diff --git "a/bitext/smn-fi/train/train.smn" "b/bitext/smn-fi/train/train.smn"
new file mode 100644--- /dev/null
+++ "b/bitext/smn-fi/train/train.smn"
@@ -0,0 +1,8750 @@
+010 839 3106 teikâ puáttee parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, puh..
+018 SÄÄMI KULTTUUR TUÁRJUM (sierânâs iävtuttâsah MKM:n)
+0-4 luokkaliih uásálisteh kovetaaiđâkiišton, puárásuboh čuovâkovekiišton.
+050300 1780, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+10.00 Algâsäänih Säämi Parlamentaarlâš Rääđi jođetteijeee / Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila Aikio
+10.00 Paaneelsavâstâllâm säminuorâi identiteetist
+10.15 Taažâ Sämitige president Aili Keskitalo
+10.30 Eino Koponen: Kielâtipšom vuáđujurdui heiviittem nuorttâlâškielân
+10.30 Ij vajesaahân - lihâstâs aktivisteh Veeti Nevala já Seida Sohrabi
+11.00 SDP värisaavâjođetteijee Eero Vainio: Soováášvuotâ já soováášmettumvuotâ Suomâst
+11.10 Johanna Ijäs: Tavesämikielâ kuálussäänih já toi čäällim
+11.50 Säämi máttááttâskuávdáá sämimuusikuáppei muusikohjelm auditoriost
+12 eurod / iäláttâhlâš tâi uáppee
+13.00 Paaneel čuákánkiäsu já savâstâllâm
+13.00 Pargojuávhuh: Soováášvuotâ draama vuovijguin
+13.30 Petter Morottaja: Maht anarâškielâ kalga tipšođ?
+10 Feodoroff Veikko Armas Puásuialmai Aanaar
+15 Morottaja Pentti Antero Iäláttâhlâš Ucjuuhâ
+16) Heiviitteh CBD-almossopâmuš 9. uásipeličuákkim tuhhiittem rijjâtátulijd Akwé: Kon - ravvuid sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já stivriimist sehe väldih vuotân ravvuid eennâmkevttim stivriimân lohtâseijee lahâasâttem uđâsmitmist.
+18 Saijets Janne Tekniik tuáhtár, totkee Tampere
+1900-lovo aalgâst iällám Savio šoodâi tobdosin muorâsárgusijnis, moh oovdânpyehtih ärbivuáválijd sämifáádáid.
+1960-lovvoost álgám etnisâš moránem lii jođettâm sämikielâ tiäđulâš varjâlmân já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemtoimáid.
+1960-lovvoost sämikielâlâš muusik čuávuškuođij ääigi ovdánemsuundijd.
+1960-lovo rääjist sämikielâlâš muusik aalgij čuávvuđ ääigi ovdánemsuundijd.
+1 § Árvuštâllâmkomitea Árvuštâllâmkomitea kalga porgâđ jiešráđálávt.
+1. maadâsämikielâ 2. umesämikielâ 3. pittáámsämikielâ 4. juulevsämikielâ 5. tavesämikielâ
+1 meriáigásâš nuorttâsämikielâ kielâpargee
+1 meriáigásâš anarâškielâ kielâpargee 1 meriáigásâš nuorttâsämikielâ kielâpargee 1 meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee
+1 meriáigásâš anarâškielâ kielâpargee
+1 meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee
+1 § Vuáđudem Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume láá vuáđudâm sämiaašijn Taažâst, Ruotâst já Suomâst västideijee ministereh já täi enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh.
+1. nanodeh ain sämikielâlâš škovlim, eromâšávt nuuvt, ete ovdedeh systemaatlâš politiik já kuhes áigáduv ruttâdemvuávám,
+2000-lovo algâiivij rääjist maadâkuávlu puásuituálleeh láá puáttám taveuási kuáttumkuávlun jyehi täälvi.
+21 Magga Petra Biret Šoddâdemtieđâ maister, kulttuurpargee Suáđigil
+22 Holmberg Aslak Niilonpoika Máttáátteijee Ucjuuhâ
+22) Olášuteh sierâ haldâttâhsuorgij já čanosjuávhui oovtâstpargon rahtum toimâvuávám Suomâ uhkevuálásij luándutiijpâi tile pyeredem várás.
+24 Valle Pentti Viljo Heikki Puásuialmai Aanaar
+25 Sanila-Aikio Tiina Saavâjođetteijee Aanaar
+27 Kelahaara Mirka Onerva Sosionomi Ruávinjargâ
+28 Sujala Antti Tapani Irâtteijee Ucjuuhâ
+29 Magga Ulla-Maarit Máttáátteijee, pyecceetipšoo Iänudâh
+2) Ovdedeh máttáátteijei tievâsmittemškovlim iäláánšlajâtubdâmist já luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee koččâmušâi pedagogiikâst.
+2) Kielâpalhâšume njuolgâdusah
+2 § Palhâšume uáivil
+2. riemih jotelávt toimáid vâi suojâleh já ovdedeh anarâš- já nuorttâlâškielâ, moh láá eromâšávt uhkevuálásiih kielah, eromâšávt nuuvt ete uárnejeh pisovâš kielâpiervâlijd,
+31 Lallukka Carita Insiner, pirâstärhisteijee Ruávinjargâ
+3.2.1 Sämmilij siärvuslâšvuođâ ovdedem
+3.2.1 Sämmilij siärvuslâšvuođâ ovdedem 3.2.2 Säämi ärbivuáválii tiäđu turvim 3.2.3 Säämi kulttuurpirrâs turvim 3.2.4 Sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ turvim ubâ enâmist 3.2.5 Sämitige vaaljâvuáháduv ovdedem 3.2.6 Sämitige jieijâs tooimâ ovdedem 3.2.7 Sämitige hiäđukocceem ovdedem
+3.2.2 Säämi ärbivuáválii tiäđu turvim
+3.2.3 Säämi kulttuurpirrâs turvim
+3.2.4 Sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ turvim ubâ enâmist
+3.2.5 Sämitige vaaljâvuáháduv ovdedem
+3.2.6 Sämitige jieijâs tooimâ ovdedem
+3.2.7 Sämitige hiäđukocceem ovdedem
+3.3.1 Säämi iäláttâspolitiik
+3.3.1 Säämi iäláttâspolitiik 3.3.2 Sämikielâ eellimvuáimálâšvuođâ turvim 3.3.3 Sämipárnái já - nuorâi sajattuv ovdedem 3.3.4 Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem 3.3.5 Sämmilij kulttuurpalvâlusâi já taaidâeellim ovdedem 3.3.6 Sämimáttááttâs já ollâškovlim ovdedem 3.3.7 Säämi parlamentaarl��š rääđi tooimâ ovdedem
+3.3.4 Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem
+3.3.5 Sämmilij kulttuurpalvâlusâi já taaidâeellim ovdedem
+3.3.6 Sämimáttááttâs já ollâškovlim ovdedem
+3.3.7 Säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâ ovdedem
+34 Juuso Tuomas Aslak Puásuialmai, Higher Executive Officer Iänudâh
+35) Ovdedeh luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem sehe sämmilij kulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi tááhust killeel luándumađhâšem já luándu virkosmittemkiävtu staatârääđi luándu virkosmittemkiävtun já luándumaađhâšmân kyeskee prinsiipmiärádâs (VILMAT) já Suomâ mađhâšemstrategia 2020 miäldásávt.
+35 Tapiola Nilla Samuli Máttáátteijee Ucjuuhâ
+36 Pekkala Pekka Tapani Iäláttâhlâš Aanaar
+37) Nanodeh luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tááhust killeel kuávluikevttim suunnâttâllâm máđhâšemkuávdái pirrâ ovdâmerkkân nuuvt, ete kuávdásmiteh mađhâšempalvâlusâid luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim uáinust.
+3) Kielâpalhâšume tuávváš já vyeitteeh ive 2004 rääjist
+3 § Palhâšume uážžoo Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs ulmuid tâi siärvušáid, moh láá finnim áánsuid toimâmáin merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân.
+3 § Palhâšume uážžoo valjim
+3 § Palhâšumeuážžoo Ovtâskâsolmožin uáivilduvvojeh meiddei ovtâskâsulmuin šaddee juávhuh.
+3. olášutteh lasetooimâid vâi visásmiteh ruotâ- já sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâspalvâlusâi finnim,
+4 § Äigitavlu Árvuštâllâmkomitea kieđâvuš iävtuttâsâid nuuvt, et tot puáhtá májemustáá 30 peeivi čočhâmáánu almottiđ Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaanân miärádâsâs, mast láá kirjáliih agâstâlmeh.
+520 puásujid - čáitálmâs teemah luptâneh nomâlâssân sämikielâ eromâšvuođâst já ton tehálii ohtâvuođâst luándun.
+5 § Árvuštâllâmkomitea Kielâpalhâšume várás asâttuvvoo árvuštâllâmkomitea, mii väljee palhâšumeuážžoid.
+5 § Kunneekirje / plaakaat Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaan västid kunneekirje / plaakaat rähtimist.
+5 § Palhâšume mieđettem
+5. riemih toimáid vâi lasetteh tiettim Suomâ kuávlulâš já ucceeblohokielâin já lasetteh soováášvuođâ tai kuáttá, sehe puoh škovlimtaasij almos máttááttâsvuáváámij ete juávkkuviestâdemniävui vievâst.
+600 000 euro staatâtoorjâ juáhásij sämikuávlu kieldâi kooskâ čuávvoonáál: Iänuduv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 93 523,50 eurod:
+60-sajasâš raavâdviäsu lii tergâdis uási čuákkim-, kongres- já kulttuurtábáhtusâi ornim.
+67) Ucedeh iäláttâstooimâst, tego lavŋepyevtittâsâst já ruukitooimâst, šaddee ekosysteempalvâlusâi hiäjusmem, om. luándu já virkosmittemkiävtu sehe sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi tááhust háitulijd pirâsvaikuttâsâid, eromâšávt čácádâh- já eres luáštuid nuuvt, ete pehtiliteh toimâsyergi jieijâs, pyeremus teknologia vievâst olášuttum pirâssuojâlemtooimâid.
+6 § Haldâšem Haaldâšmist uáivilduvvoo árvuštâllâmkomitea pargo, moos kuleh palhâšume kuulluuttem, iävtukkâsâi nomâttem já kirjálij agâstâlmij rähtim palhâšumeuážžoo vaaljâ várás, sehe palhâšumeuážžoo já árvuštâllâmkomitea saavâjođetteijee mätkikoloh palhâšumejyehimtilálâšvuotân.
+6 § Kulluuttâs Árvuštâllâmkomitea kullut vuovâs vuovvijn Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšuumeest - Kollekielâst já toos kullee almos iävtuttâstoohâmvuoigâdvuođâst.
+6 § Palhâšume uážžoo kenigâsvuođah
+6 Pieski Pentti Ilmari Sämikielâlâš tieđetteijee Helsig
+Konsert, mii uárnejuvvoo 70-ivváášjuhleive kunnen, puáhtá oohtân juávhu juoigeid já musijkkárijd, kiäiguin Valkeapää poorgâi elimis ääigi kuhháá oovtâstpargo.
+78) Stivrejeh tave meccikuávlui já suojâlemkuávlui eennâmkevttim sehe luándumaađhâšmân já luándu maaŋgâhámásâšvuotân vuáđuduvvee iäláttâstooimâ nuuvt, ete movtijditeh maaŋgâhámásâšvuođâ turvim já sierâ intressij oohtânheiviittem.
+79) Ovdedeh puásuituálu kuáttumjuurrâm já kuáttuminventistmijd kuátumij kyeddimnaavcâ turvim tiet oovtâstpargoost palgâsijguin, nuuvt ete väldih vuotân áášán kyeskee tutkâmtiäđu, sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu já eres puásuituálun lohtâseijee tiäđu.
+7 § Palhâšume jyehim Palhâšume juáhhoo sämiaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ohtsâš čuákkimist árvuštâllâmkomitea iävtuttem kirjálâš agâstâlmij vuáđuld.
+7 § Njuolgâdusâi rievdâdem
+7 § Ruttâtuálu hoittám Čielgiittâsâi, ruttâtuálu hoittám já haldâšemkoloi tärhistem kalga tábáhtuđ šiev ruttâtuáluvyevi mieldi.
+8:00-8:30 Iiđeedkähvi 8:30-8:40 Seminaar lehâstem Sämitige kulttuurlävdikode värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso
+8:40-9:00 Sämmilij immateriaallii kulttuuräärbi suojâlem Suomâst Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi
+84) Luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee sämmilij ärbivuáválii tiäđu vuotânväldim tiet juátkih pargo ILO algâaalmugáid kyeskee almossopâmuš ratifisistemiävtui selvâttem várás haldâttâsohjelm ulme miäldásávt sehe tuálvuh loopân Tave-eennâmlii sämisopâmušân kyeskee ráđádâlmijd.
+8 Hetta Jouko Iisakki Puásuialmai Suáđigil
+8 § Ravvui nubástuttem Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaan puáhtá nubástuttiđ taam raavânjuolgâdus.
+8 § Ruuđah Taažâ, Ruotâ já Suomâ haldâttâsah mieđetteh ruuđâ palhâšemsume já ton haldâšem várás.
+9:00-9:20 Säämi immateriaallii kulttuuräärbi suojâlem Suomâst Sämimuseo Siijdâ jođetteijee Tarmo Jomppanen
+9:20-9:45 Säämi tyeji já ton ohtsâškode hástuseh Sámi Duodji saavâjođetteijee Rauna Triumf
+9:45-10.05 Säämi juáigusmuusik jyeigee, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars
+9 Länsman Asko Tapani Puásuialmai, irâtteijee Ucjuuhâ
+9 § Njuolgâdusâi nubástuttem Täid njuolgâdusâid já palhâšemsume pyehtih nubástuttiđ Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn västideijee ministereh já täi enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh.
+Iiđeedpeivi juátkoo kejâstuvváin sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođáid já sämikielâ virtuaal- já káiđusmáttááttâsân.
+* Jienâtävistem * Paddimmáhđulâšvuotâ
+Jienâsteijest lii máhđulâšvuotâ siämmáá náálá ko almolijn vaaljâin-uv jienâstiđ eidusii vaaljâpeeivi vaaljâsoojijn pasepeeivi 4.10.2015 tme 10.00-18.00 ton sämikuávlu kieldâst, mii lii merkkejum vaaljâluvâttâlmân suu päikkikieldân.
+Jienâstemautoh puátih meid valjáid já pyehtip palvâliđ jienâsteijeid ovdiist pyerebeht, " vaaljâlävdikode saavâjođetteijee maainâst.
+Jienâstemvuoigâdvuođâlâš puáhtá meid macâttiđ jieijâs vaaljâäššikiirjijd persovnlávt 21.9.- 2.10.2015 koskâsii ääigi vaaljâlävdikode toimâttâhân; Aanaar, Sajos, Menesjärventie 2 A.
+- Paddimkálvudâh
+Jis jienah juáháseh táásá, raađhâš vyerbi.
+Valkeapää Nihkolas
+ABC-kirje.
+" ađa " vuoitij Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkištottâllâm
+Adjágas lávdástâlâi Vancouver olympialij kulttuurohjelmist já lii uáli pivnohis juávkku nuuvt päikkienâmist Taažâst, ko aalmugijkoskâsávtuv.
+Adjágas ovtâstit musikkistis tavesämmilii juáigus já modernijd muusiklâš iivnijd.
+Afrikast šoddâm ebola-kriisâ lii toohâm ääšist uáli äigikyevdil. "
+Ááhui já äijihij maailm lâi vátávub.
+Åland olgoštemäššialmai
+Sámi duodji ry Suomâst
+Muu eenikielâ lii tavesämikielâ, mon lam oppâm siämmáá-áigásávt suomâkieláin.
+Muu eenikielâ lii sämikielâ, suomâkielâgis oppim keččâmáin televisost Muumijd.
+Muu eenikielâ lii suomâkielâ, já máátám-uv nuorttâsämikielâ tuše motomijd celkkuid, mut iberdâm kale kielâ ucánjáhháá eenâb ko maid sáárnum.
+Eenikielâ kuálmád luoka oppâkirje Gollegiellan 3 lii ráhtám Kaaren Kitti.
+Eenikielâ lasemateriaal 0-6 luokkáid
+Eenikielâ lii ulmui čoonâs jieijâs kulttuurân, identiteettân já suuhân.
+Eenikielâlâš palvâlusâi pyevtittem lii kuittâg lahâaasâtmist miäruštâllum puohâi Suomâ kieldâi vuáđupargon.
+eeni peln anarâš já eeni päikkisijdâ Njellim lii ain lamaš tergâdis saje
+- Ovdebááh algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâraporteh láá lamaš staatâkuáhtásiih, main maaŋgâin láá maaŋgah algâaalmugeh.
+Ovdebij säminuorâi taaidâtábáhtusâi raporteh láá uáinimnáál täst.
+Fáádán lohtâseijee ovdâsaavah fäällih refleksiivlijd sämmilâšuáinimčievâid sehe sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtitmijd, tiervâsvuođâovdedem já sämmilij tiervâsvuođâtile kyeskee kuávdášlâš koččâmâšasâttâlmáid tiäddutmáin eromâšávt kulttuurlii perspektiiv.
+Arttân llijjii kreatiivlâš puđâldem, silbâtyejeh, kovekieđâvuššâm, sämimáccuhân kárvudâttâm, bändisuáittu sehe rap-muusik.
+Kirje fáddápirrâseh láá taanáigásiih, mut kiessih siisâs puáris anarâš kulttuur.
+Äigi-iäru Maadâ-Korean lii +7 tijmed.
+Ovdiist kielâpalhâšume vyeitteeh:
+Oovdeb suhâpuolvah láá lááccám sämmiláid iävtuid cevziđ nubástuvvee ohtsâškoddeest.
+Ovdil puoh sopâmušuásipeleh iä lah ruttâdâm aalmugijkoskâsii 8 (j) -pargojuávhu.
+Ovdeláá pyevtittum materiaaleh lijjii čäällimvyevis peeleest puárásmâm, ige taid innig puáhtám kevttiđ tagarin máttááttâsâst.
+Äigi kiävttoo maaŋgânáál pyerrin, ovdâmerkkân viistij já mašinij tivomân.
+ääigi.
+- Äigi lii laddâm tave-eennâmlâš sämisopâmuš kyeskee ráđádâlmij aalgâtmân.
+aikio-puoskari (at) samediggi.
+Rävisolmooš kalga tiäđulávt kiddiđ huámášume jieijâs kielâkevttimân, vâi tot ličij nuuvt maaŋgâpiälásâš ko máhđulâš.
+Rävisaalmug lii ohtâ uđđâ kielâoppâkirje čuásáttâhjuávhuin.
+Áile halidičij finniđ eenâb visesvuođâ lávdástâllâmân.
+Áile juáigá jyehi peeivi pargoost
+Áile vaaldij uási The Voice of Finland - raađhâkiišton, mii lâi váhá paldee fiäráán.
+Áile-Risten Holmberg lii šoddâm Ucjuuvâst já lii uáppâm nuorâi- já astoäigistivrejeijen Ruávinjaargâst.
+Áile-Risten pargopääihi aargâst orjâlâskielâ kulloo já sämikulttuur uáinoo.
+Áillohaš puovtij juoigâmärbivuáhán vaikuttâsâid jazzist já eres muusikstiijlâin.
+Áillohaš puovtij juoigâm ohtsâškodálávt tuhhiittum já áárvust oonnum taaiđâhäämmin já čaaitij juoigâmärbivyevi njyebžilvuođâ já ovdánem.
+a. almottâsâst láá ijjâdem, mađhâšem já sierânâspurrâmâšvalje
+* Ailu Vall e (Ucjuv Kaamâsmohheest meddâl; räp-artist, kote ráppá tavesämikielân)
+Aamnâsttâs kulttuurärbi uáivild sopâmuš 2 artikla mield el. vuáháduvâid, kuvviimijd, olgospyehtimijd, tiäđu, tááiđuid - sehe tooid kullee piergâsijd, tiiŋgâid, artefaktijd já kulttuurlâš tiilijd - maid siärváduvah, juávhuh já motomijn tábáhtusâin ovtâskâsulmuuh tubdâsteh uássin sii kulttuuräärbi.
+Aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš
+Aamnâsttâs kulttuuräärbi pirrâdâhân kuleh el:
+Áinoo vädisvuotâ lâi tuše ääigi nuuhâm.
+Áinoo sämmilâšeenâblovo kieldâ Ucjuuhâ lii monâttâm sämiaalmug koskâvuođâlávt enâmustáá.
+Tuše Ucjuv kieldâst tuáimá tavesämmilâš peivikiäčču.
+Áinoošlajâsâš oppâlájádâs váldutoimâsaje lii maaŋgâkulttuurlâš Anarist.
+Iännám pehti lam finnim mielâkiddiivâšvuođâ musikkân, moin lam pargeldâm ubâ eellimavveem.
+Iännám lii rievtis miäštár sämituojijn já lam čiävláá et must lii pääihist máhđulâšvuotâ oppâđ toi tuoijum.
+Iännán peln lam Aikio suuvâst.
+Aaibâs čohčâmáánu algâpeeivijn finnip teddilâsâst Inga Guttorm čáállám já Salli Parikka kuvvim Áppes - Min meahci máidnasat - aabis.
+Aigijmield mááccuh lii muttuumin argâpihtâsist juhlâpihtâsin.
+a. Jyehi čaaitâlm kalga almottiđ jieijâs almottâttâmlumáttuvváin
+a. Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jyehi kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijee Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijee ¨juávhust.
+Aktiivlâš Anarâškielâ seervi já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemhaavâi puátusin kielâ lii finnim uđđâ sárnoid já iäláskittemhaavah juátkojeh ubâ ääigi.
+nuuvt, ete čielgâsmiteh eennâmkevttimân lohtâseijee lahâasâttem já uásálisteh aktiivlávt aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon algâaalmugij vuoigâdvuođâlii já tuođâlii suojâlem nanodem tiet.
+Muu mielâst Vulle Vuojaš kolgâččij uđđâsist " iällááttiđ jieggáid ".
+Akustilâš čuákánpiejâmist čyeijih haidar, busuk, kontrabasso, piano ja klarinet já lávlon lii aanaarlâš Anna Näkkäläjärvi.
+Kove: Sämitigge
+Akwé: Kon - ravvuuh kiävtun Suomâst
+Akwé:Kon ravvuuh láá tuhhiittum biodiversiteetsopâmuš 5. uásipeličuákkimist.
+Akwé:Kon - ravvuuh láá vuosâsajasávt monâttâllâmvyehi tâi proosees, mon pehti torvejuvvojeh sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođah hoittám já kevttimvuávám rähtimist já occojeh vyevih, moi pehti puáhtá coggâđ negatiivlijd vaikuttâsâid sämikulttuurân.
+Akwé: Kon - ravvuuh fäälih lattimvyevi, moin sämmilij uásálistem projektij já vuáváámij valmâštâlmân, vaikuttâsâi árvuštâlmân já miärádâstohâmân puáhtá turviđ.
+Akwé:Kon - ravvui heiviittem Suomâst
+Akwé: Kon - ravvui heiviittem lii valmâštâllâm Meccihaldâttâs já sämitige vuáđudem ohtsâš pargojuávkku, moos sämitigge lii nomâttâm jesânijd.
+Akwé:Kon ravvuuh suomâkielân
+Akwé: Kon - ravvuid nuávditmáin puáhtá tubdâđ háitulâš vaikuttâsâid algâaalmugáid já hemâdâsâid puáhtá minimistiđ.
+Akwé:Kon ravvuuh láá heiviittum Suomâst tuše Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist, mii lii tääl joođoost.
+alatorvinen (at) samediggi.
+Aleksanteri Kenan škovlâ: Riinamari Mustonen (tavesämikielâ)
+Aleksanteri Kena škovlâ, Soađegilli: Riikka Yliriesto (tavesämikielâ)
+Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Saku Puotiniemi (tavesämikielâ) já Miikka Ämmälä (tavesämikielâ)
+Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Teemu Valle (tavesämikielâ)
+Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Tuija Vaarala (tavesämikielâ)
+ALKU-haavâ kalga kieđâvuššâđ vuáđulahâváljukoddeest.
+ALKU-haavâ lahâaasâtmist já haavâ puáhtám nubástusâin haaldâšmân já staatâtoorjâvuáhádâhân kalga orniđ sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráđádâlmijd, čielgiđ haavâi vaikuttâsâid sämikielân já säämi vuáđulavâlâš kulttuurjiešhaaldâšmân.
+ALKU-haavâst váldoo vuotân haldâttâsohjelm ulme säämi kulttuurjiešhaldâšem tur-viimist, ILO 169-sopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist sehe tave-eennâmlâš sä-misopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist.
+ALKU-haavâst váldoo vuotân haldâttâsohjelm ulme säämi kulttuurjiešhaldâšem turviimist, ILO 169-sopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist sehe tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist.
+ALKU-haavâst kalga toohâđ iävtuttâsâid säämi jiešhaldâšem oovdedmist já čielgâsávt säämi jiešhaldâšem pirrâdâhân kullee pargoi sirdemist sämitiigán haldâttâsohjelm já vuáđulaavâ miäldásávt.
+ALKU-haavâst kalga toohâđ vuáđulâš árvuštâllâm säämi jiešhaldâšem tiileest já koskâvuođâst uđâsmitmân.
+Algâkiiđâ säämi párnáikulttuurkuávdáá tooimâst västidij Johtti Nuorra - haahâ, mon Laapi IJP- kuávdáš ruttâdij.
+Algâaalmugääših ovdáneh pirâshaldâttâsâst
+Algâaalmug ij meid lah merideijee sajattuvvâst jieijâs aassâmkuávlust.
+Algâaalmug, kote kalga jieš anneeđ jieijâs tagarin, lii vuoigâdvuođâlâš sajattuvâstis peerusthánnáá siäiluttâm ollásávt tâi uásild jieijâs sosiaallâš, ekonoomlâš, kulttuurlâš já poolitlâš vuáháduvâidis.
+Algâaalmugjulgáštušâst lii merhâšittee raavâlâš árvu ton ollâ lavâlâšvuođâ tiet, tastko OA almosčuákkim merhâšittee eenâbloho tuhhiittij julgáštuš já algâaalmugsiärvádâh tuárju julgáštuš.
+Algâaalmugjulgáštuš ulmen lii tivvoođ taid historjálijd puástuvuođâid.
+Algâaalmugjulgáštus olášuttem Suomâst 9.
+Algâaalmugjulgáštus olášuttem Suomâst
+Algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođáid čujotteh eromâšávt aašijn, moh kyeskih olgooštmettumvuotân, kulttuurlâš kuoskâmettumvuotân já jiešmeridemvuoigâdvuotân.
+Algâaalmugjulgáštus
+Algâaalmugjulgáštuš
+Algâaalmugjulgáštuš lii valdum muáddi staatâ lahâaasâtmân, mutâ iänááš uássin staatah láá annaam julgáštuš tuše mooraallávt kenigitten.
+Algâaalmugjulgáštus lii olášittum Suomâst Suomâ staatâ já sämitige oovtâstpargoost.
+Algâaalmugkulttuurij já - kielâi turvim váátá sierânâstooimâid.
+Algâaalmug ovdâsteijeid kalga adeliđ tuárvi resurssijd, vâi sij pyehtih uásálistiđ haavâ valmâštâlmân.
+Algâaalmug kielâlâš vuoigâdvuođáid kulá mieddei vuoigâdvuotâ jieijâs kielâ iäláskitmân, revitalisaation.
+Algâaalmug kielâi kevttimmáhđulâšvuođâi nanodem puohâin eellim suorgijn lii tehálâš kielâ siäilumân já ovdánmân.
+Algâaalmug kielâi uhkevuálásâšvuotâ váátá virgeomâháin positiivlâš sierânâskohtâlem, moin kielâi siäilum já uđđâ suhâpuolváid sirdâšume puáhtá turviđ.
+Algâaalmug lii kolgâm siäiluttiđ vuoigâdvuođâlâš sajattuvvâst peerusthánnáá ollâsávt teikâ uásild jieijâs sosiaallijd, ekonomâlijd, kulttuurlijd já poolitlijd instituutioid.
+Algâaalmug kalga jieš anneeđ jieijâs tagarin.
+Algâaalmugraportistee avžuuttij Suomâ pyerediđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ, sirdeđ pargoid sämitiigán aašijn, moh kyeskih sämmilij ärbivuáválijd iäláttâsâid, kulttuur, kielâ já eennâmvuoigâdvuođâid.
+Algâaalmugeh iä lah meid halijdâm, ete terminologia muttem jođettičij biodiversiteetsopâmuš lekkâmân, ko tot ličij kuhes proosees já puávtâččij jođettiđ algâaalmugij tuođâlij sajattuv hiäjusmitmijd-uv.
+Algâaalmugeh, kiäh eellih luándust, láá vuossâmuuh indikaattoreh luándu tiileest tastko luándumoivášmeh, tego šoŋŋâdâhnubástus, čyecih enâmustáá eidu tooid já aalmugij pyereestvaijeem lii čonnâsâm luándu maaŋgâhámásâšvuotân já putesvuotân ", Klemetti Näkkäläjärvi tiädut.
+Algâaalmugeh pirrâ maailm kärttih kámppádâllâđ siämmái čuolmâiguin já hástusijguin ko mij-uv.
+Algâaalmugeh láá vuárdám paijeel 20 ihheed ete biodiversiteetsopâmušâst tubdâsteh algâaalmugijd jieijâs aalmugin.
+Algâaalmugeh láá kuhháá vaattâm, ete uásipeličuákkimist meriduuččij väldiđ kiävtun algâaalmug-teermâ algâsiärvus saajeest.
+Algâaalmugeh láá mii viiljah já uábih iäge puoh aalmugeh paste ubâ anneeđ aalmugpeeivi.
+Algâaalmugovtâspargo lii algâttum párnáikulttuur uásild säämi párnáikulttuurkuávdáá tooimâst.
+Algâaalmugáid lii hirmâd tehálâš, ete aalmugijkoskâsii artikla 8 (j) -pargojuávhu joođhâ várás lii noonâ toorjâ já pargojuávhu maaŋgâihásii pargo-ohjelm ovdeduvvoo ain, " Pertti Heikkuri linjee.
+Algâaalmugeh puátih Anarân kuulmâ sierâ nannaamist já kulttuurij kuáhtám lii áinoošlajâsâš festi-vaal historjást.
+Media já muusik máttááttâsvisteh láá nuuvt Säämi máttááttâskuávdáá já meid om. Algâaalmugij elleekovekuávdáá já Säämi párnáikulttuurkuávdáá kiävtust.
+Algâaalmugij muusikfestivaalâ Ijâttis Ijjâ uárnejuvvoo puáttee ive porgemáánu 21.-23. peeivij.
+Algâaalmugij muusik, taaidâ, tyeji já oovdânpyehtee taiduuh kolgâččii leđe kyeimivuođâ kuávdážist " Näkkäläjärvi uáiná.
+, algâaalmugij vuoigâdvuođâid kieđâvuššee aalmugijkoskâsijn
+Algâaalmugij uásálistemvuođâ kalga turviđ tave
+Algâaalmugij uásálistemvuođâ kalga turviđ tave ooláádmudo oovtâstpargoost
+Algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu kyeskee biodiversiteetsopâmuš 8j artiklan lohtâseijee Akwé:Kon - ravvuuh láá valdum keččâlemkiävtun Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevttimvuávám tärhistem ohtâvuođâst.
+Algâaalmugeh kolgâččii uásálistiđ haavâ puohháid muddoid vuáváámist olášutmân.
+Algâalgâlii kirje lii ráhtám Matti Morottaja.
+Vuáđukooveest vyelni Čuákkimviste 2=Násti.
+Vuoluupiálááš tavlustuvvâst láá tärhibeh
+Ollâškoovlâst kuittâg huámášim, et munhân lam "šoddâdum " sämmilâžžân já säämi vuovvijn, muu huámmášhánnáá.
+Vuálá love ihásijn párnáin paijeel 70% äässih sämikuávlu ulguubeln já oppeet paijeel 75-ihásijn 85% ääsih sämikuávlust.
+Allianssi jyehim tubdâstâs vuáđustâsah:
+Almottâttâmluámáttuv ilmoittautumislomake 2010.
+Aalgâ vuolgâttuvvoo tiättun meiddei Täsivääldi President kanslian.
+Alguu sämitige noomâ rievdâdmist Länsman agâstâl toin, et tááláš nommâ čuujoot tuámustovlin.
+Algâttim čohčuv 2010 luokamáttáátteijeeoopâid Kuovdâkiäinust Säämi Ollâškoovlâst.
+Aalgâ puohâid kulmâ sämikielâ já ubâ eennâm kyeskee iäláskittemohjelm jotonpiejâmân toovâi sämitigge.
+Alguid sämitige noomâ rievdâdmist Säämi Parlamenttân já saavâjođetteijee pargonomâttâs rievdâdmist presidenttân vuolgâttuvvojeh täärhib valmâštâlmân.
+Algâttemtorjuu meereest já mieđeetmist kalga väldiđ vuotân sämmilij vuáđulavâlâš sajattâh já sämikuávlu noonâ säämi puásuituáluärbivyehi.
+Alta čäcivyeimiruustig já puáđu vuástálistem ohtâvuođâst 1970- já 1980-lovoi jorgalduvâst, mut tot ij pááccám kuhheebáigásâš kiävtun.
+Kuávlust ässee sämmilâšvanhimeh čielgiittâs mield aneh sämikielâ já kulttuur sirdâšume párnáid tehálâžžân já tuáivuh peivitipšo sämikielân.
+Kuávlust láá ohtsis suulân 20 000 máhđulâš äššigâssâd, kiäh tarbâšeh sämikielâlijd spesiaaltuáhtárij palvâlusâid.
+Kuávlulâš já raajijd rastaldittee ovtâspargo
+Ucceeblovoraamisopâmuš (Finlex) Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje (Finlex) Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâsah Suomân (Sämitigge)
+Ucceeblovoraamisopâmuš (Finlex) Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje (Finlex) Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâsah Suomân (Sämitigge)
+Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee vuáđukirje
+Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee sopâmuš
+Kuávlulijd kieláid teikâ ucceeblovokieláid kyeskee sierânâstooimah iä onnuu, ete toh láá vijđásubbooht kiävttum kielâi sárnoo aalmug olgoštem, jis tâi tooimâi ulmen lii ovdediđ täsiáárvu tom kielâ kevttei já eres aalmug kooskâst teikâ ääšimiäldásávt väldiđ vuotân tai kielâi sierânâssajattuv.
+Kuávlu räđđejeijee luándutiijpah láá tuodârjolgâdâs já laajišvyevdi sehe jeegih.
+Kuávlun kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâi kuávluh sehe Laapi palgâs kuávlu Suáđigil kieldâst ađai keevâtlávt Vuáčču.
+Kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst láá kuittâg valmâštâllum sämikielâ, sämimáttááttâs já sä-mikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâtorjuid kyeskee haaldâšlâš nubástusah, moh šaddeh olášumes maŋa merhâšitteht jo-uv hiäjusmitteđ jo ááigán finnejum sämmilij jiešhaldâšem tâi estiđ säämi jiešhaldâšem ovdánem.
+Kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst láá kuittâg valmâštâllum sämikielâ, sämimáttááttâs já sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâtorjuid kyeskee haaldâšlâš nubástusah, moh šaddeh olášumes maŋa merhâšitteht jo-uv hiäjusmitteđ jo ááigán finnejum sämmilij jiešhaldâšem tâi estiđ säämi jiešhaldâšem ovdánem.
+Kuávluhaldâšemvirgeomâhááh kalgeh ráđádâllâđ já rähtiđ ohtsâšpargoost sämikuáv-lu já sämikulttuur kyeskee strategiaäššikiirjijd.
+Kuávluhaldâšemvirgeomâhááh kalgeh ráđádâllâđ já rähtiđ ohtsâšpargoost sämikuávlu já sämikulttuur kyeskee strategiaäššikiirjijd.
+Kuávluhaldâšemvirgáduvváid ráhtoo sämikielâlâš palvâlemohtâdâh sämikuávlun.
+Kuávluhaldâšemvirgáduvváid ráhtoo sämikielâlâš palvâlemohtâdâh sämikuávlun.
+Kuávlu lii tááláá ääigi kuulmâ väldikode raajij luádudem.
+ovdârätkimeh, pic toid puáhtá väldiđ uási almottâttâmáin.
+Aalgâst materiaalpargoost västidij Laapi läänihaldâttâs, mast poorgâi ive 1976 rääjist sierânâs sämiškovlim vuávájeijee.
+Algâalgâst mun lam vuálgus Avelist, mut majemuid kulmâ ive lam aassâm Maadâ-Suomâst, vistig ive Helsigist, já tääl pajeláhháá kyehti ive Imatrast.
+Mun lam algâaalgâst vuálgus Kaamâsist, mut tain aaigijn jiem mušte riävtui maiden, ko lijjim nuuvt ucce vala talle.
+(Amas oomâs omâsuđ).
+Amerik imeleh lâi ive 2010 kiđđuv meid Aanaar Sijdâ-museost já Hanko Rintamamuseost.
+Amerik - oppâkirje já oppâmvihko láá jurgâlâm anarâškielân Ilmari Mattus.
+Áámm��t- já reesuurskuávdáást lii meiddei alemus oovdâsvástádâs kielâkevtteid uáivildum sämikielâg kielâpalvâlusâin.
+Áámmát- já reesuurskuávdáá pargoh láá eereeb iärrás kielâtipšom, kielâ ovdedem, termipargo, normim já sajenommâpalvâlus.
+Áámmátlávt puásuituálu hárjutteijei koskâahe lii eivi paijaanmin (tääl nyevt 47 ihheed) já siämmást puásuituállei olesmeeri vuállán.
+Amoc lii kočodum anarâškielâ sänituálvoojin, mutâ sun jieš iätá, et sun tuše ohtâ olmooš iärrásij kielâ oovdân pargei juávhust.
+Amoc jiejâs mielâst sämmilâš muusik miäruštâllâmin pijsáá to, et muusikrähtee lii sämmilâš.
+Räppäreh: Mikkâl Antti Morottaja, Jouni Petteri Morottaja
+Amoc kiävttá suu teevstâin ennuv viärdádâsâid ijge räähti ärbivuáválâš čurmâmlinjâšrääpi.
+Amoc lávástâlmin Taiga Festivaalist 2015 Tankaväärist.
+Amoc tobdá muusik rähtim já čäällim terapiatoimân.
+Amoc lii álgâm lávástâllâđ táál meiddei bändijn, mii puáhtá mielâkiddiivâš lase live-fiäránân.
+* Amoc (sämmilii räp-muusik eeči)
+Anarâškielâ servi lii ton rääjist ko servi vuáđudui Anarist ive 1986 porgâm korrâsávt pargo anarâškielâ iäláskitmân.
+Ella Sarre čäällim Anarâš pivtâstem - kirje oovdânpuahtá ja uápásmiđ anarâšâi pihtâsijd, maallijd ja pargovuovijd anarâšâi jieijâs eenikielân.
+Anaya meid tiädut, ete algâaalmugjulgáštuš čuákkee taid olmoošvuoigâdvuođâid, moh algâaalmugijn liččii koolgâm leđe uássin olmooškode.
+Anaya mield julgáštuš čáittá maailmvijđosâš ohtsâšibárdâs algâaalmugvuoigâdvuođâi siskáldâsâst ja kenigâsvuođâ ovdediđ olmoošvuoigâdvuođâid OA sopâmušâi miäldásávt.
+Anders Fjellner šoodâi olgon Ruotâ Härjedalenist čohčâmáánu 18. peeivi 1795 sämmilâš perrui.
+Animaatiofiilmah láá lamaš škoovlâi kiävtust juo ovdeláá iskâdâllâmteddilâssân.
+a. Nommâkištoin occoo säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäruttuvvee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá
+a) Nommâkištoin occoo säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäruttuvvee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá
+Liisa Holmberg
+Ánnámáret Ensemble
+Ánnamaret Ensemble.
+Mij adelep tärkkilub tiäđuid aldeláá almottâttâmääigi älgim.
+Anna Näkkäläjärvist vs. kulttuurčällee
+Anna Näkkäläjärvi lii almostittâm kiđđuv 2011 cd-skiäru, mon nommâ lii "Bealljecinat / Earrings ".
+Anne-Marte Labba- värijeessân Sammeli Salonen
+- Anne-Maria Magga täst
+Annukka Hirvasvuopio-Laiti lii meddâl Vuáču kuávlust já áásá tääl perruinis Ucjuuvâst.
+Annukka Hirvasvuopio-Laiti tuálá meid luvâldâlmijd sämmilâš musikkist já kulttuurist suomâkielân, tavesämikielân já eŋgâlâskielân.
+Annukka lii sämmilâš etno / maailmmuusiik čájáttâllee Vilddas-juávhu lávloo.
+Annukka lii porgâm lávlum paaldâst el. muusikmáttáátteijen, luvâldâllen, čájáttâllen já Sämitige Säämi muusikkuávdáá proojeetvästideijen.
+- Ante Aikio täst
+Ante-kaandâ eeči huksee jyehi täälvi muotâteatter Skammâkoveh-elleekovefestivaal várás.
+Antonio lii luhostum iberdiđ sämikulttuur váimus ollásávt. Ko poottim čáitálmâsviistán, te must oroi aaibâs tegu liččim puáttám pááikán ", muštâlij Kåven lihâstumläädist jođedijnis čáitálmâs čoođâ.
+Antonova já Afanasjeva uážžoin palhâšume, ko láin kuhháá porgâm kieldâsämikielâ árvuštem paajeedmân čälimáin kiirjijd sehe jurgâlmáin sämikielân já sämikielâst.
+Išepyevtitteijee
+Ärgis páárnáš taarbâš eenâb ääigi já torjuu sárnumist.
+Arkeologih láá ovdil tulkkum, ete kodetähtikávnuseh láá muštâlâm pivdokultturist, mutâ uđđâsumos tutkâmpuátusij čuovâst toh pyehtih muštâliđ meid puásuituálukulttuurist.
+Arkeologih láá kavnâm sämikuávlust maaŋgâid taaid peivijd siäilum pivdoruugijd.
+- arkkâduv já kirjerááju hoittám,
+Arkkâdâh lii uási Suomâ Aalmuglâšarkkâduv.
+Arkkitehtuurkištodem iävtuttâsah láá uáinimnáálá
+Arkkitehtkišto iävtuttâsâst väljejuvvojii nube rieggei
+- arkkitehtuurlâš hämikielâ.
+Arktâlii merâluándu turvim lii eromâš merhâšittee maaŋgáid arktâlijd algâaalmugáid ja suojâlem kalgeh ovdediđ ain.
+Artikla 10 (c) váátá, ete Suomâ suoijâl já movtijdit biologilâš resurssij ärbivuáválâš kiävtu ärbivuáválij kulttuurlij taavij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kiävtu vátámâššáid.
+Artikkâl 10 (c) suoijâl kulttuurlij vuovij miäldásii luándukevttim.
+Artikla 10 (c) suoijâl ärbivuáválii luándu pištee kevttim.
+Artikla 10 (c) suoijâl táválii luándukevttim, maid hárjutteh kulttuurlâš vuovij miäldásávt pištee vuovvijn.
+Artikkâl 14 kieđâvuš enâmân já čáácán lohtâseijee vuoigâdvuođâid.
+Artikla 3: Algâaalmugijn lii jiešmeridemvuoigâdvuotâ.
+Artikla 6 váátá, ete staatâ riämá toimáid tagarij ulmui suojâlmân, kiäh pyehtih šoddâđ olgoštem teikâ vajemielâlâšvuođâ čuosâttâhhân el. etnisâš tuávváá já kielâ vuáđuld.
+Artikla 8 váátá, ete ucceeblovokielâláid lii finnimnáál jieijâskielâlâš škovlim ovdâ-, vuáđu-, nube tääsi já ollâškovlâmáttááttâsâst sehe visásmittiđ kuávlulij kielâi teikâ ucceeblovokielâi tyehin leijee historjá já kulttuur máttááttâs.
+Artikla 8 (j) já ärbivuáválii tiäđu syeji lahtoo meid tave-eennâmláš sämisopâmušân já säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâ oovdedmân.
+Artikla 8 (j) olášuttem tuávváš Suomâst
+Artikla 8 (j) tooimânpieijâm Suomâst juátkoo
+Vyerdip, et Suomâ olášut aalmugijkoskâsâš oovtâstjotten aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávhu loppâraapoort oovdânpuáhtám tooimâid ", Näkkäläjärvi tiäddud.
+Artikla 8 (j) -pargojuávkku loppâraportistis iävtut eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs ovdedem " čielgee Näkkäläjärvi ääši tuávváá.
+Artikla 8 (j) - pargojuávhu loppâraportist oovdânpuohtum tooimâi olášuttem juátkih, vuáđustâllâm suujâi tiet tooimâid tärhisteh já tievâsmiteh uđđâ artikla 8 (j) -pargojuávhust já toimâiävtuttâsâid pyehtih čuávvumpargojuávkun tuhhiittemnáál.
+Artikla 8 (j) -pargojuávhu loppâraapoort
+Artikla 8 (j) -pargojuávhu loppâraapoort.
+Artikla 8 (j) -pargojuávhu loppâraapoort.
+Artikla váátá, ete staatah huolâtteh tast, ete jo lemin teikâ uđđâ haaldâtliih rääjih iä räähti estuu ucceeblovokielâ oovdedmân.
+Artikla kuáská Suomâst sämmilijd.
+Artikla meerrid, et sopâmušuásipeleh kalgeh jieijâs aalmuglii lahâasâttâs mield kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ biologilii maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee algâaalmugij já ärbivuáválii eellimhäämi omâsteijee páihálâšsiärvusij tiäđu, innovaatioid já vuáválâšvuođâid, sehe ovdediđ já vijđediđ toi heiviittem taan tiäđu innovaatioi já vuáválâšvuođâi omâsteijei luuvijn já iššijn sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu, innovaatioi já vuáválâšvuođâi kiävtust finnejum aavhij täsipiälásii jyehim.
+Artikla 2 mield pevdikirje puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv sämmilij ohtuuvuoigâdvuođâid, moh lohtâseh ärbivuáválâš sämi-iäláttâssáid. Tot kuittâg váátá puohâi sopâmušpeelij miettâm.
+Artikla mield algâaalmugân kullee párnáást ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhu eres jesânijguin jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ.
+Artikla mield näliolgooštmin ij koolgâ keččâđ tagarijd sierânâstooimâid, moi ulmen lii turvâstiđ tai juávhui já ovtâskâs ulmui oovtviärdásâš vuoigâdvuođâid já máhđulâšvuođâid navdâšiđ já kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâid já vuađuluovâsvuođâid.
+Artikkâl lii biodiversiteetsopâmuš tehálâš uási já puoh staatâin lii ovdâsvástádâs algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu turviimist.
+Artiklast 9 sopâmušuásipeleh movtijditeh staatâi raajijd rastâldittee páihálâš- já kuávluoovtâstpargo já táárbu mield valmâštâleh já olášuteh ohtsijd enâdâhohjelmijd.
+Artikla syeijee Suomâst sämmilij luándukiävtun lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu.
+Artikla tuurvâst sämmilij vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhoinis jieijâs kulttuurist.
+Artikla kenigit sopâmâšuásipeelijd suojâliđ algâaalmugij biodiversiteetin kyeskee ärbivuáválâš tiäđu.
+Artiklai 9 já 10 mield ucceeblovokielâ kalga pyehtiđ kevttiđ riehti-, haldâttâh- já virgeomâhâšášástâlmist.
+Arto Pohjanrinne, Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde, Sämitigge.
+- árvuštâllâđ sämikielâi tile já ton pyereedmân toohum tooimâid puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ uásild já
+Áárvu mield masa peeli sämmilijn sárnuh sämikielâ.
+Árvuštâllâm olášuttem uásild kolgâččij ohtâdâhkuáhtásâš vuáváámist miäruštâllâđ maht tiäđu kalga nuurrâđ, kiäh árvušteleh, kuás já maht.
+- árvuštâllâm tast, maht tooimâ organisistem já ornim tuárjuh párnáá olesváldálâš pyereestvaijeem.
+Árvuštâllâmkomitea huolât iävtukkâsâi noomâtmist, árvuštâllâm já palhâšumeuážžoo vaaljâ kyeskee keevâtlâš tooimâin.
+Árvuštâllâmkomiteast kalga leđe vuáđulâš äššitubdâmuš sämikielâst, kielâpargoost sehe sämikulttuurist já ohtsâškodde-elimist.
+Árvuštâllâmkomitea noomâd saavâjođetteijee.
+Árvuštâllâmkomitea jesâneh kalgeh leđe jiešráđáliih já pelettemeh pargostis
+Árvuštâllâmkomitea kalga viggâđ toos, et iänááš kielâjuávhuh láá mieldi iävtukkâsâid noomâttijn.
+Árvuštâllâmkomitea lii meridemváldálâš, ko kulmâ jeessân láá mieldi čuákkimist.
+Árvuštâllâmkomiteast láá ohtsis vittâ jeessân.
+Árvuštâllâmkomitea väljee kielâpalhâšume vyeittee.
+Ovdánâm árvuštâllâmnahcâ iššeed párnáá čuolmâtilálâšvuođâin.
+Árvuštâllâm tuálá siste el.
+Ko palhâšumelävdikodde árvuštâlâi iävtuttâsâid, ferttij tot páhudiđ, et toi juávhust ij kavnuu ohtâgin kišto njuolgâdusâi miäldásijd vátámâšâid tevdee iävtuttâs.
+Suullân 75-90% puoh sämikielâ sárnoo ulmuin kevttih tavesämikielâ.
+Áárvu mield laahâ kuáská aainâs-uv mottoom uásild meid ovdeláá mainâšum vuástáväldeid.
+Árvusiih sämmiliih, pyereh usteveh.
+Árvusiih sämmiliih, pyereh usteveh, pyeri aalmugpeivi vala ohtii!
+Árvusiih sämmiliih, pyeri aalmug.
+mávsulâžžân
+Párnáid kalga suojâliđ viärjulâš stuuimijn.
+Asâttâs mieldi váttoo meid sämikielâ táiđu.
+a) čuávu já árvuštâl romani- já sämipárnái vuoigâdvuođâi vuotânväldim aalmuglâš vuáváámijn já ohjelmijn;
+Ääši kieđâvušeh 24.8.2011 teve-eennâlmlii aalmugtiervâsvuođâkonfereensâst Tuurkust.
+Äšši lii valmâštâllum viehâ kuhháá.
+Äšši lii valmâštâllum máttááttâsministeriö ruttâdem projektin suullân ive ääigi.
+Ääši piejâi ovdâskulij Sajosist orroo puigâ sämituojij käävpi Duodji Shop toimâttâsjođetteijee Aune Musta movtijdittem ovdediđ nubemuáđusii pyevtittâshammiittâs kietâtuojij pirrâ, iätá Saijoos markkânistimhovdâ Marja Männistö.
+Äššigâšrävvejeijee
+Äššigâšrävvejeijee pargon lii tipšođ Sajos infočuágástuv, huolâttiđ čuákkimsajeväärridmijn, jotteemkocemist sehe čuákkim- já tábáhtusorniimijn sehe vala oovdânpyehtiđ Sajos táállun.
+Äššigâš puáhtá suáittiđ ulmuu puhelinnumerân jo-uv njuolgist suu njuálguvaljimnu-merân 010 839 + neeljinummeersâš vyelinummeer tâi mätkipuhelinnumerân.
+Äššigâš puáhtá suáittiđ ulmuu puhelinnumerân jo-uv njuolgist suu njuálguvaljimnumerân 010 839 + neeljinummeersâš vyelinummeer tâi mätkipuhelinnumerân.
+Äššikirje mield uárnejuvvojeh kirkkopeeivih noonâ ohtsâšpargoin Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämmilijguin.
+Äššigâšah uážžuh valjiđ jieškote-uv kietâtyejimolsoiävtuin sii mielâstuttee já rähtiđ tyeje olssis mätkimušton.
+Äššigâššáid kalga aktiivlávt tieđettiđ sii vuoigâdvuođâin já säämi kielâlaavâ adelem vuoigâdvuođâin palvâlussáid, tâi talle ovdediđ sämikielâ kevttim säämi kielâlaavâ vaattâm vuovvijn.
+Äššilistoost láá meid tieđettemääših sehe värijeessân nomâttem sämitige nuorâirááđán.
+Äšši mainâšuvvoo meiddei Suomâ haldâttâs olmoošvuoigâdvuođâraportist ivá 2009.
+Äššitobdee Elina Helander-Renvall (Laapi ollâopâttuv arktâlâš kuávdáš)
+Äššitobdeejesâneh:
+Äššitobdeejesâneh kalgeh leđe valjiidijn 15-17-ihásiih.
+Äššitobdeepargojuávhu iävtuttem sopâmušhammiittâs ulmen lii oohtânheiviittiđ sämmiláid kyeskee lahâasâttem, lääččiđ iävtuid sämikielâ, kulttuur já sämi-iäláttâsâi ovdánem várás nuuvt, ete staatâ rääjih estih sämmilij ohtsâšpargo nuuvt uccáá ko máhđulâš.
+Äššitobdeepargojuávhu olášuttemiävtuttâsah Suomâ staatân kalga kuittâg olášuttiđ já olášuttem kalga älgiđ pehtilávt Suomâ staatâ já sämitige oovtâstpargoin. "
+Ääši valmâštellen lii toimâm Anne Länsman.
+Äšši lii eidu nubijkejij.
+Ääšist ij taarbâš innig lase čielgiittâsâid, pic poliitlâš táátu " Näkkäläjärvi eeđâi.
+Ääšist meridij Njellimist koskoho 24. kesimáánu čokkânâm sämitige tievâsčuákkim.
+Aslak Holmberg - värijeessân Martta Alajärvi
+Suddâlume hyenemuš peeli lii Niillas mieldi tot, ete algâaalmugij ärbivuáválâš áárvuh molsošuveh läddilijd áárvuid.
+Aasâmpirrâsist, kost sämikielâ kulloo tuše harvii, jieijâskielâlij uđđâsij já eres sämikielâlij ohjelmij tergâdisvuotâ tiäduttuvá.
+(a) njálmálâš ärbi já olgospyehtim, mieldi luhâmáin kielâ aamnâsttâs kulttuuräärbi niävvun;
+Auditorio Dolla lii aaibâs vistáduv paaldâst.
+Auditorio Dolla puáhtá mutteđ VUÁĐU-, SEMINAAR- teikâ MINIháámán tilálâšvuođâ luándu mield..
+Auditorio Dolla heivee konsert- já kongressalin.
+Auditorio Dollast kongres teikâ seminaar tuálleeh värideh maŋgii vistáduv seminaarsárnoi vuoiŋâstemtilen.
+Auditorio Dollast lii alaneijee kejâttâh já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân.
+* Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi, mii lii auditorio tyehin, lii laiguuttemnáál ovdâmerkkân puurâdmij várás teikâ juávkkupargotilen.
+* Auditoriost juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah.
+* Aula stuorrâ laasâi oovdân (kj. kove) puáhtá muuneeld tiiláám mield pieijâđ pevdijuávhuid ovdâmerkkân puurâdmij várás.
+Aula heivee meid ucessiähá messuid, cocktailtilálâšvuođáid, lávlumehidáid já ucessiähá konsertáid.
+Aulast lii Saijoos äššigâspalvâlemsaje.
+Aulast piäsá Duodji Shop káávpán, čuákkimviistáid, raavâdviäsu Gallan, sämikirjeráájun sehe Säämi máttááttâskuávdáá máttááttâstiilijd.
+Aune Kuuva ráhtám mainâsnukeh fiäránisteh luándust, nukkeid lii kuvvim čuovâkovvejeijee Martti Rikkonen.
+Aune Musta, toimâttâsjođetteijee, Duodji Shop, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Auri Ahola Tánssámteatter pargopääjist piäsá keččâliđ moodeern tánssám, baaleet, teatter-olgospyehtim sehe toi ovtâstem.
+ Auri Ahola lii tánssámtaaidâr, kote lii tánssám Suomâ Aalmuglâšbaleetist ivveest 2004 já lii lamaš paijeel 60 tánssámráhtusist Suomâst já olgoenâmijn.
+Puástudkevttim uhrân šoddâm párnáá kalga išediđ puárániđ já suu ohtsâškoodán vuáhádem kalga ovdediđ.
+Auto juuđâš siijdâin já škoovlâin väldikudij raajij paijeel.
+Lekkâmpeivi aalgij povdejum kuossijd uáivildum tilálâšvuođáin.
+Lekkâmtilálâšvuođâ maŋa eehid jotkui konserttáin Saijoos auditoriost.
+Lekkâmtilálâšvuođâst kullui meid taažâsämmilii Elin Kåven muusikčááitus, mii valmâštâlâi keččeid shaamaanrumbuinis luándualdasii tobdoid ovdil luáštádâttâm čáitálmâssali arktâsii sämipirrâsân."Maid imâšijd?
+Lekkâmtilálâšvuotâ kiäsuttij suullân 700 ulmuu juávhu.
+a) visásmit, ete suhâpeleuáinu lii väldivirdásmittum puoh sämmilijd kyeskee politijkkáráid já ohjelmáid,
+Lekkâmsaahâ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi
+Ávus nommâkištoin uccui säämi kulttuurkuávdážân sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš nommâ, mii koolgâi leđe uánih, pehtil, mielânpäccee já iäruttuvvee já mii koolgâi almottiđ kulttuurkuávdáá
+Ávus lasâliijnij kovvoos vuávámkištoin uccui säämi kulttuurkuávdáš Sajosân ollâtásásâš já mučis, táálu vuoiŋân já tilán suáppee uuniik paaneellasâlijnekovos (printtikovos), mii lááčá táálu vistijd jiešnálásâšvuođâ já tubdâttetteevuođâ.
+Ávusvuotâ já luáttámušlâš tile párnáá vaanhimij já pargojuávhu kooskâst lääččih vuáđu tuáimee ovtâspaargon párnáá pyerrin.
+a. Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin.
+tulkkumčuákkimijn sehe muusik- já teatterčájáttusâin. Teknikkáreh išedeh meid
+AV-TEKNIKKÁREH; Väridemnáál jienâ- já / teikâ čuovâteknikkáreh.
+Išepargee pargon lii išediđ Säämi muusikkuávdáá tooimâst jieškote-uv kulttuurpyevtittem pargoin.
+pargon lii išediđ Säämi muusikkuávdáá tooimâst jieškote-uv kulttuurpyevtittem pargoin.
+Torjuuh mieđettuvvojii čuávvoht:
+Torjuuh mieđettuvvojii čuávvoonáál:
+Toorjâucâmušâid kalga toimâttiđ Sämitiigán roovvâdmáánu loopâ räi.
+Toorjâucâmušâid kalga toimâttiđ kulttuurlävdikoodán majemustáá 30. skammâmáánu 2008 räi čujottâssáin: Sämitigge, Kulttuurlävdikodde, PL 41, 99801 Ucjuuhâ.
+Toorjâucâmušâid puáhtá toimâttiđ persovnlávt tâi äššialmaa pehti, teikkâ taid puáhtá vuolgâttiđ poostâst, äššialmaa mield, telekopion tâi šleđgâpoostâ pehti.
+Toorjâucâmušâi vuolgâttem tábáhtuvá vuolgâtteijee ovdâsvástádâssáin.
+kuálástuskuávluh, meccivaljehoittámseervih já meccihoittámseervih) säämi kielâlaavâ heivitmist šaddee sierânâs lasekoloi várás.
+Baaleet lasseen nieidah tánssájeh jazz-tánssám, moodeern tánssám já mättih meiddei maaŋgâid eres tánssámšlaajâid, nuuvtgo hip hop, karakteri já flamenco.
+Bäändi nommâ lii SomBy, mii puátá 1800-lovo káártást, mast lohá Vuáču pehti Sombio-by.
+Bändijn Amoc lávdástâl el. Riddu Riđđu - algâaalmugfestivaalijn 2015 Tave-Taažâst.
+Beaivvi áhkubat - juávhu čáitáldâs lii muusikteatter já tast láá mieldi Sunna Valkeapää, Anniina Kitti, Gabriela Satokangas, Rauna Saijets, Maria Saijets, Inger-Elle Suoninen, Mari Guttorm já Sunna Nousuniemi.
+b.) Iävtuttâsâst kalga väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já ettâm.
+(b) oovdânpyehtee taiđuuh;
+b) tuhhit konkreetlijd tooimâid ulmenis lasettiđ säminisonij ovdâstem pooliitlâš já almos elimist sehe sämisiärváduvvâst ete ubâ ohtsâškoddeest,
+Suu biitij stijlâ lii maailmvijđásâš, Mikkâl ij lah irâttâm pyehtiđ sämmilâšvuođâ toid ovdâmerkkân instrumentmaailm peht.
+Binna Bánna párnái radio
+Biodiversiteet stuárráámus uhke lii kievhivuotâ, " minister Abud muštâlij tieđettemtilálâšvuođâst 15.10.2014 Meksiko pirâssuojâlemuulmijn.
+Biodiversiteet tile pyeredem várás láá Suomâst ráhtám aalmuglijd biodiversiteetstrategiaid.
+Biodiversiteetsopâmušâst lává kyehti pevdikirje: Cartagena biotorvolâšvuođâpevdikirje já Nagoya pevdikirje geenivaarijn.
+Biodiversiteetsopâmuš 5. uásipeličuákkim lii tuhhiittâm iävtutátulijd Akwé:Kon - ravvuid.
+Biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j)
+Biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j) kenigit sopâmušuásipeelijd suojâliđ algâaalmugij biodiversiteetân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu.
+biodiversiteetsopâmuš
+Biodiversiteetsopâmuš haldâttâhčällee Braulio Ferreira de Souza Dias muštâlmin biodiversiteet suojâlem merhâšuumeest
+Biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim meridij juátkiđ aalmugijkoskâsii artikkâl 8 (j) -pargojuávhu mandaat já asâttij pargojuávkun uđđâ pargoid.
+Biodiversiteetsopâmuš ratifisistâm staatâi 12. uásipeličuákkim lii 6.-17.10.2014 Pyeongchangist, Maadâ-Koreast.
+Biodiversiteetsopâmuš syeji ovdán
+Biodiversiteetsopâmuš ulmen lii eennâmpáálu ekosysteemij, ellee- já šaddošlaajâi sehe toi ärbitahhei maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem, luánduriggoduvâi pištee kevttim sehe luándu geenivaarij kiävtust finnejum aavhij vuoigâdvuođâlâš jyehim.
+Biodiversiteetsopâmuš olášutmân kyeskee miärádâsah já avžuuttâsah adeluvvojeh uásipeličuákkimist, mii tuálloo kyevti ive kooskâi.
+Biodiversiteetsopâmuš
+Biodiversiteetstrategia olášuttem stivree Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim aalmuglii strategia já toimâohjelm 2006-2016 olášuttem já čuávvum ovdedeijee pargojuávkku (nk. Biodiversiteetpargojuávkku).
+Biodiversiteetstrategia olášutmist čonnâsuvvoo turviđ säämi kulttuurlâš vyevi já ärbivyevi kevttiđ luándu.
+Biodiversiteetstrategia olášutmist čonâdâteh turviđ sämmilii kulttuurlii täävi já ärbivyevi kevttiđ luándu.
+Biodiversiteettoimâohjelm
+Biodiversiteetpargojuávhust láá olášuttem toorjân ráhtám virgeomâháid já čanosjuávhuid kenigittee toimâohjelm.
+Biologia oosijn oopah meeci iäláánšlaajâid já uážuh tiäđu tast, maht meeci raavâdkuáluseh šaddeh.
+Biologâlâš maaŋgâhámásâšvuođâ kyeskee almossopâmušân lohtâseijee Nagoya pevdikirje geeniriggoduvâi uážžumist
+Biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee OA almossopâmuš (The United Nations Convention on Biological Diversity CBD) lehâstui vuáláčäällimnáál OA pirâs- já ovdedemkonfereensâst (UNCED) Rio de Janeirost ive 1992.
+* Blueray-čuojânâs
+Bluppe - kirjeh lii algâalgâlávt čáállám Inga Borg.
+Bohccostallit - juávkun kijttoseh Oulust
+b.) Palhâšumelävdikoddeest lii saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee sehe čällee já išedeijee.
+Break vuáđusij lasseen puáhtá uápásmuđ meiddei tánssám akrobaattilub piälán já toohâđ lihâstâhkuálusijd.
+Ulmuuh kijttâlii Briceđo taaidâlii čiäppuduv korrâsávt.
+Briceđo lii šoddâm tobdosin maailm algâaalmugijd já sii kulttuurlijd sierânâsjiešvuođâid sehe luándutile vyerkkejeijee koveráiđuiguin, main tobdosumos Amerik imeleh lii ovdâstâm Venezuela Venetsia Biennaalist já jottáám pirrâ maailm OA suojelusâst.
+Briceđo kolliistâllâm Suomâst tuárjui Caracas ambassaadâ já suu povdij kulttuurkyessin Suomâ olgoašijministeriö viestâdem- já kulttuuruásádâh.
+b. pargopaajijd almottâttâm
+Budjet lii nollábudjet ađai manoh láá siämmáá ennuv ko puáđuh.
+Budjetive puáđuh já staatâtorjuuh láá miäruštâllum lemin ubâlâžžân 6,615 miljovn eurod.
+b) visásmit, ete romani- já sämipárnáin, meid sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnáin, lii vuoigâdvuotâ kulttuursensitiivlâš škovlim- já tiervâsvuođâhuolâttâspalvâlusâin jieijâs kieláin;
+Byrokratia kolgâččij kepidiđ já kištottemnjuolgâdusâin kolgâččij leđe máhđulâšvuotâ spiekâstiđ, vâi finnejeh ovdâmerkkân spesiaaltuáhtárpalvâlusâid fällee tipšobuusi já Säämi Tiervâsvuođâsiijdâ palvâlusâid toimâđ Suomâ sämmilijd.
+CD-kirje rähtimist puáhtá ávhástâllâđ puohâin tekniik fijnoduvâiguin.
+CD:h já DVD:h láá päddejum YLE Sámi radio studiost Anarist.
+c) Lävdikode iššeen tuáimá 4-jeessânsâš pargováljukodde.
+c. Lävdikodde puáhtá valjiđ koskâvuođâstis pargováljukode.
+c. Nommâiävtuttâsâid kalga agâstâllâđ.
+c) Nommâiävtuttâsâid kalga agâstâllâđ.
+Tyelji - talja
+COP 12-čuákkim válduteema lâi biodiversiteet já killeel ovdánem.
+COP 12 čuákkim miärádâsah artikkâl 8 (j) olášuttem várás
+c) riämá toimáid vâi visásmit, ete säminisonáid fäälih ääšimiäldásijd sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid, mieldi luhâmáin enijhuolâttâs já
+(c) sosiaalliih vuáháduvah, rituaaleh já juhletilálâšvuođah;
+c) pyereed oovtâstpargo Ruotâ já Taažâ haldâttâsâiguin eres lasseen aašijn, moh kyeskih škoovlâi máttááttâsvuáváámijd, máttáátteijei škovlimân, máttáátteijei materiaal pyevtitmân já mediasiskáldâs pyevtitmân sämipárnái várás;
+Vuárusavâstâllâm lii toollum olgokoskâvuotâkomissaar Catherine Ashtonáin suu Suomâst kollim ohtâvuođâst ive 2011.
+Mervi Korhonen, kuástidemhovdâ Kustannusosakeyhtiö Otava
+Tijdâlamppu ađai Taikalamppu lii väldikodálâš párnáikulttuurkuávdái viärmádâh.
+Tijdâlamppu lii taikalamppu - mut mii lii Skuáppu?
+Diplomaathäämist: 15 ulmui
+Divvun já Giellatekno uážžoin palhâšume uđđâáigásâš teknologia ävkkin anemist tienuuvt, ete tot lii toohâm máhđulâžžân sämikielâlijd kevtteid riävtuičäällim- teikâ njuolgâluuhâmohjelmid sehe sänikiirjijd, moh láá neetist finnimnáál.
+Divvun já Giellatekno Tromsa ollâopâttuvvâst sehe Aleksandra Andrejevna Antonova já Nina Jeliseevna Afanasjeva ožžuu ive 2014 kielâpalhâšume.
+Dj Stuorraguoika
+(d) luándun já maailmubâlâšvuotân lohtâseijee tiätu já vuáháduvah;
+Dokumentelleekove Kuun metsän Kaisa (Máánu meeci Kaisa) lii tivtâlâš tođhos nuorttâsämmilij pegâlmâs mainâsmuštâleijee Kaisa Gauriloff já sveitsilâš čällee Robert Crottet eellimpištee ustevvuođâst.
+Dokumentelleekove tárguttâssân lii lehâstiđ puásuialmaa aargâ tooid, kiäin ij lah toos mihheen máhđulâšvuođâid.
+* Dokumentkamera * Videoráđádâllâmpaddimpiergâs
+Do-kument kieđâvuš puásuialmaa uáinust puoh tom, mii luándust tábáhtuvá.
+Dolla lii tavesämikielâ já meerhâš tuulâ.
+d) váldá vuotân komitea almos huámášume nr. 11 (2009) algâaalmugij párnáin já sii almossopâmuš miäldásâš vuoigâdvuođâin (CRC.
+Tyeji juáhhoo táválávt timmâ já korrâ materiaaláid.
+Tyejisuámsurtori já tyejimarkkâneh Sajosist 12.-13. juovlâmáánu 2014
+Tyejisuámsurtori uárnejuvvoo vástuppeeivi 12.12. tme 12-17 Puáđi suámsurtorin toohâđ kávnusijd!
+Tyejisuámsurtori ääigi Sajosist lávloo vuáččulâš Tiina Aikio čuojâldittein Tony Brandtbergáin tme 14.00.
+Tyejimarkkâneh lávurduv 13.12. tme 10-17 Lávurduv lii vuárust markkânpeivi já vyebdeeh čokkáneh Saijoos aulan pirrâ sämieennâm.
+Tyeje mätteeh láá oppâm ávhástâllâđ ovdâmerkkân poccuu já muorâ masa puohâi osijguin.
+"Tyeji lii eellimvyehi, uási säämi sosiaallii vuáháduv, moin ulmuuh šad-deh já uáppih.
+"Tyeji lii eellimvyehi, uási säämi sosiaallii vuáháduv, moin ulmuuh šaddeh já uáppih.
+Tyeji lii sämmilij kollektiivlâš omâdâh já tot puáhtá uáinusân sämikulttuur holistilii jurdâččem, mast puoh ääših vaikutteh puoh aššijd.
+Duo vuosmuš skiärru
+d) visásmit, ete päikkiviehâvääldi uhren leijee säminisonijn lii peessâm torvopaaihijd já palvâlussáid, moh västideh sii táárbuid
+ECRI movtijdit Suomâ virgeomáháid juátkiđ tooimâs sämikielâi iäláskitmân já avžuut, ete tađe várás škovliitteh tuárvi máttáátteijeid.
+ECRI movtijdit Suomâ virgeomâháid čuávvuđ säämi kielâlaavâ já sämmilij eenikielâlâš máttááttâs kyeskee vuoigâdvuođâ olásume.
+ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih lasetoimáid vâi visásmiteh tom, ete sämikielâid máttáátteh sehe sämikuávlust ete ton ulguubeln.
+ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid vâi sämikulttuur já taan ucceeblovo merhâšume kieđâvušeh škovlâmáttááttâsâst nuuvt ete aneh ävkkin ECRI almos politiik kyeskee avžuuttâs nr 10, mii kuáská rasism já näliolgoštem vuástálistâm škoovlâst já škoovlâ vievâst.
+ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid vâi sämikulttuur já taan ucceeblovo merhâšume kieđâvušeh škovlâmáttááttâsâst já viggeh lasettiđ tiettim sämiaalmugist eenâblovo kooskâst el. kampanjai vievâst, moh lasetteh tiäđu.
+ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh värideh tuárvi ekonomâlijd já olmoošresurssijd taaid viggâmušáid.
+Oovtâstjottee rooli puáhtá še ovdâsvástádâs já pargo lii vala ennuv oovdâst sämmilij ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân Suomâst ", saavâjođetteijee hundâruš.
+Ovdeláá mainâšum čielgiittâs lahtosijdiskuin lii luuhâmnáálá čujottâsâst
+Ovdebáá laseteddilâs almostui moonnâm kuovâmáánust já ton vuobdii jotelávt loopân.
+Oovdeb, ive 2006 rääjist ihán 2016 räi vyeimist lamaš strategia koolgâi uđâsmittiđ biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimij já EU miärádâsâi tiet.
+Tai lasseen almostui uđđâsisteddilâs ovdil loopân vuobdum Bluppe ja miessi - kirjeest.
+Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, hárjánem vátávâš haaldâtlâš pargoin, jođetmist já tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe kelijdeijee táru- / ruotâkielâ já šiev suomâkielâ táiđu.
+- Ovdediđ biodiversiteetstrategia já - toimâohjelm 8j:n kyeskee uulmij olášume
+Ovdedeh tuodârkuávlui eennâmkevttim olesváldálii suunnâttâllâm Akwé: Kon - ravvui vievâst nuuvt, ete puásuituálu já eres eennâmkevttim ruossâlâsvuođah kiäppáneh já háituliih vaikuttâsah tuodârluándun kiäppáneh.
+Ovdedeh uđđâ tiätuteknologia vievâst slajâtubdâm já killeel ovdánem šoddâdem (ml. sämimáttááttâsâst já ton oppâmateriaalpyevtitmist luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee ärbivuáválii tiäđu sehe ton suojâlem já áárvustanneem).
+- Editistempiergâseh
+Hiättun lohhoo eres kielâi táiđu.
+Hiäđukocemist ovdeduvvojeh Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já kuávdášlâš olmoošvuoigâdvuođâi olášume koccee orgaanâi avžuuttâsâi olášume sämitige toimâohjelm mield..
+Hiäđukocemân kyeskee ulmeh kieđâvušeh ILO 169-sopâmuš ratifisistem, uásálistem haldâttâsráđádâlmijd, sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem já tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem.
+Ovdâskode vuáđulahâváljukodde lii pivdám sämitiggeest 4.3.2015 ciälkkámuš haldâttâs oovdânpyehtimist sämitiggelaahân (HE.
+Ovdâskode sahâalmai sehe sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já värisaavâjođetteijeeh Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto.
+Ovdâskode sahâalmai kollij sämitige
+Ovdâskode toohâm nubástus lâi ovdiláigásâš já sämitigge oovdânpuovtij vala haldâttâhváljukode kuullâm ohtâvuođâst-uv, ete ovdilko riemih nubástuttiđ ruukilaavâ, vyerdih AHR linjim ruukilaavâ olášutmist.
+Ovdâskodde tuhhiittij vyesimáánust ruukilaavâ 169 § miäldásii nubástus, mon mield Tukes puáhtá agâstâllum suujâ tiet occee pivdemist malmâuuccâmlove teikâ kolletoidemlove vyeimistorroom juátkimân teikâ ruukilopán teikâ ruukitorvolâšvuođâlopán kyeskee miärádâsâst meridiđ, ete looveest ohtâlistum toimáid pyehtih väidimist peerusthánnáá riemmâđ lopemiärádâs nuávditmáin. "
+Ovdâskodde kieđâvuš haldâttâs oovdânpyehtim čohčuv.
+Ovdâskodde lii sämitige tehálâš ohtsâšpargokyeimi já lii tehálâš, ete peessâp lonottiđ jurduid já mainâstiđ sämitige tooimâst já uulmijn " saavâjođetteijee Näkkäläjärvi mainâstij.
+Ovdâsteijeeiävtukkâsah kirjerájuišeruttâlävdikoodán
+Iävtikkâsasâttâllâm várás tiävdoo väljejeijeeseervi vuáđudemäššikirje já iävtukkâs miettâmluámáttâh, mon kalga macâttiđ vuáláčaallumhäämist vaaljâlävdikoodán majemustáá porgemáánu 3. peeivi 2007 tme.16.00.
+Kuulmâ sämmilii vuáđudem väljejeijeeservi puáhtá asâttiđ iävtukkâs sämitiigán.
+Iävtukkâsâi oovdânpyehtim sämitige nuorâirääđi jesânin 2016-2017
+Iävtuttâsah já lasetiđuh:
+Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin kalga vuolgâttiđ vyelni orroo šleđgapostâčujottâsân tâi postâčujottâsân vástuppeeivi juovlâmáánu 17. peeivi tijme 16 räi.
+Iävtuttâsâid vuáđusijdisguin kalga vuolgâttiđ sämitige nuorâičällei majemustáá 11.1.2016
+Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin puáhtá vuolgâttiđ šleđgâpostáin inka.
+Iävtuttâsâin, moi tahheeh lijjii sehe syemmiliih já olgoeennâmliih, lâi palhâšemlävdikode mield aldanum kulttuurkuávdáá arkkitehtoonlâš čuávdus mangáin jieškote-uvlágán movdijdittee vuovvijn.
+Iävtuttâsâst kalga väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já ettâm.
+Iävtuttâs ovdâskode já sämitige ohtsâš ratifisistempargojuávhu vuáđudmist lii tuođâi-uv kuorâttâllâm árvusâš.
+Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 siijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 30. vyesimáánu 2014 čujottâsân:
+Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 sijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 3. čohčamáánu 2012 čujottâsân:
+Iävtuttâs Suomâ, Ruotâ já Taažâ ohtsii tave-eennâmlâš sämisopâmuššân valmâštui täid staatâid já sämitiigijd ovdâstâm äššitobdeepatgojuávhu pargo puátusin ive 2005.
+Iävtuttâs puáhtá agâstâllâđ meid suomâkielân.
+Iävtuttâs toimâohjelmân vuálgá tastoo ciälkkámušrieggei.
+Kenski mun olášutám siijdâ tuoivuu.
+Lii fiijnâ ko ärbivyevih láá siäilum nuuvt pyereest!
+Ige tot lah tuše pargo pic eellimvyehi.
+Ij lah vyebdimnáál!
+Ij koolgâ leđe rámmáá, mut ij lah puástud leđe čiävláá tast, maid lii já moos kulá.
+Ij tot vaarâ mudoi oinuuččiigin.
+Ij tast mihheen, šiev já rijjâ áámmát.
+Ko olmooš iälá maaŋgâkulttuurlâš pirrâsist kuáhtáá sun piäiválávt nube kulttuur almonijd já iäruid.
+trumbet já sierâ časkemčuojânâsijd jazz- sehe etnostijlâiguim.
+Ađai Ilo 169-sopâmuš ratifisistem ij meerhâš tom, ete sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv ovdedem pisáničij teikâ ete puoh vuoigâdvuođah liččii tääl čovdâšum.
+Ađai puoh merkkâlinjáá meerhah sulâstitteh nubijdis.
+Orgaanân kalga turviđ kelijdeijee toimâm- já äššitobdeenaavcâid.
+Orgaan tooimâ vuáđđun kolgâččij leđe OA julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin (algâaalmugjulgáštus).
+Orgaan kolgâččij toimâđ oovtâstpargoost OA algâaalmugij pissoo foorumáin já biodiversiteetsopâmuš WG8Jpárgojuávhoin.
+Orgaanâst kalgeh leđe ovdâstum tuárvi pyereest algâaalmugijd ovdâsteijee orgaaneh já seervih, moh ovdâsteh algâaalmugijd väldimáin vuotân eennâmtieđâlii luávdimvuođâ.
+Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode saavâjođetteijen väljejui Veikko Feodoroff (persovnlâš värijeessân Heini Wesslin) já värisaavâjođetteijen Kirsti Kustula (Niko Kustula).
+Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikodde valmâštâl iävtuttâsâid, alguid já ciälkkámušâid sehe eres peleväldimijd, moh kyeskih sämmilij iäláttâsâid, sämikuávlu pirrâs já sämmilij vuoigâdvuođâid.
+Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikodde
+Mii iäláttâsah láá ovdánâm oovtâst luánduin já elleiguin já taibâm teehin arktâlijd tiilijd, toh lääččih iävtuid riges sämikielân, tuárjuh sämmilii siärvádâhvuáháduv siäilum já láá sämmilii eellimvyevi uási.
+Iäláttâsráhtus rievdâm, sämikielâ muttum suomâkielân, sämi-iäláttâsâi hiäjus kannattem já sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust äštih sämmilij já sämikulttuur päikkikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ.
+Iäláttâsah láá lamaš uáli luándunálásiih já puoh amnâseh finnejii luándust.
+Toos
+- komiteast ađai staatâi koskâsâš komiteast jiegâlii omâduvvâst, geenivaarijn, ärbivuáválâš tiäđust já aalmugärbivyevist.
+Ella Holm Bulla já Anarâškielâ servi uážžoin eidu vuáđudum tave-eennâmlâš sämikielâ Kollekielâpalhâšume ive 2004.
+Kirje čallee lii oppam tuoijum enistis saami arbivuavalaš oppamvyevi mield.. Sun lii tuoijum puohlagan samituojijd, já tooimai meiddei tavja kuursai mattaatteijen.
+Elli-Marja Hetta- värijeessân Laura-Maija Niittyvuopio
+Iälu ferttee távjá čokkiđ ollásávt, vâi ráánjáh pyehtih keessim mostâm poccuidis meddâl.
+Elleekove já dokument
+Elleekove rähtimân tárbulâš škovliittâs fáálá Sämipárnái mediareeivah maailm párnáid - proojeekt, mii uárnee sämikuávlu párnáid já nuoráid ucemustáá 6 škovlimtilálâšvuođâ iivijn 2008-2009.
+Elleekove lâi Oscar-iävtukkâssân.
+Elleekove lâi Oscar-iävtukkâssân.
+Elleekooveest kiesâseh oohtân Kaisa muštâlem pegâlmâs mainâseh já nuorttâsämmilij kolgâmušpuudah talle ko nubbe maailmsuáti muutij maailm.
+Elleekovetaiđust já dokumentijn lii šoddâm vyehi mainâstiđ sämikulttuurist já ton ärbivuovijn sehe kuvviđ väldikulttuurij tooimâi vaikuttâsâin sämikulttuurân já ovtâskâs sämisuvváid.
+ELLEEKOVE: Tábáhtusân puáhtá vuolgâttâđ iivijn 2006-2009 rahtum uánihiselleekuuvijd, main stuárráámus uási rähtein láá nuorah tâi párnááh.
+Elleekoveh iä kištoduu, pic Vuáčust tuálloo MINIFESTIVAALÂ.
+Elleekuuvijn mieldiorroo párnái já muorâi vanhimijn kalga táttuđ kirjálijd luuvijd elleekove čäittim várás almoslávt Vuáčust.
+Elleekuuvijn kalga kevttiđ sämikielâ.
+Elsa Laula lâi jo ovdeláá vaikuttâm aktiivlávt sämmilâš servitooimâ älgimân.
+Elsa Laula Renberg - sämmilâš ovtâspargo enni
+Elsa Laula Renberg vaikuttij aktiivlávt sämiseervi šoddâmân meid Taažâst, kost vuáđuduvvojii vittâ sämiseervi iivijn 1906-08, toh-uv Ruotâ vyevi náálá maadâsämikuávluin.
+Jotonpieijum iäláskittemohjelm ulmen lii ovdediđ já paijeentoollâđ sämikielâ sehe macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sámmiláid sehe toohâđ kielâst sämisiärváduv kyeddee kielâ.
+Iäláskittemohjelm kalga toollâđ siste iävtuttâsâsid, moh kyeskih sämikielâi tutkâm já kielâhuolâttâs, sämikielâ máttááttâs já sämikielâlâš škovlim, sämikielâlâš kulttuur tuárjum, sämikielâlâš peivitipšo já kielâpiervâltooimâ sehe eres tagarijd ohtsâškodde-eellim uásisuorgijd, main nanoduvvoo sämmilij vuoigâdvuotâ tuođâlávt aitârdiđ já ovdediđ kielâs já kulttuuris väldikodálávt.
+Ep lah kuittâg immuuneh.
+Ep pyevti vájáldittiđ Ruošâ sämmilijd, kiäh kalgeh kámppádâllâđ jieijâs kielâ, kulttuur já eellimvyevi peeleest staatâ torjuuttáá.
+EMRIP oovdânpuáhtá raapoort OA olmoošvuoigâdvuođârääđi 13 čuákkimist čohčâmáánu 30. peeivi 2015.
+Jiemhân mun jieš ubâ tieđegin, maid elimist halijdâm.
+Enâmustáá sämmiliih láá Taažâst.
+Eŋgâlij stuorrâ satâšem šadda käävci eŋgâlarttâsâš ikonist, maid lii máálám vihantilâš Elli Tiittanen Veikko Tiittas tuoijum vuáđoid.
+" Jiem uáini mihheen estuid toos, ete mane sämitigge ij puávtâččij väridiđ kuávdáást toimâtiilijd kyevti olmožân.
+Ovdil eeji jäämmim juurdâ tavas päcimist já puásuipargoi juátkimist oroi lemin kukken.
+Ovdil juoigâm kuulâi argâpiäiván já masa juáhážân pieijui jieijâs juáigus.
+Eromâšávt torjuin tähiduvvoo säämi puásuituálumaali jotkum.
+Ovdil konferens jieškote-uv eennâm sämitigeh tollii jieijâs tievâsčuákkim Juhâmohheest.
+Ovdil ko algâttim oopâid Säämi máttáátâskuávdáást, te luuhim Sollefteåst, mii lii Ruotâ koskâuásist.
+Ovdil lijjii šiev jävilenâmeh.
+Ovdil čohčâpargoi älgim puásuisämmilii paargon kuleh muorjim, kamuvsuoinij čuoppâm, kyelipivdo já jáhálij pajedem.
+Riävtui tovle pieijui juáigus juáhážân, mut taan ääigi ij innig.
+Ovdil almolâš oppâkenigâsvuođâškoovlâ ääigi aalmugmáttááttâsâst västidij kirkko já sämikielâlâš kirjálâšvuotâ uážui aalgâ kirholijn teevstâin.
+Ovdil YLE Sämiradio pyevtittem Binna Bánna-ohjelmijd Taažâ almosradiofinnoduv NRK pyevtittem sämikielâliih párnáiohjelmeh kullojii meid Suomâst.
+Iänudâhân valmâštâleh pieggâvyeimialmoskaava, mast miäruštâleh kuávluid, moh heivejeh pieggâvuáimán sehe taid kuávluid, kuus pieggâvyeimi ij heivee.
+Iänuduv luvâttâh: Emma Eira (tavesämikielâ), Mira Kärki (tavesämikielâ) já Lars-Aslak Tornensis (tavesämikielâ)
+Iänuduv luvâttâh: Juhán-Tuommá Magga (tavesämikielâ) ja Kiia Näkkälä (tavesämikielâ)
+Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâin uárnejii vanhimijehidijd, main savâstellii säämi aarâhšoddâdem siskáldâslâš oovdedmist já sämmilâšvuođâ vuotânväldimist aarâh��oddâdemvuáváámist.
+Iänuduv já Suáđigil nuorah vyelgih väldikodálâš tanssâtábáhtusân
+Iänuduv kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs adeleh ohtsis 61 uáppei.
+Iänuduv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân ohtsis 81 504,40 eurod:
+Iänuduv kieldâ kulá sämikuávlun já kieldâ sämikielâlâš aalmug lii uccâ ucceeblohhoon.
+, Iänuduv kieldâ, Sämitige nuorâirääđi, Säämi muusikkuávdáš, Säämi párnáikulttuurkuávdáš já Skábma elleekovekuávdáš.
+Iänuduv luvâttâh: Anne-Maret Labba (tavesämikielâ) já Niko Näkkäläjärvi (tavesämikielâ)
+Iänuduv luvâttâh: Rosa-Máren Magga (tavesämikielâ) já Mareena Keskitalo (tavesämikielâ)
+- Iänuduv paješkoovlâ Gollegielagat - juávku čáitáldâs Gollegiella - sámegiella?!?
+Vuossâmuš artikla 8 (j) -pargojuávkku lii ton maŋa ko kuulâi ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeid toohâm almolijd miäruštâlmijd sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđust, utkevuoigâdvuođâst já vuáválii luándukevttimist.
+Vuossâmuš nuorttâsämikielâ škovlâkielâoppâ almostittui Čevetjäävrist lávurduv 29.8. toollum juhlij ohtâvuođâst.
+Vuossâmuš miäldustábáhtus kieđâvušâi Euroop Ruánáá stiellâs oovtâstpargo já pirâssuojâlem merhâšume ráávhust.
+Vuossâmuš tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum tollui Brysselist ive 2009.
+Vuossâmuš tavesämikielâlâš čaabâkirjálâš kirje lâi ruotâsämmilii Johan Turi čáállám já kuvvim kirje ivveest 1910 Muitalus sámiid birra, mii lii muštâlus puásuisämmilij elimist.
+Vuossâmuš säämi parlamiänttárij čuákkim tollui Ruotâ Juhâmohheest 24. kuovâmáánu 2005.
+Vuossâmuš sämmilâšparlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruotâ Juhâmohheest 24. kuovâmánnu 2005.
+Vuossâmuš ohtsâš sämičuákkim tollui 1917 Taažâ Trondheimist.
+Párnáid kyeskee miärádâsâi tovâdijn kalga ain vuosmužžân väldiđ vuotân párnáá hiäđu.
+Vuossâmužžân jieijâs liipu sämmiláid iävtuttij taaidâr Synnøve Persen, kote meiddei vuávái jieijâs lippuiävtuttâs.
+Vuossâmužžân säämi riijkâpeivialmajin Taažâ Stuorrâtiggeest iivijn 1907-1912 sun ovdâstij Ruija pargeipiäláduv.
+Vuossâmuš värisaavâjođetteijen juátká Heikki Paltto Anarist.
+Vuossâmuu juáigusis sun rahtii 3-ahasâžžân já vuáđuškovlâäigin suu movtijditij muusik rähtimân muusikmáttáátteijee Niilo Rasmus.
+Vuossâmuu palhâšume 40 000 eurod vuoitij iävtuttâs nommâmerháin " ađa " (oođâ), mon tahheeh lijjii arkkiteht SAFA Janne Laukka, arkkit.
+Vuossâmuuh kirjáliih mainâšumeh Tiänu kuálástemkulttuurist láá maŋeskoskâääigist.
+Vuossâmuid čälimijd, maid almostittii sämikielân 1600-lovvoost, lijjii čáállám umesämikielân, el.
+Vuosmuuh sämmilij čáállám čaabâkirjálâš kirjeh almmostuvvii 1910-lovvoost.
+Vuosmuuh sämikielâlâš olgosadalduvat lijjii Ruotâst ive 1619 teddilum kyehti oskolduv kirjáá.
+Vuossâmuuh sämikielâliih almostitmeh lijjii Ruotâst ive 1619 teddilum kyehti oskoldâhlii kirjáá.
+Vuossâmuuh sämikielâlâš jurgâlusah WSOY Matikka-rááiđust almostittojii ive 2011.
+Vuossâmuuh sämmiliih kovetaaiđâreh lijjii čällee Juhan Turi sehe taažâsämmilâš John Savio.
+Vuossâmuu keerdi haldâttâsohjelmist lii asâttum ulmen sämikulttuur já sämmilij vuoigâd ¨vuođâi olesváládlâš ovedem.
+Vuossâmuu keerdi haldâttâsohjelmist lii asâttum ulmen sämikulttuur já sämmilij vuoigâdvuođâi olesváládlâš ovedem.
+Vuossâmuu keerdi säämi parlamentaarlâs orgaan tuálá čuákkim Euroop parlamentist.
+Puáttee ive lii väldikodálâš teeman muusik, já juurdân lii orniđ Säminuorâi taaidâtábáhtus stuárráábin ko kuássin uđđâ kulttuurkuávdáást Sajosist.
+Jiem osko, ete liččijm puáhtám peessâđ pyereeb ráđádâllâmpuáttusân.
+Epitievâslâš pyelimist šaddee sieminčalmaah tegu čapis čiđđâ já kiepâ láá merhâšitteb roolist eennâmpáálu lieggânmist, ko vuárdáččijgin.
+Tietimettumvuotâ lâi el. tast kotemuš sämikielâ kuávlust sárnoo, mon sämikielâ palvâlus kuávlust tarbâšuvvoo tâi maid sämikielâid virgáduv pargeeh sárnuh.
+(e) ärbivuáváliih kietâtyejitááiđuh.
+táárbuh
+Eromâš lâi, ete terminologia nubástittem vuástálistij meid muáddi taggaar staatâ, moh lijjii tuhhiittâm OA algâaalmugjulgáštuš ", sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars muštâlij.
+* Mikser já kieđâvuššâm
+Jieškote-uvlágáneh kietâtyejeh jieškote-uvlágán táárbun
+Kukkâsijguin, main láá jieškote-uvlágáneh sänipaarah (sänipaarah, moh iäráneh nubijnis oovtâ jienâduv vuáđuld) puáhtá adeliđ páárnážân oonâid tast maht jienâduvâid kalga kevttiđ saanij sierriistâlmân.
+Sierânâs pargojuávkku valmâštâl
+SIERÂTIILÁÁMIST / LASEMÁÁVSUST:
+Sierâ enâmij palvâlemvuáháduvváid já lahâaasâtmân kalga uápásmuđ keevâtlij čuolmâi čuávdim tiet sehe juátkojeijee virgeomâhái koskâsâš ohtâvuođâtoollâm já tiäđujotteem palvâluskevtteid kalga visásmittiđ.
+Sierâ sämikulttuurijn láá lamaš sierâlágán váldupurrâmuškäldeidis já aassâmhamijdis, main vaikuttii piirâs, luándu reesuursvuáđu sehe kulttuur täävih já ärbivyevih.
+Jieškote-uv sämmilâšjuávhui kooskâ láá iäruh ristvanhimij meereest já pargoin.
+Uáli huolâstuttee lii tot, et sämikuávlu ulguubeln ässee párnááh pääccih ollásávt jieijâs kielâ já jieijâskielâlâš vuáđumáttááttâs ulguubel (vuálá love ihásijn párnáin paijeel 70% äässih sämikuávlu ulguubeln eres kuávluin Suomâst).
+Sierânâs toorjâ aarâhšoddâdmist
+Eromâš hástusin lii-uv tot, maht aarâhšoddâdmist váldojeh vuotân párnáá kielâlâš táárbuh maaŋgâmuđusâš páárnášjuávhust, mast láá sierâlágán uáppeeh já kiäi kielâtááiđu tääsi já torjuu táárbuh muttuusteleh ennuv.
+Eromâš sämmilâš šlaaijân lii KIRJE, mon luokka tâi juávkku ráhtá oovtâst.
+Eromâš ulmen lii turvâstiđ EU InterregSápmi - ruttâdemohjelm siäilum jiečânis ohjelmin, ton ruttâdem turvâstem já ohjelm haldâšem já virgeváldálâšvuođâ kepidem.
+Eromâš mielâkiddiivâš lii, maht pevdikirje algâaalmugáid kyeskee kenigâsvuođah láá olášuttum já magarijd avžuuttâsâid uásipeličuákkim addel pevdikirje uásild " Näkkäläjärvi maainâst.
+Eromâš stuorrâ sämikielâtáiđusâš pargojuávhu tárbu lii poolisvuomijn, Laapi etikuávdáást já sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist.
+Eromâš tehálâš lii, et párnáin já nuorâin lii máhđulâšvuotâ luuhâđ päikkikuávlust já uážžuđ máttááttâs jieijâs eenikielân.
+Eromâšávt ekosysteempalvâlusâi roolist kuávluikevttim vuáváámist lii ävkki sämitiigán já tuálvup taid šiev vuáháduvâid miäldán meid Suomân " Heikkuri já Tapiola tiäduttává. "
+Eromâšávt Anarist ässee Merja Aletta Ranttila lii tobdos nuáidiosko já myytâid kieđâvuššee maalâkuvijnis.
+Eromâšávt kuobžah já kuumpih láá ennuv. "
+Eromâšávt ovdedemenâmij tálutuáloid já ráhtulâšvuotân kalga lääččiđ jieijâs ruttâdemoornig, mon pehti uárnejuvvojeh hälbis silleeh toi kiävtun.
+Eromâšávt škovlâlájádâs puáttim jođettij sämikielâ sajattuv hiäjuusmân.
+Eromâšávt mij kolgâp suogârdâllâđ tom, maht algâaalmugij uásálistemvuođâ puáhtá pyeremustáá turviđ tave ooláádmudo oovtâstpargoost.
+Eromâšávt kolgâččii orniđ ovdiist eenâb ruttâdem sämitiggij jieš sierrim, ovdedem já olášuttem projektáid já alguid.
+- Eromâšávt kalga kijtteđ riehtiministeriö já Laapi aalmugovdâsteijeid.
+Eromâšávt čohčâtäälvi, mii lii hoppuus pygálusäigi.
+Eromâšávt tuárjup säminuorâi peessâm ärbivuáválij sämiiäláttâsâi pirrâdâhân já säämi nissoonirâtteijeevuođâ.
+Eromâšávt aarâhšoddâdem já ravviittâh kolgâv toimâđ čovgâ ovtâspargoost párnái oppâmvädisvuođâi já arâhis torjuu táárbu tubdâmist.
+Sierânâsraportistee Anaya muštâlij, et suu ulmen lii tarkkuustâllâđ sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášume algâaalmug uáinimčievâst.
+Spesiaalraportistee Anaya páhudij lemin uáli táválâš, et algâaalmug lii juáhásâm maaŋgâ väldikode kuávlun.
+Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh já eromâšávt Ruotâ tovâččii tárbuliih uđâsmitmijd, main visásmiteh sämitiggij - sämiaalmugij alemus ovdâstemorgaanin - ovdiist stuárráb jiečânâsvuođâ staatâ lájádâsâi já virgeomâhái háárán.
+Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh já sämitigeh pehtiliteh ohtsâš viggâmušâidis sämikielâi iäláskitmân já nanodeh sämikielâi- já kulttuur škovlimohjelmijd.
+Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh juátkih já pehtilitteh viggâmušâidis vâi sämiaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotâ sehe tááláást pyereeb vaikuttemmáhđulâšvuođah olášuveh sii kyeskee miärádâsrähtim uásild.
+Eromâš huámášume kiddejuvvoo ohtâduv šlamâtáásán.
+Lekkâm spesiaalkyessin lâi Suomâ Sämitige värisaavâjođetteijee, kielâtieđâldeijee Irja Seurujärvi-Kari.
+Sierâ molsâiävtui kuástádâsâid já ekonomâlijd vaikuttâsâid kolgâččij rekinistiđ já rekinistemvuáđustâsah kolgâččii leđe almolávt árvuštemnáál, vâi sierâ ornimmolsâiävtuid puávtâččij tuođâlávt árvuštâllâđ.
+Erkki Gauriloff (nuorttâsämikielâ)
+Erkki Lumisalmi ovdâsteijen Nuorttâlâškulttuursiättusân
+Erkki Lumisalmi nomâttui sämitige ovdâsteijen uđđâ Nuorttâlâškulttuursiättusân (Kolttakulttuurisäätiö).
+Erkki Lumisalmi Siiri Jomppanen Säämi kielârääđi saavâjođetteijee Kielâtorvočällee
+Iärun kietâtyejikaavpij já Saijoos pargopáájái koskân lii, ete Sajosist mađhâšeijee piäsá jieš uásálistiđ tyeje vaalmâštmân já máttáá iberdiđ ton áárvu.
+pygálus = sierrejuvvojeh ellen päccee poccuuh njuovvâmpoccuin
+Pygálusâi maŋa álgá poccui kuáđuttem.
+Artistij vistádâh, backstage, lii uáivildum iänááš artistij várás.
+ARTISTVISTE (siemin kievkkân já maskimtile)
+Lávtástâllâm- já maaŋgâtooimâsajeh kiävttojeh Sämitige ornim kulttuurtooimân já tábáhtussáid, Säämi máttááttâskuávdáá máttááttâssaijeen sehe čuákkimáid, kongressáid já juhlijd.
+Artistij vistádâh heivee meid juávkkupargotilen uccâ čuákkimáid.
+Čaittâlemlävdi lii suullân 8 meetterid kubduv, 4 meetter čieŋŋâl já alodâh váhá vuálá meetter.
+Ovdâmerkkân, jis sämikielâlijd palvâlusâid finnejeh taggaar palvâlussân luokittâllum, taid ij taarbâš kištottiđ.
+Ovdâmerkkân Kanadast, ko nuárjunähkikävppi lii EU kieldim keežild uccom, te miäcásteijee tienâstääsi lii hiäjusmâm já maŋŋgah láá karttâm luoppâđ iäláttâsâst.
+Ovdâmerkkân Kanadast, ko nuárjunähkikävppi lii EU kieldimkeežild uccom, te miäcásteijee tienâstääsi lii hiäjusmâm já maŋŋgah láá karttâmluoppâđ iäláttâsâst.
+Ovdâmerkkân nuorttâsämmilâš ärbivyevist ko ristenni tâi risteeči jáámá kalga ristalge rähtiđ riistâ já kyeddiđ tom häävdi oolâ.
+Ovdâmerkkân párnái juáiguseh láá variaatioh vanhimij juáigusijn, moh láá pelestis variaatioh sii jieijâs vanhimij juáigusijn.
+Ovdâmerkkân luvâttuvâst máttááttâs uárnejui káidusmáttááttâssân televisio pehti, já tom lâi väädis čuávvuđ, ko ohtâvuotâ potkânâdâi ubâ ääigi.
+Ovdâmerkkân päähist rahtum kuuvseh já eres anoliteh láá kuovzum päähi jieijâs šoddâmsáigui mield..
+Ovdâmerkkân tavesämikielâst; Dappasii gappasii duike Eallu-laavlâ
+Ovdâmerkkân tavesämikielâst; Lei oktii áhkku (äigihäämih), Beahká viessu (relatiivceelhâ), Meahcci eallit (veerbâi persovnhäämih), Okta guolli vuodjá (veerbâi sujâttem)
+Tiiŋgâi maalih já hervimstiijhlah vuáđuduveh puáris anotiŋgáid, maid tovle masa juáháš koolgâi mättiđ rähtiđ.
+Tiiŋgâi myenstereh, iivneh já hervimvyevih vuáđuduveh puáris anotiŋgáid, maid tovle masa juáháš ferttij mättiđ jieš rähtiđ.
+Ovdâmáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđustâsah stivrejeh väldikodálávt ovdâmáttááttâs siskáldâs, kvaliteet já páihálij máttááttâsvuáváámij rähtim.
+Ovdâmáttááttâs lii uási aarâhšoddâdem.
+Ovdâmáttááttâs olášittoo vuáđumáttáátâslaavâ mield..
+Ovdâmáttááttâs puáhtá orniđ jo-uv peivitipšoost tâi škoovlâst.
+Ovdâčielgiittâshaavâ olesbudjet lii 45 385 €já válduruttâdeijeeh láá Interreg IV A Pohjoinen, Troms fylkeskommune, Länsstyrelsen Norrbotten já Taažâ sämitigge.
+Puovtijm oovdân, ete nuorttâlâškulttuurkuávdáá jotonpieijâmân kalga kavnâđ jotelávt ruttâdem.
+Oovdânpuovtijm ministerân ete ráđádâllâmváljukode toorjân nomâtteh sämikulttuur, Tiänu sierânâstiilijd já kuálástemvuoigâdvuođâid tobdee äššitobdee, kote čielgiiččij staatâsopâmušiävtuttâs vaikuttâsâid Tiänusämmiláid " stiivrâ jeessân Ilmari Tapiola muštâlij.
+Tieđettemčálusijd puáhtá tiiláđ Sämitige Aanaar toimâsaajeest.
+Oovdânpyehtip čuákkim puátusijd aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávkun, mii meerrid máhđulijn jotkâtooimâin.
+Oovdânpyehtip taa sämmilijd taidârijd, kiäh láá väridemnáál tilálâšvuođáid.
+Oovdânpyehtee váldupargon lii toimâđ sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode oovdânpyehten já čällen.
+Oovdânpyehtee pargon lii hoittáđ haldâttâshoovdân kullee piäiválâš haaldâtlâš pargoid, tegu huolâttiđ sämitige stiivrâ já almosčuákkim valmâštâlmist, ko haldâttâshovdâ tipšo uásiáigásávt Säämi kulttuurkuávdáá proojeekthoovdâ pargoid.
+Iävtuttâs mield sämikuávlu kieldâ laseuási meriduuččij njuolgist aalmugtiätuvuáháduv tiäđoid vuáđuduvvee sämikielâlâš aalmuguási vuáđuld.
+Oovdânpyehtim mield Sosiaal- já tiervâsvuođâkuávluh šaddeh eennâmkuudij kuávdáškaavpugij sehe sierâ meridum paijeel 50 000 ässee kieldâi vuáđun.
+Čáitáldâs stivrij Anna-Reetta Niemelä.
+Čáitáldâs stivrij Maarit K. Pieski.
+Čáitáldâs stivrijn Anne-Mari Kukkonen já Berit-Ellen Juuso.
+Taansâ lâi stivrim Riina Lindberg já tast tánssájii Ada Heikkilä, Nella Nikula, Elina Pulkkinen, Lotta Tervo, Eliisa Vaarala já Laura Kaaretkoski.
+Koreografia lâi maaŋgâpiälálâš já eromâšávt sämilippu, mii šoodâi tánssájeijei pihtâsijn taansâ loopâst, finnij kijttosijd.
+Čáitálduv lii stivrim Victoria Kahn.
+Iävtuttâs sämitige čuákkimij stream-vuolgâtmist lii toohâm sämitige nuorâirääđi. "
+- Čáitálduv uáivilin lii čäittiđ vyestimielâlâšvuođâ luándu pilledem vuástá.
+Oovdânpyehtimist iävtutteh, ete rievdâdeh sämmilâšmiäruštâllâm, sämitige pargoid, lasetteh sämitige ovdâsteijei mere, iävtutteh, ete asâtteh ohtsâštoimâkenigâsvuođâst tááláá ráđádâllâmkenigâsvuođâ sajan sehe ete uđâsmiteh sämitige vaaljâvuáháduv.
+Taansâst lâi liähtu já tast oinui sämmilâš kulttuur.
+Čáittuseh ovdâsteh tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâid.
+Muusikpitáh láá rock, lávlum, juoigâm, rapp já instrumentaalmuusik.
+Iävtuttâsâid tuárju vijđes sämisiärvádâh sehe nuorttâlâšâi sijdâčuákkim.
+Čáitáltâs Beaivvi bártni soagŋomátki kieđâvuš Piäiváá alge kuáššummääđhi já tom lii stivrim Petra Biret Magga.
+Oovdânpyehtim jođettiččij sämikuávlu uásild palvâlusâi čokkânmân, kooskâi šoddâmân já máhđulávt meid sämikielâlij palvâlusâi hiäjuusmân.
+Äššilisto juáhhoo čuákkimist jyehi uásiväldei jyehi kielân.
+Iävtuttâs ohjelmân valmâštuvá taan ive loopâst.
+Čááitus lii máttááttâspargo já tábáhtuvá škovlâääigi.
+Tanssâ finnij kijttosijd šiev rytmist, njyebžilis liihâdmijn já maagisâš tobdost.
+Čaitâlmij almottem
+Esteetlâšvuotâ lii ärbivuáválâš tyejeest palvâlâm vuáválâšvuođâ.
+Máddáá kuávlust šaddeh meid kuolgâmecci já puáris algâvyevdih.
+Maadâsämikielân:
+Maadâsämmilâš kuávlu olá Ruotâst já Taažâst maaŋgâid čuođijd kilomeetterijd näpikiärdu máddáábel.
+Uárji- já maadârido vuotânväldihánnáá ubâ tááláá Suomâ kuávlu lâi sämmilâš aassâmkuávlu.
+Jieh kyehti siämmáálágán peeivi uáini. "
+Etnisâš sämmilâšvuotâ ovdánij, ko sämikielâ šoodâi syemmilâšsämmilâš kielâohtâvuođâ pieđgândijn suullân 2000 oKr..
+etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst (1 artikla).
+Ovdâsiijđo koveh Harri Nurminen, Martti Rikkonen.
+Ovdâraddalâsât Inga Helander, Heli Huovinen já Aslak Satokangas.
+EU-Komissio tuhhiittij Tave ohjelm
+EU- staatah hämmejii ohtsii uáivil koordinaatiočuákkimijnis.
+EU kalga systemaatlávt teivâđ já kuullâđ sehe ráđádâllâđ sämitige já SPR aašijn, moh vaikutteh sämmiláid, vâi finnejeh eromâšávt algâaalmugáid já sii vuoigâdvuođáid kyeskee miärádâstohâmân rijjâ, tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš.
+EU- saavâjođetteijeestaatâ Liettua muštâlij čuákkimân EU sahâvuárust eromâšávt tast, maht artikla 8 (j) lâi tooimânpieijum Suomâst.
+Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.
+Euroop Rääđi sopâmušah
+Euroop olmoošvuoigâdvuottuámustovli lii tulkkum sopâmuš 14 artikla.
+Euroop rääđi olmooš-vuoigâdvuotkomissaar
+Euroop olmoošvuoigâdvuotsopâmuš
+Euroop Rääđi olmoošvuoigâdvuođâváldálâš avžut Suomâ pyerediđ sämmilij vuoigâdvuođâid
+Euroop Rääđi olmoošvuoigâdvuođâváldálâš Nils Muiznieks kolliistâlâi Suomâst 11.-13.6.2012.
+Euroop Rääđi olmoošvuoigâdvuođâváldálâš lii jiečânâs Euroop Rääđi vuálásâš instituutio.
+Olmoošvuoigâdvuođâváldálii raapoort
+Euroop Rääđi ministerkomitea
+Euroop rááđán kuleh 47 staatâd, main 28 Euroop union jeessânenâmid.
+Euroop rääđi lii poolitlâš já olmoošvuoigâdvuotservi.
+Euroop rääđi, sämitigeh já olgoašijministeriö uárnejeh seminaar " Sämmiliih - aalmug, kulttuur já kielah já Euroop rääđi " säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 28.11.2014.
+Lasetiäđuh Euroop rääđist
+Euroop parlament toovâi 20.1.2011 miärádâs EU pištee politiikâst tavveen.
+Euroop rasism já soováášmettumvuođâ vástásâš komissio
+Euroop Union hämmee ohtsii uáivil čuákkimmiärádâssáid já saavâjođetteijee-eennâm ráđádâl jeessânenâmij peeleest kuávdásmittum häämist čuákkimmiärádâsâin.
+Euroop Union komissio lii 20.11.2008 tuhhiittâm tiäđuadelem Euroop union já arktâlâš kuávlu.
+"Euroop Union ohtsâš uáivil suáppoo ohtsijn koordinaatiočuákkimijn.
+Euroop Union lii čonnâsâm arktâsii tiätunadelemistis vuárusavâstâllâmân algâaalmugijguin.
+Euroop-uási maŋa uápásmup maailm já eromâšávt Afrik šaddodâhân já elleid.
+Europarlamiänttár Nils Torvalds lii koččom Suomâ Sämitige toollâđ čuákkim Brysselân já uápásmiđ EU tooimân.
+Evaŋgellâš-luterilâš kirkko
+Evankelis-luterilii kiirho kirholâščuákkimân sämmilij ovdâsteijen nomâttui Ulla-Maarit Magga, kiän vuossâmuu väriolmožin Pekka Pekkala já nubben väriolmožin Väinö Guttorm.
+niestipuásui = puásui, mii váldoo purrâmâžžân
+event, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Festivaalâ lii uárnejum ive 2004 rääjist já ovdebijn iivijn vyesimáánu loopâst.
+Festivaal algâaalmugkyessi Veronika Usholik Gubernator juávhoinis puátá Anarân Siberiast, Tsukotka njaargâst, mon lasseen tábáhtusâst peessâp navdâšiđ syemmilâš-senegalâš Sila Fato- juávhu movtijdittee musikkist.
+Festivaalâ ohjelmvuávám piso siämmáálágánin.
+Festivaal lii vuáháduttám sajattuvâs tehálumosin sämimuusiktábáhtussân Suomâst.
+fi
+Fiktiivlâš video nuorâ sämmilâšnisonijn láávust, mast tuulâ saajeest lii-uv tietumaašin, mätkipuhelin, sohvá já mikrouvnâ.
+fi Lasetiäđuh: Hannu Kangasniemi, hannu.
+Fiilmâst uápásmup Eljisân sehe suu áijubân Heenan já sunnuu koskâvuotân leuŠddân.
+Finnmark kuávlust sämiseervih vuáduduvvojii ennuv 1910-lovvoost.
+fi-siijđoin, tot kavnoo kuittâg Mielenterveystalo.
+fi-siijđoi jieštipšoravvuid lađâmáin.
+fi
+fi tâi ritva.
+fi-viärmádâhpalvâlem lii eromâš.
+fi) oovtâst nuorâičällee Inka Nuorgamijn (inka.
+fi) oovtâst nuorâčällee Niina Siltalain (niina.
+fi-oovtâspargoproojeektân sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv ovdedem várás rahtum ánsulâš pargoost Suomâst.
+fi-oovtâspargoproojeekt orjâlâškielâlâš viermialmostittem.
+fi-oovtâspargoproojeekt viermialmostittem Jieštipšoraavâ já ton kevttim iävá lah ááigán tâi pááikán čonnâšum.
+fi-oovtâspargoproojeekt viermipalvâlusâst lii šlundevuođâ jieštipšomohjelm orjâlâškielân.
+Fjellner algâalgâlâš kielâ lâi maadâsämikielâ, mast tihtâ lii jurgâlum tavesämikielân (Harald Gaski), anarâškielân (Ilmari Mattus) já eŋgâlâskielân (Tr.
+Taah ääših láá uásild vaikuttâm maaŋgâi sämikulttuur totkei uáivilân tast, et tihtâ lii ärbivuáválâš juáigustihtâ, mut meiddei kirječällee táiđučááitus.
+Fjellner muštâlij, et lâi kuullâm juáigustiivtâid jieškote-uv kuávluin Sämieennâm, maid lâi merkkim pajas.
+Fjellner kovvee tivtâstis sämmilijd piäiváá nieidân já kandân.
+Fjellner tooimâi pappânvihkâm maŋa vistig jottee särnideijen Jukkasjäävrist já Kärisavonist.
+* Lostâdâhtavlu
+* Flyygel konsertij várás
+Aalmugärbivyevi mield sämmiliih algii pivdeđ kuudijd já paimândiđ taid tom maŋa puásujin.
+Foorum iävtuttij, et sosiaal- já tiervâsvuođâkyeimivuotân valduuččij uđđâ uási, mii kuáská ärbivuáválij iäláttâsâi turvim já ovdedem.
+Foorum iävtuttij, et sosiaal-já tiervâsvuođâkyeimivuotân valduuččij uđđâ uási, mii kuáská ärbivuáválij iäláttâsâiturvim já ovdedem.
+Foorum tiäduttij, et algâaalmugij aktiivlâš uásálistem kulttuurkyeimivuotân lii eromâš tehálâš.
+"Foorum vuolgâttij noonâ saavâ tave ooláádmudo oovtâstpaargon uásálistee stattáid.
+Almosciälkkámušâst foorum váátá staatâid oovtâstpargoost algâaalmugijguin rähtiđ maali, maht algâaalmugij uásális ¨tem- já vaikuttemmáhđulâšvuođah torvejuvvojeh tave ooláádmudo oovtâstpargoost " muštâl Näkkäläjärvi, kote lâi SPR já algâaalmugij áinoo ovdâsteijen valmâštâlmin foorum almosciälkkámuš.
+Almosciälkkámušâst foorum váátá staatâid oovtâstpargoost algâaalmugijguin rähtiđ maali, maht algâaalmugij uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođah torvejuvvojeh tave ooláádmudo oovtâstpargoost " muštâl Näkkäläjärvi, kote lâi SPR já algâaalmugij áinoo ovdâsteijen valmâštâlmin foorum almosciälkkámuš.
+Onne nuuvâi nubbe tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum, mast säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) ovdâstij Suomâ sämitige já SPR saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi.
+Foorum vaađâi almosciälkkámušâstis, et tave ooláádmudo já algâaalmugij koskâsii oovtâstpargo kalga lasettiđ já jieŋâlmittiđ.
+Fossekallen acappella kuoro puátá Neidenist já tast láá aldá kulmâlov moovtâ syemmilâš, taazâlâš já ryeššilâš kuorolavlod.
+Kijssá - kiisa, arkku
+Galddázat-juávhust lii lávlum já juáigum lasseen rahtum sämituojijd, njuárustum suopânáin já juttum ennuv mokkemaađhijn.
+Nagoya pevdikirje geenivarij finnimvuođâst já aavhij vuoigâdvuođâlâš jyehimist tuhhiittui ive 2010 biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimist.
+Giela geainnut 2 lii jotkâ ive 2012 almostum siämmáánommâsâš vuossâmuu kuursâ oppâkiirján.
+Kielâkäldee-proojeekt ruttâd ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáá Sámi Giellagáldu (Säämi Kielâkäldee) toimâm.
+Kielâkäldee-jotkâproojeekt ruttâdeh EU Interreg V Tave - ohjelm Säämi-uásikuávlu, Laapi litto, Roomsâ leenâ sehe Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigeh.
+Kielâkäldee - jotkâproojeekt ruttâdeh Interreg V Davvi Sápmi - kuávlu, Lapin liitto, Romssa kundá sehe Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigeh.
+Kielâkäldee - jotkâproojeekt algâttemseminaar lii áávus puohháid.
+Kielâkäldee pargon lii eres lasseen kielâtipšom, kielâ ovdedem, terminologiapargo, kielâ normâdem já tieđettem.
+Kielâkäldee lii Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitiigij ohtsâšpargoproojeekt, mii tuáimá Sämitiigij parlamentaarlii ohtsâšpargoorgaan, Säämi parlamentaarlâš rääđi, vyelni.
+Kii tuu áášijn meerrid?
+Šišne - sisnanahka
+Gloobaal ääigi ko maailmist láá stuorrâ aalmugvajâldâsah, te kulttuurlâš jotkuuvâšvuotâ já tiäđulâšvuotâ alnees já jieijâs ruottâsijn lii stuorrâ rigesvuotâ.
+Globalisaatio, šoŋŋâdâhnubástus já arktâlii kuávlu väldi- já suáldátpolitiik pyehtih sämmiláid aaibâs uđđâlágán toimâpirrâs.
+Globalisaatio já rahtulâšvuođâlum maailm puáhtám uhkeh äštih ulmuu já luándu koskâsâš täsitiädu meid sämikuávlust.
+Poovij - vyö
+Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004.
+Kollekielâ - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo kuuđâd keerdi
+KOLLEKIELÂ - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo kuuđâd keerdi 2014 sämmilâšaašijn västideijee ministerij ja sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist Helsigist.
+Kollekielâ - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo čohčuv 2012
+KOLLEKIELÂ - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume juáhhoo čohčuv 2014
+Kollekielâ - Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume
+Vaacah - lapaset
+Puppâ ja kiđđatulve
+Graafâlâš vuávám Studio Borga.
+Ruánááeennâm täsiárvurääđi saavâjođetteijee
+Nijbe - puukko
+Gustafsson mielâst kielâiäláskittemtooimâi olášutmist ij nuuvtkin lah saahâ ruuđâst.
+Gustafsson oonij tehálâžžân sämikielâ máttááttâs ornim ubâ enâmist.
+guttorm (at) samediggi.
+Guttorm lii hoittám áávusorroo virge ton rääjist, ko Heikki J. Hyvärinen paasij iäláttâsân.
+Guttorm puovtij jieijâs saavât oovdân, et "Suomâ sämitigge ana Pänituoddâr hoittám- já kevttimvuávám valmâštâllâm ohtâvuođâst olášittum Akwé: Kon - proosees tehálâžžân sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv olášume tááhust."
+Guttorm vuoitij jienâstmist vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat Siiri Jomppas jienâiguin 11-9.
+Sahhiittâllâmtilálâšvuođâst kolgâččij táárbu mield kevttiđ iššeen sämikielâ áámmátulmuid.
+Hástusin lii, ete puoh sämikielâin ij lah máhđulâšvuotâ kielâtutkosáid.
+Hástusin liiuv finniđ párnáid sárnuđ meid koskânis sämikielân.
+Hástuseh
+Hástuseh tooimâst láá ennuv, eromâšávt ko eellip jorgáldâhmuddoost uđđâ valmâstâllâmnáál leijee já tuhhiittem vyerdee uđâsmitmij tiet.
+Occoo ruttâdem EU rááhtusruttârájuohjelmijn toimâohjelm uulmij olášutmân.
+Párnáást lii uáivilijdis olgospyehtimân vuoigâdvuotâ uuccâđ, vuástáväldiđ já levâttiđ tiäđu já jurduid rijjâ, jis tot ij luávkkáá iärásij vuoigâdvuođâid.
+Ucâmušân kalga lahteđ kopio oppâre-gisterváldusist.
+Uuccâm puáhtá vuolgâttiđ šleđgâpostân čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Ucâmušâst kalga čielgiđ taid sierânâs lasekoloid, moi luávdimân išeruttâ occoo.
+Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ vu 4.5.2015 tme 16 räi Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar teikâ sajos (at) samediggi.
+Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 13.12.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ šleđgâpostáin čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.11.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ šleđgâpostáin čujottâsân info@samediggi.fi.
+Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.11.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ šleđgâpostáin čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.5.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 16.4.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ info@samediggi.fi Lasetiäđuid pargoost addel sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh..
+Ucâmušâid uáppu- já pargotuođâstâsijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán ovdil 19.10.2015 tme 16.00 čujottâsân Sajos, 99870 Inari tâi Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Ucâmušâid kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 26.5.2015 tme 16. räi čujottâssáin Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar.
+Ucâmušah iä macâttuvvoo.
+Ucâmušlattiimist nuávdittuvvoo staatâtoorjâlaahâ (688/2001).
+Ucâmušmonâttâlmist nuávdittuvvoo staatâtoorjâlaahâ (688/2001).
+Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ meid šleđgâlávt čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen..
+Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ meid šleđgâlávt čujottâsân
+Occein pivdojeh eromâš vuáđustâsah stipend uážžumân.
+Uuccâmluámáttuvah täst
+Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid finnee kulttuurčällest puh..
+Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid uážžu kulttuurčällest puh..
+Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid finnee vs. kulttuurčällest puh..
+Haldâšem peeleest Sämitige ohtâvuođâst tuáimee Sämiohtâdâh ana huolâ täin pargoin.
+Haldâšem- já máttááttâsvisteh čokkâneh jieijâs soojijd, kuittâg nuuvt, et toimâttâhvistij išesoojij ohtsâškevttim lii älkkee já luándulâš.
+Haldâttâhriehti tuhhiittij sämitige väidimijd.
+Haldâttâhhovdâ Juha Guttorm toolâi lekkâmsaavâs.
+Sämitigge: - haldâšemhovdâ Juha Guttorm - jeessân Pekka Aikio
+Ruotsala puh..
+Haldâšemhovdâ tuáimá almos toimâttuv hovdân.
+Haldâttâhhoovdâ meriäigásii virge uuccâmnáál
+Haldâttâhhoovdâ váldupargon lii jođettiđ sämitige stiivrâ vuálásâžžân sämitige haldâttuv, ekonomia já pargojuávhu, tooimânpieijâđ sämitige miärádâsâid sehe suunnâttâllâđ já ovdediđ tige tooimâ.
+Vâi olmooš puáhtá haldâšiđ elimis lááčá sun ohtâvuođâid kulttuurlâš iärui kooskân já kiävttá iäruid pyerrin eellimhaaldâšmist.
+"Haldâttâs puáttee ive bud-jetiävtuttâsân kulá meiddei sämikielâlii oppâmateriaalmeriruuđâ luptim.
+"Haldâttâs puáttee ive budjetiävtuttâsân kulá meiddei sämikielâlii oppâmateriaalmeriruuđâ luptim.
+Haldâttâs oovdânpyehtimist lii sämitige adelem tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš.
+Haldâttâs oovdânpyehtim Ilo 169-sopâmuš ratifisistmist adeluš ovdâskoodán skammâmáánu aalgâst.
+Haldâttâs eehidškoovlâst uásiväldeeh soppii, ete pargo algáaalmugij kyeskee ILO-sopâmuš ratifisistemestui meddâlistem várás juátkoo riehtiministeriö jođettâsâst eres ovdâsvástádâsministeriöi já sämitige koskâsâs ohtsâspargon.
+Stiivrâ jesânin väljejuvvii Nilla Tapiola Ucjuuvvâst, Pentti Pieski Helsigist, Petra Magga-Vars Vuáčust já Magreta Sara Anarist.
+Stiivrâ čuákkim miärádâsah
+Stivrâ adelij ciälkkámuš eennâm- já meccituáluministeriöst valmâštâllum ketkinaalij hoittámvuáváámist.
+Stivrâ adelij
+Stivrâ oovdânpuovtij almosčuákkimân, ete tot mieđeet iäru Veikko Porsangerân suu pivdemist sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode, kulttuurlävdikode sehe iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode jeessânvuođâst já ete almosčuákkim väljee Porsanger sajan sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoodán uđđâ saavâjođetteijee, kulttuurlävdikoodán uđđâ värisaavâjođetteijee sehe iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikoodán uđđâ värijeessân.
+Stivrâ tuhhiittij AIL:n toimâttemnáál oovdânpyehtim, mii kuáská sämikielâlij vajoidittemkuursâi orniimân ive 2016.
+Stivrâ tuhhiittij kyehti ciälkkámuš Iänuduv kieldân.
+Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš, mii kuáská motomijd poccui já luánduiäláttâsâi ruttâdmân kyeskee asâttâssáid toimâttemnáál eennâm- já meccituáluministeriön.
+Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš lostâmedia torjuu jyehimist ive 2015 jotolâh- já viestâdemministeriön toimâttemnáál.
+Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ornimlaahân.
+Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš Yleisradio muštâlusâst ivveest 2013.
+Stivrâ tuhhiittij meiddei sämitige ruttâtuálulopâttem ivveest 2008.
+Stivrâ tuhhiittij vástádâs OA olmoošvuoigâdvuođâváldálii toimâttâhân OA algâaalmugjulgáštuš olášutmist.
+Stivrâ kieđâvušâi meid ciälkkámuš Suomâ meriäigiraapoorthammiittâsâst näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš olášutmist.
+Stivrâ savâstâlâi oovdânpyehtimijn, maid taheh puáttee haldâttâsohjelmân lävdikuudij valmâštâllâm äššikirje vuáđuld.
+Stivrâ savâstâlâi Yle Säämi tiileest já meridij pivdeđ Yleisradiost sämitiggelaavâ 9 § miäldásii ráđádâllâm.
+Haldâttâs ráhtá vaaljâpaje ääigi olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš toimâohjelmân.
+Haldâttâsneuvos Mirja Kurkinen Suomâ riehtiministeriöst muštâlij konfereensân, et sämikielâid kyeskee iäláskittemohjelm jotonpieijâm valmâštâlloo tääl ministeriöin já ääšist kolgâččij puáttiđ miärádâs vala taan kiiđâ ääigi.
+Stivrâ nomâttij ovdâsteijen sämitige saavâjođetteijee.
+Stivrâ nomâttij ovdâsteijen Ucjuv kieldâ Kärigâsnjargâ-Ucjuuhâ moottorkiälkkákiäinu ekonomiavaikuttâsâi árvuštâllâm stivrimjuávkun Urpo Vuolab eidusâš jesânin já suu värijesânin Jorma Harlin.
+Haldâttâs nomâttij Kietâruottâs meccikuávlu já Saana kuávlu Akwe: Kon juávkun Per-Oula Juuso, Lars-Jona Valkeapää, Anne-Maret Labba, Tuomas Aslak Juuso já Per Ande Labba.
+Stivrâ nomâttij Pištee ruukitooimâ vááimusjuávkun eidusâš jesânin sämitige saavâjođetteijee já jesânij išedeijen lahâčällee.
+Stivrâ nomâttij Klemetti Näkkäläjärvi sajan uđđâ ovdâsteijeid čuávuváid pargojuávhoid: - immateriaallii kulttuuräärbi äššitobdeejuávkun Petra Magga-Vars, - Baareents Euroarktâsii rääđi (BEAC) algâaalmugij pargojuávkun Tiina Sanila-Aikio já värijesânin Anna Morottaja.
+Stivrâ nomâttij säämi máttááttâskuávdáá Čuojat Juoigga Livđuu LeuŠdde!
+Stivrâ nomâttij Suomâ Maailm mušto (Suomen Maailman muisti) - komitea ovdâsteijen Pauliina Feodoroff já suu värijesânin sämitige kulttuurčällee.
+Stivrâ nomâttij sämitige pargoviehâpoolitlij äššikiirjij čuávvumjuávkun stiivrâ ovdâsteijen Heikki Paltto.
+Stivrâ nomâttij pargojuávhu valmâštâllâđ aalmuglâšpeeivi juhle.
+Haldâttâsohjelm Interneetist.
+Haldâttâsohjelm maŋa lii čielgâm et nuuvt Suomâ ko ubâ Euroop-uv ekonomiatile lii hiäjusmuumin ovdiist.
+Ko haldâttâsohjelm linjiimeh olášuveh, te toh pyeredeh sämitige toimâiävtuid já torvejeh sämikielâ já kulttuur siäilum.
+"Haldâttâsohjelm ulme tuárju tave-eennâmlii sämisopâmuš jotkâráđádâlmijd " uáiná saavâjođetteijee Näkkäläjärvi.
+Haldâttâsohjelmist asâttuvvoo ulmen ILO 169-sopâmuš ratifisistem vuossâmuu keerdi.
+Haldâttâsohjelmist asâttuvvoo ulmen ILO 169-sopâmuš ratifisistem.
+Haldâttâsohjelmist lii linjejum meiddei Meccihaldâttâslaavâ sajattâh.
+Haldâttâsohjelm čoonnâs ovdediđ säämi kulttuurjiešmeridem já ton toimâmiävtuid.
+"Haldâttâsohjelm čoonnâs meid anneeđ huolâ vyeleebtásásii maađijviärmáduv oornigist táálunkuávluiäláttâsâi já meccituálu toimâmiävtui torvejeijee vuovvijn.
+Haldâttâsohjelm čoonnâs olášuttiđ sämikielâi iäláskittemohjelm, ton resurssistem já läjidiđ pissoo toimâmmyenster sämikielâi iäláskitmân.
+Haldâttâsohjelm čoonnâs uđâsmittiđ aalmuglii biodiversiteetstrategia, pištee ovdánem ohjelm já olášuttiđ uhkevulážij luándutiijpâi toimâvuávám.
+Haldâttâsohjelm čoonnâs nanodiđ puásuituálu ovdedem já njyebžilittiđ puásuituálu vaahâgsajanmäksimvuáháduv.
+Haldâttâsohjelm tuárju nuuvt sämikielâ, ärbivuáválii tiäđu, kielâiäláskittemohjelm já oovded säämi kulttuurjiešmeridem ", muštâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij še sämitige ovdâsteijen haldâttâsráđádâlmáid.
+Haldâttâsohjelm tuárju nuuvt sämikielâ, ärbivuáválii tiäđu, kielâiäláskittemohjelm já oovded säämi kulttuurjiešmeridem ", muštâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij še sämitige ovdâsteijen haldâttâsráđádâlmáid.
+Haldâttâsohjelm šadda pyehtiđ lase máhđulâšvuođâid sämitiigán já kirjiimij olášuttem váátá noonâ sämitige resussistem " Näkkäläjärvi uáiná.
+Sämitige stivrâ lii meiddei vástádâsâtis ministeriöid tuommim algâaalmugvuoigâdvuođâi ovdánem hiđesvuođâ já pivdám staatârääđist ohtsâščuákkim sämitige stivráin, uáiviministeráin já taan ääši čoovdâministerijguin.
+Stivrâ meridij iävtuttiđ pargo- já iäláttâsministeriön Interreg Tave 2014-2020-ohjelm Säämi haldâttâhkomitean eidusâš jesânin Heikki Paltto, Nilla Tapiola já Anna Morottaja sehe värijesânin Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Ulla Magga já Veikko Feodoroff.
+Stivrâ meridij, ete Sämitigge uásálist Suomâ airâskode fáárust algâaalmugaašij pisovâš foorum 14. čuákkimân New Yorkist toin iävttoin, ete Sämitige ovdâsteijest lii máhđulâšvuotâ sahâvuárun, mast puáhtoo oovdân sämiaašij tile Suomâst.
+Stivrâ meridij, ete Sämitige ekonomâlii tile tiet sämitigge ij pyevti luávdiđ ovdâsteijes uásálistemkoloid.
+Stivrâ meridij vuolgâttiđ vástádâs olgoašijministeriö lasseen algâaalmugaašij äššitobdeemekânismân já säämi parlamentaarlii rááđán.
+Stivrâ meridij čonâdâttâđ
+Stivrâ meridij vuástáväldiđ säämi parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijeevuođâ 1.6.2015 rääjist.
+Stivrâ tiäduttij, ete lii velttidmettum, ete sämitiggelaahân oovdânpuohtum sämitige valjáid kyeskee njuolgâdusâid nuávditteh čoovcâ 2015 vaaljâin.
+Stivrâ kavnâttij tuđâvâžžân meiddei tooimâi lasanem, mii čiälgá toimâmuštâlusâst.
+Haldâttâspiäláduvah láá tuhhiittâm čielgiittâs já haldâttâs oovdânpyehtim vuáđđusijd.
+Haldâttâs čoonnâs ovdediđ eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs čielgâsmitmáin já uásálistmáin algâaalmugijd kyeskee aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon algâaalmugij tuođâlii suojâlem naanoodmân.
+Haldâttâs čoonnâs še ovdediđ eennâmkiävtu stivrejeijee čielgâsmitmáin lahâasâttâs já uásálistmáin algâaalmugijd kyeskee aalmugijkoskâsâš oovtâstpaargon naanoodmân algâaalmugij tuođâlâš suojâlem. Haldâttâs čoonnâs ohjelmistis olášuttiđ sämikielâi iäláskittemohjelm, ton resurssistem já läjidiđ pissoo toimâmmaali sämikielâi iäláskitmân.
+Stivrâ
+Haldâttâsâi já sämmilij ovdâsteijein lii máhđulâšvuotâ leđe mieldi olmoošvuoigâdvuođârääđi čuákkimist, mii lii almolâš, muštâlij Anaya.
+Stivrâ tuáimá sämitige čuákkim vuálásâžžân já ton vuosâsajasâš pargon lii västitiđ poolitlâš tooimâst já haaldâšmist sehe anneeđ huolâ tige čuákkim valmâštâlmist.
+Värijesâneh:
+Magga Ulla-Maarit, II värisj.
+Halijdiččim, et liččim finnim sämikielâ eenikiellân, mut ko tot ij lah máhđulâš, te ááigum máttááttâllâđ kielâ pyereest já sirdeđ tom jieččân párnáid eenikiellân.
+Halijdiččim varriđ olgoenâmáid tállán ko lam kiergânâm oopâin.
+Halijdiččim oppâđ tavesämikielâ vâi puávtáččim sárnuđ tom jieččân párnáid.
+Halijdep taan tääsist EU áinoo algâaalmugin oovdânpyehtiđ mii já eres väldikulttuurij čárvumist ellei aalmugij já juávhui táárbuid, Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi maainâst.
+Tääl halijdâm kevttiđ tilálâšvuođâ pyerrin já rämidiđ Suomâ já Ruotâ táássážân ovdánâm fiijnâ já šiev prosessâst já mielâst vuárdám et porgâškyettip tain historjállijn toimáin: uážžup áigá sämisopâmuš kuulmâ tave-enâmist, mast aassâp ", juátká Egil Olli.
+Halijdâm-uv kijtteđ tii, pyereh máttáátteijeeh já šoddâdeijeeh, tii porgâm mávsulii pargoost.
+Jis haalijd, te puávtá iävtuttiđ meiddei äššitobdeejesânijd, mutâ iävtuttâš sämitige stiivrân sii valjiimist taha vuosâsajasávt väljejum nuorâirääđi.
+Huolâstuttee nuorttâlâškielâ tile uáivilist lii tot, ete nuorâb suhâpuolvâ ij lah máttám nuorttâlâškielâ eenikielân.
+Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám tärhistem valmâštâllâm pištá aainâs taan ive já táárbumield pargo juátkoo puáttee ive.
+Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist keččâleh Akwé:Kon - ravvuid
+Sun ij mušte, kuás vittádij vuossâmuu keerdi, mut muštâl, et tot tábáhtui jo uáli tooláá.
+Sust lii täsitiäddusâš säämi identiteet já sun máttá jieijâs kielâ já tobdá kulttuur.
+Suu äijih jaamij ko Anders lâi vala páárnáš, mut huolhijdis iššijn sun poostij škovliidâttâđ já čođâlditij 1800-lovo aalgâbeln paapâoopâid Uppsala ollâopâttuvâst.
+Suu stuorrâuábbi Suvi oppeet ij ibbeerd mii kaavpugist kiäsut.
+Tobbeen sust lii kuáđááš jävrriddoost. Jäävri nommâ lii Čuovjisjävri.
+Suu lasseen konsertist láá maaŋgah iärráseh, tego Ibbá Lauhamaa, Powerdancers, Mikkel Rasmus Logje, Anna-Reetta Niemelä, Ingá-Máret Gaup-Juuso já Issát Sámmol Hætta.
+Suu säänih čuákkim lehâstemsahâvuárust loptejii pyereest uáinusân ive 1917 čuákkim uáivil: " Ep lah kuássin iberdâm toimâđ oovtâst ohtân aalmugin.
+Suu vuávám liipust šliäđguh šelis ruopsâd, čuovjâd, fiskâd já ruánáá.
+Suu táárbuid jurdâčen lii rahtum Saijoos pargopáájáhammiittâs.
+Suu ulmen lâi lasettiđ sehe njálmálii ete kirjálii maadâsämikielâ kevttim.
+Suu toimâsaje lii Sämitige almos toimâttuvâst Aanaar Rivdulist.
+Sun jieš tuáimá pargojuávhu saavâjođetteijen.
+Sun jurgâlij jieijâs nuurrâm já kirjim sämikielâlâš teevstâid nuuvt, et iärásijn-uv ko sämikielâlijn lâi máhđulâšvuotâ uápásmuđ toid.
+Hahâäigi lii 6 mánuppaje já haavâ meriáigásâžžân proojeekthovdân pálkkááttui hum.
+- proojeekt já Ucjuuvâst tuáimee sämiservi Sámi Siida ornijn keessiv 2012 párnái leeirâ Tiänu riddoost alda Sirmá siijdâ.
+Hahâkoordinaattor toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest Aanaar markkânist.
+Hahâkoordinaattor västid haavâ olášutmist já puáđusijn.
+Proojeekt lâi PaKaste 2 - Tavekuávlu Kaste- uásiproojeekt.
+Haahâ lii vuossâmuš sämikuávlu kieldâi já Sämitige oovtâst olášuttem haahâ, mast ovdeduvvojeh sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah kieldâi palvâlempyevtittâsohtâduvâin väldimáin vuotân äššigâšâi uásálâšvuođâ.
+Haahâ lii-uv uáli eromâš, ko tot keččâl väldiđ kiävtun kuábbáá-uv eennâm škoovlâ puorijd peelijd.
+Haahâ lii lamaš uási Tave-Suomâ sosiaalsyergi ovdedemohjelm.
+Haahâ lii sämitige já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut oovtâstpargo já tom ruttâd Máttááttâshaldâttâs.
+Sun muštâl, et Taažâ já Suomâ párnái kooskâ tiättoo kulttuuriäru, mut tot ij mahten häittid máttááttâs.
+Sun muštâl, et kuldâl radio eenâb-uv sämikielâ keežild ige nuuvtkin uđđâsij keežild.
+Ko haahâ olášuvá, lii tot čovgâ oovtâstpargoost sämikuávlu kieldâiguin.
+Haavâ joođeet ive 2007 aanaarsämikielâst (áinoo já vuossâmuš mailmist) tuáhtárân nágáttâllâm Marja-Liisa Olthuis.
+Haavâ ruttâdeijeeh láá máttááttâshaldâttâs já Oulu ollâopâttâh.
+Haavâ valmâštâllâm pargojuávhu lii jođettâm sämitige nuorâmus jeessân Tuomas Aslak Juuso.
+Proojeekt puáhtá uđđâ tiäđu sämikuávlu já sämmilij iäláttâsráhtusist.
+Hahâpargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá spesiaalvuávájeijee Mikko Cortés Téllez máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin pajetärhisteijee Maria Biskop máttááttâs- já kulttuurministeriöst, jođetteijee Johanna Suurpää riehtiministeriöst, haldâttâsčällee Hanna Kiiskinen sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, proojeekthovdâ Petra Magga-Vars sämitiggeest sehe čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka Laapi kuávluhaldâttâsvirgáduvâst.
+Sun mielâstui eromâšávt sanijguim konstušmân já teknisâš rääpin, puoh riimij máhđulâsvuođâid.
+Tooimâst láá meiddei positiivliih vaikuttâsah kuávlu pargotilálâšvuotân, eellimvuáimálâšvuotân já sosiaallâš pyereestpiergiimân.
+Haahân lii mieđettum 5 milj. euro EU-ruttâdem.
+Proojeekt ääigi pahudui, ete Kielâkäldee lii uáli taarbâšlâš já pehtil, mast kolgâččij rähtiđ pisovâš orgaan.
+Proojeekt Säämi Kielâkäldee já Sämitigeh nanosmitteh já ovdedeh oovtâst sämikielâid nuuvt, ete jieškote-uv kielâjuávhu jiešlágán táárbuh, háástuh já resursseh váldojeh vuotân.
+Proojeekt ääigi Säämi Kielâkäldee juátká säämi kielâohtsâšpargo ovdedem, koordinistem já nanosmittem.
+Proojeekt ääigi Säämi Kielâkäldee toimâmorganáid lasettum kielârääđi aalgât tooimâs, já jo ovdil vuáđudum maadâ-, julev-, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâi kielâjuáhuseh juátkih tooimâs.
+Haavâ keevâtlii olášuttem várás sämitigge ocá
+Haavâ keevâtlâš olášuttem várás sämitigge ocá
+Pargo vuáválâš olášuttem várás sämitigge ocá
+Proojeekt ovdedempargo puátusin ráhtojii raavâkirjeh säämi puárásij- já arâšoddâdempaargon.
+Proojeekt kuávdášlâš mittomeeri lii-uv visásmittiđ Säämi Kielâkäldee pisovâš toimâm haahâmáin pisovâš ruttâdem áámmát- já reesuurskuávdáá toimâmân.
+Haavâ olesbudjet lii 3 170 927 €, mast Suomâ sämitige uási lii 238 000 eurod (7,5% Suomâ sämitige ruttâdemuási šadda riehtiministeriö sämitiigán ihásávt mieđettem staatâtorjust ohtsii kielâoovtâstpaargon.
+Haavâ stivrimjuávhu jeessân Irja Seurujärvi-Kari páhudij, et lii kijtolâš kielâiäláskittem toimâohjelmiävtuttâs kárvánmist.
+Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi.
+Projekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi
+Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi
+Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi.
+Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi já pargo vuáválâš olášuttem várás Suomâ sämitigge ocá
+Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg Tave - ohjelm.
+Proojeekt válduruttâdeijee lii eennâm- já meccituáluministeriö, mii mieđettii proojeektân torjuu eennâmtálutuálu ovdedemruttâráájust, luánduiäláttâsâi já puásuituálu ovdedemtooimâ kyeskeid tutkâmušâid väridum meriruuđâst.
+Haavâ pedâgogisâš jođetteijen tuáimá FT Marja-Liisa Olthuis já äššitobdeemáttáátteijen totkee / čuovviittâstooimâ jođetteijee Laura Arola.
+Proojeekt vuáđuld lii läjidum pissoo malli säämi kielâoovtâstpargo orniimân SPR:st já sämitige tooimâst.
+Haavâ ulmen lii pieijâđ joton Interreg-ruttâdlâš haavâ Kielâkäldee, vâi Säämi Kielâkäldee tooimâ puávtáččii pieijâđ uđđâsist joton já mon ääigi finniiččii visásmittuđ reesuurs- já áámmátkuávdáá pisovâš ruttâdem.
+Haavâ ulmen lii selvâttiđ, moin suorgijn láá táál já puátteevuođâst pargosajeh sämikuávlust, moin suorgijn lii tárbu sämikielâlijd pargeid sehe magarijd pargoid puáhtá porgâđ ollásávt káiđuspargon.
+haavâ tuávááš já kišto njuolgâdusah
+haavâ tuávááš já kišto njuolgâdusah
+Haavâ ulmen lii asâttiđ Sämitiigán nuorâilävdikode já nuorâiašijčällee.
+Haavâ ulmen lii ovdediđ meid uđđâ sämiteemalâš tábáhtusâid, ko tain lii positiivlâš vai-kuttâs kuávlu iäláttâstooimân já eellimtilán.
+Haavâ ulmen lii säminuorâi uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođâi pyeredem.
+Proojeekt ulmen lii selvâttiđ sämmilij ärbivuáválii iäláttâsâi tile já ovdánem sehe väldiđ kiävtun taid kovvejeijee indigaattor.
+Proojeekt mittomereh
+Haavâ nubbe uási lii vijđedâm oovtâstpargo já párnáin láá kyehti ohtsii škovlâpeeivi ohhoost.
+Sämitigge olášut já uásiruttâd proojeekt.
+Haavâ olášuttem vuáváá Sämitige nomâttem 6-jieggâsâš nuorâin čuákkejum pargojuávkku.
+Haavâ olášume kalga čuávvuđ oovtâst algâaalmug ovdâsteijeiguin.
+Proojeekt puátusijd lii ulmen kevttiđ meiddei sämi-iäláttâsâi tile já ovdedemtáárbu vuáđutiättun, mon puáhtá kevttiđ, ko ovdeed sämi-iäláttâsâid kyeskee lahâasâttem já haldâttuv.
+Haavâ oovtâstpargokyeimih láá Aanaar kieldâ, Sijdâ, Säämi máttááttâskuávdáš sehe kuávlu 15 mađhâšemirâtteijed.
+Haavâ ohtân ovdedemulmen lii lamaš sämmilij peivitipšo ovdedem.
+Projektân occoo vuosâsajasávt taggaar olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikielân tâi västideijee kielâtáiđu.
+Haahân nomâttuvvoo stivrimjuávkku, já äššitobdeetiimin tuáimih sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällee sehe Poske sämiohtâduv vuávájeijee.
+Sämitigeh usálisteh haahân toin iävttoin, et toos mieđettuvvoo EU Interreg ruttâdem tâi toos kávnoo eres ruttâdemkäldee.
+Haahân väljejuvvoo koordinaattor, mii sajoidittoo Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá (Poske) sämiohtâdâhân, sämitige ohtâvuotân.
+Haavâst movtijdittojeh kulttuur- já luándumaađhâšmân mielâkiddiivâšvuođâ tobdee ulmuuh riemmâđ irâtteijen já palvâlusâi pyevtitteijen Sajos puáttee äššigâšjuávhoid.
+Projektist ovdeduvvoo sämikielâlâš palvâlusfalâldâh já toimâvuáháduvah, moh váldojeh vuotân sämikielâ já kulttuur, sehe nanoduvvoo pargovievâ mättim.
+Projektist ovdeduvvojii já ruotâsmittojii sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ohtsiih toimâmaalih, moi siskáldâssân lijjii säämi puárásji- já arâšoddâdempargo.
+Projektist ovdedii säämi kielâoovtâstpargo, kielâtipšom já terminologiapargo.
+Haavâst láá mieldi aldasáid 40 sämikieláin pargee arâšoddâdeijed, máttáátteijed já uápped, kiäh loheh máttáátteijen.
+Haavâst lii viggâmuš meid kevttiđ ävkkin Taažâ já Ruotâ sämikuávluin porgum tutkâm- já ovdedemtooimâ sehe Tiänuleve sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemhaavâ vuáttámušâid raajijd rastaldittee palvâlusoovtâstpargoost já - vuovijn.
+Haavâst tuáimá vala proojeektpargee.
+Haavâst kalga kirjiđ algâaalmug uáinuid já huolâid já taid kalga kohtâliđ vuoigâlávt.
+Haavâst porgâččii 12 olmožid.
+Sun kuittâg iätá, et piergee ain sämikieláin, mut sänivuárkká ij lah innig nuuvt viijđes.
+Sun kuorâškuát äijihis, stuorrâ puásuiriggá, luodâid.
+Sun lávlu já juáigá jyehi peeivi meiddei pargostis párnáitipšon sämikielâlâš peivikiäčust Ruávinjaargâst.
+Sun muuštâč, et juuđij Alakorva Joukoin ennuv meeccist.
+Sun meid tiäduttij nuorâ taaidârij merhâšume, kiäh rähtih ohtsâškodálii já siärvuslii taiđuu moodeern teknologia vievâst, jyehih tiäđu sämmilijn aaibâs uđđâ vuovijn já pasteh raččođ väldikulttuur lääččim stereotypiaid sämmilijn.
+Sun noskáttist ucánjáhháá, ko ovdil lijjii pusuičokkiimijn 5-6 almaa te tááláá ääigi tobbeen läävejeh leđe joba 16 almajid. "
+Portti Timo
+Hannu Kangasniemi já Sämitige oppâmateriaalpargeeh
+Elsa Laula lâi algâaalgâst Ruotâ sämmilâš, já ko te naajâi Tomas Renbergijn Taažân, tubdui suhânoomáin Laula Renberg.
+Sun lâi Finnmark Uunjaargâst (Unjárga / Uuniemi) šaddaaš, lamaš máttáátteijee já vuossâmuš sämmilâš riijkâpeeivialmai.
+Sun lâi kuittâg škoovlâst ive loopâ räi - ij tuostâm koskâldittiđgin tom.
+Sun lâi ive 1904 Ruotâst vuáđudum vuossâmuu sämiseervi, Wilhelmina-Åsele sämiseervi, saavâjođetteijee.
+Sun lii čájáttâllâm puohlágán muusik, klassiklâš musikkist heavymuusikân, mutâ suu aldemuu muusikšlaajân sun noomât aalmugmuusikân vuáđusteijee muusik já lávlumstiijlah.
+Sun lii čáállám oppâkiirjijd sehe nuurrâm el. sierâid já sänivaaijâsijd kirjen.
+Taal Ella Sarre lii čokkim eellimaigistis čoggašum ja haaham maalijd, taaiđuid ja pargovuovijd anaraškielalaš kirjen.
+Sun lii musijkkár, tivtâsteijee, čájáttellee já televisiolaiđiistellee.
+Sun lii meiddei áárvust onnum breakdance-tuámmár já - máttáátteijee.
+Sun lii meid pargojuávhu jeessân, mii valmâštâl sopâmuš ratifisistem Suomâst.
+Sun lii toollâm prii-vaatčáitálmâsâid tave-enâmijn já suu pargoh láá lamaš čáittusist maaŋgâin juávkkučáitálmâsâin Euroopâst já Tave-Amerikâst.
+Sun lii tánssám klassiklii baaleet merkkâráhtusijn sehe almugijkoskâsij njunoskoreografij ráhtusijn.
+Sun lii toimâm teatter- já tánssámtaaiđâst ivveest 2003 já tánssám maaŋgâin teatter- já tánssámráhtusijn Suomâst já olgoenâmijn.
+Sun tiäduttij lekkâmsavâstis eromâšávt säminuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâid Suomâ sämitiggeest.
+Sun tiäduttij meid säämi nuorâirääđi merhâšume já áinoošlajâsâšvuođâ sämitige pargoost.
+Sun eeđâi, et vuárdá sämitige puáttee tooimâst eromâšávt ohtâvuođâ sämmilij aargân já aktiivlâš tooimâ áštuuvuálásii sämikulttuur, sämikielâ já sämmilij kulttuurjiešhaldâšem naanoodmân.
+Sun iätá, et tááláá ääigi sijdâkudij mield kuáđuttem ij kuittâg lah Säämi palgâs kuávlust máhđulâš eres lasseen jäävviltile keežild. "
+Sun iätá, et tobdá rijjâvuođâ, ko ij lah nuuvt stuorrâ vástádâsvuotâ muusikjuávhust.
+Sun iätá, et kuáttumenâmeh láá šiev oornigist já jäävviltile lii kohtulâš pyeri.
+Sun iätá puátteevuođâ lemin ton-uv tááhust pyeri, et ko stuárráb ahepuolvâ vuálgá te palgâsân pääccih ucceeb puásuituálleeh já nuorah piergejeh talle pyerebeht.
+Sun avžuuttij säämi parlamenttâráid čovgâ ohtsâšpargo tave-eennâmlâš sämisopâmuš finniimân vuáimán.
+Sun páhudij Vanhas nube haldâttâs toimâáigáduvâst kuullâm jo paijeel pele, ige haldâttâs lah ovdedâm algâaalmugvuoigâdvuođâid nuuvt ko haldâttâsohjelmân lii čaallum.
