diff --git "a/bitext/sms-fi/train/train.sms" "b/bitext/sms-fi/train/train.sms"
new file mode 100644--- /dev/null
+++ "b/bitext/sms-fi/train/train.sms"
@@ -0,0 +1,1998 @@
+050300 1780, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+17 Kyrö Kari Jeältõkneǩ, liikkeemduumšeǩ Aanar
+1 mie'rräiggsaž aanarsää'm ǩiõlltuâjjla da
+1 mie'rräiggsaž aanarsää'm ǩiõlltuâjjla da
+1 mie'rräiggsaž nuõrttsää'm ǩiõlltuâjjla
+1 mie'rräiggsaž tâ'vvsää'm ǩiõlltuâjjla
+20 Valkeapää Nihkolas Taalkâstiõđ kandidatt Enontekiö
+28 Sujala Antti Tapani Põrggi Uccjokk
+2. reäšš jie'llikarttškoou'l'jumuužž, da - šõddumuužž
+2) Ǩiõllciist šeâttmõõžž
+2 § Ciist vuâđđjuurd
+3.4 Arggpeei'v õuddmiârkk ǩiõl mättjem õõudâsviikkmužže
+34 Juuso Tuomas Aslak Puäʒʒooumaž, Higher Executive Officer Enontekiö
+36 Pekkala Pekka Tapani Jeältõkneǩ Aanar
+3 x CD Jiõnnǩe'rjj
+3) Ǩiõllciist tuâǥǥa da vuõi'tti ee'jjest 2004 ää'ljee'l
+3 § Ciist vuäǯǯai va'lljumuš
+600 000 eeu'r riikkveä'ǩǩvuõtt juâkkji sä'mmlai dommvuu'd koo'ddi kõõskâst pue'ttinalla:
+600 000 eeu'r valdiaveä'ǩǩvuõtt juâkkõõđi saa'mi dommvuu'di koo'ddi mie'ldd puõ'ttinalla: Enontekiö kåå'dd sää'mǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staaneem diõtt õhttse'žže 93 523,50 eu'rred:
+60-päikksaž restrantt lij vääžnai vuä'ss sååbbar-, kongress- da kultturpooddi riâššmõõžžâst.
+6 § Ciist vuäǯǯai õõlǥtumuužž
+70-ekksažprää'zneǩee'jj cisttân riõššum konsertt nåårr õ'htte joouk juõiǥjid da musiknee'ǩǩid, kooivui'm Valkeapää tuejjii jie'llem äi'ǧǧen kuu'ǩǩ pi'štti õhttsažtuâi.
+7 § Šeâttmõõžži mutt'tumuš
+8:00-8:30 Tue'leskåå'ff 8:30-8:40 Seminaar äävumuš Sää'mtee'ǧǧ kultturlu'vddkå'dd vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Tuomas Aslak Juuso
+9:00-9:20 Saa'mi aunnsõs kultturpreeddan suõ'jjõs Lää'ddjânnmest Sää'm-mu'zei Siida jåå'đteei Tarmo Jomppanen
+9 Länsman Asko Tapani Puäʒʒooumaž, põrggi Uccjokk
+Jiõnstee'jest lij vuäittmõš seämmanalla ko takai vaalin jiõnsted vaalpeivven pâ'sspeei'v 4.10.2015 čiâss 10.00-18.00 räjja vaalpaai'ǩin, tõn saa'mi dommvuu'd kåå'ddest, kåå'tt lij ju'n vaal-loǥstõõǥǥâst dommkå'dden valmmša ǩee'rjtum.
+Jiõnstemvuõiggâdvuõttneǩ vuäitt še maaccted vaalä'ššǩee'rjeez personnalla 21.9.-2.10.2015 kõskksaž äi'ǧǧen vaal-lu'vddkåå'dd konttra; Aanar, Sajos, Menesjärventie 2 A.
+Adjágas õhttat jiijjâz musiikkâst tâ'vvsää'm juõi'ǥid da modeern jee'res musiikk čuõ'jjõõzzid.
+Jie'nnǩiõl lij ooumže čõnstõk jii'jjes kulttuure, identiteette da ruåđid.
+- Äi'ggsab vuõssnaroodi ooumažvuõiggâdvuõtt-teâđtõõzz liâ leämmaž valdia mie'lddsa, koin määŋgain liâ määŋg vuõssnarood.
+Äšša kuulli čuä'jtõõzz ta'rjjee refleksiivnallšem sää'mǩiõččâmvue'jjid di sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi põhttmõõžžid di juä'tǩǩed ooudâs tiõrvâsvuõđ da saa'mi tiõrvâsvuõttvue'jj kuõskki vääžnmõs kõjldõspiijjmõõžžid teäddee'l jeä'rben kulttuursaž perspektiiv.
+Emansa muä'dd ee'jj ǩee'jjest mâŋŋa tobddmõõžži vuei'ttep ärvvtõõllâd, mõõn puârast põrtt praksiizzâst tuåimma i da mõõn puârast täävtõõzz da vuârddmõõžž teâuddje.
+äävaiåårramääi'jest.
+- Äi'ǧǧ lij vaalmâš tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõõžž kuõskki saaǥǥstõõllmõõžži alttumu'šše.
+aikio-puoskari (at) samediggi.
+Vuõrâsooumaž vuäitt täu'jja vuâmmšekani mainsted päärnže kue'ddtekani suu vuâsttvuârrlaž mainstumuužž.
+Vuässõõđjin ouddlââ'sttet vuõiggâdvuõđ ââ'nned arkkteht ämmat jiijjâs jânnmest.
+Odinakai U'ccjooǥǥ kåå'ddest toimmai tâ'vvsä'mmlaž pei'vvdomm.
+Samai čõhččmannu alggpeei'vin vuäǯǯap teädldõõǥǥâst Inga Guttorm ǩee'rjtum da Salli Parikka kärttuum Áppes - Min meahci máidnasat - abbâz.
+a. Ǩeâšttõõttmõõžž rä'tǩǩad 10-vuässlažnee'ǩǩi cisttlu'vddkå'dd, koozz kooll õhtt võboršeǩ juõ'ǩǩ kulttuurkõõskõõzz õõ'nniorganisaatiast (õhttse'žže 8 võborše'ǩǩed) di võboršeǩ Senaatt-ǩiiddõõzzin da kulttuurkõõskõõzz arkktehtǩeâštõõttmõõžž vuäittam plaanraajjiä'rttlest.
+Akwé: Kon vuä'ppõõzz vää'ldet ââ'nnem vuâlla Lää'ddjânnmest
+Akwé:Kon vuä'ppõõzz liâ primmum biodiversiteettsuåppmõõžž 5. vuä'ssbie'llsåbbrest.
+Akwé: Kon - vuä'ppõõzz ta'rjjee mõõntõõllâmvue'jj, mä'htt saa'mi vuässõõttmõš ha'ŋǩǩõõzzi da plaani valmštõõllmõ'šše, vaikktemärvtõõllmõ'šše da tu'mmjemtuõjju vuei'tet staanâd.
+alatorvinen (at) samediggi.
+Aleksanteri Kena škooul, Suä'đjel cs: Teemu Hietala (tâ'vvsää'm)
+Â'vvel škooul: Leevi Olli (tâ'vvsää'm)
+Aleksanteri Kena škooul, Suä'đjel: Tuija Vaarala (tâ'vvsää'm)
+ALGG-ha'ŋǩǩõõzz lää'jjšeâttmõõžžâst da ha'ŋǩǩõõzz pu'httem muttummuužžin vaaldšemma da valdiaveä'ǩǩvuõttriâššma âlgg riâššâd sää'mte'ǧǧlää'jj § 9 mie'lddsa saaǥǥstõõllmõõžž, čiõlggeed haŋǩǩõõzzi vaikktõõzz sää'm ǩiõ'lle da sää'm vuâđđlää'jjlaž kulttuur-jiõččvaaldšemma.
+ALGG-ha'ŋǩǩõõzzâst vää'ldet lokku halltõsprograamm täävtõs sää'm kulttuurjiõččvaaldšeem kulttuur staanmõõžžâst da ILO 169-suåppmõõžž ratifiointmâ'ttem vuei'ttjõõttmõõžžâst di tâ'vv sää'msuåppmõõžž ratifiointmâ'ttem vuei'ttjõõttmõõžžâst.
+ALGGha'ŋǩǩõõzzâst âlgg tuejjeed e'tǩǩõõzz saa'mi jiõččvaaldšem ooudâsviikkâm diõtt da toolkav mie'lddsaž saa'mi jiõččvaaldšem kruu'ǧe kuulli tuâjai serddmõš sää'mtegga halltõsprograamm da vuâđđlää'jj mie'lddsânji.
+ALGG-ha'ŋǩǩõõzzâst âlgg tuejjeed tää'rǩes arvvõs saa'mi jiõččvaaldšem jäällmõõžžâst da kõskkvuõđâst oođummu'šše.
+Alggǩiiđ sää'm päärnaikultturkõõskõõzz tuåimmjumuužžâst va'sttii Johtti Nuorra - ha'ŋǩǩõs, koonn Sää'mjânnam ELY- kõõskõs teäggti.
+Vuõssnaroodää'šš ouddne pirrõsvaaldšem beä'lnn
+Alggmeerčõõđtõõzz tuåimmepiijjmõš Lää'ddjânnmest
+vuõssnaroodin.
+Alggmee'r ǩiõli âânnemvueittemvuõđi ra'vvumuš pukin jie'llemvuu'vdin lij vääžnai ǩiõl sei'llmužže da õuddnumužže.
+Alggmee'rai ǩiõli vaarrvuâ'llsažvuõtt õõlǥâd ve'rǧǧneeǩǩin positiivlaš jee'rab puârast šïõttõõttmuuž, koin ǩiõli seillmuš da ođđ puõlvvõõǥǥid serddmuužž vueited staanâd.
+Vuõssnarood puä'tte Aanra kolmmen jee'res jânnmest da määŋg kulttuur kaaunõõttmõš lij jii'jjesnallšem festivaal his-toorâst.
+Vuõssnaroodi jie'llikarttkõõskõõzz tuâjjan lij
+Vuõssnaroodi jie'llikarttkõõskõõzz tuåimmjumuužž alggšõddmõõžž liâ jie'llemvue'ǩǩsa da kulttuursa.
+Vuõssnaroodi jie'llikarttkõõskõs lij vooudlaž jie'llikartt- da audiovisuaalsa vuu'd resursskõõskõs, kåå'tt tuåimmai Lää'djânnam Sää'mtee'ǧǧ vuâlšen Aanrest.
+Vuõssnaroodi jie'llikarttkõõskõs tue'rjjad sää'mǩiõl da kulttuur di rääjj oudldõõzzid saa'mi da jee'res vuõssnaroodi jii'jjes jiõn da kaarti vuei'nnempâjja da kuullâmpâjja jie'llikartt- da mediaindustriiđâst vuõssnaroodi jii'jjes määinaivui'm da jii'jjes alggšõddmõõžžin.
+Vuõssnaroodi jie'llikarttkõõskõs
+Allianss juâkkam tobdstõõzz vuâđđõõttmõõžž:
+Alttõõzz sää'mtee'ǧǧ nõõm mu'ttem diõtt vuâđđad nu'tt, što åå'n viõǧǧâst åårrai nõmm tosvvai duõmmišttâm beälla.
+Altteem mie'rin da miõttmõõžžâst âlgg vä'ldded lokku saa'mi vuâđđlää'jjlaž staattus da saa'mi dommvuu'd ra'vves sää'mpuäʒʒhåiddä'rbbvuõtt.
+Vuu'vdisiisǩež ja rååstt raaji õhttsažtuâ'jj
+Vu'vddvaaldšemve'rǧǧnee'ǩǩ â'lǧǧe saaǥǥstõõllâd da raajjâd õhttsažtuâjast saa'mi dommvuu'd da sää'mkulttuur kuõskki strategia-ä'ššǩee'rjid.
+vuu'di pääiklaž ä'rbbvuõđ mie'lddsaž jie'llemvue'jji võboršee'ǩǩivui'm, eärben puäʒʒhååid (paalǥâskoo'ddivui'm).
+Ämmat da resursskõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââ'jest sää'mtee'ǧǧivui'm õhttsažtâ'vvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvumuš da ooudâsviikkmõš, sää'mǩiõl ravvumuš da ooudâsviikkmõš nu'tt, što tä'st peäggtum ǩiõlljoouk persoon'nallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vää'ldet lokku, da nu'tt še sää'mǩiõl jeälltumuš da staanumuš puõ'ttiääi'jest.
+a. Nõmmǩeâšttõõttmõõžžin ooccât sää'mkulttuurkõõskõ'sse vuä'nkõs, âppšeei, miõ'llepâššneei da jeärsmeei sää'mǩiõllsaž nõõm, kåå'tt čiõlggad kulttuurkõõskõõzz
+Teija Linnanmäki
+- Anne-Maria Magga tä'st
+Ää'rjez päärnaž taarbaš ääi'j da tue'rjj mainstumuužžâst.
+- arkktehtsaž åå'bleǩǩiõl.
+- arkktehtuursaž mie'lddsa åå'bleǩǩiõl.
+Meeraikõskksaž aartikla 8 (j) -tuâjj-joukk e'tǩǩii jm.
+Aartikla sue'jjad alggmeerai luâđ määŋgnallšemvuõ'tte kuõskki ää'rbvuâlaž teâđaid, vue'jjid da innovaatiaid.
+Arto Pohjanrinne, Sosiaal- da tiõrvâsvuõttlu'vddkå'dd, Sää'mte'ǧǧ.
+- ärvvtõõllâd sää'mǩiõli vue'jj da tõn pue'reem diõtt puki koolm Lää'ddjânnmest mainstum sää'mǩiõl vuäzzest da
+Arvstõõllmuužž čõõđtumuužž vue'ssen ââlǥče õõutilooǥǥid kuõskki plaanâst miertõõllâd mä'htt teâđaid norre, ǩeäk arvstâlle, kuäs da mõõnnalla..
+- ärvvstõõllmuužž tõšt, mä'htt toimmjumuužž organâsttmuš da järjstumuš tuä'rjjee päärna obbvä'lddsa puârast pirǧǧumuužž.
+Ärvvtõõllâmjoukk va'lljad ǩiõllciist vuõi'tti.
+Ärvvstõõllmuš siisǩâld jm.
+Gollegiella - ärvtõõllâmjoouk piizar
+Ärvvlõõzzi mie'ldd pukin säämas maainsteei persoonin 75-90% maainste tâ'vvsää'mǩiõl da see'st jäänaš vuä'ss jäälast Taarrâst.
+Ärvvsaž joukkpiârpei'vvpäi'ǩǩ Miessi personkå'dd, Enontekiö kåå'dd võboršee'ǩǩ da kue'ss.
+kuõskki vuõiggâdvuõđlaž aa'šši tobddmõš.
+Ä'šš lij valmštõllum mätt'tõsministeria teäggtem projekttân nu'tt pirree'jj.
+Ää''šlažvuä'Psteei
+Ää'ššlažvuä'psteei tuâjjan lij håiddad Sajoozz infopääi'ǩ, ââ'nned huõl såbbarpäi'ǩǩva'rrjumuužžin, jåå'ttemvahssmõõžžâst di sååbbar- poddriâššmõõžžin da lââ'ssen tobdstâ'tted da čuä'jted Sajoozz põrttân.
+Ä'ššlaz vuäitt soi'ttjed persoon te'lfonõhtõ'sse vuõiǧǧest persoon vuõiggva'lljeemnââmrin 010 839 + neelljnââmar vuâllnââmar le'be mä'tǩǩnââmrin.
+Ä'šštobddivuä'ssla:
+Ä'šštobddisaaǥǥvuârai mainstee'jen liâ jm.
+Ää'šš valmšteejen lij tuåimmjam Anne Länsman.
+Aslak Holmberg - vää'rrvuä'sslaž Martta Alajärvi
+Aazzmuš:
+Čõõđtum ikkni sää'vesǩ plaaneemǩeâšttõõttmõõžžin o'cceš sää'mkultturkõõskõs Sajos põ'rtte šiõǥǥšlajjsaž da mooccâd, põõrt ju'rddemvue'jj mie'lddsa tobddmõõžž da sää'mvuõđ pu'htti unikk sää'vesǩaaunâsheä'rvv (printtheä'rvv), kåå'tt tobddai da rääjj põõrt sii'sǩbeälla jiijjâsnallšemvuõđ.
+a. Vuõ'ttivõboršee'ǩǩ tuejjeei sǩiâŋkat 1 000 eeu'rin.
+Veä'ǩǩvuõttooccmõõžž â'lǧǧe vuõltteed sää'mtegga kålggmannu loopp räjja.
+Veä'ǩǩtie'ǧǧid vuei'tet miõttâd sää'm dommvuu'd koo'ddid, sie'brrkoo'ddid da paalǥâskoo'ddid di lää'jj 18 §:fâst jurddum privatnee'ǩǩid peäggtum lää'jj suåvvtumuužžâst šõddi jeä'rdum lââ'sskuuli kä'ttem diõtt.
+Bluppe - ǩee'rjid lij ǩee'rjtam alggaalǥâst Inga Borg.
+Bohccostallit - joouk spä'ssbõ'šše Oulust
+c. Lu'vddkå'dd vuäitt nõõmted kõskkstes tuâjjvälljkåå'dd.
+c. Nõmme'tǩǩõõzz â'lǧǧe čiõlggeed.
+Duodji lij jie'llemvue'ǩǩ, bie'ǩǩ saa'mi sosiaalaž riâššmõõžž, koin šõõddet da mättjet.
+Duodji lij saa'mi õhttsaž jeällmõš da tõt pohtt õlmmsa sää'mkulttuur obbvääldlaž jorddmõõžž, ko'st puk vaaikat pukid.
+Ooudbi lââ'ssen i'lmmtõõvi lââ'ssteädldõk äiggsab lo'ppe kaaupšum Bluppe da miessi - ǩee'rjest.
+Parlame'ntt priimi riikk ee'jj 2014 mä'hssemplaanâst pååđ mie'rrtie'ǧǧ sä'mmlai kulttur- da ǩiõllpie'sstuåimmjumu'šše sä'mmlai dommvuu'dest.
+Võboršee'³³ piijjâm vääras tiuddeet va'lljeemõhttõõzz altteemä'šš³ee'rj da võboršee'³³ låppõõttâmpõ'mmai, kook vuâlla³ee'rjtum â'lĐĐe maaccted vaal-lu'vddkådda mââimõsân på'rĐĐmannu 3. peei'v 2007 "iâss 16.00.
+E'tǩǩõõzz vuâđđjurddjineez â'lǧǧe vuõltteed vue'lnn åårrai ne'ttåpåå'štaddrõ'sse le'be påå'štaddrõ'sse piâtnâc rosttovmannu 17. peei'v 2010 mõõnee'st čiâss 16 räjja.
+E'tǩǩõõzzin âlgg vä'ldded lokku nõõm ǩee'rjtemvue'ǩǩ da ceä'lǩǩmõš.
+Ehdtõs ǩiõllciist vuäǯǯjest da ǩee'rjlaž vuâđđumuš, jäänmõssân 1-2 seiddad, âlgg vuõltteed mâaimõsân čõhččmannu 1 peei'v 2010 mõõnee'st addrõ'sse:
+E'tǩǩõs ciist vuäǯǯjen da jäänmõsân 1-2 seeid ǩe'rjjlaž vuâddjurddi â'lǧǧe tuåimtet mââimõõzzâst vue'ssmannu 30. peei'v 2014 räjja addrõ'sse:
+Maadârdõs Lää'ddjânnam, Ruõcc ja Taar õhttsaž tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõžžân valmštõõvi täid valdiaid da sää'mtee'ǧǧ ee'ttkâ'sttem ää'šštobddituâjjä'rttel tuâj äiggavuäǯǯmõžžân ee'jjest 2005.
+E'tǩǩõõzz vuäitt čiõlggeed še lääddas.
+E'tǩǩõs sää'mǩiõl tuåimmtuâjjprogrammân vuâlgg peä'lstes ceâlkâlmkõrvvja.
+Orga'nne âlgg staanâd ri'jttjemnalla tuåimmjem- da ä'šštobddiresuurzz.
+Ella Sarre aanarsää'mǩiõllsaž Anaraš pivtâstem - ǩee'rjest lij čõõđtum nu'bb teädldõk.
+Jie'llikaartin voddõõtti päärnai da nuõri puärrsin âlgg raukkâd ǩe'rjjlaž låå'pp jie'llikaart čuä'jtem diõtt õlmmsest Vuõccâst.
+Jie'llikaarti ǩiõllân âlgg lee'd sää'm ǩiõll.
+Enontekiö da Suä'đjel nuõr vue'lǥǥe väŠ lddkååddlaž ta'nsspo'dde
+Enontekiö kåå'dd sää'mǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi da pei'vvhååid staanumu'šše õhttse'žže 81 504,40 eu'rred:
+Enontekiö kå'dd kooll sää'm dommvoudda da kåå'ddest sää'mǩiõllsaž narod lij u'ccen minoritettneǩǩen.
+Enontekiö lookkjiškooul: Rosa-Máren Magga (tâ'vvsää'm) da Mareena Keskitalo (tâ'vvsää'm)
+Vuõssmõs teädldõõǥǥâst, koon čõõđteš ee'jjest 2012, ǩee'rj le'jje puk kaaupsum.
+Vuõssmõs sää'mparlamentaarnee'ǩǩi sååbbar rie'ššeš Ruõcc Jokkmokist tä'lvvmannu 24. peei'v 2005.
+Vuõssmõs sää'mǩiõllsa joortõõzz WSOY:zz Matikka-rääidast čõõđteš ee'jjest 2011.
+Nõõmtum tuâjjä'rttel valmštââll
+Jee'res sää'märttli kõõskâlt lie rää'tktõõzz risttjeä'nni da - ee'jji mie'rin da tuâ'jain.
+Takai täävtõssân lij staaneed EU:n Interreg Sää'mjânnam - teäggtemprograamm seillmõš jiijjâs programmân, tõn teäggtõõzz staanumuš da prograamm vaaldšem da byrokratii ǩeä'ppumuš.
+Eärben ooudâsviikkâmjânnmi dommtäälaid da faabri'ǩǩe âlgg valmšted jiijjâz teäggtemriâššmõš, koon pääi'ǩ riâžžât vuõkksõs si'lljee'jid tõi âânnmõ'šše.
+Jee'rben håiddâkksai peâmmtuââ'j da vuä'pstempääi'ǩǩ ferttai toimmjed čaapp õhttsažtuâ'jast päärnai mättjemvaiggadvuõđi da ääi'jbuš tue'rj taarbb tobddstumužže.
+Spesialspä'ssbõõššmõõžž šiõǥǥ õhttsažtuâjast vuä'ǯǯa arkktehttǩeâšttõõttmõõžž vuõi'ttam Ha lo Arkkteehtt nuõrr plaaneei.
+Spesialspä'ssbõõššmõõžžid oou'dam vä'lddurkku'vddi Kõskk-Lää'ddjânnam Betonraajõõzz tuåimmjid vaađlaž da kääzzkõsoddsaž tuâjjvä'lddmõõžžâst.
+Eärben vuâmmšed õõutilooǥǥ kõõmtääzz.
+Erkki Gauriloff (nuõrttsää'm)
+Ouddčiõ'lǧǧeemha'ŋǩǩõõzz obb-budjett lij 45 385 €da vä'lddteäggteei liâ Interreg IV A Tâ'vv, Troms fylkeskommune, Länsstyrelsen Norrbotten da Taarr sää'mte'ǧǧ.
+Čuä'jtõõzz lij o'hjjääm Victoria Kahn.
+Čuä'jtõõzzâst leäi hää'sǩâ'ttem miõll da tõ'st pue'đi õlmmsa sää'm kulttur.
+Čuäjtõõzz ee'ttkâstte tâ'vv-, aanar- da nuõrttsää'm ǩiõlid.
+Čuäjtõõzz liâ rock, laulli, rapp da instrumenttlažmusiikk.
+Čuäjtõs lij mätt'temtuâjj da šâdd lee'd škooulääi'jest.
+Čuä'jtõõzz spä'ssbõ'šše šiõǥǥ musiikkâst da feertak liikkumuužžâst da loomminallšem toobdlmest.
+Čuä'jtõõzzi kookkadvuõtt lij jäänmõsân 5 minuutt.
+EU-vuä'ssbie'lljânnam jiâ leämmaž ää'ššest õõutmiõllsa.
+EU- saaǥǥjåå'đteeijânnam Liettua mainsti såbbra EU:n mainstenvuârast jeä'rben tõ'st, mä'htt aartikla 8 (j) leäi tiu'ddepijjum Lää'ddjânnmest.
+Euroop Suåvtõõzz ooumažvuõiggâdvuõttåskkooumaž Nils Muiznieks kõ'll'ji Lää'ddjânnmest 11-13.6.2012.
+Euroop Suåvtõõzz ooumažvuõiggâdvuõttåskkooumaž lij jiõččnaž da Euroop Suåvtõõzz vuâlaž instituutt.
+Ooumažvuõiggâdvuõttåskkoummu raportt
+Euroop union lij čõnnõõttâm aartklaž teâđouddmõõžžstes saaǥǥstõõllmõ'šše alggmeeraivui'm.
+Europarlamentneǩ Nils Torvalds lij kåččam Lää'ddjânnam Sää'mtee'ǧǧ såbbrõõššâd Bryssel - gåårda da tobdstõõttâd EU:n tuåimmjumu'šše.
+Festivaal theeman lij tän ee'jj vuõssna-roodi õ'httekuullâmvuõtt.
+Festivaal leäi o'nnstam da Sajos tuåimmji festivaalpäi'ǩǩen puârast.
+Festivaal lij põõššinalla põõštam staattuuzzes pue'rmõsân sää'm-musiikk čuä'jtem pooddin Lää'ddjânnmest.
+fi
+fi-seiddõõzzâst, tõt käunnai kuuitâǥ Mielenterveystalo.
+fi le'be ritva.
+fi-säi'mmkääzzkõs lij jiijjâsnallšem.
+fi) õõutsââ'jest nuõripiizar Niina Siltalain (niina.
+staanumuš. Giellagáldun, Ǩiõllka'lddi tuâjjan lij jee'rbi mie'ldd ǩiõllhuõll, ǩiõl õõudâsviikkmõš, terminologiituâjj, ǩiõl normmumuš da teâđtumuš.
+Gollegiella - Tâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ǩiõllcistt
+GOLLEGIELLA - Tâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ǩiõllcistt jue'jjet kuuđad vuâra čõhčča 2014 sää'maa'šši va'stteei ministrivui'm da sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đtee'ji kaaunõõttmõõžžâst He'lssnest.
+KOLLEKIELÂ - Tâ'vvjânmlaž sää'm ǩiõllcist jue'jjet 2010
+Gustafsson miõlâst ǩiõlljeälltemtuåimmtuâjai čõõđtumuužžâst, ij leäkku kõõččmõš tå'lǩ tie'ǧǧest.
+guttorm (at) samediggi.
+Guttorm puu'ti saaǥǥstõõllâm poodd ou'dde tõn, što "Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ mie'ldd Pää'nntuõddâr håidd- da ââ'nnemplaan valmštõõllâm õhttvuõđâst, ju'n čõõđ vikkum Akwé: Kon - prosess lij vääžnai saa'mi vuõiggâdvuõttstaattuuzz teâuddjumuužžâst.
+Ooccmõõzzâst â'lǧǧe čiõlggeed tõk jeä'rdumnallšem lââ'sskuul, kooi kä'ttem diõtt veä'ǩǩtie'ǧǧid ooccât.
+Ooccmõõzzâst â'lǧǧe čiõlggeed tõk takai lââ'sskuul, kooi kä'ttem diõtt veä'ǩǩtie'ǧǧid ooccât.
+Ooccmõõžž mie'lddõõõzzineez â'lǧǧe tuåimted sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 13.12.2013 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar le'be ne'ttpåå'št addrõ'sse Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Ooccmõõžž mie'lddõõõzzineez â'lǧǧe tuåimted sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 15.11.2015 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar le'be ne'ttpåå'št addrõ'sse info@samediggi.fi.
+Ooccmõõžž mie'lddõõõzzineez â'lǧǧe tuåimted sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 15.11.2015 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar le'be ne'ttpåå'št addrõ'sse Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Ooccâm-mõõntõõllmõõžžâst jää'ǩǩtet riikkveä'ǩǩvuõttlää'jj (688/2001).
+Ooccâm-mõõntõõllmõõžžâst jää'ǩǩtet valdiaveä'ǩǩvuõttlää'jj (688/2001).
+Ooccâm-mõõntõõllmõõžžâst jä'ǩǩtet valdiaveä'ǩǩvuõttlää'jj (688/2001).
+Ooccâmblaaŋk tä'st
+Vaaldšemvuõiggâdvuõtt priimi sää'mtee'ǧǧ läittmõõžžid.
+vaaldšemjåå'đteei Pia Ruotsala te'l.
+vaaldšemšuurmõs Pia Ruotsala te'l.
+Vaaldšemšuu'rmõs tuåimmai takai konttâr ouddooumžen.
+Vaaldšemšuu'rmõs
+Vaaldšemšuurmõõžž mie'rräiggsaž ve'rǧǧ ooccâmnalla
+vaaldšemjåå'đteei va'lljumuužžâst
+Halltõs
+Halltõsduumšeǩ Mirja Kurkinen Lää'ddjânnam vuõiggâdvuõttministeriast maainsti konferenssa, što sää'mǩiõlid kuõskki stooidâmprograamm alttumuužž valmštõõlât ministeriast da ää'ššest õõlǥči pue'tted tu'mmstõk veâl tän ǩiiđ äi'ǧǧen.
+Mâŋŋa halltõsproggraamm lij puh'ttum tiõttu, što nu'tt Lää'ddjânnam ko še obb Euroop ekonomiivue'ǩǩ lij mõõnnâm ǩeähnab årra.
+Halltõs lij vasttõõzzstes ministeria årra huântam vuõssnaroodvuõiggâdvuõđi ouddnem äjjasvuõđ da raukkâm riikksåbbrest õhttsažsåbbar sää'mtee'ǧǧ halltõõzz, vä'lddminister da ää'šš kuõskki vääžnai ministeerivui'm.
+Halltõõzzi da saa'mi võboršee'ǩǩin lij vuäittmõš lee'd mie'ldd ooumažvuõiggâdvuõttsuåvtõõzz såbbrest, kåå'tt lij õlmmsaž, maainsti Anaya.
+Haa'leep tän tää'zzest EU:n o'dinakai alggmeeran pu'htted õlmmsa mij da še jee'res vä'lddkulttuur kõõskâst jie'lli meerai da joouki taarbid, maainast Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi.
+Nuõrttsää'mǩiõl vue'ǩǩ lij åå'n nu'tt, što nuõrab puõlvvõk ij leäkku mättjam maainstet nuõrttsää'mǩiõl jie'nnǩiõllân.
+Pää'nntuõddâr håidd- da ââ'nnemplaan ta'rǩǩeem valmstõõllmõš peštt tän ee'jj da taarbše'mmen tuâi jue'tǩet veâl puõ'tti ee'jj.
+Pää'nntuõddâr håidd- da ââ'nnemplaanâst te'stteet Akwé:Kon - vuä'pstemvuõđ
+Son jiõčč tuåimmai saaǥǥjåå'đteejan.
+Ha'ŋǩǩõs leäi PaKaste 2 - Tâ'vv vuu'd Kaste- vuä'ssha'ŋǩǩõs.
+Hanǩǩõš lij leä'mmaž vue'ss Tâ'vv-Lää'ddjânnam õõdâsviikkâmproggraamm.
+Ha'ŋǩǩõõzz valmštõõllâm tuâjjä'rttel lij jåå'đtam sää'mtee'ǧǧ nuõrmõš ä'rttel Tuomas Aslak Juuso.
+Ha'ŋǩǩõõzz juätkkplaanumuužž õhttvuõđâst tobddem tuâjjan õhttešiõtteed õõ'nnji jee'resnallšem õõlǥtõõzzid.
+Ha'ŋǩǩõõzz vuä'pstemjoouk vuässlaž Irja Seurujärvi-Kari tuõtti, što lij spä'ssebvuõđlaž ǩiõlljeälltem tuåimmtuâiprograamme'tǩǩõõzz valmštumuužžâst.
+Ha'ŋǩǩõõzz vä'lddteäggteei lij EU Interreg Sápmi Nord IV A da tuâi praksiizz čõõđtem diõtt Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ ååcc
+Ha'ŋǩǩõõzz vä'lddteäggteei lij EU Interreg IV A Nord Sää'mjânnam.
+Ha'ŋǩǩõõzz vä'lddteäggteei lij EU Interreg IV A Nord Sää'mjânnam.
+Ha'ŋǩǩõõzz vä'lddteäǧǧteei lij EU:n Interreg IV A Nord Sää'mjânnam.
+vä'lddteäggteei lij EU Interreg IV A Nord Sää'mjânnam.
+Ha'ŋǩǩõõzz vä'lddtäävtõssân lij ooudâsviikkâd da raajjâd tuåimmjem-mall sää'mkultturkõõskõs Sajos jäärnâǩtuejjumu'šše.
+ha'ŋǩǩõõzz tuâkkaž da ǩeâštõõttâm šeâttmõõzz
+Ha'ŋǩǩõõzz täävtõssân lij viikkâd ooudâs še ođđ sää'mteemmlažšõddmõõžžid noorõõttâmpooddid, tõ'nt ko noorõõttmõõžžin lij positiivlaž vaikktõs vuu'd jie'llemvue'jjtuejjumu'šše da jie'llemåårmõõžžid.
+Hanǩǩõõzz õhttân õõudâsviikkâm täävvtõzzân lij leä'mmaž sä'mmlai pei'vvhååid õõudâsviikkmuš.
+Ha'ŋǩǩõ'sse vuässõõđât nåkam oudldõõzzin, što tõõzz miõttât EU Interreg teäggtõõzz le'be jee'res teäggtempääi'ǩest.
+Näkkäläjärvi Minna
+Son lij leämmaž u'čtee'len, ǩe'rjjne'ǩǩen, ga'zeâtne'ǩǩen, puäʒʒhåiddvaaldšem vuäppõõzzu'vddjen, čõõđtempõrggâz jåå'đtee'jen da su'st liâ leämmaž määŋg tuâj jee'res seä'rvin da politiikklaž orgaanin.
+Son lij siõrrâm klassla baleet miârkktuejjõõzzin di meeraikõskksai samai tobddumkoreografi tuejjõõzzin.
+Son lij tuåimmjam mä.
+Son säärnai, što vuârdd sää'mtee'ǧǧ puõ'ttiääi'j tuåimmjumuužžâst jeä'rben õhttvuõđ sää'm a'rǧǧe da oddel tuåimmjumuužž vaarvuâlaž sää'm kulttuur, sää'mǩiõl da saa'mi kulttur-jiõččvaaldšem nââneem diõtt.
+Son tuõtti Vanhasen nuu'bb halltõõzz tuåimmääi'jest, što lij mõõnnâm ju'n pâ'jjel peä'lest, ijga halltõs leäkku ooudâsviikkâm vuõssnaroodvuõiggâdvuõđid nu'tt mä'htt halltõsprogra'mme lij ǩee'rjtum.
+Son ååskti tõn, štõ halltõs stäänn kultturipolitiikk tuâjast še sää'm kulttur seillmõõžž.
+Haukipudas pââibužškooul: Heija Länsman (tâ'vvsää'm)
+Haukipudas lookkjiškooul: Olá-Mihkku Länsman (tâ'vvsää'm)
+Haukipudas pââibužškooul: Máren-Elle Länsman (tâ'vvsää'm)
+ vuâmmšõõttât juõ'ǩǩpeei'v šõõŋ da jee'res luâđõlmstõõǥǥid
+Si'jjin nu't kuä'lmõs jäälast sää'mvuu'vd åålǥbeä'lnn.
+Sij ko'lle še, što måttam liâ älggam raajjâd atomaparaattid da veâl hue'nab aa'ššid.
+Helander kuälmad tuejjõs ŠTuõddrestŠ lij pijjum Sajoozz vä'ldduus pââibeä'lnn åårrai ikkân ou'dde da tuejjõs maainast luâđast šuuvvi piõggǩiõlin, piõgg pååssam õhttu šõddi tuõddârsue'jji pirr.
+Tä'lvvmannu loopp räjja vuässõõđji lååkkmie'rr leäi ju'n 280, leâ'ša mââimõs i'lmmtõõttâmpeei'v räjja, lååkkmie'rr vuäitt kaggõõttâd ju'n pâ'jjel 300.
+Persoon jie'nnǩiõllân mie'rǩǩeed te'l loǥstõ'ǩǩe lää'ddǩiõll.
+Personkåå'dd tuâ'jjolo kõskkvuõđi õõudâsviikkmužže lij vääžnai vuâmmšed personkåå'dd vueittemvuõđ škoouljumužže da tuâ'jast puarast vuäittmužže.
+Persoon liâ klasstõllum tuejjõõzzâst jälstempääi'ǩ, ââ'jj da jie'nnǩiõl mie'ldd.
+Sij mättje kue'htt - le'be ju'n koumm ǩiõl šõddâm rää'jest.
+Heärr Presidentt, rouvv Haukio, siõǥǥ prää'zneǩkue'ss!
+Hetta pââibužškooul: Juhán-Tuommá Magga (tâ'vvsää'm) da Iina-Marja Juuso (tâ'vvsää'm)
+Hetta: Enontekiö kåå'dd ve'rǧǧpõrtt, Ounastie 165
+Linnanmäki Teija
+Paadar Outi
+Teä'ǧǧpiisar
+Hââ'dd â'nne se'st 22% ärvvlââ'sspiiđ.
+Ho'tell Aanar Kultahovi kulttursensitiivlaž tuåimmjemjuurd.
+Njuhččmään lij mõõnnâm da jåttam sää'm päärnaikulttuurkõõskõõzz da škoouli di pei'vvpõõrti õhttsaž plaani noorrmõõžž tuåimmjemekka 2009.
+Tää'rǩes da ää'ššmie'lddsa ärvvtõõllmõõžž mie'ldd ǩeâšttõõttmõõžž 10- vuässlažnee'ǩǩi, kulttuurkõõskõõzz õõ'nniorganisaatiai, Senaattǩiiddõõzz da arkktehttkonttâr võboršee'ǩǩin pijjum cisttlu'vddkå'dd tu'mmji õõutmiõllsânji čõõđted aanarsää'mǩiõllsa nõmme'tǩǩõõzz Sajos ǩeâšttõõttmõõžž vuõi'ttjen da va'lljeed tõn seämmapoodd sää'mkulttuurkõõskõõzz nõmmân.
+Tää'rǩes ärvvtõõllmõõžž äiggavuäǯǯmõššân cisttlu'vddkå'dd tu'mmji õõutmiõ'lle čõõđted kue'htt printthie'rv, kook le'jje nõmmtiõđi tue'ǩǩen " Eloa ikkunassa " da " Riskuna " nu'tt täk printthie'rv šõ'dde plaaneemǩeâšttõõttmõõžž vuõi'ttjen da šeâttmõõžži mie'lddsânji täid låånat á 500 eu'rred tuâjj.
+Hyvää kansallispäivää!
+Leklvaž Ođđ ee'jj!
+Pue'r vuâmmšõõttâmoodd veäǩǩad vuâmmšed še uuccmõõzzid kulttuurrää'tktõõzzid da ravvõs kulttuurfi'ttjõõzz veäkka ooumaž pâstt jee'res vue'jjin mue'ǩǩeed toimmjumuužžas kulttuurtuâ'kkses vuađâlt.
+Šiõǥǥ lookki,
+Pue'rr teä'ttemodd mie'ccest likkumuužžâst, saǥstõõllmuužžin da jurddjin õõudee še puee'r jie'llem vaaldšummuužž.
+Puârast toimmjeei identiteett õõlǥad, što ooumaž vuäitt tobddad, što su'st lie seämma vuäddaz da alggpuattmõš ko järrzin seämma alggpue'ttmest åårai oummin.
+Ooumaž vie'ssad identiteettes nu't jii'jjes õhttsažkåå'ddest ko tõn åålǥbeä'lnn še.
+Oummu šõddmuužž da õuddnumuužž täävvtõzzân lij määŋgbeä'llsaž persoonlažvuõtt da veeidas silttumuš.
+Ooumažvuõiggâdvuõttåskkooumaž au'ǯǯai Lää'ddjânnam čuõvted saa'mi vuõiggâdvuõđ jânnma.
+Ooumažvuõiggâdvuõttåskkooumaž lij ouddam tä'bbe kue'ssreeis poodd tuejjuum rapoort ra'vvjõõzzineez Lää'ddjânnam rii'ǩǩe.
+" Ooumažvuõiggâdvuõttåskkoummu raportt lij vääžnai saakk Lää'ddjânnma pue'reed saa'mi vuõiggâdvuõđid.
+Ooumažvuõtte kooll še suåvâdvuõtt da oodd pirǧǧeed jeeresnallšem oummivui'm da luâđast.
+III Konkreettlaž ǩiõll-laauǥ mõõntõõllmõõžž 3 mc
+/ II mie'ldd vuâđđpä'lǩǩ 1 585,62 eu'rred / mp, koon lââ'ššen määu'set 24%:t sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõtti tuâjjtobddâmlââ'žž.
+Ijahis idja - festivaalorganisaatia lij kuärǥast, ku lij vuäǯǯam vuâsttavä'ldded nääi't vääžnai sää'mbändi po'dde da sij musiikk kuulât Lää'ddjânnam sää'mvuu'dest, festivaaljåå'đteei Anna Näkkäläjärvi vie'sslâtt.
+Iinte'mes inn!
+Iinte'mes inn - festivaal joo'ttji lååkkmie'rr kaggõõđi e'pet
+Ijahis idjan musiikkpodd lij sue'vet 23.8. riõššum Ijahis ija - konsertt, ko'st kuulât Adjágasin musiikk lââ'ssen vuõssnarodkue'ssi čuäjtõõzzid, ä'rbbvuõđ mie'ldd puättam saa'mi vokaalmusiikkšlaaji čuä'jteei di räbb-musiikk čie'pp Amocist da Ailu Vallest da jiânnâi jee'res sää'm-musiikkid.
+Iinte'mes iin sue'vetjeä'ǩǩää konsertt leäi puârast vuâstta valddum da vä'lddvoddõõttjen le'jje sää'mpopp prinsess Sofia Jannok di ruânnjânnamneǩ rock-bändd Nanook.
