diff --git "a/bitext/smj-sme/train/train.smj" "b/bitext/smj-sme/train/train.smj"
new file mode 100644--- /dev/null
+++ "b/bitext/smj-sme/train/train.smj"
@@ -0,0 +1,14283 @@
+10.15 Vuona Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo
+10.30 Eino Koponen: Prinsihpa giellasuodjalimbargon ja hiebadibme gålldåsámegiellaj
+109 oahppe oadtjun åhpadusáv oarjjelsámegiellaj, dájs 18 oahppe vuostasj-giellaj.
+10 § Aktugattjajn la agev riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj aktavuodajn Rijkabiejve oahttsij.
+§ 10 Skaitelandet / Anttis Norrbottena lenan
+11.10 Johanna Ijäs: Tjoahkkájbiejadum bágo nuorttasámegielan ja daj tjállemvuohke
+11.50 Sáme Åhpadusguovdátja sámemusihka oahppij vuosádus auditåvrån
+11,5 millijåvnå vávtajda ja sihkarasstemij danen gå ienep teknihkalasj installasjåvnå galggi ráddidushuodnahijn ja Ålggorijkadepartementan.
+Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden
+Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.
+Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.
+Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.
+§ 11 Beatnakvuopmi Nordlánda fylkan
+12 tjoahkkim
+1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan
+11 § Tjuottjudusfábmudagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn.
+120 000 kråvnå sáme giellabálkkáj Sáme giellabálkká Gållegiella juogeduvvá fert nuppe jage, ja Nuorttarijkaj sáme ássjij ámmátorgádna dáv bálkkáv juogat.
+12 § Tjuottjudusfábmudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåájgijt adnet.
+§ 12 Nuorjonjunni Nordlánda fylkan
+Maŋŋela 12 vahko de abårttå hähttu guovten lávken dagáduvvat.
+13.30 Petter Morottaja: Gåktu bisodit Anára sámegielav?
+13 jagágijda: Gå la 13 jage dævddám, máhtá giehppis bargov oadtjot, duola dagu buodán jali ednammuorjjetjoaggen.
+13-jage skåvllåvádtsem
+§ 13 Skávhlá Nordlánda fylkan
+Gitta 12 vahko vahkkujj, máhttá dahkat nåv gåhtjodum tjuollam abårttån, dalloj ráhpom de dagáduvvá.
+14.10 Svenn-Egil K. Duolljá: Muhtem giellaåhpalasj njuolgadusá julevsámegielan giellamierredime hárráj
+14 tjoahkkim
+14 § Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn 13 § milta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav.
+§ 14 Stuorrijda Norrbottena lenan ja Nordlánda fylkan
+15,1 millijåvnå ådå váksjumguovdátjij.
+15 - 20 prosenta værálda dálkádakgássanuoskodibme boahtá vuovddetjuollamis ja trohpalasj vuovddenjárbbimis.
+Vuoratjismáno 15. b. viertti nammadimjuohkusa åtsålvis registardime hárráj ja kandidáhtaj diededibme stifftastivran jali girkkostivran gávnnut.
+15 tjoahkkim
+15 § Gut sihtá suomagielav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit 13 § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit.
+15 jagágijda:Jus la badjel 15 jagák máhtá bargojt oadtjot ma e vahágahte varresvuodat ja ietjat åvddånimev. Duola dagu oassásin jali kåntåvrråbargov oattjo.
+169) le ájnas álmmukriektáræjddo mij guosská álggoálmmukriektájda.
+169), valla aj ietjá álmmukrievtesvuodaj njuolgadusájda.
+16 tjoahkkim
+§ 16 Slahpenjárgga Nordlánda fylkan
+Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá.
+17 § Gå kommuvnna tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá 2 a kap. 1 ja 7 §§ milta skåvllålágan (1985:1100), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj.
+§ 17 Ruonasvágge Nordlánda fylkan
+1800-lågon båhtin muhtem ådå bokstáva sámegielajda ma ælla anon ietjá gielajn daj sæmmi guovlojn (duola dagu dáro-, suoma- ja gárjjelgielan).
+1800-jagijn lassán diedulasjvuohta Vuona nasjåvnå birra.
+Jagen 1848 tjuottjodij ráddidus ja stuorradigge Finnmárko ednama lidjin stáhta ednama juo dålutjis.
+1,85 milliåvnå doarjjan oarjjel- ja julevsáme gielladåjmajda
+2005 18. b. ragátmánon, jienastibme Válljimlanján dagáduvvá. Jienastimkårtån vuojnnu válljimladnja ja rabásájge.
+18 tjoahkkim
+18 § Kommuvnna tjuottjudusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav.
+gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas.
+18 jagágijda:Gå la dæddám 18 jage de oattjo vuobddet vuollagav jali vijnav ja oattjo válldet akta makkár bargov, valla hæhttu liehket 20 jagák jus galga loabev oadtjot vuobdadit jali guossidit buollevijnajn. (Gálldo: Sommerpatruljen, LO)
+1900-lågon ällosujto ulmme le ienebut bierggobuvtadibmáj ja ekstensijvalasj ällosujtto álggá.
+Jagen 1902 mierredij Stuorradigge ådå ednamvuobddemlágav.
+Jagen 1924 javllá buojkulvissan parlamentáralasj skåvllåkommisjåvnnå náv: " Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes.
+Duobbmo jages 1953 tjuottjot årruha, ja guolleluohkoj ávkkim merragáttev miehtáj, dahki bájkálasj dáhpenjuolgadusájt ma li guovddelisán Haaga duobbmoståvlå guodudagán.
+Jagen 1956 nammaduváj Sámekomitea (komitea tjielggitjit sámeássjijt).
+1960- ja 1970 jagijs udná-tjij lip vuojnnám moadda gielalasj ællánahttemlihto væráldav birra.
+1960 ja 70 jagijn sjattaj nuorap buolvva sámijs ienep diedulattjan ja rievdadiddjen.
+1960-lågo rájes li ulmutja gudi berustáhtji kymrilalasj giela boahtteájges, dåjmalasj ratjástimev gielav ællánahttet.
+1960-lågo rájes ällosujtto ienebut teknijkalasj viehkkenävojs mierreduvvá, jur degu ietján sebrudagán.
+1970 jagij rájes vijddánij sámegielak girjálasjvuohta, valla esski gå sámegiella åhpadimgiellan sjattaj vuodoskåvlån de sjattaj buorep vuodo dåjmalasj adnuj sáme tjállemgielas sihke låhkåm- ja tjállemgiellan.
+Jagen 1973 ásaduváj kultuvrraguovdásj Sáme instituhtta / Nordisk samisk institutt Guovddagæjnon.
+1980-lågon ælláj mánájgárddelihtto maõriaj gaskan aotearoan / new Zealándan.
+Sámeriektájuogos buvtij jagen 1984 vuostasj árvvalusáv, " Om samenes rettsstilling (Sámij riektávidjurij birra) ". Dat dagáj vuodov Stuorradikke mærrádussaj jagen 1987 Sámelága birra (Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Láhka Sámedikke ja ietjá sáme riektávidjurij birra)).
+Jagen 1988, jahket åvddåla gå vuostasj Sámedigge rabáduváj, oattjoj vuodoláhka ådå mærrádusáv mij sihkarastij sámij sierra stáhtusav ja suodjalimev:
+19 § Jus sierra oare gávnnuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat 8 § adnemis.
+§ 19 Rástesvárre Norrbottena lenan ja Sijdas Nordlánda fylkan
+1) dájdadi majt oahppat galggi ja mij sijájs vuordeduvvá 2) oadtju diedojt ruopptot ma sunji subtsasti bargo kvalitehta birra jali gåktu rijbbam le
+§ 1 Dán bievddegirjen li lagáp märrádusá makkár guovlojt tjielde ja ällosujttimdajva nuppen rijkan oadtju ällosujttuj ávkkit konvensjåvnå 6. artihkkala milta Svieriga ja Vuona gaskan rádjárasstidime hárráj älov sujttidijn.
+1 § Dán lágan li biejadusá rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasijhuvson.
+Jovnevaerie tjielde ja Loarte ällosujttimdajva gaskan jávres Stor-Kingenis Björkvattnetij (gehtja § 46), 2.
+1) Bivnos viddnudagájda vuodoæládusájn.
+1) girkkofábmoduvvama jali njuolggaválljidum girkkoráde
+1. Oahppe ja åhpadiddje / gárvedibme 2. Oahppe / æjgádagárvedibme sijdan 3. Åvddånahttemságastallam, gárvedum juohkkahattjajs.
+1. jáhkkoartihkal
+Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. rijkarájá milta Rr 287 rájes Rostujávre guoran dan sadjáj gånnå suoddjimpárkkarádjá rijkkarájájn gávnat, vijdábut Rostueanu nuorttalin gitta Rostohyttaj, ja 2. rájá milta Likká ja Ánjavuomi guohtomednamij gaskan rijkarájás Julusjohkaj Dividalenin.
+2000:2) ja europalasj njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ.
+Jagen 2000 tjadádij dallusj Sáme giellaráde guoradallamav mij merustaláj galles sámegielav bukti juokkirak dásen Vuonan.
+2001 snjuktjamáno álgaduvvin sjiehtadallama nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå birra Suoma, Svieriga ja Vuona stáhtaj gaskan.
+2005 lågoj milta rijka boahttsu 77 prosännta ålmmåjs äjgoduvvi.
+Barggo ásadit hiebadahtedum varresvuohtafálujn julevsámijda álgij jagen 2005, dajna mij dalloj gåhtjoduváj "Sáme varresvuohtaguovdásj julevsáme guovlon ".
+Ådåjakmános jagen 2007 ja biehtsemánnuj jagen 2008 lidjin konsultásjåvnå Æládus- ja oasestimdepartementa ja Sámedikke gasskala ådå minerállalága birra.
+Jagen 2008 vijdeduvvin plána ájádussaj stuoves moattekultuvralasj varresvuohta- ja sosiálafágalasj fállon, hiebadahtedum julevsáme guovlluj Nordlándan.
+2009:n åstij almulasj suorgge ietján gå ulljosuorgge ålles 327 millijárda kråvnå åvdås.
+Ráddidus dårjaj fylkkamánne dåjmajt 1,5 milliåvnåj jagen 2009.
+Biehtsemánon jage 2010 mierredij Sámedigge minerállabagádusáv bærrájgehtjatjit sáme kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellema vieledusájt plánimij hárráj almma guoradallamijda, gæhttjalimválldemijda ja minerállaresursaj ávkástallamijda árbbedábálasj sáme guovlojn.
+budjähttajage 2010 rájes viessudimdagojda
+ávkkim intergreridum sáme��hpadussaj 2010 rájes
+Jagen 2010 mierredij AN:a ållestjåhkanibme tjadádit álggoálmmugij væráltkonferánsav New Yorkan jagen 2014.
+Jages 2011 le juogos nammadum ássjediehttijs jådedum dáv bargov.
+Jagen 2011 nammaduváj barggojuogos oassálasstemijn iesjrádálasj ássjediehttijs, Finnmárko fylkkasuohkanis, Unjárga suohkanis ja Sámedikkes.
+Jagen 2011 galggá Sáme dájddadávvervuorkká Kárasjågån prosjekteriduvvat.
+2012 tjavtja almodin Sámedigge ja Justijssadepartemænnta aktan dutkamprosjevtav namájn: Dierredibme lahka aktijvuodajn sáme sebrudagájn.
+Jagen 2012 joarkká Ullersmo giddagisá, Biergun diggevieso, Molde diggevieso ja Bierguna dájddaallaskåvlå prosjekterim.
+Sáme giellaguoradallam 2012 rájes vuoset sámegiela adno lassán julevsáme ja oarjjelsáme nuoraj gaskan.
+Jagen 2012 ásadin Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona ællosámij rijkkalihtto (NRL) ja Svieriga sámij rijkkalihtto (SSR) barggojuohkusav mij galgaj buktet oajvvadusájt rievddadimijda ælloguohtomkonvensjåvnnåj.
+2013 rájes le aj Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelagan oassen háldadimguovlos.
+Jagen 2013 bivddiduváj oarjjelsáme Frode Fjellheim oassálastátjit musihkajn Disneya ådå, animeridum stuorfilmmaj " Frozen ".
+Jagen 2014 le duodjarijn máhttelisvuoda guossidit nuppijt duodjárijt gejn li sierra máhttudagá duodjebuktagin.
+2015 rájes la rabás åhtsåmájggemierre doarjjaårnigis sáme giellaprosjevtajda.
+20 tjoahkkim
+20 gatjálvisá ådåsa birra
+20 § Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi.
+21 § Fábmudahka manna la åvddålijtjuovvomåvdåsvásstádus galggá aj rádevaddema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn.
+Gráddasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 235 rájes Bállávre oarjjelulemus luoktaj, dan jávre rastá oarjemus luoktaj, dassta njuolgga linnja Arggalajjågå ja Skiejdejågå gávnadimsadjáj, dan maŋŋela Skiejdejågå milta dasik Gráddesjågåjn gávnat.
+2.1 Ållesvuohta ja bajemus ulmij dålkkum
+2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme
+§ 22 Älvsbyn (Ientjáválle) Norrbottena lenan
+2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme
+§ 23 Svanjggá Nordlánda fylkan
+§ 24 Storsund Norrbottena lenan
+§ 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordlánda fylkan
+åvdåsråhkålvis 3 Jubmel, dån dåbdå ja ähtsá mijáv.
+§ 27 Gierkietjahke Västerbottena lenan
+§ 28 Ovlevuelie Nordlánda fylkan
+291 millijåvnå lijggegålojda Ráddidushuodnahijda
+§ 29 Ramsele Västerbottena lenan
+§ 2 Tjielden ja ällosujttimdajvan, manna li riektá nuppe rijka guovlon guododit, li riektá guovlos guovlluj jåhtet.
+§ 2 bokstávan b vuoseduvvá jut lága milta le dahkamussan bærrájgæhttjat sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav.
+Guovllorájá milta Torneälvenis sámeednamrájá guoran Rauvosniemij Lainioälvenin, ja 2. guovllorájá milta Ainettijoki njálmes Lainioälvenin Torneälvena rádjáj Paavosaari guoran.
+2. jahkedásse
+2 § Rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega Svieriga välggogisvuodaj milta Europaráde rábmakonvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra (SÖ.
+2) Bivnos guossijda.
+2. jáhkkoartihkal
+Øvergårdas Oteren rádjáj E6 alusjbielen.
+2. Dahkat álkkes berajmuorav
+2. lárkavgärdda hiebalgis sajen Virvassdalenin.
+2) aktisasj girkkofábmoduvvama
+Pålnovikenis Sørdalenij, 2. vuohpes 1 km Čuolbmaæno njálmes oarjjelullelin Skierreluoktaj, ja 3.
+§ 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordlánda fylkan
+3.0 Prinsihpalasj oasse
+Bårggemáno 31. b. galggi jienastimkårtå rájadum årrot gejda oadtju jienastit.
+3.1 Tjanádum Vuona láhkaj ja girkkolasj plánajdaVuona stáhtta le ásaduvvam guovte álmmuga
+§ 31 Mejvankilen Västerbottena lenan
+§ 32 Råaksoentjahke Nordlánda fylkan
+3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan Máná ja nuora oahppi buoremusát gå ietja
+§ 33 Raajnese Nordlánda fylkan
+§ 34 Lögdeå Västerbottena ja Västernorrlánda lenajn
+§ 35 Jitnemen Nordlánda ja Nord-Trøndelaga fylkajn
+§ 36 Sipmehke Nuortta-Trøndelaga fylkan
+38 dåjmadime
+§ 38 Mesklumpen Jämtlánda lenan
+3) stiftafábmoduvvama
+3 § Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta.
+3. jáhkkoartihkal
+3) oadtju rádijt gåktu máhttá ietjas bargov buoredit 4) jus le oasev válldám ietjas oahppambargos duola dagu ietjas bargov ja åvddånahttemav árvustallam
+40 gástadusjubmeldievnno
+§ 40 Mealhko Nord-Trøndelaga fylkan
+4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem 4.3 Aktisasjbarggo sijdaj 4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon
+-420 kV strávvelinnja le stuorra ja vijdes ásadus.
+4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem
+§ 43 Bealjehkh Sør-Trøndelaga fylkan
+4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon
+§ 44 Grövelsjön Dalarna lenan
+Sierra märrádusá gárdij birra § 45 Sierra rijkarájá Jämtlanda ja Dalarna lenan ja Nord-Trøndelaga, Sør-Trøndelaga ja Hedmarka fylkajn
+§ 47 Åvdåsvásstádusjuogadibme goappásj rijkaj gaskan gárdij ja rustigij tsäggoma ja divudime hárráj ma nammaduvvi dán bievddegirjen vuojnnu bievddegirjen duoddetjállagin (Sierra duoddetjála).
+48 gástadus sálmma
+Hiejttemmärrádusá § 48 Jus rijkalasj fábmudahka nuppen rijkan, åvddål konvensjåvnnå ällosujttima rájáj rastá hárráj la fábmuj boahtám, la dagov loabedam mij ällosujtov máhttá guohtomguovlon vájvedit dán bievddegirje milta, galggá rijkka dárbas guohtoma åvdås huksat guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj nuppen rijkan.
+§ 49 Ájggeplána hárráj gárdij ja ietjá rustigij tsäggomij ja gajkkomij galggaba goappásj rijka, åvddål gå konvensjåvnnå ällosujttima hárráj rájáj rastá la fábmuj boahtám, sierra lihtov dahkat.
+Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan Skalsvattnetis Teveldala stasjåvnnåj (gehtja § 46), 5.
+4 § Giellalágan (2009:600) diededuvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt.
+4) girkkotjåhkanibme
+4) GIRKKOTJÅHKANIBME Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja.
+§ 4 Saivomuotka Norrbottena lenan
+50-jage álldarin njittje dibmi gå mielkkerávsá unneduvvi ja buojddetsuottsas målsuduvvi.
+51skallidibme/kånfirmasjåvnnå jali
+5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás 5.4 Guoradallam
+§ 5-3 Ássjediehtte árvustallam
+53skallidibme/kånfirmasjåvnnå
+§ 5-4 Sierraåhpadime mærrádusáj ássjegiehtadallam
+55skallidibme/kånfirmasjåvnnå
+56skallidibme/kånfirmasjåvnnå
+§ 5-7 Sierrapedagoga viehkke åvddål skåvllåj le álggám
+Handölsdalena ja Mittådalena tjielde ja Essand ällosujttimdajva gaskan Ekornåa Rr 153 rádjáj (gehtja § 46), 6.
+5 § Tjuottjudusfábmudagá galggi rijkalasj unneplågojda vaddet máhttelisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåhkoåvdåstiddjij dakkár ássjijn.
+Oahppe 5. ja 8. klássajn dáv miejnniji åvddånahttemságastallama birra:
+§ 5 vuostasj ladás subtsas guhtimusj bæssá nammaássjev bajedit.
+66 millijåvnå kråvnå li juolloduvvam joarkátjit ådå Nasjonalmusea prosjekterimav Vestbanenin Oslon.
+69 hávddádibme jali
+Mittådalena tjielde ja Riast-Hylling ällosujttimdajva ja Ruvhten sijte ja RiastHylling ällosujttimdajva gaskan Hyddsjönas Rr 146 Aa rádjáj.
+71 hávddádibme
+72 hávddádibme
+73 hávddádibme
+74 hávddádibme hávddádimjubmeldievno råhkålvisá
+75 hávddádibme hávddádimjubmeldievno tjáluktevsta
+77 oahppe oadtju åhpadusáv julevsámegiellaj; dájs li 27 julevsáme vuostasjgiellaoahppe, madin 101 oahppe oadtju oarjjelsáme åhpadusáv.
+79 oahppe oadtjun åhpadusáv julevsámegiellaj; dájs 25 oahppe julevsáme vuostasjgiellan.
+§ 7 Duoddaras Tromsa fylkan
+7 § Ietjá kommuvna gå ma diededuvvi 6 § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj.
+800 máná ja nuora ålles Finnmárkos ja Frankrijkas li juo sáddim gåvåjt dájddaprosjæktaj mij åvddåla le Frankrijkan læhkám dájddárguoktá Josée Coquelin ja Laila Kolostyák baktu.
+78 hávddádibme
+82 hávddádibme härrá råhkålvis
+83 hávddádibme
+84 hávddádibme
+§ 8 Njuoravuopmi Norrbottena lenan
+Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit 8 § Aktugattjajn la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn.
+§ 9 Bahcajeagil Norrbottena lenan
+9 § Tjuottjudusguovlo ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti.
+Aaga mánájskåvllå, Biergunin
+Aahkavaerie / Andfjellet la juogedum guovte oasseguovlluj; Aahkavaerie ja Andfjellet.
+Aahkavaerie la dat oasse Aahkavaerie / Andfjelletis mij la Virvassåga - Bjoråga allelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan.
+a.) Álggokurssa 1 sámegielan
+Ankarede kapella.
+Åarjelhsaemien Teatere / sydsamisk teater le ájnas nannitjit oarjjelsáme kultuvrav, gielav, identitehtav ja iesjdåbdov.
+Aasrud le áttjak máhttsam manos Finnmárkon.
+Aasrud javllá aj ráddidus le mierredam stáhtta iesj, suohkana sajen, galggá ráddiduskvartála plánav åvddånahttet.
+libá návti ájgás boahtám.
+Abårtåv dahkat ij dagá dav gássjelabbon iesselissan sjaddat boahtteájge.
+Abårttå agev dagáduvvá skihpadåben jali ietjá tjiehppeklinijkajn, ij máhte buojkulvissan abårtåv dahkat nuorajduostudagán.
+Abårttå dagáduvvá sämmiláhkáj gå 12 vahko maŋŋela.
+Tjáledum la abårttålágan.
+Abårttå merkaj iesselisvuodav boarkkit.
+Goappátjagá abårttåduostudagájn ja nuorajduostudagájn máhttá soabmásijn gávnadit gejna ságas, juogu de goappátja aktan jali aktu.
+Abårtåv dahkat ij galga tjuovvusav vaddet aktak vájves vidjurijda sjaddá.
+Abårtå maŋŋela
+Abårtå maŋŋela máhttá goappátjagá gähppánimev ja håjev dåbddåt.
+Abårtå maŋŋela muhtema dåbddi gähppánimev gå iehtjáda håjev dåbddi.
+Abårttå máhttá umassláhkáj dagáduvvat.
+Máhttelis la aj abårtåv hejman tjadádit, nåv gåhtjodum häjmmaabårttån.
+ATC-allianssa gávnnu birra värálda.
+ma le tjanádum juohkka bákkulasj oajvvetiebmáj ma le Jubmel vaddá - Mij juogadip plána gålmå åsijn.
+dádjadit aktijvuodav ieŋŋilsgiela giellajienaj ja bokstávaj gaskan ja dahkat jienajs bágojt
+dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt duot dát njálmálasj tevstas dábálasj ássjijn ja ássjijn ietjas åhpadusprográmmas
+dádjadit ja adnet dábálasj báhkoboanndudagáv duon dán ássje hárráj
+dádjadit ja adnet dábálasj báhkoboanndudagáv tjanádum duon dán ássjáj
+dádjadit ja adnet ieŋŋilsgiela bágojt, moallánahkkojt ja gárgadisájt tjanádum ietjas dárbojda ja dåbdojda, bæjválasj iellemij, friddjaájggáj ja berustimijda
+dádjadit ja adnet moattelágásj tállamoallánagájt ja ietjá dáhtámoallánagájt guládallamin
+dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielak bágojt, moallánahkkojt ja gárgadisájt lahka birrusijs ja ietjas berustimes
+árvustallat duov dáv gáldov ja adnet gáldoj sisanov iesjrádálasj, lájttális ja guoradallam máhttelisvuogij milta
+dádjadit ja adnet vijdes dábálasj báhkoboanndudagáv ja fágalasj báhkoboanndudagáv mij le tjanádum ietjas åhpadusprográmmaj
+dádjadit ja adnet báhkoboanndudagáv tjanádum oahpes ássjijda
+dádjadit ja adnet bágojt ja moallánahkkojt hattij birra, ednakvuoda, hámij ja stuorrudagáj birra gå le guládallamin bæjválasj iellema, friddjaájge ja berustimij birra
+dádjadit ja adnet báhkoboanndudagáv oahpes ássjij hárráj
+dádjadit oajvvesisanov rijmajn, gáritjijn, lávllagijn ja subttsasijn
+dádjadit bágoj ja moallánahkko sisanov dat aktijvuodas gånnå aneduvvá
+Jus galggá sosiála aktijvuodajt ja prosessajt dádjadit ja sosiála máhtojt buktet de dat gájbbet aktisasjvuoda åtsådallamav ja oassálasstemav.
+dádjadit oajvvesisanov álkkes tevstajs ja oahpes ássjijs
+dádjadit oajvvesisanov iesjválljidum tevstajn
+dádjadit ja adnet vijdes dábálasj báhkoboanndudagáv ja fágalasj báhkoboanndudagáv mij le tjanádum ietjas åhpadusprográmmaj
+dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt duot dát njálmálasj tevstas ma guosski duon dán ássjáj
+máhttet sieradit positijvalasj ja negatijvalasj moalgedimijt ma vuosedi ájnegisulmutjijda ja juohkusijda
+dádjadit oajvvesisanov njálmálasj tevstajs ma li tjanádum oahpes ássjijda
+Mánájda vaddet vejulasjvuodav huvsov vuosstáj válldet ja vaddet le sosiála máhto vuodo ja le ájnas oassen iellemájge oahppamis.
+vaddet buojkulvisájt vitamijnajs, minerálajs ja minerállaábnnasijs majt rumáj dárbaj, ja gåktu máhttá målsudahkes biebmojt bårråt
+Aajja subtsas dallutjis gå suv máttaráddjá hejajda galgaj.
+Aajja subtsas
+Åhpadiddje - lærer
+Niejdda guhti sjattaj gållegoallesen (samisk eventyr) bok
+Agape, jubmelasj gieresvuohta, gieresvuohta mij Jubmelin le.
+Sivvan hilgodibmáj lij dát ássjes ij lim vuojga berustibme sámeálmmugin, javllá Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen.
+Máttarájggásasj ávkkim ednambálka milta le äjggumriektá mij le åttjuduvvam ávkki ednamav guhka ájgev váni duostok avtastik.
+Máttarájgggásasj ávkkim le juridijkalasj riektá danen gå agev le ednamav ávkkim ja ij le riektá majt stáhta le sámijda vaddám.
+Ällosujttoriektá vuododuvvá máttarájggásasj dáhpáj ja ij le juoga majt sáme li stáhtas " oadtjum ".
+Sáme riektá ednamijt ávkkit ällosujttuj, bivdduj ja guollimij le máttarájggásasj ávkkimij vuododum.
+Guovllo A la dat guovllo Ánjavuomin mij la linja lullelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda saje 1677 baktu Gaskasjoga njálmmáj Áldesjávren.
+Guovllo A la dat oasse Dolpis mij la oarjjelin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva desik Breidalselvajn gávnat ja lullelin linja Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen
+Guovllo A la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga nuorttalin.
+Guovllo A la guohtomguovllo Laevasa tjerruj.
+Ságastit gåktu mánájgárdde máhttá dilev láhtjet smáv juohkusij
+Áhtje mijá
+Ja jus dal manáv didjij sajev gárvedittjat, de máhtsav dijáv iehtjam lusi viettjatjit vaj lihpit gånnå mån lev.
+Áhkko
+Áhttje mijá ja råhkålvis
+Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
+Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
+Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
+h: (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
+Iednen ja áhtjen libá tjåhkkåham boassjo lahka, valla makkir bielen målssu guovlos guovlluj.
+Áhtje hukso, Bárne gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá åskåldisvuohta
+Áhtje, iedne, oarbbena, ádjá ja áhko vierttijin låssis mielajn rábo guoran tjuodtjot.
+Ahkepenšuvdna, man leat álgán máksit, galgá muddejuvvot bálkágoargŋuma mielde, ja das gessojuvvo 0,75 proseantta.
+Ahkepenšuvnna sáhttá dávgasit geavahit go deavdá 62 jagi gitta dassá go deavdá 75 jagi seammá prinsihpaid vuođul go álbmotoaju.
+Áhkkilsámegiella, gielldasámegiella ja dárjjesámegiella
+Áddjá
+Gudi li iesselissan máhtti åtsådimev vaddet
+Álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt nannit.
+Álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt nannit.
+Ásadit stuoves åhpadusfálaldagáv sáme dålkkååhpadussaj.
+Vaj ienep giellaarena ásaduvvi sáme giellaguovdátjij ásadimij baktu ja dårjaj baktu ájnegis dåjmajda
+Jut konvensjåvnnååvdåstiddje galggi dákkir oassálasstemav bærrájgæhttjat aneduvvá ållu vuodulattjan dan bargon mij dáhpáduvvá biovaljesvuodakonvensjåvnån gå galggá 8 (j) ja 10 (c) artihkkalij vælggogisvuodaj sisanov konkretiserit.
+sámegielav almulasj aktijvuodan vuojnnet ja gullat
+Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset.
+Alep åhpadusá ja dutkama sáme vuojnov berusti.
+Nuorttarijkaj lánda vuollájtjálli Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåv mij dåhkkit álggoálmmugij riektáv iesjmierredibmáj.
+Nuorttarijkaj lánda vuollájtjálli Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåv mij dåhkkit álggoálmmugij riektáv iesjmierredibmáj.
+Ienebu gulldali sáme musihkav
+Ienebu låhki sáme girjálasjvuodav
+Ulmusj galggá lijkkut sierra vidjurijda, vuojnnut sierraláhkáj jali sujna li sierra miellogisvuoda.
+dahkat ålles sáme åhpaduspolitihkav vuodo- ja joarkkaåhpadussaj
+smávbájkij skåvlå sáme guovlojn bisoduvvi
+Guovtes gudi aktan årroba sirraba?
+Kulturmujto ja kulturduobddága bisoduvvi ja aneduvvi vuodon sáme iesjdåbddo-, kultuvra-, ja sebrudakåvddånahttemij.
+Le valjesvuohta sáme kultuvralasj dåjmajs
+Girjjealmmudagájn le máhtudahka sámegielan ja sebrudakulmen
+Luondo biologalasj, duobddágij ja geologalasj moattebelakvuohta ja økologalasj prosessa háldaduvvi guoddelis adnema ja suodjalime baktu, nav aj dá vaddi sáme kultuvrraj vuodov.
+muhtem unneplågoriektá galggi ålliduvvat ålles
+Sáme parlamentáralasj ráde rållav nannit sáme sebrudagá åvddånahttemin Nuorttarijkajn ja Ruossjan.
+avtatrájes lasseåhpadusvejulasjvuoda åhpadiddjijda
+Guoddelis åvddånahttemav mij sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov nanni.
+lasedit oahppijlågov gudi joarkkaskåvlåv ålliji.
+jus åvdåsvásstádus varresvuohtadievnastusás manna le máhtudahka sáme gielan ja kultuvran bajemus dássáj låggŋiduvvá..
+Vijddás aktisasjbargov sámij gaskan rijkarájáj rastá.
+Valjes sáme dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktema máhtti ásaduvvat, åvddånbuvteduvvat ja muossáduvvat
+Vaj sámegiella galggá bissot viesso giellan aj åvddålijguovlluj vuorodijn mánájt ja nuorajt
+Sáme álmmugin le almma rievtesvuoda buorre åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielajn.
+sáme Allaskåvllå åvddånahttá álggoálmmukuniversitehttan
+Sáme Allaskåvllå / Samisk Høgskole åvddånahteduvvá álggoálmmukuniversitehttan
+Vaj sáme almmukválljidum orgána bessi ietjasa åvdåstit rijkajgasskasasj mærrádusprosessajn ma njuolgga álggoálmmugijda ja sámijda guosski.
+Vaj sáme kulturhiståvrrå bisoduvvá, háldaduvvá ja åvddånbuvteduvvá
+Sáme mánájn ja nuorajn le nanos iesjdåbddo ja tjadnusa sáme giellaj, kultuvrraj ja sebrudakiellemij.
+Mierkki sosiálaladievnastuslága rievddadimev.
+Le boasto sága yoghurt luluj giehpedit guopparinfeksjåvnnåj ja dasi älla diedalasj duodastusá.
+KOFA ådå ássjij låhko le ájgij tjadá lassánam.
+dåbdudagáj baktu væráldav guoradallat lahka birrasin
+Bargge gudi snivva tjuovvu ájttsi gå máná ådå rádnajt gávnni ja gáhttiji dákkir prosessajt massimis.
+Allen: Divielva dasik Rostueanujn gávnat.
+Gárde: Gárde galggi gávnnut Loamejávres Bieskehávrráj.
+Gárde: Gárde galggi gávnnut Valtanjaures Råtnoenjohke ja Ranserelva gávnadimsadjáj.
+Gárde: Gárdde galggá gávnnut rahtes 99 Palolaki guoran guovllorájá milta allen ja oarjján gitta rahtáj 99 Kahtovaara guoran.
+Gárde: Gárde galggi gávnnut Grövlana luspes Grövelsjönas guohtomguovllorájá milta Rr 140 A rádjáj.
+Gárde: Gárde galggi gávnnut Jitnemenjaevries, Bijjie guohtomguovllorájá milta VuelieSipmehkej (Austre Sipmeksjøen).
+Gárde: Gárde galggi gávnnut Långnäsetis Jävsjönan Torrönaj.
+Gárde: Gárde galggi gávnnut jávres LillVäktaren bájken 1,8 kilometer Lill-Blåsjöna guovlluj (gehtja § 46).
+Gárde: Gárde galggi gávnnut Raentserenjeanoe luspes Bijjie Raentseren (Ransaren) guohtomguovllorájá milta Jitnemenjaevriej, Bijjien.
+Gárde: Gárde galggi gávnnut Ritterifjelletis guohtomguovllorájá milta Raastetjahkej ja dåppelt Valtanjávrráj.
+Gárde: Gárde galggi gávnnut Rr 223 rájes guohtomguovllorájá milta Kaldvatnetij, dåppelt jávre lulle- ja allegáttev guohtomguovllorádjáj Kjerrtjønna guoran, vijdábut dav rájáv Rr 220 A rádjáj.
+Gárde: Gárde galggi gávnnut Rundhögenis guohtomguovllorájá milta rijkarádjáj Svaletjahke guoran.
+Gárde: Gárde galggi gávnnut Sipmehkejaevries Ankarvattnetij.
+Gárdijt, ma li tsäkkodum åvdep lihto doarjjagijn goappásj rijkaj gaskan, ja ma dán bievddegirjen e nammaduvá, galggá gajkkot.
+Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti.
+Ájnna vuohke almma lågov oadtjot le gatjádallat juohkkahattjav Vuonan.
+Ájggemierre vuojnojt buktet le biehtsemáno 1. biejve.
+Dagá oahppijt diedulattjan gejna sij máhtti sámástit.
+Ájggeaddno mij la nammadum buojkulvisájn le jur oajvvádus.
+Duola degu lárkkamin, njuovvamin, ja låhkåmin.
+Åhpadusmihttomierre máhtti hiebaduvvat dajda oahppijda gudi juo máhtti ålov dán temá birra.)
+assjev tjielgga ja diedulattjat mujttalit
+diedulattjat ja njuolgga ájggeguovddelis ássjes mujttalit
+Ájggeguovddelis doajmma le álgadit bihtámsámijn ságastallamijt, Árran julevsámeguovdátjijn ja sámedikkijn.
+Ájggeguovddelis gatjálvisá dánna le: Majt lav oahppam?
+Jur dálla
+Lågå ienebuv
+Dárbbo le aj árvustallat dajt javllamusájt majt sámedigge ja sáme girkkoráde li buktám mij gullu guovtegielakvuohtaj girkko dåjmajn háldadusguovlon.
+Ájggemierre listav oajvvadit le vuoratjismáno 2 biejve válggajagen 2013.
+Ájggemierre ássjev miehttseduobmoståvlå åvddåj låggŋit le 18 máno maŋŋel gå Finnmárkokommisjåvnnå le rapportastis almodam.
+Ájggeplána
+Ájgij tjadá li moadda sálma almoduvvam nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj.
+Åvddålijguovlluj bargge gæhttjali modellerit ja åvddån låggŋit ietjá vuogijt ma luluji vejulasj strategijan mánnáj maŋenagi.
+Galga gus lanjáv jali årudagáv lájggit?
+Álu sidáv dahkat masi ietjam æjgáda æbá guorrasa.. maŋŋela tjielggá galgalulujiv sunnuv gulldalit gå buorebut mujsta árvvedijga gåktu dal dájna gævvá.
+ájgge
+Ájgge
+Ájgge gatjálvisájda
+Ájgge mij rávkaduvvá målsut, moattet tijmas gitta moatte jánndurij valla ienemusájda jánndura sinna.
+Áigin Lávrra - Bassegåbe giesse
+ájgge åhpadiddjijda åhpadimnævojt duon dán giellaj tjállet ja hiebadit
+Astidit aktan ájádallat ietjas ja mánájgárde barggamvuogij birra le ájnas jus galggá ålles ájge bargo kvalitehtav buoredit.
+Ájgge: vihtta åhpadustijma
+Ájge gálvvo
+Ájge gálvvo l sämmilágásj gájkka dálkasboargalijn.
+Ulmme ájge gálvojn la vaj värrobiedniga biejadum dálkkasij doarjjaj galggi gåbbtjåt nåv ednagijda ja nåv moaddásijda máhttelis.
+Gåtsedit ulmijt guovte åvddånahttemságastallama gaskan
+Sámedigge le dahkam miellagiddis konferánssaprográmmav, ja sávvá dijáv buori...
+Gielladomena tjanádum ájggáj:
+Ájgge
+Goassa: gå skåvllå álggá tjavtjan (Ij la vuordedahtte oahppe bukti låhkåt ja tjállet.)
+Viertti ratjáduvvat rekrutterit barggijt sáme giella ja kultuvra máhtudagájn.
+Ulmme diedádusájn la nannit Sámedikke politihkav ássjijn ma guosskij areálaj ja birrasij hásstalusájt ma li sáme sebrudagá åvdån boahtteájge.
+Ulmmen le máhttet fállat gájkajda gudi sihti sámgiellaåhpadusáv nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan.
+Ájggomussan le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli, galggi giellafágalasj dárkestuvvat ja ådå terminologija dåhkkiduvvat duolla instánsas.
+Ulmmen le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli, galggi liehket giellafágalattjat dárkestuvvam ja ådå terminologija le dåhkkiduvvam duolla instánsas.
+Ulmme le juogos galggá buktet ietjas oajvvadusájt politihkkaåvddånibmáj sáme miehttsebargon.
+Rátjaduvvá gærggat bagádusáj sámegiella vuostasjgiellan ja sámegiella nubbengiellan 15.05.2010.
+Ájggomussan le studieguovdátja vidán, gudán sajen Tråmså fylkan kursajt ásadit.
+Plána li ásadit rijkajgasskasasj sáme filmmaguovdátjav Guovdageaidnuj.
+Vijddábujda le ulmmen álgget kursajt oarjjel- ja julevsáme guovlojn, ja stuorámus stádajn Vuonan.
+Åvddåprosjækta plániduvvá 2009 jage.
+Ulmmen le ælládahttet, nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav.
+ålgusvaddet. oajvveulmmen årnigijn le sihkarasstet lasse buvtadimev ja anov sáme girjálasjvuodas ja badjen anedit sáme almmudakæládussuorgev.
+Plánaj milta galga diedádus biejaduvvat åvddån Sámedikke giehtadallamij jagen 2016.
+Ájggomussan le jahkásasj dillerápportajt buktet.
+- Njuolgadusrievddamij ulmme le válggaoassálasstemav lasedit, ruváp ja giehpep válggatjadádibme aktan lasedum duodastibme ja stáhtus Sámediggáj, javllá barggo- ja sebradahttemministar Dag Terje Andersen.
+Ulmmen le dån galga oanegasj ájge gæhttjalimij maŋŋela máhttet adnet båhtusijt åhpadimev hiebadittjat ja oahppijt ja åvdåsvásstediddjijt diededittjat båhtusij birra. PAS.
+Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta.
+Áltá 2013 gárvediddje álggoálmmukkonferánsa ulmme le aktisasjbargov lasedit, aktan ájnas tjuolmajt gávnnat ja koordinerit værálda álggoálmmugij gaskan gå galggá álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt sihkarasstet væráltkonferánsan (UN World Conference on Indigenous Peoples, WCIP) jagen 2014.
+Sáme bájkkenamá
+julevsáme giellakonferánsan
+Politihkalasj åvdåsvásstediddje
+Sáme stuortjåhkanibme Ubbmemin
+Letjat riektáj gáhttima diehti Finnmárkokommisjåvnå bargon de le ájnas duodastusájt ja diedojt guovlo ano birra kommisjåvnnåj åvdedit.
+Joarkki oarjjelsámegielav vuorodit
+Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles
+Ja galle le sijájs gudi e nissunijt ane ålles, iesjrádálasj ulmutjin, sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat.
+Mierrediddje árvvon le ájn jut sáme ietja vájmmelisát gielav adni.
+stuorra oahpponævo vánesvuohta le ájn oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ma li åvddånahtedum Máhttolåpptima - sáme gáktuj.
+sámegielak barggijs almulasj ja priváhta suorgijn le ájn vádne.
+Buojkulvissan ájteduvvam gielajda le dánna nammadum irlánda giella, inuitgiella Kalaallit nunaatin, báskalasj-, katalának-, maõria-, hawaiia-, skotta-gæliga- ja kymrilasj giela.
+Ájteduvvam unneplåhkogiellasebrudagáj gaskan gávnnuji vuojn fámo ma sihti vuosstáj tjuodtjot dán giellalådnomij unneplåhkugielas ieneplåhkogiellaj.
+ruoptusválldegoahtá sajev iehtjádij siegen aloda
+Skiejájn li læhkám duot dát adnoulmme ja moattelágásj konstruksjåvnå.
+A. Giehttut vásádusájt gånnå lihpit buorak láhkáj mánáj ståhkamav
+Gå sihtá abårtåv dahkat de soajttá oare ednaga.
+ietjat vuojnov árvoj hárráj duolla tjielggit
+ Dåjmalasj oahttse- ja gujttimorgádna sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj
+Dåjmalasj demokratija dárbaj viesádijt gudi dádjadi ja lájttálisát árvustalli kvantitatijva diedojt, statistihkalasj analyjsajt ja ekonomalasj prognosajt.
+ Dåjmalasj ja ielle sáme giellaguovdátja
+Dåjmalasj máná soajtti ståhkamis ieret giesset, binnep aktij vuodav válldet ja passijva sjaddat.
+åvddånbuktet ietjas åtsådallamijt ja argumenterit ietjas vuojnojs
+åvddånbuktet ja giehttot tjielggasit dåbdojdis, muossádusájdis ja ájádusájdis
+giehttot muosádimij ja åtsådallamij birra
+Alme ja almij almme e duv tjáhkkida.
+Fábmo álmmuga mielan rihtsudij regijmaj gællásijt ja tjåhttij rievddadusájt.
+Duosstomin værámusáv iellemin, ulmutja vuosedin buoremusáv ietjastisá.
+Álmmuk mij nagáj duosstot bahávuodav buorrevuodajn gå giesen ládadalájma.
+Álmmukrievtesvuodaj ja sámij rievtesvuodaj aktijvuodan le ájnas tsuojggit:
+Ale ga vatte lightjuhkusijt danen gå e åbbå sisaneda såhkkårav.
+Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi,
+Ale hievvi dav toalähttaj.
+Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
+Ale aktida umasslágásj dálkkasijt.
+Ale aktida umasslágásj dálkkasijt.
+hepatijttaj B, gonorréaj ja ietjá seksualalasj sirdedahtes infek
+Algebra aneduvvá aj geometrija ja funksjåvnåj oajvveåsijn.
+Algebra aneduvvá aj geometrija ja funksjåvnåj oajvveåsijn.
+Algebra skåvlån generaliseri tállariekknimav gå bokstáva jali ietjá symbåvlå tállajt åvdåsti.
+ålobu sáhkadahtjagåhti gielav.
+Álggon tebmáj, máhtti oahppe loaggaj tjállet dajt moallánagáj majt máhtti temá birra, ja dajt majt sij hálidi oahppat.
+Dutkeihta galggá åhpadusán dájt dimensjåvnåjt várajda válldet ja dåjda ietjá oajvvesuorgijda dajt integrerit.
+hábbmim
+Oajvveoase
+álggo ássambiedjamdago, buojkulvissan girjálasjvuoda oasstem, pedagogalasj ábnnasa
+Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas - Bivddim árvvalusájda
+álggembágo 1 Dån guhti le sjivnnjedam väráldav ja gájkka danna, guhti le alme ja ednama Härrá, dån i åro tiemmpelijn ma almasjgiedas li tsieggidum.
+álggembágo 3 Dálla le Jubmela ájgge.
+álggembágo 8 Várij ja rabás ednamij Jubmel, vuomij ja valjes moattegerdak Jubmel, stádaj ja gålgge rievddadiddje iellema Jubmel, duv lahka sihtap viessot, duv namán sihtap råhkådallat.
+• Åvddånahttet buorre årnigijt jårggålittjat lágajt, láhkatjállusijt ja almulasj dokumentajt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj
+álgadit, ságastallat ja låhpadit ságastallamav tjanádum oahpes dilijda
+álgadit, jådedit ja låhpadit ságastallamijt duon dán ássjen gatjádallama baktu ja gåtsedit tjuojggidusájt
+álgadit, jådedit ja låhpadit ságastallamijt dábálasj ássjij ja fágalasj ássjij birra ietjas åhpadusprográmmas
+álgadit ja jådedit dágástallamav
+Álgadus
+Dat guosská dan diehti skåvllåpolitihkav mijá jahketjuoden gitta maŋep væráltdårruj. "
+och lenar
+Versjåvnnåådåstuhttema aj prográmmabuvtadiddjijn buktá dárbov vijdáduj åvddånahttemav ja ådåstuhttemav njuolgatjállemvædtsagijs.
+Álgij muhtem berustiddje ájádallij gudi sihtin iehpeformálalasj forumav gånnå bessin vuodulasj gatjálvisáj badjel dagástallat åbbålattjat sierraláhkáj sáme kontevstajn vuodon.
+Vatte smávva mierijt álgos gähttjat jus mánán bissu biebbmo.
+Oahpásmahtttet bargov gåktu subttsasav tjállet dan láhkáj vaj máhttá måvtåstuhttet oahppijt ávojn tjállet.
+Álge njidtjevárto birra ja hiejte giehtagávan.
+Jus la giessebargov åhtsåmin ja dujna ij la lávvodakbarggo, de le vuohkasamos åhtsågoahtet vuoratjis- / moarmesmáno.
+Buorep val árabut juo åhtsåt. Dalloj la vuojn ienebu gudi plániji ja bargov åhtsi, ja åhtsåmusá giehtadalladuvvi.
+Vuostatjin suorgganijma bombas ja skåttajs.
+Vuostak ietjá åtsådime dagáduvvi
+Vuostak dåbddo tjavggá ja tjavggá, valla oanegattjan ij desti tjavga.
+Vuostak vásstet muhtem gatjálvisájt ja giehttot jus la vájvástuvvam njittjij, jali jus bårrå dálkkasijt ma sisanedit hormåvnåjt.
+Vuostak oadtju gatjálvisájt röntgenskihpasujtáris vásstedit jus li vájvastuvvá njittjijs jali jus bårrå dálkkasijt ma sisanedi hormåvnåjt.
+Álgon la snuohpa álu sjerrat ja sjádnjat ja muhtem biejvij duogen suohku, ja viskut jali ruonut.
+Álgon la gå åvdåsvásstadus nissunis vatteduvvá áhtjes ålmmåj ja l dat ájges gå nissuna ällim mindiga.
+Álgo rájes ristagisá tjåhkanin jubmeldievnnuj.
+Álgos ällim nåv moaddása.
+Vuostasj ájgijt sjaddá media liehket stuorra árvvon diehtojuohkemij snåasáv guovtegielak suohkanin.
+Tjoahkkiji álggoálmmugijt Altaj
+- Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev
+- Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev
+Álggoálmmuga li unneplågon vargga juohkka rijkan, danen le viehka ájnas Sámediggáj jut álggoálmmuga nav guhkás gå vejulasj aktisasj jienajn ságasti.
+Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda
+Mij guosská álggoálmmugijt artihkal 27 aj guosská riektáv ræjdoj baktu kultuvrav åvdedit ja árbbedábálasj æládusdoajmmaj tjanádum adnuj ednamis ja luonndoresursajs.
+Álggoálmmugij lahka aktijvuohta luonnduj le aj duogásj gå Sáme riektájuogos juo VAT 1984:18:n oajvvadij njuolgadusájt ma suoddjiji sámij anov luonndovalljudagájs.
+Iemeálmmugij væráltkonferánsa ja dan loahppadokumænnta jages 2014.
+Álggoálmmugij rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusin (GCG) li åvdåstiddje iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldav miehtáj.
+Badjelgæhttjam álggoálmmugijs gullu UBK:aj.
+Álggoálmmukrievtesvuoda loavddi rievtesvuodajt dajda álmmugijda gudi li álggorájes viessum duobddágijn åvddål gå nasjonalstáhta vuododuvvin, valla ettjin avtaárvvusattjan vieleduvá.
+Álggoálmmugijn le aktisasj ja ájnegis riektá oadtjot ietjasa ábnnaslasj ja vuojŋŋalasj kultuvrav suoddjidum.
+Moallánahka álggoálmmuk ij le tjanádum sidjij gudi vuostatjin båhtin.
+Álggoálmmukmoallánahka ja álggoálmmukrievtesvuohta ælla tjanádum arkeologalasj duodalvisájda guhtimuttja vuostatjin båhtin.
+tjåhkanimsajijt, sáme girkkobiejvijt, iemeálmmukfestiválajt j.n.v..
+galggá birástahttet sihke álldarav, geografijav, kultuvralasj aktijvuodav ja gielladilev.
+Álggoálmmukjuohkusij viessom ja årrom le vuododuvvam åvddånahttema nanna ja gåktu åvddånahttem bájkálasj, rijka ja rijkajgasskasasj dásen sajájdahteduvvá.
+- Álggoálmmuknissuna berusti rasismav åvdedit sivvan dierredibmáj, álggoálmmuknissuna gejt oajválattja ja militerra dierredi aktan nissuna gudi hæhttuji gierddat doaro ja mijnaj diehti.
+Álggoálmmukoassálasstem Vuonan mierreduvvá rádádallamsjiehtadusá baktu stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gånnå tjuodtju galggi rádádallat gå li lága ja dåjma ma sámij berustimijda njuolgga guosski.
+Álggálmmukriektá milta galggi stáhta kárttit ja identifiserit álggoálmmugij ájnegasj ja aktisasj åmastim- háldadim- ja addnoriektájt.
+Álggoálmmukriektá sihkarasstá sáme oadtju sæmmi máhttelisvuodajt dagu dáttja kultuvrastis åvdedit, iellemvuogestis bisodit ja máhttelisvuodav liehket álmmuk boahtteájgijda aj.
+AN:a ållestjåhkanime javllamáno 21. biejve 2010 mærrádusá milta (A / RES/65/198), galggá væráltkonferánsa boados sjaddat muhtem doajmmapládnaj mij galggá álggoálmmugij riektájt nannit.
+Sebrudahtte jáhkkoåhpadus gájbbet gájka ållu álgos le oassen aktisasjvuodas, ja danna oassálassti sæmmi árvvusattjat, vájku vil iesjgeŋga gájbbádusáj.
+Álgadusdásen
+Ieme gåvå bæjsstanin biejvvetjuovgas, ja moattedime gåvåjs gatsoduvvin 2004 gidá girjjevuorkkáj.
+Álggokurssa 2 sámegielan
+Alemusriektájustitiarius Carsten Smith nammaduváj ássjediehttejuohkusa jådediddjen.
+Alek le alme bájnno ja navti galggá álltárgåvvå vuosedit dåssju ruossa mierkki almme midjij.
+alep åhpadus ja rekrutterim
+álkkedahttet moatteladák uttrykkajt ja tjoavddet vuostasjpotensa liknigijt ja álkkes potænnsaliknigijt
+Álkkemus vuohke le håjggådit tjalmanav ja de javllat tállav majt vuoset.
+• Giehpebuv le sáhkadit gássjelis ássjij birra gå máná e oassálasste.
+Alkohola bissu rubmahin maŋŋel gå la vuollagin årrum, ja máhttá ienep gå biejvev válldet åvddål gå vuojŋŋama doajmmi ållu buoragit buojkulvissan mujtátjit ja åhpatjit.
+Gieresvuohta ja venagisvuohta
+Alkoholajn miejnniduvvá juhkusa nåv gåk vuola, vijnna ja sprijtta.
+Alkoholasielggidibme
+Alla árvo, mij la dan oarre?
+Mij gullu allabasijda de le iesjgeŋga dábe iesjgeŋga guovlojn, girkkojn, sijdajn ja læstadiánálasj tjoaggulvisájn.
+Alla feber dahká vaj mánná massá vil ienep låssjkusav.
+Allablokkan le ienemus divudimdárbbo duodden bæjsstanimijda bomba diehti.
+Le iesjmiedogis allamáksodáhtábássaj säbrrat.
+Allamáksodáhtábássa
+Allamáksoduodastusán la tjáledum makkir tjoahkkájbiejadum ietjasmávsov la máksám.
+Allamáksosuodje l fámon dálkkasijda majt dálkastjállagin oadtju ja majt TLV la mierredam galggi doarjodum.
+Allamáksosuodje l fámon gesi årru jali l bargge Svierigin jali gänna l europa skihpasujttokårttå ietjá EES-rijkas jali Svejtsan.
+Allamáksosuodje ij álu gåbtjå
+Allamáksosuodje merkaj 12 mano ájgen aktisattjat máksá ienemusát 1 100 kr patiänttamákson.
+Allamáksosuodje merkaj máksá ienemusát 2 200 kråvnå jahkáj.
+Allamáksosuodje máhttá aj fámon årrot jus la skibádahka manna bádnesujtto l medisijnalasj dálkudime oassen.
+Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj
+Gávnnuji aj allaskåvlå ma maõrigielav adni.
+Allaskåvlå ja universitehta
+Gájbbádusbuojkulvisá gåktu jåksåt alep mihttomierij:
+Allit balá, diján le ienep árvvo gå vájk man edna tsitsátjin.
+mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Härrán.
+Dakkir oatsodime dagá soajtti sáme máná ja nuora vahágahteduvvat.
+Huoman.
+Ij lim liehket máhttelis tjoavddet hásstalusájt rádjáguovlojn vijdes sámij oassálasstema dagá, javllá Keskitalo.
+Gájkkásasj
+• almulasj institusjåvnå galggi liehket diedulattja ietjas sámegiela adnuj, sihke nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj
+Almulasj dievnastusfálaldahka sámegielak álmmugij ij le dågålasj, ja moattes diededi ælla dudálattja.
+ Almulasj háldadibme
+Almulasj háldadibme le stáhta duogen guoskavasj lágaj milta.
+Almulasj giellan hæhttu sámegiella ájn vil ienebut aneduvvat almulasj háldadusán ja almulasj diedo hæhttuji sámegiellaj aj vatteduvvat.
+almulasj næhttabielijda le vuojnunagá viehka álkke álgget UTF-8:ajn, valla åvddåla maŋemus konklusjåvnnå dagáduvvá viertti vájkkudusanályjssa tjadáduvvat sihkarasstet vaj e vuojnedihkes gássjelisvuoda ide.
+Arkitektonalasj moallánahka
+Dat rájes gå giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, le årrum stuorra rievddama almulasj suorgen organiserima hárráj.
+almulasj suorgen le tjielgga vásstádus lahtjet nav vaj duot dát DGT- ja næhttadievnastusá e buvte ådå hieredusájt.
+sebrudagán la sierralágásj åvdåsvásstádus suoddjitjit ja åvdedittjat rijkalasj unneplågogielajt ja galggá aj åvdedit rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt bisodit ja åvdedit ietjasa kultuvrav Svierigin
+Diedo máná / oahppe birra e galga bigoduvvat, ja e vatteduvá iehtjádijda jus æjgáda e dav dåhkkida.
+• almodibmesámegiellaj sámegielak guovlojn
+ Ienep girjálasjvuoda, avijsa ja bláde almodusá sámegiellaj
+Bajedimen ij dárbaha diededit gänna jali gejn li åvdåsvásstádus dáhpadusás.
+Diedádusá almulasj orgánajs ma gulluji ålles álmmugij jali muhtem oassáj álmmugis háldadimguovlon galggi gávnnut sámegiellaj ja dárogiellaj.
+Bajedibme máhttá buojkulvissan guosskat nuppe ulmutja jábmemij.
+Bajedibme máhttá guosskat lájtov organisasjåvnå vuossti jali gájkkásasj vánesvuohtaj patiänntasihkarvuodan majt la dárbulasj divudit.
+Almoduvvam 2010 snjuktjamáno.
+ja gehtja, ihkeven ájggáj viesov, ja mujna li tjoavddaga jábmemij ja jábbmekájmmuj.
+stáhta vásstádus sjaddá agev liehket láhtjet dárvulasj ålgoldisævtojt jut sámegiella máhttá suodjaluvvat ja åvddånahteduvvat.
+Máhttá aj agev skihpasujttorádevaddemij riŋŋgit oattjotjit rádev.
+Áltá 2013 ásaduvvá Finnmárkkohállan Áltán.
+Áltá-ássje merkaj ájggemålssomav Vuona sámepolitihkan.
+Sulle 800 álggoálmmukåvdåstiddje, - rádevadde, iesjguhtik observatøra ja mediaulmutja ålles væráldis båhti Áltáj 2013 biehtsemáno gárvedittjat AN:a ållestjåhkanime álggoálmmugij væráltkonferánssaj mij le New Yorkan 2014:n.
+Alta: Norut.
+Alta:Norut.
+Altinn II-prosjekta joarkeduvvá, ja ráddidus oajvvat juollodit 162 millijåvnå dán bargguj jagen 2012.
+Altinn metadáhtátjoavddusij oajvvaduvvá 37,8 millijåvnå juollodit, massta 17,6 millijåvnå kråvnå li Brønnøysundregissterij åvddånahttembargguj, ja 1,5 ja 18,7 millijåvnå guhtik åvddånahttembargguj Barggo- ja álkkádusetáhttaj ja Værroetáhttaj.
+Vuona Sámedigge le Áltá-konferánsa guossodiddje, ja praktihkalattjat ásat dáhpádusáv.
+Ientjávállen (Älvsbyn) li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Holmselas rahte milta Åträsketa oarjjelullegähtjáj, dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj jávren Manjärv, dåppelt rahte milta Manjärvaj 94 rahtaj Visthedena guoran, vijdábut 94 rahtev Bihtámäno rádjáj, dav änov alás Holmselaj.
+Ientjáválle (Älvsbyn) la Balvatna ällosujttimdajva guohtomguovllo mav ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. oadtju ávkkit.
+Majt dagá / dahkabihtit jus muhtem m��nná javllá ij soaptso?
+A. Majt galga / galggabihtit dahkat vaj juohkka máná gasskavuodav
+A. Makkir hásstalusá vuojnnebihtit mánáj aktivuodan?
+Makkir kvalitehta bájnniji barggij aktisasjbargov?
+Amen.
+Amen
+Amen.
+Ámen.
+gástaduvvi.
+tj: Amen
+Mejtie dah dan bööremossese båetieh, gosse mijjieh baajebe biegke jieledem bossedh dålleskomtjeli sijse?
+Gåktu galga / galggabihtit ájge nalluj æjgádijt viehkedit buorre
+Gåktu galga / galggabihtit viehkedit vaj ådå mánájgárddemáná,
+Analyjssa vuoset muhtem suohkana buoragit rijbbi, dagu Dætno ja Evenássje.
+Analyjssa vuoset ulmusjlåhko sáme guovlo suohkanijn le binnum, aj jagen 2010, mij lij jahke goassa ienemus suohkana Vuonan sjaddin.
+analyserit guovte- ja gålmådimensjonála figuvrajt ja gåvådit fysalasj diŋgajt árkkabiejves ja teknologijas geomehtralasj buojkuldagáj
+analyserit ja tjielggit guládallamvuogijt ja guládallamstrategijajt sámesebrudagájn åvddåla ja dálla
+analyserit ja tjielggit guládallamvuogijt ja guládallamstrategijajt sáme sebrudagájn åvddål ja dálla
+analyserit aktijduvvam gássjelisvuodajt, identifiserit fássta ja målsudahkes stuorrudagájt, tjadnat aktijduvvam gássjelisvuodajt dåbdos tjoavddemvuogijda, merustallamijt tjadádit ja båhtusijt åvddånbuktet vuogas láhkáj
+analyserit praktihkalasj tjuolmajt ma guosski bæjválasj iellemij, ekonomijaj, statistihkkaj ja geometrijaj, gávnnat minsstarijt ja struktuvrajt iesjgeŋga aktijvuodajn ja gåvådit stuorrudagáj aktijvuodajt matematihkalasj modellaj viehkken
+sámegiela dilev ja åvddånahttemav Vuonan kárttit ja analyserit.
+analyserit tevstajt moattet sjáŋŋaris vaj luluj máhttet ájádallat ássjij birra ma tevstajn båhti åvddån ja árvojt majt tevsta åvddånbukti
+analyserit teorehtalasj ja praktihkalasj tjuolmajt, gávnnat minsstarijt ja struktuvrajt iesjgeŋga aktijvuodajn ja gåvådit aktijvuodajt matematihkalasj modellaj baktu
+Ánarsámegiella håladuvvá Ánara suohkanin Suoman (Ánarjávre birra).
+Ánarsámegiella
+Ájnegis vuoras ulmusj sáhkat vilá áhkkilsámegielav aktijvalattjat ságastallamijn gielldasámegielagij.
+Seksav adnet máhttá årrot vuogas, suohtas ja geldulasj.
+Seksav adnet suoddjidum sajen márjju dahká da álkkebun luossjvedit.
+Ándagis luojttem
+ándagisluojttemråhkålvis 3 tj: Dåbdåstav dunji, ájlis Jubmelij, álu ja moatteláhkáj lev suddodam ussjolvisáj, bágoj ja bargoj.
+ándagisluojttemråhkålvis 4 tj: Jesus Kristus, duv lusá boadáv tjoavddalimev ja dálkkudimev åhtsålime.
+Andersen, Svanhild ja Strömgren, Johan (2007): Sámelága giellanjuollggadusaid evalueren.
+Andfjellet la dat oasse Aahkavaeries / Andfjelletis mij la Virvassåga - Bjoråga lullelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan.
+Andfjellet la Svaipa ja Grana tjieldij guohtomguovllo.
+Android-skuolkanijda gávnnu nuorttasáme tjåvdabievdde.
+Vatte buojkulvisdahkamusájt ma gávnnuji Åhpadusdirektoráhta næhttabielen.
+Ane rijmov gåsi oahppe dálkke- ja fierddakårtåjt dabrriji rijmmuj.
+Ane gálvojt degu doahkojt, ståhkusijt, ja sámegálvojt duola degu sjuohpanav, låvdagoadátjav, rággasav jnv. ja subttsasijt, rijmajt, gáritjisájt, juojgajt ja lávllagijt.
+Liege dárkkel åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
+Válde vuodon gå guossidijda náginav gut árbbedábálasj æládusájn bargaj.
+Vuorodibme bargos mij dagáduvvá duola dagu barggijsuorge gáktuj gájbbet ållo ressursav.
+Rahtjalis ulmutjijs gudi sihkarassti nuorajn la valástallamfállo aj boahtte tjaktjaj.
+Barggosuorge
+Barggosuorgge 1: Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås
+Barggosuorgge 2: Sámegiela ålgodisævto
+Barggosuorgge 3: Giellaaddne
+Barggosuorgge 4: Sámegiela adno
+Ájn garrasit bargaduvvá sámegielaj åvdås
+Sáme ietjasa avtan álmmugin adni gielaj- ja rijkarájáj rastá.
+Ållestjåhkanime jådedimen li vidás gudi válljiduvvi ållestjåhkanime ájrrasijs.
+Ánjavuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Kirkeselva njálmes Målselvan, vijdábut Målselva milta Divielva njálmmáj.
+Ánjavuopmi juogedum la guovte oasseguovlluj; A ja B. Guovllo A la guohtomguovllo Saarivuoma tjerruj.
+Gåvvå Finnmark i gull dagádum metállabájnoj (1965) le dagádum dájddáris Anna Eeva Bergman.
+Anne Dalheim (jådediddje),
+Anne Maia Raanes Sørensen la balæhttadánsse.
+Politihkalasj åvdåsvásstediddje
+Anedahkes judos
+Antibiotikadálkudibme hähttu hiebaduvvát juohkka ulmutja sierralágásj vigijda.
+Antibiotika l ájnas gárvedibme
+aotearoan sihtin ulmutja sæhkánahttet nuoramus mánájt vuorrasap ulmutjij gudi máhttin maõrigielav iednegiellan.
+Dálkasboargál dárbaj diehtet man mieren allamáksotráhpan la oattjotjit, duolla haddevuoledimev.
+Dálkasboargál de oadtju dav boahtte mánon vuobddet.
+Árbbediehto
+Árbbedábálasj máhttudagá háldadimen - Sáme allaskuvla Árbediehtu-prosjevta baktu
+Árbbediehto le aktisasjbarggoprosjekta gånnå galggi duodastit ja suoddjit sáme árbbediedov manna niellja Vuona biele sáme ásadusá aktan barggi: Saemien Sijte, Árran, RiddoDuottarMuseat og Sjøsamisk kompetansesenter.
+Arbetsstipendier till samiska författare J - Sametinget
+Árbbedáhpeguodde Dálásj ällosujto ulmme le åvdemusát bierggobuvtadibmáj.
+Árbbedábe dåbdov vuojnnep jubmeldievno umasslágásj åsijn, gullat musijkav ja vuojnnet girkkolanja hiervvimijn.
+Ájgij tjadá li ájádallam sámegielav oassen suoma-ugralasj giellajuohkusis urála giellafámiljan, ja læhkám sirádum ietjasa lagámus fuolkijs (balto-suoma) badjel 3.000 jage.
+Árbbedábálasj máhttudahka ja
+Álmmukdábe: Vuodna máhttá doarjjot ahte álgaduvvá systebma árbbedábálasj álmmukdábij suodjalime vuoksjuj.
+Árbbedábálasj kulturilmodime: Vuodna máhttá doarjjot ahte dåbmaris systebma álgaduvvá riektálasj suodjalime vuoksjuj.
+Árbbedábálasj diehto
+Árbbedábálasj máhtto
+Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
+Árbbedábálasj máhton oajvveoasen dættoduvvá åvddånahttet gielav dasi mij guosská árbbedábálasj moallánagáj ja moalgedimvuogij adnuj.
+Oajvveoasse Árbbediedo le giellaåvddånime birra.
+Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le ájnas.
+Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le guovdátjin.
+Arbbedábálasj sáme luondo adnem bisoduvvá ja åvddånahteduvvá dan láhkáj vaj luondo moattebelakvuohta bisoduvvá.
+Moadda hávsskes mujto li báhtsám árbbedábálasj sáme girkkoájllegijs.
+Árbbedábálasj sáme riekknim máhttá aj tebmán.
+ Dålusj bágo ja moallánagá li dokumenteridum ja li gieda åvdån
+Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Areálaháldadibme ja areálaj ávkkim - Else Grete Broderstad ja Eva Josefsen
+Æjgáda / åvdåstiddje mánájdisá dåbddi, ja diehti gåktu åhpadus buoremus láhkáj máhttá látjeduvvat. Tjoaggulvisá dárbahi dajt diedoj majt æjgáda / åvdåstiddje máhtti vaddet gå gájkajt galggi
+Árkkabiejven muhttijn tsaggáni dile ma li báktjasa jali gássjela ájnegis mánnáj.
+Arkitektonalasj moallánahka
+Arkitektonalasj moallánahka / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Diktaj dagáduváj tjuojalvis Arne Sørlias, ja tjuojalvis dåhkkiduváj 15. sámekonferánsas Helsinkin.
+ármmálaste mijáv.
+Ármmogis Jubmel, guodep NN:av duv giedajda.
+Dåbdos ja árra buojkulvissan giellaællánahttemij alle-Eurohpán le val dallusj hæjos stáhtas.
+Árra ájgen ij máhte guokta bårråmdávddatjerda sieradit ja danen la máhttelis dåjmajduvvat bårråmdávddahábmáj massta ij lulu vájvijt ietjas viessomájgen oadtjot.
+Árran sihtá rekrutterit sáme ásadiddjijt gudi hálijdi åvdedit sáme mannoiellemav, ásadit æjvvalimsajijt ja dahkat åvddånahttemav julevsáme guovlon.
+Árran julevsáme guovdásj oadtju dán jage 300 000 kråvnå doarjjan prosjektaj bihtámsáme guovlo sáme bájkkenamájda.
+Árran, dållåsadje, le symbåvllå iellemgállduj.
+Árran le luondulasj tjåhkanimsadje.
+Árran le aj jårbbis.
+Artihkal 17 (d) ásat vælggogisvuodav stáhttaj vájkkudittjat vaj Media sierraláhkáj vielet álggoálmmukmánáj gielalasj dárbov.
+Artihkal 1 mij guosská riektáv iesjmierredibmáj le avtalágásj SP:a artihkal 1.
+27. artihkkal javllá: "daj stáhtajn gånnå tjerdalasj, åskolasj jali gielalasj unneplågo gávnnuji, ij sijás gudi dajda gulluji, galga riektá váldeduvvat, daj gaskan ietjasa juohkusin, ietjasa kultuvrav sujttit, ietjasa åskov dåbdåstit ja tjadádit, jali gielasa adnet " Dát konvensjåvnnå manná åvddålij jus ietjá mærrádusá vuona riektán li dan vuosstáj.
+28. artihkkal javllá " Dåjma galggi jåhtuj biejaduvvat váj dan álmmuga ieme gielav nanni ja åvddånahttemav ja anov låppti ".
+Artihkal 30 le vargga avtalágásj artihkal 27 SP:an, valla gånnå álggoálmmuga tjielggasit nammaduvvi MK:an artihkal 30.
+7. artihkkal tjadná nasjonálstáhtajt konkrehta dåjmajt tjadádit váj unneplågoálmmugijt bisot váj vuojnnusij båhti sihke politihka, lágaj ja ano baktu.
+Artihkaltjoahkke galggá doajmmat máhttudakvuodon ja viehkedit vijdes ságastallamijda goappátjaga guovdásj ja bájkálasj oajválattjaj ja sáme bájkálasj sebrudagáj.
+Artihkal, tjálálasj prosjækta
+Artihkal 2 nr. 2 ja 13 tjuottjodi stáhtajn le åvdåsvásstádus duodastit dåjmadibme riektájs ma li tjáledum ESK:an tjadáduvvi ållu badjelgæhttjama dagi.
+Artihkal Tjálálasj prosjækta
+Statsbygga doajmmabudsjehtta 2012 jahkáj oajvvaduvvá nannidum 130 millijåvnåj váj bærrájgæhttjá bargov gå galggá hiebalgis lijggeviesojt gávnnat departementajda ma e desti ietjasa viesojt besa adnet terrorládadallama maŋŋela.
+Oajvvadus dárkkelappot tjielggi jut dákkár sjiehtadallama e minerállalágav ålgustahte.
+Árvvalusá máhtti rájaduvvat diehki: biras@samediggi.no
+oajvvadusán li tjuovvovasj oajvvetjuoggá ma guosski sámegiellaj:
+Árvalusat vástidit eanaš ođđa penšuvdnaortnega rievdadusaid mat gustojit stuoradiggeáirasiidda ja ráđđehusmiellahtuide.
+Árvalusa váldočuoggát:
+Árvalus lea otne sáddejuvvon gulaskuddamii, ja gulaskuddanáigemearri lea čakčamánu 15. beaivvi 2012.
+Oajvvadusá milta galggi sjiehtadallama liehket Sámedikkijn, njuolga guoskadaládum sáme berustimij ja bájkálasj sebrudagájn ja minerállavidnudagájn åhtsåma birra mij guosská guoradallamrievtesvuodajda, gæhttjalimválldemijda, ávkástallamrievtesvuodajda ja doajmmakonsesjåvnnåj minerállalága milta.
+- Oajvvadus álkkebun dahka udnásj guovte-giejak systemav, mij moaddásijs aneduvvá gássjelin.
+Oajvvaduvvá ådå njuolgadusá gånnå ådå barggovahágahttemavtadahka galggá mierredit buhtadusá gájbbádusájt.
+- Árvvalus sjaddá nannit virggevaháguvvamij rievtesvuodajt, buktet ájggeárvulasj njuolgadusájt virggeskihpudagáj hárráj positijvalasj avtadássásasj vájkkudusájt ja sæmmi båttå anedit gålåjt barggovaddijda dågålasj rámmaj sisbielen, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm.
+Oajvvadus ådå láhkaj nasjonálalasj unneplågoj ja unneplåhkogielaj birra Svierigin
+Giella
+Oasse iesjárvustallamin máhtti oahppe árvustallat makkir ådå moallánagájt sij li oahppam.
+Árvustallam dagáduváj sáme instituhtas Kultuvrra- ja girkkodepartementa gåhtjodusás.
+Árvustallam dagáduvvá sámedikkijn konsultasjåvnå baktu.
+Árvustallama åbbålasj mærrádusá li åhpaduslága njuolgadustjállagijn.
+Árvustallama dábálasj mærrádusá li mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin.
+Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin.
+Árvustallambuojkulvis:
+Árvustallambuojkulvisá
+Merustallamin ja árvvalusán Rijkkaantikvárraj dahká Sámedigge árvvaladdamijt ådåájggásasj sebrudagá gájbbádusáj ja kultuvrramujttoárvo gaskan.
+Árvustallam
+Árvustallam Digitálalasj skálma máhtti hiehpat árvustallamvuohken.
+árvustallambuojkulvisá, njálmálasj máhtudagá
+Árvustallamgájbbádusá gåvvidum sjiemán:
+Árvustallam fágan
+Árvustallam ja bagádallam galggaba mielastuhttet, måvtåstuhttet oahppijt fágaj bargatjit ja gåktu barggat.
+Árvustallam ja bagádallam
+lågådallat oahppeguojmijda
+Nammadus tjielggidusánis tjállá ierit ietján:
+Nammadusá mielas Vuolab sierraláhkáj ánssit bálkáv danen gå le valjes báhkoboanndudagáv bisodam ja åvddånahttám nuorttasámegielan.
+Árvustallamskálmmaj biejaduvvi gárves buvta aktan oahppe ájádallamij ietjas bargoj ja buvtaj birra.
+Árvustallam buojkulvisájn galggi oahppamav åvdedit.
+Árvustallama buojkulvisájn galggi åvdedit oahppamav diededimij / åvddåndiededimij tjadá ma måvtåstuvvi ja diedulattjan dahki.
+Árvustallamis åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde.
+Árvustallamrápportan oajvvaduvvá danen jut gatjálvis ienep hiebadahkes geografalasj ráddjim árvustaláduvvá sierra.
+Merustallamvædtsak VUK le adnuj váldeduvvam juohkka skåvlån daj guokta suohkanijn ja le ájnas oasse åvddånahttemságastallamij vuodos.
+árvustallat ávkálasj strategijajt gåktu oahppat ådå bágojt ja moallánahkkojt
+árvustallat gálldoanov sisano, ráddimriektá ja persåvnnåsuodjalime hárráj
+árvustallat duov dáv digitála ressursav ja ietjá viehkkenævojt lájttalisát ja iesjrádálattjat, ja adnet dajt gå iesj le gielav oahppamin
+buvtadit duov dáv tevstav hiebadum digitála hábmegájbbádussaj duon dán digitála midijájn
+árvustallat ietjas tjálalasj bargojt ja ietjas tjálalasj guládallama åvddånimev
+árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt
+árvustallat ietjas åvddånimev gå le ieŋŋilskgielav oahppamin
+árvustallat ja tsuojkkit ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt
+árvustallat ja adnet hiebalgis gulldalim- ja hållamstrategijajt hiebadum ulmmáj ja dilláj
+árvustallat ja adnet hiebalgis låhkåm- ja tjállemstrategijajt hiebadum ulmmáj ja tækstahábmáj
+árvustallat ja adnet duov dáv dilev, barggovuogev ja oahppamstrategijav gå le åvdedime ietjas tjehpudagáv ieŋŋilskgielan
+árvustallat ja adnet duov dáv gulldalimstrategijav hiebaduvvam ulmijda ja dilláj
+Båhtusij ja dáhtáj åvddånbuktema árvustallam ja lájttális gehtjadibme le ájnas oasse dát prosessas.
+Båhtusij ja dáhtáj åvddånbuktema árvustallam ja lájttális gehtjadibme le ájnas oasse dát prosessas.
+árvustallat ja ságastallat vejulasjvuodaj birra árkkabiejven, spelajn ja gæhttjaladdamijn ja jáhkedahttevuodav merustallat álkkes dilijn
+árvustallat vájkkudimnævojt reklámajn ja hávsskudahttemmediajn ja ájádallat gåktu da máhtti ulmutjijt bájnnet
+árvustallat gåktu njálmálasj doajmma lej, daj gájbbádusáj milta ma li tjielggidum vuollelin
+árvustallat njálmálasj dåjmav gájbbádusáj milta ma li tjielggidum vuollelin
+árvustallat sámegielaj dilev sebrudagán ja buohtastahttet ietjá álggoálmmugij gielladilijn
+árvustallat Sámelága giellanjuolgadusájt ja Sámedikke ásadime gielladile ja guovtegielakvuoda gáktuj
+árvustallat Sámelága giellanjuolgadusájt ja Sámedikke ásadimev gielladile ja guovtegielakvuoda gáktuj
+árvustallat, válljit ja adnet matematihkalasj metodajt ja viehkkenævojt tjuolmajt tjoavdátjit iesjgeŋga fágajn ja sebrudaksuorgijn ja ájádallat, árvustallat ja åvddånbuktet tjoavddusijt vuogas láhkáj
+Árvustallit tjåhkanimev, ja tjállit tipsajt maj de joarkkebihtit boahtte tjåhkanibmáj.
+Árvustallit rutijnajt duolloj dálloj ja åhtsit gåktu máhttebihtit sajen liehket mánájda.
+Galggá árvustaláduvvat vuododit værmádagáv bulkke- ja lænsskaetáhttaj sáme giella- ja kultuvrra máhtudagájn.
+Iehtjádijt árvvon adnet ja gierddisvuohta libá aj ájnnasa dási.
+Ráddnan sjaddat ja bissot le ájnas oasse sosialiserimprosessas ja nievres åvddånahttemav hieret.
+Ásadit aktijvuoda ietjá iemeálmmugij iemeálmmugijda væráldavijddásasj girkkon misjonbargo baktu jali ráddnavuodasjiehtadusáj baktu, vaddá aktijvuodav mij båktå oassálasstemav ja æjgátvuodamdåbdojt girkko gåhttjomij.
+ Sáme almulasj nammadusáv ásadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævto ja
+Ásadusájn hæhttu nuoges fábmo gehtjadit jut guovlo giellabargo organiserim vaddá båhtusijt ma li nav buore gå máhtti.
+Ásadit lágajt sámij ájnegis ja aktisasj riektáj kárttima ja identifiserima gáktuj árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin.
+Aslak Ole Eira tjuojgge guhti vuorot tjuojggamav ållåsit, ja dálla le sån Ráissa joarkkaskåvlå tjuojggamsuorgen.
+tjåvdabágojt ássje birra tjállet
+• sjiemá ma åhtsåmussjiebmáj gulluji jårggåluvvi sæmmi bále
+Sáme jáhkkoåhpadus bierri rahtjat ja tjadnat allasis formálalasj máhtudagáv degu kultuvrramáhtudagáv, moattegielakvuoda birra, sámegiella- ja kultuvrramáhtov ja digitála
+ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit
+Ieritjåhtema diehti ja gå ådå suohkana li sámegielaj giellaháldadimguovlluj sæbrram de le dárbbo sámelága giellanjuolgadusájt rievddat.
+Ássje vuoset makkár stuorra gássjelisvuoda li ráddidusan iesj tjadádittjat álmmukriektá vælggogisvuodajt almma ássjijn, javllá Muotka.
+Ássjediehtte árvustallam / ráde Guoradallama milta PP-dievnastus ássjev árvustallá (tjálalasj rapportta) ja vaddá rádev juogu de mánájgárdde- jali oahppodilev hiebadit máná / oahppe ævtoj milta.
+Ássjediehttelasj árvustallam Dokumænnta PP-virges mij vuoset jus mánná sierrapedagogalasj viehkev dárbaj, ja mij oajvvat makkir fálaldagá mánná, æjgáda jali mánájgárdde viertti oadtjot.
+Ássjedåbdde tjielgadime majt kommisjåvnnå le iehtjádijt gåhttjum dahkat juohkka akta tjielggijiddje / dutkamásadus iesj sisano åvdås vásstet.
+Almma ássjetiemá máhtti liehket duola dagu musihkka, teáhter, girjálasjvuohta, dájdda, media, giella, åssko, kulturárbbe, iehpemateriálalasj riektá ja árbbedábálasj diehto, bájkkenamá, hukso- ja varresvuohta, mánájgárde, åhpadibme, dutkam, åmastim- ja adnemriektá, areállarievddam- ja adnemássje, æládusåvddånahttem, ællosujtto, guollim, ednambarggo, minerálladoajmma, bieggafábmo, tjáhtjefábmo, guoddelis åvddånahttem, kulturmujttosujtto, biovaljesvuohta ja luondosuodjalibme.
+Aktisasj märrádusá giehtadallama hárráj
+Giehtadallam la njálmálasj jali tjálalasj jali ietjáláhkáj siebrrerádij mierredimij milta.
+Ássjegiehtadallam mij sáme namájda gullu:
+Ássjegiehtadalle li viehkken i. i. tjielggiji dajt diehtojuohkemmateriálav mij dåssju dárogiellaj gávnnu.
+Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá gujddiduvvat Bajemusgujddimsiebrrerádáj oassebieles jali sujsta gesi märrádus ietján guosská.
+Hiehpá telefåvnåv, videokonferensav jali ietjá viehkkenävojt ávkkit. Njálmálasj sjiehtadallam la almulasj.
+Oassebielle galggá ássjeulmutjij åvdåstimduodastusáv vaddet juogu de njálmálattjat siebrrerádij åvdån jali de tjálalattjat.
+Gatjálvisáv mij ássjegárvedibmáj gullu oadtju åvddåulmusj aktu mierredit.
+Gatjálvisán mij ássjegárvedibmáj gullu jali biejadisá dahkamij 25. artihkkala vuostasj biehke ja 26. artihkkala vuostasj oase milta, oadtju åvddåulmusj aktu mierredit.
+● Ássje dábálasj vuogijn ma jáhkedahtte sjaddi vájkkudit ålles sebrudagáv e álgos rádádallamvælggogisvuohtaj gullu.
+Rádádallama ietjá guoskavasj sáme berustiddjij ● Ássjijn gånnå stáhtta ájggu rádádallat sáme bájkálasj sebrudagáj ja / jali sierra sáme berustiddjij gudi máhtti njuolgga vájkkuduvvat láhkaásadimes jali dåjmajs, galggá stáhtta nav árrat gå máhttelis diededit makkir berustiddje / organisasjåvnå stáhtta miejnni ássje vájkkut, ja rádádallat jus galggá sijáv aktan tjadnat Sámedikke rádádallamprosessaj.
+● Ássjijda ma li tjanádum materiálalasj kulturvuoduj, duola dagu areállaadno, areállarievddam ja ednamriektá li ásadum geográfalasj doajmmaguovllo rádádallamijda (árbbedábálasj sáme guovlojn) Finnmárkko, Råmsså, Nordlánnda ja Nuortta-Trønderlaga fylka, aktan suohkanij Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Plassje (Røros) Oarjje-Trøndelaga fylkan, Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkana Hedmark fylkan, ja Surndal ja Rindal suohkana Møre ja Romsdalan.
+Ássje l lájddijiddjij duogen ja vuorddep märrádusáv ja tjadádimev.
+Ássjev gatjálvisá hárráj mij guosská soabmása riektágártjedibmáj oadtju båktet dan rijkan gånnå riektá la gárttjoduvvam.
+Ássje maj gájkka ulmutjijn la aktavuohta danen gå ij aktak vieso ietjas viessomav aktu.
+Ájgev mierredit råhkålvissaj ja dáv ájgev årrot aktu allasis ja suv råhkålvisájn la álggovijor gasskavuohtaj Jubmelijn.
+Gåvå dájddáris Astri Aasen vuostasj sáme tjåhkanimes Roandemin jagen 1917 gávnnuji duola dagu hállan dievastjåhkanimlanjá guoran.
+Goavget aj gå alkoholav juhká jali drogajt adná.
+Máhttá goavgev gádodit.
+Goavgge goavgedibmáj
+Goavgge álu dahká vaj oaddá nievrebut.
+Bunástallat, tjulástallat ja hånglit la juoga masi ålos lijkkuji.
+Goavgge l garra dåbddo hujás ja balos mav ålles rumáj dåbddå, ja majt ienemusá muhtem bále dåbddi.
+Goavgge l signála närvvavuogádagán majt iesj ij máhte stivrrit.
+Goavgge máhttá nåv garra dåbdojt ja tjuovvusijt rubmahin vaddet vaj jáhkká l jábmemin jali vuodalime.
+Goavgge máhttá baludissan dåbddut.
+Goavgge máhttá umassláhkáj dåbddut umasslágásj bále.
+Goavgge máhttá vájvedit, valla galggá huoman gähttjalit dahkat majt sihtá ja ij garvvet vidjurijs massta jáhkká goavget.
+Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat. Avtabále gå máhttá dåbddut vehik balon vuostasj tjullásij jali hångelij.
+Goavgge máhttá aj dahkat vaj sjaddá juolodibme, gierddamahtes ja suhtisj, jali giehpebut håjeduvvá ja tjierrogoahtá.
+Máhttá aj goavgedit váni diedek manen, jali majs ij jahke galggá goavgedit.
+Jus labut, mássjki jali váttse de goavgge máhttá unnot.
+Buktiv gus åvddån ietjá láhkáj?
+Adni gus sij ávkálasj låhkåmstrátegijajt?
+sámegielav adnet gå almulasj orgánaj guládallá
+Sámegiella ja praktihkalasj fága aktan le sierraláhkáj ávkken giellaoahppamin.
+adnet bæjválasjgielav sáme árbbedábálasj æládusá konkrehtalasj diles
+jábij milta jage tjadá álu dájt moallánagájt njálmálattjat adnet.
+Åvddånbuktet ietjam ietjáláhkáj
+adnet gåvålasj vájkkudimnævojt ma reklámav jali plakáhtav vuohkasin dahki
+adnet gåvålasj vájkkudimnævojt ma dahki reklámav jali plakáhtav vuohkasin
+moattelágásj adjektijvajt adnet gielav sieradittjat
+tállat adnet gå rásjov ja muohttagav millimehtarij ja centimehtarij mihtti, ja aj temperatuvrav guovte vahko tjadá tjavtjan ja dálven, ja aj ságastit dálkij ja temperatuvra mihttima birra tállabágoj, rájddotállaj ja mihttimmoallánagáj.
+adnet tállajt gå mihttiji man ållo muohta ja rássjo le millimehtarin ja centimehtarin, ja vil temperatuvrav guokta vahko tjadá tjavtjan ja dálven, ja ságastit dálkkemihttima ja temperatuvraj birra tállabágoj, rájddotállaj ja mihttimmoallánagáj
+adnet ålles ja dádjadahtte gárgadisájt
+adnet rubmahav ja giedajt
+giedaj ja rubmahijn
+adnet bágojt ma gåvvidi dálkev
+adnet bágojt ma gåbttji bæjválasj vidjurijt
+adnet spelav Med andre ord ja boalojt dahkat gåsi dálke, dálkkemerka, muohttaga ja fierda li sámegiellaj tjáledum Guovtes ja guovtes libá aktan.
+Ij majdek mávse loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja doalvodittjat dálkkasijt rubmahij ja gehtjadit ietjas dálkudimev.
+Ådå moallánagájt oahppat
+tjielggit dárkkelit bágoj atoma ja molekyla gåktu ståffa li dagádum, ja gåktu ståffajt máhttá rievddadit
+Vatte dajt sunji guhti le barggij vásstádusulmusj.
+Vatte diedojt ruopptot ja rádijt vijddábut oahppamij Árvustallama máhtti aneduvvat vattátjit oahppijda diedojt ruopptot ma subtsasti bargo kvalitehta birra jali gåktu rijbbi, ja rádijt gåktu sij máhtti ietjasa buoredit.
+Dibde mánáv vuojŋadit ja ednagav juhkat
+Vatte mánnáj majt hálijt ja iesj sihtá bårråt ja juhkat, buojkulvissan galmágav, kremav jali jubtsav.
+Luojte ándagis majt duv ja duv sjivnnjádusá vuosstij, guojmmásimme ja allasimme lip dahkam.
+Vatte liekkogisvuodav, stajgugisvuodav ja jasskudagáv.
+Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev.
+mijá bäjvvásasj lájbev.
+Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev.
+Rabás mielajn duosstop mav dån sidá midjij vaddet.
+Vatte muv mieddemijt ándagis, (majt dál dunji sjávot sárnov ...) Jesusa namán.
+Vatte munji ándagis majt sjivnnjádusá, muv guorraulmutjij ja iehtjama vuosstij lev dahkam.
+Vatte sidjij fámov ja jálosvuodav ristagissan viessot.
+Gå viessom le låssåt, vatte sunji / sidjij doajvov ja jálosvuodav ja tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisáj doarjjomav.
+Vatte sunji / sidjij fámov nuppijt bälostit ja ármov dåbddåt sån / sij le / li dujsta arvusmuvvam.
+Dibde gájkka unnijt ja stuorrájt oadtjot majt dárbahi, biebmojt, biktasijt ja årromsajev.
+Prográmman Audacity dåhkki biesskedit jiednafijlajt jus ij sidá ålles fijlav adnet.
+Auditijvalasj oahppe
+Auditijvalasj oahppe lijkkuji
+Auditijvalasj oajppe lijkkuji
+Aula lij gárves Universitehta 200-jage ávvudallamijda.
+Muhtema máhtti álgadit giellakáfeajt ásadit.
+Jur dálla
+Ávkken máhttá buojkulvissan årrot buorep varresvuohta ja lasedum viessomguhkkudahka.
+Ávkálasj le jus oahppe oassálasstá, valla muhttijn le ållessjattugijda dárbbo aktan ságastit gå máná ælla lahkusin.
+Bágo ma li ávkálattja: miellagiddis, hásstáliddje, diedulasj, suohtas, guhkálasj, geldulasj, alvadahtte, jáhkedahtte jnv..
+Válde álggon dav mij oahppejuohkusij hiehpá.
+Ane sosiála mediajt.
+Ávvudallamijn li moadda háme, dajt vuojnáv gå guossidav duov ja dá suohkanav ja sajev.
+- Javlaj, bässátjij ja ájlistagáj basodibmáj?
+Javlaj, bässátjij ja ájlistagáj basodibmáj?
+Låvdagoaden li aj læhkám " jubmeldievnastusá ".
+Hasodip konfirmántajt reportássjajt dahkat ietjasa årniga birra.
+Baajmen li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Sipmehkejaevrien Sipmehkejukkej, dav tjátjádagáv dasik Gavostjukkejn gávnat, dav tjátjádagáv Leipikvattnetij, dan maŋŋela Leipikvattneta rastá ja Bjurälvena ja Storälvena milta (rádjá gittaåbmudahkaj Leipikvattnet 1:1 Strömsunda kommuvnan) rijkarádjáj, dan maŋŋela rijkarájá milta Sipmehkejaevrie rádjáj.
+Baajme l Østre Namdala ällosujttimdajva guohtomguovllo.
+* Bååstede mierkki ruopptot oarjjelsámegiellaj
+Artihkaltevstaj badjelin slávgátja vuosedi jus tevsta li dárogiellaj, nuorttasámegiellaj (D), julevsámegiellaj (J) jali oarjjelsámegiellaj (Å).
+Badjel 1000 jage gållin åvddål ålles Rámát lij ållåsit tjáledum.
+Oahppe gudi li badjel 15 jage bessi aj PP-dievnastusájn aktijvuodav válldet.
+Badjel 60 milijåvnå álgoálmmugijda le vuovdde ájnas sijá bierggimij vuodon.
+Badjelasj guokta tuvsán histåvrålasj s áme gávne bierriji máhtsaduvvat sáme dávvervuorkájda.
+Bagádusájn gávna aj duov dáv oajvvadusáv resursajda ja låhkåmusájda ma gulluji låhkåm ja riekknim tjehpudagájda ja oassáj ieŋŋils fágas ma máhtti liehket ávkken gájkka åhpadiddjijda skåvlån.
+Bagádallamin le dæddo biejadum hiebadum åhpadussaj, variasjåvnnå barggammvuogij, åvtåstuhttet vuodotjehpudagájt ja árvustallam bargadahttijn.
+Danen le dán bagádalle sisadno åvdemusát gåktu galggá jasska psykososiá la birrasav ásadit. Navti bessi máná jasska birrasin åvddånahttet hásstalusáj ma li ájnegis mánnáj hieba duvvam.
+Bagádallamin le buojkulvisá gåktu åhpadiddje máhttá oajvveoasij barggat Tjálálasj guládallam ja Árbbedábálasj diedo
+Bagádallam tjuovvu dajt sæmmi dásijt gå oahppoplánan.
+Bagádallam ij ållåsit gåbtjå máhtudakmihtojt, valla válldá vuodon muhtem máhtudakmihtojt ja vuoset muhtem åhpadimgárvvidusájt majt åhpadiddje máhttá ietjá máhtudakmihtojda hiebadit.
+Dáv i makkirak láhkáj hæhttu tjuov vot, valla galggá liehket doarjjagin bargon.
+Bagádallam le dagáduvvam divna oahppijda gænna le åhpadus sámegiella vuostasjgiellan, akta gånnå Vuonan sij årru.
+Bagádalle sisadno le ållo dan birra gåktu bargge mánájt ja sijáj gasskavuodajt gehtjadi ja gåktu iesj máhtti buorep láhkáj viehkedit mánáj rádnastallamav duola dagu ståhkadahttijn.
+Sáhkko ja konvensjåvnnåmákso 26. ja 27. artihkkalij milta galggá mierreduvvat máksemvelgulattja rijka biednigij.
+Sáhkov ja konvensjåvnnåmávsov galggá Boatsojguohtomsiebrrerádáj mákset ja buohtton adnet dan tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj mij mättos vahágav gierdaj ja ietján dagojda ma li ávkken ällobargguj rájáj rastá.
+Bahá le juoga mij mijá sinna årru, mav hæhttup dårudallat.
+Giellasa ällosujttimdajvva oadtju Bahcajeagilav ávkkit ájgen ådåjakmáno 15. b. - vuoratjismáno 30.b..
+Bahcajeagilin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen ja oarjján: Jávre Torneträsk - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Kallojärvij.
+GGávnnuji váttugis bagádusá skurpon.
+Budá li guovtegierde gieresvuodabudáj tjoahkkidum: Galga gájkinåvdemusát Jubmelav iehttset, ja ietjat guojmmealmatjijt dagu allasit.
+Budá lidjin guovte gierggetáblojda tjáledum.
+Budá lidjin Jubmela tjuoldedum álmmuga, israelihtaj, iellemnjuolgadusá.
+Härrájn, diakonajn ja iehtjadijn gudi barggi skihpadåhpegirkkon li sjávovälggogisvuohta ja e journalajt tjále.
+Ij la dárbbo diŋŋgot härráv ja ájgev hávddádus- jubmeldievnnuj hávddádusdåjmadagá baktu.
+Báhpa gudi virggáj biejaduvvi háldadimguovlon hæhttuji sámegielav låhkåt jus e åvdutjis máhte.
+Härrá ja diakona li hárjjánam ulmutjit duosstot vájves vidjurijn ja siján la sjávovälggogisvuohta.
+Ja báhpa galggi vilá stáhta virgen.
+h.: Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv:
+Härráj la vuohke sunnujn buorebut dåbdijdit ja l buorre vuodo fiesstimhållaj.
+- Báhtariddjeássjijda?
+Báhtariddjeássjijda?
+Guoppar gis ij máhte sirdeduvvat njálmmeseksa baktu jali gå manná sämmi hivsigin gå ulmusj gänna l guopparinfeksjåvnnå.
+Ednamdáfoprográmma
+Ednamdáfoprográmma gájkbadjásasj ulmme le ednamdáfo ekonomalasj, ekologalasj ja sosiálalasj nanos åvddånimev åvdedit.
+Ednamdáfoprográmma - Sametinget
+Bájkkenammatevsta máhtti gatsoduvvat sæjnnáj vaj divna máhtti låhkåt dajt.
+Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Bájkkenamá
+Bájkkenamá
+Bájkkenamá Gájvuonan: http://www.gaisi.no
+Bájkkenamá unneplågogielajda l kultvrraárbe ájnas
+Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamáj konsulentajt nammadit.
+Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamma konsulentajt nammadit.
+Bájkkenammakonsulenta sáme bájkkenamájda Bájkkenammalága 11.§ vaddá sámediggáj fábmogisvuodav nammadit sáme bájkkenamma konsulentajt.
+Bájkkenammalága § 7 javllá jus muhtem bájkkenamán le moattegielak namma de galggi gájka namá ma dan guoskavasj bájken aneduvvi galbajn aneduvvat.
+Bájkkenammalága milta máhtti almulasj ásadusá, viessoæjgáda, bájkálasj siebre ma bájkkáj gulluji ja bájkkenammakonsulenta nammaássjev álgadit.
+Bájkkenammalága ulmme le várajda válldet bájkkenamájt kultuvrramujtton, dajda hiebalgis tjállemvuogev vaddet ja vájkkudit máhtudagáv ja dåjmalasj anov namáj vuoksjuj.
+Bájkkenammaláhka (1990) galggá bærrájgæhttjat jut sáme bájkkenamá li nasjonála njuolgadusáj ja rijkajgasskasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta.
+Bájkkenammaláhka.
+Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkke ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj gáktuj.
+Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamá li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta.
+Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkkij ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta.
+Bájkkenammaláhka guosská ålles sáme giellaguovlluj.
+Stadnamnlova.
+Nammakonsulænntadievnastus ásaduváj jagen 1991 gå bájkkenammaláhka doajmmaj bådij Vuonan.
+Bájkke
+Sadje gånnå dåbddå aktijvuodav dålå birra, ladnja gånnå sáme giella, kultuvrra ja árvo luondulattjat åvddån båhti.
+Virgge
+Bájkálasj oasálasjvuohta ednamdáfo åvddånimen galggá aj árvusmáhteduvvat.
+Bájkálasj mierre
+Bájkálasj mierre gå tjoaggulvis ij sebra girkkoaktisasjvuohtaj
+Bájkálasj mierre gå tjoaggulvis säbrrá girkkoaktisasjvuohtaj
+TJOAGGULVIS IJ SEBRA
+friddjaájgen. Bájkálasj æjvvalimsaje li ájnnasa arvusmáhtátjit sosiála, kultuvrra ja sámegielak dåjmajt.
+Girkkojiednadak
+Bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan galggá tjoaggulvis guovlo
+Bájkálasj pládnabarggo
+jáhkkoåhpaduspládna. Sáme jáhkkoåhpaduspládna máhttá viehkedit hiebadit bájkálasj plánajt nav vaj hiehpi bájkálasj gájbbádusájda ja rahpá nav váj máhttá ulmijt hábbmit Jubmel vaddá - Mij juogadip plána lájddistime milta.
+Gå tjoaggulvisá bájkálasj plánav hábbmi de bierri åhtsåt máhttelisvuodajt válldet maŋen
+Dav majt åtsådalli bájkálattjat sjaddá buorre resurssa dán bargguj.
+Gielladomena tjanádum sajijda:
+bájke gånnå li árbbedábálasj æládusá
+Bájke máhtti liehket ietjasij årrombájke jali ietjá bájke majt sij buoragit dåbddi.
+sadje mij galggá mánnáj válljiduvvat galggá válljiduvvat dáj vieledusájn vaj máná bajedibme ij galga doajeduvvat, ja máná etnisitehtta, åsko, kultuvra ja giela duogásj vieleduvvá.
+Bajedimvuoge Sámen
+Bajedimvuoge Sámen, dålusj subttsasa
+Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa
+Bajássjaddam-, hukso- ja åhpaduskomitea:
+Gájkbadjásasj åvdåsvásstádus
+Guosske kommuvna oadtju stáhtadårjav ienepgåloj
+Nammadusá:
+Gåvån vuollelin le tjáledum sámijguoskavasj oahppamtjalmostahttema
+Gåvvå oajvveåsijs:
+tjielgga ja diedulattjat mujttalit
+Ságájdahttemis mujttalit
+mujttalit dålusj subttsasav mij la sierralágásj sáme
+mujttalit subttsasav sáme vuogijn
+Lassestjuorggusij ja bisodum väjddoråggevuogádagáj baktu luondon diehtep gådde-, ällja- ja biernnaviejddem le moadda tuvsán jage åvddål mijá ájge gávnnum.
+Hievvi buohtjaskuovdov ruhkelihttáj.
+Bálkká máhttá vatteduvvat ájnegis ulmutjijda, juohkusijda, viddnudagájda, organisasjåvnåjda, siebrijda, skåvlåjda jali ietjá almulasj etáhtajda ma dákkir bargos berusti jali li dåjmajt jåhtuj biedjam ma li praktihkalasj dásseárvov nannim ja åvdedam.
+Bálkká juogeduvvá Nuorttarijkalasj minissterij sáme ássjij tjaktja-tjåhkanimen Vuonarijka, Svieriga ja Suoma gaskan. Duodden aj sámedikkepresidenta dát gålmåt rijkajs oassálassti.
+Dát le nuppát bále bálkká vatteduvvá.
+Bálkká juohkka nuppát jage vatteduvvá ja vuostasj bále jagen 2004.
+Bálkká vatteduvvá konferánsan " Ålmmåj iellem sáme birrusin " basádismáno 1. biejve Råmsån.
+Sámedikke energijastrategija
+Bargon oajvváduvvi oahppe báhkobáŋkav jali báhkokártav tebmáj dahkat, gehtja buojkulvisáv 8. dásen.
+Loahppabarggo máhttá dagáduvvat moatte láhkáj.
+Danen le gielajn dåjmalattjat ja systemáhtalattjat barggat mánájgárden buorre strategija vaj gasskavuodajt ja vuogas ja mássjke dis aktijvuodav åttjut mánáj gaskan gå li aktan ståhkamin.
+ Ienep åhpadimev åttjudit sámegiellaj ja - gielan dutkamin ja alep åhpan.
+ Ájn ienep sámegielak barggijt åttjudit
+- tjåvdariggasijn ja hárbbobrehtajn barggat
+ Barggat dan vuoksjuj jut ásadusá ja organisasjåvnå ietjasa sámegiela ja - kultuvra máhtudagáv
+ Viehkedit buorre sáme terminologija- ja báhkodáhtábássaj giellafágalasj ja giellateknologalasj
+ Åttjudit stuoves ruhtadimårnigijt giellaguovdátjijda.
+ Barggat váj aktisasjbarggo åhpadusásadusáj ja giellaguovdátjij gaskan buorre ålgodisævtojt
+ Barggat dan vuoksjuj jut ådå teknologija ja digitála nævo li hiebaduvvam ja
+ Vuogas giellaárenájt ásadit ma doajmmi gielalasj doarjjan lahkabirrasin
+ Låggnit sámegielav sijddagiellan ávkálasj ja árvulasj mærrádussan.
+ Barggat dan vuoksjuj jut sáme oahppolihto buorre ålgodisævtojt oadtju
+ Barggat dan vuoksjuj jut sáme statistihka analyjssajuogos ressursajt oadtju váj bessi ålles ájge
+ Barggat váj skåvlå ja mánájgárde ájn ienebut máhtti aktan barggat árbbedábálasj æládusáj
+ Sámegielav ja kultuvrav vuojnnusij buktet
+Barggat iesjgeŋgalágásj ássjetjuolmaj praktihkalattjat ja teorehtalattjat laboratåvråjn ja luondon le ájnas váj bæssá åtsådallat ja oahppat luonndodiehtaga metodajt ja ájádallamvuogijt.
+ Sámegielav fáhkagiellan åvddånahttet
+Barggat ráfe åvdås.
+• Dagá gus dajt bargojt massta la åvdåsvásstádusáv oadtjum?
+Duodje
+Barggobiejadibme lassán kulturæládusájn sáme guovlojn.
+Barggobiejadibme le vargga gærdoduvvam ja le stuoráp lassánibme gå rijkaguovlon ja vuonarijkan ietján, vuoset diedádus Telemarkforskningis.
+Bargo tjadá galggi oahppe gåhtsevattja årrot dan hárráj gåktu guládallamdille gielav bájnni.
+Sisirádjam Oahppe bukti dálkkediedádusáv jiednafijllan oahppamvuoduj.
+Barggodahkamuhájn li budjähttabarggo, budjähttadåbelijtjuovvom, jahketjielggidibme, tjielggidimássje, dåbelijtjuovvomássje ja åvdedit barggovuogijt ja prosessajt ekonomiddjaj fábmudagán.
+Goalmát jáhkkoartihkkalin le jáhkko aktisasjvuohtaj tjanáduvvam: "Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis gájkkásasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj... š Vuojŋŋalasj aktisasjvuohta
+Bargo låhpadimen máhtti oahppe guoradallat makkir hásstálusá le læhkám, ja majt sij li oahppam.
+Bargadahttijn li tjadáduvvam álmmuktjåhkanime guoskaduvvam suohkanij, ja suohkana politihkalasj jådedibme le vaddám positijvalasj diededimijt.
+Gå barggap Sámedikke ulmijn sámegiela addnij lågov lasedit, de li miján moadda hásstalusá majt hæhttup lagábut gåvvidit.
+Gå galggá giellaaddnij lågov lasedit da li gålmmå ássje sierraláhkáj ájnnasa; buolvas buolvvaj gielav dåmadit, sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme.
+Ulmme bargojn le oahppe galggi oahppat ådå bágojt ja moallánagájt.
+Oajvveulmme dájna bargujn le oahppe oahppi ådå moallánagájt ma boatsojæládussaj gulluji, vaj sij stuoredi ietjasa báhkoboanndudagáv.
+Bargge guhti vuojnná rijdov mánáj gaskan, bierri álgo rájes vuorddelasstet vehi ja dib ddet mánájt gæhttjalit iesj rijdov tjoavddet.
+Barggij dahkamusá li juohkka diŋŋga hukso- ja oahppam dilijs gitta iehpeformála aktisasjvuohtaj mánáj árkkabæjvvás asj dagoj, ståhkama ja tuvraj baktu.
+Gåktu bargge máhtti vuogas psykososiála birrasa vuoksjuj barggat
+Soajttá stuorra hássta lus barggijda ållit juohkka ássjev. Sierraláhkáj råhtos ájgijn gånnå ållo sæmmi bále dáhpáduvvá dagu gå praktihkalasj dahkamusá dáhpáduvvi sæmmi buohta gå máná huvsov dárbahi.
+Guovdásj dahkamus barggijda le mánájt viehkedit nubbe nubbáj aktidit.
+Barggij aktisasjbarggo buorre mánájgárddebirrasa vuoksjuj
+Bargge gudi bargon soapptsu álu dåbddu dagu siján li ållo fámo.
+Bargge dárbahi teorehtalasj máhtov, praktihkalasj buojkulvi sá ma teorijav sajájdahtti, ja ietjas åtsådallamijt.
+Barggij duogen le divna æjgádij siegen barggat navti vaj dåbddi gulluji, vuojnnuji ja fáron bessi.
+Bájkálasj jali guovlo almulasjorgána barggijn háldadimguovlon le riektá permisjåvnnåj bálkájn sámegielav lågåtjit gå orgádna dakkir máhttudagájt dárbaj.
+Bargge
+Bargge bierriji ájádallat ietjasa ulmutjahttema ja aktijvuoda birra ja aktan barggat vaj buoret barggoguojmij aktijvuoda kvalitehtav.
+Bargge bæjválattjat vuosedi sij mánájt vieledi ja gierddi.
+Bargge tjuovudi ja signálajt duodaj válldi.
+Bargge vuojnni mánáj rumájgielav, mimihkav, dåbdoj åvddånbuktemav ja gåktu iehtjádij aktidi.
+Bargge dættodi man ájnas le jut æjgáda dalánagi aktijvuodav válldi jus muhtem máná badjel måråsti, ja dættodi aj mánájgárdde jåhtelit æjgádijt diedet.
+Bargge dåhkkidi mánáj vásádusájt gå iehtjádijt iejvviji, viehkedi daj birra ájádallat ja doarjju mánáj rievddam- ja åvddånahttemprosessajt.
+Bargge doarjju mánáv gå návti gæhttjaladdá ietjas árkkabiejven.
+Bargge hæhttuji bargov ålles ájge árvustallat.
+Dalloj hæhttuji bargge ietja tjielggit majt dahki árkkabiejven.
+Danen hæhttuji bargge gáhttit majt javlli, ja gåktu gaskanisá ságasti gå máná li lahkusin.
+Bargge hæhttuji doarjjot gå máná gasskavuodajt tsieggiji, rádnastalli ja åttjudi ja vijddásappot åvddånahtti tjehpudagájt ma sijáj rádnastallamav jasskan ja buorren dahká.
+Bargge hæhttuji gæhttjalit ájttsat juo gå mánáj aktijvuohta tjadnu ja nievrep guovlluj manná.
+Bargge hæhttuji liehket diedulattja ja ájádallat mánájjuohkusa sosiála prosessaj birra.
+Bargge hæhttuji nahkat dåbddåt nievres aktijvuoda mer kajt ja dåjmalattjat barggat vaj dá e åvddåna jali vi bá.
+Bargge hæhttuji vuosedit sijá dagoj baktu sij æjgádijt ressurssan vuojnni, ja æjgádij viehkke le ájnas vaj máná soapptsu.
+Bargge hæhttuji mánájt viehkedit dán ådå, sosiála aktijvuohtaj hárjjánit.
+Bargge galggi mánájt várajda válldet, sebradahtte birrasav hábbmit ja barggat dan vuoksjuj jut udnásj mánájgárddemáná e galga illastuvvat jalik iehtjádijt illastit idet.
+Bargge galggi ájnegis mánáv vieledit sæmmi båttå dagu dåjmalattjat barggi vaj juohkkahasj mánájs galggá dåbddåt buorre aktisasjvuohtaj gullu.
+Bargge galgalulujin bæjválasj huvsov ja rutijnajt hiebadit vaj dá sjaddi hávsskes vásádusá ájnegis mánnáj.
+Bargge tsieggiji gasskavuodajt mánájda
+Bargge ietja sebradahtte láhkáj ulmutjahtti.
+Bargge ja æjgáda hæhttuji aktan barggat vaj ásat sebradahtte ja buorre psykososiála birrasav mij hieret gávkaluss jamav, iehpejasskavuodav, badjelgæhttjamav ja illastimijt.
+Bargge åvdåsvásstádusáv juogadi
+Bargge viehkedi mánájgárde birrasij ja kultuvrraj
+Bargge li tjåvda kvalitehttaj.
+Bargge li guovdásj ressurssa gå ie tjasa ræjddon adni gå mánáj barggi.
+Bargge máhtti dilev láhtjet vaj máná bessi åssudagáj rastá ståhkat vaj máná gudi dábálattjat e iejvvi bessi aktan ståhkat.
+Bargge máhtti mánájt viehkedit návti vaj li buorre rollamodella iesjguhtik ståhkamdilen ja vuosedit gåktu máhttá dahkat.
+Bargge ájádalli majt vuojnni ja gulli gå li mánáj siegen, sá gasti majt vuojnni ja dåbddi mánájjuohkusin, ja ájá dalli ietjasa árvoj, guottoj ja dagoj badjel.
+Barggovadde biedjá edna dättov duv iesjvuodajda.
+Barggobærrájgæhttjo viertti gåtsedit vaj njuolgadusá tjuovoduvvi, javlla barggominisstar Hanne Bjurstrøm.
+Barggobærrájgæhttjo galggá aj gåtsedit ja bærrájgæhttjat dajt ådå mærrádusáj dágástallamvælgo birra gå lájggiji ulmutjijt dåjmajda.
+Barggobærrájgæhttjo galggá bagádallat ja diedojt juohket avtadássásasj giehtadallam hárraj gå lájggiji barggofámov ja gåtsedit vaj avtadássásasj giehtadallam doajmmá.
+Barggobærrájgæhttjo le nannidum moaddi 2006 jage rájes, duola dagu gå ráddidusá guokta doajmmaplána sosiála hilgodime hárráj tjadáduvvin.
+Barggobærrájgæhttjo oadtju 5 millijåvnå kråvnå bærrájgæhttjat dåjmajt ma fálli ja bálkkiji barggofámov.
+Barggobærrájgæhttjon le ájnas barggo gåtsedit doajmmafálaldagáv.
+Dahkamusá duon bajelttjállaga vuolen Oajvvadusá ájádalla mij ja aktisasjbargguj li dagu álggon ja arvusmahttemij dán bargguj.
+Bargodepartemeanta árvala ahte penšuvdna sámediggeáirasiidda ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiidda berre heivehuvvot álbmotoaju ođđa ahkepenšuvdnii.
+Viddno l vil Lenastivrra ja Sámedigge galggá juogadit stáhtadårjav kommuvnajda ja lánndadikkijda ma säbrri tjuottjodusguovlojda.
+Man ålov guhtik barggá ja man ruvva soajttá årrot moattelágásj.
+Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá árvustallat ietjsa lágajt ja láhkatjállusijt mierredittjat makkár lága ma sámelága 2-3 § milta le guoskavattja sámegiellaj jårggålit. Departemænnta le hásstalam etáhtav
+Barggo- ja álkkádusetáhtta ájggu jårggålit ietjasa oajvvebrosjyrajt.
+Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá barggat nav vaj ienemus åtsådum diehto gávnnu www.nav.no etáhta ruhtamávsoj ja rievtesvuodaj birra sámegiella, i. i..:
+Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá rápporterit tertiála ájge milta sáme giela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj tjuovvolimev, dán vuolen aj lágaj, sjiemáj jårggålime ja ietjá diededimij birra.
+Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá addnijt dievnastusmielajn, vieledusájn, máhtudagájn, diededimijn, ja buoragit hoebadum dievnastusfálaldagájn duosstot ja sadjihin liehket.
+barggo- ja álkkádusháldadibme
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu danen rudájt biedjat álgátjit ællánahttemdåjmajt bihtámsáme gelan ja kultuvran.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu jagen 2009 ienedit ruhtadoarjjagav Dutkamráde sáme dutkamij prográmma ii biejadum dutkamrahtjamusájda oarjjelsáme ja julevsáme gielajda, dán vuolen stipendiáhtavirgijt doktorgrádadásen.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu aj ásadit årnigav sámegielav dárkestittjat láhkajårggålusájn ja ietjá almulasj dokumentajn, ja årnigav mij sihkarasstá lága ma li sámegiellaj jårggåluvvam aj ådåstuvvi sámegiellaj gå lága ådåstuvvi.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu, aktan ietjá guoskadaládum departementaj, sámedikkijn ja sáme allaskåvlåjn gehtjadit udnásj dålkkumdievnastusáv sámegiellaj ja árvvalit makkár dåjma ma máhtti liegket dárbulattja buorre doajmme dålkkumdievnastusáv ásadittjat.
+Arbeids- og inkluderingsdepartementet
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu álgadit bargov sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasj vælggogisvuodaj gáktuj ja árvvalit jus rievddadibmáj le dárbbo.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav.
+Barggo-ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav 2009 jage.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le dát rájes sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj tjadádime bærrájgæhttje.
+Barggo- ja sebradahttemdepartemennta l juollodam 705 000 kråvnå tjoahkkáj gålmå prosjæktaj majn ulmme l oarjjel- ja julevsámegielav nannit.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le juollodam ruhtadimev prosjæktaj 2008 jage ja ájggu ájn joarkket prosjevtav doarjjot.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le aktan sámedikkijn Vuonan álgadam ålgusvaddet jahkásasj rápportav aktan kommentáraj sáme statistihkkaj.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ruhtat dåjmajt.
+Dát tjuovvu aj jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta oadtju åvdåsvásstádusáv aktanahttet tjuovvolimev Vuona vælggogisvuodajt unneplåhkogiellalihto milta.
+Barggo- ja sebradahttemdepartemennta sáddi uddni tjállusav Sámedikke válggaårniga rievddamij gáktuj.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta vuorddá Fylkaålmmå nordlándan dájt rudájt háldat.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartementan le aktanahttemåvdåsvásstádus ráddidusá sámepolitihkas.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le danen dáj maŋemus lågejagijt álgadam moadda dåjma sáme giela hárráj.
+Barggojuohkusa bargo baktu le sjaddam tjielgas ællosujton Vuona ja Svieriga rájáj rastá li moadda stuorra hásstalusá, nåv gå buojkulvissan vánes tjielgasvuohta rievtesvuodaj hárráj, urudisáj vahága, areállagártjedibme ja ådå konvensjåvnnåguovlo.
+Barggojuogos gávnaj vuodo ja dárbbo le nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj ja dát barggo luluj joarkket ássjediehttenammadusáv nammadijn manna lij mandáhtta sjiehtadallamoajvvadusáv buktet.
+Barggojuohkusa jådediddjen le Ellinor Marita Jåma Vuona Sámedikkes.
+Barggojuogos adná mierrediddjen boahtteájgij ælloæládussaj rájáj rastá juhte tjadáduvvá riektátjielggidus vaj riektávuodo tjielggá nåv vaj guohtomvuodudahka boahtte ájgij tjoavdeduvvá váni stuorra rijdoj.
+Barggojuohkusin li åvdåstiddje Vuona ja Svieriga sámedikkijs, Svieriga sámij rijkkalihtos ja Vuona ællosámij rijkkalihtos.
+Barggojuohkusin li ájrrasa Barggo- ja sebradahttemdepartementas, Justijssadepartementas, Suohkan- ja guovllodepartementas, Ålggorijkkadepartementas ja Sámedikkes.
+Barggojuohkusin li stuorra vuorddámusá juhte ráddidusá biedji barggojuohkusa bargov ja oajvvadusájt vuodon ælloguohtomkonvensjåvnå dåhkkidibmáj.
+Julevu, Härnösanda ja Stockholma stiftajn barggojuohkusa gávnnuji girkko sámebargguj.
+akta barggojuogos buvtij rapportav 2008:en sáme giela ja kulturmáhtudagá birra barggo- ja álkkádusháldadusán, ja oajvvádij moadda dåjma.
+Barggojuogos oajvvat tjieldijn le máhttelis ásadit aktanbarggosåbadusájt ma máhtti tjoavddet árggabiejve hásstalusájt ællosujton rájáj rastá, buojkulvissan areállaanov.
+Barggojuogos aj oajvvat majna vuogijn rijdojt tjoavddet Vuona ja Svieriga tjieldij gaskan.
+Barggojuogos lij oassen bargos man boados lij AN:a ållestjåhkanibme mierredij AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj 2007:n.
+Barggojuogos ittjij galga konvensjåvnnåtevstav ævtodit, ájnat buktet árvustallamijt vijddásap prosessa gáktuj.
+Barggojuogos le árvustallam ássjedåbddejuohkusa konvensjåvnnåoajvvadusáv, ja åvdedij 2007:n rapportav - "Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusá árvustallam - árvustallama dálásj álmmukriektálasj vælggogisvuodaj ja dálásj Vuona nasjonála riektá aktijvuodaj gáktuj ".
+Barggojuogos la biedjam vuoduj juhte aktisasjbarggosjiehtadusá lulun liehket oajvvenjuolgadussan tjieldij gaskan.
+Barggojuogos la ságastallamij baktu tjieldij dahkam oajvvadusáv ådå konvensjåvnnåtækstaj.
+Barggojuogos le, aktisasjbargujn Unjárga suohkanijn, tjadádam tjåhkanimijt duohtaduvvam ássjeoassálasstij ja álmmuktjåhkanimijt suohkanijn.
+- Barggojuohkusa ulmme le læhkám válldet várajda sáme ællosujtov rádjáguovlojn, ja dan diehti le læhkám ájnas válldet divna oassálasstijt sæhkáj dan bargon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Dát barggojuogos ietjas árvvalusáv buvtij 1998 biehtsemáno.
+Barggoskálmmaj biejaduvvi bargo majna oahppe barggi gárves buktagin.
+Binnep barggosaje
+Barggostipenda sáme tjállijda
+Ij la ájnas jus journálla gávnnu datåvrån jali jus la páhppárij tjáledum.
+Bargge danna viehkedi gå dåbddu vájvven ja li hárjjánam gatjálvisájda ja ájádusájda sjiervvedávdaj birra.
+Bargge gahtji gejda oadtju diedojt vaddet.
+Árvustallam ja moalgedime åhpadiddjes li aj.
+Barggamvuoge máhtti aj liehket tiebmán ságastallamin.
+Dá dåjma galggi tjadáduvvat aktan suohkanij, ietjá fylkkamánnij ja muhtem skåvlåj ja allaskåvlåj, ja le Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj joarkka.
+Dán diedádusá barggo álgij muhtem stuorra giellakonferánsajn mav Sámedigge Tråmsån ásadij 2011 moarmesmáno.
+Barggo de vierddi oahppijda hiebaduvvat.
+Dákkir sebradahtte birrasav dahkat buorij avtastallamvuogij soajttá sisadnet ájnegis máná, juohkusa mánájs jali ålles mánájgárddebirrasav.
+Barggo duojna dájna tevstajn ja moattelágásj guládallamvuogij galggá åvdedit lájttális ájádallamav, estehtalasj dåbdojt ja dájdov dádjadittjat ådåájggásasj mediaalmmavuodav.
+Julevsámegiella
+Barggo álgaduváj sæmmi båttå nuorttasáme-, márkkosáme- ja oarjjesáme guovlon.
+Bargaduvvá aj teáhter galggá sihkarasteduvvat ienep doarjjagav ietja doajmmaj oarjjelsáme fylkasuohkani aktisasjbarggosjiehtadusá baktu.
+Mánájgárdediedádusá barggo galggá liehket rabás ja sebradahtte prosessa váj jåkså dajda ulmijda ma li diedádusán.
+Viddno la oasálasjvuoda, roatto ja gasskasasj solidaritehta baktu duosstot ulmutjit fámodum vidjurijn.
+Loahppabarggon ságasti oahppe filma sisano birra, ja mujttali sisanov.
+Barggo nuoraj
+Ájggemierre ådå såbådimijn barggat le jagev ragátmáno rájes 2012.
+- Nissunij ja ålmmåj dásseárvo vuoksjuj barggat le álu guhkesájggásasj barggo mij gájbbet sihke gierddisvuodav ja duosstelisvuodav.
+Riektá
+Máhttá ságastimjuohkusijt álgadit fámodum nissunijda ja ålmmåjda ja viehkedit fuolkijt hiehtevidjurijs ma vahágahtti äjgadijt ja mánájt.
+Duodden guovdásj sámepolitihkalasj hásstalussan de la danen barggo sámegiela hárráj aj dábálasj giellapolitihkalasj hásstalussa.
+Barggo seksualalasj illastime vuossti Svieriga girkko sihtá doarjjot mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gudi li seksualalattjat illastuvvam girkko birrusijn.
+Barggo: Studænntan Girkkonjárga joarkkaskåvlån, maŋep jagev studiespesialisering.
+Barggo UNESCO konvensjåvnåjn kulturilmodimij moattevuoda suodjalime ja åvdedime åvdås, le mávsulasj dan bargo gáktuj mij WIPO:n dagáduvvá.
+Hyhtto oadtju mijáv niegadittjat.
+Vahágij boadádallá.
+Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu.
+Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen.
+Bárnijda gudi li ietjasa klamidiaj åtsådittjat, la álu gådtjååtsådibme nuoges.
+Bárnijn álu buohtjaoajvve, buohtja, guollavuossa jali sjnjibtjo ruopsudi, gåjkki ja råsjmagin sjaddi gå l guopparinfeksjåvnnå.
+Bárne gudi lijkkuji ietjá bárnijda máhtti ietjasa gåhtjudallat bögar.
+Bárne aj máhtti guopparinfeksjåvnåv oadtjot.
+Bassat tjalmev tjátjijn
+Basá tjalmev kompressajn jali bomulloduokkijn ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj.
+Basá tjalmev rájnnasit ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj kompressajn jali bomulloduohpujn mij la suollnodum vuorgas kránatjátjijn jali sálltelåssjkusijn.
+Rájnni muv vaj rájnan sjattav, divo muv vaj varrásin sjattav, lájddi muv duv lusi vaj vájmmo ráfev oadtjo.
+Bassegåbe giesse le romádna mánájda ja nuorajda, Áigin Lávrav oattjo tjuovvot åvdulasj mannuj dålusj sáme bassebájkkáj ja geldulasj ja sierra dáhpádusáj.
+Ájlis Áhttje, mij basodip dáv mállásav Bárnát gierddama ja jábmema, tjuodtjelime ja almmájvuolggema mujtulvissan.
+Ájlis duobddága váren
+Assisia Fránssa riegádij jagen1182 Umbrian Italian.
+Assisia Fránsa Biejvvelávlla
+ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij.
+Ájlistuvvus duv namma.
+Ájlistahte lájbev ja vijnav vaj daj baktu Kristusis oasev oadtjop, iellemis mij ij goassak jáme.
+Ájlistahte Vuojŋŋanisát baktu dáv lájbev ja vijnav,
+Bádnesujtto- ja Hálbedimdálkasdåjmadahka, TLV, la fábmudahka mij mierret hatte ja dårjajda.
+Bádnesujton ij la álu fámon skihpasujto allamáksosuodje.
+Máttá buoragit tjulástallat badneduollidimijn jali piersingijn.
+Ajtu le bávtjas æjgádijda gå gulli ja vuojnni mánná ålgoduvvá, návroduvvá jali vájveduvvá.
+Bávgi l Baste tjäro guohtomguovllo.
+Dalloj le juo girkkuj ájnas buorre aktijvuodav æjgádijn / åvdåstiddjijn ásadit, váj máná ja nuora juo álgos oadtju máhttelisvuodav girkkolanjájn
+Æjgáda / åvdåstiddje ja máná bierriji hasoduvvet åttjutjit buorre aktijvuodav girkkojn, vaj sij aktan iehtjádij válldi oasev girkko
+Lunssja (Sámedikken)
+• Referánssatevsta ma biejvverudájda guosski
+Departementa aktan aj biejvev ávvudalli sisŋeldis ásadime baktu.
+Biejvve ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993.
+Biejvve tjalmostahttá vuostasj sáme rijkkatjåhkanimev mij aneduváj Metodistaj girkkon Roandemin jagen 1917.
+Biejvve almulasj slávggábiejvven sjattaj Vuonan jagen 2004 ja moadda almulasj tsiekkadusájn sáme slávgájn slávggiji aktan vuona slávgájn.
+Bæjválasj guládallam ja iehpeformála ságastallam máná ja mánájgárde dáhpádusáj birra le ájnas vuodon æjgátaktisasjbargguj.
+Biejven biejvve duv ij vahágahte, ij ga iján mánno.
+Teáhter Beaivváš sámi Teáhter le nasjonálalasj institusjåvnnå mij fállá vijdes teáhterfálaldagájt vuostatjin sáme gæhttjijda Vuonan, valla manná aj sáme guovlojn ráddnárijkajn.
+biejve.
+Biejve.
+Biejve maŋŋela
+Liejbe maŋemus biejve maŋŋela l buorre biejvve iesjåtsådibmáj, danen gå njittje álu li dibmasa ja giehpe åtsådit.
+Åvdåstiddjijtjåhkanimen jagen 2004, COP 7, mierreduváj barggoprográmma guovllosuodjalimes gátten mij galgaj ålliduvvat åvddål 2010 ja meran åvddål 2012.
+Åvdåstiddjijtjåhkanimen COP 10, Nagoya protokolla mierreduváj.
+Åvdåstiddjijtjåhkanimen Japánan 2010:n, COP 10, mierredin 49 iesjguhtik fáhkasuorgen.
+Bealjehkh la guohtomguovllo Handölsdalena tjälldáj.
+dábálasj ruovddegiejaj namájt
+Ietján gå bielljenávlak mánán máhttá ájnibåddåsasj gullovihke ja nievrep gullo dåbddut.
+Bielljenávladahka gasskabieljen álu hähkkat álggá ja oanegasj la.
+Bielljenávlak mánájn - majt máhttá iesj dahkat?
+Bielljenávladahka däjvvá gasskabieljev
+Bielljegássjelisvuoda ja lávggom
+Famillja le ájnnasamos sadje biedjat vuodov máná gielalasj åvddånahttemij.
+Gávnnuji aj familljamánájgárde sáme åssudagáj / sijdaj.
+Fuolkkerádevaddema barggijn la sjávovälggogisvuohta ja e ga journalajt tjále.
+• Referánssatevsta ma fámilljasuorggáj guosski
+Fuolkke viehket dárbon, bv. lárkkamin ja miessemärkkomin. Ällosujttárin ja älloniehkken le sieradus.
+Gejn val li sämmibále dát HPV-tjärdda dárbahi boahtet åtsådibmáj.
+Le val gudi patientav sujttiji gudi oadtju nubbe nuppijn patienta varresvuoda jali persåvnålasj vidjurij birra ságastit.
+Álbemus válljim mij l val ållu doarjodum.
+Val måttij sigarehtaj maŋŋela de vuojŋŋama máhtti nikotijnas tjanáduvvat Dubágajs tjanádum merkaj rumáj la hárjjánam nikotijnav oadtjot, vájvve sjaddá jus ij suovasta, nåv gåhtjoduvvam abstinänssavájvven.
+Dárkastuskomitea galggá parlamentalattjat dárkestit ja stivrrit dåjmajt ma biednigahteduvvi Sámedikke budsjehta baktu.
+• Sierrapedagogalasj viehkev vaddet mánnáj nav gåk le tjielggidum ájnegismærrádusán.
+ Bærrájgæhttjat jut suohkanij ja fylkkasuohkanij guovtegielak dievnastusáj gålo kárttiduvvi
+• Rijkkarádjágárde ja tjuottjodimásadusáj divudibme
+Stuoráp bærrájgæhttjo barggijsuorges
+Viktor Inge Paulsen (Lijggenjunnjusasj)
+Beatnakvuopmi la juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B.
+Bievddegirjen galggá ássje oanegattjat tjielggiduvvat, guojmij árvustallama ja vuojno, ja ássje konklusjåvnå.
+gullat.
+Allaskåvllå, Biergunin
+Vájku gut dån la ja makkir vidjura dujna li de sujttobargge galggi vaddet dujni diedojt majt dárbaha.
+Juska vil märrádus abårtå birra l aktisasj jali ij, de guojmmen soajttá vájves vásadus.
+Luondulasj le æjgáda, oahppe ja åhpadiddje sæmmi bievde birra tjåhkkåhi gå ságastalli.
+Juska l almulasj jali priváhta sujton ja juska li dåktåra, skihpasujtára jali administratijvalasj bargge.
+Vájku luluj sieradus, galggá skåvllå ja sijdda aktisattjat barggat åvddånahttemságastallamij.
+Juska vil makkir seksuálak tjärdda ulmutjin de l sujna riektá viessot ietjas viessomav gåktu sihtá.
+Juska vil makkir seksuálak tjärdda l ulmutjin de iesj agev mierret jus ja goassa sihtá dav iehtjádijda giehttot.
+Vájku makkir dávdda de galggá duostudahkaj mannat jus ballá jali li vájve. Jus diehtá vádá l stuorre sjiervvedávdav la oadtjum, buojkulvissan jus diehtá gejna la seksav adnám la sjiervvedávdda, de muhttijn oadtju dálkudimev åvddål gå åtsådimvásstádusá li gárvvása.
+Berustimrijdo ja fábmospela duolloj dálloj tsahkkáni mánáj gaskan.
+Miellogisvuohta konferänssaj lij stuorre ja árvustallam vuosedij oassevállde lidjin sieldes positijvalattja ásadibmáj.
+Berustibme le tjielggasamos sijáj gaskan gudi javlli juogu de " dåssju dádjadi ", " bukti vehi " jali " bukti sámegielav ".
+Hárjjidalá: Harjjidalá válldet bágov juska ij la divna gárvvidum.
+Hárjjidalá: Åhpa rållav buoragit vaj sjattá roalla.
+B. Gehtja masi máná lijkkuji, ja majt sihti ienep dahkat mánájgárden.
+h Gástadus le Jubmela vattáldahka, jáhtto iellemis mij ij goassak jáme.
+Guovllo A la Könkämä tjäro (Geaggánvuome) guohtomguovllo. Guovllo B oadtju Könkämä tjärro ávkkit ájgen vuoratjismáno 1. b. - basádismáno 14. b. ja Helligskogena ällosujttimdajvva ájgen basádismáno 15. b. - sjnjuktjamáno 15.b..
+Guovllo B oadtju Saarivuoma tjärro ávkkit ájgen vuoratjismáno 1. b. - gålgådismáno 15. b. ja
+Guovllo B la bájkke Ánjavuomin mij la linja allelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda baktu sajen 1677 Gaskasjoga njálmmáj Altevatnan.
+Guovllo B la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga oarjjelin.
+Guovllo B (Markusfjellet) la dat oasse Dolpis mij la nuorttalin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dasik Breidalselvajn gávnat.
+Girjjevuorkká le l��ptå lágásj ja tjanáduvvá ålggoladnjaj stuorra glássarahpamij oarjás, gallerijan badjen gávnnuji moadda girjjehilldo girjijs dievva.
+Girjjevuorkkár, oahppobagádiddje, ja ietjá sámegielak ulmutja skåvlån gudi máhtti viehkken.
+gielav mierkki dagojt álgadit vaj nihtedum giella
+Bágojt hábmedit ietjas vájves dåbdojda máhttá giehpedit ájádallat ja dajt dádjadit.
+Nahkat ietjas rájájt biedjat navti jut giedajn ganugahttá jali javllaj "aleš jus le juoga mav ij lijkku, le ájnas guládallam tjehpudahka mánájgárde árkkabiejven.
+biedjat aktij álkkes bágojt oanes gárgadissan
+åvddån biedjat ja tjoavddet álkkes liknigijt ja tjoavddet ja riekknit parantesaj tállaj addisjåvnån, subtraksjåvnån ja gærdodijn
+Biebmadimásadusáj ásadimsajij
+Biebbmogæhtjo tjavggidum rájnasvuohtagájbbádusá jages 2013 li buktám gássjelisvuodajt moatte guollárijda ietja gahtsot jårbbåguolijt gåjkåtjit.
+goahtedivrij ja ávkkedivrij birra
+biebmo ja varresvuohta
+Biebbmo ja varresvuohta
+Rumáj ja varresvuohta
+Bierggobuvtadibme
+Bierggo
+Mij gullu bihtámsámegiellaj, de le ráddjidum binná giellaaddnijs svieriga bielen aj.
+Gå galggá bihtám- ja lullesámegielav nannit de le gájkinåvdemusát dárbulasj muhtem vuodulasj bargov dahkat, dagu gielaj udnásj dilev dokumenterit ja kárttit.
+Bihtámsámegiella le dålutjis ságastuvvam muhtem åsijn Nordlánda fylkas ja ráddnáguovlojn svieriga bielen.
+Bihtámsámegielan ij la makkirak dåhkkidum tjállemvuohke, ja danen sjaddá gássjel gielav tjállet.
+Bihtámsámegiela birás uddni le sierraláhkáj tjanádum sálatvuome, Bájddár suohkanijda ja åsijda Bådådjo ja Fuossko suohkanijs.
+Bihtámsáme li dáv maŋemus lågejagev álggám bihtámsáme giela ja kultuvrav ællánahttem barggujn.
+Rámádin li moadda girje.
+Palulus korinterprievesne tjaala voejkene mijjese gellie-såarhts vadtesh vadteme.
+Rámát le moaddásijs tjáledum ájgij tjadá, profehta, evangelista ja apostela.
+Rámádin subtsastuvvá lippav værrodi.
+Rámát sisadná histåvråv, poesijav, sálmajt, subttsasijt, Jesusa oavddusa, girjjegirjálasjvuohta ja mij galggá boahtteájge dáhpáduvvat.
+Dennie vaajesisnie guktie voejkene learohki gåajkoe bööti, lohkebe akte tjarke biegke bossi, jïh njoektjemh dålleste learohki åejjiej bijjeli vååjnin.
+Rámát boahtá grehkagielas ja báhko mierkki girjje.
+Rámát la girjje måttijn åsijn mij giehttu ulmutjij gávnadimij dåbdijdusájt Jubmelijn.
+Rámátlågos
+Rámátlåhkåm
+Rámát gåhtjoduvvá aj Ájlis tjállagin.
+Rámát - mierkki girjje
+Rámát
+Guovlon bisádagás Altevatna guoran Koievasselvaj gullu Saarivuoma tjerruj aj riektá dárbas huodnahijt tsieggit vuona boatsojguohtomlága märrádusá milta.
+Bieja juohkka duoddetjállagij (duodastussaj jnv.) nummarav.
+Bieja buohtjaskuovdov buohtjaoajve nali, diette tjuvdij buohtjaskuovdduj avtabále gå vuolus gieseduvvá vaj ij ilmme boade buotja jali dildo ja buohtjaskuovdo gasskaj.
+Dibde oahppijt bargadahttijn dágástallat iesjgudilágásj oajvvádusájt ja tjoavddusijt.
+Dibde oahppijt oanegis ja álkkes diehtotevstajt bájkálasj sáme árbbedábálasj birra låhkåt.
+Dibde oahppijt tjielggit gåktu málesti ja biebmov málestahttijn árvustallat.
+suojnijt vierradit.
+Vijdes sihkarasstembarggo daj tsiekkadusájn ma dejvaduvvin galggá aj dagáduvvat, sihke da ma li vas adnuj váldedum ja da ma e desti máhte aneduvvat alvos vigij diehti.
+Bindala goabdes la akta buoremusát bisoduvvam goabddáj ma li vil ájmon.
+Biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå dåhkkit lahka aktijvuodav álggoálmmugij ja luondo gaskan.
+Biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå le ájnas danen gå dat dåhkkit álggoálmmugij árbbedábálasj máhtov ja dættot stáhta li vælggogisá vieledit, bisodit ja åvddånahttet dakkár máhtov mij guosská biologálasj valjesvuoda suodjalibmáj ja guoddelis adnuj.
+Sáme sebrudagán, aktan ietjá álggoálmmuksebrudagáj, li hásstalusá ma gájbbedi dynámalasj ja suorgij rastá politihkav ja háldadusáv gånnå álggoálmmukriektá, kultuvrrasuodjalibme ja luonndoháldadibme aktan gullluji.
+h.: Áhtje, Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
+Gålmaktes Jubmela namán.
+v: Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjal dijá vájmojt ja ájádusájt Kristus Jesusin.
+h.: Jubmel, dån alme ja ednama Sjivnnjediddje, dån värálda Lånestiddje, dån iellema Vuojŋŋanis,
+Birás álu vuorddá ulmusj la heteroseksuálak.
+Birás, areálla ja kultursuodjalus
+Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+- Birásbargguj?
+Birásbargguj?
+Birássuodjalusdepartemænnta ja Sámedigge konsulteriji stivraj sáme ájrastahttema lågo birra juohkka nasjonálpárkaj hárráj.
+Biráslájddidimvuogádahka l láhkarávkalvis.
+Luondon bierggit ja luondov ávkástallat jiermálasj ja buorre láhkáj li árvulasj sáme tjehpudagá maj baktu máhtto buolvas buolvvaj bisoduvvá.
+gaskan mij guosská diehtuj sáme álmmuga birra, sijá vuojŋŋalasj iellema, histåvrå ja udnásj sebrudakdilij birra.
+dáj juohkusijn.
+Jagevbirraednam
+Biseksuálakvuohta l gå gierru ja seksuálalattjat lijkku niejdajda ja bárnijda.
+Stifftafábmoduvvam la stifta alemus mierredim orgána.
+Stiffafábmoduvvamij Svieriga girkko l juogedum lågenangålmmå stiftajda.
+Dajvak mierre
+Stifta ja tjoaggulvisá máhtti diedov vaddet sáme bargo birra.
+Iesjgåddem ja iesjvahágahttem Stuoves forumin li nuora, iesjvahágahttem ja iesjgåddem tiebmán sesjåvnnåbåttå.
+Fássta Juollodime
+• Nanosvuohta
+Jus barggobirás åbbålatt jat le dakkár gånnå ålov dåhkkit, de dassta badján jasskavuohta, luohtádus ja soapptsom.
+Gåhttjut aj æjgádijt oajvvadusájt buktet man birra sihti aktisasjtjåhkanimijn ságastit.
+Bivddoriektá dan guovlon gullu dåssjå Kalla tjälldáj.
+Väjddo- ja bivddosebrudagán viejddin gåttijt aktan ietjá miehtsejuhtusij.
+Ietjá miehttseæládusá
+Bjørn Olav Megard (40) le låhkåm cand. polit. sosialantropologia oajvvefágajn Oslo universitehtas.
+Bjørn Olav Megard galggá Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagáv jådedit
+Blogga máhttá gielladomednan årrot.
+B. Majt máhttebihtit dahkat vaj nannibihtit barggevega aktisasjbargov?
+B. Makkir ássje birra sihtabihtit boahtte æjgátságastallamin giehttot?
+H: Gállasjvuoda ulmme le gieresvuodav Jubmelis nubbáj vaddet.
+b Namma: Ánde Trosten Man vuoras: 23 Årromsadje: Deatnu Barggo: Sadjásasj / studænnta Gåktu le miella uddni: Ihkeva buorre!
+b Namma: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Man vuoras: 19 Årromsadje: Oslo / Skáne Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja bargál
+b Namma: Ánne Márget Somby Áldar: 17 Årromsadje: Báhkiljohka Barggo: Manáv skåvlåv Gåktu le miella uddni: vehik vájbbam, vijmak bierjjedahka
+b Namma: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Man vuoras: 25 Årromsadje: Guovddagæjnno / Råmsså Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja dudálasj
+b Namma: Ellen Magdalena A. Sara Årronsadje: Leavdnja Áldar 15 Barggo: studænnta Gåktu le miella uddni? Viehka buorre.
+b Namma: Ellen-Sara Sparrok Áldar: 16 Årromsadje: Aarborte Mån lav studænnta.
+b Namma: Emmi Alette Danielsen Áldar: 17 år Årromsadje: Røros Barggo: Gjøsvika sykehjem, Vitus apotek Røros ja duodden lav ållesájge varresvuohtabarggen Rørosa joarkkaskåvlån.
+b Namma: Helge Aslaksen Ravna Áldar: 20 Årromsadje: Oslo Barggo: Jussastudænnta ja pikkolo Gåktu le miella uddni: Mujna le dåbmaris biejvve låhkåmsálan, ja adnet lav viehka vissjal.
+b Namma: Hilje Kristoffer Jåma Áldar: 17 Årromsadje: Raavrevihke Barggo: Låhkåmin lav varresvuohtafáhkabarggen Kråangken jåarhkeskuvle, ja bargav vehik skihppijsijdan.
+b Namma: Inga Maja Eira Hætta Man vuoras: 17 Årromsadje: Áltá Barggo: Áltá joarkkaskåvllå Gåktu le miella uddni: Lev nav ávon, gå vijmak la javllamánno!
+b Namma: Jon-Christer Mudenia Áldar: 18 år Årromsadje: Gárdat, Dænon Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Ávvudaláv gå buktá ållo muohttagav vaj máhtáv skuvterav luovvit ja mannat mæhttsáj.
+b Namma: Linn Birgitte Njuolla Áldar: 16 jage Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Buorak, ávvudalá ålov javlajda!
+b Namma: Maja Søøfe Larsen Áldar: 18 år Årromsadje: Snåase Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Uddni lav ávon, dajna gå le vijmak javllamánno ja javla lahkani.
+b Namma: Marit-Sofie Mathisen Áldar: 17 Årromsadje: Reahpin, Unjárgan.
+b Namma: Melissa Annie Fofonoff Man vuoras: 17 Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: Oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Mån lav ávon, ja ávvudaláv javlajda
+b Namma: Mikkel Rasmus Logje Årromsadje: Láhpoluoppal / Guovdageaidnu Áldar: 22 Barggo: Åhpadiddjeskåvllåoahppe Gåktu le miella uddni? Viehka buorre miella.
+b Namma: Naima Khan Nergård Álldar: Jur dävddám 18 Årrumsadje: Jielleváren, Svieriga bielen Barggo: Lågåv muv goalmát jáge joarkkaskåvlån Gåk dåbddo la uddni: Anáv ållo dahkamusá valla ietján lav ávon
+b Namma: Sara Mariell Anti Man vuoras: 17 Årromsadje: Kárásjjåhkå Barggo: Studænnta Gåktu l miella uddni: Uddni lav sieldes ávon!
+b Namma: Silje Somby Man vuoras: 17 Årromsadje: Alta, boadáv Guovddagæjnos Barggo: Giellaåvdåstiddje, joarkkaskåvllåoahppe Gåktu le miella uddni: Lev ávon gå vijmak la javllamánno.
+b Namma: Tuva Svendsen Áldar: 19 Årromsadje: Karasjok / Tromsø Barggo: Studeriv Gåktu le miella uddni: Jur uddni lav vehik diertjeguddamin.
+b Namma: Viktor Inge Paulsen Áldar: 21 Årromsadje: Ájluokta (Divtasvuodna) Barggo: Sámediggeájras Gåktu le miella uddni: Viehka vájbbam, valla mássjel ja sihkar allasim.
+Boade, Härráma!
+Boade midjij ájlis Vuojŋŋanisájnat ja viehkeda mijáv duv jáhkon
+Boados hähttu agev árvustaláduvvat makkir vájve li ja majt ietjá åtsådime vuosedi.
+gabnnjadálkudimijt
+Duodastus vatteduvvá muhtem ábnnasin.
+Boahtá aj åvddån moattes sihti ienep sámegielav oahppat.
+Boahtteájggekonferänssa Liksjuon 2010 ja Árviesjávren 2011. Sámedigge gåhtjoj sáhkadiddjijt gudi máhttin måvtåstuhttet ja ådå ájádusájt buktet ságastallamijn árbbedábálasj máhttudagá, giela, ruopptot válldema, sjiervveánburgij birra ja vil enap.
+Boahtteájggekonferänssa Liksjuon
+Boahtteájggekonferensa Liksjuon ja Árviesjávren
+Boahtteájge energija
+Boahtte jage ásadit AN sierra Álggoálmmugij væráltkonferánsav, vuostasj dakkár gånnå nasjonálstáhta ja álggoálmmuga æjvvali ságastalátjit makkir vælggogisvuoda nasjonálstáhtajn li álggoálmmugij gáktuj.
+Boahtteájge háldadimmmodælla hæhttu iesjguhtik gielladilijt vuorodit váj máhttá gielav várajda válldet ja åvddånahttet daj dárboj milta ma li iesjguhtik giellaguovlon.
+Årnik galggá álkke installerit dábálamos operativsystemajda.
+Ij rubmahav bájne.
+- Dålusj sáme gådijn li moadda kvalitehta ma li ájnnasa várajválldet.
+Oabme testamentan, gånnå ulmutja Jubmelijn lihtudin, le ájlisvuohta tjanádum sierralágásj sajijda, duola dagu oattjoj Moses lågev budá Sinai-váren.
+Oabme testamænnta subtsas dan birra mav Jubmel dagáj åvddål Jesus riegádij.
+Då oabmásap registerijn ælla dákkár bokstáva, juoga mij dagáj nav vaj duov dáv sierra konverterimijt ietjá bokstávajda ma máhttim systebmaj registreriduvvat.
+Vuorrasappo ienemusát gåhtjoduvvi fert nuppát jage.
+Vuorasap oahppe máhtti oassálasstet åhpadussaj nuorap oahppijda jus gárveduvvá nåv vaj ávkken le guoppátjijda.
+vuorasap oahppe skåvlån
+Vuorasap oahppe vierddiji aloduvvat sámástittjat gasskanisá ja nuorap oahppij skåvlån.
+Mij gullu boarrásijhuksuj oajvvaduvvá rievddadus sosiáladievnastuslágan mij sisadná suohkan galggá barggat nav vaj gávnnuji bargge gudi máhtti suoma-, meänkieli jali sámegielav gånnå le dárbbo boarrásij ulmutjij huvson.
+Barggosaje / Arbeidsplasser
+Vuorrasappo ja nuora li aktan ja aktu viesso sáme giellabirrusa
+Vuorrasap mánájda gávnnuji aj tablehta.
+Boassjo le agev læhkám suoddjidum sadje låvdagoaden man sinna ij aktak galga duolmmot jali badjel lávkkit.
+Boassjo lij ájlis gávnij ja biebmo sadje.
+Ällosujttárin le sáme ällosujttokultuvra guodde ja gaskostiddje.
+Ällosujttára ja älloniehke Ällosujton barggi bájken 2 500 ulmutja.
+Ällosujttárvirgge le virgge ienemusát ålmmåj sjaddam.
+Ælloæládusá guovloj suodjalibme
+Ällosujttárin le garra barggo, valla le aj viessomvuohke.
+Ællobarggo le miehtáj Sámen.
+Ællosujto fágalasj merustallama ja konsultasjåvnå ma li tjieldij tjadáduvvam vuosedi da negatijvalasj båhtusa linjas sjaddi noaden sáme ássjijda ma guoskaduvvi linjas.
+Ällosujttovidnudahka álu sujtti boahttsujt moatte älloniehkijda.
+Tjielde gånnå sáme ællosujtto dåjmaduvvá loavddá 40% Vuona duobddágijs, ja jåkså Finnmárkos nuorttan gitta Engerdalaj Hedmarkan oarjján.
+Boatsojäládus
+Ællosujttoláhka
+Ällosujttoriektá
+Ällosujttoriektá dåjmaduvvá Svieriga vijddudagás ienep gå gålmadisán.
+Ällosujttoriektá val dåjmaduvvá sámes gut le tjielden sebrulasj.
+Ällosujttoriektá le nannusamos jagevbirraednamin.
+Ällosujttoriektá le åbmudahka ja danen le aj åbmudaksuodje fámon.
+Ällosujttoriektá le riektá sámijda ednamav ja tjátjev allasisá ja boahttsujdisá ávkkit.
+Ällosujttoriektá - Sametinget
+Ällosujtto
+boatsojæládus
+Boatsojæládus
+Boatsojäládus
+Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Ällosujtto álu dåjmaduvvá aktidimen ietjá äládusáj degu duodje ja turissma.
+Ællosujton la guovdásj sadje sámekultuvran, nåv gå akta gallegis æládusájs tjanádum kultuvrraj.
+Ællosujton la stuorra árvvo sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, ja danna le merustahtek árvvo mij gullu giellaj, kultuvrraj, ja æládussaj sámij guovlojn.
+Ällosujtto ietjájduvvá
+Boatsojäládus Svierigin
+Boatsojäládus Svierigin - Sametinget
+Ällosujtto stuoráp doajmman le 1600-lågo rájes gávnnum.
+Boatsojæládusá areállaanov åvddånbuktem areállaulmen ELAB (LNFR) (" Ednambarggo, luonndo ja asstoájggeulme, ja boatsojæládus ") áneduvvá aj ájnnasin lasedittjat boatsojæládusá birra diedulasjvuodav pládnafábmudagájn.
+Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá
+Ællosujttoháldadus guovlojn le biejadum vidá nuorttalamos fylkkamánnij vuolláj.
+Ällosujto histåvrrå
+Ällosujto histåvrrå - Sametinget
+Åhpaduskåntåvrrå boatsojæládussaj ja duodjáj oadtju 1,5 milijåvnå kråvnå doarjjan jahkásattjat viddnooahppeårnigij duojen.
+Ællosujtto háldaduvvá nasjåvnålattjat Ednambarggodirektoráhtas, mij la njuolgga Ednambarggo- ja biebbmodepartementa vuolen.
+Ællosujtto dárbaj vuododuobddágijt ma sihkarassti guoddelisvuodav ja åvddånahttemav.
+Ällosujtto le vilá ájnas sáme kultuvran.
+Ællosujto stuorámus hásstalus li gártjes duobddága ja aktelasj nággidibme stuorsebrudagás ællosujttoduobddágij birra.
+Ällosujton le aj älljabivddo ja guollebivddo.
+Boatsojäjgádav, tjieldev jali ällosujttimdajvav, mij ij tjuovo dán konvensjåvnå njuolgadusáv jali märrádusáv diededuvvam Boatsojguohtomsiebrrerádes jali Bajemusgujddimsiebrrerádes, máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde muhtem ájgen biejadit juojddá dahkat jali guodet.
+• boatsojäládusá árvvulasstem luonndosujto ja kultuvrrabirássujto dåjmajda
+Árbbedábálasj ällobarggomáhtto 2 vahko (guovvamánno 2015)
+Ällosujtto galggá ekologalasj, ekonomalasj ja kultuvralattjat guhkaájggásattjat ja nannusit dåjmaduvvat.
+Boatsojäládus galggá dåjmaduvvat vaj mutták lågov boatsojäládusvidnudallijda nanos bajásanedusáv vaddá.
+Boatsojäládustjuottjudus - Sametinget
+• guohtomednamvárijn Jämtlánda lenan ja ednamijn Jämtlánda ja Kopparberga lenan ma 1992 biehtsemáno maŋegietjen stáhtaj gullujin ja guohtomij lij sierra loahpe.
+Boatsojguohtomvárev Blåsjökilen oadtju jagev birra ávkkit.
+• boatsojlåhkuj
+• boatsojriekknimij
+Boatsojmärkka le iehkeven persåvnålasj ja álu fuolken árbbiduvvá.
+Boatsojmärkka le sárgij låhko rievtes ja gåro bieljen ma giehttu gut boahttsuv äjggu.
+Boatsojmärkkaregistar
+• såbadibmáj
+Boatsojmerka
+Boatsojmerka - Sametinget
+Váhtjama njoallomájgge le moarmesmánon, hieredis le áldoj vedjuj valla guhket miesij vuostasj guohtomájgev.
+Boatsoj ja luonndo
+Histåvrå tjadá boatsoj le gidodimjuhtusin, noadejuhtusin ja gäsánin anoduvvam.
+Boatsoj le ruoppsisgåddejudos mij tjårrågin viessu Europa, Asia ja Nuorttaamerijka nuortap bájkijn.
+Boatsoj le mihtos bivvat rájgak guolgaj baktu, valla älla bivásrávtsá.
+Boatsoj le nåv gåhtjuduvvam tjuollde smieritjiddje, mij rávkká biebbmuj alla kvalitehtav.
+Boatsoj le ruoppsisgåddejudos sierralágásj fámujn vistijt åmastit.
+Boatsoj le smieritjiddje ja sierra fámujn vistev suddadit.
+Sámekultuvrraárbbe vuododuvvá stuorrát boahttsuj.
+Boatsoj ávkki vissa jådådagájt umasslágásj guohtomednamij gaskan.
+Bådådjo allaskåvllå vaddá åhpadusfálaldagájt julevsáme gielan oassen åhpadiddje ja åvddåskåvllååhpadiddjeåhpadusás jali dagu joarkkaåhpadussan.
+Priváhta dåjma e guoskadalá sámelága giellanjuolgadusájs.
+boahttsu áldar
+Boahttsu fábmo vistev åmastit le sierralágásj.
+ruovddegieja boahttsun
+boatsojmerka
+Boatsojbierggo le dimes ja ij dárbaha ruojvvima åvddåla gahtsahit.
+Boatsojbierggo le livágis bierggo lidna miehttsejudos smáhkajn.
+boahttsu tjoarve
+Boahttsu tjoajve li vuorkkimlihtten anoduvvam.
+Boahttsu vidjura
+boahttsu guolgabájnno oajven ja gårodin
+Boahttsu e bäjvválasj gähtjov jagev birra dárbaha ájnnat li viejton muhtem ájgij.
+Boahttsu hähttuji ráfen bessat livvomin ja guohtomin jådedimijn.
+Boahttsu anoduvvi fievrrimijda, mielkke- ja bierggobuvtadibmáj.
+Boahttsu ma báhtsi dálvveguohtomednamin ájgijn gå danna ij le loahpe årrot bådogin gåhtjudalli.
+• boatsojmerkaj hábbmidibmáj
+Ällosujtujn rájáj rastá galggá barggat daj riektáj ja välggogisvuodaj milta ma rijkalasj riektáv tjuovvu dan rijkan gånnå älov sujtti, jus ietjá dán konvensjåvnån ij javladuvá.
+Jus dakkár dahko huoman miededuvvá, galggá rijkka älloguohtomav huksat jali, jus dat ij la máhttelis, ekonomalasj buohtov rijka riektá milta vaddet.
+Giehpediddje njunnjespraddja unnet njunnjebuodusav ja mánnáj gähppu vuojŋŋgat.
+Båhtit, gájkka le gárveduvvam.
+Viehka moadda buorre prosjevtajda rudájt åhtsi, valla gå moattes åhtsi de hæhttu garrasit vuorodit.
+Binná åhtsåmusá båhti sáme ieneplågoguovlojs Finnmárkon.
+Ájnas oase mihttimprosessas le båhtusav árvustallat ja árvvaladdet man iehpesihkara båhtusa li.
+- Æládusá vuojno ja oajvvadusá li ájnnasa jus galggap guorrasit båhtusa badjel massta lip avtamielalattja sáme bieles, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Guláskuddamjavllamusájt gávna "Ájnas dokumenta " vuolen tjoahkkebielen vuolemusán.
+Båhtus duv rijkka.
+Dáj båhtusij duogátjijn viertti hiebadibme åvddålijguovlluj árvvaluvvat.
+suojnijt tsábbmet.
+Bön om förlåtelse och förlåtelseord i förbönen: h / tj: Mij boahtep duv lusi tjoavddalimev åhtsålime.
+Bårredávddatsuodtsa árvustaláduvvá de Gleason skála milta.
+Bårredávddasjattalvis prostahtan máhttá juogu de suojmma sjaddat váni vattek vájvijt jali ruvva ja oabllot ietjá rubmaha åsijda.
+Ietján gå bårråmdávdda de gávnnuji moadda dábálasj rievddadusá prostahtan ma máhtti dahkat vaj PSA- mierre varán lassán.
+Urudisá ájtti ælloæládusáv
+Urudisá ájtti iellemvuodov moaddásijda, javllá barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma.
+Bårggemáno 9. Biejvve le AN:a rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve.
+Buohtjaskuovddo l skuovddo hármmis asidis lateksis (gummi) majt máhttá giesset buohtjaj jali seksagávnnáj jus ájggu seksav adnet.
+Suovastibme máhttá båhtusav vaddet umasslágásj vahágijda ja dávdajda, ja bájken fert nubbe ulmusj gut suovas jábmá árabut gå majt sån lij dahkam váni suovastime dagi.
+Suovastibme
+Biebmo tjáleduvvi biebbmobagádussán ja oadtju ienemusát 90 bäjvváj ájgen viedtjat.
+Biebmo aj mánájda gudi älla 16 jage dävddám ja siján li sierra dávda, buojkulvissan glutenintoleránssa, li doarjodum.
+Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon
+Gåhttjomin bierri tjuodtjot mij galggá åvddånahttemságastallama sisadno, ja gudi galggi oassálasstet.
+Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme
+Gåhttjom
+Gåhttjom rájaduvvá årudahkaj gånna l álmmuktjáledum ja agev la iesjmiedogis oassálasstet.
+gåhttjot vuorasulmutjijt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra subtsastallátjit Dåhkki aj oahppe guossidi ja ságájdahtti náginav dáj birra.
+Brekken skåvllåj Plassjen (Rørosan) le juollodum 130 000 kråvnå joarkátjit skåvlå bargov oarjjelsámegielajn.
+Bruken av samiske språk.
+Bodø:Nordlandsforskning http://www.sametinget.no/Dokumenter
+• Mávsálvis Tjernobylhåhkkånime tjuovvusin mij máhttá mierreduvvat ednambarggovidnudahkaj, ällosujttovidnudahkaj ja gesi ållåsit jali muhtem mudduj ietjas bajásanet guollimijn ietjas dárbbuj jali vuobddemij biejadusá (1994:426) milta mávsálvisá birra muhtem lassegålojda ja dáhppudallamijda Tjernobylhåhkkånime diehti.
+máhttelisvuoda sisiriekkniduvvat iesjmiedogit
+vaddet muhtem buojkulvisájt ieŋŋilsgielak rijkajda ja dåbdos ulmutjijda dajs rijkajs
+• Åvddånbuktet sáme gielav sámegielak galbbima tjalmostimijn almulasj tsiehkadusájn ja bájkkenamáj baktu
+buktet buojkulvisájt muhtem dilijda gånne le ávkálasj ieŋŋiskgielav máhttet
+buojkuldahttet sáme ja ietjá álmmukmedisijnav ja dágástallat sieradusáv alternatijva medisijna ja skåvllåmedisijna gaskan
+Patiänntaoahttse máhttá viehkedit ja vuosedit åvddålijguovlluj jus ij la dudálasj vásstádusájn jali duosstomijn gå l vuostak aktavuodav válldám skihpasujttobarggijda.
+Skihpasujton la fámon sämmi sekretässasuodje gájkka patientajda juska sujna l riektá Svierigin viessot jali ij.
+Patiänntaláhka l dagádum dunji gut la patiännta.
+JulevusámegiellaLulesamiska
+Patiänntasiebrreráde galggá doarjodit alla patiänntasihkarvuodav varresvuohta-ja skihpasujton.
+Patiänntasiebrreráde l aktijmahtes varresvuohta-ja skihpasujtos ja ij majdik mávse dajna aktavuodav válldet gatjálvisáj jali gujddimij.
+Patiänntasiebrreráde máhttá buojkulvissan duv viehkedit sahkadit åvdåsvásste sujttobargij ja diededimev oadtjot gåktu máhtá diededit majt la vásedam.
+Patiänntasiebrreráden älla riektá mierredit jus skihpabargge li juojddá mäddám jali ij.
+Patiänntasiebrrerádes máhttá buojkulvissan viehkev oadtjot
+Patiänntaorganisasjåvnå máhtti muhttijn viehkedit giehtadallat ássjijt ma gujddimussaj gulluji.
+Barggijn skihpadåben jali varresvuohtaguovdátjin la sjávovälggogisvuohta.
+Skihpadåhpegirkko Gut suorgos dejvadallá jali dárbaj viehkev máhttá aktavuodav válldet njuolgga girkkujn skihpadåben.
+Patiänntan varresvuohta- ja skihpasujton la riektá duostoduvvat roattujn ja oadtjot dádjadahtte diededimev varresvuohtavidjurij ja åtsådimij ja dálkudimij birra ma oajvvaduvvi Galggá oadtjot buorre sujtov buorre kvalitehtajn.
+Juohkkahattjaj guhti sámegielav buktá, le viehka stuorra árvvo gå bæssá gielav adnet nav moatten aktijvuodan gå vejulasj aj fámilja ja lahkabirrasa ålggolin, dagu gå le aktijvuohta almulasj kontåvråj, varresvuoda ásadusáj, skåvlåjn, girkkojn ja riektásystemajn.
+• Gájkajn galgá rievtesvuohta sáme geilajt oahppat
+Divnajn le riektá ájnegis girkkodievnastusájda Vuona girkko tjoaggulvisájn háldadimguovlon.
+Divnajn le riektá sámegielav hållat dikken ja riektáásadusájn.
+Divnajn le riektá sámegielak åhpadussaj vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån (Gehtja åhpadibme).
+Gávnnuji aj lågev sámegiela jali giellasuorge, ja giellarájá manni rijkaj rájáj rastá.
+Divna vierddiji sáhkadit majt máhtti, lehkusa makkir dásen.
+Divna vuorkkiji kåserijajt aktisasj elektråvnålasj vuorkkáj gå li gærggam.
+Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam.
+Juohkkahasj hæhttu oadtjot javllat majt sihtá.
+tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij,
+Divna gudi sihti hållat sámegiellaj giellaháldadimguovlo bájkálasj ja guovlo almulasj varresvuohta- ja sosiálásadusáj, galggi oadtjot sámegiellaj guládallat.
+Stuorra dárbbo le åhpadimes vuostasjviehkkesuorgen gajkajda gudi maneldi ja barggi várijn.
+Dasi duodden de sjaddá divna sesjåvnnåj gåhttjomijn i ja ii oasen vuoseduvvat suodjalimvælggo-gisvuohtadåjmadagá internæhttasadjáj ienep diedoj diehti - sámegiellaj aj.
+Gájka duostoduvvi ietjasa jáhkujn ja sijá guoktástallamij.
+Gájka máhtti buktet árvvalusájt.
+Alkohola bájnasj gájkajt umassláhkáj ja ulmutja gierddi umasse ednagav, valla gávnnu agev mierre gå rumáj vuosstálasstá.
+Juohkkahasj muhttijn boasstot dahká, ja ælla gájka biejve sæmmi buore.
+Gájka máhtti oassálasstet åvtå bále oavdástallamin, valla dåhkki aj sæmmi lanján duot dát " ságastallamstasjåvnnå " mij aj máhttá gielladomdenan liehket.
+Gájka smáhkijdi ja hábsijdi umassláhkáj.
+Sæmmi båttå dagu máná berusti ja ájgev gållådi gaskanisá stågadijn, sihti muhttijn aj ållessjattugijt ståhkamij sebradahttet.
+Tjoahkkeæládusá
+buohtastahttet argumentajt bioteknologija ano birra ja árvvaladdat fágalasj ja ehtalasj gássjelisvuodajt ma li dási tjanádum
+buohtastahttet árbbedábálasj sámegieltevstajt ådåájggásasj tevstaj
+buohtastahttet tjálalasj sámegiela bágojt ja grammáhtalasj hámijt hållamgielajn ja åvddånbuktet buohtastahttema båhtusijt
+buohtastahttet ja árvustallat sámegiel næhttabájkijt moattegielakvuoda, adnemvuogij, diehtoávke ja hábbmima gáktuj
+buohtastahttet ja målssot ålles tállaj, desimálatállaj, fraksjåvnåj, prosentaj, promilla ja standardháme tállaj, dákkir tállajt moatte láhkáj åvddånbuktet ja árvustallat makkir dilen iesjgeŋgalágásj åvddånbuktemvuoge li vuohkasa
+buohtastahttet sámegiela dilev ietjá álggoálmmugij gielladilijn
+buohtastahttet sáme giellahiståvrå oajvvelinjajt nuorttarijkalasj gielaj histåvråjn
+buohtastahttet sáme ja dáro lávllagijt ja sálmajt
+buohtastahttet sáme ja dáro báhkotsåmijt
+buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij
+buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen
+buohtastahttet stuorrudagájt vuogas mihttimvædtsagij ja álkkes merustallamijn, båhtusijt åvddånbuktet ja árvustallat makta li dågålattja
+• buorebut gehtjadittjat unneplågopolitijka tjadádimev
+Buorep máhttelisvuoda
+• Diedo buoremusát juogeduvvi gå juohkkahattja oassálassti; oahppe,
+Buoremus la dibddet mánáv mierredit man ednagav vädjá.
+Lasedum máhttelisvuohta iesj gahtsot gåjkkeguollen, javllá Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka.
+Lasedum máhttelisvuoda guolev gåjkkådit vaddá máhttelisvuodajt duodde sisbåhtuj gå le gássjel varásguolev jådedit.
+Buorre kvalitehtta dievnastusájn gájbbet gávnnuji bargge sáme giella ja kultuvrra máhtudagáj.
+Dáv dilev duollitjit ájggu Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta åvddånahttet " viessodábálasj " (husnormal) sámegielav departementaj ja jus sojttá vuollásasj orgánaj adnuj.
+moatten guovlon.
+• Nannit ållessjattukåhpadusfálaldagáv nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan
+• lasedit sáme girjálasjvuoda sadjihimev almulasj bibliotehkajn rijkav miehtáj
+Sámij nuoraj mierredimoassálasstemav ja vájkkudimfámov Sámedikke politihkan nannit
+Buorre háldadusdábe javlli tjálalasj aktijvuoda sámegiellaj vássteduvvi sámegiellaj, ja aj daj bálij gå lága milta ij la vælggogis dav dahkat.
+Buorre ságastallamijt suohkanij dagu pládnafábmudahkan jådedit nav vaj sáme berustime praktihkalattjat tjuovvoluvvi.
+Vuogas birástagá iellemin le gieresvuohta Jubmelis.
+Buorre oare ij suovastit.
+ Buorre giellateknologalasj tjoavddusa sámegiela gáktuj
+Buorre giellateknologalasj vædtsaga lulujin ájnnasa sámegielav nannit ja åvdedit.
+ Buorremielakvuohta sámegiela vuoksjuj
+Gieres gájkka divna.
+oadtju.
+Buorre rollemodella e goassak vastet sáhkada avtak birra, lehkusa máná, æjgáda jali barggoguojme.
+Buorre sáme oahpponævo li stuorra árvvon dán aktijvuodan.
+Buorre sosiála næhttabájke gånnå bæssá sámegiellaj guládallat lulujin ájnas giellaárená sierraláhkáj mánájda ja nuorajda gudi årru bájkijn gånnå ietján ælla heva sámegiela árená.
+Buorre vásádusá jasska gasskavuodaj baktu nanniji máná iesjdåbdov, soapptsomav laset ja buoredi vuogas åvddånahttemav.
+Buoredum gáhpustimfábmo ednam- ja miehttsebargon
+Buorre bálle lisj má navoldahttijn danen gå l álggep njittjijt gulldalit gå li sájbbodum.
+Dujna lij nágin tjállemvige, ja hæhttu sierraláhkáj tsæhkkáj barggat.
+Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá
+ Buorre giellaplánim mij le vuogas, ållesájggásasj kárttimij ja fágalasj analyjsaj nanna
+Buorre giellapolitihka vuodon hæhttu da iesjguhtik dile majt giella váset, ja dáv ij máhte dahkat buorre duogásjmáhtudagáj ja kárttimij dagá.
+Buorre gå aná sitáhtajt girjijs ja majt tjálle iesj le javllam.
+• Buorre le gå oahppe oassálasstá, de oadtju rámpov ja aj nievrep ságajt
+Buorre diedo ja ságastallam sijda ja skåvlå gaskan buoret dáv.
+Jus nuppástuvá, de buorre ájádallat:
+• Ájnas le ságastallamav gárvedit. Ájnas la
+Hávsskes manno!
+Vuorbbe ådå jagijn!
+Buorre sámegielmáhtudahka vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv ja bargov.
+Buorre sámegielmáhtto le ájnas ækto oassálastátjit sáme sebrudak- ja barggoiellemij ja vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv, bargov ja iellemájge oahppamav.
+Buorre sámegielak åhpadus mánnágárden, duola degu giellabiessemodella tjadá, le ávkálasj gå galggá ásadit nanos giellabiessemodellajt skåvlån.
+Buorre sjattalvisá li dábálattja
+Juohkka 10 dásen li máhtudakmihto juohkka oajvveoases.
+Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset.
+Divna almulasj orgána ma guoskadaláduvvi sámelága 3. kapihttalis ja dan láhkatjállusis, le vælggogis gåtsedit vaj njuolgadusá tjovoduvvi.
+Gájka almodusá almulasj orgánajs giellaháldadimguovlon maj ulmmejuogos le ålles jali oase álmmugis, galggi sihke dárogiellaj ja sámegiellaj almoduvvat.
+Gájkka dálkasboargála li sämmi dáhtábássaj aktidum ja ij la ájnas makkir dálkasboargálin oasesta.
+Gájkka dá bargo ma badjelin nammaduvvi, javlli juojddáv giellaplánima åtsådallamijs sáme guovlojs maŋemus lågev jagijn, ja dát girjálasjvuohta le luondulasj máhttovuodo dán Sámediggediedádus sámegiela hárráj
+Juohkka barggen le, rållamodællan, sierralágásj åvdåsvásstádus mánájgárde árvvovuodov tjuovvot ja åvdedit.
+Gaajhke båata dehtie seamma voejkenistie.
+Gájkka tjielde Vuona ja Svieriga bielen lidjin gåhtjodum buvtátjit árvvalusájt bargguj.
+Buoremusát lij jus åhpadus divna fágajn luluj årrot sámegiellaj.
+Gájka dájs giellasebrudagájn le dåjmalasj ællánahttem barggo.
+Juohkka dáhpádusán le gæjnno Jubmelij.
+Juohkka birrasin.
+Gájkka majt mánájgárdde dahká, galggá liehket mánnáj buorren, ja lahka aktisasjbarggo sijdajn le ájnas vaj máná åvddånahttemav doarjju.
+Gájkka dagáduvvá duodastuvátjit jus la bårredávdda jali ij.
+Da niellja guovlo li divna várjjaksámij dålusj addne- ja årromguovlon, dassta namma Várjjat Siida væráltárbbesadje.
+Divna slája tsiekkadusá subtsasti ietjas láhkáj sáme adnoguovlo birra.
+Juohkka departemennta galggá aj giellapolitihkav vuohtuj válldet gå ietjasa suorggepolitihkav hábbmiji ja tjadádi.
+Duv vuojno e bargguj hieba.
+Ietjá ájrrasa ja sadjásattja lidjin gájka álmmukriektá ja rijkajgasskasasj álggoálmmukriektá åvdemus ássjediehtte.
+Álgaduvvá masteråhpadus skåvllåjådedimes gájka ådå virgádum rektorijda.
+Gájka gudi gulluji varresvuohta- ja skihpasujttobarggijda, juska vil barggi kommuvnan, lánndadikken jali priváhtta sujttovidnudagán, máhtti bájeduvvat.
+aktisasjvuodajn, gájkka guddne ja herlukvuohta ihkevis ihkevaj.
+Divna guládallama li sámegiellaj.
+Gájkka ednama álmmugij ja gájkka ájgij gijttep ja hievedip duv:
+buoredihpit?
+Juohkka mánán galgaluluj edesik akta ráddna
+- Gájkka mánájn li rievtesvuohta avtaárvvusasj åhpadussaj.
+Divna mierredum bájkkenamá tjáleduvvi dáhtábássaj Guovdásj bájkkenammaregisterij mij stáhta kárttadåjmadagás dåjmaduvvá.
+Divna ma li buojkudum gárvvidusán, máhtti njálmálattjat dagáduvvat.
+Gájkka nissuna 23 ja 50 jage gaskan gåhtjoduvvi sellaåtsådibmáj juohkka goalmát jage.
+Gájkka nissuna beras ietja åtsådit ietjasa njittjijt.
+Divna oahppe galggi vuodon barggat sæmmi dahkamusáj, valla sieradibme le makkir válljima oahppe ja åhpadiddje dahki.
+Dagu juohkka ietjá organisasjåvnån le ållo jådediddje duogen mij guosská barggij barggomiela måvtåstuhttemij.
+Gájkka rievddadusá njittjijn galggi duodaj váldeduvvat ja dåktåris åtsåduvvat.
+Iesjguhtik minisstara gudi sáme ássjijs vásstedin mierredin muhtem tjåhkanimen Stockholman basádismáno 7. biejve 2001 ássjediehttejuohkusav ásadit man ulmme lij nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusáv dahkt.
+Divna guovloj varresvuohtaviddnudagá hæhttuji dal såbadit aktisasjbargov Helse Nord RHF:ajn ja SÁMAG:ijn dálkudimfáloj hárráj sáme pasientajdisá.
+Divna Sámedikke ájrrasa li sebrulattja avtan gålmåt fáhkakomiteas ma giehtadalli ássjijt ja åvdedi árvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj.
+Juohkka sáme árbbedábálasj æládusájn gávnnuji låhkåm- ja rieknimvuoge ma dánna dåhkkiji aneduvvat.
+Gájkka sáme giellabirrusa galggi bargguj sæhkánahteduvvat.
+Divna sjiemá ma galggi sáddiduvvat elektronalattjat atinn baktu, hæhttuji registreriduvvat Dahkamusregisterij, mij ij sáme bokstávajt ij doarjo.
+Bievddegirjje ● Bievddegirjje galggá tjáleduvvat divna rádádallamtjåhkanimijs stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan.
+Divna suohkana hæhttuji pládna- ja tsiekkaduslága baktu ietjasa dåjmav plánit váj sáme kultuvra, æládusdåjmaj ja sebrudakiellema luonndovuodov sihkarassti, valla ij ga dát láhka dågålasj láhkáj sihkaraste sámegielagij riektáv gielav oahppat jali adnet.
+Gájkka máná nuorabu gå 18 jage sämmi goahtefuolken, dat javllá gudi li álmmuktjáledum sämmi årudagán, li aktisasj allamáksosuodje.
+Gájkka dåbdos vuossteoassebiele galggi siebrrerádes diededuvvat ja gåhtjoduvvat vissa ájge sinna vásstedit.
+Buoris boahtem!
+Buorisboahtem!
+Buorisboahtem Raavrevijhke
+Buorisboahtem Svieriga girkkuj
+Buorisboahtem, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu
+Buorisboahtem oahppoplána bagádallamaddnen sámegiella vuostasjgiellan - sáme 1
+Buorisboahtem
+Buorre ságastallamin le tjoahkkájgæsos gånnå sjiehtat ådå sosiálalasj ja fágalasj åvddånahttemulmijt boahtte barggoájggegávddaj.
+jali h / v: Gålmaktes Jubmela namán jali h / v: Buorissjivnnjeda mijá jubmeldievnov.
+Buorre ulme sámegiela vuoksjuj e ålliduvá váni nuoges rudá ja ulmutja.
+Buorre ålgodisævtoj dagá li tjáppa ulme sámegiela nannima ja åvddånahttema gáktuj álbe.
+Budjähtta mierreduvvá ráddidusájs aktan.
+Budsjehtan oajvvaduvvi 250 millijåvnå tsieggimgålojda ja dåjmajda ma gulluji Ráddidushuodnahijt ådåsis ásadit ja tsieggit.
+Budsjæhtta boahtte ájggáj
+Budsjæhtta boahtte ájggáj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Butenschønnammadusá guoradallam aj åvdet dárbbo le sámegielav åvdedit dutkamgiellan ja javllá dutkamásadusá
+Butenschønnammadus jådedum Nils Butenschøn baktu le uddni rapportastis vaddám stáhttarádáj Kristin Halvorsen.
+buvtadit ietjas tevstajt duon dán ájggomusá diehti ja adnet moattelágásj vájkkudusájt tevstaj bargadijn
+adnet guovdásj gåvvusav duollatjállema, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj gå le tevstajt buvtadime
+buvtadit ja åvddånbuktet ietjas tevstajt
+Diededa gåktu li válljim gåvåjt.
+h / v: Dan diehti sihtap, aktan duv jáhkulattjaj gájkka ájgijt ja ålles almmelasj fuovajn duv namáv hievedit ja råhkådaládijn lávllot:
+h.: Dát le jáhkko, masi gástaduvájma (Kristusa girkkon väráldin).
+h.: Iellema Jubmel, tjoahkkip gájkka mijá buorre ájádusajt, gájkka majt NN:a åvdås sávadip, råhkådallamin: Dibde suv / sijáv jáhkon viessot ja jasskavuodan ja aktisasjvuodan sjaddat.
+h.: Gulldalup dal evangeliumav Jesusa ja mánáj birra / Gulldalup Jesusa bágojt mánáj birra jáhko åvdddågåvvån.
+H / V: Gulldalup Tjáluga bágojt jasskavuoda birra Jubmela lunna iellemin ja jábmemin.
+h.: Gålmaktes Jubmela namán.
+h / v: Jubmel, mij råhkålip värálda åvdås majt dån le sjivnnjedam.
+h.: Jubmel, duv gijttep NN:a åvdås ja gå suv / sijáv gieresvuodanat guottá.
+h.: Jubmel mijáv rádjá lájbev ja ráfev juogadittjat (väráldin) Mannup dát jubmeldievnos, Jubmela guddnen ja almatjijt dievastittjat.
+Jesus Nasaretaj bådij, gånnå lij badjánam. Sábbádin synagogaj manáj dábes milta.
+h / v: Jesusij årrus májnno, Lånestiddjáj aj májnno, mij bajedip duv lávllomin!
+h / v / konfirmanderna: Skallidibme mijáv mujttát Jubmela jáhtos gástadusán.
+Kristusa varra duv åvdås gålgådum.
+h / v: Vuojŋŋanissáj aj májnno, Jaskadiddjev dal
+h / v: Máinno Jubmelij, Sjivnnediddjáj májnno, mij hievedip duv dal sjålijn!
+Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam.
+H: NN., buorisboahtemijn duosstop duv / dunnuv / dijáv Jubmela girkkuj /... tjoaggulvissaj mij le oassen girkkos väráldin.
+h.: Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit.
+Älvkarleby, Österåker ja Östhammar.
+Guládallamij ja konsultasåvnåj smávvaelfábmoásadusáj ja biggamillotsieggimij birra.
+tjadádit roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij
+Åhpadiddje tjielggi oahppijda ma li bargo ulme, ja subtsas sidjij majna sij galggi barggat.
+Gå galggá tjadádit dáv gárvvidusáv da hæhttu adnet prográmmajt: iTunes, Media Player, Mp3-spiller, Audacity ja jiednabáddimprográmmav.
+tjadádit dåjmajt luondon váj oahppá luondo birra, ságastallat manen dat le ájnas ja filosoferit almatja saje birra luondon
+tjadádit álkkes lågådallamijt, åvddånbuktemijt, mujttaliddji låhkåmijt, roallaståhkusijt ja dramatiseremav, hiebaduvvam iesjgeŋgalágásj vuosstájválldijda
+jådedit tjåhkanimijt ja dágástallamijt ja refererit dajs, åvddånbuktet vuojnojt ja árvustallat mij le ássjásasj argumentasjåvnnå
+gæhttjaladdamijt tjadádit tjátjijn ja tjuovgajn ja ságastit observasjåvnåj birra
+tjadádit gæhttjaladdamijt tjuovgaj, vuojnoj ja bájnoj, ja båhtusijt dárkkelit tjielggit
+gæhttjaladdat duov dáv kjemalasj reaksjåvnåv ja gåvådit ma li daj dåbddomerka
+gæhttjaladdat ja avtagærddásasj láhkáj merustallat bargov, fámov ja effektav
+tjadádit gæhttjaladdamijt ma vuosedi ábnnasa máhtti vuogev målssot gå muhtem láhkáj dajt vájkkut
+tjadádit gæhttjaladdamijt radioaktivitehtajn, biellemuddoájgijn ja duogásjsuonjardimijn, fenomenajt tjielggit ja álkkes láhkáj merustallat
+tjadádit guoradallamijt ja adnet dáhtábásajt statistihkalasj dáhtájt åtsåtjit ja analyseritjit ja gáldojt árvustalátjit
+gæhttjaladdat magnetismajn ja elektrisitehtajn ja tjielggit ja åvddånbuktet gæhttjaladdamij båhtusijt
+tjadádit ja åvddånbuktet iesjválljiduvvam tjiegŋodimbargov gånnå tiebmá le giella, girjalasjvuohta jali ietjá sáme tiebmá
+tjadádit ja åvddånbuktet iesjválljiduvvam tjiegŋodimbargov gånnå tiebmá le giella, girjálasjvuohta jali ietjá sáme tiebmá
+gåktu unneplågopolitijkka tjadáduvvá. Dá
+Tjadádit dájt dåjmajt.
+Čáhčesuollu (Vadsø) giddagisán li guokta bargge gudi sámegielav máhtteba, madin friddjahuksokåntåvrån Finnmárkon le akta sámegielak bargge.
+adnet digitála vædtsagijt ja ja hábmegájbbádusájt diehtojuohkemijn, tækstabuvtadimen ja guládallamijn
+máhttet sieradit positijvalasj ja negatijvalasj moalgedimij gaskav ma vuosedi ájnegisulmutjijda ja ja juohkusijda
+sieradit oajvvegárgadisáv ladásgárgadisás, ja adnet duov dáv gárgadiskonstruksjåvnåv
+vuosedit gåktu giella rievddá dile, ájge ja bájke gáktuj
+Gielaj rájá e rijkarájájt tjuovo.
+Vuoseda divna ássjijt
+Vuoseda jut sån / sij le / li dujsta iehtsedum ja iellema tjadá guottedum.
+Ragátmáno 13. biejve jagen 2007 mierredij AN:a oajvvetjåhkanibme AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj birra.
+Ragátmáno 18 b. li gájkka sebrulattjajn gudi li 16 jage dävddám ja li álmmuktjáledum Svierigin máhttelis bájnatjit gudi galggi oadtjot åskov Svieriga girkkov boahtte niellja jage stivrrit.
+2005 tjavtja ja 2006 gidá lij aktijvuohta svieriga ja vuona departementajn majn le åvdåsvásstádus sámeåhpadusás dágástalátjit oarjjelsáme vuodoåhpadusáv rádjáguovlojn.
+Tjavtjan 2014 li Bokenskåvlån Jåhkåmåhken guokta gimnásaprográmma, Sáme Prográmma (gárvet allaskåvllåj) ja Sáme Vidnudakprográmma.
+dáhkat vuosádusáv diedulasj gálbaj
+Tjálálasj bargov máhtti oahppe sijdan barggat, ja åvddånbuktet bargov njálmálattjat åhpadiddjáj.
+Tjálálasj váksjoma dagáduvvi njálmálasj åhpadusá maññela, ja oahppe máhtti de guhtik vuorov tjállet dálkkeváksjomijt.
+Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaladuvvá bájkálattjat.
+Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
+Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
+Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá.
+Tjállusijt siebrrerádijda máhttá svierigadárruj, vuonadárruj jali sámegiellaj tjállet.
+Tjálalasj guládallam
+Tjálálasj máhtudáhka
+Tjálalasj guládallam oajvveoasen le låhkåm ja tjállem guovdátjin ja merkaj dádjadit ietjá tevstajt ja tjálalattjat guládallat iehtjádij.
+Oajvveoasen Tjálálasj guládallam la låhkåm ja tjállem tjalmmusin.
+Tjálalasj guládallama oajvveoasen le gatjálvis dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav gå le låhkåmin ja tjállemin ja adnet hiebalgis låhkåm- ja tjállemstretegijajt.
+Tjálálasj prosjækta
+Tjálalasjvuohta sebrudagán lássan, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu.
+Tjálalasjvuohta sebrudagán lassán, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu.
+Tjalmmevielggat ruopsut ja vájveduvvá ja låsjkos gålggå tjalmes, mij álu l visskásiehke.
+Tjalmmeinflammasjåvnnå álkket såhpu.
+Tjalmmeinfeksjåvnnå såhpu giehpemusát smávva mánáj gaskan danen gå nåv lahkalakkoj ståhki.
+Tjalmmeinflammasjåvnnå l dábálasj mánájn, álu virusinfeksjåvnås snuohpav la oadtjum.
+Tjalmmeinflammasjåvnå mánájn - majt máhttá iesj dahkat?
+Tjalmmeinflammasjåvnå ma älla buorránam vahkon márjju dárbahi antibiotihkajn dálkuduvvat.
+Dåhkki tjállet dåbddomerkajt lisstaj táblon.
+Álkkádusårniga
+Tjále Cvav ja åhtsåmusáv.
+Tjállaga ja ietjá ássjetjállaga rájaduvvi oassebielijda ja fábmudagájda majda guosská.
+Tjállit divna táblluj.
+Tjálle: Elin Åkerblom, skihpasujtár, Stockholm
+Tjálle: Fredrik Sundén, dåktår, spesialiseridum månemijda ja gådtjåj, Kirurga klinijkka, Helsingborga lasarähtta
+Tjálledoajmmá tjuovvu dav sámedikkev gænna le presidenntaámmát.
+Tjálle: Heitti Teder, kirurga, Centralsjukhuset Kristianstad
+Tjálle ja dåjmadiddje: Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden
+Tjálle ja dåjmadiddje:
+Tjálle: Martin Enander dåktår, ássjedåbdde gájkkásasjmedisijnan, Sundsvall
+Åvddånit tjállemtjehpudagá hárráj ieŋŋilsgielan merkaj oahppat duollatjállemav, ja báhkoboanndudagáv ja gielalasj struktuvrajt åvddånahttet.
+Tjállemtjehpudagá åvddånibme luonndofágan manná álkkes javllamvuogijs maŋenagi tjielggasap luonndofágalasj buojkuldagáj, symbåvlåj, grafihka ja argumentasjåvnå adnemij.
+Dåjmadahka le álggám bargov jårggålattját diehtojuohkembrosyjrajt ja ietjá diehtojuohkemmateriálajt, ja aj ådåstuhttet dav mij le sijddabielen tjáledum.
+Dåjmadagá galggaba sierra bájkijn lenan jali fylkan gávnnut gåsi konvensjåvnnå gullu.
+Dåjmadagá ullme le divna sáme gielajda galggi maŋenagi boahtet.
+Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallammvuohke ja oahppamvuohke.
+Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke.
+Tjállem le aj vuohke åvddånahttet ja tjielgadit huomahimijt ja ájádusájt, ja le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke.
+Tjállem matematihkan le vædtsak ietjas ájádusájt ja oahppamav åvddånahtátjit.
+Matematihka tjállema åvddånibme vuolggá álkkes åvddånbuktemvuogijs maŋenagi formála symbåvllågiela ja dárkkelis fáhkaterminologija adnuj.
+Tjállemprosessa plánimis gárvedibmáj ja tevstaj åvddånbuktemij sisadná luonndofágalasj buojkuldagájt, figuvrajt ja symbåvlåjt adnet hiebadum ulmmáj ja vuosstájválldáj.
+tjállet diededimijt ja tevstajt bæjválasj vidjurij birra
+tjállet tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa tevstajt
+tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj argumentasjåvnnå
+tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj árgumentasjåvnnå
+tjállet tevstajt ma tjielggiji ja argumenteriji aktan referánsaj guoskavasj gáldojda, árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstaj kvalitehtav ja tevstajt dárkestit
+ássje sisanov tjåvdabágoj tjállet
+tjåvdabágojt ássje sisadnuj tjállet
+tjállet diededimijt, bágojt ja oanes gárgadisájt
+tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta
+låhkåt tevstajt ja ságastallat iehtjádij dan birra majt le låhkåm
+tjállet kreatijvalasj tevstajt duon dán sjáŋŋarin
+adnet ietjas notáhtajt ja duov dáv gáldov vuodon tjállemij
+adnet ietjas notáhtajt gå le tevstaj tjállemin ma gulluji ietjas åhpadusprográmmaj
+tjállet ja åvddånbuktet åtsådallamijt filmmagæhttjamis ja girjálasjvuodalåhkåmis
+sierralágásj sáme subttsasav tjállet
+tjállet subtsastiddje ja tjielggijiddje tevstajt
+Vuostak oahppe aktan ájáduskártav dahki.
+tjállet subttsasijt, divtajt, girjijt ja ássjetevstajt
+tjállet subtsasav mij la sáme vuohkáj
+tjállet notáhtajt majna ådå tevstajt dahká
+tjállet oanes tevstajt maj ájádusájt ja berustimijt gåvvi, ja ma tjielggiji, subtsasti ja mai gatjádallá
+tjállet aktijtjanádum ja doajmme giehtatjállagijn
+tjállet avtatraják tevstajt ma subtsasti, mujttali, gåvådi åtsådallamijt ja ietjas vuojnojt ja ájádusájt tjielggiji
+tjállet avtatrajes persåvnålasj ja doajmme giehtatjállagijn
+Tjállet bágojt ietjam fámilja birra
+tjállet unnes roallaoavdástallamav gånnå le dáhpádus ja moallánagá ma gulluji æládussaj.
+tjállet tevstav gielalasj vájkkudimnævoj
+tjállet tevstav gielalasj vájkkudimnævoj milta
+tjállet tevstajt ja tjáledijn adnet duov dáv gáldov ja vájkkudimnævov
+tjállet tevstajt ma subtsasti, gåvådi jali åvddånbukti ájádusájt
+tjállet oanegis roallaoavdástallamav dahpádusáj ja moallánagáj tjanádum æládussáj
+unneplågojt ja unneplågogielajt vuojnnusij buktet, buojkulvissan galbbit
+Tjalmosta gåktu biejve sámegiellaj javladuvvi.
+Tjalmostahttemássjen le gåktu bájkálasj resursa ja dåjma máhtti aneduvvat ásadittjat æjvvalimsajijt mánájda ja nuorajda gånnå máhtti asstoájgeberustimijt ja dåjmajt aktidit sámegiela praktiserimijn.
+Tjanos gednaressursajt bessat ávkkit ja álggoálmmugij árbbediedo daj birra le guovdásj oasse protokollas.
+Gullut avta dájs vidát gielajs le sámijda árvvon, dát árvvo le aj gielladiedádusá vuodon.
+Cand. oecon. Stein Storsul le guoradallam sáme dávvervuorkáj dilev ja buohtastahttám lågoj dávvervuorkájs ma ælla Sámedikke háldon.
+Cávarrin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dievaideanu njálmes Rostoeatnuj ja Rostaeanu milta Litle Rostavatnaj, vijdábut dan jávre milta Rostaeanu njálmmáj Litle Rostavatnin.
+Gehtja dánna gåktu oahppe máhtti gærddot ja oahppat ådå bágojt, gehtja artihkkalav artihkkal báhko-oahppama birra ja artikkal oahppamstrategijaj birra ieŋŋilsgiela bagádusán.
+Gåktu oahppe máhtti gærddodit ja ådå bágojt oahppat, gehtja artihkal báhko-oahppama birra ja artihkal oahppam strategiaj birra ieŋŋilsgiela bagádusán.
+2010 rádjáj bargaj CBD dajna ulmijn jut biologalasj valjesvuohta galgaj bisoduvvat.
+CDB javllá stáhta galggi vieledit, bisodit ja åvdådnahttet álggoálmmugij árbbediedojt, ådåstahttet ja sihkarasstet (dåjmadit) mij guosská biologalasj valjesvuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj (artihkkal 8 j), ja vil ahte biologalasj valjesvuohta dábij milta mij le kultuvralasj dåjma gáktuj galggá suodjaluvvat ja hasoduvvat (artihkkal 10 C), ja jut diehtolånudibme mij guosská biologalasj valjesuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj galggá sisadnet álggoálmmugijt ja árbbediedojt (artihkkal 17.2).
+CDB dåhkkit lahka aktijvuodav álggoálmmugij ja biologalasj valljudagá gaskan (artiihkkal 12 åvddåbágo).
+CDB:a ulmme le biologalasj valjesvuodav bisodit, biologalasj valjesvuoda guoddelis adno ja rievtugis juohkem dajs ávkijs majt biologalasj valjesvuohta vaddá (artihkkal 1).
+Dásse
+Dásse: Jo1- oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 - viddnofágalasj åhpadusprográmma
+Dásse: Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma
+Dásse: Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma
+Tjállet gárgadisájt gåvåjda gåvvårájdon máhttá viehkken strukturerit subttsasav.
+Sámij dádjadus risstalasjvuodas vuojnnusin boahtá tjoaggulvisájn ja
+Tjiellde le ekonomalasj ja tjuottjodus siebrre mij lága milta sebrulattjaj aktisasj buoremussaj galggá ällosujtov sierra geográfalasj bájkken jådedit.
+Jus le dárbulasj de tjielden le loahpe tjuollat slahppomuorajt åttjudittjat biebmov boahttsujda.
+Jus e bådogijt jådeda de tjiellde sáhkkudalásj.
+Tjieldijs 33 li várretjielde, 10 li vuovddetjielde ja gáktsa li konsesjåvnnåtjielde gånnå ällosujtto sierra låbijn dåjmaduvvá.
+Tjielde - Sametinget
+Tjielde
+Ceavccageađgin / Mortensnesan le sáme dålusjájgge ja nanos aktisasjvuohta luondo ja kultuvra gaskan aktidum avtatraják subttsasij.
+Guoddelis barggosaje sáme dájdda- ja kulturvuododum æládusájn
+Guoddelis ællosujtto sjaddá gå:
+Cecilie Hansen, suohkanoajvve, Oarjje-Várjjat
+vuojnnin, gudi suv viesson javllin.
+ietjas tjiegŋodit fágalasj ássjijn ietjas åhpadusprográmma milta ja åvddånbuktet dav ássjev
+Dav tjielgas rájáv ålgusjbiele ja sisbiele gaskan li gæhttjalam nannit gå tjáŋa njuolgga goahtáj, sieradus ålgusjbieles sisbælláj le sæmmi tjielgas dagu låvdagoaden.
+Tjielgas mærkkan giela ájnas mierkkidussaj le jut sámegiela tjanástahka le mierrediddje jus bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj tjáledit.
+Gávnnu ájgge dádjadittjat.
+Konkrehta prosjevtaj baktu álgat ja jådet guovdásj ietjasa dutkamav, ja fágajgasskasasj - dutkam- ja åhpadusaktisasjbargov álgat ja koordinere.
+Konkrehta rekrutterimdåjmajs, ma li jåhtuj biejadum, máhttá nammadit:
+Tjielggasabbon dahkat mijá vuorddemusájt sáme institusjåvnåj åvdåsvásstádusá sáme dájda ja kultuvra åvddånahttema hárráj
+Tjielgadime galggi kommisjåvnå konklusjåvnåj vuodon.
+Tjielgas le huoman dánna lisj juridihkalasj gássjelisvuoda masi ij le nav álkke tjoavddusijt gávnnat.
+Gietjav ma tjuovvu sisadni almatjij aktijvuodav guhtik guojmestiska.
+Doarjja le aj vattedum gietja almodibmáj juojggusij, guokta almodime åsskotåvnåj ja guokta almodime musihkajn mánájda.
+Tjielggi bargov
+Tjielggidussa dási le gå fáhkapládna " sáme giella ja kultuvrra " gádoj 2006 jagen, valla fágalasj analyjssajuohkusa mielas le dárbbo dágásdallat nubbenmgielafága ævtojt sierraláhkáj.
+Tjielggidus mij dálla åvddån biejaduvvá tjielggi moadda oajvvahásstalusá giela gáktuj maj birra le ájnas dagástallat.
+Tjielggidus bagádallamij
+Sámegiela tjielggidus dilev láhtjá dagástallamij Sámedikke giellapolitihka gáktuj åvddålijguovlluj.
+Tjielggidusá
+Tjielggi manen nav galggi barggat.
+tjielggit dárkkelit dálkádak moallánagáv, dåbddåt muhtem sivájt dálkádakrievddamijda ja guoradallat ja registrerit nievres dálkij båhtusijt
+tjielggit dárkkelit oajvveåsijt rubmaha energijavadde biebbmoábnnasij birra bårråma, gilvvema ja adnuj válldema gáktuj
+tjielggit dárkkelit evolusjåvnåteorija oajvveåsijt ja tjielggit observasjåvnåjt ma teorijav doarjju
+tjielggit gåktu mihttit guhkkudagáv, areálav ja vuobmanav ja merustallat biráldisáv, areálav, jalgudagáv ja vuobmanav guovte- ja gålmådimensjonála figuvrajs
+tjielggit guovdásj moallánagájt ma sáme subtsastallamdáhpáj gulluji
+tjielggit guovdásj moallánagájt ma sáme subtsastallamvuohkáj gulluji
+tjielggit dárkkelit ja vuosedit buojkulvisáj gåktu bágojt máhttá suorgudahttet
+tjielggit moallánagáv gájmme
+Dáv máhtáv huj buoragit
+tjielggit manen ij galga jali ij máhte tevstav bágos báhkuj jårggålit
+tjielggit dárkkelit manen le ájnas gávnnat gåktu sivva ja vájkkudus aktan gulluji ja tjielggit dárkkelit manen argumenterim, vuosstemielakvuohta ja almodibme le ájnas luonndodiehtagin
+tjielggit ma redoksreaksjvnå li, gæhttjaladdat boalldemijn, galvana elementajn ja elektrolysajn ja båhtusijt tjielggit
+ságastit mij kåserija le ja kåserija sisanov
+tjielggit dárkkelit vidjurijt ma guládallamav bájnni, faktåvråjt ma guládallamav máhtti åvdedit ja hieredit
+tjielggit mij sjaddadimviessovájkkudus le, ja tjielggit gåktu ulmutjij dåjma ilme energijabalansav rievddi
+tjielggit gåktu álggoulljo ja luonndogássa le sjaddam
+tjielggit dárkkelit gåktu elektromagnehtalasj suonjardibme vuobmanin máhttá dålkkuduvvat ja diedojt vaddet vuobmana birra
+tjielggit gåktu guovsagis sjaddá, ja buktet buojkulvisájt gåktu Vuodna le læhkám ja ájn le guovsagisdutkamin åvdemussan
+tjielggit gåktu ietjas iellemvuohke luluj varresvuohtaj vájkkudit, dan vuolen aj sæggodibme ja bårråmgássjelisvuoda, buohtastahttet diedojt iesjgeŋga gáldos, ja dágástallat gåktu máhttá hieredit varresvuoda vahágahttemijt
+tjielggit dárkkelit gåktu jábe sjaddi, ja manen biejvve ijájt bájttá ja manen la sjievnnjet dálvijt
+tjielggit gåktu giela ja kultuvra dálásj Sámen dejvadi ja gilposti
+tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj
+tjielggit dárkkelit gåktu ådå bágo ja terma sámegielan dagáduvvi ja luojkasbágoj adno ja hiebadibme
+tjielggit gåhktu ådå terma badjáni jali dagáduvvi
+tjielggit buojkuldagájt massta ja genmodifiserim ja vaddet buojkulvisájt gåktu bioteknologija aneduvvá sjattoj ja iellij vuogijt rievdatjit
+Dagá oahppijt diedulattjan gejna sij máhtti sijdan sámástit.