+Sun tuumáá, et kuátumijguin kalga leđe tärkki, já kalga anneeđ huolâ, amas puásuiloho lasaniđ liijgás.
+Sun tuumáá, et Suomâst-uv ličij jo äigi toohâđ miärádâs ko tot lii lamaš joođoost jo nuuvt kuhe.
+Sun paijeentuálá sämikielâ tááiđus kuldâlmáin säämi radio.
+Hepânâššâm lii majemuu ihečyeđe ääigi oinum aaibâs tuárvi.
+Harald Gaski já Jouni Moshnikoff uážžoin ive 2006 kielâpalhâšume.
+Harald Gaski lii porgân vijđes kielâovdedempargo já jieijâs tutkâmpargoin lamaš merhâšittee tahhee sämikielâlii čaabâkirjálâšvuođâ árvuštem paajeedmist.
+Pieinis-Piäká ustev
+valjaas suhâsänivuárhá.
+Hárjutt��llâmsajeh láá sämitige almos toimâttuvâst, sämikielâ toimâttuvâst já škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst sämikulttuurkuávdáš Sajosist Anarist.
+Hárjuttâlmân kulloo pargoin, tärkkilub ääigist já kukkoduvvâst soppuu sierâ.
+Hárjuttâsâi pehti uáppee nanosmit já kiärdud oppum aašijd.
+Hárjuttâm eromâšávt lávlum já motomin meid tánssám, puzzâpáálu spellâm já čäällim, sehe mađhâšâdâm mielâstân - nuuvt ennuv ko uáppeebudjet suává.
+Puđâldâm jyehilágánijd máhđulijd kreatiivlâš aašijd tegu ovdâmerkkân máálám, tivtâstâllâm já čuovâkuvvim.
+Lijkkuum lihâdiđ olgon, luuvâm já moottoom verd tuoijuum.
+SiijdâSt tuáimih Säämi Museo já Tave-
+Haukiputaa luvâttâh: Heija Länsman (tavesämikielâ)
+Haukipudas luvâttâh: Olá-Mihkku Länsman (tavesämikielâ)
+Haukipudas paješkovlâ: Máren-Elle Länsman (tavesämikielâ)
+Haukiputaa paješkovlâ: Ola Mihkku Länsman (tavesämikielâ)
+• aicâdiđ piäiválávt šooŋâ já jieškote-uv luándualmonijd
+Aicâdem iššeed šoddâdeijee huámášiđ párnáá ovdánem muddoid já ohtâgâslâš jiešnaalijd.
+Aicâdem já dokumentistem láá meiddei šiev riäiduh párnáá uásálâšvuođâ oovdedmist.
+Sii almostittem čielgiittâs Nuorttâ-Aanaar sämikielâlijn päikkinoomâin lii eromâš tehálâš nuorttâ- já aanaarsämikielâi kulttuurlâš luándun kullee tiäđu siäilumân.
+Heikki Nikula čuojâldit meid eres sämiartistijd.
+- Heikki Paltto täst
+Heikki Paltto (väärrin Yrjö Musta)
+Hiäjumustáá kielâ mätteeh monâtteh kielâš jo-uv ollásávt tâi kielâ ij ovdán, ko revitalisaatiolâš kielâ kirjálâš haaldunväldim ij lah máhđulâš.
+Staatâ kalga turviđ peivitipšom- já párnáisuojâlempalvâlusâid.
+Suullân kuálmádâs sist äässih sämikuávlu ulguubeln.
+Sist paijeel 60 prosenttid ääsih jo päikkikuávlus ulguubeln, mii aasât sämikielâlâš máttááttâsân, palvâlussáid já tiäđujyehimân uđđâ vátámâšâid.
+Sist paijeel 60 prosenttid äässih juo päikkikuávlus ulguubeln, mii aasât sämikielâlâš máttááttâsân, palvâlussáid já tiäđujyehimân uđđâ vátámušâid.
+Paijeel peeli sist (54.9% äässih sämikuávlu ulguubeln.
+Suái lávástâllâv motomin meiddei kvartettin, moos kuulâv Niillas já Roope lasseen Teho Majanmäki já Linda Fredriksson.
+Suoi kuullâv meid, et motomeh láá huksiiškuáttám aatoomruustigijd já vala paabuid aašijd.
+Helander kuálmád tyeji ŠTuoddâristŠ lii stellejum Sajos váldu-uuvsâ paajaapiäláá laasâ oovdân já tot kovvee piegâ sáimám ohtuunis laajišsuávváid.
+Heli Aikio já Heikki Nikula
+ Heli Aikio tuálá anarâškielâlii sämmilâš suhâspellâ - pargopääji.
+meid anarâš Heikki Nikula.
+Kuovâmáánu loopâ räi almottâtmeh láá puáttâm jo 280, mut ko majemuuh almottâtmeh puátih, lii loho vaarâ jo paijeel 300.
+Helsig kuávlust sämikielâ máttááttâsâst láá ohtsis 10 vuáđumáttááttâs uápped.
+Helsig ollâopâttuv säämi tutkâmuš
+Helsigist 28.10. toollum čuákkimist oovdânpuohtui sämitige toimâ škovlimpolitiik syergist já oppâmateriaal rähten.
+Käldeeh:
+Suái lává kuohtuuh uáli moovtah...
+Ulmuu eenikiellân luvâttâlmân merkkejuvvoo talle suomâkielâ.
+• Pargoviehâ váldá pyerebeht huámášumán sämmilii elilâmulmuu táárbuid já äššigâs uážžu máhđulâšvuođâ vaikuttiđ jieijâs tiipšon päikkipalvâlusâst, palvâlemasâmist, pehtilittum palvâlemasâmist já lájádâstipšoost.
+Pargojuávhu árvuštâllâm riäidun láá aicâdem, dokumentistem, jieijâs pargo árvuštâllâm, ovdedemsavâstâlmeh ovdâulmuin, ohtâdâhkuáhtásiih pargosaječuákkimeh já ubâ kieldâ säämi aarâhšoddâdem pargočuákkimeh.
+Pargojuávhu porgâmtile ađai pargopirrâs oovdedmân lii tehálâš väldiđ vuotân pargojuávhu škovlimmáhđulâšvuođâid já pargoost vaijeem.
+• Pargoviehâ uážžu keevâtlijd ravvuid, avžuuttâsâid tast, maht sämmilâš elilâmolmooš puáhtá siäiluttiđ já paijeentoollâđ kielâs, kulttuuris já identiteetis.
+Pargojuávkku taarbâš torjuu já stivrim sämikielân já kulttuurân kullee pedagogâlâš vuáválâšvuođâi tubdâmist, árvuštâlmist já oovdedmist.
+Persovntiäđuh kieđâvuššojeh tuše nommâkišto ohtâvuođâst, iäge toh luovâttuu ovdâskulij.
+Ulmuuh láá juohum tyejeest aassâmsaje, ahejuávhu já eenikielâ mield..
+Henrik Barruk lii kuhháá dokumentistâm já iäláskittâm umesämikielâ.
+Sij uáppih kyehti- tâi joba kulmâuv kielâ šoddâmis maŋa.
+Sij suunnâttâleh já olášutteh ovdâmerkkân:* Paddim- já miksempalvâlus,* Tábáhtustekniik,* Live-jienâtävistempalvâlusah,* Oovdânpyehtimvideoh / pyevtittâsoovdânpyehtimeh,* TV-já radiomáinuseh, * Muusikvideoh já * Formaatij muttim.
+Heta škovlâ 10-15-ihásiih, stivrejeijeeh Inga-Máret Gaup-Juuso já Anne-Maria Kukkonen
+Heta paješkovlâ: Marianne Ketola (tavesämikielâ), Morten Labba (tavesämikielâ), Juhan-Tuomma Mäkitalo (tavesämikielâ), Nils-Matti Näkk��läjärvi (tavesämikielâ) já Nea-Maria Valkeapää (tavesämikielâ)
+Heta paješkovlâ: Niki Kumpulainen (tavesämikielâ), Anni-Sofia Löf (tavesämikielâ) já Fiia Kimmel (tavesämikielâ)
+Heta paješkovlâ: Paulus Näkkäläjärvi (tavesämikielâ), Marielle Labba (tavesämikielâ), Jouna Näkkälä (tavesämikielâ) já Saija Alamattila (tavesämikielâ)
+Heta paješkovlâ: Berit-Anne Juuso (tavesämikielâ), Mira Kärki (tavesämikielâ) já Emma Eira (tavesämikielâ)
+Heta paješkovlâ: Juhán-Tuommá Magga (tavesämikielâ) já Iina-Marja Juuso (tavesämikielâ)
+Hettaast já Ucjuuvâst sáátun almottâttâm Riitan: riitta.
+Hettaast já Ucjuuvâst sáátun almottâttâm Riitan: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Hetta: Iänuduv kieldâtáálu, Ounastie 165
+Seurujärvi Osmo
+Laiti Martti
+Ucánjáhháá šalligâšmáin Veikko muštâl jieijâs sämikielâ tááiđu hiäjusmum já maaŋgâi saanij vájáldum ko ij lah kiävttám kielâ.
+Hildá iälá muusik várás
+Hildá haalijd uápásmuđ pyerebeht muusikân já älgiđ puátteevuođâst muusikmáttáátteijen.
+Hildá valdâl, ete fiäráán lâi huššááš já fiijnes.
+Hildá Länsman lii ucjuvlâš nuorâ nisson, kii pajanij ulmui tiätuvuotân eromâšávt Uđđâ Muusik Kišto peht kiđđuu 2015.
+Hildá lii iällâm musiikkijn ton rääjist ko lâi pärni já sun lii šoddâm juáigumärbivuohân.
+Hildá lii Solju lasseen mieldi aanaarlâš Out Of The Woods - muusikjuávhust.
+Hildá lii eskin älgimin muusikrähten já sun lii ávusmielâsâš ereslágán máhđulâšvuođáid.
+Hildá vaaldij kiišton uási enijnis Ulla Pirttijärvi-Länsmanáin.
+Kieskâd valmâštum tihtâkirjestân taat lii kuittâg lamaš ohtâ muu viggâmuš.
+Haldâšemčällee
+Hila ja Jena ákku ráhtá pivdum čuuvčást jyehilágán.
+Hadeh tuálih siste 22% árvulaseviäru.
+Soorvâid já kuudijd sij pivdii pivdorugijguin, vyejeetmáin já kaardijn.
+"Hirmâdâsráp" anarâškielân
+Historjá
+Historjáčällee Kyösti Julku lii miäruštâllâm laapi já läädi rääji räjiuurâid.
+Silbâ kiävttoo puáhháá čiiŋâin já šoljoin, mut meiddei juuhâmliitijn, suormâsijn, peljičiiŋâin já cimccâhpaadijn.
+Hooteel Aanaar Kultahovi kulttuursensitiivlâš toimâjuurdâ.
+, www.visitinari.fi Ijâstâllâmväärridmeh, ohjelmpalvâlusah, fievridemeh, uápistemeh, čuákkimtileh, piergâslaiguuttem.
+huolâttiđ sämmilijd já sämikuávlu kyeskee äššikiirjij finniimist digitaallâš háámán
+* Huolâttâssiisâmoonnâm (uuvsâ kobdodâh 2,2 m) njuolgist váldusali čájáttâssajan.
+* Huolâttâssiisâmoonnâm njuolgist auditorio čájáttâssajan.
+HUÁM!
+Huámášiđ, ete ferttiivetteđ toohâđ kyehti (2) sierâ almottâttâm:
+Hyeneeht rahtum sopâmuš avkkâd já suddâd mii kulttuur, pyereest rahtum sopâmuš naanood já syeijee mii kulttuur.
+Luholâš uđđâ ive!
+Šieu ovdâmerkkâ uđđâ maallijn lii enâmij haldâttâsâi já kuulmâ väldikode sämitigij ohtâšpargon valmâštâllâm iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân.
+Šiev haaldâtlij pargoi já ekonomiahaldâttuv tubdâm keččih hiättun.
+Šiev aicâdemnahcâ iššeed huámášiđ ucemusâid-uv kulttuuriäruid já noonâ kulttuuribárdâssáin olmooš pasta jieškote-uvlágán tilálâšvuođâin heiviittiđ tooimâs kulttuurtuávážis vuáđuld.
+Tuhhiittum säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimist 14.04.2010
+Šiev täiđimmnahcâ meeccist, savâstâlmijn já juurdâšmist láá velttidmettumeh šiev eellimhaldâšem tááhust.
+Šiev täiđimnahcâ meeccist jođedijn, savâstâlmijn já juurdâšmist ovdedeh meid šiev eellimhaldâšem.
+Pyereest tuáimee identiteet váátá tom, et olmooš puáhtá tubdâđ sust lemin siämmáid madduid já algâpuáttim ko láá iärásijn siämmáá algâpuáttim omâsteijee ulmuin.
+Jurduuh lávluid já luáigusijd šaddeh jyehilágán tiilijn, veikkâpâ luándust jođedijn, avdoin vyejedijn tâi kirje luvâdijn.
+- Juurdâ pargopáájáid lii šoddâm äššigâšâi šaddee mielâkiddiivâšvuođâst sämikulttuur já ärbivuovij kuáttá.
+Identiteet hámášume vuáđuduvá čielgâ uáinun alnestis.
+IdentiteetMii kulttuuridentiteet naanoosm vuáruvaikuttâsâst jieijâs juávhoin
+Identiteet hámášuvá vuáruvaikuttâsâst eres ulmuiguin.
+Ideaallumos ličij tot, et toimâ šodâččij mottoom muudon oinuumettumin já návt párnáikulttuur pajaničij jieijâs áárvun já kulâččij jo puohâi tuáimei rutiináid.
+, imâštâlâi Suomâ já Taažâ rääjist Kárášjuuvâst šáddááš Kåven, ko ooinij uápis muáđuid sämimosaiikist. "
+Olmooš viekkiistâl jieijâs identiteet nuuvt jieijâs siärvusist ko ton ulguubelnuv.
+Ulmuu šoddâm já ovdánem ulmen lii maaŋgâpiälásâš persovnlâšvuotâ já vijđes mättim.
+Olmoošvuoigâdvuođâi almosmaailmlâš julgáštuš
+Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii KP-sopâmuš 27 artikla tulkkum uásild keččâm, ete njuolgâdusâst uáivildum kieldim puáhtá leđe ovdâmerkkân taggaar eennâm teikâ luánduvarij kištottellee kevttim, mii iästá algâaalmugij iäláttâs miänástum kuávlust.
+Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii nanodâm, ete sopâmuš 1 artikla kuáská meid algâaalmugáid.
+Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâs adeluvvoo ohtii vaaljâpaajeest ovdâskoodán, mast kieđâvuššoo olmoošvuoigâdvuođâi tááláš tile Suomâst já mast miäruštâlluvvojeh tiäddučuágástuvah staatâ aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikân.
+Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ulmen lii, et Suomâ ratifisistáččij ILO 169-sopâmuš algâ- já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin.
+Olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš toimâohjelmist šaddeh kieđâvuššâmnáál meid sämmilij vuoigâdvuođah.
+Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođah kuleh tastoo puohháid, meid olgoeennâmlijd peerusthánnáá ovdâmerkkân tast, et láá-uv sij mottoom eres Euroop rääđi jeessânstaatâ aalmugjesâneh.
+Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâid kalga Suomâst väldiđ vuotân talle ko uđâsmiteh lahâasâttem, riehtivuáháduvvâst sehe eromâšávt vuáđulahâváljukode peleväldimijn.
+Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi olášuttem koceh aalmugijkoskâsiih äššitobdeeorgaaneh.
+- olmoošvuoigâdvuođâairâskoodán Anne Nuorgam já värijesânin Heikki Paltto.
+Olmoošvuoigâdvuotváldálâš huámášit, ete Suomâ valmâštâlmeh ILO sopâmuš nr 169 ratifisistmân láá pištám jo paijeel 20 ihheed.
+Olmoošvuoigâdvuotváldálâš avžuut Suomâ ratifisistiđ ILO sopâmuš nr 169 já tubdâstiđ sämmilij eennâmkevttimvuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ hárjuttiđ ärbivuáválâš puásuituálu.
+Olmoošvuoigâdvuođâváldálâš avžut Suomâ čielgâsmittiđ sämmilij vuoigâdvuođâ enâmân.
+Olmoošvuoigâdvuotváldálâš tiäddut, ete ratifisistemproosees ij koolgâ anneeđ nollátiäivásemspellân, mast tuše nubbe uásipeeli vuáittá, peic meid väldiaalmug eennâmkevttimvuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ hárjuttiđ iäláttâsâid kalga väldiđ vuotân.
+Olmoošvuoigâdvuođâváldálâš lii adelâm onne kolliistâllâm keežild ráhtám raportis Suomâ staatân avžuuttâsâidiskuin.
+"Olmoošvuoigâdvuođâváldálii raapoort lii tehálâš viestâ Suomân pyerediđ sämmilij vuoigâdvuođâid.
+Olmoošvuotân kulá meiddei soovâdvuotâ já nahcâ piergiittâllâđ jieškoteuvlágánij ulmuiguin já luándoin.
+III Konkreetliih kielâlávgumvyevih sämimáttááttâsâst 3 oč
+II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto já nuorâirääđi ovdâsteijee Minna Lehtola.
+II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto
+Ijahis idja - algâaalmugij muusiktábáhtus
+Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtus pyevtitteijen.
+Ijattes ijjâ - algâaalmugij muusiktábáhtus: www.ijahisidja.fi
+Ijâttis ijjâ - festivaalorganisaatio lii ilolâš, ko uážžu vuástáväldiđ tábáhtusân návt merhâšittee sämmilâšmuusikjuávhu já et sii muusik kuullâp viijmâg-uv Suomâ sämikuávlust, rámmoo festivaaljođetteijee Anna Näkkäläjärvi.
+Ijahis idja uárnejuvvoo porgemáánust ohtnubálovváád keerdi
+Ijâttis Ijjâ muusikfestivaalâ porgemáánust 2009
+Ijâttes iijâ uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi ry.
+Ijâttis iijâ váldutábáhtus lii Ijâttis iijâ - konsert, mii uárnejuvvoo lávurduv 23.8. Tast kuullâp Adjágas muusik lasseen algâaalmugkuosij muusik, ärbivuáválij säämi vookaalmusikšlaajâi lávdástelleid sehe säämi räp Amocist já Ailu Valleest já ennuv eres-uv sämimuusik.
+Ijâttes ijjâ lii áinoo sämimuusikfestivaal ubâ Suomâst já tast lii kuuloold šoddâm ohtâ puoh merhâšittee Tave-Laapi kesitábáhtus.
+Ijattes ijjâ lii algâaalmugij muusiktábáhtus, mii uárnejuvvoo Anarist.
+Ijâttes ijjâ rockáá, juáigá, lávlu, tánssáá já ráppáá porgemáánust
+Ijâttes iijâst kuoro oovdânpuáhtá el. nuorttâlâš leuŠdd jiešlágán vuovvijn.
+Ijâttis ijjâ - tábáhtus uárnejeh oovtâst Anára Sámisearvi, Sämitigge, Säämi máttáátâs ¨kuávdáš, Sämiuseo Sijdâ, Aanaar kieldâ, Giellagas-instituut já Aanaar servikodde.
+I Laiđiittâs / Aarrâd tievâslâš kielâlávgum Suomâst / Kielâlávgum já párnáá kielâlâš ovdánem 1 oč
+I Kielâjurgâleijee - Irma Laiti, toimâpäikki Aanaar,
+Ilkka Heikkinen (pirâsministeriö)
+Ehidist lii kulttuurohjelm Sajos auditoriost.
+Eehid lávdástellen Áillohaš Doahkki; Paroni Paakkunainen, Esa Kotilainen, Ilpo Saastamoinen, Matti Kontio, Eerik Siikasaari já Rune Leskinen sehe Inga Juuso, Johan Anders Bær já Niko Valkeapää.
+Eehid maaŋgâpiälásumos konsertist västid Tuupa Houseband maaŋgáin artistijguin.
+Eehid olâttâs kullui, ko Áilloš juoigâi tilálâšvuođâ várás rahtum Petteri Laaiti juáigus.
+Eellimvuáimálij sämi-iäláttâsâittáá sämikielâ hiäjusmuvá ".
+Laseresurssijttáá sämitige tooimân, sämikielâ já kulttuur suáján, ärbivuáválii tiäđu já sämi-iäláttâsâi turviimân, sämitige toimâohjelm uulmijd ij pyevti tuárvi pyereest olášuttiđ ige lääč��iđ sämmiláid pyereeb sajattuv puátteevuođâ háárán.
+Jis ij ličij Sámi Duodjiseervi mávsulâš toimâ, säämi tyeje sajattâh ličij ovdiist uhkevuálásub já tyejiärbivuovijn ávhástâllâm ličij eenâb ko maid tääl.
+Jis ij ličij tii mávsulâš pargo, sämikielâ puátteevuotâ ličij čappâdub ko tääl.
+Ilmari já Tauno, Hannikainen, Radio-ork.
+Ilmari Mattus, jođetteijee
+Ko šoŋŋâdâh lieggân, uđđâ šaddo- já elleešlaajah puátih tavas.
+Šoŋŋâdâhnubástus coggâm já biodiversiteet hiäjusmem láá ääših, maid kalgeh tipšođ ájáttâlhánnnáá.
+Šoŋŋâdâhnubástus keeppidmân viggee tooimâid kalga porgâđ nuuvt, et tain iä lah negatiivlâš vaikuttâsah algâaalmugij tiervâsvuotân já eellimmáhđulâšvuođáid.
+Šoŋŋâdâhnubástus rahttâttâmvuáváámist já vuáhádume naavcâi väärridmist kalga väldiđ vuotân sämikielâi sajattuv já turviđ sämikielâi siäilum.
+Šoŋŋâdâhnubástus, globalisaatio já ekonomâlâš perustem arktâsâš kuávlu kuáttá pyehtih meid stuorrâ hástusijd.
+Šoŋŋâdâhnubástus, ruukihaavah, ekonomiavuáhádâh, byrokratia já lahâasâttem vááijuvvuođah sättih leđe liijkás maaŋgâ säminuorân liijkás ennuv já sij pasteh valjiđ mottoom eres ko suuvâ ärbivuáválii iäláttâs.
+Šoŋŋâdâhnubástuspolitiik vaikuttem nuuvt aalmuglávt ko aalmugijkoskâsávt-uv šadda leđe tehálâš uási sämitige toimâpaje pargo.
+Šoŋŋâdâhnubástus, ton puáhtám negatiivliih vaikuttâsah luándu maaŋgâhámásâšvuotân já kulttuur hárjuttemiävttoid, uđđâ puáđulâššlaajah já luánduresurssijguin vijđáht ávhástâllâm, mii lii lasanâm arktâlâš kuávlust, äštih sämikulttuur já arktâlâš algâaalmugij puátteevuođâ.
+Áimutiettuu lájádâs tutkâmuš mield poccui pehtilis kuáduttem hittood muottuu suddâm kiđđuv já siämmást hittood šoŋŋâduv lieggânem.
+Almottep lopâlii jyehim almottâttâmääigi
+Almoot jieijâd iävtukkâs!
+Almottât puáhtá meid täst!
+Almottâttâm konfereensân nohá vástuppeeivi 2. roovvâdmáánu.
+Almottâttâm lii čannee.
+Almottâttâm Säminuorâi taaidâtábátusân lii álgám
+Almottâttâm säminuorâi taaiđâtábáhtusân aalgij
+Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân aalgij
+Almottâttâm Säminuorâi taaidâtábátusân lii álgám
+Almottâttâm teatterkištodmân nohá 2.3. já elleekovefestivaalân 13.3.
+Almottâttâm Säminuorâi taaidâtábátusân, mii uárnejuvvoo Vuáčust njuhčâmáánu 26. peeivi, lii álgám.
+maŋa.
+Almottâtmijd já plakatijd kalga toimâttiđ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân njuhčâmáánu 5. peeivi räi.
+Almottâtmeh já lasetiätu:
+Almottâtmijd Säminuorâi taaiđâtábáhtusân kalga vuolgâttiđ majemustáá vástuppeeiviv 2.3.2012.
+Almottâtmijd säminuorâi taaiđâtábáhtusân kalga vuolgâttiđ majemuštáá vástuppeeivi 6.3.2015.
+Almottâttâmeh láá kyehti já kuábbáá-uv várás
+Almottâtmeh láá puáttám puohâin sämikuávlu kieldâin já Ruávinjaargâst.
+Almottâtmeh láá puáttám nuuvt suoppâinviestân já njuárustemkiišton, mii uárnejuvvoo koskoho 28.03. ko muusikkejâlmâsân-uv, mii uárnejuvvoo tuorâstuv.
+Almottâttâmluámáttâh
+Almottâttâmluámáttuvvâst láá tärhis koččâmâsah já sajeh, moid kalga västidiđ.
+Almottâttâmluámáttuvvâid lep viggâm rähtiđ nuuvt oovtkiärdánâššân ko máhđulâš, mutâ jis toiguin šaddeh vädisvuođah, táttup väldiđ ohtâvuođâ Unna-Maari Puulskan.
+Almottâttâm láá tääl jo paijeel 350 uásálisted, mut ko majemuuh-uv almottâtmeh puátih, te uásálistei meeri paijaan paijeel neelji čyeđe.
+ILO 169-sopâmuš ratifisistem
+Ilo-169 sopâmuš ratifisistem tergâdisvuotâ tiäduttuvá nuorâi kooskâst, ko tot kuáská jyehi säminuorân suu loppâeellim.
+ILO 169-sopâmuš ratifisistem lii pyeremus máhđulâšvuotâ turviđ sämikuávlu luándu já ulmuu täsitiädu siäilum meid puáttee suhâpuolváid já turviđ sämikulttuur siäilum.
+ILO 169-sopâmuš lii hirmâd tergâd meid nuorttâlâššáid já nuorttâlâšâi sijdâčuákkim lii lamaš fáárust sopâmuš ratifisistemprosessist já nuorttâlâšâi vuoigâdvuođah láá tubdâstum čielgiittâsâst.
+Ilo-169-sopâmuš lii ratifisistum Suomâ staatâ já sämitige oovtâstpargoost ive 2015 räi já sämmilij vuoigâdvuođah enâmân já čáácán láá čovdum.
+ILO äššitobdee-komitea
+Ilo almossopâmušnr 111
+ILO almossopâmuš nr 111 olgooštmist, mii tábáhtuvá pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst
+ILO-sopâmuš mield kalga máttááttâsohjelmijd já škovlimmáhđulâšvuođâid vuáváđ já olášuttiđ ohtsâšpargoost algâalmugáin.
+Eehid juátkoo nuorâisaje Mondest tme 20.00 sämikielân rokkájeijee SomBy konsertáin.
+Eehidpeivi juátkoo oosijn, mii kieđâvuš säminuorâi vuoigâdvuođâid.
+Säämi kulttuur-kuávdás kalga algâttiđ tooimâs ive 2012.
+Anarân puátih toh finnoduvah já organi-saatioh, kiäh halijdeh tilálâšvuođâstis eeneb ko massatuurismčuásáttuv ađai rievtis sämikulttuur já áinošlajâsii luándu tuáimee palvâlušâiguin ", iätá haavâ kessen väljejum aanaarlâš, kote lii nuorttâsämmilâš Marja Männistö.
+Aanaarlâš puđâldâsteatter Ivaloiset oovdânpuáhtá Aimo Vuoris čáállám čáitálduv Votkaturistit Sajos Dolla-Salist tuorâstuv 2.2.2012 tme 19.
+Aanaarlii Tytti Bräysy iävtuttâs "Eloa ikkunassa " já ruávinjargâlii Anna-Leena Pyylampi iävtuttâs" Riskuna " lává väljejum vyeittem säämi kulttuurkuávdáš Sajos lasâliijnij kovvoos vuávámkištoost.
+Aanaarlâš mättim ovdâsteh Aune Kuuva, Merja Aletta Ranttila já Pekka Hermanni Kyrö.
+Aanaar- já nuorttâsämikielâlâš vuolgâttâsâi uási lii kuittâg čuuvtij ucceeb ko tavesämikielâlâš vuolgâttâsâi uási.
+Aanaar- já nuorttâsämikielâlâš oppâmateriaalâi meeri lasettuvvoo merhâšitteht.
+Anarâš- já nuorttâlâškielâi máttááttâs toorjân láá almostum kuohtuid kieláid ohtsis nelji sierâlágán poster.
+Anarâš- já tavesämikielâ vuáđumáttááttâs várás láá almostum uđđâ oppâmateriaaleh.
+Säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân.
+Säämi kulttuurkuávdáš, mii huksejuvvoo Aanaar kirkkosiidjân Juvduu riidon, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâšem já kulttuur kuávdáš.
+Sämikulttuurkuávdáš Sajos, mii Aanaar markkânân huksejuvvoo, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâttâs já kulttuur kuávdáš.
+Aanaar kirkkosiijdân ive 2012 valmâštuvvee säämi kulttuurkuávdážân huksejuvvojeh sajeh sämmilâšhaldâttâsân (sämitiigán), sierâlágán kulttuur-, máttááttâs- já tutkâmtooimân sehe vala tááláá-áigásiih čuákkim- já maaŋgâtoimâsajeh auditorioidiskuin.
+Aanaar markkânist láá Sämitige lasseen Sijdâ (Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš), Sämikuávlu máttááttâskuávdáš já Yle sämmilâšohtâdâh (Säämi Radio).
+Aanaar škovlâ: Saara Seipiharju (anarâškielâ)
+Aanaar škovlâ: Sara Keränen (tavesämikielâ), Katariina Saijets (tavesämikielâ)
+Aanaar kieldâ ovdâsteijen lii čuovviittâshovdâ Katriina Morottaja (väriovdâsteijen Laila Aikio), Iänuduv kieldâ ovdâsteijen máttáátteijee Berit-Ellen Juuso (väriovdâsteijen Oula-Matti Palojärvi), Ucjuv kieldâ ovdâsteijen kieldstiivrâ saavâjođetteijee Antti Katekeetta (väriovdâsteijen Arja Alaraudanjoki) já Suáđigil kieldâ ovdâsteijen čuovviittâstooimâhovdâ Hilkka Orava (väriovdâsteijen Risto Varis).
+Aanaar kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst láá ohtsis 262 uápped, mast lasanem oovdeb ihán 22.
+Aanaar kieldâ sämimáttááttâs uáppeemeeri lii lasanâm täsivávt ive 2007 rääjist.
+Aanaar kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân ohtsis 247 859,25 eurod:
+Aanaar kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 232 120 eurod:
+Aanaar kieldâ sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde lii västidâm haavâ haaldâšmist.
+Aanaar kieldâ tiervâttâs puovtij Aanaar váldustiivrâ saavâjođetteijee Teuvo Katajamaa.
+Aanaar siijdâst orroo sämikulttuurkuávdáš Sajos västid tááláá kulttuurmađhâšeijee, nk. tááláá humanist hástusân peessâđ jieš uásálistiđ feerim pyevtitmân, leđe feerim kuávdáást.
+Aanaar siijdâ säämi kulttuurkuávdáš Sajosist olášutteh jo nube keesi ärbivuáválij já váhá tááláá ääigi-uv sämituojij pargopáájáid taan keesi.
+- Aanaar tavesämikielâlii juávkkupeerâpeivikiäju tooimâ turvim 27 000 €
+Anarâškielâ
+Aanaarsämikielâ sárnoo tuše Suomâst, nuorttâsämikielâ meiddei Ruošâst.
+Biologia já eennâmtiätu
+Anarâškielâ: Jari Linjama
+Kietâtyeji
+Anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ kullojeh Yle Sápmi vuolgâttâsâin piäiválávt, mut Yle Sápmi movtijdittoo lasettiđ anarâškielâlâš já nuorttâlâškielâlâš ohjelmpyevtittâs.
+Amoc aalgij ráppáđ anarâškielân vistig keččâlemmieláin, mutâ tot lâi sunjin meiddei luándulâs, tondiet ko tot lii suu eenikielâ.
+Anarâškielân:
+jurgâlâm: Ilmari Mattus
+Anarâškielâlâš rappar Amoc
+Anarâškielâ já kulttuur láá tuođâlávt aštum.
+Anarâš pivtâstem
+Aanaarsämmilâš Ella Sarre kirje "Anarâš pivtâstem" almostittoo Sajosist vuossaargâ 17. peeivi juovlâmáánust.
+Anarâš Matti Morottaja toohâm nommâiävtuttâs Sajos lii väljejum säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto vyeitten.
+Aanaarsämmiliih
+Aanaarsämmiliih äässih oovtâ staatâ já oovtâ kieldâ siste.
+Aanaarsämmiliih - Anarâškielâ seervi já Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet
+Anarâšah láá meid toollâm já tuálih ain-uv poccuid.
+Aanaarsämmiliih láá kyelipivdeeh Aanaarjäävrist já ton pirrâsijn.
+Aanaarsämmiliih láá vuáhádum pyereest tááláá ohtsâškoodán.
+Aanaarsämikielâliih láá Suomâst áinoo sämmilâšjuávkku, mii lii ärbivuáválávt aassâm tuše oovtâ staatâ kuávlust.
+Anarâšâin láá lamaš kuálástem, miäcástem já maŋeláá meid šiiveettuálu várás oovtâst kuulmán pajasávt aassum sajeh.
+Aanaarsämmilijn peerâ lii iänááš vááimuspeerâ.
+Aanaar sämikirhoost tme 15 älgee ekumeenlâš lekkâmimmeelpalvâlus lii pispemessu.
+Säämi kirkkopeivij ohjelmân Anarist kulá kirholâš tilálâšvuođâi já konsertij lasseen meiddei ollâtásásâš taaiđâ- já tyejičáitálmâs, moos láá puávdejum säämi taaidâreh já tuájáreh Ruotâst, Taažâst já Suomâst.
+Anarâšâi varriistâllâm kuávdásmittui Aanaarjäävri čácáduv alda.
+Aanaarsämmilij ärbivuáválâš aassâmkuávlu lii Aanaarjäävri piirâs.
+Aanaarsämmilij ärbivuáválâš muusik lii livđe.
+Anarâšâi tälvipäikki lâi távjá siseennâm meecijn, moh lijjii suáijááh já kuávlust lijjii puáldimmuorah já puásuikuáttumeh.
+Aanaarsämmilâšvuotâ meerhâš munjin kielâ sárnum lasseen tom, et puávtám kevttiđ anarâšmááccuh, maid kiävtám maaŋgâin jieškote-uv tilálâšvuođâin sehe meid lávdástâldijn.
+Eennâmtiätu
+Lohosierâ
+Anarâškielâ aabis finnij pargokirje
+Anarâškielâ aabiseh láá kárvánâm kuuloold: vuossâmuš anarâškielâ aabis lâi kirkkohiärrá Edvard Wilhem Borg toimâttâm Anar sämi kiela aapis kirje, mii teddilui Oulust ive 1857.
+Anarâškielâ iäláskittemtoimâ juátkoo havváin, mast el. škuávlejuvvojeh uđđâ anarâškielâtáiđusiih máttáátteijeeh.
+Anarâškielâ jurgâleijee toimâsaje lii Sämitige sämikielâ toimâttuvvâst Anarist.
+Má. aanaarsämikielâ jurgâleijee Saammal Morottaja
+Anarâškielâ kielâjurgâleijee.
+Tavesämikielâ jurgâleijeeh / tuulhah Aanaarsämikielâ jurgâleijeeh / tuulhah Nuorttâsämikielâ jurgâleijeeh / tuulhah Sämikielâ - eŋgâlâskielâ - ruotâkielâ - suomâkielâ jurgâleijeeh / tuulhah
+Aanaarsämikielâ iäláskittem lii pyevtittâm puátusijd.
+Anarâškielâ kevttim já ovdevem tast siämmást lii fijnâ lase.
+Aanaarsämikielâ sárnoi meeri lii Sämitige lovottuv mield suullân 300.
+Inarinsämikielâ tile lâi uáli heeitug vala 20 ihheed tassaaš.
+Anarâškielâ Servi lii almostittâm Anarâš-loostâ ive 1987 rääjist.
+Suomân puátih meiddei Taažâst almostuvvee tavesämikielâlâš loostah.
+Aanaarsämikielâlâš 0-1-luokai uáppein šaddee juávkku finnij palhâšume čeepiht rahtum aanaarsämikilâlâš animaatioelleekuuvijn.
+Anarâškielâlâš vuáđumáttááttâs algâttui 2000 - lovo aalgâst.
+Anarâškielâlâš čohčâluuhâmpaje matematiikkirje Lohosierâ 1, čohčâ almostui ive 2011.
+Anarâškielâlâš čohčâluuhâmpaje oppâkirje Lohosierâ 1 lii almostittum ive 2011.
+Aanaarsämikielâ lii lamaš ovttuu ucceeblohosajattuvâst: ton sárnoimeeri lâš lamaš alemustáá suullân tuhháát sárnod.
+Anarâškielâ lii sämikielâin áinoo, mii sárnoo tuše Suomâst já mii lii ärbivuáválávt sarnum tuše Aanaar kieldâ kuávlust.
+Anarâškielâ kielâpiervâl II.
+Anarâškielâ kielâpiervâl III.
+aabis kietâčällee já tavesâämikielâlii aabis kietâčällee, kovvejeijee já máccoo láá mieldi já muštâleh aabisist já ton valmâštâllâmpargoost.
+Anarâškielâlâš máttááttâs uáppeemeeri lii oovdeb ive tääsist (15), nuorttâlâškielâlâš máttááttâs lii muttum amnâsmáttááttâssân (-5) já tavesämikielâlii máttááttâs uáppeemeeri lii kiäppánâm kuuđáin.
+Anarâškielâlâš saalmah já vuoiŋâlâš lavluu (Anarâšlavluuh) almostittojii tuble-CD verd.
+Anarâškielâlij posterij teevstâid lii čáállám Tanja Kyrö.
+Anarâškielâ kirjekielâ sajattâh lii nanosmâm já iäláskâm majemui iivij ääigi kielâpiervâltooimâ vievâst.
+Aanaarsämikielâ riehtâčäällimvyehi, ortografia, tuhhiittui ive 1992.
+Anarâškielâlâš čohčâluuhâmpaje aabis, mii almostui ive 2011, lii tääl finnim olssis kyeimi
+Anarâškielâ lii oinum muu elimist ubâ elimân ääigi nuuvt kielâ keežild ko puđâldâs já pargo pehti.
+Anarâškielâ lii ucceeblohokielâ, mii lâi kuhe uhkevuálásâš ton sárnoi vänivuođâ keežild.
+- tavesämikielâ
+Oskoldâh
+Anarâškielâ vieres kielân
+Aanaar kuávlust kesimáánust 2009 já njuhčâmáánust 2010 kolliistâllâm Briceđo mielâkiddiivâšvuođâ sämikulttuurân finnij áigá aainâs sämikielâ, ton saanij rigesvuotâ sehe kielâ uhkevuálásâš sajattâh.
+Aanaar tábáhtus láá orniimin meid Aanaar škovlâ, Säämi máttááttâskuávdáš já páihálâš sämiservi Anára Sámi searvi.
+Aanaar paješkovlâ: Gabriela Satokangas (tavesämikielâ) já Tytti Kuusisto (nuorttâsämikielâ)
+Aanaar paješkovlâ: Jussa Seurujärvi (anâraškielâ), Piäkká Moilanen (anâraškielâ), Ylva Hakovirta (anâraškielâ), Irina Saijets (tavesämikielâ já nuorttâsämikielâ) já Nina Nuorgam (tavesämikielâ)
+Aanaar paješkovlâ: Mari Guttorm (tavesämikielâ) já Sunna Nousuniemi (tavesämikielâ)
+ŠBeaivvi áhkubatŠ oovdâst säminuorâid riijkâ tääsist
+Aanaar paješkoovlâ teatterjuávkku Beaivvi áhkubat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Nuorâ Kulttuur - tábáhtusân Lappeenranta-kaavpugân vyesimáánust.
+Aanaar paješkovlâ: Sakke Kaitsalo (tavesämikielâ)
+Sämmilij räjioovtâstpargoseminaarist, mii tollui Anarist 25.2.2015 já mon uárnejii Tave-Suomâ Kaste-ohjelm, Sämitigge já sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, kieđâvuššii sämikielâlij palvâlusâi kvaliteet já finnimvuođâ.
+Sämmilij räjioovtâstpargoseminaarist, mii tollui Anarist 25.2.2015 já mon uárnejii Tave-Suomâ Kaste-ohjelm, Sämitigge já sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, kieđâvuššii sämikielâlij palvâlusâi kvaliteet já finnimvuođâ.
+Ijâttes ijjâ algâaalmugij muusiktábáhtus uárnejuvvoo Anarist porgemáánust. Ton ubâ ohjelm lii almostittum.
+Anarist láá ain rahtum säämi kietâtyejeh já oonnum toh ävkkin mađhâšem koskâvuođâst, mast ovdâmerkkân láá maaŋgah kietâtyejigalleriah já - käävpih sehe pargopáájáh.
+Säminuorâi taaidâtábáhtusân, mii uárnejuvvoo Aanaar Sajosist njuhčâmáánu loopâst, láá puátimin oláttâsmeeri uásálisteeh.
+Aanaar sämimuseo Sijdâ, mast lam porgâm maaŋgâid keesijd, joođeet jieijâs uásild tiäđu aanaarsämmilâšvuođâst já kielâst.
+Anarist / Helsigist Pirita Näkkäläjärvi
+Indikaattorij ulmen lii selvâttiđ artikla 8 (j) suojâlem ärbivuáválii tiäđu tile.
+Indigaattor lääččim lii uási biodiversiteetsopâmâš 8 (j) - artikla tooimânpieijâm.
+Indigaattor ulmen lii kuvviđ luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee ärbivuáválâš tiäđu tile, mon biodiversiteetsopâmâš artikla 8 (j) suoijâl.
+Indikaattoreh láá tuhhiittum biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimist (CO10) moonnâm ive.
+info@samediggi.fi, kote iššeed uáppeid, vaanhimijd já škovliittâs uárnejeijeid máttááttâs ááigán
+Ingá, Ánne já Niiles peessih riipân já kárvudeteh sämimáccuháid.
+Inga Mukku, puárásijpargo koordinaattor, PaKaste 2, Ruávinjargâ.
+Ingrid Inga Klemetti Näkkäläjärvi Egil Olli Ruotâ sämitigge Suomâ sämitigge Taažâ sämitigge
+Movtigumoseh kuhesmáđháliih ijâstellii Ucjuv škoovlâst vâi peessih uásálistiđ pargopáájáid tállán iđedist ovdil tanssâkišto algâttem.
+M ovtáskim ton ruossâlâsvuođâst, mii lâi šadoi muččâdvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ sehe ulmuu luokittâllâm- já luávkkudemtáárbu kooskâst.
+Internetvuolgâttâsân ij taan tovváá finnii tulkkum jieškote-uv kielâi kooskân.
+Internetsiijđoin kávnojeh tääl vuáđutiäđuh Sämitiggeest já ton tooimâst.
+Internetsiijđoi uđâsmittempargo uáivilin lâi teknisâš jiešvuođâi já olgohäämi uđâsmittem lasseen uđâsmitteđ meiddei siskáldâs västidiđ onnáápeeivi táárbuid.
+Internetpargopitái čuávdim hárjánit tiäđu uuccâm viärmáduvâst.
+Interreg IV A Pohjoinen ohjelm haldâttâsvirgeomâhâžžân taan ohjelmpaajeest tuáimá Norrbotten läänihaldâttâs.
+Interreg IV A Pohjoinen lii EU-ohjelm, mii tuárju raajijd rastaldittee oovtâstpargo ohjelmpaajeest 2007-2013.
+Interreg Säämi-ohjelmáin ruttâdeh sämmilij raajijd rastâldittee oovtâstpargo já sämikulttuur tuárjoo projektijd.
+Suomâst sopâmuš olášuteh luándusuojâlemlahâaasâtmist sehe staatârääđi tuhhiittem biodiversiteetstrategia já tom tuárjoo toimâohjelm vievâst.
+IPBES-paaneel lii haldâttâsâi koskâsâš jiešmerideijee orgaan, mon ulmen lii nanodiđ tiettuu já politiik vuáruvaikuttâs luándu maaŋgâhámásâšvuotân já ekosysteempalvâlussáid kyeskee koččâmušâin maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim oovdedmân sehe ulmuu pyereestvaijeem já pištee ovdánem turviimân kuhes áigáduvvâst.
+, Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, SaKasteproojekt já Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge
+Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, SaKaste-proojekt
+Isak Mikal (Mikkel) šoodâi Per Sabbasen já Britha Aikio čiččâmpärnisâš perruu nubben nuorâmužžân.
+Ákkum (eeji enni) lâi nuorttâsämmilâš.
+Iäččám jaamij täpitormelávt porgemáánust 2009.
+Iäččám lii pajeolmooš já eellip puásuituálust.
+Eeji čage kuáđutmân tarbâšij juátkee, iäge eres ámáttâh elâččâm ubâ mielâstkin.
+Suomâ EU servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 kieđâvuš sämmilij vuoigâdvuođâid.
+Island täsiárvukuávdáá jođetteijee
+Ákku áásá Pakšvuonâ riddoost, já Ánná iälá távjá tobbeen.
+Hitruu! uápásmit uáppeid Ááná já Saammâl fáárust anarâškielân já kulttuurân.
+Stuorrâ laasâi tiet aula lii čuovvâd já tom puáhtá kevttiđ ovdâmerkkân taaiđâčáitálmâssáid já kongresij sehe tábáhtusâi vuoiŋâstempuddâtilen.
+Ááhuh já äijiheh lijjii mieldi jyehi argâpeeivi elimist já ubâ suuhâ uásálistij párnái šoddâdmân. Nuuvtpa hyelhih šoddii uápisin já siärvuslâšvuođâ lâi kyeddee vyeimi.
+Čokkámsajeh ohtsis 310 ulmui.
+nuorttâsämmilij kárvudâtmist, juhle- já utkeärbivyevist sehe purrâmâšärbivyevist.
+Nuorttâmeerâsyemmilâš kielâin stuárráámusah láá suomâkielâ já eestikielâ.
+Olssân tot puáhtá mielân säämi aalmugärbivyevi kufittârijd moh eellih eennâm vyelni siämmáálágán eellim ko mij ulmuuh-uv, mut jorgod.
+Jiečânâs cevzim váátá keevâtlâš tááiđui haldâšem lasseen psyykkilâš kiärgusvuođâ já osko toos, et vaja, máttá já kávná čuávdusijd vädisvuođáid já luáttá toos, et puoh aašijd puáhtá oppâđ.
+Jiečânâs enâmijn ässee aalmugeh nabdojeh algâaalmugin, ko sij láá šáddááš aalmugist, mii eennâm väldidem tâi asâttem tâi táálái riijkârajij šoddâm ääigi aasâi enâmist tâi ton eennâmtieđâlâš kuávlust, moos eennâm kulá.
+Jieš lam oppâm kyehti kielâ já kyehti kulttuur paldluvâi, virgálii sämmilâšmiäruštâllâm mield mun lam peellin syemmilâš já peellin sämmilâš.
+Jieš lam oppâm tavesämikielâ eenikielân, luuhâm tom škoovlâst eenikielân já čáállám tom meid pajeuáppeečálusijn eenikielân.
+Puđâldâsteatter Ivaloiset Sajosist
+Bohccostallit
+Avveel luvâttâh: Anna-Katariina Feodoroff (nuorttâsämikielâ), Aaro-Juhana Fofonoff (nuorttâsämikielâ), Petteri Feodoroff (nuorttâsämikielâ), Mira Rauhala (tavesämikielâ), Nora Pieski (tavesämikielâ), Janrik Magga (tavesämikielâ) já Rauna Saijets (tavesämikielâ)
+Avveel luvâttâh: Gabriela Satokangas (tavesämikielâ), Matias West (tavesämikielâ) já Sunna Kokkonen (tavesämikielâ)
+Avveel luvâttâh: Milla Moilanen (aanaarsämikielâ), Arla Magga (tavesämikielâ) já Essi Ranttila (tavesämikielâ)
+Avveel luvâttâh: Niina Aikio (aanaarsämikielâ) já Ninjaana Näkkäläjärvi (tavesämikielâ)
+Avveel luvâttâh: Pekka Moilanen (aanaar kielâ), Elle Kokkonen (tavesämikielâ), Leevi Olli (tavesämikielâ), Niklas Rasmus (tavesämikielâ) já Eljas Niskanen (aanaar kielâ)
+Avveel luvâttâh: Ville-Riiko Fofonoff (nuorttâsämikielâ), Mari Guttorm (tavesämikielâ) já Sunna Nousuniemi (tavesämikielâ)
+- Avveel tavesämikielâlii juávkkupeerâpeivikiäju tooimâ turvim 15 621,30 €
+- Avveel tavesämikielâlii juávkkupeerâpeivikiäju tooimâ turvim 16 100 €
+Avveel pajetääsi škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijee Katri Kittilä
+Avveel pajetääsi: Áilu Arianaick (tavesämikielâ)
+Avveel pajetääsi: Jolanda Magga (tavesämikielâ)
+Avveel paješkovlâ: Ante Taskinen (aanaarsämikielâ) já Anne Olli (tavesämikielâ)
+Avveel paješkovlâ: Leevi Olli (tavesämikielâ)
+Avveel paješkovlâ: Sara Nuorgam (tavesämikielâ)
+Mij aasâim Avelist uási ivveest iännán pargo keežild já tobbeen mun, uábbám já viljâm lep jottáám meid vuáđuškoovlâ já čáállám pajeuáppen.
+Avelist Njellimân jottee maađij kolgâččij forgâbalij tivvoođ vuáđulávt.
+Sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari tiäduttij sänivuárustis kielâiäláskittemseminaarist 13.9.2011 tom, et sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah iä olášuu Suomâst vuáđulaavâ uáivildem vuovvijn.
+I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio paahud.
+IV Säämi kielâlávgum vievâst aktiivlii kielâkevtten 1 oč
+já aabis čohčâluuhâmpaje pargokirjeest
+Já ain ko tábáhtuvá miinii stuárráábijd, te pakkaam sämimááccuh laavkân, ko ijhân tom táválii tevkis lädimááccuh lah šoddâm kuássin skappuđ!
+Hildá Länsman
+já eellim elimâm 16 vuossâmuu ihheed Ucjuuvâst, suomânieidâ uáivičohheest tassaaš, ko värrejim Tamperen luuhâđ.
+Juáhhoo škovláid já kirjeráájoid.
+Já halijdâm iävtuittáá peessâđ vaikuttij aššijd, tane meid tuubdâm tuođâi-uv mielâkiddiivâšvuođâ politiijkân.
+Jyevihánnáá pááccám torjuuh juáhhojeh njuhčâmáánu ääigi já talle toohum miärádâsâst tieđettuvvoo čuákkim maŋa.
+já pierg.
+Pasâttâssân pááccám astoääigi viätám päikkikuávlust sehe Ruotâst já Taažâst, säminuorâi tábáhtusah ko kelijdeh.
+já má. kielâaašijčällee Marko Marjomaa Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Janakkala luvâttâh: Heini Kaartokallio (tavesämikielâ)
+já nomâttij vááimusjuávkun saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já väärrin Heikki Paltto.
+já lam vuálgus Lemmest Aanaar kieldâst.
+kolgâččij riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid, moiguin visásmiteh, ete aalmuglâš ucceeblovvoid kullee ulmuid kyeskee ereslágán kuullâmvuáháduvvâid já - monâttâlmijd tievâsmiteh já uárnejeh uđđâsist vâi puávtâččij faallâđ čielgâ viestâdemkanavaid, já
+Uárnejeijest lii meiddei vuoigâdvuotâ rievdâdiđ tâi leđe kevtihánnáá noomâ.
+Uárnejeijeeh: Oulu Pispekodde, Kirkkohaldâttâs, Aanaar servikodde, Sämitigge, Giellagas-Instituut já SámiSoster ry..
+Vuáhádâh ij vala sierree eres sämikielâid.
+• orniđ merikoskâsijd säämi purrâmâšpeeivijd já liäibumpeeivijd ärbivyevi mättee jođettâsâst
+• uárnejuvvojeh video- já nettikuáhtáámeh eres kuávluin ässee sämmilijguin
+Jesâneh já värijesâneh kalgeh leđe valjiidijn 18-25-ihásiih säminuorah, spiekâstmáin sämitige eres lävdikuudijn, nuorâirääđi saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee iävá taarbâš leđe sämitige jesâneh.
+Jesâneh:
+Jesâneh seervist láá suulân 300.
+Jesâneh kalgeh leđe 18-25 - ihásiih aktiivliih säminuorah.
+Jesâneh kalgeh leđe 18-25-ihásiih aktiivliih säminuorah.
+já toos kullee pargokirje.
+já lam šoddâm masa 25 ihheed tassaaš anarâšperruu nuorâmužžân, moos jieččân lasseen kuleh eeči, enni sehe stuorrâuábbi já - viljâ.
+Já ulmen lii piäluštiđ Staainâh, mut Rottopoolis já Juurrânpahalâš iävá lijkkuu toos.
+Juátkih puásuikuátumij tile čuávvum já ovdedeh kuátumij inventistemvuovijd.
+Jotkâporgâmist sooppâm.
+já viiđâdluokkaliih uđđâ oskolduv oppâkirje
+Sämikielâlâš párnáiohjelmeh oinuuškuottii Suomâst čohčuv 2007.
+ Jimi Kettunen lii breakdance Evroop miäštár, Tave-enâmij miäštár já maaŋgâkiärdásâš Suomâ miäštár.
+Jimi Kettus breakdance-pargopääjist piäsá uápásmuđ maađijtánssámkulttuurân já breakdance vuáđulihâstuvvâid.
+Juo áámmátškoliittâsâst kalga väldiđ vuotân sämikieltáiđusii pargojuávhu tárbu já toohâđ máhđulâžžân sämikielâ luuhâm juo škovliittâsääigi.
+Sámi Jienat - lávlumjuávkku
+Johanna Alatorvinen, markkânistemhovdâ, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Nuorâičällee
+Koveh Johanna Ruotsalainen
+Johannes evaŋgelium (Evvan EvaŋğeŠlium) almostittui kulmân CD-skiärrun, maid luuvâi Erkki Lumisalmi.
+Johan Turi lii kirjeest i. 1910 Muštâlušah sämmilijn (Muitalus sámiid birra) kuvvim sämmilij aalmugärbivyevi já eromâšávt puásuisämmilij aalmugärbivyevi.
+John Weinstock).
+Hovdâ Jari Rajanen já pajetärhisteijee Anssi Pirttijärvi oovdânpuovttijn čuákkimân máttááttâs- já kulttuurministeriö haldâttâhsyergi äigikyevdilis aašijd, el.
+Hovdâ Jorma Kauppinen oovdânpuovtij čuákkimân ovdâ- já vuáđumáttááttâs oppâvuávám vuáđustasâi uđâsmittem já uđâsmittem äigitaavlu.
+Johtti Nuorra - haahâ adelij pargo kreatiivlâš nuorâ stivrejeijei, kote juuđij sämikuávlu škoovlâin stivriimin nuorâid.
+Johtti Nuorra párgopáájái siskáldâsah lohtâsii uássin säminuorâi taaidâtábáhtusân rahttâttâm.
+Motomij mielâst lam tegu hilgom madduidân, patârâm meddâl.
+Jyeigee, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars muštâlij juoigâm merhâšuumeest nuuvt sanij-guin ko juáigusijguin-uv: "Juáigus čáittá sämikulttuur.
+Jyeigee, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars muštâlij juoigâm merhâšuumeest nuuvt sanijguin ko juáigusijguin-uv: "Juáigus čáittá sämikulttuur.
+Juáigudijn piäsá tilán, mast ij taarbâš jurdâččiđ maiden.
+Juáigus kulloo keevâtlávt tuše Yle Säämi ohjelmijn muádi väldikodálâš konsert teikâ ohjelmvuárhá vuotânväldihánnáá.
+Juáigusij fáádáh šaddeh siärváduv merkkâulmuin, historjálâš tábáhtusâin, puásuituálust, luándupirrâsist já ellein.
+Juáigus
+Juáigus ađai lyeti lii ohtuunis oovdâbpuohtum vookaalmuusik.
+Juoigâm lii Hiildán tehálâš kiäinu olgospyehtiđ tobdoid, pirrâs já jieijâs tuávváá.
+Juáigus lii ilo.
+Juáigus lii uánidám kuhes sevŋis tälvi-iijâid,
+Juáigus lii muštemvyehi, ohtsâšilo já vyehi čäittiđ rähisvuođâ.
+Juáigus lii poccuu nuottâ
+Juáigum lii ereslágán.
+Juáigus lii finnim nuotâs luudij, juuvâi já piegâi jienâst
+Juáigusärbivyehi iälá nuuvt ärbivuáválii juáigusmusiikist ko meid uđđâáigásii populáármusiikist.
+Juoigâmärbivyehi lii kuittâg ain-uv uhkevuálásâš.
+Juoigâmärbivyevi lasseen lii tavesämmilijn noonâ salmâveisidemärbivyehi, mast kale tast-uv lii kulluumist juoigâmärbivyevi vaikuttâs.
+Juáigus ana ulmuu nuorrân.
+Olmoošjuávkku pajanij čuážžud čäittiđ mielâstumvuođâ juáigusân.
+Juáigus taarbâš eenâb torjuu, resurssistem já uáinusistorroom ubâ Suomâst.
+Juáigus uulât olgoláá ko säänih, aldeed já ovtâstit hiäimuid, skipárijd já olmoošsuhâpuolvâid.
+Motomijn kuávluin bioenergia nuurrâm áštá algâaalmugij eellimtile.
+Motomijn kuávluin kyeddid tábáhtuvá kaardijn já vyesih šaddeh siämmást vittáduđ.
+Motomáid puáhtá adeliđ meiddei movtáskittempalhâšuumijd!
+Motomijn sämikuávlu palgâsijn purâtteh poccuid tälviv teikâ syeini kiävttoo paaimândmist iššeen.
+Motomijn virgeomâháin occee jieijâs almottâs sämikielâ tááiđust lii lamaš tuárvi.
+Motomeh julgáštuš uásisyergih tego olgooštmettumvuotâ, kulttuur koskâmettumvuotâ, omâdâh já jiešmeridemvuoigâdvuotâ láá šoddâmin uássin aalmugijkoskâsâš táválii vuoigâdvuođâ noormâ.
+Juáigusáin čujottuvvoo juáigus čuásáttâhân já puohân mii toos lohtâs.
+Juáigus sajattâh ij lah Suomâst tuárvi pyeri.
+Juáigus čuásáttuvah pyehtih leđe maaŋgah, táválumoseh juáiguseh láá olmoošjuáiguseh.
+Juáigus čuásáttuvah pyehtih ulmui lasseen leđe sajeh, elleeh, luándu tâi mii peri fáádáid mon jyeigee haalijd juoigâđ.
+Juáiguseh čäittih sosiaallâš vuáháduv já kulttuurlâš jotkuuvâšvuođâ.
+Juáiguseh láá uássin aargâ rutiinijd já sosiaallâš tilálâšvuođâid.
+Jyehi iiđeed vuossâmuš kielâ, maid sáárnum, lii sämikielâ.
+Jyehi šaddo lâi tárkká tieđâlávt luokittâllum jieijâs juávkun.
+Jyehi kieldâ västid sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi oovdedmist, orniimáin pargeidis máhđulâšvuođâ uásálistiđ škovlimtilálâšvuođáid, pargoseminaaráid já ovdedemtiimij toimáid.
+Juáháš páárnáš lii persovnlâš uáppee.
+Jyehi sämmilâš vanhim, kote máttát ärbivuovijd já ärbivuáválijd iäláttâsâid párnáidis, meerrid sárnuđ sämikielâ párnásis, piejâ párnáás kielâpiervâlân teikâ máttááttâl lappum sämikielâ, taha kulttuurtavo já lii jieijâs uásild turviimin sämikielâ já - aalmug puátteevuođâ.
+Juáháš puáhtá uásálistiđ ovttáin kuvvijn.
+Jyehi kuávlust lii jieijâs tääpi rähtiđ sämityeje.
+Jyehi sämisuuvâst, mii háárjut kuálástem, láá sii ärbivuáváliih kyelisajeh, tiätu suuvâi naavdâšmist láá jieijâs jäävrih, luovtah teikâ juhâuásih.
+Juáhháást lii máhđulâšvuotâ tärhistiđ olssis kyeskee vaaljâluvâttâlmân merkkejum tiäđuid njuolgist vaaljâlävdikode toimâttuvvâst puh..
+Jyehi sämitiggeest kalga toimâđ pirâs- já šoŋŋâdâhaašijn västideijee virgealmai já äššitobdeelävdikodde mii kieđâvuš täid koččâmâšâid.
+Jyehi suuvâst lii jieijâs merkkâlinjâš.
+Jyehi ulmuu paaldâst lii siemin šaddočuágáldâhânkilgool, mast čiälgá eres lasseen ulmuu aassâmsaje já eenikielâ.
+Jyehi párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm lii ohtâgâslâš.
+• Jyehi lovo peht láá sämikuávlu puárásijpargo kyeskee tiätu já ravvuuh.
+Jyehi lovo loopâst lii čuákánkiäsu já pargopitáh.
+Jyehi uáppee kolgâččij finniđ škoovlâst šiev máhđulâšvuođâid sämikielâ táiđuidis oovdedmân já jieijâs kulttuurân šoddâmân.
+Sämikuávlu jyehi tuáimee staatâ já kieldâ ohtâduvâst kalga leđe tarbâšân vijđes vuáhádâh sämikielâ uápui tuárjumân.
+Jyehi sämikuávlu kieldâst kalga valjiđ ucemustáá kulmâ ovdâsteijee sämitiigán.
+Kote uáiná, et sun lii vuoigâdvuođâttáá kuođđum meddâl vaaljâluvâttâlmist teikâ sunjin kyeskee merkkim vaaljâluvâttâlmist lii puástud, puáhtá kirjálávt vaattâđ njuolgim vaaljâlävdikoddeest majemustáá cuáŋuimáánu 10. peeivi ovdil tijme 16.00.
+Juáháš, kote uáiná, et sun lii vuoigâdvuođâttáá kuođđum meddâl vaaljâluvâttâlmist tâi suu kyeskee merkkim lii vaaljâluvâttâlmist puástud, puáhtá kirjálávt vaattâđ njuolgim vaaljâlävdikoddeest majemustáá cuáŋuimáánu 11. peeivi ovdil tijme 16.00.
+Puátteevuođâst sun kuittag haalijd rähtiđ skiärruid já pyehtiđ sämimuusik uáinusân olgoláá maailmân.
+M uu kuvvim 30 ulmuu ahe-, kielâ- já aassâmsajeuásih västideh prosentuaallávt taan ovdeláá mainâšum statistiik faktaid.
+Juhâmohe almosciälkkámuš 2005 kávnoo: suomâkielân, tavesämikielân
+Juhâmohheest meridii, et sämmilâšparlamiänttárij konferens uárnejuvvoo kuulmâ ive kooskâi.
+Juhâmohheest meridui, ete sämiparlamiänttárij ohtsâš konferens uárnejuvvoo kuulmâ ive kooskâi.
+jomppanen (at) samediggi.
+Avveel vyelitääsi škoovlâ juávkku Čagaldahttit vuálgá Porvoon pitáinis Čagaldahttin, mon stivrejeijen láá Maarit Niittyvuopio, Laura Niittyvuopio já Hannu Huumonen.
+mon toimâsaje lii sämitige säällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist.
+Joonas Sippola, sosiaalstivrejeijee, Iänudâh Mirja Laiti, ávustipšo jođetteijee, Aanaar Anitta Kaisanlahti, puárásijpargo jođetteijee, Suáđigil Heidi Eriksen, njunoš tiervâsvuođâkuávdáštuáhtár, Ucjuuhâ Savâstâllâm
+Jis jieh pyevti kuldâliđ Sämiradio vuolgâttâsâid, láá ohjelmeh kuullâmnáál oho ääigi internet-čujottâsâst:
+Jis occen lii ovtâskâsvuoigâdvuođâlâš siärvus teikâ vuáđudâs, kalga ucâmušân lahteđ siärvus teikkâ vuáđudâs kyeskee registerváldus sehe majemustáá nanodum ruttâtuálulopâttem, toimâčielgiittâs já tilitärhistemciälkkámuš.
+Jis occen lii priivaatvuoigâdvuođâlâš siärvus teikkâ vuáđudâs, kalga ucâmušân lahteđ siärvus teikkâ vuáđudâs kyeskee registerváldus sehe majemustáá nanodum ruttâtuálulopâttem, toimâčielgiittâs já tilitärhistemmuštâluš.
+- Jis Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám valmâštâllâm luhostuvá pyereest, te Akwé:Kon - ravvui
+Jis jo šodâdijn tuu vaanhimeh muštâleh tunjin, et lah sämmilâš, lassaan sämmilâšvuođâ merhâšume tunjin ave mield já ko puárásmuuh, te toolah tom áárvust tađe-uv eenâb.
+Jis jurgâlum tekstâ lii táváliist vaigâdub, te jurgâlemmáávsu puáhtá luptiđ enâmustáá 50% siämmáá ko huápulii pargo jurgâlemmáávsu puáhtá luptiđ enâmustáá 50%.
+Jis ovdedemenâmij luándu maaŋgâhámásâšvuotâ juátká hiäjusmem, tast lii maailmvijđosâš vaikuttâs luándun, ekonomian, ulmui tiervâsvuotân já šoŋŋâdâhnubástusân.
+Motomin ferttee moonnâđ olgoláá vâi uáiná.
+Jis lah kiddiistum hárjuttâlmân, te vuolgât rijjâhámásii ucâmuš lahtosijdiskuin (CV já oppâregisterváldus) 12.4.2013 räi čujottâsân: Sämitigge / haldâšemčällee, Sajos 99870 Aanaar.
+Jis lii hyenes kuáttumtile, te poccuuh lihâdeh táváliist eenâb.
+Jis sämitigge ličij hilgom ratifisistem, sáttá leđe ete mahđulâšvuotâ ličij monâttum suhâpuolvái ááigán.
+Jis sämikielah láppojeh, láppoo siämmást mettedmettum uási kulttuurâst já luándun lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu, tastko kielâ, kulttuur já luándu kuleh aldasávt oohtân.
+, mast kieđâvuššui sämikielâ sajattâh já kevttim palvâlusâin.
+viirgijn, sierâ orgaanijn já tai pargoin sehe haldâttâhlattiimist sämitiggeest.
+, mast tehálâš koččâmâšah lijjii ulmui koskâvuođah, rehálâšvuotâ já addâgâsânadelem.
+Jis taggaar eres sämmilijn lii lamaš, ovdâmerkkân kuobžâkoddemân kullee riittin, te tot lii ristâlâšosko mield lappum.
+Monnii suujâst jiem kuittâg kuássin sárnum iäčán sämikielâ, jiemge riävtui iärásáidgin.
+Jis lii tárbu, te laahân puáhtá iävtuttiđ ton ovdâskoddekieđâvuššâm ohtâvuođâst väldiđ tárbulijd sirdumnjuolgâdusâid vaaljâluvâttâlmân ucâlumân já vaaljâluvâttâllâm naanoodmân kyeskee meriaaigijn maid heiviitteh ive 2015 vaaljâin já eres máhđulijn vaaljâi tooimâtmân lohtâseijee aašijn. "
+Jis maŋgâ uásálistee láá iävtuttâm siämmáá noomâ, juáhhoo palhâšume sii kooskâ.
+Vâi jyehi páárnáš puávtáččij kavnâđ jieijâs vyevi já tađe mield ilo oppâđ, piäijoo tiäddu aarâhšoddâdmist maaŋgâpiälásâšvuotân meiddei oppâm háárán.
+Vâi sämmiliih pyehtih cevziđ, kalga juurdâ sämmilijn oovtâ
+Vâi staatah olášutáččii algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođâid, lii velttidmettum, ete staatâid vuárnutteh aalmugijkoskâsávt olášuttiđ kenigâsvuođâs.
+Koolgâp killáđ ain-uv olgoštem, munekáádu, vajesaavâ já pilhe.
+Koolgâp kuittâg teivâđ ain uđđâ hástusijd.
+Jouni Moshnikoff (1940-2012) lâi áárvust oonnum kuhes já korrâ pargoost nuorttâlâškielâ pyerrin.
+Almolâš juhlepeivi.
+Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid live stream - vuolgâttâssân internetčujottâsâst: www.sogku.fi/live.
+Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid live stream-vuolgâttâssân internetčujottâsâst: www.sogku.fi/live.
+Juhle kiäsuttij Saijoos auditorio tievâ ulmuid, juhle lâi puáttâm čuávvuđ suulân 350 ulmud miätá sämikuávlu.
+Ávutuáluh älgih majebaargâ 3.4. tme 15-16 ekumeenlâš immeelpalvâlussáin, mii uárnejuvvoo Aanaar sämikirhoost já juátkojeh tme 20-22 kulttuurehidáin, mii uárnejuvvoo Sajosist.
+Talle juhletilálâšvuođah uárnejuvvojeh jyehi kuávluin Sämieennâm.
+Juhle lii sämmilijn sämmiláid.
+Juhleest lávdástii meid Aila duo, Ánnámáret Ensemble sehe Hildá Länsman, kiäin čuojâttii Erkki Feodoroff sehe Nicholas já Kevin Francett.
+Juhleh juátkojeh Sajosist puohháid ávus kulttuurehidin tme 20.00.
+Ávutuáluh juátkojeh ittinâš Sajosist, kuás uuvsah láá áávus tme 11-17 já ohjelm uárnejuvvoo ubâ peeivi.
+Ávuviehân uárnejuvvoo kähvikuásuttem tme 19-20.
+• juhlođ säämi aalmugpeeivi já máttááttâllâđ säämi suuvâ lavluu
+Almoot oovtmielâlávt čuávvoo:
+Posterih láá uáivildum máttááttâs toorjân kielâpiervâláid, peivikiäččusoojijd já sämikielâlijd luokkaid.
+Posterih aneh sistees kuuvijd já noomâid argâpihtâsijn já káárvuloosijn, heŋkselijn sävnitakkijd.
+Posterij lasseen cuáŋuimáánust almostui meid uđâsmittum teddilâs Elna Magga já Päivikki Nillukka-Rauhala čáállám já Merja Aletta Ranttila kuvvim 2. luoka tavesämikielâ eenikielâ oppâkirjeest Giellaleaika.
+Plaktijn čuákkejuvvoo čáitálmâs Lappia-táálu aulan.
+Julgáštuš artiklast 4 páhudeh, ete kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuođâ piäluštem lii eettisávt velttidmettum já iärutmettum olmoošáárvu kunnijâttem uási.
+Julgáštuš laiđiittâsuásist aainâs páhudeh, ete algâaalmugeh láá kuáhtám historjá ääigi epivuoigâdvuođâlâšvuođâ, mii lii iästám sii turviimist já oovdedmist jieijâs kulttuur já hiäjusmittám sii vuoigâdvuođâid.
+Julgáštuš tehálumoseh artiklah kyeskih algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân, vuoigâdvuotân jieijâs kielân já kulttuurân, staatâi ovdâsvástádâsân algâaalmugkulttuurij turviimist, algâaalmugij vuoigâdvuotân luánduvaarijn sehe julgáštuš kiäldá jyehilágán viggâmušâid suddâluttiđ algâaalmugijd.
+Julgáštuš olášuttem čuávvu já oovded OA olmoošvuoigâdvuoträäđi vuálásâžžân tuáimee algâaalmugraportistee.
+Julgáštuš olášuttem čuávvuh meid algâaalmugij pisovâš foorum ihásijn čuákkimijn.
+J ulgáštuš olášuttemvuávám saajeest 14 Unesco jeessânstaatah čonâdâteh riemmâđ toimáid eromâšávt algâaalmugij ärbivuáválâš tiäđu kunnijâtmân já siäilutmân, ton áárvu tuubdâstmân eromâšávt pirâssuojâlmist já luánduvarij haaldâšmist, sehe tááláá tiettuu já páihálâš tiäđu ävkkin anemist nuuvt ete toh tievâsmiteh nubijdis.
+Julgáštušah
+Julgáštus váátá, et staatah já algâaalmugeh jieijâs instituutioi pehti pargeh oovtâstpargo já ráđádeleh ávus mieláin vâi uážžuh algâaalmugij munemietâmâš tagarijn haaldâtlâš já lahâaasâtlâš aašijn, moh vaikutteh algâaalmugáid.
+Julgáštuš ij kieđâvuš sierâ algâaalmugij já ucceeblovoi vuoigâdvuođâid, mutâ täähid puoh aalmugjuávhoid siämmáá vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid sehe täsiárvusijd máhđulâšvuođâid eelliđ jieijâs kulttuur miäldásávt olgoštemttáá já mielâväldittáá.
+Julgáštuš čuákkee elementijd vyeimist leijee aalmugijkoskâsâš sopâmušâin.
+Julgáštuš tiädut táárbu tuárjuđ algâaalmugij pištee ovdánem miäldásijd iäláttâshaamijd.
+Julgáštuš meid vuáđuduvá maaŋgáid staatâi ratifisitem olmoošvuoigâdvuotsopâmušáid, moh láá staatâid lavâlávt kenigitteeh.
+Julgáštus lii vuosâsajasávt Suomâ siivvâdlávt kenigittee.
+Julgáštus tiäddut eres lasseen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já pargo tave-eennâmlii sämisopâmuš ááigán finniimân.
+Julgáštuš aneh tergâdin tuše aalmugijkoskâsijn algâaalmugčuákkimijn.
+- Julgáštusâi olášume lii nanosávt čonnâsâm sämitige resurssáid já staatâi haalun oovded sämmilij vuoigâdvuođâid.
+Julgáštus tuubdâst algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ.
+Julgáštus tuubdâst algâaalmugij vuoigâdvuođâ uážudiđ taggaar ekonomâlâš já sosiaallâš ovdánem, mii västid algâaalmugij jieijâs uáinuid.
+Almostittee:
+(almostittum lávloo luuvijn)
+(almostittum lávloi luuvijn)
+Já ko kesipiäiváš páštá meecijn,
+Almostittemrijjâ tállán
+Almolâš vääldi kenigâsvuottân lii vuáđulaavâ 22 §:n mield turviđ vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášuttem.
+Staatâlâš já kieldâlâš almoshaldâšem ášástâllâmluámáttuvah kolgâččij puoh jurgâliđ sämikielân.
+Viäddáid kuáivuh enâmist tállán tuálu suddâm maŋa já taid puáhtá kuáivuđ ton räi ko čohčuv oppeet eennâm jiäŋu já šadda tuálu.
+Viäddáid kevttih eromâšávt anarâš já nuorttâlâš tyejiäärbist anotiiŋgâi vaalmâštmân já heervâtmân.
+Viäddáin rahtum Veddikoori luhhijn, leibikoVli já Sukkârlitte
+Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi, juátká sämitige saavâjođetteijen eidu álgám vaaljâpaje ääigi.
+jurgâlâm: Iisak Mattus
+jurgâlâm: Ilmari Mattus
+jurgâlâm: Matti Morottaja
+anarâškielân: Tanja Kyrö
+finniimist.
+Kääri lii muorâst rahtum purrâmâšlitte.
+- Kaaresuvanto škoovlâ Buoidagat - juávku čáitáldâs Gos boagán, gos liidni?
+kärdi = äiđi, mast poccuuh kieđâvuššojeh
+KielâOvdedep njálmálâš ärbitiäđu já kielâ sirdâšem suhâpuolvâst nuubán
+Kyevti majemuu ive kulttuurmeriruttâ lii lamaš 176 000 eurod.
+Kähvikuásuttem keežild táttup almottâttâđ seminaarân 29.11.2010 räi čujottâsân su
+Kähvipuddâ, raavâdviäsu Lyeme, Sajos
+Kahwanake mohawkijd (Kanien: keha 'ka) ovdâstâm Charles Patton adelij čuákkimân ärbivuáválii mohawk-sivnádâs já lavlui ustevvuođâ lavluu
+Puohnâssân lam tuođâi čiävláá sämmilâšvuođâstân, jiemge hepânâš tom.
+Puohâin haldâšemkuávlui škoovlâ jottee uáppest lii vuoigâdvuotâ finniđ sehe sämikielâ et sämikielâlâš máttááttâs.
+Puohâin aalmugijn lii jiešmeridemvuoigâdvuotâ.
+Jyehi sämikuávlu kieldân já staatâ ohtâduvváid kolgâččij orniđ toimâsuorgij mield maaŋgâkulttuurlâšvuođâ-, oovtviärdásâšvuođâ- já täsiárvuškovliittâs, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen sämmilâšvuotân já säämi kielâlaahân kullee ääših.
+Puohháid ohtsâš ulme lii párnái já nuorâi šoddâdem aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuotân já návt sämikielâi aktiivlij kevttei mere šoddâm.
+Párnáá uáivil kalga väldiđ vuotân avvees já ovdánemtääsis mield..
+Puoh vuolgâttâsâin lii viggân kevttiđ maaŋgâid kameraid, ete čuákkimij já tábáhtumij čuávvum ličij vuovâsub.
+Puohâin aarâhšoddâdempalvâlusâin kalga visámittiđ párnáá oovtviärdásâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân.
+Puohâin sämikielâsárnoin suullân 75-90% sárnuh tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ (dávvisámegiella).
+Puoh tehálumos lii jieijâs kulttuur, kielâ, ärbivuovij já áárvui siäiluttem, paijeentoollâm já sirdem puáttee suhâpuolváid.
+Puoh uhkevuálásumos tiileest lii nuorttâsämikielâ, mon iäláskitmân pargojuávkku iävtut sierânâstooimâid, vâi kielâ kevttim já oppâm lasaniččii.
+Enâmustáá aštum Suomâst sarnum kielah láá aanaar- já nuorttâsämikielâ sehe Ruotâst já Taažâst sarnum juulev- já maadâsämikielâ.
+Puoh tooimâid ij pyevti soijiđ Anarân, peic uccâ já ärbivuáválijd nuorttâlâšsijdâid kalgeh toollâđ eellimvuáimálâžžân.
+Puohâi sämikielâi tile lii huolâstuttee já sämiaalmug iälá kielâmolsom ponjosist.
+Puohah taan almossopâmuš sopâmušstaatah já toh staatah, moi ovdâsvástádâsâst lii jiešmeridemvuoigâdvuođâttes kuávlui já huolâttâshaldâttâhkuávlui haldâttâh, kalgeh ovdediđ jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášuttem já kunnijâttiđ taam vuoigâdvuođâ Ovtâstum Aalmugij vuáđukirje miärádâsâi mield..
+Puoh haldâšemkuávlust tuáimee škoovlah nuávditteh säämi máttááttâsvuávám (Sámi oahppoplána), mii lii paldâlâs aalmuglâš (taažâ) máttááttâsvuáváámân.
+Puoh tábáhtussáid lii rijjâ páássâm.
+Puoh kirjeh láá finnimnáál Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst já Säämi tyeje käävpist.
+Puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ láá tutkâmušâi já aalmugijkoskâsâš luokittâllâm mield uhkevuálásâš kielah, moh tarbâšeh sierânâs torjuu vâi pyehtih sirdâšuđ aktiivlâš kevttimkiellân uđđâ suhâpuolváid.
+Veikâ julgáštuš ij lah staatâsopâmuš, tast lii riehtiopâlâš kenigitteevuotâ ko ton vuáđuld láá ovdedum aalmugijkoskâsiih sopâmušah olmoošvuoigâdvuođâi pyereedmân.
+Jyehilágán näliolgoštem meddâlistem kyeskee aalmgugij-koskâsâš almossopâmuš
+Jyehilágán nisonij olgoštem meddâlistem kieđâvuššee almossopâmuš
+Almossopâmuš, mii kieđâvuš jyehilágán nisonij olgooštem meddâlistem
+Puohah láá pyereestpuáttám ávus ehidân Aanaar Kultahovin vuossaargâ 29.08. tme 19 rääjist.
+Puoh sämikuávlu vuáđu škoovlah já luvâttuvah adeleh máttááttâs sämikielâst.
+Puoh sämmiliih iä finnee áigápuáđus puásuituálust, mutâ ton siärvuslâš já kulttuurlâš merhâšume lii ain styeres.
+Puoh sämmiliih, kiäh láá riemmâm máttáátteijen já peivitipšopargen lääččih sämikulttuur jotkuuvâšvuođâ.
+Puoh sämitige almostittem oppâmateriaaleh láá finniimist meid škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva. tammela (at) samediggi.
+Puoh sämikielah kuleh aalmugijkoskâsâš luokittâllâm mield (el. www.unesco.org gt; endangered languages) maailm uhkevuálásâš kielâi juávkun, aanaar- já nuorttâsämikielâ tuođâlâš uhkevuálásâš kielâi juávkun.
+Puoh sämikielah kuleh uhkevuálážij kielâi juávkun.
+Puoh sämikielah láá uhkevuálásiih.
+Puoh sämikielah láá Unesco luokittâllâm mield aštum.
+Puoh Suomâst sarnum sämikielah láá aštuuvuálásiih, eromâšávt ucebeh aanaar- já nuorttâsämikielâ.
+Puoh tiäđuh hevâttuvvojeh kišto nuuhâm maŋa.
+Puoh tooimâid artikla 8 (j) olášutmân kalga valmâštâllâđ já olášuttiđ oovtâstpargoost algâaalmugijguin.
+Puoh tobdeh jieijâs já iärásij kuávluid já pisoh jieijâs navdâšemkuávluin.
+Puoh västidâsah kieđâvuššâjeh luáttámušlávt.
+Kaisa Gauriloff lii elleekove stivrejeijee madârákku.
+Laura-Maija Niittyvuopio
+vs. Esko Aikio
+Kaisu Nikula, hooteel jođetteijee.
+Ruukilaahâ lii sämitiigán-uv uđđâ äšši já mist vaaldij jieijâs ääigi selvâttiđ maid ruukilaavâ olášuttem tuođâlávt váátá já ovdilko finnejijm lääččiđ ääšist tuáimee oovtâstpargomaalijd palgâsijguin, sämi-iäláttâsâi hárjutteijeiguin já siijdâiguin.
+Ruukilaahâ lii puáhtâm uđđâ kenigâsvuođâid já taid kalga väldiđ tuottân.
+Sunnuu kištopitá nommâ lâi Hold Your Colors, mast kullui meiddei juáigus.
+Kyehti eres Suomâst sarnum sämikielâ láá aanaar- já nuorttâsämikielâ (sääŠmkiõll).
+Kyevtiuásásâš tyeji uážui aalgâ ucjuvlii iäččán Piera Johannes Helander škoovlâst 1950-lovvoost nuurrâm Säämi šaddoin.
+Kyehti peeivi pištee Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo 25.-26.3.2015 Uccjuvnjäälmi škoovlâst.
+Kyehti säminissoon, Máret Sárá Kárášjuuvâst sehe Lajla Mattson Magga Kuovdâkiäinust juohijn ive 2010 kielâpalhâšume.
+Kyehti tiäđáttâs kieđâvušeh eromâšávt sämikielâd já Taažâ sämipolitiik, muštâlij Valle.
+Kyehti uđđâ tavesämikielâlâš matematiik kirje almostuvvii
+Čuomâ, lode näähki já smaavâmeccivalje näähki kevttih smaavâtuojij rähtimist.
+Kuálásteijeeh: Ilmari já Raine Tapiola
+Kuálástem ij lah ohtuunis kannatteijee iäláttâs, peic kuáláástmân kuleh maŋgii puásuituálu teikâ mađhâšempalvâlusah.
+Kuálástem
+Kyelipivdo:
+Kuálástem lii lamaš já lii ain tergâdis uási sämmilij kulttuur já merhâšittee iäláttâs.
+Kuálástem lii tergâdis sämikulttuur uási eromâšávt Ucjuuvâst já Anarist.
+Kuálástemäärbi uhkedeh sämmilij meddâlvarrim päikkikuávlust já kuálástem hiäjus kannatteijeevuotâ.
+Kuálástemärbivyevist lii tergâdis siärvuslâsvuođâlâš olleemvuotâ sehe kuálástem jieijâs sämikielâlâš terminologia.
+Kyelipivdem já meccipivdem hárjutteijee sämmilijn iä lah lovottuvah.
+Kalevalaservi já Sämiarkkâdâh orniv Säämi kulttuurku��vdáš Sajosist puohháid ávus seminaar Kost lii Sämieennâm?
+* Kálvudâh: čuákkimpeevdih já čuákkimstoovlih 15 ulmui, sieminkievkkân (keraamisâš hellá, čääci, tiskámmaašin, jieŋâskäppi).
+kand.
+kangasniemi (at) samediggi.
+Sämmilâš kovetaaidâ lii jottáám kuhes määđhi tuhháátsâšivij källeesárgusijn já aalmugtaidust, kuás sämmilâš maailmankove puovtij hammiđ nuáidiruumbu šišneulgužân.
+kyedittem = vuássááh šaddeh ulmuu kocceemvuálážin
+lohe sáárgus Laila Aikio
+Movtijditeh palgâsijd rähtiđ maaŋgâulmemiäldásijd puásuituáluvuáváámijd.
+Aalmugvuoigâdvuođâlávt láá algâaalmugijn sierânâs vuoigâdvuođah.
+Aalmugijkoskâsâš artikla 8 (j) -pargojuávkku iävtuttij el. sui generis (áinoošlajâsâš) - vuáháduv rähtim tiilijn, main ärbivuáválii tiäđu haldâšeijee aalmug áásá maaŋgâ sierâ staatâ kuávlust.
+Aalmugijkoskâsâš artikkâl 8 (j) -pargojuávkku lii valmâštâllâm toimâvuávám luándu maaŋgâhámásâšvuođâ táválii killeel kiävtust.
+Aalmugijkoskâsâš artikla 8 (j) -pargojuávkku (Open-Ended Ad-Hoc Working Group on Article 8 (j) and related provisions) valmâštâl biodiversiteetsopâmuš puáttee uásipelisopâmuš, mii tuálloo ive 2012 Intiast já taha iävtuttâsâid uásipeličuákkim artikla 8 (j) kyeskee miärádâssân.
+Aalmugijkoskâsâš miärádâstoohâm
+Aalmugijkoskâsâš sämiseminaar čuávvumnáál Interneetist
+Aalmugijkoskâsii artikla 8 (j) -pargojuávhu čuákkimmiärádâsâin uási paasij čuávdimnáál ollásávt COP:n nuhtán pargojuávhu avžuuttem.
+Aalmugijkoskâsii artikla 8 (j) -pargojuávhu pargoost lii savâstâllum maŋgii biodiversiteettân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu maacâtmist maasâd algâaalmugsiärvusáid.
+Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuot-lahâasâttem mield sierânâstooimah pyehtih leđe agâstâllum koččâmušâst leijee tiileest toin iävttoin, ete toh láá olmâ koskâvuođâst ulmemiäldásâš tuhhittettee uulmijd.
+- aalmugijkoskâsâš ovdánem čuávvum.
+Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst Sämitigge halijdičij, et Suomâ tiäduttičij olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâstis eromâšávt algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já - sajattuv ovdánem.
+Aalmugijkoskâsávt miänástum Adjágas váldulávdástellen Ijâtti
+Aalmugijkoskâsávt miänástum sämmilâšmuusikjuávkku Adjágas puátá porgemáánust Anarân Ijâttis ijjâ - algâaalmugij muusiktábáhtus váldulávdástellen.
+Aalmugijkoskâsiih artikla 8 (j) -pargojuávhu čuákkimeh láá teháliih aalmuglávt já almugijkoskâsávt.
+Aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotsopâmušah láá staatâsopâmušah.
+Aalmugijkoskâsiih sopâmušah
+sopâmušâin
+Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi tulkkuumist já heiviitmist västideijee olmoošvuoigâdvuođâorgaaneh láá távjá kiddim čuávdusijnis huámášume julgáštuš kenigâsvuođâid.
+Aalmugjeessân- já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee almos-sopâmuš
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ persovnvuođâs, aalmugjeessânvuođâs, noomâs já hyelkkikoskâvuođâs.
+Aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávkku lii algâttâm tooimâid indikaattorij kiävtun väldim várás.
+Aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávkku lii ráhtám vijđes iävtuttâs uđđâ biodiversiteetstrategian sämikulttuur kyeskee toimân.
+Aalmuglâš biodiversiteetstrategia já - toimâohjelm
+aalmuglâš pištee ovdánem strategiain já ohtsâškoddečonâsmáin.
+Aalmuglâš tääsist kalga asâttâđ šoŋŋdâhlaavâid, moi vievâst puáhtá haldâšiđ luáštuid já ruttâdiđ šoŋŋâdâhnubástus estimtooimâid já turviđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid šoŋŋâdâhnubástusâst.
+Aalmuglâš ucceeblohon kullee ulmust lii meid vuoigâdvuotâ kevttiđ suu jiejâskielâlâš noomâid (11 artikla).
+Aalmuglâš artikla 8 (j) - pargojuávhu iävtuttâsâi olášuttem 8.
+Aalmuglâš artikla 8 (j) - pargojuávhu iävtuttâsâi olášuttem
+Aalmuglii pištee ovdánem strategia uássin lii sämmilij jieijâs pištee ovdánem strategia.
+Aalmuglii lahâasâttem lasseen sämitige tooimâ stivree sämitige čuákkim tuhhiittem pargo-oornig, mast aasât el.
+Aalmuglâšlaavlâ lávloo jyehi saajeest, kost tuálloo sämmilij juhle.
+Aalmuglâšlavluu melodia tuhhiittui Sämmilij 14. konfereensâst Helsigist 1992.
+Aalmugpeeivi juhle kiäsuttij ulmuid Saijoos auditorio tievâ
+Aalmugpeeivi juhleest lávdástii sämiartisteh miätá sämikuávlu.
+Aalmugpeivi lii sämitiigán já sämmiláid tuođâi tergâdis juhle, mutâ vaidâlitteht ekonomâlâš tile lii iästám juuhlij ornim tađe tävjibeht.
+Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992 Helsigist uárnejum 15. sämikonfereensâst já ton madduuh oleh paijeel čyeti ive tuáhá, ihán 1917.
+Aalmuglii tooimânpieijâm já puátteevuođâ jurdâččin lii eromâš tehálâš, ete nuuvt maŋgâ sämitige ovdâsteijee aalmuglâš 8 (j) -pargojuávhust, ko máhđulâš, uápásmuvá artikla 8 (j):n já toos lohtâseijee aalmugijkoskâsii miärádâstohâmân ", Näkkäläjärvi tiäddut.
+Aalmugliih tuáimeeh (ministeriö, AIL (Kela) já Valvira) kalgeh tuárjuđ já ovdediđ räjioovtâstpargo.
+Aalmuglij ucceeblovoi suoijâlmân kyeskee almossopâmuš
+Aalmugovdâsteijee Pekka Haavisto já sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi
+Aalmugjuhleest lii kähvikuásuttem.
+Aalmugeh pyehtih rijjâ kevttiđ luánduriggoduvâidis já - varijdis jieijâs uáiviláid, jis tot ij vahâgit ohtsii hiäđu prinsiipân vuáđuduvvee aalmugijkoskâsâš ekonomâlâš oovtâstpargo já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ kenigâsvuođâid.
+Pitáh šaddeh, ko Niillas keččâlâd kitaráin já nuotah kävnih sojijdis.
+Käresavvoon škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijeeh Ulla Magga já Taina Syväjärvi
+Kärigâsnjaargâ škovlâ: Christer Rasmus (tavesämikielâ)
+Kärigâsnjaargâ škovlâ: Jere Pieski (tavesämikielâ)
+Kärigâsnjaargâ škovlâ: Laura Pieski (tavesämikielâ)
+Kärigâsnjaargâ škovlâ: Matias West (tavesämikielâ) já Nora Pieski (tavesämikielâ)
+Kärigâsnjaargâ škovlâ: Niiles West (tavesämikielâ)
+- Kärigâsnjaargâ škoovlâ sämiluokai (1-6) Áilegas nuorat - juávku čáitáldâs Bihcabáhcatmeahcis, mast tehálâš teeman luptânij luándu nuáskum.
+Kärigâsnjaargâ škovlâ: Pinja Pieski (tavesämikielâ)
+• kárttudiđ ulo, panneeđ snäldein, kođđeeđ ráánu
+Káártást kovvejeh tehálumosijd eennâmkevttimhaamijd staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávluin.
+Káártán merkkejum kielâi koskâsiih rääjih čujotteh kielâi ärbivuáválijd kevttimkuávloid.
+Kárttá: sämikuávlu eennâmkevttim Meccihaldâttâs haldâšem eennâmkuávluin
+Kárttá: sämikuávlu
+Navalittem, ostoliemâst kieđâvuššâm, neskim já timedem maŋa finnee timedum ostočeevđi, mii kočoduvvoo šišnen.
+Kietâčällee Inga Guttorm lii máttáátteijee, kote lii porgâm maaŋgâid iivijd tavesämikielâlii algâmáttááttâsâst Ucjuuvâst.
+Kieđâiguin porgâmáin páárnáš uáppá anneeđ áárvust kieđâ tááiđuid argâeellim ávhálâš táiđun.
+Kieđâvuššâm aartâin tehálumoseh lijjii liihâdmân, enâmij kevttimân, puásuituálun já škovlâjotemân lohtâseijee koččâmâšah.
+Tuojij hervâttem já iivneh čäittih luándu já sierâ iveaaigijd, eromâšávt ruške jieškote-uv iivneh uáinojeh maaŋgâin sämituojijn.
+Kietâtuojij rähtim paaldâst kietâtyejistivrejeijee maainâst sämituojij historjást já ärbivuovijn sehe jieijâs kietâtyejivuovijn.
+Kietâtuojij rähtim paaldâst kietâtyejestivrejeijeeh mainâsteh meid säämi kietâtuojij historjást já ärbivuovijn sehe jieijâs kietâtyejivuovijn.
+Tyeji iälá luándujuurrâm mield já materiaalijd noreh já kieđâvušeh tiätuááigán ivveest.
+Tuájáreh: Birit-Kirsti Länsman, Hilla já Jenna Portti
+Tyeje amnâsijd noreh luándust pištee vuovvijn.
+Tyeji lii tááláá ääigi sehe anotiiŋgâi já pihtâsij rähtim mutâ meid taaiđâtyeji.
+Tyeji lii sehe taaiđâ ete iälättâshäämi.
+Tyeji lii niävvu, mon peht máttáátteh kulttuur, ton áárvuid, filosofia, jurdâččemvyevi.
+Tyeji lii ain-uv tehálâš sämmilâš kulttuurtahhee já iäláttâs.
+Kietâtyejipáájá stivrejeijee paargon kuleh rađđiđ äššigâsâid sämituojij tuoijumist já mainâstiđ sämituojij historjást já ärbivuovijn sehe jieijâs kietâtyejivuovijn.
+Kietâtyejipáájá stivrejeijee pargosaje lii Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist.
+Kietâtyejipáájást äššigâšah uážžuh valjiđ jieškote-uv kietâtyejimolsoiävtuin sii mielâstuttee já rähtiđ tyeje olssis mätkimušton nuuvt ete stivrejeijee iššeed.
+Kietâtyejipáájáh láá uási Saijoos kulttuurlii siskáldâspyevtittâs ovdedem.
+Kietâtyejipáájáh olášuttojeh Saijoos čuovis válduaulast máávsu vuástá.
+Kietâtyejipáájáid olášutteh Saijoos čuovis válduaulast máávsu vuástá.
+Kietâtyejipáájáid olášutteh oovtâstpargoost Sajosist leijee Duodji Shop - kavppijn.
+Kietâtyejipáájái tárguttâs lii l asettiđ sämituojij tubdâm já ton pehti levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin.
+Tyejiärbi lii vuáruvaikuttâs luánduin sehe materiaal skappuumist ete tuojij heervâtmijn.
+Tyejisäänih anarâškielân:
+Tyejitáiđu sirdášuvá suhâpuolvâst nuubán sosiaallâš vuáruvaikuttâsâst.
+Tyejeh láá anokäävnih já toi rähtim vuáđuduvá ärbivuáválâš tietimân.
+"KåŠllmuõrâž" - kirje lii almostittum algâaalgâst ive 1990 ruošâkielâlâš teddilâssân.
+šoddâm puásuituáluperrust Ruávinjaargâst
+Šoddâdeijee aaicâd meid párnái mielâkiddiivâšvuođâ čuásáttuvâid vâi puávtáččij vuáváđ tooimâs páárnášvuálgulubbon kyeđimáin saje párnáá jieijâs iävtuttâssáid.
+Lii pyeri, et šoddâdeijee suogârdâl jieijâs toimâmvuovijd já savâstâl jieškote-uvlágán tilálâšvuođâi tovâttem tobdoin já reagistemvuovijn.
+Šoddâdemkyeimivuotâ lii koskâvuotâ, mast pargojuávkku, vaanhimeh já párnáá huolâtmân uásálistee ulmuuh tiäđulávt čonâseh párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm tu��rjumân.
+Šoddâdemkyeimivuotâ vanhimijguin já suvváin
+Šoddâdem lii čonâsâm kulttuur já ohtsâškode nubástusân.
+Šoddâdem lii tiäđulâš, ij satummild tábáhtuvvee.
+Šoddâdemtooimâst párnáá aicâdem- já jiešárvuštâllâmnahcâ ovdeduvvoo maaŋgâpiälásávt.
+Šadoid kevttih kággái ivniimân já kamuvsuoinijd noreh vâi jyelgih pisoh lieggâsin sovskammuin.
+Šadoh lijjii kuškâdum já kiddejum nommâkilgolijguin herbaarion ađai šaddočuágáldâhân.
+Šoddim toos, jiemge puávtáččii jurdâččiđ jieččân eellim sämmilâšvuođâttáá.
+Šoddim Ucjuuvâst olesave räi.
+Šoddâmpiirâs já piäiválâš tooimah kolgâččii adeliđ páárnážân máhđulâšvuotâ maaŋgâpiälásâš luándust liihâdmân.
+- sämikielâ oppâm ulmeh já riäiduh
+Šoddâmpirrâsist kiddejuvvoo huámášume torvolâšvuođâ já pääihinálásâšvuođâ lasseen toimâviistij toimâmvuotân, luándualdavuotân já toos, maht toh adeleh máhđulâšvuođâ säämi ärbivyevi sirdâšem luándulávt.
+Katais haldâttâs haldâttâsohjelmâst láá čonâsâm suojâliđ ärbivuáválii tiäđu.
+Katais haldâttâsohjelm sämmilâškirjiimij olášume tievâsmiärálávt 6.
+Katais haldâttâsohjelm sämmilâškirjiimij olášume olesmiärálávt
+Värijesâneh:
+Katrilli máttáátteh Aanaar škoovlâin já Čevetjäävrist já Njellimist láá jieijâs katrillijuávhuh.
+Katriltanssâ lii puáttám Ruošâ kulttuurpirrâduvâi pehti nuorttâsämmiláid.
+Katri Santtila (máttááttâs- já kulttuurministeriö)
+Tábáhtusân uásálistii paijeel 1100 nuorrâd já párnážid 126 juávhust, main Avveel vyeliškoovlâ kulmâ nieidâ já nelji kaandâ lijjii nuorâmusah.
+Keejâ já máttááttâl jienâdiđ!
+Keejâ uánihisvideo Anni-Saarast já sämimáccuhist
+Keejâ uánihisvideo citysämmilâš Helgaast kiän uábbi puátá kolliistâllâđ.
+Keejâ uánihisvideo aanaarsämikielâ tiileest
+Keejâ uánihisvideo njuámmilist
+Keejâ uánihisvideo madduidis mäccee nuorâ pajeulmust
+Keejâ uánihisvideo tast maid čuuvčást puáhtá rähtiđ
+Keejâ uánihisvideo nuorttâsämikielâ tiileest
+Keejâ uánihisvideo nuorttâsämmilâš kaperist
+Keejâ uánihisvideo nuorttâsämmilâš ärbivuáválii lávlumvyevist
+Keejâ uánihisvideo muotâteatterist
+Keejâ uánihisvideo nuorâ sämmilâšnisonijn láávust
+Keejâ uánihisvideo Piilvist kote aalgât säämi kulttuur oopâid
+Keejâ uánihisvideo tavesämikielâ puustavijn
+Keejâ uánihisvideo sämmilij parlameentâst, Sämitiggeest
+Keejâ uánihisvideo sämimáccuhân kárvudâtmist.
+Keejâ uánihisvideo Tiänu luosâpuáđust
+Keejâ uánihisvideo ohtsâštave-eennâmlii kirjerájuautost.
+* Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh 190 ulmui (9 čokkámráiđud) já 5 saje luvâldelleid
+* Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui (9 čokkámráiđud), kuás finnee nuuvt stuorrâ čájáttâssaje ko máhđulâš
+* Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui (9 čokkámráidud) + täsilättest 116 pođoistovlid (4 stovlirááiđu) já 4 saje luvâldelleid.
+* Kejâttâh: Kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui + täsilättest pođoistoovlih 234 ulmui + 6 saje luvâldelleid.
+* Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 254 ulmui (12 čokkámráiđud) já 6 saje luvâldelleid.
+* Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 254 ulmui (12 čokkámráiđud).
+Kejâttâh vuáđuhäämist, maaŋgâtooimâsali čájáttâssaijeen.
+Keejâ ravvuid puurâdmáid almottâtmist.
+Keejâ vuáđusárgus (pdf).
+Keejâ Saijoos sajaduv.
+• keččâđ elilâm ulmuiguin puáris kuuvijd já "muštâččiđ " tábáhtusâid
+Keejâ täst.
+Paje ohtsiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh
+Muččâdávt, hervejum niijbeh, nääpih (pccuu paččeemkukse), kuuvseh já čilbâliteh láá maŋgâsáid čiŋŋâtiiŋgah, maid iä raskii kevttiđ nuuvt tegu toi vuáđumaalih láá kevttum ihetuháttij ääigi.
+Mučis já hervejum tiiŋgah iä lah rahtum taiduu keežild, pic muččâdvuotâ já vuovâs anolâšvuotâ kuleh ain oohtân.
+Kavpugist sáttá motomin leđe vaigâd toollâđ sämikulttuur já kielâtááiđu paijeen, ko sämikielâ ij veltihánnáá kulluu kosten.
+Kaavpuglum lii vaikuttâm puoh sämisiärváduvváid já sehe Taažâ ete Ruotâ uáivikaavpugkuávluin tego Suomâst-uv lii stuorrâ sämisiärvádâh.
+Keevâi maht peri, te sämmilâšvuotâ šadda leđe ain stuorrâ uási mii identiteet, aassimba talle Avelist tâi Pariisist.:)
+• eelliđ pygálusâin, vyesimiärkkumist
+Jođám Iänuduv luvâttuv vuossâmuu ive.
+Joton vuálgám kuávluhaldâšem uđâsmittem, lehâdijn maaŋgâid staatâ haldâšempargoid kyeskee njuolgâdusâid já sirdedijn pargoid virgeomâháást nuubán, addel máhđulâšvuođâ säämi jiešhaldâšem turviimân já ain oovdedmân iivij 1993-1995 lahâvalmâštâlmist páhudum prinsiipâi já ulmij miäldásávt.
+Joton vuálgám kuávluhaldâšem uđâsmittem, lehâdijn maaŋgâid staatâ haldâšempargoid kyeskee njuolg��dusâid já sirdedijn pargoid virgeomâháást nuubán, addel máhđulâšvuođâ säämi jiešhaldâšem turviimân já ain oovdedmân iivij 1993-1995 lahâvalmâštâlmist páhudum prinsiipâi já ulmij miäldásávt.
+Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015
+Jotteemčujottâs lii Arkadiankatu 3.
+Kiävtám kárvuinán sämituojijd já halijdâm et muu tobdeh sämmilâžžân.
+Keevâtlâš ovdâmeerhah iäláttâsâi já áigápuáđu vuotânväldimist aarâhšoddâdmist: Puásuituálu:
+Keevâtlâš ovdâmeerhah tyejiärbivyevist aarâhšoddâdmist:
+Keevâtlâš ovdâmeerhah kielâlâš tiäđulâšvuođâ oovdedmân: Kielâ jienâdâhrááhtus: Kukkâsij já laavlâsierâdmij iššijn páárnáš uápásmuvá sämikielâ jienâduvváid já njuolgâdussáid, maht jieškote-uv jienâduvâid puáhtá ovtâstittiđ.
+Keevâtlâš ovdâmeerhah luánduohtâvuođâ naanoodmân aarâhšoddâdmist:
+Keevâtlâš ovdâmeerhah maaŋgâkulttuurlâšvuođâ áárvustanemân já kulttuuribárdâs oovdedmân aarâhšoddâdmist:
+Keevâtlâš ovdâmeerhah ärbivuáválâš tiäđu sirdemist, taaidâlâš vuáttámušâi já esteetlâš fiätu naanoodmist aarâhšoddâdmist:
+Keevâtlâš ovdâmeerhah säämi sierâdmijn:
+Keevâtlâš ovdâmeerhah siärvuslâšvuođâ naanoodmân aarâhšoddâdmist:
+fi keevâtlâš orniimeh: siiri.
+Vuáválâš oovtâstpargopeellin tuáimih iänááš škoovlah, peivikiäjuh já kielâpiervâleh, moi pehti proojeekt čuásáttâhjuávkku, sämikuávlu vuálá 18 - ihásiih sämipárnááh já nuorah, fättejuvvojeh älkkeht.
+Keevâtlávt oovdânpyehtim uáivildiččij tom, ete ubâ Tave-Suomâ kuláččij sierânâsovdâsvástádâskuávlun, mon jođetteh Oulust.
+Keevâtlávt ubâ sämikuávlu lii lamaš já lii ain poccui kuáttumist.
+Keevâtlávt sämikuávlu kulâččij taan maalist sosiaal- já tiervâsvuođâkuávlun, mon jođetteh Ruávinjaargâst.
+Tot uáivild tom, et Ucjuvnjäälmi vyeliškoovlâ uáppeeh maneh ohtii ohhoost škoovlân Siirmán já nube peeivi Sirmá uáppeeh puátih škoovlân Ucjuuhân.
+Keevâtlâšvuođâst tot uáivild oppimateriaalvaarij haldâšem já jyehim, materiaalpargo čuávvum já pedagooglâš stivrim.
+Keevâtlávt tot meerhâš vuáđumáttááttâs uáppei vuoigâdvuođâ finniđ máttááttâsâst ucemustáá pele sämikielân.
+Vuáhádâh vuáđuduvá Immeel proofeet Mooses adelem ravvuid kuáruttiđ pappáid sierânâs pihtâsijd pase palvâlusâi toimâttem várás.
+Kevttimnáál láá meiddei 4 headset-mikrofon já mottoom sraŋgâttes mikrofon (ovdâm.
+• ovdediđ párnáá aicâdem- já árvuštâllâmnaavcâ orniimáin ohtsijd tilálâšvuođâid já tábáhtusâid eres kulttuur ovdâsteijeiguin
+Máttááttâs sämmilâš siskáldâs ovdeduvvoo.
+• oovded jieijâs kielâlâš tiäđulâšvuođâ
+• oovded maaŋgâpiälásij kielâkevttimmáhđulâšvuođâi vievâst jieijâs kielâ piäiválâš tooimâin; páárnáš savâstâl, koijâdâl já muštâl jieijâs jurduin, tobdoin, tuoivuin
+Ovdedeijeeäššitobdeetiimij pargo puátusin porgui Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ, www.kuati.fi - sämikielâlii arâšoddâdem-pargojuávhu materiaapaŋkkisiijđoh já Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh.
+Ovdedemen hástusin láá sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi laaččum ovdedemviärmáduv paijeentoollâm, ovtâspargoiävtui turvim sehe pargojuávhu já vaanhimij uásálâšvuođâ nanodem ovdedempargoost.
+Ovdedemhaavâst lii rahtum vuossâmuš sämikuávlu ohtsâš säämi aarâhšoddâdemvuávám ovtâspargoost, pargeiguin, vanhimijguin já jieškote-uv äššitobdeiguin.
+Ovdedempeeivi ääigi savastâllâp sämikielâlii oppâmateriaalpyevtittem tááláá tiileest já puátteevuođâ visioin.
+Ovdedempeivi lii ávus puohháid oppâmateriaalpargoost perustum ulmuid.
+Ovdedempeeivij já puárásijpargo ovdedeijee-äššitobdeetiimiporgâm vuáđuld haavâst láččoo Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ, mii siskeeld avžuuttâsâid já toimâmaalijd sämikielâlii puárásijpargo pargeid.
+Ovdedempargo toimâmmalli já pargoh láá lamaš pargeid mávsulâš proosees.
+Ovdedempargoproosees ääigi sämmilij pargei jieijâs áámmátidentiteet nanodui já koskânâs äššitobdeeviärmádâh vijđánij já šoodâi čavosin.
+Ovdedempargoost lii västidâm Aanaar kieldâ peivitipšo hovdâ.
+Ovdedempargo porgui prooseesluándulávt já sämikulttuur vuolgâsoojijn.
+Nk. ovdedemenâmij biodiversiteettooimâi ruttâdem já torjuu juáhásem lii lamaš hástulâš savâstâllâmfáddá.
+Kiäh láá säämi muusik tahheeh, kovetaaidâreh, kirječälleeh, elleekove rähteeh?
+Kiälháid já pehheid kalga kooskâi lonottiđ já tot šadda tivrâsin.
+Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâš lii sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).
+Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).
+Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).
+Tohálâšvuođâiähtun lii tooimâ vaattâm heivejeijee aaleeb ollâškovlâtuđhos já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).
+Tohálâšvuođâvátámâššân lii hiäivulâš aaleeb ollâškovlâtuđhos sehe uápásmem sämiaašijd já haldâttâhpargoid.
+Tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu.
+Tohálâšvuotvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim.
+Tohálâšvuođâvátámâššân lává pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).
+Tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).
+kodde = vittádhánnáá puásui
+Kamuvsuoinijn finnee lieggâ, koške já njaalgâhajâsijd ŠsuhháidŠ kammuu siisâ.
+Keraamisij pastemij hämikielâ puátá ärbivuáválâš säämi čuárvipastemist.
+Keraamisij pastemij hämikielâ puátá ärbivuáválâš säämi čuárvipastemist. "
+Nuurrâm lii kuullâm sämmilij purrâmuš skappuumân miätá historjá.
+• nuurrâđ čohčuv muorjijd
+• muštâliđ páárnážân maaŋgâivnáás já - siskáldâslâš mainâsijd
+muštâleijee kiävtun).
+Muštâluvvoo, et sun lâi nuuvt ucce, et särnistoovlist-uv ferttij čuážžuđ peeŋkâ alne.
+Muštâlusân láá lohtum čielgiittâs tärkkilis toimâiävtuttâsahah, moh láá ton vuáđđun, já moiguin sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâid puávtáččij pyerediđ já ovdediđ.
+Muštâlus tuávááš Säämi kielâlaavâ (1086/2003) 29 § miäldásávt addel sämikielâ toimâttâh oovtâst sämitige asâttem kielâraađijn vaaljâpojijmield Sämitiigán muštâlus sämikielâ kyeskee lahâasâttem heivitmist sehe sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášumest já kielâtile ovdánmist.
+Muštâlusah já mainâseh lohtâseh távjá soojijd, tábáhtussáid, ulmuid, pennuid, poccuid, jieškote-uvlágán pargoid já luándualmonáid. Säämi muusik
+Muštâlus kalga adeliđ majemustáá ive 2016 aalgâst.
+Muštâlusive sämitiggeest lijjii joođoost 7 sierâ projektijd, main sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus- haahâ nuuvâi ive 2013.
+Keessiv jođám vyesimiärkkumijn já lam lamaš tääl meiddei muávloin čokkimpargoin mieldi muádi keesi ääigi.
+Kesimáánust 2015 uárnejum konsert Nuárgám Vyelikiävŋá teermist lâi Áile mielâst liägus já ereslágán muusiktábáhtus.
+Keessiv 2002 sämikielâ meridui väldiđ mieldi EU komissio tuođâlávt uhkevuálásâš kielâi ohjelmân.
+Keessiv 2007 valmâštuvvim Kuovdâkiäinu säämi ollâškoovlâst, mast čođâldittim kuulmâ ive journalistlinjá bachelori já lasseen sämikielâ approbatur.
+Keesi čuoškâvalje já täälvi 30 ceehi puolâšij kooskâst zoomaastâllâm Briceđo šoodâi vaikuttuđ eromâšavt tast, ko sämikielâst kávnojeh 520 poccuu, 187 muottuu tâi jieŋâ já 144 enâduv uáivildeijee sääni.
+Ko keesi puátá, te Ilmar kandâinis Rainein cegâttává Tiänun ärbivuáválii luosâpuáđu.
+Kesipääihih lijjii luándulávt jaavrij ađai šiev kyeličaasij paaldâst.
+Tehálâš koččâmuš lii sierânâstooimah, maid sämmilij ekonomâlij já kulttuurlij algâaalmug-vuoigâdvuođâi visásmittem váátá.
+Kuávdášlâš pargon lii sirdeđ tiäđu sämmilijn aalmugin, kulttuurärbivyevi já eellimvyevi positiivlâš vuovvijn nuuvt, et páárnáš tarvan jieijâs kulttuurân já tobdá sämmilâšvuođâ luándulâžžân.
+Kuávdášliih ministeriöh já virgeomâhááh čonnâseh ovdediđ sämmilij luándu maaŋgâ ¨hámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu.
+Kuávdášlâš virgeomâhijn kuođđii koijâdâlmân västidhánnáá el.
+Kuávdoo Aanaar markkân, Juvduu riidon já Aanaarjäävri paaldân pajaneijee säämi kulttuurkuávdáá keđgijuálgán muvrájui meetaalpuureeh, mon siste lijjii eres lasseen vuáđukirje (nelji jieškote-uv kielâversio; suomâkielâlâš, aanaarkielâlâš, nuorttâkielâlâš já tavekielâlâš), šlaantah, moh tääl láá kiävtust, Anarist almostuvvee uđđâsumoseh páihálâšaaviseh (Inarilainen, Ávvir, Lapin Kansa já Pohjolan Sanomat) já ärbivuáváliih sämmiliih, Sámi Duodji - pyevtittâsmerháin riäidudum tyejeh.
+Koskâääigi rääjist sierâ staatah algii šoddâđ sämmilij asâiduttem aassâmkuávluin já staatâi perustem čuosâi kuuloold meid tavas já tave resurssij peht.
+Koskâtäälvi motomijn kuávluin puásuialmaah pivdeh riävskáid kuáđuttem kooskâst, jis kuáttumtile lii nuuvt pyeri, et páácá äigi riävskápiivdon.
+Koskoho ehidist tijme 18 äälgin lii lekkâmtilálâšvuotâ.
+Koskoho 28. peeivi lii olgotábáhtus Sajos pirrâsist.
+Koskoho 4.4.2012 tijme 11-17 uárnejuvvoo ubâ aalmug juhle, kuás säämi kulttuurkuávdáš Sajosist uuvsah láá áávus já tábáhtusah ubâ peeivi ääigi.
+Koskoho 7.4. uárnejuvvoo sierânâs kulttuureehid, mii tuálá siste tavesämikielâlâš teatterčáittus Wiljamist sehe SomBy konsert Mondest.
+Koskoho faallâp peivipurrâmuš tiijme 14-16 ja tuorâstuv iiđeedpitá sehe koskâpeivipurrâmuš.
+Kuávdážân lii tárguttâs soijiđ nuorttâlâšâi sijdâčuákkim pargoid, sämitige nuorttâlâškielâ kyeskee tooimâid, nuorttâlâškulttuurvuáđudâs toimâtiilijd, čuákkimtiilijd, nuorttâlâškielâlijd palvâlusâid já nuorttâlâškielâ kielâkuávdáá ", nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff muštâlij.
+" Kuávdáást lii čielgâsávt nuorttâlâšsiärváduv toorjâ.
+Kuávdáá suunnâttâllâm lii jo kuhás ovdánâm.
+Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst.
+Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst.
+Kuávdáá pargoh liččii el. tutkâm, kielâhuolâttâs, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, nommâčuágáldâpalvâlus, päikkinoomah já tieđettemtoimâ säämi kielâáámmátlijn koččâmâšâin.
+Kuávdáá nube já kuálmád keerdist láá Sämitige čäällimkode haldâttâhtileh.
+Kuávdážist parga ohtâ pargee meriáigásávt.
+Kuávdáin sämmiliih puávtáččii eelliđ viežžâmin sämikielâlâš äššigâšpalvâlem já koijâdmin ravvuid já tiäđuid el. säämi kielâlaavâst já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâhijn.
+Kuávdáš lii tehálâš puoh nuorttâlâškuávlust ässee nuorttâlâšáid.
+Kuávdáá, Kokoomus já SDP ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi uáinun, et ILO-169-sopâmuš ij eidu tääl lah máhđulâš ratifisistiđ, ko piäláduvah väätih ovtâskâssoojij täärhib keččâm, el. sämmilâšmiäruštâlmist já eennâmvuoigâdvuođâkoččâmâšâin.
+Savâstâllâm tovâttij meid artikkâl 8 (j) -pargojuávhu ruttâdem.
+Savâstâllâm já koččâmušah
+Savâstâllâm
+Savâstâllâm.
+Savâstâllâm stivrejeijen Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge
+Pištee ruukitooimâ viärmáduv váldu-ulmen lii ovdediđ pištevub ruukitooimâ iävtuid Suomâst, ij pyerediđ ruukij almos toimâiävtuid.
+Pištee ruukitooimâ viärmáduv vááimusjuávhu pargon lii el.
+pištee ruukitooimâ viärmáduv oovtâstpargočonâdâtmân
+Pištee ruukitooimâ viärmádâh lii Sitra proojeekt.
+Kiđđuv 2008 toovâim skiärurähtimsopâmuš Tuupa Records - skiärrufinnoduvváin já siämmáá kiiđâ vyesimáánust mist almostui EP-skiärru Cáhppes Lasttat, mast láá vittâ mii jieččân ráhtám pitá.
+Kiđđuv 2008 valmâštuvvim Ucjuv sämiluvâttâvâst.
+Kiđđuv 2012 väljejui uđđâ nuorâirääđi.
+Kiđđuv puásuialmaah kärttih aassâđ kámppáin mánuppoojijd já kuáđuttiđ jiejâs čage, ko korrâ cuoŋŋui ääigi poccuuh pyehtih jotteeđ kuhás jieijâs čaggeest já mostâđ nube čaagan.
+Kiđđuv piärguh sälttejuvvojeh keesi várás já heŋgejuvvojeh olgos piegâ já piäiváápaštuu kuškâdemnáál.
+Kiiđâ peivimätki "Jotteem merâriidon " uárnejuvvoo kesimáánu aalgâst vuálá škovlâahasáid.
+AHR (KHO) linjij ruukilaavâ heivitmist sämikuávlust
+AHR toolâi haldâttâhrievti miärádâs vyeimist já komettij Tukes miärádâs lavâvuástásâžžân já tuhhiittij lopâlávt sämitige väidim Ruávinjaargâ haldâttâhriähtán.
+Kielâkyeimi 1
+Kielâkyeimi lii anarâškielâ oppâkirje, mii tuálá siste luvâttuvtääsi anarâškielâ vieres kielâ kuursâi 1-2 máttááttâsubâlâšvuođâid.
+Nuuvtpa kielân kullee vuoigâdvuođâi olášume meiddei uáivikaavpugkuávlust lii tehálâš.
+Ulmuuh láá še juohum eenikielâ mield.. Kielâlâš jyehim lii kuittâg váddásub äšši: Sämitige mield statistiikâid kalga anneeđ tuše sunde adeleijen, ko vuálá 18-ihásij eenikielâ almottem tábáhtuvá masa sattummield já jienâvuoigâdvuođâlijn-uv maaŋgah kyeđđih almoothánnáá eenikielâs.
+Kielâlâš tiäđulâšvuotâ lááčá vuáđu luuhâm- já čäällimtááiđun.
+Kielâlâš já kulttuurärbivyevi jotkum kalga ovdediđ ovtâspargoost páihálijn siärváduvváin.
+Kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume ubâ enâmist 14.
+Kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume ubâ enâmist
+Kielâ vievâst šadda olmooš tiäđulâžžân alnestis, hämmee jieijâs ibárdâs já savâstâl pirrâsáin.
+Kielâjurgâleijee Anneli Länsman
+mon toimâsaje lii sämitige säällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist.
+Virge mon toimâsaje lii sämitige säällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist.
+Kielâjurgâleijeeh išedeh táárbumield virgeomâhijguin ášástâldijn tárbulij sämikielâlâš äššikirjij jurgâlmist.
+Kielâjurgâleijei lasseen parga kielâtoimâttuvâst säämi kielâtorvočällee já säämi kielâašijčällee, kiäh västidává el. kielâpoolitlâš aašij valmâštâlmist já hoittáv teve-eennâmlâš säämi kielâohtâsâšpaargon lohtâseijee aašijd.
+Kielâ kommunikaatioáárvu táálášoht ¨sâš-koddeest lii pyeredum muáddilov ihheed tassaaš jotonpieijum kielâhuolâttâs- já terminologia ¨pargoin, main viggoo ereslasseen tarvettiđ uđâssaanijd kielân ton jieijâs ráhtus miäldásâžžân.
+Kielâ ceelhârááhtus: Párnáá tiäđulâšvuođâ tast maht säänih lohtâseh nubbijdsis celkkun puáhtá ovdediđ jieškote-uvlágán kukkâsijguin.
+Pargeeh tuárjuh kielâ oppâm aicâlmistmáin sárnumis lihâstuvâiguin, saanij tiäduttâsâiguin, kuvijguin, tiŋgâiguin, lauvluiguin já lihâstâsâiguin.
+Kielâ mattááttâs sajattâh škovlâpargoost lii hiäju já taam máttááttâs finnee tuše muálu-uási sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnáin já - nuorâin.
+Kielâ sárnoi meeri kiäppán iäge uđđâ kielâ kevtteeh lassaan.
+kielâ tärhisteijee: Matti Morottaja
+Jomppanen siiri.jomppanen@samediggi.fi já má. kielâaašijčällee Marko Marjomaa marko.marjomaa@samediggi.fi.
+Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+kielâhäämi tärhistem maŋa.
+Kieđâiguin rähtim tááiduh, muusik, muštâlusärbi, taaiđâ já olgospyehtimRähtim já kreatiivlâšvuođâ feerim nanodeh oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo
+Kielâ- já škovlim- sehe oppâmateriaaltoimâttuvah láá Aanaar markkân kuávdážist, čujottâsâst Lehtolantie 1.
+Kielâjuáhuseh adelih avžuuttâsâid sämikielâi kevttimân kyeskee aašijn, tegu normimist já teermijn.
+Kielâ ovdán tuše tom kuldâlmáin já kevttimáin.
+Kielâlávgumân kyeskee škovlimhaahâ addel säämi máttááttâspargoviehân máhđulâšvuođâid ovdediđ já jyehiđ jieijâs mättim kielâlávgum olášutmist meid máttááttâsâst.
+Kielâlávgumvuáháduv tubdâm já heiviittem sämimáttááttâsân tuárju meid sämikielâlii máttááttâs, mon adeleh sämikielâ eenikiellân sárnoid.
+Kielâlávgummáttááttâs ovdedem sämimáttááttâsâst lii äigikyevdil maaŋgâ suujâst.
+Kielâlávgummáttááttâs vijdánem vuáđumáttááttâsân taha máhđulâžžân arâšoddâdmist ááigán finnejum sämikielâi iäláskittem jotkum oppâkenigâsvuođâškoovlâst.
+Kielâlávgummáttááttâs vijđedem kulá el.
+Kielâlávgummáttááttâs ulmen lii nanodiđ kielâlávt sierâ vuolgâsoojijn puáttee párnái sämikielâ já pyevtittiđ aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ.
+Kielâlávgummáttááttâs ulmen lii nanodiđ kielâlávt sierâ vuolgâsoojijn puáttee párnái sämikielâ já pyevtittiđ aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ.
+Kielâkoččâmâšâid puáhtá vuolgâttiđ meiddei šleđgâpostáin info () giellagaldu.com teikkâ suáittiđ njuolgist Säämi Kielâkäldee kielâpargeid.
+Kielâkoččâmuš sämimáttááttâsâst ana sistees kielâ siäilum ulme: jieškielâlii máttááttâs máhđulâžžân toohâm sämikielâ eenikiellân sárnoid já kielâ máttááttem tooid, kiäh iä määti kielâ teikâ tooid, kiäh sárnuh hiäjuht.
+- kielâlaavâst já eres sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin tieđettem.
+Kielâlase já jyehimvuáđuseh
+Kielâlase máksoo almos staatâuási stuáruduv mield, já talle tot ij västid sämikielâlâš ulmui uási kieldâ olmoošlovvoost.
+Kielâlase mäksimist ij meiddei valduu vuotân tot, et Aanaar kieldâ lii neeljikielâlâš kieldâ: Kieldâst kiävttojeh suomâkielâ lasseen aanaarkielâ, nuorttâkielâ já tavekielâ, já talle sämikielâin šaddee koloh láá stuárráábeh.
+Kielâlase lii uáivildum kyevtkielâlâšvuođâst šaddee lasekoloi várás.
+Kielârääđi addel oovtâst sämikielâ toimâttuvváin vaaljâpojijmield muštâlus sämikielâ kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já ovdánmist.
+Kielârääđi já sämikielâ toimâttuv pargon lii säämi kielâlaavâ ovdedem já kocceem lasseen pyerediđ sämikielâ sajattuv já luptiđ sämikielâ status ohtsâškoddeest.
+Kielâ lii iäláskâm majemui kyevtlov ive äigin eromâšávt kielâpiervâltooimâ tiet. Mikkâl eeči Matti Morottaja lii lamaš piejâmin kielâpiervâl joton.
+Kielâ lii kuittâg nuuvt stuorrâ uási kulttuur já mun šoodâm leđe vááijuv tom uásist.
+Kielâ lii tehálâš puohâin aarâhšoddâdemtooimân. Tot lii vuáruvaikuttâs riäidu já čoovdâ puoh oppâmân.
+Kielâoopâ uáivilin lii vuáháduttiđ čaallum nuorttâsämikielâ já adeliđ škovlâlijd riäidu kirjekielâ njuolgâdusâi oppâmân.
+Kielâoppâkirje láá ráhtám Satu já Jouni Moshnikoff já Eino Koponen.
+Kielâpalhâšume ulme
+Kielâpalhâšume ulme Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ oovdedmist tâi siäilutmist Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst.
+Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ ovdedmist tâi siäilutmist Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst.
+Kielâpalhâšume mieđettuvvoo tääl kuuđâd keerdi čohčuv 2014 sämiaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ihásâš čuákkimist Helsigist.
+Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid (meid juávkku) tâi siärváduvváid (meid servi, lájádâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân.
+Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid (meid juávkku) tâi siärváduvváid (meid servi, lájádâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân.
+Kielipalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuit tâi siärvádâhân, kiäh láá porgâm ansulávt toimâmáin merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân já siäilumân.
+Kielâpalhâšume puáhtá uáivildiđ pargoid, moh sajaduveh uáli vijđht jieškote-uvlágán toimâsuorgijd.
+Kielâpiervâl áánsust kielâ lappum lii orostâm já álgám iäláskiđ.
+Kielâpiervâl joton vyelgim lii aldemustáá Ruávinjaargâ kaavpugist.
+Kielâpiervâlstivrejeijee pargoid kuleh eres lasseen sämmilij kielâpiervâltooimâ stivrim, koordinistem já ovdedem sämikuávlust já ton ulguubeln sehe kielâpiervâlij pargojuávkkuhaldâttâh.
+Kielâpiervâl lii algâaalmug párnáid uáivildum tipšosaje, kost puoh toimâ tábáhtuvá aalgâ rääjist tuše sämikielân.
+Sämikielâ kielâpiervâlkielân Kielâpiervâl lii vuálá škovlâahasijd kielâucceeblovo tâi algâaalmug párnáid uáivildum peivitipšosaje, mast lii viggâmuš sirdeđ uhkevuálásâš kielâ párnáid sárnumáin sijjâm tom ubâ ääigi aalgâ rääjist, veikkâ sij iä iberdiččiigin kielâ kielâpiervâlân puáđidijn.
+Kielâpiervâl lii kielâlâš ucceeblohon tâi algâaalmugân uáivildum toimâ, mast puoh toimâ tábáhtuvá aalgâ rääjist tuše áášán kullee aalmug kieláin, veikkâ uásálisteeh iä mátáččii tom ollágin.
+Kielâpiervâlist kevttih kielâlávgumvuáháduv.
+Kielâpiervâlpargeeh sárnuh tuše sämikielâ, iäge sij jurgâl sárnumijdis suomâkielân ubâ aalgâstkin, ko párnááh iä vala ibbeerd sii.
+Kielâpiervâltoimâ já nuorttâlâškielâlâš škovlâmáttááttâs láá kuittâg mottoom verd lasettâm kielâ kevttim suomâkielâ paaldâst.
+Kielâpiervâltoimâ potkânij 2000-lovvoost já algâttui kieldâlâš peivitipšon uđđâsist čohčuv 2008 Avelist.
+Kielâpiervâltoimâ lii vijđánmin sämikuávlust eres kuávluin.
+Lii čielgâm, et kielâpiervâltoimâ lii šiev vyehi uhkevuálásâš kielâi iäláskittemviggâmušâin.
+Kielâpiervâleh, sämikielâlâš peivitipšo já sämikielâlâš vuáđumáttááttâs láá čovduuh sämiaalmug puátteevuotân.
+Kielâpiervâleh láá jo ohtsis oovce, main kulmâ anarâškielâlâš, kyehti nuorttâlâškielâlâš já nelji tavesämikielâlâš.
+Kielâpiervâlijn käävci tuáimih sämi-kuávlust já ohtâ Helsigist.
+Kielâpiervâlijn käävci tuáimih sämikuávlust já ohtâ Helsigist.
+Kielâseminaar ohtâvuođâst muštâluvvoo Sämitigij kulmâ ive pištee raajij rasta mannee kielâohtsâšpargoproojeekt älgimist.
+Kielâtaho-palhâšumáin säämi kielâ rääđi lii haalijd kiddiđ huámášume toos, ete Mielenterveystalo.
+Kielâtaho-palhâšume ulmen lii adeliđ tubdâstâs sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi ovdedem várás tohhum ánsulâš já merhâšittee pargoost Suomâst
+Kielâtoimâttuv pargon lii el. čuávvuđ já olášutteđ säämi kielâlaavâst asâttum sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâid.
+kielâpargee
+Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh
+Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá jotkâprojektân.
+Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- / reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân.
+Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologia ¨pargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo.
+Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo.
+Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V / II.
+Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V / II mield (vuáđupälkki 2 110,20 eurod / mp).
+Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V / II mield (vuáđupälkki 2 110,20 eurod / mp). Vuáđupäälhi
+Kielâpargeeh adelih ravvuid ja iše sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâin já valmâštâlleh jieijâs kielâi aašijd kielâjuáhusáid meridemnáál.
+Kielâpargeeh haavâst porgâččii maadâ-, julev-, anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâst.
+Kielâucceeblovvoid kullee uccâ sierânâsjuávhui tarbâšem palvâlusâi visásmitmân palvâlusâid puáhtá miäruštâllâđ EU-njuolgâdusâi miäldásâš kenigâspalvâlussân (SGEI).
+Kielâ máttááttellee párnáiguin tobdoi uáinusân pyehtimist kevttih pargeeh iššeen kuuvijd, lihâstuvâid, jienâid, sevimijd já muštâleh siämmást magareh tuáváduvah toid kuleh.
+Kielâi siäilum váátá meiddei ton siärváduv jesânij tiäđulâšvuođâ koccám, mii uáinoo perruu kielâ valjiimist.
+Kielâi koskâsâš iberdem láá išedâm toi koskâsiih ohtâvuođah já kevttim siämmáin kuávluin.
+Mielâkiddiivâšvuotâ arktâlâš luánduresurssáid puáhtá táárbu meid uđđâ infrastruktuurčuávdusáid, moh pyehtih äštiđ sämikulttuur puátteevuođâ.
+Puoh huápumus äššiubâlâšvuotâ kuoskâi sämitige uásálistmân Kielâkäldee-haahân.
+Pyeremus äigi putestiđ viäddáid lii njollâäigi, talle ko ulâštooŋâs liäđu, talle putestem lii älkkeb já "luándu iššeed " putestempargoost.
+Rijdo Njellim kuávlu kiävtust lii vahâgittám Suomâ aalmugijkoskâsâš peggim já luptim savâstâllâm Ovtâstum Aalmugij jieškote-uv orgaanijn.
+Takkâ tuu ääigist já iššeest čielgiittâs olášuttem várás.
+Kijttoseh tijjân, sämmiliih vaanhimeh, ááhuh já äijiheh já madârvanhimeh tii kuáđđám äärbist!
+Kištodeijeid adeluvvojeh iävtuttâskuáhtásiih jotkâvuávámravvuuh tast, maht pargoid kolgâččij ovdediđ.
+Kištoäigi lii kyehti mánuppaje.
+Kištoääigi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân.
+Kišto kyeskee almottâs olgosadeluvvoo čuávvoo aavisijn; Á vvir, Lapin Kansa, Enontekiön Sanomat, Inarilainen já Sompio.
+Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâšâid kalga toimâttiđ šleđgâpostáin säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeekthovdâ Juha Guttormân čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâššáid västid säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeekthovdâ Juha Guttorm, puh..
+Kištoiävtuttâsah árvuštâlluvvojeh nomâttemmin.
+muddo, mii čođâldittui ideahámásâžžân kišton kulttuurkuávdáá arkkitehtoonsâš já toimâlâš konsept kavnâmân, nuuvâi 30.6. 2008, já toos pottii puohnâssân 58 iävtuttâssâd.
+Kišto iävtuttâsah láá toimâttum nommâmerháin, et taam muddoost juátkiđ väljejum tahhei noomah iä lah tiäđust.
+Kišto uárnejeijest lii kuittâg vuoigâdvuotâ nuuvt haalijddijn leđe valjiihánnáá vyeitten maiden iävtuttâsâid.
+Kišto uárnejeijen tuáimá Sämitigge.
+Kišto uárnejeijee uážžu puoh vuoigâdvuođâid kuulmâ vuossâmužžân sajadum iävtuttâsân.
+Kišto uárnejeijee uážžu puoh vuoigâdvuođâid vuáittám iävtuttâsân.
+Kištodem kuuđâ pyeremus pargoost láá uáinimnáálá meiddei kuulmâmittosâš uccâmalliižih.
+Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jieškote-uv kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijeeh Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijeejuávhust.
+Kišto njuolgâdusâi mield palhâšumelävdikodde puovtij valjiđ kyehti (2) kovosân asâttum vátámâšâid pyeremustáá tevdee iävtuttâs lonestemnáál.
+Kišto vyeittee ovdâstij Suomâ Euroviisuin já Solju ulâttij UMK:st niäljâd sajan.
+Kišto-ohjelm lahtosäššikirjeh láá 15.4.2008 rääjist finniimist čuávvoo čujottâsâin:
+Kišto lii áávus puohháid Suomâ, Euroop Union já tom haahâmlahâasâttâs pirrâdâhân kullee enâmij aalmugjesânáid, jieškote-uv vyeimist orroo sopâmušâi já laavâi miäldásávt.
+Kišto lii puohháid áávus.
+Kištoost juáhhoo palhâšummeen já lonástâssân ohtsis 100 000 €čuávvoht:
+Kištodempargoi čaittâlem
+Kiišton kalga uásálistiđ poostâ pehti vuolgâtmáin nommâiävtuttâs já uásálistee ohtâvuođâtiäđuid čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari tâi kevttimáin äššialmaa teikâ pyehtimáin nommâiâvtuttâs persovnlávt ovdeláá mainâšum čujottâsân.
+Kiišton kalga uásálistiđ poostâ pehti vuolgâtmáin nommâiävtuttâs já uásálistee ohtâvuođâtiäđuid čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari.
+Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin já taid puáhtá vuolgâttiđ siämmáá kirjekooverttâst.
+Kilbisjäävri škovlâ: Ingasofia Kalttopää (tavesämikielâ)
+Kioto protokollaast luáštui kepidem viärdádâllâmmuddon lii adelum ihe 1990.
+Kiirján kullojeh meid ovdil almostum pargokirjeh 5- já 6 - luokkáid.
+Kirjálâšvuođâ ovdánem taheh vaigâdin uccâ markkâneh eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâlâš čaabâkirjálâšvuođâst.
+Kirjálâšvuođâst šoodâi vyehi kuvviđ ohtsâškode tuhhitmettum tiilijd já lädijduttemproosees vaikuttâsâid sämmilijd.
+kiRjálâšvuotâ
+Kirjálâšvuotâ
+Kirje fáádáh tuálih siste argâpiäiválijd tilálâšvuođâid ja toid kullee kuávdášlijd saanijd, mut meiddei kielâoopâ, vâi peesah aalgâ rääjist uápásmiđ kielâ ráhtusân.
+Kirje stuáruduv já sijđomere puáhtá jieš meridiđ.
+Kirje kovvejeijee, Salli Parikka (Wahlberg), lii kuvvim maaŋgâid párnáid já nuoráid uáivildum kiirjijd (www.salliparikka.com).
+Kirje lii ráhtám kuulmâ ulmuu pargojuávkku, mast kielâmättee lii ovdâstâm Jouni Moshnikoff, máttááttâssyergi Satu Moshnikoff já kielâtiettuu Eino Koponen.
+Kirje kolgâččij almostuđ ive 2016 ääigi.
+Kirje čuávu luvâttuv eenikielâ väldikodálâš máttááttâsvuávám.
+Kirje láá čáállám Marjaana Aikio, Helmi Länsman, Maarit Magga já Elen Anne Sara.
+Kirje máccumist västid Minna Saastamoinen.
+Kirje teema lii rijjâ, mutâ fáddá kalga mahtnii lohtâsiđ Sáámán tâi sämmilâšsiärvádâhân.
+Kirje teevstah já pargopitáh vuáđuduveh aabisrááiđu čällee Inga Guttorm ovdil almostum siämmáánommâsâš aabbis tevstáid.
+Tuáivumist lii, et kirje meiddei iššeed rävisaalmug jieijâs eenikielâ kirjálâš haaldâšmist já tuáimá iššeen toid, kiäh halijdeh oppâđ jieijâs kielâ uđđâsist tâi oppâđ nuorttâsämikielâ uđđâ kiellân.
+Kirje puáhtá rähtiđ meiddei ohtuunis jis haalijd.
+Kirje ličij uáivil almostittiđ puáttee ive pelni.
+Kirje finnee uástiđ Duodji - käävpist Sajosist já sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, info (at) samediggi.
+Kirje lii finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist.
+Kirje lii finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst Sajosist Anarist.
+Kirje lii uáivildum eenikielâ já kirjálâšvuođâ oppâamnâs nube kuursâ máttááttâsân.
+Kirje vuáđuduvá sämmilâš mainâstemärbivuáhán já sämikielâlâš kirjálâšvuotân.
+Kirje siskeeld uápistem anarâš pivtâstem vaalmâštmân.
+Kirjeest valdui uđđâsistteddilâs paijeel 100 ihheed maŋeláá ive 1983.
+Uđđâ kirjeh lii ruotâkielâst jurgâlâm Hannu Kangasniemi.
+• kolliistâlmeh kirjeráájust já museost
+Kiirjijd kalga toimâttiđ Sämitiigán Anarân májemustáá ohhoost 12, ovdil pessijái!
+• čalâččâttâm (čuovâkoveh, sárguseh) aarâhšoddâdemohtâduvâi kooskâ
+Kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh "Nimikilpailu ".
+Kiirjijn luptân uáinusân sämikielâ riggodâh, mii lii tehálâš ubâ kulttuurärbivyevi ibbeerdmân.
+Čálám tavesämikielân, mii lii muu eenikielâ.
+• čaallum sämikielâ oinum ohtâduv fyysilâš pirrâsist (almottâsah, plakateh, kovetaavluh, koolbah jna..)
+Čäällimvyehi lii ovdedum tááláá háámán Čevetjäävri škoovlâst.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) tievâsčuákkim uárnejui Kirkkonjaargâst.
+Kirkkopeeivij ohjelm tuálá siste immeelpalvâlusâid, seminaarijd, konsertijd, elleekuuvijd sehe eres lasseen jieijâs tooimâ nuoráid.
+Kirkkopeeivij váldutoimâkodde čokkânij 6.-7. porgemáánust Anarist.
+Kirkkopeeivij valmâštâlmân kullen finnij prinsiiptoimâkodde valmâšin " Aanaar sopâmuššân " nomâttum äššikirje, mast miäruštâlluvvojeh kirkkopeeivij ornim prinsiipah.
+Kirkkopeivijd vuárdojeh suullân 1500 uásivälded Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ sämmilijn.
+Tuáivumist lii, et kirkkopeeivijn šadda sämmilij ekumeenlâš já aalmugijkoskâsâš kirholâš juhle já kuáhtámsaje.
+Kirkko taha sämipargoost tave-eennâmlâš oovtâstpargo já uárnee eres lasseen jyehi niäljád ive ekumeenlijd Säämi kirkkopeeivijd.
+Kirkkotekstiilijd ovdâsteh meiddei Laapi ortodoksâlâš servikode immeelpalvâluspihtâseh.
+Kirhoost lii lamaš čoođâ historjá stuorrâ merhâšume sämmiláid já sämikielâ kiävtun.
+Kirholijd toimâttâsâid tegu kastuu, vihkâm já hävdidem puáhtá toimâttiđ aanaar- já tavesämikielân.
+Kirholâščuákkim vuáđudij kiđđuv 2008 sämipargo čällee virge, mon soijimsaijeen lii Oulu pispekode tuámukapittâl.
+Kirho virgálijd kiirjijd, tegu immeelpalvâluskirje já toimâttâsâi kirje, riemmii jurgâliđ sämikielân 1990-lovvoost já toh valmâštuvvojii 2002.
+Suámsurtorist lii meid ohtsâš pevdi, kuus puáhtá pyehtiđ vyebdimnáál ovtâskâs tävirijd, jis jieččân piävdán ij kavnuu tuárvi vyebdimnáál.
+Kirsti Palto vuosmuš roomaan Voijaa minun poroni (Guhtoset dearvan min bohccot) lâi Finlandia-iävtukkâssân ive 1986.
+Kirsti Palto vuossâmuš roomaan Guhtoset dearvan min bohccot (Kuáđuttus tiervân mii poccuuh) lâi Finlandia-iävtukkâssân ive 1986.
+Kiuruvesi luvâttâh: Henri Ruotsalainen (aanaar kielâ)
+Klemetti Näkkäläjärvi saahâ olmoošvuoigâdvuođâváldálâžân 12.6.2012
+Klemetti Näkkäläjärvi saahâ
+Klemetti Näkkäläjärvi saahâ staatârääđi eehidškoovlâst 12.12.2012
+Klemetti Näkkäläjärvi juátká Sämitige saavâjođetteijen
+Klemetti Näkkäläjärvi, saavâjođetteijee (sämitigge)
+Lasetiäđuh:
+Suomâ sämitige saavâjođetteijee
+Klemetti Näkkäläjärvi (väärrin Ulla Magga)
+tme 10.45 - 11.45 Sämmilâš muštopyeccee tipšo, Heidi Eriksen, Ucjuv njunoš tiervâsvuođâkuávdáštuáhtár.
+tme 12.30 - 13.30 Elilâmulmuu kuáhtám tuáhtár pargoost Iänuduvâst, Taina Korhonen, Iänuduv tiervâsvuođâkuávdáštuáhtár.
+tme 13.45 - 14.00 Sämikielâlij päikkipalvâluspargei vuáttámušah: Aargâ tilálâšvuođah päikkipalvâluspargoost.
+tme 15.15 - 16.00 Ovdedempeeivij čuákánkiäsu já säämi muštopyeccee tipšopálgá ovdedemčuásáttuvâi miäruštâllâm.
+Tme 19-21 lii vuoiŋâlâš muusik konsert, mast lávdásteleh Wimme, Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Giellavealggut, Rauni Mannermaa já Tiina Sanila-Aikio sehe Annukka Hirvasvuopio-Laiti.
+tme 8.00 - Kulttuurkuávdáš Saijoos oovdânpyehtim halulijd
+tme 9.45 - 10.45 Ovdáneijee muštopuácuvuođah sämiaalmugist, Anne Remes, neurologia spesiaaltuáhtár, professor, Nuorttâ-Suomâ ollâopâttâh.
+Škoovlâ eennâmtiätu Amerik lii vuađuškoovla pajeluokkaid uaivildum eennamtiađu oppamateriaal.
+Knut Johnsen Kárášjuv spesiaaltuáhtárkuávdáást puovtij oovdân, ete ovdil tááláá Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark koskâsii vuolgâttâs- já máksučonâsemlattim sist ellii Suomâst eenâb sämikielâliih äššigâsah, ko vuáhádâh lâi eenâb oovtkiärdán.
+Pääihi, moonnâmvuođâ ja puátteevuođâ lasseen sämmilâsvuotâ meerhâš Niillasân oovtâlágán tuárrum.
+tábáhtusâi kooskâst, mutâ jis koveh láá uáli ennuv (já taid kalga molsođ tärkkilávt tiätu soojijn), kalga škoovlâst puáttiđ olmooš, kote stivree kuuvij molsom.
+Ulmeh puátteevuotân
+Kuáhtulâšvuotâ já vuoigâlâšvuotâ taheh olmoošvuođâ vuáđu.
+Suávist-uv tohhejeh tuojijd muorâamnâs lasseen meid párkku, pessi já viäddáh.
+Nurâlduvvâstis Guttorm ovdedij meid tavesämikielâ kirjálâš kielâ.
+Ubâ enâmist sämikielâ teikâ sämikielâlâš vuáđumáttááttâs finnejeh ohstis 542 uápped.
+Olesbudjetist suullân 39 MEUR puátih EU-Komissiost.
+Oles uáppeemeeri lii lasanâm oovdeb luuhâmivveest ohtsis 59.
+Olesuđâsmittem kalga leđe vyeimist já tuhhiittum ko sämitigge, mon väljejeh ive 2015 aalgât tooimâs.
+Olesváldálâš ulmen lii ovdediđ párnáá jiečânâs piergim elimist ohtuunis já iärásijguin.
+Uđđâ ráiđu kalga valmâštuđ tavesämikielân puáttee kiđđâluuhâmpaje räi.
+Ubâ ráiđu almostittoo aanaar- já tavesämikielân.
+Ubâ räiđu jurgâluvvoo anarâškielân.
+- ubâ sosiaalsyergi viärmádâhlâš, maaŋgâáámmátlâš já maaŋgâtoimâlâš palvâlemhaamijd, pargovuovijd, konsultaatioid sehe toid kullee iskâdâllâmtooimâ,
+Ubâ Suomâ nuorttârääji kulá Ruánáá stielâsân já sämitigge uásálist meid Ruánáá stiellâs oovtâstpaargon.
+Čuákkimân uásálistii ovdâsteijeeh Ruotâ já Taažâ sämitiggijn.
+Čuákkimân uásálistii puoh sämitige aalmuglii 8 (j) -pargojuávhu jesâneh. "
+Čuákkimân uásálistij viijđes juávkku sopâmuš ratifisistem staatâi ovdâsteijeid, tárkkojeijeid sehe algâaalmugij ovdâsteijeid
+Čuákkimân uásálistii lasseen sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode jesâneh.
+Čuákkimân uásálistii sämmiliih meid Taažâst já Ruotâst.
+Čuákkimân uásálisteh lasseen ovdâsteijeeh Ruotâ já Taažâ sämitiggeest uássin jieškote-uv staatâ delegaatio.
+Čuákkim uásiváldeeh kevttih peevdi oolâ pieijjum läigittes čuákkimpiergâsijd, moin láá mikrofon ja škaajân lasseen jienâstem- já tulkkumjiešvuođâh.
+Čuákkimân muštâlui aalmuglii biodiversiteetstrategiast sehe vuáđudum aalmuglii 8 (j) -pargojuávhust, mon saavâjođetteijen tuáimá sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi.
+Čuákkim amnâstâh lii pivdedijn finnimnáál škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst.
+Čuákkim aalgâst sämitige saavâjođetteijeeh taheh kejâstuv jieijâs já stiivrâ tooimân ovdebáá almosčuákkim maŋa tábáhtum aašijn.
+Čuákkim äššilistoost lâi kyehti puásuituálun kyeskee ciälkkámuš tuhhiittem.
+Čuákkim äššilistoost lâi vuáttámušâi muštâlem artikla 8 (j) - pargojuávhust já eromâšávt tast, maht algâaalmugeh láá uásálistâm biodiversiteetsopâmuš tooimânpieijâmân.
+Čuákkim äššilistoost lijjii virgevaljiimeh sehe ciälkkámušah
+Čuákkim äššilistoost láá saavâjođetteijei kejâstâh, sämitige muštâlus ivveest 2014, čielgiittâsah sämikielâlii oppâmateriaalmeriruuđâ, säämi kulttuurmeriruuđâ já säämi sosiaal- já tiervâsvuođâmeriruuđâ kiävtust sehe iäru mieđettem Ilmari Tapiolan já uđđâ jeessân nomâttem sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoodán.
+" Čuákkim äššilistoost láá sämmilijd uáli tergâdis ääših.
+Čuákkim äššilistoost lii sämitige toimâvuávám-budjet tuhhiittem ihán 2015.
+uikkim äilisto lahtosijdiskuin vuolgättuvvoo majemuståå 10 peivid ovdil uåkkim.
+biodiversiteetsopâmuš siijđoin
+Čuákkim vuáđuld lii čielgâs, et nuuvt Suomâ, ko puo eres-uv enâmeh, kalgeh pehtilittiđ ärbivuáválii tiäđu suojâlem já aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi olášuttem, " saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij.
+Čuákkim jienâvuáruh simultaantulkkojeh täi kielâi kooskâst nuuvt, ete táválávt ohtâ tulkkâ haaldâš oovtâ kielâpaarâ (om. suomâ-tavesämikielâ) já nubbe nube kielâpaarâ (om. suomâ-anarâškielâ).
+Čuákkim ohtân čuávumuššân uárnejui Ruotâ Östersundist jo puáttee ive (1918) väldikodálâš sämičuákkim, mon kuávdášlâš äššin luptânii škovlâkoččâmâšah.
+Čuákkim ohtâvuođâst láá maaŋgah staatâi, aalmugornijdumij já totkei uárnejum miäldustábáhtusah.
+Čuákkimistis 12. 11.2008 ministereh já sämitigij presideentah lijjii oovtmielâliih tast et taveeennâmlâš sämisopâmuš kyyskee pargo kalga jotkuđ.
+Čuákkimist tuhhiittii kyehti uđđâ vijđes arktâlii merâkuávlu merâluándus peeleest mávsulâš kuávlun.
+Čuákkimist kieđâvuššii meid biodiversiteet tile.
+Čuákkimist kieđâvuššui OA algâaalmugij pissoo foorum avžuuttâs väldiđ kiävtun biodiversiteetsopâmuš tooimânpieijâmist teermâ algâaalmug já páihálâšsiärvus tááláá algâaalmug- já páihálâšsiärvus saajeest.
+Čuákkimist lii uáivilin valmâštâllâđ oovtâst iävtuttâsâid sämikulttuur syeje pyereedmân.
+Čuákkimist meridii toollâđ jieŋŋâlis savâstâllâm teemâst " kuávlulii ohtâvuođâ hástuseh já máhđulâšvuođah juohhum ärbivuáválii tiäđu suojâlmist ärbivuáválii tiäđu nanodem várás já sopâmuš kuulmâ ulme juksâm várás soovâdvuođâst luánduin. "
+Čuákkimist soppui ete sämitigeh tiätásmitteh oovtâstpargo artikla 8 (j) tooimânpieijâmân.
+Čuákkimist tohhui iävtuttâs uđđâ artikla 8 (j) olášuttem maaŋgâihásâžžân pargo-ohjelmân.
+Čuákkimist valmâštâllui strategia biodiversiteetsopâmuš artikla 10 (c) lahtemân artikla 8 (j) -pargojuávhu paargon.
+Čuákkimeh já tábátumeh virdeduvvojeh nabdosávt salist kevttum kieláin, mut meddei kyevti jienâkäldee virdedem lii teknilávt máhđulâš.
+Čuákkimijn Euroop Union jeessânstaatah viggeh ráđádâllâđ ohtsii uáinu koordinaatiočuákkimijn, mooid meid sämitigge uásálistij. "
+Čuákkimijn piäsá pyehtiđ oovdân Suomâ sämmilij uáinuid, vaikuttiđ miärádâstohâmân, finniđ uđđâ jurduid ärbivuáválii tiäđu syeje pyereedmân sehe lonottiđ jurduid maailm eres algâaalmugij koskân, " saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij.
+Čuákkim álgá Sajosist tijme 10.