+maainsti sää'm pannmateriaalaž kult-tuurpreeddan suejjeem vue'jjes
+Tijtää sää'mkultturkõõskõs ij le'jje ni kuäss mottjed tuäivest tuõttân.
+Äimm-muuttõõzz uuccumu'šše ǩiččlõttâm tuåim â'lǧǧe tuejjeed nu'tt, što tõin jiâ leäkku ǩe'lddemnallšem vaikktõõzz vuõssmeerai tiõrvâsvuõ'tte da jie'llemvuäittmõõžžid.
+Äimm-muuttõõzz tevvlõõttâmplaanâst da šiõttlõõvvmõõžž viõkkvää'rest â'lǧǧe vä'ldded lokku sää'mǩiõl staattus da staanâd sää'mǩiõl seillmõš.
+I'lmmet jiijjad võboršee'ǩǩ!
+Nõõmâd jiijjad võboršee'ǩǩ!
+I'lmmtõõttmõš konferenssa poott piâtnâc kålggmannu 2. peei'v.
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'v i'lmmtõõttâmäi'ǧǧ lij âlggam
+I'lmmtõõttmõõžž â'lǧǧe tuåimmted mââimõõzzâst 2.3.2009.
+I'lmmtõõttmõõžž liâ puättam pukin sää'm dommvuu'd koo'ddin da Ruä'vnjaarǥâst.
+ilmmtõõttâmlomaakkin
+ILO 169-suåppmõõžž ratifâ'sttmõš
+Jeä'ǩǩääž juätkkai nuõripäi'kk Mondellast čiâss 20.00 riõššum säämas rokkmusiikk mie'lddsaž SomBy konseertin.
+Jeä'ǩǩääž juätkkai nuõripäi'kk Mondellast čiâss 20.30 riõššum säämas rokkmusiikk mie'lddsaž SomBy konseertin.
+Aanarneǩ Tytti Bräysy plaanuum printtheä'rvv " Eloa ikkunassa " da ruä'vnjarggneǩ Anna-Leena Pyylampi plaanuum printtheä'rvv " Riskuna " liâ va'lljuum vuõi'ttjen sää'mkultturkõõskõs Sajos ikknid, sää'vesǩ printtheä'rvven plaaneemǩeâšttõõttmõõžžâst.
+Aanar ceerkavsi'jdde raajjâm vue'lnn åårrai sää'mkultturkõõskõs Sajos šâdd lee'd Lää'ddjânnam saa'mi vaaldšem da kulttuur kõõskõs.
+Aanar ceerkavsi'jdde sâjjdõõtti sää'mkultturkõõskõs Sajos valmštââvv ee'jj 2011 loopp räjja da tõt vää'ldet ââ'nnem vuâlla ee'jj 2012 looǥǥee'l.
+Aanar škooul: Saara Seipiharju (aanarsää'm)
+Aanar kåå'dd sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staaneem diõtt õhttse'žže 232 120 eu'rred:
+Aanar kåå'dd sosiaal- da tiõrvâsvuõttlu'vddkå Šdd lij vasttääm hanǩǩõõzz vaaldšumuužžâst.
+Aanar kåå'dd tiõrvtõõzz puu'ti Aanar kå'ddvä'ldduum saaǥǥjåå'đteei Teuvo Katajamaa.
+- Aanar tâ'vvsää'mǩiõllsaž pei'vvpõrttjoouk tuejjumuužž staanumuš 23 431,95 €
+- Aanar tâ'vvsää'mǩiõllsa joukkpiârpei'vvpõõrt tuåimmjem staanumuš 27 000 €
+Aanarsää'm ǩiõll da kulttur liâ tuõđsânji vaarvuâlaž vue'lnn.
+Aanrõõžž
+Aanrõõžž lie kue'lšii'lli Aanar jääu'rest da tõn pirrõõzzâst.
+Aanrõõžžin piârri lij tääu'jmõsân õõđpiâr.
+Aanrõõžži ä'rbbvuõđ mie'lddsaž jeä'llstemvu'vdd lij Aanarjääu'r pirrõz.
+Aanarsää'm aabbâs vuâǯǯai tuâjjǩee'rj
+Aanarsää'm abbâz liâ õčndõõttâm hää'rveld: vuõssmõs aanarsää'm aabbâs lij ceerkavšurr Edvard Wilhem Borgi tuåimmtum Anar sämi kiela aapis ǩe'rjj, koon teä'ddeš Oulust ee'jjest 1857.
+Aanarsää'mǩiõllsaž čõhččlookkâmpââi mätt'temǩe'rjj Lohosierâ 1 lij čõõđtum ee'jjest 2011.
+Aanarsää'mǩiõll lij sää'mǩiõlin o'dinakai ǩiõll, koon maainstet tå'lǩ Lää'ddjânnmest da koon leät maainstum ää'rbvuâlžânji tå'lǩ Aanar kåå'dd vuu'dest.
+Aanarsää'm ǩiõllpie'ss, II.
+Aanarsää'm ǩiõllpie'ss, III.
+Aanarsää'mǩiõllsa ǩee'rtjeei da tâ'vvsää'mǩiõllsa aabbâs ǩiõttǩee'rtjeei, kärt-teei da kue'sttemnalla piijji liâ pääi'ǩ â'lnn da maainte abbsest da tõn valmštõõllâmtuâjast.
+Aanarsää'mǩiõllsaž teäddkaarti tee'kst da ǩe'rjjtemnää'll lij Tanja Kyrö.
+Aanarsää'mǩiõl maainsteei liâ nu'tt 300.
+Aanar pââibužškooul: Gabriela Satokangas (tâ'vvsää'm) da Tytti Kuusisto (nuõrttsää'm)
+Aanar pââibužškooul: Lasse Kaitsalo (tâ'vvsää'm)
+Aanrest 17-18.8.2012 riõššum Iinte'mes inn - alggmeerai musikkpodd kaaggi joo'ttji lååkkmeä'reez e'pet.
+Aanrest
+Aanrest / He'lssnest Pirita Näkkäläjärvi
+Inga Mukku, puärrsituâi koordinaattor, PaKaste 2, Ruä'vnjargg.
+Si'tǩǩes valmštõõllâmkõõsk ǩee'jjest vuäǯǯain ha'ŋǩǩõõzz investointt-teäggtõõzz ǩeâđđa 2007 ää'ššmie'lddsaž på'reâd vuâlla, ko vuõššân Sää'mjânnam mäddkå'dd miõtti ha'ŋǩǩõ'sse EU-tuärjjõõzz vitt miljoon eu'rred da mâŋŋa riikksuåvtõs registõõli ha'ŋǩǩõõzz riikk-ekonomii raa mi sizz ee'jjid 2008 - 2011.
+Irmeli Moilanen, projektkoordinaattor, SaKaste-ha'ŋǩǩõs
+Maaddârä'ǩǩ le'be ákku jäälast Pakšvuõn reeddast, ko'st Ánná jåått täujja.
+Nuõrttjõs jie'llemnää'l kuâsttje jm. pihttzin, prääzneǩ- da porrmõšärbbvuõđâst.
+Â'vvel lookkjiškooul: Anna-Katariina Feodoroff (nuõrttsää'm), Aaro-Juhana Fofonoff (nuõrttsää'm), Petteri Feodoroff (nuõrttsää'm), Mira Rauhala (tâ'vvsää'm), Nora Pieski (tâ'vvsää'm), Janrik Magga (tâ'vvsää'm), da Rauna Saijets (tâ'vvsää'm)
+Â'vvel lookkjiškooul: Gabriela Satokangas (tâ'vvsää'm), Matias West (tâ'vvsää'm) da Sunna Kokkonen (tâ'vvsää'm)
+Â'vvel lookkjiškooul: Milla Moilanen (aanarsää'm), Arla Magga (tâ'vvsää'm) da Essi Ranttila (tâ'vvsää'm)
+- Â'vvel tâ'vvsää'mǩiõllsa joukkpiârpei'vvpõõrt tuåimmjem staanumuš 16 100 €
+Aleksanteri Kena škooul, Suä'đjel: Riikka Yliriesto (tâ'vvsää'm)
+da abbâz čõhččlookkâmpââi tuâjjǩee'rjest
+Janakkala lookkjiškooul: Heini Kaartokallio (tâ'vvsää'm)
+Riâššjest lij vuõiggâdvuõtt mu'tted le'be lee'd âânǩâni nõõm.
+ riâššat mie'rrääi'ji mie'ldd sä'mmlaid porrmõspeei'vid da leibbjempeei'vid ärbbvuõđ mätteeji vuäpstõõžžâst
+Vuässla:
+Vuässla â'lǥǥe lee'd 18-25-âkksa oddel sää'mnuõr.
+d tõõzz kuulli tuâjjǩee'rj.
+Da täävtõssân lij peälšted Stáinnak, leâ'ša Puâǥǥpåå'les da Groommjaavâj (Jyrinäpaholainen) jiâ tu'ǩǩed tõ'st.
+Juätkktuâjast suåppmõš.
+Da västtee'l âânned äu'ǩǩen niõđi aktiivlažvuõđ sest raaveed si'jji jiõččtoimmjemvuõđ õuddmiârkkan luâđast.
+da viiđadklassnee'ǩǩ ođđ åskldõk mätt'temǩee'rj
+Johtti Nuorra - ha'ŋǩǩõs tuâjjtõõ'tti kreevsõs nuõr vuä'psteei, kåå'tt joo'đi sää'mvuu'd škooulin vuä'pste'mmen nuõrid.
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeivva valmštõõttâm plaaneemtuâjj kuuli še Johtti Nuorran tuâjjpõõrti progra'mme.
+Joikaaja, sää'mtee'ǧǧ halltõõzz vuässlaž Petra Magga-Vars maainsti juõ'ǥi vääžnaivuõđâst saa'nin di juõi'ǥin: " Juõi'kk čuä'jad da pohtt õlmmsa sää'mkulttuur.
+Juõi'kk taarbâš jäänab tuä'rjjõõzz, resuurzzi ouddmõõžžid da kuâsttjemvuõđ pirr Lää'ddjânnam.
+Ǩeäid-ne vuei'tet u'vdded sme'llkâ'ttemciistid!
+Juõi'ǥ staattus i'llakku Lää'ddjânnmest veâl ri'jttjemnalla tobddum.
+, kåå'tt i'lmmstõõvi škoouli ǩiddlookkâmpââi aalǥâst.
+Juõ'ǩǩ šâdd leäi tiõđlânji tärkka klasstõllum jiijjâs-i jou'ǩǩe.
+Juõǩǩkaž päärnaž lij persoonlaž mättjeei.
+Juõ'ǩǩain Priddiǩläämpa-sääi'm vuässlast lij jii'jjes čeäppõsvoudda kuulli ooudâsviikkâmvu'vdd päärnaikulttuur ǩee'ddest.
+Juõǩǩka päärna šõddmuš, õuddnumuž da mättjumuš lij persoonlaž.
+Snimmum 30 persoon ââ'ǩǩ-, ǩiõll- da jälstempäi'ǩǩvuä'zzõõzz va'sttee prosenuttuaalânji tän ooudbeä'lnn peäggtum statistiikk tuõttaa'ššid.
+Koontârpiisar
+Joonas Sippola, sosiaalvuä'psteei, Enontekiö Mirja Laiti, äävhååid jåå'đteei, Aanar Anitta Kaisanlahti, puärrsituâi jåå'đteei, Suä'đjel Heidi Eriksen, jåå'đteei tiõrvâsvuõttkõõskõsdåhttar, Uccjokk Saaǥǥstõõllmõš
+Te'l ko jåårǥlâ'ttem tekstt lij vai'ǧǧääb, ko takai tekstt, jåårǥlâ'ttempä'lǩǩõs vuei'tet pe'rrjet jäänmõsân 50%:in pââ'jdee'l seämma ko ǩirrlaž tuâj jåårǥlâ'ttempä'lǩǩõõzz vuei'tet pââ'jded jäänmõsân 50%:in.
+Jõs puõccui päkk-kåddmõõžž tuejjeet, tõn ǩeejjest vuäitt lee'd Njeä'llemnee'ǩǩi puäʒʒhåiddpiârrji meädda vuâlggmõš vuu'dest.
+Te'l ko mäŋŋsab vuässõõ'tti liâ e'tǩǩõõssâm seämma nõõm, cistt jue'jjet sij kõõsk.
+Jõuddâp ǩiõrddâd pâi võl čårstumuužž, pannjurddi, šeämm-mainnsid da viggtumuužž.
+Teäddkaartin lie arggpihttâz da pihttsi nõõm poteâšǩest säu'nnkähttna.
+Teäddkaartin
+Plakaatt noorât čeäppvuõđpeei'v čuä'jtõs päikka.
+Plakaatt Juâkksain čeäppvuõđpeivva vuässõõtti škooulâst tuäivat õhtt eunnsaž A2-šoora plakaatt, koon teemm da raajjâmvue'ǩǩ lij luõvâs.
+- Čõõđtumuužži teâuddjumuš lij ra'vvsânji čõnnsest sää'mtee'ǧǧ resuurssid da valdiai tättmõ'šše ooudâsviikkâd saa'mi vuõiggâdvuõđid.
+Jåårǥlâttam Marja Sinikka Semenoja
+Kue'htt neezzan ciistet Gollegiella 2010 ǩiõllciistin
+Kåå'ffstõõllâm diõtt raukkâp i'lmmtõõttâd seminaa're 29.11.2010 mõõnee'st addrõ'sse
+Pukin håiddâkksai peâmmkääzkõõzzin ferttai ainsmâ'tted päärna õõutverddsaž vuõiggâdvuõtt jii'jjes ǩiõlle da kulttuure.
+Sää'mǩiõlin jeälltemvue'jj vue'lnn åårrai nuõrttsää'mǩiõll, lij võõ'ps lä'ppje'mmen. Tuâjj-joukk e'tǩǩad spesialtuåimmtuâjaid ǩiõl jeälltem diõtt, štõ ǩiõl âânnmõš, mainsteei mie'rr da mättjumuš lâssneškuâ'đče.
+Tän klasstõõllâm mie'ldd vaarvuâlaž sâjja ko'lle eärben Lää'ddjânnmest mainstum aanar- da nuõrttsää'mǩiõl di Ruõccâst da Taarrâst maainstum Luulajasää'mǩiõll da saujjsää'mǩiõll.
+Pukid čeä'ppvuõđpei'vv pooddid lij määuste'mes piâssmõš.
+Puk sää'mǩiõl liâ Unesco klasstõõllâm mie'ldd vaarvuâlla kuulli.
+Puk teâđ jaukkeet mâŋŋa ǩeâšttõõttâm looppâst.
+Kaisu Nikula, ho'teel jåå'đteei.
+Kuåivâslää'ǩǩ lij sää'mtegga ođđ ä'šš da mee'st mõõni äi'ǧǧ čiõ'lǧǧeed mâi'd kuåivâslää'jj tiu'ddepiijjmõš tuõttvuõđâst ooudald da ou'ddelgo vuäǯǯaim raajjâd ää'ššest tuåimmjeei õhttsažtuâjjmaallid paalǥâskoo'ddi, sää'mjie'llemvue'jj vue'ǩǩnee'ǩǩi da siidivui'm.
+Kue'htt neezzanpeällsa tollvääim, Máret Sára da Lajla Mattsson Magga, liâ kuhttu tuejjääm šuur tuâj sää'mǩiõl ooudâsviikkâm da ruõkkâm diõtt.
+Kuei'tvuäzzas tuejjõs vuäǯǯai aalǥes uccjokknee'ǩǩ e'ččam Piera Johannes Helander škooulâst, 1950-lååǥǥast norrum Sää'mjânnam šââddain.
+Kue'htt ođđ tâ'vvsää'mǩiõllsaž matematiikk ǩee'rj liâ i'lmmstõõvvâm
+kand.
+kangasniemi (at) samediggi.
+Meeraikõskksaž aartikla 8 (j) tuâjj-joukk e'tǩǩad alggmeerai ää'rbvuâlaž teâđ suõ'j ooudâsviikkmõõžž
+Naroodkõskksaž vuä'ss sää'mkulttuurkõõskõõzz
+Meeraikõskksaž aartikla 8 (j) -tuâjj-joouk tuâjast lij saaǥǥstõllum täujja biodiversitetta kuulli ää'rbvuâlaž teâđ maacctumuužžâst mååusat alggmeerõhttsažkoo'ddid.
+- meeraikõskksaž ooudâsviikkâm praavmõš.
+Meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikkast Sää'mte'ǧǧ haale'čči Lää'ddjânnam vääžnje'ben ââ'leed ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikkast eärben vuõssnaroodi jiõččmie'rreemvuõiggâdvuõđ da - staattus ooudâsviikmõõžž.
+Adjágas vä'lddčuä'jtee'jen Ijahis idjaan
+Meeraikõskkseld o'nnstam sää'mbänd Adjágas puätt på'rǧǧmannust Aanrest riõššum Ijahis idja - vuõssnaroodi musiikkpood vä'lddčuä'jteejen.
+Meeraikõskksaž aartikla 8 (j) -tuâjj-joouk såbbar liâ vääžnai meersânji da meeraikõskksânji.
+Meeraikõskksaž suåppmõõžž
+Kansallisen artikla 8 (j) - tuâjj-joouk e'tǩǩõõzzi čõõđtumuš
+Meerprää'znǩest lij kuâsstem kaa'fstõõllmõš.
+Oolõõžž: Minna Moshnikoff
+- Karasjooǥǥ kriisi- da insestikõõskõõzz suåppmõõžž juätkkmõš 1 750 €
+Karigasnjaarg škooul: Christer Rasmus (tâ'vvsää'm)
+Karigasnjaarg škooul: Laura Pieski (tâ'vvsää'm)
+Karigasnjaarg škooul: Pinja Pieski (tâ'vvsää'm)
+Ǩiõttǩee'rjteei Inga Guttorm lij vue'llškooul u'čtee'l, kåå'tt lij tuõjjstõõllâm ee'jjid sää'mǩiõllsa alggmät'tõõzz beä'lnn Uccjooǥǥâst.
+Kiõđiraajjâm veäkka päärnaž mättai u'vdded äärvv ǩiõđčeä'ppvuõtte arggjie'llem äu'ǩkčeä'ppvuõttân.
+Peâmmai vummšâdd še päärnai miõlǩie'ss aaššid što vuäitt plaanâd toimmjumuužž päärnast vue'lǧǧjen kueđee'l sââ'j päärna jii'jjes čuäjtõõzzid.
+Peâmmai lij pue'rr smiõttâd jii'jjes toimmjemnaalid da saǥstõõllâd jeeresnallšem šõddmuužži šõddeem tobddmuužži da reagâsttemnää'lin.
+Peâmmkuei'mmvuõtt lij kõskkvuõtt, ko'st personkå'dd, puärraz da päärna huõl âânnmužže vuä'ssõõđi oummu teađstee'l čõõnâdde päärna šõddmuužž, õuddnumuužž da mättjem tuä'rjjumužže.
+Peâmmkuei'mmvuõtt puärrsi da sooǥǥ vui'm
+Peâmmtuâ'jj lij čõnnum kulttuure da õhttsažkåå'dd muttõzze.
+Peâmm lij teâđstum, ij sättõknallšem.
+Peâmmtoimmjumuužžâst päärna vuâmmšõõttâm - da jiõčč ärvvstõõllâmooddaid viiǥǥâd õõudâs määŋgbeä'llsânji.
+Šââdd le'jje koškkuum da tiudduum tää'rǩe'ld nõmmlaappivui'm da ruõkkum herbaarioo'ne le'be sâddnorldõ'ǩǩe.
+Šõddâmpirrõõzz da juõ'ǩǩpei'vvsai tuåimi ââlǥče u'vdded päärnže vueittemvuõtt määŋgbeä'llsa luâđastliikkumužže.
+- sää'm ǩiõl mättjem täävtõõzz da neä'vv
+Kadrealsiõrr lij jååttam Ruõššjânnam kulttuurkruuggi mie'ldd nuõrttsä'mmlaid.
+Ärvvtõõllmõ'šše vuä'ssõ'tte pâ'jjel 1100 nuõrrâd da škooulne'ǩǩed 126 jooukâst, koin Â'vvel vue'llškooul kolmm niõđ da ne'llj ååumpäärna le'jje nuõrmõõzz.
+Ǩiičč vuä'ppõõzzid stuällõõttâm i'lmmtõõttmõõžžâst.
+ ǩiõčcát puäresoummivui'm vuä'mm kaartid da " mušttlet " šõddmuužžid
+Ǩiõčč tä'st.
+ jååđet puäʒʒpikalõõzzin, vue'zzmiârkkumuužžâšt
+Alttuum tuâi vue'lnn åårrai vu'vddvaaldšem oođumuš, šâdd ääveed määŋgaid valdia vaaldšemtuâjaid kuõskki šiõttõõzzid da mâŋŋa puõ'tti ääi'jest se'rddemnallšem tuâjaid se'rddmen ve'rǧǧnee'ǩǩest nobba oudd pue'rab vuäittmõõžžid saa'mi jiõččvaaldšem staannâmvuõ'tte da veâl ooudâsviikkmõ'šše ee'jji 1993-1995 lää'jjvaalmstõõllmest tuõttum vuâđđjuurdi da täävtõõzzi mie'lddsânji.
+Tue'jjeemnää'l õuddmiârkk ǩiõlvuađlaž teâđstumuužž õõdâsviikkmužže: Ǩiõl jiõnneemraajâlm: Tiivti da laaulsiõri veäkka päärnaž tobddstââtt sää'mǩiõl jiõnnõõzzid da sääntuâ'jaid, mä'htt jee'resnallšem jiõnnõõzzid vuäitt õhttõõllâd.
+Tue'jjeemnää'l õuddmiârkk sää'msiõrin:
+ viiǥǥâd õõudâs päärna luâđ vuâmmšõõttâm ooddaid da luâđast likkeem čeä'ppvuõtte
+ õõudâsviikkâd ǩiõlvuađlaž tiâttmuužžâs
+ õõudâsviikkâd määŋgbeä'llsa ǩiõlâânnemvueittemvuõđi veäkka ǩiõlâs juõ'ǩǩpei'vvsain tuåimin; päärnaž saǥstââll, kõõjjâd da maainâst jii'jjes jurddjin, tobddmuužzin, ä'jstõõzzin
+Ooudâsviikkâmpeei'vi da puärrsituâi ooudâsviikki-ä'šštobddiä'rttelre'ttlâsttmõõžž vuâđeld ha'ŋǩǩõõzzâst raajât saa'mi puärrsituâi tuâjjkoollatǩ, kåå'tt âânn se'st ra'vvjõõzzid da tuåmmjem-maallid sää'mǩiõllsaž puärsmeei narood kõõskâst re'ttlõ'sttjid.
+Ǩeramiikk pâ'sttmi åå'bleǩǩiõll puätt sää'm ää'rbvuâlaž tä'httpâ'sttmest. "
+ uussât mue'rjid
+Mainnâz ko'lle õ'htte täu'jja paaiǩi-, šõddmuužži-, oummi-, pie'nnei-, puõccui-, jee'resnallšem tuâ'jaivui'mm da luõđain.
+mainstõs.
+Kõskksaž tuâ'jjan lij väälted teâđ saa'min mee'rrân, kulttuurärbbvuõđin da jie'llemnää'lin positiivlažnää'leld nu't, što päärnaž ǩiddân jii'jjes kulttuure da ǩiõččlâ'stt sä'mmlažvuõđ luâđližžen.
+Seärad 7.4. riâžžât jii'jjesnallšem kulttuurjeä'kkääž, kåå'tt âânn se'st tâ'vvsää'mǩiõllsa tea'tterčuä'jtõõzz Wiljamist di SomByn konseert Mondella.
+ǩiõllõhttsažtuâi ravvumuš da ooudâsviikkmõš nu'tt, što tä'st peäggtum ǩiõlljoouki o'dinaknallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vää'ldet lokku, da tõõzz kooll še puõ'ttiääi'jest sää'mǩiõl jeälltumuš da
+Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââ'jest sää'mtee'ǧǧivui'm õhttsažtâ'vvjânmmlaž ǩiõllõhttsažtuâj ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sää'mǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nu'tt, što tä'st peäggtum ǩiõlljoouk persoon-nallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vää'ldet lokku, da sää'mǩiõl
+Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââ'jest sää'mtee'ǧǧivui'm õhttsažtâ'vvjânmmlaž ǩiõllõhttsažtuâj ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sää'mǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nu'tt, što tä'st peäggtum ǩiõlljoouk persoon-nallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vää'ldet lokku, da sää'mǩiõl jeälltummuš da staanummuš puõ'ttiääi'jest.
+Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââ'jest sää'mtee'ǧǧivui'm õhttsažtâ'vvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvumuš da ooudâsviikkmõš, sää'mǩiõl ravvumuš da ooudâsviikkmõš nu'tt, što tä'st peäggtum ǩiõlljoouk o'dinaknallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurzz vää'ldet lokku, da nu'tt še sää'mǩiõl jeälltumuš da staanumuš puõ'ttiääi'jest.
+Saǥstõõllmõš da kõõččmõõžž
+Saaǥǥstõõllmõš.
+Saaǥǥstõõllmõš.
+Saaǥǥstõõllâm jåå'đtee'jen Pia Ruotsala, sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar, Sää'mte'ǧǧ
+Ǩiiđ äi'ǧǧen juâkkmõ'šše valmštet škoouli mediašõddeem taarbid rajjum DVD-åå'bleǩnallšem mätt'temaaunâspa'ǩat Kuulli!
+Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt õõ'ni vaaldšemvuõiggâdvuõđ tu'mmstõõǥǥ viõǥǥâst da jaukkii Tukes tu'mmstõõǥǥ lää'jjvuâsttli'žžen priimee'l loopplânji sää'mtee'ǧǧ läittmõõžž Ruä'vnjaarǥ vuõiggâdvuõ'tte. "
+ǩiõlljåå'rǥlõ'tti - Seija AIkio-Järviluoma
+Ǩiõl mättjumuužž tuä'rjjeed tulǩǩee'l mainstumuužž seävee'l, jiõnnee'l, kaartivui'mm, neä'vvaivui'm, lau'lljivui'm da likkeel'l.
+Ǩiõl ta'rǩǩumuužž lij tuejjääm Jovnna Ánde Vest.
+ǩiõllstaanpiisar Marko Marjomaa
+ǩiõllstaanpiisar Marko Marjomaa marko.marjomaa@samediggi.fi Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjummša
+ǩiõllstaanpiisar Marko Marjomaa Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Ǩiõllaa'ššipiizzar tuâjain lij mie'rruum sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžž 35 §:fâst. Šiõttõsvuâđđlaž
+ǩiõllstaanpiizar Outi Paadar te'l.
+Ǩiõll lij oummu jorddmõõžž da vuârrvaaiktõõzz vuađđ.
+Ǩiõll lij vääžnai pukin håiddâkksai peâmmtoimmjumuužžin, tõt lij vuârrvaaiktõõzz neä'vv da lokkčooud puknallšem mättjumužže.
+Ǩiõllciist täävtõs Ǩiõllciist täävtõssân lij jällted pue'rben sää'mǩiõl ooudâsviikkmõõžž le'be ruõkkmõõžž Taarrâst, Ruõccâst, Lää'ddjânnmest da Ruõššjânnmest.
+Ǩiõllcistt jue'jjet juõ'ǩǩ nuu'bb ee'jj da cisttsumm lij 12 500 eu'rred.
+Ǩiõllcistt miõđât åå'n kuuđad vuâra čâhčča 2014 sää'maa'ššin va'stteei ministerivui'm da sää'mtee'ǧǧi saaǥǥjåå'đtee'ji juõ'ǩǩekksaž såbbrest He'lssnest.
+Ǩiõllciist miõttât privatoummid (ml. joukk) le'be õhttsažkoo'ddid (ml. õhttõs, strooi'tel), kook lie o'nnstam tuejjeed sää'mǩiõl ou'dde miârkkšõõvvâmnallšem tuâi ǩiõl ooudâsviikkmõõžžâst, jälltumuužžâst le'be ǩiõl seillmõõžžâst.
+Ǩiõllciist uu'det õoutoummid (joukk) le'be õhttõõzzid (õhttõs, strooite'l), kook lie puârast tuåimmjam sää'm kiõl ooudõsviikkâm, âa'nnem da seillmõõžž diõtt.
+Cistt miõttât privatoummid le'be õhttsažkoo'ddid, kook liâ o'nnstam tuejjee'l da miârkksõõvvâmnalla sää'mǩiõl ooudâsjuä'tǩǩem, ooudâsviikkâm da seeiltem diõtt.
+Ǩiõllpie'ss diõtt ǩiõl läppjumuš lij årstam da ǩiõll lij jeä'llješkuättam.
+Ǩiõllpie'ss lij alggmeer päärnaid jurddum håiddpäi'ǩǩ, ko'st puk tuåimmjumuš šâdd lee'd ju'n aalǥâst tå'lǩ sää'mǩiõlin.
+Ǩiõllpie'ss lij vue'll škooulâkksaid ǩiõl beä'lest uu'ccab naroodd le'be alggmee'r päärnaid tarǩǩuum pei'vvhåiddpäi'ǩǩ, ko'st vaarvuâ'llsaž ǩiõl kåitta serdded päärnaid maistee'l tõn sijjid čõõđ ääi'j aalǥâst ää'ljjee'l, håt- i sij jie fi'ttječče ǩiõl ǩiõllpie'ssä puäđeest.
+Ǩiõllpie'ssest ââned ǩiõl-lauggtemnää'l.
+Ǩiõllpie'ssest mainsted pâi sää'mǩiõl, ij-ga personkå'dd jåårǥǥlââdd mainnseezz lää'ddǩiõlle ni aalǥâst, ko päärna jie võl tõn fi'tte.
+Ǩiõllpie'sstoimmjumuš lij vuõinnum pue'rren nää'llen vaarvuâ'llsai ǩiõli jeä'lljâttmuužžâst.
+ǩiõlltuâjjla
+Ǩiõlltuâjjli'žže vuei'tet mie'rreed še jee'res tuåimid, kook ko'lle
+Ǩiõlltuâjjli'žže vuei'tet mie'rreed še jee'res tuåimid, kook ko'lle õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩõsse.
+Ǩiõlltuâjjtuâjjli'žže vuei'tet mie'rreed še jee'res tuåimid, kook ko'lle õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩõsse.
+Ǩiõlltuâjjlaž lij tuâjjkõskkvuõđâst Lää'ddjânnam sää'mtegga da pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz V / II.
+Ǩiõlltuâjjlaž lij tuâjjkõskkvuõđâst Lää'ddjânnam sää'mtegga da pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtää'zz V / II mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ lij 2 110,20 eu'rred / mp).
+Ǩiõl kuõskki tuâjj lij jåå'ttam mie'ldd suu tuâjj-jie'llmest ruõ'psses suõnnân da son lij leämmaž šiõǥǥ ooudâsviikkjen, nu'tt jiijjâs ämmtes beä'lnn da neezznen.
+Ǩiõli seillmõš õõlǥad še tõn õhttsažkåå'dd vuä'sslai vuâmmšâddmuužž, mii kuâsttai piârri ǩiõl va'lljumuužžâst.
+Reidd Njeä'llem vuu'd ââ'nnem diõtt lij pä'rttääm Lää'ddjânnam meeraikõskksaž slää'v da vuäǯǯam äigga säärnõõttmõõžž YK jee'res organjai beä'lnn.
+Ǩeâštõõttâmäi'ǧǧ lij kue'htt mannu.
+Ǩeâštõõttâme'tǩǩõõzz ärvstõõlât nõõmitää.
+Ǩeâšttõõttmõõžž riâššjest lij seârvvna nu't haa'lee'ld vuõiggâdvuõtt lee'd va'lljeeǩâni vuõi'ttjen ni mõõnn e'tǩǩõõžž.
+Ǩeâšttõõttmõõžž riâššjen tuåimmai Sää'mte'ǧǧ.
+Ǩeâšttõõttmõõžž riâšši vuäǯǯ puk vuõiggâdvuõđid kolmmen vuõssmõssân va'lljuum e'tǩǩõ'sse.
+Ǩeâštõõttmõõžž rä'tǩǩad 10-vuässla cisttlu'vddkå'dd, koozz ko'lle õhtt võboršeǩ juõ'ǩǩ kulttuurkõõskõõzz õõ'nniorgansaatiast - (õhttse'žže 8 võborše'ǩǩed) di võboršee'ǩǩ Senaattǩiddõõzzin da kulttuurkõõskõõzz arkktehttuursažǩeâštõõttmõõžž vuäittam plaaneemä'rttlest.
+Ǩeâštõõttmõõžž rä'tǩǩad 10-vuässla cisttlu'vddkå'dd, koozz ko'lle õhtt võboršeǩ juõ'ǩǩ kulttuurkõõskõõzz õõ'nniorgansaatiast - (õhttse'žže 8 võborše'ǩǩed) di võboršee'ǩǩ Senaattǩiddõõzzin da kulttuurkõõskõõzz arkktehttuursažǩeâštõõttmõõžž vuäittam plaaneemä'rttlest.
+Ǩeâšttõõttmõõžži mie'ldd cisttlu'vddkå'dd va'lljii kue'htt (2) printthie'rv, kook õõlǥtõõzzi mie'ldd tiu'dde pue'rmõssân ehdtõõzz låånnam diõtt.
+Ǩeâšttõõttmõõžž jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsi'jdde raajjâmnalla åårrai sää'mkulttuurkõõskõ'sse tõn miârkkšõõvvmõõžž da tuåimmuužž mie'lddsaž nõmm.
+Ǩeâšttõõttmõš lij pukid äävai.
+Ǩeâšttõõttmõ'šše vuässõõđât påå'št pääi'ǩ vuõlttee'l nõmme'tǩǩõs da vuässõõ'tti õhttsažteâđ addrõ'sse. Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari.
+Ǩee'rj kärttõõzz lij raajjâm Salli Parikka Wahlberg.
+Ǩee'rj lij tuejjääm Teija Linnanmäki da õhttsažtuâjast lij kärtteei Riitta Ahonen.
+Ǩee'rj tee'kst da tuâi liâ aabbâsrääid ǩee'rjteei Inga Guttorm (Oahptii Iŋgá) ǩee'rjtemnää'l mie'ldd.
+Ǩe'rjj vuâđđââvv saa'mi maainâsä'rbbvuõ'tte da sää'mǩiõllsaž ǩe'rjjlažvuõ'tte.
+Ǩe'rjj âânn se'st vuä'ppõõzz aanarsää'm pihttsi valmštumu'šše.
+Ǩee'rjest va'lddeš pâ'jjel 100 ee'ǩǩed mâŋŋa oođuumteädldõõǥǥ ee'jjest 1983.
+Ođđ ǩee'rjid lij ruõccǩiõlâst jåårǥlâ'ttam Hannu Kangasniemi.
+ ǩe'rjjpõõrtin da muzein kõ'lljumuužž
+Konfeârtta ǩee'rjtet koodd " Nimikilpailu ".
+Ǩee'rjin pâ'jjan sää'mǩiõl reeǧǧesvuõtt, kåå'tt vueinet vääžnai ä'ššen obb kulttuurärbbvuõđ fi'ttjumužže.
+Ǩeârkknjaarǥâst rie'ššeš Sää'm parlamentaarlaž suåvtõõzz (SPS) tiuddsååbbar.
+Klemetti Näkkäläjääu'r maainâs ooumažvuõiggâdvuõttåskkooumže 12.6.2012
+Klemetti Näkkäläjärvi juätkk Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei
+Lââ'ssteâđaid:
+čiâss 10.15 - 12.00 Joukktuâi Täävtõssân sää'mǩiõllsaž pannmu'šttempuõʒʒi håiddpää'dd mallumuš
+čiâss 10.45 - 11.45 Dementõõvvâm puärsmeei sä'mmlaž da suu håidd Heidi Eriksen, Uccjooǥǥ jåå'đteei tiõrvâsvuõttkõõskõsdåhttar.
+čiâss 13.45 - 14.00 Sää'mǩiõllsai dommkääzzkõstuâjjlai tobddmõõžž: Arggpeei'v vue'jj dommkääzzkõstuâjast.
+čiâss 14.45 - 16.30 Sää'mǩiõllsai pannmu'šttempuõccâmvuõđ håiddvue'ǩǩ sää'm dommvuu'd koo'ddin.
+Čiâss 19-21 lij jiõglvaž musiikk konsertt, ko'st võddõõttjen liâ Wimme, Anna Näkkäläjärvi- Länsman, Giellavealggut, Rauni Mannermaa da Tiina Sanila-Aikio di Annukka Hirvasvuopio-Laiti.
+čiâss 8.00 - Kultturkõõskõs Sajoozz čuä'jtumuš kue'ssid
+čiâss 9.45 - 10.45 Sää'mnaroodâst ouddneei pannmu'šttempuõccâmvuõđ, Anne Remes, neurologii spesialdåhttar, professor, Nuõrti - Lää'ddjânnam universitett.
+Mä'rddnalla jeä'llmuš da vuõiggâdvuâđlážvuõtt rä'jje oummu vuađ.
+Jie'llemääi'jest son lij leä'mmaž oddâl šõddee'jen, ga'zeâtne'ǩǩen, ǩe'rjjne'ǩǩen, leša še ǩiõllpolitikklânji.
+Puk tän tuâi äiggavuäǯǯmõõžžâst fe'rttai mõõnnâd ääi'jest1994 räjja, te'l Lää'ddjânnam halltõs cie'lǩi sää'm kulttur-jiõččvaaldšem kuõskki lää'ǩǩe'tǩǩõõzzstes parlamentta, što le'čči ää'ššmie'lddsaž vuäǯǯad sää'mtegga jiijjâz tuåimmpäi'ǩǩ, mâ'te Taarr sää'mtee'ǧǧest ju'n lij da Ruõcc sää'mtee'ǧǧest lij e't ǩǩuum raajjâmvuâlla. "
+O'bbvä'lddsaž täävvtõzzân lij õõudeed päärna jiõččvuađlaž jie'llmest pirǧǧumuužž õhttu da õõutsââ'jest jä'rrsi vui'm.
+Såbbra vuä'ssõ'tte võboršee'ǩǩ Ruõcc da Taarr sää'mtee'ǧǧin.
+Såbbra vuä'ssõ'tte jiânnai suåppmõõžž ratifâ'sttam riikk võboršee'ǩǩ, ta'rǩǩeei di alggmeer võboršee'ǩǩ. Snimldõk: Inga-Briitta Magga
+Såbbra mainsteš meersaž biodiversitee'ttstrategiast di alttuum meersaž 8 (j) -tuâjj-jooukâst, koon saaǥǥjåå'đtee'jen tuåimmai sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi.
+Såbbar ä'ššliistâst leäi toobdlmi mainstumuš aartikla 8 (j) - tuâjj-jooukâst da jeä'rben tõ'st, mä'htt alggmeer liâ vuässõõttâm biodiversitee'ttsuåppmõõžž tiu'ddepiijjmõ'šše.
+Såbbrest suåppeš, što sää'mtee'ǧǧ kõskkee õhttsažtuâi aartikla 8 (j) tiu'ddepiijjmõššân.
+Såbbrest tuejjiim ođđ alttõssân aartikla 8 (j) tuåimmepiijjmõõžž da tõn alttõõzz jurddân lij, što tõt šõõddči lee'd määŋgee'jj tuâjjprogrammân.
+Såbbrin peäss pu'htted õlmmsa Lää'ddjânnam sä'mmlai vuäinlmid, vaikkted tu'mmstõktuõjju da saaǥǥstõõllâd maai'lm jee'res alggmeeraivui'm da tännalla kuullâd ođđ kuullmõõžžid ää'rbvuâlaž teâđ suõ'j pue'reem diõtt, " mainsti saaǥǥjåå'đteei Näkkäläjärvi.
+Sååbbarprograamm viiǥǥât ooudâs nu'tt, što tuåimmjumuš äu'ǩǩad da vuäll eža kookkas obb sää'mjânnam pirr.
+Sååbbartu'mmstõõǥǥ
+Såbbar såbbrõ'ššeš meeraikõskksaž äimmjåå'đtemorganisaatiai (IATA) - vä'lddkonttrest.
+Sååbbarpõrtt 1.
+Mâŋŋa såbbar sää'mtee'ǧǧ võboršee'ǩǩ tobdstõ'tte biodiversitee'ttmuzeeja (Biodome), kåå'tt suei'mkrast Kanada jee'res luâttšlaajjid da tõi faunnsid.
+Koolmriâdd pâjjlõšpõrtt da 4800 bruttmettarkõõsk šõõraž Sajos šâdd lee'd sää'm vaaldšem, kulttuur da siltteemkõõskõs di määŋgbeällsaž da ođđäiggsaž kongress- da määŋg pooddpõrtt.
+Nuõrttsää'mǩiõl leät maainstum ää'rbvuâlžânji Kuâlõõǥǥ njarggjânnam viõstârǩie'jji beä'lnn da nuõrttsää'mǩiõl jie'nnǩiõllân maainsteei nuõrttsaa'mid aazzteš Lää'ddjânnma, mâŋŋa mõõnni vääi'n.
+Nuõrttsää'mǩiõl aabbâstuâjj lij alttuum
+- Nuõrttsää'mǩiõllsaž dommkääzzkõstuâjjlaž Če've'tjääu'r voudda 27 034,50 €
+- Nuõrttsää'mǩiõllsaž sijddtuâjjlaž Če'vetjäu'rr-Njauddâm voudda 16 050 €
+Nuõrttsää'mǩiõllsaž maainâsǩe'rjj očndõõđi
+Sää'mǩiõl ǩiõllvuä'ppes škoou'li vääras
+Nuõrttsä'mmlaž kadrealsiõrr lij neeljj paar raajjâm, koozz kolle neljj oumma da neljj neljä neezzan.
+Nuõrttsää'mkultuurest ortodoksiåskk toimmai vääžnai sosiaallâsttem nää'llen.
+Nuõrttsä'mmla kolle nuõrttsä'mmlaid ǩiõl da ärbbvuõđi beä'lest.
+Nuõrttsä'mmla
+Nuõrttsä'mmla lie Kuâlõõǥǥnjaarǥ alggmee'r, kook lie maŋŋa nuu'bb mââilmmvääi'n mõõnntam ä'rbbvuõđ mie'lddsa sokkvuu'vdeezz Peä'ccmest.
+Nuõrttsä'mmla jeä'lle ortodoksiååskast.
+Nuõrttsä'mmla lie čueđi ee'jji tu'mmääm aa'ššin õõutâst sijddsååbbrin.
+Nuõrttsä'mmla vuä'ǯǯu puåđ vuõss- sââ'jest šeellmuužžâst.
