+tä alost kirotamist
+Kavvõmbast paistus ohvrihiis.
+kavvõmban lüüdi trummõ
+Tänasest algas muusikute registreerumine Eesti rahvamuusikatöötluste festivalile Mooste Elohelü.
+astuq ammõdi päält kõrvalõ!
+tõmbaq murruq kuumbahe
+kats kandidaati võeti maaha
+tä and mullõ terve tsiakindsu
+ütel umist arvamiisist vallalõ
+minti ärq tõistõ tarrõ ja tsangõldi sääl edesi
+taani kiil
+Taani merekitsusõq
+taanlaisi ristisõit eestläisi alahiitmises
+tä tüküs tõnõkõrd kässi külge ajama ku naistõrahvagaq katõkõisi jääs
+See on elus seal.
+pakminõ om hinna seen
+tälle miildü väega ütsindä ollaq
+tä arvadaq jo maka
+tä õnnist minno kärehide kalgõ sõnnogaq
+tä om latsilõ imä iist
+Vahtsõst hindäperi saamisõ päiv om Eesti Vabariigi riigipühä, minka egä aastaga 20. põimukuu pääväl tähüstedäs Eesti Vabariigi de facto tagasitegemist Eesti Vabariigi Ülembnõvvokogo otsussõga Eesti riikligust esiqsaismisõst, miä võeti Eesti Komiteega läbikõnõldult vasta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil 20. põimukuu pääväl 1991 kell 23:03.
+vahtsõstsündümine
+ülestegemiskuluq
+ülesehitüs ülestegemine
+tekk uma nime jälq hääs
+naati vahtsõst läbi käümä
+naati jälkiq sündsähe läbi saama
+Sellest saab aru, et ta on hästi tume ja nii külmas keegi teine ei talvitu.
+tä sõkas mullõ kundsa pääle
+lutõri usk märdiusk
+taat tahvitsõs sainaq sillembäs
+taat tatõrdas tarrõ piten
+taat tikkas kõivo
+tä tugõsi minno
+sai nooligaq märgile külge
+saadi kätte laiv keeledü kaubagaq
+hää nali ütelüs võrdõlõminõ
+täpsä tuli
+tabõlisais oll mõlõmbal miiskunnal üts - viis punkti
+Tabina järv nakkas hillä-tassa suus minemä
+keelet sõna
+keelet jutt
+Tä debütiirse luulekoguga "Ütsik täht" (1946), miä om kirändüsen umbõs niisamatõ tsihtmärk nigu Adsoni debüüt kolm aastakümmet varramba.
+tädi vangutas laitõn pääd
+tä käü tõisist üle
+Tä iäkaaslaisist om veidü ildampa luulõtajitenä jõudnu avalikkudsõ ette Johannes Siska ja Enno Piir.
+tä pidä kalla lihast parõmbas
+tä saadõti saalist vällä
+tä sund ka hinnäst takast
+timmä es saaq uskuq
+timmä olõ-iq mi nimekirän nätäq
+Tä nakka-i tagasi minemä, a niisama kimmähe ja niisama aigopite astus tä edesi bussipiätüse poolõ.
+tä olõ-iq väega märksä
+tä es hooliq poiskõsõst sukugiq
+Tä es piä inämb hindä iist huult, niisamatõ läts tä perädü paksus.
+tä jätä es nimmamaldaq et ma hummogu ildas jäi
+tä juu es mitu nälälit pidi karskust
+tä jovva-iq hinnäst kuikiq ärq ülendäq
+Täl olõ-õs all ihomõssu.
+tä läpe-es süvväkiq
+Eesti talvõq ommaq murõlipuulõ sagõhõhe pall'o külmäq ja keväjäidsi külmiga võivaq häitsmeq ärq külmädäq, tuuperäst kasusõq Eestih murõlipuuq nii luudusligult ku aiah parõmbahe mere lähküh, a sisemaal tüküseq aig-aol ärq külmämä.
+Tä es keeroda sängü ümbre ega vannitarõn, es püvvä mõista anda, midä tegemä tä valmis om.
+tä passi-iq oppajas
+tä lasõ-s minno manoq
+tä lausu-us musta es valgõt
+es saaq tä asa jüväst arvo
+Tä vannu-us inämb noid kattõ miist, a tund mõnno meeletüst ilohõisust, minkast võisõ ossa saia kõik mii kõrra pääl eläjä.
+Tä lausu es üttegi sõnna.
+tä olõ-iq viil hindäle meelelist paarilist löüdnüq
+Tä nimelt es olõ elon varrõmb "niggerit" uma silmäga nännü (midä oll mul väega andsak kuulda).
+tä es lövväq inämb hämäride salanägemiisi siän rata
+tä es mõistaq külh tandsiq a pruuvõ väegaq
+tä es mõistaq naid asjo kokko pandaq
+uma päägaq mõista-as tä kohegiq minnäq
+tä mõista-iq nutiktelefonigaq ümbre kävvüq
+tä ei mõistaq umma varandust hoitaq tä hiiskas kõik üles
+tä ei mõistaq sündsähe süvväq
+tä panõ-iq tuud pallos
+tä panõ es mu juttu hintvaskinaq
+tä ei piässiq hinnäst nii kehväs tegemä
+tä es piäq tuud jutuajamist väegaq tähtsäs
+tä lausu es sõnnagiq
+tä ei pelgäq üttegiq tüüd
+Tä saa-as esiki arvo, määne aastaaig välän om.
+tä es saaq umist sisseharinuist kombist vallalõ
+tä es salgaq midägiq kõnõl kõik ausalõ ärq
+tä kannahta-iq minno sukugiq
+tä kannahta-iq paprõtüüd
+tä es sõbrustõllõq kinkagiq
+tä mõista-iq tõisildõ ollaq
+tä jovva-as inämb süvväq õnnõ rõhas viil
+tä es sutaq inämb hinnäst tagasi hoitaq
+tä es sutaq vanõmbidõ luutuisi täütäq
+Tä taha-as inämb midägi tetä, esi kinnüt, et täl olõ-i joudu.
+timä taha es kurvastaq kedägiq
+tä es jaaq maad ei ilma
+tä ei täüq midä ärq andaq eiq
+tä ei kannahtaq sukugiq puron inemiisi
+Tä ei tiiä, et ma olli mõttin timäga olnu.
+Tä ei tiiä, et ma olli täl silmä pääl hoitnu.
+tä tii ei kõrralist tüüd tsurk kõik ärq
+tä tii-iq tuud ilmangiq
+Tä ei tii viil vaiht uma hingelidse ja asjo täüs mängomaailma ni meist olõnõmalda, periselt olõmanolõva maailma vaihõl.
+timä tõrgahugiq es mu jutu pääle
+tä es tulõq kuikiq lubasi
+tä tulõ es üten mis sis et miiq kutsi
+tä uhkõnda-as ummi tiidmiisigaq
+tä olõ-õi sinno väärt
+tä es vastaq mu teretämise pääle
+tä kullõ-iq kedägiq õks tege nii niguq esiq taht
+tä eläs ka noq kongiq säälkandin
+tä võtt kõkkõ väega hindähe
+tä eläs liinan
+tä elämine om väega armõdu
+tä eläs pordoello
+tä eläs tuud rasõhõhe üle
+tä eläs viil
+tä arvas taa põvva jo ammuq ette ärq
+tä astsõ pidol üles laulugaq
+tä küsse õkva
+taivaviir tõmmas vereväs
+taivaalodsõq pilveribuliq
+taivapoolõndaja
+tähti kaema
+taivadsõq märgiq
+taivanaba
+taivas nakkas klaaruma
+jummal sundkuq!
+taivasinine
+taivas lätt selges
+taivan helkäs kõllanõ kuu
+taivas lei tsähvähüsest kõrragaq valgõs
+taivas om kergelt sinine
+taivas om pilven
+taivas om sunnun kõik om viikarva hahk
+taivas om vinnen
+taivas sinetäs
+taivas tõmmas pilve
+taivan oiduq pilveq
+taivakumm
+tagajalaq
+Olõmi pedänü ka võru keele kursuisi paigapäälidse muialt peri rahva jaos.
+Tagamõtsa tagumisen nukan
+taat kolm sammu
+tagasi ussõ poolõ
+takastperrä sai arvo et essü
+takastperrä tark
+rututama
+takast toukama takast kukkama
+hagõma
+perän otsma
+takan otsma
+takanotsiduq kurategijäq käkväq hinnäst politsei iist
+nõvvõt raamat
+takast paistuq mäeq
+takanpuul saisjaq küünüdiq hindä korõmbalõ
+tagatsõõr ja edetsõõr
+takansäläjutt
+takansälä toimõndama
+Tagasi es tulõq.
+hõrrõ plaksutaminõ
+väiku nali
+{m} lihtsäq rõivaq
+tasalik tütrik
+lihtsäle rõivin nuurmiis
+tagasi hoitma
+majandusõ tagasiminek sadaminõ taasperikäük
+tagasipilet
+Tagasi Talinahe sõidi bussiga.
+tagasi ilmuma
+vei raamadu raamadukokko tagasi
+Taga targõmbas.
+Peräkõrd, et ma pidi no koton jalgo ja kässi praavitama, tõi mu vanaimä sahvrist vällä rästiguviina.
+tagomadsõq jovva-iq edimäidsile perrä
+tagasikiskja valitsus
+Tä helü ja keelemurrõ panni mu värisemä.
+tä pahasi ärq taa jutu pääle
+that (?) olla ́ seto kultuuri alalõ hoitjast ja edesi viijast.
+tä häbendeles süvväq kõgõ tõhudaq takast
+Taht iks Estin ellä.
+taht õkvalt rohilist mäntlit
+that (?) osa võtta seto perändüskultuuri alalõ hoitmisõst, tyysilõ tutvast tegemisõst,edesianmisõst latsilõ;
+taht rikkahe elläq
+taht veitü tüügaq ruttu rikkas saiaq
+taht innembä ültüle viil midä mano üldäq
+taht et timmä tähele pandassiq
+Tahat Ennule andaq vai?
+Tahat kumpi vai?
+tä haarõtas tõbitsõs
+arvati et tä õnnõ tege hinnäst haigõs
+tä nakkas puron päägaq kõgõ plaanma
+tä nakas joba suidsunäläst vallalõ saama
+tä lei mullõ sõbras
+tä naas tarrõ kütmä
+tahtnuq hindäl meele pääst ärq juvvaq
+Tahtnu' ka mehele minnä'.
+tahassiq kullõldaq tsipa rõõmsampa muusikat
+tahassiq perises maalõ elämä minnäq
+tahassiq sinno kuigi avitaq
+Tahtnu teedä, midä perrekund P. söögis tekk.
+tahtnuq liina kaiaq
+tahtnuq teedäq mändse kujo asaq võtvaq
+ma taha väega maadaq
+taha kipõn aigo rahu ollaq
+taha ummi suuri tiidmiisi edesi andaq
+taha taad ullimuudu!
+ma taha suqkaq võiki liugu laskõq
+ma taha kimmäs saiaq et tan kedä muud olõ-iq
+timä koolinkäümine oll üts rist ja viletsüs
+Tahati minno sadamahe avitama tullaq? Noh?
+tä häöt umaq kiräq ärq
+täheq kirgäseq taivan
+täheq pilisiq
+panni tähele et haigus lüü kõrrast inämb vällä
+nätäs kistumaldaq herksit virmaliisi
+teräne kullõja
+eitüslausõn hintvaskinaq pandma herimä
+tähele pandma kavatsõma
+hoolõdu autojuht
+tähelepandmaldaq inemine hiido
+silm jäi iistlaulja pääle pidämä
+Tähele pandaq! Valmis ollaq! Läts!
+tä pupit umma tütärd a noq tuu eiq tuu imäle tsilka vett kah
+Tähendäs, kunagi oll ́ tan üts savikiht nigu latak, taa om tegünü taha liivakivi kihte vaihõlõ küländ tihtsäle, alomadsõn jaon üttegi savikihti olõ ei'.
+kuivas mõstuisi marjo
+tiidjä nago
+tiidjä pilk
+tähendäjä uni
+tä hiil kurõvarbil vällä
+tä lihahõllõs ekä meesterahvast
+tää himostas kallit rõivit
+tä pidä ummi tiidmiisi pallo hääs
+tä hindas umma joudu üle
+tähüsses tsusatasõq puuossaq lumõ sisse
+peeti sünnüpäivä
+tähtkiri
+tahhe ollus
+kalg leib
+kalg suusamäär
+tahhe vetel happalinõ lipõnõ keskkund
+tahmatunuq pliidiraud
+tähine ku tedremuna
+Tä hoit karbin ummi tähtsit paprit, sõan saaduid avvumärke ja linte, pääväpilte, innekõkkõ sõaaost, aga ka perrepilte.
+tä pidi hobõsist kõrda
+tähtaig tougati edesi
+ao pääle tüü
+tähti perrä saat aigo ja kaari paika pandaq
+tähti hilkämine
+tähti sais om külbmises hää
+pehmegene inemine
+taht imäle kerembät ello pakkuq
+Tahtsõ õks vaba Eesti mulda matõtus saia'.
+Tähtsä oll, et rõiva vastanu ilma-, elo- ja tüütingimüisile.
+taht prussakist vallalõ saiaq
+saksas taht saiaq a vällä tull hundsak
+tähtsä ülesannõq
+taht viivärgigaq kortinat
+taht võõra nimme teedäq saiaq a es tihkaq küssüq
+tahtjit oll pallo saajit veidüq
+tahtlinõ tapminõ
+nimme võlsminõ
+tahtminõ om taivariik saaminõ om esiqasi
+Kuna peedäs, mink jaost peedäs, tähtsäbä ́ vanaaolidsõ ́ kombõ pidämise man, parhilladsõ ́tegemise ́.
+Tähtpäävä ́.
+Tähtraamatun omma kõrvuisi võro ja seto rahvakalendri tähtpäävä ja säält saa lukõ juttõ, luulõtuisi ja muid tarkuisi.
+tähtpost
+Tähtsä omma ka haina ja hõngu.
+Kyyni ́ tähtsäb om yks seto keele selgestopmine: kullõmine, kynõlõmine, lugõminõ ja kir ́otaminõ.
+Väega tähtsä rõivas oll paklanõ hamõ.
+tähtsä mehe armualonõ
+tahtsõ õnnõ üteldäq kuvõrra taa asi mu jaos tähtsä om
+tahtsõ haigõmajja kõlistaq a saa-s kätte
+tahtsõ lille nuhutaq a saa-s
+tahtsõ piimäsuppi tetäq aq piim tsäärätü ärq
+tahi tedä veidüq hirmutaq
+ma tahtsõ viil kuuki
+Tähtsüs inemisele
+peetäs tähtsäs imäkeelist oppust
+Tä kuuli Talliina märtsipommitamisõl 9. urbõkuu pääväl 1944 ni om matõt Liiva kalmistulõ.
+täl läts miil pääst ärq
+prosta üllenpidämine
+timmä köüdiq vanaq pääväpildiq
+tahvlipuutri laabats
+tahvli nukk
+Taipsamba matkalidse olliva hää saisnu, et üten võetu kalastusasja ka pruugit saassi - nii et õdakus oll uhaa egatahes olõman.
+Täüdet munaruug kohopiimä ja suidsulõhega
+MUNARUUG SUIDSULIHA JA JUUSTOGAQ
+Täüdet munaruug suidsuliha ja juustoga
+täüdedüq ubinaq
+täüdedüq seeneq
+Sisu tegemises puhasta' hõrnas är ja lõigu' väiksis tükes, surbu' kohopiim läbi sõgla. Sekä' kokko kohopiim, hapukuur ja kala, panõ' mano ärtsaetu' piusa' ja püdselehe', maigus panõ' suula, pipõrd ja värskilt pressitüt tsitronimahla.
+tüsselik miis
+paksuq huulõq
+asaarmastajaq kääväq rahvamajan näütelemist harotaman
+tävve ette minemä
+tervet teksti olõ-õs alalõ
+täüstõbras
+tävveline voli
+otsaniq häönüq
+puhtaniq alalõ
+Tävveligu pidoligu rõivakomplati sai noorõmehe ja näio leeris, miä tähend ütelisi ka näide täüskasunus saamist.
+tävveline vai osalinõ kuuvarotus
+võeti söögikraami mano
+tävvendet ja parandõt välläannõq
+manoopminõ
+Tävvendüskursus FLEE.TK.158 Lõunõeesti kiil
+Tävvendüskursus FLEE.TK.159 Lõunõeestikiilne kirändüs
+tävve õigusõgaq perremiis
+hoobis esiqmuudu inemine
+tävveste maiguldaq süük
+purutumas
+täütsä kõlbas süvväq
+tehiterveh tehiterveq
+õkva õigus!
+hoobis rummal jutt
+väega lihtsä lugu
+hoobis vii ala laiv es vaoq
+tävveniste terveniste tävvegaq
+tävve tiidmise man
+tävveste tõsitsõhe
+{m} nõglamõtsavüü eläjäq
+nõglamõtsavüü eläjäq
+tai kiil
+laih liha ja väkev liha
+laih liha
+Tä tull mu unõnägemiste nii selgehe.
+köüdüsseq kasvõ ja siini vaihõl
+Kasvu'
+loomakõsõq istutõdasõq laossõhe ümbre
+Kasvo' võtva' timäst hindäle tarviliidsi rammainit.
+kasvo- eläjä- ni seeneilm
+tä pand väegaq immes et lats om nii pikä meelegaq
+kasvosüüjile oll katõt eräle laud
+kasv nakas tsorkõst kasuma
+kasvoõli
+kasv saa hindäle maa seest mineraalõ
+kasvorasvaq
+kasvovalguq
+kohetus aja üle kausiveere
+ugalanõ arvosaamaldaq inemine
+sai õkva arvo midä tetäq
+timä esä õigõmbalõ kasuesä kuuli ildaaigo
+timä esä oll raudtii pääl tiimeistre
+Täüsautomaatnõ trumlimõsumassin joudsõ müüki USA-n 1946. a ja Õuruupan 1950. aastidõ algusõn.
+täüsiäline
+Laiha suidsuliha ja juustoga täüdet munaruug, tomadi-kurgi saladi, hapnõ koorõ ja tilliga
+vabahel��
+täielemä
+vaba- ja peethelüq
+täüskasunuq esäne
+täüsiäline miis
+Täüskasunuidõ naisi jakuga hammõl oll kats ossa, peenembäst rõivast piha ni jämmembäst pakladsõst rõivast tett alaosa, mia jäi undrugu ala.
+Suurõ inemise elo...
+Ma' ku täüskasunu' inemine ja kunsti armastaja kitä kokkokõlla Pythagorasõ kuldlõikõn.
+Täüskasunuilõ oll tuu ololinõ rõivas kotust vällä minnen.
+täüs topit
+tävve kotussõgaq tüü
+"Täüskuu aigu saa-i sa õks sukugi rahhu," ütles inemine pinile.
+täüskuu näüdäs ümbretsõõri valgust
+täppiminek täüsmats
+tuiskunuq huulidsaq
+õigõ elo
+täütäq annom viigaq kolmveerändiniq
+tekk tuud midä pidi
+täütmäldäq elläi
+võiq vana!
+vot õigus!
+hoobis ull
+puhas õnn
+tävveline tüütundminõ
+vialdaq nago
+parõmbas tett moodor
+tä jäteti proomi pääle tüüle edesi
+illakult tä jäi viil kodo
+tä jäi uma manoq
+tä jäi tõbitsõs
+inspektri sai tä kinniq
+tä jäi minno ussaida uutma
+tä jäi üüvahti
+tä kai võigõlust pingusõgaq
+tä joosut hobõst
+tä jäi kõrrast nõrgõmbas
+Tä jo nigunii taht siiä jäiäq joba.
+tä hiusõq ommaq meelekotussõ päält valgõs lännüq
+tä kõgõ haihkõlõs
+tä käü egä päiv paar tunni ratsutaman
+Tä käü inemisega järve veeren är ja tagasi tullõn om puu jäl uma kotussõ pääl olõman.
+tä käü jalagaq kuuli
+tä käü tallõ pite kõrro söömän
+tä käü päält tuu viil laulma kah
+tä käü moodu perrä rõivin
+tä käü sagõhõhe Suumõ tüüle
+tä käü paksustõ kerikun
+Tä käve ütteviisi tohtrõt piten, aga api tä es saa ni sattõ sügävähe pitsüste.
+tä pidä hinnäst armsahe üllen
+tä lätt sagõhõhe viimätseniq veereniq vällä
+Tä pidi mu iist huult, ost mullõ, midä ma iäle tahi.
+Tä kandsõ tuud edespiten kõiki latsiaiapitõ aigu ja näkk ́ väega uhkõ vällä.
+täl ommaq prilliq iin
+tä jäi pümmes kurdis
+Täl kattõ küländ kipõstõ egäsugumanõ tundminõ, tä ossõnd mitu kõrda.
+tä rüük jälehehe
+Imä sääd hindä kumarillõ ja nõst tõist jalga.
+täl om näpomuud man
+Tä kirotas edespidi nii pikembät ku lühembät proosat, a timä hääs kimmüses jääs lühijutu žanr.
+tä kirot lövvedü hädä paprõ pääle
+Tä kirot, et ma miildü tälle väega, et mul omma armsa mõttõ ja tä tahasi mukka kokko saia.
+Tä kirot lahkõhe imä jaos tohtrikinnütüse eksämilt ärjäämise jaos ni pandsõ selgitüses "söögikihvtüs", suuvsõ imäle edenemist akadeemilidsõ tii pääl ni saatsõ tä kodotii pääle.
+jukõrus tull sääl ette kon tuud kõgõ veidemb peläti
+nakjaq nakkasõq rõividõ külge
+kobraleheq
+nakjanutiq
+tokutama
+paklinõ
+takko täüs
+tä kõgõ haihkõlõs
+timä kolõ joq minevaastaga siist ärq
+Tä kõnd suurõ tarõ ütest otsast tõistõ aiglaisi, lihahõlõmisõst kõnõlõvidõ sammõga.
+tä koolit hinnäst tüü kõrvalt esiq
+tä lasti vallalõ
+tä käänd suu kõvõras
+tsäksäs mõnõ kõrra kirvõgaq puud
+tsiksaht tsäksist tuld
+kaimiq hobõst
+tsoks kirkagaq iäd
+Taksojuht.
+takso saisokotus
+taktigalinõ viga
+tä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä
+tä käve mul sagõhõhe külän
+paklanõ hamõh
+paklanõ hamõq
+paklanõ kabõl
+tä virot autogaq liina
+tä pruuk umma võimu kurast
+pakladsõ jakugaq hamõq
+tä küsse mu käest kellä
+tä kutsõ minno aigoviitmäldäq hindä mano
+tä kutsuti naabri poolõ pidopernaasõs
+tä kutsuti sõaväkke
+paklakurst topitas mulgu ette
+tä kuuld ku imä ja poig hindävaihõl kõnõliq
+tä kuulutõdi marupinis
+tä lätt mu mant ärq
+tää lätt üle purdist ja palgõst ja kõigist
+tä lätt vihha täüs
+tä läts ärq üten tõisi pidoliisigaq
+tä läts niguq nuudsahti minost müüdä
+tä laul hoobis ummamuudu
+tulõgi pääl tä laul
+tä ütel tuud mäldsä helügaq
+tä tekk mu süüdläses
+täl löüti täüpalanik ollõv
+taldrek sattõ maaha ja lagosi ärq
+tallutama
+peilmä
+täl õnnistu-us salahust vällä pitsitäq
+olõ-iq meelütüst iin
+täl olõ es inämb midä muud tetäq es
+täl olõ õs seokõrd aigo sõprogaq pikembält kõnõldaq
+täl olõ-õs süüdü
+täl om aig-aolt kõtuhätä
+täl lüü ullus vahepääl vällä
+Talgopäiv om tan hariligult inne matkapäivä, selle et inemise tahtva matkaraa inne viil üle kaia ja ku vaia, sis kõrda tetä.
+Talgidõga om kõrda tett vannu huunit, avitõt tetä Kaika külä jaos pritsimiihhi viivõtmisõ kotust, puhtas kasit Karula rahvuspargi luuduskaemistiiratu ja muidu ilusit kotussit, avitõt vannu inemiisi.
+täl nakas häbü
+tä arõ põllukumõrusõq silles
+tä pand kõvva mano nii hull seo asi noq ka olõ-iq
+Tä liigus bussi poolõ, miä om jäänü uutma, ussõ valla.
+Tä liigus ja liigus, a egä kõrd, ku ma aknõst vällä kai, paistu tä ollõv saman paigan, kon innegi.
+Tä liikõ inämbähe kaitsõliitlaisi ja tõisi "sõaliisi" seldsin.
+talvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq
+talvõubinaq saisvaq keldren keväjäniq
+talvõsipul
+tiiq tohtri nõvvu perrä!
+tallidi eläjäq ja latsõq ärq
+talatross om katski
+piäq uma kiil vaossin!
+talvõvili
+täl jakku kimmüst lõpuniq minnäq
+täl käve kõikaig mäntsegi kavaleri külän ja ma mäletä timmä inämb puron ku targa pääga.
+tä neelüskles neelähüskles
+täl kõrvatagodsõq viil likõq
+sõkk tapand
+Täl läts ́ ütskõrd kalaluu kurku.
+tälle anti veidüqtähtsä osa
+tsileq poksvaq päid kokko
+tälle es üteldäq üttegiq hääd sõnna
+tälle jäi vana lehmäkorv ja põrsakõnõ
+tsile kaalaliha mokahämmätüse ja üleküdsetüide aiaviljoga
+voonakõnõ lask hindäle pai tetäq
+timmä naati kahtladsõs pidämä
+tä panti kolmõs pääväs kinniq
+tälle miildüs hobõsõ sälän sõitaq
+Tälle miildüs, ku kõik paistus nigu vannun mustvalgin filmen, midä ta tõnõkõrd kaes.
+tälle miildüs luudust filmiq
+tälle miildüs ristsõnno tetäq
+tälle miildüs ülikooli õhkkund
+tä sai katskümmend viis pluss viis
+tälle mõistõti ähvärdüisi nuhklus
+tälle oll otsaniq ütskõik mis timäst arvatas
+timä pääle om pallo asjo pant
+tälle om andsak kutsunimi külge poogit
+tälle anti avvu
+tälle pakuti ossa vahtsõn filmin
+tälle olõ-õiq vaia täüt palka massaq
+tälle panti sammas pistü joba eloaol
+jätt miilde
+tälle tüküti elo külge
+Tälle tetti opõratsiuun ja jalg oll jupp aigo kipsin.
+tälle piät perräjätmäldäq pääle käümä muido ei saaq
+tälle tull kõgõ jämmüst manoq
+timäl viildelles silmi iin et timä näge englit
+Talna-lähküq vallaq
+Talnan luudi 1990. aastagal Talna Võro Selts, kon naksi kokko käümä Talna kanti elämä lännü võrokõsõ, kinkä jaoss om tähtsä võro kiil ja kultuur.
+Talliinan lõppi mu viimädse raha ja ma istõ pingi pääl Balti jaaman ni märge, midä tetä - kas olla vai olõmalda jättä, ja ku olla, sõs kuimuudu? Abis tull nuurmiis, kiä istõ ja tekk suitsu mu kõrval; tä pakk vällä, et ma lääsi tüüle Balti Raudtii Ehitüsele, miä oll õkva säälsaman.
+Talnast äräq
+Talna-Tarto suurtii V tii
+Tallinna-Tarto raudtiid oll' innekõkkõ vaia kaupmihil, kiä tahtsõ kaupa kipõmbahe peräle saiaq. Tarto-Valga-Riia raudtii ehitedi 1889. aastagal ja Tarto-Petseri raudtii 1931. aastal.[1]
+Talin Grand Hotel
+Talliin. Ja mul või õigus olla'
+Talin ollniisamatõ hall.
+Tallinn-Tarto (ka kiirliin) Tarto-Koidula Tarto-Valga
+tä hiit käegaq ni jätt tüü poolõlõ
+tä sai taa kaubategemise päält suurt kassu
+tä lei minno kergüisi õnnõ moodu peräst
+tä tsäron hiusõq ommaq inämb sirgõs lännüq
+täl olõvat tävve pääl plekiq
+täl oll aigo tettü üle perrä mõtõldaq
+täl oll kõgõ mõni hää ütlemine tagavaras
+Täl olli jalan perädü musta, läükvä saapa, nigu politseiel hariligult omma.
+täl olliq lühküq kallõq hiusõq
+täl olliq rassõq kompsuq käe otsan
+täl olliq rassõq vaivaq
+täl oll napp joba trikli pääl
+täl oll käen kõvvõr kadajanõ kepp
+täl oll kavval plaan
+täl oll kerge sünnütüs
+täl oll ahtagõsõ kaaldadsõgaq kleit sälän
+täl oll kolm tahtmist
+täl oll nii häpe et tä es tiiäq kohe ummi silmi pandaq
+täl oll erälde tarõ
+täl oll uma ullusõ peräst häbü
+Täl oll paks papka kõgõsugumaidsi "salahaidsi" tiidmiisi ja tarkuisiga.
+täl oll pään sammõtist müts
+tä oll köütvä
+täl oll sisemäne hädä
+täl oll aher naanõ latsi nä es saaq
+täl oll näpp joba trikli pääl
+täl oll sünnüpäävälatsõlõ hää suuv
+täl oll õnnõasakõnõ kõgõ karmanin
+täl oll täämbä hulga toimõnduisi
+täl oll ütteluku liinan asjo aiaq
+täl olliq õnnõ vallakoolist saaduq tiidmiseq
+täl oll vana paigat kask sälän
+täl oll elost esiqmuudu arvosaaminõ
+tä tegi mu ullis
+Täl ommaq naasõ Janikaga latsõq Mia ja Ron.
+täl om aigo veidüq muguq vahis kellä
+tä om alasi hään tujon
+täl om kõgõ mõõk jõhvigaq asõmõ kottal
+täl om ärisuunt sehvt lätt häste
+täl om elost väega esiqmuudu arvosaaminõ
+tä om mudsugaq hädän
+tä mõist hinnäst häste vaon hoitaq
+täl om hüä ettekujotus
+täl om hää silm
+täl om hää muusigakuuldminõ
+täl om hää silmämõõt
+täl om valgõ iho
+timmä tõmbas keemiä
+täl om õgan külän pruut
+tä joud lõpmaldaq pallo ärq tetäq
+täl ommaq rängäq lihassõq
+täl om jo auto perse all!
+täl ommaq hiussin joba mõnõq valgõq karvaq
+täl ommaq kaalan kullast ripõndusõq
+täl om karvanõ rõnd
+täl om kassuvhädä
+täl om kaalakõrd kaalan
+täl om keskharidus
+täl om kimmäs nõu naist võttaq
+täl om kimmäs sälätagonõ
+täl om kiusak naanõ
+Tuu kõtt pututas piaaigu maad.
+täl om kõgõ suurõmb võimalus võistlus võitaq
+täl ommaq kõik viguriq teedäq
+täl ommaq vahakadsõq vundsiq
+tä saa kolm kõrda visadaq
+täl ommaq tragiq tütreq
+täl om kubõmidõ mant haudunuq
+täl ommaq kulladsõq käeq
+täl ommaq külmäq ja kalõq silmäq
+tä käü läbi hulga tutvidõgaq
+tä om haudmishaavo täüs
+latsi om täl neli tükkü
+täl om latsi kasvatamisõ jaos uma kõrd
+täl om lauluandi
+täl ommaq laulusõnaq pään
+Täl omma' lehe' nigu kõrra', egä aastak kasus vars tsipakõsõ edesi ja mano' kasus vahtsõnõ lehti punt, nigu kõrra'.
+täl om säläruuds vika saanuq
+täl ommaq kuurõivaq man
+täl om midägiq süäme pääl
+täl om midä tähtsät üldäq
+tä jandas mitmõ asagaq
+Täl om mitu aadrõssi, selle et kõik sõbra elä-i ütel aadrõssil.
+täl om mõnõst asast virril arvosaaminõ
+täl ommaq hiusõq moodu perrä ärq säedüq
+täl om näütlejäandi
+täl ommaq närviq läbi
+tä sai ärq juuskõq
+täl om õigus
+täl om uma iä kotsilõ viil küländ hää tervüs
+täl om uma pindremaa
+täl om lõpmaldaq pallo tüüd
+täl om palk täämbädseniq saamaldaq
+täl om pandlõ pääl viisnukk
+tä kiilt mõist a ei tarvidaq
+Täl omma' piaaigo musta' kõrva', terävide kõrvaotsõga. Ja näid om tan õnnõ kats tükkü.
+täl om nakkamist
+täl om pehmeq sammõtinõ nahk
+täl om peidmiihi niguq muta
+täl ommaq pikäq näpoq V päkk pikemb sõrmõ
+tä tege pikilpäivil tüüd
+täl om tsipakõsõ ülespäidi nõna
+täl om parandamaldaq tõbi
+täl ommaq põrknakarva hiusõq
+täl om muting meele man
+täl om püsümäldäq olõminõ
+täl om rahast kitsikus käen
+täl om ränkä muudu rahha
+täl om rassõ aig timägaq piät tassa ümbre käümä
+täl om kõva tervüs
+täl om ull muud
+täl ommaq rebäsekarva hiusõq ja habõnaq
+täl om sada aastakka turo pääl
+täl om säänesama auto ku mul
+täl ommaq noorõ iä ullusõq tegemäldäq
+täl um tuu asa pääle andi
+täl um tuu asa pääle andi
+täl om sääne muud man
+täl om sääntside asjo pääle hää nõna
+täl ommaq sinitside silmigaq latsõq
+täl om sõakoolitus
+täl om meele perrä tüü
+täl süä vaivas
+täl om raha mino suur pereht om pallo
+täl om pallo tugõjit
+täl om päälenakkamist ummi mõttit teos tetäq
+täl om tävveline õigus minemä minnäq
+tä om viil küländ truksa
+täl om tõisi iin viis miitrit võitu
+timä tüü tege tervüsele halva
+täl om hõel velenaanõ
+Täl omma tissi ja suur tagaots.
+täl om rassõ tüüd löüdäq
+tä mõtlõs tuud tõõmeeli
+tälle nakas viin vasta
+täl om õkva õigus
+tä saa väikeist rahha
+timmä tõmbasõq vaimlidsõq asaq
+täl ommaq kimmäq mooduq man
+timä naarahtus tõmbas ligi
+tä kõnõlõs vinne murdõgaq
+täl om küländ kõrralik ülene haridus
+tä lõpõt eläjäpidämise ärq
+tä lõpõt keskkooli ja sõs läts tüüle
+Tä jätt ruuhtõ võtmisõ perrä ja naas esi hindä iist huult pidämä.
+täl olõ-iq pelgü ei häpü
+täl olõ-iq opmisõ isso
+täl olõ-iq kunagiq rõhkut norotas kõik aig
+olõ-iq täl üttegiq tundmist ei tõtõhust
+tä olõ-iq naisi hulgan avvu seen
+oppaja tüü om tälle harinõmaldaq
+tä ei piäq takti
+täl olõ-iq mutsu tä saa-iq sukugiq arvo
+täl olõ õs asast õigõt pilti
+tä halõsta as rüäjauhõ nellikümend nakla andaq
+täl olõ-õi avvu ei häpü
+täl olõ-iq püssü taa tüü jaos
+täl saiq hambaq verde
+sai täl pallast lõuga küländ noq nakas jälq habõnit kasvatama
+täl sündü jo toonaqvarrõq poig
+täl jäi süä vaivama
+täl eskiq pallo tüüd
+täl lei näo veretämä
+tasaligu meelegaq inemine tasalik inemine
+hoitkõq ummõhtõ umma kurja pinni vaossin!
+vällä opat kahr
+täl tulõ tuu nii esiqhindäst vällä
+täl tulõvaq sõnaq nii loohvkahe
+tä pidi noq katõ iist tüüd tegemä
+taloehitüskunst
+kannahtas nälgä hallu
+tallõ piir oll oja pääl
+taloq olliq mõtsasaari vaihõl lajan
+talost vaia kõrd pitäq
+tä lugi kelläniq katõniq raamatut
+Talohuunõ ́.
+talo läts pankrotti
+talo maaq mõõdõdiq lõpus vällä
+perädüq tüüoloq
+talomiis meisterd hindä latsilõ kõik mängoasaq esiq
+talomiis silmiskits viläorast
+talonimeq ommaq sagõhõhe saaduq perremiihi nimmist
+talol ommaq võlaq pääl V sälän
+ussaida pässi läbi värehti
+latsõq mängeq moro pääl
+talopoigõ maa suurus oll esiqsugumanõ
+talopojaq olliq mõisaherrä meelevallan
+maaväits
+talon es visadaq midägiq pruukmiskõlvolist ärq
+talon eleti esäessi säädüisi perrä
+tallõ perises ostma
+talon jakku leibä ja leeväkõrvalist
+vidä pinni rihma otsan
+avit vanakõsõ üle tii
+juhiq tä siiäqpoolõ!
+talotüü es olõq tälle tundmaldaq
+talo tarvit terve perre tüükässi
+talo vorst
+täl jopaht ulli muudu
+talvõl käü Haanin pallo suusatajit
+talvõs tetti eläjile haina
+talvõkuu edimäidsil päivil panti oluq käümä
+Talvõl Eestin häti olõ-i.
+Talvõl eläse' nahkhiire' suvõl kor ́atust rasvast.
+talvõl eläseq liivikõsõq süvän maa seen
+talvõl jääs mõtseläjide söögilaud kasinambas
+talvõl käüti viltegaq
+talv niguq es tahtnugiq otsa saiaq
+Talvõl om vallalõ 5 km pikkunõ suusamatka rada.
+talvõl om tan pallo vargust olnuq
+talvõl päiv õnnõ pilulõs üle mäe
+Talvõl külmäga kanti lambanahast kaskit ja eläjänahast talvõmütse.
+talvõl sõidõti iks riigaq
+talvõ sõidõti Riiga
+Talvõaigu taht inemine inämb tarõn olla.
+talvõ tuisas siin läbipäsemäldäq uarmit kokko
+talvõkummiq
+talvõsaabas
+talvõst sai kevväi keväjäst suvi
+talvikõnõ loetas tsiidsitäjide perrehe
+meri om talvõl külm ni kõllõ
+talvinõ õdak tulõ kipõstõ kätte
+talvõpäiv oll külm ni selge
+talvitsõl puhkusõl olliq umaq hääq küleq
+Talvõunõ aigo om nahkhiire veri külm ja ainõvaihtus aiglanõ. Egä herätämine tähendäs ülearvost energiäkullo.
+Talvitamisõ aigo käänüs mutuka ainõvaihtus kokkohoitmisõ pääle.
+talv külmätäs kõik suuq kinniq
+Talv tulõ väärdmäldä, aga ma või julgõ olla, et ku vaia, jovva ma veeränd tunniga kimmähe paika.
+tä panti tüürühmä juhis
+tä makassiq kasvai pistü jala pääl
+timä luuq-kundiq pantiq kodomaa mulda
+külh tä masnuq a täl olõ-iq nii pallond rahha
+timä massassiq külh a täl olõ-iq nii pallond naudi
+timä massassiq külh a täl olõ-iq nii pallond naudi
+Tä mänge Chopini, Mozarti, Brahmsi ja tõisi viiemeistride imeilosit pallo.
+tä pand järest inämb rahha mängo
+Tä matt tuu käkmiskotussihe 20-30 cm süvvä maa alaq, perän löüd tä tuu üles teno umalõ väega hääle hõngutundmisõlõ.
+tä matsut süümise aigo väegaq halvastõ
+tammõossõst vaniguq
+tamm kaits uputust
+Tammsaarõ teossidõ täüskogo
+Tä tundu seksikäs, tuud kül, ni üleskütvä.
+tä mõtlõs suurõlt
+Tamula türk
+tä murd luu
+tä muguq kärotas uma võrrigaq
+tä võtt hindäle tõõsõ nime
+tä läts rahva iin häüligädses
+Täämbä alostas suur folgipido Moosten
+tä näütäs külh hää vällä a om tuust huulmaldaq andsak kaiaq
+tä näütäs noq pallo hürskemb vällä
+täämbä es tahaq meil jutt klappiq
+tä näkk sõan pallo kuulmist
+Tä näüdäs vällä nigu inemine, kedä ei tohissi inne vannin mõskmist sängü laskõ.
+tä nahk om viil sille ja trammin
+Tä paistu kurnat.
+tä näüdäs umma kangust
+täämbä käve tan tuusama miis kiä eeläqkiq
+Tänak tekk' alostust autoralli maailmameistrivõistluisi sar'an 2009. aastaga Portugali rallil.
+täämbä hikõrdat hummõn ikõt
+täämbä ma jovva ildampa kodo
+täämbä mina maka tsiapaha pääl
+tennämäldäq hoolõalonõ
+TENNÄMI ÜTENLÜÜMISE IIST!
+a ku täämbä mõtsan kõndse mõistse õkva
+täämbä nädäli peräst
+täämbäne etteastminõ
+täämbäne ilm tege tosotsõs
+Täämbäne kiri om tuus, et võimaligult pallo inemiisi saassi taa päävä hindäle verevä pleiätsiga pääväraamatuhe kirota.:)
+täämbäne liinaminek oll ainuisi tarviline
+Täämbä om õks armõdu illos õdak!
+täämbäne tulo
+täämbäne ülesannõq om rassõmb ku eeläne
+aiteh lõhkõ hoiatamisõ iist
+aiteh kullõmast!
+ma tennä kittüse iist!
+ma tennä väega!
+täämbäõdagunõ
+timä näkko tull kuri indsüs
+täämbä oll ekäpiten rassõ päiv
+täämbä om jälle ilm
+täämbä om päivlik ilm
+Täna on rahvusvaheline emakeelepäev. Fenno-Ugria Asutus 21. veebruar 2008 Rahvusvaheline emakeelepäev: soome-ugri keeled on ohus. Fenno-Ugria Asutus 21. veebruar 2009
+täämbä om saonõ ilm
+täämbä om kistumaldaq hää ilm
+täämbä om vaia palkõ kantiq
+täämbä pilveq laagõskõllõsõq
+täämbä üüse magasi kõrraperäst
+vahtsõ ao inemiseq
+Seoilma kirändüsele um umanõ paljodõ olõmanolõvite tekste pruukmine ja rehksämine varatsõmbalõ kultuurilõ.
+täämbädses pääväs om küläst liin saanuq
+Täämbäne seto külä. Küläelo.
+Täämbädsel pääväl eläs suur osa setosit Tarton ja Talliinan.
+Parhilla tetäs inämüisi eurütmiät Õuruupa klassikalidsõ muusiga vai tekste (luulõ, proosa) perrä.
+seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit riisto olõman
+Tääämbätsel pääväl kõnõlõs murrakut egäpäivi viil mõnikümmend vanõmbat inemist.[1]
+seo ilma aigo tetäs taad tüüd puutrigaq
+Täämbädsel pääväl viikingiid olõ-i, kas Orm sullõ tuud es kõnõlõ?
+seo ilma mõõdu perrä ommaq tä raamaduq armõduq
+Pianiino
+Tääämbädse päävä tõva kiräkiil Vinnemaal pruuk tävvendüisiga kirillitsat. Innembide om tarvitõt tõva keelen kirotamisõs mongoli kirjä. 1930. aastil lõi buda munk Monguš Lopsang-Tšinmit (ehk Lubsan Žigmed) ka ladina kiräviie, minkan trüküdiq mõnõq raamaduq ja aoleheq, niisam aabitsit ja opiraamatit täüskasunuilõ[2]. 1943. aastaga vaihtõdi taa kiräviis parhilladsõ kirillidsa vasta. Viimätsel aol om tett ettepanõkit ladina tähistü vahtsõst pruukma nakkamisõs. Tuud sekä siski Vinnemaal vasta võet säädüs, mink perrä Vinnemaa vabriike riigikeeleq piät olõma kirotõduq kirillitsan.