+tjielggit man ájnas ozongierdde le biejve suonjardibmáj
+tjielggit dárkkelit proteinsyntesa genehtalasj kodav ja oajvveåsijt ja vatte buojkulvisájt gåktu árbbe ja birás aktan doajmmi
+tjielggit dárkkelit grammatihkalasj sierra dåbddomerkajt sámegielan ja buohtastahttet ietjá gielaj ja tjielggit dárkkelit gåktu dá bájnni jårggalimbargov*
+tjielggit dárkkelit grammatihkalasj sierra dåbddomerkajt sámegielan ja buohtastahttet ietjá gielaj ja tjielggit dárkkelit gåktu dá bájnni jårggålimbargov
+tjielggit sáme giellahiståvråv ja buohtastahttet sáme giellahiståvrå oajvveåsijt nuorttarijkaj gielaj histåvråjn
+tjielggit dárkkelit báhkoklássajt, såjådimåhpav, báhkosuorgudimijt ja vuodoássjijt gárgadisåhpan, ja adnet dajt gå gielajn ja tevstaj barggá
+tjielggit berajmoallánagájt iehtjádijda
+tjielggit dárkkelit oajveåsijt teorijajs gåktu ednam rievddá ja le ájgij tjadá rievddam, ja dáj teorijaj vuodov
+Guoddnánarggemin suoddji aj iesselisvuodas.
+Guoddnábaksema máhtti aj ruopsudit ja båhtånit.
+girkkolasj dåjmadime
+Tjuojadibme
+Ájádusájt ja ájggomusájt tjoahkkit sámegielaj birra ja daj boahtteájgev
+Dav ájrasjuogov lip oadtjum moatte árvvalusá ja buorre aktisasjbargo baktu gaskanimme, javlli Finnmárko fylkkasuohkanoajvve Runar Sjåstad, Tråmså fylka rádeájras Line Miriam Sandberg, Nordlánda fylka rádeájras Arve Knutsen ja Sámedikke rádeájras Silje Muotka.
+Tjoahkkájgiessemin le luondulasj guorrasit gænna l oajvveåvdåsvásstádus gåtsedit juohkka ájnna ulmev.
+Tjoahkkájgæsos (ålles konferánsas), Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu
+Tjoahhkájgäsos
+Tjoahkkájgäsos
+Tjåhkanime máhtti ásadit ådå æjvvalimsajijt mánájda ja nuorajda, gånnå sáme perspektijvva bærrájgåtseduvvá.
+Tjåhkanime duola dagu konfirmasjåvnnååhpadime aktijvuodan vierttiji åttjuduvvat juohkka ájnegisá tjoaggulvisájn, vaj
+Tjåhkanime máhtti organiseriduvvat sihke pråvsstådásen bispaguovlodásen, ja nasjonalálasj dásen.
+Tjåhkanime tjadáduvvi oajvvenjuolgadussan biehtsemánon ja javllamánon gånnå sámedikkepresidænnta le guossodiddje tjåhkanimen biehtsemánon ja stáhttaráde javllamánon.
+Oarren tjåhkanibmáj lij tjála mij bigot lájttalahtte vidjurijt moatte doarjjaoadtjoj lunna gudi oadtju doajmmadårjav uddni.
+oajvvaduváj i. i. goappátja rijka galggin guoradallat máhttelisvuodajt ja hieredusájtma luluj gávnnuji njuolgadusájn mij guosská vuodoskåvlå åhpadusá aktisasjbargguj rájáj badjel.
+Tjåhkanimijn galggi duola dagu boahtte mánoj ájggeguovddelis sámepolitihkalasj ássje tjielggiduvvat.
+Tjåhkanimen Guovddagæjnon árvvalattaduvvin máhttelisvuoda dahkat æjvvalimsajijt sáme vuorrasappojda ja ásadit sierra skihppijsijddaåssudagáv stádan.
+Tjåhkanimen vuodulasj ja prinsihpalasj gatjálvisá åvdeduvvi ja prosessa ma li jådon.
+reformasjåvnå ja ortodoksalasj girkko Ruossjan le vájkkudam sáme åsskuj.
+tjårvij hábme
+Tjåvdabágojs sij oanegis referáhtav ássje sisanos tjálli.
+tjoavddet tjuolmajt ma guosski guhkkudahkaj, viŋŋkalijda, areállaj ja vuobmanij
+tjoavddet praktihkalasj dahkamusájt ma guosski oasstemij ja vuobddemij
+tjoavddet liknigijt ja ærádisájt vuostasj grádas ja likniksystemajt guovte dåbddåmahttásij ja adnet dáv praktihkalasj ja teorehtalasj ássjijt
+Gå smávmáná li tjåjvijs - majt iesj máhttá dahkat?
+Álu infeksjåvnnå virusis dahká vaj tjåjvijs sjaddá.
+• Tjiebedin báktjasav oadtju gå sáhkat juoŋga birra mij ij la nav hávsske.
+Čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat ovdal go olggosmáksin lea álggahuvvon muddejuvvojit bálkágoargŋuma mielde.
+tjoahkkit diedojt ja tállamateriálav ja dágástallat varresvuodavahágijt ma máhtti badjánit duon dán gárevselgaj ano diehti
+åhtsåt diedojt lahkabirrasis dijdaj ja báhkotsoamij birra ja gåktu da aneduvvi bæjválattjat
+tjoahkkit, tjuolldet, tjállet ja gåvvidit dáhtájt vuogas láhkáj låhkåmsárgij, tabellaj ja stoalppadiagrámmaj baktu, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá, ja ságastallat prosessa ja åvddånbuktema hárraj
+tjoahkkit, tjuolldet, tjállet ja gåvådit dáhtájt låhkåmsárgoj, tabellaj ja stoalppadiagrámmaj ja ságastallat prosessa birra ja majt gåvå dáhtáj birra subtsasti
+Jukkasjávre girkkon Svierigin le dájddár Lars-Levi Sunna orgeltangentajt dahkam soages, tjoarves ja sasnes.
+- Jukkasjávrre: Saarivuoma, Dálmma, GabnáLeavnas-Kaalasvuoma, Kalix ja Haparanda Svierigin.
+Ruoppsisgåddejudos mij tjårrågin viessu
+Tjoavddusa vájmmelis bájkálasj vájkkudahttemij mærrádusprosessajn li danen sjaddam ienep dábálattjan.
+D. Plánit ja tjadádit æjgátságastallamav man sisadno
+E. Dagá plánav gåktu máhtá / máhttebihtit muhtema dájs dárbojs ållidit.
+c.) Dahkit báhkospelav åvddål gå oajvvedoajmma álggá.
+Gehtja ietján dábálasj oasen gielladomenaj birra.
+Dábálattjat de sierra diededimsjiemáv adná gå PP-dievnastussaj vuoset, gehtja duv suohkana / fylkkasuohkana næhttasijdov.
+Sajen www.statkart.no gávnnu vuonakártta gånnå aj sáme bájkkenamá li tjáledum.
+Sválldasa lágajda ja njuolgadustjállaga ma gulluji sámegiellaj
+Vuosedip Sámediggediedádussaj åhpadime hárráj gånnå dát hásstalus aj giehtadaláduvvá.
+Bunástallat, tjulástallat ja hånglit la juoga masi ålos lijkkuji.
+Goavgge l garra dåbddo hujás ja balos mav ålles rumáj dåbddå, ja majt ienemusá muhtem bále dåbddi.
+Bunástallat la gå ietjas bakismijt dieddel ietjá ulmutja baksimijda jali ietjá sadjáj ietjá ulmutja rubmahin, álu sämmibále aj tsållajienatjav dahká.
+suojnijt suoddat.
+Tjuohte jage dássta åvddåla vuojnijma dav duola dagu sáme åvddånissuna Elsa Laula Renberg bargo tjadá.
+Rinngu nav ruvva gå máhttelis gå vuojná giessebargov majt sidá.
+Rinngu ietjat sijddasuohkanij ja guoradalá jus gávnnuji siera giessebargo nuorajda.
+Tjuovo vattugit bagádusájt skuorpon.
+Tjuovo váttugit bagádusájt skurpon.
+Lågå val gájkka almodimijt avijsajn juohkka biejve.
+stuorradikke diedádusá tjuovvolibmáj ájggu Justijssadepartemænnta doajmmaplánav dahkat gånnå tjåhkkåhimdile sámegielak duobbmidallijda ja kriminalhukso sáme giella ja kultuvrra máhtudagájn le oassen.
+Guoradallambargo sjiehtadusá tjuovvolibme gruvvodåjmadime Guovdageaidnu suohkanin.
+Tjuovvovasj ulme galggi njuolgadussan liehket dán suorge åvddånahttemij:
+Tjuovvo dåjma li dagádum ma li aktidum Iellembirrasij ja árbbediehtuj:
+Tjuovvovasj dåjma vierttiji liehket njuolgadussan vijdábuj åvddånahttemij almulasj dievnastusájn sámegiellaj:
+Ráddidusá 2012 budsjehttaoajvvadusán li rudá juolloduvvam tjuovvovasj stuorra IKT-prosjevtajda:
+Sámedigge oadtju danen åvdåsvásstádusáv ållidit
+Båhtusin sjattasj ruvva nav vaj sámegiella sajev massá dárogiellaj, ja nav binnu sámegiela bæjválasj dárbbo.
+tjuovvot sihkarvuoda dåjmajt ma li gåvådum HMS-rutijnajn ja risikoárvustallamijn
+Tjuovvu Lex Maria-bajedimijt
+CV:a vaddá alkes diedov barggoåhttse formálalasj duogátja ja tjähppudagá birra.
+CV:a vaddá diedojt: Ž Persåvnalasj died Namma, adrässa, telefåvnnånummar, riegádumbiejvve.
+CV (Curriculum Vitae) le oanegis tjálalasj diehto duv birra mij åhpadussaj, barggomáhttudahkaj, kursajda jnv. guosská.
+CV:a gåhtoduvvá aj resumea jali dáhtalissta.
+Ienemusát härrá gatjádallá gállasjguojmmepáras gåktu ja goassa gávnadijga, masi ienemusát lijkkuba nubbe nuppen, majt ienemusát aktan dahkaba.
+Dábálattjat viertti gájbbádusá sámegiela åhpadussaj duostoduvvat ållessjattuk sámes guhti vuodoåhpadusáv dárbaj.
+Álu tjalmme vuojnnu båden.
+Nammadimjuohkusis masi ájgo jienastit álu máhtá oadtjot válljimsiedilijt ma li åvddålprienntidum.
+Álu vuojnná gå mánná báhkan buollá.
+Dajna gå bargodisvuodarudá li binnebu gå bálkká, de oadtju da gudi li ierit bargos binnep rudájt gå iehtjáda gudi li ierit bargos.
+Álu la nuoges guovtijn jali gålmåjn ulmijn.
+Álu le ávkálasj ja luondulasj oahppáj oassálasstet åvddånahttemságastalla mijda.
+Dábálattjat mierreduvvi niellja vahko komitea- ja ållestjåhkanimijda.
+Ienemusát oadtju mierredum ájgev ja máhttá dav ådåsis diŋŋgot.
+Álu hähttu vásstedit muhtem gatjálvisájt åtsådime bále, buojkulvissan
+gájkkásasj 1 h / v: Giedanat ednamav aneda ja mijáv gájkajt namájn nabdá.
+gájkkásasj 2 Duv gijttep, Kristus, sárnnomahtes valjes vattáldagát åvdås.
+gájkkásasj 4 Gijttep duv, Jesus, guhti midjij båhti ja ietjat midjij vaddi.
+Le dábálasj ulmusj ájádallá ietjas seksuálak tjerda birra
+Iemelágásj märostime milta 2500 ulmutja ållåsit jali muhtem mudduj ällosujtos viessu.
+Ålggolin dábálasj barggoájge, de fállá Varresvuohta Finnmárkko dålkkumdievnastusáv telefåvnå baktu ja Unnan bálkkijda dålkåv dárboj milta.
+IEMELÁGÁSJ GATJÁLVISÁJT MAJT MÁHTÁ OADTJOT Ž Manen bargov åtså?
+Dábálasj gådtjåinfeksjåvnnå máhttá vaddet garra lassánimev PSA:s valla vássá.
+Dábálasj gatjálvis la jus bruvrrá galggá lájddiduvvat áhtjes álltárij.
+Dábálasj la aj báhkan buollet.
+Dábálasj mærkka mánán ij le buorre dille, le gå mánájgárddáj e sidá.
+Oarre dábálasj snuohpaj la virus, ja virusij ij gávnnu dálkkasa ma viehkedi vaj mánná ruvábut väddjá.
+Máhttet ságastallamav dábálattjat
+Dábálasj oarre vehik aledum árvojda buorre prostahtastuoredibme.
+Dábálasj vuohke tjulástallagoahtet la bunástallagoahtet.
+Dábálamos dåmajdibme l ságastimterapiddja muhtem hábme, dálkas jali luossjvedibme.
+Vuostasj bále gå suovas la dábálamos rádnaj siegen.
+Dábálattjat spahtel muoras jali plástas gähppadit duohtaduvvá skoahtodáhppá vuosstij ja de dibma bårstasj aneduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oasen.
+Dábálamos ássje li árvustallat sierrapedagogalasj viehkev mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám ja oahppij sierraåhpadibme.
+Dábálasj dåbddomärkka njidtjebårredávdan la jarre njittjen jali giehtagávan.
+Dadi bahábut vuoset tjála mij ep jåvsåda buorre mærráj udnasj årnigij ja njuolgadusá.
+Luodjomláhkáj avtav láhpijma dán bargon.
+Mavas galga e ájn gávnnu sáme tjåvdabievde divna skuolkanijda.
+Árvustallama bargadahttijn vuodo vierddi liehket gájbbádusá ma li tjanádum åhpadusmihttomierijda.
+Árvustallama bargadahttema vuodon vierddiji gájbbádusá ma li tjanádum åhpadusmihttomierijda.
+Dán åhpadimgárvvidusán máhttá åhpadiddje adnet sjáŋŋarlistav vuodon árvustallamin, ja dasi vuosedit gå oahppijt diededit.
+Árvustallam bargadahttijn, gielladomena ja guhkásåhpadibme li gárvvidusán oase.
+Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán.
+Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán.
+Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusán oase.
+Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusá oase.
+Árvustallam bargadahttijn gielladomena ja guhkásåhpadibme li gárvvidusá oase.
+Árvustallam bargadahttijn ja jus soajttá gielladomedna li gárvvidusá oase.
+Árvustallam bargadahttijn ja máhttelis gielladomena li gárvvidusá oase.
+Mávsulasj le diededit oahppijda dan láhkáj sij diehti majna galggi barggat vaj ietjasa máhtudagájt åvdedi.
+Oahppe galggi aktelasj tjállemprosessa tjadá bagádusájt oadtjot, ja åhpadusmihttomiere galggi bagádusán vuodon.
+Oahppe máhtti njálmálattjat ja / jali tjálálattjat árvustalladuvvat bargadahttijn.
+Árvustallama tjadá bargadahttijn oadtju oahppe, åhpadiddje ja æjgáda / åvdåstiddje diedojt oahppe bargo, oahppama, båhtusij ja åvddånime birra.
+Ienep ja ienep sáme uddni jåhtåli ålgus árbbedábálasj sáme årromguovlojs.
+sámástit ienebut ja ienebut moattelágásj dilijn ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánagájt
+Ienep gå avtan skåvlån barggoplánajt adnegåhti, ja dákkár barggamvuohke rávkká vaj oahppe iesj dahkamusájt pláni ja tjadát.
+Madi ienep ja ienep lánda li vuojnnám ávkev dajt sierralágásj hásstalusájt åvdedimes ma siján li vuovdij háldadusán, li sjiehtadallama vijdedum.
+Maŋenagi gå sámegiella le ienebut ja inebut almulasj aktijvuodajn adnuj boahtám, le aj gatjálvisá lassánam.
+Maŋenagi le aj ásaduvvam skåvllåvuogádus gånnå maõrigiella aneduvvá åhpadusgiellan skåvllåfágajn.
+Maŋenagi bukti máná ienebut subtsastit gåktu sijá dåbdo, dárbo ja ájádusá li.
+Maŋenagi ájádalák giella buorrán.
+Bargadahttijn máhttá åhpasiddje gæhttjat jus oahppe bukti juojgav, lávllagav jali sálmav mierredum ájggáj.
+javllat namájt fámiljan
+Javllá goavgen la buojkulvissan skåvlå gähttjalibmáj jali gå l enas barggon.
+Javllá val oskuld báhkon danen gå ij la seksav adnám.
+(...) Dibde girkko Jesusa lágátjin årrot ja sávvat gájkkájda gájkájda buorisboahtemav.
+Dagá muv ráfe nävvon.
+Dagá nåv vuohkasit gå máhttelis
+Valla dav majt mánná dahká ij ållessjattuk galga dåhkkidit.
+• dago galggi gærdoduvvat vissa ájge bále ja guhkev vihpat
+• dago li plánidum jali vasje
+jali Båhtus duv rijkka, sjaddus duv sidot!
+jali Gulá mijá råhkålvisáv, rája mijáv duv väráldav varrásin dagátjit.
+jali
+muhtem mudduj suomagiellaj ja sámegiellaj.
+Máhtti aj låhkkijtjállagav tjállet.
+Oadjodåjmadagá vebbabielen la vil diededibme gåk sujtov oadtjot ålggorijkan.
+Oadjodåjmadahka ja duodastusvidnudagá
+• árvustallat jus duv mánná sierrapedagogalasj viehkev dárbaj
+Dahkit dav muv mujtton.
+Dahkkeriektá le aktisasjnamma intellektuella dagoj riektásuodjalibmáj, duola dagu musihkka, dájdda, gåvå, girjálasjvuohta, luonndodiehto ja gávnadisá.
+Biejvve:
+Biejvve
+Biejvve:
+h.: Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn gatjádav dujsta NN:s: Sidá gus NN:av duv ålmmån / áhkátjin duosstot ja suv iehttset niedan ja ávon?
+Luluj ávkken liehket oahppe barggosajen tjåhkanit, gehtjatjit barggamsajev, sárggomijt jali ietjá skåvllåbargojt.
+• Buoragit doajmmá ságastallamijn gå máná e oassálasste.
+Ihkap dábálasj le Lars hådjån jus hilgoduvvá, ja de tjierru ja viehká tjiehkát.
+Ihkap sjaddá luondulasj konkluderit juojddájn man gáktuj æjgáda ja mánájgárdde máhtti åvddålijguovlluj aktan barggat, jali sjiehtadit ássjev tjuovvo lit ja boahtte tjåhkanime árvustallat.
+Dárkastuskomitea vaddá mærrádusárvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj ássjijn majt dat giehtadallá, juogu sierra ássjen jali komitea jahkediedádusá baktu.
+Vuojnnet buoragit li vuorbástuvvam danen gå oassálasste bessi sámegiela kursav sijdabájken válldet sæmmi båttå gå eksámav bessi allaskåvlån / universitehtan válldet ja dassta oahppotjuorgajt oadtju.
+Mij le aktisattjat dáj fálaldagáj gaskan, le gå li ienemusát addnij duogen.
+Skierroj nanna vájaldimhállan le dájddár Kristin Ytreberg sierra ja tjáppa láhkáj biedjam sáme báhkovádjasijt danijn ja metálla-návlij.
+Dájdda- ja kulturdåjmadibme
+Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+oahppijda gudi e kymrilasj gielav ságasta sijdan, le máhttelis válljit duov dáv giellalávggom vuogijt, gånnå kymrilalasj giella le oahppamgiellan muhtem jali gájkka fágajn.
+Prosjekta dálla joarkká váj máná ja nuora ålles væráldis gåhtjoduvvi.
+Dájddasuohkan
+Dájddár Hilde Schanke Pedersen le hiervvidum dav stuorra betoaŋŋaskierrov alvos abstrákta gåvåjn gånnå emálja ja bládegålle li stuorra sinkpláhttaj biejadum.
+Låhko dájddárijs sáme guovlon le lassánam 6% maŋŋemus jage.
+Dájddársjiehtadibme
+Dájddársjiehtadus le aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Sáme Dájddárráde gaskan (SDR).
+Vuodon dájddársjiehtadusás tjadájt Sámedigge ja SDR jahkásasj sjiehtadallamijt gånnå sisano ja ekonomija ålgoldis boahtte jahkásasj sjiehtadussaj mierreduvvá.
+Dájda máhtá jienastit
+Dájdda Sámedikketsiekkadusán
+Dájdda Sámedikketsiekkadusán / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Dåjmaj tjádadibme ja stuorrudahka tjáledum doajmmaplánan sjaddá hiebaduvvat jahkásasj budsjæhttaoajvvádusájda ja dáj giehtadallamijda stuorradikkes.
+Daj dåjman siegen ma álgeduvvin Aktidimnammadusá oajvvadusáj milta lij risstalasjvuohtagirje guovtegielaktevstaj Tråmså åhpadiddjeskåvlån jage 1953 rájes.
+Dáj æládusáj dåbddomærkka le buvta nasjonála jali rijkajgasskasasj márnánin vuobdeduvvi.
+sámedikken le åvdåsvásstádus háldadit ruhtadoarjjagijt sissŋelin økonomalasj rámmaj ma juolloduvvi stáhtabudsjehta baktu sáme oahpponævojda.
+Dá galggi tjuovvot åhtsåmusáv gå ájgo tjáleduvvat sámepolitihkalasj organisasjåvnnån.
+Sijáj gaskan le stuorra potensiálla giellaaddnij lågov lasedit.
+Gávna dájt rievtesrájagin pdf-fijllan.
+Dá gatjálvisá máhtti ávkken liehket gå barggagåhti åvddånahttemságastallamijn.
+Dá giela Guoládagán Ruossjan håladuvvi.
+åvdås majt ådå njuolgadusá bukti. Ietjá
+Sáme sálmmagirjijn li ienemus oassáj sálma ma li dárogielas jali suomagielas jårggåluvvam, valla álgos dujskagielas ja ietjá gielajs båhti.
+Galli bårredávdda ielveduvvá sellaåtsådimkontrållå baktu de l álu nåv árra mieren vaj dåmajdibme giehpep sjaddá ja binnep tjuovvobájnatjimij.
+Dát hiehpá temá álgon ja bargadahttijin.
+Ållesájggásasj kárttima iesjguhtik gielladiles luluj navti vuogas ræjddon.
+Dajt jagijt gå vårroetáhtan le dát fálaldahka læhkám, li gaskal 140:s ja 150:s adnám sámegielak blankehtajt.
+Digitála kárta máhtti prientiduvvat páhppárij ja sij mierkkiji dav sierra bájkkenamáv kártan.
+Háldadimfábmudahka dáj lágaj baktu le Norges Vassdrag og Energidirektorat (Vuona tjátjádak ja Enerigijadirekroráhtta) ja Direktoratet for mineralforvaltning (Minerálajháldadim dierektoráhtta).
+Mærrádusá dáj lágaj milta e máhte huoman mierreduvvat åvddåla konsultasjåvnå li Sámedikkijn læhkám.
+kommuvnajn aj gå da ma li válljidum galggi
+Dáv le dahkam vaj almatja lulun Jubmelav åhtsåt ja márjju aj suv lusi gábjjot - ij le ham mijás avtastik guhkken.
+Dá alternatijva máhtti lånuduvvat dálkasboargálijn.
+Værmádahka galggá ásaduvvat åhpadiddjijda gænna le sámegiela guhkásåhpadus.
+lahkabirrusin. Tjoaggulvisá ja girkko jáhkkoåhpadus máhttá ij-formálalasj åhpadussan gåhtjuduvvat, ja sijdaj jáhkkoåhpadus vas iehpeformálalasj jáhkkoåhpadussan.
+Dá rudá háldaduvvi Sáme dájddárrádes ja RidduDuottarMuseas.
+Duodden dájda rudájda oadtju Lullesáme musea Njájddamin ja åvddåprosjekta Gålldåsáme kultuvrra rijkkarájáj rastá dán jage aj 700 000 kråvnå dårjav.
+Da máhtti gærdoduvvat dan baktu gå gávdan áktijvvalattjat rijmov adni.
+Dajs li moadda nuorra artista.
+Gielalasj båhtusa dájn skåvlåjn li buorebu gå dábálasj irlánda gielak åhpadusán.
+Dáj sjiehtadusájn li aj ulme sáme gielav ja kultuvrav nannit.
+Dáj suohkanij álmmugin li vijddásap riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj gå álmmuk háldadimguovlo ålggolin.
+aspiránntavegas gudi eksámenav válldin 2007 tjavtja, lij akta sámegielak.
+204 dájs barggi mediajn, 110 barggi muhtem dájdalasj bargujn, 228 ulmutja barggi kultuvrraåvddånbuktemijn, d.d. dávvervuorkán ja girjjevuorkán barggi, ja 52 ulmutja barggi dájddaåhpadimijn kulturskåvlån jali muodugasj bargujn.
+Danna lip mij gájka Jubmela gåvån sjivnnjedum, sæmmi álbedahkes árvujn.
+Tjåhkanimbievddegirjje almulasj gehtjadibmáj tjáleduvvá.
+Daj bálij gånnå ij máhte åhpadusáv vaddet klássan åhpadiddjijn, rahpá láhka máhttelisvuodav " sadjásasj vuogij milta dákkár åhpadussaj ".
+Daj bálij gånnå dákkár åhpadus ij máhte avta skåvlån vatteduvvat máhttá i. i. guhkásåhpadus aneduvvat.
+Dájn varresvuohtakontrållåjn máhttá njidtjebårresjattalvis ielveduvvat åvddål gå ij la háhppidam muhtem dåbddomerkajt dahkat, jali åvddål gå ij åbbå gullu njittjen.
+Moadda dájs dåjmajs buoragit doajmmi, ja li buktám dav vaj sáme giela li oadtjum nannusap sajev sebrudagán.
+Dajs galggá de guoradallam dagáduvvat, dagátjit tjoahkkájgessusav mij vaddá tjiegŋalap dádjadimev gåktu boahttsu bájnasj májav ja suv árvvo mádjaj (ednamijda).
+Gejs ietjasa gähttjali moaddi moatten jagen, li bájken avtan nieljes PSA-árvvo mij doarjju ienep åtsådimijt.
+Jus de varddá márjju rabdda guoddnánjálmen la basske.
+Dá guoktán gielan ij la åhpadibme makkirak vuodoskåvlån Vuonan, ælla ga mánájgárde gånnå dá giela gulluji.
+Suohkanijn gånnå binnebu gå gålmmålåges li Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum galggá dåssju bessat åvddågiehtaj jienastit.
+Ulmusj viertti jáhkket sámegiella le ájn mannamin maŋŋus dáj bájkijn, gå li binná mánájs dáj bájkijn gejn le sámegiella sijddagiellan.
+Dáj guovlojn li moadda máná gejn li sámegiella sijddagiellan juogu dal avtagielak sámegielaga jali guovtegielak sáme-dáro / ietjá giella gå sámegiella.
+Dáj guovlojn li moadda hásstalusá.
+Gávnnuji ållu binná bájkálasj sebrudagájs gånnå sámegiella le vuojnnusin bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan ja li aj avtgalles fámilja gejn le sámegiella sijddagiellan.
+Guovlojn gånnå sámegiella ij la avtastallamgiellan le sierraláhkáj ájnas vuododit mánáj sámegielak åvddånahttemav mánájgárde baktu.
+Guovlojda ålggolin sámegiela háldadusguovlo le sámijda vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.
+Ednama ávkkim danna ij oattjo ietjáduvvat vaj sisanet ájnas gássjelisvuodajt ällosujttuj.
+Vebbabielijn la ájggeguovddelis ja dárkkelis diededibme sijá mávsoj birra.
+Sierraláhkáj ájnnasa li Gållevárre Dæno suohkanin ja Noidiidčearru / Kjøpmannskjølen Bátjávuona suohkanin.
+Dájs li 33 várretjielde, 10 vuovddetjielde ja 8 konsesjåvnnåtjielde ällosujtujn sierralágásj loabe milta.
+Dájs li 53 millijåvnå njuolggadoarjja suohkanijda, fylkkasuohkanijda ja sáme giellaguovdátjijda.
+Dáj åhpadusájn ij goassak vuordeduvá ållo ulmutja, ja dajnas le sierraláhkáj ájnnasin smávva sáme gielajda jut sámegielak máhtudahka gávnnu.
+- Dájna bálkkájn sihtá Sáme parlamentáralasj ráde arvusmahttet bargov dásseárvo vuoksjuj ålmmåj ja nissunij gaskan rijkkarájáj rastá sáme sebrudagájn, javllá Olli.
+Dán diedádusá baktu sihtá Sámedigge åvddån biedjat gájkbadjásasj politihkav sámegiela gáktuj, mij galggá gæjnov tjielggit ja prinsihpalasj gatjálvisájt vásstedit mij guosská sámegiela adnuj ja åvddånahttemij.
+Dán diedádusá baktu, ja buorre aktisasjbarggon guovdásj oajválattjaj vuorddá Sámedigge ruhtadille sáme giellaåvddånahttemij Vuonan viehka ålov buorrán. Sámedigge jáhkká
+Dájna juollodimijn oadtju Sámedigge åvdåsvásstádusáv oarjjelsámegiela oahpponævo- ja terminologibargov vuorodit ja orgániserit, javllá Aasrud.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartementa guovdásj dahkamuháj sámegiela sihkarasstemin ja åvddånahttemin, de sjaddá formálalasj åvdåsvásstádus sámegiela njuolgadusájs sirdeduvvat Kultuvrra- ja girkkodepartementas Barggo- ja sebrudahttemdepartemænntaj.
+Dan diehti gå ulmutja dáj guovlojn e nav tjoahken åro, ieneplågo álmmuga gáktuj, de le dá guovte sámegiellaj sierra hásstalusá ma gulluji ælládahttembargguj.
+Gå Divtasvuona suohkan ja snåasen tjïelte boahtám libá háldadusguovlluj maŋŋela gå nammadum árvustallam dagáduváj, ælla ájn makkárik låhkåma galles sámásti dá guovten suohkanin.
+Gå äládusåssudahka åvdeduvvá de Sámedigge boahtteájgen máhttá ájn vil ienep åvdåsvásstádusáv sebrudakplánimássjijs válldet.
+Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta gånnå le giellapolitihkalasj åvdåsvásstediddje fáhkadepartemænnta badjásasj åvdåsvásstádusáv ålles ja suorgij beruskáhtes giellapolitihkas.
+vuodadirektoráhta baktu oajvvadusáv buktám kurssa-tjoahkke åhpadussaj sáme allaskåvlån Guovdageainun Varresvuoda- ja sosiálbarggijda.
+Tjállem tjehpudagá ja terminologija vánesvuohta dahká nav vaj dárro aneduvvá vuohkasabmusin.
+Danen gå ållo juridihkalasj terminologija vájllu sámegiellaj, máhtti muhtem dájs jårggålusájs álu liehket muhtemláhkáj iehpetjielggasa terminologija ano gáktuj.
+Daj nanos tjanástagáj siváj diehti ma guosski dálásj registerijda, le dårbulasj jiermmás sirddemårnigijs ja dågålasj vuogijda dákkár målssomijt tjadádittjat.
+Ruhtadoarjjagij juohkema baktu bájkálasj prosjevtajda fylkasuohkanijn ja suohkanijn le sámedikken aj vájkkudimmáhttelisvuoda varresvuoda- ja huksodievnastusájs sáme álmmugij.
+Gå giella ij la avtatbirges læhkám bæjválasj giellan de li moadda máná ja nuora gudi oadtju åhpadusáv sámegielan e iejvvi sámegielav avtastallamgiellan fámiljan jalik bájkálasj sebrudagán.
+máhtá åhtsåt duon dán ævto milta, ja ájteduv
+Dát le ájtto smávva sámegielak sebrudagájda ma li ájnnasin sáme gielav bisodittjat.
+Nåvti oadtjop tjiegŋodum dádjadusáv mij la årrot ulmusj.
+Dan láhkáj máhttá SNPN viehkedit Sámedikkev hábbmit dikke nuorajprofijlav ja nuorajpolitihkav.
+Dáj ássjij bæjválattjat barggap.
+Dáv vædtsagav máhttá adnet buohtastahtátjit ja differensierit iesjguhtik sámegielaj gaskan, ja aj viehkken dádjadittjat ærodusájt man nannusit giella le sajájduvvam iesjguhtik geográfalasj guovlon.
+- Dájna rievddadusájn la miján buorre máhttelisvuoda doarjjot buorre giellaåvddånahttemprosjevtajt ma li tjanádum dajda dárbojda ma li geŋga guovlon, javllá Keskitalo.
+Dán årnigin li sierra åhtsåmussjiemá, sierra njuolgadusá ja sierra åhtsåmusájggemiere.
+Dá tsiekkadusá li ájnas kulturárbbe, ja bierriji nanniduvvat sáme kultuvrra ja diehtoguodden, javllá De Coninck.
+Moallánagá:
+Dakkir la gássjel adnet sieldes smávva mánájda gå gullotjadádahka l ilá basske.
+Dáv hæhttuji bargge gáhttit ja duodaj válldet.
+Boahtteájgev goassa sámegiella ja mijá kultuvrra aneduvvá boanndudahkan ja mahttudahkan, ja ij noaden.
+Dán lágásj tjielde gåhtjudalli konsesjåvnnåtjielde ja histåvrålattjat vaddi iemeårrojda máhttelisvuodav boahttsujt äjggut.
+Dákkir tjielgadibme mierkki lágajt ja ålgodisævtojt tjadádit ja rievddat.
+Dákkir tjåhkanimijn hæhttu mánájgárdde duodden æjgádijt diededit bæjvvásasj, hierediddje bargo birra mij galggá buorre psykososiála mánájgárddebirrasav hábbmit.
+Dákkir tjoavdos máhttá liehket vejulasj unnep sáme birrusijn gånnå li gallegasj luojvoj guojmmebargge, gallegasj máná
+Dá dálkkasa gávnnuji oasstet dálkastjáladak ja e galga ienep gå lågev biejve aktelattjat aneduvvat.
+Dánna dåhkkiji praktihkalasj dahkamusá aneduvvat vuodon guládallamin, duola degu sáme biebbmo, duodje jali juojgos, lávlla / lávllajuohkusa jali muoduklágátja.
+Dákkir diedojt gávnnat le ájnas juohkkahattjaj varresvuoda suorgen.
+Dákkár diehtojuohkem aj galggá ållessjattukåhpadusán.
+Dákkár máhtudahka vaddá ájnas vuodov vijdábuj bargguj sáme gielaj.
+Dákkir prográmmaj åvddånahttem le ævtton jus sámegiela galggi adnogiellan bierggit udnásj sebrudagán.
+Dakkir dálkudibme bájnasj njidtjetsuottsav vaj sjaddá assáp ja dahká mammografiddjagåvåv låsebut árvustallat.
+Dákkir dilijn gånnå æjgáda e sámásta gájbbet giellaåhpadibme sierralágásj dårjav bájkálasj sebrudagán, ja ållu ájnas le jut gávnnuji árená gånnå mánáj giella ja giellaoahppam dårjav oadtju.
+Ållessjattuk máhttá viehkedit dan dilláj mij le jur dalloj.
+Dákkir dille gájbbet máhtov ja diedojt daj dárboj birra ma li iesjguhtik guovlon.
+Dákkir dille ij le vuogas sámegiela åvddånibmáj, ja luluj vuogas tjielggasap vásstediddje- ja roallajuohkemijn.
+Dákkár dágástallamin hæhttu ulmusj gæhttjat oahppij ålles barggonoadev ja skåvlåj ja åhpadiddjij ævtojt åhpadusáv oahppijda hiebadittjat.
+Máhttá liehket dåjma d. d. oarjjelsáme resurssaguovdátjij ásaduvvamij ja nannimij, máhttelisvuodajda ållessjattukåhpadussaj ja famillja vuodo åhpadussaj julev- ja oarjjelsámegielan ja nannitjit bájkálasj ja guovlolasj giellasajij mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda nannitjit.
+Dákkár fáhkabiejve máhttá liehket buojkulvissan gávnatjit konkrehta ja ulmmemerustalle dåjmajda ma li bájkálattjat hiebadum nannit giella- ja kultuvrradádjadusáv varresvuodavidnudagájn.
+Dákkir fálaldagá álu prosjevtaj baktu fáladuvvi ja ælla stuoves fálaldagá.
+Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme.
+girjálasvuoda åvddånbuktemav, vuosádusájt
+Dat mássjkedis ja oajvvás vuojnno rievddamusájda ja ådåájádallamijda la ájnas árvvo sámeæládusåvddånahttemin uddniga.
+Dákkár árvustallama ájggomus le guoradallat resurssa jali sierra dåjmaj dárbojt sáme duobbmidallijda ienep gå láhtjet dilev ietjasa gielav adnet.
+Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit.
+Giellabirrasin gånnå ieneplåhko giela álu sajev válldá le dárbulasj nannit giellaválljima máhtov ja diedulasjvuodav.
+Dakkár ávkkimav diedet åvddålijgiehtaj Lainiovuoma tjerruj.
+Dákkir guovtejuogedum modælla gájbbet lijggeressursajt ja danen le dárbulasj giellaressurssasuohkana ja ietjá suohkana oadtju rammemávsov sámegielak dievnastusájda stáhtabudsjehta baktu.
+tjadnusij gáktuj åtsålvisá maŋŋela kommuvnas mij sihtá sisiriekkniduvvat.
+Dákkir juohkusa bierriji vihpat muhtem ájge vaj mánná nubbe nuppijn oahpástuvvi, gasskavuodajt tsieggiji, vásedi ja åtsådalli dákkir vuogas ståhkama baktu.
+Dát soajttá aj mierkkit juohkkahattja li sæmmi dásen ja li avtaárvvusattja.
+Dakkir loabev oadtju val jus li sierralágásj oare abårttåj.
+Dákkir máhtov hæhttu buorre karttimij ja analyjsaj baktu åttjudit.
+Dákkir ájttsa ma vuodo le álu åtsådallam.
+Dákkir bihko avtaárvvusasjvuohta gielaj gaskan le sæmmi båttå mærkkan jut álmmuga li avtaárvvusattja.
+Doajmmaj ja divudibmáj åbmudagájs ma e sisbåhtusav vatte, ienemus oassáj kultuvrrahiståvrålasj åbmudagá, oajvvaduvvá dán jage 18,8 millijåvnå juollodibme.
+Dákkir orgána mandáhta hábbmimin galggá Sámedikken guovdásj roalla ja galggá mierredit gåktu gujttim- ja oahttsedoajmma háldaduvvá.
+Dákkár årniga ællá ásaduvvam árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin.
+Sáme årru ja viessu rijkav miehtáj, ja le oassen moattebelak sáme kultuvras ja
+Pedagogalasj nævoj ma li hiebaduvvam sáme mánájda ja sáme mánágárijda ma tjuovvoli giellabargov mánájgárdijn vádnuhi.
+Dákkir rievddam aj udnásj háldadimguovlluj vájkkut.
+Dáj ássjij birra galggá agev nielje tjalmij vuolen giehttot.
+Dákkir ságastallamij álggo le muhtem tjuolmma, ja máná usjudalli, ságastalli ja vásstedi gatjálvisájda masi ælla mierredum jali låhpalasj vásstádusá.
+Dákkir ságastallamijn dárbahi máná ájgev ájádalátjit.
+Dán sjiehtadusán máhtti liehket mihttomiere oahppáj, åhpadiddjáj ja æjgádijda.
+Dákkir sjiebmá máhttá buorre vuodon árvustallamságastallamijda åhpadiddje ja oahppe gasken.
+Dákkir fábmo le ájnas jus galggá sámegiela boahtteájgev sihkarasstet.
+Dákkir vásádusá tjadni buolvajt aktij ja aktijvuodav nanni.
+Dát guosská nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojda.
+Vallak dat la dagádum, de lav oalle ávon ja degu gæhppum.
+Dallusj ájgen vuojdaduváj gånågis uljujn oajven gå gånågissan biejaduváj.
+Dála sihti goappátjagá suohkan ja Sámedigge álgadit prosessav dagátjit aktisasjbarggosjiehtadusáv mij galggá nannit sámegielav, kultuvrav ja varresvuodav Oslon.
+Udnásj njuolgadusáj rievddam mierkki sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski, ja e ájnegis guovlojda ráddjiduvá.
+Udnásj birástakmávso ælla dågålattja, ja Sámedigge vuojnná dárbbo le vijdes vuorodimes sámegielak fálaldagájs sebrudagán, sihke mij guosská rekrutterimij ja fáhkaulmutjij åhpadibmáj ja sámegielak fálaldagáj åvddånahttemij.
+Dál de gåhttjop duodjeorganisasjåvnåjt prosæssaj gehtjatjit makkir ietja máhttelisvuoda gávnnuji.
+Uddni duodjára ja dájddára lándav miehtáj gæhttjali allasisá bargov dahkat ietjasa dájdda- ja kulturjavllamusás.
+Dálla gulluji aj dåjma ma galggi ådå muorajt sjattadit njárbbidum vuovdijda - ja guovlojda ma åvddåla lidjin tjuoladum sjalla.
+Dán dilen lip mij miellusa gehtjatjit gájkka jådedimmáhttelisvuodajda guollárijda ja guollimijda.
+Dálla de moadda virggenammadusájt máhtá.
+Dála li barggojuohkusa divvomoajvvadusá:
+Dála le gåvvå muoras ruvtoj, gåggu bajemusán le gåvvåj oahppes ja suv nammaj sadje.
+Dát le internehta buoremus bielle.
+Dála le buojkulvis majt oahppe máhtti adnet gå árvustalli ietjasa, ja gå galggi diededit guhtik guojmmásisá.
+Dála tjuovvu buojkulvis diededibmáj dároåhpadiddjes oahppáj nuorajskåvlån:
+Mañutjissaj li divna oahppe buorástahttám ja oahpásmuhttám ietjasa.
+Dála le buojkulvissjiebmá majt oahppe máhtti adnet gå ietjasa árvustalli.
+Dála boahtá báhkogirjásj:
+Dála le lájggimláhka tjoahkkájgessusin:
+Dánna tjuovvu anal yjsa oajvvetjuokka.
+Dála li muhtem dago majt máhttá gähttjalit.
+Dála li muhtem gätjástusá.
+Nagát gus oahppe låhkkev giddit?
+Aktavuohtadiedo tjieldijda dánna gávnnuji.
+Uddni hæhttu ulmusj guhti le bargadijn vaháguvvam tjuovvot guokta sierra njuolgadusá, ja suv ássje giehtadaláduvvá guovten adminitratijvalasj mannulagán.
+Dálla galggá konseptaválljimguoradallam tjadáduvvat.
+Dál suv bágo mijáv lájddijisá ja viehkedisá jáhkket.
+11 giellagoahtie Loabagin, Várdobáiki Evenássjen, Árran julevsáme guovdasj Divtasvuonan, Gïelem nastedh Snåasan ja Aajege giele- jih maahtoejarnge Rørosin.
+Dál gijttep NN:as, gájkka dassta majt oattjojma suv iellema baktu, ja majt sån viessomájgen midjij vattij.
+Dálla dagáduvvá systemáhtalasj jáhkkoåhpadus gájkajda gaskal 0-18 jage gudi li gástaduvvam, mij galggá vuodov biedjat váj máná ja nuora máhtti åvddånahttet ietjasa jáhko aktijvuodav ja girkkov massta li oassen.
+Uddni ij gávnnu makkirak stuoráp bájkálasj sebrudahka gånnå gielan le nanos dille bæjválasj giellan.
+Gåloj merustallama e ájn gávnnu mij guosská iesjguhtik vejulasjvuohtaj.
+Dálkkasa gávnnuji gålgge hámen, bahtablähttan ja tablähttan.
+Dálkkasa gávnnuji låssjkusin jali bahtablähttan duolla dálkasnárijn smávva mánájda.
+Dálkkasa gávnnuji gålgge hámen jali bahtatablättan, ma tsåkkåduvvi máná bahtatjoalláj, duolla dálkasnárijn mánájda.
+Dálkkasijda ma li tjáledum dåktåris, skihpasujtárijs, jali ietjá dåhkkidum bargges sujton de gávnnu allamáksosuodje mij merkaj dárbaj mákset ienemusát 2 200 kråvnå lågenanguovtemánoájggáj.
+Dálkkasij åvdås ma tjáleduvvi dájn sujttomanádimijn gis iesj máksá.
+Dálkkasijda ma e allamáksosuodjáj gullu iesj oadtju ålles mávsov mákset.
+Dálkkediedádussa máhttá liehket ållu ietjálágásj, ienebu gåvådallam gå dat majt mij gullap radioan jali vuojnnep tvan.
+Oahppe máhtti aj dálkke- ja fierddakårtåjt maŋenagi dahkat, ja vat adnet dajt ja duoddit dajt nuppe barggamgávddaj sæmmi temájn.
+Gåvvå- ja báhkolotto, báhkobiŋŋgo, loop, ja ienep dåjma maj dåhkki doajmmat gå ådå moallánagájt galggi oahppat.
+Dálkkemerka dálla ja åvddåla - le gus da sæmmi?
+Danen gå dálkadakássje lij dijmásj hådjånibme.
+Dálkádakrievddama tjielggasit álggoálmmugijda vájkkudi danen gå álggoálmmuga álu luondo lahka viessu ja navti li dálkádakrievddamij åvddågietjen.
+Dálkasvidnudagá máhtti ietja válljit dálkkasav allamáksosuoje ålggolin vuobddet.
+Dálkkasa hadde máhttá, åtsålvisá maŋŋela, rievddaduvvat juohkka máno.
+Le Dálkasdåjmadahka mij mierret makkir dálkkasa oadtju lånodit iehtjádijn.
+Dálkudibme máhttá rievddaduvvat
+Dálla li 193 ájrasrijka biokonvensjåvnåv dåhkkidam ja dan baktu li vælggogisá mihtojt ja ulmijt biologalasj valjesvuoda bisodime ja guoddelis ano gáktuj bærrájgæhttjat.
+Dan diehti ádnus sån, guhti gielaj sárnnu, máhttudagáv hålav tjielggitjit.
+Dálle le muddo aj internehtan nav javllat.
+Valla uddni le Sámedigge vuona demokráhtalasj vuogádagá sisŋutja oasse.
+Dálla besa miejnnit gåktu ietjat jubmeldievnastusáv jali girkkov sáme åsij sidá hábbmit.
+Dálla le Jubmela ájgge.
+- Dálla le stuorra luohkko guolijs.
+Liturgijagiehtagirjijn le bargaduvvamin divna gålmå sámegiellaj plánidum ålgusvaddem le 2009/2010:n. sálmmagirje li åjgusboahtám nuorttasámegiellaj jagen 1993 ja 1995 ja julevsámegiellaj jagen 2005.
+Dálla jårggåluvvi, Vuona-svierik aktisasjbargon, rámáttevsta oarjjelsámegiellaj, ma sierralágásj jubmeldievnojn aneduvvi.
+Dálla le oajválattjajn vejulasjvuohta dáv praktihkalasj politihkkan dahkat, låhpat sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Uddni li ållo sáme årrum stádajda ja tjoahkkebájkijda árbbedábálasj sáme årromguovlo ålggolin, sierraláhkáj Osloj.
+Uddni li moaddásin iesjguhtik dahkamusá ja vásstediddje suorge sámegielan, valla ij la aktak guhti vásstet dáj iesjguhtik gielladåjmaj koordinerima åvdås.
+Dåssju nágin gallegis goabddá li vil, ij la aktak sámij æjgon, ja dan diehti lip ávon gå goabdes máhtsaduvvá, javllá Olsen.
+De besav diehtet ienebuv mij Suv sidot le.
+De vuojnná jus gut aj baksimijt sierri vaj njuoktjama máhtti duohtadit.
+Bårredávdda dalloj la árra mieren ja dåmajdibme álkkep sjaddá ja binnep tjuovvobájnatjimij.
+Gåhtjoduvvá de ådå sellaåtsådibmáj.
+Iesj de máksá ålles gålov.
+Dajna de divna guládallama reklábma- jali vuobddemplakáhtaj birra sjaddi sámegiellaj.
+Vuoset dån berusta ja riek sidá dakkár ássjij barggat.
+Dalloj dárbaha " brevvajienastimskurpov " mav rávvi duv pastora- / tjoaggulvisdåjmadagás.
+Åtsådibme de álggá ultrajienajn ja duoddiduvvá mammografidjajn jus la dárbulasj.
+Dalloj ettjin gávnnu njuolgadusá dan hárráj.
+De máhttá gähttjalit ietjá juhkusav vaddet danen gå ájnnasamos la mánná låssjkusav åvvå juhká.
+Boahttsu vierttiji de bijlaj fievrriduvvat.
+Ganugasstá de duostudagán maŋŋela ja moadda tijma duogen varddegoahtá ja iesselisvuohta boarkki.
+De galggá mærrádusá åhpalasj vuodo tjielggiduvvat guoskavasj biskåhpa ja vásstediddje girkkolasj orgána javllamusá baktu.
+De oahppa galggi aj tjielggit mij le duola degu jávrre, jåhkå, tjáhtjálak, vágge, várre ja miehtse.
+Åhpadus galggá aj dalloj liehket navku oasseválldijda.
+Oahppe de aktijvalattjat árvustallambargguj sehkani, bargadahttijn ja gå oahppebarggo le gergas.
+Tjoaggulvisán le, aktan æjgádij / åvdåstiddjij ja ristaæjgádij, åvdåsvásstádus jáhkko iellemav ja subttsasijt gaskustit. Girkko hálijt familjajt, mánájt
+Jus åtsåt sjiervvedávddaj mij gávnnu soahpomsuodjelágan de ij dárbaha mavga mákset.
+Jus Sámedigge ja stáhtalasj oajválattja e guorrasa dát åvddånboahtá gå ássje ráddidusán ja stuorradikken giehtadaláduvvá.
+Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, de lidjin guhtta nuorttasámegielak suohkana háldadimguovlon.
+Gå rijddo stáhta oajválattjaj ja sámij gaskan lij garrasabmusin jagijt 1980-81, de lij dárbbo politihkalasj miededimijs sáme riektáj birra.
+De haddemärostibme l friddja, dat javllá dálkasvidnudagá ietja hattev mierredi.
+Ij de dárbaha duodde mávsov mákset jus dálkas gávnnu allamáksosuojen.
+De ij ga dárbaha ietjas åtsådit.
+Guhti le Kristusin le ådå sjivnnjádus, oames le vássám, ådås le boahtám.
+Bårredávdda dalloj la árra mieren ja dálkudibme máhttá álkkebut sjaddat binnep tjuovvobájnatjimij.
+Nav la álkkep vuojnnet jus oahppe åvddån váj ij.
+Buorre le ietjas riektáj ja välggogisvuodaj birra diehtet.
+Buorre l ájádallat sellaåtsådime l vuohke ietjas suoddjit bårredávddaj.
+Duodastusvidnudagán la de riektá diedojt oadtjot ma rávkaduvvi merustalátjit jus la riektá mávsálvissaj.
+Dalloj le guohtomnárre ja guohtomkvalitähtta vuollegasj.
+Ja jur dav ham mánná sihtá: jut galggá vuojnnut ja ållessjattugis duodastuvvat.
+De boahtá ájgge gå suohkana ja iehtjáda formálalattjat viertti mierredit jus sihti prosjevtav doarjjat.
+De sjaddá álkkep mánájda dádjadit, ja navti ehtalasj diedulasjvuodav ja ietjasa ehtalasj guottojt åvddånahttet.
+De la åhpadiddje barggo oahppijda hásstalusájt hiebadit.
+De ij galga juohkusij da juohket vaj mánájt ierit, jali sijájt fássta sajij da biedjat biebbmobievden jali æjvvalimsajen.
+Kurssadivut aj gájbbeduvvá gå oahppolihto organiseriji kursajt ietjá fágajn ja tiemájn, i. i. sámegielan.
+Moadda bájkkenammakonsulænntadievnastusá ásaduvvin, duola dagu sáme ja suomagiela namáj gáktuj.
+Dan diehti dárbaj oahppe máhtov duon dán barggamvuoge birra.
+De oadtju kvihtov mij gåhtjudallá allamáksoduodastussan dálkasboargálin gå dálkkasijt oasstá allamáksosuojen.
+De nuppe vuoro tablehtajt ja hejman.
+Muhtem sajijn tjärdda aneduvvá lågenanguovte vahkuj.
+Duostudagán vatteduvvá vuostak dálkkasa ma la sämmi tablähtta tjerdas ma aneduvvi árra abårtån.
+De álu luossjvedahtjá ja goavgge unnu.
+Máhttá de oajvvadusáv oadtjot sellarievddadusá galggi tjuoladuvvat jali galggá vuorddet rievddadusájt ietjastis buorránit.
+Iesj de vállji gejda oadtju diededit.
+De oahppe oadtju tjiegŋalap gåvådallamav gåktu sáme bájkkenamá li dagádum.
+Nuoges la jus dajs akta soahpomsuodjelágas gåbtjåduvvá.
+De vierddi aj åhpadiddje åvddånbuktemav virges dahkat vaj oahppe oadtju gárvvedit gatjálvisájt dasi.
+De dån aj máhtá oassálasstet ja mierredit duv sujto birra.
+De máhttá dát báhkogirjásj bæjválasj bágoj ja gárgadisáj nuorttasábmáj, julevsábmáj ja oarjjelsábmáj liehket dunji viehkken.
+De soajttá vuogas bargge viehke di ásadit birrasav ja birástagáv ståhkusij.
+Dan diehti soajttá sjaddat gássjelis buorre ságastallamav tjadádit.
+Dalloj máhtti dábe ja symbola hávddádusá måhken jaskadussan ja doarjjan årrot låsså ja surgulasj hivástahttemin.
+De oahppe máhttá iesj gåvvit ja dajt adnet vuodon oanegis subttsasav dahkat, majt njálmálattjat åvddånbuktá.
+Máhttá de aktan diŋŋgot biejvev hávddádusjubmeldievnnuj ja lagámusá álgos diehti sij oadtju dav härráv majt sihti.
+Sij de dárbahi buorre sáhkadambájkijt, ulmutjijt ja dilijt gånnå gulli gielav ja máhtti sámástit.
+Muhtema mijájs de hávddáj mannin ja gávnnin nåvti gåktu nissuna javllin. Ietjas suv galla ettjin vuojne. "
+Tjuovoj de sunnuv sisi ja dasi ganugij.
+Geometrijan studeri dynámalasj prosessajt dagu spiedjildibme, jårgijdibme ja dåbedallam.
+Váldeduvvá de åtsådibme guodná bajemus oases.
+Lijgge mammografiddjagåvå de váldeduvvi ja åtsåduvvá aj ultrajienajn.
+Dalloj luottudahka unnu.
+Uddni ávvudallap mij lip gudi lip.
+Lip (mijá Härráv) Jesus Kristusav duosstum.
+Dát dáhpáduváj gå nasjonála dávvervuorkkáådåstus tjadáduváj, ja aj prinsihpalasj vuojno milta jut álggoálmmuga ietja galggi kulturárbesa háldadit.
+Råhkålip dal gájkka ja gájkaj åvdås ma ednamin viessu. Åhpada mijáv guhtik guojmijt huksat ja sjattojs ja juhtusijs vieledit.
+Sámedikke webbabielle dál sjaddá moattegielak.
+Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen
+Uddni máhttep dásseárvov gåvvidit Sámedikke sjiervvejuogadime baktu.
+Dálla barggá Sámedigge dáj ássjij:
+De sihtap råhkådallat ja duosstot majt Jubmel vaddá.
+Dálvveguohtomednama
+Dálvvejahkebielen le muhttijn aj pelletsij duoddebiebbmam.
+Dálven boatsoj álu viessu binná biebmujn ja loabddá ietjas buojdijt ja proteijnajt.
+Dálven le visste ájnnasamos biebbmo, muhttijn slahppo segadum dágŋasij ja gárránismuorjij.
+Dámuk boahttsu álu anoduvvi turisman jali " hierggevuodjusij ".
+gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam. Sån midjij Vuojŋŋanisás
+Vaj sáme teáhtera máhtti åvddånahttet dájdalattjat, dahkat siednadájdav alla dásen ja máhtti siednadájdav vuosádallat moatten sajen, navti vaj doajmmi arenan kulturmuossádibmen ja kulturåvddånbuktemij, ja adnon ja tjalmostahttemij sámegielas
+Uddni moadda dokumenta dárogiellaj tjáleduvvi tjabu sámegielak aktijvuodan, danen gå dat le álkkep gå maŋŋela dárogiellaj jårggålit.
+Dav ájgen la skihpadåben sisitjáledum.
+Oahppe oadtju uddni stuoráp åvdåsvásstadusáv ietjas oahppamis ja åvddånimes.
+Dálla diedet jábmemav bájkálasj värrofábmudahkaj.
+Girkko dálásjájge oassálassta dan rájadusán gávnadimij baktu ulmutjij goappátjagá lahkabirrusin ja mijá rijka rájáj ålggolin.
+Gávnnuji ållo diedo åsskohiståvrå, girkkohiståvrå ja girkkoiellema birra Sámen, valla ållo dajs diedojs
+Dán ájggudagán galggá buorre aktisasjbarggoforum iesguhtik sámegielajda ásaduvvat, ja guovdásj galggá stuoves årnigin sjaddat 01.07.2014 rájes.
+Mij álgadij bargov dáv duobddágav væráltárbbelisstaj åttjudit lej sávadus værált galggá oasev oadtjot daj kulturhiståvrålasj árvojs majt mij nav árvon adnep, ja dákkir berustibme galggi vaddet positijvalasj vájkkudusájt bájkálasj sebrudahkaj ja addnijda.
+Dán árvustallamin kommisjåvnnå árvustallá ano guhkkudagáv ja sisanov, dan aktijvuodan aj makta le læhkám sierra váj intensijvva adno, ja makta addnijn le læhkám dádjadahtte jáhkko ahte sijáj adno le læhkám riekta.
+Mujte åhpadiddje aj galggá árvustallat man mudduj oahppe li máhtudakmihtojt jåksåm.
+Dán bagádallamin le máhtudakmihtto oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra váldedum maŋen.
+Dán bagádalle sisadno le gåktu dij gudi lihpit bargge máhttebihtit mánáj sosiála åvddånahttemav doarjjot ja buorre psykososiála birrasav mij givsedimev ja illastimev hieret.
+Dát fálaldahka le luojvoj bargoj vuodo nanna.
+Unneplåhkogiela nannimav ja giellalådnoma målssoma jårggålimbargov máhttep gåhttjot gielalasj ællánahttem.
+Dán bargon hæhttuji sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs gatjádaláduvvat ja åvddånboahtet plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádus váldeduvvá.
+Dán bargon máhtti ja viertti åhpadiddje fágajgasskasattjat barggat gå sámegiel ja sebrudakåhpadimev aktan tjadná.
+Ulmme bargojn le oahppe galggi máhttet ådåsijt vuogas láhkáj dágástit, ja máttet ietjas vuojnojt åvddånbuktet.
+Uddni hiehpá solidaritehtav vuosedit álggoálmmukjuohkusij gudi viessu gássjelis dilen.
+Dáv biedji åvddånbuktemprográmmaj aktan gåvåjn ja kártajn.
+Dán baktu le máhttelis máhtudagáv buorebut juogadit.
+Dan baktu máhttá girkko, mij juo le ájnas oasse bájkálasj sebrudagás, liehket boanndudahkan.
+Vuordedijn bessin gullat gå ulmutja jåhtålin mieddel æloj.
+Oecon. Stein Storsul le Sámedikke åvdås dahkam.
+Dav vuoset diedádus Sámediggáj dagádum Telemarkforskningis.
+Dav vuoset muhtem rapportta mav Telemarksforskning le S ámedikke åvdås dahkam.
+Dánna le varresvuodadievnastus ja riektásuorgge guovdátjin, danen gå gielalasj vánesvuohta dáj suorgijn buktá vuorbedisvuodajt sidjij gesi dát gullu.
+Návti ij le vuodoæládusáj giella ájnas dåssju sáme giellaåvddånahttemij, ájnat aj gå galggá sáme árvojt ja árbbediedojt jårkadit.
+Dav dagáj aktan 12 åhpadisålmmåj.
+Dahká dav gå dävddá ja rádjá sisi blankehtav dási, Apotekens Service AB, gåsstå aj blankehtav máhtta oadtjot.
+Dáv rijkajgasskasattjat dahkap, aktan ietjá álggoálmmugij ja Vuona oajválattjaj.
+Dán dásen e sisano gáktuj sjiehtadalá.
+Danen ælla åhpadimgárvvidusá juohkka jahkedássáj, valla juohkka åhpadimgárvvidus máhttá hiebaduvvat dan sierra jahkedássáj gå tiemá skåvlå bájkálasj oahppoplána milta galggi åhpaduvvat.
+Danen le guládallam ja avtastallam iehtjádij guovdátjin fágan, ja åtsådallamij ja oassálasstemij baktu máhttá oahppe njálmálasj giella åvddånit.
+Dan diehti balo dagi iehtjam dunji guodáv.
+Dan diehti le stuorra dárbbo ållessjattukåhpadimes sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlå dásen.
+Dát le åvddånahttem mav mij aktisasj rahtjamusáj hæhttup jårggålit.
+Dan divtan gåvvi Fjellner sámijt biejve bárnnen ja máno niejddan.
+Dán doajmmaplána doajmmaoasen li lagábut åvddånbuvtedum åvdåsvásstádusá d. d. åhpadussuorgen ja varresvuodasuorgen.
+- Ájggomus dájna doarjjaårnigijn la mij sihtap viddnudagájn stuoves oassásij galggi liehket buorre vidjura vaj bisodi dåjmajdisá.
+Dav oattjo ietjá dåktåris gå iemelágasj dåktåris, juogo de duv häjmmalánndadikken jali ietjá lánndadikken.
+juogeduvvat fábmudagá åtsålvisá maŋŋela majt ráddidus mierret.
+Dán tebmáj máhtti oahppe vuostasj 5-10 minuhta tijmas / biejves hárjjidallat ietjasa sámegiellaj buorástahttet ja oahpásmahttet.
+Dav viertti máhttet gå galggá guládallat iehtjádij sihki sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin.
+Dáv hæhttuv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåvsåv
+Dáv viertti åhpadiddje berustit gå åhpadimgárvidusáv dahká.
+Dav vierttip nannusit duosstot.
+Dav hæhttu iesj vásedit.
+Dát galggá mierredum ájgen dáhpáduvvat.
+Gávnnuji aj oasstet dálkasboargálin váni dálkastjállaga dagi.
+Dát dahká barggij rekrutterimrahtjamusájt gássjelissan mihttit.
+Dán girjátjin lip adnám bágov åvddånahttemságastallam ienni gå æjgátkonferánssa.
+Dán girjátjin li diedo VUK-prosjevtas aneduvvam.
+Dán girkko birás le tjielggasit sáme birrasij bájnnidum.
+Dát merustibme ij le ållu visses ájn ja soajttá hæhttu maŋŋela bajedit.
+Dán guovlon li moadda fylka ja galle suohkanijs.
+Dan guovlon ságastuvvi julev- ja nuorttasámegiela.
+Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna tjuottjot sáme mánáj ja nuoraj riektáv åhpadussaj ja
+Duodden dájda bivddemduobddágijda li oajvvadum duoddit Ruovdenjunjluovtav / Gropbakkengav Unjárga suohkanin gånnå li moadda goahtesaje, gitta 90 goahtesaje jagijs 3 ja 4000 Kr. å.
+Dán guovten gálvon máhttá sierra hadde.
+Guovlolasj stáhta orgána dájn fylkajn galggi ietjasa logojn, girjijn ja galbbimijn åvddånboahtet námaj goappátjij giellaj.
+Da guokta sáme giellasuorge sjaddi de gullut vahkkusattjat rijkavijddusasj televisjåvnån nRK1an.
+dav hálijdip mij aj.
+Dav ij Europa máhte dåhkkidit.
+Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit.
+Ájnas le dát joarkká ja åvddånahteduvvá.
+Danen dát tjärdda várraåtsådimes gåhtjudallá åsådibmen vena baktu.
+Danen máhttá dåktårij vaddet vissa oajvvadusáv mihttit gasskavuodav tjanádum ja luovas PSA gaskan.
+Tjoaggulvisá gånnå sáme máná ja nuora li unneplågon bádtjiduvvi sahtedåjmaj baktu åhpadusulmijt ållidit.
+Dan diehti oajvvadip UNESCO:j niellja kultuvrramujttoguovlo Várjjagin tjoahkkáj avta væráltárbbesadjen.
+Giella de vierddi liehket positijvalasj ja oasste / duossto vuosstáj.
+Danen hähttu ådå tablehtav bårråt nåv ruvva gå máhttelis, ietján de l váda iesselissan sjaddá.
+Danen gå tjoajvvemájnne l sieldes soahpolis la buorre jus goappátjagá mánná ja gájka fuolken giedajt basádi gålgge sájbujn biebmo åvddåla ja hivsiga maŋŋela ja gájkajn li ietjas sigárdahka jali adni aktiadnemsigárdagáv.
+bájkálattjat, danen gå danna mierreduvvi ássje ma
+Dunji le vuojn dát duodastussan jus la værov máksám, ja aj allasit dárkestussan jus la oadtjum gájkka tijmajs mávsov.
+Låssjkusin li sálte de låsjkosbálánssa rubmahin buorreláhkáj buorrán.
+Danen gå ij gávnnu avtak tsuodtsa de ij ga gávnnu mige mij máhttá gajkkut gå l narggemin.
+Danen gå ij la tjielgas manen guopparinfeksjåvnåv oadtju de l gássjel dan vuossti suoddjit.
+Danen gå passijvalasj suovastibme aj la vádálasj de suovastibme l buorgodum bårråmsajijn, káfeajn, barggosajijn ja almulasj sajijn.
+Dan diehti gå rámmpo åvddånahttemav buoret, le ájnas positivalattjat tsuojggit majt oahppe buktá fágalattjat, sosialalattjat ja gåktu barggamvuogijt adná.
+Danen hálijdav javllat - sjaddus duv sidot. Jáhkák gå le álkke jali gássjel dahkat dav mav Jubmel sihtá ienni gå dav majt iehtja sidá dahkat?
+Danen ij la juojgga luondulasj jubmeldievnastusán.
+Danen lagámusá luonnduj hávddádin.
+Dan diehti hæhttuji oahppe buktet aktisattjat barggat.
+Danen li rámáttevstaj jårggålibme sámegiellaj sáme ráde dahkamusá ájnas oasse, sálmaj ja girkkolasj girjij jårggålimij lassen.
+Danen la buorre gådtjårágáv duobbmit åtsådime åvddåla.
+Danen la ájnas adnet priváhtta mannoduodastusáv mij gåbttjå gålojt buojkulvissan dålvudibmáj.
+Ájnas la viehkev oadtjot mij la hiebadum milta majt iesj dárbaj.
+Danen la dábálasj guopparinfeksjåvnåv oadtju jur liejbe åvddåla jali jus la iesselissan.
+Danen la ájnas gähttjalit váttugit oadet.
+Danen la ájnas giehttot jus bårrå dálkkasijt ma hormåvnåjt sisanedi.
+Dan diehti le ájnas oahppes gatjádit gåktu skåvlån soapptsu.
+Dajnas le máhttelis enep dåjmajt válljit.
+Danen båhti åhpadusmihttomiere vuojnnuj máhtudakmihtojn.
+Kultuvrradåjma li dan diehti ájnnasa sáme sebrudagán, ja aj årromij.
+Danen li láhkarievddama ma duodasti riektáv vuodna- ja merragáddeguolástussaj, miehttsestallama ja boatsojsujto duobddákdárboj sihkarasstem buoremus dálkádakhiebadimpolitihkka.
+Dáv ij riekta máhte
+Dáv iv nåv buoragit máhte
+Dáv iv buvte
+Dáv iv máhte nuoges buoragit
+Dáv iv nuoges buoragit máhte
+Máhtá mannat giellabieles giellabälláj ja adnet Sámedikke webbav oahppamnävvon.
+Svieriga ålles vijddudahka ietján gå stuorrastáda danen ednamdáfon märostuvvá.
+Mierkki buojkulvissan mij galggap tjadádit diededimdagojt ja doarjjot kommuvnajt ja unneplågojt sijá rahtjamin vuododit rádedimev kommuvnalattjat.
+Dan diehti doajvvop mij stipænnda galggá arvusmahttet ienebujt válljitjit sámegielav joarkkaskåvlån, javlla Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Dav gehtja dån ietjat biejadusájn.
+- Dan jage åtsålvisá ja juollodime vuosedi ållo miellagiddis dáhpaduvvá sáme musihkkaiellemin, segadahttijn moadda sjáŋŋara, ja moadda nuorra artista gejn la alla dásse.
+Dán jage álmmukbiejvve le huoman sierralágásj midjij Vuonan.
+Dán jage tjalmostahttep goappátjaga Sámedikke 25-jage ávvudimev ja vuodolága 200-jage ávvudimev.
+Dán jage dievddeba sihke gånågis ja drådnik 75 jage.
+Dan jage tjuodtjop mij vuodolága viehka stuorra rievddadimij åvdån.
+- Dán jagásj gålmmå Gållegiella vuojtte li viehkedam ja ájn viehkedi sámegielav nannit.
+Dán jage sidáv liegga varrudagájt rádjat majestehtta gånågis Haraldij ja majestehtta dråtnigik Sonjaj.
+Dán jage le 25 jage dallutjis gå Sámedigge vuostasj bále rabáduváj Gånågisás Olav V. Sámedigge le boados garra ja vájmmelis, valla ráfálasj rievtesvuohtarahtjamusájs Áltá-ássjen.
+Dán jage juollodime musihkkaj le doarjja vattedum goappátjagá ådåájggásasj ja árbbedábálasj sáme musihkkaj.
+Dán jage ráddidus sáme slávgájn slávggi Stáhtaminisstara kontåvrån Akershus laddnen.
+Dán jagásj AN:a nissunkommisjåvnå fádda le dierredibme nissunij vuosstij.
+Dán jagásj stáhttabudsjehta tjadá vuoset ráddidus ietjas sámepolitihka duohtavuoda muodov ja ij ga makkirik láhkáj mijáv ávvudahte, javllá Aili Keskitalo.
+1997 Kyoto-protokolla le dán konvensjåvnå nalá dagádum, ja dat tjadná boandás rijkajt dálkádakgássaluojttemijt giehpedit mierreduvvam miere milta.
+Lága ájggomus la sihkarasstet ællosujttodajvajt sáme ælloguododimguovlojn ájnnasamos luohkkovuodon ællosujttuj.
+Dakkár dahkamus ij rádádallamvälggogisvuodav fámoduhte sámij berustimij hárráj jus dakkár välggogisvuohta gávnnu rijkalasj jali rijkajgasskasasj riektá milta.
+Dákkir mærrádusajs ja njuolgadusájs badjáni guotto ma li buore skåvllåbirrásij, ja oahppe, æjgáda ja åhpadiddje bierriji dajt aktan gávnadit.
+Dákkir barggamvuohke
+Sæmmilágásj sjiemáv le aj máhttelis åvddånahttemságastallamin adnet.
+Dán lágan le tjáledum dåssju vuona stáhtaviesáda máhttin ednamav oasstet, ja galgaj dættoduvvat sån guhti ednamav oattjoj oasstet lij ávkken ednambarggen ja sån " ... som kunne tale, lese og skrive det Norske Sprog og benytte det til daglig Brug. (... guhti buvtij hållat, låhkåt ja tjállet dárogielav ja adnet dav bæjválattjat.) ".
+Dav lahka aktijvuohta dættodij AN: sierradiedediddje Josê R. Martinez Cobo raportastis mav 1972-1982 ájggudagán dagáj.
+Dán gárvvidussáj máhttá åhpadiddje gæhttjalit gávnnat ságastallamrádnajt vuorrasijvieson, nuorajkluppajn, kafeajn, dållågátten, jåhkågátten jali muodulágásj sajijn gånnå sámegielaga æjvvali.
+Dán láhkáj sjaddi varresvuodavidnudagáj dárbo sáme gielas ja kultuvras åvddånboahtet.
+Návti ij ájlisvuohta tjanáduvá dåssju girkkuj tsiekkadussan, ájnat aj konkrehta duobddágijda luondon ja duobddágijda sierra histåvråjn.
+Navti nahká dádjadit nágin ietjes máhttá vissa dáhpádusáv vásedit ietjá láhkáj gå dån iesj.
+- Dát buoret almulasj háldadime kvalitehtav, ja oadtjop ienep ájgev mij ierit ietján máhttá aneduvvat ássjegiehtadallamájgev oanedittjat ja bargojda ma gájbbedi jut almma ulmusj gávnnu gejna guládallá, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.
+Dán láhkáj le rieknimtjehpudahka viehkken åvddånahttemin fágalasj máhtudagáv sámegielan.
+Da iehpeformálalasj, valla ájnas ságastallama máhtti dán lanján tjadáduvvat, mij geometrija diehti dádjaduvvá vájaldimoassen avta gietjen, valla gå boadá lagábut dievastjåhkanimlanjá de gåbddu, ja váttsáldahka sjaddá rabás ja tjáppa ladnjan sajijn stuoráp tjoahkkijda ulmutjijs.
+Ietján gå mannat sellaåtsådimkontrållåjn dájvvalakkoj de beras agev sujtov åhtsåt jus oadtju varddemijt narggema maŋŋela, jus moaddi oadtju varddemijt liejbij gaskan, jali jus varddemijt oadtju maŋŋel gå l häjttám läjbbot.
+Duodden dasi li dubága divrrasa, ja máhttá dahkat vaj tjásmagisájt, nievrep väjov ja binnep seksuálahálov oadtju.
+Duodden la varresvuohta-skihpasujtto ma kommuvnajs dåjmaduvvi, jali såbadusá milta kommuvnaj, ja álmmuk hukso Sosiáladievnastuslága milta mav oadtju dakkir varresvuohta-ja skihpasujton.
+Duodden boahtá jahkásasj buvtadus Sámeálmmuga fåndas.
+Duodden gávnnu allamáksosuodje skihpamanojda ja teknijkalasj viehkkenävojda ma mierreduvvi lánndadikkijs.
+Duodden máhttá binnep suonjarmierre aneduvvat gå njidtje diebttjiduvvá.
+Ietján gå sigarehtajn de darvve aneduvvá iehtjádij siegen asfaltan ja bájnojn.
+Dán nammadusán hæhttu mandáhtta guoradallat lágaj ja fámo rievddamav sámegiela vuoksjuj.
+Dát diehttelis ruvva dagáduvvá jus oahppe tjállá pc ' ajn.
+Dan diehti vaddet guollárijda stuoráp fámov ja vájkudimev gå adno vaddásijs mierreduvvá.
+Sij li tjoahkkájgæssám Ceavccageađgi / Mortensnes viertti gehtjaduvvat aktan gålmmå ietjá kulturmujttosajijn Varangerin.
+Dáv máhtáv buoragit Biejvve:
+Dáv máhtáv buoragit:
+Dáv máhtáv
+Dáv buvtáv huj buoragit
+Dáv máhtáv huj buoragijt
+Dáv máhtáv huj buoragit
+Dáv máhtáv huj buoragit
+Dáv máhtáv huj buoragit:
+Dáv máhtáv ållu buoragit Biejvve:
+Dáv máhtáv ållu buoragit:
+Dáv máhtávållu buoragit:
+Dáv máhtáv vehi Biejvve:
+Dáv máhtáv vehi
+Dáv máhtáv vehi:
+Maŋemus bargon vuojnnep man ållo dæddo le sisi- ja ålgusjåhtemin mij dálla dáhpáduvvá árbbedábálasj kymrugiela guovlojn Cymrun / Walesin.
+Dan maŋŋela dábálattjat fert vidát jage 60 jahkáj.
+Dan maŋŋela váldeduvvi tsuodtsaåtsådime tsuottsas.
+' Sámij dålusj åssko ' le nammadus mij dábálattjat tjielggi dav jáhkko árbbedábev mij aneduvá åvddål gå
+Dáv uddni ávvudallap, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.
+Dav dárbahip, dav lip ánssim.
+Sihtap dav gildástallat aktan dijájn- buorisboahtem gástadussaj!
+Dáv iv nuohkásit máhte
+Dáv máhtáv
+Dáv huj buoragit máhtáv
+næhttasaje dievnastusá li sihke dáro- ja sámegiellaj.
+Dan diehti joarkav mån bargov vaj dakkir doajmma ij jåhtuj biejaduvá, ja moadda vuoro oajválattjaj galggi sjaddat goappatjagá nuoskodimlága, tjahtjenjuolgadustjállaga ja minerállalága hárráj, javlla Muotka maŋemusát.
+Danen galggá Sámedigge barggat dan vuoksjuj jut nanni álggoálmmuknissunij sajev ja fámov rijkajgasskasattjat.
+Dan diehti vájnnodav garrasabmusit prosjevtajn vijdábut barggat, javllá Olsen maŋutjissaj.
+Danen máná dárbahi liekkos, sensitijva ja arvus mahtte huvsov mánájgárde barggijs.
+Dan diehti le dát stuorra ja gássjelis ássje sáme sebrudahkaj.
+plánan Jubmel vaddá - Mij juogadip, valla le duodden dajda.
+Aktijvuodan giellajagijn 2013 oajvvat sámedikkeráde dan diehti giellaratjástimev måvtåstuhtátjit lasse adnuj sámegielajs ja oadtjot ienep ulmutjijt sámegielav åhpatjit.
+Danen hæhttuji dåjma iesjguhtik giellaj hiebaduvvat.
+Danen hæhttu dájn guovlojn sámegielav nannit åhpadusá baktu, ásadit árenájt gånnå sámás, ressurssapersåvnåjt åttjudit ja ienebut sámegielav vuojnnusij buktet.
+Danen hæhttu álgget guoskavasj giellaguovlo dilijn, ja de strategiajt dan milta hábbmit.
+Danen sihti ållessjattuga sidjij galggi dáb��lasj jienajn ságastit.
+Danen sihtap tjielgadit gåktu dájt moallánagájt dádjadip.
+Justijssadepartemænnta le danen láhtjám dilev nav vaj giddagisdievnastiddjeåhpadus máhttá desentraliseridum tjadáduvvat.
+Danen giellaárenáj ja oahppovejulasjvuodaj dárbbo stádajn lassán.
+Dánen le ájnas mij biedjap sierra ratjástimev dáj gielaj hárráj vaj sihkarasstep julev ja oarjjelsáme gielajt viesso adno-, avtastallam- ja máhtudakgiellan aj boahtte buolvajda.
+Danen le dárbbo gájkajn gænna le åvdåsvásstádus sámegielas biedjá sierra rahtjamusáv dájt nannitjit.
+Dan diehti le dárbbo árvustallat jus njuolgadusá li hiebadahtedum udnásj åvddånahttemav sebrudagán, javllá Widvey.
+Danen le dárbbo nannusap ratjástimes sáme gielaj hárráj.
+Danen hæhttu háldadimmodellav tjadádit váj juohkka ájnegisá riektá sámegiellaj almulasj háldadusán sihkarduvvá.
+Dájna duogátjijn le de dárbbo ásadit dutkammáhtudagáv oarjjelsáme ja julevsáme gielaj gáktuj.
+Danen beras luluj sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvat, váj ålles lánndaj guosski.
+Danen le dárbbo ådå háldadimmodellas mij udnásj sáme
+Danen la dárbbo åbbålasj árvustallamij sámegielaj njuolgadusá hárráj. Dárbbo l aj juogadit åvdåsvásstádusáv Sámediggáj ja iesjgeŋgalágásj almulasj háldadusájda
+Danen le ájnas jut bargge ájádalli gåktu ulmutjahtti, sijá rållav ja ulmutjahttemav ja dáv árvustalli daj dárboj ja sávadusáj gáktuj ma mánájn li.
+Danen le ájnnasin vuorodit åhpadusrudájt njuolgadusáj ja åhpadusdárboj gáktuj.
+Danen le ájnnasin láhtjet dilev nav vaj sáme mánájgárddefálaldagá ja kvalitehtta nanniduvvi mánájgárdijn nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn ja stuoráp stádajn.
+Danen le ájnas dilev láhtjet váj tjállemgielav bæssá ájn vil ienebut adnet.
+Danen le ájnas fysihkalasj birra sav hiebadit vaj várddasin sjaddá.
+Danen hæhttu nannit álmmuga vejulasjvuodajt ja riektájt sámegielav adnet stádajn.
+Danen ij goassak galga vastet mánájda jali mánáj birra ságastit jali sijájt juoktá karakteriserit.
+Dan diehti le ájnas tjalmostahttet dájt hásstalusájt stáhta oajválattjajda Vuonan ja Svierigin, ja dav de sihtap dahkat, javllá Keskitalo.
+Danen le giela bisodibme ja åvddånahttem ietjastis ájnas ja ij dárbaha ietjá láhkáj vuodostuvvat.
+Danen le viehka ájnas buorre rutijnajt ásadit vaj máná bessi ållessjattugij lahka.
+Danen le viehka ájnas dáv bargov vuojnnusij buktet ja guddnedit, joarkká Olli.
+Danen le matematihka tjehpudahka viehka ájnas sebrudagá åvddånibmáj.
+Dan diehti lav ávon gå doarjodip guokta nanos viddnudagá, javllá Muotka maŋemusát.
+Danen le nav låssåt gå nuorra ulmusj jábmá.
+Danen le årnik ájnas sámegiela diedulasjvuohtaj ja åvddånahttemij.
+- Dan diehti le oalle lájtedahtte gå Sámedikke sávadus Ráddidusajn konsulterit dagátjit strategijav seksuálalasj illastimij ja vaháguhttemij birra sáme mánáj ja nuoraj vuossti hilgoduváj.
+Sámediggeráde le dan diehti ávon gå máhttá dårjav dájda organisasjåvnåjda lasedit aj boahtte jage budsjehtan.
+Danen le Sámedigge aktisasjbarggosjiehtadusájt rievddamin ja álkkebun dahkamin.
+Danen le Sámedigge oajvvadam sáme almulasj nammadus (SAN) namamduvvá manna li ájrrasa ráddidusás ja Sámedikkes.
+Institusjåvnnåásadibme ja institusjåvnnååvddånibme li dan diehti ájnnasa sáme sebrudagá ja sáme demokratija bisodibmáj ja åvddånahttemij.
+Danen li nammadum bargo viehka ávkálattja, valla ælla nuohkásattja giellapolitihka máhttovuodon.
+Danen nammaduvvá máhtudahka sámeálmmuga vuojŋŋalisvuoda, girkkoiellema ja árbbedábij birra ájnas árbbedáhpen majt gájka gudi le gástaduvvam
+Rudá danen ienemusát manni doajmmaj, ja navti hæhttuji giellaguovdátja álu prosjevtajda rudájt åhtsåt gå galggi gielav åvddånahttet.
+Dan diehti almodip mij uddni dievnastusáv www.satni.org: digitála báhkogirjje gålmå sámegielaj gaskan aktan nuorttarijkaj gielaj.
+Danen ep balá vájku ednam skielbbi ja váre mera tjiegŋalissaj vierri,
+Dan diehti lip diededam duodjeorganisasjåvnåjt mij álggep åhtsåt ietjá máhttelisvuodajt dálásj årnigij sadjáj, javlla Muotka.
+Danen gåvvidip barggij sajev, rållav ja viehkev aj dán kapihttalin mij sisadná mánáj gasskavuoda tsieggimav, gasskavuodajt ja sosiála aktijvuodav gaskanisá.
+Dan diehti le miján åssko Vuodnaguollimnammadus ájnas láhkáj viehket merragádde- ja vuodnaguollimijt positijvva åvddånibmáj nuorttan javlli Sjåstad, Sandberg, Knutsen ja Muotka maŋemusát..
+Dan diehti le ájnas buorre birrasav tjåhkanime birra hábbmit.
+Danen biejaduvvá sierra ruhta prosjevtajda ma máhtti julev- ja oarjjelsáme gielav nannit.
+Dát njuolgadus máhttá aj aneduvvat åhttsijs sáme duogátjijn.
+Åhpadiddje hiebat oahppe áldara ja åvddåmáhtoj milta.
+Dan oasen vaddá ålggobarggo buorre vuodov máhttuj ja guottojda.
+Dat oasse Nuortta-Vuonas mij le sáme guovloj ålggolin laset álmmuklågov.
+Gájkka vihtta rijkalasj unneplågo gåbtjåduvvi
+Dánna moattes målsudi sierralágásj dåjmajt sierrariektáj.
+Dán aktijvuodan viertti gatjálvisá dagu rekrutterim dålkkumdievnastussaj, máhttelisvuoda lasse- ja joarkkaåhpadussaj, ietjá máhttelisvuoda aktisasjbárgguj sáme allaskåvlå ja oslo allaskåvlå gaskal dålkkumdievnastusåhpadusá ja gatjálvisá dálásj dålkkumdievnastusá birra árvustaláduvvat.
+Dán aktijvuodan sihtá departemænnta aj árvustállat dárbov doarjja årnigis ásadittjat avijssafálaldagájt sámegiellaj.
+- Dan aktijvuodan galggi Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona boatsojsámij rijkkasiebrre ja Svieriga sámij rijkkasiebrre joarkket såbadime badjel guorrasit.
+Gå EUa vikárbyrådirektijvva EØS-sjiehtadussaj biejaduváj le ráddidus oajvvadam vijdes doajmmafálaldagáv sihkarastátjit vaj direktijva avtadássásasj giehtadallam tjadáduvvá praktijkalattjat.
+Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja diedulasj gálldoanov.
+Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja gálldoanov.
+Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja gálldoanov.
+Dán aktijvuodan le viehka ájnas jut árbbedábálasj sáme æládusaj roalla giellaoahppamárenán várajda váldeduvvá ja joarkká, váj giella ja ájnas árvo bisoduvvi ja boahtteájggáj joarkki.
+Dán aktijvuodan de nammaduvvát viertti ANa-tjielggidus álggoálmmugij rievtesvuodaj hárráj mierreduvvam generaltjåhkanimes ragátmáno 13. b. 2007.
+Dán aktijvuodan le aj ájnas dættodit sáme gudi ælla bessam sámegielav oahppat hæhttuji rahtjat váj gielav ruopptot válldá.
+Dán aktijvuodan li sámijn ja ietjá álggoálmmugijn máhtto luondo birra mav galgalulujma vieledit.
+Dán aktijvuodan le luondulasj gehtjadit Sáme allaskåvllåj ja sáme statistihka analyjssajuohkusij hiebalgis dåjmadiddjijda gå sij li ham sáme giellabirrasij lahka.
+Dan aktijvuodan dagáduvvin aktisasjbarggosjiehtadusá Sámedikke ja juohkka ájnna suohkana / fylkkasuohkana gaskan rudáj ano gáktuj.
+Guossidibme, skåvllåmanno ja sajijskåvlå máhtti guossiduvvat.
+Dat galggá mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt viehkedit gudi ietjas åvddånahttemijn rahtji, jali gejn le gássjelis oahppodille.
+Barggodahkamussan dán orgádnaj le ierit ietján gielladutkam, giellasujtto, giellaåvddånahttem, terminologija barggo, normerim, nammadievnastus, bájkkenamá ja diehtojuohkem sáme giellafágalasj gatjálvisájs.
+Dán buojkulvisán le d.d. tækstagiehtadallamprográmma ja riekknimprográmma duodden videokonferansarustikijda aneduvvam.
+Dán buojkulvisán tjielggiduvvá oajvvádusá gájbbádusájda gåktu mihttomierijt huj buoragit jåksåt.
+Dán buojkulvisán galggi oahppe reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahkat.
+Dán buojkulvisán máhttá tjuovvot juohkuslåkkav 1 dánna liŋŋka.
+Dát lij åvddånahttem mav juo máhttin registrerit 1991-álmmukjåhkåmin.
+Åtsådallama dás pilotprosjevtas máhtti aneduvvat åvddånahtátjit resurssaskåvlåjt oarjjel- ja nuorttasámeguovlon aj.
+Dát plánimbagádusán li unnán ietjálágásj ássjediehttelis ja geográfalasj doajmmaguovllo gå njuolgadusá miehtse adnema ietjájduhttemijs Finnmárkon.
+Prográmman dåhkki diŋŋgut radio ja tv-prográmmajt gåhtjos podkast ' a baktu.
+Dán prosessan li ságastallama juo sámedikkijn ásaduvvam.
+Dálátjij ælla dákkir dárkkelis guoradallama dagádum ja ep la nahkam åttjudit nuoges buorre duodastimev gåktu gielladille ajtu le sebrudagán.
+Dán gárvedimkonferánsa ulmme le viehkedit værálda álggoálmmugijt gárvedit dán ájnas væráltkonferánssaj ja álggoálmmugij riektáj tjadádibmáj.
+Dán diedádusán åvddånbuktá Telemarkforskning båhtusijt ja dárkkelis gåvåv sáme suohkanijs.
+Dát rapportta gåvvit sáme guovlo åvddånimev viesádij, åhpadusdáse, æládusåvddånime, innovasjåvnå ja bivno gáktuj.
+Dan rijdo duohkusin lij guollimsebrudagá ja Vuodna ittjij desti lágeda Stuorbritannia trålárijt guollimin vuonaj sinna.
+Dán råhkålvisán råhkådallap Jubmela sidot galggá dáhpáduvvat juohkka gávnen ja almatjin.
+Allamáksosuodje gis máhttá fámon årrot badnesujttuj jus la stuorra ja guhkaájggásasj dárbbo persåvnålasj sujtos bäjválasj viessomin.
+Muhttijn gis la ilá árrat ietjas åtsådit.
+Yoghurt gis máhttá dåbddut tjoasskodiddjen ja dat oares buorak saŋátjijda.
+Máhttá val gáhppeliddjes jali dåktåris dálkastjállagin tjáleduvvat.
+Dáv buoremusát dahká aktisasjbarggon bájkálasj sebrudagáj ja ásadusáj gaskan gejn le gielladiedalasj máhtudahka.
+Dáv dåhkki dahkat divna fágajn.
+Dáv máhttá dahkat tjálalasj diededibmen oahppebargguj, oahppeságastallamin, e-påsta jali telefåvnå baktu.
+Dáv máhttá dahkat gåvvå- ja báhkolottojn, dálkkebiŋgujn jnv..
+Iesj dav dahká bomullosákkijn majt oadtju gå manná ietjas åtsådittjat jali rávvi åtsådimev häjmmaj.
+Jienastime baktu máhta dav dahkat jali säbrrat válljimin nammadimjuohkusin.
+Máhttá dav dahkat duostudagán gånnå abårttå dagáduváj jali buojkulvissan nuorajduostudagán.
+Máhttá sirdeduvvat narkedijn valla ij la dábálasj.
+Dáv máhttá duola dagu dahkat diedulasj válljimij baktu mánájgárddemodellajs ja åhpadimmodellajs iesjguhtik sámegielak juohkusij.
+Dát dåhkki ådåsis dagáduvvat gå oahppe li tjadádum temáv.
+Gåvviduvvá aj degu smáhkkut ietjá ulmutjav.
+Åhpadiddje máhttá vuostak juohkka åvtå æjgátpárajn ja maŋŋela oahppijn ságastit.
+Dát máhttá vuostasjgiellaj tjáleduvvat.
+Dá li árvustallama ma buoremusát dagáduvvi bájkálattjat.
+Jáhkkoåhpadus galggá aj viehkedit sijáv gudi li gástaduvvam viessot ristagissan risstalasj
+Dát máhttá maŋutjissaj vuoseduvvat stuorsjerman dåjda iehtjádijda klássan.
+Dáv máhtti sij åvddånbuktet njálmálattjat klássa åvdån.
+Dát máhttá dagáduvvat tjálalasj sjiehtadussan skåvlå, oahppe ja sijda gaskan.
+Patiänntajournála ja sjimugis guoradallama ássjepáhppará gis sekretessas gåbtjåduvvi.
+Guopparinfeksjåvnnå máhttá gis soahpot guoddnánarkkemin vájku ij la dábálasj.
+Muhtem niejda gis varddi gå adni guoddnánarggemav vuostasj bále, valla dábálamos la ij varddet.
+Dan sadjáj l buorre ultrajiednaåtsådimev tjadádit, vuojnátjit jus siedja gávnnu majt hähttuji duobbmit.
+Dáv Sámedigge gålmån dásen dahká;
+Dáv vierddiv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåksåv:
+Sæmmi láhkáj tállabágoj, rájddobágoj ja mihttimmoallánagáj millimehtar ja centimehtar.
+Dán næhttabielen le aj Sáme " skrivebua " ásaduvvam.
+Dáv sij ånigattjat njálmálattjat åvddånbukti.
+Danna viessop ja jábmep, akti ihkeven iellemij tjuodtjelittjat. Amen.
+ Romániagiella  Románagiella  Rusiniagiella  Serbiagiella  Slovakiagiella  Sloveniagiella  Ukrájnagiella
+Dáv sosiálalasj máhtov hæhttu oahppe oahppat ja adnet sæbrástallamin ja aktisasjbargon.
+Dát spella dåhkki juohkka tebmáj.
+Máhtudagá kvalitehtta - joarkkaåhpadus åhpadiddjijda (Kompetanse for kvalitet - videreutdanning for lærere), fáladuvvá åhpadussa ienemusát 60 åhpadustjuorgaj rádjáj da gålmå sámegiellaj sáme allaskåvlån, Bådådjo allaskåvlån ja nuortta-Trøndelága allaskåvlån.
+Dán oajvveoasen le sáhka tjálalasj guládallama birra, mij merkaj låhkåt ja tjállet sámegiellaj.
+Dán oajvveoasen le sáhka vuojnnet giela ja kultuvra aktijvuodav.
+Dán oajvveoassáj gullu aj åvddånahttet dålkkummáhtudagáv.
+Dassta majt dálla diehtet sámegiela dile birra uddni, luluj vuogas guhtta iesjguhtik dilijt gåvvidit:
+Dás duogátjis sjaddá árvvaluvvat jus le dárbbo ienebut sáme oasev fálaldagás nannit.
+Dájna duogátjin sáddij Sámediggeráde biehtsemánon jagen 2009 oajvvadusáv "Njuolgadusá ávkástalátjit minerálajt masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot árbbedábálasj sáme guovlojn " guládallamijda.
+Dála li biele Ávvir ávijsas:
+Dáppe galggi suohkana dilev láhtjet váj sáme máná galggi gielasa ja kultuvrasa nannit ja åvddånahttet.
+Dåppe galggi nubbe nuppe siegen liehket ja sosiála máhtov åvddånahttet.
+Dánna gávnnu bájkkenamá moattet guovlojs åbbå Vuonas.
+Dánna gávna kartajt åbbå Vuonas gånnå bájkkenamá aj li sámegiellaj tjáledum: www.statkart.no
+Dánna gávna ienemusát dárogiel bájkkenamájt, valla muhtem sámegielnamá le aj tjáledum.
+Dánna li aj gábmásaje Varangersámij tjaktjabivddemsajijs, biejvvidum gaskan jagijda 12- ja 1400 Kr. m.. Noidiidčearron / Kjøpmannskjølan li kilomehtara ja kilomehtara gárdijs giergijs mij doalvvu gárddáj.
+Dánna dåhkki tjállet bájkkenamájt ja oadtjot muodulágásj namájt ietjá gielajda: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html
+Dánna li luotta årromis 12000 jagij tjadá, dánna le buohtastahtek stuorámus sáme ráhposadje åvddårisstalasj ájges, dánna li værrodimsaje ja ájlis luonndoásadusá, ja dássta boahtá boandás sáme subtsastallamdáhpe.
+Europaráde unneplågolihtudimij dåjmadibme
+Viessudit
+Sierralágásj dárbbo le æjvvalimsajijt ásadit sámegielav nannit ja åvddånahttet dán guovlon.
+Jus dárbaj oadtju oassebielle diededuvvat rijkalasj diededimfábmudagá baktu.
+Jus la dárbbo de máhttá åhpadiddje oahppijt gatjálvisáj viehkedit: Máhtá gus nammadit muhtem gielajt majt bæjválattjat gulá?
+Jus la dárbbo de siebrreráde oadtjoba ássjedåbddijt sierra guoradallambargojda ávkkit.
+Dárbo li 75,4 millijåvnå doajmmaj ja 24,6 millijåvnå stuoráp vædtsakoasstemij.
+Mánájgárdijda le ájnas duolloj dálloj ietjasa sáme giellaåhpadusáv árvustallat.
+Dárbbo le dåjmajt álgadit nannitjit sámegielak åhpadiddje rekrutterimav.
+Dárbbo le álgadit dåjmajt sæmmi modella milta gå lullesáme giela gáktuj.
+Dættoduvvat val viertti jut oahppij rievtesvuoda le stuovvása berustahtek doarjjaga stuorrudagás, ja suohkana hæhttuji åttjudit buorre kvalitehtav fáladagájda nav vaj åhpadusá ulmme jåvsåduvvá.
+oajválattjaj bieles le dárbbo ienebut tjalmostuhttet divna gålmå sáme giela, politihkkahábmimin, dåjmajn ja almulasj dokumentaj jårggålimij j. n.
+Dárbbo l guoradallat barggovuogijt gå galggá nanostuhttet sámegielaj boahtteájgev, javllá Keskitalo.
+Dárbbo le sierra dåjmaj lásedittjat berustimev åtjåtjit sáme åhpadiddjeåhpadussaj jali sámegiela fágajn dáro åhpadiddjeåhpadusán.
+Mánájgárddáj le aj ájnas liehket diedulasj ja vaj tjielgga ulme le gåktu sij barggi giela ællánahttema gáktuj.
+Dárbbo le aj stuoráp máhtudagájs åvddånahttemdiles sámegiela anos avtastallam- ja guládallamgiellan sáme fámiljaj, sáme mánáj- ja nuoraj, sáme æjgádij ja ietja sáme ållessjattugij árggabiejves nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsáme guovlojn.
+Dárbbo le aj oadtjot diedojt åhpadiddjediles sáme skåvlåjs sáme guovloj ålggolin.
+Dárbbo le sámegiela dutkamijt ja åhpadusájt nannit.
+Dárbbo le stuoráp sŧstemahtalasj diedojs dáj giella åvddånahttemprosessajs dádjadittjat sáme gielaj åvddånahttema ævtojt boahtteájgen.
+Le gal aj nsajenis vaddet bajemus nasjonálalasj mærrádusájt (láhkatjallusav) háme guhkudagá ja oajvveåsij hárráj (fágaj, pedagogihka, práksisa jná) mij galggá gullut sáme vuodoskåvlå åhpadiddjeåhpadussaj aj.
+Dárbbo le ulmij milta dårjaj ja innovásjåvnålasj tjoavddusijda hiebadum oarjjelsámegiela sierra dilláj.
+Viertti gehtjaduvvat gåktu oahppopládna ja tijmmalågo dárogielan doajmmi.
+Máhttá aj dárbbo liehket sámelága giellanjuolgadusájt
+Sámegielak máhtudagá dárbbo ij le stuorre dåssju almulasj ja suohkanlasj dievnastusfálaldimen, ájnat aj sosiála ja kultuvralasj fálaldagájn sebrudagán.
+Tjuovvot areállaháldadimev lájttálisát ja vuosteldimfábmudagáv adnet sáme kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav nannitjit
+Bajemusgujddimsiebrreráde galggá gujddimusáv hilggot, jus soames gänna älla ássjáj nuoges tjadnusa, la gujddijiddje.
+Bajemusgujddimsiebrreráde mierret gå gájkka sebrulattja märrádussaj säbrri.
+Oassebiele ietja ietjasa vihtanijt ja ássjedåbddijt gåhttju ja vásstedi sijá boahtemgåloj åvdås.
+Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá mierredit gujddiduvvam märrádusáv ij oattjo dåjmadit åvddål gå gujddimus låhpalattjat la mierredum.
+Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá ássjev mij låhpalattjat la mierreduvvam ådåsis giehtadallat jus a) märrádus la diededuvvam valla nubbe oassebielle ij la bessam ássjes moalgedit jali njálmálasj sjiehtadallamij boahtet ja oassebielle máhttá duodastit sujna lij oarre gáhtot ja märrádus la oassebiele vuosstij mannam, b) ådå vidjura åvddånbåhti ma tjielggasit vuosedi märrádus lij boasstot jali c) årrum li giehtadallamvige märrádusá duogen ma märrádusáv ållåsit bájnnin.
+Bajemusgujddimsiebrreráde sebrulattjan galggá duobbmárvuornes jali duobbmárduodastus ietjas rijkan.
+Bajemusgujddimsiebrreráde märrádus konvensjåvnnåmávso birra 27. artihkkala milta oadtju sån, guhti la välggogis konvensjåvnnåmávsov mákset, mättojis hárráj Svierigin, gujddit Lenariektáj Norrbottena lenan ja mättoj hárráj Vuonan stiebniga baktu dikke åvddåj.
+Bajemusgujddimsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn).
+Bajemusgujddimsiebrreráden galggi vihtta sebrulattja gudi nielje jahkáj nammaduvvi.
+Tjálle: Björn Strander, gynekologa, Gynekologalasj duostudahka Kungshöjd ja Dajvak Bårredávddaguovdásj Allen / Regionalt Cancercentrum Väst, Göteborg
+Javllá ulmutjin la máhttelisvuohta gehtjduvvat ietjá dåktåris gå gejna vuostak aktavuodav váldij.
+Gå bargge mánájt gehtjadi de oadtju viehka moadda vuogas diedo ma li dárbulattja vaj mánáj åvddånahttemav doarjju.
+váksjot ja subtsastit guovsagisá ja ietjá fenomenaj birra almen ja subtsastit jahtojt ja båvajt tjanádum nástijda ja guovsagissaj sámij gaskan ja ietjá dábij buohtastahttet
+váksjut ja vaddet buojkulvisájt gåktu ulmutjij dåjma li muhtem luonndoguovlluj vájkkudam, guoradallat duon dán berustiddje juohkusij vuojnov vájkkudibmáj ja oajvvadit dåjmajt ma lulun luondov boahtte buolvajda bisodit
+váksjut ja gåvådit gåktu rumáj reageri iesjgeŋga dilen, ja ságastallat iesjgeŋga dåbdoj birra ja fysihkalasj ja psyhkalasj varresvuoda aktijvuoda birra
+gæhttjat ja tjielggit dálkev ja temperatuvrav juohkka biejve, ja dievddet dajt iesjgeŋga sjiebmáj mij klássaladnjaj gahtsaj Dát sjaddá vuodon gå statistihkav dahki temperatuvra birra jnv. ja ájádallam dálkkediedádussaj bargggoájge gietjen.
+Darogiela ja sámegiela åhpadusájt hæhttuji gehtjadallat aktisattjat gå dárofáhka " vaddá " tijmajt
+Svieriga ja Vuona tevstajn la sämmi árvvo.
+Dárogiellaj javladuvvá " Borte bra men hjemme best ".
+Filmma:
+Dárojduhttem
+Dánna gåvvidum kårtåj:
+Dárojduhttempolitihka diehti li moadda ållessjattuksáme gudi ælla sámegielav oahppam.
+Dárojduhttempolitihkka mij lij vihpam 1800-jagij maŋep oases lij tjavgámus Áltástuojme birra.
+Dárojduhttempolitihkka tjavggiduváj nuppát væráltdoaro vuosstij.
+Darvve, mij sisanet moattelágásj ábnnasijt, dajs muhtema máhtti bårredávdav dahkat.
+Vuoseduvvá dasi jut geografalasj raddjim mij aneduvvá unneplågogielaj lihton le ienep hiebadahkes gå dat mij aneduvvá sámelága giellanjuolgadusájn, ja dát árvustallamrapporta milta buktá sisŋeldis rijdov dássásasjgiehtadallamprinsihpa ja avtaárvulasj- ja dássásasjprinsihpav.
+Luodjomláhkáj le gássjel ja gájbbediddje dási doarjjagav oadtjot.
+Dási dárbahi máná ájgev iesjguhtiklágásj dilijn gæhttjaladdat moaddi ájge tjadá.
+Gávnnuji prográmma ma nåvku dåhkkiji aneduvvat.
+Dasi gulli máhtto giela hárráj ja dádjadus ietjas giellaåhpadusá hárráj.
+Dási gullu máhttet sámegielaj histåvråv, hámev ja struktuvrav.
+Dási gullu aj gæhttjat gielajt komparatijva tjalmij, gåktu sámegiella rievddá ájgij milta ja gåktu media sámegielav vájkkudahttá.
+Dási gulluji njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktema moatten kombinasjåvnån, ja moatte njálmálasj ja tjálalasj tevsta digitála mediájs.
+Valla aj oajbbom rievtesvuohtaj, buojkulvissan rievtes oasestibme, håhkkånimdago, ulmutjij riektá ja nissunlasj lájddijibme.
+Danna le árbbedábálasj moallánakaddno ja åvddånbuktemvuoge.
+Ietjasa jienav låpptit ja gullut mierkki fábmo.
+- Oadtjot ruoptus goabddáv la symbåvlålattjat oalle ájnas.
+Ietjá ulmusj ij galga dav berustit.
+Duodden oajvvaduvvá juollodit 20 millijåvnå Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela.
+Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit.
+Jus válljimbiejven li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná. Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit.
+Duodden li muhtem dávvervuorkkáfágalasj gájbbádusá dåhkkidahtte magasijnajda ja vuosádusáda.
+Duodden dási vierttiji plána dåhkkiduvvat Birásdirektoráhtas ja hæhttu vatteduvvat doajmmaloahpe minerállaoajválattjajs.
+Dasi lassen galggá fáhka måvtåstuhttet åvddånáhtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkam- ja tjállemdábijt.
+Duodden galggaba ráddidusá aktan, Svieriga ja Vuona sámedikkij oajvvadusá milta, biedjat sebrulattjav siebrreráde åvddåulmutjin.
+Dakkár lihttuj gulluji val dakkár ällosujto rievtesvuoda ja guovlo gånnå binnemusát nuppen lihtudiddjen la riektá rijkalasj lágavuodo jali dán konvensjåvnå milta ällosujtujn barggat.
+Máhta aj gávnnat artihkkalijt sáme ássjij birra ja pedagogalasj bagádallamijt.
+Ja ieŋŋilsgiella aneduvvá ienebut åhpadusán gå åvddåla ja aj nubbengiellan moatten vidnudagán.
+Duodden dási galggá Giellagálldo juohket diedojt sámegielaj birra ja giellafágalasj ássjij birra.
+Duodden tjiegŋodibmáj ja duoddimij dan årrom- ja åsskohiståvrråj mij juo le Ceavccageađgi / Mortensnesan, li dájn gålmmå duobddágijn sierra kulturhiståvrålasj kvalitehta.
+Duodden li Finnmárko, Råmså, Nordlánda ja Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana oassen háldadimguovlos.
+Duodden sihtá ráddidus ahte vejulasjvuohta Ålggorijkadepartementav ja Birásgáhttimdepartementav ráddiduskvartállaj jåhtet åvddån biejaduvvá.
+Duodden ij le fylkkamánnijn makkirak gæhttjodoajmma giellanjuolgadusáj milta.
+Ietján Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusájt ij Lenariektáj oattjo gujddit jalik dikke åvddåj biedjat.
+Duodden juohká Sámedigge rudájt lågev giellaguovdátjijda (5,7 mill. kråvnå jagen 2011), ja gielladåjmajda giellaháldadimguovlojn ja giellaháldadimguovloj ålggolin åhtsåmusáj milta (tjoahkkáj 7,6 mill. kråvnå jagen 2011).
+Duodden juollot Sámedigge rudájt njuolgga sáme giellaguovdátjijda.
+Duodden juolloduvvá 150 000 kråvnå prosjektaj YouTube på lulesamisk.
+Duodden le tjállem ájnas ja oassen giellaoahppamis.
+Duodden le suohkana / fylkkasuohkana åvddånahttembarggo sámegiela vuoksjuj formaliseridum gå sjiehtadusán le aj åvddånahttemoasse.
+Duodden ásaduváj seminárra Stjørdalan tjieldijda ma guoskaduvvin.
+Duodden vásstet Sámedigge kulturprográmmas ja side-eventajs konferánsan.
+Duodden li sáme jåhtåm tjoahkkebájkijda ja stuoráp stádajda, udnásj háldadusguovloj ålggolij.
+Dasi lassen le sámegiel- ja dárogielfágan ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas.
+Duodden gávnnuji digitála báhkogirje, interaktijva sáme giellakursa jårggålimdievnastus nuorttasámegielas dárogiellaj masjijna baktu.
+Dasi vil li fámon sierralágásj riektá suoma- sáme- ja meängielagijda färttáhasj tjuottjudusguovlon.
+Duodden le máhttelis lasedit bargov sáme duobddáknammadusáj.
+Duodden dasi mij le nammadum badjela viertti lisstaoajvvadus:
+Ja duodden åhpadiddje árvustallá, ja diedet oahppijda.
+Duodden åvdet Sámedikkeráde diededimijt moatten politihkkasuorgen dárboj milta, ja moatten suorgen máhttá aj låhpalattjat mierredit.
+Dasi lassen rieknimtjehpudahka ja giellamáhtudahka gájbbet dádjadusáv hámes, vuogádagás ja komposisjåvnås.
+Dakkár ássjev oadtju dåhkkiduvvam dikke åvddåj bajedit Svierigin jali Vuonan.
+Duodden máhtti bargge dilev láhtjet ságastallamijda unnep mánájjuohkusijn gåsi gájka máná bessi oassálasstet ja vuojnnuji ja gulluji.
+Duodden oadtju skåvllå 550 000 kråvnå doajmmadoarjjagin.
+Guokta elementa li adnuj váldedum: daddnim arvusmahtedum sáme girjjusis ja báhkovádjasijs ja vijsesvuodabágo J. Quigstada tjoahkkijs.
+Dáppe lip tjoahkkim muhtem gåvå konfirmasjåvnnåæjvvalimijs.
+Man ednagav mávsá sebrulasjvuohtamáksuj mierreduvvá guovtet oases: duv sisboahto ja makkir tjoaggulvissaj gullu.
+Dánna máhtti adnet tjuokkajt DHO-sjiemás.
+Da máhtti sáme ávijsa, radio- ja tv-sáddaga jali ådåsbiele internehtan.
+Mánájdásijn nammaduvvi dáse vuolep, gasska ja alep, ja nuorajskåvlån ja joarkkaskåvlån káráktera aneduvvi.
+Dánna muhtem dábálasj åhpadusmihttomiere vuoseduvvi, ja åhpadusdåjman ienep konkrehtalasj buojkulvisá vuoseduvvi.
+Dánna vuoseduvvá loagga árvustallen.
+Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
+Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
+Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
+Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke máhtudakmihtojt jåvsåtjit.
+Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
+Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
+Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnusij båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
+Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
+Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
+Dán åhpadimgárvvidusán vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke máhtudakmihtojt jåksåt.
+Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihtojn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt.
+Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
+Dánna nammaduvvá " sámijn joarkkaåhpadusán le rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan. "
+Dánna tjielggiduvvá gut oassálasstá, mij tebmá le, vidjurijt ja mihtojt.
+Dánna vuoseduvvá sierraláhkáj AN konvensjåvnnåj sivijla ja politihkalasj rievtesvuodajda jages 1966 (SP) ja ILO-Konvensjåvnnåj nr. 169 álggoálmmugij ja tjedalasjálmmugij iesjrádálasj stáhtajn (ILO.
+dappe
+Dála tjuovvu oajvvádus oahppamdåjmajda gåktu guhkásåhpadibme ja interaktijvvalasj oahppamvuodo aktiduvvi:
+Barggo le berajnammadusáj birra.
+Dánna vierddiji gájka bágojt sámegiellaj tjielggit.
+Dánna hæhttuji oahppe ietja árvustallat: Mij la muv báhkoboanndudagáv nannim?
+Dánna åhpadiddje gávnna buojkulvisájt gåktu máhttá máhtudakmihtoj 4. dásen barggat; sisanujn ja oahppamdåjmaj, vuodotjehpudagáj, hiebadum åhpadusáj, guhkesåhpadimij ja árvustallamij bargadahttijin.
+Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 1. dásen.
+Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 3. dásen.
+Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 4. dásen.
+Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 5. dásen.
+Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 7. dásen.
+Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 8. dásen.
+Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 9. dásen.
+Sij giehtadalli ássjijt ma gulluji tjoaggulvisá iellemij, bv. mij dåjmaduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat.
+Dåssjåniddje viertti nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvat ja jábbmelasj viertti jámegahtesvuohtaj gárvoduvvat.
+Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu. "
+Juhte duv le rijkka ja fábmo
+Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj.
+Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen.
+Sjuohkadallap dáppe viesodijn, dajna gå vájddep almmelasj viessuj gárvoduvvat.
+Dajna gå tjáleduvvam le: Nåv duohta gå lev iellemin, javllá Härrá, juohkka buolvva muv åvdån sådjus, ja juohkka njuovtjav Jubmelav hievedus.
+Iehkeduvvá juo ja biejvve le nåhkåmin. "
+Nåv aj dijájn: Gå dal Vuojŋŋanisá fámojt gähttjalihpit allasihtte ássat,
+jáhtto ja doajvvo Jubmel ij le jábbmegij ájnat viesso almatjij jubmel, dajna gå sunji li gájka viessomin. "
+Juogu dal iellep jali jábmep de Härráj gullup.
+gänna le lidna ja njuorris vájmmo, de dijá sielojda vuojŋadimnuobev
+Dajna gå Jubmel väráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju.
+Álmmuklågo binnedibme gullu aktan barggosajij binnedimij.
+* jáhkodåbdåstibme
+Danen gå sij gudi væráldav rievddadi, li dakkira gudi jáhkki dat máhtta rievddaduvvat.
+Valla dujna le ándagisluojttem, danen dujsta balli.
+le mujna, dajna gå muv le vuojddam häjojda ávvoságav sárnutjit.
+Danna buojkoduvvá dån galga diedov oadtjot duv skibádagá birra ja makkir dálkudime gávnnuji.
+Juska sáme låhkåm- ja riekknimvuohke gullu 6. dássáj de hiehpá dav dánna álgadit.
+Ållessjattugijs ij gájbbeduvá avtak fágaj ålles åhpadusáv tjadádit.
+Ij navti galga ahte ájnegis ulmutjij duogen sjaddá dan danen gå siján le sierralágásj máhtudahka jali berustibme sámegielas ja kultuvras.
+Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun.
+Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta.
+Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta (Gal 2,28)
+Dánna ij la låsså grammatihkka, ájnat ávkkás moallánagá, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Ij la dan birra jus la tjiehppe vaj tjuorbbe juojddá dagátjit, ájnat dåbddåt árvulattjat val gávnnut.
+Ij máhte navti liehket ahte mij gudi lip binnemusát dálkádakrievddamij vigálattja galggap ienemusát gierddat rievddadusájs ja dájs binnediddje dåjmajs.
+h.: Dánna ja dálla, dán iehkedismállásin, dagá dån mijáv Vuojŋŋanisát baktu
+Tjoahkkájgäsos vuoset mij ja dáhpáduvvam Iellembirásbargon maŋel gå dåhkkiduváj 2009.
+Dánna le huoman sáhka ietjádis gå rievtesvuoda ma åhpaduslágas tjuovvu, ja ækton dán mærrádussaj le i. i. " Rievtesvuohta dahká juohkkahasj máhttá gájbbedit oadtjot tjadádit guoskavasj sámegiela ållessjattukkursav iednegiellan, doajmme ållesjattukåhpadusá njuolgadusáj sissŋelin. "
+Dánna le sierraláhkáj ájnas gullat jus oahppen le nágin ietjas lahkusin gejna sij máhtti ságastit tiemá birra, jali gejt sij máhtti ságájdahttet.
+Danna le guovdátjin dádjadit gåktu ulmusj máhttá luondov ávkkit, valla aj gåktu ulmutjij dåjma vájkkudi ja rievddadi luondov sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat.
+Sij li sámegiela normerimássjijn mierredam ja li aj tærmmaåvddånahttemijn barggam.
+Dánna giehtadaláduvvá aj mijá riektá ietjama árbbediedojt várajda válldet ja riektá dutkamij ja åhpadussaj.
+Dáppe le aj sáhka dåbddåt, adnet ja árvustallat digitála vædtsagijt merustallamijda, tjuolmmatjoavddemijda, simulerimijda ja modellerimijda.
+Dánna le aj gatjálvis gielav hiebadit ulmmáj ja vuosstájválldijda, duola dagu sieradit formalalasj ja iehpeformalalasj njálmálasj giellaanov.
+Dánna le aj buojkulvisá gåktu oahppe ietjasa ja nubbe nuppev árvustalli.
+Dánna giehtadaláduvvá mijá riektá suoddjit, åvddånahttet ja adnet sámegielav.
+Dánna le buojkulvis gåktu ietjas ja guhtik guojmesa árvustallat.
+Dála le gåvvå muoras nieljetjiegagin gånnå le sadje tjuorggamij jali gåvvuj oahppes ja suv namma bajemusán.
+Dát dan diehti váj galggi álggoálmmugin dåhkkiduvvat ja aj váj stáhta ietjasa politihka hábbmidahttijn álggoálmmugij sierralágásj sajev ja berustimijt álmmugin vieledi.
+Noajdde lej aj gasskaladás jubmelij ja ulmutjij gaskan.
+Dát gullu vuostamuttjan nuorttasáme guovlon sissŋelin sámegiela háldadusguovlo Finnmárkon.
+Dánna le sáhka muossádime, lájttális árvustallama, tækstaanalyjsa ja ietjas tækstahábbmima birra.
+Ådåsin lágan le jut gájkka plánimijn galggá ulmmemærrádusá pládna- ja tsiekkaduslága milta mij guosská luonndovuodov nannitjit sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Dát le åvddånibme.
+Dánna li biele ma ietjá fáttajda guosski dagu dahkkeriektá árbbedábálasj juojgajda ja sáme árbbediedojda.
+Divna bágo li julevsámegiellaj ja dárogiellaj.
+Dæddo le biejadum dáhkamusá galggi luondulattja ja almma.
+Dæddo le biejadum jut doajmmaguovllo li avtalágátja, ja dán plánimbagádusá ássjediehttelis sisadno ja njuolgadusájn miehtse adnema ietjájduhttemijs li aj avtalágátja.
+Bagádalle oajvvat ja rádijt vaddá ja konkrehta buojkulvisájt buktá.
+Bágo risstalasj ja sábme le muoddásij mielas læhkám gássjelisá. Danen bierri bájkálattjat bargaduvvat nannimin girkkov sáme arenan.
+Dánna oattjo praktihkalasj rádijt gåktu máhtá båhtusijt tjuovvolit.
+Jus sihtá åhtsåt nuppev vuojnov de máhttá ietjas dåktåris gatjádit jali ietjá åvdåsstiddjes dan duostudagán gånnå l vuostasj medisijnak árvvalimev oadtjum gejna galggá aktavuodav válldet ietjas åtsålvisájn.
+Dánna li aj gielalasj ássje, dagu gaskostibme, ságastallat ja resonnerit ájádusáj hárráj.
+Dánna le aj oajvvádusá gåktu ietjas árvustallat ja guhtik guojmesa árvustallat.
+Måttijda tjoaggulvisájda sjaddá máhttelis ásadit sierra dåjmajt gånnå sáme
+Dála muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti ietjasa árvustallat:
+Dánna le dálásj ællobarggo lullesáme guovlon biejadum vuodon.
+Skurpon li majt dárbaha, i.s. tjálek válljimsiedil mav iesj máhtá dievddet.
+Dat le åvddålij ájgijda tjanádum ja galggá mijáv boahtte ájgijda gárvedit.
+Besa navigerit kártajn, adressajt åhtsåt, koordináhtatjoahkkájt transformerit ja zoomit sisi ja ålgus gåsi de sidá.
+Majt uddni válljit mierkki juojddáv sámegielaj boahtteájggáj, javllá rádeájrasEllinor Marita Jåma.
+Sij mierredi aktisasj ássjijt ma guosski bv. girkko njuolgadusájda degu ássje gástadime, skallidime, fiesstima ja hávddádime birra.
+De diehtep sádnesvuoda máná lip, ja jus vájmmo mijáv duobbmi de jasskavuodan lip suv åvdån, gå Jubmel le mijá vájmos stuoráp ja gájkka
+giehttot dan birra mij ij la nav hávsske.
+Dánna galggá nammaduvvat buojkulvisá ællánahttemij iemeálmmugij gaskan ja eurohpá ieme unneplågoj gaskan.
+Dánna oahppe ietjasa árvustalli.
+Dássta vuojná divna dåjmajt, juohkka ietjá ulmutjav ja luondujn aktijvuodav oattjo.
+Dánna gávna guhtimusj politihkalasj suorges la geŋga vásstádus.
+Dánna åhpadiddje aj oadtju diedojt jus oahppe li dahkam bargojt ma li almmaduvvam, ja åhpadiddje iesj máhttá árvustallat vásstádusájt sierra diedádusáj baktu ma li tjoahkkidum oahppamvuoduj.
+Mujteduvvá vijsesvuodabágojt, ma li ájnnasa sáme kultuvran, åvddål tjágŋá dievastjåhkanimladnjaj ja mássjelit ja tjielggasit ietjas vuojnov åvdet.
+Åvddånibme balánsan (manna dálásjájggásasj ja árbbedábálasj máhttudahka aktiduvvá).
+Máhttá almmulasj diedojt vaddet åhpadusá, virgij ja bargoj birra.
+Dánna dåhkki barggojuogo, aktisasjbargo jnv. tjoahkkájgieseduvvat, valla tjalmmusin galggá giellamáhtudak ja åhpadusmihttomiere.
+Danna vattaduvvi diedo bájke histåvrå ja árbbedábij birra.
+Dánna dåhkki hiebadit oahppij åvddåmahtulasjvuoda milta.
+De máhttá guhkásåhpadimkamera liehket tv kameran, ja åhpadiddje prográmma vuosstájvállde.
+Girjjevuorkká ja / jali girjjevuorkkár máhttá gielladomednan liehket.
+Máhttá ávkálasj álgadit ådå temáv jali ådå ábnnasijt dárruj.
+Dánna soajttá boasstot sjaddá jus ij guoradalá báhkotjielggidusáv sámegiel-dáro báhkogirjen.
+Dánna máhttá åhpadiddje aj adnet sáme giehtadåhkojt gudi buorástahtti ja oahpásmahtti ietjasa guhtik guojmmásisá.
+Dalloj máhttá oahppe viehkev oadtjot ietjas árvustalátjit, gåktu skåvlån doajmmá ja åvddån, fágalattjat ja sosialalattjat, ja gåktu rijbbá duojna dájna barggamvuogijn.
+Danna máhtá åhtsåt tjuovvovasj næhttabielen http://www.kulturminnesok.no /
+Dánna máhttá sámegiel åhpadus årrot dábálattjat.
+Dát máhttá sisadnet sierra gatjálvisájt ma galggi árvustaláduvvat gå persåvnnåguoradallamijt dahki duobmo åvddåla, gå vuostasj fágájgasskasasj guoradallam dagáduvvá gå le riektáfábmogis duobbmo le vuosstájváldedum kriminalhuvson, sisiboahtem ságastallamijn giddagisán jali vuostasj ságastallamin friddjahuvsokåntåvrån sebrudakstráffan.
+Dánna oahppe máhtti adnet digitálalasj ájádallamkártav struktureritjit temáv.
+Dájna oahppe máhtti nehtan gávnnat reklábma- jali vuobddemplakáhtajt buojkulvisájt ja adnet dajt árvusmahttemin ietjas bargon.
+Oahppe máhtti dánna
+Dánna oahppe máhtti diededit makkir oahppamdoajmmaj buoremusát lijkkujin.
+Dallutjij lidjin siján dábálattjat jubmeldievnastusá priváhta gådijn.
+Dallutjij lidjin jubmeldievnastusá priváhta sijdajn.
+Dásseárvvobálkká le muhtem dájdda ja ruhtabálkká man árvvo le €10 000.
+- avtaárvvusasjvuohta oassálasstij gaskan- aktisasjvuohta gånnå le sadje
+Sellaåtsådime dájvvalakkoj vaddi nanos suojev skoahtotjåttåbårredávddaj, valla ij la ålles.
+Dáse
+Duodden li 80 millijåvnå kråvnå juolloduvvam joarkket prosjekterit ådå huodnahijt Nasjonalt Folkehelseinstituttaj, mij sisadná ådåtsieggim ja aj divvom.
+Maŋŋela de rájddotállajt aná gå galga oahppeguojmmáj biejvij birra dán máno subtsastit
+Aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájgárde ja skåvlå gaskal ", ja dan maŋŋela árvustaláduvvá jårggåluvvat julev- ja oarjjelsámegiellaj.
+Vijdábut de vierttiji bájkálasj sebrudagá dættodit dahkat sámegielak æjvvalimbájkijt mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda ja fállat suohkana dievnastusájt sáme álmmugij diedoj milta gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon.
+Vijdábuj viertti liehket sadjihin máhtudahka girjijt tjálátjit ja sjiemájt sámegiellaj jårggålittjat, ja liehket dålkkån bulkkebarggijda gudi e sámegielav máhte.
+Vijddábut li juollodum 20 millijåvnå Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela.
+Vijdábut det javllá láhka sámedigge vaddá juohkka nælját jage rápportav Gånågissaj sámegiela dile birra Vuonan.
+Vijdábuj vuoseduvvá oarjjelsámegiella, julevsámegiella ja lullesámegiella li smávva giela ma máhtti vuosedit ja nannit sáme unneplåhkogielaj dilev.
+Vijdabut nammaduvvá sámegiella vuodoåhpadusán, ja departemænnta vuojnná hásstalussan sihkarasstet oahppij ájnegasj rievtesvuodajt sámeåhpadusán, i. i. åttjudit dåhkkidum máhtulasj åhpadiddjijt ja láhtjet dilev nav vaj åvddånahteduvvi ja buvtaduvvi buorre sáme oahpponævo.
+Vijdábut det sjaddá vájkkudit buorreláhkáj guottojda ja berustimijda sámegiellaj sebrudagán åbbålattjat.
+Dan maŋŋela tsåkkåduvvá ultrajiednainstrumännta várrogit sisi moadda sentimehtera bahtatjoale sisi.
+Dan maŋŋela galggá kommisjåvnnå subtsastit ietjas tjielgga ja duodalasj snjilltjamáno 22. biejve-subttsasav.
+Vijdábut de rabáduvvá næhttasadje prosjæktaoasseválldijda gånnå le máhttelis gielav adnet friddja, ja guládallat gaskanisá ja prosjæktajådediddjijn.
+Duodden galggi álggoálmmuga oadtjot oasev sisbåhtusis gå gálvo vuobdeduvvi ma li gednaábnnasij sjattojs jali ietjá organismajs dagádum jus álggoálmmugij árbbediehto aneduváj gå gednaressurssa ávkkiduváj.
+Maññela oahpásmuhtti ietjasa guovtes ja guovtes ja javlli: Buoris, muv namma le XXXX.
+Das maŋŋela galggi sij ietjasa vuojnov dán ássje birra subtsastit.
+Sämmilágásj de nuppijn njittjijn.
+Vijdábuj máhttá addne doajmmat ienedittjat sámegielak tevstajt duon dán internæhttafálaldagán.
+Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkalasj gielav adnemis gitta dárkkelis fáhkaterminologijav, javllamvuogev ja buojkuldagájt anátjit.
+Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkkafágalasj dilijt tjielggimis ja systematiserimis gitta ålleslasj argumentasjåvnåv tjielggitjit gássjelis aktijvuodaj hárraj.
+Dan maŋŋela ietjasmákso binnu suojmma allamáksotráhpa milta.
+Maŋŋela oahppe dav aktan jårggåli.
+Das maŋŋela jårggåli oahppe ietja dárogiel divtav sámegiellaj.
+Vijdábut de javllá láhkatjállusa 2. § jut aj orgána ma e guodkadaláduvá sámelága 3-7 §, vierttiji aj barggijda vaddet virggeloabev åhpatjit sámegielav gå le sámegielak máhtudagás dárbbo.
+Giellagiehtagirjen le konkrehta oajvvadusá modellajda sámegielajn barggat suohkana dásen, modella giellaprográm- majda ja doajmmaplánajda.
+Ájnas le aj jut gávnnuji duohta vejulasjvuoda gielama adnet ienep sebrudaksuorgijn.
+Vijdábiut de li láhkaárvvalusán mærrádusá suoma-, meänkieli og sámegiela birra mánájgárdijn ja boarrásijhuvson.
+Vijddásappot dat mierkki ájn ienebut vuojnnet man ávkálasj digitála vædtsaga li matematihkkafága oahppamij.
+Vijddábut dat mierkki diedojt gávnnat, analyserit, giehtadallat ja åvddånbuktet hiebalasj vædtsagij, ja liehket lájttális gáldojda, analyjsajda ja båhtusijda.
+Vijdábut merkaj gulldalit, dádjadit ja ságastallat duov dáv ássjev ja tjuolmaj birra ja daj baktu åmastit fáhkamáhtov.
+Vijdábut le gatjálvis låhkåt ieŋŋliskgielak tevstajt duolla ja dádjadusájn, ja guoradallat, árvvaladdat, oahppat ja ájádallat duov dáv diedov.
+Vijddásappot dat mierkki maŋenagi dahkat gássjelap åvddånbuktemijt ja árvustallamijt ja riekknimav fágalasj argumenterimin adnet.
+Vijdábut åvddånahttet máhtudagáv tjálátjit duov dáv dábálasj, girjálasj ja fágalasj tevstajt ieŋŋelsk giellaj iehpeformálalasj ja formálalasj giellaanujn, hiebadum ulmmáj ja vuosstáválldijda.
+Vijddábut dat sihtá javllat dahkat tjuorggamijt, sárggomijt, gåvådagájt, gráfajt, tabellajt ja diagrámmajt ma li vuosstájválldáj ja dilláj hiebaduvvam.
+Vijdábut merkaj dat vieledit kultuvralasj sæbrástallamvuogijt ja vættsásvuodakonvensjåvnåjt gå lip gielav adnemin.
+Dasi gullu aj hiebadit åvddånbuktemijt, moallánagájt ja buojkulvisájt ulmmáj ja vuosstájválldijda.
+Dan maññela åhpadiddje sámás ja jårggål jus dárbbo le dádjadime hárráj.
+Maŋŋela subtsas åhpadiddje álggoálmmugij girjálasjvuoda birra histåvrålasj perspektijvan.
+Dan maŋŋela gåhtjoduvvá juohkka vidát jage gå la 50 ja 60 jage gaskan.
+Dan maŋŋela vádtsá röntgenappáráhttaj ja dan åvdån de tjuodtjot.
+Dan maŋŋel de nuoladit bålåv ja skihpasujtár gehtjat njittjijt ja tjáles jus li vuojnos rievddadusá, buojkulvissan stuoráp lijkketsåbe jali utto åvdep tjuollamij maŋŋela.
+Prostata maŋŋela åtsåduvvá ultrajienajn viehkken.
+De njidtje diebttjiduvvá aktij ja guokta jali gålmmå gåvå váldeduvvá.
+Maŋŋela tjálli gájbbádusájt dåjda ietjá dásijda.
+Maŋŋela máhtti oahppe ájnnasamos moallánagájt oahppat duon dán dåjma baktu, duola degu báhkoloop, siejnnespella ja rumájspella.
+Das maŋŋela mahtti oahppe aktan ságastit virgij birra.
+Vijdábut nammaduvvá Åna-duodastus imeálmmugij rievtesvuodaj birra i. i. iemeálmmugij gielalasj reivtesvuodajt,
+Duodden galggá liehket æjgádij tjuovvolibme sijájt gænna li máná oassálassten.
+Vijdábut de sáme terminologija barggo dáhpáduvvá ássjegiehtadallama baktu duon dán sáme institusjåvnåjn duola dagu sámedikken.
+Vijdábuj de sjattaj årnik doarjjagij avijssabielij buvtadibmáj julevsámegiellaj dárogielak avijsajn vijdeduvvam aj oarjjelsámegiela avijssabielijda.
+Vuollelin tjuovvu sjiebmá majt åhpadiddje máhhtá adnet.
+Dáhtáanalyjssaj gullu tjielggit åbbålattjat gåktu dáhtámateriálla le.
+Dát galggá oassálasstet vaddet oakkev ja åvddånahttemav, javllá Larsen.
+Dat vaddá konkrehtalasj bagádallamijt ja buojkulvisájt gåktu åhpadiddje máhttá oahppoplánajn barggat sámegielajn vuostasjgiellan - sáme 1.
+Dat vaddá midjij sjiehtes båttåv snivva ájádalátjit álmmukstivrav ja mijá demokráhtalasj ideálajt.
+Da vaddi kulturbarggosajijt sáme sebrudagán ja li ájnas oassálasste sáme dájda ja kultuvra åvddånahttemin.
+Árrat åvddånbuktet tjielgga vuojnojt oajvvadusájda ja dåjmajda le ájnas guládibmáj ja vaj Sámedigge máhttá vuojnojt tjuovvolit.
+Ájnegisáj iesjdåbdduj, mentála varresvuohtaj ja iehtjádij aktijvuohtaj le ájnas jut iehtjáda dádjadi suv ájggomusájt juogu dal li bágoj jali rumájgielajn javladuvvam.
+Jut sámelága giellanjuolgadusá guoskki dåssju suohkanijda giellaháldadimguovlon le ietjastis hásstalus gå návti ij le sámegielak álmmugin Vuonav miehtáj sæmmi riektá sámegielav adnet ja oahppat.
+Vuona oajválattjaj vásádusá Áltá-ássjen vuosedij dárbov sáme organisasjåvnåj guládallat.
+Vinjogis ålggosiejnne, gárdde, badján njuolgga dagŋasis, spálkodum gåbtjås ájádusájt tjadná sassnáj, jali loavddagij mij biejaduvvá birra.
+Dát artihkkal aj mierret sámijn álggoálmmugin le riektá dålkåv adnet almulasj dievnastusáj aktijvuodan.
+Árvustallam galggá vuodon gå mierret duola dagu dårja mierredimnjuolgadusájt ja rapporterimgájbbádusájt.
+Dá institusjåvnå åvdåsti aj ájnas sáme kulturbarggosajijt gånnå sámegiella le guovdátjin.
+Vuojnnet dåssju biednigijda guosská.
+Dát galggá dáhpáduvvat sissŋelin mierredum tijmmalågo ja mierredum oahppoplánaj milta, sæmmibåttå gå rievtesvuoda hiebadum åhpadussaj bs. åhpaduslága 1-3. §, galggá dievdeduvvat.
+Dát bagádus ja árvvustallam vuoset gåktu oahppe skåvlån doajmmá fágalattjat ja sosialalattjat, ja makkir barggovuogijt oahppe mæssá.
+Dán bagádalle sisadno li iesjguhtik vuoge gåktu dåhku ållit.
+Dájna hæhttu juohkkahasj agev barggat guhka ájge nalluj.
+Barggo tjadáduvvá sámedikkijn ságastallama baktu, ja dárboj milta sjaddi sámedikkijn konsultasjåvnå ásaduvvat.
+Dát gal vájmoma báktjij.
+Da beras lulujin liehket stuoves fálaldagá ja gájbbedi økonomalasj ressursajt.
+Valla vihpá huoman ájn alvadahtte guhkev.
+Dát sjaddá viehka ájnas boahtteájggáj aj.
+Dáv bessá låhkåt dárkestum násjonálbudsjehtan.
+Dát åvddånboahtá i. i. giellaárvustallamis majt sámedigge le tjadádam.
+Dat vájmos boahtá.
+Almulattjat bådij dát vuojnnusij jagen 1948, gå skåvllådåjmadagá Aktidimnammadus buvtij moadda oajvvadusá ulmijn hiebadittjat skåvllåfálaldagájt sáme mánájda.
+Dát viehka tjielggasit åvddån bådij prosessan man boados lij Finnmárkkoláhka jagen 2005.
+Návti sjaddi ienep dåjma ja sámegiella nannusappo vuojnnusij boahtá.
+Gå bargodisvuodarudá vuoleduvvi 40 prosænntaj, de kompenseriduvvá dan baktu.
+Dát buktá ietjálágásj rámmaævtojt sáme giellaåvddånahttemij, ajnegis ulmutjij ja sáme bájkálasj sebrudagájda ja sáme álmmugij åbbålattjat.
+Snjibttju degu dållå, degu snjibttjo dållå.
+Dát laset ájnegis ulmutja diedulasjvuodav sáme giela li ájnas oasse nasjonála kultuvralasj vidjurijs.
+Dat ålov viehket oahppij báhkoboanndudagáv lasedit.
+Dát doalvoj garra vuosstálasstemijda, aksjåvnåjda ja demonstrasjåvnåjda sámijs ja biráspolitihkalasj guovlos.
+Dat vuoset gielladåjmaj dárbbo sáme sebrudagán le viehka stuorre.
+Dat vuoset vuodoláhka gájk åvdemusát le ietjas ájge mánná, dan sebrudagá majt dat galggá hiebadit.
+Dat vuoset aj ållessjattuk sámij gaskan le viehka stuorre berustibme sámegielav oahppat.
+Dat vuoset gåktu ábnnasa li tsieggiduvvam ja nubbe nuppe gáktuj reageriji, ja danna giehtadaláduvvi fenomena dagu jiedna, tjuovgga, elektrisitehtta, magnetissma ja energija.
+Tjáledi hávddádim- ja kremerimaduodastusáv mij la rávkadum hávddádussaj.
+Dát vaddá sáme mánájda ja nuorajda nanos iesjdåbdov ja tjadnusit sáme giellaj ja kultuvrraj.
+Sámegiela tjielggidus boahtá danen gå Sámediggediedádusáv li gárvedime sámegiela gáktuj mij ållestjåhkanibmáj biejaduvvá ragátmanon.
+Tjuoggiduvvá tjoalletsuottsa tjadá prostatáj.
+Dát tsuojggiduvvá aj sáme giellaguovdátjij árvustallamin.
+Dát buktá båhtusijt báhkobåndudagá åvddånahttemij ja dåbdojda gielav máhttet.
+Dat dåbelijtjuovvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvásstádusáv unneda.
+Dahká vaj gåvvå tjielgas sjaddá avtabále ja lábttjenárre vuollegattjan aneduvvá.
+Dahká månneluovvanibme ij sjatta jali månneluovvanibme sjáhtjaluvvá.
+Vijdábut oahppi oahppe tjielggit manen sijá vuojnno le nav gåk le.
+Dahká tjuovvobájnatjime márjju sjaddi vájvebu ihka vil ij la dábálasj.
+Dán láhkáj ienebu vuojnni ietjas oahppamis.
+Dát dahká álkkebu mujttet bágojt, ja oahppe vissásit adni sæmmi bágov juohkka bále gå jårggåli vattedum bágov.
+Návti sjaddá iehpevisses dille, ja ij le vuogas sámegiela åvddånahttema vuoksjuj.
+Dan tjadá dåbddu barggo sidjij gullu, ja sij oadtju aktisasj dádjadusáv gåktu kvalitehtta galggá dan bargon mij galggá dagáduvvat.
+Dát bajet temáv.
+Båhtusin lij semalasjvuohta ráddidusá ja sámeorganisasjåvnåj gaskan jut ássje galgaj lagábut guoradaláduvvat.
+Navti sjaddá álkkep åtttjudit ja bisodit barggijt alla giellamáhtudagáj.
+Dá dagu mijá ristagis árvojt vuojnnusij bukti.
+Danen le gássjel aktisasj strategijajt gávnnat.
+Danen sjaddá æjgádijda gássjel gielav mánájda vaddet.
+Danen le Sámedigge luondulasj aktisasjbarggoguojmme iehtjádijda gudi aj sámegielajn barggi, sihke nasjonála ja nuorttarijkaj / rijkajgasskasasj dásen.
+Navti sjaddá vejulasj minsstarijt ja aktijvuodajt gåvådit ja analyserit.
+Dát dáhpáduvvá áktijvuodajn ja konsulterimij baktu stáhta birássuodjalime fábmudagáj.
+Dáv dahkap guhkesájggásasj aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu suohkanij gånnå ulmijt mierret iesjguhtik suohkana dárboj milta giela vuoksjuj.
+Dáv galggá dahkat ålgoldis kvalitehtasihkarasstema baktu konseptaválljimis (KS.
+Dáv sihkarvuoda ja buorre jådo diehti.
+Dagáduvvá goappátjagá ekonomalasj vattaj baktu ja rája barggijt, buojkulvissan åhpadiddjijt, dåktårijt, ekonomajt jali härrájt.
+Dát dáhpáduváj dilen gånnå lidjin ållu binnásj mánájs ma gullin maõrigielav sijdaisá.
+Dáhpádum la ienemusát skallujlåhkåma, åhpadusá maŋŋela jali ságastimjuohkusa gáktuj ristalasj jáhkon.
+Dát dáhpáduvvá sierra láhkáj mærrádusájn ma guosski mærrádusájda luosa suodjalimen ja háldadimev.
+Gå mijá Almenáhttje midjij ájlis Vuojŋŋanisástis vaddá vaj mij suv ármos ájlis báhkusis jáhkkep ja sujna dán ja ihkeva ájgen viessop.
+Gå Jubmel doadjá ja vuostelt gájkka bahás sidodav, bærggala ja værálda ájggomusájt, mijá iehtjama oattjev mij mijáv ij sidá Jubmela namáv ájllisin adnet jalik rijkas mijá lusi boahtet.
+Dát dagáduvvá sámedikke guládallamijn.
+Dáv vásedip sierraláhkáj oarjjelsáme guovlon.
+Dát dættot lassánam berustimev åhpadusás sámegiellaj mánájda.
+Dættoduvvá jut háldadusguovlo geografalasj ráddjijibme le mierredime rievtesvuodaj ávkkimav sámelága milta.
+Dán buojkuldahkaj tjárggi smáv ájnegis ulmutja viddnudagájs gitta stuorra viddnudagájda.
+Dát diedádus gåvvit dárbojt ja hásstalusájt ma li sebrudagán, madi tjoavddusijt buktá gåktu sámegiela dilev buoredit.
+Diehto galggá mannat fylkasuohkanijda, suohkanijda, æjgádijda ja oahppijda.
+Dát diehto dåssju dárogiellaj gávnnu.
+Vuojnnet diedo æjgádijda sáme giellaåhpadime birra le viehka målsudahkes.
+• Dádjadus sáme gulluji globála iemeálmmukaktisasjvuohtaj bierri tjanáduvvat misjåvnå oassáj jáhkkoåhpadusán.
+Dát doajmmapládna le akta oasse dás bargos.
+Dát doajmma le dagu tv- jali radioprográmma 20 spørsmål.
+Dá dåjma e rávka nåv ålov rámmafaktåvrajs.
+Dåktår gut la Waránav tjállám galggá dálkasmierev unnedit åtsådime åvddåla.
+Viehka dat viehket nannit ja báredit oahppij báhkoboanndudagáv.
+Gájbbádus le Sámedigge nammadusá mandáhtav hábbmi.
+Sámediggá vuorddá mij galggap nammadusá mandáhtav hábbmit.
+Dat gájbbet tjoaggulvisá lávllomvuohke le orgelmusihkkaj hiebaduvvam.
+Dát le sieradussan skåvlå formálalasj
+Navti ij le sæmmi ållo stressa ja bargge dåjma lattjat barggi ja oassálassti.
+Dav oajvvet muhtem guoradallam mij le Sámedikke åvdås dagádum.
+Dát fálaldahka le lassánam dájt maŋemus jagijt.
+Da fálli kursajt áttjasálggijda massta muhtema vaddi tjuokkajt, ja ietjá praktihkalasj kursajt ma aktidi gielav ja buojkulvissan duodjeåhpadusáv.
+Dát ietjá klássaj, åhpadiddjij ja skåvllånjunnjusij, æjgádij ja sáme biebbmotjiehppij aktisasjbargov rávkká.
+Dat gájbbet sån ájádallá ja ietjas máhtov mánáj åvddånahttema, oahppama, sosialiserima, gasskavuodaj ja gasskavuohtatsieggima birra buorre psykososiála birrasav tsieggitjit.
+Dát gájbbet dåjmalasj politihkav oadtjot sámegielak ja kultuvralasj vuojnojt almulasj dievnastusájn ja fálaldagájn.
+Dát gájbbet aktijvalasj jådedimev, ja máhtukvuodav ja diedov, kultuvralasj, fágalasj ja sosiálalasj sieradusáj birra ma le ulmutjij gaskan.
+Dát gájbbet buorre sebrudakplánimav, ja ållo bargov sihka almulasj ja priváhta ásadusájs aktan ájnegis giellaaddnes.
+Dát aj rávkká giella le hiebaduvvam.
+Dát gájbbet vijdes ja guhkesájggásasj rahtjamusájt juohkka sebrudaksuorgen.
+Dajna vatteduvvá máhttelisvuodav oassálasstet guládallamij persåvnålasj, sosiála, girjálasj ja fágalasj suorgijda.
+Dát galggá liehket vuodon sebrudagá prosessajda sæbrrat.
+Dat galggá barggat ássjij nåv gå guollimhiebadimij, dåjmaj majna merragádde- ja vuodnaguollimijt nannit, vuodnarájájt biedjat aktan játtij duoddemierij stuorrudagájt ja juohkemijt rabás juohkusin.
+Máhttá liehket ulmutja jali dáhpádusá birra.
+Dát galggá dagáduvvat dåjmaj baktu ma nanniji giellaåhpadimev mánnágárden ja vuodoåhpadusán, máhttelisvuodaj gárvedime baktu vaj ienep arena ásaduvvi gånnå sámegiella aneduvvá ja tjavgáp vuorodime baktu vaj ienebu åhtsi sámegielak åhpadusájda ja åhpadusájda gånnå sámegiella le fáhkabirrasin.
+Dá tjehpudagá li ájnas ræjdo giellabargon gå galggá dádjadit ja adnet gielav ájn vil vijdep ja ienep gájbbedahtte aktijvuodajn.
+Dát gártjet máhttelisvuodav plánadis tsieggimijda ma dáhpáduvvi sierralåbij baktu, ja ma bukti stuorra iehtjájduhttemijt sáme guovlojn ja danen aj ietjá adnemav miehtses.
+Giehtoduvvá aj dan baktu massta ij giehtoduvá mijá birra - skåvlåjn ja ietjá almulasj arenajn.
+Gávnnuji viedtjat värmmádagán jali oasstet cd:skierron dálkasboargálin.
+Dá li gatjálvisá ma dåhkkiji fágajgasskasasj tebmán Sáme 2 ja luondofágan / sebrudakfágan.
+Bieja duoddetjállagijda sämmi nummarav.
+Gudi älla seksav adnám e dárbaha åtsådimev vaddet
+Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij.
+Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij.
+Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij.
+Gänna l ållu priváhtta jali ietjas barggovadde baktu skihpasujttoduodastus márjju li ållu ietjá vidjura makkir mávsojt galggá mákset.
+Gudi li nuorabu gå 23 jage ja vuorrasappo gå 60 jage e gåhtjoduvá
+Dá vælggogisvuoda, ma li lágaj ja konvensjåvnåj baktu mierredum li vædtsaga majt Sámedigge ávkki gå iejvvip guovdásj oajválattjajt, suohkanijt, fylkkasuohkanijt ja iehtjádijt gej siegen aktan barggap.
+Gudi vásstedi máhtti aj giehttot makkir varresvuohtaguovdátjij dån la tjáledum.
+Dát máhtto le guovdátjin vaj ájnegis mánná galggá vuorbástuvvat ja hávsskudallat, ja vaj galggá árvvon aneduvvat ráddnan ja avtaárvvusattjat ietjá mánáj siegen oassálasstet.
+Dát le aj buojkulvissan masi sámedigge sámelága milta viertti vatteduvvat máhttelisvuodav javllamusáv buktet.
+Dát giellaguovllo le ressurssaguovllo giellaåvddånahttemij.
+Da guosski njuolgadusájt jårggålit, guládusájt ja sjiemájt sámegiellaj, rievtesvuoda vásstádusájt sámegiellaj oadtjot, vijddát sámegiela adnuj riektádåjmadagán, vijddát rievtesvuohta sámegiela adnuj varresvuoda- ja sosiálasuorgen, ajnegis girkko dievnastusájda, rievtesvuohta åhpadusvirggeloahpáj ja rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.
+Dát girjásj vuoset oanegattjat sisanov åvddånahttemságastallamin.
+Gut la gástadum la buvtedum Jubmela åvvdåj gut midjij vaddá viessomav ja sihtá oasev válldet mijá ávon dassta.
+Gut l soabmásav iesselissan dahkam, ij la riektá aktu mierredit jus galggá abårtåv dahkat jali mánáv riegádahttet.
+Gut la gástadum ietjá ristalasj sebrudagán hiehpá aj sebrulattjan Svieriga girkkon, ådå gástadus ij la dárbulasj.
+Gut doadjá sjávovälggogisvuodav máhttá duobbmoståvlån duobbmiduvvat jali ietjáláhkáj stráffuduvvat fábmudagájs gejn li gähttjo sujto badjela.
+Ij vierrevuodas ávvudalá, sádnesvuodas galla.
+Gå sjaddá njuolgga doarjjan de dahká dat álkkebun dårjav månnat åvddålij guovlluj.
+Tsuodtsabiehke ma ålgus váldeduvvi prostatarávsás rájaduvvi mikroskåhpa åtsådibmáj mij vásstet jus bårredávdda gávnnu prostatan jali ij.
+Gåhtjudallá allamáksosuodjen ja l hábbmidum sämmiláhkáj gájkka lánndadikkijn.
+Gåhtjudallá medisijnalasj abårttån.
+Gåhtjudalli generalasj dálkkasin.
+Gåhtjudallá passijvalasj suovastibmen.
+Dá gålmmå guovlo li aktan Ceavccageađgi / Mortensnesajn varangersámij dålusj adno- ja årromguovlo, dassta aktisasjnammaVárjjat Siidaværáltárbbesadje.
+Liehket álggoálmmuk ij merkaha ienep riektáv ednamijda ja tjátjijda.
+Gå le moattelágásj dásse sáme máhtudagás mánájn avta mánájgárden buktá hásstalusájt sáme gielav nannitjit.
+Ij le muhtem sierrariektá gå sáme mánájn galggi liehket sæmmi máhttelisvuoda dagu dáttjaj mánájn ietjas iednegielav skåvlån oahppat.
+Dát gåvvi gåktu giellaåvddånibme le tjanádum máhtudakmihtojda ma bagádallamin gávnnuji.
+Sij gudi li guhkemusát juojggam jubmeldievnastusáj aktijvuodan, li oarjjelsáme.
+Juohkkahasj galggá gállasjvuodav vieledit, ja aktisasj iellemav suoddjit. Gudi guhtik guojmeska iehttseba, libá åskulattja, váj aktijvuodan le hávsske ja duohtavuohta.
+Guhti suv lusi boahtá ij goassak nälgo ja guhti sunji jáhkká ij goassak gåjkå.
+Dáv gå ij luonndoresursajt oaggi, ja oassálasstemav mierredimprosessaj ja dåjma ávkástagáj oassáj miededa.
+Da guokta sijddaoase aj oadtjoba Jiingevaerie tjielde guohtomguovlov Svierigin ávkkit.
+Dá guovte biele le ásadam sáme statistihka anályjssajuohkusav dájna bargatjit.
+Dát guosská gájkajda gudi li
+Dat gullu sihke bájkálasj, guovlulasj ja nasjonálalasj dássáj.
+Dát sisadná gájka mánájgárdijt Vuonan majn le sáme mánájda fálaldahka, tjielggi sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Dat guosská gájka boandás lándajda ietján gå USA mij le Kyoto ålggolin.
+Dasi gulluji nåv gå Biru Baby Áltás, Katarina Barruk ja Marja Helene Fjellheim Mortensen.
+Dábálattjat sihtá dát ierit ietján guosskát Brønnøysundregisterijda, Álmmukregisterij, stáhta kárttadåjmadahkaj (norgesglasset:ij), Primus:ij, askeladden:ij ja VBa:aj.
+Dát guosská i. i. goappán rijkka galggá liehket oajválattjan åhpadusájn ma rájájt rastidi, ja jus soames bále rijka æbá le avtamielalattja konkrehta åhpadusá hárráj ja / jali fálaldagá ruhtadibmáj.
+Åvdemusát vuorrasap mánájda gudi vuojŋadi.
+Guosská aj gesi l soabmásav iesselissan dahkam.
+Fámon la aj jus vahágij jali dávddaj boahttu ja sihtá mávsálvisáv ietjas duodastussiebres.
+Fámon la aj jus sujtov åhtså ietjá lánndadikken jali dajvan gå gånnå årru.
+Galggá aj diehtet jus dálkuduvvá varranjárbbodim dálkkasijn jali kortisontablehtaj.
+Jáhkkogatjálvisáj birra l nåv gåk gut la Jesus ja mij la tjáledum Rámadin.
+Buojkulvissan jus
+Dat guosská sihke prográmmajda, spelajda ja daj lágátja mobijllatelefåvnåjda, dáhtámasjijnajda, valla aj vuogas digitála æjvvalimsaje gånnå máhttá sámegiellaj guládallat.
+Ájnas la aj jus ietjas dåbddu varrásin danen gå muhtem sjiervvedávda e dåbddomerkajt vatte.
+Dát gullu vuostatjin árbbedábálasj sáme guovloj gáktuj Finnmárko ålggolin.
+Dáv aj dagástallap Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj.
+Guovlo gåbttji Svieriga vijddudagás vargga 40 prosännta.
+Dá bájke le ájnas resurssan sámegiela åvddånahttemij Vuonan.
+Dát guovllo gåhtjoduvvá sámegiellaj Sámeednamin.
+Gullu aj loabddemartihkkalijda majt oadtju viehkkenävvokårtån.
+Guosská buojkulvissan patienta skibádagá diedojda, dálkudimev jali priváhta vidjurijda.
+Dát gullu aj rahtegalbbimijn fylkarájájn.
+Dát gullu sámijda ja sidjij gudi ælla sáme aj.
+Dálla sihtá Muotka ássjev bajedit dagástallamij Sámedikke ållestjåhkanimen.
+Dát rávkká nanos rahtjamav sáme sebrudagás iesj, sáme institusjåvnåjs, Sámedikkes ja stáhta oajválattjajs.
+Hásstalusá le árvustaládum sámekonvensjåvnå bargo aktijvuodan.
+Dá aj dåhkkiji gå oahppe galggi ietjasa jali guhtik guojmesa árvustallat.
+Hiehpá aj gå oahppe galggi ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat.
+Dát ságastallamstasjåvnnå hiehpá oahppijda gænna l buorre sámegiella, ja vuorasap oahppijda gudi tjuovvu oahppamplánav sáme 3.
+Iesjguhtik departemænnta hæhttu ienep máhtudagájt åttjudit sáme ássjij ja sámegiela vuoksjuj.
+Ij báktji valla máhttá vájvven dåbddut.
+Ij la fámon ålles priváhtta sujton, buojkulvissan plásstakirurgiddjan mij ij la medisijnalattjat vuododum.
+Ij baktji.
+Árvvedahtte ij lim dát ulmmen gå åvdåsvásstádus Sámediggáj vatteduváj, ja jáhkáv dát le rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj vuosstáj ma Vuonan li álggoálmmuga hárráj, javllá Larsen.
+Dat ij le sebrudahttem.
+Ij la vádálasj valla rubmaha suodje infeksjåvnåjda.
+- Ij la dát makkirak oahppogirjje, valla hávsskes vuohke sámegielav oahppat.
+Ij la ieme suodje iesselisvuohtaj, dat javllá, ij la juoga majt suodjen adná åvddål jali nargedijn.
+Muhttijn ienet ja de máhttá vájvijt vaddet. Le sieldes dábálasj niejdajn.
+Oadtju tablehtav abårttåduostudagán, dát ij la sämmi gå hähkka-p-tablähtta.
+Dát ittjij vuorbástuvá, valla sivás gå irlánda giella le sajenis åhpadusvuogádusán de le uddni vuojga stuorra oasse irlándagijs gudi irlánda gielav ságasti.
+Ij vuoseda juoga l boasstot.
+Vallak ij aktak ane buoragit smáhkku vuostasj bále.
+ulmutjij gaskan. Sæmmilágásjvuoda ideologija vaddá vuodov assimilerimij jali segregerimij ja ij hieba sebrudahttem prinsihpajda ma li vuododum AN:a ulmusjrievtesvuodajn.
+Dát guoradallam gåvvit dilev gåktu lij milenniummålssomin.
+Dá hásstalusá ja moadda ietjá hásstalusá tjanádum stáhta ja iemeálmmuga aktijvuohtaj li vilá tjoavdek.
+Dát jahke gåhtjudallá allamáksoájggen.
+Diededi, åhpadi ja tjoaggi biednignijt, buojkulvissan kollektaj, basaraj ja dåjmaj baktu stádan.
+Dát usjudallamvuohke vásstet guoddelis åvddånime moallánahkkuj mij tjielggiduvvá sebrudakåvddånibmen mij dálásj dárbojt ållit váni hilggomis boahtte buolvaj vejulasjvuodajt ietjasa dárbojt ållidahttet.
+Dát kárttim vuoset aj ij le aktak suohkan manna ållåsit le sáme perspektijvva vuodon.
+Dát konsesjåvnnåássje guosská viehka stuorra dajvvanággim same guovlon ja galggá suohpoduvvat Vuona guovddelamos ællosujttoduobddágij tjad��.
+Dát konvensjåvnnå galggá dåhkkiduvvat, ja fábmuj boahtet gålmmålåk biejve maŋŋel gå oassebiele libá nubbe nubbáj tjállagij baktu diededam vaj rijkalasj konstitusjåvnålasj bargggamvuoge fábmujboahtema hárráj li ålliduvvam.
+Dá lága li ájnnasa danen gå dåjmajt reguleriji ma vuorddedahtte bukti stuorra vájkkudusájt sáme kultuvra luonndovuoduj.
+Duodden máhttá ságastimsyntessa aneduvvat vuodon åvddånahtátjit ådåájggásasj dievnastusfálaldagáv moatten suorgen.
+Gárvvidus máhttá aneduvvat arvusmahttemin ja hábmen ietjá dåjmajda duola dagu guollim, gárvedimen guolijt, båndorsijdan ja vanntsabiggimin jnv..
+Tjårggåtvuohta lassán árvustallamin.
+Dat juogos oajvvadij sámegiella luluj oadtjot stuoráp sajev åhpadimen, aktan sáme kultuvrrahiståvråjn ja sáme sijddabargujn.
+Álu ruvva manná danen gå gut åtsåt gähppadit vuojnná jus la guopparinfeksjåvnnå.
+Dát la máhttelisvuodav vaddám åvddånahtátjit risstalasj jáhkkogaskostimev sáme kontevstan Sáme
+Dat la nannit dajt duodjárijt gudi hálijdi ietjasa dájddaduojijt ávkkás æládussan åvddånahtedit, dættot Moutka.
+Dát le ållu vuodulasj jus gielan galggi åvddånahttemvejulasjvuoda.
+Dát le ållu ådå dille sámegiellaj, dille mij sierra strategijav gájbbet.
+Dát la árbbedábálasj bisodimvuohke mij la guhkes ájgijt anedum gárvedittjat guolijt gatsostibmáj.
+Anedahkes vuohke l barggat bissolis buoredibmáj.
+Dát la tjalmanspella, gånnå galggi identitehtav oadtjot, ja dievddet dav duojna dájna diedujn.
+Dássta le Sáme jáhkkoåhpaduspládna ávkástallam.
+Dát guosská gájkajda gudi li gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas
+Sáme Prográmma Dunji gut sidá låhkåt sáme gimnásaåhpadusáv.
+Dát le buorre, sæmmi båttå gå dákkir sjiehtadusá e vatte stádaj sáme álmmugij sæmmi riektájt dagu álmmuk sáme giellaháldadimguovlon.
+Dat le buorre oahppa jus ietja sjaddi ristaæjgádin maŋŋela iellemin.
+Dát le buorre álggo ållessjattugij ságastallamij mánájn udnásj biejve birra ja gåktu mánná le soapptsum.
+Tjáledum la abårttålágan.
+Le sellarievssadusáj dábálamos tjärdda ma máhtti buorránit ietjastis.
+Dát ij le ájggomusáj milta doajmmam.
+Dát la biejvve vuosedittjat mihásvuodav dassta majt lip: álmmuk nieljen stáhtan.
+Dát le dille majna Sámedigge ij le dudálasj.
+Dát le dán diedádusá oajvvedæddo.
+Dáv danen gå priváhta válljim bæjválasj gielas sijdan le ájnnasamos ækton muhtem giela boahtteájge hárráj.
+Ienni l ássje doajmmaåvdåsvásstediddjijda jali fábmudagájda nåv gåk Sosiálstivrra.
+Dát oaseslissam le galla binnum, ja moadda sáme suohkanijn guosseæládusá sjaddi, dagu Røyrvik, Loppa, Unjárgga, Hábmer, Snåasa aktan ietjá.
+Dat la joarkka sáme guhkásdålkkuma guovllogæhttjalimprosjevtas majt Helse Nord jådedij 2010-2013 gávdan.
+- Dát le ájnas ja histåvrålasj politihkalasj åvddånahttem danen gå dát le vuostasj bále álggoálmmukåvdåstiddje le nammaduvvam almulasj roallaj AN:a ållestjåhkanimes, javllá presidænnta Egil Olli.
+Dát la ájnas oasse daj hásstalusájs ma ájgij nalluj li bájnnám ællobargov rájaj rastá.
+Le degu njávkká ja njávkaduvvá njuoktjamijn ja baksimij.
+- Dát le ájnas biejvve sámijda, biejvve gå sáme aktijvuodav ja sáme gullevasjvuodav ávvudallá.
+Dát le oassen nannitjit boatsojæládusá áreálaj suodjalimev.
+Dát le ájnas sadje giellaoahppamij danen gå æjgáda, oarbbena ja ietjá berraha máhtti måvtustuhttet oahppev sámegielav oahppat ja oahppe máhtti sámástit ienebuv gå ij le skåvllåájgge.
+Dát le ájnas ij dåssju dan diehti gå álggoálmmugij kultuvrra álu le luonnduj tjanádum, ájnat aj navti jut rijkajgasskasasj biráskonvensjåvnå hæhttuji álggoálmmukriektáj tjadá dádjaduvvat.
+Dát le ájnas máhtov ja dádjadusáv åvddånahtátjit ja aj vieledusáv iehtjádij viessomvuogijs ja kultuvrajs.
+Dát le guovdásj oasse aktij vuodas árkkabiej ven.
+Dát le ájnas gå ájnegisá giellariektájt galggá sihkarasstet, valla aj gå galggá sámegielav vuojnnusij buktet ja árvvon adnet Vuonan.
+Dát le ájnas váj juohkka akta bæssá dádjadit iesjgeŋgalágásj luonndodiedalasj ja teknologalasj diedojt.
+Ájnas la vaj galga dádjadit ja oassálasstet duv sujton.
+h / v: Jubmel, duv gijttep iellemis mav midjij vattá, mij le dievva bargojs ja åvdåsvásstádusás, surgos ja ávos.
+Ækton le ahte suodjalibme le tjielggasit ráddjidum ja dássedum.
+Dát la aj diedon gå oahppe vuostak bágov dárogiellaj gæhttjá.
+Dát le sierraláhkáj ájnas jus oahppen lij gássjelisvuoda fágajn jali fáhkasuorgen.
+Sierraláhkáj le dát ájnas dåppe gånnå sámegiella le unneplåhkogiella.
+Sierraláhkáj le dát duodalasj oarjjel- ja julevsáme gielaj gáktuj.
+Sierraláhkáj ájnas la jus la vuorrasabbo.
+jáhkkoåhpadusas, man sisadno le åssko, iellemvuojnno ja etihkka (ÅIE).
+Le garra dåbddo mav ålles rumáj dåbddå.
+Le aj jáhkulisvuodav ja huvsov goabbák guojmmásiská vuosedit, goade (ja mánáj) åvdås vásstedit ja boahtteájgev aktan duosstot Jubmela ármo fámujn.
+Dat la gåvvåjuogatjimáppa mij miedet duv gåvåjt juogatjit.
+Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos.
+Ienemusát dåbdo vássi ájge milta.
+Le sieldes dábálasj niejdajn.
+Dat la viehka ájnas giela boahtteájggáj ja mánáj åvddånahttemij, javllá rádeájras Ann-Mari Thomassen.
+Dát le vájvahatte, javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen.
+Dát le ietjastis lávkke riekta guovlluj.
+Árbbedáhpeguodde le stuorra symbolaárvujn.
+Finnemisjåvnnå, mij maŋŋela namáv váldij Sámemisjåvnnå, ásadij tjåhkanimijt, guossidij
+timen. Filmajt li læhkám ållo gæhttje Vuonan
+Dat le aj buorre álggo máná soapptsomav árvustalátjit ja vuogas vuohke gåktu mánájgárde siegen barggá.
+Dáv hiehpá aj sáme aktijvuodan dagástallat.
+Le aj subtsas åsko ja kosmologija birra, rievddamij birra ájgij tjadá ja dan birra mij tjadná dålusjájgev ja dálásjájgev.
+Dáj ássjij dálla barggap:
+Dálla dáj ássjij barggap:
+Dát le Mánájlága termaj milta "mánáj oassálasstemš.
+Dát sjattaj maŋenagi tjielggidus- ja guoradallaminstituhttan.
+Dá li alvos dahkamusá.
+- Dát le mærkkabiejvven sáme álmmugij ja munji gut vásstedav alep åhpadusá ja dutkama åvdås Sámedikkeráden.
+Danen li miján juo buorre mudduj sámegielak terma.
+Navti le gevvam jut dakkir dille le sjaddam gånnå ájnegis ulmutjij riektá e ålliduvá.
+Navti sjaddá biejvve sierralágásj midjij gájkajda, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.
+Dát sjaddá oassálasstet nannimij gielas guovlon gånnå sámegiella le oajtedum, javllá Larsen.
+Dat la mijá aktisasj vásstádus, vásstádus mav ep mahte iehtjádijda dådjet.
+Dav lip vielggen boahtteájge åvdås dahkat.
+Dát le muv budá: iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv ähttsám.
+Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá.
+Dáv namáv le dåssju Jesus iesj ietjas birra adnám.
+Dat le nannim muv jáhkov ulmutja buorrevuohtaj.
+Le val mij dálkastjállagin la tjáledum ja álbemus lånudahkes dálkas mij dårjas gåbtjåduvvá.
+Le viehka álkkes åtsådibme mij ruvva manná ja vargga gájka dav gierddi.
+Dát le avta lahkáj unna geográfalasj guovllo gånnå bæssá aktidit dåjmajt ja álkket aktan barggat.
+Le proteijnna mij dagáduvvá prostahtarávsán ja tjuovvo sájojt gå ejakulasjåvnåv oadtju ja dahká vaj sájo labudi giehpebut.
+Dat dagáduváj aktan Sámedikkijn ja ietjá guoskavasj departementaj.
+Dat la bahádahko mij viertti giehtadaláduvvat dan milta.
+Vierredahko l almasjdiehtoláhkaj.
+Dat le rijkajgasskasasj tjadne protokolla CBD:a vuolen mij galggá rievtugis juohkemav sihkarasstet dajs buorijs majt luondo gednaressursa vaddi.
+Sámedikkeráde ij ane dáv dågålattjan ja sihtá rádádallamijt Oljo- ja energijadepartementajn dán ássjen, javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen låhpalattjat.
+- Dát la sáme sebrudagá gártjedibme.
+Dát le alvos barggo mij gájbbet snivva tjadádimev.
+Dát le stuorra hásstalus gå galggá joarkket barggat sámegielav nannit.
+- Dát la stuorra gássjelisvuohta mij ållagattjat dæjvvá moadda iemeálmmuksebrudagájt, ja mij gájbbet dalá dåjmajt hieredittjat dakkir nievres åvddånahttemav.
+Dát le suv buorre ja ármmogis sidot.
+Dá li: Árviesjávrri, Berg, Härjedalen,
+Dá li: Botkyrka, Eskilstuna,
+Dá li dåjma ma li buorre båhtusijt vaddám ja masi hæhttu stuoves ruhtadibme ásaduvvat.
+Dá dåjma låggŋiji dáj smávva gielaj dilev, javllá stáhttaráde.
+Jus máná galggi nubbe nuppe lahka boahtet de hæhttu návti lieh ket.
+Da li ållagasj ájnnasa lahka birrasijda ja dahki ållo dåjmajt guovlojnisá.
+Da li sierraláhkáj ájnnasa lahkabirrasin ja viehka ållo dåjmajt ietjasa guovlojn álgadi.
+Da li iesjgeŋgalágátja mij guosská kulturmujttolahkavuodav, dilev, variasjåvnåv ja kronologalasj tjiegŋudagáv, sæmmi båttå gå li åvdåstiddje guovlo åvddåhiståvrås ja sáme histåvrås ållåsit.
+Dá prinsihpa li aj guovdátjin gæhttjalimijn.
+Uddni ep desti álmmugav sjiemáv baktu lågå, danen ep ga desti oattjo diehtet galles sámegielav bukti dán vuoge baktu.
+Dá oassálassti iesj guhtik láhkáj tjielggitjit luohkko gájbbádusájt ja Varangera boandás åvddåhiståvråv.
+Le ietjas lista, ja iesj mierret makkirav galggá tjuovvot, gåktu sihtá suovastimijn dahkat.
+Da li juo måttijt jagijt giella- ja kultuvrraåhpadimev tjadádam.
+Dá li ájnas vánesvuoda ma guosski mánáj riektásihkarvuodajda.
+Dájda gatjálvisájda sihtap vásstádusájt, javllá sadjásasj presidænnta Vars.
+Dá li Storfjord giellaguovdásj Storfjordan ja Gïelearnie Røyrvikan, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Da li giellariektá åvddåskåvllåmánájda, riektá åhpadussaj sámegielan ja - giellaj, riektá varresvuohta- ja huksodievnastusájda sámegiellaj, riektá almma riektásihkarvuohtaj ietjas giellas ja riektá girkkolasj dievnastusájda sámegiellaj.
+Dá li åvdåsvásstádus sámegiela åvdås, sámegiela ålgodisævto, giellaaddne ja sámegiela adno.
+Dá tjuodtju dagu bajedum gåvå biehtsepanela vuossti, ja målssu vuogev gå biejvve vájalt dan gievllelasj goade birra, ja tjuovgga moatteláhkáj siejnev dæjvvá.
+Dá li ålgodisævto ma hæhttuji sajenis jus sámegiella galggá iellet boahtte ájgijda.
+Dá li birástakmáksema majt Sámedigge jahkásattjat stáhtas oadtju.
+Dá li resursa majt tjoaggulvis máhttá ávkástallat jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda.
+Dá li rudá ma suohkanijda ja fylkkasuohkanijda juolloduvvi guovtegielak dievnastusfálaldibmáj.
+Dá li Sáme Giellagálldo, sáme oahppamnævo, Bååstede prosjækta ja ådå tsiekkadusájt Saemien Sijtej ja Bæjvásj Sáme Nasjonála teáhterij, javllá presidænnta Aili Keskitalo.
+Dát le ållu vuodon mánáj aktivuodan.
+Dá li nannimgierge ma gielav buoredi.
+Dá li riektá majt le juo åvdutjis gæhttjalam ållidit udnásj rijkajgasskasasj riektá baktu ma unneplågojda goasski ja majt divna nuorttarijkaj lánda li dåhkkidam.
+Le vehik boasstot danen gå ij hähttu tablehtav bårråt biejve maŋŋel narggema.
+Dát le Sámediggediedádus sámegiela gáktuj vuodo.
+Dát le vuodon sáme æládusájda, årrumijda, kulturiellemij ja sebrudakåvddånahttemij.
+Dát le buorre sjiehtes ájgge bæjválasjsámegielav sáhkadit.
+Dát le suorggen Wikipedias gånnå báhkolista dagáduvvi luojvojbarggijs.
+Da lidjin ájgenis tjiegŋalis rievddadime, ja vilá adni muhtema dát dåhkkidibme sámijs iemeálmmugin la rijddooarren.
+Gieresvuohtamáles lij gå biebmov juogadin.
+Dát loagga máhttá aj aktusasj loaggan.
+Dá lågev giela li juogedum guovte oajvvejuohkusijda: allesáme ja lullesáme.
+Åhpadusfáládagájn galggi liehket vuostatjin åhpadiddjij hárráj, valla máhtti aj rabáduvvat ietjá dåhkkiduvvam åhttsijda.
+Viehket aj oahppijt sámástit ienep dilijn.
+Dát le aj viehkken oahppijda sámástit duon dán dilen mij guosská bæjválasj iellemij ja aj dålutjij.
+Gå javllá guoddnátsuodtsa de vuojn dat njálmme gånnå guodná ålgop målssos guodná sisŋep oassáj.
+Dát gullu sámegiela åhpadusán aj.
+Ájnas arvusmahttem oassen sáme bájkálasj sebrudagájda máhttá aj liehket barggat nannit sáme gielav guovlojnis.
+Dasi gullu aj ságastit tjielgga jiednadimijn ja intonasjåvnåjn.
+Dási gullu aj dahkat struktuvrajt ja aktijvuodajt tevstajn.
+Dat máles, skallo, basoduvvá vilá gájkka ristagis girkkojn dájvvalakkoj..
+Giellaguovdátjij buvtadime giellaåhpadime aktijvuodan le árvulasj ja bierri ájn ienebut almoduvvat ja bigoduvvat.
+Dán bokstávtjoahkken le vijddát adno ja ij dåssju gåbtjo sámegiela dárbojt, valla aj tevstalasj representerimav ieneplågåjs værálda gielajs.
+Jus la sávaldahka boahtet muhtem sierralágásj dåktåra lusi jali klinijkkaj Svierigin de l lánndadigge gånnå årru välggogis gähttjalit dåjmadit vaj dåhku oadtju boahtet.
+Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldi aktijvuodav álmulasj etáhtaj sáme giellaháldadimguovlon.
+Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldá aktijvuodav suohkanijn ja ietjá almulasj ásadusájn.
+Dát sihta javllat gájkka almulasj orgána hásstaluvvi vuorodit sámegielak addnijt, aj vijdábut gå majt lága njuolgadusá gájbbedi ja háldadusguovlo rájáj beruskáhtá.
+Dat mierkki álmmuk dájn suohkanijn le vijdedum riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ja jut suohkanijn le sierralágásj åvdåsvásstádus dievnastusájt ja diedojt sámegiellaj fállat.
+Dat sihtá javllat suohkan ja guovllo ja stáhta oajválattjajn sissŋelin dan oase háldadusguovlos mij guosská dájda gielajda le åvdåsvásstádus jut lága njuolgadusá tjadáduvvi dáj gielaj gáktuj.
+Merkaj dálkas la doarjodum val muhtem patiänntajuohkusij jali dåjmadittjat sierra dávdav.
+Dat merkaj gå bajkalasj fállo ij gávnnu, de máhttá sáme pasiænnta oadtjot dálkudimev SÁMAG:a baktu, javllá vásstálasj rádeájras Henrik Olsen.
+gåbtjåtjit ienep kommuvnajt. Mierkki ienep
+Merkaj dáhpádusáv sujton ja huvso Inspeksjåvnnåj bajet majt la vásedam sujton.
+Dát sihtá javllat giellafágalasj barggo le agev ålles-sáme dásen / nuorttarijkaj dásen.
+Dat mierkki hásstalusá sámegielav nannit li ietjálágátja guovlos guovlluj.
+Mierkki ietjá dåjmadiddje e dávk sáme vuojnov " vajálduhtitja ".
+Dát buktá buorep pasiænntadálkudimev ja ienep varresvuodav juohkka kråvnås.
+Dát mierkki åvdåsvásstádus guovte oassáj juogeduvvá, gånnå Stáhtta vásstet almulasj dievnastusáj åvdås ja navti økonomalattjat ja háldaduslattjat vásstet suohkanij, fylkkasuohkanij ja almulasj ásadusáj sámegielak dievnastusáj åvdås.
+Dát sisadná sieradit njálmálasj ja tjálalasj giellaanov ja formálalasj ja iehpeformálalasj giellaanov.
+Dat mierkki Sámedigge ájn vil ienebut hæhttu dættodit sámegielav ietjas bæjválasj dåjman adnet.
+Merkaj gájkka mánáj ietjasmávso aktij riekkniduvvi.
+Dát merkaj mij vierttip nahkat bahudagáv vas duosstot.
+Merkaj njuolgadusá máhtti målsudit lánndadikkij gaskan.
+Dat mierkki åhpadusásadusá aj hæhttuji åvdåsvásstádusáv válldet mij guosská sámegielak studentaj åhpadibmáj.
+Dát merkaj oahppe galggá máhttet:
+Dát merkaj oahppe galggi máhttet:
+Ietjá bágoj javladum galggá oahppe máhttet:
+Oahppe de galggá máhttet:
+Oahppe galggi måvtåsduhteduvvat ja jállot sámegielav válljit guládallamgiellan bæjválattjat.
+Dát sihtá javllat sámijn li almma rievtesvuoda åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan.
+Dát sihtá javllat sáme álmmuk ja vidnudagá sáme namájn e máhte ietjas namáv ja adressav oattjo registreridum duolla registerijn.
+Dát sihtá javllat sáme mánájn li rievtesvuoda bajássjaddamdilláj gånnå sijá ietjasa etnihkalasj duogátja dættoduvvi ja vatteduvvi nuoges sajev.
+Dat mierkki stáhtta pládnabargos vásstet, valla gájka guoskavasj ásadusá galggi diedon bessat vuojnojt buktet pládna- ja tsiekkaduslága milta.
+Dát le vuojnnet buktemin vájmmelis ja vijddát oarjjelsámegiela anov, ja ienep oarjjelsámegiella anov almulasj aktijvuodajn.
+Dát merkaj árvustallat ja hiebadit åvddånbuktemijt ulmmáj, vuosstájválldijda ja dilláj, ja aj oahppat sosiála konvensjåvnåj ja sæbrástallamvuogij birra ieŋŋelskgielak rijkajn ja rijkajgasskasasj kontevstajn.
+Vuosedit moalgedisåvdåsvásstádusáv le javllat: "Boasstot le dujna " Dav dahkap bargon bårådijn.
+Dat mierkki maŋenagi ienebut adnet iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt riekknimin, modellerimin ja guládallamin.
+Dánne le aj gatjálvis adnet digitála gáldojt tjálalasj ja njálmálasj tevstajn, ja adnet lájttalis ja iesjrádálasj guottov gálldoadnuj.
+Dát merkaj dåbddåt mihttimavtadagájt ma ieŋŋliskgielak rijkajn aneduvvi, ja dádjadit ja guládallat tállaj, grafalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj ieŋŋliskgiellaj.
+Dat sisadná juojddáv miejnnit, gatjádallat ja argumenterit sihke iehpeformála giela, tjielgga fáhkaterminologija ja buojkuldagáj ano baktu.
+Dat mierkki unna årromsadjebivnos.
+Dat mierkki adnet buojkuldagájt, mihttiminstrumentajt, mihttimavtadagájt, foarmmalijt ja grafihkav.
+Dat sisadná matematihkalasj symbåvlåjt ja formálalasj matematihkalasj gielav adnet tjuolmajt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit.
+Dát merkaj doajmmat gielalattjat duon dán árenán, dåbddåt ietjas gielav ja dádjadit giella aneduvvá moatteláhkáj duon dán aktijvuodan.
+Dási gullu ållo låhkåm mij åvdet gielladádjadusáv ja tækstamáhtudagáv.
+Dát merkaj ieŋŋiskgielak tevstajt låhkåt vaj dádjat, reflekteri ja åmas dádjadusáv ja máhtov kultuvrajs ja fáhkasuorgijs.
+Dát mierkki máhttet tjállet gássjelap tevstajt maj vuodon le kritihkalasj ja vijdes gáldo hiebadum ulmmáj ja vuosstájválldáj.
+Dát sisadná ienebut máhttet luonndofágalasj moallánagájt adnet maj vuoset dádjadusáv, ietjas árvustallamijda ja oassálastátjit fágalasj ságastallamijda.
+Dát mierkki máhttet identifiserit, dålkkut ja adnet diedojt moattebelak tevstajs girjijn, avijsajn, addnobagádusájn, njuolgadusájn, brosjyrajn ja digitála gáldojn.
+Dát merkaj aj dádjadit variántajt njálmálasj ieŋŋilsgielas duot dát guovlos væráldin.
+Dat mierkki aj Sámedikke ja ietjá aktøraj fábmo målssu.
+Oasse dássta le aj dárkestit Sámedikke jahkebiedniklågov ja soajtedahtte tsuojggidusajt biedniklåhkuj Rijkkadárkastusás.
+åvddånam ja dán láhkáj aj hábbmim risstalasjvuoda dádjadusáv váj la sjaddam nav gåk dav uddni dåbddåp.
+Dat sihtá javllat ålles 23 millijåvnå lasedibme maŋemus gålmmå jage Sámegielaj doajmmapládnaj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
+Merkaj buojkulvissan dåktår oadtju rádedit patienta dálkudimev nuppijn dåktårijn val jus sujttiba sämmi ulmutjav.
+Merkaj buojkulvissan dån márjju dárbaha dålkåv jali tjálalasj diededimev, dádjadittjat gåktu åtsådibme galggá sjaddat.
+Merkaj buojkulvissan dån mávsá sämmi madev patiänntamákson gå gájkka iehtjáda gudi rabássujtov åhtsi.
+Dát merkaj åvdedit báhkoboanndudagáv ja tjehpudagáv anátjit giela jiednasystemav, duollatjállemav, grammatihkav ja prinsihpajt gárgadis- ja tækstadahkamij, ja máhttet gielav hiebadit duon dán fáhkaoassáj ja guládallamdilláj.
+Dát merkaj plánit, hábbmit ja ásadit tevstajt majna guládallá, ja gånnå le buorre struktuvrra ja aktijvuohta.
+Dat sihtá javllat ságastallamijda sæbrrat, ájádusájt subtsastit ja matemáhtalasj tjuolmajt, tjoavddusijt ja strategijajt iehtjádij siegen árvvaladdat.
+Dát guosská sielohuksuj, gásstaj, skalluj, válldaj ja iehkedismállásij.
+Mærrádus ásat álmmukriektálasj vælggogisvuodajt stáhttaj mij guosská sáme mánáj bajássjaddamdilev ja sijá åskulasj, kultuvralasj ja gielalasj riektájt.
+Dát mærrádus buktá konsulterimvælggogisvuodav ILO 169 art. 6 milta rievtesvuodav oassálastátjit almmulasj rievtesvuodaj háldadimev mij guosská luonndoresursaj adnemij, háldadibmáj ja bisodibmáj ILO 169 art. 15 (1) milta.
+Jus iemelágásj lanjáv lájggi ja ij le mierredim ájgev jali låhpadimájgijt lájgguj såbadam de lájggimlága mierredusá li fámon.
+Dát mierkki aj hæhttu liehket tjielgga juohkem åvdåsvásstádus- ja mierredimsuorgijs Sámedikke ja Ráddidusá gaskan.
+Dát mierkki dáttja aj bessi sámegielav oahppat.
+Dát mierkki sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat.
+Dát mierkki sáme álmmugin le iesjguhtik riektá sámegielav adnet mij le tjanádum årromsadjáj.
+Dát mierkki sáme álmmugin le riektá iesj mierredit boahtteájge giellapolitihkav.
+Dát mierkki gájka varresvuoda- ja sosiálásadusá gudi viehkedi pasientajt gudi båhtu suohkanijs ma li sáme giellaháldadimguovlon, galggi pasientajt sámegiellaj dievnnot.
+Dát mierkki giellaguovdátja ja oahppoásadusá hæhttuji ájn lagábut aktan barggat.
+Dat mierkki luonndofágalasj moallánagájt adnet máhto gaskostimen, gatjádaládijn, argumenteridijn ja tjielggidusájn.
+Mierkki lájggovaddi ij máhte duv ladnaj boahtet ja mannat gåktu sihtá.
+Dat aj mierkki åhtsåmvædtsagijt adnet, åhtsåmstrategijajt buktet ja gáldojt kritihkalattjat árvustallat ja válljit makkir diedo hiehpi iesjgeŋga luonndofágalasj tiebmáj.
+Mij dábálattjat giellaguoddev ierit sujsta guhti le gielav ienep formálalattjat láhkáj oahppam skåvlå baktu, le giellaguodde gullá ja diehtá makkir bágo ja moallánagá duon-dán dilen adná.
+Mij doajmma avta ulmutjij márjju ij dåjma iehtjádij.
+Váttesvuohta boahtá dassta gå ij le máhttelis vuojka labudit kamera åvdån.
+Mij gudnedisvuodan sáddjiduvvá, herlukvuodan tjuodtjel.
+Mij dåssjåniddjen sáddjiduvvá, nåhkåmahttán tjuodtjel.
+Mij mánájgárdijt hieret ienep sáme ståhkusijt åttjudit le sihke ekonomalasj bielle, mij márnánin gávnnu le divras, ja le aj gávnnama duogen, ælla ienep ståhkusa márnánin, låhpat Laila Susanne Vars.
+Mij le iesjvuosteldiddje le ahte sij gudi li binnemusát dálkádakrievddamijda vájkkudam li sij gudi álgo rájes ja garrasamos sjaddi gierddat.
+Dat mij le mierredime sámegielak galbba galggá, le jus bájkkenamma aneduvvá ulmutjijs dan bájken.
+Mij muv ienemusát duohtadallá, le gå binnep máná jábmi ja iedne rijbadi.
+Mij registarduvvá dáhtábásan la namma, almasjnummar, oasstembiejvve, makkir dálkasboargálin la dálkastjállagav ålgus válldám, man ednagav la máksám, summav masi l ållåm allamáksosuojen ja allamáksoájge álggembiejvve.
+Mij vuojnedahtte dádjaduvvá sieradibmen, ij le ietján gå doajmma mij le ájnas nannitjit avtalágásjvuodav, avtaárvvusasjvuodav ja avtalágásj máhttelisvuodajt.
+Gå sámegiella åhpaduvvá nubbengiellan, le dákkir åhpadusvuohke årrum dábálasj ja le vil uddnik.
+Dát målssu jages jahkáj.
+- NVEa dåmadibme dán konsesjåvnnååhtsamusá hárráj hieret Sámedikkev buktemis ietjas vuojnojt dán ássjen.
+Da vuosedi mij la girkko vissesvuohta ja tjielggiji jáhkov.
+Da subtsasti histåvråv sáme kultuvra ja identitehta birra, ja dan diehti le ájnas registrerit ja bisodit sáme tsiekkadusájt, javllá prosjæktajådediddje Mia De Coninck.
+Dát subtsas le jábmema birra.
+Da giehtoduvvi kritihkalasj politihka retorihka baktu, skandálaj baktu medijajn, ja værmádakavijsaj ármodis javllamussajij baktu.
+- Dát nammadus le ájnas lávkke álggoálmmugij aktisasj riektáj dåhkkidime vuoksjuj, duola dagu gå da javladuvvi AN:a álggoálmmuktjielggidusán.
+Dát namma aneduvvá gå sjaddá sáhka majt Jesus dagáj.
+Dát namma lij dábálasj namma dallusj Israelan.
+Ulmme galggá liehket gájka dåbddi ietjasa sebrudahteduvvam girkko jáhkkoaktisasjvuodan,
+Dát máhttá báhkoåhpadusáv nannit.
+Dá njuolgadusá li duv hárráj:
+Dán njuolgadusán li lagáp märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj (Boatsojguohtomsiebrreráde) ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj (Bajemusgujddimsiebrreráde) 23. artihkkala milta konvensjåvnån Svieriga ja Vuona gaskan ällosujto hárráj rájáj badjel.
+Nubbe barggojuogos guhkesájggásasj aktisasj dåjma gáktuj (AWG-LCA) galggá sjiehtadit gåktu væráldav miehtáj máhttá ienep ratjástit ja dálkádakrievddamij barggat.
+Nubben alternátijvvan lij hábbmit barggonjuolgadusájt Sámediggáj ájnegisj árvustallamijt juohkka minerállaprosjæktaj majt minerállaaktørra sihtá tjadádit.
+Dajnas gå moadda berustiddje le guoskaduvvam dás målssomis.
+Dát åhpadimgárvvidus vuoset gåktu barggat stuorra báhkoboanndudagáv åhtjudit ja gåktu moattelágásj njálmálasj rållajn dajt adnet.
+Dát åhpadimgárvvidus hiehpá buoragit guhkásåhpadibmen, dan diehti gå le máhttelis tjadádit dåjmajt vargga sæmmi láhkáj gå dábálasj åhpadimen.
+Dát åhpadusgárvvidus le gåktu subttsasijt tjállet ja ij ållåsit gåbtjå vuostasj máhtudakmihtov.
+Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 4. jahkedásijn.
+Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 5.-7. jahkedásijn.
+Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat vaj jåksi máhtudakmihtojt.
+Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat jåvsåtjit máhtudakmihtojt ma li nammadum vuollelin.
+Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat åhpatjit moallánagájt ma li boatsojæládusán.
+Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat máhtudakmihtoj 1. ja 2. jahkedásijn.
+Dát åhpadimgárvvidus máhttá tjanáduvvat hospiterimåhpadussaj.
+Åhpadus hábbmiduvvá aktan Bokenskåvlåjn.
+oahppijn gejn le sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan ælla bákkulasj amásgiela / gielalasj tjegŋudahka vuodoskåvlån ja amásgiela joarkkaskåvlå åhpadus, valla sijájn le rievtesvuohta dákkár åhpadusáv oadtjot jus sihti.
+Dajt guovlloåsijt ma li jagevbirraednama ålggolin oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
+Dav guovllooasev mij la guohtomvárij sinna oadtju jagev birra ávkkit.
+Dát ådå årnik laset vuorodimev sáme dájddárijn, kulturdiedádusá milta.
+nuppástimláhka (SFS.
+Sij li gárvodum dagu lij dábálasj Jesusa ájgen.
+Da stuorra ressursa ma li aneduvvam kymrilasj giellaj Walesan le båhtusijt buktám.
+Dá åbbålasj mærrádusá ælla tjuovodum konkrehta njuolgadusáj ma nanniji dákkár tjuovvolimev.
+Vuonan le dan
+Dát buojkulvis vuoset gåktu oahppe oahppi bágojt ja moallánagájt adnet gå suojnniji.
+Dánna vuoseduvvá gåktu oahppe luondulattjat ja bæjválattjat máhtti dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierda birra ma lij gielladile ságastit.
+Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj.
+Dát buojkulvis vuoset drámá ja roallaoavdástallama tjadá gåktu oahppe máhtti ságastit sáme árbbedábálsj æládusáj birra.
+Dát buojkulvis berus juhte aj galggá nuoraj- ja joarkkaskåvlå Sámegiel 3 (1-4 dásen) aneduvvat.
+Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, ájádaládijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij.
+jáhkkoåhpadusplánan, Jubmel vaddá - Mij juogadip.
+Dat la moallánahkan mijá gájk buoremus ideálajs - nåv gåktu mij agev mierredip dajt.
+Da åvdedi buohtaárvvo politihkalasj ássjijt sáme sebrudagán ja da hásstali Sámedikkev buohtaárvvoássjijn, javllá rádeájras Henrik Olsen maŋemusát.
+Dát prinsihpalasj avtaárvukvuohta tjuottjoduvvá Vuodolága § 110A:n. "
+Dát prosjækta dal joarkká stuoves ruhtadimijn váj ájn ienebu bessi sámegielav oahppat.
+Dát prosæssa gájbbet adná mihttimstuorrudagájt ja hiebalgis teknihkajt, mihttimvædtsagijt ja formelijt.
+Dássta stuora gålo sjaddi ja ållo ájgev gållådi.
+Dáv gieresvuodav lip vájmojnimme oadtjum Ájlis Vuojŋŋanisá baktu.
+Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj dahkamin, komponeridattijn ja tevstaj divudimen.
+Dá vædtsaga hæhttu aneduvvat.
+Riekknigoahtá vuostasj manádimen, juska vil goassa jagen manát.
+Dát riektá le fámonis vájku dal makta juohkka ájnna mijájs gielas uddni buktá.
+Dat la rievtesvuohta mijá iemeálmmugin.
+- Dán rievddadibme båhtusa li åhttse galggi oadtjot vásstádusáv árabut gå åvddåla, vaj máhtti álgadit prosjevtajdisá nåv árrat gå máhttelis, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Rievddama majt Sámedigge dáppe oajvvat mierkkiji moadda lága rievdaduvvi váj sámegielaga oadtju iesjguhtik riektáv giellaj.
+Dát rievddim mierkki dárbbo le muhtem nammadussaj man ulmme le tjielgadit ja åvdedit oajvvadusájt gåktu máhttá rievddat njuolggadusájt, mierredim- ja vásstedimoasev sámegiela gáktuj.
+Rievddadusá ma ielveduvvi máhtti gájkkásattjat ierit váldeduvvat álkkep tjuollamijn vaj bässá bårråmdávda åvdedimes boahtteájgen.
+Dát valjesvuohta galggá vuojnnut aj kulturaktijvuodan.
+Dá rudá galggi gåbttjåt suohkanij duoddegålåjt gå li guovtegielaga.
+Dá rudá gájkinåvdemusát manni suohkanij ja fylkkasuohkanij lijggegålojt gåbtjåtjit ma dajn li gå galggi dievnastusájt guovte giellaj fállat.
+Jus lågå divna ábnnasijt de kurssa l 50% ålles ájges. Máhttelis la låhkåt ábnnasijt sierra.
+Rádjá jiednabárojt ma maŋŋela rubmaha orgánajs reflekteriduvvi.
+Máhttá vahágijt ja dávdajt buktet, nuppe oassáj dahká vaj vájves jali vádálasj vidjurijda sjaddá.
+Dat soajttá mánáj iesjdåbdov vahágahttet ja mánáj árkka biejvev dårvodibmen ja urmmagin dahkat, ja navti soajttá ålles juohkusa birás biejsteduvvá.
+Dát máhtta vuosedit stipænnda arvusmahttá oahppijt sámegielav válljitjit ja dat la buorre, javllá Keskitalo
+Navti árkkabiejve birástagá dádjaduvvi ja árvvon aneduvvi.
+Návti soajttá e vuojga aktan barga jali barggo ij sjatta guhkesájggásasj.
+Ja dát namma dum mánná de soajttá sjaddá uhtsep árvvusasj ståhkamráddnan.
+Máhttá doalvvot vaj Sosiálastivrra bajet sujttobarggijt Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvsstádussiebrrerádáj, HSAN
+Návti soajttá sjaddat binná kontinuitehtta, dåjmaj koordinerim vádnun, ij rat diehttu guhti dán åvdås vásstet ja ájnegis giellaaddnáj soajttá gássjel dav vuojnnet.
+Dagáduvvá jus gávnnuji oare mierredit suodjedagojda, dat javllá tsaggat dagojt ja barggovuogijt ma m��htti årrot vádálattja.
+Máhttá båhtusav vaddet vaj dat ulmusj guoddaluvvá ja duobbmiduvvá.
+Máhttá dåbddut vájválasj jali báktjit oanegav gå njidtje duolbban diebttjiduvvá.
+Prográmma le navku ja máhttá viedtjaduvvat internehtas. Bárggo-
+Máhttá guosskat unnep gássjelisvuodajs vidjurij gitta vaddásijda ma li båhtusijt vaddám stuoves vahagijt jali jábmemav.
+Máhttá årrot cysta, dat javllá tjásmagis, jali tsuottsa buorre sjattalvis.
+Máhttá årrot tsábbmem jali seksuálalasj illastibme.
+Máhttá nåv vájvve vajku majt dahká vaj ij vat goavgeda. De máhttá goavgedit balos goavgedittjat.
+Máhttá årrot ráddna, soames fuolken jali ietjá lahka ulmusj.
+Máhttá årrot ållessjattuk oarbben, beraj, kuratåvrrå ja skihpasujtár skåvlån jali ietjá ulmusj gut máhttá doarjodit.
+Duola dagu jus mánná ståhkusis ålgoduvvá.
+Jus sihtá prosessav álgadit de l buorre vuostasj dahko.
+Åvddånahttemságastallamin máhttá dat liehket ávkálasj ássjen man birra ságastallat.
+Dát soajttá gielladuvddemav hieredit.
+Dát le åvdedime sjuggelisvuodav, kritihkalasj dájdov, rabásvuodav ja dåjmalasj oassálasstemav dilijn gånnå luonndofágalasj máhtto ja tjehpudahka le oassen.
+Dánna oahppe máhtti adnet aktisasj giellabájkev ájggeguovddelis temáj soames bále jage nalluj.
+Dát máhttá vuodon åvddånbuktemij.
+Máhttá årrot sieldes vájvve, valla diehtá gåjt manen goavgen la.
+Máhttá almmusit gávkasvuoda hámen ja dármedisvuohta dan birra mij ij lim goassak javladum jali dagádum, márjju moarre gå l guodedum.
+Máhttá aj dahkat seksuálalattjat buolliduvvá.
+Máhttá aj dagáduvvat vájku ij gávnnu aktak bajedibme jali gujddimus patientajs jali lahkaulmutjijs.
+Dåhkki aj lasedit ienep virgijt jali moattelágásj dilijt tjanádum virggáj.
+Dajda tjoaggulvisájda gejn ij la
+Máhttá aj tsuottsav gåjkkådit ja dav rasjeduhttet mij máhttá båhtusav vaddet ietjá gássjelisvuodajda.
+Máhttá aj målsudit báles bálláj ja ulmutjis ulmutjij.
+Navti soajttá viehkedit mánáv ietjá láhkáj dahkat gå moarát.
+Máhttá årrot gå ij la seksav adnám buotjajn guodnán, valla máhttá aj årrot gå ij la åbbå seksav adnám.
+Navti máhttá mánáj empahtalasj máhtov buoredit.
+Dat soajttá mierkkit råhkålvisájt ma Jubmelij bajás manni.
+Dát máhttá rahpat ådå oasástallamijda ja ådå buktagijda, javllá Balto.
+Máhttá goavgedit gå vijor la vájvve, degu gev dåbddå jábmá.
+Dát sahká nav vaj avijssa máhttá oadtjot ruhtadoarjjagav pressadoarjjaga sáme avijsajda påstas 2010 rájes.
+Sjimustahttá unnepriegádahttemijn ja máhttá bávtjájdallat sämmiláhkáj gå mánáv riegádahttá.
+Máhttá målsudit mános mánnuj makkir válljim masi dálkasboargál lådnu.
+Ållo oare dasi máhtti, buojkulvissan ij sidá, ij la máhttám, gávnnum, lijkku seksav adnet ulmutjij sämmi sjierves jali ij sihtá ietjá seksav adnet gå jur guoddnánárggemav.
+Da tjuodtju stålpaj nanna jali gierggehårij nanna.
+Máhtti liehket gæhppada ja ilmmega jali låssåda ja divtuga.
+Da máhtti liehket sámefiguvra ma gåvviji bállotjiektjijt, giehtabállospællárijt, vuoddjijt, dálkudiddjijt, guollárijt, ællobarggijt jnv..
+Danen soajtti máná hådjånit, e rat soaptso jali dåbddi ietjas návrodum ja vájvedum jali ålgus stieggidum.
+Muhttijn goavgev vájvebun dahká ja ienebut balldá.
+Buojkulvissan la gå skihpasujttobargge guoddaluvvi seksuálalasj illastimij jali tsabbmema birra.
+Dá sámegielak birrusa le læhkám ja li ájnas resurssan nuorttasámegiela åvddånahttemiijn aj iejá bájkijn nuorttasáme guovlojn, ja le aj ájnas sadje kultuvralasj ja gielalasj aktelasj ano diehti sáme sebrudagán ållesattjat.
+Dá sáme giela ja giellasuorge le ájnas oasse sáme valjesvuodas ja danen li ájnnasa bisodit máhtudagájt dájs.
+Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti.
+Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Oadjodåjmadagájn, Värrofábmudagájn ja Nuppástimoahttsijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj.
+Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs.
+Dát vijdet sámegiela anov ja dan stáhtusav ja árvov låppti.
+Dáj sisadno galggá ierit ietján hæggabierggim ájnas diedo dagu medisinerim, allergija ja epikrijsa.
+Sisanet i.s. riektá guohtomij, bivdduj ja guolijt bivddet, riektá tsieggit gärddájt, gárdijt, njuovadagájt ja ietjá ásádusájt ma li dárbulattja ällosujttuj, riektá muorajt tjuollat verkajda, dållåmuorajda ja duodjeábnnasijda.