+ČUÁKKIMIŠEDEIJEE: Finnimnáál meid čuákkimišedeijeeh.
+Čáukkim iävtut, et artikla 10 (c) olášutmân ráhtojeh ravvuuh já et aalmugliih biodversiteetstrategiah tuárjuh pištee táválii luándukevttim.
+Čuákkim iävtut, ete aldapuátteevuođâst uárnejuvvoo viijđes čuákkim valmâštâllâđ rijjâtátulijd ravvuid ärbivuáválii tiäđu maacâtmân.
+Čuákkim iävtut uásipeličuákkimân ete tot tuhhiittiččij toimâohjelm táválâš luándukevttim suoijâlmân tievâs oovtâstpargoost algâaalmugijguin. "
+Čuákkimviste Násti (stuárráb)
+Čuákkim tuhhiittij sämitige ciälkkámušâid já valjij ovdâsteijeid sierâlágán pargojuávhoid Klemetti Näkkäläjärvi sajan.
+Čuákkim tuhhit SPR toimâvuávám, mii ráhtoo kyevti ihán häävild.
+Čuákkimpovdiittâs
+Čuákkim-, ráđádâllâm-, kirjerááju- já mediavisteh šaddeh palvâliđ čuuvtij stuárráb kevtteemere.
+Kištottâlmist juáhhojii ohtsis kulmâ palhâšume, ohtâ iävtuttâs lonestui já oohtân mieđettuvvojii kyehti kunneemainâšume.
+Čuákkim nomâttij jesânijd sämitige jieijâs toimâorgaanijd já ovdâsteijeidis eres toimâorgaanijd.
+Čuákkimohjelmeh ovdeduvvojeh nuuvt, et tooimâst lii ävkki ubâ sämikuávlun nuuvt vijđáht ko máhđulâš.
+Čuákkim lii ive 1992 toollum pištee ovdánem konferens čuávvumčuákkim.
+Čuákkimmiärádâsah
+Čuákkim meridij oovdânpyehtiđ uásipeelijd, ete toh váldáččii aalmuglij biodiversiteetstrategiai uássin táválii luándukevttim suojâlem. "
+Čuákkim tollui aalmugijkoskâsii áimujotolâhseervi (IATA) - válduviäsust.
+Čuákkimsali 1.
+Čuákkim tuálloo sämmilij tave-eennâmlâš ovtâspargo algân.
+Čuákkimfaalâdmijd kalga tiiláđ muuneeld.
+* Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase.
+Čuákkim puáhtá čuávvuđ meid čuákkimsalist.
+Čuákkim puáhtá čuávvuđ
+Čuákkim puáhtá čuávvuđ meid čuákkimsalist.
+- čuákkim vuáválâš orniimeh.
+Čuákkimij nuuhâm maŋa sämitige ovdâsteijeeh uápásmuvvii biodiversiteetmuseon (Biodome), mii kovvee Kanada jieškote-uv luándutijpâid já tai elleid.
+Čuákkimviste 1+2 ovtâstittum = Silbanásti.
+Čuákkimviste 1=Silba.
+Čuákkimviistán finnimnáál purâdempalvâlusâid muuneeld tiiláámáin.
+Čuákkimviste Násti stuorrâ lasâseeini čoođâ lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân já Aanaarjáávrán.
+Čuákkimviste Násti puáhtá ovtâstittiđ ucceeb, 10 ulmuu čuákkimviste Silban, kuás finnee saje 25 ulmui (50 m2).
+Čuákkimviste Násti (vuáđusárgusist Čuákkimviste 2, stuárráb viste) heivee juávkkupargotilen teikâ uccâ čuákkimij táárboid.
+Čuákkimviste Násti lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, čuákkimaula ohtâvuođâst.
+Čuákkimvisteest juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah.
+Čuákkim valmâštâlâi aašijd almosčuákkimân já valjij ovdâsteijeid sierâlágán pargojuávhoid.
+Toimâvuáváámist aasât uulmijd sämitige tooimân.
+Kuálmád, COP9- čuákkimist tuhhiittum indikaattor kielâlii maaŋgânálásâšvuođâst lii jo kiävtust.
+Kuálmád tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum uárnejuvvoo Ruošâst ive 2013.
+Kuálmád sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Kirkkonjaargâst 10.11.2011.
+Kuálmád sämiparlamiänttárij konferens ive 2011 vaađâi julgáštusâstis el. sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášuttem, kelijdeijee resurssijd sämitiigán já sämikielâ, kulttuur já iäláttâsâi tuárjumân, vuoigâdvuođâ enâmân, čáácán já luánduriggoduvváid sehe huáputtij Ilo-sopâmuš ratifisistem.
+Kulmâ hárjuttâllee saje uuccâmnáál Sämitige čäällimkoddeest Sajosist Anarist
+lyevdispellâpargopääji.
+Tain kulmâ kieđâvušeh tuše škovlâ- já máttááttâsaašijd.
+Kuulmâ eennâm sämitigeh páhudeh, et oovtâgin sämmilij aassâm enâmist iä lah vuáháduvah, moh váldáččii sämitige fáárun budjetistem- tâi ruttâdempaargon sämitárbui várás tâi olášuttiđ sämitige jieijâs ášij tehálâšvuođâoornig.
+Kuulmâ eennâm sämitiigijn láá ovdâsteijeeh aalmuglijn ráđádâllâmairâskuudijn.
+* Pivtâsheŋgiittâstile
+Kulmâ uđđâ anarâškielâlâš oppâkirje almostum
+Kuulmâkiärdásâš já 4800 bruttoneljihâšmeetter vijđosâš Sajos šadda leđe sämmilij haldâttâs, kulttuur já mättim kuávdáš sehe maaŋgâpiälásâš já uđđâáigásâš kongres- já tábáhtustáálu.
+Nuorttâsämikielâlii kielâpiervâltooimâ puátusin lii vyerdimist, et uđđâ vuosâluokkaliih nuorttâsämikielâ máttááttâsân láá puátimin čohčuv 2011.
+Nuorttâlâškielâ kullui Jaakko Gauriloff sehe Anna Lumisalmi já Tauno Ljetoff oovdânpyehtimijn.
+- anarâškielâ
+Nuorttâlâškielâ lii ärbivuáválávt kevttum Kuáláduvnjaargâ viestâruásijn, kost tom eenikielânis sárnoo nuorttâsämmiliih asâttuvvojii Suomân majemui soođij maŋa.
+Nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo vuáđuškoovlâst já tot lii uccâ uáppeejuávkun máttááttâskielân.
+Nuorttâsämikielâ aabispargo lii pieijum joton
+Nuorttâsämikielâ jurgâleijee - Merja Fofonoff
+Nuorttâlâš tyejiärbi, veddityeji
+Nuorttâsämikielân almostittui CD, mast lijjii ohtsis 20 kirkkolavlud.
+Nuorttâsämikielâ iäláskitmân láá olášittám uánihisáigásijd kielâiäláskittemtooimâid ive 1993 rääjist.
+Nuorttâsämikielâ já nuorttâsämikielâlâš oppâmateriaaleh
+Nuorttâsämikielâlâš kielâpiervâlkeččâlâddâm algâttui Čevetjäävrist ive 1993.
+- Nuorttâlâškielâlâš päikkipalvâlempargee Čevetjäävri kuávlun 27 034,50 €
+- Nuorttâsämikielâlâš päikkipalvâluspargee Čevetjäävri kuávlun 33 262,50 €
+- Nuorttâsämikielâlâš sijdâpargee Čevetjävri-Njiävđám kuávlun 16 050 €
+- Nuorttâlâškielâlâš sijdâpargee Čevetjävri-Njiävđám kuávlun 23 500,50 €
+Nuorttâsämikielâlâš mainâskirje almostui
+Nuorttâsämikielâlâš siijđoh almostittojeh vyesimáánu ääigi ko teknisâš iästuh láá finnejum meddâl.
+Nuorttâsämikielâ puáhtá luuhâđ vuáđuškoovlâst, mut eenikielânis nuorttâsämikielâ sárnoo párnááh já nuorah lii innig häärviht.
+Nuorttâsämikielâ škovlâkielâoppâ oovdânpuáhtá aašijd uánihis njuolgâdusâi já maaŋgâi ovdâmeerhâi vievâst.
+Nuorttâsämikielâ škovlâkielâoppâ almostui
+Nuorttâsämikielâ ärbivuáválâš kuávlu olá Taažâ Njiävđámist (Neiden) Ruošâ Piäcámân já Toollâmjuuvâ Sáámán.
+Nuorttâsämikielâ sárnooh láá árvuštâllum lemin ovdil maailmsoođij motomeh tuhátteh.
+Nuorttâsämikielâ sárnooh láá paijeel 350.
+Nuorttâsämikielâ tiijmijn lii kuittâg lamaš tommittáá ävkki, et oskomield uássin toi keežild must lii lamaš älkkep oppâđ ruošâkielâ, mii lii mii škoovlâst págulâš kielâoppâ aainâs motomij kuursâi verd.
+Nuorttâsämikielâ lii lamaš tuše sarnum kielâ ive 1972 räi, kuás almostuvvii vuossâmuš aabis Aabbâs säämas já Koltansaamen opas, mast oovdânpuohtui kielâ ortografia ađai čäällimvyehi.
+Nuorttâsämikielâ pelestis tuáimá čonâsin Suomâ já Ruošâ nuorttâsämmilij kooskâst.
+Nuorttâlâškielâ: Riikka Ljetoff ja Anna Lumisalmi
+Nuorttâsämikielâst já ruošâkielâst ko láá mottoom verd tuođâi siämmáásullâsiih säänih, já motomeh pustaveh.
+Terhi Harju
+Nuorttâliih láá tánssám Ruošâ pehti puáttám katril.
+Nuorttâlâškuávlun kuleh uásih Aanaar kieldâst.
+Nuorttâlâšääših láá laavâ mield eennâm- já meccituáluministeriö vuálásâžžân.
+Nuorttâlâškulttuurkuávdáá ulmen lii iäláskittiđ, paijeentoollâđ já ovdediđ nuorttâlâškielâ Suomâst. "
+Nuorttâlâškulttuurkuávdáá ulmen lii lääččiđ luándulâš nuorttâlâškielâlâš ášástâllâm- já porgâmpirrâduv nuorttâlâškulttuur vááimuskuávlun.
+Nuorttâlâškulttuurkuávdášproojeekt ovdán
+Nuorttâlâškulttuurkuávdášprojektist lii sämitige oles toorjâ ", saavâjođetteijee Näkkäläjärvi mainâstij.
+Nuorttâlâškulttuurkuávdáá oovdânpuovtii siämmáá peeivi meid olgominister Erkki Tuomiojan Sajosist.
+Nuorttâlâškulttuurkuávdáš taarbâš ruttâdem kuávdáá huksiimân, tooimâ oovdedmân já paijeentolâmân.
+Nuorttâlâškulttuurkuávdáá suunnâttâlleh ruttâdiđ sierâ ministeriöi, Euroop kuávluovdánemruttârááju já eres máhđulij ruttâdemkäldei torjuin.
+Nuorttâlâškulttuurkuávdáá valmâstâl nuorttâlâškulttuurvuáđudâs, mon paargon uásálisteh maaŋgah teháliih čanosjuávhuh.
+Nuorttâlâškulttuur jieijâs eromâš jiešvyehi lii Njiävđám kiävŋást hárjuttum keeppilkoldem.
+Nuorttâlâškulttuurvuáđudâs stiivrâ čuákkim tollui Anarist 21.1.
+Nuorttâlâškulttuurvuáđudâs lii uuccâm eennâm- já meccituáluministeriöst ruttâdem kuávdáá olášuttem várás.
+Nuorttâlâšlaavâst asâtteh el.
+Nuorttâlâšlaavlâ
+" Nuorttâlâšráánu " lii tovle kevttum nuorttâlâš perrust ulloloovdân.
+Nuorttâlâšráánu algâttem čyeldimpäädist lii epitáválâš; čuožâlääigih kođđojeh čyeldimpáádán, moos šadda nuorttâlâšráánun jiešvuođâlâš ruuvdukovos.
+Nuorttâsämmilâš katriltanssâ lii neelji paarâ tanssâ, moos kuleh nelji almaa já nelji nissoon.
+Nuorttâsämmilâš kulttuurist ortodoksâlâšvuotâ tuáimá tehálâš sosiaallistâšume häämmin.
+Nuorttâsämmiliih äässih Aanaar kieldâ nuorttâoosijn, Aanaarjäävri maadâ-, maadânuorttâ- já tavenuorttâčievâst, nk. nuorttâlâškuávlust.
+Nuorttâsämmiliih láá oskolduvâs peeleest ortodooksah.
+Nuorttâsämmiliih
+Nuorttâsämmiliih láá Kuáláduvnjaargâ algâaalmug, kiäh láá nube maailmsuáđi keežild monâttâm ärbivuáválijd suhâkuávluidis Piäcámist.
+Nuorttâlâšah láá lasseen hárjuttâm uceslágán puásuituálu.
+Nuorttâkuávlu jiešvuođah láá uáinimist el.
+Nuorttâsämmiliih - Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet
+Árvušteleh, et nuorttâsämmiliih láá tááláá ääigi Suomâst suullân 700 olmožid.
+Nuorttâsämmilijn láá nelji sierâlágán kappeermaali, main lii eromâš merhâšume.
+Nuorttâlâšâin láá jieijâs ovtâstemorgaaneh.
+Teháliih siärvuslâšvuođâ lasetteijee tahheeh nuorttâsämmilijn láá el. tejâkulttuur, ärbivuáváliih sierah, nuorttâlâškatriltanssâ, kässeekeđgihervim, veddipargoh já ráánu kođđeem.
+Nuorttâlâškulttuur turvim váátá sierânâstooimâid, " Tiina Sanila-Aikio muštâlij.
+Nuorttâlâškulttuur turvim váátá jotelis tooimâid ", Haltta tiäduttij.
+Lasseen nuorttâsämmilij sijdâčuákkim oovdâst nuorttâlâšlaavâ mield nuorttâsämmilijd nuorttâlâškuávlust, mii lii uási sämikuávlu.
+TV Nuorttâsämmilâš nuorâi jieijâs blogi täst
+Nuorttâsämmilij ärbivuáválâš muusik lii leuŠdd.
+Nuorttâlâšmááccuh spiekâst enâmustáá eres sämimáccuhijn já sulâstit kärjillâš aalmugmááccuh.
+Iänááš áigápuáđus nuorttâsämmiliih finnejii pivdotuálust.
+Nuorttâlâšsiärváduv siärvádâh- já iäláttâsvuáháduvvâst láá pyeremustáá siäilum tiäđuh Syennjilsiijdâ nuorttâlâšsiärváduvvâst.
+(komissaar pargon lii ovdediđ tiettim já kunnijâttem olmoošvuoigâdvuođâi kuáttá Euroop rääđi jeessânenâmijn)
+(komissio lii Euroop Rääđi vuálásâš orgaan, mon pargon lii toimâđ rasism, etnisâš olgoštem já soováášmettumvuođâ vuástá olmoošvuoigâdvuođâi oovdedmân.)
+Komitea addel avžuuttâsâid sopâmuš olášuttem várás ministerrááđán.
+Komitea addel avžuuttâsâid jeessânstaatáid sopâmuš olášutmân.
+Komitea avžuut sopâmušstaatâid olášuttiđ puoh tárbulijd tooimâid, moiguin visásmiteh, ete meccičuoppâmeh já eres toimâ, maid ovtâskâs peleh tääl hárjutteh sämikuávlust, iä raijii sämmilij vuoigâdvuođâ paijeentoollâđ já ovdediđ sii ärbivuáválâš kulttuur já eellimtäävi, eromâšávt puásuituálu, iäge sii ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi kevttim.
+Komitea meid pivdá Suomâ čäittiđ mon vijđáht tot lii váldám vuotân sämmilij enâmân vuáđuduvvee iäláttâsâid já eellimvyevi ko lii olášuttâm ereslágánijd projektijd já ereslágánijd tooimâid sämitiggijn vâi visásmit sämmilij peessâm ärbivuáválijd iäláttâssáid já moin vuovijguin taah ulmeh láá juksum.
+Komitea pargon lii valmâštâllâđ sopâmušteevstâ aalmugijkoskâsâš instrument teikâ instrumentij finniimân geenivarij, ärbivuáválii tiäđu já aalmugärbivyevi suojâlem várás.
+Komitea pivdá Suomâ tieđettiđ sämmilij áámmátlâš škovliimist já maht tot lii ovdedâm sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem.
+Komitea avžuut, ete uásipeeli
+Komitea avžuut, ete ko sopâmušstaatâ miäruštâl, kiäst lii jienâvuoigâdvuotâ sämitige vaaljâin, tot addel ääšimiäldásâš tiädduáárvu sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotân, mii kulá sii sajâttâhân Suomâst, sii vuoigâdvuotân meridiđ jieijâs jeessânvuođâst já vuoigâdvuotân toos, ete sij iä pággusuddâludduu.
+Komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ:
+Komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ váldá taan ohtâvuođâst vuotân Aalmugijkoskâsâš pargoseervi almossopâmuš nr 169, mon sopâmušstaatâ lii čonâdâttâm ratifisistiđ.
+Komitea avžuut, ete talle ko sopâmušstaatâ uđâsmit sämitiggeest adelum laavâ, tot lasseet sämitige meridemvääldi sämmilij kulttuurjiešhaaldâšmân lohtâseijee aašijn, mieldiluhâmáin vuoigâdvuođâid, moh kyeskih eennâm já luánduvaarij kiävtun sämmilij ärbivuáválávt asâttem kuávluin.
+maašin- já pyevtittâstekniik uáppee
+Konferens tuhhiittij Juhâmohe julgáštus, mon mield ohtsâš konferens lâi historjállâš merkkâstuálppu sämipoolitlii pargoost.
+Konfereensân uásálistii säminuorah Suomâst, Ruotâst já Taažâst, ohtsis suullân 70.
+Konfereensân uásálistii Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij jesâneh sehe Ruošâ sämiseervij ovdâsteijeeh.
+Konfereensân uásálistii Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij sehe Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh.
+Konferens čuákkee oohtân sämitigij aalmug valjim jesânijd.
+Konferens muštottij tast, ete sämmiliih láá ohtâ aalmug, mon ohtâlâšvuođâ staatâi rääjih iä uážu rikkođ.
+Konferens fáddán lâi sämmilij ärbivuáválij aassâmkuávlui luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm já tave-eennâmlâš sämisopâmuš.
+Konferens fáddán lii soováášvuotâ sehe säminuorâi identiteet. Konferens eehidohjelmin lii sämimuusik.
+Konfereensâ ääigi kuullâp-uv jurduid rävkkee sahâvuáruid.
+Konferens lii mávsuttem já tot lii áávus puohháid kiäh láá perustum.
+Konferens uárnejeijen tooimâi 2000-lovo aalgâst vuáđudum säämi parlamentaarlâš rääđi, mii lii Tave-enâmij sämitigij ohtsâšpargo-orgaan.
+Konferens julgáštusâst kieđâvušeh sämmilij oovtâstpargo ovdedem, sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume sehe avžuutteh staatâid ratifisistiđ ILO-169 sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin.
+Konferens mield miäruštâllâm tast, kiäid tuálih sämmilâžžân, kalga vuáđuduđ sämmilij jieijâs já ohtsâš ibárdâssân ääšist.
+Konferens ohjelm šoodâi tave-eennâmlâš ohtsâšpaargon kullee aašijn tegu säämi kielâohtsâšpargoost, säminuorâi tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost sehe Suomâ, Ruotâ já Taažâ pärniäššiváldálij ohtsâšpargoproojeekt puátusijn.
+lansman (at) samediggi.
+Konferens loppâäššikirje ollásávt čuávvost:
+Konferens loopâst tuhhiittui säämi parlamiänttárij ohtsâš Kirkkonjaargâ julgáštus.
+Konferens loopân toohâp loppâciälkkámuš.
+Konferens puátá lehâstiđ kulttuur- já valastâllâmminister Stefan Wallin.
+Konfereensâ teeman lii Nuorâ!
+Konferens fáddán lijjii ärbivuáválâš tiätu já arktâlâš ääših.
+Konferens teeman láá ärbibvuáválâš tiätu já arktâlâš ääših.
+Konfereensâ nubbe peivi lii uáivildum säminuoráid.
+Čuákkimist čallui konferens almosciälkkámuš, vuávájui oovtâstpargo já valmâštâllui aalgâ SPR:n tave-eennâmlâš nuorâi lävdikoddeest.
+Konferens ohtâvuođâst toollum SPR čuákkimist meridui ton vuáđđudmist.
+Konferens tuálloo Kirkkonjaargâ Thon hotellâst.
+Konferens uárnejuvvoo kyevti ive kooskâi, vuáruttuvâi Taažâst, Ruotâst já Suomâst.
+Kongresáid, škovliittâssáid, luvâlduvváid já tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvojeh valjeest čokkâmsajeh keččeid.
+Konkreetliih tooimah:
+Konsert taaiđâlâš jođetteijen tuáimá nuotâsteijee já musijkkár Seppo Paroni Paakkunainen.
+Konsertist láá läävdi alne Ulla Pirttijärvi-Länsman Ulda-juávhuinis sehe Tiina Aikio já Annukka Hirvasvuopio-Laiti, kiäid miäđušt Heikki Nikula.
+Konsertist kulloo meid sämijuoigei uđđâ suhâpuolvâ.
+Konsertist kuullâp ärbivuáválâš já uđđâáigásâš juoigâm sehe eres sämimuusik.
+Konsertist muštástâlloo Valkeapää eellimpargo já karrieer.
+Konsertist lii koskâpuddâ, kuás raavâdviäsu Galla palvâl konsert kuldâleijeid.
+- Konsert lii Adjágas vuossâmuš Suomâst.
+Konsert lii puohháid áávus já nuuvtá.
+Konsert lii muusik já visuaallâšvuođâ vaikutteijee ubâlâšvuotâ.
+Koordinaattor toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest Aanaar markkânist.
+Tuámmáreh kijttii Eanodaga powerdancers - juávhu (kove vyelni) pyereest valmâštâllum taansâst, mii finnij keččeid fáárun.
+Hervâkovoseh skuážurduvvojeh táválávt nijbekeijijn já ivnejuvvojeh leibiostoin tâi kuunáin.
+Korkalovaara škovlâ, Ruávinjargâ: Saana Vieltojärvi (tavesämikielâ)
+Ollâtásásâš já uđđâáigásâš sämimuusik.
+Ollâtásásâš paddimstudio heivee vättee muusik paddiimân.
+Ollâtásásâš videostudio heivee maaŋgâkameravuáháduv kiävtun já eres-uv videomateriaal kuvviimân.
+Tiäddut, et mij sämmiliih lep ohtâ almug, ko mist láá ohtsâš historjá, kulttuur, kielâ já eennâmkuávluh, já et väldikudijrääjih iä uážu rikkođ mii ohtâlâšvuođâ;
+Tiäddut, et staatâin lii ovdâsvástádâs OA algâaalmugjulgáštâs vuáimánjoođeetmist, já čuujoot siämmást, et sämiparlamenttârijn já sämitiggeest lii ovdâsvástádâs anneeđ huolâ tast, et algâaalmugjulgáštâs njuolgâdusah tottâluvvojeh já nuávdittuvvojeh,
+Mij tiäduttep meid, mon tehálâš lii tuálvuđ ráđádâlmijd aktiivlávt ovdâskulij, vâi almottum viiđâ ive äigitavlust puáhtá toollâđ kiddâ.
+Mij tiäduttep onne kuulmâ Tave-eennâm ráđádâllâmkuddijd čujottum ohtsii čalluustân, mon tehálâš lii ratifisistiđ sopâmušteevstâ, moin sämmilij olmoošvuoigâdvuođah torvejuvvojeh.
+Peljimerkkâ almoot omâsteijeevuođâ já suuvâ, moos poccuu omâsteijee kulá.
+Sajanmáávsun kalgeh kuullâđ meiddei puáttei suhâpuolvâi vuoigâdvuođâmoonâtmeh.
+Tondiet ko Sajos čuákkimtekniik máhđulist tuše oovtâ jienâkäldee (salijienâ) vuolgâttem virdedemân, puáttein Sämitige čuákkimij vuolgâttâsâin uáinoo čuákkimsali já tobbeen sarnum kielâh tulkkuuhánnáá.
+Muu päikkikuávlust iä lah meendugin maŋgâ ulmuu, kiäh sárnuh almolávt sämikielâ.
+Pááikán vyelgimin
+Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš taha meid sämikielâ huolâttâspargo
+Sämikuávlust kielâ lii kuávlulii ucceeblohokielâ sajattuvâst já sämikuávlu ulguubeln enâmânvärrejeijeekielâ sajattuvâst.
+Sämikuávlust láá 13 palgâsid já suulân 1250 poccuuomâsteijed, mii lii suulân 27% ubâ Suomâ poccuuomâsteijein.
+Sämikuávlust
+Sämikuávlu uáivild Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâi kuávluid sehe Säämi palgâs kuávlu Suáđigil kieldâst.
+Sämikuávlu kieldâin tuše Ucjuuvâ kieldâst sämikielâ kiäččoo virgehoittám iähtun tâi sierânâs ánsun.
+toohâm sopâmušâid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân čujottum staatâtorjuu kevttimist ive 2011.
+Sämikuávlu ulguubeln áásá ollâškuávlejum sämiaalmug, mast lii ennuv adelemnáál sämikulttuur puátteevuođâ turviimân jis sämitigge máttá ovtâstittiđ sämikuávlu ulguubeln ässeid oovtâst turviđ sämikulttuur puátteevuođâ.
+Sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnái já - nuorâi tilálâšvuotâ sulâstit sii äijihij já ááhui pärnivuođâ tilálâšvuođâ.
+Sämikuávlu ulguubeln, mast iänááš uási sämipárnáin já - nuorâin äässih, lii tile tuođâlâš ige kielâ máttááttâs uárnejuu ennust ollágin.
+Sämikuávlu ulguubeln
+Sämikuávlu kyeskee ruttâdemnjuolgâdus máttááttâs já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâst torvee škovlim uárnejeijeid staatâtorjuu, mii västid suullân 100-prooseentlávt máttááttâsâst šaddee máttáátteijei pälkkikoloid.
+Päikkisijđoid lii lasettum uđđâ tiätu
+meddâl Anarist, uáppá Vaasast já parga Helsigist.
+meddâl Čevetjäävrist
+Pääihist kuullâm já oppâm kielâ luuhim lase škoovlâst já oppâm lii jotkum onnáá peeivi räi, ko uđđâ anarâškielâliih säänih šaddeh ubâ ääigi.
+Mii pääihist láá kuittâg ovttuu sárnum ŠpäikkikiellânŠ tavesämikielâ, et lam máttám kielâ nuuvt kuhe ko peri muštám.
+Pääihist iä lah riävtui kuássin sárnum sämikielâ já jiem jieškin tom määti.
+Škoovlâi já čaitâlmij almottâttâm tábáhtuvá taan ive neeti peht Webropol - riäidoin.
+Škoovlâi kiävtust láá puoh Taažâbeln já Suomâbeln rahtum sämikielâliih oppâmateriaaleh já puoh eres-uv pyeremusah resursseh láá valdum anon.
+Škoovlâst kalga väldiđ fáárun eehidpittá tarbâšijd koskoho ehidân.
+Škoovlah kolgâččii väldiđ juáigus máttááttâsvuámij uássin, vâi juáigusist finniiččij ohtsâškoodán luándulii uási ".
+Škoovlâi oovtâstpargoost lii lamaš ävkki taam-uv ääšist.
+Škovlâkiirjijn sämisiärváduv tááláš tile ij kieđâvuššuu já sämmiláid kullee, škoovlâi-uv alnetoollâm, mielâkoveh puátih távjá topeliaansâš ääigi kuvviimijn já ääigist, kuás syemmilâš já sämiilâš siärvádâh ellii vala ovdâmoodeernlâš ääigi.
+Škovlâpäikkiasâmist sämikielâ máttááttâsân
+Škoovlâin lii táágu eromâš tehálâš sajattâh.
+Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 5 - kirjeest fiäránistem álgá oppáin niijto iälánijn.
+Škoovlâ biologia já eennâmtiätu - kirjeráiđu tuálvu lohhee fiäránistiđ maailm ulmui, ellei já šadoi luusâ.
+Škoovlâ uásiväldim tábáhtusân
+Škoovlâ pirâstiätu 3-oppâkirje almostittui tavesämikielâlâš jurgâlussân (Birasdiehtu 3), mon lii jurgâlâm Jouni Antti Vest (Jovnna-Ánde Vest).
+Škoovlâst ij lamaš umesämikielâ máttáátteijee, et ep puáhtám luuhâđ jieččân kielâ.
+Škoovlah halijdeh-uv vijđediđ oovtâstpargo, mii lii siäiluttâm sämikielâ já kulttuur já vijđedâm párnái várdusijd.
+Škovliimân láá almottâttâm suulân 40 sämikielâ já sämikielâlij juávhui máttáátteijed vuáđumáttááttâsâst, luvâttuvvâst já arâšoddâdmist.
+Škovliimân uásálisteeh finnejeh vuáđulijd tiäđuid kielâlávgummáttááttâs teoriast, keevâtlii olášut-mist, ferimijn já oppâmpuátusijn já tast, maht taam tiäđu puáhtá heiviittiđ sämimáttááttâsân.
+Škovliimân uásálisteeh finnejeh čođâldâsâinis 6 oppâčuággá.
+Škovlim ovdâsajasâš čuosâttâhjuávkkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlij luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdem syergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh.
+Škovlim ovdâsajasii čuosâttâhjuávkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlii luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdemsyergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh.
+- škovlim lahâasâttâs, haldâšem, ruttâdemovdánem, árvuštâllâm, máttááttâsvuávámnoormâi já sämimáttááttâs ovdánem čuávvum,
+Škovlim paaldâst huksejim jieččân perrui táálu Kiđđâjáávrán. Perrui kuleh ávuskyeimi Marika já suu nieidâ Milja.
+Škovlim válduteeman lii kielâlávgumvuáháduv heiviittem sämimáttááttâsân.
+Säämi kielâlavgum škoovlâst - maht tuárjum jieččân kielâ já kulttuur máttááttâsâst - škovlim koolgâi algâalgâlii vuávám mield vyelgiđ joton puáttee skammâmáánu pelimuddoost.
+Škovlim ruttâd Máttááttâshaldâttâs.
+Škovlim siskáldâs:
+Toh, kiäh čođâlditeh škovlim, finnejeh kuttâ (6) oppâčuágástuv, maid lii máhđulâš luuhâđ pyerrin jieijâs ollâopâttâhuápuin.
+Škovlim ulmen lii adeliđ máttáátteijeid máhđulâšvuođâ sämikielâ iäláskitmân škovlâpargoost, faallâđ sijjân porgâmkiedi já piergâsijd kielâlávgummáttááttâs oovdedmân keevâtlii škovlâpargoost.
+Škovlim ulmen lii finniđ vástádâsâid el. koččâmušân: Maht sirdep / máttááttep kielâ nuuvt pehtilávt ko máhđulâš kielâlávt epiohtâlâs uáppeejuávkun?
+Škovlim ulmen lii lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáháduvâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin.
+Škovlim uáinusist algâaalmugfoorum uálgitábáhtusâst
+Škovlimhaavâ vuossâmuu aldamáttááttâspaje
+Škovlimhaavâ ulmen lii lasettiđ tiäđu já máátu kielâlávgummeetood heiviitmân sämimáttááttâsân, mii adeluvvoo Suomâst.
+Škovlim- já oppâmateriaallävdikoddeest puáhtá uuccâđ torjuu sämikielâlâš oppâmateriaalprojektij várás.
+Škovlim- já oppâmateriaallävdikodde saavâjođetteijen väljejui Jan Saijets (persovnlâš värijeessân Outi Länsman) já värisaavâjođetteijen Ulla-Maarit Magga (Berit-Ellen Juuso) sehe eres jesânin Tauno Lietoff (Seija Sivertsen), Iiris Mäenpää (Teija Linnanmäki), Eila Tapiola (Ara Aikio), Elli-Marja Hetta (Ailu Näkkäläjärvi) já Samuel Valkeapää (Maarit Pajuranta).
+- škovlim- já oppâmateriaallävdikode čällee já oovdânpyehtee (škovlimpoolitlâš já almos škovlimääših),
+- škovlim- já oppâmateriaallävdikode čällee já oovdânpyehtee (oppâmateriaalääših),
+Škovlim já oppâmateriaallävdikoodán kuleh iivijn 2008-2011 tah jesâneh já värijesâneh:
+Škovlim já oppâmateriaallävdikodde lii sämitige škovlimpoolitlâš iävtuttâsâi, algui, ciälkkámušâi já peleväldimij valmâštellee já sämikielâlâš oppâmateriaal vuáváámist, vaalmâštmist já jyehimist västideijee orgaan.
+Škovlim já oppâmateriaallävdikodde
+Škvolim- já oppâmateriaaltoimâttâh váldá vuástá iävtuttâsâid, maid puáhtá toohâđ sleđgâpostáin roovvâdmáánu 25. peeivi räi.
+Škovlim-já oppâmateriaaltoimâttah
+Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh
+Koulutus- já oppimateriaalitoimisto / Skuvlen- já oahppamateriáladoaimmahat / Škovlim-já oppâmateriaaltoimâttah / Škooultõs- da vuäŠpstemaaunâskoontâr / Office on Education and Instruction Material
+Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh valmâštâl já olášut lävdikode kieđâvuššâm aašijd.
+Škovlimvuáháduv kyeskee iävtuttâsah:
+Škovlim uárnejuvvoo ollâsávt aldamáttááttâssân, ohtsis nelji kyevti peeivi škovlimtilálâšvuottân.
+Škovlim- já tutkâmoovtâstpargo uulât sämikuávlu staatâi lasseen eromâšávt tave algâaalmugij maailmân.
+Škovlim vuálgá joton Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist kuovâmáánust 2015.
+Škovlim vuálgá joton Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist kuovâmáánust 2015.
+Máttááttâskuávdáást lii jo maaŋgâi iivij ääigi ovdedum viermipedagogiik já teknisâš kiärgusvuođâid já tot pastaččij adeliđ sämikielâ viermimáttááttâs meid sämikuávlu ulguubel, jis tast ličij ääši kyeskee škovlim ornimlope já väärih viermimáttáátteijei pálkkátmân.
+Škovlim taha máhđulâžžân jieškote-uv kuávluin já jieškote-uv ahasij párnáiguin pargee máttáátteijei tiäđu já vuáttámušâi jyehim.
+Škovlimmáhđulâšvuođâin já kielâtááiđu vaikuttâsâin pálkkátmân kalga aktiivlávt tieđettiđ pargeid.
+Škovlim lii helppim eenikielâlâs škuávlejum pargojuávhu finnim.
+Škovlim lii kuuđâ (6) akateemisâš uáppučuággá vijđosâš.
+Škovlimpeeivih šaddeh teorialuvâldâlmijn já stivrejum pargopáájáporgâmpeeivijn.
+Škovlimčällee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist.
+Škovlimčällee
+Škovlimčällee tuáimá škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv hovdân já škovlim- já oppâmateriaallävdikode oovdânpyehten já čällen.
+Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari mainâstij el., ete sämitigge čuávu máttááttâs rähtimáin ihásávt sämimáttááttâs lovottuvâid, almoost máhđulâšvuođâi mield máttááttâsraportijd, uárnee ihásávt Nuorâ Kulttuur - tábáhtusân lohtâseijee säminuorâi taaiđâtábáhtus já almostit sämikulttuurist tieđetteijee materiaal škoovlâi várás (Oktavuohta - nettilostâ).
+Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, Sämitigge ulla.
+Škovlim ij lah kuittâg uárnejum puohâin sämikuávlu škoovlâin já tääsi lii lamaš molsâšuddee.
+Škovlim ulmen lii lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáválâšvuođâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin.
+Škoovlân ličij uáivil moonnâđ puáttee ive, mađhâšem suárgán.
+Niillas Holmberg & Roope Mäenpää
+KP-sopâmuš 27 artikla mield tain staatâin, main láá aalmugliih, oskoldâhliih teikâ kielâliih ucceeblovoh, tágáráid ucceeblovoid kullee ulmuid ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ oovtâst eres juávhu jesânijguin navdâšiđ jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ.
+KP-sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuotkomitea.
+KP-sopâmuš
+- Kriittisâš savâstâllâm lii še tehálâš, siämmáá ko maaŋgâlágánij uáivilij oovdânpyehtim já tuhhiittem.
+Taansâ lâi stivrim Rosa Pietikäinen já tast tánssájii Britt-Inger Ruotsala, Susan Löf, Anni-Sofia Löf, Kristen Anne Ruotsala, Petra Ikonen já Sofia Kallionlähde.
+Kristiina Aikio lii vuáčulâš sämiartist.
+Kristiina lii lávlum 25 ihheed, main juáigus 8 ihheed.
+Kristine Gaup-Grønmo Sämmilii tipšo já aitâr ovdedemkuávdáást Kárášjuuvâst mainâstij, ete sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnimvuođâ pyereedmân lii vala ennuv porgâhánnáá pargo.
+Ristâosko ij ane innig kieldee koskâvuođâ juoigâmân já juáigus lii kullum meid kiirhoin.
+Ristâosko oonij juoigâm viehâ kuhháá pahhaan já tot lii meid hálbášum väldikulttuur peeleest.
+KSBR urkkod meiddei kulttuurkuávdáá vuáđupargoid.
+Kulttuurtorjui jyehim 2009
+Keejâ kove 2, mast kove lii spejâldum tuávvášseeini vyeliuásán.
+Ko juuttim sämityejiškoovlâ, te must iä lamaš sämmilâš máttáátteijeeh, pic mun ferttejim távjá suáittiđ pááikán iänán já koijâdiđ maid já maht kalga mon-uv porgâđ.
+Kođemist kevt-tih tyejiniävvun poccuu täävtist rahtum náskál.
+Kuittâg ovdâmerkkân Helsigist ij lah sämikielâlâš peivikiäčču.
+• kuškiđ kiđđuv puško čuomâid já tuoijuđ tain tuojijd já kyele taavtijn čiiŋâid
+- Kii tuu aašijn meerrid?
+Kii puáhtá finniđ pahlhášume?
+Kii puáhtá finniđ palhâšume?
+Sämikuávlust ornip sáátuid Uccjuuhân.
+Fievridmij kuástidem sämikuávlu ulguubeln lii kiddâ staatâtorjuu meereest, mii finnejuvvoo máttááttâsministeriöst.
+Mii kulttuur iä pyevti toohâđ heeitugin iäge uccááttiđ ton keežild, ete aassâp tááluin teikâ vyeijip autoin.
+Mii kulttuur láá viggâm rivdâđ já omâstiđ.
+Kulttuur lii meiddei säämi eellimvyehi.
+- kulttuuráárvui olášuttem keevâtlâš toimân ihejuurrâm mield
+Kulttuurtorjui uuccâm 2009
+Kulttuureehid joođeet Ánne Kirste Aikio já juhle lekkâmsaanijd ciälkká rehtor Liisa Holmberg.
+Kulttuureehid muusikist västidij el.
+Kulttuureehid ohjelmist lávdásteleh čajáttellee Irene Länsman, anarâškielâlâš lávlumjuávkku Koškepuško, anarâškielân lávloo Heli Aikio já nuorttâsämikielân leu ' ddejeijee sämitige 1. värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.
+Tuáivup, et kulttuureehid viehâ čokkááččij sajestis tme 19.45.
+Kulttuurehidist lâi meid sämmilâš teatter.
+Kulttuurehidist Tiina Sanila-Aikio, Liisa Holmberg já Juha Guttorm adeleh kukáid kulttuurkuávdáá nommâkišto vyeittei Matti Morottajan sehe lasâlijnekišto vyeitteid Tytti Bräysyn sehe Anna-Leena Pyylampin.
+Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš ulmen lii suojâliđ já ovdediđ kulttuurij maangâhámásâšvuođâ (1 artikla).
+Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš
+Kulttuurolgospyehtim
+Kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki muštottij tast, et mailmist jáámá ohtâ kielâ kyevti oho kooskâi.
+Kulttuurkuávdáá bruttovijđodâh ađai olesvijđodâh lii 4 670 neljihâšmeetterid.
+Kulttuurkuávdáá kyehti váldukevttee lává säämi jiešhaldâšem ovdâsteijeeorgaan Sämitigge já staatâ oppâlájádâssân tuáimee Säämi máttááttâskuávdáš.
+Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah já ton bruttovijđodâh lii suullân 4 800 m².
+Kulttuurkuávdáá huksit Seenaat-kidânjâsah, mii uárnee kuávdáá vuáváámist almos arkkitehtkišto.
+Kulttuurkuávdáá huksim álgá kiđđuv 2010 já tot kolgâč��ij valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi.
+Kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid toollâđ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes sehe ovdediđ almolâš eellimtiilees.
+Kulttuurkuávdáá eidusâš vuávám algâttuvvoo uđđâivemáánust 2009 já huksimpargoh älgih kiđđuv 2010.
+Kulttuurkuávdáást Sämitigge finnejii kiävtun 1095 m2.
+Kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun.
+Kulttuurkuávdáš lii siämmáá-áigásávt sehe sämmilij parlamenttâtáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu jieškote-uvlágán čuákkimijdiskuin, muusik-, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin.
+Kulttuurkuávdáš pyereed meid čielgâsávt máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin.
+Kulttuurkuávdáš pyereed meiddei merhâšitteht máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin.
+Kulttuurkuávdáš fáálá škuávlejum säminuoráid uđđâ pargomáhđulâšvuođâid, čuákkee oohtân jieškote-uv suorgij sämmilâšmätteid já tuáimá sämmilâšsiärváduv sundečäitten, mast jieškote-uv suorgij sämmilâšmätteeh ovdedeh sämmilâš ohtsâškode ärbivuáválâš áárvui, tiettim já mättim vuáđuld.
+Kulttuurkoččâmuš sämimáttááttâsâst čuujoot máttááttâs roolin kielâ, kulttuur já ärbivuáválii tiäđu já tááiđui sirden nuorâb suhâpuolváid.
+Kulttuurlävdikode aašij valmâštellen já oovdânpyehten tuáimá kulttuurčällee.
+Kulttuurlävdikode saavâjođetteijen väljejui Aslak Holmberg (persovnlâš värijeessân Máret Inga Länsman), värisaavâjođetteijen Tanja Sanila (Jouni S. Laiti) sehe eres jesânin Pauliina Feodoroff (Sisko Länsman), Timo Portti (Neeta Jääskö), Maarit Magga (Matti Palojärvi), Birit-Anni Magga (Jouko Hetta) já Mika Aikio (Susanna Näkkäläjärvi).
+Kulttuurlävdikode pargon lii meridiđ staatâtorjuu (säämi kulttuurmeriruttâ) jyehimist sehe čuávvuđ já kocceeđ mieđettum torjui kevttim.
+Kulttuurlävdikodde
+Kulttuurlävdikodde ráhtá sämitige toimâohjelm vuáđuld ive 2013 rääjist ihásijd mittomeerijd säämi kulttuurmeriruutân.
+Kulttuurlävdikodde lii sämitige stiivrâ vuálásâš toimâorgaan, mii valmâštâl sämitige iävtuttâsâid, alguid sehe ciälkkámušâid, moh kyeskih sämmilij jiegâlâš kulttuur.
+Kulttuurlävdikodde meridij čuákkimistis, et šiäštá ovdeláámainâšum meriruuđâst maŋeláá jyehimnáál 74 500,00 eurod.
+Kulttuurmeriruttâ 2013 tave-eennâmlij sämiseervij tuárjumân
+Kulttuurenâdâh
+Kulttuurminister Wallin vuolgâttij kirjálii tiervâttâs seminaarân.
+Kulttuur siäilumân lii tehálâš huolâttiđ meid luándu pyereestvajemist.
+Kulttuur suojâlem váátá meid, ete ucceeblohosiärváduvâi ovdâsteijeeh uážžuh pehtilávt uásálistiđ sijjân vaikutteijee miärádâsrähtimân.
+Kulttuur tubdâm tuárju párnái já nuorâi sämmilâšidentiteet nanosmem, mii lii iähtu sämikielâ já - kulttuur siäilumân já jiešiävtulâš ovdánmân.
+Kulttuurtutkâm uáinimčievâst Sämieennâm lii saijeen maaŋgâmeerhâšlâš ja muttuustellee tuávádâh, mon puáhtá tarkkuustâllâđ maaŋgâ uáinimčievâst.
+Kulttuurlâš tiäđulâšvuođáin puáhtá olmooš iberdiđ ereslágánvuođâi ohtâvuođâid.
+Lahâčällee
+Kulttuurčällee váldupargon lii toimâđ kulttuurlävdikode oovdânpyehten já čällen.
+Kulttuurčällee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist.
+- kulttuurlâš uáivil já merhâšume,
+- kulttuurlâš ulme já merhâšume,
+Kulttuurlâš iärui tiäduttem toovvât tom, et olmooš karva nube kulttuurist puáttee aašijd ko nabda taid lemin varâlâžžân jieijâs kulttuurân.
+Taaiđâ
+Kulttuurpyevtitteijee
+Kulttuurpargo merhâšittee ruttâdeijeid mainâstii Sämitige kulttuurlävdikode tooimâst sehe sämmilii kulttuurpargo syergist.
+- kulttuuribárdâs merhâšuumeest kielâ já kulttuur siäilutteijen - maaŋgâkielâlâšvuođâšoddâdmist.
+Majemuu love ihheed lep mudoi-uv iällám stuorrâ nubástus ääigi, ko sämmilâš ij innig taarbâđ hepâmâššâđ jieijâs pic nubijkejij, sämmilâšvuođâin puáhtá joba čiävluttâllâđ.
+Taan luuhâmive meid sämikielâ amnâsmáttááttâs uáppei meeri lii lasanâm 18.
+Nohhee ive juovlâmáánu aalgâst almostittum Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkištodem iävtuttâsah láá uáinimnáálá uápásmem várás Siijdâ Raampist Aanaar markkânist 6.1.2009 räi.
+Kuohtuin kuávluin láá sii jieijâs puásuituáluvyevih, kuáttumenâmeh, vyesimiärkkumkäärdih já palgâs maadâ- já taveuási puásuilovoh lohhojeh sierâ.
+Kyeimivuođâst vaanhimeh, suuhâ já pargeeh láá täsiviärdásiih, mut jieškote-uvlágáneh párnáá tobdeeh.
+Kyeimivuotâ váátá meiddei tom, et kuohtuin uásipeelijn lii tuárvi tiätu nubijdis šoddâdemuáinuin já - vuovijn.
+Ko biodiversiteetsopâmuš aigijnis valmâstâllii, ohtâ iävtuttâs lâi kevttiđ Ilo 169-sopâmuš miäldásii terminologia ađai algâ- já hiäimuaalmugijd, mutâ toos ij lamaš kyedittem.
+Ko ulmust lii čielgâ uáinu alnestis, sun tiätá mon juávkun sun kulá já čoonnâs.
+- Ko ulmuuh feerejeh taaiđâ, sijjân lii tehálâš kavnâđ jieijâs tobbeen lavluu tâi tiivtâ sist.
+Ko anarâš kielâpiervâltooimâ puátusin šoddii anarâškielâliih luokah, te lâi velttidmettum pyevtittiđ meiddei eenikielâlâš algâmáttáátâs várás materiaal.
+Ko kielâ ij máttááttuu škoovlâst, te sárnooh pääccih luuhâm- já čäällimtáiđuttemmin jieijâs kielâst.
+máá ko kođemist kevttum náskál-uv.
+Ko lii muáttám já čácáduavah jiäŋŋum, te poccuuh čuákkejuvvojeh kardijd pygálusâi várás.
+"Ko mađhâšim vuossâmuu keerdi Sáámán, te enâduv monotoonsâšvuotâ imâštutij muu.
+Ko maaŋgah toskedeh, maid piejâččii paijaalsis tilálâšvuođáid, must taat probleem ij ennustkin lah lamaš, ko puávtám kevttiđ sämimááccuh maaŋgâin sierâlágán tilálâšvuođâin.
+Ko värrejim Oulun, te jiem sárnum oles ihán kiässán sämikielâ.
+Kieldâst lii laahân vuáđuduvvee kenigâsvuotâ orniđ ovdâmáttááttâs.
+Kieldâlâš virgeomâheh kalgeh kevttiđ suomâkielâ paaldâst sämikielâ nuuvt vijđáht ko uáinih tom tárbulâžžân pevdikiirjijn já eres äššikiirjijn, main lii almos merhâšume.
+Kieldâ ässeemeeri, piäláduvâi politiik já sämmilij koskâmiärálâš uási kieldâ jienâvuoigâdvuođâlijn vaikutteh toos, ete kalle sämmilâš iävtukkâs väljejuvvoo kieldâ váldustiivrân já magareh toimâmáhđulâšvuođah sist láá.
+Kieldah pieijii joton haavâ rähtimáin ovtâspargosopâmuš.
+Kieldah uáinih távjá säämi kielâlaavâ olášume nahcâkoččâmâššân já siämmást vájálditeh et toh iä lah kiävttám puoh säämi kielâlahâasâttâs adelem máhđulâšvuođâid pyerrin.
+Kunneemainâšume já stiipeend finnim Giehtaruohttasa mánát (Kietâruotâs párnááh) - juávhu (kove vyelni) lâi stivrim Käresavvoon škoovlâ máttáátteijee Taina Syväjärvi.
+Kunneemainâšume já stiipeend finnij meid kärigâsnjargâlij nuorâi Gangstajunkkát hiphop-juávkku (kove vyelni) tanssáin Trift Shop.
+Ko peivitipšoost já máttááttâstooimâst pargei prooseentlâš meeri kepiduvvoo olesprosseentmeereest, kiäppán sämikielâlâš äššigâšpalvâlem adeleijei meeri 9,5%:n.
+Ko säämi kulttuurkuávdáást kalga šoddâđ päikkilágán, makkuutteijee já mon puáhtá älkkeht aldaniđ já mii lii kiäsutteijee sämmilij já eres-uv juávhui kuáhtám- já teivâdemsaje já ko kuávdáš vala huksejuvvoo aanaarsämmilij ärbivuáválii já tááláá-uv aassâmkuávlu kuávdoo, áánsáš säämi kulttuurkuávdáš nommânis Sajos uáli pyereest.
+Ko suomâráp aalgij leđe piivnoh 90-lovo loopâst, Mikkâl še movtáskij tast, ko tot lâi oovtâ mielâst älkkees muusikhäämi.
+Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh karttiđ toimâsuorgijnis pargee sämikieltáiđusâš pargeid já tiäđuštâllâđ sii máhđulâšvuođâ já haalu toimâđ tulkkân. 10.
+Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh riemmâđ toimáid säämi kielâlaavâ olášutmân.
+Kieldah kalgeh säämi kielâlaavâ 18 § miäldásávt kocceeđ uástupalvâlusâin já kieldâovtâstumij tooimâst et sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah olášuveh já vaattâđ, et palvâlusâi uárnejeijeeh čuávvuh säämi kielâlaavâ olášume já nuávditteh säämi kielâlaavâ jieijâs toimâinis.
+Kieldâi sahâvuáruh.
+Kieldâi staatâuásilaavâ (1147/96) 12 § mield sämikuávlu kieldah finnejeh kilâlasseen euromere, mii lii 10 prosenttid almos staatâuási vuáđu-uásist.
+Kieldah, staatâ ohtâduvah já sämitigge kolgâččii tutkâđ máhđulâšvuođâid vuáđudiđ ohtsijd viirgijd, moiguin sämikielâlâš palvâlusah turvâstuuččii.
+Kooverttân kalga merkkiđ čujos " Saamelais-kulttuurikeskuksen ravintola ".
+Kuorokonsert maŋa tábáhtus juátkoo Saijoos šiljoost olgofestivaalin, kost Mari Boine lasseen lávdásteh el. kárášjuvâlâš Felgen Orkester, mii čuojât já juáigá tavesämikielâlâš poprock.
+Kuursâ uáivitiäddu lii teevstâi ráhtusijn já merhâšuumijn.
+Kolo- já vijđedemreknistmijd taha ISS Proko.
+Kustan-nusosakeyhtiö Otava oppâmateriaalpyevtittâsâst muštâl kuástidemhovdâ Mervi Korhonen Helsigist.
+Kuástideijeeh:
+Jieškote-uv kappeer uážžu kevttiđ tuše tiätu siiviilsiätun kullee olmooš.
+Tegu tiettip lii lamaš mottoom verd sierâmielâlâšvuotâ ráđádâllâmvuáváámist, eromâšávt Taažâst, mut ko mij tääl tiettip, et Suomâ já Ruotâ sämitigij já toi enâmij haldâttâsâi kooskâ lii oovtmielâlâšvuotâ, te algâttem ij uážu leđe Taažâst kiddâ.
+Povdip puoh sämituáimeid suogârdâllâđ puátteevuođâ tiäddučuágástuvâid já ovdediđ išeruuđâi čuosâttem siärvusáid tehálâš projektáid.
+Povdiittâsčáitálmâsân uásálisteh čuávvoo taaidâreh Ruotâst, Taažâst já Suomâst: Britta Marakatt-Labba, Rannveig Persen, Aune Kuuva, Merja Aletta Ranttila, Pekka Hermanni Kyrö já Outi Pieski.
+Povdiittâs säminuorâi konfereensân
+Povdiimist kalga oovdânpyehtiđ, magareh ääših iävtuttuvvojeh kieđâvuššâmnáál čuákkimist.
+• povdiđ tyejimätteid uápistiđ sämimááccuh já toos kullee pihtâsij kevttimist
+• povdiđ páihálijd sämitaaidârijd kolliistâllâđ, kolliistâllâđ taaidâ- já kulttuurtábáhtusâin
+Kuullâp Kustannusosakeyhtiö Otava kuástidemhoovdâ Mervi Korhos sahâvuáru digitaallii oppâmateriaalpyevtitmist já sahâvuáruid sämitige jieijâs oppâmateriaalpargoost.
+Ucceeblohojuávkun tâi algâaalmugân kullee párnáást lii vuoigâdvuotâ jieijâs kulttuurân, oskoldâhân já kielân.
+Kuldâliđ nuorâid, adeliđ sijjân vaikuttemmáhđulâšvuođâ!
+• kuldâliđ já máttááttâllâđ páihálâš ärbivyehimuusik muusikmätteiguin
+Kuldâldijn sun muuštâč kielâ já mielân mäccih lappum säänih.
+ruoškâs, ruovgâs roo oin kulloo,
+Audio: Annukka Hirvasvuopio-Laiti
+(Kove: Anni Näkkäläjärvi)
+Kove já tihtâkiišton, mon fáddán lii " Nils-Aslak Valkeapää šoddâmist 70 ihheed, láá puáttâm uásálistmeh puohhâin tain 11 škoovlâin.
+Kove: Johanna Alatorvinen
+Kove: Johanna Alatorvinen.
+Kove: Klemetti Näkkäläjärvi
+Kovemateriaal já arkkitehtuurkištodem pevdikirje lii uáinimnáálá meiddei Sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi
+Kovemateriaal čujottâsâst:
+Kove Maaŋgâtooimâsali lii kiävtust sierâväärridmist.
+Kove: Petra Biret Magga-Vars
+Kove: Pia Ruotsala
+Kove: Pirita Näkkäläjärvi
+Tááláá ääigi sämmiliih ávudeh ohtsii aalmugpeeivi siämmáá ääigi.
+Čuákkim puoh miärádâsah láá
+Kove: sämitigge
+Kove: sämitigge.
+Kove: Sämitigge
+Kove: Sämitigge
+Kove: Sämitigge.
+Kove: Sämitige čuákkim
+Kove: Sämitige organisaatio
+Kove: Säämi parlamiänttáreh Ruávinjaargâst 2008
+Kove: Sára Márjá Magga.
+Kooveest Binna Bánnan toimâtteijee Irene Länsman pargostis.
+Kooveest vuossâmuš Nuorâirääđi.
+Kooveest čájáttâlmin Irene Länsman já Anna Näkkäläjärvi-Länsman.
+Kooveest kamuvsyeinivierâ puunnjâm já kuovlâlem valmâš vierân.
+Kooveest Petra Biret Magga já Anna Näkkäläjärvi tolâmin párnái muusikpargopáájá.
+Kooveest sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff
+Kooveest: Tavesämikielâ kielâpiervâl stivrejeijee Katja Magga, Mitro Hetta já Johanna Kumpula Vuáču tavesämikielâ kielâpiervâlkerhoost.
+Kooveest láá Säämi Kielâkäldee pargeeh, stivrimjuávhu jesâneh já Suomâ já Taažâ sämitiigij njunnošeh.
+Kooveest SomBy Anarist kiđđuv 2008 skiäru almostittem maŋa.
+Kooveest Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto, hahâjođetteijee Anne-Maria Magga já Taažâ sämitige já SPR saavâjođetteijee Egil Olli.
+Kooveest Sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari.
+Kooveest Ucjuv škovlâliih monâmin Sirmá škoovlân máttáátteijeinis Nilla Tapiolain.
+Kooveest čižetbeln má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala, stiivrâ jeessân Anna Morottaja, II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto, I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, eennâm- já meccituáluminister Jari Koskinen, stiivrâ jeessân Ilmari Tapiola já má. lahâčällee Kalle Vari
+Kooveest čižetpeln: B. O. D-Corp Banca - paaŋki soijimuásáduv jođetteijee Pedro Rendón Oropeza, čuovâkovvejeijee Antonio Briceđo, paaŋki irâttâsovdâsvástádâsuásáduv värisaavâjođetteijee Milagro González, ambassaadâ ovdâsteijee Mikko Pyhälä, Sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari, paaŋki stiivrâ saavâjođetteijee Víctor Vargas Irausquín já María Beatriz Hernández.
+Kooveest čižetroobdâst uálgisroobdân Johannes Koskinen, Marjo Timonen, Seppo Tiitinen, Eero Heinäluoma, Jari Leppä, Pirkko Mattila, Kimmo Sasi, Markus Lohi, Mauri Pekkarinen, Klemetti Näkkäläjärvi, Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto.
+Kooveest čižetbeln sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, ráđádâllee virgeolmooš Eija Lumme, ráđádâllee virgeolmooš Marina von Weissenberg já luándusuojâlemhovdâ Ilkka Heikkinen Cop-12 čuákkim salist tuhhitmin artikkâl 8 (j):n kyeskee miärádâsâid.
+Kooveest OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi sierânâsraportistee, professor James Anaya Ruávinjaargâst.
+Koovest ovtâskâssaje Outi Pieski máálám tavlust.
+Kooveest váiluh luvâttuv uáppee Anne Olli sehe stivrejeijeeh Marjaana Aikio já Teija Sonkkila.
+Kovetaaiđâ váldá movtijdem tääl-uv nuuvt källeesárgusijn, nuáidioskoost, luándust ko tyejiärbivyevist-uv.
+Kovetaaiđâ
+Kovetaaidâ lii ohtâ olgosadelemhäämi, mii oovded párnáá mielâkuvviittâs já ruokkâdvuođâ jiešolgosaddelmist.
+Koveh: Alexis Escamez
+Kove Tanja Sanila.
+Kove: Tiina Aikio
+koveh: Jukka Lemmetty
+Koveh Mika Saijets.
+Kove Sametinget, Karasjok
+Koveh: Sára Márjá Magga.
+Keejâ täst TAAIĐÂTÁBÁHTUSKUUVIJD, koveh Terhi Tuovinen.
+koveh: Timo Lagerkrans
+Kove: Tuupa Records / Jussi Isokoski já Nillas Holmberg raahtijn uđđâ ski��ru vyesimáánust 2013.
+Koveh pyehtih leđe sárguseh, čuovâkoveh, tekstâ tâi video.
+- kuvvim puásuituálust ellee ulmui ihásijn pargoin
+Koveh Saijoos vihkjáin já Sämitige lekkâmijn sehe kulttuurehidist 3.4.2012.
+Kuuvijd puáhtá táárbu mield molsođ ovdâm.
+Kuuvijn Suomâ sämitige jesâneh Tuomas Aslak Juuso já Asko Länsman sehe värisaavâjođetteijee Erkki Lumisalmi.
+Kuuvijn ruošâkielâlâš algâalgâlâš kirje já tääl almostittum nuorttâsämikielâlâš kirje.
+Kielâkyeimi
+koveh: Merja Aletta Ranttila
+Kalehân Avveel lii mučis já hitruus saje, mut lii tuođâi suotâs peessâđ piegguuttâttâđ kaavpug uđđâ pieggáid.
+• Koččâmâsâst lii juátkojeijee proosees, mii ovdeduvvoo pargovievâ já arâšoddâdemohtâduv táárbui mield
+Koijâdâllâmluámáttâh toppâs vástuppeeivi 26.2.2016, ađai västid koijâdâllâmân ovdil tom.
+Koijâdâllâmluámátuv vástádâsah kieđâvuššojeh luáttámušlávt.
+Koijâdâllâmluámáttuvvah láá sämikieláid já suomâkielân.
+Koijâdâllâmluámáttuvvah láá čujottum kieldâ já kieldâovtâstumij, staatâ já almolij haldâttâhsuorgij já sämiornijdumij pargoviehân.
+Koijâdâllâm ulmen lii selvâttiđ sämikielâ kevttim virgeomâhâšpalvâlusâin, pargei sämikielâ tááiđu já sämikielâlij palvâlusâi vijđesvuođâ.
+Koijâdâllâm lii uáivildum toid virgeomâhijd já virgeomâhij pargeid, kiäid säämi kielâlaahâ heiviittuvá.
+Koijâdijm Petraast sämmilâšpárnái kulttuurist:
+- koijuduvvoo raportist.
+- vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton
+Läänihaldâttâs noomât stiivrân ohtsis käävci jesânid.
+- rähtiđ iävtuttâs olesváldálii já kuhesáigásii sämikielâ iäláskittemohjelmân.
+olášuttem sehe ovdediđ palvâlusâi oovtkiärdánis olášuttem.
+meh, kolliistâlmeh já tábáhtusah
+Vyelgip tast, et Sämitigij iävtuh uásálistiđ ráđádâlmáid torvejuvvojeh áášán kullee staatâi tooimâst.
+Masa puoh eres sämikielâlâš palvâlem tábáhtuvá ain-uv tulkkâpalvâlusâi já äššikirjejurgâlusâi pehti.
+Vuolgât iävtuttâsis já toos lohtâseijee kirjálijd vuáđustâsâid, kukkoduv peeleest enâmustáá 1-2 siijđo, majemustáá vyesimáánu 30. peeivi 2014.
+Vuolgâttâs kukkodâh lâi 30 minuttid já Binna Bánna toimâttuvvoo kuulmâ sämikielân.
+Vuolgâttâsâst kuullâp čuákkimsalist sarnum kielâ.
+Vuolgâttâsah almolijn Sämitige čuákkimijn uáinojeh interneetist čujottâsâst sogku. fi / live.
+Vuolgâttâsâid almolijn sämitige čuákkimijn puáhtá čuávvuđ interneetist njuolgân.
+Aldemus säämi aarâhšoddâdemmáttááttâs fällee ollâškovlâ lii Tave-Taažâst.
+Aldamáttááttâs ohtsis 60 h uáppee jiečânâs pargo 102 h 24 h teoriamáttááttâs 36 h juávkkustivrim 102 h uáppee jiečânâs pargo (aktiivlâš pargopáájáporgâm / kirjálâšvuotâ já / teikâ essee já / teikâ oppâmpargo)
+Käldeeh já liiŋkah:
+Kuáttumjuurrâmkuávlui áiđum luhostui pyereest já jäävvil lii peessâm šoddâđ. "
+kuáttumeennâm = eennâm, mast puásui kuátu
+Lavâlii instrument valmâštâllâm lii pištám kuhháá.
+Laavâ 24 §:n kulá almosnjuolgâdus, mon mield kalga virgeomâhâš toimâinis jiešráđálávt anneeđ huolâ tast, et säämi kielâlaavâ turvim kielâlâš vuoigâdvuođah olášuveh argâelimist.
+Laavâ mield sämmilâš lii olmooš, kote ana jieijâs sämmilâžžân toin iävttoin, et sun jieš tâi aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn tâi ááhust já äijihist tâi madârvanhimijn lii oppâm sämikielâ vuosmuu kiellân.
+Laavâ mield sämmilâš lii olmooš, kote ana jieijâs sämmilâžžân toin iävttoin, ete sun jieš teikâ aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn teikâ ááhust já äijihist lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kiellân.
+Laavâ mield sämikuávlu staatâlâš já kieldâlâš virgeomâheh kalgeh pargojuávhu pálkkáttijn anneeđ huolâ tast, et jieškoteuv virgádâh pasta palvâliđ äššigâšâid meid sämikielân.
+Laavâ mield lii sämikielâ máhđulâš kevttiđ tai kieldâi kuávlu haldâšemviergeomâháin já tuámustovlijn.
+Lii tárguttâs, ete laahâ šadda vuáimán ceehij uásild, moh kyeskih vaaljâvuáhádâhân já sämmilâšmiäruštâlmân, ive 2015 já mudoi ive 2016 aalgâst talle ko uđđâ sämitigge lii algâttâm tooimâs.
+Lahâasâttem vaattâm miärádâsâid vaaljâluvâttâllâm naanoodmist toohâp kuás-uv vyeimist orroo laavâ já meriaaigij mield..
+Lahâasâttâs- já ovdedmprojekteh iä hiäjusmit sämikielâlâš palvâlusâid já sämmilij vuoigâdvuođâid.
+Laavâ sirdumääigih pyehtih jođettiđ toos, ete vaaljâluvâttâllâm tievâsmittem njuolgimvátámâškieđâvuššâm tábáhtuvá uáli jotelis äigitavluin.
+Laavâ ulmen lii tähidiđ sämmiláid vuoigâdvuođâ vuoigâdvuođâlâš áášán já šiev haaldâšmân kielâst peerusthánnáá sehe tot, et sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah olášuttojeh nuhtán, et toid taarbâš sierâ keessiđ.
+Lavváid lii valdum nk. sämikulttuur hiäjusmittem syeji.
+Laavâ rikkom párnáá kalga suojâliđ já suu vuoigâdvuođâid kalga kunnijâttiđ.
+Laavâi asâttem ulmen lâi el. nanodiđ aalmuglâš ucceeblovoi já toi kielâi sajattuv já toohâđ máhđulâžžân tom, että Ruotâ puovtij ratifisistiđ Euroop rääđi 1990-lovvoost vuáimán puáttám kyehti ucceeblohosopâmuš.
+Laahâ kuáská puohâid Suomâst sarnum sämikielâid: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ.
+Laahâ párnái peivitipšoost
+Lahâčällee váldupargon lii toimâđ sämmilii vuoigâdvuođâi kyeskee aašij valmâštâllen já oovdânpyehten sämitige haldâttâsâst.
+Lahâčällee váldupargon lii toimâđ sämmilij vuoigâdvuođâid kyeskee aašij valmâštâllen já oovdânpyehten sämitige haldâttâsâst.
+Lahâčällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist.
+Lahâčällee toimâsaje lii säämikulttuurkuávdáš Sajosist.
+Lahâčällee valjim lasseen meridij čuákkim tááláá vaaljâpaje toimâohjelmâst, ekonomiavuáváámist já tuhhiittij moonnâm ive ruttâtuálulopâttem.
+Laahâ naanoot ruotâkielâ sajattuv eennâm váldukiellân.
+kove vyelni). Viäskárist lii sieminkievkkân, kost lii jieŋâskäppi, čääci sehe mikrouvnâ.
+Vistádâhân puáhtá finniđ raavâdviäsupalvâlusâid.
+Vistáduvvâst lii pevdijuávkku 6 ulmui, sohvá já tv sehe riššo já hiivsig.
+Artistij vistádâhân kullojeh meid maskimviste já veeskir.
+Viestârsämmilâš stijlâ juoigâd lii olgospyehtim peeleest vuáimálub já jienâkevttim molsâšuvá jotelubbooht ko nuorttâsämmilâš juoigâmstiijlâst.
+lansman (a) samediggi.
+Asko Länsman
+Avaskari Anu
+Lehtola Raija
+Čoođâmoorrâm tábáhtui 1970-lovo aalgâst, ko kirjeh almostuuškuottii eenâb.
+Aalmug tiäđulâšvuotân Skum poođij vuosâsajasávt kiirjijn Same sita - samebyn (1938).
+- Laapi kuávluhaldâttâsvirgádâh lii nanodâm 16.2.2011 Sämitige já sämikuávlu kieldâi
+Laapi Kuávluhaldâttâhvirgáduvvâst lii nanodemnáál Näkkäl palgâs čuákkim toohâm miärádâs jyehiđ palgâs maadâ- já taveuásán.
+Ruávinjaargâ áámmátopâttâh: Leena Fofonoff, (nuorttâsämikielâ)
+Laapi KVI (AVI) lii pivdám ääšist ciälkkámuš sämitige lasseen sierâ virgeomâháin já seervijn.
+Syemmilii já sämmilii aassâm rääjjin lâi nk. " Laapi já Läädi rääji ", mii juuđij tááláá sämikuávlust mäddiláá.
+Laapi läänihaldâttâs 1994
+Laapi läänihaldâttâs 1996
+Laapi litto mieđettij Sämitiigán EU-kuávluovdedemruttâráájust ruttâdem pelnubihásii markkânistemhaavân.
+Säämi luánduenâduvah já sämimuusik lijjii venezuelalijd eksootliih já maagisiih, "tagareh maid sij iä lamaš uáinám ige kuullâm kuássin ovdeláá ".
+Laapi eennâmkoddeohjelm lii uđâsmittum Laapi littoost Lappi-sopâmušâst.
+Sämimááccuh lii munjin iänááš juhlepiivtâs, mon kiävtám eromâšávt peerâ- tâi suhâjuuhlijn, mut meid eres-uv tilálâšvuođâin, mast ovdâstâm sämmilijd.
+Laapi pirâskuávdáš, alemus haldâšemriehti, pirâsministeriö, Suáđigil kieldâ ovdâalmaah já sämiradio.
+Säämist siijdah já kaavpugeh láá uáli uceh, et máhđulâšvuođah uđđâ uálmui kuáhtáámân láá tuođâi uccáá - já mun lam ovttuu navdâšâm uđđâ ulmui kuáhtáámist sehe tast, et pirrâ láá meid ennuv omâs ulmuuh já vala tuđhâmettumeh máhđulâšvuođah já sajeh.
+Säämist lii hitruu eelliđ ain kooskâi, mut monnii suujâst lam ovttuu tubdâm lemin eenâb koođijn stuárráábijn kaavpugijn.
+Párnáást, kote ij pyevti aassâđ perruinis oovtâst, lii vuoigâdvuotâ finniđ sierânâs suojâlem já torjuu.
+Párnáást lii ovttuu torvon kiinii olmooš, kiäst puáhtá koijâdiđ, jis jieš ij lah peessâm tuđâttettee puátusân tâi lii jieijâs árvuštâllâmpuátusist epivises.
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ jurduu-, uámitobdo- já oskolduvrijjâvuotân.
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ eelliđ nuuvt tiervâsin ko máhđulâš já finniđ tiervâsvuođâ- já pyecceetipšo, maid taarbâš.
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ elimân.
+Šoddâmpääihis ulguubel sajaldittum párnáást lii vuoigâdvuotâ sunjin adelum tipšo já suu soijimsaje vuáđusij koskâttuvâi tábáhtuvvee täärhistmân.
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ suu ovdánem tááhust kelijdeijee eellimtáásán.
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ servâđ servijd já toimâđ tain.
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ, vaikuttiđ já šoddâđ kuulluđ jyehipiäiválijn puđâldâsâin já sierâdmijn.
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ nuuvtá vuáđumáttááttâs.
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ tieđettemniävui pehti taggaar tiäđu, mii lii tehálâš suu ovdánem já pyereestvaijeem tááhust.
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ sosiaaltoorvon.
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ pyehtiđ uáivilijdis rijjâ puohâin jieijâs kyeskee aašijn.
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ priivaatvuotân, päikkiráávhun já reivâsyelimâsvuotân.
+Páárnážân iä njuolgist muštâl, maht monnii ääši kolgâččij porgâđ pic stivrejeh párnáá pyerrin huámášum toimâmvuáhán addelmáin sunjin oonâid.
+Páárnážân ráhtoo persovnlâš aarâhšoddâdemvuávám (aavu) ovtâspargoost párnáá vaanhimijguin tâi iärásij párnáá huolâttâsâst västideijee ulmuiguin.
+Páárnážân jiešvuođâlâš toimâmvyevih láá sierâdem, lihâdem, taaidâlâš vyettim já tutkâm, moi pehti páárnáš puáhtá nanodiđ pyereestvajemis já ibárdâs alnestis.
+Páárnážân kalga šoddâdem já máttááttâs iššijn adeliđ máhđulâšvuotâ oppâđ meiddei säämi kulttuuräärbi.
+Pargeeh tipteh párnáá oppâđ kielâ aaibâs ráávhust.
+• párnáá áiccu- já árvuštâllâmnaavcâ ovdedem läčimáin jieškote-uvlágánijd tilálâšvuođâid, main páárnáš uážžu iskâdiđ já ovdediđ jieijâs tááiđuid, mättim, tobdoid
+Párnáá identiteet asâtteijen tuáimih sunjin teháliih ulmuuh.
+Párnáin savâstâldijn väldih vuotân olesváldálávt puoh áášán vaikutteijee tahheid, mut iä čájádiđ uálgiaššijd.
+Párnáá šoddâdmân uásálisteeh kolgâččii tiäđulávt stivriđ párnáá kulttuurlâš tiäđulâšvuođâ.
+Párnáá šoddâm já ovdánem jotkum turviimân čovgâ ovtâspargo ravviituvâi, škoovlâi já aarâhšoddâdempalvâlusâi kooskâst lii tehálâš.
+Párnáá šoddâmpiirâs kalga leđe fyysilâš, psyykkilâš já sosiaallâš tahhei peeleest taggaar, et tot oovded párnáá pyereestvaijeem, tiervâsvuođâ, šoddâm, ovdánem já oppâm.
+Párnáá kielâlâš tiäđulâšvuotâ ovdán kieláin sierâddijn, kuhâdijn, lávludijn já uápásmuumáin kielâ sierâlágán haamijd.
+Párnáá kielâoppâm tááhust lii tehálâš, et peerâ, suuhâ já siärvádâh láá mietimielâliih kielâ oppâmân já tuárjuh tom aktiivlávt.
+Párnáá pääihi já aarâhšoddâdempalvâlusâi noonâ ovtâspargo tuárju párnáá jienâ kullum.
+Párnáá vijđessuárgásâšvuođâ já maaŋgâpiälásâšvuođâ oovdedmân máttááttuvvojeh ääših ubâlâšvuottân já viggâmuš lii pyehtiđ uáinusân puoh toos kullee ohtâvuođâid.
+Párnáá vuoigâdvuođah kuleh jyehi páárnážân.
+Párnáá vuoigâdvuođâi komitea
+Párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš kenigit sopâmušriijkâid turviđ párnáid uási ohtsâškode vyeimivaarijn, vuoigâdvuođâ uásálistiđ jieijâs kyeskee miärádâstohâmân já ohtsâškodde-elimân sehe vuoigâdvuođâ suoijâlmân já huolâtmân.
+Párnáá jiešvuođâlâš toimâmvyevih váldojeh vuotân piäiválâš tooimâin.
+Párnáin, perruin já pargojuávhoin savâstâlmij vuáđuld ráhtoo párnáá aarâhšoddâdemvuávám.
+Párnáá sämikielâ nanodem riäiduh:
+Párnáá faŋgim kalga leđe majemuusajasâš vyehi já talle-uv kalga väldiđ vuotân suu ave miäldásijd táárbuid.
+Párnáá, vaanhimij já suuvâ adelem macâttâs iššeed pargojuávhu tiäđuštiđ mast lii luhostum já mast lii ovdedem tárbu.
+- párnáá ohtâgâslâš já kielâlâš ovdánem árvuštâllâm
+Párnááh oppii huámmášhánnáá väldiđ ovdâsvástádâs porgâmijnis já oromijnis oovtâst perruin já pirrâsáin.
+Párnááh uáppih tubdâđ kuoimijdis jo peivikiäjust.
+Párnááh väldih älkkeebeht kontakt já rävisolmooš puáhtá pyerebeht kuldâliđ já savâstâllâđ siiguin.
+Párnááh láá ráhtâm meiddei suábbipoccuid, mooiguim láá sierâdâm pygálys.
+Päärnih pessii eelliđ päihistis tuše harvii já ohtâvuotâ sämikielâlâš pirrâdâhân hiäjusmij.
+- Párnááh lijkkojeh hirmâdávt lávlumân já láá nuuvt čeepih, Áile rámmoo.
+Párnááh iä njuolgist rävvejuu pic sijjân muštâluvvojeh tábáhtusah já mainâseh, maid eres ulmuid lii tábáhtum.
+Vanhimeh stivrejii párnáid siämmást, ko sist lijjii jieijâs pargoh.
+Párnáá puáhtá adoptisistiđ, jis tot lii suu tááhust pyeremus molsâiähtu. 22.
+Ko párnááh láá šoddâm, juáigus lii adelum tego ristânoomâ häämist vistig oovtkiärdánis nuottân maŋeláá riggodum olmoošjuáigusin.
+Párnáin lijjii aalgâst munekááduh ohtsij škovlâpeeivij háárán, mut toh láá jo lappum.
+Párnáin lâi eenâb mielâkuvviittâs sierâdiđ ko mihheen valmâšijd ij lamaš ige maiden uđđâgin puáhtám käibidiđ ovdâmerkkân sierâi háárán.
+Párnáin láá ohtsiih tiijmeh matematiijkâst, sämikielâst, musikkist, liihâdmist, ohtsâškoddetiäđust já luánduamnâsijn.
+Párnáid já nuoráid mielâsijd vuáttámušâid já puuđâldmijd tuárjoo tooimâ, te meddâlvarrimgin ij lah nuuvt oskottettee puátteevuođâst!
+Párnáid já nuoráid pilkke já raasism lává eromâš háituliih.
+Párnáid läjiduvvoo el. čierâstâllâm, já ergivyeijim.
+Aarâhšoddâdmist páárnáš váldá säämi kulttuuráárvuid olssis.
+Párnáá kalga registeristiđ tállán šoddâm maŋa.
+Páárnáš uáppá heiviittâllâđ, jyehiđ já toimâđ oovtâst.
+Páárnáš uáppá suomâkielâ maŋeláá táválávt škoovlân monâdijn.
+Páárnáš taarbâš piäiválávt ucemustáá kyehti tiijme virkkuus lihâdem.
+Páárnáš jieš puáhtá meiddei uásálistiđ aarâhšoddâdemvuávám rähtimân já árvuštâlmân vaanhimij já pargojuávhu oovtâst sooppâm vuovvijn.
+Páárnáš puáhtá tarbâšiđ torjuu fyysilâš, tiäđulâš, táiđulâš, tobdoeellim tâi sosiaallâš ovdánmis uásisuorgijn.
+Pärnivuođâpäihistân Väävlist kuullim jyehi peeivi anarâškielâ, maid puásuialmai-kuálásteijeeiäččám sáárnui nuuvt siämmáá šiljopirrâsist aassâm ákku- já äijihruhijnân ko muu huolhijgijn-uv.
+Pärnuvuottân já nuorâvuottân lam viättám Čevetjävrmaađij pellâst uccâ sijdiist, mon nommâ lii Vävli. Tobbeen muu vaanhimeh äässih ain-uv.
+Luáštádâttijn muottuu já jieŋâ oolâ kiepâ čápusmid toi ase.
+Párnáá ij uážu pijnediđ.
+Páárnáš movtijdittoo jieštoimâlâš purâmân huáputtis, torvolâš já máttááttâlmân mietimielâlâš pirrâsist.
+Páárnáš movtijdittoo uápásmuđ uđđâ purrâmâšamnâsáid já smakkiđ jieškote-uvlágánijd purrâmâšâid.
+Párnáá kalga suojâliđ narkotiikâin já lavâttis narkotiikkaavpâšmist.
+Binna Bánna-párnái radio-ohjelm kullui vuossâmuu keerdi vyesimáánu 8. peeivi 2002.
+Párnáiguin kolgâččij kevttiđ nuuvt ennuv rijjâ koválâš olgosadelem, ko máhđulâš.
+Lasseen peivitipšo vuáđuduvá sämikulttuur árvoid.
+Párnáiguin puáhtá piäiválávt hárjuttâllâđ kielâ oovtâst el. lavlui, laavlâsierâdemij já kukkâsij vievâst.
+Párnái koskâsâš kielân lii távjá suomâkielâ.
+Párnái kielâkevttimtilálâšvuođâi maaŋgâpiälásâžžân tohâmân puáhtá párnáid jyehiđ ucebáid juávhoid ovdâmerkkân ave mield..
+Párnái kielâtááiđu sierâlágán tääsi já ohtâgâslâš táárbuh asâtteh pargeid jieijâs lasehástusijd.
+Párnái peljimeerhah láá variaatioh puárásub, táválávt jo jáámmám hiäimulij meerhâin.
+Párnáikulttuurkuávdáá tooimâ vuáváá, joođeet já praktiiklávt olášut váldutoimâlâš tooimâstivrejeijee, kote lii palvâluskoskâvuođâst sämitiigán.
+Lasetiäđuh:
+Paarnij ohjelm:
+Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš
+Párnái peivitipšoost adelum laahâ (875/1981) kenigit kieldâid huolâttiđ tast, et párnái peivitipšo puáhtá adelil párnáá eenikieláin ađai sämikieláin (11 §).
+Párnái peivitipšo lii vuáđupalvâlus, mon ornim lii kieldâ kenigâsvuotâ já mon ruttâdem tábáhtuvá iänááš ohtsâškode vaarijn.
+Párnái Ráámmát lii almostittum tavesämi- já aanaarsämikielân.
+- párnái sämikielâ já kulttuur naanoodmist
+Luođii koijâdâllâm
+Lávurdâh-eehid klubieehid uárnejuvvoo oppeet hooteel Kollehovist, kost musikkist västid DJ Oula.
+Lavurduv 17. roovvâdmáánu säminuorâi konferenspiäiván pyehtih uásálistiđ 20 ovdemustáá almottâttâm säminuorrâd.
+Lávurduv festivaal ohjelm álgá Saijoos auditoriost Fossekallen- kuoro konsertáin.
+Lávurduv lii vuárust markkânpeivi já vyebdeeh čokkáneh Saijoos aulan pirrâ sämieennâm.
+Aanaar škoovlâ tavesämikielâ máttáátteijee Elle-Máret Näkkäläjärvi uáppist tiätutekniik kevttimân já uđđâláán pargovuovijd máttááttâsâst.
+Lávludijn lii Niillas mieldi ereslágán tobdo ko juáiguidijn.
+Lavluu nuotâ lii pieijâm taažâ Arne Sørlie.
+Laura-Maija Niittyvuopio
+Ettâm luhostuvá viehâ pyereest, jis luuvâm sämikielâ jiänusin pápárist.
+Ciälkkámušâinis sämitigge oovdânpuáhtá aalmuglii lahâasâttem ovdedem aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi koccee orgaanij avžuuttâsâi miäldásávt.
+ciälkkámuš
+Ciälkkámušâstis sämitigge kiddij huámášume eromâšávt sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid, säämi kielâlaavâ olášuumán, sämimáttááttâs finniimân, sämmilij eennâmvuoigâdvuotâkoččâmâššáid sehe Suomâ aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiik ulmijd.
+Ciälkkámušâstis Sämitigge täävist POLURA-pargojuávkun toohâm iävtuttâsâs kuáđuttemtorjust, mon kalga turviđ sierânâsruttâdâssáin, já mii ij lah POLURAst kiddâ.
+Ciälkkámušâst lii valdum vuotân sämikuávlu palgâsij ohtsâš ciälkkámuš ketkinaalij hoittámvuáváámist.
+Ciälkkámušâst sämitigge piejâi meerkân mieđetteijee ovdánem Yle Sápmi tooimâst.
+Ciälkkámušah, iävtuttâsah já alguuh tahhojii suullân kuálmádâs eenâb ko ovdebijn iivijn.
+Ciälkkámuš kuoskâi kuulmâ sierâ asâttâshammiittâsân; staatârääđi asâttâs puásuituálu já luánduiäláttâsâi ruttâdemtorjust adelum staatârääđi asâttâs rievdâdem, staatârääđi asâttâs motomij puásuituálu já luánduiäláttâsâi ráhtustorjui uuccâmääigi älgimist sehe eennâm- ja meccituáluministeriö asâttâs puásuituálu já luánduiäláttâsâi ruttâdemtorjuu čuosâtmist adelum eennâm- já meccituáluministeriö asâttâs rievdâdmist.
+Ciälkkámušpivdem mield smiettâmuš vuáđuld ráhtoo ministeriö virgealmaipargon iävtuttâs stiivrâ iävtuttâssân kuálástuslaahân suullân ive keččin.
+Sämitige ciälkkámuš kávnoo ubbân sämitige päikkisiijđoin ciälkkámušah 2009-uásist.
+Lävdikode oovdânpyehten tuáimih škovlimčällee (škovlimpoolitlâš ääših), oppâmateriaalčällee (oppâmateriaalääših) já oppâmateriaalvuávájeijee (Säminuorâi taaidâtábáhtus).
+Lävdikode jesânin väljejuvvii Jouko Hetta (Inga-Briitta Magga), Jouni Aikio (Inka Musta), Anne Länsman-Magga (Aslak Nils Thomas Juuso), Antti Sujala (Inga Länsman) já Elen Anne Sara (Asko Länsman).
+Lävdikode kieđâvuššâm aašijd valmâštâl já olášuttá škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh.
+Lävdikode kieđâvuššâm aašijd valmâštâllâv já olášuttev sosiaal- já tiervâsvuođâčällee já Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv vuávájeijee.
+Lävdikode pargon lii ovdediđ sämiuáppei vuoigâdvuođâid jieijâs kielâ já jieijâskielâlâš máttááttâsân sehe sämimáttááttâs sajaduv Suomâ škovlâvuáháduvâst.
+Lävdikode pargon lii ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid já sajattuv Suomâ sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsvuáháduvâst.
+Lävdikodde kalga rähtiđ ihásávt sämitige čuákkimân čielgiittâs säämi kulttuurmeriruuđâ kevttimist já toohâđ iävtuttâs staatâ budjetân ihásâš säämi kulttuurmeriruuđâst.
+Lävdikoddeest Suomâ sämitige oovdâst II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto.
+Lävdikodeh hoittájeh jieijâs toimâsuárgán kullee tieđettem.
+Sämitige čuákkim aasât vaaljâpaajees ááigán nelji lävdikode, säämi kielârääđi sehe vaaljâlävdikode, mon toimâpaje lii uánihub, ko eres lävdikuudijn.
+Lävdikodeh tuáimih stiivrâ vuálásâžžân, valmâšteleh toimâsuárgásis kullee aašijd já taheh miärádâsâid suárgásis kullee vaarij jyehimist já kevttimist.
+Lävdikodde hilgoi oovtâ (1) kištoiävtuttâs, ko tot lâi toimâttum lävdikoodán kišto njuolgâdusâi vuástásávt.
+Lävdikodde juáhá kirječälleid já jurgâleijeid išeruuđâid já torjuid.
+Lävdikodde já ton pargováljukodde pyehtiv táárbu mield kevttiđ pargostis äššitobdeid.
+Lävdikodde ráhtá ihásávt čielgiittâs Sämitige čuákkimân sämmilij sierânâsvuoigâdvuođâi olášuumeest já sii kyeskee lahâasâttâstooimâi ovdánmist.
+Lävdikodde lii nomâttâm jieijâs koskâvuođâst 4-jeessânsâš pargováljukode árvuštâllâđ puáttám nommâiävtuttâsâid sehe valmâštâllâđ palhâšumelävdikoodán iävtuttâs kišto vyeitteeiävtukkâsâin.
+Lävdikodde meerrid táháhtus peivimere čuávvoo čuákkimist roovvâdmáánu loopâst.
+Lävdikodde meerrid staatâ budjetist (váldu ¨luokka 29, máttááttâsministeriö) sämikielâlâš oppâmateriaal já sämimáttááttâs oovdedmân čujottum staatâtorjuu kevttimist.
+Lävdikodde meerrid staatâ pudjetist (válduluokka 33, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö) sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi tuurvâstmân čujottum staatâtorjuu kevttimist.
+Lävdi-kodde pahudij iloin, ete stiipeenducâmušah pottii ennuv, sierâ kuávluin já maaŋgâin škovlimsuorgijn.
+Lävdikodde pahudij iloin, ete stiipeenducâmušah pottii ennuv, eres kuávluin, maaŋgâin škovlimsuorgijn já kuulmâ staatâst.
+Lävdikodde västid já ana huolâ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdážân meridum sämiaalmug palvâlemtáárbui huámášume käibideijee tárbulij pargoi hoittáámist.
+Lävdikodde västid lasseen Säminuorâi taaidâtábáhtusâst (Sámenuoraid dáiddadáhpáhus). Tot lii párnái já nuorâi taaidâ- já kulttuurkavalgaad, mii uárnejuvvoo ihásávt ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin já sämiservijguin.
+Lävdikudij saavâjođetteijeeh já värisaavâjođetteijeeh kalgeh leđe sämitige eidusâš jesâneh.
+Lävdikudij pargoin lii meridum sämitige pargo-oornigist.
+Lävdikodeh kalgeh ovdâstiđ nuuvt pyereest ko máhđulâš Suomâ sämmilij kielâlâš já kuávlulâš juávhuid sehe šiev äššitubdâmuš toimâsyergistis.
+Taldrikij ase spejâlist tuotâvuođâ jorgod.
+Lävdi- já pivtâsvuávám lii toohâm Sara Kander, čuovâvuávám Bernt Morten Bongo.
+Läävdi oolâ puáhtá pyehtiđ jieijâs lavastâsâid, mutâ tuáivup, ete toi rähtim / soijim / raččoom tábáhtuvá jotelávt.
+Läävdi ovdârobdâ lii suullân siämmáá saajeest ko loová kovveest 1.
+Lostâ lii taanáigásâš já tuálá siste nuoráid lohtâseijee äigikyevdilijd fáádáid.
+• sierâdiđ säämi sierâdmijd, laavlâsierâdmijd, rähtiđ säämi sierâid
+Sierâdmeh heiviittuvvojeh iveaigijd já távjá toh spejâlisteh-uv rävisulmui paargon kullee tooimâid.
+Sierâdmáin páárnáš oopâi sosiaallâš tááiđuid, porgâđ pargo, kevttiđ luándu riggoduvâid já piergiittâllâđ korrâ luándust.
+Sierâdemavveest lii tehálâš purrâmâšváálju maaŋgâpiälásâšvuotâ, šadoi, heđâlmij já muorjij valjaas kevttim, timmâ vuojah raavâdvuoijân, vuojâttis mielkki, koskâpitái kvaliteet, juhâmušâi jiärmáás valjim já snuotârdâllâmuđhij velttim.
+Sierâdem lii kreatiivlâšvuođâ vuáđu.
+"Vyesi " - sierah láá muorâst rahtum, moi peeljijd puáhtá vittádiđ já peeljijd puáhtá molsođ oppeet koddepeljin uđđâ sierâi várás.
+Kirdeejasko eestij kulttuur- já va-lastâllâmminister määđhi Levin.
+Kirdeejasko eestij kulttuur- já valastâllâmminister määđhi Levin.
+Leeibi, suávi já poijuu kevttih näähki ostodmist.
+LeuŠddiđ puáhtá maid peri já kost peri.
+LeuŠdd ađai nuorttâlâšlaavlâ lii ärbivuáválâš nuorttâsämmilij lávlumvyehi.
+LeuŠddijn muštâluvvojeh čuásáttâhulmuu eellim tábáhtuskuáhtáseh tábáhtusah ovdáneijee ráiđun.
+LeuŠdd lii rááhtuslâš prinsiipâi peeleest čuuvtij ereslágán ko tavesämmilâš juáigus.
+LeuŠdd tuálá siste ulmuid, eellimpirrâs já páihálâšhistorjá kovvejeijee muštotiäđu.
+Lihâdem lii páárnážân luándulâš vyehi uápásmuđ olssis, eres ulmuid já pirrâsân.
+Liihâdmist sun ij lah huámášâm iäruid párnái kooskâ pic puohah uásálisteeh siämmáánáál.
+Lihâdem- já sierâdemtilálâšvuođâin piäsá páárnáš luándulávt hárjuttâllâđ sosiaallâš tááiđuid.
+Lahtos 1 čuákánkiäsutavlustâh
+Lahtos 2: Tuávvášmateriaal: utkevuoigâdvuotâčielgiittâs
+Lahtos 4 Muštottemčáálus Akwé: Kon ravvui koskâvuođâst Yva-lahâaasâtmân
+Lahtos 5: Muštottemčáálus Akwé: Kon ravvui heivitmist eennâmkevttim- já huksimlaavâ olášutmist
+Lahtos 6: Elina Helander-Renvall já Inkeri Markkula (2011): Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ já sämmiliih
+Lahtos 7 Proojeektvuávám sämikielâlij sajenoomâi nuurrâm- já vuorkkimprojektin
+Lahtos 8 Tuávvášmateriaal, Ärbivuáválii tiäđu suojâlem sämikuávlust
+Littoost čaddeh Piäiváá kaandah (Kállákaandah / Gaalla-baernie), main sämmiliih láá vuálguliih.
+Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto ohjelm já kišto árvuštâllâmpevdikirje sehe majemuuh hammiittâskoveh já - sárguseh arkkitehtuurikišto vuáittám ađa (oođâ) - nommâsâš iävtuttâsâst
+Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto ohjelm já kišto árvuštâllâmpevdikirje sehe majemuuh hammiittâskoveh já - sárguseh arkkitehtuurikišto vuáittám ađa (oođâ) - nommâsâš iävtuttâsâst.
+Lahtosáid puáhtá uápásmuđ Sämitige päikkisiijđoin tâi tige váldutoimâttuvâst Aanaar Rivdulist, čujottâs Angelintie 696.
+Servâmäššikirje lii valdum uássin nk. Lissabon sopâmuš.
+Taan sopâmuš nuávdittem kocá OA párnáá vuoigâdvuođâi komitea.
+detaljijn almottâttâmääigi nuuhâm maŋa.
+Linjiimeh láá sämikulttuur já sämmilâšpuásuituálu tááhust tuođâi pyereh.
+Linjim lii tehálâš já tuárju eromâšávt Njeellim maađij vuáđupyeredem, ko maađij lii tehálâš nuorttâsämmilij iäláttâssáid " iätá Näkkäläjärvi.
+Liiŋkah almottâttâmluámáttuvvâid:
+Liiŋkah:
+Liiŋkih:
+Lippu tuhhiittui sämmilij virgálâš symboolân sämmilij 13. tave-eennâmlâš konfereensâst Årest 15. porgemáánu 1986.
+Lippu já Säämi suuvâ laavlâ tuhhittuvvojii Sämmilij 13. konfereensâst Årest 1986.
+Lippuvyebdim álgá Saijoos infoost tiijme ovdil konsert aalgâ.
+Liipu ruopsis riegis kovvee piäiváá já čuovjâd máánu.
+Toorjâ lii mieđettum asâttâs vuáimánšoddâm maŋa
+Liipuh uuvsâst:
+Liiputmist kalga nuávdittiđ jieškote-uv väldikode laavâid.
+Lase.
+Lase tiäđuh biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j):st
+Lasekijttosijd sij finnejii persovnlâš vyevist kevttiđ vuodduid taansâst.
+* Lasečuákkimtileh (Maaŋgâtooimâsali, Parlamentsali, 2 x ráđádâllâmsaje)
+Lasseen artikkâl 14 vuáđđusijguin valdui sämmilijd eromâš tergâd mainâšum säämi sijdâvuáháduumeest sämmilij ärbivuáválâš kulttuurlâš já iäláttâslâš instituution.
+Lasseen ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid sämiaalmug kyeskee almos tiäđu lasseetmân eenâblovo kooskâst om. taan aalmugân čuosâttum kampanjai vievâst, moh lasetteh tiäđu.
+Lasseen oovtâstpargoiähtun lii et jyehi eennâm sämitigeh uážžuh ruttâdem já kielâáámmátlijd haavâ várás.
+Toos lasseen ovdâsteijeeh ellii uápásmim Veikkaus, Taiđuu ovdedemkuávdáá, Koneen Säätiö já Suomâ kulttuurruttârááju tooimân.
+Lasseen Eriksen puovtij oovdân táárbu finniđ äigikyevdilis tutkâmuštiäđu sämmilij tiervâsvuođâčuolmâin.
+Lasseen stivrâ nomâttij Ucjuv kieldâ Áilegas giellasiida- haavâ stivrimjuávkun eidusâš jesânin Anna Morottaja já suu värijesânin Tiina Sanila-Aikio.
+Lasseen stivrâ meridij oovdânpyehtiđ sämitige čuákkimân, ete tot väljee pargo-oornig 3 § já 5 § miäldásávt sämitige eidusijn jesânijn váldutoimâlii saavâjođetteijee já táárbu mield värisaavâjođetteijee já / teikâ uđđâ stiivrâ jeessân.
+Lasseen stivrâ meridij, ete Sämitigge juátká pargo ILO 169-sopâmuš ratifisistmân já ulmen lii finniđ kirjim sopâmuš ratifisistmist čuávuváá haldâttâsohjelmân.
+Lasseen haldâttâs valmâštâl kieldâhaldâttuv já sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ráhtusuđâsmittem.
+- Lasseen halijdep ovdediđ já virkosmittiđ Saijoos kuáhtám- já teivâdemsaijeen sehe faallâđ nuorâ sämmilâš tuáijáráid pargo jieijâs päikkikuávlust.
+Lasseen halijdâm kijtteđ sämitige já ton saavâjođetteijee Sámi Duodji táárbui vuotânväldimist ".
+Lasseen sun maainâš sijdâkudij koskâsvuođâst tábáhtuvvee kuáđuttem meddâl pääccim ohtân stuárráámusâin nubástusâin Säämi palgâs kuávlust.
+Lasseen sun lii porgâm syemmilij njunosjuávhuiguin, nuuvtgo Tero Saarinen Companyin já Compania Kaari & Roni Martináin.
+Lasseen sun tuáimá oovdânpyehten suu toimâsuárgán kullee pargoin sämitige toimâorgaanijn.
+Lasseen sun västid ekonomia čuávumist já raportistmist sehe loppâraapoort rähtimist.
+Lasseen almostuvvii uđđâsisteddilâsah anarâškielâlâš kietâtyejikirjeest
+Lasseen ornip tanssâpargopoojijd, maigijn rahttâttâp jo puáttee ive tanssâteeman.
+Lasseen stiivrâst lii škoovlâ pargojuávhu, máttáátteijei já uáppei ovdâstâs.
+Lassen kevttih tane, kole já siilbâ.
+Lasseen keessiv 2015 almostuvá Amoc nubbe album, mon pargonommân lii Faabelit.
+Lasseen kuávdážân šaddeh sajeh Aanaar kieldâ kirjerájutooimân, sämiservijd já Laapi läänihaldâttâsân.
+Lasseen kuávdážân šaddeh ohtsâšvisteh tegu auditorio, ucebeh čuákkimvisteh, maaŋgâtoimâ- já palvâlemsajeh sehâ suullân 60-sajasâš raavâdviäsu.
+Lasseen kuávdáá uáivilin lii pyerediđ máhđulâšvuođâid levâttiđ já finniđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin.
+Lasseen kuávdáš nanodičij sämikielâi koskâsii viestâdem já oovtâstpargo.
+Lasseen kirječällee, toimâtteijee já elleekoverähtee Ima-Aikio Arianaick lohá konsert ääigi tivtâidis, maid ivnee herkis čuovâkovečááitus.
+Lasseen suámsurtorist puávtáh kavnâđ tyejiamnâsijd, ovdâmerkkân kággáid, laaigijd, siilhijd, šiišnijd jna..
+Lasseen čuákkimeh adeleh máhđulâšvuođâ viärmádâttâđ já jurduid puáhtá lonottiđ vijđásubboht-uv luándusuojâlmist já puohháid ohtsii luándu tiileest sehe algâaalmugij já sämmilij vuoigâdvuođâin ", Nilla Tapiola já Pertti Heikkuri tiäduttává.
+Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ kávná ääšimiäldásâš čuávdus koččâmâšân eennâmoommâstmist já - kiävtust sämikuávlust nuuvt, ete ráđádâl ääšist puoh uásipelijguin, sämitige mieldiluhâmáin sehe ratifisist jotelávt jiecânâs enâmij algâaalmugijd já hiäimuaalmugijd kyeskee ILO almossopâmuš Nr 169.
+Lasseen komitea avžuut sopâmušstaatâ - ráđádâlmáin ääšist puoh uásipelijguin, sämitigge mieldiluhâmáin - kavnâđ ääšimiäldásâš čuávdus koččâmušân eennâmoomâstmist já - kiävtust sämikuávlust sehe ratifisistiđ huápust jiečânâs enâmij algâ- já hiäimuaalmugijd kyeskee ILO almossopâmuš N:r 169.
+Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ huápput máttááttâs- já kulttuurministeriö iävtuttem, sämikielâ oovdedmân já suoijâlmân uáivildum iäláskittemohjelm olášuttem, meid juávkkuviestâdmijn, škovliimist, sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin já kulttuur syergist.
+Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ riämá ääšimiäldásâš toimáid vâi suoijâl sämmilij ärbivuáválâš puásuituáluiäláttâs.
+Lasseen konfereensâst savâstâlloo säminuorâi kuáhtám hástusijn já máhđulâšvuođâin sämisiärváduvâst já onnáá peeivi Suomâst.
+Lasseen sämikuávlust lii máhđulâš luuhâđ sämikielâ eenikielâ já vieres kielâ oppâamnâsin vuáđumáttááttâsâst, luvâttuvvâst já áámmátlii škovliittâsâst.
+Lasseen škoovlâin, eromâšávt tavveen, láá meid eres uáppeeh, kiäh halijdiččii oppâđ sämikielâ.
+Lasseen máttááttâskuávdáást láá almosčuovviittâs adeleijee liinjáh já rävisolmoošškovlim.
+Lasseen lahâčällee tuáimá Sämitige iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode oovdânpyehten já čällen.
+Lasseen laahâ kenigit haldâšemkuávlu kieldâid orniđ sämikielâlâš ovdâmáttááttâs já puárásij huolâttâs tom halijdeijeid.
+Lasseen Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark koskâsii sopâmuš kolgâččij vijđediđ kuoskâđ vuáđutiervâsvuođâtiipšon.
+Ton lasseen maaŋgah tobdeh jieijâs kyevtkielâlâžžân.
+Lasseen mieldi láá almottâttâm ollâopâttâhuáppeeh.
+Lasseen fáárust lii kulmâ
+Lasseen uáinimist láá Päivi Ruottis ráhtám kirkkotekstiileh já Elli já Veikko Tiittas ikoneh.
+Lasseen väljejuvvojeh vittâ pissoo äššitobdee.
+Lasseen rääđi šadda valmâštâllâđ taid sämitige iävtuttâsâid, alguid, ciälkkámušâid já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuorâid.
+Lasseen rääđi valmâštâl sämitiigán iävtuttâsâid, aalgâid, ciälkkámušâid já eres uáivilalmottâsâid, moh kyeskih säminuoráid.
+Lasseen tain puáhtá uástiđ säämi kirjálâšvuođâ já muusik.
+Lasseen nuoráh peessih kištottâllâđ njuárustmist Sajos pirrâsist, kost uárnejuvvoo meid suoppâinviestâ, mon čyeigih tovláá ääigi päddisavehijguin.
+Lasseen nuorâirááđán nomâttuvvojeh ohtsis vittâ 15-17 - ihásii äššitobdee.
+Lasseen nuorâirááđán väljejuvvojeh kyevti ihán häävild vittâ pissoo äššitobdeejeessân, kiäh kalgeh leđe valjiidijn 15-17-ihásiih.
+Lasseen nuorâirääđist láá ovdâstum kaavpugsäminuorah já puásui-iäláttâsâst pargee nuorah.
+Lasseen ohjelmist láá sämimuusik konserteh, párnái ohjelm, ärbivuáválâš juoigâm, anarâš livđe, nuorttâlâš leuŠdd, nuorttâlâškatrill, sämimuusik klubiehideh sehe ubâ eehid pištee sämityeje markkâneh.
+Lasseen lam freelanceristám Kiirunast SVT uđâsreportterân já meid galdu.
+Lasseen lam finnim sämikielâ máttááttâs vuáđuškoovlâst.
+Lasseen lii tile, kuus jieškote-uv pargosaje vuáháduvâid puáhtá tievâsmittiđ.
+Lasseen oppâmvihkoost láá árvuštâllâmpargopitáh, moi porgâm váátá táváliist eenâb fiätu.
+Lasseen laa arvuštallampargopitah ja internetpargopitah.
+Lasseen uásipeelijd movtijdittii tuárjuđ rijjâtátulávt nk. ovdedemenâmij luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tuárjoo projektijd.
+Lasseen palhâšume addel oskottetteevuođâ já uáinus, mii iššeed finniđ mii jurduid, ciälkkámuššáid já puoh pargoid stuárráb tiädduáárvu.
+Lasseen vuáđumáttááttâslaahâ váátá, et sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppee máttááttâs adeluvvoo iänááš sämikielân.
+Lasseen viggii kezidiđ kuávlulijd iäruid läčimáin sämikielâlijd já - kulttuurân vuáđuduvvee šiev pargovuovijd já toimâmaalijd.
+Lasseen raportist tahhojeh iävtuttâsah máttááttâstile oovdedmân.
+Lasseen sämikuávlu kieldáid máksoo kyevtkielâlâšvuođâlase, mon ohtân aggân lii kieldâ ässeilohomeeri.
+láávuh, kuáđih, sierâlágáneh ääitih).
+Lasseen sämmilâš toovlášoskoldâhân kullee uhredem sieidijd lii kulttuurolgospyehtim.
+Lasseen säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim meridij avžuuttiđ jieškote-uv Sämitiigijd uásálistiđ tave-eennâmlâš sämikielâ tutkâm- já áámmát / reesuurskuávdáá keččâlemprojektân.
+Lasseen sämitigge iššeed máhđulâšvuođâi mield vanhimijd, virgeomâhâid já škovlim uárnejeijeid sämimáttááttâsân lohtâseijee aašijn já juáhá ihásávt stipendijd sämikielâ uáppeid.
+Lasseen sämitige ovdâsteijeeh uápásmuvvii City-Sámit rs:n, Veikkausân, Taiđuu ovdedemkuávdážân, Koneen Säätiön já Suomâ kulttuurruttârááju tooimân.
+Lasseen sämitige peht mieđettuvvoo ruttâdem sämmilâš kulttuurân já servijd, sämikielâlâš arâšoddâdem- já sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid já sämikielâlâš oppâmateriaalpyevtittâsân.
+Lasseen sämitige čuákkim lii asâttâm čuávuváid uulmijd ärbivuáválâš tiäđu suoijâlmân:
+Lasseen sämitiggeest lijjii kerdiluándusiih čanosjuávkku- já ovdâstemteivâdmeh 65 keerdi.
+Lasseen säämi muusikkuávdáš tuárju meid uđđâ sämimuusik máttááttâs já uárnee máttáátteijei škovlim sämimusikkist.
+Lasseen njuolgâdusah kyeskih kirholijd palvâlusâid já máttááttâs.
+Lasseen siämmáá artiklast eidu merideh, ete tagarijd sierânâstooimâid iä toolâ olgooštmin, moh láá tárbuliih tagarij ulmui táárbui tuurvâstmân, kiäh tarbâšeh sierânâs iše teikâ torjuu ovdâmerkkân kulttuurlâš sajattuv vuáđuld.
+Lasseen Kielâkäldee juáhá tiäđuid sämikielâin já sämikielâ áámmátlâš aašijn.
+Lasseen čielgiittâsâst čiälgá, et säämi kielâlaavâ 2 § virgeomâhâšluvâttâllâm lii mottoom uásild rahtum puárissiähá háámán já ton suujâst sáttá adeliđ puástu tâi aainâs-uv čájádittee tiäđu laavâ heiviittemkenigâsvuođâst syemmilâš ohtsâškoddeest.
+Lasseen tot heivee pyereest aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun.
+Lasseen tot fáálá máhđulâšvuođâ pyehtiđ uáinusân škoovlâi mättim já kulttuurpuđâldâs.
+Lasseen tast láá sierâlágán tiäđáttâsah sehe hoittám- já kevttimvuáváámeh kulmáin Suomâst sarnum sämikieláin: tave-, nuorttâ- já aanaarsämikieláin.
+Lasseen suhâruottâseh já ovtâskâs ulmui ohtâvuođah joteh luándulávt väldikudij raajij paijeel.
+Lasseen Suomâ já Taažâ sämitiigijn láá muáddi haldâttâspargee haavâst.
+Lasseen iänááš uási Säämi palgâsist lii Urho Kekkos aalmuglâšmeeci siste, mii lii mottoomlágán piäluštâs já vyevdih šeštâšuveh čuoppâmijn.
+Lasseen tábáhtusân láá vyerdimist keččeeh, et uásálistei meeri pajanâš taan-uv ive masa neeljičuátán.
+Lasseen tábáhtusâst láávdást aanaarlâš Aila-duo, kote vuoitij ive 2014 Sámi Grand Prix-lávlumkišto anarâškielâlâš Naharij kandâ - pitáin.
+Lasseen tábáhtusâst čáittojeh sämikilâliih uánihiselleekoveh.
+Lasseen tarkkuustâllâp tave-eennâmlâš sämisopâmuš já árvuštâllâp ovdebáá parlamiänttárij konferens puátusijd.
+Lasseen takkuustellii tave-eennâmlâš sämisopâmuš já árvuštellii ovdebái parlamiänttárij konferens julgáštusâi puátusijd.
+Lasseen uáivilin lii pyerediđ máhđulâšvuođâid vijđediđ já finniđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin.
+Lassen uáivilin lii toollâđ já vuáđudiđ uđđâ ohtâvuođâid meid eres algâaalmugáid.
+Lasseen taan vuárhást láá koveh Saijoos lekkâmáid lohtâseijee Aalmugjuhleest / Ávus uuvsâin, mii tollui 4.4.2012.
+Lasseen lii juurdâ porgâđ oppâlájádâsoovtâstpargo oppâlájádâsâiguin, moh fäälih sämikielâlâš- já kulttuur máttááttâs sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs pargojuávhu škovliimân.
+Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargo ¨naavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân.
+Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargonaavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân.
+pargoost já sämiohtsâškode já - kielâi tubdâm. Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargonaavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân.
+Lasseen torjuu pehti tähiduvvoo puásuituálleid täsipiälásâš kohtâlem.
+Lasseen pargojuávkku iävtut sämikielâlij radio-, tv- já internet-siskáldâsâi falâlduv lasettem merhâšitteht, sämikielâ huolâttâs, vuorkkim já tutkâm ovdedem sehe sämitaiduu já kulttuur torjuu lasettem.
+Lasseen pargojuávhu tooimâst lii mieldi máttááttâsministeriö nomâttem äššitobdeejeessân.
+Lasseen Uccjuuvâ tábáhtus sämiteeman lii, puáttee ive jurdedijn teatterparjopääjih.
+Lasseen vátámâššân lâi, et nommâ ij uážu leđe kiävtust siämmáá västideijee säämi rakânâsâst.
+Lasseen staatah kolgâččii oovtâst sämitigijguin kuorâttâllâđ tiätu kuávlui raijim nuuvt, ete sämitigge toimâččij tai raajij siste vuosâsajasâš teikâ áinoo miärádâsrähten aainâs sämmilijd kyeskee koččâmušâin, meid sämmilij eennâmkuávluid, kielâid, ärbivuáválâš iäláttâsâid já kulttuurijd lohtâseijee aašijn.
+Lasseen staatah kolgâččii viggâđ nanodiđ sämikielâi kevttim tuámuštoovlist já eres virgeomâhijguin ášástâldijn já ain pyerediđ almos palvâlusâi finnimvuođâ sämikielâiguin.
+Lasseen viestâdemvirgáduvâst lii uuccum já jo finnejum Sajosân jieijâs viärmádâhtubdâldâh čujottâsâst www.sajos.fi
+Lasseen ulmuuh peessih uápásmuđ jieškote-uvlágán ortodoksâlâš immeelpalvâlusâst kevttum sakraaltiŋgáid.
+Lasseen oláttâskyessin "Áilu veerdih".Konsert uárnejeh oovtâstpargoost Maailm muusik kuávdáš / Etnosoi!
+LASEMÁÁVSUST / SIERÂTIILÁÁMIST
+LASEMÁÁVSUST / TIILÁÁMNÁÁL
+Laseuási kevttim ij oovdânpyehtimist lah vaattum kevttiđ tárguttâssáid, moh ovdedeh sämikielâlij palvâlusâi finnim turvim.
+Lasepevdikirje 1 mield tom estihánnáá, maid EY vuáđudemsopâmušâst merideh, sämmiláid uážžu mieđettiđ priivaatvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválâš sämikuávluin.
+Laseruttâdem addel máhđulâšvuođâ tooimâ jotkuumân normaal vuovvijn loppâive ääigi.
+• lasettiđ párnáá ekologâlâš luándutiettim säämi elilâm ulmuu jođettâsâst, mast mon-uv luándu-materiaal puáhtá väldiđ já mommit, lihâdiđ larmâdhánnáá, luodâid kyeđehánnáá, ij koolgâ
+Lasetteh almos tiäđu luándutiijpâi merhâšuumeest uássin mii eenâm luándu maaŋgâhámásâšvuođâ.
+- Lasettiđ almos tiäđulâšvuođâ artikla 8 (j):st, ton kenigâsvuođâin já tooimânpiejâmist
+Lasetiäđuh Euroop rääđist
+Lasetiäđuh já almottâtmeh:
+Juha Guttorm, haldâttâhhovdâ, Sämitigge, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Lisätiätu čuákkimist já ton miärádâsâin (eŋgâlâskielân):
+Lasetiäđuh:
+Lasetiätu Sämitiggeest.
+Lasetiäđuh täst.
+Lasetiäđuh: www.interregnord.com ja www.lapinliitto.fi.
+Lasetiäđuh 6.7.2009 tme 16.00 räi proojeektpargee Marja-Riitta Lukkarist Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Lasetiäđuh ääšist puátih škovláid maŋeláá.
+Lasetiäđuid addel Anni Näkkäläjärvi, Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, puh..
+Lasetiäđuid addel haldâttâsneuvos Mirja Kurkinen, puh 09-1606 7621 (Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.).
+Lasetiäđuid addel I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio 040-7252585, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Lasetiäđuh: Niina Siltala, puh..
+Lasetiäđuid addel Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh..
+Lasetiäđuid addel Sämikulttuurkuávdáá markkânistemhaavâ proojeekthovdâ Marja Männistö, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Lasetiäđuid addel säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh..
+Lasetiäđuid haldâttâshovdâ Juha Guttormist.
+Lasetiäđuh já almottâtmeh:
+Lasetiäđuh já almottâttâmravvuuh.
+Lasetiäđuh konsertist:
+Lasetiäđuh
+Lasetiäđuh:
+Lasetiäđuh:
+Lasetiäđuh: 
+Lasetiäđuh täst.
+Lasetiäđuh: www.ijahisidja.fi
+Lasetiätu:
+Lasetiä��uid meriáigásâšvuođâst addel saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, puh..
+Lasetiäđuh: Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge, 040-7262688, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi, +
+Lasetiäđuh: saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi
+Lasetiäđuh: saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi +
+Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi
+Lasetiäđuh: saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi puh.: +358505242109 klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi
+Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, Sämitigge, puh..
+Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Lasetiäđuh: Riitta Orti-Berg, riitta.
+Lasetiäđuh: Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, puh.: 0505242109, e-mail: klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi
+Lasetiäđuh Säämi kulttuurkuávdáást:
+Lasetiäđuid Säminuorâi taaidâtábáhtusâst kaavnah täst.
+Lasetiäđuid Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst šleđgâpostáin čujottâsâst
+Lasetiäđuh säminuorâi taaidâtábáhtusâst täst.
+Lasetiäđuid finnee Rauna Rahkos
+Lasetiäđuid uážžuvetteđ vuáláčällest.
+Lasetiäđuid uážžuvetteđ nuuvt haalijddijn nuorâičällest.
+Lasetiäđuh seminaarist:
+Lasetiäđuh seminarâst:
+Lasetiäđuh Siijdâst, puh..
+Lasetiäđuid sajasâšvuođâst addel haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh..
+Lasetiäđuid sajasâšvuođâst addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh..
+Lasetiäđuh Suomâbeln Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi
+Lasetiäđuid taaiđâtábáhtusâst almotteh čohčuv.
+Lasetiäđuh taaiđâtábáhtusâst täst.
+Lasetiäiđuid tábáhtumest addel Hannu Kangasniemi (hannu.
+Lasetiäđih täst.
+Lasetiäđuh täst.
+Lasetiäđuid finniih täst.
+Lasetiäđuid täst
+Lasetiäđuid täst.
+Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh..
+Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh..
+Lasetiäđuid tilálâšvuođâst addel sämitige kielâtorvočällee Siiri Jomppanen säämi kielâtahopalhâšume uásild (siiri.jomppanen@samediggi.fi, +38 (0) 10 839 3111) sehe ubâ seminaar uásild saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi, +358 505242109).
+Lasetiäđuh: tooimâstivrejeijee Petra B. Magga-Vars puh..
+Lasetiäđuid pargoost addel elleekovekuávdáá vuávájeijee Tarja Porsanger puh..
+Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh..
+Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh..
+Lasetiäđuid pargoost eddel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh..
+Lasetiäđuin pargoost addel Pia Ruotsala puh..
+Lasetiäđuid pargoost adelává kielâašijčällee Anne-Maria Magga puh..
+Lasetiäđuid pargoost adelává kielâašijčällee Anne-Maria Magga puh..
+Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh..
+Lasetiäđuid pargoost addel lahâčällee Aimo Guttorm, puh..
+Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh..
+Lasetiäđuid pargoost addel má. markkânistemhovdâ Johanna Alatorvinen, johanna.
+Lasetiäđuid pargoost addel muusikkuávdáá vuávájeijee Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, puh..
+Lasetiäđuid pargoost addel nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman, puh..
+Lasetiäđuid pargoost addel projekthovdâ Marko Marjomaa puh..
+Lasetiäđuid pargoost adelává kielâtorvočällee Siiri Jomppanen siiri.jomppanen@samediggi.fi ja má. kielâaašijčällee Marko Marjomaa.
+Lasetiäđuid pargoost adelává kielâtorvočällee Siiri
+Lasetiäđuid pargoost adelává kielâtorvočällee Siiri Jomppanen Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Lasetiäđuid pargoost uážžu má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsast puh..
+Lasetiäđuid pargoost uážžu sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Pia Ruotsast puh..
+Lasetiäđuid virgeest addel haldâttâhčällee Anneli Länsman, puh..
+Lasetiäđuid virgeest addel kielâtorvočällee Siiri Jomppanen, puh..
+Lasetiäđuid virgeest addel säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh..
+Lasetiäđuid virgeest addel ekonomiačällee Hilkka Kukkonen, puh..
+Lasetiäđuid virgeest addel vs. säämi kielâtorvočällee Tarja Porsanger puh..
+Lasetiäđuh festivaaljođetteijee Anna Näkkäläjärvist, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Lasetiäđuh: www.ijahisidja.fi.
+Lasetiäđuh: www.samediggi.fi > Olgosadalduvah > Oppâmateriaal
+Lasattâsâin mainâšuvvoo, et sämikielâlij oppâmateriaalruuđâin kalga čuosâttiđ tuárvi ennuv ruuđâid meid nuorttâ- já aanaar-sämikielâlâš oppâkirjijd. "
+Lasattâsâin mainâšuvvoo, et sämikielâlij oppâmateriaalruuđâin kalga čuosâttiđ tuárvi ennuv ruuđâid meid nuorttâ- já aanaarsämikielâlâš oppâkirjijd. "
+Lasanem lii lamaš othsis 33 uápped oovdeb škovlâihán verdiddijn.
+Liivđeh láá eres lasseen ulmuin já ellein.
+Livđe-ärbivyevist lii ohtâvuotâ tavesämmilij juáigusáid.
+Luosâpivdo lii ain-uv Tiänu leve säämi kulttuur kuávdášlâš tahhee.
+Lohkoleaika- nommâsiih oppâkirjeh láá jurgâlum WSOY Matikka-nommâsâš rááiđust.
+Lohosierâ - nommâsâš matematiik oppâkirjeh láá jurgâlum Sanoma Pro Matikka - rááiđust.
+Lokka škovlâ, Suáđigil: Makreta Pyhäjärvi (tavesämikielâ)
+Luámáttâh vuolgâttui vaaljâlävdikode almottâskortâi mield puoh Suomâst, Taažâst sehe Ruotâst ässeid ulmuid, kiäh láá Sämitige vaaljâluvâttâlâmist.
+Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ Sämitige internetsiijđoin
+Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ Sämitige viermisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi
+Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ www.samediggi.fi.
+Pajetääsist lopâttim jotemist pygálusääiđist-uv.
+Loppâäššikirje merkkejui čuákkimist tiättun. "
+Loppâäššikirjeest staatah nanodeh čonâdâttâmvuođâs OA algâaalmugjulgáštuš olášutmân.
+Loppâsahâvuáru tuálá Sämitige nuorâmus jeessân Tuomas Aslak Juuso.
+Loppâraapoort: Akwé: Kon - ravvui heivitmist Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist (suomâkielân, tavesämikielân já eŋgâlâskielân)
+olášuu, koska sämmilij vuotân Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já pištee kevttim strategia já toimâohjelm valmâštâlmist.
+Lopâlâš iävtuttâs staatârááđán ráhtá máttááttâs- já kulttuurministeriö ko lii vistig ráđádâllâm ääšist sämitiggijn.
+Loopah sämmiliih äässih sämikuávlu ulguubeln eres kuávluin Suomâst (5129) já olgoenâmijn (644).
+* Los Selibatos (juávkku nuhtán kompromissijd)
+Eereeb uárji- já maadâridostuv ubâ tááláá Suomâ kuávlu lâi sämmilij aassâmkuávlun.
+Sämmiliih assii Laatokkast Jieŋâmeerân já Koskâ-Skandinaviast Vienanmeerân.
+Peivimäälis, jieškuástidlâš
+lii Webropol-ohjelmist jieijâs luámáttâh, moid láá liiŋkah tiäđáttâs loopâst.
+Luuvâ sierânâsraportistee James Anaya saavâ 15.4. toollum konferens lekkâm ohtâvuođâst täst: OPENING STATEMENT OF THE SPECIAL RAPPORTEUR JAMES ANAYA 15042010
+Luuvâ Irja Seurujärvi-Kari oles saavâ täst: Statement by Irja Seurujärvi-Kari on Saami language, Culture and Youth 15.4.2010
+Luuvâ Juvá Leemit saavâ ollásávt konfereensâst 10.11.2011: Ärbivuáválii tiäđu suojâlem hástuseh (suomâ- já tavesämikielân)
+Luuvâ Juvá Leemit saavâ ollásávt säämi parlamiänttárij konferens julgáštusâi olášume (suomâ- já tavesämikielân)
+Luuvâ ubâ tiäđáttâs suomâkielân
+Luuvâ ubbâ tiäđáttâs täst: Säämi taaiđâ já tyejeh Säämi kirkkopeeivijn Anarist.
+Luuvâ lase täst.
+ŠSiämmáá fáádást sárnu meid Berit-Ellen Juuso, kii pargâ Iänuduvâst sämikielâ lehtorin.
+Škovlimpeeivij ääigi suogârdâllâp tom, mii lii vaigâd sämikielâ oppâmist já magarij pargovuovijguin párnáid lii máhđulâš finniđ oppâđ já kevttiđ kielâ arâšoddâdmist, škoovlâst já sierâláán kielâpirrâduvâin.
+Luuvâ saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi lehâstemsahâvuáru sämikielâ já maorikielâ iäláskittemseminaarist Helsigist 13.09 ollásávt täst.
+Luvâttâllâm ihán 2011 mieđettum budjetruuđâin almostittum oppâmateriaalijn kávnoo täst.
+luuhâm tavesämikielâ Kuovdâkiäinust.
+Luvâttuvâi oohtânrekinistum sämikielâ uáppeemeeri 71.
+Luvâttâhkuursâi čođâldit temmáhđulâšvuođâ puáhtá koijâdiđ meid sämikuávlu kieldâi luvâttuvâin, main láá virtuaaluáppeeh jyehi ive.
+Luvâttuv eenikielâ máttááttâsâst tiädutteh sämikielâ já - kulttuur lasseen kirjálâšvuođâ já ton tulkkum.
+Luvâttuvâst servim uppeekode stiivrâ tooimân já muu väljejii Aanaar nuorâiparlament jesânin.
+Luvâttuvvâst já áámmátlii škovliittâsâst sämikielâlâš máttááttâs lii meid máhđulâš.
+Maaŋgah muusiktábáhtusah sehe sämiradio já - televisio tuálih paijeem moodeern já uáli ellee säämi muusikkulttuur.
+Luuhâmpitái loopâst lii ain pitá fáádán heivejeijee laavlâ, mon ulme lii sehe movtijdiđ uáppeid já išediđ mušteđ saanijd pyerebeht.
+• lääččiđ jieijâs lippukeessimvuáháduv lippupeivij várás já tubdâđ säämi liipu symboolik
+• lääččiđ tilálâšvuođâid, main páárnáš piäsá árvuštâllâđ kulttuurlâš iärui koskâsijd ohtâvuođâid (ij iäruid) já savâstâllâđ tain
+• lääččiđ tilálâšvuođâid, main páárnáš suogârdâl jieijâs kulttuurlâš vuáttámušâid
+ohtâvuođâ huksejeijee, hávskuuttellee, rähisvuođâ tubdâsteijee, pilkkedeijee, luándu já ellei kovvejeijee, párnái šoddâdeijee tâi riäidu nube ulmuu muštemân já muurâštmân.
+Luokkahäämist: 15 ulmui
+hammiittâsâst haldâttâs oovdânpyehtimân kieldâi vuáđupalvâlusâi staatâuásivuáháduv uđâsmitmân.
+Luándulâš maaŋgâkulttuurlâšvuotâ vuáđuduvá ohtsâšovdâsvástádâslâšvuotân, mast eres ohtâgâsah já kulttuureh láá täsiárvusiih.
+• luándujienâid sulâstittee sänihárjuttâsah.
+Luándukevttim
+Luándukevttim lii ereslágán sierâ sämi-iäláttâsâin.
+Luándukevttim lii kiddâ še eennâmtieđâlijn aašijn já luándu tiileest.
+- Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlmân já pištee kevttimân kyeskee meridum tooimâid olášuteh pehtilávt nuuvt, ete kunnijâteh aalmugjesânij eennâmomâstem- já haldâšemvuoigâdvuođâid, maid vuáđulaavâ ana sistees sehe jyehiulmuu vuoigâdvuođâid sehe nuávditteh jyehi aalmugjeessân ovdâsvástádâs luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilutmist já kunnijâteh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu
+Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim tááhust merhâšittee sämmilij ärbivuáválii tiäđu já vuáháduvâid sehe biologilij resurssij ärbivuáválii kevttim kunnijâteh, iäláskiteh já suojâleh aalmuglii lahâasâttem já aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi miäldásávt nuuvt, ete ovdedeh ärbivuáválii tiäđu suojâlmân kyeskee haldâttuv já lahâasâttem.
+Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ lii sämikuávlust riges, mutâ tot tego subarktâlâš luandu, lii meid háváduvvee.
+Luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm, tego oljo poorám, eromâšavt Ruošâst lii áštám maaŋgâi algâaalmugij áigápuáđu já kulttuur jotkâšume.
+Luándu kolgâččij leđe kuávdášlâš uássin párnáá jyehipiäiválâš eellim.
+Sij láá kiävttám luánduriggoduvâid pišteht, lamaš toi kevttimist kuáhtuliih já láá kunnijâttâm sehe tipšom luándu.
+Lahâaasâtliih já haldâtliih mekanismeh, moh taheh máhđulâžžân luánduvaarij ävkkinanneem sämikuávlust, kolgâččii leđe hiäivulij aalmugijkoskâsij noormâi miäldásiih, meid talle, ko toh kyeskih tai tooimâi vaikuttâsâi čuosâttâhhân leijee algâaalmugsiärváduvâi ääšimiäldásâš kuullâm sehe rijjâtátulâš já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâs, vaikuttâsâi keeppidmân tárbulijd tooimâid, sajanmäksimijd já hiäđui jyehim.
+Luándust finnee ideaid, movtijdittem já amnâsijd sieráid.
+Luánduiäláttâsâi uásus vyebdimijn já pargovyeimiuásusáin mitteddijn ij lah meendu styeres, mut toi kulttuurlâš merhâšume lii tehálâš.
+Luándu, olmooš já kulttuur láá čovgâsávt čonâsâm oohtân.
+Luándu lii uási kulttuur já olmoošvuođâ.
+LuánduohtâvuotâKunnijâttep eellim, luándu já ton resurssijd.
+Luánduohtâvuotâ
+- Luánduohtâvuotâ - Ärbivuáváliih iäláttâsah já áigápuátu
+Luovâsiälu ađai sarvah pisotteleh kyeddidääigi erinis já toi kuáđuttem lii korrâ pargo.
+Lope siättus vuáđđudmân poođij roovvâdmáánust 2008.
+Tähti- já čuárvipargoi materiaalân kiävttojeh poccuu čuárvi já täävtih, eres taavtij uásih, sehe kuusâ já soorvâ čuárvih.
+Juulev- já maadâsämikielâ sárnuh Taažâ já Ruotâ kuávluin.
+Maadâsämikielâ
+Täävtist já čuárvist ráhtojeh pastemeh, njuškomeh, laavhâ kääibih, náluskuápuh, nijbetoppiittuvah - tááláá ääigi meid čiiŋah.
+Looveest lii hitruus já ivnáás säminuorâi juhle, ko sämimáccuhijguin čiŋâdâttâm säminuorah almostuveh Ruávinjaargâ kááđukován!
+Puátimin lii ivnáás säminuorâi kulttuur- já taaidâjuhle!
+Uánihis eksistens ääigi láá kiergânâm tábáhtuđ ennuv sierâlágáneh ääših
+Uánihis animaatioelleekove uccâ kandii ferimijn, elimist já jämimist.
+Uánihisfilmâ lii taaidâtábáhtus teeman tääl vuossâmuu keerdi.
+Lyriikkain láá metaforah ohtsâskodálijn čuolmâin gloobaallâš tääsist.
+Lyseonpuisto luvâttâh, Ruávinjargâ: Aletta Lakkala (tavesämikielâ)
+Lyseonpuisto luvâttâh, Ruávinjargâ: Inga Maaret Aikioniemi (tavesämikielâ)
+Lyseonpuisto luvâttâh, Ruávinjargâ: Laura Pieski (tavesämikielâ)
+Enâmânvärrejeijei kielah láá távjá stuorrâ maailmkielah, tegu espanja-, eŋgâlâs-, punjabi- tâi arabiakielâ.
+Maahisweb - Sämimuseo Siijdâ párnáisiijđoh
+Maailmvijđosâš hástusin lii tot, et šoŋŋâdâhnubástus puáhtá čuávdiđ tuše oovtâstpargo pehti já väldimáin kiävtun pyeremusâid tiäđuid moh kávnojeh - säämi ärbivuáválâš tiätu lii uáli tehálâš meid uuássin taam hástus čuávdim.
+Maailmpolitiik já šoŋŋâdâhnubástus tiet mii tiäđuh luándust, šoŋŋâduvvâst já mii ärbivuáváliih iäláttâsah sättih pajaniđ stuorrâ áárvun já táárbun nuuvt tutkâmuššáid ko ubâ ohtsâškoodán-uv.
+Maailmist, kost koskâmiärálávt ohtâ kielâ jáámá ohhoost, sämikulttuur já ton siäilum lii maailmvijđosávt njuolgist iimâš.
+Eennâm- já meccituáluminister Koskinen teivâdij sämitige stiivrâ
+Eennâm- já meccituáluministeriö lii pivdám sämitiggeest ciälkkámuš kuálástuslaavâ olesuđâsmittem valmâštellee pargojuávhu smiettâmušâst.
+- eennâmkodálâš sosiaallâš vaikuttâsâi miäruštâllâm j�� pyereestvaijeemstrategilâš pargo sehe
+Eennâmkoddeohjelm stivree eennâmkode kuávluovdedem já aasât mittomeeri eennâmkode oovdedmân.
+" Maalâkuuvij vuolgâsaijeen lii muu koskâvuotâ aldâpirrâs enâdâhân, jieškote-uv enâdâhsoojij historján, mainâsáid já muu jieččân ferimáid tain.
+Maalâkuuvij roobdâid čiŋâtteh sämimááccuh liijne riessâmeh.
+Eennâm haldâttâs lii adelâm majemuu kyevti ive ääigi vittâ tiäđáttâs stuorrâtiigán.
+Eennâmtieđâlávt tave ooláádmudo kuávlu luávdá Taveviestâr-Ruošâ, Nuorttâmeerâ já arktâsijd kuávluid, fáárunluhâmáin Barents kuávlu.
+Island kooskâ. Eennâmtieđâlávt tave ooláádmudo kuávlu luávdá Taveviestâr-Ruošâ, Nuorttâmeerâ já arktâsijd kuávluid, fáárunluhâmáin Barents kuávlu.
+Eennâmpáálu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim váátá puohâi tooimâid ", saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi paahud.
+Meriáigásâš proojeekthovdâ
+Meriáigásii proojeektpargee Säämi muusikkuávdážân
+meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 2-3 mánuppaje ááigán 1.6.2015 rääjist.
+meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist.
+meriáigásâš já olespiäiválâš virgekoskâvuotân 4.6. - 31.8.2012 koskâsâš ááigán säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân.
+meriáigásâš virgekoskâvuotân.
+Merikoskâsâš rapotistmist västid Suomâst olgoašijministeriö, mii kulá sierâ ministeriöid, virgeomâhâid, sämitige já aalmuglâšseervijd raapoort rähtim várás.
+meriáigásâš proojeekthoovdâ
+meriáigásii projektčällee
+meriáigásii proojeektčällee
+Meriáigásâšvuotâ lii kuittâg uánihis já pargo vättee, mii máhđulávt raijij occei mere " Näkkäläjärvi mainâstij.
+Meriääigi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân.
+Sämitigge tuáimá staatâišeruttâvirgeomâhâžžân. Meriruuđâ mieđeetmân ráhtoo vaaljâpojijmield vuávám.
+Miäruštâlmeh
+Eennâmtuálu:
+Eennâmtuálu poođij sämikuávlun 1700-lovvoost já eromâšávt Ucjuv já Aanaar kuávlust kuálástem- já pivdokulttuur uássin.
+magga (at) samediggi.
+Magga Ulla-Maarit, II värisaavâjođetteijee
+magga-vars (at) samediggi.
+Máhđuliih kieldâovtâstitmeh iä uážu hiäjusmitteđ sämikielâlâš palvâlusâid, veikkâ kieldâ olmoošmeeri muttuuččij syemmilâšeenâblohhoon.
+Máhđulávt virgeomâheh, kiäid säämi kielâlaavâ rikkomist puáhtá kuoddâliđ, láá ovdâskode riehtiäššialmai, riehtikansler, läänihaldâttâs, poolis já ucceeblohováldálâš.
+Vádulâš páárnáš kalga finniđ nuuvt šiev tipšo já iše ko máhđulâš, mii oovded suu jiešluáttámuš já uásálistemvuođâ.
+Tahhoo máhđulâžžân olesáigásâš sämikielâ máttáátteijee viirgij vuáđudem še sämikuávlu ulguubel.
+Máhđulâšvuođâin sämikielâ já sämikielâlii máttááttâsân asâtteh vuáđumáttááttâs- já luvâttâhlaavâin, máttááttâs- já kulttuurministeriö miärádâsâin já máttááttâsvuávám vuáđustâsâin.
+ Maiju Saijets tuálá orjâlâškielâlii sämmilâš suhâspellâ - pargopääji.
+Maikkula škovlâ, Oulu: Ante Veijola (tavesämikielâ)
+Maikkula škovlâ, Oulu: Bikka Veijola (tavesämikielâ)
+Mainâšum juávhui lasseen kavalkadist lávdástellii Muzehat já The Kids Kärigâsnjaargâst, Geishat, Nauhattaret já Systema Ucjuuvâst sehe SkäŠmm Čevetjäävrist.
+Mainâšum haldâšempargoh kuleh čielgâsávt sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem pirrâdâhân já taid kalga jo-uv sirdeđ väldikodálâš virgeomâháást njuolgist sämmi-lij jiešhaldâšemorgaanân, sämitiigán, tâi siäiluttiđ (sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâ ¨toorjâ) sämitige pargon.
+Mainâšum haldâšempargoh kuleh čielgâsávt sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem pirrâdâhân já taid kalga jo-uv sirdeđ väldikodálâš virgeomâháást njuolgist sämmilij jiešhaldâšemorgaanân, sämitiigán, tâi siäiluttiđ (sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâtoorjâ) sämitige pargon.
+Enâdâhalmossopâmuš 5 artiklast jieškote-uv sopâmušpeeli čonâdât el. tubdâstiđ lahâaasâtmistis, ete enâduvah láá ulmui pirrâduv merhâšittee uási, ohtâsâš kulttuur- já luánduäärbi maaŋgâhámásâšvuođâ olgospyehtim já identiteetis vuáđu, lääččiđ já olášuttiđ sierânâstooimâi vievâst enâduvsuojâlmân, - tiipšon já - vuáváámân čyeccee enâdâhpolitiik sehe siskálmittiđ enâdâhvuotânväldimijd kuávlu- já kaavpugvuávámpolitiikân sehe kulttuur-, pirrâdâh-, eennâmtuálu-, sosiaal- já ekonomiapolitiikân já eres toimâohjelmáid.
+Enâdâhalmossopâmuš
+IV Kielâjurgâleijee - Kirsti Guttom, toimâpäikki Ucjuuhâ
+Nuuvtá já puohháid ávus tilálâšvuođâ uárnee Sämitige kulttuurlävdikodde.
+MÁNNU viggá toimâinis nanodiđ sämipárnái- já nuorâi identiteet.
+Maorij kielâpiervâl já eres iäláskittemhaavah láá nijttám jyehi kuávlust maailm stuorrâ mááinu šiev puátudijdiskuin.
+Maorikielâ uážui virgálii sajattuv ovdil sämikielâ ive 1987.
+Máárjápeeivi äigimuddo kalenderist muttuustâl já peeivi puáhtá juhlođ jieškote-uv enâmij Máárjápeeivi mield..
+Sämmilij ärbivuáválâš juhlepeivi.
+Marja Helander já Outi Pieski Sajosân rähtim taaidâtyejeh almostittojeh kulttuurehidist 3.4.
+Marja Helander kyevtiuásásâš tyeji lii stellejum Sajos sämikirjeráájun.
+Julevsämikiel â
+Petra Kuuva
+Maht sämikielâ já - kulttuur váldojeh vuotân lájádâs- já aassâmpalvâlusâin?
+Muorjijd puáhtá nuurrâđ meid vyebdimnáál.
+Markkânij ääigi tme 13.00 čuojât orjâlâškielâlâš folk-rock juávkku Ravggon.
+Markkânij ääigi Raavâdviäsu Lyemeest lii faallâmnáál markkânpurâdem ucceeb já stuárráb niälgán.
+Markkânistemhovdâ ana huolâ Sämikulttuurkuávdáš Saijoos čuákkimsoojij markkânistmist já vyebdimist, tábáhtusâi orniimân lohtâseijein vuáválijn aašijn sehe palvâlemohtâduv hovdâpargoin.
+Markkânistemtooi ¨mah vuáđuduveh ellee já rievtis sämikulttuurân.
+Markkânistemtooimah láá eres lasseen finnodâhmaađhâšmân lohtâseijee mee-suh, aktiivlâš vyebdim, uápásmemmaađhij ornim sehe sosiaalâš media.
+SÄÄMI KIELÂKÄLDEE OHTÂVUOTÂTIÄĐUH
+Skammâmáánust 2011 uárnejum Säämi parlamentaarlâš rääđi konferens ohtâvuođâst lâi nuorâi mini-seminaar.
+kielâ máttááttâSâSt
+mostâđ = čage mostâm nube čaagan
+Tágáreh láá ovdâmerkkân Iänuduvlâš Maarit Magga tyejimáttááttâs vyevih, Piälduvyeme škoovlâ luokâmáttáátteijee Hellin Pietikäisii Gárddastallan - spellâ, mon sun lii utkâm pargoniävvun matematikmáttááttâsân já anarâškielâ rävisolmoošmáttááttâsâst ennuv kevttum kielâmiäštár- hárjuttâllee - vyehi.
+Materiaalah láá škovláid nuuvtá.
+Mađhâšeijee puáhtá rähtiđ jieijâs äigitaavlu raamij siste tane- teikâ cimcâhkietleppriggee, puásuičuárvičevečiiŋâ, njuškompäädi, särgimuorâiguin kuuđđum čeveliijne já puásui näähkist seehâ ađai šišneseehâ já jieškote-uvlágánijd puásuitähti- ja - čuárvituojijd.
+Máátkán vyelgidijn ovdâm.
+Määđhih čyecih Altavuonâ já Liävnjavuonâ riddoid, Taažâbel.
+Maađhijn tieđettuvvoo tärhibeht.
+Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Simo Veistola já Sanna Jortikka, sämikielân: Ilmari Mattus, sárguseh: Jorma Happonen
+Marja-Liisa Olthuis (Puppâ já vyesi).
+Matti Morottaja kietâčäällimpargo puátusin almostittoo tääl digitaalteddilâssân Muu aabis, čohčâ-kirje.
+Matti Morottaja čáállám já uŋgárlii Daniel Gelencsér kuvvim Muu aabis, čohčâ - čohčâaabis lii uáivildum 1. luoka čohčâluuhâmpaje anarâškielâ eenikielâ oppâkirjen.
+Matti kuáhtáá el.
+Mattson Magga lii pargoidis peht tipšom, máttááttâm já ovdedâm maadâsämikielâ.
+Median lii väridum náhđulâšvuotâ toohâđ koččâmâšâid rähteid já kuástideijei.
+Viistijd pyehtih puoh táálust tuáimeeh väridiđ já lasseen čuákkimviistijd puáhtá laiguuttiđ táálu ulguupiälásâš kiävtun.
+Mij algâaalmugeh já säämi parlamentaarlâš rääđi kolgâp rähtiđ iävtuttâsâid tast, maht julgáštâsâst čuážžoo tehálijd aašijd puáhtá olášuttiđ.
+Mij koolgâp leđe čiävlááh, ete puoh teknologia mield ep lah kuittâg luoppâm mii jiešnálásii kulttuurist.
+"Mii, sämitigge já taidâreh já tuájáreh kolgâččijm ovtâstittiđ vuoimijdân ohtsii säämi kulttuurpoolitlii ohjelm rähtimân.
+- Mij kolgâp puohat tuárjuđ Ruošâ sämmilijd, vâi sij pyehtih ovdediđ jieijâs ovdâsteijee organisaatio Ruošâst já peessâđ tievâslávt fáárun SPR tooimân, pááhud Näkkäläjärvi.
+- Mij kolgâp meid adeliđ nuoráid ovdâmeerhâ oovtâstpargoost já kuoimijdân kunnijâtmist.
+Maskimvisteest láá kuttâ maskimsaje, riššo já hiivsig sehe pivtâsskaapih (kj.
+Mii päikkiulmuuh iä sáárnu sämikielâ, mut iberdeh kale mottoomverd.
+Mist-uv láá ennuv maid koolgap pyerediđ.
+Mist láá čepis, kielâtáiđuliih já škuávlejum säminuorah pirrâ maailm já tääbbin sämikuávlust.
+Mist láá päikkipoccuuh ain motomin.
+Mist lii jieččân vyehi leđe sämmilâš, mut ij lah lemin tuše ohtâ vyehi leđe taggaar.
+Mist kolgâččii kavnuđ tääbbin pargosajeh, vâi oopâi maŋŋaal vuálgám nuorah puávtáččii maccâđ oopâi maŋa päikkikuávlun.
+Mij kulmâ párnáá juuđijm aanaarsämikielâlii peivikiäju já oopâim tobbeen kielâ, ko iäččám ij lah oppâm sämikielâ.
+Meksiko haalijd orniđ čuávuváá uásipeličuákkim, tastko Meksiko luándu maaŋgâhámásâšvuotâ lii hirmâd riges.
+Meksiko markkânistij uáli fijnáht čuávuváá COP 13 - uásipeličuákkim. "
+Meksiko lii čonâdâttâm killeel ovdánmân já biodiversiteet suojâlmân.
+Ton tobdosumoseh jiešvuođah láá el.
+Mij párnááh lep uccevuođâ rääjist jottáám pygálusâin já kiđđuv išedâm kuáđuttempargoin.
+Joođoost leijee ráđádâlmijn tave-eennâmlâš sämisopâmuš ááigán uážžumân tiädutteh, ete sämmilâškoččâmuš lii staatâi raajijd rastaldittee já ráđádâlmijn sättih tiäduttiđ mieđetteijee vuáháduvvâid já máhđulâšvuođâid oovtnálásittum aldanemvuáhán
+Monâttâllâmvyehi puáhtá
+Lattimnjuolgâdus ulmen lii turviđ algâaalmugij kulttuurlii- já fiätulii ärbivyevi kunnijâttem algâaalmugáid kyeskee projektijn.
+Mij nuorah kuáhtájep jyehi peeivi uáli ereslágánijd reaktioid roobdâst roobdân, mii vuáđuduvá ennuv mii etnisiteetân.
+Merârido nuorttâlâšsiijdâi perruin lijjii omâstemvuoigâdvuođah luosâpiivdon meerâst já Paččveist.
+Meerâi suojâlem eromâšávt arktâlii kuávlust lii merhâšittee mutâ hirmâd hástulâš šoŋŋâdâhnubástus, merâjieŋâ suddâm já aalmugijkoskâsii pooliitlii já ekonomâlii tile tááhust.
+Merja Aletta Ranttila uđđâ kuuvijn uáinip eŋgâlijd.
+"Merhâšittee lii, ete algâaalmugeh iä ennuvgin lah ovdâstum staatâi delegaatioin.
+Meerhâ vuoigâd vuođâlâš iäigád lii Sämirääđi já tom haldâšeh jieškote-uv enâmij sämityejiseervih, Suomâst Sámi Duodji ry..
+Merhâšitteemusah ohtsii argâpeeivi huksejeijeeh láá sämikielâlâš radio já TV, moi čuávvummáhđulâšvuođah láá internet mield vijđánâm jyehi sajan.
+Merhâšitteemus oppâmateriaalpargo pargee juávkku lii sämikielâlâš máttáátteijeeh.
+Vittádum iälu luáštoo sierâ kieđâvušmettum poccuin.
+Vyesimiärkkumij maŋa poccuuh uážžuh leđe tuoddârist ráávhust čoovčâ räi.
+Miärkkumäigi pištá suullân mánuppaje.
+Miärkkumij kooskâst ulmuuh pivdeh kyele já siärvásteleh kuoimijdiskuin, ko puohah láá čokkânâm siämmáá kuátisiijdân.
+Vittádiđ sun oopâi čuávumáin, maht iäráseh vittádii já eeji ravvuiguin. "
+Vittá poođij ärbivuáválâš vyevi mield suuvâst jottáám vittáást.
+Meccihaldâttâsâst lii joođoost kuháskyeddee proosees sämikielâlâlij palvâlusâi oovdedmân.
+Meccihaldâttâs haldâttâhmaali uđâsmittem fáálá máhđulâšvuođâ čuávdiđ sämmilij eennâmvuoigâdvuođâid.
+Meccihaldâttâs, Nuorttâlâšrääđi já Sämitige ráđádâllâm ohtsâšiävtuttâs PEFC - meccisäsertifistemkriteerin sämikulttuur já sämi-iäláttâsâi turviimân šadda estiđ uđđâ ruossâlâsvuođâid kuávlui eennâkevttimist.
+- Meccihaldâttâs Laapi ráđádâllâmkoodán Yrjö Musta já värijesânin Jouko Hetta.
+Meccihaldâttâslaavâ uđâsmittem fáálá meid máhđulâšvuođâ kavnâđ innovatiivlâš čuávdusijd oovdâst leijee koččâmuššáid.
+Meccihaldâttâs haalijd väldiđ vuotân sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid nuuvt pyereest ko máhđulâš.
+Meccihaldâttâs lii toimâm ovdâmerhâlávt sämikulttuur ärbitiäđu siäiluttem pyerrin sämikielâlâlij päikkinoomâi nuurrâm- já almostittemtoimâinis.
+Meccihaldâttâs lii toimâm puohnâssân ovdâmerhâlávt säämi kielâlaavâ olášutmân, já sämitigge tuáivu, et palhâšume mield Meccihaldâttâs viggá pyerediđ ovdiist-uv eromâšávt aanaar- já nuorttâsämikielâlijd palvâlusâid tohâmáin tain uási Meccihaldâttâs luándulâš tooimâ.
+Meccihaldâttâs lii oovtâst sämitiggijn lááččám pissoo maali Akwé: Kon - ravvui heiviitmist Meccihaldâttâs haldâšem eennâm- já čäcikuávlui eennâmkevttim vuáváámist.
+Meccihaldâttâs, palgâseh já luánduseervih láá sooppâm koččâmušâst leijee kuávluin tehálij puásuituálukuávlui já luándučuosâttuvâi rávhuidutmist 20 ihán.
+Metsähaldâttâs šadda siäiluđ oleslâžžân.
+Meccihaldâttâs oovtâst sämitiggijn lii jo algâttâm ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám-‐ já kevt-‐ tinvuávám rähtimist, vuossâmužžân mailmist.
+Meccihaldâttâs oovtâst sämitiggijn lii jo algâttâm ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttinvuávám rähtimist, vuossâmužžân mailmist. "
+Meeccist ko uáppá jotteeđ, já kiäinuid kogo poccuuh jođettuvvojeh.
+Miäcásteijein láá kiävtust nk. riävskákäärdih, main miäcásteijeeh rähtih jieijâs navdâšemkuávloid jieijâs riävskákielâi kaardijd.
+Miäcástem ij lah ohtuunis kannatteijee iäláttâs.
+Almaah oppeet láá hammim tiiŋgâid korrâ täävtist, čuárvist, muorâst já metallist.
+Mielenterveystalo.
+Muu mielâst ovdâskode miärádâs lâi ovdiláigásâš, ko váldá vuotân AHR miärádâs ", iätá saavâjođetteijee Näkkäläjärvi.
+Muu mielâst lii tuođâi tehálâš, et rähtip lavluidân sämikielân, ko toin lain pyehtip sämmilijn uđđâ peelijd uáinusân válduaalmug uáinimnáál, luptip säämi kulttuur positiivlávt uáinusân já ovdedep tom.
+Uáivilčaalâ: Suomâ, Ruotâ já Taažâ kalgeh turviđ sämmilij vuoigâdvuođâid
+Miessi lii ovdâmerhâlâš peivitipšosaje ton tááhust, et ton pargeeh láá eenikielâs peeleest sämikielâliih já ij lah lonâttâm kielâs suomâkielân, veikkâ uási párnáin láá máttâm sämikielâ hyeneeht.
+Miessi tipšokiellân lii tavesämikielâ já tipšoi eenikielâ lii tavesämikielâ.
+- Moos taarbâš torjuu?
+Jis ucâmuš ráhtoo säämi kielâlaav�� 18 § vuáđuld, kalga ucâmušâst čielgiđ meiddei, et occee lii mainâšum lahâsaajeest uáivildum ovtâskâs olmooš.
+Jis ucâmuš ráhtoo säämi kielâlaavâ 18 § vuáđuld, kalga ucâmušâst čielgiđ meiddei, et occee lii mainâšum lahâsaajeest uáivildum priivaat uásipeeli.
+Jis halijdah leđe fáárust Saijoos Kulttuurohjelmpaaŋkist, vääldi ohtâvuođâ Sajosân, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Jis haahâ toovvât negatiivlijd vaikuttâsâid algâaalmugân, kalgeh haavâst västideijee já algâaalmugij ovdâsteijeeh sooppâđ linásmittee tooimâin negatiivlâš vaikuttâsâi minimistmân.
+Jis kielâ oppâm tuárjumân ij kiddejuu tuárvi huámášume, puáhtá tile jođettiđ sämikielâlâš párnáá kielâ molsomân suomâkielân.
+Jis rääđi iävtuttâs tuhhiittuvvoo, väljejeh rááđán puáttee pajan iävtuttâs mield 7 jesânid sehe juáhážân persovlâš värijeessân.