+Tääämbädse päävä tõva kiräkiil Vinnemaal pruuk tävvendüisiga kirillitsat.
+Parhilladsõ Setomaa piiri ́.
+täämbä panni leeväkohetusõ ärq hapnõma sõs saa hummõn ärq kütsäq
+Täämbä päälelõunal oll' Põlvan Uma Pido loengupäiv, kohe tull rahvast nii Vana Võromaa Põlva ku Võro maakunna jao päält.
+täämbä oll koolist viis last puudus
+täämbä saa lõunas suppi
+täämbädse päävä noorõq
+Täämbädses omma' mul kimmä'
+Täämbätses om võro kiil jõudnu kuulehe, popmuusikahe, tiatrile ja aokirändüste.
+Parhilladsõ Võromaa osas omma ka kats jupikõist Setomaast.
+täämbädsidä toimõnduisi kukaku-iq hummõnidsõs!
+täämbä tulõ muutliganõ ilm
+uulidsa viirde pandasõq jalajaq kasuma
+huulidsamulguq pandasõq täüs
+huulitsit valgustõdi gaasilampõgaq
+uulidsa pääl peeti suurt maskipito
+tühäq huulidsaq
+huulidsa vastanpuul
+inemiisi oll huulidsa pääl niguq tsibisi
+huulits juusk raudtiigaq rööbilde
+huulits nimitedi ümbre
+Timahavva 3. radokuul sai Adsoni sünnüst 125 aastakka, teos saa XV timänimeline ilolugõmisvõistlus.
+timahavva naati põllutöiegaq varra pääle
+timahavva kardohkas ikeldü
+timahava keväjä
+seo aastak
+timahavva om hõel rügä taast nappõ ei saaq
+timahavva om meil ubinauputus
+timahavva ommaq kiholasõq kihtidseq
+teräväq rüäq ommaq timahavva pallo terri sisen
+timahavva om leeväline aastaig rüki pallo
+Sjoolõ pidolõ om hinnäst kirjä pandnu 3600 lauljat - miä om rohkõmb ku kunagi varõmb. Tulijit om ka kavvõst välästpuult Vanna Võromaad, esiki Lätist ja Soomõst.
+Timahadsõ suvõülikooli päämidses kõrraldajas om MTÜ Räpina Ühistegevuskoda, üten avitasõ Leo Kütt ja Räpinä Loomemaja, Räpinä vallavalitsus, Räpinä muuseum, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.
+Timahavadsõ Uma Pido koorijuhi' juhatasõ' kuurõ suurõ dolokivi pääl saistõn, miä om tuud Marinova kivikarjäärist.
+timahavva tull kesv sääne kehväne
+timahavva saa vili innembä V varramb valmis
+paarinoppaminõ
+suurmapudõr
+Tä kutsõ tuud umas unistuisi tüüs, a no olõ-õs täl inämb kässi.
+rüük nii et külä heläs
+tänni nakkama
+tsäägatõlõsõq hummogust õdaguniq
+tangikaitsõkraav
+küteq midä pendsujaamun müvväs
+tä nõud verd vere vasta
+Tä nõudsõ muidoki seletüst.
+tä jäi nõudmiisigaq nõuhtõ
+tandsvaq nii et põrmand värises
+tands om henge vällänäütämine
+tandso vaihõlõ tetäs tsõõri
+tandsoütisüs
+tandsopaarilinõ
+tandso lüümä
+tenolinõ naarahus
+Teno näile om kõigil, kedä elo kavvõmbalõ viinü om, kotus, kohe tagasi tulla' ja juurõ', mink läbi köüdüst maaga tunda'.
+Tano pidi päähä pandma nii, et hiuussõ jäivä timä ala tävveniste.
+teno sinolõ sai tüü tettüs
+Teno tävvendäväle toetusõlõ saa konvõrendsi osalinõ tuu iist katõs üüs üümaja konvõrendsipaigan ja süümise neläpäävä õdagusöögist puulpäävä lõunani.
+Teno näile saa 500 raamatut jaka avaligus pruukmisõs, nii võro ku seto kultuuriruumin.
+hää teedüs kirotusõ jaos
+mütt rusigugaq vasta lauda
+pess vasaragaq naklo saina
+plaan vasta ust
+tä olõssiq häbü peräst silmäq pääst kaknuq
+tä videli terve suvõ otsa mere veeren
+timäst ollõv sääl määnegiq suur nõna saanuq
+Tä oll Afganistani sõa veteraan ja tuu oll kimmähe jätnü tälle uma märgi.
+tä oll herevilläq
+Tä oll süändünü ja rahudu, iks viil hirmu täüs.
+tä oll kõgõst hingest kommunist
+tä es jätäq sukugiq perrä
+tedä kullõldi kohtu-uurja man üle
+tä oll kuninga kullusõn kullõl kuningat
+tedä peeti marupinis
+Tä oll lühkene ja hürske, aga näüdäs mehene vällä.
+tä olï hilläkeiste ärq lännüq
+tä oll meid otsaniq ärq vaivanuq
+tä oll mi klassi priimusk
+tä oll mi külän häste teedäq naisimiis
+taad inemist oll meil hirmsahe vaia
+tä käve tihtsäle miiq poolõ
+tä oll muqkaq üten
+Timä oll mu jaos kõik tallõn imelikun ja segätsen maailman.
+tä oll mu pääle ärq pahanuq
+tä oll mu pääle ärq pahanuq
+Mullõ tä oll sõbõr, a tõisi umasvõtminõ käve täl väega rasõhõhe.
+Tä oll minost nii kats aastakka noorõmb ja umavaihõl mi läbi es käü.
+tä tii-s must vällä
+tä oll mitmõkõrdnõ olümpiävõitja
+tä oll mõisaprovvi man pasja
+tä oll mu jaki puhtamas ärq krundsutanuq
+tä oll herksä meelegaq näio
+tä oll niguq ümbre tett
+tä oll näost peris ärq jäänüq
+tä oll nii uhkust täüs et võta-s kinkagiq nõvvu kuuldaq
+tä oll noorõn iän essünüq
+tä oll ummi mõttidõgaq tast kavvõdal
+tä oll umast plaanist hõisun
+oll hindäsugudsõ kangõ taplõjagaq kokko trehvänüq
+tä oll umast velest egän asan tõistmuudu
+tä oll opmisõ man väega hoolõdu
+tä oll perreasjogaq kinniq
+tä oll ku sõkõlanõ
+tä oll tuud asja joba pikält märknüq
+tä oll tuu asa hindäle ärq nimitsenüq
+Tä oll sääne paras pasatski, kel ütteviisi tull ette pahanduisi ja kiä käänd kõigilõ kõgõsugumast jamma kokko.
+tä oll sõs viil väikokõnõ latsõkõnõ
+Tä oll sõs nigu täütsä marun õkva, tuisas stuudiot pite ringi nigu tuulispää ja mugu hüpäs, hüpäs! Õhun tundsõ tä hindä ollõv vaba nigu tsirk ja timä rõõmu võta-as sukugi veidembäs ka tuu, et egä hüppämine alasi kõrd otsa sai - inämbüsi viil kõva prändsähtüsega.
+tä oll ärq tsusat
+tä oll täämbä kuigiq esiqmuudu
+Tä om õkva nigu mii.
+tä oll kõgõ mõtsa piirdu pandnuq
+tä oll tummis jäänüq
+tä oll türkläisi laagrihe viid
+tä oll ütesttüküst krantsuisi täüs
+tä oll kistumaldaq õnnõlinõ
+tä oll väega virgõ unõgaq ja kelbä söögigaq
+väega halv inemine oll täl es olõq hüvihüse põrmu
+täl oll miil hallõ
+tä oll väega vaenõ sõbraq panniq korjusõ kokko
+tä oll valmis mi kauba man vahetallitajas olõma
+Tä oll innembä kah ulluisi tennü, a seokõrd olõ-õs tä inämb timä esi.
+tä oll kivi pääl möldres
+tä oll süänd täüs
+Tä oll viid haigõmajja.
+tä oll õkva niguq Volli esiq
+Tä om abielon Kersna Vahuriga, näil om poig.
+tä om avitaja inemine
+tä lätt kergele palama
+tä om äkiline a tasahus ruttu
+tä kõgõ haikõlõs ja saa-iq ärq otsustaq
+Tä om kõgõ olõman noidõ inemiisi jaos, tedä või egäl aol kätte saia, tä tund rõõmu üten näidega egä edenemise pääle.
+tä om kõik aig tujost ärq ja olõ-iq minkagiq rahu
+tä om päälenakkaja inemine
+täl om hunn pään
+tälle om pallo ant tä om vallalidsõ päägaq
+tä om ülikoolin bioloogia oppaja
+tä om elävä mõtlõmisõgaq
+tä om petüs miis
+tä om vaest kohe ärq lännüq
+tä om elon tunnistus
+tä om eloaig põllumiis olnuq
+elo om tedä petnüq
+tä om eräkunna iistmõtlõja
+tä om edimädse suurusjärgo täht
+tä om rohkõ miis häbendä-iq midägiq kui arvas nii ütles
+tä om väega armõtun saison
+tä sõit halli
+tä om hää nalasoonõgaq
+tä om hää seldsiline
+tä om hääst perrest peri
+tä om rahvamiis olõ-iq mõni krõbusk
+tä mõist häste läbi saiaq
+tä om helde andma
+tä om hummõn muq iist
+tä om iks timä säädüsline naanõ
+tä om iks kõgõ ette miis
+tä om õks ulli lõõhkõ
+tä iks om töövikjäs inemine tuud ei võiq üldäq et tä laisk om
+paistus et tä om väsünüq
+tä om hindäst peris hää inemine
+täl aja süä üle
+tä om joba mitukõrd maaha sadanuq
+tä või joba hindä iist kostaq
+tä om jo peris ull
+tä om jo nivõrra uhkõ et tälle ei saaq midägiq üldäq
+tä om paksõmbas lännüq
+tä om kadõ taha-aiq mullõ rahha andaq
+tä om petjä inemine - suu iin kõnõlõs ütte sälä takan tõist
+Taa om kõgõ vähämb.
+timä om ka miiq nuka miis
+tä om ka häti nännüq
+Tä om kah paadieihtäjä miis, eks tä sõs mullõ teedäq andsõgi.
+tä om hirmsa vainlanõ
+tä om kuri ja halõstamaldaq massa-iq uutaq et tä ärq tasahus
+tä om karsk nuurmiis võta-iq tsilkagiq viina
+tä om hiitüjä inemine
+tä om veitü jutugaq
+tä om kasuja lats
+tä om kättpiten ussõ vaihõl kinniq
+tä om kasvolt närb
+tä om suur spordisõbõr
+tä tunnõ-iq kirja
+Tä om kirotanu ka laulõ ja laulutekste, naist sai üle kõgõ Eesti tuntus andsambli Ummamuudu esitüsen "Kynõtraat".
+tä om sääne nähkärine ja kõgõ hindäkasu pääl välän
+tä om klassi kõõ terätsemb poiss
+tä om koton
+täl olõ-iq koto
+tä om tsipa kinä
+Tä om õkva trehvänü kedägi, kel om esieräle rassõ, ja tä pruum löüdä midägi, miä veidükenegi tuu perre elo kergembäs teesi.
+tä om kimmäs inemine timmä või uskuq
+tä om edimäne
+tä om kõgõ ilma nukaq läbi käünüq
+tä om kõik vaivaq üle elänüq
+tä saa-iq kõnõldaq
+tä om nimekiräline tüütäjä
+tä tiid umma tüüd
+tä om korgõn koolin käünüq
+tä om kõrralinõ tütrik olõ-iq mõni sääne
+tä om sadamisõst viil hoimussin
+tä om latsõhoitmisõ võtnuq umas süämeasas
+tä om latsõ väega ärq tillitänüq nõstiskõlõs pääle
+tä om tasalik inemine
+tä om leinon selle kand musta rätti
+tä om vidäjäst kats sekondit taadõ jäänüq
+tä liigus pallo ümbretsõõri
+tä om sääne lõpõ miis
+täst olõ-iq vahtsõ luujat
+Tä om lõpõtanuq Valga 1.
+tä om tuust kistumaldaq pallo kõnõlnuq
+tä om ilmainemine kiä om Eestist peri
+tä om majja kõvva rahha sisse pandnuq
+tä om mi koolin opnuq
+tä om mi vihalanõ
+tä om meil häste vihas tüühü
+Tä om meil küländ harv, a õdagu puul Õuruupan om tä viil harvõmb.
+tä om meist kimmähe kõõ vanõmb
+tä om minogaq üteharalinõ
+tä om mullõ kadõ
+tä väega hoit minno
+tä om parõmban saison ku maq
+tä ei lepüq muqkaq
+tä om vaimo poolõst õkva niguq maq
+Tä om mitmõkõrdnõ Eesti meistre autorallin.
+taa inemine mõist mitund asja
+tiä um mõista
+täl olõ-iq häpü ei avvu
+tä om muido kinä inemine a väega ropak
+tä om mul kooliaolinõ sõbõr
+miiq käve timägaq üten klassin
+Tä om mu hää sõbõr, ku esiq ei tiiäq, sõs lask mõnõl tiidjämbäl hinnada.
+ma ei kannahtaq tä iholõhna kah
+tä om mullõ kasvand olõ-iq uma esä
+tä om mullõ ristis kaalan
+tä miildüs mullõ
+Ka ma taha väega olla nigu timä.
+tä om mul puulveljä
+tä om murrõst segi
+täl om niguq miil pääst ärq
+tä om niguq vana haksikõnõ rõivaq sälän katski niguq nardsoq
+tä om nälän ja alastusõn
+tä om hõela loomugaq
+tä om kehvä süämegaq kannahta-iq verd
+tä om näist kõgõ suurõmb tolosk
+tä om nii äkiline inemine niguq kadajahago lätt palama
+tä om nii västli egaq tä ei jätäq - timä tahtminõ piät saama
+tä om nii mõtõssin et ei kuulõq ei näeq
+tä om nii tõsõs lännüq et hädägaq tunnõt ärq
+tä om nii uhkust täüs
+tä om tatinõ
+tä om nõia küüdsi sadanuq
+tä om noq ku meelest ärq
+Tä om noq koolnu.
+Tä om ütelnü: "Luule peap minu meelest ikka lõbuss olema, sest elu on niigi väga tõsine.
+tä om õdagist koton
+tä om üleherk häitsmehiivalõ
+tä om korgõst suust
+tä om olõst häste laga
+Kaljulaid om olnuq ärijuht ni Eesti ja Õuruupa Liido ammõtnik. Aastil 2004-2016 oll' tä Õuruupa Kontrollikua liigõq.
+tä om uma asa himogaq tegijä
+tä om uma ala kõgõ parõmb
+tä om uma ämmägaq peris hädän
+tä om uma ala meistre
+tä om tüütänüq välisministeeriümin
+tä om loomu poolõst hää inemine
+tä om uma võidu pääle kimmäs
+tä om üüse tüül ja päivä maka
+tä om tasaligu helügaq
+tä om hellä tervüsegaq
+tä om mõistnuq hinnäst elo perrä säädiq
+tä om hää ronija
+tä om palgast kogoni ilma jäet
+tä om pallo ilma piten roitnuq
+tä om pallo reisnüq
+Tä om parralt valgõ ja parralt hämmär, tä tege kaari tasaligult ja õrnalt, tä om eht feng shui.
+Tä om kõikaig valvõl ja roni välehehe puutüvvi piten vai hüpäten ossa päält ossa pääle.
+täl om pidämäldäq jutuhuug pääl
+tä om pikäst sõidust ärq väsünüq ja tülpünüq
+tä om pikk miis
+tä om sääne pirts
+tä om vähä hellädse loomugaq
+tä om ladvagaq mõtsa poolõ
+tä om tsipa väsünüq
+tä om kimmä arvamisõgaq miis
+tõist säänest poksin ei olõq
+tä om poliitikan tunnõt tekij
+tä om põllutöiegaq meist maan
+tä om puul iistläne puul suumlanõ
+tää om puultartlast kõnõlõs segämäst kiilt
+tä om välläopnuq pottsepp
+tä om vällä andnuq mitu artiklit
+Hao Paul om seto leelo ja laembalt vana rahvalaulu hää tundja, laulja ja tutvustaja ni leelokuurõ Hellero ni Liinatśuraq liigõq.
+herneq ommaq täl jo olnuq
+tä om säädüse perrä abielon
+tä virotas naisi takan
+tä võtt taad muusikat väega hinge
+taa miis võtt täl meele pääst
+tä om tuu näütüse helevälläq
+tä om seo tüügaq viil harinõmaldaq
+tä hiil tuud tütrikku
+tä om seo ettevõtmisõ vidonik
+tä om sääne nähkärine ja kõgõ hindäkasu pääl välän
+tä om sääne lepjä inemine
+tä om sääne prosta ja ull miis
+tä om sääne tasalik inemine
+täl om seo nädäli väega pallo tüüd tetäq
+tä om siin aotlinõ elänik
+tä om sõbõr pini
+tä om ärq tülvähünüq ei kõnõlõgiq eiq muqkaq
+tä om süäkanõ miis naas külgetulõjalõ vasta
+tä om sügüsest pääle ilma tüüldäq
+tä om armõdu hää kokk
+tä om suur raamadusõbõr
+tä om suvõgaq pruunis palanuq
+tä om silmikäs vanamiis külh timä silmäq ärq nägeväq miä om timä meele perrä
+tä om hoobis hoolõldaq inemine
+tä om hoobis hõel inemine
+tä om õigõ miis olõ-iq määne pussak
+tä om keskelt paksõmbas lännüq
+tä om täämbä väega laululinõ
+tä om hariligult rahulinõ miis
+tä om teküs naanõ kiä joud kõkkõ
+tä om tehniga asatundja
+tä ei taipaq tehnikast midägiq
+tä om tõisi tõmmadaq pupp
+tä om tõisilõ hädäs kaalan
+tä om tõisi siän niguq valgõ varõs
+tä om tõistsugumanõ
+tä om tõistsugunõ miis
+tä om tõistsugumanõ ku tõõsõq
+tä om piinü helügaq miis
+tä om teküs inemine
+tä ütles tõisilõ halvastõ
+tä om terve elo sääne täütvärki olnuq
+tä om tõtõst suur inemine
+tä om hindä tüü sisse matnuq
+tä om tüühü süvvünüq
+tä om piinüs ärq lännüq
+tä om hulga tublitsõmbas lännüq
+tä om noorõst iäst huuïmaldaq tunnõt tiidläne
+tä om ütsildäne inemine
+tä om üts uma ala tunnõtumb asatundja
+timä om üts sõnaraamadu tegijit
+tä om üts vihas inemine
+tä om pallo julgõ
+tä om pallo heigonõ
+tä omgiq sääne väiku jutugaq
+tä om usost valla ütelnüq
+tä om väega äkiline miis
+tä om väega päälenakkaja inemine
+tä om häste päälenakkaja inemine
+tä om süüjä väegaq
+tä om väega hüä V kukunõ lats
+tä om väega sala inemine
+tä om väega västli tüühü
+tä om väega ahta meelegaq inemine
+tä om väega mooska miis
+tä om väega muq muudu
+tä om väega piinü sell
+tä om väegaq pelgäjä
+tä om väega hell alasi ommaq silmäq vett täüs ku midä ütlet
+tä mõist väega häste lauldaq
+tä om vähämbält ausa
+tä on tasaligu helügaq
+tä om näo poolõst peris illos
+tä om valusit päivi nännüq
+tä om vana ni ei sutaq inämb tüüd tetäq
+tä om vanas ja viletsäs jäänüq
+tä om hoolõinemine
+tä om viil tütrik
+tä om päähä võtnuq et korõmba koolitusõ iist tulõ massaq
+täl om velist kõgõ inämb tahtmist
+tä om vindläne
+tä om viimätsel aol tõistsugumadsõs lännüq
+tä om vindsõ miis ei annaq kergehe alla
+tä vast om tohtrõ
+tä um vast tõõmeeli ullis lännüq
+Tä om või-ollaq tarõn vai maja takan.
+tä om sängü pääl pikäle
+tä om ausa meesterahvas ei juuq viina ei tiiq suitsu
+tä om keskest veidükese jämmembäs lännüq
+taal tütrigul om kujjo
+Tä uut minno kodoussõ man, tull hõikamisõ pääle, tull hõlma.
+Tä uut minno ussõ man ja nigu kuuld mu tulõkit, läts väega ilolõ ni mugu karõl üles ja alla.
+tä oppas korgõnkoolin vinne kiilt
+tä mõist ilma ette kuulutaq
+tä mõistsõ ummi naljogaq pidotujjo ülevän hoitaq
+tä mõist umilõ sõnolõ õigõ mõno andaq
+Tahetas, õt koolilatsõ ́ piäsi luku ́ umast keelest, mõistasi kynõlda tõistõga umah imäkeeleh.
+Taotlust saa esitä Eesti riik, taotlusele käe ala pandjas om kultuuriministri.
+Taotlusõ kokkopandmise man avit nõvvoga UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon.
+Näide arvaten om võrokõisi ettevõtmine illos näide, kuis hääd kuuntüüd tegevä kohaligu inemise umavaihel ja üten om haarõt ülikooli, uurmiseasotusõ, avitase nii umavalitsuse ku riik.
+Taotlusõ läbikaemine ja hindamine võtt aigu puultõisku aastat, lõppotsusse tege vaimlidsõ kultuuriperändüse kaitsmise komitee 2014. aastaga lõpun.
+Taotluspapride häädüse ja teelemineki üle otsustas kultuuriministri.
+Taotlus tahetas valmis saija 2013. aasta keväjes.
+rahaküsümiisi tähtaig om nädäli peräst
+tä otsõ umalõ teolõ seletüst
+Tä ai jala paljas, nigu panõssi vasta nägemäldä vägistäjäle.
+timä palk om uskmaldaq suur
+tä rõuhk väega vällänägemise pääle
+tä kirot uma hüä kasulatsõlõ
+tä arvas et tä om essümäldäq
+tä piät figuuri hoitma
+tä piät mullõ noq kahoq kinniq masma
+tä piät
+tä piät kaho hääs tegemä
+sainapaprõ ülemädse veere pääle panti portõ
+sainapapõr om kotussidõ ärq kakõnuq
+tapõt om lapildõ mahaq kist
+tä pesti hirmsahe ärq
+tä pesseti sandis
+tapõtuisi inemiisi olõ õs
+täl ollõv lahenguhe minek
+tapitama hambahe pandma
+tä om vaivussin
+täpiline käolehm
+tä lei mu uma ilogaq pümmes
+tä panti kinniq
+tä pidä plaani pikemb matk ette võttaq
+piinü massin
+täpsäq sõnaq
+tä põdõ jo inämbät kümmend aastakka
+tä olõ-õi elo seen tsilkagiq viina suuhtõ võtnuq
+ei olõq tä midägiq nii rummal niguq vällä näütäs
+tä olõ-iq joba nädälipääväq midägiq söönüq
+tä olõ-iq joht hää tüümiis
+tä olõ-iq muq masti
+tä olõ-iq viil tuud õigõt löüdnüq
+tä porisõs egä asa pääle
+täpitämä
+lei kõik kärbläseq maaha
+segädse päägaq hukas uma seldsilise ärq
+tapp om tihtsä
+täpselt ei tiiäq agaq sinnäqpoolõ arva
+täpsähe kell säidse
+kimmähe paika pant tüü
+õkva nii!
+Vahtsõmba' uudissõ' lauluvara ja registriirmise kotsilõ tulõva' rehekuun.
+Täpsämb teedüs:
+Täpsämbähe pelgüste, et vahtsõ ao finants-süstem om püsümäldä' pürämiidimäng.
+Täpsemb pääväkava tulõ nädäli peräst.
+täpsä tüü
+tä nulgan umaette pomõ
+tä pühitsedi nunnas
+täl tull naljo niguq käüssest
+tä tsurmiti sabast vällä
+Ta püstit' toukmisen maailmarekordi ja viis olümpiä- ni kolm Eesti rekordit.
+tappsaivas
+tä tege tävve jovvugaq a tüüd jakkus viil mitmas pääväs
+Tä puttõ mu rõivihe kapin, arvas näide matõrjaali kallis, tä liigut mu vundsivurri, hambapürsti ja kammi vannitarõn, nuhut habõnavett ja ütel tuu kottalõ uma arvamisõ.
+tä väega pudinahe kõnõlõs
+Tä kõnõl ́, et Vika käü katsikidõ esä man põrknit kõblitsõman.
+Tä kõnõl viiemeistrist ja näide muusikast.
+tä kõnõl sõbrolõ katõ mõttõgaq naljo
+tä kõnõl maast ja ilmast
+timä habi tüüd iiba nobõhõhe
+timä tiidmiseq panniq imehtämä
+tarbõasi
+tarbõkauba hind om kõvva nõsõnuq
+ku vaia tulõ saat api
+tarbõkunstinäütüsel sai kaiaq müüblit põrmandurõivit savianomit
+tarbõkunst ja kujotaja kunst
+ostjidõ huvi oll oigõ
+tarvitajidõ ütisüs
+pruukmismuud
+hüübkiviq
+saistunuidõ silmigaq
+majan oll ütsainukõnõ tarõ ja tsillokõnõ küük
+tä rikkõ ütesttüküst koolin kõrda
+tegüsi ärqpäsemise loodus
+heränejä kevväi
+tark olõ ei tä kunagiq olnuq a noq om peris jobus lännüq
+tark lats joud koolin häste edesi
+Tarmo, kas koton om hää olla?" küsüs Jaan uma suurõ vele käest.
+truksa sammugaq
+tarna-angõrpistä kasvopaigatüüp
+tarna kasvopaigatüüp
+tärniq pagonidõ pääl
+Tarre ehk ütte gruppi mahus kõrraga mitte inämb ku 30 last.
+kallõrdunuq süldiliim kallõrdus
+q"Tartlane - see on tõepoolest raske elukutse".
+Tarto liin kiret ku üts tulõmeri
+Tarto om ülikooliliin ja tuuperäst om sääl nuuri esieräle hulga
+Tarto puult tulõja buss
+Tarto raatus om Tarto raadi, liinavalitsusõ ja liinavolikogo aoluulinõ ammadihoonõq.
+Tarto raatus Tarto liina võrguleht Alttoa Kaur Voldik Tarto raatusõst (PDF, maht 540 kB) Tarto raatus kultuurimälehtüisi riikligun registrin Puusempi Ene "Tartu raatusõ ehitiq s'aksa meistreq" Postimiis, 16. joulukuu päiv 1998 (intervjuu Tiirmaa Udoga) Olmaru Jaan "Tarto raatus muutus advendikalendris" Tarto Postimiis, 4. märtekuu päiv 2010
+Tarto raatusõ hoonõq om Tarto vananliinan Raatusõ iin om Raatusõ plats, raatusõ takan om Ülikooli huulits, mink takan Toomõmäe nõlva pääl om Pirogovi plats, raatusõ nuka mant lätt üles mäkke Lossi huulits.
+Tarto raudtiijaam (s'aksa keelen Bahnhof Dorpat) om raudtiijaam Tartomaal Tarton.
+ku Tarton käve olli sugulaisi man
+Tarton opsõ Kauksi Ülle aokiränigus ni lei punti Hirohalliga ku ka taa võro haritlaisi seltskunnaga, kinkast sai võro liikmise tsäsü.
+Tarton lüüd raha
+Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
+Tarto Ülikooli raamadukogo kohvikun naksi kuun käümä Tarto võrokiilsõ ja -miilse inemise, näist sai ildampa Tarto Võro Vaimu Selts.
+Tarto Ülikooli sambaq
+Tarto ülikooli lõpõtanuq
+mehitsit tukkama
+vaia olõma
+võtt mitmõsugumaidsi arstiruuruuhi
+tarvitamiskõlvolinõ pruukmiskõlvolinõ
+tarvitamiskõlbmaldaq pruukmiskõlbmaldaq
+pruukmisoppus
+vaia täl õnnõ sõrmõgaq tõmmadaq ku meheq jo juuskvaq
+tä saadõti ärq Tsiberihe
+tasarehkendüs
+täl oll tiidetüün kõrdaminekit
+hindõs sai tä puuduligu
+tä sai hindäle kavvõltopmisõgaq ülikooliharidusõ kätte
+tä tull kõgõgaq üttemuudu häste toimõ
+tä sai küläpoiskõisi käest armõdulõ pessäq
+tälle panti kuld kaala
+tä rabahti ärq
+tä pahasi väega ärq taa asa pääle
+tä süä rabahti ärq
+tä sai terves
+tä sai sakõstõ räpäküse peräst nuumiq
+tä sai tsokõrdaja paprõq
+tä sai ülepää muatsõs
+tassa ja tarkuisi
+tasakaalun arvaminõ
+rahulik inemine
+tiidüsperine süümine
+hiitligu olõmisõgaq inemine
+võtaq no tassampa!
+lapju ja rihägaq tasodsi pindre ärq
+Aigopiten naksi kõik mii tegemise silmä ka külä pääl.
+Veitsüviisi võeti umas muial Eestin ollu triibuliidsi undrikite muud.
+täl oll tii pääl mitmõsugumaidsi seigelüisi
+ütsvõrranõ mäng lõppi viigigaq
+ütejovvulinõ võigõlus
+tä säeti uurjagaq ütsüte vasta
+timä segendelles ümbre tüü ütte võtt tõist pand tüü vidähü eiq
+tä om tagasi sääl kost alost
+timä sais olõ-iq pallo halvõmbas lännüq
+tä tähet minno püssäst
+timä silmäq lätsiq jahmahusõst suurõs
+täl oll silmin esiqmuudu helgeq
+Tä tull sisse ilma koputamalda.
+rehkendüsmassin rehkendäjä
+patareil om tuli tinnõs jäänüq
+patarei valgõn näi hiirt
+patareilamp
+karman oll kahtlasõlt punnin
+olalt võtva paguni
+poiskõsõl oll karmanin egäsugust asku
+karmanihe unõhtunuq võtmõq
+Tä sõit kodo ja ma saisi tä kõrval ja tä toet uma pää vasta mu kõttu.
+tä sukas iks tütrele rahha
+tä pahasi halvastõ ärq ku tedä tähele es pandaq
+tä sõnaq uppuq ikku
+tä jutt läts mullõ süämehe
+Tä sonõ midägi läbi suu, minkast es anna arvo saia.
+tä süüt tsiko
+kand kohvrit
+vidä latsi õgalõ poolõ üten
+nüüräs vett tarõ mano
+nõstamiq asaq auto pääle ärq
+kroositäüs
+timä süä om ärq kalõhunuq
+massaq saa nii sularahagaq kuq ülekandmisõgaq
+tä süüt sälgä
+Tä käü seeniaoni läbi nii vinläisi ku eestläisiga ja timä tõõnõpuul Kirke om eestläne.
+tä kai taa asa pääle oigõlõ
+massulinõ korgõkoolitus
+tä sattõ jala päält maaha
+Tä kuuli inämb ku 15 aastakka tagasi, a mu igätsüs timä perrä om elon.
+Tä lits kässi kõtu pääle, miä halut.
+mass edimädse osamassu ärq
+massi paadimehele ülevidämise iist
+massõ tälle määrädü trahviraha ärq
+tä lei meile vungi sisse
+mass võla jupildõ ärq
+massuldaq leht prii süük koolitus
+prii ravitsus
+Mõtõld om ka üümaja pääle - massulda saa maada vanah Räpinä muusigakoolih (Jõe 4), tuu jaos võtkõ uma külealonõ ja magahuskott üten.
+prii sissepäsemine
+tä oll suurõlinõ et külh tä mehest jako saa
+tullos ammõt
+rahalinõ ots
+tä taht a tä ei saaq
+tä taht liina minnäq a mul joht tahtu-iq minnäq
+tä taht eräkullõ ollaq
+tä taht kiilt mano oppiq
+Tä tahtsõ olla autojuht, a tuu jaos, et peret üllen pitä, pidi tä tüüle ohvris tuuma mii jaos mõtõldu ao.
+tä taht tuud ullimuudu
+tä tekk õnnõ tuud midä pidi
+Tä tennäs minno viil mitu kõrda ja ma kuulsõ tedä ütlemän: "Taast tulõ aolehte kirota!"
+tä saistu soolasambas
+tatari kiil
+tä tiid alasi kuis tulõ tetäq ja kuis eiq
+täl opminõ edenes
+tä tege taad asja tõisildõ
+tä tegi midä sai
+tä tekk tuud karjääri peräst
+tä kogõmaldaq tekk
+tä tekk tuud nimme
+tä nimme tekk tuud
+tä tekk tuud rohkõmb käsü pääle ku umast tahtmisõst
+tä tekk tuud nimme
+tä tekk tuud õnnõ halõstusõ peräst
+Tä tekk õkva nii nigu mii.
+tä tekk tüü üte jutigaq ärq
+tä tekk umma tegemist ettekaemaldaq
+tä tetti päävä päält vallalõ
+tatinõ nõnaalonõ
+"Tatipuu om kasuma nakanu," sai Mia kõrraga arvo ja väega õnnõlik.
+tä tõi liinast kurva sõnomi
+tä tekk õigust
+tä tõmmas rongi hädätormassõ pääle
+Tä tuudi mullõ sõs, ku tä oll armõdu väiku - nii tsillokõnõ, et ma olõ-õs kimmäs, kas tä hummoguni vasta pidä, igävene räpäl oll tõõnõ.
+tä tüütäs iks viil liinan
+tä om traktori pääl
+Tä nõst mu jalgrattalõ raami külge pantu latsõtooli pääle istma ja mi naksi sõitma.
+Tä saistas piätüsepingi päält üles ja nakkas aigopite bussi ussõ poolõ sammõ pandma.
+tä trambas ussõ iin saapidõ päält lumõ maaha
+tatrigupudõr
+tä tulõ viil hummõñ
+tä tulõ sinno saatma
+tä tulõ vast riide
+tä tull mõnõ aasta peräst välläsaadõtuist tagasi
+timä ussõst noqsama tull
+tä tull siiäq väega kavvõndast
+tä esiq taht tullaq
+timmä tõmmas kunsti poolõ
+tä näütäs noorõmb ku tä om
+tä paistu joba edeotsast väega uma
+täl om hallõ
+tä tund prantsusõ kirändüst põhaniq
+täl om tõõsõ õnnõtusõst hää miil
+täl tütär om koolin kokk
+tä ütel hindä ärimehes
+tä tull miiq firmahe
+tä ütles tõnõkõrd uutmaldaq iks väega täppi
+pidä õgasugust aoviidüst halvas
+Takanpuul tossas tüüstüsliinajao katlamaja akõn.
+tagapõha uurminõ
+Tä usus, et egä inemine om uma õnnõ sepp ja arvas, et inemiisi tulõ hinnada näide tegemiisi ja väütämise perrä.
+Tä ütel, et om mu pääle pahanu, et ma niimuudu timä sõbrast kõnõlõ, et tä sõbõr om hää semu ja mille ma ei olõs võinu ka timäga veidü nalja tetä.
+tä igrat luidsagaq mulgu saina sisse
+tä tetti oppajast vallalõ
+tä lasti vangist vallalõ
+täl kõik iho rappu
+pruugiq ja mooduq
+tä pill väega rahha
+lihtsä inemine
+harilik kodanik
+tä püürd uma viha miiq vasta
+tä vari minno
+tä võlss muq pääle
+Hariligult eläs kährik oosõn. Tä või tuu esiq kaibaq, a või üle võttaq ka kähri vai rebäse tühä oosõ. Võib elläq ka kivimäki lahkin, puiõ juuri all jm.[2]
+Hariligult oo kogõr 10-40 cm pikkunõ, mõnikõrd siski kooniq 64 cm, ja kooniq 3 kg rassõ. Kogõr om karpkala muudu, a täl olõ-õi suunukkõ man "vuntsõ", nigu om karpkalal. Kogrõ värv olõnõs väega pall'o keskkunnast ja või ollaq kuldkõllakas kooniq hallikasrohikas.
+Tavalidselt pakk säändses võimalusõ Contra, esiten mitmesugumaidsi kõrduisiga laulõ.
+Tavalidselt olõ-i kokko lepit kimmäst kavva, üles astutas kõrdamüüdä.
+Hariligult unõnäo tundmusõ olõ-i tõtõ, unõn saa-ai periselt ikkõ.
+Võro miisluulõtaja tavalidselt suuri sõnno ei pruugi, ülevite tõdõdõ kõvahelüga kuulutamine kallus neil kõlama iroonilitselt.
+hariligumb
+tä kõnõlõs nii jämehehe
+tä valmist ülikuuli minekis
+tä kutsuti luurõteenistüste joba viis aastakka tagasi
+innenägemäldäq johtuminõ
+timä viil nii väiku et imä võtt vaihõpääl üskä
+kipõtohtri vei timä haigõmajja
+tä viidi rahvalõ mõnitõllaq
+tä vei pudõliq ni purgiq ärq kokkoostu
+tä virgu umast unistamisõst
+Tä visas hindä mu sängü pääle, et viil kõrra perrä tetä, kuis timmä vägistä tahedi.
+tä panti varastamisõ iist vastust kandma
+viimäte tä inämb tulõki-iq
+tä või puudusolõva raha lainadaq
+Tä või näütüses teedä anda riigiasutuisilõ ja kõlista õkva nii pallo kõrdo, nigu tuu perre jaos vaia om, nii et näil tulõvigun vedükenegi kegemb olõsi.
+tä pand umalõ hädäle poolõ mano
+tä rappu naaru käen
+Muusiän võrdõlõs tä ummi illatsit kogomistulõmuisi Gustav Vilbaste kogot keelematõrjaaliga.
+tä pett su ärq ja perän jätt mahaq
+tä võtt moodori ütsipulgõ vallalõ
+teedüsseläteq
+tiid kodokotsõ aolukku, tund loodust, kotsit ni inemisi;
+tiid kodokotsõ kultuuriperändüst, myist tuust seto keeleh kynõlda;
+tiid pääst mynd seto muinasjuttu vai paigapäälist perimüst ni myist tyisilõgi kynõlda;
+tiid pääst mitund luulõtust
+tiid seto keele eriperrä, tarvidas tada umah kynnõh, kiräh;
+tiid seto keeleh kirodadu raamadid, lugõ aolehte "Setomaa";
+teedäq andma
+teedäq olõma
+teedäq saama
+teedüs annõti edesi e-postigaq
+sõnnom es panõq minno sukugiq imehtämä
+tull vällä et teedüs oll võlss
+teedüst saa-iq uskuq
+sõnna tuuma viimä
+tiidjä
+tiid tuud luku viimätseniq pulganiq
+tiidläne es mõistaq uurmisõ tulõmist säädüsperrä löüdäq
+tiidläse tüüq saiq peräkõrd kittäq nii niguq nä väärt olliq
+tiidmä
+nimme võlsminõ
+tiidmäldäq kaonuq
+Tiiät, miis, miä ma sukka tegemä nakka, ku sa minno petmä nakkat? Ma lüü su siiä saina külge kinni.
+Aga tiidmine, et mi olõ lahutamalda' osas imäkesest maast, lask tuu valla.
+muistidsõ ao kotsilõ tulõ tiidmist mano
+Paras kunts oll näide tegemine, et nä ka kuun saisnu ja kütmist kannatanu.
+opma
+Tiiät, Ruudi, ma olõ vast vanamoodulinõ inemine.
+Ma tiidse tuud pudõlit kül, kon tsakilidsõ joonõga siug läbipaistva leeme sisen upuskõli.
+Tiiät, täl või tävveste õigus ollaq.
+tiidüs küünüs egä aastagaq kavvõmbahe
+tiidüse ja tehniga suurõq võiduq
+tiidüsel ommaq ka praktilidsõq tulõmiq
+tiidüsen pruugitas ütist eräalasõnastut
+tiidüseline arvaminõ
+tiidüsline ilmakaeminõ
+tiidüsline kaeminõ
+tiidüsnõvvukogo
+tiidüs seo sõna õigõn mõttõn
+tiidüstüü uursõ võrokõisi hindätiidmist
+tiidjä näogaq
+Ei tiiäq, kas jäi elämä vai?
+Mi tiiä, et inemise elo alost ́ inämbäle sannan ni sagõdalõ sannan ka lõppi.
+and julgõhe teedäq et om kõgõs valmis
+mõnõn mõttõn oll näil esikiq õigus
+niguq teedäq oll tä vaihõpääl haigõ ja käü es koolin
+Teedüsse saat edesi Laanõ Triinu
+teedüsraamat ülikuuli minejile
+tiatrinõ ülesastminõ
+Tiatriateljee
+tükkü mängitäs kolmõl pääväl
+tiatri- kirändüsarvostus
+tiatrirahvas{m}tiatriinemiseq
+tiatri tuur Lõunõ-Eestin
+tiatrin oll nii ummi ku ümbrepantuisi tükke
+tiatri- spordipisiläne
+tiatrit tennäti 5000 õurogaq
+Kultuurõ kõrvuisi kaeminõ ja mõnõn nulgan viil alalõ püsünü muistidsõ eihtüse pandva sõski arvama, et hirre-eihtämine sündü iks sääl, kon pall ́o muidki inemiskonna tähtsit vällälöüdmiisi.
+Teedüst saa mano:
+timmä saa viil pikält koorutaq inne ku jalgo pääle saistas
+tedä saa-aiq peris uskuq
+timmä saa-iq uskuq
+timmä vii-iq joht ütskiq asi hindäst vällä
+täl tull hõla tõisilõ perrä juuskõq
+keväjäne õhk võtt timä meele manoq
+tedä kasvadiq päämädselt vanaqvanõmbaq
+täl pallõldi mooduperäst jäiäq
+timmä kiusas vast vanasarvik esiq
+timäle olti kuri
+Timmä veidü pikembält silmäten pandsõ tähele, et tä tugõ hindä katõ kargu pääle.
+tedä om joba peris kavva aigo kinniq peet
+Tedä om nimetet aasta arvamisliidris[1] ja ütes Eesti tähtsämbäs inemises.[2]
+timmä otsiti egält puult
+taad piät iks taldutama muido pahanõs ärq
+tedä pesseti armõtuhe
+tedä tull niikavva trõnniq ku tüüle naas
+tä oll kõik aig ülearvo väsünüq
+timmä vaivas ütsindäolõminõ
+timäle tuu hädä õkva es putuq
+tälle pandas süüs katõ auto varastamist
+tälle pandas vargust süüs
+tälle panti petmist süüs
+tedä tahetas tüü mant vällä süvväq
+timmä tiid siin pia egäüts
+Tedä tund häste är', ku neo lehekese kergehe küüdsega maaha tõmmada, sõs täl om sääne punakaspruun vars ja samblõl juuri olõ-i, nigu tii' tan näeti, täl omma neo niinimetet risoidi', minkaga tä kinni' hoit lagonu prahi kihist maa pääl.