+Sisanedi guokta umasslágásj hormåvnå, östrogena ja gestagena (gulkroppshormon), ma iehtjadij siegen dahki vaj ij oattjo avtak månneluovvanimev ja dajna ij iesselissan sjaddat.
+Sisanedi sämmi madev sämmi dåjmalasj ábnnasis jali ábnnasijs ja dajn li sämmi boados.
+Dási gulluji moattebelak tevsta gånnå jiedna, tjála ja gåvå aktan dahki ålles sisanov.
+Dan sisadno le sáme tærmma dáhtátjoahkke, sáme báhkolista ja sáme báhkogirje oarjjelsábmáj, julevsábmáj ja nuorttasábmáj
+Dát sjiebmá máhttá aj aneduvvat gå oahppe galggi vaddet diedojt guhtik guojmmásij.
+Máhttá bávtjájdallat valla dasi oadtju bávtjasgiehpedimev ja maŋebut sämmi biejve häjmmaj manná.
+Hiebalasj la jus lijká l muddo åtsådimev vaddet, jali jus la vajálduhttám åvdep sellaåtsådimkontrållåv.
+Le márjju vájválasj, valla álu ruvva dagáduvvá ja ij nåv ednagit dåbddu.
+Máhttá buojkulvissan mopedajn jali bijlajn årrot, jårrå ja fällá jali tjáhtjáj gahttjá.
+Oarre dasi máhttá gå l dagojt dahkam majt sáŋart jali majs hehpan, jali tjuovvusin rubmahis.
+Máhtti boahtet sierra dálkasvidnudagájs ja dajn li umasse hatte.
+Máhtti vuojnnut röntgengåvåjn ja gåvå boasstot dádjaduvvi bårredávddasjattalvissan.
+Máhttá vuojnnut röntgengåvån ja låsedit árvustallamav.
+Statistihkalasj materiála majt uddni máhttep ávkkit li lågo galla mánájgárddemáná ja oahppe sámegielak fálaldagáv oadtju.
+Rijddo álgij gå Stuorradigge jagen 1978 mierredij dulvvadit Alta-Guovddagæjno tjátjádagáv ja fábmobuvtadagáv ásadit.
+Dan vijdes geográfalasj guovlo diehti le oarjjelsáme giella ållu sierralágásj dilen mij guosská gielladåjmaj, åvdåsvásstádusá, oahppofálaldagáj ja ressursaj koordinerima vuoksjuj.
+Vijdes duoddara gárttjádisáj dagá lij vuodon válldet gárdev tiebmán.
+Dá suohkana de sjaddi giellaressursassuohkanin gånnå sáme álmmugin le vijdedum riektá sámegielak dievnastusájda ja adnuj.
+Suonjarnárre majt hähttu gillat mammografiddjaåtsådimen la nåv unne vaj dav e ane vádálattjan.
+Ij la huoman mige mij máhttá departementav hieredit dákkár plánimnjuolgadusájt mierredit.
+Huoman ij hábme máhte ilá gártjes liehket, vaj ij la máhttelis rievddalasstet ságadahttijn.
+Muhtem rijdojt hæhttup dalága dåmadit.
+Huoman vierddi åhpadiddje vissásit diehtet jus oahppe dádjadi mij javladuvvá.
+Huoman viertti javllat sámegiella le nievres dilen dáj guovlojn.
+Ajtu ij la oarjjelsáme bæjválasj giella moatten sajen, ja ráddjidum vejulasjvuoda li sámegielav adnet.
+Vájku gåktu, de le suohkanijn åvdåsvásstádus láhtjet buorre åhpadusfaládagájt, aj sámegielan ja sámegiellaj, dajda skåvlåjda gåsi oahppe sirdeduvvi.
+Huoman le máhttelis ásadit åhpadusáv nannusap giellalávgoj hámijn ienni gå uddni, ietjá bágoj javladum, vijdedit sámegielak domenajt bájkálasj gájbbádusáj milta.
+Valla huoman gållin 100 jage vuodolága vuostasj almodusás desik nissuna oadtjun gájkkásasj jienastimriektáv.
+Dá ulme li vuodon dåjmaj vijdábuj åvddånahttemij pládnaájggegávdan.
+Ulmme gåbttjå biebmoj nanos buvtadimev, bargojt ednamdáfon, vieledit dajvak vidjurijda ja nanos åvddånimev.
+Dát vájkkudij aj vuona oajválattjaj guottojt unneplågojda, ållagasj sámijda.
+Álggo le ieŋŋilsgielak rijka, ja guosská guovdásj åsijda sebrudakiellemin, girjálasjvuodan ja ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemijn.
+Dáv de matematihkalattjat gåvvit modellajn mij hiebaduvvá, ja dan båhtusa dålkkuduvvi vuolggemdile gáktuj.
+Dagáduvvá gå tjuoggi sekka nálujn avtan giehtagáva varraváren.
+Dát vaddá guokta dájddára juohkka tuvsán viesádij, dájddársuohkadis mij le birrusin lahkke rijka gasskamieres.
+Vihtta dåhkkidum rijkalasj unneplågo Svierigin li juvdára, roma, sáme (gudi aj li iemeálmmuga), svieriksuobmelattja ja duorosliegega.
+Dá vihtta giela li lullesámegiella, nuorttasámegiella, julevsámegiella, bihtámsámegiella ja oarjjelsámegiella.
+Gájkka dá li læhkám ájnas ássje unneplåhkogiela dásev bajedittjat ja dajnas ganugahttet giellamålssomav kymrilasj gielas ieŋils giellaj sijdajn.
+Dat vuojnnu aj moatten gállasjguojmmepáraj sávadusán ietjasa jugálvisá birra.
+Dát dilev látjij dasi mij dálla le sjaddam REDD / REDD + (Reducing Emissions from Deforestation and forest Degradation) sjiehtadallama.
+Dá riektá li iehtjádij siegen:
+Dá rievtesvuohta le tjáledum Åhpaduslágan ja dan tjielgga láhkatevsta dagi sáme máná lidjin badjelgehtjaduvvat.
+Rumáj ij máhte ållesláhkáj ilmev adnet gå vuojŋŋá jus suovas, ja nikotijnna mij gávnnu dubágajn dahká tsåhke ruvábut svargat.
+Ij la agev ávkke ielvvet ja dálkudit jur prostahtabårredávda árra hámijt.
+Le danen gå gávnnuji goappátjagá mielkkerávsá ja buojddetsuottsa njittjijn, ja dahká vaj dåbdduji tjavŋaga.
+Le danen gå njittjij ráksátsuodtsa la nåv assá vaj mammografiddjagåvå sjaddi vájve dádjadit.
+Nuorttan ja allen: Rijkkarádjá Rr 272 rájes dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti.
+Nuorttan Målselva milta Divielva njálmmáj Målselvan.
+Diededimbuojkulvisá:
+Bihtámsámegiella gålmå oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap bihtámsámegiella (Luokta-Mavas, Ståkke).
+Julevsámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap julevsámegiella (Unna tjerusj).
+Nuorttap oarjjelsámegiella, aj gåhtjodum Åsele (Vapsten, Gaala, Aarborte, Bindal, Nååmesjevuemie Vuonan, Vapsten Tärnan, Vueltjere, Frostviken Svierigin)
+Vuonan gålldåsáme Oarjje-Várjjak suohkanin årru, åvdemusát Njájddamin, valla aj Girkkonjárgan ja Báhtsakvákken.
+Moadda tjoaggulvisá álu aktijbarggi ekonomalattjat ja tjuottjodime hárráj girkkoaktisasjvuodan.
+Ienemusát aktiduvvi moattelágásj oahppamvuoge.
+Álmmoduvvi álu muhtem bájkálasjtidnigin valla moadda tjoaggulvisájt gávna aj webban.
+Álu da ájádusá li guoddnánarggema birra.
+Álu dákkir ássjij birra oavdduhi ja ihkap muhttijn nágin iehtjádav snivva gehtjadi, javlli juojddáv dån nuppe birra jali gatjádalli.
+Álu ep rat diede mij Jubmela sidot le.
+Álu ber javllá ulmusj la homo, hetero jali bi.
+Álu ietjas åtsåt moatte dávddaj sämmibále.
+Álu li ållessjattugijn fámilja ja stuoves barggo.
+Álu gávnnuji moadda sámegielak resurssaulmutja láhkabirrusin.
+Álu le várdudahka dákkir bájkijs ja da li sierralágátja duobddágin.
+Álu jávre, jågå jali váre ma li lahkabirrusijn li sæmmi vuostasjoasse. Dassta diehtep bájke li lahka.
+Álu li várálasj gåhtjodusá.
+Máná álu gåhttsåji luottudagás iján danen gå båhtånibme bieljen stuorru gå vällahi.
+Álu moattes fuolken jali åvddåskåvlån skihppáji.
+Oahppe ietja diehti majna buoremusát lijkkuji barggat ja goassa buoremusát oahppi.
+Álu vaddá gådtjå- jali varraåtsådimev.
+Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot.
+Álu oadtju aj vásstedit muhtem gatjálvisájt gähttjalime bále.
+Álu máhttá ietjas vuogijt gávnnat suv goavgev dåjmadit.
+Álu målsut hångelbåttån.
+Dan láhkáj máhtti oalle boastodádjadusá tjielggat ja vádá binnut vádáv vat dáhpáduvvá.
+Álu luottudahka iján
+ienebut ja ienebut sámástit moattelágásj dilijn ja ådå bágojt ja moallánagájt adnegoahtet
+Dájvvámusát dåktår tjuoggi moaddi åtsådimev váldátjit umasslágaśj sajijs prostatan.
+Ienemusát aneduvvá unna spahtel mij duohtaduvvá skoahtodáhpá vuostij ja dan maŋŋela dibma bårstasj skoahtotjåddåga vuolemus oase vuosstij.
+Ienemusát kommuvnna åvdåsvásstet álkkep häjmmasujtos ja lánndadigge sujtti dárkkelap skihpasujtov hejman.
+Dájvvámusát duoddiduvvá aj mammografiddja gå njittje åtsåduvvi ja åtsådibme ultrajienajn.
+Ienemusát álu ietjatis tjielggá gå vijmak soabmásav tjules.
+Álu le luondulasj åhpadiddjáj ságastallamav jådedit.
+Ienemus lena fálli åtsådimev ienep juohkusijda 40 ja 74 jage gaskan, valla goassa gåhtjoduvvá ja man guhkev åtsådime målsut.
+Álu máksá dan åvdås.
+Dájvvámusát li guokta röntgendåktåra gudi sierralakkoj árvustallaba mammografiddjagåvåjt.
+Gå kultuvra æjvvali, dáhpáduvvi aj rievddama..
+Sáme li Nuorttakalåhtan viessum sierra álmmugin ietjas gielajn, ietjas árbbedábij ja æládushiebadimij guhkev åvddål gå nasjonálstáhta vuododuvvin.
+Nuorttarijka Ráde sesjåvnån Reykjavikan guovvamáno 28. biejve 1995 mierredin nuorttarijka minisstara gudi sáme ássjijs vásstedi, aktan barggát nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå vuoksjuj.
+Dárbbo badjelnasjonálalasj suodjalibmáj ja njuolgadusáj hiebadibme váj sámijt ietjamij árbbedábálasj guovlojn vielet, le fáddan læhkám gå sáme organisasjåvnå li tjåhkanam.
+Nuorttarijkajn ij dárbaha kårtåv vuosedit.
+Nuorttarijkaj ássjediehttejuogos ájrrasij nammaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma stáhtajs ja sámedikkijs vattij jagen 2005 ietjas avtajienalasj oajvvadusáv nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj.
+Nuorttarijkaj aktisasjbarggo sámegiela vuoksjuj le gitta 2012 tjadáduvvam Sáme giellanammadusás (SGN) mij le læhkám SPR:a vuolen.
+Nuorttarijkaj aktisasjbarggo - Sáme parlamentáralasj ráde
+Nordisk samekonvensjon.
+Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå oajvvadus le tjáledum álmmukriektálasj mærrádusáj milta ma guosski stáhtajda Vuodna, Svierik ja Suobma sámij vuoksjuj álggoálmmugin.
+Nuortta Svierigin gávnnuji stuorra bájke ihkeven vuorjjás stuoves viesádij.
+Nord-Senja ällosujttimdajvva oadtju Langfjelletguovlov ávkkit, dajva A sinna, dálvveguohtomij, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve.
+Davvisámegielagiid demografiija ja buolvvaidgaskasaš sirdaseapmi Norggas ja Suomas.
+nuorttasámeguovlojn le merrasáme ja márkkosáme bájke sierraláhkáj læhkám várnnahisá dárojduhttem dættos.
+Áhkkilsámegielan, majt åvddålå jáhkkin lij gáhtum, gávnnu huoman uddni.
+Ådå testamenta ådåstus nuorttasámegiellaj gárveduváj 1998 jage, ja dálla li ådåstuhttemin Boares testamentav.
+Nuorttasámegiella: Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž
+Davvesámegiellaj gávnnu dálla viek ållo jiednafijla.
+Julevsámegiella boallomærkka
+nuorttasámegiella sáhkaduvvá ienemusát Finnmárko ja Tråmså fylkajn, ja Gielldanuore ja Evenássje suohkanijn nordlándan.
+Nuorttasámegiella:Jonny Inge Nutti
+Siján le akta juolgge árbbedábálasj kultuvran ja nubbe vas ådåájggásasj væráldin.
+Nuorttasámegiella le dat sámegiella manna li ienemus giellaaddne, ja stuorra oasse sijájs årru háldadimguovlon.
+Nuorttasámegiella le stuorámus giellajuogos sáme gielaj gaskan, birrusij 90% sámegielagijs nuortagahtti.
+Julevusámegiella (lulesamiska)
+Julevusámegiella / Lulesamiska
+Julevsámegiella BarggoJulevsámegiellaKultuvrra & asstoájggeRiektáStipenndaVarresvuohta
+Sálmaj jårggålim- ja tjoahkkimbarggo nuorttasámegiela sálmmagirjjáj le aj ájggeguovddelis doajmma.
+Julevsámegillii
+Nuorttasámegiellaj
+Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo
+Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo le suohkana Finnmárkon ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos.
+Åtsådallama nuorttasáme guovlos vuosedi avijsajn le stuorra árvvon giellaåhpadusán.
+Suojmma lávllom ja modulerim.
+Sáme sálmmalávllom ij la læhkám vuojga orgelmusihkkaj hiebaduvvam ja navti le orgelmusihkka árbbedábálasj lávllomvuogev hebadam.
+Nuorttasáme unneplågoguovloj miejnnip merragáddeguovlo Finnmárkon, Råmsån ja Nordlándan gånnå dålutjis li sámástam.
+Nuorttasámegiela unneplågoguovlo
+Nord-Senja ällosujttimdajvva galggá guovlov Cávarri Likkán dálvveguohtomij máhttet ávkkit, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve.
+nuortta-Trøndelága allaskåvllå le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv oarjjelsáme gielas åhpadiddjeåhpadusá aktijvuodajn.
+Nordlánnda
+Ålmåj dájvvamusát ållesájgev vidnudagán barggá.
+Ájádusá parlamentas Vuona iemeálmmugij ásaduvvin látte ja sáme gievrajs aktan.
+Le dárbbo aktisasj æjvvalimijt ásadit gånnå máná ja nuora aktan máhtti risstalasj aktisasjvuodav dahkat, konfirmántatjåhkanimijt, mánáj ja nuoraj
+Mierrredimorgádna
+• Ságastallam bierri vihpat binnemusát 30
+Gå ietjá almatjij ietjá rijkajs æjvvalip, sijdan jali mannulagán, le miján álu dárbbo ieŋŋilsgiellaj.
+Moattelágásj tevstaj baktu máhttá oahppe tjiegŋodit ja dádjadusáv oadtjot ådå ájádusájt åvddånahtátjit, ja máhtukvuodav ájádalátjit, tjielggitjit ja tevstajt árvustalátjit.
+Javllamusá Deanu suohkana ja Kárásjjågå suohkana baktu
+buorástahttet sábmáj ja oahpásmuhttet ietjasa
+buorástahttet, gijttet ja ietjas birra giehttot sámegiellaj
+buorástahttet, gátjádit ja vásstedit álkkes gatjálvisájt ja adnet muhtem vættsásvuoda moallánahkkojt
+Giellamáhtudagá vádne varresvuodabarggijn máhttá buktet boasto dálkudimev ja dávddamerka e ielveduvá ájge bále.
+Varresvuodadirektoráhtta ájggu biedjat giehtagirjev direktoráhta næhttabælláj.
+Varresvuodadievnastus galggá vuolgget sáme gielas ja kultuvra vuodos, ja sámegiella ja kultuvrramáhtudahka galggá varresvuodabarggijn.
+Varresvuodavidnudagá vierttiji álgadit dåjmajt sijá barggij máhtudagáv låpptitjit sáme gielan ja kultuvran.
+Boarrásijviesso - gamlehjem
+Sujttoguovdátjin máhtá aj válljit stuoves dåktåraktavuodav.
+Varresvuohta- ja skihpasujtto l mávsodis vargga gájkka lánndadikkijn ja dajvajn jus ij la 20 jage dävddám.
+Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrreráde
+Ietján gå varresvuohta-ja skihpasujtto de patiänttasiebrreráde doajmmaguovllo l aj bádnesujtto mij dåjmaduvvá lánndadikkes ja priváhttabádnesujtto mij biednigahteduvvá ållåsit jali muhtem märráj lánndadikkes.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta sihtá árvustallat jårggålit guosskavasj dokumentajt vuollásasj orgánajs aj nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj ja dajt dåjmaj næhttabielijn almodit.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu sámedikkijn aktisattjat árvvalit prosjevtav gåktu dålkkumdievnastusáv buoredit.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu aktisattjajt sámedikkijn guoradallat lagábut gåktu avtaárvvusasjvuodav varresvuodadievnastusán máhttá dåmadit julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu stáhtá varresvuodabærrájgæhtjo árvustallat gåktu bærrájgæhttjo sihkarasstá sáme álmmuga rievtesvuoda varresvuodavæhkkáj ja gåktu rievtesvuoda dárbulasj varresvuodaviehkke tjadáduvvá.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta juollot ruhtadoarjjagijt tjovvolittjat doajmmaplánav " Moattegerdakvuohta ja avtaárvvusasjvuohta varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn sáme álmmugij " dán vuolen aj i..
+Dahkamusdokumentajn 2008 jahkáj guovlolasj varresvuodavidnudagájda le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodam sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs le gatjálvis ja vaj tjalmostahteduvvi plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádusá dagáduvvi.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta le oadtjum dákkár materiálajt dagádum doarjjajuollodime baktu Vuona bádnesuodjalussaj (norsk tannvern) DVDfilmav dagátjit bádnevarresvuoda diedoj mánájda ja æjgádijda.
+Varresvuoda- ja sosialsuorgen le gássjel sámegielak barggijt gávnnat, tjabu sáme giellaháldadimguovlon.
+Varresvuoda lága reguleriji vidjurijt varresvuodadievnastusá dåjmaj, barggij ja
+1 • Varresvuodastasjåvnnå ja skihppijviesso jus æjgáda miededi jus mánná / oahppe le vuollel 15 jage.
+Varresvuodabarggij almodimijn gatjádallá nuortta Varresvuohta (Helse nord) máhtudagáv sáme gielan ja kultuvran ja tjállá almodustevstan jus åhttse li dássálaháj sjaddá åhttsen gænna le máhtudagá sáme gielan ja kultuvran åvdemussan.
+Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
+Varresvuohta ja sosiálla
+Varresvuohta
+Gájkajt lanján giedajn buorástahte. Gehtja gájkajt tjalmijda gå buorástahtá.
+Buorástahte giellaåvdåstiddjev!
+Varresvuodavidnudagá galggi dáv rápporterit ietjasa jahkásasj diededusán.
+Varresvuohta
+Varrudága
+Sáme slávggá Ájnas gåvåstahka ávvudaládijn guovvamáno 6. biejvev le slávggá.
+Ájnas la adnet hiebalgis lågov urudisájda ællosujttoguovlojn, ja vahága vierttiji buohttiduvvat.
+Ájnas le divna æjgáda oadtju dajt diedojt majt dárbahi, ja bessi gatjádit gatjálvisájt ja skåvllåj diedojt vaddet.
+Ájnas le aj oahppáj oahppat mierijt biedjat goassa dåbddå ij iehtjádijs vieleduvá.
+ietjajnis buohtastahttet, ij dåj iehtjádij.
+- Ájnas le ådå arenajt adnegoahtet anátjit ja vuojnnusin dagátjit sámegielav, ållagasj nuorajt åttjudittjat gielav ienebut aktijvalattjat anátjit.
+• Ájnas la sáhkadit dan birra mij buoragijt doajmmá, valla vierttip aj
+Sidáv ajtu dættodit ráddidus galggá ájn árvustallat gåktu Ráddidushuodnaha galggi liehket boahtteájggáj, ja dási vehi ájgev dárbahip, låhpat Aasrud.
+Dættodit mánájgárde duogen le dát.
+Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.
+Danen de ælla moadda jáhkkoåhpadusá guovdásj tiemásj tjáledum gåvån vuollelin.
+Dættodit guoddelis ja guhkesájggásasj vuojnov gájkka areálaj ja resursaj adnemij sáme guovlojn
+Álggoálmmuknissunij árbbediehto åvdeduvvá ájnnasin álggoálmmuksebrudagáj åvdedijn.
+Ierit ietján dættoduvvá ahte álggoálmmugijn máhtti liehket åmastimriektá gednaressursajda sijá guovlon ja iehtjáda e besa árbbediedojt oadtjot jus álggoálmmuk gesi diedo gulluji, ælla åvddålgiehtaj dasi miededam.
+Dættoduvvam le sáme máná hæhttuji oadtjot doarjjagav ietjasa gielav bisodittjat.
+Dættoda sierraláhkáj delbastimev.
+Dættoda sierraláhkáj sjáŋŋarspesifihkka dåbddåmerkajt.
+Dievde berajnammadusájt ma hiepi åvddål gå oahppe sjiemáv adnegåhti.
+Dievde sijáv åskos ja ávos.
+Dievde muv buorijnat, vaj luluv sjaddat buorissjivnnjádussan.
+Danen ij le álmmuk sámegiela háldadusguovlo sissŋelin sihkarastedum rievtesvuodajt anátjit sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodaj dan mærráj majt giellanjuolgadusá gájbbedi.
+Dát elektråvnålasj vædtsak fálla ådåstuhtedum
+Gieresvuohta gájkka guoddá, gájkka jáhkká, gájkka doajvvu ja gájkka gierddá.
+Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit, ja såj guovtes sjaddiska aktan.
+ráddjim bájkke ålggon
+Degu galggá skábmádit gå l seksav adnám.
+kultuvralasj identitehta åvdedibme ja sijá
+liehket vuodo sámevuodan dan láhkáj gåk vuojnnusij boahtá bájkálattjat, sæmmi båttå gå sáme moattebelakvuohta diedulattjan dagáduvvá.
+Sierraláhkáj ájnas la rijkalasj
+Stivraj ja bájkálasj suodjalimguovloj háldadiddjij ájnas barggon le (jali ådåstuhttet) suodjalimguovloj háldadimplánajt.
+Ájnas dokumenta
+Ájnas dokumenta / Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Ájnas ækton jus sámegiella galggá bisoduvvat ja vijddábut åvddånahteduvvat le jut gávnnuji giellaárená gånnå giela ajtu aneduvvi.
+Ájnas le jut dá dokumenteriduvvi ja vuorkkiduvvi ájnas oassen sáme kulturárbes ja vuodon vijdábuj åvddånahttemij sáme terminologian.
+Ájnas le jut suohkana ja priváhta mánájgárddeæjgáda arvusmahtti sáme mánájgárdijt ja mánájgárdijt sáme mánáj ruhtadoarjjagijt åhtsåt, sierraláhkáj sámegiela hárráj.
+Ájnas le jut mánájgárddeæjgát vaddá máhttelisvuodav bárggijda sámegielav oahppat.
+Ájnas le jut oarjjelsáme ja julevsáme sebrudagá iesj åvddånbukti ietjasa dárbojt gielav nannitjit.
+ajnas le jut sáme mánáj rievtesvuoda giella ja kultuvrra látjedum fálaldagá bisoduvvi.
+Ájnas le oadtjot ienep máhtudagájt gåkto faktovrå dagu man ållo le sámijs álmmugin, sáme giejvosårrom, bájkálasj guotto ja kultuvralasj ja gielalasj unneplåhkodille vaddi moattelágásj vidjurijt sáme gielak åvddånahttemij dáj sierralágásj sáme guovlojn.
+sierraláhkáj ájnas le tjalmostuhttet dåjt unnemus sámegielajt, julevsámegielav ja oarjjelsámegielav, ja stuorradiggediedádusán tsuojggiduvvá barggo åttjudittjat ulmutjijt dájda åhpadusájda viertti stuorra tjalmostibme liehket divna daj institusjåvnåjn gejn li åvdåsvásstádus suorgen.
+Ájnas le aj varresvuodavidnudagá gatjádalli dákkár máhtudagáv gå ulmutjijt virggádi ja dárbojt åvddånbukti ietjasa aktijvuodajn åhpadusinstitusjåvnåj.
+Ájnas le aj barggat rekrutteritjit nuorajt sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn varresvuoda- ja sosiálafágalasj åhpadusáv váldátjit.
+alep åhpadussaj rekrutterim nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan ja ietjá åhpadussaj gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas ásadit máhttobásav sámegiella sebrudagán, nav vaj barggovadde galggá máhttet rekrutterit sámegielak barggijt gænna le buorre sámegielak máhtudahka.
+Máhttet aktisattjat rájáj badjel barggat le ájnas, sierraláhkáj mij guosská oarjjel- ja julevsáme åhpadussaj ja åvddånahttemij.
+sáme bájkkenamájt galbajn adnet (bájkkenammagalbajn ja rahtevuosedimgalbajn) le ájnnasin sáme gielav ja sáme sadjihimev åvddånbuktet.
+Ájnas elementa máhtti liehket ulmutja, bájke, ájge ja dáhpádusá.
+oarjjelsáme guovlojn le rápporta snåasen tjïelte (suohkana) 3-jahkásasj varresvuoda- ja sosiálprosjevtas " oarjjelsáme rádevaddedievnastus varresvuoda- ja sosiálgatjálvisájn oarjjelsáme guovlojn " liehket ájnas dán bargguj.
+Ájnas oasse luonndodiehtagis le diehtet luonndodieda maŋenagi åvddån, ja dutkam ja ådå máhtto luonndodiehtaga ja teknologija suorgijn le ájnas sebrudagá åvddånahttemij ja iellembirrasij.
+Ájnas oasse duodenn sáme terminologija åvddånahttemis le almulasj dokumentaj jårggålibme sámegiellaj.
+Ájnas ulmmen le aj oadtjot ienep sámegielak addnijt.
+Ájnnasamos fáttaj gaskan lij ådå strategalasj pládna manna li 20 oasseulme 4 oajvveulmij vuolen ma galggi ålliduvvat åvddål 2020.
+Ájnnasamos le oadtjot nåv moadda boalo gåk máhttelis le, ja guládallam de gæhppadit manná.
+Jali jus ulmusj almot vuolediddje gåvåjt värmmádahkaj.
+Jali gå galggá juoga sierralágátjav dahkat majt adná baludissan.
+Jali gå ulmutja ságasti såbadusá birra sadjáj gå nubbe nuppep vasjijn duosstot, ja rijddo ráddnasemasvuodas målsuduvvá.
+Jali fámoduvvá.
+Jali jus soames la årrum bahá värmmádagán, jali gähttjalam biehttet jali suv ávkástallam.
+Juohkkahasj mijás galggá de lågov Jubmela åvdån dahkat.
+De målssu bágov mån bágujn dån.
+Maŋŋela álggi oahppe subttsasijt giedajn jali pc ' ajn tjállet.
+Demokratijaådåstusá tjadádime ulmme le Stuorradiggáj dilev láhtjet váj máhtti tjuovvolit Vuodolága rievddama ævtodusájt, ma li girkkosåbadime aktijvuodan låggŋiduvvam.
+Demokratiddjan ieneplåhko mierret.
+Ja de åhpat ja viehket Ájlis Vuojŋŋanis mijájt Jubmelij råhkådallat ja tjielggi midjij dav mij le tjáledum - váj bessap dåbddåt Jubmela almmelasj fámov dáppe ednamin.
+Departemænnta doarjju sáme giela kursajt ja åhpadusájt duon dán dásen ma aktisattjat organiseriduvvi aktan sáme allaskåvlåjn, ietjá åhpadiddjeåhpadusinstitusjåvnåjs ja sáme giellaguovdátjijs.
+Departemænnta ájggu sámelága giellanjuolgadusáj dárkkestimen árvustallat jus, dagu oassen nannitjit sámegielav, viertti láhkamierredit loahpádusáv bærrájgæhtjo hárráj suohkanij ja fylkasuohkanij sámelága giellanjuolgadusáj tjadádime birra.
+Departemænnta ájggu dájt nævojt nuorttasámegiellaj jårggålit, ja dan maŋŋela árvustaláduvvá julev- ja oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat.
+Departemænnta ájggu rekrutterimvuodov guoradallat sáme alep åhpadussaj ja dárbojt sámegielak åhpadiddjijs.
+Departemænnta árvustallá dahkat dav sæmmi oarjjel- ja julevsábmáj.
+Departemænnta ájggu, aktisattjat sámedikkijn, árvustallat sáme bibliotehkkagatjálvisájt dán diedádusbargon.
+Departemænnta ájggu aktisasjbargujn sámedikkijn dahkat dåjmajt.
+Departemeanta árvala dál steammaláhkái rievdadit sámediggeáirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa.
+Departemænnta aktisasjbarggá sámedikkijn dåjmajt tjuovvolit ráddidusá strategijajt máhttoåvddånahttemin ja rekrutterimi mánájgárddesuorgen.
+Departemennta háldaduslattjat ja økonomalattjat ássjev árvustalli, ja guládallamássjev gárvet
+Departemennta doarjju prosjevtav mij galggá sebrudakfágatermajt ja sebrudakfága oahpponævojt åvddånahttet 400 000 kråvnåj.
+Boahtteájggáj aj departemennta hæhttu muhtem ássjijt mierredit ma girkko oahppaj guosski.
+Departemænnta galggá bagádusá juohkemav vásstedit.
+Departemennta jådet guoradallam ja prosjekterimbargov tsiekkadusáj Ráddidushuodnahijn snjilltjamáno 22. biejve terrorládadallamij maŋŋela.
+Departemænnta juohká sámediggáj rudájt kap. 231, 50 påsta badjel.
+Departemænnta le ájgij milta registrerim duhtamahtesvuodav doarjjaga stuorrudagá gáktuj.
+Departemænnta le aj oadtjum moadda tjálalasj árvvalusá, almulasj dåjmadagájs, organisásjåvnåjs ja ájnegis ulmutjijs.
+Departemænnta le dahkam láhkatjállusav årnigij mij fábmoduváj. Ådåjalmáno 1. b. 2009:n.
+Departemænnta vuojnná dárbov árvustallat kvalitehtav vædtsagijs ja vuogijs giellaguoradallamijda ja giellaarvusmahttemijda nav vaj máhttelis la åvddånahttet buorre barggovuogijt.
+Departemænnta njuolgadustjállagav rievddá mij gånågislasj resolusjåvnå baktu mierreduvvá, dat merkaj ássje stáhtaráden giehtadaláduvvá.
+Departemænnta rahtjá åvddånahttet guhkásåhpadimfálaldagájt ja diededit ájges ájggáj oahppij sámeåhpadusá rievtesvuodaj birra.
+Departemænnta ájggu fámov sirddet sáme allaskåvllåj mij gullu ådå sáme åhpadiddjeåhpadusá struktuvrraj ja hábmáj.
+Departemennta válldá Sámedikkijn aktijvuodav guhti javllamusáv buktá suohkana åhtsåmussaj, ja aj makta máhtti vuorddet guovtegielakvuodadoarjjan
+Departemænnta biedjá rekrutterimdåjmajda ruhtadimev.
+Departementajn, fylkaålmmåjn ja sámedikkijn le aktisasj åvdåsvásstádus bádtjit suohkanijt ja mánájgárddeæjgádijt ásadit mánájgárddefálaldagájt sáme mánájda.
+Departementa suohkannamájt mierredi.
+Departementa
+Departementan bálkki uddni moadda sierra ulmutjijt jårggålittjat lágajt, njuolgadusájt, stuorradiggediedádusájt, pressadiedádusájt jnv..
+De tjalme sunnus tjielggin, ja dåbddåjga suv, valla daŋga båttå sån
+Dellie dah meehtin gaajhke-såarhts gïelh soptsestidh.
+De javlaj: " Náv binnáv gus dádjadihpit, ja náv nuole gus lihpit jáhkátjit dasi majt profehta li javllam?
+Detalj från skulptur med illustrationer av sameliv, slöjdad av Lars Levi Sunna.
+Prosjækta Giela giehto; Det samiska språket - tre generationer berättar le guovlojgasskasasj aktisasjprosjækta Ájtte, Duottar- ja sámemusea ja Árran - julevsáme guovdátja gaskan.
+Gähttje: Jan Adolfsson, dåktår, spesialiseridum månemijda ja gådtjåj, Stáhta gárvedibme medisijnna árvustallamij
+Dievdedum sjiebmá le buorre álggo ságastallamij åhpadiddje siegen.
+G. Ságastit gaskanihtte mij le ieridis suohttasa ja ironija gaskan.
+Diakona ja härrá barggi sjávovälggogisvuodan.
+Dát vájkkudij vuostatjin dijájt gen æjggo biejsteduváj.
+Diedulasjvuohta dán birra viertti buktet alla sjielmáv sijddaskåvlåj hiej-tedimij hárráj sáme guovlojn ja ij berus dagáduvvat dárkkelis guoradallamij dagá.
+Guoradallen le vælggogisvuohta Minerálajháldadime direktoráhtav, ednamæjgádav ja ednamaddnev diededit gålmmå vahko åvddåla barggo álgeduvvá (§18).
+Girjásj " Att ställa upp " mij le tjáledum dárogiellaj, giehttu gåktu Girkkoválljimin säbrrá. Internehtas máhttá dav viedtjat:
+Diedádusán duodastuváj sáme giela le alvos dilen.
+Diedádusán le guhkesájggásasj perspektijvva ja luondulasj le dav vas gehtjadit gålmånielje jage duogen váj árvustallá makta Sámedigge le diedádusá ulmijt ållim.
+Diedádusán åvddånboahtá vijddát da ájnnasamos hásstalusá ráddidusá politihkkaj sáme sebrudagá hárráj.
+Diedádusáv jahkásattjat tjuovvol Sámedikke jahkásasj budsjehta baktu gånnå dåjma ma iesguhtik ulmijda hiehpi vuoroduvvi.
+Diedádus galggá aj vuorodimijt tjalmostit ja vuojnnusij buktet makkir hásstalusá miján li gå galggap mánájgárdijt dahkat nav buoragin gå vejulasj.
+- Diedádus galggá vuosedit mánájgárde, mánáj, æjgádij ja sáme sebrudagá dárbojt.
+Dát diedádus dáv gæhttjal giehtadallat ja javllá almulasj háldadibme le stáhta duogen ja jut sámegielak álmmugin le riektá sámegielak dievnastusájda vájku gåggu dal årru.
+Diedádus dájt hásstalusájt giehtadallá ja politihkav hábbmi man vuodon sámegiela nannima ja åvddånahttema visjåvnå ja ulme jåhtuj biejaduvvi.
+Diedádus gåvvit iesjguhtik giellaguovlov ja giela dárbojt jus galggá bisoduvvat, nanniduvvat ja åvddånahteduvvat iesjguhtik suorgen.
+Dåbdå gus ietjá sámijt gudi li Rámátjårggålibmáj oassálasstám?
+Diedák mij bahá le?
+Diededime ájggemierre: moarmesmáno 15. biejve.
+diededimdago ja jårggålime
+Diŋŋgomij almodibme gånnå sámegiela háldadusguovllo le guoskaduvvam sjaddá aj sámegiellaj, i. i. sáme avijsajn almodit.
+Máhtá riŋŋgut Seniorrádevaddáj Ingeborg Larssenij, tlf 78 47 40 00 jali e-påstav tjállet: ingeborg.larssen@samediggi.no.
+Njuolgadustjála bájkkenamáj birra
+Almulasjvuohta ● Diehto mij juogeduvvá stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan rádádallamin ij agev dárbaha liehket almulasj, valla dåssju jus gávnnu loahpádus dási.
+Návti le jáhkkoåhpadusådåstusán máhttelisvuohta ienep diedoj vaddet rijka álggoálmmuga birra gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon.
+Diehtojuohkemijn galggá dættoduvvat jut skåvllåæjgát viertti diedojt viedtjat, åvddåla skåvlåj tjáledime, jus oahppe galggá sámeåhpadusáv.
+Guovvamano 6. biejvve le diehttelis mihásvuoda biejvve, valla sæmmi ålov aktisasjvuoda biejvve, moattevuodajn ja valjesvuohtaj,
+Diehtojuohkema åvddånimes li biejadum Vuona Sámedikke værmádakbielijda.
+Diedo Dáhttu prosjevtas, Ragnhild Dalheim Eriksen, Sámedikke baktu
+Diedo Birás, areálla ja kultursuodjalus
+Diehto dán birra boahtá maŋŋela.
+Diedo Varresvuohta ja sosiálla
+Diedo Åhpadus
+RØRossÁME GUoVLon le åvddånahtedum
+Diedo åtsådime birra vuorkkiduvvi aj kvalitähttaregistarin mij aneduvvá buoredittjat sujtov.
+Diedo ja tjállaga ma li tjoahkkidum dáj tsiekkadusáj birra galggi Askeladdenij biejaduvvat, Rijkaantikvára nasjonálalasj kulturmujto diehtob��ssaj.
+Diedo Pedagoga-psykologa dievnastusá birra
+Diedo rájaduvvi aktan åtsådimijn ja giehpet laboratåvrråj ietjas árvvalimev dahkat.
+Diedo Sáme giellajuohkusa birra, jådediddje Bård Magne Pedersena baktu
+IENEBUV DIEHTET Ienep diededibme rijkalasj unneplågoj,
+- Mij diehtep nuohkásav vaj hæhttup dahkat juojddájt.
+diehtet persåvnnåsuodjalime ja dahkkerievtesvuoda birra ja válljit ja adnet sisanov moattelágásj gáldojs dan láhkáj vaj le máhttelis dárkestit gáldojt maŋŋela
+Diehtojuohkem viertti aj boahtet internæhttaj, ja brosjyvrajn, Diehto galggá juogeduvvat nav vaj jåkså divna sáme guovlojda.
+Galggi diehtojuohkemtjåhkanime ásaduvvat gånnå nuorra bulkkevirgálattja sáme duogátjijn ájggu diedojt juohket sisibessamprosedyjra, åhpadusá, ja virge birra.
+Diehtojuohkem / bagádallam rievtesvuodaj birra: sámedigge oadtju moadda gatjálvisá álmmugis makkár rievtesvuoda sijájn li almulasj aktijvuodajn.
+Diehtojuohkem rievtesvuodaj ja fálaldagáj birra sáme mánájda: Viertti diedojt sáme mánájgárddefálaldagáj birra buorebut juogeduvvat, sihke mánájda sáme mánájgárdijn ja sáme mánájda dáro mánájgárdijn.
+Diehtojuohkem ja sjuggelis aktisasjbarggo luojvojdis organisasjåvnåj ja ásadusájn le viehka ájnas jus sáme vuojnoj galggá rijkajgasskasasj arenan åvddån boahtet.
+Diehttelis le dasi duodden harvvevuovde ja ietjá vuovddeguovlo ma li ájnas viessomguovlo ållusijda værálda badjelasj 300 millijåvnå álggoálmmugijda gudi birrusij 70 rijkajn årru.
+Diedon ij dát mierkki ij besa gæhttjalit jergajnis dádjadit, valla jáhkket jali iehttset, dat ij máhte tjielggiduvvat.
+Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvra hárráj.
+Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvrraj.
+Diededibme galggá hiebadum duv vidjurij ja ietjat åvdeldimijda.
+Diededime galggi javllat majt oahppe bukti ja gåktu sij åvddålijguovlluj vierddiji barggat.
+Diedádus åvddålijguovlluj
+Dan sjivnnjedum båttå riegáduvvá lihtto ihkeven ájggáj.
+Oahppe máhtti tjuodtjot, ja gå sij tjuodtjo de galggá gájka majt javlli liehket sámegiellaj.
+Dát le duossto ájggemierre.
+Dá ásadusá li tsiekkima sáme bájkálasj sebrudagájn, sij fálli kulturæládusbarggosajijt guovlojn.
+Ållestjåhkanime jådedibme
+Ållestjåhkanime jådedibme / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Ållestjåhkanime jådedibme dahká ássjelistav, gåhttju ja jådet Sámedikke ållestjåhkanimijt Sámedikke barggoårnigij ja njuolgadusáj milta.
+Ållestjåhkanimen ja komiteajn li birrusijn niellja tjåhkanime jahkáj.
+Ållestjåhkanibme
+Ållestjåhkanime jådedime dahkamusá le duola degu permisjåvnnååhtsåmusájt mierredit, mærrádusárvvalusájt ållestjåhkanibmáj åvdedit ássjijn ma guosski Sámedikke barggoårnigijt ja mierredit ássjegárvedime hárráj ållestjåhkanimijda.
+Håla, tjállusa ja tjállaga ållestjåhkanimjådedime ájrrasijs.
+Dievastjåhkanimladnja, girjjevuorkká, vájaldimhálla, tjåhkanimlanjájt vuojná, ja aj oasse ålgusjbieles dåbddu oassen interiøras.
+Dievastjåhkanimladnja le sierra vuobman tjanádum aktij oajvvegådijn loavdedum råvijn.
+Sinkpláhtta betåŋa nanna hållamståvlå / podiuma duogen dievastjåhkanimlanján (dagádum emáljas ja bládegålles sinka nanna) ja siejnij milta dievastjåhkanimlanjá ålgusjbielen (foajéan) ja vuolleetásjan auditåvrå ålgusjbielen, metállapláhtajda bårådum arkeologalasj bátsadisá (sáme årrom- ja hávddesajijs) majt sámekultuvrra le guodám goahtesajijs / gievlij ja labyrintaj baktu.
+Dágástit aj oahppij gåktu sij ássjev gávnnin, ja manen sij dav válljijin.
+Dágástit sijájn makkir strategija báhkoboanndudagáv nanniji.
+Dagástallama nuoskodime giehpedime birra vuovddetjuollamij ja vuovddenjárbbima baktu åvddånahttelándajn li læhkám oassen dálkádaksjiehtadallamijs 2005 rájes.
+Dagástallam
+Dagástallam.
+Vuorodiddje: Loabaga suohkana suohkanoajvve Erling Bratsberg
+dágástallat, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja dádjadusáv
+dágástit, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas dádjadusájt ja vuojnojt
+dágástallat iednegiela, guovtegielakvuoda ja dåjmalasj guovtegielakvuoda birra ietjas gielladile ja åtsådallamij milta ja árvustallat ietjas giellatjehpudagáv muhtem gielajn ja duon dán giellaaktijvuodan
+dágástallat giellasujto birra
+dágástallat ja buohtastahttet gielalasj ja estehtalasj vájkkudimnævojt girjálasjvuodan, TV-rájdojn ja subttsasijn
+dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov, guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov, ja man láhkáj skåvllå, sebrudahka ja barggoiellem luluj buoremusát doarjjot guovtegielakvuoda nannimav
+dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov, guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov
+dágástallat gåktu giella máhttá åvddånbuktet ja åvdedit miellaguottojt ájnegasj ulmutjijda ja ulmusjjuohkusijda
+dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra
+dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra Sámen
+dágástit ådåsijt ja ájggeguovddelis dáhpádusájt Sámen
+dágástallat sieradusájt ja avtalágásjvuodajt gåktu árbbediehto ja diedalasj diehto luondo birra ásaduvvá ja gaskostuvvá / vijddábut doalvoduvvá
+dágástallat sáme giellapolitihka ja kultuvrraåvddånahttema vidjurij birra
+dágástallat sáme giellapolitihka ja kultuvrråvddånime vidjurij birra
+Digitála máhtudahká rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj buvtadimen, komponeremin ja divodimen.
+Digitála tjehpudagáj åvddånibme luonndofágan manná álgos buktet digitála ræjdojt adnet gitta ienebut iesjrádálattjat ja dájdulattjat válljit digitála gáldojt, vædtsagijt, mediajt ja diedojt
+Digitála tjehpudagáj åvddånahttem mierkki barggat aktiduvvam digitála tevstaj ma sjaddi gássjelabbo ájge tjadá.
+Åvddånahttet digitála tjehpudagájt merkaj viedtjat ja giehtadallat diedojt majs ådå tevstajt vas dahká.
+Digitála tjehpudagá ieŋŋilsgielan le máhttet adnet valjep oasev digitála vædtsagijs, miediajs ja ressursajs nannitjit giellaoahppamav, guládalátjit ieŋŋilsgiellaj ja åmastittjat guoskavasj máhtov ieŋŋilsfágan.
+Digitála tjehpudagá luonndofágan le digitála ræjdojt adnet gå le guoradallamin, registrerimin, merustallamin, visualiserimin, dokumenterimin ja dáhtájt almodime ietjas ja iehtjádij guoradallamijs, gæhttjaladdamijs ja ålggobargos.
+Digitála tjehpudagá matematihkan mierkki digitála vædtsagijt oahppamij adnet spelaj, guoradallama, visualiserima ja åvddånbuktema baktu.
+Digitála tjehpudagá merkaj åvddånahttet máhtov ja persåvnnåsuodjalimev gálldovuosedimij baktu majt maŋenagi dåhkki guoradallat.
+digitála gåvå / video / jiena
+Digitálalasj skálmajt dåhkki oahppamvuoduj biedjat.
+vuodo digitála oahppamij
+digitála ræjdoj baktu dahkat ja åvddånbuktet moattebelak tevstajt gånnå girjetjállij bargo li vuodon
+Digitála ræjdoj adnem máhttá doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagáv ja åvddånbuktemijt.
+Digitála ræjdo adno máhttá aj doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemijt.
+Digitála hábmegájbbádus tevstajn merkaj jut effekta, gåvå, tabella, bajelttjállaga ja tsiehke li tjoahkkáj biejaduvvam nannitjit ja gaskostittjat diedojt.
+Dåppe lij giella ájteduvvamin avtav gaskav dánska gielas, ja maõrigiella aotearoan le ájn ájteduvvamin ieneplåhkogielas ieŋilsis.
+Muhtem bájkijn máhttá aj ådåsis diŋŋgot ietjá duostudahkaj.
+Muhtem skihpadåbijn máhttá åtsådime åvddåla oadtjum mikrolavemaŋŋav majt hejman la válldám.
+Muhtem dávdajda, åvdemusát gonorréan, åtsådimev vatteduvvá sekka åtsådimsákkijn mij vuojnnu degu sekka topsa.
+Muhtem varresvuohta- ja skihpasujtto máhttá årrot ållu mávsodis muhtem lánndadikkijn.
+Muhtem lánndadikke máksi ålles jali ietjasmávsos oasev muhtem dálkkasijs ja sierra patiänntajuohkusijda, buojklvissan p-tablehtajs nuorra nissunijda.
+Muhtem lánndadikke válldi mávsov dålvudagájs ambulánsajn jali helikopterijn.
+Njuolgadustjála sierra luonndtjerdaj birra (buojk. giettij, jiekkij, miehtsij birra)
+Diedulattja sámegiela vuoksjuj
+máhttudagáv ja diedulasjvuodav rijkalasj
+Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta
+Dáhtálingvistihkka dárkkelit barggá ienemusát tjálálasj tevstaj anályserit, duola dagu ráhpat vijdes åhtsåmmáhttelisvuodajt internehtan ja automáhtalasj jårggålimijda.
+Mierredum sijdajn lidjin riektá guohtomij ja bivdduj sijá guovlon.
+Ulmutja galggi máhttet diehtet goassa åhpadus álgeduvvá.
+Kl.. 11.00 danen gå båndor dålusj ájgen galgaj asstat gusájt båhtjet vuostak.
+Dijmmá hálediddje Vuonarijkas bælostin Libya álmmugav Gaddafi vuosstij.
+Akta tijmma le 60 minuhta
+Tijmmalåhko
+Lihpit suovva mij oanegattjav vuojnnu ja vas gáhtu.
+Dij gasskavuodajt tsieggibihtit mánájda ja dahkabihtit bargov mij le ájnas juohkka ájnna mánnáj.
+Dij lihpit gåhtjoduvvam Jesus Kristusav tjuovutjit ja suv sidodav väráldin vuojnnusin dagátjit.
+Dij lihpit guovdásj huksoulmutja mánájda gudi oahppi gå ståhki, ja ståhki gå oahppi.
+Dij lihpit muv rádna jus dahkabihtit majt gåhtjov.
+Dát jubmeldievnos rájaduvvabihtit rievtesvuodav ja såbadusáv dåjmadittjat.
+Dijmásj gávdan lij sån rijka nubbe buoremus nuorra sabeksasske.
+jus dálkuduvvá hormåvnaj klimakteriavájvijda
+sebrudagá åvdåstiddjijs.
+Sujtto ja dálkkasa majt dárbaj gå dálkuduvvá nåv gåhtjodum almulasjvádálasj dávddaj oadtju Soahpomsuodjelága milta mávsodis.
+Ij de gávnnu avtak sierra áldarmierre goassa mánná iesj oadtju mierredit, valla mierreduvvá ulmutjis ulmutjij.
+Dálkudimfállo sáme pasientajda nanniduvvá vil ienebut gå Helse Nord RHF dálla le oadtjum dahkamussan biednigahttet ja tjadádit vuostasj lávkkistagáv tsieggidijn rijkkavijddásasj ja idja-biejvve dålkkumdievnastusáv varresvuohtasuorggáj.
+Dálkudime máhtti vaddet stuoves tjuovvobájnatjimijt nåv gåk impotänssa ja inkontinänssa ålmåjn gejn prostahtabårråmdávdda ij goassak lulu háhppidam åvddånit muhtem garra dávddaj.
+Diktasubtsas, nannimtjála, DHO-sjiebmá
+Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá
+Dibddit sijájt iesjguhtik dagojt árvustallat ja gåhttjut tjielggit manen sijá mielas juoga le vuogas jali håjes.
+Dákkir dilen gå æjgáda iesj e sámegielav buvte sjaddi mánájgárde ja skåvlå sierralágásj ájnas gielladåmadiddje.
+Dát gájbbet diedulasj dásev anátjit sámegielav ájnegis ulmutjijs, sáme bájkálasj sebrudagájn, sáme barggosajijn, sáme institusjåvnåjn ja oajválattjajs sámegiela anon.
+Vidjura li ájtton ekonomalasj, ekologalasj ja kultuvralasj guoddelisvuohtaj goappátjijn rijkajn.
+Dássta giela sadje sebrudagán hedjun, ja ájge milta soajttá álbedit dajt båhtusijt ma li lágaj baktu ållidum.
+Rávvimsjiebmá
+gatjálvisájt ássjesisano birra.
+Mákso galggá rähkkut juohkkabäjvvásasj bargguj mánáj, nuoraj ja vuorrasappuj, kåvråjda ja jubttsatjiegajda, skihpadåhpegirkkuj, fuolkkerádevaddemij, juorabargge härrájda, gávnadimsajijda ja dåjmajda ulmutjida gudi li aktu ja hejmadisulmutjijda.
+Åbmudagáv ájmon anedit vuoroduvvá Stáhtalasj goahtelájkkomårniga tsiekkadusáj háldadussaj, doajmmaj ja ájmon anedibmáj le budsjetteridum 1,6 millijárda kråvnåj jagen 2012.
+aktavuodajn fábmudagáj jali vuorrasij sujton.
+Divtasvuodna le dat suohkan gånnå li ienemus julevsámesáhkadiddje viesáda.
+Tjuovggijus ihkálasjvuoda tjuovgga viessojda ja jábbmegijda.
+Dibde mánáv iesj buktet oajvvadusájt tjoavddusijda, ságastit gaskanihtte sijáj birra ja dibddit mánájt gæhttjalit dav tjoavddusav masi ienemusát jáhkki.
+Várjjala mijáv duv gieresvuodan viessomin ja jábmemin.
+Dibde oahppev válljit virgev majt sihtat lij, jali virgev majt dåbddå.
+Dibde oahppijt árvustallat makkir árvojt ássje åvdet, ja makkir árvojda oahppe ietja dættov biedji.
+Dibde oahppijt iesj åvddånbuktet majt sij li bargon oahppam.
+Dibde oahppijt hiebalgis ájggeguovddelis vidjurijt dahkat.
+Adnup sijá åvdås huvsuv ja mujttup sijáv åvdåsråhkålvisáj.
+Gålo ma debiteriji åvdedimbiednikluokojt li bv:
+Divvun-prosjekta le åvddånahttám giellaviehkkenævojt namálattjat elektråvnålasj tjállemviehkke, korrektuvrraprográmma ja pedagogalasj prográmma iesjguhtik sámegiellaj.
+Divvun le ierit ietján åvddånahttám duollatjállemdárkastusáv ja korrektuvrraprográmmav nuortta- julev- ja oarjjelsámegiellaj ja digitála pedagogalasj vædtsagijt.
+F. Mij dijájt hieret sajenihtte liehket mánájda árkkabiejven?
+Moallánahka badjánij dárogiellaj "Mijá aktisasj boahtteájgge " raporta baktu mav AN:a birrasa ja åvddånime væráltkommisjåvnnå 1987:n almodij, jali Brundtlandkommisjåvnå rapporta dagu nabdeduvvá, mij ásaduváj jagen 1983.
+Moallánagáv "álmmukbiejvve " adnet Gå guovvamáno 6. biejvve mierreduváj sáme álmmukbiejvven 1992 jage sámekonferánsas, de lij mærrádus sámegiellaj ja danna lij moallánahka "sámi álbmotbeaiviš.
+Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi
+Moallánagá gærdoduvvi åvddålin juohkka barggogávda dájna temájn.
+Moallánagá "samefolkets dagš ja "samisk folkedagš li sjaddam båhtusin iehpetjielgas jårggålusájs ja muhtem mærráj gå moallánahka "nasjonaldagš muhtemijs la aneduvvam rijddooarren.
+Buojkuldagá hæhttuji tjielggiduvvat oasseulmij baktu.
+Moallánagájt aj máhttá hárjjidallat javllat dárogielas sámegiellaj.
+Åskeldimbarggogåhttjusa:
+Gåtset doajmmafálaldagáv
+10. doajmma Sáme oahpponævo - buvtadibme, juogadibme ja jårggålibme
+48. doajmma Sámegiella rijddotjoavddemrádijn
+Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra-ja girkkodepartemænnta Ájgge: 2009
+65. doajmma Dutkammáhtudagáv ásadit ja nannit oarjjel ja julevsáme gielaj gáktuj
+Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009 gidá
+Doajmma le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam.
+Doajmma doarjoduvvá aj Nordlánda fylkkasuohkanis ja Gjensidige vuododusás.
+Oanesájggásasj strategija:
+Danen li dåjma ma guosski nissunijda viehka ávkálattja ålles álggoálmmuksebrudahkaj.
+Dåjma ruhtaduvvi sámedikkes doarjjagij sámeálmmuga fåndas.
+Dåjmajt ájggu sierraláhkáj tjadádit dåppe gånnå dárojduhttempolitihkka le dahkam stuorámus vahágijt.
+Doajmma
+Doajmmaruhtadårja
+Dahkamusdokumentan guovlolasj varresvuodavidnudagájda le moadda jage juo biejádum gájbbádusá dålkkumdievnastus galggá ásaduvvat pasientajda gejn le dárbbo dási, ja galggi jåhtujbiejaduvvatVijdábuj gájbbeduvvá guovlolasj varresvuodavidnudagá gálggi dåjma jåhtuj biedjat nannitjit barggij giella- ja kultuvrramáhtudagáv mij sáme álmmugij gullu.
+Dåjma ja giella vuodusti nubbe nuppev.
+Sjeihtadallama doajmmakonsesjåvnå birra gruvvodåjmadime Fálesnuori suohkanin.
+Doajmmaplána gájkbadjásasj ulmme le dilev láhtjet jasska boahtteájggáj sámegielajda Vuonan.
+aktelasj guládallam ja ságastallam le doajmmaplána bargon læhkám, ja ásaduváj loahppa konsultasjåvnå tjåhkanime sihke háldadus ja politihkalasj dásen snjuktjamáno 31. b. ja vuoratjismáno 17. b. 2009. sámegiela doajmmaplána bargo prosessan le Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta adnám tjåhkanimijt fylkkeålmmåj, fylkasuohkanij, suohkanij, skåvlåj, institusjåvnåj, giellaguovdátjij, ietjá sáme giellabirrusij ja dutkambirrusij.
+sámegiela doajmmaplána barggo le jådeduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepartementas.
+Doajmmaplána bargu tjadá le Sámedigge aktan barggam muhtem departementaj.
+doajmmaplána
+Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge ja dat mierret gænna le åvdåsvásstádus tjadádit dåjmajt ma li plánan mierredum, dan vuolen aj gåktu doajmma organiseriduvvá ja ruhtaduvvá.
+Doajmmapládna le tjáledum avtajrádij sámedikkijn ja guoskadallam departementa li oassálasstám.
+Doajmmaplána ulmme le ienep sámegiela addnijt åttjudit.
+Doajmmaplánas åvddånboahtá danen aj ienep guhkepájggásasj ulme ráddidusá bargos sáme gielajt nannitjit boahtteájggáj.
+Doajmmáplána oajvvetjalmostibme le máhttelisvuodajt gárvedit lasedittjat dåjmalasj sáme giellaaddnij lågov.
+Doajmmaplána oajvvetjalmostibme le láhtjet dilijt nav vaj vájmmelis sáme giellaaddnij låhko lassán.
+gæhttjaladdat iesjgeŋgalágásj giellarållan roallaståhkusij, drámáj, låhkamij, ságájdahttemij ja åvddånbuktemij baktu
+Dunnu jáhto jáhkulisvuoda ja gasskasasj gieresvuoda birra årrusa mujttádussan Jubmela huvsos ja gieresvuoda vattos.
+Dåjmadagá ålles rijkan
+Boatsojäládussuogge 1 jahke
+Boatsojäládussuorgge la rievddadum aktan åvdåstiddjij boatsojorganisasjåvnåjs, SLU:as ja Skogsstyrelsenis.
+dåjma baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt
+Aktijvalasj dago dárbahuvvi nannidittjat, bisodittjat
+dåjmalasj rádedimhámijt tjuottjudusguovlojn.
+Barggo barggij gudi li aktidum Iellembirrasij:
+girje
+Dårvvuj.
+Aneda buohtjaskuovdo buohtjamáddaga birra, gå buotja gieseduvvá ålgus, vaj buohtjaskuovddo ij buotjas jåde.
+Svieriga girkkon li sámijn jubmeldievno sámegiellaj majn dåbdijdusájdisá vuosedi gåktus le unneplåhkon ja álggoálmmugin årrot.
+Dahpádusá:
+ásadime ja æjvvalime bájkálasj sámesiebrijn
+Lájddi sijáv duv gäjnojt ja åro sijá lahka.
+bájkálasj sebrudahka doarjjot
+Doarjja galggá sáme avijsaj buvtadibmáj ja avijssabielij buvtadibmáj julev- ja oarjjelsámegiellaj.
+doarjjo skåvllånjunnjusijs, háldadimulmutjijs ja politihkalasj mierrediddjijs
+æjgádij doarjja
+Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
+Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj
+Sámedigge le jagen 2011 juollodam tjoahkkáj 46 mill. kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan suohkanijda ja fylkasuohkanijda sáme giellaháldadimguovlon.
+Doarjja oarjjel- ja julevsámegiellaj
+Doarjja njuolgaduvvá biejadusás (2005:765) stáhtadårja birra rijkalasj unneplågojda.
+Doajmmaårniga ulmmejuogos le sáme álmmuk.
+Vijdábut de galggi doarjaga aj dahkat nav vaj åhpadiddjij máhtudahka sámegielan ja kultuvran nanniduvvá.
+Doarjjaga galggi buktet ruhtadimijt nav vaj sámegiella sáme oahppijda vuodo- ja joarkkaskåvlån åhpaduvvá.
+Doarjja buojkoduvvá Lágan dálkassierrariektáj birra.
+Dårja máhtti mierreduvvat ednamdáfo åvddånibmáj, birásbuoredim dagojda ja nannidum gáhpustimfábmuj boatsojäládusán, ednam- ja miehttsebargon, sjattadagán ja biebbmobuoredimen.
+Digitála vædtsaga sámegielajda doarjoduvvi
+Doarjja sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda le læhkám majt åhtså, ja avta biednikmieren moadda jage.
+diedoj mánáska birra?
+Doarjju duodjeoassásijt Inka AS ja Manndalen Husflidlag / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Sámediggerade le juollodam dårjav duodjeoassásijda Inka AS i Kárásjjågån ja Manndalen Husflidlag Gájvuonan.
+Doarjju guovllomedisijnalasj guovdátjav Divtasvuonan / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
+Doarjju guovllomedisijnalasj guovdátjav Divtasvuonan
+Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon
+Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon / Kulturæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+ Doarjjot ienep ja ådå giellaárenáj åvddånahttemav
+Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galg...
+sámijda. Girkko le dajt prinsihpajt dåhkkidam, ja vælggogisvuohta le duohtan váldeduvvam jáhkkoåhpadusådåstusán.
+Dåktår álggá prostatav tjuvdijn bahtatjoalen gulldalit.
+Dåktår gulldalahtjá tjuvdijn prostatav bahtatjoalen.
+Duv medisijnalasj dárbo dåktåris merustaláduvvi.
+Dåktår jali gáhppeliddje máhttá gähttjalimev válldet umassláhkáj.
+Dåktår maŋŋela diedet åtsådime båhtusav.
+Dåktår tsahká instrumentav skåhtuj.
+Dåktår dárkkelit gulldal njittjijt ja mierret jus mammografiddja galggá dagáduvvat.
+Dåktår máhttá aj åtsådimev rievddádusás válldet.
+Ij le dåhkkidahtte NVEas
+dålvudakstivrra dárbaj diedojt gähttjalittjat ulmutja dåhkkidimvuodav vuodjemkårtåv, traktåvrråkårtåv jali taxivuoddjelegitimasjåvnåv adnet
+Dokumenta, resolusjåvnå ja ietjá tjálalasj materiála biejaduvvi næhttaj.
+dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev bargadijn guoradallat giela anov
+dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev tækstabargujn
+Dållesne lin vadtesh.
+Dålle tjoevkesem jïh baahkem vadta, baaja mijjem tjielkebelaakan vuejnedh, jïh mijjem viehkehte jieledem haalvedh.
+Dålle jïh sjïjlh daamtaj gieriesvoetem, bueriesvoetem jïh vietselesvoetem almetji gaskemsh buerkiestieh.
+Dålle lea orreme jïh lea vihkeles mijjen jieleden gaavhtan, jalhts kanne lij tjïelkebe dejpeli.
+Dålle akte bueriesjugniedasse, bene maahta aaj vaarege årrodh mijjese jïh jeatjabidie, jis ibie buektehth dam haalvedh.
+Anedit lahka aktijvuodav ja guorrasit gåktu åvddålijguovlluj æjvvalit.
+Dolpi l juogedum gålmå oasseguovlluj; A, B ja C.
+Dån vaddi midjij iellemav vaj lulujma dujna aktan årrot.
+Sunji vaddi iellemav.
+Dån åvddånbuvtá dájt moallánagájt duon dán dilen, ja tjielggi dálkev, dálkkemerkajt, muohttagav ja fiedav jage tjadá tjielgga ja moatteláhkáj
+Dån mujttala ássjev buoragit.
+Dån tjálá rållajt roallaoavdástallamij almma dáhpádusájn ja moaddá moallánagájt æládusás aná
+Dån tjálá rållajt roallaoavdástallamij almma dáhpádusájn ja nagin moallánagájt æládusás aná
+Dån tjálá muhtem rållajt unnes roallaoavdástallamij ja nagin moallánagájt æládusás aná.
+dån niedama dåbdå.
+Viertti dujna jienastimkårttå jus jienasta jienastimbiejve åvddål ja jus jienasta sierralágásj jienastimsajen.
+Binnemusát 18 jage viertti årrot.
+Dån galga:
+Galga áhtját ja ædnát guddnedit
+Dån galga máhttet
+Dån galga máhttet:
+Dån galga aj diedov oadtjot gånnå máhtá válljit sujtov majt dárbaha.
+Dån galga oadtjot diededimev birra
+Dån galga oadtjot diededimev birra makkir sujtov duv lánndadigge máhttá fállat ja jus dån máhtá sujtov oadtjot ietja lánndadikken.
+Dån galgá oadtjot rabássujtov sämmi vidjurijda gå gájka gudi li álmmuktjáledum dan lánndadikken.
+Dån gänna le jienastimriektá galga maŋemusát bårggemáno 31. b. duv jienastimkårtåv oadtjot häjmmaj rájadum.
+Dån, gut boadá ietjá lánndadikkes, ij sujttogarantiddjas gåbtjåduvá lánndadikken majt vállji.
+Dån gut la häjttám sebrulasjvuodav Svieriga girkkon duostoduvá ruoptus sebrulattjan.
+Dav ruossat nanna guoddi.
+Dån hábmedi miellagiddis gatjálvisájt bargoj birra.
+Dån ham sjaddi ságájdahttemij válljidum!
+Dån hiebada gielav buoragit ságájdahttemrållan.
+Lájddi muv sidodat milta, muv doalvo herlukvuoda gäjnov.
+Jubmelij årrus guddne.
+Buorissjivnnjedum guhti boahtá.
+Dánna dån le, ille avtastik mijás guhkin.
+Dån le ájlis, dån le ålles, dån le lahka, jårbbå värált májnnu duv!
+Dån le mijá álggo ja måhkke.
+Åro jáhtut milta miján.
+Dån la viehka bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam.
+Dån la sierraláhkáj ållo bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam
+Dån la nágin bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam.
+Jubmelij årrus guddne.
+Dån lågå sämmi ábnnasijt degu sebrudakprográmman.
+Dån máhtá tállajt, tállabágojt, rájddotállajt ja mihttimmoallánagájt adnet gå mihtti muohttagav ja rásjov millimehtarin ja centimehtarin.
+Dån máhtá: tállabágojt adnet
+Dån máhtá Dån vuoseda dån máhtá ienemus moalgedimijt.
+Dån máhtá sierraláhkáj ållo bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjurij birra.
+Dån máhtá sierraláhkáj ållo bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra.
+Dån máhtá dálkij ja temperatuvraj birra ságastit
+Dån máhtá viek ållo bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjurij birra.
+Dån máhtá viek ållo bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra.
+Dån máhtá: moadda dajs ájnnasamos moallánagájt dálkij birra
+Dån máhtá dahkat ietjat dálkkediedádusájt måttijn dárkelis ja tjielgga moallánagáj.
+Dån máhtá muhtem bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjuji birra.
+Dån máhtá muhtem bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra.
+Dån åvddånbuvtá buorre láhkáj ságastallamijt majt lidji gárvedam.
+Dån åvddånbuvtá ságastallamijt luondulattjat ja buorre láhkáj
+Dån åvddånbuvtá muhtemijt dajs ságastallamijs majt lidji gárvedam.
+Dån hähttu iesj räjsojt ja viessomav mákset gå vállji sujtov ietjá lánndadikken.
+Dån vuojná aj mijá gijttogisvuodav NN:a viessoma åvdås.
+Dån vuojná mijá gadnjalijt, mijá vájvev ja moarev.
+Dån dálkkediedádusáv buorre ja duolla gielajn åvddånbuvtá.
+Ådå fámojt munji vaddá ja rievtes gäjnojt muv lájddi, namás guddnen.
+Dån sjaddi mijá råhkålvisá vásstádussan ja mijá nielge lájbben.
+Dån máhtá agev ájnegismærrádusáv gujttit.
+Máhtá aj jánndura birra skihpasujtárijn ságastit ja rádev oadtjot.
+Máhtá aj jánndura birra skihpasujttárijn ságastit ja rádev oadtjot.
+dån máhta ienebu hárjjidallat dáv.... (Åhpadiddje tjállá mij la dárbbo)
+Dån máhtá aj válljit aleprabássujtov dajvakskihpadåben ietjá lánndadikken, buojkulvissan bårredávda gehtjadibme.
+Merkaj dån máhtá válljit sujttoguovdátjav jali rabás spesialisstaduostudagáv manádibmáj jali åtsådibmáj.
+Dån máhtá aj válljit vuornnot sujttuj mij fáladuvvá.
+Dån iesj vállji man aktijvalasj dån sidá årrot, valla dujna l agev máhttelisvuohta javllat majt sidá.
+Iv buorrek sjievnnjedamos loamen masstak balá danen gå dån le muv maŋen,
+Muhtem sierralágásj ráfe le dájn bájkijn.
+Gávnnu agev ulmusj guhti dárbaj liegga giedav, ja agev ássje mij dárbaj vájmov mij svahtjá ja berus.
+Ednama danna ávkkiduvvi i.s. miehttsebargguj, ällosujttuj, ålggodoajmmaj ja turissmaj.
+Jus le máhttelis ienebujda siegen årrot, de le ham ienebu gejda rållajt máhttá juohket.
+Danna oadtju bokstávajtáčđšž (gå guhkev dæbtjoacdsz), ájnna bokstávaj ma gáhtu li deŋŧ.
+Gávnnuji moadda applikasjåvnå majt máhtta viedtjat mávso dagi goappátjagá Google Playan ja iTunesin.
+Dánna barggá dan vuoksjuj jut álggoálmmugij nissunij hásstalusájt galggá fáron oadtjot loahppadokumænntaj.
+Danna mierreduvvá makkir prosjevta umasslágásj sajijn väráldin ma galggi doarjjoduvvat ekonomalattjat jali persåvnålattjat Jårbbå väráldis, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo.
+Dan konferánsa boados lij loahppadokumænnta masi badjelasj 600 álggoálmmukåvdåstiddje gájka værálda álggoálmmukguovlojs guorrasin.
+Máhttelisvuohta l gástadussaj, konfirmasjåvnnåj, fiesstimij ja hávddádibmáj.
+Danna máhtti æjgáda ja åhpadiddje oajvvádit man birra galggi ságastallat.
+Dåppe lågenanavtav ja gájkka iehtjádijt tjoahken gávnajga, ja sij javllin: " Härrá le duodaj tjuodtjelam ja Simonij ietjas bigodam. "
+Luohtedav gus Jubmelij?
+Tjadádit gájkka ságastallamijt friddjahuksokåntåvråjn ja duobbmidallij dålkima baktu máhttá guládallam kvalitehtav nievredit dan mærráj vaj des ij le bælosdahtte.
+Dåbddåba gus dá guovtes nubbe nuppev åvtåtjis?
+Soapptsu gus klássan ja skåvlån?
+Boahtá gus ájgás åhpadiddjij ja guojmmeoahppij?
+Adná ietjas ilá nuorran jali ij hieba ietjas viessomin jur dalloj.
+Vierogijn li ietjasa rubrijkka gåroválljidagán.
+Vieroga
+dåbddåt álkkes bæjválasj bágojt, namájt, moallánagájt ja oanes gárgadisájt
+dåbddåt, gæhttjaladdat, gåvådit ja joarkket tállaminsstarij struktuvrajt
+dåbddåt, adnet ja gåvådit spiedjilsymmetrijav ja parallællanirkkalimev konkrehta aktijvuodajn
+dåbddåt histåvrrålasj merkajt ietjas lagosbirrasin ja guoradallat bájkálasj vuorkkájt ja mujttomerkajt
+dåbddåt duov dáv gielalasj vájkkudimnævov ja adnet dajt ietjas tevstajn
+dåbddåt ja adnet muhtem gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tevstajn
+dåbddåt ja dádjadit skåvlå ja klássa namav
+dåbddåt ja vuosedit muhtem nástijt, ságastallat gåktu ulmutja máhtti nástij milta gávnnat gåsi galggi.
+dåbddåt, gåvådit ja tjuolldet gievlijt, moattetjiegagijt, jårbbådisájt, sylinderijt ja polyederijt
+dåbddåt ja gåvådit guodde struktuvrajt muhtem tsiekkadusájn lahkabirrasin
+dåbddåt ja gåvådit muhtem sjaddo- ja ielleslájajt lahkabirrusin ja dajt juohkusijda tjuolldet
+dåbddåt giellajienajt ja tjállet unnes ja stuorra bokstávajt
+dåbddåt lagámus berrahij namájt
+dåbddåt berajnamájt lagámus familjan, ja skåvlå ja klássa namáv
+dåbddåt / lávllot oahpes juojgav, berajlávllagav (duola degu " Dalloj gå mån lidjiv "), ietjá lávllagav jali sámesálmav.
+dåbdåt gåktu gielav vállji adnet duon dán dilen máhttá vájkkudimnævvon liehket.
+dåbddåt muhtem giellasuorggebágojt ietjas giellasuorgen ma li avtalágátja jali ietjálágátja gå ietjá giellasuorgen
+dåbddåt aktijvuodav ieŋŋilsgielak giellajienaj ja stávimvuoge gaskan
+dåbddåt vuona biednigijt ja rudájt gitta 100 rádjáj ja dajt adnet oastedijn ja vuobdedijn
+dåbddåt, ságastallat ja joarkket tállaminsstarij struktuvrajt
+dåbddåt sáme bokstávajt
+dåbddåt bágojt ja moallánahkkojt tjállagijn
+dåbddåt hiehtesymbåvlåjt ma mierkkiji várálasj ábnnasijt ja várálasj tjuovgajt
+Dåbdåstup aktan girkko jáhkov (mij le oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin):
+Dåbdåk gus avta guhti le dásseárvov sáme sebrudagájn åvdedam?
+Diedák gus jus gávnnuji girkko ma li adnám symbåvlåjt, ornamentajt, dájdav, bájnojt ja adnogávnijt ma li sáme dábij vuodon?
+Dåbddåt ulmusj dåhkki dav máhttá hárjjidallat.
+Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galggi máhtsaduvvat sáme dávvervuorkájda Bååstede-prosjevta baktu.
+Dåbdo ja ájádusá máhtti målsudit ájge milta ja muhttijn esski båhti maŋebut abårtå maŋŋela.
+Máhttá aj målsudit daj dåbdoj gaskan ja muhttijn esski båhti maŋebut abårtå maŋŋela.
+DSS oadtju 100 millijåvnå aktisasjdievnastusáj lijggegålojda ålles 2012:n.
+Duv ármmo mijáv guoddá iellemin ja jábmemin.
+Mij gullu sáme duobbmidallijda, le kriminalhuvso berustibme ienemusát dåjmajda læhkám bisodittjat máhttelisvuodav sámegielav adnet.
+(...) Dibde ráfev ja rievtukvuodav ednamin sjaddat.
+duv varresvuohtavijor
+Dubáksáddjim bäjsstá birrasav moatteláhkáj ja sáddjára sälkkás muorrodimnävojs vahágahteduvvi.
+Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo
+Smálla
+Duv ájádusá
+Dålkåjn ja jårggåliddjijn gudi barggi dahkamusá milta varresvuohta- ja skihpasujton la aj sjávovälggogisvuohta.
+dålkkut ássjijt ma guosski skåvllåj dárogielas sámegiellaj
+dålkkut bæjválasj ássjijt dárogielas sámegiellaj
+dålkkut, giehtadallat, árvustallat ja dagástallat matematihkalasj sisanov tjálalasj, njálmálasj ja gráfalasj åvddånbuktemijn
+dålkkut, giehtadallat, árvustallat ja árvvaladdat matemahtalasj sisanov iesjgeŋga tevstajn
+dålkkut ja adnet dålkkummáhtov dålkkudijn
+dålkkut ja adnet foarmmalijt ma árkkabæjvváj ja virggeiellemij guosski
+dålkkut ja stiellit barggotjuorggamijt ja perspektijvvatjuorggamijt moatte gáhtomtjuorgaj, digitála vædtsagij ja daj dagá
+dålkkut, dahkat ja adnet sárggomijt ja barggotjuorggamijt tjuolmajda ma li kultur- ja virggeiellemis ja åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusijt
+Duv medisijnalasj dárbo mierredi
+Duv sihtap rámmpot viessoma åvdås, mij agev ådåstuvvá.
+Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade.
+Gijtto rávvagis
+duodastusá ja varresvuohtaåtsådimijt
+Duoddarasan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Lenesjávri (Leinavatn) rijkarájás ja vijdábut Áldesjávri (Altevatnet) ja Álddesjoga (Barduelva) milta Sørdalselva njálmmáj Øyvolla guoran.
+Duoddaras la Talma tjäro guohtomguovllo.
+Æládussjiehtadusá milta duojen juohká Sámedigge dájt ruhtadoarjjagijt:
+Oahppe máksá iesj duodjeábnnasijt.
+Duodjeinstituhtta oadtju juohkka jage gålmmå milijåvnå suv dåjmajda.
+Duodje sebrudagá Sámij Duodje ja Duodjárij æládussiebrre oadtju jahkásattjat doarjjagav gåtsedit duodjárij berustimev
+Duodje
+Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
+Duodje la ájnas identitehta dahkkedoajmma manna le stuor merkadus sáme kultuvrraj ja giellaj.
+Dáv dan diehti gå mijáj sámij árbbedábálasj årromguovlo li dal nielje rijkaj gaskan juogeduvvam histåvrå tjadá.
+Sivvan dási lij Sámedikke vuojnno jut láhka ij dievde stáhta álmmukrievtesvuoda vælggogisvuodajt sámij gáktuj.
+ja nuorajt åledit. Mánáj iellema vuostasj jagijt le æjgádijn / åvdåstiddjijn vuodoaktijvuohta mánájn.
+Duogasj
+Duogásj
+Duogásj
+Duogasj - Sametinget
+Sivva le, oahppamplánan 4. dásen le dát máhtudakmihtto sierra hásstalus.
+Almma gålo guovtegielak dievnastusfálaldime aktijvuodan hæhttuji vuodon gå birástakmáksemav mierret.
+Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet
+Duohtavuohta le dárojduhttem ja niejddem le mijá aktisasj histåvrrå, sáme ja látte.
+Dåj ietjá bagádusáj barggo mierreduvvá Sámedikke ja Åhpadusdirektoráhta gaskal.
+Duodje máhttá juogeduvvat garraduodjáj, giehtabargguj ja dájddaj.
+• Da gålmå sámegiela, nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella, galggi vatteduvvat avtaárvvusasj åvddånahttemmáhttelisvuodajt.
+Duobmoståvllåláhka mij vuoset sámelága mærádusájda mij guosská sámegiela adnuj.
+Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen.
+Ietján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn.
+Oarjjelij Vuona várreduobddágijn dåjmaduvvá ællosujtto boatsojsiebrren, ednamlájggosjiehtadusáj vuodon.
+Váren le satelijttatelefåvnnå dárbulasj aktavuodajda väráldijn.
+gærdodit ja bielledit
+Jienastimkårtåv máhttá gärddádit ja dakkir gärddusav máhttá fáksit tjoaggulvissaj gånnå jienasta ja Svieriga girkko ålggorijkatjoaggulvisájda.
+Duv gieresvuodas viessop.
+Unneplågogiella l meängiella.
+Unneplågogiela li jiddish, romani chib,
+- Allefinnmárkko: Ænodahka, Soahtegiellda, oase Ánaris Suoman, Guovddagæjnno, Áltá Vuonan) Duornossámegiella - Girjjis: Gällivares nuortta-luksa, Nuorttagájddom Svierigin - Allelij oasse Ænodagás Suoman, Ufuohtás gittu Ivgguj, Ivggovuodnabadá ja Rájsá gaskan Vuonan.
+Duv brevvajienastibme viertti maŋemusát ragátmáno 14. b. jåvsådit.
+E dujna galga ietjá jubmela gå mån.
+Duv tjoaggulvis máhttá ienebuv giehttot Aktavuodav válde ietjat tjoaggulvisájn oattjotjit ienep diededimev sijá sosiálalasj dåjma birra.
+Rávkalvissan åhpadussaj la vuodoåhpadus jali diedo duoje birra sámeskåvlås, sáme avtastahtedum åhpadusás jali dan lágásj åhpadusás, jali aj diedo ja dåbdo duoje birra.
+Dujna l duodastum lájddimmáhtalgisvuohta ja lulu almulasj tjuottjudusán barggam.
+Dujna le akturiektá lanjá adnuj Lanjá adnuj le lájggididddjen akturieká.
+Dujna l buorre giella dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierda birra
+Dån åvdåsvássteda fábmudagá ekonomalasj tjuottjudusáv, bargge- ja doajmmaåvdedimev ekonomiddja- ja tjuottjodimåssudagán ja sisŋásj dievnastusáv.
+Dån åvdåsvássteda dåjmadakdårjav ássjijn ma gulluji presidiuma ja stivra j. v. barggodahkamuhájda.
+Duv dieddemahtes prestissja ja guládallam máhttudahka dahká duv hiebalattjan buorre aktavuodajt dahkat goappátjagá organisasasjåvnå sissŋelin ja ålggolin.
+Dån ålov diedá ja tjálá duv tjállusin tjálle birra.
+Räjnon muv ruoddnis giettijda doalvvu, loattjes tjátjij bájken muv vuojŋadahttá.
+Dåssju 11% váldáduvvamijs diededuvvi politijaj.
+iednegiellaåhpadusáv sámegielan).
+Dåssju sámegiela dåjmalasj ano tjadá máhttá sámegiella bissot mijá ájnnasamos árbbedábálasj kultuvrraoassen ja sæmmi båttå åvddånahteduvvat váj máhttep guládallat gájkka ådå gávnadisáj birra ma agev rievddi sáme sebrudagáv aj.
+Guovddagæjnon aktu li 17 tjuojadiddje ja komponista, gietjav oavdástalle ja guhtta visualalasj dájddára.
+Dåssju dajna vuogijn sihkarasstep vaj sámegiella viessu vijdábut ja máhttá åhpaduvvat boahtte buolvajs.
+Dåssju avtan dávvervuorkán le dálkádakstivrridum magasijnna.
+Sosiálastivrra, Justitieoahttse ja Justitiekansler val máhtti bajedit Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrrerádáj, HSAN.
+(Gehtja B ja D.) Tjadáda plánav, ja sáhkada mánáj tjadádijn.
+Åtsådime maŋŋela dåbddu iemeláhkáj.
+Åtsådime åvddåla hähttu nuoladit vuollerubmahav ja viellidit gynekologalasj åtsådimståvllåj.
+Guoradallama vuosedi ålos älla guoddnánarggemav adnám gå gymnásas hiejtti.
+Åtsådibme álu dagáduvvá mammografiddjaåssudagán, mij máhttá sierra jali röntgenåssudagás oasse skihpadåben.
+Åtsådibme dagáduvvá aj sierralágásj njidtjeduostudagájn ja muhtem varresvuohtaguovdátjin.
+Åtsådibme ij bávtjesta ja dagáduvvá val moatten minuvtan.
+Åtsådibme máhttá dagáduvvat hierediddje ulmijn varresvuohtaåtsådibmen, nåv gåhtjoduvvam screening, jali gå nissun iesj jali dåktår la muhtem rievddadusáv njittjijn gullam.
+Dutkam vuoset mánáj tjehpudahka rádnastahttját le lahkasit tjanádum sijá sosiála máhttuj.
+Åtsådibme ij la vádálasj
+Dutkam ja alep åhpadus
+Dutkam ja alep åhpadus / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
+Dutkam ja alep åhpadusá vuorodibme le ájnnasin bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit sáme sebrudagáv.
+Åtsådibme manná ruvva
+Åtsådibme válldá bájken kvártav.
+Dunji äjgádin gástadus máhttá årrot duodastus gijttogisvuohtaj, gå sjaddam la äjgádin jur dán unna ulmutjij.
+Duv vájkkudibme: Sáme rievtesvuodaj æjgádij ja bájkálasj sebrudagáj berustime ja rievtesvuoda li ájnnasa bærrájgåhtset mærrádusprosessan.
+Duv vájkkudime Sámedikke bargon fysihkalasj plánimijn li bájkálasj diedo ja dádjadusá ájnnasa Sámedikke árvustallamijn ja javllamusájn.
+Válljimpáhppára rájaduvvi ietjat årudahkaj njuolgga válljimfábmudagás.
+åvdedittjat rijkalasj unneplågogielaj bisodimev
+DVD-a sámegiellaj
+Ejga la Maria ja Josef gudi mierredijga suv namma galgaj Jesus.
+Oabbá
+iehkedismálesråhkålvis 13 (kan särskilt användas vid sjukkommunion) h.:
+iehkedismálesråhkålvis 3 h / v: Hievedum le dån guhti ájmojt guottá ja dävdá.
+iehkedismálesråhkålvis 5 h..
+juohkem
+Vuorjjás bálijn älla åtsådimev máhttám guoradallat, buojkulvissan jus gávnnuj edna liejbbevarra danna.
+amátørrateáhterdåjma, sierraláhkáj sáme mánájda ja nuorajda, bukti ienep sajijt mánáj ja nuoraj sámegiela adnuj.
+- Dat iehpesihkarvuohta mij la dagádum nasjåvnålasj politihkas ja luluj tjoavdeduvvat almulasj kárttima ja rievtesvuodaj dåhkkidime baktu dajda guovlojda, javllá Jåma.
+juorbbá.
+- Juorrulahtek dåhkki tjuottjodit ulmutjijn li riekta bivdduj ja guolleháldadibmáj ietjasij lahkamerajn ja Barentsmeran årruhij baktu vuonajn ja merragátten Nuortta-Vuonan.
+Sámegiella ij tjálalattjat aneduvvá heva åvvånis suohkanijn gånnå sámegiella le bæjválasj giellan.
+Ællim ga juollodum biednigijt oahppamnævvolåpptimij masi l ihkeva stuorra dárbbo.
+Æjggu gus dån oabme sáme tsiekkadusáv jali le dujna bájkálasj diehto sáme tsiekkadusáj birra ja ájgo oassálasstet dájna, de máhtá Sámedikkijn guládallat.
+E gus vihtta tsitsátja guovte guohpárbiednigattja åvdås vuobdeduvá?
+E gávnnu diedalasj duodastusá guopparinfeksjåvnnå la tjanádum dasi gå edna såhkkåråv bårrå.
+E gávnnu diedalasj duodastusá vaj bivvalis, baskes biktasa jali striŋŋa lulun dahkat vaj giehpebut guopparinfeksjåvnåv oadtju.
+E gávnnu njuolgadusá gåktu galggá dahkat gå tjules nubbe nuppev, buojkulvissan man märráj galggá njuoktjamav tsåggåt jali man ednagav galggá baksimijt sierrit, valla dav iesj mierret.
+Älla dal nåv ålos gudi máhtti ietjas buoremuslávllagav gitárrajn spieledit váni diedek gåktu akkordav válldá, jali ij la åbbå instrumentav adnalam.
+Makkir dálkkasijt la oadtjum jali makkir dåktår la dálkastjállagav tjállám ij gånnek registarduvá.
+Vahko alluj sjaddin ásaduvvat
+Náv li rávkalvisá: Åhttse galggá sámegiellaj tjállet ja årrot / viessot Svierigin.
+Gájbbádussan bærrájgæhttjat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáv sáme álmmugij le diedo ja máhtudagá moattekultuvralasj dádjadusá ja sáme giela ja kultuvra birra.
+Gájbbádus jus jur duv gåvå båhti fáron kámpánnjaj la dujna le rabás profijlla.
+Häjmmalánndadigge galggá aj mannogålov mákset.
+Gájbbádus le oahppe galggi åvdutjis máhttet dajt ienemus vuodulasj moallánagajt dálkij ja fierdaj birra.
+Gájbbádussan sámegiella máhttá aneduvvat fágalasj aktijvuodajn le jut gávnnuji fáhkaterma ja fáhlabuojkuldagá sámegiellaj.
+gielladuvddemárenáj vuoksjuj.
+Æládus
+Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Æládusiellem mij dahká vuodov viessonanos bájkálasj sebrudahkaj gånnå almatja sihti årrot
+Æládusiellem mij tsieggi ja válddá berustibmáj sáme kultuvrav, luondov ja birrusav
+Æládus- ja kultuvrrakomitea:
+Æládus- ja sebrudakåvddånime
+Äládus ienemusát ålmmåj
+Äládusåssudahka juohkka jage vásstet ållo remissajt ma äládussáj, birrásij ja sebrudahkaj guosski.
+ja viessudittjat rijkalasj unneplågogielajt.
+Ællánahttem
+Konvensjåvnå ulmme le åvddånahttet ja åvdedit aktisasjbargov rijkaj, tjieldij, ällosujttimdajvaj ja ájnegis ällobarggij gaskan vaj guohtom ávkkiduvvá vuogijn mij guhkesájggásasj vuodov vaddá ekologalasj, ekonomalasj ja kultuvralasj guoddelis bargguj goappásj rijkajn.
+Ielle Jubmel, buorissjivnnjeda NN:av ja NN:av sunnu gállasjvuodan.
+H: NN., gástadav duv (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
+Iellema Jubmel, dån viehkeda mijáv jáhkon ja dårvon sjattatjit Duv gijttep dán biejve ja mijá skallidimájge åvdås.
+Iellema lájbes ja buorissjivnnjádusá gávtjas vattá dån midjij bårrusav ja juhkamusáv dán biejve rádjáj gå herlukvuodan boadá, Råhkålip dunji: Gehtja suv ålles ja ihkálasj värruj majna ednamav ietjajnat le såbadam, vaj lulujma gájka ájlis Vuojŋŋanisá baktu akta ájnna
+Iellembirrasa dabrridibme sáme sebrudagán
+Iellembirrasin la stivrrajuogos mij la dahkam vuorodimijt iellembirásprográmman 2009-2011 ájggáj.
+Iellembirrasin Sámedigge barggá nuoraj moatteláhkáj, åvdemusát
+Iellem ja jáhkkohiståvrrå
+ristagissan aktijvuodan gånnå iesj guhtik duogásj le sierralágásj.
+Ienep barggosaje sáme dájdda- ja kulturvuododum æládusán
+Mielanækto sámegiela adno luluj giela stáhtusav låpptit.
+ Ienep dáttja bessi sámegielav oahppat
+Ednama luonndo- ja kultuvrraárvo galggi suoddjiduvvat ja birrasij nievrijt buktet galggá giehpeduvvat.
+Varresvuohta- ja skihpasujtto Svierigin biednigahteduvvá ienemusát lánndadigge-ja komuvnnavärojs.
+Lánndadikke ja komuvna máhtti gájkkásattjat ietja mierredit makkir mávsojt galggá mákset dåktårmanádimijn ja ietjá dievnastusájn sujton.
+Ednambarggodirektoráhtta le ællosujtto stivra dåjmadahka.
+Lánndadikke fálli gájkka nissunijda 50 ja 69 jage gaskan máhttelisvuodav tjadádit mammografiddjaåtsådimev.
+2007 ådåjakmáno rájes Stáhta Ednambarggodåjmadahka le tjuottjudusfábmudahka prográmmaj.
+Ednamávkkimplánim
+Ednam le vattos sjivnnjádusás
+Ienemus álggoálmmuga viessu gássjelis dilen, ja moaddása niejdeduvvi ja doalvoduvvi.
+Gájkienemus sajijn le dárbulasj infrastruktuvrra jus ulmusj sihtá ásadit dåjmajt ma sámegiela anov åvdedi.
+Ienemusát buorrán váhkon váni dálkudime dagi.
+Ienemus dálkkasa ma ålgus tjáleduvvi dálkastjállagin li doarjodum.
+Ienemus lánndadikkijn máná ja nuora 20-jahkebäjvváj e avtak mávsov rabás varrresvuohta- ja skihpasujton mávse, buojkulvissan manádimen varresvuohtaguovdátjin ja nuorajduostudagán.
+Ienemus giellaguovdátjijn li giellakursa vuodon, ja maŋemus jagijt li aj kursa nannidum dan láhkáj váj máhtudagáv vaddi oahppotjuorgaj.
+Ienemusát li goappásj tjalme vájvedum ja máhtti siedjut.
+Ienemus åtsådimijda oadtju vásstádusáv avtan vahkon.
+Ienemus buohtjaskuovdo li gárvedum vuojddasij danen gå galggi vuohkasa adnet ja e skuohpat.
+Ienemus buohtjaskuovdo ma gávnnuji oasstet iemelágásj boargálijn li viehka avtalágátja, valla gávnná umasslágásj stuorrudagájt ja hámijt värmmádagán ja seksaboargálijn valjes fáladusájn.
+Sihke katolihkalasj girkko åvddål
+ienemus oasse mánájgárdijs li Finnmárkon.
+Ienemus máná gudi báhkan buolli muhtem biejvijt váni merkaj juoga l vádálasj.
+Ienemus máná báhkan buolli muhtem biejvijt ja ij la dat vádálasj.
+Ienemus máná ávos mánájgárden ståhki. Valla muhtem máná dárbahi viehkev ja doarjjagav barggijs vaj bessi ståhkusij sæbrrat.
+Matematihkan álu viehkkenævojt ja teknologijav adná.
+ienemusá lullesámijs / gålldåsámijs årru suoman ja Ruossjan, gånnå giella ájn vil le anon.
+Ienemusát máhttá ságastallat gåktu dahkat barggij maj gávnat.
+Ienemus oasse åhpadusás la Bokenskåvlån.
+Ienemus oasse rudájs galggi 1. ja 2. lávkkáj Domus Media ja dåj ietjá guovdásjtsiekkadusáj divvomij Oslo universitehtan, ja ådå odontologijaviessuj Bierguna universitehtan.
+Ienemus oasse sámegielagijs li dåjmalasj guovtegielaga, moattes aj moattegielaga.
+ienemus oasse sámegielagijs uddni le doajmme dáro-sáme guovtegielaga.
+Ienemus sámegielak ållessjattuga li guovte- jali moattegielaga.
+Ienemus sellarievddadusá ma ájtsaduvvi li giehpep rievddadusá ma ietjastis buorráni, valla muhtemijt la dárbbo ierit válldet.
+Ienemus sellarievddadusá ma ielveduvvi li giehpep rievddadusá ma ietjastis buorráni, valla muhtemijt hähttu ierit válldet.
+Ienemus vahága ja dávda majt suovastibme vaddá, máhtti gáhtot jus suovastimes häjttá.
+Ienemus vásstádusá e rievddadusájt vuoseda
+Ienebu friddjavuodan viessu.
+Ájn ienebu hæhttuji sámegielav sijddagiellan válljit, æjgáda hæhttuji sámegielav vuostasj giellan válljit ietjasa skåvllåmánájda, ja juohkkahasj guhti sihtá hæhttu bessat sámegielav oahppat.
+ Ienep dáttja galggi bessat sámegielav oahppat
+Ienep tsaggeiedne, ådå riegádahttemklinihka ja buorep rájnasvuohta viehket iednijt rijbadittjat.
+Ienep diedojt oattjo åttjudimkonsultas Inger Sundgren, telefåvnnå 070-3774891 jali e-påvsstå: inger.sundgren@se.experis.com Maŋemus åhtsåmbiejvve l gålgådismáno 5 biejve.
+Ienep diedo:
+Jus sidá ienep diedov:
+Ienep diedo:
+Ienep diedo:
+Ienep diedojt árvustallama ja gæhttjalimij birra gávna næhttabielen www.udir.no
+Ienep diedo:
+Ienep diedo konferánsa birra:
+Ienep diedo Sáme prográmma birra
+Lasedum doarjja ájtedum sámegielajda
+Sáme nissunij varresvuohta vuoroduvvá
+Ienep ráddjidibme
+Svierigis ienep gå gålmadis
+Ieneplåhkoguovllo: Guovllo gånnå álmmuga ieneplåhko sámegielav adni bæjválasj giellan.
+Ieneplågoráddidusá politihkalasj vuodon galggi joarkket vuona dálkádak- ja vuovddeálgadimev, ja lasedit jahkásasj juollodimev sulle 3 millijárda kråvnå rádjáj.
+Ienep oahppamdåjma
+Ienep rudá gujddimássjij giehtadallamij
+Ienep sáme sisadno median
+Ieŋŋilsgielav oahppat doalvvu moattegielakvuohtaj mij máhttá sjaddat oassen ietjama persåvnålasj åvddånimes.
+Ieŋŋilsgiela fáhka le sihki adnofáhka ja dannelsesfag.
+Ieŋŋiskgielan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
+Ieŋŋilsgielak girjálasj tevsta máhtti vaddet låhkåmávov ja tjiegŋalap dádjadusáv iehtjádijs ja ietjastimme.
+Ieŋŋilsgiella aneduvvá filmajn, girjálasjvuodan, lávllagijn, valástallamijn, oassásijn, buktagijn, diehtagin, ja teknologijan ja daj adnosuorgij baktu le ållo bágo ieŋŋilsgielas boahtám mijá giellaj.
+Ieŋŋilsgiella le væráltgiella.
+OAHPPOPLÁDNA - IEŊŊILSGIELLA
+Tjáledit ájnegislistav válggaguovlon
+Ájnegismærrádus Girjje suohkanis mij subtsas jus mánán le riektá sierrapedagogalasj viehkev oadtjot jali ij, ja gåktu viehkke galggá liehket.
+Duodden ájnegis ulmutjijda, máhttá aj liehket máhttelisvuohta diedojt oadtjot sámesiebrijs, giella- ja kulturguovdátjijs jali sámeskåvllå- ja mánájgárddefálaldagájs lahkabirrusin.
+Ænodagá girkkon Nuortta-Suoman vuoset álltártábllo gáptegis sámijt ja rejnajt.
+Ietjá prosjevta 1. lávken aktij tjanáduvvi 2. lávke bargojda ja galggi 2014 2. neljadisán ålliduvvat.
+Ietjá stuorra prosjækta ma li jådon ja oadtju juollodimev jagen 2012 li: - Oslo allaskåvllå, skihppijsujttároahppo 200 millijåvnå kråvnå.
+Ietjá ávkálasj girjálasjvuohta guovtegielak åhpadussá ja gielladomenaj birra:
+ietjá bájkálasj sámegielak resurssaulmutja, vuorasulmutja ja iehtjáda gudi máhtti vuosádallat jali vuosedit
+ietjá sajijn væráldin gávnnujin åvdutjis giellalávggommánájgárde ja giellalávggomskåvlå.
+Ietjá sajijn væráldin (dagu lulleasiáhtalasj lándajn) aneduvvá iednegiella nammadussan dan giellaj mav muhtem tjerdalasj juohkusij gullu, vájku dal makta gielav ajtu buktá.
+Ietjá vuoge ja oajvvadusá
+Ietjá ájnas ævto ma hæhttuji sajenis li álggoåhpadime vejulasjvuoda ja álbes kursa.
+Ietjá sujttovaddijn máhtti ietjá mávso
+Ietjá dåjma
+ietjá ásadime
+Ietjá æládusájn duola dagu ednambargon ja guollimin li sierra riektá mij ij kultuvralasj máttojt guoska.
+ietjá hieredim sujtov, buojkulvissan mammografiddjakontrållåv
+ietjá fága, prosjevta ja temá
+ietjá suohkanijn galggá dile láhtjeduvvat nav vaj sáme máná máhtti sihkarasstet ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav. "
+ietjá guovdásj lága li láhka mánájgárdij birra (mánájgárddeláhka) mij mierret suohkanij åvdåsvásstádusáv láhtjet fálaldagájt sáme mánájda.
+Ietjá hásstalus ådå jagen le europealasj vielggehiehte.
+Ietjá bále le soajttá buoremus sáddit aktisasj gåhttjomav æjgádijda klássan gånnå máhtti sárgestit goassa sihti ságastallamav.
+Ietjá guoskavasj máhtudakmihto 4. jahkdáse maŋŋela
+Iehtjádijt huksat ja vieledit le aj ájnas dan aktijvuodan.
+Ietján
+Ietján:
+Muhtemijn la garra goavgge mij álu ruopptot boahtá, jali goavgge mij bissu guhka ájgev.
+Ietjá bálij ássjev oadtju duobbmoståvlå åvdån ietjas rijkan båktet.
+Muhtemijn li vas sáme- ja dárogiella adnogiela, ja muhtemijn vat dåssju dárogiella.
+Iehtjáda vas viehka álu jali agev oadtju passijva rollajt dagu liehket njuorak mánná jali bena muhtem ståhkusin.
+Ietjá máná gudi dáv vuojnni ja gulli soajt tá duodaj válldi juojddáv dájs guottojs massta gietjijt gulli.
+Duodje
+Ietjá merka soajtti liehket máná gudi ietján li ávon ja mihá, sjávvuni, hådjåni ja aktu soapptsu.
+Ietjá láhkáj le dahkat åvddågæhttjalimev temá birra.
+Buojkulvisá ienep oahppamdåjmajda
+Ietjá oahppe máhtti aj gámáv adnet gå sijájn li sáme temá.
+Gåvvå: Jan Arne Varsi
+ietjá ulmutja
+Ietjá buojkulvis le máná javlli muhttijn ij le hávsske jali tjabu balláji gå bælkkudalli.
+Ietjá buojkulvis le dahkat sáme giellabájkev jali gielladomenav le oadtjot vuorasulmutjijt jali ietjá resurssaulmutjijt gejt oahppe máhtti duolloj dálloj guossidit.
+Ietjá guoskavasj máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela
+Ietjá hiebalgis máhtudakmihto
+ságastallat moattegielakvuoda birra
+Ietjá luohko
+Ulmutja gudi ietjá lándajs ja kultuvrajs båhti, soajttá gássjelisvuodav adni gielajn. Dan diehti soajttá sjaddat gássjel ságastallat.
+Iesjguhtik sáme árbbedábálasj æládusájn li sierra låhkåma majt dåhkki buojkulvisán adnet.
+Ietjá báhko dasi l straight.
+Ietjá sellarievddadusá ma lulun båhtusav vaddet skohtotjåttåbårredávddaj, máhtti ierit váldeduvvat unnep tjuollamijn.
+Ietjá oare aledum PSA-árvvuj máhttá jus la infeksjåvnnå jali inflammasjåvnnå prostatan, valla aj jus la prostatabårredávdda.
+Ietjá dávdajda máhttá vaddet varraåtsådimev.
+Ietjá stuoráp bargojs ma li dagádum sámegiela ja giellaplánima birra 2000 maŋŋela, nammadip Inger Marie Gaup Eira guoradallam Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning 2001 rájes ja Torunn Pettersena ja Johanne Gaupa guoradallam almulasj sáme diehtodievnastusá birra, dat aj 2001 rájes.
+Sámelága giellanjuolgadusá guosski aj ietjá suohkanijda, valla sidjij ælla sæmmi vijdes gájbbádusá.
+Iehtjádijn soajttá gássjelisvuoda bårråt jali oadet.
+Iehtjáda gudi dáv buoragit máhtti soajttá jådedi ståhkamav.
+Iehtjáda soapptsu gå le ienep gulldalidje.
+Ietjá vájve ma máhtti bielljenávlagav vaddet la inflammasjåvnnå gullotjadádagán mij manná bielljetsuodtsaj, váksabuodustahka jali vájve oalojlahtasij.
+Ietjá máhttelisvuohta le bágov válljit vuodon gå galggi ådå bágojt dagátjit, gåhtjos báhkokártta.
+Åhpadiddje vaddá oahppijda gålmmå jali vihtta bágo ma galggi maŋen subttsasin, duola degu giesse, lávgudit, guollit, bena ja gállet.
+Ietjá vuorodime målssu guovdátjis guovdátjij, dagu barggo mánáj ja nuoraj vuoksjuj skåvlå ja mánájgárde ålggolin ja sinna, guhkásåhpadibme, árbbediedo tjoahkkim ja duodastibme.
+Jus sierra vidjura li, máhttá guládusá baktu diededit binnemusát avtan avijsan mav dan bájken låhki.
+Sierraláhkáj dát boahtá vuojnnusij oarjjelsáme dáfojn gånnå li ienep nubbegielak oahppe ienni gå vuostasj gielaga.
+Sierrapedagogalasj viehkke máhttá buojkulvissan liehket hárjjidallam, arvusmahttem jali doarjjo mánájgárde barggijda.
+Sierrapedagogalasj viehkke vidá minuhtan - dunji gut le æjgát
+Sierraláhkáj guosská dát Arktalasj álggoálmmugijda gånnå dálkádakrievddama ruvámusát dejvadi.
+Sierraláhkáj sáme momenta oahppoplánan máhtti dagáduvvat sámegiellaj
+ietján gå dá stuoves rutijnajda tjanádum dájda blankehtajda / sjiemájda, de ij le ietján ásaduvvam makkárak stuoves rutijna jårggålittjat ja ådåsmahtátjit dokumentajt sámegiellaj, jali dákkár dokumentajt ráddidusá jali værroetáhta sijddabielijn almodussaj. Værroetáhtta vaddá dievnastusáv nuort
+Dát sihtá javllat duola dagu sij gejna le dát diehto galggi gullut gå luonndoressursaj mærrádusá ja politihkka hábbmiduvvá dajn duobddágijn gånnå álggoálmmuga årru ja ietjasa æládusájt dåjmadi.
+Duola dagu konvensjåvnå 20. Artihkkal duodas galggá máná bajásgiessema kontinuitehtav bærrájgæhttjat, ja máná tjerdalasj, åskolasj ja gielalasj duogátjav vieledit gå biebbmosijddaj galggá.
+i. i. vuojnnu tjoahkkájlåhko oahppijs gudi sámegielav válljiji, le unnánasj binnum maŋŋela gå Máhttolåpptim doajmmagådij, valla sámegiela åhpadusá åhtsåma le målsudahkkása fylkas fylkkaj.
+Soajttá bágon li moadda sisano, ja jus da li nammadum alfabehtalattjat, de ij agev enemus dábálasj báhko tjuottjo vuostak.
+Ietján gå dago ma buvteduvvi giehpedittjat
+sieradit båhtusij ja tjuottjodusáj gaskan ja dágástallat metodaj kvalitehtav ja gåktu ietjas ja iehtjádij dáhtájt ja dålkkumijt åvddån buktá
+Hiebada oahppij sámegielmáhtudagáj milta.
+Hiebada oavdástallama stuorrudagáv oahppij milta, galles li, sijáj åvddådiedoj ja áldarij milta, duola degu makkir ulmutja, ja galla ságastallamstasjåvnå galggi.
+Iesski dalloj medisijnalasj abårttå aneduvvá ållu tjadádum.
+Preventijvvanävo, buojkulvissan p-tablehta ja p-tsirguna, li ierittjuoldedum dát gålmåmánonjuolgadusás.
+Givsedime hieredime barggo mánájgárden álggá
+Vaj ij mánná galga iehtjádijt soahpot de la buorre mánájt åhpaditt giehtagávvaj gassnet ja gåssåt ja páhpersagárdagájt adnet.
+Hieredittjat tjalmmeinfeksjåvnåjt buorre váttugit giedajt bassat jus ålos birrusin li snuohpasa.
+• vuosteldittjat rijkalasj unneplågoj nuppástimev ja rasjesvuodav
+Mij, gudi dán goaden lip, vájvijs sjuohkadallap; ep ham sidá rihtsahit, ájnat gárvoduvvat, vaj jábbmelasj luluj iellemis njieladuvvat.
+• ednama sádjimrája badjelin Västerbottena ja Norrbottena lenan
+Ednama ällosujtujn jagevbirra, li
+ednamij nali, dáttjaj ja sámij.
+Ednamin vas galga sjaddat.
+Ednamis le boahtám.
+Ienemusá diehti vádálasj la suovastit.
+Ienemusá diehti dat la vádálasj.
+Ienemusá dåbddi uhtses báktjasav jali e åbbå báktjasav.
+Ienemusá gudi båhti ietjá rijkajs EU., EES.
+Ienemusá gudi bágov oskuld adni e nåvti ájádalá.
+Ienemusá li álu onanerim åvddål gå iehtjádijn seksav adni.
+Ienemusá li alkoholav juhkam gå narkotihkav vuostasj bále adni, márjju gå ij jáhke dav nåv vádálattjan.
+Moatte viessu Stockhol
+Ienemusá goavgedi muhtem bále, valla l umassláhkáj man garrasit ja man dájvvalakkoj.
+Valla ienemusá máhtti dievddet CV:av åsij ma máhtti barggovaddáj ájnnasa årrot.
+ienemus oasse imeårroj máhtudagás maõrigielan lidjin dalloj badjel 50 låge jagága, ja ieŋils lij badjel válldám bæjválasj giellan ienemus maõrifámiljaj lunna, valla ij val gájkajn.
+Iednegiellaåhpadiddje skåvlån luluj liehket ressurssan ja aktisasjbarggoguojmmen åhpadiddjáj, oahppáj ja æjgádijda, valla ij la vuogas suv dålkkån adnet åvddånahttemságastallamin.
+Iednegiella: Dán diedádusán anedum vuostasj giela birra majt sijdan oahppi.
+Nuppástimtjuottjodiddjáj buorre åvdeldimijt aj
+Mihttomiere jåksåm gájbbádusá buohta åhpadusmihtoj
+Ævto dagu giellafágalasj åvddånahttem, giellabargo organiserim ja birástagá hæhttuji aj sajenis jus giella galggá buoragit åvddånit.
+Gájbbádusá gåktu åhpadusmihttomierijt jåksåt galggi oahppasa ja sadjihin oahppijda bargo álgon.
+Rávkalvisá álggemij
+Ja Svejtsa ålggolis hähttuji ietja mákset ålles sujttomávsov ja vájku hähkka sujtto.
+, EES-rijkaj ja Svejtsa ålggolin de ienemus rijkajn ij oattjo ietjas gålojt mávsedum, juogu de Svierigis jali dat rijkas gånnå jur dalloj la.
+Ulmme oajválattjaj sámepolitihkkaj vierttij liehket nannit sámijt álmmugin.
+aktavuodajn fábmudagáj galggá aj guokta
+máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi
+Fábmudagájda buvteduvvá
+Gåvvå: Jan Arne Varsi
+Oajválattja vásedin máhttelisvuoda ja máhtukvuoda sámijt stivrrit lidjin viehka unnum, sæmmi båttå gå Vuona vuohke gåktu ietjas álggoálmmugav dåmadij alvaduhtij rijkkagasskasattjat.
+Fábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot.
+fábmudahka l välggogis vaddet njálmalasj vásstádusáv sämmi giellaj ja jus ádnu vaddet tjálalasj märrádusá ja oare jårggålimev.
+aktavuodajn fábmudagáj ja ienebu oadtju riektáv
+Fábmudahka máhttá mierredit sierralágásj ájgev ja sajev gånnå dievnastus vatteduvvá unneplågogiellaj
+VÁJKKUDUSÁ RUHTADILLÁJ JA HÁLDADUSSAJ... 35
+Vájkkudusá ruhtadilláj ja háldadussaj
+Økonomalasj birástagá
+Ekonomalasj vájkkudimnævo
+Geometrija
+Ekonomiddja- ja tjuottjodimåssudahka gåbttjå ekonomidjav, barggijt, IT:av ja sisŋásj dievnastusáv.
+Ekonomija-oajvveoasse giehtadallá merustallamijt ja árvustallamijt ma ekonomalasj ássjijda guosski.
+Eksábma sisadná dåssju fágav lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj (84 tijma).
+Eksáman galggá praktihkalasj oasse.
+Eksábma - oahppe
+Oahppij eksábma
+Eksámen - oahppe
+Eksámen - privatista
+Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
+Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
+Tjálalasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
+Elgå ällosujttimdajva guoran Rr 140 Aa rájes dan sadjáj gånnå rahte 218 rijkarájáv rassti.
+Elgå skåvllå le tjanádam barggijt alla oarjjelsámegiela máhtudagáj, ja sihtá oahpponævojt åvddånahttet ma lulun ávkken ålles oarjjelsáme guovlluj.
+Viessut rabás mielajn Jubmela Vuojŋŋanissaj vaj juohkka biejve
+Elfábmolinnja guoskat tjoahkkáj 30 tjæro ja duodden allo sáme kulturmujto.
+Empahtalasj ulmusj ij dåssju nagá vuojnnet jus nágin ietjes le håjen jali ávon, valla aj manen dahká nuovti ja návti.
+Empatijav álu vuojnná dagoj baktu.
+Empatija le makta buktá iehtjáda dilev dádjadit ja gåktu sujna le.
+Empatija le guovdásj máhtto mánájgárden
+Empatija baktu máná buorebut nubbe nuppijn guládalli, huksi ja viehkedi.
+Enanin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás E14 milta rahtesuorráj Rundhögenij.
+Enan la guohtomguovllo Essanda ällosujttimdajvvaj.
+Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Sáme huonajsuodjalibme
+Engerdal suohkan le jahkásattjat rudájt oadtjum Elgå skåvlåv dåjmadittjat, gånnå bargaduvvá oarjjelsámegiela oahpponævoj ja terminologijajn.
+Muhtem ieŋŋgil Mariaj subtsastij máná namma galgaj Jesus.
+INGA KARLSEN: Jåvvåviellja, gålmmå girje.
+EUa strategiddja ådå prográmmaájggáj le:
+Sierralágásj buorre
+sierravarresvuodadievnastusán ájggu departemænnta bisodit sáme álmmuga dievnastusfálaldagájt æjgátstivrrima baktu.
+Ållu ájnas le barggijn le buorre máhtudagá duon dán árbbedábálasj dåjmajda ja vaj máhtti oahppat bágojt ja moallánagájt ma li luondulattja duon dán dilen.
+sierraláhkáj le ájnnasin jut vælggogisvuoda ja rievtesvuoda tjanádum stráffaássjegiehtadallamij ja ietjá oajválasjdagojda máhttá viedtjat sáme gielajda.
+Sierraláhkáj ájnnasa li artihkal 1 mij guoskat ulmutjij riektáv iesjmierredibmáj, artihkal 2,3 ja 26 dássádisvuoda birra ja artihkal 27 mij tjuottjot ulmutja ma gulli álmmuktjerdalasj, åskulasj jali gielalasj unneplågojda e galga vuornoduvvat ietjas kultuvrav åvdedit, dåbdåstit ja dåjmadit sijá åskov, jali ietjas gielav adnet.
+SIERRALÁGÁSJ HÁSSTALUSÁ
+Sierrarapportørra James Anaya rapportta mij guosská álggoálmmugij almasjvuodariektájda ja vuodulasj friddjavuodajda, mij 2011:n bådij, le ájnas oasse dán diedádusá máhttovuodos.
+Sierrarapportøra rapportta Vuona, Svieriga ja Suoma sámij vuoksjuj dættot sierraláhkáj sámegielaj duodalasj dilláj.
+Ådåstus vaddá máhttelisvuodav åvdedit jáhkkoåhpadusáv mij vuoset ja bærrájgåhtså sáme risstalasj árbev.
+Ietjá bále li gå boahttsu tjoahkkiduvvi ja vuojeduvvi ällon gärddájda miessemärkkomij jali lárkkamij.
+Sierralágásj gijtto gierddis nuorajda ietjas oajvvadusájs ja Minna Rantasaloj guhti moadda idjatijma le låhkåm ja responsav buktám.
+Sierraláhk julev- ja oarjjelsámegiela nammaduvvi ájtedum giellan.
+sierraláhkáj le ájnas oadtjot ienep vehin ådåsap gåvåv sáme gielaj diles ja vidjurijs åvddånahtátjit merra- ja márkkosáme guovlojn ja julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
+Sierraláhkáj åhpadussuorgen, varresvuodasuorgen, riektásuorgen ja girkkon le dát læhkám stuorámus hásstalusáj gaskan sámegiela bargon.
+Sierraláhkáj suohkana diededi dárbahi ienep rudájt.
+Sierra biebmo mánájda
+åvdåsvásstádus suoddjit ja åvdedit rijkalasj
+Sierra röntgenapparáhtta l dárbulasj
+Gehtjada vuojnná gåktu mánná ietján vädjá ja jus dárbaj varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jali ij.
+Guovten bálen válldá tsuodtsaåtsådimijt.
+unneplågogielajda ja álgon sierraláhkáj meänkieli
+Ieritjåhtem árbbedábálasj sáme guovlojs Vuonan uddni manná stádajda, madi sisijåhtem guovlojda ienebut ja ienebut ålggorijkajs boahtá.
+ieritjåhttåm máhttá buktet sjaddobuolvva massá lahkavuodav ja diedojt bájkálasj sebrudagás, luondos ja árbbedábálasj æládusájs gulluvasj terminologijajn.
+Kontrásta máhtti galla liehket tjielggasa, dagu nágin guhti iehtjádij juohká ja ietjes ij dav dagá, akta guhti viehket ja nubbe guhti hárddov jårgit ja ierit vádtsá sujsta guhti viehkev dárbaj.
+Eros le gieresvuohta ålmmå ja nissuna gaskan.
+H. Guorrasit majt máhttebihtit / galggabihtit dahkat jus vásedihpit
+Etáhtta galggá vijdábuj tjadádit bájkálasj addnijguoradallamijt sáme háldadusguovlojn.
+Etáhtta ájggu aj ásadit rutijnajt jårggålittjat ja ådåsmahtátjit dokumentajt sámegiellaj
+Gå ådå VBa (Vuona barggo- ja álkkadusháldadimkåntåvråjt (naV)) ásadi suohkanijda gånnå le sáme álmmuk, galggi dárbo sámegiela ja kultuvra máhtudagás sierra árvustaláduvvat.
+Etihkka
+Sebrulasjrijka EUan li ednamdáfoåvddånibmáj 2007-2013 ådå prográmmav dåhkkidam.
+Europalasj skihpasujttokårttå galggá vuoseduvvat goappátjagá dåktårmanádimen ja dálkasboargálin.
+Europa lihtto guovllo- jali unneplågogielaj gáktuj galggá unneplågogielajt suoddjit váj europa kultuvra valjesvuohta bissu.
+Europeisk pakt for regions- eller minoritetsspråk.
+Europa strategiddja prográmmaj laseduvvá rijkalasj strategiddjaj juohkka sebrulasjrijkkaj.
+Eurohpáráde ij la moarmesmánon 2009 gárvvánam dájna.
+li gássjela dievddet ja nuoges vieledibme ij la
+Eurohpá lihton guovloj- jali unneplåhkogielaj birra (European Charter for Regional or Minority Languages) mierreduváj jage 1992 Eurohpárádes ulmmen suodjalit unneplåhkogielajt, nav vaj eurohpá kultuvrra bisoduvvá dagu aktidim ja moattebelak kultuvrran.
+Eurohpáráderesolusjåvnnå Vuona Unneplåhkogiellalihto tjuovvolime birra 2007;as vaddá konkrehta ávttjimusájt mij guosská dájda,
+RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ UNNEPLÅGOJDA
+Guoradallama duogásj lij Sámedigge sidáj diehtet gåktu suohkana ja fylkkasuohkana guovtegielakvuodadoarjjagav adni.
+Evaluerimav lij Kultuvrra- ja girkkodepartemennta diŋŋgum.
+Guoradallama ulmme le gåvåv åttjudit sihke gåktu doarjjavuosstájvállde Sámedikke dårjav adni ja gåktu Sámedigge iesj doarjjaårnigijt háldat.
+Guoradallam ævtodij gåktu máhttá guovtegielakdårjav mierredit, valla sæmmi båttå dættodij Sámedigge hæhttu lagábut suohkanij siegen barggat.
+Guoradallam vuoset doarjjavuosstájvállde li viehka dudálattja årnigijn.
+Guoradallam vuosedij moadda suohkana rudájt adnin giellaåvddånibmáj, vájku guovtegielakvuodadoarjja galggá sámelága giellanjuolgadusáj ållidibmáj.
+Guoradallam vuosedij aj suohkana sihtin lagábut barggat Sámedikke siegen rudáj ano vuoksjuj.
+Evaluerim aj oajvvadij ásadit " ælláskahttemnammadusáv " sámegielajda, danen gå láhka aktu ij nagá sámegielav ælláskahttet daj guovlojn gånnå uddni le ájtedum.
+Guoradallamijn mielan galgajma aj guovtegielakvuodadoarjjagav rievddadit.
+Evaluerim galggá sisadnet Sámedikke juollodimijt giellaprosjevtajda ájggudagán 2007 - 2011, ja dat galggá gárves 2013 álgon.
+Evaluerima konklusjåvnnå le vájku sámelága giellanjuolgadusá li buoragit doajmmam sámegiela stáhtusa gáktuj, vájku viehka målsudahkes le gåktu lágav li tjuovvolam.
+Evangelak-luhterak girkko Svieriga girkko gullu evangelak-luhterak árbbedáhpaj augsburgak dåbdåstimijn 1530 jage rajes mij aktidij dåbdåstimtjállagav.
+Evangelium ulmutjav doalvvu aktisasjvuohtaj Jubmelijn, gut la suv sjaddam ja ulmme.
+Åhpadusinstitusjåvnå
+Åvdet Várjjat Siidav Vuona oajvvadussan UNESCOa væráltárbbelisstaj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
+Åvdet Várjjat Siidav Vuona oajvvadussan UNESCOa væráltárbbelisstaj
+Sáme vahkko Råmsån oajvvaduvvá aj Sámedikke budsjæhttaj.
+Árvvalusá guovdásj oajvvadus lij sierra sáme guovlov nannit, gånnå degu sierra njuolgadusá galggin liehket fámon sámegiela stáhtusa gáktuj, goappátjagá skåvlån ja almulasj háldadusán.
+Gåktu oahppe máhtti ådå bágojt oahppat, gehtja artihkal báhkooahppama birra ja artihkal oahppamstrátegijaj birra bagádallamin ieŋŋilsa oahppamplánan.
+Árvvalusán tjuorgaduváj vuodovuojnno mij rievdaj dárojduhttempolitihkas.
+Ájádusá diedádusá gáktuj låggŋiduvvi dagástallamforumij, fáhkasemináraj, ságástallamij ja gatjádallamåtsådimij baktu.
+Oajvvadus joarkket barggov boahtteájggekonferensaj gávnnu.
+Oajvvádusá ma badjáni, máhtti liehket sige miellagiddis ja suohttasa.
+Gätjástusá åvddål gå seksav adná ietjá ulmutjijn
+Oajvvadusá sáddiduvvi Vuona Sámediggáj:
+Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj
+Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj
+Utkast fra finsk-norsk-svensk-samisk ekspertgruppe 26. oktober 2005.
+Oajvvaduvvá Sámedigge stuoves ruhtadårjav vaddá Mama Sara Education Foundationij.
+Oajvvadim dokumenta
+- Tiebmá guosská mijáv ja mij sihtap giehttot mijá åtsådallamijs iesjvahágahttemijt ja iesjgåddemijt hieredit, javlla Keskitalo.
+Tiebmá máhttá liehket åvtåtjis oahppijda oahpes.
+Tiebmá:
+Tiemá
+Fága tijmmalåhko
+Fáhka galggá arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj, ja måvtåstuhttet åvddånahtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkåm- ja tjállemdábijt.
+Fága baktu oadtju dábálasj giellamáhtudagáv gå gulldal, ságas, låhkå ja tjállá, ja oadtju máhttelisvuodav åmastittjat diedojt ja fáhkamáhtov ieŋŋilsgiela baktu.
+Fáhka galggá åvddånahttet ájnegis oahppe giella- ja tækstamáhtudagáv oahppe ietjas vaddásij milta ja arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj.
+Fáhka galggá åvdedit dádjadusáv ja lájttális árvustallamav ietjas giellaåvddånimes ja dahkat oahppijt diedulasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan.
+Fága baktu galggap dádjadit gåktu ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamgiellan.
+Fága máhtudakmihto
+Fáhka moatte ájnas sebrudaksuorgijda guoskat, dagu medisijnnaj, økonomijaj, teknologijaj, guládallamij, energijaháldadibmáj ja biggimij.
+Fága - ja økonomalasj juogos
+- Gåktu máhtti æjgáda / åvdåstiddje ja ristaæjgáda diedojt oadtjot guoskevasj sáme oahppanævoj birra ma arvusmahtti dasi ahte jáhkko le vuojnnusin ja juogaduvvá sijdan.
+Fágalasj åvddånahttem
+Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
+Fáhka le oajvveåsijda juogeduvvam, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
+Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
+Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu divna joarkkaåhpadusáj åhpadusprográmmajda.
+Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu gájka joarkkaåhpadusáj oahppoprográmmajda.
+Åhpadusábnas la aktisasjåhpadusábnas gájkka åhpadusprográmmajda joarkkaskåvllååhpadusán.
+Oahppoplánas li guokta variánta.
+Fáhka sámegiella nubbengiellan galggá aktan dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij dåjmalasj guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav válljitjit sámegielav guládallamgiellan.
+Fáhka sámegiella vuostasjgiellan galggá aktajn dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit gielav sihke njálmálattjat ja tjálalattjat.
+Fáhka sámegiella vuostasjgiellan máhttá aj liehket ræjddon ietjá fágajda.
+Fáhkastáhtaráde oassálassti dájda tjåhkanimijda jus le dárbbo.
+Fága ulmme
+Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
+Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
+Gielladomena tjanádum fágajda:
+Hähkka-p-tablähtta galggá val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj.
+Hähkka p-tablehta galggi val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj.
+Nieljet niejdas gålmå muhtem bále viessomin guopparinfeksjåvnås vájvástuvvi ja moaddásijda moaddi ruoptus boahtá.
+Oadtju aj hähkka-p-tablehtav muhtem gáhppeliddjeduostudagájn ja nissunijklinijkajn.
+Hähkka-p-tablähtta máhttá 72 tijman båråduvvat, de gålmmå jánndura, narggema maŋŋela dåjmatjit.
+Hähkka p-tablehta de ij boarkki iesselisvuodav ja danen ij la sämmi gå abårttå jali nåv gåhtjoduvvam abårttåtablähtta.
+Hähkka-p-tablähtta ij suoddji vuollevájmmodávdajda.
+Guoppar gávnnu luondulattjat ienemusájn vuollevájmon.
+Hähkka-p-tablähtta, tablähtta mav niejda máhtti bårråt vaj e iesselissan sjatta.
+Hähkka-p-tablähtta l vuohke hieredit iesselisvuodav jus la juo suojedis narggemav adnám, buojkulvissan gå l vájálduhttám suojev, ij la dav lágedam jali jus la illastuvvam.
+Diedo sámegielaj birra
+Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Fállo hiebaduvvá aktelattjat háldadusá máhtukvuodajda ja politihkalasj dåjmajda huodnahin.
+Ålles konferánssa streamiduvvá live nehtan, ja báddima ålgus biejaduvvi ålles konferánsa miehtáj.
+• gássjel le ietjas bælostit gå ælla sæmmi fámo dagu dåj iehtjádijn
+Sámedikken le divodimåvdåsvásstádus rijkkarádjágárdes ja muhtem ällosujttoásádusajs.
+Mandáhtta le nielje suorggáj juogedum gånnå galggá ratjástit nuoskodimbinnedimij, dálkádakrievddama hiebadimij, dálkádakdåjmaj ruhtadimij ja dálkádakteknologijav oablodit.
+Fábmujbiedjam ja fábmoájgge
+Dáj stuoves biellejahkásasj politihkalasj tjåhkanimijn galggi sámij sebrudagáj dilev ja åvddånahttemdárbov giehtadallat, ássje vuodulasj prinsihpalasj vuodujn ja dåjmajt ma li jådon.
+Fássto ja vuornádus
+Fármasta NN:av, guotte suv duv vájmo lahka nåhkåmahtes gieresvuodajnat.
+jáhkkoåhpadusáv.
+Sebrudahttem tjuottjot
+Sebrudahttem le dán plána vuodoprinsihppa, ja danen le sebrudahttem ájnas sáme jáhkkoåhpadusán.
+Sebrudahttem le danen ietja gå integrerim
+sihti sáme jáhkkoåhpadus fálaldagáv
+temálágátja sáme-dárobáhkolista
+Tiemá dagu Mánájgárde barggo sosiála máhtudagájn, Mánájgárdde hábbmimárenan ja Vuogas psykososiá la birrasa mánájgárde dåbddomerka li guovdátjin, ja li ávkálattja æjgátságastallamij sisadnon.
+ja gierddis ulmutjahttemav åvdedit.
+Vuodobiejadum prinsijpa
+- Trålárij ieme suvddemvælggogisvuohta le vilá fámon ja galggá dåmaduvvat mærrádusá sisano milta.
+Gå báhkan buollá vuorjját dárbaj báhkka vuolediddje dálkkasij dálkudit.
+Báhkav vuorjját dárbaj báhkkavuolediddje dálkkasij dálkudit.
+Mánájda gudi li vuorrasappo gålmåt mános ja báhkan buolli gávnnuji dálkkasa ma sisanedi paracetamolav, buojkulvissan Alvedon jali Panodil.
+Báhkan buollemij gávnnu mánájda gudi li vuorrasappo gå gålmå máno dálkkasa ma sisanedi paracetamolav, buojkulvissan Alvedon jali Panodil.
+Feber hos barn - vad kan man göra själv?
+Báhkan buollet la rubmaha várjojs akta
+Gå máná báhkan buolli - majt iesj máhttá dahkat?
+Gå báhkan buollá de rubmaha temperatuvrra l alep gå iemeláhkáj.
+Fenomena ja ábnnasa
+Hæhttu gávnnut systebma gånnå sámegielav vuostasj giellan ietjasa mánájda duvdadit sjaddá jasska válljim.
+Vuohke l iesj gähttjalit mij lijkkogis dåbddu.
+Hähttuji gus äjgáda jali sujttoaddne diedojt oadtjot?
+Adnet jåhtemnävojt ma li tjáhtje-jali silikånavuododum aktan suojijn lateksis gis sieldes buoragit doajmmá.
+Dåjma hæhttuji jåhtuj biejaduvvat suohkana álmmugij vuoksjuj ma sámegiela anov vijdet, sámegielaj addnij lågov laset, ja sámegielav vuojnnusij buktá sebrudagán.
+Hæhttu dilev láhtjet almma sámegiela adnuj sebrudagán árenáj ja æjvvalimsajij baktu mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda.
+Galggá dilev láhtjet váj sihke báhtja ja næjtso oadtju vijdes åtsådallamijt matematihkkafágajn, man baktu vas buorre miella ja nanos fáhkatjehpudahka boahtá.
+Dille galggá látjeduvvat váj mánná bæssá sihke ietjas gielav ja kultuvrav åvddånahttet.
+Dájddasuorgen vuorbástuvvat rávkká jálosvuodav ja hiebalgisvuodav, ja sån le degu jiedna nuorrasámijda gudi åhtsi gåsi sij gulluji ja ietjasa ruohtsajt.
+Galggá rabás ságastallam gånnå bargge tjielggiji majt dahki ja gåktu dav dahki.
+Dån viertti binnemusát 18 jage årrot.
+Hähttu de vuorddet unnemusát 10 biejve åvddål gå l ávkálasj PSA-åtsådimev válldet.
+Festivála ma tjalmostahtti, åvddånbukti ja åvddånahtti sáme kultuvrav
+Systebma virggeskihpudaklistajn joarkeduvvá, valla dajna tjuolldusijn ahte skihpudagá ma ælla listan huoman dåhkkiduvvi virggeskihpudahkan árvustallama baktu juohkka avta ássjen.
+Viddnofágalasj oahppoprográmma oahppe galggi Jo1:an tjadádit gålmmå vidádisåsijt oahppoplánas 1 P jali 1 T matematihkan.
+Viddnofágalasj åhpadusprográmmajn le tijmmalåhko sámegielfágan Jo1:an ja Jo2:an binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman.
+Viddnodakfágalasj åhpadusprográmmajn le tijmmalåhko sámegielfágan binnebu gå Jo1 ja Jo2 oahppogárvvidime åhpadusprográmman.
+* Viddnofágalasj åhpadusprográmman le Jo1 ja Jo2 tijmmalåhko binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman.
+Viddnofágalasj åhpadusprográmma
+(viddnofágalasj oahppo-prográmma)
+Virgge / Yrke
+Åvddånbuktet diedojt
+Sekka nálusj tjuoggiduvvá rievddadussaj ja sellaåtsådibme njamáduvvá.
+Filmma le buorak varresvuodaguovdátjij adnuj ja sámegielak álmmugij.
+Loaggá gus sån låhkkev jali gulldalidjev tjuolo tjuottjodusáj?
+Danen li filma gånnå besa sámegielav válljit juogu de ságastimgiellan jali tækstagiellan ájnnasa mánáj giellaåvddånahttema vuoksjuj.
+Filma mánájda ja nuorajda li ájnas gielladuvdadiddje.
+Jus ij ietján gå muodov ja ihkap sminkav gehtjastittjat.
+Joarkkaåhpadus fáladuvvá Finnmárko, oslo, Lillehammera ja Telemárko allaskåvlåjn.
+Finnmárko fylkkasuohkanis
+Finnmárko, Tråmså ja Nordlánda fylkkasuohkana ja Sámedigge nammadin uddni sijáj ájrrasijt Vuodnaguollimnammadusán.
+Finnmárko Fylkamánnen le koordinerimvásstádus nuorttasámegiela guhkásåhpadimes
+Finnmárkoklinihkan, Finnmárko Varresvuoda vuolen (VF. / HF), galggá sanKsajn aktisattjat åvdåsvásstádus åvddånahttet ja bisodit sierra máhtudagáv gárevhuvvon sáme álmmugij.
+Finnmárko miehttseduobmoståvllå
+ulmutjijt aktij tjadná. Danen ep goassak galggá vajálduhttet mij, aktan lagámusájimme, dahkap viesso tjoaggulvisáv.
+Finnmárkkosámegiella - Lullefinnmárkko: Uhtsajåhkå, oase Ánaris Suoman, Kárásjåhkå, Porsáŋŋgo, Dætno Vuonan.
+Finnmárkokommisjåvnnå galggá tjielgadit addno- ja åmastimriektájt dajn ednamijn ma Statskog SF háldos Finnmárkoåbmudagá hállduj biehtsemáno 1. biejve 2006.
+Finnmárkokommisjåvnnå galggá såbadit jus biele e kommisjåvnå konklusjåvnåjda guorrasa.
+Finnmárkokommisjåvnå doajmma li sierra njuolgadustjállaga milta.
+Finnmárkokommisjåvnå ja Finnmárko miehttseduobmoståvllå njuolgadustjála
+Justijsadepartemennta ja Sámedigge li rádádallagoahtám miehttseduobmoståvlå nammadime vuoksjuj.
+Ráddidus Finnmárkokommisjåvnåv nammadij maŋŋel gå lij Sámedikkijn rádádallam 2008 snjuktjamáno, ja danna le jådediddje ja niellja ietjá ájrrasa.
+Finnmárkokommisjåvnå raportta galggá álmoduvvat, ja Finnmárkoåbmudahka galggá juogu de dåhkkidit jali hilggot kommisjåvnå konklusjåvnåjt.
+Finnmárkokommisjåvnån le oajvveåvdåsvásstadus ássje diedoj gáktuj.
+2011 basádismáno rádjáj ij lim Miehttseduobmoståvllå ájn nammadum.
+Finnmárkolága § 4 milta mierret Sámedigge njuolgadusájt árvustalátjit sáme vieledusájt miehtse adnema ietjájduhttemijs (dás rájes gåhtjodum njuolgadusá miehtse adnema ietjájduhttemijs).
+Finnmárkolága mierredime baktu sajájduváj årnik man milta dákkár riektájt identifiseri ja dåhkkit Finnmárkon.
+Finnmárkolága milta le kommisjåvnnå ásaduvvam, nav gåhtjodum Finnmárkokommisjåvnnå, mij galggá åmastim- ja adnemriektájt dajda ednamijda majt Finnmárkoåbmudahka háldat.
+Finnmárkko
+Gehtjadam 330 tsiekkadusájt
+Viddnudagáj åvddånattem analyseriduvvá NæringsNM:an, mij viddnudagáj mávsánisvuodav, sjattov ja ådåásadimijt mihtti aktan æládusiellema stuorrudagáv.
+Vidnudagájn ienep gå 400 boahttsu älo 93 prosännta ålmmå äjgguji.
+• vidnudakregistar boatsojäládussaj
+Vidnudakstruktuvrra - Sametinget
+Vidnudakstruktuvrra
+Åtsålvisáv rája åhpadiddjáj.
+Förbönsledaren kan till exempel avsluta förbönsmomenten med: Härrá, gulá mijá råhkålvisáv.
+Förkylning hos barn - vad kan man göra själv?
+Formálalasj mærrádusá vilá stáhtalasj oajválattjajs ja Stuorradikkes dagáduvvi.
+Formála ságastallama Formála ságastallama ieridi árkkabiejve ságastallamijs navti jut li plánidum ja ållessjattuk dajt jådet.
+Forsvatnetis Langvatnetij (gehtja § 46).
+Forsvatnetis Siiddasjávrráj (gehtja § 46), ja
+Sadje vuojnojda Ájrrasa Sámedikken spiedjildi sáme sebrudagáv.
+Boatsojäládus vuododuvvá friddja luonndoguohtomij.
+Sáme oahppe friddjaskåvlåjn hæhttuji sierra sámegiela åhpadusáv åhtsåt.
+Oahppijn friddjaskåvlåjn ælla makkárak rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj.
+ Arabiagiella  Aragoniagiella  Aranesiagiella  Asturiagiella /
+FUG sihtá aj gijttet Kristin ja Bjørn Halvor Haukeland:av, Lill-Katrin Wallem:av ja Per Olav Sørås:av gudi li oassálasstám bargguj.
+FUG sihtá gijttet åhpadimoahttsev Kåre Lutro ja adjuŋktav Marianne Vangnes Søftelanda skåvlån gudi li girjátjav tjállám.
+Funksjåvnnå gåvvit rievddamav jali åvddånahttemav muhtem stuorrudagás mij le muhtem ietjá stuorrudahkaj tjadnum.
+Funksjåvnåj analyjssa mierkki åhtsåt vissa vuogijt, dagu man jåhtelit juoga åvddån ja goassa dát åvddånibme sierralágásj tállajt oadtju.
+Funksjåvnåjt máhttá moatte láhkáj tjállet, duola dagu foarmmalij, tabellaj ja gráfaj baktu.
+Funksjåvnåjt máhttá adnet matematihkalasj modellajt dagátjit praktihkalasj aktijvuodajs.
+Oajvveoasse funksjåvnå praktihkan sisadná gåktu funksjåvnåjt adná gåvvidittjat ja analyseritjit árggabiejve ja virggeiellema situasjåvnåjt.
+Åvddånahtátjit ja bisodittjat sáme dájdda- ja kulturiellemav gå oassálassti fágalasj tjiehpes ja dåjmalasj sáme tjåhkanimsajij, kulturinstitusjåvnåj ja museaj
+Vaj juohkkahasj galggá oadtjot oasev válldet sáme kultuvras danna gånnå årru
+Lasedit bargadahttemav sáme dájdda- ja kulturæládusán
+- Girkkohuodnahij huksamij?
+Girkkohuodnahij huksamij?
+Berajnammadusá
+Tiebmá: berraha
+Fuolkkevuohta le agev læhkám ájnas álggoálmmuksebrudagájn.
+Hukso mánájgárden sisadná sihke barggij ja mánáj gasskavuohtaj ja mánáj hukso guhtik guojmestisá.
+Mujte dát åhpadimgárvvidus ij ållåsit gåbtjå vuostasj máhtudakmihtov.
+Gáhtti val ráje muhttijn mierreduvvi diles ja ulmutjis.
+Fylkadikkij álgadimij maŋŋela li boahtám guovtegielak namá (dáro ja sáme) Tråmsån ja Finnmárkon.
+Fylkamánnáj vatteduvvá nannusap roalla NAV-addnij gáktuj
+Fylkaålmmå jåhtuj biedjá mánájgárddepolitihkav stáhta doarjjagij háldadime baktu, dahkamusájt mánájgárddelága ja suohkanijt bagádallat.
+Vaj e galga ássjijt tjuolldet de nammadus oajvvat ráhpo fiesstima njuolgadusájt giehpedit.
+Fylkkamánne
+Fylkasuohkana barggo guhkásåhpadusá åhpadiddjij værmádahka viertti vijdábut åvddånahteduvvat, ja viertti guovlolasj tjåhkanime ásaduvvat åhpadiddjijda allaskåvlåj aktisasjbargujn.
+Fylkkamánne ij oattjo vargga avtak gujttimusáv, madi sæmmi båttå media baktu álu åvddån boahtá ájnegis ulmutja e ietjasa riektájt oattjo ållidum.
+• Fylkaålmmåjn le åvdåsvásstádus i. i oatsodimes ja loabálasjdárkestimes, gujttimássjijs, diehtojuohkemis ja bagádallamis, lágaj ja mærradusáj tjuovvolimes ja adnujválldemis, ja doarjjagij koordinerimis ja juohkemis.
+Fylkaålmmå juohká diedojt rievtesvuodaj ja fálaldagáj birra, i. i. mánájgárddefálaldagáj sáme mánájda.
+Fylkkamánne le gujttimorgádna suohkana jali fylkkasuohkana ásadusáj gujttimusájda.
+Fylkaålmmå koordineri ja álgat åvddånahttembargov suohkanijn ja mánájgárdijn ja katisasjbarggá sámedikkijn ásadit sáme mánájgárddekonferánsajt.
+Fylkaålmmå le oadtjum oatsodit dát ajtu dagáduvvá.
+fylkkasuohkanijda.
+Fylkasuohkanijn le åvdåsvásstádus bádnevarrresvuodadievnastusás.
+Háldadimguovlon li fylkkasuohkanijn sæmmi vælggogisvuoda gå suohkanijn.
+Fylkasuohkan máhttá aj ietján fállat dákkár åhpadusáv ".
+Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto
+Gájbbádus rijbadit tjálalasj åvddånbuktemij duon dán sjáŋŋarin le stuorrum.
+Gájbbádus máhttet tjálalattjat åvddånbuktet duon dán suorgen le stuorrum.
+Rávkalvis listajda / Belludagá / Válggabarggoguojme / Kampanjeside / Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget
+Rávkalvis listajda
+Dárbbo máhttet kritihkalattjat låhkåt ja guoskavasj diedojt gávnnat ja gáldoj åskåldisvuodav árvustallat aj lassán, hiebaduvvam gáldoj anos gitta iesj máhttet åhtsåt ja buohtastahttet diedojt duot dát gáldos ja árvustallat makta hiehpi bargguj.
+åvddånahttet buktagijt gájbbádusmærrádusáj milta ja árvustallat buktagij funksjonalitehtav, adnoávkev ja iellemájgev guoddelis åvddånime gáktuj
+Jårggålimánulvisáv 14 § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn.
+Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles
+Vijdábuj vahkko fálaj i. i. sáme
+Åhtjuda tjálálasj lájggosåbadusáv Njálmmálasj lájggosåbadus le sämmi nanos degu tjálalasj.
+Ánoda duodastusáv dasi ja tjále aj / åtsålvissaj.
+Guhkásåhpadimtijmma Oahppe joarkki bargov temájn.
+Guhkásåhpadimtijmma Åhpadiddje åhpat temá birra moallánagáj guovte guovlluj guládallama tjadá d.d. viedeokonferansarustigij tjadá.
+guhkásåhpadibme
+Guhkásåhpadibme
+Guhkásåhpadibme:
+Guhkásåhpadibme ja hospiterim le alternátijva åhpadimvuoge ma dåssju galggi aneduvvat dalloj gå dábálasj åhpadibme ij la máhttelis.
+Guhkásåhpadimåhpadiddje máhttá oahppamvuoduj dahkat bloggav.
+Oahppe máhtti
+Guhkásåhpadimoahppe tjálli dálkkeváksjomijt ja sáddiji åhpadiddjáj.
+(Dåssju dárruj)
+Jur dálla
+Media
+Galbaj, dájda, dokumentaj, næhttabielij ja tiekstima baktu giella vuojnnusij boahtá.
+namájda.
+Galbajn jali kártajn jali ietján gåggu ienep gå akta namma aneduvvá, mierret mierrediddje ásadus makkir namma vuostatjin galggá.
+galba ja ietjá almulasj diedo skåvlån
+Galbbimoajválasj máhttá válljit sáme namma galggá tjuodtjot vuostatjin galbajn aj guovlojn ma ælla háldadusguovlon oassen.
+Oarjjelsámegiella: Ïï
+Agev aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn jali hähkkaduostudagájn jus mánná l
+Ráddidus biednigahttá 70 millijåvnnå kråvnå ådåstibmáj mij galggá tjadáduvvat 2010 rájes.
+hiebaduvvat nav váj hiehpá iesjgeŋga mánná- ja nuorajjuohkusa vuoksjuj, ja aj váj duosstu máhtukvuodajda ma iesjgeŋga mánán ja nuoran le
+Galggá dalága varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagájn aktavuodav válldet jus mánná vuojnnet la vájbas ja ij vieje juhkat.
+Ij val galga hálmugis juhkusijt vaddet, danen gå ilá edna såhkår máhttá ienep slåhtjusav vaddet.
+Luluj aj agev varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jus låsjkos gålggå gullotjadádagás mánán-juska vil mánán la bávtjas jali ij.
+Beras aj bårråt hähkka-p-tablehtav jus la vadá jut suodje majt adni ittjij dåjma, buojkulvissan jus kondoma luottanij jali jus la hähkka-p-tablehtav vuoksám.
+Luluj njamádit dájvvábut gå iemeláhkáj.
+oahppe, duodden árvustallamij karakteraj dagi, oadtjot karakterav rádjánisvuodan ja ulmutjahttemin.
+Máhttá gähttjat vaj giedajt bassi moaddi bäjvváj.
+Beras sujtov åhsåt dalága varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán jus mánná báhkan buollá ja muhtem, jali moadda, dájs vájvijs:
+Galggá sujtov åhtsåt varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán dalága jus mánán li lávdda slåhtjusa ja vuoksema ja vuojnnet la låsjkosvánesvuohta, dat javllá l oalle vájbas ja ij berusta birrasis, gådtjå binnáv jali vuorjját ja ij vieje ståhkat.
+Galggá skuolkkat skihpasujttorádevaddemij jali varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jus mánná ij la buorep sjaddam jánndurin, jali jus mánná tjoajvvevige maŋŋela l vieddje valla sujna l njárbbis bajkka årrum ienep gå guokta vahko.
+Luluj agev aktavuodav sujtujn jus báhkka ij la vuollánam nielje jánndura duogen, juska vil máná áldar.
+Beras aktavuodav válldet ållessjattugijn gesi dårvustallá, buojkulvissan äjgát jali ietjá ulmusj gev dåbddå.
+• galga oasev válldet ja guorrasit åvddål suohkan ánot PP-virgge galggá guoradallat mánáv
+• galga oasev válldet ja guorrasit åvddål suohkan mierret sierrapedagogalasj viehkev mánnáj • galga tjálálasj diedádusáv oadtjot akti jahkáj máná sierrapedagogalasj viehke birra ja árvustallamav máná åvddånahttema birra.
+Tjehpudagá
+Manádime iednesujtto- mánásujttoduostudagájn (MVC ja BVC) li mávsodis ålles rijkan.
+Manádibme skihpasujtára lunna ja skihpagymnásta lunna de mákso l 50-220 kråvnå manádibmáj.
+Manádibme hähkkaduostudagán skihpadåben máksá 220-380 kråvnå.
+Manádimen gynekologa lunna ja mánádåktåra lunna de mákso målsut 200 ja 350 kråvnå gaskan.
+Manádimen ietjá dåktårspesialistaj lunna de mákso målsut 150 ja 350 kråvnå gaskan.
+- galles máhttin tjoavddet dahkamusájt nasjonálalattjat ja duv oahppejuohkusin (gássjelisvuodamihtto)
+Báhtja javlli binnebut soapptsu gå næjtso (Nordahl 2012).
+- Gárasávvun: Könkämävuoma ja Lainiovuoma, Ivggo ja Báhccavuodna Vuonan.
+Gárden galggi oahppe tjoahkkit diedojt gåktu miessemærkkom dáhpáduvvá, dat rájes gå boahttsuv viedtji gárddáj gitta luojtti dav gárdes vas.
+Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit åregijt ja niŋŋelisboahttsujt duon dán álldarin.
+ Ájn vil sávrebut barggat árbbediedo ja sáme bájkkenamáj tjoahkkimijn.
+Ålliduvvá 2014:n - Sogn og Fjordane allaskåvllå, guovdásjviesso Sogndal 146 millijåvnå kråvnå.
+Ságájdahttemav dahkat
+Vállji biktasijt maj soabtso. Ž Sulásta nuoges ájgev ságájdallamij jåvsådit - ja diededa ietjat mierredum ájge åvddålattjan resepsjåvnån.
+Gielladomedna máhttá dagáduvvat dan gergas reklábma- jali vuobddemplakáhta gáktuj.
+Iemelágásj lájggokontrahktav máhtá bv. konsummänntaráden fylkan jali girjjeoassásin oasstet.
+gárvedit gatjálvisájt åvddånbuktemij
+Ekonomiddja ja administrasjåvnnå 2 vahko (gålgådismánno 2014)
+Desik dálkke buorrán.
+Ragátmáno 5. b. ja ragátmáno 14. b. gaskan máhtá jienastit pastora- / tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan.
+Ruvhten sijte ja Femund ällosujttimdajva gaskan Rr 146 Aa rájes Rogshåena rádjáj Røaänon.
+Gålgådismáno 1. b. ja vuoratjismáno 30. b. gaskan ällosujtto dåjmaduvvá dálvveguohtomednamijn, d. j..
+Gasska
+Gasskavahko guovvamáno 11. biejve
+Gålgådismáno, gasskavahko 8. b. buvtij ráddidus oajvvadusáv 2015 budsjæhttaj.
+Sieradittjat buorre prostahtavájvijt prostahta bårredávdas de máhttá gasskavuohta luovas ja tjanádum PSA gaskan dåkttårav viehkedit.
+HARALD GASKI; Sáme tjálle, Tjálliij Lágádus 2007
+åvddånbuktet ietjas filmma-, teáhter- ja musihkkamuossádusajt ja árvustallat vájkkudimnævoj anov
+åvddånbuktet ietjas låhkåmåtsådallamijt ja låhkåmmuossádimijt dålkkuma ja refleksjåvnå baktu
+åvddånbuktet ja kommenterit mediaássjijt iesjválljidum mediajs ja gárvedit ietjas ássjijt duon dán mediaj
+Åvddånbuktet diedojt lagámus berrahij birra
+gaskostit oanep tevstajt iesjválljidum ássjijs
+Gasskogárggásij tjálli oahppe mij la sæmmilágásj dajn guovte kultuvrajn.
+Gássta, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddádibme le aj dahpadusá ma le ájnnasa, ja ma stuorfámiljav ja fuolkijt aktidi.
+Gástadus le ávo ája ja girkko aktisajvuoda gäjnno.
+- Gástadibmáj, skallidibmáj, fiesstimij ja hávddádibmáj?
+Gástadibmáj, skallidibmáj, fiesstimij ja hávddádibmáj?
+Gástadusjubmeldievnno l ávo ja viessoma vuollo.
+Gástadus
+Gástadus la vuodo sebrulasjvuohtaj Svieriga girkkon.
+sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno
+Gástadus nuorajda Máná ienemusát li gástadum Svieriga girkkon, valla ienep nuora ja nuorra ållessjattuga sihti gástaduvvat.
+gástadattijn sijáv Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán
+Gásta baktu sjaddap oassen ristagis girkkos.
+Gaup vuoset siednadájdas baktu sáme kultuvrragaskostibme guosská.
+Dáv gávnnat de máhtti oahppe dievddet DHO-sjiemáv.
+Gávnatjit lijkkogis sajijt nubbe nuppe rubmahijn: ságastihtte nubbe nuppijn, åhttse, gulldalihtte ja giehtto.
+gávnnat, árvustallat ja åvddånbuktet buojkulvisájt matematihka moattekultuvralasj histåvrås ja árvvaladdat majt matematihkka mierkki luonndodiedaj, teknologijaj, sebrudakiellemij ja kultuvrraj
+ietjas låhkåma diehti åhtsåt tjáppagirjálasjvuoda- ja fáhkagirjijt girjjevuorkán
+gávnnat diedojt tevstajn jali praktihkalasj aktijvuodajn, åvddån biedjat ja tjielggit merustallamijt ja barggovuogijt, båhtusav árvustallat ja åvddånbuktet ja dagástallat tjoavddusav
+gávnnat diedojt tevstajn jali praktihkalasj aktijvuodajn, válljit riekknimvuogev, vuodustit válljimav, tabællamáhtov adnet ja ávkástallat riekknimvuogij aktijvuodajt, båhtusav árvustallat ja tjoavddusav åvddånbuktet
+gávnnat ietjá bágojt
+åhtsåt ábnnasijt ietjas tjállembargojda girjjevuorkán ja Internehtan, ja hábbmit, vuorkkit ja viedtjat vas tevstajt digitála ræjdoj anedijn
+gávnnat ja hiebadallat luonndofágalasj diedojt tevstajs iesjgeŋga mediajn ja åvddånbuktemav dahkat
+Máhttá vájvve kondomajt åttjudit / oasstet ietjá rijkajn.
+gávnnat mediánav, dábálamostállav ja gasskamierev álkkes dáhtátjoahkkijn ja árvustallat iesjgeŋga guovdásjmihtojt nubbe nuppe gáktuj
+gávnnat riekta fábmudahkaj
+gávnnat bágojt ja moallánahkkojt ma li aktisattja ieŋŋilsgielan ja ietjat iednegielan
+gávnnat bágojt ja moallánahkkojt ma li muodugattja ieŋŋilsgielan ja ietjas iednegielan
+åhtsåt gåktu sáme dålusj subtsas ja inuihta dålusj subtsas libá muodogattja ja gåktu æbá la
+Gávnnuji 45 ålggorijkkatjoaggulvisá ja vil gáktselåk jubmeldievnnosaje gånnå tjåhkani dájvvalakkoj.
+luohkko buorre oahppamnævojda
+Máhttelis la persåvnålattjat hábbmit fiesstimjubeldievnov.
+Gávnnuji vuojn tjielgga njuolgadusá duosi man vuoras berus liehket.
+Gávnnuji gus bágo ma buorebut hiehpi?
+Dåssju gallegasj árená gávnnuji gånnå bæssá oarjjelsámegielav adnet, ja ressurssaulmutja duodas vádnuni.
+Gávnnuji aj oasstet iehtjádij siegen dálkasboargálin, biebbmoboargálijn, kioskajn ja värmmádagán.
+Gávnnuji ållo tjalmanspela majna dåhkki tállabágojt ja rájddotállajt gærddodit / oahppat.
+Gávnnuji muhtem ådåsap dutkambargo, rapporta, guoradallama ja evaluerima sámegiela vuoksjuj sebrudagán.
+Gávnnuji siebre majda máhttá säbrrat ma máhtti doarjjot gätjástusáj ja rádij.
+Gávnnuji bájken 4 600 älloniehke, dájs 85 prosännta gávnnuji Norrbottena lenan.
+Gávnnuji bájken 900 ällosujttovidnudagá.
+- Håhkkånimsajijn ja sårmmesajijn gávnnut?
+Håhkkånimsajijn ja sårmmesajijn gávnnut?
+(Gävleborgan gávnnuji dálvveguohtomednama maj birra ednamäjgáda rijddali valla sáme adni guohtomriektá gávnnu.)
+Gávna doajmmaj hiebalgis bielijt ávijsájn jali dakkirijin.
+buohtastahttet ja gávnnat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt sámegiela ja dárogiela gaskan
+gávnnat ja dagástallat jáhkedahttevuodav gæhttjaladdama, simulerima ja merustallama baktu árkkabiejve aktijvuodajn ja spelan
+gávnnat aktisasj bekkadiddjev ja fraksjåvnåj adderit, subtraherit ja gærdodit
+Gávna gåktu máhtá Jubmelij ietjat gieresvuodav vuosedit.
+Rádeájras Anniken Hauglie máhtoj ja åhpadusá Stadarádeåssudagán la mannam Guovddagæjnon ja adnám æjvvalimijt Sámediggerádijn.
+Rádeájras guossidaláj aj duov ja dáv sáme fáhkabirrusav degu Sáme allaskåvlåv ja Gáldov.
+Stádaskåvlå sámegiel oahppe máhtti gávnnat ja adnet aktisasj miehttse- jali luonndosajev stáda láhkabirrusin.
+Mij gullu stádasuohkanijda, de le oahppijlåhko lassánam 415 prosentajn 17 jagen.
+250 tånnå boatsojbierggo vuobdeduvvá boargálin massta 200 tånnå tsáhpusin.
+Ž GCG:a Facebook-bielle
+Ž GCG:a næhttabielle
+GCG:an le aj åvdåsvásstádus Áltá 2013 gárvedime konferánsa sisano ja tjadádime åvdås.
+GCG:a præssaulmutja
+(bs. Jubmel vaddá - Mij juogadip, Kapihtal 2) Sáme jáhkkoåhpaduspládna le ressursdokumænnta tjoaggulvisájda ma sihti sáme
+Gehtja aj 2. dásen gånnå tjielggiduvvá mij le vahkkobiejvvespella.
+Gehtja vaj tevstajn li moattelágásj gássjelisvuodadáse.
+Dála vuojná guokta kårtå ådå bágoj ja moallánagáj:
+Tjuovvovasj suohkanijn gehtjadime tjadáduvvin: Grane, Hattfjelldal, Skádne, Dædno ja Oarjje-Varanger.
+ Aktan giellaguovdátjij gehtjadit sijá rållav sámegiela åvddånahttemin
+Gehtja Gávnos, Sámedikke sijddabielle, giella.
+Gehtja Gávnos, Sámedikke sijddabielle, giella.
+Gehtja aj 2. kapihttalav, Nasjonála lága.
+Gehtja aj 6. ja 7. dásijn gånnå oahppamvuoge lagábu tjielggiduvvi.
+(Gehtja aj Varresvuohta ja sosiál)
+Gehtja aj guhkásåhpadibmen gånnå li digitálalasj skálma nammadum.
+Gehtja aj dábálasj girjálasjvuodalistan ienep hiebalgis girjijt.
+Gehtja sierra artihkkal gielladomenaj birra.
+Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá gáktuj.
+Gehtja ållessjattugij vuodoåhpadusá guoskavasj årnigav.
+Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årnigav.
+Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årtnigav.
+Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá gáktuj
+Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusán.
+Gehtja roallakårtåjn.
+Gehtja sierra artihkkalav ja enep buojkulvisájt gielladomenaj birra.
+Enep buojkulvisá, gehtja sierra artihkkalav gielladomenan.
+Gehtja aj sierra oasev árvustallama birra vuollelin
+Lågå sválldasav " Skåvlå birra - Låhkåt mijá lunna ".
+Lågå sválldasav " Skåvlå birra - Låhkåt mijá lunna " Oahppe iesj máksá oahppamgirjij, oahppamnävoj ja duodjeábnnasij åvdås.
+Gehtja www.lex.no/vurdering.
+Gæhttjalimordnik le nannusappot tjanádum fylkamánne juridihkalasj ja sosialfágalasj máhtudahkaj.
+Gæhttjalibme le ájádaládum láhkamierredum suohkana dievnastusguovloj addnijda NAVan.
+gæhttjaladdat dålkkut ja jårggålit sámegiela ja ietjá gielaj gaskav ja ságastallat gåktu dádjadusá rievddi báhkoválljima ja kontevsta gáktuj
+Gähttjal ietjá drogajt.
+Gárvedimprosjevta boatsojäládusán
+Gæhttjala ådå bágojt ålles gárgadisájn adnet, ij jur åvtåjn bágojn vásstedit.
+Gæhttjalibme máhttá vuodon árvustallimij sige oahppijda ja åhpadiddjáj.
+Gæhttjalibme Gæhttjalibme máhttá oahppamvuodon dagáduvvat.
+Gähttjalin sisanádusáv tjielggit gå Jesus lij jábmám ja bajástjuodtjelam.
+gæhttjaladdat låhkat ja tjállet ieŋŋilsgielak bágojt, moallánahkkojt ja álkkes gárgadisájt lahka birrusijs ja ietjas berustimes
+Tjoaggulvisá ma jáhkkoåhpadusáv jådedi bierriji gæhttjalit aktisasjbargov mánájgárdij, skåvlåj ja skåvllåastoájgeårnigij åttjudit.
+Gähttjala aj mánáv åhpadit ij njunjev jali tjalmijt duohttat.
+Gæhttjala ássjev juohkkat guovlos gehtjadit.
+Gähttjala umassláhkáj onanerit åvddåla, de l álkkep diehtet masi lijkku.
+• Gähttjo boatsojriekknimin ja boatsojlåhko vuododuvvá
+• Gähttjo tjielde árvvulassti luonndosujto ja kultuvrrabirássujto dåjmajt
+• Gähttjo mierredum biejadusá tjuovoduvvi
+oadtjobihtit.
+Giehpedittjat guládallamav åhpadiddje ja oahppe gasskan le ávkken dokumentajt juohket åhpadusvuodon.
+Bálkkáåsij ålgusmáksem máhttá vatteduvvat gå åhpadus le ienep gå masi orgánan le dárbbo ja gå åhpadus ij le njuolgga dárbbo dievnastusán.
+aktugattjaj máhttelisvuodajt adnet unneplågogielajt
+Gejda máhtá jienastit?
+Vägverket (Rahtedoajmma) biejaduvvá lasedittjat ietjas bargov galbbit unneplåhkogielak bájkkenamma galbajt.
+åsko birra åvddål gå dat allasis risstalasj ájádusájt åmastij.
+gejna sihtá seksav adnet.
+• Gen siegen la skåvlån?
+Máhtudakduodastus galggá fylkasuohkanis vatteduvvat.
+Gut ij lulu åtsåduvvat mammografidjajn?
+Dágge l álu vájvep ierit bassat gå smegma mij luondulattjat gávnnu åvddånáhke vuolen.
+Dahkit dáv ådåsis moaddi jage nalluj.
+Gesi sidá åskov vaddet?
+Gesi tjáleduvvá/ságastuvvá?
+Giessejahkebielen rásijt, urttasijt ja lastajt guohtu.
+Biehtsemáno 2013 rájes la sujto ja huvso "IVO." Inspeksjåvnån, åvdåsvásstádus Sosiálasivra gähttjovidnojs.
+Bivnospyramijdda tjielggi bájkij åvddånahttemav daj bivnosvuoda gáktuj gålmå dimensjåvnåj milta:
+• Gudi galggi ságastallamij oassálasstet?
+unneplågogielav máhtti.
+välggogisvuohta diededit rijkalasj unneplågojt sijá
+Gájkka almulasj dåjmajn le åvdåsvásstádus vieledit sámegielak addnijt ietjasa barggosuorgen suorggeåvdåsvásstádusprinsihpa milta.
+Gudi máhtti dårjav åhtsåt?
+Dát sihtá javllat buojkulvissaj guhkásåhpadussa.
+Adná gus oahppe dielbev?
+Båhtusa addnijguoradallamijs galggi dahkat vuodov etáhta dievnastusá fálaldagá kvalitehtav åvddånahttet.
+addnijguoradallam majt sáme varresvuodadutkama guovdásj tjadádij vuoset duohtamahtesvuodav sámegielak máhtudagájn varresvuodabarggij gaskan ja båhtusa dættodi tjielgga dålkkum le hiehtetjoavdos.
+addnij sierra giella, kultuvrra ja åtsådallam duogátja gájbbedi fálaldagájt hábbmit ja hiebadit, Etáhtta galggá barggat nav vaj almma avtaárvvusasj fálaldagájt gájkajda vaddá.
+Dálla galggap aktisasjbargov gæhttjat åvddånimsuorggen.
+åhpadiddje ij dárbaha gåktuk maŋŋunit.
+Konsumsjåvnnå
+Addnij álldar le ájnas, ja ájnas le jut låhko mánájs gudi sámegielåhpadusáv oadtju lassán.
+Le ájnas vieledusájn addneberustimijda ja addnemáhtudagájda ja aj buorre aktisasjbargujn suohkanij, æládusberustiddjij, addneorganisasjåvnåj ja ietjá kulturmujttooajválattjaj.
+adnet álkkes gulldalim- ja hållamstrategijajt
+adnet álkkes låkåm- ja tjállemstrategijajt
+adnet almeguovlo moallánagájt ja ságastallat sáme násstegåvåj birra
+animasjåvnåjt ja ietjá modellajt adnet gå tjielggi planehtaj ja máno labudimijt, ja tjielggit dárkkelit gåktu jábe ja mánnogaska dáhpáduvvi
+adnet bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda ja ságastallat mij bierggim le
+adnet árbbedábálasj barggo- ja æládustermajt
+adnet árbbedábálasj subttsasijt bargadijn
+adnet biebbmo-, biebbmoábnnasij- ja biebbmodahkama moallánagájt ja ságastit sáme biebmoj birra
+adnet vættsásvuoda moallánahkkojt ja moallánahkkojt ma geŋga dilláj gullu
+adnet bokstávajt ja gæhttjaladdat bágoj, ietjas giehtatjállusijn ja tastatuvrajn
+adnet gárgadisanalyjsav ja fáhkatermajt gå le gielaj vidjurijt gåvådime
+adnet dálkke- ja fierddabágojt ja moallánagájt, ja subtsastit mærkkabiejvij ja dálkkemerkaj birra
+gåvådit váksjomij baktu jábijt sáme ja dáttja dábij milta, ja subtsastit gåktu sáme namá mánojda gåvvidi luondo dáhpádusájt ja ságastallat ma li hiebalgis biktasa dálkkáj ja jáhpáj
+adnet prienntiduvvam ja digitála báhkogirjijt ja diehtogirjijt
+adnet ájnnasamos duollatjállemnjuolgadusájt
+adnet dajt ájnnasamos duollatjállemnjuolgadusájt
+adnet diedojt brosjyrajs ja digitála tevstajs gå dábálasj skihpudagáv tjielggi ja gåktu dav hiereda, ja tjielggit dárkkelit manen muhtem skihpudagáj vuosstij vaksinerip
+adnet digitála ræjdojt tjáledijn
+adnet digitála ræjdojt tjállemprosessan ja interaktijvatevstaj buvtadimen
+adnet digitála ræjdojt gå diedojt le åhtsåmin, ja ræjddon gå tevstajt le dahkamin
+adnet digitála vædtsagijt guoradalátjit polynomafunksjåvnåj, ruohttsafunksjåvnåj, potænssafunksjåvnåj ja eksponensiálafunksjåvnåj kombinasjåvnåjt ma praktihkalasj dilijt tjielggiji, navti váj merustalá nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav ja ruossimtjuorgav, ja gávnnat gasskamærrásasj stuorromfártav ja momentána stuorromfárta sulleárvojt
+adnet digitála vædtsagijt gå viedtjá diedojt ja gæhttjaladdat tevstajt dahkat
+adnet digitála ræjdojt ietjas giellaoahppamis
+adnet digitála ræjdojt ietjas tækstabargon
+adnet digitála ræjdojt gå le ietjas tevstajt åvddånbuktemin ja almodime
+adnet guovdásj gåvvusav duollatjállema hárráj, báhkosåjådime, gárgadis- ja tækstadahkama hárráj gå le tevstajt buvtadime
+adnet digitála vædtsagijt ja ietjá viehkkenævojt gå le guoskavasj diedojt åhtsåmin ja duov dáv tevstav dahkamin
+adnet digitála vædtsagijt åvddånbuvtátjit ja analyseritjit polynomfunksjåvnåj, ruohttsafunksjåvnåj, rasjonála funksjåvnåj, eksponentiálafunksjåvnåj ja potensiálafunksjåvnåj kombinasjåvnåjt
+adnet digitála vædtsagijt guoradaládijn, modællahábbmidijn ja åvddånbuvtedijn
+adnet digitála ræjdojt gå tevstajt systematiseri ja vuorkki, ja gå ietjas bargojt åvddånbuktá ja almot
+adnet digitala ressursajt gå le gielav oahppamin
+adnet digitála ressursajt ja ietjá viehkkenævojt ietjas giellaåhpadusán
+adnet digitále ressursajt ja ietjá viehkkenævojt gå le gielav guoradallamin
+adnet digitála viehkkenævojt gæhttjaladdambargon ja ålggobargon
+adnet diedulattjat sámegielbágojt ja moallánahkkojt
+adnet moallánagájt fámilja, ieddne, áhttje, viellja, oabbá, áhkko, áddjá, oarbbimbielle, muohtá, siessá, guosske, ænoj, tjiehtje ja iehke
+adnet moallánagájt ma gåvådi dálkev, dálkkemerkajt, muohttagav ja fierdav
+adnet sáme låhkåm- ja rieknimvuogijt
+adnet duolbbada geometrijav analyseritjit ja tjoavdádit moattebelak teorehtalasj ja praktihkalasj tjuolmajt guhkkudagáj, viŋŋkalij ja areálajn
+ Ienep tjálalasj sámegiela adno digitála mediájn.
+adnet buojkuldagájt strávve, strávvefábmo, resistánssa, effekta ja induksjåvnnå tjielggitjit båhtusijt strávvebiráldagáj gæhttjaladdamijs
+adnet fáhkajguoskavasj terminologijav giela hámij ja struktuvra gåvådattijn
+riekknit fraksjåvnåj, fråksjåvnåj dividerit ja fraksjåvnåjt álkkebun dahkat
+adnet funksjåvnåjt praktihkalasj aktijvuodajt modelleritjit, árvvalattatjit ja analyseritjit
+adnet berajnammadusájt
+adnet gielav aktijvalattjat duon dán gielladilen ja duon dán aktijvuodan ja dåjman
+adnet gielav ienebut maŋenagi duon dán aktijvuodan ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánahkkojt
+adnet moallánagájt grammátihkas ja tækstaoases viehkken ietjas bargon
+adnet vuodomoallánagájt grammatihkas ja tækstaoases
+adnet målsudahkes gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sige tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan*
+adnet målsudahkes gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sihke tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan*
+adnet moattelágásj gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sihke tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan
+adnet gasskavuodajt praktihkalasj aktijvuodajn, fártajn riekknit ja valutaj gaskan riekknistit
+adnet gulldalim- ja hållamstrategijajt
+adnet háldadim moallánagájt gå le guládallamin almulasj ásadusáj
+adnet duov dáv dilev, barggovuogev ja oahppamstrategijav majna åvdedit ietjas tjehpudagáv ieŋŋelskgielan
+adnet duov dáv moalgedimvuogev duon dán dilen
+adnet duov dáv njálmálasj moallánagájt dilij milta
+adnet duov dáv låhkåmstrategiijav gå låhkå duov dáv tevstav duon dán láhkáj
+adnet muhtem åvddånbuktemvuogev ietjas bargoj åvddånbuvtedijn
+adnet digitála ræjdojt ja ietjá viehkkenævojt iesjrádálattjat
+låhkåt ja åmastit fáhkamáhtov ietjas åhpadusprográmmas
+låhkåt, dádjadit ja árvustallat moattelágásj tevstav duot dát ássjes
+adnet fáhkamáhtov ietjas prográmmafágajs lågådallamijn ja dágástallamijn skåvlå, sebrudagá ja barggoiellema birra
+adnet ietjas åtsådallamijt ja tevstajt ma gåvådi guovte- ja moattegielakvuodav vuodon ságastallamijda
+ietjas tevstav árvustallat ja buoredit dav
+adnet ja vuodustit avtahámakvuodav ja Pytagorasa gárgadisáv dåbddåmahtes stuorrudagáj merustallamijn
+adnet ja vuodustit avtahámakvuodav, mihtov ja Pytagorasa gárgadisáv merustallamijda ja praktihkalasj bargon
+adnet vuodo hámijt gå moalget, jiednat, bágojt såjåt ja gárgadisájt dahká guládaládijn
+adnet gåvvusav jiednadime hárráj, intonasjåvnå, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj gå le guládallamin
+adnet guovdásj gåvvusav jiednadime hárráj, intonasjåvnå, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj guládallamin
+adnet tállajt gå le ájgev ja biejvijt nammadime
+Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta
+adnet tállajt gå le hattijt, valjesvuodav ja stuorrudagájt tjielggimin
+adnet tállajt ja variábelijt guoradaládijn, gæhttjaladdamin ja praktihkalasj ja teorehtalasj gássjelisvuodaj tjoavdedijn ja båhtusijt vuogas láhkáj åvddånbuktet
+adnet tállajt gå le ságastallamin lahka birrusa ja ietjas åtsådallamij birra
+adnet låhkåm- ja tjállemstrategijajt
+tállalinjav adnet merustallamijda ja tállastuorrudagájt vuosedittjat
+ádnet luonndofágalasj buojkuldagájt gåvådittjat ja åvddån buvtátjit ietjas váksjomijt, oajvvadit ja ságastallat vejulasj tjielggidusáj birra dasi mav le váksjum
+adnet luonndonammadusájt ja sáme bájkkenamájt
+adnet matematihkalasj symbåvlåjt ja åvddånbuktemvuogijt matematihkalasj aktijvuodajt tjielggitjit dahkamustjoavdedijn.
+adnet mediajt ietjas giellabargon
+adnet mihttiminstrumentajt, dáhtájt tjuolldet, árvustallat makta båhtusa li dåhkkidahtte, ja dajt åvddånbuktet digitála viehkkenævoj jali daj dagá.
+adnet mihtov gaskajt merustalátjit ja kártajt ja barggotjuorggamijt dahkat ja daj birra ságastallat, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá
+adnet muhtem vættsásvuoda moallánahkkojt ja frásajt viehkken dádjadittjat ja dádjaduvátjit
+adnet muhtem dábálasj smávep bágojt ja álkkes stávim- ja gárgadishámijt
+adnet avtagærddásasj dáhtásimulerigijt jali animasjåvnåjt vuosedittjat ja tjielggitjit luonndofágalasj fenomenajt ja hypotesajt gæhttjalittjat
+adnet fáhkamáhtov prográmmafágajn fágalasj guládallamin
+adnet riekknimárkajt statistihkalasj merustallamijn ja åvddånbuktemijn
+tjállet duov dáv tevstav mij le avtarájak ja struktuvrajn
+adnet vuodulasj hámev duollatjállemis, báhkosåjådimes, gárgadis- ja tækstadahkamis gå le tevstajt tjállemin
+tjállet duov dáv avtarájak tevstav struktuvrajn, hiebadum ulmmaj ja dilláj
+adnet sáme bivtasnammadusájt ja giehttot sámegáptij birra duot dát guovlos Sámen
+adnet sáme termajt gå tjielggi ietjas váksjumijt muohttaga ja fierda birra ja ságastallat manen máhtto muohttaga ja fierda birra le sierraláhkáj ájnas jåhtulagán ja árbbedábálasj æládusájn
+adnet sáme bokstávajt ja gæhttjaladdat sámegiel bágoj
+adnet bágojt, moallánagájt ja moalgedimvuogijt ma guosski luonnduj
+adnet bágojt, moallánagájt ja moalgedimvuogijt ma guosski luonnduj
+adnet bágojt ja moallánahkkojt ma gulluji árbbedábálasj ja ådåájggásasj barggoiellemij ja oajvvadit ja árvustallat ådå termajt
+adnet bágojt ja moallánahkkojt ma gulluji árbbedábálasj ja ådåájggásasj barggoiellemij, oajvvadit ja árvustallat ådå termajt
+adnet báhkogirjijt, diehtogirjijt, digitála ræjdojt ja ietjá viehkkenævojt ietjas giellaoahppamin
+adnet báhkoboanndudagáv majt dárbaj bæjválasj iellemin
+adnet standardiserigahtes mihttimijt ja tjielggit manen li standárd mihttima ja adnet ja målsudit dábálasj mihttimavtadagáj gaskan
+adnet tækstagiehtadallamræjdojt ietjas bargojn gå tevstajt vuorkki ja systematiseri
+adnet tevstajt girjjevuorkás, Internehtas ja mediajs lájttálisát, árvvaladdat tevstajt ja vuosedit aneduvvam gáldojda
+ávkkit ulmmelattjat girjjevuorkáv, sámegiel diehtogirjijt, sámegiel mediajt ja digitála diehtogáldojt
+adnet namájt biejvijda, mánojda ja dan gávtse jáhpáj
+Gávna ietjá moallánagáv majt máhtá adnet jus hæhttu.
+Dábegis láhkáj de sihtá dát sierra åhpadimvuohke javllat guhkásåhpadus, intensijva åhpadus jali læjrraskåvlå åhpadus.
+Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá ietjastis vihtanijt jali ássjedåbddijt gåhttjot ja vásstet sijá boahtemgåloj åvdås.
+Praktihkalasj organiserim galggá tjielggasit vuosedit divna oassálasste ságastallamin li avtaárvvusasj oassálasste.
+Praktihkalasj girje ma åhpadiddjáj máhtti ávkken bæjválasj giellaåhpadimen:
+Mujte aj mierkkit njuolggahålan.
+- Javla avtav bágov juohkka biejve, tjále gárgadisáv ja rája ráddnaj jali biedjala ietjat Instagrámmaj.
+jus preventijvvanävojt adná ja makkirijt
+Ane kompressav jali bomullov ja basá ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj.
+Ane suojev, buojkulvissan kondomav jali njoallomgåbttjåsav, ja hárjjidalá åvddåla gåktu dav adná.
+Gätjoga li tjielde aktisasj åbmudagá.
+Konvensjåvnå märrádusá gulluji tjieldijda jali tjieldij ällobarggijda ja ällosujttimdajvajda jali daj ällobarggijda.
+Tjiehpes, liekkos ållessjattuga gudi li lahka le mánáj soapptsoma vuodon mánáj gárden.
+Máhtulasj
+Máhtudakmihto 2 T maŋŋela
+gárvedum åhpadiddje, jib, åhpadiddje gænna le pedagogalasj vuodo ja guovtegielak máhtudahka
+Máhtudakmihto máhtti boahtet vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
+10. jahkedáse maŋŋela
+10. jahkedáse maŋŋela
+10. jahkedáse maŋŋela
+Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela
+Máhtudakmihto 1 P - Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela
+Máhtudakmihto 1P-Y - Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela
+Máhtudakmihto 1 T - Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela
+Máhtudakmihto 1T-Y - Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela
+2. jahkedáse maŋŋela
+Máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela
+Máhtudakmihto 2 P maŋŋela
+4. jahkedáse maŋŋela
+Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela
+7. jahkedáse maŋŋela
+Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela
+Máhtudakmihto dásijda juogeduvvam
+Máhtudakmihto Jo1-viddnofágalasj oahppoprográmma maŋŋela
+Máhtudakmihto Jo1 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela.
+Máhtudakmihto Jo1-oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela
+Máhtudakmihto Jo1 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋel ja Jo2 - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋel
+Jo2 - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela
+Máhtudakmihto Jo2 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela
+Máhtudakmihto Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela
+Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela
+Lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela
+Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn.
+Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn.
+Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, gånnå javladuvvá mij galggá åhpaduvvat.
+Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
+Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ja åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
+Máhtudakmihto båhti vuojnnusij åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
+Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtov.
+Máhtudakmihto
+Máhtudakmihto gånnå le mihtomierejåksåma dåbddomerka ja åhpadusmihttomiere gånnå le mihtomiere jåksåm gájbbádusá, vierttiji tjielggiduvvat oahppijda.
+Máhtudakmihto ma li merkkiduvvam nástijn * 8. dásen, e gullu viddnofágalasj åhpadusprográmma oahppijda.
+Máhtudakmihto ma li mierkkiduvvam nástijn* Jo1:an e guoska oahppijda gudi tjuovvu Viddnofágalasj åhpadusprográmmajt.
+Máhtudakmihto Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhtttet
+Máhtudakmihto máhtti vuojnnuj boahtet åhpadusmihtojn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
+Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
+Máhtudakmihto sámegiella 2
+Máhtudakmihto sámegiella 3
+* Dát máhtudakmihtto ij guoska oahppijt viddnofágalasj åhpadusprográmman.
+Máhtudakmihto
+Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, gånnå javladuvvá mij galggá åhpaduvvat.
+Máhtudakmihto oahppoplánas http://www.udir.no/grep
+Máhtudakmihto máhtti vuojnnuj boahtet åhpadusmihttomierijn, degu lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
+Máhttet iesjgeŋga luonndodiedalasj tevstajt, metodajt ja teknologalasj tjoavddusijt dádjadit vaddi vuogas vuodov virggefágalasj åhpadussaj, vijddásap oahppamij ja iellemájge oahppamij virgen ja asstoájgen.
+Máhtudahka le sebrudagá vuodoresurssa.
+Máhtudahka moattekultuvralasj pedagogihkan ja kultuvrraanalysan le dán bargon sierraláhkáj ássjeguoskavattja.
+Genehtalasj valljudagá: Vuodna galggá vuorodit bargov sadjásis oadtjot systemav mij mierkki ahte patentasuodjalimåhtsåmusá ja sjaddoslájaj suodjalibme aktijvuodan le vælggogisvuohta genehtalasj valljudagáj ja árbbediedo álggovuodov ilmodit.
+Geográfalasj namá, tsuojggidusá ja koordináhta (SWER99TM Svierigin ja WGS 84 Vuonan) bievddegirjen li váldedum almulasj kártajs.
+Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhttet
+Geometrija skåvlån mierkki ierit ietján analyserit guovte- ja gålmådimensjonála gåvvusij vuogijt ja konstruksjåvnåjt ja merustallamijt dahkat.
+Bávtjasgiehpediddje dálkkasa
+Giddagisájn máhttá aj aneduvvat dålkkumdievnastus, juska dát ij la buoremus tjåvda.
+Gidán biejvve suojmma buktá iellemav luonnduj, navti Kristus midjij boahtá ihkeva iellema vattáldagájn.
+2009-gidá galggá ásaduvvat aktisasj barggojuogos gånnå le dahkamussan buktet oajvvádusájt dåjmajda ma máhtti sáme oahpponævvo åvddånahttemav dåbmarabbon dahkat.
+Giedav hähttu badjen anedit ja dav vuojŋadit appáráhta vuosstij gå guokta jali gålmmå gåvå váldeduvvi.
+Giedav hähttu bajás anedit ja vuojŋastit apparáhta vuosstij dan båttån gå válldá guokta jali gålmmå gåvvå.
+Guoskat moadda gatjálvisájt
+giehtadallat proporsjonála ja måttso proporsjonála stuorrudagájt praktihkalasj aktijvuodajn
+• Åtsålvisáj giehtadallam dáfobiednikluohkoj gávttuj - åtsålvisá galggi rájaduvvat färttáhasj lenastivrraj ma moalggi ja ássjev vaddi Sámediggáj mierredibmáj.
+Giehtagirjen le dárbbo dágástallat rehabiliterima ja máhtsadime sáme bájkálasjsebrudahkaj ulme dádjadusá birra.
+Giela boahtteájggáj le sierraláhkáj ájnas gå le prosentaj lågoj milta ienebu gå gasskabuolvas gudi sáhkadi kymrilasj gielav.
+Iehpeformála giellaåhpadibme buolvas buolvvaj je ájnnasamos garantia ielle sáme giela åvdås.
+sáme gielaj dutkam le ájnas gielaj vijdábuj åvddånahttem vuodon.
+Njuolgadusá ja rievtesvuoda
+Gielalasj åvddånahttem le dárbulasj gå galggá gielav nannit ja bisodit, ja viehka ájnas le jut Sámedikke ja ietjá oassálasstij roalla já mierredimfábmo giellapolitihkan tjielgaduvvá, tjielggi sámediggeráde Ellinpor Marita Jåma.
+Åvddånbuktem ja dássealedibme galggá sihkarasstet vaj æjgáda joarkki vaddet unneplåhkogielav ietjasa mánájda.
+Giellaaktijvuodan li aj Sámedikke doarjja åhpadibmáj - dsj.
+Giela åvddånahteduvvi ja bisoduvvi gå guládallam ja aktanahttem le ja gå aneduvvi.
+Kommuvnna máhttá vásstedit jus ladnja dåhkki.
+suohkana ja fylkasuohkana jali varresvuodavidnudagá galggi láhtjet dilev nav vaj dárbulasj dålkkumviehkke le jus barggijn ij le dárbulasj giella- ja kultuvrramáhtudahka.
+Tjielggidusáj / diehtovuodo dárbbo Suohkana- ja guovllodepartemænnta ja Sámedigge nammat aktisattjat fágalasj analysajuohkusav mij duola dagu sáme statistihka vuodon juohkka jage diedádusáv dahká sáme sebrudagáj dile ja åvddånahttema birra.
+Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar, Jan Tore Sanner ja Sámedikke presidænnta, Aili Keskitalo sávvaba vuorbev bargujn.
+kommuvnajda.
+suohkanij åvdåsvásstádus sihkarasstet sáme mánájda mánájgárddefálaldagájt gånnå oadtju nannidum ietjasa gielav ja kultuvrav, le dættoduvvam mánájgárddelágan 8. §:"suohkanin le åvdåsvásstádus nav vaj mánájgárddefálaldagá sáme mánájda sáme guovlojn le sáme giellaj ja kultuvrraj vuododuvvam.
+kommuvnajda.
+• suohkanijn / fylkasuohkanijn le åvdåsvásstádus i. i. mánájgárddefálaldagá ja vuodoåhpadusá plánimis, látjedimes ja tjadádimes.
+suohkana ja fylkasuohkana li vælggogis vaddet åhpadusáv sámegielan oahppijda gejna le åhpaduslága milta rievtesvuoda.
+Åvdåsvásstádus almulasj skåvllåstruktuvras le suohkanijn ja fylkasuohkanijn.
+suohkanijn le dábálasjdåktårdievnastusás, fysioterapeutådievnastusás, tsaggiednedievnastusás, varresvuodaguovdásj- ja skåvllåvarresvuodadievnastusás, sujtto- ja huksodievnastusás, habiliterim- ja rehabiliterimdievnastusás, mij le vuostasj dálkudimdásse psyhkalasj varresvuodabargos ja garevsuodjalusás.
+suohkanijn le da majn le åvdåsvásstádus láhtjátjit sajijt ja æjvvalimsajijt bájkálattjat, valla aj luojvoj organisásjåvnå ratjásti ednagit ietjasa bargo baktu.
+Komuvna varresvuohta- ja skihpasujton, mij la fámon vuorrasappojda guhkaájggásasj skibádahkaj, gávnnuji umasse mávso sujttuj mij skihpasujtárijs vatteduvvi.
+suohkana suorge baktu ájggu Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodit dutkamav ja máhtudakåvddånahttemav, pedagogalasj vájkkudimnævojt, økonomalasj doarjjagijt vuorodum åvddånahttemdåjmajda ja bærrájgæhttjovuogij åvddånahttemij.
+Giellda- ja dárjjesámegiellaj tjálli hiebadum kyrillalasj alfabehtajn.
+suohkana ja fylkasuohkana oadtju jahkásattjat sierra mierredum ruhtadoarjjagav sámeåhpadussaj, d. s. j. åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan.
+ma åvdutjis gávnnuji tjuottjudusguovlon li
+suohkana, skåvlå, mánájgárde ja giellaguovdátja li da ma ienemusát aktijvuodav sámedikkijn válldi.
+Giella subtsas gåsi gullu ja midjij identitehtav vaddá.
+Giellaárená: Giellasosiologalasj moallanahka mij aneduvvá dakkir sajij jali ásadusáj birra gånnå giella aneduvvá.
+Giellaárená li ájnas vædtsaga gå galggá æjvvalimsajijt ásadit gånnå sámegiella gullu ja vuojnnu.
+Giellabálkká le álgaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma minisstarijs gudi sáme ássjij åvdås vásstedi ja dáj lándaj sámedikkepresidentajs.
+Nuppástimtjuottjodiddje åvdedimbarggo rijkalasj
+Giellabargujn máhttá vuorbástuvvat dåssju jus guoskavasj bájkálasj sebrudagá dav doarjju.
+Giellabiese ja giellalávggoma li viehka dåbmara læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit.
+Máná giellabiessemánájgárdijs máhtti dákkárijda álgget, ja danen oadtju vijdábut åvddånahttet ietjasa guovte gielajt gitta allaskåvlå dássáj.
+Giellabiessemánájgárde ja giellabies- seskåvlå li guovdátjin.
+Giellabiessemánájgárde ja giellabiesseskåvlå li guovdátjin.
+Giellabiese lidjin sierralágátja gå biedjin dættov vaddet jali gaskostit árbbedábálasj kultuvrav mánájda.
+Giella dárbaj vehik viehkev.
+Giellatjåhkanime
+Åbbålasj vuojnno gielladiedádusán merkaj dav gå sihkarasstá jaskugis boahtteájgev sámegiellaj de ålles mærráj sisadná dát oasev bajemus giellapolitihkalasj åvdåsvásstádusás.
+Gielladiedádusán tjuodtju ráddidus ájggu barggat biedjatjit vuodov ådå sáme giellapolitihkav strategiaj ja åbbålasj vuojnoj sáme giellaj ja sebrudahkaj.
+Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen.
+Dile li sierraláhkáj, ja ij aktak åtsådallamijs máhte sirdeduvvat mekánalattjat sáme guovlojda.
+Gielladåjmaj vuoksjuj le aj ájnas jut li årniga ma ållesájggásasj gåvåv vaddi sámegiela anos iesjguhtik suorgen li sajenis.
+Gå galggá gielladåjmajt buorebut koordinerit li sáme ásadusá guovdátjin.
+Gielladomenabuojkulvisá
+Gielladomena
+Ællánahttema buojkulvisá
+giellan mij tjielggi mij juoga le.
+giellafágalasj åvddånahttem
+Giellafágalasj åvddånahttem hæhttu sebrudakåvddånimev tjuovvot, ja agev le ådå terminologijas dárbbo.
+Giellafágalasj åvddånahttem
+Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo
+Giellagáldo joarkkemprosjevta álgadimseminárra l rabás juohkkahattjaj.
+Giellagáldo joarkkemprosjækta ruhtaduvvá Interreg V Nord - oasseguovllo Nuortta Sábme, Lapin Liitto, Råmså fylkkasuohkan ja Suoma - Svieriga - ja Vuona Sámedikkijs.
+Giela addnijs båhti dárbo sebrudagán.
+ Giellaaddne
+Giellaaddnijn le galla aktijvuohta stuorra værmádagáj baktu fuolkkevuoda ja æládusáj baktu, ja giella le ájnas identitehtaguodde dan aktijvuodan.
+Giella anon
+Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
+Giella anon oajvveoasen le gatjálvis oadtjot máhtov gåktu giella doajmmá ulmutjij gaskan.
+Ulmme giehtagirjijn le åvddånbuktet sámegielav ja lasedit sámemáhtudagáv barggijn, valla aj lasedit álmulasjvuoda sámegiela anov oajválattjaj gáktuj.
+Gielaguoddijn árbbedábálasj sáme æládusájn dagu ednambarggo, boatsojsujtto, miehttsestallam ja guollim li ájnas máhto sáme giela, dábij ja árbij birra.
+Giellaguodde li viehka ájnnasa gå galggá giela addnij lågov lasedit.
+Giellaguodde: Tjiehpes giellaaddne gudi ressurssaulmutjin aneduvvi åhpadimaktijvuodan.
+ Giellaguodde dåjmalattjat aneduvvi váj gielav joarkká sihke formála ja iehpeformála árenájn
+ Giellaguodde aneduvvi dåjmalasj ressurssan giellaåhpadusán ja iesjguhtik giellaárenán.
+Giellaguodde li stuorra ressurssa mij ilá binnáv ávkkiduvvá giellaåhpadimen sihke mánájda ja nuorajda.
+Giellaguodde le viehka ájnas ressurssa mij luluj viehka ienebut ávkkiduvvat, sihke åhpadusán, dutkamin ja vuorrasappoj ja nuoraj guládijn.
+giellaguovdátja vuododuvvat oarjjelsámeguovlon
+Giellaguovdátja bierriji aj rutinajt ásadit váj addnij dudálasjvuodav mihtti, ja bierriji dåjmalattjat ja diedulattjat virggáj biedjat goappátjijt sjiervijt giellaguovdátja dåjmajda.
+Giellaguovdátja aj tsuojggiji ij le heva luohtadahtte jus rudá båhti jali e..
+Giellaguovdátja ásadij duojt dájt giellakursajt, ja tjadádi duojt dájt giellaprosjevtajt.
+Giellaguovdátja ásadi dåjmajt degu iehkedijt mánájda, vuorrasij æjvvalimijt, tiebmámanojt ja dahki oahppamnævojt ma li ávkkása giellaåhpadusán.
+Giellaguovdátja ásadi kursajt sámegielas ståhkamgiellan mánájda gitta sámegiella åhpadussaj suohkana barggijda ja duodjekursajt.
+Giellaguovdátja li ásadum bájkálasj birrasij álgadime maŋŋela váj sámegielav galggá ælláskahttet.
+Giellaguovdátja li aj æjvvalimbájke guovlo sáme álmmugij, ja danen le da ájnas institusjåvnnån sámegielav nannitjit ja åvddånahtátjit.
+Giellaguovdátjij dåjma li viehka mærráj siegen tjalmostahttemin sámegielav lagámus birrasijn, dan båttå gå li æjvvalimsadjen sáme álmmugij.
+Giellaguovdátja le Sámedikke ájnnasamos aktisasjbarggoguojmij gaskan iesjguhtik giellaguovlon.
+Giellaguovdátja gæhttji vidjurijda ietjasa guovlojn ja álgadi dåjmajt hiebadum dárbojda gen ga guovlon.
+Barggodahkamussan le aj åvddånahttet ja nannit åhpadusdåjmajt sáme gielan, kultuvran ja æládusájn ja aj diedojt oablodit sáme kultuvra birra.
+Giellaguovdátjij doajmma le ælládahttet, bisodit ja nannit sáme gielav ja kultuvrav.
+Giellaguovdátjij ruhtadille hæhttu tjielggasit buoreduvvat jus galggi bessat guhkesájggásattjat plánit bájkálasj sebrudagáj dárboj milta.
+Giellaguovdátjij guoradallam mav Norut Áltá 2012 gidá dagáj duodas dárbbo le ulmutjijs ja rudájs.
+Giellaguovdátjijn li iesjgeŋgalágásj hásstalusá organiserima, økonomalasj ressursaj ja giella- ja kulturtjiehpe barggij virggájbiedjamin.
+Giellaguovdátjijn li aj moadda kultuvralasj ja identitehtahábbmijiddje dåjma, gånnå giella muhtem láhkáj le guodden.
+Giellaguovllo: Giellageográfalasj moallánahka mij gåvvit guovlov gånnå giella aneduvvá.
+2012 Giellaguoradallama milta le sámegiela oahppofálaldagá vánesvuohta ájnnasamos sivva gå oahppe uddni e sámegiel åhpadusáv oattjo, vájku siján li riektá dasi.
+2012 giellaguoradallam vuoset moaddása udnásj æjgádijs gudi li 30 ja 40 jage álldara gaskan e sámegielav buvte.
+2012 giellaguoradallam ajtu vuoset nuora diededi e njálmálasj gielav sæmmi buoragit buvte gå boarrása.
+Giellaguoradallam vuoset julevsámegielan le nanos doarjja mánájgárde ja giellaguovdátja baktu Árran julevsáme guovdátjin.
+Giellaguoradallam vuoset ulmutja sihti åhpadusáv ietjasa bájkálasj birrasin ja dasi lassen bierriji ságastallamjuohkusa jali árená gåggu bæssá sámástit.
+Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
+Giellajábmem le duodalasj ájtton unnemus sámegielajda.
+Gielan ja aktisasjvuodan la gåktu mij definerip ietjama ja væráldav mijá birra: gudi lijma, gudi lip ja gudi sjaddap.
+Giellakampánnja "Sámásta munji " almot dálla báhkotjuohkkev ja gárgadistjuohkkev. Dát girjásj máhttá aneduvvat duon dán aktijvuodan.
+• Giella, kultuvralasj gulluvasjvuohta ja tjerdalasj moattebelakvuohta le aj guovdásj dimensjåvnå ulmutja iellemin majna máná ja nuora bierriji bargat risstalasjvuodajn vuodon.
+Giellalágan (2009:600) diededuvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meängiella (meänkieli), románagiella (romani chib) ja sámegiella.
+Giellalávggom, giellabiesse
+Giella le agev læhkám nanos vuodoæládusájn, ja iesjguhtik æládusá li læhkám ájnnasa sámegiela guodden ja sáme árbbediehtuj.
+Giella le duodaj sihke priváhta ja almulasj ássje.
+Giella le ájnas kultuvrraguodde ja identitehtavuosediddje.
+Giella le diehtogálldon midjij ja vaddá sáme árvvovuodov mij la mijá histåvrås ja dálásj ájges
+Giella le rasjep dilen dåppe gå ieneplågoguovlon, sierraláhkáj dakkir bájkijn gånnå dároduhttempolitihkka le garrasit ládam. Giella ij
+Giellabiesen lidjin 70 oassálasste.
+Giella le kultuvrraguodde ja ållu guovdátjin sáme árvojt ja máhtudagájt joarkkemin.
+Giella le nanos dilen giellaháldadimguovlojn Finnmárkon ja Divtasvuonan, ja viehka rasjep dilen Loabagin, Gájvuonan ja Snåasan.
+Giellamáhtto ja gielladádjadus åvddån aktijvalasj giellaanujn.
+Giellamáhtto åvddån gå gielav adná, ja giellamáhtudahka nanni dádjadusáv manen ja makkár vuoge milta gielav oahppá.
+Giela ma e aneduvá sjaddi sadjásisá masset.
+sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj aktijvuodajn.
+Giellanjuolgadusájn le vuostatjin ulmmen sámegiela aledit dásev ja láhtjet dilev sámegiela adnuj almulasj dievnastusáj gáktuj.
+Duodden giella oahppamij galggá ieŋŋilsgiella vaddet dádjadusáv viessomvuohkáj ja kultuvrajda gånnå ieŋŋilsgiella le oajvvegiellan jali almulasj giellan.
+Gielav oahppá gå adná tevstaj valjesvuodav, gånnå tækstamoallánahkko aneduvvá vijdes dádjadusájn.
+Giellaåhpadusá oajvveoasen le gatjálvis oahppát ådå gielav, oahppat ieŋŋilsgielav, ja vuojnnet aktijvuodav ieŋŋilsgiela ja iednegiela ja ietjá gielaj gaskan.
+Oahppij bargo ja plakáhta giellaåhpadimen máhtti gatsoduvvat sæjnnáj ja ij le de dárbbo rijddalit saje nanna.
+Giellaåhpadusá dárbo várieriji duojn dájn guovlojn.
+Giellaåhpadibme galggá liehket vuodum bájkálattjat ja vuolgasadjen bájkálasj sierravuodaj bisodittajt ja nannitjit bájkálasj sáme iesjdåbdov.
+Ajtu le nav jut Sámedigge le sihke dåhkkidam ja sihtam giellaåvddånahttemav.
+Giellapolitihka sisadno le álu læhkám ájnegisá riektá sámegiela adnuj ja åhpadibmáj.
+Ánarsámegiella ságastuvvá dåssju Suoman.
+Giella márjju l duodalasj ja javladuvvi ja dagáduvvi márjju dago majs la vájvve dádjadit sisanádusáv.
+Giella / Sámedigge - Sametinget
+Giellagievrra ij la sån guhti hæhttu miejnnit giella le álkke ávkkit.
+Giellasemináran tjalmostahteduvvá Sámedikke gålmåjahkásasj rádjárasstididdje giellaaktisasjbarggoprosjevta álgadibme.
+Gielladuvdadibme sijda ålggolin
+Gielladuvddem sijdan
+Giellastivran li ájrrasa nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojs- Ájrrasa nuorttarijkaj orgádnaj sáme giellalávddegådde (sGL) válljiduvvi giellastivra ájrrasij gaskas.
+birrasij siegen.
+Giellateknologalasj tjoavddusa li ávkálasj ja buorre viehkkenævo sihke giela adnuj ja åhpadibmáj.
+Giellateknologija juogeduvvá dábálattjat guovte oajvveoassáj, dáhtálingvistihkkaj ja ságástimteknologijaj.
+Giellateknologija le diedagasskasasj disiplijnna mij dáhtáprográmmajt åvddånahttá anályseritjit ja genereritjit ulmutjij gielajt, buojkulvissaj dáro- jali sámegielav.
+Giellatekno sijddabielen máhtá viedtjat Divvomav, duollatjállemræjddo Windowsij, MacOS:aj, OpenOffice & LibraOfficej, aktan InDesignaj. http://divvun.no/no/index.htm
+Gierkietjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lullne: Rr 220 A rájes njuolgga linnja Kåtavikena lulemus luoktaj Över-Umanin.
+Gierkietjahke l Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo.
+Brosjyjrra máhttá duodden biejaduvvat álkket sadjihij internæhttaj pdf-hámen.
+Girjásj galggá jårggåluvvat sámegiellaj.
+Girjásj le tjáleduvvam sihke æjgádijda ja åhpadiddjijda.