+Nuõrttsä'mmlai da sää'mvuu'vd jie'llemvue'jji, pirǧǧeemvueittemvuõdi da kulttuur pâ'jjen tuõ'lljumužže di õõudâsviikkmužže lij viõǥǥâst sää'mlää'ǩǩ, ko'st šiõtteed läi'nn - da tuä'rjjeemnaali diõtt jm. mie'ldd kue'llstumuužž da puä'ʒʒhåiddmuužž di sää'mvuu'vd kääzzkõõzzi õõudâsviikkmužže.
+lansman (at) samediggi.
+Konfereenss looppâst primmeš sää'mparlamentnee'ǩǩi õhttsaž Ǩeârkknjaarǥ čõõđtõõzz.
+Konfereens puätt ää'veet kulttur- da sporttminister Stefan Wallin.
+Konfereenss teemmen le'jje ää'rbvuâlaž teâtt da aartklaž ää'šš.
+Konseertt reä'šše õhttsažtuâjast Maai'lm musiikk kõõskõs / Etnosoi!
+Konseertt čeäpplõs jåå'đtee'jen tuåmmai suõmmeei da musikneǩ Seppo Paroni Paakkunainen.
+Konseerttest mušttlep Valkeapää jie'llemtuâi.
+Konsertt kooll SomByn ođđ levy čõõđtumu'šše.
+- Konsertt lij Adjágasin vuõssmõs Lää'ddjânnmest.
+Konsertt lij pukid tiõrv pue'ttmest da dääram.
+Konsertt lij musiikk da visualvuõđ vaikkteei obbvuõtt.
+Koordinaattor tuåimmpâi'ǩǩ lij sää'mtee'ǧǧ piizarkåå'ddest Aanar ceerkavsiidâst.
+Koreografia leäi määŋgpeällsaž da jeä'rben ta'nssjee'ji pihttsin looppâst šõddâm sää'mlipp vuâǯǯai spä'ssbõõžžid.
+Dommvuu'dest ǩiõll lij vooudlaž minoritettǩiõl sââ'jest da jânnmasi'rddiǩiõl sââ'jest.
+Dommvuu'vdin tarǩǩeet Enontekiö, Aanar da U'ccjooǥǥ kåå'ddi vuu'vdid di Lappi pälggasvuu'vd Suä'đjel kåå'ddest.
+dommvuu'd koo'ddi tuejjeem suåppmõõžžid, sää'mǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staaneem diõtt čuä'jtum valdiaveä'ǩǩvuõđ âânnmõõžžâst ee'jjest 2011.
+Dååmašõddi sä'mmlaž piârpei'vvhåidd sää'mvuu'vd kåå'ddin i'lla vuä'ǯǯamnalla.
+Škoou'l'jem- da mätt'tem-materialkoontâr väldd vuâstta et'ǩǩõõzzid, koid vuäitt tuejjeed ne'ttpåå'štest kålggmannu 25. peei'v räjja.
+Škooultõs- da vuä'pstemaaunâskoontâr
+Škoouljumuš lij heâlptam jie'nnǩiõllân sää'mkiõllsa škoouljum personkåå'dd vuä'ǯǯmuužž.
+Ǩii vuäitt vuäǯǯad ciist?
+Mää'tǩ hâ'dd 10 €persoonâst.
+Kulttuura lij še sä'mmlaž.
+- kulttuuraarvi čõõđtumuš tue'jjeemnää'llen ee'jj- jårrõõzz mie'ldd
+Kulttur- da sporttminister Paavo Arhinmäki mu'šttii tõ'st, što maai'lmest lä'ppai õhtt ǩiõll kuei't neä'ttel kõõskin, oummi kõskkvuõđâst.
+Kulttuurkõõskõõzz tuejjumuš älgg ǩeâđđa 2010 da tõt õõlǥči valmštõõvvâd ee'jj 2012 aalǥ mõõnee'st.
+Sää'mkulttuurkõõskõõzz čõõđtemplaan lij ju'n jååttmen da tuejjumuš älgg ǩeâđđa 2010.
+Kult-turkõõskõs pue'rad še vuäittmõõžžid liâvvted teâđaid saa'min, kook liâ alggmeeran.
+Kulttuurkõõskõs pue'rad še vääžne'ld vuäittmõõžžid liâvted teâđaid saa'min vuõssnaroodân.
+Kultturminister Wallin vuõlttii ǩe'rjjlaž tiõrvtõõzz seminaa're.
+Kulttuur seillmužže lij vääžnai âânned huõl še luâđ puârastpirǧǧumuužžâst.
+Kultturpiisar tuåimmpäi'ǩǩ lij piisarkåå'dd vä'lddtuåimmpääi'ǩest sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest.
+- kulttuur ju'rddemvuâđ da miârkkšõõvvmõõžž,
+Kulttuurlaž rää'tktõõzzi kaggmuš tuejjad tõn, što ooumaž veälttad nuu'bbest kulttuurest puõ'tti aa'ššid ǩiõččlââstee'l tõid vaarrân jii'jjes kulttuure.
+- kulttuurfi'ttjõõžž miârkktõõzzâst kiõl da kulttuur ruõ'kkjen
+Joo'tti ee'jj ââ'net YK Päärnai vuõiggâdvuõđi suåppmõõžž 20- ee'jjprää'zneǩee'ǩǩ.
+Kuei'mmvuõtt õõlǥad še tõn, što kuhttuin vue'ssbie'lin lie rijttjeei teâđ kuei'mez peâmmvuäi'nnmõõžžin da - naalin.
+Ko oummust lij čiõlǥâs jiõččkartt, son tiatt koonn ärttla son kooll da čõõnââtt.
+Kååddlaž ve'rǧǧnee'ǩǩ â'lǧǧe ââ'nned sää'mǩiõl kuâŋŋad tu'mmjõõzzes veeidasvuõđâst sää'mǩiõl på'rddǩee'rjin da jee'res ä'ššǩee'rjin, koin lij takainalla miârkktõs.
+Cisttpeäggtõõzz da stipee'nd vuäǯǯam Giehtaruohttasa mánát (Käsivarren päärna) - joouk leäi o'hhjääm Karesuvanto škooul u'čtee'l Taina Syväjärvi.
+Cisttpeäggtõõzz da stipee'nd vuâǯǯai še Karigasnjaarǥâst nuõri Gangstajunkkát hiphop-joukk. čuä'jtõõzzineez Trift Shop.
+Cisttjumuš šâdd oummi lââzzen luõttu.
+Sää'mkulttuurkõõskõõzzâst lij mie'rr šõddâd ruä'ssvõs, maaššâmnallšem, hie'lǩeld âlddnemnalla åårrai da peällses ǩie'ssi saa'mi da še jee'res ä'rttli kaaunõõttâmpäi'ǩǩ da ko kõõskõs tuejjeet kâskka aanarsaa'mi ä'rbbvuõđsa da še ânn'jõš jälstemvoudda, tõn nää'leld sää'mkulttuurkõõskõõzz nõmmân Sajos šeâtt pue'rmõššân.
+Koo'ddi maainstemvuâr.
+Ko puärraz le'be håiddâkksai peâmmpersonkå'dd vuâmmše päärna õuddnumuužzâst mââjumuužž le'be rää'tktõõzzid, saǥstõõllâd õhttsest, mii päärna õuddnumuužzâst lij persoonlaž le'be persoonlažvuõd jii'jjesnallšemvuõtt da ko'st lij tue'rjj tarbb.
+Hää'lääm ââ'nned tän poodd äu'ǩǩen ǩei'ttad Lää'ddjânnam da Ruõcc tän poddsaž šiõǥǥ proseezzâst.
+Kåččap pukid sää'mtuåimmjee'jid smiõttâd puõ'ttiääi'j teäddceäkldõõzzid da ooudâsviikkâd veä'ǩǩtie'ǧǧi tillõõvvmõõžž õhttsažkåå'dd vääžnai ha'ŋǩǩõõzzid.
+ kååččad pääiklaž sää'm čeäpptuâ'jjlaid kõ'lljed, kõ'lljet čeä'pptuâ'jj- da kulttuuršõddmuužžin
+Snimldõk: Sára Márjá Magga.
+Snimldõõǥǥâst Sámi Giellagáldun Sää'm ǩiõllka'lddi ǩiõlltuâjjla, vuä'pstemjoouk vuä'ssla da Lää'ddjânnam da Taarr sää'mtee'ǧǧ jåå'đteei.
+Snimldõõǥǥâst Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Heikki Paltto, ha'ŋǩǩõõzzjåå'đteei Anne-Maria Magga da Taarr sää'mtee'ǧǧ da SPS:zz saaǥǥjåå'đteei Egil Olli.
+Snimldõõǥǥâst sää'mtee'ǧǧ vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Irja Seurujärvi-Kari.
+Snimldõõǥǥâst liâ meädda lookkjiškooulneǩ Anne Olli di vuä'psteei Marjaana Aikio da Teija Sonkkila.
+Kaartčeä'pptuâ'jj lij õhtt õlmmeemnää'll, kåå'tt õõudâsveekk päärna miõl- likkõõzzid da smellâkvuõđ jiõččõlmmumuužžâst..
+Snimldõk Tanja Sanila.
+Snimldõõǥǥ: Sára Márjá Magga.
+, snimldõõǥǥ Terhi Tuovinen.
+Kaart: Virpi Jefremoff
+- kookkas vuällai da määŋgpeällsa tuåimmjumuužž di tõn
+Läännhalltõs nõõmad jåå'đtemkådda õhttse'žže kääu'c vuässla.
+Vue'lǧǧep tõ'st, što Sää'mtee'ǧǧ oudldõõzz vuässõõttâd saaǥǥstõõllmõõžžid staaneet kõõččmõõžžin åårrai valdiai tuåimest.
+Vuõlttõs leäi puârast vuâstta valddum da tõn pääi'ǩ oummu vuässõ'tte pirr jânnam Iinte'mes iin konsertta.
+Sajos vä'lddõõnni, kåå'tt lij sää'mte'ǧǧ, ååcc åå'n Sajos põ'rtte
+Lajla Mattsson Magga lij čõõđ jie'llem ääi'jes tää'rǩe'ld da peerstee'l vuässõõttâm saujjsää'mǩiõl ǩiõllõhttsažtuõjju, kåå'tt tuejjad su'st vääžnai ǩiõl-loŋŋneei da Gollegiella (kå'llǩiõl) kaallsõs äärv mie'lddsa vuâǯǯai, ärvtõõllâmkomitea tuâtt vuâđđjurddjest.
+Lajla Mattsson Magga lij kuu'ǩǩ ääi'j tuejjääm tuâj saujjsää'mǩiõl u'čtee'len da tu'tǩǩee'jen.
+Lajla Mattsson Magga Lajla Mattsson Magga lij šõddâm e. 1942 Kall-nõmmsaž siidâst Ruõcc Jämtlaandâst, lešâ lij jälstam kuu'ǩǩ ääi'j Taar Koutokeinost.
+Lää'ǩǩ kuâskk pukid lää'ddjânnmest maainstum sää'mǩiõlid: tâ'vvsää'm, aanarsää'm da nuõrttsää'm.
+Lää'ǩǩ päärnai pei'vvhååidâst
+Lää'ǩǩpiisar vä'lddtuâjjan lij tuåimmjed saa'mi vuõiggâdvuõđid kuõskki aa'šši valmštõõlljen da ää'šš ou'ddepu'httjen sää'mtee'ǧǧ vaaldšmest.
+Lää'ǩǩpiizzar tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst. Ooccmõõžž
+lansman (a) samediggi.
+- Sää'mjânnam vu'vddvaaldšemkoontâr lij staanâm 16.2.2011 Sää'mtee'ǧǧ da saa'mi
+Sää'mjânnam lett miõtti Sää'mtegga EU-vu'vddooudâsviikkâmfoondâst teäggtõõzz pie'llne'bee'jj pi'štti markknâ'sttemha'ŋǩǩõ'sse.
+Lappeenranta va'lljuum čuäjtõõzz vuei'tet veâl pue'reed da peeštõõzz kuu'ǩǩeed.
+Päärnast lij vuõiggâdvuõtt vuä'ssõõttâd, vaaikted da šõddâd ku'llum juõ'ǩkpei'vvsain tuõjjstõõllmuužžin da siõrin.
+Päärnže jeä't vuõiǧǧest säärn, mähtt miine ä'šš aalǥče tue'jjeed pe'ce päärna ohjjeed pue'rren vuõinnum tuåimmjemnää'lin uu'vdee'l su'nne peäggtõõzzid..
+Päärnže jii'jjesnallšem tuåimmjemnääĺ lie siõrrmõš, liikkumuš, čeä'ppvuâđlaž ǩiõ'ččlâsttmuš da tutǩǩumuš, kooi mie'ldd päärnaž vuäitt ra'vveed puârast pirǧǧumuužž da fi'ttjõõzz jii'stez.
+Päärna uu'vded mättjed kiõl jii'jjes hoodd mie'ldd.
+ päärna vuâmmšem- da ärvvstõõllmušooddai õõudâsviikkmuš raajeel jee'resnallšem šõddmuužžid, ko'st päärnaž vuä'ǯǯ ǩiõččlâstted da õõudâsviikkâd čeä'ppvuõđid, silttumuužž, tobddmuužžid
+Päärna identiteett miertõõlljen toimmje päärnže vääžnai oummu.
+Čââpp õhttsažtuâ'jj vuä'pstempaaiǩi, škoouli da håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi kõõskâlt lij vääžnai.
+Päärna ǩiõlvuađlaž teâđstumuš õuddan ǩiõlin siõreest, tiivtid looǥǥeest, lääuleest da jee'resnallšem ǩiõl ååblǩid tobddstõõđeest.
+Päärna ǩiõlvuađlaž teâđstumuužž õuddnumužže päärnast ferttai lee'd jiânnai määŋgbeä'llsaž ǩiõlâânnem vueittemvuõtt puki tuåimi õhttvuõđâst.
+Päärna ǩiõlmättjem diõtt lij vääžnai, što piâr, ruått da õhttsažkå'dd šeâttâtte ǩiõl mättjumužže miõđâlt da tuä'rjjee tõn aktiivlažnalla.
+Päärna vuõiggâdvuõđi suåppmõž õõlǥad suåppmõžvaldia staanâd jânnam päärnaid vue'ss õhttsažkåå'dd viõǥǥin, vuõiggádvuõđ vuä'ssõõttâd jii'jjes kuõskki tummstõõǥǥid da õhttsažkå Šddjie'llemn di vuõiggâdvuõđ suõ'jjumužže da huõl âânnmužže.
+Päärna ohjjee seämmast, ko vuõrâsoummin lääi jii'jstez tuâ'jj.
+Päärnaž taarbaš juõ'ǩǩpeei'v uu'ccmõsân kue'htt čiáss liikkumuužž.
+Päärnaž vuäitt še jiõčč vuä'ssõõttâd håiddâ'kksai peâmmplaann raajjmužže da ärvvstõõllmušin puärrsi da personkåå'dd õõutveäkka suåppõmnää'leld.
+Päärnaž vuäitt taarbšed tue'rjj fyyslaž, teađlaž, ceä'ppvuađlaž, tobdd-jie'llem le'be sosiaalaž õuddnumuužž vue'ssvuu'vdin.
+Päärnaivui'm vuäitt juõ'ǩǩpeei'v harjtõõttâd ǩiõl õõutsââ'jest jm. laullji, laaulsiõri da tiivti veäkka.
+Päärnaikõskksaž ǩiõllân lij täu'jja lää'ddǩiõll.
+Päärnai ǩiõlsilttumuužž jeeresnallšem tääzz da juõǩǩga jiijjõsnallšem taarbb pe'jje tuâ'jjlaid jii'jjesnallšem vá'ǯǯlõõzzid.
+Päärnaikultturkõõskõõzz tän ǩiiđ ääi'jpoddsaž riâššâm po'dde ko'lle nõmmǩeâšttõõttmõš da päärnai pei'vvmää'tǩ miârr-riddu.
+Päärnaikultturkõõskõõzz tuåimmjumuužž plaanad, jåå'đat da vue'jj mie'ldd čõõdat vä'lddtuåimmsaž tuejjumužžvuä'psteei, kåå'tt lij kääzzkõsvuõđâst sää'mtegga.
+Päärnai pei'vvhååidâst u'vddum lää'ǩǩ (875/1981) õõlǥad kåå'ddid âânned huõl tõst, što päärnai pei'vvhååid vueitet u'vdded päärna jie'nnkiõllân åårai sää'mǩiõlin (11 §).
+Päärnai pei'vvhååidâst u'vddum asetõõžž (239/1973) 1 a §:n (1336/1994) mie'ldd päärnai pei'vvhååid peâmmtuââ'jtäävvtõõzzid kooll jä'rrsi mie'ldd sä'mmlai jii'jjes ǩiõll da kulttuur õhttsažtuâ'jast kõjldõõzzâst åårai kulttuur ee'tǩeejivui'm.
+Noor kõõjjõõzz liâdǥ
+Ceälkkmõõžžâst Sää'mte'ǧǧ nuubbad POLURA-tuâjjä'rttla ceälkkum maadârdõõzz puäʒʒpeâmmtuärjjõõzzâst, kåå'tt âlgg staannâd POLURAst tiuddvä'lddvuõđ spesialteäggtõõzzin.
+Lu'vddkåå'dd tuâjjan lij ooudâsviikkâd saa'mi vuõiggâdvuõđi da stattuuz Lää'ddjânnam sosial- da tiõrvâsvuõđhuõllriâššmõõžžâšt.
+Lu'vddkå'dd heelǥii õõut (1) ǩeâšttõõttâmehdtõõzz, tõn diõtt ko tõt leäi tuåimtum lu'vddkådda ǩeâšttõõttâm šeâttmõõžži vuâsttsânji.
+Lu'vddkå'dd da tõn mååžna tuâjjvälljkå'dd vuei'tte taarbše'mmen ââ'nned tuâistes ä'šštobddjid.
+Lu'vddkå'dd lij nõõmtam kõõskstes 4-vuässla tuâjjvälljkåå'dd ärvvtõõllâd puättam nõmme'tǩǩõõzzid di valmštõõllâd cisttlu'vddkådda maadârdõõzz ǩeâštõõttmõõžž vuõi'ttivõboršee'ǩǩin.
+Lu'vddkå'dd reäšš valdia mä'hssemplaanâst (vä'lddklass 33, sosial- da tiõrvâsvuõttministeria) sää'mǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staanmõ'šše čuäjtum valdiaveä'ǩǩvuõđi ââ'nnmest.
+Lu'vddkå'dd tuõtti räädast, što stipendooccmõõžž puõ'tte jiânnai, jee'res vuu'din, määŋgin škoou'l'jemvuu'din da kolmmen jännmest.
+Kri'lcc- da piiutâsplaanumuužž lij tuejjääm Sara Kander, čuõvvplaanumuužž Bernt Morten Bongo.
+ siõrât sä'mmlaid siõrid, laaulsiõrid, valmštet sä'mmlaid siõrrneä'vvaid  tobbdstõõđât čeä'ppvuõđ veäkka sä'mmlaid eeu'nid, sää'mpihttzid, luõttu jee'res ee'jjaai'ji mie'ldd
+Siõrid suåvtet ee'jjaai'jid da tõk täu'jja čuäjte vuõrâsoummi tuõ'jju kuulli toåimid.
+Siõrr lij raajjâmvuõđlaž.
+Ǩe'rddemtuâjjcõgstõõttmõš cõõggi kulttur- da sporttministeer Levi mää'tǩ.
+Liikkumuš lij päärnže luâđlaž nää'll tobddstõõttâd jiõcceezz, nuu'bbid oummid da pirrõzze.
+Liikkeem- da siõrrámnää'li vue'jjin päärnaž vuä'ǯǯ luâdalt harjtõõttâd sosiaalaž čeä'ppvuõđid.
+Liikkumuš ra'vvâđ teâdstumuužž jii'stez da mättjumuužžâst taarbšum čeä'ppvuõđid.
+Liipp uusâst:
+Lââ'ss teâđaid biodiversitee'ttsuåppmõõzz aartikla 8 (j):st
+Lââ'ss-spä'ssbõõžžid vuåǯǯu vuõddji âânnmõõžžâst, kook le'jje čuä'jtõõžžâst pihttsen.
+Lââ'ssen haa'lääm spä'ssbõõžžâd sää'mtee'ǧǧ da sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Sámi Duodji taarbi lokku välddmõõžžâst ". J
+Lââ'ssen kõõskõõzz jurddân lij pue'reed vuäittmõõžžid liâvted da vuäǯǯad teâđaid saa'min vuõssnaroodân.
+Lââ'ssen kõõskõs liâvad sää'mjie'llikaartid jee'resnallšem pooddid, juâkk teâđaid sää'mjie'llikaartâst, vuu'dest da sää'm tuejjeejin.
+Lââ'ssen ǩiõllkõõskõs ravve'či sää'mǩiõli kõskksaž saakkumuužž da õhttsažtuâi.
+Lââ'ssen kulttuurkõõskõs ta'rjjat pue'rab vuäittmõõžžid liâvted da jue'ǩǩed teâđaid saa'min vuõssnaroodân.
+Lââ'ssen suåvtõs puätt valmštõõllâd tõid sää'mtee'ǧǧ maadârdõõzzid, alttõõzzid, ceâlkõõlmid da jee'res peä'lestvälddmõõžžid, kook kuâ'sǩǩe sää'mnuõrid.
+Lââ'ssen nuõrisuåvtõ'sse nõõmtet õhttse'žže vitt 15-17 - ekksa ä'šštobddi.
+Lââ'ssen nuõrisuåvtõ'sse va'lljeet kuei't ekka vuârai vitt põõšši a'šštobddivuä'ssla, kook a'lǧǧe lee'd 15-17-ekksa, te'l ko si'jjid va'lljeet.
+Lââ'ssen prograammâst liâ musikk- da tea'tterčuä'jtõõzz, vuä'pstum põ'rtte tobstõõttmõõžž, päärnaid rajjum prograamm da kuâsstem kaa'fstõõllmõõžž.
+Lââ'ssen ǩiččlõõđim ǩee'ʒʒeed vooudlaž jeä'rdõõzzid raajee'l sää'mǩiõllsaž da - kulttuu're vuâđđõõvvi šiõǥǥ tuâjjmõõntõõllmõõžžid da tuåimmjem-maallid.Ooudâsviikkâmtuâjjproseess äi'ǧǧen sää'm tuâjjlai jiijjâz ämmat-identite'tt ravvni da kõskksaž ä'šštobddisäi'mmõs veiddni da âlddni.
+Lââ'ssen čiõlǥtõõzzâst tuejjeet e'tǩǩõõzzid mätt'temvue'jj ooudâsviikkâm diõtt.
+Lââ'ssen jooukâst leäi šiõǥǥ õhttvuõtt ǩiiččee'jid da čuä'jtõs leäi puârast hää'sǩõtti.
+Lââ'ssen Sää'm parlamentaarlaž suåvtõõzz sååbbar tu'mmji ra'vvjed jee'res jânnmi Sää'mte'ǧǧid vuässõõttâd tâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl tu'tǩǩeem- da ämmat / resursskõõskõõzz ǩiõččlõddâmha'ŋǩǩõ'sse.
+Lââ'ssen tõt suåpp puâ'rast meeraikõskksânji da liâdggsânji âânnmõ'šše.
+Lââ'ssen tõ'st liâ jee'res teâđtõõzz di håidd- da ââ'nnemplaan koolmin Lää'ddjânnmest mainstum sää'mǩiõlin: tâ'vvsää'm-, nuõrttsää'm- da aanarsää'm ǩiõlin.
+Lââ'ssen Lää'djânnam da Taarr sää'mtee'ǥǥest liâ muä'dd ha'ŋǩǩõõzz tuâjaid håiddai vaaldšemtuâjjla.
+Lââ'ssen tuäivvap ämmatlaž silttumuužž, õhttsažtuâjjooddid, sää'mǩiõl ǩe'rjjlaž silttõõzz di ooddid tuejjeed tuâi jiõččtuåimmsânji da täävtõsvuõđlânji.
+va'stteei tuâjain da õhttsažkåå'dd da - ǩiõli tobddmõõžž. Lââ'ssen tuäivvap ämmatlaž silttumuužž,
+Lââ'ssen õõlǥtõssân leäi, što nõmm ij vuâǯǯ lee'd seämmanallšem ko jee'res sää'mvuu'dest åårrai põõrtin.
+Lââ'ssen kue'ssen liâ "Ailu tobddâz ".
+ lââzztet päärna ekologlaž luâđtiâttmõõžž sä'mmla puäresoummu vuäpstõõžžâst, mâid kost luâđaunnsid vuäitt vä'ldded da mâm-med, liikkeet jântta, ǩiõ'jjid kueđkani, jeä't pue'tǩǩ ååu'sid le'be joortõõll ǩieđjid, jeä't rooskât
+Lââ'steâđaid såbbrest da tõn tu'mmstõǥǥin (engglõsǩiõ'lle):
+lââ'ssteâđaid oudd Sää'mtee'ǧǧ vaaldšemšuu'rmõs da cisttlu'vddkåå'dd piisar Juha Guttorm te'lf. 0400-142 518, cisttlu'vddkåå'dd saaǥǥjåå'đteei Janne Näkkäläjärvi te'lf. 0407599 427 di cisttlu'vddkåå'dd vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Eija Leivo te'lf. 040-8304 886
+Lââ'ssteâđaid oudd Sää'mkultturkõõskõõzz markknâ'sttemha'ŋǩǩõõzz projektšuurmõs Marja Männistö, ne'ttpåå'št: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Lââ'ssteâđaid ha'ŋǩǩõõzzâst da Sajoožžâst 20.-21.2.2013 riõššum altteemseminaarâst:
+Lââ'ssteâđaid da i'lmmtõõttmõõžž:
+Lââ'ssteâđaid: Kaisa Tapiola kaisa.
+Lââ'ssteâđaid: ǩiõllstaanpiizar Siiri Jomppanen.
+Lââ'ssteâđaid Konseerttest:
+Lââ'ssteâđ:
+Lââ'ssteâđaid
+Lââ'ssteâđaid
+Lââ'ssteâđaid:
+Lââ'ssteâđaid: 
+Lââ'ssteâđaid mie'rrääi'jvuõđâst oudd saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi, te'l.
+Lââ'ssteâđaid: Pia Ruotsala, mä vaaldšemjåå'đteei, Sää'mte'ǧǧ, 040-7262688, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Lââ'ssteâđaid: Saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi
+Lââ'ssteâđaid: saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi te'lf.: +358505242109 klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi
+Lââssteâđaid: Saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi, Sää'mte'ǧǧ, te'l.
+Lââ'ssteâđaid sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'vest kaaunak tä'st.
+Lââ'ssteâđaid vuäǯǯve'ted vuâllaǩee'rtee'jest.
+Lââ'ssteâđaid sâjjõsvuõđâst oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, te'l.
+Lââ'zzteâđaid sâjjsõžvuõđâst oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, te'l.
+Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjäu'rr
+Lââ'ssteâđaid čeä'ppvuõđpeei'vest i'lmmtet čâhčča.
+Lââ'ssteâđaid čeä'ppvuõđpeei'vest tä'st.
+Lââ'ssteâđaid
+Lââ'ssteâđaid tä'st.
+Lââ'ssteâđaid tä'stt.
+Lââ'ssteâđid tä'st.
+Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, te'l.
+lââ'ssteâđaid oudd Sää'mtee'ǧǧ vaaldšemšuu'rmõs da cisttlu'vddkåå'dd piisar Juha Guttorm te'lf. 0400-142 518, cisttlu'vddkåå'dd saaǥǥjåå'đteei Janne Näkkäläjärvi te'lf. 040- 7599 427 di cisttlu'vddkåå'dd vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Eija Leivo te'lf.
+Lââ'ssteâđaid se'minaarest oudd sää'mtee'ǧǧ ǩiõllstaanpiisar Siiri Jomppanen sää'm ǩiõlltuâjj-ciist peä'lest (siiri.jomppanen@samediggi.fi, +38 (0) 10 839 3111) di seminaar peä'lest saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi (klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi, +358 505242109).
+Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, te'l.
+Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd mä.
+Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd musikk-kõõskõõzz plaaneei Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, te'l.
+Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd musikkkõõskõõzz plaaneei Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, te'l.
+tuâjjooccmõõžž mie'ldd.
+Siiri Jomppanen siiri.jomppanen@samediggi.fi da mä.
+Siiri Jomppanen siiri.jomppanen@samediggi.fi da proje'kttjåå'đteei Marko Marjomaa
+Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiizar Pia Ruotsalalta te'l.
+Lââ'ssteâđaid vee'rjest oudd vaaldšempiizar Anneli Länsman, te'lf.
+Lää'ssteâđaid vee'rjest oudd ǩiõllstaanpiizar Siiri Jomppanen, te'l.
+Lââ'ssteâđaid vee'rjest oudd teä'ǧǧpiisar Hilkka Kukkonen, te'l.
+Lââ'ssteâđaid festivaaljåå'đteei Anna Näkkäläjääu'rest, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Luõzz kue'llstumuš lij õin võl Teä'nnsä'mmlai kulttuur kõõskâs raajji.
+Blaaŋk liâ še internee'ttest printteemnalla Sää'mtee'ǧǧi ne'ttseeidâst
+Lomaakid vuäitt printteed še www.samediggi.fi.
+Loopp saa'min jällste dommvuu'vd åålǥbeä'lnn jee'resårnn Lää'ddjânnmest (5129) da ålggjânnmin (644).
+Looǥǥ spesialteâđteei James Anaya mainnâz 15.4. õ'nnum konfereens äävumuužžâst tä'st: OPENING STATEMENT OF THE SPECIAL RAPPORTEUR JAMES ANAYA 15042010
+Looǥǥ Seurujärvi-Kari mainnâz tä'st: Statement by Irja Seurujärvi-Kari on Saami language, Culture and Youth 15.4.2010
+Looǥ Klemetti Näkkäläjääu'r mainnâz obbvuõđstes konfereensâst 10.11.2011: Ää'rbvuâlaž teâđ suõ'jjeem tuâi (lääddas da tâ'vvsäämas)
+Looǥǥ lââ'zz tä'st.
+Looǥǥ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjää'ur ää'veem-mainstemvuâr, koon son õõ'ni sää'm da maorǩiõli jeälltemseminaarâst He'lssnest 13.09 obbvuõđstes tä'st.
+ raajât jii'jjes liippkaggâmvue'jj liipptempeei'vi vää'ras da toobdât sää'mliippsymboliikka
+ raajât šõddmuužžid, ko'in päärnaž piäžž arvvstõõllâd kulttuurlaž rää'tktõõzzi kõskksaid õhttvuõđid (ij rä'tktõõzzid) da saǥstõõllâd tõin
+ raajjâd vue'jjid, ko'st päärnaž smeâtt jii'jjes kulttuurlaž ǩiõ'ččlâsttmuužžid
+Luáđast vuä'ǯǯad ideaid, loŋŋtõõzz, da aunnsid siõrrneä'vvaid.
+Luâtt, ooumaž da kulttuur lie ǩiddselt čõnnum kuei'meezz.
+Luâtt lij vue'ss kulttuur da ooumažvuõđ.
+Luâttõhttvuõtt
+- Ä'rbbvuõđ mie'lddsa jie'llemvue'jj da pirǧǧumuš
+Čeä'ppvuõđpei'vv lij hää'sǩes da eunnsaž sää'mnuõri prää'zneǩ, ko määccǩivui'm raakktõõttâm sää'mnuõr puä'tte Ruä'vnjaarǥ uu'lecpirrõõzz hiârvted!
+Lyseonpuisto pââibužškooul, Ruä'vnjargg: Inga Maaret Aikioniemi (tâ'vvsää'm)
+Čeäkkli kuâhttaid šâdd dramaattlaž mä'tǩǩ, nu'tt tän mij maai'lmest ko mäddvuâlaž maai'lmest.
+Pukvee'zz obb maai'lm kuõskki õhttsaztuâjjan lij tõt, što äimm-muuttõs rä'tǩǩumuužž vuei'tet tuejjeed tå'lǩ õhttsažtuâj pääi'ǩ da tän diõtt vää'ldet vääžnai ju'n valmmša åårrai teâđaid - saa'mi vääžnai ä'rbbvuõđ mie'lddsaž teâtt lij bie'ǩǩen tän tuâj rä'tǩǩumuužžâst.
+- mäddkååddlaž sosiaala�� vaikktõõzzi ärvvtõõllâm da pue'rrjie'llemstrategiiztaž tuâi di
+mie'rräiggsaž da pei'vvsaž ve'rǧǧkõskkvuõ'tte 28.12.2011 looǥǥee'l.
+Mie'rräiggsaž da pei'vvsaž ve'rǧǧkõskkvuõ'tte 4.6. - 31.8.2012 kõskssaž äigga sää'mkultturkõõskõs Sajo'sse Aanra.
+mie'rräiggsaž nuõrttsää'm ǩiõlltuâjjtuâllja
+mie'rräiggsaž projektšuurmõõzz
+mie'rräiggsaž proje'kttpiisar
+Mie'rräiggsažvuõtt lij vuä'niǩ da tuâjj lij vä'ǯǯel, kåå'tt rää'jti ooʒʒji meä'r " Näkkäläjäu'rr mainsti.
+Mâŋŋa mie'rrääi'j puättam e'tǩǩõõzzid jeät valddu lokku.
+Mä'ddtääll:
+magga (at) samediggi.
+Maikkula škooul, Oulu: Ante Veijola (tâ'vvsää'm)
+Maikkula škooul, Oulu: Bikka Veijola (tâ'vvsää'm)
+IV Ǩiõlljåå'rǥlõtti - Kirsti Guttorm, tuåimmpäi'ǩk Uccjooǥǥ
+Määu'ste'mes da pukid čeäppnee'ǩǩid plaanuum seminarpoodd reäšš Sää'mtee'ǧǧ kultturlu'vddkå'dd.
+Máret Sára kookkas vuällai sää'mǩiõl kuõskki vääžnai tuâjj tuejjad su'st Gollegiella (kå'llǩiõl) kaallsõs äärv mie'lddsa vuâǯǯai, tuâtt ärvtõõllâmkomitea.
+Máret Sára lij leämmaž person, kåå'tt lij tuõsttâm jåå'tted jiijjâs čuâkksid.
+Marja Vaarama (THL.)
+Tuejjumuužžvuä'psteei, Saa'mi päärnaikulttuurkõõskõs
+Markknâ'sttemtuåimmen liâ jm. põõrǥâstu'ri'smme kuulli messu, veä'lkõs kaaupšumuš, tobddõõttâm-maa'tǩi riâššmõš di sosiaalaž media.
+Pei'vvmaa'tǩid tuejjeet Altavuõn da Porsangervuõn reeddaid, Taarr beälla.
+Maa'tǩin teâđtet veâl pue'rben da tää'rǩben vue'st mä'tǩǩpeei'v.
+Mattu saa'nid
+Matti Morottaja ǩiõttǩee'rjtemtuâj šõddmõõžžâst čõõđtet åå'n digitaalteädldõkkân Muu aabbâs, čõhčč-ǩe'rjj.
+- Mee'st fe'rttai u'vdded tuärjjõs Ruõšš saa'mid, što sij vue'itte ooudâsviikkâd jiijjâz võboršee'ǩǩnallšem organisaatiaz Ruõ'šše da pue'tted tiuddmie'reld mie'ldd SPS:zz tuåimmjumu'šše, tuâtt Näkkäläjäu'rr.
+Mee'st liâ veâl jiânnai pue'reemnalla åårrai ää'šš.
+Mõõntõõllâmvue'ǩǩ põhtt
+Miâ'rr-reedd nuõrttsää'msiijdi piârrjin le'jje vuästemvuoiggâvuõđ luõzz kue'llstumužže miâr âlnn da Paatsjooǥǥâst.
+Pukin miârkteei šõddmõõžž
+Meä'cchalltõõzzâst lij jåå'ttmen ǩiõrddlõs prosess sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkâm diõtt.
+Meä'cchalltõõzz vaaldšem-mall oođumuš ta'rjjad vuäittmõõžž rä'tǩǩeed saa'mi mäddvuõiggâdvuõđid.
+Meä'cchalltõs lij õõutsââ'jest sää'mtee'ǧǧin ju'n alttääm vuä'ppõõzzi suåvvtumuužž Pää'nntuõddâr poostaivuu'd håidd- da ââ'nnemplaan raajjmõõžžâst,
+Meä'ccjumuš da uussmõš:
+Mielenterveystalo.
+Miõlstan parlamee'nt tu'mmstõk leäi teâpstum lokku vää'ldee'l Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõđ tu'mmstõõǥǥ ", särnn saaǥǥjåå'đteei Näkkäläjärvi.
+(* Miessi lij tâ'vvsäämas da miârkkšââvv puõccu vue'zz.)
+- Koozz taarbšet tuärjjõõzz?
+Jos päärna ǩiõlmättjem rijttjeei tuä'rjjumuužž jeä't vuâmmaš tõt vuäitt viikkâd sää'mǩiõllsa päärna ǩiõl vaajjtumuužže lää'ddǩiõllân.
+Mika Saijets, vaaldšemtuâjjlaž
+Ministeria lij piijjâm sää'mǩiõl stooidâmprograamm tuejjeei vuä'pstemä'rttel da tuâjjä'rttel.
+- Gollegiella - šiett'teemm-muttõõzz, kåå'tt lij på'rddǩee'rj õhttõssân.
+Minister: Sää'mǩiõli staanumuš lij vääžnai meersaž ha'ŋǩǩõs
+- Mâi'd vue'ljet viikkâd ooudâs?
+- Måkam pannmu'šttempuõʒʒi argg lij da mõõnnalla tõn vuei'tet tuärjjeed?
+Mõõnnallšem plaan liâ tuâjjvue'lnn?
+Mä'htt ǩiõll da kulttur vää'ldet lokku kääzzkõsproseessin?
+moilanen (at) samediggi.
+Kuhttu vuä'ǯǯe ehdtõõzzstes 500 eeu'r ciist.
+Määŋg sä'mmla päärnaiǩeerjj vuađđân lij õhttvuõtt arggmââilmmn da kuestǩani mââilmmn kõõskâlt.
+Määŋgas tobddum čeäppnee'ǩǩ liâ vuäǯǯam vuõssmõs voddõõttâmtobdstõõttmõõžžes čeä'ppvuõđpeei'vi mie'ldd.
+Määŋgämmatlaž õhttsažtuâ'jj
+- määŋgǩiõllsažvuõtt peâmmtuâ'jast.
+Määŋgkulttuurlaž Šddest oummu silttee toimmjed õhttsažkåå'ddest vä'lddnoormi mie'ldd da šeätte mõõnteǩani persoonlaž jii'jjesnallšemvuõđâs da kulttuures.
+Määŋgkulttuurlažvuõđ seilljem õõlǥtõzzân lij, što kulttuur jee'resnallšemvuõđi kõõskâlt lij positiivlaž õhttvuõtt.
+- Määŋgkulttuurvuõtt
+Määŋgkulttuurvuõtt
+Määŋgee'jj tuâjjprogramm jåå'đat biodiversiteettsuåppmõõžž piizarkåå'dd da suåppmõšvuä'ssbeä'li tuåimmjumuužž.
+MOVES - tanssärvvtõõllmõõžžâst
+ muuštet sä'mmlaid miârkkpeei'vid
+ muuštet ruåđi šõddâmpeei'vid
+Mu'zeituåimmjumuužž da saa'mi materialaž kulttuursaž suej ooudâsviikkâm staanumuššân Lää'ddjânnam mu'zeei'jin åårrai sää'mnorldõõǥǥ õõlǥči vuäǯǯad sää'mõhttsažkåå'dd kääzzkõ'sse da norldõõǥǥ õõlǥči vuäǯǯad õlmmsest čuä'jtõ'sse.
+ roolsiõr, kuuhlâžteatter, čuäjjtõõlmõš
+Sää'mnuõri musiikk puätt Ruä'vnja'rǧǧe
+Musikkpoodd rie'ššeš ju'n ååucad vuâra da festivaal jee'res pooddid vuässõ'tte kuei't peei'v äi'ǧǧen pâ'jjel 2000 joo'đi.
+Ča'ppes oolâž njeemm šuõnstõõzz pue'rben da nääi't muõtt da jiõŋŋ so'dde jå'ttlubân.
+Leâ'ša tän ij vuäǯǯ särnnad jiõččrää'ǩǩes miõlin, tuâtt europarlamentneǩ Torvalds.
+Jee'res puäʒʒhåiddvuu'dest puäʒʒhoi'ddjeei puåtti sää'mpuäʒʒhåiddmaal juä'tǩǩjemvuõđ.
+Jee'resnalla vuõlttuum e'tǩǩõõzz heelǥeet.
+- Mudoi sââǥǥstõõllmõš lij kuâđđjam vää'nnbeälla, maainast Näkkäläjärvi. Leäm tuõđi
+Muttõõzzi mie'ldd Sää'mtee'ǧǧi ä'ššlazkääzzkâ'sttmuš da saaǥǥstõõllmõš oummivui'm te'lfonpääi'ǩ puârrne.
+Jee'res kääzzkõõzz
+nääi't luâđlaž o'nnstemvuõđ plaanumu'šše, Paltto tuâtt.
+Jee'res vaalšum vaal-lu'vddkåå'dd vuässla liâ Juha Magga Enontekiöst (vää'rrvuässlaž Nils Henrik Valkeapää), Maria Sofia Aikio Uccjooǥǥâst (vää'rrvuässlaž Vieno Länsman), Marjaana Aikio Aanrest (vää'rrvuässlaž Oula Valkeapää) da Ilmari Laiti Aanrest (vää'rrvuässlaž Marja Männistö).
+Myllytulli škooul, Oulu: Linda Akujärvi (tâ'vvsää'm) da Anton Valle (tâ'vvsää'm)
+Mâ'ŋŋlubust sää'mte'ǧǧ jordd riâššâd kuåivâslää'jj suåvvtumuužžâst õhttsažsåbbar, koozz kååččat paalǥâskoo'ddi, ve'rǧǧnee'ǩǩi, nuõrttsaa'mi sijddsåbbar da Tukes võboršee'ǩǩid linnjjeed kuåivâslää'jj suåvvtumuužžâst da čõõnõsjoouki õhttsažtuâjast. "
+Še järrzin alggmeerain lie seämmanallšem vâ'ǯǯlõõzz jii'jjes ǩiõl, kulttuur da õhttsažkå'ddvuõđ pâ'jjen tuõ'lljem da ra'vveem diõtt.