+timmä vaihõpääl kiteti sis jälq laidõti ja nuhõldi
+tä om väega murrõn
+tä jäi õnnõst purjo
+timä tundmisõq kääväq ütsütele vasta
+äkiline hirm tulõ tälle pääle
+timmä tõmbas sõariisto poolõ
+tedrekikka hussin
+tedretähine nägo
+tedretähidse palgõgaq tütrik
+tii veeren kasvi ütsik kuus
+tiiq laidõq vallalõ
+tege paari näüdüssegaq asa selges
+tapp hinnäst tüügaq ärq
+mass edimädse jao ärq
+tege kohvi hindäle meksäs tsukru ja piimägaq
+tege kõkkõ raha peräst
+tege kõkkõ joosugaq
+tege kõkkõ nii et kundsaq lööväq tuld
+tege ulluisi
+tege ummi egäpäävätsit tegemiisi
+tege hindä tahtmist pite
+tege ummõlusmassinagaq tsikkõ-tsakkõ
+tege poomi pääl harotuisi
+kumardas rahha
+aja tä elo hukka
+tege vaa näo
+tege vaihõt seto helüsil kynõh ni kiräh, myist näid kirodada;
+tii veeren olliq suurõq puuq
+tiilagonõminõ
+teie pääle pant suul tsurk teid luudust ja autiid
+teie pääl liigus pallo massinit
+teie pääl ommaq vahiq välän
+teie pääl rännäs inemiisi külh ütsi külh pargiviisi
+tii pääle veetäs ruusa
+tii tetäs kümme metrit laembas
+lummõ luuma
+tiid piten
+tiid tetti pikembäs
+tiinäütäjä uurmistüü vällälöüdüs
+tiiq lääväq risti üte korgusõ pääl
+tiit targastõ ku üten tulõt
+suurttiid tasotsõdi hüüvligaq
+Teedüsse andsõ edesi
+tsäid või ka ilma tsukrõldaq juvvaq
+kasiq hinnäst ärq!
+tii aronõs
+tiiharo
+tiiq õks jüvätsemb süük ärq laiha tekuq!
+Ti es lääki sõitma? Ja õigõlõ teiti.
+tiiq esä oppusõ perrä!
+tiikäüjä serbäs külmä vett
+tsäikann plii­di pääl vilistäs
+tiiq käsikirän lättenäütämiseq kõrda!
+tiitamm
+tiiq kipõmbahe mis sa makat!
+tiiq tiidsolõ pai!
+tii kotsil vöörüskeles lumõpilv
+tii kõõ pehmembäq kotusõq olliq puupakkõgaq kimmämbäs tettüq
+reis oll perädü rassõ
+tii ülespoolõ
+reis läts üle ilmamere
+{nal} paprõtsäi
+sa tennüq õigõmbahe ku jätnüq minemäldäq
+tiissiq vigurit käkissiq poissõ rõivaq ärq
+Tii vai elokotusõ küsümine ni juhadus.
+tii lätt kõrrast kitsambas
+tii lätt kõrd mäest alla kõrd mäkke üles
+tii lätt laembas
+tii läts mäkke üles
+tii pääl om sulg iin
+tii pääl om sulg iin
+tii lõppi umbõ
+siiäqtulõgi pääl oll andsak trehvämine
+tii päält harahtunuq roitõlõjaq
+Teemadõs om igapääväne elo, ööelo, uulits, mitma ütiskundlitse ja etnilitse küsümise; nisamatõ esines teksten vastandust korgõ ja madala vahel ni paroodia elemente...
+Saadaq sõs uma tüü failina vai e-kiräga aadrõsi kp@folklore.ee pääle.
+Teemaq "Tähtpääväq ja pidoq" ja "Mänguq" jaga oppaja lakja valikulidsõlt mõnõlõ opilasõlõ vai rühmäle (kats-kolm opilast) näide huvvõ silmän piten.
+Ku mõnõ tõsõ teema vastamisõ man netilehti pruugit, sõs panõq sinnä kimmähe mano ka veebiaadrõs.
+Teema: VÕRO CATERING
+asja kaeti õnnõ kergüisi
+teema mängitüisigaq
+teemiq ärq ja asi jutin
+lasõmiq automüüjil pakmisõ tetäq
+Teemi konkursi.
+läämiq ärq muido jäämiq pümme pääle
+teemiq sõs muqkipoolõst niimuudu
+teemiq kargust
+tiiq mullõ üts häätego!
+tiinäütäjä
+tiiq kipõn rutõmbahe!
+tiiq nailõ sõnnolõ üts viis ka manoq!
+pallo ärq tennüq kunstnik
+tiin tüügaq rahha
+tiin truvvi umma riiki
+tiiq nii niguq õigõmb tunnus!
+tiiq nivvildõ vai noidildõ õks om halvastõ
+tiinjäst oll pernaanõ saanuq
+vällätiinmäldäq nuhklus
+tiinmine
+teenindäjil ommaq palgaq kasunuq
+teeni seo tüügaq väega viisakalõ
+tiinse leibä johusliidsi töiegaq
+ma kanna raha üle
+ma lasõ poolõs tunnis silmä kinniq
+kiroda pääväraamatuhe
+aja sul kõrvaq kuumas
+tii sullõ sünnüpääväs kindaq
+tii tüüd ette kaiõn selle et pelgä midä ärq tsurkiq
+tiiq noq virka muido jäämiq ildas!
+tiiõgvõndus
+tii oll raisku lännüq
+tiiq ommaq kehvän saison
+Tiiq umalõ imäle tsukruvett.
+tiiq no ummõhtõ kipõmbahe midäs sa sääl kohmõrdat!
+tii om kinniq tuisanuq
+tii om jalgrattist umbõn
+tii om kaardi pääl verevä punktijutigaq ärq näüdät
+tii om põlvõn
+tii om nilbõ
+tii om koolnuid siile täüs
+tii om trepin{k}trepp
+tiiots
+tii pääl oll hiilesijä
+tii pääl läts aigo kaoma
+tiiperv
+tii käändü kuralõ
+tii käänd mõtsa vaihõlõ
+tiiparandusõ ettevalmistusõs tuudi ruusa
+tiirist
+tiitrull
+tiiq ruttu molotagu eiq!
+tsäi seen om kipõn pallo tsukõrd
+tiiq tuu küsümine ärq
+tiiq seo viie minodigaq ärq!
+tett lahkus
+tiiviir
+tii katõti kivvegaq
+om vinnekoolussin
+mäng ulli
+tegi nigu ei olõssiq kuuldnugiq
+mullõ sääne võlsminõ ei miildüq
+tii taht ruusa saiaq
+tii tege tan äkilidse käänähtüse
+tii tolmas
+tii lätt mäkke üles
+tii nõsõs sada miitret
+tsäi
+TSÄI
+tiiq tönn nii et uurdõq olõssiq tihtsäq!
+panõq viinalapp pääle!
+tiitulp käelaud
+tii käändeles mäkke üles
+säeq säng ärq!
+teflonist pann
+näütäs püüne pääl ummi musklit
+peris elo om midägiq muud
+periselt tulõ õs plaanist midägiq vällä
+peris elon kääväq asaq tõisildõ
+periselt oll asi vastapiten
+Õigõlõ es olõ tuu timä süü.
+periselt kullu aigo inämb ku arvat
+Tegelikult pall ́a saistumisõga säändse as ́a' ei tegüne.
+"Periselt om mu tiidmist müüdä hoobis vastapite.
+Tegeligult om egäl inemisel esä olõman.
+esiqhindäst olõ-õs asi nii halv
+Peris hääd ja täpsät tiidmist sõski ei olõ, et ku pallo ja kuimuudu paigapäälse ettevõtte kultuuriperändüst oma tegemiisin vai ärin pruukva, kuis tuu äraelämist and ja mändsit võimaluisi tegusa inemise seon asjan üldse nägevä.
+Oll hoobis korgõsingusõliine tugõja hirmutorn.
+Oll sääne suurõmbat kasvu pini, kinka oll tuu hädä, et tä peläs inemiisi nii armõtuhe, et oll hindä hoitmisõga är kuras lännü.
+Na ommava laabsa rahvatükü, midä om mängit paigapäälsite inemistega. Näitemängest edimäne kõnõlas võru-setu kirämehe Schmalzi tegemiisist.
+Taa om perändüskultuurmaastik, miä om olnu kavva aigu inemise mõotusõ all ja mitmõ' elukunna' ommaki tegünü' õnnõ tuuperäst.
+tüüjuht teküsjuht
+teküsliigõq
+teküssportlanõ
+teküsteenistüs
+Tegemidse ́: põlda harimine, kallo püüdmine, jaih käümine, käsitüü.
+tüüala nummõr
+ikäv elo
+ikäv päiv taha-s kuigiq õdaguhe joudaq
+Ettevõtmiisi jaos om *raha andnu regionaalministri valitsemisala.*
+Tegemiisi man omma olnu ja avitanu sannu peremehe, seldsi, asotusõ ja ettevõtte.
+elläv tulõmägi
+tekk aiatüüd ja võtt päivä
+tekk hindäle otsa pääle
+tekk vasaralõ ausa hanna
+tekk alostust
+tekk hapnõmaldaq leibä
+Tegeja tennäse viil MTÜ Hinokaid, Vana Võromaa kultuuriprogrammi ja Võro Instituuti.
+tegijäl juhtus
+tekk eloohtlikkõ tempõ
+tekk kaotõdu ao tasa
+and kipõ passi
+tekk kõkkõ himo ja helevüsegaq
+tekk koplilõ aia ümbre
+tekk viisadangu pääle vesipöörä
+tekk kümme kükkü
+ärq kiräs latsõ perse
+tekk otsa pääle ristimärgi
+tekk loengil ülestähendüisi
+teimiq aia taadõ suurõ tulõ
+teimiq saarõlõ tsõõri pääle
+teimiq lämmistämises mõnõq viputusõq
+teimiq sõprogaq vägevä pido
+lasimiq paar klõmmi
+tekk mullõ sõbroldõ taa tüü ärq
+häödi uma latsõ mant ärq
+tekk nii niguq es kuuldnuq midägiq
+kohodi hapnõpiimä ärq
+tekk niidi otsa sõlmõ
+tekk sündmäldäq märküse
+hämssi jalaq ärq
+käve mere veeren käülemän
+ma tei kõvva kriitikat
+Tei ma arvudi takan tüüd, lõigi köögin sibulat, kaiõ filmi, olli kurb vms, sõs ronõ tä alasi mullõ üskä.
+tei majalõ tulõ vasta kinnütüse
+tei tuud imä rõõmus
+tei taad peris ulli päägaq
+tei taad tüüd hiotõn
+Tei silmä vallalõ ja näi, et üte vanamehe jala, joosi must kavvõmbahe.
+tei sullõ üte viguri
+tei tüüd nii et turo tossas
+kruvikäändjä pihun jannas
+tekk uma hääsarvamisõ perrä
+tekk umma tüüd süämegaq
+tekk paar asalikku märgüst
+tekk paprõ pääle täppe
+tekk piinüt näpotüüd
+tekk pikä alostusõ
+tekk tuud uma mudsugaq
+tekk tuud kiusu peräst
+tä tekk tuud pallalt kohussõst
+tekk sälä asutsõs
+tekk silmäq vallalõ
+tekk hää ostu
+tekk süäme kalõs
+tekk sularaha vällämassangi
+tekk hää kauba
+tekk õkva nii niguq oll üteld
+tekk tüüd lõbu peräst
+ärq tekk tüü pirdsoskõllõmaldaq
+essü rehkendüsegaq ja kaot mängo
+tekk viil üte hädälidse proovi
+taast tegemisest oll mitund muudu kassu
+tego oll tävveste säädüsline
+Taa om mino jaos üts köütvä lugu, miä lask silmädä tuud keerolist saiso, kohe pallo sõast tulnusit nuuri miihi tuudaigo pandu.
+teküs elo hoit inemise terve
+teemiq niguq hindä vaihõl kokko lepemiq
+teküs firma
+teküs tulõmägi
+Olõ-õs midä tetä.
+vabrikun käve külän Soomõ aokiränikke kamp
+vabrik tsäpändäs vanno akusit
+kaup jäi katski
+kaup oll vasta säädüst
+kaup loeti tühäs
+kunstmõistus
+kuntsmudsu
+kunstjärv
+kunstilm
+tett uus kaivõt kuup
+tekeq akõn vallalõ tan lüü hõngu kinniq!
+tekkeq virka aig lätt!
+tekeq kui taht!
+tekeq noq väikene piätüs!
+tekeq asja märgo perrä
+tekeq tuud muq hääsmeeles!
+Tekke' sõpru, sugulaisi vai umakandi inemiisiga hindäle juutuubi-disko (st tutvuge laulõ valikuga kuun) ja perän andkõ egäüts eräle helü!
+tekkeq tii vallalõ!
+tehniga ja kunsti läbikasuminõ
+tehniga tege meid pallosist murrist priis
+tehniga kõgõ vahtsõmb sõna
+miä om vahtsõnõ tehnika man majandusõ man
+tehnilidselt häste tett harotus
+tehnohuul
+tetti kattõ sorti jauhatust eläjäjahhu ni leeväjahhu
+prooviti koto ja kuuli tõõnõtõõsõlõ lähembäle viiäq
+tetti külh suuri plaanõ a nuuq lää-äs täüde
+panti nuur mõts kasuma
+tetti piinüt leibä
+Tettü tüü'
+miä um tett tuud tulõ kittäq
+Ti esä ots teid.
+Miiq Kuning
+Ti minke.
+teiet minno
+teile kõnõldi timäst võlssi
+teil ommaq kängäq ärq vaeldunuq
+tõõnõkõrd ei tiiäq miä tetäq
+Tõõnõ lugu.
+Tõnõ ilmasõda
+Tõõnõ ilmasõda
+Tõõnõ mõistusi jutt pajatas esselist ja hobõsõst, kiä astõ turu päält kodo poolõ: essel ülepää rassõ kuurma all, a hobõnõ kapjaman kerge sammuga timä kõrval.
+Tõõnõ paar sukkõ, kah musta ja nigu mu uma.
+Tõsõl pääväl käüti Sangastõ lossin ja lossipargin.
+tõõnõ regi sais parhillaq tüüldäq
+Tõõnõ süküs. Tuhvipäälne Gangõsõ jõõ veeren, Indian.
+hiusnuuta vidämä
+tõnõ uss läts aida
+tõõnõ velji oll tark miis
+Tennü kokapaprõ.
+Tõõsen kottan um tä rõhutanu selge mõttõstatusõ, lõplikkudsõ puudumist:
+tõõsõlt puult või asja ka nii seletäq
+Tõsõ viirmüsenä esinese kirotisten korgõ tegeläse, kedä näüdätäs mingin madalan seosan - nt "peerukuning", president piinligun olokõrran.
+Tõõsõ kala olli õkva säälsaman jo ammu pidosüüki pasman.
+Tõsõq latsõq piässiq kah taad raamatut lugõma, selle et taa om torrõ.
+tõõsõq parastiq tedä
+Tõsõ tuli tõisi sannu kaema, et vällä märki, määne sann hindäle eihtä.
+kehvä mõts
+Tõsõs om peris hulga piklikku jõõkarpi, kedä võit löüdä' jõki rahuligu vooluga kotussin ja liivadsõ põh'aga järvi seen.
+Tõses om Kangro pühendänü tekste Võromaalõ - ütes mahukambas näütes om Roodsin kirotõt mälehtüslik luulõsari "Vana Võrumaa".
+Tõsõs omma oodõdu ettekandõq õdagumeresoomõ kotussõnimmist aoluulidsi kaartõ pääl, vahtsist lättist, midä om lövvet, ja tunnõtuidõ lättide vahtsõst tõlgõndamisõst.
+tõõsõ kõrra pääl
+tõsõl poolõl ajastajal
+tõsõlpuul maavüüd paistvaq tõistsugumadsõq täheq
+tõistõ ilma, koh tegijä'
+Tõsõ ilmasõa aigo kaivõti Piusa liivadsõ maa sisse kaitsõkraavõ ja punkriid.
+tõistõ varikuhe, pallo
+tõsõ sugupoolõ pelgüs
+tõistõ tarrõ saat õnnõ läbi seo ussõ
+Tõõsõpäävä olli pinil joba krambi ja tä es saa inämb midägi arvo, minkperäst mullõ jäi väega süäme pääle, et pinni joba varrõmb magama es panda.
+olõ-õs sääl muid kedägiq
+Tõisi sõnnoga - Su raha võinu' pall ́o kipõmbahe kassu', parhilla' vas ́t esiki inflatsioonist maaha jäiä'.
+Tõisi
+tõisigaq tulõ kah rehkendäq
+tõisil ommaq vagadsõq meil virujaq lambaq
+tõisi naar ai timmä vihalõ
+tõisilõ naarus saama
+Tõisiga võrrelden om inämb kiräkultuurilidsemb ja välläpeetümb Andreas Kalkun, kiä om ummõta laulukultuuriga köüdet: tä om seto rahvaluulõ uurja ni lüü üten lauluandsamblin Liinatsuraq.
+tõisil sälän elämä
+tõist päivä tsusk sälä seen
+saivas lüüdi otsõldõ maa sisse
+Ti käüti ülikoolin?
+tegünemine saamislugu
+sündümislugu
+vahtsõq hädäq tulliq manoq
+jäädi häügaq vakka
+tull suur tülü
+puhadaq oll vaia
+teksätagi
+Teksti autor om Reet Piiri (ERM)
+Setokiildside tekste kullõminõ ja erisugumadsi ülesan ́dide tegemine.
+rõivatüüstüs
+jutt om häste jupõs jaet
+teksti- käsühoitus
+tekstin ommaq sõnno vaihõl tühüsseq
+Jutu kõnõlõsõ võrokõisi savvusannakombist.
+Teksti vormindamisõga naada pääle lehe kura veere puult.
+tekst om katõn tulban
+tekst om jupõs jaet
+kiri paprõ pääl om poolõldõ ärq kistunuq
+telefilm
+kiäkiq ei võtaq telehvoni vasta
+telefoni helü kaos vaehtõpääl ärq
+telehvonijuheq om keeron
+telehvoniputka
+telefoniliin oll rikkõn
+telekannal
+kavvõst mõõtminõ
+kavvõsttundmisõ uni
+kavvõltpangandus
+Telesar'aq
+teletarõ
+telekan mustõrdõdas nii kavva ku ostatkiq ärq
+telekan kitväq tuud kaupa kõgõ
+televiisori kaeminõ väsütäs silmi
+viisor ostõti võla pääle
+panda' laagriplatsi pääle telk üles (massulda)
+leimiq uma laagri jõõvangu üles
+lüüv panti vakjogaq maa külge kinniq
+Tahtja saava küssü näitüst savvusannust
+Telmises tulõ täütä telmise tapõl (parõmb, ku üte koori telmine olõs üten tabõlin) ja saata tuu aadrõsi triinu.laan@wi.ee pääle.
+savikivi lüvväs katski kõva litigaq
+telse näüdüsse perrä vahtsõ kapi
+telmisegaq võti
+timä annin olõ-iq midägiq arotaq
+timä and tull vällä jo latsõn
+timä edenemine om olnuq silmägaq nätäq
+timä arm om perüs mitte petüs
+timä arvamist peetä-iq minkaskiq
+timä massin om kõgõ timmin
+timä perrä
+tä om naanuq elost arvo saama
+timä elo sisus oll lats
+timä etteastõq oll kunstilinõ
+timä ülesastminõ oll oigõ ja ikäv
+timä ettekandõn kõlasi laul ilosahe
+timä ettepanõk es lääq läbi
+timä ettevõtminõ läts summa
+timägaq vaiõldaq vai vaskagaq võiki joostaq - tege üts vällä
+timä helü oll vihanõ
+timä helü ai hirmu pääle
+timä hätä oll vallus kaiaq
+timä halvaspandmist ma es oodaq
+timä mõttit naati õkva maaha tegemä
+timä tulõ kimmähe
+täl oll imehtünüq nägo
+Esä oll täl vinläne ja imä ukrainlanõ.
+timä esä oll koolitiinjä
+timä loomus tulõ tuust kuis tä üles kasvi
+Timä kah jõi miika.
+timä joba nalalt perrä ei annaq
+timä joba tiid kost tuul puhk!
+tä om otsaldaq häbemäldäq inemine
+timä jutt ei tähendäq V ei loeq midägiq
+timä juttu või uskuq
+timä jutt pand kullõma
+tä kõnõl selget juttu
+tää jutt oll niguq läbemäldäq
+tä jutt om puhtaniq vällä mõtõld
+timä jutuq ja tegemiseq ei lääq umavaihõl kokko
+timä jutun oll pallo tõisi käest lainatuid jutujuppõ
+Timä käe ei trüki inämb ilman nii kipõstõ, aga tä om joba vahtsit plaanõ vällä märknü ni sääd hindä ümbre tuu perrä, määne tä sais om.
+Timä käest.
+Tä jo käve kah mii liire piten.
+timä üllenpidämine näüdäs meid kõiki halvan valgusõn
+tä pidi hinnäst koolin halvastõ üllen
+täl sai viländ
+täl om himo raamatit lukõq
+timä himo jäi vastamaldaq
+timä kiri oll kuiv ja tuim
+timä kirätükk naard valitsust
+timä kodo ja Kanepi liina vaihelt
+timä kodo om rõõmsidõ värmegaq
+timä pääle arvatas...
+täl jutt juusk häste
+timä kõnnõn olõ-õs tuud kibõnat
+tä kõnõq pand rahva elämä
+timä kõrrald pito timä andkuq V kandkuq ka vastust!
+timä külänkäümiseq muguq lääväq õnnõ sakõmbas
+täl ommaq joq latsõq iälidseq
+timä latsõiä rikk esä inneaolinõ kuulminõ
+Timäle õkva miildüs pinnärde vaihõl toimõnda'.
+tälle om niguq midä pääle pant
+timäl lätt kõik kõrda
+täl lää eiq eläjäq edesi
+Timä loomingu seosõ Võromaaga tulõva selgempä vällä paossinolõkil - tä om kirotanu uma nuurusõst mälehtüislidsen "Aegade sadestus" I-II (1963-1965), lõunõeestilidsi kibõnide ja võrolidse keelepruugi uutmalda avalduisi või löüdä ka timä ainumbadõsts rumaanist "Krutsifiks" (1960). Taa raamatu tsäsüs om aga hoobiski 20. aastasaa viirmüsline usuliikmine Brasiilian.
+timä ärq haidatas raha püsü-iq täl raha
+timä käest taheti api
+timä käest peteti rahha vällä
+timä käest olõ-iq mõtõt küssüq tä tiiä-iq üüst ei ilmast
+Timä lühküne proosa om korat raamatuhe "Vanad soome saapad" (1997), kos tulõ ette nisamatõ tunnusjuuni, miä passise võro kirändüsega.
+timä värsiq ommaq nõiaväegaq
+timä maaq
+timä maiõstiit timä korgõavvulinõ
+timäl om egä putin meelen
+tä süämeasas oll kodoldaq inemiisi avitaminõ
+hõlos korgin mõttin
+timä muusigaand lei joba latsõn vällä
+timä näet otsust tõisildõ
+timä asõmal ei tahassiq külh ollaq
+timä nalaq ei panõq vuntsigiq liikma
+timä nalaq olliq ilma nalaldaq
+timä nalaq ommaq kõgõ ütesugumadsõq
+tä näost paistu petet olõminõ
+timä näost oll nätäq põlgust
+timä nõudmisõq kõlba-iq meile sukugiq
+timä käest olõ-iq küstügiq
+timä sõsarõlõ miildü mitund asja tetäq
+timä hoimanõ olõk pahand minno
+timä umma miilt muuda-aiq
+timä om mi tiatri primadonna
+Timä om rahva nime perrä nahkhiir.
+Tedä om tan kõgõ rohkõmb.
+timä om sõnalinõ inemine
+Timä om tütärlats ́ ja ma arva, et tä om minost veidüq noorõmb.
+timä opõtus tull rahva siän jutus
+tä oll ummamuudu tuu poolõst et...
+timä osavõtminõ ei tulõq jutuskiq
+timä perä-ots oll hirmsa
+timä man kostõl elliq inämbjaolt tudõngiq
+tä aja pää sälgä
+Timä pikembist töiest küünüs esile psükoloogiline rumaan "Janu" (1957), miä kujotas luutuberkuloosi käen vaivlõva tütärlatsõ hiitlemist haigusaga.
+timä poig om korgõhe koolitõt
+timä poig oll raketiväen tiinnüq
+täl poig om ülikoolin kavvõltopja
+timä olõ-iq kimmäle süüdü
+tä olõ-iq ilmangiq ruuhi tarvitanuq
+timä olõ-iq säänestmuudu miis kedä uskuq võinuq
+Timä põlvõst om mälehtüisi kirotanu mõni tõnegi Võromaa kiränik - näites Julius Ungru om avaldanu latsõpõlvõmälehtüisi Paganamaalt.
+Kesti puulveli om Kaljulaiu Raimond[21].
+timä ilmlik iho matõti kodomaa mulda
+timä ettearvaminõ om et tulõ hää saak
+timä pühähüs
+Timäga om mu arust innemb sääne lugu, et kergemb oll timmä hullus tetä, ku midägi ette võtta tuuga, et tä ainit tarvitas.
+täl om raha kulu suur pereht om pallo
+timä prosta olõk oll kaitsõkoorõs tundõlidsõlõ kunstniguhengele
+timä rohkõmb mõtlõs ku tege
+timä saksa kiil om hädäline
+timä tuud joht tii-eiq
+timä tsuskmiisi peräst kiudutõdi pereq Tsiberihe
+timä silmin pälgäht kadõhus ni viha
+täl silmälavvaq vibiseseq
+timä sõnaq jahmahtiq minno
+timä jutt ei mõoq
+timä man om midägiq mis timmä sõpro silmin nõst
+timä sisen om pallo kalõhust ja jõhkrust
+timä soomõ kiil om eesti sõnnogaq segi lännüq
+timän olõ-iq sukugiq hõelust
+timäst kaeti tsipa üle
+timäst jäiq perrä õnnõ mõnõq asaq
+timäst hõhas häädüst
+täl ei kõlbaq säänest juttu kõnõldaq
+timäst parõmbat inemist and otsiq
+timäst olõ-iq õigõt tüümiist
+täst kõnõldi egäsugumaidsi jälehüisi
+tä nakkas kodo käümä
+tä opmisõq nakkasõq läbi saama
+timä süä sai tsalka ku tä sai tõõsõlõ ärq tsusadaq
+taht süämest umma koto saiaq
+timäsugutsidõgaq ma inämb tegemist ei tiiq
+ma usu-iq tedä
+tä suuri silmi imevägi
+timä süü om kimmäs
+timä suu panti sulussihe
+A timä talvitamine om lännü' tüüpilidse koobaelu hädä nahka. Tah timä om - paistus, et siin om tälle sälgä kasunu, esi om tä ka kastõtsilku ehk hämme kondensvett täüs ja sääl tä sõs ripõndas.
+timä tenomeelele es tulõq lõppu
+timä küsümisele tulti vasta
+timä tege ummi asjo säädüse peri
+Timä tegevus vastandu senitsele kirändüselo kõrraldusõlõ, iinmärgiga muuta kirändüs kättesaadavas kõigilõ elänikkunna rühmele.
+timä tekk õks umma torro piten
+Timä tõõnõ kaasa om aastagal 1991 Tallinna Polütehnilise Instituudi raadioinseneri ala pääl lõpõtanuq Georgi-Rene Maksimovski, näil om kats poiga.[18][19][20][2]
+timä tervüs om hüä
+tä tüü tunnistõdi prakis
+timä herk kõrv sai arvo egäst helümuutusõst
+timä tütär eläs puhast ni kasinat ello
+timä tütär mõist häste värme
+timä ülemb vara oll puhas süä
+timä kõrgiq nalaq pahandiq minno
+tä luut saiaq kuulsas kiränigus
+Timä kaibõtuist oosist või löüdäq elämäst ka tõisi eläjit, näütüses kährikit ja rebäsit.
+Timä ütel, et mi vahtsõst vällä lääsi ja tandsisi sääl, aga mi ütli jälki, et inämb ei taha.
+Timä kai minno kah ja ma pandsõ tähele, mi perüs tihtsähe silmässi tõõnõtõist.
+timä silmin olõ-õs hirmu
+timä vaihtõpäälitsest elost ei tiiäq ma midägiq
+timä tsillokõnõ matal majakõnõ oll ilma aknidõ ja korsnaldaq
+timä vaim om nühräs jäänüq
+tä kinnütüseq massa ei kohtun midägiq
+tä vanõmbaq eläseq maal
+Timä varandus oll ́ viikingiide uma.
+Timä varatsõmba' tegemise' omma' köüdetü' Taarka Perimüstiatriga, mink egiidi alla etendüsi' diplomilavastusõ' "non-stop SETO" ja "Inemise igä".
+timä vasta alostõdi kriminaalasi
+timä vihanõ nägo tähendä es hüvvä
+timä perämäne tunn om tulnuq
+timä võro kiil om vigalinõ
+tembiq vannivesi lämmäs!
+õhulämmä äkiline nõsõminõ ja sadaminõ
+kraadiq lätsiq alla nulli
+tembalinõ krutskit täüs
+{kiil} aolausõq
+tennüsepall
+tennüsereket tennüslapju
+Tikõ om löüt 17 sorti, naist lumbi-keeristigu, keeris-lapiktigu ja mäntlitigu omma' Eesti Verevä Raamatu sordi'.
+ti olõt tä otsaniq ärq pahandanuq
+teol olõ-õs kuratüü tunnismärke
+oppusõ tagapõhi arvosaamisõ alos
+teoreetilidselt oll asi lihtsä periselt keerolinõ
+märgotaja ettekandminõ
+Teos digiteeritült digitaalarhiivin DIGAR
+Sinnä' otsa tulõ Põlva kihkonna rahvaviite ja rahvalaalusõnno pääle kirotõdu oratooriumi "Tähemõrsja" edimäne ettekanmine.
+teosõ autor
+teossõ tundõlinõ tuun
+teossõ vorm lää-iq sisugaq kokko
+teodaq miist mitte mehe ammõtit!
+Ti piäti õkva otsustama.
+ti piät
+läbi ummõld vatitekk
+KAKTUSÕVIIN
+teräq ommaq sõklist ärq erätedüq
+teräne vili
+teräline kalamari
+suurmanõ lumi
+terräv ja välgäs poiskõnõ
+teräne lats
+mürgüst mõõk
+teräsest tett väits
+mürkü saa-iq külmält rakoq
+kihvama nähvämä halvastõ ütlemä
+krehvtine hämmätüs süük
+terävämpä
+terävämb vaibõmb
+terävä nõnagaq kängäq
+vaiva otsagaq suusakepp
+silmikäne silmikäs
+teräviläkasvataminõ
+teräviläkombain
+Teräviläsöögi' Võromaa Kutsehariduskeskuse opilaisilt.
+krehvtine V piprõnõ suust
+{m} teräväq V helleq kõrvaq
+terräv lõhn
+kavval vällämõtõlus
+vikur poiss
+teräne ütlemine nali riim
+vaib väits
+terrävnukk
+villõ tuul
+tereq hummogust!
+Tere, kas kiäki om koton?
+Tere, ma olõ Viktoria.
+"Tere, mu puu," ütles inemine ja kallistas puud.
+Tere õdagust.
+tereq õdagust!
+Tere, Orm! Nä es lasõq tuuperäst minno viikingilaiva pääle, et mul olõ-i essä.
+Tere mu puult kah.
+Tere, poisiq!
+Tere, tahtnu kõnõlda luu umast elost Estin.
+Teretämine ja hüvästejätmine, tehnämine ja pallõmine, andistpallõmine. Anmine ja vastavõtmine.
+teret külälist kättpiten
+tereht minno uma tutva pääle
+Tere!
+Tere.
+oodõt abivägi
+Oodõduq ommaq ka kirändüse/kirändüisi staatusõ arotusõq, miä pututasõq kirändüse ja tõisi kunstõ vai meediäkanalidõ vaihõkõrdo.
+Väega oodami egäsugutsit manomatõrjaalõ: fotoq, videoq, lindistüseq, kaustiguq-salmiguq (nt "Minu sõber"), lauliguq jm.
+"Tere," ütles tä peenükese helüga.
+higo kirvõst
+tege pleiädsile otsa
+poiss om näil kõgõ hambin
+külmäauto -vakon
+tsääräpiim
+tuhvinurm pervnurm
+hirmutego hirmutüü
+terveq rahvaq ommaq rännänüq paigast paika
+Terve edimäne õtak mängemi munast lövvedü purrnääriga.
+ütsjago häti
+kõik ilm tiid
+kauss om kõik pudrogaq ärq kroobatanuq
+terveq ku härg
+terve kuu palk
+tervel liinal piät olõma ütine edenemisplaan
+Tervelt nelä kontsõrdilauluga autorina köüdetü Ilvesse Aapo ütel ́ päält kontsõrti niimuudu: "Oll' väkev tunnõ, kõlasi häste, nigu ütles muusika-aasta lõugahus! Kuulda' olli' kotussõ', midä veidü muutma piässi ja kuulda oll ́, et mõni laul om joba nii hää, et midägi ei olõ' vaja muuta.
+terveq maja om muq käen
+mudsugaq
+selge miil
+tervüseläteq
+Tervüseläteq
+päiv otsa näkkü tä noron
+terve päävä roidi mõtsa ja suud piten
+Terve päiv ma muud es mõtlõ, ku tuud musta plekki kesk tiid.
+kõik pereq eläs üten tarõn
+kõik pereq oll miilt ärq hiitmän
+Festival päädib suure võistluskontserdiga Folgikojas, mis on varustatud tipptasemel heli- ja valgustehnikaga.
+kõik põrmand värmiti üle
+terveq ports
+Terve sari võrokiilsit luulõtuisi om köüdet religioosside elämuisi ja motiivega ("Kristuslats", "Liide ja Maarja", "Inglikuur").
+täämbäne päiv olõ olnuq söö­mäldäq
+terveq tii oll mualumpõ täüs
+kimmäs ilmanägemine
+Terviklidse mulje ümbretett laulust saa õkva sõs, ku om teedä ka originaal, miä tavalitselt sattus nallakalõ vastaollu "kaveriga".
+tervüsejuuskja
+tervüsele halv
+tervüsenaps
+tervüsehädä
+liigutõllõma
+tervüsline süümine
+tervüsele hää elämine
+tervüs lätt kõrrast kehvembäs
+nummõr üts olguq tervüs!
+tervüs om noq tundaq parõmb
+tervüs om hulga tähtsämb ku raha
+tervüs om halv
+tervüs om tagasi tulnuq
+tervüs om kehv
+tervüst praavitama
+Tervüst vaia.
+Tervüst!
+Tervüst.
+teretäs nokotusõgaq
+Tervüisiga,
+tervit kombõ perrä sõnnogaq
+teret tutvit kättpiten
+tervüt ülembüisi avvupakja helügaq
+tervüisi Võrolt!
+teil om uma lugus jo ärq maat
+tõstament pand paika määne jago om egäl perijäl saiaq
+tõstamenti kohtuhe andma
+tõstamenti või tetäq õnnõ teovõimugaq inemine
+tsiiguq tsiiksvaq
+tibikeseq läkeq lauta õdak om jo käen!
+tikõ pini hürrin
+Kõgõ inämb teosortõ om väega hainakasunun Köstrejärven.
+tialanõ puhastas vasarat
+tialasõq ommaq vägevä pääle makjaq
+tihtsä elondus
+paksu alosmõtsagaq pedästü
+paksuq hiusõq
+tihtsä elotusõgaq maa
+tihehüse perrä jaetasõq metalliq kergis ja rasõhis metallõs
+kõva võidõlus
+sakõ liikminõ
+topiq aknõq ärq!
+kõvõmbasminejä võidõlus
+lumõsado lätt paksõmbas
+kõva vihm pesse vasta akõnd
+paks vili rõivas mõts
+paksu karvagaq elläi
+valahtuma
+plank savimaa
+Sakõstõ om nii, et inemise küll nägevä, mis tuu hädä om, a kiäki ei tihka edimäne olla', et tuust kõnõlda ja api kõrralda'.
+peris sakõstõ ommaq ka häil asol umaq halvaq küleq
+torost ja tõrvas loodsikut
+tihu om kuupmiitre õhuvahjildaq puud
+Tii-ala või ollaq tettüq petonist, kummist, kunsthainast vai puust.
+siibo lakjus
+siivotama siivotõllõma
+Siibklavvõr
+siibo lõikama
+Tiidu kohopiimäpakk.
+lumbi veerest kostu tsolahtus
+Lumbilindlanõ om nimetet Õuruupa tähtsüsega kaidsõtavas eläjäs.
+lump oll umbõlõ kasunuq
+Tiina Nopola, Mervi Lindmann
+käünüs saama tiinõs jäämä juustuma
+tiisik
+Tiit Blaat: "Müstiline loodusnähtus: Vigala jõel pöörleb hiiglaslik jääratas" ilmateade.delfi.ee, 8. jaanuar 2019 Olev Kenk: "Fotod ja video: Vigala jääratas hakkas taas pöörlema" novaator.err.ee, 9. jaanuar 2019
+edelehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri
+Kikka Tiit Vaigla Raul Rulli Toomas Kotka Kristo Kerikmäe Taavi Hasa Petteri
+Tiiu taht teedäq et kas Mati ka oll pido pääl
+siibogaq mutik
+kirät lina
+kirä kõrraq
+kirät hamõq
+pilu
+tikk tsähväs palama
+tikõrperäq
+tikuq ommaq kaminaveere pääl
+tikutops
+tillit kotti käe otsan
+tsilkmildõ tsilgahna
+tilistäs kelläkeist
+Tänavu seame uude vormi Urvaste kihelkonnast pärit loo "Lätsi küllä" - laulu pealkiri vihjab teenitud puhkusele pärast pikka tööpäeva.
+inglüstina ja tsiatina
+tinanõ kündlejalg
+tindi püüdmine
+külge sündünüq muud
+külge V manoq harinuq muud
+{kiil} tinkõlõja kõnnõviis
+kokkolepüt nimi
+tingatama
+tinistäs kitrat
+tint läts lakja
+Tinu-Peräkonnu nukast omma' umal aol inemise' är' kiudutõdu', sinnä' om mõts pääle kasunu ja pia kõik perändüskultuurmaastiku' omma' är' häönü'.
+tinotas toroq kokko
+Tipi tseremoonia pääl käve märgpiip käest kätte ja tennäti Luujat iku ni lauluga.
+tippjuhtõ kokkosaaminõ
+korgaol ommaq trammiq puupistü rahvast täüs
+tirgutas kallo
+kisk kuhti säläst
+vinnas minno käüsest
+vidimiq loodsigu suurõ vaivagaq järve viirde
+tiristeli ussõkellä
+tita naas vankrin hellü tegemä
+titsiq pantiq toes ala
+tarõq olliq kinäste sisse säedüq
+tarõpini
+tarõ oll koppõhaisu täüs
+tarõn oll tsõõrikanõ laud
+tarõn olõ-õs kedägiq
+tarõn lätt tuli palama
+tarõst kuuldu hallõlist ikku
+tarõst oll kuuldaq latsõ ilmadu hallõt ikku
+tarõ oll segi
+tarõn videli siin-sääl raamatit
+Tarõtütrigu simäga nätä üleveereajaminõ oll kaonu, täst oll äkki saanu üts perädü kurb hingeline.
+narriq rõivaq
+tunnist umma kaotust
+sai selges et oll võlssi arvanuq
+tõtõ tulõ vällä
+tuksa miis
+kimmäs süük
+täüde minemä
+tõtõt tunnistama
+õigõ kunst ei igähüq
+miis niguq miis
+tõtõstõ hää raamat
+hoobis molo miis
+Selge leemega ja kõrraligult krehvtine kanasupp, minkalõ om laimiga maiku mano annõt.
+tõõnäoline kokkotrehvämine
+uskma uskvas võtma
+johtumisoppus
+tõtõ ütelüs
+tõõperäline
+Õigus kül, et küük haisas, ku timä vai tä imä noid asjo tege.
+õigõ jah nii taa oll!
+Tugõ Vana Võromaa Kultuuriprogramm
+toet hindä vasta puud
+avit sõpra rahagaq
+toetasõ paikkunnan tavas olnu eloviie edesipüsümist
+Toes omma Vana Võromaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.
+tugõ kässigaq lavva pääle
+tukõ kepi pääle
+nõatus sälägaq vasta ust
+Tofa tähistü
+pussahtunuq kardohkaq
+tohho hullu seh!
+tohoh sõkõ seh kohes sa tulõt!
+tohoh sõkõlanõ kaeq kohe astut!
+Tohoh.
+tohoq tuhanõ!
+tuhki kiskma
+teküs kliim
+lüüpsä tüüriist
+armõdu suur kiviunik
+armõdu hulga
+otsaldaq rikas
+Süvvä anti näile häste, sai jalota uma laagri maa pääl, a ümbretsõõri olli vahi ja korgõ aid.
+Töid hindas neli inemist.
+söögikraami puudus
+söögipuut
+söögi jovvulisus
+söögikraami saias meil talopidäjide käest
+söögiperäkeseq panõq külmetüste
+söögikardohkat om keldrin viil küländ
+söögikraam
+söögikraami ostõn olõq kimmäs et tuu om värski!
+söögilavva päält sadanuq raasakõsõq
+söögikraam
+söögipuudus
+söögipuudus
+söögin pidänüq kiudollust rohkõmb olõma
+söögi süül tulnuq kõtuhädä
+söögist saamiq valkõ rasvo ja hüdsivesikit
+söögitagavara kahasi
+süük ei näütäq hää vällä a meksäs häste
+tõi järvest ilmliguq kalaq
+tõi lainumajast mõsumassina
+kõrda saatma ärq tegemä
+tõimiq poodist leibä
+toimõndas aolehte
+tallitaja
+Toimõndaja Tiia Teder.)
+toimõndaja upus tüü sisse ärq
+toimõndust kiusati telefonikõnnidõgaq
+toimõndus lasti kõgõ tävvegaq vallalõ
+tallidaq uma tundmisõ perrä!
+tüütäjä süstem
+Toimkund:
+Sevastoopoli ümbre võeti tsõõri
+tõi naabridõ käest karragaq piimä
+tõi triksin noorigu majja
+tänn
+tüüd täüs päiv
+tõi taa hindäle mälehtüses
+tõi ollõhankru keldrist tarõ taadõ
+tõi välän tahenuq mõsu tarrõ kuioma
+tõi poodist nõstangu söögikraami
+rammainist vaenõ maa
+rammunõ kriim
+Kimmäs lihasupp
+kimmäs lõunasüük
+süük ja rõivaq ommaq siin talon priiq
+süük läts ärq hapnõs
+süük karas kaala
+Süümine (sh. pulma- ja pidulavva') ettetelmisega.
+süük oll ülearvo väkev
+süük om hää külh a väegaq pisokõsõq pordsoq
+süük om pallo soolanõ
+tõi tüü mant kluppõ
+süüki piät olõma egäsugumast
+süük olõ-iq ärq keenüq om rõõn viil
+süük karas kaala
+süük lätt kaalast alla läbi söögitoro makko
+süük piisüs pliidi pääl
+süük tulõ häste piinüs tsalkiq
+süü päämidselt kalla ja riisi
+süü tervüslidselt
+Süümine
+Süüminõ
+süüki piässiq kõigilõ haarduma
+nõnagaq pilma mullitõlõma munitõlõma
+süvväq tegemä
+tõi kõrvalõ soomõ keele
+täüdäst utma
+täüdäs om hää vankrimäär
+pulstunu karvagaq pini
+valdas nõssi
+tokk langa
+tsoks juttu puutrihe
+viha kasv
+kihvtidse ollusõ mõotus
+Tuudaigo elli Paidõn kümne tuhandõ inemise ümbre ja tuhat näist kõnõli vinne kiilt.