+Brosjyra biejvverudáj ja boarrásijpensjåvnå birra gárveduvvi vuostasj biellejage alluj 2009.
+Brosjyra ja diehtojuohkemplakáhta bájkálasj VBa-kåntåvråj adnuj, hábmiduvvi sáme kultuvra vuodos.
+Girjátja le juogedum divna rijka mánájgárdijda.
+Girjátjin aneduvvá báhko æjgáda sihke åvdåstiddjij ja æjgádij birra.
+Ájlis, ájlis, ájlis, Härrá gájkviekses Jubmel.
+Gut tjállá/ságas?
+Guhti ednamav åmas
+Gut lav mån?
+Gut máhttá viehkedit hiebalgis bágojt ja moallánagájt gávnnat?
+Gijttep doarjos mav oattjoba vaddet ja duosstot.
+Gijttep gieresvuodas mav goabbák guojmestiska libá gávnnam ja sunnu aktisasj viessomis.
+jáhttembágo 1 h / v: Nåhkåmahtes le Jubmela ármmo.
+jáhttembágo 2 h / v: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá, lånesta ja luojttá midjij ándagis.
+Mij gijttep vattáldagás ja åskeldimes majt lip oadjum ja iellemis mav guhtik guojmijnimme juogadip.
+Báhkogirjásj
+Gijtov, Jubmel, gå duv gieresvuohta midjij gájkajda ålle.
+Gijttep NN:a viessomájge åvdås ednamin, gijtov gájkka dassta mav midjij vattij.
+Gijttep aktisasjvuoda ja ságastallamij åvdås viessoma ja jáhko birra.
+Vájkkudusá sijddaskåvlåj hiejtedimijn máhttá liehket ieritjåhttåm sáme sijdajs.
+sijddaskåvlåjn le, dan lahkavuodajn viesso sáme sebrudahkaj ja árbbedábálasj æládusájda, buorre máhttelisvuodav duohtan dahkat dákkár åhpadusáv.
+sijda ma gehtjaduvvi doaresbællán dáttja aktijvuodan, le álu sáme guovdásj guovlojn ja buorre saje bisodittjat sáme gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav. Vuodo- ja joarkkaskåvlå le Máhttolåpptima
+Ålolágásj kultuvrraiellem nanni sáme aktavuodav ja ietjas ruohtsajt, ja la viehkken viesso bájkálasj sebrudahkaj gånnå ulmutja sihti årrot.
+ja ålggorijkajn. Filma li aj vuojttám vuona ja
+Girje tjálle le Torkel Rasmussena vuostasj romádna mánájda ja nuorajda.
+Giehtagirjje máhttá giehpedit guládallamav sujttárij ja sáme pasientaj / lagámusáj institusjåvnåjn ja suohkana varresvuohtadievnastusán.
+Publikasjåvnnå samisk statistikk 2008 (sáme statistihkka 2008) státistihkalasj guovdásjdåjmadagás sisadná statistihkav mij guosská sáme sebrudakvidjurijda Vuonan.
+Ulmmen publikasjåvnåjn le vaddet tjoahkke ja ådåstuhtedum åvddånbuktemav sáme statistihkas.
+Girjálasjvuohta vaddá aktisasj muossádimijt man birra ságastit máhttá ja aj guoradallat, ja sæmmi båttå diedojt oadtjot gielaj ja kultuvraj birra.
+Girjálasjvuohta Ihkap gåvvågirje ja subttsasa lidjin rahpat ájádusájt ja ságastallamav dåbdoj ja ármestime ja iesjguhtik vejulasjvuodaj birra.
+Litteraturliste
+Publikasjåvnå giella le dárro ja nuorttasámegiella.
+Girje
+spela
+Publikasjåvnån li ieme tjoahkkidum diedo ja almulasj statistihkka mij le státistihkalasj guovdásjdåjmadagán jali materiálla mij le sadjihin duos dás sáme institusjåvnåjs.
+Bielloskuoladibme
+- Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis (máhttá girkko åvdåsråhkålvisá sähkaj biejaduvvat) - Kristusijtjuorvas (Kyrie) - Hievedus (Gloria ja Laudamus) - Udnásj åhkålvis
+- Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis ja Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis jali Guodemråhkålvis (dánna jali girkko åvdåsråhkålvisá siegen) - Udnásj råhkålvis - Lågos Oabme testamenttas - Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Sárnne / Tjielggim - Jáhkodåbdåstibme - Sálmma - Girkko åvdåsråhkålvis - Härrá råhkålvis - Burissjivnnjádus - Sálmma - Hiejttemtjuojadibme - Rájadus
+Girkkokansliddjan Uppsálan plániduvá tjoaggem, álmmukåhpadus ja vájkudimbarggo.
+Girkkostivrra
+Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja.
+Girkkotjåhkanibmáj Svieriga girkko alemus mierredim orgána.
+girkkoiellema oasev dan árbbedáben ja aktisasjvuodan mij le Vuona girkkon.
+Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj
+Girkkohiståvrrå
+Girkkojage allabase ja mærkkabiejve
+Máhtto- ja åhpadusdepartementa ævtoj sissŋelin le Sámedikken fábmudahka njuolgadustjállagijt aktan sisanojn vaddet dákkár åhpadibmáj.
+Girkkolanján le álu galle ristagis symbåvlåjs álltárgåvåjn, mæssohágelin ja skulptuvrajn ja gåvåjn.
+dievnastusás sámegiellaj (Nidaros: oarjjelsáme, Oarjje-Hålogalánnda: julevsáme, NuorttaHålogalánnda: Nuorttasáme), jali sáme girkkorádes.
+girkko dievnastusá sámegiellaj
+Girkkolasj base le ájnnasa sámijda.
+allamässo / mässo / jubmeldievnno
+Girkkolasj fiesstim la jubmeldievnno manna li symbolajs vallje.
+Girkkosiebrreráde
+Girkkoráde
+Girkkosaje birra li viehka moadda gåetieh.
+Säbrrat Ragátmáno 18. b. girkkoválljima baktu gájkajn gudi Svieriga girkkuj gulluji l máhttelis säbrrat ja hábbmit boahtteájge girkkov.
+Girkkoválljimin ragátbiejve 18. b. dån vállji gåsi Svieriga girkko galggá boahtte niellja jage fámojt biedjat.
+Duv tjoaggulvisá bájkálasj organisásjåvnnå mierret jus dån girkkoválljimin galga gålmån jali nieljen válljimin jienastit.
+Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn.
+Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima
+Girkkoválljim la gålmmå jali niellja válljima
+Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusijda ma li åvdutjis registreriduvvam (ma álmmuk válljimin belludahkan gåhtjoduvvi).
+Girkkoválljim ragátmáno 18.
+Girkkofábmoduvvama
+Girkkofábmoduvvam jali nåv gåhtjoduvvam njuolggaválljidum girkkoráde l tjoaggulvisá alemus mierredim orgána.
+Girkko bargguj sámij ja sámegielaj buorren gávnnu sierra organisasjåvnnå.
+Girkko fuolkkerádevaddem Svieriga girkko fuolkkerádevaddem gávnnu gájkajda gejn li gassjelisvuoda sijá lahka gasskavuodajn.
+Avtat almatjis le gájkka álmmugijt sjivnnjedam.
+Girkko galggá aj sámegielav åvdedit háldadimguovlo ålggolin.
+Girkko
+Girkko guovdásj ja viessomgálldo Girkko guovdásj ja viessomgálldo l Jesus Kristus ja evangelium suv birra.
+Paulusa areopagoshålla le buorre buojkulvis gåktu vuostasj ristagisá grehkalasj guovlojn aj vierttijin dåmadit moattekultuvralasj tjuolmajt. Paulus hålan
+Girkko sihtá årrot sadjen gatjálvisájda ja ságastallamijda, tjåhkanimsadjen aktisasjvuohtaj, vuojŋŋalasjvuohtaj ja aktavuohtaj Jubmelijn.
+Dålen le risstalasjvuoda åvddånahttem Sámen tjadáduváj masstadime ja koloniserima baktu gånnå risstalasjvuohta dárogiellaj ráddij, dáv la Vuona girkko miededam.
+Girkkoj ja ájlis bájkij hábbmim álu bájkálasj dábij milta vájkkuduvvá mij guosská materiálaj, hámij, hervaj ja gåsi biedjá gávnijt ma jubmeldievnastusán galggi aneduvvat.
+Kontevstualiserik le sierra suorgge teologijan.
+Dat tjielggasijt vuojnnusij boahtá Vuona girkko bajemus
+Girkko galggá boahtteájgijda aj sierra girkkolága baktu dåjmaduvvat ja almulasj budsjehtaj baktu ruhtaduvvat.
+Girkko mij dårvov vaddá ja åvdet juohkka ulmutja sielulasj varresvuodav.
+Girkko jáhkko ja árbbedábe ja 3.
+Girkko jáhkko ja åhpadus hábmáduvvá teologalasj refleksjåvnå baktu mij la jáhkko ja dåbdåstibme.
+Girkko jáhkko l vuodo åskeldibme Jubmelij ja l vuododum Jubmela ájmodis dagojda, ma li dåbddusa Rámádin ja duosstu ulmutjijt sijá viessomin.
+Máhttelisvuohta adnet rågosladnav ja barggijt la girkko ålediddje goappátjagá skihppijda, lagámusájda ja barggijda gudi sihti sierra ságastimev ja siellosujtov jali säbrrat jubmeldievnojda ja råhkusijda.
+- Girkkon le guovdásj sadje sáme sebrudagán, ja ájnas la gå biskåhpan li buorre diedo sáme vidjurijda, árggabiejve iellemij ja vuojŋalasj iellemij.
+Girkkon li jubmeldievnastusá, gássta, konfirmasjåvnnå, hedja, hávddádusá.
+Girkkon válljip juohkka nälját jage gudi galggi tjoaggulvisájn, girkkosiebrijn, stiftajn ja girkkotjåhkanimen mierredit.
+Vahko sárnneskåvvåsin gávna makkir jubmeldievno basoduvvi girkkon årromsaje lahkusin.
+Girkko vuodo viddno Svieriga girkko vuodo vidno li basodit jubmeldievnov, åhpadit ja barggat diakoniddjajn ja misjåvnåjn.
+Gitta 18 iesselisvuohtavahko rádjáj la riektá abårtåv dahkat váni ij aktasik giehttot manen.
+Ietjas åtsådit
+Givsedibme ájnegattjav illas ja dat le vuosstáj riektáj vieleduvvat ja jasska liehket.
+Illastibme máhttá årrot tsamádime, gehtjastime, tjajmos, nårddådime, rejvadusá ja bahás bágo.
+Rijddo gerralij gå 600 politiulmutja sámeårruhav sjuovvijin ja sváldasvegav Savvunis (Stilla) gádodin ådåjakmáno 15. biejve jagen 1981.
+Tjiellde ja ällosujttimdajvva oadtju lihtudit aktisasjbargo birra mij guovllobievddegirjev ij tjuovo.
+Gå abårttå l dagádum de dåktår skoadov åtsåt.
+Madin ilmme doarges tjoasskemis galmma tjuovgan, galggi ulmutja dåbddåt lieggasav ja suodjalimev sinna.
+Gå allamáksoájgev álggá jahkáj de iesj máksá ålles gålov dálkkasijs ja stomiddjaartihkkalijs desik la aktij 1 100 kråvnå máksám.
+Goalmádin le sáme institusjåvnå 1990 lågo rájes muhtem giellapedágogihkalasj aktisasjbargov ietjá iemeálmmuk giellaunneplågoj Eurohpán, ieme unneplågo adni ietjasa iemeálmmugin.
+Goalmát ulmusj boahtá ja gatjádallá guohtoma birra, gåktu giesse ja tjaktja l læhkám jnv..
+Goalmát sládja le filosofalasj ságastallama.
+Dáv máhtov lånudallat luluj ávkken gájkajda.
+Goappátja dá guoradallama vuosedi sámegielagij låhko Vuonan soajttá liehket birrusij 25 000.
+Goappátja variánta vaddi dábálasj oahppomáhtudagáv oahppogárvedime oahppoprográmmajn aktan aktisasj prográmmafágajn matematihkka Jo1:n (matematihkka 1 T jali 1 P).
+Goappátja variánta vaddi dábálasj oahppomáhtudagáv oahppogárvedime oahppoprográmmajn aktan juogu de aktisasj prográmmafágajn matematihkan Jo2:n (2T/2P) jali matematihka prográmmafágajn (R1/S1).
+Goappátjijn guovlojn li ållo vuohtjemsaljo ja bierggotjiehkama.
+Aktelattjat dagáduvvi gártjedime guohtomguovlojn goappátjijn rijkajn gånnå konvensjåvnnå le fámon.
+Goappák rijka guovdásj, dajvak ja bájkálasj fábmudagá galggi moalggemijt Boatsojguohtomsiebrrerádes viedtjat åvddål gulle fábmudahka märrádusájt dahká ma ällosujttuj rájáj badjel máhtti guosskat.
+Tjáledimfábmudahka nuppen rijkan galggá guládit tjáledimfábmudagájn nuppen rijkan åvddål gå merkav regisstarij tjálet.
+Bágo kårtåjn galggi jur sámegiellaj tjuodtjot.
+Kårtå galla dåhkkiji lamineriduvvat vaj mahtti aktelattjat aneduvvat.
+Kårtå máhtti lamineriduvvat.
+Kårtåjt dåhkki aj guolbbáj biedjat.
+Gå dájddo nävrru de ij dádjada mij sjaddá sämmiláhkáj gå la tjielgas.
+Goassa l allamáksosuodje fámon?
+goassa máhtá vuorddet sujtov oadtjot
+Goassa galggá ietjas åtsådit sjiervvedávdajda?
+Goassa vaddá PSA åtsådimev?
+Goassa l nuppástibme?
+goassa lij liejbe vuostasj biejvve, jali jus läjbboma li gáhtum
+Goassa oadtju vásstádusáv?
+Goassa vásstádusáv oadtju?
+Goassa ráddje tjállá/ságas?
+Goassa máhttá abårtåv dahkat?
+Dan diehti ij goassak galga liehket juorrulibme vahágisdahkken la vásstádus vierredagos, ij goassak sujna gut vaháguvvá.
+● Gånnå ássje rávkká galggá hiebaduvvat vaj le máhttelis tjadádit ienep rádádallamtjåhkanime ja vaj ássje e hiejteduvá nav guhkev gå Sámedigge ja stáhtta jáhkki le vejulasj semadit.
+● Ássjijn ma giehtadaláduvvi ráddidusán galggá jus soajttá tjielggidusán ietjá guoskadam departementajda tjielggasit åvddånboahtet makkir dilijn li semadam Sámedikkijn, ja jus soajttet man birra ælla guorrasam.
+Gå ássje mierreduvvam la galggá tjálalasj märrádus ruvva máhttelis diededuvvat.
+Skoahtotjåddåga skoade gähppadit varddá ja l dábálattjat binná varddemav åtsådime maŋŋela oadtju.
+Skoahtotjåttåbårredávdda badján nissunijn gudi li seksav adnám ja li HPV vissa tjerdas, humana papillomavirus soaboduvvam.
+Goabddá li læhkám gassko árbbedábálasj sáme jáhkon nåv gå viettjatjit diedojt boahtteájges, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
+Æjvvalimsaje bájkálasjsebrudagájn ja stádajn gånnå le luondulasj sámástit le aj buorren vaj sámegiella sjaddá luondulasj avtastallamgiella.
+vuordeduvvá Gå gæhttjalimij ja árvustallamij barga, de le ájnas jut oahppe oadtju diehtet manen sidja árvustaláduvvi, ja mij sijájs vuordeduvvá.
+Gå biejvve ávvudaláduvvá vijddásappot lándan de sáme kultuvrra almulasjvuodan vuojnnusij låggŋiduvvá, javllá ådå sámeminisstar Rigmor Aasrud.
+oadtju oassálasstet árvustallambargon
+Gå biegga vássá, de ij le desti, dan sadje ij dassta majdik diede.
+Härráv uhtjadav ienebut gå gáhttára ideda maŋŋel,
+Gå goahtáj tjáŋa de dát sieldes ladnja rabáduvvá, girje lanjáv dievddi, madi dievastjåhkanimlanjáv vuojná stuorra glássarahpama tjadá.
+Gå sierra sáme oahppoplána juohkka skåvllåfáhkaj båhtin 1990-lågo låhpan sjattaj dat miehtebieggan sáme tjállemgiela åvddånimen mij lij buorre vuodo oahppijda tjálalasj sámegiela adnuj.
+Gå dubágajt suovas de njammá moadda tuvsán sälggás ábnnasa.
+Jus ságastallamguojme galggi ietjasa avtaárvvusattjan adnet, hæhttuji juohkkahasj diehtet man birra galggi ságastallat.
+• Jus juohkkahasj galggá javllat majt sihtá le dárbbo binnemusát 30
+Gå gájka li tjadádum ietjas spelav, de máhtti lånudit spellajt ja nav aktelasj oadtjot ådå identitehtajt.
+Gå ålles barggovehka tjielggasit aktisasj prinsihpaj milta barggá, de ihkap mánáj árkkabiejvve sjaddá dádjadahtte, tjielgas ja navti jasska.
+Gå buoragit gárvet de oadtju positijvalasj vuorddemusájt ja buorre birrasav juohkkahattjaj.
+Gå soabmásav bunes de l njálmme dahppot.
+Gå soabmásav tjules de álu gaoppátjagá baksima ja njuoktjama duohtti nubbe nuppev.
+Gå muhtem tjuottjodusá ájggomus le rasistalasj jali gå juojddáv gatjádi suhtadittjat, de soajttá liehket gássjel diehtet majt ja gåktu galggá vásstedit.
+Gå aktelasjárvustallam le ållim, de vierddiji oahppe ástov oadtjot buorridit bargov vaj ávkke åhpadusás nanniduvvá.
+Gå árvustallam bargadahttijn le dagádum, vierddi assto vaj oahppe buoredi ietjasa bargov ja oahppam lassán.
+Jus dáv galggá nahkat, de hæhttu dættov biedjat gåktu oahppe doajmmá sosialalattjat ja aj fágalattjat.
+Gå oahppe li suojnijt bilkkim, de tjadni dajt aktan guokta ja guokta, gatsosti dajt ja de vierttiji da gåjkkåt.
+Gå dákkir vuohke ållessjattugijt åhpadit le nav buoragit vuorbástuvvam de hæhttu dákkir aktisasjbargguj stuoves ruhtadimev åttjudit.
+Dahkkir vuogas merka máhtti liehket jus oahppe tjuovvu tiemáv jali tæksta buoragit gåvvåj jali gåvåjda hiehpá.
+Gå dietteduvvá prostata vuossti de máhttá gådtjåniedav dåbddåt.
+Gå dat la javladum de gávnav imálattjan gå minisstar Jan Tore Sanner dajna vuogijn sjahtjal álmmukriektá åvdåsvásstádusav råkkådakdoajmmaj sihkarastatjit vuodudagáv sidjij gudi ælloæládusás viessu.
+Gåddebivddo
+Gå diebttji slávgátjijt de máhtá jårggålimes jårggålibmáj gahppadit.
+Æjgádijda ja iehtjádijda máná birrusin vierrti látjeduvvat fálaldagá nav vaj sij oadtju sámegielav åmastit sæmmibåttå gå mánná sámegielav oahppá mánájgárden ja skåvlån, ja nav máhttá mánná doarjjagav oadtjot ietjas giellaåhpadusán.
+Gå Divtasvuona suohkan 2006:n fárruj váldeduváj, de láhka rievddaduváj váj giellaháldadimguovllo dálla njuolgadusáj baktu mierreduvvá.
+Dajna gå vaddet dårjav investerimijda guollárvantsajda, ådåstuhttemijda lagos-vuosstájválldemásadusájda ja viehkedit buvtaåvddånahttemav sisŋelt marijnaæládusdåjmaj, máhttá ájn garrasuppot viehkedit bisodit ja nannit nanos guollárbirrusijt sáme merragádde- ja vuodnasebrudagájs.
+Gå vuojn la guodám CVav ja / jali åhtsåmusáv, de le barggovaddáj duv mujttet gå barggo ihtá.
+Gå sujtov åtså ietjá lánndadikken de duv medisijnalasj dárbo mierredi goassa sujtov oattjo.
+Gå dåbdå dån dádjada makkir alternatijva ja máhttelisvuoda li dujna de máhtá miededit, jali juogaláhkáj javllat gåktu sidá.
+Tsuodtsabiehke åtsåduvvi mikroskåhpajn
+Tsuodtsaåtsådibme gåhtjudallá aj biopsiddjan
+Tsuodtsaåtsådibme l sieldes smávva biehke tsuottsas ma ålgus váldeduvvi ja åtsåduvvi.
+Tsuodtsaåtsådimen álu oadtju antibiotikatabletav.
+Tsuodtsaåtsådimbále álu oadtju antibiotikatablehtav.
+Tsuodtsa ålgus váldeduvvá biopsiddjanálujn
+Gå åtsåduvvá de vellaj gåro bielen vällahimsajen.
+Gå åtsåduvvá de vällaj gåro bielen vällahimsajen.
+Vierredago gáddema gáktuj mij la nåv alvos vaj vaddá unnemusát jagev fáŋgan de sujttobarggijn la riektá sjávovälggogisvuodav doadjet polijssabajedimev bajedittjat ja gatjálvisájt vásstedit goappátjagá polijssa-ja guoddaliddjefábmudagájs.
+- Ienebujda åhpadit vuostasjviehkev ja HLR:av, de ienebu gájoduvvi, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
+Goepsetjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 223 rájes, gåsstå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan vuolggá, njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut Goepsejohke milta Kvepsendalsbukta njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Kjerrtjønna alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja Rr 220 A rádjáj.
+Goepsetjahke la guohtomguovllo Rana tjälldáj.
+adnet hiebalgis, sáme moallánagájt gå boahttsu ja boatsojæládusá birra ságasti
+Gå fágan åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán.
+Fágalasj åvddånimen le ájnas gæhttjat gåktu oahppe doajmmá ájnegis fágajn.
+Gå tebmá le gærggam, de oahppe ådå låkkav tjálli majt sij li oahppam gájbbádusáj åhpadusmihttomierij jåkssåma milta.
+Gå Gáivuotna suohkan le sámegiela háldadusguovlluj boahtám le læhkám viehka ávkálattjan åvddånahttemin sámegielav dán guovlon.
+Gå galggap diedojt åhtsåt iehtjama berustimijs jali fágalasj aktijvuodan, de åhtsåp ieŋŋilsgiellaj.
+Gå manát dåktåra lunna varresvuohtaguovdátjin de mákso målsut 100 ja 300 kråvna gaskan.
+Suojnijt aj dåhkkiji vierradit, de sjaddi jårbbis viera.
+Gå garroda de bærggalav tjuorvo.
+Tråmså ja Finnmárko kriminalhuvso organisásjåvnnåstruktuvra árvustallamin sjaddá árvvaluvvat ásadit kriminalhuksoguovdátjav sierra sáme giella ja kultuvra máhtudagájn.
+Sebrudagá åvdås doajmmá dát vuomásj lahka aktijvuodan ietjá gielladåjmaj ja sáme giellapolitihka siegen man åvdås Sámedigge vásstet.
+Gå giella ij le læhkám avtat birges anon buolvaj gaskan dahká dav vaj moadda merrasáme ja márkkosáme giellasuorge li gáhtomin.
+Gå muhtem giella moatten aktijvuodan aneduvvá, de dasi vatteduvvá árvvo sæmmi buohta gå ietjá giela.
+Gå girkko tsieggiduvvin de lij daj vuodo romalasj goade gånnå guhkesbievdij birra tjåhkanin.
+Gå girkko biggiduvvin lij dålusj romarij goahteviesso gå tjåhkanin guhkesbievde birra vuodon.
+Gå nuppástuvvá de l gähppat ráfedisvuodav dåbddågoahtet ja nievret viessot.
+Liejbbe la varddem skoados majt niejda oadtju åbbå dájvvalakkoj pubertehta rájes.
+Gå goappátjij gielajn le muhtem lágásj giellabirás iesjguhtik ráddnáguovlon rájáj rastá, de le ájnas aktan barggat rájáj rastá váj dá guokta gielajt åvdet Vuonan.
+Gå tsuodtsabiehke ålgus váldeduvvi biopsiddjanálujn de máhttá vájvven dåbddut ja muhttijn báktjasin.
+Gå åtsådimev vaddá de álu ájgás boahtá duostudagájn gåktu diededimev oadtju.
+Gå lågenanguokta máno li gållåm de vat máksegoahtá ietjas manádimis desik la jåvsådam 1 100 kråvnnåj.
+Mánáj gáktuj de tjuolldasa sjávovälggogisvuodas dagáduvvi jus sujttobargge gáddi mánná vierredahkuj dejvadallá.
+Gáhttit kvalitehtav ja sihkarvuodav
+Biejadissaj máhttá sáhkov lasedit.
+adnet berranammadusájt lahka berrahijda ja giehttot mij gájmme le
+adnet berranammadusájt lahka berrahijda ja giehttot mij gájmme le
+ruoptus válldet duodastusáv dåktåris jali skihpasujttáris gut la ietjas bargov nievret sujttim
+Gå ij jienasta de iehtjádijda vaddá máhttelisvuodav politijkalasj åvdåstiddjijt válljit.
+Gå infeksjåvnnå l dálkudum de beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit.
+Gå gähttjalibme vattá de hähttu vuollerubmahav nuoladit ja viellidit gynekologalasj åtsådimståvllåj.
+Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot.
+Boahtem Ž Viertti diedon rájnas ja snivva årrot.
+Gå le oahppe åvddånahttema birra sáhka, bierri sån aktijvalattjat oassálasstet gå åvddånahttemulmijt sjiehtat, aj dajt ulmij hárráj ma galggi tjálalattjat liehket.
+Gå ájádallap åhpadussaj uddni márjju ájádallap åvdemusát skallujlåhkkijda.
+Gå buohtjaskuovddo l ållu vuolus giesedum, de buohtjaskuovdov vehik bajedasstá ja gässá vuolus desik ij ienep gávnnu giesset.
+Nasjonálalasj plánan Jubmel vaddá - Mij juogadip le gålmmå oase, dá gålmmå oase aktan hábbmiji ålleslasj sisanov jáhkkoåhpadusás.
+Gålmås Gållegiella bálkáv vuojtti / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Gålmås Gållegiella bálkáv vuojtti
+Gålmmå maŋemus jage vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån galggá oahppe karakteraj merustaláduvvat.
+Nieljet niejdas gålmå muhtem bále viessomin guopparinfeksjåvnås vájvástuvvi ja moaddásijda moaddi ruoptus boahtá.
+Gålmmå oasseulme dåhkkiduvvin ållidittjat gájkbadjásasj ulmev:
+gålmaktesvuoda ájgge 1 h / v: Sån le viesso lájbbe, guhti almes bådij väráldij iellemav vattátjit.
+Goavgen årrot la sieldes balov ja ráfedimev dåbddåt.
+Gå l sisitjáledum skihpadåhpåj de máksá jándurmávsov mij lága milta l ienemusát 100 kråvnå.
+Gå l ållu nuorra de álu åtsåduvvat ultrajienajn ienni gå mammografiddjajn.
+Gájkka sellarievddadusáj gáktuj nissunijn gudi li nuorabu gå 30 jali 35 jage dálásj ájge májnoduvvá åtsåduvvat gynekologas, valla muhtem bájkijn rijkan dan sadjáj gåhtjoduvvá ådå sellaåtsådibmáj gáhppeliddje lunna.
+Gå l máksám 2 200 kråvnå de ij dárbaha ienebuv mákset allamáksoájgen.
+Nuorran máhttá ållessjattugin dåbddut de máhttá dåbddut mierren ållessjattugin sjaddat gå alkoholav jugádijn.
+Gå la gåhttjomav oadtjum de gáhppeliddje sellaåtsådimev válldá lagámus gáhppeliddjeduostudagán, mij aj gåhtjudallá iednijsujttoguovdátjin.
+Mij guosská málestibmáj ja lájbbomij de máhttá oahppij iesjrádálasjvuohta dåjmajn duon dán dásen varierit.
+Sáme biebbmodahkama hárráj máhttá doajmma iesj liehket gielladomednan.
+Gå galggi åhpadusdåjmajt válljit, de vierddi åhpadiddje vuodon válldet mij juo skåvlån gávnnu.
+Jus sierravuojno mávso stuorrudagás li de Boatsojguohtomsiebrreráde dav mierret.
+Gå li ietjá oare gå bårråmdávdda mutták PSA- allánibmáj, de álu gávnnuji ienep luovas PSA varán.
+Gå ælla vuojga giellaaddne de dat julevsámegiela dilev vájkkut.
+Mij guosská oahppijda gudi álggi sámegielajn nuppengiellan, sámegiella 2 ja 3 nuorajdásen ja joarkkaskåvlån, de vierttiji oahppamnævo hiebaduvvat sidjij.
+Na jus de oattjo fálaldagáv lassebargguj.
+Gå li dåssju gallegasj giellaaddne julevsáme giellaguovlon, de le sámegielak ressursaj vánesvuohta viehka tjielgas.
+Gå le vuosteldimfábmudahka, de ij pládnafábmudahka dåssju galga árvustallat dåjma vájkkudusájt sáme kultuvrraj ja æládusájda (bs. pládna- ja tsiekkaduslágav § 3-1 ja finnmárkolága § 4 Njuolgadusá), valla aj åttjudit Sámedikkijn semasvuodav sjiehtadallamij baktu, ja såbådallamij baktu daj ássjij jus Sámedigge le dåjmav vuosteldimfábmudagá baktu vuosteldam.
+Låssjkusa máhtti viskudit, gåjkkåt ja smållen sjaddat, valla muhttijn li njárbe ja muhtem bále ij la åvvå låsjkos gå l guopparinfeksjåvnnå.
+Låsjkosmålssom mánájda gávnnu dálkasboargálin oasstet.
+Nuorttarijkaj Gållegiella-bálkká ulmme le sámegielav åvdedit, åvddånahttet ja bisodit Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
+Gållegiella juollodibme tjadáduvvá nuorttarijkaj minisstarij ja sámedikkepresidentaj tjåhkanimen Helssegin bierjjedagá 21.11.14
+Giellabálkká Gållegiella galggá viehkken sámegiela stáhtusav låpptit, ja sávvap vuojtte ietjasa ájnas bargojt joarkki, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Gålleváren li tjuohte bivddoråkke avtatraják systeman.
+Sjehtadus guoradallamij birra gålle ja goahpárluohko Kárášjoga suohkanin
+Dát merustibme ij le ållu visses ájn ja soajttá hæhttu maŋŋela bajedit.
+Gålmån oabmásamos jáhkkodåbdåstimen li sierrasadje gåvådussaj jáhko ja girkko aktelasjvuohtajt ájgij tjadá.
+gålmå ja gudá máno gaskan ja báhkan buollá 39 grádaj badjel.
+Gå Rámádav låhkåp de dåbddågoahtep Jesusav.
+Ålgusgålå hæhttuji gåbtjåduvvat suohkanij ja fylkasuohkanij rámmaj sissŋelin, ja dákkár fálaldagáj láhtjem le ájnegis suohkanij ja fylkasuohkanij åvdåsvásstádus.
+Gålo juogeduvvi avta mahten goappák rijkkaj.
+Gå máná li tjåjvijs de dábálattjat vuoksi ja sjlåhtju.
+Dramatiserim ja rollaståhkam Gå máná muhtem subttsasav dramatiseriji jali gå siján li muhtem rålla stågadijn de ham iehtjádij siegen dav dahki.
+Gå máná li aktan, de li bargge oassálasste
+Gå máná ietjá láhkáj ulmutjahttáji de soajttá mærkkan e soaptso
+Gå moattes moaddalágásj fámoj ja vaddásij oassálassti, máhttá dat aktisasj barggo buorre sjaddat.
+Gå mánná dåbddå ietjas jasskan ja buoragit várajda válde dum, de le oahppama ja nagádime vuodo buoremus.
+Gå mánná sihtá bårrågoahtet de l buorre vaddet iemelágásj biebmov ja segadit duodde buojdijn.
+Mánájda gudi li nuorabu gå guhtta máno ij lulu bávtjasgiepediddje dálkkasijt vaddet åvddål vuostak rádedimes skihpasujtárin jali dåktårijn.
+Danen gå la mierredum ájgge, de la ájnasamos dádjaduvvat.
+Gå sáhko stuorrudagáv mierret galggá árvustallat dav vahágav mij máhttá badjánit jus biejadisáv ij tjuovo, suv ekonomalasj vidjurijt gänna la välggogisvuohta gåhttjomav tjuovvot ja vidjurijt ietján.
+Gå mierret makkir namma vuostatjin galggá de galggá árvustallat giellaanov bájken.
+ælla tjoahkkiduvvam ælla ga tjáleduvvam.
+Gå dán girjátjin lip oajvvadam gåktu åvddånahttemságastallama máhtti tjadáduvvat, ájádallap ságastallamijt gånnå oahppe, æjgáda ja åhpadiddje li sadjihin.
+Gå diehtep man ájnas ráddnavuohta le, de ep máhte dåssju dåhkkidit muhtema vásedi siján ælla rádna jali dåbddi aktuvuodav.
+Gå lip diedulattja strategijajda ma aneduvvi gå gielajt oahppap, ja strategijajt ma viehkedi mijáv dádjadittjat ja dádjaduvátjit, de åmastip máhtov ja tjehpudagáv álkkebut ja buorebut.
+Valla máhtudahka gåktu luondov låhkåt, rahpá histåvrrågirjev massta divna máhtti oadtjot oasev.
+Gå ælla nav moattes gej siegen galggi ståhkat de sjaddá álkkep mánájda dádjadit ståhkusa aktijvuodav ja ståhkamfáddagav tjuovvot.
+Gå suorgos ja jábmemis dejvadallap de ietjájduvvap goappátjagá rubmahij ja sielluj.
+Gå alás manáv muhtem biejve duogen, galgav rádodit sijájn gudi li stoarmo sinna læhkám gåktu agev gárvvásin liehket viehkijn.
+Gånågis, drådnik ja kråvnnåprinssapárra.
+Gånågislasj åbmudagáj háldadussaj, doajmmaj ja ájmon anedibmáj le biejaduvvam 84 millijåvnå 2012 jahkáj.
+Gássjelap njunnjebuodosimen máhttá mánnáj giehpediddje njunnjegoajkádisájt vaddet jali njunnjespraddjav mij unnet båhtånimev njunjen.
+Oahppe dåbddå jasskavuodav gå ságastallama sisanov dåbddå.
+Gå oahppe galggi ájáduskártav dievddet, de máhttá åhpadiddje viehkedit sijáv bágojt gávnnat, ja gárgadisájt dahkat.
+Gå oahppe ja æjgáda dåbddi ságastallama sisanov, de máhtti ietjasa gárvedit tjåhkanibmáj.
+sijá mielas le buorre oahppamdile
+Gå oahppe bágov sámegiellaj gæhttjá, de vierddi diehtet makkir báhkoklássaj báhko gullu, ja dåbddåt oanádusájt báhkogirjen d.d. s.=substantijvva ja v.=værbba.
+Gå oahppe stuorrán, de soajttá liehket ávkálasj adnet iesjárvustallamsjiemáv fágalasj ja sosialalasj åvddånibmáj.
+Nievrret gullat jali vuojnnet, máhttá aj hieredit oahppe suopptsomav, oahppamav ja åvddånimev.
+Dánna hiehpá adnet DHO-sjiemáv gå åhpadiddje galggá guoradallat majt oahppe boatsojæládusás diehti, makkir moallánagájt dåbddi ja majt sihti diehtet.
+Gå oahppe aktu barggi, máhttá åhpadiddje ságastallamráddnan liehket.
+Gå oahppe juohkusijn barggi, máhtti sij huomáhahttet ja arvusmahttet nubbe nuppev.
+Gå oahppe subttsasijt tjálli, de vuostasj tjállusij oadtju diededimijt.
+Gå oahppe galggi oahppat ådå moallánagájt, vierttiji gulldalit, gæhttjat, dádjadit, javllat ja adnet moallánagáv moaddalágásj dilijn, sige njálmálattjat ja tjálálattjat.
+Gå oahppe ietja oassálassti rållajt tjálátjit de sij adni ietjas åmastam máhtojt.
+Gå oahppe barggi moallánagáj tiemán, máhtti adnet nannimtjállagav
+Gå oahppe li danna de ságasti sij jur sámegiellaj, rumájgielajn jali ij.
+Gå oahppe li gærggam suoddat ja tsábmet, vuoset ja subtsas åhpadiddje gåktu bilkkit suojnijt.
+Gå oahppe li kåserijav låhkåm ja ájádallam majt li låhkåm, de dájt gatjálvisájt vásstedi:
+Gå oahppe barggi biebmoj praktihkalattjat de máhtti sij maŋenagi tjielggit majt barggi sihke nubbe nubbáj ja åhpadiddjáj.
+Gå oahppe riejddiji sámebiebmojt de luluj sámástit.
+Gå oahppe tjálli ájáduskártav, máhttá åhpadiddje viehkedit sijáv gávnnat bágojt ja hábbmedit gárgadisájt.
+Gå oahppe roallaoavástallamav dahki, de la sijájn dat ájádallam dille.
+Gå ájnegis ulmutja ietja, jali li lagámusá skihppijda ja galggi gullat jali sáhkádit ietjas skihpudagá birra, le giella ja kultuvrradádjadus oalle ájnas oase buorre dádjadusás guládaládimijs varresvuodabárggij.
+Gå akta guovdásj galggá duosstot gájkka diedádusájt divna etáhtajs, de viertti liehket ienep tjadádahtte oadtjot barggijt giellamáhtudagáj sadjihin.
+Ásadit aktisasj fágalasj orgánav jali aktisasj fáhkainstitusjåvnåv, máhttá liehket stuoráp máhttelisvuohta buorebut ávkástallat ulmusjlasj ja økonomalasj resurssajt dajna ulmijn nannit ja åvddånahttet sáme gielajt.
+Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir sjiervvedávdaj ietjas åtsåt.
+Gå rabás láhkáj guládallá, konkrehta láhkáj ja iesj viehket, de ållessjattuk mánáv bagádallá vuogas ja jasska láhkáj.
+Gå ållessjattuk ståhkamij sæbrrá, de aktijvuohta ållessjattuga já máná gaskan muhtem oanegis båddåj sjaddá ietjálágásj gå árkkabiejven ietján.
+Jáhkkoiellemin la ájnas ulmusj diehtá gut sån le ja dåbddå jasskavuodav ietjas identitehta hárráj, de dát máhttá giehpedit iellemav
+Gå l máksám 1 100 kråvnå de oadtju friddjakårtåv mij la fámon lågenanguovtemánoájge bátsidusán.
+Buorremielakvuohta, rabásvuohta ja sierra væhttsásvuohta li gájbbádusá jus ságastallamijn galggá vuorbástuvvat.
+Gárvedit åvddånahttemságastallamav tjårggi vaj ságastallam aneduvvá dasi mij le ájnnasamos; viehkedit oahppev ja måvtåstuhttet suv daj hásstalusájda majt skåvlån oadtju.
+Gå båhtusij birra gæhttjalimijs aktisattjat ságastaláduvvá, máhtti åhpadiddje guojme oadtjot diehtet majna oahppe buoragit rijbbi,
+Gå prográmma li vietjadum de dåhkki dajt biedjat mp3-spællárij, jali dåhkki aj gæhttjat ja gulldalit prográmmajt dáhtámásjijnan.
+stuoráp sáme giella ratjástimij baktu almulasj suorgijn ájggu ráddidus nannit ájnegis ulmutja máhttelisvuodajt sámegiellaj sihke dádjaduvátjit ja dádjaduvvat.
+Gå hångli máhttá aj dieddet ja njávggat nubbe nuppe vuosstij.
+Doajmmakonsesjåvnnå Minerálajháldadime direktoráhtas gájbbeduvvá ávkástallat minerálajt ienebut gå 10.000 m3 suohkadis.
+Hormåvnnåavtalágásjvuohta rubmahin máhttá aj bájnatjit.
+Rubmahin li nerva ma dåjmadi dåbdov ja rádji signálajt vuojŋŋamij.
+Vuollerumáj la rihttsot ja sigárdahka gåbttjå vuollevájmov.
+Guolggabájnno gårådin máhttá liehket giebak, tjuorggat, bejuk / vielguk, sliegŋá jnv..
+Gånnå abårtåv dahká?
+Gåsi jámá, dasi sidáv jábmet, ja dasi sidáv hávddáduvvat.
+FUG - Vuodoskåvlå æjgátjuogos - le juogos æjgádijs, nammaduvvam Gånågisás stáhtaráden nielje jahkáj. Juogos le rádevadde orgádna Åhpadus- ja dutkamdepartemænntaj.
+Gåggu rubmahin tjules jali sihtá tjulestuvvat iesj mierret aktan gejna tjules jali gässta tjulestuvvá.
+Gå Sámediggeráde huoman vállji dasi guorrasit, de le dát åvdemusát tjielggidum ájádusájn strávvesihkarvuodas, javllá Keskitalo.
+● Gå Sámedigge diededuvvá ássjij birra, galggá Sámedigge nav ruvva gå máhttelis tsuojggit jus ájggu ássjev vijddábut rádádallat.
+nannusap sámegiela åhpadus ja lasse sámegiela adno almulasj ja priváhta sajijn máhttá aktan vaddet synergijafámojt ma máhtti nánnit sámegiela dilen árggabiejven ja lasedit ávkálasj vuojnojt sámegielav máhttet.
+sáme gielaj åvddånboahtema lasedimijn almulasj sajijn sihtap mij sáme giela galggi liehket sadjihin gájkajda.
+nannusap sámegiela tjalmostibme almulasj sajijn máhttá lasedit berustimev ja dárbov gielav ruopptot válldet, jali gielav dievnnut ja åvddånahttet.
+Gå sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin, de sjattaj dættodum rievtesvuoda sáme gielav adnet galgaj vuostatjin gå dárbbo tjielgga ja dárkkelit ja dalloj gå dádjadit galggá mij javladuvvá.
+Gå sámelága giellanjuolgadusá 1992:n jåhtuj biejaduvvin, de aj mierreduváj makkir suohkana galggin sáme giellaháldadimguovlluj gullut.
+Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin, de aj lága baktu mierreduváj suohkana Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Unjárgga, Porsáŋŋgo, Dædno ja Gájvuodna galggin liehket oassen sáme giellaháldadimguovlos.
+Jus sámelága giellanjuolgadusájt rievddá, gånnå Sámedigge oajvvat dá galggi ålles lánndaj guosskat, de sámegielak fáhkaulmutjij vánesvuohta sjaddá ájn vil ienebut vuojnnut.
+Gå sámeláhka mierret sáme- ja dárogiella li avtaárvvusasj giela, bierri juohkka sámegielagin sæmmi riektá sámegiela adnuj dagu dárogielagijn le dárustit.
+sæmmibåttå gå åvddånahttem sáme sebrudagán ienemusát manná árbbedábálasj virgijs ådåájggásasj virgijda gahtu árbbedábálasj bágoj ja vuodoæládusáj buojkuldagáj adno.
+- Gå SÁMAG dál máhttá fállat dievnastusájdis nasjåvnålattjat, de merkaj dat ávujn vuordedum sáme varresvuohtafálo nannidibme, javllá Sámedikke rádeájras Henrik Olsen.
+bielijn gávnnuji dálla grammáhtalasj analyjs
+Gånnå ráddje tjállá/ságas?
+Gånnå åttjut buohtjaskuovdojt?
+Gå suv danna ájttsin de luojttádin suv guddnedittjat, valla muhtema juorruladdin.
+Märkkatjáledime bále galggá gähttjat vaj märkka tjuoldeduvvá dan dajva dåhkkiduvvam merkajs ma nuppen rijkan li.
+Gåsstå åtsådibmev mierreduvvá gåktu l seksav adnám.
+meänkielin ja sámegielan gå l dárbbolasj
+Gånnå lip?
+Váttsedijn gaskaniska ságastalájga gájkka vásáldagáj birra Ságastaládijn de gis Jesus iesj sunnu fárruj bådij.
+Lagámussan álu l suorgganam gå jábmem la dáhpádum.
+Gånnå åttjut hähkka-p-tablehtav?
+Giehpedittjat gåssåsåv máhttá dan sadjáj gähttjalit vaddet liegga jali galmma juhkusav.
+Gåsåsgiehpediddje dálkkasa dahki gásselap mánnáj slijvev ålgus gåssåt.
+Gånnå ristagis ja almasjvuoda árvvovuodo praktihkalattjat dåjmaduvvá, Svierigin ja ålggorijkan, ávon ja surgon, árggabiejven ja basen.
+Gånnå máhttá ietjas åtsådit sjiervvedávdajda?
+Gånnå oahppe li gåvåjt gávnnam?
+● Gå stáhtalasj oajválattjaj jali Sámedikke mielas le dárbbo tjielggidusájn nannit duohtadiedov jali formálalasj vuodov árvustallamij ja mærrádusájda de galggá dát diededuvvat nav árrat gå máhttelis ja guojme galggi gatjálvisájt åvdedit rádádallamprosessan mij guosská mandáhtav dajda tjielggimijda.
+Oassen stáhtalasj vælggogisvuodas biologalasj valljudagáv bisodit galggi stáhta " vieledit, suodjalit ja bisodit diedov, ådådagojt ja álggoálmmugij dábijt ja bájkálasj sebrudagájt ma viessu árbbedábálasj láhkáj ".
+Gå muhtem suohkan åhtså giellaháldadimguovlluj bessat, de návti dáhpáduvvá:
+Gå muhtem suohkan oassen sjaddá háldadimguovlos, fylkkasuohkan man vuolláj suohkan gullu aj oassen sjaddá.
+Gåktu dal ájn dahká gå hångli?
+Gåktu åtsådibme dagáduvvá?
+gåktu
+Gåktu bässá guopparinfeksjåvnås?
+Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir dávddaj ietjas åtsåt ja gåktu la seksav adnám ja gåktu l soaboduvvam.
+Gåktu åtsådimvásstádus dádjat?
+gåktu maŋŋelsujtto, majt márjju dárbaha, sjaddá
+Gåktu älvvá sujna l guopparinfeksjåvnnå?
+Gåktu dal ájn hångli?
+Gåktu åtsådibme dagáduvvá?
+Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir sjiervvedávdaj ietjas åtsåt.
+Suovastibme máhttá båhtusav vaddet umasslágásj vahágijda ja dávdajda, ja bájken fert nubbe ulmusj gut suovas jábmá árabut gå majt sån lij dahkam váni suovastime dagi.
+Gåktu dåbddu maŋŋela?
+Gå TLV galggá mierredit dårjav gähttji jus dálkas ávkev vaddá mij buohtastahttá dav dårjav.
+Gå æjgáda mánás viedtji, máhtti duola dagu vehi gullat udnásj dáhpádusáj birra, máná vásádusáj birra ja gåktu mánná vuojnunagi le bierggim.
+Gå ietjat æjgádijt guddneda de sijáv vieleda.
+- gåvåjda ja bágojda
+- gåvåjt la bágojt
+Gåvåj ja tevstaj oablodahttá sån aj diedojt sámegielas ja kultuvras, ja sån la arvusmahtte sáme nuorajda gejn la miella gåvvådájddaj.
+Gåvå oasteduvvin etáhtas Utsmykningsfondet for offentlige bygg gå galggin hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv jagen 2000.
+Gå adnuj válldá ådå ja moattelágásj mediajt, de lassán gielalasj tjehpudahka miehtáj fágaj ja ábnnasij.
+Gå válldep adnuj ådå ja iesjgeŋgalágásj mediajt, de lassán gielalasj máhtudagá fágaj ja suorgij rastá.
+Gåvvå le vattáldahka Nuortta-Trøndelaga, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkanijs gå sámedikketsiekkadus rabáduváj basádismáno 2. biejve 2001.
+Sáddidum gåvå aktij biejaduvvi aktisasj installasjåvnnåj mij galggá álggoálmmukkonferánsa delegáhtajt sávvat buoris boahtem.
+Gåvå galggi loahppabargon aneduvvat.
+gåvå
+Gåvå vuosádaláduvvin Metodistgirkko tjællárin Roandemin.
+- Biedjat sjiemájt sadjihin, elektråvnålattjat ja páhperhámen, vaj æjgáda / åvdåstiddje máhtti berustimev vuosedit jáhkkoåhpadussaj gånnå sáme perspektijva bærrájgåtseduvvá.
+Konvensjåvnnåmávso stuorrudagá árvustaládijn galggá iehtjádij siegen vieledit dav vahágav mij mättos tjuovoj ja máhttelisvuodav mieddemav tsaggat, gesi ássje gullu.
+resurssamateriálajs le hiebaduvvam ja le sadjihin, danen galggi ådå ájádusá, tjuorggasa, skåve j.n.v. liehket sadjihin resurssabáŋkajn nav vaj tjoaggulvis máhttá dajt adnuj válldet ja bájkálasj anojda dajt hiebadit.
+Gå vuorddep sáme ásadusá galggi ienep åvdåsvásstádusáv válldet sámegiela åvdås, de hæhttu aj mielan adnet sámegielan vádnuni bágo ja moallánagá moatten ådå sebrudaksuorgen.
+Gå vuoksema li vássám valla slåhtjusa bissu
+Gåvvå tjielggasit mielav tjadná sáme kultuvrraj, ja juska le fábmogis, de ij le ilá tjierggat lanján, valla farra vaddá ladnjaj hámev ja ájn ienep oavdos vuogev.
+Gåvvådájdda álu rámátsubttsasijda vuoset.
+Sámegiela dile gåvvå
+Gåvvå l tjáhppisvielggat ja gåvåt prostatav doarestjuohpastagán.
+Gåvvå: Marie Enoksson.
+Govva: Marie Enoksson.
+Njuolggaválljima
+Foto: Sametinget.
+Sij gåvviji merkajt.
+Dála l buojkulvis gåktu buorástahttet giehtadoahkoj:
+Dálkkelotto máhhtá aneduvvat gå galggá gærddat ja lasedit báhkoboanndudagáv.
+Gåvvå:: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
+Gåvvå: Ina Beate Somby, Prestvannet skole.
+Tjielggi gåktu luonndo ja ulmutja jnv li.
+Sáme máná ja nuora ja gielalasj valjesvuohta galggá várajda váldeduvvat Sámedikke kulturpolitihkan
+Gådtjåinfeksjåvnås besatjit la buorre ednagav juhkat vaj gådtjåráhká rájnnasin dåjdeduvvá.
+Gráddes la guohtomguovllo Semisjávr-Njárga tjälldáj.
+- grammátihkkabielev diedoj oerjjelsáme-, julevsáme- ja nuorttasáme grammátihka birra
+Grehkagiellaj gávnnuji gålmmå bágo ma mierkkiji gieresvuohta: Eros, phileos ja agape.
+Grövelsjön li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Grövelsjöna guoran, dan jávre milta Grövlana lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Rr 140 A rádjáj, vijdábut rijkarájá milta Grövelsjönaj.
+Grövelsjön la Elgå ällosujttimdajva guohtomguovllo.
+Gudá máno rájes máná máhtti dálkkasav oadtjot ma sisanedi ibuprofenav, ma buojkulvissan vuobdeduvvi namájn Ipren jali Ibumetin.
+Gudán sámegielan le standardiseridum tjállemgiella: oarjjel-, julev-, nuortta-, ánar- ja gålldåsámegiella adni vijdedum versjåvnåjt latijna alfabehtas.
+Gudán vahkon beras brevav åtsådimvásstádusájn oadtjot, valla muhttijn máhttá guhkep ájgev gihtjat.
+Guottadihtit guhtik guojmáda nådijt, de nåvti Kristusa lágav ållidihpit.
+Siebrrerádij sajijt mierredibá ráddidusá aktisattjat gullam Svieriga ja Vuona sámedikkij.
+- makkár fágajda dahkamusá låhkåmin ja riekknimin máhtti tjanáduvvat
+• Makkir fágajn duv mielas, buoremusát rijba?
+Ájnegis ulmutja giellatjehpudahka dáhpáduvvá luondulattjat bæjválasj avtastallamis ietjá giellaaddnij.
+Tjoaggulvisájn gånnå sáme máná ja nuora le unneplågon, máhttá liehket máhttelisvuohta muhtem sáme åhpadusulmijt duoddit vuolletiebmán daj bákkulasj
+- makkár formáhta dahkamusájn li - duv oahppejuohkusa båhtusa buohtastahtedum nasjonála dásijn - båddåsasj poeŋgmihto rijbbamdásijda Båhtusijt majt oattjo gå dáv vædtsagav aná, e galga rapporteriduvvat, ájnat aneduvvat pedagogalasj tjuovvolibmáj ietjat oahppejuohkusin.
+Makkir subttsasa Rámádin li duv mielas tjáppe?
+Makkir namáv oahppe vállji?
+Makkir bágojt vállji doajmmaj, oahppijda hiebaduvvá.
+Makkir oasseulmijda máhttá oahppe rahtjat gå le sáhka vieledimes ja gierddisvuodas?
+Duv le gájkka guddne ja herlukvuohta dálla ja ihkeven ájggáj.
+• Guhkaájggásasj investerima ulmutjijn, máhttudagá industriddja tjerdajn ja kapitálan
+Vájaldimhálla tjadná dajt iesjgeŋgalágásj dåjmajt akti, sæmmi båttå gå vájaldimhálla le goade ájnnasamos ladnja.
+Guhka váttsos
+• Guhkedit ságastallamav 30 minuhttaj, vaj oadtjop buorre astov, ja
+ja dån midjij tjuovgav dan baktu vattá.
+Juohkka akta departementan mij le åvdåsvásstádusáv oadtjum dåjmajs le dåjmaj tjadádimij åvdåsvásstediddje, dán vuolen aj gåktu dåjma organiseriduvvi ja ruhtaduvvi.
+Juohkka oahppe subtsas de binnáv ietjas bájkkenamá birra.
+Goappátja giela li ájteduvvam ieŋilsgielas.
+Guládallamijn ja gielajn barggat
+Åvddånibme kommunikatijva ja gielalasj tjehpudagáj ja kultuvralasj dádjadus máhttá åvdedit buorep aktan doajmmamav, dádjadusáv ja vieledusáv ulmutjij gaskan duot dát kultuvra duogátjis.
+Ságastallama sjaddi sæmmi ájnnasa vijdábut planeridijn ja iesj ásadijn.
+Guládallamåhpadiddje galggá edesik guokti
+Guládallamåhpadiddjen le oajvveåvdåsvásstádus gåhttjot æjgádijt ja oahppev åvddånahttemságastallamij, ja galggá aktan æjgádij sisanov ja birástagáv hiebadit.
+Aktavuohtaulmutja Åtså ja lågå ienebuv virge birra www.experis.se JobID: 942363.
+Aktijvuohta:
+guládallat digitála ræjdoj baktu
+guládallat guovdásj dáhpádusáj birra ma gulluji giellaguovlo histåvrråj*
+Ássje guláskuddamij sáddiduvvá guovtijn mánujn gulákuddamájggemierijn.
+Guládallamij ja konsultasåvnåj elfábmolinnjatsieggimij birra
+Gulaskuddanárvalusaid duogáš lea ahte stuoradiggeáirasat ja ráđđehusmiellahtut leat ožžon ođđa penšuvdnaortnega ođđajagimánu 1. beaivvi 2012, ja áimmahuššá seammá prinsihpaid mat leat álbmotoaju ođđa penšuvnnas.
+Guládallamoajvvadusán dættoduvvá ássjegiehtadallamnjuolgadusá minerállalága milta galggi diedon tjuovoduvvat.
+dialoga ja rádedibme unneplågoj
+Gatjádalá gájkajs gev dåbdå jus diehti gånnå barggijt dárbahi.
+Sij galggi mujttet guokta lågev bágo majt galggi tjálestit, bágo majt unnán dåbddi jali ållu amás bágo.
+h.: Gulldalup Jesusa bágojt lånåstusa ja ármo birra.
+Gå iehtjádijda gulldali, bessi ássjev moattet bieles gehtjadit ja iehtjádij dilev dádjadit, dat mij empatijan gåhtjoduvvá.
+Gulldala gå oahppeguojmme subtsas dálkijt birra sæmmi biejvijs.
+- gulldalit, dágástallat, ietjajnis jali iehtjádij ságastit ja tjavgga låhkåt
+- gulldalit, dágástallat, ietjajnis jali iehtjádij sáhkadit ja tjavgga låhkåt
+gulldalit iehtjádijt, buktet åvddån ja tjielggit ietjas vuojnojt ja vieledit iehtjádij vuojnojt
+gulldalit iehtjádij åvddånbuktemijt, gatjádallat ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja vuojnojt
+gulldalit, dádjadit ja rijbadit álkkes ságastallamij
+gulldalit, dádjadit ja oassálasstet spontánalasj ságastallamijda
+gulldalit ja dádjadit álkkes bagádallamijt ieŋŋilsgiellaj
+gulldalit ja dádjadit variántajt ieŋŋilskgielas moattet autentalasj diles
+gulldalit ja dádjadit bágojt ja moallánahkkojt ieŋŋilsgielak rijmajn, gáritjijn, lávllagijn ja subttsasijn
+gulldalit ja dádjadit bágoj ja moallánahkkoj sisanov aktijvuodas gånna aneduvvi
+gulldalit ja adnet ieŋŋilsgiela giellajienajt praktisk-estetalasj åvddånbuktemvuogij baktu
+gulldalit ja dádjadit álkkes ságastallamijt ja subttsasijt
+gulldalit ja dádjadit oajvvesisanov guhkep njálmálasj åvddånbuktemijs
+gulldalit ja dádjadit ságastallamijt, dáhpádusájt ja subttsasijt
+gulldalit ja låhkåt tevstajt ietjá sámegielajs ja ságastallat avtalágásjvuodaj ja ærádusáj birra
+gulldalit ja låhkåt tevstajt ietjá sámegielajs ja ságastallat avtalágásjvuodaj ja ærádusáj birra
+gulldalit ja oassálasstet juojggama, lávlla- ja sálmmalávlloma, rijmaj, báhkoståhkusij ja divtaj åvddånbuktemijda
+gulldalit, låhkat ja åvddånbuktet ietjas berustime milta duov dáv tjáppagirjálasjvuoda tevstav ja ságastallat tevstaj birra
+gulldalit, rámmpot ja gatjádallat gå iehtjáda subtsasti ja låhki
+gulldalit, ståhkat ja gæhttjaladdat sámegiela giellajienaj
+Gulldala njittjijt dájvvalakkoj
+Juohkusij gullut vaddá mánáj jasskavuodav ja sosiála tjadnusav.
+Dij gudi javllabihtit: " Uddni jali idet vuolggep duon dán stádaj ja ganudip jagev buorre oassásijt dagátjit ", ehpit dij diede gåk dijá viessom idet le.
+Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájel ja Badjeduoros.
+Gullevasjvuohta ij guoska dåssju ednamijda ja ressursaj háldadibmáj jali daj adnuj jali makta ávkástallá, ájnat sæmmi dásen aj iellema ietjá bielijda, dagu berajvuohta, árbbediedoj bisodibme buolvaj gaskan ja guovlojda gullevasjvuohta.
+dåbddåp sáme sebrudagás sierraláhkáj luonndomáhtudahka ja vuojŋŋalasjvuohta.
+Muhtemijda jali muhtem histåvrråj gullut
+H: Gulldalup dal Tjáluga bágov gieresvuoda vatto ja åvdåsvásstádusá birra.
+Guopparinfeksjåvnå oarre máhttá aj årrot gå immuvnnavárjjo l vuoledum ietjá oares, buojkulvissan gå l skihppámin jali ednagit la diertjestam.
+Guoddelis åvddånahttem
+Guoddelis åvddånibme
+Luondo valjesvuohta
+Gå dájvvalakkoj vaddá gynekologalasj sellaåtsådimev de máhttá ietjas suoddjit skoahtotjåttåbårredávddaj.
+* guodem
+guodemråhkålvis 1 tj: Ármmogis Jubmel, Duv gieresvuodan sidáv viessot ja gieresvuodav iehtjádijda vaddet.
+guodemråhkålvis 2 tj: Dån guhti muv iellet sihti ja muv sidodat milta sjivnnjedi, gájkka mujna dån dåbdå ja fármasta muv libbogisvuodajnat, fámodimev ja gievrav, skihpasav ja varrásav.
+Guododimluohkko mierret bierggobuvtadimev.
+Boatsojguohtomsiebrreráde galggá rádjáällosujto åvddånimev tjuovvot ja rijkaj ráddidusájda jahkásattjat diededit.
+Boatsojguohtomsiebrreráde galggá, jus gåhttjomav ij tjuovo, mierredit máksusa stuorrudagáv ja goassa maŋemusát galggá mákset.
+Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde biedjaba dajt åtsådimijt ja guoradallamijt jåhtuj majs la dárbbo ållidahtátjit ietjaska välggogisvuodajt dán konvensjåvnå milta.
+Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde äbá galga ássjij gähttjalattijn årrot ássjijda tjanádum jalik bällásattja.
+Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde dahkaba goabbák ietjaska jahkásasj budjähttaoajvvadusáv.
+Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde máhtteba njuolgga aktavuodav goappásj rijkaj fábmudagáj válldet viehkev åttjutjit.
+Boatsojguohtomsiebrreráde galla máhttá mierredit vaj märrrádus ij fábmuj boade åvddål gå gujddimájgge vássám la.
+Boatsojguohtomsiebrreráde máhttá mierredit älloniehkke, tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá konvensjåvnnåmávsov loabedis guohtoma åvdås mákset, jus boahttsu nuppet rijkas nuppen rijkan li dán konvensjåvnå loabe dagi jali jus boahttsu ietjas rijkas li guovlon mij la konvensjåvnå vuosstij.
+Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádus doajmmá goappák rijkan sämmiláhkáj gåk lágafábmuj bessam duobbmo.
+Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá fábmuj boahtet vájku märrádus gujddiduvvá Bajemusgujddimsiebrrerádáj.
+Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde sebrulattja, ássjedåbdde ja ulmutja tjanádum siebrreráde dåjmadahkaj máhtti rijkarájáv rasstit siebrreráde bargo diehti gå la dárbbo ja tulla, väro ja mávso dagi dárbbagijt buktet.
+Njuolgadus Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Bajemusgujddimsiebrrerádáj la duodden dán konvensjåvnnåj (2. duoddetjála).
+Boatsojguohtomsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn).
+Boatsojguohtomsiebrreráden ja Bajemusgujddimsiebrreráden galggá goappánik dåjmadahka.
+Boatsojguohtomsiebrreráde vásstet sáhkoj ja konvensjåvnnåmávsoj máksorávkalvisáj oadtjomis.
+Guohtomriektáj kárttim ja sihkarasstem
+Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj
+Guokta álmmuga li vaháguvvam dáhpádusájs, goabbák ietjaska láhkáj.
+Guovtet álmmugis gudi lijga miellusa guorrasittjat tjoavddusijda, ienni gå rijdojda ja niejddemijda boahtte ájgen.
+Guovte biejve maŋŋela boahtá ruoptus duostudahkaj ja vatteduvvá ådå dálkkasa ma álgadi skoado aktijgiessemijt vaj åhke suojmma ålgus boahtá.
+ságastit guovtes ja guovtes jali juohkusin dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra
+Sij máhtti aktan barggat guovtes ja guovtes, ja álggusit gatjávisájn majna nubbe barggá.
+Guovte máno rájes riegáduváj Danica Manilan.
+Guokta sáme giellaguovdátja ásaduvvi oarjjelsáme guovlluj, Lulle-Lusspáj ja Dearnnáj.
+Guokta sáme åhpaduslihto li, sáme oahppolihtto ja Merrasáme oahppolihtto, majn li oajvveulmmen barggat nav vaj åhpadus sáme gielan ja kultuvraárben vatteduvvá.
+Buorre ja friddja guollim la, ja dat la dahkam gássjelis duosstomvidjurijt.
+Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen, degu ábnas kultuvrravuodon, la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta.
+Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta.
+- Guollima ja riektá guollit le iesj viessomsuodna ja dahká vuodudagáv goappátjagá årruhijda ja åvddånahttemij viehka moatten sajen Nuortta-Vuonan, javllá rádeájras Silje Karine Muotka.
+Bargge guolástusindustrijan e bálkáv oattjo barggovaddes vuostasj biejvijt gå li bargos ierit, dan sadjáj oadtju bargodisvuodarudájt.
+Álkkep oadtjot bargodisvuodarudájt gå le muhtem mærráj bargos ierit guolástusindustrijan
+Guolástusindustrija le bessam bálkkávælggolágas dalloj gå bargge li muhtem mærráj ierit bargos.
+Guopparinfeksjåvnnå dahká aj vaj máhttá gihpodit jali báktjit gå gåttjåt jali seksav adná.
+Guopparinfeksjåvnnå ij la sjiervvedávdda.
+Guopparinfeksjåvnnå ij la vádálasj valla máhttá vájvedit danen gå álu sagŋet ja gihpot.
+Guopparinfeksjåvnnå ij soabo buojkulvissan hivsigij baktu.
+Guoppar gávnnu luondulattjat ienemusájn vuollevájmon.
+Muhttijn dåbddåt håjev, ballat jali dåbddåt dårvodisvuodav la luondulasj oasse viessomin.
+Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon
+Håjesvuohta
+Guoradallá mánájgárden, skåvlån jali PP-dievnastusá kontåvråjn.
+Guoradallama aj vuosedi dille le unnán rievddam ájgij milta.
+Guoradallam majt sáme æládus- ja guoradallamguovdásj dagáj 2000 jage sáme giellaráde åvdås, le sámegiela addnij låhko árvvaluvvam 25000.
+Guoradallam galggá aj gåbttjåt sámijt gænna le binná jali vádno sáme giellatjehpudahka.
+Guoradallam Gå PP-dievnastus vuosedimev oadtju, de le dábálasj gullat masi æjgáda, aktan mánájgárdde ja skåvllå viehkev ádnu.
+guoradallat biologalasj suossnoma birra ja gåvådit muhtem jålådimev luondon
+Guoradallat gielav anon
+guoradallat ja árvustallat iesjgeŋgalágásj luojkkama ja siesstema vuogijt
+guoradallat ja gåvådit guovte- ja gålmådimensjonála figuvrajt ja daj hámijt adnet konstruksjåvnåjn ja merustallamijn
+guoradallat tevstaj ideologijav ja árvustallat gáldojt ja mediajt
+guoradallat tevstaj ideologijav ja árvustallat gáldojt ja miediajt
+Dan rijka ráddidus galggá nuppe rijka ráddidussaj ja Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Bajemusgujddimsiebrrerádáj dakkár rievddadusájt diededit.
+- duohtadit gálvojt, barggat giedaj, pc ' ajn barggat, siejnneplákáhtajt dahkat, spellat, tjállet, biesskedit, lijmmit
+- duohtadit gálvojt, giedaj barggat, pc ajn barggat, siejnneplakáhtajt dahkat, spellat, tjállet, biesskedit ja lijmmit
+- Vuorrasijt, skihppijt ja aktuviessojt guossidit?
+Vuorrasijt, skihppijt ja aktuviessojt guossidit?
+Guosseåhpadiddje åhpat bájnov / hámev, silbba-, smirjjim-, girjjam- ja dájvveduojev ja nåv vil.
+Guossetjálle;
+Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket.
+Guotte mijáv uddni ja juohkka biejve ja gå ájgge ållån, dibde de mijáv ráfen jábmet.
+Njoallomájgge ja ragátájgge
+Guhkásåhpadibme
+Guovddagæjnno gárggaluvvá goalmát sadjáj dájddasuohkanijs Vuonan.
+Guovdageaidnu: Sametinget
+Guovdageaidnu: Sametinget.
+Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
+Guovdageaidnu: Sámi instituhtta.
+Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt
+Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt.
+JOKKMOKK Sámij åahadusguovdásj / Samernas utbildningscentrum, Jokkmokk
+Njuolgadustjála gidálåddima birra Guovdagæjnon
+Guovdásj oase li lahkavuohta mánájda, sijájt gehtjadit, ep dåhkkida bahás ulmutjahttemav, ja ållessjattuga mánáj aktijvuodav doarjju.
+Guovdásj bihtámsámegiella (Semisjaur-Njarg).
+Guovdásj dimensjåvnå ulmutja iellemin
+Åvdemus hásstalusá
+Guovdásj julevsámegiella (Sirges ja Jåhkågasska Jåhkåmåhken Svierigin, Bálák, Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Vuonan).
+- Guovdásj merrasáme (Riehppovuodna ja Sválesnuorre).
+Guovdásj sáme guovlojn gullu sámegiella juohkka sajen, valla ietjá sajijn sámásti jur muhtem fámilja.
+Dán oajvveoase guovdátjin le åvddånahttet máhtov luondo hárráj ja luondo valjesvuodav vieledit.
+Dæddo le biejadum dahkamus galggá almma.
+sáme tærmma åvddånahttem le guovdátjin máhttet bisodit ja nannit sámegiela anov.
+aktijvuohta ásaduvvam le gaskal guoskadaládum birrusij, organisasjåvnåj ja institusjåvnåj suoman ja Vuonan åttjudittjat aktisasj gålldåsáme giella- ja kulturdåjmajt 2009 jage rájes.
+Duobddák háldaduvvá Sámedikkes aktisasjbargujn Varangera sáme museajn, ja le hiebadahtedum gæhttjijda.
+Guovlojn gånnå gávnnuji ållo bájkkenamá sámegiellaj, le luondulasj oahppe vuostak namáj lahkabirásin barggi.
+Bájkijn gånnå le gássjel gávnnat sáme bájkkenamájt, viertti åhpadiddje liehket gárves oahppijt viehkedit gávnnat bájkkenamájt majt galggi oahppat.
+Divna máná ja nuora gudi oassálassti dievalasj jáhkkoåhpadusán galggi dåbddåt sebrudahteduvvam dan stuorra aktijvuodan, ja
+• ednamijn sádjimrájá vuollelin valla sámeednamrájá badjelin ma älla jagevbirraednama
+• ednamijn sámeednamrájá vuollelin ja guohtomednamvárijn árbbedábálasj ällosujtujn.
+Njuolgadustjála guovllosuodjalime birra (nasjonálpárka, suodjalimduobddága, luonndoreserváhta)
+Guovlo li tjáledum kárttaduoddetjállagijda 14.
+Guovllo
+Regionála háldadus, sáme oasseválldij ja aktisasjmierredimijn, la sissŋela almasjriektá unnesmierij ja buohta almasjriektáj njuolgadusáj iemeálmmugij ja unneplågoj milta.
+Guovlo ja bájkálasj oajválattjajn le aj åvdåsvásstádus oassálasstet aktisasj åvddånahttemin sáme kultuvras, kulturiellemis ja sáme institusjåvnåjs.
+Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja nuorttalin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnja Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnij (1226 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa milta 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin.
+Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja oarjjelin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnjan Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnáj (1226 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin.
+Guovllo la Gabna tjäro guohtomguovllo.
+Guovllo l guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj.
+Guovtegielak mánájgárdijn / åssudagájn gånnå sáme ja dárogiela aneduvvi, hæhttuji bargge adnuj válldet moadda strategija, vuoge ja prinsihpa åvddånahtátjit guovtegielak dåbdåv, nav vaj e agev sámegielav ierit vállji guládallamgiellan jus dárogielaga jali dáro-sámegielaga li tjoahken.
+giela ja gáhtum / jábmám giela. www.unesco.no
+Guovtegielakvuodan le gatjálvissan máhttet goappátjijt gielajt nav buoragit gå máhttelis.
+Guovtegielakvuohta galggá joarkket buolvas buolvvaj.
+Guovtegielak: Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn vuostasjgielajn ja guhti goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buktá, jali ulmusj guhti árggabiejvenis guokta giela adná ja goappátjij identifiseri, vájku ij goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buvte.
+Guovtegielak sebrudagán gånnå akta giella le ájtedum unneplåhkogiella le aj ieneplåhkogiella hoallij duogen dahkat majt máhtti váj unneplåhkogiella luluj gullut nav moatten aktijvuodan gå vejulasj.
+Guovtegielakvuohtadoarjja le stuorámus doarjjaårnik mij Sámedikken le, ja navti le dat Sámedikke åvdemus vædtsak gå galggap sámegielav åvddånahttet.
+Guovtegielakvuodadoarjja ij le lassánam åbbålasj haddegoarŋŋoma milta sebrudagán.
+Guovtegielakvuodadoarjja mav Sámedigge háldat aneduvvá åvddånahttemdoarjjan giellaressurssasuohkanijda.
+Guovtegielakvuohta - udnásj vidjura, hásstalusá ja vuorddámusá, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu
+Guovtegielakvuohta suohkansuorgen
+Guovte biejve dálkudime maŋŋela antibiotihkajn de infeksjåvnnå ij des soahpo ja mánná máhttá åvddåskåvllåj ruoptus mannat.
+Ájggegávdan guovte ságastallama gaskan le ávkálasj jus oahppe, æjgáda ja åhpadiddje duolla dálla rudnali ja ånigattjat subtsasti gåktu oahppe åvddån.
+Guovtes ja guovtes máhtti jårggålit guhtik guojmesa divtajt ja ságastit aktan guovtes ja guovtes båhtusa birra maŋŋela.
+Guovvamáno 6. biejvve le almulasj slávggimbiejvve Vuonan ja tjalmostahteduvvá ålles rijkan sámij álmmukbiejvven.
+guovvamáno 6. biejvve
+Kursa galggi buktet máhttelisvuodajt sidjij gudi e sámásta oadtjot gielasa ruopptot, ja vaj sámegielaga galggi sábmáj låhkåt ja tjállet oahppat.
+Bájkke Jåhkåmåhkke.
+Biebbmo - Sámebiebbmogárvvim Sisadno: Urttasa, subttsasa, biebbmogárvvim.
+Kursa sisadno
+Gåro gárggásij tjálli mij la sierralágásj sáme subtssasijn.
+Dálásj iemeálmmukriektá tjuodtju dan æktuj mij dåhkkit sámij histåvrålasj riekta degu dal merragádde- ja vuodnaguollim sijá årudakguovlojn.
+Sisadno Aktisasj ábnnasa gimnásan: Ieŋŋgis, Histårjjå, Idråhttå ja varresvuohta, Matematijkka, Luonndo, Jáhkkudahka, Sebrudahka, Dárogiella.
+Gynekologalasj sellaåtsådibme gullu varresvuohtakonrållåjda, nåv gåhtjåduvvam screening, masi nissuna Svierigin gåhtjoduvvi dájvvalakkoj.
+Gynekologalasj sellaåtsådibme l åtsådibme mij váldeduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oases mij gåhtjudallá skoahtodáhppán mij nåhkå guoddnáj.
+Gynekologalasj sellaåtsådimev vatteduvvá aj jus la gáhppeliddje jali gynekologa lunna gynekologalasj åtsådimev ietjá årijs tjadádime.
+Danen le ájnas jådediddje virggájbiedjá tjiehpes ållessjattugijt ja jådet ållesájggása sj ja guhkesájggásasj åvddånahttem bargov.
+dahkat, gaskostit ja ságastallat ietjas tevstaj birra ma li arvusmahtedum ieŋŋilskgielak girjálasjvuodas, filmajs ja kultuvralasj åvddånbuktemvuogijs
+• haddedoarjja boatsojäládussaj urudismávsálvisá
+• Haddedoarjja boatsojäládussaj biejadusá (1986:255) milta haddelasedime birra boatsojbiergguj
+Investerim- ja åvddånahttem ruhtadårja
+Buorre birásdille sáme institusjåvnåjda vaj máhtti oassálasstet åvddånahttemij ja åvddånbuktemij sáme dájdas- ja kulturiellemis
+åhtsåt ja hiebadallat diedojt luonndofágalasj åsijs duot dát gáldos ja gáldojt tjállet
+viedtjat ja hiebadit luonndofágalasj dáhtájt, merustallat ja båhtusijt gráfalattjat åvddånbuktet
+Ásadit arenajt aktisasjbargguj sáme dájddárij ja ietjá dájddárij gaskan guovlolattjat ja nasjonálalattjat
+Álbemus lånudahkes válljima
+Gå li dárkkelit guoradallam riektásihkarasstemordinigav háldadusán le ráddidus mierredam ij galga ásadit álkkádusoahttsev.
+lága anodimen ja rádedimen guosske kommuvnaj
+tjuottjudusfábmudagá galggi vaddet rijkalasj unneplågojda máhttelisvuodajt vájkudimfábmuj ássjijn ma sidjij guosski ja nåv guhkas gå máhttelis rádedit unneplågoj åvdåstiddjij dakkir ássjijn.
+ Kvenskagiella  Románagiella  Sámegiella
+tjuottjudusfábmudagá galggi åvdedit vaj bargge gávnnujimáhttudagaj unneplågogielajn
+Tjuottjudusfábmodagá galggi dárbon hie
+Tjuottjudusfábmudagá galggi danen åvdedit vaj
+Davvisámigiella (nordsamiska)
+Lenastivra viddno
+Organisasjåvnnådoarjja
+Sámigiella
+Tjuottjudusguovlo
+Tjuottjudusguovllo meänkielij ij stuoreduvá.
+Tjuottjudusguovllon meängiellaj li kommuvna Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå.
+Tjuottjudusguovllo sámegiellaj stuoreduvvá 13 ådå
+Tjuottjudusguovllo suomagiellaj stuoreduvvá 18 ådå
+stáhtadoarjjaj. Ráddidus mierret dakkir iesmiedogis
+li Arjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke ja Giron.
+Háldadus åvdåsvásstádus an Beaivváš sámi Teáhteris le sámedikke vásstádus Kultuvrra- ja girkkodepartementa rámmadoarjjaga háldadime baktu.
+Háldadus giehtadallá juohkka ájnna sierraloahpeåtsålvisáv gev ga sierra.
+Háldadusbáhkogirje baktu oadtju jårggåliddje elektråvnålasj viehkkenævov massta bágojt ja moallánagájt máhtti viedtjat ja åvdep jårggålimij buohtastahttet.
+Virgálattjajda bájkálasj jali guovlo almulasj orgánan háldadimguovlon le rievtesvuohta virggeloahpáj bálkájn allasis sámegielmáhtov åttjudittjat gå orgádna dárbaj dakkár máhtov (§ 3-7).
+Háldadusguovlo ålggolin le binnemusát lågev oahppijda gudi sihti åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan rievtesvuohta åhpadussaj ja nav guhkás jus vil gudás li juohkusis.
+Sámelága njuolgadustjála mierret makkir suohkana sáme giellaháldadimguovlluj gulluji.
+Háldadimpládna galggá liehket praktihkalasj viehkkenævvon bisodittjat ja åvdedittjat suodjalimárvov ja galggá nav de vaddet tjielgga njuolgadusájt guovlo adnemij ja suodjalibmáj.
+Háldadimplána li ájnas barggonævo bæjválasj háldadimen oattjotjit avtalágátjin ja tjielggasabbon ja nannitjit guovlo suodjalimárvojt.
+guovlo vijddudahka Oarjje Várjjagis Finnmárko fylkas gitta oarjás Engerdalaj Hedmark fylkan.
+Arealáj, luondo ja kulturárbe háldadibme le danen ájnas nannitjit vuodov sáme kultuvrraj bisodittjat ja åvddånahtátjit.
+aktijvuodan.
+Máhtti gus oahppe adnet ájáduskártav viehkken tjáledahttijin.
+duon dán tjállerållan doajmmat skåvlå almulasjvuodan ja sebrudak- ja barggoiellemin
+rijbadit muhtem njálmálasj åvddånbuktemvuogij
+duon dán njálmálasj rållan doajmmat juogosságastallamijn, lågådallamijn, dramatiseremijn, åvddånbuktemijn ja vuosádusájn sihke oassálassten ja gulldaliddjen / gæhttjen
+buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte
+buktet duollatjállemav ja ortografijav ja dábálasj tækstajuohkemvuogijt
+háldat báhkosuorgudimijt buoragit
+adnet stuorra báhkoboanndudagáv
+stuorra báhkoboanndudagáv adnet ja njálmálattjat sieradus ja hiebalgis láhkáj dilij hárráj åvddånbuktet
+sámástit stuorra báhkoboanndudagájn
+Ságastalá barggoguojmijnat
+Sáhkada danen oahppij mij le gæhttjalimijn ájggomussan, ja majt da mihttiji.
+Ságastit aj gåktu æjgáda máhtti dáv bargov tjuovvo lit ja doarjjot.
+Maŋŋela galggabihtit ságastit mánáj majt li vuojnnám, vásedam ja ájádallam.
+Sihtá mánájgárddepolitihkav tjielgadit
+Sávat dagástallamav ja vuojnojt Sámedikke giellapolitihka gáktuj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
+Sávat dagástallamav ja vuojnojt Sámedikke giellapolitihka gáktuj
+Sihti rasisma vájkkudusájt dagástallat / SNPN / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Sihti rasisma vájkkudusájt dagástallat
+Sihti oajvvadusájt Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkáj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
+Sihti oajvvadusájt Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkáj
+Sihti ájádusájt
+Sihtá gähttjalit gåktu smáhkku ja gåktu dåbddu.
+Sihtá duodjeæládusáv nannit / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Sihtá duodjeæládusáv nannit
+Sávav gájka nissunijda vuorbbe biejvijn, låhpat presidænnta Egil Olli.
+- Hæhttup gávnnat gåktu buoremus láhkáj máhttep ávkkit dav máhtudagáv majt dákkir organisasjåvnå máhtti fállat, javllá Aasrud.
+Le dujna miella oahppat muhtem bágojt sámegiellaj?
+Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn
+Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn / Sosiálla / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
+Ájnas dokumenta
+Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda
+Halleluja, halleluja, halleluja.
+Tjuolos Rød, dagádum granihtas (1999), dagáduváj dájddáris Harald Bodøgaard ja lij vattáldahka vidnudagás Bjørn Bygg AS.
+Návrrot, hárddet jali ålgodit le agev subjektijva ássje
+Givseldime ja badjelgæhttjama gávnnuji, mijá skåvlåjn ja mijá bájkálasj sebrudagájn aj.
+Hárjjidalá: subtsastit oahppeguojmmáj åvdep biejve, ævtásj ja udnásj dálkij birra
+Hárjjidalá: oahppat rájddotállajt nåv vaj máhtá dajt adnet sæmmi aktijvalattjat gå tállabágojt
+- prográmma sunji guhti sihtá nuorttasámegielav hárjjidallat
+Vuorjját la tjavgga skibádahka gå báhkan buollá.
+Gallegasj girjjeoassása sámegielak girjijt vuobddi, ja gallegasj bibliotehka sáme girjijt luojkki.
+Hasodit sámesiebrijt dahkat tebmán gåktu sámegielav ælládit, ja ásadit fássta sajijt gånnå oahppe ja ållessjattuga máhtti æjvvalit dagátjit juojddá aktan, duola degu málestit, duodjuhit, ja aj spellat spelajt..
+Læstadiánálasj tjoaggulvisá lidjin vuoŋalasj tjåhkanamsaje moatte nuortta- ja julevsábmáj, ja
+Hásstalus le ælla aktanik gájkbadjásasj åvdåsvásstádus dákkir aktisasjbargov jåhtuj biedjat ja koordinerit.
+Ajtu le hásstalus jut dá suohkana vájlluji máhtudagáv ja ressursajt gájbbádusájt ållidittjat.
+Hásstalus la, lassen riektáperspektijvvaj, tjadu ulmmelasj vájkkudimnævvo gárvedit buorep ekonomalasj ålgoldisævtojt vanntsaådåstuhttemij, bisodit vuosstájválldem bielev lokála varásbiergasbuktemij ja nannit ådåálggemav guollárvirggáj.
+Hásstalus le oadtjot ájnegisáv sámegielav válljitjit.
+Hiebadahttet aktisasjbargov ja avtaárvvusasj ságastallamav oassálasstij gaskan, soajttá hásstálussan sjaddat, valla ájnas le aktan ságastallat oahppe åvddånahttema diehtij.
+Hávddádimgållo Bakku hávddádimgållo mávseduvvá gájkajs gudi li álmmuktjáledum Svierigin.
+Hávddádimnammadus nammaduváj bårggemáno 10. b. 2012 Stoltenberg II-ráddidusás.
+Hávddádimnammadusá tjielggidusá galggá dálla guládallamij.
+Hávddádimannadusá diedádus (ådådárogiellaj)
+- Hávddádimdábe agev rievddi.
+Hávddádusájn, girkkojn, moskeajn ja TV-skjermajn.
+Sálmma en psalm kan läsas eller sjungas.
+Lihtto Hawaiian ij le nav stuorre gå majt aotearoan le.
+Dåt ieme (åvddåla ieŋilsa) giella Hawaiian le aj polynealasj giella.
+h.: Sihtabihtte gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat / Sidá gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat / Sidá gus dán jáhkkuj gástaduvvat / ja Kristusa aktisasjvuodan girkkon viesutjit?
+• Muhtemláhkáj skámádav gå åhpadiddje mujsta
+hiehtediededimdievnastus
+Jugálvis la vuollo.
+Tjårggis suodje iesselisvuohtaj.
+Ale ane lijkkevuojddasav jali oaljov
+Hieredisá
+Duolmmot jali nuppástit soabmásav värmmádagán la sämmi lágadis gå skåvllåsjaljon, gahttunin jali asstoájggedåben.
+Nievrep dájddo dahká dav gassjelabbon dádjadit jus juoga l vádálasj.
+Gahtsut kårtåjt sæjnnáj.
+Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev.
+Härrá jårggålus árudijás dunnuj ja vaddus dunnuj ráfev.
+Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev.
+Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv.
+Duosstut Jubmela / Härrá buorissjivnnjádusáv: Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis.
+Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis.
+Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis.
+Härrá buorissjivnnjedus dunnuv ja várjjalus dunnuv. Härrá tjuovggijus árudijás dunnuj ja årrus dunnuj ármmogis.
+Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis.
+Härrá munji dahkis vajku mav - dåssjå jábmem munnu sirát.
+de dåppe lulu aj muv gávnnat ja giedajnat muv lulu adnalit.
+jali Gijtov gå mijá råhkålvisáv gulá.
+Hærrá
+Härrá, Jubmel Áhttje almen Härrá, Jubmela Bárnne, värálda Lånestiddje, Härrá, Jubmel, dån ájlis Vuojŋŋanis,
+Härrá / Jesus Kristusa / ráfe årrus dijájn / Ráfe didjij gájkajda.
+Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev.
+Härrá duv várjjal, suv oakken vájalda, duv bálldalin vádtsá.
+Boahtteájgev ja dårvov didjij vattáv.
+Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu.
+Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam:
+härrá råhkålvis
+Härrá duv várjjal gájkat bahás, gájkat mij viessomat ájttá.
+Härrá viessomájgenat várjjal, dálla ja ihkeven ájggáj.
+Kåserija majt oahppe tjálli, máhtti liehket iesjgudiláhkáj sige guhkudáhka ja masjvalisvuohta.
+Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Kåserija
+Hege Fjellheim Riektáj ja rijkajgasskasasj ássjij åssudakdirektørra +47 78 47 40 47 hege.fjellheim@samediggi.no
+Hiehpá buoragit ja le ávkálasj resurssaulmusj maŋen le ålles prosessa tjadá.
+Hiehpá gus tæksta gåvvuj?
+Hiebadit ståhkam saljov.
+Massjkisvuohta ja nuppástuhttem, iemelágásjvuohta ja ådåstuhttem li ájnas moallánagá gåktu ihttásj álggoálmmuksebrudagájt sihtap hábbmit.
+Pládna galggá
+ Hiebadum álggoåhpadibme sámegielan ållessjattugijda gåggu sij årru
+Hiebadum fállo juohkusijda
+Mij guosská hiebadum åhpadussaj nuoramus oahppijda, de la vuogas åvdutjis sijáj sámegielav guoradallat.
+Gut tjállá/ságas? ráddje
+Hiebadum åhpadibme
+Hiebadum-ahpadus
+Hiebadum åhpadus
+Hiebadit sisanov mánáj álldarij ja máhtudahkaj.
+Hiebalgis moallánagá máhtti liehket moallánagá dáj birra
+Hiebalgis låhkåmbiehkijt máhtti oahppe aj sijdan låhkåt.
+balattjat diededit rijkalasj unneplågojt sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta.
+Hele folkets egenart og begavelse peker ikke i den retning. (Sáme vuojŋŋalasj iellem ja kultuvrra ij gávnnu.
+Helgeland Sámiid Searvi tjállá åhtsåmusán læhkám li moadda sårme ællobargon maŋemus jagijt.
+Helgeland Sámiid Searvi sihtá aktisasjbargov Akut och Katastrofmedicinsk Centrum:ijn Norrlands universitetssjukhus:ajn Ubbmemin ja Norsk luftambulanse:jn tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja birástahtte værmádahkaj.
+Vuojedittjat boahttsujt muhtem vidjurijn ja fievrrimijda helikopter anoduvvá.
+Heteroseksuálakvuohta l gå gierru jali seksuálalattjat lijkku ulmutjij ietjá sjiervijn.
+Dat oavdos ja geldulasj væggamalerija Luotta - Spor dájddáris Hilde Skancke gávnnap Sámedikke dievastjåhkanimlanjá sis- ja ålgusjbielen.
+Hilde Skancke Pedersen lij akta guovtes gut vuojtij dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun Sámedikketsiekkadusáv hiervvidit.
+- gávnnu aj bielle da gålmmå sámegielaj histåvrå birra Vuonarijkan.
+Histåvrrå / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda bierri
+(Lulesamisk)
+Histåvrålasj unneplågogiela li jiddisch, romagiella, sámegiella, suomagiella ja meängiella.
+Máhttá aj sihkkot hivsigav dájvválakkoj.
+Sámediggeviesso Kárásjågån rabáduváj almulattjat basádismáno 2. biejve jagen 2000 S. M. Gånågisás Harald V. Sámediggevieson li sámij álmmukválljidum tjoaggulvis ja Vuona Sámedikke háldadus.
+Diertjestibme máhttá goavgev lasedit.
+Tjuottjes gállasjguojmmepárraj dávk lisj vuojŋadahka gå bessaba hábbmimis oanegav ja tjalmostahtteba manen ajtu vállduba jur nubbe nuppijn.
+Homoseksuálakvuohta l gå gierru jali seksuálattjat lijkku ulmutjij sämmi sjiervijn.
+Hormåvnnådálkudibme máhttá árvustallamav låsedit
+Njittje bájneduvvi hormåvnnårievddadusájs ma sjaddi nissuna liejbbegaskan ja máhtti danen dåbddut ållu umasslágátja goassa dajt åtsåda.
+Hormona máhttá ulmutjav vájkudit vaj buojkulvissan oadtju oajvveluottudagáv, dättojt njittjijn jali málldusav dåbdå, valla dájvvamusát ij la gå jánndurav.
+Hosianna, hosianna, hosianna, mijá Jubmel le dån.
+Hospiterimåhpadusá nalluj oassálassti oahppe barggoprosessan ja gåvviji.
+Hospiterimåhpadus le dat gávdda gånnå oahppijn gænna li guhkásåhpadime sámegielfágan, hospiteriji skåvlån gåsstå oadtju guhkásåhpadimev.
+Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv:
+HSAN máhttá gähttjalit ja mierredit
+http://www.sametinget.no/Dokumenter
+huj buoragit
+Sierra gájkkásasj árvvo
+Sieldes vuorjját sellaåtsådibme vuoset bårråmdávdav.
+Tjuorvvu mánná gå allagit suvdos jali boahtá tjerasta.
+Tsiekkadusá tjuodtju, valla hæhttuji divoduvvat.
+biggit gålmådimensjonála modellajt, tjuorggat perspektijvajt majna le akta gáhtomtjuorgga ja dagástallat prosessajt ja buktagijt
+• ásadit kursajt sáme gielan ja kultuvran almulasj barggijda
+Suohtastallam ja gå dåbddå ávov juogat soajttá nanni ållessjattuga ja máná aktijvuodav ja soapptsomav.
+Humor luluj vitamijnna árkkabiejven.
+Le gus sámegielak?
+Divna guládallama galggi sámegiellaj.
+Hållam ja gulldalibme le ulmutja vuododoajmma mij fágan sámegiella vuostasjgiellan åvddån systemáhtalasj åhpadimen duon dán njálmálasj dåjma baktu.
+Hållam ja gulldalibme li ulmutjij vuododåjma ma åvddåni systemáhtalasj åhpadimijn duon dán njálmálasj sjáŋŋara ja dåjmaj baktu.
+Ságastallamstasjåvnnå 1 Ulmusj boahtá ráddnátjæros ja sihtá gæhttjat jus ælon li sijá boahttsu.
+Ságastallamstasjåvnnå 2 Guovtes ságastallaba makkir / gen boahttsu ráddnátjæros li tjoahkkidum.
+Ságastallamstasjåvnnå 3 Muhtem ulmutja tjåhkkåji dållågátten ja ságasti bæjválasj vidjurij birra.
+Galla dåhkki moadda ságastallamstasjåvnå.
+ságastit gåktu biebbmoábnnasa li árbbedábálattjat aneduvvam ja gåktu dajt ådå láhkáj adnet.
+ságastallat virgij ja barggoiellema birra
+ságastallat virgij ja bargoj birra
+ságastit duon dán biebbmoábnnasij birra, degu dal biergoj, guolij ja muorjij, ja muhtem sáme biebmoj birra ja gåktu dajt riejddit.
+ságastit álkkes gárgadisáj
+divtajt dahkat ja åvddånbuktet
+Patentaoajválattjaj gáktuj le ájnas ahte sij dán suorgen várrogisvuodav ja dádjadusáv vuosedi.
+identifiserit dilijt gånne le ávkálasj jali dárbulasj ieŋŋilsgielav máhttet
+identifiserit dav mij le muoduk ja mij ij le muoduk ieŋŋelskgielan ja ietjas iednegielan, ja adnet dav gå le gielav oahppamin
+identifiserit ja ja ávkástallat proporsjonála, lineára ja kvadráhtalasj funksjåvnåjt, ja vaddet buojkulvisájt praktihkalasj aktijvuodajs ma máhtti dáj funksjåvnåj tjielggiduvvat
+identifiserit ja adnet duov dáv dilev ja oahppamstrategijav åvdedittjat ietjas ieŋŋelskgielak tjehpudagáv
+identifiserit luonndofágalasj argumentajt, fáktá ja tjuottjodusá tevstajn ja grafihkan ma li avijsajn, brosjyrajn ja ietjá mediajn, ja sisanov lájttálisát árvustallat
+identifiserit sámegielajt ja giehttot avtalágásjvuodaj ja sieradusáj birra ja giehttot suomaugralasj giellajuohkusa birra
+identifiseret variasjåvnåjt sámegielajn
+identifiserit variasjåvnåjt sámegielajn*
+Giella (språk)
+máná ja nuora galggi ietjasa sáme duogátjav árvulattjan vásedit.
+Ráddidus sihtá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso / iEC 10646 representeridum UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn, valla hæhttu árvustallat gåktu dát galgga dagáduvvat ja makkár målssomårniga galggi doajmmat.
+ietjas árvvalusán, mij dálla le giehtadallama vuolen ÅHD:an, oajvvaduvvá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso / iEC 10646 representeriduvvam UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn.
+Oalle abårttå gihtja 20 minuvta bájken.
+iesj gal dat subtsas ælládahttem ævto ájteduvvam unneplåhkogielajda le buoremusá boandás ja demokráhtalasj sebrudagájn.
+iesj álgadit, joarkket ja låhpadit ságastallamav, ja adnet duov dáv strategijav nav vaj guládallam doajmmá
+Iesjárvustallama baktu, åhpadiddje árvustallam ja oahppe gasskanisá árvustallam gájbbádusáj milta ma li vattedum máhtti oahppij bargo buoreduvvat ja lassánit.
+Iesjárvustallam
+Iesjárvustallam:
+Iesjdåbddo l ájádusá ietjas birra.
+Iesjdåbddo
+Åtsådibme válldá bájken kvártav ja máhttá dagáduvvat jábmedime dagi.
+Iesjgeŋga dásse le joarkka åvdep dáses.
+ja majna sij vierttiji ienebut barggat duon dán fágan.
+ Iesjguhtik gielladile
+Iesjguhtik gielladile
+Målsudahkes oahppambirrasa dagu ålggon luondon barggat, gæhttjaladdambargo laboratåvråjn ja guossidime dávvervuorkájn, diehtoguovdátjijn ja viddnudagájn boanndot luonndofága åhpadimev ja båktå imájdallamav ja diehtemvájnov, ja mielav giddi.
+Moadda tjálle
+Låhkåt moattelágásj tevstajt le buorre persåvnålasj åvddånibmáj, láddamij ja kreativitehttaj ja båktå mielav tevstajt dahkat.
+Variánta
+Adnet duov dáv mediav ja ressursav, ja gielalasj boanndudagáv åvdedit fágaj ja fáhkaåsij gaskav le guovdátjin dán oajvveoasen.
+Iesjguhtik oahppamdoajmma mij la nammadum sjiemán vuollelin, gåbttjå duojt dájt oahppamvuogijt.
+Divna sierralágásj åhpadusmihttomierre vierttiji tjielgga bihkusit, ja oahppe galggi máhttet dajt adnet ietjasa iesjárvustallamijn.
+Tsiekkadus iesj le vinjok tjubuk mij ienebuv sieradahttá nálajt mij hábbmit sajev ja jalgudagáv gånnå tjuovgga sisi bæssá.
+"álmmuga iesjrádálasj stáhtajn gudi aneduvvi álggoálmmugin dan diehti gå li gierraga sijájs gudi årrun lándan jali geografalasj guovllo gejda lánnda gullu dalloj gå lánnda åmastuváj jali koloniserim álgij jali dalloj gå dálásj rijkkajrája mierreduvvin, ja sij gudi rievtesvuodaj vidjurijt vieledahtek li bisodam divna jali muhtemav ietjasa sosialalasj, ekonomalasj, kultuvrralasj ja politihkalasj institusjåvnåjt."
+Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin
+Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin / Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
+Ultrajiednainstrumännta ij báktji valla máhttá vájvven dåbddut.
+Tjoahkkájgæsos máhttá liehket juogu tjálalattjat jali njálmálattjat, valla jus ulme lij ájnnasa oahppe åvddånibmáj le buoremus tjálalattjat.
+Ietjá
+• Suohtas le positijvalasj diededimijt åhpadiddjes
+ietjam birra
+oahpásmahttet ietjam
+divvot ietjam
+Muv ságájdahttem:
+ietjam lagámus berrahij birra
+Iesjárvustallam jali guhtik guojmesa árvustallam Dála le buojkulvis majt oahppe máhtti adnet gå galggi ietjasa árvustallat, ja / jali gå galggi diededimijt nubbe nubbáj vaddet.
+Dála li buojkulvisá gåktu oahppe máhttá ietjas árvustallat. Dát sæmmi sjiebmá máhttá aneduvvat gå oahppe galggi guhtik guojmesa árvustallat.
+riektáj birra ådå lága milta. Sierralágásj
+gatjádit jus juoga ij la tjielgas
+ietjas rubmaha badjel
+Ietjasmákso allamáksotráhpa milta
+Ietja subtsastijga sunnu mano birra ja gåktu lijga suv lájbev doajedijn dåbddåm.
+bærrájgæhttjat juohkkahasj adná ietjas oassen aktisasjvuodas.
+Ietjá dårja ma dávk littji boatsojäládussaj ájggeguovddela ja dán biednikluohko ålggolin li i.s. dáfobiednikluohko, dårja EUa ednamdáfo- ja ednambarggopolitijkan ja birásdårja.
+Ietjá kommuvnajn li aj máhttelisvuohta iesjmiedogisláhkáj åhtsåt tjuottjudusguovlojda säbrrat.
+Ietjas vásstádusán AN:aj duodastij stáhttaráde Lysbakken jut kultuvralasj ja gielalasj máhtudagá varresvuodadievnastusán le dárbulasj jus sáme nissuna galggi avtaárvvusasj varresvuodafálaldagáv oadtjot.
+Ietjat slevta histåvrrå le árvulasj danen gå dat dunji identitehtav vaddá mav boahtte buolvvaj máhtá åvddån buktet.
+Dán aktijvuodan le edesik ájnnasin sáme gielaj moattegerdakvuohta sjaddá ienebut tjalmostuvvat almulasj sajijn, nav vaj sihke nuorttasámegielaga, julevsámegielaga ja oarjjelsámegielaga máhtti iejvvit ietjas agielav ienemus máhttelis aktijvuodajn.
+Ij mejdik dagá jus nievrebut bårrå muhtem biejvijt.
+Ihkap e ga nagá bágoj javllat e soaptso, jali mij dat vihken le.
+Ij máhte bágoj baktu duodastuvvat, ij ga diedalasj teorijaj baktu duodastuvvat jali tjielggiduvvat.
+Ij iesj dárbaha diehtet gut la juojddá boasstot dahkam jali mij la dåmajdimen boasstot sjaddam ájnat nuoges la bajedit dáhpádusáv.
+ij åvvå mejdik mávse loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja doalvotjit dálkkasijt rubmahij ja iesj gehtjadittjat suv dálkudimev, buojkulvissan sákkijt varrasåhkårmihttimij
+Ij dárbaha nievres vuojŋadagáv jali visská bánijt oadtjot.
+Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj, valla buorre l jus ij la narggem årrum jali muhtem vuojddasav vuollevájmon adnám jánndurav åvddål åtsådime.
+Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj.
+Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj.
+Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá.
+Ij le hæhkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda.
+Ij le hähkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda.
+Ij la gal nav ahte ep galga gássjelisvuodaj birra giehttot, valla rijdoj birra le máhttelis ietjá tjåhkanimen giehttot.
+Ij la dárbbo juohkka tiemáv juohkka ságastallamin åvdedit, valla dættodit dav mij le luondulasj mierredum ájggegávdan.
+Ij åbbå dåktår jali gáhppeliddje máhttá vuojnnet jus soames la seksav adnám.
+Ij åbbå dåktår jali gáhppeliddje máhttá dav vuojnnet.
+Ij ber gejda vállduji valla aj berrahijda ja venagijda.
+Ij dan diehti gå galggap sensurerit jali hávkkadit ságastallamijt.
+Ij galga guoktáladdat mammografiddjaåtsådimen mannat gå gåhtjoduvvá, jali jus älvvá rievddadusáv ietjas njittjijn.
+Ij beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit varresvuohtakontrållån jus la iesselissan jali jus dåktår gáddá jiesska njittjijn gávnnu.
+Ij galga dábálasj sájbov adnet vuollevájmmuj danen gå gåjkkåt.
+Ij goassak galga tjulástallat ja hånglit gå ietjá ulmusj dav sihtá.
+Ij galga ulmutjav vuovsedahttet jalik sliebbit galmma tjátjev suv nali, danen gå l máhttelis ietjá vahága jali fällama sjaddi.
+Ij lulu vuorddet varresvuohtaguovdátjn aktavuodav válldet jus mánán la sieldes tjavgga inflammasjåvnnå ja edna siedja sjaddá.
+E gávnnu mierreduvvam njuolgadusá ma vuosedi gåktu CV-av galggá tjállet.
+Ja ij agev dádjada goavgen la.
+Ij ga galga åtsådimev vaddet gå l liejbbe.
+Ij gávnnu makkirik vuohke jut ruvábut manná.
+Valla Jubmel dajs avtak ij vajálduhte.
+Ij máhte ulmutjis vuojnnet jus la seksav adnám jali ij.
+Ij ga máhte avtak sjiervvedávdav oadtjot.
+Ittjij gus Messias viertti dav gierddat ja herlukvuohtasis mannat? "
+Ij le ham miján dáppe ednamin stáda mij bissu ájnat vuorddep dav mij le boahtemin.
+- Ij la sáhka unnedimes, ájnat gålådit biednigijt æládussaj ienebut ulmmelattjat, javllá Muotka.
+Muhttijn máhttá liehket gássjelis dav vuojnnet, gå luotta dålusj ulmutjijs álu vuojnnuji oassen luondos.
+Ij la vuojn agev álgge diehtet makkár bargojda máhtá åhtsåt.
+Åtsålvisájn ja CV-ajn galggi gájkka diedo duolla årrot ja galggá dajt máhttet duodastit.
+Ij le vuogas bádan vaddet, ja ij le dåhkkidahtte iehtjádijt vahágahttet vaj báktjani.
+Ep dárbaha gajkkot bæjsstanimij diehti.
+Ij la goassak nåvti vaj ietjas vihke, jus nuppástuvá.
+Ij la råhtto.
+Dát ij la giehtjen dåhkkidime oajbbomis, valla ienebut joarkka.
+ij le loahpe etnihkalasj registrerimijda ulmutjijs gudi galggi stráffav tjåhkkåhit.
+Ij ga gávnnu áldarmierre abårtåv dagátjit.
+Ij gávnnu tjielggá mierre dáj goavggehámij gaskan.
+Ij gávnnu mierre galli läjbbomgasskaj máhttá hähkka-p-tablehtav bårråt.
+Ij la máhttelisvuohta vaj implantáhta tsuovkkani, valla gå ij maná njittjijt diebttjit degu nissunijn váni implantáhtaj dagi de l dárbulasj aktugasj hiebadum åtsådimijn.
+Ij gávnnu duolla jali ja boasto vuohke dåbddåt, ájnat viertti gulldalit allasis jus adná la lijkkogis tjulástallat ja hånglit, jali jus ienni sihtá lahkavuodav dåbddåt.
+Ij mige gávnnu mij vuoset la nåvti.
+Ij la ájnas man buoragit mijá råhkålvis la hábmádum.
+Ij gávnnu áldarmierre dagátjit abårtåv.
+Gå boahttsu ruvva gabnnjasi ja boahttsun li ihkeven nanos dábe de ij le ållu álkke jådådagáv målssot.
+ij iemeláhkáj vatte aktavuodav
+Ij diehttu iesj la sjiervvedávdav oadtjum, valla välggogis la lága milta ietjas åtsådit unnedittjat vádav dávdda vijddábut oabllu.
+Ij la vádálasj seksav adnet gå l guopparinfeksjåvnnå valla danen gå tsuottsa li rasje de máhttá oadtjot smávva luottanimijt dajn ja máhttá bávtjestit buojkulvissan narkkemin.
+Ij la ájnas jus sujttovadde l almulasj jali priváhtta gå sujtto l lánndadikkes biednigahtedum.
+gå iednegiella
+Ij gávnnu mige Svieriga girkkon mij dav dábev buorggu, valla árvulasj la ájádallat symbolijka birra dagon.
+Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Ij aktak áhttje galga niejdas láhppet.
+Ij aktak ieddne galga bárnes láhppet.
+Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme.
+Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám. Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv
+Ij aktak mánájgárdde máhte ållåsit hieredit muhttijn hæhkkat soames tjiektjá jali tsábbmá, návrot jali ålgoldahttá, valla bargge gudi dåppe li hæhttuji dájt dáhpádusájt giehtadallat.
+Ij aktak máhte mánájgárdev buorren dahkat aktu.
+Ij jáhkkodåbdåstibme ij ge åhpadus la ulmme jáhkkuj.
+Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá.
+Ij la máhttelis mierredit sierra álldarav goassa l gärggok seksav anátjit ietjá ulmutjijn, dav hähttu iesj dåbddåt.
+Ij ulmutjis vuojne jus la oskuld jali ij.
+Ij la máhttelis ietjas åtsådit biejve maŋŋela gå l seksav adnám, danen gå virus jali bakteria mij la oarren infeksjåvnnåj ij la háhppidam ienedit åtsådimen vuojnnutjit.
+Ij Sámedigge jalik nágin ietjá almulasj ásadus nagá ájnegis ulmutja priváhta giellaanov stivrrit.
+Máhttá årrot danen gå ietjas ij gärggogin dåbdå.
+Juolgát ij tjalggalahte, luottajdat agev gähttjá.
+Ávvudaláv javlajda ja gå lav friddja.
+Ávvudaláv viehka javllaloahpáj ja sijddaj njálga biebbmuj.
+Ávvudaláv gå galgav mannat bivvalis rijkkaj 
+Ávvudallap dijá gåvåjt oadtjot, åvddålgiehtaj edna gijtto
+Åtså maŋemusát moarmesmáno 28 biejve!
+Åtså maŋemusát biehtsemáno 5 biejve!
+Åtså värmmádagá baktu!
+ILO-konvensjåvnnå nr. 169 álggoálmmugij ja máddoálmmugij birra iesjrádálasj stáhtajn jages 1989 (ILO.
+ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater.
+ILO-konvensjåvnnå 169 mierret ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet.
+ILO-konvensjåvnå 25. artihkkal sihkarasstá sámijda riektáv oassálasstet guoskavasj varresvuodafálaldágajt hábbmit ja duodas sámij addnij riektájt dåhkkidahtte varresvuodadievnastusájda.
+ILO-konvensjåvnån nr. 169 álggoálmmugij ja máttoj birra iesjrádálasj stáhtajn la tjáledum:
+ILO-konvensjåvnnå 169 iesjrádálasj stáhtaj álggoálmmugij ja máddoálmmugij vuoksjuj sisadná artihkkalijt ma javlli álggoálmmugijn le riektá ietjasa gielav nannit ja åvddånahttet ja ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet.
+Oavddusa li duv dago, gieresvuoda Jubmel, oavddon le mijáv sjivnnjedam.
+Ållidibme l juo álggám valla Sara Larsson la aj dahkam plánav bargguj åvddåguovlluj.
+Ina-Theres Andrea Sparrok la gåvvijiddje.
+Låhko le vuododam diedoj moadda almulasj etáhtajs, berustimorganisasjåvnåjs ja siebrijs.
+Diededibme mij registarduvvá aneduvvá val duolla haddevuoledimev oattjotjit.
+diededimijn majt dárbaj ájmujda váldátjit ietjas berustimijt varresvuohta- ja skihpasujton
+Ingar Nikolaisen Kuoljok, julevsáme ájras Oarjje-Hålogaláttes,
+- Iv la alvaduvvam, valla huoman hådjånam gå suohkan- ja ådådstuhttemminisstar Jan Tore Sanner vaddá loabev dåjma regulerimpládnaj gånnå le ráddjidum ávkke sebrudahkaj dan båttå gå dakkár råkkådagán sjaddi stuorra negatijva vájkkudusá birrasij, guollimij ja ælloæládussaj, javllá Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka.
+Instagram la nåvkå, de dat ij dunji majdik mávse.
+Instánnsa masi máhttá vuojnojt åvddånbuktet la patiänntasiebrreráde, mij muhttijn gåhtjoduvvá åskeldimsiebrreráden.
+Instrumännta l aktijbiejadum njammamrusstaj.
+Nannidittjat sámegielav laseduvvá aj
+Intensijvalasj ällosujtto dåjmaduvvá.
+Åvddål 2014 biehtsemáno galggá interaktijva guládallam tjadáduvvat gånnå álggoálmmuga, AN:a orgána, dutkam- ja åhpadimásadusá, almasjrievtesvuodaorganisasjåvnå, álmmukválljidum åvdåstiddje, sivijla sebrudahka ja nasjonálstáhta hasoduvvi oajvvadusájt buktet væráltkonferánsa gárvedibmen.
+internehta sjaddama baktu le ådå saje ja máhttelisvuoda unneplågogielajda boahtám.
+oahppat ådå gielajt akta beri goassa ja akta beri gånnå.
+internehtavuodok giellasaje máhtti liehket ájnas guládallamsaje - saje majt máná ja nuora dåbddi ja gånnå li sijdan ja majt bæjválattjat adni, gånnå máhtti sámegiellaj guládallat, ja dajnas ietja vájmmelisát gielav adnet.
+Internehta værámus bielle le gå tjáddjididdje bessi ájádusájt juogadit internehta tjiegos bielijn.
+iPhonej jali Nokiaj ij gávnnu nuorttasáme tjåvdabievdde.
+Dádjadusá baktu gåktu sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav, galggá tjiegŋodimfáhka arvusmahttet berustimev giellaj ja giellasujttuj ja måvtåstuhttet ja vaddet oahppáj stuoráp iesjluohtádusáv anátjit gielav aktijvalattjat.
+Dádjadusá
+Sån jábmám ham lij, viesso dal le.
+Jubmela bárnne
+Jubmela buorre ja ármmogis sidot sjaddá vájku ep råhkådalá, valla dánna råhkålip mijá lunna aj sjaddá.
+Jubmela åvdån li gájkka ulmutja árvulattja.
+Jubmel álmmugij lágav vaddá danen gå sihtá sijáj viehkedit.
+Jubmel vaddá - Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj
+Jubmel vaddá - Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán.
+Jubmel vaddá - Mij juogadip pládnaj, ja dá plána galggi aktisattjat gehtjaduvvat.
+Jupmelen dålle
+Gålmaktes Jubmela namán.
+Gålmaktes Jubmela namán.
+Jubmel ij ietjas dibde mierreduvvat muhtem bájkijda.
+h.: Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn gatjádav dujsta NN:s: Sidá gus NN:av duv áhkátjin / ålmmån duosstot ja suv iehttset niedan ja ávon?
+Jubmela ja gájkka vihtanij åvdån loabedip nubbe nuppev gieresvuodav huksat ja nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomav tjadá.
+Mij lip / Jubmela åvddåj lip / tjåhkanam, fiesstimbåddåj dunnu gaskan, NN ja NN.
+Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjal dijá vájmojt ja dijá ájádusájt Jesus Kristusin.
+Jubmel Mosesij vattij 10 budá Sinai-váren.
+Jubmeldievno hámev árbbijin muhtem mudduj sijá oabme juvdálasj jáhkos.
+Jubmeldievnastusán sámegiella aneduvvá gå rámáttevsta, sálma ja oasse liturgijas sámegiellaj tjadáduvvá.
+Jubmeldievnastusán li moadda moalgedimvuoge dagu giella, musihkka, liturgalasj giellasymbåvlå ja rumájgiella.
+Jubmeldievnon vatteduvvá viehkke tjielggit mijá viessomijt ja Jubmelijn gávnadit.
+Jubmeldievno basoduvvi juohkka ájllega Svieriga girkko tjoaggulvisájn, ja álu ietjá biejvijt aj.
+Jubmeldievno Jubmeldievnno l máhttelisvuohta Jubmelijn gávnadit aktisasjvuodan ietjá tjoaggulvisårroj.
+Jubmeldievnastusá háme li lågådahkes
+Jubmeldievnastus
+Jubmeldievnno gájkka tjoaggulvisájn Svieriga girkko tjoaggulvisájn basoduvvi jubmeldievnno edasik juohkka ájllega.
+Jubmeldievnastus låvdagoaden
+Jubmeldievnastus låvdagoaden?
+Jubmeldievnno l agev rabás gájkajda.
+Jubmeldievnastus le gånnå Jubmel ja almatja æjvvali råhkålvisá baktu.
+Jubmeldievnno rabás gájkajda
+Jubmeldievnno rabás gájkajda - Svenska kyrkan - Om oss
+Jubmel sihtá mijá viessomav ja sihtá vuododit gasskavuodav juohkka ulmutjij.
+Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot.
+Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot.
+Jubmel, buorissjivnnjeda mijá vattojt.
+Dunji guhti áno suttoj ándagisluojttemav sárnov mån Jesus Kristusa gåhttjoma milta: Dunji le ándagis luojtteduvvam Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
+Dårvustaládijn duv akti muodos muohtuj vuojnátjit råhkålip gåktu Kristus iesj le mijáv åhpadam:
+Jubmel, dån vaddi midjij iellemav ja le jáhttám mijá lunna årrot viessomin ja jábmemin, ájggáj ja ihkevaj.
+Jubmel, dån guhti vattá duv girkkuj iellemav, gijttep sijá åvdås gudi mijá åvddåla li viessum.
+Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, vatte aj / sunji duv ráfev ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga.
+Jubmel, dån guhti mijá vájmojn vieso, gijttep duv ávo ja iellemdårvo åvdås.
+Jubmel, dån le sijá viessodijn tjuovvum ja sijáv gástadusán duosstum, dibde sijáv agev duv lahkavuodav ja buorissjivnnjádusáv dåbddåt ja dagá sijáv rievtesvuoda ja ráfe nävvon.
+Jubmel, dån guottá mijáv viessomin ja jábmemin.
+Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, vatte sunji duv ráfev ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga.
+Jubmel, gijttep gå gåhtjo mijáv duv tjuovutjit.
+Viehkeda mijáv duv ándagisluojttemin viessot. Gievrroda mijá jáhkov, laseda midjij dårvov ja nanni mijá gieresvuodav.
+Jubmel, gijttep gå jáhtot milta lip aktánam dujna, guhtik guojmijnimme ja ålles duv sjivnnjádusajn ja gå gástadimtjáhtje oasev vaddá duv Bárnát iellemis, jábmemis ja tjuodtjelimes. Gijttep gå mijáv tjuovggasij ja doajvvuj lájddi.
+Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán gástaduvvi, NN:a åvdås (ja ...) Sjaddus / sjaddusa sån / sij jáhkon.
+Gájkka le Jubmela háldon, valla bahás vuojŋŋanisá soajtti almatjij mielajt doalvodahttet.
+Jubmel sihtá gájka galggap sunji boahtet, ja sån mijáv gåhttju ja ietjas láhppum mánájt åhtså, ietjas Ájlis Vuojŋŋanisá baktu.
+Jubmel sihtá mij galggap oadtjot ienep diedojt Jubmela rijka birra ja gieresvuoda birra.
+Jubmel sihtá mijá lahka årrot viessoma tjadá, tjoavddet mijáv gájkas mij gállnat ja dan láhkáj ådåstuhttá mijá viessommáhttelisvuodajt.
+Gijtatjip Jubmelav, Härráv.
+Gijtatjip Jubmelav, Härráv.
+Jesus dal le tjuodtjelam vat.
+Jubmel ittjij Bárnes väráldij rája duobbmitjit, ájnat suv baktu väráldav gájutjit.
+Jubmelin la vijsesvuodas, ármos ja gieresvuodas rájedis tjiegŋalisvuohta.
+JubmelŠ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, Ráfát vatte dån.
+JubmelŠ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala.
+Jubmel, ij le dádjadahtte man tjábbe viessom le ja ávos dievva ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá.
+Jubmel, råhkålip gájkka surgulattjaj åvdås.
+råhkålvis sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum ja fiesstidum ja gijtulvisråhkålvis jábbmegij åvdås.
+Jubmel ulmutjin Jesusin la sierralágásj lahka gasskavuohta Jubmelij, sån la Jubmel iesj ulmutjin.
+Jus le dádjadittjat moattebelak tevstajt ja ássjeprosav, de le ájnas barggat gráfalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj.
+dádjadit moallánagájt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra, iesj gen ga jábe tjadá
+dádjadit moallánagájt jábij, biejvij, mánoj ja jagij birra (gærddádus 4. dáses)
+Dádjadit iehtjádij ságajt ja máhttet åvddånbuktet ietjas vuojnojt ja ájádusájt le ájnas oasse juohkkahattja giellamáhtudagás.
+Dádjadi sij gus man birra tæksta le?
+tállajt praktihkalasj dilijn adnet ja dádjadit
+dádjadit ja adnet moallánagájt sámegiellaj goahtedivrij ja ávkkedivrij birra ja adnet sidjij moattelágásj sámenamammadusájt
+dádjadit ja adnet tállajt praktihkalasj dilijn
+dádjadit ja åvddånbuktet álkkes diededimijt, gatjálvisájt ja diedojt sámegiellaj
+dádjadi majt galggi oahppat, ja mij la vuordedahtte sijás
+Dádjadit stuorrudagájt, valjesvuodajt, merustallamijt ja mihttimijt le aj oasse giellamáhtudagás.
+irlánda giela dille le huoman vuorjjásámos, dajnas gå le vuorjját gå akta stáhtta sihtá dahkat ájteduvvam unneplåhkogielav gielav stáhta oajvvegiellan boahtteájggáj.
+guoradallat muhtem ássjev vuobmana guoradallamis, ja buohtastahttet ja åvddånbuktet diedojt duot dát gáldos
+guoradallat fenomenajt tjanádum jiednaj, gullamij ja juhtsaj, váksjumijt dágástallat ja tjielggit dárkkelit gåktu jiedna máhttá bieljedibmen dahkat
+guoradallat funksjåvnåjt ma tjielggiji praktihkalasj dilijt, ja mierredit nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav ja ruossimtjuorgav ja dålkkut båhtusij praktihkalasj ávkev
+guoradallat hydrokarbåvnåjt, alkoholajt, karboksylsyjrajt ja karbohydratajt, ábnnasijt ja buktet dahkamvuogij buojkulvisájt ja gåktu aneduvvi
+guoradallat ja klassifiserit rájnna ábnnasijt ja ábnassegadusájt jus tjátjen njárbbiduvvi, makta buolli ja suvra ja básalasj vuogijt
+guoradallat ja registrerit biotalasj ja iehpebiotalasj faktåvråjt muhtem økosysteman lahkabirrasin ja tjielggit dárkkelit aktijvuodajt faktåvråj gaskan
+gæhttjalit ja gåvådit vuogijt materiálajn ma buvtadimprosessan aneduvvi, ja árvustallat materialanov birrasa gáktuj
+guoradallat ja gåvådit suksesjåvnnåprosessajt ekosysteman
+guoradallat muhtem árkkabiejve ábnnasij vuogijt ja dahkat álkkes merustallamijt løsnigij njárbbima gáktuj
+Guoradallamrievtesvuodaj sisadno le tjanádum dasi ma li dárbulattjan árvustallat jus gávnnuji ávkástallamárvvo minerála (§19).
+Guoradallamrievtesvuohta buoremus vuorrodimijn le aj ækton ávk��stallamrievtesvuodav oattjotjit.
+Guoradallamrievtesvuohta minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot gájbbet stáhtas loabev (§13).
+Guoradallama rapportta gåvvidij aj gåktu sámegiella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá sebrudagán.
+Gatjálvisá máhtti liehket duola dagu:
+Ájggomus prosjevtajn la guoradallat makkár faktåvrå sáme sebrudagán vájkkudi vahágahttemijt lahka gasskavuodajn ja man galli, ja duodden gåktu ilmodibme, duostudibme ja viehkkedåjma máhtti hiebadahteduvvat buoremus láhkaj sáme álmmugij.
+Guoradallama ulmme lij åttjudit gåvåv galles bukti iesjguhtik sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat, man vuorrasa li, makkir aktijvuodajn gielav adni ja man ålov giella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá.
+Guoradallam vuoset viehka ienep nuora tjálalasj sámegielav bukti dálla gå åvdebut, sæmmi båttå ij sámegiella vuojga aneduvá tjálalasj háldadimgiellan.
+Guoradallam vuoset aj sáme guovlojn ij le vuojga innovasjåvnnå.
+Guoradallam vuoset aj moattes vásedi iesj vehi sámegielav bukti, valla dat ij le nuoges váj duossti gielav adnet.
+Guorradallamin æjgádij gaskan javllin muhtema návti tjåhkanime ájge birra:
+guoradallat ja gåvådit giedjeksjattojt ja tjielggit dárkkelit iesjgeŋgalágásj sjaddoåsij dåjmav tevstajn ja tjuorggamijn
+guoradallat ja dagástallat muhtem faktåvråjt ma vájkkudi virnaj båhtsijdimijt ja sjattoj sjaddamav
+Åtsådibme skoahtodáhpás
+Åtsådimev majt vaddá sellaåtsådimen álu vuorkkiduvvá.
+Åtsådibme rájaduvvá skihpadåhpelaboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá.
+Åtsådibme rájaduvvá laboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá.
+Åtsådibme rájaduvvá guoradallamijj mikroskåhpajn.
+Åtsådibme máhttá árrat vuosedit jus li sellarievddadusá ma máhtti båhtusav vaddet skoahtotjåttåbårredávddaj.
+Oadtju åtsådimev dahkat danen gå dåktår sihtá åtsådit jus gávnnu bårredávddasella prostatarávsán
+Åtsådibme máhttá aj vuosedit bårråmdávdav, ihka vil la vuorjját.
+Åtsådimev válldá akta goassa jánndurin Galggá tjåhkudallat 15 minuvta åvddål gå åtsådibme váldeduvvá.
+Åtsådiddje, gut la gáhppeliddje jali dåktår, várrogit sierri guodná sijddovijddudagáv dábálasj gynekologalasj instrumentaj ma galggi rumajlieggasa årrot.
+Åtsådibme ruvva manná ja dábálattjat la val moatten minuvtan.
+Åtsådibme ij la várálasj.
+Åtsådibme l ållu vádádagi ja máhttá åtsådimev dahkat aj gå l iesselissan.
+Åtsådimev álu válldi giedan sekka nálujn viehkken mij tjuoggiduvvá varravárráj, venan.
+Bähkásj váldeduvvá prostatarávsás
+Åtsådimvásstádus hähttu agev árvustaláduvvat makkir vájve li ja majt ietjá åtsådime vuosedi.
+Vásstádusáv vuorddet máhttá vájvven.
+Åtsådime máhtti vil aneduvvat åtsådibmáj jali ietjá måhkkåj mij la dåhkkidum åtsådimetijkalasj juohkusis.
+Ij dárbaha dåbdåstit lågejagágin dujna lij dáhpe gárudijt nisskot - jus ij ságájdahtte sierraláhkáj dan birra gatjáda.
+Ij dárbaha årrot ristagis manádittjat skihpadåhpegirkkon.
+Råhkålittjat ij dárbaha jáhkket.
+Ij dárbaha gárvedit sellaåtsådime åvddåla sierraláhkáj, valla ij galga seksav adnet jali adnet avtak vuojddasav guodnán jánndurav åtsådime åvddåla.
+I galga Jubmela namáv dåssjen adnet.
+I galga gállasjvuodav doadjet
+Ij ga galgga åtsådimev vaddet gå l liejbbe.
+izu le sáme nuorajda ájádaladum mij juo sisadná radiosáddagijt ja ietjas næhttabielev.
+Ja ahte álggoálmmukperspektijvva åvdeduvvá gånnå hiehpá.
+ja assimilerim. Integrerim ja assimilerim gájbbet soabmásijt gudi le ålgusjbielen ja gejt galggá aktisasjvuohtaj válldet dan baktu ahte dahkat sijáv ieneplågo lágátjin.
+Ja luojte midjij suttojdimme ándagis,
+Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
+Barnes guhti viehket sámegielak iednes ja dálkudiddjev vaj dádjadibá nubbe nuppev buorebut ja dajna sihkarasstá buoremus sujtov ja værddogisvuodav sunji guhti le skibás.
+Sij gudi jábmin beras lulujin vuojŋadallat lahkusin dåppe gånnå ulmutja båhtin mieddel, navti ettjin dárbaha liehket aktugattja madi bajástjuodtjelimev vuordatjin.
+Duodden teknijkalasj åvdedibme dagáduvvá ulmijn ájn suonjarmierijt unnedit.
+Ja Danica oadtju gåvåjt massta goassak ij la vuojnnám: sasskamdievá Lillehammerin.
+Ja dat rievddá maŋenagi gå sebrudahka rievddat ideálajt ja árvojt.
+De oahppe máhttá duoddit ienep gárgadisájt vaj oadtju ienep dárkkelap subttsasav.
+Ja sierra dilijn li ulmutja mijá åvddåla, aktan luondujn ja nubbe nuppijn, dahkam kulturmujtojt ja duobddágijt ma ánssidi sajev UNESCOa væráltárbbelistan gå daj li " sierralágásj ja almulasj árvvo ".
+Ja fábmuj mij álmmuga mielav tjuovvu.
+Gádjot dálkádagáv.
+Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij.
+Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij. "
+Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta værálda nåhkåmij.
+1901-álmmuklågon ságastin láhkke Walesa viesádijs kymrilalasj gielav.
+Jage 1978 liturgija le nuorttasámegiellaj jårggåluvvam ja julevsámegiellaj jagen 2008. 2007 jage rájes le læhkám gástadimliturgija oarjjelsámegiellaj gæhttjalimårnigin.
+2004 rájes le Megard læhkám åssudakdirektørra sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagán.
+Jagen 2005 buvtij ássjediehttejuogos nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusáv.
+Jagen 2005 bådij Divtasvuona suohkan Nordlándan fárruj, jagen 2008 Snåasa Nuortta-Trøndelágan ja jagen 2009 Loabat Råmsån.
+Jagen 2007 sjaddin bájkálasjkåntåvrå Divtasvuonan ja snåasán nannidum avtajn journalistajn goabbák, juoga mij le buktám ienep sisano ja geográfalasj valjesvuodav sáme ådåssáddagijda radion ja tv:an.
+Jage 2007 rájes le ådå dutkamprográmma- sáme dutkamij prográmma ii.
+Jagen 2008 bessin guokta studenta sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj.
+Jage 2008 ásadij Helgelánda skihppijviesso VH. / HF fáhkabiejvev sáme varresvuoda birra aktisattjat sáme álmmugijn Helgelándan.
+Jagen 2008 dahkamusdokumentajn da nielje varresvuodadievnastusájda dákkár javllamus tjáledum: " Pasientajn ja addnijn hæhttu liehket jasskavuohta vaj dievnastus le sadjihin ja vaj duostoduvvi huvsujn ja vieledimijn.
+aktisasjprosjevta rápporta gaskal Mánájoahttse Vuonan, Mánájoahttse svierigin ja suoman Retten til medvirkning og innflytelse for samiske barn og unge (Rievtesvuoda oassálasstemij ja vájkkudibmáj sáme mánájda ja nuorajda 2008 jages, vuoset oahpponæv
+Prosjekta YouTube på lulesamisk oattjoj 150 000 kråvnå doarjjan jagen 2008. Jus ga vehi maŋŋunij de le prosjekta jådon vas áttjak åhpadum julevsámegielak journalistajn redaktørran.
+2008 jagen oadtjun 19 dáro mánájgárde sáme mánáj doarjjagijt sáme giellaåhpadussaj.
+Jage 2008 rájes aneduvvá aj muhtem oasse sámeálmmugafånda jahkásasj buvtadusás giellaåvddånimprosjevtajda.
+2009 jage rájes álgij årnik studentajda gudi ålliji muhtem åhpadiddjeåhpadusáv i. i. masterprográmmav åhpadiddjeåhpadusás gielajn jali realfágajn, gånnå oadtju luojtedum oasev åhpadusluojkas gå li dævddám ienemusát 60 oahppatjuorga sámegielan oassen vuodoåhpadusás åhpadiddjen.
+Jagen 2009 tjálij mastereksámav Public Administration Harvard Universityn.
+Jage 2009 alluj galggi dagáduvvat girjásj giellabirrusa ja giellaarvusmahttema birra.
+2009-gidá alluj de ásaduvvá sámegielak såbadahttemjuogos nuorttasáme guovlon (Finnmárkon ja Tråmsån).
+2009 jage oadtju 10 sáme giellaguovdátja ruhtadoarjjagav sámedikkes.
+Jagen 2010 li plánim moadda dåjma mánáj, nuoraj ja ållessjattugij vuoksjuj.
+2012 sjaddá jahke gå gádtse galggá binneduvvat.
+Jagen 2012 le Barggobærrájgæhttjo barggo nannidum 15 millijåvnå kråvnåjn.
+Vuonarijkka ruhtat bálkkáv jagen 2012.
+Jagen 2012 háldat Sámedigge 371 millijåvnå moatte departementaj juollodimij baktu, sulle 11 millijåvnå lassánibme jages 2011.
+Lisstaoajvvadusá válggaj 2013 - kandidáhtaj låhko listan
+98 jagen Kr. m. tjálli roma ja grehka histåvrråtjálle gábmelis muoddániehkkeulmutjij birra Thulen gudi viejddi boahttsujt ja tjuojggi.
+PSA-mierre lassán vehik ájge milta ienemus ålmmåjn danen gå prostahtaráksá stuorru gå vuorastuvvá.
+Jagen 2012 lij gå Sámedigge vuollájtjálij sjiehtadusáv Norsk Folkemuseumijn ja Kulturhistorisk museumijn máhtsadittjat badjel 2000 histåvrålasj gávne sáme dávvervuorkájda.
+Jage ja biejve målsudi, valla dån biso dahtanik.
+Valla gå dåssjåniddje nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvá ja jábbmelasj jámegahtesvuohtaj gárvoduvvá, de sjaddá nåv gåktu tjálugij le tjáleduvvam: Jábmem le njieladuvvam ja vuojtto le boahtám.
+Gå sunnujn bievddegátten vellahij, de lájbev váldij ja gijtulvisáv råhkålij, dådjalij lájbev ja sunnuj juogij.
+Dan diehti Kristus jámij ja vas älláj Härrán sidjij gudi li iellemin ja aj sidjij gudi li jábmám.
+Lenastivra máksá jahkasattjat organisasjåvnnådårjav organisasjåvnåjda ma åvdåsti rijkalasj unnepågojt juvdára, roma, svieriksuobmelattja ja duornosliegega.
+Tjádu jahkásasj budsjehtaj la Sámedigge biedjam vájkkudimnævojt marijnaæládusájda.
+Jagen 2008 rápporteri Varresvuohta nuortta RHF dålkkumdievnastusá rutijna li sajenis ietján gå Helgelánda skihppijvieson gånnå åttjudi fálaldagáv oadtjot.
+Jahkásaš penšuvdna meroštallojuvvo go čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat juhkkojuvvojit einnostuvvon penšunistaagi juohkinloguin, mii mearkkaša ahte penšuvdna heivehuvvo álbmoga eallinlági mielde nugo álbmotoajus.
+Jahkásasj vuorodime ja dåjma galggi åvddån boahtet Sámedikke budsjehtan ja makta le ulmijt ållidam boahtá åvddån jahkediedádusán.
+Njálmálasj guládallam
+JahkedásseOajvveoase 8.-10. Guoradallat gielav anonGiella ja guládallam
+JahkedásseVuohke 10. jahkedásseGehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årtnigav.
+JahkedásseÅrnik 10. jahkedásseOahppe galggi oadtjot avtav åbbålasjkarakterav.
+JahkedásseÅrnik 10. jahkedásseOahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj.
+Jáhkedahttevuodariekknimin gæhttjal tállaj tjállet man stuorra jáhkedahttevuohta le jut dáhpádus ajtu dáhpáduvvá.
+2012 le maŋemus jahke oahppij skåvlån, danen hæjttá suohkan skåvlåv dåjmadit tjavtja rájes.
+- Jahke 2013 le nasjonála giellajahke, ja de le navti stuorra ávvo almodit sámedikkeráde budsjehta baktu oajvvat ruhtadårjav guokta ådå sáme giellaguovdátjijda.
+Árvvedahtte dáhpáduvvin bievde birra, ja aktijvuohta åvddån bådij navti váj juohkkahasj viehkedij.
+Jáhkedahtte e ienebu gå lahkke oarjjelsámijs gielav buvti.
+Buorre kvalitehtta åhpadusán ja buorre diehto sámegiela åhpadusá fálaldagá birra vuojneduvvá buorre vájkkudussan dasi man galles válljiji sámegielav ålles skåvllåvádtsema ájge.
+- ja ij val lájddit - sámegiellabargguj.
+Jubmel almatjav ietjas gåvvån sjivnnjedij, Jubmela gåvvån suv sjivnnjedij.
+ietjat sjivnnjádusáv bierggit.
+Jåma dættot vájku maŋemus lågijjagijt le læhkám viehka buorre åvddånahttem de le ajtu galle hásstalusájs, ja ájnas le Sámedigge dahká ulmijt ja strategiajt sámegiela vijddásap åvddånime gáktuj.
+• Bærrájgæhttjat vaj tjálálasj diedádus dagáduvvá sierrapedagogalasj viehke ja máná åvddånahttema birra akti jahkáj Majt máhtáv mån dahkat?
+ja sámegielav aktavuodajn fábmudagáj, jus ássje
+Ja lip iejvvim moadda æjgádijt gudi li tsiekkadusájt bisodam.
+Ja árbbedábálasj æládusá, nåv gå ællosujtto, adnet li ienebut ja ienebut rijdduj boahtám stuorsebrudagá sávadusáj ienep minerálajt råggåt.
+dåssjånibme ja åvdåsvásstádus Härrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop.
+Áhtjám vieson li ållo lanjá. Luluv gus ietján javllat manáv didjij sajev gárvedittjat?
+Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: " Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku.
+Ja gåktu máhttá oahppe åvddånit viehkedime ja gierddisuovda hárráj?
+Vierttiv rámmpot dijájt gudi lihpit viehkedam gájotjit ja divvot.
+(Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet / vattáv dunji / duostov dáv suormmasav).
+Ja nåv guhkev gå dat sjaddá dåssju sáme ássjen, de dat gássjeduhttá åvddånahttemav, goappátjagá sámijda ja láttijda.
+vaddá - Mij juogadip, guosská gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda.
+ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit.
+Girjev giessalij, gálggij dievnárij ja tjåhkkidij.
+rubmahin aktiduvvat ja viesso värron Kristusin ålliduvvat.
+Jábmema sjnjuhtje le suddo, ja sutto fábmo le láhka.
+(Jábmembåttån, maŋemus biejven
+Jábmem, gånnå le duv sjnjuhtje?
+Jábmem, gånnå le duv vuojtto?
+Jus le garra dálvve ja sarvvá älla buojdde ja proteijnna åsijt tjaktjadálven ådåsis oadtjum de dávk jámadittji.
+unneplågoj birra ja Svieriga álmmukriektálasj
+Sáme guovlojs tjoahkkáj le stuorra oaseslissa.
+Sij galggi sáme nammadusájt diedulattjat adnet gå tjielggiji.
+Dalága de vuolgijga ja Jerusalemij máhtsajga.
+Ja Mosesa ja gájkka profehtaj rájes tjielggij mij juohkka sajen tjálugijn le tjáleduvvam suv birra.
+Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv.
+Æjgádijs gudi gålådi ájgev oassálassti ásadit sámegiellaåhpadusáv gånnå ij gávnnu åvdutjis.
+dárbaj nanniduvat vaj Svierik buorepláhkáj galggá
+Iellema Jubmel, dievde NN:aj ájlis Vuojnnanisástat ja viehkeda suv biejves bäjvváj gástadusán viessot.
+Sjávovälggogisvuohta guosská gájkka barggijda majt iejvvi sujton.
+Sjávovälggogisvuohta guosská aj gejda dálkasboargálin barggi.
+Visste sjaddá suojmma, bájken 10 prosännta jahkáj.
+Boahttsuj visten le harmmat alla suddadahttem ja dajna biektelis biebbmo.
+Visste
+Ságájdahttem máttá báddiduvvat mp3-spællárij jali dakkári.
+Sij máhtti juogu válldet jiednabáttev jali filmmit ságástallamav.
+SÁGÁJDAHTTEMIN Ž Vuorde barggovaddes li guovte gitta vihttasa rádjaj ságájdahttemin.
+ságájdahttet ja refererit
+Ságájdahttet
+Ságájduvvat
+Åssudahka nuppástimássjida, Integrasjåvnnå
+Gatjálvisá ja vásstádusá guopparinfeksjåvnå birra vuollevájmon
+Gatjálvisá vásstedit
+Gatjálvisá sebrulasjvuoda birra Svierigin åvdebut sjattaj automáhtalattjat sebrulasj Svieriga girkkon riegádimen.
+Gatjáda rádev
+Gatjálvistjåvda doajmmá dan láhkáj juhte vásstádus vatteduvvá ja de oahppe galggi vásstádussaj gatjálvisájt dahkat.
+gatjádit jus juoga ij la tjielgas
+rievddadit ietjam
+Kontrållå dájvvalakkoj
+Jus Ednambarggodåjmadagá ådåsbrevav diŋgo sijá webbabiele baktu de dajvvalakkoj máhtá diededimev ednamdáfoprográmma birra oadtjot.
+Ja sárnnedus iesj, ájlis sån le, Fert biejve le duvddemin ájn.
+ja guotte mijáv.
+Jesusa baktu oadtjop ienebuv diehtet majt Jubmel sihtá ja gut Jubmel la.
+Jesusa namán.
+Jesus namán.
+Jesus väráldij boahtá danen gå Jubmel mijáv ähttsá ja sihtá midjij ihkevenájgev rahpat, goappátjagá åvddåla ja maŋŋel jábmema.
+Jesus javllá: "Guhti muv tjuovvu ij sjievnnjedin vájalda, ájnat sujna le iellema tjuovgga. "
+De Jesus sunji hålaj: " Mån lev tjuodtjelibme ja iellem.
+Jesus dáv namáv ietjas birra adná.
+Jesusin lidjin moadda namá:
+Jesus Kristusa (mijá Härrá) baktu.
+Sálmma / Tjuojadibme
+Jesus Kristus guhti mijáv bahávuodas gádjo, ja ájlis Vuojŋŋanis, guhti fámov vaddá,
+(+) Jesus Kristus le tjuodtjelibme ja iellem / Jesus Kristus duv galggá maŋemus biejve båktet.
+Jesus le jábmema badjel vuojttám ja le dan hærrá.
+Gulldalup mijá Hærrá Jesus Kristusa gåhttjomav ájlis gástadusá birra:
+Jesus de sijá åvddåj låjdåstij ja sidjij sárnoj: " Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam.
+Mijá suttoj diehti sjattaj Jesus værron.
+Jesus mijájt åhpadij Áhtje mijáv råhkådallat. Danna li gietjav råhkusa, ja dá gietjav råhkusa gåbttji dav man åvdås dárbahip råhkåt.
+Jesus riegádij muhtem stállan Betleheman.
+Jesus-namma mierkki: Jubmel lånes.
+Jienastimkårttå agev rávkaduvvá gå åvddåla jienasta.
+Jienastimkårttå rájaduvvá duv álmmuktjáledumadrässaj.
+Jienastimkårtån vuojná makkir válljimlanján máhtá jienastit ja makkir rabásájge li.
+Jienastimkårtån vuojná persåvnålasj diedojt degu makkir jienastimijn oattjo jienastit, ja gånnå ja goassa jienastit máhtá.
+Jienastibme le vargga sämmiláhkáj gå álmmukjienastibme.
+Gut Svieriga girkkuj gullu ja maŋemusát válljimbiejve dävddá 16 jage oadtju jienastit.
+Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. "
+Jienastibme
+Sáttagij- ja brevvajienastibmáj rávkaduvvá sierralágásj kuvera majt máhtá ietjat tjoaggulvisás oadtjot.
+Vijses bágoj báktjasijt giehpedin.
+ságastimprográmma máhttá vaddet ulmutjijda låhkåm- ja tjállemgássjelisvuodaj tjoavddagav duon dán tevstajda, fáhkagirjijs avijsajda.
+ságastimteknologija le vas dáhtágiehtadallam ulmutjij sáhkadallamis, dsj. sierraláhkáj ságastimev dåbddåt ja ságastimsyntessa.
+ságastibme le åtsådallamij baktu vuojnnet dåbmalis vuohke diedojt åvddånbuktet.
+Jiednafijla majt oahppe dahki, máhtti liehket gárves buktaga majt åhpadiddje árvustallá.
+Jitnemen la Vilhelmina södra tjielde guohtomguovllo.
+Jo1:an le dát oajvveoasse gåhtjodum Biebbmo ja varresvuohta mij vuoset oajvveoase dættov.
+Jo1:an gåhtjoduvvá dát oajvveoasse bioteknologija mij vuoset oajvveoase dættov
+Jo1:an le dát oajvveoasse guoktáj juogeduvvam ja gåhtjoduvvam energija boahtteájggáj ja suodnjardibme ja radioaktivitehtta mij vuoset oajvveoase dættov.
+Jo1 dásen li oajvveoase Ulmusj luondon ja Luondo valjesvuohta gåhtjoduvvam Guoddelis åvddånibmen mij vuoset oajvveoase dættov.
+Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma
+Jo1:an li guokta variánta oahppoplánas.
+Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
+Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj
+Vg3 Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj
+Dálásj prosjevtajda oajvvaduvvá 395,6 mill. kråvnå joarkkajuollodibmen.
+Bisodit ságastallamav
+skåvllåjage 2006-2007 lidjin joarkkaskåvlåjn 285 oahppe jali viddnooahppe gænna lidjin åhpadus sámegiellaj.
+Rievtesvuohta joarkkaåhpadussaj le sidjij gudi li ållim vuodoskåvlåv jali muodugattjav, valla ælla åvdebut joarkka åhpadusáv ållim.
+Joarkkaåhpadus " Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs " galggá árvustaláduvvat.
+Joarkkaskåvlå åhpadussaj máhttá departemænnta vaddet láhkatjállusijt jut muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegielan jali sámegiellaj, ja sierra fágajn.
+Åhpadus la Jåhkåmåhke kommuvna gimnásaskåvlån, Bokenskåvlån.
+Joarkkaskåvlå
+Joarkkit listav maŋenagi gå ådå bágo ihtali. Åhpadiddje galla máhttá tjállet parantessaj ma dá bágo li dárogiellaj.
+Juohkusa jådediddje le åvdep rádeájras Ellinor Marita Jåma Åarjel-Saemiej Gïelhes.
+Juogo ájrrasa li mánájgárddebargge iesjguhtik guovlos lándav miehtáj.
+Juohkusa gávnni diedojt ietjasa tiemá birra lagámus sijdan.
+Divna juohkusa máhtti barggat sæmmi bargujn, jali válljiji vaj oadtju juollodum guhtik tiemáv.
+Juogosbarggo vaddá oahppijda sosiála hárjjidusav, ja oadtju máhttelisvuodav moallánagájt adnet majt oahppi gå guládalli nubbe nuppijn.
+Juogosloagga 2, maŋenagiloagga Dát loagga le bargadahttijnloagga mij gåvvit vidjurijt, barggamvuogijt ja árvustallamav, duodden vuojnojt åhpadiddjes.
+Juogosloagga 3, loahppaloagga Maŋŋel gå roallaoavdástallam la tjadádum, máhttá prosessav ja båhtusijt tjoahkkájgiesset låkkan, aktusattjat jali juohkusin.
+Gárden galggi oahppe tjoahkkit boatsojmerkajt ma gulluji sijda ælloniehkijda ja sijá fámiljajda.
+Gåktu tjadáduvvá jali dagáduvvá mærkkom?
+Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit guolggabájnojt boahttsu oajven ja gårodin.
+Juo gos D - Årega ja niŋŋelisboahttsu áldarij milta
+Juogos gávnat mierredum bále máhtalgis lájddijiddjij ulmijn gesi l massam suv viessomrádnav, mánav jali vuorrasap äjgádav.
+Juogos le dal hiejttemin bargostis.
+Juogos le kristuskránssa prosjevta milta gávnnum, ja sjaddá maŋŋela aj joarkket.
+Kristuskránssa prosjevta riektá li juohkusa duogen.
+Råhtos håhkkånimviehkke, guhkaájggásasj åvddånibme, oajbbom rievtesvuohtaj ja ienep gå tjuohtejahkasasj aktijbarggo girkkoj Afrikin ja Asian.
+Jådedijn dálvveguohtomednamijda ja dálvveguohtomednamijs jådådagájn li muhttijn gássjelis tjadádagá bv. äno, rahte, jali ruovdderahte.
+Jådedibme galggá aj nammadit oassálasstijt ja ájrrasijt parlamentáralasj tjåhkanimijda ja konferánsajda gånnå Sámedigge galggá oassálasstet, ja duodden dåjmadit ássjepáhppárijt rádjat daj njuolgadusáj milta majt Sámedikke barggoårnik mierret.
+Jådediddje barggijda galggá jáhkket ja luohtedit.
+Jådediddje barggijt doarjju vaj dåbddi bargujn nagádi.
+Jådediddje hæhttu dåjmalattjat barggat buorre gasskavuodajt ásadit ållessjattugij gaskan, aktan æjgádij.
+Jådediddje hæhttu duodaj válldet ietjas rollav jådediddjen ja sjiehtadusájt ja njuolgadusájt tjuovvolit.
+Åvddåulmusj galggá huksat vaj ássje ruvva máhttelis giehtadaláduvvi.
+Åvddåulmusj galggá duobmár liehket jali vijdes duobmárdåbdov adnet.
+Tjuottjodiddje Giehtaroahttosiebren IK Driv, Biergun
+Jådediddje iesj bierri ådå dutkamav ja teorijav dåbddåt.
+Iesj jådediddje galggá buorre rollabuojkulvissan.
+Jådediddje mánájgárde åvddånahttembargov jådet
+Jådediddje le guovdátjin gå galggá oahpástuvvat
+Jådediddje mánájgárde ållessjattugijt ja mánájt jådet.
+Ij le dåssju jådediddje duogen
+Jådediddjen le guovdásj roalla prosessa jådediddjen.
+Jådediddje duogen le hábbmit organisasjåvnnåkultuvrav mij le nuoges rabás vaj bargge nuppe nuppev diede di vaj sjaddá vuodon bagádallamij, aktisasjbargguj, ájádallamij ja ieme vuogij rievddamij.
+Jådediddjen le stuorra åvdåsvásstádus mánájgárde psykososiála birrasa åvdås.
+Njunnjusj
+Jådediddje åvdet buorre aktisasjbarggobirrasav
+Åvddåulmutja sadjásasj doajmmá Bajemusgujddimsiebrreráde nubbe åvddåulmutjin.
+jådedit tjåhkanimev
+barggi dåjmajn ulmijn nannidit vájkudimfámov rijkalasj unneplåhkuj, åvdedit ietjas rijkalasj unneplågojuohkusa identitehtav, kultuvrav, gielav, vuosteldit nuppástallamav jali diedojt oabllot ietjas juohkusa birra.
+dåjmadit rabásmielak dåjmav åvdedittajt ja
+jådedit tjåhkanimijt ja dágástallamijt ja refererit dajs, åvddånbuktet vuojnojt ja árvustallat mij le ássjásasj argumentasjåvnnå
+Ihkeven iellemav sidjij vattáv.
+John B. Henriksen Rijkajgasskasasj åvdåstiddje john.henriksen@samediggi.no
+Háhppelap válggaboados, gasskabåddåsasj båhtusa almoduvvi válggaijá
+Sáme versjåvnå tjállusis ja Sámedikke válgganjuolgadusás gávnnuji departementa næhttabielijn www.regjeringen.no/aid ja Sámedikke næhttabielijn www.samediggi.no.
+Jåhtema birra galggá diededit tjieldijda ja ällosujttimdajvajda majda jåhtem guosská.
+Galggi jåhtet Dolpi nuortamus oase milta ienemusát 14 biejven tjavtjan ja ienemusát gietjan biejven gidán ja Könkämä tjerruj diededit binnemusát gietjav biejve åvddåla.
+Nav vaj mij galggap åledit mijá ulmmelijt la Sámedigge viehkken fágalasj bagádusáj duodjárijda, tjadádit æládussjiehtadusájt duodjáj ja ruhtadårjav dåjmajda ma li viehkken åvddånahttet njuolgga duodje æládussaj.
+Jon Gauslaa (jådediddje)
+Jonhild Joma, oarjjelsáme ájras Nidarosas
+Dat gievledis vájaldimhálla ja da rabás interiøra li dagu rabás siedna, divna vuojnni nubbe nuppev ja da - guovte láhkáj - bájnos ulmutja rievddadi goadev moattebájnuk ja viesso siednaj vuosstebiellen vijdes duobddágijda ålgusjbielen.
+Sáme giella, umass varietehtajis, le identitehta ja kultuvra guodden.
+Barggo sámegielajda jårggålit ja hiebadit tevstajt jubmeldievnastusáj hárráj le biejadum Girkkorádáj / sáme Girkkorádáj.
+Jårggålibme ja dålkkum sámegiela ja ietjá gielaj gaskav gullu aj oajvvesuorggáj.
+Jårggålibme
+Jårggålit dárogielas sámegiellaj
+jårggålit ietjas tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj
+jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj
+jårggålit njálmálattjat álkkes tevstajt
+jårggålit tevstajt sámegiellaj
+oversettelse - ikke offisiell)
+Jorman li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rahte rijkarájás Östra Vallervattnet guoran sijddaj Stora Blåsjön, dan maŋŋela StorBlåsjön, Lill-Blåsjön, Blåsjöälven, Stor Jorm, Kycklingvattnet, Kvarnbergsvattnet rahteråvvåj Gäddede guoran, dan maŋŋela rahtev Murusjøenaj, ja vijdábut rijkarájáv Östra Vallervattnetij.
+Gáhppeliddje gáhppeliddjeduostudagán jali iednesuojttoguovdátjin álu máhtti viehkedit dáv diededimev åttjudit.
+systemáhtalasj máhtudagáj åvddånahttem sáme gielaj birra bohtá ávkken giellaåvddånahttemij divna suorgijn.
+Lasedit almulasj barggij lågov gejn le sámegiela máhtudahka gájbbet buorre årnigijt sámegiela åhpadusájda ja buorre årnigijt lasse- ja joarkkaåhpadusájda sámegielan.
+Jus dárbaj ienep viehkev PP-dievnastusás, de máhttá mánná / oahppe PP-dievnastussaj vuoseduvvat.
+Jus dát barggo ij åvddåna de ájggu sihke vuona ja svieriga oajválattja vuollájtjállet ja jåhtuj biedjat dáv såbadimev man badjel juo li guorrasam, tjielggi rádeájras Jåma.
+Gå duosstap nubbe nubbáj luohtedit, jåksåp guhkemusát.
+Jus la almulasj boatsojlåhkåm, hiehpá tjuovvot dav ja oahppat gåktu ja manen dát tjadáduvvá.
+Jus giellagássjelisvuoda hieredi dáv, de le varresvuodadievnastusá dahkamus oadtjot vaj sij guládalli álmmugijn / addnij dåhkkiduvvam láhkáj.
+ienep sáme giela ja kultuvrraåvddånboahtema tjalmostahttem almulasj sebrudagán máhttá buktet ienep oarjjelsámegiella anov, ja bargov guottoj ja diedulasjvuoda birra oarjjelsáme giela ja kultuvra gáktuj.
+vam giela li gárggaluvvam vidá dássáj: iehpe-
+Jus giellalådnom le nav guhkás boahtám vaj ij le das máhttelis jali le gássjelissan æjgádijda oahppat mánájda gielav, sjaddá mánájgárdijn ja skåvlåjn ájn vil ájnnasap giellasadjen barggat sidjij gudi sihti unneplåhkogiela dilev nannit.
+sijddaskåvlåj hiejtedibme, nuortta- julev- ja oarjjelsáme guovlojn, máhttá buktet nievres vájkkudusájt giellaåvddånahttemij sáme sebrudagájn ja danen aj ålles sáme sebrudahkaj.
+Jus idedisruopseldiddje såjij luluv hállánit ja mera gätjátjij vuojŋadittjat luluv vuolgget,
+Jus guokta åhttse árvustaláduvvi dássálaháj dåhkkidimen, galggá sån gut sámegielav máhttá, oadtjot rievtesvuodav vuostak åhpadussajev.
+Jus dát åvddånahttem galggá buorep guovlluj joarkket de dat gájbbet mij ulmmelattjat barggap.
+Jus dån la juo gástadum ietjá ristagis siebren de máhtá sjaddat sebrulattjan Svieriga girkkon ságastime maŋŋela girkkohärrájn.
+Muhtem ájgen 10 ja 13 jage gaskan ienemusá pubertähttaj ålliji.
+Jus le dárbbo åbddimbargguj tsiekkadusán dát galggá dagáduvvat aktisasjbargujn Sámedikkijn.
+Jus ságastallam la hejman de álu ásaduvvá duodde gávnadibme girkkon hárjjidalátjit seremoniddjav sajen.
+Jus illa visses jus dån la sebrulasj jali dujna li ietjá gatjálvisá sebrulasjvuoda birra de aktavuodav válde tjoaggulvisájn gånnå åro.
+Jus dån illa visses makkir tjoaggulvissaj gullu de máhtá dav åhtsåt sválldasa baktu rievtesbielen.
+Jus mánná ij la gástadum de sujttoaddne máhttá diededit sijá mánná galggá sebrulattjan årrot Svieriga girkkon.
+Jus adná álmmuklågojt gálldon, vuojnná tállajt kymrilasj sáhkadiddje le vuostasj bále tjuohte jahkáj lassánimen.
+Muv sávtsa gulli muv jienav, mån dajt dåbdåv ja tjuovvu muv.
+Gå nahkap sieradusájt vieledit, de gievrrop.
+Muv rumáj ja muv jálludahka biehttis,
+valla mujna le Jubmel, báktám ihkevij.
+Jus dujna lev almen, iv majdik ednamin hálijda.
+Jus mij iellep de Härráj iellep, ja jus jábmep de Härráj jábmep.
+Valla jus åhpaduslihtto vaddá åhpadusáv vuodoskåvlå ja / jali åhpadusá suorgen suohkanijn ja fylkasuohkanijn sjiehtadusá dagá, de kurssadivut gájbbeduvvá.
+Jus biedjá dættov aktisasj ulmmáj ja oasseulmijda, de soajttá oahppe dåbddå ietjas tjuorbben, mij ij la buorre åvddånahttema hárráj.
+Jus organisasjåvnnå ij le tjáleduvvam sámepolitihkalasj organisasjåvnnån máhttá huoman diededit sámedikkeválggaj jus tjáleda listajn mij le vuollájtjáledum binnemusát 30 ulmutjij gudi li tjáleduvvam Sámedikke jienastuslågon dan válggaguovlon.
+Jus organisasjåvnnå juo le tjáleduvvam sámepolitihkalasj organisasjåvnnån Sámedikke regisstarin, galggá organisasjåvnnå rádjat ådåsmuvvam diedov gudi tjåhkkåhi organisasjåvnå doajmme orgánan åvddål ådåjakmáno 2. Biejve 2013.
+Jus organisasjåvnnå oattjoj oassálasstemav binnemusát 60 jienaj válggaguovlon jali binnemusát 200 jienajt ålles rijkan, de le nuoges jus lisstaoajvvadus vuollájtjáleduvvá binnemusát guokta stivrraájrrasijs organisasjåvnå bájkálasj åssudagás.
+Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj vaj suohkana ja bájkálasj sebrudagá suodjalij ja åvddånbukti sáme gielajt ietjasa suorgen, nav vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat mánájgárdijn, vuodoskåvlåjn ja joarkkaskåvlåjn, ja vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat æjdádijda ja ietjá ållessjattugijda.
+Jus soames skihpavuoda diehti ij máhte boahtet rågosladnaj de härrá máhttá skihppe lusi boahtet.
+Gujddimus sáddiduvvá Kultuvrra- ja girkkodepartemænntaj.
+gålov journála moattádussaj
+Mij gullu julevsámegiellaj le tjielggidussan binná mánájs gudi gielav oahppi ja hármmat binná li aktijvalasj giellaaddne.
+Moadda julevsámegielaga årru Divtasvuona ja Hábmera suohkanijn Nordlándan.
+Mij gullu julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj le dá dájt maŋemus låge jagijt åvddånahttem læhkám.
+Julevsámegiela nannima bargon le Divtasvuona suohkan viehka ájnas gå dat le ájnna suohkan julevsáme guovlon mij le oassen sáme giellaháldadimguovlos.
+Julev- ja oarjjelsámegielaj hárráj le jáhkedahtte binnep gå tuvsán addne.
+Julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj le binnep, valla muhtema galla gávnnuji.
+Julevsáme giellaguovllo
+Julevsáme giellaguovllo Vuonan le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján, ja dasi gullu duola dagu Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Sálton.
+Julevsáme giellaguovllo le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján.
+Julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn le giella dille sierraláhkáj nievrre.
+Julevsáme vahkko ásaduvvá juohkka jage Divtasvuonan julevsáme gielajn ja nuorajn guovdátjin.
+Tjielggidus dættot aj sámij riektáv nannit ietjas politihkalasj, riektálasj ja ekonomalasj institusjåvnåjt.
+Tjielggidus dåhkkit tjielggasit álggoálmmugij riektáv iesjmierredibmáj, dán vuolen sáme álmmuga riektáv iesj mierredit ietjas ekonomalasj, sosiálalasj ja kultuvralasj åvddånahttemav ja ietjas luonndoresurssaj birra, ja aj riektáv friddja mierredit ietjas politihkalasj dilev.
+Tjielggidus dåmat riektájt iesjmierredibmáj, ednamijda ja resursajda, konsultasjåvnåjt friddja diededum guorastibmáj, kultuvrra, kulturárbbe, árbbedábálasj diehto, giella, varresvuohta ja åhpadibme.
+Sárnnom givsedime vuosstij
+Sámedikke guovtegielakvuodadårja juogadibme 2011 jahkáj vuojnnu Sámedikke 2011 budsjehta tjuoggán 5.2.1.
+Juoga majt hæhttujin tjuovvolit duojn dájn arenájn bájkálattjat, nasjonálalattjat ja rijkajgasskasattjat.
+Juohkka jahkedásen máhttá liehket oahppe ma li oalle sámegielaga, oahppe gudi máhtti vehin sámegielav ja oahppe gudi e majdik máhte, valla sihti sámegielan åhpadusáv.
+Juohkka akta dájs æládusájs dåhkki sámegieldomednan, majt oahppe máhtti guossudit ja dassta roallaoavdástallamav dahkat.
+Juohkka ájnna álmmuk hálijt dåhkkiduvvat ja vieleduvvat buoremusás, gærrásabmusis ja tjáppemusás mijá kultuvran.
+Ienemus sádnesvuoda vijmak dåssjåni ja gájka aktisasjvuoda agev rievddi.
+- Árkkabiejvverasissma le tiebmá mij le ájnas dagástallat ja sávav DÅN boadá ietjat vásádusáj ja vuojnoj oassálastá, låhpat Sagka Marie Danielsen.
+Juohkka stiffta tjuottjoduvvá biskåhpas ja gåbttjå tjoaggulvisájt stifta geográfalasj bájken.
+Juohkka stiffta biskåhpas lájddiduvvá.
+Juohkka lánndadikken gávnnu patiänntasiebrreráde mij galggá duv viehkedit jus dån ij dåbdå oasálasjvuodav duv sujton jali ietjáláhkáj illa sujtujn dudálasj.
+Ådå åhpadiddjebagádusájn ájnegis gæhttjalimijda, máhtá låhkåt majt galga dahkat gæhttjalimij åvddåla ja maŋŋela, ja tjadádaládijn.
+Juohkkahattjan la riektá iesj mierredit goassa galggá seksav adnet vuostasj bále.
+Juohkkahattjan le namma.
+Gájka máksep aj bájke girkkohuodnahij ja kultuvrrahistårjalasj árvoj gähttjuj boahtte buolvajda.
+Juohkka jage dagáduvvi ienep gå 500 000 åtsådime njidtjeröntgenijn Svierigin.
+Juohkka jage sijás ieneplåhko säbrrá girkko muhtem aktijvuodajda.
+Juohkka jage vargga 450 svieriga nissuna åttjudi skohtotjåttåbårredávdav gå ålobu, bájkoj 30 000 nissuna, diededuvvi siján li sellarievddadusá.
+Fert jage oadtju bájken 7 000 nissuna ja 40 ålmmå njidtjebårredávdav.
+Ællobarggo ja gávddaávkkim gen ga tjielden galggi juohkka láhkáj vieleduvvat, javllá Sámedikke presidænnta Keskitalo maŋemusát.
+Aktisasjlihtto ij garrasap gássjelisvuodajt ietjá guosske berustiddjijda oattjo vaddet.
+Juohkka sebrulattjaj persåvnålasj sadjásasj biejaduvvá dan milta mij sebrulattjaj gullu.
+EUan juohkka sebrulasjstáhtan le ednamdáfoprográmma 2007-2013.
+Gudi oassalassti li: æjgáda, oahppe ja åhpadiddje.
+Juohkka oahppe vállji aktan åhpadiddjijn avtav bájkkenamáv man birra sij galggi ienebu gávnnat
+Juohkka ådå oasstemin álggá mávsos majt lij ållåm åvdep oasstemin ja manná ájn tráhpav bajás.
+Juohkka almatjav le ietjas gåvvån sjivnnjedam.
+Juohkka orgánan le åvdåsvásstádus dasssta vaj le máhtulasj sámegielak bargge.
+Juohkka sajen ulmutja barggi vájkudittjat ja buoredittjat sijá viessomav.
+Juohkka sámegielagin galggá riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodan vájku dal gånnå årru.
+Juohkka sámen le riektá adnet ja åhpadusáv oadtjot sámegielan.
+Juohkka tjoaggulvis Svieriga girkkon vaddá tjoaggulvisbagádusánis ietjá ássjij lassen diedov sámegiela bargos birra.
+Plána Jubmel vaddá - Mij juogadip ja Pládna sáme jáhkkoåhpadussaj galggi aktijvuodan vuojneduvvat vaj máná ja nuora oadtju dievalasj
+juohket bágojt stávvalij milta
+Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni
+Oarjjelsáme guovlojn le læhkám ulmme sáme musihkkaárbbedábijt oassáj oadtjot liturgijas ja jubmeldievnastusás.
+Juojggam le gássjel dåhkkidit muhtem birrasijn.
+Juojggam sáme mánájlávla, sáme musihkka, sálma, sáme subttsasa jnv..
+Rudá ma uddni stáhtas båhti galggi dåssju mannat sámegiela åvddånahttemij ja dåjmajda ma giellaåvddånahttemav giellaressurssasuohkanijn åvdet.
+Juollodime sáme ulmijda
+kultuvralasj mættojs ja vuornádusájs majt åvdep ájge dárojduhttempolitihkka le buktám sáme álmmugij. Fånda ulmmen le vaddet doarjjagijt jali viehkev dåjmajda ma nanniji ja ælládahtti sáme gielav ja kultuvrav.
+Gieres gájka, Javllamáno 14. biejve oassálasstiv ávvudallamav Roald Amundsenis aktan ålmmås Oarjjepåvlån.
+Javllamánon 1999 rijkabiejvve mierredij Svierik (Sverige) galgaj säbrrat Europaráde (Europarådet) rábmakonvensjåvnnåj suoje birra rijkalasj unneplågojda ja europalasj biejadus rijkadajva- jali unneplågogiela birra.
+Javllamánno 4.
+Javllamánno 5.
+Javllamánno 6.
+Javllamánno 7.
+Javllamánno 8.
+Javllamánno 9.
+Javlla le nåv hávsskes ájgge.
+Ájádusá ievtásj biejves, Aili Keskitalo baktu
+Ájádusá vuostasj bále birra
+Ulmme dårjajn la doarjjot ja giehpedit organisasjåvnåj dåjmajt.
+Ájalvis le åvddånahttemlánda ma binnedi nuoskodimev vuovddetjuollamis mávsov oadtju.
+Mujte val muorjema dahki njárbbis bajkav ja vájvep slåhtjusin ij vaddet ållesgårnnejubtsav.
+Usjudaláv aj makkir vuollegasjvuodajn dákkir bájkijda lahkanin.
+Dá prinsihpa tjuottjodi riektáv liehket ietjálágásj sosiálalasj, kultuvralasj, ja fágalasj rámmaj sisbielen.
+Ájádallit gåktu máhttebihtit biejvev buoremus láhkáj hiebadit vaj máná nav ålov gå máhttelis máhtti didjij boahtet gå dárbahi.
+Gå galggá mánájgárde bargo kvalitehtav buoredit de le ájnas ietjas praksisav iehtjádij siegen ájádallat ja árvustallat, divudit ja ulmij gáktuj barggat.
+Váraj biedjat åtsådime maŋŋela
+Mujte muv ármmogisvuodajnat ja luojte muv mättojt ándagis Jesus Kristusa diehti. (h.:
+Mujttit, máná gudi dubáksuovvaj boadádalli, birrasin álkkebut sjaddi snuohpasa snuobav.
+Jur degu njávkkama ja bunestime rubmahin aj máhttá årrot hångel.
+Le gånnå virusa giehpemusát dähppu ja oablláni.
+Jurissta Ingrid Midtgaard jámij gå AN bombiduváj Nigerian.
+Jur åtsådime åvddåla manná hivsigin ja duobbmi tjoalev ja gådtjårágáv.
+Jur åtsådime åvddåla manná hivsigin ja tjoalev ja gådtjårágáv duobbmi.
+Sámij álmmukbiejve åvddåla guossidij sáme mánájgárdev Oslon gehtjatjit gåk dal dåppe biejvev ávvudalli.
+Jus ássje galggá Sámedikke dievastjåhkanimen giehtadaláduvvat de dát viertti tjadáduvvat nav árrat gå máhttelis.
+Jus ájggu skihpasujtujn aktavuodav válldet de l buorre jus la temperatuvrav mihttim.
+Jus adná bahádahko la dagádum sujton de máhttá polijssabajedimev dahkat.
+Jus adná ietjas ij la objektijvalattjat giehtadaládum sjierves, sjiervveidentitehtas, sjiervvedåbddomerkas, álldaris, álmmuktjerdak sierratjerdas, jáhkkudagás jali ietjá jáhkkovuojnos, sáhtusvuodas ja seksuálalasj tjerdas, de dát máhttá DO:aj bajeduvvat.
+Dá máhtti diehtet fámiljaj sáme duogátja birra.
+Jus oassebielle dåhkkidahtes oare dagi njálmálasj sjiehtadallamis gáhtu jali mierreájgen ij majdik moalgeda, oadtju Bajemusgujddimsiebrreráde daŋgas diehti ássjev gehtjadit.
+Jus sáhkko låhpalattjat 26. artihkkala goalmát oase milta mierreduvvam la, de ij konvensjåvnnåmávsov oattjo mierredit dan mätto åvdås mav biejadis gåbttjå.
+Oahppijn gænna ælla sámegielak åhpadiddje tjanádum bájkálasj skåvllåj, máhtti oadtjot guhkásåhpadimev duolloj dálloj videorustigij tjadá.
+Jus girjjevuorkkár le sámegielak de máhttá liehket guládallamulmusj ja viehkken diedojt gávnnat virgij birra.
+Jus låsjkos gålggå bieljes lulu aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn jali hähkkaduostudagájn, vaj mánná åtsåduvvá.
+Jus bielljetsuodtsa l luottanam beras vuorddet lávggomijn desik la häjttám gålggåmis gullotjadádagás.
+Jus li båhtså bieljijn jali bielljenávladahka de ij galga lávggot tjátjegierraga vuolen.
+Bajásanedittjat ietjas ållåsit ällosujtos vidnudagán bierriji 500-600 boahttsu.
+Jus ietjá EU-rijkas boahtá, EES-rijkas jali Svejtsas de galggá europa skihpaduodastuskårttå, EU-kårttå, vuosedittjat rievtesvuohta l hähkka sujttuj ieme patiänntamáksuj.
+Jus boahttsu urudisájs, bednagijs jali ulmutjijs baldeduvvi de ällo dávk hájeduvásj ja moadda biejve barggo ällosujttárijda dåssjåni.
+Jus suovas, snukti, alkoholav juhká jali juhká edna káfav de máhttá gähttjalit unnedit dajt ja gähttjat jus viehket.
+Jus suovastahtjam de gávnnuji muhtem båhtusa majt máhttá ielvvet åbbå ruvva, buojkulvissan nievrep väjov oadtju.
+Jus sujton jali sosiáladievnastusán gáddá mánná báktjoduvvá ietjas sujttoaddne lunna, jali sujttoaddne ij máhte mánáv suoddjit, de journála ij ålgus vatteduvá.
+Jus ålles dálkudimev ållit de vargga gájka buorráni dálkastjáladak dálkkasij.
+Jus tjuollá prostahtan de PSA-árvvo allán.
+Jus dájn dåktårmanádimijn oadtju remissav röntgenåtsådibmáj ja dakkirijda de ij álu dárbaha ienep mávsov mákset.
+Jus galggá dájt ulmijt jåksåt de le dárbulasj tjielgadit mierredimfámov ja åvdåsvásstádusá juohkemav Sámedikke ja ráddidusá gaskan.
+Jus vahágahtte dálkádakrievddamijt ij nagáda ganugahttet de da duodalattjat gájkajda vájkkudi.
+Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá la Mesklumpen guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj mav oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
+Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá, la rijkarádjá rádján tjielde ja ällosujttimdajva gaskan.
+Jus dát ij maná, de hárjjidallit juohkka sadjihasj tijma (sámegieltijmajn, jali ietjá tijmajn sámegielåhpadiddjijn).
+Jus dakkir dálkastjállagav dárbaj, de aktavuodav válldá nuorajduostudagájn, seksa- ja aktanårromduostudajn, varresvuohtaguovdátjijn, gáhppeliddjeduostudagájn jali nissunijklinijkajn.
+Jus dárbaj sujtov EU.
+Jus dárbaj mákset de máksá bájken 300 kråvnå juska vil man vuoras.
+Jus edna sujtov dárbaj de gávnnu allamáksosuodje, mij buojkoduvvá ienebut boahtte låhkusin.
+Jus la dárbulasj patiänntasikarvuohtaj de Sosiálastivrra máhttá aj njuolgadusájt almoditmajt organisasjåvnnå hähttu tjuovvot.
+Jus la dárbulasj de máhttá gejna gávnat viehket aktavuodav válldet buojkulvissan psykologajn jali dåktårijn.
+Jus dárbbo le de máhtti sij aj oadtjot diehtet ma li UTM-posisjåvnå.
+De sjaddá "time out" jus dárogiella galggá aneduvvat.
+Jus dát barggo vuorbástuvvá de sihtá Sámedigge dáv bargov ienep fylkkasuohkanijda vijdedit.
+Jus dárbaj dav dahkat de jábmeduvvá.
+Jus åtsådalle gáddá ulmutjin la herpes, de muhttijn åtsådibme vatteduvvá herpestjirmagis bomullosákkijn.
+Jus la vuostasj bále gå gássjelisvuodav oadtju de galggá aktavuodav válldet nuorraduostudagájn, lijkke- sjiervveduostudagájn åtsådittjat vaj ajtu l sujna guopparinfeksjåvnnå.
+Jus ij dav ane de iesj máksá ålles mávsov sujtos.
+Jus sihtá tjulástallat de máhttá baksimijt vehik sierrit ja njuoktjamav unnán tsåggåt vaj duohttá nuppe baksimijt.
+Jus diehtá galggá åtsådimev vaddet de ij galga tjissadit avta jali guovte tijma åvddål gå ietjas åtsåt.
+Jus diehtá sihtá abårtåv dahkat de l buorre ájgev diŋŋgot nåv ruvva máhttelis danen gå muhttijn máhtti vuorddemájge muhtem duostudagájn.
+Jus diehtá mánán la bielljenávladahka de máhttá bávtjasgiehpediddje dálkkasav vaddet mij sisanet paracetamolav, buojkulvissan Alvedon ja Panodil, jali dálkkasav mij sisanet ibuprofenav, buojkulvissan Ipren ja Ibumetin.
+Jus sujttobargge gáddi mánná báktjoduvvá de bargge galggi dakkir gáddemijt bajedit sosiáladievnastussaj, mij guoradallá ja soajttá polijssabajedimev dahká.
+Jus dálkudibme viehket de vuojnnu gå PSA-árvvo vuollán.
+Jus dåktår gávnná bårredávdav de oadtju dálkudimev tjuollamijn, suonjardimijn, jali hormonadåmajdimijn.
+Jus dåktår val gulldal prostahtav de PSA-árvvo ij bájnatjuvá.
+Jus dåktår la dálkastjállagij tjállám hähttu muhtem ájgge gållåt ålgusválldemij gaskan de ij máhte dájvvábut viedtjat gå dåktår la tjállám.
+Jus dåktår gáddá jiesska l njittjen de álu mammografiddja ij dagáduvá danen gå báktji njittjev aktij diebttjit.
+Jus dåbddåp bahá mijáv ájttá de le miján viehkke mij mijáv suoddji.
+Jus dáv dåbddå de márjju l muddo ietjas åtsådit.
+Jus dåbdå soabmásav gev diedá le åvdutjis juonná barggam dåppe gånnå dujna la miella barggát de ságasta sujna goassa buremusát hiehpá åhtsåt.
+Jus dåbddomerka jali gájbbádusá tjáleduvvi duola degu barggopládnaj máhtti æjgáda oassálasstet bargon.
+Jus duv mánán li sierra hásstalusá, le sujna riektá sierrapedagogalasj viehkev oadtjot.
+duobbmoståvllå, guoddaliddje-, polijssa, kråvnnåsunnde- jali värrofábmudahka rávkká oadtjot diedojt jus vissa ulmusj gávnnu sujttoásadusán
+Jus dujna l hägganihtte jali sierraláhkáj tjavgga skibádahka jali vahák ja galga gássjelis medisijnalasj märrádusájt mierredit de máhtá rávkkat ådå medisijnalasj merustallamav oadtjot.
+Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d. j.. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj. Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij.
+Juorrulit jus galggá suovastit vaj ij, de máhttá gähttjalit listajt ma li ienep ja binnep ávkálattja tjállet.
+Jus juorruladdá de máhttá temperatuvrav mánás válldet, valla ájnnasamos la gähttjat gåktu mánná vädjá.
+Jus ælla galba jårggåluvvam sámegiellaj, máhtti oahppe dágástallat manen nav le.
+Jus ij ietján lihtuda galggá tjiellde jali ällosujttimdajvva sunji mákset guhti boahttsujt ájmmuj válldá ja ruoptus doalvvu.
+Jus luluj sjattalvisáv ielvvet de márjju ballá, valla dájvvámusát l buorre rievddadus, sierraláhkáj nuorap nissunijn.
+Jus suvddemvelgulasjvuohta ij anoduvá, de vierttiji oase ruoptus váldeduvvat ja juogeduvvat merragátte guollárvantsajda vælggogisvuodaj bájkálattjat suvddet, dættot Muotka.
+Jus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánoduvvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat.
+Jus remissa rávkaduvvá rabás spesialisstasujttuj duv häjmmalánndadikken jali dan lánndadikken gånnå sujtov åtså de hähttu remissav adnet duv sujttoguovdátjis.
+Váj galggá ienep diedojt åttjudit iesjguhtik gielladile birra, ja navti buorebut dæjvvat iesjguhtik strategijajn, de hæhttu duolloj dálloj giela dilev kárttit.
+Jus låvdagoaden galggá jubmeldievnastus de le luondulasj báhppa tjåhkkåj sajen mij le boassjo buohta.
+Váj galggá nahkat sámegiela hoallij lågov lasedit de le viehka ájnas jut dáttja aj bessi sámegiela åhpadusáv mánájgárden ja skåvlån válljit.
+Jus galggá vuorbástuvvat giellabiessemodellaj nammat Øzerk (2006) dájt ájnas faktåvråjt:
+Jus dákkir máhtov galggá oadtjot de hæhttu agev gielladilev kárttit.
+Jus galggi åhpadusáv oadtjot sámegiellaj de hæhttuji gåjt dal 10 oahppe suohkanin dáv gájbbedit, ja dát riektá joarkká nav guhkev gå li binnemusát guhtta oahppe vil juohkusin.
+Jus galggá dájt ulmijt jåksåt de le dárbulasj tjielgadit mierredimfámov ja åvdåsvásstádusá juohkemav Sámedikke ja ráddidusá gaskan.
+Jus galggá buorre åvddånahttemvejulasjvuodajt iesjguhtik giellaguovlon de dárbaj Sámedigge ásadusájt tjielgas vásstediddje dahkamusáj.
+Divvot dav mij la tsuovkkanam gájbbet lasedum ratjástimijt goappátjaga Sámedikkes ja Vuona oajválattjajs.
+Váj galggá bærrájgæhttjat juohkka ájnegisá riektáv sámegielav adnet le dárbbo gujttimásadusás mij le vuojnnusin, aktan oahttseásadusájn mij almulasj ásadusájt bærrájgæhttjá.
+Jus mij galggap sámegielav bisodit ja nannit nubbegiel åhpadusá baktu, de vierddiji oahppe oadtjot nannusap guovtegielak modellajt sæmmi vuoge milta gåktu ietjá rijka Europan ásadi nubbegiel åhpadusáv iemeårroj unneplågo gielajt.
+Giela boahtteájge sihkarasstemdiehti le ájnas jut nav moattes gå vejulasj gielav oahppi giellaguoddij baktu.
+Váj sámegiela boahtteájgev nanni de le galle ålgodisævtojs ma hæhttuji sajenis liehket.
+Jus galggap iehkedismállásav låvdagoaden ávvudallat, de le luondulasj iehkedismálesåsijt boassjuj biedjat.
+Jus giellaválljim agev le dav dan duogen jut gájka galggi dádjadit mij javladuvvá, de vejulasjvuoda sámástit tjielggasit binnu.
+Jus biejadisáv ij tjuovo de Boatsojguohtomsiebrreráde mierret gut boahttsujt oadtju juogu de ruoptus doalvvot jali njuovvat ja äjgádij nammaj vuobddet.
+Jus vaddá sellaåtsådimev gynekologalasj åtsådime bále, buojkulvissan gynekologa lunna jali preventijvvanävorádevaddema lunna, de åtsådime álu aj registarduvvi vaj oadtju boahtte fáladusáv sellaåtsådimkontrållåj maŋŋel gå li gålmmå jali vihtta gållåm.
+Jus Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusáv libá dahkam, mij luluj máhttet vahákmáksema vuodon årrot jus rijkalasj fábmudahka dakkár märrádusáv la válldám, la sujna gesi märrádus guosská riektá ássjev båktet siebrrerádij vuosstij rijkalasj lága milta.
+Jus Boatsojguohtomsiebrreráde gávnná märrádus vuojnunagi ij la duolla ådå vidjurij jali ietjá siváj diehti, galggá siebrreráde märrádusáv rievddadit, jus háhppelit ja álkket manná ja ij la vahágin aktasik gen vuosstij märrádus la jali ietján gullu.
+Jus Boatsojguohtomsiebrreráde gávnná åtsålvis ij siebrreráde åvdåsvásstádussaj gullu de galggá dav hilggot.
+Jus de sihtá joarkket ja ságastallat dåktårijn de gálggá ájgev diŋŋgot varresvuohtaguovdátjin jali vidnudakvarresvuohtasujton.
+Jus sihtá diehtet jur majt máksá gånnå iesj årru, de máhttá gatjádit soabmásis nuorajduostudagán jali gáhppeliddjeduostudagán.
+Jus sihtá gähttjalit juojddá mij ganugahttá de máhttá vaddet gárutjubtsav, dagádum gárutdäbttjusis ja tjátjes mánájda gudi li vuorrasappo gå guhtta máno.
+Jus sihtá ulmutjijn ságastit, de máhttá skuolkkat telefåvnnåjourajs muhtemij.
+Jus sujtov gis sidá mij ij la hähkka ja ij sidá mákset ienep gå patiänntamávsov de galggá duodastus mij vuoset häjmmarijkka sujtov máksá.
+Jus sihtá de ienni máhttá hájadis oaljov adnet.
+Jus sidá ienebut diehtet sisano ja prosessa birra konferánsa åvddåla jali madi le jådon, de máhtá válldet aktijvuodav rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group).
+Jus sihtá ietjas åtsådit sjiervvedávddaj de máhttá mannat nuorajduostudahkaj, lijkke- ja sjiervveduostudahkaj jali varresvuohtaguovdátjij.
+Jus sidá ienep gå avtav válljidum buktagis / buktagijs, de dánna dievde galla sidá juohkka diŋgas.
+Jus la máhttelis de l aj buorre aktan mierredit.
+Jus ij buorrána jali guopparinfeksjåvnnå ruoptus boahtá dájvvábut gå guokti jahkebälláj de luluj vat aktavuodav válldet nuorraduostudagájn, lijkke- jali sjiervveduostudagájn jali varresvuohtaguovdátjijn viehkev oattjotjit.
+Jus ij la de máhttá ulmusj ietjas dåbddåt ietjálágátjin, vuojnodibme jali ålggolin.
+Jus ij ruoptodiŋgo ájgev mij ij hieba jali ij boade diŋgodum ájggáj de l huoman välggogis mákset manádimmávsov.
+Jus l allergiddja lateksij de máhtá adnet buohtjaskuovdojt ma li plástas dagádum.
+Jus ij la goassak seksav adnám de ij dárbaha sellaåtsådimev vaddet.
+Jus ij sidá åtsådime galggá vuorkkiduvvat boahtteájggáj de máhttá dav javllat gesi åtsådimev dahká, ja de biejsteduvvá dan maŋŋela.
+Jus ij sidá suv diedo galggi aneduvvat dán måhkkåj de máhttá rávkkat vaj ierit váldeduvvi.
+Jus ij sidá dav alternatijvav masi dálkasboargála lådnu ja ij ga dav mij la dálkastjállagin tjáledum de máhttá ietjá generalasj alternatijvav válljit.
+Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat.
+Goavgge máhttá vájvedit, valla galggá huoman gähttjalit dahkat majt sihtá ja ij garvvet vidjurijs massta jáhkká goavget.
+Jus ij la de máhttá adnet buojkulvissan dildov jali gárudav majna hárjjidallá.
+Jus ij la dakkir de l máhttelis sjaddá ålles sujttomávsov mákset.
+Jus ij la dudálasj sujtujn majt la oadtjum jalik gujddi duostodimijn, de l riektá gujddit ja vuojnojt åvddåmbuktet.
+Jus ij la avtajnik seksav adnám de ij máhte sjiervvedávdav oadtjot.
+Gå ij la seksav adnám ietjá ulmutjijn de máhtti edna ájádusá gåktu dåbddu, gåktu sihtá galggá sjaddat ja goassa sjaddá.
+Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.
+Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.
+Jus ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.
+Jus ij la ietjas suoddjim jali suodje majt adni ittjij dåjma de l vuohke máhttelisvuodav unnedit iesselissan sjaddat.
+Vistij vádne hähttu ietjá sjattoj målsuduvvat.
+Jus ij hejman máhte giehttot abårtåv la dagátjit de márjju máhttá giehttot iehtjádij gesi åssku.
+Jus ájádallá gåktu tjules jali hångli, de l buorre mujttet e njuolgadusá gávnnu gåktu galggá dahkat Jus gähttjal ja dahká nåv vaj buoragit allasis dåbddu, de dåbddusj gal buoragit gesi tjules ja gejna hångli.
+Jus sellaåtsådibme vuoset muhtemlágásj sellarievddadusájt de guoradaláduvvá vijddábut.
+Jus åtsådibme vatteduváj gynekologaduostudagán jali preventijvvanävoduostudagán de ienemusát gut åtsådimev válldij gänna åvdåsvásstádusáv rádjat vásstádusás.
+Jus åtsådimen li sellarievddadusá
+Jus i sidáScandinavian keyboard:avadnet, de le aj máhttelisHrvatski:avadnet, kroahta tjåvdabievdev, mij la juo biejadum skuolkanij.
+Jus dån illa dudálasj
+Jus i oattjo bálkkádárkestusájt, de gájbbeda.
+jus ja goassa sihtá seksav adnet
+Jus dájvvalakkoj vaddá sellaåtsådimev de oadtju nanos suojev skoahtotjåttåbårredávddaj gå sellarievddadusájt máhtti gávnnat åvddål gå li bårredávddaj åvdeduvvam.
+Jus dån jienasta de oattjo bájnatjimfámov ja dajna vállji Sámedikke politijkalasj gäjnov.
+Åvddåulmutjin la mierrediddje jiedna gå jienastimlåhko la sämmi mieren.
+Jus juogosbarggo vihpá, de la ávkálasj tjállet moadda maŋenagilåkka bargadahttijn.
+Jus jåhtemgäjno nanna ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.
+Jus jårggålimev jali dålkkumav dárbaj, huksaba siebrreráde dav.
+Jus juhká buorep iesjdåbdov oattjotjit jali goavgedimev giehpedittjat jali jus ilá ednagav juhká, de juhkam máhttá boastoadnemij doalvvot.
+Jus ájádallá abårtåv dahkat de soajtti edna gatjálvisá.
+Jus buohtjaskuovddo biejaduvvá buohtjaj de galggá gasjkos gå kondoma biejaduvvá.
+Jus buohtjaskuovddo l buotjan de galggá dav ålgus giesset åvddål gå buohtja l dibmam.
+Jus konvensjåvnåv ij hiejteda maŋemusát vihtta jage dan ájggudagá nåhkåma åvddåla de dat la fámon lågev jage vil ja galggá maŋŋela fámon aneduvvat lågev jage ájgen, jus ij hiejteda maŋemusát guokta jage åvddål lågevjahkeájggudahka vássá.
+Jus lájggovadde ij ådå lájggididdjev oattjo de viertti, jus åvddåla jåhttå, lájgov ålles ájges makset.
+Jus lájggovadde sihtá lájggididdjev jåhtet de galggá tjálálattjat dagáduvvat.
+Jus lájggovatten le loabálasj måkke duv ladnaj bv. divodibme de viertti hiebalasj ájgev dujna såbadit.
+Gesi ij le máhttelis sierra ladnja, máhttá dagáduvvat plakáhtta jali ietjá dåbddomerka ma vuojnnuji gå ladnja galggá årrot gielladomedna jali sámegielak ladnja.
+Jus la 23 ja 50 jage gaskan de gåhttjom boahtá juohkka goalmát jage.
+Jus la iesselissan de ij galga varresvuohtaåtsådimev tjadádit, nåv gåhtjodum screening, mammografidjajn.
+Jus la vuorrasap gå 50 jage de ájgge gåhttjoma gaskan målsudi vehik gånnå rijkan årru.
+Jus la vuorrasabbo gå 50 jage de barggovuoge máhtti sieradit ja gånnå rijkan årru.
+Jus la unna rievddadussa mij la vájvve gulldalit de máhttá válldet åtsådibmev ådå mammografiddja bále váldeduvvá jali ultrajienajn viehkken.
+Jus la guoddnánarkkem de gávnnu vádá guopparinfeksjåvnnå såhpu.
+Gut soabmásav iesselissan la dahkam máhttá aj gávnadit soabmásijn jus sihtá.
+Jus juorrula de l buorep åtsådimev vaddet sihkarvuoda diehti.
+Jus hudjá ulmutjav gut la juhkam, de gálggá aktavuodav válldet ållessjattugijn, skihpasujttorádevaddemijn, polijsajn jali skihpadåhpåj vuolgget.
+Jus la snuobas ja l infeksjåvnnå de máhttá buojkulvissan ietjáláhkaáj habsijdit njálmme gå iemeláhkáj.
+Jus la vuollagin de máhttá dahkagoahtet dakkirijt ma máhtti alvos tjuovvusijt vaddet.
+Jus la vuollagin máhttá låssåt javllat ij sidá, ja máhttá doalvvot vaj iesj, gejn jali gej seksav adná jali iehtjáda nievret viessu maŋŋela, jali seksuálalasj illastibmáj.
+Jus la gávnnam soabmásav gejna sihtá stuoves gasskavuodav ja ájggu hiejttet preventijvvanävojt adnemis, de l aj buorre goappátja mannaba ja ietjaska åtsådibá.
+Jus la allergiddja muhtem antibiotikatjärddaj, buojkulvissan pensilijnnaj, de l ájnas aktavuodav válldet klinijkajn jali duostudagájn gånnå åtsådibme dagáduvvá.
+Jus hiehpá, oadtju sáhkov moattebállásattjan biejadit.
+Jus la heteroseksuálak de álu ij dárbaha giehttot dav danen gå moaddi l vuordedahtte.
+Jus la homoseksuella de l buorre sellaåtsådimkontållåjn mannat dájvvalakkoj danen gå virus mij máhttá dahkat sellarievddadusájt dávk soabosj nissunis nissunij.
+Jus la homoseksuálak jali biseksuálak, de máhttá muhttijn dåbddåt vaj sihtá jali dárbaj dav giehttot.
+Jus la homoseksuella
+Jus la diertjestum de máhttá ájádallat gåktu diertjestibme unnedit, dan láhkáj aj goavgev unnedit.
+Jus la lahkusin ulmutjij gudi suovasti, buojkulvissan la sämmi lanján, de vuojŋa sisi gásajt ma gávnnuji suovan.
+Jus la guoddnánarggemav adnám de álu oadtju gådtjååtsådimev vaddet.
+Dábálamos oadtju dåktåråv jali sujttojuohkusav ietjá skihpadåben iejvvit gå masi vuostak mánádij dan lánndadikken gånnå årru.
+Jus la dåktåra lunna manádam ja oadtjum dávddádiededimev mij javllá la gássjelis medisijnak märrádusá de máhttá rievtesvuohta ådå medisijnak árvvalibmáj ietjá dåktåris, nåv gåhtjoduvvam nubben vuojnnon / second opinion.
+Gå dubágajt suovas de njammá moadda tuvsán sälggás ábnnasa.
+Jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi de l agev buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda.
+Jus la nåvti vaj ietjas äjgáda jali sujttoaddne e åbbå oattjo diehtet jut abårtåv sihtá dahkat, dajna gå juojddá allasis máhttá sjaddat, de sujttobargge e aktavuodav sijájn válde.
+Jus la nuorra de bargge álu oajvvadi äjgáda jali ietjá sujttoaddne oadtju diehtet abårtåv la dagátjit.
+Jus la oassálasstám gynekologalasj sellaåtsådimkontrållåj ja li moadda iemelágásj sellaåtsådime årrum gå l dävddám 60 jage l máhttelisvuohta maŋebut viessomin åvdet skoahtotjåttåbårråmdávdav sieldes unne.
+Jus la åvddånahkke de dat galggá gieseduvvat ruoptus.
+Jus luondov æhttsá de tjuovvu aj åvdåsvásstádus dav sujttit.
+Jus muhtemis dajs báktjot, ja nievret viessogoahtá, de soajttá dárbaj viehkev hiejtedittjat dav.
+Jus galggá ájnegis mánájt namájn nammadit, de hæhttu æjgádijs loabev gatjádit.
+Jus oahppobagádiddje jali rádediddje le sámegielak, vierddi sån bargguj oassálasstet.
+Jus la dávdda mij gullu soahpomsuodjeláhkaj de lánndadigge máksá ålles mávsov dálkkasijs ma vuoledi soahpomvuodav, buojkulvissan virushierediddje dálkkasijt hiva vuosstij.
+Jus la suojedis narggemav adnám ja ij sidá iesselissan sjaddat de l buorep hähkka-p-tablehtav bårråt moaddi sämmi läjbbomgaskan gå ij bårråt, ihka vil la váda gasskavarddema lassáni.
+Jus le ållu visses ij buorep lanjáv gávna, jali ietjá oares ij sidá jåhtet de máhtá aj märostit ájggemierredum lájggovidjurijt.
+Jus li tjáledum barggopládnaj, da máhtti æjgáda bargguj oassálasstet.
+Jus le cd ' a, de dåhkki dajt dáhtámásjijnan adnet.
+Jus nav de oahppe guoradalli galbajt ja ságasti makkir bágo li aneduvvam.
+Jus ienep gå akta oahppe oassálasstá guhkásåhpadimen, máhtti sij gulldalit nubbe nuppev ja dágástallat nubbe nuppijn duodden åhpadiddjijn.
+Jus li sierra oare, máhttá konvensjåvnnåmávsov fámoduhttet.
+Jus li sierra oare, buojkulvissan jus ájgo ålggorijkan guhkep ájgev årrot, de máhttá dálkkasijt allamáksosuojen ålgusválldet guhkep ájggáj gå gålmmå máno.
+Jus li unna sellarievddadusá ja l ållim 30 jali 35 jage, áldarmierre mierreduvvá gånnå rijkan årru, de dábálattjat åtsådibme dalága åtsåduvvá virusgähttjalimijn.
+Jus li giehppis sellarievddadusá majn älla dakkir virus de val dárbaj ådå sellaåtsådimev válldet jage maŋŋela.
+Jus libá guovtes, de máhttá nubbe ságájdahttet nuppev temá birra.
+Jus dån le jienastimkårtåv láhppám, jali jus danna le juoga boasstot, de dån máhtá sáhkadit girkkostivrajn, Kyrkostyrelsen, Svenska kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Informationsservice), jali ådåsav rávvit bielen www.svenskakyrkan.se. Gut ij le jienastimkårtåv oadtjum, ja adná sujna le jienastimriektá galggá aj girkkostivrajn sáhkadit dan birra.
+Jus gávnnuji moadda generalasj dálkkasa ja mij la dálkastjállagin tjáledum ij la álbemus de dálkasboargála hähttuji lådnot dav ietjá alternatijvvaj manna l márnána vuolemus hadde.
+Jus da gávnnuji de máhttá nåv gåhtjodum ráhpom dagáduvvat ja de njamáduvvi oase ma li báhtsam várrogit ierit.
+Jus li oahppe gudi e máhte dálkke- ja fierddamoallánagájt, vierddiji sij tjadádit dájt ja barggat daj gávda álgo rájes.
+Jus li vuojnos kondiloma de ij la åtsådibme dárbulasj, danen gå åtsådiddje ienemusát dalága vuojnná mij la.
+Valla muhtem praktijkalasj kursa degu ruodná kårttå ruodjimsågaj soajttá oahppe iesj muhtem märráj mákset.
+Ságájdahttemij boahtet gárvedum vuoset dån le bargguj oalle mielos. Ž Tjále listav mij vuoset duv sierralágásj tjähppudagáv bargguj.
+Dujna le vuojn rievtesvuohta giesseloabev niektit - ja jus le organiseridum, gájbbeda val lassebálkáv jus ienebuv gå 37,5 tijma vahkkuj barga.
+Jus ælla nåv moattes sámegielagijs skåvlån, ietján gå åhpadiddje, máhttá plakáhtta gånnå li virggenammadusá gielladomednan dagáduvvat.
+Jus li moadda vuoras giellaaddne de dat merkaj sámegiela addne låhko ij lassána.
+Jus le gássjel tjielggit masta sierra bájkkenamma boahtá, máhtti oahppe aj guoradallat jus gávnnuji ietjá bájkkenamá gånnå le sæmmi álggo jali giehtje.
+Jus la vájvve gådtjårágáv duobbmit ja stuoráp gådtjå nárre agev báhtsá, de gådtjåbavvagin gåhtjudallá.
+Jus máhttelis gå li guokta åhpadiddje, de máhttá akta åhpadiddje dåssju sámástit tijmajn ja nubbe guoppátjijt gielajt hållat..
+Jus la siejveduvvam mammografiddjaj de diedojt oadtju åtsådimbåhtusa birra ietjas dåktåris.
+Jus la nuorap gå 23 jage ij gåhtjoduvá sellaåtsådimkontrållåjda.
+Jus bieja njuolav badjetjállagij badjel álggobielen de tooltipsa ihti sámegiellaj.
+Jus máná tjalme dednju ja hähttu siejav tjalmijs moaddi bäjvváj sihkkot de l mánán tjavgga infeksjåvnnå.
+Jus mánná njamáduvvá jali biebmaduvvá ruvsajn
+Jus mánná njamáduvvá de galggá joarkket dajna.
+Jus mánán ij la bårråmhállo de ij dárbaha iemelágásj biebmov bårråt.
+Jus mánán la bielljenávlak, ja ij buorrána, de luluj aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn vaj mánná jánndura sinna åtsådibmá.
+Jus mánná báhkan buollá de l buorre duodde juhkusav vaddet.
+Jus mánná la gåssåsis de l ájnas mánná gåsså slijvev ålgus rájnnitjit gurggusav.
+Jus mánán la slåhtjos ja jus mánná njamáduvvá de joarkká njamádit degu åvdebut.
+Jus máná njunnje l buododum de máhttá goajkkot jali spraddjijt sálttelåssjkusav njunnjáj, mij snuobav njárbbi.
+Jus mánán la siedja tjalmijn de l buorre tjalmev rájnnasit bassat nåv dájvvalakkoj gå l dárbulasj tjátjijn.
+Jus mánán li tjavgga vájve val avtan tjalmen ja gáddá mánná l tjalmev vahágahttám de ij lulu ga vuorddet aktavuodav válldet.
+Jus máná e ietja nagá rijdov tjoavddet, máhttá ållessjattuk viehkedit såbadiddjen ja doarjodiddjen.
+Jus máná juoj ddáv javlli, de ållessjattuk ja guoskavasj máná gulldali juohkka hattja tjielggidusájda.
+Jus mánná vuorjját gådtjå jali l delas ja vájbas de soajttá ilá binnáv juhkam.
+Jus mánná adná l vuogas de máhttá suv dibddet oadet asidis láhkanijn jali val sisbiktasij.
+Jus mánná iesj javllá ij soaptso, jali gå æjgáda jali bargge muhtem sivá diehti måråsti muhtem máná badjel jali li iehpesihkara, de hæhttuji aktan ságas tit ja tjoavddusijt ja aktisasj ulmijt gávnnat.
+Jus mánná ij sidá njammat de máhttá gähttjalit båhtjet jali pummpit ja bastijn biebbmat.
+Jus mánná iesj le dåppe, de le luondulasj ållessjattuga suv fárruj válldi ságastijn.
+Jus mánná l slåhtjusav oadtjum gå ålggorijkan mannam de galggá varresvuohtaguovdátjijn jali mánádåktårduostudagájn aktavuodav válldet.
+Jus mánná l delas, ij nagá ståhkat ja ij sidá juhkat jali l nuorap gå gudá máno de galggá sujtujn aktavuodav válldet.
+Jus mánná l unnagasj de máhttá dagáduvvat aktan máná sujttoaddnijn, valla dadi vuorrasap mánna l dadi ájnasabbo l sån oadtju oassálasstet ietjas sujton.