+Vuässõõđi puä'tte še Ruä'vnjaarǥâst da Oulust.
+Še sää'mǩõllsa pei'vvhååid taarb vaajjtõõllmuš di uu'cces päärnaimie'r siijdin vaaiktam ärttelpiârpei'vvhåiddååbleǩ jäänumužže.
+Puõ'tti sää'mtee'ǧǧ såbbar 19.2.2014 valmštõõllmõš âlgg altteed vaaldšemjåå'đteei jåå'đtem vuâlažvuõđâst. "
+Tää'ssvää'ld presidentt da minoritettåskkooumaž liâ tuärjjääm sää'mǩiõl stooidâmprograamm alttumuužž.
+Tuâjjriâššmõõžž še ooudeeš.
+Ruõšš sää'm še vuässâ'tte suåvtõõzz tuõjju.
+Vuei'nnlõõttâp Hettast!
+Täi lââ'ssen kultturlu'vddkå'dd vuäitt miõttâd mõõn-ne määin diõtt, ooccmõõžžtää, kultturciist.
+Lââ'ssen põõrt vääžnmõs pääi'ǩ liâ määŋgtuåimm- da kääzzkâ'sttempääi'ǩ pirr juâkkõõttâm õhttsažpääi'ǩ: Čuäjtõõllâm-, sååbbar- da määŋgtuåimmpääi'ǩ di restrantt.
+Tääi ooddai õõudâsviikkmužže peâmmtuåimivui'm kååitad õõudeed päärna vuâmmšõõttâm - da jiõččärvvstõõllmušoodd, što son pirǧǧe'čče ođđ kroota puõ'tti šõddmuužžin.
+Näkkam kaa'sti ǩeäppnumuš pohtt jå'ttlõs da miõttlaž pohttmõõžžid.
+Va'lljuum vä'lddveârlaž vuä'ssla da vää'rrvuässla â'lǧǧe lee'd 18-25-ekksa, te'l ko si'jjid va'lljeet.
+Nää'it vuäit'češ hää'lbe'ld da viõkkšânji cõggâd u'ccčuõmârkaa'stid pukvee'zz obb maai'lmest.
+Näkkäläjääu'r miõlâst puõ'tti Sää'm parlamentaarlaž suåvtõõzz tuåimmpââjest fe'rttai aainâs vä'ldded lokku Ruõšš saa'mi staattuuzz staanmõš, što Ruõ'šš saa'mi staattus puârne'či.
+nakkalajarvi (at) samediggi.
+Näkkäläjärvi puu'ti õlmmsa spä'ssbõõššâm-mainnsest, što ij juu'rd ä'lǧǧed teänab puõ'tti vaalpââ'jest sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đtee'jen.
+Näkkäläjäu'rr rämmaš tõ'st, što saa'mi ää'rbvuâlaž teâtt da tõn suõ'jjumuužž liâ kaggõõttâm mõõnni ääi'jin raa'veld ou'dde sää'm õhttsažkåå'ddest.
+Näkkäläjärvi va'lljeeš saaǥǥjåå'đtee'jen jiõnin 12-9.
+Täk ä'šštobddivuässla vuässâ'tte pukid puõ'tti suåvtõõzz såbbrid.
+Täk šeâttmõõžž liâ tuejjuum seämmasiisklânji tâ'vvsäämas, nuõrttsäämas da aanarsäämas di lääddas.
+Täk pääi'ǩ liâ takai, jee'res âkksai saa'mi kaa-unõõttâmpääi'ǩ, sää'm ǩiõl âânnmõš juõ'ǩǩpeivvsaž jie'llmest da jie'llem pirr da sosiaalaž kontaktvuõđ čuõlmmeempääi'ǩ.
+ čuäjtet koonn- ne sä'mmla mainnáz, ǩiõčcât sä'mmlaid jie'llikaartid
+Nellj ođđ tâ'vvsää'mǩiõllsaž matematiikk ǩee'rj i'lmmstõ'vve
+Njeä'llem meä'ccreeidai suåppmõš
+Tõk rä'jje heä'rvvǩe'rjjõsnallšem oo'le, kook õõŋtõõlee'l pâ'jjlab ââ'lm årra, piâzzee meädda meä'rtum da klasstõllum nuä'đest.
+Tõk rä'jje heä'rvvǩe'rjjõsnallšem oo'le, kook õõŋtõõlee'l pâ'jjlab ââ'lm årra, piâzzee meädda meä'rtum da klasstõllum nuä'đest ", mä'htt čeä'ppneǩ jiõčč maainast tuejjõõzzeez pirr.
+Tõk liâ kuâđđjam miõ'lle ju'n pä'rnnpoodd čuõiggâmreeisain, e'ččam šõddâmpääi'ǩin Uccjooǥǥâst.
+Suåvtõõzz vuässla jiâ taarbâž lee'd sää'mtee'ǧǧ vuässla, ij-ǥa see'st taarbâš jälsted sää'mvuu'dest.
+Suåvtõ'sse puä'tte lee'd õhttse'žže vitt 18-25 - ekksa vuässla.
+Suåvtõ'sse puä'đet va'lljeed vitt vä'lddveârlaž vuässla di si'jjid juâkkse'žže jiijjâs vää'rrvuässla.
+Saaǥǥstõõllmõõžž liâ vuârddmõõ��žâst vä'ǯǯlõs.
+Tõõi lââ'ssen jee'res tuåimmjeei liâ Sää'mǩe'rjjpõrtt (Aanar kåå'dd ǩe'rjjpõrtt-tuåimm), Sää'markiiv (Arkiivstrooite'l), Sámi Duodji ry.
+Niila Rahko, saaǥǥjåå'đteei - vää'rrvuässlaž Mikkel Näkkäläjärvi
+Nu't hååidd, peâmmtuââ'j ko še mättjem mierren lij veäǩǩted päärna tue'jjeed da ju'rdded jiõčč di vä'ldded västteemvuõđ.
+Tõn nuä'je'ld cisttlu'vddkå'dd riâžži maadârded tuâjjvälljkåå'dd maadârdõõzz mie'lddsânji, što Sää'mte'ǧǧ reäšš ođđ, cisttlu'vddkåå'dd primmum šeâttõõzzi mie'lddsa nõmmǩeâštõõttmõõžž 18.1.2010 -17.2.2010.
+Tõn nuä'je'ld cisttlu'vddkå'dd riâžži maadârded tuâjjvälljkåå'dd maadârdõõzz mie'lddsânji, što Sää'mte'ǧǧ reäšš ođđ, cisttlu'vddkåå'dd primmum šeâttõõzzi mie'lddsa nõmmǩeâštõõttmõõžž 18.1.2010 -17.3.2010.
+Feodoroff Veikko
+Nõ'mme pijjum õõlǥtõõzz
+Nõmme'tǩǩõs âlgg lee'd sää'mǩiõllsaž, tuäivvmõssân lij, što nõmm lij tâ'vv-, aanarle Šbe nuõrttsää'mǩiõllsaž.
+Nõmme'tǩǩõõzzâst õõlǥi vä'ldded lokku ǩee'rjtemvue'ǩǩ da ceä'lǩǩmõš.
+Nõmmǩeâštõõttmõõžžin occeš sää'mkulttuurkõõskõ'sse vuä'nkõs, miõ'llepâššneei da jeärsmeei sää'mǩiõllsaž nõõm, kåå'tt čiõlggad kulttuurkõõskõõzz kulttuur ju'rddemvuâđ da miârkkšõõvvmõõžž, sää'm jii'jjesnallšemvuõđ, kookkas vuällai da määŋgpeällsa tuåimmjumuužž di tõn arkktehtuursa åå'bleǩǩiõl.
+Nõmmǩeâšttõõttmõõžž šeâttmõõžž:
+Nõmm lij hie'lǩeld jee'res ǩiõlin ceä'lǩǩemnallšem da luânddlânji soojtemnallšem.
+Nõ mm lij aanarsä'mmla Matti Morottaja e'tǩǩeem.
+Nõmm lij še jeärsmeei, paa'rtite'mes da võõrâsnallšem, kåå'tt ij šõddâd ča'jjõttinallšem miõ'lle puättmõõžžid da koon jiâ pie'hssed čuu't määŋg ââ'nnemõhttvuõđ.
+Taarr, Ruõcc da Lää'ddjânnam sää'maaššin va'stteei minister da tä'st peäggtum jânnmi sää'mtee'ǧǧi saaǥǥjåå'đteei lie vuâđđääm tâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ǩiõllciist - Kå'llǩiõll-ciist.
+nuorgam (at) samediggi.
+Nuõrr Kulttuuri - poodd sää'm-mie'rr lij tän ee'jj 1 čuäjtõs, koon kookkadvuõtt vuäitt lee'd 15- 60 minutted.
+Nuõrisuåvtõs
+Nuõrisuåvtõõzz va'lljumuužžâst puä'đet vä'ldded lokku, što vuässla ee'ttǩâ'stte pirr sää'mvuu'd di jee'res ǩiõllä'rttlid.
+Nuõrisuåvtõ'sse suåppi 18-25-âkksa oddel sää'mnuõr da vuäittmõõžži mie'ldd še ä'šštobddivuässli'žžen suåppi 15-17-âkksaid nuõrid vuäitt e'tǩǩeed nuõripiizar Siltala Niinže.
+Nuõrisuåvtõ'šše va'lljeet kuei't ekka vuârai saaǥǥjåå'đteei, vää'rrsaaǥǥjåå'đteei da kolmm jee'res vuä'ssla di juâkksižže si'jjid personnallšem vää'rrvuässla.
+Nuõrisuåvtõs puätt lee'd sää'mtee'ǧǧest ä'šštobddi- da õhttsažtuâjjorgaanen da nuõri ouddõsǩiõččjen.
+Mâŋŋa Seminaar SPS:zz sååbbar tu'mmji nu'tt, što vuâđđad vuâlažvuõ'ttses õhttsaž nuõrisuåvtõõzz.
+Nuõrisuåvtõs valmštââll tõid sää'mtee'ǧǧ ceâlklmid, alttõõzzid da jee'res beä'lestvä'lddmõõžžid le'be sää'mnuõri le'be sää'mnuõri jie'llemvue'jjid.
+Nuõripiizzar tuâjain lij mie'rruum sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžž 26 a §:fâst.
+Nuõripiizzar tuâjain lij mie'rruum sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžž 26 a §:fâst. Šiõttõsvuâđđlaž ââ'ntemõõlǥtõssân lij vee'rj
+Nuõripiizzar tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozz takai konttrest.
+Nuõripiizzar vee'rj
+ nue'ttsiõrid
+ ääutet, nie'sǩet da salttjed kammzid, raajât kaa'mmisuei'nid
+Åå'n son vuässââtt Biblija ođđest jåårǥlâ'ttemtuõjju saujjsää'mǩiõ'lle da seämma poodd son tuejjad ǩiõllmättǩee'rj.
+Åå'n kuåivâsve'rǧǧnee'ǩǩ tuåimmjumuš lij tuejjääm pâi'lmeä'rrsaž vääi'v låå'v ooccja, sää'mtegga, ve'rǧǧnee'ǩǩid da paalǥâskoo'ddid.
+Åå'n saaǥǥstõõllâm suåppmõõžž priimmâm diõtt ä'lǧǧe Ruõcc, Lää'ddjânnam da Taar valdiai da sää'mtee'ǧǧ õhttsažtuâjjan ee'jjest 2011 ää'ljee'l.
+Tuâjjä'rttel põõšši ä'šštobddjen nõõmteš minoritettåskkooumaž Eva Biaudet.
+"Vuä'ppõõzz vue'lǧǧe tõ'st, što alggmeer võboršee'ǩǩ vää'ldet mie'ldd plaanumu'šše ju'n tuâi aalǥâst, jeät emansa te'l ko tuâjj lij ju'n alttuum da ouddnam.
+- Pää'nntuõddâr håidd- da ââ'nnemplaantuâjast vuä'ppõõzzi te'sttumuš lij Meä challtõ'sse vääžnai.
+Vuä'pstõs puä'đči puõ'tti meeraikõskksaž 8 (j) -tuâjj-joouk valmštõõllâm da tõ'st ooudâs 13 vuä'ssbie'llsåbbar priimmân vuâlla."Ää'rbvuâlaž teâđ maacctumuš lij vääžnai määŋgid alggmeeraid.
+Programm käunnai adrõõzzâst: www.samediggi.fi
+Prograamm täävtõssân lij vä'lddkåå'dd pâ'jjel raaji mõõnni õhttsažtuâi pääi'ǩ tuärjjeed ekonomiilaž da sosiaalaž ooudâsviikkmõõžž da staaneed ǩeâšttõõttâmooddid da õ'httekuullmõõžž programmvuu'dest.
+Programm teäggat pâ'jjel raaji mõõnni ha'ŋǩǩõõzzid nelljen jee'res prioriteettvuu'dest, koin SáFá - ouddčiõ'lǧǧeemha'ŋǩǩõs kooll vuä'ssprogra'mme 4.
+Prograammâst liâ miõllǩiõ'ssi maainstemvuâr da teemmsaaǥǥstõõllmõõžž di peei'v loopptem jiõglvaž musiikk konsertt.
+Ärvtõõllâmjoouk
+Vuõiggâdvuõđ, kook årra õinn viõǥǥâst.
+Vuõiggâdvuõttministeria påå'štaddrõs lij PL 25, 00023 Valtioneuvosto, da jåå'ttemaddrõs Eteläesplanadi 10.
+Leä'p leämmaž mie'ldd valmštõõllmen Lää'ddjânnam ǩiõččâmvue'jj såbbra ju'n ou'ddel puõ'tti såbbar da pohttam e'tǩǩõõzzid jm.
+" Leä'm šiõǥǥ miõlâst tõ'st, što åskkooumaž lij välddam saaǥǥstõõllmõõžžâst da sää'mtee'ǧǧ tuejjuum e'tǩǩõõzzid mie'ldd lokku vä'lddmõõžžâst da ra'vvjõõzzid rapo'rtte.
+vie'sslõs miõlâst, što Nils Torvalds lij kåččam mi'jjid Bryssel - gåårda da son lij vuõssmõsân europarlamentne'ǩǩen tuõđi ooudâsviikkmen saaǥǥstõõllmõõžž EU:n da alggmeerai kõskkân.
+Leäm toottvaž, što mij tuâjj o'nnsti puârast ", saaǥǥjåå'đteei Näkkäläjärvi maainast.
+Perstak-a tõn mäkam tuâjast?
+Leäǥǥas Sajos äu'ǩǩen saa'mid da jee'res naroo'de da räjjas Sajos jeä'rben nuõrid sää'm puõlvvõõǥǥid ååsk da intoa jiijjâz kulttur seeiltem da oođeem peä'lest! Juha Guttorm,
+Jiijjâsǩiõllsa teâđteei palǩǩumuš saa'mi dommvoudda lij pue'rääm veâl jäänab tõn sää'mǩiõllsaid kää'zzkõõzzid: Meä'cchalltõs tuåimmai nääi't ouddvue'ǩǩen še järrsid ve'rǧǧneǩǩkruugid.
+- jii'jjes sä'mmla ämmatt - identiteett ravvumuužžâst
+Jii'jjes tuââ'j õõudâsviikkmuš veäǩǩad vuei'nned tuââ'j ođđnallšem čuõ'vâst, páájeed tõn arvvstumuužž, tobdsted jii'jjes silttumuužž da vä'ldded jiõ'cceezz ođđ tuâ'jjnaalid.
+Jiijjan tuâkk-sa toobdee'l vuäitam puârast tie'tted, mä'htt tij tobddve'ted ko peälšte'ped vuõiggâdvuõđeed.
+Jiijjan tuâkksa toobdee'l vuäitam puârast tie'tted, mä'htt tij tobddve'ted ko peälšte'ped vuõiggâdvuõđeed.
+- Lij rämm vuei'tted ââ'ldeed näkkam tuâjjcistt da sme'llkâ'tted oummid, kook liâ tuejjääm jõnn tuâj sää'mǩiõl ruõkkâm da ooudâsviikkâm diõtt, son särnn.
+Lij tiõttum, što åskkooumaž vuârdd tõn, što Lää'ddjânnam ta'rǩǩad puäʒʒhååid kuõskki lää'jjšeâttmõõžž " maainsti Näkkäläjärvi.
+Lij vääžnai što ää'šš vuei'tte suåppâd saaǥǥstõõllmõõžži pääi'ǩ Sää'mte'ǧǧ sp'ässbââšš kuhttuid vue'ssbeä'lid, Paadar viilljžid da Meä'cchalltõõzz vaalmâšvuõđâst saaǥǥstõõllmõ'šše da täättast suåppâd reeidast.
+lij vääžnai, što meeraikõskksaž såbbrin jee'res jânnmi saa'mid käunnai äi'ǧǧ õhttsažsaaǥǥstõõllmõõžžid da - smiõttmõõžžid.
+Lij vääžnai, što tuâjj ij åårast tääzz da tuâjj-joouk čuä'jtum tuåimid ää'ljet čõõđted ", Särnn Näkkäläjärvi.
+Saǥstõõllmuužžâst lij vääžnai u'vdded äi'ǧǧ päärna jii'jjes ju'rddjid da mainnsid.
+"Lij vääžnai tobdstõõttâd še jee'res alggmeerai ǩiõl da kulttuur tuärjjeem tuåimmjumu'šše.
+Lij tuõđi šiõǥǥ, što nuõrisuåvtõõzz tuâjj lij vuäǯǯam meersaž tobdstõõzz da leäm ciist â st kuärǥast.
+Lij ǩeâhssai što läittamprosess lij pešttam nääi't kuu'ǩǩ.
+Lij gåårõ'tti, što vergga leäi tå'lǩ õhtt oocci.
+Mätt'tõsminister Gustafsson õõ'ni sää'mǩiõl ââ'nnemjurddi vääžnmõs puõ'ttiääi'j tuâjjan, jie'llemvue'ǩǩraajõõzz mottjumuužž, ǩiõllvaajtemooudâsviikkmõõžž da meädda vuâlggmõõžž saa'mi dommvuu'dest.
+Mätt'tõsministeria teäggat sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'v še tän ǩiiđ.
+Mättjumuš, siõrr da liikkumuš
+Mättjemrämm šâdd staanlaž da kue'ddteei åårrmuužžâst, ko'st päärnaž vuä'ǯǯ vueittemvuõđ jiõččvuađlaž, jii'jjestuåimmsa tutǩǩumužže da raajjmužže.
+orti-berg (at) samediggi.
+Vuä'ssõõđi lie leä'mmaž puârast čõõnõõttâm õhttsaž toimmjumužže.
+kåvvas jee'res pie'ǩǩid, porrmõž
+addrõõzzin:
+Oulunsalo pââibužškooul: Natalia Länsman (tâ'vvsää'm)
+Oulust toimmai sää'mkiõllsaž håiddâkksai peâmmkruugg, ko'st lie mie'ldd 5 päärna.
+Ounasvaara lookkjiškooul: Martta Alajärvi (tâ'vvsää'm)
+Outi Pieski da Marja Helander liâ mie'ldd čeäppõstuejjõspoodd.
+Outi Pieski sei'nnreliefi lij pijjum parlamenttkue'rnec Solju seinna.
+Vä'lddriâšši sää'mte'ǧǧ haa'lad, što čeä'ppvuõđpei'vv lij vuäittmõõžži mie'ldd mäŋggsi sää'mnuõri vuällamvuõđâst.
+Vä'lddmiârkktõõzzes kuâŋŋad Sajos tarjjad ođđäiggsaid da tää'zz mie'lddsaid såbbarpääi'ǩi di samai ânn'jõžaiggsai studialõõnji diõtt šiõǥǥ vuäittmõõžž riâššâd o'dinakai pirrõõzzâst määŋgnallšem såbbrid, konfereenssid da noorõõttmõõžžid.
+Jiõčč teemmen lij musiikk vä'lddkååddlaž SOUNDS - teemm mie'lddlânji.
+Vä'lddtee'man lij pleässjumuš, da lââ'ssen riâžžât jee'resnallšem tuâjjpõõrtid.
+Tu'mmstõõǥǥ čiõ'lǧǧeei vä'lddmest tuejjii Sää'mtee'ǧǧi vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm Sää'mtee'ǧǧi tuâjjriâššâm mie'lddsânji 9.1.2009.
+Tu'mmstõõǥǥâst ij vuei't läittad.
+Pääiklai kulttuurtuåimi kooi le'čče pue'rr vä'ldded lokku toimmjumuužžâst še håiddâkksai taarbid.
+Pei'vvhååidâst päärna vuä'ssadvuõđâst lij kõjldõs õhttsažkå'dda kuullmuužžâst da tõzz vaaikktumuužžâst.
+Pei'vvhåiddlää'ǩǩ õõlǥad toimmjemõõutilooǥǥ âânned huõl pei'vvhååid staanlaž järjstumuužžâst.
+Peei'v äi'ǧǧen Sajoozz õõ'nniorganisaatia maainste tuåimmjumuužžâst.
+Juõ'ǩǩpei'vvsaž vuâmmšâddmuš o'vdd arvvsõš teâđ puärrsid.
+Juõ'ǩǩpei'vvsaid tuåimid čõõđteest ââned veä'ǩǩen sää'mõhttsažkåå'dd teâđaid da čeä'ppvuõđ.
+Juõ'ǩǩpei'vvsain aarǥtuâ'jain päärnaž mättai vasttumužže da täävvtõsvuõtte.
+Juõ'ǩǩpei'vvsain tuåimin čõõđtet tä'st plaanâst peäggtum kulttuur siisǩeid da äärvaid nu't, što päärnaž vuäitt ǩiõ'ččlâstted ǩiõlâs da kulttuures luâđližžen vue'ssen jii'jjes jie'llmez.
+Juõ'ǩǩpei'vvsai tuåimi õhttvuõđâst ǩiõll toimmai neä'vvan, ij jiõčč ärvven.
+Ciist ǩeeiǥad kulttur- da sporttminister Stefan Wallin.
+Ciist lij vuâđđääm Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ.
+Ciist liâ vuâddääm sää'maa'ššin Taarrâst, Ruõccâst da lää'ddjânnmest va'stteei ministeer, da täi jânnmi sää'mtee'ǧǧi saaǥǥjåå'đteei.
+Ciist sää'maa'šši vuâđđeem diõtt lie älttääm Taarrâst, Ruõccâst da Lää'ddjânnmest va'stteei minister da tä'st peäggtum jânnmi sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei.
+Ciist vuäǯǯjest lij vuõiggâdvuõtt äu'ǩǩeed ciist da tõn vuâđđumuužžid jiijjâz sakkumuužžstes.
+Ciist ij vuei't miõđted čuu't täujja seämma kruu'ǧǧe spesialvuâđđjurddjitää.
+Ciist juõ'ǩǩeš vuõssmõs vuâra ee'jjest 2004.
+Ciist juõ'ǩǩeš vuõssmõs vuâra ee'jjest 2004 da tõn puä'đet jue'jjet juõ'ǩǩ nuu'bb ee'jj.
+Ciist juõ'ǩǩeš vuõssmõs vuâra ee'jjest 2004 da tõt jue'jjet juõ'ǩǩ nuu'bb ee'jj.
+Cisttlu'vddkåå'ddest aanarsää'm ä'šštobddjen tuåimmjam Ilmari Mattus čiõlǥtõõzz mie'ldd sajosnõõmtumuužž vuäǯǯ tå'lǩ nåkam luâttpäi'ǩǩ, kåå'tt teâudd ku'ǩesäiggsa åårrampäikka pijjum õõlǥtõõzzid, tõn lu'nn â'lǧǧe lee'd puä'lddem-muõr da čää'cc, da päi'ǩǩ âlgg lee'd mudoi še šiõǥǥ, šiõttlõš da sue'jes, koozz vuäitt pue'tted o'đđest da årškue'tted kuu'ǩǩben.
+Cisttlu'vddkå'dd kuõ'đi ääveǩâni kutt mäŋŋlest puättam le'be mudoi šeâttõõzzi vuâsttsânji tuåimmtum e'tǩǩõskonfeârtted.
+Cisttlu'vddkå'dd leäi seämma miõlâst tuâjjvälljkoo'ddin tõ'st, što ärvvtõõllâm diõtt primmum nõmme'tǩǩõõzzin ij käunnjam ni õhtt ǩeâštõõttâm šeâttmõõžži mie'lddsaid õõlǥtõõzzid tiu'ddi e'tǩǩõs.
+Cisttlu'vddkå'dd va'lljad kõskkstes saaǥǥjåå'đteei da vää'rsaaǥǥjåå'đteei da nõõmad jiõccses piisar.
+Cistt miõđtet juõ'ǩǩ nuu'bb ee'jj sää'm ǩiõllsuåvtõõzz tu'mmjem ääi'jpoddân.
+Cistt miõttât privatoummid le'be õhttsažkoo'ddid Taarrâst, Ruõccâst, Lää'ddjânnmest le'be Ruõššjânnmest sää'mǩiõl ooudâsviikkmõõžžâst.
+Ǩiõllciist uu'det õõutoummid le'be õhttõõzzid Taarrâst, Ruõccâst, Lää'ddjânnmest le'be Ruôššjânnmest sää'mǩiõl ooudâsviikkâmest.
+Cistt lij Matleena Fofonoff ǩiõtt-tuâjj - duodji
+Cistt vaajtââvv juõ'ǩǩ nuu'bb ee'jj da tõn tuejjumuužžâst va'sttad Sámi Duodji rõ:zz va'lljeem sää'mčeäppneǩ le'be - ǩiõtt-tuâjjlaž.
+Cistt vaajtââvv piiriee'jji da tõn raajjmõõžžâst va'sttat Sámi Duodji ry va'lljuum sää'mčeäppneǩ le'be sää'mǩiõtt-tuâjjlaž.
+Cistt õõlǥat vuäǯǯai juä'tǩǩed tuâj sää'mǩiõl staattuuzz da sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzi kaggâm diõtt.
+Ciist vuei'tet jue'ǩǩed jäänbi cisttvuäǯǯji kõõskâst.
+Cistt vuei'tet jue'ǩǩed jäänbi vuõi'ttji kõõskâst.
+Cistt vuei'tet miõttâd hå't ǩe'rjjlaž, njää'lmilaž le'be jee'res o'nnstumuužžin, kook sâjjdâ'tte kookkas jee'res tuåimmvuu'did.
+o'nnstumuužživui'm, kook sâjjdâ'tte veeidlânji da puârast jee'res tuåimmvuu'did.
+Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm mie'ldd, kåå'tt lij jäänmõsân õõlǥtemtää'zz IV.
+Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâšldõõǥǥ vä'ǯǯelvuõđtää'zz III.
+Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz III.
+Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩmõšriâšldõõǥǥ vä'ǯǯelvuõđtää'zz II mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ lij kõõskin 3266,47 eu'rred / mp).
+Pä'lkkmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩmõšriâšldõõǥǥ vä'ǯǯelvuõđtää'zz IV.
+Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššmõõžž õõlǥtemtää'zz
+Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššmõõžž õõlǥtemtää'zz IV.
+Pä'lǩǩummuš meä'rtââvv Sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩeemriâšldõõǥǥ vä'ǯǯelvuõtt-tää'zz IV.
+Pä'lkkmõš meä'rrââtt s��ä'mtee'ǧǧ pä'lǩǩmõšriâšltõõǥǥ vä'ǯǯelvuõđtää'zz VI da tõ'st II tää'zz mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ 1822,14 eu'rred / mp).
+Paltto, koon va'lljeeš nu'bben vää'rrsaaǥǥjåå'đtee'jen, lij leämmaž sää'mtee'ǧǧ halltõõzzâst ju'n ääi'jbuš vaalpââ'jest.
+Kääzzkõõzzi ferttje lee'd määŋgbeä'llsa da jee'res kääzzkâsttemnää'li tääzzverddsaž õõdâsviikkmuužzast ferttai âânned huõl.
+- Pue'rben ǩiõččee'l, tät lij politiikklaž da kultturtäätt kõõččmõš, son tuõtti.
+Parlamenttaarlaž suåvtõs ouddlâstt åå'n, što a'lǧǧi saaǥǥstõõllmõõžžid õõlǥči piijjâd põõšši da priimmâmnallšen äi'ǧǧtaull.
+Parlamenttaarlaž suåvtõs noorõõđi Ruä'vnjaarǥâst 14.4.
+Parlamenttaarlaž suåvtõs čiõlggad veâl tõn, što te'l ko sää'msuåppmõš sõõddeš primmum, tõt lij veâl seârvvna peä'l rää'jest nu'tt kuu'ǩǩ ko Ruõšš sä'mmla liâ tõn åålǥbeä'lnn.
+Passiivlaž ǩiõlsiltteem õuddnem mie'ldd päärnaž tuõstškuätt siõmmnai siõmmnai aktiivlaž mainstumužže.
+- pedagoglaž tuâjai da mõõntõõllmuužži arvstõõllmuužzâst da õõuđâsviikkmuužžâst
+Pekka Aikio vää'rrvuässli'žžen nõõmteš Päivi Magga Vuõccust.
+Marjo Semenoff
+Peälste'mmen Stainnak Seenai vi'lljbie'll da ruõ'psses vue'rnnbie'll kaaunâ'tte šiõǥǥ da neeu'res hää'mmivui'm.
+Pauliina Feodoroff
+Piârrjest vaaldšeei ǩiõl vaaikte še identiteett õuddnumužže.
+Ä'rbbvuõđ mie'lddsaž musiikk lij õin sä'mmlaid vääžnai identiteett symboli da õhtte noorri viõkk.
+Ärbbvuâđlaž musiikk páldde lij jeä'lljam ärbbvuõttmusiikk ođđ ååblǩest.
+Ää'rbvuâlaž teâđ suõ'jjumuš ouddan
+Ärbbvuõđ mie'ldd sää'mpiârrjin puärrsin da päärnain šõdde âlddsõõzz õhttsaž juõ'ǩǩpei'vvsain tuâ'jain.
+Ä'rbbvuõđ mie'lddsa jie'llemvue'jj da pirǧǧumuš
+Ärbbvuâđlažž jie'llemvue'jjest, mâ'te kue'lstumuužžâst da puäʒʒhåiddmuužžâst vuä'ǯǯa määŋgas õin puåđ.
+Ärbbvuâđlai teâđai da čeä'ppvuõđi mättjumuš ij sirddu teä'nab piârrjest luađâlt päärnaid.
+Pertti Heikkuri, Klemetti Näkkäläjärvi da Nilla Tapiola Alpensia konferenss-såbbrest
+Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24% sää'mvuu'd lââ'ss da tuâi tobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõvvi tuâjjmättlââ'zz.
+Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:t sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõvvi ǩiččlõddâmlââ'zz.
+Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:t sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõvvi ǩiččlõddâmlââ'zz.
+Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'đ lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrâ'tte ä'šštobddâmlââ'zz.
+Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrâ'tte tuâjjtobddâmlââ'zz.
+Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõtti tuâjjtobddâmlââ'zz.
+Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'đ lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd vuâđđâ'vve
+Vuâđđpää'lǩlââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'đ lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd vuâđđâ'vve
+Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'đ lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd vuâđđâ'vve ä'šštobddâmlââ'zz.
+Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'd lââ'zz di tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrâ'tte toobdâlmlââ'zz.
+Vuâđđplaanumu'šše õ'nneš EU:n raajõsteä'ǧǧruõkkõsprograammi teä'ǧǧvääraid õhttse'žže â'lddsin miljon kue'httčue'đ dohat eu'rred.
+Vuâđđlää'jj šeâttmõõžžid õhttee'l saa'mi jiõččvaaldšemorga'nne, sää'mtegga, aalǥtummu'šše miârkksâ'vve aalǥ da politiikk-vaaldšemvuõđlaž räämi oođumuužž juätkk ääi'jest šõddi saa'mi jiõččvaaldšem siisǩlažvuõđ aa'šši oođeem regsmâ'ttem mie'lddsaž ooudâsviikkmõ'šše.
+Petra Magga-Vars maainsti.
+Nuõripiisar
+- Ââ'nnep äärvast vuõiggmiõllsažvuõđ da ää'rv ouddmõõžž kuei'm kuei'mseen.
+Ââ'nam, što tõt lij jiijjâsnalla vääžnai, što åskkooumaž au'ǯǯii Lää'ddjânnam riikk tu'mmjed tuõđsânji sää'mtee'ǧǧ tuejjuum e'tǩǩõõzz, vuâđđeed Lää'ddjânnam parlameentt da Sää'mtee'ǧǧ võboršee'ǩǩid, što õhttsaž tuâjj-joukk valmštââll Ilo- suåppmõõžž ratifâ'sttmõžž.
+ âânet äi'ǧǧmiermie'lddsa " maainâspeei'v " puäresoummivui'm
+U'ccčuõmârkaa'stid jeät veâl rää'jtukku eärben, leša rää'jtõõzz kuâ'sǩǩe tå'lǩ takainalla u'ccčuõmârkaa'stid.
+Uu'ccap škooulin jäänaš 2 čuäjtõssâd, šuurab jäänaš 3 čuäjtõssâd.
+uu'ccesmaallid): kååvas, kuäđaid, jeeresnallšem ääitaid
+Pieski tuejjõõzz liâ pijjum Sajoozz parlamenttkue'rnec Solju seinna da Helander tuejjõõzz sää'mǩe'rjjpõõrt da vä'ldduus pââibeälla.
+Vaaldšempiisar
+Sniimâm: Minna Moshnikoff
+Oolâž, koozz kaart pelkkât, ij leäkku tiuddsin vuõigg, pâi årddai.
+Si'tǩǩes tuâjain lij leämmaž vääžnai miârkktõs sää'mǩiõl seillmõ'šše, rämm miõlâst vuäitam tuõttâd, što vuâđđškoou'le liâ puättam piiriee'jji sää'mǩiõllsa škooulnee'ǩǩ, kook mätt'tâtte sää'mǩiõl le'be sää'mǩiõlin.
+Pohjankartano škooul, Oulu: Inka Ryhänen (tâ'vvsää'm)
+Tâ'vvjânnmlaž meertiõrvâsvuõttkonfereensâ Turkust 24.8.2011
+Tâ'vvjânnmlaž sää'msuåppmõš ouddan
+Tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõš - juätkktuõjjstõõllmõš
+Tâ'vvjânnmlaž sää'msuåppmõõžž ratifâ'sttmõš
+Tâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ǩiõllciist täävtõssân lij mie'ttvaikkted sää'mǩiõl ooudâsviikkmõ'šše da seeiltumu'šše Taarrâst, Ruõccâst da Ruõššjânnmest.
+Tâ'vvsää'm ânne 70- 80% aanrõžǩiõl da nuõrttsää'mǩiõl kuhttuid vue'll 15% sää'mǩiõllsain saa'min.
+Tâ'vvsää'mǩiõl maainstet Ruõccâst, Taarrâst da Lää'ddjânnmest, saujjsää'm Ruõccâst da Taarrâst.
+Tâ'vvsä'mmlain da nuõrttsä'mmlain piâr lij ärbbvuõđ mie'ldd šõddâm tääujab puõlvvõõǥǥâst.
+- Tâ'vvsää'mǩiõllsaž pää'nnhoi'ddjeei 9 500 €
+- Tâ'vvsää'mǩiõllsaž dommkääzzkõstuâjjlaž Tâ'vv-Aanar voudda 26 022,00 €
+- Tâ'vvsää'mǩiõllsaž dommkääzzkõstuâjjlaž Tâ'vv-Aanar vuu'dest 32 332,50 €
+Tâ'vvsää'mǩiõllsaž Lohkoleaika - nõmmsaž joortõs rääidast lij ju'n škoouli âânnmõõžžâst.
+Tâ'vvsää'mǩiõllsa abbâz Min meahci máidnasat ǩee'rjteei lij Inga Guttorm / Oahptii Iŋgá da kärtteei Salli Parikka.
+Tâ'vvsää'mǩiõllsaž abbâz nu'bb tuâjjǩe'rjj i'lmmstõõvi
+Tâ'vvsää'mǩiõllsest pei'vvhååidâst ǩiõlsiltteem beä'lest jee'restääzzest åårai päärna šeätte seämma ärttla.
+Tâ'vvsää'mǩiõllsaž rääidast liâ tuejjeeǩâni veâl 5-6 klaassi ǩiđđǩee'rj, kooi valmštõõllmõš lij ouddâl puõ'tti ǩiđđlookkâmpââi.
+Tâ'vv-Lää'ddjânnam sosialvuu'd siltteemkõõskõõzz saa'miõõutilååkk
+Tâ'vv-Lää'ddjânnam sosialvuu'd siltteemkõõskõs (Poske) lij bie'ǩǩ vä'lddkååddlaž siltteemkõõskõõzzsääi'm.
+Tâ'vv-Lää'ddjânnam sosialvuu'd siltteemkõõskõs (Poske)
+Saa'mi vuâlggmõš dommvuu'dest meädda åårstâ'ttmõš da dommvoudda mååust serddmõš lââ'zzted
+Päärn vuäitte ǩiõ'ččlâstted luâđast toimmjumuužž miõllsubun ko sest tue'jjumuužž.
+Puäʒʒhåiddlää'jj oođumuužžâst âlgg smiõttâd še kuånstid kooi vie'ǩǩin sää'mneezzni vuäittmõõžž ââ'nned puäʒʒjie'llemvue'jj staanât.
+porsanger (at) samediggi.
+Poske tuåimmjumuužžâst vää'ldet lokku Sää'mtee'ǧǧ täävtõõzzid sosial- da tiõrvâsvuõđhuõlâst.
+Poske Lij Sää'mjânnam õllškooul, Sää'mtee'ǧǧ, Kolpene kääzzkâ'sttemkõõskõõzz kå'ddkonsern da Oulu vuu'd ämmatõllškooul årjâ'ttem suåppmõšvuâđđsaž organisaatia, koon vuä'ppast da jåå'đat saaǥǥstõõllâmkå'dd.
+Poske lij õhtt õhttsaž tuåimmjemnallšem õhttnašvuõtt, kåå'tt årjââtt kolmmen vooudlaž tuåimmjemõõutilååǥǥast: Sää'mjânnam da Tâ'vv-Vuâđđmäädd tuåimmjemõõutilååǥǥast di Saa'miõõutilååǥǥast.
+Påå'štest vuõlttuum ä'ššǩee'rj â'lǧǧe lee'd vaal-lu'vddkåå'dd Aanar konttrest mââimõõzzâst 5.10.2015 ouddâl ko jiõni la'sǩǩumuš älgg.
+På'rddǩe'rjj
+Projee'kt diõtt Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ ååcc mie'rräiggsaž proje'kttpiisar.
+Projee'kt diõtt Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ ååcc
+projektšuurmõs Hanna Mattila Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Projektšuurmõs jåå'đat projeekt di va'sttad projeekt čõõđtumuužžâst da koordinâ'sttmõõžžâst.
+Projektšuurmõ'sse vuei'tet mie'rreed še jee'res tuåimid, kook ko'lle õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩõ'sse.
+Projektšuurmõõzz tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst Aanar ceerkavsiidâst da son lij tuâjjkõskkvuõđâst Lää'ddjânnam sää'mtegga.
+koontârtuâj, såbbri riâššmõš di projee'kt ǩee'rjtue'lljõstuâjain huõlâânnmõš. Tuâjjli'žže vuei'tet
+Proje'kttpiisar tuõjju ko'lle projee'kt juõ'ǩǩpeivvsaž koontârtuâi, såbbri riâššmõš di projee'kt ǩee'rjtue'lljõstuâjain huõlâânnmõš.
+Proje'kttpiisar tuõjju ko'lle projee'kt juõ'ǩǩpeivvsaž koontârtuâj, såbbri riâššmõš di projee'kt ǩee'rjtue'lljõstuâjain huõlâânnmõš.
+Proje'kttpiisar lij tuâjjkõskkvuõđâst Lää'ddjânnam sää'mtegga da pä'lǩǩmõš meä'rrââtt Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâšldõõǥǥ vä'ǯǯelvuõđtää'zz VI.
+Proje'ktt-tuâjjla pä'lǩǩmõš meä'rrââtt Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtää'zz V / II mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ 2110,20 eu'rred / mp).
+Proje'ktt-tuâjjla pä'lǩǩmõš meä'rrââtt Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtää'zz VII.
+Proje'ktt-tuâjjla tuõjju ko'lle jm.
+Proseessi malleem miârktõs puärrsituâjast.
+Prosess lo��ŋnad pakknumuužž eärben aartklažnallšem vuu'dest.
+te'l 010 839 3111, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Saaǥǥjåå'đtemǩeâštast nu'bben kuâđđjam Tiina Sanila-Aikio tuäivv, što mõõnni vaalpâjja luânddnallšem kuei't årra juâkkõõttmõš ij puä'đči heâmmeed åå'n älggam vaalpââi tuâi.
+Saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjäu'rr maainsti sää'mtee'ǧǧ 24.6. noorõõttââm tiuddsåbbra ääi'jpoddsai aa'ššin.
+Saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärv
+maainsti saaǥǥjåå'đteei Näkkäläjärvi.
+Saaǥǥtuõ'lljeejen toimji U'ccjooǥǥ kåå'dd sä'mmlai håiddâkksai peâmmtuââ'j ohjjeei.
+Saaǥǥjåå'đteeikåå'dd mie'ldd, ve'rǧǧ ij leäkku taarblaž piijjâd o'đđest ooccâmnalla. "
+Saaǥǥjåå'đtemvuõtt se'rddji Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧin Taarr sää'mtegga Ǩeârkknjaarǥâst skamm-mannu 9. peei'v.
+Maainstemvuâraid sää'mnuõri vaikktemvuäittmõõžžin di vue'jjest â'nne Lars Miguel Utsi Meeraikõskksaž Barents piizarkåå'ddest di Anne Kirste Aikio Lää'ddjânnam sää'mnuõri organisaatiast.
+Pihttsi maall da heä'rvvtumuš seurrje sää'm ǩiõll raa'jid.
+Paa'rtite'mvuõđ staannâm diõtt vuässõõ'tti õhttsažteâđaid le'be nõmm, addrõs, te'lfon-nââmar da ne'ttpåå'št õhtteet e'tǩǩõ'sse ođđ, ǩidd pijjum konfeârtâst, kåå'tt ää'vet ärvstõõllâm looppâst da mâŋŋa ǩeâšttõõttmõõžž loppšõddmõõžž siâlggnem.
+Peä'ccest šõddi vue'ddi miârkktõs lij peäcca seämmanallšem, ko sää'mǩiõl miârkktõs sä'mmlaid da sää'mkulttuu're.
+Põrggâp kuuitâǥ riâššât pukid mooddai jeälstumuužž!