+Tuu ilma aigo käve arvudi hõlokirändüse ala ja latsi võisõ nätä hoovi pääl mängmän.
+töbi hannagaq pini
+ümbrepannus oll prostalt tett
+ümbrepandminõ vaia ärq tetäq
+tõl ́ k ilosahe seto keelest eesti kiilde ni vastapide;
+tõlguq mullõ miä tuu vindläne kõnõli!
+tõlkminõ käü mu tüü sisse
+tõllan istus torrõ miis kuldküpär pään
+tuu ilma ao tiidmise perrä oll põrgu maa all
+tooniqaoniq tuuaoniq tooniqmaaniq
+Tuu pedäjä all om
+tollimass
+tollilinõ nagõl
+tollipuu
+tolliq tolmaldaq kaup
+tolm pand nõna kipitsemä
+Pudsunudjija Sassil on nõna kinni'
+Pudsunudsija Sass näge umakõrda joba säitsmendä keväjä tulõmist, järeldäs tuust Vidrik.
+tolmulõst
+tolmukipõn
+pudsu turst
+tolmu täüs nõna
+tolmutaja tolmats
+Tuu õtak ollimi kolmõkõisi koton, vanaimä jälki puron.
+tõlva pruugiti mõsumõskmisõ man
+Tomadi-mozzarella plaadipiirak 35 EEK
+Tumadi-Mozzarellajuustosalat
+tomadiloomakõsõq om vaia ümbre istutaq
+TOMADI
+Tõmba' õnnõ varrõ külest vallalõ ja veerüdä' tarrõ nigu jalgpalli.
+tõmbas hindä haina pääle rutsakulõ
+tõmbas niidi tsipst katski
+tõmbas piiri hindä ja alambidõ vaihõlõ
+tõmbas silmäq pilukilõ
+tômbat suhvli vallalõ tühi vahis vasta
+tõmbaq hindä kuumbahe!
+tsingudaq kotisuu kõvastõ kinniq!
+tõmbaq mõni lämmämb habask sälgä!
+Tõmba kuralõ veidü.
+tõmbaq kaadsaq siirde!
+tõmmas hinnäst külmä peräst kugõrikku
+tõmmas hindä halust krõnksi
+tõmbsi kirä katski
+kisi pirdõ
+tõmpsi esiqhindäst käe ärq
+Tõmbssi viisakahe auto tii viirde ni jäi uutma.
+tõmmas jalaq kronksu
+tõmmas tävvüq õhku täüs
+tõmmas mahaq tsõõri
+tõmmas mõnõ popsu piipu
+tõmmas üte pesä kardohkit üles
+tõmmas plaanilõ kriipso pääle
+tõmmas roosagaq üle kühmä
+tõmmas sõnalõ juti ala
+tõmmas sõnalõ kats jutti alaq
+tõmmas ussõhaagi sinkli vällä
+tõmmas vaadil punni iist
+tõmmas vett tävvü ja läppü ärq
+tõmbaq tubinitsaq villatsilõ kindilõ pääle!
+tündsäguq napoq
+tümpligadsõ nõnagaq tuhvliq
+nakas hindäette hoitma
+tõmmakõq kuumbalõ sis maq ka mahu!
+tummõtverd inemine
+tünksäs pisokõsõ saksa kiilt
+tündsäk kihä
+pondso
+Tõnu esi oll kah tuukõrd kuigi esieräle mõosahe pilte pääle jäänü.
+Tõnulõ hindäle miildü, selle et tälle miildü ülepää egäsugumanõ sport.
+Tõnu oll Toomassõst jupp maad tsillemb
+tüü aigo
+tüüjutuq
+Tüü alostusõn tulõ kirotaq teedüs esihindä kottalõ (nimi, sugu, sündümise aasta, kuul, klass, elokotus ja ku om, sõs e-posti aadrõs).
+tüühü nakkama
+tetängut om manoq tulnuq
+asi olõ-iq sääne niguq piät
+tüüjuhataja käve miihi muguq takast tsuskman
+tüüd haarus kõigilõ
+Tüüd juhatas Andres Ansper, kiä om rahvusligu ehitüse seldsi liige, juhendas Viljandi Kultuuriakadeemiän rahvusligu ehitüse osakunna praktikatüüd ja on kokko pandnu juhatusõ, kuis hindäle vahtsõt savvusanna ehitä.
+tüüq tüküse virahuisi jäämä
+tüü läts häste kõrda
+külmänüq mõsu tuut tarrõ kostus ärq
+tüüd oll nii pallo et läpe-es süvväkiq
+tüüd tegemä tüütämä toimõndama
+tüüd tetti künnelde valun
+naaq numbriq ei näütäq peris õigõt saiso
+tüü edenes vindsõhe
+Tüü esitämisel tulõ arvõsta', et autur om nõvvun tüülehti tasulda avaldamisega ja and välläandjalõ tasulda pruukmisõ õigusõ.
+tüügaq naati huugaq pääle
+tüü nakkas jo mõõduma
+tüü nakas jo mõõduma
+tüütegemine võtt vunki manoq
+Tüü ja talgu'
+tüü manoq tüküt ärq tsilgahtuma
+tüü man om kõva kari pääl
+tüü kand vilja
+tüü läts kõrda
+tüü laapsambas tegemises om egäsugumaidsi abimiihi vällä mõtõld
+tüükoda kulutas vuulu
+tüüaadrõs
+tüükotussõ saamisõ otsust ärq timä keeletundminõ
+tüükuan hürräs motor
+tüükuan videli kastõ viisi jubinit
+tüü-ütisüs
+tüükõrd om käest äräq
+tüükõrraldus oll viimätseniq läbi mõtõld
+tüükõrraldus läts parõmbas
+tuuq kuuri alt lapju!
+tüü lätt laabsahe
+tüü läts tävve huugaq vallalõ
+Tüülehe esitäjä vastutas illustriirvä matõrjaali auturiõiguisi iist.
+Lehti kokkopandmisõs etteantu võrokeelitse (latsi) raamatu' omma:
+Tüülehti tsihtrühm om I, II ja III kooliastmõ ni gimnaasiumiopilasõ'.
+Tüüleht piät olõma võrokeeline.
+Tüülehel piässi olõma vähämbält kolm esi ülesannõt, miä kõik nakkusõ' lehe päämidest teemast.
+tüülepüngigaq pandasõq paika tüüandja ja tüüvõtja õigusõq ja kohussõq
+tüüleppe sõlmminõ kaubategemine
+tüületahtja kutsutas jutulõ
+tüüle virk
+tüühü kirotama
+tooliq ja lavvaq pantiq saina viirde unikuhe ütstõõsõlõ sälgä
+tooli jalg logisõs
+tüüline ülendedi meistres
+tooli põhi om tsipa lohkjanõ
+tüüliisi klass alambklass korgklass
+tüüliseq ja talorahvas
+tüüinemiseq ja kontorirahvas
+tüüliisi vastanakkaminõ surbõti maaha
+tüül käüjäq noorõq opõq õdagukoolin
+tüü tärmän om müüdä
+Tüült tullõn oll vanaherrä P-l alasi aigo, et meid, latsi, tervitä ja küssü, kiä om iin jalgpalli- vai ijähokimatsin, miä parasjago käü.
+Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi Presidendi kodulehe pääl Toomas Hendrik Ilvese leht Facebookin Toomas Hendrik Ilvese bibliograafia Eesti Rahvusraamadukogo Vabariigi Presidendi bibliograafia andmõbaasin
+Ilvese Toomas Hendrik
+tuu miis sääl
+tüümiihi olõ-õs käeperi
+tüümehidseq ommaq siginemäldäq imädseq
+toomõ leheq ommaq ruppi tõmmanuq
+toomõmari tege suud paksus
+tuum puut häitsmit
+poolamustik
+tuuq mullõ pääd mõskõq vihmavett!
+Tuuq näütit.
+toonaq oll kombõs vainlasõgaq ausahe ümbre kävvüq
+toonadsõq arvosaamisõq
+toonõkurõ süük om lihalinõ mitte kasvolinõ
+toonõkurgi poelõ naati rõngit pandma hainakuu alostusõn
+päämäne
+Et toonita' Kaikalt algusõ saanu suvõülikooli kimmüst, tetti KHÜ iistvõtmisõl valmis suvõülikooli rektori ammõtikett.
+helü oll ülearvo kõrk
+tüü olguq kipõst tett sõs massamiq topõld!
+tüü oll kõrraldamaldaq
+Tuu oll väläkass, kiä aig-aolt ka koolnusit eläjit tarrõ vidi.
+tüü oll rassõ aq tuuiist häste massõt
+tüü oll sääl rassõ ja palk vilets
+tüü oll umaosa rassõ
+tüüq tetäseq massinidõgaq
+tüü om tegemäldäq
+tüü taht tetäq aq mehe holotasõq ollõklaasi takan
+tüüotsjaq kallusõq maalt liina
+tüüao pikendämine
+tüüpäiv läts hariligult
+tüü tege meele hääs
+tüü piät kõgõ ildampa õdagus valmis saama
+tüü olõ-iq viil pääle naanuq
+alosainõläteq
+alosainõpuudus
+Hariligult aetas tšatša kats kõrda läbi, mõnõl juhul õnnõ üts kõrd.
+tuuraq puuq tossasõq
+tuuraq puuq hussasõq ahon
+tuuraq puuq hussasõq ahon
+tuuraq vorstiq lambasoolikun
+tooras puu aja vett vällä
+tuuralt oll puud pehmeq kaibaq
+tüürõivaq
+tüüriistaq pantiq kuuri ala
+Tüüriista.
+Toorast juusto täüs krehvtidseq jalapenopiprõ kõdraq
+tuuq säält kolmõst raamadust tuu vahemanõ mullõ!
+Tuu sõbõr, üten tõisi mu sõproga, oll lännü liinast vällä,mere viirde, väikse suurpido pääle muusikat kullõma ni esi pito pidämä.
+Teise päeva jooksul vallutab muusika kogu Mooste mõisa, kõlades paralleelselt mitmel laval.
+tüü man tull muting
+riugõlõma riuhkõlõma
+tüül olõ-õs määnestkiq mõnno
+tüüstüse ask
+tüüstüse ja põllumajandusõ köüdüs
+tüüstüse ao perrä säädmine
+vabrigutüü
+Villavabriku kaarsiq
+tõbi läts täl tüügaq hullõmbas
+tüütäs aokirä toimõndusõn
+om eihtüse pääl podrätsik
+tege tüüd hoolõldaq ja räppämiisi
+tüütäs õdagudsõn vaihtusõn
+tüütäs suurõ ähinägaq
+tüütäs suurõ himogaq
+tüütäs telen
+tüütäs viistpästmise ammõtin
+tüü taht tetäq
+tüühimo tüüiso
+tüütäjäq kaibasõq üleväsümist
+tüüliseq teiq läbi hädälidse abi andmisõ kursusõ
+tüüliisile massõtav taso
+tüütimiq moodoridõ larmi seen
+tei suurõ huugaq tüüd
+tüüt kaubamüümisen
+tüüt mitu aastakka uurjan
+oll mõni aig uman kodopaigan oppaja
+tüü tett niguq kõpsna
+kauba vastapidämine
+tegejäl olõ-iq tarvitajidõ käest vastakostust
+vabrigutüüstüs -kuandus
+tegemiskuluq
+Ettevõtmist tugõva Vana Võromaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.
+tüüpiirkunnan või sõidusaistuisi ette tullaq
+tüüldäq inemiisi tulõ mano
+tüüq jaediq kätte
+tüü vabrikun oll ütsipuinõ
+tuu vanamiis elli võõran majan uma voligaq
+sitarattaq
+tüüvankri (q)
+Tüüvankrõq
+tüüvihk
+tüükõlvolinõ kogondus
+{m} tüükõlvolidsõq inemiseq
+otsaniq sandis jäämine
+inemiseq perren kinkast olõ-iq tüütegijit
+tõsõvõrd kallimb
+kats lõuga
+mütserdäs asaq kohvrihe kugõrikku kokko
+tüküs sinnäq kohe vaia olõ-iq
+aja tsuvvakaplo sõõrmihe
+topitpall
+ai puid pliidi alaq
+munakoogi pääl olliq kreemist roosiq
+tordi põhja hämmäkeq kohvi vai piimägaq
+uhkust ajama
+hura tursa
+kinä külh!
+"Hää om tuu, et kõigi hindamiskogo liikmide juurõ' vai kodokotus omma' määnestkipiten vanal Võromaal, nii ei olõ näist kellelegi ka laulõ tõlki vaia" arvas ́ Uma Pido projektijuht Triinu Ojar.
+tikõ teenindäjä
+uhkõndava moodugaq maal
+vastalinõ inemine poona
+ei olõq rahu jorras
+kaidsamiq aiast kahotegijit
+topsaq käsi kindahe!
+karas silmä
+tsusas sõrmusõ sõrmõ
+tsusas
+saat hindä pümmest pääst hukka
+torm läts kõik aig kõvõmbas
+torm ai laiva kivve otsa kinniq
+äkiline nuurmiis
+marutama
+rääräüss
+tormas mullõ kässigaq külge
+juusk plaadsnagaq viist läbi
+juusk kaemaldaq bussi pääle
+tuultpelgäjäq mõtsaq
+marulinõ vastavõtminõ
+Maru murtu puu'
+torminõ meri om tasahunuq
+tormidsõq ilmaq ei lasõq kalamiihi järve pääle
+tormigaq putahusõq ossaq aknõhe
+tormi käen saradaq saanuq laiv
+Torm om nõsnu, sõski nakkami seltskunnaga tagasi minemä.
+torm sarjas puid
+maru aja kõik mi loodsiguq põhja
+sõda uma moro pääl
+Torni raatusõpoolsõ küllä pääle panti 1789. aastagal kell, mink tekk' rändkellässepp Politouri Benjamin, kiä oll' ildampa ülikoolin mehaanik.
+tornist oll illos ümbretsõõri vällä kaiaq
+tornist kaiaq oll kõik niguq peo pääl
+toroq lätsiq umbõ
+toroq ommaq tävveste läbi kulunuq
+laih
+toro om umbõn taa tulõ läbi puhastaq
+toropill
+toroq ommaq umbõn
+tõrvas tõrvik
+tõrvas om kinä kivvutus
+tõrvikidõgaq rongikäük
+Tõtõ, Kolga loomingun nakas võrokeeline osa kõrd-kõrrast kokko kuiuma ja eestikiilne osa kasuma.
+õigus!
+kimmäs miis
+kõva pingutaminõ
+tõsinõ süüdistüs
+kimmäs tahtminõ oppiq
+tõsidsõ asagaq nalla ei tetäq
+rasõhõhe haavat
+tõõmeeli kõnõlõt vai?
+tõsitsidõ asjo üle massa-iq haukuq
+rehkendäs numbri kanti
+ammutas viglaga sitta haina põhku
+nõstaq hindäle ilosahe ette miä sa kaurit!
+hiidäq hindäle liimi!
+nõsta värehti hingi päält maaha
+nõstaq taad kotti tasaligult tan ommaq munaq seen
+nõst silmäq raamadu päält
+nõst vandõandmisõs käe
+Nõsti kõrras uma silmä sõrmlavva päält üles, et tuuga üldä: ma olõ-i viil ummi e-mailõ är kaenu.
+{slängin} otsaniq hunnin
+Totaalsus ja ütsindüs.
+ullipoolinõ naarahus
+kõgõvõimulinõ riigi-kõrd
+narr om ilma iist tüüd tetäq
+õkva nakko ütlemä
+õigust üldäq ma võlsi
+tõtõl ja võlsil vaiht tegemä
+tougõldi parõmbidõ kotustõ peräst
+vaglaq ommaq kapstaleheq kõik vällä söönüq roodsuq ommaq perrä jäänüq õnnõ
+kukas hainakuurma ümbre
+tougas ussõ kinniq
+Soomõ kelk
+heränes ello
+"Nõsõ ummõht üles, kallikõnõ!" pallõl perremiis timmä hallõldõ, aga esselil olõ-õs tuu jaos joudu.
+saistaq pistü! V saistaq üles!
+ülesronijidõ kiht
+Tulli pistü ja võti uma väiku paki, miä oll mu kõrval tooli pääl.
+saistas üte ropsugaq pistü
+nõssi joba hummogu varra sängüst üles
+saistas lavva takast üles
+läts juhtma
+nõssi marutuul
+nõssi rasõhuisigaq pistü
+nõssi torm
+tulkõq üles!
+mäehara pääle ülesminek
+päält viinõsõngu tulõ mõõn
+Tõva keelen om hulga mongoli, tiibedi ja vahtsõmbal aol ka vinne lainõ.
+Tõva keelen om hulga mongoli, tiibedi ja vahtsõmbal aol ka vinne lainõ. Veidemb kõnõldas tõva kiilt Hiina Rahvavabariigin ja Mongoolian. Täämbädsel pääväl pruuk tõva kiilt imäkeeles umbõs 265 000 inemist[1]. 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Vinnemaal tõva keele mõistjit 253 673 inemist.
+Tõvan kõnõldav tõva kiil jagonõs neljä murdõrühmä: õdagu-, kesk-, põh'aõdagu- ja lõunõhummogumurrõq. Lisas om tõva keelel vähämbit murdit, nigu džungaari, tsengeli ja duha murrõq, midä olõ-õi siiäni kuigi põh'aligult uurit.
+Tõvan kõnõldav tõva kiil jagonõs neljä murdõrühmä: õdagu-, kesk-, põh'aõdagu- ja lõunõhummogumurrõq.
+traadinõ
+traadi tinnin
+õnnõdu hukkasaaminõ
+kombõq lääväq põlvõst põlvõ edesi
+Artur Adsonilõ (1889-1977) pühendet umakeelidse loomingu ettekandmisõ võistlusõ mõtõ om edimäst suurt võrokeelist luulõtajat miilde tulõta' ja lukõ' tõisigi kiränikõ võrokiilset loomingut
+Vanaao eluviis
+Võro keele nädälil märdikuu algusõn omma piaaigu kõik koolitunni võrokiilse.
+truksa olõgigaq pernaanõ
+tragist tüümehest om palas vari perrä jäänüq
+kõrdsimiis trahtõrsnik
+traktorihaagits
+traktorilõ pantiq ägliq taadõ
+traktor mauras nurmõn
+traktor müüdi vanasravvas
+traktor põpatas kraaviperve pääl
+Traktor
+traktor vidä äglit
+Trammi omma tan täüs tsehkendedü.
+läbividämise kraam
+läbisõiduviisa
+Treasure.
+treener opas vii alaq minemä
+harotaminõ käve aastak läbi
+triinmise rasõhus piät olõma tervüse perrä
+triinmisegaq minti liialõ
+Trehväme' Moosten!
+treipinki timmä
+moodutsihiq pantiq Pariisin paika
+moodukraam
+trepialonõ kompka
+tuhv trepiastõq
+trepikoda kõlas sammõst
+treppe pääl turnminõ pand tehkätämä
+trepp räkse tä jala all
+trepp nõrku jalgo all
+joonikanõ prunts
+Nuu tetti vahtsõ moodu perrä laja ja värvli ala säeti voltõ.
+silestäq nõnarätt ärq!
+presmäldäq pöksiq
+riibu täüs veereniq täüs
+pressraud
+Triikmassin
+Triinu Laan
+triinu.laan@wi.ee
+Ojari Triinu om tekste kirotanu ka täüskasunuilõ ja pruuvnu värssipandmist - tä om tõlknu võro kiilde Krulli Hasso luulõt. Teksti omma ilmunu kolmõkiilsen kogon "Jatulintarha. Hussaid. Kiviring" (2007).
+Triinu Ojar
+tripstrapstrulli risti muudu
+võidukaar avvuväreht
+võidurong
+prostakõnõ opõrett
+lämmämaa mõts om tappõ täüs
+lämmälmaal tulõ üü kipõlt
+troopigavüü
+ikunõ elo
+perädü paik
+trossõgaq vinnati kuurma üles
+jonn es lasõq täl käegaq hiitäq
+vastalinõ nägo helü
+trükmise hulk
+Trüküsõnamn jäkkusõq Bondi seiklusõq tõisi autoridõ romaanõn.
+trükütükes loetas nii aolehti ku ka postkaartõ
+tubli tütrik
+trummõ kummõ tümmin
+Trummi pessä pini ei mõista, a tuust olõ-i hätä, selle et sõbral om mitu trummi ja pess tä naid nigunii katõ iist.
+tuul undas truuba sisen
+tsaariaignõ raha massa-iq inämb
+tsässon lasti miiniga ülest
+Tšatša tegemine
+tsekiraamat
+nahasilestüs
+tsimmetist valõt trepp
+võitjidõ süümaig
+üttekokko aet raamadupidämine
+Tšau!
+verikõdraq kasviq meil joq ammukiq aknõlavva pääl potin
+tsinkplekk
+tsõõrõlõjaq õhumassiq
+tsirkusõtekij palaganitekij
+tsirkusõn ast üles välläopat lõvi
+tsirkusõn näet uskmaldaq vigurit
+pütt
+pütüvakon raudtiipütt
+Tsitaadiq
+eräinemine
+eräõigus
+kõrraligu inemise muudu
+Tsõõriklavva hõikas seokõrd kokko savvusanna kuuntüükogo.
+Tsõõriklavva ümbre arotama ja raamatukaejatsilõ oodami kõiki, kinkalõ kodokotusõ kultuuriperändüse hoitminõ tähtsä om ja savvusannu teema huvvi pakk.
+Tsõõriklavva ümbre omma võrokõsõ uma kultuuriasju arotanu 2006. aastagast pääle, seokõrd om kolmõtõiskus kõrd kokko saija.
+tsoorikun arutelu.jpg
+killamiil
+kemmergupapõr
+kemmergupapõr peldigupapõr
+suumõsusiip
+tarri plaan
+om ammuq teedäq et tubak mõos tervüsele halvastõ
+tarõ külm niguq keller
+tarõ oll ärq ehitet
+tarõ oll matal a muido apar
+tarõ om räpäkunõ ja kraammaldaq
+tarõ om kubinallaq kärbläisi täüs
+tarõ om hõrrõ niguq üts igäväne sara lämmind piä-iq sukugiq
+tarõ hiilas kullast ja karrast
+tarrõ piät tuulutama V luhtitama sääne läpähtüs om seen
+tiisik om külgenakkaja tõbi
+tarri piät kõrra perrä tuulutama
+kimmä inemise jaos olõ-iq ütskiq asi ülearvo rassõ
+viks opja säeti tõisile näüdüsses
+tudõngiq joobõrdiq hummoguniq
+Tudõngiide jutu võtt kokko näide juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs viil eräle teemal "Savvusann ku elamus maaturismin", mink jaos tä uursõ Võro- ja Setomaal turismitalodõn pakutavit savvusannu.
+viländäs läts
+tülpünü naogaq
+tütrik läts mehele vasta vanõmbidõ tahtmist
+tütrik naas halusahe ikma
+tütrik tsalkas niidi katski
+tütrik höörütäs puusõ
+latskõnõ kai hinnäst varokaehusõ päält
+tütrik jäi rassõs
+tütrik kihvahtas ku hiidüs
+latskõnõ tüküs rõividõgaq höühkelemä
+tütrik korjas lille
+tütärlats sattõ ja tõmmas sukaq katski
+tütärlats läts tüühü ja eläs noq uma käe pääl
+tütrik läts üle tii
+tütrik lipas kodo
+tütärlats lugi helügaq raamatut
+Tütrik sai tuust arvo ja tarvit kurastõ är mu lõbu, minka ma päält kai, kuis tä mu tarõn umma hõngu lakja laot.
+tütrik naaraht kavaluisi
+tütärlats norot nukan kiäkiq es võtaq tedä tandsma
+tütrik ninnetäs niguq makun
+tütärlats oll nii pirgo et es lasõq hinnäst puttugiq
+tütärlats oll nukka litsut
+tütrik oll ikma nakkaman
+tütrik oll vaivadu olõmisõgaq
+tütrik oll tüü pääle virk
+tütrik oll väegaq noorõlt ärq tikat
+tütrikku oll väelä võet
+tütrik oll tsillokõnõ ja höörik
+tütrik om viil nuur
+tütrik om virk suud pruukma
+tütrik opp liinan umblõmist
+tütrik piät umma avvu hoitma niguq rõõsa piimä päält purru hoiõtas
+tütrik pilsõ nõnagaq
+tütrik, poiskõnõ
+tütrik olõ-õs õnnõ illos a oll tark kah
+tütrik naas äkki ikma
+latskõsõl jutt juusk nigu sora
+tütrik siputas kanolõ terri maaha
+tütrik rinnotõli aknõlavva pääl
+Tütrik selet, et mõlõmbal mehel oll olnu innenägemäldä pikk titt, miä ajanu hirmu pääle.
+tütärlats silestäs pinni
+Tütrik sirot hindä sängü pääle vällä, aga es kutsu minno hindä kõrvalõ; tä presse käe jalgo vaihõlõ ja naas oigama.
+tütärlats tennäs ja tekk niksi
+tütrik hünk
+Tütrik lask tulla viimätsel, süvämõnost sündünül tänähtüsel, karas sõs sängüst üles, haard mul käest ni vidi mu tarõst vällä.
+tütärlats tund hinnäst poissõ seldsin väega häste
+latskõsõq jätkeq noq taa kisistämine perrä!
+tütriguq kõõrutasõq lauldaq
+tütärlatsõq värmväq küüdsi
+tütärlatsõq teiq tsõõri
+tütriguq muguq naariskõllõsõq
+tütriguq olliq hulgani kuun ja muguq hikidiq
+tütärlatsõq tsädsistiq kalitorin
+tütriguq tulõvaq jututõn
+tütriguq ütleseq poisilõ terävüisi
+tütrigu helle naar
+tütrigu kõnnõpruuk tuu miilde timä kadonu imä
+vaja havvõldaq tütrikul jo poiskõsõgaq
+tütrigul oll kõva himo mehele minnäq
+latskõsõl om väega helle helü
+tütrigul ommaq kuraq vanõmbaq
+tütrigul om mitu kavaliiri
+tütrigul olõ-õs näko es mako
+tütrigu nago vaio pikäs
+tütrigunibrits
+tütrigu silmäq joosiq tarrõ piten niguq tä otsissiq midägiq
+tütärlatsõn om joba naasõ illo
+Tütrik rappu hüsteeriliidsi tõmbamiisi käen, presse üskä uma vormiprundsi alomast viirt, miä tõmmas hämmäs.
+tütrik köüt uma lihtsä olõgigaq
+tütrik võtt kihi pääl haino vasta
+selgehe uma näogaq kunstnik
+kõgõ kõvõmb
+kõvastõ
+tõra
+kõvva vika saanuq hoonõh
+jovvuliidsi siibogaq kodask
+tegeva tugõvambas ja tuntumbas Vana Võromaa keele- ja kultuurikeskkunda, nõstva hindätiidmist
+tukõv hopõn
+kõva tüühimo
+kõva tuul kõigutas puid
+kõva vihm nakkas järve nõsõtama
+kreslaq lüüdiq nahagaq üle
+tuhandidõ lemmik
+trikatjalga laskma
+Tuhat viissada.
+tühi jutthahk hapanuq
+tühäkäügi pääl
+tuulõvilu
+tühi kõtt
+tühi maja jääs pia laokillõ
+tühi maja ai hirmu pääle
+Tühi, kiäki es panõq hinnäst kirja.
+tuhingugaq
+tähtsüseldäq essüng
+mõttõldaq inemine
+pallaq lubahusõq
+väiku kriim
+tühi putõl
+armõdu hinna iist
+tühäst asast massa-iq hereväs minnäq
+tühi tüü
+tühäq tönniq tõrahasõq
+{sõim} puustli hahkats
+mõni hädä!
+tühä platsi pääle märgiti maja ehitäq
+lorri minemä
+Tühäld.
+mis noq tuust!
+tühäst tull tülü
+tühendimiq kardohkakottõ
+tühäsjuuskva kummi tsissin
+tuhkru jäi lausa ala
+tinnõ lamp and hädägaq valgust
+tuhnits hulga aigo taskin inne ku võtmõ üles löüd
+pulstõ terve tarõ läbi
+sünnütüshallõ käen vaivlõja
+tallaalonõ
+tuimuma
+tuim halu ristluiõn
+kaksas ussõst vällä
+tuisk om jäleq ärq matnuq
+tuisk aja kõik tiiq umbõ
+pislak hopõn
+tujo läts õkvalt parõmbas
+miil om must
+tujo olõ-õs kõgõ roosilidsõmb
+tujost ärq
+tuurikäändjä juuk
+lõiguduq aiaviläq
+tüküs kõgõ viina pakma
+tükün pudõr
+tükke tüllü
+leeväpala
+tükk V jupp tegemist
+suigataja pää lõnkõlõs ette-taadõ
+suikja pää jõnksaht allapoolõ
+tuld ja tõrva sülgämä
+tsiksama
+Tuld!
+tuld hoitma
+lägünemä läügümä
+tulõq endä!
+tulõq avidaq mul hainakuurma ümbre kukadaq!
+Tulõ põimukuun Haanimaalõ suidsusanna!
+tulõ edesi rühkiq
+tulõ rahha otsiq muido lätt ettevõtminõ põhja
+tulõ ummajoudu toimõ tullaq
+piät kaema kas sääne tegemine om peris säädüseperi
+tulõ paikligu elämise-olõmisõgaq rehkendäq
+taa asa vasta tulõ nõu löüdäq
+ast takan minno
+piät veidüq karaaida kobistama
+piät ütlemä et Soomõn ommaq hääq kipõtiiq
+tulõ asja tunnistaq
+tulõ trahvma naadaq
+tulõ üts prokk pandaq
+tulõ kipõ astmisõgaq
+tulõ sõpru sis ka meelen pitä
+tulõ kaiaq et egäl aastaaol tiid piten läbi päsessiq
+tulõ tiid piten
+Ku kaia võrokõisi naabridõ mano, sõs omma sanna tartokõisi vai setokõisi man õnnõ kipõn tõistmuudu, tsipa inämb vaiht om kül mul ́kõga.
+pilvi tulõ veidüq sato tulõ eiq
+tulõ ütsiotsõ ahjo küttäq et tarõ lämmi püsüssiq
+tulõ ärq hoitaq
+tulõvaq tetäq säädüseq miä klapisõq tõisi Euruupa riike säädüisigaq
+tulõ vett täüs pangigaq
+taa vasta tulõ midägiq tetäq
+tulõq edesi!
+tulõq iistussõst edeuss om vallalõ!
+tulõalostus
+Tulõq esäga, sõs saat.
+tulõq istuq muq kõrva ja laulaq muq perrä!
+tulõq õkvalt siiäq!
+Pilahkujalg
+tulõq innembüisi!
+tulõq üten!
+palaminõ palang
+tulõkuri pässi vallalõ üüse
+tulõkeeleq lakvaq katust
+tulõq kipõmbalõ!
+arvati et tulõl ollõv nõiduslinõ vägi
+Tulõkil om näütüs suidsusannust ja suidsusannapäiv.
+tulõq meid mõntvuuri kaema!
+tulõmiq niipia ku saamiq
+tulõmiq turgu vahtsõ kaubagaq
+tulõq minno ka tõnõkõrd kaema!
+Tulõ' mullõ naasõs/mehes!
+tulõmiq saavaq selges hummõn
+läbi märkmä miä vällä tull
+kõrdalännüq arstminõ
+palloandnuq perräuurminõ
+tullõm oll vaiva preemiät väärt
+kehvä majanduslidsõ saiso peräst
+tulõ ma siiä' tagasi
+ma sis hummõn jälq tulõ
+ma tulõ tiiqkaq hää meelegaq üten
+tulõpelgäjäq ainõq
+tulõq õdagu miiq poolõ!
+tulõq õkva siiäq!
+tulõq ruttu ärq viivitäguq!
+tulõkipõn tulõkirg
+tulõq tast ärq!
+tulõn häädü maja ja hulga mõtsa ärq
+tulõq siiäq!
+tulõq tädile üskä!
+tulõq tagasi!
+tulõtagõq saadu ainõliido vallõm!
+tulõtangiq
+ütenkuun meelüskelimiq vanna aigo
+tulõq kimmäle!
+Tulõtõrjõrõividõ sälgäpandmisen
+viipritsilohv
+pritsimeheq kereq lohvõ kokko
+pritsimeheq tormssiq palavahe majja
+Vahtsõl aastagal imäkeelepäävä (14. märdsi) paiku om kavan koorikontsõrt, kon laulõtas võigõlusõlõ saadõtuid laulõ.
+tulõq kaeq mis külä tõi!
+Tulõva, võtva ja saava toimõ kül.
+tulõva-aastaga
+tulõq valgõ kätte!
+Tulõval suvõl saa Vargamäel nätä' Tammsaarõ muuseumi rehe all Kesoneni viimäst diplomilavastust "Raamatutõde ja -õigus".
+peräntulõjaq sugupõlvõq
+Tulõvik
+tulõq varost päävä kätte!
+tulkõq kõrrast tulgu-iq kõik kõrragaq!
+tulkõq joba ütskõrd süümä!
+tulkõq puulpäävä nädäli seen olõ-iq mul aigo!
+Tulke, mõistatami kuun!
+tulkõq süümä!
+Tulku joulu rõõmuga, häie vehverkuukõga.
+tulkuq kiä taht!
+tulguq noq miä tulõ!
+tulkuq vai tulõmaldaq mis mul tuust?
+tull õnnõ kõrras aos
+"A ma olõ väega rahul taa ütegagi," ütles imä ja sugõ Siiri hiussõ hobõsõhannas.
+kagost tull õdagu vihmavalu vali ku pangist!
+tull appi lei turna alaq
+tuli ei tahaq tuhnakut tegijät lats laiska hoitjat
+vuul läts ärq
+tull häbendämiisi nulga takast vällä
+tull naadaq tüü man vahtsit muudõ pruukmistõ võtma
+tuli hussus
+tuli hupa
+tulõjit oll nii ligidäst ku kavvõst
+Tull jälki sõita sinnäkanti, a seokõrd olli ma pallo parõmban tujon.
+kiusajaq mõttõq
+kirjä tull pandaq vannus ja elokotus
+nii kellä katõ aigo tull kodo
+tull küllä palla käegaq
+tull vällä vahtsõ seletüsega
+tuli hupsaht palama
+tull latsõmütsägugaq miiq poolõ
+Tull ́ miilde, et ku sõita tuud vahet säändse riistaga, mis lää-iq üte huuga, a nõst egä posti vai piimäpuki man jalga, sys tulõva egän päätüsen pääle hinne vanõmpaq maainemiseq.
+tulli eeläq vanaimä puult
+tulinõ takk
+tull nii hää loomus et võrguq lätsiq katski
+ma tulli jälil sul takan
+tulli kallo püüdmäst kinä noosigaq
+ma tulli kotost
+tulli liina puult
+tulli sõbra puult
+tulli teid kaema
+tulli ammõtist äräq noq tüüdä uma käe pääl
+tülü olõssiq võinuq ka olõmaldaq ollaq
+tuli väega tinõhõlõ palas kuis ti no näet ka oppiq?
+tuli praks pliidi all
+tull reisi päält ja kõnõl mälehtüisi
+tull rongi päält
+tull sannast kriimo näogaq
+Tulidsõq jalapenopiprõ kõdraq
+tull siist vällä
+lasi aq külge es saaq
+lask märgist müüdä
+tülüst tull tapõlus
+tull himo käegaq perrä pruuviq
+tuli takan
+tull hää ropsahus vihma
+pidi kõvva kütmä inne ku tarõ lämmäs läts
+tuli kistus ärq tuul jääs vakka
+tull üts hää tsäräk vihma
+tüllü vaibõndama
+tull väiku tsoks vihma
+tuli pilgahtu kõrras
+tull üts valõng vihma
+Tull vällä, et põlinõ mõts olõ-i kimmähe tuu, ku mõtsa all omma suurõ puu risti-rästi maaha sadanu, juurõ pistü.
+tull väläst sisse
+tuli hussus
+tuli hubisõs
+tülü või alostaq tähtsüseldäq johtumisõst
+hanguq naksõq sõudmisõ man
+tulp närvetäs ärq
+tuloteedüs
+tulokäkjäq saavaq trahvi
+tuloq jaotõdiq ausahe
+tulo oll oodõtust suurusjärgo võrra suurõmb
+tulogaq maaha müüd maja
+kasulinõ äri
+tulissin
+kasulinõ kahtlikanõ äri
+pehmeq kotus
+pehmes pesset miis
+mualõ sõidõt tii
+pehmeq maa
+mädäsuu
+mustaq V pümmeq piksepilveq
+tummõq plekiq Kuu pääl
+Tummõ pääga.
+tummõliguq hiusõq
+tummõverevide sammõtiidsi häitsmidegaq lill
+pardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse
+tümbäk nui lüümise peri käen
+tümisti kulagugaq ussõ pääle
+keeledü elläi ei mõistaq jo umma hätä kaivadaq
+tundõq kaosõq ärq
+tundõq mässäseq hingen
+tundit vällä näütämä
+tundõgaq laul
+kalg kaeminõ
+tundõtooniq
+tunnõ viisi tunnõ
+tund allkihän imelikku tuimust
+tund suurt huult
+olkõq niguq koton!
+tunn lätt tunni perrä
+tiidmäldäq tõbi
+tundmaldaq tegeläne kukati liinapääs
+tundravüü
+tündritäüs kulda
+meil oll külän hää ollaq
+Mi tundsõ, et kõgõ hullõmb om müüdä.
+Tundsõ hinnäst ollõv maailma kõgõ õnnõlidsõmb lats.
+küle sisen tsusas
+tunni rõnnon terävät vallu
+tunni sälä pääl pututust
+mul oll sinno puudus
+tunni süämen halusat pitsitämist
+tunni kangõt kärdä
+Paistus, et vahtsõ luulõkeele löüdmine vanan kohaligun keelen passõ püürdeaigõl naile auturitele, kiä esindivä jo uma loomu poolõst tavaperätsempä vaimu.
+Tull sääne tunnõ, nigu olõsi kõik olnu õnnõ näütemäng, väiku vaihõpala, "kiä kedä", et elo jäl umma tiid edesi liigussi.
+Paistu, nigu olõsi rüüvkala õnnõ ülnü: andis, seokõrd olli mii nuu, kiä uma kõtu tii pujõst täüs sei, järgmäne kõrd või olla vastapiten.
+tükü maad lämmämb
+suur jago maad om jäänüq pruukmaldaq
+nättäv ülekaal
+toukus hummogu poolõ
+väega suur palvõq
+himo kõkkõ teedäq saiaq
+tetäqtahtminõ
+häbendeles suurõ hulga võõridõ man
+tund hindä räbälähe
+tund hinnäst väega kehväste
+pelgäs ütsindäolõkit
+tund ni hindas kotsõpäälset kultuuriperändüst;
+om ärq torssunuq
+tund muusikast mõnno
+pelgäs
+tund seto keele vorme;
+tiid tähtsäbät kodokotsõ aoluust, myist taad ühendädä naabridõ aoluuga;
+tund paigapääldsit ni kyy Setomaa tähtsäbi kotsit loodusõ, aoluu ni kultuuri poolõst;
+kumardas tä iin pääd avvustas tedä
+tund timä vasta suurt avvu
+om uhkõ uma kodokandi keele, ryividõ, kommõtõ üle, myist näid alalõ hoita ́ ja näüdädä tyisilõ;
+tund võõra iin häpü
+siin maa all ommaq käügiq niguq võrk
+ma tunnõ hinnäst esä iin niguq võlgnik
+ma olõ nii õnnõlinõ!
+tunnõ et jovva jälq midägiq ärq tetäq
+viil om küländ hõel ollaq
+tunnõ ja tiiä ja näe
+mul kõgõ pusku tsuskas
+tunnõ taa nurmõ ekä tsoppa
+tunnõ tedä näo perrä
+saa arvo umast osast ni vastutusõst seto keele ja kultuuri alalõhoitmisõ man;
+Ma tunnõ mulda ku maapõrmu, miä om mi elo lättes.
+tunnimiis nõud tulõja käest tunnissõnna
+tunnimeheq peiq värehti pääl vahti
+tunnistas meid sõnna lausmaldaq
+tunnistaja käest võeti tunnistus
+Ma tunnista, et mul olõ-õs aigo ei ka himmo, et perrä kaia', määntse kursi perrä kulda andas ni kuimuudu automaadist tulõja kuld vällä näütäs.
+ma tunnista ummi viko
+avaldaq uma süü mullõ ärq!
+tunnist külh minno a ärq es tunnõq
+kiteti õigõs
+tunnistusõ pääl olliq õnnõ viieq
+tunnistuisi andma tunnistama
+tunnihind
+kiteti noorõ poisi mehest olõmist
+kitet näütlejä
+Avvotasoq
+Tunnustusõq
+teedäq pätt
+Tuntuisi tekste ümbretegemine ja tsitiirmine om andsak katsõ panda nä kõlama ummamuudu, ühendäden nallatamiisi umahindä maalähküdse elokaetusõ ja kavvõmba kultuuri.
+Kõgõ tunnõtumb märdipääväkommõq om märdisantõ ehk märte ringijuuskminõ, midä tetti õdak inne märdipäivä -märdipuulpäävä.
+Kõgõ tunnõtumb märdipääväkommõq om märdisantõ ehk märte ringijuuskminõ, midä tetti õdak inne märdipäivä -märdipuulpäävä. Märti juuskman ehk märdisandis käveq algsõlt noorõqmeheq, a parhillaq võivaq ollaq juuskjaq nii piskõsõq-tütriguq ku meheq-naasõq. Näil piät sälän olõma tummõq rõivaq. Näoq ommaq mustas tettüq vai maskõga katõduq. Märdisantõ kambaq liigusõq märdipuulpäävä õdagu perrest perrehe, laulvaq ja suuvvaq vilä-, kar'a- jm õnnõ ni pallõsõq ja saavaq vasta kingitüisi. Mardipäiv om olnuq inämb viläõnnõlõ pühendet miihipühä. Taalõ vastav kar'aõnnõ ja naisi pühä om katripäiv.
+Tuntusõ ja pruukmise poolõst võimi pitä rahvalaulõs nii umaaigsõ Villändimaa laulumeistre Laulu-Mihkli ku seoilmaaigu kuulsas saanu Kihnu lauliku Köstre Virve loomingut.
+tarrõ päses läbi vüürüse
+tarõ lei valgõs
+totudaq haava joodigaq!
+Turbahunt
+turbapäts
+turbasuu
+turrakala om paksu sälägaq
+turg pand kulla hinna paika
+turgu tsurkma
+Turismitallõst tekk sanna vallalõ Mesipuu talo.
+Küläliisitalu'
+küläliisitalo
+tuuritajaq ostvaq meelüssit
+kõhrik karatsura
+mi kungõli kõikjat purrõt piten
+tohrutama
+tohruma
+tursonõ nägo
+turson olõma
+tursakere
+turun om õgasugust kaupa saiaq
+turu pääl pakuti kõgõsugust kraami
+turu päält ostõt liha om tuim ja puinõ
+turu pääl või nätäq esiqmuudu rahvast
+müügipäälik
+Turundusraadiot saa egä tõsõpäiv kullõlda aadrõsi www.mi.ee/turundusraadio päält ja tuu om internetiraadiosaadõ, kon kõnõldas turundusõst ja müügist, tunnustadas turundajit ja avitadas turundusnõvvoga.