+Jis sárnumvuáru ettuu čuákkimsalist ovdâmerkkân anarâskielân, kuldâl tavesämikielâ tulkkâ anarâškielâ tuulhâ suomâkielälij tulkkum já jurgâl tom tavesämikielân.
+Jis rääđi iävtuttâs ij tuhhiittuvvoo, väljejeh jesânin vittâ 18-25-ihásij jeessân, nuuvtgo taan räi-uv.
+Jis tist láá koččâmâsah, pyehtivetteđ väldiđ ohtâvuođâ tábáhtus vuávájeijei Unna-Maari Puulskan.
+Jis mikrofonih iä kevttuu soojijn, tuulkah iä kuulâ maiden, ijge tulkkum luhostuu.
+Jis tooimân ij mieđettuu tuárvi staatâtoorjâ, pargo puáhtá olášuttiđ uásiáigásâžžân.
+Jis pirâsministeriö luávdá sämitige ovdâsteijee koloid, te sämitigge oovdânpuáhtá ovdâsteijen pirâsčällee Anni-Helena Ruotsala.
+Mii lii puigâ sämityeji?
+Mii lii Tijdâlamppu?
+Mii lii pyeremus já tehálumos párnáikulttuurpargoost?
+Mii lii sämikielâ sajattâh škoovlâst, mediast, kirhoost, ohtsâškoddeest, paaihijn, ulmui mielâin?
+Mii lii Skuáppu?
+Mika Saijets, haldâttâspargee
+Mikkâl muusikpeeli ovdán táál pyereest.
+TEKNIIK JÂ PIERGÂSEH:
+Mane sämimááccuh kevttimist sárnoo nuuvt ennuu?
+Milla kuálmád čižetpeln.
+Mini-filmâfestivaalâst čáittojeh nuorâi sämikielâlâš uánihisfiilmah, moh láá rahtum majemuu kyevti ive ääigi.
+Ministerrääđi addel komitea avžuuttâsâi vuáđuld avžuuttâsâid jeessânstaatáid sopâmuš olášuttem várás.
+Ministeriö já sämitigge meid tuáimih ulme juksâmân.
+Mi-nisteriö noomât läbdikoodán ohtsis čiččâm jesânid já sijjân värijesânijd.
+Ministeriö lii asâttâm sämikielâ iäláskittemohjelm rähtee stivrimjuávhu já pargojuávhu.
+Ministeriö táátui sämitige nomâttiđ ráđádâllâmkoodán uđđâ ovdâsteijee čohčuv jáámmám rehtor Lassi Valkeapää sajan.
+Ministerjuávhu vuáđudem meerhâš meiddei tom, ete staatârääđi ana sämmilâskirjimij olášuttem čuuvtij tehálâžžân " Näkkäläjärvi tiädut.
+Ministereh já sämitigij presideentah tuhhiittii oovtmielâlávt tave-eennâmlii säämi kielâpalhâšume - Kollekielâ - njuolgâdusnubástus, mii lii taan pevdikirje lahtosin.
+Ministereh: sämikielâi turvim lii tehálâš aalmuglâš haahâ
+Minister Wallin muštâlij tietimist Suomâst ellee ruotâkielâlâžžân, maggaar lii eelliđ kielâucceeblovvoost.
+Minister Wallin čaalij, et sun lii eromâš ilolâš tast, et säminuorah láá nuuvt aktiivliih sämikulttuur aaitârdmist já oovdedmist.
+Magarijd tiervuođâid vuolgâttiččih párnái kulttuuraašijn merideijee rävisulmuid?
+Maggaar pargo tot lii?
+Minna Lehtola, värisaavâjođetteijee - värijeessân Anna-Katariina Feodoroff
+Muu kiäsut jotteeđ kovetaiđuu já tyeje rääjist, " maainâst Outi Pieski suu maalâkuuvijn.
+Tuubdâm čuuvtij mielâkiddiivâšvuođâ sämmilâšvuotân já ton kulttuuráid.
+- Must ij lah tyehijuurdân vaiguttiđ ulmui jurduid, iätá Mikkâl.
+Must lâi ilo kuáhtáđ olmoošvuoigâdvuođâváldálii já savâstâllâđ suin ávusmieláin uáli liägus tilálâšvuođâst Suomâ sämmilij sajattuvâst já sämmilij sajattuv sehe lahâasâttâs ovdedemtáárbuin.
+Must láá kyehti eenikielâ: tavesämikielâ já suomâkielâ.
+Must láá poccuuh, et puásuipargoid mana še ennuv äigi.
+Must lii Suomâ passâ, mii lii šiev vaaluut maailmist jođedijn, ko syemmiliih tuállojeh áárvust.
+" Munjin lâi puoh tehálumos, ete sämitigge toovâi čuávdusis stuorrâ jienâi eenâblovvoin já sämitigge čaaitij vyeimis já háálus ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid.
+Munjin sämmilâšvuotâ meerhâš jieččân jieŋâlumosijd madduid já puoh tom maid lam.
+Munjin sämmilâšvuotâ meerjhâš ennuv.
+Munjin sämikielâi já sämikulttuurij siäilum ij lah iimâš.
+M unjin tehálâš ovdâkoveolmooš lii lamaš ákkum ađai eejienni Jovsset Biret.
+Muu sämmilâšvuotân kuleh peerâ, suuhâ, kielâ, poccuuh já eres luánduiäláttâsah sehe kárvudâttâm sämimaccuhân.
+Moonnân tábáhtusâst aalmugist ij uážu rievediđ ton jieijâs eellimiävtuid.
+Kost lii Sämieennâm?
+Kost eres saajeest uđđâ kielâ sárnooh puávtáččii puáttiđ ko škoovlâ vieres kielâ mettááttâsâst?
+Maid hástusijd digitaallâš oppâmateriaalpyevtittem já máttááttâsvuáváámij uđâsmittem pyehtih sämikielâlii oppâmateriaalpyevtitmân?
+Maid tuálá siste tuávádâh Šsäämi muusikŠ?
+- Maid kalga oovdedškyettiđ?
+- Maggaar muštopyeccee argâ lii já maht tom puáhtá tuárjuđ?
+Maid nuorah jurdâččeh jiejâs elimist já sämmilâšvuođâstis?
+Mii jieijâs kielân já kulttuurân lohtâseijee lii sämmilâšpárnáid fálusist?
+Maid láá vuáváámin?
+Moh láá já maid pargeh sämitigeh?
+Maid tot parga?
+Maht já kost sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah láá torve-jum?
+Maht táálái sämmilâšpárnái eellim, maailm já sierah spiekâsteh ááhui já äijihij pärnivuođâ maailmist?
+Maht ravvuuh tuáimih aargâ tooimâin?
+Maht uccâ sämiaalmug ciävzá väldikulttuur teddust?
+Maht sämmilâšpárnái kulttuur iärrán syemmilâšpárnái kulttuurist?
+Maid kocceemvirgeomâhááh väättih sosiaalhuolâttâs aassâmpalvâlusâin?
+- Maht mun tooimâm, ko äššigâssân lii sämmilâš elilâmolmooš?
+Maht muu usteveh pyehtih leđe tääbbin Caracasist, nubebeln maailm? "
+Moh láá tave-eennâmli pyereestváijeemstaatâ stuárráámusah hástuseh sämmilâšuáinimčievâst?
+Moh láá tuu pargokielah párnáikulttuurkuávdáš-haavâst já Unna Junnáást?
+Tááláš sämimuusik
+moilanen (at) samediggi.
+Kuohtuuh juávhuh ožžuu tábáhtusâst kunneemainâšume.
+Kuohtuuh uážžuv iävtuttâsâstis 500 euro stuárusii palhâšume.
+Maaŋgâ säämi párnáikirje vuáđđun lii ohtâvuotâ argâmaailm já uáinimettum maailman kooskâst.
+Maaŋgah päärnih monâttii sämikielâ tááiđu škovlâpaaihijn.
+Maaŋgah sierah puátih kulttuur ulguubeln já toin lain uápisteh párnái sierâdem meiddei olgoláá aldasâš aartâin.
+Maaŋgah láá jo kuhháá olášuttâm kielâlávgum prinsiipijd máttááttâsâst, veikâ máttááttâs ij lah virgálávt miäruštâllum kielâlávguumin máttááttâsvuáváámist.
+Maaŋgah láá ettâm, et niävtám sämmilâžžân, motomin joba ovdil ko ubâ láá tiättámgin muu lemin sämmilâš.
+Maaŋgah sämmiliih iä valagin pyevti kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâidis.
+Maaŋgah sämmiliih kuáhtájeh munekááduid já raasism, já Tave-enâmij sämmilijn láá ohtsiih vuáttámušah kolonisaatiost já olgooštmist, moh láá staatâi hárjuttem politiik puáđuseh.
+Maaŋgah sämmiliih láá váldukielâi tiädu vyelni monâttâm algâalgâlâš kielâs.
+Maaŋgah säminuorah mäccih päikkikuávlun škovlim maŋa já ovtâstiteh tom, maid láá oppâm, ärbivuáválijd sämi-iäláttâssáid, pyevtitteh uđđâ tiäđu sämisiärvádâhân, uđđâ kulttuursiskáldâs tutkâmpuátusijd, škuávlejeh uđđâ sämisuhâpuolvâ já lääččih sämikulttuurân jotkuuvâšvuođâ.
+Maaŋgah suhâpuolvah láá oommâm kielâ čäällimvyevi, mut rävisaalmug eenikielâ luuhâm- já čäällimtáiđu käibideh vala pyeredem.
+Maaŋgah tobdos sämitaaidâreh láá finnim vuossâmuid lávtástâllâmvuáttámušâid eidu taam tábáhtusâst.
+Maaŋgâáámmátlâš ovtâspargo
+Maaŋgah materiaaleh, moh láá puáttám viehâ maŋŋeed ulguupiälái kävppikoskâvuođâi vaikuttâsâst, láá kuittâg nobdum lemin ärbivuáváliih, nuuvt uáppáh ovdâmerkkân läđđee, silkke já silbâ säämi tyejeest láá.
+- Maaŋgâkameratarkkuuttâhvuáhádâh
+Maaŋgâkulttuurlâš siärvusist máttá olmooš toimâđ noormâi mield, moh láá kiävtust já vuáháduvá toid moonâthánnáá persovnlâš jiešvuođâidis já kulttuuris.
+Maaŋgâkulttuurlâšvuođâ siäilum iähtun lii, et kulttuurij ereslágánvuođâi kooskâst lii positiivlâš ohtâvuotâ.
+Maaŋgâkulttuurlâššoddâdem tuálá siste positiivlâš já aktiivlâs kulttuurij koskâsâš vuáruvaikuttâs, ereslágánvuođâ kunnijâttem sehe tagarij tááiđui já tiäđui oppâm, moh láá iähtun maaŋgâkulttuurlâš ohtsâškoddeest miänástumân.
+MaaŋgâkulttuurlâšvuotâKunnijâttep ulmuu vuoigâdvuođâ leđe ereslágán
+Maaŋgâkulttuurlâšvuotâ
+Maaŋgâin puáhtá leđe taggaar tile, et ij lah innig máhđulâš oppâđ vaanhimijn tâi ááhuin já äijihijn tuojijd, já ko návt lii, te ärbivuáválâš tiätu já táiđu ij sirdâšuu suhâpuolvâst nuubán.
+Maŋgâsân muu vyelgim Tamperen, s. 1100 kilomeetter kiäčán pääihist, lii lamaš koččâmâšmerkkâ.
+Maaŋgâhámásâžžântoohâm adeličij pyerebeht máhđulâšvuođâ sämmilij ärbivuáválijn já kuálusiäláttâsâin áigápuáđus finnejeijee perrui táárbui vuotânväldimân peivitipšoaaigij orniistâlmist já tipšohaamij olášutmist.
+Maaŋgâin ohtâduvâin lii ovdedum 3- já 5-ihásij párnái ovdánem čuávumân vaanhimij, ravviittuv já peivitipšo ovtâspargomalli.
+Maaŋgâpiälásâš sajeh palvâleh jieškote-uvlágán tooimâ
+Maaŋgâ sämmilâš hárjut puásuituálu paaldâst uceslágán mađhâšem- teikâ jáludemtooimâ.
+Maaŋgâihásâš pargo-ohjelm stivree biodiversiteetsopâmuš čäällimkode já sopâmušuásipeelij tooimâ.
+Moottorkiälháh šoddii kiävtun täälvi ááigán já moottoripyeráid kevttii kesičage ucâmân sehe čohčâčokkiimân.
+Moottorkiälkká ij lah muttám puásuituálu - poccuid kuáđutteh ain tuoddârist já meecijn.
+Guttorm Veikko
+Ilmari Tapiola
+Morottaja uážžu vuáittuiävtuttâsâst 1 000 euro stuárusii palhâšume.
+Mosaiikist sämmiliih láá sehe ärbivuáválijn et argâkáárvuin.
+Motoriseh vuáđutááiđuh láá väzzim, kaččâm, njuškim, leggistem, kiddâväldim, čiehčâm sehe časkem.
+Iärrásij kuávloid iä ärbivuáválávt moonâ.
+Eres lahâuđâsmittemtáárbui kieđâvuššâm váátá ennuv oovtâstpargo sierâ ministeriöi kooskâst.
+Muštám ain ko tot lâi ucánjáhháá oomâs ko jieččân enni máttááttij já adelij päikkiliävsuid.
+Mušte, nube tušes tiŋgâ lii nube aarni já retro lii tääl onnáá vyehi!
+Muštevetteđhân toimâđ nuuvt, et sämmilâšpárnái-uv kielâliih já kulttuurliih vuoidâdvuođah olášuveh.
+• mušteđ säämi merkkâpeeivijd
+• mušteđ huolhij šoddâmpeeivijd
+Muštoh láá ennuv já masa jyehi tove heevij miinii eromâš.
+Muštoot staatâid tast, moi kuávluin sämmiliih ääsih, et ain láá lemin ennuu aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâlâš kenigâsvuođah, moh iä lah tuárvi pyereest olášuttum, já et staatah kalgeh pieijâđ ovdâsajan kenigâsvuođâi olášuttempargo,
+Eres-uv čáitálmâsah já oovdânpyehtimeh láá puátimin - tieđettep tain maŋeláá!
+Eres koloh láá 21% toh aneh sistees om. haldâttâhkoloh.
+Nuorâirääđi eres váldupargoh láá ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid pirrâ Suomâ sehe nanodiđ säminuorâi kulluuvâšvuođâ sämikulttuurân.
+Eres ärbivuáválâš säämi vookaalmuusikstijlâ ovdeláá máinâšum stiijlâi lasseen lii vuolie, mii lii maadâsämmilij ärbivuáválâš muusik.
+Suomâ sämmilij eres ärbivuáválâš muusikšlaajah láá aanaarsämmilâš livđe já nuorttâsämmilâš leuŠdd, main kuábáš-uv lii vaarâst lappuđ.
+Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu.
+Eres puátteevuođâ vuáváámeh láá eres lasseen orniđ om. nuorttâlâšnuoráid kuáhtáámijd já aktivisistiđ sii ornijduđ.
+sämmilijd kyeskee sierânâslavváid 11.
+Ohjelmist puátá leđe mieldi sehe säämi já eres algâaalmugij muusik.
+Mieldi lijjii meid värisaavâjođetteijeeh Heikki Paltto já Ulla-Maarit Magga sehe saavâjođetteijee išedeijee Inka Saara Arttijeff.
+Mieldi láá jo ovdil nomâttum oovce Ruošâ kuávlučaasij mávsulâš kuávlu. "
+Mieldi lii meid Nuorttâmeerâ-uási, mast puáhtá uápásmuđ Nuorttâmeerâ sierânâsjiešvuođáid já šlaajáid.
+Ohtsâšpargokyeimin láá meid Säämi ollâškovlâ já Vaasa ollâopâttâh.
+Murmansk kuávlu sämiparlament lii uuccâm pisováá jeessânvuođâ SPR:st.
+"Museotooimâ já säämi materaallii kulttuurlâš syeje ovdedem turviimân Suomâ museoi sämičuágálduvâid kolgâččij finniđ sämisiärváduv palvâlusân já čuágálduvâid kolgâččij finniđ almolávt uáinusân.
+Muusik lasseen Anarist puáhtá uásálistiđ njuárustâllâmviestâčuoigâm- já njuárustemkiišton.
+Muusikoovdânpyehtim Anna Lumisalmi ja Tauno Ljetoff
+Muusikoovdânpyehtim Aila duo
+Muusikhân ij mudoigin tuubdâ raajijd já sämimusijkkáreh čuávuh uárjimaailm oopâid, mut čuojânâsâi kevttimist láá iäruh.
+• muusik, juáiguseh, leuŠddeh, livđeh, lavluuh
+Muusikkejâlmâsâst tuámáreh väljejeh säminuorâi ovdâsteijeid aalmuglâš Sounds - tábáhtusân Tuurkun.
+Njuolgâdusah
+Muusikkiišton láá almottâttâm ohtsis 19 juávkkud, main láá ovdâstum sehe aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielah.
+Säminuorâi muusik puátá Ruávinjaargân
+Muusik: Pentti Kusmin, jurgâlus: Birit Vuolab
+Muusikvästideijen sun suáittá párnáiguim ennuv já máttát siämmáid lavluid, moh láá pááccâm mielân suu jieijâs pärnivuođâst.
+Čapis ase njama piäiváásuonjârdem pehtilubbooht já návt muotâ já jieŋâ suddâv jotelubbooht.
+Musta väljejui saavâjođetteijen já Torikka värisaavâjođetteijen ohtsâšpargo-orgaan ornimčuákkimist Helsigist 28.10.
+Mut ij tot kale häittidgin, tobbeenhân uážžu leđe já oppâđ. "
+Mutâ ep lah luoppâm jieijâs kulttuurist, ärbivuovijn, kielâst epke identiteetist.
+Mut ko moonâm OA čuákkimân New Yorkân já ko must koijâdeh kii lam, te muštâlâm lemin sämmilâš - jis muu iä jo tuubdâš pihtsijn.
+Mutâ taam ij pyevti ettâđ jieštuđâváin mieláin, paahud europarlamiänttár Torvalds.
+M ut tyeje ubâlâšvuotâ lii sätináálá rievdee já tienievt ääigi hástusân hiäivulii häämi kävnee.
+Mutâ oovtâst pyehtip cevziđ tain aštuin.
+Eres saajeest ko škoovlâst ijâstâlmist šaddee koloid juávkku máksá jie��.
+Eres kuávluin Taažâst vuoigâdvuođah láá eenâb räijejum.
+Eres puásuituálukuávlust puásuituállei tienâstääsi loptejeh syeini- já piäldusajanmáávsuh.
+Eres vuovvijn toimâttum iävtuttâsah hilgojuvvojeh.
+Eres lasseen ohtsâštave-eennâmlij vuáđutiervâsvuođâhuolâttâsâst kevttum vuolgâttâsâi já máksučonâsmij vuáháduvâid kolgâččii čielgâsmittiđ já toohâđ eenâb oovtkiärdásâžžân.
+ERES VUOTÂNVÄLDIM:
+Eres sämimuusik ärbivuáválij vookaalmuusikšlaajâi lassen kávnojeh puohâin máhđulijn muusikgenrein rääpist huumpan.
+Eres ääših sirdojuvvii puátteid čuákkimáid.
+Eres molsoiähtu mist ij lah lamaš.
+Eres iäláttâsah
+Mudoi Amoc ij lah kiäsuttum säärnidmist ijge sun haalijd väldiđ uáivil politiikan.
+- Mudoi vuárusavâstâllâm lii pááccám uccen, Näkkäläjärvi maainâst.
+Mudoi-uv tot suhâpuolvâ lâi sitkásub já nanosub šlaajâ.
+Čohčuv mudoi-uv puásuialmaah rahtteteh táálván huolâtmáin moottorkiälháidis já eres puásuituálust tarbâšum pargopiergâsijdis.
+Mudoi sämitige saavâjođetteijee
+Mudoi sämmilâšvuotâ uáinoo muu argâpeeivist tast, et stuorrâ uási ääigist mana poccuiguin.
+Mudoi sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâi já sämikuávlu kieldâi sämikielâlâš palvâlusah olášuveh iänááš tulkkâpalvâlusâi já jurgâlusâi pehti.
+Mudoi sämmilâšvuotâ uáinoo Amoc musiikist tevstâi sämikielâlâšvuottân.
+Muttem maŋa äššitobdeejesâneh väljejuvvojeh enâmuštáá vittâ.
+Nubástus lii merhâšittee ko váldoo vuotân mon ucce lii sämikielâ eenikiellân sárnoo párgei juávhu koskâsvuođâlâš uásádâh kieldâi já staatâ pargojuávhust.
+Nubástus maŋa Sämitige äššigâšpalvâlem já ulmui fattim puáráneh.
+Eres váldu-uulmeh iä budjetive ääigi ovdánâm suuijâi tiet, moh iä lamaš sämitiggeest kiddâ.
+Eres palvâlusah
+Talle ko värrejeh sämikuávlu ulguubel sämmiliih monâtteh sii lahâaasâtlii vuoigâdvuođâ jotteeđ já kevttiđ luándu tiätukuávluin já monâtteh sii ohtâvuođâ ärbivuáválijd suhâkuávloid.
+Varriidijn sämikuávlu ulguubel sämmiliih monâtteh lahâaasâtlâš vuoigâdvuođâidis lihâdiđ já kevttiđ luándu tiätu kuávluin moonâtmáin ohtâvuođâ ärbivuáváláid suhâkuávloid.
+meiddei ávusvuođâ vuáváámân, pááhud Paltto.
+Varriistâllâm siäilui motomijn anarâšperruin ain 1950-lovo räi.
+Varrim tuorjuu sosiaallâš já ekonomâlâš helppimijn.
+Eres toimâsajeh láá Avelist, Kaamâs Tuáivunjaargâst já Iänuduv Hettaast.
+Varrim sämikuávlust meddâl merhâšij tiäđust-uv stuorrâ nubástus elimân.
+Eres väljejum vaaljâlävdikode jesâneh láá Juha Magga Iänuduvâst (värijeessân Nils Henrik Valkeapää), Maria Sofia Aikio Ucjuuvâst (värijeessân Vieno Länsman), Marjaana Aikio Anarist (värijeessân Oula Valkeapää) já Ilmari Laiti Anarist (värijeessân Marja Männistö).
+Eres aarâhšoddâdmist almolâš linjiimeh já laavah, maid kalga väldiđ vuotân: oovtviärdásâšvuođâlaahâ, laahâ sosiaalhuolâttâs äššigâš sajattuvâst já vuoigâdvuođâin, laahâ sosiaalhuolâttâs áámmátlâš pargojuávhu tohálâšvuođâvátámâšâin já aarâhšoddâdemvuávám vuáđustâsah.
+Myllytulli škovlâ, Oulu: Linda Akujärvi (tavesämikielâ) já Anton Valle (tavesämikielâ)
+Myllytulli škovlâ: Sunna Karjalainen (tavesämikielâ)
+Maŋeláá kiirján kárván kiđđâuási já hárjuttâskirje.
+Maŋeláá macâdim kuuloold meid puásuituálun.
+Maŋeláá sämitigge áigu orniđ ruukilaavâ heivitmist ohtsâščuákkim, kuus kočoh palgâsij, virgeomâhái, nuorttâlâšâi sijdâčuákkim já Tukes ovdâsteijeid linjiđ ruukilaavâ heivitmist já čanosjuávhui oovtâstpargoost.
+, mieđeet meerhâ säämi tuáján, mast puáhtá tubdâđ puigâ sämityeje.
+Positiivlâš ovdáneemmin tuálloo virgeomâhái sämikielâlâš tieđettemtooimâ lasanem, el. maaŋgâi siärvusij internet-siijđoi almostittem meiddei sämikielân.
+Meid eenikielâlij kielâlii tuávváš lii maŋgii epiohtâlâš.
+Meid algâaalmugij vuoidâdvuođah láá oovdânpuohtum julgáštušâst.
+Meid árvuštâllâmkomiteast lii iävtuttâstoohâmvuoigâdvuotâ.
+Meid Iänuduvvâst já Ucjuuvâst adeleh káidusmáttááttâs eres kuávluid enâmist.
+Meid skilânâs tietih kevttum.
+Tiäđu mield meid skiláneh láá kevttum.
+Meid pargeeh sárnuh koskânis tuše kielâpiervâlkielâ.
+Meid seervih láá uásálistám merhâšittee vuovvijn sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân.
+Meiddei sämikielâ eenikiellân ij lah págulâš, mutâ sämikielâ táiđu lii tuoivum.
+Meiddei sämikielâ ij taarbâš leđe velttidhánnáá sii eenikielâ, mut sämikielâ mättim lii tuáivuttettee.
+Meid sämikielâ eeni-kielân ij lah velttidmettum, mut sämikielâ táiđu lii tuáivuttettee.
+Meid kuálásteijeesämmilijn lâi jottee eellimtääpi.
+Meid Katekismus lii jurgâlum aanaar- já tavesämikielân.
+Meid čällee, taaiđâr já puásuituállee, Ruotâ Vääččirist meddâl leijee Nils Nilsson Skum kuvvij sämmilâš luándupirrâs já puásuituálu.
+Meid nuorttâsämikielâ lii iäláskittum maaŋgânáál.
+Meid škoovlâst anarâškieláin adelum máttááttâs meeri lii ihásávt lasanâm huámášitteht eidu kielâpiervâltooimâ áánšust.
+Meid kieldâ- já palvâlemráhtusuđâsmitmist kalga väldiđ vuotân, et uđâsmittem ij uážu kepidiđ sämikielâlâš palvâlusâid.
+Meid čoođâuáinojeijee akryyltuálbusáid teddilum kyevti- já kuulmâkiärdásiih muottuu já poccuid kovvejeijee koveh lijkkuustuttii keččeid.
+Meid párnááh láá tiervâpuáttim markkânáid!
+Meid eres algâaalmugijn láá siämmáálágáneh hástuseh jieijâs kielâ, kulttuur já siärvuslâšvuođâ paijeentolâmân já naanoodmân.
+Meid taid kiäh láá jo kuáđđám taam maailm
+Meid ravviittuv pargon lii ovdediđ párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm sehe tuárjuđ vaanhimijd sii päikkišoddâdmist.
+Meid tááláá ääigi kietâtuojij ärbivyevih láá luánduamnâsijn, kietâtuojijd rähtih puáris ärbivyevi mield heiviitmáin uđđâ pargovuovvijd já uđđâ kiävtun kuávlui mield..
+Meid Ruáivinjaargâst já Oulust puátih uásálisteeh.
+Meid sämikielâlâš peivitipšo táárbu molsâšuddâm já uceh páárnášmereh sijdâimield láá vaikuttâm juávkkupeerâpeivitipšohäämi lassaanmân.
+Meid Täsivääldi President já ucceeblohováldálâš lává tuárjum sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpieijâm.
+Meid Ruošâ sämmiliih uásálisteh rääđi paargon.
+Meid Ruošâ staatâ tuhhiittij mieldičuávvoo hammiimijd.
+Meid viärutteijee peerustškuođij tave Sämienâmist.
+Nagoya pevdikirje
+Nagoya pevdikirje lii tergâdis algâaalmugáid.
+Uáinip Hettaast!
+Uáinip Anarist!
+Mááccuh - puku
+Tái jienâ lii máhđulâš vuolgâttiđ meddei tulkkáid ađai ubâ siskáldâs tulkkum luhostuvá.
+Tai lasseen kulttuurlävdikodde puáhtá mieđettiđ eromâš suujâst, ucâmušâttáá, kulttuurpalhâšume.
+Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu.
+Tai jiešvuođâi oovdedmân viggoo šoddâdemtooimâiguin ovdediđ párnáá aicâdem- já jiešárvuštâllâmnaavcâ, vâi sun piergiiččij uđđâ já fakkist puáttee tilálâšvuođâin.
+Tai luáštui kepidem puáhtá jotelis já positiivlâš puátusijd.
+Tuáváduvâid, moh tai saanij tyehin láá, halijdâm sämmilâžžân kunnijâttiđ; suhâpuolvâi oohtânkullojeijee virde, säämi noonâ nisonijd já rähis säämi eennâm.
+Taah eidusiih jesâneh já värijesâneh kalgeh leđe valjiidijn 18-25-ihásiih.
+Tai toimâiguin viggoo finniđ áigá säminuoráid máhđulâšvuođâ vaikuttiđ já uásálistiđ miärádâstohâmân sehe nanodiđ sii sämmilâš kulttuurtuáváá já identiteet.
+Nuuvtpa čielgâsávt eenâbloho párnáin, nuorâin já rävisulmuin, kiäh láá pyeremus pargoavveest, äässih sämikuávlu ulguubeln.
+Návt uásálistáh sämikielâlij oppâmateriaalij oovdedmân nuuvt, ete toh puoh pyeremus máhđulâš vuovijn tuárjuh sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs sierâ škovlimtaasijn.
+Návt turviiččii pyerebeht sämiaalmugân jieijâs kielâ já kulttuur vuotânväldee palvâlusâid.
+Návt puávtáččij häälbiht já pehtilávt haldâšiđ sieminčalmaašluáštuid maailmvijđosávt.
+Nisoneh láá táválávt porgâm timmâ tuojijguin, moid lohhojeh poccuučeevđi, kuđâlmij já tekstiilij amnâstem.
+Nisonijn já almain kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah uásálisteđ miärádâstoohâmorgaanâi tooimân já sij kalgeh leđe mieldi vaikutmin vijđáht ohtsâšpaargon ohtsâškode puoh suorgijn.
+Täin ääšijn sämmilâšpáárnáš huksee sämmilâš identiteettâs.
+Tain kulttuurijn láá pááccám motomeh tiivtâpitáh já eđâlduvah.
+Tain hiävuin iänáá uási tavveen toovât ketki.
+Nisonij olgoštem meddâlistem kieđâvuššee komitea
+Taah aalmugeh láá eres lasseen nenetseh, enetseh, nganasaneh já selkupeh.
+Täid njuolgâdusâid puáhtá rievdâdiđ sämitige stiivrâst.
+Uáinuh láá vuáđustum viäruttâsluvâttâlmijd.
+Näkkäläjärvi mielâst puáttee säämi parlamentaarlâš rääđi toimâpaajeest kalga eromâšávt kiddiđ huámášume Ruošâ sämmilij sajattuv tuárjumân, vâi sii tile puáráničij.
+nakkalajarvi (at) samediggi.
+nakkalajarvi (at) samediggi.
+Näkkäläjärvi šalligâš tom, et puoh Säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâid lii vádásmittám reesuursvááijuvvuotâ.
+Näkkäläjärvi almottij kijttosavâstis, et ij ááigu viggâđ sämitige saavâjođetteijen innig puáttee vaaljâpaajeest.
+Näkkäläjärvi illood tast, et sämmilij ärbivuáválâš tiätu já ton suojâlem láá luptânâm majemui aaigij nanosávt uáinusân säämi siärvusist.
+Juuso Per Oula
+Näkkäläjärvi juátká.
+Näkkäläjärvi muštâl.
+Näkkäläjärvi tiäduttij saavâstis ete ILO sopâmuš ratifisistem valmâštâllâm kalga algâttiđ tállân vâi ratifisistem kiergân ovdâskode kieđâvušmân.
+Näkkäläjärvi tiäduttij meid ärbivuáválii tiäđu, ärbivuáválij iäláttâsâi já tave-eennâmlâš sämisopâmuš merhâšume, mii lii ráđádâllâmmuddoost.
+Näkkäläjärvi parga mánuppaje ääigi totken Oulu ollâopâttuvâst valmâštâlmin kulttuurantropologia suárgán kullee náguskirje.
+Näkkäläjärvi väljejui saavâjođetteijen jienâiguin 12-9 Sämitige vuossâmuš tievâsčuákkimist Anarist säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 15.2.
+Värijesâneh:
+Näkkäl palgâs lii lamaš ubâ ääigi juohhum siskiibeln kyevti uásán, maadâ- já taveuásán.
+Puoh enâmustáá uáinojeijee mušto sämmilâš šamanistlâš oskolduvvâst lii nuáidirumbu, maid láá kuvvim el.
+Tah kuávluh tuáimih maaŋgâi eromâšávt sämiaalmug kyeskee laavâi válduášálâš heiviittemkuávlun já tain lii merhâšume sämmilij kielâlâš, kulttuulâš já máttáátâslâš vuoigâdvuođâi olášumán.
+Taah äššitobdeejesâneh uásálisteh puohháid puáttee nuorâirääđi cuákkimáid.
+Puoh taah náguseh láá puástud.
+Tah kieldâh láá ärbivuáválávt tavesämikielâ kuávluh.
+Táid prinsiipâid kalgeh staatah tubdâstiđ já olášuttiđ meiddei budjet rähtimist já sämičuásáttuvâi ruttâdmist.
+Taah prinsiipeh tuálih tiäivás ärbivuáválii sämimusikkist.
+Täi njuolgâdusâi sajan, maid sämiaašijn västideijee ministereh já sämitigij saavâjođetteijeeh láá nanodâm kirjálávt skammâmáánust 2011, puátih 22 peeivi skammâmáánu 2010 nanodum njuolgâdusah.
+Taah njuolgâdusah láá rahtum siskáldâsâs peeleest siämmáálágánin tave-, nuorttâ- já aanaarsämikielân sehe suomâkielân.
+Taah tilálâšvuođah láá áávus puohháid.
+Taah vyevih puátih nuorttân ortodoksâlâš oskolduvâst.
+Napapiiri pajetääsi: Juho Lakkala (tavesämikielâ)
+Napapiiri pajetääsi: Katja Anttonen (tavesämikielâ), Eero Anttila (tavesämikielâ) já Jussa Rahko (tavesämikielâ)
+Násti lii tavesämikielâ já tot meerhâš tääsni.
+* Paddim- já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân (vittâ kiidâs tulkkumviste)
+* Paddim- já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân (vittâ kiidâs tulkkumviste);
+• čaittâliđ monnii säämi mainâs, keččâđ säämi elleekuuvijd
+Čáitáldâh lii draamaatlâš - mii sehe palaskit et makkut, iätá Marry Ailonieidâ Somby.
+Čáitálmâs já lekkâmtilálâšvuotâ láá finnim valjeest huámášume páihálijn aavisijn, radiost já televisiost.
+Čáitálmâs pištâ tuše kulmâ peeivi, et kannat toommâđ Anarân kirkkopeivij ääigi 12. - 14.6., jis haalijd uápásmuđ táid tuojijd.
+Čáitálmâs šadda aldasáid čyeđeest jieškote-uv čuovâkooveest, moh láá čuákkejum viiđâ jieškote-uv kovejuávkun.
+Čáitálmâs leehâst Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, já pispe Samuel Salmi sivned čáitálmâs.
+Čáitálmâs uáinusânpieijâm lii táváliist spiekâsteijee; keččeid hiämáskitij aainâs 40 sämmilii potretist šaddee já ollâgâsân siäinán lebbâneijee čuovâkovemosaiik.
+Čáitálmâs loptee fijnásávt uáinusân luándu, kulttuur já kielâ koskâsii ohtâvuođâ tehálâšvuođâ sämmiláid ", árvuštâl Seurujärvi-Kari siämmást ko räämid čáitálmâs meid stuorrâ kunneečáittusin uccâ sämiaalmugân.
+Čáitálmâs majemuu ráhtus videolágán kuovsâkkâsprojektio já tyehin čyeijee juáigus movtijdittii keččeid.
+Čáitálmâs lii áávus Aanaar vyeliškoovlâst vástuppeivi 12.6. rääjist pasepiäiván 14.6. räi.
+Čáitálmâs olášittui oovtâstpargoost Briceđo, Suomâ Caracas ambassaadâ já B. O. D. - Corp Banca kulttuurkuávdáá kooskâ já maaŋgâi irâttâssponsorij torjuin.
+Toh vyejettuvvojeh káárdán, mast jieškote-uv puásui-iäigád njuárust vuosijdis kiddâ já vittád taid jieijâs meerkân.
+Toh iä lah tuše iäláttâs tâi áámmát, pic toh láá uási jiešnálásâš eellimvyevi.
+Neeta Jääskö, anarâškielâ
+Toh, kiäh láá lamaš motomin kuhháá meddâl pääihist perruuttáá já maccâm tastoo pááikán, pyehtih identifisistuđ munjin, ko must koijâdeh, maid sämmilâšvuotâ munjin meerhâš.
+Neelji väldikoddeest ässee sämmiliih viettih ohtsii aalmugpeeivi kuovâmáánu 6. peeivi.
+Neelji riijkân juáhásâm sämisiärvádâh iälá aktiivlâš nubástus já ovdâskulij moonnâm ääigi, mast uđđâ huksejuvvoo liävttoin ärbivuáválâš eellimhäämi paaldân já vuáđđun.
+Niäljád sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Uumeest 20.2.2014.
+Nelji uđđâ tavesämikielâlâš matematiik kirje almostuvvii
+Njellim meccirijdoi sooppâm
+Toh hämmejeh ornamentlágán ase mii oŋâttuš oolmij kuávlun, luovvânmáin miäruštâllâm já luokittâllâm čulhoost.
+Toh hämmejeh ornamentlágán ase mii oŋâttuš oolmij kuávlun, luovvânmáin miäruštâllâm já luokittâllâm čulhoost ", tegu taaidâr jieš valdâl tyejees.
+Toh láá tehálub tááiđuh já jiešvyevih ko kiälháh já moottoreh.
+Toh láá uási mii kulttuurlii sämmilii ärbivyevi, mon kihheen ij pyevti väldiđ mist meddâl.
+Toh láá cieggâm muu mielân jo pärnivuođâ čuoigâmmaađhijn, iäččán šoddâmkuávluin Ucjuuvâst.
+Taid ratifisisteh Suomâst aasâtmáin asâttâs, mii ana sistees sopâmuš miärádâsâid.
+Čepis čuovâkuvviimijnis já innovatiivlijd tekniikaid kevttimáin Briceđo fáálá keččeid sehe visuaallii et kielâlii tulkkum sämikulttuurist.
+Toh čielgâsmiteh staatâ já algâaalmugij kenigâsvuođâid já lääččih kriteerijd tast, maht staatâ já algâaalmugij oovtâstpargo kalga tábáhtuđ " Nilla Tapiola já Pertti Heikkuri tiäduttává.
+Toh taheh mávsulii pargo ubâ sämiaalmug puátteevuođâ turvim várás.
+Muu tiäđu mield neetist ij lah vala sämmilâšpárnáid falâldâh meendugin ennuv.
+Nettiloostâ pargon lii adeliđ äigikyevdilis tiäđu säämi siärváduvâst já sämiaalmugist onnáá peeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš ohtsâškoddeest.
+Nettilostâ tievâsmittoo já uđâsmittoo taađeest - jo tääl ton pehti kávnojeh ennuu tiäđuh já liiŋkah maaŋgâi sämisiärváduvâi sijđoid.
+- nuorttâsämikielâ
+Taid pyevtitteh ohtsâšpargon Suomâ Yle Säämi Radioin, Taažâ NRK Säämi Radioin já Ruotâ SVT Sápmijn.
+Staatah kalgeh meid riemmâđ toimáid máttááttâs já tutkâmuš syergist aalmuglij ucceeblovoidis kulttuurân, historján, kielân já oskoldâhân kyeskee tiäđu siäilutmân.
+Rääđi oovdâst sämmilijd aalmugijkoskâsijn ohtâvuodâin já kieđâvuš aašijd, moh kyeskih sämmiláid algâaalmugin. Parlamentaarlii rääđi čäällimkode pargoi já eres toos lohtâseijee aalmugijkoskâsij aašij hoittám várás Sämitigge ocá meriáigásii oovdânpyehtee Pargo álgá 1.6.2015 já pištá vistig 31.12.2015 räi.
+Rääđi oovdâst sämmilijd aalmugijkoskâsijn ohtâvuodâin já kieđâvuš aašijd, moh kyeskih sämmiláid algâaalmugin. Parlamentaarlii rääđi čäällimkode pargoi já eres toos lohtâseijee aalmugijkoskâsij aašij hoittám várás Sämitigge ocá
+Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh láá tuođâlávt ruossâlâs OA olmoošvuoigâdvuođâi já poolitlâš vuoigâdvuođâi kyeskee sopâmuš 27. artiklain.
+Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe tige jesâneh, iäge sii taarbâš aassâđ sämikuávlust.
+Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe tige jesâneh, iäge sij taarbâš aassâđ sämikuávlust.
+Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe sämitige jesâneh, iäge sij taarbâš aassâđ sämikuávlust.
+Rääđi váldupargon lii ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoi-gâdvuođâid sehe nanodiđ säminuorâi identiteet nuorâipargo pehti.
+Sämitigge lii sämmilij jiešmeridem
+Nuorâirááđán šaddeh väljejuđ vittâ eidusii jeessân sehe sijjân juáhážân persovnliih värijesâneh.
+Rááđán väljejuvvojeh vittâ eidusâš jeessân sehe sijjân juáhážân persovnliih värijesâneh.
+Ráđádâlmijn pajanij oovdân meid Suomâ já Taažâ Tiänujuvsopâmuš uđâsmittem. "
+Lii vyerdimist, et ráđádâlmeh láá vaigâdeh.
+Ráđádâllâm- já čuákkimvisteh šaddeh leđe čuákkimkuávdáást.
+Ráđádâlmij majemuu muddoost čielgiittâs laiđiittâsuásán lasettui tekstâ, mast Suomâ staatâ tuubdâst, ete sämmilijn láá jiejah kulttuurliih, vuoigâdvuođâliih já historjáhliih ibárdâsah sämikuávlu hämmejuumist, naavdâšmist, kuávlu oomâstmist já haaldâšmist.
+Ráđádâllâmkode pargon lii äššitobdeeorgaanân ovdediđ sämmilij kirholâš pargo já tuárjuđ sämipargo čällee pargo.
+Ráđádâlmijd lii uáivil uážžuđ valmâšin majemustáá ive 2015.
+Ráđádâlmeh láá ääšist vala koskân, " Klemetti Näkkäläjärvi muštâl.
+Ráđádâllâmkenigâsvuotâ kuáská el. sämmilijd kyeskee lahâasâttem oovdedmân, sämikielân já máttááttâšân kyeskee aššijd sehe eennâmkevttimân já ruukilaavâ miäldásij luuvij mieđeetmân sämikuávlust.
+Toh vaikuttii čuuvtij puásuituálun já ton ovdánmân tááláá háámán.
+Toh puáris kiäinuh, main lii älkkee jođettiđ.
+Taid puáhtá čuávdiđ sämitiggelaavâ, Meccihaldâttâs haldâšemmaali já eennâmkevttim kyeskee laavâi uđâsmittem ohtâvuođâst, saavâjođetteijee muštâlij.
+Ilmari Tapiola, sj.
+Toi-uv máttáátâs Suomâ škoovlâin lii tehálâš, mut tuše häärvih tain láá kuátueennâmstis uhkevuálásâš sajattuvâst tegu sämikielah tave-eennâmlâš kuátueennâmstis.
+Toi lasseen eres tuáimeeh láá Säämi kirjerááju (Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ), Säämi arkkâdâh (Arkkâdâhlájádâs), Sámi Duodji ry.
+Tai tuávváást lii prinsiip párnái já nuorâi vuoigâdvuođâst jieijâs etnisii identiteetân já kulttuurlii jotkuuvâšvuotân.
+Tai vaalmâštmist ávhástâleh amnâsij puoh osijguin.
+Tai vyeittimân tarbâšuvvojeh ohtsâš táttu, škovlim- já kuávlupoolitliih tooimah já ekonomâlij resurssij lasettem.
+Niila Rahko, saavâjođetteijee - värijeessân Mikkel Näkkäläjärvi
+Niillas ij pääsi vyerdiđ inspiraatio mut čokkáán vuálus já álgá čäälliđ.
+Niillas speejâld suu taiđáin säminuorâi já sämmilij tile.
+Niillas Holmberg - bluesijn suddâluttem vuástá!
+Niillas Holmberg lii maaŋgâpiälásâš sämitaaidâr Ucjuuvâst.
+Nillas uáiná taaiđâ ulmen tobdoi já jurdui koccáátteijen sehe uáinui pyehten.
+Niillas lii meiddei mieldi 22-Pistepirkkoost tubdum Asko Keräs YLVA-proojeektist juáigen.
+Niillas lii ráhtâm klassilâš muusik nuottârähtein, multi-instrumentalistâ Roope Mäenpäin kyehti skiärru.
+Nuuvt tipšo, šoddâdem ko oppâm-uv ulmen lii išediđ párnáá porgâđ já jurdâččiđ jieš sehe väldiđ ovdâsvástádâs.
+Nuuvt kuhháá ko aanaar- já nuorttâkielâ uásild ij lah virgálâš kielâtááiđu čäittim- / tuhhiittemvuáhádâh (tegu kielâtutkos) uárnejum, noomât säämi kielârääđi äššitobdeelävdikode, mon pargon lii tábáhtuskuáhtásávt tuođâštiđ ulmuu kielâtááiđu aanaar- já nuorttâkielâ uásild.
+Nuuvtpa palhâšumelävdikodde meridij iävtuttiđ pargováljukode iävtuttâs miäldásávt, et Sämitigge uárnee uđđâ, palhâšumelävdikode tuhhiittem njuolgâdusâi miäldásii nommâkišto 18.1.2010 - 17.3.2010.
+Tain lam selvânâm, ko iäččám lii čáállám munjin valmâšin puoh, maid lii kolgâm luuhâđ.
+Taid pargeh táválávt kuálusiäláttâssân tâi eres ámáttij paaldâst.
+Taid kuohtuid sárnuh eenikielânis suullân 300 olmožid.
+Toh sárnojeh Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst.
+Toh ráhtojeh suáhipaahijn tâi poijuu veedâpaahijn.
+Ánnámáret Ensemble
+Nilla Tapiola ovdâsteijen puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ráđádâllâmkoodán
+Nikula Kaisu
+Nils-Aslak Valkeapää tihtârááhtus Beaivi, áhčážan (Piäiváš, iäččám), 1988 vuoitij Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume ive 1991.
+Nils-Aslak Valkeapää tihtâeepos Aurinko, Isäni (Beaivi, áhčážan, 1988) vuoitij Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume ive 1991.
+Noomân asâttum vátámâšah
+Nommâ kalga leđe älkkeht čäällimnáál já ettâmnáál jieškote-uv kieláin já vuohâsávt sujâttemnáál.
+Nommâ kalga leđe älkkeht ettâmnáál já sujâttemnáál jieškote-uv kielân.
+Tuoivui, et nommâ heiviiččij meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun.
+Nommâiävtuttâs vuolgâttâm ulmui puoh persovntiäđuh tuššâduvvojeh kišto nuuhâm maŋa.
+Nommâiävtuttâs sistetuállee toppum kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh "Nimikilpailu ".
+Nommâiävtuttâs kalga leđe sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš.
+Nommâiävtuttâsâst koolgâi väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já celkkim.
+Nommâ ij uážu leđe kiävtust siämmáá västideijee säämi viäsust.
+Nommâ šoddâd noonâ mielâkuuvijd kietâtyejirähtest, taidârist, miäštárist, máttáátteijest, kielâ já kulttuur sirdest. "
+Nommâkišto uárnejui vuossâmuu keerdi roovvâdmáánust 2009, já talle meriááigán puáttám já palhâšumelävdikode čuákkimist 10.12.2009 kieđâvuššâmnáál já árvuštâllâmnáál tuhhiittum nommâiävtuttâsah lijjii ohtsis 69.
+Nommâkištoin uccui säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäráneijee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá kulttuurlâš ulme já merhâšume, säämi jiešnálásâšvuođâ, vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton arkkitehtuurlâš hämikielâ.
+Vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah.
+Nommâkišto njuolgâdusah:
+Noomâ puáhtá älkkeht ettâđ jieškote-uv kieláin já tot lii vuohâsávt sujâttemnáál.
+Nommâ meiddei iáruttuvá, lii neutraal já vorâsnálásâš, mii ij šoddâd čájádittee assosiaatioid já mon iä muokkii liijgás maaŋgah kevttimohtâvuođah.
+Nommâ symbolisist säämi kulttuurkuávdáá merhâšume sämmiláid aldažin já áárvustoonnum saijeen.
+Suullân 70% sämipárnáin äässih sämikuávlu ulguubeln.
+Suulân peeli taaiđâtábáhtusân uásálistum nuorâin uásálistii taaiđâtábáhtus pargopáájáid já lekkâmtilálâšvuotân, moh uárnejuvvojii jo koskoho 25.3.
+Knut Johnsen Kuva: Terhi Tuovinen
+Taažâ seminaarkyesih puovtii sahâvuáruinis oovdân vuávámnáál leijee Säämi Tiervâsvuođâsijdâ - haavâ Finnmarkist.
+Eres váldupargoh láá ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid pirrâ Suomâ sehe nanodiđ säminuorâi kullum sämikulttuurân.
+Taažâ já Suomâ škoovlâin láá iäruh.
+Taažâ vuáđulaahâ tuubdâst sämmilijd algâaalmugin.
+Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn västideijee ministereh já tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh láá vuáđudâm tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume - Kollekielâ.
+Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigeh jođetteh rääđi 16 mánuppaje poojijn.
+Taažâ, Ruotâ já Suomâ koskâsâš sopâmuš ulmen lii rähtiđ sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv kyeskee oovtmiäldásâš tave-eennâmlâš njuolgâdusâid.
+Taažâ Sämitigge (Sámediggi / Sametinget) vuáđudui jieijâs lavváin ive 1987.
+Taažâ sämitige president Egil Olli iätá lemin uáli ilolâš tast, et ráđádâlmeh peessih tääl joton. "
+Taažâ sämitige saavâjođetteijee
+Taažâ Sämitige tiervâttâs tilálâšvuotân puohtiijn Silje Karina Muotka já Henrik Olsen, kiäi maŋa sämityeji servi Sámi Duodji ry:st Petra Magga-Vars já Aune Musta tuáivuttáin Laaitin luho sunnuu sárnumvuárust.
+nuorttâlâšâi iäláttâslijn vuoigâdvuođâin.
+Taažâ täsiárvu- já ucceeblohováldálâš
+Taažâ pargo- já integraatiominister Dag Terje Andersen ij puáhtámgin uásálistiđ čuákkimân kirdemmáátkán lohtâsâm čuolmâi keežild.
+Taažâ lii ratifisistâm ILO 169-sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin.
+Taažâst já Ruotâst sämimááccuh kevttih tuše sämmiliih.
+Taažâst láá luhostum lääččiđ maalijd, maid kannat anneeđ ävkkin meid Suomâst.
+Taažâst
+Taažâst siämmáá västideijee väldikodálâš sämičuákkim uárnejui Tiänu kieldâst ive 1919.
+Taažâ, Suomâ já Ruotâ láá spiekâstuvah täst.
+Táválávt Saijoos teknijkkáreh pyehtih anneeđ huolâ kuuvij já jienâi täävistmist.
+• pajediđ jáhálijd, čoonnâđ suáhilostâkiästuid, rokkâđ huáši, nijtteđ
+Pajedijm oovdân meid táárbu uđâsmittiđ puásuituálulaavâ västidiđ Suomâ vuáđulaavâ já aalmugijkoskâsijd kenigittee aašijd.
+Nuávdittep ain kuás-uv vyeimist orroo lahâasâttem já ton meriaaigijd.
+Elleekovesyergi škovlim lasanem tavveen lii išedâm pajedem.
+Nk. sämikielâ kielâlase prooseentlâš mere kolgâččij luptiđ.
+Nuorah iä innig oopâ luándulávt sämmilâš kuálástemäärbist já kuálástemärbi, toos lohtâseijee tiätu já teermih láá vaarâst lappuđ.
+Nuorah uásálisteh puohháid rijjâ tilálâšvuotân vástuppeeivi 16. roovvâdmáánu sehe pargopáájáid, moh uárnejuvvojeh lávurduv 17. roovvâdmáánu.
+Nuorah láá koccám árvuštiđ tuáváážis já kavnâm raamijd sii etnisâšvuotân.
+Mii nuorâ taaidâreh, kiäh rähtih ohtsâškodálii já siärvuslii taiđuu moodeern teknologia vievâst, jyehih tiäđu sämmilijn aaibâs uđđâ vuovijn já pasteh raččođ väldikulttuur lääččim stereotypiaid sämmilijn.
+nuorgam (at) samediggi.
+Vaidâlittee, et Njuárgám kyehti juávhu Njuorggán sehe Áron ja Juuso iä puáhtámgin lávdástâllâđ, veikkâ lijjii almottâttâm.
+Nuorah puátih tábáhtusan masa puohâin sämikuávlu škoovlâin.
+Sämitige 16.-17. roovvâdmáánu Sáuluičielgist ornim konferens säminuorâin čuákkee oohtân nuorâid, merideijeid já jieškote-uv syergi tuáimeid savâstâllâđ säminuorâi tiileest.
+Nuorâ Kulttuur
+Nuorâ Kulttuur - tábáhtus sämmilâštiätumeeri lii taan ive 1 čááitus, mon kukkodâh puáhtá leđe 15-60 min.
+Nuorâ tuáijáráid ađai säämi kietâtyejerähteid čááitu tile
+Nuoráid almostuvá tavesämikielâlâš nuorâilostâ Š-bláddi.
+Nuorâilävdikode vuáđudem naanood säminuorâi máhđulâšvuođâid vaikuttiđ jieijâs kyeskee aššijd já tađe mield vuoigâdvuođâi oovdedmân, moiguin puáhtá suojâliđ já ovdediđ jieijâs kulttuuräärbi.
+Nuorâilävdikodde čokkân SPR almosčuákkim ohtâvuođâst.
+Nuorâirääđi asâttuvvoo häävild kyevti ihán.
+Nuorâirääđi oovded säminuorâi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid pirrâ Suomâ sehe naanood säminuorâi kulluuvâšvuođâ sämikulttuurân.
+Nuorâirääđi Facebookist
+Nuorâirääđist láá saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já kulmâ eres jeessân, sehe sii värijesâneh já vittâ pisovâš äššitobdeejeessân.
+Nuorâirääđist láá ennuv ulmeh puátteid ivvijd main tehálumoseh láá jotteeđ sämikuávlu škoovlâin muštâlmin sämitiggeest já nuorâirääđist sehe algâttiđ Ofelaš-tooimâ.
+Nuorâirááđán Nuorâ tuáimee - tubdâstâs
+Nuorâirááđán lii tehálâš algâttiđ já juátkiđ oovtâstpargo Suomâst, Taažâst, Ruošâst já Ruotâst tuáimee sämiservijguin.
+Nuorâirääđi blogi
+Nuorâirääđi vuossâmuš stuárráb tábáhtus lâi orniđ Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR.)
+Nuorâirääđi algaprojeekt pargojuávkku ráhtá oovtâst nuorâičällein sämitige stiivrân iävtuttâš jesânijn, kiäh rááđán väljejuvvojeh já lopâlâš valjim taha sämitige cuákkim.
+Nuorâirääđi oovdânpyehten já čällen tuáimá nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman
+Nuorâirääđi mield säminuoráid lii adelum eromâš kanava vaikuttiđ jieijâs aššijd.
+- Nuorâirääđi vuáđudem sämitiigán puovtij mijjân stuorrâ ovdâsvástádâs, páhudij Haltta.
+Nuorâirääđi saavâjođetteijee Niila Rahko lii tubdâstâsâst ilolâš:
+Nuorâirääđi saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee iävá taarbâš leđe sämitige jesâneh.
+Nuorâirääđi ulmijd kulá še orniđ ihásávt stuárráb tábáhtus moinnii teemain säminuoráid pirrâ Suomâ.
+Myenster valdui nuuvt Suomâ kieldâi nuorâilävdikuudijn, ko meid Taažâ já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâin.
+Nuorâirääđi šadda ovdâstiđ Suomâ sämmilij kuávlulijd já kielâlijd juávhuid.
+Nuorâirääđi
+Nuorâirääđi valjiimist váldoo vuotân, ete jesâneh ovdâsteh nuuvt viijđeeht sämikuávlu já sierâ kielâjuávhuid ko máhđulâš.
+Nuorâirááđán valjiimist šadda valduđ vuotân, ete jesâneh ovdâsteh ubâ sämikuávlu puohâid kielâjuávhuid nuuvt vijđáht ko máhđulâš.
+Nuorâirääđi lii šiev tovgâmlyevdi sämipolitiikân já mane ij še kieldâpolitiikân.
+Nuorâirááđán, mon toimâpaje lii eresnáál ko eres lävdikudijn, kyehti ive (2016-2017), väljejuvvii Jussa Seurujärvi Anarist (persovnlâš värijeessân Sunna Aikio), Laura Pieski Kärigâsnjaargâst (Niki Rasmus), Anni-Sofia Löf Hettaast (Anne-Maret Labba), Risten Mustonen Suáđigilist (Jouni Hetta), Juhan-Tuomma Magga Iänuduvvâst (Elli-Marja Hetta), Niila Rahko Ooulust (Jussa Rahko) ja Maria Mäkinen Jyväskylästäst (Leena Fofonoff).
+Nuorâirääđi lii iällám uápásmuumin Euroop Rááđán Brysselist já OA:n New Yorkist.
+Nuorâirááđán kulá tääl vittâ 18-25-ihásij jeessân sehe juáhháá persovlâš värijeessân ja lasseen vittâ 15-17-ihásij äššitobdeejeessân.
+Nuorâirääđi lii še uásálistám já uásálist ihásávt Ijâttes Ijjâ-algâaamugij muusikfestivaalân, Skammâkoveh-algâaamugij elleekovefestivaalân já sierâlágán seminaaráid, konferenssáid já foorumáid, el.
+Nuorâirääđi lii finnim sierâruttâdem Oahppoofelaš-haavâ olášuttem várás.
+Nuorâirááđán hiäivulijd 18-25 - ihásijd aktiivlijd säminuorâid já máhđulávt meiddei äššitobdeejesânin hiäivulijd 15-17 - ihásijd nuorâid puávtá iävtuttiđ nuorâičällee Niina Siltalan.
+Nuorâirääđi lii toohâm sämitiigán iävtuttâs rääđi jeessânmere lasseetmist čiččâmân já jesânij aheraijiittâs muttemist 18-28 ihán.
+Nuorâirááđán väljejuvvojeh kyevti ihán häävild saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já kulmâ eres jeessân sehe juáhážân persovnliih värijesâneh.
+Nuorâirääđi lii ohtâ sämitige lävdikuudijn, já ton váldulâš pargon lii ovdediđ säminuorâi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâtvuođâid sehe nanodiđ säminuorâi identiteet.
+Sämitige nuorâirääđi
+Nuorâirääđist uápásmuvá sämitige tooimân, ráhtusân já ulmijd sehe uáppá čuákkimvuáválâšvuođâid já algâaamugij - aainâs sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsijn vaikuttemmáhđulâšvuođâin algâaalmugsyergist. Nuorâirääđi uápásmuvá jieškote-uv organisaatioid Suomâst, mut še maailm vijđosávt.
+Nuorâirääđi taha sämitige stiivrân iävtuttâs jesânijn, kiäh väljejuvvojeh, já lopâlii miärádâs taha sämitige čuákkim.
+Nuorâirääđi taha sämitige stiivrân iävtuttâs valjimnáál jesânijn, já lopâlâš miärádâs taha sämitige čuákkim.
+Nuorâirääđi šadda toimâđ sämitiggeest äššitobdee- já oovtâstpargo-orgaanân já nuorâi hiäđukoccen.
+Seminaar maŋa SPR čuákkim meridij vuáđudiđ ohtsii nuorâirääđi, mii šadda porgâđ nuorâipoolitlâš ašijguin já toimâđ säminuorâi ohtsâš jiennân, nuuvt aalmugijkoskâsávt ko sämikuávlust-uv.
+Nuorâirääđi uápásmuumin Euroop rááđán.
+Nuorâirääđi valmâštâl taid sämitige ciälkkámušâid, alguid já eres peleväldimijd moh kyeskih säminuorâid tai säminuorâi iäláttâsâid.
+Nuorâičällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 26 a §:st.
+Nuorâičällee toimâsaje lii čäällimkode almos toimâttuvvâst sämikulttuurkuávdâš Sajosist.
+Nuorâičällee virge
+pirâsčällee
+Nuorâ tuáimee - tubdâstâsâid jyehih Nuorâipargo puátteevuođâfoorumist Helsigist 22.10.2014.
+Nuorâ tuáimee - tubdâstâs lii uáivildum kiijtosin já movdijtitten nuorâ tuáimeid já sii projektáid sehe rävisulmuid, kiäh láá jieijâs toimâiguin ovdedâm nuorâi sajattuv já tooimâ.
+Nuorâ!
+• koldemsierâdmeh
+Tááláá ääigi Säämi palgâs puoh poccuuh láá siämmáin kuátumijn eereeb oovdâ sijdâkode.
+Almostittum kovvejeijee luuvijn.
+Táál sämmiliih láá ennuv kaavpugijn já Áile mielâst sämikielâ tile puávtáččij leđe Ruávinjaargâst-uv pyereeb.
+Tääl tááiđuh láá jo ucánjáhháá ruástum, mut haalu toollâđ kielâtááiđu lii nanos.
+Tááláá ááigán heiviittum häämist säämi kulttuurkuávdáš áánsáš palhâšumelävdikode mielâst sajos - noomâ ollâtásásii arkkitehtuuris sehe kvaliteetlâš ja maaŋgâpiälásâš tooimâs siskáldâs keežild.
+Tááláš pargojuávkku (meriáigásiih)
+Tááláš pargojuávkku
+Tááláš kielâlase ij movtijdit sämikielâ luhâmân.
+Táálááš piätumeeri puásuituálukuávlust lii toohâm vaigâdubbon já muttán puásui-almaa aargâ, ko piäđu koddem poccui meeri lii lasanâm uáli jo ennuv majemuu kyevti ive ääigi.
+Tááláš maađij lii muálkkáá, hyenes oornigist já iänááš uásild luávdihánnáá čievrâmaađij.
+Tááláá ääigi kuhes noomâ sajan kolgâččij utkâđ uánihis já mudágis, tooimâ kovvejeijee noomâ.
+Tááláá Suomâ nuorttâlâšah čuággáneh Piäcám kuávlu kuulmâ siijdâ, Syennjilsiijdâ, Piäcám já Paččvei nuorttâlâšâin.
+Tääl áinoo sämikielâlâš aavis lii Taažâst almostuvvee Avvir, mii almostuvá kuohtii ohhoost.
+Tááláá äägi speelâm salibandy.
+Tááláá ääigi juáigus puáhtá tahtâdiđ rumbuin, mii lâi tovle nuáidij kiävtust.
+Tááláá ääigi čaabâkirjálâšvuođâ jurgâleh väldikielâi já sämikielâi kooskâst.
+Tááláá ääigi nuorttâsämikielâ eenikielânis sárnooh nabdojeh lemin suullân 300.
+Tááláá ääigi kovetaiđuu vievâst kovvejeh ain eenâb ohtsâškodálijd tuhhitmettum tiilijd, maid sämmiliih láá feerim já lädijduttempolitiik vaikuttâsâid sämisiärvádâhân.
+Tááláá ääigi miäcásteh eromâšávt soorvâid sehe riävskáid.
+Tááláá ääigi ärbivuáválijn iäláttâsâin merhâšittee áigápuátu aainâs-uv Čevetjäävri kuávlust lii puásuituálu.
+Tääl sämiradio, Yle Sápmi, lii ain tergâdumos sämikielâlâš tieđettemniävvu Suomâ sämmilijd.
+Tááláá ääigi säämi tyeji lii távjá taaidâtyeji já tast lii šoddâm maŋgâsáid iäláttâs tâi iäláttâs uási.
+Tááláá ääigi kielâ mätteeh láá meiddei Ruošâbeln.
+Tááláá ääigi siärvuslâšvuotâ lii stuorrâ háástus, ko vuálá 10-ihásijn sämipárnáin paijeel 70% äässih sämikuávlu ulguubeln.
+Tááláš maailm lii váduhub já mašinistum.
+Onnáá peeivi maaŋgah nuorah viggeh nanodiđ kielâs, mut čielgâsávt tarbâšep eenâb.
+Onnáá peeivi puásuituálust porgâdijn lii riävtui pággu porgâđ maidnii eres pargoid puásuituálu lasseen.
+Onnáápeeivi taidâreh heiviitteh jiejâs vuolgâsoojijd uárjimaailm já válduaalmugij lájádâsâin finnejum oppáid.
+Tááláš sämimuusik váldá vaikuttâsâid ärbivuáválâš juáigusist já čáittá uđđâ olgospyehtimvuovijd já sämikulttuur ovdánem.
+• njuovvâđ, neskiđ já salttiđ kamâsijd, čuoppâđ já meidiđ kamuvsuoinijd
+Tääl algâaalmugij vuoigâdvuođah láá valdum vuotân vijđáht almosciälkkámušâst já ton kyeimivuođâohjelmijn.
+Tääl vuossâmuš keerdi juhle lii máhđulâš čuávvuđ meid interneetist.
+Táál Hildá uáppá Säämi Ollâškoovlâst Taažâ Kuovdâkiäinust luokamáttáátteijen.
+Tääl almostittum Jieštipšoraavâ lii vuossâmuš Mielenterveystalo.
+Taan arkkitehtkišto vuosmuš puddo tuálloo idealuándusâžžân kišton kulttuurkuávdáá arkkitehtlâš já toimâlâš konsept kavnâmân.
+Tääl ruukivirgeomâháá toimâ lii tovâttâm paijeelmiärášii vääivi love occei, sämitiigán, virgeomâháid já palgâsáid.
+Tääl lii joođoost OVTTAS!
+Tääl ráđádâlmeh sopâmuš tuhhitmân älgih Ruotâ, Suomâ já Taažâ staatâi já sämitigij oovtâstpargon ive 2011 rääjist.
+"Tääl lep finnim tehálijd aašijd foorum almosciälkkámušân já mij kolgâp huolâttiđ tast, et toh meiddei váldojeh vuotân tave ooláádmudo jieškote-uv kyeimivuođâin já oovtâstpargoost.
+Tääl lii kuittâg äigi kyeđđiđ peeivipolitiik ucceeb uásán já vuáijuđ juhlođ aalmugpeeivi, sämiaalmug historjá, ohtâlâšvuođâ já puátteevuođâ.
+Tääl lii mielâ nuuvt liävuttem, et halijdiččim olgoenâmáid nuuvt ennuv ko máhđulâš, vissâ mottoom ááigán aassâđ-uv, mut halijdiččim kuittâg vala motomin varriđ maassâd päikkikuávloid Anarân.
+Tääl lam luhâmin Säämi máttááttâskuávdáást, Tuáivunjaargâst puásuituáluirâtteijen já vuárupoojijn Avveel luvâttuvâst.
+Tääl oopah láá kuittâg pááccám meddâl, ko tääbbin Oulust lii tuođâi vaigâd uážžuđ máttááttâs já káiđusmáttáátâs ij riävtui movtijdit já pargopitái valmâšin finnim lii váádduh.
+Tääl pyehtip stream-vuolgâttâssáin juksâđ meid Aanaar ulguubeln já sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilijd já čuákkimij čuávvum šadda älkkeebin.
+Tääl, vááijuv love ihheed maŋeláá, ain täävjib taha tâi väljee
+Taal puaris maalih, pargovyevih ja tyeijikiela raaijoo kirjalaš haaman.
+Oahppoofelaš-haavâ koijâdâllâmluámáttâh
+o Algâaalmugij elleekovekuávdáá toimâ juátkoo já ovdeduvvoo já ton toimâ vijđeduvvoo še sämikuávlu ulguubel.
+o Sämitige hiäđukocemist ovdeduvvoo árvulaseviäru vyeledem säämi tyejeest já taidust 9%.
+o Ovdeduvvoo puáldámušviäru macâttem ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi hárjutteijeid
+o Ovdeduvvoo SPR sämiollâopâttâhproojeekt, vâi säminuorah pyehtih uážžuđ ollâškovlim sämikuávlust.
+o Hiäđukocemist já sämitige jieijâs tooimâst läjiduvvojeh iävtuh ubâ sämiaalmug ollâtásásâš, sämikielâlâš já sämikulttuurmiäldásâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid.
+o Hiäđukocemist vuáijup eromâšávt ärbivuáválij sämikielâ kevttimpirrâsij siäilutmân já tuárjumân.
+o Hiäđukocemist vuáijup eromâšávt sämmilijd kyeskee lahâasâttâs ovdedemprojektáid vaikutmân já sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ pyereedmân sämikulttuur mield..
+o Hiäđukocceem Euroop unionân ovdeduvvoo já pyereduvvoo.
+Ofelašâi pargon lii vuáváđ já valmâštiđ sämmilijn muštâleijee Ofelaš-materiaalijd škoovlâin eellim várás sehe kolliđ Laapi kuávlu škovláid já muštâliđ sämmilijn valmâštum materiaalij mield..
+Ofelaš pargon lii vuáváđ já valmâštâllâđ sämmilijn muštâleijee Ofelaš-materiaalijd škoovlâin eellim várás sehe kolliđ Laapi kuávlu škovláid já muštâliđ sämmilijn valmâštum materiaalij mield..
+Ofelaš-tooimâst säminuorah joteh Suomâ škoovlâin muštâlmin sämmilijn, sii historjást, kulttuurist já kielâin.
+Ofelaš-toimâ kiäččoo uáli tehálâžžân, vâi punnjâsâm mielâkuuvijd já stereotypiaid uážžu meddâl válduaalmug mielâst.
+Miäldusmateriaalah láá anarâškielâlâš párnái fiilmah já oskoldâhlâš lavluuh, nuorttâsämikielâlâš kirkkolavluuh já evaŋgeliumteevstah sehe tavesämikielâlâš mainâseh, jienâkirje já saalmah.
+Miäldustábáhtusah láá uáli teháliih, ko tain finnee tiäđu keevâtlii " sinoruotâstääsi " tooimâst luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tile pyeredem várás já šiev vuáttámušâid já vuáháduvâid.
+Paldâlâstábáhtusah Sämmilij tuájárij servi Sámi Duodji ry uásálist tábáhtusân oovdânpyehtimáin já vyebdimáin säämi muusik, kiirjijd já tuojijd.
+Mieldi lahtosin väldikodálii tábáhtus njuolgâdusah, maid nuávdittep meid jieččan kuávlutábáhtusâst.
+Stivrejeijee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist.
+Stivrejeijee: Ritva Savela.
+Stivrim / kuvvim / čuoppâm: Eeva Nykänen
+Stivrim / kuvvim / čuoppâm: Kirsti Länsman
+Stivrim / čuoppâm: Anne Kirste Aikio, kuvvim: Tero Titoff, Anne Kirste Aikio
+Stivrim / čuoppâm: Anneli Lappalainen, kuvvim: Kauko Mustonen, Anneli Lappalainen
+Stivrim / čuoppâm: Ima Aikio-Arianaick, kuvvim: Antti Kyrö
+Stivrim / čuoppâm / kuvvim: Marja Suojoki-Gauriloff, kuvvim: Anni Ahlakorpi, Onneli Halonen
+Stivrim: Päivi Magga, kuvvim / čuoppâm: Kauko Mustonen
+Stivrimjuávhu pissoo äššitobden nomâttui ucceeblohováldálâš Eva Biaudet.
+Stivrim: Suvi West, kuvvim: Juha Säkkinen, čuoppâm: Anja Ahola
+Ravvuuh väättih, et haavâi já vuáváámij rähtim kolgâččij vuáđuduđ algâaalmugij tárboid já uáinoid.
+"Ravvuuh vyelgih tast, et algâaalmug ovdâsteijeeh váldojeh fáárun vuáváámân aaibâs aalgâ rääjist, ige iäskán talle ko pargo lii jo kuhás ovdánâm.
+Ravvuuh láá uáivildum vuotânväldimnáál algâaalmugij, tegu Suomâ sämmilij, päikkikuávlust olášuttemnáál šaddee tagarij haavâi vuáváámist sehe vuáváámij já ohjelmij valmâštâlmist já vaikuttâsâi árvuštâlmist, moh pyehtih vaikuttiđ sämikulttuurân, - iäláttâssáid já kulttuuráárbán.
+Ravvuuh láá valmâštâllum staatâi já algâaalmugij oovtâstpargon.
+Ravvui mield kalgeh haavâ valmâštâlmân uásálistiđ algâaalmug ovdâsteijeeh já pargoost kalga väldiđ vuotân täsiáárvu já jieškote-uv suhâpuolvâi táárbuid.
+Ravvui heiviitmist lii valmâštum loppâraapoort.
+- Ravvui keččâlem Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist lii Meccihaldâttâsân tehálâš.
+Ravvuuh puáđáččii čuávvoo aalmugijkoskâsii 8 (j) -pargojuávhu valmâstâllâmnáál já ain ovdâskulij 13 uásipeličuákkim tuhhiittemnáál. "
+Ravvuid olášutmáin puáhtá ovdediđ algâaalmugij toimâmkiärgusvuođâid.
+• Raavâkirjáá vievâst pargosiärvádâhân puáttee pargee puáhtá älkkeht uápásmittiđ.
+Ohjelm já purâdempalvâlusâid finnimnáál meid stuorrâ juávhoid.
+máttááttâs- já kulttuurministeriö, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, staatâvarijministeriö sehe jotolâh- já viestâdemministeriö kolliimeh.
+Ohjelm kávnoo čujottâsâst: www.samediggi.fi
+Ohjelmnubástusah láá máhđuliih.
+Ohjelm pistá viiđâ minutist tiijmán, tilálâšvuođâ luándu meerrid ohjelm kukkoduv.
+Ohjelm rähtim várás pálkkááttuvvoo pargee.
+Ohjelm ulmen lii väldikode raajijd rastaldittee oovtâstpargo pehti tuárjuđ ekonomâlâš já sosiaallâš ovdánem sehe nanodiđ kištodemnaavcâ já oohtânkulluuvâšvuođâ ohjelmkuávlust.
+Ohjelm
+Ohjelm:
+Ohjelm lii oppeet maaŋgâpiälásâš já tot puáhtá oovdân eromâšávt nuorttâlâš já anarâš muusik- já tanssâärbivyevi.
+Ohjelm on rahtum suomâkielân já sämikielân.
+Ohjelm ruttâd raajijd rastaldittee haavâid neelji jieškote-uv prioriteetkuávlust, main SáFá - ovdâčielgiittâshaahâ kulá uásiohjelmân 4.
+Konferens majemuu peeivi tollui historjállâš, vuossâmuš Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitigij nuorâiorgaanâi ohtsâščuákkim.
+Ohjelmist lijjii aalgâst vuoiŋâlâš ohjelm sehe äigikyevdilis uđđâseh.
+Ohjelmist lává kyehti eennâmtieđâlii uásikuávlu; Tave já Säämi já ton olesbudjet lii suullân 76 MEUR, mii ana sistees Ruotâ, Suomâ já Taažâ ruttâdem.
+Ohjelmist láá mielâkiddiivááh sahâvuáruh já paaneelsavâstâlmeh sehe ehidist vuoiŋâlâš muusik konsert.
+Ohjelmist lii om. njuárustâllâmviestâčuoigâm várvusavehijguin, sehe njuárustemkišto.
+Ohjelmist muusik, purâdem já siärvástâllâm.
+Ohjelmijn čuájá ennuv sämikielâlâš párnái muusik.
+Ohjelmist tiädutteh neelji toimâsuárgán: Tutkâm já innovaatioh, Ir��tteijeevuotâ, Kulttuur já piirâs sehe Ohtsiih pargomarkkâneh.
+Ohjelm valmâštuvá ive 2013 ääigi o Sämitige ruttâdem palvâlusah já tooimah uárnejuvvojeh sämikulttuur mield väldimáin vuotân säämi áárvuid já tuárjumáin sierâ suhâpuolvâi koskâsâš vuáruvaikuttâs já sämikulttuur ärbivuovijd.
+Njuolgimmonâttâllâmravvuid finnee vaaljâlävdikode toimâttuvvâst teikâ taid puáhtá printtiđ www.samediggi.fi Anarist 2.3.2015 Vaaljâlävdikodde
+Njuolgimmonâttâllâmravvuid finnee vaaljâlävdikode toimâttuvâst tâi taid puáhtá printtiđ čujottâsâst
+Njuolgimvátámâšâid kalgeh kieđâvuššâđ tai luándu tiet uáli jotelávt amas occei vuoigâdvuođâtorvo hiäjusmuđ.
+Vuoigâdvuođâlâš syeji ij kuittâg olášuu tuárvi pyereest ko sämikulttuur syejeest ij lah meridum ärbivuáválij sämiiäláttâsâi stivrejeijee lahâaasâtmist.
+Vuoigâdvuođâi tubdâstem ij kuittâg lah ulâttum eennâmomâstem- ige puásuituáluvuoigâdvuođáid, veikkâ OA julgáštuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin já ILO sopâmuš nr 169 čielgâsávt adeleh vuoigâdvuođâid täin kuávluin.
+Riehtiministeriö čuággá uáinuid kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumist
+Riehtiministeriö čuággá uáinuid kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumist Suomâst.
+Riehtiministeriö já sämitige ohtsâš ulmen lii, ete ive 2015 sämitiggevaaljâin nuávditteh uđđâ sämitiggelaavâ já ton valjáid kyeskee njuolgâdusâid.
+Riehtiministeriö mield haldâttâs oovdânpyehtim adeleh ovdâskoodán nuuvt jotelávt ko máhđulâš.
+Riehtiministeriö postâčujottâs lii PL 25, 00023 Valtioneuvosto, já jotteemčujottâs Eteläesplanadi 10.
+Riehtiministeriö lii aldanâm sämitige reiváin, mii kuáská almolâš čuávdus ááigán finnim sämmilij vuoigâdvuođâi pyereedmân jieškote-uv haldâttâssyergist já lahâaasâtmist.
+Talle kalga kiddiđ huámášume párnáá šoddâdem jotkuuvâšvuotân sehe párnáá etnisâš, oskoldâhlâš já kielâlâš tuáváážân.
+Vuoigâdvuotâ sämikielâ oppâmân škoovlâst kulá máttááttâslaavâ mield jyehi sämiuáppei aassâmsaajeest peerusthánnáá.
+Vuoigâdvuotâ aitârdiđ, kevttiđ já ovdediđ jieijâs kielâ lii ohtâ vuáđusteijee olmoošvuoigâdvuođâin.
+Vuoigâdvuođâ, mon mield olmooš uážžu leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâi naavdâšmist, luávkkájeh meid, ko staatah objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá piettâleh kohtâlmist eresnáál ulmuid, kiäh láá merhâšitteenáál ereslágán tiileest.
+o Kuálástuslaavâ olesuđâsmitmist torvejuvvojeh sämmilij tovlááh navdâšemvuoigâdvuođah ubâ sämikuávlust, säämi kuálástusärbivyevi já - kulttuur siäilum sehe sämmilij sierânâsvuáđustâslâš kyelipivdovuoigâdvuođâi siäilum.
+o Piäijoo joton sämimáttááttâs árvuštâllâmproojeekt.
+o Hiäđukocemáin já ovdedemtoimáin ovdeduvvoo taggaar tile, mii tuárju sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi já toi lahtosiäláttâsâi hárjuttem.
+o Ovdeduvvoo oovtâstpargoost jieškote-uv oppâlájádâsâiguin kielâ iäláskittee tooimâ máttááttâs já sierânâspedagogiik.
+o Kielirääđi vuálásâžžân läjiduvvoo meriruttâ, moin puáhtá tuárjuđ rävis sämiaalmug njálmálâš já / tâi kirjálâš sämikielâ tááiđu haahâm.
+o Kielâ iäláskittee kielâpiervâltooimah uárnejuvvojeh jyehi sämikuávlu kieldâst já sämikuávlu ulguubeln.
+Oktavuohta - nettilostâ leehâst ohtâvuođâid
+o Ráhtoo sämitige taaidâ- já tyejipoolitlâš ohjelm ive 2012 ääigi kulâmáin sämitaaidârijd já tuájárijd.
+Lep miätá historjá kuullâm, ete sämmiliih jäämih suhâjämimân já suddâluveh syemmiláid.
+Mij lep tääl tiileest, mast sämmilij kielah, kulttuureh já iäláttâsah láá lappuumin.
+Mii lep lamaš fáárust valmâštâlmin Suomâ uáinuid čuákkimân jo kuhháá ovdil eidusâš čuákkim já lep puáhtám jieijah iävtuttâsâid el.
+Lep finnim kuullâđ kulttuur olgopiäláá peelijn ete ep innig ele sämikulttuur ärbivuovij miäldásávt, puásuituálu lii moivášum moottorkiälhá já muávloo kiävtunväldim tiet ige innig mihheen iärut sämmilijd väldikulttuurist.
+Lep finnim kuullâđ, ete sämikielâ jáámá, juáigusärbivyehi láppoo já ete sämmiliih suddâluveh syemmilâškulttuurân.
+Lep finnim riges kielâ, luándust jotteem tááiđu, ärbivuáválijd iäláttâsâid, kietâtyejiärbivyevi já luándukoskâvuođâ - taah láá ain viehâ tergâdis tááiđuh.
+Lep finnim noonâ kulttuuräärbi, sämmilii identiteet já siärvuslâšvuođâ.
+Lep cevzim tain oovtâst já mii oovdeb suhâpuolvâi korrâ pargoin já piäránaddeelmettumvuođáin.
+Mun lam 18-ihásâš säminuorâ, vuálgus Lemmee Äivihjäävrist.
+Mun lam 19-ihásâš já vuálgus Vuáčust, mii lii Suomâ mädimus sämisijdâ.
+Soofi-Uulá Hans-Aandi Laura, Laura Niittyvuopio (2011) Mun lam 19-ihásâš säminuorâ já šaddaaš Ucjuuvâst, Tiänuleeveet.
+Mun lam 27-ihásâš nuorâalmai Avelist.
+Lam ain nievdâm jieččân finnoduv vuáđđudmist-uv já tot puávtáččij leđe kenski kähviviäsu, tâi talle pyerebeht-uv maađhâšmân lohtâseijee ohjelmpalvelemirâttâs.
+"Lam uáli tuđâvâš ko almosciälkkámuš vátámâššân lâi, et uđâsmuvvee energiahamijguin já luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm ij uážu äštiđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid.
+Lam huámášâm, et ovttuu ko ulmuid maainâš lemin sämmilâš, te sij láá tuođâi-uv positiivlávt hiämáskâm, tobdeh áášán mielâkiddiivâšvuođâ, já halijdeh kuullâđ ääšist lase.
+"Lam uáli tuđâvâš foorum almosciälkkámušân já SPR poorgâi ennuv almosciälkkámuš oovdân.
+Lam uáli tuđâvâš toos, et Suomâ sämitiggeest lâi rievtis vaikuttemmáhđulâšvuotâ EU iävtuttâssáid já EU meid tuálvui mii iävtuttâsâid ovdâskulij ", muštâlij Nilla Tapiola.
+- Lam iiloost, et iäláskittemohjelm rähtim ovdán, páhudij Näkkäläjärvi já kijttâlij meid tast, et staatârääđi lii čonâsâm haldâttâsohjelmist sämikielâi iäláskittemohjelm olášutmân já resurssistmân.
+Lam iiloost, et máátám sämikielâ já puávtám kevttiđ tom rijjâ kuás peri halijdâm.
+Lam ilolâš, ete säminuorah láá lamaš aktiivliih.
+Lam ilolâš, ete uážžup ohtsâštave-eennâmlâš oovtâstpargo joton 8 (j) -aašijn.
+" Lam ilolâš, ete almosčuákkim tuárjui Ilo 169-sopâmuš ratifisistem.
+"Lam ilolâš tast, et váldálâš lii váldám munnuu savâstâlmist já sämitige toohâm iävtuttâsâin huámášuumijd já avžuuttâsâid jieijâs raportân.
+Lam jieš umesämmilâš, mut lam luuhâm maadâsämikielâ vuossâmuu luoka rääjist Tärnaby sämiškoovlâst.
+Lam-uv majemuid vittâ ive ráhtám tyelittälli nuorttâsämikielâlijd ortodoksâlijd rukkoosohjelmijd YLE Sämiradion ejijnân kanttor já Sämitige jeessân Erkki Lumisalmijn.
+Mun lam forgâ kyevtlove ahasâš anarâšnuorâ, lam aassâm tääbbin ubâ ave já vala tuáistáážân aainâs puudâ, ij lah vala huáppu meddâl.
+Mun lan ubâ nuorâvuottân lihâdâm jyehináál já lamaš kištočyeigee 22-ive räi.
+Lam šaddaaš Avelist, kost aassim 17 kuhes ihheed.
+Mun lam lávlum já juoigâm eres vuáččulij nieidâiguin, mut innig jiem njálmám leehâst, pic tuše suáitám.
+Lam motomijd keerdijd algâttâm škovlâääigi sämikielâ tiijmijd, mut kielâ oppâm ij lah luhostum vuárdámušâi mield..
+Lam meiddei annaam jieččân eenâb sämmilâžžân ko syemmilâžžân.
+Lam lamaš meiddei mieldi lávlumin lávlumjuávhust kulmii Helsigist uárnejum nuorttâsämikielâlii immeelpalvâlusâst.
+immeelsymbolijguin. Tergâdis oskolduv uási lâi uhrelaahjij adelem sieidáid, sieidih, main uskuu, ete imeleh ääsih.
+Mun lam lamaš luholâš, ko eeči sáárnui perrust sämikielâ já tast šoodâi munjin nubbe eenikielâ.
+Mun lam lamaš tavesämikielâlii peivikiäjust Anarist já jottáám sämikielâlii vuáđuškoovlâ vyelitääsi Menišjäävrist já pajetääsi Anarist.
+Lam luuhâm tavesämikielâ penttâ 11 ihheed, vyelitääsist luvâttâhân já liijká jiem määti.
+Ton rääjist lam aassâm sämikuávlu ulguubeln.
+Lam šoddâm já aassâm ubâ ave Avelist.
+Mun lam šoddâm kyevtkielâlii perrui.
+Lam šoddâm kuuđâ ulmuu perrui nubben puárásumos pärnin.
+Lam šoddâm puásuituállee- já kuálásteijeeperrui, et sämmilâšvuotâ uáinoo meid tast, maht hárjuttep puásuituálu já ávhástâllâp poccuu jieškote-uv materiaalâiguin sehe maggaar purrâmâš puurrâp.
+Lam tast hirmâd čiävláá.
+Lam tuođâi ilolâš tast, ete Nils Torvalds lii pivdám mii Brysselân já sun lii vuossâmuš europarlamiänttárin tuođâi oovdedmin vuárusavâstâllâm EU já algâaalmugij koskân.
+Lam tuđâvâš, ete mii pargoost šoddii puátuseh ", saavâjođetteijee Näkkäläjärvi maainâst.
+" Lam tuđâvâš sämitige čuákkim tuhhiittem toimâohjelmân.
+Lam vises tast, ete sämisiärváduv já sämitige tuárjum sämmilâšmiäruštâllâm šadda vuáimán ovdil vaaljâid já sämitigge kieđâvuš ucâmušâid sämitige vaaljâluvâttâlmân uđđâ miäruštâllâm vuáđuld ", sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâl.
+Mun lam čiävláá jieččân madduin já madârvaanhimjn já munjin lii tehálâš sirdeđ puátteevuođâst jieččân párnáid-uv tom siämmáá riges kulttuuräärbi, mii lii mijjân párnáid-uv sirdum.
+Lijjim aaibâs vises, et jiem lah tuárvi sämmilâš Ollâškoovlân.
+kolgâččij juátkiđ sämitiggijn ráđádâlmáin meritiätulijd tooimâid, moiguin viggeh tuárvi ruttâdem já sämikielâi iäláskittemohjelm pehtilis olášuttem vievâst estiđ sämikielâi lappum almolâs elimist tááláást eenâb, já kolgâččij investistiđ ääšimiäldásâš škovlimtoimáid, moiguin visásmiteh, ete sämmiliih uážžuh tááláást pyerebeht sämikielâlijd almos palvâlusâid;
+kolgâččij riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid eromâšávt ollâtääsi škovlim, áámmátškovlim já ääšiomâhái palvâlusânväldimvuáháduvâi nubástittem uásild, vâi finniiččii lasettuđ aalmuglâš ucceeblovoid kullee ulmui mere virgálâš pargomarkkânijn, staatâhaldâttuv mieldiluhâmáin
+kolgâččij pyerediđ ucceeblovoi, meid lohomiärálávt ucemus ucceeblovoi, ovdâsteijei máhđulâšvuođâid vaikuttiđ tuođâlávt miärádâsrähtimprosessin; kolgâččij orniđ lasetorjuu ucceeblovoi juávkkuviestâdemniävvuid, eromâšávt ruošâ- já sämikielâláid viestâdemniävvuid, vâi áášánkullee ucceeblohokielâh liččii ääšimiäldásávt mieldi teddilum já šleđgâlâš juávkkuviestâdemniävvuin; kolgâččij lääcciđ haldâttâhân sierânâs vuáháduv, mon pargon ličij toollâđ ohtâvuođâ sämitiigán puoh sämmilijd kyeskee ašijguin já oohtânheiviittiđ čielgâ haldâttâs peleväldimij ovdedem sämmilij tááhust merhâšittee koččâmušâin;
+Ličij tuođâi fiijnâ mättiđ kielâ pyerebeht-uv já muu váhá vääivid, et kielâ iä sárnum mii pääihist, ko lijjim ucce.
+Pyehtip leđe iloliih tast, mii mist lii já lii pyeri mušteđ ubâ algâaalmugsiärváduv já mii ohtsii äärbi.
+lii lamaš meid kuhháá párnáiguin pääihist
+o Läjiduvvojeh iävtuh sämikielâlâš ohjelmfalâlduv lassaanmân radiost já TV:st, eromâš tiäddučuágástâhhân sämikielâlâš já kulttuurmiäldásâš párnái- já nuorâiohjelmij merhâšittee lasanem sehe sämiradio kullumkuávlu viijđedmân kaavpugáid palvâliđ stuárráb uási sämmilijn.
+o Läjiduvvojeh iävtuh sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijei pargotiervâsvuođâhuolâttâsân, sajasâšišán já áigápuátun.
+o Läjiduvvojeh iävtuh toos, et säminuorah pyehtih pääcciđ sämikuávlun.
+o Läjiduvvojeh iävtuh sämikielâlâš amnâs- já luokamáttáátteijei škovlim, tievâsmittemškovlim já nubástusškovlim lasseetmân.
+Jieštipšoraavâ juksá viermialmostittemin sämikielâlâš aalmug nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln.
+Jieijâskielâlii tieđetteijee pálkkááttem sämikuávlun lii pyeredâm ovdiist-uv ton sämikielâlijd palvâlusâid: Meccihaldâttâs tuáimá návt ovdâkovveen meid eres-uv virgeomâhâšpeelijd.
+Muu jieččân uáivil toos, ete meridim várugávt iävtuttiđ almosčuákkimân sopâmuš ratifisistem vuáđudui majemuu muddoost finnejum lasattâssáid, čielgiittâsân já haldâttâs oovdânpyehtim vuáđđusijd, moh adeleh šiev vuáđu sopâmuš olášutmân.
+Jieijâs rummâš hammim taha vuáđu rummâškove já mietimilâlâš ovdánem uáinun alnestis.
+Jieijâs tuávváá merhâšume já tipšopargo kvaliteet tiäduttuveh.
+Jieččân tuáváá keežild puávtám pyereest jurdâččiđ, maht tist oro ko piäluštvetteđ jieijâd vuoigâdvuođâid.
+Jieijâs uáppei lasseen Aanaar kieldâ máttáátteijeeh adeleh káidusmáttááttâs ohtsis käävci luvâttâhuáppei.
+Lii aaibâs eres äšši porgâđ oovtâstpargoost savâstâlmáin ko táttuđ kommentijd jo ohtii čaallum version ", tiäddud paldâlâstábáhtusâst sárnum spesiaalvuávájeijee Sanna-Kaisa Juvonen Meccihaldâttâs luándupalvâlusâin. "
+lii adelâm vyeimi ko mielâ lii šlunde já pargo lussâd.
+Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš lii Suomâst šoddâm vuáimán ive 2007.
+Lii eromâš tergâd, ete čielgiittâsâst Suomâ staatâ tuubdâst, ete Suomâ juátká pargo sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâi olášuttem várás sehe almossopâmuš miärádâsâi já kenigâsvuođâi oles olášuttem várás nuuvt, ete oovded lahâasâttem já haldâttuv ohtsâšibárdâsâst sämitiggijn. "
+Lii väädis sierriistâllâđ, maid sämmilâšvuotâ muu elimist meerhâš.
+Lii pyeri, ete biodiversiteetsopâmuš ohtâvuođâst láá kiddim huámmášume tiervâsvuođâ já luándu koskâsii ohtâvuotân.
+Lii hirmâd tergâd, ete čielgiittâsâst Suomâ staatâ čonâdât olášuttiđ Ilo 169-sopâmuš kenigâsvuođâid ollásávt " II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij.
+Puoh maailm staatah láá keevâtlávt tuhhiittâm tom.
+Unesco almosčuákkim tuhhiittem julgáštuš lii lááččám vuáđu aamnâsttâs kulttuuräärbi já kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuššáid.
+Munjin lii tiäđust-uv tehálâš meid sämmilâšvuotâ alnestis.
+Kalga mušteđ, ete maŋgâ nuorâ ain haalijd hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâidis puoh aštuin peerusthánnáá.
+Lii meid ain máhđulâš, et varriim aaibâs nube enâmân.
+Lii meiddei tehálâš tiettiđ muuneeld, jis čaaitâlmist láá ovdâm.
+Nabdemist lii, ete sämmilijn lii lamaš toovlâš nuáidioskon já pivdon lohtâseijee tanssâärbivyehi, mutâ tast ij lah pááccám tiäđuid sämmilij aalmugärbivuáhán ige kirjálâšvuotân.
+lii lamaš skipárin vijđes meccikuávluin,
+lii sämmilâš musijkkár já Tampere ollâopâttuvvâst valmâštum muusiktotkee / etnomusikologi (FM).
+Nuorttâlâšlaahâ lii sämitiggelaavâst spiekâstmáin eennâm- já meccituáluministeriö vuálásâžžân.
+Lii čielgâs, ete luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim váátá laseruttâdem já EU já eres ráhtulâšvuođâlum staatâi ekonomâlii torjuu ovdedemenâmáid.
+Lii čielgâs, et váldálâš vuárdá et Suomâ täärhist puásuituálu kyeskee lahâasâttâs ", Näkkäläjärvi muštâlij.
+Lii návt uáli oskottettee, ete sämitigge kalga asâttiđ uđđâ vaaljâlävdikode olášuttiđ vaaljâid uđđâ lahâasâttem vuáđuld já sämitigge kalga ráhtádâttâđ kieđâvuššâđ ääši uáli-uv jotelávt, ton mield maht ovdâskoddekieđâvuššâm ovdán " vaaljâlävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi muštâl.
+lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij ohtsâš pargo-orgaan, mast láá 21 jesânid.
+Lii tehálâš, et algâaalmugij vuoigâdvuođah váldojeh vuotân horisontaallávt " muštâl Näkkäläjärvi tuđâvâžžân.
+Lii tehálâš et äšši soppui ráđádâlmijguin.
+"Lii tehálâš, et aalmugijkoskâsijn čuákkimijn jieškote-uv enâmij sämmiláid kávnoo äigi ohtsâšpalaveráid já - suogârdâlmáid.
+Lii tehálâš ete sehe ärbivuáválâš tiätu ete táválâš pištee luándukevttim torjuu.
+Lii tehálâš, et pargo ij ooroost taas já pargojuávhu iävtuttâm tooimâid riemih olášutteđ ", Näkkäläjärvi iätá.
+"Lii tehálâs et staatârääđi adelij noonâ torjuu ILO 169-sopâmuš ratifisistemprooseess juátkimân já haldâttâsohjelm sämmilâškirjimij olášuttem.
+Lii tehálâš savâstâlmist adeliđ ääigi párnáá jieijâs jurduid já muštâlussáid.
+Lii tehálâš lemniđ pargojuávhu pargoost vajemân, pargostivriimân já škovliidâtmân.
+Lii tehálâš uážžuđ säminuorâid čokkâniđ oohtân, joba ihásávt.
+Lii tehálâš čuávvuđ vuossâmuu uásipeličuákkim já maht sopâmuš kenigâsvuođah láá olášuttum enâmijn, moh láá ratifisistâm sopâmuš.
+"Lii tehálâš uápásmuđ meid eres algâaalmugij kielâ já kulttuur tuárjoo tooimân.
+lii ráhtám nuorâbin rap-muusik suomâkielân já tavesämikielân taidârnommáin Aziz
+Lii tuođâi šiev äšši, ete nuorâirääđi pargo lii finnim aalmuglii tubdâstâs já lam palhâšuumeest čiävláá.
+Lii tuođâi tergâd, ete algâaalmugeh láá ovdâstum seervij peht uásipeličuákkimist, mutâ lii kuittâg hirmâd vaidâlittee, ete sii ovdâsteijeeh iä valduu uássin staatâi delegaatioid.
+Motomin kale aatâšt, ko tiätá et ulmuuh vyerdih muu pääcciđ Ucjuuhân sárnuđ sämikielâ, nááijâđ kiäinnii lijkkuustuttee sämialmain já šoddâdiđ sämipárnáid.
+o Nuorâirääđi vuálásâžžân vuáđuduvvoo Ofelašproojeekt, moos tähiduvvojeh tuárvi resursseh säämi nuorâimeriruuđáin.
+" Lii vaidâlittee ete väidimproosees lii pištám návt kuhháá.
+Lii vaidâlittee, ete viirgán lâi tuše ohtâ occee.
+" Lii velttidmettum, ete kavnâp kuávdáá huksiimân já tooimâ paijeentolâmân jotelávt pisovâš ruttâdem.
+Lii velttidmettum, ete tuommip puohlágán olgoštem já vaje.
+Láá vala vaidâlittee ennuv juávhuh main iä lah ubâ tohkin vuoigâdvuođah moh Suomâ sämmilijd láá suovvum.
+World Intellectual Property Organisation) lii Ovtâstum aalmugij sierânâsornijdâh.
+Oona Länsman já Elen Anne Sara, orjâlâškielâ
+Oona Länsman, orjâlâškielâ
+Raavâkirje almostiteh sämi- já suomâkieláid.
+Raavâkirje almostiteh sämi- já suomâkieláid.
+Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ máttáátteijee Anna Morottaja luvâldâl kielâlávgummetodist rävisolmoošmáttááttâsâst.
+o Ärbivuáválii tiäđu iäláskittemprojektij olášuttem lii álgám.
+• máttááttâllâđ jieškote-uv meccinomâttâsâid já sierânâsjiešvuođâid
+• máttááttâllâđ kuolij noomâid já nomâttâsâid, jieškote-uvlágán pivdovuovijd já kyele kieđâvuššâm
+• máttááttâllâđ kevttiđ luándu materiaalâid jieškote-uv iveaaigij
+• máttááttâllâđ muorjij vuárkkum já nuurrâđ purâttettee luándu šaddoid; puurrâmrääsi, sälttisyeini
+• máttááttâllâđ puuvko já niijbe kevttim
+• máttááttâllâđ hyelkkinomâttâsâid rähtimáin jieijâs suhâkáártá
+• máttááttâllâđ suoppâin kevttim, vittáid, poccuu nomâttâsâid, sierâdiđ puásuisierâid
+• máttááttâllâđ kädiseergi kädistem já uápásmuđ ááldu pačemân
+• máttááttâllâđ kárduđ
+• máttááttâllâđ tubdâđ luudijd já meeci elleid sehe toi luodâid
+• máttááttâllâđ tubdâđ ellei luodâid já pivdovuovijd pivdočeepi jođettâsâst
+• máttááttâllâđ viermi čihtâm, kyelipivdopiergâsij já kárbá huolâttem Meccipivdo já nuurrâm:
+Máttáátteijen tuáimih ärbivyevikyeddeeh, kiäh mättih juoigâmärbivyevi.
+Máttááttâs ááigánfinnim lii vaigâd, ko sämikielâ máttááttâs sämikuávlu ulguupiäláid škovláid, rehtoráid já máttááttâsvirgeomâháid lii uđđâ já omâs äšši.
+- Máttááttâs ornim váátá kuittâg vaanhimijn eromâš aktiivlâšvuođâ já joba máttááttâs orniimân uásálistem.
+Máttáátâs tiäduttâssyergih láá säämi kulttuur, eromâšávt juáigus já tyejeh, iäláttâsah, eellimvyehi já páihálâš luándu.
+Máttááttâshaldâttâs lii toohâm máhđulâžžân uđâsmittem ávus kommentistemmáhđulâšvuođâ päikkisiijđoinis.
+Máttááttâshaldâttâs lii mieđettâm sämitiigán staatâtorjuu máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim várás ivvijd 2014-2015.
+Máttááttâs- já kulttuurministeriö aalgât taan kiiđâ ääigi čielgiittâspargo sämikielâ káiđusmáttááttâs tohâmist máhđulâžžân.
+Máttááttâs- já kulttuurministeriö aasât sämikielâ iäláskittemohjelm vuávájeijee pargojuávhu pargon:
+Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij Sämitiigán staatâtorjuu sämmilii elleekove tuárjumân.
+Máttááttâs- já kulttuurministeriö asâttem pargojuávkku luovâttij iävtuttâsâs sämikielâi iäláskittemohjelmân njuhčâmáánust 2012.
+Máttááttâs- já kulttuurministeriö, sämitige já sämikuávlu kieldâi ruttâdem Säämi párnáikulttuurkuávdáá toimâihe 2011 juátkoo párgopáájái, teemapeeivij, tábáhtusâi já maađhij häämist.
+Máttááttâs- já kulttuurministeriö ive 2010 asâtem pargojuávkku luovâttij iävtuttâsâs sämikielâ iäláskittemohjelmân máttááttâsminister Jukka Gustafssonin já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäkin vástuppeeivi 2.3.
+Máttááttâs- já kulttuurministeriö (MKM) lii mieđettâm sämitiigán sierânâsruttâdem sämikulttuur oovdedmân ive 2011.
+Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii meridâm algâttiđ sämikielâ iäláskittemohjelm vuávámn.
+Máttááttâs- já kulttuurministeriö čuujoot 24. čohčâmáánu toohâm miärádâsâs Ovdâskode vuáđulahâváljukode smiettâmâšân (PeVM 1/2010 vp - K 1/2009 vp), mast váljukodde vaađâi, et haldâttâs riämá pehtilittum toimáid sämikielâ iäláskitmân.
+Máttááttâsminister Gustafsson oonij sämikielâ puátteevuođâ stuorrâ hástusin áigápuáturáhtus rievdâm, kielâmolsomovdánem já meddâlvarrim sämikuávlust.
+Máttááttâsministerin luovâttum muštottemčálusijd puáhtá lekkâđ täst:
+Máttááttâsministeriö kolgâččij asâttiđ jotelávt pargojuávhu, mon pargon ličij valmâštâllâđ sämimáttááttâs ovdedemvuávám, tärhistiđ já tivvoođ sämimáttááttâs kyeskee toimâlâš já nahcânjuolgâdusâid já valmâštâllâđ sämitige sajattuv sämimáttááttâs jiešhaldâšemorgaanân kyeskee monâttâllâmvuovijd já njuolgâdusâid.
+Máttááttâsministeriö lii nomâttâm jieijâs ovdâsteijen pajetärhisteijee Anna Mikander (väriovdâsteijen pajetärhisteijee Seija Rasku).
+Máttááttâsministeriö ruttâd kuittâg säminuorâi taaidâtábáhtus meid taan kiiđâ.
+Máttááttâsministeriö väljee jesânijd (kulttuurkuávdááh) Tijdâlamppu-pajan ucâmušâi vuáđuld.
+Máttááttâsvuáváámân kuleh puohháid ohtsâžžân tuše 2 oppâoho sämikielâ máttááttâs já 2 (oo) maaŋgâkulttuurlâšvuotâ oopah.
+- máttááttâsvuávám vuáđđusij uđâsmittem
+- Máttááttâsvuávámpargoi lasseen sämitige pargoid kulá sämikielâlâš oppâmateriaal tuárjumvuáháduv haldâšem já ovdedem, muštâlij Valle.
+Máttááttâshaldâttâs ovdâsteijen lii ovdedemhovdâ Jorma Kauppinen (väriovdâsteijen Leena Nissilä) já Laapi läänihaldâttâs čuovviittâstooimâtärhisteijee Elisa Suutala (väriovdâsteijen čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka).
+Máttááttâs uárnejuvvoo sehe aldamáttááttâssân ete virtuaallávt.
+Škovlimpoolitlâš peerustmettumvuotâ sämimáttááttâs čuolmâi čuávdimân lii joođeetmin sämikielâ sárnoo ulmui mere jotelis kiäppánmân já sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâ já identiteet muttuumân.
+Máttááttâs lii máhđulâš finniđ enâmustáá 2,5 okkotiijme já tot lii vuáđumáttááttâs tievâsmittee jieijâs eenikielâ tâi päikkikielâ máttááttâs, mon tiijmeh tuállojeh táválávt eres škovlâpeeivi maŋa tâi škovlâpeeivi majemui tiijmij ääigi.
+Máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim uárnejuvvoo neelji kyevtpiäivásii aldamáttááttâspaje ääigi Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist.
+Máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim uárnejuvvoo neelji kyevtpiäivásâš aldamáttááttâspaje ääigi Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist nuuvt, ete vuossâmuš čokkânem lii 14.-15.11.2014, nubbe já kuálmád čokkânem kiđđuv 2015 já majemuš aldamáttááttâsteivâdem lii čohčuv 2015.
+Máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka čielgij čuákkimân sämikuávlu kieldâi sämimáttááttâs finnim ruttâdem ovdánem.
+Máttááttâs kolgâččij anneeđ sistees meid tiäđu sämmilij ärbivuáválijn tipšovuovijn.
+Párnáá ij uážu porgâttiđ taggaar pargoin, mii häittid suu oopâid tâi vahâgid suu tiervâsvuođâ tâi ovdánem.
+Oppâmpajeh já tai siskáldâsah sehe vuossâmuu teivâdem ohjelm láá finnimnáál sämitige já Giellagas-instituut nettisiijđoin: www.samediggi.fi já www.oulu.fi/giellagasinstituutti /
+uáppá anarâškielâ já kulttuur škovlimohjelmist SMK:st
+uáppá insnerin puálunjunošij škovlimohjelmist
+Luuvâm viššâlávt nube ive Ucjuv sämiluvâttuvâst.
+Luuvâm tääl nube ive mađhâšem áámmátollâškoovlâst já valmâštuum muádi ive keččin restonomân.
+Uáppeeh uáppih čäälliđ maaŋgâlágánijd teevstâid já kuuloold meid uđđâ vuovijd já uáinuid teevstâi analysistmân já tulkkuumân.
+Oopâi algâttem Juhâmohheest vaikuttij munjin nuuvt, et ovdánim tobbeen uáli pyereest, eromâšávt tyeje syergist, ko tobbeen lijjii sämmilâš máttáátteijeeh.
+Oppâmvihko vievâst puáhtá jieŋâlmittiđ oppum tiäđuid.
+Amerik Oppamvihko stivree vuavalašvuođa eennantieđalaš taaiđui, kaarta kevttim, lovottuvai, diagraamai ja aigikyevdilis amnasij ibbeerdman ja heivitman.
+Oppamvihkoost laa para- ja juavkkupargopitah sehe vihkopargopitah, moh vaattih sieralagan tiatukaldei kevttim.
+o Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá, sämiohtâduv toimâmiävtuid nanoduvvojeh.
+o Puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ruttâdemlaahân iävtuttuvvoo kuáđuttemtoorjâ säämi puásuituálumaali tuárjumân já siäilutmân sehe piätuvahâgij muuneeldestimân.
+• Ravvuid kirjettuvvoo peivipääihi / kielâpiervâl toimâ
+Oppâkirje kieđâvuš Maadâ- já Tave-Amerik já tot lii jurgâlum suomâkielâlii Koulun maantieto - rááiđust.
+Oppâkirje kieđavuš čielgasavt kyehti eennamuasi, Maada- ja Tave-Amerik.
+Oppakirje jieškote-uv lovo loopast laa čuakankiasu ja pargopitah.
+Oppâkirjeráiđu almostittoo še anarâškielân.
+Oppâkiirjijd puátá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst: anni.
+Uáppei puáris testament
+Uáppee-ennustâsah čäittih kuittâg, ete sämikielâlâš máttááttâs lassaan puáttee iivijn ko sämikielâlâš arâšoddâdem naanood sajâttuv.
+Uáppeemeeri lii lasanâm oovdeb škovlâivveest 10.
+Uáppeemeeri lii kiäppánâm oovdeb škovlâivveest 15 uáppein.
+Oppâmateriaal ráhtoo aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân.
+Oppâmateriaalijd puáhtá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.
+Oppâmateriaalmeriruttâ kulá staatâ budjetist máttááttâsministeriö válduluákan já tobbeen máttááttâshaldâttâs toimâmanoid.
+- oppâmateriaalčáitálmâs já - vuárhá hoittám.
+Oppâmateriaal jyehim prinsiipah
+Oppâmateriaalpargeeh
+Oppâmateriaal proojeektpargeeh:
+- oppâmateriaal vuávám-, toimâttem- já tieđettempargo,
+- oppâmateriaal tieđettempargo, vuorkkim já jyehim,
+- oppâmateriaal rähtimân lohtâseijee ohtâvuođâtoollâm škovláid já máttááttâs haaldâšmân,
+- oppâmateriaal rähtimân lohtâseijee ohtâvuođâtoollâm škovláid já tave-eennâmlâš ohtsâšpargo,
+- oppâmateriaal lii jurgâlum WSOY kirjerááiđust Matikka.
+Oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi oovdânpuovtij čuákkimân sämikielâi oppâmateriaaltile já olgospuovtij suu tuđâvâšvuođâ puáttee ive staatâ budjetiävtuttâs sistetuállee 110.000 euro lasseetmist sämikielâlii oppâmateriaal rähtimân.
+Oppâmateriaalčällee
+Oppâmateriaalpaargon kuleh el. kietâčallui čäällim, jurgâlem, kielâ tärhistem, kuvvimpargo, tuáijim, ohjelmistem jna..
+Oppâmateriaalpargo taha iävtuid sämikielâ, sämikulttuur já sämikielâlâš máttááttâsâsân jieškote-uv škovlâtaasijn.
+Oppâmateriaalpargo prinsiipah
+- oppâmateriaalpargo vuávám, stivrim, kocceem já toimâttempargo,
+- oppâmateriaalvarij kevttim čuávvum,
+Oppâm, sierâdem já lihâdem
+Oppâmist já identiteet naanoodmist váldojeh vuotân nieidâi já kaandâi jieijâs toimâmvyevih.
+org-nettisiijđoi peivideijen.
+orti-berg (at) samediggi.
+o Sämikielâ iäláskittee kielâpiervâl- já kerhotooimân ráhtojeh ohtâlâs kriteereh já kielâpiervâlvuáváámeh sämitige jođettâsâst.
+o Säämi oppâmateriaal vaalmâštmân čujottum meriruttâ loptejuvvoo sämitige iävtuttâsâi mield..
+o Säämi parlamentaarlâš rääđi ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ tutkâm- já áámmát / reesuurskuávdáá pissoo ruttâdem visásmittoo proojeektääigi já tooimâst šadda fastâtoimâ.
+o Säämi párnáikulttuurkuávdáást MÁNNU:st ráhtoo uási sämitige pissoo tooimâst já tooimân láá kelijdeijee resursseh.
+o Sämitiggelaavâ já - asâttâs uđâsmittem ohtâvuođâst vaaljâvuáhádâh uđâsmittoo parlamentaarlâžžân sämitige toohâm iävtuttâsâi vuáđuld.
+o Sämitigge oovded Eurooplâš enâdâhalmossopâmuš olášuttem já uásálist aktiivlávt já vaikutmáin enâdâhalmossopâmušoovtâstpaargon.
+o Sämitigge oovded já lááčá iävtuid sämmilij ärbivuáválii tiäđu tutkâmkuávdáá vuáđđudmân.
+o Sämitigge oovded já lááčá jieijâs uásild iävtuid toos, et Suomâ ratifisist Unesco immateriaallâš kulttuurärbivyevi suojâlemsopâmuš nuuvt jotelávt ko máhđulâš o Tuárjoo sämmilij kulttuurolgospyehtimij siäilum, ovdánem já iäláskittem sämitige hiäđukocemist já jieijâs tooimâst o Säämi kulttuurimeriruuđâ mieđeetmist já hiäđukocemist läjiduvvojeh iävtuh toos, et sämikielâlâš já sämikulttuurmiäldásâš párnái- já nuorâi kirjálâšvuođâ, multimediapyevtittâs já eres palvâlusâi meeri já finnimvuotâ lassaan. o Tuárjoo hiäđukocemist Sämimuseo Siijdâ ovdánem, resurssistem já pargoi sirdem Museovirgáduvâst Siijdân.
+o Sämitigge váldá vuotân jieijâs tooimâst säämi ärbivuáválii tiäđu táárbuid já oovded puohâin toimâinis ärbivuáválii tiäđu siäilum, sirdâšem já ovdánem puáttee suhâpuolváid.
+o Sämitigge ráhtá säämi suhâpuolvâohjelm oovtâstpargoost sämitige jieškote-uv lävdikudijguin, main kieđâvuššojeh sierâ suhâpuolvâi sierânâskoččâmušah já táárbuh, eromâšávt sämipárnái, - nuorâi já elilâmulmui táárbuh.
+o Sämitigge lááčá iävtuid eidusâš toimâstis já uárnee proojeekttoimâstis kurssâ- já kerhohámásâš tooimâ, moin tahhoo máhđulâžžân sämikuávlu ulguubeln ässee párnái já nuorâi máhđulâšvuođâid uápásmuđ eres sämipárnáid já - nuoráid já sämikuávlun sehe ovdediđ jieijâs mättim, mii lohtâs ärbivuáváláid sämi-iäláttâssáid, kulttuurolgospyehtimáid já ärbivuáválâš tiätun.
+já uážžumvuođâst sehe aavhij vuoigâlâš já täsipiälálâš jyehimist maid toi kevttimist uážžu luándutiijpâi tile árvuštâlmân sämikuávlust.
+o Sämitigge uásálist pehtilávt já aktiivlávt šoŋŋâdâhnubástusmiärádâstohâmân já šoŋŋâdâhnubástus vuáhádumpoliitiik rähtimân já olášutmân.
+o Sämitigge uásálist pehtilávt já aktiivlávt aalmuglâš pištee ovdánem strategia já ohtsâškoddečoonnâsmij valmâštâlmân.
+o Sämitigge uásálist pehtilávt já aktiivlávt Nagoya pevdikirje ratifisistemprosessân já olášutmân.
+o Sämitigge uásálist pehtilávt Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já pištee kevttim strategian já toimâohjelm 2012-2020 olášutmân, čuávumân já vaikuttem árvuštâlmân já oovded sämmilijd kyeskee uulmij jotelis olášume.
+o Sämitigge palvâl sämmilijd täsiárvulávt puohâin Suomâst sarnum sämikielâin.
+o Sämitigge vuáđđud nk. säämi aalmuglâšalguu, ađai läjiduvvoo säm-miláid máhđulâšvuotâ alguu tohâmân sämitige čuákkimân nuuvt älkkeht ko máhđulâš.
+o Sämitigge vuáđđud oovtâstpargoost máttááttâs- já kulttuurministeriöin, uáivikaavpugkuávlu kieldâiguin já sämiservijguin sämikulttuurkuávdáá uáivikaavpugkuávlun sämmilij kuáhtámsaijeen, sämitige ohtân toimâsaijeen já sämikielâlâš palvâlusâi já kerhotooimâ ornimsaijeen.
+o Sämitigge sirdâšuvá šleđgâlâš pargojuávkkuhaldâttuv já äššikirjehaldâttuv palvâlussáid ive 2015 räi.
+o Sämitigge tuáimá alda oovtâstpargoost nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin, ärbivuáválij sämiiäláttâsâi hárjutteijeiguin, sämi-iäláttâsservijguin já säämi aalmuglâšohtsâškuddijn sämmilij sajattuv pyereedmân já kulá čanosjuávhuid jieijâs tooimâ oovdedmân.
+olášuu, koska sämmilij o Sämitigge tuárju säämi kulttuurkuávdáš Saijoos sämikulttuurpalvâlusâi ovdánem já uárnee sämmilijd kulttuurpalvâlusâid meid eres sämikuávlu kieldâin já sämikuávlu ulguubeln.
+o Sämitige hiäđukocceem lii áávus, ääšitobdee, pehtil, puáđuslâš já vaikutteijee.
+o Sämitige iäláttâspoolitlâš toimâ pyereduvvoo vuáđđudmáin uđđâ viirgijd já uásálistmáin aktiivlávt sämi-iäláttâsâi oovdedmân hiäđukocemáin, lääjidmáin ovdedemprojektijguin já šiev oovtâstpargoin ärbivuáválij sämmilij iäláttâshárjutteijeiguin.
+o Sämitige pargojuávkku- já ekonomiahaldâttâh ovdeduvvoo pehtilávt väldimáin vuotân lahâasâttâs já uđđâ pargojuávkku- já ekonomiahaldâttâhvuáháduvâi ovdánem.
+o Sämitige pargojuávkkupoolitlâš ohjelm já oovtviärdásâšvuođâ- já täsiárvuvuáváámeh valmâštuveh ive 2013 aalgâst já toh valmâštâlluvvojeh oovtâstpargoost pargojuávhoin
+o Sämitige nuorâirääđi vuálásâžžân lii vuáđudum säämi nuorâimeriruttâ.
+o Sämitige nuorâirääđi tuođâliih vaikuttemmáhđulâšvuođah torvejuvvojeh já nuorâirääđi tooimâ já tubdâttetteevuotâ ovdeduvvoo säminuorâi sajattuv äššitobdeeorgaanân.
+o Sämitige tooimâ ovdeduvvoo nuuvt, että sämitiggeest láá toimâsajeh puohâin sämikuávlu kieldâin.
+o Sämitige pargo-oornig uđâsmittoo pehtilávt sämitiggelaavâ já - asâttâs uđâsmittem ohtâvuođâst demokraatlâžžân já parlamentaarlâžžân, väldimáin vuotân lahâasâttâs já haldâttuv vuáválâšvuođâi ovdánem. o Sämitige pálhášumevuáhádâh uđâsmittoo.
+o Sämitige vaaljâi äigimuddo rievdâduvvoo nuuvt, että vaaljah tuállojeh siämmáá ääigi Taažâ já Ruotâ sämitiggevaaljâiguin.
+o Sämitiggeest láá kelijdeijee resursseh toimâđ já säämi kulttuurkuávdáš Sajos palvâl puohâid sämmilijd ávus kulttuurkuávdážin já sämmilij parlamenttáállun.
+o Sämitiigán läjiduvvoo nk. tuástumruttârááju (puskurirahasto), vâi sämitigge puáhtá uuccâđ ruttâdem EU-projektij jotonpiejâmân.
+o Sämitiigán läjiduvvoo virge, mon pargoid kuleh sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv já sämikielâlâš palvâlusâi já uásálistem ovdedem, ohtâvuođâtoollâm sämiservijguin já sämitige jieijâs tooimâ ovdedem sämikuávlu ulguubeln.
+o Sämitiigán vuáđuduvvoo iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode vuálásâžžân staatâ ruttâdâssáin säämi iäláttâsruttârááju, moin puáhtá tuárjuđ sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem (puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo, nurâdem já tyeji) já toid lohtâseijee uđđâ sämikulttuurmiäldásij iäláttâshaamij ovdánem, tegu ucessiähá ekologâlâš mađhâšem já ärbivuáválij iäláttâsâi pyevtittâsâi jáludem.
+o Sämitiigán vuáđuduvvoo sämimáttááttâs ovdedem- já reesuurskuávdáš, mii palvâl já iššeed škovlim uárnejeijeid sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs oovdedmist.
+o Sämitiigán vuáđuduvvoo tieđetteijee virge.
+o Sämipárnái- já nuorâi táárbuh váldojeh vuotân sämitige puoh tooimâst.
+o Sämimuusikkuávdáá toimâ juátkoo já ovdeduvvoo.
+o Sämikuávlu eennâmkevttim stivriimist nuávdittuvvojeh biodiversiteetsopâmuš Akwé: Kon - ravvuuh tievâsmiärálávt.
+o Sämitigge tuárju sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij ohtâvuođâ sämikuávlun já sämikulttuur já ton hárjuttem.
+o Sämikielâ já sämikielâlâš vuáđumáttááttâs várás valmâštuvvojeh säämi kulttuur vuotân väldee Sämimáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđustâsah, moi vievâst máttááttâs siskáldâsah já tijmejuávuh ohtâlistojeh já vuáválâš kielâ iäláskittem tahhoo máttááttâs vievâst máhđulâžžân.
+o Sämikielâ toimâttâh ovdeduvvoo sämikielâ huolâttâs já kielâpolitiik äššitobdeeorgaanân.
+o Säämi kielâlaahâ olášuvá tievâsmiärálávt já sämitigge kocá pehtilávt já aktiivlávt kielâlaavâ olášume.
+o Sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân väridum meriruttâ loptejuvvoo ekonomiavuávám mield. o Uđâsmittoo säämi kulttuurimeriruuđâ uuccâmproosees pehtilubbon.
+o Sämikielâlâš já sämikulttuurmiäldásâš kerho- já astoääigitoimâ ovdeduvvoo já tuárjoo.
+o Viggâp uážžuđ sämikielâi tááláá tile kyeskee čielgiittâspargo valmâšin ive 2013.
+Uási paasij Neuvostoliito kuávlun.
+o Saijoos sajattuv nanodem, ovdedem já tobdosin toohâm sämmilij virkkuus já jiešiävtulâš toimâmkuávdážin sehe ellee já maaŋgâpiälásâš tábáhtustáállun.
+o Saijoos jođettem- já markkânistem- sehe ton fastâ tuáimei koskâsâš oovtâsttoimâmmaali vuávám já Kove: Anni Näkkäläjärvi sooppum maali olášuttem já ovdedem já oovtâsttoimâmmaali toimâm- já pargojuávkkuresurssij turvim.
+Uásálisteeh láá lamaš uáli pyereest čonâsâm ohtsii tooimân.
+Uásálisteeh láá taan ive sämikuávlu lasseen meid Ruávinjaargâst já Helsigist.
+Tuáivumield uásálisteeh láá pirrâ Suomâ já sijjân kuástiduvvojeh ijâstâlmeh já puurâdmeh.
+Uásálisteeh pottii ohtsis paijeel 15 sierâ škoovlâst sämikuávlust já ton ulguubeln.
+Mahđulâšvuođâi mield faallâp uásálisteid uáđđimsoojijd páihálâš ijâstâllâmriâttâsâin.
+Uásálisteid väriduvvoo ijâstâllâmmáhđulâšvuotâ Aanaar markkânist.
+Uásálistein váttoo, et sist lii vuoigâdvuotâ porgâđ arkkitáámmát päikkienâmistis.
+Muu uásálistem čuoigâm sämimiäštárkištoid 12-ihásâžžân toovâi munjin máhđulâžžân iberdiđ jo talle, et sämmiliih äässih neelji jieškote-uv enâmist.
+Uásálistmist tilálášvuotân almottuvvoo jogo šleđgâpoostân tâi puhelimáin Irmeli Moilanenân (irmeli.
+uásálâšvuođâ ovdedem
+Uássin kieldâi oovtviärdásâšvuáváámijd já täsiárvupargo kalgeh kieldah já staatâ ohtâduvah lasettiđ pargeidis tiäđu sämmilijn, sii kulttuurist, ohtsâškodálâš sajaduvâstis já historjást.
+Uássin taam miärádâs lii lamaš meid oppâsaje já áámmátváljim.
+Uási nuorâin finnejii uápástem ráiđukovepaargon uápásteijen kovetaaiđâr Sunna Kitti.
+Uási nuorâin finnejii oppâtiijme sämikielâlii räpmuusik syeligâsvuođáid uápásteijen musijkkár Ailu Valle.
+Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaalmáttááttâssân.
+Uási tavesämikielâlii materiaalist kolgâččij uđâsmittiđ já meid vuáđumateraaleh váiluh ain.
+Uásipeličuákkimân já ton miäldustábáhtussáid uásálistii ohtsis suulân 20 000 olmožid pirrâ maailm 194 sierâ staatâst.
+Uásipeličuákkimân artikla 8 (j):n kyeskee aašijd valmâštâl aalmugijkoskâsâš pargojuávkku, Ad Hoc Working Group on Article 8 (j) and related provisions.
+Uásipeličuákkim ohtâvuođâst uárnejuvvoo vuossâmuš Nagoya pevdikirje uásipeličuákkim.
+Uásipeličuákkimist äššiubâlâšvuotâ, mii vaatâi puoh enâmustáá savâstâlmijd já ráđádâlmijd, kuoskâi biodiversiteetsopâmuš ruttâdmân já staatâi ruttâdemuásán sierâ sopâmušinstrumentijn.
+Uásipeličuákkimist láá savâstâllâm vijđáht meid biodiversiteet já tiervâsvuođâ koskâsii ohtâvuođâst.
+Uásipeličuákkimist tohhii miärádâsâid kuhháá iho čuáskimâs šooŋâst peerusthánnáá
+Uásipeliču��kkim miäruštâlâi, ete ihásávt luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turviimân kevttih maailmvijđosávt 1,3 miljard dollárid (n. 1,07 miljard eurod). "
+Uásipeličuákkim lii iävtuttâm, et staatah váldáččii ravvuid uássin pirâs- já sosiaalvaikuttâsâi árvuštâllâm kyeskee lahâasâttâs já ravvuid.
+" Uásipeličuákkim lii tergâdis tábáhtus, ko algâaalmugijn lii puigâ máhđulâšvuotâ vaikuttiđ.
+Uásipeličuákkim meridij väldiđ puoh biodiversiteetsopâmuš miärádâsâin puátteevuođâst kiävtun teermâ algâaalmug já páihálâšsiärvuseh algâ- já páihálâšsiärvus saajeest.
+Uásipeličuákkim meridij anneeđ vyeimist ive 2012 sooppum ruttâdemmiärádâsis já kyevtkiärdásmitteđ ovdedemenâmáid čujottum aalmugijkoskâsii luándu maaŋgâhámásâšvuođâ ruttâdem ive 2015 räi.
+Uási sämmilijn finnee áigápuáđus ain-uv ärbivuáválâš iäláttâsâin, mut stuorrâ uási sämmilijn parga uđđâáigásâš ámáttijn.
+Uási sämikielâlâš máttááttâsâst lii keevâtlávt lamaš kielâlávgummáttááttâs miätá iheluuvij, veikâ ton iä lah virgálávt tagarin miäruštâllâm.
+uásih, purâdem
+o Puáttee sämitiggevaaljâin váldoo sämikuávlust kiävtun šleđgâlâš jienâstem, jottee jienâstemauto sehe ubâ enâmist munejienâstem poostâ iššijn.
+aalmuglij ucceeblovoi suojâlmân kyeskee raamialmossopâmuš já kuávlulijd teikâ ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplii vuáđukirje olášuttem sehe Euroop raasiism já soováášmettumvuođâ vuástásii komitea (ECRI) pargo.
+Uásist lii uáinus ihán 2040 sehe sämikulttuursopâmuš.
+Uásild aanaarsämmilijn já tavesämmilijn lii lamaš ohtsâš repertuaar.
+čujottâssáin:
+o SPR oovded já čuávu toimâinis Kirkkonjaargâ kuálmád sämiparlamiänttárij julgáštus olášume o SPR oovded já čuávu OA algâaalmugraportistee James Anaya sämiaalmug tile Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst kieđâvuššâm raportij avžuuttâsâi olášume.
+o SPR:st pissoo čäällimkodde já jieijâs budjet ive 2015 räi.
+o SPR:n láá adelum almolâš vääldi pargoh tave-eennâmlâš sämisopâmušâst.
+o SPR vuálásâžžân tuáimih nuorâilävdikodde sehe tárbulâš meeri eres lävdikodeh SPR pargoi pehtilis tipšom várás.
+Uási kalga mäksiđ Aanaar kieldân pajedum uássin, ko kieldâ kalga palvâliđ kuulmáin jieškote-uv sämikieláin já Ucjuv kieldân pajedum uássin stuorrâ palvâlemtáárbu tiet.
+o Fállojeh aktiivlávt säminuoráid máhđulâšvuođah uápásmuđ pargoelimân sämitiggeest já čođâldittiđ oppáid kullee hárjuttâllâm sämitiggeest.
+Ko váldoo vuotân haldâttâs áigumuš ratifisistiđ ILO almossopâmuš nr 169 kolgâččij riemmâđ jotelis toimáid, moiguin piejih joton orostâm ráđádâlmijd sämikuávlu eennâmvuoigâdvuođâin já algâtteh uđđâsist konstruktiivlâš vuárusavâstâllâm sämitiggijn, vâi áášán kullee vuoigâdvuođâlâš epivisesvuotâ šadda čuávduđ;
+o Läjiduvvojeh iävtuh sämikielâlâš aavismedia já viärmádâhmedia ovdánmân.
+o Tuárjojeh já läjiduvvojeh iävtuh sämikulttuurmiäldásâš ärbivuáválij iäláttâsâi áámmátlâš máttááttâsân já tuárjoo eromâšávt oppâsopâmušškovlim ovdánem.
+o Tuárjoo sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem räjikuávluoovtâstpargoost.
+Oulu pispekode tuámukapittâl vuáđudij sämipargo ráđádâllâmkode ive 2008.
+Oulu tábáhtusân uásálistij meid Avveel luvâttuv Villasat - juávkku tanssáin Doaivut ja vuoimmehuvvat (Tuáivuđ já navcâttuđ).
+Oulunsalo paješkovlâ: Natalia Länsman (tavesämikielâ)
+Oulu ollâopâttuv Giellagas - instituutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ aaleeb máttááttâsâst já tutkâmušâst Suomâst
+Ton pargon lii palvâliđ sämikuávlu já ton iäláttâseellim.
+Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut västid máttááttâsâst.
+Oulu ollâopâttuvâst, máttáátteijeeškovlimlájádâsâst lii tiätumeeri (2 saje) algâalgâlâš sämikielâlâš párnáikärdimáttáátteijeeocceid suomâkielâlâš škovliittâsân.
+Oulust tuáimá sämikielâlâš aarâhšoddâdemkerho, mast láá mieldi 5 párnáá.
+Terhi Harju
+Outi Pieski já Marja Helander lává mieldi tilálâšvuođâst.
+Outi Portti (anâraškielâ)
+Out Of The Woods ráhtá rock já blues - muusik já Solju ráhtá peeleest pop-muusik.
+o Ucjuv sämiluvâttuv siäilum tuárjoo já läjiduvvojeh iävtuh sämiluvâttuv tooimâ ovdánmân.
+o Vaikuttuvvoo aktiivlávt já pehtilávt sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs lahâasâttâs já haldâttuv oovdedmân.
+o Sämitigge rahttât ive 2015 sämitiggevaaljâi orniimân.
+Uuvsah lekkâseh oppeet tme 19.
+OVTTAS!
+o Oovtâstpargo pargoo evaŋgellâš-luterilâš kirhoin já ortodoksâlâš kirhoin sämikielâlâš palvâlusâi pyereedmân.
+Iänááš Sämitige kyeskee iävtuttâsah:
+Eidu ton keežild sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah iä tuotâvuođâst olášum aldagin nuuvt vijđáht ko lahâasâtteijee lâi laavâ aasâttijn uáivildâm.
+paadar (at) samediggi.
+Váldu-ilmuuh: Anni-Saara já Aslak Paltto
+Váldu-ulmuuh: Ante já Oula Heatta
+Váldu-ulmuuh: Päivi Laivamaa, Sisko Länsman, Njuárgám vyelitääsi uáppeeh.
+Váldu-ulmuuh: Seija Sivertsen, Heini Wesslin, Čevetjäävri škoovlâ uáppeeh
+Váldu kietâtyejiäärbih Suomâst láá nuorttâlâš, anarâš já tavesämmilâš tyejeh.
+- Tehálumâš ulme lii rähtiđ makkuuttâstaiđuu olssân já skipárijd, já jis eres ulmuuh-uv halideh kuldâliđ, te to lii tuše šiev äšši.
+Uáiviminister Jyrki Katainen lâi povdám sämitige stiivrâ eehidškoovlân kuldâlem várás, fáádán lâi haldâttâsohjelm sämmilâškirjimij olášuttem.
+Uáiviminister Jyrki Katais haldâttâs haldâttâsohjelmist staatârääđi lii čonnâsâm turviđ sämitige toimâmiävtuid.
+Uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelm sämikirjiimeh láá olášum tievâsmiärálávt Suomâ staatâ já sämitige šiev oovtâstpargoost.
+Uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelmist láá čonâdâttâm uđâsmittiđ aalmuglii biodiversiteetstrategia, killeel ovdánem ohjelm já olášuttiđ uhkevuálásij luándutiijpâi toimâvuávám.
+Válduoosijn poccuuh poreh ain luándukuáttumijn.
+Váldusali čuággán Auditorio Dollast já Maaŋgâtooimâsali Dollagáddist, mii lii ton tyehin já mon puáhtá iäruttiđ siirdâseinijn auditoriost.
+Váldusali puáhtá mutteđ MAKSI- já SHOW - háámáid táárbu mield..
+Váldusali lii Saijoos stuárráámus ohtâlâs čokkânemsaje.
+* Váldusalist juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah.
+Váldusali (ovtâstittum)
+Tobbeen pesâdijn sun poođij juátkiđ puásuipargoid, já siämmáá kiäinu alne lii pissoom onnáá peeivi räi.
+Váldu-ulmen lii sämitige vaaljâi ornim.
+Váldu-uulmijn sämitige pargoviehâpoolitliih ohjelmeh láá tuhhiittum já artikla 8 (j) olášuttem lii pehtilittum.
+Váldu-uulmijd olášuttii válduoosijn sämitige eidusii tooimân mieđettum meriruuđáin.
+Válduteeman lii muusik väldikodálii SOUNDS - teema miäldásávt.
+Válduteeman lii tanssâ, já ton lasseen uárnejuvvojeh sierâlágán pargopáájáh.
+Miärádâs oovdânpyehtee väldimist toovâi Sämitige haldâttâshovdâ Juha Guttorm Sämitige pargo-oornig mield 9.1.2009.
+Miärádâs mield sirdep mii kejâstuv moonnâmääigist puátteevuotân já adelep puáttee sämisuhâpuolváid já sämitiigán tááláást pyerebijd máhđulâšvuođâid toimâđ já paijeentoollâđ jieijâs kulttuur.
+Miärádâs symbollii merhâšume lii styeres.
+Miärádâsâst tiädutteh, ete ärbivuáválâš tiätu já táválâš luándukevttim lává ekosysteemaldânemtäävi fastâ uásih.
+Miärádâsâst ij pyevti väidiđ.
+Miärádâsah tahhojeh oovtkiärdánis jienâieenâblovvoin.
+Miärádâsâin tuálloo pevdikirje.
+Miärádâsâs riemmâđ pajeolmožin sun ij lah kuássin kaattâm já sun rammust, et pajealmaa áámmát kulá pyeremussáid.
+Loppâäššikirje
+Miärádâs ij mute uásipeelij kenigâsvuođâid ige eres sopâmušteevstâ.
+Miärádâs puáhtá meid jotkuuvâšvuođâ já tiädut aalmugijkoskâsii ohtâvuođâ čonâdâttâmvuođâ algâaalmugij vuoigâdvuođâi turviimân ", sämitige delegaatih Näkkäläjärvi, Tapiola já Heikkuri ilodeh oovtmielâlávt.
+Miärádâs lâi tergâd Suomân já čielgâsmit tile.
+" Miärádâs lii historjálâš.
+Miärádâs lii vissâsávt lamaš maŋgáid sämitiggejesânáid vaigâd já meid munjin-uv.
+Miärádâs čáittá et ráđádâlmijguin puáhtá heiviittiđ oohtân säämi puásuituálu já meccituálu intressijd siämmáá kuávlust.
+Miärádâs meerhâš meid tom, ete biodiversiteetsopâmuš pevdikiirjij uásipeleh kieđâvušeh meid ääši já merideh, väldih-uv terminologia kiävtun.
+Miärádâs meerhâš meid tom, ete biodiversiteetsopâmuš ovdán.
+Puáđu ceeggâdmist lii korrâ pargo.
+Tobbeen lijjii valjeest politiik, kulttuursyergi já irâttâseellim vaikutteijeeh sehe diplomaatkode ovdâsteijeeh.
+Pääihi alne lijjii säminuorah já sii máttáátteijeeh, huolâtteijeeh já keččeeh pajeláhháá 400 olmožid.
+Mieldi láá še staatâ taaidâtyejitoimâkode värisaavâjođetteijee Veli Granö sehe Saijoos lasâliijnij vuávájeijeeh Tytti Bräysy já Anna-Leena Pyylampi.
+Páiháliih sämiseervih láá šoddâm kaavpugsämisiärváduvâi kuáhtámsaijeen já vyehhin torjuđ sämikulttuur já kielâ siäilum kaavpugist.
+Páiháliih sämisiärváduvah ferttejeh rahttâttâđ kuáhtáđ hástušijd, moh šaddeđ sii kuávlui luánduvarijguin ávhástâlmist.
+Páihálij ulmui kyeliráájjun kočodum Juvduujuuhâ, meccikuávlulâš Aanaarjävri, pegâlmâs Ocomâštuodâr sehe maaŋgâpiälásâš Aanaar vandârdemkuávlu adeleh raamih Suomâ sämikulttuur kuávdážin tubdum Anarân.
+Ličij pyeri, et páiháliih kulttuurtuáimeeh váldáččii toimâstis vuotân meiddei aarâhšoddâdem táárbuid.
+kuávlu kiävtust, historjást, oskolduvvâst, tábáhtusâin já iäláttâsâin.
+sarves = ores puásui
+Keččeeh já peerah ellii jottee ađai noomaadlâš eellimtäävi.
+kuáđuttem = poccui kocceem
+Peivitipšo torvâlâšvuođâvuávám lii piäluštâsvuáváámist vijđásub olestorvolâšvuođâ pyereedmân já tolâmân sihtejeijee äššikirje.
+Peivitipšoost já máttááttâstooimâst pargeeh láá 36% tom juávhust kiäh pyehtih adeliđ äššigâšpalvâlem sämikielân sämikuávlu kieldâin já staatâ virgeomâhijn, mut ko sii äššigâšpalvâlem lii sundášum tärkkilávt räijejum tiätu juávkun, ij sii pyevti rekinistiđ olesprosenttân.
+Peivitipšoost párnáá uásálâšvuođâst lii saahâ siärvusân kulâmist já toos vaikutmist.
+Peivitipšolaahâ kenigit toimâohtâduv huolâttiđ peivitipšo torvolii orniimist.
+Peeivi ääigi láá sämiuáppeid uáivildum muusikpargopáájáh sehe puohháid áávus já nuuvtá Ijahis ija násttážat-konsert.
+Peivikiäčun puáhtá orniđ jyehilágán tooimâid mielâkuvviitâs já sämikulttuur kevttimáin.
+Lasseen paaneelsavâstâllâm, mii peeivi ääigi uárnejuvvoo, leehâst máhđulâšvuođâid jurduid rävkkee savâstâlmân.
+Peeivi ääigi Sajos kevtteeorganisaatioh oovdânpyehtih jieijâs tooimâ.
+Peeivi ohjelm já puurâdmeh láá ulmuid nuuvtá.
+Tot lii ohtâ sämmilij liputtempeeivijn, mut lasseen nuuvt Suomâ, Ruotâ ko Taažâ-uv virgeomâhááh avžuutteh almolâš liputtem.
+Peeivij teeman lii Säämi kirkkopeeivih - ohtâvuotâ Imelân já kuoimijdsân.
+Päivi Lundvall (Laapi IPI-kuávdáš)
+Piäiválâš aicâdem addel mávsulâš tiäđu vaanhimáid.
+Piäiválâš tooimah, purâdem já šoddâmpiirâs
+Piäiválâš aargâ pargoin páárnáš uáppá ovdâsvástádâsvuotân já ulmemiäldásâšvuotân.
+Piäiválâš tooimâin olášittojeh taam vuáváámist mainâšum kulttuursiskáldâsah já áárvuh nuuvt, et páárnáš puáhtá tubdâđ jieijâs kielâ já kulttuur luándulâžžân uássin jieijâs eellim.
+Páájáást valmâšteh širottâsâid ärbivuáválijn materiaalijn.
+Patâreijeepárnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ sierânâs huolâttâs, mon sun taarbâš.
+Säämi aarâhšoddâdem ovdedempargoost acâttâs pehti finnejum tiäđoin puáhtá ávhástâllâđ.
+Palgâs kuávlust paimândeh maaŋgah siijdah.
+Palgâs hástusin sun tuálá kuáttumenâmij oornigist toollâm.
+Palgâs jyehim váátá iästuääiđi rähtim.
+Palgâs miärádâsah iä lah kunnijâttum já kuáttumeennâmrikkomušâid láá juátkám aainâs love ive ääigi.
+Palgâs taveuásist hárjutteh puásuituálu sämikulttuur ärbivuovij miäldásávt vuáđuduumáin sijdâvuáhádâhân já puásuituálust lii kuávlu sämikulttuur já sämikielâ paijeentuállee já tuárjoo merhâšume.
+Palgâs ij lah puásuituálu mield ohtâlâs peic lii juáhásâm kyevti sierâ uásán.
+Palhâšume luovât kulttuur- já valastâllâmminister Stefan Wallin.
+Palhešume luovâttemtilálâšvuođâ iššeedeennâm puávdee čuákán vuosmuu čuákkim já västid čäällimkoddepargoin.
+Palhâšume nommâ lii Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume - Kollekielâ.
+Palhâšume nommâ lii Säämi kielâtaho palhâšume
+Palhâšume lii vuáđudâm Suomâ sämitigge.
+Palhâšume láá vuáđudâm sämiaašijn Taažâst, Ruotâst já Suomâst västideijee ministereh, já tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh.
+Palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Suomâ ja Ruotâ sämmilâšašijn västidijee ministereh oovtâst tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeiguin.
+Palhâšume uážžoo pyehtih iävtuttiđ säämi kielârääđi jesâneh já värijesâneh kielârääđi čuákkimist.
+Palhâšume uážžost lii vuoigâdvuotâ ávhástâllâđ palhâšumijnis já toi vuáđustâsâiguin jieijâs viestâdmist.
+Palhâšume uážžoo valjim kalga agâstâllâđ kirjálávt sämikielâiguin já suomâkielân.
+Palhâšume uážžooh lává Máret Sárá já Lajla Mattsson Magga.
+Palhâšumeuážžoo västid jieš máhđulii viärust.
+Palhâšume uážžoin taažâ, tavesämikielâ máttáátteijee já oppâkirjij rähtee Marét Sárá já Taažâst ässee ruátálâš, maadâsämikielâ máttáátteijee já oppâkirjij rähtee Lajla Mattson Magga.
+- palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi oovdedmân porgum merhâšittee pargoost Suomâst.
+Palhâšume uáivilin lii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ ovdiist-uv sämikielâ pyerrin toohum pargo já movtijdittiđ puohâid virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv.
+Palhâšume uáivilin lii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ ovdiistuv sämikielâ pyerrin toohum pargo já movtijdittiđ puohâid virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv.
+Palhâšuumeest kalga vuosâsajasávt almottiđ ovdâmerkkân haldâttâsâi já sämitigij internetsiijđoin já lostâtiäđáttâssân.
+a) Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin.
+Palhâšumeh
+Palhâšume ij pyevti mieđettiđ siämmáá uážžoi nubetove sierânâs vuáđustâsâittáá.
+Palhâšume addel lasemerhâšume paargon maid porgâp.
+Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive vyeittei Suomâst, Ruotâst, Ruošâst já / teikâ Taažâst.
+Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive vuoččin 2004 rääjist.
+Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004 já tot juáhhoo jyehi nube ive.
+Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004.
+palhâšumelävdikode jesâneh; professor, arkkiteht SAFA Juhani Pallasmaa já arkkiteht SAFA Anssi Lassila
+(palhâšumelävdikode čuákánpieijâm tiäđáttâs lahtosin)
+Palhâšumelävdikode mielâst nommâiävtuttâsâin Sajos tiävdá pyeremustáá kišto njuolgâdusâin noomân asâttum vátámâšâid.
+palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Aulis Kohvakka já palhâšumelävdikode jeessân Juha Guttorm
+palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Aulis Kohvakka
+Palhâšumelävdikode čällen tuáimá arkkiteht Katriina Jauhola-Seitsalo ISS Proko Oy:st.
+Palhâšumelävdikoddeest aanaarsämikielâ äššitobdem toimâm Ilmari Mattus čielgiittâs mield sajos - nomâttâs uážžu tuše taggaar luándusaje, mii tiävdá kuhheebáigásii orroomsajan asâttum ollâ vátámâšâid; Ton alda kalgeh leđe puáldimmuorah já čääci, já tot kalga leđe mudoi-uv mielâstuttee, vuovâs já suáijáá, kuus mielâstis puátá já ooroost kuhheeb-uv ááigán.
+a) Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jyehi kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijee Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijeejuávhust.
+Palhâšumelävdikodde kuođij lehâhánnáá kuttâ maŋanum tâi mudoi njuolgâdusâi vuástásávt toimâttum iävtuttâskoovert.
+Palhâšumelävdikodde čokkânij Avelist 13.1.2010 kieđâvuššâđ nommâkiišton väljejum pargováljukode iävtuttâs nommâiävtuttâsâin sehe uđđâ já tärhistum kištonjuolgâdusâin.
+Palhâšumelävdikodde meridij siämmást avžuuttiđ, et kovosiävtuttâs "Eloa ikkunassa " kevttuuččij Sajos 1. keerdi laasâin já iävtuttâs" Riskuna " 2. já 3. keerdi laasâin.
+Palhâšumelävdikodde
+Palhâšumelävdikodde väljee koskâvuođâstis saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee sehe váldá olssis čällee.
+Palhâšumelävdikodde puáhtá oovtmielâlâš miärádâssáin jyehiđ palhâšumesume nubenáál-uv Suomâ Arkkitehtlito kištonjuolgâdusâi mield..
+Palhâšume mieđettuvvoo vuosâsajasávt virgeomâhâžân já siärvusân já tuše sierânâsvuáđustâsâiguin priivaatulmui.
+Palhâšume mieđettuvvoo jyehi nubbe ive sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi oovdedmân porgum ánsulâš pargoost.
+Palhâšume mieđettuvvoo jyehi nube ive säämi kielârääđi meridem äigimudo.
+Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâ oovdedmân.
+Palhâšume lii tyeji, suáhipäähist rahtum kääri já ton lii ráhtám tuáijár, lehtor ilmari laiti Anarist.
+Palhâšume lii tyeiji, ciägusärgimuorâiguin rahtum ärbivuáválâš nuorttâlâšráánu.
+Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod, mii mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid, juávhoid, siärváduvváid, organisaatioid teikâ lájádâssáid, kiäh láá ánsulávt porgâm toimâmáin merhâšitteht sämikielâ oovdedmân.
+Palhâšume summe tärhistuvvoo jyehi kuuđâd ive Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaan algust.
+Palhâšume sume puáhtá jyehiđ maaŋgâ palhâšumeuážžoo kooskâ.
+Palhâšume muttâšuvá ihásávt já ton rähtimist västid Sámi Duodji ry valjim sämitaaidâr tâi - tuáijár.
+Palhâšume kenigit uážžoo juátkiđ pargo sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi pyereedmân.
+Palhâšume puáhtá jyehiđ maaŋgâi vyeittei kooskâ.
+Palhâšume puáhtá mieđettiđ om. Kirjálâš, njálmálâš tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáhit jieškote-uv toimâsuorgijd.
+Palhâšume puáhtá mieđettiđ om. kirjálâš, njálmálâš tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáht jieškote-uv toimâsuorgijd.
+Palhâšume puáhtá mieđettiđ ovdâmerkkân kirjálijn, njálmálijn tâi eres áánsuin, moh sajaduveh uáli vijđáht jieškote-uv toimâsuorgijd.
+Pälkki miärášuvá ollâopâttuv tuárjum hárjuttâllâmpäälhi já sämitige pálkkááttemvuáháduv mield..
+Nubástutmáin pálkkááttemvuáháduv kalga sämikielâ luhâmist toohâđ ekonoomlávt kyeditteijee.
+Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv mield já lii enâmustáá vátávâšvuođâtääsi IV.
+Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V / II.
+Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi III / II mield (vuáđupälkki 2 887,03 eurod / mp).
+Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi II mield (vuáđupälkki 3266,47 eurod / mp).
+Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 2 458,77 eurod / mp).
+Pálkkááttem miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV.
+pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV.
+Pálkkám meriduvvoo sämitige pálkkámvuáháduv vátámâštääsi IV.
+Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV.
+Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV.
+Pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV.
+Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV.
+Pälkki miäruštalloo sämitige pälkkioornig tääsi IV.
+pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV.
+Pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII / III miäldásávt (vuáđupälkki 1545,10 eurod / mp).
+Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtââsi VII / I mield, vuáđupälkki 1 639,98 eurod / mp.
+Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII / V mield, vuáđupälkki 1398,87 eurod / mp.
+Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 1796,98 eurod / mp).
+Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 1822,14 eurod / mp).
+Pálkkám meriduvá sämitige pálkkámvuáháduv vaattâmvuođâtääsi V / IV mield, vuáđupälkki 1994,55 €/mp.
+Paltto Heikki, I värisj.
+Heikki Paltto, I värisaavâjođetteijee
+Paltto, kote väljejui nubben värisaavâjođetteijen, čokkái sämitige stiivrâst jo ovdebáá vaaljâpaajeest.
+Palvâlusah kalgeh leđe maaŋgâpiälásiih já sierânâs palvâlushaamij täsipiälásâš oovdedmist kalga huolâttiđ.
+Paaneelsavâstâlmist lijjii mieldi Suomâ Kuávdáá Simo Rundgren, Suomâ Sosiaaldemokraatlâš Piäláduv Johanna Ojala-Niemelä, Suomâ Ruátálâš aalmugpiäláduv Astrid Thors, Aalmuglâš Kokoomus Heikki Autto já Ruánáá Lito Outi Alanko-Kahiluoto.
+Paneelist eromâšávt äigikyevdilis äššin pajanij ILO 169-sopâmuš, já toos oovdân puáttám kyehti sierâlágán uáinu säminuorâi jieijâs koččâmâššáid.
+Paaneelsavâstâlleeh:
+Pyeremus vyehi toos ličij finniđ puohâi uđđâ virgij já tooimâi tohâlâšvuođâ iähtun, tâi aainâs-uv ánsun sämikielâ tááiđu.
+Pyeremus lii tot, et ulmuuh movtijdeh já halijdeh leđe mieldi párnái já nuorâi kulttuur tuárjumist já tooimâi pyevtitmist.
+- Pyerebeht-uv taat lii poolitlâš já kulttuurtáátu koččâmâš, sun páhudij.
+Pyeremustáá sämikielâlâš palvâlusah olášuveh kieldâi čuovviittâstooimâin.
+Konferens huáput tave-eennâmlâš sämisopâmuš já ILO-sopâmuš
+Parlamentaarlâš foorum iävtut algâaalmugij vuoigâdvuođâi vuotânväldim tave ooláádmudo par. ¨goost.
+Parlamentaarlâš foorum iävtut algâaalmugij vuoigâdvuođâi vuotânväldim tave ooláádmudo pargoost.
+Parlamentaarlâš rääđi váátá tääl, et älgee ráđádâlmáid kolgâččij asâttiđ pištee já tuhhiittettee äigitavlu.
+Parlamentaarlâš rääđi čokkânij Ruávinjaargâst 14.4.
+Parlamentaarlâš rääđi tiädut jieijâs julgáštâsâst tom, et ko sämisopâmuš šadda tuhhiittuđ, lii tot kuittâđ epitievâslâš nuuvt kuhháá ko Ruošâ sämmiliih láá ton ulguubeln.
+Parlamentaarlâš rääđi
+Parlamentaarlâš rääđi tuárju Ruošâ sämmilij viggâmušâid jieijâs ovdâsteijee orgaan vuáđđudmân já avžut meiddei Suomâ, Ruotâ já Taažâ haldâttâsâid tuárjuđ Ruošâ sämmilij viggâmušâid.
+Parlament meid vaađâi, et algâaalmugeh kalgeh uásálistiđ čovgâsubbooht politijkkárij vuáváámân.
+Parlamentsali Solju, 1 kerdi.
+Parlamentsali Solju Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar
+Parlamentsali Soljust láá 60 sajed vuáđuhäämist, moin 23 sajed láá jurbâ parlamentpeevdist.