+Jus mánán li edna slåhtjusa de ij la nuoges mánná njidtjemielkev oadtju, mánná dárbaj de aj låsjkosmålssomav oadtjot,
+Jus manná buojkulvissan nuorajduostudahkaj, oattjotjit hähkka-p-tablehtav de oadtju ådå ájgev iesselisvuohtaåtsådimev dahkat ja, jus sihtá, klamydiaåtsådimev.
+Jus mánná l åvddåskåvlån jali fuolkkebiejvveårruhin de máhttá ruoptus dåhku mannat gå ij la vuoksám jali slåhtusav adnám guovte jánndurin.
+Jus mánná allagit åjvijn vällaj de båhtånibme binnu bieljen ja binnebut báktji.
+Jus duostudahkaj manná de oadtju åtsådimev dahkat.
+Jus mánná ednagit vuoksá de l dárbulasj vaddet bájken guokta teabassti låsjkkusis juohkka vidát minuvta.
+Jus mánná ednagav vuoksá de låsjkosmålssom la buoremus.
+Jus jámálguvvá de máhttá oalle vádálasj, ja hähttu skihpadåhpåj doalvoduvvat.
+Jus galggap ållidit ulmev ienep sámegiela addnij ja ienep vejulasjvuoda sámegiela adnuj de hæhttuji dáttja aj sámegielav oahppat.
+Jus muhtemav iehttsep de lip sidjij ávon, hálijdip viehkedit ja sijáv ávvudahttet.
+Jus muhtem orgádna ij sámelága giellanjuolgadusájt tjuovo, de máhttá sån gesi ássje njuolgga guosská dáv gujttit.
+Jus njuorak manán la tjalmmeinfeksjåvnnå de luluj sujtujn dalága aktavuodav válldet.
+Sámedikke bieles de hæhttu vuordeduvvat dákkár njuolgadusá d��ssju máhtti mierreduvvat gå li åvddålattjat konsulteriduvvam ja guorrasuvvam Sámedikkijn.
+Jus juoppán rijkan li rievddadime ällosujto organisasjåvnån jali almulasj tjuottjodimen ma merkahi vaj riektásubjevta ma nammaduvvi dán konvensjåvnån oadtju ietjá namáv jali ietjá organisasjåvnnnåhámev, de konvensjåvnnå fámon la dajda riektásubjevtajda maj namá rievddaduvvi.
+Jus duola dagu lávvodakbargov oattjo avta sajen, de le dábálattjan nav vaj oattjo aj giesev danna barggat.
+Jus oahppe le tjállam sierralágásj oanegis subttsasav, máhttá åhpadiddje kopierit dav, biesskedit dav luondulasj oasijda ja lijmmit dajt ådå árkkaj nav vaj sjaddi rabás gasska.
+Jus oahppe årru bájken gånnå le gássjel gávnnat sáme bájkkenamájt, máhtti sij barggat duobddágij ja tjátjádagáj nammadusáj, duola degu váre, tjåhkå, vákke, jågå ja vuona.
+Jus oahppe fágajgasskasattjat dájna tiemájn barggi, le dárbbo ienep ájgge jus jur sámegielajn barggi.
+Jus oahppe oadtju barggat moattelágásj ja miellagiddis dåjmajn de dahkamusá aj åvdedi oahppamav.
+Jus oahppe sihti dahkat digitála subttsasav, máhtti gåvå skánniduvvat ja vuorkkiduvvat åvddånbuktemprográmmaj.
+Jus muhtem ålggobájkke máhttá ráddjiduvvat sámegielbájkken de la dat ávkálasj.
+Jus oasstá hähkka-p-tablehtav vani dálkastjállaga dagi dálkasboargálin de hähttu dan åvdås mákset.
+Jus oadtju prostahtav ieritváldedum tjuollama baktu de PSA-árvvo vuollán jur mihttidahkes märráj.
+Ietjas lánndadikken la välggogisvuohta nuppev medisijnak árvustallamav mákset, vájku merkaj hähttu ietjá lánndadiggáj mannat.
+Jus åhtsåm miededuvvá máhtti ævto biejaduvvat dájt vieledusájt bærrájgæhttjat.
+Jus åtsålvisán juoga vádnu, galggá Boatsojguohtomsiebrreráde dav åhttsåj máhtsadit visses ájge sinna buoredittjat.
+Jus li binná vájve guopparinfeksjåvnås guodnán jali buohtjan de vargga agev gáhtu ietjastis muhtem biejve duogen váni dálkudime dagi.
+Jus la insulijnnadálkudim diabetes de ij majdek mávse insulijna åvdås.
+Jus la guopparinfeksjåvnåv åvdebut oadtjum ja dåbddå gássjelisvuodajt de máhttá oasstet muhtem dálkkasav guopparinfeksjåvnnåj dálkastjállagahtá dálkkasijs mij gávnnu dálkasboargálin Gávnnuji vuojddasin maj guodnáv ja guoddnábaksemijt jali buotjav ja guollavuossav vuojddá.
+Jus la häjmmaduodastus de danna álu l mannosuodje mij gåbttjå muhtem gålojt.
+Jus la skibádahka mij buktá lasedum vádáv bádnevahágijda jali jus la vájvve ietjas njálmmerájnasvuodav sujttit de máhttá aj oadtjot bádnesujtov skihpasujttomáksuj mij la allamáksosuojen.
+Jus la diabetes jali kortisontablehtaj dálkuduvvá de l aj ájnas duostudahkaj diededit.
+Jus li guokta jali moadda lahka berraha gudi li ålmmå prostahtabårråmdávdajn, de l stuoráp máhttelisvuohta dávdav oadtju.
+Jus patiänntan gáddá sujttobarggijs muhtem la sjávovälggogisvuodav doadjám de máhttá bajedit dav polijssaj jali Sosiálastivrraj.
+Jus medisijnalasj oares hähttu adnet dálkkasav sierralágásj dagos de dåktår máhttá dálkastjállagij tjállet dálkas ij oattjo lånuduvvat.
+Jus riek báhkkan buollá ja skihpasin dåbddu de dalága galggá dåktårijn aktavuodav válldet jali mannat hähkkaduostudahkaj.
+Jus tjiellde jali ällosujttimdajvva ij boahttsujt máhtsada vuogijn mij 24. artihkkalin javladuvvá, máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde, suv ádnomis gut vahágav ja vájvev gierddá, biejadit tjieldev jali ällosujttimdajvav muhtem ájge sinna boahttsujt ierit doalvvot.
+Jus buojkulvissan adná ietjas nievret duostodum jali ietjáláhkáj la asjmen sujtujn de máhttá sijájn aktavuodav válldet.
+Jus duola dagu muhtem ållessjattuk álu nammat avta máná namáv gå rijdo tsahkká ni, de dat nammaduvvam mánná soajttá vásedit sån aneduvvá skælmman ja uhtsep árvvusattjan.
+Jus prostata dåbddu garrasabbon ja tjavŋagabbon gå iemeláhkáj de máhttá dåbddomärkka bårredávddaj.
+Jus ássjeulmusj la hiebalgahtes, máhttá siebrreráde ássjeulmutjav nádot.
+Jus la buohtja de máhttá hárjjidallat gå biedjá dav ånanerijdin.
+Jus ulmutjin la diabetes, tsåhkevihke riegádimes jali muhtemlágásj vájvve tsåhkekláffaj de l ájnas dav diededit duostudahkaj ájge bále åvddål åtsådime.
+Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet.
+Jus skåvlån nuppástuvvá ja ij viehkev oattjo, de máhttá dav bajedit Mánná - ja oahppeoahttsáj.
+Jus la allergiddja muhtem antibiotikatjärddaj, de l ájnas dav giehttot åvddål åtsådime.
+Jus oadtju ålgus válldet dálkastjállagijn moaddi de ådå ålgusválldem máhttá dagáduvvat esski gå ájge guokta gålmadisá li gållåm majt dálkas märostuvvá åvdep ålgusválldemis rähkkut.
+Jus bargov åtså bivtasboargálin, máhtá ietjáláhkáj gárvvunit gå jus bargov advokahttakåntåvrån åtså.
+Jus giessebargov návddegárten åtså de ij galga giehttot aktivisstan le Noahn (- divrij riektájda) årrum.
+Jus PSA-åtsådime boados vuoset alep árvov, de dåktår álu dahká vil åtsådimev ultrajienajn ja tsuodtsaåtsådimev prostahtarávsás.
+Jus galggá ráddidusá sámegielaj doajmmaplánajn joarkket de hæhttu Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj vuodon liehket.
+Jus dálkastjála dálkkasij guosská ráddjidum doarjjan de tjálle hähttu aj tsähkkot dálkastjállagin vaj allamáksosuodje galggá fámon årrot.
+Jus la jur åhpadiddje ja akta oahppe de vierddi hiebadallat dasi, de máhtti sunnun goappánik moadda rålla.
+Jus svieriga viesájdiddjen skihppá ålggorijkan
+Jus vuoladuvvá de signála vuojŋŋamin hiemssiduvvi, vaj ájádallam, dåbdo, mujtto, starjjo ja dájddo nievrebut doajmmá. Máhttudahka diehkijt aktidit hiemssiduvvá aj.
+Jus ulmusj boadadallá vierredahkuj ietjas seksuálak tjerda diehti de l sierralágásj alvos vierredahko jali vassjevierredahko.
+Jus Sámedikken galggá almma gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, de viehka ållo ævto hæhttuji sajenis.
+Jus sámegiella aneduvvá oahppamgiellan sjaddá adno ájgev mierredit vahko tjadá tijmmaplánan.
+Jus sámegiella åvddålijguovlluj galggá buolvas buolvvaj åhpaduvvat, de hæhttu ådå ásadusájt ja ådå barggamvuogijt ásadit stádajn gånnå le (stuorra) sisijåhtem sámijs.
+Jus li oassálasstám dán prosessan, de iesjárvustallam máhttá álkkep sjaddat ja sij ienebu oahppi.
+Jus Sámedigge galggá fámov oadtjot sámegiela åvddånime badjel ja dan åvddånahttema åvdås vásstedit de dat gájbbet viehka ållo ienep rudá Sámediggáj.
+Skåvllåæjgádij gej ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev fállat dákkár åhpadimvuogij baktu.
+Jus skåvllå diedojt oadtju oahppe ietjas dåbddå nuppástuvvam, de hähttuji dalága åtsådit mij la dáhpáduvvam.
+Jus skåvllå diedojt oadtju oahppe l nuppástuvvam, de li välggogisá åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij joarke.
+Jus e gávnnu sierra ráddjidum gielladomena skåvlån, máhtti sáme gåvåstagá aneduvvat signállan.
+Jus gávnnaba juojddá mij vuojnnet ij la iemelágásj, de gåhtjoduvvá ruoptus boahtet ådå åtsådibmáj.
+Jus avtak oare diehti ij máhte gådtjåt ja gådtjårágáv duobbmit snivva, de máhttá aj oadjot ånibåddåsasj lasedum PSA-árvov.
+Jus ulmusj javllá bahás bágojt, danen gå gárvvun jali vuojnnu sierraláhkáj jali danen gå ulmutjin la sahtusvuohta, de l nuppástibme.
+Jus soames la jámálguvvam de galggá riŋŋgit 112.
+● Jus stáhtalasj oajválattja ja Sámedigge guorrasi tjadádit vijddáp rádádallamijt sierra ássjen, galggi gæhttjalit aktan guorrasit gåktu tjadádit dájt rádádallamijt, ájgev ja sajev joarkke guládallamij (duola dagu tjåhkanime, videokonferánsa, telefåvnnåguládallam, tjálalasj diedoj juohkem), ájggemierijt tsuojggimijda, jus le dárbbo politihkalasj dásen rádádallat, ja politihkalasj giehtadallamvuohke.
+Jus tjálos ilá maŋŋet la boahtám, galggá duobbmoståvllå gujddimusáv jali stiebnigav hilggot.
+Jur åvddåla Ž Sieddoda ietjat nágin minuhta.
+Gåhtjo oahppijt sjiemáv strategalasj saddjáj sijdan gatsostit ja aj kopiav sjiemas skåvlåj gatsostit.
+Jus åtsåt sjiervvedávddaj mij gávnnu soahpomsuodjelágan de ij dárbaha mavga mákset.
+Justijssadepartemænnta ájggu danen álgadit árvustallamav mij guosska sáme tjåhkkåhiddjij ja duobbmidallij tjåhkkåhimdilijt.
+Jus unna mánásj massá ienep låssjkusav gå majt juhká de hähkkat máhttá nävrrot.
+Jus äjgádij jali ietjá sujttoaddnij aktavuodav váldeduvvá de mierreduvvá vidjurij milta ja vuododuvvá iehtjádij siegen majt iesj sihtá, vidjurijs ja man vuoras la.
+Jus äjgádij jali sujttoaddnij aktavuodav váldeduvvá de agev iesj vuostak diededuvvá.
+Jus gujddimusán juoga vádnu, galggá Bajemusgujddimsiebrreráde gujddijiddjáj visses ájgev vaddet gujddimusáv buoredittjat.
+Jus gujddimus ilá maŋŋet boahtá, galggá Boatsojguohtomsiebrreráde gujddimusáv hilggot.
+Jus mierredimájge ij divvusa oadtju gujddimusáv hilggot.
+Jus vihke ij mierredimájgen divvusa oadtju åtsålvisáv hilggot.
+Jus bårrå varranjárbbim dálkkasav Warana tjerdas de galggá duostudahkaj diededit dán birra vahkov åtsådime åvddåla.
+Jus åhpadiddje mierret avtastahttet sebrudakfágav åhpadimgárvvidussaj le dá máhtudakmihto ájggeguovdelis
+Jus nievret viessu de l buorre ságastit soabmásijn ietjas ájádusáj ja dåbdoj birra.
+Jus le máhttelis de la buorre jus divna sámegielak oahppe skåvlån máhtti aktan bårråt gå le biebbmobåddå, duola degu akti vahkkuj gåsi aj sámegiel åhpadiddje oassálasstá.
+Jus la máhttelis de máhtti oahppe ádjájt ja áhkojt gåhttjot ja / jali ietjá vuorasulmutjijt tjadádimen oassálasstet.
+Jus la máhttelis de máhtti oahppe guossidit sámegielagav sierra virgen ja ságájdahttet suv.
+Jus máná gudá máno oadtju tjoajvvemájnijt ja slåhtjusijt de agev gálggá skihpasujttorádevaddemijn jali varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet.
+Jus plasentas bátsidusá li de máhttá skoados ráhpom dárbulasj årrot.
+Jus vuoksá gålmån tijman gå l bårråm tablehtav jali jus slåhtju, de ij la visses jut rumáj háhppit hormonav åmastit.
+Jus vuoksema vat ruoptus båhti, álge vat låsjkosmålssomijn, valla åro ájttsis jus mánná dellagoahtá jali vájbbagoahtá.
+Jus vuoksema båhti ruoptus
+Ratjástime namma le " Drømmejobben / Gollevirgge "; http://www.hifm.no/drommejobben
+Kan inledas med följande ord: h.:
+Goalmát kapihttal sisadná sáme gielav ja kultuvrav.
+Kárásjågå ådå girkko hábme galggá mak gámá lágasj.
+Kárášjågån le friddjahuksokåntåvrrå, valla danna ælla stuovvásijt virgádum fáhkavirgálattjaj.
+Hiebadum åhpadus
+Hospiterimbåttå oassálassti oahppe dåjmajn gárden, ságasti ulmutjij æládusán ja gåvviji.
+Iehtjáda gudi dåbddi ællobargov
+KURT TORE ANDERSEN: Sjá ŋŋ ar låhkåmgirjje,
+Kárášjohka: Sámediggi.
+Kártta skåvlån betaversjåvnnå
+Guoradallama tjadá máhtti oahppe tjielggit makkir sámegieldásen sij li, ja gåktu sij ietjasa gielav máhtti åvdedit.
+- Dán kárttima milta le Sámedigge oajvvadam guokta konkrehta dåjma, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars, guhti sáme mánájgárdij åvdås vásstet.
+Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon.
+Guoradallam máhttá vuosedit gielladomenajt gånnå sámegiella le nanos ja máhtti ávkálasj vædtsaga giellaåhpadimen liehket.
+asstoájggesajev giellasadjen guoradallama duogátjijn åvddånbuktet konferánsan dagu buorre buojkulvissan ietjá prosjevtajda.
+Guoradallam vuoset li ájn stuorra dárbo sáme oahpponævojda ma li hiebadum Máhttolåpptimij- sábmáj.
+- Kárttima baktu vuojnnep gájka mánájgárde sávvi ienep sáme ståhkusijt, ja ienep sáme oahpponævojt.
+Kárttim / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget
+Rapportta sáme ståhkusij ja pedagogalasj nævoj gáktuj mánájgárdijn sáme mánáj almoduvvá:
+nav gåktu le tsuojggiduvvam sd. diedá.
+Katekismus le sierraláhkáj guoskavasj resurssan tjanádum tiebmáj mij la nammadum risstalasj jáhko ja árbbedábe oase vuolen.
+Kinestehtikalasj oahppe lijkkuji
+Kinestetihkalasj oahppe / Taktihkalasj oahppe
+Kinestetihkalasj oahppe lijkkuji
+Kintel OS le oadtjum 150 000 kråvnå prosjæktaj " YouTube julevsámegiellaj ", julevsámegielak videosáddagijda internehtan.
+Klamidiaåtsådimev máhttá aj rávvit värmmádagán jali oasstet dálkasboargálin.
+Knut Vareide, Telemarksforskning, baktu
+Aktidimäládus
+Kombinatorihkan barggá systemáhtalasj vuogij gåktu tállajt gávnnat, ja dassta le álu dárbbo gå galggá jáhkedahttevuoda merustallat.
+Kombinatorihkan barggá systemáhtalasj vuogij gåktu tállajt gávnnat, ja dassta le álu dárbbo gå galggá jáhkedahttevuoda merustallat.
+Kombinatorihkka ja jáhkedahttevuohta
+Komitea miejnnij positijvva sierra ávkke lidjin dárbulattja vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan.
+kommenterit ietjas bargov gå le ieŋŋelskgielav oahppamin
+Kommisjåvnnå iesj hæhttu bærrájgæhttjat jut duohta ja histåvrålasj dile ma dárbahuvvi riektádile tjielggamij, nuoges buoragit tjielgaduvvi.
+Kommisjåvnnå galggá árvustallat mij le åvddåla dagádum dan aktijvuodan, ådå hásstalusájt identifiserit, rijkajgasskasasj standardijt dahkat ja ådå politihkav hábbmit dásseárvo ja nissunij riektáj gáktuj.
+Kommisjåvnå konklusjåvnnå mierreduvvá maŋŋel gå le árvustallam anov mij le læhám guovlon.
+Kommisjåvnnå máhttá aj guoradallamijt ja tjielgadimijt tjadádit ma li dárbulattja ietjasa loahpamærrádussaj.
+Buohtjaskuovdov biedjá gasjkos buotjaj jali seksagávnnáj.
+Nievres saje li bahtasålben jali vinndegin bäjvádagájn. Oabme buohtjaskuovdo jali buohtjaskuovddo mij la gåjkkåm giehpebut luottan.
+Buohtjaskuovdo galggi vuorkkiduvvat ladnjatemperatuvran ja sajen gånnå ij skåba juoŋga vuosstij. Buorre saje dajt vuorkudit li jáhkkasålben jali vuossan.
+Hähkka-p-tablähtta galggá val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj.
+Buohtjaskuovddo l skuovddo hármmis asidis lateksis (gummi) majt máhttá giesset buohtjaj jali seksagávnnáj jus ájggu seksav adnet.
+Buohtjaskuovdov adná suodjen sjiervvedávdajda umasslágásj seksan nåv gåk guoddnánarggem, bahtarájggenarggem ja jus la njálmmeseksa buotjajn.
+Máhttá aj buohtjaskuovdov adnet ånanerijdijn, jus dåbddu vuohkasin ja tjehputjit dav biedjat ja diehtet gåktu dåbddu gå sájo buohtjaskuovdduj oadtju.
+Buohtjaskuovddo gávnnuji umasslágásj stuorrudagájn, hámijn, bájnojn ja smáhkajn.
+Buohtjaskuovdo álu juogaduvvi jali vuobdeduvvi nuorajduostudagájn.
+Buohtjaskuovdo dájvvamusát vuobdeduvvi skurpon måttijn buohtjaskuovdujn.
+Buohtjaskuovdo aj vuobdeduvvi automáhtajn muhtem biográfajn, bårråmsajijn ja hávskudallamsajijn.
+Konferánssa álggá bierjjedagá moarmesmáno 31. biejve kl.. 14:00 Quality Hotel Olavsgaardan Oslo ålggolin ja låhpaduvvá sådnåbiejve biehtsemáno 2. biejve.
+Konferánssa Áltá 2013 le rijkajgasskasasj álggoálmmuksebrudagá gárvedibme v��ráltkonferánssaj.
+Konferánssa sjaddá aj tjalmostuhttet makkár ájggomusá ja dárbo mánájn ja nuorajn li sámegielav nannitjit asstoájggefálaldagáj baktu.
+Konferánssa le gulldalimlanján
+Konferánssa dahká de vuodov vijdábuj bargguj dán suorgen.
+Konferánsa fáddan le árkkabiejvverasissma.
+Konferánsan lidjin lågågdalle iesjguhtik sebrudaksuorgen, ja lij buorre vuodon diedádusbargguj.
+Konfirmasjåvnnåårnik le ietjálágásj sajes sadjáj.
+Konfirmánta manoj nanna
+miere konfirmasjåvnnåájgen anoduvvi (bs. Jubmel vaddá - Mij juogadip, 5. kapihtal).
+Konfirmasjåvnnåájgen besa ienep diehtet ietjat jáhko birra, Rámáda birra ienebuv oahppat, ristagis jáhko birra ságastit, girkkuj oahppásin sjaddat, ådå ájádusájt oadtjot iellema birra, ja berustahttáj girkko, bájkálasj sebrudagá ja værálda åvdås.
+Konfirmasjåvnnå
+Konfirmasjåvnnå mierkki duodastus.
+Konfirmasjåvnån duodas Jubmel jut loahpádusá majt gástan vattij, ájn li ájmon.
+Konfirmasjåvnån nuora ietja åvdåsvásstádusáv válldi.
+Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka le jagen 2008 álgadam bargov ådå diehtojuohkemmateriálajt jårggålit sáme gielajda.
+rijddotjoavddemrádij dåjmadahka
+Konsesjåvnå ássje guosská viehka stuorra duobddágijda sáme guovlojn.
+Konsesjåvnnåällosujtto
+Ævto máhtti tjanáduvvat konsesjåvnnåj (§43).
+Vuogas sosiála åvddånahttem dáhpáduvvá aktijvuodaj man ulmme le avtaárvvusasjvuohta oassálasstij gaskan dagu gå ståhki.
+● Rádádallamvælggogisvuohta máhttá gåbttjåt divna oalle ja materiálalasj vuogijt sáme kultuvran.
+● Rádádallamvuoge gulluji ássjijda ma máhtti sáme berustimijda njuolgga vájkkudit.
+Rádádallamsjiehtadus / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Rádádallamsjiehtadus ij vatte Sámediggáj vetoriektáv ássjijn ma sáme berustallamijda guosski.
+Rádádallamsjiehtadus
+Rádádallama ássjeguovllo máhttá liehket moattelágásj ássje, duola dagu lága, njuolgadustjála, ájnegis mærrádusá, njuolgadusá, dåjma ja mærrádusá (duola dagu stuorradikke diedádusá).
+Sámedigge ja ráddidus libá konsultasjåvnåj tjadá avtamielalattja gå ådå mánájgárddeåhpadiddje åhpadussaj biejaduvvá ienep dættov åvdedit dádjadusáv sáme kultuvra birra. Dat la ájnas oasse ja gullu Vuona nasjåvnålasj kultuvrraj.
+- Konsultasjåvnåj lip mij oalle dárkkelit tjielggim Statnettan la vælggogisvuohta ællobargo hieredusájt unnedit lahka ságastallamij baktu ællobarggij.
+Konvensjåvnnåoajvvadusá ulmme le buorep ja jaskadabbo boahtteájgge sámijda álmmugin Nuorttarijkan ja ájnegis ulmutjin iesjguhtik nuorttarijka lándan.
+Konvensjåvnnåoajvvadus ij makkirak gájbbádusájt jali hásstalusájt buvte daj stáhtaj gáktuj gånnå sáme årru ietján gå gájbbet hæhttu sáme identitehtav, gielav, kultuvrav ja iellemvuogev vieledit.
+Konvensjåvnå bargon le ájggemierre jage duogen 2012 ragátmáno rájes.
+Konvensjåvnnåmávsov galggá mierredimbiejves nielje vahko sinna mákset.
+Konvensjåvnnåoajvvadus dåhkkit mijá riektáv iesjmierredibmáj ja dan ulmme le aktisasjbarggo avtan álmmugin rájáj rastá galggá sjaddat álkkep.
+Konvensjåvnnå galggá jårggåluvvat nuorttasábmáj, julevsábmáj ja oarjjelsábmáj.
+Guovllobievddegirjje konvensjåvnnåj Vuona ja Svieriga gaskan ällosujto birra rájáj rastá Álggemmärrádusá
+- Stuorra urudismáddo le konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn.
+- Konvensjåvnnå ij gudik gåktuk tjoavde divna hásstalusájt ma li ællosujton rádjáguovlojn.
+Konvensjåvnnå fámon la gålmmålåk jage dat biejves gå fábmuj bådij.
+Konvensjåvnnå Svieriga ja Vuona gaskan ällobargo birra rájáj badjel
+Konvensjåvnnåsjiehtadusá li dal álggám ja galggi ållidum vidán jagen.
+Rádádallam ja oassálasstem le konvensjåvnå tjiehkagiergge.
+Konvensjåvnnå dåmat ednamriektáv, barggodilev, barggeåhpadimev, varresvuodav ja åhpadimev.
+koordináhtajt adnet figuvrajt gåvvidittjat ja guoradallat geomehtralasj hámijt, digitála vædtsagij ja daj dagá
+ Armeniagiella  Beas  Bulgaragiella  Kroahtiagiella  Tuskagiella  Grehkagiella  Pålskagiella
+Kriminalhuvso giddagisá sámegiela háldadusguovlon le tjåhkkåhiddjijn rievtesvuohta sámegielav adnet nubbe nuppijn ja ietjasa lagámusáj.
+Kriminalhuvso guovdásj háldadus le biedjam sámegielak aspirántaj rekrutterimav giddagisskåvllåj sierra åvdedimsuorggen stivrrimguládallamij Kriminalhuvso åhpadusguovdátjijn (KRUs), mij åhpat giddagisdievnastiddjijt.
+Kriminalhuvson ij le statistihkka galles sámijs duobbmidalli.
+Kriminalhuvson de hæhttu bargge gudi sámegielav máhtti ja gejn la sáme kultuvras máhtudahka.
+Hiervvidus Den som... dájddáris Kristin Ytreberg gávnnu juohkka siejnen vájaldimhállan.
+ja åvdedit risstalasjvuodav vuodon sáme jáhkkuj.
+kristusijtjuorvas 4 (musikserie C, se bilaga) tj: Ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá.
+Kristus vas máhttsá.
+Jesus
+Jesus fristes
+Kristuse-værjoe
+Kristuskránssa
+Kristus le tjuodtjelam.
+Kristus le gånågis.
+Kristus mierkki sån guhti le vuojdadum.
+Kruvhtegenvaerien / Vaekien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti, dav gäjnov Valenij Famnvatneta guoran, vijdábut dan jávre rastá ja Famnvasselva milta Varnvatnetij, dåppelt Sørdalselva Reevhtsej (Røssvatnet).
+Kruvhtegenvaerie / Vaekie la Vapsten sijte guohtomguovllo.
+kuhmunen (a) samernas.
+Kultuvrraárbe baktu nannip Sámeednamav boahtte ájgijda.
+oasse ma dárbahuvvi suoddjiduvvat aktijvalattjat
+kultuvrraárbev Rahtedoajmma oadtju viddnon
+Kultuvrradepartementa kap. 320 Allmenne kulturformål, post 73 Nasjonale kulturbygg le oajvvadum vihtta millijåvnå doarjjan tsieggimprosjektaj Nuorttalij årro álmmugij guovdásj (åvdep Ája Sáme guovdásj) Gájvuonan.
+Ja Ednambarggodepartemænnta l binnedam arktalasj ednambargguj ednambarggosjiehtadusá baktu ja 2 millijåvnå ællosujttosjiehtadussaj.
+Kultuvrradepartementa budsjehta badjel oajvvaduvvá juollodit 70,4 millijåvnå kråvnå Sámediggáj kultuvrradåjmajda 2012 jahkáj, 3 millijåvnå kråvnå lasedibme 2011 rájes.
+Kulturdepartementan le gájkbadjásasj åvdåsvásstadus giellapolitihkalasj ulmijt hábbmit, dålkkut ja åvdedit Vuonan.
+Kulturæládusáj birra:
+Kulturæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Kulturæládus mij le máhtudagá nali tsieggidum
+Kulturæládus
+Kulturæládus gånnå almmavuohta ja åskåldisvuohta le sajenis
+Kulturæládusbargge viessu buvdajs vuobddemis muhtem márnánij ja sihti dåjmadit- jali juo dåjmadi mávsánis æládussan.
+- Kultuvrraæládusá li muhtema rijka miellagiddisamos ja sjaddelamos æládusájs, ja mij doajvvop moadda ådå ásadusa sjaddi, javllá rádeájras Silje Karine Muotka.
+Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+kultuvrra- giellabiedjamdago
+Kultuvrraa- ja girkkodepartemænnta ájggu åvddånbuktet stuorradiggediedádusáv bibliotehka birra jagen 2009.
+Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le guhkes ájge milta doarjjagijt juollodam Vuona Rámmátsæbrráj (Det norske Bibelselskap) jårggålittjat ja ådåstuhttet rámmáttevstajt nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj.
+Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le juollodam rudájt sáme tjoaggulvisáv oarjjelsáme giellaguovlon ásadibmáj 2009 jage.
+Fylkaj oasseplánaj kulturmujtoj ja bieggamilloelfámo hárráj
+Kulturmujto galggi háldaduvvat histåvrålasj gálldon.
+Kultuvrraráde sihtá vaddet ålop sámijda máhttelisvuodav stipendav åhtsåt ja danen gádot åvdep ålgusvaddemrávkálvisájt.
+Kultuvrra, giella ja rijkagasskasasj barggo li ájnas vuorodimguovlo Sámedikke budsjehtan jahkáj 2013. - Sáme institusjåvnå ja festivála li ájnas ásadime ja ájnas arena kultuvrra-, giella- ja identitehtaåvddånahttemij, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Kultuvrra ja modellerim
+Oajvvesuorgge kultuvrra ja modellerim vaddá åbbålasj perspektijvav matematihkka fáhkaj.
+Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta
+Oajvveoasen Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta le gatjálvis kultuvrradádjadusás vijdes sisanujn.
+Sámij dålusj åssko lej luonndoåssko vuododum animismalasj iellemdålkkumij, gájkka viessogijn lej siello, dán láhkáj de lidjin ulmutja ja da viessoga
+Kultuvralasj máhtudahka le diehtet ja vieledit kultuvralasj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt sáme sebrudagájn ja sebrudagáj gaskan.
+Kultuvralasj referánsarámma mierredi låhkamdádjadusáv, sæmmi bále gå låhkåm åvddånahttá guládallamtjehpudagájt ja kultuvrradádjadusáv.
+Kultuvralasj skåvllåvuossa gáktuj sihtá Oslo suohkan lasedum aktijvuodav bájkálasj sáme birrasij Oslon.
+Ságastallam ja iellemrijbbam, Nuortta-Sálton).
+Kurssatjoahkke sisadno le tiemá sáme giella ja kultuvrra, sáme rievtesvuoda, ja oahppat muhtem moallánagájt ja termajt mij máhttá giehpedit guládallamav sáme pasientaj ja varresvuodadievnastusájn.
+Kymrilasj giella le uddni bákkulasj fáhka gájkajda Walesa vuodoskåvlåjn.
+Kyoto-protokolla vuostasj vælggogis ájggudahka 2012 rádjáj le nuoskodimev dåssju binnitjav giehpedam.
+Laadth - gielesin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Lullne: Rijkarájás Holdernin jávre oarjemus luoktaj, dan maŋŋela Holdersströmmena milta jávrráj Torrön.
+Laadth - gieles la guohtomguovllo Skæhkere ällosujttimdajvvaj.
+Ájnas le jut álggoálmmukdimensjåvnnå nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuodajn várajda váldeduvvá, ja ássje ma álggoálmmugijda li ájnnasa åvdeduvvi sihka rijka- ja rijkajgasskasasj dásen.
+- Læstadiánálasj árbbedáben le Luthera unna katekismatjin guovdásj sadje jáhkkoåhpadusán.
+Sámij låhko Sámen ja
+Tsuojggidusájn § 5-1 dættoduvvá huoman sierra åvdåsvásstádus ILO 169 konvensjåvnå milta oadtjot dájt dåjmalattajt maŋen pládnaprosessaj.
+Lága álggomærrádusájn li njuolgadusá sáme kultuvrav bærrájgehtjatjit (§2) ja jut láhka galggá aneduvvat álmmukrievtesvuodaj gáktuj ma guosski álggoálmmugijda ja unneplågojda (§6).
+Lága milta avtanik ij la riektá seksuálalattjat dåmadit ulmutjij gut ij sidá.
+Lága milta:
+Ietjá sáme berustimij ja bájkálasjsebrudagáj rievtesvuohta konsulteriduvvat ássjijn ma njuolgga vájkkudi sijáv, ij la maŋen váldedum lágan.
+Lága mærrádusá vaddá dajda gejda hálijdi sámegielav adnet ietjas berustimijt åvdedit kriminalhuksuj sámegiela háldadusguovlon rievtesvuodajt sámegiellaj giehtadaláduvvat.
+Sierraláhkáj galggap birás- ja energivuogas tsiekkadusájt vuorodit boahtte jagijda, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.
+- Boahtte mánojn hæhttup dájt vejulasjvuodajt nubbe nuppijn buohtastahttet, ij la álkke dáv mierredit ja prosessa ietjastis le aj hásstalus, javllá Aasrud.
+(§1). Lágan le aj sierra mærrádus jut viledime galggi vuoseduvvat minerállaresursaj háldadimen (§ 2).
+Lágan le aj sierra mærrádus mij mierret jut láhka galggá aneduvvat álmmukrievtesvuodaj njuolgadusáj gáktuj mij guosská álggoálmmugijda ja unneplågojda (§ 6).
+Lágan la tjáledum, skåvlån la välggogisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij aktak nuppástuvá.
+Lahka aktisasj barggo pedagogalasj-psykologalasj dievnas tusájn le guovdátjin.
+Lahkavuodajnisá la lieggavuodajnisá jaskadin mijájt.
+Lága ja njuolgadustjállaga / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Lága hæhttuji rievddaduvvat, fábmo ja åvdåsvásstádus hæhttu tjielgaduvvat.
+Lága ja njuolgadustjállaga ma lisierra berustimes åsida jali ålles sáme álmmugij galggi sámegiellaj jårggåluvvat.
+Lága ma dákkár dåjmajt reguleriji li, tjátjádakregulerimláhka, energijaláhka, tjáhtjeresurssaláhka ja minerálláhka.
+Lága merkahi ij åbbå lahkaulmutjijn la riektá diedojt oadtjot mij javladuvvá ja dagáduvvá skihpadåben jus iesj ij sidá galggi diedojt oadtjot.
+Lágan le ulmmen ierit ietján sáme kultuvra vuodov nannit, sáme árbbedábálasj diedojt biedjat vuodon háldadimen ja dættodit sáme kultuvra luondovuodov vieledit gájkka dåjmajn lága milta.
+Dilev láhtjet kulturæládusdåmadiddjij æjvvalimsajijda ja værmástagájda
+• láhtjet dilev nav vaj máhttelisvuoda sjaddi fámiljajda oassálastátjit nuortta, julev- ja oarjjelsámegiela åhpadusájn
+• láhtjet dilev nav vaj gájkka oahppe gudi sihti, oadtju sáme åhpadusáv
+• láhtjet dilev nav vaj buorep ja ienep oahpponævo li sámegiellaj ja sámegielan
+• láhtjet dilev nav vaj ienep máná sáme mánájgárddefálaldagájt oadtju
+• láhtjet dilev nav vaj ienebu åhpaduvvi sámegielakåvddåskåvlååhpadiddjen ja åhpadiddjen
+• láhtjet dilev nav vaj buorre ålgoldisævto li sámeåhpadussaj
+• láhtjet dilev nav vaj stuoves fálaldagá sámegiela åhpadusáv mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda
+• láhtjet dilev nav vaj lasse- ja joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda mánájgárdijn ja skåvlåjn
+• láhtjet dilev nav vaj árra giellaarvusmahteduvvá mánájgárdijn
+• láhtjet dilev nav vaj sierra ratjástibme sjaddá julev- ja oarjjelsáme åhpadusán
+• láhtjet dilev nav vaj buorre kvalitehtta sjaddá åhpadusán sámegiellaj ja sámegielan
+Ássat ålggoskåvlåv sáme láhkábirrusin, tjanádum duola degu sáme árbbedábálasj æládusájda ja / jali dåjmajda.
+Hiebadahtátjit viesso ja moattebelak sáme kulturiellemij buorre kvalitehtajn
+Dievnastusá hiebadimen le Sámedikken koordinerim ja åvdediddje rolla guovdásj oajválattjaj gáktuj.
+Jus galggá åhpadimev hiebadallat nav buoragit gå máhttelis ájnegis oahppáj, de le ájnas æjgádijda diedojt vaddet máná birra skåvllåj.
+● dilev láhtjet guojmmevuohtaj stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan mij doajmmá sáme kultuvra ja sebrudagá nannimij.
+● gæhttjalit ásadit semalasjvuodav stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gå árvvaladdi ådå lágajt jali dåjmajt dahkat ma máhtti sáme berustallamijt njuolgga vájkkudit.
+• láhtjet dilev webba diehtojuohkemdievnastussaj sámegiellaj ja sámegiela birra
+• láhtjet dilev åvddånahtátjit sáme avijsajt ja avijssabielijt julev- ja oarjjelsámegiellaj
+• láhtjet nav vaj sáme giela saje ásaduvvi ja nanniduvvi.
+• láhtjet dilev sáme tv ja radio sáddagijda sáme-giellaj
+ Dilev láhtjet váj giellaprosjevta ma buoragit li vuorbástuvvam stuoves ruhtadimev oadtju.
+Láhkaárvvalusá sisadno le njuolgadusá anátjit suomagielav meäkieli ja sámegielav oajválattjaj ja duobbmoståvlåj gáktuj.
+Oajvvadus njuolgadustjállaga rievddamij sáddiduvvá guláskuddamij guláskuddamásadusájda (guláskuddamájgge le dábálattjat 3 máno)
+Njuolgadustjállaginn oajvvaduvvá aj dibddet suohkanav válljit jus sáme namma galggá vuostatjin tjuodtjot aj dakkir sajijn ma ælla sáme giellaháldadimguovlos oassen.
+Láhkatjállusa juollodittjat presssadoarjjagav sáme avijsajda rievdaduváj 2008 jagen.
+Háldonjuolgadusá ja biebbmosijddanjuolgadusá rievddama nuolgadus mij moarmesmáno 1. biejve 2012 doajmmaj bådij dættot sámegielak mánájn gudi giellaháldadimguovlon årru le riektá gielasa bisodit gå ådå huksuj biejaduvvi.
+Láhkatjálos galggá oarjjelsámegiellaj jårgg��luvvat.
+Ådå njuolgadusá Sámedikke válga gáktuj gávnnuji dáppe lovdata.no.
+Láhka javllá i. i. lága ja njuolgadustjállaga ma sierra berustimij baktu guosski ålles sáme álmmugij jali åsijda sáme álmmugis, galggi jårggåluvvat sámegiellaj.
+Målssu lágajt riektá birra sámegielav ja suomagielav ja meängielav tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn adnet.
+Gájbbádusá li namma galggá riekta tjáledum ja riekta sáme merkaj.
+Láhka l fámon sämmiláhkáj gájkajda juska vil sjiervve.
+Láhka ij sirri namájt sámegiela háldadusguovlo ålggolin jali sissŋelin.
+Láhka konkretiseri daj badjásasj prinsihpaj sisanov majt Vuodolága § 110 ásat.
+Mánájgárddeláhka (2006) dættot suohkanin le åvdåsvásstádus jut mánájgárddefálaldahka mánájda sáme guovlojn (sáme giellaháldadimguovlon) le sámegiela ja kultuvra nanna vuododum.
+Mærrádusáj milta galggá sáme namma agev vuostatjin tjuodtjot sáme giellaháldadimguovlon.
+Mærradus tjieggdahttá masi láhka galggá liehket vájkkudimnævvon jåvsåtjit, ja ma li ájnnasamos sebrudakdahkamusá majt láhka galggá tjoavddet.
+Lahka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra javllá tjuottjudusguovloj låhko gålmå unneplågogiellaj - suomagiella, sámegiella ja meängiella - laseduvvá gietjat kommuvnas Norrbottena lenan gitta 68 kommuvnajda Svierigin.
+Láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra fábmuj bådij ådåjakmáno1.b. 2010.
+Lahka aktisasjbarggo Jåhkåmåhke kommuvnajn Jokkmokk Winter Conference birra
+Davvisámigiella (nordsamiska)
+Julevsámegiella (lulesamiska) TjuottjudusguovloLahka rijkalasj unneplågoj birraLenastivra viddnoOrganisasjåvnnådoarjjaStáhtadoarrja
+Lahka rijkalasj unneplågoj birra
+Lahka rijkalasj unneplågoj birra - Länsstyrelsen i Stockholm
+Sámedikke ja ietjá sáme riektáássjij láhka (sámeláhka) doajmmaj bådij jagen 1989 ja dan ulmme le dilev láhtjet váj sáme álmmuk Vuonan máhttá ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttit.
+Lágan li aj biejadusá lága adnema dåbelijtjuovvoma birra.
+Njuolgadustjála sámelága giellarievtesvuoda birra
+Láhka láhtjá dilev vissa máhttelisvuodav gártjedit sierraloabev vattátjit pládnalága mærrádusájs.
+Lov om grunnskolen og den vidaregåande opplæringa
+Lakselvdal / Lyngsdal ällosujttimdajvan la riektá Dolpi tjadá jåhtet.
+Åmijt massá jali späddjuji, gå ij dajt gehtja jali suoláduvá.
+Gáhtu gus guopparinfeksjåvnnå jus vuojddá vuollevájmov yoghurtajn?
+Slahpo li vistijda duodden, sierraláhkáj tjuohkedálvijn.
+• låhkåm- ja tjállemgássjelisvuoda
+juvdá jali grehka, oarje jali friddja almatja, ja gájka lip avtav Vuojŋŋanisáv juhkam.
+Lájbbe mav doadjep le oasálasjvuohta Kristusa rubmahis.
+Bagádusá vierttiji vaddet konkrehta buojkulvisájt gåktu máhtudakmihtojda máhttá vaddet konkrehta sisanov juohkka dásen ja buojkodit åvddånimev dásij gaskan.
+Bagádusá galggi dagáduvvat nav vaj åvddånboahtá gåktu máhttá buorre hiebadum åh
+Bagádus máhttá liehket ájnas nævvon sihkarasstemin ja vaj sáme máná ja sijá æjgáda oadtju åtsådallat buorre sirddemav institusjåvnåj gaskal.
+Lájggo ij máhte åvddål áramusát avta jage hiebaduvvat ja dalloj avta máno tjálálasj diededimijn.
+Máhttá sjiehtadallat lájggo åvddåmákson juohkka mánnuj galggá mávseduvvat.
+Lájggidum vieso hæhttuji aj divoduvvat sihkarvuoda ja vuogasvuoda diehti.
+Ásadittjat dakkir kontov, gålo galggi lájggovaddes mávseduvvat.
+Aneduvvá lájggovielgijda ja ihkap spedjamijda ladnjaj masi lájggididdjen le åvdåsvásstádus.
+Deposisjåvnnå ij galga ienep gå 6 máno lájggo årrot.
+Deposisjåvnnå galggá rentaj mávseduvvat gå lájggididdje jåhttå.
+Dakkir deposisjåvnnå le jasskavuohtan såbadusá maŋás biedjamij.
+Lájggo Lájggo galggá vissa biedniklåhkuj märostuvvat.
+Guovlon Langfjelletin li tjuovvo rájá: Lullne Divielva ja Rostaelva gávnadimsajes, Divielva milta Høgskardhusaj.
+Ladnja le ållu vinndegij dagi man tjadá máhtá luodov vuojnnet, vinndek badjen buktá galla dav sierra tjuovgav ladnjaj, ja vájkkut ilmev, vájku le biejvve idjaguovddela jali gåmo sjævnnjat guovsagisájn libudime badjen.
+Dánna máhtti divna sáme rustika vuorkkiduvvat.
+Lars Filip Paulsen
+Lasádus åbbålasj oahppomáhtudahkaj
+Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj
+Lasedime sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda
+Tjårggi strávvesihkarvuodav
+Almulasj fálaldagájt sámegiellaj lasedit addnijda gájkka sebrudaksuorgijn
+Lasedit jådov iesjdagádum gálvojs
+lasedit sijá bargov galbbit unneplågogielak
+Sáme kulturæládusáj tjehpudagáv buoredit
+lásjmudallam
+Läsningen kan avslutas enligt följande: h / v: Náv gullu ájlis evangelium.
+Läsningen kan inledas med orden: Låggŋijihtit / Rahpit vájmojdihtte Jubmelij ja gullit udnásj ájlis
+Gulldalup Oabme Testamenta bágojt... Textläsaren kan avsluta med orden:
+Läsningen kan inledas med orden: Guhti låhkå máhttá náv javllat:
+Lasedum miehttsetjuollam ja birásbiejstem li båhtusav vaddám vaj slahpo li miehtsijn binnum.
+Negatijvalasj viesátåvddånibme aneduvvá ienep oasseájggeårudimes ja ienep guosseäládusás muhtem mudduj målsuduvvat.
+NANNIDUM VÁJKUDIBME Rijkalasj unneplågoj iesjmierredibme ja vájkudibme
+Vidjura ma vil vájvedi ja vádá
+- Guládallat sáme siebrij, mánájgárdij, skåvlåj, juohkusij ja organisasjåvnåj, sihke bájkálattjat ja guovlon.
+Duodden juogeduvvá ållo diehto ja bagádallam tjálalattjat ja telefåvnå baktu.
+Duodden de viertti guhkásåhpadusá plána tjuovvolibmáj buorebut látjeduvvat aktisasjbargguj rájáj rastá divna gålmå sáme gielajda.
+Duodden dasi majt åvddåla li vuorodam, de árvustallam karakteraj baktu sjaddá ådå tiebmán ságastallamijn.
+Duodden le dási gullu i. i. gástadibme, vállda ja skallo.
+Duodden boahtá jahkásasj ruhtabátsos Sámeálmmuga fåndas.
+Duodden vaddá Sámedigge aj dårjav museajda, kulturguovdátjijda ja kulturviesojda, ja dårjav varresvuoda suorge dåjmajda, mij aj le viehka ájnas gå galggá sámegielaj dilev buoredit.
+Vijdábut de vaddá láhka mærrádusájn " muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegiellaj jali sámegielan jali sierra sáme fágajn joarkkaskåvlån sissŋelin sierra kursaj jali sierra juohkusijda.
+Duodden ájggu departemænnta dahkat jiednafijlajt nuorttasáme rámmaplána jårggålussaj.
+Duodden fágalasj åvddånibmáj ja barggamvuohkeoahppamij, hæhttu oahppe aj åvddånahttet máhtojt gåktu iehtjádij siegen doajmmat.
+Duodden fáhkakomiteajda gávnnuji aj Dárkastuskomitea ja Válggakomitea.
+Duodden de sjaddá bargaduvvat vájmmelisát sámij avijsaj, sámi Radio ja ietjá ájggeguovddelis diehtojuohkemkanálaj gáktuj.
+Duodden galggi tjadádit njálmálasj eksámav.
+Giellamáhtudahkaj duodden le dålkkumdievnastusán dárbbo máhtudagás sáme kultuvrradádjadusás ja histåvrås.
+Dássta le Bådådjo giddagisán, ila giddagisán, hálldo ja sihkarasstemanstáltan ja Ringerijka giddagisán akta sámegielak bargge gænnánik.
+Duodden le aj rijkavijddusasj sáme statistihkka.
+Duodden máhtudagáv ådåsis anátjit, de galggá oahppe aj oahppat ájádallat dan birra ja adnet dav skåvlån, sijdan ja maŋŋela barggoiellemin.
+Duodden álgadim mærrádusájda minerállalágan, de le dát tjanádum nielje oajvvedásijda minerálladåjmajn.
+Duodden njálmálattjat subtsastit máhtti muhtema drámátiserit subtssasav.
+Oahppe máhtti tjállemprosessan bargadahttijn njálmálattjat árvustalladuvvat ja gå gærggi kåserijajn tjálálasj diededimev.
+Duodden de sámedigge háldat doarjjagijt mánájgárddefálaldagájda, oahpponævojda ja stipendajda.
+Duodden le Sámedigge ásadam stipendajt alep åhpadussaj, bs. doajmmaoasev.
+Duodden ásaduvvá muhtem systebma gånnå le máhttelis dárkestit virggeskihpudaklistav, gånnå aj barggoiellema oassálasstijn le ájnas roalla gå oasev válldi ådå, stuoves vieggeskihpudaknammadusás.
+Duodden gávnnuji moadda báhkogirje unneplågo gielajda Wiktionary-prosjevta baktu.
+Lasse pládna galggá aneduvvat tjoaggulvisájn gånnå li sáme máná ja nuora, váj sámevuohta bærrájgåtseduvvá dán
+Lasse pládnaj Jubmel vaddá - Mij juogadip, jáhkkoåhpaduspládna Vuona girkkon
+ Lasedum birástakmávso stáhtas sámegiela åvddånahttemij
+Lanján hæhttu liehket máhttelis buoragijt ja ráfen ságastallat.
+Ladnja galggá årromláhkáj dåhkkit Sisanet vaj galggá vissa dáhttjaalludahka, vissa stuorrudahka vinndegijn årrot. Rávkalvis le galggá lávggot / navoldit ja málestit j n v máhttet.
+Ladnja ja låvdagoahte aneduvvi aktelasj.
+Ladnja
+Mávsov sebrulattjajda ja sadjásattjajda ráddidusá aktisattjat mierredibá.
+Komitéa dættot vijdábut man ájnas aktisasjbargo le svieriga oajválattjaj oarjjelsámij dilev nannitjit.
+Nammadus oajvvat Sámedigge sáme dutkamdiedádusájn barggagoahtá lávkken ålleslasj sáme dutkampolitihkav hábbmit.
+Nammadus oajvvat barggovuoge ásaduvvi ma lulujin nannit Sámedikke oassálasstemav gå Dutkamráde galggá ådå prográmmaplánajt plánit ja åvddånahttet.
+Nammadus oajvvat duola dagu sierra dåhkkidimårnigav Sáme allaskåvllåj tjanádum plánajda diedalasj allaskåvllån sjaddat ja vijddábut álggoálmmukuniversitehttan.
+Nammadus biedjá dættov årnigijda ja dåjmajda ma bádtjiji suohkanijt bisodittjat barggijt sámegielmáhtudagájn, ja dan láhkáj måvtåstuhttet ulmutjijt oahppat sámegielajt ja adnuj válldet. Ja dan láhkáj bisodit suohkanijt ja ietjá dievnastusájt giellamáhtudagájn.
+Nammadus galggá árvustallat hiebalasj tjoavddusijt ma giehpedi ja vieledi suohkanij sierralágásj hásstalusájt ja dárbojt
+Nammadus galggá doajmmat guláskuddamorgádnan sáme nuoraj ja Sámedikke gaskan, valla aj guláskudden ja váksjudiddjen Sámediggáj nuorajássjij gáktuj.
+Siebrreráde galggá gávnnut gájkka lánndadikkijn duostotjit gujddimijt ja vuojnojt iehtjádij siegen duostomij, diagnosaj, dálkudibme, mávso, sekretässagátjálvisájda ja sujttogarantiddja birra.
+Nammadus galggá nannit sámegielav / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Nammadus galggá nannit sámegielav
+Nammadus ja ájrrasa bessi mediajn guládallat ja åvdedit dajt ássjijt majt sihti ietjá instánsaj.
+Nammadus le tjadádum sebrudakekonomalasj gållomerustallamav mij gehtjaj gisstohávddádimev ja urnehávddádimev.
+Nammadus le sáme dutkama ja alep åhpadusá åvddånimev, dárbojt ja ulmijt tjielggam ja moadda konkrehta dåjma åvdedam.
+Nammadus le diedov viedtjam daj ietjá nuorttarijkajs, árvustallam dárbov stivrrimdiedos ja statistihkas, ja le åvddånbuktám moadda oajvvadusájt njuolgadusrievddamij.
+Komitea miejnnij vuona sámepolitihkka galgaj farra rahtjat nannitjit sámijt álmmugin, åvddånahttet vieledusáv álmmugij gaskan ja álgadit ekonomalasj ja sosiálalasj dåjmajt ådåstuhtátjit sáme iellemvuogev ja duodde integrerimav vuona sebrudahkaj.
+Komitea anij ietjas dahkamussan "gæhttjalit gávnnat njuolgadusájt ja ulmev oajválattjaj politihkkaj sámij hárráj mij máhttá nannit sáme unneplågov ekonomalattjat, sosiálalattjat ja kultuvralattjat " (19. bielen).
+Komitea máhttá aj tjadádit guoradallamijt Sámedikke háldadusan majs komitea adná dárbov.
+Siebrreráde aj lagáp märrádusájt ávkkima hárráj oadtju vaddet.
+Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet.
+Siebrreráde máhttá mierredit dakkár biedjamdagojt oadtju åvdåsvásstediddje fábmudahka rijkan tjadádit, jali tjiellde ja ällosujttimdajvva mij dákkár dagov ietjas nali válldám la.
+ma dan diehti gå sáme li álggoálmmuk mij ällosujtujnis dålusj ájgij rájes la äloj jåhtålam dan badjel mij uddni la rijkkarádjá Svieriga ja Vuona gaskan,
+Komitea tjuottjodij dakkir guovllo juo gávnnuj.
+Komitea árvvalus mij åvdeduváj jagen 1959, aneduvvá unneplåhkopolitihka jårgestibmen.
+Siebrrerádij bievddegirje ja märrádusá galggi tjáleduvvat svierigadárruj jali vuonadárruj ja dárbo milta sámegiellaj aj.
+Komiteatjåhkanime tjadáduvvi ållestjåhkanimij åvddålattja.
+Komiteatjåhkanime tjadáduvvi mánnodagá ja dijstagá, ållestjåhkanibme gasskavahkos bierjjedahkaj.
+Åvddåulmutja duogen goappák siebrreráden la ássjegárvvidimijt lájddit ja gåhtset.
+Siebrreráde sebrulattja galggi åvddåulmutja gåhttjoma milta säbrrat siebrreráde tjåhkanimijda ja gå dárbaj ássjegárvvidimijn viehkedit.
+Nammadusá barggo le læhkám guoradallat riektálasj ja ekonomalasj gatjálvisájt hávddádime aktijvuodan.
+Nammadus sihtá kremasjåvnnå galggá liehket navku, ja aj sihti báhttse e galgga vierttit ienebuv mákset jus ieritvuolgge galggá hávddáduvvat ietjá suohkanin gå danna gånnå åroj.
+Siebrreráde politijkkárijn ja virggeulmutjijn la sjávovälggogisvuohta.
+Siebrreráden li politijkkára ja virggeulmutja giehtadalli gujddimijt.
+Nammadusá ájrrasa li:
+Nammadusán li:
+Májnoduvvá åtsådimev vaddá maŋemusát 15 iesselisváhkon danen gå guoradallam rievddadiddje åtsådimes máhttá vájvep jus iesselisvuohta l guhkev åvddånam.
+Goappátjijda álu buorak sjaddá jus gähttjal.
+Álu vuoksá jali oaddá.
+Guhka ájgge gihtjá åvddål gå sellarievddadusá åvdeduvvi skoahtotjåttåbårredávddaj, dábálattjat lågev gitta lågenanvihtta jage.
+Máhttá viehkedit giehttot ietjas goavge birra ulmutjij gejna dåbddå jasskavuodav.
+Lagábut oatsodit ja guládallat institusjåvnåj stivrranammadimij ja ruhtadårjaj baktu
+Lahka aktijvuohta gájkaj
+Lávlla " Tjalmme, tjalmme, njunnje, njálmme, biellje, biellje vuopta " sámegiellaj máhttá lávlloduvvat ja háddidallat moattelágásj fártajn, huj jåhtelit ja huj suojmma.
+Lávllaga máhtti liehket sáme raplávlla, juojggamtjuojalvisá givsedime, iesjdåbdo ja identitehta birra.
+lávllot álkkes sáme berajlávllagav
+- Låvdagoade jårbbis hábme gåvvit aktan lip.
+Låvdagoaden li aj læhkám stuoves saje fámilljaj.
+Lávvodagá biehtsemáno 8. biejve
+Lávvodagá galggá liehket sáme oasse parádan, ja muhtem vuosstemoallánagá ma li ilmmum sámij bieles vuoset miján la soames barggo dahkat åvddål oadtjop ålles dåhkkidimev vinjo vuoges ja identitehtas sáme sebrudagán, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
+Ållu tjielgas dárbbo le jut muhtemin hæhttu gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, ja dåjmaj koordinerima åvdås.
+Teknologijaåvddånahttem juohkka sebrudaksuorgen le viehka dárbulasj jus giella galggá iesjguhtik fáhkasuorgen aneduvvat.
+Sámegiela bierggim le dan duogen jut nahká sámegielagij lågov lasedit.
+Álkke le usjudallat ahte ij lijssi.
+Giehpemus la ärádusájt gulldalit navvulin gå njittje li sájbujn vuojdadum.
+Álkket la dubágajs tjanáduvvat.
+Álkke le oahppijda divvot ja buoredit tevstav gå pc ' ajn tjálli.
+Gå oahppe ietja galggi subtsastit, buohtastahttet ja tjállet subttsasijt le álkkebu vuodon válldet oahpes subttsasijt gå amás subttsasijt..
+Agev le barggij åvdåsvásstádus dákkir gássjelisvuodajt giehtadallat mánájgárden.
+Agev la buorre ságastit gejna l iesselissan sjaddam, gåktu sihtá dahkat.
+Agev la buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi.
+libá agev sijá lunna gudi gástaduvvi.
+Agev la máhttelis gujddimusájt åvddånbuktet skihpasujttopolitijkkárijda gejn li politijkalasj åvdåsvásstádus lánndadikken jali kommuvnan.
+Ávkálsj le barggat riekknimijn vuodotjehpudahkan ja matamatihkajn sábmáj, duola degu stuorrudahka, hábme, jåhto sajen ja buohtastahttem.
+Máhttá aj liehket ávkálasj báhkogirjen guoradallat tjielggidusáv dáros sámegiellaj, jus la sisadno bágo milta.
+Barggij duogen le dat hiebadallat ståhkamav vaj stoagos sjaddá nav sebradahtte gå vejulasj, ja vaj bahás dago e biso.
+Dát le ságájdahttem, ij le gatjádibme.
+Dát sihtá javllat dánna le giellalådnoma unneplågo gielajs stáhtaj ieneplågo gielajda fámiljajn ja bájkálasjsebrudagájn ma dábálattjat le unneplågo gielav adnám.
+Sálaj le biernnaj, gärkkáj ja albbasij.
+Vuostatjin la buorre aktavuodav válldet dåktårijn jali ietjá sujttobárggijn gudi li åtsådam ja dálkudam.
+Gujddidijn ádnu tjálalasj vásstádusáv vaj sietton bässá låhkåt ja dajna boastodádjadusáv garvvet.
+Buorre l diehtet goavgge ij la vádálasj ja agev vássá muhtem ájge duogen.
+- Le buorre gå boahtteájge mánájgárddeåhpadiddje oadtju ienep máhtudagáv da guovte stáhtavuododuvvam álmmuktjerda birra Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Buorre le gå ájn vil ienep åhtsåmusá oarjjelsáme guovlos båhti, ja mierkkidahtte le Divtasvuona suohkan le daj suohkanij gaskan giellaháldadimguovlon ma li ienemus åhtsåmusájt oadtjum juolloduvvam 2008-2010 ájggudagán.
+Dibddet mánáv vuojŋadit la buorre, vájku ij dárbaha sengan vällahit.
+Buorre l vuojŋadit biejvijt abårtå maŋŋela.
+ Sámegiela bargo åvdåsvásstádus le tjielggasit juogadum iesjguhtik giellaguovlon
+åhpaduslága njuolgadustjállagin.
+Dábálsj le divna jali juohkusa oahppijs gudi tjuovvu guhkásåhpadimev, båhti avta bále hospiterimåhpadussaj.
+Le dábálasj ájádallá ietjas seksuálak tjerda birra.
+Dábálasj la njuorakmánájn li visskásiek låsjkos tjalmijn, danen gå siján li baskep ganjálkanála gå vuorrasap máná ja ållessjattuga.
+Le dábálasj li edna ájádusá ja vuorddemusá gåktu dåbddu gå vuostasj bále seksav adnet ietjá ulmutjijn.
+Dábálasj la oadtjot varáv sájolåssjkusij, gådtjåj jali bajkkaj maŋŋela.
+Le dábálasj vaj ajtu ij diede jus sihtá juhkat vuostasj bále, ájnat juhká gå ietjáda juhki jali "luluj " juhkat.
+Dábálasj la vuostasj bále gå seksav adná sjaddá ietjáláhkáj majt la ájádallam.
+Alu vuoksema vuostak gáhtu ja slåhtjusa gihtji ájn muhtem biejve.
+Le dábálasj giehppis ja mutták PSA aledimijn li ietjá oare.
+Dárbulasj le jut sámegielaga iesjguhtik virgijda álggi, váj navti sihkarasstá giellamáhtudagáv iesjguhtik sebrudaksuorgen.
+unneplågoj siegen dárbaj joarkket. Ådå
+Dárbbo le ájn vil diedulattjan sjaddat man ájnas le sámegielav ienep aktijvuodan adnet.
+Dárbbo le ájn tjielggasappot åvdåsvásstádusáv juogadit, dåjmajt aktan hiebadit ja viehkkenævojt buoredit boahtteájge giellavuorodibme vuoksjuj.
+Dárbbo le nanos nuorttarijkaj aktisasjbargguj gånnå bæssá giellapolitihkalasj ja giellafágalasj ássjijt dagástallat ja åvdedit.
+Dárbahip ienep ja dárkkelap diedojt sámegiela dile birra danen gå da lulujin ávkken giellaplánimin.
+Dárbbo le ålleslasj ja gájkbadjásasj giellapolitihkka gåktu sámegielav nannit ja åvddånahttet iesjguhtik sebrudaksuorgen.
+Teknologija hæhttu åvddånit dáhtábásaj, GPS:a, applikasjåvnåj ja ietjá vædtsagij gáktuj váj sjaddá álkkep sáme merkajt dáj aktijvuodajn adnet.
+Dárbaj sihke ienep rudájt, fámov ja hæhttu lágijt tjadádit.
+Dát namma ienemusát aneduvvá.
+Ájnas le juhte ælloæládus ij dåbdå nággiduvvam dåhkkidittjat juojddáv majna e máhte viessot, javlla Muotka.
+Ájnas le mij oadtjop konvensjåvnåv mij válldá várajda gájkka oassálasstij riektájt ja ássjijt buorre láhkaj, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
+- Ájnas la oatsodit sáme mánáj ja nuoraj rievtesvuodajt ma gulluji giellaj ja kultuvrraj dakkir strategijaj hárráj, javlla sámediggeráde ájras Vibeke Larsen.
+Ájnas le diededit dan láhkáj vaj le ávkken oahppáj vuodon fágalasj åvddånime hárráj
+Ájnas le diededit dan láhkáj oahppe diehti majt bukti, majna vierttiji ienebut barggat ja gåktu buoremusát dav barggi.
+Le ájnas diededit dan láhkáj mij viehket oahppijt fágalattjat åvddånit.
+Ájnas le bargge dættov biedjá juohkka ájnna mánnáj oahpásmuvvat.
+Ájnas le juohkkahasj åvdåsvásstádusáv válldá, ja sámegielav juohkka
+Gå iehpeformálattjat æjgádij giehttu gå iehtjáda li lahkusin, de le ájnas buorre láhkáj giehttot ja sisadno galggá ienemusát máná vásádusá ja tjehpudagá, aj sosiála tjehpudahka.
+Ájnas la jut ij adnet guoppargádodim dálkkasijt ilá dájvvalakkoj jali dárbo dagi danen gå máhttá dahkat vájvep ja vájvep guopparinfeksjåvnåv gádodit jali vat ruoptus boahtá åni ájge duogen.
+Ájnas le åhpadiddje låggŋi åvddån mij le vuogas tevstan, ja nanni dav.
+Ájnas le åhpadiddje åvdåtjis ájádallam le makkir berajnammadusá máhtti aneduvvat oahppij hárráj.
+Ájnas la åhpadus ij sjatta avtat bieles, valla moatteláhkáj bargadum. Muhtem oahppe oahppi buoremusát gå sáhkadi.
+Ájnas le oahppe tijmajn bessi nav ålov gåk máhttelis njálmálattjat hárjjidallat.
+Ájnas le oahppe ietjasa rållaj oahpástuvvi vaj jálo sjaddi.
+Vuostatjin le ájnas ållessjattugij várajda válldet mánáv guhti le håjen gå dåbddå ietjas ålgoduvvam.
+Ájnas le sjiehtadusájt resurssaulmutjij tjielgga dahkat vaj sij galggi jur sámásti.
+Ájnas le jut sáme ásadusáj giellamáhtudahka nanniduvvá ja jut nanos fáhkabirrasa sámegielan åvddåni duoppen dáppen.
+Dat gájbbet sáme ásadusájn li ålgodisævto mai baktu máhtti dát åvdås dågålasj láhkáj vásstedit.
+Ájnas le æjgáda garrasit oassálassti mánáj guovtagielakåhpadussaj.
+Ájnas le mánáj ressursajt jåhtuj biedjat.
+Ájnas le árrat vuojnnet mánájt gudi psyko-sosiálattjat vájvástuvvi.
+Ájnas le gæhttjat ståhkusa aktijvuodav ja gáhttit gåktu åvddån.
+Ájnas la hivástahttet, sierraláhkáj viessoma maŋemus hivástahttemin - jábmemin.
+Árbbedábálasj bágo ja moallánagá aktan bájkkenamáj tjoahkkim li ájnnasa danen gå da sisadni árbbediedov mav hæhttu várajda válldet.
+Ájnas la ij åbbå labudit.
+Ájnas le tsuojggit mij la buorre subttsasin, duola degu subttsasin le namma, álggo ja loahppa, ahte oahppe tjuovvu tiemáv jali le buorre aktijvuohta / ruoppsis lájgge subttsasin.
+Ájnas la diehtet aledum PSA-árvo ij javla ulmutjin la prostahtabårredávdda.
+Ájnas le máná dåbdojt jur dalloj duodastit.
+Ájnas le galla gehtjadit dákkir ådå ráddnavuoda soajtti rasje.
+Ájnas le garvvet nabddemis avtak vuojtten ja vuojtádallen.
+Buorre l årrot oalle ájttsis gåktu mánná vädjá.
+Ájnas le giela boahtteájggáj jut sámegiella adno viehka ålov vijdeduvvá juohkka sebrudaksuorgen.
+Ájnas la guoradallat gåktu gielladille ja giellaárvvo le skåvlån, suohkanin dábálattjat ja fylkan.
+Dá li stáda ja bájke, merraguovllo ja sisednam, sáme
+- Ájnas le nannit Barggobærrájgæhttjov vaj máhtti sihkarasstet barggoiellemav duodaj.
+Ájnas le sámegiella (ja kultuvrra) le vuojnnusin klássalanján gånnå oahppe li ienemus ájgev.
+Ájnas le oadtjot divnajt oahppijt oassálastátjit ságastallamin.
+Ájnas le oadtjot divna oahppijt oassálasstátjit ságastit subttsasa birra nav vaj sij plánav dahki ja åvddånbukti dav åvddål gå tjálláji.
+Ájnas le dahkat sjiehtadusájt tjielgga resurssaulmutjij vaj sij jur sámásti.
+Sluogas le jus ájádalá majt viertti CV:an guodet.
+Ájnas le suoddjit sávadahkes ano vuosstáj ja ahte da kommersiáliseriduvvi váni sáme sebrudagájda ávkken.
+Ájnas le sáme bájkkenamájt systemáhtalattjat registrerit ja tjoahkkit, sierraláhkáj dakkir guovlojn gånnå ij le heva åvdutjis tjoahkkidum.
+Æjgádijda le ájnas bargge sunnu mánás berusti ja li sajenisá ja jasska.
+Ájnas le viehkedit vaj Ruossja sáme oadtju buorep ævtojt nannit ja åvddåanahttet gielaska, kultuvraska ja sebrudagáska.
+Åvvå væráldin li moattegielak sebrudagá gånnå ieneplågo giella le vuostasjgiellan. Duohta le, ij nágin tijmma vahkkuj le nuoges oahppat unneplågo gielav vaj dat oahppijda sjaddá viesso giellan.
+Ij diehttu manen oadtju vájvev guopparinfeksjåvnåjn.
+Gájbbádus le oahppe galggi muhtem mærráj máhttet bæjválasj moallánagájt, ja tállabágojt ja rájddobágojt.
+Sierraláhkáj ájnas le mánáj giellaåvddånahttemij jut gávnnuji buorre sámegielak fálaldagá median, girjálasjvuodan ja kultuvran.
+Sierraláhkáj ájnas la
+Ärádus lájggovidjurijt majt máhtá låhpadit ja ájggemierredum lájggovidjurij gaskan Oajvvadip lájggovidjurijt majt máhtá låhpadit.
+Gávnnuji bájken 4 600 älloniehke, massta 85 prosännta årru Norrbottena lenan.
+Vuogas la åhtsåmusáv sáddit åvddåla bargojt almodáhtji.
+Åro váttuk giehtarájnasvuodajn
+Lehku då iesjrádálattjan - ale val rája páhpparijt iehtjadij maŋen.
+Åro mijá lunna Vuojŋŋanisájnat, mijá Viehkediddje ja Jaskadiddje,
+Le gus gå gállasjguojmitja nubbe nuppes sirraba?
+Le gus dat ålmåj?
+Mij le dunji ájlis bájkke?
+Makkár doarjjagijt dárbahip jus sámegiella galggá viesso bisoduvvat?
+Le giella njálmálasj?
+Hávskkudahttá gus kåserija?
+Guopparinfeksjåvnnå jali ij de l nuoges vuollevájmov bassat akti bäjvváj vuorgas tjátjijn.
+Le gus mige majt lulujma ietjájduhttet sijdan jali skåvlån, vaj oahppe oahppam ja åvddånahttem lij bárránit?
+www.jahkko.no le vuogas vædtsak sihke sijdajda ja
+Le gus dal ájn máhttelisvuohta gielav adnet?
+Le gus nav jut bahás ulmusj le bahá ålles iellemav tjadá - jali dåhkki gus liehket vehi bahás duolloj-dálloj, valla ietján buorre ulmusj?
+Le gus oahppe smidá árvvon anátjit nuppijt?
+Lidjin miere ávkálattja oahppe åvddånahttemij?
+Le gus oahppen gásjelisvuoda fágan, váj nievres båhtusijt oadtju dan diehti gå ij nuohkásav barga?
+Diedák jus Rámát le jårggåluvvam nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj jali oarjjelsámegiellaj?
+Le tæksta almma ja dågålasj?
+Luluj vuogas jus da suohkana ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon avta juohkusij biejaduvvi sierra njuolgadusáj.
+Luluj vuogas gehtjadit ájnegis ulmutjij riektájt almulasj dievnastusfálaldagáj aktijvuodan, madi sámegiela åvddånibme hæhttu álgget dajs dárbojs ma gielan li iesjguhtik giellaguovlon.
+Hásstálus la dahkat åhpadusgárvvidusáv mij gåbttjå ålles máhtudakmihtov.
+Økonomalasj ressursaj vádno le hásstalussan sihke Sámediggáj, suohkanijda, giellaguovdátja, skåvlå ja ietjá ásadusá ma sámegielajn barggi.
+Buorre le jus oahppe máhtti temájn barggat åvddålijguovlluj jage tjadá, duola degu tjavtjan, dálven ja gidán, ja gå sierralágasj dálkkedile skåvlåjage nalluj sjaddi.
+Vuogas le jus barggoguojme nubbe nuppev viehke di.
+Guojmmen gesi abårtåv dahká
+Årrot lahka ja njávkaduvvat soabmásis dahká lijkev, njuoktjamav ja baksima rádji signálajt vuojŋŋamij jut tjagárt ja dåbddu lijkkogis.
+Le dábálasj rijddo gå la vuollagin álggá smállamijn juoŋga birra massta ij lulu tjielggusin rijddalit.
+Le ájnas dan diehti váj gájkka studenta Vuonan oadtju dárbulasj máhtudagáv sámij birra iemeálmmugin. Mánájgárddeåhpadiddje oahppe oadtju aj máhtudagáv ja bessi oahpásmuvvat sáme kultuvrajn, histåvråjn ja sebrudakiellemijn.
+Sieldes ájnas la tablehtajt bårråt infeksjåvnås besatjit.
+Sieldes ájnas la bårråt tablehtajt infeksjåvnås besatjit.
+Le sierralágásj vuorjját gå skoahtotjåttåbårredávdda åvdån gå l nåv nuorra.
+Le vuorjját gå åtsådibme vuoset la åvdedum bårredávdda.
+Le vuorjját gå juo åvdedum bårredávdda ielveduvvá sellaåtsådimen, valla dáhpáduvvá ájnegasj bále.
+Árvvo le danna gå giella vuojnnusij boahtá sebrudagán.
+- Luluj liehket paradoksan jus ælloæládus rájáj rastá suoddjiduvvá konvensjåvnå baktu, ja dan ga maŋŋela ájteduvvá gártjedimijs ietja guovlos, javllá Jåma.
+Oattjosj má guhkep viessomav jus ij suovasta.
+Juohkkahattjan le åvdåsvásstádus bisodit, åvddånahttet ja duvdadit gielav boahtte buolvvaj.
+De le jur gå le gássjelamos, majt vállji ja majt daga le ájnnasamos.
+Gávnnu gis láhka mij javllá ulmutjin vuorrrasap 15 jages ij la loahpe seksav adnet jali nargget soabmásijn gut ij la 15 jage ållim.
+Gávnnu aj sierralágásj hähkka - p-tablähtta mav maŋemusát vidát suojedis narggema maŋŋela máhttá bårråt.
+Mierre gávnnu man ednagav hähttu mákset varresvuohta- ja skihpasujtos.
+- Ájnas le læhkám jut Divvunav joarkkep, ja diedáv Sámedigge le aj guhkesájggásasj tjoavddusijt prosjekta gáktuj åhtsålam, mij le 2004 rájes doajmmam.
+- Dan jage åtsålvisájn la læhkám alla dásse, ja mij lip aj ávon gå li nåv moattes gudi sebrudahtti juojggusav árbbedábálasj jali ådåájggásasj hamen musihkan, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
+Dåbdåstit vahágisdago dáhpáduvvi ietjas ja lahka ulmutjij iellemin la læhkám ja vilá le dakkára massta ij ságasta.
+Riektá l abårtåv dahkat ja ij dárbaha iehtjádij tjielggit, juska vil oarre.
+Loahpe le suhttat, valla ij le loahpe tsábbmet.
+risstalasjvuohta sjattaj ráddididdje jáhkkon Sámen.
+Le luondulasj balon årrot ja ájgge desik vásstádus boahtá dåbddusj guhkken.
+Luondulasj le Sámedikken le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus gielladåjmaj koordinerima ja åvdåsvásstádusá juohkema åvdås.
+Buorre l aj duolloj dálloj vaddet juojddá juhkat.
+Buorre l aj jus goappátjagá hejman ja åvddåskåvlån sigárdagájt álu målssu.
+Ållessjattugij duogen le aj várajda válldet dav mánáv guhti le bahájt dahkam, suv sebradahttet ja viehkedit aktijvuohtaj.
+Buorak la jus la politijkalasj stivrrimdum organisasjåvnån barggam.
+Ájnas le aj empatijav iehtjádijs vásedit iesjguhtik aktijvuodan.
+Ájnnasin le aj láhtjet dilev ja arvusmahttet ienep sámijt dutken sjattatjit ja dutkat ietjas sebrudagán.
+Dánna le aj gatjálvis hiebadit gielav ulmmáj ja vuosstájválldijda, duola dagu sieradit formalalasj ja iehpeformalalasaj tjálalasj giellaanov.
+Gássjel le aj æjgádijda gå vuojnneba sunnu ietjas mánná muhttijn jali muhtem ájge iehtjádijt vájvet, návrot jali ålgolt.
+Máhttelis le ásadit sierra sámegieldomenajt, duola degu bájkijt, lanjájt, ulmutjijt, dåjmajt jali ájggegávdajt.
+Máhttelis le aj luonndofágav tiebmáj tjadnat.
+Máhttá aj brevvajienastit ja le aj máhttelis rádjat sáttagav duv åvdås jienastit.
+Dárbbo le aj giella ienep árenájn gullu sebrudagán.
+Dárbbo le aj ienep dutkamis dán suorgen.
+Sæmmi láhkáj le dárbbo jut giellaguovdátja ja árbbedábálasj æládusá aktan barggi váj sáme árbediedov ja teknologijav nanni ja åvddånahttá.
+Giellaguovdátja beras lulujin dættodit tjoahkkit árbbediedov mij ájn gávnnu guovlon.
+Gávnnu aj bielljetermomehter, mij la buorre jus rievtesláhkáj dav adná.
+Riektá l aj ietjas rievddat akta goassa abårtå åvddåla.
+Vierredahko l aj jus nuppev ulmutjav nihttá, buojkulvissan nihttá vahágahttemijn jali nihttá gåvåjt värmmádagán hádjet.
+Sámegielak fálaldagá mánájda ja nuorajda aj vájlluji.
+Tjoahkkájgessusa sadjáj le máhttelis tjállet tjåvdabágojt.
+Dåhkki aj divna tsiekkadusájt gajkkot, valla moadda vejulasjvuoda li aj daj gaskan.
+Máhttelis le aj hiebadit bargov gå válljiji bájkkenamájt jali stádanamájt stuoráp sáme bájkijs duola degu Vadsø, Skádne, Bodåddjo, Divtasvuodna, Ájluokta, Árbårdde jali Snåsa.
+Sij aj dárbahi bagádallamijt gåktu sij máhtti dav dahkat.
+Ájnas le sámegiela boahtteájge gáktuj jut guovtegielak vállji sámegielav adnev nav moatten aktijvuodan gå ber máhttá.
+Almatjij duogen le jus galggap buorre diŋgajt galggap dahkat, jali jus aj nievres diŋgajt dahkap.
+Luondo lahkavuohta arvusmahttá jubmeldievnastusán.
+tjielggidime baktu. Lenastivrra Stockholma lenan ja
+Lenastivrra ja Sámedigge galggá jáhkásattjat dahkat tjoahkke árvvalimev gåktu lága tjuovoduvvá ja diededit dáv ráddidussaj.
+Lenastivrra galggá aj aktan Sámedikkijn aktijdit bargov unneplågopolitijkalasj ulmijda rijkalattjat.
+Lenastivrra Stockholma lenan ja Sámedigge oadtju
+Sámigiella
+Tjuottjudusguovlo
+Lenastivra viddno - Länsstyrelsen i Stockholm
+Lenastivra viddno
+Lenastivrajn nuorttalamos lenajn le vilá åvdåsvásstádus ássjijs vuollelin:
+Lenastivra ja Sámedigge li dårjafábmudagá ma rájadum ássjijt giehtadalli ja mierredi.
+Lenastivra ja Sámedigge li dårjafábmudagá.
+Lev nágin kommentárajt sijddobælláj tjállám.
+- Mån lav dudálasj gå duodjeorganisasjåvnå li miellusa vuorodittjat vuobddem- ja fállodåjmajt, javllá sámediggeráde Marianne Balto.
+- Viehka dudálasj lev gå nammadus le álmmukriektás álggám ja le vijdes guovlolasj, nasjonála ja rijkajgasskasasj perspektijvav vuodon adnám gå li sáme dutkamav ja alep åhpadusáv guoradallam, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+- Mån lav viehka dudálasj gå SÁMAG:in la dálla formálalasj dahkkádibme nasjåvnålasj máhttudakguovdátjin psykalasj varresvuohtasuodjalime ja gárramvuoda suorgen.
+- Viehka ávvusav gå Raavrevijhke suohkan sihtá oassálasstet oarjjelsámegielav åvddånahttet ja åvdedit, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Juohkka biejve lev usjudallam sijájt gudi hekkav bierggijin, ja sijájt gudi báhtsin.
+- Ávon lev gå dálla vuojnnep barggo sámegielaj ja daj tjalmostahttema åvdås le vuorbástuvvam.
+Gå häjos nissunij vatteduvvá åskeldimev loaddnut ja buoredit viessomav suv fuolkkáj de l rijkajgasskasasj bargos oasse.
+Álkkep le duodastit vissa ednam le 90 jagen bargadum gå duodastit bivdov, guollimav, ällosujtov danen gå luotta luondon e vuohttu.
+Ållu dáhpáduvvá mav Jubmel ihkap ij sidá luluj dáhpáduvvat.
+Gávnnuji ednaga majt máhttá dahkat nannitjit ietjas iesjdåbdov.
+Viddno la aktugasj ristagisájda ja girkkuj juohkka ájge ådåsis dåbdojn ájádallat jáhko tjiegŋalisáv ja tjielggit dan sisanádusáv.
+Juohkka ájnna suohkana åvdåsvásstádus le dilev láhtjet váj bæssá sámegielav oahppat ja åvddånahttet, ja muhttijn soajttá ærádusá makkir fálaldagá gávnnuji suohkanis suohkanij.
+Rievtesvuohta la gujddit
+Dánna le sáhka åvddånahttet dájdov dádjadittjat ja gávnatjit ájádusáv tevstajn ma li sámegiellaj tjáledum, ja iesj máhttet hábmedit tjálalasj tevstajt sámegiellaj.
+Dát le gålmåjahkásasj prosjekta mij álgij 2010:n.
+Dat sisadná ienep virggájbiedjama váj váktim- ja sihkarasstemdárbbo gåbtjåduvvá Ráddidushuodnahijn aktan dåj ietjá viesojn ma departementa dálla adni, aktan oasstet ja målssot ållu dárbulasj vædtsagijt.
+• da li negatijva, fysihkalasj jali psyhkalasj dago majt akta jali moattes nágin iehtjádij dahká / dahki
+Da li sihke sebrudakdile, åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo giellabargon ja buorre ålgodisævto juohkka dásen sebrudagán.
+Sámedikke ulmme le ienep suohkana sáme álmmugijn giellaressurssasuohkanin sjaddi.
+Gejna galggá aktavuodav válldet?
+Seksav adna váni ietjas suoddjidak, ja dalloj la máhttelis sjiervvedávdajt oadtjot, jali iesselissan sjaddat jali soabmásav iesselissan dahkat.
+Seksav adná vájku ij sidá.
+Skåvlå ietjas duogen le jus sáme åhpadusáv fálli ietjasa oahppijda.
+Ávon lev gå vuojnáv moatte láhkáj biejvev ávvudalli lándav miehtáj, aj dakkir bájkijn gånnå sámevuohta ij bæjválattjat vuojnnu.
+Stuorra dárbbo le sámegiela álggoåhpadussaj ållessjattugijda.
+Stuorra hásstalus le almma vejulasjvuoda sámegielav adnet ja oahppat vádnuni.
+Stuorra sieradus le mánás tjajmmat jali suv siegen tjajmmat
+Ájn li dåssju muhtem gallegasj sálma ma li dagádum sámijs ja gåvvidi sáme almmavuohta- ja åsskodádjadusáv.
+Viehka buorre fálaldagá ja dåjma li jåhtuj biejadum iesjguhtik ásadiddjijs prosjæktan.
+Nuppástibme l gå moaddi dáhpáduvvá ja dahká gut nuppástuvvá nievret viessu.
+Juohkkahattjan li bájke majt lijkkuji ja majt e lijkku, ja dát målssu persåvnås nubbáj.
+Vaj galggá liehket åvdemus premissavadde sáme dájda ja kultuvra åvddånahttemin
+Ájnas le vuosedit berustimes ja vieledimev dábálasj sæbrástallamvuogijda.
+Pedagogalasj jådediddjen vierttiji liehket tjuovvovasj prinsihppa:
+Dákkir åvddågåve måvtåstahtti ja arvusmahtti giela adnuj, ja sæmmi båttå lassán aktisasj diedulasjvuohta giellaano birra.
+Sierraláhkáj stuoráp stádajn årru moadda sáme.
+Dá li girkkohærvvan aneduvvam.
+jus la iesselissan jali l mánáv riegádahttám maŋemus jage.
+Les gus aktijvalasj sebrulasj Amnestyn?
+Le gus dálkkemerka ietjájduvvam muhtem mudduj dál maŋŋela dálkádagárievddama?
+Le gus dán birra usjudallam?
+Le gus dá positijvalasj jali negatijvalasj hámen?
+Le gus sieradus makkir adjektijva rekláman næjtsojda gå báhtjajda aneduvvi?
+• Tjuovo gus gå åhpaduvvá?
+Le gus dån filmmasiebren jali gåvvimsiebren, várregoarŋŋomin jali buoktjamin sebrulasj?
+• Le gus miján diedo ma båhtusijt duodasti jali e duodasta?
+Guorrasi gus oahppe jårggålibmáj?
+Li gus dago jali ájádusá almatjijn ma li bahá?
+Le gus d.d. adjektijva positijvalattja, ja máhtti da aneduvvat vájkkudimnævvon dán ássjen?
+• Le gå gárves skåvllåbargguj?
+Le gåvå almma ja dågålattja?
+Le gus dån avtak dájs budájs doadjám maŋemus ájge?
+Le gus sijájn ietjá oajvvádusá?
+Gávnnuji gålmmå seksuálak tjerda: biseksuálakvuoda, heteroseksuálakvuoda ja homoseksuálakvuoda.
+Gávnnuji lága majn li tjáledum, ij oattjo nuppástuvvat buojkulvissan skåvlån jali barggosajen.
+Gávnnuji edna instánsa gåsi máhttá gujddit.
+Liekkos, huvsulasj ållessjattuga gudi juohkka hattjav vuojnni, duodasti ja dåhkkidi li ájnas oasse máná sosiála oahppamis ietjá mánáj siegen.
+- Oajvvaduvvá 20 millijåvnå juollodit Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela ja ådå Ráddidushuodnahij tsieggimij.
+Oajvvaduvvam le aj 23,4 millijåvnå doarjjan sáme avijsajda.
+Oajvvaduvvam le aj juollodit 15 millijåvnå Ráddidushuodnahij strávvejådov buoredittjat.
+Oajvvadum le aj juollodime ådå sihkarasstemdåjmajda Ráddidushuodnahijn tjoahkkáj 26,6 millijåvnå kråvnå, aktan 15 millijåvnå strávvejådov buoredittjat.
+Tjálalasj tsuojggidusá diedádussaj li aj boahtám priváhta ulmutjijs, ásadusájs ja organisasjåvnåjs.
+Gávnnuji aj muhtem trafijkkavierredago vuolep stráffamierijn buojkulvissan vuodjemjuhkalisvuohta majt sujttobarggijn la riektá bajedit.
+Viehka binnep julevsámegielaga li gå nuorttasámegielaga.
+Moatten ja iesjguhtik aktørajn li sámegielajn dahkamuhá.
+Avta jagák Kim ja nielje jagák Ánná máhtte ba goarssástallat moattet smáv lávkes árkkabiejven, ja ájnas le duodastit máná ietjas, sierralágásj vásádusájt.
+Galle le vejulasjvuodajs, sierraláhkáj rádjáguovlojn, åhpadiddjeressursajt Svierigin ja Suoman ávkkit, ja giellabiesetjåhkanimijn aktijdit.
+Ristagissan liehket
+Sáme sálma ja juojggusa li muodugattja.
+Suohkanijn ja stáhtan le åvdåsvásstádus varresvuoda- ja sosiáldievnastusájs sáme álmmugij.
+Gallegasj jali ij aktak árená gávnnu gånnå sámegiella aneduvvá, ja åhpadusvejulasjvuodajs ælla galle.
+Æjgáda ja fáddara máná åvdås dáv dahki.
+vuojga máhtto ja máhtudahka sáme girkkoiellema birra, luluj dát viehkken.
+Sierraláhkáj lulujin álggoálmmugij ja gielalasj unneplågoj vásádusá ietjá demokráhtalasj álkke midjij duvdadit.
+Vássám li juo ienep gå guokta jage dat rájes gå Sámedigge dåhkkidij Iellembirásprográmmav.
+Vájvve l soabmásav tjulestit njuolgga åvddålis danen gå njunje álkket jåstesti, danen álu dárbaj oajvev rággit ålåtjit.
+Gássjel le sáhkadit ja diehtet dan birra jut dierredibme sijda nielje siejnij sisbielen dahpáduvvá.
+Vájvve l hiejttet suovastimes, ihka vil sihtá dassta bessat.
+Máhttelis le barggat aktan ietjá fágaj, duola degu luonndofágajn ja biebbmo-ja varresvuohtafágajn.
+Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjielggit, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken duojt dájt nammadusájt tjårvijn ja boahttsujn moattelágásj tjårvij.
+Lea vejolaš lotnolasat bargat ja váldit penšuvnna almmá ahte penšuvnna olggosmáksin unnu.
+Máhttelis la DVDajt luojggat Sámedikke oahpponævvoguovdátjin Guovdagæjnon.
+Máhttelis la oadtjot jábmedimev sierra rumájoasen jus ilá báktji.
+slávggá / bievddeslávggá
+Slávggá dåhkkiduváj bårggemáno 15. biejve 1986 13. nuorttarijkaj sámekonferánsas Åren, Svierigin, ja dat la hábbmidum sáme dájddáris Astrid Båhl Ivggobadás Tråmsån.
+Mahttelisvuoda ietjas gielav hållat la vuodulasj almasjrievtesvuohta, ja sámijn álggoálmmugin li duodden vijdedum riektá gielasa suoddjit.
+Buoremus la juo árrat lassebargov åhtsågoahtet (lávvodak-, oasseájgge- ja giessebargov).
+Hiebalasj la válljit vissa biejvev mánon giehpebut máhttet buohtastahttet majt gullá.
+- Dát le vuostasj bále Vuodna le sáme nissunij vuojnnusij buktám ietjas AN-rapportajn, ja dánna le Sámedikke vuojnno læhkám viehka ájnas.
+Gájkinåvdemusát Jesus dat vuoset man lágásj Jubmela rijkka le.
+Lehkut gieresvuodan duodalattjan, vastalussjit baháv ja anodihtit dav mij le buorre.
+Lehkus dát vuojŋŋanis majna boahtteájgev hábbmip.
+Dárbbo lij gávnadit ja gulldalit giehtojt Jesusa birra, gullat tjielggimijt Jesusa viessoma ja jábmema ja bajástjuodtjelime birra.
+Sujna lij guhka váttsos ja ittjij avtan biejven jåvsåda.
+Stuorra dáhpádus lij.
+Dat lij vuostasj bálle gå sáme lidjin tjoahken bargatjit aktisasj sámeássjij rijkaj rájaj rastá.
+Slávggi ádjájuoksaslávgájn / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Slávggi ádjájuoksaslávgájn
+Lex-Maria- bajedibme galggá guoraduvvat nannodittjat patiänntasihkarvuodav.
+- labudit ja ålles rubmahav adnet, moattelágásj spelajt spellat, teaterav spieledit ja praktihkalasj barggguj
+- labudit ja ålles rubmahav adnet, spellat duov dáv spelav, teaterav spellat, ja praktihkalattjat barggat - siejnne - ja guolbbespellaj
+Te Kõhanga Reo lihtto le ájnas buojkulvissan læhkám ietjá iemeálmmugijda mij gullu gielajt ællánahttet.
+Vuorbbe biejvijn!
+- Vuorbbe biejvijn!
+Vuorbbe biejvijn.
+Lihtto vælggodahttá nasjonálstáhtajt tjadádit konkrehta dåjmajt bisodittjat guovllo- ja unneplåhkogielajt, nav vaj åvddånbåhti politihkan, láhkadahkamijn ja práksisin.
+nubbe oasse lihtos mierret moadda ájnas ulmijt ja prinsihpajt mij gullu stáhtaj vælggogisvuodajda sihkarasstet unneplågo gielaj suodjalimev.
+Duodde bokstáva ma vijdedum latijna alfabehtajn tjáleduvvi li dá: Gålldåsámegiella: Áá Ââ Čč Ʒʒ Ǯǯ Đđ Ǧǧ Ǥǥ Ǩǩ Ŋŋ ' õ Šš Žž Åå Ää
+Huoman ij le NVE berustam Sámedikke gatjálvisájt ja vaddám konsesjåvnåv Statnett SFaj tsieggitjit elfábmolinjav.
+Le gus dån vissjal váttsátjit?
+Lijnán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 246 rájes Sávtsatjin njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Hierggejávren, dåppelt dan jávre milta jávre lusspáj.
+Lijná l Sirggá tjielde guohtomguovllo.
+Likká l Lainiovuoma tjäro guohtomguovllo.
+Likkán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rostojávres Rr 287 guoran Rostoeanu milta Vuolit Rostojávrráj, dan jávre ja Rostojoga milta dasik Dieváideanujn (Divielva) gávnat Rostanesa guoran.
+Linnja aj guosská moadda sáme kultuvrramujtojt linja milta.
+Linjav ásadit boahtá duodden åvdep ásadimijda.
+Lisstaoajvvadus le tjáleduvvam gå le jåvsådum Sámediggáj.
+Moadda almulasj ásadusájn le åvdåsvásstádus oarjjelsámegiela åvdås ja gielladåjmaj koordinerima åvdås.
+Hådje luluj jus sáme giela åvddånahtti iesjguhtik guovlluj, danen gå de soajttá gássjel sjaddá rijkkarájáj rastá guládallat.
+Luluj vuogas jus la máhttelis hárjjidallat juohkka biejve guovten gålmån vahkon.
+Skoahto = Livmoder Månem = Äggstock Skoahtotjåttå = Livmoderhals Skoahtodáhppá = Livmodertapp Guoddná = Slida
+Bagádusá LK06-s:aj dagáduvvi sæmmi láhkáj gå bagádusá LK06:aj, dsj. dahkamusgirjij milta Máhttodepartementas Åhåadusdirektoráhttaj.
+Loabága suohkan Tråmsån le åhtsåm bessat háldadusguovlo sissŋelij.
+Låhpadibme ja vuolggem sijddaj
+Hiebasj má gájka aktan ságasti maŋŋela.
+Tjåhkanime låhpan galggá liehket assto tjoahkkájgæsátjit ja hábbmitjit ulmijt åvddålijguovlluj.
+loapptet ságastallamav
+Maŋemus boados vuoseduvvá i.s. bielen www.svenskakyrkan.se gå stifta li gájkka jienastimijt ållåsij riekknim.
+Låhpalasj resolusjåvnnåárvvalus ávttji duola dagu stáhtajt sierralágásj dåjmajt jåhtuj biedjat váj nanni ja åvdet politihkav ja prográmmajt váj álggoálmmuknissunij oassálasstem almulasj mærrádusprosessajn sihkarduvvá.
+Skåvlån tjállá juohkka juogos diedoj milta majt sij li gárden tjoahkkim, jali divna dagáduvvi tiebmáavijssan sæjnnáj.
+Oahppe galggi maŋutjissaj gárves buktagav juohkusij njálmálattjat åvddånbuktet, ja reklábma- jali vuobddemplakáhtav sæjnnáj gatsostit.
+Da 12 millijåvnå li iesjguhtik prosjevtajda biejadum ma li Sámedikkes jåhtuj biejadum, ja aj årnigijda masi bæssá åhtsåt.
+Loahppaárvustallama mærrádusá:
+Loahppárvustallama mærrádusá:
+tjoahkkit sijá tjálálasj bargojt girjátjij majt divna oahppe oadtju
+Loahppabarggo Åhpadiddje máhttá gæhttját jus barggo le dagádum ja árvustallat dav åvddål nuppe leksjåvnå
+Loahppabarggo Åhpadiddje máhttá gæhttját jus barggo le dagádum ja árvustallat dav åvddål nuppe leksjåvnå.
+hiejttemråhkålvis
+Gåktu oahppe soapptsu vuoset gåktu oahppe doajmmá sosiálalattjat.
+Lågå ienebuv dán birra girjen majt le tjállám Wirkola & Baal jali Susegg
+š Lågå danna ienebut
+Jur dálla
+Lågå ienebut konfirmasjåvnå birra
+Lågå ienebuv
+Lågå ienep suv birra
+Lågå ienep Árbediehtu prosjevta birra dáppe
+Lågå ienebuv dassta dájn sválldasijn:
+Lågå ienebuv:
+Vuollelin lågå ienebuv birra makkir vidjurijn Svieriga girkko máhttá duv doarjjot.
+Lågå ienep Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusá birra dáppe.
+Lågå enebu gielladomenaj birra sierra artihkal.
+Lågå ienebuv goabddás: https://no.wikipedia.org/wiki/Bindalstromma
+Lågå ienebuv Gållegiela birra
+Lågå ienebut konfirmasjåvnå birra
+Lågå ienep Luondovaljesvuodalága birra dáppe
+Lågå ienep Værálda dahkkeriektáj organisasjåvnå / WIPO birra dáppe
+Lågå ienebut Nagoya protokolla birra dáppe
+Lågå ienep AN biologalasj valjesvuoda konvensjåvnå birra dáppe
+Lågå ienebut AN:a dálkádakkonvensjåvnå (UNFCCC) birra dáppe
+Lågå ienebuv Svieriga girkko sáme dåjma birra dánna.
+Lågå ienebuv Sámeráde birra dáppe.
+Lågå ienep UNESCO birra dáppe
+Lulu ietjat datåvråv adnet majna internähttaj besa.
+Lågå guovtev dajs rievtesbielen.
+lågådallat, åvddånbuktet, tjavgga låhkåt ja photostory ' av dahkat
+Lågå nammadimgirjev dáppe.
+Dav le guorahallam
+Gitta avtse vahkkuj
+Gitta avtse vahkkuj máhttá abårtåv dahkat dálkkasij viehkken.
+Lögdeån li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lögdeälvenanjálmes Nordmalingsfjärdena njálmmáj ädnok Klösforsenij, dan maŋŋela rahtev Yttre Lemesjöaj, vijdábut rahtev Flärkej, dåppelt Husåna milta Bottenvikena njálmmáj, dan maŋŋela Degerfjärdenav vijdábut Nordmalingsfjärdenij ja Lögdeälvena njálmmáj.
+Lögdeå la Byrkije ällosujttimdajva guohtomguovllo mav oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
+Loagga árvustallen
+Oahppe låkkav ietjas ja iehtjádij goahtedivrij birra tjálli ja subtsasti sábmáj nubbe nubbáj majt li tjállám.
+Loagga jali oase låkkas vierddiji sámegiellaj tjáleduvvat.
+Loagga aj dåhkki aktugasj loaggan.
+Lågev budá
+Tállajt biedjat / nummererit bágojt ájáduskártan máhttá liehket viehkken gå galggá mujttet gudik årnikin ájádusá galggi subttsasin.
+Tállaj suorgge sisadná ålles tálla, fraksjåvnå, desimaltálla ja prosenta.
+Tállaj máhttá lågojt ja stuorrudagájt kvantifiserit.
+Tálla vuosedi stuorra giellamålssomav juska ulmusj tjuolldá ålgus sirddolattjat Englándas.
+Kombinatorihkka ja jáhkedahttevuohta
+Kultuvrra ja modellerim
+Tálla ja algebra
+Tálla ja algebra-oajvveoasse galggá tálladádjadusáv åvdedit ja máhtov låpptit gåktu tálla ja tállagiehtadallam systemajn ja minsstarijn doajmmi.
+Oajvveoase
+Tálla
+låhkå, tjállá, lisstajt dahká, tjoahkkájgessusijt dahká, gåvåt ájádusájt, gåvåjt / gåvåstagájt gæhttjá, tjuorggá, guoradallá, visuálalasj ájáduskártav dahká
+Åvddånit låhkåmtjehpudagá hárráj ieŋŋilsgielan le adnuj válldet låhkåmstrategijajt hiebadum låhkåma ulmmáj maŋenagi gássjelap tevstaj.
+Låhkåmtjehpudagá åvdedibme luonndofágan mierkki gájkka gaskan gávnnat ja adnet tjielgga diedojt álkkes tevstajn dádjadittjat tevstajt ájn vil ienep fáhkabuojkuldagáj, symbåvlåj, figuvraj, tabellaj ja diedojt ma e njuolgga åvddån boade.
+Låhkåmtjehpudagá åvddånibme sámegiella nubbengiellan máhttá aj dábálasj låhkåmtjehpudagáv nannit.
+Låhkåm ja tjállem libá buohtalakkoj prosessa åhpadusán.
+Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamin.
+Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamis.
+Låhkåm ja gulldalibme le tjåvda ådå muossádusájda, vijdep báhkoboanndudahkaj, ja vaddá buorre vuodov ietjas tækstabuvtadibmáj.
+Låhkåm luonndofágan le aj kritihkalattjat árvustallat gåktu diedo åvddån biejaduvvi ja argumentajn aneduvvi, duola dagu máhttet sieradit dáhtáj, árvvedimij, tjuottjodusáj, hypotesaj ja konlusjåvnåj gaskan.
+Låhkåm matematihkan mierkki diedojt sorterit, analyserit ja árvustallat hámev ja sisanov ja aktidit diedojt tevsta iesjgeŋga elementajs.
+Låhkåm åvddånahttá kulturdádjadusáv ja vaddá åtsådallamijt ja máhttelisvuodajt dádjadittjat ietjas ja sebrudagáv.
+Låhkåmåvddånibme matematihkan vuolggá diedojt gávnnamis ja adnemis tevstajn majn le álkkes symbåvllågiella gitta miejnigav dádjadittjat ja reflekteritjit gássjelis fáhkatevstaj badjel majn le dárkkelis symbåvllågiella ja buojkuldagá.
+Låhkåmsaje vinndegij milta bivddi låhkåmij dagu rabás muŋŋkasælla.
+Låhkåmstrátegija
+låhkåt 100 rádjáj, juohket ja dahkat stuorrudagájt 10 rádjáj, biedjat aktij ja juohket lågisjjuohkusijt gitta 100 rádjáj ja guovtesiffar tállajt lågegijda ja avtitjijda
+dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt iesjválljidum tevstajn
+låhkåt, dádjadit ja tjállet ieŋŋilsgiela bágojt ja moallánahkkojt ietjas dárbojda ja dåbdojda, bæjválasj iellemij, friddjaájgijda ja berustimijda
+låhkåt álldarij hiebaduvvam tevstajt duolla ja dádjadit tevstaj sisanov
+låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda
+låhkåt, tjielggit ja ájádallat sisanov, hámev ja ulmev vissa oasen ådåsap tevstajs
+oahppat ieŋŋilsgiela alfabehtav ja stávut namájt ja årromsajij namájt
+låhkåt ieŋŋelskgielak mánáj- ja nuorajgirjálasjvuodav ja ságastallat persåvnåj ja sisano birra
+låhkåt ietjá kultuvraj ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja giehttot ietjas låhkåmmuossádusáj birra
+låhkåt guhkep tjáppagirjálasjvuodatevstajt, mánáj- ja nuorajgirj��lasjvuoda- ja ássjeprosatevstajt, ja åvddånbuktet dádjadusáv ja låhkåmmuossádimijt
+dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt tevstajs vijdes sisanujn duot dát ássjes
+låhkåt oanep ja guhkep tevstajt duot dát sjáŋŋarijs, originála ja jårggåluvvam tevstajt
+Duon dán sjáŋŋara tækstalåhkåmijn moatten gássjelisvuodadásen åvddånahteduvvá tækstadádjadus ja ávkálasj låhkåmstrategija.
+låhkåt tevstajt duot dát sjáŋŋarijs ja adnet muossádusájt arvusmahttemij ietjas bargon
+låhkåt ja dádjadit árkkabiejvvebuvtaj hiehtemierkkimav
+låhkåt ja dádjadit duov dáv tevstav duot dát stuorrudagás moattet gáldos
+låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji 1965-1995 ájgegávddaj ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn
+låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji ájgegávddaj 1965-1995, ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn
+låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji ájgegávddaj maŋŋel jage 1995
+låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji máŋŋáj 1995 ájgegávddaj
+låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj
+låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj
+låhkåt ja buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij girjálasjvuodav
+låhkåt ja tjállet álkkes bágojt árggaiellemis
+- låhkåt ja tjállet, filmav gæhttjat, tjuorggat, barggogirjijn barggat ja ájáduskártav tjuorggat
+- låhkåt ja tjállet, filmav gæhttjat, tjuorggat, barggogirjij barggat, ja ájáduskártav tjuorggat
+låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin
+låhkåt ja dárkkelit gæhttjalit sisanov tevstan dádjadit åvddål gå jårggålattjáji
+låhkåt ja dåbddåt oanes bágojt
+låhkåt almma tevstajt ja ságastit daj birra.
+låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin, sihke ássjeprosa ja tjáppagirjálasjvuoda tevstajt
+låhkåt ja dádjadit diededimijt ja oanes tevstajt
+låhkåt ja åvddånbuktet oasev iesjválljidum tevstajs
+låhkåt ja åvddånbuktet ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj girjálasjvuodas
+låhkåt ja åvddånbuktet duot dát fáhkatevstas
+sáme alfabehtav mujttalit ja jiednadit sáme giellajienajt
+låhkåt, árvvaladdat ja buohtastahttet åvdep ja dálásj sámegiela tevstajt
+låhkåt, biedjat ja gåvådit posisjåvnåjt ruktoværmádagán, kártan ja koordináhtasysteman, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá
+låhkåt tállajt sámegiellaj 1-100 rádjáj ja adnet tállajt guládaládijn
+låhkåt tállajt sámegiellaj 1-20 rádjáj, ja adnet tállajt guládaládijn
+Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
+låhkåt tevstajt ja ságastallat iehtjádij dan birra majt le låhkåm
+låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn
+låhkåt vissa oasev duot dát tevstas
+låhkåt vissa oases tevstajs, åvddånbuktet ájádusájt, tjielggit ja guoradallat sisanov, hámev, ulmev ja tiemáv
+Le nuppástibme jus ij goassak oattjo oassáklasstet jali jus ulmusj vierre ságajt nuppij birra ságas.
+Nuppástibme l jus moaddi hárdeduvvá, nihteduvvá, álbeduvvá, tsabmeduvvá jali vuoleduvvá.
+Sábme le nammadus sámij årrumguovlluj, ja boahtá bágos sábme, mij la sámij ietjas nammadus allasisá.
+Jáhtto Gástadusán la jáhtto Jubmel la maŋen viessoma gájkka biejvij, juska mij dáhpáduvvá.
+De Jesus sunji hålaj: " Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá.
+ándagisluojttem 2 h.: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá duv, lånesta duv ja luojttá dunji ándagis.
+Loahpe sisanet riektáv boahttsujt sujddit gejda ednambarggogittaåbmudagájt bájken äjgguji.
+Aledum árvo máhtti aj årrot prostahtabårredávdda.
+Aledum árvojt oadtju aj jus la prostahtainflammasjåvnnå, nåv gåhtjoduvvam dálkodik prostatijtta.
+Aledum PSA ij dárbaha årrot prostatabårredávdda.
+Bajeda giedav, gulldala njittjijt ja giedavuolev njuolgga tjuvdij ja giehppis dettujn...
+Lånesta mijáv.
+lånudallat iesjgeŋgalágásj funksjåvnåj representasjåvnåj gaskan
+Nuppástibme
+Gasskasasj rabásvuohta ja doarjja aktisasjbargon le ájnas barggijda.
+musikserie a h / v: Låggŋijit vájmojdihtte Jubmelij.
+Oarjján: Åanghkejaevriev ja Skardmodalselvav rijkarádjáj.
+Oarjján: Badjejávres (ØverSørfjordvatnet), jávre milta Sadjemjávre lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejieŋan, maŋŋela njuolgga linnja Noaidejávre alemus luoktaj, dan maŋŋela dan tjátje milta Lavzejávrráj, dåppelt tjátjádagá milta Bovrojávrráj, dav jávrev rijkarádjáj.
+oarjemus luoktaj, Bijjie. Oarjján: Dat luovtas tjátjádagá milta Jitnemenjaevriev ja vijdábut dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti.
+Oarjján: Maŋemus nammadum gávnadimsajes, Gráddesjågå milta dan sadjáj gånnå rijkagäjnov 77 rassti, dåppelt dav rahtev rijkarádjáj.
+Oarjján: Dát luspes njuolgga linnja Neklumpenij (1014 alludagán), dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti.
+Oarjján: Devddesjohka Divielvaj.
+Oarjján: Hávgajohka Dieváideanus bajás Hávgajávri lusspáj, dassta njuolgga linnja Gorvvejávri nuorttaalemus luoktaj rijkarájá guoran.
+Oarjján Høgskardhusas ja njuolgga linnjan Høgskarvatneta rastá Leaddojoga ja Beagasanjoga gávnadimsadjáj.
+Jånghkere (1459 alludagán) njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj rijkarájá nanna gånnå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan álggá (Rr 223).
+Oarjján ja lullne: Rijkarádjá Rr 272 rájes (Pålnorøset) Lenesjávrráj.
+Oarjján ja allen: Leinavatna milta, vijdábut Altevatna milta Suttesgaldojoga njálmmáj Langbuktan
+Oarjján: Leinavattnet, dan maŋŋela Altevatn Koievasselva njálmmáj.
+Oarjján: 1379 alludagás njuolgga linnja goasstejieŋa milta Sealggajávre oarjjelin 1289 alludahkaj, dåppelt njuolgga linnjan várrebálde milta Ákšuj, dåppelt njuolgga linnjan Čunojávri rastá dan jávre lulemus luoktaj, dassta dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan gávnat rijkarájájn Rr 263 guoran.
+Oarjján: Målselva Øverbygdas Vuolit Rostojávrráj, vijdábut Rostoeanu milta Rostojávrráj (Store Rostavatn) ja dat jávres rijkarádjáj Rr 287 guorraj.
+Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Ridoalggetjåhkkåj, 1273 alludagán, vijdábut njuolgga linnja Rr 244 rádjáj Hurreváren.
+Oarjján: Njuolgga linnja Skivsjöna oarjemus luovtas Harrselsforsaj.
+Oarjján: Tjoalmes Spälláj vuodnanjálmmáj Storvatnetis, dav tjátjev Storvatneta oarjemus luoktaj, luovtas njuolgga linnja Tjoaddnejávre nuortamus luoktaj, dan maŋŋela dav jávrev ja tjátjádagáv vijdábut rijkarádjáj.
+Oarjján: Örnträsketa nuortamus luoktaj njuolgga linnja Rusträsketa lusspáj, vijdábut Rusbäcken Umeälvenij.
+Oarjján: Över-Uman Kåtavikenis Rörsundeta rastá Krabbfjällnäseta oarjemus sadjáj, dåppelt njuolgga linnja dat sajes gånnå rijkarádjá Graesiejaevrie (Grasvatnet) nuortasjgáttev rassti.
+Oarjján: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rádjá Girjasa ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 259 guoran.
+Oarjján: Sørdalselva milta Varnvatnetij, vijdábut Famnvasselvav Famnvatnetij, vijdábut Bolvasselvav Bolvatnetij, dan maŋŋela rahtev Joesjöaj dan sadjáj gånnå rijkarájáv rassti.
+Oarjján: Torröna milta Gaunvikena ja Gaunana rastá rijkarádjáj.
+Oarjep bihtámsámegiella (Svaipa).
+Oarjep julevsámegiella (Duorbun Svierigin).
+Oarjep oarjjelsámegiella, aj gåhtjodum Jämtland (guovllo Snåasa ja Verdala gaskan, Muoráhkka Vuonan, Jinjevaerie, Offerdal, Njaarke, Gálpe, Skalstugan, Såahka ja Härjedálen Svierigin).
+Kommuvna ma åvdutjis gávnnuji tjuottjudusguovlon
+- Oarjjel- ja julevsámegiela li ållu rasjes dilen, gáhttjo l dåjmajt jåhtuj biedjat dájt gielajt bisodittjat ja åvddånahtátjit.
+Ienemus håladum sámegiela Vuonan uddni li oarjjelsámegiella, julevsámegiella og nuorttasámegiella.
+Oarjjelsámegiella le ælláskahttemprosessav tjadádam, ja dálla ienep ja ienep máná oarjjelsámegielav oahppi.
+Julevsámegiella: Kåre Tjihkkom
+Dárogiellaj
+Oarjjelsáme álmmuk vijddásit årru, ja sijá giela vuoksjuj moaddása li oassen.
+Oarjjelsáme årromguovllo Vuonan le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåaj Hedmárkon oarjján.
+Oarjjelsáme giellabiesse le prosjækta mij le Nordlánda fylkkamánnes ja Svieriga sámeskåvllådåjmadagás jåhtuj biejadum.
+Oarjjelsáme giellaguovllo
+Sámijn le læhkám guhka aktijvuohta risstalasjvuodajn.
+Oarjjelsámegielan li guokta oajvvegiellasuorge:
+Ienemus oasse oarjjelsámijs li Vuona girkkuj gullum.
+Gahttungalbajn daj guovlojn gånnå li moattegielak bájkkenama, galggá sámegielak bájkkenamma vuostatjin tjáleduvvat (bájkenammalága njuolgadustjála, § 7)
+Juojgan le sierra sadje sáme musihkan.
+Klássaladnja buoragit hiehpá tjåhkanibmáj åhpadiddje, oahppe ja æjgádij gaskan.
+Hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos Jus dån mierreda hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos de dav diededa duv bájkálasj tjoaggulvissaj.
+Luohtedav gus ietjam áhttjáj ja æddnáj?
+Juojgga Eatnemen Vuelie ja Fjellheima musihkalasj vaddasa oadtju dal ålles væráldav gulldalittjat - juojgav.
+Luohtádus ja kultuvrra li tsuovkkanam.
+Luondodieda le åvddånam ulmutjij diehtemvájnogisvuoda ja dárbo diehti gávnnat vásstádusájt ietjama eksistensa, iellema ja iellemvuogij birra ja mijá saje birra luondon ja universan ja le navti oassen mijá kultuvras.
+Luonndodiehtaga lága ja teorija li modella duohtavuodas, ja dá modella rievddi jali vijddásappot åvddånahteduvvi ådå observasjåvnåj, gæhttjaladdamij ja ájádusáj baktu.
+Aktijvuohta luonndodiehtaga, teknologija ja guoddelis åvddånime gaskan le dán oajvveoasen guovdátjin.
+Luonndofáhka galggá liehket oassen dán åhpadimes.
+Buktagin mij vuoset dav máhtov mij miján dálla le, ja prosæssan mij sisadná gåktu luonndodiedalasj máhtto tsieggiduvvá ja ásaduvvá.
+Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
+Luonndofágan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
+Luonndofáhka - sáme oahppopládna
+Luonndofágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 studerimgárvediddje ja viddnofágalasj oahppoprográmmajn ja Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj.
+Luondo valjesvuohta
+Luonndomoattebelakvuohtalága mærrádusá galggi árvustaláduvvat gáljkka mierredimijn ma máhtti luondon moattebelakvuodav vájkkudit.
+Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Luondo moattebelakvuohta
+Luonndo ja máhtudahka dan birra le stuorra árvvo.
+Luonndo le almatjijda ávvon ja adnon vatteduvvam dán væráldin.
+Luonndo le álggoálmmugij årroma ja bierggima, væráltgåvå, árbbedábij ja åbbålattjat sijá kultuvra vuodo.
+Luonndo mijá birra "mujttá ", ja dálásj ájge subtsas sáme histåvråv kultuvrramujtoj, bajkkenamáj, båvaj ja giehtoj baktu.
+Njuolgadustjála luossaguoládusáv regulerima birra (meran ja jågåjn)
+Luvlieluspen ja Dearnan.
+Máhttá aj iesj låssjkusav dahkat gå låsjkot millilijtarav - ruddamihtav - sáltes desilijttarijn tjátjes.
+Dadi vuorrasap oahppe le, dadi buorebut dádjat gåktu iesj doajmmá.
+Madi árabut dåjma jåhtuj biejaduvvi, dadi ienep dåjma lattja li sij.
+Dadi árabut viessomin suovastahtjá, dadi stuoráp máhttelisvuoda li dubágajs tjanáduvvat ja oattjotjit vahágijt ja dávdajt suovastimes.
+Dadi árabut tablehtav bårrå dadi binnep máhttelisvuohta l iesselissan sjatta.
+Madi ienep girje li sadjihin, dadi ienep låhkåm máhttá sámegiellaj sjaddat.
+Madi åhpadiddje ienebut sámás, dadi buorep le.
+Madi ienebut åhpadus le sámegiellaj praktihkalasj fágajn, dadi buorep le.
+Dadi guhkebut vuorddá dadi buorep, danen gå vadá unneduvvi vigijt oattjotjit jali alkoholaj tjanáduvvat.
+Dadi lagábut 18 jage vuoras la dadi binnebut la äjgádin jali ietjá sujttoaddnen riektá diedojt oadtjot ietjas aktavuodaj birra sujtujn.
+Magsjuka hos små barn - vad kan man göra själv?
+Skálmmaárvustallam
+Diedo
+h.: Lågenanakta åhpadisålmmå Galileaj vuolggin, dan várráj gåsi Jesus lij gåhttjum sijáv mannat.
+Åhpadisålmmå oadtjun vidnov diedojt oabllodit ja nåvti l åvddålijguovlluj dagádum gitta mijá ájggáj.
+ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit
+Máhttet ietjas giellaanov árvustallat ja ietjas åhpadusdárbojt ja válljit hiebalgis strategijajt ja barggovuogijt le dárbulasj gå le oahppamin ja adnemin ieŋŋilsgielav.
+Máhttet digitála ræjdojt adnet: Tjálálasj oasen bargon máhttá Pc ' a aneduvvat.
+Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dibde oahppijt internehtav adnet ja sáme berajmoallánagájt duon dán næhttasijdon åhtsåt.
+Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dibde oahppijt adnet internehtav ja åhtsåt sámemoallánagájt divrij ja biebmoj birra.
+Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dáhtá baktu hiehpá roallakårtåjt ja ságastallamstasjåvnåjt dáhkat.
+Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe adni digitálalasj báhkogirjijt, risten.no, ja statistihkajt virgij gáktuj, ssb.no.
+Buktet digitálalasj ræjdoj barggat: Dálkkediededimedahkama tjadá mij galggá internæhttaj biejaduvvat oahppe oahppi mp3-spællárav adnet, pc ' ajn báddit, ja soajttá redigerit ja jiednafijlav næhttaj biedjat duola degu oahppamvuodon, bloggan, næhttabiellen.
+máhttet moallánagájt adnet, ja juojgav ja lávllagav jali sálmav sámegiellaj åvddånbuktet
+máhttet adnet moattelágásj adjektijvajt gielav sieradittjat
+Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet: Tjálálasj åvddånbuktem ij la ájn vuordedahtte, valla sijájt gudi juo bukti tjállet dåhkki alodit tjállet sámegiellaj bágojt lagámus berrahij birra.
+bæjválasj iellema báhkoboanndudagáv buktet
+Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet le sámegiella vuostasjgiellanfága åvdåsvásstádus álggotjállemåhpadusás joarkkatjállemåhpadussaj 13 jage birán.
+Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet le dánna máhttet tjállet berajnammadusájt.
+Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet sihtá dánna javllat oahppe tjálli fáktátevstajt gånnå li bájkkenamá.
+Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe diedojt tiemá birra tjálesti ja tevstajt gåvåjda tjálli.
+Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli subttsasav ja dættodi majt åhpadusmihttomiere bukti åvddån.
+Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe moalgedimijt roallaoavdástallimij tjálli.
+Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe gatjálvisájt hábmedi.
+Máhttet tjálálattjat ��vddånbuktet: Oahppe jårggåli dárogieltevstajt sámegiellaj ja sámegiel jårggålimev tjálli.
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe oassálassti dágástallamijn, gulldali iehtjádij vuojnojt ja bukti åvddån iehtjasij vuojnojt.
+Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet åvddånbuktet ájádusájdis duon dán sjáŋŋarin ja moatten tækstahámen.
+Buktet tjállet ieŋŋiskgiela hárráj le máhttet buktet åvddån ájádusájt ja vuojnojt tjálalattjat dádjadahtte ja hiebalgis láhkáj.
+Buktet tjállet luonndofágan le luonndofágalasj tækstasjáŋŋarijt adnet gå le gatjálvisájt ja hypotesajt dahkamin, plánajt ja tjielggidusájt tjállemin, diedojt buohtastahttemin ja daj birra reflekterimin, ja gáldojt vuogas láhkáj adnemin.
+Buktet tjállet matematihkan mierkki gåvådit ja tjielggit muhtem ájádallamvuogev ja bágojt biedjat gávnnusijda ja ájádusá.
+máhttet moallánagáj sisanov ja juojga ja lávllagij sisanov tjielggit
+tjielggit guovtegielalasjvuodav ja giellaåvddånimev, árvustallambuojkulvisájt ja njálmálasj máhtudahkav
+Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe tjállemprográmman tjálli ja digitála kámeráv adni.
+Máhttet digitála vædtsagijt adnet: Oahppe tjálli dáhtámásjijnajn ja vuorkkiji digitála gåvåjt ja / jali filmajt bargon.
+Máhttet digitála ræjdojt adnet le dánna tjállet berajnammadusájt dáhtámásjijnan ja adnet digitála ræjdojt gå daj barggá
+Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella nubbengiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij.
+Máhttet digitála ræjdojt adnet sihtá dánna javllat oahppe galggi adnet internehtav gå galggi åhtsåt ájggeguovddelis diedojt digitála kártajs ja adnet diedojt tjállemprográmman.
+Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe tjálli subttsasav dáhtámasjijnan ja divvu ietjasa tevstajt maŋŋela gå åhpadiddje ja / jali oahppeguojmme le tjálálattjet ja / jali njálmálattjat diededam.
+Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe bukti åvddån ájádusájt ja vuojnojt majt tjállema tjadá li gávnnam
+Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe hárjjáni tjállemprográmmajt adnet gå subttsasijt tjálli.
+Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella vuostasjgiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij.
+Ájnas le oahppáj máhttet aktisattjat barggat jus galggá buoragit doajmmat fágalatjat ja sosialalattjat, skåvlån ja maŋŋela gå barggagoahtá.
+buktet fáhkatevstajt ja tjáppagirjálasj tevstajt jårggålit
+hiejddet ságastallamav
+Buktet låhkåt ieŋŋliskgielan le oadtjot dádjadusáv duot dát tevstas.
+Máhttet låhkåt: Álggon tebmáj le buorre gávnnat ja låhkåt tevtstajt ma li hiebadum oahppejuohkusij Sáme 2 ja 3aj.
+Máhttet låhkåt: Låhkåt ja gulldalit le tjåvda ådå åtsådallamijda.
+Buktet låhkåt luonndofágan le dádjadit ja adnet luonndofágalasj buojkuldagájt, symbåvlåjt, figuvrajt ja argumentajt ulmmelasj bargo tjadá luonndofágalasj tevstaj.
+Buktet låhkåt matematihkan mierkki dádjadit ja adnet symbåvllågielav ja javllamvuogijt váj dádjat árggabiejve, barggoiellema ja matematihkkafágalasj tevstajt.
+Máhttet låhkåt sihtá dánna javllat oahppe galggi låhkåt bájkkenamájt kártajn, tevstajn ja låhkusijn.
+Máhttet låhkåt le dánna låhkåt berajnammadusájt.
+Máhttet låhkåt: Oahppe galggi máhttet bágojt ja moallánagájt ja ålles gárgadisájt låhkåt bargo birra gå sijájn li goahtedivre ja ávkkedivre ja gå biebmojt dahki / riejddiji.
+Máhttet låhkåt: Oahppe adni moattelágásj låhkåmstrátegijajt gå fáhkatevstajt ja tjáppagirjálasjtevstajt låhki vaj buorre dádjadusáv sisano birra oadtju.
+Máhttet låhkåt: Oahppe tiemá birra tevstajt låhki
+Máhttet låhkåt: Oahppe låhki fáhkatevstajt boahttsuj ja boatsojæládusá birra girjijn ja internehtan, ja låhki ietjasa tevstajt.
+Máhttet låhkåt: Oahppe låhki reklábma- jali vuobddemplakáhtav.
+Máhttet låhkåt: Oahppe tevstajt låhki, d.d. artihkkalijt ja girjátjijt, dálkij- ja fierddavidjurij ja dálkkemerkaj birra.
+Máhttet låhkåt sámegiela tjiegŋodimen le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj oahppe máhttá dádjadusájn låhkåt, ja guoradallat ja ájádallat ájn vil tjiegŋalap tevstajt.
+Máhttet låhkåt fágan sámegiella nubbengiellan le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj máhttet dádjadusájn låhkåt, guoradallat ja ájádallat ájn vil ienep gájbbedahtte ja låsep tevstajt.
+Máhttet låhkat fágan sámegiella vuostasjgiellan le åvddånahttet dekodimtjehpudagájt ja maŋenagi buoredit låhkåmdádjadusáv.
+Máhttet låhkåt: Ij la vuordedahtte oahppe galggi máhttet låhkåt sámeberaj moallánagájt, valla sijájt gudi juo máhtti låhkåt vierddiji aloduvvat låhkåt ájnnasamos moallánagájt.
+Máhttet njálmálattjat ja tjálalattjat åvddånbuktet fágan sámegiella nubbengiellan le guovdátjin gå sámegielmáhtudagáv le åvddånahttemin.
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiella vuostasjgiellan le dájddo gulldalit, hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt ságastallamdilijn majt viertti máhttet gå guládallá iehtjádij sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin.
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet sihtá dán åhpadimgárvvidusán javllat oahppe oassálassti ságastallamijn bájkkenamáj ja duobddák- ja tjátjádaknammadusáj birra.
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet le dánna máhttet dádjadit ja javllat berajnammadusájt.
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán, sierraláhkáj ságastallat iehtjádij.
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe subttsasav njálmálattjat åvddånbukti.
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe ságasti tevstaj birra majt sij li jårggålam, ja árvvaladdi duov dáv tjoavddusav.
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet gulldalit ja hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt moattebelak ságastallamdilen.
+Máhttet åvddånbuktet tjálálattjat: Dálkkeváksjoma tjáleduvvi ja klássaladnjaj gatsosduvvi.
+Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe máhtti tjállet bágojt ja moallánagájt goahtedivrij, ávkkedivrij, sáme biebmoj ja biebbmoábnnasij birra.
+Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli tjåvdabágojt ja referátajt, systemátiseriji, ájádusrájdojt / ájádusájt ja argumentajt maŋenagi dágástallamin tjálesti.
+Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe dahki ájáduskártajt.
+Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Stuorra báhkoboanndudahka vaddá buorre vuodov iehtjá tevstajt dagátjit.
+dilij milta åvddånbuktet
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj guládallam le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.
+Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe ságasti mihtoj, mihttomierrejåksåmgájbbádusáj ja reklábma- jali vuobddemplakáhta sisanoj birra.
+Máhttet riekknit: Dibde oahppijt riekknit majt máksá goahtedivrev adnet.
+Máhttet rieknit: Dibde oahppijt guovtes ja guovtes jali stuoráp juohkusa, rieknit galla oarbbena, ádjá ja áhko sijájn li ietjasa ja nuppij familjan.
+Buktet rieknit ieŋŋliskgielan le oadtjot adnet guoskavasj matematihkalasj buojkuldagájt ieŋŋliskgiellaj duon dán dilen.
+Máhttet rieknit: Gå oahppe li gárden, galggi merusti sulli galla boahttsu åvtå bále gárddáj luojteduvvi, galli viedtji trøaj ja galla miese li danna åvtå bále.
+Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe lájttalisát adni duov dáv elektronalasj gáldov.
+Buktet riekknit luonndofágan le tállamateriálav tjoahkkit, hiebadit ja åvddånbuktet.
+Máhttet riekknit: Matematihka moallánagájda le dárbbo gå galggi dádjadit tállajt, man ållo le ja hattijt gå barggi reklábma- jali vuobddemplakáhtaj.
+Máhttet rieknit sihtá javllat oahppe adni kárttakoordinatajt gå sij åhtsi bájkkenamájt kártajn.
+Máhttet riekknit: Åhpadimgárvvidusán li riekknimtjehpudagá, sihke ámmulasj ja da ma juohkka æládussaj gulluji.
+Máhttet riekknit: Praktihkalasj bargoj tjadá skåvlå dálkkemihttimstasjåvnån gærddodi oahppe tállabágojt ja mihttimbágojt millimehter ja centimehter.
+Máhttet rieknit sámegiela tjiegŋodimen merkaj dábálasj dádjadusåvddånibme, resonnerim ja tjuolmmatjoavddem.
+Máhttet rieknit fágan sámegiella nubbengiellan merkaj moallánagájt oahppat, resonnerit ja gássjelisvuodajt tjoavddet.
+Máhttet rieknit fágan sámegiella vuostasjgiellan le aktan giellamáhtudagájn vuodon moallánagáj åvddånahttemij, logihkalasj ájádallamij ja gássjelisvuodaj tjoavddemij.
+Buktet riekknit vuodotjehpudahkan mierkki adnet symbåvllågielav, matematihkalasj buojkuldagájt, barggovuogijt ja moatte lágásj strategijajt tjuolmmatjoavddemin ja guoradallamin man álggo le sihke bæjválasj praktihkalasj dille ja matematihkalasj tjuolmma.
+dahkat bágojt sámegiellaj
+Máhttodepartemænnta sihtá nannit rahtjamusájt rekrutteritjit ienep åvddåskåvllååhpadiddjijt mánájgárdijda, dán vuolen sámegielak åvddåskåvllååhpadiddjijt, bs. dåjmajt sd. diedá. nr. 23.
+Máhttodepartemænnta ájggu rudájt biedjat giellamáhtudagá åvddånahttemij barggijda sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj.
+Máhttodepartemænnta ájggu jahkásasj budsjæhttagiehtadallama aktijvuodan dáv árvustallat.
+Máhttodepartemænnta ájggu láhtjet dilev nav vaj diehto- ja åtsådallamoabllom buorre giellaåvddånahttemdåjmajs (dán vuolen aj giellalávggomprosjevtajs) gávnnuji departementa ietjasa webbabielen, ådåsgirjijn ja ietjá hiebalgis kanálaj baktu diedojt oablodit suohkanijda ja mánájgárdijda.
+Máhttodepartemænnta galggá aj jårggålit rámmaplánav mánájgárdij sisano ja dahkamusáj birra julev- ja oarjjelsámegiellaj.
+Máhttodepartemænnta ájggu daj institu- sjåvnåj gudi fálli åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan aktisattjat tjadá mannat barggo- ja åvdåsvásstádus juohkemav dáj gaskan, ja ájggu láhtjet dilev nav vaj lagáp aktisasjbarggo dáj institusjåvnåj gaskan sjaddá, ja aj aktisasjbargguj ietjá institusjåvnåj ma li guovlojn gånnå le dárbbo sámegiela åhpadusájs.
+Máhttodepartemænnta galggá láhkavaddemav ja vuodoáhpadusá tjadádimev álmmukrievtesvuodaj ævtoj sissŋelij oadtjot, ja vájmmelisát dahkat nav vaj juridihkalasj ja politihkalasj vælggogisvuodaj gáktuj majt Vuodna le iLo-konvensjåvnå nr 169 ja Ån-sjiehtadusá iemeálmmugij rievtesvuodaj birra vælggogis rievtesvuodaj adnemin.
+Máhttodepartemænnta galggá dahkat bagádallamnævojt giellaarvusmahttema birra æjgádijda gejn li máná mánnáruhtamávso álldarin.
+Máhttodepartemænnta sihtá dát galggá tjuovvoluvvat sierraláhkáj viertti ulmmejåksåma árvustaláduvvat, ja gehtjaduvvá suomagiela doarjjaårniga aktijvuodan.
+Máhttodepartemænnta le álgadam sierra máhtudakstrategijav Máhtudahka mánájgárdijn - strategija máhtudakåvddånáhttemij mánájgárddesuorgen 2007-2010.
+Máhttodepartemænnta le dahkam sierra strategijajt åvddåskåvllååhpadiddjijt rekrutteritjit mánájgárddáj 2007-2011, aktan jahkásasj doajmmaplánaj.
+Máhttodepartemænnta
+Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 01.07.2013
+Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013
+Máhttodepartemænnta biejaj Åhpadusdirektoráhtav aktan Fylkaålmmåjn Finnmárkon guoradalátjit makkár oahpponævo gávnnuji oarjjel- julev- ja nuorttasámegiellaj ja ma máhtti aneduvvat Máhttolåpptim - sámen, ja makkár oahpponævo vádnuni fágajn / tiemájn ja dásijn.
+Máhttodepartementan le bajemus åvdåsvásstádus åvddånahtátjit kvalitehtav ja stivrrimav ja ruhtadimev mánájgárddesuorgen.
+• Máhttodepartementan le i. i. åvdåsvásstádus dahkat lágajt ja mierredit láhkatjállusijt, sáme giela ja ietjá sierra oahppoplánaj stuorrudagá- ja ressursaplánajs, fáhka- ja tijmmajuohkemis, bajemus diehtojuohkemis suorgen ja sámedikkijn konsulterimis.
+Máhtudakmihto ML06-S an
+Máhttolåpptima oahppamplakáhtan tsuojggiduvvá skåvllå galggá
+Máhttolåpptim mánájgárddeåhpadiddjeoahppijda le tjuovodum tsuojggidusán nasjåvnålasj njuolgadusán mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusán. Duodden nasjåvnålasj njuolgadusá ma li lájddistiddjen juohkka ásadusájda ja dá galggi biejaduvvat doajmmaj sijá fáhkaplánajda.
+Máhttovuodo
+Máhtto almulasj giellaplánima birra Skádasasuollu ålggolin
+Máhtto almulasj sáme giellaplánima birra
+Gå galggá iesj vásstedit ietjas rubmaha ja fysihkalasj ja psyhkalasj varresvuoda åvdås de le ájnas diehtet ja kritihkalattjat árvustallat diedojt dán suorgen.
+Dáj bargoj diedo váldeduvvi fáron giellaplánimij ja politihkkahábbmimij åvddålijguovlluj.
+Diehtet gåktu rubmaha iesjgeŋga oase aktan doajmmi le ållu vuodulasj gå galggá dádjadit gåktu iellemvuohke rubmahav ja varresvuodav vájkkudi.
+Jus galggá luondo aktijvuodajt dádjadit de hæhttu diehtet biotalasj ja iehpebiotalasj faktåvråj birra ekosystemajn.
+Máhtto iesguhtik gielladilij birra
+Máhtto l tjåvda gasskasasj vieledussaj ja gierddisvuohtaj. Máhto tjadá dahkap råvijt kultuvraj gaskan Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Luondo máhtto, dádjadus ja vásádusá máhtti åvdedit mielav luonndoressursajt suodjalittjat, biologalasj valjesvuodav bisodittjat ja guoddelis åvddånahttemav nannitjit.
+• Diehto sámegielaj birra Vuonan galggá åvddånahteduvvat ja giela galggi boahtteájggáj bisoduvvat
+Sámegiellamáhto ja máhto sáme kultuvra ja sebrudagá birra li ánssidime.
+Diedoj ietjama histåvrås ja gehtjastagájn boahtteájggáj.
+Majt máksá abårtåv dahkat målsut jur gånnå rijkan årru.
+Majt abårttå máksá?
+Majt oadtjop diehtet ieŋŋgila Gabriela birra?
+Majt hæhttuv ienebut hárjjidallat?
+Majt vierddiv duoddit?
+Majt vierddiv rievddadit?
+Majt oahppe vierddi skálman rievddadit?
+Bierggitjit dálvev, buorre guohtomvidjurijn aj, boatsoj dárbaj ietjas proteijna lijgijt ávkkit.
+Majt dahká vaj guopparinfeksjåvnåv ij galga oadtjot?
+• Majt dahki duv barggoguojme gå galggi ietjasa oahppijt tjuovvolit?
+Dájda aj moattes åhtsi ja hæhttu garrasit vuorodit.
+Varresvuodainstitusjåvnå, mánájsuodaliminstitusjåvnå ja sosiálainstitusjåvnå ma li sámegiela háldadusguovlo ålggolin, valla ma duostu pasientajt ietjá suohkanijs háldadusguovlo sissŋelin, le aj vælggogisá bs. sámelága 3-1 §.
+Dánna aj le máhttelis árvustallamsjiemáv adnet.
+Hæhttup aj ájádallat jus la dárbbo hiebadimijn ja oatsodimijn åhpadiddjes ja æjgádijs.
+Gå galggá tjåhkkåhit moatten sajen ja roallaoavdástallamin huoman sæbrrat sæmmi bájkálasjvuodan, de dat rávkká ienep dádjadimev rållajda.
+Ja máhttelisvuoda li aj tjanádum dasi gåktu teknihkalasj rustiga li.
+Aj tjærojs li signála buore.
+Hawaiian aj gávnnu lihtto mij le dahkam muodogasj vuogádusáv gå aotearoan / new Zealandan.
+Sálmma / Tjuojadibme
+Ávkken le aj gæhttjat gåktu æjgáda máhtti viehkedit vijdábut åvddånahttemin.
+Sæmmi båttå le ájnas ahte ij symbåvlåj ávkálasj anov hiereda.
+Ájnas le aj oahppe jage tjadá dahki sámegielak " buvtagijt " moatten fágajn, fágajgasskasattjat ja digitálalattjat aj.
+Ájnas le aj kvalitehta bærrájgæhttjam varresvuoda- ja sosiáldievnastusás sáme pasientajda låggŋiduvvá alep dássáj.
+Sámegielav dutkamgiellan le ájnnasin åvddånahttet.
+Máhtudaklåpptim sáme åhpadiddjij vuoksjuj le aj plánidum.
+Moadda dåjma maj ulmme le ulmutjijt åttjudit sáme alep åhpadussaj ja dutkamij li aj konkretiseriduvvam.
+Mærrádus lij aj (VII/28) álggoálmmuga galggin ållåsit ja dåbmarit oassálasstet gå udnásj ja ådå suodjalimguovloj ásadibme ja háldadibme galggá mierreduvvat.
+Giella mediajn le aj oajbbomássje læhkám, buojkulvissaj le sierra kymrilasjgielak televisjåvnnåkánálla ásaduvvam.
+sGLan li aj giellajuohkusa normerimij hárráj ma li giellafágalasj máhtudagás nammaduvvam rijkajrájáj rastá.
+Ájnas le oahppe ja æjgáda dåbddi oasseulmijt mierredum åvddånahttemulmmen.
+Ållessjattugij gasskavuoda ja aktijvuohta le ájnas mánájgárde psykososiála birrasij.
+Sæmmi láhkáj vuoset pasienntariektálága § 3-5 ahte pasientajn le riektá diedojda ma li vuosstájvállde individuála ævtojda hiebadum, dagu álldar, ållessjattukvuohta, åtsådallam ja kultuvrra- ja gielladuogásj.
+Pilgrimvájaldusá li aj ájnnasa moaddásij gaskan.
+Gávnnuji aj brosjyjra nuorttasámegiellaj ja julevsámegiellaj prenntidum vaddusin, valla ilá ráddjidum válljidum åsijs.
+Biedniklåhkotjallem ja oasesduodastahttem le aj árvustaládum vádnásin.
+sámedikke giellaguoradallam vuoset sámegiela adno almulasj ásadusájn tjoahkkáj le binná, valla vuojnnet vuoset sámegiella aneduvvá ienebut suohkana dåjmajn gå stáhta ja fylkasuohkana dåjmajn.
+Skåvlåj gaskan aj soajttá liehket sieradus.
+nr. 23 (2007-2008) Giella råvijt dahká dættoduvvi aj dárbo sáme mánájgárdijda ja mánájgárdijda sáme mánáj bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav.
+Västeråsa ja Göteborga stiftaj ássjelistajn le aj sáme girkkoiellem maŋen.
+Majt dárbaj gå galggá guládallat dán temá birra?
+Majt dat mierkki gå Jubmela rijkka ednamij boahtá?
+Majt sihtá javllat bahás várjjaluvvat?
+Majt dat mierkki?
+Majt dat sisadná " gállasjvuodav doadjet "?
+Majt máhttá diededibme sisanedit?
+Mij la dáj moalgedimij sisadno?
+MAN BIRRA GALGA GATJÁDIT?
+• Majt buoremusát lijkku friddjabåttåj dahkat?
+Majt hähkka-p-tablähtta máksá?
+oahpástuvvat ja váj dási dåbddågåhti gullevasjvuodav.
+MAJT VIERTTI VÁSSTEDIT?
+unneplågogielajda bierriji aj aneduvvat namman
+vuojnnusij buvtátjit juohkusij dárbov sebrudagán.
+Guovten ietjá dåmajdimtjerdan aj, suonjardimen ja hormonadálkudimen, vuoledum PSA-árvvo l dåbddåmärkka dåmajdibme l buoragit doajmmam.
+Majt buktiv?
+Majt sidá fárruj iesjguhtik oassáj jubmeldievnastusás?
+Majt máhttá iesj dahkat?
+Mav Jubmel le aktidam, ij almasj galga tjuolldet.
+- majt juohkka dahkamus mihtti
+Majt buohtjaskuovdo máksi?
+Majt la oahppe maŋen válldám ja mij vájllu?
+Mij le ihkeva iellem?
+Majt dá duobddák- ja tjátjádaknammadusá merkaji?
+Majt sihtá javllat åvdåsvásstádusáv válldet ietjas oahppamis?
+åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit.
+Majt ittjiv vásstádusájs dádjada?
+Majt namma merkaj?
+Dålusj subttsasa
+Subtssasijt majt oahppe låhki, máhtti guhkebu ja oanebu, ja iesjgeñgalágásj gásjelisvuodaj.
+Hievedum le dån guhti Jesus Kristusa iellema, jábmema ja tjuodtjelime baktu gieresvuoda tjiegŋalamos tjiegosvuodav
+Ednam-oappá åvdås, mijá ieddne,
+ja alme ja juohkkalágásj dálke åvdås,
+Lilian Urheim: Giella Miella bokstávgirjje 1995
+Majt miejnni oahppe iesj?
+Majt oahppe iesj miejnni?
+Majt máksá?
+vatteduvvat máhttelisvuohta vuorrasijhuksuj
+Majt PP-dievnastus dahká?
+Majt máhtáv suohkanis vuorddet?
+Majt máhtá buoredit: Dån máhtá ienebut hábmedit ma lidjin ávke ja ma ællin dajn virgijn man birra ságasti.
+Majt máhtá buoredit: Dån máhtá ienebut tjielggit duov dáv vuojnov ássje birra.
+Majt máhtá buoredit: Dån máhtá sieradit gielav buorebut ságájdahttem referáhtajn.
+Majt máhtá buoredit: Dån máhtá sieradit ietjat vuojnojt moattelágásj bágoj.
+Majt máhtá buoredit: Dån máhtá hárjjidallat ienebut dajt bágojt ma li báhkobáŋkan ja aktijvalattjat dajt adnet.
+Majt dån máhtá dahkat váj duv æjgáda ávvusi?
+Majt máhtá / máhttebihtit dahkat mánáj ráddnavuodav doarjotjit?
+Majt oahppe máhttá dahkat vaj dajt gássjelis bágojt oahppá?
+Majt oahppe máhtti divvot vaj kåserija bárrán?
+Majt hæhttuv buoredit?
+Dav majt dahkin giellabiesijn aotearoan / new Zealándan, ij lim prinsihpaj milta juoga ådås.
+Boatsojäládusa åvdedibme
+Majt javllaba nubbe nubbáj?
+Mav dagáj?
+Majt javlaj?
+Majt máksá ietjas åtsådit?
+Værált hæhttu aktidit.
+Låssis bargo baktu, gå giergge biejaduvvá gierge nali, de værált åvddån.
+Álggoálmmuga væráldav miehtáj viessu viehka moattelágásj iellemdilen ma álu li viehka gássjelisá.
+Værálda álggoálmmuga li AN:a ållestjåhkanime presidentav ávttjim nammadit guoktásav gudi galggaba viehkedit væráltkonferánsav ásadit - akta guhti ájrasstáhtajt åvdet ja nubbe guhti álggoálmmugijt åvdet.
+Værálda álggoálmmuga tjoahkkáj li badjelasj vihtta prosenta værálda álmmugis, badjelasj 370 millijåvnå ulmutja badjelasj 90 lándajn.
+Værálda álggoálmmuga li aj sæbrram konferánssaj.
+- Værálda álggoálmmuga li gielalasj ja kultuvralasj valljudahka mij le midjij boanndudahkan.
+Værálda álggoálmmukbiejvve ásaduváj 1994:n ja bårggemáno 9. biejve lij vuostasj tjåhkanibme AN:a værálda álggoálmmugij barggojuohkusin jagen 1982.
+Tjáledibme væráltárbbelisstaj vaddá alla stáhtusav, valla merkaj aj vælggogisvuodajt.
+Værálda dahkkeriektáj organisasjåvnnå (WIPO)
+Álggoálmmugij riektáj væráltkonferánssa tjadáduvvá ragátmáno 22. ja 23. biejve 2014 New Yorkan, ja dåppe li guokta ållestjåhkanime, jårbbåbievddesesjåvnå ja paneldagástallam.
+Væráltkonferánssa ásaduvvá jagen 2014.
+Værálda luonndoressursa li ulmutjij iellema, biebmoj ja varresvuoda vuodon.
+dåjmaj.
+Væráltsebrudahka le AN:a baktu dættodam ahte guoddelis åvddånahttema oajvvehásstalusá li hæjosvuohta, biologalasj valjesvuoda massem, birásselgaj givnnjahibme ja ulmusjvájkkudum dálkádakrievddama.
+Majna sáme girkkoráde barggá?
+Majna vierddiv ienebut barggat?
+Majna le dudálasj, majt máhtá buoredit jus vaden ietjá ságájdahttemij gåhtjoduvá?
+Majna vuorbástuvviv gå virgev gåvvidiv?
+Majna vuorbástuvviv?
+Guovdátjin le gæhttjalit gåvvidit gåktu ållessjattuga mánájt doarjji gå mánájgárddeárkkabæjvv áj oassálassti, aktijvuodav tjadni nubbe nubbáj, aktan ståhki ja rádnas
+Makkir vuogij milta dagáduvvá mierreduvvá man guhka ájgge l vássám iesselisvuodan.
+gåktu sihtá seksav adnet
+Ieneplåhkogielak guhti sámegielav oahppá, edesik dan mudduj váj buktá dábálasj ságastallamav tjuovvot, viehket guovtegielagijt sámegielav válljit.
+Makkár ássjediedojt kommisjåvnnå le vuodon adnám gå le mierredam navti gåktu le.
+Vájku makkir vuogev válljip, de la ájnas oahppáj, æjgádij ja skåvllåj aktisattjat barggat åvddånahttemságastallama maŋŋela.
+Massta bierribihtit dálla berustit?
+• Makkir barggovuogijda buoremusát lijkku?
+Mij sunnuv vuordasj dán iellemin?
+Makkir duobddák jali tjátjádak le dát?
+Makkár gájbbádusá li miján sámegielav mánájda ja mánámánájda vijddábut doalvvot?
+Makkir tjehpudagá li ávkken le dile ja aktijvuoda duogen.
+Makkir gatjálvisájn lij buorre ja sieradus giella?
+Makkár addnoriektá guovlon li
+Makkir ulmijt lav jåksåm?
+Gåktu le miella uddni: Ávon, ja viehka ávvudaláv javlajda!:)
+Gåktu le miella uddni? Adnet lav juolodibme.
+Gåktu le miella uddni: Miella le buorre, soaptsov skåvlåjn ja æhtsáv Rørosan årrot.
+Gudi ulmutja oassálassti?
+makkir vádá ådå skibádagájda ja tjuovvobájnatjimijda gávnnuji
+- Makkir sáme organisasjåvnåj ja / jali institusjåvnåj máhtti tjoaggulvisá aktisattjat barggat?
+Makkir bágojt li oahppe oahppam?
+Makkir bágo li gássjela oahppat?
+Ulmutja seksuálak tjerda máhttá ájge milta rievddat.
+Makkir tevstajt galggá válljit, makkir jáhto galggi årrot, gut dahka majt ja goassa?
+Makkár vájkkudusá li udnásj åvddånime merkajn ja suohkanådåstimen sáme guovloj æládus- ja sebrudakåvddånibmáj boahtte ájge.
+elektråvnålasj versjåvnåv organisásjåvnå átla
+Makkir viehkev máhttá oadtjot?
+Makkir visjåvnå li miján sáme sebrudagán mij guosská mánájgárdij sajev mánáj bajásgiessemin, giellaåvddånahttemin ja sáme árvoj joarkkemin boahtte buolvajda?
+makkir barggovuoge gávnnuji hierdittjat skibádagáv jali vahágav
+makkir barggovuoge gávnnuji åtsådibmáj, sujttuj ja dálkudibmáj makkir viehkkenävo gávnnuji
+Máksá ienemusát
+Mierkki gus dat ep goassak desti jallas dagojt dagá?
+Mierkki gus mij åbbå buorre væráldav oadtjop gånnå juohkkahasj le lådje ietjas guojmmealmatjij vuosstij, jali soajttá gus mierkkit juojddá ietján?
+Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto (ca. 2 sidor)
+Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto
+Mávsov majt máksá buojkulvissan dåktårmanádimen la val oasásj majt ajtu máksá.
+biebmoj ja biebbmoábnnasij birra
+máles
+Máles la ájnas Juo álgon ristagis histåvrån máles sjattaj ájnas oasse aktisasjvuodan.
+Máles åvdeduváj ruvva dahkuj gå mujttin åhpadisålmmåj maŋemus bårrusav aktan Jesusijn.
+Dahkat mammografidjav gávnatjit árra njidtjebårredávdav ja gynekologalasj sällaåtsådimev skoahtotjåddågin, máksá 200 kr..
+Mammografiddja álu dagáduvvá mammografiddjaåssudagán, mij máhttá sierra jali röntgenåssudagás oasse skihpadåben.
+Mammografiddja dagáduvvá aj sierra njidtjeduostudagájn ja muhtem varresvuohtaguovdátjijn.
+Mammografiddjaåtsådimen aneduvvá röntgen njittjijda, teknijkajn mij vaddá dárkkelis gåvåjt.
+Buoragit manná åtsåduvvat mammografidjajn vájku li implantáhta.
+Mammografiddja l njittjijs röntgenåtsådibme sierra röntgenteknijkajn mij vaddá dárkkelis gåvåjt.
+Tjoaggulvisá sáme guovlojn ja daj ålggolin li jáhkkoåhpadusådåstusán
+Mánájoahttse rápportan " Rievtesvuoda oassálasstemij sáme mánájda ja nuorajda " åvddåbbukti nuora jut giella le mierrediddje oasse vattátjit jasska iesjdåbdov - ja vaj ållokmedia ilá binnáv gaskosti ássjijt ma gulluji sáme nuorajda.
+Muhttijn árvvet juo mij le dáhpáduvvamin
+Mánájda ja nuorajda gudi sámegiela åhpadimev skåvlån oadtju ja gejn ij le heva gielalasj doarjja bájkálasj birrasin li giellabiese viehka ájnnasa buorre giellaåvddånahttemij.
+Mánáj soajttá viehka ávkken jus li mánájgárdijn majn le alla dásse, duola dagu sosiála máhto ja ráddnavuoda gáktuj, ja ávkke lassán kvalitehta milta.
+Moadda mánájda le mánájgárddáj álgget viehka stuor ra målssom.
+Tjuovvolibme PP-dievnastus máhttá tjuovvolit rádij / bagádallama baktu æjgádijda, mánájgárdij barggijda ja skåvlå åhpadiddjijda.
+Mij gullu mánájgárdijda galggá suohkan fállat æjgádijda / åvdåstiddjijda gudi sajev mánájgárddáj åhtsi dåjmajt gånnå le ålles jali oasse dåjmas suoma-, meänkieli jali sámegiellaj.
+Mánájgárdijda, mánájgárddeæjgádijda ja suohkanijda mánájgárddeoajválattjan, le ájnnasin oadtjot dakkár diedojt ma máhtti vaddet arvusmahttemav giellabargguj mánájgárden.
+Mánájgárdijn ja skåvlåjn le ájnas dahkamus sámegielav vijdábut guoddet daj bálij gå æjgáda sihti ietjasa máná galggi sámegielaga sjaddat, ja gå ietja e sámegielav máhte.
+Mánájgárdde ja skåvllå vuojnnet li ájnnasabbo giellaåvddånahttemin dálla gå åvddåla.
+Aktisasjbarggo mánájgárde ja sijda gaskan
+nuoramusá sierraláhkáj sebradahteduvvi aktisasjvuohtaj?
+Mánájgárden galggi máná bessat ståhkat ja ietjasa åvddånahttet iehtjádij siegen jasska birrasin.
+Mánájgárdij sisano ja dahkamusáj rámmaplána milta galggá mánájgárdde mánájda fállat hukso- ja oahppambirrasav mij le mánájda buorren.
+Rámmapládna mánájgárdijda sisadno ja dahkamusá mierret: " (..)
+Rámmaplána tjuovvolibmen mánájgárde sisano ja dahkamusáj birra, le Máhttodepartemænnta dahkam duov dáv tiebmágirjátjijt, dáj gaskan aj sáme kultuvrra mánájgárden.
+Mánájgárden dat sisadná máná dåbddi juojddáv, duola dagu báktjani tjoajven gå vuojnni nágin ietjes le håjen, jali gå vuojnni nágin iehtjádav báktji.
+Mánájgárde viettiji åvddånbuktet sáme gielav, ietjasij dokumentajn ja galbajn.
+Mánájgárdde le buoremus sadje giellaarvusmahttem doajmma smávvamánájda.
+Mánájgárdde ja skåvllå hæhttu vuogijt gávnnat váj dát ajtu dáhpáduvvá.
+Mánájgárde ja skåvlå galggi liehket da ma vaddi gielav vijdábut daj dilijn gå æjgáda sihti, valla e des máhte.
+Vuodulasj árvo mánájgárden li duola dagu aktijvuohta, hukso, guojmmeåvdåsvásstádus, solidaritehtta, gierddis vuohta, vieledibme, avtaárvvo ja riektá liehket iesjguhtiklágásj.
+Mánájgárddediedádusá ulmme le dilev láhtjet ájádusájda ja ságastallamij gåktu galggá politihkalasj ulmijt jåksåt mij guosská buorep bajássjaddamdilláj mánájgárddefálaldagá báktu.
+Mánájgárdde æjgáda hæhttuji vájmmelisát åhtsåt sámegielak barggijt gå almodi mánájgárddevirgijt.
+Duodden jådediddjáj de hæhttu mánájgárddeæjgát aj psykososiála birrasav vuorodit.
+Mánágárddeæjgáda máhtti åhtsåt stáhta máhtudakdoarjjagijt suohkanij baktu.
+Mánájgárde lága 2. § dættot mánájgárdde galggá vieledit sáme mánáj gielav ja kultuvrav: " sáme mánájgárdijn le vuordedahtte gávnnuji bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav. "
+Barnehageloven.
+Mánájgárddelihtto sidáj vijddábut guoddet maõri-kultuvrav ja maõri-gielav nuoramus mánájda.
+Mánájgárddemáná li sosiála dåjmadiddje gudi ietja vieh kedi ietjas ja iehtjádij oahppamij ja soapptsomij.
+Duola dagu de mánájgárddemáná muhttijn rijddali ståhkusij badjel, ja rijddali gudi galggi duov ja dáv rollav stågadijn.
+Mánájgárdde galggá givsedimev hieredit, valla mij le dal ájn givsedibme?
+Mánájgárdde máhttá liehket arena gånnå æjgáda guhtik guojmesa iejvviji ja værmástagájt tsieggiji.
+Mánájgárdde galggá jasska ja hásstaliddje sadje mánájda
+Mánájgárdde galggá buorre dagojt åvdedit ja barggat dan vuoksjuj jut nievres dago e åvddå na jalik biso.
+Mánájgárdde galggá mánájda jasska birrasav vaddet ja sijájt fysihkalasj ja psyhkalasj vahágahttemis suoddjit.
+Mánájgárdde galggá viehkken buorre mánná vuohtaj navti vaj mánná bæssá ståhkat hávsskudallama diehti.
+Mánájgárde diehti li moattes álggám sámegielak klássajda vuodoskåvlån Ájluovta skåvlån ja vijddásabbo sámegielåhpadussaj joarkkaskåvlån.
+Mánájgárdde le ájnas arena gånnå máhttá illastimev hieredit.
+Mánájgárdde le ájnas sadje gå máná galggi máhttet åvddånahttet buorre sámegielav avtastallamgiellan.
+Mánájgárdde mij åvdet buorre psykososiála birrasav, sæmmi båttå badjelgæhttjamav ja givsedimev hieret.
+• Mánájgárde, skåvlå ja ållessjattukåhpadus.
+• Máná ja nuora galggi hasoduvvat kritihkalattjat gæhttjat girkko histåvrålasj æjvvalimev sámij, sáme jáhkko- ja girkkohiståvråjn vuodon.
+• Máná ja nuora galggi måvtåstuhteduvvat sámegielav anátjit.
+• Máná ja nuora galggi måvtåstuhteduvvat bisodittjat aktijvuodav ietjasa ristaæjgádij vaj sij máhtti bagádusájt ja viehkev jáhko åvddånimen oadtjot, ja dan baktu oahppat ja vásedit ristaæjgádij åvdåsvásstádusáv.
+• Máná ja nuora galggi måvtåstuhteduvvat ságastallamij ja kultuvrralånudallamij tjoaggulvisá jáhkkoåhpadusdåjman.
+Åssudahka mánájda ja nuorajda (BUP) vaddá sierravarresvuodadievnastus poliklinihkalasj fálaldagájt, jánndura birra fálaldagájt familjajda ja nuorajda, ja åhpadus- ja bagádallamfálaldagájt.
+Mánájkonvensjåvnnå le vuona láhkaj sajájduvvam ja le danen vuona lága åvddåla.
+Mánájkonvensjåvnnå sæmmi láhkáj dagu SP ja ESK aneduvvá vuona riektán almasjrievtesvuodalága milta.
+Mánájkonvensjåvnån le sierra artihkkal álggoálmmugij mánáj vuoksjuj, 30. artihkkal; " Máná gudi muhtem unneplågo álmmugij jali álggoálmmugij gulluji galggi bessat aktan iehtjáda ietjas juohkusin, ietjasa kultuvrav, åskov ja gielav niektit. "
+Mánáj moattebelak åvddånahttem dáhpáduvvá iehtjádij siegen
+Mánáj oassálasstem le gå máná ja nuora bessi tjoaggulvisá dåjmajda sehkanit, plánajt dahkat ja tjadádit, gå
+- Sámemánáj oahppamnævojt vuorodijn sihtap viehkedit vaj ienep sáme máná galggi oadtjot sáme skåvllågirjijt ávkkit.
+Gasskavuoda ja aktijvuohta mánáj gaskan
+Ájnas le mánáj åvddånahttemij ja soapptsomij jut gájka bargge, dán bagádallen ållessjattugin ja æjgádin gåhtjoduvvam, viehkedi ja aktan barggi vaj åvddånahttá mánájgárdev buorre kvalitehtajn.
+Mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat.
+Mánáj aktijvuohta stågadijn
+Mánájskåvlån árvustalli dáv máhtov karakteraj dagi.
+- Mánájdásen galggá skåvllå árvustallat karakteraj dagi.
+Juo mánájskåvlån máhtti oahppe liehket gárvvása oassálastátjit åvddånahttemságastallama gárvedimen.
+Mánájsuodjalus galggá vieledit sáme mánáj giela ja kultuvra duogátjav gå huvsov målssu ja gå soabmásij lusi biejaduvvi.
+Mánájsuodjalusláhka vaddá lagáp njuolgadusájt makkár vieledusá galggi vuodon gå máná biejaduvvi biebbmosijdajda, institusjåvnåjda jali åhpadus- jali dálkudiminstitusjåvnåjda.
+Mánájsuodjalus
+Mánájgoade li danen sámelága giellanjuolgadusáj vuolen.
+Mánáj vuododárbo mánájgárden li hukso, jasskavuohta, vieledibme ja aktijvuohtaj gullut, ja aktan le barggij duogen viehkedit jut máná oadtju dájt vuodulasj dárbojt gåbtjådum.
+Máná gudi li baháv dahkam dárbahi dalánagi vuojnnut ja dåhkkiduvvat ietjá dilen majna nagádi, duola dagu iehtjádij siegen biebbmobiev de birra jali tuvran sæmmi biejve.
+Mánájn ja æjgádijn gudi áttjak li Vuodnaj boahtám, li diedon stuoráp gássjelisvuoda diedoj hárráj gå siján gudi lij årrum dánna nágin jagev.
+Máná dárbahi huvsulasj ållessjattugijt gudi sidjij vaddi vejulasjvuodav ietjasa dåbdojda oahpásmuvvat, vaj máná ájge nalluj iesj galggi nahkat dåbdojt identifiserit ja vuojnnusij buktet ja dajt nahkat giehtadallat.
+Máná dárbahi arvusmahtte aktijvuodajn liehket jus galggi buoremus láhkáj åvddånahttet.
+Máná dárbahi vuojnnut, gullut ja duodastusájt oadtjot.
+Máná dárbahi ådå impulsajt stågadijn
+Diedo máná / oahppe birra bisoduvvá sierra journálan / máhpan Dáhtágæhttjo njuolgadusáj milta.
+Giehpep sjaddá mánnáj vuojŋŋat jus oadá åjvijn allaga nanna.
+Máná báhkan buolli jus temperatuvrra idedis jali bielletijma vuojŋadime maŋŋela la 38 grádaj badjel.
+Mánná galggá bessat hådjå nit jali suhttat.
+Mánán aj galggá årrot máhttelisvuohta ietjas vuojnov javllat.
+Mánájn máhtti aj bielljenávladahka váni luottudagá dagi.
+Mánájn le riektá viehkev oadtjot riegádime rájes, vájku mánájgárden vádtsá jali ij.
+Máná álu válljiji strategijajt ma sidjij dåbdduji ávkken
+Máná, allup guoros bágoj ähttsu, ájnat dagoj ja sádnesvuodajn.
+Máná bierriji bessat oassálasstet hábbmit dárbulasj rájájt ja njuolgadusájt mánájgárde sæbrástallamin.
+Máná tjielggiji ietjasa ájádusájt, vuojnojt ja dåbdojt.
+Máná álu ållessjattugijda tjuorvvu stågadijn.
+Máná gudi li lågenanguovte jage vuorrasappo galggi ietja miededit.
+Máná skåvllåj båhti duojna dájna dárbujn ja åtsådallamijn.
+Máná dárbahi huksoulmutjijt gudi nahki sijá guládallam signálajt vuojnnet ja dádjadit.
+Máná dárbahi vuogev gåk dahkat gå návroduvvi, hárdeduvvi jali ålgoduvvi.
+Máná dárbahi strategijav gåktu rijbbat
+Máná muhttijn dárbahi ållessjattugijt gudi fátta válldi
+Máná dárbahi ållessjattugijt gudi li lahka
+Máná dárbahi ållessjattugijt gudi åvdåsvásstádusáv válldi
+Máná dárbahi aktijvuodav ållessjattugij
+Máná dárbahi rájájt majt dádjadi
+Máná dárbahi vásedit gåktu rijdojt tjoavddet
+Máná vas galggi bessat fáron mierredit mánájgárddebiejve sisanov.
+Máná árrat ájttsi sij ælla sæmmilágátja ja ulmutjahtti iesjguhtik láhkáj.
+Máná galggi buktet ståhkusij sæbrrat ja dav bisodit.
+Máná galggi oahppat ietjasa ja guhtik guojmesa várajda válldet.
+Máná galggi ávvudallat ja hávsskudallat ietjá mánáj sie gen árkkabiejvedåjmaj, ståhkusij ja oahppamin mánájgárden.
+Máná allergiddjavájvij tjalmijn e ga dárbaha hejman årrot.
+Máná gudi báhkan buolli ja li dellasaäljodime ﷽﷽lasj snuohpaj lsuogotjit lulun hejman årrot
+Mánájn gudi báhkan buolli jali li vájvbbasa ja dellasa lulun hejman årrot ja vuojŋadit.
+ Máná gejn le sámegiella nubbengiellan galggi almma guovtegielaga
+Máná duojna dájna máhtukvuodajn
+Máná gudi e buoragit njálmálattjat guládalá, soajtti báhtsi dåjs iehtjádijs.
+vásedit ållessjattuk ij sijájt duobbmi jali hilgo, valla tjielgga sit diedet dát ij lim dåhkkidahtte, ja sæmmi båttå sijáj dåbdojt dåhkkit ja vuoset vieledimev ja liekkosvuodav.
+Máná gudi subtsasti iehtjádijs návroduvvi jali givseduvvi, javlli dát álu dáhpáduvvá dakkir sajijn gånnå ållessjattuga ælla.
+Máná gudi ståhki, vuojŋadalli, ållåsit sæbrri ja suohtastalli iehtjádij siegen.
+Máná gudi li gássjelis dáhpádusáv vásedam galggi bessat iejvvit ållessjattugav guhti le jasska, sebradahtte ja buoragit sijájt várajda válldá.
+Máná gudi li åvddåskåvlån galggi nåv vieddje årrot vaj viedji oassálasstet gájkka dåjmajda.
+Máná sihti ållessjattugijt fárruj ståhkamij
+Máná sihti ietjasa árkkabiejvev vájkkudit
+Máná ja nuora juohkka álldarin gåhtjoduvvi gåvåjt dahkat ietjasa tiemá milta.
+ja nuora, jali guovlojn oablodum sáme årudagáj.
+Máná ja nuora dajs gietjav álggoálmmukguovlojs hasoduvvi sáddit gåvåv ietjas niehkohyhtos.
+Mánáj- ja nuorajorganisásjåvnå ja juohkusa ma
+• Máná ja nuora galggi Apd 2,1-13 buohta ájádallat Ájlis Vuojŋŋana dåjma birra Jubmela moattegielak ja moaddetjerdalasj girkkon.
+• Máná ja nuora galggi oahppat Áhttje mijá råhkålvisáv, biebbmo låhkusav ja iehkedis låhkusav ietjasa giellaj.
+• Máná ja nuora galggi oahppat Jesusa ruossajábbmem ja bajástjuodtjelibme le duogátjin ruossamerka guovdásj sadjáj sámij risstalasj árbbedáben.
+• Máná ja nuora galggi oahppat iemeálmmugij dile birra væráltvijddásasj girkkon.
+• Máná ja nuora galggi oahppat bájkálasj sáme risstalasj árbbedábijt ma duon dan luonndodoajmmaj le tjanádum.
+• Máná ja nuora galggi oahpásmuvvat bájkálasj árbbedábij ma le iehkedismállásij tjanádum.
+• Máná ja nuora galggi oahpásmuvvat nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella rámátjårggålimij, ja oahppat guovdásj rámáttevstajt ietjasa sámegiellaj.
+• Máná ja nuora galggi oahppat dåbddåt iesjgeŋga sáme giellajuohkusijt Vuona girkkon, ja diehtet sálma, liturgija ja ietjá girkkolasj tevsta gávnnuji sihke oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj ja nuorttasámegiellaj.
+• Máná ja nuora galggi oahppat dåbddåt Læstadiusa moalgedimev (bágov) "Almmelasj æjgátš mij le metafåvrrå Jubmelij Sjivnnjediddjen ja Lånestiddjen, ja dan moalgedime sajev såbadusá dádjadusán.
+• Máná ja nuora galggi oahppat dåbddåt sámij árbbedábálasj ja ådåájggásasj luonndodåjmajt ja luonndoressursaj ávkástallamav ma máhtti liehket vuodon sijá ájádallamij ja imájdallamij ulmutja saje birra Jubmela sjivnnjádusán.
+• Máná ja nuora galggi oahppat sáme báhpaj Lars Levi Læstadiusa ja Anders Fjellnera birra
+• Máná ja nuora galggi oahppat sámij jubmeldievnastus- ja tjåhkalvisárbbedábij birra, ja oadtjot máhttelisvuodav oassálasstet arenan gånnå dá li anon.
+• Máná ja nuora galggi oahppat Rámádav ja risstalasj sámegiella girjijt adnet
+• Máná ja nuora galggi oassálasstet solidaritehtabargguj gånnå iemeálmmukrievtá li vuodon
+• Máná ja nuora galggi oahppat majt gássta ja ristaæjgáda merkahi sáme guovlojn.
+• Máná ja nuora galggi bessat vásedit guovdásj råhkålvisájt sáme árbbedáben råhkåt.
+• Máná ja nuora galggi oadtjot máhttelisvuodav árbbedábálasj arenajt jáhkkoåhpadusán adnet
+• Máná ja nuora galggi oadtjot máhttelisvuodav åvddånbuktet ietjasa sálmajt, musihkav ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemijt.
+• Máná ja nuora galggi jáhkkoåhpadusá oahppama ja subtsastimij gasskavuodan adnet vædtsagijt ja vuogijt praktihkalasj bargon.
+• Máná ja nuora galggi oadtjot máhttelisvuodav vásedit bájkálasj girkkomusihkka árbbedábijt, ja duodden dasi oahpásmuvvat girkkomusihkalasj adnuj sáme guovlojn dalla.
+• Máná ja nuora galggi sámij árbbedábij vuodon bargat dádjadusájn: Jubmel sjivnnjediddjen ja ulmusj ednamis sjivnnjeduvvam.
+• Máná ja nuora galggi sáme subttsasij baktu sámij luonndovuojnoj ja duohtavuodadádjadusáj birra oahppat, ja dajt rámátsubttsasijda tjadnat.
+• Máná ja nuora galggi guoradallat bájkálasj sáme árbbedábijt ma le girkkojage allabasijda tjanádum, d.d.. Márjjá biejvve.
+Máná ja nuora li viehka dåjmalasj addne ådå teknologijas vijdes gåbddudagán digitála nævojs ja prográmmajs.
+Máná usjudalli ja sáhkadi árkkabiejve vásádusáj birra ja dåbdoj ja ájádusáj birra ma li dasi tjanádum.
+Valla máná li bessam julevsámegielav oahppat sáme mánájgárde baktu, ja moaddása li dálla vuostasj- jali nubbengielaoahppe vuodo- ja joarkkaskåvlån.
+Máná e gierda låsjkosvánesvuodav
+Luondo bieles máná ájttsi gåktu ållessjattuga sijáj ulmutjahtti ja sijá birra sáhkadi.
+Máná gasskavuodajt åhtsåli ja vuoj nojt hábbmiji gitta dallutjis gå dán væráldij båhti.
+Máná li riegádam sosiála, ja ållessjattugij ja iehtjádij guládalli sihke rubmahijn ja gielajn.
+Máná gudi li snuobav oadtjum li álu dellasa, vájbbasa, vehik håjen ja smággiji vuostasj biejvijt.
+Duola dagu javlli máná sij sihti sæbrrat mánájgárde guovdásj dåjmajt plánit ja árvustallat, ja sij sihti aj iesj mierredit makta galggi dájda dåjmajda oassálasstet (Bratterud aktan iehtjádij 2010).
+Máná oahppi iehtjádij siegen lieh ket ájnegis vásádusáj, gæhttjaladdamij ja åtsådallamij baktu.
+Máná vuojnni, gulli, ja ájttsi ienep gå ållessjattuga muhttijn jáhkki.
+Máná empatija åvddån bæjválasj åtsådalla mijs.
+Gájkin åvdemusát åvddån mánáj sosiála máhtto bæjválasj, iehpeformála aktijvuodan iehtjádij árkkabiejven.
+Máná åvddånahtti ståhkammáhtudagáv
+Máná álkket báhkkasin buolli ja gájk åvdemusát infeksjåvnåjt virusis, nåv gåk snuohpa, gåsås ja tjåddågijs årrot, ma dahki rubmaha temperatuvrra allán.
+Máná bukti modellajt háddidallat
+Máná bessi ságastit majt jáhkki ulmutja ájádalli ja dåbddi.
+Muhttijn li mánájn ietjá gássjelisvuoda árvustallat majt iehtjáda sijáj ja sijáj ståhkama birra usjudalli.
+Máná muhttijn unnep ståhkamjuohkusijn soapptsu
+Máná máhtti aj gæhttjalit iesj åvdåsvásstádusáv válldet navti vaj iehtjádij åvdås ållessjattugav åhtsi.
+Máná máhtti aj ietjá årijs inflammasjåvnåjt tjalmijda oadtjot.
+Máná soajtti usjudallat iesj lidjin máhttet dahkat juojddáv muhtem dilen mij le iehtjádij låssåt.
+Stågadijn bessi máná mielajn ja berustimijn oassálasstet.
+Máná ståhkama baktu aj posisjoneriji.
+Mánáj vásádus galggá álggo ja vuodo gåktu ållessjattuk mánáv vállji viehkedit ja vijddásappot gå galggá åvddånahttemav doarjjot.
+Man birra ráddje tjállá/ságas?
+Man birra galggi oahppe gatjádit?
+Man birra hálijdi oahppe ságastallamin giehttot?
+Gåhtjodusáv majt Sámedigge ja Ráddidus li dahkam, vuoset dát la ájnas ja dárbulasj barggo majt nammadus galggá ållidahttet.
+Man álu sámásta juohkka biejve?
+Man álu máhttá hähkka-p-tablehtav bårråt?
+Moadda tjuohte jage li guoradalle ja misjonera tjoahkkim sáme kultuvrragávnijt.
+Moadda tjuohte millijåvnå ulmutja li bessam hæjosvuoda giddagisás.
+Moadda guoradalle li bivddidum viehkedittjat artihkkalijn mij biejaduvvá åvddån fáhkasemináran basádismanon 2015:
+Moadda stádaráde åssudagá aj segaduvvi dán bargguj.
+Le juo moadda jage årrum ájnas åvddånimdoajmma girkko sámegiela bargo hárráj, mij sámevuodav laset girkko jáhkkuj ja iellemij.
+Moadda mánájgárdijn le sámegiella bæjválasjgiellan.
+Akta gånnå årru, de máhtti ienep oahppe barggat aktan ja tjállet wikiav dálke, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra.
+Moaddásijt dåssju dálkastsirkunijn.
+Moadda sámegiela li, UNESCO milta, dajt ienemus ájtteduvvam gielaj gaskan væráldin.
+Moadda sáme li dán girkkogárden hávddáduvvam.
+Ålos dav juhki danen gå la njálgge jali vuoladuvátjit.
+Moaddásijda viehkev vaddá aj tjállet vájves dåbdoj birra, jali bájnnet jali dahkat ietjáláhkáj.
+Juojggam le moaddásijda sáme identitehtta, ja moaddásij mielas sáme musihkkaárbbedábij adno jubmeldievnastusán tjadná kulturmoalgedimev ja jáhkov navti váj ulmutja dåbddi ienebut girkkuj gulluji.
+Moadda suohkanijn háldadimguovlon li læhkám gássjelisvuoda ietjasa vælggogisvuodajt ållidit mij guosská sámelága giellanjuolgadusájda danen gå almasjlasj ressursa vádnuni.
+Gå dåhkkit ájgij tjadá li moadda álmmuga iesjguhtik lánda rájáj sisbielen årrum de badjáni hásstalusá ma goasski guhtik guojmeska vieledit ja dåhkkidit juohkka álmmukjuohkusa álgov, gielav, kultuvrav ja iellemvuogev, ja gájbbet stáhta bajemus orgána dåjmalattjat juojddáv dahki, ja jut jus dárbulasj de hæhttuji ietjá stáhtaj barggat váj ulmijda jåvsådi.
+Ekonomidja rievddadibme ja buorre viessomkvalitähtta ednamdáfon
+ Sámegiela giellaárenáj valjesvuohta
+Mån máhtáv muhtem mærráj ságastit dilij milta
+Moadda dáro mánájgárdijn le sierra sáme åssudagá.
+Moatten sajen sáme giellaháldadimguovlo ålggolin le nuorttasámgiella ájn gássjelis dilen.
+Moatten guovlojn gånnå lij sámegiella læhkám maŋŋus mannam le dat aktelasj giellasirddem buolvas buolvvaj vargga ållesláhkáj badjelváldedum mánájgárdijs ja sámegiela åhpadusás vuodo- ja joarkkaskåvlåjn.
+Rijka moatten vuodoskåvlå alemusklássan- ja gymnásaskåvlån gávnnuji skåvllåhärrá ja diakona doarjjan oahppijda.
+Ållo le rijddotjoavddemrádijs majn li sáme álmmuk ietjasa rájáj sissŋelin.
+Moattekultuvralasj sebrudak le vaddám moattekultuvralasj skåvlåv ja moatte láhkáj buorep skåvllåbiejvev.
+Moattelágásj æládusiellem
+Ållo mánán li nievrep bårråmhállo gå iemeláhkáj.
+Moatte oahppijda le ienep mielludahtte digitálalattjat tjállet gå giedaj tjállet.
+sáme oahppanævoj vánesvuohta le tjalmostuvvam moatten aktivuodan.
+Moaddása dåbddi ietjasa jasska gå Jubmelij jáhkki.
+Moatten sajen ij dárbaha majdek mákset jus ij la 20 jage ållim.
+Moaddasij sáme suohkanijs le viehka unna æládusiellem álmmuklågo gáktuj, ja ælla vuojga ådåásadime ja mávsánisvuohta.
+Muhtema årru gåhtjodum sáme suohkanijn, ja iehtjáda årru bájkijn gånnå li dåssju dárogielak institusjåvnå ja gånnå stivrra ja njunnjutja li dárogielaga.
+Moadda tjoaggulvisá dåppe gånnå sáme årru li sihtam álltártáblov gåvå dagi.
+Dajs moatte máhtti bårredávdav dahkat.
+Moadda ålmmå sihti huoman tjadádit åtsådimijt oattjotjit diedojt jus siján la prostahtabårråmdávdda.
+Ålos alkoholav juhki danen gå sijá mielas la njálgge ja vuogas.
+Ållo máná dárbahi aj hejman årrot vuostasj biejvev gå i e des báhkan buole, e ge febervuolediddje dálkkasijt das bårå.
+- Maŋemus jagijt la oahppij låhko joarkkaskåvlån gejn la sámegiella fáhkasuorgen lassánam.
+Dájt maŋemus jagijt li irlánda gielak skåvlå ma tjuovvu giellalávggommodellav, sjaddam ienep ja ienep dábálattja.
+Huoman lip dájt maŋemus jagijt vuojnnám muhtem organisásjåvnå ja vidnudagá sámegielav adnegoahtám, duola dagu iesjnamájn, annonsaj, diedojn nehtan ja brosjyrajn.
+Dájt maŋemus jagijt le sámegiella ienebut gå åvddåla sjaddam oassen kultuvrragåvås Vuonan.
+Dán maŋemus jage le bærrájgæhttjo ratjástam bærrájgæhttjat barggodilijt dåjmajn ma fálli ja bálkkiji barggofámov.
+Dájt maŋemus lågevjagijt le álgaduvvam moadda dåjma nannitjit ja åvddånahtátjit sáme gielajt moatten suorgen sebrudagán.
+Dájt maŋemus låge jage le huoman læhkám dåjmalis kultuvralasj ja gielalasj ælládahttem moatten merrasáme guovlojn ja aj márkkosámeguovlojn.
+Jage 1888 maŋŋela oadtjun dåssju ulmutja Vuonas ja Svierigis ednamav åmastit Vuonan, ja vuona viesádimvuodav oadtjun dåssju sij gudi dárogielav buktin.
+Maŋŋela gå friddja bessin stuorrabrittaniás 1920-lågojn vuorrodij dat ådå irlándak stáhtta irlánda-gælak gielav nannusit.
+Maŋŋela sámedikkij ásaduvvamij Vuonan ja Svierigin, sjattaj nammadus Sámediggen rievddadum jagen 1996.
+Maŋŋela gå sámegielalága háldadusguovllo le vijdeduvvam aj suohkanijda oarjjel- ja julevsáme guovlon, de moallánahka " samegiella " dádjaduvvá dagu nuortta-, oarjjel-, ja julevsámegiella.
+Maŋŋela gå snåsa suohkan (snåasen tjïelte) ja Divtasvuona suohkan sjaddin oassen sámelága giellanjuolgadusáj háldadusguovlos sihtá Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta árvustallat jus oarjjelsáme- ja julevsámegiela aj galggi gullut goalmát oassáj lihton.
+Maŋŋela gå snåasen tjïelte ja Divtasvuona suohkan bådijga háldadusguovlluj le háldadusguovllo vijddánam aj oarjjelsámegielajn ja julevsámegielajn.
+Maŋŋela Kulturhistorisk museum, mij le dáj gávnij æjgát, dán mærrádussaj guorrasij.
+Ságájdahttema maŋŋel Ž Ájádalá gåktu ságájdahttem manáj.
+Maŋep væráltdoaro maŋŋela dárojduhttempolitihkka nåhkågoahtá.
+Gielalasj ja tjerdalasj vuojnno unneplågojda rievdaduváj maŋep væráltdoaro maŋŋela.
+Loahppabarggo máhttá dagáduvvat maŋŋela gå oahppe ja åhpadiddje vas æjvvali nehtan.
+Maŋŋel 10. jahkedáse
+Gå oahppe galggi tjállet gåvåjda, máhttá dát dagáduvvat moatte láhkáj.
+Oahppe oadtju ietja gæhttjalit vierradit..
+Maññela oadtjo oahppe ietja gæhttjalit.
+Guoradallama maŋŋela biejaj Sámedigge jåhtuj juollodimævtoj rievddamav ja guovtegielakdårja mierredimev, ja guovtegielakvuodadårja ådå njuolgadusá mierreduvvin 2011:n.
+Gå l tablehtav bårråm de oadtju häjmmaj mannat.
+Maŋŋela li álggoálmmuga barggam ILO-konvensjåvnåjn nr. 169, álggoálmmuktjuottjodusájn ja dynámalasj åvddånahttemijn FN-konvensjåvnåjn sivijla ja politihkalasj riektáj gáktuj 1966 jages.
+Maŋŋela gatjádi oahppe nubbe nuppes dan birra majt sij li sutsastam.
+Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-10. dáse máhtudakmihtojda.
+Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-7. dáse máhtudakmihtojda.
+Kursa maŋŋela bessi studenta eksámav válldet Sáme allaskåvlån.
+Maŋŋel lasádusá dábálasj oahppo-máhtudahkaj
+Maŋŋela li suohkana Snåasa ja Loabát fárruj boahtám giellaháldadimguovlluj, ja Rajrevihke (Røyrvik) sæbrrá 1.1.2013 rájes.
+Maŋŋela máhttá varddemav mij ij la várálasj oadtjot
+Maŋŋela máhtti divna buohtastahttet ietjasij jårggålimev girjjetevstajn.
+18 iesselisvuohtavahko maŋŋela rávkaduvvá loahpe Sosiálastivras abårtåv dagátjit.
+1970-jagij lågon dåhkkiduvvagåhtin sáme unneplåhkon Vuonan.
+Maŋŋel gå ássjev li dágástallam, máhtti oahppe tevstav tjállet degu tjoahkkájgæsos..
+Maŋŋela ganut duostudagán moadda tijma vuojŋgadittjat.
+Gå Finnmárkokommisjåvnnå la gárvvásit guovlov tjielgadam de bukti rapportav gånnå galggi diedo:
+Gå ådå ráddidus gålgådismánon válljiduváj de jådeduváj sámepolitihka åvdåsvásstádus Barggo- ja sebradahttemdepartementas Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemenntaj, Rigmor Aasrud vásstediddje stáhttaráden.
+Maŋŋela gå oahppe li ietjasa árvustallam, máhttá åhpadiddje diededit majna sij dárbahi ienebu barggat.
+Maŋus gehtjastit
+• Man guhkev luluj ságastallam vihpat?
+Man guhkev varddá rievddá ulmutjis ulmutjij ja makkir abårttå.
+Manen dárbaj åtsåduvvat?
+Manen dárbaj åtsådimev vaddet?
+Manen la åtsådibme dárbulasj?
+Manen galggá jienastit?
+Manen galggá ietjas sjiervvedávdajda åtsådit?
+Manen juhká?
+Manen la sámegiella ájnas?
+Manen suovastahtjá?
+Manen oadtju vájvev guopparinfeksjåvnåjn?
+Manen válljijin dav gåvåv / dajt gåvåjt?
+Ja makkir vuogijn?
+Makkir aktijvuohta le dujna jábmemij ja hávddádallamij?
+Makta bargge guhtik guojmesa ja mánájt vieledi, boahtá åvddån gåktu nubbe nuppev giehtadalli ja adni.
+Makkir mudduj bukti oahppe jårggålit ja hiebadit iehtjádij tevstajt dárogielas sámegiellaj?
+Máná gudi báhkan buolli dárbahi ienep låssjkusav gå iemeláhkáj.
+Mánná dárbaj låssjkusav.
+Álu vahkon vássá
+Mánná luluj hejman årrot jus tjalmme l siedjan
+Mánná de luluj hejman årrot åvddåskåvlås danen gå l såhpulis, ja máná tjalmme hähttu moaddi bäjvváj basáduvvat.
+Mánná galggá hejman årrot gå vuoksá jali li sjlåtjos.
+Máná gudi li snupohpasa ja gejn la tjalmmeinflammasjåvnnå ruoppsij tjalmij vehik siedjan e dárbaha hejman årrot åvddåskåvlås jus ietján buoragit viedji.
+Gå mánná báhkan buollá dárbaj hejman årrot skåvlås jali åvddåskåvlås vuojŋadittjat.
+Mánná guhti åvdd åla le buoragit ietjá mánáj aktijdam, soajttá juolodis sjaddá, birra viehkal, sjuddi, iehtjádij ståhkusijt biejsstet ja gierddamahtesvuodav vuosedit ja suhttat.
+Mánná guhti návroduvvá jali vájveduvvá, ij le dasi sivvan, ja mánná gev ståhkusis ålgodi jali illasti ij ga dan åvdås vássteda.
+Mánná ij dárbaha seŋgan vellahit, valla ij galgailá ståhkat ja labudit.
+Máhttá mánnáj vaddet dakkirijt majt hálijt, buojkulvissan jubtsav, yoghurtav jali galmágav.
+Mánná iesj dåbddå man ednagav náhká juolgij nanna årrot.
+Mánná guhti buoragit dåj iehtjádij siegen bierggi, máhttá sihke aktisasjvuohtaj hiebadit ja vuojnnusin liehket sajenis.
+Danna båhtin værálda iemeálmmuga ájgás aktisasj prinsihpalasj vuodudahkaj.
+gähttjalihtit de valjev dajs oadtjot tjoaggulvisá gievrrodibmen.
+Mánná vuojnná mij le dáhpáduvvam, valla ij agev iesj dádjada manen ij desti besa fárruj.
+iesj viehkev oadtjot dádjadit gå tsahkkán.
+ájggomusájt vielet. Dákkir aktijvuodan máhttá mánná ietjas ståhkammáhtudagáv vijdedit.
+Mánná máhttá mánnájuohkusij ruoptus mannat gå tjavgga inflammasjåvnnå l buorránam ja tjalmme ij la des siedjan.
+Máná máhtti gasskabåddåsasj bielljenávlagav oadtjot gå li snuohpasa.
+Mánná soajttá duola dagu ståhkusis gáhtot gå ij dádjada guládallamav mij le dán ståhkusin.
+Mánná máhttá aktijvuodav stivrrit hæhkka, stoagos mielajn ja navti bessat iesj mierredit ja åvdedit ájádusájt, fantasiav ja dåbdojt.
+Dagádum dassta majt gávnni.
+Manen dån Jesusij jáhká?
+Manen så lik dát dáhpáduváj?
+Manen la sadje dáv namáv oadtjum?
+Jubmel ij ietjas dibde mierreduvvat muhtem bájkijda.
+Manen ráddje tjállá/ságas?
+Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán.
+v: Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán.
+Mannup Härrá / Jesus Kristusa ráfen.
+Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti.
+Gå nuppástuvvá de l gähppat ráfedisvuodav dåbddågoahtet ja nievret viessot.
+Man mælggadav åhpadiddje mierret juohkka åhpadimgárvvidusán, duola degu gåktu ietjá fága åvtåstuhtti.
+Man åskeldahtte l hähkka-p-tablähtta?
+Man stuorre dat galggá vierddi oahppe dárbbuj hiebaduvvat.
+Duogátjav majt Sámedigge ássjen buktá vuosteldimistis le Sámedikke ietjas duogen.
+Makkir duostudahkaj åtsådimev vaddá?
+Māori giella, mij le álggoálmmukgiella Aotearoan / New Zealandan, ja kymru giella Cymrun / Walesin Stuorrabritannian li buojkulvisá massta máhttá Sámen oahppat.
+Subttsasa duot dát guovlos (DVD)
+Qvigstad, Just: Subttsasa Nordlándas.
+Márkás��me guovllo le Oarjje-Råmsån ja Nuortta-Nordlándan ja nuorttasáme giellaguovlluj gullu.
+Daggu válldep duohtan majt Gånågis javlaj Sámedikke rahpambåttå jagen 1997: Vuona stáhtta le vuododuvvam guovte álmmuga duobddágijda: láttij ja sámij.
+Masi lav mån smidá?
+Masi biedniga oadtju aneduvvat?
+Gånnå le Egil Olli presidænnda?
+Mij la fámon?
+barggi vierttiji mávso oadtjot bargoj åvdås.
+Matematihkalasj geometrija le tjielgas ja vaddá viessuj ánssidum værddogisvuodav ja stuorravuodav.
+Matematihka 2 T ja 2 P oahppopládna
+Matematihka aktisasjfága oahppopládna
+Matematihkan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
+Matematihkan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 studerimgárvediddje ja viddnofágalasj oahppoprográmmaj maŋŋela.
+Matematihkkafáhka skåvlån le viehkken gå galggá åvddånahttet matematihkka máhtov mav sebrudahka ja juohkka ájnegis dárbaj.
+Matematihkkafáhkaj gulluji moatte lágásj tevsta majn li matematihkalasj åvddånbuktemvuoge, gráfa, diagrámma, tabella, symbåvlå, foarmmala ja logalasj ájádallam.
+Matematihkkamáhtto le ájnas vædtsak juohkka ájnegissaj, ja fáhka máhttá vuodov láhtjet joarkka åhpadussaj ja virggeiellema ja asstoájgedåjmaj oassálasstemij.
+Matematihkalasj máhtto le gássjelisvuodajt tjoavddet ja modellerit vaj analyseri ja hiebat muhtem gássjelisvuodav matematihka hábmáj, dav tjoavddá ja árvustallá man vuogas tjoavdos le.
+Matematihkka ja duodje máhtteba dánna dagáduvvat fágajgasskasattjan.
+Matematihkka le vuodon stuorra oassáj mijá kulturhiståvrås ja logalasj ájádallama åvddånahttemis.
+Matematihkka aktisasjfága 2 T ja 2 P
+MIJ GALGGÁ TJUODTJOT?
+Mannoæládus aneduvvá sierra æládussan, gånnå sáme kulturoase li guovdásj oasse viddnudagáj dåjmas.
+Manon duola dagu Sámedikkev ja moadda ietjá sáme ásadusájt guossidij.
+åsijt ma gulluji bájkkáj, sihke gájkka oajvvetiemájda, ja aj daj tiemájda ma li guorrusa.
+Mij merkaj iesjgudilágásj doajmmamdásev?
+Moallánahkan mijá buoremus ja ájnnasamos ideálajda.
+Oarjjel- ja julevsámegiela li sierraláhkáj ájtedum, ja ájnas le dá guokta giela sierraláhkáj vuorodit, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.
+- Oarjjelsámegiella le ájtedum giella.
+Oarjjelsámegiella sjattaj almulasj tjállemgiellan jagen 1978.
+Oarjjelsáme báhppa le aj sáme duojev / designav adnuj válldám liturgalasj biktasijda.
+Gå oarjjelsáme guovlon li jubmeldievnastusá ålggon de le dábálasj jut boassjo dållågátten sjaddá girkkoboassjo / korbájkke jubmeldievnastusán.
+dievnastusmávsov, mij váldeduvvá jus máksá kredijtajn jus faktuvrra häjmmaj rájaduvvá.
+Dát le ájnas doajmma váj bæssá gujddimijt giehtadallat dåhkkidahtte ájge sinna.
+Ajtu le navti jut ájnnasamos barggo bájkálasj sebrudagájn dagáduvvá.
+gålov gáhtom manádibmáj
+mávsojt majt máksá bäjvváj gå l sisitjáledum skihpadåhpåj
+Mávso ålggorijkak viesájdiddjijda
+Miehttseduobmoståvllå vuohtuj válldá Finnmárkokommisjåvnå rapportav gå ássjev giehtadallá.
+Miehttseduobmoståvlå mærrádusáv máhttá Alemusriektáj guoddalit.
+Ráddidus miehttseduobmoståvlåv nammat maŋŋel gå le Sámedikkijn rádádallam, ja danna le jådediddje ja duodden niellja stuoves ájrrasa ja guokta sadjásattja.
+Gájkkásattjat li mávso åbbå sämmilágátja lánndadikkijn.
+Mealhkon li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rengenis Sørlin Sørlivassdrageta milta Lenlingena nuortamus luoktaj, dåppelt rijkarahte milta Lauvsjølia rastá råvvåj njárgan Laksjøena ja Sandsjøena gaskan, vijdábut Sandsjøena milta Gamvollbekkenij, dåppelt rijkagäjnov Kveeidetij, vijdábut Murusjøena milta dan sadjáj gånnå rahte 74 rijkarahtev rassti, dåppelt rijkarájá milta Rengenij Sørlian.
+Mealhko la guohtomguovllo Jiingevaerie sijddaj ja guovte sijddaoassáj Østre Namdala ällosujttimdajvas.
+Tjuottjudusguovllo meängiellaj gåbttjå kommuvnajt Jiellevárre, Haparanda, Kalix, Giron, Bájel ja Övertorneå.
+suomagiellaj, meänkielij ja sámegiellaj jus
+(integreridum sámeåhpadus ásaduvvá kommvuna
+Mierkki åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
+Diededimbuojkulvisá
+jubmeldievnastusájn gånnå sáme le tjåhkanam.
+Merraareálaj ávkkim ja háldadibme - Einar Eythurson ja Camilla Brattland
+Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás.
+Gujddidahtte märrádusájda gullu nielje vahko gujddimájgge dat biejves gå märrádusáv la duosstum.
+Märrádusá boahttsuj ruoptusdoalvvoma ja mieddemij birra
+Märrádusá guohtomguovloj birra
+Märrádusá li almulattja.
+Ráddiskvartálav aktan bisodit le sihkarvuoda diehti vuogas.
+Mærrádus ij la tjielgas mij guosska sámij rievtesvuodajda konsulteritjit ájggomusájn oattjotjit diedim guorrasibmáj loabev oadtjot guoradallam-, ávkástallamrievtesvuohta ja doajmmakonsesjåvnå åhtsåma baktu.
+Mærrádus sáddiduvvá aj sáme nammakonsulænntadievnastussaj, ietjá ásadusájda ma galggi namáv adnet ja guovdásj bájkkenammaregisstarij Stáhta kárttadåjmadagá guovllokontåvrån.
+Mærrádus suohkanij sáddiduvvá, mij mærrádusáv almot lága § 6 milta (diedoj gujttimvejulasjvuoda birra § 10 milta).
+Mærrádus suodjal aj luonndorievddadusá vuosstij duobddágijn majt álggoálmmuga adni árbbedábálasj æládusbargon.
+Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Marijna æládusá
+Merraguollim
+Merrasámij sijda ájteduvvi binnep máhttelisvuodaj baktu guollitjit ja viessomuháv meras oattjotjit.
+Merrasáme kultuvrra la vuododum vuodna- ja merragáddeguollimijn, juogu dal degu aktu æládus, jali aj aktisattjat ietja æládusáj.
+NANNIDUM RIEKTÁ TJUOTTJUDUSGUOVLOJ ÅLGGOLIN
+Mierrediddje ásadus ássjev gárvet gájkka diedoj milta ma gávnnuji.
+Ássje mierrediddje ásadussaj sáddiduvvá (§ 5 nuppet ja goalmát ladás subtsas mij mierrediddje ásadus le makkár namáj gáktuj).
+Mierret man stuorra ärádus ulmutjij gaskan gudi li seksav adnám degu dal áldarärádus, ärádus ulmutjij åvdedime gaskan ja jus ietjáli sihtam seksav adnet.
+Nasjonálpárkaj háldadimplánajt mierredit
+• Märrádusá konsesjåvnnåtjieldij gávttuj
+• Alemus boatsojlågo mierredibme
+dahkat gähttjalimájgev, mij la gå dåktår jali skihpasujtár hähttu gähttjon årrot gitta gålmå jahkáj, ja sierralágásj plána vuododuvvá dan ájgen
+• Märrádusá ávkkimriektáj sierra låbij gávttuj ednamin sádjimrájá badjelin ja guohtomednamvárijn
+Nárev majt oadtju oasstet galggá binndet gitta 90 bäjvváj, bájkoj 3 máno.
+Vájkkudusá ednamin galggi huoman liehket ráddjidum ja båddåsattja, ja e máhte dagáduvvat nav vaj bukti ilá vahágijt.
+Vargga gájka gudi li tjadádum åtsådimev dåbddi sij li val vehik báktjasav dåbddåm jali e åbbå báktjasav.
+Vargga gájka smáv máná Vuonan li mánájgárden åvddål skåvllåj álggi, ja moadda smáv máná li ienemus oasev árkkabiejves dijáj siegen gudi dåppe barggabihtit.
+Dåjma galggi mieddemijt ja vánesvuodajt ma sujton ja huvson ietja bajedit sujto ja huvso Inspeksjåvnnåj.
+Media, girjálasjvuohta ja guládallam li suorge manna sámegielak máhtudagájt dárbaj.
+Valástallam
+Media ja girjálasjvuohta gielav vájkkudi, danen le ájnas jut sáme girjálasjvuohta almoduvvá manna le buorre giella madi sæmmi bále le álldarjuohkusij hiebaduvvam ja låhkåmmielav árvusmahttá.
+Median le ájnas roalla sebrudagán, ja navti le siján stuorra åvdåsvásstádus sihke vuojnnusij buktemis, buorre giela åvdås, ja jut vatteduvvi fálaldagá ma li siegen giellaanov nannimin ja åvdedimen.
+Median le sierralágásj ájnas roalla giellatrendbieddjen.
+Media
+Duv häjmmalánndadigge máksá gålojt ådå medisijnalasj merustallama åvdås.
+Medisijnalasj oare máhtti buojkulvissan årrot gå ij gerda bájnnoábnnasav tablehtan jali gássjelisvuohta l muhtem gurjov rahpat.
+Megard Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagá jådediddjen álggá maŋŋel gå Petter Drefvelin le pensjåvnnåj mannam.
+Megard le åvddåla læhkám rádevadde Suohkan- ja guovllodepartementan ja RÁb stuorradiggejuohkusa politihkalasj rádevadden.
+Mejvankilen la Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30.b..
+Varresvuodabarggij åhpadus Varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn le dåhkkiduvvam dålkkåjs vádne.
+Bájkkenamá
+merustallat gålådimev, kredittkårtå anov, sisbåhtusav, luojkkamav ja siesstemav, budsjehtav ja ruhtalågov dahkat riekknimárka ano baktu ja tjielggit merustallamijt ja båhtusijt åvddånbuktet
+merustallat jáhkedahttevuodav gå låhkå gájka vuogas ja vejulasj båhtusijt ruossatabellaj, venndiagrámmaj ja jáhkedahttevuodamuoraj viehkken, ja addisjåvnnågárgadisáv ja buvtagárgadisáv adnet
+merustallat jáhkedahttevuodaj gå låhkå gájka vuogas ja vejulasj båhtusijt, låhkåmijt systematiserit ruossatabellaj, venndiagrámmaj ja válljimmuoraj baktu ja addisjåvnnågárgadisáv ja buvtagárgadisáv praktihkalasj aktijvuodajn adnet
+merustallat jáhkedahttevuodav oarnnidum válljumijn ruopptotbiedjamijn ja dan dagá, ja oarnnigahtes válljumijn váni ruopptotbiedjama
+merustallat ja árvvaladdat guovdásjmihtojt ja gæjvvanimulmijt
+merustallat ja tjielggit kumulatijva ja relatijva frekvensav, åvddånbuktet dáhtájt tabellajn ja diagrámmajn ja árvvaladdat iesjguhtik dáhtáåvddånbuktemijt ja makkár dádjadusájt da mahtti vaddet
+merustallat nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav, ruossimtjuorgav ja gasskameralasj stuorromfártav, gávnnat momentána stuorromfárta sullásasj árvojt ja dajt ássjij gáktuj dahkat muhtem praktihkalasj dålkkumijt
+Merustaládum la gassko 75 000 ja 150 000 ulmutja Vuonan jahkásattjat boadádalli vahágahttemijda lahka gasskavuodan.