+turukurm
+ohokinmäs auto
+kaitsõ peräst
+Julgõolõmisõ mõttõn naksi mu vanõmba innemb sõitma ja kokkolepmise perrä pidi nä kokko saama, ku Roodsimaalõ joudva, et sääl sõs ütenkuun lellä sõbra mano minnä, kiä näid edeotsa päävaroga avitama pidi.
+Poodivaht es tii tuu asa vasta midägi, kõik poodin kai mullõ otsa ja oodi, midä ma ette võta, ja ma kääni hindä uma sõbra poolõ ja palssi täl kõik ültü sõna ümbre panda ni lätsi ostmisõga edesi, selle et ma sai arvo: tuu oll õnnõ üts ahta meelega, vähäharit inemine.
+kummikirä süvvüs
+soomus pääle!
+tuso tussa tusso torss tursa
+tussotas selle et pahanuq om
+tüsse kihägaq om rassõ ronniq
+tüsehelik ardenni hopõn
+väega häste söönüq mehekene
+tüsehelik tüsselik
+tüsselik miis
+paksõmb jämmemb
+rähmik tüssäk
+paks portvel
+tõtõ uurminõ
+meelehalu press süämehe
+tuso tull pääle
+tütärlatsõl nägo kuumõtas
+tütrik kasus naasõs
+tütrik uigas helle helügaq
+kinä tütarlatsekest
+tütrik pidi tõbist vanaprovvat pasma
+tütärlatsõq V latskõsõq mõista-iq õigõlõ tandsiq
+tütär oll umast imäst ora tennüq
+tütär opp muusigakoolin klavõrit
+totigaq kana
+tütrekene tüküs tõõnõkõrd tooratama
+tütrele lei viadusõ sisse
+tutva inemine a nime olõ ärq unõtanuq
+kroogu kaur
+kaes tarvilidsõq paprõq üle
+kaias muusõumin ümbre,
+Tutvassaaminõ
+vahtsidõ massinidõ edimäne kaeminõ
+pruummishind
+taha tutvas saiaq meesterahvagaq kinkal om auto
+Saa' rahvuspargiga tutvas
+sõbramehe poolõst
+käve vannaliina kaeman
+tutvidõ siän
+kõnõldi vahtsõst raamatust
+Tuud piät ka viiendäl Uma Pidol saama! Kõrraldaja' tahtva', et laulõtava' laulu' olõssi õkva nuu', midä pidolisõ' kõgõ inämb uutva'," ütles pido kõrraldaja Triinu Laan.
+tungriq lasiq hinnäst järve põhja
+tuul ai hiusõq segi
+rabandus
+Tuulamismassin
+raisku minemä
+lakja pilma
+tuulõvägi
+hunn lei haina lakja
+tuulõkeerelüs nõst suurõtii päält tolmu üles
+tuulõpluusõ
+tuulõpöörüs tuulõkeerüs
+tuulõvuhahus lei kao man pangiq ümbre
+vaganõ ilm
+tuulõkivi
+Tuulõkivi
+tuulõ vuhhin
+tuul hõlotas ossõ
+tuulõkivil om kats haari katski
+Tuulisui aktiivsemp tegevüsaig 1940. aastide tõsel poolõl oll noorõn pagolaskirändüsengi täüs aktiivsit otsingit.
+Tuuli Tubin
+tuuli@wi.werro.ee
+tuul ja vesi tegeväq mäki madalambas
+tuul käänd tolmu üles
+tuul keerot putsu üles
+tuul liigutas lummõ
+tuul lõngutõllõs ust
+tuul lõõds
+tuul mühises kõvastõ
+tuul oll külm ni kõllõ
+tuul oll vasta es võtaq muido ku reiätimiq
+tuul puhk harvuisi üttemuudu
+tuul om nii kõva et lõikas õkvalt läbi pääluu
+tuul hõlotas puuossõ
+tuul lei ussõ vallalõ
+tuul läts marus
+tuul pand vii virvendämä
+tuulõ käänd hummoguhe
+tuul käänd ja suuti tulõ pääle käändäq
+tuul käänd õdaguhe
+moro pühkü tuulõgaq puhtas
+tuul om põhaõdagust
+tuul puhk luust ja lihast läbi
+tuul puhk põhast
+tuul om takast
+tuul puhk ütesttüküst põha puult
+tuul rehvähtüs
+tuul kisk mõssu nööri pääl
+tuul kahist puulehti
+tuul pulst hiussit
+tuul tahend maad
+tuul tekk järve kottalõ pöörüssit
+tuul tõi peenükeist purru silmä
+tuul läts kõvõmbas
+tuul undas korsnan
+tuul vuhisi korsnan
+aadomivägi
+tsäsüfüüsiga
+tsäsüpomm
+tuumareaktri lahes
+vaganõ meri
+KALA JA MUNA TSÄBÄHTÜS
+Festivali teema ongi seekord töö meie elus - mõne töömesilase ametiks on tuuritada bändiga mööda Maarjamaad, mõni teine sukeldub kirjutamise põnevasse maailma või pühendub lina kasvatamisele.
+Tööpäeviti kell 11.30 ja 22.30 loetakse Vikerraadios ette Kaido Kama raamatut "Ümbreilma reisikirä" ja 13. novembri "Mnemoturniir" on samuti võru keele maiguline.
+tüübiline ja esiqeräline
+harinuq üllenpidämine
+Tüüpiline luudusmaastik om rahvuspargi lõunõjaon ja ümbre Õdri järve ja Kaugjärve.
+tõtõ Saarõma kadastik
+õigõ Seto talo
+Suurist imetäjist omma' rahvuspargin hariligu põdõr, mõtskits, mõtstsiga ja ilves.
+aiõ liivi keele sõnno pähäq
+tüüri man saisja eräkund
+peropidäjä istõ tohon
+tüürimiis taarat edesi-tagasi
+sorgas kapin
+tuustõ papõrdõn
+sekä meid uma uuratamisõgaq
+segäjäq kiholasõq
+segäjäq mõttõq laskvaq pään ümbre
+väsütäv inemine
+kiusaja kärbläne
+kiusaja kärbläne linnas mitu kõrda latsõ nõna pääle
+väsütäv kärbläse pirrin
+väsütäjä minekigaq kuunolõk
+viländüseniq nättüq naoq
+tüvimäne
+uba ni herneh ommaq kõdraviläq
+upõ keedeti kruppõgaq
+piim om udaran pakvallaq
+hüdüläq hiussõq
+udsukarv
+udsutama
+udsunõ
+hüdükene
+hüdüne lõug
+otsaniq ausa
+kaalaniq likõ
+otsaniq väsünüq
+undsõq lätt hõrrõmbas
+undsõjuum
+haussi ajama hausma
+udsukogo
+undsõq tull maaha
+undsõq tulõ maaha
+udsu peräst tull õnnõtuisi mitu kõrd inämb
+undsõq om hulga laivo hukka saatnuq
+undsõhe käkkünüq saarõq
+udsudsõq pääväpildiq
+undsõdsõq ilmaq
+undsõgaq näe-iq häste
+undsõhe mähkünüq mäeharaq
+udsusulinõ
+hiidseq aknõklaasiq
+undsõq lätt paksus
+Ufoq veiväq är nigu niuhti.
+Ugandi oll üts muistidsõ Eesti maakund
+vastaossusõq lätsiq kõrrast süvembäs
+iks vahtsõst ja vahtsõst
+üteaastanõ lats
+üte mõlatõmbamisõgaq
+ütevannudsõq latsõq
+ütehelüline kerigumuusiga
+ütemeeleline otsus
+üte tolmahusõgaq oll kõik täl tett
+üte valugaq üte rutugaq
+Üte-katõ tähtsämbä draamaauturiga om tähistet eestikiilsengi proosan pikki periuutõ, tada inämb piäs olõma tähelepandmist väärt, et võro vahtsõmban kirändüsen taa ütispilt üte-katõ kiränikuga ei piirdu.
+üte valõngigaq jovva-iq kõiki luumõ ärq vallaq
+ütekõrdnõ rahaabi
+ütekõrdsõq anomaq
+ütekroonilidsõq paprõrahaq kattõq käügist ärq
+ütsäkõrdsõ maja rõduq
+kellä ütsä laiv
+Ütes märkmisväärsembäs underground-poeediks ni maarahvalõ tugõva mõttõkogo lakjalaotajas saa taal aol Kalle Istvan Eller, kiä Nõvvukogodõ Eestin raamatit ei avaldagi. Timä tuuaigsõ luulõtusõ korjatas ildampa kokku "Bärsärk" (2001), kon lövvüse ka mõnõ võrokiilse teksti.
+Ütes tähtsämbäs rõivas oll pikk kuup.
+Ütes võro miihile umatsõs võttõs om paljodõ perisnimmi pruukmine, kosman nime sümbolisiirvä sakõst ülditsempi nättüisi (nt Adolf Hitler, Suur Tõll, Pjotr Pervõi jt).
+üteülbäline teedüs
+ütte kotust taht viis inemist
+ütel imäl kuuli sarluhe neli last
+Kiäki tõnõ ei või pruuki taa kodolehe matõrjaalõ mi vai tegejä loalda.
+Sõs äkki naas sõbõr jälki ossõndama.
+Ütekõrraga panni tähele, kuis lamba määgmä ja marutama naksi ja niida joosi ütest kotussõst tõistõ ja edesi-tagasi, õkva nigu olõs midägi johtunu.
+kõrragaq olli õkva peris välänpuul aigo ja ruumi
+A ütekõrraga vaio sõbõr maha.
+ütelidseq kümnelidseq ja saalidsõq
+Ütel urbõkuul, ku mu pini oll saanu 10-aastagadsõs, võti ma ette kõrras Eesti pinnalõ küllä tulla, et ligembäidsi uma äkilidse välläilmumisõga hiidütä.
+Üts õdak nä trehvsi kongi vanaliina baarin ütte tummõ ihoga nii 40 aastaga vannust miist nimega Ra.
+Üts õdak panni uman tarõn tulõ palama ni minno uut mu kõgõ torrõmb kingitüs tooniaoni - esä kingit edimäne jalgratas.
+Üts õdak ujjo vana kala joba päälmädsen viin, - ma sai arvo, et nä olli otsani alla andnu ja olõ-õs inämb, midä kaitsa ja perrä kaia.
+üts lõigahus tubakut
+Üts üüse näi väega halva und.
+Ütspäiv ma kuuli, et mu aoluuoppaja om koolnu.
+Ütel pääväl saa timäst kohtunik.
+Ütel suvõpääväl võedi ette ujoma minnä.
+Üts talv Vanaliinan Raatusõ platsi pääl, tundsõ ma tõtõstõ, kuis taa maa mullõ miildüs.
+Üts tõõnõ kõrd ma olli söögipoodin, ku äkki määnegi tüüp võtt kätte ja nakas mu poolõ tänitämä hõelit/rassistlikkõ kommõntaarõ, kutsõ minno kasimalda, mustas, ropus, kõiki eestikiilsit halvaspandvit kommõntaarõ kinkagi tõõsõsugumadsõ ihovärmiga inemise vasta.
+üte kriipsadu kotusõ peräst massa-iq viil kaivadaq
+selge jutt
+tsusassi na kokku tsupsti
+pand voolu sisse
+köüdüs om kakõnuq
+üte poolõ tävvüpalanik
+Kuun tetäs projekt-kunnakoor "Mõtsamuudu Kunnakuur", et anda' ja saia' kontsõrdist ossa.
+ütest veerest tõistõ
+ütest ma asjast joht arvo ei saa
+tä ütest silmäst viil tühä iist näkk
+üten tükün
+Ütte ja ainukõist vastust siin muidoki olõ-i, kõik olõnõs egä ütsigu kliendi ettemärkmiisist, perrekunna saisust, riski välläkandmisõst, tüükotusõ võimaluisist, rahasaisust jne.
+ütesuuruq ubinaq
+ütetarõlinõ kortin ütetarõkortin
+ikäv elo ei määnestkiq vahelust
+ütte värmi rõivas
+ütine asi
+KHÜ kõrraldas tegemiisi, miä toova kogukunna rahvast kokku, kon otsitas hätile ütenkuun lahenduisi ja tetäs mõni asi õkvalt kõrda (talgu', kogukunna nõvvupidämise', simmani' ja muu' lusti peräst kokkukäümise'). Ütisüs tege ka projekte, mink abiga lahendõdas häti, kõrraldõdas oppuisi ja muid kokkukäümisi, tetäs är arõngukavadõlõ sisse kirutõtuid asju, hoiõtas kogukunna vaimuvarra ja perändüst.
+üttevällä sai kõik tettüs
+Ütitsõst arotlõmisõst kasvi vällä mitmit vahtsit mõttit võro keele pruukmisõs nii liinan ku ka egapäävätselt.
+ütiskundlinõ kokkolepeq
+sotsiaalsõq hädäq
+Umavaihõlise ́ läbikäümisõ. Koolielo, kultuur, sel ́tsi ́.
+ütiskundlinõ ütsväärsüs
+ütiskund painutas inemist hindä perrä
+ütiskunna pingõq lätsiq viimätseniq veereniq teräväs
+ärqvõetut varra tagasi andma
+Perän saava latsõ umatettüst kamast kõrraliku ja meksä kõtutävve!
+Kokkosaamisõ tyistõ seto kuule opjidega.
+vagivahtsõq sissekäümäldäq saapaq
+kõrk nago
+uhkõ ja allahiitmäldäq rahvas
+uhkõ ja pirdsak tütrik
+uhkõ ja kõrk inemine
+ilotõlõs külä vaihõl vahtsõ massinagaq
+höühkeli kalli ülikunnagaq
+torrõ loss
+uhkõ uma tütre pääle
+uhkõhe kimardõt prunts
+uhkõst liinast jäiq perrä õnnõ varõmõq
+mühäs midägiq üle ola
+huhmrin piinüs tettüq pähknäq
+kokko hiitmä
+ütte kiilt
+üttehoitminõ
+ütte müntä rõivaq
+ütte müntä rõivaq
+üttemuudu kõnõlõsõq a tõistmuudu tegeväq
+ütte rinda paika!
+huhtõ jõõ veeren põrmandurõivast
+Mõtsaq hoitvaq ja puhastasõq mulda, vett ja õhku, miä om ka inemise jaos hädätarvilik.
+Niisamatõ om sünnüpäävähõnguga pido härgütüs nuurilõ, et nä kullõsi' vanavanõmbidõ mälestüisi ja opissi umma kultuuri tundma.
+Üteliidsi valiti Tänak 2017. aastaga Eesti aastaga sportlasõs.
+üts majanduskõrd
+ütidseq normiq säädüseq nõudmisõq
+Uibopuu Valga-pildist om ildampa kirotanu Madis Kõiv, kiä üteliidsi om ka es mälehtüslidses proosas muutnu uma kunagidse Valga-kogõmusa.
+hoimanõ päältlõunõq
+hoimussillaq hoimussin
+uinussil tulõmägi
+uinudi latsõ magama
+uinuq uinuq ullikõnõ!
+tritsusaabas
+siuhkasamm
+häüläs kaeminõ
+häbelik tütrik
+ujos laotus vasta maad.
+ujoja jõvva-as kõvalõ voolulõ vasta pandaq
+lõstaq hoitvaq võrku vii pääl
+tsukõlusmajan om mitu tsukõlust
+lapardiq
+tsuklõminõ tekk matkajaq värskimbäs
+ujomisprilliq
+mi uio üle järve
+oidsaarõq
+viipäälne suvõmaja
+ukõrda nilbõt huulitsat pite
+Ukraina grammatigat ei olõ tä elon opnu ja tuu kiil nakkas täl kahos unõhtuma, selle et tä tuud väega ei tarvida.
+Ukraina jagonõs Hummogu- ja Õdagu-Ukrainas, õdagu puul kõnõldas inämb ukraina kiilt ja peetäs inämb avvu sisen ukrainlasõs olõmist.
+Ukrainahe es saa ma sõita tuuperäst, et sääl võedi mu vanõmbil maja är, a Baltimaa olli pallo kavvõn õdagu puul.
+ütsainukõnõ kõrd
+ütsainus tähekene pilgatu pilve vahelt
+ütsainus mõro mekigaq siin või terve söögi ärq tsurkiq
+üts akan oll üü otsa valgõ
+üts akõn om aia poolõ
+üts ammuskinõ asi tull miilde
+Üts asi oll võtminõ triinmiisi aigo, tõõnõ asi oll joba midägi otsani ulli, nimelt juudi ka võistluisil.
+Üts asi viil.
+uss käü välläpoolõ
+uss läts vallalõ
+ussõq lääväq esiq kinniq
+ussõ kiidsminõ hällü kitsin
+ussõhingeq ommaq kiidsma naanuq
+ussõhingeq ommaq õkvalt õlitõduq
+ussõhingeq tahtvaq õlli
+ussõ pitim ussõ vang
+ussõkellä killõ tirrin
+Ussõkell helises.
+ussõ kotsil tolbõlõs latõrnas
+ussõ kottal om silt "Kodomassinidõ tagavaraosaq"
+ussõlink klõgisõs
+ussõst tulõ külmä luhti
+ussõst tull külmäpuhahus sisse
+ussõst tull vüürüste lämmind
+ussõst tulõ külmä
+ussõ värehti hingeq
+ussõvõti om välänpuul
+põhalik plaan
+inemise tulomass
+lasõng
+Ütsikist as'ust tasus kaia' Köstrejärve suurt imäleppä ja Ala-Mändiku tarupedäjät, Kaika kuuli ja matusaida; Karula kerikut, kerikuvarõmit, pastoraati, matusaida, Karkkülä muistist elupaika; Karkkülä kivikalmit; Mähkli muistist elupaika ja muistitsit kalmit; Rebäse liinamäke ja muistist küläkotust; Karkkülä taluriiht; Karula mõisa Rebäse kar'amõisa riiht üten pessükiviga; Köstrejärve leeri- ja koolimajja.
+Ütsikosavõtjaq
+Ütsik saar kesk merd, pikä talvõ haripunkt.
+ütsindä kasuja puu om suurõ kuundõgaq
+(vastaja andmõq jääseq salajadsõs)
+Üts, esä piät armastama umma last.
+üts jalg jo havvan tõnõ havva veere pääl
+üts joodik kungits ärq kodo tõõnõ jäigiq kõrdsi mano tuigutama
+tull vällä et üts jungri oll ärqandja
+vähämbält katõssa pinni jalotas pargin.
+ütskiq nõvv olõ-õi küländ hää
+olõ-iq ütskiq asi tävveste hää vai halv
+ütskiq inemine saa-iq minno seon asan avitaq
+mitte üts meist mõista-s seolõ küsümisele vastadaq
+ütskiq ruuh es mõoq
+üts kleit tõsõst uhkõmb
+Ütskõikkohe tä ka lätt, iks võtt tä mino üten.
+Ütskõik kuis tä ka ei püvvä, kõik istusõ saalin surmani tõsitsidõ näkõga, ei ütle midägi tä ettekandõ kotsilõ ega naara-i timä naljo pääle.
+Ütskõik kupallo ma ka es rabõlõ, es käü mu jõud timä umast üle ja lõpus lätski täl tuu asi kõrda.
+Üts kunnakuur liigus tõsõ mano, kooni' saa kokko väkev, umbõs 150 inemisega kuur.
+Ütskõrd kästi opilaisi imäkeele klassin panda kokko aoleht ja tuu jaos oll vaia tetä küsütelemiisi.
+Ku olli ütevoori pikembät aigo Ungarin, sõs tunni, et igädse Eestit.
+Üts ́kõrd nä mängseq, et näil ommaq mängult taldriguq ja et näil om sääl pääl süük ́ ja sõs nääq paksõq tuud süüki üts ́tõsõlõ.
+ummõhtõgiq tullit iks minno kaema!
+ütskõrd tulõ asaq selges kõnõldaq
+uss kääts rossitunuisi hingi pääl
+Üts kuulsambit tšatšasit om Binekhi Estragon, miä saiõ 2007. aastagal Mundus Vini hõpõmedäli.[1]
+Näütüses ütel' Noel, et Bluri liikmõq võinuq AIDSi kooldaq.
+üts kõlahus liigus
+üts lammas läts võõra karagaq üten V võõrahe karja
+üts latsist lövveti üles tõist viil otsitas
+tõõnõ liiv om hahk tõõnõ om valsõmb
+üts tsirk tsiirõl ümbre aknõ
+igäväq äripääväq
+uss lüvväs karragaq päält
+ütemeeleline klass
+üts miiq hulgast piät tuud tegemä
+Üts mu hää sõbõr ollõv viinadsõ pääga muust summast harkunu, tahtnu ronni kaemislava pääle - tunda mõnno pildist ja pidossist, kaia noid kavvõst üten ilosa tütriguga.
+Üts muso.
+üts rõibõq om mu pääle kaivanuq
+ütsindä timä tiidse vastust
+üts oinas pusas tõist
+Uss oll poikuisi ni kõik võisõ tuud oigamist kuulda.
+uss oll poikuisi
+uss oll peräniq vallalõ jäänüq
+Üts oll ́ sääntse musta suurõ pää ja pikä musta kerega.
+Üts tähtsäimpi manotulõkit on olnu vahtsõmp "võro miihilaul" - taa tsihi võtt kõge parembalõ kokko kogoteos "Viie pääle" (2005).
+üts om lühkene ja paks tõõnõ jälq pikk ja peenükene
+uss om lukun ja võti om seenpuul
+kiäkiq om mu makussöögi ärq söönüq
+Üts om muna.
+uss om nesse käen urbunuq
+uss om poiulõ
+uss om veidükese poikvallaq
+ma olõssiq üts päiv pia auto alaq jäänüq
+uss prähvähtü vallalõ
+uss kõmaht kinniq
+uss panti petsädi alaq
+üts topka viina
+üts poig hulk välän tõõnõ om kodoelläi
+Üts poistõst tulõ redeli päält alla.
+Üts puul "kakard" esindäs vanna küläütiskunda, tõõne puul tehnoilma, minka näilitse helküse sutt autur rikku üteainumba tähendüslidse sõnaga "hais" (Ruitlane 1999:5).
+uss prähvähtü vallalõ
+uss prändsäht kinniq
+üts pütülaud om vällä kumnuq
+üts kõnõlõs kuhja tõõnõ kuhaalost
+üts turak om iks ullimb ku tõnõ
+üts saanõ om puudus viil
+üts silm om kõhna
+Üts sõbõr tuu ärkuivatõdu tsiakõrva, tõnõ -hanna ja kolmas jürämiskundi.
+üts sündmüs minevädsest talvõst
+uss tetti äkki vallalõ
+Ütstõsõ mano käütäs küläkõrda, kapstatünn käen.
+sadanu ütstõõsõ pääle
+Ütstõõsõst peaaigu sõltumalda tekkü eri ettevõtmisõ:
+üts terveq
+üts padõmb tõõnõ harvõmb
+üts tõmmas iist tõõnõ tougas takast
+kõik ommaq üte killa meheq
+üts tarõ om külm tõõnõ om jällekiq pallo lämmi
+ütsüs pidi maalõ tulõma Peipsi veeren
+Üts vana kooliveli "Riigi Teatajast" lugi.
+Üts kõgõ vanõmbist Eesti maa päält lövvet luutükkest.
+üts veli oll rikas tõnõ vaenõ
+üts vihmapiso sattõ
+üts võõras pini hulk mi maja man
+Üts võro tegünevä näütekirändüse juuni nättüs olõvat periselolidse (sakõst kas kultuuriluulidse vai rahvaluulõlidse) ainõse pruukmine, midä omma tennüvä kõik võro draamakirändüse päämidse auturi.
+üts võtt väidse tõõnõ kirvõ näüs kuas kuvva ärq tapp
+koiraq latsõq
+üllen liina kotsil linnas linnuk
+iinpuul nimmat
+mäel oroperve pääl
+üllestpuult peenemb sammas
+üllestpuult mäe päält kuuldu helle
+üllest sinine alt hall
+varõslill om Eestin harilik keväjäne lill
+andkõq mullõ söögikaart!
+pakuq kuuki lavva tõistõ otsa!
+ängäq mullõ kitrat ma mängi üte luu!
+anni kätte lilliq ja kingitüse
+and mullõ uma nimekaardi
+pikk luumisaig
+lajalinõ mõtsapalang
+suurõq muutmisõq
+üledseq ainõq
+laemb arotus
+ülene koolisundus
+kokko tull vihma-lummõ alla normi
+päätsiht näütäs nõsõmist
+üledseq ja erähuviq
+Inämbjaolt võetas tšatša sisse ja tuuga ihho ei määritäq.
+keskestläbi läts pido kõrda
+inämbüisi latsilõ miildüs ijätüs
+Ületsehe om nii, et imädse' omma' sagõhehe müdsärikun kuun. Talvõs või näid korjuda 10-20 eläjät ütte tsagarikku, õkva nigu viinamar ́a'.
+ületsehe tunnistõt
+Hariligul kõrral pand kiäki pundist iks "rutõmb ärsadajit" tähele.
+kõigi perält ruumiq
+ületsen pruukmisõn sõnavara ütelüs
+ülene keeletiidüs
+suur laulupido
+kõgõ rahva pidopäiv
+sukugiq
+üttekokko om tä eesti kiilde ümbre pandnuq üle paarikümne raamadu
+laemb sõnavara
+ületsehe tunnistõt
+häste tunnõt riigimiis
+kõigilõ teedäq tõtõ
+koir miis tälle piäsiq külh kõik külä tiko andma
+koir poiss
+liisnaq tooliq viidiq tõistõ tarrõ
+ülemineväaasta
+kats lehte tagasi
+üle-eeläskine leht
+üle Õuruupa mõõduq
+liig ülejääk
+Kõik muu' rahvuspargi maa' jääse' Liivi lahe vesikunda.
+Ülejärgmädsen piätüsen lõpus sai tälle kässi ja jalgoga selges tettüs (miis esti kiilt es mõista), et tä piät appi tulõma ni mi nõsti vanõmba meesterahva bussipiätüsen pingi pääle, kon tä naas minno ka kõrraga hoolõga tennämä ja umast elost asjo kõnõlõma, ku api oodimi.
+üle kõhu tüü
+selge võit silmägaq nätäq võit
+paks miis
+{m} pallo rassõq pakiq
+nuhelpäähä minemä
+pallo suurõst tarvitamisõst läts vuul ärq
+üle kraavi lätt palgõst purrõq
+üle külä tütrik
+päält kümne mehe oll kokko tulnuq
+üleküdsänüq tomat lätt lädsäle
+üleküdsänüq tomat lätt lädsäle
+Ahun küdsedüq munaq
+iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä
+rumaluisi süümä
+liisna vesi lasti kraavõhe
+kuurdu kuurdliganõ kuurunõ
+ilma lämmämbäsminek üleilma
+ülemaalinõ laulupido
+ülembäq ja alambaq ammõtniguq
+haik kassipoig
+koiraq poisiq olli egä tembo pääle valmiq
+ülemäne ja alomanõ puul
+üleminek talvõao päält suvõao pääle
+talvõao pääle üleminek
+üleminegi-aig
+kramphirs
+Päälmädsen jaon om kõlladsõ ja verevä tooniga vahekihte kah ja tuu tulõ ravvarossõst liiva sisen.
+ülemb oll äkilidse ja hürmä ütlemisegaq
+ülemb saat siiäq umaq meheq
+üleniq muhkõ ja kriimõ täüs
+ojast päses üle ahtakõist purrõt piten
+ületetäng
+ülesandit ärq tegemä
+ülesandõgaq tüütäs samal aol mitu uurmisrühmä
+rehkendüse tullõm
+ülesannõq oll kõva päämurdja
+märko tegemä
+Üle Sarmaatia lakõmaa küünüs hinnästhäötäv kõrralagõhus. Tuu ähvärdäs hindä ala mattaq kõik rahvaq, kiä inneskidse Vinne riigi piiren eläseq.
+üleskäänetäv kell
+üleskutsminõ võta-iq tuld
+mäest üles minek oll haigõ jaos rassõ
+üles V perrä otsma
+oja oll üles sulut
+üles sulama kostuma
+üles sulatama kostutama
+üleskirotusõq ommaq täpseq
+mäsü lõppi pessäqsaamisõgaq
+üles tunnistama ärq avaldama
+ülesvõttit om kuvvõ tunni jago
+päsemäldäq tahtminõ maadaq
+päält tuhandõ aastaga vanaq kivikujoq
+uputama
+Kae' lähämbält portaalist Võromaa24.
+ülekaehus võro keele aoluust
+üle kaema
+üle V perrä kaema
+Et saia selget pilti kõgõst tast valdkunnast, olõsi vaia üleilmlidse ümbrehaardmisõga urgatust.
+suurõq tundõq
+pidolikun keelen luulõtusõq
+üle venne laia viskas vett sisse
+viländ saama
+uhkõ viis
+väega kipõq massinaq
+majandusõ väega kipõ kasuminõ
+ülikuuli tahtjit oll pallo sissepäsemine oll rassõ
+ülikooli oppaja
+suurkoolin tegüsiq tä ümbre vahtsõq tutvaq
+ülikuuli sissesaaminõ
+ülikuul om valmis mitu kõrda inämb üliopilaisi manoq võtma
+kistumaldaq hää raamat
+väega sündsä inemine
+tudõndiq vabastõdasõq opimassust
+tudõngidõ elämine tudõngimaja
+väega rasõhõhe vika saanuq
+väega tähtsä papõr
+tähtsämbäst tähtsämb pido
+väega väkev tehniga
+julgõ olõkigaq tütrik
+julgõ kupataja sõit vasta tulpa
+julgõ merereis
+uhkõ ohvitsiir
+kikstu saisang
+uhkõ sõalaul
+kuraasi täüs
+kulla miis sa ligimiisi vihkat ilmäaigu
+vallalidsõ süämegaq inemine
+Meele tege rõõmsas punt UMA KÄKK.
+jahmahtaja uudis
+imehti lämmind vastavõtmist
+vikurmuna
+hõlokas ulmõfilm
+viirmidseq hüä- ja kurapoolidsõq
+Sel nädalal kutsub Võru Instituut näiteks üles tegema võrukeelseid klippe ja neid YouTube'i kaudu teistega jagama.
+Uma Leht küsütelli Kersna Vahurit
+Uma Mekk om märk, miä antas Võromaa mullast peri ja paigapäälitse inemise hoolõga kasvatõdu ja lämmä süämega tett söögipalalõ.
+Uma Pido aoraamat (blogi).
+Uma Pido om võrokeeline laulu- ja rahvapido. Ütest külest om taa paikkundlinõ, Vana Võromaa pido, miä köüt ütte aoluulist kultuuriruumi katsa Lõuna-Eesti kihlkunnaga.
+Uma Pido olõ-i lihtsähe laulupido, taa om sündmüs, miä köüt ütte Eestile tähtsit väärtüisi ­- laulupidotraditsiuuni ja kotussõvaimu.
+Uma Pido olõ-i õnnõ paar tunni kontsõrti, a tiikund, midä kuun hulga rahvaga astutas.
+Uma Pido olõ-i peris harilik laulupido, selle et opnu laulukuurõ kõrval laulva' ka "kunnakoori'", miä omma' kokko pant sugu-, selts-, sõprus- ja kogokundõst.
+Uma Pido Moloraamatun (FBn).
+Uma Pido filmi om katõ plaadi jago:
+Uma Pido kodoleht.
+Uma Pido koorirepertuaar tetäs egäs pidos vahtsõnõ, sääne, miä köüt egän iän publikut.
+Uma Pido kõrraldaja' tennäse' kõiki pidolõ uma helü andnu inemiisi. Suurt rõõmu võimi tunda tuu üle, et edimädse kuvvõ hulgan oll' kogoni kolm Vana Võromaaga köüdetü asja - tunnustusõ saiva jo nii Põlvast alostusõ saanu bänd, Võro liinapildi ilostaminõ võrokõsõst kunstnigu piltega ku võrokõisi suur pido Uma Pido.
+Uma Pido kõrraldamist vidä iist Võro Selts VKKF, kõrraldasõ' Võro instituut, Põlva ja Võro maavalitsusõ', Põlvamaa ja Võromaa umavalitsuisi liidu' ja mitmõ' Põlva ja Võro maakunna seltse ja asotuisi inemise'.
+Uma Pido laulõ kontsõrt Moostõn
+Uma Pido laulukava vali vällä rahvas
+Uma Pido laulukavva valisi pia 500 inemist
+Uma Pido lavastaja konkurss
+Uma Pido noodivihu' saava' valmis sügüses.
+Uma Pido om võrokõisi laulu- ja tandsupido, mille päämõtõ om jagada võrokõsõs olõmisõ ni võro keele ja kultuuri tundmisõ rõõmu.
+Uma Pido om võrokõisi laulu- ja rahvapido, mille päämine mõtõ om jaka' võrokõsõs olõmisõ ni võro keele ja kultuuri tundmisõ rõõmu.
+Uma Pido om võrokõisilõ üts väkev asi
+Uma Pido pääval kell 12 lõpõtas lipujuuskja Contra uma lipuga juuskmisõ Võro keriguplatsi laadulava pääl.
+Uma Pido projektijuht
+Uma Pido vidäjä
+Uma Pido laulu'
+Uma Pido näütäs, et Eesti om sisest pall'o suurõmb ku väläst.
+Uma Pido kõrraldaja' suuvva' kõigilõ lauluinemiisile hüvvä vahtsõt aastakka!
+Uma Pido topõlt-DVDl om sõbrahind 6 eurot kooni 30. septembrini telmist teten ja ka esitlüsel 1. oktoobril.
+Uma Pido
+Umma Pito või nimmada ka võrokõisi üleilmalidsõs kokkotulõkis.
+umapido.wordpress.com
+Uma Pido projektijuht
+Uma programmi tsõõriklaud
+tsõõrikidõ lehtigaq kasv
+tekk klotsi seen olõvat mulku tsõõrikus
+Tsõõriklavva ümbre omma oodetu kõik, kiä seo asjaga köüdüst tundva vai kinkalõ asi huvvi pakk.
+Tsõõriklavva kõnõluisiga tahetas vastata küsümüisile:
+Tsõõriklavva ümbre kogonenü tegusa inemise aroti, määne võinu olla tulõvanõ programm, midä tuu abiga saanu är tetä ja kuimuudu tulõ programm tüüle saija.
+ümärik redelipulk
+kaarklambri kummõrklambri
+kurõnokaq
+ümb­re käümä ümbre käändlemä
+ümbretsõõri eläseq õnnõ ahta meelegaq inemiseq
+Eesti tervüshoitmisõ ümbresäädmine
+väärdmä
+Ümbre ilma
+ümbre maja ommaq lajaq põlluq
+ümbreopminõ
+ümbre nõstma
+ümbre võtma piirdu pandma
+ümbre käändmä
+ümbresõitminõ noolõ n��ütämise perrä
+ümbre ütlemä
+ümbresündümine
+Ümbretett laulu omma inämbüste nallakamba ja madalamban stiilin ku näide originaali.
+Ümbretüütluisi alostõna om pruugit ka luulõklassikat, kas viisistaduna vai mitte.
+ümbre kõnõlõma
+Umbõs aastaga peräst oll Musi jälki mitu päivä kaonu.
+Nii kolm aastakka tagasi, ku naksi õkva gümnaasiummi lõpõtama, käve ma umast tahtmisõst tihtsähe eläjide varopaigan eläjidega õiõndaman.
+nii kolm süld pikk
+umbõn kraanikauss
+nii kümme miitret
+arvadaq minovannu
+Nii viie minodiga läts mul kõrda tuu piinü asandus är lahku, tseieri külest kakku, poolõ lahuta, vedro üle käändä.
+mõni viis aastakka tagasi
+{kiil} määrämäldäq asõsõnaq
+umbõnõ okupatsiooniaig
+kahohaino ärqtundja
+haina häötedi kihvtegaq
+hainatama haina kasuma
+haina kitskma kakma
+hainakihvt
+ümbrekunna rahvas
+kahtlõja nägo
+kahtluisi kaotama
+umbusk võõramaalaisi vasta
+Oma võru keele oskust saavad kõik huvilised testida instituudi Facebooki lehel viktoriinis "Ütski tark ei sata taivast".
+ümärik niguq pall
+kaarin nukkõgaq kraag
+unikuhe juuskma
+mülkünüq lump
+pidähüs om tõsõ toro seen
+mültümä
+Una paloma blanca,
+Una paloma blanca...
+laokillaq mõisapark
+unõssihe jäänüq läbikäümine
+hoolõldaq jätet kutsik
+unõhtustõ jäänüq kombõq
+und nägemä
+magahusõ aigo es olõq kukkivõrd
+unõaig jäi küländ lühküs
+unõhädä
+UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon om taotluse tegemise man nõvvu andnu alaten 2010. aastagast.
+UNESCO esindüsnimistühe jõudmisõs tettü tüü ja Vana Võromaa sannakombist laemb kõnõlõmine om härgütanu perrit uma sannu kõrda tegema, sannu vahtsõst pruukma ja tuu üle uhkõ olõma.
+suigunõ nägo pään
+unõn vai ilmuisi
+unõldaq hingeliseq
+unõvirahus
+magamaldaq üü
+unõtuisi hädäq
+nõiakõllaq ommaq reboraikõ muudu
+ainulinõ luudus
+ütekõrdnõ võimalus
+uninõ lats nakas käron vingma
+uni oll niguq pühit
+unistõlõma
+unidsõ päägaq es jaaq tä tuhkagiq
+unistaja silmigaq nuurmiis
+suuv läts täüde
+igätsüisi naanõ
+viimädse pääl pulm
+kõgõlinõ keelenättüs
+kõgõkliipjä kliim
+magalõ jäämä
+lask meelest süümise juumisõ ja magamisõ
+unõhtimiq mõnõq väikoq asaq
+unõhti aolehe vahtsõst telliq
+unõhti hindä lugõma
+ma unõhti hirmsa rutugaq seo asa peris ärq
+unõt triikravva hanna saina seest vällä tõmmadaq
+unõht võõral maal imäkeele
+unõhusõ üsän
+unõhtuma
+tuurutama
+huppaq minno kuurma otsa!
+uppi lindama
+uppi riiol
+uppunu võrkminõ
+uppunut võrgiti ja tä tullgiq ello
+uppunut püvveti ello herätäq
+peris kinä tütrik
+hääkene pallo
+hää pallo
+õgvalik
+hinnäst tähtsäs tegemä
+ooninõ oosinõ uusliganõ uunliganõ oosõtõt
+igradi nikavva kooniq mulk sisse sai
+uurat napogaq nõnna
+nurgits timä minevikust pattõ vällä
+pruumiq iks või
+härgüdi aq midägiq vällä es tulõq
+asi läts summa
+ettevõtminõ tougati puulpäävä pääle edesi
+Kõrraldasõ:
+kuunolõmisõl hoit silmä pääl politsei
+{m} tuhapuhtõq
+tuhamatminõ
+ÜRO ehk Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuun
+ÜRO pääsekretär
+ursula@wi.ee
+Ursula Zimmermann, III Uma Pido projektijuht tulõtas miilde, et pido nakatuslaulu' nakkasõ' pääle jo kell 18.
+Ursula Zimmermann, III Uma Pido vidäjä
+Ursula Zimmermann
+urvitama{mitmit kõrdo}urvitõllõma
+kõosõir
+urbõlinõ urbõnõ
+tuurut tagaotsa taiva poolõ
+usu sinno tävveste
+usinaq mehidseq
+usk hingi rändämise sisse
+usklik inemine
+Usk, loodus, armastus om sisse uurõt.
+uskmaldaq kaeminõ
+uskminõ om inemiisile niguq oopium
+uskminõ tege inemise õndsas
+Uskmalda' kül', et ütel metallil om läbi ao olnu' nii korgõ staatus.
+uskõ parõmbat tulõvataigo
+Muidoki jõud Kauksi Ülle 1990. aastil naide žanrideni, miä ommavagina luu kõnelamise: tä nakkas kirotama näitemängõ ja proosat.
+peris pero nuur kõrb
+kergekene kirotus
+Küländ prosta jutuajaminõ, aga sõs ma joba sai arvo, miä või sündüdä timä pään.
+vaglanõ vaglonõ
+hussi kiil om harolinõ
+mardigaq panniq mi hõragapuhmaq nahka
+vaglakõnõ tsipõl õngõ otsan
+läbi aeduq kardohkaq
+vaglanõ liha
+vaglotõduq ubinaq
+vaglanõ vaglonõ
+huss pand
+ust tsanku V haaki V krampi pandma
+usus jumalit
+uso- keele- spordihull
+usolinõ läbielämine
+usotuli
+Usumi, et inemiisi ja ammõtiasutuisi kuuntüü tegegi elukeskkunna parõmbas kõiki jaos.
+Ma usu, et näil oll loodus löüdä midägi esierälidsembät.
+Usu ma sinno külh!
+usuti et vastlapääväl livvulaskminõ jovvutas linakasumist
+usuq vai ärq uskuq! V usuq vai uskmaldaq!
+aetas tõrva
+ütle ärq miä üteldäq om ja ärq perän inämb tsaagutaguq!
+perädü suur kivi
+kistumaldaq armsaq inemiseq
+Ütlemi, et läämi tuulikuhe.
+Kõnõlõ meile, Kätlin, midä sa kõgõ inämb tahtnu?
+{rahvalaul} ütleq mullõ usinahe mul om aigo kasinahe!
+ütle noq ausahe ärq!
+Ütle õkva vällä, et sä pelgät.
+Ütli, et ma olõ nõun ostma vahtsõ piledi Talinahe, et mu miis tulõ mullõ vasta ja tuu raha.
+ütli taad tsosistõn
+ütel kõva helügaq uma nime
+ütel õkvalt näkko midä tä timäst arvas
+ütel naabrikülä miis ku nägi
+ütel nalagaq et lätt kosja
+ütel õkvalt näkko
+ütel perrerahvalõ tervüsesõnaq
+ütel tuud õnnõ meelütämises
+"Üts õigõ Võromaa juubõl tähendäs laulu, tandsu ja nalla.
+undsõhe mähidüq mäeharaq
+vahtsõhe majja panti kaablit
+Miä sünnüs?
+Miä sünnüs (parla olõ-i midägi)
+uudishimo saa hirmust jako
+uudis lei mu tummis
+sõnnom pand külä elämä
+vahtjaq kogosiq ussõ mano parki
+vahtja
+kavva imehtellimiq kingitüisi
+taheti teedäq kuis mul läts
+sõnomidõ jago aolehen
+sõnomit oll hää kuuldaq
+vahtsõnõ tetüs om vällä tulnuq
+vahtsõ moodugaq kortin
+vahtsõt nitti rõivaq
+vahtsõ asa tõmmõq
+vahtsõq nahvta lövvükotussõq
+vahtsõq ärqvõeduq maaq jakadiq Vinne riigi külge
+"Vahtsõ keele" otsmine võisõ laheneda ka nii, et vahtsõl avastõti vana - olõ-i vast juhuslik, et kõnnõalutsõlõ aigu jääs nii võro ku mulgi luulõ vahtsõnõ nõsõmine.
+vahtsõlõ huunõlõ panti nukakivi
+vahtsõl majal ommaq sainaq joq pistü
+vahtsõ korgusõ pääl
+vahtsõ maja takast oll kasimaldaq
+Vahtsõbal aol om Kaplinski pidänü mitmakiilset blogi "Ummamuudu" (http://jaankaplinski.blogspot.com/), kost tä nimme kirotas inglüse vai võro, mitte eesti kiräkeelen.