+- Ǩiõččlõõđam tän vaalpââ'jest viikkâd ooudâs sää'maa'ššid nu'tt puârast ko vuäitam, mâŋŋa tän kuâđam tuâi nuõrab oummid.
+ šeelet kue'l tä'lvva juŋŋsivui'm, nue'ttee'l, vuä'ggee'l da kooukivui'm
+Raukkmõš võboršee'ǩǩ nõõmtem diõtt sää'mtee'ǧǧ nuõrisuåvtõ's
+Teäggtõs ij vuäǯǯči vuâđđõõttâd tu'mmjem vuäivva da teäggtõs oudd staanâd tuärjjõsmääi'nid tiuddeeja ooccjid.
+Teäggtõs puätt sää'mtee'ǧǧ pääi'ǩ tuåimmjumuužž riâšši kruuggid.
+Teäggtemtu'mmstõõǥǥ tue'jjeet piirie'jji.
+Raaite'mes ooudâsviikkmõš - Sää'mjânnam.
+Rää'jj suåvâd õõutsââ'jest obb peâmmõhttsažkåå'dd kõõskâlt.
+ raajât sä'mmlai ärbbvuâđlaž jeä'llsââ'jid da raajlmid (õuddm.
+ raajât õõutiloǩǩe läǧǧstum aunnsin miine kartt (lõõstin cuõppum kaartid, põmmâi, eeu'ni âânnmuužž)
+Raajjâmha'ŋǩǩõõzz teä'ǧǧââ'nnemarvvlõs lij nu'tt 12 miljoon eu'rred, Sää'mjânnam läänhalltõs lij miõttâm ha'ŋǩǩõ'sse 5 miljoon eu'rred EU-teäggtõõzz.
+Raajjmõõžž energiiviõkksõsvuõtt âlgg pue'reed raajjâmšeâttmõõžžin da veä'ǩǩvuõđin.
+Rapoort mie'ldd saa'mi ää'rbvuâlaž teâđain da ää'rbvuâlaž luâđâânnmõõžžin lij vääžnai miârkktõs jeärben tââ'v luâđ määŋgnallšemvuõ'tte.
+- Čiõlǥtõõzzi diõtt riõššum noorõõttâmpooddi mââibeä'lnn puä'tte veâl täujja lââ'ss kõõččmõõžž, koid haa'leep vasttõõzzid.
+Raportt veekk ooudâs peä'lstes meeraikõskksaž biodiversiteettsuåppâm aartikla 8 (j) tuåimmepiijjmõõžž Lää'ddjânnmest.
+" Čiõlǥtõs saa'mi ooumažvuõiggâdvuõđin lij jii'jjesnallšem "
+Raportt: saa'mi ää'rbvuâlaž teâđ suõ'jjumuš õõlǥat tuåimid
+Saa'mi ää'rbvuâlaž teâđ suõ'jjumuš õõlǥat tuåimid
+Čiõlǥtõs puätt ââ'nned se'st juurdpuättmõõžžid da siâssmõõžžid, kook vuâđđâ'vve Tâ'vvjânnamlaž jiijjâz vuõssnaroodes kuõskki õõlǥtumuužžid.
+- Rääuh da suåvâdvuõtt
+Rääuh da suåvâdvuõtt
+Restrantt Galla, kultturkõõskõs Sajos
+Resttrantt-tuåimmjumuužžâst pe'rstee'jid raaukât vä'ldded õhttvuõđ 15.4.2014 räjja.
+Restranttpõrǧǧjest tuäivat, što tuåimmjumuš äälǥči 1.5.2014 ää'ljee'l le'be suåppmõõžž mie'ldd.
+Jååttmuužžid dn. vueitet järjsted õhttsažtuâ'jast päärna piârri, sooǥǥ da resurssipersonkåå'ddivui'm, le-ša še täin vue'jjin ferttai toimmjumuužžâst va'stteei personkåå'dd selvvted vasttumuš- da staannvuõttkõjldõõzzid puärrsivui'm õõudǩiõtte.
+Ristenrauna Magga, tuåimmjemjåå'đteei Sàmi Soster rõ Irmeli Moilanen, ha'ŋǩǩõskoordinaattor, SaKaste-hanke da Pia Ruotsala, sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar, Sää'mte'ǧǧ,
+Ristenrauna Magga, tuåimmjemjåå'đteei Sàmi Soster rõ, Irmeli Moilanen, ha'ŋǩǩõskoordinaattor, SaKaste-ha'ŋǩǩõs da Pia Ruotsala, sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar, Sää'mte'ǧǧ
+Ruä'vnjaarǥâst 15.- 16.4. riõššum noorõõttâmpoodd le'jje bie'ǩǩ saa'mi, valdiai da spesialteâđteei kõskksa vuârrmainstumužž, kåå'tt juätkkai veâl mâŋŋa noorõõttâmpooddi.
+Ruä'vnjaarǥâst riõššum čeä'ppvuõđpeei'v čiõlǥtõs 2010 lij vuei'nnemnalla sää'mtee'ǧǧ dommseeidain: www.samediggi.fi / Tuejjumuš / Nuõri čeäppvuõđpei'vv.
+Ruä'vnjaarǥâst riõššum konfereensest.
+Ruä'vnjaarǥ gåårad nuõripäi'ǩǩ Mondellast lääulet, juõikkjet da musiikkâ'stted tâ'vv-, aanar- da nuõrttsää'm ǩiõlin mâŋŋa ee'jjpeei'vi.
+Stuällõõttâm i'lmmtõõttmõõžžid raaukât i'lmmtõõttât mâ 31.1.2012 mõõnee'st anneli.
+Porrmõž lij sosiaalâž čeä'ppvuõđi harjjtõõllmõs, ko'st päärnaž mättai puârast åårrad, kuei'mi lokku vä'lddmuužž da u'vdded äärvv porrmõžže.
+Porrmõš kulttuur:
+Porrmõšva'ljjumuužž, poorrámšoddmuš, porrmõš- saaǥǥ da šiõttõõttmuš ohjjee päärnai poorrâmnaali õuddnumuužž.
+ruotsala (at) samediggi.
+Ruotsala lij håiddam o'nnstemnalla vaaldšemjåå'đteei mie'rräiggsažvuõđ ", Näkkäläjäu'rr mainsti.
+Ruõcc / taarrǩiõl da engglõsǩiõl silttõs ǩiiččâd ouddõssân.
+Ruõcc sää'mtee'ǧǧ halltõõzz saaǥǥjåå'đteei Ingrid Inga ǩei'tt Tâ'vvjânnmi halltõõzzid tõ'st, što tõk laaddâ'tte - jõnn cisttsu'mme, koon ǩiõččâmvue'ǩǩ lokku vää'lde'l lij sää'mǩiõli årra.
+Ruõcc sää'mtee'ǧǧ halltõõzz saaǥǥjåå'đteei Ingrid Inga särnn, što lij pue'rr kuullâd, što kolmm sää'mtee'ǧǧ vuässâ'tte tää'ssärvvsen vuä'sspie'llen saaǧǧstõõllmõõžžin tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõõžžâst.
+Joouk vuä'psteei, u'čtee'l Bigga-Helena Magga da Rauna Mätäsaho le'jje kuärǥas da valddum jooukâs o'nnstem diõtt.
+Joouk vitt niõđ le'jje jiõčč tuejjääm koreograaf tanss- da čuä'jldemu'čtee'l Teija Sonkkila veä'ǩǩvuõđin, kåå'tt tuåimmji še joouk vuä'pstee'jen.
+- Joukkpiârpei'vvpäi'ǩǩ Miessi lij šiõǥǥ ooudâsjoo'tti čuä'jteei tõ'st, mõõnnalla u'cc resuurssivui'm da ääi'j mie'ldd si'tǩǩes tuâjain vuei'tet vuäǯǯad äigga kookkas kuõ'ddi da miârkkšõõvvi tuâjaid sää'mǩiõl ooudâsviikkmõ'šše, särnn sää'm ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjåå'đteei Erkki Lumisalmi.
+Ärttelpiârpei'vvhåiddååbleǩ lij tie'ddi vuõss-sââ'jjlaž toimmjemnää'll koonn vuađđan lie kuuǩes määtǩ di škoouljum personkåå'dd vuä'ǯǯmõš.
+Joukkpiârpei'vvpäi'ǩǩ Miessi lij tuåimmjam Enontekiöst 10 ee'ǩǩed da tõn äi'ǧǧen Miessi lij håiddam ee'jji mie'ldd âlddsin 40 sää'mpä'rnned.
+Joukkpiârpei'vvpäi'ǩǩ Miessi lij tuåimmjam Enontekiöst 10 ee'ǩǩed da tõn äi'ǧǧen Miessi lij håiddam ee'jji mie'ldd âlddsin 40 sää'mpä'rnned, jooukâst liâ nijddpää'rn da ååumpää'rn.
+ vuä'ǯǯ veeidas teâđ da kiõ'ččlâsttmuužž jii'jjes ǩiõlâst, kulttuurärbbvuõđâst da
+jåårǥlâttam Seija Sivertsen
+Säämas: Seija Sivertsen
+Sä'mmlaž maainâz lij täu'jja kooskaž koonn-ne mooštt, mušttlõõzz koonn-ne tuõđlaž šõddmuužžâst le'be nuu'bbest mainnsest.
+Sä'mmlaž pärnnpo'dd da peâmm
+Sää'm päärnaikultturkõõskõs lij tuåimmjam ee'jjest 2004 da lij ju'n äi'ǧǧ riâššâd nõmmǩeâšttõõttmõš, koon päärna da nuõr smiõttee.
+Sä'mmlaž mââilmmkartt šâdd da jeä'll arggpeei'v tuâ'jai kõoskâst.
+Sä'mmlaž musiikk ärbbvuađlaž ååblǩest lij läppješkuättam da tõn čuäjtumuš da tue'jjumuš lij occnam.
+Sä'mmlažmusiikk, tanss, maainâzärbbvuõtt, čeä'pptuâ'jj da ǩe'rjjlažvuõtt
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs riâžži kuämad sää'mparlamentnee'ǩǩi konfereenss Ǩeârkknjaarǥâst 10. skamm-mannu 10. peei'v 2011.
+Sää'm Parlamentaarlaž Suåvtõs, kåå'tt lij Tâ'vvjânnmlaž sää'mtee'ǧǧ õhttsažtuâjjorgan, tu'mmji ǩiõllõhttsažtuâi ođđest riâššmõõžžâst da vaiddâz ǩiõllõhttsažtuâjjha'ŋǩǩõõzz alttumuužžâst ee'jjest 2008.
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs ǩeäčč, što puõccui päkk-kåddmõš pråppad Njeä'llem puäʒʒvuä'mstee'ji da sij piârrji vuäittmõõžž ââ'nned da juä'tǩǩed sää'm kulttuures.
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs lij vuâđđuum 2000-lååǥǥ aalǥâst da tõt tuåimmai Tâ'vvjânnmlaž sää'mtee'ǧǧi õhttsažtuâjjorgannân.
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs lij Tâ'vvjânnmlaž sää'mtee'ǧǧi õhttsažtuâjjorgan.
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs lij Lää'ddjânnam, Taarr da Ruõcc sää'mtee'ǧǧi kõskksaž parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgan.
+Sää'm parlamenttaarlaž suåvtõs (SPN) lij pue'rr miõlâst YK ooumažvuõiggâdvuõttkomissio diõtt, ku tõt teäddad pue'rben tu'mmstõõǥǥin mâi'd tu'mmai da tuåimmjumuužžin mä'htt tuåimmai. teäddad pue'rben äimm-muuttõõzz da takaimaai'lmlaž ooumažvuõiggâdvuõđi õhttvuõđ di vä'ldd čiõlggsânji lokku vuõssnaroodi nää'lte'mes ǩeâhssai vue'jj äimm-muuttõõzz diõtt.
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs (Lää'ddjânnam, Taarr da Ruõcc sää'mtee'ǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.1.2013 õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩõõzz, kåå'tt poott 30.6.2014.
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs (Lää'ddjânnam, Taarr da Ruõcc sää'mtee'ǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad ođđee'jjmannu 1. peei'v 2013 õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩõõzz da ha'ŋǩǩõš peštt ǩie'ssmannu 30. peei'v 2014 räjja. Ha'ŋǩǩõõzz
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs (Lää'ddjânnam, Taarr da Ruõcc sää'mtee'ǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.8.2015 õhttsažtâ'vvjânmmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz Sámi Giellagáldu juätkkha'ŋǩǩõõzz, kåå'tt poott 31.5.2018.
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs (Lää'ddjânnam, Taarr da Ruõcc Sää'mtee'ǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.8.2015 õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz Sámi Giellagáldu juätkkha'ŋǩǩõõzz, kåå'tt poott 31.5.2018.
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs (Lää'ddjânnam, Taarr da Ruõcc sää'mtee'ǧǧ õhttsažtuâjjorgan) lij alttääm 1.1.2013 õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩõõzz, kåå'tt poott 30.6.2014.
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs (Lää'ddjânnam, Taarr da Ruõcc sää'mtee'ǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.1.2013 õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩõ'sse, kåå'tt poott 30.6.2014.
+Sää'm Parlamentaarlaž Suåvtõs kai'bbai Njeä'llem puõccui päkk-kå'ddem årstâ'ttmõõžž
+Sä'mmlaž tiâttmõš siisǩâld teâđ jie'llmest pirǧǧumuužzâst.
+Sä'mmlaž håiddâkksai peâmmplaan raajjâmprosess lij leä'mmaž vue'ss veeidâs sää'mvuu'vd õhttsest õõudâsviikkâmtuâ'jast.
+Sä'mmlaž håiddâkksai peâmmplaan teu'dd vä'lddkåå'ddlaž ohjjumuužž.
+Sä'mmla håiddâkksai peâmmtoimmjumuužž vuađđan lie sä'mmla äärvv, kook lie jee'rben ǩiõll, ruått, õhttsažkå'dd, raavâs identiteett, luâtt, ä'rbbvuõđ mie'lddsa jie'llemvue'jj, sooǥǥbie'li kõskksaž tää'zzärvv da ooumažvuõtt, määŋgkulttuurvuõtt, rääuh da suåvâdvuõtt.
+Sää'mvuu'vdest jee'rben aanrõš- da nuõrttsä'mmla jällste peađgai.
+Sää'mvu'vdde lij šõddâm hanǩǩõõzz äi'ǧǧen sä'mmlai håiddâkksai peâmmpersonkåå'dd õhttsažtuâ'jjsäi'mm, kåå'tt lij raavääm personkåå'dd silttumuužž da sää'mkulttuur vuâmmšumuužž tuâ'jast da õõudääm kåå'ddi da Sää'mte'ǧǧ kõskksa õhttsažtuââ'j.
+Sää'mvuu'vd škoouljemkõskkõõzzást Aanrest lij järjstum sosiaal- da tiõrvâsvuõtt-tuâjai vuâđđtutǩǩõzze viikki âlddhoiddjeeisǩoouljumuužž ee'jjest 1997 ää'ljee'l.
+Sää'mvuu'd škoou'l'jemkõõskõõzzâst valmštõõvvâm:
+Sää'mvuu'vd håiddâkksai peâmmpersonkå'dd vuä'ssõõđi hanǩǩõõzz äi'ǧǧen järjstum vitte õõdâsviikkâm- da škoouljempei'vva.
+Sää'mvõboršee'ǩǩ SAKK jåå'đtemkådda
+Säämǩiõtt-tuõ'jju ko'lle jm. muõrr-, čuä'rvv- da čõu'ddtuââ'j di pe'sser - da tâ'nnǩe'rrjjmuužž, liânttkååđđmuš da sä'rǧǧpihttzi valmštumuš da heä'rvtumuš parǧǧuum liânti da liântivui'm.
+Sä'mmlast päärnast lij vuõiggâdvuõtt tuä'rjjõõttâd håiddâkksai peâmmkääzkõõzzid šõddâd jii'jjes kulttuur vuä'ssližžen da ânškue'tted sä'mmlaid teâđaid, čeä'ppvuõđid, naalid da aarvid.
+Sää'm maainâzärbbvuõtt lij luâdmie'ĺddsaž ǩiõlvuađlaž âlmmeem ree'ǧǧesvuõtt, säänlaž ree'ǧǧesvuõtt da õlmstõõǥǥi määŋgnallšemvuõtt..
+Sä'mmlaž teemmen riâžžât tea'ttertuâjjpõõrtid, koin vue'ljet ju'n ee'jj 2016 po'dde.
+- sä'mmla kulttuur vualggmuužžâst šõddi håiddâkksai peâmm täävvtõõzzi, siisǩe da tuåimmplaanin
+Saa'mi kultturpreeddan suejj âlgg pue'reed
+Sää'm päärnaikultturkõõskõõzz täävtõssân lij jm. lââ'zzted sää'mpäärnai da - nuõri tobddmõõžž jiijjâs kulttuures beälla da oudd si'jjid vuäittmõõžžid tobddâd kulttuures ä'rbbvuõtt-teâđaid da - silttõõzzid di ravveed sij kulttur- identteet.
+Sä'mmla musiikk - da mainstemärbbvuõđ mie'ldd päärnaž piä'zz tie'tted Sää'mjie'llem vue'jjid da kulttuure kuulli aa'ššin.
+Sä'mmla vuäinnmõõžž mie'ldd mä'rddnalla jeä'llmuš lij ooumžen jeä'llmõš.
+Sää'm parlamenttaarla suåvtõõzz äimmpolitiikklaž tuåimmjemplaan
+Sää'm parlamentaarlaž suåvtõõzzin da sää'mtee'ǧǧin õõlǥči lââ'zzted vaikktõõzzid tuâjes ää'rbvuâlaž teâđ suõ'jjeem diõtt.
+Sää'mnuõr da ǩiõllõhttsažtuâjj le'jje såbbar ä'ššen
+Sää'm Parlamentaarlaž Suåvtõõzz saaǥǥjåå'đtee'jen tuåimmjeei Taarr sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Egil Olli puu'ti õlmmsa saaǥǥstõõllâm vuârast, što ha'ŋǩǩõõzz vääžnmõs tuâjj lij õhttsaž kiõli ruõkkmõš seeiltee'l da ooudâsviikkmõš.
+SáFá - ouddčiõ'lǧǧeemha'ŋǩǩõs õhttsažtâ'vvjânnmlâž sää'mǩiõl tu'tǩǩeem- da ämmat / resursskõõskõõzz altteem diõtt Sää'm parlamentaarlaž suåvtõõzz siâssmõõžžâst Lää'ddjânnam, Taarr da Ruõcc sää'mtee'ǧǧ liâ alttääm ee'jj 2011 aalǥâst Interreg - teäggtemvuâlaž SáFá - ouddčiõ'lǧǧeemha'ŋǩǩõõzz da tän alttõõzz jurddân lij õhttsažtâ'vvjânnmlâž sää'mǩiõl tu'tǩǩeem- da ämmat / resursskõõskõõzz aalǥtumuš.
+Sää'm Parlamentaarlaž Suåvtõõzz raukkmõš (eŋgglõsǩiõ'lle)
+Sä'mmla sää'nâânnem ärbbvuõtt lij raavâs.
+Saa'mi puärrsituâi ooudâsviikkâmpeei'v III 22.5.2013
+Sä'mmlai vuõsspeâmmam da puärrsituâi kõõskâst re'ttlõ'stti sää'mǩiõllsaž tuâjjlažkå'dd tuåimmji tuâjj-joukkre'ttlâsttem äi'ǥǥen ooudâsviikkâmä'šštobddjen.
+Sä'mmla håiddâkksai peâmm õõudâsviikkâm õõlǥad äi'ǧǧmiermie'lddsaid säi'mmkaaunõõttmuužžid.
+Sä'mmlai håiddâkksai peâmmplaan raajjmužže jå'ttee õõudâsviikkâmtuâ'jjärttel, kåå'tt noorõõđi äi'ǧǧmie'ri mieldd..
+Sä'mmla håiddâ'kksai peâmmtuââ'j plaanmuužž vuađđân noorât maacctõõzz Tâ'vvLää'ddjânnam sosiaaltuââ'j siltteemkõskkõõzz tuåimest.
+Sä'mmlai håiddâkksai peâmmplaan mie'rren lij ohjjeed sä'mmlai håiddâkksai peâmm tuââ'j šlaajj da siisǩlaž čõõđđtumuužž da õõudeed kääzzkõõzzi õõutverddsa čoođtumuužž.
+Sää'mkulttuurest meer čeä'pptuâ'jj da tõn siisǩeei estetiikk lij rää'tǩkani vue'ss jie'llmest da tõst lij jõnn õhttsažkå'ddlaž miârktõs.
+Sä'mmlaž õhttsažkåå'ddest lij ärbbvuõđ mie'ldd ruåđin da õhttsažkåå'ddest päärna peâmmvuõiggâdvuõtt da - vasttumuš.
+Sää'm palddlõsteemmest teâđtet mâ'ŋŋlubust.
+Sä'mmla jällste neeljj jee'res valdia vuu'vdest da jeä'lle määŋgai kulttuurvaaiktõõzzi vue'lnn.
+Sä'mmla siõri vuađđ lij pââimõssaa'jest luâđast da jie'llemvue'jjin.
+Sä'mmla lie Euroopp Union vuu'vdest odinakai alggmee'r, koin lij jii'jjes historia, ǩiõll, kulttuur, jie'llemnää'll da identiteett.
+Saa'mid ee'ttkâ'sttem vuässlaid nõõmtet sää'mtee'ǧǧ nõõmtumuužžâst da koo'ddi võboršee'ǩǩ koo'ddi nõõmtem vuâđast.
+Saa'min lij Lää'ddjânnam vuâđđlää'jj mie'ldd ǩiõles da kulttuures kuõskki jiõččvaaldšem saa'mi dommvuu'dest.
+Sä'mmlain lij tiõrvâs jiõččtobddmuš da raavâs õhttekuullâmtobddmuš.
+Sä'mmlain lij raavâs õhttsažkå'ddvuõtt da teâđstumuš jii'jjes vuäddain da sooǥǥ vuä'sslain da si'jji jeä'llsââ'jin.
+Saa'mid luâđ ree'ǧǧesvuõ'tte kuulli ää'rbvuâlaž teâđ suõ'jjumuš da meeraikõskksaž ää'rbvuâlaž tiõttu kuulli tu'mmstõktuâjj lij aainâs vääžnai.
+Sä'mmlaid lij luâdmie'ĺddsaž ooccâd ǩiõ'ččlâsttmuužžid jeeres kulttuurin, ooccâd õhttvuõđid räätktõõzzid da šiõtteed õhtte kulttuurlaž risttreiddsažvuõđid jie'llemvaalđšem da pirǧǧeem pue'rumužže.
+Sä'mmlaid piiutâz lij vue'ss sää'midentiteett.
+Sä'mmlaid õhttsažtuâ'jj rååstt raaji lij luâđlaž da juä'tkkjeei.
+Sä'mmlaid vääžnai ruått-, risttjeä'nn da - ee'jj da käi'mmjärjstõk ravvee päärna õhttekuullâm tobddmuužž.
+Sä'mmlain håiddâkksai peâmmpeâmmõõutilååǥǥin čõđtum kulttuure kuulli määŋgbeä'llsaž toimmjumuš päärnaivui'm jm. tollstõõllmuš, jee'resnallšem šõddmuužžid da jååttmuužžid vuä'ssõõttmuš õõlǥad õõudǩiõtte järjstõõllmuužžid, õhttsažtuââj da staanvuõđ vuâmmšeei plaanmuužž di rijttjeei personkå'ddresuurssid.
+Sää'mtee'ǧǧasetõõzz (1727/95) mie'lddlânji ââ'ntemõõlǥtõssân lij vuõiggâdvuõtt-tiõđ kandidaatt tu'tǩǩõs da saa'mid kuõskki vuõiggâdvuõđlaž aa'šši tobddmõš.
+Sää'mtee'ǧǧasetõõzz (1727/95) mie'lddsânji ââ'ntemõõlǥtõssân lij vuõiggâdvuõtt-tiõđ kandidaatt tu'tǩǩõs da saa'mid
+Sää'mte'ǧǧlää'jj da - asetõõzz oođumuš di sää'm-meä'rtõõzz mutt'tumuš
+Sää'mte'ǧǧ veekk ooudâs parlamentnee'ǩǩi čõõđtumuužži
+Sää'mtee'ǧǧ vekka ooudâs čõõđtumuužži teâuddjumuužž tâ'vvjânnmlaž sää'msuåppmõõžž juä'tǩǩsaaǥǥstõõllmõõžžin, juätkk Näkkäläjäu'rr.
+Sää'mte'ǧǧ ij priim sä'mmlaid vuâđđlää'jjest stannum jiõččvaaldšem huenummuužž da tõn ooudâsviikkâm åårstummužž.
+Sää'mte'ǧǧ maadârd, što saa'mi dommvoudda va'rrješ 420 000 eeu'r godovai puäʒʒpeâmmtuärjjõs.
+Sää'mte'ǧǧ maadârd, što sää'mǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi teäggtem-, valvvâm- da valdiaveä'ǩǩtuâi see'rdet sää'mtegga sää'mtee'ǧǧi maadârdõõzz mie'ddsânji.
+Sää'mte'ǧǧ maadârd, što valdiasåbbrest riâmât jå'ttlânji valmštõõllât puäʒʒhåiddlää'jj obboođumuužž ko'st vää'ldet lokku sää'puäʒʒhååid meeraikõskksažvuõiggâdvuõđlaž da vuâđđlää'jjlaž suõi.
+Sää'mte'ǧǧ maadârd, što POLURA le'čči ko'rjjeed le'be valmšted aivv ođđest lokku vää'ldee'l vuâđđlää'jjvälljkåå'dd vuä'pstõõzz da sää'mkulttuur suõi.
+Sää'mte'ǧǧ maadârd ceälkkmuužžâst määŋgaid vuâraid ta'rǩǩumuužžid ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikklaž čiõlggeemtuõjju.
+Sää'mte'ǧǧ ååcc restranttpõrǧǧi Sajo'sse
+Sää'mte'ǧǧ ååcc mie'rräiggsaž proje'kttpiisar
+Sáfá2- projektta (Sámi Giellagáldu).
+Sää'mte'ǧǧ ååcc
+Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ ååcc äigga 1.1.2013-31.5.2014 aanarsää'm ǩiõlltuâjjla, nuõrttsää'm ǩiõlltuâjjla da tâ'vvsää'm ǩiõlltuâjjla di koontârpiizzar äigga 1.1.2013-30.6.2014 õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩ��'šše.
+Sää'mte'ǧǧ i'lmmat, što tõn piizarkåå'dd sää'mǩiõl konttrest Aanar tuåimmpääi'ǩest lij ooccâmnalla
+Sää'mte'ǧǧ oudd teâttan, što puõ'tti tuâjjpäi'ǩǩ lij ooccâmnalla vaaldšemšuurmõõžž mie'rräiggsaž ve'rǧǧ, kåå'tt peštt 1.2.2014 - 31.1.2015 räjja, leâ'ša sätt lee'd, što mie'rräiggsaž ve'rǧǧ peštt kuu'ǩǩab ääi'j.
+Sää'mte'ǧǧ oudd teâttan, što puõ'tti tuâjjpäi'ǩǩ lij ooccâmnalla vaaldšemšuurmõõžž vee'rj
+Sää'mte'ǧǧ i'lmmat ooccâmnalla kultturpiisar ve'rǧǧsâjjsažvuõđ
+Sää'mte'ǧǧ i'lmmad ooccâmnalla päärnaikultturkõõskõõzz
+Sää'mte'ǧǧ i'lmmat ooccâmnalla
+Sää'mte'ǧǧ oudd teâttan, što lij piijjâm ooccâmnalla pue'tti
+Sää'mte'ǧǧ oudd teâttan, što lij piijjâm ooccâmnalla puõ'tti
+Sää'mte'ǧǧ oudd teâttân, što pue'tti ve'rǧǧsâjjõsvuõtt lij ooccâmnalla
+Sää'mte'ǧǧ oudd teâttan, štõ lij piijjâm ooccmõžžân puõ'tti koontârpiisar vee'rj
+Sää'mtee'ǧǧ rämmše tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõõžž priimmâm o
+Sää'mte'ǧǧ da Enontekiö kå'dd ka'rttje tâ'vvsää'm ǩiõllpie'zz taarb
+Sää'mte'ǧǧ jue'jji stipeendid õllškooultää'zz mätt'tõõđjid
+Sää'mte'ǧǧ reäšš oou'dab ee'jji nalla bussjååđtumuužžid čeäppvuõđpeivva da mååusat di innpaai'ǩid Ruä'vnjaa'rǥâst.
+Sää'mte'ǧǧ reäšš äävai åårrmen nõmmǩeâštõõttmõõžž koonn jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsi'jdde ee'jjest 2012 valmštõõvvi Sää'mkulttuurkõõskõ'sse tõn miârkkšõõvvmõõžž da tuåimmuužž mie'lddsaž nõmm.
+Sää'mtee'ǧǧ reäšš ǩeâđđa 2011 õhttsažsåbbar saa'mi kulttur- da čeäppõsorganisatiaivui'm.
+Sää'mte'ǧǧ reäšš ođđ nõmmǩeâštõõttmõõžž, koon jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsi'jdde ee'jjest 2012 valmštõõllâm vue'lnn åårrai Sää'mkulttuurkõõskõ'sse tõn miârkksõõvvmõõžž da tuåimmuužž mie'lddsaž nõmm.
+Sää'mte'ǧǧ čõõđat ooccâmnalla sää'mtee'ǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei Tâ'vv-Lää'ddjânnam sosiaalvuu'd siltteemkõõskõõzz sää'mjuâkkaz
+Sää'mte'ǧǧ čõõđat ooccâmnalla sää'mtee'ǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei Tâ'vv-Lää'ddjânnam sosiaalvuu'd siltteemkõõskõõzz sää'mjuâkkaz
+Sää'mteäǧǧ čõõđat ooccâmnalla
+Sää'mte'ǧǧ čõõđat ooccâmnalla
+Veä'ǩǩtie'ǧǧooccmõõžžid âlgg vuõltteed kulttuurvu'vddkådda mââimõõzzâst
+Sää'mte'ǧǧ oudd teâttan, što sää'mǩiõllsaž kulttuur ooudâsviikkmõ'šše da sää'morganisaatiai tuåimmjumu'šše čuä'jtum pue'tti ee'jj 2015 mie'rrtie'ǧǧest (sää'm kultturmie'rrteä'ǧǧ) miõttum veä'ǩǩvuõđ liâ ooccâmnalla.
+Sää'mte'ǧǧ čõõđti ǩee'rj tâ'vvjânnmlaž sää'm ǩiõll-luvddkåå'dd miõttum pååđteäggtõõzzin.
+Sää'mte'ǧǧ čõõđti kuõrtõsteädldõõǥǥ Girjegiisá Oy:n vuõššân ee'jjest 1993 čõõđtum tuejjõõzzâst.
+Sää'mte'ǧǧ ǩiirâd vuõssnaroodivuõiggâdvuõđi ooudâsviikkmõõžž
+Sää'mte'ǧǧ ǩeâštõõtti restraant luõikkâmsuåppmõõžž ǩeässa 2009 da mie'rräigga mõõnee'st puõ'đi õhtt ta'rjjõs.
+Sää'mte'ǧǧ, Kulttuurvu'vddkå'dd
+Sää'mteäǧǧ miõtti õhttse'žže kutt 500 ee'ur stipeend sää'mǩiõl da sää'm kulttuur õllškooultää'zz mätt'tõõjđid.
+Sää'mte'ǧǧ še ouddlâ'stt, što čiõlggeemtuâjast vää'ldet täävtõssân saa'mi jiõččmie'rreemvuõiggâdvuõđ ooudâsviikkmõš.
+Sää'mte'ǧǧ vuäinn POLURA e'tǩǩõõzz nu'tt, što tõt lij šiõlggsânji sää'mnarood da sää'mpuäʒʒhåiddkulttuur čårsteei kõskkvuõđâst puäʒʒhoiddu.
+Sää'mte'ǧǧ vuârdd Lää'ddjânnam halltõõzzâst jå'ttlab tu'mmstõõǥǥ obbvä'lddsaž sää'mǩiõl stooidâmprograamm alttumuužžâst, maainsti sää'mtee'ǧǧ vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Irja Seurujärvi-Kari 15.4.
+Sää'mte'ǧǧ vuârdd Lää'ddjânnam halltõõzzâst jå'ttlab tu'mmstõõǥǥ obbvä'lddsaž sää'mǩiõl stooidâmprograamm alttumuužžâst, maainsti sää'mtee'ǧǧ vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Irja Seurujärvi-Kari Ruä'vnjaarǥâst.
+Sää'mte'ǧǧ lij e'tǩǩääm, što Tukes suåvvte'či Ruä'vnjaarǥ vaaldšemvuõiggâdvuõđ tu'mmstõõǥǥ låå'ppvue'jj tõn räjja, ko Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõđâst vuäǯǯčeš ää'ššest linnjjumuužž.
+Sää'mte'ǧǧ lij aaibâs obbžurr lää'ǩǩtekstta da tõn sii'sǩest åårrai ä'ššvââ'jjid da teekstest aiccum ǩiõččâmvue'ǩǩvuõ'tte sää'mpuäʒʒhååid beälla.
+Sää'mte'ǧǧ lij obbžurr tõn vuâkka mä'htt POLURA-lää'jjšiõttõs lij valmštõllum.
+Sää'mte'ǧǧ lij kuâđđam patentt- da registerhalltõ'sse ooccmõõžž Sajos nõõm registâ'ttem diõtt kälvvmiârkkân, tõn mie'ldd nõmm vuäǯǯ õõutvuõiggâdvuõđla ââ'nnemsuõj.
+Sää'mte'ǧǧ lij kulttuurkõõskõõzz vä'lddposttšeǩ, kåå'tt ooudâs vuåkrai jee'res tuåimmjee'jid.
+Sää'mte'ǧǧ lij Lää'ddjânnam sä'mmlai pââimõs tu'mmstõktuâjjorgaan.
+Sää'mte'ǧǧ lij vaalmâš õhttsažtuõjju kuåivâslää'jj õõlǥtõõžži tiuddumuužži diõtt ", saa��ǥjåå'đteei Näkkäläjärvi linnjad.
+Sää'mte'ǧǧ vuâđđad nuõrisuåvtõõzz
+Sää'mte'ǧǧ õõ'ni šiõǥǥân, što maadârdõõzzâst vuäǯǯji ââ'ǩǩraai kaaggât 63 ee'jjest 65-ekka da âânn tõn vuâđđõttum.
+Sää'mtee'ǧǧ såbbrõ'šše õhttsaž såbbar aartikla 8 (j) tiu'ddepiijjmõõžžâst peäggtum riikkivui'm.
+Sää'mte'ǧǧ räukk saaǥǥstõõllmõõžžid kuåivâslää'jj suåvtumuužžâst Tukes jåå'đteei tuâjj- da jie'llemvue'ǩǩmini'stteriain di jee'rben Tukesin.
+Sää'mte'ǧǧ räukk riikksåbbrest õhttsažsåbbar vuõssnaroodvuõiggâdvuõđi ooudâsviikkâm diõtt.
+(Sää'mte'ǧǧ)
+Sää'mte'ǧǧ
+Sää'mte'ǧǧ vuâǯǯai meeraikõskksaž tobdstõõzz
+Sámekulturcentrum
+Sää'mte'ǧǧ ta'rjjad ainutlaatuisen tuâjjpirrõõzz da vuäittmõõžž viikkâd ooudâs sä'mmlai staattuuzz meeršeld da meeraikõskksânji.
+Sää'mte'ǧǧ teâđat škooulid tää'rǩben riâššmõõžži diõtt ääi'jbeä'lnn.
+Sää'mte'ǧǧ tuäivv, što cistt kaaggči veâl jäänab Enontekiö kåå'dd pue'reed sää'mǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžž kåå'dd pukin vuä'ssvuu'din da še jee'res ve'rǧǧnee'ǩǩid pue'reed sää'mǩiõllsaž kääzzkõõzzid.
+Sää'mte'ǧǧ tuäivv ciist sme'llkâ'tted Meä'cchalltõõzz juä'tǩǩed sää'mǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžž õhttsažkåå'ddest da sme'llkâ'tted peä'lstes še jee'res ve'rǧǧnee'ǩǩid pue'reed jiijjâz sää'mǩiõllsaid kääzzkõõzzeez.
+Sää'mte'ǧǧ tuäivat leekk da šiõǥǥ ǩie'ssluõvâsvuõđ pukid!
+Sää'mte'ǧǧ tuäivvad leekk da šiõǥǥ ǩie'ssluõvâsvuõđ pukid!
+Sää'mte'ǧǧ tuâtt, što POLURArest e'tǩǩõsttum nuõri puäʒʒtäällvue'ǩǩnee'ǩǩi altteemtuärjjõs lij tuõttum tuåimmjemnallšem riâššmõššân da takainalla vääžnai saa'mi dommvuu'dest.
+Sää'mte'ǧǧ tobdstââtt še Lää'ddjânnam põõšši ee'ttkâ'sttõõzz tuåimmjumu'šše Bryssel - gåårdest da kaaunââtt EU-suåvtõõzz ooumažvuõiggâdvuõtt-tuâjj-joouki võboršee'ǩǩivui'm.
+Sää'mte'ǧǧ, pirrõsministeria da meä'cchalltõs reä'šše 17.10 kuâŋŋprograamm biodiversiteettsuåppmõõžž 11. vuä'ssbie'llsåbbrest Hyderabadist, Intiast.
+Sää'mte'ǧǧ da Meä'cchalltõs vuõǯǯu spä'ssbõõžžid ouddu'rddeei tuâjast, kåå'tt leäi Akwé: Kon - vuä'ppõõzzi suåvvtumuš.
+Sää'mtee'ǧǧ kålggmannu 16. peei'vi riâššâm sää'mnuõri konfereensest kuulât ääi'jpoddsaž maainstemvuâraid.
+Sää'mtee'ǧǧ alttõs sää'mjie'llemvue'jjid kuõskki čiõ'lǧǧeem čiõ'lǧǧtõõzz raajjmõõžžâst lij (lääddas)
+Sää'mtee'ǧǧ võboršee'ǩǩ vuässõ'tte meeraikõskksaž aartikla 8 (j) -tuâjj-joouk kääucad såbbra Montrealist.
+Sää'mtee'ǧǧ pu'httum alttõs lij mie'rrtie'ǧǧtarbb, sää'mǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid tän 2011 ee'jjest õhttse'žže 1,6 miljoon eu'rred.
+Sää'mtee'ǧǧ e'tǩǩuum mie'rrtie'ǧǧ tarbb sää'mǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid leäi ekka 2014 õhttse'žže 1,2 miljoon eu'rred.
+Sää'mtee'ǧǧ brosyyrid
+Sää'mtee'ǧǧ vaaldšemvuâlaž SaKaste-Saa'mi sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi ooudâsviikkâm-raajõs - ha'ŋǩǩõs reäšš kuälmad saa'mi puärrsituâi ooudâsviikkâmpeei'vid.
+Sää'mtee'ǧǧ halltõ'sse va'lljeeš mâŋŋa jiõnstumuužži puõ'tti vuässlaid:
+Sää'mtee'ǧǧ halltõs lij nõõmtam tuâjjä'rttel da tõn leät tiuddääm paalǥâskoo'ddi võboršee'ǩǩiin.
+Sää'mtee'ǧǧ tuâjjlažkå'dd- da ekonomiavaaldšem ooudâsviikkmõš takaisåbbar tu'mmstõõǥǥ mie'lddlânji da alggee'jj tuâi oudlde, što mee'st lij sää'mtee'ǧǧ tuâi, vaaldšem da vee'rj pâ'sttemvuõttõõlǥtõõzz tiuddeei vaaldšemjåå'đteei tiu'ddepiijjmen sää'mtee'ǧǧ tu'mmstõõǥǥid da ooudâsviikkmen sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumuužž.
+Sää'mtee'ǧǧ čõõđtum tuejjõs lij kuõrtõsteädldõk Girjegiisá Oy vuõššân ee'jjest 1993 čõõđtum tuejjõõzzâst.
+Sää'mtee'ǧǧ čõõđtum mätt'tem-materiaal käunnje tä'st.
+sää'mtee'ǧǧin, di äv.
+Sää'mtee'ǧǧ ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjåå'đtee'jen tuäivam, što cistt kaaggči veâl jäänab Enontekiö kåå'dd pue'reed sää'mǩiõl staatuuzz ooudâsviikkmõõžž kåå'dd pukin vuä'ssvuu'din da še jee'res ve'rǧǧnee'ǩǩid pue'reed sää'mǩiõllsaž kääzzkõõzzid.
+Sää'mtee'ǧǧ såbbar 20.6.2012 primmum sää'mtee'ǧǧ vaalpââi tuåimmjemprograamm 2012-15 vä'lddtäävtõõzz liâ:
+Sää'mtee'ǧǧ sååbbar uu'di ceâlkâlm kue'llšee'llemlää'jj obboođumuužžâst
+Sää'mtee'ǧǧ sååbbar va'lljii såbbrest 2/2014 vaal-lu'vddkåå'dd valmštõõllâd da tiu'ddepiijjâd sää'mtee'ǧǧ ee'jj 2015 vaalid.
+Sää'mtee'ǧǧ sååbbar priimi vä'lddtäävtõõzzid õõutmiõllsânji, lokku vää'ldee'l pääi'ǩ 3., koon primmeš jiõnin 11-3.
+Sää'mtee'ǧǧ sååbbar priimi tuåimmjemprograamm sää'mtee'ǧǧ vaalpâjja 2012-15
+Sää'mtee'ǧǧ sååbbar tu'mmji seärad 20.6.2012 u'vdded ää'ššest puõ'tti ceâlkâlm:
+Sää'mtee'ǧǧ sååbbar tu'mmji nuõrisuåvtõõzz da nuõripiisar vee'rj vuâđđumuužžâst såbbrstes Hettast nelljdpeei'v 11.3.
+Sää'mtee'ǧǧ škoou'l'jem- da mätt'tem-material-lu'vddkå'dd tobdstõõđi ođđ sporttpõ'rtte da tu'mmji čeä'ppvuõđpeei'v riâššmõõžžâst Suä'đjlest čõhččmannu 23. peei'v såbbrõššum såbbrest.
+Sää'mtee'ǧǧ škoou'l'jemčiõlǥtõs nââmar 1
+Sää'mtee'ǧǧ ceälkkmuš käunnai obbvuõđineez addrõõzzâst www.samediggi.fi - ceälkkmõõžž 2009.