+Mesklumpenin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Dat sajes gånnnå Guevtelejohke (Storälven) rijkarájáv rassti Ingenmanslanda guoran, dan äno ja Bjurälvena milta Leipikvattnetij, vijdábut Leipikvattneta oarjásjgáttev Leipikelvenij, dav änov Ankarvattnetij, jávre rastá ja vijdábut tjátjádagáv Stor-Blåsjöna rádjáj, dav jávrev sijddaj Stora Blåsjön, vijdábut gäjnov Östra Vallervattnet ja dassta rijkarájáv Guevtelejohkej (Storälven).
+Mesklumpen la aktisasj guovllo Østre Namdal ällosujttimdajvvaj ja Frostviken norra tjälldáj.
+Tjärdda árrat ielvvet njidtjebårredávdav
+Mij måråstip galggá liehket ij-gierddisvuohta vaháguhttemijda ja seksuálalasj illastimijda sámemánáj vuossti, ja mij sihtap liehket siegen dahkamin guovdásj strategijajt dán ássjen javllá Larsen.
+Mij lip aj oadtjum árvvalusájt duos dás birrusijs.
+Mujto li gærrása ja ájnnasa.
+Midjij hiehpá árranav adnet symbåvllån Jesusij.
+Vuonarijkan le dárbbo barggosajijt bisodit ja oaggit goahteræntojt.
+Sámij álmmukbiejvve ávvudaláduvvá moatte láhkáj ja sámij gaskan Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
+Duoddetjála 1
+Duoddetjála 2 Njuolgadus Svierik-vuona Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj Álggemmärrádusá
+Bájkke
+Duoddetjála
+Ienep diedo:
+Barggoguojmmejuogos
+girkkoráde le aj oassálasstám dán bargon.
+plánan rámmagájbbádusáj ja sisano milta Sáme girkkoiellemin ja girkkohiståvrån le sieradusá guovloj gaskan rijkav miehtáj.
+Máhttá njittjev giedajn jali pumpajn båhtjet.
+Guottoj tsieggima bargo baktu ja konkrehta aktisasjbargo baktu sijdaj siegen galggi mánájgárde bargge hábbmit jasska, sebradahtte ja arvusmahtte mánájgárddebirrasav mij givsedimev hieret.
+Guotto mánájda guojmmealmatjin åvddån båhti gåktu bargge sijájt dåhkkidi.
+• sebrulasjvuohta tjielden
+Sebrulasjmákso Svieriga girkko doajmma Svierigin ja ålggorijkan mávsedvvá sebrulasjmávsos, mij aj gåhtjudallá girkkomákson.
+Moarmesmáno 11. biejve 2005 vuollájtjálijga dallusj sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde Erna Solberg ja dallusj sámedikkepresidænnta Sven-Roald Nystø sjiehtadusáv barggovuogij birra rádádallamijn stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan.
+2008 moarmesmánon li 15 aspiránta gudi åhpadusáv tjadádi ja gudi li giddagisájda Tråmsån ja Čáhčesuollun tjanádum, ja le dæddo biejaduvvam rekrutterit sámegielak aspirántajt.
+2012 moarmesmáno ja biehtsemáno le Sámedikkeráden læhkám moadda rabás tjåhkanime gånnå tsuojggidusá li boahtám diedádussaj.
+Mihttsamára jubmeldievnastusáj, sáme girkkoguossodiddje aneduvvi saemien vaarjoeh baddjen koran.
+Geometrija
+Mihttim mierkki buohtastahttet ja álu tjadnat tállastuorrudagáv objæktaj jali låhkuj.
+Tálla
+mihttit ja buohtastahttet stuorrudagájt ma guosski guhkkudagájda ja areálajda, standardiserigahtes ja standárda mihttimavtadagáj, gåvådit gåktu ja båhtusij birra ságastallat
+mihttit praktihkalasj gæhttjaladdamijn ja hábbmit matematihkalasj modellajt observeridum dáhtáj milta
+Ulme hæhttuji liehket gallegahttja ja oane.
+Ulme galggi gájbbadusájt buktet oahppáj, valla aj gájbbádusájt oatsodibmáj æjgádijs ja åhpadiddjijs.
+Mihttomiere máhtti klássalanján vuojnnut, ja / jali barggamplánan årrot oassen.
+Mihttomiere máhtti vuojnnusin klássalanján ja oassen barggoplánan.
+Ulme máhtti aj liehket barggamvuogij ja máhtudagáj birra, jali ienep sosialalasj hámijn, dagu buktet iehtjádij aktisattjat barggat.
+Mihtto:
+Ulmme le oahppe galggá máhttet:
+Ulmme le oahppe galggi aktijvalattjat sámástit moattelágásj gielladilijn, gånnå li bágo ma tjielggiji dálkijt, dálkkemerkajt, muottagijt ja fierdav.
+Ulmme le oahppe galggi máhttet ållo bágojt bæválasj dilij birra, gåsi aj sáme árbbedábálsj æládus oahppij láhkabirrusijn gullu.
+Ulmme le galggi ålles prosessajn vidán jagen ållit.
+Ulmme le jáhkkoåhpadus gånnå sáme jiedna gullu, ja sjaddá luondulasj oasse Vuona girkkos.
+Ulmme le nav ållo gå máhttelis
+Ulmme bájkálasj tjadnasijn jáhkkoåhpaduspládnaj
+Ulme:
+Ulmme:
+Sihtap snivva árvustallat dajt oajvvadusájt majt nammadus le åvddånbuktám, javllá máhttominisstar Thorhild Widvey.
+Sihtap sáme museajt vuorodit dajna gå le niddo ájnas mijá kultuvrradávvera oadtju værddogis sijdajt ja sjaddi bárrusin gajkajda.
+- Mij doarjjop ájádusáv vilá, ja adnep dat la goappátjagá buorre ja dárbulasj.
+- Álggep gå vuosedip mijá dårjav, ja slávggim muv mielas Finnmarkka Pride båttå vaddá gætjájdallamijt sáme siebres.
+Viehkede mijáv vidnoma gávnnat ja fámov jáhkos viessot.
+Ávvudallap slávgájn ja álmmuklávllagijn.
+Arvudallap hávsskudagájn, njálga biebmujn ja moatte lágasj dåjmaj sámij bájkálasj sebrudagájn.
+Makkir budá le gássjelamos tjuovvot?
+- Mij barggap aktisattjat Biebbmogehtjujn vaj vuodnaguollárij sisboahtomáhttelisvuoda friddja guollimis máhtti laseduvvat, javllá Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka.
+Barggap dan vuoksjuj váj oadtjop buorre vælggodiddje rijkajgasskasasj sjiehtadusájt ma dálkádakgássajluojttemijt giehpedi.
+Oadtjop gástadusjubmeldievnov adnet gå Jubmel vaddá gástadusa vattov sunji / sidjij guhti / gudi uddni gástaduvvá / gástaduvvi.
+Oadtjop ristagis jáhkov dåbdåstit ja ��jlis Vuojŋŋanisá lájddimav
+Mij lulujma gájkka vuosedit mij ep dåhkkida ulmutjijt givseldit ja nuppástahttet dajna årijn gev sij iehttsi, javllá Olsen maŋemusát.
+bibliotehkan.
+Ajtu válldep fárruj muhtem buojkulvisá gåktu muhtem mánájgárdde dættodi sosiála máhto bargov.
+Gåhttjop guoskavasj tjærojt mijájn aktijvuodav válldet jus sihtá Sámedikkijn guládallat, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Gåhttjop gájkka rádnájt, rádnajt ja guojmmeviesádijt oassálastátjit ávvudallamijda.
+Mij vuosteldijma balov, ja tjuodtjelijma demokratija åvdås.
+Mij dahká tjullásijt ja hångelav lijkkogissan?
+Mij sjaddá gå juhká?
+Mij dánna dáhpáduvvá?
+Sihtap dáv biejvev dijáj juogadit ja Jubmela buorissjivnnjádusáv didjij råhkålit.
+Juohkkahasj dárbaj suodjalimev, jasskavuodav, dåhkkidimev ja aktijvuodav.
+- Miján la dárbbo tsuojgos sáme hållaulmutjijt gudi åvdedi dáv javllamusáv goappátjagá skåvlån, nuoraj birrasin ja sebrudakorganisasjåvnåjn.
+Miján la dárbbo ienep nuorra ja ållesjattugis gievrajs gudi givseldimijt vuosteldi.
+Lárkkamin æjvvalip.
+Mij dættodip aj ællosujto árbbedábálasj sierravuodav fámilljaæládussan.
+- Diehtep dierredibme lahka familjan le dakkir ássje man birra ij sáhkada sáme sebrudagájn ge.
+Åtsådallamij milta oadtju moadda oahppe åhpadusáv guhkásåhpadime tjadá, ja dát máhttá hásstádussan liehket.
+Diehtep låhko vuodoskåvllåoahppijs gejn le sámegiella vuostasjgiellan le muhtem mudduj stuoves, madi nuppátgielagij låhko binnu.
+Dav diehtep, valla ep rat diede le gus dat væráp jali buorep gå ietján sebrudagán, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Diehtep duola dagu Cymru / Wales vielet ålgus- ja sisijåhtemav mij le ieme kymrugielak guovlojn gå gielav plániji.
+Diehtep Aotearoa / New Zealand vásádusájs jut mánájgárde li læhkám ájnnasa gå māori gielav oalle buoragit li ælláskahttám.
+Doajvvop mij oadtjop ådå diedojt gåktu viehkkeásadus máhttá vahágahtedum ulmutjijt duosstot ja vaddet buoremus viehkev gå máhttelis, javllá rádeájras Henrik Olsen.
+mij mijáv baddjen anet ja guoddá
+Doarjjop strategiajt ma vájkkudusájt binnedi dagu ietjá fábmobuvtadibme, jus dá li rievtugisá álggoálmmugijda aj.
+majt dálkudibme ja sujtto vuordeduvvá båhtusin
+Besajma dåbddåt dav ruvssogárggájn ja loavggágárggájn.
+Mij vájaldip sijáj luottaj milta.
+Mij ep aktu ávvudalá uddni.
+Ep diede gåk dát Vuonarijkav sjaddá guosskat.
+- Mij ep åvvånisgalga dåhkkidit dierredimev lahka fámiljan ja danen sihtá sámediggeráde gávnnat ma li sivá gå ulmutja dierredi lahka fámiljav.
+- Hæhttup dálásj nasjonála ja EØS-riektánjuolgadusáj milta barggat, valla mij sihtap tjielggasit javllat luojvoj suorgge galggá bissot.
+- Máhttelisvuoda dán prosjevtan li majt mij divna vierttip åhtsåt, da ma máhtti viehkken buoredit varresvuohta- ja sosiáladievnastusájt julevsámijda.
+Hæhttup ietjama gárvedit dálkkádakrievddamijda.
+Mij galggap vuosedit gåk dát hæhkkahiehte båvtij lieggavuodav ja værddogisvuodav ietjama rijkan.
+Mij galggap bærrájgæhttjat vaj ij sjatta dåssju dan láhkáj.
+Dárbahip dádjadit ja guorrasit mijá suorgov dåmadip umassláhkáj.
+Hæhttup nievres åvddånimev sáme guovlojn rievddat, javllá Balto.
+- Hæhttup nannit sámegielajt ja nanostuhttet buorre dievnastusájt sáme álmmugij, javllá Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar Jan Tore Sanner.
+- Hæhttup ådåstuhttet njuolgadusájt ja dåjmajt váj hiehpi ietjama sebrudahkaj, ja sjaddi anedahtte ja hiebadahtes tjoavddusa, javllá Sanner.
+Máhtudagájn galggap sijájt ierit rádjat.
+Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj æjgádijt ja oajvemusájt ep álbeda ja suhttada, ájnat árvvon sijáv adnep, dievnnup, jegadip ja iehttsep.
+Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep suv namán baháv sávada, garroda, dijdastalá, gielesta jalik bæhttala, ájnat gájkka niedan suv råhkådalá tjuorvvop, gijttep ja hievedip.
+Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, sunji gájkin ienemusát dårvustit ja åsskot.
+Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj rájnnasin ja vigedibmen ájádusájn, bágojn ja bargojn viessop. Gállasjguojmitja galggaba guojmeska iehttset ja guddnedit.
+Galggap luondov sujttit ja dav háldadit váj juohkkahasj máhttá dassta viessot.
+Galggap gierddat vuorrástuvvat.
+- Mij galggap ietja háldadit ietjama kultuvrraárbev.
+Galggap aj hiebadahttet árbbedábálasj moalgedimhámijda, sæmmi båttå de galggap hiebadahttet sáme ájggásasjdájddaj.
+Galggap jagev 2012 adnet stuor dahkamusájda.
+Galggap hiebadahttet vaj oadtjop valjes sáme kulturiellemav sæmmi båttå gå galggap hiebadahttet profesjonaliserimij ja kvalitehttaj.
+Galggap vásstedit.
+• Makkár ássjij birra galggap ságastallat?
+Vuordatjip duv boahtembiejvev.
+Árrana tjuovggaj ja lieggasij gæssup.
+Mij gudi uddni viessop ep besa Jesusav vuojnnet, valla dåbddåp histåvråv suv birra, danen gå suv birra le Rámádin tjáledum.
+Mij Jubmela namáv adnep gå Sujna ságastallap råhkålahttijn, Mæsson ja gå Sunji lávllop.
+Gijttep Aslak Mikal Miennav guhti le gåvåjt prosjektaj vaddám ja gåvvåbásav stock.
+Gijttep gájkajt gudi juoktá li vuojnojt, kritihkav ja responsav buktám iesjguhtik láhkáj.
+Gijttep dájddárav Elisabeth Ohlson-Wallin guhti arvásláhkáj le ietjas gåvåjt luojkkam.
+Mij gijttep duv lånåstusá åvdås, majt Jesus Kristusa baktu le midjij gárvedam.
+Gijttep bárnát Jesus Kristusa åvdås guhti uvsav rahpá iellemij mij goassak ij någå.
+Gijttep vattáldagás mav dån vattá ja åskeldimes mav midjij vuoseda.
+Gijttep sijájt gudi li barggamin ráfe åvdås.
+Midja gåjt doajvojma suv Israelav lånestit.
+Guorrasip Paulusa bagádussaj ahte jáhkon Kristusij lip mij gájka avtadásálattja, berustahtek tjerdalasjvuodas, sjierves jali
+Ienemus dálkkasa åvdås máksá ietjasmávsov juohkka bále gå viedtjá dálkastjállagijn desik la 2 200 kråvnnåj ållåm.
+Generalasj dálkkasin gåhtjudallá alternatijvva mij vuolemus hattev oadtju ájge gálvvon.
+Kommuvna varresvuohta- ja skihpasujto hárráj buojkulvissan häjmmaskihpasujtto de aktavuodav válldá dálkas åvdåsvásstediddje skihpasujtárijn, nåv gåhtjoduvvam MAS, kommuvnan.
+Dálkasdiededimtjállagin låhkå mij guosská jur dan hähkka-p-tablähttaj majt bårrå.
+- Sihtap gullat majt ulmutja miejnniji åvddål ráddidus vijmak mierret jus galggap ieme tsiekkadusájt várajda válldet jali tsieggit ådå, javllá háldadusminisstar Rigmor Aasrud.
+Mij ávttjip aj stuoráp oassálasstemav barggoiellema oassálasstijs, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm.
+- Mij hálijdip ienebu galggi sámegielav oahppat.
+Hálijdip duv ájádusájt ja vuojnojt giela ja giellaåvddånahttema gáktuj.
+Sihtap diehtet makta giellaprosjektarudá sámegielav nanniji, jus sámegiela anov vijdedi ja jus doarjjaårnik sáme álmmugav jåkså.
+- Mij sihtap viehkedit ávkkásvuohtaj ja æládusá åvddånahttemij árbbedábálasj ja iesjbuvtadum duoje hárráj.
+Sihtap diehtet gåktu almulasj ásadusá viehkedi sámijt gudi li hæhttum dierredimev gierddat ja makta le sáme giella- ja kultuvrramáhtudahka siján, javlláVibeke Larsen.
+hievedip, duv dagoj åvdås sjållerdip.
+Jáhkkep dán ássjes le berustibme dávvervuorkkábirrusij sihke Vuonan, Nuorttarijkajn ja rijkajgasskasattjat, ja jut guoradallam máhttá vuosedit gåktu ja manen galggá mahtsadimev tjadádit, låhpat Vibeke Larsen.
+Juogatjip biejvev væráldijn, rijkajn, sijdajn.
+Mij ruhtadoarjjagijt ja stipendajt juollodip, oahpponævvobuvtadimev háldadip, oahppoplánajt dahkap ja vuodoåhpadusá alep åhpadusá ja dutkama ålgoldisævtojt nannip.
+Mij la sivva dasi jus vásstádus avtan jali ienebun dájda gatjálvisájda sjaddá ij la?
+Mij la sivva dasi jus vásstádus avtan jali ienebun dájda gatjálvisájda sjaddá le?
+- Bessap åtsådallat aktijvuodav Jubmelijn låvdagoaden, girkkon ja luondon.
+Mij la buorre: Dån aktijvalattjat sámásta.
+Mij la buorre: Dån gávnni hiebalgis ådåsav.
+Mij le buorre: Dån gávna buorre buojkulvisájt gåktu giela ja kultuvra dejvadi ja gilposti Sámen sierraláhkáj sámegielagij ja dárogielagij gassken.
+Mij la buorre: Dån subtsasti moadda hiebalgis virgij birra ma gulluji duv åhpadusprográmmaj.
+Mij le buorre: Dujna le stuorra báhkoboanndudahka.
+Mij la dáhpádum dat rájes gå Iellembirás dåhkkiduváj bårggemánon 2009?
+Mij la dáhpádum dat rájes gå Iellembirás dåhkkiduváj?
+Mij le ájnnasamos sivva gå sidá konfirmeriduvvat?
+Makkir la duv vuojnno?
+Oarjjelsáme báhppa Bierna Leine Bientie
+Mij la lánndadiggedåjmadum ja kommuvna sujtto iereda sierra guovlojn rijkan.
+Mij le sierralágásj sáme sálmaj?
+Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme?
+Mij le dunnu máná namma?
+Miján la aktisasj ulmme æládussåbadusájn.
+Mij la Kárásjågån?
+Barggam lip dáj gålmmå oasseulmij moatteláhkáj ja umasslágasj ulmmejuohkusij, goappátjagá sisŋásj álggagij baktu ja gárvedimprosjevta biednigahttema baktu ja vil enap. Vuollelin vuosedip vuodoájádisáv mij la bargov jådedam dán rádjáj.
+Mij lip gájka oadtjum máhttelisvuodajt gehtjastittjat muhtem sáme gievrajda rájdo baktu " Den stille kampen " NRK:an vásse tjavtja.
+Mij, goappátja álmmuga, lip vaháguvvama dassta - goabbák iehtjama láhkáj.
+jali h / v: Lip tjåhkanam jubmeldievnov aktan basodit.
+Mij lip tjåhkanam NN:av hivástahtátjit ja suv Jubmela giedajda guodátjit.
+Lip tjåhkkanam ávvobåddåj.
+Mij lip tjoaggám gåvåjt, girjijt, filmajt, jienajt, oahppamnævojt ja digitála ressursajt mij giehpet bargov dunji sáme åhpadiddjen.
+Uddni lip dijáj, skallujlåhkkij tjåhkanam ávvobådduj (dánna tjoaggulvisán ja dijá hejmajn).
+- Girkkosåbadime tjuovvolimijn lip dal buorre jådon.
+- Mij lip oalle dudálattja Vuodnaguollimnammadusá ájrasjuogojn.
+Lip gullam moadda mielagiddis subttsasijt tsiekkadusáj birra.
+Mij lip aj ávon juojggusa buorre åvddånimes, javlla Olsen
+Mij lip aj álgadam aktisasjbargov Justisdepartementajn lasedittjat máhttudagájt vaháguhttemijs lahka gasskavuodajn sáme sebrudagán.
+Dættov lip biedjam Sámedikke vuojnnuj gå válggaårnigav lip rievddam, javllá stáhttaráde Andersen.
+Vuojnnám lip gievra gávnnuji juohkka bájkálasj sebrudagán ja moatten sebrudaksuorgen.
+Guhkás lip ållim, valla ajtu le vil váttsos
+Mij lip sáme, ja dav lip mij guhtik ietjama láhkáj.
+Gulájma sunnu jábmema birra låssis vájmoj.
+Mij lip duv duosstum ja dån le dál mijá lagábun gå iehtjama vájmmo.
+Lip vas muhtemijt mijá tjiehpemusájs massám.
+- Miján li riektá ja bessap álkkádusfálaldagáv ávkkit ma ietjá álggoálmmugijda le dåssju niehkon.
+Majt ådåsis dárbajiv tjielggiduvvat?
+Mij lijma akta álmmuk.
+Giellabiesij ådåsin lij gå dán láhkáj gaskostin iemeálmmukgielav gånnå lij nav vuolledássásasj árvvo ja mij lij nav nievres dilen sebrudagán gå mav maõrigiella lij.
+Mij la gássjel?
+Mij lij gássjel?
+Dårvustallap dunji, guhti midjij iellemav vaddi, fármasta mijáv aj jábmemin ja ihkálasjvuodan.
+Vuojnnep aj ájnnasin åvddånahttet stuoráp ja ienep stuoves fáhkabirrusijt sáme dutkamijda ja alep åhpadusájda, gånnå åbbålasj sáme vuojno berustuvvi.
+- Le aj ávvosáhka gå Røyrvik suohkan oassen sjaddá sámegiela háldadimguovlos, ja oadtju dan diehti guovtegielakvuodarudájt Sámedikkes.
+Dan birra maŋŋela tjállep.
+Galggap dáppe muhtem buojkulvisájt nammadit.
+Vuojnnep dálásj njuolgadusá e hieba udnásj sebrudahkaj ja máhtudahka vádnu, javllá Sanner.
+Sæmmi aj vuojnnep ietjá kultuvrramoalgedimijn.
+Vilá vuojnnep man moaddása li bargo dagi Europan.
+- Mij barggap buohtaárvulasj sáme sebrudagá diehti avta rievtesvuodaj, vælggogisvuodaj ja máhttelisvuodaj goappásj sjiervijda.
+Åssudakoajvve ekonomiddjaj ja tjuottjodibmáj
+Åssudakoajvve ekonomiddjaj ja tjuottjodibmáj - Sametinget
+Åhtsåp lájddijiddjev gänna l buorre fábmo åvdedittjat, måvtåstuhtátjit ja lájdditjit ietjas barggijt.
+Åhtsåp duv gänna l sivilekonomakeksáma jali ietjá åhpadus majt adnep hiebalattjan virggáj.
+Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj,
+tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj.
+Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij,
+Miján le aktisasjbarggo guovdásj oajválattjaj ja diedojt juohkep ja bagádallap sámeåhpadusá birra.
+Mij oajbbop vilá åhpadime diehti sámegielan ja sámegiellaj.
+Duv sihtap rámmpot ja hievedit, Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu.
+Vieledip allelahájt gudi rijbadin dákkir låssis dile tjadá.
+Råhkådallap Jubmela sidot luluj dáhpáduvvat, ja galggap råhkådallat Jubmela sidot mijájt stivrri aktan mijá iellemijn, fámiljajn ja slevtajn, tjoaggulvisájn, girkkojn, báhpa ja åvddåulmutja mijá bájkijn, stádajn ja lándan.
+Råhkådallap Jubmel midjij vaddá fámov baháv dårudallat, jut mijáv rájnni váj mijá ájádusá, bágo ja dago e mijájt jali iehtjádijt báktji.
+Råhkådallap Jubmela rijkka galggá boahtet diehki ednamij mijá lusi, ja jut luluj boahtet juohkka ulmutjij ålles væráldin.
+Ánodip dujsta hálov gulldalit ja oahppat, ja jálosvuodav duv sidoda milta iellet.
+Ánodip dujsta fámov gájkka fámodimijt bälostittjat ja mijá sebrudagáv rahpasin ja rievtukin dagátjit.
+Råhkålip skallujlåhkkij ja sijá boahtteájge åvdås.
+Råhkålip NN:a ja NN:a ja sunnu gállasjvuoda åvdås.
+Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam
+Råhkålip vaj juohkka almasj luluj viessomis ulmev ja árvov vuojnnet ja vidnov gávnnat.
+Dassta máhttep mihástallat.
+- Bessap åtsådallat aktijvuodav Jubmelijn låvdagoaden, girkkon ja luondon.
+Máhttep dåbddåt gieresvuodav gasskavuodajn ietjá ulmutjij ja Jubmelijn.
+- Mij sámediggeráden hásstep sáme sebrudagáv mijá siegen ájádallat.
+Midja sáme lip akta álmmuk, rievtesvuodajn ja friddjavuodajn ietja mierredit ietjama boahtteájgev.
+Mij sáme lip álggoálmmuk ja unneplågoálmmuk Vuonan ja danen dárbaj sámegiella ja sáme kultuvrra sierralágásj suodjalimev jus galggá åvddålijguovlluj bissot ja åvddånahteduvvat.
+Mij sávvap dát girjásj arvusmahttá æjgádijt ja åhpadiddjijt buorre birásdagájt dagátjit ságastallamij ja aktisasjbargguj oahppe hárráj.
+Moasjev, assjmat ja mij alvaduhttá.
+Majt dát tækstaj vájkkot?
+universitehtan.
+Mij gåvvidimen vájllu?
+Álu Jubmelav " vajálduhttep ", ja ietjá diŋgajt jali almatjijt guddnedip gå ilá ållo ájgev, fámojt ja rudájt dakkárijda gållådip.
+Duosstop duv / dunnuv / dijáv gieresvuodajn ja vuorddemiin.
+Ielvijma mij dáhpáduváj árába gidá.
+- Vuojnijma da ettjin vájkkuda nav gåktu lij ájádaládum, ja ássjev lip dal rájddam, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm.
+Oadtjop vuojŋadit råhkålvisán, skalon ja lávllagin.
+Vuorddep aj gåvåv gåktu doarjjavuosstájvállde li dårjav adnám, aktan gåktu årnik háldaduvvá.
+Mikael Svonni bálkáv oadtju suv guhkesájggásasj bargo åvdås nuorttasámegielajn svieriga bielen.
+Galggá gulldalit gå tjuodtju ja gå vellaj.
+Mijá javllarijmmo 2013 lij vuosedibme 24 ambassadørajs.
+- Mijá ulmme le diedádus ij dåssju galga gåvvidit ja árvvaladdat makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá mánájgárddeássjijn.
+Mijá álmmukbiejvve le viehka nuorra, dåssju 21 jage vuoras.
+Mijá birra
+- Mijá 2015 budsjæhttadárboj tjadá lip vuosedam vihtta suorgijda masi l dárbbo sierralágásj vuorodibmáj.
+Mijá dahkamus le vuosedit sunnuj man ållo aktit sunnuv, ienni gå mij sirát sunnuv.
+Minerállaássjijn li Sámedikken sierra prosessa minerálaktørajn njuolgga ja vuordeduvvá jut sjiehtadallama tjadáduvvi åvddåla máhttá doajmmakonsesjåvnåv åhståt.
+galggá Minerálajháldadime direktoráhtta åhtsåmusá giehtadallamin vaddet ednamæjgádij, Sámediggáj, suohkanijda ja ájggeguovddelis boatsojæládusá guovllo- ja tjielldestivrraj máhttelisvuodav javllamusáv buktet.
+hæhttu Minerálajháldadime direktoráhtta åhståmij giehtadallamij sihke árvustallat ja biedjat nanos dættov sáme kultuvra vieledusájda, boatsojæládussaj, æládusájda ja sebrudakiellemij.
+Minerállalága § 17an li sierra njuolgadusá ássjegiehtadallama ja vieledusáj hárráj guoskadallam sáme berustimij gáktuj Finnmárkon gå åhtsi guoradallamrievtesvuodajt (§17), ávkástallamrievtesvuodajt (§30), doajmmakonsesjåvnåv (§43) ja eksproprijerimav (§40) minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot.
+Minerállalága § 58n le sierra njuolgadus jut departemænnta njuolgadusjállaga milta máhttá mierredit alep ednamæjgátdivudav minerálaj åvdås masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot Finnmárkoåbmudagá ednamijn.
+Åhtsåmrievtesvuohta le minerállalágan kvalitatijvalattjat gartjeduvvam åvdep njuolgadustjoahkke gáktuj, dajnas gå åhtsåma e galga buktet vahágijt.
+Oajvvadus minerállanjuolgadusájda le tjielggidus gåktu Sámedigge almulasj orgádnan rabás vuohke milta máhttá ásadit ájnegis ja njuolgga ságastallamijt minerállavidnudagáj máhttelis minerállladåjmaj birrra sáme guovlojn vájku láhkatjoahkke ij bærrájgehtja sáme rievtesvuodajt álggoálmmugin.
+Minerállabagádus praktiseriduvvá avtastaládijn minerállavidnudagáj ma ájggu minerálajt guoradallat ja ávkástallat sáme guovlojn.
+Mijá giela li ájtedum giela.
+Mij lip mihá ietjama histåvrås, kultuvrraárbes ja dájdas ja kultuvras.
+Mijá iehtjama biejvvesystebma, ednama sadje, ålgoldis vuobman ja dutkam ja teknologija aj giehtadaláduvvi.
+Ministarráde galggá EUa gájkbadjásasj vuorodimij gávttuj 2007-2013 ájgen europealasj strategalasj ulmijt ednamdáfoåvddånibmáj dåhkkidit.
+Mijá væráltvijddásasj aktisasjvuohta le mij mijájt nanni, ja uddni le vuogas biejvve dáv dættodit, javllá sámediggeráde Vibeke Larsen.
+Afghanistanan li soahteålmmå oassálasstám 2001 rájes.
+minuhta, váj e dárbaha diertjestit, ja váj juohkkahasj bæssá sáhkadit.
+minuhtajda.
+Mijá vuostasj ájalvis sijdas.
+- Miján ij la oarre jáhkket vidjura li ietjálágátja sáme sebrudagán.
+tj: De lip, vájku ållusa, akta ájnna rumáj, danen gå gájka oasev oadtjop avtat lájbes.
+Miján li gájkka oare vuorddet dat gåvviduvvá buorebut udnásj vuodolágan gå 200 jage dás åvddåla.
+Miján le álmmukválljidum tjoaggulvis gånnå 49% li nissuna ja 51% li ålmmå, javllá presidænnta Egil Olli.
+- Mij lip aktan Sámedikkijn dahkam buorre bargov nammadusá ásadimijn.
+Miján le læhkám vijddásasj guládallam sámedikkijn ja sijáj guorrasam doajmmaplána sisano birra konsultasjåvnåj baktu.
+Duodden oadtjop stuorra lijggegålov gå Ráddidushuodnaha ládadallin.
+Miján la umasslágásj duogásj ja máhttudagá.
+• Misjåvnnå ja ekumenihkka
+Misjåvnnå l danen avta ednagav birra majt tjoaggulvis dahká sijá ietjas rájáj sinna ja gåktu doarjju ietjá girkkojt ålles värálda birra sijá vuodo barggogåhttjusin vihtanasstet Jesusa birra.
+Misjåvnnå Misjåvnnå mierkki " rájadus " ja spiedjilt vidnov majt åhpadisålmmå oadtjun vihtanasstet iehtjadijda sijá jáhko birra.
+Muhtem bargge li oasev válldám kursan "Dialog för naturvård ".
+Muhtem jali moadda biejve maŋŋela gå l hähkka-p-tablehtav bårråm de máhttá varddemav oadtjot, valla ienemusá e dav oattjo.
+Moadda vahko abårtå maŋŋela ådåsis gynekologa jali gáhppeliddje lunna manát dagátjit ådå iesselisvuohtaåtsådimev ja giehtutjit gåktu viessu.
+Moadda vahko abårtå maŋŋela máhttá muhttijn ådåsismanádit skihpadåben.
+Råhkålip Jubmelav buorissjivnnjedit mijá gállasjvuodav ja viehkedit mijáv vájvij tjadá majt duosstop viessomin.
+gåk almen, nåv aj ednamin.
+Gåktu gæhttjalimijt ávkástallat gå oahppamav árvustalá?
+Vijdábut le skåve gielladilev guoradalátjit.
+Gåktu tevstav biedjat gåvvåj?
+Gåktu vieledip ja vuosedip vuollegasjvuodav ja iehttsep luondov?
+Gåktu joarkket galggá, mierreduvvá esski maŋŋel gå ráddidus le rabás, vijdes prosessav tjadádam gånnå iesjgeŋgalágásj berustiddje galggi bessat oajvvadusájt buktet.
+Gåktus de?
+Organiseri muhtem friddjabåttåjt vahkkuj sámegieldåjmaj ja ståhkusij.
+Modellerim le vuodulasj prosæssa fágan, mij vuolggá juosstá mij ajtu gávnnu.
+Gåktu da doajmmi?
+Gåktu dåbddåt ietjama buorisboahtema girkkuj?
+Gåktu nasjonála gæhttjalimijt adnet oahppamij vædtsagin?
+GÅKTU TJÁLLET CV-AV?
+Gåktu sidá dån girkko galggá liehket váj dåbdå ietjat buorisboahtem girkkon?
+Na jus tjielggip Ájlis Vuojŋŋan le suovva?
+Le oahppe jåksåm dajt mierijt majt åvdep tjåhkanimen oattjoj?
+Na majt jubmeldievnastusáj ålggon, luondo ja sjivnnjedusá lahka sæmmi båttå?
+Alternatijvva 1: 279 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev vállji
+Alternatijvva 2: 222 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev válljiji
+Alternatijvva 2: 278 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev válljiji
+Dåhkki aj åhpadiddje oanegis subttsasav sámegiellaj subtsas ja åtsådallá man ålov oahppe dádjadi.
+Máhttá aj nav årrot juhti sån gut buktá jiednadit duola degu gáhtto, bena jali hæssta, oadtju kårtåv.
+Máhttelis le oahppe ietjasa árvustalli árvustallamgájbbádusáj milta ma li tábellan vuollelin nammadum, ja adni sæmmi mierijt degu Europalasj giellapássan (ESP).
+Ietjá fábmobuvtadibme ja dálkádakvuogas teknologija åvddånahttem le ájnas.
+Måffe mánájaskåvllå
+Gåktu dijájn manná?
+Moalgedimvuoge ja symbåvlå soajtti gullevasjvuodav ásadit.
+Várijt várdudaláv: gåsstå munji viehkke boahtá?
+Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji.
+Allit balá.
+Mån lev vuostasj ja maŋemus, ja guhti viesov.
+Mån NN, váldáv duv, NN:av, muv áhkátjin / ålmmån, duv ähtsátjit, ávov ja surgov dujna juogátjit, ja dujna åskåldissan viesutjit dasik jábmem munnuv sirát.
+Mån NN, váldáv duv, NN:av, muv ålmmån / áhkátjin /, duv ähtsátjit, ávov ja surgov dujna juogátjit, ja dujna åskåldissan viesutjit dasik jábmem munnuv sirát.
+Mån guddnedav duv vijssudagáv, dån guhti ietjat lusi váldá fámodimev ja sjäbttjásav ja oamát bieja rasjes rájrrelihttáj.
+Gåktu oahppe sosiálalattjat doajmmá bierri liehket tiebmá juohkka åvddånahttemságastal lamin.
+Gåktu jáhkká oahppe sån iesj válldá åvdåsvásstádusáv ietjas oahppamis?
+Gåktu oadtju sámegielak tjåvdabievdev dáhtámasjijnnaj:
+Gåktu PP-dievnastus barggá?
+Surggojuohkusa Surggojuogos la unna juogos vidájn gitta gávtse sebrulattjaj gudi gávnadi juogadittjat ájádusájt ja dåbdojt birra gåktu l masset lagámusáv.
+Ž Majt Maria dahká gå oadtju ieŋŋgilav guossáj?
+Gåktu galggá dáj unnagattjaj gevvat?
+Gåktu udnásj almatja luondov adni?
+Gåktu abårttå dagáduvvá?
+Majt dahki suohkana ma vuorbástuvvi?
+Gåktu åtsådibme dagáduvvá?
+Gåktu adná hähkka-p-tablehtav?
+Gåktu habsijt ja smáhkku rievddá aj, buojkulvissan mierreduvvá majt la bårråm, gåktu la basádam, gåktu biktasa habsijdi ja nåv vil.
+Gåktu åtsådibme váldeduvvá?
+Gåktu åtsådibme váldeduvvá målsut duostudagás duostudahkaj.
+Gåktu mammografiddja dåbddu?
+Gåktu dåbddu maŋŋela?
+Gåktu máhttá hieredit soahpomav?
+Gåktu galggá garvvet soahpom oabllán?
+Gåktu vájkkut suohkanådåstibme sámeguovloj gielav, kultuvrav ja sebrudakiellema åvddånimev.
+• sosiála gássjelisvuoda aktan dåbdoj
+Gåktu dav dagáv?
+Gåk vierddiv åvddålijguovlluj barggat?
+Gåhtu javladuvvá ja tjáleduvvá dát namma?
+Gåktu álgget #sámástamunja / Artikler / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Gåktu álgget #sámástamunja
+Gåktu galggi gatjádit?
+Gåktu listav oajvvadit?
+Gåktu vuojnnu dánna?
+Gåktu vuorbástuváv tjielggit virggeválljimav?
+Roallaoavdástallama tjadádallamij le tjanádum gåktu organiseridum la ja gåktu rustika li.
+Gåktu ráddje tjállá/ságas?
+Gåktu máhtáv ietjá bále dahkat?
+- Gåktus máhttá duv tjoaggulvis viehkedit sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbadit nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehtta bisoduvvá?
+oajvvetiemájda ma hábbmiduvvi plánan Jubmel vaddá - Mij juogadip.
+- Gåktu máhtti "sámeš vuodotiemá juogeduvvat ja dárkkelappot tjielggiduvvat nav vaj jåksi gájkka mánájt ja nuorajt tjoaggulvisán?
+- Gåktu máhtti tjoaggulvisá ávkástallat sáme organisasjåvnåj ja / jali institusjåvnåj máhtudagáv?
+mánájgárddemánájt tjielggit majt javlli, gå dán birra sáhkadihpit.
+• arvusmahttet oahppijt joarkket sámegielajn nuorajdásen ja joarkkaskåvlån
+barggat arvusmahtátjit ienep sáme nuorajt politihkalattjat berustahttját.
+ Arvusmahttet æjgádijt sámegielav sijddagiellan válljit
+Dajna mijás aktak ij ietjas hárráj vieso, ij ga aktak ietjas hárráj jáme.
+Regulerimplána dåhkkidimen biedjá suohkanminisstar vuoduj juhte ij aktak råkkådakdoajmma máhte álgeduvvat åvddål gå li boahtám ájgás ælloæládusájn buohttimdåjmaj birra.
+Oahppe adná bájkkenamáv buojkulvissan.
+Jali de ep nagá doarjjot Danicav Manilan ja Thomasav Lillehammerin.
+Ietján máhtti dárustahttját jus vásedi oahppe e dádjada.
+Ietján prográmman le fylkkamánnen valjes dåjma mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda oarjjel- ja julevsáme guovlon daj gaskan mánájgárddedåjma, giellaåhpadibme ja giellabiese.
+Ietján älla aktak gárvedime dárbulattja.
+Ietján de gähttjalibme sjaddá vájvve dádjadit.
+Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn guovlon oattjo barggat.
+Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn oattjo guovlon barggat.
+Ietján politihkalasj dåjmalasj.
+Jus ij la organiseridum de le dujna 40 tijmasasj vahkko.
+Ietján máhtti dárustahttját jus vásedi oahppe e dádjada.
+Muv virggesuorggeválljim:
+Muhtema adni buojkulvissan ulmusj smállá gå sjuohttul jali seksav adná iehtjádijn jali iehtjádij.
+Muhtema suovasti vuojnnutjit jali dåbddutjit vuorrasabbon, jali iesjrádugattja.
+Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet (ca. 2 sidor)
+Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet
+Muhtema e lijkku báhkuj oskuld Márjju gå gullu degu soabmásin la vihke, gå ij la oskuld.
+Muhtema gudi nuppásti jáhkkegåhti ietjanisá li vihke.
+Muhtema gåhttju hångelav smállan.
+Muhtema juhki danen gå l vuollegis iesjdåbddo.
+Girkko galggá
+Muhtema goavgedi gähttjalime jali barggoságajdahttema åvddåla.
+Muhtema goavgedi ja nievret viessu gå juhki.
+Muhtema goavgedi val ájnegis bále.
+Muhtema dåbddi vájvev valla ruvva vássá.
+Muhtema li oahppijda oahpes ja iehtjáda vas ådå.
+Muhtema máhtti låhkåt måtij oahppeguojmij kåserijajs ja dajt arvusmahttemin ietjasa tjállemin adnet.
+Muhtemijda le álkkebu álgget gå li iehtjádij aktan, ja tækstadahkam aktan máhttá viehkedit sijáv ávvuadallat tjállet.
+Muhtema jálot subtsasti jur åhpadiddjáj jali oahppeguojmmáj.
+Muhtemijn li sámegielarena lahkabirrasin, valla iehtjádijn ælla dakkir máhttelisvuoda, ja nav de e sámegielav gulá ietján gå åhpadusán.
+Muhttijn javladuvvá vádá guopparinfeksjåvnnå lassán jus álu bassá vuollevájmov ja sájbujn.
+Muhttijn suorggo dåbddu ilá låssåt aktu guoddet.
+Muhttijn tjoaggulvisá aj máhtti vaddet ekonomalasj viehkev dárbulattjajda.
+Vissa ájgijn jagen, åvdemusát miessemärkkkoma, tjaktjanjuovvama ja dálvveguohtomednamijda jådedimij diehti, ällosujttára tjoahkkiji boahttsujt stuoráp älojda ma vuojeduvvi dålusj jåhtulagáj milta.
+Muhtem vidjura máhtti sjaddat gå l juhkam:
+Muhtem härrá máhtti dat oares vuornnot bruvrrá áhtjes álltárij lájddiduvvá.
+Muhtem sajijn lidjin doalvodum sijá jáhko diehti.
+Sierralágásj åvddånbuktemvuoge ja báhkotsoame máhtti liehket gássjel jårggålit, duola degu báhkotsoabme " Buorep jådon gå årron " Njuolgga jårggåluvvam "Bedre vandrende enn stilleværende ".
+Muhtem dálkkasijda ij ietjasmávsov mávse.
+Muhtem dálkkasijn máhtti ráddjidum doarjja.
+Muhtem lánndadikkijn gávnnuji sierralágásj patiänntaoahttse, gudi muhttijn aj gåhtjudalli patiänntaoahttsen jali patiänntabagádiddjen.
+Muhtem lánndadikke máksi ruoptus manádimmávsov jus la hähttum vuorddet muhtem ájgev duodden mierredum ájggáj.
+Muhtem guovlojn le mälggat guohtomednamj gaskan ja jådådagá li bv. bijllarahtijs ja ruovdderahtijs dahpadum.
+Muhtem gállasjguojmmepára sihti tjállet ietjasa jáhtojt, lavllot lávllagav nubbe nubbáj jali dahkat ietjádav persåvnålattjat.
+Muhtem årudakniehke älla dudalattja ja lájggiji lanjájt ma älla jali lulun dakkir måkkåj dåhkkiduvvat.
+Muhtem årudakäjgádij ulmme le vaj dån galga muohttagijt goajvvot, rásijt tjuohppat, mánnásujttárin årrot jali dan láhkáj.
+Muhtem nissuna dálkuduvvi hormåvnåj klimakterian ja klimakteria maŋŋela jali p-tablehtajt bårri.
+Muhtem oahppe barggi ienemusát njálmálasj bargoj, madin iehtjáda tjálli divnajt, bájkkenamájs gitta tjielggidusájda ja fáktátevstajda.
+Muhtem oahppe subtsasti binnáv sáme subtsastallamvuoge birra, medin iehtjáda snivva tjielggiji ájnnasamos dåbddåmerkajt.
+Muhtem oahppe máhtti oadtjot sierra hásstálusájt.
+Muhtem oahppe bukti ja siján le aj miella tjállet guhka subttsasijt ja máhtti barggat dajna sæmmi subttsasijn mælggadav, madin ietjá oahppe álggi ådå ja ietjá bargojda.
+Muhtem oahppe diktiji subtssasijt ma sisanojn ja ásadimijn li vargga sæmmi gå álggoversjåvnnå subttsasin majt sij åvtåtjis dåbddi, jali ahtjak li låhkåm.
+Muhtem oahppe låhki ienep subttsasijt ja subtssasijt moattet álggoálmmugijs ja buohtastahtti dajt ietjá subttsasij.
+Muhtem oahppe máhtti aktisasj tiemáv válljit ja aktisasj kåserijav juohkusbarggon tjállet.
+Muhtem oahppijda le gæhttjalimij hábme ihkap amás.
+Muhtema máhtti ietjasa kåserijajt tjavgga låhkåt iehtjádijda gudi jur gulldali.
+Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella.
+Muhtem dávdaj máhtti gihtjat moadda máno ja muhttijn vájku jagijt, dat rájes gå dajt oattjoj desik juojddá älvvá.
+Muhtem duostudagájn dav mávsedak oadtju.
+Valla alkohola máhttá aj moatteláhkáj vádálasj.
+Valla máhttá agev soabmásijn gávnadit vásstádusájt åttjudit ietjas gatjálvisájda.
+Valla goavgge l ienep gå sahtebiejve ráfedibme, mij márjju l diertjestime birra.
+Valla ælla dåssju sáme gudi biejvev ávvudi, vuojnnep moadda mánájgárde ja skåvlå dáv biejvev adni sáme kultuvrraj dåbdijdit.
+ájnat várjjala mijáv bahás.
+Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
+Valla dáj giellasebruda-gáj aktisasj ássje vuojnunagá le ællánahttembargon li dættodam gielav mánájgárdijn ja skåvlåjn.
+De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta.
+Valla gájkinåvdemusát barggat váj e dáhpáduvá.
+Uddni le juo goalmát biejvve dallutjis, ja muhtem nissuna mijá siegen li mijáv alvaduhttám.
+Valla de hähttu máhttet dav duodastit, buojkulvissan mannoássjepáhppárij.
+Valla de oattjo ålles mávsov iesj mákset.
+Madin skotta-gælika giella le vehka ájteduvvam dilen, de viertti javllat ællánahttem Walesan buoragit mannam.
+Valla dav de dahka.
+Valla hähttu dagáduvvat, danen gå gåvvå buorep kvalitehtav oadtju ja åtsådibme tjårggu.
+Vuodo l aj ulmutjij ássjij birra, buojkulvissan mij la duolla ja mij ij la vierre, venakvuoda, gieresvuoda, seksa, viessoma sisanádusá birra.
+Ij la riekta
+Valla l máhttelis, ja dadi árabut suovastimes häjttá dadi buorep la.
+Valla oanegattjan agev suodnu, ja ij la vádálasj.
+Valla máhtti umasslágátja vuojnnut ja sisanedit umasslágásj åsijt, buojkulvissan konserverimábnnasijt.
+Valla huoman gavnnuji moadda vuoge gåktu sámegielak bokstávaj tjállá giehtaskuolkanin.
+Valla álu li jubmeldievno aj ietjá biejvijn vahkon.
+Valla álu vásedip giehto mijájs giehtoduvvi iehtjádijs gå mijájs.
+De juoga dáhpáduváj.
+Valla muhtem dávdajda, nåv gåk buojkulvissan hiv, máhttá sjaddat vuorddet gålmmå máno soahpomis åvddål åtsådibme vissásit vuoset jus adná dav dávdav.
+Valla máhtá aj válljit rábássujtov akta gånnå Svierigin.
+Valla smálla máhttá aj ietjá.
+Valla jus riekta de ulmutjijda guosská.
+Valla dujna l agev máhttelisvuohta mannat akta makkir sujttoguovdátji sidá ålles Svierigin.
+Valla ælla giellaguovdátja juohkka sajen gånnå sáme årru.
+Valla gáhttijit val stuoráp mánájda aj soajttá gássjel ájádusájt ja dåbdojt tjielggit.
+Valla máhttá báhkkavuolediddje dálkkasav vaddet jus mánná tjielggasit nievret vädjá báhkan buollemis, buojkulvissan sujna l bávtjas rubmahin, smággi, nievrebut bårrå ja juhká, nievret oadá jali gássjel la oaddát iehkedis.
+Jubmelij gijtto, guhti vuojtov midjij härrá Jesus Kristusa baktu vaddá.
+Valla gå mánájgárddemánájs iesj gatját gåktu sijáj manná, de muhtema sijájs vásstedi e soaptso, jali vásedi návrodimev jali vájvedimev mánájgárden.
+Härrá ármmo le ihkeven ájges ihkeven ájggáj sidjij gudi le balulattja.
+Valla vuoge, gåktu ulmusj vuojnnu, miellogisvuoda, jali gåktu vállji ietjas viessoma viessot, ij gullu ulmutja seksuálak tjärddaj.
+Ij galga dárbahit rievddadit degu miellogisájt jali gåktu l gárvvunam, danen gå iehtjáda li bahá.
+Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti.
+Liejbbe la rubmaha vuohke vuosedit pubertehtan la.
+Ij la gut nuppástuvvá gut la mäddám.
+Ij de gávnnu aktak tsuodtsa mij måskos guodnáv.
+Dajna mijáv gievrrot ja várjjal bágujnis ja jáhkon mijá viessomájgev.
+Valla jubmeldievnno l aj märkka ja duodastus girkko jáhko ja säbrrama birra sebrudagán.
+Visten gávnnu binná proteijnna.
+Valla gájkka gávnadimijn ulmutjij åhpadip juojddá nubbe nuppe birra ja iehtjama birra.
+Valla jus älvvá rievddadusáv njittjen de agev galggá sujtujn aktavuodav válldet ruvvaláhkáj åtsåduvátjit, ihka vil la iesselissan.
+Valla jus tjuollam dagáduváj skoahtotjåttåbårråmdávda jali sellarievddadusáj diehti beras boahtteájgemannat kontrållåjn.
+Valla jus diehtá l iesselissan ja ájádallá abårtåv dahkat de máhttá aktavuodav válldet nuorajduostudagájn rádev oattjotjit.
+Valla jus duosstá vuosteldit juohkusav ja vuorddet de l ávkke.
+Valla jus galggá abårtåv dahkat de l buorre jus soames máhttá doarjjan årrot abårtå åvddål ja maŋŋela.
+Valla jus ij ájgás boade, de agev la iesselis niejdda, gut mierret jus galggá abårtåv dahkat jali ij.
+Valla jus li vájve guopparinfeksjåvnåjn de l diedon vádádagi gähttjalit jus rievddadum bårråmdábe dahki vaj buorep sjaddá.
+Valla jus vuorbástuvvá buoragit oadet de máhttá unnot.
+Valla jus mánná skielbes ja gållu, mij la dábálasj gå báhkka allán, de máhttá gåbttjåsav biedjat ja dahkat mánnaj nåv vuohkasit gå máhttelis.
+Valla jus la guopparinfeksjåvnnå de máhttá gihpodit ja sagŋedit binnebut jus li sisbåvså jali ånibåvså bomullos ja luovas biktasa.
+Valla jus la guopparinfeksjåvnnå jali álu guopparinfeksjåvnåjt oadtju ja álu ednagit basát de máhttá buorep sjaddat jus binnebut basát.
+Valla jus la skibás ja åhtså skihpamávsálvisáv oadjodåjmadagás de skihpasujttobargge oadtju diedojt vaddet ma li dárbulattja merustalátjit jus la riektá skihpamávsálvissaj.
+Valla jus adná bávtjes de máhttá jábmedimev sierra rumájoassáj oadtjot
+Valla jus luottudahka ij buorrána, vájku bårrå bávtjasgiehpediddje dálkkasijt ja oajvve allagin, de mánná luluj åtsåduvvat varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán guovten-gålmån jánndura sinna.
+Såbadus le dan aktijvuodan guovdásj buojkuldahka, ja gávnnuji juo prosjevta masi girkko le sæbrram ja tjadnam såbadimteologijav konkrehtalasj bargojda (bs.
+Valla lágan la aj tjáledum ij galga duobbmiduvvat jus la tjielgas ij la illastime birra.
+Álkke la ájádallat dávdajt ij åttjudalá, jali hiejttet galggá åvddål gå vádálasj sjaddá.
+Valla álu varddá ietjá oares, gå l balon jali ij la nuohkásit seksuálalattjat buollidum.
+Valla huoman la iesjvuosteldiddje gå vuohke mij bihko vadda buorep kvalitehtav gåjkkeguolláj ja buorep vuodov guollára sisbåhtuj ij la máhttelis ådå njuolgadusáj rájnasvuohtaj, dættot Muotka.
+Ájnas la mujttet galggá dahkat majt allasis buoragit dåbddu.
+Valla gávnnu aj binná luovas, tjanádahkes PSA.
+Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. "
+Valla Birásdepartementa loahppagiehtadallam galggá dáhpáduvvat Sámedikkijn konsulterimijn.
+Valla girkko dárbaj luojvojbarggo árbbedábev joarkket. Le ájnas bagádallat, måvtåstuhttet ja doarjjot dáv ájnas bargov, gå dá ulmutja ham tjoaggulvisáv dahki.
+Valla ilá ålos - nuora ja ållessjattuga aj - Jubmela namáv adni gå li suhttam juosik.
+Valla mij viessop uddni båhtusij dat histåvrås.
+Valla mij ep vuorbástuvá dájna jus da suohkana masi dát guosská ælla dåjmalasj æjgáda prosæssaj.
+Valla ep máhte vuollánit.
+Valla - galggap mávsedit.
+bærrájgåtsedittjat dárbulasj ådåstuhttemav ja åvddånahttemav.
+Muhttijn ásaduvvi aj sierralágásj jienastimsaje. Jus dakkira gávnnuji válljimbiejven de vuojná sajijt ja rabásájgijt jienastimkårtån.
+Mijá ájtteklánnda le almen, ja dåppelt aj vuorddep suv, guhti mijáv le gájutjit, härrá Jesus Kristus.
+Ajtu ep vuojga ålov diede dáj æládusáj gielladile birra.
+Agev lev dálla duv lunna, giedas muv aneda.
+Valla muhttijn ij gádo, jali sagŋet ja gihpot nåv ednagit vaj ruvva sihtá juojddá dahkat.
+Valla muhttijn dáhpáduvvá dálkasboargál la ilá stuor mierev ájge gálvos oasstám.
+Valla mujttit aj dat biejvve le boados moatte ulmutja oajbbomis moadda jage daj friddjavuodaj ja rievtesvuodaj åvdås ma li miján uddni.
+Valla loabedav galggap giehtadallat dilev gå le dárbbo.
+MUJNA LE ILÁ BINNA CV:AJ TJÁLLET Gå le nuorra ja älla edna barggo- ja skåvllåmáhttudagá CV:aj biedjat, moaddása válljiji åtsålvisáv CV:a dagi tjállet.
+Valla oadtjop aj duosstot ådåstimev moalggemin, lávllagin ja råhkålvisán.
+Valla ålles Vuonarijkka le dijájt tjuovvum.
+Le dåmadimvuohke aj masi dähppu, dáhpen sjaddá suovastit.
+Máhttá báhkkavuolediddje dálkkasav vaddet jus mánná báhkan buollá tjielggasit nievret vädjá, buojkulvissan bávtjas la rubmahin, smággi, bårrå ja juhká nievrebut, oadá nievret jali sujna l vájvve iehkedis oaddát.
+Valla Sámedigge jáhkká ep goassak gåsik ássjijn boade jus ep duosta dav vuojnnusij låggŋit, javllá Larsen.
+Valla akta oarre máhttá årrot gå muhtem dálkkasav bårrå, buojkulvissan antibiotikav, mij oajttá ávkálasj bakteriajt ma vuollevájmon iemeláhkáj gávnnuji vaj guoppar sjaddagoahtá.
+Valla skåvllå le vælggogis sjiehtadit ájgev vaj æjgáda máhtti boahtet.
+Valla tjalmijs lijga sjaddam ja ejga suv dåbdå.
+Valla ittjij ballá.
+Valla dat stuorámus oajbbom le skåvlåjn læhkám.
+Ja tjabu dijá oajve vuobddatjoale li lågåduvvam.
+Valla aj nuorttasámegiella sjaddá rijkajgasskasasj aktijvuodajn gåvviduvvá ájtodum giellan.
+Muhtema aj tjálli sivijllastáhtusav.
+Muhtema soajttá vájbbi ja nagerduvvi, ållessjattugijda girmmodi jali ienebut tjierru gå åvddåla.
+Moaddása sihti ieredit girkkolasj ja iehpe-girkkolasj musihka gaskan.
+Muhtema duoddiji
+Muhtema li vuorbálattja gå siján li áhko ja ádjá gej siegen bessi aktan vásedit.
+Muhteme li oadtjum buhtadusáv avtan ordnigin, valla hilgoduvvam nuppen.
+Muhttijn vaddá PSA-åtsådimev jus la gådtjåmvájve masi dåktår gáddá prostahta l oarre, buojkulvissan jus álu dárbaj gåttjådit vájku gå gådtjålábtjen la vuollegasj däddo.
+Muhttijn máhttá aj dåbddut dáhppudallamin danen gå ij lim gåktu vuordij.
+Muhttijn viertti tiebmá giehtadaláduvvat dábálasj láhkáj muhtem oahppij hárráj.
+Muhttijn máná rijddali stågadijn
+Buojkulvissan máhttá årrot biejve gå ij majdek nagá, ij mige dåbddu suohttasin jali gå ednagit usjudallá.
+Muhttijn ienet ja de máhttá vájvijt vaddet.
+Muhttijn bájnasj viessomav nåv ednagit vaj oadtju nievrep iesjdåbdov ja gähttjal gárvvet vidjurijt gånnå máhttá iejvvit gejt nuppásti.
+Muhttijn l dan duogen gå ij ietjas váseda gärggok, l ilá nuorra jali ij hiebá ietjas viessomin jur dalloj.
+Gå nuppástuvvá ulmutjijs birrusin, de gåhtjudallá nuppástibmen. Ájnegis bahás d��hpádus ij la nuppástibme.
+Ednamäjgádijn hähttu muhttijn aktavuodav válldet.
+Muhttijn adná bágov goavgev gå adná juoga l vájvve.
+Muhttijn hähkka- p-tablähtta gåhtjoduvvá biejve-maŋŋela- tablähttan.
+Muhttijn la álkkemus juhkusav teabasstijn vaddet ja álu vaddet smávva mierijt.
+Valla muhttijn le jubmeldievnastus maŋŋela biejven.
+Muhttijn gávnnuji moadda avtaájnas alternatijva dálkkasij.
+- Mij nuorra sáme álu virddup dilijda gånnå ep rat diede majt galggap javllat ja sjaddap ålles álmmuga ambassadørran.
+Muhttijn hähttu ruoptus boahtet
+Muhttijn oadtju aj antibiotikatablehtav maŋen häjmmaj båråtjit moadda tijma åtsådime maŋŋela.
+Muhttijn oadtju aj maŋen antibiotikatabletav häjmmaj båråtjit moadda tijma åtsådime maŋŋela.
+Muhttijn diehtá manen goavget.
+Muhttijn guoddnábaksema ja sjnjibtjo ruobbu.
+Muhttijn gullá bágov oskuld gen birra gut ij la seksav adnám.
+Muhttijn sellaåtsådibme l gynekologa guoradallamis oasse jus buojkulvissan li varddemsjáhtasime, valla máhttá aj buorre dille screeningåtsådimev vaddet.
+Muhttijn le galla dárbbo vaj dåssju æjgáda ja åhpadiddje ságastalli gaskanisá, valla dav hæhttuji åhpadiddje, æjgáda ja oahppe gaskanisá sjiehtadit.
+Muhttijn máhttá diertjestimev dåbddåt jali nággidum seksav adnet vájku iesj ij sidá jali ij la gärggok.
+Muhttijn márjju duv lagámusá dárbahi diededimev oadtjot duv sujto birra.
+Muhttijn márjju mánán la hállo ietjá juhkusav juhkat.
+Muhttijn varddá vehik maŋŋela valla ij la várálasj.
+Muhttijn márjju muhtema jáhkki ulmusj la sierralágásj seksuálak tjerda diehtiv.
+Muhtem guovdásj giellariektá hæhttuji lándav miehtáj gávnnut.
+Muhtem álggoálmmukjuohkusijda le ådåájggásasj aktijvuoda hábbmim læhkám luondulasj, madi iehtjádijda li sebrudakrievddama buktám hásstalusájt majt ij máhte tjoavddet ja dåbddo e ådå ájgijn nagáda.
+Muhtem sajijn le åhpadibme vahkkobiejvijn, juohkka vahko jali juohkka nuppát vahko.
+Muhtem sajijn ájllegijt æjvvali, madi iehtjáda lejrajda vuolggi.
+Akti boahtteájgen galggá Jesus ruopptot boahtet værálda gånågissan.
+Muhtem ájnegis bále vatteduvvá aj økonomalasj mákso dákkár máhtudagás.
+Muhtem bále máhttá aj bájkálasj dile buktet máhttelisvuodajt buorep kvalitátijvalasj sámegiela faládagájt gå stuoráp skåvlåjn.
+Muhtem dájddárijs ja dájddadagojs ma li Sámedikketsiekkadusán åvdåstahtedum li:
+Muhtema dåjmajs måvtåstuhtti ájnegisoahppev ienebu.
+Muhtem ælloniehke ælla ásadam dáhperievtesvuodajt ietjasa ådå guovlojda.
+Muhtem sáme guovlo suohkanijn ajtu vuodoæládusá sjaddi, dagu Divtasvuonan, Fálesnuoren, Ivgon ja Unjárgan.
+Muhtem girkkojn le dåssju ruossa alek duogátja åvdån.
+Muhtem sajijn le skåvllå ájnna sadje gånnå sámegiella aneduvvá.
+Muhtem bájkijn li vahága nåv stuore vaj ájtti ællosujtov ållåsit.
+Álu vierttip dåhkkidit jus åhpadiddje hæhttu ienebut diedojt vaddet ienni gå ságastallat.
+• Muhttijn sihtap ságastallat juoŋga birra gå máná e oassálasste.
+Muhtem kultuvrajn ij la dáhpe tjåhkanimijda skåvlå ja sijda gaskan, ja æjgáda viehka ålov åhpadiddjev vieledi.
+Muhtem mánájn li gássjelisvuoda fágajn ja iehtjádijn li gássjelisvuoda sosiálalattjat doajmmat.
+Muhtem máno duogen riegát mánásj guhtimusj sjaddá Vuonarijkak nummar vihtta millijåvnå.
+Muhtem mærrádusá guosski sierraláhkáj suohkanijda, madin muhtema vas guosski stáhta ja guovlo oajvválattjajda.
+Muhtem mærrádusá li ráddjidum sámegiela háldadusguovlo sissŋelij, madin muhtemijn ælla dákkár geográfalasj ráddjima.
+Iehtjáda buoremusát gå ietjasa labudi ja rubmahav adni.
+Muhtem oahppijda le gássjel ietjasa vuojnojt åvddånbuktet.
+Muhtem oahppijda máhttá liehket nuoges gávnnat avtav argumentav tevstan.
+Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus gávnnat mij la dåjma oajvvemåhkke.
+Muhtem oahppijda le nuoges hásstalus gávnnat ássje oajvvesisanov ja dav njálmálattjat mujttalit.
+Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus mierredit jus galggi reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahkat.
+Muhtem bájkijn li luotta ulmutjijs ienep tjielggasa ja valjes gå ietjá sajijn.
+Muhtem sáme bájkijn le sámegiella bæjválasj guládallam giella.
+Muhtem skåvlå ájn åvddånahttemságastallamijt iehketbiejvijt jali iehkedijt tjadádi, valla ienep gå avtan skåvlån gæhttjali ságastallamijt tjadádit skåvllåájge.
+Muhtem suohkana dáj guovlojn li sáme giellaháldadimguovlon.
+Muhtem æjgádij mielas galggi dá ulmutja oassálasstet ságastallamin:
+Muhtema æjgádijs e huoman sámegielav máhte ja danen e máhte ietja sámegielav iednegiellan ietjasa mánájda vaddet.
+Galggá val javllat ij le dåhkkidahtte gå iehtjádij vuosstij bahájt dahki, ja dættoda juohkkahattja duogen le máná mánájgárden soapptsu.
+Tjadádit guovdálasj moallánagájt degu ieddne, áhttje, oabbá, áhkko, áddjá, siessá, muohtá, goasske, ænoj, tjiehtje ja iehke ja sáhkadit oahppij daj birra.
+Diededa ma li moattelágásj árvo, ja gåktu árvo máhtti vuojnnut moatteláhkáj duoj dáj vuojnoj milta.
+moalgget álkkes merustallamij birra, ja valuta ja mihttimavtadagáj birra gå le guládallamin bæjválasj dilen
+subtsas, tjielggi, ásat lågådallamijt, gærddot, báddi, njálmálattjat dålkku, tjavgga låhkå, gulldal, ietjá oahppaj subtsas, gåvvi, åvddånbuktá, dágás ja hásot iehtjádijt
+giehttot dáhpádusáj ja subttsasij birra
+subtsastit gåktu ietjá iemeálmmuga luonndoressursajt adni
+giehttot ietjá sámegielaj dåbddomerkaj birra
+subtsastit iellij birra, ielleálkkádusá birra giehttot ja sieradit vuojnoj ja fáktáj gaskan.
+giehttot giellaguovloj birra Sámen
+Giehttot nuppástime birra
+giehttot guládallamvuogij birra ja gåktu gielalasj ja kultuvralasj variasjåvnå bájnni guládallamav
+Dibde oahppijt njálmálattjat ietjasa birra, ietjasa fámilja ja lagámus berrahij birra subtsastit.
+giehttot ietjas ájádusáj ja vuojnoj birra gå le ieŋŋilsgielak girjálasjvuodajn ja mánájkultuvrajn barggamin
+giehttot girjij ja girjjetjállij birra majt berus ja argumenterit ietjas girjjeválljimav
+Giehttot ietjas seksuálak tjerda birra
+giehttot juojddá ietjas ja iehtjádij birra sámegiellaj
+subtsastit, lávllot, juojggat ja / jali ságastit ietjas ja iehtjádij goahtedivrij ja ávkkedivrij birra
+giehttot man guovlluj mij låhkåp ja tjállet, ja ságastallat tjállemvuogij birra ietjá guovlojn væráldin
+giehttot ietjas åtsådallamijt ieŋŋilsgielak rijmajs, gáritjijs, lávllagijs ja subttsasijs
+tjielggit gåktu njálmálasj giella ærrán tjálalasj gielas
+giehttot muhtem sierra dåbddomerkaj birra sáme giellasuorgijn ja sosiolevtajn
+Tjielggi manen nav galggi barggat.
+Tjielggi oahppijda ja dágástalá njálmálattjat sijájn.
+Ságastallit mij la buorre, ja såbadit majna sij hæhttuji enebu barggat.
+Tjielggi oahppáj mij sujsta vuordeduvvá, duola degu oahppe galggá guovten vahkon máhttet sierralágásj bágojt ja moallánagájt berrahij birra.
+Subtsasta oahppijda gæhttjalimij båhtusij ulmmen le oadtjot diehtet man rájen li oahppamin, ja dån dajnas máhtá sijáv vijddábut viehkedit.
+Diededa oahppijda makkir bágo li sijájn báhkobáŋkan, ja ietján bágojt majt sij li dahkam vuogij milta gåktu ådå bágojt dahkat.
+Subtsasta oahppijda gåktu galggi vásstedit duov dáv dahkamustjerdajt, majt galggi dahkat jus e dahkamusáv dádjada, ja man mælggadav gæhttjalibme vihpá.
+Giehto Jesusa birra gávnnuji nieljen evangeliumin Rámádin.
+Subtsas mij la tjáledum oahppes máhttá aj aneduvvat jus la dågålasj rávkkamij milta majt åhpadusmihttomiere åvddånbukti.
+Mujttup ja gijttup dassta mav dån NN:a baktu vaddi.
+Mujtá gus sijáj namájt?
+Mujttu då oadtjot tjálalasj barggosjiehtadusáv, gånnå barggoájgge, bálkká ja loahpeájggesjiehtadallama tjuodtju.
+Råhkålup dunnu åvdås ja dunnu aktisaj viessoma ja boahtteájge åvdås:
+Mujtto viessomij.
+- Mån anáv dájt dåjmajt viehka ájnnasin, ja da li aj lávkke åvddån ásadittjat boahtteájge sáme varresvuohtapárkav mij ådåájggásasj teknologijajn máhttá fállat sierra varresvuohtadievnastusájt bájke ålggolin ja Vuona ålggolin gå le dárbbo, dættot Olsen.
+- Muv mielas hiehpá buoragit almodit dáv gassko EuroPride-ávvudaládij Oslon.
+- Mån miejnniv boasstot la, ja ij la bælostahtte miededit råkkådakdåjmav nåv gå planeridum Nussirin ja Gumppenjunjen.
+rámmpu, valla huoman suohtas.
+Dån máhtá låhkåt ienebuv sierrapedagogalasj viehke birra www.udir.no/tidliginnsats ja www.fubhg.no.
+Ållagattjat sidáv rámmpot værddogisvuohtabargov majt mijá unneplågo ájrrasa dahki.
+Álu dålusj sáme ájlis bájkijt guossidav.
+Hástáv divnajt sjaddat buorre digitála ráddnááhkátja.
+Mån bivddiv dan diehti Vuona oajválattjajt ådå ságastallamijda, ja oasálasjvuodav, friddjavuohtaj ienedittjat sáme iellemsjuvesvuodav ja ådå sáme iesjráddimhámijda.
+Dan diehti lav ávon gå jåhtuj båhti buorre prosjevta ma ienep ja ådå arenajt dahki dájt gielajt anátjit, javllá stáhtatjálle sáme ássjijda Raimo Valle.
+Mån dárbahav viehkev dádjadit dáv bágov:
+Usjudaláv mijá ájttegijt gudi dájda bájkijda båhtalin.
+Diedáv moattes vásedi e oattjo ietjasa rievtesvuodav sámástittjat almulasj háldadusájn ja varresvuodadievnastusájn - danen gå aktak ij máhte sidjij dievnastusáv sámegiellaj vaddet.
+Diedáv biejaduvvá ållo barggo sámij bieles sámegielav nannitjit fámiljajn, bájkálasj sebrudagájn, mánájgárdijn ja vuodoåhpadusán, sáme giella- ja kultuvrraguovdátjijn, ja sáme organisásjåvnåjn ja institusjåvnåjn.
+Mån dádjadav dáv bágov:
+Mån dádjadav dáv bágov
+Mån jáhkáv dáv bágov dádjadav
+Mån jáhkáv dádjadav dáv bágov:
+- Dádjadav mån dát dåbddu boasstot, ja danen de rievddadip dav, javllá stáhtaráde.
+- Gijtáv nammadusá bargo åvdås.
+- Sidáv javllat goappátjagá åhtsåmusáj vallje ja åhttsij máhtukvuoda bukti buorre vuorddámusájt sáme kultuvrra- ja valástallamiellemij.
+- Sidáv vuorbev sávvat pråvsståj Olav Øygard nammadusájn ådå biskoahppan Nuortta-Hålogalánda bisspaguovlon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Mån sáhkadav dájddárijs.
+Muv niehko le boahtteájgge goassa nuora álkkes láhkáj máhtti åhpadusáv válljit ja ietjasa gielav ávkkit vissesvuodajn sámegiella le aj viesso giella væráldin.
+- Buorijn mielajn vuordáv snivva tjadádit dåjmajt ja rapportan oajvvaduvvi ja sidáv ráddidusájn vuogas láhkáj guládallat ja aktan barggat váj iesjguhtik dåjma lulujin jåhtuj biejaduvvat. Dagu ráddidus le javllam le máhtto Nuorttaguovllopolitihka avve.
+Dádjadav bágov gå guláv jali lågåv dav
+Jáhkáv aj lidjin gijttevattja ja sihtin dav javllat gå moarsse / irgge lij javllam " sidáv " ja sæmmi aj æjgáda, gå mánná lij riegádam, gå muhtem skihppe lij varresvuodav ruopptot oadtjum ja gå bierggijin dassta mav luonndo vattij.
+Danen lev viehka dudálasj gå giellavuorodime 10 millijåvnåjs li 4,7 millijåvnå juolloduvvam Divvun doajmma- ja åvddånahttemorganisasjåvnå ásadibmáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud.
+Mån lev - Vuona sámediggepresidænntan ja Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan - viehka mihá gå sámij rijkajgasskasasj åvdåstiddje le dán ájnas ja histåvrålasj posisjåvnnåj nammaduvvam, låhpat Egil Olli.
+Duodalasj lev gå Sámedigge oadtju duodde millijåvnåv 2012 jahkáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud.
+- Viehka dudálasj lev gå dálla lip girkkolága rievddama ja demokratijaådåstusá evaluerima proposisjåvnåv åvddån biedjam, javllá stáhttaráde Aasrud.
+Ávon lev fylkkamánne berustimes giellabargon, ja gå barggi ienep arenajt ásadimdiehti oarjjel- ja julevsámegielajda.
+Ávon lav gå dán bargon bessap oasev válldet ulmutjij buorre máhtudagáj ja moattelágásj åtsådallamij, javllá Sanner.
+"Mån lev værálda tjuovgga ", javllá Jesus.
+Dav jáhkáv vissásit galggap nahkat.
+- Mihá lev sáme dávvervuorkájs ma nav buoragit ráddjidum ressursaj barggi.
+Máhtáv ådå bágojt adnet.
+Mån máhtáv tjállet subttsasav bajelttjálajn, álgadimijn, ja låhpadimijn.
+Mån máhtáv tjállet stuorra Álgadusbokstávav namán ja merkaj maŋŋela.
+Máhtáv tjállet tevstajt gåvåjda ma vuosedi suojnnimav.
+Mån máhtáv moalgedimijt roallaoavdástallamij tjállet
+Mån máhtáv tjielggit bájkkenamáv majt lav válljim.
+Mån máhtáv tjielggit jus bájkkenamma le duobddák jali tjátjádak.
+Mån máhtáv tjielggit majt duot dát oasse bájkkenamán subtsas bájke birra.
+Mån máhtáv tjielggit majt duobddáknammadus subtsas.
+Máhtáv tjielggit mij la bágo sisadno
+Mån máhtáv bårddot tjuokkajt ja gatjálvismerkajt.
+Mån máhtáv vuojnnet gåktu duobddák jali tjátjádak vuojnnu.
+Mån máhtáv árbbedábálasj æládusájs majna mij lip barggam ságastit
+Mån máhtáv bæjválasj vidjurij birra ságastit
+Máhtáv gatjádallat suojnij birra.
+Máhtáv subtsastit suojnnima birra.
+Mån máhtáv subtsastit makkir oase li bájkkenamán.
+Mån máhtáv subtsastit mij la aktisasj sajijn gånnå li sæmmi duobddáknammadusá.
+Mån máhtáv tjállet ålles gárgadisájt.
+Mån máhtáv buojkudit ietjá bájkkenamájt ma luondulattjat dán bájkkenamájn aktan gulluji.
+Mån máhtáv ásadit subttsasav ájáduskárta baktu.
+Máhtáv ságastit suojnij birra gå gåvåjt vuojnáv.
+Mån máhtáv bágojt ma gulluji sáme låhkåm- ja riekknimvuohkáj
+Máhtáv vásstedit gatjálvisájt suojnij birra.
+Mån máhtáv moalgedimijt ja roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij tjadádit
+Mån vuojnáv dån álu adnegoadá ådå bágojt ja moallánagájt.
+Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam.
+Hávsske lij oassálasstet gå rapportta gálggiduváj, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+- Doajvov dájna lip dilev buoragit láhtjám váj Vuona girkko - aj moattekultuvralasj ja moatteåskulasj Vuonan - luluj liehket rabás ja sebradahtte álmmukgirkko, javllá Aasrud.
+- Sávav miján sjaddá vuogas ja ávkálasj dagástallam ållestjåhkanimen, ja sávav gájkajt buorisboahtem dav gulldalit, låhpat rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Doajvov dát sjaddá buorren ja viddnudagá jådedi ienep duojev. Javllá rádeájras Silje Karine Muotka.
+muossádit ja dåbddåt gielav juojggama, lávllagij, sálmaj, álkkes subttsasij, dålusj subttsasij, gåvåj, spelaj, tv-prográmmaj ja digitála ræjdoj baktu
+muossádit ja giehttot drámá- ja teáhtervuosádusájs
+Dávvervuorká li ájnnasa mijá akitsasj kulturárbe háldadusán ja danen luojov gå dávvervuorká dáttja dávvervuorkáj gáktuj báhtsi, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Musihkan le juojggamladnja buojkulvissan.
+- Mánáj ja nuoraj musihkkadåjmajda?
+Mánáj ja nuoraj musihkkadåjmajda?
+Mujna le huj stuorra báhkoboanndudáhka
+Mujna le unnes báhkoboanndudáhka
+Jáhkáv tjiehpes bargge gudi ulmij gáktuj ja systemáhtalattjat aktan barggi, máhtti viehkken mánájda jasska, buorre ja hávsskes mánnávuodav hábbmit mánájgárde aktijvuodan.
+Mån dádjadav gå muhtema sihti vajálduhttet ja tjiehkat.
+Mujna le sijddaeksábma mij galggá ålliduvvat.
+Viehkke Härrás boahtá, ednama ja alme sjivnnjediddjes.
+Na suovva mij badján dålås låvdagoade gassko?
+Nåvti dagáduvvá
+Návti doajmmá
+diedo li dárbulattja gå galggá gähttjaluvvat jus oahppe galggá allaskåvllååhpadusás dahpaduvvat
+Navti allamáksomierre doajmmá
+Nåv biedjá buohtjaskuovdov buojkulvissan buohtjaj jali dillduj:
+Ienemus oasse sáme suohkanijs gal nievret bierggiji NæringsNM:an.
+Buvtáv gus árvvalimijt åvddånbuktet jus virgge le munji hiebalgis?
+Nagoya protokolla dættot jut le lahka aktijvuohta genehtalasj valjesvuoda ja árbbediedoj gaskan danen gå álggoálmmuga dajt åmasti.
+Nagoya protokolla le sámijda ájnas danen gå dat dåhkkit ja várajda válldá sámij riektájt ja berustimijt genehtalasj valljudagájda ja árbbediedojda ma genehtalasj valljudagájda gulluji, dasi gullu aj ahte álggoálmmuga galggi bessat ávkástallat dajt buorijt ma genehtalasj valljudagáj ávkástallam buktá.
+Nagoya protokolla mierret gudi bessi genehtalasj ressursajt ávkkit ja dakkár ressursaj ávkástallama buorij rievtes juogadimev.
+Nagoya protokolla sisadno ja hábme le nav ájnas sáme riektájda ahte stáhta, sámedikkijn guládijn, hæhttuji árvustallat gåktu dat máhttá implementeriduvvat ja láhkavuododuvvat dálásj lágaj rievddamijn ja ådå lágaj mierredimen árbbediedoj birra.
+Gállasjvuohtaj låjdåstit le goabbák guojmmásiská gieresvuodav vattáldahkan ja viddnon duodastit ja aktan barggat sebrudagá buorren.
+Váldan viessot le åskeldimen ja gasskasasj gudnedimen viessot, tjuovggis ja sjievnnjis biejvij.
+* guládus
+Nav æjgáda gatjádi.
+Juohkka sajen ajtu.
+Návti vuodov dahká oahppamij iellemav miehtáj.
+Návti le guhkás læhkám.
+Ulmusjtjærddabadjelgæhttjamnammadus tjuottjodij duola dagu Vuonarijka Ráddidusá oajvvadusáv Finnmárkoláhkaj gånnå måråstin láhkaoajvvadus riek binnet sáme dárkestimev ja mierredimfámov mij guosská ednamav ja luonndoresursajt Finnmárko fylkan.
+Nállo l moadda millimehtera diamehterin.
+Nálon la lihtásj mij háhppelit tjuoggiduvvá prostataj ja dievdeduvvá prostatatsuottsajn.
+nammadit ja gåvådit dåjmajt muhtem ålgoldis ja sisŋeldis åsijt ulmutja rubmahis
+Namma: Áldar: Gut lav: Iesjvuohta / luonndo: Beraj / barggoráddna / Barggoviehkke / ietjá gasskavuohta
+Namma: Biejvve: Dásse:
+Namma: Biejvve:
+• nammadit tjuottjodiddjev jus stivrra ij gávnnu
+ Sáme almulasj nammadusáv nammadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævtojt ja
+Duodasta rávvagav
+Namma- ja berajspella hiehpá aj vuorrasap oahppijda gesi máhttá lasedit sisanov, duola degu virge, asstoájggeberustime jnv..
+Nammakonsulænntadievnastus:
+Bájkkenammakonsulentaj åvdåsvásstádus le nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlo.
+Nammakonsulenta vásstedi fágalasj rádij åvdås makkir tjállemvuoge oajvvaduvvi almulasj aktijvuodan aneduvvat.
+Namma subtsas Jesus le Jubmela bárnne.
+nammadit biejvijt, mánojt ja álkkes láhkáj vásstedit gatjálvissaj "gallen la? "
+Nanos vuorodibme kultuvrajn, gielajn ja rijkagasskasasj bargujn
+Guoddelis åvddånahttemav mij sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov nanni.
+Vuodo nanos guovtegielak oahppammodællaj juo biejaduvvá mánnágárden.
+Nanos ja ålolágásj æládusiellem
+Nannidum unneplågosuodje mij uddni l fámon
+Strategiddja sisanet moadda rievddadusá nannodittjat rijkalasj unneplågoj riektájt ja aledittjat rahtjalisvuodav gåktu unneplågopolitijkka galggá tjadáduvvat.
+Nannitjit báhkogåvåjt de oahppe máhtti tjuorggat gåvåjt jali lijmmit gåvåjt ma bágojt gåvviji.
+nannitjit fálaldagájt fágajgasskasasj sierra dálkudimev gárevsælggabádnum ulmutjijt, juolloduváj 375 000 kr 2009 jahkáj ja 500 000 kr 2010 jahkáj til VF. / HFaj Finnmárkoklinihkkaj bisodittjat guovlolasj dåjmav sáme álmmugij.
+Juohkka fágaj vuodo tjehpudagáj nannimij, le ávkálasj jut åhpadiddjeguojme daj jahkedásijn ma gæhttjalimijt tjadádi, aktan liehket gæhttjalimij båhtusijt analyserimin ja dágástallamin.
+Nanni aktisasjbargov
+Nanni aktisasjbargov luojvoj organisasjåvnåj varresvuoda- ja sujttosuorgen
+Nanni sunnuv juohkka biejve jáhtoniská viesutjit.
+Ællosujtto nanniduvvá æládussan ja æládusá árvvoboados laseduvvá
+• nannidit rijkalasj unneplågoj iesjmierredimev ja vájkudimev ja
+Åhpadusáv nannit nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj gájkka dásen
+nannidittjat rijkalasj unneplågoj iesjstivrrimav ja vájkudimfámov
+ Nannit sáme terminologija åvddånahttemav
+Nannit sáme fálaldagájt Oslon.
+Sámegielajt nannit nav vaj árggabiejven gulluji ja vuojnnuji
+• Nannit teáhterav, filmajt, girjálasjvuodav ja almmudakdåjmajt nuortta-, julev- ja oarjjelsáme-giellaj
+fármastisá mijáv biejvvek gå idja boahtá ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen.
+fármastisá mijáv biejvvek, gå idjá boahtá ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen.
+Jubmel árudijás tjuovggi mijá dálkudibmen, doarjjan ja iellemin.
+Nanos iellembirás
+ Nanos åhpadimmodella sámegielan vuostasjgiellan
+Nanos Sámedikke baktu l máhttelisvuohta rievddadisájt dahkat.
+Navti æjgáda vásedi bargge vuojn ni, berusti ja huksi sijá mánáv, ja navti mánájgárddáj luohtedi.
+Nåv ednagav kommuvna oadtju
+Nav sjaddá giella- ja kultuvramáhtudahka oassen gájkkásasj dannelsen ja le siegen nannimin demokráhtalasj berustimev ja guojmmeviesátvuodav.
+Vuohke l buojkodit Jårbbå väráldav, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo.
+Náv dåhkki vidjujit jåhtet stasjåvnås stasjåvnnåj, ja ådå vidjura badjáni dárboj milta.
+Nåvti girkko máhttá duv doarjjot
+Nåvti girkko máhttá duv doarjjot - Svenska kyrkan - Om oss
+Návti máhtti máná ja ållessjattuga aktan gæhttjalit, tsieggit ja ásadit struktuvrajt ma soajtti vihpat ájge nalluj.
+Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna, Jubmel vaddá - Mij juogadip, guosská gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda.
+Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna, Jubmel
+Rijkalasj duobbmoståvlå märrádus 18. artihkkala goalmát oase milta doajmmá gujddijiddje rijkan avtaláhkáj gåk lágafábmuj bessam duobbmo.
+Jåvsådittjat ulmij måhkkåj dajvakpolitijkajn rijkalasj strahtegidja gåvådi ållidimev, biednigahttemav ja aktijbargov aktijrádedimpolitijkajn, d. j.. EUa dago ja fånda.
+Vuona stáhtta le sihke riektálattjat ja politihkalattjat åvdåsvásstádusáv válldám suoddjit ja åvdedit mijá gielav danen gå lip álggoálmmuk.
+rijkalasj giellapolitijkkaj, valla åvdåsvásstádus
+Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá... 9
+Nasjonála lága
+unneplågogielajt buvteduvvá. Rijkalasj unneplågoj
+Svierigin. Unneplågo-giella l jiddisj.
+åvdås rijklalasj unneplågoj gáktuj.
+ulme l suoddjit rijkalasj unneplågojt, nannidit
+Rijkalasj unneplågoj máhttelisvuoda bájnnemij ja oasálasjvuohtaj galggá nannoduvvat, iehtjádij siegen gå fábmudagá sijáj rádedi.
+máhttelisvuoda bisodit ja åvdedit sijá kultuvrav
+Rijkalasj unneplågoj riektá vájkudibmáj
+Svieriga rijkalasj unneplågo li juvdára, roma,
+Nasjåvnålasj ælloæláduspolitihkka le jagij nalluj divvum tjieldij guohtomguovlojt.
+- Nasjåvnålasj urudispolitihkka viertti vieledit ælloæládusá båhtusijt konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn, javllá Jåma.
+NAV buvtat maŋenagi buorep båhtusijt ja virgálattjajn le buorep máhtudahka.
+næhttasadje vaddá mánájda ja nuorajda gaskal 10 ja 20 jage máhttelisvuodajt ietjasa tevstajt sisi sáddit.
+Dán næhttabájke sisadno le risstalasj jáhkko ja sáme kultuvrra.
+Næhttabájkke gávnnu nielje giellaj: oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj.
+Næhttaportálla Aktan.no le luondulasj tjoahkkimbájkke giellaguovdátjij bargojda ja almodimijda aj.
+Internehtan gávnnap diedojt duon dán bielen.
+tjadádit roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij
+tjadádit roallaoavdástallamav
+Bagádallama ja buojkulvisá gå barggat Oahppoplánajn- sámegiella nubbengiellan.
+17 NIBR Áltán tjadádij jagen 2000 addneguoradallamav guovtegielak dievnastusfáladagás sáme giellaháldadimguovlon.
+Oase sáme åskos ja kultuvras suddon ja boajtojubmeldievnastussan aneduváj.
+Niegadav boahtteájgev goassa sáme sebrudahka ij aneduvá gåtsanin åvddånibmáj, valla le luondulasj oasse mijá nasjåvnålasj ja buohtaárvulasj aktanviessomis.
+Niejdda gut mierret
+Niejddan ienemusát älvvá sujna l guopparinfeksjåvnnå danen gå guoddnánjálme birra ja guoddnábaksimijn sagŋet.
+Niejdajda gávnnuji aj tablehta, nåv gåhtjodum vagitorium, majt guodnáj tjuvdij tsåggå, ja vuojdas majt tsirggu sisi unna plásstatsirgunijn.
+Niejda gudi lijkkuji niejdajda máhtti ietjasa gåhtjudallat lesbagin jali flator.
+Niejda máhtti aj mannat nissunklinihkkaj jali gynekologaj.
+Navti máná hárjjáni morála åvdåsvásstádusáv válldet.
+Nikotijnna, ábnas mij la val loabedum dubágajn ja buktagijn ma galggi viehkedit sijájt gudi sihti suovastimes jali snuktimis hiejttet.
+Nikotijnna la nåv vádálasj vaj jus oattjoj nikotijnav nieljet sigarehtas njuolgga várráj de luluj jábmet.
+Nissuna njittjen la tjavŋak konsistänssa.
+Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj (ca. 2 sidor)
+Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj
+Nissuna gudi li vuorrasappo gå 30 jali 35 jage ja gejn li ietjá sellarievddadusá gå da unna, májnoduvvi aj gynekologas åtsåduvvat.
+Nissuna gudi åvdebut li dåmajduvvam sellarievddadusájda máhtti aj dárbahit sellaåtsådimkontrållåjt 60 jage maŋŋela.
+Dåssju muhtem gallegasj álggoálmmuknissuna nissunkommisjåvnnåj oassálasstin, ja dåssju muhtem gallegattja bessin oassálasstet ja mierredit sjiehtadallamijn.
+Nissuna li sierráláhkáj ájnnasa ja li álu ajnnasamos árbbedáhpe- ja giellaguodde.
+Dålusj subtsas oajvvádusá
+adnet moallánagájt jábij, biejvij, mánoj, jagij, dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra njálmálattjat duolloj dálloj jage tjadá jábij hárráj.
+Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja árvustaláduvvá.
+Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
+Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvá bájkálattjat.
+Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
+Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
+drámá baktu buktet åvddån bargojt
+Njálmálasj tjehpudagájda gullu máhttet gulldalit ja máhttet hållat, ja máhttet árvustallat ságastallamij åsijt duon dán ságastallamdilen.
+Njálmálasj tjehpudagá åvddånibme ieŋŋilsgielan merkaj adnet njálmálasj gielav dárkkelappot ja moatte láhkáj ságastaládijn ja ietjá njálmálasj guládallamin.
+Njálmálasj tjehpudagáj åvddånahttem luonndofágan le gulldalit ja ságastallat vásádusáj ja váksjomij birra vaj máhttet åvddånbuktet ja ságastallat gássjelap ássjij birra.
+Matematihka njálmálasj tjehpudagáj åvddånibme vuolggá matematihka ságastallamijda sæbrramis gitta gássjelap fágalasj ássjijt åvddånbuvtátjit ja árvvalattatjit.
+Njálmálasj tjehpudagá ieŋŋilsgielan li gulldalit, hållat ja aktan doajmmat ieŋŋilsgiela baktu.
+Njálmálasj tjehpudagá luonndofágan li gulldalit, ságastit ja ságastallat váj gåvvit, juogat ja åvddånahttá máhtov luonndofágalasj sisanujn mij le váksjomij ja åtsådallamijda tjanádum.
+Njálmálasj tjehpudagá matematihkan mierkki vuojnov hábbmit matematihka gulldalime, håla ja ságastallama baktu.
+Njálmálas guládallam
+Njálmálasj guládallam
+Njálmálasj guládallan
+Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
+Tjálalasj guládallam
+Njálmálasj guládallam oajvveoasen le gulldalibme ja hållam guovdátjin.
+Njálmálasj guládallama oajvveoasen le gatjálvis dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav gå gulldala, håla ja ságastalá ja gå aná hiebalgis guládallamstrategijajt.
+Njálmálasj rádádallamijn máhttá dájs gielajs avtav adnet.
+Ja dá li niellja rijka majna le muhtem mærráj iesjgeŋgalágásj lága, politihkka ja ájggomusá.
+Ruvtojda 13-18 máhtti iesjguhtik sáme bájkkenamá.
+Ruvtojda 31-36 asstoájggeberustime
+Ruvtojda 37-42 vuohkeadjektijva
+Ruvtojda 43-48 buoremusbágo sámegielan.
+Nuppát ruktotjoahkken, ruvtojda 7-12 galggi iesjguhtik áldar.
+Niellja nuorttalamos fylkkasuohkana, Finnmárkko, Råmsså, Nordlánnda ja Nuortta-Trøndeláhka li aj sáme giellaháldadimguovlon.
+Le gåjt de niellja prinsihpa ma li ájnnasa oahppama árvustallambargon.
+Niellja vuorodum suorge
+Máidnasat duoppil dáppil DVD.
+Soahpom oabllu iehtjádij siegen gå mánná tjalmijt ruvvi ja maŋŋela duohttá ståhkamgávnijt jali ietjá mánájt.
+Soahpomoabllom binnu aj jus máná e ståga lahkalakkoj gejna l snuohpa.
+Njunnjespradja ja njunnjegoajkádisá li hiebadum umasslágásj álldarij milta, mij diededuvvá skurpon.
+Njuolgadusá li dåhkkidum departementas.
+Da aktse háldadussuohkana gåbttji dåssju oasátjav árbbedábálasj årromguovlojs.
+Njuolgadusá mierreduvvi ja rutijna mierreduvvi barggij ja ållessjattugij siegen.
+njuolgadus galggá dádjaduvvat, mij gullu dån maŋemus nammadum dievnastussaj, náv vaj ælla avtagin gájbbádusá galggá sámegiellaj juoga gå gájkajda le rabás, buojkulvissaj dábálasj jubmeldievnastus.
+Árvustallam- ja dættodahttemnjuolgadus sáme kultuvra vieledusá hárráj Finnmárkon doajmmá aj ednamæjgádij minerálaj eksproprierimij.
+Dårja njuolgga sáme kulturdåjmadimarenajda galggi oassálasstet:
+Doajmmapládna sámegielajda:
+Njuolggaválljidum girkkoráde le mierredim ja dåjmadimorgána.
+Njuolggaválljidum girkkoráde le mierredim- ja dåjmadimorgána.
+Njuolggaválljidum girkkoráde
+Rijkalasj mierre
+Njuorakmáná
+Njuoravuopmi la Giellasa ällosujttimdajva guohtomguovllo.
+Nuorjonjunni l juogedum guovte oasseguovlluj, A ja B.
+Boatsojäjgát máksá njuovvama ja vuobddema åvdås.
+Dánna lip dunnuj Jubmelis buorissjivnnjádusáv råhkådalátjit ja dunnujn ávvudalátjit.
+Le aj kultuvralasj variasjåvnån sierra sáme guovloj gaskan.
+Aktisasj sáme identitehtta le tjanádum aktisasj histåvrråj, kultuvrraj, giellaj ja árbbedábálasj viessomvuohkáj.
+Áhtosj-Ánndi girddá gárránisá hámen ja hásstá Áigin Lávrav maŋen.
+nordlánda skihppijviesos rápporteriduvvá dålkkumdievnastus le buoragit sadjihin.
+Rijddotjoavddemráde nordlándan, nuortta-Trøndelágan, Hedmárkon ja Horda-lándan guoskaduvvi aj tiemátihkas.
+Akta Nordlánda fylkkamánne dåjmajs le márkásáme giellabiesij åvddånibme aktan Jukkasjávre-guovlojn Svieriga bielen.
+- Nordlánda fylkkamánne viehka buorre bargov dahká oarjjel- ja julevsámegiela ja kultuvraj åvdås, ja le válldám åvdåsvásstádusáv moaddásijs Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj åvdås, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud.
+Fylkaålmmå nordlándan ja sámeskåvllåstivrra svierigin le aktan dahkam prosjæktaplánav oarjjelsáme giellabiesijda.
+- Nordlánda fylkkamánne le ájnas aktisasjbarggoguojmme gå galggap tjadádit dåjmajt sámegiela doajmmaplánan oarjjel- ja julevsámegielaj gáktuj.
+Fylkamánnáj Nordlándan le loabedum 425 000 kråvnå oarjjelsáme giellabiesijda oahppijda 6.-9. klássajn gænna li oarjjelsámegielåhpadus skåvlån.
+Nordlánda Fylkamánnen le koordinerimvásstádus oarjjel- ja julevsámegielaj guhkásåhpadimes.
+Nordlánda fylkkamánnen le koordinerimåvdåsvásstádus oarjjel- ja julevsámegiela åhpadusá gáktuj, ja dåjmalattjat barggá gielajt nannit ja bisodit.
+nordlánda fylkasuohkan, fylkesbibliotehka baktu dåjmat aj næhttasajev www.skrivebua.no.
+nordlánda fylkasuohkan dåjmat ruhtadoarjjagijn Varresvuodadirektoráhtas aj gatjálvisbielev "Klara Klok ", www.klara-klok.no.
+nordlánda fylkasuohkan le moatten jagen stuorra åvdåsvásstádusáv válldám almulasj diehtojuohkemis nuorajda.
+Tråmså fylkkasuohkanis
+ienemus oasse oahppijs / viddnoahppijs oadtju åhpadusáv Finnmárkon (139) Ttråmsån (92) ja nordlándan (38, 23:ås dájs nuorttasámegiellaj, 11:as julevsámegiellaj ja nieljes oarjjelsámegiellaj), madin oslon jagen 2007 lidjin gålmås ja akershusan akta guhti oadtjoj sámegiella åhpadusáv.
+Nordlandsforskning ja Norut Alta li Sámedikke, Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartementa (FAD) ja Máhttodepartementa (KD) åvdås tjadádam Sáme giellaguoradallamav 2012.
+YoUTUBE JULEVsÁMEGiELLaJ le gæht
+Duola degu lávlla: Manne aahkan aahkove Kappfjell, Tom: Laahkoeh, Th.
+Vuodná åvddånbuvtij goalmát rápportav snjuktjamáno 2005 jagen.
+Vuonarijkka galggá vilá jådedit bargov tjanátjit sjiehtadusájt.
+• Vuodna hæhttu nannit ietjas bargov mij gullu fállat oahpponævojt ja åhpadusáv åhpadiddjijda julev- ja oarjjelsámegielaj
+• Vuodna hæhttu sihkarasstet vaj sosiála- ja varresvuodainstitusjåvnå sissŋelin sáme háldadusguovlo fálli dievnastusájt sámegiellaj
+Vuodna galggá doarjjot ahte sij gudi suodjaluvvi dákkár árbbedábálasj máhtudagá suodjalimsysteman galggi liehket da álggoálmmuksebrudagá jali bájkálasj sebrudagá ma li åvddånahttám (ja vilá åvddånahtti) árbbediedojt.
+Vuodna galggá IGC - GRTKF baktu barggat dan vuoksjuj ahte jåkså sæmmi nanos suodjalibmáj dagu Nagoya-protokolla dahká, aj navti jut vejulasj IGC - GRTKF båhtusa ållidi ja vijdedi Nagoya-protokollav daj suorgijn gånnå ij majdik nammada jali ij le dågålasj.
+Vuodna galggá vuosstálasstet oajvvadusájt ma javlli ahte stáhtta jali ietjá oajválasjorgána galggi válljit gejn le riektá.
+Ja Vuonarijkka le jådedime dáv.
+Vuodna le dáv konvensjåvnåv vuollájtjállám, ja navti le vælggogis dilev láhtjet váj almulasj dievnastusá sámegiellaj fáladuvvi suohkanij, fylkkasuohkanij ja ietjá almulasj oajválattjaj háldadijn.
+Vuodna le tjielggidusáv vuollájtjállám, ja Sámedigge adná dát tjielggidus Vuonav riektálattjat tjadná.
+Vuonarijkka lij lahkusin, juska lijma guhkken ierit.
+Vuodna oattjoj vuodolágav jagen 1814 viehka stuorra iesjrádálasjvuodajn ja dajna tjuovoj vuona nasjåvnnåtsieggim.
+Vuodna máhttá doarjjot ahte dakkár suodjalibme galggá liehket riektálasj tjadne: ækton le ahte tjielggasit le tjielggidum ja ráddjidum friddja aktisasj kulturárbe gáktuj (public domain).
+Norgesglasset le kártta gånnå bæssá åhtsåt.
+Norgesglasset ådå versjåvnnå
+Danen gå Vuonarijka álmmuk tjálij histåvråv dijmmá giese.
+Norsk Folkemuseum mierredij jagen 2007 sáme gávne máhtti Sámedikke duohkáj vatteduvvat.
+Svierigin li dåssju muhtem gallegasj hoalle vil, ja giella aneduvvá vargga gáhtum giellan.
+Nuorttasámegiella ságastuvvá ienemusát Finnmárko ja Råmså fylkajn ja suohkanijn Dielldasuollu ja Evenássje Nordlándan vuona bielen.
+Bihtámsáme giellaguovllo ráddjiduvvá vuona bielen Sáltovuonas nuorttan ja Ranvuonas oarjján, ja dasi gullu Bájddar, Sálát, Oarjjelij Bájddar, Meløy, Rødøy, oase Bådådjo ja Fuosko suohkanijs.
+Vuona Sámedigge l oadtjum åvdåsvásstádusáv jådedit prosessav ja dan diehti sihtap guládallat guoskavasj ællosujttotjieldij váj sihkarastátjit buoremus ássjegiehtadallamav.
+Vuona Sámedigge le bargov jådedam.
+- Vuona Sámedikke duogen le dal åvdåsvásstádus prosessav jådedit ja danen sihtap guládallat guoskavasj tjæroj váj barggo buoragit jåhtå åvddån.
+Ruhtadoarjja Vuona girkkosæbrráj joarkeduvvá.
+Vuona oajválattja e huoman máhte sirddet ierit bajemus åvdåsvásstádusáv sámegielas sámediggáj.
+Máhttelisvuohta ednamijt æjggut reguleriduváj tjavgga Vuona oajválattjajs.
+Vuona oajvvadumlissta
+Filmma Vuona filmmapolitihkka galggá dahkat nav vaj bisot ja åvddånahttá sáme kultuvrav.
+Histåvrålasj láhkaådåstus Vuona girkkon
+Dajs prosjevtajs le máhttelisvuohta arvusmahttemav ja åhpadusáv oadtjot. Lassen Sáme girkkoráde ásat jahkásasj
+Jáhkkoåhpadusådåstusán le sáme jáhkkoåhpadus oadtjum stuoráp sajev ja åvddånahttemmáhttelisvuodav Vuona girkkon.
+Sáme girkkoráde
+Sáme girkkoráde Vuona girkkon le Girkkotjåhkanime sáme girkkoiellema orgádna. Ráde galggá åvdedit, suoddjit ja aktidit sáme girkkoiellemav Vuona girkkon.
+Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime aktijvuodan gåhttju dal sámediggeráde guoskavasj æládusdåjmadiddjijt ságastallamijda.
+Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat.
+Vuona kulturlåhko le jahkásasj gåvvå kulturfálaldagáj ja kulturdåjmaj birra vuona suohkanijn, guovlujn ja fylkajn.
+Vuona kulturlåhko
+Vuona kulturlågo prosjæktajådediddje le dutke Bård Kleppe.
+Vuona nælját rápportta gárvvánij 2008 giese.
+Dánna gávna tjállagijt ja tjåhkanimgirjijt mij guosská Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå bargguj.
+Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime aktijvuodan gåhttju dal sámediggeráde guoskavasj æládusdåjmadiddjijt ságastallamijda.
+Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme
+Vuona-svieriga boatsojguohtomsåbadibme vuollájtjáleduváj 2009:n Vuona ja Svieriga gaskan ja vuona ja svieriga ráddidusá ájggu dal såbadimev vuollájtjállej lagámus ájge.
+Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå barggojuogos buktá bierjjedagá snjuktjamáno 21. biejve rievddadimoajvvadusájt Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj Vuona ednambarggo- ja biebbmominsstarij Sylvi Listhaug ja Svieriga ednamdáfominsstarij Eskil Erlandsson.
+Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam.
+Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrreráde
+Giehtadallam Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrreráden
+Giehtadallam Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrreráden
+Aktisasj märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj
+sámedikken Vuonan le giellastivrra mij le rádevadde orgádna giellafágalasj gatjálvisáj sámediggerádáj.
+Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo oassálasstá iemeálmmugij ássjij stuoves...
+Vuona delegasjåvnån le sån åvdedam álggoálmmuknissunij hásstalusá gå galggá dierredimev nissunij vuosstij hieredit.
+Bihtámsáme Vuonan li unna juohkusasj ja bihtámsáme giella ja kultuvrra le garra dætto vuolen.
+Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnå jådeduvvá Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas ja danna li ietján ájrrasa Ålggirijkkadepartementas ja Sámedikkes.
+Julevsámegiela guovllo Vuonan le nordlánda fylkan ja le sáltovuonas oarjján gitta Bálák suohkanij nuorttan.
+Vuonan le dábálattjat buorre aktisasjvuohta æjgádij ja åhpadiddje gaskan, valla muhtem kultuvrajn le vas hæjop aktisasjbarggo.
+Vuonarijkan li uddni guhtta guovlo ma li UNESCOa væráltárbbelisstaj tjáleduvvam:
+Svierigin li váldedum Översiktskártas 1:250000, almodum Lantmäteridjas ja Vuonan kárttarájdos M711, almodum Stáhta kárttadåjmadagás.
+Vuonan li jubmeldievnastusá álu sådnåbiejvijt kl.. 11.00.
+Vuonan lip juo guhkás boahtám CDB:a artihkkal 8 (j) implementerimin árbbediedo birra Luonndovaljesvuodalága tjadádime aktijvuodan, gehtja sierraláhkáj § 8 (máhttovuodo), valla aj § 1 (ulmme) adno ja suodjalibme vuodon sáme kultuvrraj ja § 14 (sáme berustimij dættodibme) dasi guosski.
+Vargga 10% nissunijs Vuonan li nákkujn váldáduvvam, lahkke sijás lidjin nuorabu 18 jages.
+Sámegiela li Vuonan suoddjidum duola dagu 169. ILO-konvensjåvnås, Vuonarijka Vuodolágas, Bájkkenammalágas, Sámelága giellanjuolgadusájs ja Åhpaduslága baktu.
+Dálkke lij aj basijgaskan Vuonarijkan.
+Vuodnaj le goalmát oasse lihton buktám vájkkudusájt nuorttasámegiellaj.
+Vuonan vuojnnep aj suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin oahppe rekrutteriduvvi sámegiela åhpadussaj sáme mánájgárdijs.
+oarjjelsámegiela guovllo Vuonan le sáltoduoddaris nuorttan gitta Engerdálaj Hedmárkon oarjján ja le måttijs smávva sebrudagájs.
+Dálásj ájgen le dábálasj dákkár gielaj ságastiddje le guovtegielaga, ieddnegiela duodden máhtti aj stáhta ieneplåhkogielav.
+Vuona stáhta duogen le dilev láhtjet váj sáme bessi gielaska sihkarasstet ja åvddånahttet.
+800-lågon Ottar vuona stuorrabåndor guossit ieŋŋgis gånågisáv.
+kommuvnan Norrbottenin - nåv gåhtjoduvvam
+Norut Áltá evaluerimrapportta oajvvat moadda dåjma váj giellaguovdátjij bárggodilev buoret.
+Norut Áltá le FAD:a åvdås 2012:n kárttim sáme perspektijvav suohkansuorgen.
+Sámedikke åvdås le Norut Áltá 2012:n evaluerim sáme giellaguovdátjijt ma vuododoarjjagav Sámedikkes oadtju.
+nRKa le álggám televisjåvnnåsáddagij sáme nuorajda, gåhtjoduvvam izu.
+Danen le ávvosáhka gå sjielvvi nissunijbiejven besav subtsastit jut dálla vuojnnet vijddásit guorras dasi jut álggoálmmuknissunij riektá suodjalibmáj galggá sierraláhkáj dættoduvvat, javllá Vibeke Larsen New Yorkas.
+Uddni de sidáv giehttot dunji mijá gievrajs.
+Nubbengiella: Giella mav muhtem ij le vuostasj giellan adnám, ájnat oahppá jali le oahppam muhtem birrasin gånnå ållågit bæjválasj giellan aneduvvá.
+Nubbengiella máhttá aj gåvvidit akta ber makkir gielav mij ij le muhtem ulmutja vuostasjgiella, dat sihtá javllat sihke nubbengiella ja amás giela.
+Ietjá sierralágásj sadje le Ceavccageađgi / Mortensnes Unjárga suohkanin.
+Nubbe oajvvadus le doarjja mav åhtsåt máhttá, mán ulmme le ålggoståhkusijt åvddånahttet ma sáme kultuvra valjesvuodav gåvvidi, javllá Vars.
+Ietjá máhttelisvuohta le guhkásåhpadimoahppe máhttá tv barggen ja diededit sierra dáhpádusás sáme árbbedábálasj æládusás.
+Nubbe galggá gæhttjalit gávnnat makkir bágov spellamguojmme tjielggi, ja sámegiellaj dav javllat.
+Akta galggá ådå nuoskodimlåbijt sjiehtadallat Kyoto-lándajda.
+Ietjá l gå njidtjevártto jali lijkke njittjen gässu sisi.
+Vuostasj åtsådimev válldá jus PSA-árvvo l aledum.
+Akta alternátijvvan lij diededit æládusaktørajt jut ij la vuodo guoradallam- ja ávkástallamdåjmajda minerálajs masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot, ja jut Sámedigge danen le nannusit dákkár dåjmaj vuosstáj.
+nubbe stuorra hásstalussan le ienedit almulasj barggijt sámegielak máhtudagájn, sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálasuorgen ja sihkarasstet buorre varresvuoda-, hukso-, ja sosiáladievnastusájt ja girkko dievnastusájt sámegiellaj sáme addnijda.
+Nubbe válldá boalov ja tjielggi nubbáj mij bålluj le tjáledum.
+Tjåhkanimvuodok åhpadibme bierri aj aneduvvat vejulasjvuohtan.
+Brevvajienastibme le ietjá vuohke jus sidá åvddåla jienastit.
+Dán láhkáj máhtti oahppe iejvvit iehtjádijt gudi sámásti, ja oahppat binnáv árbbedábálasj sáme æládusáj birra.
+Dát le pládna- ja tsiekkaduslága milta.
+Nåvti dagáduvvá
+Dát le de oasse vuorasap oahppij åhpadussaj.
+Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton.
+Nåvti åtsådibme dagáduvvá (ca. 2 sidor)
+Nåvti åtsådibme dagáduvvá
+Návti galggá diedon liehket.
+Máhttá aj liehket ájggeguovddelissan giehtagirjijn sáme stráffatjadádime birra.
+Nåv gå Android-skuolkanijn, de máhtá adnetHrvatski, kroahta tjåvdabievdev, mij la juo biejadum skuolkanij.
+nr 28. (2007-2008) sámepolihkka, de le moatten sebrudagá suorgijn dihto vánesvuohta dassta mij dáhpáduvvá skåvllåárggabiejven.
+Gåktu udnásj dille le e guovdásj oajválattja nagáda ålleslasj giellapolitihkav sámegiela gáktuj hábbmit.
+Allamáksodáhtábásan, mij dåjmaduvvá stáhta Apotekens Service AB, gájkka oasstema allamáksosuojen registarduvvi.
+fáhkakonferánsajt aktisattjat Girkkolasj åhpadusguovdátjijn nuorttan, danna máhtti bargge ja luojvoj jáhkkoåhpadusbarggoguojme æjvvalit, åtsådallamijt juogadit ja lasse máhtudagáv oadtjot.
+liehket rabás álmmuk girkkon mij sámevuodav árvvusin adná ja viehket sjávodisvuodav doadjet dan negatijvvalasij histåvråj mij le læhkám girkko roalla koloniserimin, misjonerimin ja
+Ultrajiednainstrumännta tsåkkåduvvá várrogit unnan bahtatjoalláj, ja dåktår prostatav åtsåt moadda minuvta.
+tjuottjudusfábmudagá galggi dárbon diededit rijkalasj unneplågojt hiebalasjláhkáj sijá riektáj birra
+Duola degu Izu jali ådåsa.
+nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
+Gåktu åvdebut lip nammadam de le máhtudahka aktan doajmmat ja aktisattjat barggat vuodon sosiálalasj ja adjáj fágalasj åvddånibmáj.
+Dagu åvdebu nammadum, de le dábálasj oahppáj oassálasstet ságastallamij juo gå vádtsá 2. jali 3. dásen.
+Nav gåk åvddåla lip dahkam.
+gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn.
+Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn.
+Sæmmi láhkáj gå SP le aj ESK almasjrievtesvuodalága milta aneduvvam vuona riektán åvddåriektán ietjá lágaj åvddåla.
+Nav guhkev gå sij gudi viessu e dåssjev háreda sijáv gudi li jábmám, de bessin ráfen idjadit.
+Gå de dasi lip gárvoduvvam, de ep rihttsot gávnadalá.
+Madin slávggá le badjen da divna sámásti.
+Nåv guhkev gå varddá ij galga seksav adnet, tampuvnav adnet jali lávggot danen gå máhttá infeksjåvnåv oadtjot.
+Ållagasj guosská dát åhpadiddjevirgijda, oahpponævoj åvddånibmáj ja almulasj háldadibmáj ja dievnastusfálaldagájda.
+sierraláhkáj gullu dát oarjjelsáme guovlojda.
+Dát ållagasj guosská moatte merrasáme dáfojda Råmsån ja Finnmárkon ja markasáme guovlojda Oarjjelij-Råmsån ja Nuorttalij-Nordlándan.
+Navti le fágan ájnas oasse åbbålasj bajásgiessemis gå dat vájkkut identitehttaj, ájádallamvuohkáj ja iesjdádjadussaj.
+Nåv le aj jábbmegij tjuodtjelibme.
+Navti le matemahtalasj máhtto dárbulasj jus galggá dádjadit ja vájkkudit prosessajt sebrudagán.
+Ráddidusán le badjásasj åvdåsvásstádus jut stáhta ja suohkana ásadusá ållidi gájbbádusájt ma sidjij gulluji ja juohkka ájnna giellaaddnáj fálli almulasj dievnastusájt ja fálaldagájt sámegiellaj.
+Dát aj guosská sæmmi láhkáj sáme filmajda gå dáro filmajda.
+Giellaguovdátjij dåjma li ájnnasa divnajda, mánájda, nuorajda ållessjattugijda ja vuoras ulmutjijda.
+Náv lij aj Finnmárkon åvddåla finnmárkolága mierredime jagen 2005.
+Vijdábut boahttsu äjgát galggá njuovvam- ja vuobddemgålojt mákset.
+De sij oadtju máhttelisvuodav máhtudagáv adnet sæmmi gå almmalattjat.
+Nåv de bagádallam máhttá aj årrot degu konkrehtalasj bagádibme oahppamdåjmaj hárráj
+Ulmutja gudi soaggu li aj sebrudagá gassjelisvuohta ja ållo báktjasin sidjij gudi báhtsi sámij guovlojn, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+nuoraj prográmma sáddiduvvi nRK3ån ja vihpi 20 minuhta.
+aktijvalattjat sæbrri ja li viehkken.
+Skåvllåoahppijda ja - klássajda nuoraj dásen ja joarkkaskåvlåjda, organisasjåvnåjda, institusjåvnåjda ja mediajda fáladuvvá hiebadum vuosádallam.
+Nuorajskåvlån la máhttelis ságastallamijt klássarádetijmajn gárvedit.
+Nuorajdásen galggá
+Nuorajskåvlån karáktera dahkamusájn ja gávddakaraktera vuosedi oahppe máhtudagáv juohkka ájnna fágan.
+Nuorajduostudagájn álu kondoma juogaduvvi mávsodak jali vuobdeduvvi álbep haddáj.
+Nuorajduostudagán oadtju tablehtav mávsodak.
+Unnemus máná e bágoj buvte subtsas tit jus juoga le buorre, bávtjas jali gássjel, valla rubmahijn ja iehpeverbála guládallamvuogij máhtti subtsastit gåktu árkkabiejvve le.
+Ulmme le risstalasjvuodav åvddånahttet lahkabirrasin, vaj bájkálasj dábe, árbbedábe, árvvovuojno ja iellemtjielgadusá bájnedi risstalasjvuoda åvddånbuktemvuogijt. Gå
+nuora vierttiji diedoj ja máhtudagá baktu oadtjot diedojt máhttelisvuodaj birra majt sámegiela åhpadus vaddá, árvusmahteduvvat sámegiellaåhpadusáv válljitjit.
+nuorap giellaaddnijn le binná giellatjehpudagás ja válljiji skandivák gielajt adnet.
+nuorap gå gålmmå máno ja báhkan buollá 38 grádaj badjel
+Nuora, iesjvahágahttem ja iesjgåddem li akta dajs tiemájs ma hásstali Sámedikkev ållagasj dán jage.
+Nuorap nissunijda l dábálasj åtsådimij bielnup jahke gaskajn.
+Unnes oahppe máhtti viehkev æjgádijs jali åhpadiddjes oadtjot:
+almulasj politihkka dat nuorra irlánda stáhtas lij ælládahttet irlánda gielav sijddagiellan gájkka irlándagijda ålles rijkan.
+- Nuorra sáme nissuna galggi diehtet e sij galga gierddat tsábbmut ietjasa guojmijs ja nuorra sáme ålmmå galggi diehtet ij le dåhkkidahtte tsábbmet váj mak navti galggá tjuolmav tjoavddet, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Vuojnunagá le moattes sáme oahppijs gudi ierit gahttji mánájgárde ja skåvlå, mánájdáse ja nuorajdáse, ja vuodoskåvlå ja joarkkaåhpadusá gaskal.
+Lulle / gålldåsámegiela ja bihtámsámegiela hárráj viertti sjaddat rahtjamussan álgedit bájkálasj ja rádjárasstididdje giellaprosjektajt gånnå le daj gielaj dálásj dille vuodon.
+Lullesámegiella le dålutjis ságastuvvam dan guovlon mij uddni le Oarjje-Várjjak suohkan Vuonan duodden ráddnáguovlojda Ruossjan ja Suoman.
+Lulle / gålldåsámegielan le nannusap giellabirás suoma bielen rájá.
+Gárjjelin le gålldåsámegiella gáhtum ja Vuonan dåssju muhtem gallegattja gielav bukti uddni.
+Lullesámegiela / gålldåsámegiela udnásj guovllo le tjoahkkidum Mátta-Várjat (sør-Varanger) suohkanij.
+Lullesámegiella ja bihtámsámegiella ieridi dåjs ietjá sámegielajs åvdemusát gå uddni li dá guoktá gielan dåssju muhtem gallegasj giellaaddne iesjguhtik árbbedábálasj guovlojn Vuonan.
+Gålldåsámegiella guovte oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá:
+Lulle-ja bihtámsáme birrasijs le boahtám berustibme ælládahttet lulle- ja bihtámsámegielajt.
+Lullesáme ja bihtámsáme giellaguovllo
+Lullne: Dat sajes rijkarájá milta Graesiejaevriej (Grasvatnet).
+Lullne ja nuorttan: Kallojärvis tjátjádagáv Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemusát nammadum jávre nuorttaalemus luovtas njuolgga linnja Lulip Stálujávri oarjjelulemus luoktaj, vijdábut jávrijt Lulip Stálojávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk.
+Lullne ja nuorttan: Harrselsforsas rahte milta Sarsjölidena rastá, Högåsa ja Nybya Umeälvenij, vijdábut dav änov Ottonträskaj.
+Lullne: Áttjak nammadum sajes rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti.
+Lullne: Njuolgga linnja áttjak nammadum sajes Rr 272 (Pålnorøset) rádjáj.
+Lullne: Virihávre rastá Duvggejågå njálmmáj.
+Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti.
+Lullne: Rijkarájáv dat sajes gånnå rijkarahte 77 rijkarájáv rassti Rr 235 rádjáj.
+Lullne: Rijkarájá milta dat sajes gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa tjäroj gaskan gávnat rijkarájájn Rr 259, dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 gávnat.
+Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuorttagáttev rassti.
+Lullne: Rijkarájá milta Ekornåas Svaletjahkej.
+Lullne: Rijkarádjá Gorvvejávres Rostojávrráj.
+Lullne: Rijkarájá milta Jitnemenjohkes Bijjie Raentserij (Ranseren).
+Lullne: Rijkarájá milta Labbasjávres Leirvatnetij.
+Lullne: Rijkarádjá Leirvatnetis Rr 242 A rádjáj Snøtoppenin.
+Lullne: Rijkarádjá Rostojávres Gålmårijkamärkkaj.
+Lullne: Rijkarájá milta Rr 280 rádjáj Leinavatnaj.
+Lullne: Rijkarájá milta Skardmodalselvas dan sadjáj gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti.
+Lullne: Rijkarájá milta
+Lullne: Rijkarájá milta Vuelie-Sipmehkes (Austre Sipmeksjøen) dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti.
+Lullne: Rijkarádjá Rr 263 rájes nuorttalij dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti.
+Lullne: Rusbäckena njálmes Umeälvenin Grundforsdammaj.
+Suomabielen årru gålldåsáme Tjievetjávren ja Njiellimin Ánarjávrgátten.
+Lullesáme musea njávddámin (neidenin) le álgadam bargov 3 jahkásasj prosjevtajn mij galggá ællánahttet gålldåsáme gielav ja kultuvrav rádjárasstididdje aktisasjbargujn lulle- / gålldåsámij gaskan Vuonan, suoman; ja soajttá aj Ruossjájn.
+Le snuoba vuostasj biejvijn gå mánná nievremusát vädjá.
+Navti oahppe oadtju máhttelisvuodav máhtojt ja gielav sæmmi gå almma iellemin adnet.
+nubben li sáme politihkkára 1970-lågos aktisasjbarggin iemeálmmukpolitihkkárij ålles væráldis.
+Ietjájdahte mijáv Vuojŋŋanisát fámujn vaj
+målssot praktihkalasj tjuolmav liknigij, ærádissaj jali likniksystebmaj, tjoavddet matematihkalasj gássjelisvuodav digitála vædtsagij ja daj dagi, åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusav ja árvulasj man guoskavasj dat le ja ráddjidusájt
+målssot uttrykkajt ja tjoavddet vuostasj- ja nuppátpotensa liknigijt, ærádisájt ja likniksystemajt ja rievddat liknigijt eksponensiála ja logaritmafunksjåvnåj, sihke riekknima ja digitála vædtsagij baktu.
+Rievdadussan lij ierit ietján muhtem stuoráp oasse doarjjagis juogeduvvá n. g. " variábel doarjja " mij ållåsit manná sáme avijsajda.
+tjoaggulvisás. Girkko hálijt adnet moattelágásj vuogijt aktisasjbargon æjgádij / åvdåstiddjij, duola degu bagádallam ja diehtojuohkem jáhkkoåhpadusá
+Lahkkegievle gietjen le Sámedikke ållestjåhkanimladnja låvdagoade muoduk amfijajn gånnå sámij álmmukválljidum digge tjåhkan.
+Nuppe bælláj tjáleduvvá báhko sámegiellaj ja nuppe bælláj dárogiellaj.
+Vuolep dásen le gåvåjda æjgádijs ja sunnu namájda sadje.
+Nuppe dásen sjiehtadallagåhti sjielvvi konvensjåvnnåoajvvadusá sisano gáktuj.
+Vájaldimhálla buohta le rabás gallerija nuppát etásjan, dássta le guovladahka rabás ladnjaj ålggon, duoddarijda, girjjevuorkkáj ja dievastjåhkanimladnjaj.
+Dassta maŋŋela juohkka nuppe tijma dan gávda.
+Navti ållessjattuga sjaddi ájnas åvddågåvven mánájda.
+De la ham álkkebu duosstat ságastit ja nåv de ij ballat buosstot javllat.
+Náv oahppe máhtti aktan barggat oahppamdåjmaj.
+Sij máhtti dán láhkáj oadtjot positijvalattjat åtsådallat sámev, duola degu sáme biebmojt, subttsasijt ja juojggusijt.
+- De sjaddá buorep aktijvuohta jienastuslågo stuorrudagá gaskan ja galla jiena li juohkka ájrrasa duogen.
+Dát sjaddá gærddádibme ja vuodon bargguj åvddålij guovlluj.
+Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: Juhkit dássta gájka.
+Giehtabádde, boallomærkka ja báhkogirjásj nåvkå / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget
+• Åvddånahttet buorre ja doajmme sáme dålkkådievnastusáv
+• Åvddånahttet dåhkkidimårnigav lágajda ma li sámegielajda jårggåluvvam
+• Oadtjot sadjásis dåhkkidimårnigav sáme dålkåjda
+barggat oattjotjit ienep nuorajt sáme jienastuslåhkuj tjáledittjat, lasedit nuoraj oassálasstemav Sámedikkeválgajn, ja oadtjot ienep nuora ájrrasijt Sámedikken ja ietjá stivrajn ja nammadusájn Sámedikken.
+Lågå aj sámegielav, boatsojäládusåhpav, kultuvrav, duojev j.n.v..
+Besa materiálajt ja teknihkav friddja válljit.
+Jasska bargge sebradahtte barggobirrasin li dagu lieggasin birrasij.
+Boahtteájgev ij máhte åskeldit jus ij la ráfe.
+Jasska ållessjattuga mierkki soapptsom
+Jasska birástagá váj ájn vil ienebu duossti sámástit ja buorep giellaoahppamvejulasjvuoda li ájnas tjoavddabágo gå galggá dájt oadtjot sámástahttját.
+Åhpav: Biejvve
+Åhpav: Tjáhtje
+Åhpav: Dållå
+Åhpav: Ednam
+Åhpav: Girkko
+Åhpadiddjáj le ájnas dádjadit ja dåhkkidit máná ja æjgádij kultuvralasj duogátjav.
+Åhpadiddje diedet aj majt oahppe máhttá dahkat mij subttsasav buoret, duola degu oatjot ienep oasijt oajvveoasen, mujttet låhpadimev jali gæhttjat tjadá subttsasav ja biedjat merkajt ja stuorra álggobokstávajt tjuokkaj maŋŋela.
+Åhpadiddje dálkkediedádusáv buojkuldahttá. Oahppe barggi iesjrádálattjat
+Åhpadiddje hæhttu gæhttjalit gávnadit jus oahppe dárkkelit ájádalli bágos báhkuj ja jårggåli dajt njuolgga nav, jali jus máhtti ållesvuodav ájádallat ja hiebadit jårggålimev vaj sisadno buoragit boahtá åvddån.
+Åhpadiddje diedet majt oahppe máhttá dahkat vaj buoret tevstav.
+Åhpadiddje váksjut ja ságas oahppij gå låhki tevstav oahpástuvátjit sisanojn åvddåla gå álggi jårggålit.
+Åhpadiddje álggá guoradallat makkir berajnammadusájt oahppe máhtti, ja jus divna dåbddi ja máhtti adnet riekta berajnammadusájt.
+Åhpadiddje oahpásmahttá tiemáv subtsastit árbbedábálasj sáme dålusj subtssasav, jali dibdá oahppijt jiednabáttev gulldalit dakkir subtssasasijn.
+Oahppe oadtju diedojt majt sij bukti, majt sij vierttiji ienebu hárjjidallat ja gåktu dát máhttá / viertti dagáduvvat.
+Åhpadiddje árvustallá oahppijt njálmálattjat jali tjálálattjat gå åhpadusmihttomierij barggi.
+Ietjá sjiemá ma hiehpi:
+Åhpadiddje árvustallá dálkkediedádusáv ja gæhttjalimev.
+Åhpadiddje bagádallá.
+Åhpadiddje vierddi diededit oahppijda dan birra gåktu li ássjev válljim ja man ájggeguovddelis dat le.
+Åhpadiddje vierddi åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj tjállet ja diededit oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá.
+Åhpadiddje vierddi aj vuosedit gåktu oahppe máhtti dárkkelit báhkogirjijn ja báhkolisstaj barggat.
+Åhpadiddje de vierddi aj dahkat sæmmilágásj åvddånbuktemav virge birra vaj oahppe máhtti hárjjidallat gatjálvisájt åvddånbuktemij dahkat.
+Åhpadidddje vaddá njálmálasj diedojt bargadahttijn.
+Åhpadiddje oahpásmahttá figuvrav jali vuoset diŋgav jali diŋgajt ma galggi liehket subttsasin
+Åhpadiddje vuoset oahppijda gåvåv man birra sij tjálli subttsasav.
+Åhpadiddje maŋutjissaj buktá vuojnojt.
+Åhpadiddje tjállá subttsasav mij doajmmá modællan / åvddågåvven gåktu subtsas le dagádum, ja låhkå dav oahppijda.
+Åhpadiddje tjállá åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj ja diedet oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá.
+Åhpadiddje tjállá duola degu táblluj dajt adjektijvajt majt oahppe adni, ja vuoset adjektijva máhtti sige vuodo- ja attributijvalasj hámen liehket.
+Åhpadiddje ájádusájt táblluj tjállá, ja oahppe válljiji man birra sihti tjállet, oajvvádusáj milta.
+Åhpadiddje tjielggi
+Åhpadidddje tjielggi sáme árbbedáben ij álu le álkke sieradit nammadusájt ja snivva tjielggit mij la dålusj subtsas ja mij la subtsas / giehtto.
+Åhpadiddje tjielggi, ja oahppe ságasti mij dåbddomerkaj kåserijav.
+Åhpadiddje jali oahppe låhkå kårtåv sámegiellaj, oahppe åhtså dárogielbágov siejnen, viehká ja tsábmes kårtåv juojnak, duola degu tjuruktsábmanijin.
+Åhpadiddje jali oahppe válljiji tiemáv kåserijaj majt oahppe galggi tjállet.
+Åhpadiddje jali akta oahppijs gávnná ådåsav.
+Åhpadiddje: Dáv máhtá buoredit:
+Åhpadiddje ájnnasamos bágojt ja moallánagájt tjadát.
+Åhppadiddje oajvvát bájkkenamáv oahppáj.
+Åhpadiddje árvustallá jus oahppe bukti báhkosuorgudimijt buoragit ja jus bukti bágojt sámegiellaj dahkat.
+Åhpadiddje hæhttu diededit oahppijda jus buvtaválljim dåhkki tjadádit, ja dágástallat sijájn majt galggi dahkat ja gånnå gávnnat ávkálasj diedojt.
+Åhpadiddje viertti åvdutjis gávnnat diedojt bájke birra majt oahppe galggá guossidit.
+Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu sån máhttá hiebadit åhpadusáv nav vaj oahppe jåksi 10. jahkedáse máhtudakmihtojt.
+Åhpadiddje åhtså muhtem buojkulvisájt gåktu sån máhttá hiebadit åhpadusáv nav vaj oahppe jåksi Jo1 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 - viddnofágalasj åhpadusprográmma máhtudakmihtojt.
+Åhpadiddje máhttá oahppij iesjárvustallamav tjadádit ja ietjas árvustallamijt njálmálattjat ja / jali tjálálattjat buktet.
+Åhpadiddje hiebat åhpadusáv bájkálasj dilijda.
+Åhpadiddje hiebat ietjas åvddånbuktemav oahppe dássáj.
+Åhpadiddje gånsijn suojnijt suoddá ja tsábmá dajt.
+• Viehkkenævo åhpadiddjijda (bagádusá j. n.
+Åhpadiddje ja / jali oahppe åhtsi muhtem dárogiel tevstajt ma hiehpi jårggålit.
+Dánna åhpadiddje ja / jali oahppe dahki man galla boalo sihti.
+Åhpadiddje ja oahppe vierttiji åvddålin jali sæmmi bále barggat bájkkenamáj ja aj sáme duobddak- ja tjátjádaknammadusáj.
+Åhpadiddje ja oahppe biesskedi gåvåjt avijsajs ja vahkkobládijs.
+Åhpadiddje ja oahppe máhtti árvustallat jus dá gájbbádusá tjielggiji dav bargov majt galggi barggat, ja hiebadit dajt daj milta.
+Åhpadiddje ja oahppe dahki sjiehtadusáv gånnå ja gåktu guládallam galggá klássalanján.
+Åhpadiddje ja resurssaulmutja máhtti såbadit åvtutjis gåktu rijbadit dakkir dilij.
+Åhpadiddje ja resurssaulmutja máhtti såbadit åvtutjis gåktu rijbadit dakkir dilij.
+Åhpadiddje ja æjgáda / iehtjáda viehkedi.
+Åhpadiddje låhkå kåserijajt ja oahppijda oahppamåvdedim diedádusájt vaddá.
+Åhpadiddje låhkå muhtem subttsasav, ja oahppe adni dav modællan jali arvusmahttemin tjálátjit ietjasa subttsasijt.
+Åhpadiddje tjadát muhtem ådå bágojt ja moallánagájt suojnnima birra.
+Åhpadiddje merustallá dáv ulmij ja dárboj milta.
+Åhpadiddje alot oahppijt tjálátjit gå vaddá konkrehtalasj oajvvádusájt jali gå dibddá oahppev buktet oajvvádusájt ságastallama baktu.
+Åhpadiddje subtsas gånnå gávnnat suojnijt.
+Dábálasj åhpadiddje
+Åhpadiddje oadtju buorre vejulasjvuodav åhpadit ja dibddet oahppev hárjjidallat árbbedábálasj bágojt ja moallánagájt.
+Åhpadiddje åhtså muhtem dárogiel divtajt ma li sámegiellaj jårggåluvvam ja hiebaduvvam.
+Åhpadiddje åhtså ånigis, álkkes dárogieltevstav.
+Åhpadiddje, stuoves barggo, ållesájgge
+Åhpadiddje ráddji aktan oahppij makkir bájkijn / bájkij sij galggi barggat
+Åhpadiddje viertti bagádit gånnå diedojt gávnni, duola dagu girjjenamájt ja næhttaadressajt, ja gejt le mávsulasj guládallat, duola dagu muhtemijt boatsojæládusán.
+Åhpadiddje sjaddá gulldalidje ja ságastallam- ja / jali dágástallamguojmme.
+Åhpadiddje vierddi dahkat barggotjielggidusáv man milta oahppe barggi.
+Åhpadiddje vierddi viehkedit.
+Åhpadiddje
+Åhpadiddje ságas oahppij man ájnas la dåbddåt sisanov tevstan majt galggi jårggålit.
+Åhpadiddje máhttá iesj gæhttjat makkir dåjma buoremusát hiehpi, ja de hiebadit åhpadusáv juohkkahattjaj.
+Lisstaj máhttá åhpadiddje biedjat vuodohámij duohkáj sierralágásj såjådimijt jali vuosedit dássemålssusimijt, duola degu.
+Åhpadiddje máhttá dibddet oahppev gávnnat ássjev gånnå le tæksta sige sámegiellaj ja dárogiellaj, nåv vaj oahppe gudi sierralágásj viehkev dárbahi máhtti dav dárogieltevstas oadtjot.
+Åhpadiddje máhttá tjavgga låhkåt tevstav suojnij birra oahppijda gudi ságasti aktan sisano, bágoj ja moallánagáj birra. Åhpadiddje ja oahppe gatjádi tevsta birra, ja oahppe vásstedi. Oahppe ietja tiemá birra tevstajt låhki.
+Åhpadiddje máhttá låhkåt kåserijav tjavgga, jali oahppe máhtti jiednabáddimav gulldalit.
+Åhpadiddje máhttá aj diededit / åvddålijguovllujdiededit oahppijda oahppamságastallamijn.
+Åhpadiddje máhttá aj degu oassen árvustallamis bargdahttijn dahkat åvddå- ja loahppagæhttjalimijt oahppamvuodon.
+Åhpadiddje máhttá aj sáddit muhtem tjállusav ságastallama birra gånnå ávttji æjgádijt tjálátjit makkir ássjij birra sihti ságastallat.
+Åhpadiddje máhttá aj oassálasstet vaj enebu sjaddi.
+Åhpadiddje alot oahppijt tjálátjit gå konkrehtalasj diedojt vaddá majt sij máhtti ja majna sij vierttiji åvddålijguovlluj barggat ja makkir vuogijn.
+Åhpadiddje máhttá aj njálmálattjat gæhttjalit gávnnat gåktu oahppe moallanagájt dádjadi.
+Åhpadiddje máhttá gárves sjiemájt dahkat ma aktalasj åhpadusdåjmajn aneduvvi.
+Åhpadiddje máhttá sige oanedit ja guhkedit dav oajvvádum barggamájgev.
+Åhpadiddje máhttá viehkedit ájádallat.
+Åhpadiddje máhttá dibddet oahppijt báhkobáŋkav sierra temájda dahkat, duola degu sierralágásj virggáj jali sierralágásj valástallamij.
+åhpadiddje
+Åhpadiddje gudi lij dibddám oahppijt ságastallamav jådedit, li åtsådallam oahppe le ålov oahppam, vájku li guhkep ájgev dárbaham gárvedattijn gå buohtastahttá dábálasj tjadádime hárráj.
+Åhpadiddje ja skåvlå máhtti bagádallamav adnet bájkálasj oahppoplánabargon ja konkrehtalasj åhpadimgárvvidussan.
+Åhpadiddje viehket oahppijt bágojt gávnnat majt sij dievddi sjiebmáj.
+Åhpadus Jesus åhpadij ulmutjijt gätjo viessomav.
+Åhpadiddjijda
+Åhpadusáv galggá dan diehti dahkat nåv guoskevattjan gå máhttelis oahppijda umass åhpadusprográmmaj hebadime baktu.
+Åhpadus
+Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
+Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggi máhttet
+Teknologija ja hábbmim
+Ulmme åhpadimijn le oahppe galggá máhttet
+Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhttet:
+Mij åhpadussaj guosská, li hásstálusá åvdemusát mánájt ja nuorajt oadtjot njálmálattjat guládallen ja dåjmalattjat guovtegielagin.
+• Åhpadusá organiserim ja plánim
+lå dásen ja åhttsijda gejn le sáme giellaåhpadus
+Åhpadusinstitusjåvnå máhtti åhtsåt oadtjot vissa sajijt, i. i. sáme åhttsijda, muhtem åhpadusá åhttsijda.
+Åhpadibme målssu ståhkamis guoradalle, sjuggelis ja tjuolmmatjoavdde dåjmaj ja tjehpudakhárjjidallama gaskan.
+diedo li dárbulattja riektámedisijnalasj åtsådibmáj.
+Ulmme åhpadusájn le oahppe oahppi.
+Åhpadus galggá sáme åtsådallamijda ja bájkálasj sáme girkkoiellemij tjanáduvvat.
+Åhpadus galggá buorre kvalitehta árvustallamij vuodo milta.
+friddjabåttå
+Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá
+Åhpadimgárvvidus: 5. dásse
+Åhpadimgárvvidus: 6. dásse
+Åhpadimgárvvidus: 7. dásse
+Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
+Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
+Åhpadusdirektoráhtta ájggu guoradallat åttjutjit buorep duogásjdiedojt man láhkáj oahppe oadtju ietjasa sámegiela åhpadus rievtesvuodajt, ja gåktu oahppe ietja åhpadusáv árvustalli.
+Åhpadusdirektoráhtta ja fylkaålmmå li da gudi suohkanij vælggogisvuodajt ja oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta bærrájgæhttji.
+Áhpadusdirektoráhtta le buktám doarjjaårniga árvustallamav departemænntaj jagen 2008.
+Åhpadusdirektoráhtta oadtju láhtjet dilev nav vaj dákkár værmádahka ásaduvvá.
+• Åhpadusdirektoráhtan le åvdåsvásstádus i. i. diededit ja álgadit paralella oahppoplánajt Máhttolåpptimin- sáme, dahkat bagádusájt aktelasj fágajn, rápportajt bærrájgæhttjijs oadtjot, sámediggáj ruhtadoarjjagijt t åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielanháldadi juollodum stáhtabudsjehta badjel ja bargos mij tjuovvu guovdásjvattedum eksámenijs sámegielan vuostasj ja nubbengielan.
+Åhpadusdirektoráhtan le oajvvevásstádus bagádusájt dagádtjit, aktisasjbargujn sámedikkijn.
+Åhpadusdirektoráhtta
+Oahppamdåjma
+Åhpadusfálaldahka " Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs " álgij 2008 tjavtja.
+Sáme Vidnudakprográmma Åhpadus vaddá tjiegŋalap máhttudagájt barggat ja åvdedit sáme äládusáv nåv gåk boatsojäládusáv, duojev, biebmov, sáme kultuvrav ja histårjåv, vidnudagáv, vuojánteknijkav, turismav ja sámegielav.
+Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga oahppoprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánta gå vejulasj oahppijda.
+Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga åhpadusprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánnta gå vejulasj oahppijda.
+Åhpadus galggá gájkajda hiebaduvvat.
+Åhpadus galggá láhtjet dilev fágalasj tjiegŋodibmáj ja liehket åvddånahttemin identitehtav, gielalasj ja kultuvralasj máhtudagáv sámegielan ja måvtåstuhttet guládallamij ja aktisasjbargguj rastá giellarájáj Sámen.
+Åhpadus ja bajássjaddam sámegielak birrusin vaddá buorre máhttelisvuodajt ájnegis oahppáj åvddånahtátjit ietjas sáme gielav luondulasj adnogiellan.
+Åhpaduslága § 4A-1 milta le ållessjattugijn rievtesvuohta hiebaduvvam vuodoskåvlå åhpadussaj.
+Åhpaduslága § 4A-4 milta le suohkanin ja fylkasuohkanin vælggogisvuohta láhtjet dilev vuodoskåvlå åhpadussaj ja joarkka åhpadussaj ållessjattugijda, ja sij máhtti adnet oahppolihtojt, dåhkkiduvvam næhttaskåvlåjt ja iehtjádijt gudi fálli vuodoåhpadusáv ja joarkkaåhpadusáv ietjas vælggogisvuodav åhpadusás ållessjattugijda dævdátjit.
+Åhpaduslága § 6-2 milta le oahppijn vuodoskåvlå álldarin gudi årru sáme guovlojn rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj.
+Åhpaduslága § 6-3 sisadno le joarkkaskåvlå åhpadus.
+Åhpaduslága láhkatjállusa § 7-1 alternátijva åhpadimvuogij birra, le guhkásåhpadibme akta dájs alternátijva åhpadimvuogijs.
+Åhpaduslága § 7-1 láhkatjállusa milta le oahppijn rievtesvuohta sierra åhpadimvuogijda nav guhkás jus skåvlå ietjas åhpadiddje e máhte dáv vaddet.
+Åhpadusláhka 6-3§ le mærrádusá sáme joarkkaåhpadusá birra.
+Åhpadimgárvvidus vuoset ájggeguovddelis barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn.
+Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn.
+Åhpadimgárvvidus vuoset ájggeguovddelis barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn.
+Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijáv bargadahttijn árvustallá.
+Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppij milta ja sijáv bargadahttijn árvustallá.
+Le aj buojkulvisá gåktu oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli.
+Åhpadimgárvvidus: 10. dásse
+Åhpadimgárvvidus: 1. dásse
+Åhpadimgárvvidus: 2. dásse
+Åhpadimgárvvidus: 3. dásse
+Åhpadimgárvvidus: 4. dásse
+Åhpadimgárvvidus: 5. dásse
+Åhpadimgárvvidus: 7. dásse
+Åhpadimgárvvidus: 8. dásse
+Åhpadimgárvvidus: 9. dásse
+Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
+Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
+Åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti åmastit ja hárjjidit máhtudagáv jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáledum tevstajt dárogielas sámegiellaj.
+Åhpadimgárvvidus máhttá hiebaduvvat 3. jahkedássáj jus bájkálasj oahppopládnaj hiehpá.
+Åhpadusláhka (1998) duodas ájnegisá riektáv åhpadussaj sámegielan ja - giellaj.
+Åhpadusláhka, mánájgárddeláhka ja bájkkenammaláhka buktá aj sierralágásj gájbbádusájt háldadimguovlo suohkanijda:
+Opplæringslova.
+Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá
+Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá
+Buojkulvisá åhpadimgárvvidusán vuosedi duola degu gåktu máhtudakmihto máhtti åhpadusmihttomierijn vuojnnuj boahtet.
+Åhpadimgárvvidus vuoset duojt dájt barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijájt bargadahttijn árvustallá.
+Oahppamdåjma vierttiji hiebaduvvat oahppij tjehpudahkaj.
+Oahppamdåjma
+Åhpadus le navku ja galggá doajmme oahppaplánajt tjuovvot.
+Åhpadus la Dunji gut ájgo ietjat ällobarggovidnudagájn barggat.
+Åhpadus mij åvdet positijvalasj guottojt sámegiela hárráj, ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv.
+Åhpadus nanni árbbedábálasj máhttudagáv ja dálásj ájge vidnudakmáhttudagáv.
+Åhpadusaktijvuodan anedum dan giela birra mav oajvvegiellan vállji.
+Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
+Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånahttem le guovdátjin åhpadimen.
+Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånibme le guovdátjin åhpadimen.
+Åhpadibme sámegiellaj mierreduváj riektán jagen 1967 ja sáme joarkkaskåvllå ásaduváj Kárásjåhkåj sæmmi jage.
+Sáme Prográmma åhpadus galggá buorre vuodov vaddet oahppijda vaj miella bissu åhpadusáv ja bargov sáme kultuvrra- ja äládussuorgijn joarkket.
+Åhpav: Låvdagoahte
+OAHPA!
+Tjadáda dájt ja dágásta njálmálattjat sijájn.
+Åhpav: Soahke
+Åhpada mijáv sjivnnjádusát várjjalit ja väráldav hábbmit huvsujn ja åvdåsvásstádusájn.
+Vuosádallamgiella le dárogiella, sámegiella ja ieŋŋilsgiella.
+Sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno máhttá oajvvejubmeldievnnon basoduvvat.
+váll jim julevsámegiell á j
+Gå juojgaj, lávllagagij ja sálmaj birra oahppi, de dåhkki adnet cd ' av ja internehtav jali bájkálasj kåvråjn jali lávllomjuohkusijn aktan barggat.
+Moalgedimijt dåhkki dáhtámásjijna, mp3-spællára, mobiltelefåvnå jnv. tjadá hárjjidallat.
+Oahppamdåjma
+Oahppamdåjma
+Oahppamdåjma
+Åhpadimen galggá oahppe oahppat juohkka fágan.
+Åhpadusmihttomiere
+Åhpadus-mihttomiere
+Åhpadusmihttomiere
+Åhpadusmihttomierre
+Åhpadusmihttomiere le lávkke máhtudakmihtojt jåvsåtjit.
+Åhpadusmihttomiere gájbbádusá galggi oahpes ja sadjihin oahppijda bargo álgon.
+Gåktu ietján oahppamvuodov adnet
+Dåhkki aj dálkkediedádussaj definerimbájkke oahppamvuodon.
+Oahppat ieŋŋilsgielak rijkaj birra ja ieŋŋilsgiela ano birra moatten rijkajgasskasasj kontevstajn, vaddá midjij máhttelisvuodav dádjadit væráldav mij mijáv birástahttá ja ieŋŋilsgiela åvddånimev værálda giellan.
+oahppat moallánagájt ieddne, áhttje, niejdda, bárnne, viellja, oabbá, áhkko ja áddjá sábmáj
+álgov oadtjot sámij gaktsa jábij birra
+oahppat nágin bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj
+oahppat nágin bágojt ma gulluji sáme låhkåm- ja riekknimvuohkáj
+Oahppe máhttá álkkes láhkáj ságastallat åvt-guovte virgij birra ietjas åhpadusprográmmas
+Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat.
+Oahppe sámás aktijvalattjat moatten moattelágásj dilijn.
+Oahppe sámás muhttijn.
+Oahppe sámás moattelágásj dilijn
+Oahppe ássjev oangit, njuolgga ja tjielgga mujttal
+Oahppe máhttá ietjas vuojnov vuogas láhkás tjielggit ja argumenterit
+Oahppe ássje oajvvesisanov mujttal
+Oahppe binnáv ássje sisanos mujttal
+Oahppe vierddi tjállet bágojt ja moallánagájt majt juo máhttá.
+Oahppe vierddi aj árvustallat ietjas bargadahttijn, dagu dal náv: Majt máhtáv?
+Oahppe buoremusát oahppá gå:
+Oahppe reklámav åvddånbuktá buorre láhkáj, duolla ja valljes gielajn
+Oahppe tjállá enemus oasev tjåvdabágojs majt mahttá javllat li hiebalgisá ja ájnnasa
+Oahppe moadda guovdálasj tjåvdabágojt tjállá
+Oahppe muhtem tjåvdabágojt tjállá
+Oahppe bájkkenamá oajvvesisanov tjielggi
+Oahppe árvustalli ietjasa ja guhtikguojmesa
+Oahppe tjielggi manen sajen le dát namma.
+Oahppe tjielggi massta bájkkenamma boahtá.
+Oahppe adná maŋenagi huj ållo ådå bágojt ja moallánagájt.
+Oahppe jali æjgáda máhtti gájbbedit jut skåvllå guoradallá dav vierdev majt dárbaj váj gávnat jus oahppe sierraåhpadimev dárbaj, ja makkir åhpadimev de luluj dárbahit.
+Oahppe álu adná ådå bágojt ja moallánagájt.
+Oahppe joarkki dajna mij la buorre.
+• Oahppe dåjmalattjat barggá aktisasjbargujn
+• Oahppe iehtjádij
+Oahppe dåbddå bájkkenamáv.
+Oahppe máhttá dåbddåt ja tjielggit gåktu muhtem terma li badjánam.
+Oahppe bágojt báhkogirjen dåbddå.
+• Oahppe hæhttu åvddånahttemságastallamij
+Oahppe hæhttu aj guládallat ja árvustallat makta tjoavddusa dåhkkiduvvi.
+Oahppe hæhttu oahppat gåktu suv dábe ja dåmadimvuoge bájnni klássa- ja skåvllåbirrusav.
+Oahppe máhttá buojkudit gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon
+O ahppe galggá máhttet
+Oahppe galggá máhttet
+Oahppe galggá máhttet
+Oahppe galggá máhttet:
+Oahppe galggi máhttet
+Oahppe galggi máhttet:
+ságastit iehtjádij mij kåserija le ja mij kåserija sisadno le
+tjállet oajvveoasev
+Oahppe galggá máhttet:
+Oahppe gávnná ietjá bájkkenamájt gånnå sæmmi nammadus aneduvvá.
+Oahppe gávnná ietjá bájkkenamájt ma luondulattjat dán bájkkenammaj gulluji.
+Oahppe buohtastahttá ietjá sæmmilágásj nammadusáj, duola degu luoppal, sláddo.
+Oahppe máhtudáhka
+Oahppe gut oadtju ienemus kårtåjt spelav vuojttá.
+Oahppe ja åhpadiddje
+Oahppe ja åhpadiddje gárvedibá gåktu dáv åvdedit åvddånahttemságastallamin.
+Oahppe ja åhpadiddje válljiba barggamvuogijt ma hiehpi juohkkahattjaj, gehtja oajvvádusáv Tjadádime vuolen.
+Oahppe ja æjgáda e galga gåvvat, valla boahtet åvddånahttemságastallamij positijvalasj vuorddemusáj.
+Oahppe ja æjgáda
+Oahppen la valljes ja ávkálasj giella ja máhttá moattelágásj gielalasj vájkkudimnævojt adnet.
+Oahppen la muhtem mærráj valljes giella ja máhttá muhtem gielalasj vájkkudimnævojt adnet.
+Oahppe máhttá ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit
+Oahppe máhttá juojddáv ietjas vuojnos ietjas árvojs javllat
+Oahppe máhttá ietjas vuojnojt måttijn adjektijvaj huj sieradus láhkáj tjielggit
+Oahppe máhttá ietjas vuojnojt muhtem adjektijvaj sieradus láhkáj tjielggit
+Oahppe máhttá ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit ja dágástallamin vuogas láhkáj dajt adnet
+Oahppe máhttá ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit
+Oahppe tjielggi majt nammadus subtsas dán sierra bájke birra ja dábálattjat dákkir sajij birra.
+Oahppe subtsas makkir oase bájkkenamán le.
+Oahppe máhttá tjielggit gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon
+Oahppe máhttá tjielggit gåktu moattelágásj terma li badjánam.
+Oahppe gåvvi gåktu muhtem sierralágásj bájkke le, dan nammadusá milta gåsi duobddak gullu.
+Oahppe máhttá adnet dajt ja ådå termajt dahkat.
+Oahppe dåbddå gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon
+Oahppe máhttá bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet bágojt báhkogirjes
+Oahppe máhttá gávnnat ja adnet muhtem buorre gåvålasj vájkkudimnævojt
+Oahppe máhttá gávnnat ja adnet muhtem gåvålasj vájkkudimnævojt
+Oahppe máhttá ságastallat moatte virgij ja bargoj birra d.d. tjielggit, árvvaladdet, gatjádallat ja gatjálvisájt vásstedit
+Oahppe máhttá ságastallat muhtem virgij ja bargoj birra ietjas åhpadusprográmmas d.d. subtsastit, tjielggit ja gatjálvisájt vásstedit.
+Oahppe máhttá ietjas vuojnojt gallegasj adjektijvaj tjielggit
+Oahppen la muhtem mærráj valljes giella.
+Oahppe máhttá:
+Oahppe tjielggi nammadusáv bájkenamma viehkken.
+Oahppe máhttá ásadit álkkes tevstav
+Oahppe máhttá ásadit ja buoredit subttsastevstav
+Oahppe máhttá ásadit subttsastevstav
+Oahppe máhttá hiebalgis bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet dajt aktijvalattjat.
+Oahppe subtsas bájkkenamá jali tjátjádagá birra nav vaj oahppe lunna le tjielgga gåvvå makkir tjærdda dat le.
+Oahppe subtsas jus bájkenamma le duobddák jali tjátjádak.
+Oahppe tjielggi majt bájkkenamá vuostasj oasse bájke birra subtsas.
+Åvddånahttemságastallam gånnå oahppe, æjgáda ja åhpadiddje oassálassti hæhttu snivva plánidum liehket.
+Oahppe reklámav åvddånbuktá álkkes gielajn vaj sisadno tjielggá
+Oahppe reklámav buorre láhkáj åvddånbuktá, álkkes valla dádjadahttes gielajn
+Kártta ja gåvvå máhtti biejaduvvat tæksaj.
+Oahppeságastallamin, ságastallamin oahppe ja åhpadiddje gaskan, le máhttelis åvddånahttemságsatallamav gárvedit.
+Oahppe galla máhtti sárggot subttsasav vuostak ja da esski tjállet.
+Oahppe máhttá gávnnat ja adnet moadda buorre gåvålasj vájkkudimnævojt
+Oahppe máhttá ietjas virggeválljim åhpadiddjáj åvddånbuktet, ja åhpadiddje åvddånbuktá virgev.
+Oahppe máhttá ietjas åvddånimev tjielggit.
+Oahppe muhttijn ådå bágojt ja moallánagájt adná.
+Oahppe tjielggiji ietjasij oajvvádusájt.
+Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe árvustallat ietjasa ja guhtik guojmesa.
+Oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli
+Oahppe galggi merustaláduvvat karakteraj dagi vuodoåhpadusán.
+Oahppe adni dáv ja jus máhttelis le, de juohkka biejve bæjválasj dálke birra ságasti.
+Oahppe adni digitálalasj vuosádusprográmmajt (Open Office Impress, Powerpoint jali juohkirik vuosádusprográmmav).
+Sij tjálli dálkkediedádusáv majt sáddiji guhkásåhpadimåhpadiddjáj.
+Oahppe aktu barggi, guovtes ja guovtes jali juohkusijn.
+Oahppe barggi iesjrádálattjat Sij låhki tevstav ådåsis ja gulldali jiednafijlav mij oahppamvuodon gávnnu.
+Sij låhki tevstav ådåsis ja gulldali jiednafijlav ma oahppamvuodon gávnnuji.
+Oahppe barggi juohkusijn.
+Oahppe barggi daj ådå moallánagáj ja temáj gå oahppamvuodon interaktijvalasj dahkamusájt ja gulldalamdiktáhtajt tjoavddi.
+Oahppe vierddiji adjektijvajt adnet gå galggi sijá vuojnojt ådåsij birra tjielggit, galla ienebut gå buorre / nievrre.
+Oahppe vierddiji oassálasstat gájbbádusájt gájka dásijda tjállet.
+Oahppe vierddiji oahppat gåktu báhkogirjev adnet.
+Oahppe vierddiji oassálasstet gájbbádusájt tjállet.
+Oahppe bierriji jage tjadá oassálasstet giellatjåhkanimijda gånnå sámegiella, njálmálasj guládallam le tjalmmusin.
+Oahppe buohtastahtti dárogieltevstajt ja sámegieltevstajt ja sagasti giela birra duola degu avijsabajelttjálajn, almodusájn, reklámajn, gåhttjomijn, láhkatevstajn ja plakáhtajn.
+Oahppe tjáhttiji duolloj dálloj sábmáj.
+Dåbddåmerka vuodon, tjálli oahppe ietja subtssasijt.
+Oahppe tjálli fáktátevstav bájkkenamá birra.
+Oahppe ietja kåserijav tjálli.
+Oahppe tjálli vattedum tiemás majt åhpadiddje diehtá moattes berusti.
+Oahppe ånigis tjoahkkájgessusav kåserijas tjálli, ja ságasti aktan majt li tjuolldám.
+Oahppe báhkolisstajt tjálli.
+Oahppe tjálli suohttasamos jali ienemus sámelágásj bágojt majt li dálátji oahppam.
+Oahppe tjoahkkiji gåvåjt ja bágojt duot dát ájggetjállagis ja gåvåstagáv dahki.
+(Oahppe tjoahkkiji, tjuolldi, ja tjuorggi diedojt tábellajda ja nihtadiagrámmajda ja ságasti dán birra.
+oahppe ietjá skåvlåjs ja ráddnaklássajs
+Oahppe oajvvádi bágojt ma tjáleduvvi táblluj, ma báhkobáŋŋkan sjaddi gåsstå máhtti viedtjat bágojt
+Oahppe hæhttuji mierredit dav maŋemusát 10. jahkedáse álgon.
+Oahppe hæhttuji diededuvvat majna galggi barggat, ja gåktu dav galggi barggat.
+Oahppe galggi dádjadit mav galggi oahppat ja mij sijájs
+Oahppe galggi, aktijvalasj giellaano baktu, bessat åtsådallat, ásadit ja barggat kreatijvalattjat ja åvddånahttet ietjasa estehtalasj bielijt.
+Oahppe galggi árvustallat majt sij ajtu máhtti ja bukti ja majt li oahppam.
+Oahppe galggi reklábma- jali vuobddemplakáhttaj gæhttjalit gávnnat ja adnet ådå bágojt.
+Dánna galggi oahppe dahkat ja tjadádit roallaoavdástallamav bæjválasj dilij birra árbbedábálasj æládusán, ja nav vuosedit ietjas máhtudagájt.
+dálkev ja fierdav gæhttjat guovte váhko tjadá, gålmmi niellji jáhkáj, ja maŋemus biejvij dálkij birra ságastit Dát la sæmmi bále ådå moallánagájt gærddot ja oahppat.
+Oahppe hæhttuji dåbddåt máhtudakmihtojt, åhpadusmihttomierijt ja gájbbádusájt gåktu mihttomierijt jåksåt.
+Dibde oahppijt nubbe nuppev sjiemá sisanov gulástallat, degu " bena-ådåk ".
+Oahppe dahki guokta bájkálasj bårråmusá.
+Oahppe ussjudalli mij la ávkalasj oahppat.
+Oahppe vierddiji aj låkkav tjállet majt li sij dahkam, majt li oahppam ja jus lidjin gássjelisvuoda ja jus lidjin, manen lij nav.
+Oahppe galggi låhkåt ja gulldalit iehtjádij tevstajt.
+Oahppe galggi dåbddåt bágojt ja moallánagájt bælválasj dilijs, duola degu ietjas ja berrahij birra.
+Oahppe galggi oassálasstet ságastallamijda bæjválasj dilij birra ietjasa iellemin, duola degu goahtedivrij, ávkkedivrij, biebmoj, biebbmoábnnasij, biebbmodahkamij ja sámebiebmoj birra.
+Oahppe galggi de máhttet:
+Oahppe galggi ájggeguovddelis ådåsav Sámen median gávnnat.
+Oahppe virgijt dåjda ietjá oahppijda jali åhpadiddjáj åvddånbukti, ja dát sjaddá vuodon ságastallamijda ma klássan jali fáhkaåhpadiddjijn joarkki.
+Oahppe galggi ietjasa virgijt njálmálattjat åvddånbuktet.
+Oahppe oahppi sámegiellaj buorástahttet, guhtik guojmesa ja åhpadiddjev giedas válldi ja javlli buoris.
+Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 1 tjálalasj ja avtav sámegielan 1 njálmálasj.
+Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj.
+Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj.
+Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj.
+Oahppe galggi oadtjot avtav tjálalasj ja avtav njálmálasj.
+Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav.
+Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasjkarakterav.
+Oahppe galggi sámástit dan rålla milta mij sijájn le.
+Sij galggi tjuorggat sijáj merkajt ja tjállet makkir mærkká gullu gesi.
+Oahppe galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 1.
+Oahppe gávnni bájkkenamájt kártan, páhppárin jali digitálalattjat.
+Oahppe gávnni gåvåjt moattelágásj suojnijs nehtan ja / jali sjaddogirjijn ja tjálli daj birra.
+Oahppe gæhttji gåvåjt gåvvårájdojn ja tjálli subttsasav dassta
+Oahppe gæhttjaladdi ja tjálli reklábma- jali vuobddemplakáhtav pc ' aj tækstagiehtadallamprográmmajn.
+Oahppijn gænna li buorre giella dálkij- ja fierdaj birra, máhtti temá álgon viehkedit dåjt ietjá oahppijt gudi máhtti binnebu.
+Oahppe barggi daj ådå moallánagáj ja temájn gå tjoavddi interaktijvalasj dahkamusájt ja gulldalamdiktáhtajt oahppamvuodon
+Oahppe gudi tjadádi divna 10 dáse, máhtti jåvsådit sámegiellamáhtudahkaj gånnå gielav máhtti adnet njálmálattjat ja tjálalattjat, ja siján le máhttelisvuohta joarkket alep dáse åhpadusájn gånnå sámegiella le åhpadimgiellan.
+Oahppe gudi dárbahi ienep hásstálusájt bargon, máhtti báhkotjielggidusájt sámegiellaj tjállet.
+Oahppe gudi e ietja buvte kåserijav låhkåt, máhtti farra låhkåmav gulldalit.
+Oahppijda gudi ælla nav smidá, soajttá sjaddat gássjel jus galggi buohtastahteduvvat oahppij gudi li smidásappo.
+Sáme moallánagájt diedulattjat adni.
+Oahppe gæhttji filmav Med sennagress i støvlene.
+Oahppe tjálli oanes tevstav bájkkenamá birra.
+oahppe gudi åhpadusáv oadtju sámegielan amásgiela oahppoplána milta, e besa dárogiela nubbengiela åhpadusás ja árvustallamis.
+Oahppe gulldali guhtik guojmesa subtssasijt ja diededi makkir dåbddomerkajt ielvvin ja majt sáme subtsastallamvuoges dåbddin.
+Dibde oahppijt gulldalit musihkav, gæhttjat gåvåjt jali dali nav.
+Oahppe hárjjáni moallánagájt adnet gå ságasti ulmutjij æládusán.
+Oahppe ságasti guhtik guojmijnisá madin barggi, ja hasoduvvi nubbe nubbáj biedjat gatjávisájt majt sij vásstedi bargadahttijn.
+Oahppe iesj vállji makkár sámegielav sihtá oahppat.
+Oahppe ja / jali åhpadidddje gåvvi madin oahppe ålggon barggi.
+Åhpadiddje ságas oahppij majt sij li gávnadam.
+Oahppe gatjádi ruovddegiejaj namájt, duola dagu sliebttje, sliebttjeoanádis, biehkke, tsiehkes, skivnnje, tjuollda jnv..
+Oahppe ságájdahtti suv.
+Oahppe ságájdahtti náginav gut la oahpes bájken bájkkenamá birra.
+Oahppe jårggåli kåserijav dárogielas sámegiellaj.
+Dán lága aktijvuodan li oahppe defineridum mánnán æjgádijs gudi bessi Sámedikke jienastimlåhkuj ietjasa tjáledit.
+Oahppe lijkkuji álu barggat moattelágásj dåjmaj ma e nåv guhkev vibá.
+Oahppe låhki ássje birra ja tjåvdabágojt tjálli.
+Oahppe låhki dav sjávot aktu allasisá jali tjavgga aktan klássan.
+Oahppe låhki divtajt ja buohtastahtti dárogiel ja sámegiel sisanov.
+Oahppe låhki tiemá birra girjijn ja internehtan.
+Oahppe låhki ietjasij divtajt guhtik guojmmásij ja ságasti hiebadimij birra ma li dagádum.
+Oahppe sjávot låhki, duola degu Koseriija- ja dan fuolkehámit: Sátneduddjon ja sátnestoahkan, (I boka Sátneduojit s. 9-13)
+Oahppe låhki dålusj subttsasijt arvusmahttemin, jali åhpadiddje låhkå dålusj subttsasijt sidjij tjavgga.
+Oahppe låhki avtav sáme ja avtav inuihta dålusj subtssasav ja buohtastahtti dajt.
+Oahppe låhki tevstajt majt li jårggålam, sige ietjasij ja nuppij.
+Oahppe låhki tevstajt temá birra, ja ságasti aktan dan birra. Oahppe barggi iesjrádálattjat
+Oahppe låhki tevstav snivva, ja barggi muhtem minuhta ietja jårggålit dav sámegiellaj.
+Oahppe máhtti aj tjuorggamij dievddet.
+Oahppe galggi aj adnet dájt bágojt bargadahttijn.
+Oahppe moattet skåvlåjs máhtti gávda tjadá dálke, dálkkemerkaj muohttagij ja fierdaj birra ietjas bájkijs bloggit.
+Oahppe gåvådalli gå spellamplánav dahki, ja gávnni hiebalgis namáv spellaj.
+Oahppe tjágñi sámegielak roallaj dalága gå dá aneduvvi.
+Oahppe åhtsi diedojt bájkkenamáj birra duon dán gáldon.
+Oahppe åhtsi ja ja tjoahkkiji diedojt girjijs
+Oahppe oahppi oassálasstema tjadá dålutja, dálásj ájge ja boahtteájge birra..
+Oahppe reklámajt åvddånbukti ja dættodi háme, bájno ja tekstuvra aktijvuodav moattelágásj hærvvatjállagijn.
+Oahppe oadtju subttsasa álgov
+Oahppe oadtju avtatrájes árvustallamav tjáledahttijn, ja árvustallamij le åhpadusmihttomiere vuodon.
+oahppe oadtju fálaldagáv sámegielan iednegiellan, valla ælla dagádum sierra oahppoplána sáme mánájda.
+Oahppe dahki ájáduskártav ietja ja adni dav gå ásadi sisanov ietjasa subttsasijda.
+Oahppe dahki gåvvårájdojt / videoav tevstaj.
+Oahppe dahki ájáduskártav gånnå gåvvidi buvtav moattelágásj verbaj ja adjektijvaj.
+Oahppe reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahki.
+Oahppe dahki oanes jiednabáddimav dassta majt sij subtsasti bájkkenamá birra.
+Oahppe dahki báhkolistav majt adni jårggålahttijn.
+Oahppe dahki sjiemáv majt sij adni gå buohtastahtti sáme dålusj subtssasijt ietjá álggoálmmukij subttsasij.
+Oahppe vierddiji diedojt buvta birra gávnnat, vaj reklábma sjaddá nåv almma gåk máhttelis le.
+Oahppe ságasti dán birra ja subtsasti ietjasij åtsådallamijt ja vuojnojt
+Oahppe ságasti manen jårggålibme dárogielas sámegiellaj máhttá liehket hásstálus.
+Oahppe ságasti aktan ærádisáj birra, árvustalli dajt ja tjielggiji ietjasij vuojnojt.
+Oahppe ságasti filmaj sisanoj birra.
+Oahppe ságasti aktan majt sij diehti sierra dåbddåmerkaj birra sáme subtastallamvuogen.
+Oahppe ságasti aktan makkir dåbddomerka li dålusj subtssasijn, ja tjálli aktisasj listav dåbddåmerkaj.
+Oahppe máhtti adnet mobiltelefåvnåv, mp3-spællárav báddimrustigijt jali dakkárijt, ja dasi báddit bágojt ja moallánagájt majt sij maŋŋela máhtti gulldalit.
+Oahppe máhtti håjggådit moadda tjalmana åvtå bále, tjoahkkáj låhkåt tállajt majt vuosedi ja dav sámegiellaj javllat.
+Gåvvå: Jan Arne Varsi
+Oahppe máhtti vuodon válldet sierralágásj dilev jali rållav gå galggi vuojnojt tjielggit ja gåvådit, duola degu pc ' a ano birra skåvllåbargon: Mij la ávkálasj ja mij ij la?
+Oahppe máhtti juohkusijn barggat báhkosuorgudimij.
+Oahppe máhtti vuostasjgiellaj tjállet.
+Oahppe máhtti tjállet jur ájnegis bágojt ja gárgadisájt gåvåjda jali guhkep tevstajt.
+Oahppe máhtti tjállet sæmmi ietjasij girjijda.
+Oahppe máhtti tjåhkkåhit aktan degu gievllen ja njálmálasj subttsasav aktan dahkat.
+Oahppe máhtti tjuovvot sæmmi gárvvidusáv mij la tjielggidum baddjelin.
+De oahppe máhtti viehkedit nubbe nuppev ja oahppat guhtik guojmesta.
+Oahppe máhtti barggat fágajgasskasattjat ja / jali prosjevtalattjat sáme temáj sábmáj.
+Oahppe máhtti filmmit jali báddit ságájdahttemijt digitálalattjat vuodon åvddålijguovloj bargguj.
+Oahppe máhtti dágástallamav jådedit ja ietja årrot báhkojådediddjen.
+Dibde oahppijt duolloj dálloj oanegattjat ådåsijs subtsastit.
+Oahppe máhtti jiednafijla jali tv-prográmma vuodon ietja reportassjav jali muodulágátjav dahkat.
+Oahppe máhtti ietjá ásadimijt skåvlåjage tjadá ásadit.
+Oahppe máhtti guhtik guojmesa kåserijajt låhkåt, jali máhtti tjavgga låhkåt guhtik guojmmásij.
+Oahppe máhtti ietja tjállet divtav dárogiellaj ja sámegiellaj jårggålit ja hiebadit dav.
+Oahppe máhtti aj oadtjot viddnon tjoahkkit ienep diedojt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra gå sij vuorasulmutjijt ietjaska lahkusin ságájdahtti.
+Oahppe máhtti aj aktan ájádallat.
+Oahppe máhtti aj ietjas jiednafijlajt mp3-spællári dahkat.
+Oahppe soajtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj.
+Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj.
+Oahppe soajtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj.
+Oahppe máhtti aj ietja dåbddomerkajt tjállet.
+Oahppe máhtti aj åhtsåt ietjá bielijn internehtan gånnå li kárta.
+Oahppe bessi aj dárogielav válljit åhpadusgiellan, aktan sámegielåhpadusájn.
+Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1.
+Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj.
+Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3.
+Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 3 njálmálasj eksábmaj.
+Oahppe máhtti oahppat / gærddot rájddotállajt gå mihttima vuostasj, nuppát, vidát biejve jnv. birra ságasti.
+Oahppe máhtti viehkev oadtjot gåktu sij galggi gárgadisájt javllat.
+Oahppe máhtti åhtsåt ådåsijt ja ájggeguovddelis dáhpádusájt ma gulluji dan virggáj majt li válljim.
+Oahppe máhtti ålov nubbe nuppes oahppat.
+Oahppe máhtti ietjas jiednafijlajt dahkat jiednabáddimprográmma baktu, dá gávnnuji juohkka dáhtámásjijnan.
+Oahppe máhtti dahkat aktisasj girjátjav divna bájkenamáj tevstajs.
+Oahppe máhtti válljit guovte alternatijva gaskan, sámegiella 2 jali sámegiella 3 mihttomierejåksåmij 10. jahkedásen, Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmman.
+Oahppe máhtti válljit oasev tevstajs ma máhtti liehket sige fáhkatevsta ja tjáppagirjálasj tevsta.
+Oahppe máhtti stuoredit ietjas báhkoboanndudagáv oajvvetjåvdabágoj.
+Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj jali njálmálasj eksábmaj.
+Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj.
+Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj.
+Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj.
+Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj gånnå le praktihkalasj oasse.
+Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj manna le praktihkalasj oasse.
+Oahppe máhtti vuorbbáduvvat avta tjálalasj eksábmaj sámegielan 1.
+Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 1.
+Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.
+Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3.
+Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3.
+Oahppe tjuorggi prosessav ja tevstajt gåvåjda tjálli.
+Oahppe ietja válljiji gallásij ja gesi sihti subtssasav subtsastit.
+Oahppe válljiji gåktu sij sihti gárvedit ja åvddånbuktet ståffav.
+Oahppe válljiji gåvåv jali giessi gåvåv mij sjaddá vuodon subttsasij.
+Oahppe, æjgáda ja åhpadiddje árvvustalli båhtusijt ja sjiehtadi ådå mierijt oahppáj.
+Gåktu åvdåsvásstádusáv juohket oahppe, æjgádij ja skåvlå gaskan
+oahppamtjalmostahttemijt dájda gålmå oajvvetiemájda, nav váj sáme perspektijvva bærrájgehtjaduvvá.
+Oahppamdåjma
+Åhpadusdåjma
+Åhpadusdåjma tjanádum åhpadusmihttomierijda li vuodon roallaoavdástallamij majt oahppe galggi dahkat.
+Oahppamdåjma tjanádum åhpadusmihttomierijda li dán buvta vuodo, dánna dálkkediedádusá majt oahppe galggi dahkat.
+Oahppamdåjma
+Oahppe iesj máksá oahppamgirjijt, oahppamnävojt ja duodjeábnnasijt.
+Oahppolihto li ájnas ållessjattukåhpadimárená.
+Åhpadusmihttomiere
+Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
+Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
+Åhpadusmihttomiere
+Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
+Åhpadusmihttomiere le akta lávkke máhtudakmihtoj jåksåma guovlluj.
+oahpponævo, mánájgárde ja stipenda - viehka ájnas vájkkudimnævo gå galggá jåksåt dajt ulmijt ma li biejadum sámegielaj åvddånahttema gáktuj.
+oahppanåvoj birra ja sámedikke sajev åhpadussuorgen ietján, gehtja doajmmaoasev.
+Oahpponævo
+2T-variánta le ienep teorehtalasj madi 2P-variánta le ienep praktihkalasj.
+Oahppoplána máhtudakmihto le lågev dássáj juogeduvvam.
+Oahppoplánaj njuolgadustjállaga §2-3 ja §3-4 baktu biejaduvvá sámij birra, ja sijá giela ja sebrudakiellema birra åhpaduvvat duon dán fágaj baktu.
+• oahppopládna ja tijmmalåhko dárogielan (vuostasjgiellan) oahppijda gejn le sámegiella nubbengiellan
+Oahppoplánan sámegiella vuostasjgiellan le máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7., ja 10. jahkedásij maŋŋela, joarkkaåhpadusá Jo1 ja Jo2 ja Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela ja Jo1 ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela.
+Oajvveoulmme oahppoplánan le fáhka sámegiella nubbengiellan aktan fágajn dárogiella, biedjá vuodov nåv vaj oahppe galggi dåjmalasj guovtegielaga sjaddat.
+Åhpadusmihttomiere
+Åhpadus-mihttomiere
+Dála le buojkulvisá gåktu oahppe máhtti iesjárvustallat:
+Åhpadusmihttomiere
+Åhpadusmihttomiere lagábu vuojnnuj båhti duon dán dilen majt oahppe vállji.
+Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
+Sæmmi le åhpadusmihttimierijn majt oahppe galggi dåbddåt.
+Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
+Åhpadus
+Åhpadus:
+Julevsámegiella
+Sámigiella
+Åhpadus / Utdanning
+• Máhttet gus gåvådisáv ja viggamusájt båhtusijs vuojnnet?
+vuojnnet gåktu giellaválljim duon dán dilen máhttá vájkkudimnævvon
+Duv jienastimkårtån vuojná makkir válljimijn máhtá jienastit.
+Dá dán bagádallamin gielladomednan gåhtjoduvvi.
+Bagádallamin le sierra oasse progresjåvnå birra.
+Bagádallam vaddá åhpadiddjáj bagádallamijt, vuohketjielggidusájt ja buojkulvisájt ma máhtti viehkken liehket bargon oahppijt oadtjot luondulattjat sámástittjat.
+Bagádallam vuoset buojkulvisájt oajvvesuoasijs Njálmálasj guládallam ja Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta..
+Bagádallam ij gåbtjå divna máhtudakmihtojt oahppoplánan.
+Bagádallam le dagáduvvam vaj galggá máhttet aneduvvat divnajn sámeguovlojn.
+Bagádallam vuojnnusij buktá muhtem máhtudakmihtojt ja vaddá buojkulvisájt gåktu oahppamdåjmaj, hiebadum åhpadusáj, vuodotjehpudagáj, gielladomenaj ja árvustallamij divna lågev dásij barggat.
+Bagádallamin le moadda konkrehtalasj buojkulvisá oahppamdåjmajda.
+Ájnas le CV:a galggá liehket álkke ja gæhppat låhkåt sunji guhti le vuosstájvállde.
+nammadusájt guolggabájno oajven ja gårodin
+ållu buoragit
+Dáv iv máhte nuoges buoragit
+Moattes sihti gielav oahppat.
+Moattes dádjadi gielav valla e sáhkada.
+Máhttá ráfen plánit hávddádusáv.
+gåktu mærkkom dáhpáduvvá
+Oanegattjat åhpadimgárvvidusáj birra oajvveoasijn
+Oanegattjat åvddånbuktem minerállalága guovdásj mærrádusájt minerálaj háldadime ja ávkástallama birra, masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot, åvddånbuktá:
+Oanegis buojkulvis virggetebmáj:
+siegen oarjjelsámegiella, l sagga nihtedum.
+Nuorttaallen: Gaunanis rijkarájá milta Holdernij.
+Buojkulvisá Eurohpá unnepálmmukgielaj ællánahttemis alle-Eurohpán gávnnuji aj moadda ieme giela ma li sæmmi dilen gå sámegiela skádasasuollun, vájku vil giellajuohkusa ælla defineridum iemeálmmugin.
+Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra
+Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka unne
+- Alle merrasáme (Áltávuodna ja Návuodna).
+Allesáme ja lullesáme oajvvejuohkusijn li tjoahkkáj niellja vuolep juohkusa: oarjep, nuortap, sisednam ja suoloj (guoládak).
+oarjjelsámgiela gáktuj de ekspertkomitea dættot dát giella le sierra ájtos dilen ja danen le dárbbo dalánagá dåjmajda vaj giella galggá iellet Vuonan.
+2008 jage le oarjjelsáme sálmmagirjje åvddånahtedime vuolen.
+oarjjel ja julevsámegiela li ájtedum dilen ja dárbbo le dåjmajda ma li njuolgga hiebadum sierra dárbojda dáj sebrudagájn.
+oarjjel- ja julevsáme li unneplågo sáme sebrudagán.
+Fagerbakkelva milta Sijdasjávre luspes, vijdábut dan jávre rastá dan oarjemus luoktaj.
+Allen: Gånnå Ståkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå (Randalselva) gávnadibá, Ruovadajågåv ja Ranelvav Messingåga änolusspáj, Messingågav dasik Jarfjellbekkenijn ja Kjerringelvajn gávnat, dan maŋŋela njuolgga linnja Giftfjelletij (1127 alludagán), dan maŋŋela njuolgga linnja Jånghkerij (1459 alludagán). Oarjján:
+Allen: Dieváideanu milta Rostanesas Hávgajoga áttjak nammadum äno njálmmáj.
+Allen: Gátterata stasjåvnås Ruoidnačohkkaj (1360 alludagán) oarjemus Ruoidnajávrráj, maŋŋela njuolgga linnjan Beajojieknaj (1475 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan Váhttečohkkaj (1494 alludagán), dåppelt njuolgga Basejávre nuortamus luoktaj, dåppelt sämmi jávre oarjemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnjan (Basejieŋa rastá) Leirvatneta lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Storsteinsfjelletij (1379 alludagán).
+Allen: Innerpollenis Divtasvuona milta Slabávuodnaj (Sørfjorden), dåppelt Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet).
+Allen ja oarjján: Finnskardbekken Finnskardtjørnaj, dåppelt njuolgga linnja Råaktjoenjaevrie nuortamus luoktaj (Rotvatn), dav jávrev ja Rotvaselva dan sadjáj gånnå ädno rijkarájáv rassti.
+Allen ja oarjján: Nammadum luovtas Luvlie Diehpele rastá dasik Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ja Råtnoenjohke (Simleelva) gávnadibá, dåppelt njuolgga linnja Råtnoenjaevrie alemus luoktaj (Råtnan), dav jávrev ja vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Bijjie Raentseren (Ranseren).
+Allen ja oarjján: Sørelva milta Rundtuva buohta, vijdábut Kobbelva milta Nuorjjojávrráj, vijdábut Nuorjjojávre oarjjelulemus luoktaj, dåppelt Nuorjjojoga, Guovdelisjávre ja Vanasjávre milta dan sadjáj gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa gaskan rijkarájájn Rr 259 (Ivarstein) gávnat.
+Allen: nammadum koordináhtas njuolgga linnja Steiktuvaj (alludahka 1058), dåppelt njuolgga linnja Bessedørelva njálmmáj Reevhtsej (Røssvatnet), dan maŋŋela dav jávrev Sørdalselvaj Sørdalenin.
+Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja Jitnemenjaevrie
+Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja oarjemus luoktaj Såålejaevrien, dåppelt tjátjádagáv Bijjie-Sipmehkej (Vestre Sipmeken), vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Vuelie-Sipmehken (Austre Sipmeksjøen).
+Allen: Reevhtse milta Bjørkåselva njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Aalesjaevrie (Elsvatnet) nuortamus luoktaj Åanghkejaevrien (Unkervatnet).
+Allen: Rijkarádja Leirvatnetis Trolldalenij.
+Allen: Rijkarájá milta Svaletjahkes E14 rádjáj.
+Allen Sandelva milta Sandelvvatneta nuortamus sadjáj.
+Allen: Guovllorájá milta Skjomena ja Frostisena ällosujttimdajvaj gaskan Sørskjomenij vijdábut Skjombotnaj, dan maŋŋela njuolgga linnja Vasstjørnanij Tjårdadalenin, dat jávres Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran.
+Allen: Slabávuonas (Sørfjorden), Divtasvuona ja tjoalme milta Vuollná ja gátte gaskan.
+Allen: Sørdalselva milta áttjak nammadum gávnadimsajes Grensevatnanij ja Rr 272 rádjáj rijkaráján.
+Allen ja oarjján: Rávggajågå (Sørelva) ja vijdábut tjátjádagá milta Ruonasvákken rijkarádjáj.
+Guojmij låhpalasj vuojnno juohkka ássjen li almulattja.
+tjiegosvuodastat oasálattjan.
+Muhtem åsijt ma danna dagástaláduvvi oarjjelsámegiela dile vuoksjuj, máhttá vuona bielen aj ávkkit.
+Oajvveoasse sisadná guovdásj åsijt fysihkas, kjemias ja geofágas.
+Tjoakke ma le lassen bákkulasj oajvvetiemájda, e boade daj ulmij sadjáj ma le
+Oassálasstem le nåvkå ja akkrediterim vatteduvvá nav guhkás gå le sadje, ajtu le rádje gitta niellja åvdåstiddje juohkka mediumas.
+Ållessjattuk guhti le sajenis duodas válldá dav majt mánná sisi buktá, dajna máná siegen joarkká ja vijmak hásstal mánáv vaj vil ienep buktá ja vejulasjvuoda lassáni.
+ Dåjmalattjat oassálasstet Sámelága giellanjuolgadusáj rievddamijda
+oassálasstet álkkes bæjválasj ságastallamijda gånnå álkkes hållamvuogev adná vaj dádjat ja iesj dádjaduvvá
+oasev válldet ja åtsådallat mánájkultuvrav ieŋŋilsgielak rijkajs bágoj, gåvåj, musihka ja labudallama baktu
+oassálasstet duon dán doajmmaj gånnå sámegiella aneduvvá, ja dahkat ja åvddånbuktet subttsasijt daj birra
+Oassálasste máksi ietja manno-, biebbmo- ja idjadimgålåjt.
+oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn
+oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn
+oassálasstet ságastallamijda prahktihkalasj bargoj birra skåvlån ja ålggobielen skåvlå
+oassálasstet ságastallamijda ietjas muossádimij ja åtsådallamij birra
+oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra
+Oasseulme:
+Oasseulmme le gåbdå ja buorre kulturfálaldahka sáme álmmugij.
+Oasseulme li doajmmelis sáme arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij, kulturinstitusjåvnå ja musea nanos fágalasj dásijn.
+Buojkulvisá oasseulmijda:
+Oasseulme:
+Oasseulmme:
+OASSEULMME 18: Åvddål 2020 li álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj árbbediehto, innovasjåvnå, dábe ma guosski biologalasj valjesvuoda suodjalibmáj ja guoddelis adnuj vieleduvvam nasjonála lágaj ja guoskavasj rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj milta, ja ållåsit integreridum ja vieleduvvam gå Konvensjåvnnå jåhtuj biejaduvvá ålles ja dåbmaris oassálasstema baktu álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj bieles juohkka dásen.
+Galla oassálasste galggi, le gatjálvis gåktu åhpadus le gárvvidum ja jus le máhttelis åhpadit moaddásav åvtå bále buohtalakkoj.
+barggegåloj oasse
+Kommisjåvnnå máhttá åhtsåt njálmálasj diedojt ja tjálalasj diedojt dagu dokumenta jna majt dárbahi oassen ássjediedojda.
+Oasse sisbåhtusis soajttá aj almulasj doarjjagis jali ietjá dårjas boahtet.
+Oassen sámij iesjmierredimes ietjama giela, kultuvra ja sebrudakiellema åvdås galggá Sámedikken almma fábmo giellapolitihkan.
+Oassen sjiehtadusás tjadáduvvá aj juohkka jahkebiele rádádallamtjåhkanibme sáme ássjij vásstediddje stáhtaráde ja sámedikkepresidenta gaskan.
+Hieredisá
+Oadtju gus guopparinfeksjåvnåv gå edna såhkkårav bårrå?
+Oadtju gus guopparinfeksjåvnåv striŋŋas, bivvalis ja baskes biktasijs?
+Dåjmaduvvá loabe milta priváhta ja stáhta ednamin.
+Aktavuodav válldá skihpasujttorádevaddemijn 1177 diedojt oattjotjit gåsi galggá mannat ja ietjas åtsådit.
+Åtsådittjat makkir iesselisvuohtavahkon la vuododuvvá maŋemus läjbboma vuostasj biejves. Ij de riekkni almma sahkanimes.
+Oattjotjit álgadimev umasslágásj dårjaj ja máksotjerdaj birra máhtá viedtjat ássjetjállagijt ma gájkbadjásattjat prográmmav gåvådi.
+Jus galggá buorre mánájgárddebirrasav de le ájnas bargge lahkasit aktan barggi ja vásstedi.
+Máhttodepartemænnta aktisasjbargujn Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ájggu álgadit guoradallambargov gånnå le ulmmen ienep diedojt oadtjot iednegiellaanálfabetisma birra sámeálmmugin (dåssjå ulmutja gudi sámásti, valla gudi sámegielav e lågå jalik tjále).
+Hähttu aj nuoladit bålåv ja skihpasujtár gehtjat njittjijt ja tjáles jus li vuojnos rievddadusá, buojkulvissan lijkketsåbe jali utto åvdep tjuollamijs.
+oadtju sierralágásj suojev alla mávsojda muhtem biebmojda mánájda nuorabu gå 16 jage.
+Buorep ulmme- ja boadosstivrrim Sámedikke vájkkudimnævojs majt máhtá åhtsåt sáme dájddaj ja kultuvrraj
+tjuottjudusguovlon ja dajna riektáv oadtjot
+haddevuoledimev oadtju allamáksomiere milta ienemus dálkkasijda, p-tablehtajda ja stomiddjaártihkkalijda
+Oberstløytnant Siri Skare jámij gå AN-kåntåvrrå Mazer-i-Sharifan ládaduváj.
+Arena, værmádahka ja aktisasjbarggoprosjevta ma oassálassti lasse rijkajgasskasasj åvdedibmáj ja eksporttaj sáme dájdas ja kultuvras rijkajgasskasasj márnánijda
+Jagen 2013 le ådå åhtsåmårnik "Arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij ".
+Ådås jagen 2015 le gå oahppe gudi li oasseájgev, ja sámegielajn fáhkasuorgen, oadtju máhttelisvuodajt stipendav åhtsåt, ja stipendaj máksomierre le lasedum.
+Ådåslåhkke gatját reporteris gut vásstet.
+Nåv de máhtti divna oahppe juohkusin barggat sæmmi temájn.
+Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta kap. 2445 Statsbygg le oajvvadum juollodimrámma mij sisadná rudájt ådå viesov tsieggit Saemien Sijten Snåsan.
+Ådåsmahttem-, háldadim- ja girkkodepartemænnta ja Sámedigge biedji uddni åvddån nuppát rapportav Sámegielaj doajmmaplána tjadádime gáktuj.
+Investerimbudsjæhtta Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementan le 3,2 millijárda kråvnå.
+Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemennta (FAD) galggá sámelága giellanjuolgadusájt háldadit ja ráddidusá bargov europealasj lihtujn guovllo- jali unneplågogielaj jådedit.
+Ådåstuhttet oahppoplánajt ma li Sámedikkes mierredum.
+Ådåstuhtedum jårggålibme sjnjuktjamánno 2003 bievddegirjjelasádusáj.
+Ådåájggásasj giellateknologija le ækton jus sámegiella galggá adnogiellan bissot udnásj sebrudagán.
+Ådåájggásasj sebrudagán le dárbulasj máhttet háldadit duov dáv mediav ja tevstajt majn li ållo ja moattelágásj oase biejadum aktij degu tjála, jiedna ja gåvvå ja sæmmi bále vuojnnet aktijvuodav giela ja árbbemáhto gaskan.
+Ådåájggásasj viehkkenävo
+Julevsámegiella ja oarjjelsámegiella ságastuvvi Vuonan ja Svierigin.
+Ådå ednamdáfoprográmma vuordeduvvá ednam- ja miehttsebargo ådåstuhttemij EUan åvdedit ja dajna lasedum gáhpustimfábmuj, birrasa ja viessomkvalitehta buoredibmáj ednamdáfon ja ekonomidja rievvdadibmáj.
+Oahppat ådå moallánagájt
+Duojen la avtamielakvuohta ådå æládussåbadusas jahkáj 2014.
+Avtamielakvuohta ådå æládussåbadusás duojen jahkáj 2014
+Ådå dutkam vuoset sáme giellajuogos le gåjt dal sæmmi boares dagu germána giellajuogos ja gåjt dal guovte gierde boarrásabbo gå romána giellajuogos.
+Ådå fábmudahka máhttá aj iesj álgadit dagojt åtsådittjat ja dåbelijtjuovvot kvalitehtav ja sihkarvuodav sujton.
+Ådå váksjumguovdátja plána li snjilltjamáno 22. biejve maŋŋela vehi rievddaduvvam ja galggá aj ietjá sadjáj.
+Dát ådå háldadimårnik le ILO-169 álggoálmmuga konvensjåvnå, artihkal 15 nr. 1 milta mij vælggogahttá stáhtav nanninitjit sáme oassálasstemav luondoresursaj ávkástallamav, háldadimev ja bisodimev sáme guovlojn.
+2007 ådåjakmáno 1. b. rájes le ådå ednamdáfoprográmma fámon doarjjaj ja mávsálvisájda ednamdáfuj.
+Ådå jahke le ruvva tijmma boares.
+ÅDÅ LÁHKA RIJKALASJ UNNEPLÅGOJ BIRRA
+Ådå láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj
+Ådå viesso ålliduvvi váj máhttá álmmugij rabáduvvat 2011 giese.
+Ådå máksomiere li náv:
+Ådå medisijnalasj merustallam
+Ådå medisijnalasj merustallam (ca. 1 sida)
+Ođđa penšuvdnaortnet árvaluvvon sámediggeáirasiidda ja báikkálaš álbmotválljejuvvon áirasiidda - regjeringen.no
+Jus galga tjáleduvvat sámepolitihkalasj organisasjåvnnån rávkaduvvá binnemusá 200 vuollájtjállema ulmutjijs gudi Sámedikke jienastuslåhkuj li tjáleduvvam (§ 20 d milta njuolgadustjállagin válggaj sámediggáj).
+Ådå sámepolitihkka
+Álgget ådå moallánagáj máhttá dagáduvvat moatte láhkáj, duola dagu gåvvå- ja báhkolottov ja báhkobiŋguv jnv adnet.
+Ådå testamænnta le aj julevsámegiellaj jårggåluvvam, ja muhtem rámmáttevsta li oarjjelsámegiellaj jårggåluvvam.
+Ådå testamenta evangeliuma subtsasti mij Jubmela pládna almatjijn le, ja girkko åhpadusá birra.
+Ådå testamentan besa Jesusa birra låhkåt.
+Ådå testamænnta subtsas majt Jubmel dagáj maŋŋel gå Jesus riegádij.
+Ådå válggaårnik aj sámedikkeválga tjadádimev giehpet ienemusájn lánda suohkanijs.
+Ådå válggaårnik sisadná:
+Ådå válggaårnik sámedikkeválggaj 2009
+Ådå máhttelisvuoda tjuovvolibmáj
+Uddni bargaduvvá väráldij rievtesvuodajn váni nielge, häjosvuoda ja duolmmoma dagi väráltvijdes ristagis aktisasjvuodan.
+Uddni (duorastagá) iejvvi Silje Karine Muotka duodjeorganisasjåvnåj ájrrasijt ságastalátjit hásstalusáj ja åtsådallamij birra udnasj doajmmadoarjjaårniga birra duodjáj.
+Uddni ælla dågålasj sámegielak fálaldagá sebrudagán, ja giellaaddne vásedi sijá vejulasjvuohta sámegielav adnet ráddjiduvvá.
+Uddni fáladuvvá guhkásåhpadibme sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjn.
+Dálla fáladuvvá guhkásåhpadibme sáme gielaj vuodo- ja joarkkaskåvlåjn.
+Uddni hæhttup dåbdåstit gå homofijlaj ja lesbaj rievtesvuoda ælla man ga rádjáj duodalattjat vieleduvvam sámepolitihkan.
+Uddni, guovvamano 6. biejve, aktan ávvudallap ietjama álmmukbiejvev Vuonan, Svierigin, Suoman ja Russlándan.
+Udnásj duohtavuodas ij máhte javllat dá giela li viesso duon dán sebrudaksuorgen nav gå nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiella.
+Uddni ij le teknihkalattjat máhttelis sáddit iesjdiededimev sámegiellaj elektronalattjat.
+Uddni le mærkkabiejvve 5000 iesjguhtik álggoálmmukjuohkusijda væráldav miehtáj.
+Uddni le mærkkabiejvve 5000 iesjguhtik álggoálmmukjuohkusijda væráldav miehtáj.
+Uddni li dá riektá dåssju sijájn gudi årru sáme giellaháldadimguovlon årru, gå sámelága giellanjuolgadusá guosski dåssju dájda suohkanijda.
+Uddni le fylkkamánne sámelága giellanjuolgadusáj gujttimorgádna jus gujttim guosská suohkanlasj jali fylkkasuohkanlasj ásadusájda.
+Udnásj ájge le moattelágásj sáme mánájgárde.
+ja syntehtalasj ságastimev. Prosjevta sijdda
+Uddni gávnnu unnán systemahtalasj dutkama oarjjel ja julevsámegielaj gáktuj.
+Uddni ávvudallap.
+Dujna viessop, vájaldip ja lip.
+/ Jubmel, uddni mujttep iehtjama jábbmelasjvuodav / Uddni mujttep sijáv ja gijttep sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li jábmám (ja gejt nammadip) NN., ... jage vuorasin.
+Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li skallidum, NN:a ja ... åvdås.
+Uddni lav ållu buorre mielan.
+Uddni le sámedikken dát badjásasj åvdåsvásstádus nannit ja åvddånahttet bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij, madin vuona oajválattjajn le åvdåsvásstádus rámmaj sissŋelin åbbålasj nasjonálalasj bibliotehkkapolitihkka sihkarasstá buorre bibliotehkkafálaldagáv divna juohkusijda.
+Uddni le stuorra vádne sámegiela dålkåjs, nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj.
+Ot.prp. nr. 12 dættot jut diehtoriektá mij le juohkka ájnna pasienta individuála dárbojda hiebadum, mierkki sámegielagijda bierri dålkkå åttjuduvvat, jali jut pasienta bierriji sámegielak barggijs giehtadaláduvvat gå dassta le dárbbo váj pasiennta galggá oadtjot diedov mij le lága gájbbádusáj milta dåhkkidahtte.
+o Ep ga galga vajálduhttet; sáme sebrudagá måssjkisvuodav bisodit árbbedábálasj resurssaano baktu ja tjoahkkeæládusáj baktu le buoremus strategija rievddamijt duostudit.
+Ögoninflammation hos barn - vad kan man göra själv?
+Åhtsi æjgádijt ja diehtovaddijt
+Åhtsåmusá dájda rudájda li lassánam viehka ålov, ja vuorddep ájn vil lassáni.
+Åtsålvisá giehtadaláduvvi maŋŋenagi.
+Åhtsåmusájt máhttá dajna rádjat akta goassa dán jage, ja da giehtadaláduvvi maŋŋenagi gå båhti.
+• Åtsålvisá luonndo- ja kultuvrrabirrasij bisodime gávttuj ällosujttoguovlon galggi Sámediggáj rájaduvvat.
+• Åtsålvisá ma vidnudakdoarjjaj ja prosjäktadoarjjaj guosski sáme vidnudagájda galggi Sámediggáj rájaduvvat.
+Åtsålvisá Sámediggáj
+Åtsålvisá vuoroduvvi dan milta gåktu åvdedi ulmijt ållidimstrategidjan ållidit.
+Åtsålvis galggá sisiboahtám Ráddiduskansliddjaj (Regeringskansliet) maŋemusát vuoratjismáno 1.
+galggá åhtsåmus mierreduvvat debártementas jus Sámedigge jali ednamæjgát åhtsåmusáv vuosteldi.
+Åtsålvisán Boatsojguohtomsiebrrerádáj galggi da diedo gávnnut majt ássjegiehtadallamij dárbaj.
+Åhtsåma máhtti hilgoduvvat jus sáme berustime vuosteldahtti.
+Åhtsåma ma e buvte vájkkudusájt ja vahágijt máhtti dagáduvvat ednamæjgáda ja ávkástallerievtesvuodaj æjgáda guorrasime dagá (§§ 8 ja 9).
+Åtsålvis
+Åhtsåmskåvve biejaduvvá Sámedikke sijddabælláj ådåjakmáno álgon 2015.
+• Bagádusá ma åhtsåmussjiebmáj gulluji jårggåluvvi sæmmi bále
+Åtsålvisblankähtta gávnnu rievtes bielen.
+Dårja majt máhtá åhtsåt musihkkaj, girjálasjvuohtaj, gåvvårájdojda, girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda galggi dájda viehkken vaj:
+Madin åhttse dåssju máhttá dahkat ráddjidum bargov bajeldisás, máhttá guoradallamrievtesvuodaj æjgát boarrit gæhttjalimijt ja rájgijt ednamin råggåt.
+Åhttsen le huoman diededimvælggogisvuohta (§10).
+FAD vásstet plána koordinerima åvdås.
+Åhpadiddje máhttá adnet Árvustallamsjiebmá: Prosjæktabarggo- njálmálasj åvddånbuktem ja Árvustallamsjiebmá: Guhkestjálos árvustallamin.
+Oahppijda le barggo sæmmilágátjav sámegiellaj dahkat.
+Oahppijda gudi dárbahi dårjav, máhtti åvdutjis ållu gárves gatjálvisá dagáduvvat.
+Oahppijda gudi ælla oahppam sámegielav åvtutjis, le ájnas tijma li suohttasa ja måvtåstuhttem.
+Giehpep sjaddá oahppijda åvddånbuktemav gárvedit, ja árvustallat ietjas bargov gå bessi gulldalit ietjas moalgedimijt.
+Álkkep sjaddá oahppijda dádjadit majt åhpadiddje le árvustallam ja gåktu ja manen sij li oadtjum sierra båhtusav.
+Oahppe máhtti aj oadtjot tevstajt jali jiednafijlajt sijddabarggon.