+Vahtsõmba ao lõunõeestikeelidse kirändüse tunnussõq.
+mädänüq lagi vaihtõdi vällä
+vahtsõt muudu riist
+ümbre kõrraldõt opiplaan
+noorutõt tarkvara
+vahtsõq asaq taidõn muusikan
+massõ ümbrekõrraldus
+vahtsõ moodugaq tiatri
+lõppragominõ
+üle kobistõt võrgulehekülg
+Vahtsõ opimatõrjaali saamisõs kõrraldas Võro Instituut oppajilõ võro keele ja kultuuri oppusõ tüülehti konkursi.
+Vahtsõst oll pini maaha jätet ni ütsik.
+vahtsõst tegemä
+vahtsõst pääst
+vahtsõn vabrikun saavaq palloq maainemiseq tüüd
+urvikallaq hurdsik
+uur keele ja mõtlõmisõ vaihõkõrdo
+uur ainõt lähküsilmä all
+and üüri pääle
+uurjat huvit õga väiku asi
+uurminõ näüdäs asja vahtsõn valgusõn
+uurminõ sais tõtõasjo pääl
+uurmisviis
+uurmisrühm
+uurmistüü tulõmiq trükidiq ärq
+uurmisülesandõ seletüs
+Ettevõtjidega käüti kõneleman ja jutuajamine käve innembi vällämärgitü küsümiisile vastamisega.
+Uurmisõ aroannõ
+uurminõ tunnist timä arvamisõ õigõs
+Uurmisõ'
+Uurmisõ lühkü kokkovõte
+uurmiisi käügin muudõtas proomiollõ
+Uurmise valmistiva ette ja veivä läbi Eichenbaumi Külli ja Jaagu Jako.
+Hään loodussõn silmässi, mis näko teevä kõik ligidäl saisja mehe, a lää es kiäki näist sukkõ üles korjama.
+tunnist minno tükk aigo päälaest jalatallaniq
+uuramiq soonõ kiviplaadilõ sisse
+uuritas kahtligast kuulmist
+Uuritas inämbüisi lausõ seen sündüvit ütest keelest tõistõ üleminekiid. Noidõ man uuritas koodivaihtusõ struktuuri, koodivaihtusõ kotust lausõn, koodivaihtusõ jagonõmist sõnaliikõ ja lauseliikmidõ lõikõn, koodivaihtusõ ossõ köütümist põhikiilde helüoppusõ, mooduoppusõ ja lausõoppusõ poolõst, jutu põhikeele määrämist, koodivaihtusõ piirangit, koodivaihtamisõ ja lainamisõ eräldämist.[3]
+uuriti ku pallo imädseq poigõ toovaq
+Uuritu om prõllatsid sannakombit ja käütü sannu üles võtman.
+uurva aokirändüs
+Vahtsõaastak õnnõ toogu, vanast hää kõik miilde jäägü.
+Vahtsõnõ aig, vahtsõ' võimalusõ' ja vahtsõnõ raha, miä pia tarvitustõ tulõ, - tuu sund ́ meid värskihe üle kaema noid otsussit, midä mi innembüisi olõ tennü'.
+vahtsil tulõjil ommaq tõsõq tahtmisõq ku vanol olõjil
+vahtsõnõ auto võtt veidemb nahvtat
+vahtsõst bussiliinist saa-s asja
+vahtsõnõ direktri pukin
+Vahtsõnõ elo idonõs egä aastak, kasus, tund rõõmu ja meelüteles ummi värme ja hõngõga mano nii mutukit ku inemiisi.
+kõgõ vahtsõmb aig
+viimädse ao tehniga
+vahtsõnõ kleit jo ärq rokatõt
+vahtsõnõ korgõ maja olnuq vananliinan kõlbmaldaq
+vahtsõnõ maja pand välläkaemisõ kinniq
+Vahtsõl-Meremaal om hoobis tõnõ elo.
+Vahtsõlt-Meremaalt.
+vahtsõnõ näütemäng "Saabastõgaq kassi" ainidõ perrä
+vahtsõnõ kuulmeistri oll nõudjamb ku vana
+Vahtsõnõ õpmiseraamad ni tüüvihk op ́jilõ om pruummisõl. Saa valmist 2007 aasta sügüsest.
+vahtsõnõ eräkund pässi võimu mano
+Vahtsõnõ ratas ja kriim pääl.
+vahtsõnõ rekordiumanik
+vahtsõnõ satam vii majandust ja turismi edesi
+vahtsõnõ säädüs vähändäs mi vabahust vabahuisi
+Vahtsõnõ Tõstament
+vahtsõnõ tükk säetäs püüne pääle
+Vahtsõnõ tulõja piät tükk aigu hinnäst vannulõ olõjilõ "tõõstama", inne ku tä peris umas võetas.
+Vahtsõnõ võimuvõtja - suur pruun kiriahhun tekk hindä kalaimäs ja lösüt vasta maad, et tõõsõ kala poigõ kivi alt vällä meelütä ja perän nahka panda.
+Vahtsin ja viil rassembin olodõn pidivä tegutsama na, kiä jäi Eestihhe. Mõnõs aastakümnes lätt eesti kirändüs kattõ esisaisvalõ lehte. Sisolidselt juhtus sama võro kirändüsega, kuki õigele on 1940. ja 1950. aastil väega rassõ määnestki õigõt kodomaist võro kirändüst tähele pandagi. Ku kiäki ka võro keelen kirot, pidi taa toimuma vargusi, selle et kirändüskeelenä võro kiilt inne 1960. aastit es tunnistõda.
+Uusi asjo ni tiidmiste saamine kullõldust.
+vahtsidõ ülesandidõgaq toimõsaaminõ nõud pingutamist
+vahtsidõ võimaluisi otsmisõ man es oldaq küländ lepliguq
+Vahtsidõ võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkurss
+vahtsõt muudu adraq
+vahtsõt riiki tunnistama
+Vahtsõt tukõ võro luulõlõ om tulnu jälleki ka seto taustaga kiränigelt.
+vahtsõt muudu maja
+kaegõq et ti olõman olõt!
+kaegõq inemine upus ärq!
+kaegõq nii om lugu!
+kaegõq targastraamatust!
+Kaiõn ummi kaugit iinvanõmbit piät tunnistama, ku kõvva nä olli' köüdedü' maa ja mullaga.
+Kaetu kokko:
+kaeq hääle kuralõ!
+vaadil lüüdi punn päält ärq
+pütüolu
+puusavüü
+om minegi pääl
+hõrõhuspump
+vaalapüüdjä
+Vaalitõlv
+valaskala olõ-iq periselt kala
+nisõld jala ärq
+piitäjä piitäs
+vingõrdõlli halust
+päsemäldäq joud
+vaaraovõhl
+vaaraokuklanõ
+tasos ärq märkiq
+vabõrnaq kasusõq raotu pääl
+vabarnit om verevit ja valgit kahruvabarn om must
+vabarnamuus
+vabarnakarva vabarnaverrev
+avvulidsõ olõmisõgaq vanaherr
+väärtasi
+halvastõ ümbrekäümine
+väärtpapõr
+Väärtüsligumba' ja kuivõndusõst putmalda hainasuumõtsa' jääse' Ähijärvest õdagu poolõ ja lõunõhe (Sikksaarõ, Külmälättekolga ja Tammõmäe vaihõl, Plaagi ja Kogrõjärve vaihõl jt.).
+pidä haridust tähtsäs
+kapõrd V tuudõrd vastalidsõ antust hoobist
+vaasi ommaq lilliq sugõnuq
+vaas sattõ pira-pinna
+vaas läts ümbre ja vesi juusk lavva pääle
+Kaeq aga kaeq, ausa poiskõnõ.
+Kaeq, Aino, Ruudi taht hindäle ütte vanõmbat sõpra löüdäq, kiä kand huult, oppas, jätä-i poiskõst ilmangi hättä.
+Kaeq, peräkõrd om viil!
+kaes asja vahtsõ nuka alt
+kaes pelgämiisi ümbretsõõri
+kaes mullõ naaruliidsi silmigaq pääle
+kaes tõõsõlõ terätsele otsa
+kaes unistõn tähti poolõ
+kaeq takast tõist lehte!
+Kaeq imäle otsa!
+kaeq et sa hinnäst ärq ei annaq!
+kaeq et sa kroosikõist maaha ei tsilgudaq!
+kaeq et sa vettevidäjä kätte ei jõmmõlduq!
+kaeq ette vaest köüdät hindä määntsehe põtalihe!
+Kae no om egäl puul umandus, vot kuis.
+kaejilõ näütemäng miildü
+kaeq no jala ette mingu-iq päipäidi nii satat maaha!
+Kaeja silmin lätt muld kullas, mullas, kullas, iks vahtsõst ja vahtsõst.
+Kaeq ka
+Kaeq viil
+Kaeq, Karmõn.
+kaeq kas niimuudu om õigõ!
+Vaata ka
+kaeq ku korgõ kaemisõgaq taa inemine om!
+Tuu pääle kaemelda, et majjai mõos häste järvile ja pall'udõlõ viieläjile, om timä toimõndaminõ mõtsale halv ja selle piät majajal piiri pääl pidämä.
+Huulmalda tuust, et ma olli Londonin, koton tagasi, olnu õnnõ paari päivi, es mõtlõ ma minotiski, et jätä tuu piledi vasta võtmalda.
+kaemiq kõrras tõtõasjo
+kaemiq kuis ilm panõhtus kas jääs kuivas vai nakkas jälq sadama
+"Kaemi tuud tunni ao peräst," ütles Siiri.
+Kaemi valitu kotussit DVD päält ja laulu võtva' iist Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu.
+kae no määnestkiq juumist kah!
+Kaemisi:
+Kae' naid pilte. Tan olõmi ma ja Dolly telgiga matkal, tan mi söömi ijätüst, tan mi olõmi seenel ja tan laulami jõuluvanalõ.
+kaeq noq kuis om hinnäst ärq putsanuq!
+Kae päevi KAVVA.
+Kae Räpinä loomemaja tegemiisi:
+kai herevilläq näogaq ussõ poolõ
+kai aoleheq müüdäminnen läbi
+kai segähüsen mehele pääle
+kai asa pääle vahtsõ silmägaq
+miiq kai last ütstõõsõ alaq
+kaimiq majja õnnõ välästpuult
+kaimiq määnestkiq hallõt filmi
+kaimiq panga päält alla
+kai et üts väikene mukõrus paistus tull lähkümbähe - uma lats oll
+kaeq sinnäqpoolõ!
+ma kai ümbre ja näi umas hääsmeeles ärq et kõik asaq ommaq alalõ
+Ma kai sukapaarõ kahtlusõga, a tihka es näid üles korada.
+tunnist ja tunnist a tunnõ-õs ärq
+kai uso nuka alt
+kai ilmaello roosatsidõ prillegaq
+kai minno nii imeligult
+kai kurastõ mullõ pääle
+klaasitsidõ silmigaq kai mullõ otsa
+kai mullõ ulli näogaq otsa
+kai mullõ mõistmaldaq näogaq otsa
+kai mullõ nuiakadsõ naogaq otsa
+kai mullõ ütsisilmi otsa
+kai õnnõ kõrras mu pääle
+kai kärsmäldäq kellä
+kai oppajalõ ärq pühändänü näogaq vasta
+kai oppajat lukupidävähe
+kai pilukallaq silmigaq päävä poolõ
+kai rõivast vasta valgõt
+kai taadõ
+kai tälle ütsilde pääle
+kai kõõrdu
+kai timmä uudishimogaq
+kai varguisi päält miä latsõq tegeväq
+kai võitja naogaq otsa
+Taotlusõ tegemist omi iist võtnu savvusannu kuuntüükogo, man omma osalise olnu hulka inemisi eri seltsest, külädest ja asotuisist.
+kaeq telefoniraamatust perrä!
+Kae' www.umapido.ee!
+Vot ei massaq.
+kaemislava kaemiskotus
+kaeq ku jõgi nakkas taasperilde juuskma
+kaeq ku satat maaha ja jõmmõldat jala ärq sõs ei saaq kohegiq minnäq
+kaeq ku tsipsa sullõ vitsagaq tuharit piten
+kaeq ku võta sullõ rihma!
+kaeq kos vikur!
+kagos om lugu!
+kaeq kos noq pand pirni!
+kagos oll kärgähüs!
+kagos om no jambal ku bussi tulõki-iq
+kaeq kos sa olõdõq ka hindä ornokki löönüq!
+Kae maja oll ütlemi siin, a sann oll kavvõmban tükk maad.
+"Kae niimuudu taa elo omgina", kitte perremiis.
+kaeq nii om lugu
+vot noq olõ ma külh plindrin
+vot sullõ seh!
+väävlihapas
+veevel om vahanõ ollus
+vabahusõihkus
+priiq rahvaq
+vabahusõristi kavaliir
+vabahussõa aigo teiq vinläseq hirmutöid
+priiust kätte võitma
+vabahusvõidõlusõ päämiis
+vabahus ütsväärsüs velemiil!
+lopõ ettekujotus
+prii istmisõkotus
+priikaubapiirkund
+priis ostõt ori
+{füüs} vaba sadaminõ
+vaba sadaminõ
+apar ülikund
+vabalt!
+vaba vaihtusõgaq
+vabamaadlus
+vabameelidseq vanõmbaq lupasõq latsõl seod filmi kaiaq
+andis meil om kõrralinõ hindaminõ!
+"Andis, mul om nägemine tsipa kehv.
+andis võlssi trehväs!
+tõi ette aopuudusõ
+andis pallõma
+vabandus vasta võet!
+priipilet
+vaba pind
+vabariigi aastapääväl näüdätäs sõaväeparaati
+vabariigi hümn
+Vabariigi piire tävvelik paikapandminõ Lätimaa ja Vinne riigi piiriveere maakotussin tetäs rahvahääletämisega, ku parhillanõ ilmasõda om lõpõtõt.
+Vabariigi piiren elävile rahvusvähämbüisile, vindläisile, śakslaisilõ, ruutslaisilõ, juudõlõ ni tõisilõ kinnütedäseq näide rahvuskultuurilidsõ hindävoli õigusõq.
+välän
+Egä lähä-õi kõik hõlahusõ tõtõs, nii ku märgotadus sai, a plaani pitä' om iks vaia.
+vaba tahtminõ
+esiqtahtlinõ opiainõq
+priitahtlinõ
+priitahtlinõ tulõkaitsõliit
+priitahtlinõ pritsimiis
+umast tahtmisõst appitulõjaq
+umast tahtmisõst ma seod tüüd es tennüq
+apar kaeminõ mere pääle
+voli
+judisõs külmä käen
+vabrik tüütäs tävve jovvugaq
+vabriguq tsolkvaq vett
+vabrik vehk odavit kängitsit tetäq
+vägi sunniti taganõma
+vaenõ saa-iq ostaq tuudkiq miä hädäste vaia
+kitsas elo
+Sõs om vainõlats kuu pääl kõgõ parõmbahe nätä.
+vainlanõ võtt liina ärq
+vainlanõ piird liina mitu nädälit
+vainlanõ tull suurõ jovvugaq pääle
+vainlanõ sunniti alaq andma
+vainlanõ murd mi maalõ sisse
+vainlasõgaq peeti veritsit tapõluisi
+vainlasõlõ vasta pandma V vasta saisma
+vainlaisi oll tõõsõvõrra inämb
+vainlasõst alaqhiidet maa
+vainlasõ salgaq riisõq maad
+vainlasõst jouti ette
+viha velji vaihõl läts süvembäs
+väeosa alost jo inne aovalgõt rännängut
+väeosa läts pääle
+väejakko saadõti soldanit mano
+sõapark tagasi vainlast
+vaesõq olliq valla süütäq
+vaesõq mõtsaruumajaq piät egäpäivi mõtsan puid ragoma
+vaesõq sortvaq asukastõ
+vaesõkõnõ timä aig om jo õdakun!
+vaesõkõnõ visas vedro vällä
+leeväldäq jäänüq
+Vaestõmaja
+kehväs jäänüq talomiis
+Maq ei tahaq vaesus ollaq.
+Vaesust ja vanadust.
+vaesus võtt võimust
+väetet kapstas kasus lihavahe
+arotõldi midä kaup väärt om
+väetüs oll kuurin likõs saanuq ni ärq kivistünüq
+vaivas võtma
+vaivalinõ tii
+kügäritsmä
+Vaivalt olli' nä autost vällä saanu, ku panni' pindremaa poolõ juusku.
+õnnõ sai kodo joba otsõ raamaduq vällä
+vaivalt tä inämb tulõ
+vaivalt jõudse tetä tuud ku joba kutse
+vaiva nägemä
+vaivalinõ tüü
+vaivussin olõma
+süämetunnistus vaivas
+süämetunnistus vaivas timmä
+hädägaq nätäq tiirada
+väega ärqvaabat nago
+väega vallus päiv
+väega kogosaq tarõq lämmäq ja hääq
+väega hiidüskine lats
+väega kõrralik koolilats
+Väega hulga kiholasõ sortõ nigu hallakiholasõ', laulukiholasõ', tsirgukiholasõ' - näide sortõ imädse' - talvitasõ' niisamatõ kuupõn.
+Väega pallo mõotas mi üllenpidämist mi keskkund.
+Väega pall ́u siist kolgast peri kraami, pilte ja ülestähendüisi om olõman eri muusõummõ arhiivõn.
+väegaq hulga rahvast oll
+paha pallo tüüd om tetäq
+väega raba vana rõivatükk
+väega mõistusõperi mõtlõmisõgaq
+Väega üttemuudu võro loominguga om nimetatu rühmitüse tõdõmus, et publiku löüdmises vajatas andekit kiränikke, kiä sutva kütkestä suurt rahvast, ni kõge õgvamp ja kipõmp tii taa jaos om olla nallakas, naaroline.
+väega tsärre naistõrahvas lätt palama ku tuli
+vaatsõs tegemä
+vagadsõ joosugaq jõgi
+umbõlõ suur
+väega tähtsä inemine
+väega taipsa vastaminõ
+väega teräne miis
+Väega tavalinõ võtõ om kasutada mõningite sõnnu eri tähendüisi kõrraga.
+väega kittäq mõtõq
+väega prikstu tsurakõnõ
+väega vaivanõ tüü
+väega ausaq rõivaq
+väega ausa tüümiis
+väega armulinõ inemine
+vaga vesi
+väega hää viiegaq müüjä
+väega hoolõlinõ poiss kõkkõ tege häste ja virka
+või väega ollaq et olõmiq joba trehvänüq
+ränk lõunasüük
+suur tuul
+napsiq
+hukksurm
+vägivaldnõ valitsõja
+vägivallast tulõ õnnõ vahtsõt vägivalda
+vägivallatego
+tasalik mehekene
+igäväne hädävarõs
+vahatsõs tõmmanuq nägo
+vahanõ
+terävä ütlemisegaq kirämiis
+vaelduja kujogaq maa
+egäsugunõ maa
+Tõõnõkõrd vast peris ruttu... paari eloga..
+vaheliha vahenahk
+aiglanõ suurpöörüs
+tõnõkõrd kävemiq kinon vai tiatrin
+Tõõnõkõrd lövveti tuud siist liivatsõst mullast.
+Tõõnõkõrd ma olõ täga üten lännü, avitanu kanda, peräle viiä asjo ja rõivit ja vastatasos olõ kõgõ saanu rahuolõmisõ tundõ, miä om tulnu tuust rõõmust, midä mi näide inemiisi man näe.
+Tõõnõkõrd om meid tagasi kutsut, et uhkusõga kõnõlda ja näüdädä, miä näide elon om sündünü, ku häste nä, teno meile, omma uma elo sisse säädnü.
+Mõnikõrd või lindorrav süvväq ka tsirgupoigõ ja munnõ ni mutikit, a nä sööväq ka näütüses siini ja ubinit.
+tõõnõkõrd tulõ mullõ pääle hirmsa tahtminõ kraamiq
+tõõnõkõrd kääväq täl mändseq tuuriq pääl
+tõnõkõrd ei viäq
+vahepääl või tä peris viguridsõ ütlemisegaq ollaq
+kotost kuuli om lühüq maa
+vähämbäq meheq ei päseq ligigiq
+Veidemb kõnõldas tõva kiilt Hiina Rahvavabariigin ja Mongoolian.
+Iks määnegi kaidsõ neeläskiidsi võistlõjidõ vasta! Mõni minot oll haiklõmist, a sõs ujjo imäkala sisse ja nakas haudma.
+vähämbält saq pidänüq siiäq pasma jäämä
+võtaq huugu mahaq!
+minkastkiq huulmaldaq minkagiq pääle kaemaldaq
+tallitusraha
+vaib väits kirvõs
+Nii et vaih oll õnnõ kuulmisõ häädüsen.
+Kõgõ rohkõmb mutukit eläs talvõ üle muna kujol.
+meelegaq mõistaq om elo vaihõpääl edesi lännüq
+vahepääl sai istuq a muido tei tüüd kõik aig saisu
+veidükene jäi puudus et olõssiq alla sadanuq
+ütsiguq peiq lõpuniq vasta
+ütsiguq
+vähä tuust
+veidüq peetäs ka partõ
+ohukõnõ talv
+a ku avitas joq!
+vaeldagõq kotusõq ärq!
+tekeq saalinõ vallalõ!
+ma noorudi hobõsõ ümbre
+es piäq kotust vaiht sagõhõhe ammõtit
+vaihtpidämäldäq vahtsõs saav maailm
+vaiht tegemä
+A naisi man oll vaih tunda.
+õkva kokkoputminõ
+Et saia' vatsit laulõ mano, tetti inne Umma Pito vahtsidõ võrokeelitsidõ laulõ võigõlus Uma Laul III, kohe tull' 15 laulu. Noidõ seast valiti vällä parõmba'.
+tunnivaheq om 10 minotit
+õkva man
+jutt midä võit vaivalt uskuq
+veitüperrä veidüq
+peegeldäs hinnäst piigli man
+vahis meid pää viltu
+vahis mokk tölläkil
+vahis toto näogaq
+vahis võõrildõ
+vähä kaal
+vahimadrus uur taivaviirt
+kaeq miä ärq tekk!
+vähitsemä
+kassuvhädä om täl joba kavvõlõ lännüq
+kael ümbretsõõri
+vahiq lätsiq vällä
+vahtraq veretäseq sügüsedse päävä käen
+vahtrik
+vahtrõdsõq rihapidimäq
+Vahtra sündü Moostõ vallan Kaaru külän. Tä nakas maast madalast pääle huvvi tundma vanavara korjamise vasta ni 1905. aastagal ilmu talt väiku naljajuttõ ja -laulõ raamat "Setu nali" (1905), miä auturi väitel om setokõisi suust setokiilsenä kirja pantu.
+koholõ lüümä
+vatudsõq lainõq
+vatulüüjä
+Lüü' munavalgõ ja sora umaette kõvva vatulõ. Sekä' munasoralõ mano soola ja tsukriga segätüt nisujauhõ, viimätses sekä' mano vattulüüd munavalgõ, määri' küdsämispaprõ pääle ütelidselt lakja ni küdsä' är. Päält küdsämise käänä' õkvalt trulli ja jahuta'. Sisu valmistegemises sekä' piinüs tsaat söögikraam kohopiimäpastaga; sisu paksust timmi' hapnakoorõga; panõ' maiguhainu.
+kinä et mi kokko sai!
+Vahvast ettevõtmisõst võtt ossa 14 latsiaida Võro, Põlva ja Valga maakunnast: Sõmmõrpalo, Kuldri, Antsla Lusti, Väimälä, Lasva, Rõugõ, Harglõ kooli, Veriora ja Räpinä latsiaia, niisamatõ latsiaia Päkäpikk, Punamütsüke ja Sõlõkõ Võrolt ja Mesimumm ja Pihlapuu Põlvast.
+täütsä miis
+vaibakasiminõ
+väüdüs ja tõõstus
+taa vesi tegevät terves niguq kitetäs
+vaidlõjaq lätsiq kattõ jakko
+tõisitimiq pikält ja mullõ jäi õigus
+vaiõlusõn kullõq ärq ka tõnõ puul!
+vaiõlus jäi poolõlõ
+õnnõ puuq näütäseq inneskidse talo asõnd
+Tasadsõ maa pääl omma' suu' tulnu' maisõmaa suustumisõst.
+Õnnõ ütel kõrral, mahlakuu 9. pääväl, saa huvilinõ kävvü Karilatsin Põlva Talurahvamuusõumi savvusannan ja saia' ossa Lõuna-Eesti perimüskultuuri kombist!
+kahtlanõ arvaminõ
+tõrvanõ tõrvas
+Väiko abi Haanjamehe pidol toimõtulõkis
+väikene ajo
+kämm kämmäk kämmüs
+väiku tsobarik huunit
+väikokõnõ kägrätsine mehekene
+Väikeisist imetäjist omma' hariligu repän, kährik, tuhkru, halljänes ja orrav.
+väikokodanlinõ jätüs
+Väikeisi kunnakodassit om rahvuspargin 2-4 paari.
+tsillokõnõ pahandus kasvi suurõs tülüs
+väiko liina vaim
+väikene illos liinakõnõ
+Väiku mõtõlus III Uma Pido püüne pääle säädjält Tagamõtsa Tarmolt:
+mustokõnõ mustakõnõ
+tsips ja põrknas omgiq välän
+plõks
+Väiku tops ja vehverkoogi, nii saa õdak õigõ noodi.
+poiskõsõots poiskõsõplõks
+marran pintslanõ
+Väiku Rääbüsk.
+väiko riigi sõamiil olõ-õi alaqhaardja
+tsillokõnõ saarõkõnõ kesk ilmotsaldaq merd
+väikuq latsõq istusõq auton tagomadsõ istmõ pääl
+väikukõsõq latsõq
+tsillokõsõq vereväq häitsmeq
+väikseq petüsseq
+väikuq välkäq kalaq
+matal hopõn
+Mi olli väikse külä poisi ja mii jaos olõ-õs määnegi murõ anda poe takan olõvalõ vanalõmehele 100 kruuni, et tä ostassi viina ja laihõmbat alkoholli.
+Väiksele inemisele paistus, teedäki, et kõik ümbretsõõri om suur ja sais kotgõl.
+väiku saarõ pääl olõ-õs kasvõ
+Haabsaarõ (Rännä) oja rahvuspargi põh'apoolitsõn jaon käü Võrtsjärve (Peipsi) vesikunna ala.
+väiku sissetulõkigaq inemiisile mastas toimõsaamisõ tukõ
+Väiku tarõ põrmandu pääl oll paks kiht mustõ sängülinno ja käterätte.
+vähälik kortin
+peeneliguq maraq
+väikoq hobõsõq
+veitse püvvetäs kallo kah
+väiko tarõ
+tüno tünä
+vakka ollaq olõssiq olnuq tuusama miä pettäq
+vaganõ aig
+vakka päältkaeja
+väikeisi asjo pääle õiõndaminõ
+tasalik nali
+välläütlemäldäq loodus
+vaganõ miis
+vaganõ õdak
+Tasalik ilmameri
+väikuq pehmeq käeq
+väiksit ütlemiisi tull ette
+Väikeist last tõmbas inämb iks mängmine ku päiv otsa mugu lambidõ vahtminõ ni tuu tarbõs olli mul uma kundsi.
+umaette luutma
+hillokõisi juuskja oja
+vähämbäq pahandusõq andasõq andis
+vähämbit tohe-iq kiusadaq
+tasahtuma vaikuma reevähtümä rehvähtümä
+vähämb
+vähämb veli
+vaiklik tasalik
+Väikumb kallendri om kaemises üte kuu kaupa, suurõmban om kõrraga nätä kolm kuud.
+vaikus nakas joq vaivama
+vaikust jovva es inämb vällä kannahtaq
+vaikus oll rassõ
+Vaikus anna-as kuiki kätte.
+tassa!
+väümiis om suur süüjä
+Väimelä, Võromaa Kutsõhariduskeskusõ päämaja konvõrendsitarõ (tarõ 101)
+allakäük
+vaimlinõ hüvvüs
+vaimumõno
+vaimotüü päägaq tüü
+vaimoand V esiqhindäst tarkus
+vaim om valmis iho om nõrk
+mudsuhädäq
+Vaimse kultuuriperändi kaitse ja UNESCO.
+päägaq tüütekij
+ullus meelehädä
+hää ütlemisegaq seltskunnainemine
+vaimolik ja ilmalik võim
+usolinõ kirändüs
+usotalitus
+vaimunõrkus meelenõrkus
+tuim tüü
+silmi ette tulõ kaonuq kodo
+vaimon ma olli tiikaq
+imeline luudus
+lätsi seost kontsõrdist palama
+vaimust vaenõ
+tundmist pite pagõminõ
+loomusundus V sisemäne tiidmine ai rändäjäq tsirguq liikma
+mul nõna ütles V mul om sääne tundminõ
+vaikuma
+vakka jäämä
+vaiki niguq sukk
+ütlemislausõq küsümislausõq käskmislausõq suuvmislausõq hõikuslausõq üleslugõmislausõq
+sõs ku vaia
+Välläandja või teksti lühkümbäs tetä'.
+Ku vaia, tulõ opilaisi suunataq ja avitaq, et nä küsümüisist õigõlõ arvu saassi. A pallõmi hoitaq hinnäst tuust, et nakkati parandama opilaisi vastussidõ sissu ja kiräviku. Ärq tõmmakuq maaha ka roppõ ütlemiisi.
+piät olõma taa tüügaq harinuq
+otsimiq säänest rehnudipidäjät kiä mõist rehnudi tasakaalu pandaq
+mul om taad teedüst õnnõ uma tüü jaos vaia
+vaia olõma
+vaos nõtsko
+vaio kühmä
+lask põlvildõ
+vaio sügävähe lummõ
+vaio sängü pääle roodsakuhe
+lits raadionuppõ
+vaodaq lapatsit!
+litsuq nuppi!
+vaodi linki ja uss läts vallalõ
+vaossihe vaossillõ
+vaossin
+vaossist
+nupi pääle vaotus
+vapa kotust taht hindäle mitu inemist
+vakk rüki
+vaglanõ vaglonõ
+vana pininäss
+vaksiini andas sisse vai pandas pritsigaq
+ikk halusalõ
+vala kurgõlõ suulvett
+kaldas leeme paast kaussi
+valaq hindäle säält kannist vett!
+valksaq kohvilõ piimä pääle!
+leikagaq valaq õli pudõlihe!
+vali pendsini paaki
+vali hindäle tsilga tsäid
+vali kapstluumõ
+vali klaasi silminiq täüs
+and tõsõlõ pudõligaq vasta pääd
+mõist vabalt mitund võõrast kiilt
+Vald arvas nigunii joba, et seo maa om näide uma.
+Inämbüse eestläisi imäkiil om eesti kiil.
+päämäne kala om siin ahhun
+suurõmb jago
+inämbjago
+võlss jutt
+võlsil ommaq lühküq jalaq
+Sõbrapäivä, midä kutsutas ka Valentinipääväs, peetäs 14. radokuu pääväl.
+Sõbrapäivä, midä kutsutas ka Valentinipääväs, peetäs 14. radokuu pääväl. Taa päiv om Eestihte tulnuq 1980. aastidõ lõpun Soomõ iinkujo perrä. Taal pääväl näüdätäs vällä umma armastust, peetäs meelen kalliid inemiisi ja tetäs näile kingitüisi.
+Valentinipäiv, sõbrapäiv - 14. radokuu päiv. Berta - Eesti rahvakalendri tähtpäivi andmõbaas.
+Valentinipäiv, sõbrapäiv - 14. radokuu päiv.
+Sõbrapäävä sisus om meil kõiki lähkeidsi inemiisi meelen pitäq, kuigi algusõn om päiv olnuq pühendet armastusõlõ ja kallimbalõ, kelle andas umist tundist märko vai tetäs kingitüisi. Euruupan ja Ameerikan reklaamitaski taad ku armastusavalduisi, kihlumisõ ja pulma päivä. Meil kingitäs sõbrapääväl sagõhõhe kaardikõisi, lille vai tetäs muid väikeisi kingitüisi. Ku algusõn peiq meil sõbrapäivä põhilidsõlt noorõq ja latsõq, sis pikäpääle ommaq taad rohkõmb tähele pandma ja pidämä naanuq ka keskiälidseq ja vanõmbaq inemiseq.
+Sõbrapäävä sisus om meil kõiki lähkeidsi inemiisi meelen pitäq, kuigi algusõn om päiv olnuq pühendet armastusõlõ ja kallimbalõ, kelle andas umist tundist märko vai tetäs kingitüisi. Euruupan ja Ameerikan reklaamitaski taad ku armastusavalduisi, kihlumisõ ja pulma päivä. Meil kingitäs sõbrapääväl sagõhõhe kaardikõisi, lille vai tetäs muid väikeisi kingitüisi.
+võlssi võlsspite
+puhtaniq petüs miä tä kõnõl!
+võlss kotussõ pääl
+võlss plaan
+võlssiq olõ eiq illos
+võlsit rõibõq
+Võlss!
+Valev Uibopuu loomingun nii põnevit keeleliidsi põrkumisi ette ei tulõ. Ka õkva sääntsit mälehtüisi kirjapandmist olõ-ei tel paljo, kuki veidükene sõski: näites om tä kirotanu ka uma unost Richard Rohust.
+Valga om Võromaast lõunaõdagu puul
+VALGÕQ VEINIQ
+kaputjalg
+mõtsajänes
+valgõ juun musta põha pääl
+krantskaalagaq pini
+valgõ klaar oll ubinit täüs
+valgõ klaarupin nakkas aigsahe saaki andma
+valgõ lumi lei silmäq pümmes
+valgõ V vallus üü ilm
+Tuurõst juustost ja valgõst šokolaadist kuuk vabarnidõga
+valgõ hõrak
+valgõ rüvvügaq naanõ
+Valgõst ja vereväst kalast tett supp, minkalõ om maiku mano ant paprigu, tumadi ja apõlsiiniga.
+valgidõ tähtigaq siivasulõq
+verrev küpär valgidõ täppegaq
+valgõ jutt musta põha pääl
+"Valgõ tuvi"
+valusat V valgõt verd
+valgõ vaabagaq vehverkoogiq
+valgõ viin
+välgüq tsähvväq risti-rästi tummõ taiva pääl
+välgiq tsähveq üütaivan
+niguq välk
+tsähvähüs pälgähtüs
+valgusõviguridõgaq pido
+valgusõ kibõhus
+valgus oll väega valgõ
+valgusosakõisi vuul
+valgus peegeldüs lumõ päält vasta
+helleq pedäjämõtsaq
+valgusõtsõõr
+valgõ tundminõ
+tiiq mullõ selges et ma arvo saasiq!
+lambiq ei olõq tüütarõn kõgõ parõmbahe säedüq
+must äri
+valgõt om veidüq
+tulõvärk
+valgustamisao mõttõq
+vitsaragominõ
+valgustustüü
+valgusvihuq ristliq tummõ taiva pääl
+välgüt siiri
+näüdäs tagaotsa
+kõva helü
+validuq rahvalauluq
+sortva ragominõ
+kaeq külläminekis sündsä aig!
+Valikun omma savvusanna vai käsitüü pildiga kallendri, a ku tahat peris uma valitu pildiga võro-eesti kallendrit, saat ka tuud esi telli.
+valigu alossäädüs
+välimäne luuk väläluuk
+valimisjaoskunnan istõq manvahtjaq
+valimiskihotus
+valimispiirkund
+valimiisil sattõ eräkund kõvastõ tagasi
+valimiisil jäiq pääle vanameelidseq
+valimiseq tettiq tühäs
+väläst kaiaq illos maja
+Välästpuult paistu tä mukka umbõs üteiäline.
+Vällänägemine, mõõduq ja eloigä
+Vällänägemine
+kõva muusiga rikk üürahhu
+välimäne kõvatsõõr
+Vali Niilo Tiit, 274. Kõrralik kohopiim joba hulga aigu.
+Vali Niilo Tiit. Kõrralik kohopiim joba hulga aigu. Kats säidse neli.
+kõva noomitus
+valiq õigõ vastus!
+kuri elo
+välidseq tundõmärgiq
+päältnätäq jäi tä rahuligus
+sortõ kastist hinele rõivit vällä
+Välisküläliisi om uuta Lätist (Vecelaicene ehk Vana-Laitsna segäkuur ja Ziemeri naisikuur) ja Soomõst (Helsingi eestläisi segäkuur Siller).
+Kaeq viil
+Lingiq
+Välislingid
+Välislingiq
+Välislink
+vällämaalasõq ommaq viimätsel aol Eesti majandustõ hulga rahha sisse pandnuq
+välämaal olõ-õi ka elo hätildäq
+välämaa saadiguq
+sortõ vaagna päält hindäle puuviljo vällä
+võõras raha
+Vällä märgitas sändse tegemise, miä sünnüse kõge parembahe kokko programmi tsihtega.
+välätüüq ommaq tettüq noq või ärq tarõtsõs jäiäq
+asal lasti minnäq kiäkiq es hooliq
+valitsusõ liikmõq ommaq...
+valitsusõ kuunsais
+valitsus om täüdeviijä võim
+valitsusõlõ pandas süüs tegemäldäq jätmiisi
+Teemaq vällävalituilõ opilaisilõ
+Välläandja või teksti kiilt toimõnda'.
+maaha arvama
+vällä arvama
+tossu vällä laskma
+Vällä joonistusõ seoilmahädä - Facebook ehk Molovihk, päähämäärmine, ostõlõminõ, kipõsüük jms -, a vägevämbäs kõgõst korgusõ iks armastus ja luudus.
+välläkaibmisõq näütäseq et tan om olnuq liin
+vällä kasuma
+vällä kirotama
+plats om rahvast täüs
+kellämä
+vällänüssü edetullõm
+vällä märgütämä
+vällä näütämä
+vällä umblõma
+päsemäldäq lugu {m} päsemäldäq pääväq
+mere pääle päsemine
+Vällä pakut kirändüse nimekiri olõ ei mõtõld aoluu uur ́misõgaq leibä tiin ́vä aoluulasõ jaos, a taht avitaq kodoluu-huvigaq uurjat ja aoluulidsõ Võromaa kuul ́meistrit vai kultuuritüütäjät.
+laigulidsõst püksüharust
+välläragominõ
+väljuse na pitä-pätä
+vällä saatma
+välän nakas joba pümmembäs minemä
+Välläsirotõt kiil om pikemb kuq kameeleoni kihä.
+välän külmetäs ja taivast satas lummõ
+välän oll joba peris hää lämmi
+välän oll üts 30 kraati külmä külq
+välän om joba küländkiq pümmes lännüq
+välän om joba mõni kraat lämmind
+nätäq et välän om valgõmbas lännüq
+Välänpuul Eestit eläs umbõs 160 000 väliseestläst vai eesti päritologa inemist. Päält Eesti eläs eestläisi rohkõmb viil Vinnemaal, Soomõn, Roodsin, USAn ja Kanadan[1].
+Välänpuul Eestit eläs umbõs 160 000 väliseestläst vai eesti päritologa inemist.
+välänpuul järekõrda
+auto jätmine välläpoolõ saisotuskotust om keelet
+välän satas hirmsahe
+väläst tull tarrõ tsirelinuhet
+välästpuult
+välän kaldas vihma
+vällä kõnõlõma
+vällä ütlemä
+välläütlemise peräst om tedä kõvva tsangut
+ärq vinnünüq
+ütleq selgehe vällä midä mõtlõt!
+ütlemine jäi kiilde pidämä
+Vällend "Püha paroodia" parodia sacra om peri keskaigsõst karnevalikultuurist, minka kombõstikku kuulusi vaba naljahiitmine pühhi nättüisi, säälhulgah ammõtligu kerikuelo üle.
+kõnõlõq selgembähe!
+sõnarikas kiil
+kõnõlõja nägo
+lätsi kotost vällä kell kuus
+tull võistlusõ võitjas
+valsja kõtualodsõgaq tsirk
+hahk hummogunõ taivas
+Välja kuulutatakse 30. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus Mino Võromaa.
+Vallakirotaja laud
+vallakohtun olliq vanast kohtumeheq a liinan iks kohtuherräq
+vallal olõ-iq rahha
+Vallalidsõ ja abielomehe rõiva es olõ tõnõ tõistmuudu.
+Vallamaja
+valla timahavvanõ etterehkendüs om selge ja läbi nätäq
+Vallikraavi ei sünnü postkaardi pääle, tuud tulõ iks vahtsõst ja vahtsõst maali.
+ärqvõeduq maaq
+Valmis sai film vana Võromaa savvusannast
+Taotlusõpaprõ UNESCO-le saatmisõs omma valmis
+valmis saama
+valmis suuri asjo tegemä
+tege süvväq
+teemiq nii suuri ku väiksit sepätöid
+Tegemine
+Tii' pliinitahas valmis ja küdsä' tilïokõsõ' pliini'.
+tett Eestin
+säemiq ärq sõitma
+valmistõdas lahingus
+Valmis.
+valmis välmeq võeti langaristi päält ärq
+puultäüs mõts
+hädäperäline abi
+{m} päsemäldäq pääväq
+valu and tsipakõsõ perrä
+valuq süäme man
+valutsähvähüs käve kerest läbi
+halu käen vaivlõma
+halu rehvähtü
+halu and perrä
+halu om terräv jaolt jõvva-iq vällä kandaq
+halu om terräv jaolt jõvva-iq vällä kannahtaq
+hallus om teedäq et sinno olõ-iq inämb vaia
+valutsusahus
+haluldaq lõikus
+Valv viikingiide varandust.
+piämiq kõrdamüüdä vahti kooniq hummoguniq
+virgõ olõmisõgaq tunnimiis
+vahildaq ülesõidukotus
+terädseq naabriq panniq varast tähele
+vahimiihi panti tõõsõvõrra manoq
+vaht lüüdi hoimatsõs
+vana aasta tulõ ilosahe ärq saataq
+vanaaolinõ ahi
+muistinõ mõtlõminõ
+Vanaao sannu pildi ja filmijupi omma peri Eesti Rahva Muuseumist.
+vanaao vaim om tarõn
+vana arm rossida õiq
+Vanadaam om iks viil imehtünü ja tennäs minno.
+vanaq asaq ommaq väega moodun
+vanno estläisi pühäkuaq olliq pühäq mõtsaq ja ohvripaigaq
+vanaq egüptläseq palsameereq ummi kuulnuid
+· vanno ja vahtsidõ tekste (näütüses vanno päävä­raama­tidõ ja vahtsidõ võrgopääväraamatidõ) mitmõsugumadsõq seletüstasandiq
+vanaq elliq hindäette
+vanaq nardsoq koetasõq põrmandurõivas
+vanaq marapuhmuq tahtvaq vällä vaihtaq
+vanaq meheq tegeväq õks viil kusõmist tubagukottõ
+vanaq pargipuuq ommaq mõisa inneskidse torõhusõ tunnistajaq
+vanaq puumajaq lahudiq maaha
+vanahusõst luuka kisknuq
+vanahusõst hõelas jäänüq
+vanan iän tundminõ kahanõs
+vanahusõst jovvõdu
+vanan iän
+Vanadus ei tahaq ma kah ollaq, selle et naasõq pelgäseq vanadust inämb ku meheq.
+vanaq võitlõjaq kõnõliq ummi mälehtüisi
+vanamutt käü ja õhitsõs väega lauda man tuud hõhvakõist
+Vanaimä ähvärd, et ega ma muido ei saavatki terves, jala jäävä ala nigu paku ja kiä tiid, peräkõrd koolõ hoobis är.