+Parlament kiäsá Suomân já Ruotân, vâi toh ratifisistáččii ILO 169-sopâmuš.
+Ko passiivlâš kielâtááiđu ovdán, ruokâsmuvá páárnáš kuuloold aktiivlâš kielâ kevttimân.
+, Paateent- já registerhaldâttâs (PRH.)
+Pirkko Pieski
+• Pedagooglâš jođettem pargoniävvun.
+Pedagogâlâš tooimâ
+- pedagogâlâš vuáválâšvuođâi já vuovij árvuštâlmist já oovdedmist
+Pedersen Bär čaalij muštâlusâid jieijâs elimist 1800-lovo loopâst, ko lâi tyemmejum faŋgâlân Kuovdâkiäinu stuuime maŋa.
+Pekka Aikio joođeet sämitige vaaljâlävdikode
+Pekka Hermanni Kyrö maalâtaavluin lii jo uápisin šoddâm meccienâdâhrealismâ muotâtuoddârijdiskuin.
+Aikio Antti
+Nihkolas Valkeapää, vsj.
+Pekka Sammallahti Säämi-suomâ-säämi sänikirjeest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji) lii meid almostum uđđâ teddilâs.
+Puppâ Puáris Vyevdist
+Staainâh kájudijn Čuovjis já Ruopsis uárbimpeeli kuáhtáv sehe sijvuus et paas ulmuid.
+Tuše soováášvuotân viggee maaŋgâkulttuurlâšvuotâ ij täähid kulttuurlâš ige ohtâgâsâi koskâsâs täsiáárvu.
+Palon nomâlâssân lii, ete sämikielâi terminologia já sänirááju šaddâ jyehi staatâst nuuvt jieškote-uvlágánin, ete tai kielâi sárnooh iä innig ibbeerd nubijdis, pahudij Paltto.
+Anne Nuorgam (väärrin Ilmari Tapiola)
+Mii perruu iäláttâs lii puásuituálu já iäččám lâi áárvust oonnum já čepis pajeolmooš.
+Perruu kiävttám kielâ vaikut meiddei identiteet ovdánmân.
+Prinsiipmiärádâsâst kieđâvušeh sämikuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já sämmilij ärbivuáválii tiäđu tile já puátteevuođâ.
+Prinsiipmiärádâsâst láá váldám vuotân biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim miärádâsâid sopâmuš olášuttem oovdedmân sehe EU miärádâsâid biodiversiteet suojâlmân.
+Prinsiipmiärádâsâst nanodeh, ete biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j) kenigâsvuođah kyeskih Suomâst sämmilijd.
+Prinsiipmiärádâs stivree biodiversiteetstrategia olášuttem Suomâst.
+Ärbivyehimuusik iäláskitmân lii tehálâš, et aarâhšoddâdmist párnáást lii máhđulâšvuotâ kuullâđ já teivâdiđ muusik mätteid.
+Ärbivyevih, kietâtyejeh, áárvuh, iäláttâsah tego puásuituálu já juáigus sehe ton puoh sierâ variaatioh jieškote-uv sämikielâst, tuálih paijeen ohtâvuođâ moonnâm suhâpuolváid já lääččih ohtâvuodâ puáttee suhâpuolváid.
+Ärbivuovij iäláskittem lii tehálâš sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ, sämisiärvusij kievrâsmittem, kulttuur jiešiävtulâš vuáhádume (tááláá ohtsâškode hástusáid) já sämmilij pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ ovdedem tááhust.
+Ärbivuáválâš aanaarsämmilâš eellimhäämi vuáđudui táválávt luánduekonomâlâš tálutuálun, mast áigápuátu šoodâi kyelipiivdost, puásuituálust, šiiveettuálust, eennâmtuálust já meccipiivdost.
+Ärbivuáválâš juáigus lii algâaalgâst lamaš sämmilij riitijn čonnâšum já luándualmugáid tijpâlâš olgospyehtimhäämi já jieggâmaailm já tuođâlâš maailm tiettumhäämi.
+Ärbivuáválálâš nuorttâlâšráánu kođđoo ciägusärgimuorâiguin já tot ráhtoo saavzâ ulloost snäldein ponnum ullolaaigijn.
+Ärbivuáválâš muusik lii ain-uv sämmiláid tehálâš identiteet symbool já oohtân čuákkejeijee vyeimi.
+Ärbivuáválâš sämimuusik
+Ärbivuáválâš tiätu
+Ärbivuáválâš tiätu já tááiđuh láá ain puoh tehálumos uási ärbivuáválijd sämmilijd iäláttâsâid já kietâtuojijd.
+Ärbivuáválii sämimusikkist láá maaŋgah vuáđuprinsiipeh, moh láá siämmáásullâsiih Viestâr-Siberia maaŋgâi algâaalmugij musikkijn.
+Ärbivuáválii iäláttâs paaldâst lam uáinám tehálâžžân valmâštuđ máttáátteijen sämikuávlun já adeliđ toin lain jieččân pargonaavcâid sämipárnái- já nuorâi pyerrin.
+Ärbivuáválâš muusik paaldân lii puáttám iäláskâm ärbivyehimuusik uđđâ häämist.
+Ärbivuáválii tiäđu iäláskittemprojektij olášuttem lii álgám.
+Ärbivuáválii tiäđu macâttem lii tehálâš maaŋgâ algâaalmugân.
+Ärbivuáválii tiäđu syeji ovdán
+Ärbivuáválávt riävskáh pivdojii ton verd ko taid tarbâšii eres purrâmuš lasseen já meid vyebdimnáál huolâtmáin kuittâg tast, ete nääli piergejii.
+Ärbivuáválávt sämiperrui vaanhimáid já párnáid šoodâi kieres koskâvuotâ ohtsijd piäiválâš pargoid porgâdijn.
+Ärbivuáválávt taiđuu láá sárgum puásuinahkijd, tääl taiđuu rähtih viehâ maaŋgáid materiaalijd já maaŋgâlágán materiaalijn.
+Ärbivuáváliih iäláttâsah já kietâtyejeh láá kenski stuárráb vaarâst lappuđ teikâ muttuđ aldapuátteevuođâst.
+Ärbivuáváliih iäláttâsah já áigápuátu
+Ärbivuáváliih iäláttâsah láá mii tuuvdâjyelgih ij tuše tai pyehtim ekonomâlii puáttus, purrâmuš teikâ tiiŋgâi tiet.
+Ärbivuáváliih iäláttâsahOhtâvuotâ eellim-, luándu- já ive pirrâjotemân siäilu ärbivuáválij iäláttâsâi peht.
+Ärbivuáválâš puásui-sierah láá oppeet finnim uđđâ, mielâkiddiivâš häämis!
+Ärbivuáváliih pivdopiergâseh láá päcimin meddâl kiävtust uđđâ tekniik mield..
+Ärbivuáváliih sämi-iäláttâsah láá sämikulttuur vieksâvuotâ.
+Ärbivuáváliih sämi-iäláttâsah láá sämikulttuur vááimus já tuárjuh ärbivuáválij sämikielâ kevttimpirrâsij siäilum.
+Ärbivuáválâš tyejiamnâseh láá čuárvi, tähti, muorâ, tane, čevđi já käägis.
+Ärbivuáválâš säämi symbolij kevttim ij koolgâ leđe loválâš sämmilij mietâmâšâttáá, já taid kalga kevttiđ tuše sämmilij jieijâs tuhhiittem uáiviláid.
+Ärbivuáváliih säämi vookaalmuusikšlaajah oovdânpuáhtojeh instrumentâittáá já toh láá táválávt oovdânpuohtum ohtuunis.
+Ärbivuáválijn iäláttâsâin, tegu kyelipiivdost já puásuituálust finnejeh maaŋgah vala áigápuáđus.
+Ärbivuáválii juáigusist, livđest já leuŠddist peessâp navdâšiđ Petra Magga-Vars, Matti Morottaja, Tiina Sanila-Aikio sehe Johan Anders Baer " Jävripiegah " - konsertist.
+Ärbivuáválâš tiätu sirdâšuvá tiäđulâš máttááttem, puárásub suhâpuolvâin ožžum maali, juáigusij já njálmálâš muštâlemärbivyevi pehti sehe puásuituálu-, kyelipivdo-, nurâdem, tyeji- já meccipivdovuovijn.
+Ärbivuáválâš tiätu sirdoo tiäđulâš máttááttem, puár��sub suhâpuolvâin ožžum maali, juáigusij já njálmálâš muštâlemärbivyevi pehti sehe puásuituálu-, kyelipivdo-, nurâdem tyeji- já meccipivdovuovij pehti.
+Ärbivuáválij iäláttâsâi hiäjus kannattemvuotâ já iäláttâsâi hárjuttemiävtui hiäjunem lii jođettâm motomijn algâaalmugsiärvusijn tuođâlijd vädisvuođáid.
+Ärbivuáválij iäláttâsâi hiäjuskannattemvuotâ já iäláttâsâi hárjuttemiävtui hiäjunem lii jođettâm motomijn algâaalmugsiärvusijntuođâlijd vädisvuođáid.
+Ärbivuáválij tiäđui já tááiđui oppâm ij innig sirdâšuu perrust luándulávt párnáid.
+Ärbitiätu lii tehálâš uási sämikulttuur já - identiteet.
+Vástuppeivi 7.2.2014 Parlamentsali Solju, tulkkum puoh sämikieláid
+Vástuppeeivi 11. peeivi vyelgib pááikán.
+Konferens-tábáhtus, mii uárnejuvvoo vástuppeeivi 16. roovvâdmáánu, lii puohháid uásálisteid rijjâ já nuuvtá.
+Vástuppeeivi adelui olgos Katainen I haldâttâs haldâttâsohjelm.
+Vástuppeeivi klubieehid lii hooteel Kollehovist, kost musikkist västidává DJ Oula sehe anarâš ráppájeijee Amoc.
+Persen kuulmâivnásâš liipu kiergânii kevttiđ el.
+Pertti Heikkuri já Nilla Tapiola čuávumin uásipeličuákkim
+Pertti Heikkuri, Klemetti Näkkäläjärvi já Nilla Tapiola Alpensia konferenskuávdáást.
+Vuáđukirje ij návt kuáská ovdâmerkkân enâmânvärrejeijei kieláid.
+Vuáđuškovlâaaigij čuoigâm já almosvalastâllâm lijjii mielâsiih.
+Vuáđuškovlâaaigij vuáđudijm siijdâ nieidâiguin bäändi.
+Sämikielâ máttááttâs lii adelum vuáđuškoovlâ vuosmui iivij rääjist.
+Vuáđuškoovlâ sämikielâ algâuáppei kirje já heivee pyeremusâht pajetáásán.
+Vuáđuškoovlâ lam jottáám Kaamâsist (1-3lk) já Anarist (4-9lk) sehe luvâttuv Avelist.
+Vuáđuškoovlâ maŋa lijjim uánihis ääigi pargoost Helsigist, mon maŋa maccim päikkikuávlusân.
+Vuáđuškoovlâ pajeluokai anarâškielâlii máttááttâs várás lii almostum uđđâ eennâmtiäđu oppâkirje já oppâmvihko, Amerik já Amerik Oppâmvihko.
+VUÁĐUHÄÄMI 260 ulmui
+Vuáđumáttááttâs tavesämikielâliih kuálmádluokkaliih finnejeh kiävtun uđâsmittum eenikielâ oppâkirje
+Vuáđumáttááttâs čođâldittám uáppeeh:
+Vuáđumáttááttâs tijmejuáhu-uđâsmitmist rahtum nubástusah oppâamnasij lođâspaaihij nubástusâin já meid joođoost leijee vuáđumáttááttâs oppâvuávám vuáđustâsâi uđâsmittem lasetteh materiaalij uđâsmittemtáárbu.
+Vuáđumáttááttâs uđđâ matematiik oppâkirjerááiđun láá almostum kyehti uđđâ tavesämikielâlâš oppâkirje.
+Vuáđumáttááttâs uđđâ matematiik oppâkirjerááiđun láá almostum nelji uđđâ tavesämikielâlâš oppâkirje.
+Vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim kyeskee toimâlâš já ruttâdemlahâasâttâs torvejeh sämimáttááttâs ornim tuše sämikuávlust.
+lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.
+Vuáđupäälhi lasseen mäksih 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield hárjánemloosijd.
+Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánelaseh.
+Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase ja pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.
+Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.
+Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.
+Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24% sämikuávlu lase já hárjánemlaseh miärášuveh pargohárjánem mield..
+Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield meridum hárjánemlase.
+Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.
+Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase sehe pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.
+Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24% sämikuávlu lase já hárjánemlaseh.
+Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.
+Vuáđupargopitái lasseen láá parâ- já juávkkupargopitáh, maid puáhtá porgâđ jo-uv luándumääđhist tâi luokast.
+Vuáđustâssân pyehtih leđe el. oppâčáitus-pargo rähtimân lohtâseijee eromâš koloh teikâ aassâmpäikkikode já oppâmpäikkikode kuhes kooskâst šaddee mätkikoloh.
+Vuáđulaavâ já sämitiggelaavâ valmâštâlmist já asâttum laavâi almosvuáđustâsâin lii vuolgum tast, et sämmilij kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem lii ovdáneijee, ige maŋasmannee.
+Vuáđulaavâ já sämitiggelaavâ valmâštâlmist já asâttum laavâi almosvuáđustâsâin lii vuolgum tast, et sämmilij kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem lii ovdáneijee, ige maŋasmannee.
+Vuáđulaavâ vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdusâin aarâhšoddâdem olášutmist kuávdášlâš vuoigâdvuođah láá oovtviärdásâšvuotâ, olmoošáárvu luávkkááhánnáávuotâ, ohtâgâs rijjâvuođâ já vuoigâdvuođâi turvim, oskoldâhrijjâvuođâ, párnáá vuoigâdvuotâ uásálistiđ já vaikuttiđ jieijâs aargâ já ovdánemtääsi tááhust tehálâš aššijd sehe kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah.
+Vuáđulaavâ njuolgâdusah ovtâstittum säämi jiešhaldâšemorgaan, sämitige, vuáđđudmân merhâšii aalgâ já pooliitlâš-haaldâtlâš raamij toohâm puátteevuođâst tábáhtuvvee säämi jiešhaldâšem siskáldâslâš oovdedmân.
+Vuáđulaahâ tuurvâst sämmiláid Suomâ áinoo algâaalmugin vuoigâdvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân já taid kyeskee jiešhaaldâšmân sämikuávlust.
+Vuáđulahâváljukode suogârdem nubástusâin sämitiggelaahân ij lah sämmilij tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš.
+Vuáđulahâváljukode raavâ ij lah olášum.
+Vuáđulahâváljukodde lii linjim, et sämmilijd kyeskee sierânâslavváid kalga väldiđ nk. sämikulttuur hiäjusmittem syeje ruukilaavâ já čäcilaavâ ovdâmeerhâ mield..
+Piätutile lii ohtâ äšši, mon sun ana uhken. "
+Petra Biret Magga parga sämitiggeest párnáikulttuurpargo.
+Petra Magga-Vars muštâlij.
+Petteri Laiti juhlečájáttâs lekkâmjuhle juhlodui konserttáin Sajosist
+Petteri Laaiti juhlecájáttâs lii uáinusist Saijoos maaŋgâtooimâsalist 30.9.2015 räi.
+Petter Morottaja, anarâškielâ
+Pelgi Nijlâs määđhih - animaatiokuálusist almostittojii ohtsis 22 anarâškielân jurgâlum uási (Pelgi Nijlâs määđhih 31-52).
+Kode já čevđiellei pivdem sehe kyelipivdo lijjii ávháliih iäláttâsah, moi puáhtusijguin kavpâšui joba Koskâ-Euroop rääjist.
+spääilih = käldejum puásui
+Piano lam suáittám uccânieidii rääjist já juuttim vuáđuškovlâaaigij pianosuáittimtiijmijn Suáđigilist 100 kilomeetter keččin.
+Kulttuurčällee
+Pia Ruotsala lii sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällee.
+Pia Ruotsala
+- Anneep áárvust ávusvuođâ já kuoimijdân.
+Anam eromâš tehálâžžân tom, et váldálâš avžuuttij Suomâ staatâ kuorâttâllâđ tuođâlávt sämitige toohâm iävtuttâs vuáđudiđ Suomâ ovdâskode já Sämitige ovdâsteijei ohtsii pargojuávhu valmâštâllâđ Ilo-sopâmuš ratifisistem.
+Kiävtám mááccuh mielâstubbooht ko čapis lädikáárvu, ko mááccuh lii vuohâsub, muččâdup já mii lii tehálâš, tot muštâl kost muu suuhâ puátá já mii mun lam.
+- Anam laseruttâdem nomâlâssâm tubdâstâssân sämitige pyereest porgum pargoost.
+Anam taam tuođâi šiev já konstruktiivlâš äššin ", Klemetti Näkkäläjärvi linjee.
+• toollâđ merikoskâsijd "mainâspeeivijd " elilâm ulmuiguin
+Ucebijd meccivalje-elleid pivdii lasseen tuurhâi tiet.
+Sieminčalmaašluáštuin láá meiddei merhâšittee tiervâsvuođâvaikutâsah, moh tovâtteh ovdiláigásijd jämimijd maailmvijđosávt.
+Sieminčalmaašluáštuh iä tuáistáážân räijejuu sierâ, pic raijiimeh kyeskih tuše almolávt sieminčalmaašluáštuid.
+Ucceeb-uv poccui hemâdem toovvât talle stuorrâ vaahâg já lasepargo.
+Pargeeh sárnuh uccâ párnáid ennuv jieškote-uvlágán tipšotilálâšvuođâin (el. lippâr lonottem, posâdâttâm já kárvudâttâm ohtâvuođâst) já siämmást nomâtteh jieškote-uv ruummâšoosijd já káárvuid.
+Ucebijn škoovlâin enâmustáá 2 čáittus, stuárráábijn enâmustáá 3 čáittus.
+Ucessiähá puásuituálu lii sáttám leđe juo tuháttijd iivijd.
+Uccâ puuvkoš lii šiev iše viäddái luáddum
+Ucebijn juávhuin lii eenâb äigi kieđâvuššâđ párnáá jieijâs vuáttámušâid, tobdoid tâi tuše peri savâstâllâđ.
+Miinii siemin ááššáš aainâs kávnoo, mon kolgâččij ovdediđ ", sun arvâl.
+Ucebij škoovlâi vádisvuottân lii távjá, et tain váiluh amnâsmáttááteijeeh.
+Uccâ párnáiguin lii tehálumos vuáttámušlâšvuotâ já aašij kieđâvuššâm kuuvij já porgâmij pehti.
+Pieski taaiđâ siskeeld maalâkuuvijd, taaiđâubâlâšvuođâid já sajetaaiđâráhtusijd, moh távjá láá amnâstum sämityejitek-niikâid kevttimáin.
+Pieski tyejeh láá stellejum Sajos parlamentsali Sooljon já Helander tyejeh Sajos sämikirjeráájun já váldu-uuvsâ paajaabel.
+Pieski lii porgâm meid almos ráh-tusijd, el. ive 2012 Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân, lasseen suu pargoh láá maaŋgâin almos já priivaat čuágálduvvâin.
+Toimâttâhčällee
+Šiljoost lii valjeest parkkisaje čuákkim- ja tábáhtusäššigâssáid.
+Rievdâdmáin šiljopirrâs sämišiljopirrâsin puáhtá uásild nanodiđ párnáá kulttuuridentiteet já lääččiđ maaŋgâpiälásubboid kielâkevttimmáhđulâšvuođâid.
+sárguseh: Jorma Happonen já Sirkku Pitkänen
+sárguseh Jorma Happonen, sämikielân Ilmari Mattus
+Satu Arjanne, Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Matti Palosaari já Päivi Vehmas; jurgâlâm: Ilmari Mattus, kuvvim: Jorma Happonen
+sárguseh: Jorma Happonen
+koveh Riitta Ahonen
+Pyerebeht-uv ohtâvuotâ kärjillii já ryešilii ärbivuáhán lii nanos.
+Uccâviiljâš uáiná ko stuorrâviljâ kiäsá suu eellim vuossâmuu kyele riidon.
+Pilvi aalgât ollâopâttuvâst
+Ase, moos kovej spelâduveh, ij lah aaibâs njuolgâd, mutâ čievvâg.
+Pirjo Seurujärvi (Meccihaldâttâs)
+Čyeldimpäddi kiddoo ráánumuorâi pajemuorân, mast láá rääigih ráánu algâttem kiddim várás.
+Kolgâččii leđe tagareh škovlimsajeh ámáttáid, moid tääbbin lii tárbu já moiguin tääbbin piergee.
+Meritiätuláin pargoin lii lamaš merhâšume sämikielâ siäilumân mii oppeet uáinoo tast, et vuáđuškoovlân láá puáttám ihásávt sämikielâliih uáppeeh, kiäh loheh sämikielâ tâi sämikielân.
+Kuhes kooskâi tiet sämimáttááttâs pargei teivâdmijd lii lamaš vaigâd orniđ kieldâraajij rasta.
+vuáđukove uálgisbeln.
+vuáđukove.
+• Vuáđđun pärnikuáhtásâš avun.
+• Vuáđđun ohtâduvâi pärnijuávhui avun*
+Pohjankartano škovlâ, Oulu: Inka Ryhänen (tavesämikielâ)
+Heikkuri Pertti
+Tave 2014- 2020 lii vuossâmuš tave-eennâmlijn Interreg-ohjelmijn mon EU-Komissio lii tuhhiittâm.
+Tave luándu puátá oovdân maaŋgâin suu tuojijn.
+Tave ooláádmuddo (TO) lii oovtâstpargo neelji täsiárvusii kyeimi: Euroop Union, Ruošâ, Taažâ já
+Tave ooláádmuddo (TO) lii oovtâstpargo neelji täsiárvusii kyeimi: Euroop Union, Ruošâ, Taažâ já Island kooskâ.
+Tave ooláádmuddoost láá nelji kyeimivuođâ: pirâs-, sosiaal- já tiervâsvuođâ-, jotolâh- já logistiik- sehe kulttuurkyeimivuotâ.
+tiervâsvuođâ-, jotolâh- já logistiik- sehe kulttuurkyeimivuotâ.
+Tave ooláádmudo uđđâsumos kyeimivuotâ lii kulttuurkyeimivuotâ.
+Tavveen enâduv jiešvuođah kovvejeh vijđes tuodârpajoseh já mäddiláá vijđes čácáduvah já meecih.
+Tave-enâmeh riemmii haldâšiđ säämi eennâm uássin jieijâs kuávluid, uđâsaassâm já ohtsâš kodálâš haaldunväldim vievâst.
+- Tave-enâmij sämmiliih láá ovdâmerkkâ maailm eres algâaalmugáid, ko sij ovdedeh uđđâ maallijd algâaamugij vuoigâdvuođâi turviimân.
+Tave-enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh já staatâi sämiaašijn västideijee ministereh čokkâneh Osloost vyesimáánu 25. peeivi sooppâđ ráđádâlmij äigitavlust já monâttâllâmvuovijn.
+Tave-enâmeh kalgeh viggâđ toollâđ puásuituálukuávlui piätuelleepopulaatioid tagarijn taasijn ete palgâseh piergejeh, já piätuellei tovâttem vahâgijd kalgeh sajanmäksiđ puásuituálleid olesmiärálávt.
+Tave-enâmeh kolgâččii orniđ sämitiggijd kelijdeijee ruttâdem, mon vievâst toh pyehtih pehtilávt olášuttiđ jiešhaaldâtlijd pargoidis.
+Tave-enâmeh kolgâččii sämitigijguin ráđádâlmáin koordinistiđ tooimâid, moiguin viggeh estiđ šoŋŋâdâhnubástus háitulijd vaikuttâsâid sämmiláid.
+Tave-eennâmlâš aalmugtiervâsvuođâkonferens Tuurkust 24.8.2011
+Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume - Kollekielâ
+Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ministerčuákkimist Helsigist
+Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ovdán
+Tave-eennâmlâš sämisopâmuš - jotkâpargo
+Tave-eennâmlâš sämisopâmuš nuávdid nuuvt kuhás ko máhđulâš äššitobdeepargojuávhu adelem iävtuttâs.
+Tave-eennâmlâš sämisopâmuš
+Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo viiđâd keerdi 2012 sämmilâšaašijn västideijee ministerij ja sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist Oslost.
+Tave-eennâmlâš säämi kielâlävdikodde, Suomâ sämitigge já Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš láá ruttâdâm haavâ.
+Kollekielâ - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume mieđettuvvoo tääl kuuđâd keerdi.
+Tave-eennâmlâš Säämi kielâkäldee (Sámi giellagáldu) - haahâ ovtâstit piäđgui leijee säämi kielâ-ohtsâšpargo.
+- tave-eennâmlâš ohtsâšpargo.
+- Tave-eennâmlii sämisopâmuš ráđádâllâmkoodán Juha Karhu.
+Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem 3.
+Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem
+Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem lii tehálâš lävkki ovdâskulij.
+Tave-eennâmlâš sämisopâmuš uáivilin lii el. toohâđ ohtâlâžžân sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv päikkiriijkâinis já nanodiđ sämmilij máhđulâšvuođâid toimâđ riijkâ raajij paijeel já siäiluđ ohtân aalmugin.
+Tave-eennâmlâš sämisopâmuš valmâštâllâm já ovdánem lii lamaš kuhes proosees já tot lii valmâštâllum tave-eennâmlâš äššitobdeepargojuávhust kulmâ ive.
+Tave-eennâmlâš sämisopâmuš kyeskee proosees meridui kuittâg juátkiđ Taažâ saavâjođettempaajeest 2009 čielgiimáin, moin vuovvijn máhđulijd sopâmušráđádâlmijd kolgâččij keevâtlávt olášittiđ.
+Taveuási puásuituálleeh láá toohâm ääšist rikosalmottâsâid já paalgâs lii toohâm miärádâsâid, main tot lii vaattâm maadâ kuávlu puásuituálleid tuálvuđ poccuidis jieijâs kuáttumenâmáid.
+Tavesämikielâ kevttih ärbivuáválávt Suomâ, Ruotâ já Taažâ kuávluin.
+Tavesämikielâ kevttih 70-80% sehe aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ kuábbáá-uv vuálá 15% sämikielâlâš sämmilijn.
+Tavesämikielâ sárnuh 70-80% sekä aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ kuábbá��-uv vuálá 15% sämikielâlijn sämmilijn.
+Tavesämikielâlâš muusik oovdânpyehtih Wimme Saari, Ánnamáret Ensemble, Anna Näkkäläjärvi-Länsman, rap-musijkkár Áilu Valle já Annukka Hirvasvuopio-Laiti.
+Tavesämikielân:
+Tavesämmilâš juáigus lii tobdosumos ärbivuáválijn säämi vookaalmuusikšlaajâin.
+Tavesämmilâš ärbivyehimuusik, juáigus, lii alda suu vááimu.
+Tavesämmilâš juáigusist láá maaŋgah páihálâšstiijlah já nanosumosávt iäráneh nubijnis Iänuduv-Kuovdâkiäinu já Tiänuleve juoigâmärbivyevih.
+Tavesämmilijn já nuorttâsämmilijn peerâ lii ärbivuáválávt hámášum maaŋgâ suhâpuolvâst.
+Tavesämikielâ: Markus Laiti
+Suomâst, Taažâst já Ruotâst kuhháá pištám lädijduttempaje maŋa aalgij tavesämikielâ iäláskem jo 1960- já 1970-lovvoin já tááláá ääigi kielâ kulloo já uáinoo miätá sämikuávlu.
+Tavesämikielân lii almostum jieijâs kulttuurân vuáđuduvvee kovesänikirje Oahpa sániid, mii ana sistees 500 säännid.
+Tavesämikielâ pustaveh spiekâsteh mottoomverd suomâkielâ puustavijn.
+Tavesämikielâ já - kielâlii máttááttâsân lii almostum jieijâs kulttuurân vuáđuduvvee kovesänikirje Oahpa sániid, mon anarâš- já nuorttâlâškielân já kulttuurân vuáđuduvvee kirjeh Oopâ saanijd já Mattu saaŠnid láá almostittum jo ovdil.
+Tavesämikielâ já tavesämikielâlâš oppâmateriaaleh
+Tavesämikielâst stuorrâ juuvâ, eeni já eennâm kovvejeijee säänih láá aldaluvâi nubijdis.
+- Tavesämikielâlâš päikkipalvâlempargee Tave-Aanaar kuávlust 26 022,00 €
+- Tavesämikielâlâš päikkipalvâluspargee Tave-Aanaar alueella 32 332,50 €
+Tavesämikielâlâš Lohkoleaika - nommâsâš jurgâlus rááiđust lii jo škoovlâi kiävtust.
+Tah artiklah láá miärádâsah sopâmušân servâmist, nubástutmist, tast raportistmist já sopâmuš eres vyeimistoromist.
+Tavesämikielâlâš Uđđâ Testament jurgâlus almostui ive 1998.
+Tavesämikielâlâš Puáris Testament jurgâlempargo aalgij ive 1998 já pargo juátkoo ain.
+Tavesämikielâlâš salmâkirje almostui ive 1993.
+Tavesämikielâ lii ohtsâš kielâ Tave-Kaaloot kuávlu sämmilij koskâvuođâst já nuorttâsämikielâ Ruošâst já Suomâst ässee nuorttâsämmilij koskâsvuođâst.
+Tavesämikielâlâš máttááttâsân almostuvvii vittâ uđđâ miäldusluhâmuš já ohtâ uđđâsisteddilâs Bluppe-rááiđust.
+Tavesämikielâlâš aabis Min meahci máidnasat čällee lii Inga Guttorm / Oahptii Iŋgá já kovvejeijee Salli Parikka.
+Tavesämikielâlâš aabbis ŠÁppes - Min meahci máidnasatŠ kiđđâpaje pargokirje lii almostum.
+Tavesämikielâlâš aabbis nubbe pargokirje almostui
+Tavesämikielâlii kirje sánáduv lii ráhtám Kaisa Tapiola-Länsman já kuuvijd Sirpa Mänty.
+Tavesämikielâlâš peivitipšoost kielâtááiđus peeleest sierâlágán kielâtääsi párnááh sajaduveh siämmáá juávkun.
+tavesämikielâlâš eenikielâ oppâkirjeest
+Tavesämikielâlâš rááiđust váiluh innig 5-6 luokai kiđđâkirjeh, moh kalgeh almostuđ ovdil puáttee kiđđâluuhâmpaje.
+Tavesämikielân almostittojii viiđâ CD-skiäru verd saalmah, maid lavluu Heta salmâlávlumjuávkku (Helena Valkeapää, Anni-Marja Valkeapää, Ilmari Laiti, Wimme Saari, Marie Kvärnmo-Valkeapää ja Niko Valkeapää), oovtâ CD, mon láávlui Ucjuv salmâlávlumjuávkku (Janne Aikio, Maria Aikio, Annukka Hirvasvuopio-Laiti, Jenna Rasmus ja Niilo Rasmus) já oovtâ CD, mon lávloin Annukka Hirvasvuo ¨pio-Laiti já Janne Aikio.
+Tavesämikielâ uásild tile lii pyereeb, mutâ ij pyeri totkin.
+Tavesämikielâ ohtâlâš tave-eennâmlâš ortografia ađai čäällimvyehi tuhhiittui ive 1978.
+Tavesämikielâ lii kielâjuávhuin stuárráámus.
+Pajekielâst anarâškielân jurgâlâm
+Pajekielâst jurgâlâm:
+Pajekielâst anarâškielân jurgâlâm Henna Lehtola, kielâ tärhisteijee Ilmari Mattus.
+Tavesämikiel â
+Uđđâsist Šoddâm
+Tave-Skandinavia sämiaalmug nálásuš vuossâmuin Jieŋâmeerâ rido aalmugijn já vuáđusämikielâ sárnoo aalmugist.
+Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá (Poske) väldikodálâš sierânâspargon lii meridum sämikielâlâš aalmug palvâlemtáárbui vuotânväldim tárbulijn pargoin.
+Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh
+Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá pargon lii ovdediđ:
+Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) lii uási väldikodálâš mättimkuávdášviärmáduv.
+Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske)
+Aheiivij meeri ahejuávhu ulguubeln ij lah raijum.
+Spiekâstâhlávt tuše ive toimâm vuossâmuš nuorâirääđi toovâi iävtuttâs nuorâirääđi noomâtmist.
+Meddâlvarrim kepidem já maasâdvarrim lasettem sämikuávlun 13.
+Meddâlvarrim kepidem já maasâdvarrim lasettem sämikuávlun
+Kaandah pyehtih tubdâđ luándust toimâm jiärmálubbon ko siste porgâm.
+Poolitlâš já haaldâtlâš räjioovtâstpargo pyeredičij sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi kvaliteet já finnimvuođâ.
+Poolitlii tooimân já čuákkimáid láá väridum 11% eidusii tooimâ budjetist.
+Poliitlâš linjám vättee sämmilâšašijn meridem várás, já eromâšávt ko meridiđ sämmilâšsopâmušâst ráđádâlmáin pajaneijee koččâmušain, ráhtoo sierâ sämmilâšašij ministerjuávhu.
+Politiik láá sárnum ennuv já tot paijaan vala kuávdážân.
+Lasetiäđuh Suomâbeln politiikääših: klemetti.
+Pori luvâttâh: Saana Lappalainen (tavesämikielâ)
+Käärdist párnááh uáppih tubdâđ meerhâid já siämmást jieijâs poccuid olgohäämi vuáđuld, njuárustmáin vuássáid já vittádmáin taid.
+Poccuuh käärdist
+Poccuid kuáđutteh sierâ kesi- já tälvikuávluin, lasseen kiđđuv lii jieijâs kuáttumkuávlu kyeddim várás já čohčuv poccui roohâmkuávlu.
+Lii tulkkum, ete poccuid láá lojodâm tuoddârkoddeest já puásuituálu sehe miäcástem liččii jođettâm tuoddârkode suhâjämimân.
+Poccui kuáđuttem pištá vyesimáánu räi.
+Puásui tego eres koddešlaajah láá kuullâm sämikuávlu luándun miätá historjá.
+Puásuiulmuuh koceh keessiv iho já uáđđih peiviv.
+Puásuituálust lii puásuituálukulttuurist ellee sämmiláid stuorrâ kulttuurij merhâšume, ko puásuituálun lohtâseh piärgupyevtittâs lasseen ubâ perruu já suuvâ eellimpiirâs tegu sosiaallâš koskâvuođah, aassâm, jotteem, luándupirrâs tubdâm, ärbivuáválâš tiettim, luándu ekologâlâš kevttim já säämi tyejeh.
+Puásuituálu puátteevuođâ uhkedeh hiäjus kannatteijeevuotâ, sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust, šoŋŋâdâhnubástus sehe šaddee piätumeeri.
+Puásuituálu puáđuin suulân 14 prosenttid šadda staatâ já EU-torjuin.
+Puásuituálu vaikuttâsâst luándun láá sárnum viehâ ennuv já láá ettâm, ete sämikuávlust ličij lijgekuáttum.
+Puásuituálu ihásâštábáhtussáid, kiässáá vyesimiärkkumijd já táálváá pygálysáid, uásálist táválávt ubâ suuhâ.
+Puásuituálust lii velttidmettum, ete sierâ kuávluh pijssájeh.
+Puásuituálust juáigusáin láá kovŋim piäđuid já lááččám koskâvuođâ ellee, mon paimândeh, já ulmuu kooskân.
+Puásuituálu láá pastam hárjuttiđ miänástuvvee náál kuohtuin kuávluin já paalgâs lii pastam toimâđ haaldâtlávt oovtâst, ko palgâs siskáldâs kuáttumrääji já palgâs miärádâsah láá kunnijâttum.
+Puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo já ucessiähá eennâmtuálu sehe tyejeh já luándupyevtittâsâi nuurrâm láá sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah, moi porgâm lii maŋgáid sämmiláid eellimvyehi.
+eennâmtuálu sehe luándupyevtittâsâi nuurrâm já tyeji láá sämmilij ärbivuáválâš iäláttâsah.
+Puásuituálulaavâ 7 § mield palgâs pargon lii el. huolâttiđ tast, ete palgâs uásálij poccuid tipšoh palgâs kuávlust já ete pargoh, moh kuleh palgâs uásálij hárjuttem puásuituálun, šaddeh porguđ.
+Puásuituálulaavâ uđâsmitmist kalga suogârdâllâđ meiddei vuovijd moi vievâst torvejuvvojeh säämi nisonij máhđulâšvuođah porgâđ puásuituálust.
+Puásuituálulaavâst kalga tubdâstiđ sämmilâš siijdâ jođettem puásuituálu ornimmaali.
+Puásuituálu lii puoh enâmustáá uáinojeijee sämikulttuur uási.
+Puásuituálu
+Puásuituálu heiviittui kyeli- já meccipiivdon.
+Puásuituálu paijeentuálá sämikielâ já ráhtá luándulijd sämikielâ kevttimpirrâsijd.
+Poccuu kamâsijn já kállunaahkijn kuárrojeh lieggâ sovskammuuh já kistuuh täälvi várás.
+puásuiráiđuin kerrisist tâi rievvâst, ráánu siisâ lieggâsân lâi pyeri kiessâđ veikkâpâ uccâ párnáid.
+Puásuisämmiliist lii talle rijjâäigi puásuipargoin kidâ kesimiärkkum räi.
+Puásuisämmilijn aassâmkove nyevdittij poccui luándulijd jotteemkiäinuid merârido kesikuávluin ain suáijáás meccikuávloid já tuoddâráid.
+Poccust kevttih naahkijd, čoorvijd, taavtijd já suonâid.
+Poccuuh čokkânškyeteh ärbivuáváláid kyeddidkuávloidis vyesimáánu aalgâbeln.
+Poccuuh estih kuáttumáin meid poijui lijgešoddâm já paijeentuálih tooŋâsšadolâsvuođâ sehe suándejeh arktâsâš kuávlu luándu.
+Poccuid miärkkojeh jieijâs peljimerháin.
+Poccuuh kuárŋuh keessiv paalgâtääigi tuoddârân já čokkâneh stuorrâ iäloid.
+Puásuipargoi lasseen puđâlsâssáidân lii kuullâm ovttuu valastâllâm.
+Poccuuh láá munjin teháliih, ko toh lahteh muu madârvaanhimáid já meid sämmilâšvuotân.
+Poccuid sirdii čuávuvâs sajan ubbâsân kuáivuđ ", Veikko Muuštâč já juátká: " Pusuihân lâi hárjánâm leđe tiätu kuávlust, ige tot tobbeen uápis kuávlust halijdâm vyelgiđ kuussân.
+Puásuituálu ohtuunis iä keelijd toi tolâmân. "
+Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist
+porsanger (at) samediggi.
+Positiivlâš lii meiddei tááláást ucánjáhháá pyerebeh haahâmtorjuuh- moottorkiälhái já muávloi hahâmân sehe puásuitáálui vuáđutivomân.
+Poske tooimâst váldojeh vuotân Sämitige mittomereh sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst.
+Poske lii Laapi ollâopâttuv, Sämitige, Kolpene palvâlemkuávdáá kieldâ ¨ovt��stume já Oulu kuávlu áámmátollâškoovlâ ornim sopâmušvuáđusâš organisaatio, mon stivree já joođeet ráđádâllâmkodde.
+Poske lii ohtâ ohtâlâš toimâlâš oleslâšvuotâ, mii šadda kuulmâ kuávlulâš toimâohtâduvâst: Laapi já Pohjois-Pohjanmaa toimâohtâduvâst sehe Sämiohtâduvâst.
+Poostâ pehti vuolgâttum äššikirjeh kalgeh leđe vaaljâlävdikode toimâttuvâst Anarist majemustáá 5.10.2015 ovdil jienâirekinistem algâttem.
+Pevdikirje kieđâvuš geenivaarij finnimvuođâ já hiäđui jyehim. "
+Pevdikirje artiklah 5, 6 7, 11 já 12 kieđâvušeh eromâšávt algâaalmugij vuoigâdvuođâid.
+Pevdikirje mield algâaalmugij omâstem geenivaarijd lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu puáhtá kevttiđ tuše algâaalmug munemietâmâššáin teikâ tuhhiitmáin já tast finnee aavhijd kalga jyehiđ vuoigâdvuođâlávt.
+Pevdikirje lii EU vuáđusopâmuš ađai nk. Lissabon sopâmuš uási.
+Pevdikirje
+Pevdikirje tuubdâst, ete Suomâst, Taažâst já Ruotâst láá aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ vuáđuld kenigâsvuođah já čonâsmeh sämmilij kuáttá.
+Suomâ Arkkitehtlito nomâttem: - professor Juhani Pallasmaa, arkkiteht SAFA - arkkiteht SAFA, Anssi Lassila
+Proojeekt joođeet Suomâ Sämitigge.
+Taan ohtâvuođâst Suomâ Sämitigge ocá meriáigásii proojeektčällee.
+Taan ohtâvuođâst Suomâ sämitigge ocá meriáigásâš toimâttâhčällee
+Taan ohtâvuođâst Suomâ Sämitigge ocá
+Proojeekt ulmen lii ovdediđ sämikielâ, sämikulttuur já jiešnálásâšvuođâ, adeliđ máhđulâšvuođâ oppâđ aašijd kuábbáá-uv enâmist já meid toi kielâid, máttááttiđ uáppeid anneeđ áárvust aldapirrâs kuábbáá-uv pelni Tiänu.
+Proojeekthovdâ joođeet proojeekt sehe västid proojeekt olášutmist já koordinistmist.
+Proojeekthovdâ joođeet ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, Säämi Kielâkäldee, sehe västid proojeekt olášumist já koordinistmist.
+Proojeekthovdân puáhtá meridiđ eres-uv tooimah, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân.
+Proojeekthoovdâ toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar kirkkosiijdâst já sun lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán.
+Projektčällee pargoid kuleh projekt piäiválâš toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe projekt ruttâtuálupargoh.
+Proojeektčällee pargoid kuleh proojeekt piäiválâš toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe proojeekt ruttâtuálupargoh.
+Projektčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi VI.
+Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII / I mield (vuáđupälkki 1711,31eurod/mp).
+Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi V / II mield (vuáđupälkki 2110,20 eurod / mp).
+Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu.
+Proojeektpargee toimân lii aanaarsämikielâlij oppâmateriaalij vuávám, rähtim, kielâ tärhistem ja jurgâlem.
+Proojeektpargee pargon lii nuorttâlâškielâlii oppâmateriaal vuávám, rähtim, kielâ tärhistem já jurgâlusâi rähtim.
+Proojeektpargee pargon lii oovdeeld mainâšum selvâttâs.
+Proojeektpargee pargoid kuleh el.
+Proojeektpargee pargoid kuleh el. säämi muusikkuávdáá išedeijen toimâm sehe Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusikfestivaal išepyevtitteijee pargoh.
+Proojeektpargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist.
+kulttuurkuávást Sajosist, Anarist.
+Proojeektpargee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist.
+Proojeektpargee
+Prosentuaallâš uási
+Prosessij myensteristem merhâšume puárásijpargoost.
+Proosees jođálmit lieggânem eromâšávt arktâsii kuávlust.
+Putestum viäddáid kuškâdeh já siäilutteh uccâ uáiváát-tân koške já iptoos saajeest ovdâmerkkân ääitist.
+Saavâjođetteijeekištoost nubben pááccám Tiina Sanila-Aikio tuáivu, et ovdebáá vaaljâpajan tijpâlâš kuovdin juáhásem ij väividiččii tääl álgám vaaljâpaje pargo.
+Lasetiäđuh: saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi
+saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi
+Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi
+Saavâjođetteijen uđđâ vaaljâpajan väljejum Klemetti Näkkäläjärvi tiäduttij kijttosavâstis sämiaalmug kuullâm sämitige pargoost.
+Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi kieđâvušâi savâstis ILO 169-sopâmuš ratifisistem, sämikielâi iäláskittemohjelm tooimânpieijâm já sämitige resurssistem.
+Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi kieđâvušâi saavâstis vijđáht Suomâ aalmugijkoskâsii kuođâid, ILO 169-sopâmuš ratifisistem, Meccihaldâttâslaavâ uđâsmittem sehe sämitiggelaavâ uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu smiettâmuš.
+saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij.
+saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâl tuđâvâžžân.
+Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi kiijtij skeeŋkâst já lopedij ete tavlu piäijoo árvusajan Sajosân.
+Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi lopedij čovgâ oovtâstpargo säämi aalmugsiärváduvváin sämikulttuur sajattuv pyereedmân.
+Saavâjođetteijen tooimâi Ucjuv kieldâ säämi aarâhšoddâdem stivrejeijee.
+Saavâjođetteijee sajasâžžân tuáimá sämitige vuossâmuš värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari.
+Saavâjođetteijeeh iä toollâm tárbulâžžân virge kulluuttem uđđâsist áávus. "
+Saavâjođetteijeeh halijdii meid kijtteđ riehtiminister Henriksson suu mávsulii pargoost sämmilij pyerrin taan vaaljâpaje ääigi.
+Saavâjođetteijeeh ráđádâllii loopâ räi vâi sij finniiččii sämmilijd nuuvt šiev ráđádâllâmpuáttus ko máhđulâš.
+Saavâjođetteijeevuotâ pištá 16 mánuppaijeed.
+Saavâjođettemvuotâ lii párásist Ruotâ sämitiggeest.
+Saavâjođettem sirdâšui Suomâ sämitiggeest Taažâ sämitiigán Kirkkonjaargâst skammâmáánu 9. peeivi.
+Sahâvuáruid säminuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâin sehe tiileest tuálih Lars Miguel Utsi Aalmugijkoskâsâš Baareents čäällimkoddeest sehe Anne Kirste Aikio Suomâ säminuorâi seervist.
+Puhelimeh iä tooimâ lyetittetteht Maadâ-Koreast, mon tááhust máhđulijd ohtâvuođâvälimijd ääšist tuáivup šleđgâpoostâ peht.
+Sahâalmaa delegaatiost lijjii fáárust vuáđulahâváljukode saavâjođetteijee Johannes Koskinen, haldâttâhváljukode saavâjođetteijee Pirkko Mattila, staatâvarijváljukode saavâjođetteijee Kimmo Sasi, eennâm- já meccituáluváljukode saavâjođetteijee Jari Leppä sehe ekonomiaváljukode saavâjođetteijee Mauri Pekkarinen sehe ovdâskode uáivičällee Seppo Tiitinen já tiätu- já viestâdemčällee Marjo Timonen.
+Sahâalmaa juávhu mätkiorniimijn västidij Laapi litto já mieldi lijjii meid Laapi lito saavâjođetteijee, aalmugovdâsteijee Markus Lohi, eennâmkoddehovdâ Mika Riipi já ohtâvuotâhovdâ Maiju Hyry.
+Sahâalmai Eero Heinäluoma adelij ovdâskode skeeŋkâ sämitiigán.
+Sahâalmai lâi halijdâm kuullâđ sämitige uáinuid eromâšávt ILO 169-sopâmuš ratifisistmist.
+* Sárnumstovli
+ulla.
+Sáárnum sämikielâ, já veikkâ tot ij lahkin muu eenikielâ, te tot lii munjin tehálâš kielâ jieččân sämmilâšvuođâ keežild.
+Kárvudâttâm ij lah kuittâg meendu älkkee, pic tärhis pargo, moos taarbâš iše.
+Maccuhij maalih já hervim čuávuh kielâraajijd.
+Máccuhij, kaperij, vuoddui hervâttâsâi häämih já iivneh almotteh kulluumist monnii suuhân tâi stuárráb kuávlulâš siärvusân já toh nanodeh oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo.
+Máccuhij ovtâskâssajeh pyehtih muttuustâllâđ meiddei suuvâi já perrui mield..
+Pargovuovijd já hárjánmijd kietâdâllâv luvâlduvâin meid sämikielâlâš luoka máttáátteijee Uccjuuvâst Aura Pieski sehe Maila Vaarala, kii parga Oulust párnáikärdimáttáátteijen.
+Pelettisvuođâ turviimân uásálistee ohtâvuođâtiäđuh ađai nommâ, čujottâs, puhelinnummeer já šleđgâpostâčujottâs lahtojeh iävtuttâsân sierânâs, toppum kirjekooverttâst, mii liäkkoo árvuštâllâm nuuhâm maŋa já kišto loppâpuáttus čielgâm maŋa.
+Pelettisvuođâ turviimân uásálistee ohtâvuođâtiäđuh ađai nommâ, čujottâs, puhelinnummeer já šleđgâpostâčujottâs lahtojeh iävtuttâsân sierânâs, toppum kirjekooverttâst, mii liäkkoo árvuštâllâm nuuhâm maŋa já kišto loppâpuáttus čielgâm maŋa.
+Ulmuuh iä suu uáini. Puppâ áásá tavveen ollâ varij kooskâst.
+Puppâ lii uccâ tiingâš kote máttá elleiguin sárnuđ.
+Muorâtyeje rähtih rááđhást já paahijn.
+Muorâst ráhtojeh meid saveheh, rievah, kárbáh, kerriseh já kiijsáh (čukke).
+Váijuvâš teikâ maŋanum ucâmušah iä kieđâvuššuu.
+Mááccuh heervah já oleshäämi muštâleh mon sämikuávlust olmooš lii meddâl, jobâ siiviiltile já suuvâ.
+Viggâp-uv pyehtiđ väldiaalmug tiätun eenâb sämmilâšvuođâst ofelašpargo peht.
+Keččâlep kuittâg orniđ puohháid vuovâs soojijd.
+Viigâm vijđediđ jur-duu enâduv keččâmist ton feerimân, olesváldálâšvuotân, moos kuleh meid enâdâhân
+Iiskâm peessâđ luuhâđ Oulu talhâstieđâlâš tieđâkoodán, ko tuáhtár áámmát lii lamaš muu peivinaaveer pajetääsi rääjist.
+- Viigâm taan vaaljâpaajeest ovdediđ sämiaašijd nuuvt pyereest ko máhđulâš, mon maŋa kuáđám pargo nuorâbáid.
+• ceggiđ láávu já máttááttâllâđ toos kullee vuovijd; aarrânkeđgij já tuorgâi viežžâm, láávu sierânâs
+Pisovâš ruttâdem säämi kielâoovtâstpargo oovdedmân ij kuittâg kavnum proojeekt ääigi.
+Pissoo malli sämikielâi iäláskitmân lii laaččum sämitige já Suomâ staatâ oovtâstpargoost.
+Pisovâš äššitobdeejesâneh láá valjiidijn 15-17- ihásiih säminuorah.
+Táttup toimâttiđ ovdâkietân kietâčalluid, main lii almottum tuáivuh jienâin, čuovâin, lavastâsâin já puoh eres-uv aašijn.
+• pivdeđ kyele tälviv juoŋâsijguin, nuottijn, jieŋâalnuággumáin já časkemvogijguin
+• pivdeđ kyele keessiv viermijguin, uštemáin, puzzâvuoggáin, katiskain, kiärdoin, suávvilluovdijn
+• pivdeđ kiđđâtäälvi kyele jieŋâalnuággumáin, juoŋâsijguin, časkemvogijguin, katiskain, vogijguin, kuulkâtmáin
+• pivdeđ kyele čohčuv viermijguin, koldemáin, kiärdoin, kolkkâlmáin já suávvilluovdijn
+Pivdo ađai miäcástem lii kuhháá lamaš eres sämmilij iäláttâsâi uássin.
+Pivdem iävtukkâs noomâtmân sämitige nuorâirááđán
+Ráánu kiäčán šnjirriittuvvojeh nuorttâlâšráánun táváliih nk. " riävskájyelgi " - párgálduvah.
+Ráánu ärbivuáváliih ivneh láá vielgâd, čappâd já ruopsâd.
+• radio, videoh, loostah, kirjeh, speelah, televisio
+Ruttâdem ij koolgâ vuáđuduđ kuorâttâllâmvárásâšvuotân já ruttâdem kalga turviđ toorjâiävtuid tevdee occeid.
+Ruttâdmist västid Taažâ, Suomâ já Ruotâ, kiärdoonáál mainâšum oornigist.
+Ruttâdem ij lah mieđettum.
+ Raija Lehtola tuálá nuorttâlâškielâlii sämmilâš suhâspellâ - pargopääji.
+Rääji ij uážžum rastaldittiđ.
+Rääji ij kuittâg siäilum vyeimist uáli kuhháá, peic Kustaa Vaasa 1600-lovvoost (1673 já 1695) adelem aassâmplakateh lopâttii rääji já algâttii uđâsaassâm sämmilij aassâmkuávluid.
+Rääji vuáđudui sämisiijdâi já syemmilâš pitejái raajijd.
+Räjitoppâmeh Suomâ já Taažâ kooskâst ive 1852 sehe Ruotâ já Suomâ kooskâst ive 1889 lopâttii ärbivuáválâš jotteem Suomâst já tovâttii stuorrâ aassâmnubástusâid sämikuávlust.
+Räjittis ovdánem - Säämi.
+Rääjih suáppojeh oovtâst ubâ šoddâdemsiärvus kooskâ.
+Raajij mield meid uđâsaassâm kiävrui 1800-lovvoost já staatah algii tiäđulii politiik vievâst nanodiđ válduaalmug hiäđuid já suddâluttiđ sämmilijd válduaalmugân.
+Raajijkoskâsiih oovtâstpargokovoseh vijđedeh párnái já nuorâi maailmkove já oohtânkuulluuvâšvuođâ tobdo.
+• huksiđ sämmilij ärbivuáválijd viistijd já rakânâsâid (om. uccâmaalliš): láávu, peljikuáti, lavŋekuáti, sierâlágán ääitih
+• rähtiđ ohtâdâhân uđđâsistkevttimmateriaalijn monni kove (loostâin čuopâdum kuuvijd, pááppár, iivnij kevttim)
+Táálu kuávdášlâš sajeh šaddeh leđe maaŋgâtooimâ- já palvâlemuási pirâstittee sajeh ulmuid: lávtástâllâm- já maaŋgâtooimâsajeh, kirjerááju já raavâdviäsu.
+Ko táálu lii vaalmâš tobbeen pargeh 64 olmožid.
+Huksimsuárgán moonnim paargon 18-ihásâžžân já aiccim, et lijkkuum paargon.
+Huksimhaahâ já arkkitehtuurkištodem: táluhovdâ Tanja Rytkönen-Romppanen, Seenaat-kiddoduvah, puh..
+Huksimtooimâ budjet lii suullân 11,5 miljovn eurod.
+Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod, mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod.
+Huksimurkko álgá roovvâdmáánu aalgâst 2010 já pištá skammâmáánu 2011 räi.
+Huksim energiapehtilvuođâ kalga pyerediđ huksimnjuolgâdusâiguin já torjuiguin.
+paalgât = tivreäigi, kuás tiivreh vyejetteh poccuid čurruid
+Raagâs addel rávhálâš peivinaverpuudâ peivikiäju nuorâmussáid tâi suotâs sierâdemsaje.
+Raagâs lii ärbivuáválâš syeji čuoškâi vuástá mut meiddei mottoomlágán laseviste.
+Rannveig Persen Táážâ Kárášjuuvâst oovdânpuáhtá čuovâkuuvijd já digitaallâš kollaasijd.
+Raapoort mield sämmilij ärbivuáválâš tiäđust já ärbivuáválâš luándukevttimist lii tehálâš merhâšume aainâs tavekuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuotân.
+Raapoort mield sämmilij ärbivuáválâš tiäđust já ärbivuáválâš luándukevttimist lii tehálâš merhâšume aainâs tavekuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuotân.
+Raportistis Anaya kiddij huámášume el. sämmilij jiešhaldâšem ovdedemtárboid já avžuuttij Suomâ ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš.
+Raportistee addel almos avžuuttâsâid algâaalmugij vuoigâdvuođâi oovdedmân sehe čielgee algâaalmugij vuoigâdvuođâi olášum jieškote-uv staatâ kuávlust.
+- Raportistem várás uárnejum tilálâšvuođâi maŋa puátih táválávt lase koččâmâšah, moid halijdep vástádâsâid.
+Raapoort oovded jieijâs uásild aalmugijkoskâsii biodiversiteettisopâmuš artikla 8 (j) olášuttem Suomâst.
+Raapoort oovded jieijâs uásild aalmugijkoskâsii biodiversiteettisopâmuš artikla 8 (j) olášuttem Suomâst.
+Raapoort kieđâvušeh komitea 53. čuákkimist Genevest skammâmáánust 2014.
+" Raapoort sämmilij olmoošvuoigâdvuođâin lii áinoošlajâsâš "
+Raapoort: sämmilij ärbivuáválii tiäđu suojâlem váátá tooimâid
+Sämmilij ärbivuáválii tiäđu suojâlem váátá tooimâid
+Raapoort šadda toollâđ siste juurdâpuátusijd já avžuuttâsâid, moh vuáđuduveh Tave-enâmij jieijâs algâaalmug kyeskee kenigâsvuođáid.
+- Raapoort šadda tiättun staatâi haldâttâssáid, sämmiláid já almolávt tot oovdânpuáhtoo OA olmoošvuoigâdvuođârááđán.
+Räppär Amoc alias Mikkâl Antti Morottaja ráhtá muusik aanaarsämikielân.
+Lusis rääpi lasseen Amoc lii ráhtâm meiddei tobdoid kiässeid pittáid.
+Sopâmušah, moh iä lah ratifisistum já moh láá valmâštemnaál
+Pargojuávkku kieđâvuš meid geenivaarij finnimvuođâ já hiäđui jyehim kieđâvuššee Nagoya pevdikirje ratifisistem Suomâst sehe čuávu biodiversiteetstrategia já - toimâohjelm artikla 8 (j):n kyeskee aašij olášume.
+Ratifisistem valmâštâllee pargojuávhu lii tárguttâs finniđ iävtuttâsis valmâšin ive 2014 pelimuddoost.
+ratifisistem váátá poolitlii táátu já šiev ohtsâšpargo Suomâ staatâ já sämitige kooskâst.
+Aalmuglij ucceeblovoi suojâlmân kyeskee almossopâmuš ratifisistii Suomâst ive 199 8.
+Ráávhu já soovâdvuotâ
+- Ráávhu já soovâdvuotâ - Maaŋgâkulttuurlâšvuotâ
+Rauna Paadar-Leivo mainâstij juhleest pärnivuođâ já nuorâvuođâ muštoin, lasseen juhleest oovdânpuovtii Ima Aikio-Arianaick muusikvideoh Unna guoláš čierru, Buoidda jorrá borrá já Stálu čiegát.
+Raavâdviäsu Galla, kulttuurkuávdáš Sajos
+Raavâdviäsust láá oles juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah.
+Raavâdviäsutooimâst perustum ulmuid pivdep väldiđ ohtâvuođâ 15.4.2014 räi.
+Raavâdviäsu laiguuttemnáál
+Tuáivup, ete raavâdviäsuirâtteijee piäjá tooimâ joton 1.5.2014 rääjist teikâ sopâmuš mield..
+Realism juállán persovnlâšvuođâ já äigittemvuođâ tobdon.
+Rektor Yrjö Musta já máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka jođettává säämi škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan.
+Register kolgâččij leđe aktiivlâš kiävtust ain äššigâškuáhtáámij ohtâvuođâst já ton vievâst puávtáččij čuosâttiđ sämikielâlâš palvâlusâid.
+Registerist kolgâččij čielgâđ, et haalijd-uv äššigâš njálmálâš já kirjálâš palvâlusâid sämikielân.
+Resurssij turvim lii-uv toimâpaje ohtâ stuárráámusâin hástusijn aalmugijkoskâsâš ekonomiakriisi keežild.
+Maađhijd puáhtá orniđ ovtâspargoost párnáin perruin, suvváin já reesuurspargojuávhoin, mut meiddei täin tilálâšvuođâin kalga tooimâst västideijee pargojuávkku čielgiđ ovdâsvástádâs- já torvolâšvuođâkoččâmâšâid vaanhimijguin muuneeld.
+Riävskánääli heiviittâlmeh láá toohâm riävskái pivdem vaigâdubbon.
+Rikkomušâi čielgiimân já estimân kalga rähtiđ čielgâ kuoddâlem- já ráŋgáštemvuáháduv.
+Rio +20 čuákkim loppâäššikirje kieđâvuš eromâšávt ruánáá ekonomia, kievhisvuođâ kepidem já pištee ovdánem prinsiipijd.
+Rio julgáštuš váátá, ete staatah tuárjuh algâaalmugij identiteet, kulttuur, kulttuuräärbi, ärbivuáválâš tiäđu já taavijd.
+Rio julgáštuš meid tuubdâst OA algâaalmugjulgáštuš merhâšume já tom, ete julgáštuš kalga vädiđ vuotân pištee ovdánem strategiai olášutmist.
+Rio julgáštuš tiädut, ete pištee ovdánem olášuttem váátá algâaalmugij aktiivlâš já vaikutteijee uásálistem pištee ovdánem oovdedmân puoh taasijn.
+vdâveedâ lii juurbâs.
+Rio the Janeirost ive 2012 toollum pištee ovdánem konferens tuhhiittij loppâjulgáštuš " The Future We Want ".
+Ristenrauna Magga, tooimâjođetteijee Sámi Soster ry Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, SaKaste-proojekt já Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge
+Ristenrauna Magga, tooimâjođetteijee Sámi Soster ry.
+RKP ovdâsteijee Thors lâi hiämáskâm eres pääihi alne lamaš haldâttâspiäláduvâi (Kok já SDP) negatiivlâš uáinust, ko taan haldâttâspaje haldâttâsohjelmist lii uáivilin ratifisistiđ áášánkullee sopâmuš.
+RAP já Ruánáá lito ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi linjâžân tuárjuđ nanosávt ILO 169-sopâmuš ratifisistem.
+RAP já Ruánáá lito ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi linjâžân tuárjuđ nanosávt ILO 169-sopâmuš ratifisistem.
+Rock já teatter
+• ruokâsmuvá kevttiđ já ovdediđ aktiivlávt kielâ
+Näliolgoštemkomitea
+Näliolgoštemsopâmuš
+Ruávinjaargâst 15.-16.4. uárnejum tilálâšvuođah lijjii uási sämmilij, staatâi já sierânâsraportistee koskâsâš savâstâllâm, mii šadda jotkuđ tilálâšvuođâi maŋa.
+Ruávinjaargâst uárnejum aalmugijkoskâsâš konfereensâst.
+Ruávinjaargâst majebaargâ 28.10 toollum säämi parlamenttârij konferens tuhhiittij loppâäššikirje, mast tot el. tiäddut staatâi ovdâsvástádâs algâaalmugijdis kyeskee aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâlâš kenigâsvuođâi olášutmist.
+Ruávinjaargâst láá tábáhtusân almottâttâm kulmâ juávhu / musijkkár.
+Ruávinjaargâ kaavpug kuávlust sämikielâ máttááttâs finnejeh ohtsis 12 vuáđumáttááttâs uápped já kuttâ luvâttuv uáppee.
+Ruávinjaargâ loppâciälkkámuš 2008 kávnoo tääbbin.
+Purâdem lii uási párnái vuáđutipšo, šoddâdem já máttááttâs.
+Purâdem lii sosiaallâš tááiđui hárjuttâllâm, mast páárnáš uáppá puorijd lattimvuovijd, eres ulmui vuotân väldim já anneeđ áárvust purrâmâš.
+Purrâmâškulttuur:
+Purrâmâšvaljiimeh, purâdemtilálâšvuotâ, purrâmâšsaavah já munejurdâččemvyevih stivrejeh párnái purrâmâšhárjánmij ovdánem.
+ruotsala (at) samediggi.
+Ruotsala lii hoittám miänástuvveht haldâttâhhoovdâ meriáigásâšvuođâ ", Näkkäläjärvi mainâstij.
+Ruotâ ovdâstij čuákkimist eennâmtuáluminister Eskil Erlandsson.
+Ruotâ Kiärunist puátá kyessin Giron Sámi Teáhter čáittusijnis " Ovtta guovvamánoija " (Mottoom kuovâmánuiijâ).
+Ruotâ vuáđulaahâ tuubdâst sämmilijd aalmugin.
+Ruotâ Sämitigge seervâi rááđán cuáŋuimáánust 2002.
+Ruotâ sämitigge lii Ruotâ eennâmtuáluministeriö haldâttâhsyergist.
+Ruotâ sämitigge lii sehe jiešhaaldâtlâš orgaan ete staatâ virgádâh.
+Ruotâ sämitige sriivrâ saavâjođetteijee Ingrid Inga iätá, et lii uáli ilodittee et kulmâ Sämitige uásálisteh täsiárvusâžžân uásipeellin ráđádâlmijn tave-eennâmlii sämisopâmušâst.
+Ruotâ Sämitigge (Sámediggi / Sametinget) vuáđudui jieijâs lavváin ive 1992.
+Ruotâ Suppârist uásálist Britta Marakatt-Labba, kiäst láá uáinimist taavluh já kirkkotekstiileh.
+Ruotâ, Suomâ já Taažâ sämitigij sehe Ruošâ sämmilij oovtâstpargo-orgaan, Säämi Parlamentaarlâš Rääđi (SPR) vuárdá, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš oovded sämmilij raajijd rastaldittee oovtâstpargo ovdiist pyerebân lasseetmáin sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ já läčimáin SPR:st sämmilij ohtsii alemuu ovdâsteijee orgaan jieijâs haldâttâhráhtusijdiskuin.
+Ruotâ olgoštemváldálâš
+Ruotâst já Taažâst sárnuh meid maadâsämikielâ, juulevsämikielâ, umesämikielâ já pittáámsämikielâ.
+Ruotâst
+Juávhu nuorâin 1/3 uážžuh leđe ahejuávhu
+- tanssâjuávhust, mii lávdástâlâi Anarist Ijâttis ijjâ - muusiktábáhtusâst porgemáánust 2010.
+Ivnáás já čeepiht pivtâstum juávkku šadda 8.-9. luokaid väzzee nuorâin.
+Juávhu vittâ nieidâ lijjii jieijah ráhtám koreografia tanssâ- ja draamamáttáátteijee Teija Sonkkila iššijn, kote tooimâi še juávhu stivrejeijen.
+Juávkkupeerâpeivitipšohäämi lii teddâšum válduášálâš toimâmháámán mii vuáđuduvá kuhes koskáid já škuávlejum pargojuávhu finnimvuotân.
+Juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi lii ánsulávt olášuttâm jieijâs tooimâst sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid já ovdedâm sämikielâ sajattuv já ton siäilum.
+Juávkkupeivikiäčču Miessi lii ovdâmerkkâ tast, maht uccâ resurssijguin já meritiätuláin pargoin puáhtá uážžuđ ááigán merhâšittee tavvoid sämikielâ siäilumân.
+Juávkkupeivikiäčču Miessi lii toimâm Iänuduvâst 10 ihheed já ton ääigi Miessi lii tipšom ivijmield aldasáid 40 sämipárnážid.
+ Teatris-tábáhtusah láá uáivildum nuorâi juávkuid.
+Juávkku väljejui säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš tábáhtusân Vuáčust 26.3. uárnejum säminuorâi taaidâtábáhtusâst.
+Juávhui hammim ohtâvuođâst taah párnááh juáhhojeh sierânâs juávhoid sämikielâ kevttim naanoodmân.
+Juávhuh kalgeh väridiđ jieijâs pargopájáääigi, vâi sijjân puáhtá táárbu mield orniđ lasestivrejeijeid.
+Ennijd kalga tähidiđ ášálii tiervâsvuođâtipšo.
+Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii sämitiggeest adelum asâttâs (1727/1995) mield pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu.
+Siäđusvuáđuslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu.
+Asattâsvuáđusâš tohálâšvuođâvátámuššân lii tooimâ vááttâm škovlim já toos lasseen vaattoo aanaarsämikielâ täiđu (asattâs 1727/95).
+Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu.
+Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu.
+Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).
+kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá jotkâprojektân. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu.
+Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995).
+Suu pargon lii valmâštâllâđ eromâšávt ruukilopeucâmuššáid lohtâseijee ciälkkámušâid.
+Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâžžân lii pargo vaattâm škovlim (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995).
+Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995) já lasseen váttoo sämikielâ táiđu.
+Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâžžân lii pargo vaattâm škovlim.
+Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).
+Siäđusmiäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám škovliittâs já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).
+Siäđusvuáđuslâžžân tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).
+Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).
+Maht finnejum ruttâdem vaikut sämikielâlâš palvâlussáid kalga pasteđ čielgiđ já ruttâdem kevttim kalga čuávvuđ aktiivlávt budjetekonomia pehti.
+• uážžu vijđáht tiäđu já hárjánâm jieijâs kielâst, kulttuurärbivyevist já historjást sehe tobdá ton
+Sämmilijn ucceeb ko peeli sárnuh sämikielâ.
+Sämikielâ sárnoo ulmui meereest iä lah tärkkilis tiäđuh.
+sämikielân: Ilmari Mattus
+Sämmilâš eellimvyehi já áárvuh iä lah lappum, pic tain puáhtá vyettiđ meerhâid tááláá ääigi-uv.
+Sämmilâš identiteet lii kievrâ.
+Säämi jiešmeridemvuoigâdvuotâ KP-sopâmuš, 1 artikla 1.
+Sämmilâš juoigâmärbivyehi lâi vaarâst lappuđ.
+Sämmilâš juáigusärbivyehi lii maccâm kievrâbin ko ovdil.
+Sämmilâš kuálástemärbi lii vaarâst lappuđ.
+Sämmilâš tyeji lii uási sämmilij luándu já kulttuur koskâsâš koskâvuođâ já sämmilii eellimtääpi.
+Säämi anotiŋgâ lii vuáđulumosávt funktionaallâš, keevâtlâš tárboid rahtum.
+Säämi tyejiärbivyehi lii uáli riges já ellee uási sämikulttuur.
+Säämi muštâlus lii távjá uási maidnii muštoid, muštâččem mastnii tuođâlâš tábáhtusâst tâi nube mainâsist.
+Säämi ollâškovlâ / Sámi allaskuvla Taažâ Kuovdâkiäinust
+Sämmilâš kulttuurjiešhaldâšem kuáská sämikuávlun, mast lii asâttum sämitiggelaavâ niäljád ceehist (4 §).
+säämi kulttuurenâdâh sämmilij pištee ovdánem já biologâlâš maaŋgâhámásâšvuođâ turvim säämi täsiárvu já oovtviärdásâšvuotâ siärvuslâšvuotâ sämmilij ärbivuovij paijeentoollâm já ärbivuáválii tiäđu iäláskittem já turvim
+Sämmilii kulttuuräärbist ij lah taan uásild lahâasâttem torvo.
+Säämi páárnášvuotâ já šoddâdem
+Säämi párnáikulttuurkuávdáš ij lah fyysilâš raje ige rakânâs, pic toimâ mii viggá fattiđ sämikuávlust nuuvt maŋgâ párnáá já nuorâ ko máhđulâš.
+Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu uárnee párnáid tyeji- já puđâldempáájá tme 10.00-12.00.
+Säämi párnáikulttuurkuávdáš lii toimâm jo ive 2004 rääjist já lii äigi orniđ nommâkišto párnáid já nuoráid.
+Säämi párnáikulttuurkuávdáš tuárju párnáá sierâdemkulttuur já lasseet täin lain meiddei párnáá luándulâš sämikielâ kevttim.
+Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu tiättoo säämi luándu kevttimist já ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi háárjutmist ađai puásuituálust, kyelipiivdost, meccipiivdost, nuurâdmist já tuoijuumist sehe luándukoskâvuođâst.
+Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu tiättoo säämi luándukevttimist já ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi porgâmist ađai puásuituálust, kyelipiivdost, meccipiivdost, nuurâdmist já tyejeest sehe luándukoskâvuođâst.
+Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu
+Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee utkevuoigâdvuotâ stivree ärbivuáválâš eennâmkevttim, siärváduv siskiipiäláid koskâvuođâid, moh lohtâseh eennâmkevttimân, lááčá prinsiipâid navdâšemkuávloid já stivree luanduresurssijguin ávhástâllâm pištee vuovvijn säämi vuoigâdvuođâibárdâs mield..
+Sämmilâš luándun lohtâseijee kulttuurärbivyehi iälá-uv mainâsijn, juoigusijn já päikkinoomâin.
+Säämi maailmkove hámášuvá já iälá argâpeeivi pargoi siste.
+Säämi media kieđâvuš jieijâs siärváduv tábáhtusâid já nubástusâid piäiválávt - huksiimáin siämmást ohtsii argâpeeivi väldikudij raajij paijeel.
+Säämi hammim pelestis lii pyeremuu muddoost muorâst rahtum anotiiŋgâin tegu kuuvsijn, naapijn, puttâlijn já čiŋŋâtiiŋgâin.
+Säämi muusik, juáigus, eromâšávt lyeti, livđe sehe leuŠdd, sämikielâ já mainâstemärbivyehi, ärbivuáváliih iäláttâsah, siärvuslâšvuotâ, tyeji, taaidâ já luándukoskâvuotâ láá sämikulttuur vááimus, kulttuur vieksâvuotâ.
+Säämi muusik ärbivuáválâš häämist lii lappuuškuotmin já ton oovdânpyehtim já hárjuttem lii kiäppánâm.
+Sämimuusik
+Säämi muusik, tanssâ, mainâsärbivyehi, taaidâ já kirjálâšvuotâ
+Säämi ornamentiik lii valjaamus já muččâdumos muddoost eidu čuárvi- já tähtituojijn.
+SSäämi parlamentaarlâš rääđi uárnee kuálmád sämmilâšparlamiänttárij konferens.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi ornij kuálmád säämi parlamiänttárij konferens Kirkkonjaargâst 10. skammâmáánu 2011.
+Säämi Parlamentaarlâš Rääđi, mii lii Tave-enâmij sämitiigij ohtsâšpargo-orgaan, meridij kielâohtsâšpargo uđđâsist orniimist já vijđes kielâohtsâšpargohaavâ jotonpieijâmist ive 2008.
+Säämi Parlamentaarlâš Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh lopâtteh Njeellim puásuituállei já sii perrui máhđulâšvuođâ hárjuttiđ säämi kulttuur.
+Säämi Parlamentaarlâš Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh láá čielgâ čááitus tast, maht Suomâ puásuituálulaahâ ij vääldi vuotân säämi puásuituálu sierânâsjiešvuođâid, mast poccuid tipšoh siijdâimield tâi čaggekudijmield ucebijn ohtâduvâin ko tááláá laavâ miäruštâllâm paalgâs.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi avžut Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitiigijd čonnâsiđ ovdediđ tooimâid pištee ovdánem miäldásávt energiaávhástâllâm pehtilitmân já šoŋŋâdâhnubástus tovâtteijee luáštui haaldâšmân.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi lii čuákkimistis 14.4.2010 meridâm, et sämmiliih hämmejeh ohtsii uáivil taveeennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi lii vuáđudum 2000-lovo aalgâst já tot tuáimá Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaanân.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi lii sämitigij Tave-eennâmlâš oovtâstpargo-orgaan.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi lii Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaan.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitiigij já Ruošâ sämmilij parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan.
+Säämi Parlamentaarlâš Rääđi lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij koskâsâš parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) lii uáli tuđâvâš OA olmoošvuoigâdvuođâkomission, ko tot tiäddud miärádâsâinis já toimâinis šoŋŋâdâhnubástus já almosmaailmlâš olmoošvuoigâdvuođâi ohtâvuođâ sehe váldá čielgâsávt vuotân algâaalmugij rašes tile šoŋŋâdâhnubástus háárán.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij koskâsâš parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ Sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.8.2015
+Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.8.2015 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee jotkâproojeekt, mii nohá 31.5.2018.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ Sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.8.2015 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- / reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee jotkâproojeekt, mii nohá 31.5.2018.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgij 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojekt, mii nohá 30.6.2014.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) lii algâttâm 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- / reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014.
+Säämi Parlamentaarlâš Rääđi tuárjui avžuuttâsâsâstis Kalevi, Eero já Veijo Paadar sehe Kalevi Alatorvis perrui toohâm priivaatväidim olmoošvuoigâdvuođârááđán já vaađâi väidim jotelis kieđâvuššâm olmoošvuoigâdvuođârääđist.
+Säämi Parlamentaarlâš Rääđi Váátá Njeellim pággunjuovâmij orostitten
+Säämi Parlamentaarlâš Rääđi váátá avžuuttâsâsâstis 23.9.2011 tállán tábáhtuvvee olášuttemkiäldu OA olmoošvuoigâdvuođârääđist Njeellim siijdâ poccui pággunjuovâmij estimân.
+Sämmilâš Pilvi haalijd uápásmuđ pyerebeht madduidis já vuálgá luuhâđ Oulu ollâopâttâhân säämi kultuur
+Sämmilâš puásuituálupeerâ Armi já Timo Palonoja Joikukotsamost Suáluičielgist uárnee maaŋgâpiälásijd kulttuur- já luánduohjelmijd mađhâšeijeid.
+Sämmilâš puásuituálu vuáđuduvá kuáttumjuurrâmvuáhádâhân, mii vuáđuduvá poccui biologian já puásuituállei kulttuurlijd taavijd.
+Sämmilâš taaiđâ iälá eellimvuáimálii paajees.
+Säämi tiettim tuálá siste tiäđu elimist piergiimist.
+Säämi aarâhšoddâdemvuávám rähtimproosees lii lamaš uási viijđes sämikuávlu ohtsâš ovdedempargo.
+Säämi aarâhšoddâdemvuávám tievâsmit väldikodálâš stivrim.
+Sämmilâš aarâhšoddâdemtoimâ vuáđuduvá sämmilâš árvoid, moh láá eromâšávt kielâ, suuhâ, siärvádâh, noonâ identiteet, luándu, ärbivuáváliih iäláttâsah, suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ, maaŋgâkulttuurlâšvuotâ, ráávhu já soovâdvuotâ.
+Sämmilâš ohtsâškodde häämi sajan poođij tave-eennâmlâš haldâšem vuáhádâh.
+Sämmilâš ohtsâškodde lâi pyreest ornijdum: vuáđuohtâdâh lâi perruin tâi suuv��in šaddee sijdâ, sämisijdâ, main lâi jiejâs kuávlu.
+Sämmilâš ohtSâšpaRgo álgá
+Sämmilâš oovtâstpargo álgá
+Sämiarttâsâš čuovâkovečáitálmâs Venezuelast
+Sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppeeh kalgeh laavâ mield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân.
+Sämikuávlust eromâšávt aanaar- já nuorttâsämmiliih äässih piäđgui.
+Sämikuávlust uárnejum škovliimáid kolgâččij siskáldittiđ čuuvtij eenâb sämikielâ já kulttuur oopâid.
+Sämikuávlust lii tárbu ubâ kuávlu ohtsii säämi aarâhšoddâdemstivrejeijei.
+Sämikuávlust pargee kieldâi já staatâ pargein 9,5% pasta adeliđ äššigâšpalvâlem sämikielân.
+Sämikuávlun áámmátpargojuávhu škuávlejeijee oppâlájádâsâi máttááttâsâst (el.
+Sämikuávlun lii šoddâm haavâ ääigi säämi aarâhšoddâdem pargei ovtâspargoviärmádâh, mii lii nanodâm pargei mättim já sämikulttuur vuotânväldim pargoost sehe ovdedâm kieldâi já sämitige koskâsâš ovtâspargo.
+Säämi máttáátâskuávdáá stiivrâ noomât Laapi läänihaldâttâs, mii lii pivdám sämitige iävtuttâsâid sämmilij ovdâsteijen stiivrâst.
+Säämi máttááttâskuávdáá kiđđâjuhleh onnii koskoho kesimáánu kuálmád peeivi.
+Säämi máttááttâskuávdáá säämi tyeje máttááttâs ij palvâl sämikulttuur táárbuid, ko máttááttâs tábáhtuvá syemmilâš kulttuur vuolgâsoo-jijn.
+Säämi máttááttâskuávdáá säämi tyeje máttááttâs ij palvâl sämikulttuur táárbuid, ko máttááttâs tábáhtuvá syemmilâš kulttuur vuolgâsoojijn.
+Säämi máttááttâskuávdáá Saijoos ovdâsvástádâsolmooš lii rehtor Liisa Holmberg.
+Sämikielâ válduaamnâsuáppee Magreta Sara pelestis maainâst oppâčáituspargos vuáđuld sämipárnái vanhemij tavesämikielâ kielâtiileest Iänuduvâst já Anarist.
+Säämi máttááttâskuávdáást Anarist lii uárnejum sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi vuáđututkosân jođetteijee aldatipšooškovlim ive 1997 rääjist.
+Säämi máttááttâskuávdáást valmâštum:
+Säämi máttááttâskuávdáást valmâštuveh merkonomeh, datanomeh, raavâdviäsu kookah, mađhâšempalvâlus pyevtitteijeeh, ardesaaneh, puásuituáluirâtteijeeh, puásuiulmuuh já aldatipšooh.
+Säämi máttááttâskuávdáš uárnee jyehi ive ubâ luuhâmpaje kukkosii aldaškovliittâs anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ kielâin, www.sogsakk.fi.
+Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee.
+Säämi máttááttâskuávdáš lii nube tääsi oppâlájádâs, kote uárnee maaŋgâsuárgásâš áámmátlâš škovlim suomâ- já sämikielân sehe oovded sämikulttuur ubâ sämikuávlust.
+Säämi máttááttâskuávdáš
+Sämikuávlu kieldâin láá sopâmušah Ruotâ já Taažâ aldakuávlu kieldâiguin aarâhšoddâdempalvâlusâi uástimist rääji paijeel.
+Sämikuávlu kieldâin finnee Suáđigil stuárráámus lase, veikkâ tobbeen äässih ucemustáá sämmiliih já tuotâvuođâst Suáđigil kieldâ lii puoh ucemustáá ornim sämikielâlâš palvâlusâid kuávlustis.
+Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh rähtiđ mittedemvuáháduvâid, maht sämikielâlâš palvâlusâid, toi toimâmvuođâ já vaikuttâs puáhtá mittediđ.
+Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh toimâidis oovdettijn ovtâstâllâđ tooimâid já viirgijd nuuvt, et tááláš sämikieltáiđusâš pargojuávkku kevttuuččij ävkkin kieldâ tâi ohtâduv sämikielâlâš palvâlusâi / tulkkumpalvâlusâi pyevtitteijen.
+Sämikuávlu ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo vistig viehâ uccáá, mut uáppeimeeri lii lassaanmin.
+Sämikuávlu ulguubeln uásálisteeh lijjii Helsigist já Ruávinjaargâst.
+Sämikuávlu aarâhšoddâdempargeeh uásálistii haavâ ääigi uárnájun viiđâ ovdedem- já škovlimpiäiván.
+Kuuloold sämikuávluh juáhhojii meiddei räjiorniimijguin, ko táálááh riijkârääjih miäruštâlluvvojii.
+Tooimâid sämikuávluin ij ei koolgâ olášuttiđ kuávlu sämmilij muuneeld almottem mietâmâšâttáá.
+Tuálvup sämikuávlu aalmugijkoskâsij kongresäššigâšâi tiäđulâšvuotân maaŋgâpiälásâžžân já siskáldâsâs peeleest ereslágánin čuákkimčuásáttâhhân. "
+Sämiarkkâduv pargon lii
+Sämiarkkâdâh
+Sämiarkkâdâh tuáimá säämi kulttuurkuávdáš Sajosist.
+Sämiääših šaddeh leđe uáinusist haldâttâsohjelm olášutmist vijđásubbooht-uv.
+Sämiáášij tave-eennâmlâš virgealmaiorgaan pivdoo valmâštâllâđ ive 2012 palhâšume jyehim.
+Sämiaašijn västideijee ministerij já Sämitigij presideentâi čuákkim Tukholmast 22 p. skammâmáánu 2010
+Sämiaaššijn västideijee Suomâ, Taažâ já Ruotâ ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ihásávt tábáhtuvvee čuákkim tollui Helsigist 12. skammâmáánu riehtiminister Tuija Brax jođettâsâst.
+Sämiaašijd kyeskee ovtâspargo pargeeh meiddei riijkâi haldâttâsâi já páihálâš virgeomâhái tääsist.
+Sämitige iävtuttâsah SOG stiivrâ jesânin
+Säämi tuáiján kuleh el. muorâ-, čuárvi- já nähkityejeh sehe kässeekeđgi- já tanesraŋgâhervim, čyeldim já paajâpihtâsij kuárrum já hervim párgálduvâiguin já padijguin.
+Säämi kulttuurân kuleh meiddei ärbivuáváliih iäláttâsah tegu puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo, nuurrâm já tyejeh.
+Sämmilâš parlamentaarlâš rááđán väljejuvvii Anne Nuorgam (persovnlâš värijeessân Antti Sujala), Tuomas Aslak Juuso (Magreta Sara), Aslak Holmberg (Petra Magga-Vars), Pentti Pieski (Janne Saijets) já Neeta Jääskö (Veikko Feodoroff).
+Sämi-iäláttâsâin tuše puásuituálu já kietâtyejeh láá jo ohtuunis kannatteijee iäláttâsah.
+Sämiiäláttâsâi syeje turvim lahâaasâtmist, haldâttuvâst já resurssistmist lii sämikulttuur já kielâ siäilum iähtu.
+Sämmiliih iäláttâsah
+Säämi párnáást lii vuoigâdvuotâ uážžuđ torjuu aarâhšoddâdempalvâlusâin vâi sust šodâččij jieijâs kulttuur jeessân já sun opâččij sämmilij tiäđuid, tááiđuid, vuovijd já áárvuid.
+Säämi musikist lii tehálâš kulttuurlâš já siärvuslâš merhâšume.
+Säämi aarâhšoddâdmist lii merhâšittee rooli nuuvt párnái sämikielâ já säämi identiteet naanoodmist, ko meiddei sämmilij siäilumist jieijâs aalmugjuávkkun.
+Sämmilâš eellimvuáhán lii lamaš tijpâlâš áigápuáđu čokkânem maaŋgâin jieškote-uvlágán puátukäldein já ärbivyehi juátkoo sierâlágán kuálusiäláttâsâi häämist.
+Säämi identiteetân, sämiaalmug ohtâlâšvuotân já meid sämmilij sajattâhân Suomâst lii varâlâš, jis sämmilijd jurdeh aalmugin, kote rijdâl koskânis.
+Säämi tuáján lii tijpâlâš, et materiaalâi hammiimist tehálub lii lamaš materiaalâi jiešvuođáid vuáhádume.
+Säämi muštâlemärbivuáhán kulá luándulávt kielâlâš olgospyehtim riggodâh, saanij valje já olgospyehtimij maaŋgâhámásâšvuotâ.
+Sämielleekove "uđđâ pááru " 2000-lovo aalgâst lii luptim uáinusân uđđâ stivrejeijeesuhâpuolvâ.
+Lii tárguttâs, ete sämmiliih elleekoveh láá mieldi ive 2015 Berliini elleekovejuuhlijn (Berlinale).
+Ko mun lam sämmilâš, te tot lii stuorrâ uási muu identiteet.
+Sämmilâš teeman uárnejeh teatterpargopáájáid, moiguin sundedeh jo ive 2016 tábáhtusân.
+Sämmilii elleekove äigi aalgij ive 1987, kuás Nils Gaup stivrij elleekove Tiennäyttäjä (Ofelaš).
+• Sämmilii elilâmulmuu já suu omâhái vaikuttemmáhđulâšvuođah tiipšon puáráneh.
+Säämi tyeje tubdâldâhhân lii tääl ohtsâštave-eennâmlâš Sámi Duodji-merkkâ, mii lii táhádâs, puigâ säämi tyejeest.
+Sämikuávlu kieldâi vuáđumáttááttâsâst já nube tääsi máttááttâsâst kalga kieđâvuššâđ säämi kielâlaavâ já kielâlâš vuoigâdvuođâid.
+Säämi kulttuur siäilum váátá tááláá ääigi-uv ärbivuáválij tiäđui já tááiđui, sehe jiegâlâš uáiviomâduv sirdâšem puátteid suhâpuolváid.
+Säämi kulttuuräärbi syeje kalga pyerediđ
+Sämmilii kovetaiđuu kollepaje algâttij Nils Aslak Valkeapää sämiaalmug myytâin já luándukoskâvuođâst muštâleijee tavluidiskuin.
+Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii eres lasseen lasettiđ sämipárnái já - nuorâi tobdo jieijâs kulttuur kuáttá já adeliđ sijjân máhđulâšvuođâid omâstiđ jieijâs kulttuur ärbitiäđuid já - tááiđuid sehe nanodiđ sii kulttuuridentiteet.
+Säämi párnáikulttuurkuávdáš - haavâ tooimâstivrejeijee Petra Magga-Vars lii maccâm paargon já västid haavâ koordinistmist já tooimâst vyesimáánu rääjist.
+Säämi materiaalpaaŋki ovdedem interneetin lii tehálâš sämikielâlâš aarâhšoddâdemmateriaal čokkiimân oohtân aarâhšoddâdempargojuávhu já vaanhimij kiävtun.
+- já muštâlemärbivyevi pehti finnee páárnáš tiäđu säämi eellimvuáhán já kulttuurân kullee aašijn.
+Säämi uáinu mield kuáhtulâšvuotâ lii olmožin eellim.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâš nuorâilävdikodde šadda čokkâniđ Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâi nomâttem jesânijn, mut še Ruošâ säminuorâi servi pivdoo nomâttiđ ovdâsteijeid lävdikoodán.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi stiivrâst Suomâ sämitige ovdâsteh Klemetti Näkkäläjärvi já Tiina Sanila-Aikio.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi šoŋŋâdâhpoolitlâš strategia
+Säämi parlamentaarlâš rääđi já sämitigeh kolgâččii-uv pehtilittiđ pargoos ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi jođettem sirdâšui Suomâst Taažân
+Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimpovdiimist huolât Säämi parlamentaarlâš rääđi ohtsâš stivrâ já povdim äššilistoidiskuin vuolgâttuvvoo majemustáá 2 oho ovdil čuákkim.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim tuhhiittij julgáštâs tave-eennâmlâš sämisopâmuš oovdedmist ráđádâlmij älgidijn.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim savâstâlâi já kieđâvušâi el. nuorâipolitiiklâš aašijn, kielâoovtâstpargoost, sämikuávlu piätuvahâgijn já sämmilij aalmuglâš tubdâlduvâi lävdikode tooimâst.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim nomâttij uđđâ jesânijd kuulmâ Tave-eennâm já Ruošâ sämmilij ohtsii säämi kielâlävdikoodán.
+Säämi Parlamentaarlâš Rääđi já Taažâ sämitige saavâjođetteijee Egil Olli tiäduttij saavâstis ete haavâ puoh tehálumos pargo lii siäiluttiđ já ovdediđ ohtsâš kielâ.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi finnim tiäđui vuáđuld lii Avveel palgâs uáivilin algâttiđ vuossaargâ 26.9.2011 pággunjuovâmijd.
+Säämi parlamentaarlii rääđi (SPR) stivrâ meridij, ete Suomâ sämitigge valmâštâl ruttâdemucâmuš Kielâkäldee jotkâprojektin.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi avžuuttâsâst pieijii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigeh joton ive 2011 aalgâst Interreg - ruttâdlâš SáFá - ovdâčielgiittâshaavâ ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ tutkâm- já áámmát / reesuurskuávdáá vuáđđudmân.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi tievâsčuákkim 9. skammâmáánu
+Säämi parlamentaarlâš rääđi pehtilis toimâ 15.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi pehtilis toimâ
+Säämi parlamentaarlâš rääđi ohtsâš stivrâ västid konferens valmâštâlmist já orniimist.
+Säämi populäärmuusik ovdánem aalgij 1970-lovvoost ko Nils-Aslak Valkeapää almostitij album " Vuoi Biret-Máret, vuoi ".
+Sämmilii pivdokulttuurist riävskáh pivdojeh kielâiguin.
+Säämi sänikevttim ärbivyehi lii nanos.
+Säämi taaiđâ já tyeje čáitálmâs kirkkopeivijd
+SÄÄMI PUÁRÁSIJPARGO OVDEDEMPEEIVIH 23-24.5.2012, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar
+Säämi puárásijpargo kuálmád ovdedempeeivij fáddán láá: Olmoošárvusâš puárisvuotâ.
+SÄÄMI ARŠODDÂDEM AARG TOOIMÂI RAVVUUH - Maht toimâp aargâ vuáháduvvâin?
+Säämi arâšoddâdmist já puárásijpargoost pargee sämikielâlâš pargoviehâ toimâi juávkkupargo ääigi ovdedeijeeäššitobden.
+Säämi aarâhšoddâdem ovdedemen juátkim váátá merikoskâsijd viármádâhkuáhtáámijd.
+Säämi aarâhšoddâdem ovdedempargo vuolgij joton haavâst hämmejum sämitiimi äššitobdeejesânij tooimâst.
+Säämi aarâhšoddâdem stivriimist pargoo ovtâspargo Sämitiggijn.
+suomâkielân, Ucjuv kieldâst tuáimá sämikielâlâš aarâhšoddâdemstivrejeijee.
+Säämi aarâhšoddâdem ulmen lii olmooš, kote lii jiečânâs, ovdâsvástádâslâš, sosiaallâš, luándus já tááiđus peeleest maaŋgâpiälásâš já kiäst lii jieijâs táátuvyeimi já árvuštâllâmnahcâ já kote piergee uđđâáigásâš ohtsâškoddeest.
+Säämi aarâhšoddâdem styeremus hástusin lii sämikielâlâš škuávlejum pargojuávhu finnimvuotâ.
+Säämi aarâhšoddâdemvuávám uáivilin lii stivriđ säämi aarâhšoddâdem kvaliteet já siskáldâslâš
+Säämi šoddâdmist šiev aicâdem- já árvuštâllâmnaavcâ lasseen láá áárvust noonâ jieštobdo já identiteet, vijđes mättim, vuáhádume, sosiaallâšvuotâ já kuáhtulâšvuotâ.
+Säämi šoddâdmist tiäduttui sosiaallâš aiccâmnahcâ, eres ulmui vuotânväldim sehe pargo já sierâdem pehti oppâm.
+Säämi kulttuurist aalmugtaaidâ já ton estetiik lii iäruthánnáá uási jyehipiäiválâš eellim já tast lii merhâšittee siärvuslâš merhâšume.
+Sämmilâš muusikärbivyevist iä keevti masa ollágin instrumentijd.
+Sämimáttááttâsâst tarbâšeh jieijâs koskâsâš äššitobdeeviärmáduv, mast lii máhđulâš nanodiđ kulttuurlijd pargovuovijd sehe jieijâs áámmátidentiteet.
+Sämmilâš puásuituálust meerhâid adeleh suhâmerkkâvuáháduv mield..
+Ärbivuáválávt säämi siärvusist lii suuvâst já siärvusist párnáá šoddâdemvuoigâdvuotâ já - ovdâsvástádâs.
+Säämi šoddâdemärbivyevist láá vala spejâlistmeh onnáá peeivi šoddâdmist.
+Säämi kulttuurmeriruuđâst juáhhojeh ihásávt ucâmušâst torjuuh sämitaiđuu já - kulttuur jieškote-uv suorgijd sehe sämiservijd.
+- Säämi parlamentaarlâš rääđist ij koolgâ šoddâđ tuše savâstâllâmkerho, pic tarbâšep čonâsem, ohtsii čäällimkode já sämitigij haldâttâssáid fastâ oovtâstpargo parlamentaarlâš rääđi miärádâsâi olášutmân já meid čuákkimij valmâštâllâm várás, huámášit Näkkäläjärvi.
+Sämmilâš paldâlâsteemast tieđetteh maŋeláá.
+Sämmilâš tanssâärbivyehist lii siäilum tuše nuorttâlâšâi katrilli, mii lii finnim vaikuttâsâid ruošâ tanssâärbivyevist.
+Sämmiliih artisteh:
+Sämmiliih äässih neelji riijkâst já eellih maaŋgâi kulttuurij vaikuttâsâi vuálásâžžân.
+Sämmiliih iä lah merkkim sämikielâ almootmáin eenikiellânis, ko tast ij lah mihheen vaikuttâsâid virgeomâhâšášástâlmân teikâ toos, mon kielâlijd palvâlusâid áášánkullee olmooš finnee.
+Sämmiliih ellii tast, maid luándu šoddâdij ihásávt sii ävkkin jieškote-uv iveaaigijn.
+Sämmiliih já ubâ aalmugijkoskâsâš siärvádâh vyerdih ete Suomâ viijmâg tiävdá aalmugijkoskâsâš kenigittee aašijdis. "
+Säämi kirkkopeeivih Anarist ive 2009
+Säämi kirkkopeeivijd uárnee Oulu pispekodde oovtâst Suomâ sämitiggijn sehe Ruotâ já Taažâ sämmilij kirkkorađijguin.
+Sämmiliih kirhoost - seminaar Sajosist
+Säämi sierâdmeh vuáđuduveh iänááš luándun já iäláttâssáid.
+Sämmiliih vuobdii tuurhâid ain Koskâ-Euroop räi jo viehâ tooláá.
+Sämmiliih uásálistii foorumân SPR já arktâsij parlamiänttárij pissoo komitea pehti.
+Sämmiliih láá ovttuu iällám alda luándu já eellim lii čonâsâm luándu ihejurâmân já iveaigijd.
+Sämmiliih láá algâaalmug, mast lii jieijâs historjá, kielâ, kulttuur, iäláttâsah, eellimvyehi já identiteet.
+Sämmiliih láá aassâmkuávlustis lamaš luándulávt vuáruvaikuttâsâst jieškote-uv kielâiguin já kulttuurijguin já taan keežild sij láá távjá maaŋgâkielâliih já aneh áárvust šiev kielâtááiđu.
+Sämmiliih láá asâttâm Skandinavia já Suomâ taveuási sehe Kuáláduvnjaargâ sisoosijd jo ovdil táálái riijkâi já riijkârajij hámášume.
+Sämmiliih láá euroop union áinoo algâaalmug, mast lii jieijâs historjá, kielâ, kulttuur, eellimvyehi já identiteet.
+Sämmiliih láá Euroop union kuávlu áinoo algâaalmug.
+Sämmiliih láá hárjuttâm tovláá historjá ääigi pivdo, nuurrâm, kuálástem já puásuituálu.
+Sämmiliih láá uáli kievrah.
+Sämmiliih láá feerim sii historjá ääigi stuorrâ moivášmijd, suáđijd, olgoštem, kielâi läpittemviggâmušâid, págguvarriimijd suáđi já tulvâdemáldái huksim tiet, väldipoolitlijd uulmijd suddâluttiđ sämmilijd já viggâmušâid raččođ sämmilij ohtâlâšvuođâ.
+Sämmiliih láá sämikuávlust kuálmádâs ucceeblohhoon kuávlu suullân 11.000 ässest.
+Sämmiliih láá maaŋgâi suhâpuolvâi ääigi iällám luándust já haahâm tast áigápuáđus, já sist lii sierânâs mättim luándu suoijâlmist já kevttimist.
+Sämmiliih láá toi ulmui maajeeldpuátteeh, kiäh asâttii Tave-Fennoskandia tállán jieŋâääigi maŋa suullân 10 000 ihheed tassaaš.
+Sämmiliih láá toi ulmui maajeeldpuátteeh, kiäh asâiduttii Tave-Fennoskandia tállân jieŋâpaje maŋa paijeel 10 000 ihheed tassaaš.
+Sämmiliih láá lamaš iänááš pivdoaalmug, mon eellimvyehi vuáđudui maaŋgâtuálun.
+Sämmiliih láá pivdám purrâmužžân kuudijd, soorvâid sehe eennâmluudijd.
+Sämmiliih láá killeel tego laajišsuáhi, kote killáá piegâ, puolâš, kume, tedduu já lii morruumettum.
+Sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji eennâm, Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ kuávluin.
+Sämmiliih palvâlii luánduhäldeid, tego almaid pieggâalmaa, (Biegga-almmái, Bieggagállis), äijihšooŋâimmeel (Dierpmis - Äijjih- Àddja) sehe nisonijd ennivuođâ immeel Sáráhká já miäcástem immeel Juoksáhkká.
+Sämmiliih viggeh šoddâdmáin ovdediđ täid jiešvuođâid.
+Sämmiliih sättih mäksiđ viäruid jobâ puoh aldakuávlu staatáid, ko staatâi rääjih iä lamaš tavveen čielgah.
+Sämmiliih uážžuh Anarân jieijâs kulttuurkuávdáá, mon uáivilin lii adeliđ sämmilijd pyerebijd iävtuid toollâđ já ovdediđ jiešráđálávt kulttuuris, kielâs já ohtsâškodde-elimis, tipšođ já ovdediđ kielâlâš já kulttuurlâš jiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almos eellimtile ovdedem.
+Sämmiliih Suomâst
+Säämi taaidâreh rähtih ubâ ääigi uđđâ maalijd, čiiŋâid, káárvuid já anotiiŋgâid, main heiviitteh ärbivuáválij materiaalâi, hämi- já hervimvuovijd.
+Sämmiliih taaidâreh láá puáhtám sämikulttuur ärbivuovijd já ohtsâškodálâšvuođâ uássin uđđâ moodeern taiđuu, mii ij ele tuše galleriain, peic argâpeeivist, interneetist já sosiaallii mediast-uv.
+Sämmiliih tarbâšeh noonâ servikiedi já serviaktiiveh ánsášeh stuorrâ kijttosijd sii porgâm pargoost.
+Sämmilij oohtânkulluuvâšvuotâ, mii rastaldit väldikudij raajijd, lii tááláá ääigi nanos já ovtâspargo viijđes.
+Säämi tiäđuh, tááiđuh já áárvuh sirdâšuveh iänááš tooimâi já tobdoi pehti sehe njálmálâš ärbivyehin suhâpuolvâst nuubán.
+Sämmiliih tuáimih aktiivlávt väldikudij raajij paijeel já uásálisteh aalmugijkoskâsâš ohtsâšpaargon maailm eres algâaalmugijguin.
+Sämmiliih cevzih ain, jis kavnâp vyeimi nubbe nubijnân já toollâp kiddâ sämiaalmug siärvuslâšvuođâst, sämmilii identiteetist já kulttuuräärbist.
+Sämivanhimeh já páihálâš škovlâvirgeomâhááh láá motomijn päikkikuudijn viggâm ovdediđ máttááttâstilálâšvuođâ, mut tot lii táálái njuolgâdusâi vuáđuld máhđuttem, páhuduvvoo raportist.
+Sämivanhimeh láá távjá pivdám Sämitiggeest iše tilálâšvuotân já oskom, et tot jiešhaldâšemorgaanân puáhtá vaikuttiđ máttááttâs orniimân.
+Ohtâ aalmug neelji enâmist
+Sämmiliih ääsih sii ärbivuáválijn aassâmkuávluin Suomâst, Taažâst, Ruotâst já Ruošâst.
+Sämmilijd kyeskee kuávdášlâš aalmugijkoskâsiih sopâmušah já eres aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotkenigâsvuođah
+Sämmiliih láá škuávlejum totken, máttáátteijen, merideijen já hovdân.
+Sämmiliih láá Suom��st sämitige vaaljâi ohtâvuođâst nuurrum lovottuv mield s. 10 000.
+Sämmiliih láá tuođâi uccáá.
+Sämmilijd kalga kuullâđ já sii kalgeh peessâđ uásálistiđ aašij loppâprosessáid, moh vaikutteh njuolgist sämmiláid, já staatah kalgeh uuccâđ sämmilij rijjâ já muuneeld almottum miettâm puoh taggaar toimáid, moh kyeskih sämmilijd.
+Sämmiliih ovtâsteh kulttuurlâš áárvuid tegu kielâ, identiteet, luándu já suuvâ.
+Sämmilijn algâaalmugin lii vuoigâdvuotâ toollâđ já ovdediđ kielâs já kulttuuris sehe toos kullee ärbivuáválâš iäláttâsâidis.
+Sämmilijn lii aalmugin OA ive 1966 jiešmeridemvuoigâdvuođâ kyeskee sopâmuš vuossâmuu artikla mield vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs poolitlâš tiileest, ovdediđ ekonoomlâš, sosiaallâš já kulttuurlâš ovdánemes sehe haldâšiđ jieijâs luánduvaarijd já - tiettuumijd, ige mongin tiileest uážu väldiđ meddâl sii áigápuátun kullee tehálâš resurssijd.
+Säämi tyejeest láá Tave-enâmijn jieijâs ornijdumeh, moh tipšoh eres lasseen vyebdim- já čáitálmâstooimâ.
+Sämmilijn lii máhđulâšvuotâ jienâstiđ sämitiggevaaljâin já älgiđ iävtukkâssân.
+Sämmilijn láá tááláá ääigi 11 liputtempeivid, moh tuhhiittuvvojii ohtsâš säämi konfereensâst.
+Sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ jieijâs kielâ já et sun šadda iberduđ jiejâs kieláin.
+Sämmilijn lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ, suojâliđ já ovdediđ jieijâs kulttuuräärbi, ärbitiäđu já kulttuurolgospyehtimhaamijd toid kullee rähteevuoigâdvuođâidiskuin.
+Sämmilijn lii lamaš ive 1996 rääjist päikkikuávlustis kielâs já kulttuuris kyeskee vuáđulaavâ miäldásâš jiešhaldâšem.
+Sämmilijn láá jiejah, ärbivuáváliih suuvâi kiävtust leijee nuurrâmkuávluh, main noreh luámánijd, juuŋâid já soorijd.
+Sämmilijn láá ärbivuáválávt lamaš maaŋgah käärih jieškote-uv purrâmâšâi siäilutmân tâi fálusin piejâmân.
+Sämmilijn lii Suomâ vuáđulaavâ mield kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust.
+Sämmilijn lii tiervâs jieštobdo já noonâ oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo.
+Sämmilijn lii noonâ mättim ärbivuáválij iäláttâsâi porgâmist já ärbivuáváliih iäláttâsah láá siäiluttâm ärbivuáválii porgâmmaalis onnáá peeivi räi puohâin ohtsâškodálijn nubástustedduin peerusthánnáá.
+Sämmilijn lii noonâ siärvuslâšvuotâ já tiäđulâšvuotâ jieijâs madduin, suuvâ jesânijn já sii aassâmsoojijn.
+"Sämmiláid luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu suojâlem já aalmugijkoskâsii ärbivuáválii tiätun lohtâseijee miärádâstoohâm lii tuođâi tehálâš.
+Sämmiláid jieijâs kulttuurkuávdáš Anarân
+" Sämmilijd lii hirmâd tergâd, ete čielgiittâsâst čonâdâteh ovdediđ algâaalmugvuoigâdvuođâid.
+Sämmiláid lii luándulâš uuccâđ vuáttámušâid eres kulttuurijn, uuccâđ ohtâvuođâid iäroid já heiviittiđ oohtân kulttuurlâš ruossâlâsvuođâid eellimhaldâšem já piergim pyereedmân.
+Sämmiláid mááccuh lii uási säämi identiteet.
+Sämmiláid raajijd rastaldittee ovtâspargo lii luándulâš já juátkojeijee.
+Sämmiláid tehálâš hyelkkivuođâ-, ristvaanhim- já käimivuáhádâh nanodeh párnáá oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo.
+Sämmilijd tergâdumoseh tooimah:
+Sämmilijn vuolgâsoojijn vuávájum áámmátlâš já ollâtääsi škovlim kolgâččij pyehtiđ oppâđ sämikuávlust.
+sämmilijn lahâaasâtmist
+Sämmilijn lii čoggum uáli uccáá lovottâllâmtiätu ovdil 1990- já 2000-lovo, ijge tiätu ärbivuáválij iäláttâsijguin ellei ulmui meereest Suomâst lah.
+Sämmilijn tuše nuorttâlijn lii tanSSâäRbivyehi.
+Sämitiggeasâttâs (1727/95) mieldi tohálâšvuođâvátámâššân lii vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat tuđhos já sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlii aašij tubdâmuš.
+Sämitiggeest adelum asattâs (1727/95) miäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat tuđhos já sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlij aašij tubdâm.
+Sämitiggepaje hástuseh já máhđulâšvuođah
+Sämitiggepaje váldu-ulmeh
+Sämitiggepaje ohtsiih já sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh
+Sämitiggelaavâ § 9 mield virgeomâhááh kalgeh ráđádâllâđ sämitiggijn puoh vijđáht vaikutteijee já merhâšittee tooimâin, moh pyehtih tállân já eromâš vuovvijn vaikuttiđ sämmilij sajattâhân algâaalmugin.
+Sämitiggelaavâ já - asâttâs uđâsmittem sehe sämmilâšmiäruštâllâm rievdâdem 4.
+Sämitiggelaavâ já - asâttâs uđâsmittem sehe sämmilâšmiäruštâllâm rievdâdem
+Sämitiggelaavâ uđâsmittem šoodâš vuáimán ive 2014 loopâst teikâ 2015 aalgâst.
+Sämitiggelaavâ uđâsmittem ovdán
+Sämitiggelaavâ uđâsmittem
+Sämitiggelaahâ já - asâttâs láá uđâsmittum sämitige iävtuttâsâi mield já oovdedmáin sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi mield..
+Kielâkyeimi 1 Pargokirje
+Sämitigeh áiguh oovtâst staatâiguin västidiđ Suomâ, Taažâ já Ruotâ pärniäššiváldálijguin ohtsâštave-eennâmlâš raapoort hástusáid.
+Sämitigge aalgât ráhtádâttâm sämitiggelaavâ pyehtim uđâsmitmijd. "
+Sämitigge aalgât valmâštâllâm ovdâskodevaljáid já puáttee haldâttâsohjelmráđádâlmijd nuuvt, ete valmâštâl peleväldimijd já tuávvášmuštottemčalluid piäláduvâi já haldâttâsráđádâllei kiävtun.
+Sämitigge addel vuáđulahâváljukoodán pargoráávhu.
+Sämitigge addel ihásávt 60-200 sierâlágán algud já ciälkkámužžâd sierâ peelijd.
+Sämitigge adelij ciälkkámuš eennâm- já meccituáluministeriön hammiittâsâst kumppinääli hoittámvuáváámin.
+Sämitigge adelij stiipeend neelji iäljáris sämikielâ uáppei, kiäh valmâštuvvii Säämi máttááttâskuávdáást.
+Sämitigge adelij ive 2013 198 sierâlágán ciälkkámuš teikâ čállus.
+Sämitigge miäruštâlâi vuáđulávt vuáváámijd kieldâlij lahâasâttem háárán, aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi háárán sehe uđâsmitmij háárán, maid valmâštâleh staatâhaldâttuvvâst.
+Sämitigge aasât koskâvuođâstis stiivrâ, moos kuleh jesânin tige saavâjođetteijee, kyehti värisaavâjođetteijee já nelji eres jeessân.
+Sämitigge asâttij iävtun čuávvoo puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ ovdâsteijee ulmuid: Erkki Lumisalmi, Jouni Ilmari Jomppanen, Matti Morottaja, Anni Näkkäläjärvi, Hilkka Rasmus já Rauna Paadar-Leivo.
+Sämitigge asâttij käävci váldu-ulmed budjetihán 2015.
+Sämitigge oovded säämi parlamiänttárij julgáštusâi olášume tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn
+Sämitigge oovded sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume meid sämikuávlu ulguubeln.
+Sämitigeh ovdedeh julgáštusâi olášume tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn, juátká Näkkäläjärvi.
+Sämitigge oovdâst sämmilijd aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin já hoittáá sämmilij kielâ, kulttuur já sii sajâttuv kyeskee aašijd algâaalmugin.
+Sämitigge ij tuhhit sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö oovdânpyehtim já váátá, ete oovdânpyehtim ráhtoo uđđâsist nuuvt, ete oovdânpyehtim vaikuttâsah, ruttâdem, härvis asâttem já sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah váldojeh vuotân palvâlemráhtus oovdedmist.
+Sämitigge ij kyeddit oovdânpyehtim reeviirvuáđulâš ketkivahâgij sajanmäksimvuáhádâhhân.
+Sämitigge iävtut asâttâs nubástus, mii addel máhđulâšvuođâ virgij vuáđđudmân.
+Sämitigge oovdânpuáhtá ete naalij heiviittâlmist já hoittáámist rähtih oovtâstpargo Taažâ, Ruotâ já Ruošâ staatâiguin sehe sämitigijguin.
+Sämitigge iävtut, et sämikuávlun väriduvvoo 420 000 euro ihásâš kuáđuttemtoorjâ.
+Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân uáivildum meriruttâ torvejuvvoo lahâasâttâssáin já toorjâtääsi loptejuvvoo merhâšitteht tááláást.
+Sämitigge iävtut, et Suomâ ratifisistá UNESCO sopâmuš matriaalâttâs kulttuuräärbi suoijâlmist jotelávt já kieđâvuš ääši olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst.
+Sämitigge iävtut, et staatârääđist riämmoo jotelávt valmâštâllâđ puásuituálulaavâ olesuđâsmittem mast váldoo vuotân säämi puásuituálu aalmugijkoskâsâšvuoigâdvuođâlâš já vuáđulavâlâš syeji.
+Sämitigge oovdânpuáhtá, ete Yle Sápmi jiečânâsvuotâ lasettuččij já toos adeluččij Svenska Ylen verdidittee sajattuv já tooimân adeleh tuárvi resurssijd.
+Sämitigge iävtut stiivrân kuttâ jeessân.
+Sämitigge iävtut-uv, et POLURA kolgâččij tivvoođ tâi valmâštâllâđ ollásávt uđđâsist väldimáin vuotân vuáđulahâváljukode ravvuid já sämikulttuur syeje.
+Sämitigge iävtut ciälkkámušâstis maaŋgâid tärkkilistmijd olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsân.
+Sämitigge oovdânpuáhtá lasseen, ete ketkinääli ij šoddâduu já háittuellei meddâlistem kolgâččij tábáhtuđ virgeomâhái tooimâst.
+Sämitigge iävtut máttááttâsministeriön sämmilij ovdâstâs ministeriö vyelni tuáimee kirjerájuišeruttâlävdikoodán.
+Sämitigge iävtut Säämi máttáátâskuávdáá stiivrân puáttee neelji ihán čuávvoo jesânijd já väri-jesânijd (tavgij siste): Petra Magga (Pekka Aikio), Erkki Lumisalmi (Tiina Sanila-Aikio), Berit-Ellen Juuso (Maarit Magga), Veikko Guttorm (Sisko Länsman), Heli Aikio (Aslak Paltto), Antti Katekeetta (Kati Eriksen).
+Sämitigge iävtut sämitiggelaavâ § 9 miäldásâš ráđádâlmijd olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst.
+Sämitigge oovdânpuáhtá maaŋgâid tärkkilistmijd hoittámvuáváámân.
+Sämitigge oovdânpuáhtá ohtsii stuorrâpiätukomissio vuáđudem Suomâ, Ruošâ, Taažâ, Ruotâ sehe jieškote-uv eennâm sämitiigij kooskân vuáváđ stuorrâpiätunaalij hoittám já suojâlem.
+Sämitigge oovdânpuovtij ministerân sämitige čuákkim tuhhiittem ciälkkámuš sämitiggelaahâpargojuávhu oovdânpyehtimist sehe äigikyevdilis ovdedemprojektijd.
+Sämitigge oovdânpuovtij peleväldimistis čuávdusmaalijd, ete maht kielâlijd vuoigâdvuođâid puáhtá turviđ.
+Sämitigge oovdânpuovtij ciälkkámušâstis, ete
+Sämitigge iävtut, et olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst váldoo čielgâ peeli toos, maht ILO 169-sopâmuš ratifisistmist kalga ovdániđ já maggaar äigitavluin, ko jo ovdebáá olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ivveest 2004 asâttui ulmen ratifisisteđ ILO 169-sopâmuš já ulme paasij olášuuhánnáá.
+Sämitigge ocá raavâdviäsuirâtteijee Sajosân
+Anarâškielâ jurgâleijee virgesajasâšvuotâ
+Sämitigge almoot uuccâmnáál anarâškielâ jurgâleijee
+Sämitigge ocá meriáigásii oovdânpyehtee Säämi parlamentaarlii rääđi čäällimkode pargoi hoittám várás
+Sämitigge ocá meriáigásii oovdânpyehtee
+Sämitigge ocá máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu kielâpiervâl- já kielâlávgumkerhotooimâ várás.
+Sämitigge ocá SAAVÂJOĐETTEIJEE IŠEDEIJEE
+Sämitigge oca
+Sämitigge ocá
+Sämitigge ocá arâšoddâdemmateriaal vuávájeijeid
+Suomâ sämitigge ocá anarâškielâ kielâpargee, nuorttâsämikielâ kielâpargee já tavesämikielâ kielâpargee ááigán 1.1.2013-31.5.2014.
+Sämitigge haldâšij proojeekt.
+Sämitigge haalijd tiäduttiđ proojeekt tehálâšvuođâ
+Sämitigge áigu aanaar- já nuorttâsämikielâ kielâjurgâleijeid
+Sämitigge haalijd vuáđudiđ ive 2008 pargoos algâttâm aanaar- já nuorttâsämikielâi kielâjurgeleijei viirgijd.
+Sämitigge váldá vuotân, et aavisasâttâs (398/2008) ij adde máhđulâšvuođâ sämikielâlâš aavisij torjui, ko toorjâiävtuh láá liijgás čovgâseh.
+Sämitigge váldá vuotân jieijâs tooimâst säämi ärbivuáválâš tiäđu táárbuid já oovded ärbivuáválâš tiäđu siäilum, sirdâšem já ovdánem puáttee suhâpuolváid puohâin toimâinis.
+Sämitigge tuhhit budjetive suhâpuolvâohjelm já uárnee sämmilij siärvuslâšvuođâ tuárjoo sämikulttuur miäldásii sämmilij aalmuglâšpeeivi juhle 6.2.2015 Anarist já juhle vuolgâttuvvoo meid stream-vuolgâttâssân.
+Sämitigge čáittá sämmilij virgálâš uáinu.
+Sämitigge almoot, et ton čäällimkode Sämikielâ toimâttuvâst Aanaar toimâsaajeest lii uuccâmnáál
+Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâ toimâttuv fastâ
+Sämitigge almoot uuccâmnáál haldâttâhhoovdâ virge
+hannu.kangasniemi@samediggi.fi, puh..
+Sämitigge almoot uuccâmnáál Anarâškielâ kielâjurgâleijee virge
+Sämitigge almoot uuccâmnáál nuorttâlâškielâlii oppâmateriaal proojeektpargee
+Sämitigge almoot uuccâmnáál škovlimčällee virgesajasâšvuođâ
+Sämitigge almoot uuccâmnáál kulttuurčällee virgesajasâšvuođâ
+Sämitigge almoot uuccâmnáál párnáikulttuurkuávdáá
+Sämitigge almoot uuccâmnáál säämi muusikkuávdáá meriáigásii vuávájeijee sajasâšvuođâ
+Sämitigge almoot uuccâmnáál
+Sämitigge almoot uuccâmnáál PIRÂSČÄLLEE
+Sämitigge almoot uuccâmnáál toimâttâhčällee virge
+Sämitigge almottij, ete vuástálist kuohtuid projektijd.
+Sämitigge almottij, ete lii vaalmâš oovtâstpaargon kieldáin oovtviärdásâšvuotâvuávám rähtimist já sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi turviimân Iänuduv kieldâst.
+Sämitigeh ilodeh tave-eennâmlâš sämisopâmuš tuhhiittem ovdán
+Sämitigge já Iänuduv kieldâ kärttejeh tavesämikielâ kielâpiervâl táárbu
+Sämitigge já Giellagas - instituut piejih joton kielâlávgummáttááttâs škovlimproojeekt
+Sämitigge juáhá staatâtorjuid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já arâšoddâdempalvâlusâi pyevtitmân sehe sämikielâlii oppâmateriaalpyevtittâsân já sämmilijd kulttuurpalvâlussáid 2,234 miljovn eurod.
+Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuhleest stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uáppeid.
+Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid.
+Sämitigge juovij stipendijd tanssâpuđâldâs juátkim movtijditmân.
+Sämitigge juovij stipendijd ollâtääsi uáppeid
+Sämitigge juovij stipendijd ollâtääsi uáppeid
+Sämitigge juovij stipendijd sämikielâ uáppeid
+Sämitigge já Meccihaldâttâs lává ráđádâlmijnis puáttám tom mielân, et sierânâs pargojuávkku valmâštâl Akwé:Kon - ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevttimvuávám rähtimist.
+Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas - instituut piejih joton skammâmáánu pelimuddoost sämimáttááttâs pargoviehân čuosâttum škovlimproojeekt ŠSäämi kielâlávgum škoovlâst - maht tuárjum jieččân kielâ já kulttuur máttááttâsâstŠ.
+Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas - instituut piejâv joton sämimáttááttâs pargoviehân čuosâttum kuuđâ oppâčuágástuv škovlimproojeekt.
+Sämitigge uárnee tolebij iivij náálá bussisáátuid tábáhtusân já maasâd sehe ijâstâlmijd Ruávinjaargâst.
+Sämitigge uárnee ávus nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdážân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ.
+Sämitigge uárnee bussisáátuid Hettaast, Ucjuuvâst já Vuáčust Anarân sehe maasâd.
+Sämitigge uárnee vuod uásiväldeid maađhijd, ijâstâlmijd já uási puurâdmijn.
+Sämitigge uárnee kiđđuv 2011 ohtsii čuákkim säämi kulttuur- já taaidâservijguin.
+Sämitigge uárnee konfereensâ säminuorâin
+Sämitige ornim Helsig seminaar fáddán lii sämikielâ já maorikielâ iäláskittem já nanodem.
+Sämitigge uárnee fievrijdmijd tábáhtusân ovdii vyevi mield jieškote-uv kuávlust sämikuávlu.
+Tego ovdil-uv, Sämitigge uárnee tábáhtusân bussisáátuid sämikuávlust.
+Sämitigge uárnee uđđâ anarâš- já tavesämikielâlâš aabis almostittemtilálâšvuođâ Anarist Siijdâ auditoriost majebaargâ 07.09.2010 tme 12.00.
+Sämitigge uárnee oovtâstpargoost Aanaar servikuddijn bussisáátuid Hettaast, Ucjuuvâst, Vuáčust, Čevetjäävrist já Aŋŋelist Anarân sehe maasâd.
+Sämitigge uárnee uđđâ nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdážân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ.
+Sämitigge já Säämi kielârääđi tuáivuv, et Säämi kielâtaho - palhâšume movtijdit Yle Sápmi juátkiđ já ovdiist pyerediđ sämikielâi oovdân ráhtám šiev pargos.
+Sämitigge já sisašijministeriö YES-proojeekt.
+Sämitigge almoot uuccâmnáál markkânistemhoovdâ virge
+Sämitigge almoot uuccâmnáál ton ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv
+Sämitigge almoot uuccâmnáál ton ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv
+Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâ toimâttuv fastâ
+Sämitigge almoot uuccâmnáál
+Sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsis kuttâ 500 euro stipend, moh láá uáivildum sämikielâ já / teikâ sämikulttuur válduaamnâs- já uálgiaamnâsuáppeid ollâtääsi škovliimist.
+Kulttuurtorjui uuccâm
+Sämitigge almoot sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân čujottum meriruuđâst ihán 2015 (säämi kulttuurmeriruttâ) mieđettum torjuid uuccâmnáál.
+Sämitigge almoot uuccâmnáál kuttâ stipend
+Sämitigge almoot taan meriruuđâst torjuid uuccâmnáál.
+Sämitigge almostit kyehti uđđâ sämikielâ aabis
+Sämitigge almostitij kirje tave-eennâmlâš säämi kielâläđvdikode mieđettem sierânâsruttâdâssáin.
+Sämitigge almostitij škoovlâi älgim ohtâvuođâst 16 sämikielâlâš miäldusmateriaalâd (ohtsis 23 CD-já DVD-skiärrud) já oovtâ uđđâ oppâkirje.
+Sämitigge almostittij nálásâšteddilâs Girjegiisá Oy algâaalgâst ive 1993 almostittum kirjeest.
+Sämitigge almostit päikkisijđoinis puoh ciälkkámušâid, maid lii adelâm váljukoodán, ko vuáđulahâváljukodde lii finnim pargos loopân.
+Sämitigeh movtijditeh staatâid aalmuglâš čuávdusáid ILO 169 sopâmuš vuoiŋâst já avžuutteh Suomâ já Ruotâ ratifistiđ áášánkullee sopâmuš.
+Sämitigeh movtijditeh staatâid aalmuglâš čuávdusáid ILO 169 sopâmuš vuoiŋâst já avžuutteh Suomâ ja Ruotâ ratifistiđ sopâmuš.
+Sämitigeh movtijditeh staatâid ohtsâšpargoost sämitigijguin algâttiđ tave-eennâmlâš sämisopâmuš tooimânpieijâm čielgim staatâi koskâsâš ohtsâšpargo kyeskee čuávdusijn.
+Sämitigge kieđâvušâi säämi kielâlaavâ olášuttem rekrytistmijn já kielâtááiđu selvâttem rekrytistemtiilijn ko pálkkáátteh pargeid, kiäi pargon lii toimâđ sämikielâlijn äššigâspalvâlem-, tipšo- teikâ máttááttempargoin.
+Sämitigge kieđâvušâi vástádâsâstis algâaalmugjulgáštuš olášuttem Suomâst já meid Euroop Unionist.
+Sämitigge kieđâvušâi vástádâsâstis sämmilii kulttuuräärbi tile já uásálistemmáhđulâšvuođâid almos elimân.
+Sämitigge tuálá aktiivlâš savâstâllâm EU:in sämmilijd kyeskee aašijn viggâmáin vaikuttiđ EU miärádâstohâmân oovtâstpargoost SPR:in.
+Sämitigge kiävttá jiecânâs meridemvääldi.
+Sämitigge ovdeed päikkisiijđoidis
+Sämitigge oovded nuuvt siskiipiäláá ko ulguupiäláá-uv tieđettem.
+Sämitigeh avžuutteh áášánkullee staatâid rähtiđ sämikuávlun ollâtääsi škovlim fällee pirrâs, vâi säminuorâin lii máhđulâšvuotâ šoddâđ sämikielâ äššitobden.
+Sämitigge mainâstij ete sämitiggelaavâ uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu iävtuttâsah láá jo tääl ruossâlâsvuođâ čuávduseh ige taid koolgâ hiäjusmittiđ laavâ jotkâvalmâštâllâm ohtâvuođâst.
+Sämitigge savastâl kollimis ääigi eromâšávt sämmilij kielâlij, kulttuurlij já iäláttâs kyeskee vuoigâdvuođâin EU:st.
+Sämitigge kiddee ciälkkámušâstis huámmášume meid toos, ete sämmiliih kieldah kalgeh tevdiđ säämi kielâlaavâ kenigittee aašijd peerusthánnáá kieldâ sämikielâlii aalmug meereest.
+Sämitigge kiddij huámášume meid toos, ete Iänuduv kieldâ ij lah tiävdám lahâaasâtlâš kenigâsvuođâs rähtiđ oovtviärdásâšvuotâvuávám já oovdânpuáhtá, ete kieldâ pehtilit säämi kielâlaavâ olášuttem.
+Sämitigge huáput algâaalmugvuoigâdvuođâid
+Sämitigge kijttá puoh taaiđâtábáhtus orniimân sierâ vuovijn uásálistem peelijd luhostum tábáhtusâst!
+Sämitigge kijttá sehe Pááđáár viljâžijd et Meccihaldâttâs kiärgusvuođâst ráđádâlmáid já haalust sooppâđ riijdost.
+Sämitigge kištoot Säämi kulttuurkuávdážân šaddee raavâdviäsu láigusopâmuš.
+Sämitigge čokkânij vaaljâpaje vuossâmuu čuákkimân Aanaar Sajosân 23.-24.2.
+Sämitigeh tiädutteh, et tave-eennâmlâš sämisopâmušâst lii stuorrâ merhâšume säämi ohtsâškoddeovdánmân, já siämmást páhudeh huolâst, et toimâ tave-eennâmlâš sämisopâmuš pyerrin ij láh ovdánâm sämiministerij já sämitige saavâjođetteijei koskâsâš sopâmuš miäldásávt, vrd. roovvâdmáánu 14. peeivi 2007 peividum pevdikirje.
+Sämitigge tiäduttij, ete ovdâskoddeest lii historjálâš máhđulâšvuotâ čuávdiđ tile já tuhhiittiđ haldâttâs iävtuttâsâid já pääcciđ Suomâ historján ovdâskodden, mii lii mietâmielâlâš vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâi kuáttá.
+Sämitigge / škovlim- já oppâmateriaallävdikodde
+Sämitigge / škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh
+Sämitigge, Kulttuurlävdikodde,
+Sämitigge kunnijât staatârađđijn finnejum ohtsâšibárdâs sämitiggelaahân já váátá taam ohtsâšibárdâs kunnijâttem meid ovdâskoddeest.
+Sämitigge puávdee lieggâsávt sämikulttuurân mielâkiddiivâšvuođâ tobdee sämmilijd já sämiseervijd sämikulttuur suojâlem Suomâst kieđâvuššee seminaarân Levin.
+Sämitigge raahtij laavâ olášuumeest ive 2007 vuáđučielgiittâs Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2007.
+Sämitige ceelhij olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst
+Sämitigge máksá ijjâdem, mon uárnee.
+Sämitigge mieđettij torjuu sämmilâš elleekován
+Sämitigge mieđettij ohtsis kuttâ 500 euro stiipeend sämikielâ já sämikulttuur ollâtääsi uáppeid.
+Sämitigge mieđettij ohtsis kuttâ 500 euro stipendid sämikielâ já - kulttuur ollâtääsi uáppeid.
+Sämitigge meiddei váátá, et čielgiittâsâst váldoo ulmen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ ovdedem.
+Sämitigge meid uásálist olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtimân.
+Sämitigge uáiná-uv POLURA iävtuttâs lemin čielgâsávt säämi aalmug já säämi puásuituálukulttuus olgošteijee verdittijn máddáápiälááš puásuituálun.
+Sämitigge ráđádâl máttááttâsvuáváámijn máttááttâsministeriöin (Kunnskapsdepartement), mii tuhhit taid.
+Sämitigge ráđádâlâi muštâlusive sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráđádâlmijd ministeriöiguin kulmii já eres virgeomâháiguin neljii.
+Sämitigge puovtij oovdân meid táárbu mutteđ Yle Sápmi arkkâduv digiháámán já adeliđ tom sämisiärváduv kiävtun ellee arkkâduv já virtuaallâš oppâmpirrâsij vievâst.
+Sämitigge vuárdá tääl máttááttâsministeriöst lopâlâš miärádâs pissoo ruttâdem finniimist staatâ budjetist.
+Sämitigge vuárdá Suomâ haldâttâsâst jotelis miärádâs olesváldálâš sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpiejâmist, páhudij sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari 15.4.
+Sämitigge vuárdá Suomâ haldâttâsâst jotelis miärádâs olesváldálâš sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpiejâmist, páhudij sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari Ruávinjaargâst.
+Sämitigge lii algâttâm tutkâmproojeekt, mon ulmen lii lääččiđ sämmilii ärbivuáválii iäláttâsâi tile mitteteijee indigaattor.
+Sämitigge lii algâvuáváám mield čonâdâttâm laiguttiđ oovtâ pargoviste kuávdáást.
+Sämitigge lii adelâm kirjálii ciälkkámuš.
+Sämitigge lii asâttâm kuttâ strategisâš valjim sämikulttuur oovdedmân eennâmkoddeohjelm toimâpaje ääigi 2014-2017.
+Sämitigge lii asâttâm mittomeerin sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist et sämmiláid uáivildum sosiaalsyergi palvâlusah láá vuávájum siskáldâs peeleest sämmilij jieijâs kulttuur vuolgâsoojijn, väldimáin vuotân sämmilij ärbivuáválâš áárvuh já eellimvyehi já et palvâlusah pyevtittuvvojeh sämikielân já säämi jiešhaldâšem vuáđuld.
+Sämitigge lii oovdeb já taan vaaljâpaajeest annaam tergâdin, ete aalmugpeivi ávuduvvoo sämikulttuur miäldásávt já ete sierâ kuávluin ässee sämmiláid adeluvvoo máhđulâšvuotâ uásálistiđ juhlálâšvuođáid.
+Sämitigge lii iävtuttâm, ete sierâ arkkâduvâin orroo tiäđuid sämmilijn piejâččii digiháámán.
+Sämitigge lii iävtuttâm, ete Tukes heiviittiččij Ruávinjaargâ haldâttâhrievti miärádâs lopevuáháduvvâstis toos räi, ko AHR:st finniiččii ääšist linjim.
+Sämitigge lii huolâstum tast, ete oovdânpyehtim vaikuttâsah já sierâ molsâiävtui vaikuttâsah iä lah tuárvi tutkum ijge selvâttum.
+Sämitigge lii uáli tutâmettum lahâteekstân já ton sistetoollâm äššifeiluid já teevstâst spejâlistee munejuurdâlâšvuotân säämi puásuituálu kuáttá.
+Sämitigge lii uáli tutâmettum tom vuáhán maht POLURA-lahâasâttâs lii valmâštâllum.
+" Sämitigge lii ilolâš ete minister halijdij teivâdiđ sämitige stiivrâ já savâstâllâđ äigikyevdilis sämiaašijn.
+Sämitigge lii ornim majemustáá ive 2010 aalmuglâšpeivijuhle.
+Sämitigge lii kuáđđám paateent- ja registerhaldâttâsân ucâmuš Sajos registeristmân täävvirmerkkân, kuás nommâ uážžu ohtuuvuoigâdvuođâlâš kevttimsyeje.
+Sämitigge lii almostittâm ohtsis käävci uđđâ materiaalid ive 2014 vuossâmuu ohoi ääigi.
+Sämitigge lii kieđâvuššâm ciälkkámušâstis Näkkäl palgâs miärádâs já ton vaikuttâsâid sämitige lahâaasâtlij pargoi, sämikulttuur, sämmilij kollektiivlij vuoigâdvuođâi já sämmilij riehtisajattuv uáinust.
+Sämitigge lii piejâmin joton SaKaste - sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus - haavâ.
+Sämitigge lii kulttuurkuávdáá válduláiguláš, mii tastoo laigut viistijd eres tuáimeid.
+Sämitigge lii kuullâm ciälkkámuš valmâštâlmist Näkkäl palgâs puásuituálleid já váldám vuotân palgâs uásálij adelem ciälkkámušâid Laapi KVI:n uásálij kirjálii kulâmist, mii uárnejui loppâčoovčâ ääigi 2014.
+Sämitigge lii njuhčâmáánust 2015 vuolgâttâm proojeekt koijâdâllâmluámáttuv, mast láá koččâmâsah sämikielâ kevttimist já ärbivuáválijn iäláttâsâin.
+Sämitigge lii mieđettâm Säämi kielâtaho- palhâšume Yle Sápmin.
+Sämitigge lii meid váldám vuotân AHR (KHO) ive 2014 toohâm miärádâs Pecijäävri palgâs jyehimist já ovtâstitmist kyevti ránnjápalgâsân.
+Sämitigge lii ráđádâllâm čohčâmáánu loopâ rääjist haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst algâ- já hiäimuaalmugáid kyeskee Ilo 169-sopâmuš ratifisistmist riehti- já eennâm- já meccituáluministeriöin.
+Sämitigge lii uásálistâm toimâohjelm valmâštâlmân.
+Sämitigge lii vuáđudâm säämi kielâtaho-palhâšume, mon uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum ánsuliist pargoost Suomâst.
+Sämitigge lii finnim máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu kevttimnáál sämikielâlii arâšoddâdemmateriaalpaaŋki valmâšin rähtimân.
+Sämitigge lii finnim máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu sämikielâlii arâšoddâdem materiaalpaaŋki rähtimân.
+Sämitigge lii finnim ive 2012 vuossâmuu oovdânpyehtim kuávlu sämmilijn palgâs jyehimist.
+Sämitiigán láá váldám ohtâvuođâ sämmiliih tast ete virgeoccei kielâtááiđu iä velttidhánnáá täärhist iäge puoh sämikielâlijd pargoid väljejum ulmuuh määti tuárvi sämikielâ, vâi sij puávtâččii palvâliđ sämikielân.
+Sämitigge lii selvâttâm kielâpiervâlij lekkâmmáhđulâšvuođâid meid eres kaavpugijn.
+Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus, ovdâsteijeevâš poolitlâš-jiešhaaldâšlâš orgaan, kote tuáimá riehtiministeriö haldâšemsyergist.
+Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus miärádâsrähtimorgaan.
+Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus politiiklâš orgaan já tot oovdâst sämmilijd sisriijkâlâš já aalmugij koskâsâš ohtâvuođâin já tipšo aaššijd, moh kyeskih sämmilij kielân, kulttuurân já tilán algâaalmugin.
+Sämitigge lii porgâm já parga ain-uv korrâsávt pargo tai strategiai já ohjelmij valmâštâlmân já olášutmân " Näkkäläjärvi muštâl.
+Sämitigge lii toohâm vijđes čielgiittâs säämi kielâlaavâ olášuumeest iivvijn 2004-2006.
+"Sämitigge lii porgâm kuhháá säminuorâi sajattuv oovdedmân já taat lii uáli šiev tubdâstâs säminuoráid já sämitige nuorâirááđán.
+Sämitigge lii tutâmettum sämmilijd vuáđulaavâst torvejum algâaalmugvuoigâdvuođâi ovdánmân Suomâst.
+Sämitigge lii tutâmettum säämi kielâlaavâ olášuumán Suomâst.
+Sämitigge lii uđâsmittâm toimâmuštâlus rähtimvyevi.
+Sämitigge lii kiärgus oovtâstpaargon ruukilaavâ kenigâsvuođâi tevdim várás ", saavâjođetteijee Näkkäläjärvi linjee.
+Sämitigge lii ive 1996 aalgâst jieijâs lavváin vuáđudum sämmilij jiešhaldâšemorgaan.
+Sämitigge uásálistij strategia valmâštâlmân nuuvt, ete vaikuttij haldâttâsráđádâlmáid, artikla 8 (j) -pargojuávhust, biodiversiteetpargojuávhust, adelij ciälkkámušâid já ráđádâlâi strategiast virgeomâháiguin.
+Sämitigge uásálist ruuki- já čäcilaavâ miäldásâš vaikuttâsâiárvuštâlmân pehtilávt, aktiivlávt já äššitobdeht kulâmáin kuávlu sämmilijd.
+Sämitigge uásálist pehtilávt já hormišávt Nagoya pevdikirje ratifisistemprosessân já olášutmân.
+Sämitigge uásálist pehtilávt Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já pištee kevttim strategia já toimâohjelm 2012-2020 olášutmân, čuávumân já vaikuttemvuođâ árvuštâlmân já oovded sämmilijd kyeskee uulmij jotelis olášume.
+Sämitigge uásálist pargojuávhu čuákkimáid uássin Suomâ staatâ delegaatio já Suomâ vest uássin Euroop Union delegaatio.
+Sämitigge vaaldij ciälkkámušâstis vuotân Näkkäl palgâs toohâm lahâvuáimálii miärádâs, Laapi KVI toimâvääldi, Suomâ aalmuglijd já aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid sämmilij kuáttá já puásuituálulaavâst palgâsân asâttum pargoid já pahudij, ete Näkkäl palgâs toohâm miärádâs syeijee sämmilij vuáđulahâlii kulttuurhäämi já ete lii Suomâ vuáđulaavâ miäldásij aalmuglij já Suomâ olmoošvuoigâdvuođâi miäldásij aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi miäldásâš.
+Sämitigeh láá tuáivum, et ráđádâlmijd puávtáččij toollâđ jotelub äigitavluin, mut tehálumos lii ääši ovdánem.
+Sämitigge meridij adeliđ peleväldim ovdâskode išeriehtiäššialmai sehe peivitipšo uárnejeijeid eenikielâs peeleest sämikielâlij sämipárnái kielâlijn vuoigâdvuođâin peivitipšoost.
+Sämitigge meridij iävtuttiđ sämikuávlu kieldáid já virgeomâháid ete toh selvâttiččii sahhiittâllâmtilálâšvuođâst occee njálmálii sämikielâ tááiđu tagarij occei uásild, kiäh ucáluveh sämikielâlijd pargoid.
+Sämitigge meridij orniđ 6.2.2015 sämmilij aalmuglâšpeivijuhle.
+Sämitigge šalligâš tást máhđulávt šoddâm nievrismielâ.
+Sämitigge tiäduttij, ete Suomâst láá šiev máhđulâšvuođah ovdediđ algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođâi olášuttem, jis ovdâskodde tuhhit sämitige stiivrâ oovdânpyehtimijd sämitiggelaahân já ILO 169-sopâmuš ratifisistmân oovdânpyehtimij miäldásávt.
+Sämitigge pálkkáát kesipargeid
+Sämitigge pálkkáát kesipargeid oppâmateriaalpargoid.
+Sämitigge vuáđđud nuorâirääđi
+Sämitigge vuáđđud jieijâs ohtâvuotân nuorâirääđi já nuorâičällee virge.
+Sämitigge vuáđudui ive 1995 uđâsmittum vuáđulaavâ vuáđuld.
+Sämitigge ana asâttâsâi jotelis vuáimánšoddâdem huámášittee tergâdin.
+Sämitigge ana oovdânpyehtim čuolmâlâžžân sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuáđuvuoigâdvuođâi sehe kieldâlâš jiešhaldâšem uáinust.
+Sämitigge ana uáli stuorrâ väännin tom, ete laavâ ohtâvuođâst ij lah suogârdum sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ruttâdem ovdedem.
+Sämitigge anaččij uáli tergâdin ete olmoošvuoigâdvuođâváldálii toimâttâh já EMRIP tuđhâččii eromâšávt Ruošâ algâaalmugij tile.
+Sämitigge oonij vuávámijd uáli vááijuvlâžžân já lahâasâttem vuástásâžžân.
+Sämitigeh tollii ohtsii čuákkim artikla 8 (j) tooimânpieijâmist jieškote-uv staatâst.
+Sämitigge, Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš já Sámisoster ry láá lamaš mieldi tooimâst.
+Sämitigge viggá finniđ anarâš-, nuorttâsämi-, já tavesämikielâ sehe suomâkielâ virdedemân tállân ko tekniik já ekonomâlâš tile tom máhđulist.
+Sämitigge pivdá, ete EMRIP kiddee huámmášume EU roolin algâaalmugjulgáštuš já algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje kenigâsvuođâi olášutmist.
+Sämitigge pivdá AIL selvâttiđ, ete pyehtih-uv orniđ sämikielâlijd vajoidittemkuursâid nuuvt, ete taid iä kištottâl haahâmlaavâ vaattâm náál EU njuolgâdusâi miäldásâš kenigâspalvâlussân já ete pyehtih-uv haahâđ taid uástupalvâlussân Taažâst.
+Sämitigge pivdá ráđádâlmijd ruukilaavâ heivitmist Tukes stivree pargo- já iäláttâsministeriöin sehe sierâ Tukesáin.
+Sämitigge pivdá tevdiđ koijâdâllâmluámáttuv já macâttiđ tom luámáttuv mieldi puáttâm vástádâsulgust.
+Sämitigge pivdá staatârääđist ohtsâščuákkim algâaalmugvuoigâdvuođâi oovdedmân.
+Sämitigge raportist ministeriöid já njuolgist olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanáid sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášutmist.
+, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Sápmi, Aanaar kieldâ, Taiđuu ovdedemkuávdáá Laapi toimâsaje já Hooteel Kollehovi.
+, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, Yle Sápmi, Laapi taaiđâtoimâkodde, Hooteel Kollehovi sehe Saijoos raavvâdviäsu.
+Sämitigge / säämi muusikkuávdáš
+Sämitigge - Sämmilijd ovdâsteijee jiešhaldâšemorgaan
+Sämitigge finnee staatârääđi 21.10. sooppâm kuálmád lasebudjetist 50.000 euro laseruttâdem toimâsis.
+Sämitigge uážui aalmugijkoskâsâš tubdâstâs
+Sämitigge finnij lávurduv 23.11. ollâárvusijd kuosijd ko ovdâskode sahâalmai Eero Heinäluoma oovtâst suu delegaatioin eelij uápásmin säämi kulttuurkuávdáá Sajosân, ILO 169-sopâmušân já äigikyevdilis sämiaššijd.
+, Sämitigge
+Sämitigge
+Sämmiliih Suomâst
+Sämitigge čuávvu já raportist sämimáttááttâs ubâlâšvuođâst Suomâst.
+Sämitigge čuávu laavâ heiviittem já addel avžuuttâsâid kielâlahâasâttâmân kulleid koččâmâšáid sehe taha aalgâid huámášum epičuággái tivvoom várás.
+Sämitigge siirdij nuorttâlâškulttuurkuávdâžân kyeskee ääši kieđâvuššâm čuávuváá čuákkimân, ko lááigu neljihâšhadde ij lamaš čuákkim kiävtust.
+Sämitigge teeivâi Suomâ haldâttâs
+Sämitigge fáálá áinoošlajâsii pargopirrâs já máhđulâšvuođâ ovdediđ sämmilij sajattuv aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt.
+Sämitigge fáálá kulmâ hárjuttâllâmsaje anarâš-, nuorttâlâš- teikâ tavesämikielâtáiđusâš ollâopâttâh uáppeid.
+Sämitigge tarkkui palgâs miärádâs nuuvt, ete maht palgâs toohâm miärádâs tuurvâst sämmilij vuáđulahâaasâtlijd já aalmugijkoskâsijn sopâmušâin tähidem vuoigâdvuođâid.
+Sämitigge taha puoh maid máhđulâš, vâi sämitiggelaavâ puáhtá tuhhiittiđ taan ovdâskodepaajeest sämmilij tiätun vuáđuduvvee munemietâmâššáin.
+Sämitigge taha alguu Njellim maađij vuáđulâš tivomist
+Sämitigge taha maađijhaldâttâsân alguu Njellim maađij vuáđulâš tivomist.
+Sämitigge taha ihásávt máttááttâshaldâttâsáin oppâmateriaalpargo kyeskee puáđussopâmuš já raportist toos materiaalpargo puátusijn.
+Sämitigge tieđeet aktiivlávt jieijâs tooimâst já äigikyevdilijn sämmilij vuoigâdvuođáid lohtâseijee aašijn päikkisiijđoin, mediast já sosiaallâš mediast sämikielân já suomâkielân.
+Sämitigge tieđeet škovláid puorijn aaigijn tábáhtus orniistâlmijn ja almottâttâmäigitavlust.
+Sämitigge tieđeet škovláid tärhibeht puorijn aaigijn.
+Sämitigge tieđeet sämitiggelaavâst
+Sämitigge tieđeet
+Sämitigge tuáivu, ete iävtuttâsâin iä šodâččii piäládâhpoolitliih koččâmušah, peic iävtuttâssáid kavnuučij vijđes toorjâ piäládâhraajij rasta já ovdâskodde čáitáčij syemmilii demokratia vyeimi já naavcâ toohâđ vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâi kuáttá mietâmielâlijd miärádâsâid.
+Sämitigge tuáivu, et Eennâm- já meccituáluministeriö addel puátteevuođâst-uv Meccihaldâttâsân kiärgusvuođâid heiviittâllâđ mecciriijdoid já et Meccihaldâttâs pyevtittâsulmeest sämikuávlust luoppuuččij.
+Sämitigge tuáivu, et Eennâm- já meccituáluministeriö addel puátteevuođâst-uv Meccihaldâttâsân kiärgusvuođâid heiviittâllâđ mecciriijdoid já et Meccihaldâttâs pyevtittâsulmeest sämikuávlust luoppuuččij.
+Sämitigge tuáivu, et palhâšume movtijdit Iänuduv kieldâ pyerediđ sämikielâ sajattuv ovdedem kieldâ puohâin uásisuorgijn já meid eres virgeomâháid pyerediđ sämikielâlijd palvâlusâid.
+Sämitigge tuáivu, et palhâšume movtijdit Meccihaldâttâs juátkiđ sämikielâ sajattuv ovdedem ohtsâškoddeest já jieijâs uásild movtijditáččij meid eres-uv virgeomâháid pyerediđ jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid.
+Sämitigge tuáivut juáhháá tiervâpuátten čuávvuđ Sämitige čuákkimijd Sajosân.
+Sämitigge tuáivut luho já pyeri kesiluámu puohháid!
+Sämitigge tuáivut luho já šiev kesiluámu puohháid!
+Sämitigge pááhud, et POLURAst iävtuttum nuorâ puásuituálupargei algâttemtoorjâ lii páhudum tuáimee vuáhádâhhân já eromâš tárbulâžžân sämikuávlust.
+Sämitigeh páhudeh, et jiešmeridemvuoigâdvuotâ, vuoigâdvuotâ asâttiđ aašijd jieijâs tehálâšvuođâoornigân já ráđádâllâmvuoigâdvuotâ aašijn, main lii njuálgu merhâšume sämmiláid algâaalmugin, láá merhâšittee aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođah.
+Sämitigge pahudij ain, ete pirâsšoddâdem lii sämmiláid já sämikulttuurân uáli tergâd.
+Sämitigge pahudij, ete stuárráámus čuolmâ algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođâi olášutmist lii staatâi haalu leđe čonâdâthánnáá julgáštušân já anneem tom tuše mooraallávt kenigitten.
+Sämitigge páhudij ciälkkámušâstis ete Suomâst láá šiev iävtuh ratifisistiđ sopâmuš já huáputtij ratifisistemproosees algâttem.
+Sämitigge pahudij vástádâsâstis, ete staatâ vaaljâin sämmilij lii tuođâi vaigâd já masa máhđuttem finniđ sämmilii ovdâsteijee aalmugovdâsteijen teikâ europarlameentân jis ij lah merhâšittee ekonomâlâš toorjâ já ijge lah väldikode tääsist tubdum ijge nuuvt, ete ulmuu sämmilâšvuotâ puohtuučij oovdân vaaljâkištoost ávusmielâlávt.
+Sämitigge tuárju Ilo 169-sopâmuš ratifisistem
+Sämitigge tuárju meid ovtâskâs oppâmateriaal rähtim.
+Sämitigge tuárju Näkkäl palgâs miärádâs já oovdânpuáhtá, ete KVI naanood palgâs jyehim já palgâsij raajijd Näkkäl palgâs miärádâs miäldásávt.
+Sämitigge tuárju sämmilij elleekuuvij pyevtittem ohtsis 93 500 euroin.
+Sämitigge tuurvâst puoh tooimâst sämikielâ, kulttuur já sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ sämikulttuur mield já huolât täsipiälásávt sämmilij eellimmáhđulâšvuođâi pyereedmist ubâ sämikuávlust.
+Sämitigge uápásmuvá meid Suomâ pisovâš ovdâstâs tooimân Brysselist já teivid EU- rääđi olmoošvuoigâdvuođâpargojuávhu ovdâsteijeid.
+Sämitigge vaatâi ciälkkámušâstis ete sämikuávlu palgâsijd kalga kuullâđ sierâ hoittámvuáváámist.
+Sämitigge nanodij ive 2013 ruttâtuálulopâttem
+Sämitigge valmâštâl Suomâ staatâ ruttâdâssáin, virgeomâhijd kenigittee, säämi pištee ovdánem strategia, mii lahtoo aalmuglâš strategian.
+Sämitigge kiäsá aalmugovdâsteijeid
+Sämitigge kollij Brysselist
+Sämitigge čujottij ciälkkámušâstis meid AHR čuávdusân Pecijäävri palgâs raajij naanoodmist, mast AHR addel čuávdee tiädduáárvu palgâs jieijâs miärádâsân.
+Sämitigge puáhtá adeliđ oovdânpyehtimijd, alguid já ciälkkámušâid virgeomâháid (laavâ § 5).
+Sämitigge puáhtá pálkkááttiđ meriáigásijd olespiäiválâš pargeid oppâmateriaal kietâčäällim- já eres pargoid.
+Sämitigge puáhtá toohâđ virgeomâháid alguid já iävtuttâsâid já adeliđ ciälkkámušâid.
+Sämitigge, pirâsministeriö já Meccihaldâttâs uárnejii 17.10 paldâlâstábáhtus biodiversiteetsopâmuš 11. uásipeličuákkimist Hyderabadist, Indiast.
+Sämitige oovdâst pargojuávhust sämitige saavâjođetteijee.
+Sämitige ovdâstij paldâlâstábáhtusâst lahâčällee Aimo Guttorm.
+Sämitiigijd ovdâstii saavâjođetteijeeh Egil Olli Taažâst, Lars-Anders Baer Ruotâst já Klemetti Näkkäläjärvi já Irja Seurujärvi-Kari Suomâst.
+Sämitigge já Meccihaldâttâs uážžoin kijttosijd pälgájalgejeijee pargoost Akwé: Kon - ravvui heivitmân.
+Sämitige 16.-17. roovvâdmáánu ornim säminuorâi konfereensâst láá kuullâmnáál äigikyevdilis sahâvuáruh.
+Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij kooskâst jyehi niäljád ive olášuvvee vaaljâin.
+Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij koskâvuođâst valjâiguin, moh olášuttojeh jyehi niäljád ive.
+Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij kooskâ vaaljâiguin jyehi niäljád ive.
+Sämitige 3.12. ornim seminaarâst Levist savâstâllui säämi kulttuuräärbi syeje táárbuin.
+Sämitige aalgâ sämmilâšiäláttâsâi tile čielgejeijee čielgiittâs rähtimist (suomâkielân)
+Sämitige algust láá tääl Suomâst valmâštâlmin iävtuttâs sämikielâi iäláskittemohjelmân.
+Sämitige delegaatio peesâi čuávvuđ kanien ' kéha- kielâ rävisolmoošmáttááttâs keha 'ka- aalmug jesânáid.
+Ovdil Sämitige iivijn 1973 - 1995 tooimâi Säämi Parlament, mii lâi vuáđudum tast adelum staatârääđi asâttâssáin.
+Sämitige ovdâsteijen nuorttâlâškulttuurvuáđudâs stiivrâst lii kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta. "
+Sämitige ovdâsteijeeh oovdânpuohtii sämikulttuur já sämikielâi tile Studia Generaliast majebaargâ 5. vyesimáánu.
+Sämitige ovdâsteijeeh uásálistii aalmugijkoskâsii artikla 8 (j) -pargojuávhu káávcád čuákkimân Montrealist.
+Sämitige ovdâsteijeeh tiäduttáin, ete ILO 196-sopâmuš ratifisistem iävtun láá eromâš vuoigâtvuođah sämmilâš puásuituálun.
+Sämitige ovdâsteijeeh kollii Helsig já teivâdii sierâ ministeriöi virgeulmuid já kulttuurpargo ruttâdeijeid
+Sämitige ovdâsteijeeh uápásmuvvii City-Sámit rs tooimân sehe seervi ornim kielâpiervâltooimân kolliimáin kielâpiervâl Mánnu tiilijd Pasilast.
+Sämitige ovdâsteijen ohtsâšpargo-orgaanâst láá máttáátteijee Rauni Äärelä (väriovdâsteijen Liisa Holmberg) já sierânâsmáttáátteijee Nea Porsanger-Rintala (väriovdâsteijen Merja Nillukka).
+Sämitige ovdâsteijein lii sárnumvuoigâdvuotâ sopâmušráđádâlmijn sehe vuoigâdvuotâ kyeđđiđ uáivilis pevdikiirján.
+Sämitige ovdâsteijen mieldi láá meiddei ucjuvlâš tuáhtár, sämitige jeessân Heidi Eriksen já puásui-iššeed J. Antti Magga Iänuduvâst.
+, sämitige ovdâsteijein jieškote-uv
+Sämitige iävtuttem uáivil lii tot, ete sämitiggelaavâst kalga leđe sämmilij tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš.
+Sämitigge ocá proojeektpargee elleekovekuávdážân
+Tilálâšvuotâ lii Suomâ vuáđulaavâ já Suomâ adelem, algâaalmugis kyeskee aalmugijkoskâsâš sopâmušâi vuástásâš, páhuduvvoo Sämitige pargojuávhu tuorâstuv 13.11. almostittám vuossâmuu sämitige škovlimraportist.
+Sämitige sierânâsprojektij puáđuh já manoh lijjii 391 000 eurod.
+Sämitige iävtuttâm meriruttâtárbu sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid lâi ihán 2011 ohtsis 1,6 miljovn eurod.
+Sämitige oovdânpyehtim meriruuđâtárbu sämikielâlijd sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid lâi ihán 2014 ohtsis 1,2 miljovn eurod.
+Sämitige tieđettemčáluseh
+Sämitige haldâšem SaKaste-Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt uárnee kuálmád säämi puárásijpargo ovdedempeeivijd.
+Sämitige haldâttuv já jieijâs tooimâ njunošulmen asâttii sämitige pargo-oornig uđâsmittem já pargoviehâhaldâttuv ovdedem.
+Sämitige haldâttâhhovdâ Juha Guttorm paahud, ete jurduu tyehin lii meid viggâmuš ovdediđ Saijoos kulttuurlâš siskáldâspyevtittâs uđđâ toimâvuovijn, lasettiđ säämi kietâtyeje tubdâm já ton pehti levâttiđ vijđásubbooht-uv tiäđu sämmilijn algâaalmugin sehe lasettiđ sämituojij vyebdim já pyerediđ sämituáijárij áigápuátuiävtuid.
+Sämitige stiivrân väljejuvvojii jienâstem maŋa čuávvoo jesâneh:
+Sämitige stiivrâ čuákkim miärádâsah
+Sämitige stiivrâ ive vuossâmuš čuákkim
+Sämitige stivrâ adelij 17-sijđosâš ciälkkámuš Eennâm- já meccituáluministeriö valmâštâllâm stiivrâ iävtuttâsâst puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ruttâdemlaavâst (maŋ.
+Sämitige stivrâ adelij 17-sijđosâš ciälkkámuš Eennâm- já meccituáluministeriö valmâštâllâm stiivrâ iävtuttâsâst puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ruttâdemlaavâst (maŋ. POLURA) čuákkimistis 28.5.2009.
+Sämitige stivrâ adelij 21.11. ciälkkámuš valmâštâllâmvuálásâš staatârääđi kielâlahâasâttâs kyeskee muštâlusân.
+Sämitige stivrâ lii tutâmettum POLURA iävtuttâsâi
+Sämitige stivrâ iävtut almosčuákkimân, ete tot merkkee tiättun soovâdsopâmuš Juha Guttormáin.
+Sämitige stivrâ oovdânpuovtij almosčuákkimân, ete tot mieđeet iäru Klemetti Näkkäläjärvin sämitige saavâjođetteijee pargoost, stiivrâ jeessânvuođâst já puoh luáttámuštooimâin.
+Sämitige stivrâ tuhhiittij čuákkimistis sämikulttuuruási.
+Sämitige stivrâ kieđâvuš čuákkimistis 28.1 tiletáárbu nuorttâlâškulttuurkuávdáást.
+Sämitige stivrâ čokkânij kieđâvuššâđ huápulijd aašijd sämitige eidusii čuákkim ohtâvuođâst.
+Sämitige stivrâ merkkij čuákkimistis 27.8.2009 iloin tiättun Máccihaldâttâs já Pááđáár viljâžij sopâmuš poccui kuáđuttemkuávlui rávhuidutmist meccituálust 20 ihán já puohâi vaidâlmij maasâdkesimist puohâin riehtitaasijn.
+Sämitige stivrâ merkkij čuákkimistis 27.8.2009 iloin tiättun Máccihaldâttâs já Pááđáár viljâžij sopâmuš poccui kuáđuttemkuávlui rávhuidutmist meccituálust 20 ihán já puohâi vaidâlmij maasâd-kesimist puohâin riehtitaasijn.
+Sämitige stivrâ merkkij tiättun Sämitige pargopyereestvaijeemkoijâdâllâm puáttus já adelij pargopyereestvajemân kyeskee ovdedemtooimâi valmâštâllâm pargoviehâpoolitlij äššikiirjij olášuttem čuávvumjuávhu pargon.
+Sämitige stivrâ nomâttij ovdâsteijeid Iänuduv kieldâ pieggâvyeimiuásikaava Akwé: Kon - pargojuávkun.
+Sämitige stivrâ nomâttij Sämitige ovdâsteijen Ucjuv kieldâ sämimuusik rävisolmoošškovlim ovdedem ovdâčielgiittâsproojeekt stivrimjuávkun Anu Magga.
+Sämitige stivrâ lii tuhhiittâm toimâvuávám-budjet oovdânpyehtimnáál almosčuákkimân čuákkimistis 12.12.2014.
+Sämitige stivrâ lii almottâm ministeriöid tutâmettumvuođâs toos, et ILO 169-sopâmuš ratifisisten ij lah mainâšum staatâ vuosâjasâš ulmen.
+Sämitige stivrâ lii nomâttâm pargojuávhu já tot lii tievâsmittum palgâsij ovdâsteijeiguin.
+Sämitige stivrâ meridij oovdânpyehtiđ máttááttâs- já kulttuurministeriön já pirâsministeriön ete toh tievâsmitáččii pirâsšoddâdem já - tiäđulâšvuođâ ovdedem pargojuávhu sämitige ovdâsteijein.
+Sämitige stivrâ meridij vuolgâttiđ áánnum puoh Suomâ aalmugovdâsteijeid, vâi ovdâskodde tuhhiittičij haldâttâs iävtuttâsâid sämitiggelaavâ uđâsmitmân já ILO 169-sopâmuš ratifisistmân haldâttâs iävtuttâsâi miäldásávt vala taan ovdâskoddepaajeest.
+Sämitige stivrâ meridij lasseen mieđettiđ pälhittes virgerijjâvuođâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvin 25.4.2014 - 26.5.2014.
+Sämitige stivrâ meridij uásálistiđ Kielâkäldee-haahân já vuolgâttiđ ruttâdemucâmuš Laapi Liton já Euroop kuávluovdedemruttârááju Interreg Nord ohjelmân.
+Sämitige stivrâ toolâi ive vuossâmuu čuákkim puhelinčuákkimin 12.1.2015.
+Sämitige stivrâ toovâi prinsiipmiärádâs uásálistmist uđđâ proojeektruttâdem ucâmân Säämi Kielâkäldei Interreg Tave 2014-2020 ohjelmist já meridij toimâđ proojeektruttâdem occen.
+Sämitige stivrâ pahudij ciälkkámušâstis ete aalmugtiätuvuáhádâhân sämikielâ eennikiellânis láá almottâm ive 2012 loopâst 1903 olmožid.
+Sämitige pargoviehâ- já ekonomiahaldâttuv ovdedem almosčuákkim miärádâsâi mield já algâive hástuseh väättih, ete mist lii sämitige pargoid, haldâttuv já virge tohálâšvuođâvátámâšâid tevdee haldâttâhhovdâ tooimânpieijâmin sämitige miärádâsâid já oovdedmin sämitige tooimâ.
+Sämitige pargojuávhu uđđâ puhelinnumereh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi > Ohtâvuođâtiäđuh
+Sämitige pargojuávhu uđđâ puhelinnumereh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi > Ohtâvuođâtiäđuh.
+sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij.
+Sämitige I värisaavâjođetteijee Irja-Seurujärvi-Kari irja.
+Sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio oovdânpuovtij čuákkimân OA algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje.
+Sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto mainâstáin eromâšávt säämi puásuituálu tiileest já roolist sämikulttuurist.
+Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015.
+Sämitige já parlamentaarlii rääđi tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 22.4.2015 Sämitigge
+Sämitige já parlamentaarlii rääđi tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi
+Sämitige ornim tábáhtusah já tagareh tábáhtusah, main sämitigge lii uásiuárnejeijen, uárnejuvvojeh sämikulttuur já sämmilij aarvui mield tuárjumáin sämmilij siärvuslâšvuođâ já läčimáin sämmiláid luándulijd kuáhtámsoojijd.
+Sämitige jesâneh pyehtih kevttiđ čuákkimijn anarâš-, nuorttâsämi- já tavesämikielâ sehe suomâkielâ.
+Sämitigge já staatâ kolgâččáin toimâidiskuin já ruttâdmijguin adeliđ máhđulâšvuođâ sämikielâlâš rijjâ čuovviittâspargo máttááttâsân.
+Sämitige já Ruošâ sämmilij ohtsâšpargo-orgaan säämi parlamentaarlâš rääđi lii sooppâm, ete sämmiliih ráđádâleh ohtân aalmugin ráđádâlmijn já ete sämmilij ohtsiih uáivileh suáppojeh SPR:st.
+Sämitige almostittâm kirje lii nálásâšteddilâs Girjegiisá Oy algâaalgâst ive 1993 almostittum kirjeest.
+Sämitige almostittem oppâmateriaaleh kávnojeh täst.
+Sämitige almostittem oppâmateriaalijd puáhtá uástiđ Sámi duodji-käävpist Sajosist Anarist, seervi nettikäävpist teikâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.
+Sämitige uáivil lii, ete sämitige valjáid kyeskee njuolgâdusâid kalga heiviittiđ taan ive sämitiggevaaljâin.
+" Sämitige ibárdâs mield haldâttâs oovdânpyehtim ij lah tárbu kieđâvuššâđ eres váljukuudijn ko vuáđulahâváljukoddeest.
+Sämitige ibárdâs mield puásuituálun lohtâseijee suujah väättih palgâs jyehim palgâs miärádâs vaattâm náál.
+Sämitige kuávdášlâš iävtuttâsah:
+Sämitige čuákkim miärádâsah
+Sämitige čuákkimist puáhtá kevttiđ anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâ sehe suomâkielâ.
+Sämitige čuákkim asâttij meiddei kyehti oovtâstpargo-orgaan, nube škovlimaašij já nube sosiaal- já tiervâsvuođâaašij várás.
+Sämitige čuákkim tuhhiittij čuákkimistis 18.12.2013 pargoviehâpoolitlii ohjelm sehe täsiárvu- já oovtviärdásâšvuođâvuáváámijd, moi tooimânpieijâm lii álgám.
+Sämitige čuákkim tuhhiittij čuákkimistis 18.12.2013 ciälkkámuš pargojuávhu oovdânpyehtimist.
+Sämitige čuákkim tuhhiittij lasseen staatârááđán muštâluš sämmilâšaašij ovdánmist Suomâst ive 2015 sehe vuáđudij almos toimâttuv vyelni tuáimee palvâlusohtâdâhân olesáigásii markkânistemhoovdâ virge 1.3.2016 rääjist.
+Sämitige čuákkim tuhhiittij váldu-uulmijd oovtmielâlávt, eereeb saje 3., mii tuhhiittui jienâiguin 11-3.
+Sämitige čuákkim tuhhiittij budjet ihán 2015
+Sämitige čuákkim tuhhiittij toimâohjelm sämitiggepajan 2012-15
+Sämitige čuákkim tuhhiittij ive 2015 budjet.
+Sämitige čuákkim pištij vuossaargâ koskâiijâ räi.
+Sämitige čuákkim nomâttij sämitige nuorâirääđi värijesânin iäru pivdem Anna-Katariina Feodoroff sajan Leena Fofonoff.
+Sämitige čuákkim meerrid váldunjuolgâduslávt sämitige adelem ciälkkámušâin, iävtuttâsâin já eres peleväldimijn.
+Sämitige čuákkim meridij koskoho 20.6.2012 adeliđ ääšist čuávuváá ciälkkámuš:
+Sämitige čuákkim meridij nuorâirääđi já nuorâičällee virge vuáđđudmist čuákkimistis Hettaast tuorâstuv 11.3.
+Sämitige čuákkim
+Sämitige čuákkim čuávvumnáál interneetist
+Sämitige čuákkimij simultaantulkkum já virdedem
+Sämitige čuákkim nanodij ive 2013 ruttâtuálulopâttem.
+Sämitige čuákkim väljee ovdâsteijeid säämi parlamentaarlâš rááđán vaaljâpajan.
+Sämitige čuákkim ráhtádâtâi sämitiggelaavâ vuáimánšoddâmân.
+Sämitige čuákkim puáhtá vuáđudiđ táárbumiled eres-uv viirgijd.
+Sämitige päikkisiijđoin lii raapoort ive 2013 tábáhtusâst.
+Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân.
+Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân.
+Sämitige päikkisijđoid ráhtoo tiätupakkeet sämmilij vuoigâdvuođâin sämikuávlust já ton ulguubeln.
+Sämitige päikkisiijđoh ovdeduvvojeh eenâb vuáruvaikuttâslâžžân já pyerebeht aldanitten sämikielân já suomâkielân.
+Sämitige neeljikielâsâš nettisiiđoh
+Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde tuhhit oppâmateriaalpargo kyeskee pyevtittâsvuáváámijd já prinsiipâid.
+Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde meridij taaiđâtábáhtus peivimeereest já sämmilâš teemast čuákkimistis 17.6.
+Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ, kulttuur já tutkâmuš ovdedeijen.
+Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde uápásmui uđđâ lihâdemhaalân já meridij tábáhtus orniimist Suáđigilist čuákkimistis 23. čohčâmáánu.
+Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii porgâškyetmin taaidâtábáhtus orniimijn ovtâspargoost Ruávinjaargâ kaavpugáin.
+Sämitige škovlim - já oppâmateriaaltoimâttâh uárnee sämikielâlii oppâmateriaalpargo ovdedempeeivi 17.9.2014 tme 9.00 - 16.00 Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos parlamentsali Soljust Anarist.
+Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu.
+Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu.
+Sämitige škovlim-já oppâmateriaaltoimâttuvâst kolgâččij pargojuávhu mielâst ovdediđ sämimáttááttâs olesvuođâst västideijee, tom čuávvoo, máttááttâsâst raportistee já merikooskâi máttááttâsministeriöin ráđádellee kuávdáš.
+Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh / vs. škovlimčällee irmeli.
+Sämitige škovlimraapoort nr 1
+Sämitige kulttuurtorjuid 2009
+Sämitige kulttuurtorjuid 2010
+Sämitige kulttuurtorjui uuccâm 2015
+Sämitige kulttuurlävdikodde vuástavaaldij ucâmušâid 106 pittád ohtsis 789 888,30 euro oovdâst.
+Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij vuástá ucâmušâid 13 pittád ohtsis 93 059 euro oovdâst.
+Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij ucâmušâid vuástá 86 pittád ohtsis 701 073,00 euro oovdâst.
+Sämitige lahâčällee lii juuriidlâš-haaldâšlâš virgealmai, kiän pargoid kuleh el. valmâštâllâđ sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv kyeskee aašijd tegu ciälkkámušâid, oovdânpyehtimijd, peleväldimijd, muštottemčalluid já motomin joba asâttâsiävtuttâsâid.
+Sämitige ciälkkámuš ILO sopâmuš nmr 169 ratifisistemiävtuin
+Sämitige ciälkkámuš kávnoo ubbân čujottâsât www.samediggi.fi - lausunnot 2009.
+Sämitige ciälkkámuš kávnoo ubbân sämitige päikkisiijđoin ciälkkámušah 2009-uásist.
+Sämitige ciälkkámuš Näkkäl palgâs jyehimist
+Sämitige linjám mield puoh Suomâst sarnum sämikielâh sehe suomâkielâ kalgeh valduđ huámmášumen täsipelilávt ko čuákkimeh já eres tábátumeh ornejuvvojeh.
+Sämitige máhđulâšvuođah vaikuttiđ jieijâs aalmug máttááttâsân láá kuittâg uceh ige sämmiláid vuáđulaavâst torvejum kulttuur-jiešhaldâšem lah olášittum škovlim syergist.
+Sämitige mätkipuhelinnumeráid soittum suáitui hadde lii áššigâš kevttim operaattor mätkipuhelinhade miäldásâš.
+Sämitige manoin fasta (pargoviehâ- já toimâtilekoloh) lijjii 85%.
+Sämitige muštottemčáálus sahâalmai
+Sämitige muštottimčaalâ staatârääđi eehidškoovlân
+Sämitigge ocá meriáigásii proojeektpargee Säämi muusikkuávdážân
+Sämitige uáinu mield algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođâi olášuttem kolgâččii čuávvuđ merikoskâsávt.
+Sämitige uáinu mield EU kalga ovdediđ tooimâs algâaalmugvuoigâdvuođâi oovdedmân meid sispolitiikâst.
+Sämitige uáinu mield aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst já ovdedemohtsâšpargoost kolgâččij vuáijuđ meiddei arktâsâš algâaalmugáid, ko Suomâ lii čonnâsâm Arktâsâš Rääđi paargon.
+Sämitige uáinu mield tááláš meriruttâ ij keelijd turviđ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid iäge sämmilij olmoošvuoigâdvuođah olášuu resurssij uccáávuođâ keežild sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin vuáđulaavâ já säämi kielâlaavâ vaattâm vuovvijn.
+Sämitige uáinu mield sämikuávlust maaŋgâ sierâ staatâ kuávlust ellee kuumpij suojâlem kolgâččij orniđ staatâi já sämitiigij koskâsijn oovtâstpargoin já ohtsii hoittâmvuávám vievâst.
+Sämitige uáinu mield Suomâ aalmugijkoskâsiih kenigâsvuođah já biodiversiteetstratergia- já toimâohjelm olášuttem väätih, ete sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu já sämmilii pirâsšoddâdem táárbuh váldojeh vuotân pargojuávhu pargoost.
+Sämitige uáinimčievâst iävtuttâs POLURA:n ij oovdâst šiev lahâvalmâštâllâmvyevi.
+Sämitige nettisiijđoh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi
+Sämitige ráđádâllen lijjii sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto.
+Sämitige Nuorâirääđi ocá KYEHTI NUORÂ OFELAŠ
+Sämitige nuorâirääđi ocá meriáigásâš proojeektpargee
+Sämitige nuorâirääđi já Suomâ säminuorah ry ornijn Helsigist seminaar säminuorâi tááláá tiileest já puátteevuođâst Suomâst.
+Sämitige nuorâirääđi juátká kyehti meriáigásii ofelâš uuccâmääigi 14.11.2014 räi.
+Sämitige nuorâirääđi juátká kyehti meriáigásii ofelâš uuccâmääigi
+Sämitige nuorâirääđist lii meid eromâš áinoošlajâsâš sajattâh, tastko ton jesânijn lii sárnum- já mieldiorroomvuoigâdvuotâ sämitige almosčuákkimist.
+Sämitige nuorâirääđi 15-25-ihásiih jesâneh valmâštâleh taid sämitige ciälkkámušâid, alguid já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuoráid teikâ säminuorâi eellimtiilijd.
+Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Laura-Maija Niittyvuopio muštâlij jieijâs sänivuárust nuorâi máhđulâšvuođâin já hástusijn vaikuttiđ jieijâs aššijd. "
+"Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijen lam ilolâš já luholâš palhâšuumeest.
+Sämitige nuorâirääđi pargo lii ovdediđ, ovdâstiđ já kocceeđ nuorâi vuoigâdvuođâid, nuuvt sämikuávlust ko ton ulbuubeln-uv.
+Sämitige nuorâirääđi pargo hástuseh tiäduttuveh mii ohtsâškoddeest, kost säminuorah kalgeh čielgiđ sii kulttuur já tuávváá.
+Sämitige nuorâirääđi lii algâttâm taan ive Ofelaš-tooimâ.
+Sämitige nuorâirääđi lii vala uáli nuorâ nuorâiorgaan, mon toimâkuávlu lii viijđes.
+Sämitige nuorâirääđi
+Sämitige nuorâirääđi olášut Oahppoofelaš-haavâ ohtâvuođâst čielgiittâs Suomâ sämikuávlu puátteevuođâ pargolâšvuođâuáinuin.
+Sämitige jieijâs tooimâ já hiäđukocceem vuolgâsaijeen lii Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já aalmugijkoskâsij algâaalmug- já olmoošvuoigâdvuođâi olášume koccee orgaanâi avžuuttâsâi olášume ovdedem.
+Sämitige jieijâs tooimâst positiivlâš lii aanaar- já nuorttâsämikielâlâš kielâjurgâleijei pálkkááttemmáhđulâšvuotâ sämikielâ toimâttâhân ive 2008.
+Sämitigge kalga tieđettiđ aktiivlávt säämi kielâlaavâst sämmiláid já movtijdittiđ sämmilijd kevttiđ sämikielâ.
+Hannu Kangasniemi, oppâmateriaalčällee
+Sämitige uásild huollân lii, ete maht meccihaldâttâs haldâttâhmaali uđâsmittem vaaikut sämitige já Meccihaldâttâs koskâsâš oovtâstpaargon puátteevuođâst. "
+Sämitige váldutoimâlâš saavâjođetteijee lii Klemetti Näkkäläjärvi.
+Sämitige váldutoimâsaje lii Anarist säämi kulttuurkuávdáš Sajosist.
+Sämitige saavâjođetteijee almottij tuđâvâžžân, et sämitiggeest lii šiev ovdâstâs pargojuávhust.
+Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi páácá mánuppaje virgerijjâvuotân 11.5.-10.6.
+Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij pargojuávhu čuákkimân jo kuálmád keerdi, oonij čuákkim tehálâžžân. "
+Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (Juvá Leemit) ana laseruttâdem eromâš äššin.
+Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi maainâst.
+Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi kiijtij pargojuávhu pyereest luhostum pargoost já tuáivui, et sämikielâ iäláskittemtoimâ ovdán já uážžu meid ruttâdem.
+Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi mainâšij nuuhâm saavâjođetteijeepaje ja sämmilij oovtâstpargo merhâšitteemus lävkkin eromâšávt tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmij älgim.
+Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi uáiná sämmilij puátteevuođâ čuovvâdin: " Sämiaalmug puátteevuotâ ij lah epivises nuuvt kuhháá, ko siäiluttep mii kulttuur áárvuid, ärbivuovijd já mii siärvuslâšvuođâ.
+Aalmuglâš biodiversiteetpargojuávhu jeessân, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi lii tuđâvâš Suomâ sämitige uážžum tubdâstâsân. "
+Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi sáárnui säämi immateriaallâš kulttuuräärbi suojâlem tiileest Suomâst já sämitige koskâsii oovtâstpargoost.
+Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi
+Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi
+, sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâl.
+Sämitige saavâjođetteijee.
+Sämitige saavâjođetteijee pargonomâttâs rievdâdmist ŠpresidenttânŠ lasettičij sämitige áárvustan-neem já kuvviiččij saavâjođetteijee tuođâlâš sajattuv aalmug ovdâsteijee orgaan saavâjođetteijen.
+Sämitige saavâjođetteijee já proojeekt västideijee hovdâ
+Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já Petteri Laiti.
+Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, Sämitige jeessân já kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta, má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala já vs. kulttuurčällee Riitta Orti-Berg kollii Helsig 5.-7.5.2015 já teivâdii sierâ ministeriöi virgeulmuid.
+Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, tiina.
+Sämitige saavâ toolâi Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kevttee saavâ toolâi proojeektjovdâ Juha Guttorm já huksiitteijee saavâ toolâi Senaatti-kiddoduvâi hovdâ Jukka Liede.
+" Sämitige peeleest lam ilolâš, ete sahâalmai já váljukudij saavâjođetteijeeh láá halijdâm uápásmuđ sämitige tooimân já äigikyevdilis sämiaššijd.
+Sämitige Säämi párnáikultuurkuávdáš lii váldám vááimu äššin meid sämipárnái sierâdempirrâs sámáidittem sierâi háárán.
+Sämitige Säämi muusikkuávdáš ocá išepargee
+Sämitige Säämi muusikkuávdáš ocá
+Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá kielâpargee
+Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá
+Sämitige Sämikielâ toimâttâh olášut webropol-koijâdâllâm säämi kielâlaavâ heiviitteemeest ivij 2012-2014 äigin.
+Sämitige puáttee vaaljah toimâttuvvojeh čohčuv 2011.
+Sämitige čäällimkodde juáhás almos, sämikielâ sehe škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân.
+Sämitige čäällimkodde šadda kuulmâ toimâttuvâst:
+Sämitige čäällimkode váldutoimâpäikki lii Anarist.
+Madetoja muusikluvâttâh, Oulu: Unna-Maari Pulska (tavesämikielâ)
+Sämitige stiipeend ožžuu čuávvoo nuorah:
+Sämitige stipenda ožžuu čuávvoo nuorah:
+Sämitige stipendâ ožžuu čuávvoo nuorah:
+Sämitige stiipeend finnejii čuávuvááh uáppeeh:
+Sämitige ekonomia lii lamaš čovgâsin jo maaŋgâ mánuppaje ääigi já manoid lii ferttim kepidiđ minimin.
+Sämitige tergâdumos toimâ lii olášuttiđ vuáđulaavâst toos asâttum tooimâid ađai olášuttiđ sämmilâš kulttuurjiešhaldâšem sehe turvâstiđ sämmilii algâaalmugkulttuur siäilum já ovdánem.
+Sämitige ulmen lii, ete laavâ ovdâskoddekieđâvuššâm ličij jotteel, laahân iä puáđáččii eres nubástusah ko máhđulávt sirdumnjuolgâdusâi uásild já luándulávt pyehtip taam tuoivuu oovdân vuáhđulahâváljukoodán. "
+Uđđâsuboh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh uđđâáigásâš sämimuusik, teatter já elleekovetaiduu.
+Sämitige tievâsmiärálâš já vaikutteijee uásálistem sehe Tiänu sämmilij kuálástusärbivyehi já kyelipivdovuoigâdvuođah torvejuvvojeh Tiänu kuálástussopâmušráđádâlmijn.
+Sämitige pargon lii sämitiggelaavâ § 6 mield ovdâstiđ sämmilijd pargoidis kullee aašijn nuuvt aalmuglávt ko aalmugijkoskâsávt-uv.
+Sämitige pargon lii čuávvuđ säämi kielâlaavâ mield säämi kielâlaavâ olášuttem já toohâđ iävtuttâsâid vänivuođâi tivomân.
+Sämitige toohâm iävtuttâsah eennâmkevttim stivrimvuáháduv uđâsmitmân šoddii meid kirjejuđ haldâttâsohjelmân.
+Sämitige toohâm iävtuttâsah eennâmkevttim stivrimvuáháduv uđâsmitmân šoddii meid kirjejuđ haldâttâsohjelmân.
+Sämitige tiervâttâs konfereensân puáhtá Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi.
+Sämitige tieđettem ovdeduvvoo vuáruvaikuttâslâžžân.
+Sämitige tiäđui mield lii Meccihaldâttâs vuossâmuš virgeomâhâš ubâ mailmist, mii heivit täid ravvuid.
+Sämitige tilitärhisteijeeh láá tilitärhistemmuštâlusâstis pahudâm, ete sämitige ekonomia já haldâttâh láá hoittájum lavâlávt já miärádâsâi miäldásávt.
+Sämitige toimâpaje 2012-2015 ulmen lii turviđ sämikielâ já kulttuur eellimvuáimálâšvuođâ ubâ enâmist, kocceeđ sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâi olášume já pyerediđ sämmilij lahâaasâtlâš sajattuv.
+Sämitige tooimâ áárvuh
+Sämitige tooimâ áárvuh noonâ säämi identiteet sämikielâi eellimvuáimálâšvuotâ säämi kulttuur já kulttuurärbi ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuotâ säämi luánduohtâvuotâ
+Sämitige tooimâ stuorrâ hástusin lii-uv turviđ sämikulttuur váimus siäilum já ovdánem jiešiävtulávt globališuvvee mailmist.
+Sämitige tooimâ ulmen lii leđe sämmilij tuuvdân já iššeen turviimin sämmilij vuáđuvuoigâdvuođâi olášume.
+Sämitige tooimâ almoliih ulmeh
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ päikkisiijđoinis
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ päikkisiijđoinis www.samediggi.fi
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já algâaalmugij elleekovetábáhtusân čujottâsâst: www.skabmagovat.fi
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst: www.ijahisidja.fi
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ-algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst: www.ijahisidja.fi
+www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ-algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst: www.ijahisidja.fi
+marko.marjomaa@samediggi.fi Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.
+Sämitige toimáid puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsât
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsât www.samediggi.fi
+Sämitige toimâ ruttâduvvoo staatâ budjetruttâdmáin.
+Sämitige toimâohjelm já ekonomiavuávám 2012-15 rááhtus
+Sämitigge kalga algâttiđ čielgimpargo sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmist já oovdedmist sämikuávlu ulguubeln oovtâst riehtiministeriöin, sämiseervijguin já ucceeblohováldálâžžáin.
+Sämitigge kalga haahâ�� pisovâš ruttâdem sämmilâš rävisulmuid sämikielâ luuhâm- já čäällimtááiđu hahâmân já čäittiđ tahheid, kiäh uárnejeh sämikielâ škovlim.
+Sämitigge kalga-uv pyevtittiđ tiäđu iberdetteht já älkkeht sämmilij vuoigâdvuođâin nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv.
+Sämitigeh kalgeh pasteđ uásálistiđ täsiárvusávt šoŋŋâdâhnubástus kyeskee miärádâstoohâmprosessáid aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš tääsist.
+Sämitigge kalga faallâđ tâi čäittiđ tom, kote pasta faallâđ säämi kielâlaahân já sämikulttuurân kullee škovlim- já máttááttâspalvâlusâid kieldáid, staatâ virgáduvváid já finnodâhlájádâssáid.
+Sämitigge kalga toimâinis faallâđ kielâpalvâlusâid meid sämikieltáiđusáid já išediđ sämmilijd sämikielâlâš ášásdâlmist virgeomâhijn.
+Sämitigge kalga ráhtádâttâđ maŋgáid váljukoddekulâmáid já toohâđ pehtilis hiäđukocceem, vâi sopâmuš ratifisistmân ličij ovdâskode vijđes toorjâ " värisaavâjođetteijeeh Sanila-Aikio já Paltto suogârdává jo puáttee hástusijd.
+Sämitigge kolgâččij vuáđudiđ ive kielâtaho - palhâšume, mii mieđettuuččij pyeremustáá sämmilij kielâlâš tile pyeredâm staatâ tâi kieldâi ohtâdâhân tâi eres uážžoi já návt toovân movtijditáčij positiivlávt virgeomâhijd pyerediđ sämmilij kielâlâš tile.
+Sämitige pyevtittem esitemateriaal.
+Sämitige pargo-oornig § 7 mield saavâjođetteijee väljee meriáigásii haldâttâhhoovdâ tom maŋa ko lii kuullâm värisaavâjođetteijeid.
+Sämitige pargo-oornig mield torjuuh mieđettuvvojeh eidusâš kulttuurtoorjân tego proojeekttoorjân, pargo- teikâ eres toorjân já almostittemtoorjân sehe sämiseervij toimâ- já proojeekttoorjân.
+Sämitige vaaljâi ohtâvuođâst noreh lovottuv sämmilij meereest sämikuávlu kieldâin, sämikuávlu ulguubeln já olgoenâmijn.
+Sämitige vaaljâpaje 2012-2015 lekkâmeh já Saijoos vihkâmávutuáluh uárnejuvvojeh cuáŋuimáánu 3.-4. peeivi Anarist.
+" Sämitige vaaljâlävdikode čuákánpieijâm já valjimvuáđđusijd iävtutteh mutteđ uđđâ laavâst.
+Sämitige vaaljâlävdikodde tieđeet sämmilijd sämitige päikkisiijđoin já tieđettemniävuin sämitige vaaljâluvâttâlmân ucáluumeest já máhđulijn nubástusâin, maid sämitiggelaavâ uđâsmittem puáhtá. "
+Sämitige staatâtoorjâ kulá staatâ budjetist riehtiministeriö válduluokan.
+Sämitige puárásumos jeessân, nuorttâsämmilâš Tauno Haltta lehâstij sämitige vaaljâpaje vuossâmuu tievâsčuákkim.
+Sämitige väriovdâsteijen juávhust lii ovdeláá toimâm Pentti Pieski, kote lii pivdám uđđâ väriovdâsteijee nomâttem tast maŋa ko sun lii sirdâšum meccihaldâttâs pargen.
+Sämitige värissavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij staatârááđán sämmilâš puásuituálu eromâšvuođâst já toorjâtárbuin.
+Sämitige eidusâš tooimân láá väridum staatâ budjetist s. 1,6 miljovn eurod.
+Sämitige eidusii tooimâ manoin 47% láá pargoviehâkoloh.
+Sämitige eidusii tooimâ ruttâdmist 78% puátih riehtiministeriöst, 4,8% máttááttâs- já kulttuurministeriöst, 15% láá riehtiministeriö láiguiše já 2,2% láá jieijâs tooimâ puáđuh.
+Sämitige viestâdem já almolâšvuođâkove pyereduvvoo já sämitige tooimâ tubdâmvuotâ sämmilij já kuávdášlâš čanosjuávhui koskâvuođâst lasettuvvoo.
+Sämitige virgelmaah já sajanmáávsu uážžoo luáttámušulmuuh láá sämmilij kuáhtámnáál älkkeht já ohtâvuođâväldimij várás lii máhđulâšvuotâ táttuđ suáittimääigi virgelmain, amas ohtâvuođâväldimist šodâččii koloh sämmiláid.
+Sämitige ive 2013 toimâmuštâlusâst láá kieđâvuššâm vijđáht sämitige jieijâs tooimâ já budjetihán já vaaljâpajan asâttum uulmij olášume.
+Sämitige ive vuossâmuu čuákkim puáhtá čuávvuđ interneetist čujottâsâst:
+Sämitige vuáččulâš jeessân Pekka Aikio väljejui puáttee sämitiggevaaljâi vaaljâlävdikode saavâjođetteijen.
+Sämitige webropol-koijâdâllâm säämi kielâlaavâ olášuumist
+Sämitige vááimuspargon lii vuáváđ já olášuttiđ Suomâ vuáđulaavâst sämmiláid turvâstum kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem.
+Sämitige ohtâvuođâst tuáimá nuorâirääđi.
+Sämitige ohtâvuođâst tuáimá Säämi párnáikulttuurkuávdáš, mii lii uassin Laapi párnáikulttuurkuávdášviärmáduv já tađe mield meiddei väldikodálâš Tijdâlamppu - viärmáduv jeessân.
+Sämitige ohtâvuođâst tuáimá säämi párnáikulttuurkuávdáš MÁNNU, mii lii uási Laapi párnáikulttuurkuávdášviärmáduv já tađe mield še Väldikodálâš Tijdâlamppu - viärmáduv jeessân.
+ton ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv Vuávájeijee virge.
+Sämitige almos toimâttâh lii varrim eres vistijd Aanaar Rivdulân (Vasatokka kiddodâh).
+Sämitige almos toimâttuvâst uuccâmnáálá lamaš oovdânpyehtee (Kati Eriksen) sajasâžžân lii valdum riehtitieđâ kandidaat Sanna Guttorm.
+Sämitige almos toimâttuvâst uuccâmnáálá lamaš kulttuurčällee virgesajasâžžân lii valdum muusik maister Anna Näkkäläjärvi.
+Sämitige almosčuákkim tuhhiittem budjet-toimâvuáváámist taan ihán ohtân ulmen lâi asâttum ruttâdem uuccâm Säämi Kielâkäldei já tooimâ ovdedem pisovâžžân.
+Sämitige tievâsčuákkim mield kuávluhaldâšem ovdedemhaahâ mana ollásávt lappâd sämmiláid vuáđulaavâst já sämitiggelaavâst torvejum jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem.
+Sämitige tievâsčuákkim ceelhij ALKU-haavâst
+Sämitige tievâsčuákkim lii čuákkimistis 10.3.2009 ciälkkám kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst (ALKU-haahâ).
+Sämitiigán já säämi kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi
+Sämitiigán já Säämi muusikkuávdážân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi
+Sämitiigán puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirááđán www.samediggi.fi/nuorat.
+Sämitiigán puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirááđán www.samediggi.gi/nuorat.
+Sämitiigán puáhtá uápásmuđ internetčujottâsâst www.samediggi.fi
+Sämitiggeest iä lah máhđulâšvuođah vaikuttiđ toos, ete maht sämmilii materiaallii kulttuuräärbi suojâleh, paijeentuálih, vyerkkih já čäittih.
+- Sämitiggeest já sämisiärvusist láá stuorrâ vuárdámušah kielâiäláskittemohjelmist.
+Sämitiggeest lijjii ohtsis 83 ovdâsteijed sierâ pargojuávhust.
+Sämitiggeest lii joođoost párnáikulttuurkuávdáš-proojeekt.
+Sämitiggeest láá lasseen uálgitoimâsajeh Iänuduvvâst já Ucjuuvâst.
+Sämitiggeest láá meid sierânâsprojekteh, moid puátá ruttâdem staatâ já Euroop Union varijn.
+Lasseen sämitiggeest lii sämikielâ toimâttâh, mii västid ereslasseen säämi kielâlaahân lohtâseijee jurgâlusâi tooimâtmist virgeomâháid, parga sämikielâ sajattuv pyereedmân sehe uásálist sierâlágán terminologia projektáid.
+Sämitiggeest láá uálgitoimâpääihih meiddei Iänuduv já Ucjuv kirkkosiijdâin.
+Sämitiigijn lii kenigâsvuotâ toimâđ nuuvt, et kihheen ij olgoštuu suhâpele, seksuaallâš sundášume tâi etnisâšvuođâ keežild.
+Sämikielân lohtâseijee aašijn Sämitiggeest västid säämi kielârääđi.
+Sämitiigán tehálumos haldâttâs oovdânpyehtimist lii sämmilâšmiäruštâllâm sehe oovtâsttoimâmkenigâsvuotâ já sämmilij algâaalmugsajattuv turvim já ovdedem já tot váátá tai tuhhiittem haldâttâs oovdânpyehtim miäldásávt.
+Sämitiigán laavâst asâttum jiešhaldâšem kuáská sämikuávlu, mii lii tááláá ääigi meid säämi kielâlaavâ válduášálâš heiviittemkuávlu.
+Sämitiigán lii uárnejum uápásmem Euroop Union já komissio tooimân já teividem ekonomiakomissaar Olli Rehnáin.
+Sämitiigán kalga sirdeđ sämikuávlu eennâmkodde-ohjelm rähtim sehe škovlim, luán-duriggoduvâi, pirrâs já jotoluv muneldistem- já vuávámpargoid.
+Sämitiigán kalga sirdeđ sämikuávlu eennâmkodde-ohjelm rähtim sehe škovlim, luánduriggoduvâi, pirrâs já jotoluv muneldistem- já vuávámpargoid.
+Sämitiigán láá torvejum tuárvi resursseh ruukilaavâ olášuttem várás.
+Sämitiigán láá torvejum kelijdeijee resursseh uásálistiđ strategia já toimâohjelm olášutmân.
+Sämitiigán čujottuvvojeh ruuđah máttááttâs tuárjoo tieđettem já pedagogâlâš ravvim tipšomân já sämimáttááttâs väldikodálâš ovdedeijen já koordinaattorin toimâmân.
+Sämitiggijd kalga adeliđ stuárráb meridemvääldi jieijâs kuávlu haaldâšmân já stivriimân, ko tot addel pyeremusâid máhđulâšvuođâid vuáháduđ šoŋŋâdâhnubástusân sämikulttuur vuolgâsoojijn läddin.
+Sämitiigán ruttâ lasebudjetist
+Sämitiggeest adelum laahâ lii eidu uđâsmittemnáál.
+Sämitiggeest adelum laavâ (974/95, nubástum 1279/02) 27 § mield iävtukkâs sämitige vaaljâin pyehtih asâttiđ ucemustáá kulmâ ulmuu, kiäh láá merkkejum jienâstemvuoigâdvuođâlâžžân sämitige vaaljâluvâttâlmân.
+Sämitiggeest Säämi Parlamenttân?
+Sämityeji lii šoddâm jottee já luándu šiäštulávt
+Säämi šoddâdem kuvvij eromâšávt epinjuálgu šoddâdem.
+Sämikielah pelestis juáhhojeh uárji- já nuorttâsämikieláid.
+Sämikulttuur iälá já táibá ohtsâškode puáhtám nubâstussáid.
+Sämikulttuurân kuleh sämikielâ, kulttuurärbi, tyejiärbikulttuur olgospyehtimeh sehe ärbivuáváliih sämi-iäláttâsah tegu puásuituálu, kyelipivdo, nurâdem já meccipivdo.
+Sämikulttuur já sämmiliih láá táibám já ovdánâm.
+Sämikulttuur já sämikielah iä siäilu, jis kielâ ij sarnuu teikâ sämiaalmug ärbivyevih já täävih iä paijeentolluu.
+Sämikulttuur kárttá ain kuáhtáđ stuorrâ hástusijd.
+Säämi kulttuurkuávdážân ráhtojeh sajeh sämikulttuurân kullee tooimân, Sämitige haaldâšlâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmtooimân.
+Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto raavhâi mielâkiddiivâšvuođâ - 58 iävtuttâsâst väljejuvvojii 6 kišto nube rieggei.
+Säämi kulttuurkuávdáá vuossâmuu kiärdán šoodâi škoovlâ media- já kielâmáttááttâstileh, virtuaalškovlâ sehe muusik- já elleekovestudio ollâtásásii tekniikáin.
+Säämi kulttuurkuávdáá oovdânpyehtim
+Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto 1. muddo olášittui roovvâd-skammâmáánust 2009.
+Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto
+Säämi kulttuurkuávdáá váldukevtten já - tuáimen lává sämitigge já Säämi máttááttâskuávdáš.
+Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâš lii Sämitigge já ton ovdâsvástádâssân lii kulttuurkuávdáá almolij tiilij kiävtu koordinistem já ovdâskulij laiguuttem eres tuáimeid.
+Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid.
+Sämikulttuurkuávdáá ruttâdmân lii finnejum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju vaarijd.
+Säämi kulttuurkuávdáá huksiimân lii mieđettum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju ruuđâid.
+Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist uárnejuvvoo almos kyevtimuddosâš arkkitehtkišto
+Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešiävtulávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs, tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem.
+Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid jiešiävtulávt paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já iäláttâstooimâ sehe tipšođ já ovdediđ jieijâs kulttuurjiešhaldâšem já tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem.
+Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii orniđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešráđálávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs sehe hoittáđ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes já tuárjuđ sämmilij almos eellimtile ovdánem.
+Sämikulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid jiešiävtulávt paijeen-toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já iäláttâstooimâ sehe tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolij iäláttâsâi ovdánem.
+Säämi kulttuurkuávdáá toimâ: haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh..
+Säämi kulttuurkuávdáá nubbe válduláigulâš lii Säämi máttááttâskuávdáš (SMK).
+Säämi kulttuurkuávdáá uđđâ nommâkišto
+Sämikulttuur-kuávdáš fáálá rievtis säämi kulttuur- já mättimpirrâsist ollâtásásijd čuákkim-, čáitálmâs- já škovlim-viistijd uđđâáigásij av-pyevtittâsriäiduiguin sehe uárnee tábáhtusâid kunnijâtmáin kulttuur oovtâst-pargoost jieškote-uv tuáimeiguin já viärmádâtmáin sehe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt.
+Säämi kulttuurkuávdáást šadda Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee kulttuur symbool.
+Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun.
+Säämi kulttuurkuávdáš lii meridum huksiđ Juvduu riidon Aanaar kirkkosiijdân, já tast šadda Suomâ sämmilij haaldâšlâš já kulttuurlâš kuávdáš.
+Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin.
+Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik‑, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin.
+meriáigásáid já olesáigásáid virgekoskâvuođáid 28.12.2011 rääjist.
+Säämi kulttuurkuávdáš Sajos váldukevttee sämitigge ocá Sajosân
+Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos palvâlemohtâdâh, mii hoittáá Saijoos palvâlemvyebdim já kulttuurkuávdáá toorjâpalvâlusâid, toovâi táápu -8 448,68 eurod.
+Säämi kulttuurkuávdáá SAJOS vuáđukeđgi muvrájui Anarist táálu huksimsaajeest tuorâstuv 10.6.2010 tme 14 álgám tilálâšvuođâst.
+Säämi kulttuurkuávdáá Sajos vuáđukeđgi muvrájui
+Säämi kulttuurkuávdáá Sajos huksimurko olášutten lii Senaatti-kiddoduavh valjim Keski-Suomen Betonirakenne Oy (KSBR).
+Sämikulttuurkuávdáš Sajos huksiimân lii mieđettum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju ruuđâid.
+Ovdláhháá Sämikulttuurkuávdáš Sajos valmâštume lii Aanaar markkân já Sajos markkâniis-tuuškuottum meid aalmugijkoskâsâžžân kongres- já tábáhtusčuásáttâhhân.
+Säämi kulttuurkuávdáš Sajos vihkâmjuhle já Sämitige vaaljâpaje 2012-2015 juhlelâš lekkâmtuáluh uárnejuvvojeh majebaargâ 3.4.2012.
+Säämi kulttuurkuávdâš Sajosist liäkkojii čájáttâssajeh sämmilijd taidâráid já vuoššâmuu čájáttâs lekkâmjuhle lâi tuorâstuv 25.6.2015, ko Petteri Laiti juhlečájáttâs lekkui olmoošjuávkun.
+Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist.
+Sämikulttuurkuávdáá Sajosist uárnejuvvoo maailm tobdosumosáid sämitaidâráid kullee Nils-Aslak Valkeapää juhlekonsert 9.11.2013.
+Säämi kulttuurkuávdáš Sajos addel taan ive tábáhtusân korâdis raamijd.
+Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Tave-Laapi stuárráámus kongres- já tábáhtustáálu.
+Säämi kulttuurkuávdáš Sajos
+Sajos
+Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Juvduujuv riddoost, kaskoo Aanaar markkân.
+Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii kuávdášlâš saajeest Aanaar markkânist Juvduujuv riddoost.
+Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Sämieennâm vááimust, Aanaar markkânist.
+Säämi kulttuurkuávdáš Sajos heivee eromâšávt almugijkoskâsáid čuákkimáid já kongresáid.
+Sämikulttuurkuávdáš Sajos valmâštuvá kiävtun uđđâivemáánust 2012 Aanaar markkânân, luán-dustis áinoošlajâsii Aanaarjäävri riidon.
+Säämi kulttuurkuávdáš Sajos: www.sajos.fi
+Sämikulttuurkuávdáš
+Säämi kulttuurkuávdáš šadda maaŋgâi uásitoimâdiskuin lasettiđ kuávlu pivnoshisvuođâ já jieijâs uásild estiđ sämmilâšnuorâi haalu varriđ meddâl päikkikuávlustis.
+Säämi kulttuurkuávdáš šadda leđe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt-uv mielâkiddiivâš já pivnohis maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámpäikki.
+Sämikulttuur hiäjusmittem syeje vijđedem kuoskâđ čäcilaavâ miäldásávt puohháid sämmilijd kyeskee sierânâslavváid
+Sämikulttuur hiäjusmittem syeji čäcilaavâ mield lii valdum puohháid sämmilijd kyeskee sierânâslavváid ive 2015 räi.
+ulâttem čäcilaavâ mield puohháid
+Sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi syeje olášume 10. Sämikulttuur hiäjusmittem syeje
+Sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi syeje olášume
+Sämikulttuur já sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi syeji olášuvá iäláttâsâid já eennâmkiävtu stivrejeijee lahâaasâtmist, haldâttuvâst já resurssistmist.
+Sämikulttuur já sämikielâ / - kielâi siäilum váátá, et sämikielâlâš vuáđumáttááttâs já peivitipšo láá sierânâssajanmäksimnáál kieldáid staatâ ruuđâin meiddei sämikuávlu ulguupiäláá kuávlust.
+Sämikulttuur jottee eellimtääpi ij lah kuáđđám enâdâhân ennuvgin pisovijd toovlášmuštoid.
+Sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já vuoi ¨gâdvuođâlii syeje ovdedem "
+Sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já vuoigâdvuođâlii syeje ovdedem "
+"Sämikulttuur táárbuid haldâttâs tuárju tai linjiimijguin olesváldálávt.
+Sämikulttuur turvim váátá lase resurssijd.
+Sämikulttuur eidusâš " renessans " aalgij 1960-lovo loopâst.
+Sämikulttuur lii čonnâsâm luándun.
+Sämikulttuur lii siäilum jiešnálásâš já áinoošlajâsâš algâaalmugkulttuurin suddâlumviggâmušâin peerusthánnáá.
+Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh juoigâm, sämityeje, sämitaiđuu, mainâstemäärbi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlijd päikkinoomâid sehe sämmilâš huksimäärbi (el. kuáđih, lavŋekuáđih, ereslágán ääitih).
+Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtim uáivild juoigâmmuusik, säämi tyeje, sämitaiduu, mainâstemärbivyevi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlâš päikkinoomâid sehe säämi huksimärbivyevi (el. láávuh, kuáđih, sierâlágán ääitih).
+Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtim uáivild juoigâmmuusik, säämi tyeje, sämitaiduu, muštâlemärbivyevi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlijd päikkinoomâid sehe säämi huksimärbivyevi (el.
+Sämmilâšpárnáá kulttuurân kulá nanosávt suuhâ, kielâlâš- já kulttuurlâš piirâs.
+Sämmilâšpárnááh láá maaŋgâkulttuurliih, sij äässih meiddei kaavpugijn já tobbeen sämikulttuurân šoddâm ij lah jiešmeidlist čielgâs.
+Sämipárnáin já - nuorâin lii vuoigâdvuotâ sárnuđ já oppâđ jieijâs kielâ, ovdediđ jieijâs kulttuur já identiteet.
+Sämipárnáin já - nuorâin lii vuoigâdvuotâ finniđ olesmiärásâš tiervâsvuođâ- já sosiaalpalvâlus, mii vuáđuduvá sii jieijâs kielân já kulttuurân, já toorjâ- já išetooimâid oovdeddijn kalga väldiđ vuotân sii etnisâš, kulttuurlâš, kielâlâš já uskoldâhlâš tuávááš.
+Sämmilâšpárnáid máttááttuvvoo eenâb luándun kullum jo pärnivuođâ rääjist.
+Sämmilâšpárnáid peerâ lii ubâ suuhâ.
+Sämmilâšpáárnáš lii árvuštâllâmnavcâlâs já áávus oppâđ jieš, porgâđ kieđâidiskuin.
+Sämipárnái sierâdempirrâs sámáidittem
+Sämmilâšmiäruštâllâm lii rievdâdum västidiđ sämitige uáivil.
+Sämimuseo tuáimá ain-uv já tot lii ohtâ Suomâ pivnohumosijn museoin, kj.
+Sämimuseosiäđus (Saamelaismuseosäätiö) táátui kiđđuv paateent- já registerhaldâttâsâst love Nuorttâlâškulttuursiättus vuáđđudmân.
+Sämimuseo Siijdâ päikkisiijđoh www.siida.fi
+Sämimuseo Siijdâ, sämmilij aalmugmuseo, jođetteijee Tarmo Jomppanen kieđâvušâi jieijâs saavâst säämi materiaallii kulttuuräärbi suojâlem táárbuin.
+sämimuusik rävisolmoošškovliittâshaavâ stivrimjuávkun Anna Morottaja já värijesânin Oula Guttorm.
+Sämimuusik madduuh láá jieŋâlâsâst ärbivuáválii sämimusikkist juáigusist, leu ' ddist já liivđest, moh láá ärbivuáválii sämimuusik šlaajah Suomâ pele sämikuávlust.
+Säämi muusikkuávdáá kuávdášlumoseh tooimah láá juoigâmmáttááttâs ornim sämikuávlu škovláid.
+säämi muusikkuávdáá meriáigásii vuávájeijee sajasâšvuođâ
+Proojeektpargee pargoid kuleh el.
+Säämi muusikkuávdáá vuávájeijee tuáimá meid el.
+Säämi muusikkuávdáá tooimâ ruttâd Máttááttâsministeriö.
+Säämi musiikkuávdáš uárnee Sajosist konserttijd já eres musikkân lohtâseijee tábáhtusâid.
+Säämi muusikkuávdáš lii kuávdášlâš roolist tábáhtus orniimist.
+Säämi muusikkuávdáš lii Sämitige vuálásâš kuávdáš, mii oovded maaŋgânáál sämimuusik jieškote-uv uásisuorgijd.
+Säämi muusikkuávdáš lii Säämi kulttuurkuávdás Saijoos aktiivlâš tuáimee.
+Säämi muusikkuávdáš
+Säämi muusikkuávdáš tuárju ärbivuáválii sämmilij vookaalmuusikstiijlâi (juáigus, leuddŠ já livđe) siäilum já ovdánem, uárnee ellee já ovdáneijee sämimuusik máttááttâs, fáálá raamijd säämi muusik pyevtitmân, oovded säämi muusikmättim, loptee sämimuusik imago já tađemield lasseet mielâkiddiivâšvuođâ säämi musikkân.
+Sämimuusik lii onnáá peeivi siävuttâs puárrás já uđđâ.
+Säämi nisonijn já - almain kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah, vuoigâdvuođah já kenigâsvuođah puohâin ohtsâškoddesuorgijn.
+Sämirääđi Suomâ juávus
+Säminuorah eellih Niillas mield kyevti kulttuur kooskâst rottâsem vaarâst.
+Säminuorah halijdeh peessâđ porgâđ ärbivuáválij sämi-iäláttâsâiguin já sirdeđ jieijâs kulttuur suhâpuolvâst nuubán turviimáin sämikulttuur jotkum.
+Säminuorah já kielâoovtâstpargo uáinusist
+Säminuorah kärttih kuáhtáđ uáli ennuv hástusijd tááláá ohtsâškoddeest já nuorâirääđi lii tuođâi tárbulâš, vâi nuorâi jienâ, huolah já iävtuttâsah šaddeh kulluđ.
+Säminuorah Ruotâst, Taažâst já Suomâst savâstâleh säminuorâi máhđulâšvuođâin hárjuttiđ ärbivuáválii eellimtääpi, ucebij sämikielâ- já sämikulttuurjuávhui tiileest já sämikulttuur paijeentolâmist kaavpugijn sehe sämmilij seksuaalucceeblovoi vuoigâdvuođâin.
+Säminuorah čuovviittii merideijeid
+Säminuorâid ovdâstâm Bohccostallit - juávkku uážui kijttosijd já kunneemainâšume Oulust väldikodálii
+Säminuorâid kyeskee tutkâmušâst páhuduvvoo, et säämi identiteet puáhtá tiettuđ maaŋgâ tääsist: 5.
+Aanaarlâš The Slap já ucjuvlâš Hilbes, moh ovdâstii Säminuorâid väldikodálâš Sounds 2012 - tábáhtusâst, ožžuu kijttosijd lávdástâlmijnis já mättimijnis.
+Säminuorâin paijeel 65% áásá sämikuávlu ulguubeln já kaavpugijn ij lah luándulâš vyehi siäiluttiđ kielâ tai kulttuur, et ohtsiih kuáhtáámeh eres säminuorâiguin nanodeh nuorâi identiteet já oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo.
+Säminuorâi muusikjuávhuh miänástuvvii Tuurku tábáhtusâst
+Säminuorâi ovdâsteijen väldikodálii SOUNDS-tábáhtusân Porvoon väljejuvvojii ucjuvlâš Villat - juávkku já avveellâš Čagaldahttit - juávkku.
+Säminuoräi konferens ohjelm
+Konfereensâst láá kuullâmnáál äigikyevdilis sahâvuáruh
+Säminuorâi muusik puátá Ruávinjaargân
+Säminuorâi uáinui lasseen seminaarin lijjii puávdejum puohâi ovdâskoddeest čokkájeijee piäláduvâi ovdâsteijeeh paaneelsavâstâlmân, mast piäláduvah ožžuu västidiđ jieijâs piäláduv linjá miäldásávt sämmilijd já aainâs säminuorâid kyeskee koččâmâššáid.
+Säminuorâi uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođah puáráneh.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus 2010 uárnejuvvoo Ruávinjaargâst njuhčâmáánust kyevtipiäivásâš tábáhtussân.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus 2010 Ruávinjaargâst
+Säminuorâi taaidâtábáhtus 2011 Ucjuuvâst
+Säminuorâi taaidâtábáhtus 2011 Ucjuuvâst
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2014 tuálloo Suáđigil uđđâ lihâdemhaalâst njuhčâmáánu 27. peeivi.
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2014 uárnejuvvoo Suáđigil markkânist.
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2014 uárnejuvvoo Suáđigilist
+Säminuorâi taaidâtábáhtusân oláttâsmeeri uásálisteeh
+Säminuorâi taaidâtábáhtusân láá almottâttâm 24 musijkkárid tâi muusikjuávkkud.
+Säminuorâi taaidâtábáhtusân láá puáttâm pyereest almottâtmeh.
+Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lii vala mottoom okko.
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus iälá jo viiđâd ihelovvees já tast lii iheluuvij mield šoddâm tergâdis aareen maŋgáid nuorâ taiđuu hárjutteijeid.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus já filmâfestivaalâ Vuáčust 26.3.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo 31.3.2011 Ucjuvnjäälmi škoovlâst.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo eidu valmâštum Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist njuhčâmáánu loopâst.
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus tuálloo Suáđigilist 27.3.2014
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive kyehtipiäivásâžžân Anarist kulttuurkuávdáš Sajosist 28.-29.3.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive Ucjuvnjäälmi škoovlâst njuhčâmáánu majemuu peeivi.
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejui vuossâmuu keerdi Suáđigil markkânist.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus čokkij njuhčâmáánu majemuu peeivi Ucjuv kirkkosiijdâ škoovlân paijeel 350 párnážid já nuorrâd stivrejeijeidiskuin sämikuávlu škoovlâin.
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus puátá vuod!
+Säminuorâi taaidâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur tábáhtusan, mii ij uárnejuu taan ive.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus aldan
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2016 teknisiih tiäđuh Sajosist
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus ornij sämitigge oovtâstpargoost Ucjuvnjäälmi škovláin.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus plaakaat, mon lii vuávám nuorttâsämmilâš taaidâuáppee Tanja Sanila Tábáhtus almolâš ohjelm já lávtástâllâmoornig
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus kiellân Ucjuuvâst lijjii puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus teeman lii taan ive muusik jieškote-uv šlaajâst.
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus tuámmárin lijjii zumbafitness stivrejeijee Bigga Aikio (kooveest,
+Säminuorâi taaidâtábáhtus lii jyehi-ihásâš tábáhtus, mii uárnejuvvoo vuáruiivij sämikuávlu kieldâin.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus lii uási Nuorâ Kulttuur - tábáhtus.
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii uási väldikodálii Nuorâ kulttuur- tábáhtus.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus pištá taan ive kyehti peeivi, moin ávuduvvoo siämmást uđđâ Sajos valmâštume.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus lii väldikodálâš Nuorâ kulttuur-tábáhtuskuálusân kullee sämikielâlâš kuávlutábáhtus, mon váldu-uárnejeijen lii sämitigge.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus tuálloo Iänuduv Hettaast 27.3.2008.
+Säminuorâi taaidâtábáhtus Ruávinjaargâst cuáŋuimáánust
+Säminuorâi taaidâtábáhtus čuákkee paijeel 300 säminuorrâd Ruávinjaargân 7.-8. cuáŋuimáánu.
+Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 2015 muusik já teatterpargopáájáh
+Säminuorâi taaidâtábáhtusâst uáinip tááláštaansâ, kátutaansâ já etnisijd taansâid.
+Säminuorâi taaidâtábáhtusâst palhâšuvvojii meid čuávvoo teatterčáitáldâsah:
+Säminuotâi taaidâtábáhtusâst tanssâ já pargopáájáh
+Säminuorâi taaidâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo rääjist.
+Säminuorâi vaikuttem stuorrâ lävkki valdui ive 2011, ko sämitigge meridij vuáđudiđ nuorâirääđi.
+Sämimáttáátteijei mättim tuárjum já sämmilij šoddâdemáárvui miäldásij pedagooglij čuávdusij já máttááttâsopâlij toimâmaalij ovdedem máttááttâsâst lii äigikyevdilis já tárbulâš pargo.
+Sämimáttáátteijein láá ennuv vuáttámušah epiohtâlii uáppeejuávhu máttátmist.
+Sämimáttááttâsân kullee lahâaasâtliih já ruttâdem vááijuvvuođah láá joođeetmin sämikielâ mättee ulmui mere jotelis kiäppánmân já eromâšávt virgálij sämikuávlui ulguubeln ässee sämmilij kielâ já identiteet molsâšumán.
+Sämimáttááttâs pargoviehâškovliimân puáhtá almottâttâđ šleđgâpoostâ peht teikâ puhelimáin Moilas Irmelin (irmeli.
+Sämimáttááttâs pargoviehâškovlim oppâpajeh já tai siskáldâsah sehe almottâttâmravvuuh almostittojeh čohčâmáánust 2014.
+Sämimáttááttâs pargoviehâškovlim ulmen lii aldaniđ sämimáttááttâs kielâiäláskittem uáinust já ton vuolgâsaajeest, ete sämikielah tarbâšeh uđđâ sárnoid.
+Sämimáttááttâs pargoviehân čujottum kielâlávgumškovlim vuálgá joton
+Sämimáttááttâs pargoviehân čujottum škovlimhaahâ, mii kieđâvuš kielâlávgummeetood, vuálgá joton vástuppeeivi 27.2.
+Sämimáttááttâs pargoviehân čujottum kielâlávgummetodân kyeskee škovlim vuálgá joton vástuppeeivi 27.2.
+Sämimáttááttâs pargoviehâ finnee tiäđu já tááiđuid máttááttâsvuovijn, maid kevttih kielâlávgummáttááttâsâst já tast, maht vuovijd puáhtá heiviittiđ sämimáttááttâsân.
+Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015
+Sämimáttááttâs tááláš tile muuneeld maccâm kansaškoovlâ ááigán, kuás sämikielâst ij lamaš sajattâh máttááttâsâst já sämmilij kielâmolsom ovdánij jotelávt.
+Sämimáttááttâs uáppeemeeri lassaan
+Sämimáttááttâs uáppeelovottuvah láá täst.
+Sämimáttááttâs pedagooglii ovdedem meerhâš el. máttáátteijei áámmáttááiđu ovdedem nuuvt, ete sij uážžuh ovdiist pyerebijd kiärgusvuođâid väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu.
+Sämimáttááttâs pedagooglâš ovdedem uáivild el. máttáátteijei áámmáttááiđu ovdedem nuuvt, ete sij pyehtih ovdiist pyerebeht väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu.
+Sämipaapâ virgesaje lii Aanaar servikoddeest, mut suu pargokuávlun lii ubâ sämikuávlu.
+Sämiparlamiänttárij vuossâmuš ohtsâš konferens uárnejui Juhâmohheest 24.2.2005.
+Sämiparlamiänttárij konferens lâi historjállâš tábáhtus.
+Sämiparlamiänttárij konferens
+Sämiparlamenttârij nubbe konferens, moos uásálistii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij ovdâsteijeeh já Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh, čokkânij Ruávinjaargân roovvâdmáánu 28 peeivi 2008:
+Sämiparlamenttârij nubbe konferens Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 28. peeivi 2008
+Säämi parlamiänttáreh čokkâneh Kirkkonjaargâst
+Sämiparlamiänttáreh čuáhist Uumeest.
+Säämi parlameentah já sämiseervih, sämikielâlâš kirjálâšvuotâ, muusik, teatter, elleekove já maaŋgah eres syergih hämmejeh uđđâ sämivuođâ já kieđâvušeh jieskii-uv jieijâs vuov-vijn nubástus rašes aašijd: kielâ uhkevuálásâšvuođâ já kielâ nubástume, aalmug meddâlvarrim ärbivuáválâš kuávluin, ärbivuáválâš iäláttâsâi vädis tile, vááijuvvuođâ sämikieltáiđusâš áámmátulmuin jna..
+Säämi parlameentah já parlamentaarlâš ohtsâšpargo hämmejeh uđđâ ääigi sämipolitiik, ráđádâlmáin aktiivlávt staatâi haldâttâsâiguin já virgeomâhijguin.
+Juoigâmärbivyehi, mii sämmilâšärbivyevist lii lamaš nanos, päsiškuođij meddâl Veiko ääigi.
+Sämipoolitlâš teesi mield " sämmiliih láá ohtâ aalmug, mon ohtâlâsvuođâ iä väldikudij rääjih uážu rikkođ ".
+Sämipevdikirje 1 artikla mield ton estihánnáá, maid ES (EY) vuáđudemsopâmušâst meriduvvoo, et sämmiláid uážžu mieđettiđ ohtuuvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválijn sämikuávluin.
+tavesämikielâ nominij já veerbâi sujâttemtiijpah já adelum motomeh ovdâmeerhah suujâtmist.
+Marja Helander já Outi Pieski Sajosân rähtim taaidâtyejeh almostittojeh já oovdânpuáhtojeh majebargeehid 3.4. tme 20 älgee säämi kulttuurehidist.
+Sämmilii kulttuurárbáin ávhástâleh poolitlávt já ekonomâlávt epieettisávt nuuvt, ete sämisiärvádâh ij pyevti toos tarvâniđ.
+- säämi jiešnálásâšvuođâ,
+- sämmilâš jiešnálásâšvuođâ,
+Säämi máttáátteijeeškovlim ovdeduvvoo nuuvt, et tast váldojeh vuotân sämimáttááttâs sierânâstáárbuh, sämikulttuurmiäldásâšvuotâ, sämmilij ärbivuáválâš tiätu sehe kyevtkielâlâš- já kyevtkulttuurlâšvuođâpedagogiik.
+Sämmilâš puásuituálu hárjutteh nk. tälvisiijdâin, moh láá muáddi puásuiperrust šoddâm hiäimuvuotân vuáđuduvvee paimândemohtâduvah.
+Säämi taaiđâ, tyeje, ikonij já kirkkotekstiilij čáitálâmâs lehâstuvvoo Anarân Säämi kirkkopeivij ááigán.
+Sämiteatter Beaivváš lávdástâl Sajosist
+Sämmilij algâaalmugsajattâh lii nanodum Suomâ vuáđulaavâst.
+Sämmilij artistij muusik- já eres kulttuurčájáttâsah heivejeh eromâšávt kongresij teikâ škovlimtilálâšvuođâi tiervâpuáttimohjelmin, váldujuuhlij ohjelmnumerin teikâ oles konsertin.
+Sämmilij sajattâh já vuoigâdvuođah jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân šaddeh hiäjusmuđ já sämmilij jiejiâs jiešhaldâšem ovdánem orostiđ, joba maŋasmoonnâđ ALKU-haavâ olášume ohtâvuođâst.
+Sämmilij sajattâh, aalmugijkoskâsiih sopâmušah já áárvuh
+Sämmilij sajattâh kirjejui Suomâ vuáđulaahân ive 1995.
+Sämmilij sajattâh
+Sämmilij aassâmkuávlu já lavdâm láin vijđásumos muddoost äigirekinistem aalgâ suulâin 1000-lohon.
+- Sämmilij demokraatlávt väljejum orgaan tuáimá meid ovdâmerkkân Euroopâst.
+Sämmilij ovdâstâslâš orgaanâi tááhust lii tehálâš leđe mieldi miärádâstoohâm kuávdážist, mudoi mij monâttep vaikuttemmáhđulâšvuođâ ", tiäduttává Näkkäläjärvi já Tapiola.
+Sämmilij eellimvyehi, kulttuur já ärbivuáváliih iäláttâsah láá aaigij mield nubástum.
+Sämmilij sierânâskoskâvuotâ luándun tuálá siste sehe kenigâsvuođâ já ovdâsvástádâs pirrâs kelijdeijee vuotânväldimist sehe ärbitiäđu sirdemist puátteid suhâpuolváid.
+Sämmilii etnisâš já aalmuglâš moránem aalgij 1800-lovo loopâst Taažâst já Ruotâst, kuás šoddii vuossâmuuh sämiseervih já aaviseh.
+Sämmilij etnisâš já aalmuglâš moránem aalgij 1800-lovo loopâst Taažâst já Ruotâst, ko šoddii vuosmuuh sämiseervih já aaviseh.
+Sämmilij hárjuttem iäláttâshaamijn lii siäilum tiätu sämmilâš aalmugärbivyevist já arkeologâlâš tutkâmuš lii puáhtám uđđâ tiäđu tovláá sämisiärváduvvâin.
+Sämmilij pyereestvaijeem já
+Sämmilij pyereestvaijeem já uásálâšvuotâ ovdeduvvoo naanoodmáin jieijâskielâlâš já kulttuurân vuáđuduvvee, ollâtásásâš pyereestvaijeempalvâlusâi faallâm sehe turviimáin mättee, áámmáttáiđulâš pargojuávhu uážžum já kelijdeijee ruttâdemtääsi.
+Sämmilij pyereestvai ¨jeempalvâlusâi ovdedem, toos kullee tutkâm, škovlim já árvuštâllâm láá sierânâsuássin Poske pargokiedist.
+- Sämmilij olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee raapoort rähtim lii áinoošlajâsâš pargo.
+Sämmilij olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee raapoort lii vuossâmuš, mii šadda kieđâvuššâđ oovtâ aalmug neelji väldikoddeest, páhudij OA algâaalmugraportistee James Anaya Ruávinjaargâst.
+Sämmilij jiešhaldâšem hiäjusmittee já ton ovdánem estee kulmâ uđâsmitmân kullee iävtuttâs láá:
+Sämmilij jiešhaldâšem hiäjusmittee já ton ovdánem estee kulmâ uđâsmitmân kullee iävtuttâs láá:
+orgaan.
+Sämmilij jiešhaaldâšmân kullee pargoid hoittáá sämmilij vaaljâiguin väljejum parlament, Sämitigge.
+Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume tievâsmiärálávt 5.
+Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume olesmiärálávt
+Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ ei olášuu ärbivuáválii sämi-iäláttâsâi, sämikuávlu luánduriggoduvâi, eennâm- já čääsi tâi eennâmkevttim stivriimist já haldâttuvâst.
+Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ ij olášuu tuhhiittettee vuovvijn.
+Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ olášuvá tievâsmiärálávt Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi mield sämmilij iäláttâsâi, sämikielâlâš palvâlusâi já sämimáttááttâs stivriimist, säämi kulttuurärbivyevi haaldâšmist já kulttuurolgospyehtimij turviimist, sämikielâlâš palvâlusâi ruttâdmist já sämitige tooimâst ive 2015 räi.
+Sämmiliih kalgeh jiejah hoittáđ kielâs sämitige pehti.
+Sämmilij käävci iheäigid láá tälvi, kiđđâtälvi, kiđđâ, kiđđâkeesi, keesi, čohčâkeesi, čohčâ já čohčâtälvi.
+Sämmilij tááhust Meccihaldâttâs lundui.
+" Sämmilij tááhust čuávuváá jieŋŋâlis savâstâllâm fáddá lii uáli šiev, ko sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji staatâ kuávlust.
+Sämmilij tááhust váldálii avžuuttâs tast, et Ilo-sopâmuš ratifisistem ohtâvuođâst kalga tubdâstiđ sämmilij vuoigâdvuođâ hárjuttiđ puásuituálu ärbivuáválii vyevi mield lii tuođâi tehálâš, ko tááláá ääigi syemmilâš puásuituálulahâasâttâs viggá oovtnálásittiđ säämi puásuituálu.
+Kuovâmáánu 6. peeivi 1917 tollui Taažâ Truándimist vuossâmuš sämmilij čuákkim, kuus lijjii čokkânâm tave- já maadâsämmiliih.
+Säämi aalmugpeeivi Anarist lâi fálusist maaŋgâlágán ohjelm puoh ahasáid já peeivi njunoštábáhtus lâi Sämitige ornim eehidjuhle Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos auditoriost.
+Säämi aalmugpeeivi juhle puáhtá čuávvuđ live stream - vuolgâttâssân
+Säämi aalmugpeivi lii vala nuorâ juhlepeivi, syemmilâš almenááhkán tot merkkejui ive 2004.
+Sämmilij aalmuglâšteatter Beaivváš puátá Sajosân pasepeeivi 26. kuovâmáánu.
+Säämi tuáijárij áámmátservi,
+Säämi tuájárij servi Sámi Duodji ry uásálist tábáhtusan oovdânpyehtimáin já vyebdimáin pyevtittâsâidis.
+Sämmilij kielâlâš olmoošvuoigâdvuođah iä olášuu tuárvi pyereest.
+Sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah olášuveh ubâ enâmist aassâmsaajeest peerusthánnáá.
+Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah iä olášuu lahâasâttâs vaattâm vuovvijn.
+Sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah iä olášuu
+Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin lii asâttum säämi kielâlaavâst (1086/03).
+Sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášutmân lii staatâ budjetist lamaš ive 2002 rääjist sierânâs staatâtoorjâ.
+Taan laavâst sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume vuáđudui iänááš jurgâlmân já tulkkuumân.
+Toimâiävtuttâsah Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume váátá tieđettem säämi kielâlaavâst, virgeomâhijn kelijdeijee sämikielâtááiđu sehe ekonomâlâš naavcâid sämikielâlâš tooimâ juátkojeijee tuárjumân.
+Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášutmân ličij ávhálâš, jis sämitigge vuáđudičij oovtâst sämikuávlu kieldâiguin mottoomlágánijd kielâkuávdáid, main toimâččii sämikieltáiđusiih virgealmaah já toimâulmuuh.
+Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi visásmitmân säämi kielâlaavâ rikkomušâi pyehtim riehtivuáháduv pirrâdâhân lii eromâš tehálâš säämi kielâlaavâ olášume-uv tááhust.
+Sämikuávlust ässee já tobbeen škoovlâ jottee párnáin já nuorâin láá meiddei pyerebeh máhđulâšvuođah finniđ máttááttâs jieijâs kielâst já jieijâs kielân, ko sämikuávlu ulguubeln ässein.
+Sämikuávlust ij lah máhđulâš uážžuđ sämikielâlâš palvâlus diakoniapargo já pajasšoddâdempargo suorgijn, ko iä lah sämikielâtáiđusiih pargeeh.
+Sämikuávlust uárnejuvvoo säämi peivitipšo já kielâpiervâltoimâ iänááš juávkkupeerâpeivitipšon.
+Sämikuávlust, moos kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâi kuávluh sehe Säämi palgâs kuávlu, mii lii Suáđigil kieldâst, äässih 3.459 sämmilâžžâd.
+Sämikuávlust lii uáli riges sämikielâlâš päikkinommâvuárkká. Päikkinoomah muštâleh el.
+Sämikuávlust láá Roovvâdmáánu 2009 tiäđui mield sämikielâlâš aarâhšoddâdempalvâlusâi pirrâduvâst ohtsis 104 párnážid, main sämikielâlâš peivitipšoost 71 párnážid já kielâpiervâltooimâst 33 párnážid.
+Sämikuávlust láá jieijâs kriteereh, moh láá sooppum oovtâstpargoost Meccihaldâttâssáin, nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin já sämitiggijn.
+Sämikuávlust sämikielâlâš ovdâmáttááttâs uárnejuvvoo vuáđumáttááttâs ohtâvuođâst.
+Ulmuuh, kiäh láá sämikuávlu lájádâsâin tipšoost sehe toh ulmuuh, kiäh láá pääihist tipšoost, ege mudoi puávtáččii jienâstiđ, uážžuh táárbu mield išedeijee tipšosaajeest jienâstem várás.
+Sämikuávlu staatâ tâi kieldâi virgáduvâin tâi toimâsoojijn ášástâldijn lii sämmiliist ain laavâ miäldásâš vuoigâdvuotâ valjiimis mield kevttiđ suomâkielâ tâi sämikielâ.
+Sämikuávlust tile huánnán uccoo aheluokai já meddâlvarrmij keežild.
+Sämikuávlust tuáimee sämiseervijn lii tergâdis rooli säämi ohtsâškoddeest.
+Sämikuávlust staatâ haldâšem kuávluin hárjutteh meccituálu eromâšávt Laapi palgâs já Aanaar kieldâ kuávluin.
+Sämikuávlust lii virgeomâhijn kenigâsvuotâ ovdediđ toimâinis sämikielâ kevttim.
+Sopâmuš uáivilin lii nanodiđ sämmilij vuoigâdvuođâid nuuvt, et sij pyehtih siäiluttđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur, iäláttâsâid já ohtsâškodde-elimis nuuvt, et staatârääjih hemâdiččii tom nuuvt uccáá ko máhđulâš.
+Sämikuávlust uásálisteeh pottii masa jyehi škoovlâst.
+Sämikuávlu já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuođâ turvim 12.
+Sämikuávlu já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuođâ turvim
+Sämikuávlu já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuotâ lii torvejum já säminuorah peessih ärbivuáválâš iäláttâssáid.
+Sämikuávlu kieldâlâš já staatâlâš palvâlusâid fällee ohtâduvah kalgeh vuáđudiđ äššigâšregisterijd, main lii äššigâš mietâmâš äššigâšregisterân, já mast čiälgá tot sämikielâ, moin sun haalijd jieijâs palvâluđ.
+Sämikuávlu kieldah finnejeh sierânâs staatâtorjuu sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs orniimân.
+Sämikuávlu kieldah finnejeh sämitige pehti ihásávt staatâtorjuu sämikielâlâš pyereestvaijeempalvâlusâi orniimân.
+Laseuásán, mii máksoo sämikuávlu kieldáid sämikielâlii aalmuguási vuáđuld, siskálmittoo kenigâsvuotâ sämikielâlij palvâlusâi orniimân.
+Sämikuávlu kieldâin Iänuduvâst, Anarist, Suáđigilist já Ucjuuvâst lii olášittum Sämitige iävtuttâsâst sämmilij / sämikielâlâš sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâhhaahâ ááigán 1.9.2007-31.12.2009.
+Sämikuávlu kieldâin škovlâ lii kenigâs orniđ sämikielâ mättee uáppei vuáđumáttááttâs válduoosijn sämikielân.
+Sämikuávlu kieldâin láá Ucjuuvâst motomeh sämikielâlâš tiäđáttâsah já luámáttuvah sijđoinis. Eres sämikuávlu kieldâi viermisiijđoin iä lah sämikielâlâš tiäđáttâsah.
+Sämikuávlu kieldâid já staatâhaldâsem ohtâduvâid kyeskee iävtuttâsah:
+Sämikuávlu kieldâi laseuási máksoo fasta, siämmáástuárusâš palvâlemtárbuvuáđustâslâš lasseen sämikielâlij palvâlusâi turviimân puoh sämikuávlu kieldáid.
+Sämikuávlu kieldâi čuovviittâstooimâjođetteijeeh Laila Palkinen (Iänudâh), Ilkka Korhonen (Aanaar), Risto Varis (Suáđigil) já Ruávinjaargâ kaavpug čuovviittâspalvâlemhovdâ Heikki Ervast oovdânpuohtii čuákkimân päikkikieldâidis sämimáttááttâs tile já ovdedemtáárbuid.
+Sämikuávlu kieldâi ulguubeln lii máhđulâš finniđ sämikielâ máttááttâs, mutâ máttááttâs ornim váátá eromâš aktiivlâšvuođâ!
+Sämikuávlu kieldâi ulguubeln uáppeemeeri lii stuárráámus Oulu kuávlust, kost kielâ amnâsmáttááttâs adeleh ohtsis 15 vuáđumáttááttâs uáppei já 13 luvâttuv uáppei.
+Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah / finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh rähtiđ muneldeijee vuáháduv tast, maht tulkkum tâi sämikielâlâš äššigâšpalvâlem uárnejuvvoo toimâsyergist já kalgeh tieđettiđ aalmugân tain ulmuin, kiäh pyehtih adeliđ äššigâšpalvâlem sämikielân.
+Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah / finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh tieđettiđ já škovliđ merikoskâsávt pargeidis säämi kielâlaavâst.
+Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah / finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh tieđettiđ já kuorâttâllâđ tom, maht säämi kielâlaahâ vaikut pargosiärváduv tooimân.
+Sämikuávlu lasseen lii tehálâš čuosâttiđ kielâ tuárjoo tooimâid meid eennâm eres oosijd, kost iänááš uási sämmilijn tááláá ääigi áásá.
+Sämikuávlu eennâm- já čäcikuávlui vijđodâh lii ohtsis paijeel kulmâ miljovn hehtaar.
+Sämikuávlu palgâseh láá tuhhiittâm kriteerijd.
+Sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuttem váátá tállân sierânâs tooimâid staatâvääldist já Sämitiggeest.
+Sämikuávlu ulguubeln sämikielâlâš olespiäiválâš peivitipšo lii finniimist Ruávinjaargâst, mast láá 7 párnážid.
+Sämikuávlu ulguupiälááh staatâ ohtâduvah já ministeriöh kolgâččii jurgâliđ sämmilijd kyeskee laavâid já kuávdášlâš aalmug vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid kyeskee tieđettempápárijd / raavâkirjáid sämikielân.
+Sämikuávlu aalmug ij pijssáá vuáđudiđ vuáđutääsi kuávlu.
+Sämikuávlu aalmugmeeri lii vuálánâm taan ääigi 13%.
+Sämikuávlu virgeomâheh láá säämi kielâlaavâ 12-16 § mield kenigittum toimâttiđ äššikiirjijd sämikielân já orniđ áššigâšpalvâlemtilálâšvuođáid tulkkum, jis sämikielâlâš olmooš návt táttu.
+Sämikuávlu virgeomâháin láá ain-uv tuše uccáá tagareh pargeeh, kiäh pasteh palvâliđ äššigâšâid sämikielân.
+Sämikuávlu virgeomâheh já eres pargoadeleijeeh kalgeh sämikielâ sárnoo pargei tähidiđ siämmáá-árvusijd ekonoomlâš máhđulâšvuođâid já eres toorjâvuáháduvâid luuhâđ sämikielâ tegu sämikielâ mätihánnáá pargei-uv.
+Sämikuávlun kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah ollásávt já Suáđigil kieldâst ton taveuási (Vuáču siijdâ kuávlu ađai Säämi palgâs kuávlu).
+Sämikuávlust 91% lii staatâ haldâšem já suulân 80% lii eresnáál suojâlum.
+Sämikuávlu já tááláá ohtsâškode hástuseh tarbâšeh ain eenâb ollâškuávlejum pargovyeimi já párnáid já nuorâid, kiäid puáhtá sirdeđ sämikielâ já sämikulttuur.
+Sämikuávlu kulá eromâš puásuituálukuávlun, kost poccuin lii rijjâ kuáttumvuoigâdvuotâ.
+Sämikuávlu kieldâi ulguubeln luvâttuv jottei kannat čuávvuđ oppâfalâlduv säämi máttááttâskuávdáá virtuaalškoovlâst www.sogsakk.fi já lasseen sämikielâ kuursâi ornim e-luvâttuvvâst www.elukio.fi.
+Sämmilij škovlimaašij oovtâstpargo-orgaan saavâjođetteijen nomâttui Jan Saijets, värisaavâjođetteijen Iiris Mäenpää já jesânin Seija Sivertsen.
+- säämi škovlimašij otsâšpargo-orgaan čällee já oovdânpyehtee,
+Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan asâttum
+Sämmilij kulttuuráárvui sirdem
+Sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân 550 000 eurod
+Sämmilij kulttuuräärbi suoijâlmân taarbâš ohtsijd prinsiipâid
+Säämi lippu spiekâst čielgâsávt Tave-enâmij liipuin, main puohâin láá ristâkovoset.
+Säämi lippupeeivih
+Sämmilij lohomeeri lii majemuu neelji ive ääigi lasanâm suullân 569 ulmuin, lasanem lii tábáhtum nomâlâssân sämikuávlu ulguubeln.
+Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii luándus peeleest alda vuáválâšvuođâ já tiättoo eromâšávt sämikielâst, pirâskoskâvuođâst já iäláttâsâsâin.
+Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii luándus peeleest alda vuáválâšvuođâ já tiättoo eromâšávt sämikielâst, pirâskoskâvuođâst já iäláttâsâsâin.
+Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii čonâsâm sämikielân já ärbivuáváláid iäláttâssáid.
+Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii vaarâst hiäjusmuđ ohtsâškodálij nubástusâi puátusin.
+Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu
+Sämmilij luándukoskâvuođâ čáittá pyereest tot, ete enâdâhân láá pááccám viehâ uccáá meerhah tovláá sämikulttuurijn arkeologij tutkâm várás.
+Sämmilij máhđulâšvuođah paijeentoollâđ jieijâs poolitlijd instituutioid já uásálistiđ sämisiärvádâhân láá pyereh.
+Sämivuástásâš čäällim hiäjusmit sämmilij máhđulâšvuođâ uásálistiđ ohtsij aašij tipšomân já almos elimân.
+Sämmilij toovláš oskoldâh vuáđudui eres tave oskolduvâi náál luándupalvâlmân já oskoldâh lâi šamanistlâš.
+Sämmiliih mušteh ain-uv Tšernobyl vááimusvyeimilájádâs luhottisvuođâ ive 1986 já mon vaikuttâsah sämisiärváduvváid já sämmilij ärbivuáváláid iäláttâssáid láá tiettuumist vala-uv.
+Sämmilij eres ovdâsteijeevâš orgaaneh
+Sämmilij vuoigâdvuođâlâš sajattâh lii vuáđulaavâst nanos.
+Sämmilij vuoigâdvuođâst kevttiđ jieijâs kielâ virgeomâhijn asâttui vuosmuu keerdi ive 1991 (516/1991) nk. sämmilij kielâlavváin.
+Sämmilij vuoigâdvuođah iä olášuu vala aalmugijkoskâsij sopâmušâi vááttám vuovijn, tego aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâi olášume koccee orgaaneh láá huámášuttâm.
+Sämmilij vuoigâdvuođâid kieđâvuššee olmoošvuoigâdvuotorgaanij uđđâsumoseh avžuuttâsah
+Sämmilij vuogâdvuođâsajattâh hámášuvá kuittâg maaŋgâ sierâ laavâ já aalmugijkoskâsâš sopâmuš vuáđuld já vuoigâdvuođâi ubâlâšsyeje hammim lii vaigâd.
+Sämmilij peessâm ärbivuáválijd iäláttâssáid.
+Sämmilij palvâlusâi oovdedmist pargoo oovtâstpargo Poske PaKaste 2 - havváin já sämiservijguin kulttuurherkis äššigâšpargo- já juávkkupargovuovij oovdedmist.
+Sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi lii ittáám tárbu vuáváđ já orniđ škovlim kielâpiervâlpargojuávhoid já vaanhimáid sämikielâ já kulttuur iáláskitmist.
+Sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi lii sämikuávlu pargojuávhust pajanâm tárbu ovtâspargoost vuáváđ já ovdediđ säämi aarâhšoddâdemtooimâ.
+Sämmilij palvâlusâi ovdedempargoost lii luptânâm uáinusân resurssij vááijuvvuotâ, mii taha vädisin ovtâspargo porgâm já tooimâ ovdedem.
+Sämmilij paapâ pargon lii palvâliđ sämikuávlu servikuudijd já faallâđ sämikielâlijd kirholâš palvâlusâid.
+Säämi parlamenttârij konfereensân uásálistii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij jesâneh, Ruošâ sämiseervij ovdâsteijeeh, tárkkojeijeeh já sämiaašijd kieđâvuššee virgeomâhááh já poliitijkkáreh.
+Säämi parlamentaarlâš rääđi noomât nelji jeessân jyehi niäljád ive já palhâšume adeleijee eennâm oovtâ jeessân jyehi nube ive.
+Sämmilij peerâ- já pargoeellim oohtânheivitmân kolgâččij ovdediđ sämikielâlâš aarâhšoddâdempalvâlusâi maaŋgâhámásâšvuođâ orniimáin ávus kerho- já sierâdemtooimâ sehe uásiáigásijd aarâhšoddâdempalvâlusâid.
+Sämmilij ärbivuáválâš luándukevttim vuáđuduvá säämi árvumailmân, sosiaallâš vuáhádâhân já utkevuoigâdvuotân.
+Sämmilij ärbivuáválâš tiettim lohtâs merhâšitteht ulmuu já luándu koskâvuotân.
+Sämmilij ärbivuáválii tiätun lohtâseijee arkkâdâhmateriaaleh láá valjeest nuuvt Suomâ arkkâdâhlágádâssâin ko olgoenâmijn-uv.
+Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah ađai puásuituálu, meccipivdo, kyelipivdo, nuurrâm já tyeji sirdeh ärbivuáválii tiäđu suhâpuolvâst nuubán.
+Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah ađai puásuituálu, meccipivdo, kyelipivdo, nuurrâm já tyeji sirdeh ärbivuáválii tiäđu suhâpuolvâst nuubán.
+Sämmilij ärvivuáváliih iäláttâsah tarbâšeh täid riäiduid pargostis, mut taid kolgâččij ovdediđ uccááluáštulubbon já eromâšávt pehheid kolgâččij ovdediđ torvolubbon já luándun ucceeb luodâid kyeđđen.
+Sämmilij ärbitiätu miäđušt jiešmeidlist noonâ já pištee ovdánmân.
+Sämmilij vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdus oovtâst 22 §:jn kenigit almolâš vääldi tuárjuđ säämi algâaalmug jieijâs kielâ já kulttuur ovdedem.
+Sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân kuáská ubâ eennâm.
+Sämmiliih kalgeh finniđ oles sajanmáávsu jo-uv enâmin tâi eres ášálâš sajanmávsoin.
+Sämmiliih kolgii valjiđ pisovávt aassâmenâmis já valjiđ ärbivuáválij suhâkuávlui kooskâst.
+Sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust toovvât stuorrâ hástus sämikielâlijd palvâlussáid já máttááttâsân, sämikielâ já
+Sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust kiäppán já sämmilij maasâdvarrim sämikuávlun lassaan.
+Kiäččoo, et sämmilij poolitlâš tiäđulâšvuotâ koccái eidu talle.
+Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâaašij oovtâstpargo-orgaan saavâjođetteijen nomâttui Nihkolas Valkeapää, värisaavâjođetteijen Varpu Falck já jesânin Veikko Feodoroff.
+Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusproojeekt loppâseminaar Anarist
+S ämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ovdániččii puoh pyeremustáá räjioovtâstpargon
+Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ovdániččii puoh pyeremustáá räjioovtâstpargon
+Sämmilij tehálumos tiäđusirdee lii Säämi Radio.
+Sämmilij táárbuin vyelgee palvâlusah ovdedeh sämmilâš ohtâgâsâi já siärvusij tiervâsvuođâ sehe pyereestvaijeem, kepideh helbâm já kezideh tiervâsvuođâiäruid.
+Sämmilij tiäđulâšvuotâ jieijâs vuoigâdvuođâin algâaalmugin lii nanosmâm.
+• sämmilij tiäđui já tááiđui máttááttem ärbivyevimättei jođettâsâst
+Sämmilij tuođâlâš syeji šadda vuoigâdvuođâin, maid aalmugijkoskâsiih sopâmušah já aalmuglâš lahâasâttem tähideh.
+Sämmiliih kalgeh pasteđ oovtâst uuccâđ vuovijd sämmilij vuoigâdvuođâi já kulttuur oovdedmân jieijâs sämmilij kulttuurlij ärbivuovij miäldásávt, ijge uuccâđ maali väldikulttuur toimâmaalijn ijge raččomáin sämiaalmug ohtâlâšvuođâ.
+Sämmilij puátteevuođâ vision lii, et sämmilijn algâaalmugin lii ellee sämikielâ já noonâ siärvuslâšvuotâ, moh toollâv, nanodává já ovdedává sämikulttuur já kulttuurân kullee iäláttâsâi siäilum já ovdedem sehe sämmilij eellimvyevi, ärbivuáválâš tiettim já ärbivuáválij tááiđui sirdâšume uđđâ suhâpuolváid.
+Sämmilij oovtviärdásij já šiev kvaliteet palvâlusâi turviimân tarbâšuvvojeh ovdâsvástádâs väldim staatâ- já kuávlutääsist, räjioovtâstpargo sehe ohtsâš sämmilâš sosiaal- já tiervâsvuođâtipšoo škovlim.
+Sämmilij siärvádâhvuáháduv vuáđu lii sijdâ, mii lii iäláttâs hárjuttem ohtâdâh sehe siärvuslâš já kuávlulâš haldâttâhohtâdâh.
+Sämmilij ohtâvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân hiäjusmui.
+Sämmilij ohtâvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân hiäjusmui.
+S��mipargo čällee virge lii oleskirho virge, mon pargon lii sämmilij kirholâš pargo já sierâlágán projektij koordinistem sehe Baareents kuávlu sämmilij kirholâš ohtâvuođâi tipšom.
+Sämmilâšvuotâ ij oinuu tááláá ääigi meendugin ennuv muu argâelimist, mut lam uáli čiävláá jieččân madduin.
+Sämmilâšvuotâ ij lah oinum mii perruu aargâst, mut ave mield lam tubdâškuáttám mielâkiddiivâšvuođâ áášán já tondiet vuolgim-uv fáárun tipšođ sämmilij aašijd.
+Sämmilâšvuotâ meerhâš luándust eellim, poccuiguin, kuálástem, kuullâm jieijâs juávkun.
+Muu mielâst sämmilâšvuotâ lii fiijnâ äšši já puohah sämmiliih kolgâččii ruokkâdávt čäittiđ, et sij láá sämmiliih.
+Sämmilâšvuotâ uáinoo muu elimist iänááš sämikielâlijn savâstâlmijn já juhlekárvudâtmist.
+Sämmilâšvuotâ lii ovttuu lamaš uáli nanos mii perruu argâpeeivist veikkâ sämikielâ sárnum lâi máhđulâš tuše pääihist, uárbimpelijguin, viljâpelijguin já ááhu lunne.
+Sämmilâšvuotâ lii munjin tehálâš ege halijdiččii kuullâđ monnân eres kulttuurân.
+Sämmilâšvuotâ lii muide-uv ko poccuuh, juoigâm, tullâpiällást káhvástâllâm, kuáđist šleđgâttáá aassâm já eres stereotypiaid.
+Sämmilâsvuotâ lii uási muu.
+Sämmilâšvuotâ, poccuuh já Säämi láá munjin teháliih.
+Sämmilâšvuotâ puáhtá leđe rock, sämmilâšvuotâ puáhtá leđe jyehilágán váldálâš - mii nuorah tuše kolgâp tuostâđ leđe sämmiliih já porgâđ tom maid halijdep.
+Sämiaalmug ovdâsteijei lasseen stiivrâst kalga leđe ucemustáá ohtâ kieldâi ovdâsteijee.
+- sämiaalmug já virgeomâhij ravvim já uápistem säämi kielâlaavâ kevttimist já heivitmist
+Sämiaalmugist paijeel peeli áásá suomâkielâlâš pirrâsist jieškote-uv kuávluin Suomâst sämikuávlu ulguubeln.
+Säämi ohtsâškodde lii šoddâm eenâb maangâpiälásâžžân.
+Sämisiärvádâh aalgij ornijdiđ já 1900-lovo pelimudo räi Suomâst toimmii sämiseervih.
+Sämmilâšsiärvádâh kaartâi eromâšávt 1500-lovo rääjist ulguupiälááš muuivij kozzáid.
+Sämisiärváduv aktiivlâš toimâ jođettij säämi parlament vuáđđudmân 1970-lovvoost.
+Sämisiärváduv ornijdem já sämioovtâstpargo jođettii sämikulttuur sajattuv puárránmân, sämikielâ sajattuv ovdánmân já lahâasâttem ovdánmân.
+Sämisiärvusist lii historjallávt lamaš nisonijn täsiárvusâš sajattâh almaiguin, moos lii kuullâm aainâs-uv roolij, pargoi já eellimpirrâs symmetrisâšvuotâ moh tievâsmiteh nubijdis.
+Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättim ¨kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo.
+Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättim ¨kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo.
+Sämiohtâduv tehálumos mittomeerin lii sämmilâš aarâhšoddâdem, puárásijhuolâttâs já säämi sosiaalpargo ovdedem sehe sosiaalpalvâlusâi siskáldâslâš já kvaliteetlâš ovdedm nuuvt, et palvâlusâi tääsi já finniivâšvuođâ puáhtá turvâstiđ sämiaalmugân.
+Sämiohtâduv toimâsyergin lii iänááš sämikuávlu já ohtsâštoimâviärmádâhân kullee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá toimâohtâduvâi lasseen kieldah, seervih, ollâopâttuvah já oppâlájádâsah sehe sämikielâlâš syergi palvâlusâid pyevtitteijee peleh Taažâst já Ruotâst.
+Säämi haldâsemkuávluh
+Säämi haldâšemkuávluh Suomâst, Ruotâst já Taažâst láá lahâasâttâssáin miäruštâllum sierânâs haldâšemkuávluh, maid puáhtá nabdeđ meiddei sämikulttuur váimuskuávlun (keejâ kárttá).
+Sämikielâ já tárukielâ lává täsiviärdásiih kielah Taažâst.
+Sämiaalmug puátteevuotâ ij lah epivises nuuvt kuhháá, ko siäiluttep mii kulttuur áárvuid, ärbivuovijd já mii siärvuslâšvuođâ.
+Sämityeji juáhhoo nk. timmâ já korrâ tuojijd.
+Sämityeijin kočoduvvojeh kieđâiguin tuáijojum anotiiŋgah, tegu pihtâseh, tyejipiergâseh, pivdopiergâseh já čiiŋah.
+Säämi tuájárijn iä lah še lemin lovottuvah.
+Säämi tyeje aaleeb škovlim Säämi ollâškoovlâst
+Säämi tyeje škovlim Anarist
+Säämi tyeje škovlim Juhâmohheest
+Lávurduv uápásmup meid maŋgáid pargovuovijd já oppâmaterialáid, maid máttáátteijeeh láá utkâm máttááttâs várás.
+Säämi tyejiärbivyevist eromâšávt anarâš- já nuorttâlâš ärbivyevih láá uhkevuálásiih.
+Sämikielân lohtâseijee aašijn sämitiggeest västid säämi kielârääđi.
+Sämikielâst ij lah škoovlâst toos kullee algâaalmug kielâ sajattâh, páhudij Seurujärvi-Kari.
+Sämikielâ uáivild puoh Suomâst sarnum samikielâid, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ.
+Sämikieláin uáilduvvoo tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ.
+Sämikieláin uáivilduvvoo tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ.
+Säämi kielâlaavâ mield sämikieláin uávilduvvoo puoh Suomâst sarnum sämikielâid.
+Haldâttâsohjelm linjee säämi kielâlijd vuoigâdvuođâid vijđásubbooht-uv.
+- Sämikielâ sajattâh suomâ škoovlâst lii juáhásâm kyevti uásán.
+Sämikielâ eellimvuáimálâšvuođâ turvim
+- Sämikielâ iäláskitmân rahtum toimâohjelm tuálvoo staatârääđi meridemnáál.
+Sämikielâ iäláskitmân pargojuávkku iävtut eres lasseen kielâpiervâltooimâ vuáháduttem já vijđedem.
+Sämikielâ iäláskittemohjelm vuávájeijee pargojuávkku čokkân Anarist 29.-30.8. já puávdee puohâid, kiäh láá perustum sämikielâ puátteevuođâst já iäláskitmist, savâstâllâđ, muštâliđ jieijâs vuáttámušâin, kuldâliđ iärásij vuáttámušâid já toohâđ iävtuttâsâid kielâ iäláskittemohjelm pargojuávkun.
+Sämikielâ iäláskittemohjelmân stuorrâ tárbu
+Sämikielâ iäláskittemohjelm vuávám álgá
+Sämikielâ sierânâsjiešvuođah hiämáskittii maŋgâsijd: "Jiem pyevti oskođ, et sämikielâst láá poccui 520 jieškote-uv säännid, ko jieš jiem tuubdâ ko kyehti: puásui já Petter ", kullui keččei juávhust.
+Sämikielâ haldâšemkuávlust jieijâs kielân já kulttuurân lohtâseijee máttááttâsân kullee vuogâdvuođah láá vijđásuboh ko eres kuávluin.
+Sämikielâ haldâttâskuávlun kullii vistig Kiärun (Giron / Kiruna), Vääččir (Váhčir / Gällivare), Juhâmohe (Johkamohkki / Jokkmokk) já Arjeplog (Árjjatluovvi) kieldah.
+Sämikielâ haldâttâskuávlun lahtojii toos jo ovdeláá kuullâm neelji kieldâ lasseen Arvidsjävri (Árvesjávri / Arvidsjaur), Bergin, Härjedalen, Lycksele (Likšu), Malå (Málat), Sorsele (Suorsil), Storuman, Strömsund, Ume (Ubmi), Vilhelmina (Vualčere), Åre, Älvdalen, Östersund (Stáre) já Krokom kieldah.
+Sämikielâ haldâšemkuávlu lii sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu meiddi Taažâst.
+Nuuvtpa sämikielâ haldâšemkuávlu lii vuosâsajasávt sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu.
+"Sämikielâ já sämi-iäláttâsâi puátteevuotâ lohtâsává oohtân.
+Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâst
+Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs sajattuv, juksâmvuođâ já säämi siskáldâs ovdedem
+Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs sajattuv, juksâmvuođâ já sämmilâš siskáldâs ovdedem
+Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst já ton tilálâšvuođâst láá ennuv vááijuvvuođah meid sämikuávlust, mut sämikuávlu ulguubeln tilálâšvuotâ lii kriittisâš.
+- Sämikielâ já säämi máttááttâsašij ovdedem haldâšempolitiikast meerhâš uđđâ kiäinui lekkâm.
+Sämikielâ kevttimist virgeomâháin lii asâttum jiejâs laahâ.
+Sämikielâ kevttimmáhđulâšvuođah nanoduvvojeh puohâin eellim suorgijn já sämikielâ siäilum, ovdánem já sirdâšem uđđâ suhâpuolvân tuárjoo.
+Sämikielâ kielâhuolâttâs- já ravvimpargoid lii Suomâst tipšom Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ive 2011 loopâ räi.
+Sämikielâ kirjekielâ ovdánmijn já sämisiärváduv kulttuurlâš moránem mield sämikirjálâšvuotâ aalgij ovdániđ 1970-lovo aalgâ rääjist.
+Sämikielâ luvâttâhkuursâid lii máhđulâš čođâldittiđ meid virtuaallávt.
+Sämikielâ máttááttem- já iäláskittemovdâsvástádâs kalga jyehiđ pääihi, aarâhšoddâdempalvâlusâi já vuáđumáttááttâs kooskâ.
+Sämikielâ máttááttâsâst säämi virgálij haldâttâskuávlui ulguubeln lii etitile Suomâst já Ruotâst.
+Sämikielâ máttááttâs já ton ovdedem kolgâččij pargojuávhu mielâst toohâđ máhđulâžžân viijđedmáin tááláá ääigi sämikuávlu kyeskee sämimáttááttâs ruttâdem ubâ enâmân.
+Sämikielâ máttááttâs adeleh eenikielâ já vieres kielâ oppâamnâsin puoh kuulmâ sämikieláin.
+Sämikielâ oppâm ohtsiih ulmeh
+Sämikielâ sárnooh láá tááláá ääigi masa puoh kyevti- tâi joba kuulmâkielâliih, ige aalmugkirjijd pyevti almottiđ eenikielân ko oovtâ kielâ.
+Sämikielâ sárnum kieldui maaŋgâin ohtâvuođâin.
+Tavesämikielâ sänikirje- já terminologiaportaal risten.no
+Sämikielâ táiđusijn ulmuin lii vááijuvvuotâ haldâttuvâst, almolâš palvâlusâin já máttááttâsâst.
+Rekrytistmáin sämikielâtáiđusijd - aasâtmáin sämikielâ tááiđu virgehoittám iähtun tâi ánsun - puáhtá pyerediđ luándulâš vuovvijn jieijâskielâlijd palvâlusâid.
+Sämikielâ táiđu kiäččoo occei hiättun.
+Sämikielâ toimâttâh sirdoo kielârääđi vuálásâžžân já sämikielâ toimâttâh ovdeduvvoo kielâkuávdáá suundán äššitobden sämikielâ kyeskee koččâmâšâin.
+Sämikielâ toimâttuv adelem jurgâlusâst piärroo máksu suomâkielâst sämikielân tâi nubijkejij 65 eurod siijđost 2000 merkkâd, mii ij toolâ siste koskâmeerhâid.
+Sämikielâ toimâttuv adelem eres kielâlijn palvâlusâin já tulkkumpalvâlusâin piärroo tijmemáksu, mii lii 50 eurod jyehi älgee tiijmest.
+sämikielâ toimâttuv palvâlusâi mávsulâšvuođâst
+Sämikielâ toimâttuv pargeeh
+Sämikielâ toimâttâhân vuáđuduvvojeh kulmâ uđđâ jurgâleijee virge, aanaar-, nuorttâ- j�� tavesämikielân.
+Sämikielâ toimâttâh
+kielâtutkos, mii ij lah vala máhđulâš čođâlditteđ nomâttum kielâin.
+Sämikielâ toimâttâh oovtâst säämi kielâraađijn kocá já oovded sämmilij säämi kielâlaavâst mainâšum kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume.
+Sämikielâst lii uáli tárkká já valjaas puásuituálun já luándun lohtâseijee terminologia.
+Ko lii saahâ Sämikielâst ij uáivilduu tuše oovtâ kielâ.
+Sämikielah já Sämitigge
+Sämikielah hämmejeh pááihui suommânrááiđu, ađai motomeh ránnjákielâi sárnooh pyehtih iberdiđ nubijdis.
+Sämikielah láá Euroop algâkielah já nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi (tegu suomâkielâ já eestikielâ) aldemuuh hyelkkikielah.
+Sämikielah
+Sämikielah láá ohtsis love, tain kulmâ sárnojeh Suomâ sämikuávluin.
+Sämikielâi váldu-uhke lii tom pirâstittee eenâblohokielâ já kulttuur.
+Sämikielâ vuossâmužžân tâi nubben kielân
+Sämikielâ já kulttuur iävá siäilu, jis iä lah sämmiliih máttáátteijeeh já peivitipšopargoviehâ.
+Sämikielâ já - kulttuur lijjii uáli uhkevuálásiih 1900-lovo pelimuddoost.
+• Sämikielâ já kulttuur puátih uáinusân tipšopargoost.
+Sämikielâ já ton sistetoollâm luokittâllâmvuáhádâh suvdá sämikulttuur já ton ärbivyevi suhâpuolvâst nuubán.
+Škovlim, mii kieđâvuš säämi kielâlávgum máttátmist, tuárju sehe eenikielâlij sämikielâlii máttááttâs ete sämikielâlii máttááttâs, mii adeluvvoo iärrásáid ko eenikielâláid.
+Škovlim, mii kieđâvuš säämi kielâlávgum máttátmist, tuárju sehe eenikielâlij sämikielâlii máttááttâs ete sämikielâlii máttááttâs, mii adeluvvoo iärrásáid ko eenikielâláid.
+Säämi kielâlávgum škoovlâst - maht tuárjum jieččân kielâ já kulttuur máttááttâsâst 6 oč (162 h)
+Säämi kielâlávgumškovliittâsâst uuccâp keevâtlâš máttááttemvuovijd
+Säämi kielâlávgummáttááttâssáin uáivildeh tom sämikielâlii máttááttâs, mast sämikielâ ij lah párnái vuossâmužžân oppâm eenikielâ já mon ulmen lii nanodiđ kielâlávt hiäjub vuolgâsoojijn puáttee párnái sämikielâ.
+Säämi kielâlávgumškovliittâs ovdedeijee škovlimhaahâ juátkoo skammâmáánu 6.-7. peeivi keevâtlâš teemaiguin.
+Säämi kielâlaavâ 28 § mield juáháš virgeomâhâš kocá jieijâs toimâsyergist säämi kielâlaavâ nuávdittem.
+Säämi kielâlaavâ § 31 miäldásâš ruttâdempargoh sirdojeh sämitige haaldâšmân.
+Säämi kielâlaavâ § 31 miäldásâš ruttâdempargoh sirdojeh sämitige haaldâšmân.
+Säämi kielâlaavâ 31 §:st uáivildum torjuuh uuccâmnáál
+Säämi kielâlaavâ 9 § mield virgeomâhij almottâsah, kulluuttâsah já almosinpiejâmeh sehe eres tiäđáttâsah, moh adeluvvojeh ulmuid sehe ravvuuh já ulmui kiävtun uáivildum luámáttuvah tevdimravvuidiskuin kalga sämikuávlust rähtiđ já adeliđ meiddei sämikielân.
+Säämi kielâlaavâ iävtui tevdim sämikuávlust lii meiddei jurdâččemkoččâmâš.
+Säämi kielâlaavâ mield sämitigge kalga adeliđ jyehi vaaljâpaje muštâlus säämi kielâlaavâ olášutmist sehe sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumeest já ovdánmist.
+Säämi kielâlaavâ mield kalga virgeomâhâš čäittiđ et sun palvâl sämikielân. Nuuvtpa sämikielâlâš palvâlusâi tárbu váátá ain meiddei palvâlusâi faallâm sämikielân já ovdâsvástádâs säämi kielâlaavâ nuávdistmist lii virgeomâhist.
+Säämi kielâlaavâ vuáđuld láá ovdâskode riehtiäššialmai puáttám kulmâ kuoddâlem, moh kyeskih sämikielâlâš luámáttuvâi váilum já tilálâšvuođâ mast tulkkum lâi uárnejum sämikielân, mut áášánkullee kirjáliih dokumeentah iä lamaš jurgâlum sämikielân já sämikielâlâš pevdikirje tuođâlâšvuođâ.
+Säämi kielâlaavâ ruttâdem kyeskee ceehi (31 §) kolgâččij mutteđ nuuvt, et lahâaasâtlâš kieldâ vuáđupalvâlusâi eres pyevtitteijeeh já kieldâovtâstumeh, main sämikuávlu kieldâ tâi uási tast lii mieldi, váldoo meiddei säämi kielâlaavâ miäldásâš staatâtorjuu pirrâdâhân.
+Säämi kielâlaavâ olášuumán čujottum meriruttâ Sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ornim várás lii ovdâskodde staatâ budjetist ive 2002 rääjist mieđettâm meriruuđâ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem várás mäksimnáál Sämitige pehti kieldáid.
+Säämi kielâlaavâ olášume árvuštâllâm lii algâttum.
+- säämi kielâlaavâ olášume kocceem já čuávvum
+Säämi kielâlaavâ olášume kalga čuávvuđ budjetekonomia já palvâlusâi kvaliteet mield..
+- säämi kielâlaavâst uáivildum staatâtorjui mieđettem sirdem riehtiministeriöst kuávluhaldâ ¨šemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pirrâdâhân) já
+- säämi kielâlaavâst uáivildum staatâtorjui mieđettem sirdem riehtiministeriöst kuávluhaldâšemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pirrâdâhân) já
+Uđđâ säämi kielâlaahâ (1086/03) šoodâi vuáimán ive 2004 aalgâst j�� ton uáivilin lii jieijâs uásild turvâstiđ vuáđulaavâst asâttum sämmilij vuoigâdvuođâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur.
+Säämi kielâlaavâ 1086/2003 kalga nuávdittiđ ALKU-haavâ valmâštâlmist já haavâ olášutmist.
+Säämi kielâlaavâ kalga nubástutteđ (31 §) nuuvt, et lahâaasâtlâš kieldâlâš vuáđupalvâlusâid pyevtitteijee eres finnoduvah já kieldâovtâstumeh main sämikuávlu kieldâ tâi uási tast lii mieldi, váldojeh meiddei säämi kielâlaavâ miäldásâš staatâtorjuu pirrâdâhân (31 §).
+Säämi kielâlaahâ váátá virgeomâháá orniđ tulkkum já lasseen kielâlaavâ 18 § mield virgeomâhâš kalga visásmitteđ toimâidis sirdedijn kieldâ uálguupiäláá orgaan pyevtittemnáál, et pargo tipšodijn adeluvvoo tuárvi säämi kielâlaavâ miäldásâš palvâlem.
+Säämi kielâlaahâ ij lah merhâšitteht lasettâm virgeomâhij sämikielâ tááiđu.
+Säämi kielâlaahân kullee virgeomâhij kenigâsvuođah čäittiđ, et sij palvâleh sämikielân já ovdedeh sämikielâ kevttim, láá pááccâm motomáid virgeomâháid epičielgâsin.
+Maht säämi kielâlaahâ váldoo vuástá já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi kocceem
+Säämi kielâlaahâ kuáská meid kirho já eromâšávt Oulu pispekode.
+Säämi kielâlaahâ lii lamaš vyeimist nelji ive já tom toimâmvuotâ ij lah testajum vijđásubbooht riehtivuáháduv pehti.
+Säämi kielâlahâčielgiittâs toimâiävtuttâsah láá olášittum.
+Säämi kielâlävdikode jesânin pajan 2010-2011 nomâttuvvojii čuávvoo ulmuuh:
+Sämikielâiguin adelum ovdâmáttááttâs kielâlâš ulmeh láá siämmááh ko eres-uv ovdâmáttááttâsâst.
+Sämikielâhäämih láá ohtsis love, main oovce sárnoo ain-uv Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ kuávluin.
+Sämikielâlâš ášástâllâm virgeomâháin ain-uv kaggâd
+Sämikielâlâš kirjálâšvuotâärbivyehi lii nuorâ.
+- Tavesämikielâlâš päikki-išedeijee Veahkki uástupalvâlussân 25 575 €
+- Sämikielâlâš päikki-išedeijee Veahkki uástupalvâlussân SámiSoster ry:st 19 209,00 €
+- Sämikielâlâš sijdâpargee Njellim-Kiđđâjäävri kuávlun 15 975 €
+- Sämikielâlâš aldatipšoo, Männikkö palvâlempäikki, uásádâh Lyeme-Juŋŋâ 31 650 €
+- Tavesämikielâlâš aldatipšoo puárásijhuolâttâsân 38 025 €
+Sämikielâlâš Jieštipšoraavâ addel uápistem jieijâs cevzim tuárjumân já ravvui puáhtá uápásmiđ jieijâs liähtoin kost peri.
+Sämikielâlâš máttááttâs algâttui vuáđuškoovlâin já vuossâmuš säämi kielâlaahâ tuhhiittui ive 1992.
+Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost.
+Sämikielâlâš oppâmateriaalpyevtittem uđđâ hástusij oovdâst
+Sämikielâlâš oppâmateriaalpargo
+Sämikielâlâš peivitipšo já kielâpiervâltoimâ kuleh sämikuávlu kieldâin sosiaaltooimâ tâi čuovviittâstooimâ haldâttâs vuálásâžân. Säämi aarâhšoddâdem stivrim tábáhtuvá Suomâst iänááš
+Sämikielâlâš peivitipšo tâi kielâpiervâl puáhtá leđe párnáá áinoo sämikielâlâš piirâs.
+Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs já peivitipšo kalga leđe sierânâssajanmäksimnáál staatâ ruuđâin kieldáid meiddei sämikuávlu ulguupiäláá kuávlust.
+Tavesämikielâlâš ráámmát kávnoo čujottâsâst www.bibeln.fi
+- Tavesämikielâlâš tiervâsvuođâtipšoo, Iänuduv kieldâ ávustipšo 39 150 €
+Sämikielâlâš kirjálâšvuotâ
+Säämi kielârääđi mieđeet jyehi nube ive Kielâtaho-palhâšume.
+- säämi kielârääđi oovdânpyehtee já čällee sehe
+Säämi kielârääđi koskâvuođâst väljee sämitigge ovdâsteijes meid säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimee säämi kielâlävdikoodán.
+Säämi kielârääđi lii čuákkimistis 18.11.2010 meridâm mieđettiđ oovtmielâlávt ive 2010 säämi kielâtaho - palhâšume Meccihaldâttâsân čuávvoo vuáđustâsâiguin:
+Säämi kielârääđi lii čujottâm ive 2015
+Säämi kielârääđi ana tehálâžžân, ete tot lii finnimnáál meiddei sämikieláid.
+Säämi kielârääđist vuáđuduvvoo orgaan, mast lii jieijâs meriruttâ já mon puáhtá jiečânâs haldâšiđ já stivriđ kielâovdedemtoimáid.
+Säämi kielârääđi tuáivu, ete Kielâtaho-palhâšume movtijdit palhâšumefinnejeijee vijđediđ orjâlâškielâlâš falâduv sehe toimâttiđ viermiamnâstuv máhđulâšvuođâi mield meiddei anarâškielân já nuorttâlâškielân.
+Sämikielâ lii škoovlâ kielâ siämmást ko tast huksejuvvoo meiddei tiettuu, almos palvâlusâi, haldâšem já lahâasâttâs kielâ.
+Sämikielâ lii valdum ive 2002 EU komissio tuođâlávt uhkevuálásâš kielâi ohjelmân.
+Sämikielâ lii säämi algâaalmug kielâ.
+"Sämikielâ lii siäilum pyeremustáá puásuituállei koskâvuođâst, ko sij láá ovttuu tarbâšâm maaŋgâlágánijd olgosaddelmid čujottiđ eromâšávt luándun, vâi ciävzáččii korrâ arktâsâš tiileest.
+Sämikielâ finnij talle asâttum uđđâ laavâ mieldi virgálâš sajatuv ive 2000 aalgâ rääjist.
+Sämikielâ finnij virgálii sajattuv ive 1992 säämi kielâlaavâ mield..
+Sämikielâ
+- sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsân čujottum staatâtorjui sirdem máttááttâsministeriöst kuávluhaldâšemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pargon) (kieldâi staatâuásusvuá ¨háduv uđâsmitmist),
+- sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsân čujottum staatâtorjui sirdem máttááttâsministeriöst kuávluhaldâšemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pargon) (kieldâi staatâuásusvuáháduv uđâsmitmist),
+Sämikielâlâš peivitiipšon puáttee párnái sämikielâ haldâšem puáhtá leđe uáli-uv maaŋgâ tääsist.
+Sämikielâlâš aarâhšoddâdmist kuávdášlâš rooli lii párnáá simultaansâš maaŋgâkielâlâšvuođâ já kielâlâš identiteet tuárjumist nuuvt, et páárnáš olá škoovlân monâdijn šiev kielâtááiđu vâi puáhtá uásálistiđ sämikielâlâš máttááttâsân.
+Ennusteh, ete sämikielâlii máttááttâs uáppeemeeri lassaan puáttee iivij ääigi.
+Sämikielâlii máttááttâs uási lii šoddâm iivij mield čielgâsávt.
+Sämikielâlâš máttááttâs koskâvuođâlâs uási lii stuárráámus Ucjuuvâst.
+Sämikielâlii oppâmateriaalpargo ovdedempeivi 17.9.2014
+Sämikielâlii oppâmateriaalpargo ovdedempeivi
+- Tavesämikielâlii peivitipšo turvim Kärisavonist uástupalvâlussân Ruotâ Karesuando tavesämikielâlii peivikiäjust 5 987,50 €
+- Sämikielâlii peivitipšo turvim Ruotâ Käresavonist uástupalvâlussân 8 520,71 €
+- Tavesämikielâlii peivitipšo turvim Ucjuv kirkkosiijdâst 45 675 €
+Sämikielâlâš sänipargo já uđâssaanij ovdedem máhđulâšvuođah nanoduvvojeh, eromâšávt kielâteknologia vievâst.
+Sämikielâlii pargee kyeddimnáál lii piejum liijkás stuorrâ nuađi.
+Sämikielâlâš peivitipšo párnái meeri lii majemuu 5 ive ääigi lasanâm Aanaar já Ucjuv kieldâin já kiäppánâm Iänuduv kieldâst.
+Viggân lii lasettiđ sämikielâlijd äššilistoid tađe mield äššilistoi jurgâlâsah valmoštuvvojeh.
+Sämikielâlijd jurgâlusâid lii ráhtám Anu Katekeetta.
+Sämikielâliih kirkkokietâkirjeh kávnojeh čujottâsâst www.sakasti.f i
+Sämikielâlijd párnáid fáttee tuše sämikielân!
+Sämikielâlâš palvâlusâid kalgâ turvâstiđ juo škovlimpaje ääigi nk. sämmilâštiätumeerijn kuávdášlâš škovlimsuorgijn, main kielâtiätumeeri ij vala lah.
+Sämikielâg palvâlusah interneetist
+Sämikielâlâš tv-uđđâseh, Ođđasat, algii ive 2002 aalgâst.
+Sämikielâlijd já kyevtkielâlijd meesuid toimâtteh Aanaar já Ucjuv kuávluin.
+Sämikielâlâš palvâlusah uárnejuvvojeh enâmustáá čuovviittâstooimâst ađai vuáđumáttááttâsâst, párnái peivitipšoost já ovdâmáttááttâsâst.
+Sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnim turviimân já sämikielâlii peivitiipšon 600 000 €
+Sämikielâlâš párnáin ličij laavâ mield vuoigâdvuotâ sämikielâlâš peivikiäčun ubâ eennâm kuávlust.
+Sämikielâlâš äššigâšpalvâlusâin já toi toimâmvuođâst kalga nuurrâđ merikooskâi äššigâšmacâttâs já nomâttum macâttâs kalga leđe uássin sämikielâlâš palvâlusâi mittedemvuáháduv já árvun sämikielâlâš palvâlusâi toimâmvuođâst.
+Sämikielâlâš palvâlusah iä lah tuotâvuođâst rahtum luándulâžžân já sämikielâlâš palvâlusah uárnejuvvojeh tuše talle, ko ulmuuh mättih taid käibidiđ.
+Sämikielâlijn pargein lii vááijuvvuotâ
+- sämikielâin já kulttuurijn
+Sämikielâlâš almostittemtoimâ tuárjoo 23 000 euroin já väldikudij raajijd rastaldittee säämi kulttuurohtsâšpargo puohnâssân 35 000,00 euroin.
+Sämikielâlâš máttááttâs uárnejuvvoo anarâš- já tavesämikieláin sämikuávlust.
+Sämikielâlâš máttááttâs uáppei meeri lii ton tááhust kiäppánâm 11 uápped.
+Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs adeleh kuulmâ uáppei.
+Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs lii adelum Suomâst 1970-lovo pelimudo rääjist.
+Sämikielâlâš arâšoddâdem uárnejuvvoo sämikielâlijn peivikiäjuin teikâ peivikiäččujuávhuin já sämikielâid iäláskittee kielâpiervâlijn.
+Sämikielâlij já kulttuurmiäldásij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem stuárráámus hástusin láá jurdâččemvyevih sehe sämikielâlâš pargoviehâ- já reesuursvänivuotâ.
+Sämikielâlâš oppâmateriaalij valmâštem algâttui sämikielâlâš algâmáttááttâs jotonpieijâm ohtâvuođâst 1970 - lovo pelimuddoost.
+Sämikielâlâš palvâlusâi vijđodâh
+Sämikielâlâš palvâlusâi naavcâi lasettem ij lah vaikuttâm vijđáht sämikielâlâš palvâlusâi ovdánmân Suomâst.
+Sämikielâlij palvâlusâi uážžum kirholâš toimâttâsâi, tegu hávdájái, kastuu já vihkâm ohtâvuođâst lii máhđulâš Sämikuávlust, mii lii sämmilij paapân kullee kuávlu.
+Sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân finnejum ruttâdem já toi kevttim kalga sierânistiđ budjetijn.
+Sämikielâlâš vuáđupalvâlusâi pyevtitmist västideh vuosâsajasávt sämikuávlu kieldah.
+- sämikielâlâš sosiaalsyergi palvâlusâi ovdedem.
+- sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân čujottum staatâtorjuu sirdem meddâl sämmilij jiešhaaldâšmist njuolgist kieldáid.
+Sämikielâlij pargei sajattuv já pargotile kalga pyerediđ.
+Sämikielâlâš viermialmostittemij pyevtitmist lii tehálâš, ete almostittem lii älkkeest kavnâmnáál.
+Säämi kielâtaho - palhâšumáin adeluvvoo tubdâstâs Suomâ sämikielâlâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv ovdedem pyerrin toohum ánsuliist pargoost.
+Säämi kielâtaho-palhâšume mieđeet säämi kielârääđi.
+Säämi kielâtaho palhâšume mield Iänuduv kieldâ ovdâsvástádâs sämikielâlij palvâlusâi oovdedmist lassaan.
+Säämi kielâtaho - palhâšume mield Meccihaldâttâs ovdâsvástádâs sämikielâlâlij palvâlusâi oovdedmist stuáru, já unnuuččijm ton puáttee toimâstis vala-uv juátkiđ ovdâmerhâlii tooimâs sämikielâlâlij palvâlusâi oovdedmân.
+Säämi kielâtaho - palhâšume vuáđuStâSah
+Säämi kielâtaho-palhâšume uážžoo lii valjim säämi kielârääđi.
+Säämi kielâtaho-palhâšume njuolgâdusah
+Säämi kielâtaho - palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân porgum ansulii pargoost Suomâst.
+Säämi kielâtaho palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum mávsulii pargoost Suomâst.
+Säämi kielâtaho - palhâšume mieđettuvvoo Iänuduv kieldâ juávkkupeerâpeivikiäčču Miessin čuávvoo agâiguin:
+Säämi kielâtaho-palhâšume lii áinoošlajâsâš palhâšume mailmist.
+kääri Säämi kielâtaho - palhâšume lii säämi tyeji, mon rähtee lii valjim Sami Duo-dji ry..
+Säämi kielâtaho palhâšume lii taaidâpalhâšume, mii kalga spejâlistiđ sämikielâ já kulttuur riggoduv já maaŋgânálásâšvuođâ.
+Säämi kielâtaho
+Sämikielâ já máttááttâs kolgâččij ovdediđ olesváldálávt
+Sämikielâ mättee virgeomâhij ucessiähá meereest puáhtá miäruštâllâđ meiddei sämikielâlâš palvâlusâi vijđoduv.
+Sämikielâi sajattâh lii uhkevuálásâš veikkâ sämikielâi tile lii mottoom uásild majemui iivij puáránâm.
+Sämikielâi iäláskittemohjelm rähtim lii sämitige taan vaaljâpaje ohtâ tehálumosijn uulmijn, pahudij sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi sämikielâ já maorikielâ iäláskittem kieđâvuššee seminaarist Helsigist.
+Sämikielâi iäláskittemohjelm tooimah láá algâttum já resurssistum.
+Sämikielâi iäláskittemohjelm kulá sämitige vaaljâpaje tehálumosáid ulmijd
+Sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem algâttem 7.
+Sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem algâttem
+Sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem, sämitige jieijâs tooimâ ovdedem já ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi ohtsâšpargo uđđâsist ornim sättih pyehtiđ sämitiigán nuorttâlâškielân já nuorttâlâškulttuurân lohtâseijee uđđâ viirgijd ", Näkkäläjärvi muštâl.
+Kielâtipšom, normim já termâpargo sämikielâin
+Sämikielâi tááláá tile já iäláskittem suogârdâllâm pargojuávhu mield puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ - tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ - láá uhkevuálásiih.
+Sämikielâi siäilum váátá, et ohtsâškodde lááčá kielâi siäilumân já ovdánmân kelijdeijee iävtuid.
+Sämikielâi puátteevuođâ turvim lii tehálâš aalmuglâš haahâ, mii kulá haldâttâsohjelmân.
+Sämikielâi puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämikielâlijn palvâlusâin tahhoo luándulâš, uáinojeijee já pissoo uási virgeomâhâštooimâ, palvâlusâid já rekrytistem.
+Sämikielâi puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämipárnááh uážžuh sämikielâlii peivitipšo.
+Säämi liipu puáhtá kevttiđ epivirgálávt meiddei jieškote-uvlágán juhletilálâšvuođâin.
+Säämi liipu vuoiŋâ adeleijee Anders Fjellner tihtâ Piäiváá pärni lii myyttisâš sángártivtâstâh.
+Säämi liipu ruopsis rieggee kovvee piäiváá já čuovjis rieggee máánu.
+Sämieennâm puáhtá leđe kielâst, juoigust, tyejeest, muštoin, jurduin, taaidâtuojijn tâi ulmuin kukken eennâmtieđâlâš Sämienâmist.
+Sämikielâ máttááttâsâst máccoo kansaškoovlâ ääigi tilálâšvuo
+Sämimáccuhijguin já sämituojijguin vijđásubbooht-uv láá puástud ávhástâllum maađhâšmist já sämityeje nálásijd kopioid vyebdih mätkimušton.
+Sämimááccuh lii algâalgâlávt aalmugpiivtâs, ige ton kevttim lah historjá mongin muddoost potkânâm.
+Sämimááccuh lii muttum aaigij mield já mááccuh puáhtá ain-uv mutteđ.
+Sämmilij aalmuglâš tubdâlduvâin uáinoo Sämi
+Sämimááccuh lii sämmilij aalmuglâšmááccuh já sämmilii etnisiteet tubdâldâh.
+asâttâs avisij torjust toovâi máhđulâžžân vuossâmuu keerdi ohtsâškodálâš torjuu mieđettem sämikielâlâš aavisamnâstuv pyevtitmân.
+suuvâ lavlui lii čáállám saanijd vuosmuš sämmilâš riijkâpeivialmai Isak Saba já nuotâ pieijâm taažâ nyettejeijee Arne Sørlie.
+Säämi suuvâ laavlâ lii jurgâlum kuuđâ sämikielân já meid suomâkielân. Jurgâlus lii toohâm Otto Manninen.
+Säämi suuvâ laavlâ / Sámi soga lávlla lii sämmilij aalmuglâšlaavlâ.
+Säämi suuvâ laavlâ
+Säämi suuvâ laavlâ ohtsâšlavlun
+Sämiráp eeči Amoc ráppáá uhkevuálásâš anarâškieláin, mon sárnooh láá onnáá peeivi áárvu mield 350-450.
+Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs tâi väljejum vieres kielâ oppâaamnâs.
+" Uážžup Pänituoddâr meccikuávlu hoittám-‐ já kevttinvuávám rähtimist tivrâs vuáttámušâid, já Meccihaldâttâs lii čonnâsâm rähtiđ pissoo lattimvyevi Akwé: Kon -‐ravvui heivitmân Mecci-‐ haldâttâs tooimâst ", illood pargojuávhu saavâjođetteijee Näkkäläjärvi.
+Uážžup Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttinvuávám rähtimist tivrâs vuáttámušâid, já Meccihaldâttâs lii čonnâsâm rähtiđ pissoo lattimvyevi Akwé: Kon - ravvui heivitmân Meccihaldâttâs tooimâst ", illood pargojuávhu saavâjođetteijee Näkkäläjärvi.
+Såmedikki lahtuide / Sämitige jesänåid /
+Njuolgâdusâi tovâttâm iästuid já čuolmâid kalga raččođ já jođettiđ sämimáttááttâs sajattuv já máhđulâšvuođâid Šnormaal tilálâšvuotânŠ, mast kielâ máttááttâsorniimijn váldojeh vuotân uáppei sierâlágán kielâtuávááh: uási sämiuáppein sárnu eenikielânis sämikielâ, uásán tot lii hiäjubeht haldâšum nubbe kielâ já uásist ij lah ollágin kielâtáiđu.
+Njuolgâdusah láá tuhhiittum sämitige stiivrâ čuákkimist 25.5.2010.
+Njuolgâdusah
+Uážuččij ton čage ááiđán ucebáin-uv almaijuávhoin.
+Finnimnáál el. rummuttemreeisuid Joikun Kotast já puásuisafarijd Suáluičielgi enâduvvâin.
+Siättus uáivilin lii tuárjuđ já ovdediđ nuorttâsämikulttuur sehe alnetoollâđ já jođettiđ nuorttâlâškulttuurkuávdáá, mii lii Čevetjäävrist.
+Uážuh tiettiđ, maht ulmuuh Aasiast já Australiast eellih já uápásmuuh tai eennâmoosij ellee- já šaddošlaajáid.
+Talle ko lijjii finnim puoh lojesumos kuudijd kiddâ te taid kevttii hokâttâsellen já návt šoddâdii puásuisiijdâid já algii eelliđ toiguin pirrâ ive já jotteeđ siämmáánáál ko sämmiliih tááláá ääigi taheh.
+Saba tihtâ väljejui aalmuglâšlaavlân 13. säämi konfereensâst Årest porgemáánust 1986.
+Ko Saba vaikuttij Taažâst lâi tobbeen vala virgálâš táruiduttempolitiik äigi, mon viggâmuššân lâi sämikielâ já sämikulttuur meddâlväldim.
+Saba šoodâi väljejuđ riijkâpeivijd, ko sun luhostui tuálvuđ ovdâskulij sämmilij vuoigâdvuođâid kyeskee ohjelm, mast tiäduttui eres lasseen sämikielâlâš immeelpalvâlusâi já ráámmáttij tehálâšvuotâ já mast váttojii ohtâlâs eennâmuástimvuoigâdvuođah.
+Saba lii tobdos eromâšávt sämmilij aalmuglâšlavluu sännejeijen, mut sun lâi meiddei säämi máttááttee já politijkkár.
+Muusik: Matti Kurkela miäđuštij urguigijn
+Tapani Kauppinen miäđuštij pianoin
+SáFá - ovdâčielgiittâshaavâ má. proojeekthovdâ Hanna Mattila Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+SáFá ovdâčielgiittâshaavâ uáivilin lii čielgiđ kielâkuávdáá vuáđudem- já ruttâdemiävtuid.
+šleđgâpoostâ peht Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Ožžum saje Tampere olgosadelemtááiđu sierânâsluvâttuvâst, mast uáivilâm lii lamaš ovdediđ muusik, kirjálâšvuođâ já čaittâlem táiđuidâm nuuvt pyerrin ko máhđulâš, vâi puávtáččim paijeentoollâđ já ovdediđ jieččân kulttuur.
+viehis veriviäru väldeid.
+Sajosân puáhtá tiiláđ lávdástiđ meid anarâš Heli Aikio, kote lávlá anarâškielâlijd lávluid já LIVĐE. Heli čuojâlditten tuáimâ el.
+Saijoos auditorio jienâtävistemvuáhádâh puáhtá tävistiđ muusik, jienâmaailmijd já veikkâba jienâpiähtusijd čaaitâlmij äigin.
+Saijoos aula lii kulttuurkuávdáá váimu.
+Saijoos aula.
+Sajos lasâliijnij kovvoos vuâvâmkišto čovdum
+Saijoos já sämitige toimâmân puáhtá uápásmiđ nettičujottâsâin
+Saijoos já sämitige toimâmân puáhtá uápásmiđ nettičujottâsâin www.sajos.fi já www.samediggi.fi
+Saijoos keesi ávusorroomääigih:
+Saijoos Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah uárnee tii juávhu sämmilâš kulttuurohjem.
+Saijoos Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah uárnee sämikielâi tuulhâid.
+Saijoos kulttuureehid jođetteijee Anne-Kirste Aikio.
+Saijoos vielgiskággáin nukkečaitâlmijd puáhtá čäittiđ ubâ salin.
+Sajos finnodâshtoimâ-, markkânistem- já pyevtittâsovdedemhaahâ aalgij
+Sajos táálášäigásâš tekniik tohá máhđulâžžân täsivâš virdedem kost peri táálu pirrâsist.
+Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân LÁJÁDÂSHUOLÂTTEIJEE meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist.
+Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân
+Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân TOIMÂSAJEHUOLÂTTEIJEE meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist.
+Saijoos Váldusali heivee kongresáid, konsertáid já teatterčájáttâsáid.
+Saijoos palvâlemohtâduv budjet lii 1,267 miljovn eurod.
+Sajos parlamentsali Soljust lii kiävtust kyevtiláđán tulkkum- já čuákkimpiergâseh.
+Saijoos raavâdviäsu Galla palvâl olgotábáhtusâi ääigi festivaalraavâdviässun.
+Saijoos tiilij lasseen lii väridemnáál Sämimuseo Siijdâ auditorio, mii lii muáddi miinut väzzimmääđhi keččin.
+Saijoos tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.sajos.fi
+Saijoos tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.sajos.fi
+Saijoos toimâ lii aalgâst, nuuvt ete tooimâ innovatiivlâš oovdedmân láá šiev máhđulâšvuođah.
+Sajos toimâsajehuolâtteijee huolât vahtâmiäštárpalvâlussáid, infosaje tipšomân, čuákkimij já tábáhtusâi orniistâlmáid kullee pargoin sehe táárbu mield čurgiimist.
+Sajos vihkâmjuhle já Sämitige vaaljâpaje lekkâmtuáluh uárnejuvvojeh cuáŋuimáánu aalgâst
+Sajosist äššigâs puáhtá rähtiđ keesi ääigi jieijâs äigitaavlu raamij siste tane- teikâ cimcâhkietleppriggee, njuškompäädi, leđđest rahtum seehâ teikâ laavhâ já puásuinähkiseehâ ađai šišneseehâ.
+Sajosist uárnejuvvojeh jo kuálmád keesi ääigi sämituojij pargopáájáh.
+Sajosist uárnejii muštâlusive ääigi 40 aalmugtábáhtusâid.
+Sajosist uáinip Marry Áilonieidâ Somby kietâčálusân vuáđuduvvee ubâ perruu čáitálduv Staainâh.
+Sajosist lii čokkânemsaje joba 500 ulmuu tábáhtussáid.
+Sajosist láá ohtsis oovce tulkkumčievâ - nelji parlamentsali Soljust já vittâ auditorio Dollast.
+Sajosist
+Sajosist šadda siämmást säämi kulttuurkuávdáá nommâ.
+Sajos ocá lájádâshuolâtteijee sajasii
+Sajos ocá säämi kietâtyejipáájá stivrejeijee
+Sajos lii aanaarsämikielâ já tot uáivild taggaar toorjâsaje tâi orroomsaje, mast puáhtá tulâstâllâđ kuhebijd-uv aaigijd.
+Sajos lii lamaš tovláá rääjist meiddei sämmilij sosiaallâš areena, mast sij láá kuáhtám, savâstâllâm äigikyevdilijn já puáttein-uv aašijn já joba sooppâm tain sehe lasseen toohâm oovtâst argâpiäiválijd aašijd.
+Sajos lii nommân uánih, pehtil já älkkeht mielânpäccee.
+Nuuvtpa Sajos lii pyerrin aiccum saje orottuv ceggiimân.
+Sajos pálkkáát nuorâid, eidu valmâštum säämi kietâtyeje áámmátlijd, tuáijárijd, faallâđ eromâšávt mađhâšeijeid ferimijd säämi kietâtuojij rähtimist.
+Sajos säämi kulttuurkuávdáá nommân
+Sajos fáálá fiijnâ raamijd Säämi muusikkuávdáá tooimân.
+Sajos tuáimá Suomâ sämmilij parlamenttáállun, kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdážin sehe tábáhtustáállun.
+Sajos šadda leđe sämmilij ärbivuovvijd vuáđuduvvee kult-tuur-, haldâttâs-, škovlim- já mättimčokkânem sehe maaŋgâhámásâš tábáhtustáálu.
+SaKaste-proojeekt
+SaKaste- proojeekt ääigi pyeredii sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vaikuttâs já finnim.
+SaKaste - haavâ ulmen lii pyerediđ sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi finnim, kvaliteet sehe vaikuttemvuođâ, oovdedmáin sämmilij vuáđuvuoigâdvuođâi já oovtviärdásâšvuođâ olášume sehe uásálâšvuođâ.
+SaKaste-haavâst ovdeduvvojeh já ruotâsmittojeh toimâmvyevih päikkitipšopaargon mii pargoo sämmilâšpuárásij kooskâst, läjiduvvoo já váldoo kiävtun aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâlâš arâšoddâdem materiaalpaŋkki sehe lasettuvvoo sämikuávlu sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs pargojuávhu mättim sämikielâst já kulttuurist.
+SaKaste lii Tave-Suomâ maaŋgâsuárgásiih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah - ovdedemrááhtus já toimâmaalij ruotâsmittem Tavekuávlu Kaste - PaKaste II - proojeekt uásiproojeekt.
+SaKaste lii sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemhaahâ, mii vuálgá joton sämikuávlust.
+SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt olášuttui iivijn 2011 -2013.
+SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus- proojeekt puátusij oovdânpyehtim já loppâseminaar uárnejuvvoo Anarist 20. čohčâmáánu.
+SaKaste - Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus
+SaKaste - Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi
+SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtusproojeekt.
+Sááhuh kevttuuččii ovdedemenâmij luáštuttis energiapyevtittemvuovij oovdedmân.
+Salin ij puáđi lavastâsah, mutâ uáivilin lii spejâldiđ läävdi tuáhá já siijđoid kuuvijd.
+Sali lâi teeltan rahtum já algâčoovčâ puolâšij tiet čuákkimtile lâi melgâd koolmâs já arktâsiih čuákkimpihtâseh lijjii tárbuliih
+Salist oohtânsuddâluveh Nils-Aslak Valkeapää juoigah, čuovâkoveh sehe suu tiivtah.
+Siämmáá ääigi nk. säämi kielâlavváin (Lag om rätt att använda samiska hos förvaltningsmyndigheter och domstolar) asâttui meiddei laahâ Suomâkielâ já meän kieli kevttimist virgeomâháin já tuámustovlijn.
+Siämmást sii ovdedii eenikielâlâš olgospyehtimis.
+Siämmást tuhhiittui meiddei nubbe aalmuglâš symbool: Sámi soga lávlla / Säämi suuvâ laavlâ.
+Siämmást lävdikodde šalligâšâi tom, ete stiipeendruttâ lâi uccáá jyehimnáál.
+Siämmást mielân pajanii sämmilij historjá já viggâmušah luokittâllâđ sämmilijd vyeleeb náálán kullen.
+Siämmást lii máhđulâšvuotâ savâstâllâđ sämikielâ já kulttuur puátteevuođâ ovdedemmáhđulâšvuođâin.
+Siämmást suogârdâlloo, et maht olmooš lii vuáhádum eelliđ jieškote-uv kuávluin eennâmpáálust já maht ulmuu tooimah láá vaikuttâm eennâmpáálu luándun.
+Siämmást kolgâččii visásmittiđ, ete uđâsmuvvee energiakäldei kiävtu ovdedem várás rähtee tooimâin, tego pieggâvuáimáttuvâi rähtimist, ij alnees lah háituliih vaikuttâsah sämmilij iäláttâssáid.
+Siämmást kollim addel sämmilijd máhđulâšvuođâ vaikuttiđ EU tääsist.
+Siämmáá čuákkim tuhhiittem budjet ihán 2014 váátá sämitige ekonomiahaldâttuv ovdedem västidiđ uđđâ budjetistemvuáháduv.
+Siämmáánáál kalga roossâđ meiddei jienâmaailm peht.
+Siämmáá ohjelmist sämitigge lii čonâdâttâm lasettiđ kieldâkuávdái ulguupiälásij kuávlui eellimvyeimi.
+Samekki - taaidâtyejipuvdâ Anarist
+Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo kyevtipiäivásâš tábáhtussân Ruávinjaargâst nuorâitáálu Mondest kuávdoo kaavpuh cuáŋuimáánu 7.-8. peeivi.
+Kirje lii tääl finniimist Sámi duodji-käävpist Sajosist Anarist já seervi nettikäävpist.
+Säämi-suomâ-säämi sänikirje láá koijâdâm ennuv ovdebáá teddilâs nuuhâm maŋa.
+Säämi tyeje madduuh láá jieŋâlâsâst historjást.
+Sámi Duodji turvim váátá lase naavcâid já tyeje škovlim ovdedem kolgâččij tábáhtuđ säämi vuolgâsoojijn.
+Sámi Duodji ry uárnee oovtâstpargoost sämitige nuorâiraddijn já Säämi kulttuurkuávdáš Sajosáin tyejisuámsurtori já - markkânijd Anarist Sajosist 12.12-13.12.2014.
+Sámi Duodji ry jesânin peesih tuše čepis tuáijáreh.
+Sámi Duodji ry saavâjođetteijee Rauna Triumf muštâlij säämi tyeje kulttuurlii merhâšuumeest já säämi tyeje toorjâtáárbuin.
+Sámi Duodji ry puáhtá čáitálmâsân aktiivlâš tyejijuávhu, kiäh adeleh tyejičáittusijd.
+Sámi Duodji ry puáhtá čáitálmâsân säämi tuojijd já uárnee pargočáittusijd.
+Säämi tyeji
+Sámi duodji Taažâst
+- Säämi Kielâkäldee ij návt lah oovtâ fyysilâš sajan sajostittum kuávdáš, peic kielâohtsâšpargo Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitiigij kooskâst.
+Säämi Kielâkäldee juátká toimâm meiddei säämialmug kielâaašijd alemus ohtsâš merideijee toimâorgaanin.
+Säämi Kielâkäldee (Sámi Giellagáldu) čuákkee sämikielâ äššitobdeid já pivdá kielâkevtteid seminaarân Sajosân, Anarân roovvâdmáánu 6. peeivi savâstâllâđ, magareh háástuh láá neelji sämikielâ kielâtipšomist, normimist já termâpargoost.
+Säämi Kielâkäldest lii meiddei FB-sijđo www.facebook.com/SamiGiellagaldu, mon peht puáhtá vuolgâttiđ sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâid.
+Säämi Kielâkäldee päikkisiijđoin www.giella.org kávnojeh tärkkilub tiäđuh Säämi Kielâkäldest já äidikyevdilis tiäđuh áámmát- já reesuurskuávdáá tooimâin, sehe uđđâ teermih já normimeh.
+Säämi Kielâkäldee päikkisiijđoin www.giella.org kávnojeh tärkkilub tiäđuh Säämi Kielâkäldest já äidikyevdilis tiäđuh áámmát- já reesuurskuávdáá tooimâin, sehe uđđâ teermih já normimeh.
+Säämi Kielâkäldee mittomeerin lii siäiludiđ já ovdediđ sämikieláid lahtoo kulttuuräärbi já toimâđ áámmátlâš äššitobdeeorgaanin.
+Säämi Kielâkäldee pargoh
+Säämi Kielâkäldee pargoid kulá, terminologiapargo já normim lasseen, meid kielâtipšom.
+Säämi Kielâkäldee pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ / tárukielâ.
+Säämi kielâkäldee lii sämiaalmug ohtâsâš já siämmást alemus áámmátlâš äššitobdee já meridemorgaan sämikielâid kyeskee koččâmušâin.
+Säämi Kielâkäldee fáálá iše já rävvee kielâkevtteid sämikielâi kevttim kyeskee aašijn.
+Samii Litto ááigánfinniimáid puáhtá vala rekinistiđ Säämi kristâlâš nuorâiškoovlâ vuáđudem Anarân ive 1952 (-1993) já Sämimuseo lekkâm jotteid Anarist ive 1962.
+Säämi máttáátâskuávdážân moonnâm lii adelâm munjin ennuv, ko lam oppâm ennuv ärbivuáviljn tuojijn.
+Sämikielâ 1,
+Suomâst adelui asâttâs Säämi Parlameentâst 9.11.1973. Sámi Parlamenta / Säämi Parlament lâi ive 1996 tooimâs algâttâm uđđâ ovdâsteijee orgaan, Sämitige, oovdâstjottee.
+Sámi Siida Ucjuuvâst Suomâst já Henrik Barruk Straejmiest Ruotâst juohijn ive 2008 kielâpalhâšume.
+Sámi Siida - servi uážui palhâšume sämikielâ sajattuv naanoodmân porgum pargoost Ucjuv kieldâst.
+, SámiSoster ry já Laapi kuávluhaldâšemvirgádâh.
+Sammallahti sänikirje uđđâ teddilâs almostui
+Siämmáánáál ferttee eelliđ ráánjái čaggeest kesimin jieijâs poccuid meddâl.
+Siämmáánáál pággunjuovâmeh láá ruossâlâs Suomâ vuáđulaavâ omâduv syeje miäruštellee 15 §:jn.
+Siämmáid iivnijd láá ärbivuáválávt kiävttám sämmilij aalmug- já aalmuglâšpihtâsist, máccuhist.
+Sääni sijdâ lii sääni algâpuáttim mield koskâvuođâst sáánán sieidi, mii meerhâš palvâlem čuosâttâhhân leijee keeđgi teikâ källee.
+Säänih iä lah siämmáá teháliih.
+meerâin, merâriddoin,
+sanila-aikio (at) samediggi.
+Sanila-Aikio, kote väljejui vuossâmužžân värisaavâjođetteijen, lii sämitiggeovdâsteijen vuossâmu paajees.
+Sanila-Aikio Tiina, sj.
+Tiina Sanila-Aikio, saavâjođetteijee
+Saanij šoddâm: Párnáá tiäđulâšvuođâ saanij haamijn já saanij šoddâmist puáhtá ovdediđ sierâlágán hárjuttâsâiguin;
+Säämi aavis Nuorttanáste almostitij forgâ Saba jäämmim maŋa muštočalluu, mon mield sämmiliih lijjii monâttâm tehálii ovdâsteijes, kote kuođâttij maŋŋaalsis suhâpuolvâi ááigán ellee äärbi.
+Sápmelaš lâi Suomâ vuossâmuš sämikielâlâš äigipajelostâ.
+Sárá lii ovdedâm sämikielâ máttáátteijen, journalistin já čällen.
+Rááidun kullojeh aabis lasseen sierâ pargokirjeh čohčâ- já kiđđâluuhâmpaajij várás.
+Rááiđust láá ovdil almostittum kuuđâd luoka oppâkirje já pargokirje.
+Sarre kirje oovdânpuáhtá anarâš pihtâsijd ja tyeijiäärbi anarâškielân.
+Párnáimainâs- já mainâsärbivyehi sirdâšuvá iänááš párnáikirjálâšvuođâst.
+Nuottâ tuhhiittui virgálávt säämi 15. konfereensâst Helsigist ive 1992.
+Nyettejeijee já musijkkár Roger Ludvigsen lii nuottim čáitálduv muusik.
+• suovâstiđ kyele já poccuupiärgu, salttiđ piärgu, kyele
+Tot lehâstičij maađij máttááttâs fastân tohâmân, oovdedmân já ton sajattuv luptiimân.
+Tot ovdeed sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs, čuávu säämi škovlimaašij ovdánem, tuáimá äššitobden já puáhtá lasseen toohâđ iävtuttâsâid já adeliđ äššitobdeeciälkkámušâid säämi škovlimkoččâmušâin.
+Tot, ete sämmiliih láá ovdâstum staatâi delegaatioin maainâst staatâi čonâdâttâmvuođâst algâaalmugvuoigâdvuođâi oovdedmân já uásálâsvuođâ turviimân.
+Tot ana huolâ laavâst uáivildum jurgâlusâi tooimâtmist jieškote-uv virgeomâháid já lájádâssáid, iššeed virgeomâhijd já lájádâsâid sämikieltáiđusâš tuulhâi hahâmist sehe eres säämi kielâlaavâst uáivildum pargoin sehe čuávu säämi kielâlaavâst asâttum mittomerij olášume já taha táárbumield alguid sämikielâ kevttim oovedmân.