+Gájbbádusá máhtti oahppijda ietjá láhkáj gå tabellan vuoseduvvat.
+Oahppijn máhttá aj sierra subtsastambåddå gånnå åhpadiddje jur sámás ja aj vuoset bágoj sisanov gåvåj subtsasdahttijn.
+Galggá oahppijt alodit matematihkav tjálalattjat, njálmálattjat ja digitálalattjat gaskostit.
+Oahppe gudi barggi buoragit, máhtti hasoduvvat ságájdahttemijs dahkat reportásjav mij galggá sáddiduvvat radio ' an jali tv ' an.
+Oahppe gudi sámásti buoragit, máhtti hasoduvvat lågåtjit ja ålgolt åhpatjit báhkotsoabmijt.
+Oahppijn gænna li valljes giella ja moallánakboanndudáhka, máhtti hasoduvvat tjadádit ságájdahttemav vani manusa dagá.
+Oahppij máhtukvuohta oahppamij máhttá nanostuvvat jus:
+Oahppij báhkobáŋŋka gal máhttá liehket digitálalasj.
+Ælla divna oahppijn gejn le sámegiella nubbengiellan sæmmi máhttelisvuoda giela hárráj.
+Ájnegis oahppen le danen láhkamierredum ájnegis rievtesvuohta sámegiella fága åhpadussaj mánáj-, nuoraj ja joarkkaskåvlån, berustahtek gånnå rijkan årru.
+Oahppe ságasti aktan kåserija birra, vásstádusájt vuodon adni.
+Oahppijda le máhttelis válljit jus sihti árvustaláduvvat sámegiella 2 máhtudakmihtoj vaj sámegiella 3 máhtudakmihtoj milta.
+Sámegielav tjalmostahttet almulasj sajijn
+Giella mij vuojnnu le vuodulasj viehkkenævvo sæmmi båttå gå aj giellaj ienep stáhtusav vaddá.
+- Juohkem - Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis
+Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjájduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot).
+Álmmuk mij juogasj gielav, histåvråv, kultuvrav ja mijá aktisasj boahtteájge niegojt.
+Akta dajs ájnnasamos ævtojs jus galggá sámegiela boahtteájgev nannit le jut sámegiela addne gávnnuji.
+Akta ájnnasamos ulmijs Sámedikke ællosujttopolitihkan la bisodit dajt lahka tjanástagájt æládusá ja kultuvrradåjmaj gaskan.
+Jus dáv galggá nahkat tjuovvot de hæhttu diehtet diedo birra.
+Máhtti fállat sámegiela ja kultuvra kursajt ietjá ulmmejuohkusijda guovlonisá.
+Akta ássje le lasedum máhttelisvuoda iesj gahtsot nåv gåhtjos jårbbåguolijt gåjkåtjit.
+"Ájnegis dievnastusá sihtá javllat vuostatjin ájnegis ulmutja sielohukso.
+akta hásstalusssan le oadtjot nuoges oahpponævvotjállijt jus ep galga " masset " fáhkaulmutjijt skåvlås.
+Akta gatját, ja sujsta gæssta gatjádi máhttá jur vásstedit le, jali ij le.
+Akta girkkodájda ulmijs le Evangeliumav vuojnnusij buktet ja mujttádahttet mij ajtu le risstalasjvuoda sisadno.
+Akta vejulasjvuohta le ráddiduskvartálav tsieggit dagu lij åvddål snjilltjamáno 22.
+Resurssaulmusj máhttá boahtet ja subtsastit gåktu suojnijt suoddat ja gárvedit dajt.
+aneduvvat dagojda ulmijn aktugattjajda ja galggi
+Aktugattjajn li agev riektá adnet suomagielav ja
+Aktugattjajn li riektá adnet suomagielav, meänkieliv
+Aktugattjajda galggá aj
+Akta Sámedikke ulmijs le lasedit sámegiela addnij lågov.
+Akta hásstalus Sáme 2 ja 3ajn le oadtjot oahppijt sámastihttjat.
+Akta hásstalus Sáme 2 ja 3ajn le oadtjot oahppijt sámastittjat.
+Aktisasj ábnnasa: Sáme kultuvrra ja histåvrrå AB., Sámegiella AB., Duodje ABC.
+aktisasj bårråma skåvlån
+Aktisasjbarggo vuoseduvvá biehtsemánon álggoálmmukkonferánsan Arktisin: ÁLTÁ 2013. 800 guossididdje ålles væráldis båhti nuortas oassálastátjit "rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánssa álggoálmmugij væráltkonferánssaj ".
+Aktisasjfága
+Juoŋga birra tjåhkanip degå aktisasj gåvåstagáj ja dåjmaj.
+Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá aktisasjlihtov tjieldij ja ällosujttimdajvaj gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta.
+Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá lihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta.
+Guovloj aktisasj ávkkim åvddåltbiedjá aktisasjlihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta.
+Váj dádjat sæmmi láhkáj de le ájnas jut muhtem moallanagá ma li guovdátjin diedádusán tjielggiduvvi.
+guosski aktugattjajda.
+Dan ájge gå risstalasjvuohta le læhkám Sámen de le moadda sierralágásj dábe ja gåvvidime
+- Aktisasj sáme kultuvrraárbbe le boanndá, valla viehka ållo dassta le vuorkkidum arkijvajda ja tjællárijda.
+Aktisasj terminologijaåvddånahttem ja normerim le ájnas jus galggá sámegiela aktisasj vuodov sihkarasstet.
+Aktisasj divna giellaguovdátjijda le tjalmostahttet sámegielav ja viehkedit vaj sámegiella nanniduvvá ja åvddånahteduvvá
+Aktisasj vuojnno jut gájka sihti dåjda iehtjádijda buorev, le buorre álggo.
+Árvvedip jubmeldievnastus dáhpáduváj bievddegátten, gånnå aktijvuohta åvddån bådij navti váj juohkkahasj ietjas láhkáj viehkedij, muhtema biebmov dahkin, muhtemijn lidjin lávllaga fáron, muhtema tevstajt låhkin, muhtema profeterijin jnv..
+aktisattjat teorehtalasj fágaj
+Akta sijájs lij Thomas.
+Akta sivva dasi gå sámegiella ij vuojga háldadusán aneduvá le jut sámegielak bargge vájlluji sámegiela fáhkaterminologijav ja ælla hárjjánam bargon sámástit.
+Gå sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvi ålles rijkkaj guosskat, de le dárbbo hiebadum njuolgadusájt dahkat.
+Akta rapporta oajvvekonklusjåvnåjs le jut gielladoarjja doajmmá dagu "dáden " massta tjuovvu ålles suohkkis vuobme giellabargos.
+Aktavuohtadiedo patiänntasiebrrerádáj galggi gávnnut gånnå la sujtov vattedum ja lánndadikkij ietjas webbabielijn.
+Ællosujto tjadnusa sámekultuvrraj le dat mij dahká æládusáv nåv sierralágátjin.
+aktavuoda sujttobarggij
+tjuottjodiddjij, Justitiekanslerijn,
+sámedigge aj oadtju gatjálvisájt girjjetjállijs, mediás ja ietjá giellaaddnijs d.d. terminologija, bájkkenamáj birra ja gåktu ulmusj máhttá nannit ja åvdedit sámegielav duon dán institusjåvnåjn.
+Oajvvurav aledittjat máhttá oajvevuolijt biedjat bålsståra vuolláj.
+Akta vuohke gåktu vaddet aktelasjárvustallamav ja åvddåli guovlluj diedujt vuoseduvvá vuollelin:
+Muhtem láhkáj árvustallamav bargadahttijn jali åvddåndiededimev vaddet vuoseduvvá vuollelin.
+Aktijvuohta:
+Válde aktijvuodav GCG:ajn
+Aktijvuohta:
+Aktijvuohta:
+Tjoahkken li 96 dájddára gudi sáme guovlojn årru, vuoset diedádus Telemarkforskningis.
+Tjoahkkáj li dájn niellja sajijn, Ceavccageađgijn / Mortensnesajn oajvvebájkken, sierralágásj buojkulvisá årromij, bivddemij ja åsskuj Arktalasj guovlojn 12000 jagij tjadá.
+Tjoahkkáj li 18 almodime oadtjum dårjav dan jage.
+Tjoahkkáj lidjin 116 oassálasste, ja dájs båhtin 48 oajvvadusá.
+Jus dáv galggá ållidit de hæhttuji oahppe bessat sihke praktihkalattjat ja teorehtalattjat barggat.
+Sáme ålggolin rievddá dajna gå moattes åhpadusá ja bargo diehti gaskajt jåhtåli.
+Olav Øygardav nammadit tjuovvu dan hárráj buorre dábijt bisspaguovlon, ja gå sujna li dárkkelis diedo goappátjagá sáme sebrudahkaj ja sámegiellaj, de lav mån sihkar sån sjaddá Per Oskar Kjølåsa árvvogis tjuovvoliddjen, javllá Keskitalo.
+dåjma
+Almatjabárnne
+Almatja biejve le degu rásse, sån giedjegahttá degu giette giedjek.
+Härráv vuordáv, uhtjadav, sidáv suv bágojt gullat.
+Ulmusj gejna l dáv dahkam máhttá aj gåhtjudallat smállan.
+Gänna ájádallá abårtåv dahkat soajtti edna gatjálvisá ja de márjju l buorre soabmásijn ságastit. Abårtå gáktuj agev fáladuvvá doarjja ja viehkke, goappátjagá åvddål ja maŋŋela.
+Agev la riektá vuosstálasstet jus ij sidá tjulástallat jali hånglit, jali jus juoga ij dåbddu buoragit dan båttå.
+Agev la riektá bessat nuppástimes.
+Riektá l aj rievddat akta goassa abårtå åvddåla.
+Ulmme nuppijn vuojnnujn / second opinion la galggá visses oadtju dav sujtov ja dálkudimev mij buoremusát hiehpá allasis.
+Máhttá bávtjestit ja gådtjåniedav dåbddåt dalága maŋŋela.
+Ulmutja årnigav ja ráfev dárbahi.
+Ulmutja li dålusj rájes juo adnám ja åvddånahttám matematihkav åtsådallamijt systematiseritjit, luondo ja sebrudagá aktijvuodajt dádjadittjat ja universav guoradalátjit.
+Ulmutja li dålusj rájes juo adnám ja åvddånahttám matematihkav åtsådallamijt systematiseritjit, luondo ja sebrudagá aktijvuodajt dádjadittjat ja universav guoradalátjit.
+Ulmutja ålles væráldis ávvudallin suv ja Vuonarijka slávgáv.
+sámegielav ja dárogielav dádjadit avtaárvulasj giellan le gis dábálasj dádjadus.
+Gielladomena tjanádum ulmutjijda:
+Makta ulmutja dåbddi gullevasjvuodav muhtem bájkkáj boahtá konkrehta dåbdojs ja åtsådallamijs bájkes.
+Ole Mathis Sara Nedrejord la sabeksasske ja jåvsådam la buorre sajijda goappátjagá ietjama rijkan ja ålggorijkajn.
+Oalges gárggásij tjálli sij mij la sierralágásj árbbedáben majna sij buohtastahtti.
+Háldadusguovlo ålggolin le sámijn rievtesvuohta sámegiellaj åhpadusáv oadtjot jus binnemusát 10 oahppe dáv sihti, ja nav guhkev gå dá juohkusijn li 6 oahppe.
+- Ålgoldis juogos le álgadum, mij galggá sáme " ságastimpáhkev " ásadattját.
+Bårggemáno 15. biejve svahtjá dan diehti ádjájuoksaslávggá, mij la ájnas gåvåstahka homofijlaj rievtesvuohta- ja identitehttarahtjamusán, Sámedikke huodnaha ålggolin Karásjjågån.
+Giellaháldadusguovloj ålggolin ælla nav moadda skåvlå ma li dáv tjadádam. Sivva dási le árbbedábálasj organiseridum sámegielåhpadus, sámegielak åhpadiddje vánesvuohta, binná oahppamnævo sámegiellaj fágajn ja binná oahppe juohkka skåvlån.
+Ålggorijkak viesájdiddjijn la rievtesvuohta hähkkasujttuj Svierigin.
+ålggoskåvllå
+Dievdedum vielggis ja rávvis nieljetjiegaga = mierredimorgána.
+Ålles álmmuga sierralágásjvuohta ja vaddása e dan guovlluj vuoseda). "
+Ålles Áltá-ássje vásedij moadda vuorrádisá, nåv gå nælggodime Stuordikke ålgusjbielen jagijt 1979 ja 1981 ja stáhttaministara kontåvrå åmastibme jagen 1981.
+Gætjo biejve: Iesj guhtik álggoálmmukguovlojn li sierra tjåhkanime.
+Gætjo biejve: Konferánssaoassálasste Áltáj båhti.
+Gætjo biejve: Finnmarkshálla gárveduvvá.
+Rámát le 341 gielajda jårggåluvvam.
+Ålles budjehtas 97 miljåvnå kråvnå majt ráddidus várraj biedjá unneplågopolitijkkaj 2014, mávseduvvi 70 miljåvnå kråvnå kommuvnajda ja lánndadikkijda stáhtadoarjjan.
+Girkko ålles histåvrå tjadá l gástadus årrum vuojnos duodastibme juohkka ulmutja diehttelis aktisasjvuohtaj Jubmelijn.
+Ålles konferánssa njuolgga internehtan sáddiduvvá.
+Såj háledibá goasstejiegŋa tjáhkáj badjel, ja vákkev tjuovvoba mearragáddáj dálusj sáme beassesadjáj.
+Jårbbå värált, Svieriga girkko dårjav vaddá bájkálasj girkkojda ja organisasjåvnåjda Europan, Afrikin, Asian, Latijnnaamerikin, ja Mellan Östernin aktijbargo baktu rijkajgasskasasj girkkolasj värmmádagájn.
+Jårbbå värált, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo l aktijbarggam girkkoj Afrikin ja Asian badjel tjuohte jage.
+Ållessjattuga vuosedi sij mánáj prososiála dagojt dåhkkidi.
+Ållessjattuga tjielggasit bágoj ja dagoj baktu vuosedi majt árvvon adni, ja siján li positijva ráje ja njuolgadusá mánáj siegen.
+Bargge gehtjadi mánáj aktijvuodav
+Ållessjattuga ståhkusav gehtjadi ja ájádalli majt vuojnni ja vásedi.
+Ållessjattuga hæhttuji berustit ja dåhkkidit mánáj dåbdojt já vásádusájt majt jur dalloj gåvvidi.
+Ållessjattuga hæhttuji vuosedit mánájt vuojnni gå iesjguhtik sosiála tjehpudagáv bukti stågadijn.
+Ållessjattuga hæhttuji mánáj gávnnusijt duodastit ja rahpasa liehket dáj sieradusáj gáktuj.
+Ållessjattuk galggá máná guládallamsignálajt vuojnnet, dajt dålkkut ja mánájn guládallat suv premissaj milta.
+Ållessjattuga hæhttuji ájnegisáv vuojnnet, ja liehket gierddisa juohkkahattjajn.
+Ållessjattuga galggi oassálasstet mánájgárddemánáj árkkabæjvváj ja sijájt doarjjot.
+Ållessjattuga gaskosti aktisasj, tjielgas ja dádjadahtte njuolgadusájt ja rájájt mánájda, ja gájka bargge dajt åskåldisát árkkabiejven tjuovvu.
+Ållessjattuga gudi berusti ja dåjmalattjat mánáj arenan oassálassti, bessi buorak láhkáj gehtjadit ja gullat mij dáhpáduvvá sijá aktijvuodan.
+Ållessjattuk ávvudallá máná bierggima badjel suv siegen.
+Ållessjattuga li ehtalasj roallamodella mánájda
+Ållessjattuga máhtti ståhkusij sæbrrat mánáj mielaj milta álgon ja de maŋŋela gæssá dit.
+Ienemus vuorrasap mánáj bessi ållessjattu ga giehttot dan birra majt vuojnni, dan birra mánáj ságastit.
+Ållessjattuga máhtti aj rollaspelav mánájda vuosedit.
+Ållessjattuga máhtti duola dagu gåhttjot mánájt gudi dábálattjat e aktan ståga muhtem aktisasj doajmmaj jali ståhkusij, jali máhtti ådå ráddnavuodajt alodit gå målsodimlanján rievddadi jali rájdov tuvrajn målsudi.
+Ållessjattuga máhtti sijáj ságastit gåktu sijá dille le, majna ihkap e soaptso, jali mij sijá mielas le bávtjas jali gássjel mánájgárden.
+Ållessjattuga máhtti sijájt viehkedit dádjadit mij dal dáhpáduvvá, ja konkrehta dáhpádusájn sijájt bagádallat.
+Ållessjattuga usjudalli gåktu iesj buoremus láhkáj máhtti viehkedit, jus galggi.
+Ållessjattugij diedulasjvuohta ietjasa ulmutjahttema gáktuj le ájnas gå galggi mánájda åvddågåvven liehket.
+Ållessjattugij aktijvuodajn mánájgárden åvddånahtti máná dav sosiála máhtov mav dárbahi ietjá ulmutjijda ållåsit.
+Ållessjattuga ja máná aktijvuoda kvalitehtta le viehka ájnas.
+Ållessjattuk le galla vuojnnám dát mánná le ståhkusav jådedam ja då iehtjáda li vájbbam sujsta mierredimes.
+Ållessjattuk galggá aj vuosedit mánnáj jáhkká.
+Ållessjattuk gæhttjal dáv juo åvddå giehtaj gáhttit ja doarjjot.
+Ållessjattuk aj buoragit vuojnná ståhkusav ja máhttá sjávot mánáj aktijvuodav gehtjadit ja ihkap doarjjot vuogas láhkáj.
+Ållessjattuk máhttá nágin gallegasj mánáj siegen ståhka goahtet muhtem tjiegan gånnå ij le nav juhtsa.
+Ållessjattuk máhttá mánnáj diededit majt dákkár dahko mierkki iehtjádijda ja mánnáj iesj.
+Ållessjattuk máhttá aj viehke dit vaj máná ájádusá, vuojno, sávadusá ja ájggomusá gulluji vaj mánná dåjmalattjat ståhkusij sæbrrá.
+Ållessjattuk ståhkusij sæbrrá mánáj sidodi milta.
+Ålles prosjækta máksá 370,2 millijåvnå kråvnå.
+Ålles Svierik ietján gå stuorrastáda li ednamdáfo
+Ålles viesso galggá vuosedit sisbielev mij le tjielggasit ráddjidum garra luondos, tjoasskemis ja muohttagis.
+Aktijbiejadum dálkasmákso
+Ålleslasj giellapolitihkka mierkki aj vuogas láhkáj rijkkarájáj rastá barggat.
+Ålles gålo galggi liehket birástagán 427,4 millijåvnå kråvnå.
+strategiajt gávnnat guoradalátjit jus li sebrulattja sáme duogátjijn, ja åttjudit buorre vuogijt diedojt juogatjit dán birra berustiddjijda.
+Gájkbadjásasj ulmme Ednamdáfoprográmma dago biednigahteduvvi EUa budjehtas ja rijkalattjat.
+Gájkbadjásasj ulmme ednamdáfoprográmmaj le sämmilágásj gå svieriga ednamdáfopolitijkkaj, d. j. åvdedit ednamdáfo ekonomalasj, ekologalasj ja sosiálalasj nanos åvddånimev.
+Ålleslasj vuorodibme sámegielak barggijt åttjudit ja sámegiela åhpadime fálaldahka studentajda ja fáhkaulmutjijda luluj ållu dárbulasj gå galggá sebrudagá boahtte dárbojt gåbttjåt.
+- Moadda álggoálmmuga niejdeduvvi ja doalvoduvvi ja dárbahi mijá doarjjagav ja duodastimev.
+- Moadda álggoálmmuknissuna væráldav miehtáj vásedi dierredimev sijdan ja almulasj oajválattjajs, ja danen sihtap fáttav nissunkommisjåvnå tjåhkanimen låggŋit, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Moatten álggoálmmuksebrudagán ælla lága jalik riektásystema ma li dågålattja nissunijt várajda válldet.
+Moadda vissjalis ulmutja idja-biejvve barggi sámegielav bisodittjat ja åvddånahtátjit.
+Moadda dáhpádusá ja gåvåstagá li tjanádum bæjvváj Sámediggeráde tjalmostahttá biejvev oassálastedijn ålles rijkan.
+Moadda dájs dåjmajs máhtti divnajn dásijn dagáduvvat.
+Moatten dájs bájkijn le giellalådnomprosæssa hármmat guhkás boahtám.
+Moadda dájs organisasjåvnåjs li ájnas dievnastusbuvtadiddje, ja stáhttaráde Rigmor Aasrud le juo ságastallamav jåhtuj biedjam man ulmme le guorrasit makkár badjásasj prinsihpa galggi vuodon buorre aktisasjbargon.
+Ållo bargos le sámedikkijn aktisattjat.
+Moaddása dájs nissunijs ietjasa ja fámilja hekkajn pánntan álggoálmmuk- ja nissunriektájt åvdedi.
+Moaddása e besa oasev válldet boandásvuoda lassánimes, duola dagu li tjielgas aktijvuoda hæjosvuoda ja álggoálmmugij gaskan.
+Moaddásijn le aj dakkir dille jut álggoálmmukguovloj nuoskodime diehti vahágahteduvvi sij gudi li iesselissan ja sijá máná.
+Moadda suohkanijn li galla stuorra oasse viddnudagájs maj sisboados sjaddá jagen 2010.
+Moadda suohkana aktisasjbarggi sámegiela åhpadusán guhkásåhpadusá baktu.
+Moadda suohkana ja institusjåvnå bivddiji sámedikkev ásadit diehtojuohkemtjåhkanimijt, lågådallamijt ja muodogasj ásadimijt sámegiela birra.
+Moaddásijda dájs giellaprosjevtajs le Sámedigge ájnnasamos ruhtadiddje.
+Moadda hásstalusá
+Ållo tsieggimdåjma jagen 2012
+Riklig förekomst av hänglav är ett tecken på ren luft och bra miljö.
+Ållo luonndodakfága åhpadusás máhttá årrot sámegiellaj.
+Moatten næhttasajijn máhttá bloggit, ja tjálatjit ja sáddit sisi gatjálvisájt ja kommenterit sámegiellaj.
+Ållo nissun adni duojev oajvveæládussan jali duodden ietjá dåjmajda.
+Moadda årniga ja dåjma li ásaduvvam nannitjit sámegielak åvddånahttemav.
+Duodden le dábálasj ulmutjav sádjásasj virgijda biedjat vani almodime.
+Dat mierkki unna årromsadjebivnos. Dánna li vas muhtem sáme suohkana ma ælla dagu iehtjáda ja majna le alla årromsadjebivnos, dagu Letto milta.
+Moadda sáme máná oadtju álgo rájes sámegielav iednegiellan- moattes sáme mánájs oadtju guokta iednegiela, sámegielav ja avtav mij ij la sámegiella, álu vuonadárro.
+Ållo sebrudakåhpadusás máhttá sámegiellaj årrot.
+Ulmusj 1
+Ulmusj 2
+- Ulmusj / persåvnnå - Gasskavuohta iehtjádijda oavdástallamin - Berulasj - Barggoráddna - Viehkediddje
+Ulmusj muhtem bájkkáj gullu, ij vuosstálakkoj.
+Sihtá dalága juojddá dahkat.
+Ij agev diede manen goavget
+Iesj ij dárbaha diehtet man ednaga åvdås la oasestam.
+Ij galga alkoholav juhkat jali ietjá drogajt válldet unnedittjat ietjas goavgev.
+Ij máhte iesselissan sjaddat gå hångli.
+Ulmusj luondon
+Oajvveoasse ulmusj luondon le ulmutja birra guhti le oassen luondos ja ulmutja åvdåsvásstádus luondov suodjalit sihke uddni ja boahtte buolvaj gáktuj, sihke indivijda- ja sebrudakdásen.
+Almaslasj ressursa
+Varrásap la váni sigarehtaj dagi, dálla ja boahtteájgen.
+Almasj le ednamis dagádum ja miján le sierralágásj dahkamus ednama gáktuj.
+Låssjkusav ja sáltijt massá gå vuoksá ja sjlåhtju Smávva máná li sieldes rasje låsjkosvánesvuohtaj gå ållessjattuga.
+Iesj mierret jus sihtá ietjas gåhtjudallat bi, hetero jali homo.
+Iesj mierret
+Iesj mierret:
+Iesj mierret jus varresvuohta-ja skihpasujtto galggá diedojt vaddet ietjas dávdaj ja dálkudime birra.
+Bivástuvvagoahtá, åjvijs sjaddá, skielbestahtjá jali nievret viedjegoahtá jali dättov ratte badjel dåbddåt, degu gássjel vuojŋŋat.
+Máhttá aj dåbddut degu álkkep la ietjá ulmutjij säbrástallat, gudi aj suovasti.
+Máhttá smaredit ijájn ja nåvti oadem hiemssiduvvá jali ilá binná oademav oadtjot.
+Máhttá dahkat luossjvedimhárjjidusájt.
+Máhttá aj bávtjestit ja gådtjåniedav dåbddåt jur maŋŋela.
+Máhttá akta goassa oasev allamáksodáhtábásas ádnot birra makkir diedo ietjas birra gávnnuji ja mánáj birra gejda la sujttoaddne.
+Máhttá biseksuálak, heteroseksuálak jali homoseksuálak årrot.
+Máhttá aj oadtjot oanegis ångestattacker ma ruvvá vássi.
+Máhttá aj viehkev oadtjot vuogijt gánnat goavges bessat.
+Máhttá aj oadtjot vielggis dákkev buohtjaoajvváj jali buohtjaoajve birra, åvddånáhke vuolláj, jali buohtjaj.
+Máhttá goavgedit jus la illastuvvam.
+Jus ij suovasta de l buorep vädjo.
+Moadda almulasj ásadusá mierredi sámegiela vuoksjuj.
+Moadda almulasj barggosaje nåv gåk universitehtan, gádjomdievnastusán, várjjofámon, kriminallasujton ja polijsan la máhttelisvuohta härrájn gávnadit.
+Moatten sajen ij le sámegiella luondulasj oassen árkkabiejves, ja dåssju muhtem gallegasj árená gávnnuji gånnå giella aneduvvá.
+E dal mihtá agev etnisitehtav vuoseda, dajna gå moattes, duon
+Ajtu ij le alla addnelåhko ietjastis makkirak sihkarvuohta jut giella galggá åvddånahttet ja vijddábut iellet, valla giellaaddnij álldarjuohkem le ájnas.
+Man ednagav máksi mierreduvvá makkir kondomatjerdav vállji ja gånnå dajt oasstá.
+Man ednagav ájgen oadtju oasstet?
+Moatten mánán le repertoárra mav árkkabiejven adni.
+Moadda máná oahppi iehtjádijs gæhttjamis stågadijn, ja dav sij galggi bessat.
+Edna nikotijnna ja koffeijnna máhttá goavgev lasedit ja dahkat vaj nievrebut oadá.
+Moadda Vuonarijkaga barggi ráfe åvdås væráldav miehtáj.
+Moatten nuoran ij la dårvvo boahtteájggáj.
+Moatten sáme fámiljan uddni ij le sámegiella sijddagiellan ja e nagá sámegielav bæjválasj giellan duvdadit mánájdisá.
+Moadda suohkana aj vásedi dåssju muhtem gallegattja válldi aktijvuodav sámegiellaj, mij rapportan tjielggiduvvá navti jut sámegiella ájn ij almulasj giellan aneduvá.
+Moattes æjgádijs javlli sij sihti edesik 30 minuhtajt dákkir ságastallamij.
+Moadda boarrásijn le viehka buorre njálmálasj sámegiela máhtto, siján le valjes báhkoboanndudahka ja li bisodam sáme hållamvuogev.
+Tjiehka klássalanján máhttá ållåsit nammaduvvat sámegieldomednan.
+o Ájggop tjuovvolit bargov VAT 2010:10 Hiebadibme dálkádahkaj mij rievddá. o Oassálastijma 5.
+o Barggap dan vuoksjuj jut dåjma ma dálkádakrievddama vájkkudusájt binnedi hæhttuji jåhtuj biejaduvvat dan láhkáj váj álggoálmmuga galggi bessat oassálasstet luonndovuodov sihkarasstet ja mierredit.
+o Guorrasam lip Birásgáhttimdepartementajn makkár mandáhtta ja ájrastibme galggá sierra almulasj nammadusán mij dálla tjielggadij sebrudagá várnnahisvuodav ja dálkádakrievddamij vájkkudusáj hiebadimev.
+o Oassálastijma Vuona delegasjåvnnåj Københámnan, Cancunin ja Durbanin åvdåstiddjijtjåhkanimijn AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan, sihke politihkalasj ja háldaduslasj dásen.
+o Aktan barggap dálkádakpolitihkalasj strategiaj Sáme Parlamentáralasj Ráden, mij le rádjárasstididdje sáme aktisasjbarggoorgádna sámijda Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
+o Miján le lahka guládallam Vuona Luonndogáhttimlihtojn ja Harvvevuovddefåndajn rijkajgasskasasj dálkádakbargo aktijvuodan.
+Juohkka jage ásaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forum New Yorkan.
+AN:a álggoálmmugij sierrarapportørra James Anaya le javllam dierredibme nissunij ja næjtsoj vuosstij, sihke álggoálmmukålmmåjs ietja ja iehtjádijs, le viehka ájnas ássje gå le sáhka almasjrievtesvuodaássjijs ma álggoálmmugijt vájkkudi.
+Åna mánájkonvensjåvnå 30 artihkkala milta ij galga mánná mij gullu avta unneplåhkuj jali iemeálmmugij vuornoduvvat aktan iehtjádij ietjas juohkusis jasska ietjasa kultuvrajn viessot, ietjas gielav adnet ja iejas jáhkov dåbdåstit ja ietjas åskov dåjmadit.
+AN:an barggi dan vuoksjuj jut vælggodiddje sjiehtadusá ma sihkarassti jut buore majt luonndoadno buktá rievtugis láhkáj juogeduvvi.
+AN:a biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå (CBD)
+AN-konvensjåvnnå biologalasj valjesvuoda gáktuj (moarmesmáno 22. biejves 1992) le ratifiseridum ja fábmuj bådij Vuona bieles javllamáno 29. biejve rájes 1993.
+ANa stuoves ságastallamsadje ja ANa tjiehppejuogos álggoálmmugij hárráj li goappátja sávvam dáv dåjmav buorisboahtem.
+AN:a dálkádakkonvensjåvnnå (UNFCCC) 1992 rájes la rijkajgasskasasj dálkádakaktisasjbargo birástahka.
+AN:a dálkádakkonvensjåvnnå (UNFCCC)
+AN:a dálkádahkpanella várrot boahtteájge sieldes dálkes.
+AN:a Álggoálmmuktjielggidusá 13. artihkkal javllá mijájn sámijn álggoálmmugin le riektá ælláskahttet, adnet, åvddånahttet ja boahtte buolvvaj gielav vaddet.
+FNs erklæring om urfolks rettigheter.
+AN:a konvensjåvnnå juohkkalágásj tjærddabadjelgæhttjalime hiejtedime birra jages 1965 (UBK) le ájnnasamos álmmukriektálasj ræjddo badjelgæhttjama aktijvuodan.
+FNs konvensjon om barnets rettigheter.
+AN:a konvensjåvnnå sivilja ja politihkalasj riektáj gáktuj le vuona riektáj váldedum almasjrievtesvuodalága baktu.
+AN:a konvensjåvnån ekonomalasj, sosiálalasj ja kultuvralasj riektáj birra jages 1966 (EKS) li aj artihkkala ma li ájnnasa sámeriektálasj gatjálvisájn.
+AN:a konvensjåvnån mánáj riektáj birra jages 1989 (MK) li guokta riektá ma sierraláhkáj nammadi álggoálmmukmánáj riektájt.
+AN konvensjåvnån sivijla ja politihkalasj riektáj birra jages 1966 (SP) li moadda ájnas ja guovdálasj álmmukriektálasj mierrediddje sámeriektálasj aktijvuodan.
+(AN:a mánájkonvensjåvnnå) Mierredum Aktidum nasjåvnåjs, basádismáno 20. bve 1989.
+AN:a tjærddabadjelgæhttjamnammadus tsuojggi sierraláhkáj álggoálmmugij massem ednamis ja luonndoresursajs " koloniserigij, ruhtavuojtto viddnudagájda ja stáhtalasj dåjmadagájda " le badjelgæhttjam.
+, AN:a tjærddavieledimkomitea, AN:a álggoálmmugij almasjriektádile sierrarapportøra ja rijkajgasskasasj álmmukriektáássjedåbddij javllamusá lidjin ájnnasa gå sámij riektá da vierdev finnmárkolága baktu dåhkkiduvvin.
+AN:a nissunkommisjåvnnå álggá mánnodagá sjnjuktjamáno 4. biejve ja vihpá guokta vahko.
+Dát le vuostasj bále AN:a nissunkommisjåvnån le sjiehtadam sierra resolusjåvnåv álggoálmmuknissunij dile vuoksjuj.
+FNs internasjonale konvensjon om sivile og politiske rettigheter.
+AN berustij dassta gå Vuodna ij vuojga sáme nissunij ja sijáj varresvuodadilij birra vuojga diededa, ja majt Vuodna dahká dáv tjielgga varresvuodaærádisáv divudit.
+AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), le mierredam gåhttjot Sámedikke rijkajgasskasasj åvdåstiddjev John B. Henriksen, ja Mexico FN-ambassadørav Luis Alfonso de Alba, suv åvdås rádádallat AN:a ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij AN:a álggoálmmugij væráltkonferánsa tjadádime vuoksjuj.
+Sámedikke rijkajgasskasasj ájras John B. Henriksen ja Mexico AN-ambassadørra Luis Alfonso de Alba libá gåhtjodum dáv bargov dahkat boahtte sjiehtadallamijn.
+AN:a ållestjåhkanibme gåhtjoj ållestjåhkanime presidentav ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij rádádallat konferánsa tjadádime vuoksjuj, danna aj álggoálmmugij oassálasstem prosessan.
+AN:a ållestjåhkanibme mierredij 2010 javllamáno galggi álggoálmmugij væráltkonferánsav ásadit jagen 2014, man ulmme galggá álggoálmmugij riektáj ásadibme, danna aj AN:a álggoálmmukriektáj tjielggidusá (álggoálmmuktjielggidus) mærrádusáj milta.
+Tjuollambåttå l jábmedum.
+Åbbå ednam le dievas duv herlukvuodas.
+Åbbålasj árvustallam
+Åbbålasj árvustallam
+Åbbålasjkaraktera árvustallam
+Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 2
+Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 3
+Persåvnålasj åvddånibme Dábálasj åhpadusán bierri jáhkkoåhpadus vaddet ienep diedoj sáme viessomvuoge, árvoj ja duohtavuodadádjadusá birra, navti gåktu åvddånbåhti lagosbirrusijn ja bájkkásasj kultuvran.
+Gå aktan gehtjat ja ájádallá de ihkap ienep ålleslasj vásádus mánás sjaddá vuodon buorre aktijvuohtaj sujna.
+Dábálasj oasse
+oarnnit ja tjuolldet dáhtájt, gávnnat ja árvvaladdat medianav, dábálamostállav, gasskamierev ja variasjåvnnågåbddudagáv, dáhtájt åvddånbuktet digitála vædtsagij ja daj dagá, ja árvvaladdat iesjgeŋga dáhtáåvddånbuktemijt ja makkir gåvåjt da máhtti vaddet
+dahkat tevstajt bajelttjállagijn, álgadusájn ja låhpadusájn
+Barggen orgánajn gudi virggeloabev vatteduvvi sámegielav åhpatjit avta åhpadusinstitusjåvnån, le rievtesvuoda bálkkáj åhpadusá ájge.
+organisasjåvnnågähttjam ja rievddadime
+Organisasjåvnnådoarjja organisasjåvnåjda ma
+Organisasjåvnnådoarjja
+Sámigiella
+Tjuottjudusguovlo
+Organisasjåvnnå le nav gåhtjodum specialized agency AN systeman, ja háldat tjoahkkáj 23 rijkajgasskasasj sjiehtadusá ma guosski vuojŋalasj riektáj iesjguhtik bielijda.
+Organisasjåvnnå le vædtsagav hábbmim mij árvustallá makta gielan le nanos jali rasjes dille.
+Organisasjåvnå struktuvrra ÅllestjåhkanibmeÅllestjåhkanime jådedibmeKomiteaSámedikki váiddalávdegoddiSámedikkerádeSNPNSámedikke vuorrasij ráde
+Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Organisasjåvnå ma máhtti oadtjot organisasjåvnnådårjav li rijkaorganisasjåvnå jali organisasjåvnå rijkadåjmajn ma
+ORGANISERIM JA BIRÁS
+Orgelmusihkka le sáme lávllomvuogev hebadam.
+Orgelmusihkka galggá sálmmalávllomav nannit ja viehkedit tjoaggulvisáv aktan lávllot.
+org ja risten.no.
+org.
+Tjielde ma lidjin lahkalakkoj juogeduvvin juohkusijda ja aktisattjat barggin hásstalusáj aktanbarggomahttelisvuodaj birra ietjasa dáfon.
+Tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá, lárkkama maŋŋela, dalága boahttsujt loahpeguovlluj doalvvot jus ij oassebielij lihton ietjá javladuvá.
+Svieriga ja Vuona ráddidusá,
+Lehkus dát suormas / Lehkusa dá suormmasa / sunnu jáhto märkkan goabbák guojmeska iehttset ja gasskasasj åskåldisvuodan viessot.
+Fármastus dunnuv Jubmela buorissjivnnjádus, dálla ja agev. Amen
+nuorajda. Måttijn tjoaggulvisájn gånnå sáme årru, gávnnu bájkálasj máhtudagá ja åtsådallama.
+vuojnnet la vájbas ja ij nagá juhkat
+Årnik viertti árvustaláduvvat.
+Årnik doarjot aj arenajt, værmádagájt ja aktisasjbarggoprosjevtajt ma oassálassti lasse rijkajgasskasasj åvdedibmáj ja eksportaj sáme dájdas ja sáme dájddárijs rijkajgasskasasj márnánij, ja duodden álgadimstipænnda nuorra sáme dájddárijda
+Årnik galla Sámediggáj vájkkudimfámov vaddet ja máhttelisvuodav gullut, mij le sjiehtadusá ulmme.
+Årnik
+Vuohke
+Årov dalla årruhattjan skåvlå guoran Girkkonjárgan.
+Os suohkan le måttijt jagijt barggam vuogij gåktu oahppijt bagádallá ja árvustallá.
+tj: Hieveduvvam le dån Kristus.
+* jáhkodåbdåstibme
+Jáhkkoiellem åvddånbuvteduvvá liturgija, musihkka ja sálmmaválljima baktu, iesjgeŋgalágásj kultuvralasj ja dájdalasj gåvåj, sámegiela, tiebmá
+rámmpot ja lájttá Atenalattjajt.
+Jáhkkoåhpadusådåstusá gæhttjalimbargon (2004-2008), oadtjun moadda tjoaggulvisá sáme
+Jáhkkoåhpadusán galggá liehket bájkálasj åvddånahttembarggo aj maŋŋela gå tjoaggulvisá li dahkam ja dåhkkidum ietjasa bájkálasj plánajt.
+bájkijn dårjav jáhkkoåhpadusprosjevtajda ma dættov sámevuohtaj biedjin.
+aktisasjvuoda rámaj sisbielen. Sáme jáhkkoåhpadus viertti danen láhtjet sosiála arenajt gånnå mánáj ja nuoraj sáme risstalasj identitehtta nanniduvvá.
+Noajde doajmmaj gulluj buorádallam, ja sujna lidjin máhtudagá massta ávkástaláj gå viehkedij ulmutjijt bæjválasj rahtjamusáj.
+Dav máhtudagáv majt jáhkkoåhpadusbargge tjoaggulvisán le oahppam sijdda ja skåvllå aktisasjbargos, bierri bisoduvvat ja ássjeguoskavattjan dagáduvvat duola degu tjállet ja biedjat dajt resurssabáŋkaj (bs. kapihtal 4,2).
+jáhkkoåhpadus sáme mánájda ja nuorajda le guovdátjin.
+gånnå nasjonála ulme dagáduvvi guoskavattjan bájkálasj dásen le stuorra fágalasj hásstalus.
+Jáhkkoåhpadus le Vuona girkko ájnnasamos vuorodimij gaskan.
+Jáhkko åvddåjbuvteduvvá dåbdåstimen bágon ja dagon ja l árbbe apostolak ájges.
+Jubmelij jáhkket le sunji luohtedit.
+Davvi Girji OS
+Næhttabiele
+oslon ja Tråmsån li aj stuorra sáme álmmuk.
+Oslon li moadda sáme, ja mijá ulmme le sij galggi oadtjot nåv buorre fálaldagájt gå máhttelis, javllaba rádeájras Ann-Mari Thomassen ja máhtto ja åhpadusá rádeájras, Anniken Hauglie.
+Åssudagán le vijdes aktijvuohta ietjá departementaj ja almulasj oajválattjaj iesjguhtik dásen, ierit ietján váj sihkarasstá sáme- ja unneplågoálmmukpolitihkalasj ulme vuoroduvvi gå politihkka ja dåjma hábbmiduvvi ja jåhtuj biejaduvvi.
+Åssudagán le viehka ållo aktijvuohta Sámedikkijn ja sámij ja ietjá unneplågoálmmugij institusjåvnåj ja organisasjåvnåj.
+Barggodahkamuhá Åssudakoajvve barggá dåjmadakoajve vuollelin ja gullu Sámedikke lájddimjuohkusij.
+Åssudakoajvve l aj barggijoajvve, sihkarvuohtavárjjalimoajvve ja IT-aktijdiddje.
+o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella nubbengiellan: kr 5 500,-
+o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella amásgiellan: kr 3 000,-
+o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella vuostasjgiellan: kr 7 500,-
+Udnásj ájlis sadje le girkko.
+- Uddni, guovvamáno 6. biejve, le Sámij álmmukbiejvve, ja sávav gájkajda sámijda vuorbbe biejvijn, javllá stáhtaminisstar Jens Stoltenberg.
+Uddni le muohtavuoján ja nieljevierak ållu dárbulasj viehkkenävo.
+o Dákkir binnediddje dåjma galggi liehket rievtuga.
+Åvddå- ja loahppagæhttjalus
+Abårtå åvddåla
+Dan åvddåla lij oarjjelsámegiella dåssju njálmálasj giella.
+Åvdebut álu buodon njálmev seksualalasj illastime gáktuj.
+Guorrasit ságastit vissa temáj jali vissa tjuolmaj birra.
+Åhpadiddje åhtså ájge bále vædtsagijt majda le dárbbo ålggodåjmajn.
+Åvddål dá máhtti aneduvvat duola dagu oahppogirjijn de hæhttuv kvalitehtav guoradit.
+Åvddål máhttá máhtsadit de hæhttu gávnij histåvråv tjoahkkit, ja de hæhttuji konserveriduvvat, páhkkiduvvat ja jådeduvvat.
+Åvddål gå duv mánná oadtju sierrapedagogalasj viehkev, galggá suohkan ájnnegismærrádusáv mierredit.
+Åvddål gå mierret jus galggá åtsådimev vaddet PSA:aj la buorrre åtsådit ienebuv ávkij birra ja hieredisájt árra gávnadum sjattalvisá dåmajdimijn.
+Åvddål gå oahppe álggi barggát, máhttá åhpadiddje muhtem dábálasj virgijt ja muhtem árbbedábálasj sáme virgijt åvddånbuktet.
+Åvddål gå oahppe låhkkåji, tjállá åhpadiddje táblluj muhtem bágojt / moallánagájt, tevstas majt oahppe galggi låhkåt.
+Dájda sajijda ávustaláduvvat hæhttu sáme aktijvuoda ma dárkesKurssatjoahkke Sáme allaskåvlån Guovdageainun Dålkkumdievnastusá vánesvuoda duogátjijn le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Varrestuvvi duoj dáj ævtoj milta.
+Gåktu máhtá dån æjgádin PP-dievnastusájn válldet aktijvuodav?
+Åvddåla lij irlándak giella ieneplåhkogiellan læhkám suollun, valla alladássásasj giella ieŋilsk lij sjáhtjalam irlánda gielav maŋŋus nav vaj aneduváj sijddagiellan dåssju muhtem guovlojn.
+Åvdutjis lij Árjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke och Gierun háldadusguovllon.
+Åvdebut le sån guokta mánájgirje tjállám.
+Åvdebut la dát dåjmalattjat vuostelduvvam dárojduhttempolitihka baktu.
+Åvdebut lidjin almatja nannusit luonnduj tjanádum, valla gåktu le uddni?
+Åvddålin åhpadimgárvvidusá de la ávkálasj ja vuogas bæjválasj moallánagájt ja tállajt gærddodit.
+Åvddåla lidjin sáme organiseridum sijdaj milta.
+DÅJMADAGÁ ÅLLES RIJKAN
+Válljimbiejve åvddål
+Åvddåmáhto
+1. Buojkulvis Loagga
+1. Buojkulvis Loagga Vájku dát la iesjárvustallam, máhttá loagga aj aneduvvat guládallamin åhpadiddjijn nåv vaj iehtjáda e oadtjo gullat ja / jalik árvustallamav låhkåt.
+2. Buojkulvis Oahppe mierkkiji dajt åhpadusmihttomierijt majt bukti.
+2. Buojkulvis Oahppe mierkkji dajt åhpadusmihttomierijt majt bukti.
+(buojkulvis)
+Buojkulvis
+Buojkulvis vuoset gåktu oahppe máhtti barggat vaj oahppi sáme bájkkenamájt láhkabirrusin jali Sámen.
+Dakkir vierredago li buojkulvissan gåddem, bággoválldem ja vastes tsábbmem.
+Buojkulvis Dálvve
+Duola dagu le riekta Rámádav boassjuj biedjat.
+Ietjá vádálasj ábnnasijda buojkulvis la slidja, kadmium, ammoniak, bensen ja radioaktijvalasj polonium.
+Buojkulvis bissu alkohola garravuollagis rubmahin bájken gålmå gitta nielje tijmmaj.
+Akta buojkulvis le báktesárggoma Altan, ma oadtjun væráltárbbestáhtusav jagen 1985.
+Buojkulvis rabás spesialisstasujttuj la gråstarratjuollama.
+Buojkulvis Vásstádus Sámedigge, ja gatjálvisá ma gulluji dasi máhtti liehket.
+Buojkulvissan galggá preventijvvanävojt adnet binnedittjat vádáv muhtem sjiervvedávdav oadtjot.
+Buojkulvisá dasi máhtti årrot gå l sieldes nuorra, li gassjelisvuoda alkoholajn jali drogaj, l illastuvvam jali ågen la muhtem tjavgga vahák jali ij la iemeláhkáj åvdeduvvam.
+Buorre prostahtastuoredibme ja inflammasjåvnnå prostahtarávsán máhttá buojkulvissan, nåv gåhtjoduvvam prostatijtta, doalvvot vaj lissi ienep PSA:av várán prostahtas.
+Buojkulvis dakkir loabddemartihkkalijda li tsirguna ja sákke varrasåhkårmihttimij.
+Buojkulvissan jus galggi riŋŋgit, brevav tjállet jali jus galggá dåhku boahtet.
+Åvddåmerka diehti jubmeldievnojn, doajmmaplánimijn ja mierredimijn sáme vaddi ájnas diedov sámekultuvra ja iellemdádjadusá birra ja duvddi dajna dan girkko tsieggimav mij le riektá ja rievtesferdukvuoda åvdåstiddjen.
+Duola degu jus bievddeslávggá biejaduvvat bævddáj, máhttá dat vuosedit dálla divna galggá sámegiellaj.
+Buojkulvissan giella ja sjiervve rievddá, oadtju tjásmagisájt ja seksas miellogis sjaddagoahtá.
+Buojkulvissan la viedtjam dálkkasijt gålmå máno loabddemij de hähttu guokta máno gållåm åvddål gå vat oadtju dálkastjállagijn viedtjat.
+Klamidiaj ja gonorréaj buojkulvissan máhttá ietjas åtsådit áramusát vahkov maŋŋela gå l seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi.
+Duola degu 1.-4. dásijn Hiebadum åhpadus vatteduvvi buojkulvisá gåktu åhpadimgárvvidusá máhtti hiebaduvvat iesjgeŋga áldarjuohkusij danen gå oahppijn máhtti álggovuodo sierra liehket álgos vájku man dásen li.
+Duola dagu árbbedábálasj æládusá li læhkám ájnas giellaárená gånnå giella le læhkám nanos dilen.
+Buojkulvissan máhtti muhtem oahppe jur adnet nammadusájt njálmálattjat, madi iehtjáda adni dajt njálmálattjat ja tjálálattjat.
+Ådå åtsådime máhtti buojkulvissan buohtastahteduvvat oabmásij ja umasslágásj dåbelijtjuovvoma dagáduvvat.
+ulmutjin la hägganihtto jali sierralágásj tjavgga skibádahka jali vahák ja
+Buojkulvissan máhttá tjuollama åvddåla giehttot barggijda vaj oadtju giehttot gåktå tjuollam la vuorbástam buojkulvissan lahkaulmutjij åvddål iesj la gåhttsåm.
+Dåhkki sámegielnuorajt guossen klássaj gåhttjot, ja oahppe máhtti sijájt buorástahttet ja oahpásmahttet ietjasa sidjij, ja gasskanisá (duola degu sáme oahpestiddje).
+Máhttá liehket mánná sáme / dárogiel mánájgárden jali ietjá ållessjattuk sábme gut la ållessjattugin sámegielav oahppam.
+Åhpadiddje máhttá vuosedit oahppijda muhtem buojkulvisájt gåktu álgget vuojno tjielggidusáv duon dán láhkáj: Muv mielas... Åvdemusát muv mielas le....Oajvveulmme ássjen le ... Vijdábut le muv vuojnno ... Dat mij la buorre dán ássjen le....Masi mån iv lijkku le ... Dat mij la miellagiddis le ....
+Máhttá ságastallamstasjåvnnå gåsi turista jali iehtjáda guossáj båhti.
+Buojkulvissan máhttá vádálasj mopedav jali bijlav vuodjet, ja jus la alkohola rubmahin de ij la lágalasj.
+Duola degu moatteválljimgæhttjalibme.
+Buojkulvissaj le binná sáme tevstajs internehtan.
+Duola dagu soajttá hávsske mánájda sæmmi iednegielajn aktan ståhkat.
+Duola dagu soajttá mánná dárbaj viehkev dålkkut signálajt ietjá oassálasstijs, dádjadit mij dáhpáduvvá ja nahkat tjuovvut ståhkusav.
+Duola dagu soajttá mánná gejn le ietjá iednegiella gå dárogiella asjmen sjaddat gå aktak ij suv dádjada, ja ij la dat makkirak ådås gå guovtejagák guhti ij ájn nagá ietjas dárbojt ja sávvamijt bágoj javllat, muhtem gaskav tsábbmá, nårddåt jali gásská gå asjmen sjaddá jali suhttá.
+Dáj buojkulvisájda aktan gullu dat ållessjattuga vehi stuoráp mánájt gåhttju ájádallat.
+Buojkulvisá oajvvetjalmos le njálmálasj guládallam.
+Buojkulvisá iemeálmmukgielaj ællánahttemis iemeálmmuga gaskan li sierraláhkáj Kalaalit nunaata (Ruonaednama) inuita ja maõria aotearoan (new Zealandan) dahkam ålov nannitjit ietjasa gielajt, ja Kalaalit nunaata inuitgiella desti gåhtjoduvvat ájteduvvam.
+Juohkusa bukti åvddån ietjasa bargov.
+Akta dåjmajs le doajmmaruhtadårjav lasedit ja giellakursajda stuoves ruhtadimev gávnnat.
+Buojkulvisá vuosedi vuostasj gålmmå åhpadusmihttomiere.
+Tjáhppisnjunnje, gabbaoajvve, gárjek, tjuosek jnv. en
+Juo gos E - Tjoarve, majt vuosedi
+Birásstandardijt åvddånahttet ma sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov sihkarassti le ájnas guoddelis åvddånahttema gáktuj.
+Akta dájs åsijs prosessan le jut Sáme allaskåvllå åvddånahteduvvá álggoálmmukuniversitehttan.
+åvddånahttet, adnet ja dagástallat vuogijt gåktu oajven riekkni, sulleriekkni ja tjálalattjat riekkni ja digitála vædtsagijt adná riekknidahttijn
+åvddånahttet, adnet ja ságastallat iesjgeŋgalágásj riekknimvuogij gáktuj ma guosski moattesiffartállaj adderimij ja subtraksjåvnnåj sihke oajve milta ja páhppára nanna
+åvddånahttet, adnet ja tjielgadit iesjgeŋga riekknimmetodajt; oajve milta, sulástallam ja tjálalasj riekknim daj niellja riekknimvuogij
+åvddånahttet, adnet ja ságastallat iesjgeŋgalágásj riekknimstrategijaj hárraj gåktu adderit ja subtraherit guovtesiffar tállajt ja árvustallat makta vásstádusá hiehpi
+åvddånahttet ietjas tjállusav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat tevsta åvddånimev respånsa milta
+åvddånahttet ja adnet iesjgeŋgalágás gærdodibme- ja bielledibmevuogijt ja dajt praktihkalasj aktijvuodajn adnet, ja unna gærdodimtabellatjav adnet gå oajve milta riekkni ja dahkamusájt tjoavddá
+åvddånahttet ja lasedit dåjmajt sissŋelin marijnaæládusáj
+Åvddånahttemulmev hæhttu dåhkkit mihttit, ja oahppe ja æjgáda hæhttuji agev diehtet jus ulmme le jåvsådahtte.
+Åvddånahttemulme
+Åvddånahttemulme galggi hiebaduvvat juohkka ájnegis oahppáj.
+Åvddånahttemságastallamav hæhttu de ietjá bálláj sjáhtjalit.
+Åvddånahttemságastallamin galggap astot ságastallat.
+IERIDIS ÅVDDÅNAHTTEMSÁGASTALLAMIN
+Gávnnuji moadda vuoge gåktu åvddånahttemságastallamav gárvet ja jådet.
+Akta oajvvemåhkke åvddånaht temságastallamijn le ålles ulmutjav tjalmostahttet.
+Åvddånahttemságastallamin viertti guoradallat majna oahppe rijbat.
+Åvddånahttemságastallamin hæhttuji juohkkahattja guorrasit makkir ulmij hárráj galggá åvddålijguovlluj barggat.
+Åvddånahttemságastallamin bierriji oahppe ja æjgáda diedojt oadtjot oahppe máhtudagá birra juohkka fágan ulmij ja oasseulmij gáktuj.
+Åvddånahttemságastallamin hæhttup duodastit gåktu oahppe doajmmá ja gåktu åvddån ietjas máhtukvuodaj hárráj.
+Åvddånahttemságastallam galggá liehket tjåhkanibme gånnå måvtåstahttep bargatjit almma åvddånahttemulmij vuosstij.
+Åvddånahttemságastallam galggá liehket plánidum ságastallam skåvlå ja sijda gaskan, ja tiebmá hæhttu gárveduvvat ságastallama åvddåla.
+Åvddånahttemságastallam galggá liehket positivalasj guládallam oahppe, åhpadiddje ja æjgádij gaskan gånnå oajvvetjalmos le gåktu oahppe doajmmá ja suv åvddånahttem.
+Åvddånahttemságastallam ja unneplågogiela oahppe
+reklámav njálmálattjat ietjá oahppijda ja åhpadiddjáj åvddånbuktet
+reklámav njálmálattjat dåjda ietjá oahppijda ja åhpadiddjáj åvddånbuktet Máhttelis la oahppe buktaga birra njálmálasj reklábmafilmatjav dahki ja oahppeguojmijda dav gæhttjali vuobddet.
+Åvddånbuktiv gus ietjá láhkáj?
+njálmálattjat åvddånbuktet ietjas ássjev iehtjádijda
+Dájt åvddånbuktet vuosádusáj, artihkkalij ja álmmuktjåhkanimij
+moalgget dárkkelit ja tjielggasit ja adnet målsudahkes báhkoboanndudagáv duon dán tevstan
+åvddånbuktet dáhtájt tábellajn ja diagrámmajn ma li dagádum digitála vædtsagij ja daj dagá, låhkåt ja dålkkut åvddånbuktemijt ja árvustallat makta li ávkálattja
+Mån máhtáv dilij milta viehka sieradus gielajn ságastit
+adnet tállajt gå le ájgev ja biejvijt nammadime
+åvddånbuktet drámá, roallaståhkusa ja improvisasjåvnå baktu
+moalgget ja åvddånbuktet kreatijvalattjat arvusmahtedum moattelágásj ieŋŋelskgielak girjálasj tevstajt moattet gáldos
+adnet gielav duolla ja avtatbirges hiebadum ulmmáj ja dilláj
+adnet gielav moatten dilen duolla ja avtatbirges, hiebadum ulmmáj ja dilláj
+moalgget vaj viehkev oadtju dádjadittjat ja dádjaduvátjit duon dán dilen
+buktet ietjas dåbdojt ieŋŋgilskgielak girjálasj tevstaj hárráj, filmaj, næhttakultuvra, gåvåj ja musihka hárraj
+åvddånbuktet ietjas tevstajt iehtjádijda
+moalgget ja tjielggit ietjas vuojnojt duon dán ássje hárráj
+moalgget ja tjielggit ietjas vuojnojt oahpes ássjij gáktuj
+åvddånbuktet ja sagástallat ájggeguovddelis ássjijt ieŋŋilskgielak gáldojs
+ságastit ja ij dárbahit åhtsåt bágojt
+åvddånbuktet prográmmav gånnå li duo dá åvddånbuktemvuoge ietjas jali iehtjádij tevstaj milta
+åvddånbuktet tevstajt
+åvddånbuktet tjálalasj bargov mij le boados girjálasjvuoda tjieg��odimes
+åvddånbuktet muhtem bágojt ja moallánahkkojt ma li muodugattja duon dán sámegiellasuorgen ja muhtemijt ma ælla muodugattja
+Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
+fáhkaássjev njálmálattjat åvddånbuktet viehkkenævoj jali daj dagá
+åvddånbuktet fágajgasskasasj tiemájt
+åvddånbuktet ietjas tjáppagirjálasjvuoda ja fáhkagirjij låhkåmåtsådallamijt ja adnet dájt åtsådallamijt vuodon ietjas tjállembargojn
+vuosedit båhtusijt iesjválljiduvvam tjiegŋodime tiemás
+åvddånbuktet ja buohtastahttet muhtem sáme girjálasjvuodav ietjá kultuvraj girjálasjvuodajn
+åvddånbuktet báhkotsåmijt ja gielalasj gåvådallamijt sámegiellaj ja buohtastahttet ietjá gielaj, ja ságastallat gåktu dákkár gåvådallama máhtti åvdåstit duov dáv ájádallamvuogev
+Åvddånimrijka, álggoálmmuga ja smáv suollustáhta li sierralágásj várnnahis dilen ja li ienemus ájteduvvam dilen dálkádakrievddamij aktijvuodan.
+Åvddånime vuolen
+Sáme sebrudagá åvddånime merka.
+Åvddånahttem
+Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda
+Prostatas tsuodtsaåtsådibme, jali prostatabiopsiddja, la gå dåktår válldá prostatas sieldes smávva biehkijt tsuottsas åtsådittjat dajt.
+Prostata l álu sjallat, tjavdes ja vehik vanádahtte.
+Prostata l ráksá mij la gådtjåbåhtså bajep oase birra jur gådtjårágá vuollelin.
+Prostatarávsá doajmma l dahkat dålvudimlåssjkusav sájojda.
+Åvddåbáhko
+ÅVDDÅBÁHKO
+Åvddåtjála
+åvddåskåvllådoajmmaj ja vuorrasijhuksuj ållåsit jali
+Båsskå le mállaga åvddågietjen.
+Åvddålijguovlluj ájggu Sámedigge rijkajgasskasattjat dáv ássjesuorgev tjalmostahttet.
+Luondulasj le maŋenagi sijá fámov dán forumin nannit.
+åvdåsråhkålvis 1 Jubmel, dån guhti almev ja ednamav sjivnnjeda, gijttep duv divnna åvdås mij ednamin viessu.
+åvdåsti rijkalasj unneplågojs muhtemav ja manna sebrulattja organisasjåvnån jali dan bájkálasjsiebrijn jali åssudagájn ienemusát li ulmutja tjadnusijn rijkalasj unneplågojda, ja
+Ássjeulmusj galggá svierigadárov, vuonadárov jali sámegielav máhttet.
+Oassebiele åvdås oadtju ássjeulmusj ságastit.
+Væhkkálahkkoj ja liegga guládallam æjgádij ja mánájgárde barggij gaskan le mánájda ja sijáj soapptsomij ávkken.
+åvdesti rijkalasj unneplågojt laseduvvá aj
+gielladåjmaj aktisasjbargo ja koordinerima åvdås iesjguhtik giellaguovlon.
+Gå galggá åvdåsvásstádusáv formálattjat juogadit de dat mierkki ásadusá hæhttuji buorep ålgodisævtojt oadtjot váj bessi ietjasa kapasitehtav ja máhtudagáv tsieggit dáv åvdåsvásstádusáv váldátjit.
+dahkamussan dahkat ja åvdåsvásstedit webbabiele
+dárbaj buoreduvvat fábmudágáj åvdåsvásstádus
+Åvdåsvásstádus gajkkoma åvdås gullu dan rijkkaj mij la tsägggoma åvdås vásstedam.
+Åvdåsvásstádusáv máhttá ja bierri juohket oahppe, skåvlå ja æjgádij gaskan.
+hábbmitjit ulmijt sisŋep sámegiellabargguj bierri Sámedikken gávnnut.
+ÅVDÅSVÁSSTÁDUS IETJAS OAHPPAMA ÅVDÅS (II.)
+åvdåsvásstádusá juohkemav sámegiela vuoksjuj.
+åvdåsvásstádusáv sámegiela vuoksjuj.
+Åvdåsvásstádusjuohkem varresvuoda-dievnastusán
+Gielladåjmaj åvdåsvásstádus ja koordinerim
+ Giellagatjálvisáj åvdåsvásstádus ja fábmo
+Giellagatjálvisáj åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo
+Sámegiela åvdåsvásstádus
+Kvalitehta sihkarasstema åvdåsvásstádus varresvuoda- ja huksodievnastusájs sámijda aj le badjásasj dásen.
+ Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås
+bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán.
+Åvdåsvásstediddje jådediddje galggi
+Finnmárkokommisjåvnå ja Finnmárko miehttseduobmoståvllå láhkaásadus
+Finnmárkokommisjåvnnå
+Politihkalasj åvdåsvásstediddje
+Dålusj ájgijn jur dáv dahkin álmmuklåhkåmij tjadá.
+Kymrilasj giella le åvddåla ságastuvvam ålles Walesan, ja åvddåla englándaga stuorrabrittaniáj båhtin, ságastuváj giella ájn vijdáp guovlon.
+" Giella-sadje-prosjevtaj " åvddånlåpptima diehti ájggu Mánáj- ja dássádusdepartemænnta ja Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta aktisasjbargujn sámedikkijn ásadit konferánsav giellasajij kultuvrra- ja asstoájgesuorgen.
+bádtjitjit sámegiela lasedum anov.
+• Åvddånahttet buorre varresvuodadievnastusájt sámegiellaj sáme mánájda ja nuorajda
+• Åvddånahttet nuortta-, julev- ja oarjjelsáme terminologijav varresvuoda- ja huksodievnastusá, bulke ja kriminálahuvso ja ietján almulasj háldadusá adnuj
+Kulturæládusáj mávsánisáv åvdedit
+Svierigin galggá åvdeduvvat, nåv gå mánáj
+ Nanos åhpadimmodella sámegiela åhpadussaj vuostasj- ja nubbengiellan galggi
+● åvddånahttet aktisasj dádjadusáv sáme sebrudagáj diles ja åvddånahttemdárbos.
+Åvddånahttet aktisasjbarggosjiehtadusáv Sámedikke ja Sáme dájddárráde gaskan (Dájddársjiehtadus)
+Terminologia ja giellateknologalasj åvddånahttem li ájnas ålgodisævto sámegiela vuoksjuj.
+Vuostatjin de le reivtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan, ja gånnå ájnegis oahppe oadtju dáv rievtesvuodav ållånahttet.
+• åvdedit rijkalasj unneplågogielaj bisodimev.
+Ovlevuelien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Graesiejaevrien (Grasvatnet), dan maŋŋela dan jávre milta koordináhta 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpena guoran.
+Ovlevuelie la Ubmeje tjielde guohtomguovllo.
+avtaárvvusasjvuodav, ij sæmmilágásjvuodav..
+Tjielden gávnnuji moadda ällosujttovidnudagá.
+avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusá gájbbedi sáme duostoduvvat barggijs gænna li sáme giella ja kultuvrra máhtudahka.
+avtagærddásattjat kjemijalattjat vuosedit biebbmoábnnasijt biebmogálvojn ja båhtusijt tjielggit
+Avta jali guovte biejve maŋŋela boahtá ruoptus duostudahkaj oattjotjit ådå dálkkasav, juogu de tablähttan majt njiella jali biejaduvvá guoddnáj.
+Da sieradi sæmmilágásjvuoda ájádallamis, mij ienebut dættot sæmmilágásjvuodav gájbbádussan, ja ij dættoda sieradusájt ma gávnnuji
+Madi avta ságastallamin le mátematihkka ja dárogiella tiebmán, de la nuppen ságastallamin praktihkalasj ja estetalasj fága tiebmán.
+ Barggat aktan suohkanij, sáme ásadusáj ja organisasjåvnåj gåktu juogadit åvdåsvásstádusáv
+Vaj sáme giellaháldadimguovlo vijdeduvvi bagádallamij ja aktisasjbargo baktu suohkana oajválattjaj
+Aktisasjbarggo Sámenuorajn
+Aktan ráddidusájn ja guovlulasj ásadusáj tsieggit kulturæládusájt akta dajs ådå æládussuorgijs sámijda
+Aktisasjprosjäkta Sámedikke ja CBM " Renen som indikator " gaskan la jåhtuj boahtám.
+Aktisasjbarggosjiehtadusáj árvustallam ij le doajmmam gåktu galgaj.
+Aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu Sámedikkijn bæssá juohkka suohkan dåjmajt jåhtuj biedjat ma hiehpi gielladilláj mij le juohkka suohkanin.
+Aktisasjbarggosjiehtadusá fylkkasuohkanij
+Guovtegielakvuodarudáj aktisasjbarggosjiehtadusá
+Aktisasjbarggosjiehtadus vuollájtjáleduváj 2012 guovvamáno.
+- Aktisasjbarggosjiehtadus galggá dahkat álkkebun liehket sábmen Oslon.
+Samarbeidsavtale mellom Sametinget og fylkeskommuner http://www.sametinget.no/Dokumenter
+Aktisasjbarggosjiehtadusáj sisadno le giellaássje ja da tjadni gasskasasjvuohtaj ja aktisasjbargguj ja konkrehta dåjmajda váj fylkaj sámegielajt bisot ja nanni.
+Aktijbargon iesjmiedogisorganisasjåvnåj
+Aktisasjbarggo tjoaggulvisáj gaskan jali pråvsstådásen, gånnå ásaduvvi årruha jali tjåhkanime gånnå
+Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme
+Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Máná sijda siegen barggat galggá liehket dåjma vuodo
+Aktisasjbarggo NRK-sámeradioajn
+Aktisasjbarggo soajttá liehket formála hámen aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu, jali iehpeformála rádádallamtjåhkanimij jnv baktu.
+Kultuvrra (kultur)
+Aktisasjbarggo Sámedikke, bájkálasj sámesiebrij ja da guokta ásadusáj gaskan, Duoddara ráfe ja Lullesáme dávvervuorkká, luluj luondulasj.
+suomajn aktisasjbarggo le ienemusát læhkám tjanádum skåvlåjda sirman ja Uhtsjågån aktisasj åhpadusájn guokti vahkkuj.
+Dijáj siegen galggá siján hukso- ja oahppambirás mij le jasska ja mij sæmmi båttå hásstal sijájt ådå lávkijda ja væráldav guoradallat.
+Huksodilij, ståhkama ja oahppama tjadá iehtjádij aktiduvvá, ietjá bágoj javladum gájka bæjvvásasj dilijn mánájgárden.
+Ietjá ulmutjij siegen liehket le ájnas mánáj åvddånahttemij ja oahppamij.
+le avtastallam mánájgárden.
+Aktan Fusa suohkanijn le prosjæktajuohkus åvddånahttám vædtsagav majna galggi vuogádus láhkáj barggat merustallamijn karakteraj dagi (VUK.)
+Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggimis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj.
+Juohkka ájnna hæhttu diedulattjat ájádallat njuolgadusáj ja rutijnaj birra ma árkkabiejvev stivrriji.
+Juohkka ájnna giellaaddne, politihkkár, ásadus ja almulasj háldadus hæhttu válljit sámegielav adnet.
+Stuorra åvdåsvásstádus le juohkka ájnna giellaaddne duogen, valla Sámedigge sihtá aj ásadusáj ja politihkkárij duohkáj dáv åvdåsvásstádusáv ájn ienebut biedjat.
+Ij oattjo vájku man ednagav allamáksosuojen oasstet.
+Álu vaddá gådtjå- jali varraåtsådimev.
+Márjju l gullam rádnajt dan birra ságastime, filmajt gähttjam, tidnigijt låhkåm jali gullam iehtjádav massta ájádusájt oadtju gåktu ájtu galggá dåbddut.
+Máksá ietjasmávsov mij la 120 kråvnå juohkka bále, valla dát mákso ij riekknidalá allamáksosuodjáj.
+Ájnegis máná vásádus jur dákkir dáhpádusájs árkkabiejven le ållu vuodulasj.
+Iesj mierret
+Njittjev biedjá akta ájgen duolbbadisá vuosstij mij sisanet kasehtav röntgenfilmajn.
+aktugattjajn li riektá adnet gielajt njálmalasj ja tjálalasj aktavuodajn fábmudagáj aktugasj ássjen manna fábmudahka l mierrediddje
+Nuppástimtjuottjodiddjijn ássjijn majn aktugasj la
+Máhttá álgget gå aktavuodav válldá nuorajduostudagájn. Oahppevarresvuodajn jali varresvuohtaguovdátjijn.
+Oadtju aj guodet tsuodtsaåtsådimev prostatas åtsådittjat jus gávnnuji bårredávddasella.
+Máhttá de ienni viehkev kuratåvrås jali ietjá doarjjaulmutjis oadtjot.
+Máhttá válljit ij allamáksodáhtábássaj säbrrat.
+Máhttá válljit oasstet divrrasap dálkkasav mij la tjáledum dálkastjállagin, valla de hähttu iesj gasskasieradusáv mákset, dat ij gullu allamáksosuodjáj.
+Máhttá aj dåbddåt nággidum vuorddet seksajn vájku iesj luluj sihtat dav adnet.
+Márjju hehpan gå ij oattjo oassálasstet.
+Aktan gielav nannip!
+Aktan nammadi oahppe bájkkenamájt majt huomahi, juogu ietjasij lahkabirrasijn, tjærron jali ietjá sáme bájken.
+Ovttas.no - Sáme oahppamnævo nehtan
+Aktan åhpadiddjijn máhttá oahppe sjiehtadit ådå ulmijt åvddålijguovlluj.
+Pedagogaj siegen jådediddje barggijt bagádallá, æjgádij aktisasjbargov jådet ja tjuovvol måråstim-ássjijt.
+ Ásadusáj ja organisasjåvnåj siegen ásadit diedulasjvuodav man ájnas le sámegielav adnet sihke
+ságastimsyntessa galggá aneduvvat dagu duoddevædtsak aktan dábálasj korrektuvrraprográmmaj.
+aktidit tjuottjudusguovloj stuoredimev.
+Varrudagá Gåhttjom åvddånahttemságastallamij hæhttu ájge bále sijddaj sáddiduvvat.
+Aktan åhpadiddjijn máhtti oahppe hiebalgis tiemáv gávnnat.
+Aktan ájádallaba gåktu oahppe galggá åvddålijguovlluj barggat.
+Aktan máhtteba sáhkadit majt hiehpá dahkat ja dav arvustallat.
+Danen le viehka ájnas vaj Vuona sámedigge aktan Suoma ja Svieriga sámedikkij gájksábmelasj álggoálmmukberustimijt vuorodi.
+aktidit bágov ietjá bágujn
+máhtti láhtjet dilev sæbrástallamij ja máhtudakjuohkemij buolvaj gaskan.
+Gávnada ienep slevta birra áhko jali ádjá siegen jali iehtjádij siegen ietjat lahkusin!
+Åtså biednikdårjav
+Kultuvrraiellem
+Guossida iesj barggosajijt, nav vuojn dujsta buorre gåvåv oadtju.
+Åtså maŋemusát moarmesmáno 15 biejve!
+Åhtsit vædtsagijt, vájku mánáj siegen, ja biedjit dajt vuojnnusij.
+dahkamussan tjadádit dagojt lasedittjat
+Oadtju gus duola dagu oahppe gudi lij smidá skåvlån nuoges hásstalusájt skåvllåbiejve birán?
+oadtju bagádusájt gåktu buoredit båhtusijt ja fágalattjat åvddånit
+oadtju diededimev gåktu sij bargojn vuorbástuvvi
+Ajtu pasiænnta- ja addneriektáláhka duodas sámegielagijn le riektá diedojt sámegiellaj oadtjot, valla láhka aktu ij le nuoges sihkarastátjit sámegielak pasienta bessi sámástit gå varresvuodadievnastussaj båhti.
+Pasiænntariektálága § 3-5 mij vaddá pasiænntaj riektáv diedojda ma li ájnegis dárbojda hiebaduvvam, ja lága § 4-2 mij mierret dåhkkidime hámev, li aj guoskavasj mærrádusá.
+Passijvalasj suovastibme
+Paulus Utsin diktesne lohkebe dållen bïjre goh dåeriedæjja jieliedisnie.
+Pedagoga-psykologa dievnastus (álu oaneduvvam PPD jali PP-dievnastus) le suohkana ja fylkkasuohkana rádevadde dievnastus.
+Pedagoga-psykologa dievnastus (PP-dievnastus)
+Pedagoga li jådediddjáj ájnas doarjodiddje, ja sån galggá iehtjádijs viehkev oadtjot dárbo milta.
+Pekka Sammallahti le Gållegiela nammadusá åvddåulmusj.
+Penšuvdna dinejuvvo go várrejuvvo mearriduvvon proseantaoassi sámediggeáirasa dahje álbmotválljejuvvon áirasa buhtadusas.
+Penšuvdna galgá addojuvvot lassin álbmotoaju ahkepenšuvnna.
+Penšuvnnat muddejuvvojit nugo álbmotoadju.
+Pettersen, Torunn og Johanne Gaup (2001): Kartlegging og utredning av offentlige samiske informasjonstjenester.
+Phileos le gieresvuohta guojmmealmatjijda jali gieresvuohta almatjij gaskan ráddnan.
+Photostory le nåvku ja álkke adnet, ja danna dåhkki tevstav gåvåjda lijmmit.
+PicLab ja LineCamera li muhtem ietjá máhttelisvuoda.
+plakáhtta, mujddo-mappa, lågådallam
+Divna guládallamijda ma gulluji bargguj le plakáhtta vuodon, ja divna guládallama li sámegiellaj.
+Pládna gájbet Vuona girkkon le evangelak luhterlasj oahppa vuodon.
+Pládna galggá dagáduvvat birás-, suvddem- ja ásadimbargojda.
+Hæhttu agev plánajt, rutijnajt ja njuolgadusájt árvustallat ja rievddat dárbo milta vaj alla kvalitehtav bisot.
+Pládna- ja biednigahttemkomitea:
+Pládna- ja tsiekkaduslága milta li aj suohkana vælggogisá sihkarasstet dåjmajt nannitjit almma oassálasstemav gånnå ulmmen la oadtjot diedulasj guorrasimev njuolgga vájkkuduvvam sáme berustimij ja bájkálasj sebrudagáj.
+Pládna- ja tsiekkadusláhka
+Pládna- ja tsiekkadusláhka / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Pládna le juogeduvvam 10 dássáj.
+Pládna jahkásattjat ådåstahteduvvá.
+Plána Sámedikke strahtegalasj bargguj åvddålijguovlluj árbbediedujn la dagádum
+Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav
+Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav.
+Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav (bs. § 3-2).
+Plánimbagádus le danen dagádum muhtem bagádustjuokkajs jali njuolgadusájs masi vas li tjiegŋalap kommentára.
+Vájkkudusanályjssa le plánidum tjadáduvvat 2009-gidá.
+plánit, tjadádit ja árvustallat statistihkalasj guoradallamijt
+Plánit, tjadádit ja åvddånbuktet guoradallamav gåktu máná ja nuora adni sámegielav ja gåktu duot dát áldarjuogos adná gielav duon dán láhkáj
+plánit gåktu luonnduressursajt adnet ja ávkkit, subtsastit slájaj birra ma ávkástaláduvvi, tjoahkkima birra máno ja ietjá luonndofenomenaj gáktuj ja buohtastahttet ietjá sáme sebrudagá dábij
+plánit, tsieggit ja gæhttjalit avtagærddásasj modellajt tsiekkaduskonstruksjåvnåjs ja prosessav dokumenterit ájalvisá rájes gitta gárves buvtagij aktan tevstajn ja tjuorggamij
+plánit, dahkat ja gæhttjalit mekánalasj ståhkusijt, ja tjielggit mekánalasj sirddema prinsihpajt
+plánit ja ållidit tjállemprosjevtav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat ietjas tevstajt ja ietjas tjállemåvddånimev giella- ja tækstamáhto milta
+plánit ja tjadádit gæhttjaladdamijt vuosedimreaksjåvnåj, ábnnasij sieradibme segadusájn ja amás ábnnasa analyjssa
+plánit ja tjadádit duov dáv guoradallamav gånnå variabelijt identifiseri, dáhtájt viedtji ja hiebadi ja rapportav tjálli gånnå aj le dágástallam mihttimiehpesihkarvuodas ja vejulasj boastovuodaj árvustallam
+plánit ja tjadádit guoradallamijt gåjt dal avtan luonndoguovlon, váksjumijt registrerit ja båhtusijt systematiserit
+plánit ja tjoahkkit dáhtájt váksjomij, gatjádallamguoradallamij ja gæhttjaladdamij aktijvuodan
+Sámedikke jahkásasj nuorajkonferánsajt plánit ja ásadit.
+gárvedit ja oassálasstet luonndoresursajt, subtsastit tjerdaj birra ávkeduvvi ja ságastallat manen tjuohppamájgge le dáhpádusáj vuoksjuj luondon
+ásadit subttsastevstav
+ásadit subtsastevstav ájáduskártta ja dåjmadibme viehkken
+plánit, dahkat ja gæhttjalit avtagærddásasj gávnijt ma elektrihkalasj energijav adni, ja gárvvidum gávne åvdås reklamerit
+plánsja álfábehtajn ja tevsta tjanádum duon dán tebmáj rájaduvvi sijddaj skåvlås ja gatsoduvvi siejnijda sijdan
+Polijssa, patiänntaorganisasjåvnå ja politijkkára
+Politihkkahábbmidibme lahka guládallamijn dájdda- ja kulturiellemijn
+Politihkalasj ássje: Biehtsemánon jage 2010 mierredij Sámedigge minerállabagádusáv bærrájgehtjatjit sáme kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellema vieledusájt plánimij hárráj almma guoradallamijda, gæhttjalimválldemijda ja minerállaresursaj ávkástallamijda árbbedábálasj sáme guovlojn.
+Finnmárkokommisjåvnån
+Politihkalasj ássje: Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat.
+Politihkalasj ássje:
+Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010.
+Galggá vatteduvvat nuoges ájgge tjadádit almma rádádallamijt ja politihkalasj giehtadallamav oajvvadusás.
+Guokta jahkásasj aktisasjbarggotjåhkanime li læhkám politihkalasj mieren.
+Politijkalasj ulmme mierreduvvá åvdemusát gå boatsjojäládus le sáme kultuvrraárbes ájnas oasse.
+Politihkalasj vásstádussuorge ráden
+Ráddidusbeludagáj politihkalsj vuodo - soria Moriasjiehtadusán- le ulmmen jådedit sámepolitihkav mij galggá sáme álmmugav dievnnut nav vaj sáme giella, kultuvrra ja sebrudakiellemin galggá liehket sihkar boahtteájgge Vuonan.
+Unneplågopolitijkka buvteduváj politijkkasuorggen 2000 jagen Svieriga
+Bulkkeallaskåvllå ájggu joarkket ietjas rahtjamusáv lasedittjat rekrutterimav vejulasj åhttsijt sáme duogátjijn persåvnålasj tjuovvolime ja lahka aktijvuodajn ájggeguovddelis bulkkeguovlojn.
+Bulkkeallaskåvllå le, ietjas guládallam- ja rekrutterimstrategija tjadá, tjalmostam ulmutjijt rekrutterit unneplågåduogátjijn, dán vuolen sáme duogátjijn.
+53 Bulkkeallaskåvllå le 1993 rájes vájmmelisát barggam rekrutterit ulmutjijt etnihkalasj unneplågoduogátjijn, dáj siegen aj sáme, bulkkeåhpadussaj.
+• sisiválldemnjuolgadusá Bulkkeallaskåvllåj vaddi máhttelisvuodav sisiválldet gittan 20 prosenta åhttsijs n. g. sierra dågålasjvuodajn, jus åhttsijn li sierra máhtukvuohta jali kvalitehtta bulkkeetáhtta dárbaj.
+Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudahka álgij 2008-tjavtja prosjevtav gånnå lij ulmmen lasedit åhttselågov sáme duogátjijn bulkkeåhpadussaj.
+• aktisasjbarggo gaskal Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudagá ja Lulle- ja allefinnmárko bulkkeguovlo dagátjit vájmmelis rekrutterimav.
+Politija IKT-systema e nuoges buoragit dåjma.
+Bulkke- ja lænsskaetáhtajn ælla vuoge barggijt etnihkalasj duogátjis lågåtjit.
+TYSFJORD Árran julevsáme guovdásj i Tysfjord
+Positijvva sierra ávkke aneduváj dárbulattjan vaj avtaárvvusasj riekt�� sjaddin sámij ja láttij gaskan.
+PPD fágalasj rádev vaddá.
+PP-dievnastusá ássjegiehtadallamav máhttá gålmå åsijda juohket:
+PP-dievnastusá bargo vuodon le åhpadimláhka, duola dagu tjuovvovasj njuolgadusá:
+PP-dievnastus galggá ierit ietján mánájgárdijt ja skåvlåjt rádedit ja bagádallat váj dilev láhtjá mánájda / oahppijda gudi dav dárbahi.
+PP-dievnastus barggá aktan duola dagu mánájgárdij ja skåvlåj váj fálaldagáv hiebat máná / oahppe ævtojda.
+PP-dievnastus galggá skåvlåjt viehkedit dilev láhtjet åhpadimev hiebadit oahppijda gejn li sierralágásj dárbo.
+PP-dievnastus guoradallá ja rádijt vaddá gåktu bagádallat mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gejn li dákkir hásstalusá:
+PP-dievnastusán le sjávodisvuodavælggo.
+PP-dievnastus máhttá doarjjaságastallamijt vaddet ájnegis oahppáj, ja máhtti árvustallat vijddásappo vuosedit.
+PP-dievnastus máhttá aj viehkedit ållessjattugijt gudi sihti vuodoskåvllååhpadusáv válldet.
+P-tablehtajn merkaj álu dav mij ajtu li nammadum aktidum p-tablähttan.
+P-tablähtta li preventijvvanävo tablähttahámen niejdajda.
+Praktihkalasj anon le matematihkka vædtsak.
+praktihkalasj oassálasstema baktu vuosedit ja tjielggit dárkkelit gåktu luondon bierggi
+Prästen kan säga: h.: Gullis dát tjoaggulvis (Gullisa dá vihtana) dunnu jáhtojt.
+Prästen kan säga: h.: Duosstot Jubmela / Härrá buorissjivnnjádusáv:
+Sálmma * Buorissjivnnjádus
+h.: Gástadip danen gå Jesus javlaj:
+Pressadoarjja sáme avijsajda, mij 335. kap 75. påsta baktu Kultuvrra- ja girkkodepartementa budsjehtan juolloduvvá, galggá divádit sierramávsojt tjanádum sámegiela avijssaålgusvaddemij.
+Gehtja gudi vásstedi præssaaktijvuodas Sámedikken ja globála koordinerimjuohkusin.
+Sierra præssaladnja aj galggá ásaduvvat gånnå bæssá hárpodis næhttaj, barggosaje ja njuolggasátta konferánssaguovdátjis.
+hievedusá joarkkem (prefasjåvnnå) musikserie a, se bilaga h / v: Ja sáddnán, dån le vuogas mijá hievedussaj gájkviekses Áhttje, ájlis Jubmel.
+Proposisjåvnåv máhtá aj oasstet Rijkabiejve
+giehttot ietjas birra, ja ietjas familja ja berrahij birra
+Presidænnta Aili Keskitalo javllá ij la dát ietján gå almma juollodim vuollánibme sáme sebrudahkaj.
+Presidænnta Olli joarkká AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambassadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar, ietjas mærrádusá baktu vuoset sån ja ájrasstáhta dåjmalattjat gæhttjali álggoálmmugij riektájt tjadádit.
+Presidænnta sávvá vuorbev ådå biskoahppaj
+Presidænnta sávvá vuorbev ådå biskoahppaj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Prinsihpalasj oasse
+Prinsihpa li dutkamij vuodos ja máhtti tjanáduvvat åhpadahttijnárvustallamij mij le tjáledum
+Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav.
+Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav.
+Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse.
+Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 1.
+Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3.
+Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3.
+Pråvståjt virggáj biedjat oajvvaduvvá bisspaguovllorádáj biejaduvvat, mij uddni juo suohkanbáhpajt ja ietjá tjoaggulvisbáhpajt virggáj biedjá.
+Hábme le ietjájduhtedum passijvva doajmmadoarjjaårnigis ienebut åvddånahttema guovlluj - dakkir jårgijdimes lav mån viehka ávon, javllá sámediggeráde Marianne Balto.
+Prográmmaájgen biednigahteduvvi jårbbå 35 miljarda kråvnå.
+Prográmma mij plánaj milta galggá gudá jage ájgen tjadáduvvat, galggá dilev láhtjet váj ássje dåbmarappo giehtadaláduvvi ávkken etáhttaj, addnijda ja iehtjádijda.
+teknologija ja åsåstuhttema birra Tråmså
+Prográmma gåhtjoduvvá Ednamdáfoprográmman.
+Prográmmatjiegŋudibme: Duodje, Vidnudahka, Sáme histårjjå, Nanos turissma, Bivddo ja miehttseiellesujtto, Sámegiella, Låvssim, Boatsoj ja luonndo, Boatsoj ja boatsojäládus, Sámebiebbmo ja Doalvvoma luondon.
+Prográmma målssu åvdep birás- ja ednamdáfoåvddånimprográmmav (LBU. - prográmmav).
+kavuoduk giellateknologijav sáme ja ietjá
+Prográmma
+Mij guosská sáme gielajda dættoduvvá prográmman i. i. ájnas le arvusmahttet sáme giella aneduvvá dutkamijn ja dajnas máhttá dahkat sámegielak diedalasjdábev.
+Proposisjåvnåjn ja diedádusájn ma Stuorradiggáj åvdeduvvi, ja gånnå ráddidusán le ietjá vuojnno gå Sámedikken, de galggi Sámedikke árvustallama ja vuojno åvddånboahtet.
+birra l ålediddje ráddidusá webbabielijn
+Proposisjåvnån le aj Vuona girkko demokratijaådåstusá evaluerim.
+Prosækta álgeduvvá pládnaájggudagán, valla le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam.
+Prosjækta álgij biehtsemánon jagen 2012 ja vihpá guokta jage.
+adnet gåvvåvuosádusáv
+Prosjevta sisadno le Sáme allaskåvllå giellaguovdátjij siegen fállá álggoåhpadimev sámegielan ållessjattugijda.
+Prosjekta tjadáduvvá aktan Nordlánda universitehtajn.
+Prosjekta Språkteknologisk infrastruktur for urfolksspråk i Nordvest-Russland gullu Nuorttaguovllovuorodime prosjevtajda.
+Prosjækta galggá åvddånahttet modellajt aktanahtátjit sámegiela åhpadusáv
+38 13-jahkásasj skåvllåájgen ja alep åhpadusán, ja åvddånahttet dåjmajt gånnå giella ja kultuvrramáhtudahka aktan gehtjaduvvi.
+Giela muitalusat / Giela giehto
+Prosjækta galgga guoradallat gålmå buolvaj giellaadnemav.
+Prosjevtas li moadda ávkálasj åtsådallamijt oadtjum ja dat aneduvvá vuorbástuvvam.
+Prosjækta l geldulasj, ja mujna li vuorddemusá dát oadtju ienebut sámástittjat, javllá Valle.
+Prosjækta le aktisasjbarggo Justijssa- ja gárvedimdepartementajn.
+Prosjækta, mij le gárvedum aktan Sámeskåvlåstivrajn Svieriga bielen, le interregprosjækta rájáj rastá ja guosská oahppijda ålles oarjjelsáme guovlon.
+Prosjevta birra le tjáledum aktisasjbarggosjiehtadusán sámedikke ja Tråmså fylkasuohkan gaskan.
+Prosjektakoordinahtur prosjektajuohkusa dagá ij lim guhkás bessam.
+Prosjækta máhttá vuosedit buorre båhtusijt mij gullu galles ållessjattuga gudi li sáme åhpadimev tjadádam ja galla giellaguovdátja ja ietjá institusjåvnå li prosjevtajn barggam.
+Prosjækta ásadij i- i- resurssajuohkusav 30 bulkkevirgálattjaj unneplågoduogátjijn, gålmås dajs sáme duogátjijn, gudi vájmmelisát barggin nuoraj hárráj åttjutjit Bulkkeallaskåvllåj bessat.
+sáme dájddárijs, sáme biebbmokursajt, sáme
+Prosessan le hypotesaj åvddånibme, gæhttjaladdam, systemáhtalasj váksjoma, dágástallam, kritihkalasj árvustallam, argumenterim, konklusjåvnåj vuodustibme ja gaskostibme.
+Jus dát prosjekta galggá jåhtuj boahtet de hæhttu boallobievddeårnik åvddånahteduvvat dajda gålmå gielajda: gielldasámegiella, komi ja nenets.
+prosjevta birra
+Prosjækta galggá jådeduvvat sámegielak nuorajs, ja ulmme l iehpeformálalasj ja interaktijvalasj arenav julevsámegiellaj dahkat.
+Prosjækta jådeduvvá Suoma Sámedikkes.
+Prosjækta galggá gehtjadit, tjáledit ja dilev árvustallat automáhtalasj suodjalum ja ådåp sáme tsiekkadusájn.
+aktisasjbarggoguojme prosjæktaj le snåasen tjïelte ja ietjá dåjmadiddje vuodoåhpadusán ja alep åhpadusán.
+Barggojuogos nammaduvvá guovtijn ájrrasijn dájddárlihtos ja akta sámedikkes.
+Prosjekta sierraláhkáj dættot oarjjelsámegiela åhpadusáv iesjguhtik dásen.
+Prosjevtan galggi guokta máhttudaktjoahkkájgessusa dagáduvvat, akta akademak åtsådime birra ja akta árbbedábálasj máhttudagá birra.
+Prosjevta li nuoraj hárráj dajn guovlojn.
+Prosjevta ájalvis le interaktijva arenav ásadit gånnå julevsámegielak nuora bessi gielastisá adnet.
+Prosjevtan le ulmmen jåksåt gájkka oahppijt gejn li oarjjelsáme åhpadus vuodoskåvlån Vuonan 6.-9. klássagijda ja 5.-8. klássagijda svierigin.
+Prosjevta ulmmejuogos le juohkka sáme guovdásj sámeguovlon gånnå tjalmostuvvá bájkálasj sebrudagájda masi Jåhkåmåhkke ja Divtasvuodna gulluji.
+Ulmmen prosjevtajn le oassevállde galggi arvusmahteduvvat formáliserit ietjasa sámegiela máhtudagáv, nav vaj sij máhtti sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat adnet.
+Sáme mannoiellem la binnáv loavddam julevsáme guovlon ja prosjevta ulmme le ásadit edisik gålmmå viddnudagá åvddål 2016.
+Ulmme prosjevtajn le arvusmahttet ratjástimev máhtudagáv oarjjelsámegielan lasedittjat, oablodit gielav ja ienep arenajt giellaadnemij dahkat.
+Gå unneplåhkogiella binnebut ja binnebut luondlattjat buolvas buolvaj sijdan ij åhpaduvá, sjaddá ájgij milta binnep ja binnep gudi oadtju ieme máhtudagáv gielas. Jus giellalådnom manná vuosteldime dagá, de maŋemussaj ælla des gielan ieme ságastiddje vil.
+Prosjevta oajvveulmme le metodologijav åvddånahttet man milta árbbedábálasj máhtudagáv duodas, bisot, suoddji ja vuorkki.
+Prosjevta oajvveulmme le tjalmostahttet ja ælládahttet oarjjelsáme gielav ja kultuvrav, ja åvdedit guovtegielakvuodav snåasán ja nuortta-Trøndelágan.
+Prosjevtan le plánidum guokta giellabiese jahkáj gålmå jahkáj.
+Gávnnu juo resurssabáŋŋka, www.kirken.no/storstavalt/prosjekt /, diedoj moatte prosjevtaj,
+Iemelágásj varraåtsådimijn máhttá PSA-árvvo gehtjaduvvat.
+PSA-árvvo máhttá aledum jus la prostatastuoredibme.
+PSA-árvojda álu árvo badjel 3 mikrográmma lijttarij riekkniduvvá lassánibmen.
+PSA-åtsådibme ij dábálattjat dagáduvá gájkkásasj varresvohtagähttjamin ålmmåjda árvustalátjit jus siján la prostahtabårråmdávda sieldes árra hábme.
+Ávke ja hieredisá
+PSA l ábnas mij dagáduvvá prostatan ja vuotjoduvvá varraváren.
+PSA gávnnu dábálattjat binná mieren varán aj, ja l dat nárre mij mihttiduvvá PSA-åtsådime baktu.
+PSA l oanádis [prostataspecifikt antigen].
+PSA l varraåtsådibme mij gullu åtsådimijda majt dagá gå prostahta åtsåduvvá.
+PSA mihttiduvvá aj ájggeguovddelis prostahtabårrråmdávda dåmajdimen.
+Vilhelmina norra tjiellde oadtju Raajnesev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. - bårggemáno 31.b..
+Råaksoentjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti, dat änos Finnskardbekkena milta njálmmáj Skardmodalselvan.
+Ådåjakmánon galggá Raanes Sørensen álgget viddnooahppen virggebalæhttaásadusán, Coastal City Ballet.
+Raasten Rastah - oarjjelsáme kulturfestiválla ásaduvvá juohkka nuppát jage Rørosan ja le rádjágasskasasj festiválla oajvvedættojn mánájn ja gielan.
+Raavrevijhke le Jåma sijddasuohkan.
+Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelágan mierredij biehtsemánon 2010 åhtsåt vaj bessi giellaháldadimguovlluj.
+Rabás gájkajda Gájka duostoduvvi säbrrat: nuora ja vuorrasa, jáhkkogisá ja gudi e jáhke.
+Rabás tjåhkanime
+Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen.
+Konsultasjåvnåjn sámedikkijn le departemænnta álggám guoradallat gåktu doarjjaårnik ienebut máhttá arvusmahttet divna sáme tjállemgielajt anátjit.
+Gå dákkár lágáj birra rádádallá de le Sámedikken åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat jut lága li álmmukriektá birástagáj sisbielen.
+Konsultásjåvnåjn vádnunij sidot almma konsulterima tjoavddusijt gávnnat masi máhttin guorrasit.
+Njidtjebårredávdda l akta dábálamos bårredávddatjerdajs nissunijn.
+fábmudagá galggi aj bagádime, diededime ja dakkir
+Ráddidusá rahtjamusá sámegiela hárráj hæhttu aj vuojnnut departementaj ietjasa sámegiela anos.
+Ráddidusá barggo sáme gielaj hárráj Vuonan le dá bajemus ulmmen:
+Ráddidus dárkkelappot tjielggij ulmme sámekultuvrav bisodit galgaj liehket geŋga ulmutja duogen.
+Ráddidus sihtá 2013 jage rájes álgadit gæhttjalimijn gånnå gålmmå fylkamánneámmádijda vatteduvvá nannusap bagádallamroalla NAV-addnij gáktuj.
+Ráddidus ájggu almodit ienep diedojt sámegiellaj ietjas næhttabielijn, ja lasedit sámegielak dokumentaj lågov.
+Ráddidus sihtá udnásj guokta ordniga mij guosská virggevahágahttemij målssot muhtem ájggerievtes barggovahágahttem buhtadusájn.
+Ráddidus ájggu dájna plánajn vuodov vaddet vijdes ja guhkesájggásasj ratjátimev sáme gielaj hárráj beruskáhtá suorgijs ja háldadusdásijs.
+Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj dåjmalattjat oassálasstet rijkajgasskasasj bargguj mij åvdet ságastallamijt stáhtaj ja daj álggoálmmukjuohkusij gaskan, javllá Aasrud.
+Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj barggat Sámedikke siegen váj sámegielajt suoddji ja nanni, javllá Rigmor Aasrud.
+Duodden galggá ráddidus moadda dåjma jåhtuj biedjat, duola dagu buorre kvalitehttagájbbádusájt dahkat, bagádusáv dahkat man sisadno le man mierij sisbielen galggá liehket gå varresvuoda- ja sosialdievnastusájt oasstá ja guhkep kontráktaájggudagá gånnå hiehpá.
+Ráddidus sihtá doajmmapládnaájge lahtjet vuodov nannusap rahtjamussaj sáme gielaj hárráj duon dán sebrudaksuorgen - sierraláhkáj åhpadusán, almulasj dievnastus- ja huksodievnastusán, ja vaj sámegiella galggá vuojnnut ja aneduvvat almulasj aktijvuodan.
+Ráddidus ájggu sierraláhkáj almodit ienep dokumentajt oarjjel- ja julevsámegiellaj.
+Ráddidus ájggu aj sihkarasstet ienep systemahtalasj ådåstusáv ja kvalitetadárkestimev sámegielak næhttabielijs.
+Ráddidus ájggu oadtjot bádnevarresvuodadilev guoradaládum ja máhttelis siváj aktijvuodajt, åvddåla árvustaláduvvi ienep dåjma buoredittjat bádnevarresvuodav sáme álmmugin (Bs. sd. diedá. nr. 35 (2006-2007).
+Ráddidus buktá láhkaárvvalusáv gidán 2013.
+Ráddidus ájggu materiálajt dahkat varresvuodaguovdátjij ja skåvllåvarresvuodadievnastusá adnuj mánájda ja nuorajda unneplåhkoálmmugin.
+Ráddidusá internæhttabielen www.regjeringen.no le sierra sáme giellaválljim fálos 2004 rájes.
+Bajemus ulmme ráddidusá politihkan sáme gielaj hárráj le láhtjet jaskugis boahtteájgev sáme gielajda Vuonarijkan - nuorttasámev, julevsámev ja oarjjelsámev.
+Ráddidusá unneplågopolitijkka
+Ráddidus oajvvat Vuona girkko biskåhpa boahtteájggáj galggi Girkkorádes virggáj biejaduvvat, ja Girkkotjåhkanibme galggá mierredit gåktu prosessa nominasjåvnåjn, jienastimijn jnv. gitta virggáj biedjamij galggá.
+Ráddidus oajvvat Sámedigge galggá oadtjot 225,655 millijåvnå Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
+Danen oajvvat ráddidus budsjehtav nannit 80 millijåvnå kråvnåj váj ådå IKT-infrastruktuvrra åttjudime barggo åvddån, ådå prográmmavuodo, buorep sihkarvuohta ja åvddåprosjektaj ådå stráffaássjesystemajda.
+Ráddidus oajvvat Sámediggáj juollodit 700 000 kråvnå bargatjit oarjjelsáme oahpponævoj ja terminologijaåvddånibmáj jagen 2012.
+Ráddidus oajvvat juollodit tjoahkkáj 205,75 millijåvnå jagen 2012 joarkket prosjekterit tjuovvovasj tsiekkadusájt:
+Ráddidus oajvvat juollodit 220 millijåvnå kråvnå 2012 jahkáj ådåstahtátjit IKT-tjoavddusijt NAV:an.
+Ráddidus oajvvat juollodit 85 millijåvnå guovddajournálajda varresvuodasuorgen 2012.
+Sáme d��jmaj juollodibme jahkáj 2012 le tjoahkkáj 843 millijåvnå, 17 millijåvnå lassánibme.
+Boahtte jage budsjehtan oajvvat ráddidus tjuovvovasj stuoráp prosjevtajda rudájt juollodit:
+Ráddidus oajvvat lasedit juollodimev almulasj oasstemij gujddimnammadussaj (KOFA) 2 millijåvnå kråvnåj jagen 2012.
+Ráddidus oajvvat moadda dåjma láhtjátjit lasse rekrutterimij sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja dåjmajt arvusmahtátjit ienebujt válldátjit sámegielav fáhkan ietjasa dáro åhpadiddjeåhpadusán.
+Ráddidusá sámegielaj doajmmapládna 2009-2013 ájggudahkaj sisadná moadda buorre dåjma ja le ávkálasj nævvon læhkám sámegiela nannima ja åvddånahttema bargo vuoksjuj.
+ráddidusá sámegiela adno
+Mærrádusá ráddidusá sámepolitihkan vájkkudi gåktu jáhkkoåhpadus sámijda organiseriduvvá girkkon.
+Ráddidusá sáme perspektijvva suohkanådåstimen, stáhttatjálle Anne Karin Olli baktu
+Oassen ráddidusá strategiddjan la aj fámon ådåjakmáno 1. b. 2010 rájes láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra.
+Ráddidusá mierredíbá lågovdahkam- ja revisjåvnnåhámijt.
+Ráddidus vuojnná dakkár filmmaguovdátja ásadimev buorren, gå máhttá buktet ajn vil ienep rahtjamusáv sáme filmaj hárráj.
+Ráddidus adná dáv luondulattjan dassta gå sámegiella le oadtjum nannusap dilen.
+" Ájnas vuodon ráddidusá sámepolitihkkaj biedjá ráddidus vuoduj Vuona stáhtta álgos la ásaduvvam guovte álmmuga ednamij - sámij ja láttij - ja goappásj álmmugin le sæmmi rievtesvuoda ja sæmmi gájbbádusá ietjasa kultuvrav ja ietjasa gielav åvddånahttet.
+Ráddidusá nammadibá guokta sebrulattja goabbá, goappás nuppen galggá vijdes ällobarggomáhttudahka ja gev biedji rijka boatsojäládusá oajvvadusá milta, ja nuppen galggá duobmármáhttudahka.
+Ráddidusá oadtjoba aktisattjat mierredit rijkalasj fábmudagáv dåjmadakbargojt dahkat.
+Ráddidusá ulmmen le divna ávddånahttem diehto- ja guládallamteknologijan (DGT) almulasj suorgen galggá universála prinsihpaj baktu hábmiduvvat.
+Ráddidusá ulmme le álmmugij fállat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáj berustahtek gielalasj ja kultuvralasj duogátjis.
+Ráddidusán le ulmme vidábuj åvddånahttet buorre fágalasj mánájsuodjalusáv buorre moattekultuvralasj máhtudagáj ja buorre diedojt sáme mánájsuodjalusá birra guovlojs gånnå sáme álmmuk le.
+Ráddidusán le ulmmen sihkarasstet jut gájkajn le máhttelisvuohta ja arvusmahttem tenologijav ávkkit ja ådå dievnastusájt buoremus láhkáj.
+Ráddidusá ulmme unneplågopolitijkajn la suoddjit rijkalasj unneplågojt, nannit sijá máhttelisvuodajt bájnnemij ja doarjjot histåvrålasj unneplågogielajt vaj viesso bisoduvvi.
+Ráddidusá unneplågopolitijkalasj strategiddja
+Ráddidus åvddånbuktá stuorradiggediedádusáv 2009 gidá avtastallamådåstusá birra varresvuodasuorgen.
+RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ UNNEPLÅGOJDA
+Návti ráddidus tjuovvol Girkkosåbadimev, sjiehtadus stáhta ja Vuona girkko boahtteájge aktijvuoda gaskan.
+Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit.
+Dan diehti doarjju ráddidus fylkkamánne gielladåjmajt jagen 2010 1,7 milliåvnå kråvnåj, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.
+Duodden ráddidus bihtám- ja lullesáme kultuvrradåjmajt doarjju.
+Ráddidus sihtá buoredit jådov almulasj digitála dievnastusáj åvddånahttemin ja dan diehti oajvvat stuorra juollodimijt IKT-gullevasj dåjmajda ja stáhtalasj IKT-prosjevtajda.
+- Ráddidus sierraláhkáj dættot miján li gålmmå avtaárvvusasj giela Vuonan.
+Ådå aktisasj vuododáhtásystebma Værroetáhtan (MAG-prosjekta) galggá buoredit værromáksoduodastusá kvalitehtav.
+Ráddidus sihtá nannit aktisasjbargov luojvoj organisasjåvnåj varresvuoda- ja huksosuorgen.
+Váj vissásit ålli Eidsvolltsiekkadusáv divvot Vuodoláhkaávvudallamijda jagen 2014 oajvvat Ráddidus 2012:n 120 millijåvnå dasi juolloduvvi.
+Ráddidus gålågattaj miejnnimis majdik sámijs tjerdalasj unneplåhkon, sáme farra nammaduvvin "samisktalende nordmenn " (sámegielak vuonaga).
+Ráddidus ij máhte mierredit gåktu skåvllåstruktuvrra galggá suohkanijn ja fylkasuohkanijn, dát gullu vuojn suohkana iesjmierredibmáj.
+Ráddidus juollot 3,5 milliåvnå guovtejahkásasj gæhttjalibmáj mij galggá vaddet diedojt dievnastusáj, juollodimij ja ássjegiehtadallama hárráj NAV-kontåvråjn.
+Mærrádus le Ráddidusá bieles gæhttjalibme miededittjat ILO 169 artihkal 15. Nr. 2 gájbbádusájt álggoálmmugij rievtesvuodav oassáj ávkástallamárvos minerálajs masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot.
+- Sihkarasstembarggo Ráddidushuodnahijn ådå váksjumguovdátjijn ja strávvejådov buoredittjat li ájnas dåjma maj lip ájggá juo barggam.
+Ráddiduskvartála boahtteájgge
+Ráddidus laset dårjav oarjjel- ja julevsámegielajt nannit ja åvddånahttet, ja vaddá 2 350 000 kråvnå moadda dåjmajda ma li Nordlánda fylkkamánne duogen.
+Ráddidus le budsjehttaoajvvadusánis 2011 oajvvadam sámegielaj juollodimev lasedit 10 millijåvnå kråvnåj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
+Ráddidus le 2012 budsjehttaoajvvádusánis oajvvadam 5,246 millijåvnå kråvnå juollodimev Divvun-prosjektaj, 1 millijåvnnå kråvnå Sámedikke bargguj sáme nuoraj diehtojuohkemij ja sámegielaj bargguj ja 9,446 millijåvnå kråvnå doarjjaårnigij mij galggá sámegielav nannit.
+Ráddidus le dan diehti mierredam tjalmostahttet dahkamusáj nannimav álgos ienni gå ådå organisasjåvnåv álgos tsieggitgoahtet.
+Ráddidus galggá gáhttit jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj háldadusá aktijvuodan tjuovoduvvá, diedádusá båhti sihke dárogiellaj ja sámegiellaj.
+Ráddidus le lága njuolgadustjállagin mierredam dát aledum Finnmárkoåbmudagá ednamæjgátdivudav 0,25% vuobddemárvos.
+- Ráddidus le gålmmå maŋemus jagijt lasedam sámegiela doarjjagav 23 millijåvnåj Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
+Ráddidus le mierredam departementa galggi liehket tjoahken udnásj ráddiduskvártalan ja lahkusin.
+Avtastallamådåstus Ráddidus le álgadam varresvuodaådåstusáv mij oanegattjat javllat vijdet suohkanij åvdås
+Ráddidus aj oajvvat 120 000 kråvnå juollodit sáme giellabálkkáj Gållegiella.
+Oajvvaduvvi aj rievddadusá virggeskihpudaknjuolgadusáj gáktuj vaj da buorebut hiebaduvvi udnásj barggoiellemij.
+Ráddidus (Regeringen) mierret dakkir säbrrama gáktuj åtsålvisá maŋŋela kommuvnas mij sihtá säbrrat.
+Danen de ráddidus mierredij doajmmaplánav sáme gielajda dahkat.
+Ráddidus vuolet gájbbádusájt bargodisvuodarudájda daj hárráj gudi li muhtem mærráj bargos ieret guolástusindustrijan.
+Ráddidus nanni sámegielaj vuorodimev
+Ráddidusá mielas le dát vuorbedis dilev mij hæhttu duolliduvvat.
+Ráddidusá mielas le ájnas ásadit guovtegielak sebrudagájt dåppe gånnå dát le máhttelis, ja le positijva mielan vijdábuj sámegiela háldadusguovlov vijdedit.
+Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra.
+- Ráddidus goarssástallá gå vuorodi museaj tsiekkadusájt, ja danen la sieldes hådjodahtte vuojnnet Saemien Sijte ij vuoroduvá.
+2009 jagen ráddidus oahpásmuhtij ådå unneplågopolitijkalasj strategiddjav biedjamdagoj nannidittjat rijkalasj unneplågoj riektájt ájn vil.
+ja ráddidus máhtti hábbmit gájkbadjásasj ulmijt
+Ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadusán la biejaduvvam 2 millijåvnå Sáme Giellagállduj, ja duodden biednigijt ådå giellanammadusá doajmmajådedibmáj.
+Ráddidus digitála dievnastusáj åvddånahttemav vuorot
+Jubmel sunnuv buorissjivnnjedij ja hålaj: " Sahkkidihtte ja lassánadde, dievdde ednamav ja dav dahkke dunnu vuollásattjan. "
+Rádeájras Ann-Mari Thomassen la dudálasj gå Sámedigge le mierredam budsjehtav mij låppti sáme sebrudagáj boahtte ájggáj.
+Rádeájras Ellinor Marita Jåma javllá Sámedigge galggá rapportav snivva låhkåt, danen gå dat sjaddá ájnas gå galggá buoredit Sámedikke doarjjaårnigijt sámegiela vuoksjuj.
+Rádeájras Henrik Olsen dættot vijdábut gájkka illastibme sáme nissunijs ja næjtsojs seksuálalattjat ja vahágahttemláhkáj ij la dåhkkidahtte.
+Rádeájras Thomassen tsuojgot sáme musea li viehka maŋebun vuona museajs mij guosská ekonomalasj åvddånahttemav ja dát juollodibme boahtá viehkken vinjogisvuodav njuolggitjit, ja duodden sáme kultuvrraárbev álkkebun ávkástalátjit.
+Rádeájras Vibeke Larsen låhpat dajna jut mij gudi lip álggoálmmuk avta værálda boandámus rijkajn beras lulujma ietjá álggoálmmugij åvddånahttema ja riektáj åvdås barggat, dásseárvvosuorgen aj.
+Rádeájras Vibeke Larsen javllá Sámedigge galggá joarkket sáme dávvervuorkáj ájnas bargov doarjjat, sæmmi båttå dagu sámediggeráde sihtá åvdedit dávvervuorká dárbojt váj máhtti sáme kulturárbev dåhkkidahtte láhkáj várajda válldet.
+Rádeájras Vibeke Larsen oassálasstá vuona delegasjåvnnåj AN:a nissunkommisjåvnån (CSW) ja nissunbiejvev New Yorkan ávvudallá.
+Rievddadus njidtjerávsán máhttá aj njidtjebårredávdas dagádum.
+Njidtje diebttjiduvvá aktij ietjá duolbugijn viehkken vaj åbbå duolbas sjaddá.
+Ráde doajmmá rijkalattjat.
+Ráde doajmmá dagu Sámedikke ráddidus, ja tjadát bæjválasj dåjmadimev.
+Njidtje biejaduvvá akta ájgen duolbbadisá nali mij sisanet gåvvådetektåvråv.
+Ráde le institusjonaliseridum aktisasjbarggo sámedikkij gaskan ássjin ma guosski sámijda moatten stáhtajn jali sámijda avta álmmugin.
+Njidtje diebttjiduvvá sjánjas duolbbadisájn viehkken mij dietteduvvá njittje vuosstij.
+Muhtem suohkana dán guovlluj gulluji, ja dáj suohkanij duogen le ietjasa álmmugav sámegiellaj dievnnot.
+ráddjit jali sisi giesset dåktåra rievtesvuodav dálkkasijt tjállet.
+Ráde oajvveulmme le sáme identitehtav, kultuvrav ja oassálasstemav doarjodit girkkon ja sebrudagán.
+Ráden li 15 ájrrasa, vidás vuona bieles, nieljes svieriga bieljes, nieljes suoma bieles ja guovtes ruossja bieles.
+Da gålmmå stuorra sáme álmmukjuohkusa Vuonan, nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme, li ájrrasa ráden manna li gáktsa ájrrasa.
+• juogadibme tjieldeguovlojda
+Rádjárasstidibme ællosujton la dålusj árbbedáhpe åvddåla Vuona ja Svieriga rijkarádjá gieseduváj.
+Rijkajgasskasasj barggo guosská duola dagu nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuoda dagu AN.
+Rijkajgasskasasj dimensjåvnnå luluj danen oassen sáme sebrudakiellemis.
+Ráfájdahtedum urudisá dahki jahkásattjat bæjskojt ma stuorra vahágijt dahki.
+Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá rádijda dåjmajs ja hoajddos ja gåktu åtsålvisáv hábbmit ja ássjegiehtadallamrutijnajda.
+Hiemssima Boahttsu dåbddi hiemssimijt ietjá ednamávkkijs ja urudisájs. Sierraláhkáj le gidán gå miesijt njållu.
+• Åvddånahttet departementaj næhttabielijt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj
+• Åvddånahttet báhkogirjijt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj almulasj háldadusá hárráj
+Sij dahki báhkobáŋŋkav ja báhkokártav ja adni Open Office Writer, Word jali muodulágásj tækstagiehtadallamprográmmav, ja digitálalasj ájáduskártav dahki.
+dáhkat ádajt ma máhtti tjátje jali ájmo viehkijn labudit, ja ságastallat gåktu da doajmmi
+Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
+dálkkediedádusájt juohkka åvtå nielje jáhpáj dahkat Dálkkediedádusá galggi jiednafijllan skåvlå oahppamvuoduj, jali bloggaj jali skåvlå næhttabælláj biejaduvvat.
+dahkat digitála tjoahkkidum tevstav muhtem planehtaj birra diehtotjoahkkima baktu ja gáldojt diededit
+dahkat, digitála vædtsagij ja daj dagá, funksjåvnåjt ma tjielggiji numerálalasj aktijvuodajt ja praktihkalasj dilijt, gåvådit ja dålkkut dajt ja målssot iesjgeŋga funksjåvnååvdåstimij gaskan dagu gráfa, tabella, foarmmala ja tevsta
+dahkat, dålkkut ja tjielggit funksjåvnåjt ma tjielggiji praktihkalasj tjuolmajt, analyserit empiralasj funksjåvnåjt ja gávnadit sulle lineára funksjåvnåv, digitála vædtsagij ja daj dagá
+tjállet ietjas tevstajt ma li bájnnum ieŋŋilsgielak girjálasjvuodas ja mánájkultuvras
+dahkat ja adnet sárggomijt ja tjuorggamijt tjuolmajt hábbmitjit, dahkamusájt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit ja vuodustittjat, digitála vædtsagij ja daj dagi
+dahkat ja guoradallat geomehtralasj minsstarijt ja dajt njálmálattjat gåvådit
+dahkat ja guoradallat geomehtralasj minsstarijt, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá, ja dajt njálmálattjat gåvådit
+dahkat reklábma- jali vuobddem plakáhtav
+ Sámelága giellanjuolgadusáj oahttse- ja gujttimorgána mandáhtav dahkat
+dahkat subttsasijt gånnå goappátjagá tæksta ja gåvvå aneduvvi, ja gånnå digitála ræjdo aneduvvi
+ådå termajt njuolgadusáj milta dahkat
+dahkat buojkulvisájt ja simulerimijt soajtádagáj ja tjielggit jáhkedahttevuoda buojkuldagáv
+tjadádit, gåvådit ja vuodustit geomehtralasj konstruksjåvnåjt passerijn ja linjálajn ja dynámalasj geometrijaprográmman
+láhtjet jáhkkoåhpadussaj mij hiehpá sáme mánájda ja nuorajda. š (bs. Jubmel vaddá - Mij juogadip, Ulmme ja dahko) Tjoaggulvisá gåhtjoduvvi ietjas
+Dagádum li aj folieridum " ságastallamkårtå " ma li giellabieledime, ma máhtti diehtojuohkemijn aneduvvat.
+Juohkka lágásj dálkkádagán.
+Hångel l de goappátjagá lijkkogis ja sihkar vuohke ulmutja lahkavuodav dåbddå.
+Hånglit ednagit ja binná biktasij jali biktasahtá muhttijn garrahångelin gåhtjudallá.
+Hånglit gåhtjudallá gå tjules, bunes, fármas ja návkká soabmásav.
+Máhttá hånglit ållu gárvodum jali ållu rihttsot.
+Máhttá aj hånglit umassláhkáj, buojkulvissan tjuottjo, tjåhkkot jali vällot.
+Máhttá hånglit moatteláhkáj, buojkulvissan suojmma ja sjávot jali tjavgga ja fámulattjat.
+Barggit aktan oahppij gájbbádusájt dahkat.
+Dagá gájbbádusájt aktan oahppij.
+Oahppe máhtti gæhttjalit duola degu goahtedivrij ja ávkkedivrij moallánagájt ja nammadusájt mujttet.
+Dagá barggoplánajt diededimsjiemáj gåsi dåhkki sárgastit.
+Dahkit ságastallamijt juohkka vidjurij birra.
+Dagá avtav kårtåv juohkka moallánahkaj.
+Dahkit kårtåjt bágoj ma gulluji oahppopládnamihttuj: tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj.
+Gåvvida vidjurijt Gånnå lip?
+Dagá moattelágásj rållajt oahppijda, jali dibddet ietjasa válljit ja hábmedit rållajt.
+dahkat mihttimstasjåvnåv mij mihtti temperatuvrav ja muohttagav jali rásjov guovten vahkon
+Dagá muhtem listav dåjmaj majt sidá / sihtabihtit gæhttjalit.
+Dahki spelav spellamplánav sárggomijn, ja sárggu luottav mij juogeduvvá 48 ruvtojta.
+Vuoseda tækstabuojkulvisájt ja dibde oahppijt åhtsåt ja dåbddåt divrij- ja biebbmomoallánagájt tevstan.
+AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qa...
+Gieres gájkka divna.
+Gieres gájka,
+Iehttsit guhtik guojmáda vájmostihtte degu vieljatja, guddnedihtit guhtik guojmáda.
+Gieres rádna.
+Lihtto gieresvuodas, mij gájkka gierddá.
+Gieresvuohta vaddá viessomav.
+Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá.
+Gieresvuohta le gievrra gå jábmem, iehttselisvuohta degu jábmemájmmo.
+Gieresvuohta l vuodo ja ulmme ristagisjáhkkuj.
+Gárveda dajnas oahppijt dasi mij le vuordon, nav vaj sij máhtti dåbddåt jasskavuodav.
+Gárveda oahppijt oattjotjit dahkamusájt majt e vásstedit rijba.
+Gárvediddje konferánssa tjadáduvvá Altan biehtsemánon 2013.
+Viehkken gárvedimijda máhttá åhpadiddje sáddit tjállusav gatjálvisáj oahppe åvddånime hárráj maŋemus ájgij.
+Gárvedime
+Gárvedime Væráltkonferánssaj
+Gárvvidussan guhkásåhpadibmáj, ja bargguj guhkásåhpadimtijmaj gasskan oahppamvuodo aneduvvá.
+Álgadibme
+Gárvedibme
+GÁRVEDIBME
+Gárvedime
+Gárvedime
+Gárvvidusá roallaoavdástallamij li da sæmmi gå klássalanján.
+Gárvvidit ja tjadádit Sámeálmmugabiejvev.
+Muv gärrása, jus Jubmel mijáv nåv iehtsij, vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset.
+Muv gärrása, jus vájmmo ij mijáv duobbmi de Jubmela åvdån jálo lip.
+Rájnni sujttobievdev ano maŋŋela ja basá giedajt váttugit gå l rapsajt målssum.
+Njálmen máhttá målsudahkes hábme ja njálme rabdda máhttá årrot vehik máhttsot jali gihttjot.
+Njálmme vijdeduvvá ja sjaddá ienep vanádahtte pubertehtan, valla dat ij goassak gádo.
+Rijkajgasskasasj guovlolasj aktisasjbarggo
+ Birástakmákso sámegielak dievnastusfálaldahkaj njuolgga stáhtas suohkanijda ja
+nanustahttema Europaráde rábmakonvensjåvnå
+Rámmapládna åvdet man ájnnasa ållessjattugij guotto, máhto ja tjehpudagá mánájt iejvvit, dádjadit ja bajásgiesset li, ja danna le sihke dálla-ja-dáppe-perspektijvva ja boahtteájge perspektijvva.
+Rámmaplánan tjuodtju: Mánáj iesjdåbdo illastibme le sivvan gå givset, ij iehtjádijs berusta, ja gå empatija vájllu.
+Birástagá
+Ramsele la guohtomguovllo Ildgrubena ällosujttimdajvvaj ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30.b..
+BÁJKÁLASJ MIERRE GÅ TJOAGGULVIS SÄBRRÁ
+Rávvis nieljetjiegaga = orgána majda válljip girkkoválljimin.
+Diedádus vuodon aneduvvá konkrehta ássjij rádádallamijn ja rádádallamijn sáme sebrudagá åvddånahttemdárbo birra daj biellejahkásasj tjåhkanimijn sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde ja Sámedikkepresidenta gaskan.
+Diedádus vuoset lassánibme le læhkám stuorámus dáhpádus- ja doajmmavidnudagájn ja berustimorganisasjåvnåjn.
+Rapportta vuoset buorre guovlluj lip mannamin, valla ájn le dárbbo nannit sámegielaj rudálasj ja ulmusjlasj ressursajt.
+Rapportta vuoset sáme ståhkusa vádnuni
+Tjála vuoset duola degu viehka ålos duodjárijs gudi dálla oadtju doajmmadårjav, ienep mærráj vuobdatji oassto duojijt gå ietjasij iesjdagádum ja árbbedábálasj duojijt.
+Vijddásappot tsuojggi rapportta sáme alep åhpadusá ja dutkama rekrutterim árrat juo álggá - mánájgárden, vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån.
+Rapportta " Langs lange spor - om samisk forskning og høyere utdanning " (Butenschøn-nammadusá guoradallam), åvdet man ájnas le sámegielav dutkamgiellan åvdedit ja javllá muddo le dal dutkamásadusá åvdåsvásstádusáv válldi sámegielak kurssafálaldagáj åvdås juohkka dásen.
+Rápportta le buorre vuodon buoredittjat fálaldagájt sáme addnijda.
+- Diedádus sjaddá ájnas diehtovuodo bargujn Sámedikke kulturdiedádusájn, javllá rádeájras Marianne Balto.
+Rapportta le ájnas vuodo Sámedikke bargguj giellaguovdátjij åvddålijguovlluj.
+Rápportta sáme tálla subtsasti 1, kommenteridum statistihkka 2008, ålgusbådij ragátmáno 2008.
+Rapportta " Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet.
+Rapportta gávnnu næhttabielijn regjeringen.no ja samediggi.no.
+Raportan Cobo dættot man ájnas le dádjadit ja dåbddåt makkár gullevasjvuohta álggoálmmugijn li ietjasa ednamijda ja guovlojda.
+Rápportan guovtagielakvuoda birra suohkanijn sámegiela háldadusguovlon suohkan- ja guovllodepartementas jagen 2002, åvddånbåhtin stuorra sieradusá háldadusguovlo sissŋelin i. i. mij gullu galles suohkana barggijs sámástin: Kárášjågån ja Guovdagæjnon lidjin 80% Dænon 48% Unjárgan 40% Gáivuonan 26% ja Porsáŋgon 21%.
+sujttovaddijda ja sujttoåssudagájda diededit ájttsagijt ja ärránijt masi alvaduvvá.
+Rástesváren li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes Trolldalenin gånnå rádjá Sirggá ja Tuorpona tjieldij gaskan rijkarájájn gávnat, tjiellderájá milta Vásstenjávrráj, dassta Vuojatsavvuna badjel Virihávrráj.
+Lárkkamijt jali miessemärkkomijt ij oattjo adnet jus ij buorre mutton guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj la diededam.
+Pubertehtan rumáj åvdeduvvá mánás ållessjattugij.
+12. doajmma 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmma
+vásstedit ja ságastimev oarjjelsábmáj hædodit.
+Ulmmen ållessjattukprográmmajn le jåksåt gájkajt gudi e sámegielav máhte vijdes sáme giellaguovlon.
+Ållessjattugij åhpadussaj ælla sierra ruhtadoarjjaga.
+Mij guosská vuodoåhpadussaj ållessjattugijda, de unnán ietjáláhkáj árvvaluvvá sámegiellaj ja sámegielan åhpadusrievtesvuodaj birra.
+Ållessjattugijn skåvlån li välggogisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij aktak oahppe nuppástuvá jali nihteduvvá.
+Ållessjattuk sáme oadtju åhpadusfálaldagájt nuortta-, julev- jali oarjjelsámegiellaj.
+Ållessjattukåhpadimprográmma galggá hiebaduvvat bájkálasj dárbojda.
+Ållessjattukprográmman li dá dáse:
+Ållessjattuga gudi válldi joarkkaåhpadusáv galggi álggovuodon tjuovvot dábálasj oahppoplánajt.
+Álggoåhpadibme ållessjattugijda hæhttu ietjá láhkáj hiebaduvvat gå mánáj ja nuoraj åhpadibme.
+Ållessjattukåhpadus
+Ållessjattukåhpadus / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
+Sáme allaskåvlå ållessjattukåhpadimprográmma le moadda ållessjattugijda vaddám vejulasjvuodav gielav oahppat.
+Ållessjattukåhpadimprográmmav "Giellaprográmmav " tjuovvolit Sámegiela ållessjattukåhpadimprográmma ålles rijkkaj
+Ållessjattugijn gejn li rievtesvuoda vuodoskåvlå åhpadussaj li aj rievtesvuoda bagádallamijda guoradalátjit ietjas åhpadusdárbojt, ja rievtesvuoda åhpadibmáj mij le hiebaduvvam ietjas máhtudahkaj ja åvddånime dárbojda.
+Ållessjattugijn gejn li rievtesvuoda joarkkaåhpadussaj, li rievtesvuoda oadtjot ietjasa almmamáhtudagájt árvustaláduvvat ja máhtudakduodastussaj.
+Ållesjattuk låhkå sjiemáv oahppijda gudi iesj mierkkiji makkir dásen sij ietjasa mielas li.
+Dile galggi látjeduvvat nav vaj ållessjattuk sáme gudi e sámegielav máhte, galggi máhttet oadtjot dárbulasj vuodomáhtudagájt hiebalgis åhpadime baktu.
+BUORRE DIEDO GESI GALGGÁ BARGGOSÁGÁJDAHTTEMIJ Ságájdahttema åvddåla Ž Ájádalá nåv ålov majt máhtá åtsådum bargo birra ja viddnudagá mij galggá bálkkit.
+Buorre diedo: Tjåhkudalá - åro ietjat láhkáj - måreda!
+Oajvvádum girjálasjvuohta
+Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.
+Oanedime REDD ja REDD + dálla aneduvvi referánssan dáj trohpalasj harvvevuovdij suodjalime bargguj.
+REDD + mierkki ganugahttet vijdes vuovddetjuollamijt ja vuovddenjárbbimav.
+refererit hålajt ja lågådallamijt
+Dåbdåstimtjállaga reformasjåvnnåájges li bagádiddje vihtanus gåktu jáhkko tjielggiduváj vásstádussan ájge gatjálvisájda.
+Tjáledibme.
+• registardit tjieldev ja biejadusájt
+• registardit tjielde stivrav
+registrerit ietjas vásádusájt dálke váksjomis, temperatuvrav ja rásjov / muohttagav mihttit ja båhtusijt gráfalattjat åvddån biedjat ja ságastallat dálkkedijdaj ja mærkkabiejvij birra
+analyserimvædtsagav, mij dujna vaddá diedoj dáj birra:
+Luonndofága riekknimtjehpudagá åvddånibme le álkkes låhkåm- ja klassifiserimmetodaj anos gitta máhttet arvustallat metodaj, buojkuldagáj, foarmmalij ja mihttimvædtsagij válljimijt.
+Riekknim luonndofágan le aj máhttet buohtastahttet, árvustallat ja argumenterit merustallama, båhtusa ja åvddånbuktema li duohta.
+Riekknimåvddånibme matematihkan vuolggá vuodulasj tálladádjadimes ja álkkes tjuolmajt ájttsamis ja tjoavddemis gitta vijdes spekterav kompleksa tjuolmajs analyseritjit ja moattelágásj strategijaj ja metåvdåj tjoavdátjit.
+riekknit binomalasj ja hypergeometralasj jáhkedahttevuodaj ja dåbddåt ja modellerit dakkár juogojt iesjgeŋgalágásj aktijvuodajn
+adnet faktåvråjt, potensajt, nubberuohttasijt ja álggotállajt merustallamin
+riekknit jalgudagá vektorij ma li koordináhtahábmáj tjáledum, merustallat guhkkudagájt, gaskajt ja viŋŋkalijt vektorriekknimijn ja mierredit goassa guokta vektora li parallella jali ortogonála
+riekknit aktijvuodaj, prosentaj, prosænntatjuorgaj ja stuorromfaktåvråjn
+riekknit iesjgeŋgalágásj mihttimavtadagáj, moattelágásj mihttimvædtsagijt adnet, árvustallat makkir mihttimvædtsaga li vuohkusa, ja árvustallat man iehpesihkara mihttima li
+prosentaj ja stuorromfaktåvråj riekknit, tjuovvo ræntomerustallamijt dahkat ja riekknit praktihkalasj dahkamusájt majn le eksponentiála stuorrom
+riekknit ruohttsauttrykkajt, potensaj majn le rasjonála eksponenta ja standardháme tállaj, bokstávvauttrykkaj, foarmmalij, parantessautrykkaj ja rasjonála ja kvadráhtalasj uttrykkaj tállaj ja bokstávaj, faktorerit kvadráhtalasj uttrykkajt, kvadráhtagárgadisájt adnet ja ålleslasj kvadráhtajt dahkat
+riekknit standardháme potensaj ja tállaj majn le positijva ja negatijva eksponenta, ja dáv praktihkalasj aktijvuodajn adnet
+Brevvajienastimskurpon " li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha.
+Girjjeskåvlå ja interaktijvalasj åhpadus
+Rekrutterimdåjma vierttiji plániduvvat ja tjadáduvvat dajs institusjåvnåjs ma åhpadusáv fálli, ja majn li buoremus diedo birrusijs gåsstå le luondulasj studentajt rekrutterit.
+Åttjudit nuorajt ådåálggen duodjeæládussaj
+Prosjækta " Rekrutterit ja Bisodit " (2007-2008) le aktisasjprosjækta gaskal Bulkkeallaskåvlå ja Bulkkedirektoráhta.
+• Prosjækta " Rekrutterit ja Bisodit. Le sáme bulkkevirgálattja tjuovvolam ja bagádallam åhttsijt ietjasa guovlojs.
+Reportásja
+Dálkastjáladak dálkkasa
+Dálkastjáladak báhkkavuolediddje dálkkasa
+Dálkastjáladak gåsåsdálkkasa
+Dálkastjáladak gåsåsdálkkasa e álu buoreda.
+Dálkastjáladis dálkkasa e gullu dán allamáksosuodjáj.
+- Resolusjåvnå ságastallama låhpaduvvin dijstagá snjuktjamáno 6. biejve, ja dálla li stáhta sjiehtadam álggoálmmuknissunij dile resolusjåvnnåtevsta vuoksjuj, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Resolusjåvnnå ávttji stáhtajt álggoálmmuknissunij oassálasstemav doarjjot boahtte álggoálmmugij væráltkonferánsan, mij ásaduvvá jagen 2014.
+Resolusjåvnnå dættot álggoálmmuknissunijn le riektá vieleduvvat ja sijá riektá ållåsit tjadáduvvat.
+- Resolusjåvnnå åvdet vijdábut man ájnas le álggoalmmuknissunij ja - næjtsoj riektájt ållåsit tjadádit, dan vuolen aj åhpadusá gáktuj, ja åvdedit moattekultuvravuodav åhpadussysteman - dakkir láhkáj mij várajda válldá álggoálmmuknissunij sierralágásj ulmijt ja dárbojt, javllá Larsen.
+Resurssaguovlo, luondo moattebelakvuohta, kulturmujto ja kulturduobddága li ájnas oassen dassta mij gåhtjoduvvá materiálalasj kulturvuodo sáme kultuvrraj.
+Sij aj, dá ulmutja, guossidit oahppijt skåvlån.
+Giehpep le aj ávkástallat ressursaulmutjijt bájkálasj sebrudagán åhpadusán gå skåvllå le bájkálasj sebrudagán.
+ Rievddadum økonomalasj birástagá, fábmo ja njuolgadusá ma sámegiellaj guosski
+RFSU:an li aj duostudagá gånnå máhttá ietjas åtsådit sjiervvedávdajda.
+Riegádimbiejvve, dalloj gå nissun ådå iellemav riegádahttá, le vilá várálamos biejvve moadda nissunijda.
+goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit.
+niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit.
+Rievtesvuohtavuodo gávnnu rijkajgasskasasj álmmukrievtesvuodalasj tjaddne konvensjåvnåjn, Vuona sissŋálasj riektájn ja sámij árbbedábijn ja riektádádjadusájn.
+Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit
+Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá.
+Riektá ietjama giellaj le árvvo mij le ålles gielladiedádusá vuodon.
+Riektá rádedibmáj
+Varijerijit!
+ietjájduhttet ja adnet dárogielbágojt vaj ságastallam ij ganuga
+ietjájduhttet dárogielbágojt
+Bargge gudi e rievddamijs balá soajtti kvalitehtav buoredit
+Åtsålvis rievddadimijda ma e pládna- ja tsieggimlágas rájaduvvá njuolgga Sámediggáj giehtadallamij.
+Dálkádakrievddam vahágahttá ålov.
+Riekta jårggåluvvam dárogiellaj sjaddá dat "samisk / samenes nasjonaldag ", sáme / sámij álmmukbiejvve.
+Ávkástallamrievtevuohta minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot vatteduvvá åhtsåma baktu dasi gænna le Guoradallamrievtesvuohta buoremus vuorrodimijn ja guhti máhtti jáhkedahttet ávkástallamárvulasj minerála guoradallambájken gávnnuji (§ 29).
+Biednikniehkke Fránssa vattij gájkka majt åmastij.
+Sjávovälggogisvuoda doadjema
+Skallujlåhkåmájgen oattjo iehtjádij siegen ságástallamij, ságastimij ja jubmeldievnoj baktu máhttelisvuodav ájádallat birra gut dån la ja masi jáhká.
+Skallujlåhkåmájgge l hiejtedum skallidimjubmeldievnujn.
+Skallo l duv gástadusá duodastibme.
+Skallujlåhkåm l fálaldahka dunji gut la viessomis miellogis ja sidá diehtet ienebuv ristalasj jáhko birra ja majt dunji mierkki.
+Skallujlåhkåm la vuohke duodastit dáv jur dunji.
+Skallujlåhkåt
+Rijkaantikvárra le oassálasstám váksjárijn.
+Rijkabiejvve
+unneplågogielaj birra.
+Rijkka njunnjutjij gudi li luottajt histåvrråj dahkam
+Rijkabiejve (Riksdagen) mierredin aj unneplågopolitijka birra ja vidá rijkalasj unneplågo dåhkkidimev ja sijá gielajt (gájkka várietehta).
+• Rijkkadåjma ma guosski ednamijda ma li árvulattja jali rasje ållosujttuj
+Rijkan ietján ij le læhkám lassánibme dájddársuohkadisán.
+Rijkav miehtáj le aj stuorra sieradusá tjoaggulvisáj
+Rijkkagasskamierre girkkomáksuj 2011 la 0,99 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj.
+Rijkajgasskasattjat aneduvvá Sámeráde NGO:an, non-governmental organization.
+Rijkajgasskasattjat le AN.: 1992 biologalasj valjesvuohta konvensjåvnnå ja AN:a birásprográmma (UNEP) læhkám mierrediddje ja vuosediddje værálda luonndovalljudagáj ano ja suodjalime aktijvuodan.
+Rijkajgasskasattjat li sámegiela suoddjidum duola dagu nuorttarijkaj gielladeklarasjåvnå ja European Charter for Regional and Minority Languages baktu.
+Rijkajgasskasasj aktijvuodan li g��jka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin.
+Rijkajgasskasasj álggoálmmukbarggo ja sámij oassálasstem dasi, le njuolgga sámij dilev vájkkudam.
+Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
+Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo
+Rijkajgasskasasj barggo
+Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
+Rijkajgasskasasj barggo - Svenska kyrkan - Om oss
+Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá
+Rijkkagasskasasj konvensjåvnå
+Rijkkagasskasasj ulmusjrievtesvuohtabarggo vájkkudij vaj såbadusá ulmusjrievtesvuodaj hárráj dagáduvvin goappátjagá Eurohpán ja AN:an.
+Rijkajgasskasasj mierredibme stáhtaj álggoálmmugij giehtadallam ja avtastallam le viehka ájnas værálda álggoálmmugijda.
+Buoredit rijkalasj unneplågoj suojev l Svieriga bargo oasse suoddjit ulmutja riektájt.
+Váda hähkka-p-tablähtta ij dåjmma, dat javllá iesselissan sjaddá, laseduvvá dadi guhkep ájgge narggema maŋŋel tablehtav bårrå.
+Vádá l stuorámus vahkon åtsådime maŋŋela.
+Gå maŋŋet bårredávdav älvvá de l vádá oabllot háhppidam, ja de ienep ja vájvep dálkudime l dárbulattja gå jus sjattalvis älvádallá árrat.
+Máhttelisvuohta njidtjedávdav oadtjot lassán álldarijn.
+Váda iesselissan sjaddat la unne gå l tablehtav bårråm.
+risten.no le sámegiella báhkodáhtátjoahkke.
+Ristagis jubmeldievnno Ristalasj jubeldievnno máhttá dágáduvvat moatteláhkáj valla vargga agev la hieveduslávllom Jubmelij, täkstalåhkåm rámádis ja råhkålvis.
+Ristagis dåbdåstibme Ristagis girkko dåbdås avtav Jubmelav- Áhttje, Bárnne ja ájlis Vuojŋŋanis - mij sjivnnjet, lånes ja iellemav vaddá.
+Ristagis jáhkko
+Ristagis jáhkko - Svenska kyrkan - Om oss
+• Håhkkånimvaháksuodje máhttá biebbmamgåloj muhtem oassáj 35 a § boatsojäládusbiejadusá (1993:384) milta mávseduvvat.
+Råhkåla mijá åvdås ja jáhkoma nanni.
+Prästen / Ledaren kan säga: Råhkålup Härrá råhkålvisáv:
+h.: Gieresvuoda Jubmel, duv gijttep udnásj biejves, dán biejve ávos ja doajvos.
+h.: Råhkålup Härrá råhkålvisáv.
+Råhkålup Jubmela / Härrá buorissjivnnjádusáv.
+Råhkålip máná / mánáj åvdås mav / majt dál nammadip.
+Råhkålup.
+Råhkålup
+Råhkålup.
+råhkålvis 2 Härrá, mijá Jubmel, dån le mijá dårvvo buolvas buolvvaj.
+råhkålvis 7 Jubmel, ij le dádjadahtte man tjábbe viessom le ja ávos dievva ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá.
+Råhkålvis aktan giedajbiedjamijn
+Råhkålvis ja dábálamos vuohke jáhkkuj.
+Råhkålvis la ájnas Jáhkket la dårvustallat ja oajbbot.
+Råhkålvis
+Rohkelasseåssjaldahke
+Roallakårttå::
+Roallaoavástallam le akta vuohke oadtjot oahppijt sámastihttjat.
+Roallaoavdástallam dåhkki aj vijdeduvvat ja vuodon storyline-prosjæktaj.
+Roallaoavdástallamin ij la ham " oahppe iesj " gut ságas, valla roalla.
+Roallaoavdástallmin aneduvvi sáme figuvra ja / jali biktasa.
+Románav aj máhtá jiednagirjes gulldalit.
+Lenastivra viddno
+Organisasjåvnnådoarjja
+Guokta giddagisá li Tråmsån ja Finnmárkon.
+Tråmså fylkasuohkan ájggu álgadit alfabetiserimprosjevtav ållessjattugijda fylkan.
+Tråmså stáda giddagisán le akta sámegielak bargge, madin gietjav bargge dálla sámegiellakursan vádtsi.
+, Råmsås gå Sámedikketsiekkadus almulattjat rabáduváj basádismánon 2001.
+Tråmså universitehtta le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv sáme dutkamis ja åhpadusás Vuonan.
+Tråmså universitehtta, Finnmárko allaskåvlån, Lillehammera allaskåvlån, ja Veterineraallaskåvlån li sierra saje sáme åhttsijda muhtem åhpadusájn.
+Tråmså universitehtta le aj muhtem giellaguovdátjij muodugasj aktisasjbargov ásadam.
+Varresvuodabarggij rekrutterim Tråmså universitehtan le sierra saje åhttsijda sáme aktijvuodaj moatten åhpadussuorgijn.
+Universitehtta Tråmsån
+Guolijt sláhkkit viehket buorep gåjkkådibmáj ja buorep buktagin.
+Rr 279 A rájes rijkarájá milta Leinavatnaj.
+Galggá dahpadum konntuj biejaduvvat ja renta galggi lájggididdjáj vatteduvvat.
+Rudá galggi gålmmå iesjguhtiklágásj prosjevtajda aneduvvat.
+Giellaárená
+Biednikluohko galggi
+Boatsojäjgát oadtju dav mij njuovvamis ja vuobddemis báhtsá.
+Siejggi kondomav vehik vaj vuojnnu goabbelij galggá biejaduvvat.
+Rumáj, varresvuohta, iellemvuohke ja biebbmo li álu ássjen median.
+Rumáj ja varresvuohta
+Sáhtsodum nieljetjiegaga = dåjmadimorgána.
+Gå muv tjuorvvobihtit ja munji råhkålihpit, de guláv.
+Ruonasvágge l Sirggá tjielde guohtomguovllo mav oadtju ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. - ragátmáno 15.b..
+Ruossja biele sáme li oadtjum jienav Sáme parlamentáralasj ráden.
+Dá rádjáj ælla ruossja biele sámijn sierra álmmukválljidum orgána.
+ Baskiagiella  Berberagiella  Kataloniagiella  Galiciagiella  Portugálagiella  Valenciagiella
+Svierigin håladuvvá julevsámegiella Bihtámænos oarjján gitta Gájddumædnuj nuorttan Jåhkåmåhke ja Váhtjera suohkanijn Norrbottena länan Svierigin.
+Svieriga bielen manná rádjá nuorttalap Arviesjávres ja Árjapluoves gitta Bihtáma ædnuj Norrbottena länan Svierigin.
+Svieriga bielen li muhtem gallegasj giellaguodde aktan dutkij ja muhtem rahtjalis ulmutjij Vuona bieles aktan barggagoahtám gæhttjalit gielav gádjot.
+Svieriga rijkajgasskasasj välggogisvuoda mierkki
+Svieriga Komuvna ja Lánndadikke vebbabielen gávnnuji adressa komuvnajda, lánndadikkijda ja dajvajda.
+Svieriga girkko doajmma le vijdes ja gåbttjå moadda ássjesuorge.
+Svieriga girkko fállá siebrrevuodav ja aktijvuodav manna máhtá iehtjadij gávnadit ja tjiegŋoduvvat duv jáhkon.
+Svieriga girkkko sihtá åvdedit sjávoårrom seksualalasj illastimij birra doajeduvvá, sihtá guorrasit masi ájtu dáhpáduvvá, ja dåjmadit dan milta.
+Aktan ájdan ságastallmijn ietjá árbbedábij, sárnnedimen ja jubmeldievnon Svieriga girkko åvddålijguovlluj suv jáhkov sárnnet.
+Svieriga girkko l demokráhtalattjat vuododum ja vuorddá berustimev ja åvdåsvasstádusav 5,8 miljåvnå sebrulattjajs gudi jienastit oadtju.
+Svieriga girkko l evangelak- luhterak girkko mij la juogedum tjoaggulvisájda, kontráktajda, stiftajda ja rijkalattjat.
+Svieriga girkko le juogedum lågenangålmmå stifftaj.
+Svieriga girkko l väráltvijdes girkkos oasse ja juohká ristagis dåbdåstimev ja hieveduslávludisáv goalmaktes Jubmelij.
+Svieriga girkko årniga milta ristalasj gástadus la fámon agev.
+Siebrreráde Svieriga girkkuj ålggorijkan mierret makkir ålggorijkkatjoaggulvisá gulluji Svieriga girkkuj.
+Svieriga girkko ålggorijkan Ålggorijkkagirkko gåbttjå ålggorijkkatjoaggulvisájt ja ietjá ålggorijkkadåjmajt.
+Skallujlåhkåmläger sámijda Svieriga girkko juohkka jage ásat sáme skallujlåhkåmlägerav aktijbargon Sáme girkkorádijn Svieriga girkkon, Sáme referänssajuohkusijn Härnösánda ja Julevu stiftan, ja Sámenuorajn.
+Sáme Ráde Svieriga girkkon vuododuváj 1996 ja le njuolgga Girkkostivra vuollásattjan.
+Svieriga girkko tjoaggulvisá li vuodo rijkajgasskasasj bargon.
+Svieriga girkko l oajvveålmåj hávddádimdoajmmaj Svierigin, ietján gå Stockholma stáda ja Tranåsa kommuvnna.
+Svieriga girkkon li vargga gietjav miljåvnå sebrulattja.
+Svieriga girkkon li ienep gå 7 miljåvnnå sebrulattja ja doarjoduvvá ulmutjijs gudi sihti girkkuj säbrrat ja åvdåsvásstádusáv válldet, åvdedit ja hábbmit girkko boahtteájgev.
+Svieriga girkko sosiálalasj barggo gåhtjudallá diakoniddjan.
+Nissuna Svierigin dájvvalakkoj gåhtjoduvvi gynekologalasj sellagähttjalibmáj, nåv gåhtjoduvvam screening.
+Svieriga ráddidus buvtij jagen 2006 muhtem almulasj guoradallamav (SOU) mij sierraláhkáj bajedij oarjjelsámegiela boahtteájge dilev Svierigin.
+Svieriga rijkajgasskasasj välggogisvuoda li vaj muhtem unneplågoriektá galggi ålliduvvat jårbbå rijkan.
+Svieriga rijkalasj unneplågo ja unneplågogiela
+Svieriga rijkalasj unneplågo - Länsstyrelsen i Stockholm
+Svieriga rijkalasj unneplågo
+sámedigge sverigin le ráddidusá åvdås jagen 2008 giellagiehtagirjijn suohkanijda ja oajválattjajda barggam www.samediggi.se/4009.
+Svieriga Sámeednamin gávnnuji moadda sámegiela ja sihtap vuosedit gájkka.
+Svierigin e gåtte gávnnu ájnnat gájkka boahttsu priváhta ulmutjis äjgoduvvi.
+Svierigin gávnnuji 51 tjielde (geográfalasj guovlo ja ekonomalasj siebre).
+Svierigin gávnnuji 51 tjielde ma aktan Svieriga vijddudagás bájken 40 prosännta gåbttji.
+Svierigin ällosujtto dåjmaduvvá Norrbottena, Västerbottena ja Jämtlánda lenan, ja Dalarna, Västernorrlánda ja Gävleborga lena muhtem bájkijn.
+Svierigin ällosujtto dåjmaduvvá ienep gå 900 ällosujttovidnudagájn.
+Svierigin la árbbedáhpe gállasjguojmmepárra vádtseba aktan álltárij, symbollan gå nissun iesj vállji ietjas ålmmåv ja ålmmå iesj vállji ietjas nissunav ja såj iesmujtolis ja buohtaárvulattjat vádtseba fiesstimij.
+Svierigin dakkir bajedime vuorjját doalvvu guoddalibmáj ja duobbmuj danen gå vierredahkoláhka ásadibme, rávkká ájggomusá jali alvos dierbigisvuodav stráffitjit.
+Svierik le ietjá europa rijkaj guoran ihkeva vuorjjat álmmugahtedum.
+Svierigin la aj lihtto muhtem rijkajn Europa ålggolin; Algeriajn, Australiajn ja oassestáhtajn Quebeca Kanadan, mij merkaj dálkashálbedibme l fámon viesájdiddjijda dájs rijkajs jus dálkkasijt dárbahi gå li Svierigin.
+Svierigin le sámijn duodastusvälggogisvuohta, gå Vuonan le ållu nuppeláhkáj: ednamniehke hähttuji duodastit sáme ávkkim ij le gávnnum.
+Ubbmemsámegiella håladuváj Ruovatvuonan, Hemnesan ja Korgenin vuona bielen.
+Umasslágásj árbbedábe Svierigin vájkuduvvap iehtjádij siegen amerijkalasj kultuvras.
+Svieriga unneplågopolitijka
+Svierik la agev årrum moattegielak ja moattekultuvralasj.
+Svieriga ráddidus le ådåjakmáno 29. Biejve 2009 vaddám ådå oajvvadusáv láhkaj nasjonálalasj ja unneplåhkogielaj birra Láhkarádáj.
+Doalvvomgålojt máksá tjiellde jali ällosujttimdajvva mij biejadisáv la oadtjum vuostasj oase milta.
+Webbabielle sámegiellaj - Sametinget
+Sijdaskåvlån Oahppe oadtju ietjasa sijdaskåvlås viehkev, ja mihttimstasjåvnåv skåvlå ålggolin tsieggiji.
+irlánda giella aneduváj 1920-lågojn unna unneplågos sijddagiellan, valla dan ådå irlánda nasjåvnnåj vuojnnin oajválattja dáv hármmat ájnnas symbovllån.
+Båddåsasj båhtusa vuoseduvvi bielen www.svenskakyrkan.se maŋenagi gå aktij riekkniduvvi válljimlanjáj dahppama maŋŋela.
+Webbabielle dál sámegiellaj
+Webbabielle sámegiellaj
+Sijdan:
+Rubmahav ienemusát skihpadåhpe, dievnastusdåhpe jali, fällamin, polijssa hállduj válldá.
+Gájkvæksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj.
+Tjuottjadij lågåtjit, ja profehta Jesaja girjev sunji vaddin.
+Sjaddá hávskke gå eksámaj gergav ja váldáv javllaloabev.
+Budjähtta unneplågopolitijkkaj sjaddá dajna ienebusj gå 80 milljåvnnå kråvnå.
+Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav (ca. 1 sida)
+Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav
+• Åvddånibme ja bargo
+Sjaddam, mielkke mässáj ja ietjas buojde ja proteijnnalijgij åvdedibme sjaddelis guohtomin giesen dáhpáduvvá.
+Dårruj sjaddá jali doarrogoahtá.
+Sjaddá hávsske gå famillja tjåhkan.
+Vájvve sjaddá skåvlås jali bargos åvdåsvásstádusáv válldet.
+Rája duv ájlis Vuojŋŋanisáv viehkken mijá skallujlåhkkijda.
+Rája Vuojŋŋanisát mijá vájmojda
+Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin.
+Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin.
+Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni
+Sjaddus duv sidot
+riektá birra adnet sámegielav ja suomagielav ja
+Saemien Sijte l juo vuorddám 9 jage jut ráddidus juollot biednigijt ådå tsiekkadussaj Snåasaj, ja ettjin ga dán jage nammaduvá ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadusán.
+árvvaladdat ájggeguovddelis luonndofágalasj ássjijt praktihkalasj guoradallamij jali systematiseridum diedoj baktu duot dát gáldos
+árvvaladdat gatjálvisájt ma guosski sæggodibmáj, bårråmgássjelisvuoda ja hárjjidallama gáktuj, ja gåktu iellemvuohke varresvuohtaj vájkkut
+ságastallat viessomvuogij ja sæbrástallamvuogij birra Sorbritannian, USAan, ja ietjá ieŋŋilskgielak rijkajn ja Vuonan
+ságastallat ieŋŋilskgiela åvddånime birra væráltgiellan
+ságastallat ieŋŋilskgielak filmaj ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemij birra duot dát medijás
+ságastallat duon dán ieŋŋilskgielak girjálasj tevstaj birra ieŋŋilskgielak rijkajs
+ságastallat duon dán ieŋŋilskgielak girjálasj tevstaj birra duot dát væráltguovlos
+árvvaladdat ja tjielggit dárkkelit moattegielakvuodav ja moattekultuvralasj gulluvasjvuodav
+árvvaladdat ja tjoavddet álkkes kombinatoralasj tjuolmajt
+árvvaladdat ja åvddånbuktet histåvrålasj ja ájggeguovddelis dáhpádusájt Sámen
+árvvaladdat man láhkáj skåvllå, sebrudahka ja barggoiellem máhttá doarjjot guovtegielakvuoda nannimav
+árvvaladdat vidjurijt ma giellaanov bájnni
+ságastallat kultuvra ja sebrudakdilij birra moatten ieŋŋilskgielak rijkan
+árvvaladdat nuorra ulmutjij viessomvuogev, sæbrástallamvuogijt, iellemvuojnot ja árvojt dán ájggásasj Sámen
+árvvaladdat tevstajt moattet diehtojuohkemgáldos
+ságastallat iemeálmmugij ja iemeálmmugij tevstaj birra ieŋŋilskgielak rijkajn
+Tjoahkkájgiessem ságastallamis ja ådå åvddånahttemulme
+Ságastallam galggá hiejttet tjoahkkájgessusijn, gånnå guorrasi masi galggi sierralágásj dættov biedjat bargon åvddålijguovlluj.
+Gå ságastallamav gárvedibá máhtteba oahppe ja åhpadiddje guorrasit goabbá galggá majt åvdedit ságastallamin, ja ihkap oahppe jådet oasev ságastallamis.
+SÁGASTALLAMA SISADNO
+Mánájgárde ulme ságastallam ja ájádallam, dagu mánájda luohtedit ja sijájt vieledit ja vuodulasj árvojt baddjen anedit dagu aktisasj vuohta, hukso, gierddisvuohta, guojmmeåvdåsvásstádus ja solidaritehtta bierri ålles ájge dagáduvvat ja bierri æjgádijda buojkulvisájt buktet mánájgárde árkkabiejves.
+Ságastallam aj rievddá gå oahppe nuorajskåvllåj álggá.
+Ságastallamin galggá guládallamåhpadiddje duola dagu subtsastit gåktu oahppe dille le daj ulmij hárráj ma li biejaduvvam oahppaplánan ja gåktu oahppe barggá bæjválattjat.
+Ságastallamin hæhttuji aj ságastit gåktu åvddålijguovlluj barggat.
+Ságastallamin bierri aj giehttot majt oahppe ietjas oahppama birra ájádallá.
+Ságastallamin le luondulasj dættodit duov dáv tiemáv mij hiehpá jahkedássáj.
+Ságastallup dal la dagáduvvam åhpadiddjijs ja æjgádijs Os suohkanin Hordalandan.
+Ságastibme härrájn jali diakonajn Jábmema åvdån la luondulasj mij guoktáladdap ja ballap.
+Ságastallama hähttuji joarkket gájkka sámij åvdedibmáj.
+Ieridit ságastallamav jahkedáses nubbáj
+Ságastallam máhttá årrot juogo de girkkon jali hejman gállasjguojmmepára lunna.
+ságastallat ájggeguovddelis dáhpádusáj ja ássjij birra
+ságastallat bájkálasj sáme bájkkenamáj ja daj sisano birra ja buohtastahttet dajt dárogiela ja ietjá gielaj bájkkenamáj jus gávnnuji
+ságastallat bájkálasj sáme bájkkenamáj ja daj sisano birra ja buohtastahttet dajt dárogiela ja ietjá gielaj bájkkenamáj jus gávnnuji
+ságastallat barggoiellema ja bargoj birra
+ságastallat viessomvuogij, dábij birra ieŋŋilsgielak rijkajn ja Vuona rijkan
+ságastallat manen luonndodiedan le ájnas dahkat ja gæhttjalit hypotesajt systemáhtalasj váksjomij ja gæhttjaladdamij baktu, ja manen le ájnas båhtusijt buohtastahttet
+ságastallat gåktu giellaadno máhttá doajmmat positijvalasj ja negatijvalasj ájggomusájn
+tjielggit dåbddåmerkajt kåseri sjáŋŋarin
+ságastallat guládallamvuogij birra duon dán kultuvran
+ságastallat almatjij ja iellij aktijvuoda birra, ja almatjij åvdåsvásstádusás juhtusij gáktuj, duola dagu sáme subttsasij baktu
+ságastallat iellij nammadusáj birra sáme æládusájn duola dagu ællosujton, slidorsujton, guolástimen ja bivdon
+ságastallat girjálasjvuoda birra ja adnet guovdásj moallánagájt
+ságastallat gåvåj ja gåvvårájdoj birra, ja iesj gåvåj subtsastit
+ságastallat ja gaskostit ájggeguovddelis ja fágalasj ássjij birra
+ságastallat guládallamvuogij birra duon dán kultuvran
+ságastallat gåktu iesj ieŋŋilsgielav oahppá
+ságastallat rájáj biedjama, dádjadime ja ietjas ja iehtjádij rubmaha vieledime birra
+ságastallat ietjas åtsådallamij birra mij guosská sáme mánájgirjálasjvuohtaj ja sáme tv-prográmmajda
+ságastallat ja åvddånbuktet estehtalasj muossádusájt dájda ja duoje baktu
+ságastallat makkár sámegielbágojt juo máhtti, ja goassa ja gånnå sámásti
+ságastallat mánáj bæjválasj iellema birra ieŋŋilsgielak rijkajn
+ságastallat moattegielakvuoda birra ja mij ávkijt le moattegielakvuodas
+ságastallat mij báhko, gárgadis, tjuogga ja gatjálvismærkka le
+ságastallat gåktu lahkabirrásav máhttá ávkkit gå le sámegielbágojt ja moalgedimvuogijt oahppamin
+ságastallat muhtem ielle- ja sjaddoslájaj iellemgievle birra
+ságastallat oahpes ja ájggeguovddelis tiemáj birra
+ságastallat persåvnåj ja dáhpádusáj birra sáme dålusjsubttsasijn
+ságastallat sámegiela birra, ja dilij birra goassa ja gånnå le ávkálasj sámegielav máhttet
+ságastallat sáme dájddaslájaj sisano ja åvddånbuktemvuogij birra
+ságastallat oajvvegávdaj birra sáme girjálasjvuodahiståvrån ja buohtastahttet nuorttarijkaj girjálasjvuoda histåvråjn
+ságastallat tevstaj ja gåvåj birra álkkes moalgedimij
+Ságasti delbastime birra.
+ságasti sámegiela umasslágásj varietehtajt.
+oassebiellen jali guhti åvdås oassebielev.
+Javllamusá suohkanådåstibmáj, Finnmárko fylkkamánne ja Gáivuona suohkana baktu
+Máhttelis le ietjá lanjájt adnet åvddånahttemságastallamij, duola dagu juogoslanjáv jali skåvllågirjjevuorkáv.
+Sámeladnja máhttá ásaduvvat skåvlån sáme ståhkusij, girjij, musihkaj, biktasij, duojij ja ietjá rustigij, duola degu låvdagoahte tjiegan ja låvdagoahte ålggon.
+Máhtá aj agev gatjádit.
+Dån gut le æjgát • máhtá gájbbedit suohkan galggá guoradallat jus duv mánná sierrapedagogalasj viehkev dárbaj
+Máhtá tjálálasj såbadusáv rávkkat.
+Gähttjalit májnnot majt ij la barggam, ij le juonalasj - jus boadádalá de ij bargov oattjo!
+Jali le gus diján ájlis bájkke lahkusin?
+Duv tjoaggulvisás oattjo diedojt makkir juohkusijda máhtá jienastit.
+Dån máhtá aj rádjat persåvnålasj vuollájtjáledum adnomav dábálasj brevan ja rádjat dav tjoaggulvissaj.
+• Máhtá gujttit sisano, tjadádime jali viehke organiserima birra Mån sidáv ienep diehtet!
+Jus juorrul de agev máhttá gáhppeliddjes gatjádit buojkulvissan nuorajduostudagán jali lijkke-ja vuollevájmmoduostudagán.
+Máhttá agev aktavuodav válldet skihpasujttorádevaddemijn jus rádev sihtá gejna galggá aktavuodav válldet.
+Máhttá agev skuolkkat skihpasujttorádevaddemij jali varresvuohtaguovdátjij jus la juoren, sierraláhkáj jus mánán li ietjá vájve sämmibále gå báhkan buollá.
+Máhttá agev skuolkkat skihpasujttorádevaddemij oattjotjit rádev.
+Bierggo dávk baseduvásj, málestuvásj, sálltiduvásj ja gåjkkåduvásj.
+Máhttá suovastit dubágajt sigarehtajn, sigarrajn, sigarillajn, bijpajn ja tjáhtjebijbájn.
+Dárbbo soajttá sujtujn aktavuodav válldet
+Máhttá buojkulvissan balov dåbddåt dan ájgen gå åtsådimvásstádusáv vuorddá.
+Máhttá balov dåbddåt åtsådibmáj ja åtsådimvásstádussaj
+Ådisj má buorebut muhtem duodde oajvevuolij.
+Máhttá dåbddut ålles rubmahin
+Máhttá dåbddut lijkkogis iehtjáda rubmahav gulldalit, buojkulvissan fármasta ja njávka baktu.
+Máhttá dåbddut vájvven jali báktjit oanegav gå njidtje diebttjiduvvá.
+Máhttá dåbddut vehik vájválasj
+Dåhkki gæhttjat tjállemvuogev, gåktu gárgadisájt ásaduvvam li, gárgadisáj guhkudáhka ja gåktu giella jåhto.
+Máhttá gus seksav adnet jus la guopparinfeksjåvnnå?
+Máhttá gus guopparinfeksjåvnnå soahpot?
+Máhttep gus jubmeldievnastusáv låvdagoaden ásadit?
+Ajtu soajttá liehket vehi duoppsoj dáppsoj mij le guoradaládum - ja guoradaládum.
+Máhttá gus mánná åvddåskåvllåj mannat?
+Máhttá gus hånglimis iesselissan sjaddat jali sjiervvedávdajt oadtjot?
+Máhttá åhpadibme ja viehkke skåvlån buorebut doajmmat?
+Máhttá bájnojn mierkkit gåro ja oalges gárggásin dajt tjuokkajt ma li sierralágátja dajn guovte kultuvran.
+Máhttá gatjádit ietjas kommuvnas jali lánndadikkes gut sujtos åvdåsvásstet.
+Máhttá aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn, nissunijvarresvuodajn jali sierra njidtjeduostudagájn mij gávnnu muhtem stuoráp skihpadåbijn.
+Vuojŋasj má giehpemusát njunjijn gå soabmásav tjules.
+Säbrrat máhttá juogo de nammadimjuohkusin mij juo gávnnu jali ietjas juohkusav dahkat.
+Máhttá aj gejna la seksuálalattjat rádnastallam la ietjas åtsådam ja sjiervvedávdav gávnnam.
+Biedniga iehtjádijda, danen gå l divras suovastit.
+Máhttá liehket oahppe le tjiehppe tjálátjjit guhka gárgadisájt, le váttuk mujttet merkajt dagu tjuogga ja gatjálvismærkka ja tjállá stuorbokstávajn daj merkaj maŋŋela.
+Gesi l ådås dávk dåbddusj vehik amás.
+Máhttá aj ávkálasj ásadit aktisasjbargov Sámedikke giellakonsulentaj jus bágo / moallánagá galggi dagáduvvat / hiebaduvvat.
+Dan sisadno máhttá muhtem guhti prososiála láhkáj ulmutjahttá jali tjielggasit dav buvte.
+Máhttá årrot unna kåvrån lánndadáfon, konfirmasjåvnnålägerin jali tjoaggemin Svieriga girkko rijkajgasskasasj bargguj doarjjaj ja åvddånibmáj.
+Máhttá liehket æjgádij jali áhkoj ja ádjáj riegádimsadje jali ietjá bájkke gåsi oahppe dåbddå sån gullu.
+Soajttá liehket gássjel jáhkket Jesus le ednama nanna viessum.
+Ulme sámegielav bæjválasj giellan åttjudit li gássjela ållidit jus ij besa gielajt bæjválasj iellemin, almulasj aktijvuodan jali guládallamin adnet.
+Guoradallat tjoaggulvisájt ja lagosbirrasav sjaddá ájnas vuodobarggo gå ájggu bájkálasj plánav dahkat.
+Máhttá ávkken liehket jus ságastallama álgon máhttsi åvdep ságastallamij, ja gæhttji gåktu oahppe le åvddånam dalutjis.
+Máhttá aj bajedit aktugasj virggeulmutjijt, jur gåktu åvdebut dagájSosiálastivrraj.
+Máhttá aj agev aktavuodav válldet åssudagáåjvijn gånnå sujtov oattjoj, buojkulvissan ortopedaduostudagá doajmmaåjvijn.
+Máhttá aj nubbe nuppev tjulestit rubmahij.
+Máhttá aj bajedimev dahkat dåjmav buoredittjat
+Bæssá aj tjálalasj vuojnojt åvddånbuktet. E-poasstaadressa li giele@samediggi.no ja giella@samediggi.no.
+Dåhkki aj adnet Europeisk Språkperm (ESP) guoradallama bargon.
+Máhttá aj vil sierra ulmutjij jienastit - nabbu ruossit kandidáhtav mav ienemusát sidá válljidum.
+Gatjádallamguoradus æjgádij gaskan luluj ávkken årrot.
+Muhttijn soajttá aj gássjel mánájda vuojnnet aktijvuodav sivá ja vájkkudusá gaskan gå li iehtjádij siegen.
+Dát aj nuppe guovlluj máhttá dagáduvvat.
+Máhttá såbaduvvat lájggididdje galggá gålojs elektrisitähttaj ja lieggimij hebalasj oasev mákset.
+Konkrehta ássje aj máhtti åvdeduvvat.
+Máhttá aj iesj riŋŋgit njuolgga abårttåduostudahkaj ja ájgev diŋŋgot.
+Máhttá bajedit senga oajvvebielev gå láhtjá duodde oajvevuolij bålståra vuolen.
+Máhttá aj mannat varresvuohtaguovdátjij jali gynekologaj.
+Beras luluj nammadit muhtem prosjekta mij galggá sámegielaj anov sosiála mediajn gåvvidit, ja nammadit dåjmajt ma soajttá nanniji sámegielaj anov dájn mediajn.
+Máhttá aj aktavuodav válldet abårttåduostudagájn.
+Máhttá aj aktavuodav válldet nuorajduostudagájn.
+Máhttá aj aktavuodav válldet skåvllåkuratåvråjn jali nuorraduostudagájn ságastittjat ja rádev ja dårjav oadtjot.
+Máhttá aj válljit javllat sujna ij la sierra seksuálak tjärdda.
+Máhttá aj nievret viessot, goappátjagá jugádijn ja maŋŋela.
+Máhttá giehpedit sisbiktasahtá oadet ja jus la niejdda ij adnet sisbåksåsuojev.
+Máhttá njávkadallat, tjulástallat ja iehtjádav dahkat masi lijkku nubbe nuppev seksuálalattjat buollidit.
+Máhttá njávkadit ja fármudallat goappátjagá biktasij ja biktasahtá.
+Máhttá oasstet stuoráp nárev gå avtav ålgusválldemav avta bále, valla de hähttu ålles haddáj mákset náres mij la ienep gå gålmmå máno loabddem.
+Máhttá skoahtotjåttåbårråmdávdav oadtjot vájku sellaåtsådime li iemelágátja årrum, valla l sieldes vuorjját.
+Máhttá gatjádit duola dagu:
+Ane duola degu magasijnav Bårjås.
+Máhttá dåbddut giehpep vuojŋŋat ja oadet muhtem duodde oajvevuolij.
+Máhttá buojkulvissan dav giehttot åhpadiddjáj, skåvllåkuratåvrråj jali skåvllåskihpasujtárij.
+Duola dagu rájáv biedjat jus juoga sjaddá ilá ållo jali unudis. De máhttá vuosedit dån / dåj iehtjádijda ganugit galggi, ierit mannat iesj ja / jali viehkev ållessjattugis anodit.
+Vuorrádis le, rijddo máhttá sjaddat man birra njálmmálattjat lij såbadum.
+Máhttá goappátjagá riŋŋgit ja rádjat tjálalasj gujddimijt patiänntasiebrrerádáj.
+Máhttá ájgás boahtet ietjas dåktårijn goassa ja gåktu åtsådime båhtusav diededuvvá.
+Rádjala gåvåv ja diedov tsiekkadusáj birra, subtsas prosjæktajådediddje Mia De Coninck.
+Ihkap máhtti sij ietja vásstádusáv oadtjot dahkat unnes åhpadimgárvvidusáv temá birra.
+Máhttá varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet.
+Bessin hávsskudallat jienaj daj smáv miesijs ma ruovggin áldostis gávnnat.
+Muhttijn rijddali dale dagu gå guovtes sæmmi ståhkusijn sihtaba ståhkat, jali jus juohkusa sihti sæmmi, ráddjidum sajen ståhkat avta bále.
+aktugattja máhtti adnet suomagielav ja sámegielav
+Máhtti smávva dåjma ja stuorra dåjma, ma guosski ietjas viessomij, ietjá ulmutjijda, birrasij ja iehtjádijda.
+Dási soajtti moadda ja målsugah tes sivá.
+Åtsådallama soajtti liehket negatijva ja positijva.
+Máhtti aj gávnnut sierralágásj jienastimsaje ma li rahppot válljimbiejve åvddål.
+Máhtti aj gávnnut sierralágásj jienastimsaje ma li rahppot válljimbiejve åvddål..
+Jus le moadda giela avta bále oahppam de máhtti dujna aj liehket moadda iednegiela.
+Vaj máhtá aktijvalasj årrot sujton ja mierredit la ájnas mánná aj dádjat diededimev.
+máhttet dievddet välggogisvuodajda
+Máhttep aj dåbddåt gähppánimev, jus jábbmek lij mälggadav skihpam ja jábmem boahtá tjoavddalibmen.
+Saivomuotka la guohtomguovllo ällosujttimdajvajda Tromsa ällosujttimguovlos.
+Gå ulmutjahttem tjanáduvvá de sjaddá gássjel tjålmav luovvit, ja soajttá barggo gájbbet ållo ressursajt.
+- Sálmma / Hievedus (Benedicamus) - Buorissjivnnjádus - Rájadusbágo - Sálmma ja / jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) (gå sálmma ij le Hievedussan lávloduvvam.)
+- Sálmma (Gárvedibme / Offertorium) - Hievedussárnnom (Sursum corda ja Prefasjåvnnå) - Ájlis (Sanctus) - Iehkedismálesråhkålvis - Härrá råhkålvis - Lájbbedoadjem - Härrá ráfe (Pax) - Jubmela Libba (Agnus Dei)
+Sálla le guohtomguovllo Tuorpuna ja LuoktaMávvasa tjieldijda.
+Dibde mánájt ålggon årrot nåv ednagit gå máhttelis, dálven aj.
+Fármastime ja njávkkama
+sálmma ja liturgia ådåstuhttembargon biejaduvvá danen stuorra dæddo sáme jubmeldievnastusdábijda ja sáme giellaj, musihkkadábijda ja kultuvrraj.
+Sálltelåssjkusav jali njunnjespraddjav buododum njunnjáj
+Sálltelåssjkos gávnnu dálkasboargálin oasstet.
+Goajkodittjat sálltelåssjkusav máná njunnjáj máhttá bomulloduhpov adnet.
+Samarbeid og sammenheng mellom barnehage og skole " - "Boarrasabmusis nuoramussaj.
+Sámásta mujna
+sámedigge fállá, sáme allaskåvlåjn aktisasjbargujn, sámegiela åhpadusáv ållessjattugijda vidá jahkásasj prográmma baktu.
+Sámeássje sjaddin aj ienebut álggoálmmukássjen.
+Sámeássje ienebut ja ienebut álggoálmmukássjen sjaddin.
+Sámediggáj diededuvvá ja oadtju aj vejulasjvuodav oajvvadusájt buktet Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnåj, ja sæbrrat delegasjåvnå tjåhkanimijda gå miján le háldaduslasj kapasitehtta rabás.
+vatteduvvá Sámediggáj ja ednamæjgádij gujddimmáhttelisvuohta jus departemænnta åhtsåmusáv miedet.
+Sámedikke kultuvrradåjmaj juollodibme le navti laseduvvam badjel 38 millijåvnåj 2005 rájes.
+Sámediggáj la læhkám ájnas sáme gejn li rievtesvuoda li oadtjum máhttelisvuodajt oassálastátjit pládnaprosessajda ságastallamij ja konsultasjåvnåj baktu.
+Sámedikke juollodimij lasedibme 2008 rájes li 12 millijåvnå boahtám Sámedikke ájnas rolla diehti sámegielaj åvddånime bargon.
+Sámedigge, manna le viehka ájnas roalla sámegiela bargo hárráj, oadtju 3,5 millijåvnå 10-milliåvnnåsasj giellavuorodimes.
+Sámedikke diedádusájn åhpadusá ja åhpadime birra.
+Sámediggediedádus åhpadusá hárráj lagábut dagástallá Sámedikke rållav sáme mánáj ja nuoraj oahttsen åhpadusá riektáj vuoksjuj ja Sámedikke rållav bærrájgæhttjeorgádnan sáme oahppogatjálvisáj vuoksjuj.
+Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj nammaduvvá aj man ájnas le jut giellalávggoma stuoves ruhtadimev oadtju.
+Sámediggediedádus udnásj háldadimvuogev guodá ja farra vuojnná dajt suohkanijt ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet.
+Sámedikke diedádusájn åhpadime ja åhpadusá birra Sámeoahppev guovdátjij biedjá
+Sámediggediedádus sámegiela gáktuj mierret dán bargo premissajt.
+Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj gåvvit ja dagástallá makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá giellaássjijn.
+Sámediggediedádus sámegiela gáktuj le boados Sámedikke prosessas.
+Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sjaddá Sámedikke nævvon åvddålijguovlo bargguj sámegiela nannima ja åvddånahttema gáktuj, ja danen le ájnas jut båhti moadda buorre ájádusá diedádusá bargguj.
+sámedikke presidænnta ja barggo- ja sebrudahttemministar guorrasijga biellejahkásasj konsultasjåvnån moarmesmáno jagen 2008 bargov doajmmaplánajn dalága álgget, ja vaj ráddidus ja sámedikke barggo sáme gielaj koordineriduvvá.
+Sámedikkepresidænnta válljiduvvá ieneplågos Sámedikke dievastjåhkanimes.
+Sámediggeráde åvdet ássjev Sámedikke ållestjåhkanibmáj snjuktjamáno álgon árvvalusájn konsultasjåvnnåbåhtusa Oalljo- ja energijadepartementajn d��hkkiduvvi.
+- Sámediggerádáj le tjielgga vuorddámus dákkir stuorra ásadibme merkaj guovdásj oajválattja boahtte ájge åvvånagi ienebut ráddjiji loabev vattátjit ienep ásadusájda duodden dajn bájkijn.
+Sámediggeráde sihtá árvvalusájt sámediggediedádussaj areálajs ja birrasijs...
+Sámedikkeráde árvustallá doajmmaplánajt dahkat muhtem barggosuorgijda.
+Sámedigge galggá dáv ássjev gehtjadit aktan guovdásj varresvuohtaoajválattjaj, låhpat rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+- Sámedikkeráde joarkká nannimijn sáme kulturinstitusjåvnåjs ja lip ávon gå lip oajvvadam gålmmå festiválajt oassen Sámedikke budsjehtas, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Sámediggeráde galggá aj nammadit luohkkojuohkusav mij galggá gehtjadit jus udnásj háldadibme le hiebadum miehttsebarggij dárbojda.
+Sámediggeráde sihtá dáj iesjgudik orgánaj ja aj ådå ásadusáj aktisasjbargov nannit.
+Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda V...
+Sámedikkeráde gåtset sjiehtadusáv ja juollot 1 millijåvnå kråvnå prosæssaj gárvedittjat máhtsadimprosjevtav Bååstede.
+Sámedigge-ráde doarjju nåv gåhtjos merragáddevuosteldimev ja gájbbádusájt jut suvddemvælggogisvuoda nuorttan vierttiji vieleduvvat, nåv gåktu Stuorradigge álgon mierredij.
+Sámediggeráde doarjju guolleluohkoj rahtjamusájt nuorttan / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Sámediggeráde doarjju guolleluohkoj rahtjamusájt nuorttan
+Sámedikkeráde oajvvat juollodit 1,5 millijåvnå kråvnå prosjæktaj gånnå ulmme le oadtjot sámegielav ienep vuojnnusij median.
+- Sámediggeráde sihtá liehket oassálasste sebrudagán duostudittjat vahágahttemijt nissunij vuossti.
+Sámediggeráde sihtá árvvalusájt ájnas tiemájda ma bierriji ságastaláduvvat Sámediggediedádusán areálajs ja birrasijs.
+Sámediggeráde sihtá árvvalusájt sámediggediedádussaj areálajs ja birrasijs.
+Olsen javllá Sámedigge sihtá viehkedit vaj vinjo sáme oadtju viessot rabásvuodan ja mihásvuodan.
+Sámedikkeráde dáv vuodov budsjehtaj sisi åttjut.
+Rádeájras Henrik Olsen sån la alvaduvvam åhttsij moattebelakvuodas.
+Sámedikke rádeájras Henrik Olsen javllá stipænndavuojtte gájka li tjiehpes åvddågåve ja ambassadøra sámenuorajda gudi sihti vuorodit valástallamijt ja kultuvrav.
+Sámediggeráde ájras Henrik Olsen gijttá barggojuohkusav bargos.
+Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan
+Sámediggeráde juollot 228 tuvsán kråvnå doarjjan prosjæktaj mannoiellemav julevsáme guovlon.
+Sámediggeráde gárvet vijdes oassálasstemij ja diehtoviedtjamij diedádusbargon.
+Sámedikkeráde le 2013 budsjehtan oajvvadam Gïeleaernie Røyrvikan ja Storfjord språksenter oadtju njuolggadårjav Sámedikkes 2013 rájes.
+Sámedigge le konsultasjåvnåj baktu Oalljo- ja energijadepartementajn mierred...
+Sámediggeráde l dudálasj gå konsultasjåvnåj tjadá máhttá viehkedit váj ienemus åhpadimijs oadtju njuolgadusájt mij bærrájgæhttjá sáme perspektijvav dasi mij gullu åhpadimijda gånnå láhkanjuolgadusá li vuododum fáhkan åhpadusinstitusjåvnåjn ja sijá prográmmaplánajn.
+- Sámediggeráde le gåhttjum NVEav vuorddet konsesjåvnnåmærrádusájn desik gå Sámedikke ållestjåhkanibme le ássjev giehtadallam, valla NVE le hæjttám rádádallamis Sámedikkijn dán ássjen ja dahkam konsesjåvnnåmærrádusáv.
+Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå barggojuogos buktá bierjjedagá snj...
+- Sámediggeráde le ávon gå AN sáme nissunij varresvuodadilev gehtjat.
+Sámedikken le vájkkudimnævvoårnik dåjmajda ma åvddånahtti oasestimev stuoves duodjeoassásijn ma vuobddi goappátjagá ietjasa ja iehtjádij duojijt.
+Sámedigge le konsultasjåvnåj baktu Oalljo- ja energijadepartementajn mierredam ij vuosteldit ådå 420 kV strávvelinjav ásadit Báhccavuona ja Skájde gaskan, vuorddámusájn departemænnta dálla le válljim dáv ásadimev vuorodit ietja ásadimij åvdån dajn dáfojn.
+Sámedikkeráde aj duosstu signálajt giellaguovdátjijs dárbos ienep oakkev rudáj hárráj, ja oajvvat ásaduvvá åvddånahttemdoarjja sáme giellaguovdátjijda gudi juo ruhtadårjav Sámedikkes oadtju.
+Sámediggeráde le mierredam Sámedigge galggá oassálasstet Finnmark Priden.
+Sámediggeráde le mierredam oajvvadusájt ma åvddån båhti guoradallamin Bååstede - tilbakeføring av samisk kulturarv, gånnå same gávne ma li Norsk Folkemuseumin galggi máhtsaduvvat dajda guhtta dávvervuorkájda ma Sámediggáj gullji.
+Sámedigge nammat ådå vuorrasijrádev.
+- Sámediggeráde le válljim dåhkkidit gávnnu oalle dárbbo strávvesihkarvuodav tjårggit ja dát linnja buktá sihkkaris strávvebuvtadusáv Tråmså ja Finnmárko viesádijda, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Sámediggeráde åvddån biedjá tjielggidusáv sámegiela gáktuj vuoratjismáno ållestjåhkanimen, ja dan aktijvuodan sávat rádeájras Ellinor Marita Jåma buorre dagástallamav ja vuojnojt sámediggediedádusá bargguj sámegiela gáktuj åvddålijguovlluj.
+Sámediggeráde åvddån biedjá sámegiela tjielggidusáv ållestjåhkanimen gasskavahko vuoratjismáno 18. biejve ja tjielggidus dagástaláduvvá maŋŋel lunsja duorastagá vuoratjismáno 19. biejve.
+Sámedikkeráde åvdet mærrádusárvvalusájt dievastjåhkanibmáj ássjijn ma guosski Sámedikke budsjæhttaj, tjuodtjelij jage dåjma stáhtabudsjæhttaj, Sámedikke jahkediedádussaj, Sámedikke ruhtadoarjjaårnigij oajvvenjuolgadusájda ja ietjá ássjijda ma sierra árvustallama milta Sámedikkeráden bierriji åvdeduvvat.
+Sámedikkeráde sámegiela tjielggidusáv åvddån biejaj Sámedikke ållestjåhkanibmáj ássjen 18/12.
+Sámedigge aj planeri moadda ságastallamtjåhkanimijt sáme bájkálasj sebrudagáj ja organisasjåvnåj jage 2016 álgon.
+Sámedikkeráde
+Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka ballá birrasijn ja ælloæládusá boahtteájgijn Fálesnuoren maŋŋel gå suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner dåhkkidij Nussira ja Gumppenjunje regulerimplánav Fálesnuore suohkanin Finnmárkon.
+Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka hálijt árvustallat ietjá máhttelisvuodajt udnasj doarjjaårnigijda árbbedábálasj sámeduodjáj.
+Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen la tjállám girjev minisstarij Inga Marthe Thorkildsenij tjalmostahtátjit sámemánáj ja nuoraj dárbojt strategijan.
+Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen lájttá Ráddidusáv gå ij hálijda ságastit dåjmajs ma galggi duostudit vaháguhttemijt ja seksuálalasj illastimijt sáme mánáj ja nuoraj gáktuj.
+Sámedikkeráde Vibeke Larsen oassálasstá AN:a nissunkommisjåvnnåjNew Yorkan.
+- Sámediggeráde vuorddá dála juhte Svieriga ja Vuona ráddidusá tjuovvoli barggojuohkusa oajvvadusájt.
+Sámediggeráde tjåhkanimpládna 2015
+Sámediggeráde ájggu seminárav ásadit sámegiela gáktuj moarmesmánon gånnå aj bæssá ájádusájt ja vuojnojt buktet boahtteájgij giellapolitihka gáktuj.
+Sámediggeráđi dieđáhus sámegiela birra.
+Sámediggeráde ájrrasa Silje Karine Muotka ja Ann-Mari Thomassen javllaba prosjækta le miellagiddis ja dan diehti juollot Sámediggeráde 228 tuvsán kråvnå prosjæktaj.
+Sámedikke radeájras Henrik Olsen javlla prosjækta le ájnas doajmma buoredittjat barggobirrasijt ja sihkarvuodav ællobarggijda, ja dan diehti doarjjop prosjevtav 60 tuvsán kråvnåjn, javllá Olsen.
+Sámediggeráde adná buorren gå dá hásstalusá AN-systeman dættoduvvi, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+- Sámediggeráde mielas le viehka ájnas jut sáme sebrudahka oassálasstá åvddålijguovlo giellapolitihka bargguj ja sávvá ulmutja dáv vejulasjvuodav ávkkiji.
+Sámedikkeráde ájrrasa nammaduvvi presidentas, guhti jådet rádev.
+Sámedikkeráden le åbbålasj ulmmen dilev láhtjet váj álggoálmmuga ietja dåjmajt jåhtuj biedji sebrudakåvddånahttema diehti ietjasa guovlojn ja bájkalasj sebrudagájn nuorttaguovlojn, váj sijá materiálalasj vuodo kultuvra hárráj sihkarasteduvvá.
+Sámedikkeráde politihkalasj álggemtjielgadus.
+Samediggeráde politihkalasj vuodo le Sámedikkeráde dåjma válggaájggudagá álgon.
+Vijdes politihkalasj dagástallam le læhkám Sámedikkeráden ja Sámedikke ållestjåhkanimen.
+Vaj galga máhttet válljiduvvat sámediggáj de rávkaduvvá ienni tjáledahttem sámepolitihkalasj organisasjåvnnån, jali vaj listav dagá válggaguovlon gånnå lisstaoajvvadus vuollájtjáleduvvá ulmutjijs gudi Sámedikke jienastuslåhkuj li tjáleduvvam.
+Sámediggeviesso le åvdemusát konkrehtalasj symbåvllån dan politihkalasj ja riektálasj stáhtusij mij le sámeálmmugin.
+Sámediggeviesso ållit divna dábálasj gájbbádusájt ådåájggásasj parlamænntaviesojda.
+Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Vuosádallam Sámedikke huodnahin le bæjválattjat kl.. 13.00.
+Sametinget (2011): Nye tildelingskriterier for tildeling av tospråklighetsmidlene (sak SP 11/11)
+Sámedigge doarjju aj sáme tjáppagirjálasjvuodav, oahpponævvobuvtadimev ja ietjá giellagullevasj dåjma.
+Sámedigge juollot rudájt jus åtså musihkkaj, girjálasjvuohtaj, gåvvårájdojda, sáme girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda.
+- Sámedigge sihtá jagen 2015 vuorodit sámemánáj oahppamnævojt ja mijá aktisasj kultuvrraárbev hiebadahtedijn sáme museajt åvddånahtátjit vijdábut, javllá rádeájras Thomassen.
+sámedigge ájggu álgadit prosjevtajn guoradallat makkár máhttelisvuoda gávnnuji åvddånahtátjit mediafálaldagáv oarjjelsámegiellaj.
+Sámedikke ájggomussan le dahkat åhpadimvuogádusáv mij vaddá gájkka sáme mánájda, nuorajda ja ållesjattugijda åhpadimsajijt giella ja kultuvra máhtudakåvddånibmáj ja åvddålijguovlluj åvddånibmáj.
+- Sámedigge sihtá åvddålijguovlluj dåjmalattjat barggat ásadim- ja nannimdiehti álggoálmmuknissunij værmástagáv AN:a nissunkommisjåvnån, låhpat rádeájras Vibeke Larsen.
+Sámedigge ájggu gehtjadit Råmså ja oarjjelsáme guovlon boahtte jage.
+sámedigge ájggu dán ájggegávdan ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda árvustallat.
+Sámedigge ájggu bargov dán ássjesuorgen åvddålijguovlluj tjuovvot.
+Sámedigge sihtá ietjas giellapolitihkan aj oahppat ietjá moattegielak giellaplánimis.
+Sámedigge sihtá aj merustallat jus planeridum dåjmajda hæhttu sierraloahpe.
+Sámedigge sihtá sámegielav nannit dáj suohkanijn giellaåvddånahttema rudáj baktu.
+sámedigge galggá rievddadit juollodimævtojt 2010 jage budsjehta giehtadaládijn.
+Sámedikke ájggomussan le:
+sámedigge oajvvat ásaduvvu sierra dutkamprográmma sámegielak dutkamij.
+- Sámedigge barggá álggoálmmugij riektáj mierredit ietjas åvddånahttema badjel ja riektáj várajváldátjit ietjas ássjijt rijkajgasskasattjat.
+Sámedigge barggá vaj juohkkahattjan galggá liehket máhttelisvuohta muossádit sáme dájdav ja kultuvrav.
+- Sámediggeráde barggá nanos ja moattebelak æládusiellemav ásadittjat.
+Sámedigge barggá dan vuoksjuj váj oadtjop buorre vælggodiddje rijkajgasskasasj sjiehtadusájt ma dálkádakgássajluojttemijt giehpedi.
+Sámedigge barggá dán åvdås:
+Sámedigge sihtá:
+Sámedigge dáj ássjij barggá:
+Sámediggeráde ájggu barggat nav vaj:
+Sámedigge rahtjá dáj ássjij:
+Sámedigge sihtá:
+Danen barggá Sámedigge jut almma konsultasjåvnå tjadáduvvi sijáj, ja vaj sij båhti sæhkáj sjiehtadallamijda doajmmavidnudagájn.
+Sámedikke le háldadimfábmudahka kulturmujttolága milta ja pládna- ja tsiekkaduslága milta.
+Sámedigge barggá dálla dáj ássjij:
+Sámedigge barggá moatte láhkáj dájt ulmijt jåvsåtjit.
+sámedigge oassálasstá fylkaålmmåj aktisasjbargon mánájgárddesuorgen.
+Sámedigge barggá
+Sámedigge barggá guoddelis sáme ællosujto åvdås.
+Sámedigge dåjmalattjat resolusjåvnnåtevsta vuoksjuj bargaj.
+sámedigge, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Mánáj- ja sássádusdepartemænnta le juollodam ruhtadoarjjagijt dallutjis gå infonuorra ásaduváj 2004.
+Sámedigge låggŋij dárbov álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit, ja le stáhtajda javllam dárbbo le álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit.
+sámedigge le vijdábut berustime ulmij milta rahtjat oadtjot sámegielak dutkijt ja nannit sámegielav diedalasj giellan ja terminologiåvddånahttemav duon dán fáhkasuorgijn.
+Sámedigge sihtá gåhttjot fylkkamánnijt, suohkanijt, mánájgárddebirrasijt, æjgádijt, æjgátværmástagájt ja nammadusájt ja ietjá guoskavasj ásadusájt dåjmalattjat oassálasstet.
+Sámedigge gåhtjoduvvá aj rijkajgasskasasj prosessajda árbbediedoj birra ja le oassen Vuona delegasjåvnås ja gárvedimijs dákkir tjåhkanimijda.
+nuji pedagogalasj prográmma ja báhkogirje
+Sámedigge vaddá javllamusájt ja buktá aj vuosteldimijt suohkanplánaj areállaåsijda ja regulerimplánajda.
+sámedigge iesj vuorrot, ja dahká ja álgat dåjmajt suorgen ietjas politihka duogátjijn.
+sámedigge le javllam dárbo li ájn dábegis rahtjamusájda sámegiela vuododutkamijda, mij gullu gielalasj dilij, girjálasjvuoda ja ietjá tiemáj - nuorttasáme-, julevsáme ja oarjjelsámegiela gáktuj, valla aj mij gullu ietjá sáme gielajda.
+sámedigge tjuojggi dille uddni le bulkkeetáhtta ja duobmára vádnuji sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv sáme mánáj duobmárságájdahttemijda, dát gullu aj rádevaddefálaldagájda, bagádallamijn ja tjovvolimijn.
+Sámedigge vuoset NRKa vuorodimijda NRK Skole ja NRK Kunnskapskanalen ma máhtti liehket máhttelis vuoge ja aktisasjbarggoguojme åvddånahtátjit ådå sáme fálaldagájt, javllá Larsen.
+Sámedigge sihtá juohkka ájnegisá riektá sámegielav adnet mij le riektá baktu mierredum sihkarasteduvvá ja vuojnná dárbov oahttseårnigis.
+sámedigge sihtá doajmmaplána aktijvuodan ráddidus galggá árvustallat álgadit mierreduvvam doarjjagijt sijddaskåvlåjda ma sámegiellaj ja sámegielan åhpadusáv vaddi.
+Sámedigge barggá dálla dáj ássjij:
+sámedigge sihtá danen dán pládnaguhttalin vuorodit sáme gielav, mánáj rievtesvuodajt, aktisasjbargov itjá aktøraj, máhttolåpptimav ja værmádakásadimev, pedagogalasj nævojt, rekrutterimav, dutkamav, dieh-tojuohkemav ja bagádallamav nannit.
+Sámedigge dárbaj buorre ja dåjmalasj aktisasjbarggoguojmijt gå galggap barggat sámegiela nannimijn ja åvddånahttemijt iesjguhtik suorgen, duola dagu sáme giellaguovdátja ma viehka buorre bargov dahki bájkálasj birrasijn.
+Sámedigge æládusáv návti defineri: Priváhta viddnudagá ma kultuvralasj buvdajt hábbmiji ja vuobddi gálvoj jali dievnastusáj hámen.
+Sámedigge diehtá Ráddidus le dálla sámelága giellanjuolgadusájt tjadádime ja boahtteájge háldadimmodellajt árvustallá.
+samedigge ásat jahkásattjat værmádaktjåhkanimev duon dán juohkusij mánájgárddebarggijda, i. i. stivrárijda, giellabarggijda ja ålmmåjda.
+Sámedigge guorras aj nammadusá vuojnnuj jut sámegielak dutkam le vuodulasj jus galggá sáme dutkamgielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan.
+Sámedigge aj nammadusájn guorras jut sámegielak dutkam le vuodulasj gå galggá sáme fáhkagielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan.
+Sámedigge doarjju nasjonála strategiajt ma dálkádakgássajt binnedi.
+Sjiehtadibme dåhkkiduváj Sámedikkes biehtsemáno 1. biejve 2005 ja mierreduváj gånågisá resolusjåvnån snjilltjamáno 1. biejve 2006.
+Sámedikken le æjgon duot dát dájddadahko, sámij dájddárijs ja láttij dájddáris.
+Sámedigge oajvvat suodjaluvvam Ceavccageađgiv / Mortensnesav Unjárga suohkanin, aktan bivddoásadusá gåttes Noidiidčearru / Kjøpmannskjølen Báhcavuona suohkanin ja Gollevárri Dæno suohkanin, ja duodden gierggeájggesajijn Ruovdenjunjlovta / Gropbakkengen Unjárga suohkanin merustaláduvvi aktidum væráltárbbesadjen UNESCOa væráltárbbelistan (World Heritage List).
+Sámedigge fállá åbbålasj diedojt konferánsa birra, ja konkrehta diedojt dan praktihkalasj tjadádime birra.
+Sámedikke åvdåsvásstádus: Sámediggi vájkkut váj kárttimlága barggo joarkká ja åvddån árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin.
+Sámedigge galggá åvddålijguovlluj mierredit ulmijt
+sámedigge galggá gåhtjoduvvat dán bargguj oassálasstet.
+Sámedigge galggá åtsålvisájt håhkkånimvaháksuoje birra åtsådit.
+Sámedigge galggá boatsojäládusa birra sebrudakplánimin diedojt vaddet.
+sámedigge galggá dájt ruhtadimijt dárkestit, ja suohkana / fylkasuohkana rápporterji juohkka jage sámediggáj.
+Sámedigge galggá tjuottjodit administrasjåvnåv mij guosská tjieldijda, i.s.
+● Sámedigge máhttá aj ássjijt giehtadallat gånnå Sámedigge iesj ájggu rádádallat.
+Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet.
+sámedigge galggá sæhkáj bærrájgæhttjo bárgguj.
+Sámedigge gávnnu vattátjit sámijda jienav.
+Sámedigge giehtadallá Tjernobylmávsálvisájt.
+Sámedikken li aj ietjá doarjjoårniga ma gielav åvdedi, dagu oahpponævoj doarjja, sáme girjálasjvuohta, åhpadusstipenda jnv..
+Sámedigge åvdutjis urudismávsálvisájt tjuottjot urudisvahákbiejadusá milta ja biednikluohkoj åsijt Sámefåndas njuolgadusáj milta boatsojäládusbiejadusán.
+Sámedigge aj háldat rudájt dåjmajda duodjeæládusán.
+Sámedikken li muhtem prinsihpalasj vuojno ja berustime ma rijkajgasskasasj æjvvalimsajijn åvdeduvvi ja bælostuvvi.
+tuvras ja li stuorra árvvon sáme gielav tjalmos
+Sámedigge sihtá sáme mánáj mánájgárdde galggá liehket integreridum, bivnos ja innovatijvva ásadus alla kvalitehtajn gájka mánájda buorren, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Sámedigge sihtá Vuodna galggá åvdemusán almasjrievtesvuodaj gáktuj dálkádaksjiehtadallamijn, ja ahte ILO-konvensjåvnnå 169 álggoálmmugij vuoksjuj le vuodon Vuona posisjåvnåjda álggoálmmukriektáj gáktuj.
+- Sámedigge aj vuorddá oattjotjit diehtet ma li ájádussan foruma boahtte ájge bargguj, danen gå dijmmá diededuváj gæhttjat makkir vuoge ja máhttelisvuoda gávnnuji forumav ådåstittjat, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Sámedigge sihtá ienebut hieredit ja guottojt rievddat dán ássjen.
+Aktijvuodadiehto Sámedikke barggijda gávna dánna.
+Sámedigge sihtá ienep dættov man ájnas le gielav ållessjattugin oahppat.
+Dájn 3-jahkásasj prosjevta baktu ájggu sámedigge registrerit sáme tsiekkadusájt ma li vuorrasabbo gå 100 jage ja dan diehti automáhtalattjat suodjalum ålles Vuonan.
+Sámedigge iesj ij dutkamijt tjadáda, valla vuojnná ávkev dajs diedojs majt dutkama sissŋelin ja ålggolin sáme sebrudagán máhtti vaddet.
+Sámedikken ij la háldadimfábmudahka konsesjåvnnåmærrádusájs energijatsiekkadusájs ja minerálladåjmajs.
+Sámedikken ij la mákkárik háldadimfábmudahka luondo moattebelakvuodav bisodittjat ja ávkástallamijda.
+Sámedigge ij máhte ájnegis ulmutjij priváhta giellaanov stivrrit, valla Sámedigge galggá barggat dan vuoksjuj jut gávnnuji buorre vejulasjvuoda gielav oahppat ja buorre giellaárená.
+Sámedigge diehtá dát diedádus mierkki stuorra rievddama boahtemin.
+Sámedigge ja Biebbmogæhttjo galggi boahtte vahko tjåhkanit ságastittjat máhttelisvuodajt ådå rájnasvuoda njuolgadusáj sissŋelin jages 2013.
+Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu ådå pládna- ja tsiekkadusláhkaj jagij 2006-2007.
+Sámedigge ja Varresvuohta- ja sujttodepartemænnta li rádádallamij baktu boahtám ájgás nannit nasjåvnålasj fálov sámijda sierra gárramvuohtasujton ja psykiatrijan.
+● Stuoves biellejahkásasj tjåhkanime galggi ásaduvvat Sámedikke ja departementajgasskasasj sáme ássjij aktidumnammadusá gaskan.
+Sámedigge jáhkká birrusin 800 álggoálmmukájrrasa ja váksjára sjaddi konferánsan oassálasstet Altan jagen 2013.
+Sámedigge ja Vuona álmmukmusea li sjiehtadam máhtsadimev kulturárbijs sáme museajda.
+Sámedigge ja Oslo suohkan galggi árvvaladdat gåktu ienep sáme oahppijt oadtjot åhpatjit sámegielav 1. giellan.
+Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra aktisasjbarggosjiehtadusá baktu.
+Sámedigge ja Oslo suohkan li moadda jage dagástallam gåktu nannit ja åvddånahtedit mánnágárdev, skåvlåv, varresvuohta- ja kultuvrrafálaldagájt sámijda oajvvestádan.
+Sámedigge ja Raavrevijhke suohkan vuollájtjálli aktisasjbarggosjiehtadusáv guovtegielakvuoda gáktuj.
+Sámedigge ja Sámeráde aktan barggi muhtem rijkajgasskasasj suorgijn, ja iesjgeŋgalágásj rollaj ma buorre mudduj nuppe nubbáj hiehpi.
+sámedigge ja sáme allaskåvllå le sjiehtadallam 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmmav tjadádit divna sáme giellaguovlojn.