+vanaimä jalotas latsigaq välän
+Vanaimä kangut kardokakuurmisõ väidsega pudõli päält plastik-korgi maha ni sundõ mu sõõmu võtma.
+Vanaimä läts sõs esi vällä, piksevihma kätte.
+vanaimä lõigas latsõlõ muro leibä
+vanalimäl olliq soonõlidsõq käeq
+Vanalimäl oll ́ suur aid ja sääl kasvi' uibu' ja maŕapuhma'.
+Vanalimäl om no' vanaesä kuldsõrmus nööriga kaalan.
+vanaimä murõhtas vannaessä
+vanaimä oll hää süämegaq torisi niisama moodu peräst
+Vanaimä oll joba vihanõ ni ütel, mi kasu-i niimuudu kunagi pikäs, selle et vihma käen pidävät timä jutu perrä latsõ rutõmbahe kasuma.
+vanaimä om joba ärqkiq matõt
+vanaimä om sul viil peris võrksa
+vanaimä om viil väegaq elorõõmsa
+vanaimä kannõti kalmu
+vanaimä silest mul pääd
+vanaimä tund ärq ku ilm muutuma nakkas
+Vanaimä tandsõ iks paljidõ jalgoga ja üühammõga muro pääl edesi ni laulõ, et või ku hää ja lustilinõ om elo.
+vanaimä kai latsõlast vesi silmänukan
+vana hainaküün om väega häste alalõ püsünüq
+Vana inglüse valentinipääväkaart
+vanainemine om ärq harinuq köörän käümä
+vanol om astminõ vaivalinõ
+vanaesä võtt vanan iän tõõsõ naasõ
+vanaesä asõ oll üllen aho pääl
+vanaesä hällüt last põlvõ pääl
+vanaesä tõnõkõrd mõrostas latsi pääle
+vanaesä kuuldminõ om peris kehväs jäänüq
+Vanalesäl oll vana villis, mink tarbõs tä liinast kanistridõga pendsinni vidi.
+vanaesä makas ammuq maamullan
+kiäkiq mõista-s parõmbahe pajataq ku vanaesä
+vanaesä oll tuudaigo viil poiskõsõkunn
+vanaesä om joq sada aastakka vana
+vanastesäst om joba vana mullakõnõ saanuq
+Vanaesä panti kirstuga mulla ala.
+vanaesä perändüs jaeti latsõlatsi vaihõl ärq
+vanaesä sõajutuq panniq poissõ kullõma
+vanaesä võtt kardohkit põlvildõ
+Vana ja vahtsõnõ kiräkiil, keele täämbädse ao sais, staatus ja tulõvik.
+vana kaiv tulõ puhtas ruukiq
+"Vana kandlõ" rikkus haard minno üten
+vana kass ast paads-paads
+vana tarbõldaq hoonõq
+vanakõnõ hingitsi viil mõnõ nädäli
+vanainemisekene kõndsõ künäräädsin
+Vanakõnõom imehtünü, aga ütles kõrraga, et tuud olõ-i vaia tetä.
+Vanakõsõl lätt jälki perädü aig, et üle saia minkastki, miä mu jaos nii kerge paistus...
+vana kirstu tutvaq hõnguq herätäseq ammuskiidsi mälehtüisi
+vana pini panti kihvtisüstigaq magama
+jätä kiusas jälkiq
+vanahalv sai hinnäst iskiq suurõs ni väikos
+vana kuur om jälehehe lüngi
+Õigõ vanast, ku savikivvõ es olõ lajalt saija, tetti sannakeressit maakivest.
+vana lammas pokk jalagaq vasta maad taht hirmutaq
+vana laoplatsi pääle ehitedäseq vahtsõ ao huunõq
+vana tsirk om kõlladsõ nokigaq
+vanaliina kahtladsõq nukatagodsõq
+vanal kuul võõrutõt lats saa vana naogaq
+vana luvvakands
+vanal Villemil ommaq tävvüq läbi muguq pröhkätäs ja rüügäs peris jälle kaiaq
+vanal Villemil ommaq täüq läbi muguq rüügäs
+vana maja vahtsõst kõrda tegemine mass pallo
+vana mäntli sai vahtsõ vurhvi
+vanamiis ai hinnäst käginägaq pistü
+vanamiis istõ kergo pääl ja puhast marjo
+vanamiis oll vihalinõ ni tsortõli ku jälle
+vanamiis om hää hingegaq ei koolõq tä kohegiq
+vanamiis väüdäs kõgõst jovvust tüüd ärq tetäq
+vanamiis kõnõl vinütämiisi
+vanamiis silläs habõnit
+vanamiis närähüt midäginaq vihatsõhe
+vanamiis vaarit ollõlaari noq muguq prinnitäs tõist egä päiv
+vana miis varsa miil
+vanamiis ai tsohhet juttu
+vanamiis nõid poisilõ siivaq sälgä
+vanamehe näost oll nätäq puhas kahorõõm
+vanamehenura
+vana meherõibõq kõiki naisigaq tä sehverdäs
+vanamoodulinõ
+vana müübli rännäs tarõ pääle
+vannamuudu prilliq
+vanamuur naas jälehehe vanma
+vanamuur püürd ämmärdämä
+vana nardsonõ põrmadurõivas
+vana näogaq
+ello nännüq naistõrahvas kaes pidorahvast kurva naogaq
+Vanauno nimi om Aleksander ja tedä kutsutas Sassis.
+Vana Orm esi! Viiking Orm.
+vanalõpaarilõ pakuti istmist
+paganaq tulliq oosõst vällä
+Vanajuuda jalajälgi teedäs viil täämbä
+vana jämme
+vanatütrik
+Vanna puuti ma es näeq, ma sõs viil kavvõl olli, Kamtšatkal.
+vanapoolinõ herrä
+puulpeet ülikund
+vanalrahval oll õnnõ kats võiust võid ja kuur
+vanarahva muistidsõq kombõq
+vana ao tarkus
+vanarahva uskmisõq
+vanarahva ütelüseq
+vanan rehetarõn oll nulgan õks kravat
+vana rõivaräbäk
+vana rõivaräpäl
+Vana-Roosa kalmuaid om kalmuaid Võromaal Rõugõ kihlkunnan, seo ilma ao jagamisõ perrä Võro maakunnan Rõugõ vallan Vana-Roosa külän.
+vana ruun oll sällüle rattaq kraavin küllüle
+vanan majan oll õgasugumast kolli
+vanostsõnost tulõvaq vällä rahvatarkusõq
+Vanast ehitedi õks edimält sann ja päält tuud viil tõsõ' talohuunõ'.
+vanast mi elli talon
+vanast saksaq käveq nepijahin
+vanast loeti pirrutulõ valgõl
+vanast murrõti kalkkivve käsilde pliidahavvast
+vanastõ ülti et kibõnist saa kirg
+Vanast oll nii pallo häid armuliidsi inemiisi.
+Vanast oll ́ puut tõsõl puul tiid.
+vanast opõq latsõq koolin jumalasõnna
+vanast panti süüdläisi lüllitulpa
+vanast tapõldi mõõkogaq
+vanast tettiq vissravvaq vikahtisäläst
+Vanast tetti võidu võiukirnun hariligu puuluidsaga hõõrõn vai kinnidse anoma seen loksutõn.
+vana rasva pääl elämä
+Sännan opatas kuis vanna savvusanna paigast liiguta.
+vanatätä häieht ummi mälehtüisi
+vana tammõ tüve seen om suur uus
+vana tarõ madalaq kambrõq
+Vana Tõstament
+vana nirss sääne tege õnnõ ulli nalja
+vanatütrik ai kosilasõ ussõst vällä
+vana tutva võissiq jälq üles otsiq
+Vanavanõmba es tulõ tuu päälegi, midä ma olli tennü, ja pallo aastakit es mõtlõ ma tuu pääle inämb.
+Vanavanõmba elli sisseharinut maaello - eläjä ni põllutüü.
+Vana-Vigala ijätsõõr 2016. aastaga vahtsõaastkuun. Kavvõmbast paistus ohvrihiis.
+Vana-Vigala ijätsõõr korgõst kaiaq, üles võet vahtsõaastakuun 2019.
+Vana-Vigala ijätsõõr om luudusnättüs Vigala jõõ pääl Vana-Vigala külän Hiieoru lähkün. Ijätsõõr tegünes talvildõ sis, ku jõgi nakkas kinniq külmämä. Külmä ilmaga võtt ijäkõrd jõõ pääl suurõ ümbrekäüjä kettä kujo.
+Vana-Vigala ijätsõõr om luudusnättüs Vigala jõõ pääl Vana-Vigala külän Hiieoru lähkün. Ijätsõõr tegünes talvildõ sis, ku jõgi nakkas kinniq külmämä.
+Vana-Vigala ijätsõõr
+Vana viikingikombõ perrä lastas "Helga" parda pääle õnnõ miihi.
+vana vain
+vana vai vahtsõ moodugaq
+vana võlg vaia ärq massaq
+Edimene ütine märgotamine Vana-Võromaa arõnguprogrammi ellokutsmisõs peeti maaha 2011 aastaga hainakuu 15. pääväl Rõugõ kihelkunnan Kiidi talos.
+Vana Võromaa arõnguprogrammi vällämärkmist alostiva Vana Võromaa umavalitsuse, maavalitsuse ja Võro Instituut. Ütenkuun regionaalministri bürooga kõrraldedi ettevõtluse uurmine ja idee-tsõõr, toimus ütine tsõõriklaud.
+Vana-Võromaa e-poodist saat osta tulõvas aastagas sainakallendrit, miä om võro- ja eesti keelen.
+Vana Võromaa kultuuriperändit ja luudusvara pruukva ettevõtluse uurmine 2013. aastagal
+Vana-Võromaa ummamuudu kultuuriperändüst, kombestikku ja luudusvarra pruukva ettevõtluse edendämine om üts viis, kuimuudu paranda seo kandi inemiisi elojärge.
+Vana-Võromaa savvusannakombõ omma 2014. aastaga märdikuust UNESCO üleilma tähtsä kultuuripärandüse nimekirän.
+Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ
+Vana-Võromaa savvvusannakombõ arvati 2014. aastagal UNESCO üleilma tähtsä vaimlidse kultuuriperändüse nimekirja ja seo sündümine härgüt ka mi naabõrmaie sannahuviliidsõ uma kotusõ vannu sannakombide püsümise üle märgotama.
+Vana Võromaa savvusann täämbädse peremehe kaemist perrä.
+vana Võro-Tarto suurtii
+vana hundamendi üleslöüdmine olõ-õs rassõ
+pätiq lahiq viipurskusõ ärq
+salanõvvus pidämine
+jõndõrdas ütest sainast tõistõ
+Vanderselli rühmä oppaja omma Helle Ehasalu, Kerli Verev ja oppaja abi Karmen Sabbal.
+vanõmbaq eelevandiq es tahaq karagaq seltsiq
+vanõmbaq inemiseq istõq lavva man latsõq ja haralidsõq saisiq
+Vanõmba inemisepidäsisääntsest rõivast ummõlduid rõivid vähä vastapidäväs ja kokkovõttõn langa raiskamisõs.
+vanõmbaq avitasõq ekä muudu üten latsõ tetäqtahtmiisilõ
+vanõmbaq anniq kuuli teedäq et lats om haigõs jäänüq
+imäpalk
+Vanõmbast põlvkunnast jakkas tan rahvalauliku ja kiränigu rolli üttesäädmist Maria Kukka.
+vanõmbaq pelgsiq asa peräst
+Vanõbidõ Kogo.
+Vanõmbist om mul alalõ imä pääväraamat, mink lugõmisõ man olõ ma, kõva esti miis, mimit kõrdo ikma naanu.
+Vanemuise 42
+Vanõmuisõ suur ja väikene tiatrimaja
+Vanemuisõ tiatritrupp
+vanõmb veli tii-iq suurt midägiq noorõmb om tuu päämine kammandaja
+vanõmb veli om järremb minno
+vänge nuheq
+vangõ inne aigo vällälaskminõ
+vangiq saadõdiq tapigaq sunnitüüle
+vang taht priipõlvõ
+vangilaagrist oll ilmvõimaldaq ärq paedaq
+vangilõ lüüdi tropits suuhtõ
+kinniq istma
+Puurih peetäv kährik
+vangist vallalõ saama
+vangin vaivlõma
+vangimaja häöt mehe vaimo
+vangimaja kiil
+vangist vallalõ saama
+vang oll trelliq saegaq läbi lõiganuq ja ärq paenuq
+vang panti jalgahilahe
+vang läts vahilõ sälä takast külge
+kõigus elo ja surma vaihõl
+vang võeti hahilist ärq
+Vaniljeijätüs mandlikorvikõsõ seen lämmistedüisi vabarnidõga, koorõvatt pääl
+Kõgõ vanõmbas ülerõivas omma olnu mitmasugudsõ olgõ katmisõs mõtõldurõiva, miä ümbrevõetult kaidsi nii vihma, tuulõ ku külmä iist.
+rattaq kargõliq kunarigadsõ külätii pääl
+rattaq ommaq määrmäldäq kidsiseseq
+vankri tõrku
+vankri tõrgut
+rattaq lääväq ku kõrisõs
+rattaq sõitvaq tüminägaq
+vankri sõit moro pääle
+vankri kihä
+tõllakuur (Kaeq!)
+vahelik
+Var'oalonõ
+rattil ommaq tsõõriq vääde all
+piimäplänniq tõrisiq rattidõ pääl
+vankriperä põrotas saa eiq sääl häste istuq
+vankritsõõriq longõrdõlliq telgi otsan
+kimmäs niguq kivisain
+kimmäs tinasoldan
+kimmäs usk
+vannõt vandma
+vann sai vett täüs
+vannuq et sa õigut kõnõlõt!
+tootamiq ollaq esämaalõ truuq
+tege mi küläst filmi
+vanno asjo saa vahtsidõgaq kokko klapitaq
+vanno kombit vahtsõst elolõ herätämä
+vanno nardsakit massa-iq inämb paigadaq
+vanainemise huuldaja
+vanainemise hiussin oll hulga hõpõt
+Eri vannusõrühmi pääavvuhinnaq ommaq kaamõraq ja arvudiq.
+Vannus
+vanno tutvit vahtsõhe üles otsma
+julgõ ja suurõmeeleline miis
+mehene miil
+kangõ riamiis
+vahva taplõja
+värisi korgõn palavigun
+rapus köhähuu käen
+väegaq suur läbielämine
+raputusõq maailma aoluun
+varahadsõst barokiaost
+kikka aigo andas puhtin süvväq
+varra hummogu
+varahanõ hummok
+vanõmbaq kivikalmatuq
+inneskine arvaminõ es piäq paika
+varahanõ keskaig
+varra keväjä
+varahadsõ keväjä külmäq
+Varra lüü Kauksi Ülle luulõn vällä ka jutusuun - sääne jutustavite lugulaulõ kogo om näites timä tõne raamat.
+noorõn valmis kunstnik
+varra valmis saanuq upin
+varra välläkasunuq tütrik
+vara müüdi kõgõ tävvegaq
+varaperitsejä
+Varrampa ol võrokiilset latsikirändüst väähä ja raamatuhe tuu naljalt es jõvvaki. A tõisõ nakas olõma 21. aastasaast pääle: pääle Milvi Panga nõsõsõ võro ja seto latsikirändüse luujis Jan Rahman, Jüvä Sullõv ja Leeni Sõrmus. Ilmunu om kümmekond nummõrd võrokiilset latsiaokirja Täheke.
+Varrampa oll võro kirändüse proosa-jaon jutukirändüst inämp. Ildampa om kõvastõ mano tulnu pikembit tekste ni lühkü proosa, rumaanõ ja periselokirändüse vahekõrra omma tasakaalu säädünü.
+varas nakas ust vallalõ murdma
+varas võeti kinniq
+varas sai hää noosi
+vargalõ saadi pääle
+varas püvveti kinniq
+kost saa säält käppäs
+varastõt auto lövveti pistorost
+ärq varastõt massin löüti üles
+varas puudi võllahe
+varas pass pääle parast aigo ku maja tühi om
+varravahtsõnõ aig
+värte- aiapost
+värehti iin korjusõq inemiseq troppi
+värtetulbaq -postiq
+värtevahr
+värräi om vallalõ
+väreht om lökäkile vaonuq
+väreht om vahrust vallalõ jäänüq
+varbaq ommaq kängi sisen ärq pitsünüq
+varblanõ tsuklõs liiva seen
+varblasõq lätsiq leeväraasa pääle kisklõma
+varblasõq tsiuksvaq pesä pääl
+varblasõq tsiitäseq
+varblaisi tsakin oll tarrõ kuuldaq
+vibisejä valgus
+kokkosadanuq maja
+innembä pelgsiq inemiseq kaabajalgo
+Inne tuud pruugiti õ-helü märkmises päämidselt ö-tähte, mõnõn sõnan ka a-tähte.
+innembä oll elo parõmb
+Innembi om vähk elänü Papijärven, Rebäsejärven, Suurõn Pehmejärven, Kallõtõ järven ja Savijärven, Viitka järven ja Liinajärven, Saarjärven ja pia kõigin püsüvä vooluga ojakõisin ja kraavõn.
+ütskõrd tulõ võlsminõ õks vällä
+varõssit tull pargõ
+varõs vaagaht ja linnas minemä
+varõs om kavval tsirk
+varõs vaagaht
+vargaq olliq kortina puhtas tennüq
+{m} varga tunnustäheq
+vargapundist saadi üts kätte tõõsõq pagõsiq ärq
+vargilõ minemä
+vargil käümä
+salahuisi loodõtas võitu
+varastamisegaq tetti ettevõttõlõ hulga kahho
+sadahuisi sadakillaq
+kokkosadanu müürü räbo
+jõdisimiq külmäst
+ma värisi ku haavaleht
+sattõ käpilde maaha
+värisi uma tüükotussõ peräst
+suurõq riigiq kah satasõq kokko
+värist olgõ
+pasjaq jäiq uutma
+pasmisõpark
+varahanõ kevväi
+käkemiq naabrimiist hindä man
+varolidsõ elogaq tsirk
+varguisi üles võet
+salamurõq
+koomidsa all saisvaq riiq-rattaq
+varolinõ sadamakotus
+varoliidsi puiõ all
+Varopaiga tüütäjä palssi mul tuu päiv sääl olla ni avita näil piniga tutvas saia.
+vilun oll kolmkümmend kraati lämmind
+koolussin
+toonituisi klaasõgaq prilliq
+varrõ käänüs
+käüseq heemendäseq
+käüseq heemendäseq
+varsanõ märä
+luulõtaja värsitreiäl
+Varska (?) Seto Talorahvamuuseum.
+Verska Seto Talomuuseumi põhalik tunmaopmine.
+värski kala värm
+värskilt küdset uudsõq
+värskilt ümbre pant raamat
+värskilt värvit põrmand viil naks
+Värskembat teedüst loe:
+rõõsk piim
+värski salat (kapstas, põrknas)
+värskin õhun sai tä hoimast vallalõ
+vahtsõnõ sõnnom
+värsse ilo lätt seo lugõmisõ man kaotsihe
+vars joba juusk traavi
+Varsti lätt lämmämbäs.
+Varsti oll mul näid pallo.
+pia om kõik külä kõlinat täüs
+tagavariant
+võeti nekrutis
+värm tulõ kergehe maaha
+värv maja valgõs
+jäi silmä et värmiq passi-iq kokko
+värmiq andvaq herksüst manoq
+värmikõrd naas tassakõisi metalli pinna päält vallalõ tulõma
+Värviline, hulga piltega raamat "Mi uma savvusann" kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.
+värvipümme
+värmilidseq pleiädsiq
+paini langa vereväs
+värmit akõn tege valgusõ tummõs
+värvituubõ
+värv lastas puu pääle
+vastapiten vindigaq kruvv
+kurapoolinõ liikmine
+kurapoolidsõ ilmakaemisõgaq üliopilanõ
+kuralõkäändmine
+kura jalagaq sängüst vällä tulnuq
+kuralõ kaeq!
+vasarahiitmine
+{sport} vasarahiitjä
+vasara pinn
+vasara hand
+pesse lihha inne praatmist vasaragaq
+vasinõ
+vasõst valõt pikri
+vasigaq lööväq pringu
+vaskal om kabõl kaala ümbre
+vasik naas lauda läve pääl punkõlõma
+vasik nakas minno tsurmma
+vask häüsend mütsü ärq
+vasik jäteti elo pääle
+vasik oll jätmäldäq suur
+väsümisest tulnuq V tettüq viaq
+väsümüs oll suur
+väsünüq lats kai meile ikudsõ naogaq otsa
+väsünüq meheq sõvviq ütstõsõ ala
+väsünüq nägo
+väsütäjä väsütäv
+vasinõ kujo
+vasinõ ussõlink
+vasõst plaadi sisse söödütet kiri
+vasklanõ om vasõkarva vähämb rästikut
+jungõrdas ütsilde ja tõisildõ aq õigust ütle eiq sõnnagiq
+sumpõ päsemises midägiq kokko
+Vastajidõ hulgan oll ́ inämb naisi ku miihi ja inämb pidol käünüid lauljit ku publikut.
+vastanolõjaq saiq jaaman pikält uutaq
+Vastandamine tuu loomingulõ paroodia ja allegooria kibõnakõisi, tõsitsite ja korgite nättüste naaruvääristämist ja madaldamist.
+Vastandamise viirmüses omma n-ö "pühad paroodiad", kus alosmaterjalina pruugitas eriti tähendüsrikkit tekste, nigu hümn, koraal, tiitü ajastu sümbolis saanu poplaul vms.
+Vastandamist pruugitas ka tegeläskujjõ luumisel.
+sääd hinnäst ütiskunna vasta
+sääd vaimu võimulõ vasta
+vastapiten pedäjäle kannahtas kuus varjo
+vastapiten
+vastapiten arvamisõq
+vastalinõ tsusati piigi otsa
+vastalinõ lüüdi täpsä välgigaq hoimatsõs
+ma ei ütleq midä vasta
+vainlasõ viialodsõq laivaq
+vastatsit oll rohkõmb
+vastatsit oll mitmitsato
+vastas eksämi viie pääle
+vastas küsümise pääle suurõlidsõlt
+vastanmaja
+vastas telefoni pääle herksähe
+vastantsihirida vastantsihimaa
+vastast ei tohiq kehväs pitäq
+vastas teretüsele naarahusõgaq
+katõpoolinõ tõnõtõsõ uskminõ
+kummaltkiq puult taha-as tsuskamisõq lõppõq
+ütel uhkuisi vasta ei!
+vastas hinnäst tagasi hoitõn
+vastanmeheq vastannaasõq
+Vastadaq võit ka veebikeskkunnan (www.folklore.ee/kp).
+Tiidüsperätside teemaside perrä eestikiil ́silõ synolõ setokiil ́dside mano panmine ni vastapide
+Elukundõ kaitsõtsihi perrä või vaiht tetä' luuduperi kasuma jäetüisil kotussil ja sääntsil kaitsõvöil, mink iist inemine huult kand ja kon kaitsõtsihi perrä om lubat mõtsa puu- ja puhmarinda harvõmbas raku'.
+Ku muud muutu, naati pidolikkõ pikki kuupõ umblõma ka tummõsinidsest vai mustast rõivast.
+niivõrd kuvõrd tä hukan om
+niguq vaia
+Ummi mõttit võit kirotaq egä as'a kottalõ, a lühkeseq jah-ei-vastusõq olõ-i hääq.
+taa otsus võeti vasta
+jälle ilm
+õkva kõndma naanuq latsõkõnõ
+hobõstõgaq katatõdas maaselitsah
+Vastlapääväl lastas liugu, et suvõl kasusiq ilosaq pikäq linaq.
+vastlapääväl tetti hunni
+Vastlapääväst Eesti rahvakallendri tähtpäivi andmõbaasin Berta
+Vastlapäiv (vai ka Lihahiideq vai Livvupühiq) om võro ja eesti rahvakallendrin liikva pühä. Taad peetäs päiv inne tuhapäivä, minkast edesi nakkas nädäline paastuaig kooniq munnõpühhini.
+Vahtsõliina nukan om hulga järvi üles sulut
+Vahtsõliina võrokõsõq toimõtasõq säändsidesammu mäenutte vaihõl nigu haanimeheki, a kandva hindäga suurõmbat kuraasi ja sõakust, miä om kujonuq aastasatu joosul Liivimaa hummogupiiri tõmbõtuulõ käen.
+vasta nakkama
+vastanakkaminõ litsuti kõrragaq maaha
+vastanakkaminõ lätt kõrrast laembas
+vastanakkamist maaha surbma
+vasta hummokut jäi tuult veidembäs
+vastakaalus vabrigukaubalõ härgütedi käsitüüd
+vasta keväjät nakkasõq lehmäq hanna puult kohmõtama
+vastamiilt inemine
+vasta õdagut lääväq mualasõq väega hõelas
+sisse lännüq
+vastaossuisi täüs jutt
+tülün esiqhindägaq
+ilm parasi uutmaldaq
+kistumaldaq viha
+vastasaismisõ asõmõl tulõ naadaq taplõma
+vasta pandmaldaq alla andma
+vasta pidämä kanduma pidähümä
+vindsõ spordimiis
+vastapiten ti pelgämiisile kõik laabu
+vastakihotus
+vastakäüväq teedüsseq
+vastussõs kostu õnnõ pominat
+vastussõs kuuldu tihkõt märinät ja sõnnost saa-as midägiq arvo
+Vastus oll: "Kaidsi ütsindä snaipritulõga umma rühmä 24 tunni järgepiten".
+Vastus oll sinnäpoolõ, et tuu om kinni mõtlõmisõ man.
+vastus viis plüss
+vastust andma kostma
+vastussidõ tarkus
+Vastust ma kahos ei olõki saanu, aga ma looda, et kõik om taltunu ja tuu truvv sõbõr om löüdnü hindäle kotusõ kinkagi tõõsõ elon, ja om esi ütellisi väega õnnõlinõ.
+kannat vastust uma päägaq
+vastutaja toimõndaja
+tähtsä ammõt
+vastust kandma
+huulmaldaq tüütegemine
+üle nägemise
+vastaajamaldaq sõnakullõminõ
+vastaajaminõ oll asandaq kõik oll joba ette teedäq
+vasta võeti tahtjit egän iän
+vastavõtminõ oll jahhe
+vastavõtmispapõr
+vastavõtmis- müügikotus
+ääsä valmis saanuq maja
+vatitotukõnõ
+vatras maaq ja ilmaq kokko
+vidä juttõ paprõ pääle
+lepümiq!
+violdaq saisang
+ütegiq vialdaq seto kiil
+vitäi pidäguq kuurma iist huult!
+videli terveq päiv sängün
+vedelik valõtas ütskõik määntse kujo ja suurusõgaq anomahe
+vetelküteq
+vedrovankri (q)
+Vedrovankrõq
+vitur and vilet
+rongijuht paravosnik
+vitur tõmmas ja vagoniq jõnksahtuq
+viialonõ tasamaa
+saat aigo müüdä lugõmisõgaq
+om nädälilõpun maal
+olõ puhkusõ aol Pärnän
+Viiellu mõotas ka vette ilma lubalda vahtsidõ kallu sissetuuminõ.
+vii- gaasi- voolumõõtja
+viigaq timbit piiretüs
+vii ja kuiva maa jaotus Maa pääl
+viikaitsõmõts
+vettpidäjäq kängidsäq
+viikimmäq värmiq
+Täl ommaq mustaq suurõq silmäq ja lindamisõs tarvilidsõq ohkuq nahaq ede- ja tagakäppi vaihõl.[10] Karv om täl tihhe ja siidine, suvõl kõllakas kooniq mustjashall ni talvõl hõpõhall.
+Inämb viil, terve Põh'a-Vinnemaa vinläisi ni mii hõimõ sanna, Volga jõõ veeren ja ümbre Uurali mäki, omma õks küländki ütetaolidsõ, niisamatõ Põh'a-Lätin.
+Viil hullõmb om tuu häbü ni vaiv, midä olõ perän tundnu.
+Viil hirmsamb, mi jätä es üttegi harotamist vaihõlõ ka puron pääga.
+viil närvilidsemb tüü
+viitsirgõl ommaq lapardiq
+viitsirkõ sulõq saa-iq likõs
+Viil pelgäse Võromaa inemise, et hädä või tulla ka keelest arvosaamisõga.
+Viil om kuurõ Harju, Jõgõva, Viljandi ja Rapla maakunnast ni Lääne-Virumaalt.
+viil puul tunni sõitaq ja sõs olõmiq peräl
+Viil võeti sannaküläliisi vasta Voki külän Lepä talon, Karilatsi muuseumi sannan ja Lootvina külän Palli talon.
+viimõõtja
+kimmäs olõma kimmähe uskma
+usutav seletüs
+suuni laendusõq
+soonõkomu
+viiannom
+viipaagi ujok
+veerändi lõpp om hindidõ välläpandmisõ aig
+neläs jago seod seko om liiv
+saat päivi õdaguhe
+lugi võõran keelen teksti vaivagaq mitu tunni
+ribaldõ ragominõ
+Veer toorus morra!
+Veer toorus morra.
+viitulp
+viisuun
+vii tsorrin
+Vii'
+viist paistiq õnnõ ujojidõ päänupiq
+viihainaq tüküseq jalgo ümbre mähkmä
+vesi om kaon alla sadanuq
+viinõsõk Imäjõõn
+vesi om matal
+manoqtõmbajaq väläkohviguq
+kinä nuurmiis
+viitoro külmäs lahki
+peimiq umma hähäkuud välämaal
+viisaaminõ
+vii- vilätuurja
+vehke tüüd tetäq
+andsak küpär
+kõrra ao peräst
+Veitü ao peräst essel pallõl jälki: "Ma inämb ei jovva, avida!"
+ku miis veidükese targõmbas sai naas tä taipama kon om
+veitse kulunuq kängäq
+veidükese kibõndas välän
+veidüq uskmaldaq helügaq
+Andsagu vai õnnõligu johusõ peräst olõ-i ma Estin kunagi tuud haisu tundnu.
+vein lätt saistõn parõmbas
+tõbras tege aastan päält katsa tonni sitta
+Eläjälihakarman juustoga
+purkitettüq kikkaseeneq
+Vello piä-äs sõnna
+mõsusammõtist püksiq
+malka sullõ!
+pess pinni
+veleq hoitvaq kokko
+veli om täl puudulinõ
+veli saisõ sõsarast veidükene takanpuul
+vinne kiil
+vinne lainsõnaq
+vinläseq tahtvaq soomõ-ugrilaisi hindä sisse neeldäq
+Vindläisi rõividõ mant võeti üle muud ilosta ülerõivid verevä kaaruspailaga. Tuu kommõ läts edesi ka lõunapoolidsõlõ Tartomaalõ, mulgi maiõ pääle ja Pärnumaalõgi.
+vinnel om kats otsa - nõna ja tohk
+Vinnemaal olõssi nuu jalgratta ammuki är varastõdu.
+Vinnemaal astuti üles presidendi vasta
+vinne opikeelegaq kuul
+Vinne rahvarõividõ kaunistuisi iinkujol levisi Võromaal vereväst puuvilladsõst maagõlangast valgõlõ pakladsõlõ rõivalõ sissekoedu vai ummõldu kirä.
+Elo Vinne tsaaririigih. Elämine Eesti Vabariigih.
+Vinne värk
+vinnüssin
+vinnüssihe vinnüssile
+vinnüv vetel ollus
+veleq olliq kuunkirotajaq
+Vele olli ligidädse ja tõõnõtõõsõlõ lubanu, et ku sõda piässi tulõma, hoitva nä kokko, esiki ku piässi uma maa maha jätmä.
+Vele kaotaminõ oll hallus, a kuigi pidi edesi elämä.
+velidseq pidäväq katõgese tallo
+veletervitüs
+velel om tsäbrägu päägaq pruut
+Velenaanõ Linda pruumõ vahtõ käest teedä saia, miä sääl välän iks sünnüs.
+velitside palvõmaja
+veletapp
+ventilaatri käve kipõstõ ümbre
+õhuvaeldusmulk
+õhukorsna
+viomassin ai tiile süväq rüüpeq sisse
+kuurmit maaha laatma
+{kiil} tegosõna muutmiskõrd V käänüskõrd
+Verd ei olõq nätäq.
+verdünüisi silmigaq
+verd valama
+verepruum
+verenälän pininokiq
+veri jääs pidämä
+verejuuskminõ panti tropussõgaq kinniq
+verelibõnaq
+veremürgeldüs
+verenõrõq
+vererõhk om üles lännüq
+vererõuhkust allavõtja rohi
+veresaistus oll neli millimiitret{kõnnõk}veresago oll nelä pääl
+veresuuni ummistuminõ
+püssäldäq jaht
+veri naas suuni seen kipõmbahe juuskma
+veri juusk ku tsirisi
+ÄRQTSUSAT MANN (VIRU VALGÕ, TOMADIMAHL, TSITRONIMAHL, TABASCO, ANGUSTORA BITTER)
+veri käü ümbre
+verist klaasikildagaq käe ärq
+verine kriim
+veri juusk päähä nakko
+veri vemmeldäs
+vorstipudõr
+Verivorst ja tsiapää, sis om jouluõdak hää.
+pistüjuun
+Kihte pistüne sais om illatsõmb, sõitmisõst ja vaomisõst tegünü, ku sete' oll' viil puulkõva. Ja ildamb om tast päält är kulutõt.
+pistüline liikmine
+pistütelg
+vesi ahon
+vesi olõ-iq tahhe tä om nesseq
+liiv võtt vii sisse
+vesi juusk vungigaq
+vesi tõmmas ohkõsõ ijäkarra pääle
+vesi sais kuun hapasnigust ja vesäsnigust
+vesi läükeli mustalt
+vesi lapahtu üle veere mahaq
+likõ kotus
+vesine kohopiim
+vesioinas
+vesi oll tossulidsõn olõkin
+vesi oll sagonallaq moksõ täüs
+vesi oll sükäv ja tumm
+vesi om pangin nii kavva saisnuq et annom om nüätses lännüq
+vesi om jõõn alla lännüq
+vesi om paast ärq tossunuq
+vesi paan hapsõ
+vesipiip
+vesi tsiugahu vasta näko
+vesi tagapaan oll oigõ
+vesi lahksas üle veere
+vesi uht järve perve
+vesi uurd kalkkivi sisse kuupõ
+vesi uurd kaldõhe süväq vaoq
+vesi
+vesi juusk tsirinägaq
+vesi juusk suurõ trukigaq
+vesi juusksõ tsolinallaq vanni
+vesi juusk holinallaq
+Kivi
+Veskikivi
+kiviliseq tulõvaq kodo
+räämejauh pühitäs kivi põrmandu päält kokko
+kõnõli külälisegaq muusikast
+Jutu ́ seldsiliste, oppajide, ummi vanõbide ni vanavanõbidega vai kyiki tõõstõga, kiä mõistva seto kiil ́t.
+jutu sisse tull vaih
+jutt käü rahast
+jutt juusk lobõhõhe
+jutuajaminõ om paklihe jäänüq
+jutt jäi pidämä
+viistpästmise oppusõq
+viikasvoq olliq kivve pääl kinniq
+nõtro tallogaq saapaq
+nõdsõrmus
+vett õnnõ tsirises kraanist
+läbi ligonuq olõkuhi
+rambits rambõq
+vett om nii pallo et moro õkva lainõtas
+vibajadsõ kihägaq nuurmiis
+vipu laskma
+vibu om vinnan
+Videoidõ ja helüsalvõstuisi, a ka kaustikidõ jm ümbrevõtmisõs ja tagasiandmisõs pallõmi kõnõldaq toimkunna inemiisiga.
+videovalvõq videosilm
+hämärikku häbendämä
+hämärägaq om julgõmb luurama minnäq
+Vidrik peläs' väega, et Sassil jääs kõtt tühäs ja niimuudu jätt' tä edespite kõik pudsaja' Sassilõ.
+Vidrikulõ and' tä nõnarätte kätte, käskse kõvva tati vällä nuusata' ja tsilgut' rohtu nõnna.
+Vidrikulõ miildüsi Sass tegeligult pia sündümisest pääle.
+Vietnami keelen märk õ nõsõva kakkõtooniga o-hellü.
+Vietnami kiil
+vikolõ olliq vereväq jutiq alaq kisuduq
+Vigala jõe lisajõed
+Vigala jõgi (ka Konuvere jõgi, Koluvere jõgi) om Kasari jõõ kõgõ viirohkõmb lisajõgi.
+Vigala jõgi Kuusiku mõisa veskitammi iin
+Vigala jõgi riiklikus keskkonnaregistris
+vigalinõ inemine käü hangun
+viganõ lats
+viagaq lukk
+vika saama vigahuma
+tekk hindäle kadsagaq vika
+vikasaanuq jalg
+läsägaq puuq lääväq tulõpuiõs
+vihaq tsopsvaq
+vihaq pantiq paarihna kuioma
+vihahuisi vihagaq
+vihahuun või täl miil hoobis pääst minnäq
+viha läts üle
+vihalõ ajama
+viha tekk mu jovvu mitmõkõrdsõs
+vihanõ naanõ tänitäs
+kuri olõma
+vihha tagasi hoitma
+vihha pidämä süänd kiskma
+viha and perrä
+vihapurskus
+vihast meeletüs lännüq miis
+viha käen tsuhkatama
+marutama
+vihatõn sa tõisi silmin oled umbõ matal
+viha vargidõ pääle
+vihkamine jätt su lõpuss perämädsest ilmä
+vihkamine näütäs et su heng om väega tuuras
+vihkamine ilmän sinnu ei tii vaimult suuress
+vihkamisess olõi sinnu ilmä pääle tuudu
+vihkamine saadanast ta üüldäs peri ollõv
+sado jäi perrä ja tiiq tahesiq
+vihma naas pisõndama
+tsopsahus oll ärq
+vihmahuug om vilä mahaq pandnuq
+vihma ja räüssä tull puhahuisi vasta akõnt
+vihma jo satas tüüd tetäs tuuvõrra veidemb
+lätt viil hullõmbas
+vihma satas nigu uavarrõst alla
+vihmapelün minti haina manoq suurõmba rahvagaq
+vihmagaq om hainaküün mi varopaik
+vihma labistas
+Troopilidsõ vihmamõtsa levik
+vihma om sadanuq jo kats nädälit ütteheidä
+vihma oll sadanuq tii oll väega tatinõ
+vihmo aig
+vihmatsilgaq nõrisõsõq akõnd piten alla
+vihma sattõ lühkeisi vahjidõgaq päiv otsa
+vihma sattõ vahel tull mõni ropsak räüssä kah
+vihma sattõ vallõviisi
+vihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä
+vihmasado tege meele halvas
+vihmagaq nikidse niisama koton
+vihmast hämonõ V hägonõ akõn
+vihma tulõ rabinagaq
+vihma tull paras jago
+vihma üteline tsipin
+liivikõnõ vihmavagõl
+sirmi hand
+vihmaviirinniq
+vihmavesi kogonõs maa lohkõ sisse
+vihmavesi juusk akõnd pite alla
+vihm kistut tulõ ärq
+vihm jäi perrä
+vihm tekk kuiva haina likõs
+vihm määtäs vilä ärq
+vihm tekk maa õnnõ päält likõs
+vihm ai hainategemise summa
+vihm olõssiq niguq harvõmbas jäänüq
+vihm kopa saina pääle
+vihm läts kõvõmbas
+aiavalaja tsiuk häste
+vihm vetütäs hainarukõ
+vihta haudma
+Näütüses kadajavihaga vihtlemine om sama hää ku kupupanõk.
+viht om sannan hää a vihkamine tuu om haigus
+vihuti tulist tandso
+uuritas Vana Võromaa ettevõttit, kiä pruukva kultuuriperändüse võimaluisi
+kässigaq kõnõld eesti kiil
+om sääntsen unõhtusõn et ei mälehtäq tervet eeläst päivä
+vii näio tandsma
+vii osa tarõlille suvõs aida
+juhatusõq tõisi lehti pääle
+Rehästü matõrjaal panda mano eräle failina.
+viie käügigaq auto
+viis kilomiitret edesi
+viis killo rassõ
+Viiendät Umma Pito nakkas lava pääle säädmä Helena Kesonen, kiä tund häste paigapäälist kiilt ja kultuuri ja taht umma miiskunda haarda' umakandirahvast.
+Viiendä Uma Pido sääd lava pääle Helena Kesonen
+viiesjago villä om maaha pant
+kellä viie buss
+pääle viietunnilist roitmist joudsõmiq vällä mere viirde
+sai mängo viimätsel minotil viiki
+viikingiq olliq tüllükakja rahvas
+Viikingiq ommaq mi randa tulnu vai?
+Viikingiq - sõariistaq kätte! Tuld!
+Viikingilaivaga sõitma?
+Viikingiide.
+Viikingivarandusõ peräst.
+Viikingihärbänin eläsi üts Viiking Orm.
+Viikingihärbänihe.
+viiq lehm mõtsa!
+kelp om maja otsan saina ja katusõ vaihõl
+lõigut leib
+lipsõs lõigut vorst
+peräkõrd ummõhtõ koton!
+peräkõrd tetti uss vallalõ
+peräkõrd sai uurja selges et miis kõnõl õigut
+siin om perämine ku pilbas muq tett
+perämäne mahikan
+Perämäne naist alust laulja ja kiränikuna tõisist veidü varrampa.
+peräots
+viimäne uss hääd kätt
+Seoga või olla esiki ollu ütine alostus viil tuhandit aastit inne ku naati hirsist eihtämä.
+viimätsel aol om liikmisõnnõtuisi manoq tulnuq
+Tuud sekä siski Vinnemaal vasta võet säädüs, mink perrä Vinnemaa vabriike riigikeeleq piät olõma kirotõduq kirillitsan.
+Viimäne kõrd sai kohvri kätte nädälidse puhkusõ neländäl pääväl.
+viimätseniq täüs topit kott
+perämädse lausõ pääle pand tä eräle suurt rõhku
+Perämäne päälkiri avitas Adsonit panda ka maakaardilõ - kuki tä sündü Tarton, elli tä latsõna Pärlijõõ veeren sugulaisi man - tedä om kutsut ka Sännä trubaduuris.
+Viimäte mano pant
+viimäne kohtupäiv{van}aropidämise päiv
+viimäst avvu andma
+Viinaga hämmatet hõrn lämmä kartolisalti ja ernekreemiga
+Viinaga marineerit hõrn lämmäkartolisalati (vai ka -saladi) ja ernekreemiga
+viinal piät iks kõvvust olõma
+viinamaraq kasusõq tsähälikun
+viinamaraaid
+VIINAMAR ́A
+viinamüügile pääle pant piir
+viinatops liigus lavvan külvikätt
+viina pääl hoitma
+viinast segi joonuq
+tsommin miis kükütas tiiperve pääl
+tsiukama tsärkämä
+viin võtt võimust
+terehtäs
+ma riibõ tedä hindä manoq
+virp tull silmi ette
+kadinits
+tsiiroliidsi sulgigaq papagoi
+viirustõbi
+viiq saapaq vällä kuioma!
+Viis aastakka tagasi ma saiõ tutvas uma tõõsõpoolõ Lauraga.
+VII aastagasaa keskpaigan sai Hummogumail ja Kesk-Aasia riigen vaimuväärtüisi, hindätiidmise ja -avvostamisõ põhas islam.