+Sieidih lijjii eromâš luándučuosâttuvah.
+Sieidih láá máhđulávt lamaš meid siijdâi koskâsiih räjiuurah.
+Sieidáid uhredii kyele, piärgu, čoorvijd sehe maŋeláá meid ruuđâ já eres árvutiiŋgâid.
+Ton puátusin lâi ive 1917 vuosmuš maadâ- já tavesämmilij ohtsâš sämičuákkim Taažâ Truándimist.
+Tot juoigâmkulttuur tuše paasij meddâl. "
+Tot kote juáigá, ij juoigâ juáigus, pic juáigá kiännii (juáigus čuásáttuv).
+sehe algâaalmugij vuoigâdvuođâi olášume koččee orgaanij uđđâsumos
+Párnáást lii vuoigâdvuotâ vuoiŋâtmân, sierâdmâm já rijjâááigán sehe taaidâ- já kulttuurelimân.
+Tot muštâl tast, ete vala-uv puoh staatah iä haalijd tubdâstiđ algâaalmugijd já sii sierânâsvuoigâdvuođâid.
+Tot tiäduttij sämmilij vuoigâdvuođâid luánduvaarijd já kielân já meridij ohtsâš Sämirääđi vuáđudem.
+Tot tiäduttij sämmilij vuoigâdvuođâid luánduvaarijd já kielân já meridij ohtsâšsämmilâš Sämirääđi vuáđđudmist.
+Sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh láá säämi iäláttâspolitiik, sämikielâ eellimvuáimálâš ¨vuođâ turvim, sämipárnái já - nuorâi sajattuv ovdedem, sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ ¨palvâlusâi ovdedem, sämmilij kulttuurpalvâlusâi já taaidâeellim ovdedem, sämimáttááttâs já ollâškovlim ovdedem já säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâ ovdedem.
+Sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh
+Párnáá kalga suojâliđ suu pyereestvaijeem tááhust vaahâglâš tiäđust já amnâstuvâst.
+Taggaar tile ij pyevti šoddâđ, ete vaaljâluvâttâlmân valduuččii ulmuuh siämmáá-áigásávt tááláá sämmilâšmiäruštâllâm já uđâsmittee sämmilâšmiäruštâllâm vuáđuld, " vaaljâlävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi muštâl.
+Čielgejum váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid.
+Vástuppeeivi ohjelmist lii ereslasseen Uccjuvnjäälmi škoovlâst kuhháá porgâm luokâmáttáátteijee Inga Guttorm (Oahptii Iŋgá) luvâldâllâm, mii vuáđuduvá sämikielâ oppâm já máttááttem pargovuovijd, maid sun lii pargostis ovdedâ já hárjánmijd, maid sun lii pargostis finnim.
+čielgee sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs olášume já iävtuid sämikuávlu ulguubeln.
+Čielgiittâs čuásáttâsjuávkkun lijjii säämi kielâlaavâ 2 §:st mainâšum virgeomâheh, kiäid säämi kielâlaahâ heiviittuvvoo.
+Čielgiittâs vuáđuld tah prinsiipah iä olášuu syemmilâš ohtsâškoddeest aainâskin säämi kielâlaavâ uáivildem vuovvijn.
+Čielgiittâsâst totkoo meiddei main suorgijn lii tárbu sämikielâlâš pargeid sehe magarijd pargoid puáhtá porgâđ ollásávt káidusin.
+Čielgiittâsâst lii miäruštâllum säämi kielâlaavâ čonnâsemvuotâ ovdeláá mainâšum virgeomâhij já almos palvâlusâid pyevtitteijee siärváduvâi já ovtâskâsâi háárán, kiäh lijjii almottâm, et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii syergi.
+Čielgiittâsâst já koijâdâllâmluámáttuvvâst addel lasetiäđuid säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen, puhelin 010 839 3111.
+Čielgiittâsâst ráhtoo raapoort.
+Čielgiittâsâst finnejum tiäđu vuáđuld sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi virgealmain já pargein sárnuh sämikielâ eenikielânis puohnâssân 7% puohâin pargein.
+čielgiittâs) já mii lii muštâlus lahtosin.
+Čielgiittâs lii huápulâš, vâi Suomâ puáhtá väldiđ kiävtun indikaattorijd já olášuttiđ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâidis.
+Čielgiittâs säämi kielâlaavâ olášumest vuáđuduvá vijđes luámáttâhkoijâdâlmân, mast 169 vuástáväldest koijâduvvojii el. tiäđuh sämikielâlâš palvâluisâi vijđesvuođâst, sämikielâ tááiđust já kiävtust sehe sämikielâ iävtuin pargopirrâsist.
+Čielgiittâs tahhoo šleđgâlâš koijâdâllâmluámátuv vástádâsâi já sahhiittâlmij vuáđuld já toi vuáđuld ráhtoo nuoráid uáivildum Oahppoofelaš-vihko.
+Tot meerhâš maailm kiävhum já oovtâpiälásâžžân šoddâm já maailm algâaalmugij kieláid čoggâšum tivrâs kulttuurtiäđu lappum, páhudij Arhinmäki.
+Tot merhâšij sämipolitiik, jieijâskielâlâš tieđettemriädui, kirjálâšvuođâ, teatter, škovlim já tutkâmuš pajanem já maaŋgâi jieijâs vuolgâsoojijn huksejum instituutioi aalgâ.
+fi / live. Seminaar puáhtá maŋeláá čuávvuđ meid tavesämikielâlii teikâ suomâkielâlii vuárkkán.
+Seminaar puáhtá maŋeláá čuávvuđ meid tavesämikielâlii teikâ suomâkielâlii vuárkkán.
+Seminaarin lii rijjâ peessâm já tot lii suomâkielâlâš.
+Seminaarân uásálisteh suullân 90 kyessid Euroop rääđi sierâ orgaanijn, virgeomâhááh Suomâst, Ruotâst já Taažâst, sämipolitijkkáreh Suomâst, Taažâst, Ruotâst já Ruošâst sehe sämiseervij ovdâsteijeeh já totkeeh.
+Seminaarân kalga almottâttâđ 7.9. räi.
+Seminaar uárnejui oovtâstpargoost Taažâ já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâiguin.
+Seminaar vuolgâttij noomâ viestâ máttááttâs- já kulttuurministeriön, sämitiigán já säämi máttááttâskuávdážân säämi tyeje máttááttâs ovdedemtáárbuin.
+SEMINAARHÄÄMI 310 ulmui
+Seminaar iiđeedpeeivi kevttip uuccâmlattiimân sehe kulttuurmeriruuđâ teknisâš ravvuid sehe kuullâp jieškote-uv ruttâdemkäldein já eehidpeeivi algâttep vuáđusavváin Sämitige "taaidâ-, tyeji já kulttuurpoolitlâš" - ohjelmhammiittâsâst.
+Seminaar iiđeedpeeivi kevttip uuccâmlattiimân sehe kulttuurmeriruuđâ teknisâš ravvuid sehe kuullâp jieškote-uv ruttâdemkäldein já eehidpeeivi algâttep vuáđusavváin Sämitige "taaidâ-, tyeji já kulttuurpoolitlâš" ohjelmhammiittâsâst.
+Seminaar iiđeedpeeivi ohjelmist teeman láá Euroop rääđi sopâmušah já sopâmušâi olášuttem kocceem. Uásist kieđâvuššojeh el.
+Seminaar ääigi kuleh ärbivuáválii já uđđâáigásii sämimuusik já seminaaraalmugist lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ ärbivuáválii sämituáján.
+Seminaar leehâst Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.
+Seminaar lehâstâm sämitige iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij sämikielâ já iäláttâsâi koskâvuođâst.
+Seminaar lehâstij Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi.
+Seminaar eehidpeiviohjelm álgá tijme 14.15 jurbâ peevdi savâstâlmáin säminisonij roolist muttojeijee ohtsâškoddeest.
+Seminaar loppâpuátusin pahudui, ete lii tárbu vuáđudiđ pargojuávkku, mii puávtáččij valmâštâllâđ oovdânpyehtim Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitiggijd já tuálvuđ ääši tast ain ovdâskulij säämi parlamentaarlii rääđi peht säämi ministerpargojuávkun já staatân.
+Seminaar ohjelmân kullee peivi- já eehidmáláseh fállojeh Sajos raavâdviäsust Gallaast.
+Liŋkki seminaar ohjelmân
+Seminaar váldu-uáivil lâi muštâliđ säminuorâi tiileest já tuoivust tave-eennâmlâš nuorâi lävdikoddeest.
+Seminaar loopâst almostittoo Sämitige kulttuurlävdikode mieđettem kulttuurpalhâšume.
+Seminaar ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, ovdediđ soováášvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ sehe lasettiđ tiäđulâšvuođâ Euroop rääđist já ton orgaanijn.
+Seminaar uáivilin lii adeliđ kove sämikulttuur jieškote-uv uásisuorgijn já ohtsâškodálijn hástusijn.
+Seminaar teema juátkoo Sajosist tme 19.00 Säämi muusikkuávdáá ja Kalevalaseervi ornim konsertist.
+Seminaar ohtân uáivilin lii tieđettiđ sämitige uulmijn já tooimâin siäiluttiđ já ovdediđ sämikielâ sehe paijeentoollâđ ton eellimvuáimálâšvuođâ.
+Seminaar ohtâvuođâst keigejuvvoo vuossâmuš Säämi kielâtaho-palhâšume.
+Seminaar lii áinoošlajâsâš já addel virgeomâháid, kocceemorgaanáid já sämituáimeid máhđulâšvuođâid vuáruvaikuttâsân já jyehiđ šiev vuáttámušâid já vuáháduvâid olmoošvuoigâdvuođâi olášutmân.
+Seminaar lii Euroop rääđi piiloothaahâ, mast lasetteh Euroop rääđi sierâ kocceemorgaanij oovtâstpargo oovtâ teema, taan tábáhtusâst sämmilijd kyeskee aašij kieđâvušmist.
+Seminaar lii puohháid áávus.
+Seminaar lii nuuvtá já áávus puohháid.
+Seminaar nohá jurbâ peevdi savâstâlmân sämmilijn mediast.
+Seminaar toollâmsaje muttoo Ovdâskode Uccâparlameentân.
+Seminaarist jieškote-uv syergi totkeeh suogârdeleh saje tuáváduv ovdâmerkkânis Sämieennâm.
+Seminaarist almostittoo Kalevalaseervi 91. ihekirje Sämieennâm - Kulttuurtieđâlâš uáinimčievah (SKS).
+Seminaarâst čielgâi, et sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já ravvuid.
+Seminaarist kuullâp meid sämikielâi tegu anarâškielâ iäláskittemhaavâin já toi puátusijn.
+Seminaarist nuorâ sämmiliih puohtii oovdân sämikulttuurân lohtâseijee hástusijd, mut kuittâg jyehi nuorâ saavâst lâi tuáivu puátteevuođâst!
+Seminaarist sahavuáru tuálih el. Sämitige ovdâsteijee, europarlamiänttár Sirpa Pietikäinen Euroop parlamentist, išeuásádâhhovdâ Olli Kerola Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, ohjelmhovdâ Leena Meriläinen Tave-Suomâ Kaste-projektist, rehtor Liisa Holmberg Säämi máttááttâskuávdáást, sosiaalneuvos, tooimâjođetteijee Ristenrauna Magga Sámi Soster rs:st já ávuspalvâlus jođetteijee Mirja Laiti Aanaar kieldâst.
+Seminaarist säminuorah puohtii uáinusân sijjân äigikyevdilijd já tehálijd aašijd.
+Seminaarist Suomâ säminuorâi saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso tiäduttij OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs merhâšume ubâ sämikulttuur- já kielâ oovdedmist já ohtân kuávdášlâš äššin ILO 169-sopâmuš ratifisistem prosessist. "
+Seminaar vuolgâttuvvoo stream-vuolgâttâssân čujottâsâst sogku.
+Seminaar vuolgâttuvvoo stream-vuolgâttâssân čujottâsâst sogku.
+Seminaar uáivilin lii leđe uási máttááttâs- já kulttuurministeriö jotonpieijâm sämikielâ iäláskittemohjelm já tuárjuđ ton vuávám já olášuttem.
+Seminaar tulkkojuvvoo tavesämikielân, aanaarsämikielân já suomâkielân.
+Seminaarist lii tulkkum sämikielâin suomâ- já ruotâkielân.
+Tot, maht taid mávsulijd merâkuávluid suojâleh, páácá čuávdimnáál puátteevuođâst ", Pertti Heikkuri já Nilla Tapiola uáiniv.
+Tot motivistá luuhâđ máttááttâlmist aaibâs puohâin kielâin.
+Seenaat-kidânjâsâi mittomeerin lii huksiđ sämikulttuur čäittee arkkitehlávt ollâtásásâš táálu.
+Seenaat-kidânjâsâi tooimâ miäldásávt táálun láá asâttum čovgâ pirâs- já ahemittomereh já tot vuávájuvvoo tetis ohtsâšpargoin kevtteiguin
+- Seenaat-kidânjâsah uárnee vuáváámist almos arkkitehtkišto
+Seenaat-kiddoduvah ornij arkkitehtuurkištottâllâm Säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon.
+Palhâšumelävdikode jesâneh:
+Seenaat-kidânjâsah / Sämitigge
+ruumbust já maadâsämmilâš Anders Fjellner tiivtâst Páiven párneh (Piäiváá päärnih), mast Fjellner kovvee sämmilijd piäiváá nieidân já kan dân.
+Ton vievâst lii tárguttâs ovtâstittiđ spesiaalpyecceetipšo-, mielâtiervâsvuođâ- já elilâm ulmui palvâlusâid, maid fäälih sämmilijd, ubâlâsvuottân, mii váldá vuotân meid kulttuurlijd sierânâsjiešvuovijd el. sämmilii ivejuurrâm talle ko rähtih tipšovuávám.
+Ton lasseen suái lává porgâm ortografian kyeskee koččâmušâiguin.
+Ton merhâšume tiäduttuvá jo tuše táin, ete tiettip, ete mii pargo annoo áárvust já tot huámmášuvvoo meid väldikodálii tääsist.
+Ton mield sämikuávlu kieldâin ij lah tábáhtum tuođâlâš nubástus sämikielâlâš pargojuávhu já palvâlem meereest.
+Ton paaldâst lii tobdos 3-5-suormâráigásâš pilli, "fádnobiipa " ađai ŠpuurrâmräsipiijpoŠ, mii rahtui puurrâmrääsi (Angelica archangelica) versoost.
+Ton lasseen tobdeh 3-5-suormâräigásâš piili, mii rahtui puurrâmrääsi versost.
+Ton váldu-uárnejeijen tuáimá sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, mon lasseen páihálijn škoovlâin já sämiseervijn lii merhâšittee rooli orniimijn.
+Ton árbivuáváliih sárnumkuávluh Suomâst láá Ucjuuhâ, Aanaar, Iänudâh já Suáđigil taveuási.
+Ton sajan jis kuulah 20-ihásâžžân lemin sämmilâš, jiehke lah tom kuássin ovdeláá kuullâm jiehke tiättám, lii tuu čuuvtij váigâdup oppâđ iberdiđ já peessâđ siisâ, maid lii leđe sämmilâš.
+Tanen sämmilij ovdedm malli kuávlulâš algâaalmugsopâmušâst puáhtá toimâđ šieu ovdâmerkkân eres algâaalmugáid, kiäh eellih siämmáá tiileest.
+Ton tehálumos pargon lii vuáváđ já olášuttiđ Suomâ vuáđu laavâst sämmiláid algâaalmugin turvâstum jiešhaldâšem jieijâs kulttuurân já kielân kyeskee aašijn.
+Ton pargon lii kieđâvuššâđ biodiversiteetsopâmušân kullee artikla, mii kuáská algâaalmug ärbitiäđu heiviittem.
+Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde vuáváá já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaal.
+Lii tuáivuttettee et tot suápá meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun.
+Tot kalga meiddei toimâđ oovtâstpargoost haldâttâsâikoskâsii šoŋŋâdâhnubástuspaneláin já Arktâsáin Raađijn.
+eromâš jienâkevttim, riges rytmâvalje, improvistim, čuojânâsttâsvuotâ, tievâsmittee saanij kevttim sehe juáigus čovgâ ohtâvuotâ eres kulttuurân.
+Pargo joođhij sämitigge ive 1996 rääjist.
+Ton pehti vijđáneh el. maaŋgah moodeern ohtsâškoodán já elimân kullee uđđâ säänih já ettâmvyevih.
+Ton virgálâš kieláid kuleh suomâkielâ lasseen kulmâ sämikielâ.
+Tot lâi vuossâmuš skiärru mast juoigâmärbivyehi lâi ovtâstittum uárjienâmij čuojâlmâssáid.
+Tot lii áinoo ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâs, mii lii ohtuunis kannatteijee.
+Tot lii juurdâmaailm, mii spejâlist tievâslâšvuođâ nahhaar já tuoivuu pyerebist, mii ulmust lii.
+Tot lii identiteet, uáinu alnestis já ubâ persoon, sehe meiddei eellimvyehi.
+Tot lii kunneečááitus tyejiärbivuáhán, mii lii ohtâ tehálumosijn sämikulttuur paijeentuállein.
+Tot lii suulân lovádâs ubâ Suomâ vijđoduvvâst.
+Tot lii uási Tave-Suomâ maaŋgâsuárgásiih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah (PaKaste 2) - haavâ, mon ruttâd STM haldâšem Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs aalmuglâš ovdedemohjelm (KASTE).
+Tot lii pálkkááttâm vuossâmužžân virgeomâhâžžân Suomâst, sämitigge fáárun luuvân, sämikielâlii tieđetteijee.
+Tot lii Tave-enâmijn enâmustáá kevttum já meid Suomâ stuárráámus sämikielâ.
+Tot lii tavesämmilij ärbivuáválâš muusik já ton nabdeh lemin ohtâ Euroop puárásumosijn ain ellee muusikärbivuovijn.
+Tot lii siäiluttâm sajattuvâs sämipárnái já - nuorâi sehe sii máttáátteijei tehálâžžân teivâdensaijeen.
+Tot lii taggaar vuoigâdvuotâ já kenigâsvuotâ.
+Tot lii tobdo, mon lii väädis valdâttâllâđ.
+Tot lii ohtâ äšši mii lii nubástum.
+Tot vuáđuduvá Klemetti Näkkäläjärvi sämitiigán ráhtám vijđásub čielgiittâsân, "Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2006 " (maŋeláá.
+Nuorâirääđi valmâštâl sämitige ciälkkámušâid, alguid já eres peleväldimijd moh kyeskih säminuorâid tâi sii eellimtile.
+Tot äšši et ráđádâlmeh kalgeh nuuhâđ viiđâ ive siste, meerhâš meiddei tom, et Ruotâ taan äägi siste almoot aiguinis nanodiđ já turviđ sämmilij vuoigâdvuođâ jiešmeerridmân já enâmij já čaasij já luánduriggoduvâi haaldâšmân aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâ prinsiipâi miäldásávt.
+Tot lii kyevtilov kilomeetter keččin Tärnabyst.
+Tast láá uáinuh puátteevuođâst sehe muáddi persovnlâš pitá.
+Tot uáivild tom, et sämmilij jieijâs kielân lohtâseijee vuoigâdvuođah, tegu vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ virgeomâháin já ášástâldijn virgálâš orgaan čuákkimijn tâi vuoigâdvuotâ finniđ palvâlem sämikielân, lii vyeimist taam kuávlust vijđásubbon ko eres kuávlust Suomâst.
+Tot parga sämimáttááttâsân lohtâseijee kuávlulâš, aalmuglâš já tave-eennâmlâš ohtsâšpargo.
+Tuáivumist lii, et elmottâtmeh liččii šleđgâlâš häämist.
+Tot puovtij šiev puáttus, " saavâjođetteijee Näkkäläjärvi ilodij.
+Servi almostitškuođij ive 1934 sämikielâlâš Sabmelaš - loostâ já vaikuttij oovtâst Samii Littoin vuossâmuu sämiašij komitea aasâtmân Suomâst ive 1949.
+Čuávvup laavâ ovdâskoddekieđâvuššâm já tai vaikuttâsâid.
+Čuávu meiddei sämitige päikkisiijđoid www.samediggi.fi.
+Čuávu nettisiijđoid!
+Čuávu nettisiijđoid.
+Čuávu nettiuđđâsijd
+Čuávuvâš biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim COP 13 meridui orniđ Meksikost Los Cabos kaavpugist skammâmáánust 2016.
+Čuávuváá aalmugijkoskâsii artikkâl 8 (j) -pargojuávhu čuákkim tuálloo 2015. " Uásipeličuákkim miärádâsah uáivildeh tom, ete aalmugijkoskâsii artikkâl 8 (j) -pargojuávhust láá puátteevuođâst ennuv pargoh.
+Čuávuvâžžân teddilmist vyerdip uđđâsisteddilâs Girjegiisá Oy algâaalgâlávt ive 1993 almostittem Pekka Sammallahti Säämi-suomâ-säämi tavesämikielâ sänikirjeest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji).
+Puáttee haldâttâspajan kalga asâttiđ mittomeerrin Sämimuseo Siijdâ vijđedem já ton ruttâdem turvim. "
+Čuávvoo uásipeličuákkim tolluu puáttee čoovčâ Maadâ-Koreast.
+Čuávuvâš sämitige stiivrâ čuákkim uárnejuvvoo kuovâmáánust.
+Čuávuvâš sämitige stiivrâ čuákkim tuálloo njuhčâmáánu aalgâst.
+Čuávvon láá vuossâmuuh veerstah Fjellner kuhes tivtâstuvâst, moh muštâleh Piäiváá kaandâ suáŋŋummääđhist jietânâsâi mailmân.
+Čuávvum kolgâččij leđe staatâkuáhtásâš já čuávumist kolgâččii kuullâđ meid staatâ kuávlust ässee algâaalmugijd.
+Čuávvumjuávhu lii asâttâm pirâsministeriö.
+• čuávvuđ iveaaigij rievdâmijd já toi vaikuttâsâid elleid já šaddoid
+seurujarvi-kari (at) helsinki.
+Seurujärvi-Kari kuvvij sämimáttááttâs tile kriittisâžžân.
+Seurujärvi-Kari muštottij OA sierânâsraportistee James Anaya raportistemmáátkán kullee konfereensâst, et iävtuttâsah sämikielâi sierânâs tuárjumân já olesváldálâš iäláskittemohjelm jotonpiejâmân láá toohum maŋgii ige tääl lah innig äigi tuhledemnáál.
+Tot valmâštâl sämitige čuákkimân oppâmateriaalpyevtittâs ihásâš já kuhheeb aigipaje vuáváámijd já addel ihásávt sämitige čuákkimân já máttááttâshaldâttâsân čielgiittâs oppâmateriaaltilálâšvuođâst já staatâtorjuu kevttimist.
+Tot valmâštâl sämitige čuákkimân kuhheeb äigipaje vuávám sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ ¨palvâlusâi pyevtitmist já addel ihásávt sämitige čuákkimân já Laapi läänihaldâttâsân čielgiittâs sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi tuurvâstmân čujottum staatâtorjuu kevttimist.
+Tot västid sämikielâlâš oppâmateriaal vuáváámist, valmâštâlmist já jyehimist, säminuorâi taaidâtábáhtus orniimijn, almostit sämimáttááttâs lovottuvâid já tuálá ohtâvuođâ sämimáttááttâs uárnejeijee kieldáid já škovláid sehe máttááttâs haaldâšmân.
+Čevetjäävrist šaddaaš nuorttâsämmilâš Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto Aanaar Lemmest väljejuin oovtmielâlávt sämitige värisaavâjođetteijen vaaljâpajan 2012-2015.
+Čevetjäävri vyelitääsi uáppeeh lávdásteleh lekkâmjuhleviehân.
+Čevetjäävri škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijee Erkka Antila já Seija Sivertsen
+Čevetjäävri škovlâ: Anna-Katariina Feodoroff (nuorttâsämikielâ)
+Čevetjäävri škovlâ: Hannele Fofonoff (nuorttâsämikielâ)
+Čevetjäävri škovlâ: Juuso Fofonoff (nuorttâsämikielâ)
+Čevetjäävri škovlâ: Ville-Riiko Kalevi Fofonoff (nuorttâsämikielâ)
+Tot puáhtá leđe ärbivuáválâš pävirkirje, tâi tiäturáin rahtum CD-kirje, mii oovdânpuáhtoo Taai-dâtábáhtusâst.
+SHOW-häämi 190 - 254 ulmui Konsertáid, show-čájáttâssáid, teatterčájáttâssáid teikâ tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvoo eromâšávt stuorrâ čájáttâssaje.
+Showtanssâjuávkku Eanodaga powerdancers já tááláš aalmugtaansâ tánssájeijee juávkku Jutatokka Suáđigilist ovdâsteh säminuorâid väldikodálâš Sottiisimoves - tábáhtusâst, mii uárnejuvvoo Tamperest kesimáánust.
+Čanosjuávkkuoovtâstpargo jieškote-uv virgeomâháiguin juátkoo já ovdeduvvoo.
+Tobbeen lâi Veijo eellim muštâlem já suu lavlui lávlum.
+Tobbeen oppim sämituojij hammim já Alpine line.
+Tobbeen tuálloo meiddei Inger-Mari Aikio-Arianaick stivrim " Amoc ¨- Vuosmuš " - dokumentfiilmâ vuosâeehid.
+Tobbeen sämmilij uási kieldâ ubâ aalmugist lii tääl suullân 60% ko vala ihetuhháát jorgalduvâst tot lâi paijeel 70%.
+Haalijddijn tobbeen ličij puáhtám juátkiđ oopâid já valmâštuđ monnii ámáttân.
+Tobbeen puáhtá luođiđ sämikielâlijd radio- já tv-ohjelmijd.
+Čällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist.
+Čällee toimâsaje lii säämikulttuurkuávdáš Sajosist.
+Čällee Sanna-Kaisa Juvonen (Meccihaldâttâs)
+Čäällimkodde
+Čäällimkode vuáđusteijee iävtuttâsâst almosciälkkámuššân ij lamaš aalgâst säänigin algâaalmugij vuoigâdvuođâin.
+Čäällimkodden tuáimá tot sämitigge, kiäst lii jođettemovdâsvástádâs kuás-uv.
+Tilálâšvuotâ lii rijjâ puohháid, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ aabisáid.
+Sijdâ lii áávus Tiäppánpeeivi já uđđâvuođpeeiviááptu já uđđâvuođpeeivi sehe luáppijâšpeeivi.
+Sijdâ lii 200 meetter keččin Sajosist.
+Siijdâst jotkum juhletilálâšvuođâst juhlesaavâ toolâi ovdâskode staatâvarijváljukode saavâjođetteijee aalmugovdâsteijee Hannes Manninen.
+Siijdâin lijjii rääjih já siijdâi rääjih lijjii maŋeláá vuáđđun ko sämmilij aassâmkuávloid vuáđudii kieldâid.
+Tain šoddâm viärmádâh uulij ubâ Tave-Fennoskandia pirrâ.
+Toos kuleh meid jienâkevttim, pihtâseh já lyevesuunnâttâllâm.
+Toos kulá čonâdâttâm olmoošvuoigâdvuođáid já vuáđurijjâvuođáid, eromâšávt vuoigâdvuođáid, moh kuleh ucceeblovoi já algâaalmugij ulmuid.
+Toos pottii aalgâ rääjist kuullâđ čuávvoo Finnmark já Tromsa lääni kieldah: Kárášjuuhâ (Kárášjohka / Karasjok), Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu / Kautokeino), Uunjargâ (Unjárga / Nesseby), Porsaŋg (Porsáŋgu / Porsanger), Tiänu (Deatnu / Tana) já Kaivuonâ (Gáivuotna / Kåfjord).
+Tast iä lah luhostum.
+Tast piäiváá pärni maađhâš jietânâsâi enâmân, ráhistuvá tobbeen jietânâs nieidân já loopâst náájá suin.
+Tast tubdâstuvvojeh sämmilij vuoigâdvuođah algâaalmugin, já ton vuolgâsaijeen lii juurdâ tast, että sämmilij vuoigâdvuođah maneh tai kuulmâ eennâm aalmuglij hiäđui lappâd.
+Ton pargoost uážžu polttođ jieijâs tobdoid já jurduid já rähtiđ maidnii uđđâs ulmui kuullâmnáál.
+Siiri Miettus já Ritva Torika škovlâradion ive 1989 rähtim tavesämikielâlâš mainâskuállus Lodderáidalas almostittui kyehtin CD-skiärrun, moid láá finniimist meiddei pargopittákirjáážih.
+Ton rääjist tavesämikielâlâš kirjálâšvuotâ lii almostittum eenâb ko ovdebijn ihečuođijn ohtsis já tot lii juksâm ovdiist vijđásubboid lohheepirrâduvâid.
+Sijdâ stivree puásuituálu hárjuttem jieijâs navdâšemkuávlust.
+Tast láá kavnuumist ávháliih tiäđuh Meccihaldâttâs palvâlusâin já tooimâst.
+Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim.
+Siijdâi luándutileh pyehtih spiekâstiđ nuuvt čuuvtij nubijnis, et koskâmiärásâš njuovvâmprooseent puohháid palgâs uásálijd puáhtá leđe tápulâš ovtâskâs siijdân - tegu Njeellim tábáhtusâst lii keevvâm.
+Siijdâi navdâšemkuávlui rääjih iä lah pisoviih, peic toh pyehtih muttuđ kuáttumtiilij mield já eres siijdah pyehtih meid ovtâstuđ nubijdis.
+Sajadâh já väridem
+Ijhân sämmilâšvuotâ iänááš ulmuin oinuu argâpeeivist ollágin mut ko sämmiliih čokkâneh oohtân stuorrâ juávkkun, te ärbivyevih iteh uánisân jyehi ucceeb-uv luámist.
+Tane lii tehálâš, et puoh savâstâllâmtilálâšvuođah suin kiävttojeh aktiivlávt ävkkin.
+Tane oovtâstorroom lii sijjân älkkee já sii mielâst lii hävski, et oovtâstpargo juátkoo meid škoovlâst.
+Peskâ - peski, poroturkki
+Tast-uv láá vaikuttâsâidis, ete sämmiliih uáinojeh čuákkimsoojijn.
+Talle jieškote-uv kuávlui sämmiliih porgâškuottii ohtsâš aalmuglâš ašijguin.
+Tast lâi meid njuolgâdusâi mield vuoigâdvuotâ hilgođ puoh iävtuttâsâid tâi lonestiđ tuše oovtâ pargo.
+Tast lii merhâšume meiddei tiäđu, jurdâččem já kreatiivlâšvuođâ kielân.
+Talle ko ovdâmáttááttâs uárnejuvvoo peivitipšosaajeest, ovdâmáttááttâsân heiviittuvvoo tievâsmittee uássin meiddei peivitipšo lahâasâttâs.
+Talle lijjim áinoo tavesämikielâ eenikielân čáállám uáppee.
+Talle lii älkkeeb improvistiđ ko lávludijn.
+Talle puásuialmai páácá ubâ keesi astoäigin, mut vijđes kaardijn eennâm nohá korrâsávt já kááržut mudoi-uv poccui väni kuáttumenâmijd.
+Talle toohim miärádâs, et oopâi maŋa ááigum maccâđ tavas pisovávt já juátkiđ mii perruu eellimvyevi.
+Talle ellii čaggeest masa jyehi peeivi já poccuuh lijjii lojebeh.
+Talle sijdâ jurgâluvvoo ain taggaar kuávlun, mast lii šiev kuáttum.
+Talle Unna Juná-uv merhâšume stuáru.
+siltala (at) samediggi.
+Liijká ton merhâšume lâi styeres: Vuáđu puáttee paargon lâi laaččum, já sämmilij ohtsâš čokkânem huámášui.
+Liijká tot kalga meid nevttiđ čaalman muččâdin já leđe vuovâs kietân.
+Čuovjis já Ruopsis uárbimpeeli, Staainâh pyeremusah usteveh, áiguv išediđ suu, mii ij lah nuuvt älkkee.
+Sirmá párnááh iä lah nuuvt hárjánâm kevttiđ čuojânâsâid, tegu kiitaar.
+Sirmá párnááh peessih vuoijâđ Ucjuv vuoijâmhaalâst, maggaar ij lah Sirmáást.
+Sirmáást oppeet lii eromâš šiev škovlâ- já pállučiehčâmšiljo.
+b. čaaitâlm tiäđuh, uásiväldeeh, pištem, sierânâstáárbuh
+Siskáldâs lasettuvvoo sijđoid ubâ äägi, uđđâ materiaal lasseen sijđoid lii uáivilin pieijâđ meiddei ovdebij ivij raportijd, ciälkkámušâid jna..
+Oobižeh viettiv uáivikaavpugist huolâttis peeivi.
+Uábbám, viljâm!
+Nieidâi Pargopaajijn piäsá uápásmuđ baaleet algâuápuid, sehe jazz já moodeern tánssám maailmân.
+Šišne lii nanos já muččâd, já tast kuárrojeh ovdâmerkkân laavhah, sältti- já kähviseehah, kammuuh, luáváttuvah já tááláá ääigi meid kietâpuhelinskuápuh.
+Tom ij pyevti rähtiđ, mutâ juáigee tuáimá vävlin juáigus šoddâmist.
+Tađe ovdil lijjii syemmiliih Lapin ystävät vuáđudâm Lapin Sivistysseura (Säämi Čuovviittâsservi) ive 1932 Helsigist.
+Nuuvtpa ovdâmerkkân sämikielâlâš rippâškovlâ ij olášuu Suomâst.
+Nuuvt staatâ puáhtá turviđ sämmilij kielâi, kulttuurij já iäláttâsâi siäilum já ovdánem aalmugvuoigâdvuođâ mield..
+Tastoo jis jiem poorgâgin nuuvt, te lam mahtnii hyenes olmooš.
+Tastoo monnii muddoost suáitiškuođijm sämikielâlâš muusik já ko čuákánpieijâm hámášui, te mii suáittim musikkist šoodâi sämikielâlâš rock.
+Čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka Laapi kuávluhaldâttâsvirgáduvâst, kote ovdâstij konfereensâst Suomâ máttááttâsministeriö, páhudij, et sämikielâ máttááttâs meid sämikuávlu ulguubeln lii máhđulâš.
+Čuovviittâstooimâ uásild vuáđu-já luvâttâhmáttááttâs koloh moh šaddeh sämikelân adelum máttááttâsâst, sajanmáksojeh olesmiärásávt sämikuávlu kieldáid.
+Siijđoin lii meid sämikielâlâš, puohháid áávus Shoutbox-savâstâllâmsaje, mii lii tergâdis nuorâi kielâkevttimaareen.
+siijđoin.
+Siijđoin tieđettep meiddei Säämi Kielâkäldee tooimâin.
+NRK Sámi radio - párnái
+Siijđoi pehti kávnoo meiddei tiätu sämmilij sajattuvâst já tooimâst maailm algâaalmugij siärváduvâst já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin tegu OA:st.
+Skammâkoveh algâaalmugij elleekovefestivaal párnáipeeivi orniimeh já mediašoddâdemmateriaal nuurrâm.
+Skuáppu kávnoo tavekuávlu kirjeráájuin já tot puáhtá toimâd kihtâleijen oppâtiijmijn tâi helppiđ vaanhimijd kavnâđ ohtân jo maŋgâ párnáid uáivildum mielâkiddiivâš kihtâlâs tâi kirje.
+Skuápun kuovlâlmáin puávtáh kavnâđ meid suoppâin já ravvuid, maht suopânjáin njuárustuvvoo.
+Skuápun lii čuákkejum párnáid uáivildum materiaal sämikielâlii kirjálâšvuođâ- já muusikpyevtittâsâst.
+Škoovlâ biologia, Sisčääsih
+Suáđigil Jutatokka - juávkku (kove vyelni) tánssái kištoost taansâ mon nommâ lâi Boazu (puásui).
+Suáđigil kieldâ škoovlâin uáivitiäddu lii sämikielâ amnâsmáttááttâsâst, mon finnejeh ohtsis 99 uápped.
+Suáđigil kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 38 025 eurod:
+Suáđigil luvâttâh: Elli-Marja Hetta (tavesämikielâ), Miira Suomi (tavesämikielâ) já Roosa Nuorgam (tavesämikielâ)
+Suáđigil luvâttâh: Juho Yliriesto (tavesämikielâ)
+Suáđigil luvâttâh: Riinamari Mustonen (tavesämikielâ) ja Anni-Saara Aikio (tavesämikielâ)
+Suáđigil tábáhtusân lohtâseijee kovekišto palhâšumeh juáhhojeh škoovlâi kiđđâjuuhlijn.
+Suáđigil tábáhtusân uásálistii ohtsis paijeel 400 olmožid já kiišton uásálistii 12 tanssâjuávkkud.
+Suáđigil tábáhtus lii oovtpiäiválâš, mutâ viggâp orniđ ijâstâllâm škoovlâin kuhesmáđhálijd, jis sij halijdeh.
+Suáđigil Vuáčust Petra Magga-Vars.
+Suáđih cyevkkejii buorttâlâšâi ärbivuáválâš sijdâaassâm, sosiaallâš- já suhâráhtusijd já siämmást hiäjusmittii meid kielâ sajattuv.
+* Čuojânâsah
+čuájáneh tâi eres sierânâstáárbuh.
+Solinum Oy / Janne Mikkola: siijđoi teknisâš olášuttem
+Solju lii rähtimin skiärru, mon pitáh láá iänááš sämikielân.
+SomBy lii nijttám mááinu Suomâ lasseen Taažâst já Ruotâst.
+* SomBy (sämikielâlâš rock-muusik čuojâtteijee juávkku)
+SomBy vuálgá joton Ruávinjaargâ tábáhtusâst deebyytalbumis Álas eana (pietittis eennâm) almostittemturneen.
+Suobbâd lii lamaš vijđes kuávlu já toollâm siste maaŋgâid siijdâid, main uási paccii Loka tulvâdemáldá vuálá.
+Sopâmušân siärvám staatah čonâdâteh tähidiđ jyehi lavâkevttimváldásis kullee olmožân sopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâid já rijjâvuođâid.
+Sopâmuš 14 § mield kieldih olgoštem.
+Sopâmuš 17 artikla mield staatah kalgeh tähidiđ ete párnááh uážžuh tiäđu maaŋgâ sierâ käldein. Staatah kalgeh ruokâsmittiđ tieđettemniävvuid kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugpárnái kielâlâš tárboid.
+Sopâmuš 1 artikla kiäldá náálán, liškeiivnán, suhâ- teikâ etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem.
+Sopâmuš 1 artikla täähid puoh almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ, mon vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš vuáhádumes já hárjutteh rijjâ ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij tiilij ovdedem.
+Sopâmuš 29 artikla mield párnái máttááttâs kalga vuáđuduđ el. olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđuluovâsvuođâi sehe Ovtâstum aalmugij vuáđukirje prinsiipij kunnijâttem oovdedmân já kunnijâttem oovdedmân párnái vanhimij, jieijâs čuovviittâslâš identiteet, kielâ já áárvui kuáttá.
+Sopâmuš 2 artikla kiäldá párnái olgoštem el. sii kielâ já suhâtuávááš vuáđuld.
+Sopâmuš 2 artikla mield staatah kalgeh riemmâđ toimáid näliolgoštem meddâlistmân já kieldiđ näliolgooštmân kihtâlem (artikla 4).
+Sopâmuš 30 artikla lii siämmáásiskáldâsâš ko KP-sopâmuš 27 artikla.
+Sopâmuš 8 artikla mield juáhhást lii vuoigâdvuotâ priivaat- já peerâeellim suáján.
+Sopâmuš artikla 10 (c) kenigit sopâmušuásipeelijd suojâliđ já movtijdittiđ biologilij resurssij vuáválii kevttim ärbivuáválij kulttuurlij vuovij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kevttim vátámâššáid.
+Sopâmuš artikla 10 täähid sämmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ sämikielâ priivaatlávt já almolávt, njálmálávt já kirjálávt sehe oppâđ jieijâs kielâ (artikla 14).
+Sopâmuš artikla 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân, navdâšiđ tom hiäđuin sehe navdâšiđ syejeest, mii lii suovvum sii tieđâlij, kirjálij teikâ taaiđâlij ráhtusij jiegâlâš já materiaallâš hiäđoid.
+Sopâmuš artikla 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân, navdâšiđ ton hiäđuin sehe navdâšiđ tieđâlij, kirjálij teikâ taaiđâlij pyevtittâsâidis jiegâlij já aamnâslij hiäđuid adelum syejeest.
+Sopâmuš artikla 1 lii siämmáálágán KP-sopâmuš 1 artikláin täähidmáin návt almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ.
+Sopâmuš artikla 8 (j) suoijâl algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu.
+Sopâmuš artikla 8 (j) kenigit Suomâ kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ sämmilij biologilâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee tiäđu sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi kiävtust finnejum hiäđui täsipiälásâš jyehim.
+Sopâmuš artikla 2 mield pevdikirje puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv ärbivuáválâš sämiäláttâssáid lohtâseijee sämmilij priivaatvuoigâdvuođáid tai vuástásâš ovdedem vuotân väldimân
+Sopâmuš artikla 5 mield sierânâs suojâlem- já išedemtooimâid, moid kalga riemmâđ ILO sopâmušâi teikâ avžuuttâsâi tááhust, ij koolgâ toollâđ olgooštmin.
+Sopâmuš tehálumoseh artiklah 14 já 15 kieđâvušeh algâaalmugij vuoigâdvuođâ enâmân, čáácán já luánduvaarijd.
+Sopâmuš lappcodisillenist ive 1751 Ruotâ-Suomâ já Tanska-Taažâ tähidii el. sämmilijd vuoigâdvuođâ rastaldittiđ raajijd poccuiguin já kuálástemtárguttâsâst.
+Staatâ kalga olášutteđ párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš meridem vuoigâdvuođâid.
+Sopâmuš mield jiecânâs enâmijn ässee aalmugeh annojeh algâaalmugin, ko sij láá šaddaaš aalmugist, mii eennâm väldidem teikâ asâiduttem teikâ táálái staatâraajij šoddâm ääigi aasâi enâmist teikâ ton eennâmtieđâlâš kuávlust, kuus eennâm kulá.
+Sopâmuš mield kulttuur-olgospyehtimij maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já ovdedem váátá puoh kulttuurij, meid ucceeblohon kullee ulmui já algâaalmugij kulttuurij oovtviärdásâšvuođâ já kunnijâttem tubdâstem (2 artikla).
+Sopâmuš mield meid ovtâskâsulmuuh pyehtih väidiđ olmoošvuoigâdvuotkomitean KP-sopâmuš rikkomušâin.
+Sopâmuš enâmustáá uáinojeijee vaikuttâs lii lamaš Eurooplâš enâdâhpalhâšume mieđettem.
+Sopâmuš nuávdittem já párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu OA párnái vuoigâdvuođâi komitea.
+Sopâmuš uásipeleh kalgeh riemmâđ tárbulijd toimáid aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlmân jieijâs kuávlust já tubdâđ já miäruštâllâđ kuávlustis tiättoo aamnâsttâs kulttuuräärbi jieškote-uv elementeh oovtâstpargoost čanosjuávhuiguin (11 artikla).
+Sopâmuš lává ratifisistâm tave-enâmijn Taažâ já Tanska.
+Sopâmuš ratifisistmist lii koččâmuš áárvuin, sämmilij historjást, sämikulttuur ärbivuovijn já puoh enâmustáá sämikulttuur puátteevuođâst.
+Sopâmuš ratifisistem iävtuh iä lamaš sämmilij tááhust tagareh, ko liččijm tuáivum, mutâ taat lii áinoošlajâsâš máhđulâšvuotâ.
+Sopâmuš ratifisistem pirrâ láá tušes paloh ige ton ratifisistem iästáččij mahten eres aalmug eellim já iäláttâsâi hárjuttâllâm sämikuávlust " Näkkäläjärvi tiäduttij.
+Sopâmuš ratifisistem ij lah kuittâg vala ovdánâm.
+Sopâmuš ratifisistem lii lamaš Suomâ olmoošvuoigâd-vuođâpooliitlii ulmen kuhháá.
+Sopâmuš ratifisistem lii sämitige vaaljâpaje uáiviulme.
+Sopâmuš ratifisistem valdui vuossâmuu keerdi ulmen uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelmân.
+Sämikuávlun sajaduvvee tâi vaikuttâsâidis tááhust toho ollee čäcituáluproojeekt kalga olášuttiđ nuuvt, et tot ij meendu čuuvtij hiäjusmit sämmilij máhđulâšvuođâid kevttiđ sijjân algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâid paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kulttuur sehe hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâidis.
+Sopâmuš ulmen lii suojâliđ aamnâsttâs kulttuuräärbi já visásmittiđ äššiomâhâš siärváduvâi, juávhui já ovtâskâsulmui kulttuuräärbi kunnijâttem (artikla 1).
+Sopâmuš ulmen lii suojâliđ uccâ kielâid moh láá lappuumin, maid sopâmušstaatâi aalmugjesâneh ärbivuáválávt kevttih staatâinis.
+Sopâmuš olášuttem ij koce olmoošvuoigâdvuođâin spiekâstmáin sierânâs komitea.
+Sopâmuš olášuttem čuávvu äššitobdeekomitea, mii addel avžuuttâsâidis Euroop Rääđi ministerkomitean.
+Sopâmuš olášuttem čuávvu ravvimkomitea, mii čuággán äššitobdein.
+Sopâmuš olášuttem čuávuh staatâi raportij peht.
+Sopâmuš olášuttem koceh äššitobdeekomitea já ministerkomitea.
+Sopâmuš olášuttem kocá haldâttâsâi koskâsâš aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlemkomitea.
+Sopâmuš olášuttem kocá komitea, mii kieđâvuš nisonij olgoštem meddâlistem.
+Sopâmuš olášuttem kocá näliolgoštemkomitea.
+Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea (TSS-komitea).
+Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea (TSS-komitea).
+Sopâmuš olášuttem čuávum já sopâmuš ovdedem várás staatah (uásipeleh), moh láá ratifisistâm sopâmuš, tuálih kyevti ive kooskâi uásipeličuákkimijd.
+Sopâmuš olášutmist västid máttááttâs- já kulttuurministeriö.
+Sopâmuš olášume kocá Euroop rääđi olmoošvuoigâdvuottuámustovli, mii čuávdá ohtâgâsväidimijd.
+Sopâmuš olášume várás kalga vuáđudiđ OA vuálásâžžân aalmugijkoskâsii orgaan, mon ohtâvuotân kálga vuáđudiđ algâaalmugorgaan, mii kocá sopâmuš olášume já ton vaikuttâsâid algâaalmugáid.
+Sopâmuš valmâštâllâmmuddoost lâi kuittâg oovtčielgiitlávt čielgâs, ete artikkâl 8 (j) kuáská algâ- já hiäimuaalmugáid, veikâ tekstâ ij tagarin šoddâmgin sopâmušân.
+Sopâmuš viiđâd artiklast sopâmušpeleh čonâdâteh ovdediđ tiilijd, moh láá tárbuliih, vâi aalmuglâš ucceeblohon kullee ulmuuh pyehtih paijeentoollâđ já ovdediđ kulttuuris sehe siäiluttiđ identiteetis čielgâ vuáđutahheid: sii oskolduv, kielâ, ärbivyevi já kulttuuräärbi.
+Sopâmušâst algâaalmugijn sárnuh algâsiärvus-termáin.
+Sopâmušâst liččii miärádâsah eres lasseen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâst, ohtsâšpargoost sämitigij já staatâi kooskâ, sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuogâdvuođâin sehe iäláttâsâi háárjutmist.
+Sopâmušâst tiäduttuvvoo párnáá hiäđu uáinimčievâ puohâin párnáá kyeskee tooimâin.
+Sopâmuš iävtun lii čuávdiđ sämmilij vuoigâtvuođâid enâmân, časijd já luánduriggoduvâid.
+Sopâmuš ij ana sistees eromâšávt algâaalmugnisonáid kyeskee miärádâsâid, mutâ sopâmuš olášuttem koccee komitea lii avžuuttâsâin kiddim eromâš huámášume algâaalmugnisonij oovtviärdásâš máhđulâšvuođáid uásálistiđ ohtsâškodde-elimân já finniđ täsiárvusâš palvâlem já kohtâlem.
+Sopâmuš kieđâvuš aalmuglij ucceeblovoi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid.
+Sopâmuš kieđâvuš olgooštem kieldim pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst.
+Sopâmuš kiäldá el.
+Sopâmuš kiäldá nisonij olgoštem já kenigit ovdediđ nisonij täsiáárvu olášum.
+Sopâmuš kuáská vuálá 18-ihásijd.
+Sopâmušhammiittâs luovâttem maŋa ive 2005 tave-eennâmlii sämisopâmuš ovdedem nuuvâi staatâi koskâsii oovtâstpargoost maaŋgâ ihán.
+Sopâmušhammiittâs čuákkee tergâdis kenigâsvuođâid eres aalmugijkoskâsâš sopâmušâin já julgáštušâin tego ILO 169-sopâmušâst já algâaalmugjulgáštušâst.
+Sopâmuš adeličij máhđulâšvuođâ sämikulttuur oovdedmân kuulmâ staatâ kuávlust sämikulttuur vuolgâsoojijn. Tot tovâččij älkkeebân šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádume já turviiččij sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášume.
+Sopâmušráđádâlmeh juátkojeh vala álgám vaaljâpaje ääigi.
+Sopmuš ličij historjállâš já ton tuhhiittem uáivildičij maailm vuossâmuu staatâsopâmuš šoddâm, mon uáivilin lii pyerediđ maaŋgâ staatâ kuávluin ässee algâaalmug, sämmilij, sajattuv.
+Sopâmuš lii algâaalmugáid tergâdis, ko tot kieđâvuš meid algâaalmugij geenivaarijd lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu já hiäđui jyehim.
+Sopâmušuásipeleh meid vääldih vuotân, ete Suomâ, Taažâ já Ruotâ láá čonâdâttâm sämmilij iäláttâsâi, kielâ, kulttuur já eellimtäävi siäilutmân já oovdedmân já keččih, ete ärbivuáválâš sämikulttuur já sämi-iäláttâsah láá sorjoliih luánduiäláttâsâin, tego puásuituálust, sämmilij ärbivuáválâš eellimkuávluin.
+Sopâmušuásipeleh kalgeh aalmuglâš lahâasâttâsâs mield kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ biologâlâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim tááhust merhâšittee algâaalmugij já ärbivuáválii eellimhäämi annee páihálâšsiärvusij tiettim, innovaatioid já vuáválâšvuođâid, sehe ovdediđ já vijđediđ toi heiviittem ton tiettim, innovaatioi já vuáválâšvuođâi omâsteijei luuvijn já iššijn sehe ruokâsmittiđ taan tiettim, innovaatioi já vuáválâšvuođâi kevttimist ožžum aavhij täsipiälálâš jyehim.
+Sopâmušuásipeleh kalgeh riemmâđ toimáid kulttuurolgospyehtimij suojâlmân já turviimân (6 artikla).
+Sopâmuš
+Sopâmuš lii tievâsmittum já rievdâdum lasepevdikirjijguin.
+Sopâmušâi olášuttem koccee orgaaneh pyehtih meid kolliđ Suomâ já kuullâđ sierâ čonâsjuávhuid raportij várás.
+Sopâmuš tuubdâst ete algâaalmugijn lii tergâdis uási aamnâsttâs kulttuuräärbi pyevtitmist, suojâlmist, paijeentol��mist já uđđâsisträhtimist já návt meid kulttuurlâš maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlâš kreatiivlâšvuođâ oovdedmist.
+Sopâmušstaatah kolgâččii ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid naanoodmáin sämmilij ovdâsteijeevâš instituutioi, tego sämitige meridemvääldi.
+Sopâmušstaatâ kolgâččij lasettiđ viggâmušâidis lahâasâttemnubástusâi rähtimân sämmilij vuoigâdvuođâi tievâslâš täähidmân sii ärbivuáválâš kuávluin visásmitmáin, ete nuávdittuvvoo sämisiärváduvâi vuoigâdvuotâ rijjâ, muuneeld tábáhtuvvee já tieđettum uásálistmân sijjân kyeskee poolitlijd prosessáid já ovdedemprojektáid.
+Sopâmušstaatah kolgâččii meid riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid, vâi ovdedeh, ton vijđoduvvâst ko máhđulâš, puoh sämipárnái vuoigâdvuođâ finniđ máttááttâs jieijâs kieláin sopâmušstaatâ kuávlust.
+- sosiaalsyergi piäiválâš pargo, škovlimvuáháduvâi ohsâšpargo sehe vuáđu-, jotkâ- já tievâs ¨mittemškovliittâs,
+Sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ kielâ já kulttuur mättim várás kolgâččij Suomâst leđe siämmáálágán mättimkuávdáš ko Taažâst lii tääl.
+Sosiaal- já tiervâsvuođâkuávlui siste pyehtih leđe meid vuáđutääsi kuávluh, main lii ornimovdâsvástádâs uásist sosiaalhuolâttâs sehe vuáđutiervâsvuođâhuolâttâsâst já motomijn tábáhtusâin meid motomijn spesiaalpyecceetipšo palvâlusâin.
+Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode saavâjođetteijen väljejui Nihkolas Valkeapää (persovnlâš värijeessân Ulla-Maarit Magga), värisaavâjođetteijen Veikko Feodoroff (Sinikka Mäkinen) sehe eres jesânin Heidi Eriksen (Pentti Morottaja), Leena Niittyvuopio-Jämsä (Antti Katekeetta), Mira Hirvasvuopio (Jouni Ilmari Jomppanen), Pekka Pekkala (Joanna Tervonen) já Varpu Falck (Airi Portti).
+Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoodán kuleh iivijn 2012-2015 tah jesâneh já värijesâneh:
+Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde lii sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâpoolitlâš iävtuttâsâi, algui, ciälkkámušâi já peleväldimij valmâštellee.
+Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde
+Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö lii ruttâdâm haavâ kielâlâš já kulttuurlâš ucceeblovvoid sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem - tiäduttâsyergist.
+Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö avžut, et peivitipšo já párnáiravviittuv kooskâst láá oovtâst sooppum ovtâspargo- já tiäđulonottemvuáháduvah.
+sosiaal- já tiervâsvuođâčällee
+vs. Kalle Varis
+Sosiaallâš huámášemnahcâ já nube ulmuu vuotânväldim láá teháliih šoddâmist sosiaallâšvuotân.
+Sosiaalneuvos Viveca Arrhenius sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst eeđâi uánihávt sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi räjioovtâstpargo tile: Mađe eenâb raajijd rastâldittee iästuid viggeh meddâlistiđ, tađe eenâb toh kávnojeh.
+heiviittem puáhtá väldiđ uássin eres hoittám já kevttimvuáváámij rähtimáid já meiddei luánduriggodâhvuáváámij ráhtimáid, suogârdâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi.
+Heivee seminaaráid, main ij lah tárbu stuorrâ čájáttâssajan.
+Heivee tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvojeh koskâstuárusâš čájáttâssaje já kejâttâh.
+Soovâdsopâmuš iävtui mield uásipeleh västideh jieš jieijâs riehtijotteemkoloinis já Juha Guttorm kiäsá meddâl suu toohâm väidim Tave-Suomâ haldâttâhriähtán luovâscelkkimistis.
+ŠOvttasŠ lii tavesämikielâ já uáivild ŠoovtâstŠ.
+* Spire (sämikielâlâš pop-rock-muusik)
+SPR váátá, et bioenergia kiävtu lasettem ij uážu lasettiđ sieminčalmaašluáštuid já váátá, et sieminčalmaašluáštuid kalga haldâšiđ pehtilis silleiguin.
+SPR váátá, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš ráđádâlloo oleslâžžân já puoh sopâmušhammiittâs tähidem vuoigâdvuođah olášuveh.
+SPR váátá, et taveeennâmlâš sämisopâmuš ráđádâlloo oleslâžžân já puoh sopâmušhammiittâs tähidem vuoigâdvuođah olášuveh.
+SPR váátá, et taveeennâmlâš sämisopâmuš ratifisistoo jotelávt äššitobdeepargojuávhu puáhtám iävtuttâs mield..
+SPR oovdâst Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämmilijd tave-eennâmlijn já aalmugijkoskâsijn ohtâvuođâin.
+SPR iävtut, et staatâ tutkâmlájádâsah oovtâst irâtteijeiguin já sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi ovdâsteijeiguin algâttiččii tággáár ovdedempargo jotelávt.
+SPR iävtut, et viärdádâllâmmuddon liččii staatâi koskâmiäráliih luáštuh iivijn 1990-2000.
+SPR haalijd kiddiđ huámášume meid sopâmuš artiklan 10 (c), mii meerrid, et sopâmušuásipeleh kalgeh suojâliđ já movtijdittiđ biologisij naavcâi ärbivuáválii kevttim ärbivuávlij kulttuurlij vuovij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kevttim vátámâššáid.
+SPR huolât já joođeet sämmilij aalmugijkoskâsâš oovdâstmist.
+SPR tuárju eromâšávt piäivášenergiain ávhástâllâm lasettem.
+SPR tiäddud, et sämisiärvádâh vuáháduvá šoŋŋâdâhnub��stusân pyeremustáá nuuvt, et háváduttem tovâtteijeeh kepiduvvojeh já siämmást ovdeduvvoo Säämi ulmui, ellei já luándu suvdemnaavcâ siäilum.
+SPR uáiná, et artikla kenigit staatâid kunnâjâttiđ sämmilij ärbivuáválii luándukevttim.
+SPR uáiná, et šoŋŋâdâhnubástus tuástumist kalga nuávdittiđ OA biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j) já väldiđ vuotân sämmilij ärbivuáválii tiäđu, vuáválâšvuođâid já innovaatioid já sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid meid aalmugijkoskâsijn orgaanâin nomâttum artikla vuáđuld.
+SPR uáiná, et šoŋŋâdâhnubástustutkâm kalga lasettiđ já tutkâmist kalga vuáijuđ eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâi já hemâdâsâi minimistmân arktâsij algâaalmugij aassâmkuávluin.
+SPR uáiná, et aalmugijkoskâsii algâaalmugpolitiijkâst kalga vuáijuđ eromâšávt šoŋŋâdâhnubástusân, hemâdâsâi keeppidmân algâaalmugáid já algâaalmugij vaikuttemvääldi turviimân šoŋŋâdâhnubástusân lohtâseijee miärádâstohâmist.
+SPR uáiná, et luáštui mere kalga haldâšiđ oovdedmáin uđâsmuvvee energipyevtittemhaamijd já uážžumáin taid aalmug kiävtun hälbis hodijguin.
+SPR uáiná, et Suomâ já Ruotâ staatah kalgeh ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš já staatah kalgeh väldiđ OA julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin uássin aalmuglâš lahâaasâtmis.
+SPR uáiná, et tuše oovtâ ive luáštui asâttâm viärdádâllâmmuddon kohtâl jieškote-uv staatâid epitäsiárvusávt já addel máhđulâšvuođâ tilán, mast tuođâlávt motomeh staatah iä taarbâš ollágin toohâđ luáštukiäpádâsâid.
+SPR uáiná šoŋŋâdâhnubástus vijđásub ohtâvuođâst: oovtmanolâš pirâskuormiittâs já lasanâm luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm taheh vuáháduumeest váduháá. Siämmáš tuálá tiäivás meiddei sämi-iäláttâsâi já eellimhäämi / áigápuáđu vuáhádume nubástum šonnâdâhnubástustilán.
+SPR ráđádâl ohtân juávkkun tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân.
+SPR uáinu mield šoŋŋâdâhnubástus ohtâvuođâst toohum tooimah vaikutteh maaŋgânáál algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođáid, já tondiet algâaalmugij jienâ kalga kulluđ meiddei aalmugijkoskâsijn šoŋŋâdâhnubástusráđádâlmijn.
+SPR váldu-ulmeh láá tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem, SPR tooimâ ovdedem já sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv pyeredem.
+SPR tooimâ stivrejeh ive 1997 soppum oovtâstpargosopâmuš já ive 2003 tuhhiittum pargo-oornig.
+SPR tooimâ stivree tievâsčuákkim, mii uárnejuvvoo ihásávt ucemustáá ohtii.
+SPR oovtâstpargosopâmuš mield sämitige poolitlâš njunoš kalga kulluđ rááđán.
+SPR oovtâstpargosopâmuš mield sämitige poolitlâš njunoš kalga uásálistiđ jesânin SPR stiivrâ tooimân.
+SPR lii meridâm, ete Kielâkäldei occoo jotkâruttâdem Interreg-ruuđâin já taan proojeekt ääigi vuávájuvvoo pisovâš malli já ruttâdem säämi kielâoovtâstpaargon.
+SPR lii meridâm, ete sämmiliih hämmejeh ohtsii uáivil SPR:st tave-eennâmlii sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn.
+SPR lii vuáđudâm meid piätuaašij lävdikode.
+SPR lii vuáđudâm ohtâvuotâsis nuorâilävdikode, kuus puátih ovdâsteijeeh jieškote-uv eennâm sämitige nuorâiraađijn / - lävdikuudijn.
+SPR toolâi ovdebáá keerdi čuákkimis Uumeest čohčuv 2013.
+SPR táttu staatâid ovdediđ čuákkimist taam pargo olášume.
+SPR čoonnâs rähtiđ šoŋŋâdâhpoolitlâš ohjelm.
+eennâmpáálu koskâliegâsvuođâtile ij uážu pajaniđ paijeel 1,5 celsiusceehi.
+SPR váátá, et Meksiko juovlâmáánust 2010 Ovtâstum aalmugij (OA) šoŋŋâdâhnubástus kyeskee raamialmossopâmuš puáttee uásipeličuákkimist, COP16-šoŋŋâdâhráđádâlmijn kalga sooppâđ lavâlávt čannee luáštukiäpádâsâin já sopâmuš rikkom sanktiovuáháduvâst. SPR váátá, et
+SPR váátá, et luáštuid kalga kepidiđ merhâšitteht.
+SPR vuástálist vááimusvyeimi lasettem.
+SPR kiäsá toos, et moottorkiälhái já pehhei energiapehtilvuotâ pyereduvvoo jotelávt.
+SPR kalga toimâđ nuuvt, et oovded uđâsmuvvee energiahaamij kevttim.
+ŠSäämi ParlamentŠ-nomâttâs kuvviiččij Länsmanin mield eenâb sämitige pargoid já sajattuv.
+ŠSäämi kielâlaah⊠torvee vuoigâdvuođâ sämikielâ kevttimân virgeomâháin, riehtilájádâsâin já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst.
+Staainâh šadda vahâgist ulmui já ellei mailmân já kuáđuškuot puástu saajeest já puástu ääigi.
+Staainâh-čáitálduvâst láá mieldi kufittáreh já stááluh sehe kufittárij jievjâ lukkopuásui Staainâh.
+Staainâh lii kufittárij puásui, mii puátá vahâgist kuáttuđ ulmui mailmân.
+Staainâh kuáhtáá Rottopoolis, kote piäjá Staainâh puutkán.
+Stipendijn meridij Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 17.12.2015.
+Stipendijn meridij sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 27.10.2013.
+Stipendeh juáhhojii ohtsis čiččâm sämikielâ iskos pajeuáppeetutkos čođâldittám uáppei já 19 vuáđumáttááttâs lopâttâm uáppei.
+Stipen-dijd uccii ohtsis 12 uápped.
+Stiipeend uusâi ohtsis 18 uápped.
+Stipendeh juáhhojii ohtsis 13 uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos bajeuáppeetutkosijn já 18 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst.
+Stipendeh juáhhojii ohtsis kuuđâ uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos pajeuáppeetutkosijn, 13 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst já kuulmâ Säämi máttááttâskuávdáást valmâštum uáppeid.
+Stipendih juáhhojii Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos váldu-urkkodeijen tuáimám Keski-Suomen Betonirakenne Oy skeŋkkim já sämitige ruuđâin.
+Stipendijd ožžuu Kärigâsnjaargâ Sápmi salmiak - juávkku sehe 8-ihásâš soolotánssájeijee Biret-Inga Pieski, Iänuduv luvâttuv Oarjánnieiddat, Vuáču škoovlâ Vuohču Ritmajoavkku, Avveel luvâttuv juávkku Villasat sehe Avveel vyeliškoovlâ juávkku Bohccostallit.
+Strategia uđâsmittem valmâštâllâm algâttii jo ive 2010.
+Strategiast já oovdedmist kiddejuvvoo eromâš huámášume sämikielâ, romanikielâ sehe seevvimkielâ sajattâhân.
+Strategiast já oovdedmist kiddejuvvoo eromâš huámášume sämi-, romani- sehe seevvimkielâ sajattâhân.
+Stream-vuolgâttem lasseet tuáivu mield tiäđu sämitige tooimâst vijđásubboht-uv " saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi kommentistij miärádâs.
+- Streaming-vuáhádâh
+Strömstad räjisopâmuš räjiorniimijn ive 1751 keesij Ruotâ-Suomâ já Tanska-Taažâ raajijd maŋŋeed hámásis.
+Stubb haldâttâs ohjelmân.
+Anni Näkkäläjärvi: koverááiđuh
+Studio lii Saijoos vuossâmuu keerdist, váldu-uuvsâ čižetpeln Säämi máttááttâskuávdáá media- já kielâmáttááttâstiilij ohtâvuođâst.
+Studiotiilijd kullojeh studio, live-editistemtile sehe editistemtileh.
+Studiotiilijn västid Säämi máttááttâskuávdáš, mutâ kuávdáá olgopiälásiih väärridmeh puátih Saijoos kongres- já tábáhtuspalvâlusâi peht.
+Studiotiilijn västid Säämi máttááttâskuávdáš, mutâ kuávdáá olgopiälásiih väärridmeh puátih Saijoos Kongres- já tábáhtuspalvâlusâi peht.
+Viehâ stuorrâ uási astoääigist tuálvu meid tutortoimâ, mast lam lamaš mieldi taan ive, já ihejorgálduvâst must šadda viehâ tuođânálásávt mii škoovlâ mađhâšem ohtâduv uđđâ váldututor.
+Juuso Tuomas Aslak
+Mii hyelhih já usteveh Taažâst sättih juovdâđ lopâttiđ puásuituálu já luoppâđ sii eellimvyevist, jis Taažâ staatâ pággunjuovvâmmiärádâsah olášuveh.
+Hyelkkikoskâvuođâi tiäduttem já párnáá fáárun väldim jyehilágán puđâldâssáid ovdedeh párnáá sosiaallâšvuođâ.
+- Suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ
+Suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ
+aalgâst, mut tast maŋa viäddái luáddum tábáhtuvá kieđâiguin.
+Sunna Valkeapää (tavesämikielâ)
+Pasepeeivi 5.2. tme 11 rääjist Pispemessu Aanaar kirhoost.
+Syejimeccikuávlun kuleh Iänuduv já Ucjuv kieldâi kuávluh sehe kuávluh Aanaar kieldâst.
+Syejimeccikuávlu lii lahâaasâtmáin asâttum kuávlu, kost meeci kalgeh hoittáđ já kevttiđ tienuuvt, ete tot ij toovât meccirääji vuálánem.
+Suojâlemsopâmuš miäruštâl, ete kulttuurolgospyehtimeh láá ovtâskâsulmui, juávhui já siärváduvâi kreatiivlâšvuođâ puátusin šoddâm olgospyehtimeh, main lii kulttuurlâš siskáldâs (4 artikla).
+Syemmilâš škoovlâid já eres-uv tiäđuhalulijd palvâleijee uđđâ internet-siijđoh lehâstuvvii juovlâmáánu aalgâst.
+Suomâpele sämikielâlijn lii vuoigâdvuotâ ucâluđ Taažân luuhâđ párnáikärdimáttáátteijen.
+Lädijduttemproosees kuođij jieŋâlis luodâ sämisiärvádâhân já jođettij sämikielâi uhkevuálásâžžân šoddâdmân.
+Syemmilâš uđâsässei tiädu keežild sämmilâš aassâm suudâi válduaalmugân máddáápiäláá Suomâst.
+ovdediđ Suomân heivejeijee pargopiergâsijd eenâb ovdâsvástádâslâš já pištee ruukitooimâ máhđulâžžân tohâmân.
+Suomân tarbâšuvvoo jotelávt sämikielâi iäláskittemohjelm, mii ličij tááláást olesváldálub já kuhesáigásub toimâ sämikielâi siäilum já ovdánem visásmitmân.
+Suomân tarbâšuuččij huápust sämikielâ iäláskittemohjelm, tegu sämitigge lii iävtuttâm.
+Suomâst ij kuittâg lah ääigitásásâš tiätu sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi sajattuvâst tâi ubâ iäláttâs hárjutteijei meereest.
+Suomâst, Taažâst já Ruotâst lii sierânâs ovdâsvástádâs sämikielâ siäilumist já oovdedmist ellee kiellân meid sämikuávlu ulguubeln.
+Suomâst láá ain šiev máhđulâšvuođah ratifisistiđ sopâmuš. "
+"Suomâst láá tääl eromâš máhđulâšvuođah ratifistiđ ILO-sopâmuš.
+Suomâ 5 eennâmraapoort biodiversiteetsopâmuš olášutmist Suomâst (eŋgâlâskielân)
+Suomâ delegaatio artikla 8 (j) -pargojuávhu čuákkimist: Klemetti Näkkäläjärvi, pirâsneuvos Aulikki Alanen já Nilla Tapiola
+Suomâ EU servâmsopâmuš pevdikirje nr 3 sämmilijn
+Suomâ Euroop Union servâmäššikirje uássin lii sämmilijd kyeskee pevdikirje nr 3, moin sopâmušpeleh tubdâsteh, et Suomâst já Ruotâst láá aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ mield kenigâsvuođah já čoonnâsmeh sämmilij háárán sii iäláttâsâi, kielâ, kulttuur já eellimvyevi siäilutmân já oovdedmân sehe uáinih, et ärbivuáválâš sämikulttuur já sämiiäláttâsah láá kiddâ luánduiäláttâsâin tegu puásuituálust sämmilij ärbivuáválijn kuávluin.
+- Suomâ jiečânâsvuođâ 100- ivváášjuhleive proojeekt airâskoodán Tiina Sanila-Aikio já värijesânin Ulla-Maarit Magga.
+Suomâ já Ecuador pissoo ovdâstâsah, Ecuador kulttuurärbiministeriö sehe Suomâ sämitigge uárnejii oovtâst OA algâaalmugfoorum 10. čuákkim uálgitábáhtusâidiskuin, mon teeman lijjii algâaalmugij škovlim já vuoigâdvuotâ uásálistiđ miärádâstohâmân.
+Suomâ já Taažâ rääjist, Tiänu piälláin jotá kirjerájuauto.
+Suomâ aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiik tiäddučuágástuvâin kalga algâaalmugij uasild vuáijuđ jiešmeridemvuoigâdvuođâ lasettem lasseen meiddei vuovij kavnâmân šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumán já viggâđ siäiluttiđ algâaalmugkielâid já - kulttuurijd.
+Suomâkielâlâš äššilisto lii meddein lyeđimnáál Sämitige päikkisijđoin.
+Suomâ kulmâ sämikielâ
+Suomâ lahâaasâtmist
+Suomâ lahâasâttâs
+Suomâ Laapist, Taažâ Finnmarkist já Ruotâ Norbottenist räjikieldâi koordinistum viärmádâttâm puávtáččij huámášittee puáránem palvâlusâi kvaliteetân.
+Staatârääđi tuhhiittij prinsiipmiärádâs " Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim strategiast ivvijd 2013-2020, luándu peeleest - ulmuu pyerrin " (nk. Biodiversiteetstrategia).
+Suomâ, Taažâ já Ruotâ staatah ráđádeleh eidu párásist tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistmân.
+Suomâkieljurgâlus lii ohtâ maailm vuossâmuin ravvuin toohum jurgâlusâin.
+Suomâkieljurgâlus lii ohtâ maailm vuossâmuin ravvuin toohum jurgâlusâin.
+Suomâ Nuorâioovtâstpargo - Allianssi ry mieđettij nuorâipargo ohhoost 29.9. - 5.10. čiččâmnubâlov Nuorâ tuáimee - tubdâstâssâd tuáimeid já projektáid pirrâ Suomâ.
+Suomâ uáppeekudij lito (SAMOK) värisaavâjođetteijee
+Suomâ vuáđulaavâ mield lii sämmilijn algâaalmugin vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur (PL.
+Suomâ vuáđulaahâ lii tubdâstâm sämmilij sajâttuv Suomâ algâaalmugin já tähidâm sijjân sierânâs kulttuurlâš já kielâlâš vuoigâdvuođâid.
+Suomâbeln nuorttâsämmilij aassâmkuávdááh láá Čevetjäävri, Njellim já Kiđđâjäävri siijdah.
+Suomâbeln tuáimee Sámi duodji-servi uárnee čáitálmâsâid já ravvim sehe joođeet puigâ säämi tuojijd vyebdimnáál.
+Suomâ ratifisistem aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuođâsopâmušah suojâleh sämikulttuur, mut sopâmušâid koccee orgaanâi avžuuttâsah pääccih iänááš olášuuhánnáá Suomâst.
+Suomâ, Ruotâ já Taažâ haldâttâsâi ovdâsvástádâsâst lii turviđ sämmilij vuoigâdvuođâid, moh láá puáttám sii sajattuvâst algâaalmugin.
+Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitigeh movtijditeh staatâid ohtsâšpargoost sämitigijguin ovdediđ tave-eennâmlâš sämisopâmuš vuáimánšoddâm.
+Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitiigij kuhháá vuávám uđđâ kielâohtsâšpargo vuolgij joton ive aalgâst.
+Suomâ, Ruotâ já Taažâ koskâsii tave-eennâmlâš sämisopâmušâst ráđádeleh eidu tääl.
+Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ sämmilij ovtâspargoservi Sämirääđi (Sámiráddi / Samerådet / Saami council) meridij pieijâđ joton liipu vuávámkišto 1980-lovvoost.
+Suomâ sämikuávlust vuossâmuš merhâšittee sämikielâlâš čaabâkirjálâš kirje lâi vuovdâkuoškâlii máttáátteijee Hans-Aslak Guttorm nurâldâh Koccam spalli (Koccám spälli 1941).
+Suomâ sämmilijd puáhtá návt kielâlávt jyehiđ kuulmâ juávkun: tavesämmiláid, aanaarsämmiláid já nuorttâsämmiláid.
+Suomâ sämmilijn láá vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Iänuduv-Kuovdâkiäinu, Vuáču sehe anarâš já nuorttâlâš mááccuh.
+Suomâ sämitigge ocá meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee SÁFÁ2-projektin.
+Suomâ sämitigge lii uuccâm ruttâdem sämmilâšiäláttâsâi tile čielgiimân Suomâst.
+Suomâ sämitigge lii haavâst válduhahâkyeimi já hahâkyeimin láá Taažâ já Ruotâ sämitigeh.
+Suomâ sämitigge lii viggâm ovdediđ oovtâstpargo ääšist jo ovdil-uv, mutâ äigi ij lamaš talle toos vala vaalmâš.
+Suomâ sämitigge uásálist čuákkimân uássin Suomâ staatâ delegaatio.
+Suomâ sämitigge finnij kuovâmáánu pelimuddoost váiloo tiäđuid oovtâstpargokuoimijn ruttâdemucâmušân.
+Suomâ sämitige ovdâsteijeeh uásálistáin čuákkimân Suomâ staatâ delegaatiost.
+Suomâ sämitige ovdâsteijeeh uásálistii čuákkimân Suomâ staatâ delegaatiost.
+Suomâ sämitige ovdâsteijeeh lává savâstâllâm Taažâ já Ruotâ sämitige ovdâsteijeiguin sämmiláid tehálij aašij oovdedmist čuákkimmiärádâssáid.
+Suomâ sämitige ovdâsteijeeh, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já sämitige stiivrâ jeessân Nilla Tapiola lává tuđâvááh aalmugijkoskâsii artikla 8 (j) -pargojuávhu čiččâd čuákkim puáđusáid.
+Suomâ sämitige ovdâsteijeeh SPR:st
+Suomâ sämitige ovdâsteijen lävdikoddeest lii nuorâirääđi saavâjođetteijee Nilla Rahko já jeessân Anne-Máret Labba.
+Suomâ sämitige lahâčällee Aimo Guttorm, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Suomâ Sämitigge / Sámediggi, vuáđudui jieijâs lavváin ive 1995.
+Suomâ sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi lii toimâm Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâsaavâjođetteijen majemuid kyehti ive.
+Suomâ sämitigij saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi iätá, et Suomâ sämitiigán ráđádâlmeh tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân láá eromâš teháliih, ko Suomâ kárttáá tave-eennâmlii sämisopâmuš pehti tähidiđ sämi-iäláttâsâi já - kulttuur syeje táálást pyerebeht, čuávdiđ sämmilij vuoigâdvuođâid enâmân já čáácá sehe turviđ sämitiigán tuárvi naavcâid toimâđ.
+Suomâ sämitigij saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi iätá, et Suomâ sämitiigán ráđádâlmeh taveeennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân láá eromâš teháliih, ko Suomâ kárttáá tave-eennâmlii sämisopâmuš pehti tähidiđ sämi-iäláttâsâi já - kulttuur syeje táálást pyerebeht, čuávdiđ sämmilij vuoigâdvuođâid enâmân já čáácá sehe turviđ sämitiigán tuárvi naavcâid toimâđ.
+Ruotâ sämitige stiivrâ saavâjođetteijee
+Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto pahudij kielâohtsâšpargo algâttemseminaarist, ete sun lii ilolâš tast, ete Suomâ sämitigge lii finnim pargonis jođettiđ taam stuárráámus, staatâi raajijd rastaldittee kielâhaavâ, mii kuássin lii algâttum.
+Suomâ sämitige oovce jesânid kuođđii sierâ ciälhus luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân sämmilij ärbivuáválijn aassâmkuávluin kyskee julgáštus artiklân 4.
+Suomâ sämitiggeest láá kulmâ ovdâsteijee staatârääđi nomâttem ráđádâllâmairâskoddeest.
+Suomâ sämitiggeest čuákkimân uásálisteh aalmuglii artikla 8 (j) -pargojuávhu saavâjođetteijee, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode saavâjođetteijee Nilla Tapiola já sämitige jeessân Pertti Heikkuri.
+Suomâ sämitiggeest konfereensân uásálistii 16 parlamiänttárid.
+Suomâ sämmilij kuávdášservi ry
+Suomâ sämmilij servitoimâ aalgij nube maailmsuáđi maŋa, ive 1945, kun Samii Litto - Saamelaisten yhdistys vuáđudui evakkomääđhi ääigi Alavieskast.
+Suomâ sämmilij ohtsâš tyejiservi Sápmelaš Duodjárat ry vuáđudui ive 1975, tááláá seervi nommâ lii Sámi Duodji ry..
+Suomâ sämikielah kuleh aalmugijkoskâsâš luokittâllâm (UNESCO Red Book) mield uhkevuálásâš kieláid.
+Suomâ Sámi Grand Prix uásikišto vyeittee 2014, jyeigee Petra Magga-Vars
+Suomâ sisašijministeriö avžut säämi liputtempeivijd meiddei almolâš liputtem.
+Suomâ täsiárvuváldálâš
+Suomâ tievâsmittem biodiversiteetsopâmuš olášume kieđâvuššee tiäđáttâsân (29.11.2001)
+Suomâ kalga raportistiđ orgaanáid merikoskâsávt sopâmuš olášutmist Suomâst já tast, maht tot lii váldám vuotân aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášuttem koccee orgaanij avžuuttâsâid.
+- Suomâ kalga tevdiđ aalmugijkoskâsijd já haldâttâsohjelmân kirjejum kenigâsvuođâidis säämi aalmug já sämikielâ kuáttá.
+Suomâ kolgâččij pehtilittiđ tooimâidis vâi čielgiiččij já turviiččij sämmilij eennâmkuávluid já luánduvaarijd kyeskee vuoigâdvuođâid juridilávt.
+Suomâ kolgâččij tuárjuđ sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid meid Euroop Unionist.
+Suomâ ucceeblohováldálâš
+Suomâ staatâst lii ovdâsvástádâs jieijâs algâaalmug kielâst, ige sämikielâ uážu asâttiđ siämmáá sajattâhân enâmânvärrejeijei kielâiguin.
+Suomâ staatâ kalga čuávdiđ sämmilij eennâm- já čäcivuoigâdvuođâid majemustáá uássin tave-eennâmlii sämisopâmuš, ađai viiđi ive siste.
+Suomâ staatâ kolgâččij turviđ sämitiigán kelijdeijee resurssijd toimâđ já pehtilittiđ tooimâid sämikielâi iäláskitmân.
+Suomâ staatâ lii jiejâs lahâasâttâssáin sehe aalmugijkoskâsâš sopâmušâiguin čonâdâttâm turvâstiđ säämi algâaalmug kielâ já kulttuur paijeentoollâm já ovdedem.
+Suomâ staatâ lii WIPO jeessân.
+Suomâ vástádâssáid biodiversiteetsopâmuš čäällimkoodán čuákkimaašijn, Näkkäläjärvi muštâlij ".
+Suomâ ollâopâttuvâin kuulmâst lii máhđulâš oppâđ sämikielâ:
+Suomâ pirâsministeriö já sämitige oovtâstpargo lii lamaš ääšist šiev já Suomâ lii porgâm korrâsávt terminologia muttem várás.
+Suomâst artikla 10 (c) kuáská eromâšávt säämi puásuituálu já eres ärbivuáválijd iäláttâsâid.
+Suomâst artikla 10 (c) suojâlem luándukevttim lii sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi pištee luándukevttim.
+Suomâst artikla 10 (c) olášuttem lii pááccám huámmášhánnáá já mij šoddâp iävtuttiđ, et uđâsmittum Suomâ biodiversiteetstrategiast kieđâvuššoo sämmilij pištee luándukevttim turvim ", Näkkäläjärvi muštâl.
+Suomâst artikla puátá oovdân eromâšávt säämi ärbivuáválâš kuáttumjuurrâmvuáháduv turviimist ", Paltto muštâlij.
+Suomâst ij uárnejuu sämikielâlâš aarâhšoddâdemsyergi škovlim.
+Suomâst ij tooimâ kuástideijee, mii kuástid sämikielâlâš kirjálâšvuođâ.
+Suomâst šiev vuáđu raajijd rastâldittee oovtâstpaargon adeleh el. puáttee Soti-ornimlaahâ sehe Taažâ, Ruotâ já Suomâ koskâsâš sopâmuš räjioovtâstpargoost vuosâtipšoost sehe Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark sopâmuš spesiaalpyecceetipšo palvâlusâin.
+Suomâst juáigus áárvust anneem aalgij šoddâđ meid syemmilij juávhust sämmilij stuorrâ taaiđâr Nils Aslak Valkeapää (Áillohaš) taiđuu mield..
+Suomâst pištee ovdánem láá ovdedâm el.
+Suomâst kuábbáá- uv kielâ sárnuh suullân 300 olmožid iänááš Aanaar kieldâst, mii lii Suomâ áinoo neeljikielâlâš kieldâ.
+Suomâst párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu já oovded pärniäššiváldálâš.
+Suomâst meid válduaalmug lii kiävttám sämimáccuhijd tâi taid sulâstittee máccuhijd el. tuurismrekvisiittan, mii lii mottoom muudon toohâm epičielgâsin mááccuh ohtâvuođâ sämmilâš identiteettân.
+Suomâst ravvuuh kyeskih sämikuávlust tagarijd haavâid, moi olášuttem puáhtá vaikuttiđ sämmilij kulttuurân já iäláttâssáid.
+Suomâst ravvuuh kyeskih sämikuávlust tagarijd haavâid, moi olášuttem puáhtá vaikuttiđ sämmilij kulttuurân já iäláttâssáid.
+Suomâst riehtiministeriö lii selvâttâm ive 2012 sopâmuš ratifisistemiästui meddâlistem vuolgâtmáin ääšist ciälkkámušpivdem ministeriöid já sämitiigán.
+Suomâst láá kiävtust vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Aanaar, Iänuduv, Vuáču já nuorttâlâšâi mááccuh.
+Suomâst láá kulmâ juáigusärbivyevi: tavesämmilâš luohti, anarâš livđe já nuorttâlâš leuŠdd.
+Suomâst láá meid sierâlágán seervih já juávhuh, moh vuástálisteh sämmilij vuoigâdvuođâid já sierâlágán mediain láá ennuv sämmilâšvuástásiih čälimeh.
+Suomâst láá sämmilâšperruuh, main párnáá vuosâkielân lii sämikielâ, mii lii siämmást meiddei kuohtui vaanhimij eenikielâ já perruu päikkikielâ.
+Suomâst lii jotonpieijum sämikielâi kyeskee kielâiäláskittemohjelm já Sämitigge lii čiälkkámušâstis huáputtâm iälákittemohjelm tooimânpieijâmij resurssijd já olášuttem.
+Suomâst uásipeličuákkim miärádâsah uáivildeh lase pargo biodiversiteetpargojuávkun sehe aalmuglii artikkâl (8j) -pargojuávkun, mon puátteevuotâ já jotkâ kieđâvuššojeh taan čoovčâ " Näkkäläjärvi tiädut.
+Suomâst vuáđulaavâ olášume lahâasâttâsprojektijn kocá vuáđulahâváljukodde.
+Suomâst tavesämikielâ sárnuh eenikielânis suullân 2000 olmožid.
+Suomâst tavesämikielâ sárnooh láá suullân 2000.
+Suomâst sárnuh kulmâ sierânâs sämikielâ; aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ já tavesämikielâ.
+Suomâst sárnojeh kulmâ sämikielâ
+Suomâst sárnuh kuulmâ sämikielâ: tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâ, moh láá puoh uhkevuálásiih.
+Suomâst sárnuh kulmâ sämikielâ, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ.
+Suomâst sárnoo kulmâ sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ.
+Suomâst sárnuh tavesämikielâ lasseen anarâškielâ já nuorttâlâškielâ.
+Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ luokittâllojeh uáli uhkevuálásâš kiellân.
+Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ kuleh tuođâlávt uhkevuálásâš kieláid.
+Suomâst sarnum kuulmâ sämikielâst puoh láá viehâ uceh, mut eromâšávt aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ vaattâv cevzimân huápulâš já kuháskyeddee toorjâtooimâid.
+SämmiliihSuomâst Sämmiliih láá Euroop union kuávlu áinoo algâaalmug.
+Suomâst sämmilij parlamentaarlâš pargo algâttui ive 1973. Ton olášutij Säämi parlamenttâ.
+Suomâst sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem lii äšši, mii ij finnii huámmášume mediast.
+Suomâst sämmilâšvuotâ lii miäruštâllum sämitiggelaavâ kuálmád ceehist (3 §) já ton válduvuáđustâssân lii sämikielâ.
+Säämi máttááttâskuávdáš lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst, mii addel máttááttâs meid sämikielân.
+Suomâst sopâmuš algâaalmug- já páihálâš siärváduvvâid kieđâvuššee artiklah kyeskih sämmilijd.
+Suomâst artikla 8 (j) kuáská sämmilijd, já návt artikla kalga suojâliđ sämmilij ärbivuáválâš luándun kyeskee tiäđu, mii uáinoo sämmilâš luándukevttimist já ärbivuáválijn sämi-iäláttâsâin.
+Suomâst sop��muš olášuttem algâaalmugij uásild lii vuájudâttâm artikkâl 8 (j):n já lii-uv tehálâš vuáijuđ Suomâst eromâšávt artikkâlâi 8 (j) já 10 (c) ovtâstumesoojijd já pehtilittiđ táválii luándukevttim suojâlem " Pertti Heikkuri muštâl.
+Suomâst sopâmuš lii olášuttum el. luándusuojâlemlaavâst.
+Suomâst kolgâččij algâttiđ savâstâllâm já čielgimpargo, ete maht arkkâdâhmateriaal finnejuččij pyerebeht, ovdâmerkkân digitistmáin, sämmilij olámuudon ovdâmerkkân sämiarkkâdâhân teikâ sämimuseo Siijdân ", sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij.
+Suomâst kolgâččij pieijâđ joton olesváldálâš sämikielâ iäláskittemohjelm já algâttiđ sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs olesváldálâš ovdedem.
+Suomâst porgâččii proojeekthovdâ, proojeektčällee já kielâpargeeh tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâst.
+Suomâst Pirâsministeriö asâttij 18.6.2009 vuossâmuu biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš algâaalmugij ärbitiäđu kieđâvuššee artikla 8j aalmuglii äššitobdeejuávhu sämitige saavâjođetteijee iävtuttâsâst.
+Suomâst tavesämikielâ oovdâst Vesa Guttorm (värijeessân Petra Biret Magga-Vars), aanaarsämikielâ Petter Morottaja (Ilmari Mattus) já nuorttâsämikielâ Erkki Lumisalmi (Jouni Moshnikoff).
+Suomâ vuáláčaalij pevdikirje ive 2011 já valmâštâl eidu pevdikirje ratifisistem.
+Suomâ ij meid toohâm artikkâl 8 (j):n lohtâseijee aašijn čuákkimmiärádâsâid, main staatâst já sämitiggeest ij lamaš ohtsâš uáinu.
+Suomâ ij lah vala sopâmuš uásipeeli, peic Suomâ valmâštâl sopâmuš ratifisistem.
+Suomâ ij pyevti onnig peittâttâđ aalmuglii čuávdus uuccâm tuáhá.
+Suomâ tuhhiittij julgáštuš väridâsttáá.
+Suomâ ornij kyehti miäldustábáhtus uásipeličuákkim ohtâvuođâst, main pottii oovdân meid algâaalmugij vuoigâdvuođâh.
+Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš
+Suomâ lii vuáláčáállám julgáštus já čonnâsâm julgáštus olášutmân.
+Suomâ lii vuossâmuš staatâ, mii lii heiviittâm ive 2004 biodiversiteetsopâmuš 7 uásipeličuákkimist tuhhiittum ravvuid.
+Muu mielâst Suomâ lii nanosávt čonnâsâm OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâsân sehe ton jieškote-uv artiklaid já taam kolgâččij väldiđ vuotân ILO 169-sopâmuš ratifisistem prosessist. "
+Suomâ lii fáárust orniimin kyehti miäldustábáhtus. "
+Suomâ lii ratifisistám maaŋgâid aalmugijkoskâsijd sopâmušâid, moiguin tot lii čonâsâm sämmilij kielâ já kulttuur siäilutmân já oovdedmân.
+Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn já tot š
+Suomâ lii ratifisistâm ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš
+Suomâ lii ratifisistám maaŋgâid algâaalmugij vuoigâdvuođâid tuárjoo aalmugijkoskâsijd sopâmušâid, tegu aalmuglâš- já poolitlâš vuoigâdvuođâid kyeskee almossopâmuš (KP-sopâmuš), ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš (TSS- sopâmuš), biodiversiteetsopâmuš, aalmuglij ucceeblovoi suojâlem kyeskee raamialmossopâmuš (ucceeblohoraamisopâmuš), párnáá vuoigâdvuođâid kyeskee almossopâmuš (párnái vuoigâdvuođâi sopâmuš), Euroop Rääđi kuávlulijd já ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje kulttuurolgospyehtimij maaŋgânálásâšvuođâ suoijâlmist já oovdedmist toohum Unesco almossopâmuš (kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš) já Eurooplâš enâdâhalmossopâmuš (enâdâhalmossopâmuš), mut sämmilij kulttuur, ärbivuáválij iäláttâsâi já sämikielâ sajattâh ij lah liijká nokko torvejum.
+Suomâ lii čonnâsâm raapoort avžuuttâsâi olášutmân.
+Suomâ uásálistij čuákkimân uássin Euroop Union delegaatio.
+Suomâ raportist sopâmuš olášutmist biodiversiteetsopâmuš čäällimkoodán.
+Suomâ čonâdât meid árvuštâllâđ oovtâst ohtsâsibárdâsist sämitiggijn sopâmuš olášuttem.
+Suomâ tuárjui terminologia nubástittem pissoo foorum iävtuttâs mield uđđâ biodiversiteetsopâmuš miärádâssâin.
+Syennjilsiijdâliih soijii Čevetjäävri kuávlun, piäcámsiijdâliih Čaarmâjäävri-Njellim kuávlun sehe paččveiliih Kiđđâjävri-Mustola kuávlun.
+Syennjilsiijdâ nuorttâlâšâin lâi ohtsâš tälvisijdâ, mast jieškote-uv suuvah pieđgânii ärbivuáválijd suhâkuávloid kuálástem já pivdem várás.
+Suopânjáin ulâttij älkkeht njuárustiđ poccuid.
+• suoppâin- já pygálussierâdmeh
+Njuolgâ internetvuolgâttâs čuákkimist puáhtá čuávvuđ čujottâsâst http://sogku.fi/live.
+Njuolgâ internetvuolgâttâs čuákkimist puáhtá čuávvuđ čujottâsâst
+Virdedum Sämitige čuákkimeh láá lamaš kulmâ.
+Virdedum vuolgâttâsij olgosadelem maŋakeččâmnáál lii máhđulâs, mutâ tast kalga sooppâđ tábáhtus uárnejeijein sierâ.
+Virdedem ulmen lii eres ašij lasseen älkkeedittiđ čuákkimij čuávvum, finniđ kiddâ Aanaar sijdâ já sämmilij päikkikuávlu ulguupeln ässee sämmilijd sehe lasettiđ tiäđu Sämitige tooimâst.
+Pivnohumos páájáin lâi silbâtyejipáájá.
+avžuuttâsâin
+• kumppi- já puásuisierâdmeh, kuobžâpivdosierâdmeh
+Vuávájum uđđâ virgeh (vuáđusteijee nomâttâsah)
+Vuávám lii tárbu ain-uv ovdediđ aldeláá keevâtlâšvuođâ ovtâspargoost sämikuávlu pargeiguin, vanhimijguin já jieškote-uv ovtâspargopelijguin.
+Vuáválâš kielâ- já kulttuuriäláskittemohjelm rähtim aarâhšoddâdmân já vuáđumáttááttâsân išedičij macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sämmiláid sehe toohâđ sämikielâin sämmilâšohtsâškode kyeddee vyeimivääri.
+Toomâjođetteijee, Säämi párnáikulttuurkuávdáš
+Vuávájeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV.
+Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum sämitige pargo-oornigist.
+Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum sämitige pargooornigist.
+Vuávájeijee pargoid kuleh el. arâšoddâdemmateriaal vuávám, rähtim, jurgâlusâi rähtim, kielâ tärhistem sehe materiaal čokkim materiaalpaaŋkin.
+Vuávájeijee pargoid kuleh muusikkuávdáá tooimâ vuávám, olášuttem sehe ovdedem.
+Vuávájeijee toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist.
+Vuávájeijee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist.
+Proojeektvuávájeijee, Säämi kulttuurkuávdáš
+Vuávámkišto olášittui kuovâ-njuhčâmáánust 2011 já kiišton kuáđđojii ohtsis 31 iävtuttâssâd, main palhâšumelävdikodden toimâm Sajos kevtteeorganisaatioin čuákkejum ohtsâštoimâorgaan oovtâst arkkitehttoimâttuv ovdâsteijein tuhhiittij árvuštâllâmnáál 30 iävtuttâssâd.
+Vuávám ruŋgon láá sämmilij käävci iveäigid, moh kovvejeh sämmilij maailmkove.
+Stuorrâ hástusin lii, maht biodiversiteet suojâlem váldoo uássin OA killeel ovdánem já kievhivuođâ meddâlistem uulmijd.
+Stuárráámus uhkeh sämmilii kulttuuráárbán láá toin ávhástâllâm, ovdánmettum lahâasâttem já ärbivuáválij iäláttâsâi hiäjus sajattâh.
+Stuárráámus äšši varriimist lâi kuittâg tot, et ibbeerdškuottim pyerebeht, maid sämmilâšvuotâ munjin meerhâš.
+Stuárráámus juoigâmtábáhtus lii Sámi Grand Prix-kišto, mii uárnejuvvoo ihásávt Taažâ Kuovdâkiäinust pessijái ääigi. Tobbeen väljejuvvojeh ive pyeremusah jyeigeeh.
+Stuárráámus kielâhaamijn lii tavesämikielâ (davvisámegiella), mii kiävttoo sehe Suomâ, Ruotâ ete Taažâbeln.
+Stuárráámus čuásáttâhjuávkku lâi sämikuávlu kieldâi pargeeh.
+Stuárráámus čuolmâ julgáštuš kenigâsvuođâi olášutmist lii haalu vääni.
+Stuárráámus uáši algâaalmugijn láá ovdâstum aalmuglâšseervij já viärmáduvâi vievâst.
+Stuárráámus uási sist áásá Taažâbeln.
+Stuárráámus uási sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst, sämikielâlâš tiäđusirdemist, kirjálâšvuođâst, musikkist já puohâin almostittum sämikielâlâš materiaalist lii tavesämikielâlâš.
+Iänááš uási sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst, tiäđusirdemist, kirjálâšvuođâst, musikist já puohâin almostittum sämikielâlâš materiaalist lii tavesämikielâlâš.
+Iänáás uási vieres kielâ uáppein láá sämiuáppeeh, kiäid sämikielâ lii pyerebeht nubbe kielâ ko vieres kielâ.
+Iänáás uási vieres kielâ uáppein láá sämiuáppeeh, kiäid sämikielâ lii pyerebeht nubbe kielâ ko vieres kielâ.
+Stuárráámus sämikielâin lii tavesämikielâ, mon sárnuh Taažâst, Ruotâst já Suomâst.
+Stuorrâ uási materiaalâin láá uážžum já uážžuh ain-uv jieijâs aassâmkuávlu luándust.
+Stuorrâ uási sämmilijn ääsih sämikuávlu ulguubeln.
+Stuorrâ uási sämmilijn uážžuh kuittâg áigápuáđus uđđâáigásijn iäláttâsâin já ámáttijn.
+Stuorrâ uási sämitige taan vaaljâpaje tehálumosijn uulmijn láá kirjejum haldâttâsohjelmân.
+Stuorrâ totkeejuávkku čaalij-uv návt jo 1900-lovo aalgâst.
+Ambassaadâr Mikko Pyhälä kiijtij jieijâs sänivuárust čáitálmâs oovtâstpargokuoimijd já páhudij algâaalmugij vuoigâdvuođâi ovdedem lemin tehálâš uásisyergi Suomâ ovdedempolitiijkâst.
+Čällee Suvi Juntunen (sämitigge)
+Suvi West & Sámi oahpahusguovddáš / Säämi máttááttâskuávdáš, medialinjâš: uánihisvideoh
+SVT Sápmi - párnái TV
+Suijân lasepuurâtmân láá lamaš el. kuáttumkuávlui pieđgânem, meccičuoppâmeh já eres kištottellee eennâmkevttimhäämih, moh láá ucedâm kuáttumij mere.
+Čohčuv já tälviv láá oppeet pygálusah já njuovvâmpargoh.
+Čohčuv 2013 Yleisradio algâttij jieijâs sämikielâlij tv-uđđâsij vuolgâttem väldikode viermist.
+Čoovčâ puásuipargoh älgih čohčâmáánust.
+Šoddim masa lyemejiägán, lii enistân vyehin leikkušiđ huolhijd must.
+Šoddâm párnáást lii vuoigâdvuotâ noomân já aalmugjeessânvuotân.
+Jieŋŋâlis savâstâllâm ulme lii selvâttiđ sierâ staatâi já algâaalmugij šiev vuáháduv��id ääšist já valmâštâllâđ miärádâsâid tile máhđulii pyeredem várás " Nilla Tapiola čielgee.
+Suijân lâi kulttuur nubástus, mii šoodâi iäláttâsâi muttuumist ereslágánin.
+Čohčâmáánust 2007 joođoost lamaš internetsiijđoi uđâsmittempargo puátusin Sämitige päikkisiijđoh láá 2.5.2008 rääjist neelji kielân: suomâkielân, tavesämikeilân, aanaarsämikielân já eŋgâlâskielân.
+Tääbbin Anarist Anarâškielâ servi já Saami Nuett lává ráhtám mávsulii pargo ucebij sämikielâi iäláskitmân, máttátmân já oovdedmân.
+Taam spesiaalčáitálmâsân lii puohâin nuuvtá peessâm.
+Halijdâm-uv kijtteđ sämitige sii kuhes pargoost säminuorâi sajattuv pyeredem várás.
+Halijdâm meid kijtteđ oovdeb nuorâ tuáimeid kiäh láá lamaš oovdedmin mii nuorâirääđi já rähtimin tile mast lii suotâs toimâđ.
+Halijdiččim sirdeđ taam siämmáá tobdo já rijjâvuođâ meiddei puáttee puolváid, assiiba sij sämikuávlust tâi ton ulguubeln.
+Taaidâšoddâdem viggâmužžân lii párnáá persovnlâšvuođâ maaŋgâpiälásii oovdedmân.
+Taaidâtábáhtus álgá pargopáájáiguin jo oovce ääigi, mut eidusâš tanssâohjelm álgá tijme 12 Uc-juvnjäälmi škoovlâ juhlesalist.
+Taaidâtábáhtus halijdui orniđ Ruávinjaargâst, ko kaavpugist äässih viehâ ennuv säminuorah, kiäh iä lah ovdil uásálistám taaidâtábáhtusân já tuše häärvih láá finnim sämikielâ máttáátâs škoovlâst.
+Taaidâtábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi sämikuávlu ulguubeln.
+Taaiđâtábáhtus nuurâi Ucjuvnjäälmi škoovlâ sali aaibâs tievâ ulmuid tuorâstuv 26.3.
+Taaidâtábáhtus eres uárnejeijeeh láá: Johtti Sápmelaččat ry.
+Taaidâtábáhtus valmâštellen sämitiggeest tuáimá Anni Näkkäläjärvi (anni.
+Taaiđâtábáhtus väldikodálâš teema lii tanssâ.
+Taaidâtábáhtus lâi uáli pyereest luhostum.
+Taaiđâtábáhtus lâi säminuorâi já máttáátteijei tááiđui čäittim
+Taaidâtábáhtus lii kyehtipiäivásâš.
+Taaidâtábáhtusâst palhâšui meiddei Čevetjäävri škoovlâ filmâjuávkku, mii lâi valmâštâm uánihiselleekove nuorttâsämikielâlâš Idols-kištodmist.
+Taaiđâtábáhtusâst stipendijguin palhâšuvvii čuávuváid juávhuid:
+Taaidâtábáhtusâst väljejuvvoo säminuorâi ovdâsteijee väldikodálâš Nuorâ Kulttuur-tábáhtusân, mii uárnejuvvoo Lappeenrantaast vyesimáánust.
+Taaidâtábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur MOVES - tábáhtusân, mii uárnejuvvoo Oulust 20.-22.5.2011.
+Taaidâtábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur SOUNDS - tábáhtusân, mii tuálloo Tuurkust 25.- 27.05.2012.
+Taaidâtábáhtus tuárju talle sehe nuorâi taaidâpuđâldâsâid et sämikielâ kevttim.
+Taaidâtuojijd oovdânpuáhtá staatâ taaidâtyejitoimâkode värisaavâjođetteijee Veli Granö.
+Taaidâtyejeh S äämi kulttuurkuávdáš S ajosist S taatâ taaidâčuágáldâh / S taatâ taaidâtyejitoimâkode tiilámtyejeh
+Párnáá ij uážu ráŋgáštiđ julmes tâi hálbášeijee vuovvijn.
+tâi postâčujottâsân: Sämitigge, Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, Sajos, 99870 Aanaar.
+teikkâ puhelimáin
+Teikâ teevdi kulttuurpyevtitteeijeeluámáttuv.
+Taiđust lii jieijâs rijjâvuotâ já miätá historjá taaiđâ lii lamaš vyehi pyehtiđ miärádâstahhei oovdân ohtsâškode tuhhitmettum tiilijd já kulttuur ärbivuovijd.
+Taiđuin puáhtá mutteđ maailm.
+, Taiđuu ovdedemkuávdáš / Laapi kuávlutoimâsaje já Sämitigge / Sämimuusikkuávdáš.
+Taiduu vuovijguin puáhtá sämmilâšvuođâ kieđâvuššâđ maaŋgâpiälásávt.
+Politiikka kulá távjá taaiđân já meiddei Niillas iirât vaiguttiđ ohtsâskoodán suu taiđáin.
+Taaidâr Marja Helander tuojijd kieđâvuššee lostâmediatiäđáttâs täst.
+Taaidâr Outi Pieski tuojijd kieđâvuššee lostâmediatiäđáttâs täst.
+Taaidâreh Marja Helander já Outi Pieski muštâlává tuojijnis, moh láá uáinimnáálá Sajoist.
+Škovlim kalga ovdediđ párnáá persovnlijd tááiđuid, olmoošvuoigâdvuođâid sehe párnáá jieijâs kielâ já kulttuur kunnijâttem, ovdâsvástádâslâš aalmugjeessânvuođâ, unnuuvâšvuođâ, suhâpeelij täsiáárvu sehe pirrâs suojâlem.
+Máccoo Minna Saastamoinen lii tatavesämikielâ táiđusâžžân palvâlâm oppâkirjekuástideijeid meiddei Taažâst.
+Tääl (2011) lam luhâmin vuossâmuu ive Laapi ollâopâttuvâst luokamáttáátteijen.
+Tääl aasâm Jokkmokkist (Juhâmokke), mast luuhim Sámij åhpadusguovdásjist (Säämi máttáátâskuávdáš), válduamnâsin nähki já tekstiileh.
+Tääl aasâm Kuovdâkiäinust, mast jođám sämikielâlii ollâškoovlâ, Sámi allaskuvla, já sihtiim sämikielâlâš luokamáttáátteijen.
+Nuorttâlâšnuorâin ij lah eidu tääl maggaargin ornijdume ige uárnejum toimâ. Nuorâirääđi uáiná-uv tehálâžžân iäláskittiđ nuorttâsämikielâ já kulttuur, uážžumáin nuorttâlâšnuorâid oohtân.
+Tääl mun aasâm Lemmest, vaanhimijdân lunne.
+Tääl lam kuárumin olssân šišnelaavhâ škovlâkiävtun.
+Tääl lii valmâštemnáál tave-eennâmlâš sämisopâmuš raajijd rastâldittee oovtâstpargoost.
+Tääl tooimâm Suomâ säminuorâi stiivrâ värisaavâjođetteijen já taan ive tooimâs algâttâm sämitige nuorâirääđi värisaavâjođetteijen.
+Lasseen pargeeh láá čonnâsâm paargon. Tain tipšoi čoonnâsmáin jieijâs paargon já noonâ sämikielâ- já kulttuur maaŋgâpiälásáin já njyebžilis mättimáin láá olášittum puohâi sämipárnái kielâliih vuoigâdvuođah, meid toi sämipárnái, kiäi sämikielâtáiđu lii lamaš hiäđub.
+Nuuvtpa tággáár uđâsmittem puáhtá olášuttiđ aalmuglávt EU mietâmâšâttáá.
+Tágáreh kukkâseh láá el. tavesämikielâst:
+Tágáreh láá eres lasseen párnái peivikiäčču- já puárásijpalvâlusah.
+Tágáreh láá el.
+Tággáár tiäđu lasettem kolgâččii ovdediđ eres lasseen vuáđu- já koskâtääsi škoovlâi sehe ollâopâttuvâi škovlimohjelmijn.
+Taan tove Ante haalijd leđe mieldi huksimpargoin.
+Taan máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektist lii máhđulâšvuotâ sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid.
+Tain máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektáin lii máhđulâš sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid.
+Tain seminaarijn haalijd sämitigge meid hästiđ já movtijdittiđ jieškote-uv peelijd porgâđ sämikielâ naanoodmân.
+Talle äššilistoost lii el. sämitige budjet-toimâvuávám tuhhiittem ihán 2015.
+Tánávt koveh iä oinuu aaibâs realistisávt, ađai toh iä taarbâš leđe nuuvt täärhih.
+Talle poccuuh lohhojeh já njuovvâmpoccuuh sierrejuvvojeh.
+Táluaassâm já pälkkipargo amal lává muttám kulttuur materiaallii vuáđu, mutâ iävá mii vááimuid ige jurduid.
+Táálu juhlelâš vihkâmijd lii meeri ávudiđ algâivveest 2012.
+Ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmus
+Ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea
+Näkkäläjärvi mielâst ekonomiakriisâ ij uážu hiäjusmittiđ puoh hiäjumus sajattuvâst orroo, Euroop áinoo algâaalmug ađai sämmilij, sajattuv vala ovdiist.
+Tälviv šooŋah vaikutteh puásuialmaa pargomiärán.
+Tälvisiijdâst čokkânij nuorttâlâšâi sijdâčuákkim, mii meridij kuávlui kiävtust já siärvuslijn aašijn.
+Tälvisiijdâst perruuh hárjuttii oovtâst pivdem já kuálástem.
+Tälviv miäštárkištoh uárnejuvvojeh čuoigâmist já njuárustmist, keessiv njuárustem lasseen meid kaččâmist.
+Taat addel šiev kiärgusvuođâid ovdediđ tooimâ já juátkiđ puáđuslâš hiäđukocceem.
+- Taat addel páihálijd ulmuid máhđulâšvuođâ toos, et sij šaddeh kuulluđ.
+Taat váátá ulmust puorijd maaŋgâkulttuurlâš jiešnaalijd já maaŋgâ eennâm aalmuglâštááiđui mättim.
+Taat váátá puohâi sämikielâi pehti positiivlâš sierânâstooimâid.
+Taat ij lah kuittâg máhđulâš sämikuávlu ulguubeln.
+Taat meid tovâččij älkkeebin ráđádâlmijd sämiovdâsteijeiguin, main kalga leđe merhâšittee uási ratifisistemprosessist.
+Taat čuávu uásild tast, ete AIL lii uástám ive 2013 rääjist sämikielâlijd vajoidittempalvâlusâid el.
+Vuáđđun lii Statistiikkuávdáá já Sämitige vaaljâlävdikode ive 2011 statistiik.
+Taat malli ana sistees meid perruid čujottum palvâlusâid.
+Taat epituođâlâš siämmáálágánvuotâ lâi kuittâg tuše čuávumâš muu kejâstuv rájálâšvuođâst iäruttiđ tuom pirrâs ovtâskâsčuággáid ", Briceđo muuštâš.
+Taan tiet čuákkim meridij mutteđ sämitige pargo-oornig 56 § tienuuvt, ete tááláá 10 peeivi saajeest čuákkim äššilisto kolgâččii vuolgâttiđ tigejesânáid majemustáá 7 peivid ovdil čuákkim.
+Čielgiittâsâst, mii lii taan muštâlus vuáđdun čiälgá, et motomijn kieldâin já staatâ virgeomâhijn iä lah tärkkilis tiäđuh jieškote-uv sämikielâi iäruin.
+Taan kirje uáivilin lii pieijâđ joton tuu anarâškielâ oopâid!
+Taan vuoigâdvuođâ vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš vuáháduumees já hárjutteh rijjâ jieijâs ekonomâlâš, sosiaallâš já čuovviittâslâš tile ovdedem.
+Taan vuoigâdvuođâ vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš sajattuvâs já ovdedeh rijjâ ekonomâlâš, sosiaallâš já čuovviittâslâš tiilees.
+Taan ruttâdem čuásáttâhhân lii meid säämi párnáikulttuurkuávdáš já ive budjet stuáru 15 000 euroin.
+Taan vaaljâpaje ääigi lii tábáhtum ennuv já vala taan ive ääigi vyerdip stuorrâ uđâsmitmijd sämmilij vuoigâdvuođâsajattâhân.
+Tondiet palhâšumelävdikodde meridij uđđâivemáánust 2010 kulluuttiđ uđđâ nommâkišto, mon meriäigi nuuvâi 17.3.2010.
+Taan ivvááš Kielâtaho-palhâšume lii valmâštâm nuorttâlâš Aune Mettäpuro Čevetjäävrist.
+Taat muštâlus mii tääl adeluvvoo lii vuosmuš muštâlus säämi kielâlaavâ olášumest.
+Taan raavânjuolgâdus sajan, mii lii nanodum kirjálâš monâttâlmist 29.2.2008, puátá 1 peeivi syeinimáánu 2004 nanodum raavânjuolgâdus.
+Taat vuoigâdvuotâ jotkui ive 1852 räjitoppâmân räi.
+- Taat lii historjálâš tilálâšvuotâ.
+"Taat lii uáli tehálâš iävtuttâs.
+Taat lii hirmâd tehálâš miärádâs.
+Taat lii jođettâm sosiaallijd vädisvuođáid tegu alkoholismân já jobá jiešsurmijd " Näkkäläjärvi muštâl.
+Taat lii jođettâm sosiaallijd vädisvuođáid tegu alkoholismânjá jobá jiešsurmijd " Näkkäläjärvi muštâl.
+Taat lii stivrejeijee pärnivuotmušto kyelesalâsist já maht sun irâttij koddeđ kyele siämmáánáál ko lâi uáinám ete eejis koddá.
+Taat lii positiivlâš!
+Taat lii sämitige vuossâmuš taan vaaljâpaje ornim aalmugpeivijuhle já páácá meid majemužžân ko mii vaaljâpaje nohá taan ihán.
+"Taat lii tuođâi tehálâš linjim.
+" Taat lii uđđâ aalgâ Suomâ staatâ já sämitige koskâvuođâin já meid uđđâ aalgâ sämitiigán.
+Taat meridui Ruotâ, Suomâ já Taažâ sämiaašijn västideijee ministerij já áášán kullee enâmij sämitigij presideentâi ohtsâščuákkimist onne 22.11.2010 Tukholmast.
+Taat ärbivyehi lii masa lappum Suomâ sämmilij juávhust.
+Taat meerhâš tom, ete sämitigge kalga leđe aktiivlávt fáárust vaikutmin Suomâ já EU uáinuid čuávvoo COP:st já ton valmâštâlmijn "; Näkkäläjärvi tiäddut.
+Taat meerhâš tom, ete OA algâaalmugjulgáštušâst lii šoddâmin ain eenâb kenigittee äššikirje aalmugijkoskâsii politiikâst já meid riehtiopâlávt " Tiina Sanila-Aikio čiälgá.
+Taam ulme puáhtá mottoom muddoost juksâđ kevttimáin tááláást pehtilub kuullâmvuáháduvâid, main visásmiteh, ete sämmiláid njuolgist vaikutteijee miärádâsâid ij uážu porgâđ nuuvt, ete ij lah sii rijjâtátulâš já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš.
+Taat tiätu lasettičij ibárdâs säämi kielâlaavâ iävtui kuáttá.
+Taat tuáimá muu mielâst šiev ovdâmerkkân EU-komission tast, ete tot kalga väldiđ vuárusavâstâllâm algâaalmugijguin tuođâlávt.
+Taat tuárjuččij meid biodiversiteet suojâlem.
+Taat pargo lii tääl käärvis já ráđádâllâmvyehi kavnoo lahtosist.
+Taat kenigit sämikielâid oinuđ še ovdâmerkkân kirholâš almottâsâin.
+Taan ive uásálisteeh láá párnááh já nuorah pirrâ sämikuávlu, ohtsis 11 eres škoovlâst.
+Taat oovtâstpargo lii uáli eromâš sämikuávlust já meid Taažâ já Suomâ kooskâ.
+Taat tuálá ovdâjurdemijd já taha máhđulâžžân kulttuurlâš olgoštem.
+tammela (at) samediggi.
+Ko lijjim Tamperest, te oroi ohtânmaanoost tagarin, tegu liččim vuálgus monnii eres ooláádmuddoost, kuus puávtám ain táárbu mield patâriđ, já miiba tađe pyereeb tobdo!
+Tamperelâš Matti puátá Sáámán já haalijd uápásmuđ Sämitige tooimân.
+Taan ääigi sämikuálvu ulguubeln ässee sämiaalmug meeri lii šoddâm 165%.
+Onne nuuvâi nubbe tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum, mast säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) ovdâstij Suomâ sämitige já SPR saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi.
+Onnáá peeivi ärbivyevi tuálih Čevetjäävri já Njellim tanssâjuávhuh.
+Onne ärbivuáválâš iäláttâsah tahhojeh meiddei kuálusáigápuáttun el. tuurism já eres palvâlemiäláttâsâi paaldâst.
+Onne viggâp vuossâmuu keerdi čoonnâđ - - - sämmilijd kuáimásis ".
+Tááláá ääigi nuorttâsämmiliih äässih iänááš uásin Aanaar kieldâ kuávlust já nuorttâlâškielâ sárnoo lohomere nabdojeh lemin s. 350.
+Onnáá peeivi sämikielân ráhtoo rock-, pop-, etno-, hevi-, tekno, tanssâmuusik, párnáilavluuh, saalmah já rap-muusik.
+Taan ääigi sämikielân čuojâtteh rock, pop, etno, hevi, tanssâmuusik, tekno, párnáilavluid, saalmâid já rap-muusik.
+Onnáá peeivi sämiartisteh ovtâstiteh munejurduittáá jieškote-uvlágánijd muusikgenreid juáigusân já rähtih jieijâsmallisii lávlummuusik.
+Onnáá peeivi sämikielâ kulá luándulâš uássin kirho tooimâ.
+Taan ive peivikiäijoid skáppojuvvojeh uđđâ sierah, moh láá vuávájum já rahtum Juhâmohheest, Ruotâst.
+Taan ive Säminuorâi taaidâtábáhtus kávnoo meid facebookist:
+Taan ive pargopaajij fáddán lii tánssám, mon peht rahttâttâp jo puáttee ive väldikodálii tánssámteeman.
+Tanska olmoošvuoigâdvuotâinstituut täsiárvu-uásáduv jođetteijee
+Tanssâčáittuseh pessii joton ko páihálij nuorâi bändi Moivvas lâi suáittám.
+Tanssâkavalkaad lasseen uárnejuvvojii Ucjuuvâst peeivi miätá jieškote-uvlágáneh pargopáájáh, moi orniimist västidij Sämitige haldâšem já Anne Kirste Aikio jodettem Johtti Nuorra - proojeekt.
+Tanssâkavalkaad ruámárin toimii Tiina Sanila-Aikio Anarist, Solgryn Bär Tiänust sekä Anna Näkkäläjärvi Ucjuuvâst.
+Tanssâkištoost palhâšuvvii meid Kietâruotâs nuorâi rijjâ taansâ juávkku já kärigâsnjaargâlâš hiphop - juávkku Gangstajuŋkkat..
+Tanssâjuávhuh láá almottâttâm 13, main láá ohtsis 99 tánssájeijeid.
+Tanssâ kuvvij tuámmárij mielâst pyereest poccuu talle ko tot lii ohtuu já siijdâst.
+Tanssâšlaajân lá�� Nuorâ Kulttuur - njuolgâdusâi miäldásvát tááláštanssâ, kátutaansah (show, street, break yet), etnisiih taansah, baaleet tâi jazz- / showtanssâ.
+* Tánssámráánu čájáttâssajan
+Taansâ juurdâ vuolgij jakutialii Sykkys - tanssâjuávhu čáittusist Ijâttis Ijjâ - tábáhtusâst Anarist 2010.
+Tanssâ lii paarâi koskâsâs savâstâllâm, mon miäđušt haidarmuusik tâi leuŠdd.
+- tanssâjuávkku vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii MOVES - tanssâtábáhtusân, mii uárnejuvvoo 20. - 22. vyesimáánu Oulust.
+Kuáhtám puáhtá estiđ, jis tot lii párnáá hiäđu vuástásâš.
+Teivâdmist savâstâllii Sämitige äigikyevdilis aašijn sehe lahâhaavâin, el. säämi kielâlaavâ täärhistmist.
+• kuáhtáámeh eres kuávluin ässee sämmilijguin
+Teivâdem ulmen lâi pyehtiđ oovdân staatâ budjetist sämikielâlii kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân väridum meriruuđâ merhâšume sämmilii kulttuurân.
+Tábáhtus álgá koskoho 7. cuáŋuimáánu Nivavaara vyelitääsi škoovlâst tme 18.30 Kiärun sämiteatter čáittusáin Ovtta guovvamánoija (Oovtâ kuovâmánuiijâ).
+Tábáhtus álgá vástuppeeivi 15.8 Säämi kulttuurkuávdáá Sajosist jo ärbivuáválâžžân šoddâm párnái- já nuorâipeivijn.
+Tábáhtusân uárnejuvvojeh sáátuh puohâin sämikuávlu kieldâin.
+Tábáhtusan uárnejuvvojeh linjâšautosáátuh jyehi kuávlust sämikuávlu.
+- tábáhtusân já ton váldu-uárnejeijen tuáimá Sämitigge.
+Vyerdimist lii, et tábáhtusân uásálisteeh liččii puohâin sämikuávlu kieldâin já meiddei eres-uv kieldâin.
+Tábáhtusan láá almottâttâm 22 musijkkárid tai muusikjuávkkud, main láá puohnâssân 150 kiišton uásálisted.
+Tábáhtusân láá almottâttâm ohtsis suullân 330 párnážid já nuorrâd pirrâ sämikuávlu.
+Tábáhtusân ärbivuáválávt kullee sämikulttuurân lohtâseijee šlaajâst iä lah vala rahtum miärádâsah.
+Tábáhtusân väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh, jis juávkku stivrejeijein haalijd uásálistiđ tábáhtusân talle ko kesiluámuh láá jo álgám.
+Tábáhtus lii máhđulâš čuávvuđ lávurduv uásild Säämi máttááttâskuávdáá olášuttem livestream-nettivuolgâttâs peht.
+Tábáhtus ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö.
+Tábáhtus uárnejuvvoo sämitige já Suáđigil kieldâ oovtâstpargon.
+Tábáhtusâst lijjii vááijuv 200 olmožid.
+Tábáhtus kulá väldikodálâš
+Tábáhtus ääigi puáhtá meiddei uápásmuđ säämi muusikkân, kirjálâšvuotân já tuojijd.
+Tábáhtus uárnejeijee kiäččá puoh elleekuuvijd já toolât vuoigâdvuođâ meridiđ moh fiilmah čáittojeh Vuáčust.
+Tábáhtus uárnejeh Sämitigge, Laapi párnáikulttuurkuávdášviärmádâh já Ruávinjaargâ kaavpug.
+Tábáhtus uárnejeh Sämitigge, Säämi párnáikulttuurkuávdáš, Ruávinjaargâ kaavpug já Ruávinjaargâ sämiservi Mii ry..
+Tábáhtus laiđiisteijen lijjii nuorttâlâškielâlâš Anna-Katariina Feodoroff, anarâškielâlâš Martta Alajärvi já tavesämikielâlâš Tuomo Laiti.
+Tábáhtus váldulávdástellee lii maailm tobdosumos sämmilâžžân kočodum Mari Boine juávhoinis.
+Tábáhtus válduteeman lâi väldikodálii Nuorâ Kulttuur - tábáhtus miäldásávt tanssâ.
+Muusik, mii lâi tábáhtus válduteeman, čuojâi Ucjuvnjäälmi škoovlâ salist juáigusin, lavlun já räppin, maid čuojâldittii maaŋgah nuorâi jieijâs muusikjuávhuh.
+Tábáhtus válduteeman lii väldikodálâš Nuorâ Kulttuur-teema miäldásávt tanssâ.
+Tábáhtus saavâjođetteijen lâi aalmugovdâsteijee Pekka Haavisto.
+Tábáhtus sämiteeman taan ive lii sämikielâlâš uánihisfilmâ já väldikodálâš teeman teatter.
+Tábáhtus teeman lii muusik.
+Tábáhtus teeman lii teatter já uánihiselleekove.
+Tábáhtus tekniikâst västidij Tuupa Records jođetteijen Jussi Isokoski.
+Tábáhtus tuámmárin lijjii nuorttâlâškielâlâš Anna Lumisalmi, anarâškielâlâš Heli Aikio já tavesämikielâlâš Ailu Valle.
+Tábáhtus tuámárin toimáin caittâleijee-toimâtteijee Irene Länsman já teatteripargo uáppee Heli Huovinen.
+Tábáhtus väldikodálâš válduteeman lii muusik jieškote-uv šlajâinis.
+Tábáhtus välkikodálii teemast, tanssâst, láá tärhibeh tiäđuh siijđoin http://sottiisimoves.fi/saannot_sa /.
+Tábáhtus väldikodálii teemast tärhibeh tiäđuh láá siijđoin http://sottiisimoves.fi/sottiisi /.
+Tábáhtus ohtân uáivilin lii meiddei movtáskittiđ sämikielâ luhâmân.
+Tábáhtus lii áinoo jyehi-ihásâš sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst.
+Tábáhtus lii áávus meiddei sämikuávlu ulguubeln puátteid.
+Tilálâšvuotâ lii olgon kuovsâkkâsteatterist.
+Tábáhtussaijeen lii Suáđigil uđđâ lihâdemhallâ markkân kuávdáást.
+Säminuorâi ovdâsteijeeh väljejuvvojii säminuorâi taaiđâtábáhtusâst, mii uárnejui Suáđigilist.
+Tábáhtusâst fálloo uásálisteid škovlâpurrâmâš.
+Utkevuoigâdvuotâ
+tapiola (at) samediggi.
+Tapiola Nilla, sj.
+Tapiola Ilmari
+Tapiola värijesânin tuáimá jo ovdeláá paargon nomâttum Ristenrauna Magga.
+Mainâsij mainâstem já njálmálâš mainâstemärbivyehi láá lamaš sämmilâš kulttuur já tiäđusirdem tergâdiih uásih suhâpuolvâst nuubán já lááččám vuáđu sämikielâlii kirjálâšvuođâ šoddâmân.
+• roolisierâdmeh, nukketeatter, čaittâlem
+Falâlduvah iä vuástávalduu šleđgâlávt.
+Falâldâhpivdem teikâ väridem pyehtivetteđ rähtiđ tain luámáttuvváin.
+toimâohtâduv pargosuojâlem toimâohjelm sehe pargotiervâsvuođâhuolâttâs pargosaječielgiittâsâid. Tarkkuustâllâm pirrâdâhân kuleh el. toimâohtâduv pargojuávkku, tipšo párnááh, toimâohtâduvâst kolliistellee ulmuuh, toimâohtâduv šiljo já visteh sehe toimâriäiduh já aldaipiirâs.
+Merhâšittee iäru ovdebáá vuávámpaargon lii tot, et árvuštâllâm tahhoo ubâ vuávámproosees ääigi, ko ovdeláá árvuštâllâm čuosâi valmâš vuávám vaikuttâssáid sämikulttuurân, muštâl kuávluhovdâ Elina Stolt.
+Tergâdis kietâtyejitááiđu uási lii sämikielâlâš tyejiterminologia.
+Puoh tergâdumos äššin lii biodiversiteetsopâmuš terminologia muttem.
+Tehálumos ulmen lii rähtiđ pisovijd ráđádâllâmmáhđulâšvuođâid Euroop Unionáin já finniđ sämikoččâmâšâid pyerebeht huámmášumán EU politiikâst.
+Tehálumoseh ulmeh láá ain-uv sämipárnái kielâ já kulttuur tuárjum sämikuávlust.
+Tehálâš aarâhšoddâdeijei ovtâspargokyeimin tuáimih vaanhimij lasseen el. párnáiravviittâh, škovlâ, psykoloog, sosiaal- já peerâpargeeh, sárnum-, toimâ- já fysioterapeut, sierâlágán maaŋgâáámmátlâš pargojuávhuh, pänitipšo, servikodde já seervih.
+Luosâ lii pirrâ aaigij lamaš Tiänu sämmilijd tergâdumos saalâskyeli sehe meid máksuniävvu.
+- Tehálumos kielâ iäláskittem luhostuumân lii positiivlâš vuoiŋâ, almolâš táttutile já ohtsâš visio, páhudij Seurujärvi-Kari.
+Tehálumos ovtâsteijee tahhee lii tot, et muusiklii olgosadelem riäidu lii ulmuu jienâ, iäge čuojânâsah lah kevttum.
+Tärhibeh ravvuuh já tábáhtus njuolgâdusah toimâttuvvojeh škovláid puorijn muunijn.
+Tärhibeh uásálistemravvuuh vuolgâttuvvojeh maŋeláá.
+Tärhibeh tiäđuh sáátuin, ijâstâlmist já puurâdmijn toimâttuvvojeh škovláid.
+Tärkkilub tiäđuh teatterteeman lohtâseijee suorgijn kávnojeh taan liinkâ tyehin.
+tiäđuh pargopaajijn já toi siskálduvvâin.
+Tärhibeh tiäđuh almottâtmist täst:
+Tärkkilisteh kove miäccáás luándutiijpâi uhkevuálásâšvuođâst.
+Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd - uásist ferttee árvuštâllâđ jieijâs mättim já kiärduđ oppâpaje siskáldâs.
+Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd - uásist puáhtá árvuštâllâđ jieijâs mättim já tain puáhtá kiärduđ uási siskáldâs.
+Uáivilin lii hokâttâllâđ säminuorâid uásálistiđ jieijâs kyeskee aašij oovdedmân.
+Ulme Kielâpalhâšume ulmen lii vaikuttiđ sämikielâ oovdedmân tâi siäilumân Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst.
+- tárbu digitaallii materiaal vaalmâštmân
+- Tarbâšuvvojeh jotelis ráđádâlmeh uásipelij kooskâ tilálâšvuođâ tivomân, tiäddut ucceeblohováldálâš.
+Ko tarbâšâh sämikielâ jurgâleijee tâi tuulhâ, kaavnah sii ohtâvuođâtiäđuid vuoluupiäláá liiŋkâst.
+Táárbu mield puáhtá árvuštâllâm toorjân haahâđ äššitobdee ciälkkámuš vaanhimijguin sooppum vuovvijn.
+Tárbulijd toorjâtooimâid puáhtá algâttiđ tállán ko torjuu tárbu lii aiccum.
+Täsiárvu já olmoošvuotâLep täsiárvuliih kuáhtámijn, miärádâsâi rähtimist já pargoost.
+Täsiárvuváldálâš Färsuolluuh
+Täsivääldi President já rovvá Jenni Haukio puáttiv Saijoos salin.
+Täsivääldi President Niinistö já Sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi adelává kieđâid.
+Täsiviärdásii já torvolii kontakt läčimân puáhtá pargee asâttiđ jieijâs fyysilávt párnái táásán lättei.
+Ollâtásásâš kielâ máttááttâs tahhoo máhđulâžžân ubâ enâmist.
+Suápá pyereest luuhâmkirjen vyelitääsist já kirje puáhtá kevttiđ vierekielâlij oppâmateriaalin še.
+Taam čuákkimist jyevihánnáá paccii el. ovtâskâš taaidârij já pargojuávhui uuccâm pargoišeruuđah já proojeekttorjuuh sehe motomeh seervij uuccâm proojeekttorjuuh.
+Taan oppâkirjeest lii biologia, eennâmtiätu já tiervâsvuođâtiätu.
+Tast väldih vuotân eres lasseen čáácán, tiervâsvuotân, iäláttâssáid já pyereestvajemân lohtâseijee ekosysteempalvâlusâid sehe sämmilij táárbuid algâaalmugin.
+Taam vuáváámist aarâhšoddâdem iberduvvoo aarâhšoddâdem väldikodálâš linjiimij mield siskáldâslâš termân.
+Taam keežild elleekoveh kiäččojeh Vuáču tábáhtusâst mini-festivaalân, ige kišton.
+Täst lii pyeri juátkiđ ovdâskulij já ovdediđ tooimâ ain vâi säminuorâi sajattâh ovdán sämisiärváduvvâst já syemmilii ohtsâškoddeest. "
+Taan palvâlusâst kalga tieđettiđ äššigâššáid.
+Taam keežild lam-uv halijdâm juátkiđ madâräijihijdân äärbi, puásuituálu já oppâđ puásuialmaa ámáttân.
+Taam tuođâlâšvuođâst syemmilâš škovlâ tiätá kuittâg uáli uccáá.
+Taam aamnâsttâs kulttuuräärbi, mii sirdášuvá suhâpuolvâst nuubán, siärváduvah já juávhuh rähtih eivi uđđâsist sii pirrâs háárán, vuáruvaikuttâsâst luánduin já jieijâs historjáin, já tot puáhtá sijjân tobdo identiteetist já jotkuuvâšvuođâst, já návt oovded kulttuurlâš maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlâš kreatiivlâšvuođâ kunnijâttem.
+Taat kuávlu kočoduvvoo säämi enâmin.
+Taam jiešhaldâšem olášut Sämitigge.
+Taam aaleeb liegâsvuođâtile pajanem vaikuttâsâid ličij vaigâd muneldiđ já viehâ vissásávt áštáččii arktâsij algâaalmugij kulttuurij eellimmáhđulâšvuođâid arktâsijn kuávluin.
+Tääl uáinám anarâškielâ puátteevuođâ čuovâdin eidu ive 1997 vuáđudum anarâškielâ kielâpiervâl áánsust sehe meid ton keežild, et kielâ máttááttuvvoo meiddei rävisulmuid, kiäh velttidhánnáá iä lah ain madduidis peeleest anarâšah.
+Tááláá ääigi muu kiäinu lii tuálvum asâstâllâđ Avelân, kost muu viljâ já uábbi-uv aassâv.
+Taam lii vaigâd iberdiđ.
+Nuuvtpa tot lii tovle jieijâs uásild adelâm máhđulâšvuođâ säämi puásuituálu já aassâm vijđánmân tuodârpajosáid.
+Tavlustâh: Sämmilij mere ovdánem Suomâst
+Tyehin lii sämikielâi ovdánem já kirjálii kevttim lasanâm, mii lii lasettâm kielâ huolâttâs, ovdedem, tutkâm sehâ normâdempargo táárbu puohâin sämikielâin.
+"Táválii luándukevttim suojâlem lii tehálâš meid ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân.
+Vâi olmooš oláččij šiev eellimhaaldâšmân viggá sun meritiätulávt eelliđ sivâdávt já kuáhtulávt.
+Mii ulmen lii uážžuđ pissoo maali kielâ iäláskittem já suoijim várás, páhudij Näkkäläjärvi.
+Muu ulmen lii čođâldittiđ tutkosijd täin oppâlájádâsâin.
+Ulmen lii ovdediđ sämimáttááttâs pargovievâ pedagooglijd já amnâshaaldâšlijd tááiđuid sehe ovdediđ uđđâ pedâgooglijd vuáháduvâid, moh väldih sämikielâ já kulttuur vuotân já moiguin pyeredeh oppâm kvaliteet já oppâmpuátusijd sehe ovdedeh sämikielâ já kulttuur iäláskittem.
+Ulmen lii, et sämitiggeest liččii toimâsajeh puohâin sämikuávlu kieldâin já sämikuávlu ulguubeln-uv.
+Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargeeh peessih škovlim ääigi tuođâlávt viärmádâttâđ, oppâđ uđđâ sehe jyehiđ sii mättim.
+arâšoddâdem kyeskee lahâasâttem uđâsmittem, kieldâi staatâuásivuáháduv uđâsmittem já sämikielâ iäláskittemohjelm ovdánem staatârääđi kieđâvušmân.
+Ulmen lii ovdediđ SPR tooimâ tave-eennâmlii sämisopâmuš kenigâsvuođâi háárán sehe pyerediđ Ruošâ sämmilij máhđulâšvuođâ uásálistiđ oovtâstpaargon.
+Ulmen lii rähtiđ čielgiittâs ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ tutkâm- já áámmát / reesuurskuávdáá vuáđđudmân já rähtiđ Interreg - jotkâruttâdemucâmuš kuávdáá keččâlemhaavâ várás.
+Ulmen lii meiddei pyehtiđ oovdân positiivlâš maali Uđđâ Seelandist ässee algâaalmug, maorikielâ iäláskittem- já nanodemtooimâin.
+Ulmen lii finniđ aabis jo tai uđđâ vuosâluokkalalij kiävtun.
+Ulmen lii finniđ oovdânpyehtim lavâlâš / lavâlij instrumentij rähtimân komitea toimâpaje 2014/2015 ääigi.
+Ulmen lii, et páárnáš jieš kihtâluvvoo árvuštâllâđ jieijâs pargo puáttus já mättim tääsi nuuvt tuođâlávt ko máhđulâš.
+Ulmen lii sehe sämimáttááttâsâst tuáimee máttáátteijei viärmádâttâm ete teoreetlii tiäđu, máttáátteijei jieijâs hárjánem já joskis tiäđu ovtâstittem.
+Ulmen lii sämitige jiečânâs miärádâstoohâmvääldi lasettem.
+Ulmen sämikielâlâš muštopyeccee tipšorááiđu myensteristem
+Ulmeh: Sämimáttááttâs pargovievâ kielâlávgummáttááttâs pedagooglij ja amnâshaaldâtlij tááiđui lasettem, moi vievâst pyehtih ovdediđ uđđâ sämikielâ já - kulttuur vuotânväldee pedagooglijd vuáháduvâid.
+Ulmeh: Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargoviehâ finnee vuáđutiäđuid párnáá kielâlii ovdánmist, kielâlávgumist máttááttâsvyehhin, tuáváduvâin, teoreetlii čujosraamist, keevâtlii olášutmist, vuáttámušâin já oppâmpuátusijn.
+Ulmeh: Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargoviehâ naanood sii mättim sämikielâ já - kulttuur sirden.
+ Teatris 2016 lii uáivildum teatter hárjutteijeid Suomâst ässee nuorâid.
+ Teatris kuávlutábáhtusah uárnejuvvojeh sierâ kuávluin Suomâst.
+ Teatris lii čaittâlemtaaiđâ tábáhtus, mast čaaitâlmist puáhtá leđe sárnum-, tánssám- já / tâi
+muusikteatter sehe ovdâmerkkân teatterklovneria.
+Teatterhäämist: 20 ulmui
+Teatter lii vijđes taiđuu syergi, moos kulá maaŋgâlágán teatter tego muusik-, tanssâ- já sárnumteatter.
+Teatter huksejuvvoo jieŋâst já muottust.
+Teatterist tarbâšeh maaŋgâlágánijd tááiđuid!
+Teatterteema meerhâš, ete meiddei nukketeatter lii máhđulâš!
+TEATTER: Vuáču teattertábáhtusâst iä lah aherääjih, pic 4 rááiđu šlaajâimield väldikodálâš tábáhtus njuolgâdusâiguin: 1. sárnumteatter 2. muusikteatter 3. improvisaatio
+- teeman muusik roockist juáigusân
+Teeman muusik Tábáhtus teeman lii muusik.
+Teeman muusik
+Teeman lii muusik, mon šlaajâi- klassisâš muusik, aalmugmuusik já ritmâmuusik- vuálá čááhá muusik ubâ kirjáávuotâ orkestermusikist ain hiphopin.
+Sämmilâš mytologia addel sunjin motomin inspiraatio teemaid.
+Touijuum meid sämituojijd ain ko toid kávnoo äigi.
+Räähti falaldâhpivdem.
+• porgâđ kässeekeđgipargoid
+• kuárruđ nukkeid säämi pihtâsijd
+• rähtiđ jieijâs ohtâduvâst juáigus / leuŠdd / livđe, hárjuttâllâđ jienâ kevttim já lávdástâllâm
+• tuoijuđ muorâst já poccuutäävtist jieškote-uvlágánijd tiiŋgâid
+• rähtiđ riissijn poccuid já siemin pygálusaaiđijd sis- já olgokiävtun
+• tuoijuđ taaidâtuojijd (mielâkuvviittâs kevttim, uđđâ idea keksim)
+• porgâđ mainâsijn, muštâlusâin já iärvádâsâin uási piäiválâš tooimâid
+• porgâđ ulloläigipargoid (tiepih, paadij ponnoom / pärgildem, njuškottâh, vaacah)
+Tahhoo oovtâstpargo meid eellimuáinulâš servijguin.
+• rähtiđ ohtâduv oovtâ visteet "siärvusviste ", mast párnái perruu jesâneh pyehtih čokánistiđ tâi juuhâđ käähvi párnáá pyevtidijn tâi viežâdijn
+Puoh pehtilumos ličij sirdeđ ohjelm haldâšem njuolgist sämitiigán.
+Pargo ovdil jo uuccâm váldojeh vuotân uđđâ ucâmušttáá.
+Pargo ovdil uuccâm occeeh váldojeh vuotân uđđâ ucâmuuttáá.
+Paargon kulloo suunnâttâllâđ kielâkuávdáá strategiaid já ornijdume sehe rähtiđ kuávdáá tooimâst pisovâš.
+Pargon kulloo suunnâttâllâđ kielâkuávdáá strategiâid já ornijdume sehe finniđ kuávdáá tooimâ pisovâžžân.
+Vyerdih, ete paargon väljejum uáppee uážžu hárjuttâllâmruuđâ ollâopâttuvâst.
+Pargo tipšomist annojeh oovtâspargo- já viärmádâttâmtááiđuh, markkânistemmohtâ, ornim- já stivrimnahcâ sehe tedduuhaldâšem.
+Pargokován kuleh čällee- já čuákkimorniimij lasseen ohtâvuođâtoollâm sierâ enâmij sämitiggijd já Ruošâ sämiservijd sehe ääšioovdânpyehteepargoh.
+Pargokován kuleh táválij išedeijee pargoi lasseen vättee valmâštâllâmpargoh.
+Pargo miänástuvvee tipšom váátá šiev jođettemtááiđu, hárjánem pargojuávkkuhaldâttuvvâst, naavcâ vättee já ovdâsvástádâslâš porgâmân já šiev sämi- já suomâkielâ tááiđu.
+Tooimâ miänástuvvee hoittám váátá vijđes sämikulttuur tubdâm sehe šiev eŋgâlâskielâ tááiđu.
+Pargo miänástuvvee hoittám váátá hiäivulii ollâškovlâtutkos, šiev sämikielâ, suomâkielâ, táru- / ruotâkielâ tááiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ njálmálii já kirjálii tááiđu.
+Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu.
+Tooimâ miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, šiev sämmilii sosiaal-, tiervâsvuođâ- já arâšoddâdemsyergi tubdâm.
+Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos já kelijdeijee sosiaalhuolâttâs tubdâmuš.
+Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos já kelijdeijee sosiaalhuolâttâs tubdâmuš. Pälkki miärášuvá sämitige
+Pargoost cevzim iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, markkânistemsyergi já sämikulttuur šiev tubdâm sehe šiev eŋgâlâškielâ táiđu.
+Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe haaldâdlâš pargoi já sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlâš aašij tubdâm.
+Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi kulttuureellim já haldâttâhtooimâ tubdâm.
+Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi kulttuureellim já haldâttâhtooimâ tubdâm. Pälkki miärášuvá sämitige
+Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi škovlimašij já haldâttâhtooimâ tubdâm.
+Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, pirâsašij já haaldâtlâš pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgalâskielâ táiđu.
+Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš škovlim, sämikielâ sehe eŋgâlâskielâ táiđu.
+Pargo miänástuvvee hoittám išedeh heivejeijee škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu.
+Pargo miänástuvvee hoittám išedeh heivejeijee škovlim sehe sämikielâ táiđu.
+Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt já jiečânâs.
+Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, maaŋgâpiälásâš kielâtáiđu, šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt, jiečânâs já njyebžilávt (meid eehid- já oholoppâpargoh).
+Tooimâ latkiš tipšom išedeh hárjánem selvâttâsâi já tutkâmušâi rähtimist, sämikielâ táiđu, šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt.
+Pargo miänástuvvee hoittám išedeh sämikielâ táiđu, sämikulttuur tubdâm já - škovlim, šiev vuáruvaikuttâs- já oovdânpyehtimtááiđuh, šiev atk-tááiđuh sehe nahčâ porgâđ jiešalgâlávt já oovtâst nubbijn ofelâššáin.
+Pargo miänástuvvee tipšon išedeh hiäivulâš ollâškovlâtutkos, šiev sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi já sämikulttuur tubdâm, hárjánem hahâ- já ovdedempargoost, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe nahcâ innovatiivlâš pargohaaldâšmân.
+pargo.
+tooimâ.
+Pargoost váttoo meid tave-eennâmlii sämihaldâttuv já aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi já - tuáimei äššitubdâm.
+Pargoh já toimâ
+Pargoh lohtâseh eres lasseen säämi kielâlaahân já eres pargoid, moh väätih sämikielâ äššitobdeevuođâ.
+säämi muusikkuávdáá išedeijen toimâm sehe Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusikfestivaal išepyevtitteijee pargoh.
+Säämi liipu lii vuávám sämitaaidâr Astrid Båhl.
+Porgâmáin uáppá. "
+Rähtee lii uđâsmittâm kirje iänááš teevstâi uásild.
+Rähteeh uážžuh jieijah meridiđ, maid halijdeh pyehtiđ oovdân jieijâs škoovlâst já pirrâsist.
+táválâš čuákkimtekniikâst.
+kamuvsyeinih = syeinih, moh kiävttojeh sovskammuin
+Tekstâ já koveh Inga Borg
+Tekstâ já koveh: Milla Elmiina Pulska
+Tekstâ já kove: Milla Elmiina Pulska
+Tekstâ ja meccikove: Milla Elmiina Pulska
+Tekstâ: Johanna Kivimäki
+Tevstâlávt uđđâ skiärru lii mainâsteijee.
+(Tekstâ Matleena Fofonoff)
+visio lasseen láá ohjelmeh uáinimnáálá internet pehti já toh pyevtittuvvojeh ohtsâšpargoost Suomâ
+Televisiost, radiost, kiirjijn, aavisijn, neetist?
+Televisiost puáttee sämikielâlâš uđđâsijd sun čuávu koskâttuvâi, mutta šalligâš toi puáttim Suomâst iho.
+Tiänu kuálástemärbivuáhán kuleh tááláá ääigi kieldum rastapuáđu, tuohâstem já kullekoldem sehe vala kiävtust leijee luosâpuáđu já länipuáđu, viermipivdem čuážžoo viärmáin, koldem, kulgâdâhviärmáin pivdem, já stággu- já vuoggâkuálástem.
+Tiänu kieldâ
+Tiänu säämi kielâkuávdáš, Deanu giellagáddi
+Tyeje elementeh tävisteh tievâslâš rieggee, šelis kuáškánjâs lii tievâslâš puddâ ääigist.
+Tyeje Vuossâmuš uási čokkân 30:st onnáápeeivi sämmilijd kovvejeijee čuovâkooveest, moh láá kovvejum jieškote-uv kuávlust Suomâ.
+Tyeje puoh uásih láá olášittum kietâtyeijin já tain vuáttoo čepis tyejiáámmátlij kieđâ luoddâ.
+Tyeje uásih láá häämis peeleest še taldrikeh já tain sorjájeijee pastemeh láá kuáškánjâsah.
+Tyeje nubbe uási lii stuorrâ čuovâkove, mast tuodârenâduv oolâ láá kovvejum taah herbaario šadoh.
+Tyeje nubbe uási lii stuorrâ čuovâkove, mast tijme-enâduv oolâ láá kovvejum herbaario šadoh. "
+Kirje uđđâ kuvvim lii toohâm Merja Aletta Ranttila.
+Tyejeest láá meid ovtâskâsčuággáh moi hämikielâ puátá säämi ärbivuáváliist njuorâhpáárnážân rahtum sierâst, skilânâsâst.
+Koveh kovvejeh sämmilijd já sii pirâstittee arktâsii luándutile - tuodâr-, vyevdi- já jävrienâduv, muottuu, poccuid já kuovsâkkâsâid - moh lääččih jieijâs hástusijd sämmilij argâpiäiván, mut fäällih meid eromâš kulttuurlii já kielâlii inspiraatiokäldee taan Euroop Union áinoo algâaalmugân.
+Muu tuojijn távjá uáinojeijee ärbivuáváliih sämityeje elemeentih lääččih ohtâvuođâ ulmuid, kiäh eellih teikâ láá iällám maalâkooveest kovvejum saajeest.
+Rahtulâšvuođâlum maailm eellimtääsi paijeentoollâm já uđđâ teknologia ovdánem láá puáhtám stuorrâ mielâkiddiivâšvuotâ še sämikuávlu ruukimineraaláid.
+Ráhtulâšvuođâlum enâmijn lii meid stuorrâ ovdâsvástádâs luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turviimist maailmvijđosávt.
+Tyeji čokkân maaŋgâin kolledum já vielgiskolledum stälitaldrikijn, moh hämmejeh maaŋgâtásásii suonjârdeijee virde sali siäinán já sárnumstovlin.
+Rááhtus lii Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume iävtukkâssân ivveest 2015.
+Kirje lii šiev lase nuorttâsämikielâ máttááttâsân, mii adeluvvoo škoovlâin já rävisolmoošoppâlájádâsâin.
+Tyeji lii kunneečááitus suulágánáid noonâ säämi nisonáid.
+Tyeje tuoijuudijn lam suogârdâllâm suhâpuolvâi virde ääigist sehe oohtânkulluuvâšvuođâ, mast virde piämmá mii juáhháá ", muštâl taaidâr.
+Tyeje tuoijuudijn lam suogârdâllâm suhâpuolvâi virde ääigist sehe oohtânkulluuvâšvuođâ mast virde piämmá mii juáhháá.
+ Ráhtusij ucemuspištem lii 15 minuuttid já enâmuspištem 60 minuuttid.
+Stälirieggest hiäŋgájeijee poccuu kyeppirtavttijd láá skuážurdum muáđuh já toh láá kárvuttum tanesraŋgâ- já kässeekeđgikirjejum läđđeemáccuháid.
+Terminologia muttem lii motomáid staatáid mottoom suujâst tuođâi vaigâdis äšši.
+Terminologia nubástittem västidiččij vyeimist orroo olmoošvuoigâdvuotâvuáháduv.
+Terminologia muttemist láá ráđádâllâm kuhháá EU siste já uásipeličuákkimist.
+Tiervâ taaiđâtábáhtusân puátteeh,
+Pyereest puáttim Anarân!
+Muusikoovdânpyehtim Anna Lumisalmi ja Tauno Lietoff
+Tiervâpuáttim juhlođ säämi aalmugpeeivi!
+Tiervâpuáttim ávudiđ Saijoos já Sämitige!
+Tiervâpuáttim kielâiâláskittemehidân!
+TIERVÂPUÁTTIM FÁÁRUN!
+Pyereestpuáttim!
+Pyeri puáttim!
+Tiervâpuáttim Sämitige nuorâirääđi uárnim säminuorâi konfereensân säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân 6.-7.2.2014.
+Tiervâpuáttim Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkištodem puátusij almostittemtilálâšvuotân, mii tuálloo Sämimuseo Siijdâ auditoriost, Anarist tuorâstuv 4.12.2008 tme 15.
+Pyereestpuáttim Säämi aalmugpeeivi juuhlán Anarân 6.2.2010!
+Tiervâpuáttim Säämi aalmugpeeivi juuhlán Anarân 6.2.2015!
+Tiervâpuáttim!
+Tiervâpuáttim uápásmiđ cájáttâsân!
+Tiervâpuáttim uápásmiđ uđđâ kiirján Sajosân vuossaargâ 17.12.2012 tme 16, kuás kirje almostittem tábáhtuvá já kirje čällee lii pääihist muštâlmin kirjeest.
+Taažâ seminaarkyesih puovtii sahâvuáruinis oovdân vuávámnáál leijee Säämi Tiervâsvuođâsijdâ - haavâ Finnmarkist.
+Jis njuovâmeh olášuveh, te toh lopâttiččii Njeellim sämmilij puásuituállei puásui-iäláttâs já perrui válduášálii áigápuáđu, tuššâdiččii puásuituállei já sii perrui masa ubâ puásuisiijdâ já lopâttičij Njeellim anarâš puásuituálu ollásávt.
+The Slap já Hilbes väljejuin Anarist njuhčâmáánu loopâst uárnejum Säminuorâi taaidâtábáhtusâst säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš tábáhtusân.
+Luuvâ uđđâs Anarist toollum Säminuorâi tááidâtábáhtusâst täst.
+Thlimmenos-tábáhtusâst ive 2000 tuámustovli lii čuávdám ete staatah luávkkájeh 14 artikla miäldásâš vuoigâdvuođâ, mon mield olmooš uážžu leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâi naavdâšmist, talle ko staatah kohtâleh siämmáálágán tiileest leijee ulmuid eresnáál objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá.
+Tiäđám tom tääl, et lam sämmilâš já tondiet luuvâm-uv máttáátteijen, vâi puávtám sirdeđ kielâ nuuvt maŋgâsân ko máhđulâš.
+Tiäđuaddelmist Euroop union čoonnâs oovtmanolâš savâstâlmân arktâlâš algâaalmugijguin.
+Tiäđuaddelmist páhuduvvoo še, et EU kolgâččij suogârdâllâđ. maht algâaalmugij uásálâšvuotâ uárnejuvvoo uássin EU tave ooláádmudo (pohjoinen ulottuvuus) politiik.
+Tiäđusirdem lasseen lii radiost tehálâš kulttuurpargo.