+Sää'mtee'ǧǧi ceälkkmõš käunnai obbvuõđines sää'mtee'ǧǧi dommseeidain ceälkkmuužž 2009 bie'ǩǩtuâjast.
+Sää'mtee'ǧǧi mä'tǩǩte'lfonnââmrid soittum te'lfonsaaǥǥi hâ'dd lij ä'ššla ââ'nnem operaattor mä'tǩǩte'lfonhâ'ddumuužž mie'lddsaž.
+Sää'mte'ǧǧ ååcc mie'rräiggsaž proje'ktt-tuâjjla Sää'm-musikk-kõõskõ'šše
+Sää'mtee'ǧǧi vuei'ne'lm mie'ldd meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikkast da ooudâsviikâmõhttsažtuâjast õõlǥči kõskõõttâd še aatklaž vuõssnaroodid, ku Lää'ddjânnam lij čõnnõõttâm Aatklaž suåvtõõzz tuõjju.
+Sää'mtee'ǧǧi vuei'nee'lm mie'ldd saa'mi jiõččmie'rreemvuõiggâdvuõtt ij teâuddei vuâđđlä'jj oudldemnalla.
+Sää'mtee'ǧǧ vuâđ
+Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei uu'di teâttan pue'rr miõlâst, što sää'mtee'ǧǧest lij šiõǥǥ ee'ttkâ'sttemvue'ǩǩ tuâjjä'rttlest.
+Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi, kåå'tt vuä'ssõõđi tuâjj-joouk såbbra ju'n kuälmad vuâra da aa'šši mie'ldd sååbbar leäi vääžnai. "
+Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi spä'ssbõõžži tuâjj-joouk tän o'nnstam tuâjast da tuäivai sää'mǩiõl jeälltemtuåimmtuâi ouddnumuužž da teäggtõõzz vuäǯǯmõõžž tän tuõjju.
+Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi peäggat mõõnni saaǥǥjåå'đtempââi da saa'mi õhttsažtuâi, što tõk liâ miârkkšõõvvi ooudâsviikkâmlääu'ǩ, jeä'rben tâ'vvjânnmlaž sää'msuåppmõõžž juä'tǩǩsaaǥǥstõõllmõõžži älggmõõžžâst.
+t Lää'ddjânnmest da sää'mtee'ǧǧ kõskksaž õhttsâžtuâjast.
+Sää'mtee'ǧǧ saaǧǧjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi
+Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi
+Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei blogi, ko'st son ǩee'rjad 8 (j) -såbbar toodlmi diõtt
+Sää'mtee'ǧǧ mainnâz õõ'ni Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi, õõ'nni mainnâz õõ'ni projektšuu'rmõs Juha Guttorm da raajteei mainnâz õõ'ni Senaatt-ǩiiddõõzzi jåå'đteei Jukka Liede.
+Sää'mtee'ǧǧi te'lfonnââmar mottje1.9.2008 ää'ljee'l.
+Sää'mtee'ǧǧ Sää'm-musikk-kõõskõs ååcc
+Sää'mtee'ǧǧ piizarkå'dd årrai koummen konttrest
+Sää'mtee'ǧǧi piizarkåå'dd vä'lddtuåimmpäi'ǩ lij Aanrest.
+Sää'mtee'ǧǧ tiõrvtõõzz konferenssa põhtt Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi.
+Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd dommseeidin
+Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.
+Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst
+Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi
+Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da Iinte'mes Inn - alggmeerai musikkpo'dde addrõõzzâst: www.ijahisidja.fi
+marko.marjomaa@samediggi.fi Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst
+marko.marjomaa@samediggi.fi Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.
+Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd interne'ttaddrõõzzâst
+Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi
+Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.
+Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst
+Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst
+vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.
+Sää'mte'ǧǧ âlgg pâ'stted vuässõõttâd tää'ssärvvse'ld äimm-muuttõõzz kuõskki tu'mmstõktuâjjpooddid naroodlaž da meeraikõskksaž tää'zzest.
+Sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžž § 7 mie'ldd saaǥǥjåå'đteei va'lljad mie'rräiggsaž vaaldšemjåå'đteei, mâŋŋa ko lij kuullâm vää'rrsaaǥǥjåå'đtee'jid.
+Sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžž mie'ldd veä'ǩǩvuõđid miõttât kultturveä'ǩǩvuõttân mâ'te proje'kttveä'ǩǩvuõtt, reâuggam- le'be jee'res veä'ǩǩvuõtt da õlmstâ'ttemtuärjjõs di sää'morganisaatiai tuåimmjem- da proje'kttveä'ǩǩvuõttân.
+Sää'mtee'ǧǧ ââ'jjes beä'lnn puärrsõmâš vuässlaž, nuõrttsä'mmlaž Tauno Haltta ää'vii sää'mtee'ǧǧ vaalpââi vuõssmõs tiuddsåbbar.
+Sää'mtee'ǧǧ õhttvuõđâst tuåimmai sää'm päärnaikultturkõõskõs MÁNNU, kåå'tt lij bie'ǩǩ Sää'mjânnam päärnaikultturkõõskõõzzsäi'mmõõzz da tõn pä��i'ǩ še vä'lddkååddlaž Taikalamppu - säi'mmõõzz vuässlaž.
+Sää'mtee'ǧǧ õhttvuõ'tte leä'p vuâđđe'mmen nuõrisuåvtõõzz.
+Sää'mtee'ǧǧi takaisååbbar koon õ'nneš pâ'zzlâšttammannu 10. peei'v 2009 lij sååbbrstes ceälkkam vu'vddvaaldšem oođeemha'ŋǩǩõõzzâst (ALGG-ha'ŋǩǩõs).
+Sää'mtegga da sää'mkultturkõõskõs Sajos põ'rtte vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst
+Sää'mtegga da sää'mkultturkõõskõs Sajos põ'rtte vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi
+Sää'mtegga da sää'mkultturkõõskõs Sajo'sse vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst
+- Sää'mtee'ǧǧest da sää'mõhttsažkåå'ddest liâ jõnn vuârddmõõžž ǩiõlljeälltemprograammâst.
+Sää'mtee'ǧǧest liâ čårrtuåimmpääi'ǩ še Enontekiö da Uccjooǥǥ ceerkavsiidin.
+Sää'mtee'ǧǧest sää'mǩiõ'lle kuõskki aa'ššin va'sttad
+Sää'mtegga da jeä'rben tõn piisarkådda Sajoozz valmštumuš lij leä mmaž jõnn hiâlptõs, ko määŋgid ee'jjid pe'šttam kolkkrõõžž â'lnn jeällmõš lij vaajtõõvvâm põõšši päikka, ko'st vuei'ttep lee'd seämma laaǥǥ vue'lnn da tuejjeed tuâjaid kuddnallšem tuâjjlõõnjin da veâl seämma riâddest da seämma uu'lcest.
+Sää'mtegga lij riõššum tobdstõõttmõš Euroop Unioon da komissia tuåimmjumu'šše da vuei'nnlõõttmõš ekonomiikomissaar Olli Rehnin.
+Sää'mtee'ǧǧid âlgg se'rdded saa'mi dommvuu'di mäddkåå'dd-prograamm raajjmõš di škoou'ljumuužž, luâđree'ǧǧesvuõđi, pirrõõzz da trafiikk ouddtu'mmjem- da plaaneemtuâi.
+Sää'mtegga âlgg u'vdded šoorab mie'rreemvä'ldd jiijjâz vuu'des vaaldšem da jåå'đtumu'šše, ku tõt oudd pue'rab vuäittmõõžžid šiõttlõõvvâd äimm-muuttõ'sse sää'mkulttuur šõddâmaalǥi beä'lnn.
+1279/02) 27 §:z mie'ldd võboršee'³³ sää'mte'ĐĐvaalin vuäi'tte piijjâd uu'ccmõsân koumm ooumøed, kook lie miõ'r³³uum jiõnstemvuõiggâdvuõttne³³en sää'mtee'ĐĐ vaal-lo•stõ'³³e.
+Sää'mtee'ǧǧest Sää'mparlamenttân?
+Sää'mkultturkõõskõs arkktehtuurǩeâšttõõttmõš
+Sää'mkulttuurkõõskõõzz čuäjtõõllmõs
+Sää'mkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâštõõttmõš riâžžât ođđest
+Sää'mkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâšttõõttmõš
+Sää'mkulttuurkõõskõõzzâst lij mie'rr altteed tuåimmjumuužžâs ee'jjest 2012.
+Sää'mkulttuurkõõskõõzz vä'lddposttše'ǩǩen šâdd tuåimmjet Sää'mte'ǧǧ da tõn vasttõõzzâst lij kulttuurkõõskõõzz paai'ǩi koordinâ'ttmõš da ooudâs vuåkrjumuš jee'res õõ'nnjid.
+sää'mkulttuurkõõskõõzz raajjmõ'šše lij miõttum 5 miljoon eu'rred euroopp union vu'vddooudâsviikkâmfoond teä'ǧǧvää'raid
+Sää'mkulttuurkõõskõõzz restrantt-ho'zjen lij valljuum
+Sää'mkultturkõõskõõzz jurddân lij raajjâd saa'mid pue'rab oudldõõžžid da jiijjâsmääi'nlânji ooudâsjuä'tǩǩed da viikkâd ooudâs sää'mǩiõles, sää'mkulttuures da jie'llemvue'ǩǩtuejjumuužžes di håiddad da viikkâd ooudâs kulttur-jiijjâsvaaldšemvuõđes di tuärjjeed saa'mi takai jie'llemåårrmõõžži ooudâsviikkmõõžž.
+mie'rräiggsaž da põõššiäiggsaž ve'rǧǧkõskkvuõ'tte 28.12.2011 looǥǥee'l.
+Sää'mkultturkõõskõs Sajoozz vä'lddõõ'nni sää'mte'ǧǧ ååcc Sajo'sse
+Sää'mkultturkõõskõõzz Sajos vuâđđǩie'đj
+Sää'mkultturkõõskõõzz Sajos raajjâmuurk čõõđtee'jen Senaatti-ǩiddõõzz liâ va'lljääm Keski-Suomen Betonirakenne Oy:n (KSBR).
+Sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst riâžžât maai'lmest todbbum stnäätnai sää'mčeäppnee'ǩǩi jou'ǩǩe kuulli Nils-Aslak Valkeapää prää'zneǩkonsertt 9.11.2013.
+Sää'mkultturkõõskõs Sajos sâjjdââtt Aanar ceerkavsiidâst Juutuajooǥǥ reeddast.
+Sää'mkultturkõõskõs Sajos valmštââvv ođđee'jjmannust 2012 Aanar ceerkavsi'jdde, luâđes beä'lnn jii'jjesnallšem Aanarjääu'r riddu.
+Sää'mkulttuur jie'llem-mäi'nn lij sää'mǩiõl seillmõš puõ'tti puõlvvõõǥǥid da ǩiõll lij sää'mkulttuur vääžnmõs vuä'ss, tõt lij sää'mkulttuur väimm.
+Sää'mkulttuur hue'numuužž suõi vuältumuš čää'cclää'jj mie'lddlânji pukid saa'mid kuõskki spesial-laa'jjid
+Sää'mkulttuur da ää'rbvuâlaž jie'llemvue'jji suõi teâuddjumuš
+Sää'mkulttuur suej pue'rumuš õõlǥat lââ'ss resuurzzid da vuõiggâdvuõđnallšem suej ooudâsviikkmõõžž.
+Sää'mministeer da sää'mtee'ǧǧ presideent liâ seämma miõlâst tõ'st, što puõ'tti proseezz âlgg čuâvvad ǩee'rjtum saaǥǥvuâlaž-mõõntõllume'tǩǩõõzz.
+Proje'ktt-tuâjjla tuõjju ko'lle jm.
+Snimldõkk: Sametinget, Karasjok
+Sää'mnuõrid ee'ttkâ'sttam Bohccostallit - joukk vuâǯǯai spä'ssbõõžžid da cisttpeäggtõõzz Oulust vä'lddkåådlaž
+Sää'mnuõrid kuõskki tutǩǩumuužžâst cie'lǩed što sä'mmlaž identiteett vuäitt kuâsttjed jee'res tääzzin: 5.
+Sää'mnuõri võboršee'ǩǩid va'lljeeš Suä'đjlest riõššum sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'vest.
+Sää'mnuõri konfereensest kuulât ääi'jpoddsaž maainstemvuârai
+Sää'mnuõri musiikk puätt Ruä'vnja'rǧǧe
+Sää'mnuõri vuässõõttâm- da vaikktemvuei'ttemvuõđ puârrne.
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv 2010 Ruä'vnjaarǥâst
+Saa'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv 2011 Uccjooǧǧâst
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeivva liâ puättam jiânnai i'lmmtõõttmõõžž.
+Saa'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv riâžžât 31.3.2011 Uccjokknjää'lm škooulâst.
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'v rie'ššeš vuõssmõs vuâra Suä'đjel ceerkavsiidâst.
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv kooll vä'lddkååddlaž Nuõri kulttuur čeä'ppvuõđpeivva, koon jeät riâššu tä'n ee'jj.
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv âlddan
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'v i'lmmtõõttâmäi'ǧǧ lij âlggam da peštt pâ'zzlâšttammannu viiđad peei'v räjja.
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'vin teemmân lij tän ee'jj musiikk jee'res šlaajeezvui'm.
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'v ärvstõõlljen tuåimmje zumbafitness o'hhjeei Bigga Aikio (video) Koutokeinost da tanssu'čtee'l Merja Leinonen Suä'đjlest.
+Sää'mnuõri čeäppvuõđpei'vv Ruä'vnjaarǥâst njuhččmannust
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv (Sámenuoraid dáiddadáhpáhus) nåårr pâ'jjel 300 sää'mnuõrrâd Ruä'vnja'rǧǧe njuhččmannu 7.-8. peei'v Čeä'ppvuõđpei'vv riâžžât åå'n vuõssmõs vuâra sää'mvuu'd åålǥbeä'lnn.
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv (Sámenuoraid dáiddadáhpáhus) nåårr pâ'jjel 300 sää'mnuõrrâd Ruä'vnja'rǧǧe njuhččmannu 7.-8. peei'v Čeä'ppvuõđpei'vv riâžžât åå'n vuõssmõs vuâra sää'mvuu'd åålǥbeä'lnn.
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'vid liâ riâššâm ju'n 1970-lååǥǥast ää'ljee'l
+Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'vid liâ riâššâm ju'n 1970-lååǥǥast ää'ljee'l.
+- sää'm jii'jjesnallšemvuõđ,
+Sää'mtea'tter Beaivváš võddââtt Sajoozzâst
+- Saa'mi demokraatlânji va'lljuum organ tuåimmai še ouddmiârkkan Euroopâst.
+Sä'mmlai jie'llemnää'll, kulttuur da ä'rbbvuõđ mie'lddsa jie'llemvue'jj lie mutšõõvvâm ääi'j mie'ldd.
+Saa'mi pue'rrjie'llem da vuässadvuõđ ooudâsviikkmõš
+Saa'mi jiõččmie'rreemvuõiggâdvuõđ teâuddjumuš tiuddmie'reld
+Sä'mmlai kääu'c ee'jjääi'j lie tä'lvv, kiđđtä'lvv, ǩiđđ, ǩiđđǩie'ss, ǩie'ss, čõhččǩie'ss, čõhčč da čõhččtä'lvv.
+Saa'mi peä'lest Meä'cchalltõõzz lundui.
+Sää'm meersažtea'tter Beaivváš puätt Sajo'sse pâ'sspeei'v tä'lvvmannu 26. peei'v.
+Saa'mi ǩiõllsaž da kulttuursaž vuõiggâdvuõđi tuõttâm diõtt lij valdia mä'hssemplaanâst leämmaž ee'jjest 2002 ää'ljee'l pååđnallšem valdiaveä'ǩǩvuõtt.
+Sä'mmlai ǩiõllpie'zztuåimmjumuuzz riikkveä'ǩǩvuõđ ee'jjest 2014:
+Sä'mmlai dommvuu'vdest riâššat sää'm pei'vvhååid da ǩiõllpie'sstoimmjumuužž vuõss- sââ'jest ärttelpiârpei'vvhåiddan.
+Sä'mmlai dommvu'vdest lie kålggmannu 2009 teâđai mie'ldd sää'mǩiõllsai håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi kruuggâst õhtsižže 104 päärna, koinn sää'mǩiõllsest pei'vvhååidâst 71 päärna da ǩiõllpie'sstoimmjumuužžâst 33 päärna.
+Saa'mi dommvuu'dest ve'rǧǧnee'ǩǩin lij õõlǥtumuš tuåimmjumuužžeez mie'ldd viikkâd ooudâs sää'mǩiõl âânnmõõžž.
+Saa'mi dommvuu'd da ää'rbvuâlaž jie'llemvue'jji jie'llemviõkkvuõđ staanumuš
+Sä'mmlai kulttuuraarvi vää'ltumuš
+Sä'mmlai kulttur- da ǩiõllpie'sstuåimmjumu'šše dommvuu'dest 550 000 eu'rred
+Saa'mi kultturpreddan suõ'jjumu'šše taarbšet õhttsaž vuâđđjurddjid
+Saa'mi luâđ määŋgnallšemvuõ'tte kuõskki ää'rbvuâlaž teâtt lij luândes beä'lnn âânnmõ'šše kuulli da kåå'tt očndââtt sää'mǩiõlâst, pirrõskõskkvuõđâst da luâttjie'llemvue'jjin.
+Saa'mi luâđ määŋgnallšemvuõ'tte kuõskki ää'rbvuâlaž teâtt lij luândes beä'lnn âânnmõ'šše kuulli da kåå'tt očndââtt sää'mǩiõlâst, pirrõskõskkvuõđâst da luâttjie'llemvue'jjin.
+Saa'mi muu'štee'st lij veâl Tšernobyl atomviõkkpääi'ǩpä'rttšõõvvmõš ee'jjest 1986 da koonn vaikktõõzz sää'mõhttsažkoo'ddid da
+Saa'mi vuõiggâdvuõđâst ââ'nned jie'nnǩiõ'lle kuulli sää'mǩiõles ve'rǧǧnee'ǩǩin, šiõtteeš vuõssmõs vuâra ee'jjest 1991 (516/1991) ns. saa'mi ǩiõll-laa'jjin.
+Saa'mi vuõiggâdvuõttstaattuuzz da saa'mi dommvuu'd mäddââ'nnem ooudâsviikkmõ'šše Akwé:Kon - vuä'ppõõzzin lij šiõǥǥ vaikktõs.
+Sä'mmlai kääzzkõõzzi õõuđâsviikkámhanǩǩõõzz äi'ǧǧen lij puä'ttam õudde tarbb plaanâd da järjsted škoouljumuužž ǩiõllpie'sspersonkå'dda da puärrsid sää'mǩiõl da kulttuur jeä'lljâttmuužžâst.
+Sä'mmlai kääzzkõõzzi õõuđâsviikkámhanǩǩõõzz äi'ǧǧen lij sää'mvuu'vd personkåå'ddest pâ'jjnam tarbb õhttsažtuâ'jast plaanâd da õõudâsviikkâd sä'mmla håiddâkksai peâmmtoimmjumuužž.
+Sä'mmlai kääzzkõõzzi õõuđâsviikkâmtuâ'jast lij puä'ttam õudde resurssi vää'nnvuõtt, kåå'tt tuejjad vaiggeen õhttsažtuââ'jj tue'jjumuužž da toimmjem õõudâsviikkmuužž.
+Sä'mmlai piâr- da tuâ'jj-jie'llem õhtte suåvtumužže ââlǥče õõudâsviikkâd sää'mǩiõllsai håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi määŋgnallšemvuõđ järjstee'l ää'v kruugg- da siõrrtoimmjumuužž di vue'ssäiggsaid håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzid.
+Sä'mmlai ä'rbbvuõđ mie'lddsaž tiâttmõš õhttan kõskksââ'jest oummu da luâđ kõskkvuõtte.
+Sä'mmlai ää'rbvuâlaž tiõttu kuulli arkivmateriaal liâ jiânnai nu'tt Lää'ddjânnam ko ålggjânnmi arkivstroi'ttlin.
+Saa'mi ää'rbvuâlaž luâttjie'llemvue'jj le'be puäʒʒhåidd, mie'cstumuš, kue'llšeellmõš, norrõõzz da sää'mǩiõtt-tuâi se'rdde ää'rbvuâlaž teâđ puõlvvõõǥǥâst nobba.
+Saa'mi ää'rbvuâlaž luâttjie'llemvue'jj le'be puäʒʒhåidd, mie'cstumuš, kue'llšeellmõš, norrõõzz da sää'mǩiõtt-tuâi se'rdde ää'rbvuâlaž teâđ puõlvvõõǥǥâst nobba.
+Sä'mmlai vuađđvuõiggâdvuõttšeâttmõš õhttna 22 §:n õõlǥad õlmmsaž vää'ldd tuä'rjjeed sä'mmla alggmee'r jii'jjes ǩiõl da kulttuur õõudâsviikkmuužž.
+Sä'mmlai puõ'tti ääi'j visio lij, što sä'mmlain alggmee'r sââ'jest lij jie'lli sää'mkiõll da raavâs õhttsažkå'ddvuõtt, kook tuõ'llje pâ'jjen, ravvee da õõudee sää'mkulttuur kulttuure kuulli jie'llemvue'jji seillmuužž da õõudâsviikkmuužž di sä'mmlai jie'llemnää'l, ärbbvuâđlaž tiâttmõõžž da ärbbvuâđlaži čeä'ppvuõđi väältumuužž ođđ puõlvvõõǥǥid.
+Sää'mnarood võboršee'ǩǩi lââ'ssen jåå'đtemkåå'ddest âlgg lee'd uu'ccmõsân õhtt koo'ddi võborše'ǩǩ.
+Sää'mõhttsažkåå'ddest neezznin lij historialaž vuâđalt leä'mmaž tääzzverddsaž sââ'jj åummaivui'm, koozz takainallšem lij leä'mmaž rooli, tuâ'jai da jie'llemkruuggi symmetralažvuõtt da kuei'mez tiu'ddeemvuõtt.
+Saa'miõõutilååǥǥ täävtõssân lij vääžne'ld sää'm siõrrekksaišõddeem, puärrsihuõl da sä'mmlai sosialtuâi ooudâsviikkmõš di sosialkääzzkõõzzi siisklaž da šlaajjsaž ooudâsviikkmõš nu'tt, što kääzzkõõzzi tää'ss da vuäǯǯamvuõtt vuei'tet staannâd sää'mnaroo'de.
+Sää'mǩiõl kuõskki aa'ššin sää'mtee'ǧǧest va'sttad sää'm ǩiõllsuåvtõs.
+Sää'mǩiõlin tarǩǩeet pukid Lää'ddjânnmest maisntum sää'mǩiõlid, tâ'vv-, aanrõž- da nuõrttsää'mǩiõlid.
+- Sää'mǩiõl staattus lää'dd škooulâst lij kue'httjuâkksaž.
+- Sää'mǩiõl jeälltem diõtt rajjum tuåimmtuâjjprogramm puä'đet viikkâd riikksuåvtõõzz tu'mmjem vuâlla.
+Sää'mǩiõl jeällten diõtt tuâjj-joukk e'tǩǩad jee'rbi mie'ldd, što ǩiõllpie'zztuåimmjumuš puä'đči lee'd põõššinallšem da tõn tuåimmjumuš õõlǥči veiddeed.
+Sää'mǩiõl stooidâmprogra'mme jõnn tarbb
+Sää'mǩiõl stooidâmprograamm plaanmõš älgg
+Sää'mǩiõl da tõn jie'llemvue'jjid kuõskki ä'šštobddmõõžž seillmõš ouddlâstt, što sää'mjie'llemvue'jj sei'lle jie'llemviõkksânji.
+Sää'mǩiõl ǩiõllhuõll- da vuä'pstemtuâjaid lij Lää'ddjânnmest håiddam Kotimaisten kielten keskuksen (Dommjânnmlaž ǩiõli kõõskõs) ee'jj 2011 loopp räjja.
+Sää'mǩiõl mätt'tõõzzâst sää'm veerjlaž vaaldšemvuu'di åålǥbeä'lnn lij jie'ttvue'ǩǩ Lää'ddjânnmest da Ruõccâst.
+Sää'mǩiõl mättjem õhttsaž täävtõõzz
+Sää'mǩiõl siltteei persoonin lij jie'tt vaaldšem, õlmmsaž kääzzkâ'sttem da mätt'tem beä'lnn.
+Sää'mmǩiõl čie'ppes silttõs ǩiiččât ooccja ouddõssân.
+Sää'mǩiõl konttâr u'vddem joortõõzzâst pe'rrjet pä'lǩǩõõzz lää'ddǩiõlâst sää'mǩiõ'lle le'be nu'bioori 65 eu'rred seeidast 2000 miârkkad, tän miârkkmeärra da hâdda jiâ kuul kõskkmiârk.
+sää'mǩiõl konttâr kääzzkõõzzi mä'hssemvuõđâst
+Sää'mǩiõll koontâr tuâjjlâ
+Sää'mǩiõl koontâr
+Sää'mǩiõl da Sää'mte'ǧǧ
+Sää'mǩiõl liâ õhttse'žže lååi, täin kolmm maainstet Lää'ddjânnam saa'mi dommvuu'dest.
+Sää'm ǩiõli vä'lddvaarr lij tõn pirreei vä'lddǩiõll- da kulttuur.
+Sää'mǩiõll da tõn se'st åårrai klasstõõllâmriâššmõš kuâdd saa'mi kulttuur da tõn ä'rbbvuõđ puõlvvõõǥǥâst nobba.
+Sää'm ǩiõll ǩiõllpie'ssǩiõllân
+Sää'm ǩiõll-lu'vddkåå'dd vuässli'žžen pâjja 2010-2011 nõõmteš puõ'tti persoonid:
+Sää'm lu'vddkådda nõõmteš ođđ vuässlaid
+Sää'mǩiõlle u'vddemnalla åårai õuddmätt'tõõzz ǩiõlvuađlaž täävtõõzz lie seämma ko še jee'res õuddmätt'tõõzzâst.
+- Sää'mǩiõllsaž dommveä'ǩǩteei Veahkki vuä'sttemkääzzkõssân SámiSoster rõ:st 19 209,00 €
+- Sää'mǩiõllsaž sijddtuâjjlaž Njeä'llem-Keväjääu'r voudda 15 975 €
+- Sää'mǩiõllsaž â'lddhoi'ddjeei, Männikkö kääzzkâ'sttemdomm, juâǥǥas Mustikka 31 650 €
+Sää'mkiõllsaž pei'vvhåidd da ǩiõllpie'sstoimmjumuš kolle sää'mvuu'vd kåå'ddin sosiaaltuååim le'be čuõvtemtuââ'j vaaldšem vuâlla.
+Sää'mkiõllsaž pei'vvhåidd le'be ǩiõllpie'ss vuäitte lee'd päärna odinakai sää'mkiõllsa pirrõõzz.
+- Sää'mǩiõllsaž tiõrvâsvuõtthoi'ddjeei, Enontekiö kåå'dd äävhåidd 39 150 €
+Sää'm ǩiõllsuåvtõs lij såbbrstes 18.11.2010 tu'mmjam miõttâd õõutmiõllsânji ee'jj 2010 sää'm ǩiõlltuâjj - ciist Meäcchalltõ'šše puõ'ttinallšem vuâđain:
+Sää'm ǩiõllsuåvtõs lij tu'mmjam miõttâd ta'nni ǩiõllcistt - ciist Enontekiö kåå'dd joukkpiârpei'vvpäi'ǩǩ Miessja.
+Sää'mǩiõll lij valddum ee'jjest 2002 EU komissio tuõđsânji vaarvuâ'llsai ǩiõli proggramme.
+Sää'mǩiõll
+- Sää'mǩiõllsa pei'vvhååid staanumuš Karesuvannost vuä'sttemkääzzkõssân Ruõcc Karesuando sää'mǩiõllsaž pei'vvpõõrtâst 5 987,50 €
+- Sää'mǩiõllsaž pei'vvhååid staanumuš Ruõcc Karesuvannost vuä'sttemkääzzkõssân 8 520,71 €
+Sää'mǩiõllsest pei'vvhååidâst åårai päärnai mie'rr lij maaimõs 5 ee'jj äi'ǧǧen lâzznam Aanar da U'ccjooǥǥ kåå'ddin da o'ccnam Enontekiö kåå'ddest.
+- sää'mǩiõllsai sosialvuu'd kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžž.
+- sää'mǩiõllsa sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staannâm diõtt u'vddum valdiaveä'ǩǩvuõđi serddmõš meädda saa'mi jiõččvaaldšemmest, e'tǩǩõõzz mie'ldd mõõneč vuõi'ǧǧest koo'ddid.
+Sää'm ǩiõlltuâjj-ciistin uu'det tobdstõõzz sää'mǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sää'mǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžžâst tuejjuum miõttlaž tuâjast Lää'ddjânnmest.
+Sää'm ǩiõlltuâjj - ciistin uu'det tobdstõs Lää'ddjânnam sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzi da sää'mǩiõl staattuuzz ooudâsviikkâm peä'lest tuejjuum o'nnstemnallšem tuâjast.
+Sää'm ǩiõlltuâjj - ciist meâtt sää'm ǩiõllsuåvtõs.
+Sää'm ǩiõlltuâjj ciist mie'ldd Enontekiö kåå'dd va'sttõs sää'mǩiõllsaž kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst da ooudâsjuätkkjummuužžâst lâssan.
+Sää'm ǩiõlltuâjj - ciist mie'ldd Meä'cchalltõõzz vasttõs sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst šâdd, da tuäivvap tõn puõ'tti tuåimmjumuužžstes juä'tǩǩed juurdlaž tuåimmjumuužžâs sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkâm diõtt.
+Sää'mǩiõlltuâjj - ciiSt vuâđđjurddi
+Sää'm ǩiõlltuâjj- ciist vuäǯǯai lij va'lljääm sää'm ǩiõllsuåvtõs.
+Sää'm ǩiõlltuâjj - ciist šeâttmõõžž
+Sää'm ǩiõlltuâi ciist jurddân lij u'vdded tobdstõõzz sää'mǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sää'mǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõššân tuejjuum o'nnstem tuâjast Lää'ddjânnmest.
+Sää'm ǩiõlltuâjj-ciist jorddmõš lij kaggâd ciist vuäǯǯai pue'reed sää'mǩiõl ou'dde tuejjeem tuâi da kaggâd pukid Enontekiö kåå'dd da jee'res ve'rǧnee'ǩǩid pue'reed sää'mǩiõl staattuuzz.
+Sää'm ǩiõlltuâjj-cistt jue'jjet nuu'bb vuâra da Sää'mtee'ǧǧ sää'mǩiõllsuåvtõs lij miõttâm ǩiõlltuâjj-ciist Enontekiö kåå'dd joukkpiârpei'vvpäi'ǩǩ Miessja*.
+Sää'm ǩiõlltuâjj-cistt lij jii'jjesnallšem cistt maai'lmest.
+Sää'm ǩiõlltuâjj-cistt lij sää'mǩiõtt-tuâjj (duodji) da diplom.
+Sää'm ǩiõlltuâjj-cistt sää'mǩiõtt-tuâjj (duodji), koon valmšteei lij va'lljääm Sámi Duodji ry..
+Sää'm ǩiõlltuâi cistt lij čeäppõscistt, ko'st âlgg pelkkâd da kåå'tt âlgg suei'mkrâ'stted sää'mǩiõl da kulttuur ree'ǧǧesvuõđ da määŋgnallšemvuõđ.
+Sää'm ǩiõlltuâjj cistt lij čeäppõstuejjõs, kåå'tt âlgg čuõvted sää'mǩiõl da kulttuur ree'ǧǧesvuõđ da määŋgpeällsažvuõđ.
+Sää'm ǩiõllõhttažtuâjj ođđ vuõđđu - tâ'vvjânnmlaž ha'ŋǩǩõõzz ođđ tuâjjla kaaunõ'tte Sajoozzâst
+Sää'mǩiõli jeälltemprogramm lij sää'mtee'ǧǧ vaalpââi vääžnmõs täävtõs
+Sää'mǩiõli jeälltemprograamm tuåimmepiijjâm alttumuš
+Sää'mǩiõli ǩiõllhuõl, normmummuš da terminologiatuâjj
+Sää'mǩiõli puõ'ttiääi'j staanumuužž diõtt lij vääžnai, što sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzin tuejjeed luâđlaž, kuõ'stti da põõšši vuä'ss ve'rǧǧne'ǩǩtuåimjumuužžin, kääzzkõõzzin da personkå'ddha'ŋǩǩumuužžin.
+Sää'mǩiõli puõ'ttiääi'j staanumu'šše lij vääžnai, što sää'mpäärna vuä'ǯǯe sää'mǩiõllsaž pei'vvhååid da lââ'ssen pei'vvhåidd vuâđđââvv sää'mkulttuur äärvid.
+Sää'mǩiõli puõ'ttiääi'j staanumu'šše lij vääžnai, što sää'mpäärna vuä'ǯǯe sää'mǩiõllsaž pei'vvhååid da pei'vvhåidd vuâđđââvv sää'mkulttuur äärvid.
+Vuäǯǯap Pää'nntuõddâr poostaivuu'd håidd- da ââ'nnemplaan raajjmõõžžâst ärvvsaž tobddmõõžžid, da Meä'cchalltõs lij čõnnõõttâm raajjâd põõšši mõõntõõllâmvue'jj Akwé: Kon - vuä'ppõõzz suåvvtumu'šše Meä'cchalltõõzz tuåimmjumuužžâst ", tuâjj-joouk saaǥǥjåå'đteei Näkkäläjärvi lij rämm-miõlâst.
+Šeâttmõõžž
+SÁFÁ2 - Yh. teispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke
+SáFá - ouddčiõ'lǧǧeemha'ŋǩǩõõzz mä.
+SáFá ouddčiõ'lǧǧeemha'ŋǩǩõõzz ju'rddmõššân lij čiõlggeed ǩiõllkõõskõõzz altteem- da teäggtemoudldõõzzid.
+Sajoozz jõnnkä'rdd.
+Ikkni zää'vesǩ heä'rvvmaall plaameenǩeäšttõõttmõõžž vuõi'tti
+Sajoozz jäärnâǩtuejjumuš-, markknâ'sttmõš- da ouddsiooudasviikkâmha'ŋǩǩõs aa'lji
+Sajos vä'lddõõnni, kåå'tt lij sää'mte'ǧǧ, ååcc åå'n Sajos põ'rtte
+Sajos raajjâmuurk čõõđtee'jen Keski-Suomen Betonirakenne Oy
+Sajoozz tuåimmjumuš lij aalǥâst da tuåimmjumuužž innovatiivlaž ooudâsviikkmõ'šše lie šiõǥǥ vuäittmõõžž.
+Sajos Tuåimmpäi'ǩǩteevvai ââ'nn huõl vahssimäästarkääzzkõõzzi, infopääi'ǩ håiddmõ'šše, såbbri da noorõõttâmpooddi riâššmõ'šše kuulli tuâjain di taarbše'mmen čiistmõõžžâst.
+Sajoozz risttmõš da Sää'mtee'ǧǧ vaalpââi ää'veempodd lij njuhččmannu aalǥâst
+Sajoozzâst vuei'net Marry Áilonieida Somby ǩee'rjtõ'sse vuâđđõõvvi piârri čuäjldõs Stáinnak.
+Sa joozzâst leät alggee'jjest riõššum määŋgnallšem noorõõttâmpooddid da såbbrid.
+Sajoozzâst liâ noorõõttâmpääi'ǩ 500 persoon noorõõttâmpooddid.
+Sajoksest šâdd lee'd sää'mkulttuurkõõskõõzz nõmm.
+Sajos ååcc strooi'telhuõlteei sâjjsa
+Sajos lij aanarsää'mǩiõllsaž da tõn miârkkšõõvvmõš leäi ju'n tuâljõžääi'jest kõhttpäi'ǩǩ le'be åårrampäi'ǩǩ, ko'st leät kuu'ǩǩben da ââ'net tollsââ'jj päi'ǩǩen.
+Sajos lij tõn nää'leld pue'rren ǩiõččum päi'ǩǩ kõhttpääi'ǩ raajjmõ'šše.
+Sajos sää'mkulttuurkõõskõõzz nõmmân
+SaKaste- ha'ŋǩǩõõzz äi'ǧǧen pue'reeš sää'mǩiõllsaž da ku'lttuu're vuâđđõõvvi kääzzkõõzzi šlaai, vaikktemvuõđ da vuäǯǯamvuõđ.
+SaKaste- ha'ŋǩǩõõzz lie åå'n ââ'nnemnalla
+SaKaste- Sä'mmlai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi ooudâsviikkâmraajos-ha'ŋǩǩõõzz čõõđteš ee'jjin 2011 -2013.
+SaKaste- Saa'mi sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi ooudâsviikkâmraajõs- ha'ŋǩǩõs.
+Kue'rncest õhtâ'tte õ'htte Nils-Aslak Valkeapää juõi'ǥ, snimldõõǥǥ di suu tiivt.
+Seämmast lu'vddkå'dd gåårtõõli tõn, stipenden jue'ǩǩem tie'ǧǧ le'jje ooccanj.
+Seämma sååbbar priimmâm ee'jj 2014 mä'hssemplaan ooudald sää'mtee'ǧǧ ekonomiavaaldšem ooudâsviikkmõõžž va'stteed ođđ budjetâ'sttemvue'jj.
+Tâ'vvsää'm-lää'dd-tâ'vvsää'm sää'nnǩee'rj lie kõõjjtõõllâm jiânnai ooudbu teädldtõõǥǥ puuttâm diõtt.
+Sää'mǩiõl ǩiõllvuä'ppes škoou'li vääras.
+f maainsti sää'm ǩiõtt-tuâj kulttuursaž miârkkšõõvvmõõžžâst da sää'm ǩiõtt-tuâj tuä'rjjeemtaarbin. "
+Sámi Duodji ry:z saaǥǥjåå'đteei Rauna Triumf maainsti sää'm ǩiõtt-tuâj kulttuursaž miârkkšõõvvmõõžžâst da sää'm ǩiõtt-tuâj tuä'rjjeemtaarbin. "
+Sámi Giellagáldun, Saa'mi ǩiõllka'lddi tuâjjǩiõl liâ sää'mǩiõll di lää'ddǩiõll da ruõcc / taarrǩiõll.
+, SámiSoster ry da Sää'mjânnam vu'vddvaaldšemve'rǧǧpõrtt.
+, SámiSoster ry da Sää'mjânnam vu'vddvaaldšempravlee'nnja di altteem vue'lnn åårrai Sää'markiiv.
+Sammallahti sää'nnǩee'rj ođđ teädldõk i'lmmstõõvi
+Sää'nnǩee'rj sää'mǩiõll lij tâ'vvsäämas.
+sanila-aikio (at) samediggi.
+sanila-aikio (at) samediggi. fi,
+Sanila-Aikio, koon va'lljeeš vuõssmõs vää'rrsaaǥǥjåå'đjee'jen, lij sää'mtee'ǧǧvõborše'ǩǩen vuõssmõs vaalpââi.
+Saani raajõõttmuž: Päärna teâdstumuužž saani åbblǩin da saani raajõõttmuužžâst vueitet õõudeed jeerenallšem harjtõõzzivui'm;
+Siõm puäʒʒooumsaž
+Maainâsärbbvuõđ serddje õuddal puk päärnaiǩe'rjjlažvuõđâst.
+Satu Moshnikoff da Nea Lintula
+Satu Moshnikoff da Sonja Sanila
+Satu Moshnikoff, tuåimtam
+Suõmmeei da musikkčeä'pp Roger Ludvigsen lij tuejjääm čuäjldõõzz musiikk.
+ suõvstet kue'l da puõccuvue'ǯǯ, valmštet sälttvue'ǯǯ, sälttkuee'l
+Čiõlgguum vä'lddveârlažmeä'r kuâŋŋad kulttuurkõõskõs ta'rjjad šõõrab, ođđäiggsai da tää'zzõõlǥtem õhttsažââ'nnempaai'ǩi (sååbbar-, auditoria-, määŋgtuåimm- da čuäjtõõttâmpaaiǩi di studiapääi'ǩ) diõtt šiõǥǥ vuäittmõõžž riâššât o'dinakainallšem pirrõõžžâst määŋgnallšem såbbrid, konfereensid da jee'resnallšem pooddid.
+Tuäivam, što riikk meâtt jå'ttlânji teäggtõõzz čiõlǥtõõzz raajjmõ'šše.
+Tõt miârkksââvv maa'ilm vääivtõõvvmõõžž da õõutbeällsaž jättâ'ttmõ'šše kuâđđjumuužž da maai'lm alggmeerai ǩiõ'lle ruõkkõõvvâm kaallšõs kultturteâđ lä'ppjumuužž, tuõtti Arhinmäki.
+Seminaar tue'lespei'vv ouddan čeäppnee'ǩǩid vääžnai ooccâm-mõõntõõllmõõžž di kultturmie'rrtie'ǧǧ teknlaž vuä'pstõõzzi pirr di lââ'ssen kuulât jee'res teäggtemkruuggi pirr da jeä'ǩǩespeei'v altteep valštõõllâm vue'lnn åårrai Sää'mtee'ǧǧ "čeäppõs-, ǩiõtt-tuâjj da kultturpolitiikklaž" programmhämmsest.
+Seminaar ää'vääm sää'mtee'ǧǧ jie'llemvue'ǩǩ- da vuõiggâdvuõttlu'vddkåå'dd vää'rrsaaǥǥjåå'đtei Heikki Paltto maainsti sää'mǩiõl da jie'llemvue'jji kõskksaž kõskkvuõđâst da " Sää'mǩiõl da sää'mjie'llemvue'jji puõ'ttivuõtt ko'lle õ'htte.
+Seminaar ää'vääm sää'mtee'ǧǧ jie'llemvue'ǩǩ- da vuõiggâdvuõttlu'vddkåå'dd vää'rrsaaǥǥjåå'đtei Heikki Paltto maainsti sää'mǩiõl da jie'llemvue'jji kõskksaž kõskkvuõđâst da " Sää'mǩiõl da sää'mjie'llemvue'jji puõ'ttivuõtt ko'lle õ'htte.
+Seminaar looppâst čõõđtet Sää'mtee'ǧǧ kultturlu'vddkåå'dd miõttâm kultturciist.
+Seminaar tu'lǩǩeet tâ'vvsäämas, aanarsäämas da lää'ddas.
+Senaatt-ǩiddõõzz reä'šše plaaneemest takai kue'httpoddsaž arkktehtuurkeâšttõõttmõõžž.