+viisat pallõma
+Viisiku luumisõ moodust
+Viisiku tundõilma vällendäs vahetumbalt naide puhul küländ haroldanõ lüüriline luulõ.
+ma vei kirä posti
+vei raamadu köütäq
+vei vilä kuivustõ
+vei jalgratta varo ala
+viisõ koetas niidsest
+vei kirä posti
+viis kõrda nüsmä tulnuq lehm
+kussõm viis ja olõkõrs
+Viiskümmend om viimäne sõna.
+Viis lainatas mõnõlt hästetunnõt laulult, a tekst taasluvvas vahtsõlt uma kaetuspunktist, andõn taalõ pääväkajalidse siso.
+vei latsõ kättpiten tarrõ
+viiest kats mahaq om kolm
+viienukõlinõ täht
+vei õdaguoodussõ haigõlõ sängü
+viis tüüpäivä nädälin
+vei turgu uma majapidämise viljo võidu munnõ mett
+viiq tälle pallo tervüisi!
+Lätteq
+Viited
+tunnusnummõr
+kiigalüüjä mängon om huugu ja palamist
+viiolimängjä mängon olõ-õs ütte vigahust
+kiigapuugna
+viiol om timmin
+viiol unõskõli tassakõisi
+Vika hoit külh minno.
+Vika, kon nä taad konkurssi pidäväq?
+Vika, ma löüdse viikingiide varandusõ!
+vikahti jalus tulõ inne niitmist viigaq ärq tarrutaq
+vikahtilast
+vikahti hikoq om kõgõ parõmb mürglilast
+tsagama
+vikaht oll üleniq ärq rossitõt
+vikaht rapsaht otsagaq mättähe
+viks ja virk naistõrahvas
+vildak korsna
+heemendämä heemetämä hiivalõ kuluma
+heemile peet
+villõ püksiperseq
+villu ajama
+sandidsõq rõivaq
+autotükk
+hõel lugu külh
+rojo tiuk pärdik
+villõ tuul
+elläv kauplõminõ
+põld lätt hukka kuq vihma ei tulõq
+vili tippus ärq
+vili kasus häste om uutaq hääd saaki
+vili kasus hõelahe
+vili kuios ütelidsen kihin
+vili kuivi parsil
+vili om nii hõrrõ et üts kõrs uikas tõist takan
+vili om paksu külbet
+vili nurmi pääl om ütelidselt paks ja illos
+vili juusk kotti
+vilistäq uma pini!
+põll säädüseq ärq
+Vili
+vili juusk kotti
+viläline maa
+latsõlinõ naanõ
+viläline ploomisort
+teküs ümbrepandja
+Viläkirst
+Viläkühvli
+Viläkumm
+viläkuurma
+latõm lado
+põimma
+põldõ pandas tävve huugaq
+vilänurm
+küdsä nellä sorti kuukõ
+viläpuiõ risttolmõlus
+viläsaak olõnõs pallo ilmast
+seemendet imämuna
+kehv maa
+vorikorv
+Vilävakk
+vilävihkõ lasti trummulilõ
+vilävihk
+villä vai linno pesmä
+arit maa
+Kaarsiq
+villak
+villanõ rõivas
+villadsõq sukaq
+villadsõq sukaq villasukaq
+Villadsõst ummõldi mitmasugudsõ päälmädse rõiva, koedi suka ja kinda.
+villa vannutamisõ man ülti"Vilsti-pulsti!"
+villene
+koiq ommaq villa ärq koitanuq
+vildigaq
+liuhka lõigat vorst
+vilu kotus
+mõistminõ tulõ-iq ilma tüüldäq
+sisseharinuq liigutusõq
+vilutama
+villõ tuul
+vihha pidämä
+vingõrdi-vangõrdi
+karmama karmutama karmu ajama
+vinkli om tõisi tüüriisto man
+kaalugaq kaiv kaalukaiv orrõkaiv
+vinssiq plokigaq kuurma üles
+vinssi hindä autokasti
+vints käü hüdro päält
+vindsõhtuma
+vindsõ liha
+vindsõ puu näräp
+vaivussihe V vaivussilõ jätmä V jäämä
+virõlõmiq siin vaesusõn
+virgal pernaasõl olliq tarõq joba kraamiduq
+ma härgüdi tõisi laulma
+herksästegejä juuk
+virgõsvõimlõminõ
+perrätett vällämõtõld ettekujotõt ilm
+Võrokõsõlõ om timä sann pall'o inämb üts jago timä hindätiidmisest, ku kaia taad kõrvuisi Eesti muidõ piirkundõga.
+kaki läbi mõtsa kodo poolõ
+märgütäs hummõnist kõnõt
+visas paprõ pääle maja plaani
+visati prostat nalja
+kõva tüügaq saadi kõigist rasõhuisist jako
+vindsõ vastalinõ
+visõ läts täppi ja rahvas hõigaht rõõmsahe
+käügimass vastavõtumass
+Viskas tuu, kelle tsõõr om korvist kõgõ kavvõmban.
+Pillu'/hiidä'/viska'/tsiuguta' lõunat kah!
+tiiq lõunat!
+teemiq lõunat ka mano
+tõmmas hindäle särgi pääle
+vissimiq pallo tarbõldaq kolli minemä
+visksi rikkunuq ubinaq ärq
+visas kivigaq nii et tirak käve arvadaq aknõklaas läts katski
+visas luvvakandso muu asu sekkä
+kahvas mullõ vett kaala
+visas palli korvi
+visas pauna sälgä ja läts hulkma
+visas varõst kivigaq
+viskaq üts viieline!
+tsiukaq!
+Viskõq jagonõsõq kavvusõ perrä kolmõs: puttaminõ vai lähküle visõ, keskmaavisõ ja kavvõvisõ.
+Viskõq
+hiitse hinnäst rongitsõõrõ alaq
+Visnapuu oll ka üts uma ao katsõtusvalmimpi kiränikke.
+viplama
+vast kah
+kaeminõ
+silmämälo
+vitamiine mitund sorti mõjo
+vitamiiniq ja tõõsõq sääntseq
+letin välän olliq kuldehteq
+vitsamõrd
+vitsunõ
+mütsütedi lihha ja kohopiimä
+kahmistõlõs külmä käen
+värist olgõ
+võiq ku pallo rahvast!
+võeti toss vällä
+Haarõdi üten räti, päävävõtmismäär ja tõõsõ asa, midä rannan vaia lätt.
+Võhandu ala- ja mäejaon
+Võhandu juusk Lämmijärve
+väkev karvakasuminõ
+joudu täl jakkus
+pohmist hindäl kõtu täüs
+vemmeld süümist
+kalmuslilliq ommaq katõjaolidsõq sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq kasusõq aian ja jõõ veeren
+Võit õnnõ arvada, mis asi tuu päiv tuu inemise meele rõõmsas tekk.
+Arvada om, et inne Kaplinskit olõ-es säänest laati võrokiilsit värsse olõman.
+Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid.
+Või-ollaq meheq ommaki säändseq?
+Või-olla om põhjus tuun, et nalja kaudu jõudva nii mõneki sõnumi parempini kullõjani, vahel om naardõn keremb tõtt kõnõlda.
+arvada essütäjä puja'
+või tullaq vähä sato
+võit tuu kiä om kõgõ inämb täppi saanuq
+mi võida tõisi näide kodovälä pääl
+Küssüq võit ka sõpru ja näide vanõmbidõ käest, a kimmähe ärq võtkuq appi raamatit! Inne vastamisõga päälenakkamist kirotaq paprõ pääle uma nimi, sugu, vannus, kuul, klass, elokotus ja ku om, sõs e-posti aadrõs!
+Võidu om tett aost, ku eläjide piimä om söögis tarvitõt. Vanast tetti võidu võiukirnun hariligu puuluidsaga hõõrõn vai kinnidse anoma seen loksutõn.
+Võidu om tett aost, ku eläjide piimä om söögis tarvitõt.
+Võidu tetäs puhtast ja kõrraligust hapnõstkoorõst vai rõõsast koorõst. Vahtsõmbal aol tetäs taad võiumassinaga. Kuurt klopitas, kooniq rasvaosakõsõq lätväq kokko võius ja jääs perrä võiupiim.
+Võidu tetäs puhtast ja kõrraligust hapnõstkoorõst vai rõõsast koorõst. Vahtsõmbal aol tetäs taad võiumassinaga.
+võikijuuskminõ -laulminõ
+võidulinõ marsimuusiga
+ärqvõitja naarahus
+võidõt sõda
+võidusõitja tukõv lõpõtus
+võikisõitminõ võituajaminõ
+omma silmä rikken mul
+Piim Kuur
+Vai et mis sõs, ku tä omgina kohmats ja kunagi üttegi saaki kätte ei saa - timäl olõ-i määnestki saaki tarvis kah, selle et täl om tüü, mink iist saa palka ja tuu palga iist või söögi- ja muid häid asjo poodist osta.
+jäledü rüükmine
+Vai kas om mõtõt mõtõlda tulõvigu pääle, minka lätt viil aigo, kooni tä undsõst vällä kasus?
+Vai kas omgina? Lavastus üten muusikaga and meile sõnomi elo jakkumisõst Lõuna-Eestin.
+Vai purki sisse tettü hädä välämaalt.
+Ütest külest om tan pall ́o õigit pedäjä- ja kuusõtümmi ni tõsõst külest lits pääle kõva talv, kon väega kulunu är säändene kimmäs hoonõ nigu taa saa hirsist.
+võinuq üldäq et miiq suqkaq elä kuagiq esiq ilman
+{m} leeväravvaq
+puulmuido saad
+võiuninni pudsu
+võismõlilliq kasusõq egäl puul
+võiuninn om tülütegijä kasv
+Pesitellä' või ka maakodask.
+saa mitund muudu
+saa mitund muudu
+Saa pitä' seminääre ja kuunolõmiisi kooni 70 inemisega.
+väkev hoonõq pand avvustust tundma
+Võiumassin
+"Väkev leopart - tsungli valitsõja"
+väkev tammõpuu
+timä sõnost ei annaq võlssi arvo saiaq
+joud haiguisilõ vasta pandaq
+tiit tühäq asaq suurõs
+jovvõtun vihan näüdädi rusikit
+võimlõjidõ miiskund
+võimlõminõ ku spordiala
+tugõvaq näütlejätüüq
+Võimsa Viisiku looming om sakõst hõkõrdav ni poliitilidselt, esteetilidselt vai moraalsõlt ebakorrektne.
+võimu mõõt om vatt
+võimõ erälehoitminõ
+võimu ja vaimu vastansais
+võimunäütäjä olõkigaq ammõtnik
+võimlik presidendiprovva
+võimulõ vastanakkaja
+võimu mant toukama
+võimu käest ärq andma
+Vai nii, tõõsõ saja, kunas nuu sis tulõva?
+vai nii!
+Kas ma või võtta?
+Või üldä, et tuu oll üts halusampi lahkuminekit, tõtõstõ.
+Vai oll tuu kõgõst vii päält vasta paistuva päävä helge', silmäpetjä? Inämbähe jäi sõgla pääle õnnõ liiv, muld.
+vai om taa mäng?
+Puu' koogutasõ' joba kolmandat nädälit tiiaki-õi, kas ikva' perrä vai tennäse'.
+Võiupakk
+või lätt lämmän pehmes
+Vai sõs joulupuu pääl.
+Vai sõs sõita' rattaga kipõstõ ja kavvõhe ütel päältlõunõl, ku tuul vasta ei puhu' ja sinno tuuga tagasi asfaldi sisse ei pressi'.
+ma võisõ kävvüq kon esiq tahi
+võistõldi pargiviisi
+võistkundõ edimäne kotus
+võistkund sai hõpõmedäli
+võistlõs kergenkaalun
+võistlõja läts kirotuistõ
+võistlõjal läts õnnõ üts laskminõ müüdä
+Võistlõja nummõr üts piät tehniliidsi põhjuisi peräst katski jätmä.
+võikõlõvaq poolõq
+inne võistlust oll harotaminõ
+Võigõlusõlõ saadõt käsikirä' ja kontsõrdi ülesvõtõ' anti üle Eesti Rahvaluulõ Arhiivile.
+võigõlusõlõ saadõduq tüüq
+Võigõlusõl hinnatas:
+võistlusõst ossavõtjaq kooliq
+võistlus näüdäs et miiskund om kõva külh
+Võistlus nummõr üts, kõndmisõ võistlus, nakkas pääle.
+võistlus vidi algusõst pääle üten
+võistluisi edenumbris peet sportlanõ jäi tõõsõs
+võistlust kai hulga inemiisi
+purolaivagaq võiki ümbre ilma sõitminõ
+võiunõ
+Võiti ette kujota küländ täüs pääga latsi, kiä spordisaali põrmandu pääl peris andsakuhe tukõrdõn, pruumõn treenerile targa vällä paistu, ringi tatõrdasõ.
+võit kuldmedäli
+võitjat tervitäs rõõmu täüs rahvas
+Võitja valitas armsa väiku sinitside silmiga poiskõsõ esäs.
+sõdi liinavalitsusõgaq vii hinna peräst
+Vai tunda', kuis kass põlvi pääle kargas, et jaka' su'ka umma lämmüst.
+Koton esiq võiutegemine
+vai viil!
+{kiil} vabahelükokkokõla
+vaba- ja peethelüq
+täüshelü umahus
+tä om hää lauluväegaq
+vokiratas vöörüs
+vokiratta hurrin
+vokki sõkkama hiirama
+vokki sõkma
+langaratas
+Vokk
+trihigaq ündrik
+võla tasomisõ aig om kolm aastakka
+volbriüü
+lodjaq eläseq kivve all
+võlga sisse nõudma
+võlla põigus es piäq vasta
+Volli läts ubinidõgaq turgu
+Volli ärqtapmisõ pildikene
+volti säet aknõrõivas
+voldin kõtt
+perrätett kirämark
+võlssraha
+kinäq seereq
+meelütäv naarahus
+kummit lagi
+sängühaigõt piät egä päiv pasma
+sängü päälisrõivas
+säng laud ja kapp oll kõik timä tarõkraam
+vöödik
+säng oll kapi takan
+alaq kusõma
+sängünõrkmõq sängüvedroq
+säng vedrotas häste
+säng vedrot istmisõ all
+lainõtavaq hiusõq
+taski tasku
+Voolaise ja timägä köüdet inemiisi tegevüse üts tullõm om taa, et Kagu-Eestist tulõ küländ paljo umakiilsit tekste.
+Voolaisele kuulus ka viil kolmõvaatuseline komöödia "Maajumala poig" (1933).
+juuskja jutt
+juuskja vesi
+viitrukk lohvin om kõva
+Meisterdämi?
+huulõ savist pardsikõsõ
+suuni tasoma
+vüü külen ripva tuuts
+voolualandaja vooluõgvõndaja
+voolukotus
+Jõõ' ja oja' omma' Karula rahvuspargin tsill'ukõsõ', selle et rahvuspark om Eesti üten tähtsämbän viilahkmõkotussõn.
+juuskja vii renniq
+plötsäq taa tala üle!
+Vüüproovi matõrjaal om instituudi puult.
+Võõpso om Võu jõõ alaotsan
+võõraq inemiseq
+võõrit harkus siiäq harvuisi
+võõrasimä oll väega hõel
+Võõras om näites vällämaitsõ peritologa muusiga, a ka lihtinemise jaos kavvõ ja korgõ kunsti, midä iseloomustasõ sõna elitaarnõ, korgõ, rafineeritü, pateetiline jms.
+võõristajaq latsõq
+võõridõ kuraq plaaniq
+võõrast pinni tulõ häälitsäq
+võõras tüüjoud{m}võõraq tüüliseq
+võõra võimu kalgus
+võõran keelen raamaduq
+vüü tuu keskkotusõ vällä
+Ku elät võõral maal, putut kokko ka tuu kandi kombidõga, tahat vai ei.
+võõral maal om tä pallond nännüq
+hääq ja viaq
+päädik
+Vüü hoit kuun hamõht, ku olti õnnõ hammõga, avit üllen hoita undrukku, ku tuul es olõ värvlit, ja avit kuun hoita mehe pikä kuuba hõlmu.
+hiitü üles
+võrdõlõja psükoloogia
+ütepikäq
+võrguq olliq täüs vetikit
+polonits
+karss võrk
+võrk lasõ-iq kärbläisi sisse
+võrku atma
+vormlidõ võidusõit
+kumõraq rinnaq
+VORMISTAMINÕ
+säeq umaq kirätüüq kokko raamatus
+vetel küpär
+võro, eesti, vinne, tõsõq keeleq, ei kullõq. Mille sa naid saatit kullõt?
+võro, eesti, vinne, tõsõq keeleq, ei kaeq. Mille sa naid saatit kaet?
+Võru Instituudi üleskutsel valiti Euroopa keelte päevaks välja põnevaid võru keele sõnu.
+Võro Instituut ni Tarto ülikooli eesti ja soomõ-ugri keeletiide osakunna kõrraldõdul riikevaihõlidsõl konvõrendsil Võrol 2006. aastaga 19.-21. rehekuu pääväl püüti löüdäq vastussit küsümüisele, kon ni määne om olluq õdagumeresoomõ rahvidõ kodo ja miä iseloomustas katskeelist kodo.
+Võru Instituut kutsub asutusi ja ettevõtteid üles võrukeelseid ettevõtmisi ka juurde looma ja inimesi muidugi võru keelt kõnelema.
+Võro instituut kutsus üles Euroopa keelte päevaks (26.09) esitama ja välja valima kõige põnevamaid võru keele sõnu.
+Võro Instituut
+Võro Instituut.
+võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? Mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
+võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? Mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
+võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, määne kiil vai keeleq?
+võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? Mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
+võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? väega häste, häste, keskmädselt, halvastõ, sukugi eiq
+võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? väega häste, häste, keskmädselt, halvastõ, sukugi eiq
+võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
+VÕRO KEELE LAAGRI KARILATSIN PÕLVA TALORAHVAMUUSÕUMIN
+Võru keele nädala sisse jääb veel sündmusi, kus on paslik just võru keeles rääkida: näiteks Uma Meki laat 12. novembril Võru spordikeskuses.
+Võru keele nädal kutsub oma keelt kõnelema
+opitas võro kiilt,
+Võrokeelitside koorilaulõ võigõlusõlõ tull ́ 27 tüüd
+Võrokiilne tekst ol kimmäle põhjusõs, mille väega paljo eestläse pidivä Näiokõisi lauldut "Tiid" rahvalaulus.
+Võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido om joba hummõn!
+Kae siiä om käkit seo, miä tege Võromaa sanna esierälidses.
+Võrokõisi elost-olõmisest ja ilmapildist saat inämb teedä, ku tulõt Võromaalõ ja kaet esi perrä.
+Võrokõsõ omma kokko pandnu tarvilidsõ paprõ, miä om vajja saata UNESCO-lõ, et mi savvusannakombit esitä vaimlidsõ kultuuriperändüse esindusnimekirä panõkis.
+Võrokõisi suidsusanna kuuntüükogo om tsõõr inemiisi eri seltsest ja asotuisist, talodest ja külädest, kinkalõ om savvusannakombide püsümine tähtsä. Kogo tegemisi avitas prõlla kõrralda MTÜ Võro Selts VKKF, kogon omma osalidsõ OÜ Mooska, MTÜ Hinokad, Võru Instituut, MTÜ Haanjamaa Kultuurikoda, Põlvamaa Talurahvamuuseum, MTÜ Karula Hoiu Ühing, Võrumaa Turismiliit, MTÜ Vanaajamaja ja viil mitma inemise.
+Võrokõisi suidsusanna taotlus läts UNESCO poolõ minemä
+Võru keelt kuuleb ka Võru lasteraamatukogus, kus lapsed võru keeles ettelugemises mõõtu võtavad.
+Võro kiränikele umatsõ vastandamisega lätt ütte ka suuri asju kujotamine väikeisi kaudu, korgõ kujutaminõ altpuult.
+Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa!
+Võrokesed valisid Euroopa keelte päevaks sõnu
+Võrokõisi loomingun lövvüs paljo absurdi ja nalja, hoobis vähämp om selge sõnumiga tõsitsit luulõtuisi.
+Võro laulvite luulõtajite esinemisen ja hoiakin om ütisjuuni seoilma suulitselt esitätävä kirändüsega, midä tuntas nüüd joba ka Eestin nimetusõga luulõslämm (ingl k poetry slam, performance-literature).
+Võro luulõtaja laulva nisamatõ aokotsistest sündmuisist, põimõn ütiskundliidsi teemasit nala ja absurdiga.
+Võro luulõtajite isikuperäst võttõstikku nimätäs "vastandamise poeetika".
+Võro luulõtajite väärtuisis om asju õkva ja tõtõtsõlt nimmav rikmalda imäkiil ja mehemiil; inemise, huulmada naide saisundist vai varandusõst; siiras armastus, miä ei säe piire hingelidse ja kihälidse vaihele; ilma mitmakesine, ka tagasihoidlik ilo; sutmine maitsist asjost rõõmu tunda - ja muiduki võltsmalda, puhastav naar.
+Võro miisluulõtaja omma loonu küländ paljo laulõ.
+Võro miisluulõtajite loomingun om rõõmsat lähküst lihtrahvalõ, laulu ja naaru.
+Võro miihi luulõlaadile omgi umanõ varatsõmpi tekste pruukmine ja naile osutamine: lõikõ tsitiirmine, sümboolsite kultuurinättüisi nimetamine, mitmasugumadsõ rehksämise mõnõlõ tõsele teosõlõ vai isikulõ.
+Võro Seltsi VKKF juhatusõ esimiis
+Võro Selts VKKF
+Võro- Seto tähtraamat.
+Võro viisiku loomingun põimusõ kauni kunsti, rahvaluulõ, massikultuur ja argimõtlõmine, luvvõn köüdüste kaudu vahtsit tähendüisi.
+Adsoniga võrrelden kombiniir Kolk tõsel kombõl ümbre hallõmiilsüst ja huumorit/nalja - kibõnakõisi, miä esinese mõlõmbal võro klassikul.
+Mitte nigu nuuril.
+Räppo vai Schmalzi laulõga võrrõldõn om Adsonil veidemb rämehüst ni pehmit kuuhkõlasid.
+Tõisi Siuru kiränikega kõrvuisi säädin om Adsoni teemadõ ja stiile valik väiksemb, a taan tasu-i õnne hätä nätä - Sännä-miis mõistsõ löüdä stiili, kos tä es piä kõik aig hinnäst võrdlõma "suureesti" kiränikega.
+kõrvuisi kaeti palko koton ja välämaal
+vorstikoda
+vorstilõikmõq
+vorstiraasakõnõ meelütäs hiire lõksi
+vorst lõigutas lipsõs
+Võrtsjärve joud Haabsaarõ oja vesi Ärnu jõkõ ja säält edesi Väikut Imäjõkõ piten.
+Võru draamast 20. aastasaa edimädsel poolõl om ültse veidü varra kõnõlda - taa kujunas 1980. aastide peräotsast pääle.
+Võro folk
+Võro hädäabikõnnõ suunatas maikuun Tartuhe
+Võro Hariduskuundis kuulut Arvi Leoski ja Evi Kasesalu iistvidämisel välla konkursi võrokeelitside koolilatsi kirätöie ja võro keele opiraamadu saamises;
+Võro identiteeti alal hoitunuit proosakiränikke om uutusperätselt vähämb olnu, a varatsõmbaga võrrõldõn om edesiminek toimunu ka siin.
+Võro Instituudi toimõndusõq
+Võro Instituudi tüüpakminõ
+Võro Instituut nakkas kõrraldama arotõlõmiisi, kohe ommaq osaliisis oodõtuq nuuq inemiseq, kel om süäme pääl tuu, määnest tiid võro kiil edespite lätt.
+Võro Instituut ja Uma regionaalprogrammi ettevalmistav nõvvukogo kutsva Sinno kullõma ja üten
+Võro instituut kuts 2.-7. klassi opilaisi võro keele nädälil 7. novvembril Võro latsiraamadukokko (Võro, Jüri 54) võro keelen ettelugõmisõ pääväle "Kullõ', ma loe sullõ!".
+Võro Instituut ja Tarto Ülikooli keeletiidüse, filosoofia ni semiootiga doktorikuul kõrraldasõq 24.-26. rehekuul 2013 Võromaal rahvusvaihõlidsõ konvõrendsi "Õdagumeresoomõ keeleq kaartõ pääl".
+Võro Instituut om tenolik, ku tiiti umast ettekandõst artikli ja saadati tuu avaldamisõs Võro Instituudi Toimõtiisi 2014. a numbrõn (kõik artikliq retsenseeritäseq).
+Võro Instituut
+Võrokõnõ ei eläq tuu jaos, et hääd hindäle hoita ja varandust kor ́adaq.
+võro keele avvustaja
+võro keele välläütlemist;
+Võro keele oppamisega alustati Maaja Glaseri iistvõttõl 2002. aastagal.
+Võro keele ja kultuuri oppusõ tüülehti konkurss
+võro keele kursusõq alostajilõ ja edesijoudjilõ
+võro keele nätäl
+otsiti võro sõnolõ soomõ vastussit
+võro keele vaht
+Võro keele süämealaga köüdet kiränige tiikund kirändüsen käü katõ sõa vaihel mõnõvõrra tassampa, kuki tsihikimmält ja huvitavalt.
+Võru keelen
+Võro keele pruukmisvõimalusõ olli piiratu ni kirändüsele kai perrä poliitiline kiräkari - taa teküt ka määntselgi moodul võro kirändüse "häönü põlvkunna".
+Võro kiil: kiräviis, helüq, sõnno käändmine, praktilidsõq haŕotusõq.
+VÕROKEELINE XV LUULÕLUGÕMISVÕISTLUS ARTUR ADSONI AVVUS
+võro kiil om seon koolin vabaainõq
+Võro kiil opmisõ man ja opitunnin.
+Võrokeelitse keelepesä omma latsiaiarühmä, kon vähembält ütel pääväl nädälin omma kõik tegemise võro keelen.
+Võrokeelidse luulõ lugõmisõ võistlusõl võiva' luulõtuisi lukõ' kõiki aoluulidsõ Võromaa kuulõ ja latsiaidu eri vannusõn latsõ'
+võrokeelidse oppusõ tähendüs latsi hindätiidmisele
+Võrokiilne kiri om sakõst ka spordiliidu medalide, vimplide, aukirju jm atribuutika pääl.
+võrokeelitside näütemängõ võistlus
+Võrokiilset luulõt om katõ sõa vaihel veidü inämb ku aastasaa algusan, a numbrõline nõsemine olõ-i sõski väega suur.
+Võrukeelist rahva- ja laulupito peetäs 2008. aastagast pääle.
+Võrokiilsus tsuskas inämb silmä tuu ao luulõn, a taa olõ-i olõmalda ka proosan ni paigapäälitse geograafia ja keskkunna läbitunnõtõt piiglile säädümisi om võimalik löüdä ni siist ku säält.
+Võro kiilt oppasõ Maaja Glaser, Marje Ilves ja Maarika Kaldmäe.
+vihukõnõ võro keele kotsilõ
+Võru kiil
+Võrokõsõ edimäne küsümine kinkagi tutvas saiõn om: "Kost sa peri ol't?" Tä mõist väega peenükeist vahet tetä ummi ja võõridõ vaihõl.
+Võrokõsõ loomul om väega pall ́o ütist kodopaiga maastikuga.
+Ja ku' võrokõisi kõrvalõ mahus, sõs oodami ka kõiki tõisi laulukuurõ egäst Eestimaa kihlkunnast.
+võrokõisi lipu pääl om valgõ katsaharo rohilidsõ põha pääl
+võrokõisil om kimmäs köüdüs uma suguseldsigaq
+Võrokõisi villadsõst pidolidsõst suursärgist kõnõlõs piltega teedüsleht, kost saa lühkült teedä suursärgi aoluust ja tuu tegemisest ja kandmisõst täämbädsel pääväl.
+Võro kirändüse, eriti luulõ kujonamisele and 1920. aastil tugõva lisatõukõ seto rahvuslik heränemine.
+Võro kirändüsega om tä õkvambalt köüdet mälehtüisiraamatide kirotajana (näites"Vana Võrumaa" (1934)).
+Võro kirändüse uurmisega omma tegelnü Ülo Tonts, Mart Velsker, Janika Kronberg, Hasso Krull, Arne Merilai, Tiit Hennoste, Taive Särg, Valdo Valper, Ave Mattheus, Tiia Allas jt.
+Jaan Võro kirändüse legendaarsõs aineses omma saanu Vahtra kalalkäügi - naist om kirotanu Vahtra esi, a ka tõse kiränigu.
+Võro kirändüse saisukottalt omma niisõs eriti huvitava ta varatsõmba luulõtusõ, miä avaldõt katõn edimädsen kogon - peräst "Ütsikut tähte" ilmus "Kõiv akna all" (1952).
+Võro kirändüse vahtsõstheränemine
+Võro kirändüse vahtsõstsünnün om sümboolsõ tähendüsega 1987. aastaga, ku ilmus mitmaaastadsõ vaheao perrä kats võrokiilset ilokirändüslist raamadut - üte auturis Kauksi Ülle, tõsõ luujis Madis Kõiv ja Aivo Lõhmus. Kauksi Üllest ja Kõivu Madissast kujunasõ võro vaimuliikmise pääiistvõtja.
+Võro kirändüse vahtsõstsünd ahtamban mõttõn tähendäs vahtside kiränike, tekste, raamatide ja kirändüsüritüisi äkilist manotulõkit, a saman om tegemist ka laemba, üle kirändüse piire minevä kultuuriliikmisega.
+Võro kirändüs jakku vällänpuul Eestit. Muiduki om tõses saanu olosit arvõstõn võimalik üldä, et alas võro kirändüse vahtsõnõ jago, tõsest küllest a jakatas võõral maal suurõn luun taadsamma tavva, miä ol kodomaal vällä kujonu - liiatigi kirotivä taad kirändüst inämbüste naasama kiränigu (iinotsan Lattiku ja Adsoniga), kiä olliva taad tennü inne sõta.
+Võro kirändüs katõ ilmasõa vaihel Eestin ja pääle Tõist ilmasõta pagulusõn
+Võro kirändüsluu saisukottalt tekse tii ette Kõivu üten Lõhmusõ Aivoga kirotõt näütemäng "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl", miä ilmusi trüküst 1987. aastagal ja lava pääle säeti 1993.
+Pääle sõta Eestin tettü võro kirändüs olõ-i ololidselt mahukamp, ku taa, miä sündü paossil.
+Võru kontori direktri
+Võro kontori eräklienditallitaja
+Võro konvõrents käü riikevaihõliidsi kultuuri- ja keelekonvõ­rent­se ritta, midä Võro Instituut ja Tarto Ülikuul ommaq kõrraldanuq 1996. aastagast pääle.
+Võro köögi ja söögi tsõõriklaud alostas vahtsõ huuga!
+Võro kultuuriliikmise mooduperätses algusas võissi olla Võru Keele ja Kultuuri Fondi asutamine 1988. aastal, a inne taad tsibisi jo ni seldsielo ku kirändüs.
+Võro laulvite luuletajite loomingulõ võip löüdä ütisjuuni ammõtlikulõ päävoolulõ vastasäädüvite kultuurisuundõga läbi aoluu, näites keskao karnevalikultuur, seoilma performance-literature ni sotsiaalsõ tsihiga popmuusiga suuna blues vai räpp.
+Võro liikumine
+Võro liikumisõ edimedse lainõ tähtsämbit saavutuisi oll 1988 aastaga sügüse Võro keele ja Kultuuri Fondi luumine.
+Võro liina ettevõttõq
+Võro liina lähkül om mitmit järvi
+Võro Liinatiatri huuao alostus
+Kaetusalustõl aol om võrokeelitsit luulõtijit inämb ku kunagi varramba.
+Võro luulõ ol tõisist põhiliigest rikkamb jo varrampa ni taade om tulnu vahtsõmbal aol viilgi tävendüst.
+Võrokõnõ hoit ja avvustas luudust hindä ümbre - maast ja mõtsast saa jo söögikraami, minkal om uma mekk. Mõtsalda mõista-ei kuigi ellä ja taloelämisen piäsi iks mõni eläjäkene olõma. Iho ja henge harimises om kõgõ parõmb kotus savvusann.
+Võrumaa Kutsehariduskeskus
+Võromaal püssi nii pakladsõ lina ku villadsõ kõriguegäpäävädsen kasutusõn kavvõmb ku muial Eestin.
+Võromaal võeti siski 19. aastagasaa keskpaigan inämbäste üle tanu kandmisõ muud.
+Võromaa maastikun andva tuuni mäeq ja järveq, tõõnõkõrd om õkva tõtõst illos hindä ümbre ringi kaiaq.
+Võromaa - mahhe ja muhhe
+Võromaa MTÜ Sann ja Süük võtt iist kolmõ ütiskokkosaamist, kon märgutadas sannakultuuri hoitmisest ja plaanitas edespiditses ütidsi tegemiisi.
+Võromaa naasõ köüdi kaala ala viil verevä paila, minka otsa jäi sõlõ pääle rippu.
+Võromaa uma otsmisõ tüürühm
+Võromaa jääs Eesti lõunahummogunukka.
+Võromaa om juuri maa
+Võromaa om üts ummamuudu kotus, inemise kõnõlõsõ eesti keelest tõistmuudu kiilt ja aig lätt tan mäki, järvi ja mõtsu vaihel kah hoobis tõistmuudu - aigu om!
+Võromaa rahvarõiva
+Võromaa rahvarõivilõ om umanõ, et mitmõ vana asa hoitu kavva alalõ, näütüses naisi päälinikidõ ja villatsidõ ni paklaisi olarätte kandminõ ülerõiva ülessandin, rõividõ valgõ ja hahk värv jne.
+Spordiliidu massin kand võrokiilsit kirju, hammide pääl lövvüs umakeelitsit ütelüisi, näütüses tekst Taa rõnna seen lüü võro süä.
+Võromaa Spordiliidu tekevjuht Merike Õun kõnõlas ja kirotas hään elävän võro keelen.
+Võromaa Spordiliit and esiki Molovihun aig-aolt umist tegemiisist võro keelen teedä.
+*Võromaa Spordiliit
+Võromaa savvusann Eesti vaimsõ kultuuriperändi nimekirän.
+Võromaa jõõq-järveq
+võro keele Räpinä keelepruuk
+Võro näitekirändüs sai lühkü arvamise joba iinpuun, ku ol juttu Madis Kõivust ja Kauksi Üllest - naa kats kiränikku omma juhtnu nii võru proosa tõsessaamist ku ka võro draama tegünemist.
+võro opikeelegaq latsiaid
+Võro proosa võrokiilsen osan om suurteossit tulnu Madis Kõivult ja Kauksi Üllelt, naide kõrval om pikembä võrokeelitse teksti ololidses näütes Kaido Kama "Ümbreilma reisikirä" (2001). Taa - olõmalda külh õkva ilokirändüsline raamat, pakk kunstikimmit naudingut ni pand võro kultuuri kõgõilma konteksti.
+Võro liinan tetti veiervärki
+konvõrents midä peetäs Võrol
+Võro Spordihallin (Räpinä mnt 3a)
+Võro vaimu avaldusi om lövvet ka Kangro proosa- ni draamatekstest. Kauksi Ülle om tõlknu võro kiilde timä näütemängu "Hunt", minka tegevüs toimus Karula kihlkunnan.
+Võro vaimu kihästümist om nättü ka timä näütemängen "Küüni täitmine" (1978, üten Hando Runneliga) ja "Peiarite õhtunäitus" (1997), miä omma eestikiilse. "Peiarite õhtunäituse" algmõtõ om külh peri soomõ ainõstigust, taa lava pääle säädjä oll Kõivu "iholavastajas" peet Priit Pedajas.
+võsonõ
+märgiq taad asja!
+võtaq asja vagatsõmbalt!
+võtt ello tõsitsõhe
+pand puhkatama
+võtt latsõ käe otsa
+võtt latsõ üskä
+võtt leevä mano silku
+võtt üüri pääle
+võtt jursu vällä
+võtaq pürst ja pühiq põrmand puhtas!
+võtaq hääs!
+võtaq hobõsõl luuk maaha!
+võtaq vihmarõivas pääle!
+võtaq kõik uma krimpli üten!
+võtaq õkva hulgõmb!
+võtaq krõbuskit kah üten!
+võtaq latist keskembält kinniq!
+võtaq lõnks vett!
+otsiq minno üles!
+Võtami tsirgupetet ja läämi Ööbikuorgo hummogust tsirgulaulu kullõma.
+võtamiq tõõsõst registrist
+võtaq minno üten!
+võtaq minno ka perä pääle!
+võtaq minno leppi!
+võtaq mu auto vingu otsa!
+võtaq võti nagla otsast!
+võtaq napost!
+võtaq nii pallo ku tahat!
+tii sullõ tagasi
+võta ti käest toovotusõ et tiq seost asast vakka olõt
+võta üte kroosikõsõ kohvi
+võtaq uma pääkolo iist ärq ma ei näeq kinno!
+võtaq no päälegiq seo raha egaq ma tuuperäst viil vaesõs jää-iq!
+võtaq pleiäts õigõtpiten kätte!
+võtaq pääväsärk ärq ja hamõq kah!
+tiiq sõs vaihõpääl hellü kah!
+võtaq tüükotusõst koolist perämädse tüüandja käest arvaminõ!
+tõmbaq tagasi asi om joba kõrran!
+võtvaq tõnõtõsõgaq hummogust õdaguniq
+võtaq vasta ku pakutas!
+võtaq võidu leeväle päälüsses!
+võtaq vai jätäq!
+Võtõt, kos kunstiteos moodustas senitse kultuurikogõmusõ ümbremõtõstamisest, pruugitäs tiidlikult ja paljo postmodernismin.
+võtkõq hindä kuumbalõ mul olõ-iq ruumi!
+võtkõq handa!
+võtkõq kõik tarblidsõq riistaq üten!
+kullõlgõq muq karistamist!
+võtkõq minno ka sekkä!
+võtkõq paarikaupa!
+võtkõq pääväsüük üten
+võtkõq taa tiidmises!
+võtmõq ommaq kaotsin
+Vot niimuudu.
+Võtnu lainu.
+Vot säändseq naljakaq mõttõq olliva pään, ykvalt sys, ku mi müüdä sõidimi tuust toidotarõst, mille trepi päält ma ütskõrd, viil väega noorõl aol, arbuusi es varasta.
+võtimiq vüürüsen suurõq rõivaq säläst
+võtimiq ette pikki rändämiisi
+võtimiq kursi nõna otsa pääle
+Mi võti säält vett tserbäguga.
+võtimiq üte käügi ette
+võti hotellin üte inemise tarõ
+võti ruhmigugaq vett
+võti kõol tila ärq mahl om joq kinniq
+võti kõik uma tahtmisõ kokko
+võti koti sälgä
+Võti uma kolm karapinni ja lambakara.
+võti umas rohilidsõq põhimõttõq
+võti paldõrjalgo sisse
+Võti salahuisi väikse kanistri ja mõnõ rõivanärdso ja kirvõ.
+Võti kormusõ ja naksi kätt nõstõn Eesti poolõ, Talnahe tulõma.
+olli õkva tollõ asa sisen
+võtt ahost tulitsit hütsi vällä
+võtt automaadi magasinist pidemä vällä
+võtt esä äri üle
+võtt julu kõnõldaq õigust
+võtt jutu paari lausõgaq kokko
+võtt kassil tornust kinniq
+võtt kergüisi lõunõt
+võtt kõkkõ üten miä üskiq majan oll
+võtt suurõlt ette
+võtt luidsatävve mõrro rohto
+võtt väidse kurra kätte
+võtt umast tagavarast paar purki sahvti
+võtt paki ümbrelt paprõ ärq
+võtt paki vasta tennäht ja juusk edesi
+võtt käküssest võtmõq vällä
+võtt punga puhust
+võtt sada õurot võlgo
+võtt kõrigu olgõ pääle ja astsõ kerigu poolõ
+haard hõlma
+võtt tsihi Austraalia pääle
+võtt kinmä pordso unõruuht
+võtt üles minnen mitu tuhvi kõrragaq
+võtt vii paarõgaq sälgä
+Kaeq kogomisjuhõndit Internetin (www.folklore.ee/kp).
+võih ku jälle!
+lõustinõ kaupmiis
+prosta naar
+tulõmäepurgahus om väkev pilt
+tulõmäepurgahus -purdsahus
+tulõmäe pää
+V Uma Pido laulukava tulõ just sääne, nigu rahvas taht - tuusjaos saa uma helü anda egäüts viil märtsikuu joosul.
+V Uma Pido toimkunna nimel Triinu Laan Uma Pido projektijuht
+kargsimiq pingi päält üles
+vurist värsiq ette
+VÄGIDSEQ KANATSIIVAQ JA TOMADIMAJONIIS ́
+Krehvtidseq kanasiivaq
+Krehvtine kanasupp
+Krehvtine kalasupp aiakraami, heigi- ja lõhekalaga
+Ohukõsõ leevä sisse käänet krehvtinõ suitsolõhe 22 EEK
+Waldorf-koolõn om eurütmiä kõrralinõ opiainõq.
+Kõmrimaal om uma parlament (rahvusassamblee), mil ommaq piiredüq säädüseandja õigusõq.
+Ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil, mil om võrdnõ staatus.
+Kõmrimaal eläs ligi kolm mill'onit inemist.
+Kõmrimaal eläs ligi kolm mill'onit inemist. Ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil, mil om võrdnõ staatus.
+Kõmrimaa (ka Wales, kõmri keelen Cymru [kõmru] inglüse keelen Wales [u'eilz]) om maa Suurbritannia saarõ õdagujaon ja Ütiskuningriigi üts neläst osast.
+kemmergupott
+Willemi tsäron vorstiq
+koduleht: www.karulatsk.ee
+www.khy.ee
+koduleht: www.nakatu.ee
+www.savvusann.ee
+www.umapido.ee
+www.visitvoru.ee
+www.voroselts.ee
+XVI Eestimaa umavalitsusjuhte mitmõvõigõlus
+Jah.
+Sumaci Yma helü oll' esiqeräline tuu poolõst, et küündü üle viie oktaavi, miä jätt' kullõjilõ kistumalda elämüse. Laulja käve ka Eestin. Timä kõik kolm kontserti Talliinan Estonia kontsõrdisaalin joulukuun 1960 olliq vällä müüdüq,[1] ütte noist kand' üle ka Eesti Televisiuun.
+Sumaci Yma helü oll' esiqeräline tuu poolõst, et küündü üle viie oktaavi, miä jätt' kullõjilõ kistumalda elämüse.
+Sumaci Yma (Yma Sumac, kodanigunimega Zoila Augusta Emperatriz Chavarri del Castillo; (1922-2008) oll' Ameeriga Ütisriigen elänüq Peruu laulja (sopran, kontraalt).
+ribisõgõl
+eläjäuurja, luuduspiltnik
+Hindajidõ kogo, kon omma' viiemeistri Piret Rips Laul, viiemeistri ja dirigent Riivo Jõgi, rahvamuusik Ott Kaasik nink dirigendi' Silja Otsar ja Saidi Tammeorg tege uma otsussõ novvembrikuu alostusõs.
+Hindajidõ kogo tege uma otsussõ novvembri alostusõs ja osavõtjit tennätäs ja parõmba' saava' avvuhinna' 29. novvembril Kanepi seltsimajan Kanepi segäkoori 130 juubõlil.