+Tiäđust lii ivnáás, ilolâš já kulttuurnalliis juhlepeivi!
+Tieđettep täärhib ohjelmist maŋeláá jieččân nettisiijđoin Ávus uuvsâi Aalmugjuhleest, mii uárnejuvvoo koskoho 4.4.
+Tieđettep ijjâdmân, maađhâšmân já ohjelmân lohtâseijein aašijn almottâttâmääigi maŋa.
+Tieđettep tábáhtusân já pargopaajijd kyeskein
+Tieđettep tilálâšvuođâ täärhib ohjelmist maŋeláá mii nettisiijđoin.
+TIÄĐÁTTÂS Almostittemrijjâ tállán
+Tiäđáttâs má. haldâttâhhoovdâ valjiimist
+Tiäđáttâs sämitige ornim miäldustábáhtusâst 8 (j) -čuákkimist
+Almottâs Sajos čuákkim- já virdedemtekniikast já Sämitige čuákkimii simultaantulkkiimist já virdedeemist
+tiäđáttâsâst láá ennuv tábáhtusân kulleeh tiäđuh, já tondiet tuáivun, ete luhâvetteđ ton huolâlávt.
+Tieđettem čuosâttuvvoo meid čanosjuávhoid.
+Tiäđuh piäijojeh meiddei neetin, čuávu www.samediggi.fi.
+• tiätu sämmilij ohtsii historjást ohtân aalmugin neelji väldikode kuávlust
+Tiätu sirdâšuvá sämikielâ luándun, miäcán, šooŋân, puásuituálun, tuojijd, meccipiivdon já kyelipiivdon lohtâseijee terminologiast sehe sämikielâlâš päikkinoomâin.
+Tiätu sirdâšuvá sämikielâ luándun, miäcán, šooŋân, puásuituálun, tuojijd, piivdon já kyelipiivdon lohtâseijee terminologiast sehe sämikielâlijn päikkinoomâin.
+Tiäđust-uv tot meerhâš munjin eenâb ko tuše kielâ já pihtsijd.
+Tiina Aikio láávdást Sajosist oovtâst suu čuojâldittein teikâ stuárráábijn juávhuin sopâmuš mield..
+Tiina Aikio lii almostittâm maaŋgâid skiärruid, el.
+Tiina Aikio-Sanila já Merja Fofonoff, nuorttâlâškielâ
+Tiina Sanila-Aikio lávdástâlmin Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleest.
+Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto sämitige värisaavâjođetteijen
+Tiina Sanila-Aikio já Pirjo Lotvonen lává čáállám nuorttâlâškielâlij posterij teevstâid.
+Tiina Sanila-Aikio juátká sämitige saavâjođetteijen vaaljâpaje 2016-2019.
+Tiina Sanila-Aikio lii valmâštâllâm kietâčáállus já pargo kárvánâš loppâivveest.
+Tiina Sanila-Aikio (väärrin Pertti Heikkuri)
+* Tiina Sanila Band (nuorttâlâš rock-muusik)
+Majebaargâ 3.4. kulttuureehid já koskoho 4.4. aalmugjuhle täärhib ohjelmist tieđettuvvoo maŋeláá.
+Tiittas parâkode skeŋkkim ikoneh heŋgâstuvvojeh Njellim ortoTopi Ikäläis čuovâkovečáitálmâs Tavetemppâleh muštâl pispekode historjást já taan peeivist, nuortâ ortodoksâlâš kirho riges ärbivyevist pispekode kuávlust. doksâkirho sistoornân. Čuovâkovvejeijee
+• čovgâ vuáruvaikuttâs jiejâs sämisiärvus jesânijguin; ihejurâmân kullee, pargoh, määđhih, kolliistâlmeh já ohtsiih meriáigásâš tábáhtusah
+Tilálâšvuođâ lehâstij B. O. D-Corp Banca - paaŋki kulttuurkuávdáá viistijn Venezuela tehálumosáid irâttâseellim vaikutteijeid kullee paaŋki stiivrâ saavâjođetteijee Víctor Vargas Irausquín.
+Tilálâšvuođâ lekkâm já káhvástâllâm
+Tilálâšvuođâ juhlemusikkist västidij Annukka Hirvasvuopio-Laiti.
+Tilálâšvuođâ juhlesárnon lâi ovdâskode staatâvarijváljukode saavâjođetteijee, aalmugovdâsteijee Hannes Manninen.
+Tilálâšvuođâ ohjelm
+Tilálâšvuođâ lopâttem
+Tilálâšvuođâst oovdânpuáhtoo sämitige oppâmateriaalpargo, suunnâttâllâp já savâstâllâp.
+Tilálâšvuođâst oovdânpuáhtojeh uđđâ anarâš- já tavesämikielâliih aabiseh.
+Tilálâšvuođâst oovdânpuohtui Akwé: Kon - ravvui heiviittem Suomâst Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist.
+Tilálâšvuođâst savâstâllii algâaalmugkielâi máttááttâs já kielâi iäláskittem hástusijd.
+Tilálâšvuođâst savâstâllui meid ruukitooimâst já ton vaikuttâsâin sämikulttuurân sehe arktâlii kuávlu hástusijn.
+Tilálâšvuođâst kuullâp sahâvuáruid jieškote-uv uáinimčievâin.
+Tilálâšvuođâst lijjii mieldi Venezuela parlament algâaalmugij váljukode ovdâsteijeeh, juávhust meid algâaalmugij vuoigâdvuođâid piälušteijee aalmuglii finnoduv jođetteijee Noeli Pocatierra.
+Tilálâšvuođâst kuásuttuvvoo käähvi.
+Tilálâšvuođâst lii še oláttâsohjelm já ton lasseen tobbeen lii máhđulâšvuotâ rijjâ oovdânpyehtiđ muusik- tâi eres kulttuurohjelm.
+Tilálâšvuođâst lijjii fálusist rovvá Pia Sovio-Pyhälä ráhtám herskupitáh Suomâst, eres lasseen puásuisalami já sälttiluosâ ruvâšleibijn.
+Tilálâšvuotâ lâi kuohtui pelij peeleest luhostum já leim siämmáá mielâ tast, ete sämiaššijn lii máhđulâš peessâđ ovdâskulij positiivlâš já šiev vuoiŋâst.
+" Tilálâšvuotâ lâi uáli liegâs já mist lâi eromâš savâstâllâm sahâalmain já váljukudij saavâjođetteijeiguin.
+Tilálâšvuotâ lii historjállâš.
+Tilálâšvuotâ lii uáivildum säminuoráid, merideijeid, Sämitige jesânáid, virgeomâháid, seervij ovdâsteijeid, totkeid já puohháid, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ áášán.
+Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid streaming - vuolgâttâssân internetčujottâsâst sogku.
+Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ reaalääigi stream-vuolgâttâssân internet peht teikâ puáhtá puáttiđ pääihi alne (váátá almottâttâm!).
+TILE- já PALVÂLEMVÄÄRRIDMIJD SAIJOOS VYEBDIMPALVÂLUSÂST: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Tile lii mijjân hástulâš.
+Tile lii tääl nuuvt kriittâlâš, ete puásuialmaah väätih keeđhi olesrávhuiduttem lopâttem, vai viältáččii stuorrâ vahâgijd.
+- Tiileest, mast jo 70% sämipárnáin já - nuorâin äässih eres saajeest ko sämikuávlust, taarbâš uđđâ tooimâid eromâšávt jieijâs kielâ máttááttâs uážžumân.
+Tiilijn, main ovdâmerkkân čujotteh njuolgist sopâmušteekstân, pyehtih kevttiđ ain teermâ algâ- já páihálâšsiärvus.
+Tilálâšvuođâin, main šoddâdeijest paijaan huolâ párnáást, lii eromâš tehálâš orostiđ aicâdiđ párnáá tooimâ já tast tábáhtum nubástusâid.
+Tiilámijd kalga rähtiđ muuneeld.
+Av-teknikko Janne Lappalainen
+Saijoos čuákkimtileh
+Ruttâtuálulopâttem lâi loopâst, korrâ šeštimtooimâi já pehtilis tooimâ áánsust suullân 12.000 eurod paijeelpäccee.
+Tilitärhisteijen toimâpajan 2016 - 2019 väljejui Risto Hyvönen já väriolmožin Tiina Mikkonen-Brännkärr.
+Čielgiittâs kalga toohâđ Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaanân.
+Soojijn kiävttojeh čuákkimpiergâsij lasseen táárbu mield meddei läigittes mikrofonih já eres-uv jienâkäldeeh, nuuvtgo tiätumašinij Skype-ohtâvuotâ já videoráđádâllâmpiergâseh.
+Soojijd puáhtá laiguuttiđ meid táálu ulguupiälááš tuáimeid.
+Timo Tolvi (eennâm- já meccituáluministeriö)
+Taneáárpu rähtim, päddiponnoom já tekstiilpargo sämmiliih láá oppâm uásild eres aalmugijn.
+Tiörv!
+Tuođâlâš nubástus kieldâi já staatâ ohtâduvâi sämikielâ mättee ulmui meereest ij lah tábáhtum.
+Páhuduvvoo, et meiddei sierâ nomâttum kielâpalhâšume árvuštâllâmlävdikodde lii oovtmielâlávt nomâttâm ive 2010 palhâšumeuážžoid já lii kuáđđám kirjálii vuáđustâs.
+Tooimâin iävtuttuvvoo luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuotân väldim lahâasâttâs já haldâttâs ovdedemhaavâin sehe škovliimist.
+Tooimâin iävtuttuvvoo luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuotân väldim lahâasâttâs já haldâttâs ovdedemhaavâin sehe škovliimist.
+Tooimâin iävtuttuvvoo luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuotânväldim lahâasâttâs já haldâttuv ovdedemprojektijn sehe škovliimist.
+- toimâsuárgán lohtâseijee sämmilijd kyeskee aašij kieđâvuššâm čuávvum jieškote-uv virgeomâhijn
+tuáimá puásuiolmožin Vääččir palgâsist.
+tuáimá sämikulttuur läänitaidârin
+Toimâpaje hástusin šadda leđe iävtui lääččim sämmilij maasâdvarriimân sämikuávlun.
+Toimâpaje vuolgâsajeh
+Toimâpaje váldu-uulmij olášume tuárju nanosávt toimâpaje ovtâskâčuággásij uulmij olášume.
+Toimâkodde hammiistâlâi peeivij seminaarij arttân eres lasseen sämmilij kirholâš eellim suogârdâllâm tääl já puátteevuođâst, säämi kontekstuaallâš teologia sehe Ruošâ sämmilij historján já tilán uápásmem.
+Tooimâ návt: Jis halijdah sämikielâ máttááttâs, oovdânpyevti tuu táátu jieijâs škoovlâ rehtorân.
+Toimâlâš šoddâdem naanood suhâpuolvâi koskâsâs siärvuslâšvuođâ.
+Tooimâ árvuštâlmân kulá meiddei párnáá aicâdem já suu aargâ uáinojeijen toohâm kirjiimáin páárnážân kullee huámášuumijd.
+Tooimâ árvuštâllâm
+Ko toimâstivrejeijee páácá virgerijjâvuotân almoot
+Toimâstivrejeijee
+Toimâ jotkui ive 1997 rääjist kieldâ já tastoo sämitige EU-haavâi vievâst.
+Toimâ ovdeduvvoo nuuvt, et sämmiliih pyehtih aldaniđ ain älkkeebeeht sämitige já sämitigge lii mieldi sämmilij aargâst sämikuávlu kieldâin, ton ulguubeln-uv já sosiaallâš mediast.
+Toimâ lasettuvvoo já ovdeduvvoo sämikuávlust já vijđeduvvoo meid sämikuávlu ulguubel.
+Toimâkuávlun láá sämikuávlu kieldah.
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmiđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.
+Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi
+Mij toimâ ij liččii mahđulâš jis mist ij liččii sämitige toorjâ tááláá vijđoduvvâst.
+Toimâohjelm kieđâvuš vijđásubboht ko eidusâš strategia sämikuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tile já sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu tile.
+Toimâohjelm uulmij olášume čuávvup ihásávt sämitige toimâmuštâlus kieđâvuššâm ohtâvuođâst.
+Toimâohjelm olášuttem váátá uđđâ ekonomâlijd resurssijd já sämitige jieijâs tooimâ ovdedem já pehtilittem.
+Toimâohjelm olášutmist västideh puoh sämitige orgaaneh já pargeeh jieijâs toimâsyergist.
+Toimâohjelm lii vyeimist ihán 2020 já ton olášuttem čuávuh já ovdedeh biodiversiteetpargojuávhust.
+Toimâohjelm tuálá siste sämitige váldu-uulmijd sehe ovtâskâsčuággásijd ohtsijd já sektorkuáhtásijd uulmijd sämitiggepajan 2012-15.
+Toimâohjelmist láá asâttâm toimáid äigitaavluid já ovdâsvástádâspeelijd.
+Toimâohjelmist láá maaŋgah sämmilijd kyeskee ulmeh.
+Toimâ säminuorâi hiäđui já vuoigâdvuođâi vyeijee seervijn lii orroom rievtisin já tuubdâm tom uáli tehálâžžân.
+Tärhibijd ihásijd uulmijd asâtteh jieškote-uv ive budjetist.
+Toimâvuáváámist kieđâvušeh sopâmuš artikkâlâi 8 (j) já 10 (c) ovtâstumesoojijd.
+Toimâ
+Toimâ olášuttoo nuuvt, ete uárnejeh vuálá škovlâahasijd párnáid sämikielâlii peivitipšo teikâ ávus arâšoddâdemtooimâ sehe škovlâlijd eehidpeivitooimâ kielâlávgumvuáháduv keevtin.
+Toimâpirrâs nubástusah vaikutteh aarâhšoddâdemtooimâ olášuttem juátkojeijee árvuštâlmân, ton miäldásâš tooimâ oovdedmân, uulmij aasâtmân já olášutmân.
+toimâm maaŋgâ päikkikoddeest sierâ kááijumsyergi pargoin
+Toimâpääihih
+Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest.
+Toimâsaje lii sämitiggeest Sajosist.
+Toimâsaje sämitiggeest Sajosist.
+Toimâsaje lii Säämi kuálttuurkuávdáš Sajosist, Anarist.
+- toimâttuv hovdâ
+- toimâttuv hovdâ,
+Toimâttuv fastâpargeeh:
+Toimâttâhčällee pargoid kuleh proojeekt piäiválâš toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe išediđ proojeekt reekkigtuálupargoin.
+äššikirje- já ekonomiahaldâttâhân lohtâseijee pargoh.
+Toimâttâhčällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 29 §:st.
+Toimâttâhčällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 41 §:st.
+Toimâttâhčällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávđáá Sajosist.
+Toimâttâhčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi VI.
+Toimâttâhčällee
+Toimâttâh valmâštâl já olášut meiddei säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan čuákkimij aašijd já uáslist säämi máttááttâshaldâšem tave-eennâmlâš ohtsâšpaargon.
+Toimistosihteeri Ritva Tammela
+Vuáhádâhäššitobdee
+Laitoshuoltaja Pirkko Pieski
+Toimâviistijn lii máhđulâšvuotâ meid jieškote-uvlágánij säämi tuojij tuoijuunân.
+Toimâviistij aldasijn lii máhđulâšvuotâ láávu já eres sämmilij ärbivuáválij šiljorakânâsâi ceggiimân.
+Lah jođetteijen meid Unna Junná- párnái TV-ohjelmijn.
+Ko paapah toimâtteh immeelpalvâlusâid, rukkoospuudâid, mysteerioid tâi eres toimâttâsâid, te sii kevttih sierânâs immeelpalvâluspihtâsijd.
+Toimitteijeeh:
+- Tuáimee káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs ävkkinkevttim lii tehálâš tobbeen, kost sämikielâ aldamáttááttâsân iä lah máhđulâšvuođah, páhudij Gustafsson.
+" Puovtijm oovdân tom, ete sämikulttuur kolgâččij suojâliđ sierânâslaavâin, tego puásuituálu-kuálástus- já miäcástemlaavâin.
+Nube válduášálâš toimâvyehhin láá virgeomâhâiguin toohum ráđádâlmeh.
+Nubbe säämi parlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 29. peeivi 2008.
+Nubbe sämmilâšparlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 29. peeivi 2008.
+Nubbe sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Ruávinjaargâst 28.10.2008.
+Nubbe tehálâš ovtâsteijee tahhee lii tot, et nuusik oovdânpuáhtoo ohtuunis.
+Nube tááhust ovdâmerkkâm silbâtiiŋgâin säämi kulttuur siäilut ain-uv tagarijd puáris nuorttâ- já koskâeurooplijd ärbivuovijd, moh láá vuolgâsojijnis jo kuhháá tassaaš lappum.
+Nube tááhust lii tábáhtum meiddei šiev ääših.
+Nube tááhust sopâmuš meid meerrid mii kulttuur puátteevuođâ.
+Nube kištomuudon puávdejum ulmuid máksoo jieškiäs-uv siämmáá stuorrâ uási ohtsis 75 000 euro summeest.
+Nube muudon puávdejuvvojeh 3-7 ovdánemtohálumos iävtuttâs.
+Nuubán taarbâšmettum mááccuh, jyevdilâs soljo, peljiheervah teikâ mii ihenis eres tyeji puáhtá leđe aarni tunjin.
+Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtun väldimân sämimáttááttâsâst.
+Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtunväldimân sämimáttááttâsâst.
+Nube toimâivvees Sajosist ellii s. 12 000 čuákkim- já tábáhtusäššigâssâd.
+Nube muddoost ovdeduvvojeh eromâšávt iävtuttâs toimâlâš já ekonomâlâš jiešvuođah.
+Nube kieđâst kiško läddilâš- ja nube kieđâst sämmilâškulttuur.
+Ko tah uásitooimah láá paldluvâi siskáldâsâidiskuin já sojijdiskuin, toh tuárjuh nubijdis.
+Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin.
+Motomin sun kieđâvuš persovnlâš tobdoid já fiäránijd.
+Pargoost radiost kiävtám iänááš uási ääigist sämikielâ.
+Iärásij kunnijâttem já vuotânväldim sehe sosiaallâš tááiđuh já sierâdem láá kuávdášlâš saajeest aarâhšoddâdmist.
+Nuubij navdâšemkuávloid iä moonâ pivdeđ riävskáid.
+Tuáivuim ete staatârääđist tovâččii jotelávt čuávdusijd ILO 169-sopâmušân.
+Tuáivup, et uđđâ siijđoh palvâleh sämmilij lasseen meiddei media, virgeomâhijd já eres čanosjuávhuid tolebáást pyerebeht, iätá Sämitige haldâšemhovdâ Juha Guttorm.
+Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ / ollâopâttâh), hárjánem västideijee
+Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ / ollâopâttâh), hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já - kielâi tubdâm.
+Tuáivup kuittâg, ete čaittâleijeeh kevttih jienâ korrâsávt.
+Tuáivup meid piätupolitiik ovdedem EU tääsist nuuvt, ete sehe piäđui suojâlem já sämipuásuituálu hárjuttem liččii täsitiädust já iäláttâs hárjuttem syeji lii turvâstum, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi paahud.
+- Tuáivup kolliimist ennuv.
+- Tuáivum, ete haahâ puávtâččij nanodiđ já ovdediđ puoh sárnum sämikielâid já lasettiđ ohtsâšpargo staatâ raajij rasta.
+Tuáivum, ete miärádâs mield oovtâstpargo Tukesáin ovdániččij tagarin, maid lahâasâtteijee lii uáivildâm.
+Tuáivum, et staatâ mieđeet jotelávt ruttâdem čielgiittâs rähtimân " Nilla Tapiola kiäsá.
+Tuáivum, et váldálii viestâ váldoo kuorâttâllâmnáál staatârääđist ko tot savâstâl taan čoovčâ Ilo-sopâmuš ratifisistmist ", saavâjođetteijee muštâlij.
+Mun tuáivum-uv, ete pyehtip juátkiđ savâstâllâm já jurdui lonottem val maŋeláá ", Näkkäläjärvi mainâstij.
+Tuáivum meiddei, et puávtáččim puátteevuđâst ovtâstittiđ sämikielâ meid jieččân paargon.
+- Tuáivum tuođâi, et oovtâstpargovuoiŋâ sämitiggeest nanosmuvá, pááhud Sanila-Aikio.
+Mij tuáivuttep puohháid mielâkuvviittâslii rahttâttâm teatter mailmân!
+Tuáivuttep puohâid tiervâpuáttám Säminuorâi taaidâtábáhtusan tuorâstuv 31.3.2011!
+Tuáivumield almos ¨ciälkkámuš váldoo vuotân Ruošâ energiapolitiijkâst. "
+Tuáivumield almosciälkkámuš váldoo vuotân Ruošâ energiapolitiijkâst. "
+- Tuáivu mield mij sämitiggeest pastep oovdânpyehtiđ jieččân uáinu täin aašijn nuuvt čielgâsávt já agâstâllum häämist, et Suomâ viijmâg ratifisist sopâmuš.
+Toivo West čäällim 5-6 luokai eenikielâ oppâkirjeest almostui tääl nubbe teddilâs.
+Čage kuittâg ain čuoigii pirrâ, já jis oroi lemin nuuvt, et mottoom lii kárgáámin, te talle tom ellii čuoigâ jurgâlmin maasâd čaagan. "
+puásuisijdâ = puásuičuurâ, mast láá maaŋgâi omâsteijei poccuuh
+Tuorâstuv muusikkejâlmâs saijeen lii suullân 400 jiegâ Dolla-auditorio, mast lii kevttimnáál šievšlaajâg tekniik čuovâidiskuin já piähtusijdiskuin.
+Tuorâstuv váldutábáhtus álgá tiijme 10.
+olášuu, koska sämmilij
+Olášuttemvyehi: Aldamáttááttâs, stivrejum pargopáájáporgâm já oppâmpargoh.
+Olášuttemvyehi: Aldamáttááttâs, stivrejum pargopájáporgâm já oppâmpargoh.
+Olášuttemvyehi: Aldamáttááttâš, pargopáájáporgâm já oppâmpargoh.
+Vyesi-kesimáánu jorgálduvâst tuállojeh puásuičuákkimeh já puásuialmaah tivodeh tälvikavnijdis já pieijih taid čoovčâ räi vuárkán.
+Vyesimáánu loopâ räi iänááš uási vuássáin láá šoddâm.
+Vyesimáánu pelimudo räi uáinusist lamaš čáitálmâs lii olášittum Briceđo kyevti Säämi čuovâkuvvim-määđhi puátusin.
+SPR avžut staatâid suojâliđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já turviđ tom eromâšávt aalmugijkoskâsâžžân biodiversiteetihheen 2010.
+Ive 2007 komitea lii avžuuttâm Suomân, ete Suomâ olášut puoh tárbulijd tooimâid, main visásmiteh, ete meccičuoppâmeh já eres tooimâ, maid ovtâskâs ulmuuh tääl hárjutteh sämikuávlust, iä raijii sämmilij vuoigâdvuođâ paijeentoollâđ já ovdediđ sii ärbivuáválâš kulttuur já eellimtäävi, eromâšávt puásuituálu, iäge sii ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi kevttim.
+TSS-sopâmuš 1 artikla täähid almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ.
+TSS-sopâmuš syeji ovdán
+(TSS-sopâmuš
+TSS-sopâmuš
+Torjuu rekinistem vuáđustâssân lii kuáhtulâšvuotâ já oovtviärdásâšvuotâ.
+Torjuu meeri vuáđuduvá sämikuávlu palgâsij olášum ruttâtuálun puásuitipšomivveest 2007-2008.
+Torjuu ruttâdem lii nuuhâm ovttuu koskân ige puohháid halulijd já toorjâiävtuid tevdee occeid lah puáhtám mieđettiđ ruttâdem.
+Torjuu uáivilin lii sajanmäksiđ kuáđutmist šaddee paijeelmiärásâš puáldámuš- já kálvudâhkoloid.
+Torjuu tárbu puáhtá šoddâđ talle, ko párnáá šoddâmtileh aštâšuveh tâi toh iä turvii suu tiervâsvuođâ já ovdánem.
+Tuárjup sämikielâ kevttim lasanem.
+Ive 1997 Anarâškielâ servi vuáđudij kielâpiervâl, ko nuorâmus kielâsárnoo lâi talle nubálovihásâš.
+Puurgah já puolâšeh iä lah sierâid häittidâm já pargoid-uv sii uásálistii tegu liččii sierâdâm.
+tuárjuđ já ovdediđ sämmilijd kyeskee tieđâlii tutkâmuš
+Tukes ij lah návt toohâm.
+Tukes já lopeoccee vaidâláin miärádâsâin AHR:n.
+Tuuvdâviäddá lihâttâlmáin finnee tuáján halijdum häämi.
+Tuu
+Puáđi suámsurtorin toohâđ kávnusijd!
+Puáđi kuldâliđ, jyehiđ tuu uáivil, vuáttámušâid já visioid sämikielâlijn oppâmateriaalijn.
+Puáttip kieđâvuššâđ ääši SPR stiivrâ puáttee čuákkimist cuáŋuimáánust já tuáivumield finnip talle valmâštâllâmpargo pyereest aalgân ", Näkkäläjärvi muštâl.
+Puáđám Ruotâst maadâsämikuávlust uccâ siijdâst, mon nommâ lii Hemavan.
+Puáttee säämi kielâlahâčielgiittâs várás kolgâččij tutkâđ adeliđ máhđulâšvuođâ ovtâstiđ oovtviärdásâšvuođâlaavâ olášume já säämi kielâlaavâ olášume čuávvum sämikuávlust.
+Puátteevuođâst muu sämmilâšvuotâ uáinoo siämmáánáál ko argâpeeivi pargoin tääl-uv: kielâst, ettâmijn já ideologiast.
+Puátteevuođâst tuáivuččim et puđâlmijnân šodâččij munjin áámmát veikkâ jieččân irâttâs pehti.
+Puátteevuođâst tuáivum, et mist liččii täst oovdâs-uv šiev eellim iävtuh tääbbin tavveen.
+Puátteevuotâ lii vala návt nuorâ avveest tuođâi áávus.
+Mii puátteevuotâ lii čuovvâd.
+Puáttee keesi Sajosist olášuttojeh ärbivuáválij já váhá táálái-uv säämi tuojij pargopáájáid, main ärbivuovijn kiddiistum mađhâšeijeeh peesih jieš rähtiđ säämi tuojijd mätkimušton.
+Puáttee rääđi vuáldutoimân lii ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid já nanodiđ säminuorâi identiteet nuorâipargo vievâst.
+Puáttee tooimâ vuávám várás Sämitigge já Iänuduv kieldâ kärttejeh sämiperrui halulâšvuođâ uásálistiđ tavesämikielâlii kielâpiervâltooimân Iänuduv kieldâ kuávlust.
+Tulkkum ornim lii virgeomâháá kenigâsvuotâ, mutâ lii puáttám oovdân om. kieldâ uástupalvâlusâin et sämikielâlâš palvâlem finnee, jis äššigâš jieš uárnee olssis tulkkum.
+Puáttám ravvui mield väldikodálâš tábáhtusân lii máhđulâš vuolgâttiđ oovtâ säminuorâi ovdâsteijee (ovdâmerkkân juávhu).
+Puáđui šoddâm čielgejeh válduášálávt sämitige vaaljah já tai sierânâsruttâdem.
+Tuubdâm, et lam vuálgám meddâl, vâi puávtám puáttiđ maasâd styerebin, vâi muu išedeijee kietâ ličij stuárráb.
+Tobdosumos sieidi lii Aanaar kieldâ Äijihsuálui.
+mááCCuh puoh enâmustáá.
+Laajišsuávváá sierânâsjiešvuotâ lii ton pyellim še vorâsin tâi jiäŋŋum häämist.
+Tuoddârist aassâm tábáhtuvá iänááš kuáđist tâi láávust, mii addel páárnážân šiev já rievtis kove sämmilii eellimhäämist.
+Tuoddârist - čuovâtuáiján lam halijdâm sirdeđ laajišsuávvái häämi, pyehtiđ pitá meccikuávlust Aanaar sijdáid.
+pyehtiđ äššikiirjijd äššigâsâi finnimnáál arkkâdâhlájádâs viermipalvâlusâi peht.
+Tagareh tulkkuumeh láá tuše ohtâ vyehi toohâđ heeitugin mii kulttuur.
+Talle kiišton uásláistám iävtuttâsâsâin palhâšumelävdikodde tuhhiittij árvuštâllâmnáál ohtsis 69 iävtuttâssâd.
+Talle Taažâ Truándimist tollui vuossâmuš tave-eennâmlâš sämičuákkim, mon uáivilin lâi suogârdâllâđ sämmilij eellimmáhđulâšvuođâid já väldiđ pele sämmilijd kyeskee koččâmâššáid.
+Talle sämmiliih asâiduttii sii kuávluid ohtuunis.
+) Kuovdâkiäinust já tanssâmáttáátteijee Merja Leinonen Suáđigilist.
+Tuomas Juuso lii šoddâm Lahtist, mut nubálov ihásâžžân sun värree maasâd eejis päikkikuávlun kietâsuottâs Sáámán.
+Tuomas Magga (Kuttoor-Nijlâs Tyemes) tavesämikielân CD:n luuhâm uásih kuovdâkiäinulâš Anders Pedersen Bär (Máiza-Bier Ándde) kirjeest suápih nuuvt eenikielâ, historjá já oskolduv máttááttâs miädlusmateriaalân.
+Tyemes mana puásuiškoovlân já váldá tipšomnáál ečirohhees poccuid.
+Tuámukapittâl vuáváámijn lii Kirkkokietâkirje jurgâlen aanaarsämikielân.
+Vorâs raapoort váátá Suomâ ruokâsmuđ sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu turviimist.
+Fjellner peegij lemin movtigis já tärhis kuldâleijee já čepis mainâsteijee.
+Pyevtittâsâin uáinoo ärbivyevi já uđđâ vaikuttâsâi vuáruvaikuttâs.
+Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2004
+Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2006
+Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2007
+Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008
+Säämi máttááttâskuávdáš 2008
+Pyevtittemtorjuu mieđeet-mist meridij sämitige kulttuurlävdikodde čuákkimistis 25.6.2014.
+Pyevtittemtorjuu finnejii:
+Pyevtitteijee
+Pyevtitvâšvuođâohjelm kalga olášutteđ väldimáin vuotân säämi kielâlaavâ.
+Pyevtittâsah láá áinoošlajâseh nuuvt valmâštemvyevis já häämis peeleest.
+Turi halijdij jieijâs saanij mield muštâliđ virgeomâháid ete maggaar lii sämmilij eellim já tile, vâi virgeomâhááh šaddeh tiettiđ tain.
+Turi kovvee kirjestis uáli tárkká sämmilij eellim, historjá já sämmilij aalmugärbivyevi.
+Torvâlâšvuođâvuáváámist lii meeri árvuštâllâđ tooimâ äštee vaarâid já čielgiđ tooimâ riiskâid väldimáin vuotân peivitipšo asâttellee laavâi kuávdášlâš vátámâšâid,
+Torvâlâšvuođâvuávám
+Totkee / čuovviittâstooimâjođetteijee Laura Arola, Giellagas-instituut / Ucjuv kieldâ laura.
+Tutkâmuš mield lii máhđulâš, ete sämmiliih láá lojodâm historjá mield maaŋgâid sierâ koddešlaajâid.
+Tutkâmuš almostittui já sämikielâ já sämimáttááttâs tilálâšvuođâst savâstâllui ucceeblohováldálii, sämitige já pärniäššiváldálii ornim seminaarist Helsigist 13.11.
+Tutkâm já tutkâmruttâdem kolgâččij koordinistiđ oovtâstpargoost staatâiguin, arktâsii raađijn já ääšiuásálii algâaalmugáin.
+Uáppásm paddiimist rahtum studiomuusikvideon.
+Uáppásm Sämiarkkâduv päikkisijđoid.
+• uápásmuđ jieškote-uv sämmilâšjuávhui máccuháid, pihtâsáid já kaperáid
+• uápásmuđ äijihij já ááhui eellim jieškote-uv muddoid
+• uápásmuđ párnái ristvaanhimáid já kaimijd
+• uápásmuđ eres kuávlui muusikärbivuáhán
+• uápásmuđ säämi nommâärbivuáhán já noomâ addelmân
+• uápásmud säämi päikkinoomáid
+• uápásmuđ säämi tivttáid já kirjálâšvuotân, nuurrâđ ärbivyehitiäđu el. sahhiittâlmáin
+• uápásmuđ sämitaidui já symbooláid: Nils-Aslak Valkeapää: iivnij kevttim, symboliik Kerttu Vuolab: čuopâdemtekniikah, kollaašeh Merja Aletta Ranttila: Prinseskoveh Brita Marakatt-Labba: čäällimtekniik, mainâseh
+• uápásmuđ sämmilij ärbivuáválijd talhâsšaddoid já toi kevttimân
+• uápásmuđ sämmilij pase paihijd
+• uápásmuđ šaddovuorkkimpargoid, kalveđ potásijd já eres šaddoid
+• uápásmuđ taiduu vuovijguin säämi ivnijd, máccuháid, luándun jieškote-uv iveaigijnis
+Piegâ cäimim, ohtuunis laajišsuávvááh láá muu jiegâlâš päikkienâdâh.
+Pieggâvyeimi ij uážu tovâttiđ smávvást stuárráb hemâdâs sämmilij ärbivuáváláid iäláttâssáid tegu sämmilâš puásuituálun.
+Tuupa haalijd ovdediđ já tuárjuđ sämikielâ já kulttuur, tondiet sij pyevtitteh já almostitteh iänááš sämikielâlâš muusik, mutâ spiekâstuvah tiäđust-uv láá!
+Tuupa Records Oy ivnáás ohjelmtoimâttâhân kuleh fiijnâ artisteh já taaidâreh.
+Tuupa Records Oy lii ubâ Suomâst tuáimee maaŋgâpiälásâš AV-syergi irâttâs.
+Tuupa Records Oy - sämikielâlâš muusik love ive hárjánmáin
+Oovdânpyehtimij maksimkukkodâh lii
+Tuvalalâš čuudâlávloo Igor Koshkendei lávdástâlâi sämipárnáid porgemáánust 2011 Anarist.
+Lijkkuum cáiccudiđ já toolâm ain hävskivuođâ, lâi tile mii peri.
+Lijkkuum eres lasseen čalâččiđ jyehilágánijd teevstâid ja kođđeeđ.
+Pargo addel máhđulâšvuođâ uápásmuđ sämmiláid pirrâ sämikuávlu.
+Pargo váátá mottoomverd mađhâšem sämikuávlu kieldâin.
+Pargoeellim, meddâlvarrim sämikuávlust já kielâmolsom láá vaikuttâm sämmilij juávhust juoigâm kulluumân já kiävtun.
+Tyejipiergâskaasâ vievâst
+• Tyejipiergâskaasâst finnee älkkeht já jotelávt ibárdâs tast, ete maid sämmilâš puárásijpargo pargosaajeest uáivild.
+Pargo pištá 1 - 3 mánuppaje, pargoi aalgâtmist soppuu sierâ.
+Pargokirje lii ráhtám Matti Morottaja, Kuobžâ-Saammâl Matti, já kuuvijd lii ráhtám Daniel Gelencsér.
+Pargokirjeest láá puohnâssân 126 sijđod já tuálá siste hitruus já ivnáás eenikielâ tááiđu ovdedeijee pargopittáid.
+heiviittuvvojeh já jieŋâlmittojeh oppum ääših.
+Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâh- já ruttâtuálupargoin.
+Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâhpargoin.
+Pargo miänástuvvee tipšom išedeh lájádâshuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já kelijdeijee hárjánem uđđâáigásij almos viistij čurgiimist, sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuh já njyebžilis pargohaldâšem.
+Pargo miänástuvvee tipšom išedeh toimâsajehuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já kelijdeijee pargohárjánem syergi pargoin uđđâáigásijn almos viistijn, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, jiešalgâlâšvuotâ já njyebžilvuotâ sehe pargoi tááhust kelijdeijee sämi-, eŋglâlâs- já ruotâkielâ táiđu.
+Pargest lii áámmátlâš ovdâsvástádâs pieijâđ joton já toollâđ šoddâdemkyeimivuođâ.
+Pargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá jotkâprojektân.
+Pargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân.
+Pargee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist.
+Haldâšemhovdâ
+• Pargei uápásmittem já vuáruvaikuttâs pargoniävvun.
+Pargei koskâsii mättim lonottem oovded meid jieijâs pargo ovdedem.
+Pargo lii áinoošlajâsâš já ton viggâmuš lii turviđ ärbivuáválij sämmilij vookaalmuusikstiijlâi siäilum já ovdánem.
+Pargo lii sajasâšvuotâ.
+Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkki-proojeektân.
+Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkkiproojeektân.
+Pargopääjist hárjuttâllâp parâtánssám tuálvum já čuávvum algâuápuid.
+Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij valjaas suhâsänivuárhá.
+Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij
+Pargopääjih uárnejuvvojeh koskoho 30.3 sierâ soojijn.
+Pargopáájáporgâm pargon lii kieđâvuššâđ maht taam tiäđu puáhtá heiviittiđ sämimáttááttâsân.
+Pargopáájáporgâmpeeivij ääigi pyevtitteh kirjálii materiaal, mon vuáđuld almostiteh proojeekt loppâpuátusin sämimáttááttâs idea- já raavâkirje.
+Pargopáájáporgâmpeeivij ääigi pyevtitteh kirjálii materiaal, mon vuáđuld almostiteh proojeekt loppâpuátusin sämimáttááttâs idea- já raavâkirje.
+Pargopáájáin ärbivuovijn kiddiistum mađhâšeijeeh peesih jieš rähtiđ sämituojijd mätkimušton já siämmást oppâđ sämituojij historjást já ärvivuovijn.
+Pagopääjih láá vääniht, tondiet avžuuttep almottâttâđ pargopaajijd nuuvt jotelávt ko máhđulâš!
+Pargopääjih láá ohtsis käävci, main juáhâš uážžu valjiđ kyehti, moid váldá uási.
+Pargopáájái fáddán láá kreatiivlâš puđâldem, silbâtyejeh, kovekieđâvuššâm, muusik ja sämimááccuh.
+Pargopáájái válduteeman lâi teatter, moin halijdii ráhtádâttâđ ive 2016 tábáhtusân.
+Pargojuávkun nomâttii čuávuváid ovdâsteijeid: Ulla Magga, Tuomas Palojärvi, Per-Oula Juuso, Per-Antti Labba, já Anni-Helena Ruotsala.
+Pargojuávkku iävtut, et pirâsministeriö addel ravvuid Akwé: Kon - ravvui heivitmist pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosessist sehe eennâmkevttim- já huksimlaavâ olášutmist.
+Pargojuávkku iävtut, et pirâsministeriö addel ravvuid Akwé: Kon -‐ravvui heivitmist pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosessist sehe eennâmkevttim-‐ já huksimlaavâ olášutmist.
+Pargojuávkku iävtut, et ko pirrâs kevttim já ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid stivrejeijee lahâasâttâs ovdeduvvoo, te kalga väldiđ vuotân biodiversiteettisopâmuš kenigâsvuođâid já heivejeijee oosijn Akwé: Kon - ravvuid.
+Pargojuávkku iävtut, et ko pirrâs kevttim já ärbivuáválijd sämi- ‐ iäláttâsâid stivrejeijee lahâasâttâs ovdeduvvoo, te kalga väldiđ vuotân biodiversiteettisopâmuš kenigâsvuođâid já heivejeijee oosijn Akwé: Kon -‐ravvuid.
+Pargojuávkku iävtut, et resursseh stivrejuvvojeh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuorkkiimân, tutkâmân já iälás-‐ kitmân.
+Pargojuávkku iävtut, et resursseh stivrejuvvojeh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuorkkiimân, tutkâmân já iäláskitmân.
+Pargojuávkku iävtut, et sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já stivriimist heiviittuvvojeh biodiversiteettisopâmuš Akwé: Kon -‐ravvuuh aalmuglii lahâasâttem ooleest.
+Pargojuávkku iävtut, et sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já stivriimist heiviittuvvojeh biodiversiteettisopâmuš Akwé: Kon - ravvuuh aalmuglii lahâasâttem ooleest.
+Pargojuávkku iävtut el. et kielâpiervâltoimâ vuáháduttoo já vijđeduvvoo, sämikielâ máttááttâs ovdeduvvoo ubâ enâmist, nuorttâsämikielâ iäláskitmân olášuttojeh sierânâstooimah, sämikielâlâš radio-, televisio- já internetsiskáldâsah lasettuvvojeh merhâšitteht já sämitaiduu já kulttuur toorjâ lasettuvvoo tááláást.
+Pargojuávkku iävtut meid, et luándu maaŋgâhámásâšvuođâstrategian já toimâoh-‐ jelmân, mon láá eidu uđâsmitmin, kirjejuuččii uđđâ tooimah ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân.
+Pargojuávkku iävtut meid, et luándu maaŋgâhámásâšvuođâstrategian já toimâohjelmân, mon láá eidu uđâsmitmin, kirjejuuččii uđđâ tooimah ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân.
+Pargojuávkku iävtut sämikielâ iäláskitmân maaŋgâpiälásijd tooimâid
+Pargojuávkku kieđâvušâi meid uđđâ ärbivuáválii tiäđu tile kovvejeijee indikaattorij siskáldâs já avžuuttij staatâid väldiđ indikaattorijd jotelávt kiävtun.
+Pargojuávkku luovâttij iävtuttâsâs máttáátâsminister Jukka Gustafssonin já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäkin vástuppeeivi 2. njuhčâmáánu.
+Pargojuávhu iävtuttâs sämikielâ iäláskittem toimâohjelmân kávnoo täst.
+Oovdânpyehtim kyedittui motomij rievdâdemiävtuttâsâiguin.
+Pargojuávhu jesâneh láá ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeeh já pargojuávhust láá ovdâstum jieškote-uv ahejuávhuh já suhâpeleh sehe kuávlu palgâsij puásui-išedeh.
+Pargojuávhu čuákánpieijâm:
+Pargojuávhu mielâst sämimáttááttâs olesváldálâš ovdedm já kielâ máttááttâs jođettem luándulâš uássin škovlâpargo ubâ Suomâst, kalga algâttiđ jotelávt.
+Lasetiäđuh:
+Pargojuávhu mield kalga meiddei ovdediđ sämikielâ máttááttâs ubâ enâmist sehe lasettiđ sämikielâ mättee tohálii arâšoddâdem- já máttáátâspargojuávhu mere.
+Pargojuávhu mield sämikielâ iäláskem váátá maaŋgâid tooimâid.
+Pargojuávhu mield säämi kielâlaavâ tievâslâš olášume váátá virgeomâhái sämikielâ kevttim lasettem eromâšávt sämikuávlust.
+Pargojuávhu lii vuáđudâm biodiversiteetsopâmuš vuáláčälleestaatâi uásipeličuákkim (COP).
+Pargojuávhu saavâjođetteijee Heikki Paltto osko, et taat lii šiev vyehi aašij vuáváámist.
+Pargojuávhu saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi uáiná raapoort valmâštume merhâšittee jukson já tot lääjid šiev vuáđu aalmuglii já aalmugijkoskâsii luándu maaŋgâhámásâšvuođâpoli ¨tiijkán. "
+Pargojuávhu saavâjođetteijen lii toimâm sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto.
+Pargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá Heikki Paltto já eres jesâneh láá Juhani Länsman, Bigga-Helena Magga, Nina Maarit West já Inga-Briitta Magga sehe puásui-išedeh: Jouni Lukkari (Pänituodâr), Harri Hirvasvuopio (Säämi paalgâs), Nils-Heikki Näkkäläjärvi (Sallâvääri).
+Pargojuávhu saavâjođetteijen tooimâi sämitige jeessân Petra Magga já sesânin kielâašijčällee Ellen Näkkäläjärvi, virtuaalmáttááttâs koordinaattor Eeva-Liisa Rasmus já luokamáttáátteijee Rauna Rahko.
+Pargojuávhu raapoort lii čáállám sämitige škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari.
+Pargojuávhu čällen tuáimih máttááttâsneuvos Maija Innola máttááttâs- já kulttuurministeriöst, máttááttâsneuvos Leena Nissilä Máttááttâshaldâttâsâst, škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari sämitiggeest sehe totkee Kaarina Vuolab-Lohi Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást.
+Pargojuávhu čällee, pajetärhisteijee Liinu Törvi, Laapi iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdáš, puh..
+Pargojuávhu ulmen lii rähtiđ iävtuttâsâid Akwé: Kon - ravvui tooimânpiejâmist eennâmkevttim- já huksimlaavâ já pirâsvaikuttâsâi miäruštâlmist adelum laavâ tooimânpiejâmist.
+Pargojuávhu pargon lii el:
+Pargojuávhu pargon lii el. tubdâstiđ pirâsšoddâdem ovdedemtáárbuid já toohâđ iävtuttâsâid tain.
+Pargojuávhu pargon lii pargo-ohjelm olášuttem sehe čuávvoo biodiversiteetsop��muš uásipeličuákkim artikla 8 (j) kyeskee miärádâsâi valmâštâllâm.
+Pargojuávhu toimâ
+Pargojuávkku kalga väldiđ vuotân sämikielâi tile já ovdánem meid eres-uv Tave-enâmijn.
+Pargojuávkku koolgâi valmâštâllâđ tooimâid, moh vuáđuduveh biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu siäilutmân lohtâseijee artikla 8j-pargo-ohjelmân. Pargojuávkku tooimâi Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim aalmuglii strategia já toimâohjelm 2006-2016 olášuttem já čuávvum ovdedeijee pargojuávhu vuálásâžžân.
+Pargojuávhu paargon uásálisteh staatâi já algâaalmugij ovdâsteijeeh.
+Pargojuávhu pargo stivree COP tuhhiittem maaŋgâihásâš pargo-ohjelm artikla 8 (j) tooimânpieijâmân.
+Pargojuávhu pargo stivree uásipeličuákkim tuhhiittem artikla 8 (j) maaŋgâivvááš pargo-ohjelm.
+Pargojuávkku lii jurgâlâm suomâkielân já almostittán Akwé: Kon ravvuid.
+Pargojuávkku lii jurgâlâm suomâkielân já almostittán Akwé: Kon ravvuid.
+Pargojuávkku lii valmâštâllâm já valmâštâl ain biodiversiteetsopâmuš čuákkimáid Suomâ uáivilijd, moh lohtâseh artikla 8 (j) -artiklan.
+Pargojuávkku ana tehálâžžân, et meid kieldah väldih ravvuid vuotân jieijâs haavâin.
+Pargojuávkku oonij kuávdášlâš hástusin kelijdeijee sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs já peivitipšo turvim, jieškote-uv suorgij tohálij já kielâ tuárvi pyereest mättee áámmátulmui vänivuođâ sehe sämmilij meddâlvarrim päikkikuávlustis, mii lii merhâšâm sämikielâi luándulij kevttimpirrâsij kiäppánem.
+Pargojuávkku porgâttij pargoos ääigi čielgiittâs Akwé: Kon - ravvui koskâvuođâst aalmuglii lahâaasâtmân já čielgiittâs säämi utkevuoigâdvuođâst.
+Pargojuávkku toovâi loppâraportistis 28 toimâiävtuttâssâd já 11 avžuuttâssâd.
+Pargojuávkku tuáimá biodiversiteetpargojuávhu vuálásâžžân já raportist toos toimâstis.
+Pargojuávkku valmâštâl sämitiigán iävtuttâs muorâilävdikode ráhtusist, valjiimist sehe tooimâ siskáldâsâst.
+pargojuávhuin
+- Porgâp ton oovdân, ete iberdep nubijdân staatâ raajij rasta meid puátteevuođâst, pahudij Olli.
+Porgâmist uáinoo luándu já kulttuur noonâ ohtâvuotâ.
+Pargoost kalga mušteđ ubâ ääigi čuásáttâhjuávhu já sii jurdâččemmaailm já kulttuurtuávváá.
+Aamnâstijn pieijih viäddáid kume čáácán njyebžiluđ já kuuđâlm lyeddejuvvoo.
+pargovyehi lii lamaš mielâsâš puoh uásipeelijd, já tuáimá tuođâi pyereest. "
+Pargo tuárju muu váldupargo ko čuásáttâhjuávkku lii siämmáš, vyehi fattiđ sämmilâšpárnáid lii tuše nubbe.
+Tyeje sessiisteleh ivniimáin ton ostoost já loopâst vala vuoidâmáin oljoin.
+Nieidah láá távjá aktiivluboh siste.
+Nieidâi máttáátteijee Marjaana Aikio lâi kuárrum fiijnâ já ivnáás lávdástâllâmkaarvuid.
+Uhkevulážij luándutiijpâi toimâvuáváámist lii haldâttâs čonâsâm čielgiđ máhđulâšvuođâid uđâsmittiđ puásuituálulaavâ, ton olášuttem sehe puásuituálu toorjâhaamijd nuuvt, et toiguin puávtáččij pyerediđ uhkevuálážij já čalmeestanettettee luándutiijpâi tile já siämmást olášuttiđ biodiversiteetsopâmuš algâaalmugijd kyeskee kenigâsvuođâid (artiklah 8j já 10 c).
+Áštuuvuálásâžžân šoddâm ovdánem juátkoo, jis sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid ij pyevti turviđ nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv.
+* Ulda (tavesämikielâlâš juáigusetno!)
+Šiljopiirâs
+Olgoašijministeriö máksá aainâs-uv oovtâ sämitige ovdâsteijee mätkikoloid.
+Olgoašijministeriö lii jurgâlittám OA julgáštus suomâkielân, mii kuáská algâaalmugij vuoigâdvuođâid já sämikielâlâš jurgâlus lii pargo vyelni.
+Olgoašijministeriö lii pivdám sämitiggeest uáinuid algâaalmugij vuoigâdvuođâi oovdedmist já turviimist já algâaalmugij kulttuuräärbi turviimist sehe uásálistmist poolitlii já almos elimân.
+sárguseh: Ella Sarre
+Olgoenâmijn suáitidijn hade miäruštâl páihálâš operaattor.
+Ulla Aikio-Puoskari (västideijee toimâtteijee)
+Unesco kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almosmaailmlâš julgáštuš
+Unesco Maailm mušto - ohjelm (Memory of the World) lii ive 1992 rääjist nuurrâm registerijdis tehálumosijd äššikirje- já kirjerájuaarnijd.
+Unesco sopâmušah
+Unna Junná addel jiejâs spesiaalsteppâl eres ohjelmij juávhust.
+Unna Junná lii sämikielâlâš párnái ohjelm mon rähtim lii tehálâš párnái sämikielâ tuárjum tááhust.
+Unna-Maari Pulska.
+UNPFII 2012 (United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues).
+ihekirjemiärádâs
+Urpo Vuolab väriovdâsteijen meccihaldâttâs Ucjuuvâ ohtâsâšpargojuávkun
+Maaŋgâ jienâkäldee virdedeemist láá kuittâg jieijjâs háástuh, ijge västiteijee falâldâh lah kiävtust kosten maailmist.
+Ko lijjim porgâm maŋgâ ive, te meridim škovliittâttâđ šnikkárin.
+Iänááš sämmilâšpárnááh šaddeh kyevti kielâ já kulttuur perruin.
+Távjá toh párnááh, kiäin sämikielâ ij lah vala meendu nanos, sárnuh koskânis mielâstis suomâkielâ.
+Maaŋgâin škoovlâin lii uárnejum mediaškovlim, mon puátusin nuorah láá peessâm rähtiđ elleekuuvijd.
+Maaŋgâin vástádâsâin poođij uáinusân sämikielâlâš palvâlusâi táárbu váájuvvuotâ.
+Oskom, ete ILO-sopâmus ratifisistem lááčá iävtuid toos, ete sämipárnááh já nuorah uážuh šoddâđ ráávhust vajesavâittáá já olgoštemttáá, sárnuđ sämikielâ já hárjuttiđ sämi-iäláttásâid tááláást pyereeb maailmist " saavâjođetteijee Näkkäläjärvi čiälgá.
+Oskom, ete sämmilijn láá ennuv, maid adeliđ savâstâlmân.
+Oskom, ete sopâmuš ratifisistem naanood nuorttâlâšâi sijdâčuákkim sajattuv. "
+Oskom, et puátteevuođâst sämmilâšvuotâ lii sämmiláid tehálub ko love ihheed tassaaš.
+Oskom, et puátteevuotâ niävttá pyerrin ton tááhust, et sämikielâ naanoodmân uážžup ennuv resurssijd.
+Oskom já tuáivum, et anarâškielâ áárvustanneem lii lasanâm já et tävjibeh meiddei tiäđušteh tááláá Suomâst sarnum kuulmâ jieskote-uv sämikielâ, main ohtâ lii anarâškielâ.
+Oskom já tuáivum, et nahcip nanodiđ sämikielâ vala-uv eenâb puátteevuođâst.
+Oskom, ete kuávdáš lasseet nuorttâlâškulttuur tubdâm já áárvustanneem ", Haltta muštâlij.
+Oskolduv oppâkirje Násti 5 já toos kullee siämmáánommâsâš pargokirje láá jurgâlusah Kuástádâsfinnodâh Otava almostittem Tähti - nommâsâš oppâkirjeest já pargokirjeest.
+Ucjuuvâst, mii lii Suomâ áinoo sämmilâšeenâblovo kieldâ, sämikielâ já suomâkielâ lává virgálávt masa siämmááárvusâš sajattuvâst.
+Ucjuuvâst kuálástem merhâšume lii lamaš eromâš styeres.
+Ucjuuvâst párnááh uážžuh eenâb tobdo čuojânâssáid.
+Säminuorâi taaiđâtábáhtus, mii uárnejui Ucjuuvâst njuhčâmáánu 25.-26. peeivi, lâi oppeet säminuorâi já - máttáátteijei ivnáás tááiđui čäittim.
+Ucjuuvâst lii eres lasseen muusik máttáátteijee já Sirmáást oppeet tárukielâ máttáátteijee.
+Ucjuuvâst lii vuoijâmhallâ já ollâtásásâš muusikluokka.
+Ucjuuhân al-mottettii 13 juávkkud sehe ohtâ soolotánssájeijee, já ohtsis läävdi alne tánssájii aldasáid čyeti nuorrâd.
+Ko poottim Ucjuuhân maassâd, te pargo sämikielâlii peivikiäjust iäláskitij kuittâg jotelávt sämikielâ.
+Ucjuv kieskâd väljejum kieldâhovdâ Matti Korkala puovtij tilálâšvuotân kieldâ tiervâttâs.
+Ucjuv já Sirmá škoovlah algâttáin vijđásub oovtâstpargo 1990‐lovo aalgâst já tot lii vijđánâm eromâšávt 2000‐lovvoost.
+Ucjuv já Tiänu kieldâin lii meid peivikiäččuoovtâstpargo.
+Ucjuv já Tiänu kieldâi škovlâoovtâstpargoost lii jo kuhes historjá.
+Ucjuv kieldâ ovdâsteijee Heidi Eriksen pahudij, ete sämmiliih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah láá Suomâst 30 ihheed maajeeld ko verdid Taažâ tilán.
+Ucjuv kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs adeleh ohtsis 124 uáppei, mast lasanem oovdeb ihán 16.
+Ucjuv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân ohtsis 211 881,35 eurod:
+Ucjuv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 236 331,50 eurod:
+Ucjuv kieldâ virgeomâháid adelum säämi kielâlaavâ (1086/03) miäldásijn jurgâlusâin ij perruu máksu.
+Ucjuv kieldâ, mii lii áinoo Suomâ sämmilâšeenâbloholâš kieldâ, finnee puoh ucemus lase.
+Ucjuv kieldâ
+Ucjuv sämmilâš Helga lijkkoo aasâđ Helsigist.
+Ucjuuvâ sämiluvâttâh: Onni Länsman (tavesämikielâ) já Rauna-Maaria Näkkäläjärvi (tavesämikielâ)
+Ucjuv sämiluvâttâh: Oula Järvensivu (tavesämikielâ) já Hilda Länsman (tavesämikielâ)
+Ucjuv sämiluvâttâh: Piret Järvensivu (tavesämikielâ)
+Ucjuv sämiluvâttâh: Sunná Länsman (tavesämikielâ)
+Ucjuv sämiluvâttâh: Tommi Länsman (tavesämikielâ)
+Ucjuuvâ servikodde lii luoihâttâm Aanaar čáitálmâs várás Päivi Ruottis kuárrum kirkkotekstiilijd, maid lii vuávám Arkkitehttoimâttâh Matti Porkka ky.
+Lasseen Ucjuv tábáhtusâst uárnejuvvojeh sierâlágáneh pargopáájáh.
+Ucjuvlâš Nilla Tapiola nomâttui sämitige ovdâsteijen eennâm- já meccituáluministeriö asâttem puásuituálu- já luánduiäláttâstutkâmuš ráđádâllâmkoodán njuhčâmáánu 2010 räi.
+Ucjuvlâš vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat / värituámmár Aimo Guttorm väljejui Sämitige lahâčällee fastâviirgán, mii lâi lamaš áávus moonnâm čoovčâ rääjist.
+Uccjuuhâ lii kuittâg uccâ päikkikodde, te motomeh juávhoh kärttih ijastâllâđ škoovlâst.
+Ucjuuhâ: Sämitige toimâttâh, Kieldâtáálu, Luossatie 1 a
+Ucjuvnjäälmi já Sirmá škoovlâi oovtâstpargo lii šiev ovdâmerkkâ eres-uv škovláid já peivikiäijoid!
+Ucjuv škovlâ: Hánsa Korpi (tavesämikielâ)
+Ucjuvnjäälmi škovlâ máttáátteijee Nilla Tapiola muštâl, että haavâ vuossâmuš uási lâi-uv eenâb uápásmem já škoovlâin lijjii tuše uánihis äigikooskâ vuáváámeh.
+Ucjuv škovlâ: Piibe Aikio (tavesämikielâ)
+Ucjuv škovlâ: Piret Järvensivu (tavesämikielâ)
+Ucjuvnjäälmi škovlâ Tiänu Suomâbeln já Sirmá škovlâ Tiänu Taažâbeln lává jo kuhháá porgâm oovtâstpargo.
+Ucjuv škovlâ: Tuomo Laiti (tavesämikielâ)
+Uđđâ skiärrust lii Mikkâl mield eenâb čapis huumor já suottâs ko vuosmuš oleskukkosâš Amok-kaččâm - skiärrust.
+Uđđâsist nomâttem suijân lâi, et nuorâirääđi toimâpajeh joteh kietluvâi sämitige já eres lävdikudij toimâpojijguin.
+Lasseen säämi toovlášoskoldâhân kullee uhredem sieidijd lii kulttuurolgospyehtim.
+Uđđâsuboh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh uđđâáigásâš sämimuusik, teatter já elleekovetaiduu
+Uđđâsumoseh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh modern sämimuusik, teatter já elleekovetaiđuu.
+Uđđâáigásij iäláttâsâi, tegu tuurism, kreatiivlâš suorgij já pyereestvaijeempalvâlusâi, ovtâstittem ärbivuáváláid tiänámmallijd išedeh sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ siäilum já adeleh nuoráid tilálâšvuođâ pääcciđ tâi maccâđ päikkikuávlusis.
+uđđâ ruukilaavâ heivitmist sämikuávlust.
+Uđđâ kielâlaavâ mield kolgii sämmiliih pyehtiđ ášástâllâđ sämikielân jieijâs tâi jieijâs hiäđu kyeskee aašijn sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâhijn.
+Uđđâ kišto njuolgâdusah sehe vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah kávnojeh Säämi kulttuurkuávdáá päikkisiijđoin www.samediggi.fi/skk 18.1.2010.
+Uđđâ laavâ mield njuolgimvátámâšah vaaljâluvâttâllâm tievâsmitmist tohhuuččii sämitige čuákkimân (26 §).
+- Uđđâ máttááttâslaavâ vuáimán puáttim ohtâvuođâst ive 1999 lasanij sämitige vaikuttemväldi já ovdâsvástádâs eres lasseen sämiuáppeid kyeskee máttááttâsvuáváámij vaalmâštmist sirdâšui sämitiigán.
+- uđđâ teknologia vijđes kiävtunväldim sosiaalsyergist,
+Uđđâ terminologia ovdedem já máttááttem nuuvt párnáid, nuoráid ko rävisulmuid-uv lii tehálâš já toos kalga lasettiđ resurssijd, vâi sämikielâ siäilu kiellân, maid puáhtá kevttiđ puohâin sierâlágán ohtsâškode tooimâin ige kielâ pääsi tuše ärbivuáválij iäláttâsâi, sosiaallâš eellim já argâpeeivi kiellân.
+Uđđâ kištoost váldojeh vuotân sierânâs vátámâšâttáá palhâšumelävdikode 10.12.2009 hilgon iävtuttâsah.
+"Uđđâ indikaattoreh láá teháliih, vâi pyehtip čielgiđ ärbivuáválii tiäđu já táválii luándukevttim tile.
+Uđđâ já ovdeláá almostittum sämikielâliih oppâmateriaaleh láá finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist.
+Uđđâ kielâpargeeh teivâdii vuossâmuu keerdi Sajos parlamentsali Soljust uárnejum haavâ lekkâmtilálâšvuođâst.
+Uđđâ oppâkirjeh láá kiđđâluuhâmpaje uáppeekirjeh 1-4 luokkáid.
+Uđđâ pargeeh teivâdii vuossâmuu keerdi Sajosist kuovâmáánu 20. peeivi.
+Uđđâ pargeeh pargeh sämitiigij čäällimkuudijn, muštâlij Magga.
+Uđâsaassâm ääigi tááláá Suomâ já Taažâ taveuásih luhhii Tuárnus já Kiemâ Laapijd.
+Uđâsaassâm mield máddáá sämijuávhuh suddâluvvii syemmilâš kulttuurân.
+Uđâsaassâm mield eennâmtuálu poođij meid sämikuávlun.
+Uđâsaassâm mield sämmilijd algii jurgâlittiđ ristâoskon já taat jođettij sämikielâ sajattuv hiäjusmân sehe sämmilii tovláá osko lappuumân.
+Uđâsaassâm mield staatâ, kirkko já mađhâšeijeeh peerustškuottii sämikuávlust.
+Ko uđâsaassâm nanosmui 1800-lovvoost, riemmii staatah tiäđulâš politiik vievâst nanodiđ válduaalmug hiäđuid já suddâdiđ sämmilijd válduaalmugân.
+Uđâsaassâm álgá
+Uđâsmitmist kuleh pargovievâ, " sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâl.
+Ume konferens tuhhiittij julgáštus tave-eennâmlii sämisopâmušâst sehe julgáštus, mii kuáská s ämmilij ärbivuáválij aassâmkuávlui luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân.
+Umesämikielâ lii uáli uccâ já uhkevuálásâš kielâ já ton sárnooh iä lah maŋgâ.
+Uđđâ já juo ovdeláá almostittum oppâmateriaalâid puáhtá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst.
+Uđđâ oppâkirjeh almostum
+Uđđâ oppâmateriaaleh anarâš- já nuorttâlâškielâ máttááttâsân
+Uđđâ oppâmateriaaleh anarâš- já tavesämikielâlâš máttááttâsân
+Uđđâ oppâmateriaalah škoovlâ aalgân
+Uđđâ oppâmateriaaleh sämikielâlii máttááttâsân
+Uđđâ äšši čannoo vuáttámušâi pehti ovdeláá oppum aššijd.
+Uđđâ vuáđustâsâi já tijmejuávu miäldásijd máttááttâsvuávámijd lii tárguttâs väldiđ anon čohčuv 2016.
+Uđđâ siijđoi teknisâš olášutmist västidij Solinum Oy já olgohäämist máinustoimâttâh Studio Borga.
+Uđđâ haldâttâsohjelm tuárju sämikulttuur
+Uđđâ kielâlävdikodde tuáimá ive 2011 loopâ räi já tot oovdâst ohtsis čiččâm sämikiellâd.
+Uđđâ laahâ poođij ucceeblovokielâlaavâi sajan, moh lijjii ovdeláá vyeimist.
+Uđđâ skiärru lii maaaŋgâhámásâš já tast lii ohtââ meetaalpittá-uv.
+Uđđâsumos DNA-tutkâmuš mield Fennoskandia tááláá puásui ij lah tuoddârkoddeest lojodum šlaajâ peic aaibâs jieijâs šlaajâ.
+Uđđâsumos tutkâmpuátusij mield poccuuh pyehtih kuáttumáin estiđ puáđulâššlaajâi puáttim arktâsâš kuávlun.
+Uđđâsumos arkeologâlâš-biologilâš tutkâmuš ij tuárju taam uáinu.
+Uđđâ oppâkirje luvâttuv tavesämikielâ eenikielâ máttááttâsân almostui
+Uđđâ teddilâs Pekka Sammallahti säämi-suomâ-säämi sänikirjeest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji) lii almostum.
+Uđđâ sämitiggelaahâ váátá sämitige pargo-oornig tärhistem já uási nubástusâin kalgeh rähtiđ huápust valjáid kyeskee njuolgâdusâi tiet.
+Uđđâ sämimuusik
+Uđđâ suhâpuolvâ šadda pirrâduvâst, mii čiävláht váldá tiäđu säämi ärbivyevist.
+Uđâsmuvvee energiahaamij lasettem váátá meiddei bioenergia kiävtu lasettem, mii puáhtá ääšimiäldásij silleittáá lasettiđ sieminčalmaašluáštuid.
+Mij vaattâp politiik, mon vuolgâsaijeen láá sämmilij vuoigâdvuođah algâaalmugin já mii spiekâst tááláá olgošteijee ráhtusijn.
+Vaaljâäššikirjeh postâduvvojeh kirjejum reivân jyehi jienâstemvuoigâdvuođâlâžân 7.9.2015 rääjist.
+Vaaljâpaajeest sämitigge viggá lääččiđ uđđâ viirgijd sämitiigán sämikielâlâš palvâlussáid, sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij vuoigâdvuođâi oovdedmân, pirâs- já ruukilahâaašij oovdânpyehtimân sämitiggeest sehe vuáđudiđ säämi iäláttâsruttârááju, moin puáhtá tuárjuđ sämi-iäláttâsâid já ärbivuáválii tiäđu siäilum ärbivuáválâš sämi-iäláttâsâst.
+Vaaljâpaje aalgâst sämitige čuákkim tuhhit toimâvuávám ubâ vaaljâpajan.
+Vaaljâlävdikoddeest puáhtá táárbu mield pivdeđ uđđâ luámáttuvvâid čujottâsâst Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Vaaljâlävdikode toimâsaje lii Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist.
+Vaaljâlävdikodde huolât meid sämmilij vuoigâdvuođâtorvoost vaaljâi ornim ohtâvuođâst.
+Vaaljâlävdikodde meerrid meriáigásâš virgekoskâvuođâ joođhâst.
+Vaaljâlävdikodde tieđeet
+Vaaljâlävdikode tiäđáttâs
+Vaaljâlävdikodde
+Vaaljâluvâttâllâm uáinimnáál
+Vaaljâluvâttâllâm já njuolgimvátámâšlattim pyehtiv vaattâđ stiivrâst já almosčuákkimist paijeelmiärásijd čuákkimijd já čuákkimij jotelis čuákánkočom.
+Vaaljâluvâttâlmist ij pyevti luovâttiđ tiäđuid eres ko sämitige haldâttâs luuvijn lovottem- já tutkâmtárguttâsân.
+Vaaljâpeeivi jienâstem uárnejuvvoo:
+vaalit@samediggi.fi teikkâ elimáin keččâmin vaaljâluvâttâlmist paajaapiäláin paaihijn nomâttum
+, váátá saavâjođetteijee Näkkäläjärvi, kote lii toimâm meid aalmuglâš 8 (j) - äššitobdeepargojuávhu saavâjođetteijen.
+Ko aalmug puáráásm, kalga smiettâđ meid eenikielâs peeleest sämmilâš puárásij tilálâšvuođâ.
+, Aalmugregisterkuávdáš, Itella, Sämikuávlu máttááttâskuávdáš, Seenaatkidânjâsah sehe Šoŋŋâtiettuu lájádâs almottii, et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii toimâsyergi.
+Aalmugregistertiätuvuáhádâhân puáhtá almottiđ eenikiellânis sämikielâ.
+Aalmugtiätuvuáhádâhân lii puáhtám eskân ive 2013 merkkiđ maid sämikielâid olmooš sárnu eenikiellânis.
+Ucceeblohosajattuv párnáid lii tehálâš jieijâs eenikielâ oppâm lasseen ton siäilum.
+Sämikielâi ucceeblovokielâi vuotânväldim Meccihaldâttâs almostittemtooimâst lii ovdâmerhâlâš.
+Ucceeblovoraamisopâmuš teemaatliih čielgiittâsah
+Ucceeblohoraamisopâmuš
+Suomân tarbâšuvvoo sämikielâ iäláskittemohjelm
+Ucceeblohováldálii 13.11. almostittum čielgiittâs mield palvâlusah olášuveh kuittâg hyeneht.
+Ucceeblohováldálii mield sämikielân lohtâseijee tooimah iä tááláá tiileest ole kuhás iäge keellijd kielâi puátteevuođâ turviimân.
+Noonâ jieštobdo, čielgâ uáinu alnestis já noonâ identiteet išedeh párnáá toimâđ jieijâs iävtui já tááiđui mield sehe olssis luándulâš vuovvijn.
+• noonâ koskâvuotâ kielâjuávhu jesânáid
+Noonâ hyelkki- já peerâkoskâvuođah nanodeh siärvuslâšvuođâ já siärvusân čonâsume.
+nanodiđ sämikulttuur já lasettiđ sämmilijd kyeskee historjátiäđu
+• naanood jieijâs sämmilâš identiteet já kulttuur
+Nanodum iävtukkâsluvâttâllâm
+Nanodum sämitigevaljâi 2015 iävtukkâsluvâttâllâm lii dokumentpaaŋkist, liŋkki: Nanodum iävtukkâsluvâttâllâm.
+" Veikâ haldâttâspiäláduvah láá sopâmuš ratifisistmist oovtmielâliih, sämitige pargo sopâmuš ratifisistem várás ij nuuvâ taas.
+Veikâ mii kulttuureh láá ereslágáneh, hástuseh jieijâs kielâ já kulttuur siäilutmân láá siämmáálágáneh. "
+Veikkâ iärásij vuoigâdvuođâid sämikuávlust kalga väldiđ vuotân, te ij taat lah váldálii mield nollásummespellâ.
+Veikkâ stivrim ij lah meendugin vuáđulâš, párnáá torvolâšvuođâtobdo ij huánnán.
+Veikkâ lam-uv čiävláá jieččân sämmilâš madduin já tast, kost lam vuálgus, te jiem kuittâg osko, et varriiččim kuássin maasâd Sáámán, jiem kuittâg ovdil iäláttâhave.
+Veikkâ Jieštipšoravvui ij lah njuolgâ liŋkki Mielenterveystalo.
+Veikâ puásuituálust kevttih tááláá ääigi muávloid já moottorkiälháid iššeen, poccuu, luándu já šoŋŋâduv tubdâm lii uáli tergâdis uási puásuituállei áámmátááiđu.
+Veikkâ sämitigeh láá tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittemráđádâlmijn uássin staatâi delegaatioid, lii sämmilij jienâ ohtsâš.
+Veikkâ sämikielâid lii mottoomverd puáhtám iäláskittiđ, tarbâšeh toh ennuv sierâlágán toorjâtooimâid vâi toh siäiluččii suhâpuolvâst nuubán.
+Veikâ pargojuávkku lii vuáđudum koskâpuddâsâžžân, te tot lii keevâtlávt ubâ sopâmuš fastâ uási.
+Vaikuttâsâid sämikulttuurân puáhtá árvuštâllâđ ubâ vuávámproosees ääigi
+Vaikuttemmáhđulâšvuođâid lasseetmáin tuárjoo nuorâi jieštátulâš tooimâ já nanoduvvoo nuorâi uásálâšvuođâ säämi jiešhaldâšem olášutmist.
+Tuše suulân vááijuv peeli Suomâ sämmilijn sárnu sämikielâ eenikiellân.
+Tuše Ucjuv kieldâst láá sämmiliih eenâblohhoon.
+Koskâmääđhih láá kuheh mut pyereeb lii jotteeđ ovdâskulij ko pisottâllâđ sajestis.
+Valjim taha kuávlutábáhtus áámmáátlâšlävdikodde.
+Valjiimeh láá: eellimvuáimáliih ärbivuáváliih iäláttâsah já ärbivuáválâš tiätu, TäŠlvvsijdd - ellee nuorttâlii kulttuur kuávdáš, palvâlemrááhtus tuáimen, sämikulttuur miäldásâš škovlimpäälgis, kielâ já kulttuurlâš rigesvuotâ sehe párnái já nuorâi Säämi.
+Párnáá kalga suojâliđ jyehimuđusii viehâvääldist, peerustmettum kohtâlmist já ávhástâlmist.
+Váljukode peleväldim sämmilij vuoigâdvuođâsajattuvâst linjee lahâasâttâs valmâštâllâm.
+Váljukode mield eromâš huámášume kalga kiddiđ uhkevuálásij aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ siäilum turviimân.
+Lii vaidâlittee, et Sámi Duodji sajattâh ij lah tuárvi pyeri škovliimist já ohtsâškoddeest.
+ovdâsteh jieijâs kuávlu nuorâ teatter.
+Njuálgu lappumvaarâst láá nuorttâsämikielâ já aanaarsämikielâ.
+Väidimeh tahhojeh TSS-komitean (1 artikla).
+Väidimeh tahhojeh TSS-komitean (1 artikla)..
+Väidimijd valmâštâlâi mist juávkku, mast lijjii má. oovdânpyehtee Inga-Briitta Magga, lahâčällee Aimo Guttorm já vuáláčällee.
+Väidimijd pyehtih toohâđ ovtâskâsulmuuh teikâ ovtâskâsulmui juávhuh, moh eteh, ete koččâmâšâst leijee sopâmušstaatâ lii luávkkám sii almossopâmušâst tubdâstum ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid, (2 artikla).
+Väljejum nuorâirääđi jesâneh väljejeh vittâ äššitobdeejeessân 15-17-ihásijn nuorâin.
+Valkeapää láá čuávvum maaŋgah sämiartisteh main aalmugijkoskâsávt tobdosumoseh lává Mari Boine já Wimme.
+Vale mield sämmilijd kyeskee škovlimpolitiik lii heiviittum västidiđ ILO-sopâmuš vátámâšâid.
+Verdittijn ránnjáenâmij nuorâiorgaanáid láá Suomâ sämitige nuorâirääđist pyerebeh vaikuttemmáhđulâšvuođah, ko tast lii sárnum- já mieldiorroomvuoigâdvuotâ sämitige tievâsčuákkimist.
+- Valmâštâllâđ Suomâ uáivilijd aalmugijkoskâsijd biodiversiteetsopâmuš čuákkimáid, moh lahtojeh artikla 8 (j):n
+• naveldiđ poccuutyeljist šišne, porgâđ šišne- já čevđipargoid
+• mälistiđ piäiválávt
+- Olmoošvuoigâdvuođâraapoort ulmen lii ovdediđ algâaalmug vuoigâdvuođâi já tile positiivlâš ovdánem.
+Valmâštume maŋa várriim meddâl Imatrast, kenski Helsigân, kenski monnii eres kaavpugân.
+Valmâštume maŋa lam iänááš porgâm YLE sämiradiost Anarist sämikielâlij tv-uđđâsij toimâtteijen.
+valmâštum rááhtuslâš hämmejeijen Laapi ollâopâttuvvâst
+Ko čuovâ páštá tyejeest, te tot lááčá assosiaatioid meid kolgee juuhân já kenski joba kuovsâkkâssáid-uv.
+Čuovâkovvejeijee Antonio Briceđost lii uccâ mainâsâš jyehi 40 sämmiliist, kiäid sun kuvvij.
+Čuovâkovvejeijee oovtâstpargokuoimijdiskuin.
+Čuovâkove: Anni Näkkäläjärvi.
+Ohjelmân kullii el.
+Váldukyeddid lii vyesimáánu 18. peeivi.
+Väldikodálâš tanssâtábáhtus SottiisiMoves tuálloo Tamperest 11.-15.6.
+Väldikodálâš teema lii TANSSÂ.
+ Väldikodálii Teatteri-tábáhtusân väljejuvvojeh uásiväldeeh kuávlutábáhtusâin. Väljejum juávhuh
+Väldikodálâš Nuorâ kulttuur-tábáhtus teeman lii teatter já tábáhtus uárnejuvvoo Lappeenrantaast 22.-24.5.2009, lasetiäđuh www.nuorikulttuuri.fi.
+Väldikodálii tábáhtus njuolgâdusah, maid nuávdittep meid säminuorâi taaidâtábáhtusâst, kávnojeh taan liiŋkâst http://nuorikulttuuri.fi/sounds /.
+Väldikodálávt taan máhđulâšvuođâ ovdánem kalga turviđ ekonoomlávt pisovâš čuávdusijguin já resurssijguin. "
+Väldikodálâš Nuorâ Kulttuur - tábáhtus ij uárnejuu taan ive ollágin, et Säminuorâi taaidâtábáhtus lii aaibâs jieijâs jiečânâs tábáhtus.
+Väldikodeášáskutteevirgádâh, Tiervâsvuođâhuolâttâs vuoigâdvuođâtorvokuávdáš (TEO.)
+Iänááš uási sieminčalmain joteh Aasiast áimuvirdij mield arktâsii kuávlun.
+Väldiuási sämimáttááttâsâst adeleh sämikuávlu kieldâin, moh finnejeh taan máttááttâsân sierânâs vittádum staatâtorjuu.
+Väldiuási sämikielâ vuáđumáttááttâs já luvâttuv uáppein finnee kuittâg máttááttâs vieres kielâ oppâamnasin.
+Ko válduaalmugij meridemväldi nanosmui já sämmilij eellimtile kááržui, te iberdui aalmuglâš ohtsâšpargo merhâšume.
+Staatah já algâaalmugeh kolgâččii Akwé:Kon - ravvuid olášutmáin lääččiđ pissoo algâaalmug tuhhiittem oorniglâš lattim sosiaallâš, pirâs- já kulttuurlâš uáinui lasseetmân vuáváámân já miärádâstohâmân.
+Staatah já sämitigeh kalgeh oovtâst vuáđudiđ párnáid já nuoráid čokkânemsoojijd tegu ornijdâh- já nettičokkânemsoojijd meiddei väldikudijraajij paijeel.
+Staatah já sämitigeh kolgâččii oovtâst ovdediđ já olášuttiđ tooimâid almos tiäđu lasseetmân sämiaalmugijn mediast já stuorrâ aalmug kooskâst.
+Staatah, moh iä tiävdáččii luáštukenigâsvuođâidis, kolgâččii mäksiđ merhâšittee sááhuid ihásávt.
+Staatâi, kieldâi, pargoadeleijei, hoovdâi já pargei peeleest tarbâšuvvoo čonâdâttâm já ovdâsvástádâs uáiniđ sämmilij tuođâlijd kulttuurân já kielân vuáđuduvvee palvâlemtáárbuid.
+Staatâi, kieldâi, pargoadeleijei, hoovdâi já pargei peeleest tarbâšuvvoo čonâdâttâm já ovdâsvástádâs uáiniđ sämmilij tuođâlijd kulttuurân já kielân vuáđuduvvee palvâlemtáárbuid.
+Staatâi merikoskâsâš raportij lasseen orgaaneh väldih vuástá algâaalmugijn já aalmuglâšseervijn ciälkkámušâid já uáinuid sopâmušâi olášutmist.
+Staatah kalgeh estiđ páárnáškäävpi.
+Staatah kalgeh lääččiđ iävtuid toos, ete sämikulttuur puáhtá siäiluđ, mutâ jyehi sämmilâš taha loopâst jieš valjim tast, ete siäilu-uv sämikulttuur já magarin tot siäilu puátteevuođâst.
+Staatah kalgeh macâttiđ enâmijd, moiguin toh láá ávhástâllâm, tast maŋa ko toi kevttim lii nuuhâm.
+Staatah kalgeh olášuttiđ aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš kenigâsvuođâidis sämikielâ háárán.
+Staatah kalgeh adeliđ pisovâš ruttâdem tai pargoi tipšomân.
+Staatah kalgeh meid visásmittiđ, ete staatâst láá ucceeblovokielâliih juávkkuviestâdemniävuh (artikla 11).
+Staatah kalgeh meddâlistiđ räjioovtâstpargo iästuid ko uárnejuvvojeh sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah sämmilijd já tai orniidijn kalgeh väldiđ vuotân kielâ lasseen meid sämmilij sosiaallijd já kulttuurlijd tiilijd.
+Staatah kalgeh olášuttiđ taid vuoigâdvuođâid, moh párnáin já nuorâin láá aalmuglâš vuoigâdvuođâ já aalmugijkoskâsâš riehtistandardij mield..
+Staatah kalgeh tubdâstiđ já tuhhiittiđ sämmilij omâstem- já kevttimvuoigâdvuođâid jiejâs enâmáid.
+Staatah kalgeh tubdâstiđ sämmilij vuoigâdvuođâ uásán ávhástâllâmáárvust mineraaláid tâi eres riggoduvváid, maid väldih eennâm vyelni tâi vuoigâdvuođâ eres resurssáid, maid staatah iäigádušeh sämmilij aassâm tâi mudoi kevttim kuávluin.
+Staatah kalgeh turviđ sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášume meid šoŋŋâdâhnubástusâst.
+Staatah kalgeh oovtâst sämmilijguin olášuttiđ pehtilis tooimâid tai vuoigâdvuođâi tuubdâstmân já suoijiimân.
+Čäcituáluproojeekt háituliih vaikuttâsah pyehtih čuoccâđ nuuvt sämmiláid algâaalmugin kullee, ohtsâžžân nomâttum vuoigâdvuođáid, ko meid ovdâmerkkân tuše oovtâ sämmilâšperruu eellimtilán.
+Staatah kolgâččii ovdediđ heivejeijee monâttâllâmtaavijd ohtâvuođâtolâmân sämitigijguin vâi taat ulme olášuvá.
+Staatah kalgeh meid lasettiđ sämitáiđusij máttáátteijei finnimvuođâ já lohomere.
+Jis páárnáš já suu vanhimeh šaddeh sierâ enâmáid, lii staatâ kenigâsvuotâ kieđâvuššâđ ucâmuš mietimielâlávt já ájáttâlhánnáá perruu uđđâsistoovtâstmân.
+Staatân kolgâččii pyehtiđ adeliđ avžuuttâsâid pehtilittiđ julgâštuš olášuttem.
+Staatâtorjuu lasseetmân lii tuođâlâš tárbu, tastko materiaalvääni lii styeres eromâšávt nuorttâlâš- já anarâškielâ uásild.
+Staatâtorjuu pirrâdâhân kalga jođettiđ sämimáttááttâs ollásávt máttááttâs uárnejeijee škoovlâ soi-jimpäikkikoddeest peerusthánnáá.
+Staatâtorjuu pirrâdâhân kalga jođettiđ sämimáttááttâs ollásávt máttááttâs uárnejeijee škoovlâ soijimpäikkikoddeest peerusthánnáá.
+Staatâtorjuuh
+Staatâtoorjâ máksoo Sämitige pehti sämikuávlu kieldáid.
+Staatâtoorjâ máksoo Sämitige peht sämikuávlu kieldáid.
+Staatârääđi addel čielgiittâs Ovdâskoodán čohčâčuákkimistempaajeest 2009.
+Staatârääđi asâttij čielgiittâsâstis Suomâ olmoošvuoigâdvuođâpojitiijkâst (2009) ulmen sämikielâ iäláskittemohjelm rähtim.
+Staatârääđi tuhhit čohčuv prinsiipmiärádâs aalmuglâš biodiversiteetstrategian ihán 2012. " Sämitigge vuárdá biodiversiteetstrategiast já eromâšávt ton olášutmist ennuv.
+- Staatârääđi kiddee eromâš huámmášume tave luándu háváduvâšvuotân, čuávvumtárboid já uhketahhei muuneedmân sehe suojâlmân já pištee kevttimân aalmuglávt nuuvt, ete čielgâsmit eennâmkevttimân lohtâseijee lahâasâttem já haldâttuv sehe oovtâstpargoost arktâlâš kuávluin já Baareents euroarktâlâš kuávlu staatâiguin ovdedeh sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin el.
+Staatârääđi meerrid sämitige jesânin (21) já värijesânin (4) sämitiggevaaljâin enâmustáá jienâid finnim olmožid, kuittâg nuuvt, et jyehi sämikuávlu kieldâst (Iänudâh, Aanaar, Suáđigil ja Ucjuuhâ) šaddeh ucemustáá kulmâ jeessân já jieškote-uv kieldâst ohtâ värijeessân.
+Staatârääđi prinsiipmiärádâsâst láá artikla 8 (j):n já sämmilijd kyeskee merhâšittee tooimah já ulmeh:
+Staatârääđi tiedâttâs
+Staatârääđi lii tuhhiittâm vuáđumáttááttâs uđđâ tijmejuávu ive 2012.
+- Staatârääđi olášut luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim ohtâvuođâst almossopâmušâst já ton miärádâsâin kirjettum algâaalmugij ärbivuáválii tiätun kyeskee linjiimijd já tiädut Suomâ máhđulâšvuođâid toimâđ oovdâstjotten aalmugijkoskâsii siärváduvvâst artikla 8 (j) olášutmist.
+Staatâ kolgâččij jo-uv čujottiđ puoh sämikielâlâš palvâlusâi pyevtittâs ruttâdem sämitige pehti tâi kocceeđ pyerebeht ruttâdem kevttim eromâšávt kyevtikielâlâšvuođâlase mieđeettijn.
+Staatâ kalga väldiđ vuotân toimâinis, et staatâhaldâšem pyevtitvâšvuođâohjelm iästá sämikuávlust sämikielâlâš pargojuávhu pálkkááttem já áštá säämi kielâlaavâ olášume.
+Staatâ kalga čujottiđ sämitige pehti jyehimnáál merikoskâsii meriruuđâ sämikielâlâš párnái já nuorâi kerhotooimâ ruttâdmân.
+Staatâ kalga tulkkuumijnis rähtiđ taid vuáđuprinsiipâid, moi mield meriduvvojeh toh virgeomâheh, maid säämi kielâlaahâ kuáská virgeomâhâštooimâ luándu keežild.
+Staatâ kalga estiđ párnái lavâttis jođettem enâmist nuubán.
+Staatâ budjetist lii lamaš ive 2002 rääjist sierâ staatâtoorjâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân sämikuávlust.
+Staatâ budjetist čujottuvvoo säämi kielâlaavâ 31§ mield meriruttâ staatâtorjui sämikuávlu kieldáid, servikuddijd sehe säämi kielâlaavâ 18 §:st uáivildum ovtâskâssáid (el.
+Staatâ kalga ovdediđ toimâinis já ruttâdmis vievâst sämikielâlâš tiäđusirdem šoddâm Suomân sehe toohâđ máhđulâžžân puohâi sämmilij täsiárvulijd máhđulâšvuođâid čuávvuđ sämikielâlâš uđđâsijd jiärmálij tijmeaaigij.
+Staatâ uđđâ pálkkááttemvuáháduvâst kalga uáiniđ ain sämikielâ tááiđu päälhi loptejeijee ánsun sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâin já finnodâhlájádâsâin, moi toimâmkuávlun sämikuávlu kulá.
+Staatâ budjetist ive 2009 lii iävtuttum 205 000 eurod sämikielâlâš kulttuur oovdedmân jâ sämiseervij tooimân.
+Staatâčällee Valle: juáhhást vuoigâdvuotâ oppâđ sämikielâ
+Staatâčällee Raimo Valle saahâ lii luuhâmnáálá ollásávt täst Stáhtačálli Raimo Valle Helssegis 13.11.2008 já Statssekretær Raimo Valle 13.11.2008 Helsingfors.
+Staatâčällee Raimo Valle čielgij Taažâ haldâttâs sämipoolitlâš linjáámijd já ILO-sopâmuš vaikuttâsâid sämimáttááttâsân Helsigist uárnejum seminaarist 13.11.
+Staatâsopâmušráđádâlmijd Suomâ, Taažâ já Ruotâ staatâiguin sopâmuš sessiistem já tuhhiittem várás algâttii ive 2011.
+Staatâ tâi lahâasâttâs kyeskee iävtuttâsah:
+Staatah já sämitigeh kiärguseh sämisopâmušráđádâlmáid
+Staatâväldi kalga čujottiđ ruuđâid kelijdeijee sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân sämikuávlust.
+- Staatâväldi viggá anneeđ huolâ kielâiäláskittem ekonomâlijn iävtuin vädis ääigist peerusthánnáá, tähidává máttááttâsminister Jukka Gustafsson já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki pargojuávhu iävtuttâsâst sämikielâ iäláskittem toimâohjelmân.
+Staatâvarij- sehe máttááttâs- já kulttuurministeriöst savâstâllâm fáddán lâi Sämitige kulttuurlävdikode huolâ nk. säämi kulttuurmeriruuđâ keelijdmettumvuođâst.
+Váldálâš addel kolliistâlmijnis raapoort avžuuttâsâidiskuin staatâ olmoošvuoigâdvuođâtile pyereedmân.
+Váldálâš kieđâvuš raportistis Suomâ sämmilijd kyeskee lahâasâttâs, Suomâ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid, sämmilij vuoigâdvuođâid, tave-eennâmlâš sämisopâmuš sehe sämmilâšmiäruštâllâm.
+Váldálâš avžut Suomâ ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin.
+Váldálâš lâi pyereest tietimin Suomâ sämmilij tiileest já sun halijdij rehelávt ovdediđ sämmilij sajattuv Suomâst ", saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij.
+Váldálâš kuáhtái kolliistâllâm ääigi Suomâ staatâ njunnoos, jieškote-uv ministeriöi ovdâsteijeid já Suomâ sämitige saavâjođetteijee, Klemetti Näkkäläjärvi.
+Váldálâš kolliistâl Euroop Rääđi jeessânenâmijn já čielgee staatâ olmoošvuoigâdvuođâtile.
+" Váldálâš váátá Suomâ tähidiđ sämmilij ovdâstâs Ilo-sopâmuš ratifisistemprosessist.
+Váldálii pargon lii ovdediđ tiäđulâšvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâi kunnijâttem Euroop Rääđi 47 jeessânenâmist.
+Toovláš äššitipšomvyehi tuáimá tááláá ääigi-uv; nuorttâlâšâi aašijd tipšov nuorttâlâšâi ovdâolmooš já nuorttâlâšrääđi.
+Puáris tutkâmusâi mield sämmiliih liččii hárjuttâm kuhháá uceslágán puásuituálu, mast poccuid liččii toollâm kodepivdost hokâttâstárguttâsâst, mutâ vijđes noomaadlâš puásuituálu eskân 1600-lovo rääjist.
+Puáris aalmugärbivyevi mield, čiiŋâst sorjájeijee kolledum lávgástuvah suojâleh kevttes kovŋiimáin paa meddâl šiälgumáin já skilânáin.
+Puáris sämmilâš maainâs njuámmilist mii ij viiššâm huksiđ olssis kuáđi
+Puáris áálduh mättih jotteeđ jiečânis, mut puásuiulmuuh ferttejeh uásild jurgâliđ iälu roobdâid.
+• vaanhimáid uáivildum savâstâllâm- já škovlimtilálâšvuođah
+Vanhimijdis lunne iärust ässee párnáást lii vuoigâdvuotâ kuáhtáđ já toollâđ merikoskâsávt ohtâvuođâ kuohtuid vaanhimáid.
+Párnáást lii vuolgâsajasávt vuoigâdvuotâ eelliđ vanhimijdiskuin, jis sust lii pyeri já torvolâš leđe sunnuin.
+• vaanhimijguin, huolhijguin já siärváduvváin ärbivuáválâš ihejurâmân kullee maaŋgâpiälásiih kielâkevttimtilálâšvuođah: pargoh, tuoijum, luándust jotteem, lávustâllâm, määđhih, kuáhtáá
+Säämi tyeje puárásumos ärbivyevi ovdâsteh čuárvi-, tähti-, muorâ- já nähkityejeh.
+Puáris nuorttâlâšmainâsijd sistetuállee kirje "KåŠllmuõrâž" lii almostum nuorttâsâmikielâlâš teddilâssân.
+Astoäägi viätám iänááš luándust moottorkiälháin vyejimáin, kárbáin jotemáin já kuáláástmáin.
+Astoäigin Áile valastâl sehe puuđââld muusik.
+Iävtutátuliih Akwé: Kon - ravvuuh láá Suomâst uáivildum sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já pirâsvaikuttâsâi árvuštâlmijn västideijee virgeomâhâžân, lahâasâtteijeid, árvuštâllâm tahheid, YVA - haavâst västideijeid, kaavai rähteid, Meccihaldâttâsân, lopevirgeomâháid, sämitiigán já nuorttâlâšâi sijdâčuákkimân sehe sämisiärvusáid.
+Iävtutátuliih Akwé: Kon ravvuuh láá valmâštâllum oovtâst algâaalmugij ovdâsteijeiguin já tuhhiittum biodiversiteettisopâmuš uásipeličuákkimist ive 2004.
+Iävtutátuliih ravvuuh láá nomâttum toi olesváldálii luándu tiäddudmân mohawkkielâ eđâlduvváin Akvé:Kon, mii uáivild puoh aašijd luomâkoddeest.
+" Rijjâtátuliih ravvuuh artikkâl 8 (j) olášuttem várás láá čaittâšum Suomâst tárbulâžžân.
+Iävtutátulâš Akwé: Kon - ravvui uávilin lii turviđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilum sehe algâaalmugkulttuur luándukoskâvuođâ já ärbivuáválii tiäđu siäilum.
+Riijjâ uucâm vuolgâttuvvoo ohtân pargotuođâštusâigijn já oppâtuođâštusâigijn Sämitige škovlim- já oppâmateriaalävdikodán kuovâmáánu 29. peeivi 2016 tjme 16.00 räi.
+Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ vástuppeeivi 20.11.2015 tme 16 räi čujottâsân Sämitigge / škovlim- já oppâmateriaallävdikodde, SAJOS, 99870 Aanaar.
+Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ vuossaargâ 7.11.2014 tme 16 räi čujottâsân Sämitigge / škovlim- já oppâmateriaallävdikodde, SAJOS, 99870 Aanaar.
+Rijjâ väljejum oppáid (10 oo) puáhtá siskáldittiđ sämikielâ já kulttuur oopâid.
+Rijjâ savâstâllâm oppâmateriaalpargoost
+Kustula Arvi
+Pajuranta Maarit
+Värijesâneh:
+Väridemnáál tuše škoovlâi kesiluámui ääigi.
+Ivnijd já haamijd uápásmem konkreetlâš tiiŋgâi pehti lii jo aarâh muddoost jiärmálâš.
+Toovláš historjá
+Aarâhšoddâdmist lii stuorrâ merhâšume meiddei párnáá pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ ovdedeijen.
+Aarâhšoddâdem arvuvuáđu linjejeh maaŋgah aalmugijkoskâsiih sopâmušah.
+Aarâhšoddâdem pargojuávhu finnimvuotâ, škovlim já mättim
+Aarâhšoddâdem ovdedemtoimâ pieijui joton vistig karttiimáin sämikuávlu aarâhšoddâdemohtâduvâi tile já sahhiittâlmáin pargeid.
+Arâšoddâdem materiaalpaargon oceh kulmâ vuávájeijee.
+Aarâhšoddâdem stivriimist já joođeetmist västideijee peelijn lii meiddei kuávdášlâš rooli ovdedempargo ovdánmist.
+Aarâhšoddâdem stivrim
+Aarâhšoddâdem pedagogâlâš hástusin lii adeliđ páárnážân jiärmálijd já maaŋgâpiälásijd oppâmvuáttámušâid kielâ já kulttuur háárán nuuvt, et páárnáš tobdá taid tivrâsin já tuástá meid irâttiđ já feiliđ.
+Aarâhšoddâdem siskáldâs ovdedem lii vuáđupargo uássin porgum pargo.
+Aarâhšoddâdem vuáváámist já olášutmist huolâttuvvoo suhâpeelij koskâsâš täsiáárvu olášutmist nuuvt, et páárnáš puáhtá ovdediđ jieijâs suhâpeliroolivuárdámušâi raijiittâsâittáá.
+Aarâhšoddâdem tooimâ já vuáváámij rähtidijn torvejuvvojeh vaanhimij já párnái vaikuttemmáhđulâšvuođah peivitipšo oovdedmân já árvuštâlmân.
+Aarâhšoddâdem olášuttem
+- árvuštâllâm tast, maht säämi kulttuuráárvuh olášuveh keevâtlâš toimân - aarâhšoddâdem, vaanhimij já suuvâ šoddâdemovtâspargo árvuštâllâm
+Aarâhšoddâdmist rävisulmui koskâsâš koskâvuođah já pargoost vaijeem spejâlisteh párnáid já tipšosaje tilán já pirrâdâhân.
+Arâšoddâdmist kielâlávgummeetood lii lamaš kiävtust jo ive 1997 rääjist, kuás vuossâmuš vuálá škovlâahasáid uáivildum anarâškielâ kielâpiervâl vuolgij joton.
+Aarâhšoddâdmist vuolgâsaijeen lii párnáá hiäđu já vuoigâdvuođâi turvim.
+Aarâhšoddâdmist párnáá kielâ ovdánem ovdeduvvoo jieškote-uvlágán tooimâi pehti.
+Aarâhšoddâdmist páárnáš
+Aarâhšoddâdmist puáhtá páárnáš ovdediđ já nanodiđ sämikielâ maaŋgâpiälásâš kielâkevttimtilálâšvuođâi pehti.
+Aarâhšoddâdmist peivi lii tilálâšvuođâid tievâ, main páárnáš uáppá tooimâ pehti.
+Aarâhšoddâdmist täsiáárvu já olmoošvuođâ puáhtá ovdediđ sierâlágán ustev - savâstâlmijguin já roolisierâdmijguin, main puáhtá hárjuttâllâđ jieijâs tobdoi, jurdui já vuáttámušâi oovdân pyehtim.
+Aarâhšoddâdmist pargoo ovtâspargo páihálâš, kuávlulâš, raajijd rastaldittee já algâaalmugtääsist.
+Aarâhšoddâdmist puáhtá ávhástâllâđ luándoin nanodiđ kaandâi jiešluáttámuš meiddei sijjân omâsub pirrâsist.
+Aarâhšoddâdmist västideijee pargojuávhust kolgâččij leđe kelijdeijee sämikielâ já kulttuur tubdâm sehe tiätu maaŋgâkielâlâššoddâdmist.
+Aarâhšoddâdempargojuávhu ovdâsteijeeh puohâin kielâjuávhuin já sämikuávlu kieldâin uásálistii ovdedempargojuávhu tooimân.
+Aarâhšoddâdempargojuávhu lii pyeri uápásmuđ eres algâaalmugij puorijd vuáválâšvuođáid kielâ já kulttuur sirdemân puáttee suhâpuolváid.
+Aarâhšoddâdempargojuávhu pargoh láá pedagogâlávt, sosiaallávt já ohtsâškodálávt muttum vätteebin.
+Aarâhšoddâdempargojuávkku taarbâš torjuu já mättim nanodem
+Aarâhšoddâdem miärušteleh párnáá jieškote-uv eellimpirrâsist tábáhtuvven šoddâdâslâš vuáruváikuttâssân, mon vuosâsajasâš ulmen lii ovdediđ párnáá olesváldálâš pyereestvaijeem.
+Aarâhšoddâdem, ravviittâh, ovdâmáttááttâs já vuáđumáttááttâs taheh párnáá ovdánem tááhust systemáátlávt ovdáneijee ubâlâšvuođâ.
+Aarâhšoddâdemstivrejeijee pargoid kulâččii peivitipšo, kielâpiervâlij, ovdâmáttááttâs já ovtâspargo ravviituvâigin sehe stivrim já tieđettem sämikielân, kulttuurân, šoddâdmân já maaŋgâkielâlâšvuotân kullee aašijn.
+Aarâhšoddâdemstivriimist västideijee pargojuávkku visásmit, et sämmilij aarâhšoddâdemohtâduvâi toimâ tuárju sämipárnáá jieijâs kielâ já kulttuur paijeentoollâm já ovdedem.
+Aarâhšoddâdempalvâlusâi árvuštâllâm olášittoo oovtâst párnáin já suu vaanhimijguin, suvváin, pargojuávhoin já ovtâspargopelijguin.
+Aarâhšoddâdempalvâlusâi maaŋgâhámásâšvuotâ
+* arâšoddâdemvuávám
+Iävtuttuvvoo, et arâhšoddâdemvuávám váldoo kiävtun sämikuávlu kieldâin já eres kuávluin Suomâst.
+Aarâhšoddâdemvuáváámist suáppoo vaanhimijguin ovtâspargo toimâmvuovijn.
+Aarâhšoddâdem stivrejeijee sopâmušah já laavah
+Aarâhšoddâdemtooimâ vuávám
+Aarâhšoddâdemtooimâ vuáváámist pargeh ovtâspargo meid jieškote-uv sämiohtâduvâi kooskâ sehe jieijâs kieldâst já ubâ sämikuávlust.
+Aarâhšoddâdemtoimâ vuáđuduvá čuávvoo kulttuurárvoid, moh láá čovgâ ohtâvuođâst nubbijsis:
+Aarâhšoddâdem tuárju paaihij šoddâdem já välmee uđđâ suhâpuolvâid toimâđ uđđâáigásâš sämisiärvusist.
+Aarâhšoddâdemohtâduvah kalgeh pyehtiđ toollâđ ihásávt ovdedem- já vuávámtilálâšvuođâid, main pargeeh pyehtih oovtâst suogârdiđ maht säämi kulttuuráárvuh pyeremustáá olášuuččii aargâ šoddâdemvuáháduvâst.
+Aarâhšoddâdemohtâduvâi ohtâvuođâtoollâm raajij paijeel sämmilij peivikiäjuiguin naanood sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo já kulttuurij tubdâm.
+Aarâhšoddâdemohtâduvâin uárnejeh merikoskâsijd vuávámčuákkimijd perruiguin.
+Aarâhšoddâdemohtâduvâin ráhtojeh párnái jođettemravvuuh sehe suáppojeh táárbu mield oovtâst párnái vaanhimijguin kirjálávt párnái uásálistmist el. moottorkiälkká-, kärbis- ye. mađhijd já tain vaattum torvopiergâsijn (torvokapereh, kááijumliivih).
+Aarâhšoddâdemohtâduvâin ráhtoo ohtâdâhkuáhtásâš toimâvuávám, mii vuáđuduvá säämi aarâhšoddâdemvuáváámân já säämi iveaigijd.
+Suoivâteatterpargopá��já stivrij kielâpiervâlstivrejeijee já musijkkár Heli Aikio já eres teatterpargopáájáid elleekovestivrejeijee Pauliina Feodoroff, musijkkár-niävttár Sverre Porsanger, niävttár-toimâtteijee Heli Huovinen já párnái TV-ohjelm Unna Junnást uápis niävttár Irene Länsman.
+Eidusâš vuávám algâttuvvoo uđđâivemáánust 2009 já huksimpargoh algâttuvvojeh kiđđuv 2010.
+Eidusii tooimân kuleh riehtiministeriö almos staatâtorjuu kiävttu, säämi kielâoovtâstpargo, nuorâirääđi toimâ, säminuorâi taaiđâtábáhtus já tave-eennâmlâš sämisopâmuš.
+Eidusâš uuccâmäigi ij lah, mut torjuuh occojeh táválávt skammâ-uđđâivemáánust, et puáttee ive pyevtittemvuávám lii pargo vyelni.
+Vyesimiärkkum álgá jonsahpeeivi suulâin já talle ubâ peerâ värree tuoddârân aassâđ.
+Vyesi čeevđist kuárrojeh eres lasseen kapereh já rävis poccuu čeevđist peeskah.
+"Vyesih " heivejeh pyereest peljičuopâstuvâi hárjuttâlmân, niijbe kevttim máttááttâlmân já njuárustâlmân.
+Vuássááh vittáduvvojeh iho, ko talle vuásáš čuávu pyeremustáá eenis.
+Vassi Semenoja, ohtâ Suonnjel leuŠdd-ärbivyevi miäštárijn, lii kuvvim leuŠdd etâmáin: " LeuŠdd muštâl tast maht ulmuuh láá iällám. "
+Vyesti-iävtukkâssân lâi nuorttâsämmilâš Tiina Sanila-Aikio.
+Vástádâsah koččâmâššáid vuolgâttuvvojeh koijâdeijee almottem šleđgâpostâčujottâsân 21.10.2009 räi.
+Vástádâsâid täid koččâmâššáid puáhtá uuccâđ Oktavuohta-siijđoin, mii kávnoo sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi.
+Vástádâsâin vuáttoo čielgâsávt jurdâččemvyehi, mon mield laahâ nuávdittuvvoo eskân talle ko kiinii ääšist huámášit.
+Västidemäigi lii čohčâmáánu loopâ räi.
+Meridui, ete vástádâs vuolgâttuvvoo tiättun meid SPR:n, oovtviärdásâšvuođâváldálâžân ja el. sierâ ministeriöid.
+Návt västidemprooseent lii suullân 16.
+Aavu ulmen lii párnáá ohtâgâslâš já vaanhimij uáinui vuotânväldim tooimâ orniimist el. párnáá vuáttámušah, táárbuh já puátteevuođâ uáinuh, párnáá mielâkiddiivâšvuođâ čuásáttuvah, nanoduvah já párnáá ohtâgâslâš torjuu já stivrim táárbuh.
+Veiko oppeet láá kočodâm " Itäpuolen Keisarin ".
+Veikko juuđij škoovlâ kuittâg ive verd Anarist säämi ristâlâš nuorâskoovlâst, mast máttááttii čäälliđ já luuhâđ sämikielâ.
+Veikko muštâl, et čokkimpargoin juoigâm ij kuullâm ollágin, mut pygálusâin tađe-uv eenâb.
+Veikko muštâl, et sist lâi päikkikiellân suomâkielâ já sämikielâ.
+Veikko muštâl, et puásuipargoh lijjii sust voorâin, já et sunjin lâi jo uccâkaandâžin čielgâs, et sust šadda pajeolmooš.
+Veikko muštâl, et puásuituálu lii vuáttám nubástusâid majemui ihelovoi ääigi já maainâš tain ohtân stuárráámussân moottorfiävrui puáttim.
+Veikko muštâl, et sun finnij jieijâs vitá tállán šoddâmis maŋa, tegu vyehin lii lamaš.
+Veikko Magga lii vuáččulâš pajeolmooš, Vuáču kuávlust iällám pegâlmâs " Itäpuolen Keisarinna " ađai Ponku Iŋgá maajeeldpuáttee.
+Veikko smiättá puudâ já ciälkká tastoo jieijâs tiervuođâid nuorâ pajeulmuid: " Kuuloold tom uáppá, ij tast lah ennuv ravvimnáál.
+Veikko muštá, et tovláá ääigi sämikielâ kullui vala mestâ jyehi saajeest, mut talle-uv viehâ harvii.
+Veikko muuštâč jieijâs moonnâm ivijdis já toid lohtâseijee tábáhtusâid.
+Veikko uáiná Säämi palgâs puátteevuođâ čuovâdin.
+Veikko lâi siämmást páhudâm, et škovlâ ij lah suu saje.
+Veikko tuumáá, et tääl Säämi palgâs puásuituálu ij käibid tađe stuárráábijd nubástusâid.
+Veikkoost lii vyehin čuávvuđ še sämipolitiik já sun lii čuávvum oppeet äigikyevdilâžžân šoddâm ILO 169-sopâmuš ovdánem já iätá, et Taažâst lii šiev tile, ko tobbeen sopâmuš lii jo ratifisistum.
+Veiko vittá poođij suu eeji vitá ucánjáhháá rievdâdmáin.
+Viiljâžeh lává Tiänu riddoost.
+Tiervâ tunjin, ráávhu ruotâs!
+Ruošâst stuárráámus uási sämikielâ sárnoin sárnu kieldâsämikielâ já viehâ häärvih nuorttâlâškielâ, äkkil- já tarjesämikielâ.
+Ruošâst kieldâsämikielâ oovdâst Nina Afanasjeva (Nadesha Zolutuhina), tarjesämikielâ Nina Mironova (A. F. Zaharov) já nuorttâsämikielâ Zoja Nosova (Irina Tychuk).
+Ruošâ sämmiliih uásálisteh täsiárvulávt rääđi tooimân.
+Ruošâ sämmiliih tievâslâš jesânin fáárun tooimân
+Ruošâ sämmilijd oovdâst kyehti Ruošâ sämiseervi.
+Ruošâ sämiseervih uásálisteh oovtâstpaargon tárkkojeijen SPR:st.
+Ryešilijd pustávijd oppim-uv tuše muádi tiijmest.
+Venezuela uáivikaavpugist Caracasist lehâstui koskoho 30. njuhčâmáánu 2011 venezuelalii čuovâ-kovvejeijee Antonio Briceđo uđđâsumos čáitálmâs, sämiarttâsâš 520 puásujid.
+Lasâliijneh tarbâšuvvojeh iänááš toimâttâhvistij laasâin.
+Lasâlijnekovos tâi - kovoseh kalgeh meiddei kuvviđ Sajos uáivil, ton tooimâ luándu já sämmilâš jiešnálásâšvuođâ.
+Viermialmostittemin Jieštipšoraavâ juksá pyerebeht spesifisávt nuorâb sämikielâlâš aalmug, mii lii vuáhádum tipšođ aašijd viermist já kevttiđ šleđgâlijd palvâlusâid.
+Viermimáttáátteeh tarbâšuuččii puohháid Suomâst sarnum já máttááttum kuulmâ sämikielân, aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân.
+Viermitieđettem lii tehálâš uási onnáápeeivi tábáhtuvvee tieđettem.
+Viermitieđettem sämikielân tábáhtuvá sattummild.
+Viermist toimâm já ravvui já tieđettemčallui almostittem viermist lává táálááh palvâlushäämih, maid kalga ovdiist lasettiđ valmâš palvâlushaamij lasseen.
+Verdiddijn ovdii já tááláá puásuituálu sun muštâl, et sijdâkudij mield kuáđuttem lâi ton tááhust pyereeb, et jieijâs čage puovtij haldâšiđ tärhibeht iäge piäđuh peessâm älkkeht koddeđ poccuid.
+Viärdádâskoválávt eeđân kulttuurkuávdáá arkkitehtuur hämmee Sajos pirâstittee enâduv ko oppeet kuávdáá tuáimeeh já toi pargoh kovvejeh ulmuid já sii tooimâ, mii Sajosist pargoo.
+Čäciluudij moonij nuurrâm vuovdâin lii lamaš tergâdis purrâmušlase já tääpi lii siäilum uceslágán puđâldâssân tai peeivij räi.
+Čäcivyeimi lasettem ij uážu äštiđ luánduáárvuid ige tovâttiđ smávvást stuárráb hemâdâs sämikulttuurân.
+/ VHS-kuálusčuojânâs
+Videokáidusmáttááttâs pehti puáhtá máttááttâs orniđ Maadâ-Suomân-uv.
+Vala 1930-lovvoost Aanaarjäävri Hävdieennâmsuollust láá kuáivum sämmilij uáiviskáálžuid näliopâlâš tutkâmušâi várás (skáálžuh láá tastoo macâttum).
+Vala kiergân almottâttâđ vyebden suámsurtorin teikâ markkânáid!
+Vieres kielâ máttááttâs ij tutkâmušâi mield pyevtit toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ, moos kielâlávgummáttááttâssáin táválávt peesih.
+• kolliistâllâđ puárásij kerhoin já puárásijviäsust
+Kolliistâllâm Säämi orniistâlmijd koordinistijn Sijdâ-museo já Sämitigge.
+Vihko fáálá nuoráid tiäđu tast, maht nuorâ puáhtá vyelgiđ škovliittuđ suárgán, moos lii oskottettee finniđ pargo tääl já puátteevuođâst sämikuávlust.
+Ruánáá stielâs jotá Euroop rasta Jieŋâmeerâst Koskâmeerân.
+Majemui aaigij čuávdus sämmilij vuoigâdvuođâi oovdedmân láá uuccâm motomijn pirrâduvâin oovdânpyehtimáin sierâ sämijuávhoid jieijâs laavâid teikâ aasâtmáin sierâ sämijuávhui vuoigâdvuođâid já ärbivuovijd vuástáluvâi nubijdis.
+Majemuš puddâ
+Majemuš stuárráb proojeekt nuuvâi kiđđuv 2008: talle uárnejim sämmilij uásálistem Arctic Winter Games 2008 tábáhtusân Yellowknifân, lijjim Säämi juávhu Chef de Mission.
+Majemustáá vaaljâid toimâttij ive 2011 čohčuv.
+Moonnâm čoovčâ tot puovtij eurooplij ucceeblovokuávlui laavlâkištoost Liet internationaalâst vuáitu Sáámán.
+Moonnâm ive loveivvááš juuhlijd toollâm festivaalân sehe ton miäldustábáhtussáid uásálistij kyevti peeivi ääigi ulâttâsmeeri, ohtsis 2800 olmožid.
+Tijmá párnáikulttuurkuávdáš ornij sämikuávlu kieldâi sämikielâlâlâš peivikiäijoid kietkâmijd já säämi timmâsierâid.
+Majemui ihelovoi ääigi tot lii aldanâm taaidâtyeje.
+Majemui iivij Aanaar markkânist škoovlâs algâttâm anarâškielâlâš uáppei juávkku lii lamaš stuárráb ko tavesämikielâlâš uáppei juávkku.
+* Vilddas (kuhes karrieer ráhtám etno-juávkku)
+Villat-juávkku vuálgá väldikodálii tábáhtusân pitáinis Dan man oainnát, mon stivrejeijen lii Niilo Rasmus.
+Virgálâs ciälkkámušrieggee uđđâ vuáđustâsâin uárnejuvvoo čohčuv 2014.
+virgálâš sämikuávlu miäruštâllui jo 1970 - lovvoost.
+Virgáliih miäruštâlmeh sämmilâšvuođâst láá kale kavnuumist Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij nettisiijđoin, mut nuuvtko tain uáiná, te sämmilâšvuotâ miäruštâlluvvoo jyehi enâmist ucánjáhháá eresnáál.
+Virge miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev nuorâiaašij já haldâttâstooimâ tubdâm.
+Virge miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâhpargoin.
+Virgeomâhâš ij iänááš paste orniđ sämikielâlâš puhelinpalvâlem.
+Virgeomâheh iä keevti tarbâšân säämi kielâlaavâ ruttâdemmáhđulâšvuođâid, mii hiäjusmit sämikielâlâš äššigâšpalvâlem.
+Virgeomâhâš kalga anneeđ huolâ vuoigâdvuođâi vuáválâšvuođâlâš olášuumeest.
+Virgeomâhâš kalga meid škovliittâs orniimáin tâi eres vuovvijn anneeđ huolâ tast, et ton pargojuávhust lii pargoidis vaattâm sämikielâ táiđu.
+- Virgeomâhááh iä lah lasettâm pargeidis sämikielâ tááiđu já sämikielâlâš palvâlem
+Virgeomâheh láá säämi kielâlaavâ vuástásávt sirdám taan ovdâsvástádâs äššigâššáidsis.
+Virgeomâhâšpalvâlusah láá viehâ távjá almostittum kirjálâžžân; Meccihaldâttâs fáálá tágárij äššigâšpalvâlusâi lasseen meiddei sämikielâlâš palvâlus.
+Virgeomâhij almottâsah, kulluuttâsah, tiäđáttâsah já ravvuuh kalgeh leđe sämikuávlust meiddei sämikielân.
+Virgeomâhij sämikielâ táiđu
+virgesajasâšvuođâ, mii álgá nuuvt jotelávt ko máhđulâš já pištá 30.9.2013 räi, máhđulávt kuhheebuv.
+Virgesajasâšvuođâ miänástuvvee tipšom išedeh lasseen haaldâtlâš pargoi tubdâm sehe šiev ruotâ / tárukielâ já eŋgalâskielâ táiđu.
+Virgesajasâšvuođâ miänástuvvee tipšom išedeh lasseen haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev ruotâ / tárukielâ já eŋgâlâskielâ tááiđuh.
+Virgesajasâšvuođâ meriááigán uccii Anna Näkkäläjärvi lasseen nelji eres ulmuu.
+Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá nuorttâlâškielâ jurgâleijee.
+Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi.
+Virgetevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi.
+Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi.
+Virge toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist.
+Toimâttâhčällee pargon láá el.
+Viirgán uccii puohnâssân nelji ulmuu, main ohtâ kiäsádâdâi kištoost ovdil valjim.
+Virgerijjâvuođâ mieđettij sämitige stivrâ čuákkimistis 30.4.
+Viirgij toimâkoveh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornigist.
+Saalmâid lávlu anarâškielâ salmâlávlumjuávkku (Ilmari Mattus, Heli Aikio, Ilmari Aikio, Onni Aikio, Unto Aikio, Rauni Mannermaa ja Lyyli Vehmasaho) já eres vuoiŋâlijd lavluid Rauni Mannermaa.
+Saalmah láá lamaš škoovlâi kiävtust ovdeláá iskâdâllâmversioin.
+Puáhtá liputtiđ jieškote-uv enâmij jonsahpeeivi mield..
+Vuáimánpuáttim
+Vyeimistorroo máhđulâšvuođah kyeskih puoh kuulmâ sämikielân: anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân.
+- Pyehtip ilodiđ tast, et sämisopâmuš kyeskee ráđádâlmeh älgih já äšši ovdán, páhudij Taažâ sämitige värisaavâjođeteijee Laila Susanne Vars säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimist Ruávinjaargâst 14.4.
+Pyehtip-uv tuše čiävláht kijtteđ já komerdiđ.
+Puávtám sárnuđ sämikielâ piäiválávt pääihist já skipárijdânguin savâstâldijn.
+Puávtáččimhân mun jieččân teehi jurdâččiđ.
+Puávtáh lasseen väldiđ ohtâvuođâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân
+Puávtáh väldiđ uási viermikoijâdâllâmân tääbbin: https://uusi.otakantaa.fi/fi/hankkeet/1 /
+Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin.
+Vyeitten väljejuvvoo pyeremustáá noomân asâttum vátámâšâid tevdee iävtuttâs.
+Vyeitee sahâvuáru
+Vuáittám liipu vuávái Taažâ sämmilâš Astrid Båhl.
+Pyehtivetteđ iävtuttiđ jieijâd mielâst nuorâirááđán hiäivulijd 18-25-ihásijd aktiivlâš säminuorâid já äššitobdeejesânin hiäivulijd 15-17- ihásijd nuorâid.
+Uážžuvetteđ iävtuttiđ mielâstâd hiäivulijd 18-28-ihásijd aktiivlijd säminuorâid já äššitobdeejesânin hiäivulijd 15-17-ihásijd nuorâid.
+Pyehtivetteđ väldiđ suin ohtâvuođâ puoh tábáhtussân lohtâseijee aašijn.
+vs. kielâašijčällee Outi Paadar Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Ihán 2013 lijjii asâttâm kuttâ váldu-ulme: sämitiggelaavâ uđâsmittem, ILO 169-sopâmuš ratifisistem, tave-eennâmlâš sämisopâmuš, sämikielâi iäláskittemohjelm já biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j) olášuttem, uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelm sämikirjiimij ovdedem sehe sämitige pargoviehâpooliitlij ohjelmij tuhhiittem.
+Ive 1917 historjállii čuákkim čuákánkoččon lâi nissoonjornijdume ŠBrurskanken samisk kvindeforeningŠ, mon njunosist tooimâi aktiivlâš vaikuttutteijeenissoon Elsa Laula (1877-1931).
+Ive 1992 čuákkim lâi uáli merhâšittee, ko talle tuhhiittii el. biodiversiteetsopâmuš, šoŋŋâduvsuojâlemsopâmuš sehe pištee ovdánem uulmijd (Agenda 21).
+Ive 2000 čielgiittâs puátusáid verdittijn sämikielâlâš äššigâšpalvâlem finnim ášásdâldijn virgeomâhijn ij lah ennustkin puáránâm uđđâ kielâlaavâ mield..
+Ive 2006 aalgâst sämikielâ haldâšemkuávlu vijđánij Tivtâsvuonâ (Divttasvuotna) kieldân, mii lii juulevsämikielâ kuávdáš.
+Ive 2007 lovottuvâi mield jo paijeej 70% vuálá 10-ihásijn sämmilâšpárnáin äässih sämikuávlu ulguubeln.
+Ive 2009 válduteeman on teatter, já sämmilâš šlááijân šadda talle leđe elleekove.
+Ive 2010 teeman oohtânkulluuvâšvuotâ
+Ive 2012 vuossâmuuh sämikielâliih oppâmateriaaleh láá almostum.
+Ive 2012 loopâ räi lijjii eenikiellânis sämikielâ aalmugtiätuvuáhádâhân almottâm 1900 olmožid.
+Ive 2014 Ijâttes iijâ ohjelmân kuleh nuuvt ärbivuáválii sämimuusik taiđârij lávdástmeh, pajaneijee sämiartistij konserteh, párnái ohjelm, algâaalmugkuosij muusik sehe sämimuusikân vuáijoo klubiehideh.
+Ive 2015 Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Ucjuuvâst njuhčâmáánu 25.- 26. peeivi.
+Ive 2016 Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Aanaar Sajosist teeman teatter.
+Ive vuossâmuuh uđđâ oppâmateriaaleh almostuvvii
+Ive Kielâtaho-palhâšume lii nuorttâlâšráánu
+Ive teeman lii tanssâ já säämi teeman lii kove ellest.
+Ive majemuš sämitige čuákkim tolluš juovlâmáánust.
+Ive majemuš sämitige eidusâš čuákkim uárnejuvvoo juovlâmáánu loppâbeln.
+Láigukoloh láá 21% budjetist.
+Láigulâžžáin tahhoo vyeimist orroo láigusopâmuš tuáistáážân já láiguäigi álgá 1. uđđâivemáánu 2012.
+Ive 1904 Finnmarkist vuáđudum aavis Sagai Muittaleagje (Saavâi muštâleijee) paasij historján vuossâmuu sämmilâš riijkâpeivialmaa Isak Saba (Sápp-Issát) finniimist Taažâ Stuorrâtiigán kyevti čuákkimpajan (1906-1912).
+Ive 1948 tuhhiittum OA olmoošvuoigâdvuođâi almosmaailmlâš julgáštu š lii aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâi vuáđu.
+Ive 1990 almostui anarâškielân tavesämikielâst jurgâlum Aabis 2-kiđđâaabis.
+Ive 1994 vuáimán šoddâm kirkkolaahân čallui taam ääši kyeskee miärádâs.
+Ive 2000 puohtii sämikielân palvâliđ 11,9% kieldâ já staatâ virgeomâhijn já ive 2006 sämikielân äššigâšpalvâlem puohtii adeliđ 14,8% kieldâ já staatâ virgeomâhijn.
+Ive 2004 vuáimán šoddâm säämi kielâlaavâ njuolgâdusâi olášuttem váátá uđđâ kielâ sárnoi šoddâm.
+Ive 2004 vuáimán puáttám uđđâ säämi kielâlaavâ uáivilin lâi toohâđ sämikilâlâš ášástâllâm virgeomâháin luándulâžžân já kepidiđ kuuloold unohâžžân tubdum tulkkum.
+Ive 2004 vuáimán puáttám uđâsmittum säämi kielâlaavâ válduášálâš ulmen lâi pyerediđ sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume já nanodiđ sämmiláid algâaalmugin turvâstum vuáđulavâlâš (731/1999, 17.3 §) vuoigâdvuođâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur.
+Ive 2006 uđâsmittum asâttâssáin sämikuávlu servikodeh miäruštâlluvvojii čielgâsávt kyevtkielâlâš servikodden.
+Ive 2007 tuhhiittum algâaalmugijd kyeskee julgáštus (United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples) lii Suomâ staatâ kenigittee äššikirje.
+Ive 2007 tuhhiittum OA algâaalmugijd kyeskee julgáštus čuujoot mooraallâš äššikirjen sunde meiddei algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi ovdánmân puátteevuođâst.
+Ive 2007 vuáđulahâváljukodde lii vaattâm, et sämitige ovdâstem lahâvalmâštâlmist kalga visásmitteđ aalgâ rääjist já staatârääđi kalga riemmâđ olesuđâsmitmân, mast sämmilij kulttuurlâš já vuoigâdvuođâlâš sierânâssajattâh váldoo ääšimiäldásávt vuotân.
+Ive 2008 lii algâttum Avelist kielâpiervâltoimâ kielâ iäláskitmân.
+Ive 2008 toos seervâi meiddei Snåsa (Snåasa), mon puáhtá toollâđ ohtân maadâsämikielâ ärbivuáválijn kuávluin.
+Ive 2009 poođij Ruotâst vuáimán meid uđđâ almolâš kielâlaahâ.
+Ive 2010 haldâttâskuávlun seervâi Lavangen (Loabát) kieldâ.
+Ive 2013 nuuhâm SaKaste- proojeekt puátuseh láá tääl puohâi kiävtust neetist.
+Ive 2014 algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes ijjâ uárnejuvvoo toos vuáhádum ääigi porgemáánu pelimuddoost Anarist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist.
+Ive 2015 Kielâtaho-palhâšume lii čujottum Mielenterveystalo.
+Ive 2015 saavâjođettemvuotâvuárust lii Suomâ sämitigge.
+Avžuuttâs
+Ihásávt uđđâivemáánust Anarist uárnejum algâaalmugij ellekovefestivaal Skábmagovat (" Skammâkoveh ") lii sämmilii elleekove merhâšittee foorum.
+Ihásávt uđđâivemáánust Anarist uárnejum algâaalmugij filmâfestivaal Skammâ
+Taaiđâtábáhtus, mii uárnejuvvoo ihásávt, addel tergâdis lávdástemvuáttámušâid já mii puoh tehálumos, jieijâskielâlijd kuldâleijeid já keččeid.
+Tuháttij iivij ääigi čoggâšum tiätu luándust, poccuin, kuolijn já eres ellein lii puáhtám mijjân iävtuid cevziđ ohtsâškodálijn moivášmijn.
+Vuáččulâš Petra Biret Magga nomâttui sämitige ovdâsteijen kuáskim puásuituálun tovâttâm vahâgij sajanmáksuvuáháduv čuávvumjuávkun.
+Vuáččulâš pajeolmooš
+Vuáču škovlâ: Anni Aikio (tavesämikielâ)
+Vuáču škovlâ: Jouni Hetta (tavesämikielâ)
+Vuáču škovlâ: Juuso Hetta (tavesämikielâ)
+Vuáču škovlâ: Salla Rouvinen (tavesämikielâ)
+Vuáču škovlâ: Sunna Nikodemus (tavesämikielâ)
+Vuáču tábáhtusâst čáittusij avžuuttum kukkodâh: 5-20 minuttid.
+Lii vaidâlittee, et Vuáčust sämikielâ sirdem puátteid suhâpuolváid mahtnii orostij, já sämikielâ eenikielânis sárnooh láá tobbeen riävtui tuše puáris ulmuuh.
+, Wallin čaalij
+, Wallin čaalij
+WIPO instrument ärbivuáválii tiäđu, aalmugärbivyevi já geenivarij suojâlem várás
+WIPO válduášálâš pargon lii ovdediđ tagarij tooimâi ovdedem, moi tárguttâs lii älkkeedittiđ jiegâlii omâduv pehtilis suojâlem ubâ mailmist já oovtnálásittiđ aalmuglii lahâasâttem taan syergist; ruokâsmittiđ tagarij aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtim, moh uáivildeh jiegâlii omâduv suojâlem ovdedem já huolâttiđ jiegâlii omâduv aalmugijkoskâsâš suojâlem älkkeeditmist sehe táárbu mield registeristmist taan syergist sehe registeristmân kyeskee tiäđui almostittem.
+Suvi Kivelä
+(www.nuorikulttuuri.fi).
+Čuávu tiäđáttâsâid sämitige nettisiijđoin www.samediggi.fi, moos puátih tärhipeh ravvuuh já sierânâs almottâttâmluámáttâh.
+www.samediggi.fi / kilpailu já www.samediggi.fi/competition
+www.siida.fi.
+, www.tuuparecords.fi
+Tuomo Laiti
+- oovtnálásittemproosees vaikuttâsâi já vuáháduvâi tubdâmist; maht toh stivrejeh jurdâččem já tooimâ (kolonialism)
+Oovtviärdásâšvuođâlaavâ já säämi kielâlaavâ máhđulâžžân toohâm positiivlâš sierânâskohtâlem kalga kevttiđ ävkkin vijđásubbooht škovlimvuáháduvâst.
+Oovtviärdásâšvuođâlaavâ já ucceeblohováldálii pargo mield láá sämmilij máhđulâšvuođah uážžuđ vuoigâdvuođâ já turviđ jieijâs vuoigâdvuođâid láá puáránâm.
+Oovtâst taah taheh kielâ revitalisistem prinsiip ađai tom, ete kielâ sirdâšuvá ovdâskulij nuuvt maaŋgáin sárnoin ko máhđulâš.
+Oovtâst sämitiggelaavâ uđâsmitmijn taat sämitigge já staatârääđi adelává šiev äärbi puáttee suhâpuolváid " saavâjođetteijeeh miärkkojeh tuđâvâžžân.
+Oovtâst toimâm já huolâttem
+Oovtâst toimâm lii ilo páárnážân já luhostume vuáttámušâid lii máhđulâš finniđ sierâdemen já uđđâ aašij oppâm pehti.
+Tábáhtusâst, mii uárnejuvvoo ohtnubálovváád keerdi, pajedeh oovdân uccâ sämiucceeblovoid ađai nuorttâlâšâid já anarâšâid sehe sii muusik- já tanssâärbivuovijd, tego nuorttâlâškatrilli, livđe já leuŠdd.
+Ovtâstittee kulttuurliih áárvuh
+Ovtâstittum juhletilálâšvuotâ álgá ekumeenlâš immeelpalvâlussáin Aanaar sämikirhoost tijme 15.00, mon maŋa Sajos Dolla-auditoriost uárnejuvvoo tuše puávdejum kuossijd uáivildum uánihis lekkâm- já vihkâmtilálâšvuotâ.
+Seervist láá toimâsajeh Anarist já Iänuduv Hettaast, main láá sehe čáitálmâsâin já vyebdimnáálá peri puigâ sämityejeh.
+Ovtâstum aalmugij (OA) sopâmušah
+Seervi ovdedij Anarist ive 1975 vuáđudum Sápmelaš Duoddjárat ry, mon uáivilin lâi aitârdiđ aalmug tyejiäärbi.
+Servi tooimâi aktiivlávt eres lasseen puásuisämmilij já eennâmviljâleijei ruossâlâsvuođâi čuávdimist já vaikuttij sämmilij škovlâtile ornim komitea aasâtmân.
+• kuálussänihárjuttâsah, ovdâmerkkân tavesämikielâst; guollemuorra - muorraguolli
+Ovtâstumstaatah já Kanada lává tave
+Ovtâstumstaatah já Kanada lává tave ooláádmudo tárkkojeijee-enâmeh.
+- oovtâ nuorttâlâškielâlii vuávájeijee (100% pargoäigi) - oovtâ anarâškielâlii vuávájeijee (100% pargoäigi)
+ oovtâ nuorttâlâškielâlii vuávájeijee (100% pargoäigi)  oovtâ anarâškielâlii vuávájeijee (100% pargoäigi)  oovtâ tavesämikielâlii vuávájeijee (70% pargoäigi)
+- oovtâ tavesämikielâlii vuávájeijee (70% pargoäigi)
+Oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo perrui šadda ohtsii áigápuáđust, oovtâst asâmist tâi perruu historjást.
+Puohnâssân koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii 169 vuástáväldei já vástâdâsah pottii 109 vuolgâtteijest.
+Ohtsis
+Ohtâsâš iävtuttâs tolvuu säämi parlamentaarlâš rääđi kieđâvuššâmnáál čuávvoo kiiđâ. "
+Ohtsâš kielâ taha sämikuávlust ohtsii levânemkuávlu meiddei sämikielâlâš kirjálâšvuotân, muusikkân, elleekován já median sehe ohtsii toimâkuávlu sämikielâlâš teatterân já sierâlágán tábáhtussáid muusikfestivaalâin kirkkopeivijd.
+Ohtsâš säämi kielâkuávdáš, moos tágáreh palvâlusah čuákkejuuččii, išedičij tiäđu kavnâmist.
+Palvâlusâi orniistâllâm ohtâvuođâst ohtsâš ulmen lii juátkiđ kieldâraajijd rastaldittee ovtâspargo.
+Ohtsávt tuhhiittum toimâohjelm vuáju sämmiláid tehálumos aašij ovdâskulij tuálvumân já oovdedmân, já šadda stivriđ sämitige tooimâ taan vaaljâpaje ääigi ive 2015 räi ", iätá sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi.
+Ohtsiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh láá sämmilij siärvuslâšvuođâ ovdedem, säämi ärbivuáválii tiäđu turvim, säämi kulttuurpirrâs turvim, sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ turvim ubâ enâmist, sämitige vaaljâvuáháduv ovdedem, sämitige jieijâs tooimâ ovdedem já sämitige hiäđukocceem ovdedem.
+Ohtsiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh Sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh 1.
+Ohtsiih čuoigâmkištoh láá uárnejum 1960-lovo rääjist já uáppeeh láá kolliistâllâm viššâlávt ránnjáeennâm škoovlâin.
+Ohtsâš kiellân tuáimih sämikielâ stuárráámus kielâ tavesämikielâ já juulev-, maadâ- já nuorttâsämikielâ.
+Ohtsâškodálâš olgospyehtim lii noonâ uási sämmilâš elleekove- já dokumenttaiđuu.
+Ohtsâškodálâš tooimâin peerusthánnáá puoh sämikielah kuleh Unesco aalmugijkoskâsâš luokittâs mield uhkevuálásâš kieláid.
+Ohtsâškode pissoo ráhtusáid kalga lääččiđ iävtuid sämmilij kulttuurij ovdánmân; ovdâmerkkân kielâ- já kulttuurohjelmij, sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs škovlim- já ovdedemohjelmij pehti.
+Siärvušijn uáivlduvvojeh meiddei seervih já lájádâsah.
+- Siärvuslâšvuotâ
+Siärvulâšvuotâ Tuárjup juáhháá vuoigâdvuođâ kulluđ kuusnii.
+Ohtsâštave-eennâmlâš äššitobdeejuávkku luovâttij skammâmáánust 2005 iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân.
+Ohtsâštave-eennâmlâš sämityeje pyevtittâsmerkkâ syeijee puigâ säämi tyeje.
+Konfereensâst lijjii luvâldelleeh, jieškote-uv teemai äššitobdeeh já meid juávkkupargeldem já paaneelsavâstâllâm. Eehidohjelmist lâi vuossâmužžân " Sämimááccuh fashion-show " mast oovdânpuáhtojii jieškote-uv kuávlui sämimáccuheh já nube eehid lâi rockbändi SomBy suáittimin.
+Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá Sámi Giellagááldu kielâjuávusijd väljejuvvii toimâpajan 2016-2019 čuávuviih jesâneh (ruáđui siste persovnlâš värijeessân): Orjâlâškielâ: Kaarina Vuolab-Lohi (Sierge Rasmus), Marjaana Aikio (Ellen Pautamo); Anarâškielâ: Anna Morottaja (Tanja Kyrö), Petter Morottaja (Hannu Kangasniemi) já Marja-Liisa Olthuis (Mervi Skopets); Nuorttâlâškielâ: Erkki Lumisalmi (Miika Lehtinen), Tiina Sanila-Aikio (Hilkka Fofonoff), Seija Sivertsen (Raija Lehtola) já Natalia Vaskova, Ruoššâ (Zoja Nosova, Ruoššâ).
+Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ / tárukielâ.
+Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ- / tárukielâ.
+Ohtsâštave-eennâmliih sämikielâliih tv-uđđâseh, Ođđasat, algii ive 2002 aalgâst.
+Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ.
+Ohtsâšpargo-orgaan lii asâttâm sämitigge já tast láá sämitige lasseen ovtâstittum máttááttâs- já kulttuurministeriö, máttááttâshaldâttâs, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh já sämikuávlu kieldah.
+Ohtsâšpargo-orgaan lii meeri čokkâniđ čohčâlohopaje ääigi.
+Ohtsâšpargo-orgaan toimâpaje juátkoo ive 2015 loopâ räi.
+Ohtsâšpargo-orgaanâst láá sämitige lasseen ovdâsteijeeh máttááttâsministeriöst, máttááttâshaldâttâsâst, Laapi läänihaldâttâsâst já sämikuávlu kieldâin.
+Ohtsâspargo kuávtásist mana Niillas mield njyebžilávt.
+• ovtâspargo eres aarâhšoddâdemohtâduvâiguin, kielrâstenijguin já - ejijguin, säämi mediain, servikuddijn já servijguin
+Ovtâspargo lii išedâm peivikiäččupargeid ovdiist pyerebeht tiäđuštiđ párnáá ohtâgâslâš torjuu táárbuid.
+Ovtâspargo páihálij kulttuurtuáimeiguin naanood párnái ohtâvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân.
+Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv
+Oovtâstpargočonâdâttâm vuáđuduvá laavâi nuávditmân já jesâneh, kiäh láá tom vuáláčáállám, čonâdâteh sämmilij sierânâsvuoigâdvuođâi kunnijâtmân.
+Oovtâstpargoost:
+Oovtâstpargoost lává mieldi meid säämi ollâškovlâ, Sámi allaskuvla, já Vaasa ollâopâttâh.
+Oovtâstpargo Suomáin luhostuččij pyereest.
+Oovtâstpargo sämikuávlu kieldâiguin já palvâluspyevtitteijeiguin sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyereedmân juátkoo pehtilávt já aktiivlávt.
+Ovtâspargo pargeeh virgálâš sämisiärváduvâi ovdâsteijeeh, Suomâst, Ruotâst já Taažâst tuáimee sämiparlameentah (sämitigge / sámediggi / sametinget), aalmuglâšseervih, jieškote-uv suorgijd ovdâsteijee taaidâ- já áámmátseervih já oppâlájádâsah-uv.
+Ohtsâspargo muttoo älkebin, ko staatârääđi rähtee sämmilâšašij ministerjuávhu.
+Ohtsâšpargo lasânij suáđij maŋa kuás Ruotâ Jokkmokist tollui 1953 vuossâmuš kuulmâ staatâ sämmilij konferens.
+- ovtâspargo vaanhimijguin, suvváin já eres pelijguin
+Ohtân ulmen lii keččâliđ uážžuđ ááigán ohtsii máttááttâsvuávám, vâi škoovlah puávtáččii porgâđ eenâb já pyerebeht oovtâst.
+Ohtân tyeje visuaallâš vuolgâsaijeen lii nissoon sämimáccuhist kevttum soljo.
+Ohtân tyeje visuaallâš vuolgâsaijeen lii nissoon sämimáccuhist kevttum soljo.
+- ohtâvuođâtoollâm sämimáttááttâs uárnejeijee kieldáid, staatâ máttááttâshaaldâšmân já tave-eennâmlâš uábbiorgaanáid,
+Ohtâvuotâ sämi-iäláttâssáid, - kielân, ärbivuáválâš luándukiävtun já ärbivuáválâš tiätun hiäjusmuvá sämikuávlu ulguubeln.
+Ohtâvuođâtiäđuh: Jussi Isokoski, toimâttâsjođetteijee-pyevtitteijee, Tuupa Records Oy, Gsm: 040 846 5844 Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
+Ohtâvuođâtiäđuh láá vyelni.
+Ohtâvuođâtiäđuh:
+Ohtâvuotâ
+OA algâaalmugraportistee
+OA algâaalmugraportistee professor James Anaya lii árvuštâllâm suu raportist OA almosčuákkimân algâaalmugjulgáštuš olášuttem já merhâšume.
+Algâaalmugijd kyeskee julgáštus
+Ovtâstum Aalmugij julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin
+OA algâaalmugij (vuoigâdvuođâi) sierânâsraportistee James Anaya tiäddut, mon teh��lâš lii, et sämitigeh uásálisteh paargon, mii lii joođoost já et Suomâ, Ruotâ já Taažâ ratifisisteh sopâmuš.
+OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs já ILO 169-sopâmuš sulâstiteh siskáldâsâs peeleest viehâ čuuvtij nubijdis.
+OA spesiaalraportistee S. James Anaya: Sämmiliih ovdâmerkkâ
+Liŋkki avžuuttâssáid
+OA olmoošvuoigâdvuotkomitea ive 1994 adelem almoskomment nr 23 (50) mield sopâmuš artikla 27 váátá sänihäämist peerusthánnáá meid positiivlâš sierânâstooimâid ucceeblohon kullei kulttuurvuoigâdvuođâi suojâlmân.
+OA olmoošvuigâdvuođârääđi lii miärádâsciälháttâsist vaattâm OA algâaalmugaašij äššitobdeemekanism rähtiđ ääšist raapoort.
+OA olmoošvuoigâdvuođârääđi lii pivdám miärádâsciälkkámušâstis 27/13 (Human Rights and indigenous people) OA algâaalmugaašij äššitobdeemekanism (EMRIP) OA olmoošvuoigâdvuođâváldálii (OHCHR) torjuin rähtiđ čielgiittâs, mast selvâtteh staatâi já algâaalmugij uáinuid pyeremus vuovijn olášuttiđ OA algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođâid.
+Ovtâstum aalmugeh lii nomâttâm 9.8. aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivin.
+OA PÁRNÁI VUOIGÂDVUOĐÂI SOPÂMUŠ LYHYESTI
+OA almosčuákkim miärádâsâin láá lavâliih kenigâsvuođah.
+OA almosčuákkim tuhhiittij ive 2007 kuhháá valmâštâllum j ulgáštuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin.
+OA almosčuákkim lii tuhhiittâm ive 2007 almosčuákkimistis algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštus.
+Ohtâ festivaal konsertijn uárnejuvvoo Saijoos auditoriost, mutâ mudoi tábáhtus olášuttoo olgon, tego táválávt.
+Ohtâ puđâldâsâin lii lávlum, mon ooleest toovâm tyellittälli meid lávlummaađhijd anarâškielân sierâlágán tilálâšvuođâin nuuvt ohtuu ko oovtâst obijnân-uv.
+Ohtâdâhkuáhtásâš toimâvuávám tuálá siste el. čuávvoo aašijd:
+Ohtâdâhkuáhtásâš tooimâ vuáváámist já olášutmist kevttih vijđásubbooht iššeen ubâ sämisiärvus.
+Olmooš haaldâš oovtâ kulttuuris uásisyergi pyereest.
+Olmooš tobdá säämi identiteettis tiiŋgâi pehti.
+Olmooš tobdá sämmilâšvuođâ luándulâžžân.
+Olmooš máttá sämikielâ, mut ij tuubdâ kulttuuris eres uásisuorgijd.
+Olmooš tiäđuušt säämi tuávážis, mut ij haalijd pyehtiđ tom uáinusân.
+Oovtmielâlâšvuođâ kavnâm eromâšávt stuárráámusâin poolitlâš koččâmâšâin lii tehálâš, páhudij Näkkäläjärvi.
+Ohtâ tubdâstâs uážžoo lii sämitige nuorâirääđi.
+Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2012 palhâšume uážžost.
+Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2014 palhâšume uážžost.
+Ovtâskâsulmuuh, organisaatioh, lájádâsah já virgeomâhááh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst pyehtih toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2014 palhâšume uážžon.
+Ovtâskâs ulmust, siärváduvâst já irâttâsâst lii juhlemielâ, kunnijâttem tâi soro čäittimân lope liputtiđ Säämi lippuin eres-uv peeivij ko virgálâš liputtempeeivij.
+OA:st algâaamugij olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđuvuoigâdvuođâi spesiaalraportisten tuáimee professor S. James Anaya puovtij tiervâttâsâs säämi parlamenttârij konfereensân Ruávinjaargâst majebaargâ 28.10.
+Pajetääsist tubdâškuottim mielâkiddiivâšvuođâ ohtsij aašij tipšomân.
+Táválávt tot lávloo čuožžâd.
+Almolâš toimâttâh
+Almos toimâttâh
+Almos toimâttâh hoittáá ekonomia-, pargojuávkku- já eres almoshaaldâšmân kullee aašijd.
+Almos toimâttuv pargon lii hoittáđ sämitige ekonomia-, pargojuávhu- já eres almoshaldâšem kyeskee aašijd sehe aašijd, moh iä lah meridum eres toimâttuvâi hoittámnáál.
+Almos toimâttuvâst láá haldâšemhoovdâ, kulttuurčällee, lahâčällee, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, pirâsčällee, nuorâičällee, ekonomiačällee, haldâšemčällee já toimâttâhčällee virgeh sehe sämiohtâduv vuávájeijee virge.
+Almos toimâttuvâst pyehtih leđe eres-uv pargeeh.
+- šoddâmpirrâs kuvvim
+Almoskomment mield keččih, ete algâaalmugij kulttuurhäämi luávdá meid tai eennâmkiävtun vuáđuduvvee eellimtäävi já ärbivuáválijd iäláttâsâid tego miäcástem, kuálástem já puásuituálu.
+Kuldâleijein láá kiävtust uccâ tulkkumvuástáväldimpiergâseh, moh tuáimih läigittes infraruopsistekniikkain.
+Yleisradio algâttij merikoskâsâš sämikielâlâš radiovuolgâttâsâid Suomâst roovvâdmáánust 1947.
+Yleisradio algâttij merikoskâsijd sämikielâlijd radiovuolgâttâsâid Suomâst ive 1947 roovvâdmáánust.
+mield uássin ohtsâškodálâš palvâlemtooimâ pyevtittiđ palvâlusâid sämikielân.
+Almossopâmuš ulmen lii estiđ nääli, liškeiivne, suhâtuávváá teikâ aalmuglii teikâ etnisii algâpuáttim vuáđuld tábáhtuvvee olgoštem.
+Almossopâmuš olášutmist väldih vuotân sämmilij tievâslii já pehtilis uásálistem puoh tárbulijn taasijn almossopâmuš já uásipeličuákkimij miärádâsâi miäldásávt.
+YLE Sámi radio (keejâ Unna Junná ja Binna bánna)
+YLE Sámi radio vuolgât ohjelm kuulmâ Suomâ sämikielân
+Yle Sámi radio vuolgât ohjelmid puohâin kulmáin Suomâ sämikielân.
+YLE Sämi radiost láá lamaš párnái ohjelmeh jo ovdil 2000-lovo. 1980-lovvoost vuolgâttui škovlâradio já lávurdâhiđedij vuolgâttâsâi ohjelmijn lijjii meid párnáid toimâttum uásih.
+Yle Sápmi kiävttá puoh Suomâst sárnum sämikielâid.
+vuolgât ohjelm tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielân.
+Yle Sápmi internetsiijđoin láá uđđâseh luuhâmnáál pyeremuu tááhust kuulmâ sämikielân sehe suomâkielân.
+Yle Sápmi ohjelmääigi kolgâččii meid lasettiđ sehe eromâšávt ovdediđ uđđâ internet-vuáđulijd palvâlusâid eromâšávt párnáid já nuoráid já lasettiđ resurssijd nuorttâlâs- já anarâškielâlâš ohjelmpyevtittâsân.
+Yle Sápmi radiokanava lii máhđulâš kuldâliđ Internetradio peht ubâ Suomâst já kost peri maailmist.
+Yle Sápmi sämikielâliih radiovuolgâttâsah, ohtsâštaveeennâmliih tv-uđđâseh Ođđasat sehe Yle Sápmi juovlâmáánu 2013 aalgâst algâttâm eehidpeeivi tv-uđđâseh láá lamaš merhâšittee läävhih jieijâskielâlii tiäđusirdem ovdánmist já toh láá lasettâm sämikielâi oinumvuođâ já kullumvuođâ.
+Yle Sápmi lii ovdedâm ohjelmpyevtittâs puoh ahejuávhoid.
+Yle Sápmi lii ovdedâm palvâlusâidis meid interneetist.
+Yle Sápmi lii lasettâm nuorttâlâš- já anarâškielâlâš uđâspyevtittem, ovdedâm vuáruvaikuttemvuođâ já päikkisiijđoid, algâttâm sämikielâlâš nuorâiohjelm sehe jieijâs väldikodálâš tv-uđâsvuolgâttâs.
+Yle Sápmi lii masa áinoo media, kost puáhtá kuullâđ sämmilâš juoigâmäärbi já uđđâ sämmilâš muusik.
+Yle Sápmi lii meid tergâdis kirjálâš media, ko tergâdumoseh uđđâseh láá čallum Yle Sápmi päikkisiijđoid.
+Yle Sápmi lii jieijâs toimáin pajedâm sämikielâi sajattuv sehe sämikuávlust ete ubâ Suomâst.
+Yle Sápmi lii vuáđupargos tiäđusirdem paaldâst toimâm sämikielâi ellen siäilum já meid sämikielâ iäláskittem peeleest.
+Yle Sápmi lii meritiätulâš luvij iivij pargoin ánsulávt ovdedâm sämikielâ sajattuv já fáálám palvâlusâid sämikielâiguin.
+Yle Sápmi finnij sämitige säämi kielârääđi mieđettem säämi kielâtaho - palhâšume ive 2013.
+Yle Sápmi pyevtit Suomâ áinoo sämikielâlâš párnáiohjelm, Unna Junná.
+- paijeel 300 nuorrâd säminuorâi taaidâtábáhtusân
+Paijeel 45-ihásijn sämmilijn 64% äässih sämikuávlust já vuálá 45-ihásijn 67% äässih sämikuávlu ulguubeln.
+Pajeuáppen čaallim kiđđuv 2010 já tääl lam toollâm koskâive reissim ja pargo várás.
+Pajeuáppeetutkos tave- já aanaarsämikielâ iskos lii puáhtám čođâldittiđ 1990-lovo rääjist, nuorttâsämikielâ ive 2005 rääjist.
+Pajeuáppeetutkosist lii máhđulâš čođâldittiđ sämikielâ eenikielâ teikâ vieres kielâ iskos.
+Elektronisâš tuávváážân lii ovtâstittum el.
+YLVA lii ereslágán ko Niillas toolááb muusik.
+Pirâskyeimivuođâst foorum avžuuttij staatâid turviđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid uđâsmuvvee energia oovdeddijn.
+Pirâsministeriö já Sämitigge tieđettává
+Pargojuávkku luovâttij loppâraportis pirâsministeriön 7.6.2011 uárnejum seminaarist.
+Pirâsministeriö asâttem aalmuglâš artikla 8 (j) pargojuávkku lii luovâttâm iävtuttâsâs sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân, iäláskitmân já turviimân Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi mield..
+pirâsministeriö
+Pirâsministeriö lii asâttâm kesimáánu aalgâst algâaalmugij ärbitiäđu kieđâvuššee äššitobdeejuávhu.
+Pirâsministeriö lii pivdám sämitige almottiđ iävtukkâsis aalmuglii IPBES (Intergovernmental Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) - paaneel jesânin pajan 2015-2018.
+Piirâs
+Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd, eromâšávt valmâštâllâđ ruukilaavâ já biodiversiteetsopâmuš olášutmân lohtâseijee tooimâid.
+Pirâsčällee pargon lii tipšođ pirâštiipšon já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd, eromâšávt valmâštâllâđ ruukilaavâ já biodiversiteetstrategia tooimânpieijâmân kullee pargoid.
+Pirâsčällee pargon láá el. ruukilaavâ olášutmân já biodiversiteetsopâmuš olášutmân lohtâseijee pargoh.
+Pirâsčällee tuáimá oovdânpyehten iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikoddeest.
+Pirrâ ive láá jyegimuđušiih puásuipargoh.
+Pirâstittee ohtsâškode jotelis rievdâm já globalisaatio lääččih uđđâ terminologia táárbu jotelávt-uv.
+pu Milla Parkkali.
+Ijâstâlmijn já puurâdmijn almottuvvoo aldelee tábáhtus.
+pu Tuomas Niemelä já arkkit.
+Viigâm korrâsávt kiergâniđ porgâđ maaŋgâlágánijd aašijd, tâi iänááš tagarijd aašijd, moh Ucjuuvâst láá fálusist.
+Yrjö Musta joođeet säämi škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan
+Yrjö Musta, Škovlim- já oppâmateriaallävdikode saavâjođetteijee
+Ustevlâš tiervuođâiguin Niina Siltala, nuorâičällee
+Zoja Nosova luuvâi kirje mainâsijd nuorttâsämikielân páádán, mast pargojuávkku Katri Fofonoff, Eino Koponen, Jouni Moshnikoff, Tiina Sanila-Aikio já Seija Sivertsen huolâttii mainâsijd nuorttâsämikielâ tááláá čäällimvuáhán.