+Prograamm alttad seäradjeä'ǩǩää rapmusikneǩ Ailu Valle da lââ'ssen jeä'ǩǩeskonseertt voddõõttjen puä'tte lee'd še Ibbá Lauhamaa, Powerdancers, Mikkel Rasmus Logje, Anna-Reetta Niemelä, Ingá-Máret Gaup-Juuso da Issát Sámmol Hætta.
+Tõn tuäivat suåppâd še meeraikõskksaž da liâggsaž âânnmõ'šše.
+Tõt lij pa'lǩǩääm vuõssmõsân ve'rǧǧne'ǩǩen Lää'ddjännmest, sää'mte'ǧǧ mie'ldd looǥǥee'l, sää'mǩiõllsa teâđteei.
+Tõt ä'šš što saaǥǥstõõllmõõžž â'lǧǧe puuttâd viiđ ee'jj se'st, miârkksââvv še, što Ruõcc tän ee'jj äi'ǧǧen vuäitt i'lmmted, što jordd ravveed da staaneed saa'mi vuõiggâdvuõđ jiõččmie'rrummu'šše da jânnmi da čaa'ʒʒi da luâttree'ǧǧesvuõđi vaaldšumu'šše meeraikõskksaž vuõiggâdvuõđ vuâđđjurddji mie'lddsânji.
+I'lmmtõõttmõõžž tuäivat liâdggsânji.
+Ruä'vnjaarǥâst riõššum čeä'ppvuõđpeei'v čiõlǥtõs 2010 lij vuei'nnemnalla sää'mtee'ǧǧ dommseeidain: Nuõri čeäppvuõđpei'vv.
+Ǩiičč ođđsid nee'ttest www.samediggi.fi.
+Ǩiičč sää'mtee'ǧǧ ne'ttseeidaid!
+Pue'tti teädldõõǥǥâst vue'rdet seämmanallšen kuõrtõõzz, kåå'tt lij Girjegiisá Oy alggaalǥâst ee'jj 1993 čõõđtum Pekka Sammallahti Sää'm-lää'dd-sää'm tâ'vvsää'm sää'nnǩee'rjest. (Sámi-suoma-sámi sátnegirji).
+Puõ'tti halltõspâjja âlgg piijjâd täävtõssân Sää'm-mu'zei Siida veeidõs da veeidõõzz teäggtem staanumuš. "
+Puõ'tti vuä'ssbie'llsååbbar såbbrõõžžât puõ'tti čõõuč Saujj-Koreast.
+ seurrjet puõccu ähttmuužž da jee'res vue'ssi äuǩǩen âânnmuužž
+ seurrjet ee'jjaai'ji vaajtõõzzid da tõn vaaiktõõzzid nääu'did da raazzid
+Če'vetjääu'rest ååraš nuõrttsä'mmlaž Tiina Sanila-Aikio da Heikki Paltto Aanar Lemmenjooǥǥâst va'lljeeš õõutmiõllsânji sää'mtee'ǧǧ vää'rrsaaǥǥjåå'đtee'jen vaalpââ'jj ee'jjid 2012-2015.
+Če'vetjääu'r škooul: Anna-Katariina Feodoroff (nuõrttsää'm)
+Če'vetjääu'r škooul: Hannele Fofonoff (nuõrttsää'm)
+Če'vetjääu'r škooul: Juuso Fofonoff (nuõrttsää'm)
+Showtanssjoukk Eanodaga powerdancers da modeern meertaansid ta'nssjeei Jutatokka Suä'đjlest võborkâ'stte sää'mnuõrid Tampere gåårdest ǩie'ssmannust riâššmõõžžâst åårrai vä'lddkååddlaž
+Piizarkå'dd
+Siidast juätkkjam parlameent valdiateä'ǧǧvälljkåå'dd saaǥǥjåå'đteei, parlamentneǩ Hannes Manninen.
+Tõõzz ko'lle še jiõnnâânnmõš, pihttâz da kri'lccplaanumuš.
+Tõ'st liâ kaunnâmnalla äukkas teâđ Meä'cchalltõõzz kääzzkõõzzin da tuåimmjumuužžâst.
+Tõ'st lij mie'rr šõddâd saa'mi jiõččvaaldšem di jie'lli da ooudâsviikkâ m sää'mkulttuur tiõtt, koon vääžnmõs jurddân lij pââibeä'lnn kâ'dded ää'rbvuâlaž sää'm kulttuur da nu'bben ooudâsviikkâd da oođeed tõn.
+Tõ'st lij mie'rr šõddâd Lää'ddjânnam saa'mi jii'jjesvaaldšem di jie'lli da ooudâsmõõnni sää'mkulttuur symbool, koonn vääžmõsssân tuåimmjee'es jurddân lij ââ'nned huõl ä'rbbvuõttân seillam kulttuurest da ooudâsviikkâd da oođeed saa'm õhttsažkå'ddjie'llem.
+Siidi luâttjeällmõõžž vâ'jje čorrnõõvvâd nu'tt jiânnai kuei'mmsteez, što kõskkmie'rrsaž puõccui kå'ddemprosentt pukid paalǥâskåå'dd vuässlaid vuäitt lee'd pannluučkai o'dinakai si'jdde - mâ'te Njeä'llem luâttjie'llemvue'ǩǩnee'ǩǩid lij ǩiâvvâm.
+See'st leäi šeâttmõõžži mie'ldd vuõiggâdvuõtt heelǥeed puk ehdtõõzzid le'be låånnad tå'lǩ õhtt tuâjj.
+Tõst lij miârktõs še teâđ, jorddmõõžž da raajjâmvuâđlaž ǩiõllân.
+siltala (at) samediggi.
+Seenai vi'lljbie'll da ruõ'psses vue'rnnbie'll liâ Stáinnak pue'rmõs na'zvaan, kook meinna veä'ǩǩted suu, leâ'ša tõt ij leäkku nu'tt hiâpâs tuâj, mä'htt juu'rdet.
+Sååbbarpoodd oođâs lij lää'ddǩiõ'lle:
+Skábmagovat - jie'llikarttpoodd)
+Skábma lij še mie'ldd riâššmen Skábmagovat - vuõssnaroodi jie'llikarttfestivaalid.
+Suä'đjelnee'ǩǩi Jutatokka - joukk čuä'jti ǩeâštast taans, koon nõmm leäi Boazu (poro).
+Suä'đjel kåå'dd Sää'mǩiõllsa sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staaneem diõtt õhttse'žže 38 025 eu'rred:
+Suä'đjel kåå'dd sää'mǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staanumu'šše õhttse'žže 58 755,00 eu'rred:
+Suä'đjel pââibužškooul: Elli-Marja Hetta (tâ'vvsää'm), Miira Suomi (tâ'vvsää'm) da Roosa Nuorgam (tâ'vvsää'm)
+Suä'đjel lookkjiškooul: Juho Yliriesto (tâ'vvsää'm)
+Suä'đjel Vuõccust Petra Magga-Vars.
+SomBy lij tobddum slää'ves diõtt Lää'ddjânnam lââ'ssen Taarrâst da Ruõccâst.
+SomBy äävad Ruä'vnjaarǥ čeä'ppvuõđpeei'v debyyttialbumes Álas eana (päälljas mädd) čõõđtempoodd.
+Suåppmõõžž aartikla 8 (j) suõ'jjad alggmeerai luâđ ree'ǧǧesvuõ'tte kuulli ää'rbvuâlaž teâđ.
+Suåppmõõžž čõõđtem diõtt âlgg vuâđđeed YK vuâlšažvuõ'tte meeraikõskksaž orgaan, koon õhttvuõ'tte âlgg vuâđđeed vuõssnaroodorgaan, kåå'tt välvv suåppmõõžž čõõđtumuuž da tõn vaikktõõzzid vuõssnaroodid.
+Suåpmõõzzâst pâ'jjan päärna õuddõs pukin päärna kuõskki tuåimin.
+Suåppmõšvuõssǩee'rjtõõzz mâŋŋa ouddmõõžž ee'jjest 2005 tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõõžž ooudâsviikkmõš puuđi valdiai kõskksaž õhttsažtuâjast määŋg eeǥǥas.
+Suåppmõš vuei'ttjââtt'či sää'mkulttuur ooudâsviikkmõõžž koolm valdia vuu'dest, ko'st liâ sää'mkulttuur šõddâmaalǥ da hiâlpte'či nääi't šiõttlõõvvmõõžž äimm-muuttõ'sse da staan'či saa'mi ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtumuužž. muuttõõzzâst.
+Suåppâmsaaǥǥstõõllmõõžž juätkkje veâl åå'n älggam ođđ vaalpââi ääi'j.
+Sosial- da tiõrvâsvuõttlu'vddkådda ko'lle ee'jjin 2012-2015 puõ'tti vuässla da vää'rrvuässla:
+Sosial- da tiõrvâsvuõttlu'vddkå'dd lij sää'mtee'ǧǧ sosial- da tiõrvâsvuõttpolitiikklaž maadârdõõzzi, aalttõõzzi, ceâlklmõõžži da beä'lestvä'lddmõõžži valmštõõlli.
+Sosial- da tiõrvâsvuõttlu'vddkå'dd
+Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria vuä'ppast, što pei'vvhååid da päärnaivuä'pstempaaiǩi kõõskâlt lie õõutsââ'jest suåppum õhttsažtuâ'jj- da teâđvaajjtemnää'l.
+Sosial- da tiõrvâsvuõttpiisar
+Sosialaž vuâmmšemoodd da kuei'mi lo'kku vä'lddmuš lie vääžnai sosiaalážvuõtte šõddmuužžâst.
+suåvvtumuš vuei'tet vä'ldded bie'ǩǩen jee'res håi'dd da ââ'nnemplaaneem raajjmõõžž da še luâđree'ǧǧesvuõttplaani raajjmõ'šše, sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Näkkäläjäu'rr smeâtt.
+Suåvvtemvu'vdd
+SPN ouddlâstt, što tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõš saaǥǥstõõlât obbvuõđstes da puk suåppâmvuõssǩee'rjtõõzz stannum vuõiggâdvuõđ teâuddje.
+SPN maadârd, što ve'rddõõllâmpââ'jjen le'čči valdiai kõskkmie'rrsa kaa'st ee'jjin 1990-2000.
+SPN peälašt eärben pei'vvenergii äu'ǩǩeem lââ'zztumuužž.
+SPN au'ǯǯai valdiaid suõ'jjeed luâđ määŋgpeä'llsažvuõđ da staanâd eärben meeraikõskksi'žžen biodiversiteetee'jjest 2010.
+SPN vuäinn, što äimm-muuttõõzz vuâsttatuâsttmõõžžâst âlgg jä'ǩǩted YK biodiversiteetsuåppmõõžž artiik 8 (j):st da vä'ldded lokku saa'mi ä'rbbvuõtt mie'lddsaž teâtt, praksiizz da innovaatiaid da saa'mi äiggavuäǯǯamvaikktõõzz še meeraikõskksaž orgaanin kõõččmõõččâst åårrai artiik nuäjin.
+SPN vuäinn, što meeraikõskksaž vuõssnaroodpolitiikk beä'lnn âlgg åårsted smiõttâd eärben äimm-muuttõõzz diõtt hääitai uuccumu'šše vuõssmeeraid da vuõssmeerai äiggavuäǯǯamvää'ld staanmõ'šše äimm-muuttõõzz kuõskki tu'mmjemtuâjast.
+SPN vuäinn, što Lää'ddjânnam da Ruõcc valdiain fe'rttai ravveed ILO 169-suåppmõš da valdiain fe'rttai vä'ldded YK čõõđtumuš vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđin bie'ǩǩen naroodlaž lää'jjšeâttmõõzz.
+SPN saaǥǥstââll õhttân vu'vdden tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõõžž priimmâm diõtt.
+SPN ǩiõččâmvue'jj mie'ldd äimm-muuttõõzz vuârrvaikktõõzzâst tuejjeem tuåim vaikkte määŋgnalla vuõssnaroodi ooumažvuõiggâdvuõđid, da tõ'nt vuõssnaroodi jiõnn âlgg ko'lljed še meeraikõskksaž äimm-muuttõš-saaǥǥstõõllmõõžžâst.
+SPN čõnnââtt raajjâd äimmpolitiikkla prograamm.
+SPN õõlǥat, što skääđsuõllu kõskkteemperaturvue'ǩǩ ij vuäǯǯ kaggõõttâd pâ'jjel 1,5 celsiuskraadd.
+SPN õõlǥat, što Meksikost rosttovmannust 2010 såbbrõõššâm vuâlla puõ'tti (YK) äimmmuuttõõzz kuõskki raammtakaisuåppmõõžž puõ'tti vue'ssbie'llsåbbrest, COP16äimmsaaǥǥstõõllmõõžžin âlgg suåppâd lää'jjlânji čõnnõõttâm kaa'stuuccumuužžâst da suåppmõõžž pa'rtteem polstjõsriâššmõõžžâst.
+SPN õõlǥat, što kaa'stid âlgg uu'cceed eža jiânnai.
+SPN lij vuâstta atomviõǥǥ lââ'zztumuužž.
+SPN tuäivv, što motorǩeâlkai da motorbie'ǩǩi energiiviõkksõsvuõđ pue'reet jå'ttlânji.
+Stáinnak joudd seikkmõõõžžžid, ko'st liâ jiânnai ää'jjpoddsa teemm.
+Stáinnak joudd o'ddjõõđee'l oummi di jie'llji maai'lma da älgg palkkâd puästsââ'jest da puästäidda, Stáinnak kaaunââtt Puâǥǥpåå'les (Rohttupolitiija), kåå'tt peejj Stáinnak lookki tuâkka.
+Stáinnak lij čeäkklee puäʒʒ, kåå'tt puätt o'ddjõõđee'l palkkâd oummi maai'lma.
+Stipeendid juõ'ǩǩeš Sää'mkultturkõõskõs Sajoozz vä'lddurkku'vddjen tuåimmjam Keski-Suomen Betonirakenne Oy sǩiâŋkkâm da sää'mtee'ǧǧ teä'ǧǧväärain.
+Stipeendid miõtteš puõ'tti mätt'tõõđjid: Inga Påve Idivuoma (Kiiruna / Sámi allaskuvla), Marjo Magga (Vuõccu / Sámi allaskuvla), Berit Sonkamuotka (Enontekiö / Oulu universite'tt), Sierge Rasmus (Jyväskylä / Oulu universite'tt), Inger-Elle Suoninen (Aanar / Sámi allaskuvla), Joni Saijets (Karigasniemi / Oulu universite'tt).
+Ruåttkõskkvuõđi kaggmuš da päärna mie'ldd vä'lldmõš jee'resnallšem tuâ'jjstõõllmuužžid õõudee päärna sosiaalvuõđ.
+- Sooǥǥbie'li kõskksaž tää'zzärvv da ooumažvuõtt
+Sooǥǥbie'li kõskksaž tää'zzärvv da ooumažvuõtt
+Sunna Valkeapää (tâ'vvsää'm)
+Pâ'sspeei'v 5.2. čiâss 11 ää'ljee'l Pââimõsaa'rhelsluu'žv Aanar ceerkvest.
+Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ lij ooccâm teäggtõõzz sää'mjie'llemvue'jji åårrmõõžž čiõ'lǧǧeem diõtt Lää'ddjânnmest.
+Lää'ddjânnam sää'mparlameent aartikla 8 (j) -tuâjj-joouk såbbrest: Klemetti Näkkäläjärvi, pirrõsduumšeǩ Aulikki Alanen da Nilla Tapiola
+Lää'ddjânnam meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikk vääžnmõs teäddäärvin â'lǧǧe vuõssnaroodi beä'lest kõskõõttâd jiõččmie'rreemvuõiggâdvuõđ lââ'zztumuužž lââ'ssen še kuånsti kaunmõ'šše äimmõsmuttõõzz šiõttlõõvvmõõžžâst da ǩiõččlõõttâd seeiltet vuõssnaroodǩiõlid da - kulttuurid.
+Lää'ddjânnam kolmm sää'mǩiõl
+Lää'ddjânnam lää'ǩǩšiõttumuš
+Lää'ddǩiõ'lle jåårǥlõttum joortõõzzin, kåå'tt lij õhtt maai'lm vuõssmõs vuä'ppõõzzin tuejjuum joortõs.
+Lää'ddjânnam vuađđlää'jj mie'ldd sä'mmlain lij alggmee'rna vuõiggâdvuõtt tuõ'lljed pâ'jjen da õõudâsviikkâd jii'jjes ǩiõlâs da kulttuures (PL.
+Lää'ddjânnam saa'mi mäŋgglo ee'ǩǩed jeälla m tuäivv, vuäǯǯad jiijjâz kultturkõõskõõzz, åå'n tõt niõǥǥõs lij šõddâm tuõttân.
+Lää'ddjânnam sä'mmlain li vi'tt sää'mpihttsi vä'lddmaall.: Teännjooǥǥ, EnontekiöKautokeino, Vuotso di aanrõõžž da nuõrttsää'mpihttâž.
+Lää'ddjânnam Sää'mte'ǧǧ ååcc mie'rräiggsaž tâ'vvsää'm ǩiõlltuâjjla SÁFÁ2-projekte.
+Čiõlǥtõs lij ǩirrlaž, što Lää'ddjânnam vuäitt vä'ldded indikaattor da tuåimmepiijjâd meeraikõskksaž õõlǥtumuužžeez.
+Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ võboršee'ǩǩ vuä'ssõ'tte såbbra Lää'ddjânnam riikk sää'mparlameentest. "
+Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ võboršee'ǩǩ liâ saaǥǥstõõllâm Taarr da Ruõcc sää'mtee'ǧǧ võboršee'ǩǩivui'm, sä'mmlaid kuulli vääžnai aa'šši ooudâsviikkmõõžžâst, koid puä'đet vä'ldded sååbbartu'mmstõõǥǥid. "
+Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi lij tuåimmjam Sää'm parlamentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjåå'đtee'jen mõõnni kue'htt ee'jj.
+Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Heikki Paltto maainsti ǩiõllõhttsažtuâi altteemseminaarâst, što leä'm rämmvuõttam tõ'st, što Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ lij vuäǯǯam tue'jjen, jåå'đtet ääi'j mie'ldd šõddâm, pukin šuurmõõzz vä'lddkåå'dd raaji pâ'jjel mõõnni ǩiõllha'ŋǩǩõõzz.
+Lää'ddjânnam õõlǥči tuärjjeed saa'mi vaikktemvuäittmõõžžid še Euroop Unionist.
+Lää'ddjânnam valdia âlgg rä'tǩǩeed saa'mi mä'dd- da čää'ccvuõigâdvuõđid mââimõõžžâst bie'ǩǩen tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõõžž, â'te viiđ ee'jj sizz.
+Lää'ddjânnam valdia lij piijjâm mäŋggsab lååi ee'jj ääi'j täävtõssân vuäǯǯad meersaž rä'tǩǩumuš saa'mi mädd- da čää'ccvuõiggâdvuõđin, leša rä'tǩǩem ooccmõš i'lla veâl ni alttuum.
+Lää'ddjânnmest aartikla puätt kõõččmmõ'šše jeä'rben sä'mmlai ää'rbvuâlaž palggâmǩiârddriâšldõõǥǥ staanumuužžâst ", mainsti Paltto.
+Lää'ddjânnmest jeä't jäärjest sää'mǩiõllsa håiddâkksai peâmmtuââ'j škoouljumuužž.
+Lää'ddjânnmest vuä'ppõõzz kuâ'sǩǩe nåkam saa'mi dommvuu'dest čõõđtem ha'ŋǩǩõõzzid, kook vuei'tte vaikkted saa'mi kulttuu're da luâttjie'llemvue'jjid.
+Lää'ddjânnmest vuä'ppõõzz kuâ'sǩǩe nåkam saa'mi dommvuu'dest čõõđtem ha'ŋǩǩõõzzid, kook vuei'tte vaikkted saa'mi kulttuu're da luâttjie'llemvue'jjid.
+Lää'ddjânnmest lie sää'mpiârri, koin päärnai vuõssǩiõllân lij sää'mǩiõll, kåå'tt lij seämmast še kuhttui puärrsi jie'nnǩiõl da piârri dommǩiõll.
+Lää'ddjânnmest mainstet kooum jee'res sää'mǩiõl; aanrõžǩiõl, nuõrttsää'mǩiõl da tâ'vvsää'mǩiõl.
+Lää'ddjânnmest õõlǥči altteed saaǥǥstõõllmõš da čiõ'lǧǧeemtuâjj mä'htt arkivmateriaal vuäitči vuäǯǯad pue'rmõsân, ouddmiârkkan digitâ'sttee'l, sä'mmlai vuällmõ'šše ouddmiârkkan sää'markii've le'be sää'm-mu'zei Siida beälla ", sää'mtee'ǧǧ vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Heikki Paltto mainsti.
+Lää'ddjânnmest tâ'vvsää'mǩiõl ee'ttkâstt Vesa Guttorm (vää'rrvuässlaž Petra Biret Magga-Vars), aanarsää'mǩiõl Petteri Morottaja (Ilmari Mattus) da nuõrttsää'mǩiõl Erkki Lumisalmi (Jouni Moshnikoff).
+Lää'ddjânnam ij vuei't teänab lõõmmâd meersaž rä'tǩǩeem ooccmõõžž tuâkka.
+Lää'ddjânnam lij vuõssmõs riikk, kåå'tt lij suåvvtam ee'jjest 2004 biodiversiteettsuåppmõõ��ž 11. vuä'ssbie'llsåbbrest primmum vuä'ppõõzzid.
+Lää'ddjânnam lij ratifiâsttam määŋgaid meeraikõskksaid suåppmõõžžid, koin tõt čõõnââtt sä'mmlai ǩiõl da kulttuur ruõkkmužže da õõdâsviikkmužže.
+Lää'ddjânnam tuärjjii terminologia mutt'tumuužž põõšši foorum e'tǩǩõõzz mie'lddlânji ođđ biodiversitee'ttsuåppmõõžž tu'mmstõõǥǥin.
+ čaustõk- da puäʒʒpikalõs-siõrid
+ kumpp - da puäʒʒ, kue'ʒǯǯ šeellemsiõrid
+Plaaneei tuâi liâ meä'rtõllum sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst.
+Plaanraajji tuõjju kooll musikk-kõõskõõzz tuåimmjumuužž plaanumuš, čõõđtumuš di ooudâsviikkmõš.
+Projektplaanraajji, Sää'mkulttuurkõõskõs
+Plaaneemǩeâšttõõttmõõžž čõõđteš tä'lvv- da pâ'zzlâšttammannust 2011 da ǩeâšttõõttmõõžžid le'jje vuässõõttâm õhttse'žže 31 printthie'rv plaaneei. Cisttlu'vddkåå'ddest le'jje Sajos õõnniorgansaatiain nårrjam õhttsažtuåimmjemorgan da arkktehttkonttrest võboršeǩ da sij pri'mme ärvstõõllâm diõtt puättam 30 printtheä'rvved.
+Plaan vuađdân tuõ'lljed sä'mmlai kääu'c ee'jjaai'jid, kåå'tt kartt'ttâd sä'mmlai mââilmmkaart.
+Jõnn spä'ssbõõššmõõžž ti'jjid!
+- Mij šuurmõs da vääžnmõs tuâjj tän vaalpââ'jest lij meeraikõskksaž tuâjjorganisaatia ILO alggmeersuåppmõõžž 169 radifiimõš, kåå'tt sii'skââtt še Kataisen halltõõzz progra'mme, säärnai Haltta.
+Šuurmõs ǩiõllåå'blǩin lij tâ'vvsää'mǩiõll (davvisámegiella), koon maainstet nu'tt Lää'ddjânnmest, Ruõccâst da še Taarrâst.
+Čeä'ppvuõđpei'vv riâžžât Ruä'vnjaarǥâst nuõripõrtt Mondest da tõn teemmân liâ musiikk juõ'ǩǩ šlaajin.
+Čeä'ppvuõđpeei'v jee'res riâžži liâ: Johtti Sápmelaččat ry / rö, Enontekiö kå'dd, Sää'mtee'ǧǧ nuõrisuåvtõs, Sää'm-musikk-kõõskõs, Sää'm päärnaikultturkõõskõs da Skábma jie'llikarttkõõskõs.
+Čeä'ppvuõđpeei'v vä'lddkååddlaž vuâđđjurddjen lij pleässjumuš.
+Čeä'ppvuõđpei'vv lij kuei'tpeivvsaž.
+Čeä'ppvuõđpei'vv tuärjjad nuõri čeäppõs-staarjõõzzid da sää'mǩiõl âânnmõõžž.
+Čeäppõstuejjõõzzi pirr maainast riikk čeäppõstuejjõstuåimmkåå'dd vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Veli Granö.
+Priddiǩläämpa lij päärnaikulttuurkõõskõõzz säi'mm, koonn jurddân lij ooudâsviikkâd päärnai da nuõri čeäppõs- da kulttuurkääzzkõõzzid obb vä'lddkåå'ddest tue'rjjee'l ju'n åårrai päärnaikulttuurkõõskõõzzi tuåimmjumuužž da ooudâsviikkâd ooudbeä'lnn peäggtum kääzzkõõzzi šõddmõõžž tok, ko'st tõk jiâ veâl leäkku.
+Priddiǩläämpa päärnaikulttuurtuåimmjumuš lij veiddnam ee'jji äi'ǧǧen ä'rbbvuõđ kulttuursektoo'rest bie'ǩǩen veiddjab čeäppõs- da kulttuuršõddmõõžž, tiõrvâsvuõđ da pue'rrjie'llem kuõskki tuâi.
+Čeäppõsvu'vddlânji tue'rjjeet eärben sää'm kulttuur di räiddka'rtte da mediašõddmõ'šše kuõskki tuåimmjumuužžid.
+, Čeäppõõzz ooudâsviikkâmkõõskõs / Lappi vu'vddtuåimmpäi'ǩǩ da Sää'mte'ǧǧ / Sää'm-musikk-kõõskõs.
+Ku'ǩes äi'ǧǧkõskk lij leämma ž tän rämmpeivva, kuä'ss-ne leävvjumuš tuâi teâddjummuužžâst, leâ'ša tuâi čõõđ viikkmõš leäi loŋŋteei da positiivlaž tobddmõš.
+Näkam tiivtt lie jm. tâ'vvsää'mǩiõlâst.
+Näkam lie jm.
+Põrtt lij ǩeässam jiânnai kue'ssid sa ålddjânnam rää'jest, saakk lij puârast leävvnam pirr ålggjânnmi da peerstumuš tõn mie'ldd.
+Ekonomiikriiss ij vuäǯǯ Näkkäläjääu'r miõlâst hue'need pukin hue'nmõs staattuuzzâst åårrai, Euroop o'dinakai alggmeer le'be saa'mi staattuuzz.
+- Tät oudd pääiklaž oummid vuäittmõõžžid tõõzz, što si'jjid puä'đet kuullâd.
+Tät õõlǥad oummust pue'rid määŋgkulttuurlažvue'jjid di määŋg jânnam mee'rčeä'ppvuõđi silttumuužž.
+Tät õõlǥad puki sää'mǩiõli pääi'ǩ positiivilaid jee'rab tuåimid.
+Tät kuâskk še alggmeerkõõččmõõžžid.
+Vuâđđan lij Statistikk-kõõskõõzz da Sää'mtee'ǧǧ vaal-lu'vddkåå'dd ee'jj 2011 statistikk.
+Tän teäggtõõzzâst lij še sää'm päärnaikultturkõõskõs da ee'jj budjett lij lâssnam 15 000 eeu'rin.
+Tõn diõtt cisttlu'vddkå'dd tu'mmji ođđee'jjmannust 2010 čõõđted ođđ nõmmǩeâšttõõttmõõžž, koon mie'rräi'ǧǧ puu'đi 17.3.2010.
+- Tät lij histoorlaž podd.
+Tät lij
+Tät lij jõnn vuäittmõš sä'mmlaid da čuä'jad, što kuåivâslää'jj õõlǥtõõzzid ij vuei't håiddad sä'mmlai dommvuu'dest pâi ciâlkâlmmõõntõõllmõõžživui'm.
+Tän tu'mmješ Ruõcc, Lää'ddjânnam da Taar sää'maa'ššin vastee'ji ministeerji da kõõččmõõžžâst åårrai jânnmi sää'mtee'ǧǧ presideenti õhttsažsåbbrest tä'bbe 22.11.2010 Tukholmast.
+Tät cistt da täk sǩiâŋk liâ peä'cc vue'ddin njõđđum vuä'ddnää'pp; vuä'ddču'ǩǩ loo'ǩǩin, vuä'ddtiskk da säähharne'cc.
+Tät tuåimmai miõlstan šiõǥǥ ouddmiârkkan še EU- komissiaa'je tõ'st, što tõt âlgg vä'ldded saaǥǥstõõllmõõžž alggmeeraivui'm tuõđsânji.
+Tät tuärjje'či še biodiversiteet suõ'jjumuužž.
+Tät tuâjj lij åå'n vaalmâš da saaǥǥstõõllâmmõõntõõllmõš käunnai õhttõõzzâst.
+Ta'nni vuässõõttjen liâ päärna da nuõr pirr sää'mvuu'd, õhttse'žže ju'n 11 jee'res škooulin.
+Tät tuõ'llai pâ'jjen õuddkäddmõõzz da o'vdd vueittemvuõđ kulttuurlaž iilbšumuužže.
+tammela (at) samediggi.
+Tä'bbe pirrõsministeriaa'le u'vddum rapoort tuejjii pirrõsministeria nõõmtum veiddsõs vuõđđu vuâđđõõvvi ä'šštobddituâjj-joukk.
+Tän ee'jj tâ'vvsää'mǩiõl da saujjsää'mǩiõl pââ'jtet pâ'jjsâjja.
+Ta'nni Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeei'v käunn še facebookist:
+Tanssǩeâštast ci'sttješ lââ'ssen Käsivarsi siid nuõri friij taans joouk da Karigasnjaarǥâst hiphop - joukk Gangstajuŋkkát.
+Tanss suei'mkrõõsti ärvvstõõllji miõlâst puârast puõccu, kåå'tt leäi õhttu da čiõkkrest.
+Taans jurdd vuâđđââvv jie'llika'rtte Kautokeino tuärr, ko'st čuä'jtõõzz tue'ǩǩen čuõjjâm Mari Boine musikk leäi lai'nnjum.
+Tanss lij paari kõskksaž vuârrmainstumuš, koonn tue'ǩǩen såitt garmaanmusiikk le'be leudd.
+ kaaunõõttmuužž jee'resårnn jällsteeji sä'mmlaivui'm
+Čeä'ppvuõđpeei'v po'dde riâžžât jåå'đtumuužž pukin dommvuu'd koo'ddin.
+- po'dde da tõn vä'lddriâššjen tuåimmai sää'mte'ǧǧ.
+Čeäppvuõđpeivva vue'rded vuässõõttjid pukin saa'mi dommvuu'd koo'ddin da še jee'res å'rnn.
+Čeä'ppvuõđpei'vv riâžžât neä'ttlest 12 le'be 13.
+Såbbrõõššâmpoodd rie'ššeš New Yorkist nelljdpeei'v vue'ssmannu 19. peei'v.
+Podd kooll vä'lddkååddli'žže
+Čeä'ppvuõđpeei'v äi'ǧǧen vuäitt tobdstõõttâd sää'm musii'ǩǩe, ǩe'rjjvuõ'tte da ǩiõtt-tuâjaid.
+Čeäppvuõđpeei'v teemmân lij musiikk.
+Čeä'ppvuõđpeei'v vä'lddkååddlaž vuâđđjurddjest, pleässjumuužžâst, tää'rǩab teâđ käunnje seiddõõzzâst http://sottiisimoves.fi/saannot_sa /.
+Čeä'ppvuõđpei'vv lij o'dinakai juõ'ǩǩekksaž sää'mǩiõllsaž nuõripodd Lää'ddjânnmest.
+Meerlažpeei'v podd lij åuggan kuuskõõzztea'ttrest.
+Čeä'ppvuõđpeei'vpäi'ǩǩen šâdd lee'd Suä'đjel ođđ sporttpõrtt, kåå'tt lij ceerkavsiid jäärnâǩpääi'ǩest.
+tapiola (at) samediggi.
+Pri'meârlaž jeä'rdõs äiggsab plaantuõjju lij tõt, što ärvtõõllmõõžž tuejjeet čõõđ ääi'j plaanproseezz äi'ǧǧen, te'l ääi'jben ärvvtõ'lleš tå'lǩ vaalmâš plaan vaikktõõzzid sää'mkulttuu're, vu'vddšurr Elina Stolt maainâst.
+Vääžnmõs täävtõssân lij raajjâd põõšši saaǥǥstõõllâmvuäittmõõžžid EU:nin da vuäǯǯad sää'mkõõččmõõžži lokku vä'lddmõõžž pue'rben EU:n politiikkâst.
+Vääžnai håiddqkksai päärnai peâmmtuââ'j õhttsažtuâ'jjkuei'mmen toimmje puärrsi lââzzen jm. päärnaivuä'pstempäi'ǩǩ, škooul, psykoloog, sosiaal- da piârtuâ'jjla, särnnam-, toimmjem - da fysioterapeeut, jeeresnallšem määŋgämmatlaž tuâ'jjärttel, pää'nnhåidd, sie'brrkå'dd da õhttõõzz.
+- Vääžnmõs ǩiõl jeälltem o'nstumu'šše lij positiivlaž mie'ldd åårrmõš, takai tättamvue'ǩǩ da õhttsaž visio, tuõtti Seurujärvi-Kari.
+Tää'rǩab teâđ jåå'đtumuužžin, instempaai'ǩin da stuällõõttmõõžžin tuåimtet škooulid.
+- Taarbšep õhttsaž vuâđđjurddjid mä'htt sää'm kultturpreddan âlgg suõ'jjeed da eettlaž vuâđđjurddid suõ'jjeetd sää'mkulttuur, što vââi'čep tuåimmjed õõutsââ'jest åålǥbeä'lnn puõ'tti vaar vuâstta, tuâtt Näkkäläjäu'rr.
+Taarbbšeest arvstõõllmuužž tuä'jjen hanǩǩeet puärrsivui'm suåppumnää'leld ä'šštobddi ceälkkmuš.
+Taarbšum tuä'rjjtuåimid altteed tâlles ko tuä'rjjtarbb lij vuâmmšum.
+Tääzzverdsaž da staanlaž kontaatk raajjmužže tuâ'jjlaž vuäitt šiõttõõttâd päärnai fyyslaž täzze šâ'ldda.
+Tän vuu'vdkååččad sää'mjânnmen.
+Tän jiõččvaaldšem čõõđat Sää'mte'ǧǧ.
+Tän pääi'ǩ Sajos puätt čuõvted vuu'd jie'lle mvue'ǩǩtuåimmju muužž da ravveed še muđoi tõn jie'lle mviõkkvuõđ.
+Tän pâ'jjlab teemperatuur kaggõõttâm vaikktõõzz le'čče vai'ǧǧe'ld ouddtu'mmjumuužžâst da aainâs vaarrte'či aartklai vuõssnaroodi määŋg kulttuur jie'llemvuäittmõõžžid aartklažnallšem vuu'din.
+Tän miârkksõõvvmõõžž čiõ lggad puârast põõrt aanarsää'mǩiõllsaž nõmm Sajos, kåå'tt âǩǩpââ'ji mie'ldd miârkksââvv kõhttsââi le'be sââidõspääi'ǩ, ko'st lij kaaunõttum da jälstum kuu'ǩǩab ääi'jid tollpeälla z lu'nn.
+Nääi't tõt lij ääi'ji mie'ldd ouddam vuäittmõõžžid da ååsk, sä'mmlai puäʒʒhååid da aazztumuužž leävvnumu'šše tuõddârpâjj-jännmid.
+Tue'ǩǩen lij sää'mǩiõl ooudâsviikkmõš da lâssnam ǩe'rjjlaž âânnmõš, kåå'tt lij šõddääm ǩiõl huõl, ooudâsviikkmõõžž, tu'tǩǩumuužž di normmeemtuâi taarb pukin sää'mǩiõlin.
+Takainallšem luâđâânnem suõ'jjumuš lij vääžnai še ää'rbvuâlaž suõ'jjeem diõtt.
+Täävvtõõleest puee'r jie'llem vaaldšemvuõđ ooumaž pârgg miertie'đee'l jie'lled vaaldšee'l da mä'rddnalla.
+Täävtõssân lij raajjâd čiõlǥtõs õhttsažtâ'vvjânnmlâž sää'mǩiõl tu'tǩǩeem- da ämmat / resursskõõskõõzz altteem diõtt da raajjâd Interreg - juätkkteäggtemooccmõš kõõskõõzz ǩiõččlõddâmha'ŋǩǩõõzz diõtt.
+Täävvtõzzân lij raajjâd põõžži sää'mvuu'vd säi'mm, kåå'tt beä'llstes pohtt tue'rjj tuõ'jju da lââzzad sä'mmla håiddâkksai peâmmtoimmjumuužž siisǩe õõdâsviikkâm vueittemvuõđ.
+Tea'tter lij vaaidâs čeäppõõzz vu'vdd, koozz ko'lle määŋgnallšem tea'tter mâ'te musikk-, pleäššjumuš da särnnamtea'tter.
+Tea'ttrest taarbšet määŋgnallšem silttõõzzid!
+- teemmân lij musiikk rockist juõi'kid
+Teemmqn musiikk Čeäppvuõđpeei'v teemmân lij musiikk.
+Teemmân musiikk
+ raajât pe'sser tuâ'jaid
+ raajât kuuhlâid sää'mpihttzid
+ raajât jii'jjes õõutilooǥǥâst joiku / leu'dd / livđe, harjjtõõlât jiõnâânnmuužž da čuäjtumuužž
+ raajât muõrâst da puõccutääu'test jee'resnallšem neä'vvaid
+ raajât riižžin puõccuid da u'cc pikalõsääi'daid olggân - da seśt âânnmužže
+ raajât čeä'ppǩiõtt-tuâ'jaid (miõl liikkõõzz âânnmuš, ođđ idea raajjmuš)
+ raajât oll-lââ'jjtuâ'jaid (ǩee'st, liânti poonjjmõš / pa'rǧǧumuš, raabbâl-liântt, sää'mvaa'cc)
+Viõkksõs vaikktõs le'čči se'rdded prograamm vaaldšumuš vuõi'ǧǧest sää'mtegga.
+Äiggsab tuâjjooʒʒi jiâ taarbâž tuejjeed ođđ tuâjjooccmõõžž, si'jjid vää'ldet lokku äiggsab
+Tuõjju kooll plaaneed ǩiõllkõõskõõzz strategiijaid da
+Tuâi praksiizz čõõđtem diõtt Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ ååcc äigga 1.1.2013 - 31.5.2014 1 mie'rräiggsaž nuõrttsää'm ǩiõlltuâjjja 1 mie'rräiggsaž aanarsää'm ǩiõlltuâjjla da 1 mie'rräiggsaž tâ'vvsää'm ǩiõlltuâjjla
+Tuâi o'nnstemvuõđlaž håiddmõš ooudald šiõǥǥ jåå'đtemsilttõõzz, tuâjjtobddmõõžž personkå'ddvaaldšmest, ooddid vä'ǯǯlõs da vaađvuâlažvuõđ re'ttlâsttmõ'šše, di šiõǥǥ sää'mǩiõl da lää'ddǩiõl silttõõzz.
+Tuâi o'nnstemvuõđlaž håiddmõš ooudald šiõǥǥ jåå'đtemsilttõõzz, tuâjjtobddmõõžž personkå'ddvaaldšmest, ooddid vä'ǯǯlõs da vaađvuâlažvuõđ re'ttlâsttmõ'šše.
+Tuâi õ'nnstem håiddmõõžžâst ooudâsve'ǩǩe oodd tuejjeed jiõččtuåimmsânji di šiõǥǥ lää'ddǩiõl ǩe'rjjlaž silttõs.
+Tuâi o'nnstem håiddmõõžžâst ooudâsve'ǩǩa tõõzz ââ'nteei õllškoultu'tǩǩõs da ri'jttjeei sosiaalhuõl tobddmõš.
+Vee'rj o'nnstemnallšem håiddmõõžž ooudâsve'ǩǩe ââ'nteei õllškooultu'tǩǩõs di šiõǥǥ sää'mkultturjie'llem da vaaldšemtuåimmjumuužž tobddmõš.
+Tuâj o'nnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâs ve'ǩǩe suåppi õllškooultu'tǩǩõs, pirrõsaa'šši da vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõš da ri'jttjeei eŋgglõsǩiõl silttummuš.
+Tuâi õ'nnstem håiddmõõžžâst ooudâsve'ǩǩe šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd, määŋgpeällsaž ǩiõllsilttõs, šiõǥǥ atk-silttõõzz di ooddid tuejjeed jiõččtuåimmsânji, jiõččânji da lue'ǯǯjee'l (še jeä'ǩǩes- da neä'ttellopptuâjaid).
+Tuâi o'nnstemnallšen håiddmõõžž veä'kkat
+tuâi.
+tuâjj.
+Tuejjeei lij oođääm ǩee'rj tee'ksti beä'lnn.
+Tuejjeei vuäi'tte jiõčč riâššâd, mâi'd haa'lee čuä'jted jii'jjes škooulstes, pirrõõzzstes le'be sää'mvuõđstes.
+Tuejjõõzz vuä'zz liâ tiiskmallsa da tõin repččai kåškknjõõzz liâ pâ'sttmen.
+Tuejjõõzz nu'bb vuä'ss lij jõnn snimldõk, ko'st liâ tuõddârkue'stelm ool snimmum sâddnorldõk sââdd.
+Tuejjõõzz nu'bb vuä'ss lij jõnn snimldõk, ko'st liâ tuõddârkue'stelm ool snimmum sâddnorldõk sââdd. "
+Ǩee'rj ođđ kärttõõzz lij kärttääm Merja Aletta Ranttila.
+Tuejjõs nårrai määŋgain kå'lluum da viõlggkå'lluum stää'lltiiskin, kook rä'jje määŋgtää'zzaž kumccõõtti vee'rd kue'rnec seinna da maainsteeikrii'lcže.
+Tuejjõõzz tuejje'mmen leäm smiõttâm puõlvvõõǥǥi vee'rd ääi'jest di õ'httekuullmõõžž, ko'st ve'rdd poorat juâkksa mee'st ", maainast čeä'ppneǩ.
+Terminologia mutt'tumuš va'stte'či viõǥǥâst åårrai ooumažvuõiggâdvuõttvue'jj.
+Tiõrv pue'ttmest ǩiõljeäll'temjeä'ǩǩi'žže!
+Puä'đ tiõrvân!
+Tiõrv pue'ttmest!
+Näkam puõccui päkk-kåddmõõžž teâuddjem ǩee'jjest puuđči Njeä'llem saa'mi puäʒʒvuä'mstee'ji puäʒʒhåiddjie'llemvue'ǩǩ da piârrji vuõss-sâjjsaž tiânâs da pi'rǧǧumuš, tõt pråppe'či puäʒʒvuä'mstee'ji da sij piârrji obb puäʒʒjällmõõžž da nääi't moodrainalla puuđči Njeä'llem aanarsaa'mi puäʒʒhåidd.
+Teâđam, što saa'mi kõskkvuõđâst da tääu'jmõsân tän vuu'dest Sajo'sse leät norrum jiânnai määŋgnallšem vuârddmõõžžid da õõlǥtumuužžid.
+Teâđtõs mä.
+Teâđtõs sää'mtee'ǧǧ riâššâm kuâŋŋpooddâst 8 (j) -såbbrest
+Teâđ puä'tte še ne'ttseiddu, puõ'tti
+Tiina Sanila-Aikio da Heikki Paltto sää'mtee'ǧǧ vää'rrsaaǥǥjåå'đtee'jen
+Tiina Sanila-Aikio da Pirjo Lotvonen lie raajjâm nuõrttsää'mǩiõllsaž teäddkaarti tee'kstid.
+Tiina Sanila-Aikio lij valmštõõllâm ǩiõttǩe'rjtõõzz da tuâj valmmša vuäǯǯam äi'ǧǧ le'čči loppee'jjest.
+ kõ'lljet puärrsi kruuggin da puärrsipõõrŧâst  čââpp vuârvaaiktõs jii'jjes sää'mõhttsažkåå'dd vuä'sslaivui'm; ee'jjårrõõzz mie'lddsa tuââ'j, mää'tǩǩ, kõ'lljumuužž da õhttsaž miermie'lddsa šõddmuužž
+Poodd prää'zneǩmainstee'jen leäi parlameent valdiateä'ǧǧvälljkåå'dd saaǥǥjåå'đteei, parlamentneǩ Hannes Manninen.
+Šõddmõõžž loopptumuš
+Såbbrest pu'htte õlmmsa: Akwé: Kon - vuä'ppõõzzi suåvvtumuužž Lää'ddjânnmest Pää'nntuõddâr poostaivuu'd håidd- da ââ'nnemplaan raajjmõõžžâst.
+Podd lij histoorlaž.
+Vue'ǩǩ lij mõõnnmen vä'st äigga, kuä'ss sää'mǩiõlâst i'llääm stattuuzz da ǩiõlvaajtõs ouddni viõkksânji.
+Šõddmuužžin, koin peâmmjest šâdd huõll päärna diõtt, lij vuõss-sââ'jest vääžnai årsted vuâmšõttâd päärna toimmjumuužž da tõst šõddâm muttõõzzid.
+Akwé: Kon - vuäppõõzz
+Tuõđât, što še jee'rab nõõmtum ǩiõllciist ärvvtõõllâmlu'vddkå'dd lij õõutmiõllsânji nõõmtam ee'jj 2010 ciistvuäǯǯjid da lij kuâđđam ǩe'rjjlaž vuâđđummuužž.
+- tuåimmvoudda kuulli saa'mid kuõskki aa'šši ǩiõtt'tõõllâm praavmõš jee'res ve'rǧǧnee'ǩǩin
+Toimmjemvuâđlaž peâmm ra'vvâd puõlvvõõǥǥii kõskksaž õhttsažkå'ddvuõđ.
+Toimmjumuužž ärvvstõõllmuš
+Pedagoglaž toimmjummuužž õõlǥtõõzzi õõudâsviikkmužže lij vääžnai ǩiddeed vuâmmšummuužž uu'cces ärttli vueittemvuõtte, toimmjumužže, sáá'jid da neä'vvaid.
+Toimmjumuužž vuâlggmužžân lie päärna persoonlažvuõđ vä'lddmuš lo'kku da jiõččtobddmuužž raavummuš.
+Tuejjumuužžvuä'psteei ve'rǧǧluõvâsvuõ'tte kuâđđjem diõtt Sää'mte'ǧǧ ââlmat ooccâmnalla
+Tuejjumuužžvuä'psteei
+ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi
+Toimmjempirrõõzz muttõõzz vaaikte håiddâkksai peâmmtuåimm cõõđtumužže juä'tkkjeei ärvvstõõllmuzzin, tõn mie'lddsa toimmjumuužž õõudâsviikkâm täävvtõõzzi šïõttumuže da čõõđtumužže.
+Tuåimmpääi'ǩ
+ä'šštobddâmlââ'zz. Tuåimmpäi'ǩǩ sâjjdââ'tt ko'st-ne Sää'mtee'ǧǧ tuåimmpaai'ǩin le'be ko'st-ne
+Tuåimmpäi'ǩǩ sâjjdââ'tt ko'st-ne Sää'mtee'ǧǧ tuåimmpaai'ǩin le'be ko'st-ne suåppmõõžž mie'ldd.
+Tuåimmpäi'ǩǩ sâjjdââtt ko'st-ne Sää'mtee'ǧǧ tuåimmpaai'ǩin le'be ko'st-ne suåppmõõžž mie'ldd.
+ä'šštobddâmlââ'zz. Tuåimmpäi'ǩǩ lij Sää'mtee'ǧǧ tuâjjlažkåå'ddest Sajoozzâst.
+- konttâr ouddooumaž
+- konttâr ouddooumaž,
+Konttâr põõšši tuâjjla:
+Koontârpiizar
+Koontârpiisar tuâjain lij mie'rruum sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžž 29 §:st.
+Koontârpiisar tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst.
+Koontârpiizzar lij tuâjjkõskkvuõđâst Lää'ddjânnam sää'mtegga da pä'lǩǩmõš meä'rrââtt Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz VI.
+Riâššâmä'šštobddi
+Tuåimmsââ'jin lij vueittemvuõtt še jeeresnallšem sä'mmlai ǩiõ'tt - tuâ'jai raajjmužže.
+Nuu'bb sää'mparlamentnee'ǩǩi sååbbar rie'ššeš Ruä'vnjaarǥâst kålggmannu 29. peei'v ee'jjest 2008.
+Nu'bb nobba luämmlõõžžee'l täk vuä'sstuåim tue'rjjee nuu'bbeez sii'sǩe'ld da pääi'ǩineez.
+Tuäiv da niõǥǥõõzz mottje kuä'ss-ne tuõttân, aainâs te'l ko tõid vuäitt ââ'nned huâdast da tuejjeed väimmšõs si'tǩǩes tuâi tõõi teâuđđjem diõtt.
+Tuäivvap ooccjest suåppi sää'mǩiõl škoou'l'jumuužž (õllškooul / universitett), tobddmõš va'stteei tuâjast da õhttsažkåå'dd da - ǩiõli tubddmõõžž.
+Tuäivvap ooccjest suåppi sää'mǩiõl škoou'l'jumuužž (õllškooul / universitett), toobdâlm va'stteei tuâjain da õhttsažkåå'dd da - ǩiõli tobddmõõžž.
+Tuäivvap, što näu'ddpolitiikk ooudâsviikkmõš ouddan EU:n tää'zzest nu'tt, što nääu'di suõ'jjõs da sää'mpuäʒʒhååid âânnmõš le'čče tää'sstiäddast da nääi't jie'llemvue'jj ââ'nnem suejj puä'đči lee'd staanuum, saaǥǥjåå'đteei Näkkäläjärvi tuâtt.
+- Tuäivvap tän kõ'll'jumuužžâst jiânnai.
+- Tuäivam, što ha'ŋǩǩõs vuäi'tči ravveed da ooudâs viikkâd pukid maainstum sää'mǩiõlid da lââ'zzted õhttsažtuâi vä'lddkoo'ddi raaji pâ'jjel.
+Tuäivam da ååskam, što mij tääi'ben Sajoozzâst tuåimmjeei kruugg, vuei'ttep va'stteed täid tuâjaid, ko vuõššân piâssâp kuddnalla åårsted põ'rtte da jeällmõ'šše da vuäǯǯap põ'mmjeen da jordmõõžžeen på'reâd vuâlla, põõrt tuåimmju muužž mie'ldd mâŋŋa jått'temǩirrsi.
+- Tuõttää'ššest haa'lääm, što õhttsažtuâjjtobddmõš da ju'rddemvue'ǩǩ sää'mtee'ǧǧest nâânast pue'rab årra, maainsti Sanila-Aikio.
+SPN lij pe'cclest tõ'st, što valdia jiâ leäkku vuäittam õstteed täävtõõzzes åårstâ'tted luâđ määŋgpeä'llsažvuõđ vääivõõttmõ��žž ee'jj 2010 mõõnee'st.
+Tuärjjõõzz jurddân lij ko'rvveed puäʒʒpeâmmast šõddâm pâi'lmeärrsaž puälddemaaunâs- da neävvkuul.
+Pei'vvhååid tarbb vuäitt šõddâd te'l, ko päärna šõddâmvuee'jj jou'dde vaarrvuâ'lla le'be jie staan suu tiõrvâsvuõđ da õuddnumuužž.
+Tukes ij leäkku nääi't tuejjääm.
+Tuõddârsue'jji si'tǩǩesvuõtt lij tõn jiijjâsnallšem puâllmõš, ko tõt lij võõrâs le'be jiõŋŋâm.
+Tuõddrest - čuõvvtuejjõ'sse leäm haa'lääm se'rdded tuõddârsue'jji åå'bleeǩǩ da pu'htted kooska poostjânnmest Aanar siidid.
+Te'l ǩeâšttõõttmõ'šše vuässõõttâm e'tǩǩõõzzin cisttlu'vddkå'dd priimi ärvvtõõllmõ'šše õhttse'žže 69 puättam nõmmed.
+Ävstõõllâmlu'vddkå'dd ǩeei'tai Eanodaga powerdancers - joouk puârast valmštõllum čuä'jtõõzzâst, kåå'tt vaa'ldi ǩiiččee'jid mie'ldd.
+Võõrâs raportt õõlǥat Lää'ddjânnam, što tõt aa'lǥči pue'rben ǩiõččâd saa'mi luâđ määŋgnallšemvuõ'tte kuõskki ää'rbvuâlaž teâđ staanmõõžžâst.
+Võõrâs raportt õõlǥat Lää'ddjânnam, što tõt aa'lǥči pue'rben ǩiõččâd saa'mi luâđ määŋgnallšemvuõ'tte kuõskki ää'rbvuâlaž teâđ staanmõõžžâst.
+Staannvuõttplaanâst arvvlâdde toimmjumuužž ukkõõzzid da selvvted toimmjumuužž riiskit vääldee'l lokku pei'vvhååidmuužžâst šiõtteei lää'jji kõskksaž õõlǥtumuužžid, toimmjemõõutilooǥǥ tuâ'jjsue'jjeem toimmjemproggramm di tuââ'j tiõrvâsvuõtthuõl tuâ'jjpäi'ǩǩselvvtõõzzid.
+Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi
+ tobbdstõõđât jee'res sää'märttli sää'mpihttzid da keä'pprid
+ tobbdstõõđât maaddârääi'ji jie'llem jee'res pââ'jid
+ tobbdstõõđât päärnai risttjie'nnid da - ee'jjid da kääimaid
+ tobbdstõõđât kuuzzi da saauʒi håiddmužže kõ'lljee'l skoott - da sauʒʒtäälain
+ tobbdstõõđât jä'rrsi vuu'vdi musiikkärbbvuõtte
+ tobbdstõõđât sää'mpäi'ǩǩnõõmid
+ tobbdstõõđât sä'mmlaid tiivtid da ǩe'rjjlažvuõtte, noorât ärbbvuõtt tiâđ jm. mainstââttee'l
+ tobbdstõõđât sää'm čeäpptuõ'jju da symbolid: Nils-Aslak Valkeapää: eeu'ni âânnmuš, symboliikk Kerttu Vuolab: čuõppâmtekniikk, kollaazz Merja Aletta Ranttila: Prinsesskaartt Brita Marakatt-Labba: ǩe'rjjeemtekniikk, mainnâz
+ tobbdstõõđât sä'mmlai pââzzpaaiǩid
+ tobbdstõõđât šâddtuâ'jaid, kââlvet pååttáǩ da jee'res raazzid
+Piõgg pååssam õhttu šõddi tuõddârsue'jj, liâ muu jiõggsaž dommkue'stelm.
+Piõggviõkk ij vuâǯǯ šõddeed jäänab hääit saa'mi ä'rbbvuõđ mie'lddsaž jie'llemvue'jjid mâ'te sää'mpuäʒʒhoiddu.
+Piõggviõǥǥ lââ'zztumuužžâst saa'mi ä'rbbvuõđ mie'lddsânji aazztum vuu'did âlgg suåppâd äv.
+non-verbaal čuäjtõõzz).
+Tuâjj ouddlâstt mõ'nne vee'rd jååttmõõžž sää'mvuu'd koo'ddin.
+Tuâjj- da vuä'pstemä'rttel tuåimmpââ'jj jâskk ee'jj 2011 looppâst.
+Tuâjjǩee'rj lij raajjâm Matti Morottaja, Kuobža-Saammâl Matti, da tõn lij kärttääm Daniel Gelencsér.
+Tuâi o'nnstemnallšem håiddmõõžžâst veä'ǩǩte Tuåimmpäi'ǩǩteevvai tu'tǩǩõs le'be va'stteei da ri'jttjeei tuâjjtobddmõš vuu'd tuâjain ođđäiggsaž õõlmâs paai'ǩin, šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd, jiõčča'lttemvuõtt da lue'ǯǯjeeivuõtt di tuâi beä'lnn ri'jttjeei čie'ppes sää'm, eŋŋlõsǩiõl da ruõccǩiõl silttumuš.
+Tuâ'jjlast lij ämmatvuađlaž vasttumuš jå'tteed da tuõ'lljed pâ'jjen peâmmkuei'mmvuõđ..
+mie'rreed jee'res tuåimid, kook ko'lle õhttsažtâ'vvjânmmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz
+Tuâjjli'žže vuei'tet mie'rreed jee'res tuåimid, kook ko'lle õhttsažtâ'vvjânmmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz juätkkeemha'ŋǩǩõsse.
+Tuâjjli'žže vuei'tet mie'rreed jee'res tuåimid, kook ko'lle õhttsažtâ'vvjânmmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩõ'sse.
+Tuâjjli'žže vuei'tet mie'rreed še jee'res tuåimid, kook ko'lle õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat-da resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩõsse.
+Tuâjjla:
+Peâmmtuâ'jjlai kõskksa silttumuužž vaajjtumuš õõudad še jii'jjes tuââ'j õõudâsviikkmuužž.
+Tuâjj lij sâjjõsvuõtt.
+Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što ko pirrõõzz ââ'nnem da ää'rbvuâlaž sää'mjie'llemvue'jjid jåå'đteei lää'jjšeâttmõõžž viiǥǥât ooudâs, vää'ldet lokku, biodiversiteettsuåppâm õõlǥtõõzzid da suåvvtõõllâm paai'ǩin Akwé: Kon - vuä'ppõõzzid.
+Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što resuurzzid jåå'đtet saa'mi luâđ määŋgnallšemvuõ'tte kuõskki ää'rbvuâlaž teâđai ruõkkmõ'šše, tu'tǩǩumu'šše da jeälltumu'šše.
+jåå'đtumuužžâst suåvvtet biodiversiteettsuåppmõõžž Akwé: Kon - vuä'ppõõzzid meersaž lää'jjšeâttmõõžž räämmi se'st.
+Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što saa'mi dommvuu'd mäddââ'nnem plaanumuužžâst da jåå'đtumuužžâst suåvvtet biodiversiteettsuåppmõõžž Akwé: Kon - vuä'ppõõzzid meersaž lää'jjšeâttmõõžž räämmi se'st.
+Tuâjj-joukk oudd veâl alttõõzz, što åå'n oođeem määŋgnallšemvuõttstrategiia da tuåimmjemprogra'mme, mie'rǩǩeet veâl på'rddǩerjja ođđ tuåimmtuâjaid ää'rbvuâlaž teâđai suõ'jjeem diõtt.
+Tuâjj-joukk e'tǩǩõs sää'mǩiõl jeälltem tuåimmtuâjjprogrammân käunnai tä'st.
+Tuâjj-joouk vuä'ssla liâ ää'rbvuâlaž teâđ vuä'msteei da tuâjj-jooukâst liâ še jee'res puõlvvõõǥǥ da sooǥǥbeä'l di vuu'd paalǥâskoo'ddi puäʒʒee'žžed.
+Lââ'ssteâđaid:
+Tuâjj-joouk mie'ldd sää'mǩiõl jeälltumuš ooudald määŋgaid tuåimmtuâjaid.
+Tuâjjä'rttel saaǥǥjåå'đteei Heikki Paltto åskk, što tät lij šiõǥǥ vue'ǩǩ aa'šši plaanumuužžâst.
+Tuâjj-joouk saaǥǥjåå'đtee'jen lij tuåimmjam sää'mtee'ǧǧ II vää'rrsaaǥǥjåå'đteei Heikki Paltto.
+Tuâjjä'rttel saaǥǥjåå'đtee'jen tuåimmai Heikki Paltto da jee'res vuässla liâ Juhani Länsman, Bigga-Helena Magga, Nina Maarit West da Inga-Briitta Magga di puäʒʒee'žžed: Jouni Lukkari (Pää'nntuõddâr), Harri Hirvasvuopio (Sää'mjânnam paalǥâskå'dd), Nils-Heikki Näkkäläjärvi (Sallivää'rr).
+Tuâjj-joouk piizar, pâ'jjta'rǩǩeei Liinu Törvi, Sää'mjânnam jie'llemvue'jj-, trafikk- da pirrõskõõskõs, te'l.
+Tuâjj-joouk tuâjjan lij viikkâd čõõđ tuâjjprograamm nu'tt, što tõn vuäitči priimmâd tuâjjprogrammân, ooudâst lij puõ'tti biodiversitee'ttsuåppmõõžž vuä'ssbie'llsåbbar aartikla 8 (j) kuõskki tu'mmstõõǥǥi valmštõõllmõš.
+Tuâjjä'rttel âlgg vä'ldded lokku sää'mǩiõli vue'ǩǩ da ooudâsviikkâmkuâsttmõõžžid še jee'res Tâ'vvjânnmin.
+Tuâjj-joouk tuâi jåå'đat COP primmum määŋgekksaž tuâjjprograamm aartikla 8 (j) tiu'ddepiijjmõššân.
+- Re'ttlâ'sttep tõn ou'dde, što fi'ttjep kuei'mm kuei'meen riikk raaji pâ'jjel še puõ'ttiääi'jest, maainsti Olli.
+Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd mä.
+Niõđ lie täu'jja jäänab aktiivlaž sest.
+Ålggjânnmest soi'ttjee'l hââ'dd mie'rtââll pääi'klaž operaattor.
+Unna-Maari Pulska.
+Täu'jja tõk päärna, koin sää'mǩiõl il'la võl čuu't raavâs, mainnste kõskkneezz miõlstes lääddas.
+Ååskam veâlainn, što o'nnstiim plaanâmtuâjast miâlggad puârast.
+Uccjooǥǥâst Ilmari Tapiola da Asko Länsman
+Uccjooǥǥ kåå'dd Sää'mǩiõllsa sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staaneem diõtt õhttse'žže 236 331,50 eu'rred:
+Uccjooǥǥ sää'mlookkjiškooul: Anni Kaisa Koivisto (tâ'vvsää'm)
+Uccjooǥǥ sää'mlookkjiškooul: Sunná Länsman (tâ'vvsää'm)
+Uccjokk: Sää'mtee'ǧǧ koontâr, Kåå'dd ve'rǧǧpõrtt, Luossatie 1a
+Uccjokknjää'lm škooul: Hánsa Korpi (tâ'vvsää'm)
+Uccjokknjää'lm škooul: Piret Järvensivu (tâ'vvsää'm)
+Uccjokknjää'lm škooul: Tuomo Laiti (tâ'vvsää'm)
+Sää'mte'ǧǧ lij läittam Tukes miõttmõõžž mašinõsttum kå'llkuäivvamloo'vi diõtt.
+Ođđ ǩeâštõõttmõš šeâttõõzzid di vuõssmõs nõmmǩeâštõõttmõ'šše puättam primmum e'tǩǩõõzz käunnje Sää'mkulttuurkõõskõõzz dommseeidain www.samediggi.fi/skk 18.1.2010.
+- ođđteknologii beä'lnn juõ'ǩǩ sâjja vuällai ââ'nnemvä'lddmõõžž sosialvuu'dest,
+Ođđ äimmsuåppmõõžžâst âlgg suåppâd u'ccčuõmârkaa'sti vääžnai ǩeäppnumuužžâst, tõi praavjumu'šše âlgg raajjâd meeraikõskksaž valvvemriâššmõš da valdiain âlgg rää'jted u'ccčuõmârkaa'stid faabriikâst, trafiikâst di dommtäälain šeâttmõõžžin da energiiveä'ǩǩvuõđin.
+Ođđ ǩeâštõõttmõõžžâst vää'ldet lokku notta jee'res õõlǥtõssâd cisttlu'vddkåå'd 10.12.2009 heelǥuum e'tǩǩõõzzid.
+Ođđ tuâjjla kaaunõ'tte vuõssmõs vuâra Sajoozzâst tä'lvvmannu 20. peei'v.
+Ođđ mätt'temǩee'rj i'lmstõ'vve
+Ođđ ä'šš čõõnât ǩiõ'ččlâstmuužži mie'ldd ääi'jben mättjum aa'ššid.
+Ođđ ǩiõll-lu'vddkå'dd tuåimmai ee'jj 2011 loopp räjja da tõt ee'ttkâstt õhttse'žže čiččâm sää'mǩiõllâd.
+Ođđ teädldõk Pekka Sammallahti tâ'vvsää'm-lää'dd-tâ'vvsää'm sää'nnǩee'rjest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji) lij i'lmmstõõvvâm.
+Ođđsmõõvvi energiivue'jji lââ'zztumuš ouddlâstt še bioenergii ââ'nnem lââ'zztumuužž, kåå'tt vuäitt lââ'zzted u'ccčuõmârkaa'stid notta ää'ššmie'lddsai si'lljee'ji.
+Vaalä'ššǩee'rj puä'tte påå'štest registõllum vuõlttõssân juâkksa jiõnstemvuõiggâdvuõttnekka ää'ljee'l 7.9.2015.
+Vaal-lu'vddkå'dd
+Vaalpeei'v jiõnstumuužž riâššât tä'st peäggtum paai'ǩin:
+vaalit@samediggi.fi le'be jie'lee'l kiõ "" men vaal-lo • stõõ • • âst pââibeä'lnn sarnnum pääi'³in
+Uu'ccbi sââ'jest åårrjid lij vääžnai jii'jjes jie'nnǩiõl mättjem lââzzen tõn seillmõš.
+Uu'ccbõsân åårrai sää'mǩiõli lokku välddmõš Meä'cchalltõõzz čõõđtemtuåimmjumuužžâst lij juurdlaž.
+(Finlex)
+Raavâs jiõččtobddmuš, čiõlǥâs jiõččkartt da raavâs identiteett veäǩǩad päärna toimmjed jii'jjez õudlõõzzi da čeä'ppvuõđi mie'ldd di jiõ'cces luâđlaž nää'leld.
+Raavâs ruått- da piârkõskkvuõđ ravvee õhttsažkå'ddvuõđ da õhttsažkå'dda čõõnõõttmuužž.
+ ra'vvad sää'midentiteettes da kulttuures
+Hå't mij kulttuur liâ jee'resnallšem, tuâi ǩiõl da kulttuur seillmõ'sse liâ seämmanallšem.
+Hå't järrsi vuõiggâdvuõđ saa'mi dommvuu'dest â'lǧǧe vä'ldded lokku, ij tät leäkku åskkoummu mie'ldd nollsummiigr.
+Håt- i ohjjumuš il'la čuu't tärǩǩ, päärna staanvuõđ tobddmuužž jeä't lâ'smmed.
+Hå't sää'mǩiõlid leät mõõn-ne vee'rd põsttum jeälltet, taarbše tõk jiânnai jee'resnallšem tue'rjjeemtuåimid seillam diõtt puõlvvõõǥǥâst nobba.
+Välljkåå'dd mie'ldd spesialnallšem lokku välddmõš âlgg smiõttâd pue'rben vaarvuâla aanarsää'mǩiõl da nuõrttsää'mǩiõl seeiltem staanmõ'šše.
+Läittmõõžžid valmštõõli mee'st tuâjj-joukk, koozz ku'lle mä.
+Va'lljuum nuõrisuåvtõõzz vuässla va'lljee vitt 15-17-âkksa ä'šštobddivuässla.
+ valmštet puõccutue'ljâst čeešn, raajât češnn- da čõu'ddtuâ'jaid
+ valmštet porrmõõzz juõ'ǩǩ peei'v
+- Valmštem vue'lnn åårrai ooumažvuõiggâdvuõtt-teâđtõõzz täävtõssân lij ooudâsviikkâd vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđi da vue'jj miõttlaž ooudâsviikkmõõžž.
+Čuõv šuävvjem tuejjõs kägg ođđest miõ'lle smiõttõõzzid kolggi jannu da možât-i veâl kuuzzkõõzzid.
+Snimldõk Anni Näkkäläjärvi.
+Snimldõk Minna Rantala
+Vä'lddkåådlaž Nuõri Kulttuur - poodd jeät riâššu tän ee'jj ni voo'ps, nääi't Sää'mnuõri čeäppvuõđpei'vv lij pååđnallšem jii'jjes-i pei'vvpodd.
+Jäänaš u'ccčuõrmmsin jåått äimmräu'nnji mie'ldd aartklažnallšem voudda Aasiast.
+Valdiain, kook jiâ jä'ǩǩte'či kaa'stõõlǥtumuužžeez, õõlǥ'či mä'hssed eža jiânnai štraaffid piiriee'jji.
+Valdiain âlgg u'vdded põõšši teäggtõs näkkam tuâjai hoiddu.
+Valdiain âlgg staanâd saa'mi ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjumuš še äimm SPN ouddlâstt, što tâ'vvjânnamlaž sää'msuåppmõš ravveet jå'ttlânji ä'šštobddiä'rttel čuäjtem maadârdõõzz mie'ldd.
+Valdiaveä'ǩǩvuõđ kruu'ǧe âlgg sä'tted sää'm-mätt'tõs obbnes čårsteǩâni tõn, koon å'rnn mätt'tõõzz riâšši škooul åårram päi'ǩǩkå'dd lij.
+Valdiaveä'ǩǩvuõđ
+Valdiaveä'ǩǩvuõtt määu'set Sää'mtee'ǧǧ pääi'ǩ saa'mi dommvuu'd koo'ddid.
+Valdiasååbbar oudd čiõlggeemtuâi Parlamentta čõhččsååbbarpoodd 2009.
+Valdiasååbbar piiji čiõ'lǧǧeemtuâjstes Lää'ddjânnam ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikest (2009) täävtõssân sää'mǩiõl stooidâmprograamm raajjmõõžž.
+Riikk mä'hssemplaanâst lij leämmaž ee'jjest 2002 ää'ljee'l pååđ riikkveä'ǩǩvuõtt sää'mǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staanmõššân sä'mmlai dommvuu'dest.
+Valdia da sää'mtee'ǧǧ vaalmâš sää'msuåppâmsaaǥǥstõõllmõõžžid
+Åskkooumaž oudd kue'ssreeisast tuejjuum rapoort ra'vvjõõzzineez riikk ooumažvuõiggâdvuõttvue'jj pue'reem diõtt.
+Åskkooumaž au'ǯǯai Lää'ddjânnam ratifâ'stted ILO 169-suåppmõõžž alggmeerai vuõiggâdvuõđi diõtt, kook se'st liâ.
+Åskkooumaž tiõđi puârast Lää'ddjânnam saa'mi vue'jjest da son haa'lii ooudâsviikkâd saa'mi staattuuzz Lää'ddjânnmest ".
+" Åskkooumaž õõlǥti Lää'ddjânnam staanâd saa'mi võboršee'ǩǩid Ilo-suåppmõõžž ratifâ'sttemproseessest.
+ saǥstõõllmuš - da škoouljemsõddmuužž puärrsid
+ puärrsi, ruåđi da õhttsažkå'ddvui'm ärbbvuâđlaž ee'jj-jårrõzze ko'lle õ'htte määŋgbeä'llsa ǩiõlâânnemvue'jj: tuââ'j, ǩiõ'tt - tuâ'jai raajjmuš, luâđastliikkumuš, kåvvstõõllmuš, mie'ccest jååttmuužž, kaaunõõttmuužž, kõ'lljumuužž da šõddmuužž
+Jiõččvääldlaž vuä'ppõõzz liâ nõõmtum tõõi obbvääldlaž luând čiõlggǩiõlin mohawk ǩiõl õõlmtumuužžin Akvé:Kon, kåå'tt miârkksââvv tõn, što puk mii lij jânnamkåå'ddest.
+Pää'kktem Akwé: Kon - vuä'ppõõzzi jurddân lij staanâd luâđ jee'resnallšemvuõđ seillmõš da alggmeerkulttuur luâttkõskkvuõđ da ää'rbvuâlaž teâđ seillmõš.
+Pååđåå'bleǩnallšem ooccmõõžž â'lǧǧe tuåimmted vuõiggâdvuõttministerja mââimõõzzâst 20.3.2009 čiâss 16.15.
+Pååđåå'bleǩnallšem ooccmõõžž â'lǧǧe tuåimmted vuõiggâdvuõttministeria addrõ'sse mââimõõzzâst 20.4.2012 čiâss 16.15 räjja.
+Pååđåå'bleǩnallšem ooccmõõžž â'lǧǧe tuåimmted vuõiggâdvuõttministeria addrõ'sse mââimõõzzâst 21.4.2011 čiâss 16.15 räjja.
+Luõvâs saǥstõõllmõš mättjem-materiaaltuâi pirr
+Vää'rrvuässla:
+Håiddâkksai peâmmtuââ'j ärvv-vuuađ linjjee määŋg meeraikõskksaž suåppmõžže.
+Håiddâkksai peâmm personkåå'dd vuä'ʒʒmuš, škoouljummuš da silttumuš
+Håiddâkksai peâmmtuââ'j ohjjumuš
+Håiddâkksai peâmm toimmjumuužžid da plaanid raajeest tuä'rjjeed puärrsi da päärnai vaaiktemvueittemvuõđ pei'vvhååid õõdâsviikkmužže da ärvvstõõllmužže.
+Håiddâkksai peâmmtuââ'j čõõđtummuš
+håiddâkksai peâmmtuâ'jjlai, puärrsi da sooǥǥ peâmmõhttsažtuââ'jj ärvvstõõllmuužž
+Pei'vvhåiddâkksai peâmmtuâ'jast va'stteei personkåå'ddest ââlǥče leed rijttjeei sää'mǩiõl da kulttuur tobddmõš di teâđ määŋgǩiõllsažvuõttpeâmmtuâ'jast.
+Håiddâkksai peâmmpersonkåå'dd tuââ'j lie pedagoglaž, sosiaalaž da ohjttsažkåå'ddlažnalla muttsõõvvâm vâ'ǯǯleben.
+Håiddâkksai peâmmpersonkå'dd taarbaš tue'rjj da silttumuužž ravvumuužž
+Håiddâkksai peâmmtuââ'j ohjjumuužžâst vä'stteei personkå'dd ainsmâtt, što sä'mmlai håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi toimmjumuš tuä'rjjad sää'mpäärna jii'jjes ǩiõl da kulttuur pâ'jjen tuõ'lljumuužž da õõudâsviikkmuužž.
+Håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi ärvvstõõllmuužž čõõđtet õõutveäkka päärna da suu puärrsi, sooǥǥ, personkåå'dd da jä'rrzi õhttsažtuâ'jjneeǩǩivui'm.
+Håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi määŋgnallšemvuõtt
+Håiddâkksai peâmmplaan čuäjtet vä'ldded âânnma sä'mmlai dommvuu'vd kåå'ddin da Lää'ddjânnmest.
+Håiddâ'kksai peâmmplaanqst suåvât puärrsivui'm õõutsââ'jest toimmjemnaalin.
+Håiddâkksai peâmmtoimmjumuužž plaanmuš
+Håiddâkksai peâmmtoimmjumuužž plaanmuužžâst raajât õhttsažtuââj še jee'res sää'm õõutilooǥǥi kõõskâlt di jii'jjes kåå'ddest mâte sää'mvuu'vdest obbneezz.
+Håiddâkksai peâmmtoimmjumuš lie puõ'tti kulttuuräärvv, kook lie ǩiiddõs õhttvuõđâst kuei'mmses:
+Håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi ferttai vueitted tuõ'lljed juõ'ǩǩ ee'jj õõdâsviikkâm- da plaanâm šõddmuužžid, koin tuâ'jjla vuäitte õõutveäkka smiõttâd mä'htt sä'mmla kulttuuräärvv čõõđte'čče toteutuisivat puermõsân aarǥ peâmmtuâ'jast.
+Håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi õhttsažtuâ'jj rååstt raaji sä'mmlai pei'vvhåiddampaaiǩivui'm ra'vvâd sä'mmlai õhttekuullâmtobddmuužž da kulttuur tobddmõõžž.
+Håiddâkksai peâmmpeâmmõõutilååǥǥin riâššat äiǧǧmiermie'lddsaid plaanâmsååbbrid piârrji vui'm.
+Håiddâkksai peâmmpeâmmõõutilååǥǥin raajât õõutilooǥǥmie'lddsaž toimmjemplaann, kåå'nn vuađđán lie säämhåiddâ'kksai peâmmplaan da sää'm ee'jj-jårrõs.
+Vastõõzz kõõččmõõžžid vuõltteet kõõčči i'lmmtum ne'ttpåå'štaddrõ'sse 21.10.2009 mõõnee'st.
+Veikko Feodoroff, vpk.
+Ruõššjânnmest ǩi'lddsää'mǩiõl ee'ttkâstt Nina Afanasjeva (Nadesha Zolutuhina), tââ'rjǩiõl Nina Mironova (A. F. Zaharov) da nuõrttsää'mǩiõl Zoja Nosova (Irina Tychuk).
+Ruõšš sää'm tiuddmie'reld vuä'ssli'žžen mie'ldd tuåimmjumu'šše
+Sää'vesǩ liâ plaanuum konttâr ikknid.
+Sää'vesǩhie'rv le'be - hie'rvi mie'ldd puõ'tti Sajos luândd da saa'mi jiijjâsnallšemvuõtt âlgg tobddjed da čuõvted puõ'ttiäigga Sajos miârkktõõzz da tuäimmjumuužž.
+Ve'rddumušnallšânji kulttuurkõõskõõzz arkktehtuur å'rrjâtt Sajos pirr åårrai kue'stee'lm da peällstes kõõskõõzz tuåimmjeei da tõõi tuâi čiõlǥte oummid da sij tuåimmjumuuzzes, koid Sajoksest tuejjeet.
+Viiđee'jj tuåimmpâjja 2009-2013 Sää'mjânnam kulttuursäimma ko'lle Kemi, Kemijääu'r, Ruä'vnjaarǥ da Tornio gåårad, Ranua kå'dd di Sää'mte'ǧǧ, kåå'tt tuåimmai Enontekiö, Aanar, Suä'đjel da Uccjooǥǥ koo'ddi vuu'dest.
+Vee'rj o'đđest ooccâmnalla piijjmõ'šše ij leämmaž tarbb nääi't vuä'nkõs mie'rräiggsažvuõđâst, ko vee'rj ooccjen leäi määi'nid tiuddeei oocci.
+Tuâi õ'nnstem håiddmõõžžâst ooudâsve'ǩǩe šiõǥǥ sää'mǩiõl njaa'lmilaž da ǩe'rjjlaž silttõs di ri'jttjeei tobddmõš koontârtuâjain.
+Ve'rǧǧneǩ âlgg ââ'nned huõl tõ'st, što škoou'l'jumuužžid riâžžee'l le'be sää'mǩiõl oudldemnalla ââ'nned huõl tõ'st, što persoonkåå'ddest lij tuâjeez oudldem sää'mǩiõl silttõs.
+Ve'rǧǧneǩǩ kääzzkõõzz liâ čõõđtum čuu't jiânnai ǩe'rjjlânji; Meä'cchalltõs tarjjad näkkmi ä'ššlažkääzzkõõzzi lââ'ssen še sää'mǩiõllsa kääzzkõõzzid.
+Ve'rǧǧnee'ǩǩi i'lmmtõõzz, kuultõõzz, teâđtõõzz da vuä'pstemkõõlb â'lǧǧe saa'mi dommvuu'dest lee'd ǩee'rjtum še säämas.
+ve'rǧǧsâjjsõžvuõđ, kåå'tt älgg mââ'jeeǩâni sami sõrgg da peštt 30.9.2013 räjja, leâ'ša sätt lee'd, što ve'rǧǧsâjjsõžvuõtt peštt kuu'ǩǩab ääi'j.
+tobddmõš di ri'jttjeei ruõcc / taarr ǩiõl da eŋgglõsǩiõl silttumuš.
+Ve'rǧǧsâjjõsvuõđ o'nnstemvuõđlaž håiddmõõžž veekkad lââ'ssen, vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõš di šiõǥǥ ruõcc- / taarrǩiõl da eŋgglõsǩiõl silttumuš.
+Vee'rjtiuddumuužžâst jää'ǩǩtet kuuđmannu ǩiččlõddâmääi'j.
+tiuddumuužžâst jää'ǩǩtet kuuđ mannu ǩiččlõddâmääi'j.
+Viõ'ǩǩepuättmõš
+- Vuei'ttep rämmšed tõ'st, što sää'msuåppmõõžž kuõskki saaǥǥstõõllmõõžž ä'lǧǧe da ä'šš ouddan, maainsti Taar sää'mtee'ǧǧ vää'rrpresidentt Laila Susanne Vars sää'm parlamenttaarla suåvt��õzz såbbrest Ruä'vnjaarǥâst 14.4.
+Vuõi'ttjen va'lljeet pue'rmõssân nõ'mme pijjum õõlǥtõõzzid tiuddi e'tǩǩõs.
+Ee'jj 2010 theeman õ'httekuullâmvuõtt
+Ee'jj 2015 sää'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv riâžžât Uccjooǥǥâst da tõn vä'lddkååddlaž teemmen lij musikk.
+Ee'jj 2015 Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv riâžžât Uccjooǥǥâst pâ'zzlâšttammannu 25.- 26. peei'vin.
+Ee'jjest 1990 očndõõđi aanarsäämas tâ'vvsää'mǩiõlâst jåårǥlõttum Aabis 2-ǩiđđaabbâs.
+Ee'jj 2007 vuâđđlää'jjvälljkå'dd lij oudldam, što sää'mtee'ǧǧ ee'ttkâ'sttmõš lij ainsmâ'tted aalǥâst ää'ljee'l da valdiasååbbar âl'ǧǧed riõmmâd obboođumu'šše, ko'st sää'm kulttuursaž da vuõiggâdvuõđlaž spesialstaattus vää'ldet ää'ššmie'lddsânji lokku.
+Ee'jjest 2008 lij ǩiõl jeä'lljâttmužže alttuum Â'vvlest ǩiõllpie'sstoimmjumuš.
+ vuârvaaiktõs jeeresâkksai sää'mpäärnaivui'm
+Vuõccu škooul: Jouni Hetta (tâ'vvsää'm)
+Vuõccu škooul: Juuso Hetta (tâ'vvsää'm)
+Vuõccu škooul: Salla Rouvinen (tâ'vvsää'm)
+Wallin ǩee'rjti
+Wallin ǩee'rjti
+(www.nuorikulttuuri.fi).
+Ǩiičč teâđtõõzzid sää'mtee'ǧǧ ne'ttseeidain www.samediggi.fi, koozz šâdd takai i'lmmtõõttâmplaŋkk da tää'rǩab vuä'ppõõzz.
+- õõutmie'lddsižžen raajjtem- proseess vaaiktõõzzi da järjstõõǥǥi tobbdmuužžâšt; mä'htt tõk ohjjee jurddjid da toimmjumuužž (kolonialism)
+Näkam õhttsaž sää'm ǩiõllkõõskõs, koozz puä'đet noorrâd sää'mǩiõl kääzzkõõzzid, tõt veä'ǩǩte'či teâđai ooccmõõžžâst.
+- Luâttõhttvuõtt
+YK äimm-muuttõssuåppmõõžž õhttvuõ'tte âlgg vuâđđeed vuõssnaroodi veerjlaž orgaan, kåå'tt valmštââll da välvv vuõssnaroodi kuõskki äimm-muuttõstu'mmštõktuâj.
+Persoon vaaldaš õõut kulttuures vue'ssvuu'vd puârast.
+Persoon ǩiõččlâ'stt sä'mmlažvuõđ luâđližžen.
+Persoon silttâd sää'm ǩiõl, le-ša ij toobbd jee'res kulttuures vue'ssvuu'vdid.
+Persoon teâđast jii'jjes sä'mmla tuââǥǥbu, le-ša ij haaled puhtted tõn õudde.
+Takai koontâr håidd ekonomii-, personkå'dd- da jee'res takaivaaldšemma kuulli aa'ššid.
+Takai koontâr
+Takai koontâr tuâjjan lij håiddad sää'mtee'ǧǧ ekonomii-, personkå'dd- da jee'res takaivaaldšem kuõskki aa'ššid, koid jeät leäkku mie'rruum jee'res konttri håiddmu'šše.
+Takai konttâr õhttvuõđâst lij lââ'ssen Tâ'vv- Lää'ddjânnam sosialvuu'd siltteemkõõskõõzz sää'mõõutilååkk.
+Takai konttrest liâ vaaldšemšuu'rrmõõzz, kulttuurpiisar, lää'ǩǩpiisar, sosial- da tiõrvâsvuõttpiisar, teä'ǧǧpiisar, vaaldšempiisar da koontârpiisar vee'rj di sää'mõõutilååǥǥ plaanraajji ve'rǧǧ.
+Takai konttrest vuei'tte lee'd še jee'res personkåå'dd.
+- takai täävtõõzz
+- pâ'jjel 300 nuõrrâd sää'mnuõri čeä'ppvuõđpeivva
+Innpaai'ǩin da stuällõõttmõõžžin i'lmmtet â'lddlest čeäppvuõđpeei'vi.