+Sámedigge ja Sáme Dájddárráde (SDR) hiebadijga 19.08.2004 aktisasjbarggosjiehtadusáv (dájddársjiehtadusáv).
+Sámedigge joarkka aj jagen 2015 juollodit stipendajt oahppijda gejn la sámeg...
+Sámedigge joarkka aj jagen 2015 juollodit stipendajt oahppijda gejn la sámegiella fáhkasuorgen joarkkaskåvlån.
+Sámedigge joarkka rijkkagasskasasj bargojt, ja galggá boahtte jagijt liehket åvdemusán barggamin rievtesferdukvuoda diehti ja iemeálmmugij rievtesvuodaj dåhkkidime diehti.
+Sámedigge juohká diedojt ja bagát sáme åhpadusá hárráj vuodoåhpadusán.
+sámedigge vaddá aj diedojt æjgádijda gåktu sij galggi ássjev tjoavddet.
+sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda majn li njuolgadusáj mierredam mánájgárden le sáme giela ja kultuvra vuodon.
+Vihtta stipenda vatteduvvi guhtik 25 000 kråvnnåj, ja stipenda li vattedum åtsålvisáj milta.
+Sámedigge juollot 60 tuvsán kråvnå Helgeland Sámiid Searvij tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja iehtjádijda gudi maneldi ja barggi váren.
+sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt oahpponævojda hiebadum sáme mánájgárdijda.
+sámedigge juollot doarjjagijt prosjevtajda ma bukti æjvvalimsajij åvddånahttemav sáme mánájda ja
+histårålasj ja árbbedábálasj gåvåv sáme kul
+Sámedigge jahkásattjat juollot guovtegielakvuodarudájt suohkanijda ja fylkkasuohkanijda ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos.
+sámedigge juohká stipendajt oahppijda joarkkaskåvlåjn gejn le sámegiella fágaj gaskan.
+Sámedigge juollodij vásse giese 240.000 kråvnå prosjevtav tjielggitjit.
+Sámedigge sihtá háldadimmodellav mij le guovte oassáj juogedum.
+Sámedigge le jagen 2010 doarjjan biedjam tjoahkkáj 31,3 mill. kråvnå sáme åhpadussaj.
+Sámedigge le Sáme Allaskåvllåj vaddám bargov åvddånahttet ja tjadádit 5-jahkásasj giellaprográmmav sámegielan oassen giellaprográmmas sidjij gudi e máhte sámegielav nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
+sámedigge le pilotprosjevtav Divtasvuonan álgadam, gånnå le ulmmen åvddånahttet Ájluovta skåvlåv resurssaskåvllån julevsáme oahpponævoåvddånahttemij.
+Lagos- ja dárbboprinsihppa la biejadum degu lájddimprinsihppan sissŋelin Sámedigge vuorodimen marijnaæládusájda.
+Sámedikke barggo minerállágajn le bissum badjel 10 jage.
+Sámedigge le bargoj baktu guollimássjij ja Merragáddeguollimnammadusá giehtadallamij baktu oadtjum tjadádum rievddadusájt ja duottijt Merraluohkkolágan, Oassálasstelágan ja Finnmárkolágan ma stivrriji bájkálasj æjgátvuodav ja háldadimev.
+nuorttalij gielajda, d.d. tækstaprosesserimpro
+Sámedigge le gåhttjum álggoálmmukåvdåstiddjijt ålles væráldis rijkajgasskasasj ja gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Áltáj, Finnmárkon biehtsemáno 8. gitta 12. biejve 2013.
+Sámedigge le rapporttaj ietjasa vuojnojt buktám, ja oassálasstin observatørran Genèvan.
+Sámedigge le tjadádam muhtem prosjevtav mij galggá kárttit makta gávnnuji sáme ståhkusa ja pedagogalasj materiála mánájgárdijn gånnå li sáme máná, mij dállá rapportan almoduvvá.
+Sámedigge la tjadu ájgij barggam nanostuhttemijn lagos-addjimav háldadusán guollevaddásijs.
+Sámedigge le dal sáme mánáj mánájgárdij diedádusáv tjállemin.
+sámedigge le guoradallam jus máhttelisvuoda li åvddånahttet ságastimsyntesav sáme gielajda.
+sámedigge le tsuojggodam fálaldagá vierttiji sihkarasteduvvat guoskadaládum allaskåvlåjn vájku man binná studentajs le gudi sihti oarjjel- ja julevsáme åhpadusáv tjadádit.
+sámedigge le sjiehtadam aktisasjsjiehtadusáj Finnmárko, Tråmså ja nordlánda fylkasuohkanij, ja avtav aktisasjsjiehtadusáv avtajn fylkasuohkanijn oarjjelsámeguovlon.
+Sámedigge le dálla barggamin strategijajn lasedittjat vidnojt sáme kultuvrraæládusájn ja le ásadam nåv gå guokta viddnudakåvddånahttemprográmma Finnmárkon ja Tråmsån.
+Sámedigge oajvvat sierra láhka árbbediedoj birra ruvámus láhkáj viertti mierreduvvat jus Vuodna ájggu dájt vælggogisvuodajt tjadádit ja implementerit.
+Sámedigge le evaluerigoahtám dårjajt giellaprosjevtajda ma li åhtålvisáj milta juolloduvvam.
+Sámedigge le gárves dát åvdås vásstedit, valla gájbbet guovdásj oajválattja aj dát åvdås vásstedi.
+Samedigge le giesen 2012 gehtjadam 330 tsiekkadusájt prosjevtan " gehtjadibme ja registrerim sáme tsiekkadusájs ".
+Sámedigge le oajvvadussaj javllamusájt buktám almmulasj guoradallamij baku guokti, Ráddidusá guládallamoajvvadussaj akti, ja Ráddidusá láhkaoajvvadussaj gålmmi.
+Sámedigge dálla rádádallá stádasuohkanij Áltá, Tråmsså ja Oslo aktisasjbarggosjiehtadusáj sámegiela ja kultuvra nannima diehti.
+Sámedigge le guládallamorgádna ja moatten ássjijn konsultasjåvnnåbielle Fylkamánnáj, Luonndoháldadus direktoráhttaj ja Birássuodjalusdepartemænntaj dåjmajda ja mærrádusájda lága milta.
+Sámedigge le guovddelis tjuottjudusfábmudahka ja ráddidusá ássjedåbddefábmudahka åvdåsvásstádusájn ássjijs ma guosski boatsojäládussaj.
+Samedigge le ådå blankehtajt boatsojmärkkagiehtadallamij hábbmim.
+- Sámedigge le åvdedam ærádisá li sáme nissunij gielalasj ja kultuvralasj riektáj gáktuj giellaháldadimguovlon sihke Sámelágan ja esski doajmmaj biejadum láhka suohkanij varresvuohta- ja sosiáldievnastusáj gáktuj, tjielggi sámediggeráde Larsen.
+Sámedigge le moadda jage investerim viehka ållo luohkojt nannitjit vuodovarresvuohtafálojt julevsámijda.
+sámedigge le huoman tsuojggim jut divna guovlo e oadtjo sisi nRK3åv.
+Sámedigge la aj tjuottjodam prinsihpav dán láhkáj, mij la lahka luonndovaddásij adná tjuohppamriektáv histårjålasj ja dáhpeperspektijvan.
+Sámedigge le aj gádodam jahkásasj vuorodimijt ma dálátjij li mierredam åhtsåmusáj hámev. Dálla merustaláduvvi åhtsåmusá kvalitehta ja bájkálasj dárboj milta.
+Sámedigge le aktan Unjárga suohkanijn, ja dårjajn Finnmárko fylkkasuohkanis ja Sáme parlamentáralasj rádes, moadda jagij tjadá aktisattjat barggam oadtjot Ceavccageađgiv / Mortensnesav árvustaládum væráltárbbelisstaj.
+Sámedigge le moadda jage vájnnodam vuona oajválattjajt máhtsadimev biednigahttet.
+sámedigge le moaddi tjuojggidusájt buktám jut hiehtediededimdievnastus ij dåjma vuojga buoragit sáme álmmuga ja sáme guovloj gáktuj.
+- Sámedigge le mierredam ådå æládusdiedádusáv jagen 2011.
+Sámedigge le media baktu vuohttám NVEa le konsesjåvnåv vaddám Statnett SFas tsieggitjit ådå 420 kV elfábmolinjav Báhccavuonas Hámmárfeastaj.
+Sámedigge oassálasstá bargguj åvddånahttet nasjonála hiebadamstrategiajt dálkádakrievddamij vuosstij.
+Sámedigge le fáron Vuona delegasjåvnån COP åvdåstiddjijtjåhkanimijda, AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan.
+Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan.
+Sámedigge le vuona delegasjåvnå baktu oassálasstám rijkajgasskasasj bargguj biologalasj valjesvuoda konvensjåvnåjn ja le duola dagu åvdedam jut stáhta galggi nav guhkás gå le vejulasj ja vuogas - vieledit, bisodit ja jårkadit árbbediedov.
+Sámedigge le måttijt jagijt juo terminologijaprosjevtajt ja dålusj bágoj ja bájkkenamáj tjoahkkimav doarjjum, ja miján le moadda jage juo læhkám sierra åssudahka mij bájkkenamáj ja terminologijajn barggá.
+Sámedigge le åvddåla dættov biedjam man ájnas le jut ienep tjáppagirjálasjvuohta, oahpponævo ja giellateknologalasj vædtsaga dagáduvvi ja dát le lahkasit giellaguovdátjijda tjanádum.
+Åvddåla le Sámediggáj dieduvvam e gávnnu vuojga sáme ståhkusa mánájgárdijda, danen sihtin kárttit ij dåssju dajt ma gávnnuji, valla aj makta sáme mánájgárde sáme ståhkusijt dárbahi.
+sámedigge le avtaárvvusasj konsultasjåvnnåbielle stáhta oajválattjaj ja goappátja biele libá vælggogisá guorrasit tjoavddusij gáktuj.
+Máhttodepartementajn aktisattjat le sámedigge gárvedime bagádusáv mij galggá vuosedit bálggáv mij máhttá liehket mánájgárde sisadno mij gullu sáme giella- ja kultuvrraåvddånahttemij.
+Sámedigge le ådå válggaårnigav oadtjum mij guosská dán jage sámedikkeválga rájes ragátmánon.
+Sámedigge le sjiehtadam sáme guovlo fylkkasuohkanij siegen aktan barggat.
+sámedigge le dahkam strategalasj plánav sáme mánájgárijda 2008-2011 jagijda.
+Sámedigge l sámij jiedna Svierigin.
+Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna ja le åvdemus ássjediehtte sámegiela åvddånahttema ja nannima åvdås Vuonan.
+sámedigge le guovdásj guládallambielle stáhta oajválattjajda mij gullu politihkkaåvddånahttemij daj hárráj gejn le åvdåsvásstádus dievnastusájs sáme álmmugij.
+Sámedigge le jagen 2010 árvustallam dårjav guovtegielakvuohtaj suokanijda ja fylkasuohkanijda ma li sáme giellaháldadimguovlon.
+Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka ballá birrasijn ja ælloæládusá boaht...
+Sámedikke le dåjmav válldám ásadimes gárvediddje álggoálmmukkonferánsas jagen 2013, vaj álggoálmmuga galggi máhttet gárvedit væráltkonferánssaj jagen 2014.
+Sámedigge le aktan barggagoahtám gájkaj suohkanij ma li sáme giellaháldadimguovlon guovtegielakvuodarudáj ano vuoksjuj.
+sámedigge juollot aj stipendajt joarkkaåhpadussaj.
+Sámedigge mierret dáfobiednikluohkoj gávttuj boatsojäládussaj várraj biejadum.
+sámedigge mierret oahppoplánajt sámegielan vuodo ja joarkkaskåvlåjda ja oahppoplánajt sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusán, ja sámedigge vaddá aj láhkatjállusijt sisano birra nasjonálalasj oahppoplánajn 2-3§ ja 3-4 §, mij sáme álmmugav vælggogissan dahká giela-, kultuvra- ja sebrudakiellema åhpadusá hárráj bs. 6-4§ åhpaduslágan.
+Sámedigge mierret, Máhttodepartementa ævtoj sissŋelin, oahppoplánajt sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjda ja duodjefáhkaj, boatsojsujttofáhkaj ja sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusájn.
+Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010.
+sámedigge nammat bájkkenammakonsulentajt ja bagádallá sáme bájkkenamá adnema ja bájkkenammalága háldadime birra.
+Sámedigge nammat gålmmåsav gietjat sebrulattjajs ællosujttostivrraj.
+Sámedigge nammat guoktásav gudát sebrulattjajs gålmå nuorttalamos guovllourudisnammadusájda Finnmárkon / Tråmsån, Nordlándan ja Trøndelágan.
+Sámedigge nammat avtav vidát sebrulattjajs Hedmarka urudisnammadussaj.
+Sámedigge nammat sáme bájkkenamáj nammakonsulentajt.
+Sámedigge dássádusá oajvvetjåhkanimen
+Sámedigge, Norsk Folkemuseum ja Kulturhistorisk museum hæhttuji aktan dáv ruhtadimårnigav sjiehtadit vuona oajválattjaj, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Vuona Sámedigge ij la dálátjij badjásasj ulmijt åbbålasj åhpaduspolitihkkaj åvddånahttám.
+Vuona Sámedigge le dåjmalattjat oassálasstám aktisasjbargguj aktan nuorttarijkaj sámedikkij ja ruossja biele sáme organisasjåvnåj.
+Sámedigge vuojnná dájn sjaddá ájn ájnas roalla boahtteájggáj sámegiela ja kultuvra åvddånahttema bargon.
+Sámedigge vuojnná dárboj dákkir tjadádimes gielladile, ieritjåhtema ja háldadimguovlo ådå suohkanij diehti.
+Sámedigge vuojnná soajttá hásstalussan muhtem suohkanijda Vuonan ietjasa sáme álmmugav sámegiellaj dievnnot.
+Sámedigge vuojnná dá rålla máhtti avtat ja sæmmi ásadusás tjoavdeduvvat, ja oajvvat sámelága giellanjuolgadusáj oahttse- ja gujttimorgádna ásaduvvá.
+Sámedigge vuojnná dárbov jut suohkana ja sáme ásadusá julevsáme guovlon lagábut aktan barggi.
+Sámedigge vuojnná dárbov suohkana dåjmalattjat barggi váj nanniji ja åvddånahtti sámegielav suohkanijn.
+Sámedigge vuojnná dárbov formaliserit åvdåsvásstádusáv dåjmaj koordinerimis ja aktijdimes iesjguhtik giellaguovlon.
+Sámedigge vuojnná aj dárbov sijá dåjmav nannit váj vijdes kurssafálaldagájt ja giellaárenájt bisot.
+Sámedigge vuojnná dárbov nuorttarijkaj aktisasjbargos Sáme parlamentáralasj ráde ja nuorttarijkaj sámeminisstaraj tjadá váj sámegiella vijddásap sajev oadtju tv-kanálajn, dvd-filmajn ja internæhttabájkijn ma li mánájda ja nuorajda.
+Ajtu vuojnná Sámedigge dárbov ienep ålleslasj giellapolitihkas mij ålles sebrudagáv gåbttjå.
+Sámedikke mielas li giellaguovdátja luondulasj vásstediddje gå galggá ådå giellaárenájt ásadit ja dajt ieme vijdábut åvddånahttet.
+Sámedigge adná giellaressurssasuohkanijt ájnas aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav bájkálattjat nannit.
+Sámedigge vuojnná vuogas le tjielgadit åvdåsvásstádusáv Sámedikke ja ráddidusá gaskan sáme giellapolitihka hábbmidijn.
+Sámedigge sihtá åvdåsvásstádusáv ja vælggogisvuodajt guoktáj juohket.
+Sámedigge vuojnná ietjas åvdåsvásstádussan várajda válldet ja åvddånahttet dajt álgadimijt ja dåjmajt ma li sáme sebrudagán ja liehket ájnnasamos premissavadde dán prosessan.
+Sámedigge adná ájnnasin barggat aktan ietjá sáme ásadusáj ja dájt nannit váj dåjma jåhtuj biejaduvvi ma sámegielav Sámev miehtáj nanniji.
+Sámedigge oajvvat sámegiella le akta mijá ájnnasamos árvojs ja guosská ålles sáme álmmugav.
+Sámedigge miejnni muddo le dal stuoráp vuorodibmáj sámegielas juohkka sebrudaksuorgen.
+sámedikke mielas le ájnnasin oadtjot sáme giella ja kultuvrraåhpadusáv varresvuoda- ja sosiálafágaj åhpadusájn, nav vaj gájka gudi varresvuoda- jali sosiálafágalasj åhpadusáv válldi oahppi muhtemav sáme giela ja kultuvra birra.
+Sámedigge miejnni birástakmáksema sámegielak dievnastusájda hæhttuji njuolgga stáhtas suohkanijda ja fylkkasuohkanijda mannat.
+sámedikke mielas le jáhkedahtte almulasj dåjmadagá e vuoroda sámegiela åhpadusáv ietjasa barggijda.
+Sámedigge oassálasstá aj álggoálmmuknissunij værmádagán CSW:an.
+Sámedigge oassálasstá Vuona delegasjåvnån mav Máná-, dásseárvvo- ja sebradahttemminisstar Inga Marthe Thorkildsen jådet.
+Sámedigge jahkásattjat oadtju åhtsåmusájt gåjt dal guovte gærddáj dajs rudájs ma juolloduvvi.
+Sámedigge oadtju rapportajt ja budsjæhttadárbojt suohkanijs ja fylkkasuohkanijs juohkka jage.
+sámedigge oadtju moadda gatjálvisá sáme bájkkenamáj ano birra.
+Sámedigge åstij dájt Trondheim Kunstmuseumis 80-jahke ávvudibmáj guovvamáno 6. biejve 1997.
+Sámedikken le åvdåsvásstádus dáhtábásas Ren2000.
+Sámedigge åvdåsvásstet guohtomgähttjamijs guohtomgássjelisvuodajn.
+Sámedigge aj aktan doajmmá ja bárgga ietjá sáme- ja álggoálmmukorganisasjåvnåj, ásadusás ja værmástagáj ma rijkkarájáj rastá bárggi.
+Sámedigge aktan barggá ja avtastallá ietjá sáme- ja álggoálmmukorganisasjåvnåj, ásadusáj ja værmástagáj ma rijkkarájáj rastá barggi.
+välggogisvuodajt. Sámedigge oadtju aj
+Sámedigge ruhtat vidájahkásasj sáme ållessjattukåhpadimprográmmav mij Sáme allaskåvlås jådeduvvá.
+Sámedikken Svierigin la rádevaddem funksjåvnnå Svieriga politijkalasj vuogádagán.
+Sámedigge sjaddá
+Sámedigge rádjá ietjas árvvalusáv Rijkkaantikvárraj guhti låhpalattjat mierret jus sierraloahpe vatteduvvá rievddadittjat ráfájduhtedum huodnahijt jali ij.
+Sámedigge sáddij rapportav gidán 2009 Ráddidusá minerállalágaoajvvadusá birra ILO., AN álggoálmmugij Sierrarapportørraj ja ANa álggoálmmugij rievtesvuodaj Sierratjiehpijmekanissmaj.
+Sámedigge máhttá aj åvdedit vuosteldimijt konsesjåvnåj ássjegiehtadallamijn tjátjádakregulerimlága, energijalága ja tjáhtjeresurssalága milta, ja Sámedigge máhttá gájbbedit guovlloplánajt Birássuodjalimdepartementa giehtadallamij jus plána ålgusti jali e bærrájgåtse berustimijt ma li ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusájda.
+Sámedigge
+Sámedigge sávvá girjásj luluj boahtá dunji ávkken gut juo sámásta jali sáhkada moadda sámegiela ja dunji gut hálijda oahppat sámev.
+Sámedigge sihtá láhkaásadimev mij vaddá guhkesájggásasj gåvåv gájkka bielijda ja árbbedábálasj ja ådå æládusájt máhtukvuodav aktisattjat doajmmat. "
+Sámedigge jahkásattjat sjiehtadallá æládussjiehtadusáv duodjeæládussaj.
+Sámedigge Suoman Suoman ásaduváj sámegatjálvisáj nammadus jagen 1973.
+Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam
+Sámedigge dáv duodas válldá, ja le danen diededam Sámediggediedádusáv åhpadusá hárráj mij galggá ålleslattjat tjadádit lágajt ja birástagájt ma sáme åhpadusáv mierredi.
+Sámedigge sáme dávvervuorkájt háldadáhttjáj 2002 rájes.
+sámedigge biedjá juohkka jage rudájt ma galggi juolloduvvat duon dán dåjmajda nannitjit ja åvddånahtátjit sáme gielajt Vuonan.
+Sámedigge biedjá aj rudájt oanepájggásasj prosjevtajda majt Sámedigge iesj álgat.
+Sámedigge váset iesjguhtik giellaguovlon hálidi lagábut aktan barggat Sámedikkijn.
+- Sámedigge álgadij dájna bargujn dan diehti gå mij lip vuojnnám dárbov nanostuhttet ájnegis ulmutjij rievtesvuodav adnet sámegielav bæjválasj giellan, degu mánnágárden, skåvlån, gå la dárbbo varresvuodadievnastusájda ja dábálasj almulasj etáhtaj aktijvuodan.
+Sámedigge nuortarijkaj aktisasjbargos berus váj terminologija máhttá rijkkarájáj rastá aneduvvat.
+Sámedikke budsjehtan 2015 jahkáj le juolloduvvam 450 000,- prosjæktaj vahágahttemijs lahka gasskavuodajn sáme sebrudagán.
+Sámedikke ájalvisá milta oajvvadij Vuodna Álggoálmmuktjielggidusáv fáron válldet nissunkommisjåvnå loahppadokumenntaj.
+sámedikke dahkamusá sámegiela terminologija ja tjállemvuohke mierredibme bargaduvvá aktisasjbargoj baktu sGLajn.
+Sámedigge barggá dáj ássjij åvdås:
+- Sámedikke bargguj sámemánáj rievtesvuodaj le dat máhttselávkke.
+Sámedigge barggá dáj ássjij åvdås:
+sámelága 3-12 § milta Sáme giellabargo organiserim galggá sámedigge barggat sámegiela suodjalimijn ja åvddånahttemijn Vuonan.
+Sámedikke ájlis ladnja, dievastjåhkanimladnja, åvdeduvvá dan oalle ladnjan gåk galggá, dåbedum gájkka ietjá jutsás - aj visualalattjat.
+Sámedikke bieles oassálastijga seniorrádevadde Ingeborg Larssen ja rádevadde Vivi Pedersen.
+Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Ællosujto rievtesvuodajt oatsodit le iesj vuodo Sámedikke ællosujttopolitihkan.
+Ráddjidum rudáj diehti Sámedigge budsjehtan, de ij le dálátjij læhkám vejulasj juollodit ienebut gå 5-600.000 juohkka giellaguovdátjij.
+Sámedikke budsjæhtta 2015-jahkáj mierreduváj ållestjåhkanimen bierjjedagá javllamáno 5. biejve.
+Sámedikke budsjæhtta giellaåvddånime rudáj anov mierret.
+Sámedikke ållidimstrategiddja Jåvsådittjat buoremus båhtusijda Sámedikken le ållidimstrategiddja gåktu vidnudak- ja prosjäktadårjajt, dårjajt gelbugisvuohtaåvddånibmáj ja válljidum birrasij galggi juogeduvvat.
+Sámedikke dåjmadahka
+Sámedikke dåjmadagán li gålmmå åssudagá ja akta stába.
+sámedikke konkrehta oajvvadusá doajmmaplána bargon åvddånbåhti dán doajmmaplána doajmmaoasen.
+Sámedikke vájkkudimnævoj ulmme dájdda- ja kulturdåjmadibmáj le moattebelak sáme dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktema ma tjalmostahteduvvi sebrudagán.
+Sámedikke ájnnasamos vædtsak dán bargon le ekonomalasj vájkkudimnævo, valla aj vájkkudimmáhttelisvuoda ma li miján guládallama, aktijvuoda ja aktisasjbargo baktu ietjá almulasj oajválattjaj.
+Ájnnasamos strategija Sámediggáj åvddålijguovlluj bihtám- ja lullesámegiela vuoksjuj sjaddá navti gæhttjalit gåvåv oadtjot majt bihtám- ja lullesáme Vuonan ietja sihti galggá giellabargon vuorodit.
+Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas - Bivddim árvvalusájda / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas - Bivddim árvvalusájda
+Sámedikke ållestjåhkanimlanján, gulldalimlanján ja divna tjåhkanimlanjájn li digitála dålkkumvædtsaga.
+Sámedigge ållestjåhkanimen le Sámedikke alemus orgádna ja oajválasj.
+SNPN:a mandáhtta ja organiserim le mierredum Sámedikke dievastjåhkanimes.
+Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj javllamáno álgon.
+Sámedikke barggo guosská juohkkalágásj rievtesvuohtaássjijda juohkka sebrudaksuorgen.
+Sámedikke doarjjaårniga sámegiela vuoksjuj doarjju sáme giellabargov.
+Sámedikke almma mierredimfábmo giellagatjálvisájn le ájnas sámegiela boahtteájge vuoksjuj.
+Sámedikke oajvvadus jut sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat sjaddá vájkkudit suohkanijda ma juo li giellaháldadimguovlon ja guovtegielakvuodadoarjjaj suohkanijda ja fylkkasuohkanijda.
+Sámedikke oajvvadus, gånnå álggotjála le ieŋŋilsgiellaj, le dan diehti hábbmidum UNESCO háme milta tjáledibmáj oajvvaduslisstaj.
+Sámedikkev guossidit / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Sámedikkev guossidit
+Sámedikke vælggogisvuohta oassálastátjit plánimijda sisadná aj máhttelisvuodav rievtesvuodav lága milta vuosteldit areállaplánaj aktijvuodajn ja guovlolasj plánajt vuosteldit depártamentaj åvddåj jus ássje ma li ájnnasa sáme kultuvrraj jali æládusdåjmajda ælla bærrájgåtsedum (jf. §§ 5-4 og 8-4).
+Sámedikke girjjevuorkká
+sámedikke háldadusá barggo le i. i. gárvedit nammaássjijt bájkkenammakonsulentajda ja viehkedit bájkkenamájda duogásjdiedojt viedtjat.
+Gájkkásasj mærrádusá rádádallamvuogij birra ● Rádádallama Sámedikkijn galggi tjadáduvvat jáhkkogisát ja ulmijn oajvvadum dåjmajt semadit.
+Sámedigge galggá konsulteriduvvat juohkka åhpadusássjij ma sámij berustimijda guosski.
+sámedikke giellaguoradallam 2008 jages vuoset ælla makkárik stuorra rievddadusá sámegiela anon daj guovlojn guoradallam lij åvdep guoradallamij gáktuj.
+Tjåhkanimbåttåjn la Sámedikke kantijnna aj rabás álmmugij.
+Sámedikke kulturæládusán li tjuovvovasj ulme ja strategija mierredum sáme kulturæládusá vuoksjuj:
+Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda galggá arvusmahttet sáme nuorajt oassálastátjit musihkkaj, dájddaj, kultuvrraj ja valástallamijda.
+Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda / Valástallam / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda
+Sámedikke kultuvrraráde sihtá arvusmahttet sáme girjjeålgusvaddemav Svierigin ja dan diehti vaddá vihtta barggostipenda ja juohkkahasj oadtju 50 000 kr..
+Sámedigge la garrasit prioriterim bargov gávnnat tjoavddusijt ma máhtti nanosduhttet riektáv guollimij årrojda merrasáme guovlojn.
+Fáhkakomitea li dá:
+Sámedigge vuojnná dárbov dutkaduvvam diedojda bajássjaddam- ja åhpaduspolitihkan.
+Sámedigge vuojnná dárbov nannit sáme sisanov aktisasjsáddimin, ja ájggu álgadit ådå dåjmajt aktan birrusijn ma barggi ja máhtti åvddånahttet ådå vuogijt sáme åhpadusfálaldagájda.
+Sámedikke ulmme le aktisasjbarggosjiehtadusá galggi ræjddon buorre guládallamij ja aktisasjbargguj sámegiela vuoksjuj.
+Sámedikken le ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddi luondulasj oassen vuona almulasjvuodas.
+Sámedikke minerállabagádus
+Sámedikke minerállabagádus / Sámedikke minerállabagádus / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Musihkkajuollodime Sámedikkes
+Bájkkenammabarggo sámedikke nammadievnastusán le vuostatjin namájda rádijt vaddet tjállemvuohkáj.
+Sámedikke ietjas klimáhtta ja birásvájkodibme: Plána Sámedikke biráslájddidimvuogádagá åvdedibmáj la dagádum.
+Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses
+Sámedikke nuorajnammadusá ja vuorrasijráde vuorddámusá suohkanijda, SUPU ja vuorrasijráde baktu
+Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SNPN) ásaduváj nannimdiehti sáme nuoraj vájkkudimfámov Sámedikke politihkan.
+Sámedikke Nuorajpolitihkalasj Nammadus (SNPN) konferánsav guossodi, ja sihti árkkabiejvverasisma hásstalusájt dættodit, gåktu máhttá rasismav ja dan vájkkudusájt giehtadallat.
+Sámedikke nuorajpolitihkalasj juogos (SUPU) ájrastahteduvvá Ida Ristiinna Hætta Ophaugas dán jage.
+Sámedikke strategalasj plánan oahpponævvåvddånahttemij 2009-2012 le oahpponævo vuoroduvvam oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj árvvalusáj milta majt oadtjun mánájgárdijs ja skåvlåjs guosskavasj guovlojs.
+sámedikke mielas lij buoremus liehket tjoahkkit sáme giellafágalasj bargov avta dutkam- ja fáhka / resurssaguovdátjij.
+Sámedikke åvdåsvásstádus: Sámedigge ij la háldadimfábmudahka tjátjádakregulerimlága, energijalága, tjáhtjeresurssalága ja minerállalága milta.
+Sámedikke vásstádus Sámedigge ij la háldadusfábmudahkan luonndomoattebelakvuohtalága milta, valla guládallamorgádna ja konsulterimbielle stáhta birássuodjalimfábmudagáj mærrádusájn ja dåjmajn ma máhtti sáme berustimijt vájkkudit.
+Sámedikke åvdåsvásstádus Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis ietjas plánimbagádusá gáktuj.
+Sámedikke åvdåsvásstádus mij guosská sáme dájda åvddånahttemij le bærrájgæhttjat dájddárijn le buorre ja oaggás birásdile sijá æládusájda.
+Sámedikke plánimbagádus le viehkkenævvon systematiseritjit ja vattátjit tjoahkkediedojt dajs plánimvieledusájs sáme kultuvra hárráj, ja ma tjuovvu doajmme lágajs ja rijkajgasskasasj lágajs plánimav pládna- ja tsiekkaduslága milta.
+Sámedikke plánimbagádusá milta oassálasstá Sámedigge ájnas diedoj plánima gáktuj pládnafábmudagáj gáktuj.
+Sámedikke pládnabagádus
+Sámedikke pládnabagádus / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo javllá barggojuohkusa oajvvadus le buorre vædtsak åvddånahtátjit ælloguohtomav rájaj rastá Vuona ja Svieriga gaskan.
+Sáme giellaguovllo gåbttjå åsijt Vuonas, Svierigis, Suomas ja Gárjjelis.
+Sámedikkepresidænnta, Aili Keskitalo la ávon gå dal vuododuvvá almulasj nammadus gut galggá guoradallat láhkatjuohkkev dåjmajt ja årnigijt sámegielaj hárráj.
+Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo oassálasstá iemeálmmugij ássjij stuoves forumin New Yorkan vuoratjismáno gietjen.
+Ådå biskåhpa nammadusá gáktuj Nuortta-Hålogalánda bisspaguovlon sárnnu Sámedikke presidænnta ávov gå ådå biskåhpan li buorre diedo sáme vidjurijs.
+Sámediggepresidænnta Egil Olli gåhtjoj, AN:a stuoves álggoálmmukforuma sesjåvnån 2011:n, værálda álggoálmmugijt gárvedimkonferánssaj Altan 2013 biehtsemáno.
+Sámediggepresidænnta Egil Olli, guhti dálla aj doajmmá Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan, javllá viehka dudálasj le dájna nammadusájn.
+Aili Keskitalo hålla guovvamáno 6. biejve
+Håla, sárnnusa ja tjállaga sámediggepresidentas jali Sámediggeráde ietjá ájrrasijs.
+Sámediggepresidenta ådåjakhålla
+Sámediggepresidenta ådåjakhålla / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Sámedikke prosjæktajådediddje Mia De Coninck javllá siján le læhkám buorre aktisasjbarggo goahteæjgádij giese gehtjadimijn.
+Prosjæktaruhtadibme sámedikkes dagáj nav vaj moallánakgiehtagirjje åvddånahteduváj Porsáŋgo skihppijsijda adnuj.
+Sámedikke roalla ja mierredimfábmo giellapolitihkan
+sámedikke guoradallam sámegiela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj árvustallam vuoset moadda hásstalusá li ájn åvddåla sámelága giellanjuolgadusáj mærrádusá dievdeduvvi ållåsit.
+Sámedikken galggá almma fábmo juohkka suorgen mij le sáme sebrudahkaj ájnas.
+Sámedikken galggá guovdásj roalla dán bargon, ja oajvvat sáme almulasj nammadus (SAN) nammaduvvá ájrrasij ráddidusás ja Sámedikkes.
+Sámedigge galggá vásstedit sámegiela åvddånahttema åvdås ja sámegiela giellapolitihka åvdås Vuonan.
+Sámedigge galggá sámegiela åvddånahttema åvdås vásstedit, mij mierkki Sámedikken le åvdåsvásstádus sáme giellapolitihkav Vuonan hábbmit.
+Sámedikken ij la huoman ájbas vuornnomrievtesvuohta gå loahppamærrádus máhttá mannat giehtadallamijda Birásdepartementan.
+Sámedikken ij la formálalasj vásstádus ællosujtos Vuonan.
+sámedikken ij la formálalasj fábmodahka bagádit suohkanijt / skåvllå- jalik mánájgárddeæjgádijt, valla máhttá bagádit dajt gåktu sij máhtti organiserit bargov mánájgárden ja åhpadusáv skåvlån.
+Sámedikken ij la fábmudahka mierredit plánimnjuolgadusájt annitjit luonndovuodov sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij.
+Sámedikken li dálla dievastjåhkanime niellji jahkáj, dájn vahkujn tjåhkani ájrrasa divna guovlojs ja li gárvvunam iesjgeŋgalágásj sierra bájnos gáptijdisá.
+ Sámedigge vásstet sámegiela dåjmaj åvdåsvásstádusjuohkema ja koordinerima åvdås
+Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis gájkka plánajs, vájkkudimguoradallamijs ja mærrádusájs ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev mij guosská luonndovuodov nannitjit sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij.
+Sámedikken la uddni aktisasjbarggosjiehtadus Tråmså suohkanijn, ja dahkamin la aktisasjbarggosjiehtadusáv Áltá suohkanijn.
+Ajtu le Sámedikken rádádallamsjiehtadallama baktu vejulasjvuohta rádádallat ássjijn ma sáme álmmugij guosski, valla dát ij la nuoges jus galggá sámegiela boahtteájgev sihkarasstet.
+Sámedikken le lahka aktisasjbarggo globála álggoálmmugij koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mij ásaduváj 2014 væráltkonferánsa aktijvuodan.
+sámedikken le aj aktisasjbarggo Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ja Máhttodepartementajn " Divvom " prosjevtajn - åvddånahttet korrektuvrraprográmmav sáme gielajda (gehtja 58. dåjmav).
+Sámedigge le ájnas gå barggap sámegielaj nannimijn ja åvddånahttemijn.
+Sámedikken le uddni binná fábmo sebrudagá giellaåvddånime bargon, ja ij besa heva almulasj giellaplánimav vájkkudit.
+Sámedikken le åvdåsvásstádus sáme ássjijs sebrudakplánimin gáhttit.
+ Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås ja sáme giellapolitihka hábbmima åvdås
+Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås, ja vuojnná dárbov aktisasjbargov nannit ja ressursajt biedjat sámegiela nannimij iesjguhtik dásen sebrudagán.
+Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås
+Sámedikke åvdåsvásstet boatsojmerkaj registardimes ja ieritregistardimes.
+Sámediggelága milta sámedikken le välggogisvuohta gáhttit sáme ássjijt ma sebrudakplánimij guosski.
+sámedikken le báhkobáŋŋka, www.risten.no, mij sisadná muhtem sáme terminologijav.
+sámedikken le aj ruhtadoarjjaga giellaåhpadussaj ájnegis mánájda dáro mánájgárdijn, bs. dán plána doajmmaoasen le dán birra tjáledum.
+Sámedikken li niellja stuoves aktisasjtjåhkanime Máhttodepartementajn jahkáj ma guoskadalli mánájgárddáj, vuodoåhpadussaj ja alep åhpadussaj.
+sámedikken li dálla gålmmå bájkkenammakonsulenta gudi galggi vaddet rádijt sáme bájkkenamáj tjállemvuohkáj Vuonan.
+Sámedikken li ruhtadårja majt máhttá åhtsåt kulturdåjmadibmáj, máhttá rudájt åhtsåt sámegielak girjálasjvuohtaj, sáme musihkkaj, sámegielak gåvvårájdojda, sáme girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda.
+Hiebalgis sámijda Moadda tiemá li ma hásstali Sámedikkev.
+Sámedikken li aktisasjbarggosjiehtadusá lågij suohkanij ja nieljij fylkkasuohkanij.
+Sámedigge le mielos daj positijvalasj vájkkudusájda jus Ceavccageađgi / Mortensnes boahtá UNESCOa væráltárbbelisstaj.
+Sámedikken li stuorra vuorddemusá árvvuj sáme væráltárbbesajes Varangerin, mij guosská máhtudagáv, dádjadusáv, muossádimev, kulturdåjmadimev ja æládusåvddånimev.
+Vuona Sámedikken le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sáme varresvuohta- ja sosiálpolitihkkahábbmimis ja le ájnnasamos premissabuvtadiddje vuona oajválattjaj vuoksjuj mij guosská sáme álmmugij avtaárvvusasj fálaldagáv åvddånahttet.
+Dåj ietjá nuorttarijkaj sámedikkij vuoksjuj le Vuona sámedikken vijddásap vejulasjvuohta sáme riektáj bárggat Nuorttarijkajn.
+Sámedigge aktelasj suohkanij ja sáme giellaguovdátjij guládallá tjåhkanimij, semináraj ja konferánsaj baktu gå le gatjálvis sámegielajt bisodit ja åvddånahttet.
+sámedigge ij aktu máhte liehket vásstediddjen láhtjet sámegiela åvddånahttemav.
+Sámedikke stivrrimdokumenta sámegiela gáktuj
+sámedikke ulmme suorgen le galggá liehket avtaárvvusasj varresvuodadievnastus sáme álmmugij, sæmmi dásen gå ietjá álmmugij.
+Sámedikke ulmme le lasedit giellaaddnij lågov váj navti gielav nanni ja åvddånahttá.
+sámedikke ulmme le åvddånibme sáme mánájgárdijn gånnå sámegiella åvddånahttem le guovdátjin.
+Ållestjåhkanime jådedibme
+Ulmme Sámedikke vájkkudimnævoj sáme kulturdåjmadimarenajda li sáme institusjåvnå ja arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij, ma li sáme sebrudak - ja demokratiåvddånahttema guovdásj oassálasste ja premissavadde.
+Sámedikke kulturpolitihkalasj oajvvebarggo le hiebadahttet sáme dájdda- ja kultuvrradåjmadibmáj ja daj åvddånahttemij.
+Sámedikke oajvveulmme bargujn sámegielajn le oadtjot ienep giellaaddnijt ja lasedit anov sámegielas.
+Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijáj lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit.
+- Sámedikke oajvveulmme sámegielaj åvddånahttema gáktuj le lasedit giellaaddnij lågov ja sámegielaj anov.
+Sámedikke válljimsiebrreráde duv bádtji åvdedimev bájnatjit - duv jiedna sieradusáv dahká!
+Sámedikke álggo le riektá mij juohkka sámegielagin le gielas adnet.
+Sámedikke vuorrasij ráde
+Duodden sámegiela almulasj adnuj dárbahip aj buorre giellaárenájt sámegiellaj.
+Sámegiela árvo vuodo
+- Sámegiela boahtteájgge le dan duogen jut gávnnuji giela addne sæmmi båttå dagu addne bessi gielasa adnet iesjguhtik aktijvuodajn.
+Sámegiela boahtteájgge le dan duogen jut giella aneduvvá ja vuojnnu nuorttarijkajn, ja danen le nuorttarijkaj giellaaktisasjbarggo ájnas gå galggá sámegielav boahtteájggáj sihkarasstet.
+Sámegiela boahtteájgge le sihke dan duogen jut juohkka ájnna mijájs sámegielav adná luondulasj guládallamgiellan nav moadda aktijvuodajn gå vejulasj ja gåktu sebrudahka dilev láhtjá váj dát máhttá liehket vejulasj.
+Dájt maŋemus jagijt le låhkám buorre åvddånahttem mij gullu sáme bokstávajda DGTan.
+Hásstalusá sámegielav vuojnnusij buktet båhti dassta gå tjállemgielan le viehka oanes histåvrrå skåvllåaktijvuodan ja viehka stuorra ærádusá iesjguhtik giellajuohkusij gaskan.
+Sámegiella vuojnnusij boahtá tjállemgiela baktu.
+Sámegielav vuojnnusij biedjat le sihke ulmme ja vædtsak.
+Sámegielav vuojnnusij buktet almulasjvuodan
+- Jut sámegiella máhttá mijá digitála árkkabiejven aneduvvat le ållu dárbulasj jus giella galggá bissot, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.
+Sámegiela tjiegŋodimen dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
+Sámegiela tjiegŋodibme galggá åvdedit oahppij njálmálasj ja tjálalasj tjehpudagáv, måvtåstuhttet lågåtjit ja tevstajt buvtadittjat ja anátjit gielav moattegielak sebrudagán.
+Sámegiela tjiegŋodibme galggá liehket njálmálasj ja tjálalasj guládallama arena moattelágásj mediaj anedijn.
+Sámegiela tjiegŋodibme le dagádum sæmmi fágalasj vuodo ja sæmmi árvvovuodo milta gå sámegielfáhka.
+SÁMEGIELA TJIEGŊODIBME - OAHPPOPLÁDNA
+SÁMEGIELA TJIEGŊODIBME - OAHPPOPLÁDNA
+Mij guosská sámegiellaj mánájgárden ja skåvlån de ajtu sihtap dættodit man ájnas le jut da máná gejn le sámegiella sijddagiellan bessi gielasa vijddábut åvddånahttet mánájgárde ja skåvlå baktu.
+Mij gullu sámegiellaj vuostasjgiellan vuoset fágalasj análysajuogos dasi gå juo lip jåksåm alemus oahppelåhkuj dajs gudi máhtti sámegielav vuostasjgiellan válljit udnásj fálaldagáj ja årnigij baktu.
+sámegiela ållesadnuj dárbahuvvá muhtem sierra bokstávajt adnet ma e dárogielan ja ådådárogielan gávnnu.
+Sámegiela vidjura li moattelágátja guovlos guovlluj.
+Sámegiela dille le målsudahkes, ij dåssju gielaj gaskan valla aj gielaj sisbielen.
+Sámegiela dille giellaháldadimguovlo ålggolin gal ij le vuogas, ja danen evaluerim javllá háldadimguovlov hæhttu stuoredit.
+Sámegiela dille målssu guovlos guovlluj.
+Sámegiela doajmmapládna dijmmá gárveduváj, ja dán plána barggo ållåsit joarkká, sierraláhkáj galggap vuorodit smáv sámegielajt bisodit ja åvddånahttet, javllá sámeminisstar.
+Sámegielaga ælla sæmmi dudálattja varresvuodadievnastusáj danen gå e dádjada jalik dádjaduvá.
+ Sámegiela addne
+Sámegiela addne
+sámegielaj addne
+Váj sámegielav nannip ja sámegiela anov vijdedip, le Sámedigge måttijt jagijt juo rudájt juollodam giellaprosjevtajda.
+Sámegiela addnem ja máhtudahka målssu iesjgeŋgalágásj giellaguovloj ja suohkanij gaskan.
+Sámegiela adno iesjguhtik dásen sebrudagán hæhttu laseduvvat, ja ájnas le jut ienep ásadusá válldi åvdåsvásstádusáv váj sámegiella ienebut aneduvvá.
+ Sámegiela adno
+sámegielaj adno,
+Sámegiela addnij lasedibme gájbbet vejulasjvuodajt sámegielav adnet juohkka sebrudaksuorgen ja aktijvuodan.
+Sáme giellaháldadimguovlon galggá návti liehket: Sáme namma vuostatjin, ja de dáro ja de guojna.
+Háldadimguovlon galggi sámegiella ja dárogiella liehket avtaárvvusattja sámelága 3. kapihttala milta.
+Sáme giellaháldadimguovlon galggi sámelága giellanjuolgadusá sihkarasstet riektáv:
+Sáme giellaháldadimguovlon li dárogiella ja sámegiella avtaárvvusattja.
+Juohkkahattjan le riektá vásstádusáv oadtjot sámegiellaj gå válldi aktijvuodav bájkálasj almulasj orgánaj sáme giellaháldadimguovlon.
+Sáme giellaháldadimguovlon li tjuovvovasj njuolgadusá almulasj ásadusájda:
+Sáme giellaháldadimguovlon li sáme- ja dárogiela avtaárvvusasj giela.
+Sáme giellaháldadimguovlon li dálla 9 suohkana: Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Dætno, Porsáŋŋgo ja Unjárgga Finnmárkon, Gájvuodna ja Loabat Råmsån, Divtasvuodna Nordlándan ja Snåasa NuorttaTrøndelágan.
+Sáme giellaháldadimguovlon (åhpaduslágan javladuvvá " sáme guovlo ") le juohkka oahppen riektá åhpadussaj mij Sáme Máhttolåpptimav tjuovvu, ja siján le vejulasjvuohta sámegielav åhpadusgiellan válljit.
+Sámegiela háldadusguovlon le dá suohkana: Kárášjåhkå, Guovdagæjnno, Unjárgga, Porsáŋgo ja Dædno Finnmárkon; Gáivuodna Tråmsån, Divtasvuodna nordlándan ja snåase nuortta-Trøndelágan.
+Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij moatte ja iesjgeŋgalágásj arenajn.
+Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij.
+Sámegiela bærrájgæhttje- ja gujttimorgádna
+Sámegiela li buorep guovlluj åvddånahttemin.
+Doajmmapládna sámegielajda
+Sámegielaj doajmmapládna biejaduváj åvddån jagen 2009.
+Akta Sámegielaj doajmmaplána dåjmajs le nuortta- oarjjel- ja julevsámegiela báhkogirjev åvddånahttet mij galggá almulasj háldadussaj ávkken gå sámegielajda jårggål.
+sáme gielaj ællánahttemijn le giellabarggo mij dagáduvvá mánájgárdijn ja skåvlåjn sierraláhkáj ájnas bs. kapihttalav giellaællánahttem åtsådallamijs ietjá rijkajn.
+Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Sáme giellaháldadimguovllo
+Sáme giellaháldadimguovllo:
+namma le Duoddara ráffe.
+sáme gielaj nannima barggo gájbbet guhkesájggásasj ja aktelasj ratjástimev ienemus suorgijn, ja viertti liehket bissovasj prosessa.
+Ækton jaskugis sáme gielaj boahtteájggáj le aledit gielaj dásev, ja åvddånbuktet gielaj dálásj rievtesvuodajt addnijda ja oajválattjajda duon dán dásen.
+Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet nannusap rahtjamusájt julev- ja oarjjelsáme gáktuj, nav vaj dá aj máhtti liehket viesso giela boahtteájgen.
+Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj ájnegis sábme iesj gæhttjal nannit ja åvddånahttet ietjas sámegiela máhtudagáv, adnet gielav ienemus dilijn, ja nav guhkás gå máhttelis doalvvot gielav nuppe buolvvaj.
+sáme gielaj tjalmostibme le aj ájnas nannitjit gielalasj ja kultuvralasj iesjdåbdov.
+sáme gielaj åvddånahttem tjállemgiellan le ájge gáktuj ådås.
+Gå galggá sámegielaj sebrudakdilev guoradallat Vuonan, de ihkap luluj vuogas adnet UNESCO vuogev gielladilev analyserit.
+Nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiella.
+Bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella dåssju Svierigin, gáhtum Vuonan.
+sáme giela ja kultuvra máhtukvuohta le ájnas gájbbádus mánájsuodjalussaj jus máhttet galggá vaddet sáme mánájda ja sijá fámiljajda dajt faláldagájt masi sidjij le rievtesvuoda.
+sámegielak avijsajn le ájnas sadje bisodittjat ja nannitjit sáme gielajt, i. i. oahpponævvon skåvlån.
+sámegielak bargge almulasj háldadusán
+sámegielak bargge le ájnnasa giddagisájda ja friddjahuvson.
+sáme / dáro dålkkumdievnastus ij le moatteláhkáj almulattjat sadjihin.
+sámegielak galbá suohkana viesojn, ja moattegielak rahtegalbbim sjaddá åvddånbuktet sámegielak sajev bájkálasj sebrudagán.
+sámegielak addne viertti liehket diedulattja máhttelisvuodajda majt internæhtta ja duot dát fálaldahka vaddá sámegielav åvddånahtátjit.
+sáme girjálasjvuohta máhttá vijdábuj liehket ájnas oassen åvddånahttemin buorre sáme giellaanov, åvddånahttemin ájnegis låhkke sámegiela låhkåmtjehpudagáv, ja åvddånahttemin låhkke dåbdåstallamav gielajn.
+sáme namma galggá agev åvddålin tjuodtjot galbajn bájkijn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin.
+• sámegielak rievtesvuoda galggi nanniduvvat ja dåbddusin dagáduvvat
+sáme, meänkieli ja suoma gielaj háldadusguovllo galggq vijdeduvvat 13 suohkanijn; arvidsjaur, Berg, Härjedalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, Vilhelmina, Åre, Älvdalen och Östersund suohkana båhti maŋen.
+• sámegiela åhpadusá ruhtadimev
+Dárbbo le åvddånahttembargos ja vuogádusåvddånahttemis giellaåhpadusán sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj.
+Rievtesvuoda vuodo sámegiela åhpadussaj le sámeláhka ja åhpadusláhka.
+sámeåhpadusá plánim ja hiebadibme le åhpadiddjijda hásstalussan.
+Galggá dagáduvvat / latjeduvvat buorep diehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra, ja sáme oahpponævoj birra aj.
+Sámegiela åvdåsvásstádus målssu suohkanijs sáme giellaháldadimguovlo sis- ja ålgusjbielen.
+ Sámegiela ålgodisævto
+Sámegiela ålgodisævto
+universitehtan le ulmmen dahkat grammatih
+gålldå- ja gielda-sámegiellaj. Duodden gávn
+grámmajt, pedagogalasj, digitála báhkogirjijt
+Sámegielan gávnnuji moadda báhkogirje, ja muhttijn la dárbbo gæhttjat moatten báhkogirjijn vaj gávnnat bágov majt li åhtsåmin.
+ Sámegielan li buorre økonomalasj ålgodisævto
+Sámegielan li moadda hásstalusá, ja ájnas le jut buorre strategiajt dahká daj dárbojda ma gávnnuji sebrudagán, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Sámegiela gájkbadjásasj hásstalusá li:
+Gå barggá sámegiela bisodimijn ja åvddånahttemijn de le ájnas jut stuoves ja guhkesájggásasj fálaldagá gávnnuji gånnå ållessjattuga bessi sámegielav oahppat.
+Gå galggá sámegielav bisodit, nannit ja åvddånahttet de li moadda hásstalusá majt Sámedigge ij nagá iesj tjoavddet.
+sámegiellaj, suomagiellaj, ja meänkielij gietjan
+ Sámegielak álmmugin galggá almma vejulasjvuohta sámegielav adnet almulasj háldadusá
+Sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásit bajken årru jali li æladusá baktu bájkkaj dábálattjat tjanáduvvam, galggi almulasj oajválattjajs aneduvvat galbajn, kártajn jnv (§9).
+Sáme bájkkenamá nehtan
+• sáme giela; nuorttasámesámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella galggi åvddånahteduvvat ja liehket viesso giela boahtteájgen aj
+sámegielakdåjma
+sámegiella, ja sierra gåjt mij guosská dåjt unnep gielajda, de li da ållu væráp dilen gå vuona nasjonálgiella.
+sáme terminologija åvddånahttem dáhpáduvvá sierralágásj prosjevtaj baktu buojkulvissaj Deanu suohkana prosjækta sáme láhkagiella.
+sáme girjjevuorkká
+Sáme giela gulluji girkko ietjá gielajda, valla dajt ávkkim jubmeldievnon ja ietjá dåjmajn viertti åvdeduvvat.
+- Sámegiela li rasjes dilen.
+- Sámegielak diehtoprográmma tvan máhtti åhpadusaktijvuodan aneduvvat sáme skåvlåjn, skåvlåjn ietján ja ållessjattukåhpadusán.
+Sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme skåvlån li ájnas vájkkudimnævo sámegielak mánáj giellaåvddånahttemav doarjjot.
+Sámegielak åhpadiddje le ájnnasamos gielladomena juohkka skåvlån.
+Sáme åhpadus - rievtesvuoda ja vælggogisvuoda
+Sámegielak oahppij bargo jnv. galggi gahtsusin
+sáme ruossabágo, árvvádusá, gåvvårájdo
+Sáme bájkkenamá / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Sáme bájkkenamá
+ Sáme giellamáhtudahka juohkka sebrudaksuorgen.
+Sámegiel- ja dárogielfágan li ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas.
+oahpponævvoåvddånimen sámegiellaj ja dárogiellaj.
+Sámegiella binnáv vuojnnu ja danna le vuollegis stáhtus.
+sáme giella hæhttu dievnastuvvat juohkka sajen gånnå sáme viessu ja æjvvali, danen la ájnas tjalmostahttet sámegielak sájijt ja æjvvalimbájkijt.
+Sámegiella hæhttu liehket giella mij sebrudagás árvvon aneduvvá; sámegiela máhtudahka hæhttu sebrudagás aneduvvat ájnas máhtudahkan.
+Sámegiella galggá liehket giella mij dåjmalattjat aneduvvá sihke ájnegis ulmutjijs ja ásadusájs.
+Sámegiella stádajn
+ Sámegiella dåjmalattjat aneduvvá juohkka sebrudaksuorgen
+Vuojnnet sámegiella ienemusát sijdan, vuodoæládusájn ja åhpadussuorge aneduvvá.
+ Sámegiella le anon ja vuojnnusin juohkka árenán sebrudagán
+Sáme máná ja nuora válldi oasev globaliseridum mánáj-
+sámegiella gullu suoma-ugralalasj giellajuohkusij.
+Sáme- ja dárogiela ælla dássásattja háldadimgiellan, ja ienemus oasse ássjegiehtadallamis ja pládnabargos dåssju dárogiellaj tjadáduvvá.
+Sámegiella ja dárogiella li avtaárvvusasj giela Vuonan.
+Sámegiella moatte giellaj juogeduvvá, ja dajn le viehka iesjguhtik hásstalusá.
+- Sámegiella le alvos dætto vuolen, ja danen le ájnas jut Sámedikke giellarudá buoremus láhkáj aneduvvi.
+Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda.
+Sámegiella le agev læhkám nanos dáj guovlojn ja le bæjválasj giella mij aneduvvá sihke priváhta ja almulasj aktijvuodajn.
+Sámegiella lea čaffat!
+sámegiella le dal hiebadum sierra válljimin ienemus anedum operatijvvasystemajn.
+Giela árvvo dábálasj sáme kultuvra, æládusá ja sebrudagá åvddånahttemin le ållu guovdátjin.
+Sámegiella le juoga majt sáme iesj hæhttuji háldadit.
+sámegiella le aj vuojnnusin bájkálasjsebrudagán ållu nannusappojt gå ietjá sáme guovlojn.
+sámegiella le nannusap dilen daj guovlojn gånnå giella ájge milta le avtastallam ja guládallamgiella læhkám.
+Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto.
+sámegiella le uddni moatteláhkáj priváhtiseridum ja gássjegis sadjihin.
+Sámegiella le akta mijá kultuvra vuodojs vájgu dal e gájka gielav buvte.
+Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodojs ja Sámedigge galggá sámij álmmukválljidum orgádnan liehket viehka tjielggasap oassevállde giellapolitihkan ja galggá viehka ienep fábmo giellagatjálvisájn gå uddni vuojnnep.
+sámegiella le moaddásijda bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan dáj guovlojn.
+- Sámegiela li dætto vuolen dáj lándaj oajvvegielajs.
+Sámegiella le sáme kultuvra ájnnasamos juolgge.
+Sáme giella le vuodoárvvo.
+sáme giela li vuostatjin åvddånahtedum njálmálattjat buolvas buolvvaj.
+Sámegiella mánájgárdijn ja skåvlåjn guovte ietjá sámediggediedádusájn giehtadaláduvvi, ja danen ep galga dáppe dáj guokta sebrudakásadusáj rollav snivva guoradit.
+Sámegiella Vuonan le uddni viehka målsudahkes sebrudakdilen.
+Sámegiella nubbengiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
+Fáhka sámegiella nubbengiellan máhttá aj aneduvvat ræjddon ietjá fágajda vaj giellaåhpadus máhttá nanniduvvat.
+Sámegiella nubbengiellan oahppopládna le dagádum máhtudakmihtoj ma li juogeduvvam 10 dássáj.
+ Sámegiella duvdeduvvá buolvas buolvvaj sijdan
+Sámegiella vuostasjgiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
+Sámegiella vuostasjgiellanfágan li máhtudakmihto maŋŋela vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse ja maŋŋela joarkkaåhpadusá Jo1, Jo2 ja Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmmaj.
+Giellatjehpudahka ja tækstadádjadus åvddån gulldalattijn, lågådijn ja tjáledijn, ja girjálasjvuohta le luondulasj oasse dassta.
+Sámegielåhpadiddje ja dutke Mikael Svonni, tjálle Kerttu Vuolab ja lullesámegiela åhpadiddje Seija Sivertsen oadtju dán jagásj giellabálkáv Gållegiella.
+sámegielåhpadibme tjanádum ájggáj
+ Sáme terminologija juohkka sebrudaksuorgen
+Jårggåluvvam sámegiellaj
+Sámegielan le dát ávkálasj ståhka danen gå gatjálvisán ja vásstádusán le sæmmi værbba ja dáv máhtti oahppe hárjjidallat.
+Lapp-kapella Ankareden
+Sámediggepresidænnta Aili Keskitalo ja Sámediggeráde ietjá ájrrasa li mierredam ja juogatjam politihkalasj vásstádussuorgijt gaskanisá.
+Sámekonferánssa biejaj farra oarren sáme li akta álmmuk (nasjåvnnå) ja moallánagá adno dan diehti ij gájbbeda sierra stáhtav.
+Svieriga dárogielak jårggålusán sámekonferánsas aneduváj moallánahka "samernas nationaldagš.
+Sámekonferánsan Åren jagen 1986 mierreduváj dat sáme álmmuklávllagin.
+sámelága 1-5. kapihttalin mierreduvvá sámegiella ja dárogiella libá avtaárvvusasj giela, ja galggi liehket dássásattja sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj milta.
+Sámelága § 3-12 milta galggá Sámedigge barggat sámegiela suodjalime ja vijddásap åvddånime åvdås Vuonan.
+Sámelágas § 3-5 milta le riektá sámegielav vijddásappo adnet varresvuohta- ja sosiálsuorgen.
+Sámelága § 3-5 vaddá sáme giellaháldadimguovlo viesádijda riektáv sámegielav adnet ietjasa dárvoj milta bájkálasj ja guovlolasj almulasj varresvuoda- ja sosiálásadusá, ja siján le riektá sámegiellaj duostoduvvat.
+sámelága 3-5 § nammat vijdábuj rievtesvuodav sámegielav anátjit varresvuoda- ja sosiálasuorgen.
+Sámelága § 3-6 vaddá juohkkahattjaj riektáv ájnegis girkkolasj dievnastusájda sámegiellaj.
+49 sámelága 3-6 § vaddá rievtesvuodav ájnegis ulmutjijda girkko dievnastusájda Vuona Girkko dievnastusájs sámegiellaj.
+Sámelága § 3-7 sisadná bájkálasj jali guovlolasj ásadusá barggij riektáv åhpadusvirggeloahpáj bálkkájn åttjudamdiehti sámegiela máhtudagáv, gå ásadus dákkir máhtudagáv dárbaj.
+sámelága 3-8 § javllá aj " juohkkahattjan le rievtesvuohta sámegiella åhpadussaj. "
+sámelága 3-8. § nammat rievtesvuodajt sámegiela åhpadussaj.
+sámelága 3-8. § mierret juohkkahattjan la rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.
+Mærrádusá sámelága giellakapihttalin li binnemusgájbbádusá.
+sámelága giellanjuolgadusáj árvustallama gatjálvisáj duogátjijn ja gå háldadusguovllo le vijdeduvvam nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme gielajda, vuojnná Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta dárbov lagábut sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasasj ieme-álmmukgielaj mærrádusáj gáktuj.
+Ådåjakmáno 1, biejve 2011 rájes gulluji tjuovvovasj suohkana sámegiella háldadusguovlluj: Guovdagæjnno, Kárásjjåhkå, Porsáŋgu, Unjárga, Dædno, Gájvuodna, Loabát, Divtasvuodna, ja
+sáme instituhtta le árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt Kultuvrra- ja Girkkodepartementa åvdås 2007 jage, dánnaåvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskaduvvi sámelága giellanjuolgadusájs e dievde lága gájbbádusájt ållåsit.
+sámelága giellanjuolgadusáj árvustallamis mij tjadáduváj 2007 jage åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde.
+nubbe vuogas sivva sámelága giellanjuolgadusájs le jut tjadáduvvam li vijdes ja ådåsdahko barggo duostotjit guovtegielak dievnastusájt, suohkanijn, fylkasuohkanijn ja stáhta etáhtajn.
+Sámelága giellanjuolgadusáj doadjemis ælla makkirak vájkkudusá sidjij gudi njuolgadusájt dådjali.
+sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj duon dán æjvvalim aktijvuodajn.
+sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj aktijvuodajn.
+sámelága giellanjuolgadusáj árvustaláduvvin 2007 jage.
+Sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin 1992 rájes ja li goalmát kapihttalin tjáledum; sámegiella.
+ Sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski
+Sámelága giellanjuolgadusá galggi sihkarasstet jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ålliduvvá.
+Sámelága giellanjuolgadusá ja háldadimmodella
+Sámelága giellanjuolgadusá ja sierra háldadimguovllo li ájnas vædtsaga gå galggá gielav nannit.
+Sámelága giellanjuolgadusá, ma mierreduvvin jagen 1990, merustalli sáme giellaaddnij rievtesvuodav adnet sámegielav almulasj oajválattjaj aktijvuodan.
+sámelága giellanjuolgadusá
+Sámelága giellanjuolgadusáj milta le ájnegisáj riektá sámástit ja sámegielav låhkåt vattedum vissa geográfalasj guovlojn.
+sámegiela adno jubmeldievnastusájn ij le náv de sámelágan reguleridum.
+Sámeláhka hábbmij riektálasj vuodov Sámedikke ásadibmáj.
+Sameloven.
+sámeláhka várajda válldá rievtesvuodajt sámegielagij hárráj gudi galggi giddagisán tjåhkkåhit.
+sáme politihkalasj ja giellafágalasj birrusa le sierraláhkáj aktisattjat barggam gålmå sierra giellasebrudagáj ålggorijkajn.
+Sámepolitihkalasj organisasjåvnnå
+vuoset Vuona girkko sierra åvdåsvásstádussaj sáme girkkoiellemis.
+Sámeráde le viehka ájnas ja dåbdos álggoálmmukaktørra rijkajgasskasattjat.
+Sámeráde le gájksábmelasj kultuvrrapolitihkalasj ja politihkalasj ásadibme navti váj le áktisasjbarggoásadussan sáme organisasjåvnåjda Suoman, Vuonan, Svierigin ja Ruossja føderasjåvnån.
+Sámeráden le alla máhtudahka ja vijdes rijkajgasskasasj værmástahka.
+Æjvvalit sámegielagij sámesiebrij ásadusájn ja æjvvalimijn.
+- Sametinget
+Sáme álmmuk Divtasvuonan ja Nuortta-Sálton duodaj dárbaj varresvuohta- ja sosiáladievnastusájt ma vieledi sámegielav ja sámekultuvrav, ja suohkanijn la vælggogisvuohta hiebadittjat avtaárvvusasj dievnastusájt gå dakkir dárbo li, javllá rádeájras Henrik Olsen.
+- Sámij álmmukbiejvve - guovvamáno 6. biejvve - le ájnas biejvve sámijda.
+Álmmukbiejvve ja nasjåvnålasj gåvåstagá
+Álmmukbiejvve ja nasjåvnålasj gåvåstagá / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Sámij álmmukbiejvve le Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan ávvudaládum 1993 jage rájes.
+Sámij álmmukbiejvev li ávvudallam dajn nieljijn lándajn gånnå sáme årru 1993 rájes.
+Jagen 2004 sjattaj biejvve almulasj slávggábiejvven Vuonan.
+- Sámij álmmukbiejve le luondulasj ráddidusá sámepolitihka vuodov åvddån giesset, namálattjat sámijn ja dáttjajn le sæmmi riektá ietjaska gielav ja kultuvrav åvddånahttet.
+Risstalasjvuohta le oasse sáme jáhkkohiståvrås, danen le dábálasj adnet nammadusáv "åvddål risstalasjvuoda sámeåsskoš gå galggá giehtot sámij
+Sáme álmmuklávla Same álmmuklávla, Sámevierrega lávla, la dikta Isak Sabas, tjáledum ja almoduvvam avijsan Sagaid Muittalægje jagen 1906.
+Vuona sámij álmmukválljidum orgádnan le Sámedikke ulmme barggat vaj sáme vuodulasj rievtesvuoda dåhkkiduvvi vuodon vaj sáme kultuvrra, giella, sebrudakiellem ja sámij árbbedábe oatsoduvvi ja nanniduvvi.
+Sámegiela álggoåhpadus ållessjattugijda
+sáme allaskåvllå le guovdásj institusjåvnnå sáme dutkamværáldin åvdep sáme instituhtajn dutkamåssudahkan.
+Sáme allaskåvllå le aj fágalattjat giellaguovdátjij barggijt bagádallam.
+Sáme allaskåvllå le oahppoplánajt dahkam majt kursa tjuovvu, ja sij aj lågådalli.
+sáme allaskåvllå oadtju åvdåsvásstádusáv prosjevta praktihkalasj tjádádimes.
+sáme allaskåvllå, sámedigge, Ks Finnmárkon, Finnmárko allaskåvllå ja Fylkaålmmå Finnmárkon le álgadam rekrutterimtatjástimev åttjudittjat ienep studentajt dán guovte åhpadiddje allaskåvlåjda.
+Sáme allaskåvlå rektor Steinar Pedersen le dán nammadusá ájrrasin.
+Sáme árbbediehto luondo hárráj gájbbet ålles ájádallamav ja dádjadusáv, gånnå praktihkalasj tjehpudagá dættoduvvi.
+Sáme ásadusá ja politihkkára li åvddågåvå sáme sebrudagán ja siján le ållo fábmo.
+Sáme institusjåvnå li mijá ájnnasamos arena åvddånbuvtátjit sáme dájdav ja kultuvrav.
+Stuoves tjåhkanime ● Stuoves biellejahkásasj politihkalasj tjåhkanime galggi ásaduvvat sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde ja Sámedikkepresidenta gaskan.
+2005 rájes le doarjja sáme avijsajda lasedum badjel 10 millijåvnå kråvnåj.
+Sáme bájkkenamáj adno ja vuojnnusij buktem le ájnas giella- ja kultuvrraåvdediddje doajmma.
+sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásin årro bájken, jali le æládusáj baktu dåhku tjanástagá, galggi dábálattjat adnet dav mij le almulasj galbajn, kártajn jnv, (9.§), Bájkkenamma le gájbbeduvvam anátjit ietjasa dåjmas, dát sihta javllat almulasj orgána ietja li åvdåsvásstediddje jut láhka dievdeduvvá ietjasa åvdåsvásstádussuorgen.
+ Sáme bájkkenamá registreridum ja vuojnnusij biejadum
+- Sáme barggojuohkusa oajvvadusá li buorre ja konstruktijvva árvvalusá Vuona ja Svieriga ráddidusájda, javllá Keskitalo maŋemusát.
+Dahkit sáme bårråmusáv skåvlån, duola degu Sámij álmmukbiejven.
+Sáme biebbmo
+goahtedivrij ja ávkkedivrij
+Same tjåvdabievdde giehtaskuolkanin
+Sáme ællosujtto dåjmaduvvá aj Trollheimenin sierra riektámærrádusájn vuodon.
+Sáme merka iesjguhtik dáhtábásajn dahki duov dáv hásstalusáv duola dagu gå galggá sáme bájkkenamájt registrerit.
+Sáme dájddára ja iehtjáda e galga hiereduvvat sáme aktisasjárvov jalik mujtov adnemis.
+Sáme dájddára ja kulturdåjmadiddje galggi máhttet viessot ietjas dåjmas.
+Sáme dájddársjiehtadusán li rudá: Dájddafoanndaj, stipendajda sáme dájddárijda, doajmmadoarjjaj dájddárorganisasjåvnåjda ja Sáme dájddárdádáj, sáme ájggásasj dájda ja dájddaduoje oasstemårnigij, fáhkakonsulentajda, vuosádusmávsojda, sáme tjáppagirjálasjvuoda, musihka ja juojga oasstemårnigij.
+Same buohtaárvvoorganisasjåvnå li ájnas dåmadiddje dan bargon.
+sáme varresvuodaguoradallamguovdásj ájggu árvustallat ásadit prosjevtav guoradalátjit bádnevarresvuodav sáme álmmugin.
+Varresvuoda- ja iellemdilleguoradallama Sáme varresvuodadutkama guovdátjis vuosedi ælla vuojga sieradusá somáhtalasj varresvuodan sámij ja álmmuga gaskan ietján.
+Rievddadusá li aj dagádum sámediggelágan ja sosiáladievnastuslágan.
+Sámegielak divvomprográmma:
+Sámij sámegiellatjehpudahka le målsudahkes. Vájku le sieradus giellamáhtudagán de le sábme ænndu sábme.
+sáme åhpadus guovdásj Tråmså universitehtan barggá universitehta dutkam- ja åhpadusdåjmaj nannimijn ma gulluji sáme ja iemeálmmuga dilijda.
+Sáme æládusá li dijdalattjat årrum tjaddnum luonnduj.
+Báhkogirjij vánesvuohta máhttá liehket hieredissan gielaj åvddånibmáj.
+Sáme Vidnudakprográmma l virggeåhpadus.
+Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum Sáme girkkorádes Vuona girkkon.
+Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum dårjajn Størst av alt - prosjevta baktu mij le jáhkkoåhåadus Vuona girkkon.
+s��me figuvra ja biktasa
+sáme filma, sáme artista ja sáme festivála lasedi aj ienebut berustimev sámegielas sebrudagán.
+Sámegiela li garra ájto vuolen.
+Sáme Giellagáldo bargguj gullu aj moallánakbarggo, giellamierredibme ja giellasuodjalimbarggo.
+Sáme Giellagálldo tjoahkki sámegiela ássjediehttijt Anárij, gålgådismáno 6. biejve ja gåhttju giellaaddnijt seminárraj Sajosij ságastalátjit makkár rahtjamusá li nielje sámegielajn mij gullu giellasuodjalibmáj, normerimij ja moallánakbargguj.
+Sáme Giellagálldo fállá giellaviehkev njuolgga giellaaddnijda.
+Sáme Giellagálldo l sáme álmmuga aktisasj ja bajemus ássjedåbdde ja mierredimorgádna mij guosská sámegielaj gatjálvisájda.
+Sámedigge barggá
+Sáme giellaguoddijn le árvulasj máhtto sámegielaj birra, mav sjaddá dárbulasj ávkkit gå sámegiela åvddånahttemijn barggá.
+Sáme giellaguovdátja / Artikler / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Sáme giellaguovdátja diededi jahkásasj rapportaj ja budsjæhttadárboj baktu dárbbo le ienep dåjmajs ma sámegielav nanniji.
+Sáme giellaguovdátja li iesjguhtik ájggudagán ásaduvvam, ja moatte láhkáj li åvddånahttám iesjguhtik birrasin.
+Sáme giellaguovdátjijn la ájnas rolla sámegielav nannidijn ja åvddånahtedijn.
+Sáme giellaguovdátja
+Sáme giellaguovdátja li viehka ájnnasa sámegiela åvddånahttemin.
+Sáme giellaguovdátjijn le stuorra potensiálla sámegielav vijddábut låpptit.
+Sáme giellaguovdátja:
+Nuorttasámegiella Vuonan, Svierigin ja Suoman ságastuvvá.
+Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset ulmutja sihti sámegielav oahppat.
+Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset viehka stuorra sierradusá li giellamáhtudagáj, adnoárenáj ja giellaguottoj gaskan sihke gielaj ja iesjguhtik guovloj gaskan lándan.
+14 Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset aktisasjbarggo suohkanij, giellaguovdátjij, ietjá sáme ásadusáj jali organisasjåvnåj gaskan le ájnas jus galggá jåhtuj oadtjot sámegiela bargov.
+Sáme giellajuohkusin le guhka jali oanes tjállemgielahiståvrrå gielas giellaj.
+sáme giellajuohkusij le ájnnasin jut aj tjálalasj sámegiella máhttá aneduvvat riekta ja duolla sebrudagán.
+Sáme giellaratjástibme
+sáme giellalávddegådde sáme parlamentáralasj ráde vuolen le terminologijalistajt biedjam www.giella.org næhttabælláj.
+nuorttarijkaj sáme giellanammadusá milta le dåssju soabmásijn gænna le lullesámegiella / gålldåsámegilla iednegiellan.
+sGLa dahkamus le i. i. dåhkkidit sámegiela termajt ja dav normerit.
+sGLan li gålmmå tærmmajuohkusa, akta nuorttasámegiellaj, akta oarjjelsámegiellaj, ja akta julevsámegiellaj, ja li nammaduvvam fáhkaulmutjijs da gålmå sámedikkijs ja giellaulmutjijs guosskavasj giellaguovlojs.
+ Sáme giellaressurssasuohkana dåjmalattjat barggi sámegiela åvddånahttemijn.
+Sáme girjálasjvuohtaj ja iesjgeŋga sámegielajda ja giellasuorgijda oahpásmuhttem, vijdet oahppij ietjasa dádjadusáv giella- ja kultuvravaljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn.
+sámeálmmukbiejve aktijvuodan guovvamáno
+sáme girjálasjvuodan, sáme teáhterijn ja sáme filmajn le ájnas sadje gielalasj dåbddåmij ja diedulasjvuohtaj giela gáktuj.
+Sáme girkkodájdda
+Gájkbadjásasj vieledus sáme girkkoiellemav bisodit Vuona girkkon le jut hæhttu åvddånahteduvvat sáme iesjdádjadusá ja árbbedábij gáktuj.
+Sáme girkkomusihkka
+- Sáme girkkoráde sihtá sáme nuorajt åttjudit girkkolasj dievnastussaj.
+Sáme girkkoráde barggá arena ásadimijn gånnå ressursajt ja åtsådallamijt sáme jáhkkoåhpadusás máhttá juogadit.
+- Sáme girkkoráde åvddånahttá jáhkkoåhpadusá dárbbagijt, sáme sálmajt ællástahttá, sáme liturgijav dahká.
+- Sáme girkkoráde barggá Girkko væráltráde baktu álggoálmmugij åbbå væráldav miehtáj.
+Sáme girkkoráde
+Sámi girkkoráde
+Sáme girkkoráde ásaduváj Girkkotjåhkanimes jagen 1992.
+- Sáme girkkoráde sihtá sáme girkkoiellemav nannit rájáj rastá nuorttarijkaj lándajn ja Ruossjan.
+Sáme girkkoráde bargguj gullu gájkka ássje ma ráde milta sáme girkkoiellemij gulluji.
+Sáme girkkoráde ájrrasa li
+Giela aktelattjat åvddånahtti i. i. terminologijaåvddånahttemijn mij aktelattjat dáhpáduvvá, ja de le ájnas jut aktelattjat giellavædtsagav ådåstuhttet ja åvddånahttet.
+Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat
+Sáme guovlon li moadda vuodoæládus- ja industriabarggosaje.
+Suohkanijs sáme guovlojn, le Guovddagæjnno stuorra dájddársuohkan.
+Sáme guovlojn 594 ulmutja barggi duon dán kulturvirgijn.
+Sáme guovlo ájn báhtsi
+Sáme guovlojn li ájn stuorra hásstalusá ieritjåhtema ja ásadimij vuoksjuj.
+- Sáme guovlojn li moadda máhttelisvuoda árvvodahkama gáktuj sáme kultuvra ja dábij vuodon, valla de dárbaj buorre birástagá, dutkam, ådåásadime ja ådåhábbmim, javllá sámediggeráde Marianne Balto.
+Skåvlå sáme guovlojn máhtti galbbit sábmáj, ålggon ja goaden aj.
+Sáme guovlon ælla ájgij tjadá læhkám heva guosseæládusájs.
+Sáme guovlon li vuodoæládusá binnum.
+Sáme guovlon li viehka binná barggosaje teknologalasj dievnastusáj, mij li vuodoæládus mij sjaddá.
+Sáme guovllo Vuonan le bájkkenammalága baktu gielalattjat gålmå oassáj juogeduvvam, váj oarjjelsáme guovlon bájkkenamájt oarjjelsáme tjállemvuoge milta normeri, julevsámegiela guovlon julevsáme tjállemvuogev adni ja nuorttasámegiela guovlon vas nuorttasáme tjállemvuogev.
+Sáme guovllo le 24 suohkana Nuortta-Trøndelága, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkajn.
+Sáme histåvrrå, ja dan åvddåhiståvrrå, le vuododam duobddágijda gånnå viessop ja majt adnep.
+Sáme árbbedábálasj duobddága li Guoládagás lullenuorttan Engerdalláj Oarjje-Vuonan ja Idrej Oarjje-Svierigin.
+Sámij ja Svieriga girkko gasskavuodan le guhka histåvrrå - dålutjij ietjájduvvama rájes ristalasj jáhko rádjáj ja sebrudaga ja girkko duolmmoma baktu udnásj girkko rádjáj, man sidot dálla le sámijt tjuodtjeldahttet vaj sáme kultuvrra ja sámij giela vuojnnusij båhti ja adnuj båhti.
+Sámij kultuvralasj mobiliserim, mij ådå fámoj 1960-lågo rájes álgij, buvtij dárbov dáv rahtjamav kultuvralasj bierggima ja åvddånime hárráj rijkajgasskasasj dássáj låggŋit.
+Duon dán guovlojn Sámen li moattes ållessjattugijs ma åvdeå dárojduhttempolitihkas li ietjasa iednegielav massám.
+Sámijn ælla sierrarievtesvuoda ma dáttjaj riektájt binnedi.
+Sámijn ælla ienep rievtesvuoda gå dáttja luonndoressursajt ávkástallat, dåssju ællosujtto, mij vuonarijkan árbbedábálattjat le sámijda gullum.
+Duodastusvälggogisvuohta sámijda
+Sámijn li árbbidum rievtesvuoda árbbedábálasj ednam- ja tjátjeduobddágijda, ja rievtesvuoda dáj guovloj luohkojda ma aktisasj rubbmelasj kultuvrravuodov hábbmiji.
+Sámijn li sierralágásj, árvulasj dåbdijdusá, majt girkkodåjman ja teologidjan, ja vil sebrudagán ietján aj, fálli.
+Sámijn li moattelágásj rievtesvuoda: ájnegis ulmutjin, sierra álmmugin ja álggoálmmugin.
+2006/2007 tjadádij Sámi instituhtta muhtem evaluerimav sámelága giellanjuolgadusájs.
+Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudahka vásstet aktijdit ráddidusá sáme- ja nasjonála unneplågoálmmugij (rom, romani, guojna, juvdá ja miehttsesuomaga) politihkav.
+Sáme Gimnásaprográmma
+Sáme risstalasjvuoda dádjadus vuojnnusij boahtá ja gaskustuvvá aj åhpadime baktu sijdajn, ságastallamijn, ja buolvaj gasska
+Sáme vuoŋalasjvuohta ja ájádallamvuohke gullu álu sjávodis kultuvrramáhtudahkaj majt ij gávna tjálalasj gáldojn. Vuoŋalasjvuohta mij le luonnduj
+Joarkket gievrrodusáv ja ådåorganiserimav sáme kulturinstitusjåvnåjs
+Sáme kulturinstitusjåvnå li ájnnasa ásadittjat sáme almulasjvuodav, åvdedit dádjadimev sáme kultuvras ja råvijt biggit kultuvraj gaskan.
+Arena sáme kulturdåjmadibmáj
+Sáme kultuvrrabarggo la oasen gárvedit gullevasjvuodav, soapptsomav ja viessomboanndudagáv, lassen kultuvrravuododum barggosajijt.
+Sáme kulturåvddånbukteminstitusjåvnå ma tjalmostahtti sáme kulturiellemav ja doajmmi arenan åvddånahttemij sáme kultuvras
+Sáme kultuvrra ja diehtoguodde
+Sáme kulturgoade, teáhtera, festivála ja musea li ájnas arena tjalmostahtátjit, bisodittjat ja åvddånahtátjit sáme dájdav, kultuvrav ja kultuvrraárbev.
+Sáme kultuvrra vuojttá aktelattjat ådå ulmutjijt.
+Dánsa baktu máhttá aj sáme kultuvrra tjuovggiduvvat ja åvddån buvteduvvat.
+sáme báhkogirje
+Same slávggá le aktisasj divna sámijda, berustahtek gudi rijkan sij årru.
+Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa
+Sáme væráltárbbeduobddák Varangerin
+Sáme subtsastallamvuohke, juojggam, lávllaga ja sálma, dijda ja báhkotsoame, tjáppagirjálasjvuohta, gåvvå, filmma ja teáhter li oase kultuvras ma åvddånbukti máhtov ja árvojt.
+Sáme subtsastallamdábe, sáme juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja dijda 1 Sáme subtsastallamdábe, sáme juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja bierggim 2.
+Sáme subtsastallamdáhpe, juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja dijda li oase árbbedábálasj máhtos.
+sáme mánáj bærrájgæhttjo mánájsuodjalusinstitusjåvnåjn galggá láhkatjállusijn mierreduvvat.
+Sámemánájda l ájnas oadtjot oahppat iehtjas kultuvra birra juo mánájgárden. Ja ietjá mánájda le aj ájnas oahppat sáme dilij birra nav árrat gå máhttelis.
+Sáme mánájfilma ja prográmma mánáj-tv ' an
+sáme mánájgárde lågo li, le læhkám viehka avtaláhkáj dájt maŋemus jagijt.
+sáme mánájgárddefálaldagá
+Sáme mánáj ja nuoraj dárbo e oatsoduvá
+• Sáme mánáj ja nuoraj sáme identitehtta åvddån sihke aktijvuodan sáme álmmugijn ja dan histåvråjn ja kultuvrraárbbedábij, ja æjvvalimijn stuorsebrudagájn.
+sáme mánájn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin le rievtesvuoda sámegielajn duostoduvvat bulkke- ja ássjeguoddalimoajválattjajs.
+sáme mánájn gudi li vásedam råhtjåtjimijt le rievtesvuoda ja gájbbádusá avtaárvvusasj viehkkefálaldagájda sæmmi gå ietjá mánájn.
+sáme mánájn svierigin ælla vásstediddje rievtesvuoda dagu sáme mánájn Vuonan.
+sáme máná dárbahi doarjjagav bisodit ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav beruskahtá gånnå årru rijkan. "
+Sáme máná mánájsuodjalusá huvson galggi oadtjot ietjasa iednegielav hållat.
+sáme máná dáro mánájgárdijn máhtti oadtjot sáme giellaåhpadusáv.
+Sáme máná ja nuora dárbahi gávnnat gielav ietjas jáhkkohiståvrråj mij aj gåbttjå tiemát ja vásádusáj ma dasi le tjánáduvvam.
+Sáme máná ja nuora galggi årrot guovdátjin ietjasa jáhkoåhpadusán.
+Dán lága aktijvuodan li sáme máná defineridum mánnán gåjt dal avtajn æjgádijn guhti bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj ietjas tjáledit.
+- Gå Sámedikke duogen sjattaj sáme dávvervuorkájt háldadit de da ettjin nanniduvá sæmmi ålov dagu ietjá dávvervuorká Vuonan.
+Sáme dávvervuorkájn ælla uddni ekonomalasj luohko, teknihkalasj bisodimmáhttudagá ja lanjá gávnijt duostotjit.
+- Sáme dávvervuorká e nagáda máhtsadime gåloj, danen le ájnas jut stáhtta aktan guovlolasj ja bájkálasj oajválattja dáv ruhtadi.
+Sáme dávvervuorkájn li ráddidum ressursa, smáv ja várnnahis barggebirrasa, lokalitehta ælla heva ja ruhtadille ij vuojga bárrána.
+Dav vuoset rapportta mav Cand.
+Sáme nasjåvnålasj mahttudakguovdásj - psykalasj varresvuohtasuodjalus (SÁMAG) máhtta dal fállat pasiænntadálkudimev ja bagádallamijt gåktu dálkudit ålles rijkkaj.
+Sáme nissuna sáme giellaháldadimguovlo ålggolin dåbddi siján le nievrep hælsso gå nissuna giellaháldadimguovlon, vuoset Ketil Lennert Hansena dutkam.
+Oahppamnævovidjura sámegielan ælla gåktuk duhtam lágátja, valla bagádallamin le lissta gånnå li muhtem oahppamusá ma gávnnuji.
+Gåvå, girje, filma, jiena oahppamnævo ja digitála luohko. ovttas aktan aktesne
+sáme oahpponævo
+Sáme oahppopládna - Sáme máhttolåpptim - galggá suohkana skåvlåjn aneduvvat (åhpaduslága láhkaásadusá, § 1-1)
+Gielladomedna máhttá dagáduvvat aktan sámeådåsij.
+Sáme oahppijn le ájnegis rievtesvuoda åhpadussaj sámegielan joarkkaskåvlån.
+- Sáme aktijvuodan le Bååstede ådå kapihttal mij guosská sáme kulturárbe háldadibmáj.
+Sáme girjos hiehpá buoragit hámen ja geometrian.
+guovlojn. Læstadiánálasj gåhttsåm ittjij oarjjelsáme guovlluj åleda sæmmiláhkáj gå nuortta- ja julevsámeguovlon.
+- Le gus mijá tjoaggulvis resursajt ásadam jali åtsådallam juojddáv mij luluj ávkken iehtjádijda?
+Sáme jáhkkoåhpadusá næhttabajkke
+Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes
+Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin.
+Sáme jáhkkoåhpadusprosjevtaj árvustallam vuoset giella, identitehtta ja kultuvrra le guovdásj biele ålles jáhkkoåhpadusás, ja prosjevta li vaddám ådå
+Dat le máhtudaksosiologalasj bielle, dajna gå máhtudak
+Sáme jáhkkoåhpadus galggá identitehtav nannit,
+Sáme jáhkkoåhpadus bierri duodden tjalmostahttet moattebuolvak sosialiserimav, gånnå
+Sáme jáhkkoåhpadus le ienemusát sijdajn ja tjåhkalvisájn dahpaduvvam, ja le avtaárvvusasj
+Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi, dat le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta.
+Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi..
+Sámejáhkkoåhpaduspládna le nappu lasse pládna
+Sáme jáhkkoåhpaduspládna le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta.
+SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA
+Sáme ájrastahttema låhko árvustaláduvvá guovloj sáme kultuvra ja æládusáj gáktuj.
+Åtså biednikdårjav
+Sáme aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
+Sáme aktisasjbarggo
+sáme parlámentáralasj ráde le buktám oajvvadusáv sáme giellabargo ådå organiserimij sissŋelin sámedikke åvdåsvásstádusá.
+Sáme Parlamentáralasj Ráde ja Vuona Sámedigge ásadi nuorajkonferánsav moarmesmáno 31. biejves - biehtsemáno 2. bæjvváj 2013 Oslo ålggolin.
+Suoma, Svieriga ja Vuona Sámedikke li aktisasj orgánav ásadam, Sáme parlamentáralasj rádev.
+Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) giehtadallá ássjijt ma guosski sámijda rijkkarájáj rastá.
+Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) le guhkijt juo dárbov vuojnnám giellaaktisasjbargov nannit váj tærmma- ja normerimbarggo galggá sjaddat dåbmarabbo.
+, Sáme parlamentáralasj ráde, Barentsaktisasjbarggo, Arktalasj aktisasjbarggo, nuorttarijkaj aktisasjbarggo Interreg ja nuorttalasj dimensjåvnnå (EU).
+- Sáme parlamentáralasj ráde åvdås sidáv gåhttjot sáme organisasjåvnåjt ja ásadusájt oajvvadusájt buktet bálkkáj, javllá presidænnta Egil Olli.
+Sáme parlamentáralasj ráden ij la sierra dåjmadahka gånnå le máhtudahka ja fábmo dåjmalattjat rijkajgasskasasj dásen barggat.
+Sáme parlamentáralasj ráde stivrra dat mierret guhti bálkkáv oadtju.
+Sáme pasientaj riektá sámegiela adnuj giellaháldadimguovlon le aj tsuojggiduvvam ådå suohkanlasj varresvuohta ja huksolágan: 3 - 10. 4. ladás: "Suohkana sáme giellaháldadimguovlon galggi bærrájgæhttjat jut sáme pasientaj jali addnij dárbo hiebadum dievnastusájda dættoduvvi gå dievnastus hábbmiduvvá."
+Sáme pasientajn li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåj baktu riektá.
+sáme biele vuojno li stuorra oassen åhpadusán, aktisasjåhpadusán ja sierraláhkáj Finnmárko alla-skåvlån.
+Sáme Prográmman la sebrudakprográmma vuodon.
+Sáme prosjäktaniehke ja vidnudagá galggi Sámedikkijn rádedit.
+Ietjá ájnas dåjma sámerádáj le åvdedit lasedum diedojt sámij ja Sáme, sámeednama, birra ja barggat sáme åvdåstibmáj girkko mierredimorgánajn rijkan, stiftajn ja tjoaggulvisájn.
+Ráde gájkbadjásasj ulmme le sámij berustimijt avtan álmmugin nannit, nannit sámij aktijvuodav rijkkarájáj rastá ja barggat dan vuoksjuj vaj sáme boahtteájggáj aj avta álmmugin aneduvvi.
+Sáme sálma le ájnas oasse jubmeldievnastusás.
+Sámen badjáni udnásj máná ja nuora sebrudagán mij le bájnnum æjvvalimes árbbedábálasj iellemvuogij ja ådåájggásasj diehtaga ja dárkkelis teknologija gaskan.
+Sáme sebrudagájn le aktisasjvuohta nanos.
+Sáme sebrudagán le dát vuoras æládus juo, ja danna le buorre potensiálla.
+- Ájgij tjadá le sáme sebrudahka læhkám dásseárvvusasj sebrudahka, gånnå nissunijn le guovdásj roalla læhkám.
+Sámij dålusj åskon lej sjamánalasj dievnastum vuohke, gånnå noajdde (sjamádna) åsko jådediddjen
+åvdåstahttin ælla læhkám lagámus ulmutjijs.
+Sáme sebrudak le vilá sebrudakásadimájgen, gånnå vuodooase kultuvran ja gielan li vuoroduvvam ja vilá vierttiji vuoroduvvat.
+Sáme sisadno mánájgárdijn ma li giellaháldadimguovlo ålggolin le viehka hæjobut suoddjidum.
+vuodoskåvlåjn ja mierkki oahppe máhtti åhpadusáv
+Samisk er tøft!
+statistihkan " Samiske tall forteller 1 - kommentert statistikk 2008 " Fágalasj analyjssajuohkusis sáme statistihkán åvddånboahtá sámegiela oahppelågo binnom le nubbengielafágan boahtám, ja de le sierraláhkáj oarre dágástallat nubbengiela ævtojt.
+statistihkan " samiske tall forteller 1 " Fágalasj analysajuohkusis jages 2008 sáme statistihkan åvddånboahtá tálla vuodoskåvllåoahppijs sámegiella fáhkaslájaj gaskan sjattaj ienep gå gærddoduvvam daj 17 jagij 1990:es gitta 2007 jahkáj.
+ANDERS URHEIM; Buojddedågge buojddedågge, Báhko
+Samisk område " le joarkka åvdep æládujsårnigijs majt Telemarkforskning le Sámedikke åvdås dahkam.
+Gielladille Sámen moatten láhkáj ij la tjielgga.
+Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni
+Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávllaJuojggamárbbedábe ja juojggam uddni
+Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla
+Ådåstuhtedum versjåvnnå sáme statistihkas ålgusboahtá juohkka nuppe jage.
+Sáme adni dålusj sáme symbåvlåjt aktisasj åbmudahkan, ja dajda vaddet akturiektáv le sáme riektádádjadusá vuosstij.
+Ajtu sáme vásedi guládallamhásstalusájt gå siján le aktijvuohta varresvuohta- ja sosiáldievnastusájn, ienep gå álmmuk ietján.
+Sáme le álmmuk moadda gielaj.
+Sáme li álggoálmmuk nieljen rijkan.
+Sáme li jåhtåliddje ja jåhti aktan boahttsuj váttse jali tjuojga.
+Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj.
+Sámevuohta Svieriga girkkon
+Sámevuohta Svieriga girkkon - Svenska kyrkan - Om oss
+sáme, svieriksuobmelattja ja duornusliegega.
+Sáme viehkkeorganisasjåvnnå Mama Sara Education Foundation le rudáj viehkedam Masaiajt dárbujn skåvlås ja åhpadimes, ja vuoset viehkke álggoálmmugij gaskan máhttá sieradusáv dahkat.
+Sáme vieso biednigahttem dagástaladuváj aj tjåhkanimen.
+Same huodnahij registrerima fáhkavásstálasj:
+Sáme vuodovuojnno le ahte sij li luondov dåssju luojkan oadtjum ja jut dav galggá háldadit váj boahtte buolvajda bisoduvvá sæmmi dilen dagu dav oadtjun.
+Sáme vuojŋŋalasjvuohta galggá viehkken iellemdádjadussaj.
+Oarjjelsámeguovlon farra baptista, ájlistakrádna ja adventista stuoráp sajev
+SÁMAG la aj såbadam aktisasjbargov Jämtlanda lenajn Svierigin nannitjit psykalasj varresvuohtasuodjalimev oarjjelsámijda Svierigin.
+Gievrra le sån guhti dahká dav, juska le gássjel.
+Sjáŋŋar mij dánna le dættodum le kåserija.
+Bágo vierddiji liehket alfabehtalattjat.
+aktidit bágov ietjá bágoj
+Bágo ja moallánagá ma li buore máhttet gå ságastav
+Bágo ja moallánagá
+Bágo ja moallánagá ma li ávkálasj máhttet gå ságastav dáj birra
+SNPN ásaduváj stuoves orgádnan jagen 2003.
+SNPN le oadtjum friddja rållav ja máhttá barggat daj ássjij majt iesj miejnniji li guoskavattja.
+SNPN:an li vihtta stuoves ájrrasa ja le Sámedikkerádes nammadum.
+Same bieles váseduvvá dát degu guohtomguovlojn ælla riektá ja oalle suoje.
+Vuodolágaparagráffa le dagádum daj
+Sámij riektá iesjmierredibmáj ietjama giela, kultuvra ja iellemvuoge badjel le nasjonála ja rijkajgasskasasj lágajn mierredum.
+Sebrudahttemprinsihpajda ij le dåssju dárbbo æjvvalimijn sámij ja dádtjaj gaskan, valla aj sisbielen sáme sebrudagán.
+Sáme álmmugin galggá liehket gájbbeduvvam diehto, máhtudahka ja tjehpudahka sáme sebrudagáv åvddånahtátjit.
+Sáme li Vuona álggoálmmuk, ja bårggemáno 9. biejve le sáme slávggimbiejvve.
+Sámijn le stáhtus iemeálmmugin ja sijá árbbedábálasj årromguovllo gåbtjå nuortalasj
+Sámijn gudi háldadimguovlo ålggolin årru ælla sæmmi riektá sámegiela adnuj jali riektá sámegielak dievnastusájda almulasj aktijvuodan.
+tjanádum subtsas ulmutjij lahkavuoda birra luonnduj.
+Sáme vierrek hárjján åvddånahttet nåv vaj ij bieste sijá ietjas kultuvrav.
+Sáme álmmuk ij le kultuvralasj måsskusin
+Sáme li ávvudallam guovvamano 6. biejvev álmmukbiejvven jage 1993 rájes.
+Sáme li aj álggoálmmuga.
+Sáme li viedtjam viessomlájbev ja sisboadov tjuohppamis miehttsevaddásij baktu, guollimis, ednambargos ja ællobargos, mij aj la vaddám ábnnasijt duodjáj ja fert slaje joarkkagárvedimbierggasijda.
+Dat le kultuvralasj árbbe mij histåvrå tjadá le rassjom, valla huoman ij le vájalduvvam.
+Sáme, suobmelattja, duornosliegega, roma ja juvdára li gávnnum rijkan ihkeven guhka ájgev.
+Maŋŋela le aj diakonvirgge ásaduvvam. Maŋemus lågev jage le oarjjelsáme girkkoiellem ja identitehta hukso buoragit åvddånam.
+Sarakka Gaup la oavdástalle.
+Aili Keskitalo hålla guovvamáno 6. biejve / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Sárnnedijn sihtá Jubmel juojddáv dunji javllat.
+Håla ja tjállaga
+Sarvvájda le ragátájgge gålgådismánon värámos ájgge gå buojdij ja proteijnaj ienemus oasse loabdeduvvá.
+Ruoppsisgåddejuhtusijn li ráddjidum fámo sjattojt edna fiberij åmastit bv. slihturij ja sávtsaj guoran.
+formulerit, gæhttjaladdat ja árvvaladdat uniforma ja iehpeuniforma jahkedahttevuodamodellajt
+formulerit hypotesajt majt máhttá gæhttjalit, plánit ja tjadádit guoradallamav dajs ja dágástallat váksjumijt ja båhtusijt muhtem rapportan
+formulerit ja árvvaladdat ássjijt tjanádum seksualitehttaj, seksuála giessemij, sjiervveidentitehttaj, rájáj mierredibmáj ja vieledibmáj, seksuála skihpudagájda, prevensjåvnåjda ja tsuovkkanibmáj
+Báhkobáŋkan máhtti dåjma, dáhpádusá, åtsådallama jnv..
+Báhkobáŋkan vierddiji bágo majna oahppe barggi ja ma li ájnnasa temá hárráj.
+Báhkobáŋŋka
+Báhkobáŋŋka máhttá doajmmat moatte láhkáj.
+Valla le aj dárbbo adnet gåvåjt, tjuorgastagájt ja
+Báhkogirjásj la sierraláhkáj nuorajda, ja vaddá dunji bágojt ja gárgadisájt majt besa adnet tjabu skåvlån, sijdan, gå la rádnastallamin, luondon ja festan.
+Oarjjelsámegiella boallomærkka
+Báhkogirjátjin gávnnuji fertbæjvvásasj bágo ja moallánagá, muhtem ávkálasj madtjuhimvuoge ja gárgadisá gåktu galga ságastallagoahtet.
+Sámásta - julevsáme giellakurssa álggijda
+Julevsamegiellaj: http://ntec.no/samisk /
+Temálágásj báhkolista máhtti dagáduvvat viehkken moallának- ja báhkooahppamij.
+Buojkulvisá bágojda ma máhtti kårtåjn tjuodtjot:
+Ruossabágo máhtti dagáduvvat dáhtámasjijnan.
+Báhko
+Sjattoj binnep biektelis kvalitähtta dálven ráddji boahttsu ålles bårråmfámov.
+ij le sidot stáhtta galggá doajmmelis rollan mij gullu sisadnuj internehtan.
+sámedigge le álgadam ságastallat boahtteájge Divvom-prosjevta doajmmaorganiserimav.
+Doajvov dájt ássjijt aj nahkap giehtadallat navti váj vijdes avtamielalasjvuodav girkkopolitihkan bisodip.
+Doajvov dat sjaddá viehkken didjij gudi sihtabihtit ja ávkkit sámegielav.
+Sávav vuorbev dán bargguj mij le akta mánájgárde ájnnasamos dahkamusájs.
+Sávav sjaddá ávkken ja arvusmahttá árkkabiejven.
+Vuoseda divna ássjijt
+Kan inledas med följande ord: h.:
+Goavgge
+Scandinavian keybordmahtta viettjaduvvat Google Playas.
+Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon
+tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep.
+tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep.
+- siejnne- ja guolbbespellaj
+Gå álggoálmmugij kultuvrav ja iellemvuogev bisot de sæmmi båttå biologalasj valjesvuodav bisot, ja nuppe guovlluj.
+Bisodit ja åvddånahttet sámeæládusvuogijt la duodastus æládusvuodon sámijda, ja la duohtavuohta åvddånahttemi sámekultuvrraj ja viesso sámegiellaj.
+Sellåtsådime e vatte ålles suojev bårredávddaj
+Sellaåtsådibme váldeduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oases, skoahtodáhpás mij nåhkå guoddnáj.
+Vaddet sellaåtsådimev
+Máhttá aj sellagähttjalimev vaddet jus la gáhppeliddjen jali gynekologa lunna tjadádittjat gynekologalasj åtsådimev ietjá årijs.
+Sellaåtsådibme ietján sjaddá vájvve dádjadit.
+Sellaåtsådibme ietjá bálijn
+Sellaåtsådibme skoahtotjåttån vuollevájmon váldeduvvá ja árrat máhttá vuosedit jus li sellarievddadusá ma lulun båhtusav vaddet skoahtotjåttåbårredávddaj.
+Sellaåtsådimev vaddet máhttá gähttjalibmen dåbddut.
+Sellarievddadime ja bårredávdda
+Sellarievddadusá li ietjastis åbbå dábálattja åvddål 23 jage, valla ienemusá gáhtu ietjastis nåv nuorra nissunijn.
+Sellarievddadimij oarre máhttá årrot vájvve skoaden bakteriajs jali gasskabåddåsasj virusinfeksjåvnås dagádum.
+Máhttá tsåhke ruvábut ja tjavgabut svargadit avtabále gå ráfeduvvá, vuojŋadahka sjaddá ruváp ja oattje aktij gieseduvvi.
+Avtabále gå máhttá dåbddut vehik balon vuostasj tjullásij jali hångelij.
+Huoman le gal ájnas váj káráktera tjielggiduvvi ja oahppe bagáduvvá.
+sæmmi gatjálvis boahtá aj æjgádijs gudi galggi mánáv mánájgárddáj biedjat ja hálijdi mánájgárdddefálaldagájt hiebadum ietjas giellaj ja kultuvrraj.
+Sämmi l gullu loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja stomiddjan.
+Sämmi l aj jus mánán la gássjel vuojŋŋat jali jus mánán la gåsås mij värrán, sierraláhkáj jus gullu ietjáláhkáj / skällande.
+Sämmi l aj jus mánná ij rat tjuovgav gierda jali sujna l tjavgap snuohpavájve.
+Sämmi l aj mánájda gudi biebmaduvvi ruvsajn.
+Sæmmi guosská organisasjåvnåjt ma li tjáleduvvam Sámediggáj åvdep sámedikkeválga maŋŋela (§ 28 d milta).
+Sämmiláhkáj aj rustigijda ma e doajmmaj dasti boade dán bievddegirje milta.
+Sæmmi láhkáj le sijájs tjajmmat ja ironi ja.
+Sæmmi båttå gå le juohkka ájna duogen bæjválasj gielav sijdan válljit de le aj juohkka ájna duogen sámegielav iesjguhtik aktijvuodan adnet.
+Sæmmi láhkáj dagu oarjjelsáme giela hárráj, de sebrudahka dárbaj ållo ulmutjijt julevsáme giellamáhtudagáj.
+Dan láhkáj aj, jus soames gut ij la nuohkásit gatjálvissaj tjanáduvvam, dav la dahkam.
+Sämmiláhkáj máhttá iemelágásj árvvo ij ållåsit ierittjuolldet prostahtabårråmdávdav.
+Sæmmiláhkáj máhtti oahppe buohtastahttet sáme dålusj subttsasav subttsasijn ietjá árbbedábes.
+Sæmmilágásj registrerim duola dagu galles sámásti dievnastusfáladiddje ásadusájn ja makta sámegiella ássjegiehtadallamin aneduvvá luluj aj vuogas.
+Sæmmi láhkaj gå mij gætjo ájge hábbmip ietjama sebrudagá sisanov, de hábbmip sisanov ietjama - sámij - álmmukbiejvev.
+Sämmi l gå hiv-dähppom jali aidsskihppe duostodovvá huvsos sadjá gå rájadallat.
+Sæmmilágásj vuoge ja háme máhtti aneduvvat gå galggi roallaoavdástallamav ietjá árbbedábálasj sáme æládusájs dahkat.
+Sæmmi láhkáj le máhttelis hiebadit dáv gárvvidusáv ietjá tiemájda gå barggá árbbediedoj, duola dagu guollim ja ednambarggo.
+Sæmmi vuojnnep girkkon dálla, báhppa guhti jubmeldievnastusáv jådet tjuodtju bajemusán girkkon.
+Sæmmi ulmutjin máhtti ienep rålla liehket.
+Sámedigge ja lenastivra avtabále álgadibá åvddånimbargov dáhtábása teknijka ja administrasjåvnå gávttuj.
+Sæmmi båttå vuosedi iesjguhtik árvustallama jut suohkana e ållåsit nagá ietjasa vælggogisvuodav ållit guovtegielak dievnastusájt fállat.
+- Tjoaggulvistjállagij, næhttabielij ja ådåsgirjij baktu le máhttelis diededit tjoaggulvis ájggu tjalmostahttet sámevuodav, ja æjgáda / åvdåstiddje bádtjiduvvi tjoaggulviskontåvråjn guládallat jus
+Sæmmi båttå galggá tjielggasit åvddån boahtet sujna li tjielgas vuorddemusá bargge buoragit barggi.
+Sæmmi båttå hæhttuji rudálasj ressursa laseduvvat dagu juo lip nammadam.
+Sæmmi båttå galggá luonndofáhka vájkkudit váj mánáj ja nuoraj vuojno ja guotto åvddåni, ja ájádallagåhti gåktu luonndo, ulmusj, teknologija, sebrudahka ja dutkam aktan doajmmi.
+sæmmibåttå le aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn åvdåsvásstádus rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj sámijda.
+Avtabále gå gájka galggi máhttet ietjasa biebbmat dálla, de hähttuji ednama luohko bissot boahtte buolvajda.
+Sæmmi båttå lassánij aj nuppátgielak oahppij låhko 152 rájes gitta 206.
+Sæmmi båttå le juohkka avtan persåvnålasj vejulasjvuoda aktisasj rájáj sisbielen, ja dárbaj agev profesjonála láhkáj árvustallat árkkabiejvev.
+Sæmmi båttå le ájnas vehi vuorddá ja ij ståhkamav boarkki jali stivrri.
+Sæmmi båttå besa gullat niellja sierra sámegiela.
+Sæmmi båttå sjaddá guovdátjin barggat nav vaj sáme vuojno båhti juohkka alep åhpadussaj Vuonan.
+sámibåttå de sámegielagij låhko ienebut binnu gå lassán, sierraláhkáj gåjt de sámegiela háldadusguovlo ålggolin.
+Sæmmi båttå de le åhtsåmrievtesvuoda kvantitatijvalattjat vijddádum gå dálla aj guosská ednamæjgádij minerálaj gáktuj.
+Sæmmi båttå le ållessjattugij duogen jåhtelit ganugahttet dáhpádusájt gånnå iehtjáda gierddi juogu de fysihkalattjat jali psyhkalattjat.
+Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen.
+Sæmmi bále le geográfalasj sieradusá.
+Sæmmi båttå hådjånip gå stáhttaráde Lysbakken ij konkrehta dåjmajt buvte váj sáme nissuna galggi buorep varresvuodafálaldagáv oadtjot.
+Sæmmi båttå mujtudallap sijájt gudi jábmin.
+Ådå sáme moallánagá tjanádum sæmmi ábnnasij álgadi sæmmi bále.
+Sæmmi båttå de dåjmalis aktisasjbarggo ja oanegis væddja departementaj gaskan ja Stuorradiggáj.
+Sæmmi båttå máhttá ållessjattuk subtsastit gåktu ájádallá åvddål dahká majt dahká, vaj dile dádjadus ja dålkkum tjielggasit åvddån boahtá mánájda.
+Sámedigge l daŋga bále sadje umasslágásj vuojnojda, demokráhtalasj orgána.
+Ja sæmmi bále galggi sij máhttet vuorbástuvvat.
+Sæmmi jage rájes lij aj Sámedikke duogen stáhta doarjjagav dájda dávvervuorkájda juogadit.
+Sæmmi båttå vuojnná mánná ållessjattuk hiebat ja suv
+Oassálasstem fylkkaoasseplánimijn bieggamilloj birra Finnmárko fylkan
+Oassálasstem Finnmárko minerállaforumin
+oassálasstet álkkes guládallamijda ja ságastallamijda lahka birrusijs ja ietjas åtsådallamijs
+oasev válldet bæjválasj ságastallamijs lahkabirrusijs ja ietjas åtsådallamijs
+oasev válldet åvddånbuktemijs ieŋŋilsgielak rijmajs, gáritjijs, lávllagijs ja oanes oavdástallamijs ja subttsasijs
+Girkkosäbrráj Jus tjoaggulvis gånna l álmmuktjáledum la girkkosiebren oasse de válljima aktisasj girkkofábmoduvvamij dagáduvvá.
+Aktisasj girkkofábmoduvvama
+Aktidum girkkofábmoduvvama mierredi luohkoj tjuottjodimev, huodnaássjij ja dakkirij birra.
+BÁJKÁLASJ MIERRE GÅ
+Tjoaggulvissaj Tjoaggulvissaj gånnå la álmmuktjáledum.
+Duodden tsuojggiduvvá: "Tjoaggulvisájn sáme háldadusguovlon le sierra åvdåsvásstádus dilev
+Tjoaggulvis åvdåsvásstet dåjmas gájkajda gudi viessu ja guossidi tjoaggulvisáv.
+- Gåktu máhttá sáme kultuvrra liehket resurssa jáhkkoåhpadusán duv tjoaggulvisán?
+Areopagoshålla vuoset Jubmel lij mijá gaskan risstalasj sjivnnjedimteologia
+Tjoaggulvisá galggi ådåstuhttet ietjasa jáhkkoåhpadusplánajt duolloj dálloj
+Da tjoaggulvisá ma e gávna resurssaulmutjijt jali - birrusijt lagosbájkijn máhtti duola dagu rádev åhtsåt bisspaguovllokontåvråjs daj bisspaguovlojn gænna le sierralágásj åvdåsvásstádus girkkulasj
+Tjoaggulvisá gånnå le sáme máná ja nuora oadtju dajna viehkev vuojnnet ma máhtti liehket guovdásj tiemá bájkálasj
+Tjoaggulvisá aktanbarggi girkkosiebren åvdemusát ekonomalasj ássjijda.
+Girkko dárbaj luojvoj guojmmebarggijt. Æjgáda / åvdåstiddje, ristaæjgáda ja nuora li ájnas resurssa. Daj maŋemus lågijt jagijt le ulmutjij miella luojvojbargguj unnum, ja da gudi ienep dåjmaj
+Tjoaggulvisá ásadibme organiseriduvvá nieljejahkásasj gæhttjalibmen.
+Viehkeda jut sámegiella boahtá ienep vuojnnu ja gullu árggabiejven ja sosiála median, bádtji sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Giella
+Seija Sivertsen oadtju Gållegiella-bálkáv danen gå iellemájge miehtáj le lullesáme gielav, kultuvrav ja sebrudagáv åvdedam.
+Seksa l juoga majt dárbaj hárjjidallat sjattatjit riekta buorre, jur degu gájkka viessomin.
+Seksa vuostasj bále
+sjåvnåjda dan bále gå l ålggorijkan.
+Javllamusá, gietjestime ja seksuálasj gietjestime aj nuppe ulmutja vuossti riekknidalla illastibmen.
+Seksuálak tjerdan ij gullu ulmutja vuohkáj jali nähkuj
+Seksuálak tjerda birra makkir sjiervve ulmutjijn gejda gierru jali seksuálalattjat lijkku.
+Ihtanis seksualalasj illastibme gåbttjå gájkka umasslágásj seksualalasj duolmmomis gitta seksualalasj illastibmáj, goappátjagá ássjálasj dago ja morálalasj lájttaĺahtte dago.
+Tjuollde smieritjididdje
+tjielggit deriverima definisjåvnåv, adnet definisjåvnåv gávnatjit polynomfunksjåvnåj derivasjåvnnånjuolgadusáv ja dan njuolgadusá milta funksjåvnåjt árvvaladdat
+tjielggit sieradusájt energijagáldoj ja energijaguoddij gaskan ja subtsastit muhtem vejulasj energijaguodde birra boahtteájggáj
+kárttit ietjas gållådimválljimijt ja fágalattjat ja ehtalattjat argumenterit ietjas gållådimválljimij åvdås ma båhti viehkken guoddelis adnuj
+tjielggit funksjåvnnåbuojkuldagáv ja máhttet målssot iesjgeŋgalasj funksjåvnnååvddånbuktemij gaskan
+tjielggit avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt sámegiela ja dárogiela gaskan
+tjielggit guoddelis åvddånime buojkuldagáv
+tjielggit ja adnet buojkuldagájt ævtodis ja evtulasj jáhkedahttevuohta, adnet Bayesa gárgadisáv guovte dáhpádusájda ja árvustallat ja dålkkut båhtusijt
+tjielggit juojggamárbbedábev ja juojggama árvov ja dilev dálásj sebrudagán
+tjielggit juojggamaárbbedábev ja juojggama sajev, árvov ja diliv åvddål ja dálla
+tjielggit buojkuldagájt fártta ja akselerásjåvnnå, mihttit stuorradagájt álkkes viehkkenævoj ja buktet buojkulvisájt gåktu fábmo le akselerásjåvnnåj tjanádum
+tjielggit lineára stuorroma buojkuldagáv, vuosedit dákkár stuorromav ja adnet dav praktihkalasj aktijvuodan, aj digitálalattjat
+tjielggit subttsasij variántajt ja buktet åvddåmerkajt gåktu kultuvrralånudallam vuohttu subttsasijn
+tjielggit vidjurijt ma bájnni guládallamav, ja gåktu dav máhtov máhttá adnet gå barggá gielajn ja tevstaj
+tjielggit gåktu biomasse máhttá energijagálldon aneduvvat
+tjielggit dárkkelit gåktu máhtto iellij ja låttij birra ávkástaláduvvá låddimin, guolástusán, bivdon ja ællobargon ja dagástallat gássjelisvuodajt ma guosski bivddoressursaj adnuj
+tjielggit gåktu jåhtulaksihkarvuodavædtsaga binnedi vahágijt vuorbedisvuodajn ja sårmijn
+tjielggit gåktu ieneplågojgiela li bájnnám ja vilá bájnni sámegielav
+tjielggit gåktu subttsasa, báhkotsoame, dijda ja nárridime aneduvvi mánájbajásgiessemin
+tjielggit gåktu ådå bágo ilmmi jali dagáduvvi
+tjielggit gåktu suorgudisájt ja sjoappkabágojt dahkat ja gåktu luojkasbágojt hiebadit
+tjielggit gåktu sámegiella rievddá internasjonaliserima baktu, ja dan baktu gå bájnnu ietjá gielajs
+tjielggit dárkkelit muhtem energijagáldoj anov åvddåla ja dálla, ja tjoahkkit diedojt ja statistihkav iesjgeŋga gáldojs gåvådittjat ja dagástalátjit gåktu energijaadno soajttá vájkkudit birrasij bájkálattjat ja globála perspektijvan
+tjielggit muhtem oajvveåsijt kosmehtalasj buktagijn ja dahkat dakkir buktagav sierra gálvvotjielggidusájn
+tjielggit muhtem vejulasj vájkkudusájt lasedim sjaddadimviessovájkkudusás arktisin ja vuolládagájn ja árvvaladdat muhtem vejulasj dálkádakdåjmav
+tjielggit vidjurijt njálmálasj ja tjálalasj giela gaskan
+tjielggit rievtesvuodajt ma guosski sámegiellaj
+tjielggit oajvveåsijt sáme giellahiståvrån
+tjielggit sáme girjálasjvuodahiståvråv*
+tjielggit sámegiela sajev suomaugralasj giellajuohkusin
+tjielggit sáme giellahiståvråv
+tjielggit sáme girjálasjvuodav ja dåbdos tjállijt åvddål ja dálla
+tjielggit sáme girjálasjvuoda oajvvegávdajt ja subtsastit girjjetjállij ja sáme girjálasjvuoda klassihkkárij birra
+sáme subtsastallamdábe birra subtsastit
+subtsastit sáme subtsastallamvuoge birra
+tjielggit sáme subtsastallamdábev
+tjielggit oajvvesåsijt sáme mediahiståvrån
+tjielggit sáme mediajt
+tjielggit sáme organisasjåvnåjt ja institusjåvnåjt
+tjielggit dárkkelit sellejuohkemav ja genehtalasj variasjåvnåv ja árbev
+tjielggit sinusa, cosinusa ja tangensa definisjåvnåjt ja trigonometrijav adnet merustalátjit guhkkudagájt, viŋŋkalijt ja areálav moattelágásj gålmåtjiegagijn
+tjielggit histåvrå ja geografija åsijt Storbritannian ja USAan
+tjielggit vektorij geomehtralasj gåvåv njuollan jalgudagán ja merustallat vektorij summav, differánsav ja skalarbuvtav ja lågoj ja vektorij buvtav
+Seminárra dålkkuduvvá sámegielajs suomagiellaj ja svierigadárogiellaj.
+Suoma Sámedikke sáhkajådediddje, Tiina Sanila-Aikio, rahpá seminárav.
+Seniordutke Eva Josefsen le prosjevtav jådedam ja suv siegen libá barggam dutkeguovtes Áila Márge Varsi Balto Norut Alta - Áltás ja Marit Solstad Nordlandsforskning / Nordlánda dutkamis.
+Sebrudahka dárbaj ållo ulmutjijt oarjjelsámegiela máhtudagájn.
+Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela sebrudakfágan - Sáme oahppopládna
+sebrudakfáhka
+Sebrudakåvddånahttema diehti ulmutja stádajda jåhtåli ja ájn ienep sáme giellaháldadimguovlo ålggolij årruji.
+Sebrudakplánim - Sametinget
+Sebrudakplánim
+se
+Bárne aj máhtti guopparinfeksjåvnåv oadtjot.
+š Ietjas åtsådit
+sGL le sáme parlámentáralasj ráde mierredimorgádna gatjálvisájn ma guoskadalli sáme gielav, ja galggá åvdedit ja åvddånahttet sáme gielav tjálalattjat ja njálmálattjat.
+š Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj
+tj: Härrá, gulldala (Kyrie eleison).
+tj: Härráj årrus hievedus.
+Biednikdoarjja Sidas ja EUas la ietjá ájnas sisboahto.
+Dahkit sjiemáv majt oahppe sijdan aktan æjgádij ja ietjá berrahij dievddi.
+Sidjij máhttá vatteduvvat luohtádus ja åvdåsvásstádus duola degu jubmeldievnastusájs, diakonalá dievnastusájs ja luohtádusdåjmajs.
+Sjiehtadallama Svieriga, Suoma ja Vuona gaskan li guovteladák modella milta organiseriduvvam.
+- Boadodis sjiehtadallama tjoavdeduvvi Ælloguohtomnammadusá baktu mij mierret guohtombájkijt, guohtomájgijt ja boatsojlågov.
+Sjiehtadallama åvddålijguovlluj li guovte barggojuohkusijda juogedum.
+Sjiehtadallamijn doarjju Sámedigge Vuona árbbediedoj dåbmaris suodjalime gájbbádusájt ja ahte dákkár rijkajgasskasasj njuolgadusá galggi liehket riektálasj tjadne.
+Sjiehtadij sierra resolusjåvnåv álggoálmmuknissunij birra
+Sámediggerade le moadda jage vuorodam máhtudaklåpptimav duodjesuorgen.
+Gájkbadjásasj ulmme sjiehtadusáj le sáme kultuvrav, gielav ja sebrudagáv nannit ja vuojnnusij buktet.
+• Oahppe sjiehtadusájt tjuovvu Åvddånahttemmiere máhtti aj tjanáduvvat ájnegis fágaj jali ájnegis dahkamussaj majna oahppe galggá barggat.
+Máhtti aj sjiehtadit jus oahppe galggá oatsoduvvat åhpadiddjes váj / jali æjgádijs.
+Oassálasste le sjiehtadusán gávnnam vaj "dat la dárbbo åvddånahttet buorev ja ålolágásj sáme kultuvrra iellemav ja at vidjura gárveduvvi dahkuj ja åvddånbuktem sáme girjálasjvuohta, musijka, dánssa ja teáhter, filmma ja gåvådusdájdda ja dájddaduodje.
+Sjiehtadusá galggi jahkásattjat árvustaláduvvat tjåhkanimij baktu sihke háldaduslasj ja politihkalasj dásen.
+Raavrevijhke suohkana sjiehtadus vuollájtjáleduváj gå Sámedigge, suohkana ja fylkkasuohkana æjvvalin aktisasjbarggosjiehtadusájt tjuovvolit.
+Sjiehtadusáj álggo li da vælggogisvuoda ma suohkanijn / fylkkasuohkanijn li sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj.
+Guorrasit guládallama sámegiellaj galggi.
+Blogga álgaduvvá gånnå gájka bessi oajvvadusájt buktet gitta vuoratjismáno 1. biejve: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet
+sierra tjiehka ja sadje siejnen oahppe dábálasj klássalanján
+akta sierra åssudahka gånnå le åvdåsvásstádus dutkamis ja åvddånahttemis.
+Umasse mávso umasse lánndadikkijn ja komuvnajn
+Sierratjärdda boahttsun le gå gårotdåjma ja biebbmodárbbo umasslágásj jahkeájgijn sierraláhkáj målssusi.
+Sierralágásj jienastimsajijn
+Sierralágásj jienastimsaje
+Umasslágásj dårja
+Sierraloahpádusmærrádusan máhtti liehket gájbbádusá rievddadimij tjadádibmáj ja stuorrudahkaj.
+Sierra märrádusá
+Iehpesemasvuohta gæhttjaluvvá vuostak tjoavdeduvvat sjiehtadusáj baktu ja dan maŋŋela márjju såbadahttem Ælloguohtomnammadusá viehkijn.
+Ulmutja umassláhkáj lijkkuji tjulástallat ja hångli.
+• Fállosadje sámegiellaj dagáduvvá www.nav.no åvddåbælláj
+Sierralágásj tjuolldasa mánájda
+Umasslágásj buohtjaskuovdo umassláhkáj hiehpi umasslágásj buotjajda ja danen la buorre buohtjaskuovdov gávnnat masi lijkku.
+• sierra oajvvabielle dagáduvvá gájkka sámegielak diedoj birra www.nav.no bielen.
+Sierralágásj riektá
+Sigarehta e val sisaneda dubágajt, suovan tsahkkidum sigarehtas gávnnuji bájken 4000 kemidjalasj ábnnasa.
+Sigarehta li dábálabmusa.
+Goappátjagá bajedibme Sosiálastivrraj ja Sosiálastivra märrádusá li almulasj ássjepáhppárá majt gájka gudi sihti máhtti låhkåt.
+Dat stuoremus hásstalus boatsojæládussaj la binná vijddudagájs ja aktelasj dæddo sebrudagá anos boatsojæládusvijddudagájs
+Ássje ma njuolgga guosski sáme álmmuga berustimijda ja ienep nasjonálalasj biele ássje åvddånbuvteduvvi dánna, ienemusát nuorttasámegiellaj, valla aj julev- ja oarjjelsámegiellaj.
+Sihke dan bargo gáktuj mij árbbediedoj gáktuj dåjmaduvvá Værálda dahkkeriektájorganisasjåvnån (WIPO) ja barggo stáhtajgasskasasj nammadusás Nagoya-protokolla gáktuj mij CDB:aj gullu.
+- Goappátjaga æládus ja Biebbmogæhttjo måråsti buoremus rájnasvuodas ja kvalitehtas gå máhttelis.
+Guoskavasj suohkana ja Finnmárko fylkkasuohkan li miellusa prosjæktaj.
+ILO ja AN Sierrarapportørra guoppátjagá li Ráddidusáv gåhttjum ruvvaláhkáj Sámedikkijn vas konsulterigoahtet oattjotjit lágav mij bærrájgæhttjá sámij rievtesvuodajt åbbå sáme guovlon.
+Sihke ILO.
+Bájkálasj dábe duola dagu bájno, materiála ja dájdda álu bájnni girkkoj hámev.
+Sámegiella gullu suoma - ugralasj giellasuorggáj, ja giellarájá manni doarrás nammadum rijkaj rijkarájájs.
+Sihke dav gå máhttá adnet ja árvustallat iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt ja daj ráddjidusájt dåbddåt li ájnas oase fágas.
+• ja tjálalasj bargon bierri dille látjeduvvat sámegiella adnuj.
+Goappátjagá njálmálasj ja tjálalasj gujddima guroadaláduvvi
+Goappátjaga snuohpa ja bielljenávladahka la iemelágásj infeksjåvnnåskibádagá mánájn.
+Åhpadiddje ja aj æjgáda hæhttuji máhttet ságastallamav sjáhtalit gå galggi ájgev mierriedit.
+Sihke ájnegis ulmutja ja ásadusá (mánájgárde, skåvlå ja iehtjáda) bessi namádak PPdievnastusájn aktijvuodav válldet ja rádádit.
+Mánáj ja ållessjattugij gasskavuohta ja mánáj gaskanisá li guovdátjin jus galggá mánájda vuogas psykososiála mánájgárddebirrasav åvddånahttet ja sihkarasstet.
+Goappátjagá sámekonferánssa (maŋŋela Sámeráde) ja nuorttarijkaj sámedikke adni moallánagáv "nasjonaldagš, álmmukbiejvve, virgálattjat.
+Sarvvájn (åres) ja váhtjamijn (niŋŋgelisboatsoj) li tjoarve.
+Sisadno ja jådedibme máhttá liehket ietjálágásj klássas nubbáj.
+skotta-gælika ja kymrigiela li keltalasj giela, valla lingvistalattjat li dá ållu ietjálágátja ja ælla mákkárik láhkáj gaskanisá dádjadahtte.
+Statsbygg ja aj DSS dárbahi lasedum rudájt váksjoma diehti ráddidushuodnahijn, lijggehuodnaha guoskavasj departementajda, ja gasskabåddåsasj huodnahij rievddamijda, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud gå stáhttabudsjehtta åvddån biejaduvvá.
+Sihke suohkana, fylkkasuohkana ja fylkkamánne viehkedi ja iesjguhtik rollav adni oarjjelsáme giela nannima bargon.
+álggogirkko målsoj juvdálasj monokultuvralasj juohkusis gåhttsåmij ulmutjij moattelágásj álmmuktjerdaj, kultuvralasj ja åskulasj doagátjij, de vierttijin árvustallat gatjálvisáv vidjurij birra
+Nannit buorreålgoldisævtojt sáme mánájgárdijda, vuodoåhpadussaj, alep åhpadussaj ja dutkamij guovdásj, guovloj ja bájkálasj oajválattjaj ja ietjá aktøraj ságastallamij baktu.
+Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan
+nannidittjat Europaráde unneplågokonvensjåvnåj buorep tjuovvomav ja tjadádum biedjamdagoj dåbelitjuovvomav
+Oattjotjit vissesvuodav ij la iesselissan sjaddam de beras iesselisvuohtaåtsådimev dahkat bájken gålmå vahko maŋŋela gå tablehtav la bårråm.
+Váj sámegiella galggá ielle giella boahtteájggáj aj de hæhttu giella válljiduvvat ja aneduvvat sijddagiellan ja buolvaj gaskan duvdaduvvat.
+Vaj galggá sihkarasstet barggo sjaddá systemáhtalasj ja guhkesájggásasj, de le ájnas bargov vuojnnusij buktet mánájgárde plánajn.
+• sihkarasstet vaj almulasj regisstara sámegiela bokstávajt giehtadalli
+• nannidittjat Europaráde unneplågokonvensjåvnåj buorep tjuovvomav.
+Sihkarasstet jut Statskog SF ednama e vuobdeduvá åvddål guovlo li kárttidum, ja sáme kultuvra vuodov bærrájgæhttjat gå areállaadno rievddá.
+• sihkarasstet sámegielak tevstajt sadjihin internehtan
+• sihkarasstet vaj stáhta etáhta adnuj válldi prográmmajt má sámegiela bokstávajt giehtadalli
+jáhkkoåhpaduspládna dahkamin hábbmit ulmijt ma vaddi sáme mánájda ja nuorajda máhttelisvuodav sihkardit, bærrájgåhtset ja åvdedit sáme gielav ja kultuvrav.
+• sihkarasstet bærrájgæhttjoårnigav sámelága giellanjuolgadusáj tjovvolimev
+Ællosujtto giella- ja kultuvrraguodden sihkarasteduvvá
+Ællosujto riektávuodo sihkarasteduvvá
+Ællosujto buorre ja jasskis vuodogájbbádusá sihkarasteduvvi
+ Buorre ålgodisævtojt giellaressurssasuohkanijda sihkarasstet
+nannit riektáv guollimij årrojs merrasáme dáfojs
+• sihkarasstet varresvuodadievnastusájt sámegiellaj vuoras sámijda
+• sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálhuvson
+Gájk buoremus lamihttit rubmaha temperatuvrav badán.
+Hähttu dajt ássat gå ájggu seksav adnet.
+Sihkarasstá vájkkudimfámojt vijdábut
+Sij árvustalli majt sij bukti ja majt máhtti / vierttiji dahkat jåvsåtjit alep máhtudagájt.
+Ulmutja årru duoggu dággu miehtáj dan vijdes geográfalasj guovlo.
+Adni ådå moallánagájt ságastallamijn ja gárvedi dálkkediedádusáv.
+Sij vierddiji báhkogirjev aktijvalattjat adnet, vaj bágo sisanov gávnni.
+Sij vierddiji gæhttjalit álu sámástit.
+Sij vierddiji ájádallat gåktu sij bágojt, moallánagájt ja tema sisanov buoremusát oahppi.
+Sij vierttiji gárvedam majt galggi gatjádit.
+Ájádusájda ja dåbdojda bágojt biedji ja hárjjáni subtsastallat ja ietjas vuojnojt åvdedit.
+Sij oadtju diehtet mij la buorre, ja bagádallamijt gåktu joarkket bargov subttsasijn.
+Båhtin ietjasa mårråhij boahtteájge hárráj ja ádnun viehkev gå skihpudagá ja jábmem ládin.
+Duola dagu vuosedi gåktu sjiehtadit juohkkahasj mierret vehi jali gåktu ståhkusijt juogat.
+Sij tjálli tjielggidusáv diedoj milta majt sij li oadtjum ságastallama baktu.
+Sij tjálli ietjasa ájádusájt ja dåbdojt, ja lisstaj tjálli d.d. verbajt, substantijvajt ja adjektijvajt
+Sij tjálli ja dahki reklábma- jali vuobddemplakáhtav.
+Vuojnnusij bukti juohkkahattjan le ietjanis árvvo ja riektá sierra vuojnojda.
+Boaddnje lij bievde badjegietjen.
+Dárbahi väddját vaj ällji åvddåskåvlåjn jali skåvlåjn.
+Mánájt gehtjadi ájge tjadá ja berusti jus sijá ulmutjahttem muhttijn rievddá.
+Sáme njunnjutjin li b ájkálattjat ja guovlolattjat, ja li ájnas máhtudakásadusá ålles sebrudahkaj.
+Bielle le jur dárogiellaj: http://www.kartiskolen.no /
+Duodasti mánájt ja nanniji sijá buorre aktijvuodav navti vaj dav kommenteriji ja vuojnnusij bukti.
+E ga lijkku iehtjáda gulli ållessjattuga sidjij suhtti.
+Juogos le viehka unne ja sij li ájnna gudi lullesáme kultuvrav guoddi Vuona bielen.
+Dá hæhttuji ájn ienebut mielanækto gielav ienebut adnet vijddásap aktijvuodajn, sæmmi båttå dagu hæhttu mielanækto gielav sujttit.
+Hähttuji aj gájkka dahkat vaj ij galga vat dáhpáduvvat.
+Sij vierttiji aj diehtet makkir ájggomus tevstajn le.
+Manádi gárden, tjuovvu bargov, tjálli, tjuorggi ja gåvviji.
+Dåjmadi vaj rumáj la doalvodum jábbmegijhuodnahij vani dárbaha dán mutto mierredit gisto oasstema birra.
+Sij máhtti báhkogirjev adnet.
+Tjielggiji juohkka merkav bágoj ja adni sáme nammadusájt diedulattjat.
+Galggi mánájt ålles ájge gehtjadit, ja de hæhttuji liehket gåhtsemin.
+Sij galggi ájnegis mánáv doarjjot ja huksat duodden dasi jut hábbmiji jasska ja sæmmi båttå hásstaliddje sajev gånnå bæssá rádnastallat ja aktisasjvuohtaj gullut.
+Galggi adnet sáme nammadusájt gatjálvisájn.
+Sij galggi diedulattjat sáme nammadusájt adnet.
+Galggi aj oahppat bájkálasj råhkåmdábijt, duola degu "Áhtje ja Bárne ja Ájlis vuojŋŋana nammajš "Jesusa namánš ja ruossamerka adnemav iesjgeŋga iellemdilálasjvuodan.
+Sij vierddiji ålgusjbælláj mannat gatjádittjat dárruj.
+Sij galggi oahppat virggenamájt ja máhttet ságastit moattelágásj virgij ærádisá birra.
+Sij vierttiji positijvalattjat diededuvvat majt sij bukti.
+Sij máhtti sjiemáv dahkat gånnå buohtastahtti subttsasijt iesjgeŋga kultuvras.
+Sij galggi
+Sij galggi åtsådallat, árvustallat ja dádjadit, ja galggi máhttet iehtjádij tjálálattjat guládallat.
+Manádi vuorrasij ja skibáj lunna, ásadi surggojuohkusijt ja ságasti aktugattjaj viessoma ávo ja vájve birra.
+Vuojnni majt bukti ja majna åvddålijguovlluj vierddiji barggat.
+Gæhttjali mánáj ságastit, gulldali majt javlli ja biedji dættov gávnnat majt máná ajtu gæhttjali javllat.
+sij gudi dáv sihti, vuojnni guovtegielakvuohta ij galga liehket makkárik gasskabájkken avta gielas nubbáj.
+Sij gudi kristuskránssaj li tevstajt buvtadam li:
+Huomaha nuora (18 jage nuorabu) e máhte lájggomsåbadusáv dahkat. Äjggáda / sujttoaddne vierttiji dav dahkat.
+Sij gudi ietjájduhtti væráldav, li gudi jáhkki værált máhttá ietjájduvvat.
+Sij adni gåvåjt majt sij jali åhpadiddje le válldám.
+Ienep dárogielav aj adni åvdep ájgij buohta.
+sij gudi bajássjaddi avtagielak sámegielagijn sijdan oahppi dárogielav skåvlåjn, rádnajs ja sebrudagás ietján.
+sij gudi sihti ållessjattukåhpadusáv, hæhttuji ietja ietjasa åhpadusdárboj diededit.
+De rádádalli makkir árvo galggi vuodon, ja ságastalli aktisasj guottoj da ma de li vuodon gå galggi guorrasit gåktu galggi dahkat.
+Ságastit mánáj dan birra massta sij berusti, ja vaddit konkrehta vásstádusájt ma li hiebaduvvam mánáj álldarij ja man ålov dádjadi.
+Hárjjidalli subtsastit subtssasijt, ja oahppeguojmmáj, juohkusij jali ålles klássaj subtsasti.
+Ságasti ulmutjij æládusán.
+Sij gæhttjaladdi gåktu vidjura li tevsta ja gåvåj gaskan gå gæhttji jus muhtema gåvåjs rávkki sierra gielav.
+Gatjádalli ælloniehkijs ja ietjá resurssaulmutjijs.
+Sij gatjádalli dåjs iehtjádijs diedojt oadtjotjit ja åvddånbukti majt li bájkkenamáj birra gávnnam.
+Gå lahkanahtjin sijddaj gåsi ájggun, de vuojnnet sidáj ájn guhkebuj vádtset, valla suv gåtsadijga ja javlajga: " Ganuga munnu lusi.
+Sij li vuosedam værált agev máhttá rievddaduvvat buorebuj.
+Libá agev mijá siegen.
+Sij li buorre åvddågåvå gájkajda gudi sámegielas berustip, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner.
+Sij li gudi gådi mijáv dan sisi mij la iesj sáradis mijá sebrudagán: mijá histåvrrå, mijá niego ja mijá vásádusá gudi mij lip.
+Sij li empáhtalattja.
+Dá li viehka ájnas aktisasjbarggoguojme Sámediggáj.
+Sij li de sámegielaga navti jut gåjt dal dábálasj ságastallamav bukti tjuovvot sámegiellaj.
+Sij li válljiduvvam stivrraj gå Sámedikke vuojnos sij sáme berustimijt bærrájgåhtsi buorre ja åbbålasj láhkáj stivrrabargon.
+Sij gæhttji båhtusijt ja tjálli dajt loaggaj nåv gåktu oahppe ja guhkásåhpadimåhpadiddje li sjiehtadallam.
+Sij låhki guokta subtsasa majt galggi buohtastahttet.
+sij gudi åhpadiddjen oassálassti, lågådiddje ja arvusmahtte prosjevtan sjaddi aj oadtjot máhttelisvuodajt fágalasj tjiegŋudahttemij jus le ávkálattjan prosjæktaj.
+Hávddáj mannin árradisán dán ideda, valla ettjin suv rubmahav gávna, ja de máhttsin ja subtsastin ieŋŋgilijt bárudisán
+Sij mierredi makkir buktagav reklábma- jali vuobddemplakáhtta galggá fállat, ja gesi.
+Sij de oadtju dåbddåt bargon le ájggomus, ja nav de sjaddá ienebut ávkálasj.
+Duola dagu de åvddåni ájádusá ietjasa dagoj ja ulmutjahttema birra dan vuodon massta ietja åtsådalli.
+Sij ássjev åvddånbukti, ja åhpadiddje máhttá ådåslåhkken studion liehket.
+Sij gåvåstagáv ålles juohkusij åvddånbukti.
+Åvddånbukti juohkusa bargov skåvlån sige guhtik guojmmásisá ja æjgádijda.
+Sij åvdåsti sáme álmmugav stivrajn danen gå li Sámedikkes nammadum.
+evangeliuma ja kultuvra gaskan.
+Sij oadtju ájádallamájgev ja bukti maŋŋela oajvvádusájt.
+Sij dahki digitála subttsasav gånnå åvddånbuktemprográmmav adni.
+Sij dahki girjev páhppárij jali pc ' aj, ja biedji gåvåjt ja tevstajt dajda tjálli.
+Sij dahki gåvvåvuosádusáv gånnå vuosádusprográmmav adni.
+Låhki báhkolistajt páhppárin ja nehtan.
+Sij ságasti aktan bágoj ja hiebadimij birra ma li válljidum.
+Sij máhtti photostory ' av adnet, gåsi sij låhki tevstav ja hiebalgis gåvåjt ja musihkav biedji.
+Sij máhtti gatjádit, gåvvit ja tjuorggat.
+Sij máhtti aj internehtan duov dáv åhtsåmmotåvråv adnet, ja aj gåvåjt gávnnat.
+Máhtti vuosedit gåktu ádnu ståhkusij sæbrrat, vuorov tjuovvu stågadijn, rollajt mierret ja rijdojt tjoavddá vuogas láhkáj.
+Muhttijn máhtti árvustallat makkir instánssaj l buoremus åvddånbuktet ietjas gujddimusájt ja aj viehkedit tjállet bajedimev.
+Sij máhtti fágalattjat aktan barggat, duola degu temá birra sábmáj digitála wiki ' av tjállet.
+Máhtti gæhttjalit dádjadit dáhpádusájt maj birra gulli, ja tjielggit manen ulmutja dahki navti gåktu dahki.
+Sij máhtti aj ájáduskártajt adnet systematiseritjit argumentajt ja árvojt.
+Máhtti aj tjállet dajt dálkkemerkajt majt dåbddi.
+Máhtti aj ådå ståhkamfáddagijt buktet.
+Máhttá nuorav ságájdahttet gåhtjos lijggebágoj anoj birra, jali áhkov dárojduhttema birra.
+Máhtti aj bessat subtsastit majt jáhkki dáhpáduvvá vijddásappot subttsasin, ja majt lidjin dahkat jus ietja lidjin dav vásedam.
+Máhtti aj luottudagáv oadtjot gå inflammasjåvnnå gasskabieljen la siedjan, gåhttju bielljenávladahkan.
+Máhtti aj viehkedit aktavuodav válldet abårttåduostudagájn skihpadåben.
+Máhtti tjielggit gåktu biebbmo vuojnnu, májsstá ja hapsijt
+Sij máhtti oadtjot sierra vásstádusáv dálkkediedádusájs, nihtadiagrámmajs ja tjuorggat diedojt tábellajda jnv..
+Sij máhtti d.d. internehtav adnet.
+Lájbbot duola degu sáme hællogáhkojt, muorjjit jali guolijs jali biergojs biebmov riejddit.
+Sij máhtti åhpadiddjáj vuosedit dav gárvvidum reklábma- jali vuobddemplakáhtav.
+Sij máhtti válljit ássjev d.d. ávijsas, magasijnas, internehtas, radio ' as, tv ' as jali muodulágátjis.
+Máhtti viehkedit rollaájádusáv álgadit avta- ja guovtejagágijda gå dahkadalli.
+Máhtti viehkedit såbadit ja kompromissajt gávnnat.
+Márjju ájádalli ietjasa rievddadit besatjit nuppástimes.
+Sij e vuojga gielajt sægoda, valla e ga buvte tjállet ja låhkåt sæmmi buoragit.
+Gåvåjt válljiji, tevstajt gåvåjda tjálli, vuorkkiji gåvåjt ja låhki sisi tevstajt dajda.
+Ietja sij galggi mierredit gåktu plakáhtta galggá.
+Vásedi e besa ståhkamij oassálasstet jali e besa dåj iehtjádij siegen liehket.
+Sijdasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 242 A rájes Snøtoppenin njuolgga linnja Ráhkojågå njálmmáj Storskogvatnetin, dan maŋŋela oarjásjgáttev Storskogvatneta lusspáj, vijdábut njuolgga linnja Bassejávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja Skardvatnetij, dan maŋŋela Lappelva milta Andkjelvatnetij. Allen: Andkjelvatnetis
+Sijdas ja Rástesvárre libá aktisasj guohtomguovlo Tuorpuna tjälldáj ja Duokta ällosujttimdajvvaj.
+Rávkalvissan Silbbaj la sämmi degu duodjesuorggáj, dat javllá sámeskåvllå jali dan lágásj máhttudahka / barggodiedo.
+Ájnas dokumenta
+Politihkalasj åvdåsvásstediddje
+Sijá oajvvedahkamusá li:
+Sijájs gudi juohkka biejve hábbmiji ja ådåstuhtti.
+Sijáj gaskan gudi e majdik sámegielas dádjada le berustibme vehi binnep, sijáj gaskan sulle 40% árvustalli sámegielav oahppet ájge bále.
+Sijá giela ja kultuvra li svieriga sebrudagás oasse ja mijá aktisasj kultuvrraárbbe.
+Sijá soapptsom le dan duogen jut bargge sijájt gulli ja vuojn ni rumájgiela ja gulldalime baktu vaj sijá "jienavš árkkabiejven gulli.
+Sijá soapptsom iehtjádijda oabllu ja navti árkkabiejvve giehpe bun sjaddá.
+Sierraláhkáj ájnas le sijá roalla árenájt ásadimen gånnå sámegiella máhttá iesjguhtik kurssaaktijvuodan aneduvvat.
+Siján la ulmme jådedit åvddånahttemav duodjeæládusán
+Sipmehken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti tjátjádagá milta Jitnemenjaevrie, Bijjie oarjemus luoktaj.
+Sipmehke la Frostviken norra tjielde guohtomguovllo.
+Jubmelav tj: Aktu Jubmelij lehkus hievedus
+tj: Jubmel, mij gijttep duv.
+Sirmmá girkkon le dájddár Eva-Britt Varsi sárnneståvlåv sámeinspireridum bájnoj ja skándaj hiervvim.
+dáhtájt juohkusijda tjuolldet ja merustallat ja árvvaladdat dáj dáhtáj guovdásjmihtojt
+ruhtsijt tjuolldet ja dágástallat manen le ájnas ruhtsijt tjuolldet
+Dájs li 19 oahppe oarjjelsáme vuostasjgiellaoahppe.
+Dájs li 997 nuorttasáme vuostasjgiellaoahppe.
+Álgadit ådå moallánagájt máhttá dahkat moatte láhkáj, duola degu siejnnespelajn.
+Åhpadit ådå moallánagájt.
+sisanet danen dagojt:
+gåbttjå aj boahttteájgen kommuvnajt Jiellevárre,
+Sisadno
+Sisadno
+sisadno
+Vuododum fylkkamánne Råmsån, Bård Magne Pedersen (njunnjusj), Tråmsså Sunnde Sis-Finnmárko Diggeriektán, Finn Arne Selfors (nammadusá sadjásasj), Deatnu
+Siján galggi årrot avtalágásj máhttelisvuoda oasálasstet sebrudakviessomin degu ietjá ulmutja.
+Gå sisi boadá de interiørra vuojnnusij boahtá, ja ælvá vuobmanav sæmmi láhkáj ja sæmmi tjielggasit dagu ælvá vuobmanav låvdagoaden.
+Álu li siján njunnje buodosam jali gålgge snuohpa ja máhtti smággit ja tjåddågijs jali bielljenávlak.
+Siján li aj ietjasa religiåvnålasj, gielalasj jali kultuvralasj sierratjärdda ja sihti ietjasa identitehtav bisodit.
+Dakkir åssko gávnnu ájn ietjá iemeálmmugij gaskan.
+Ájnas le sidjij diededim bargov " vuobddet " degu dunji le ájnas ietjat máhttudagájt barggen " vuobddet ".
+Siján le sierra doarjjaårnik sámegiela gáktuj.
+Sijáj gaskan sulle lahkke javlli sihti ienep sámegielav oahppat.
+Girkkotjåhkanibme
+Siján máhttá aj tjoajvvebávtjas feber.
+Siján máhtti aj vehikgåsås ja muhttijn feber.
+Ælla ietjá ráde.
+Sivijlaoahttse giehtadalla dálla gujttimusájt ma båhti NAVaj, ja barggo- ja álkkádusoasen li buorre riektásihkarasstemordniga.
+Tjielggidusá manen oarjjelsámegiella riekniduvvá dagu alvos ájtodum giellan le gå oarjjelsámegiella le ienemusát anon áhkoj ja ádjáj buolvan.
+Oarre dási l vaj ij aktak galga dárbahit ienebuv mákset gå dárbulasj dálkkasa åvdås jus gávnnuji moatte sämmi tjerdas umasslágásj haddáj.
+Diedádusá duogásj le Sámedigge sihtá badjásasj politihkav hábbmit mánájgárdij gáktuj mij galggá prinsihpalasj gatjálvisájt tjielgadit ja láttov dahkat sáme mánáj mánájgárddefálaldagá gáktuj.
+Svieriga stuorraviellderahtjamusáj diehti lasedum värrodäddo kråvnås le oarren.
+Dan duogen máhttá allergiddja jali mánná l vahágahttám jali oadtjum rugijt tjalmmáj.
+Tjåhkanibme Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime barggojuohkusin la biejaduvvam basádismánnuj 16. bve 2012, kl 10-15. Tjåhkanibme ásaduvvá Rica Victoria Hotellan Oslon.
+Ájgen gålgådismáno 1. b. - basádismáno 30. b. oadtju aj Frostviken norra tjiellde ednamav ávkkit.
+Skaitelandet / Anttis la Tromsa boatsojguohtomguovlo ja Skjomena ällosujttimdajva guohtomguovllo.
+Oadtjotjuottjudisájn, Värrodåjmajn ja
+Skávhlán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Nuorjonjunni konvensjåvnnåguovlo rájá oarjjelin rijkarájás Rr 259 guoran Nuorjjojávrráj, dåppelt tjátjádagáv Skjomenfjordena lusspáj, dåppelt Skjomenfjordena milta.
+Skávhlá l Girjása tjäro guohtomguovllo.
+Vatta aktugattjasj li ájnnasa Dán bargon la barggo biebbmuj ja tjáhtjáj gájkajda, lánndadáfoåvddånibme, teologalasj åhpadus, mikrolåna ja spárram ja såbadus ja jáhkkudakságastallam.
+Vatta tjoaggulvisájs, aktugasj vaddijs ja siebrijs doarjju bargos ednagav väráldij ienep rievtesvuohtajn.
+Sassne jali siejnne ráddji ja suoddji divna dåjmajt vieson, siejne gárddu ja ulmutjijt tjoahkkiji.
+Sjiebmá dievdeduvvá oahppijs åvddål gå sij álggi åhpadusdåjmajn.
+Máhttelis le aj blankehtajt Sámedikke dåjmadagás rávvit.
+Sjiebmá máhttá aj vuodon oahppeságastallamij jali åvddånahttemságastallamij åhpadiddje, æjgádij ja oahppe gasskan.
+Sjiebmá máhhtá aj vuodon oahppeságastallamij jali åvddånahttemságastallamij åhpadiddje, oahppe ja æjgádij gasskan.
+Sjiemán la gålmmå gárggása.
+Sjiebmá vuoset jus oahppe dádjadi bágojt ja jus viehkev dárbahi dajt dádjadittjat.
+Sjiemán vuollelin mánájdásen aneduvvi vuolep, gasska ja alep dáse, ja karaktera nuorajdásen ja joarkkaskåvlån.
+Sjiemá ájrrasida
+Blankehta
+Sjiebmá máhttá vuodon árvustallamij bargadahttijn majt åhpadiddje dahká, ja aj oahppij iesjárvustamij.
+Sjiebmá hiehpá sige åhpadiddje árvustallamij bargadahttijn ja oahppe iesjárvustallamij.
+Mihttomierrejåksåmsjiebmá árvustallamin bargadahttijn aneduvvá, javladum ietjá bágoj de oahppe árvustallá ietjas bargadahttijin.
+Sjiemájt majt galggi adnet bájkálasj jali guovlo almulasj orgánajn háldadimguovlon galggi gávnnut sámegiellaj ja dárogiellaj. (§ 3-2).
+Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat
+Sjiebmá máhttá aj sjiehtadallat tjálálasj duodastahttemijt juohkka avta oahppe mahtudagáv, d.d. duodastahttem jahkebielleárvustallamin javllaj jali gæssáj.
+Goappátjagá skåvllåájgen ja skåvllåájge maŋŋela oahppe máhtti sijájn aktavuodav válldet ságastittjat birra gájkka åhpadusás gitta identitähttaj ja jáhkkuj.
+Skåvllåbargon ávkástallá fága guovdásj ájádusá, háme, struktuvra ja aktijvuoda åhpadijn.
+Skåvllåbargon ávkástallá fága guovdásj ájádusá, háme, struktuvra ja aktijvuoda åhpadijn.
+Skåvllåvarresvuohtasujton ij mávse avtak manádimmávsov ja gabnnjadálkudime ma fáladuvvi danna li mávsodis.
+Skåvllåæjgádin gænna ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev vaddet alternátijva åhpadimvuogij baktu vaddet.
+Skåvllåæjgádin le badjásasj åvdåsvásstádus vaj oahppij rievtesvuoda sáme åhpadussaj dievdeduvvi.
+skåvllåæjgát máhttá fállat sámegiela åhpadusáv amásgiela oahppoplána milta.
+Skåvlån le åvdåsvásstádus dålkåv åttjudit sidjij gudi dav dárbahi.
+- Skåvllå galggá álu guládallat æjgádij.
+Skåvlån galggá oahppe soapptsot ja oahppat.
+Skåvllå galggá oahppijda huomahahttet dáv máhttelisvuodav vaj oahppe måvtåstuvvi válljitjit sámegiel 2 loahppaárvustallamav.
+Vuojnno skåvllåj máhttá liehket ietjálágásj kultuvras kultuvrraj.
+Skåvllå ja åhpadiddje diedojt, kultuvrav ja árvojt doalvvu buolvas buolvvaj åvddålij guovlluj.
+- Skåvllå le ájnas bargov dahkam oarjjelsámegiela åvdåstibmáj.
+Skåvllå le mijá sebrudagá ájnnasamos ásadus.
+Skåvllåmánájn älla sämmi lahkaaktavuohta valla jus la tjavgga tjalmmeinfeksjåvnån ja tjalme li vájvedum de soajttá dárbahi hejman årrot.
+Varresvuodaguovdásj - helsesenter
+Skåvllåj båhti oahppe duot dát lándas ja kultuvras.
+Dáro- ja sámegiela åhpadusá plánim ja organiserim le hásstalussan skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda, sierraláhkáj skåvlåjda sámegiela háldadusguovlo ålggolin.
+Skåvlå gånnå li gallegasj oahppe juohkka klássan, máhtti dahkat plánajt ma aktelasj mátsi álggo, gasska ja nuorajdássáj gånnå temá Samen2 ja 3 li.
+Skåvlå ja sijda aktisasjbargguj le ådå hásstalus sjaddam.
+Låvdagoahte máhttá tsakkaduvvat skåvlå láhkusin.
+Skåvlå ulmme aktan sijdajn le åvddånahttet oahppe ållåsasj máhtudagáv, gånnå ålles almasj le guovdátjin.
+Sij máhtti budsjehtav biebbmoriejddimis skåvlån dahkat, ja dav majt fámillja gållåt váhkon
+Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit tjårvijt ja boahttsujt tjårvij.
+Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken nammadusájt årek ja niŋŋelisboahttsuj álldara milta.
+Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken boatsojmerkajt ma gulluji bájke ælloniehkijda ja sijáj fámiljajda.
+Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat, ja vuosedit gåvå viehkken guolggabájno boahttsu oajven ja gårådin.
+Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken, gåktu mærkkom dáhpáduvvá dat rájes gå boahttsu viehtjaduvvá gárddáj desik boahttsu luojteduvvi gárdes vas.
+Skåvllå l oajvveroallan sáme oahppij riektájt gåtsedime dán dáfon.
+Skåvlån lij moadda mærrádusá ja njuolgadusá man vuosstij sihti oahppe galggi åvddånit ja majt sihti oahppe galggi tjuovvot.
+Skåvlån galggá oahppe aktisattjat barggat iehtjádij, guovtes aktan ja aj juohkusijn.
+Galba skåvlån máhtti liehket jårggåluvvam dárogielas sámegiellaj.
+Skåvlå ja barggovadde li välggogisá gähttjalit dahkat vaj gájka jasskavuoda dåbddi.
+Skåvlå máhtti ásadit sámegiel digitála oahppamvuodojt ma máhtti aneduvvat interaktijvalattjat oahppij.
+Slahpenjárgga l Unnatjerutja guohtomguovllo.
+Slahpenjárgan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuortap gáttev rassti, dat jávres tjátjádagá milta Lavzejávrráj, vijdábut Noajddejávrráj ja dan jávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejiegŋaj, dåppelt njuolgga linnja Sadjemjávre lulemus luoktaj, dat luovtas jávre rastá tjátjádagá milta Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet), vijdábut Slabávuodnaj (Sørfjorden).
+Ij diehttu jus slijvvegiehpediddje dálkkasa viehkedi.
+Slåhta dæhkko divudibme máksá 117 millijåvnå.
+suojnijt bilkkit.
+- Smáv sámegielaj dille le alvos.
+ståhkamij, ja árvvaladdit mav máhttebihtit dan baktu ållit.
+Smáv låhkåmlámpo juohkka ájrrasa bievden ráddjij dajt smávva priváhta vuobmanijt dan vuobmalis lanján.
+Smáv máná dárbahi stuoves dilev, suojev ja jasskavuodav gå galggi iehtjádij lahka lieh ket.
+Ájádalá: Buorre biele, nievres biele, makkir ulmusj / bargge le dån, ájggomusá ja åtsåda åvddåla mij le bargguj vuogas bálkká. (Sáhkada iehtjádij sämmilágásj bargon jali ihkap fágasiebrijn).
+Ájádalá duv ietjat buorre ja nievres bielij birra.
+Usjudalá vuostak dán birra:
+tj: Mij låggŋip vájmojdimme
+Snakker han samisk?
+snåsningen avijssa ájggu 2009-giese rájes álgget prosjevtav avijssabielij oarjjelsámegiellaj ja ienep tjállusijt oarjjelsáme vidjurij birra.
+snåasen tjïelte le jage 2008 rájes sámegiela háldadusguovlon.
+SUPU-jådediddje árvvet sulle 50 oassálasste gasskal 16 ja 30 jage Vuonas, Svierigis, Suomas ja Ruossjas sjaddi konferánssaj sæbrrat.
+• Åvdåsvásstádus såbadimes guohtomin bäldon
+Sámedigge galggá tjuottjodit boatsojmärkkagiehtadallamav, i.s. boatsojmerkaj registardimev ja ieritregistardimev.
+Rijdo ja gåktu rijdojt dåmadit
+Divna belludagá Stuorradikken dasi sjiehtadin jagen 2008.
+Doarro ja nieda li dákkir hæjos dáhpádusá.
+Såj buorástahtteba, oahpásmahtteba jus dárbbo le, ja subtsastibá gåstå boahteba.
+sunnu tjalmij åvdås gádoj. Nubbe nubbáj javlajga: " Ettjin gus munnu vájmo buole gå munnuj váttsedijn hålaj ja tjálugijt tjielggij? "
+Ganugijga ja vuojnnet håjen lijga, ja nubbe, gen namma lij Kleopas, vásstedij: " Dån le galla akta ájnna guhti Jerusalemin manni ja i diede mij dáj biejvij le sjaddam. " "
+Márjju gejna l aktan iesselissan sjaddam ij la gejna sidá mánáv oadtjot.
+Ihkap gånågisfámillja ij la guossak lagábu ietjas álmmuga læhkám ráfeájgen gå maŋŋela snjilltjamáno 22.
+Márjju adná dav buossjen.
+Márjju jáhkká vájvep sjaddá jus giehttu.
+Márjju dahká dakkirijt majt ij lulu ietján dahkat: ságas ienebut ja ienep ulmutjij, gärssul, sjuohttul jali aktavuodav åhtså, ja ådåsijt gähttjal.
+Dá vuojddasa li buoraga adnet aktan gájklágásj suojij.
+Márjju dárbaj vehik hárjjidallat buohtjaskuovdov rievtesláhkáj biedjat.
+Márjju dárbaj sujtujn aktavuodav válldet
+Márjju l dárbulasj sujtujn aktavuodav válldet
+Soajttá dárbaj sujtujn aktavuodav válldet
+Márjju gejna l iesselissan sjaddam ij la gejna sidá mánáv adnet.
+Márjju dåbddå mihástallamav jali ávov gå ij la des oskuld.
+Máhttá ballat giehttomis gå nuppástuvvá.
+Márjju hejman vaddi, jali iesj gähttjal jali aktan rádnaj.
+Buorre lisj má álgget nuppástime birra giehttot ållessjattugij gesi dårvustalá, buojkulvissan muhtem fuolken, ja de viehkev sijás válldet giehtotjit ietjá ulmutjij skåvlån.
+Buojdde vuojn máhttá låskijdahttet suojev vaj giehpebut gajkku.
+Máhttá vilá vehik vuollagin biejve maŋŋela gå l juhkam.
+Máhttá aj årrot gå ulmusj rádjá bahás ' sms:ajt ' jali e-påvståjt, tjállá bahás javllamusájt ' facebook:an ', blokkan jali ietjá sajen värmmádagán.
+Vájku diehtá manen goavget máhttá goavgev ilá garrasin adnet, buojkulvissan jus oadtju tsåhkenjuolav, åjvijs sjatta ja bivvasijt gähttjalimij jali tentámaj åvddåla.
+Sjaddá muhttijn nåvti vaj dan båttån ij lágeda dakkirijt majt ajtu diehtá li ájnnasa.
+Avta biejve ihkap Thomas ja Danica sjaddaba rádna boahtteájge Facebookan.
+Muhtem dåjma li aktisasjbarggon aktan ietjá guojmij Vuonan ja Svierigin.
+Muhtem dutke tjuottjodi maŋemus áhkkilsámegiella hoalle jámij jagen 2003, madi ådå giellaguoradallam javllá gávnnuji vil hoalle ja navti le giella ienemus ájtedum sámegiella Ruossjan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le guoládaksámegiela juogos tjáledum duodaj ájtedum jali vargga gáhtum giela.
+Muhtem guovdásj elementa pládna- ja tsiekkaduslágan Sámediggáj li:
+Muhttijn la dárbbo oahppev viehkedit vuosedit buorep ja nievrep bielijt ássjen.
+Muhtem mánájda soajttá ávkken ietjá mánájt gehtjadit jali ållessjattuga siegen ájádallat muhtem strategijaj birra vaj nahká ietjas strategijajt vijddá but åvddånahttet.
+Ja soabmása soajtti tjabu dáv gåvåv allasisá aj adopteriji.
+Muhtem mánájgárde dakkir metodav adni majt gåhttju mánájsága stallamin jali mánájtjåhkanibmen.
+Muhtem máná javlli siján ælla ståhkamrádna mánájgárden.
+Muhtem máná dárbahi doarjjagav ållessjattugijs stågadijn
+Muhtem máná e luondulattjat ståhkamij sebra, ja iehtjáda e rat besa fáron.
+Muhtem máná álu ålgoduvvi ståhkamis jali badjelgehtjaduvvi.
+Muhtem máná javlli vásedi ållessjattuga ælla ållema rájen gå dárbahi aktijvuodav sijáj.
+Muhtem mánájda soajttá gássjel ståhkusij sæbrrat
+Muhtem mánájda le mánájgárddestoagos måttij mánáj sinna jali ålggon muodek, gássjel dádjadit, ilá ållo jali gássjelis oassálasstet.
+Muhtem oahppe gis máhtti moadda subttsasa tjállet.
+Muhtem oahppe máhtti dættov biedjat ietjas bargov njálmálattjat åvddånbuktet.
+Muhtem oahppijt le dárbbo viehkedit gárgadisájt hábbmedit jali oadtjot gárgadisájt dagádum gå li subttsasijn barggamin.
+Muhtem sajijn vierddi åhpadiddje hiebadahttet oahppamnævojt ja vædtsagijt bájkálasj dilij milta.
+Muhtema vuosedi gåvåjt majn li máná gudi iesjguhtik láhkáj aktan doajmmi, jali máná gudi iesjguhtik dåbdojt vuose di.
+Muhtem nammaássjev bajet bájkkenammalága milta.
+Muhtema barggi duola degu moallánagáj lagámus fámiljan, madi iehtjáda barggi måttijn moallánagáj ja berajnammadusáj dábálattjat.
+Dán aktijvuodan dárbahi muhtema doarjjagav jådediddjes vaj li jasska ietjasa rollan.
+Muhtema soajttá e besa javllat dav majt sihti juohkusin gånnå li moadda máná, iehtjáda ihkap e ájtsa dåhkki iehtjádij ságastit gássjelisvuodaj birra jali ihkap e sida avtanik ságastit dán birra.
+Ja muhtema gå giedaj barggi, madi muhtema vas buoremusát gå gæhttji jali váksjuji.
+Muhtema jåksi barggat moadda bájkkenamáj, sige lahkusin ja guhkebun, ja duon dán láhkáj.
+Muhtemijn le sáme kultvrra tiebmán ålles vahko.
+Instrumenta diamehter la bájken 2,5 sentimehtera.
+Instrumentan la ultrajiednarájan.
+Sjiervvedávdajda ma gávnnuji soahpomsuodjelágan, buojkulvissan klamidia, gonorré ja hiv la mávsodak ietjas åtsådit juska man vuoras la jali gånnå dav dahká.
+SOL:a oajvveulmmen le doajmmat åhpadus- ja studerimdåjmajt sámij gaskan.
+Hávsskes vuohke sámegielav oahppat - sáme báhkogirjásj almoduvvam / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Hávsskes vuohke sámegielav oahppat - sáme báhkogirjásj almoduvvam
+Sån vaddá barggijda vejulasjvuodav ietjasa máhtudagáv nannit ja tjehpudagájt vijddábut åvddånahttet.
+Gå muv åhtsåbihtit, de gávnnabihtit.
+Galggá ietjas rijkav vuododit gånnå ij desti makkirak bahá gávnnu.
+Ietjas iellemav vattij råhkådallamij ja hæjojt dievnnutjit: Jubmela sjivnnjádusáv guddnedij ietjas iellema baktu.
+Sån hasot gájkajt gudi berusti sæbrrat.
+Sån bierri vuojnnut ja nav guhkás gå vejulasj oassálasstet mánáj bæjválasj dahkamusájda ja vásádusájda vájku sujna le råhtto.
+Muv gärrása, Jubmela máná dal lip, valla ij le ájn bihkusin manen sjaddap. Diehtep galla gå ietjas bigot de suv lágátjin sjaddap, dajna gå bessap suv vuojnnet gåktu le.
+Ietjas dåbdojt ilmodij tjáppa diktaj ja girjij baktu.
+Sån vijddábut dættot vájku sáme sebrudahka le guhkás ållim de ep la ájn gåggu galggap, lehkus dal ietjama rijkan jali rijkajgasskasattjat.
+Vuosedij dåssju varresvuohtafálaldahkaj mij juo gávnnu ja jut lij dárbulasj kultuvralasj ja gielalasj diedulasjvuohtaj sáme nissunij gáktuj.
+Akta sivájs lassenibmáj kulturæládusán le Sámedikke ruhtadoarjjaårnik, javllá Balto.
+Sån dættot juska vil moadda jage li gållåm tjavgga ja garra regulerimij, de li da dåjma majt guolle ja guolleæládus dahki guovddelis ja guodde tjårge.
+Sån hæhttu dalánagi dahkat juojddáv gå vuojnná bargge e heva guládalá.
+Sån galggá adnet ietjá bágojt gå dat mij la boalon.
+Gut ij le jienastimkårtåv oadtjum, ja adná sujna le jienastimriektá galggá aj girkkostivrajn sáhkadit dan birra.
+Gut ássjegiehtadallamij oassálasstá la belulasj jus: a) iesj la ássje oassebielle, b) la válldum jali aktanårro soabmásijn ássje oassebielijn jali beraj jali látjav åvdep jali maŋep buolvan jali vuostasj lávve jali sjimugis láhkáj la sunji lahka, c) la virggeaktisasjvuohta jali ietjá badje- jali vuollesajádagán oassebälláj, d) li dakkár sierra vidjura ma fámoduhtti åskov oassálasstáj jus la ássjáj gåktuk tjanádum jali ássje bielev válldá.
+Sån gijttá aj divna tjieldijt ma li viehkedam prosessan.
+Sån guhti le empáhtalasj nahka ieridit ietjasa ja iehtjádij ájádusáj ja dåbdoj gaskan.
+hæhttu guoradallamrievtesvuodaj-, ávkástallamrievtesvuodaj- ja doajmmakonsesjåvnåj åhttse åvddånbuktet diedojt njuolgga guoskadallam sáme berustimijt.
+Ålmåj gatjádij: " Majt dal váttsedijn sáhkadihppe? "
+Sån máhttá guojmmen oassálasstet vaj mánná nahká iesjguhtik ståhkamdilijt.
+Sån le mijá lahka ietjas namá, ruossamerka, Áhtje mijá ja Jubmela bágo baktu.
+Sån le dat gånågis guhti le loabedum ja guhti galggá lånestit.
+Sån le værálda tjuovgga.
+Sån la oahppamin balehtav Kanadan.
+Uddni sån vuodot almulasj nammadusáv mij galggá tjadádit ja gæhttjat udnásj årnigijt, dåjma ja njuolgadusá ma gulluji sáme gielajda Vuonan.
+Gullam lij man gássjel lij suvddet jábbmegijt váres vuolus gitta merragáddáj gånnå girkko lij gå ællim vedja.
+Sån lij Jubmel ja almasj sæmmi båttå.
+Manádij ja åhpadij ja sárnnedij.
+Gånågissaj giehttu sámij birra ja boahttsu dábmaduvvin ja sujttiduvvin älojn.
+Giehtoj muodolvisájt ja ságastij ulmutjij gej gávnadij danen gå sidáj vuosedit Jubmela gieresvuodav.
+Sån mijá rasjes rubmahav ietjájduhttá, vaj sjaddá suv herlukvuoda rubmaha lágátjin, danen gå sujna le fábmo gájkka ietjas vuolláj biedjat.
+Sån vuoset dárbov njuolgadusájda, årnigijda ja dåjmajda ma doarjju giellaanov ja åvddånimev.
+Máhttá gatjádit mánás iesj jus sujna li oajvvadusá.
+Sån bajássjattaj Nasaretan.
+Hæhttuj ijástallat muhtem båvnij guoran jávrregátten.
+Sån sjattaj væráltviesát nummar gietjav millijárda.
+Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas.
+Soria Moria IIen diededij Ráddidus jut sihtá ájádallat muhtem ordnigav álkkádusoahttsijn mij galggá loavddet NAV, sosiáldievnastusáv ja varresvuodadievnastusáv.
+Svieriga girkko sosiálalasjbargon aktijbarggá sebrudagá måttijn sosiálalasj ásadusájn, ietjá girkkoj ja jáhkkosiebrij jali ideella organisasjåvnåj.
+Buojkulvis gåktu máhttá sosiála máhtujn barggat mánájgárden
+Sosiála máhtto sisadná buktet guládallat ja iehtjádij siegen doajmmat iesguhtik aktijvuodan.
+Sosiála máhtto le tjoavdos hávsskes mánájgárddáj
+Sosiála máhtto dárbbu jus galggá ståhkamij oassálasstet ja muhtem máná e buvte gájka sosiála máhtov mij gájbbeduvvá stågadijn, jali e gájka åsijt nuohkásit buvte.
+Sosiála máhtto le muhtem tjoahkke tjehpudagájs ma luondulattjat mánáj aktivuohtaj gulluji, duola dagu iesjdåbddo, empatija, prososiála ulmutjahttem, ietjastallam ja iesjkontrolla.
+Sosiála máhtto
+Ulmutja riektá liehket ietjálágásj ja huoman gullut sosiálalasj, kultuvralasj ja fágalasj aktisasjvuohtaj, le vuodon gå aktisasjvuodav ulmutjij gasskan galggá huksat.
+Sosiálalasj bargon girkko gávnat aj boastoaddnij ja sijá lagámusáj doarjotjit ja viehkedittjat.
+Sosiálalasj åvddånahttem
+Sosiálla
+Sosiálastivrra májnnu mammografiddjav nissunijda 40 ja 74 jage gaskan.
+Sosiálastivrra galggá tjalmostahttet årijda majt li sjaddam, nåv gåhtjoduvvam vuogádakvige, ja mij máhttá dagáduvvat vaj ij galga ådåsis sjaddat.
+Sosiálastivrra giehtadallá nåv gåhtjodum Lex Maria-bajedimijt, gå sujtto iesj galggá bajedit alvos dáhpádusájt.
+Sosiálastivrra l gáhttifábmudahka varresvuohta- ja skihpasujttuj ja sujnni iehtjádij siegen dåjmajt åvdedittjat patiänntasihkarvuodav, duostudit vahágijt ja gádodit vádájt sujton.
+Sosiálastivrra máhttá lájttet goappátjagá organisasjåvnåv, buojkulvissan lánndadikkev, ja aktugattjajt sujttobarggijs.
+Sosiálastivrraj máhttá dáhpádusáv jali aktugasj virggeulmutjijt bajedit.
+Sosiálastivrra máhttá aj mierredit guodet ássjijt patiänntasiebrrerádaj.
+Sosiálastivra märrádusá e máhte gujddiduvvat.
+sosiálastivra ráde riektálasj, sosiálalasj ja medisijnalasj ássjijda dárbahi diedojt ietjas doajmmaj
+Sådnåbiejvve, danen gå dat le Jesusa bajástjuodtjelime biejvve.
+Sådnåbiejve biehtsemáno 9. biejve
+Ájllega oajvvejubmeldievno årnigav gávna Sálmmagirje maŋŋegietjen.
+Dahkit spellamkårtåjt goahtedivrijs gåvåj ja nammadusáj.
+Spella máhttá liehket gåvvå- ja nammalotto.
+Spella galggá tjielggit bágojt ja moallánagájt valla oajvvebáhko ij galga nammaduvvat.
+Tjuolldasa sjávovälggogisvuodas
+š Seksa vuostasj bále
+tj: Suv namán sihtap råhkålit.
+tj: Sunji aktu lehkus hievedus.
+Stáhtabudsjehtan li Ráddidushuodnahijn tjuovvovasj sihkarasstemdåjma oajvvaduvvam:
+Stáhttabudsjæhtta hådjodahttá sieldesláhkáj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Stáhttabudsjæhtta hådjodahttá sieldesláhkáj
+Stáhtadoarjja galggá aneduvvat rádedimen unneplågoj ja lassegålojda unneplågolága dahkama gáktuj, ij dakkirijda majt juo åvdebut la välggogis dahkat, buojkulvissan dålkåv bálkkit ja juogadit stuoves siebrredårjav.
+Lenastivra viddno
+Organisasjåvnnådoarjja
+Stáhta doarjot, dat javllá vaddá ekonomalasj dårjav, gå dálkkasijt dárbaj, ja muhtem ietjá gálvojt majt márjju dárbaj.
+Sámigiella
+Stáhta Ednambarggodåjmadahka le tjuottjudusfábmudahka ednamdáfoprográmmaj.
+Stáhta oajválattjajn le huoman bajemus åvdåsvásstádus hiebadahttet vaj sáme sebrudahka iesj oadtju máhttelisvuodav ietjas sebrudakásadimev åvddånahttet.
+Diehto ● Stáhtalasj oajválattja galggi vaddet diedalasj diedov ássjijn ma vuordedahtte máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja guoskavasj dilij birra divna dásijn ássjegiehtadallamin.
+● Stáhtalasj oajválattja galggi nav árrat gå máhttelis diededit Sámedikkev álgadimijn ássjijs ma máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja makkir sáme berustime ja dile soajtti vájkkuduvvat.
+- Stáhtta galggá tsieggimoajvven ja åbmudakháldadiddjen liehket buorre åvddågåvven, duola dagu birrasa ja energija gáktuj, gájkkásasj hábbmim ja arkitektuvrra.
+stáhta rahtedåjmadagá guovlokåntåvråjn le åvdåsvásstádus mierredit rijka- ja fylkagæjnojt gálbbit, madin suohkanijn le åvdåsvásstádus mierredit gálbbit suohkanrahtijt (galbbimoajválasj).
+Stáhtta ja Sámedigge galggi gæhttjalit semadit mandáhta birra, ja gut galggi tjielggidusáv tjadádit.
+Stáhta Kárttadåjmadahka mierret luonndonamájt ja ietjá namájt ma e bájkkenammalágan jali njuolgadusájn åvddån boade.
+stáhta ruhtadoarjjaga filmmabuvtadibmáj le ájnas vájkkudimnævvon shkardit vaj gæhttje oadtju buorre filmmafálaldagáv ietjasa giellaj, ietjasa kultuvra tjanástagáj.
+Stáhta ja kommuvna fábmudagá bierriji
+Stáhtta le Vuona lága, nasjonála ulmij ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåj milta vælggogis sihkarasstet jut sáme bessi ietjasa kulturárbev sihkarasstet.
+stáhtta máksá ruhtagålåjt åhpadussajijs.
+Stáhttaráde Audun Lysbakken Vuona bieles vásstedij.
+Stáhttaráden uddni virggáj biejaduváj åssudakdirektørra Bjørn Olav Megard ådå ekspedisjonoajvven Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementan.
+Stáhttaráden ællim oajvvadusá gåktu máhttá buorep varresvuodafálaldagáv fállat sáme nissunijda giellaháldadimguovlo ålggolin.
+Stáhttaráden uddni biejaduváj åvddån muhtem proposisjåvnnå gånnå oajvvaduvvi rievddama girkkolágan.
+Rijkalasj unneplågoj giela ja kultuvra galggi suoddjiduvvat ja åvdeduvvat.
+Stáhtan ja Sámedikken le vælggogisvuohta buktet dárbulasj diedojt tjielggidusbargo tjadádibmáj.
+Stáhtan le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus boatsojäládusás vaj sáme kultuvrraárbe oassen bisosj.
+stáhtan le åvdåsvásstediddjen oadjoruhtadimes, skihppijviesojs (varresvuodavidnudagájs) ja ietjá sierra varresvuodadievnastusájs aktan psyhkalasj varresvuodasuodjalusás ja sierra gárevhuvsos.
+Tjállebargo juohkka stivrraj galggá dagáduvvat bájkálasj stáhta virggádim suodjalimguovlo háldadiddjes.
+Sebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin.
+standardiserimráde, mij le rádevadde orgádna Ådåstuhttem- ja háldadusdepartemænntaj (ÅHD) ássjij ma guosski DGT- ássjijda, le giehtadallam bokstávaj adnemav almulasj háldadusán.
+Stáhta Kárttadåjmadahka le ådå dievnastusájt åvddånahttemin nehtan, ja dálla bæssá sáme bájkkenamájt åhtsåt nehta baktu.
+statistihkka le ienemusát geográfalasj lahkanibme, dættujn sáme årromguovlojda sálatduoddara nuorttalin.
+Geometrija
+Statsbygga stuorámus tsiekkadus dálla.
+Stáhtabudsjehtan oadtju Statsbygg ja DSS tjoahkkáj 250 millijåvnå kråvnå sierralágásj dárbojt gåbtjåtjit:
+Barggo stávvalij
+sd. diedá, nr 23 (2007-2008) Giella dahká råvijt nammaduvvi dåjma åbbålasj giellaåhpaduspolitihkkaj viessomájge ja moattegielak vuojnoj milta.
+diedá. nr. 35 (2006-2007) sadjihibme, máhtudahka ja sosiálalasj dássálahttem " Boahtteájge bádnevarresvuodadievnastus " 8.4. kapihttalin le akta tjovvolimtjuokkes i. i. sáme álmmuga hárráj.
+St.died. 28 (2007-2008) javladuvvá Sámedigge, mij le sámij álmmukválljidum orgádna, le ájnnasamos dåjmadiddje sámepolitihkan.
+Gujddimussaj jali stiebnigij gullu nielje vahkkusasj ájgge dat biejves gå märrádusáv li duosstum.
+Stiebnik jali gujddimus viertti Lenariektáj Norrbottena lenan jali diggáj dan ájgen boahtet.
+Riektá
+Sámigiella
+Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen
+Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen / Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
+Mánná guhti ståhká mánná ieridit ståhkamav ietjá dåjmajs ja ståhkamignálajt dålkkut.
+Ståhkam le vuodulasj iellem- ja oahppamvuohke.
+Stoagos le suohtastallama ja ávo ája, ja ståhkama baktu bæssá mánná ietjas ájádusájt åvddånbuktet ja dåbddåt sijá vásádusværált ajtu le dågålasj.
+ståhkat ja gæhttjaladdat gielajn, rijmaj, báhkoståhkusij, rytmaj, jienaj ja bágoj anedijn
+Lenastivran Stockholman la aktan Sámedikkijn viddnon dåbelijtjuovvot lágav rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra mij fábmuj bådij ådåjakmáno 1. b. 2010.
+Lenastivrra Stockholma lenan (Länsstyrelsen i Stockholms län) ja Sámedigge (Sametinget) li ådåjakmáno 1. b. 2010 rajes oajvveåvdåsvásstediddje aktidittjat ja dåbelijtjuovvot gåktu Svieriga unneplågopolitijkka tjadáduvvá rijkan.
+man-Mälardalenin.
+Storsundan li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Storsundas ruovdderahte milta rahtáj Storträskliden - Koler, dav gäjnov Lillpiteednuj, dav änov rahtesuorráj Lillpite nuorttaallelin, dåppelt gäjnov Granträsketij, vijdábut gäjnov Lidena rastá Arvidsträskaj, dåppelt rahterájge Teugerträska rastá Storsundaj.
+Storsund la guohtomguovllo Saltfjelleta ällosujttimdajvvaj mav máhtti ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
+Barne-, likestillings- og inkluderingsdepartementet, Helse- og omsorgsdepartementet, Justis- og beredskapsdepartementet ja Kunnskapsdepartementet ma li strategijav dahkam.
+strategijajn dættoduvvá náv "mánájgárdijn sáme mánájn le dárbbo barggijda sámegielak máhtudagájn ". sd. diedádusán.
+Strategiddja sisanet muhtem oajvvadusájt nannidittjat rijkalasj unneplågoj riektájt praktijkalattjat, iehtjádij siegen biedjamdago:
+Strategija:
+Strategier:
+Strategija:
+strukturerit gielav dárboj milta
+strukturerit tevstav ájgeårnikvuoro ja tiemá milta ja hábbmit aktijvuodav gárgadisáj ja tækstaåsij gaskan
+Studenta hæhttuji bessat sáme fáhkaterminologijav oahppat váj bessi sámegielav adnet virgenis gå li åhpadusájn ållim.
+Oahppe oadtju ienep sáme kulturmáhtudagáv
+Oahppogárvedime åhpadusprográmma
+Ienep sirdulattja li binnedam sáme guovlo ulmusjlågo binnedimev maŋemus jagijt, valla ij nuoges váj riegádimlåhko ja ålgusjåhtem e álmmuklågov binneda.
+Oahppe máhtti adnet spelav " Báhkobiŋŋgu " gå barggi báhkooahppamijn:
+Sáme oahppolihtto (SOL) le Stuorradikkes dåhkkiduvvam oahppolihtto stáhtadoarjjagij rievtesvuodaj Ållessjattukåhpaduslága milta jages 1976.
+Stuorradigge ja ráddidus lágaj tjadá vásstet ájnegis sámegielaga riektá åvdås sámegielav adnet, madi Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås.
+Stuorra gatjálvisá
+Stuorra guohtomednama Stuorra guohtomednama mierredit boatsojäládusáv danen gå boahttsu labudi jahkeájggemålssomij milta.
+Stuorra hásstalus dán guovlon le gå almulasj háldadusán vádnun sáme giela ja kultuvra máhtudahka ja jut li moadda iesjguhtik ásadusá gejn li dahkamuhá dán gáktuj.
+Stuorra hásstalus dán suorgen le aj jut vájllu máhtudahka oarjjelsáme giela ja kultuvra birra almulasj háldadusán.
+Vijddásamos dagov mav vuona oajválattja li dahkam almulasj sáme giellaplánimin, lij sámelága giellanjuolgadusájt mierredit jagen 1990 ja sáme giellaháldadimguovlov álgadit 1992 rájes.
+stuoramus juogos le Lulle- ja alle-Finnmárkon ja nuortta-Tråmsån.
+stuorámus sámejuogos vuoroduvvá vuostak.
+Stuorra oasse sijájs ajtu sihtá sijá máná galggi bessat sámegielav oahppat.
+Stuoráp ja binnep válggabijre galggi válggaoassálasstemav lasedit.
+Stuorámus gålo li vuojána ja bensijnna.
+Ienemusá vatteduvvi duv bájkalasj tjoaggulvissaj.
+Enamus mierre PSA varán la tjanádum umasslágásj proteijnajda.
+Stuorámus sisboahto boatsojbiergo vuobddemis boahtá.
+Moattelágásj buohtjaskuovdo gávnnuji seksaboargálijn valjes fáladusájn ja värmmádagán.
+Barggo biednigahteduvvá ienemusát biednigijs ma tjoahkkeduvvi Svierigin.
+ráddidus gahtjaj 1970-lågon. stuorrabrittánian le 1960-lågo rájes bargadum ålov ællánahttet kymrilalasj gielav Wales:an, ja maŋŋela gælika gielav skottlándan.
+E tjáhtjedulve gieresvuodav jáddada, e jågå hávkkada.
+stuorradikke diedádusán merustaláduvvi sámepolitihkalasj hásstalusá ma gulluji giellaj ja kultuvrraj ja dá tjoavdeduvvi almulasj åvdåsvásstádusá ja saje nannimijn sáme addnij gáktuj guovdásj álkkádusdahkamusájn dagu varresvuoda, hukso ja åhpadusá gáktuj.
+stuorradiggediedádus aj tjalmostahttá jut dárbbo le lagáp aktisasjbargguj gaskal institusjåvnåj ma fálli åhpadusáv avtajs dájs gålmå sámegiellaj, danen gå dákkár aktisasjbargon li máhttelisvuoda ma ælla ávkástaládum.
+stuorradiggediedádusán nammaduvvá vijdábut giellafága universitehtajn ja allaskåvlåjn.
+Stuorradigge fábmodij dan ga båttå Sámedikkev mierredittjat njuolgadusájt gåktu slávgáv adnet.
+Stuorradigge mierredij ådå minerállágav jagen 2009 Sámedikke guorrasime dagá, ja aj mij guosská dájda dåjmajda majt láhkaoajvvádus galggá regulerit.
+Stuorradikke ådå minerállalága mærrádusá duogátjijn ja Sámedikke mærrádus ij guorrasit láhkaj ja dajda dåjmajda dát reguleri, de árvustaláj Sámediggeráde biehtsemánon jagen 2009 nav jut Sámedikken li guokta alternátijva lahkanimvuoge ájggomusájda minerállaindustrijav sáme guovlojn åvddånahttet.
+stuorra variásjåvnå li gaskal sierra sáme bájkálasj sebrudagáj ja sierralágásj sáme guovlojn mij gullu man ålov sámegiella le bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan.
+Stuorra hásstálus boatsojäládussaj boahtteájgen le nuoges guohtomednama ja guohtomav tjuottjodit vaj biologalasj moattegärddásasjvuohta bisoduvvá.
+stuorra hásstalussan le rekrutterit sámegielak mánájgárddebarggijt.
+aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájágárde ja skåvlå gaskan le ållu ájnnasa sáme mánnáj gå galggá åtsådallat aktelasj giellaåvddånahttemav Máhttodepartemænnta ájggu nuorttasámegiellaj jårggålit bagádusáv:"Fra eldst til yngst.
+Stuorra oasse mánájgárddebiejves le ståhkam
+Stuorra gássjelisvuohta sáme suohkanij sjatto gáktuj le årrombivnos.
+Stuorrijda l Frostisena ällosujttimdajva ja Girjasa ja Baste tjäroj aktisasj guohtomguovllo.
+Styrket rus- og psykiatritilbud / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
+Suv baktu ja aktan sujna ja suv sinna gullu dunji, Jubmel, Áhttje gájkviekses ájlis Vuojŋŋanisá
+Sáme parlamentáralasj ráde sihtá suv jali sijáv Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkájn guddnedit.
+Moarre álu dasi gullu jut dakkár dile badjáni gånnå ájnegis máná berustime ja dárbo båhti ietjá mánáj vuosstij.
+Ålles prosessa tjadá le ájnas åhpadiddje adná riekta nammadusájt vædtsagijn, buvtagijn ja prosessajn.
+Muodugasj árvustallama jagen 2012 biedniklåhkojages 2010 vuoset muodugasj vánesvuodajt.
+Bájkoj 95 åtsådimijs 100 li sellarievddadusáj dagi ja árvvaluvvi iemelágátjin.
+Birrasij lahkke dájs sihke ságasti ja tjálle sámegielav, madin dåjda iehtjadijda le dåssju ságastimgiellan.
+Gejs li aledum PSA gávnaduvvá bårredávdda bájkoj gålmådisán.
+Läjbbom álu boahtá ruoptus nielje gitta gudá vahko maŋŋela.
+Bájkoj avtan låget ålmmås gasska álldarin la aledum PSA-árvvo.
+sulleriekknistit tállajt, låhkåt, tállajt buohtastahttet ja tállastuorrudagájt åvddånbuktet iesjgeŋgalágásj vuogij
+sulleriekknistit ja gávnnat tállajt gå oajven riekknis, adná låhkåmvædtsagijt ja tjállagijt, ja de árvustallat vásstádusájt gå le sulleriekknistam
+sulleriekknistit ja mihttit stuorrudagáj guhkkudagáv, biráldagáv, viŋŋkalijt, areálav, jalgudagájt, vuobmanav, ájgev, fártav ja iesjmássav ja adnet ja rievddadit mihtojt
+sulleriekknistit ja mihttit guhkkudagáv, areálav, vuobmanav, mássav, temperatuvrav, ájgev ja viŋŋkalijt, ságastallat båhtusij birra ja árvustallat makta li dågålattja
+sulleriekknistit ja mihttit stuorrudagáj guhkkudagáv, areálav, vuobmanav, mássav, ájgev ja viŋŋkalijt, ja adnet ájgijt ja ájggegaskajt álkkes merustallamijda, dagástallat båhtusijt ja árvustallat makta li dågålattja
+sulleriekknistit vásstádusájt, praktihkalasj dahkamusájt riekknistit digitála vædtsagij ja daj dagá, båhtusijt åvddånbuktet ja árvustallat makta li vuohkasa
+Suv giehtto tjáleduvvá ja danen diehtep ällosujtto gávnnu.
+Suoddjimguovllohaldadibme ja luondo moattevuohta - Jan Åge Riseth
+suodjalus suodjalimvælggogisvuohtadåjmadagá baktu ájggu jårggålit brosjyjrav " Duv máhttelisvuoda vuostasjgierdedievnastusán " sámegiellaj mij sáddiduvvá gájkajda gudi dáv sihti.
+Suodjalimguovlo galggi háldadit suodjalimguovlojt ævtojt gáktuj ma li mierreduvvam suodjalimnjuolgadustjállagijn aktan Gånigá resolusjåvnåjn mij suodjalimnjuolgadustjállusav dævddá, ja luondomoattebelaklága mærrádusájt.
+Suodjalimguovloj stivrajt ásadit.
+Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj
+Suodjalimguovloj stivra / Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Suodjalimguovloj stivra válljiduvvi suohkanstivrajs, fylkadikkijs ja Sámedikkes.
+Suodje alla mávsojda majt láhka vaddá allamáksosuodjen gåhtjudallá allamáksosuodjen.
+Suodje alla mávsojda
+Suodje mijáj dárbojda
+- Suohkana ja fylkkasuohkana li ájnnasa gå galggá sámegielav åvddånahttet.
+Suohkana ja fylkkasuohkana ma li sáme giellaháldadimguovlon li jahkásattjat oadtjum sulle 45 millijåvnå kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan.
+Suohkana ja fylkkasuohkana
+Snåsa. Njuolgadusá gåbttji nuortta-, julev-, ja oarjjelsáme giellaguovlojt.
+Suohkana åhtsåmusáv sáddiji Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartemenntaj
+Suohkana li da ma mierredi makkár skåvlåjn dákkár fálaldagá máhtti liehket.
+Kommuvna binnep
+Suohkanij / fylkkasuohkanij vuorddámusá ja ájálvisá Sámedikke ja giellanammadusá bargguj, javllamusá Porsáŋgo suohkana ja Snåase suohkana baktu
+Suohkana, fylkkasuohkana, fylkkamánne, direktoráhta, departementa, Sámedigge, Ráddidus ja Stuorradigge gájka vásstedi sámegiela bargo åvdås.
+kommuvnajn li sierralágásj välggogisvuoda ásadit vuorrasij- ja mánnáhuvsov, ållåsit jali muhtem mudduj unneplågogielajda jus soames tjuottjudusguovlon dáv rávkká.
+Suohkanijn le guovdásj roalla gå galggá sámegielav nannit juohkka guovlon gånnå sáme årru.
+Suohkana namájt mierredi duola dagu almulasj adressajn, bájkátjijn, gahttunijn ja almulasj viesojn.
+Suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin li oahppijn dåssju riektá åhpadussaj sámegielan ájnegis oahppe dásen.
+Suohkana ma li háldadimguovlo ålggolin ælla sæmmi láhkáj tjanádum mij guosská sámegiela fálaldahkaj.
+Suohkanin le åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat vaj sámegielak mánáj mánájgárddefálaldagán le sámegiela ja kultuvrra vuodon (mánájgárddeláhka § 8)
+Suohkanij areállaplánaj
+Suohkana æládusfoannda máhttá ruhtadit unnep dåjmajt ja prosjevtajt.
+suohkan le dan aktijvuodan ásadam prosjevtav " Gielem nastedh ".
+Suohkan mierret åhtsåmusáv rádjat.
+Kommuvnna ma säbrri ienep gå avta tjuottjudusguovlluj oadtju duottev 500 000 kråvnå.
+Válde aktijvuodav mijájn Aktijvuodadiehto Sámedikke barggijda gávna dánna.
+Suohkanådåstibme - sáme perspektijvva, rádeájras Ann-Mari Thomassena baktu
+Suohkanådåstibme
+Suohkan máhttá biedjat åhpadusáv avta jali moatte skåvllåj suohkanin.
+Suohkanstivrra máhttá mierredit sámegiella galggá liehket dássásasj dárogielajn ålles jali muhtem oasen suohkana háldadusán (§ 3-9).
+Snjilltjamáno 1. biejve rájes le gájbbádus binnedum barggoájggáj dajda gudi li muhtem mærráj ierit bargos biejadum vas 40 prosænntaj.
+Snjilltjamáno 22. biejve moaddásij iellem ládaduváj.
+Snjilltjamáno 22. biejve riegádin aj máná Vuonarijkan.
+Snjilltjamáno 22. biejve ládadallama vájkkudusá 2012 jahkáj li biejaduvvam 130 millijåvnå lijggeviesoj lájgguj ja sihkarvuoda- ja divvombargguj snjilltjamáno 22. biejve ládadallamij maŋŋela.
+guoradallat ja gæhttjaladdat bágoj, jienaj, rijmaj ja báhkoståhkusij
+guoradallat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt sámegiela ja ietjá gielaj gaskan
+Analyjssa vuoset moadda fylkkasuohkana ja suohkana li ietjasa juollodimijt binnedam sáme dávvervuorkájda maŋŋel gå Sámedigge háldadattjáj.
+guoradallat fenomenajt tjanádum ájmmuj ja jiednaj, gåvådit váksjumijt ja tjielggidusájt oajvvadit
+guoradallat, gæhttjaladdat ja formulerit logalasj resonnementajt geomehtralasj ájádusáj ja tjielggit geomehtralasj aktijvuodajt ma li sierraláhkáj ájnnasa teknologijan, dájdan ja arkitektuvran
+guoradallat ja tjielggit sáme subtsastallamvuogijt
+Guoradallat ja åvddånahttet gielalasj rållajt, oahppat ådå bágojt ja moallánagájt vaddá oahppáj allasis máhttelisvuodav hábmedit njálmálasj tevstajt ja buktet åvddån ietjas vuojnojt ja árvustallamijt.
+guoradallat ja gåvådit geometralasj minsstarijt ja tállaminsstarij struktuvrajt ja rievddamijt figuvraj, bágoj ja foarmmalij
+guoradallat matematihkalasj modellajt, buohtastahttet iesjgeŋga modellajt ja árvustallat makkir diedojt modella soajtti vaddet, ja man guoskavattja da li ja makkir ráddjidusá dajn li
+guoradallat matematihkalasj modellajt, buohtastahttet iesjgeŋga modellajt ma gåvvidi sæmmi praktihkalasj dilev, ja árvustallat makkár diedo modella máhtti vaddet, ja man guoskavattja li, ja makkár ráddjidusá dajn li
+guoradallat gåktu teknologija ja sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav ja giela anov ja árvvaladdat árbbemáhto árvov udnásj sebrudagán
+sámegielav sijá tjálálasj aktavuodajn Rijkabiejve
+suoma-, meänkieli ja sámegiela háldádusguovlo stuoredibmáj juolloduvvá 50 milliåvnå kråvnå stáhtadoarjjagin guoskaduvvam suohkanijda.
+suoma sámedigge barggá ássjijn aktisattjat Vuona ja svieriga sámedikkijn åhtsåmusájn åvddåprosjæktaj mij sisadná dutkam- ja fáhkaguovdátjav.
+Tjuottjudusguovlojn suomagiellaj, sámegiellaj ja meängiellaj li aj lánndadikke Dalarna, Gävleborg, Jämtland, Norrbotten, Stockholm, Södermanland, Uppland, Västerbotten, Västmanland, Västernorrland, Örebro, Östergötland ja Västra Götalandsregionen.
+Suona hárppon båneduvátjis ja tjoale márffen dagáduvátji.
+Jiedna álmmuklávllagis sjattaj oasse vielggis sjávodisvuodas.
+Suodnjardibme ja radioaktivitehtta
+Suonjardibme ja radioaktivitehtta
+Báhkosuorgudime ja moallánagá le guovdásj dán bargon.
+Sorsele girkkon le bájnos glássamálak sáme motijvajn. Sámenissun ruoppsis oarjjelsáme gahperijn anet mánátjav fármen ja sámenæjttso nuorttalap sámegahperijn gehtjat juohkusij gudi Jesusa birra tjuodtju.
+Sorsele girkko
+Sujna gænna le miella sámegielav adnet gå le gåtsedime ietjas berustimijt bájkálasj ja guovlo almulasj varresvuoda- ja sosiálainstitusjåvnåj gáktuj háldadimguovlon, le rievtesvuohta dievnastusáv oadtjot sámegiellaj (§ 3-5).
+Sujna guhti sámegiellaj válldá aktijvuodav bájkálasj almulasj orgánajn háldadimguovlon, le rievtesvuohta vásstádusáv oadtjot sámegiellaj. (§ 3-3).
+Sujna le stuorra hárdesvuohta dánssaj, ja sihtá liehket siegen vuosedittjat ietjá sámenuorajda dánsan aj máhtta liehket sadje sáme kultuvrragaskostimen.
+Sujna li buorre båhtusa Artic Winter Gamesijs ja moattet ietjá gilppusijs.
+Sujna lidjin æjgáda dagu miján li uddni.
+Girjev rahpam, de gávnaj gånnå lij tjáleduvvam: Härrá Vuojŋŋanis
+oassálasstet, suv birra ham ságastalli.
+Sij galggi sámegielnammadusájt gatjálvisájn adnet.
+Svanjggán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): dat sajes gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti, dan gäjno milta E6 rahtaj, dan maŋŋela E6 milta oarjás dan sadjáj gånnå E6 Nordlandsbanav rassti, dav ruovdderahtev Ståkkåhjågå buohta, vijdábut dav änov dan sadjáj gånnå Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjielde rijkarájájn gávnadibá (33 W 518200 7375859), rijkarájá milta nuorttalij dan sadjáj gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti.
+Svonni le nuorttasámegielav moatte láhkáj åvdedam, ja suv giellabarggo le læhkám viehka ájnas nuorttasámegiela åvddånahttemij Svierigin.
+Kolmonoxid, sälggás gássa mij iehtjádij siegen gávnnu bijllabátsidisgásajn.
+Symbåvllåanoj aktijvuodan gájbbeduvvá guovtebielakvuohta.
+Vuogádagán li diedo man ednagav la máksám ietjasmákson ja riekkni man enas haddevuoledibme sjaddá allamáksotráhpa milta juohkka bále gå oases.
+Systemáhtalasj ja guhkesájggásasj bargos le ávkke
+systemahtalasj máhtudaknannim ja dutkam dájda gielajda máhttá liehket ájnas vuodon vijdábuj bargguj nannitjit ja åvddånahtátjit oarjjel ja julevsámegielajt.
+Systemáhtalasj åhpadus duon dán njálmálasj dåjmaj baktu, le maŋen åvddånahttemin njálmálasj tjehpudagáv.
+Tabälla vuoset gåktu allamáksosuodje suojmma vaddá vuoledum mávsov.
+Tabælla máhttá dagáduvvat álkkebu vuodoskåvllåj gå joarkkaskåvllåj.
+Tabælla galggá dagáduvvat álkkep vuodoskåvllåj ienni gå joarkkaskåvllåj.
+Tablehtan majt bårrå, li hormona gestagenum (gulkroppshormon).
+Tabu fádda
+Taktijlalasj oahppe lijkkuji
+Taktijvalasj oahppe lijkkuji
+Teáhtera li saje sámegielav anátjit ja tjalmostahtátjit.
+Teáhterdájda baktu le sån juo oadtjum guhkes ájge ja moattebelak åtsådallamijt.
+Teáhter le ájnna profejonálalasj institusjåvnnå Vuonan sámegiella siednagiellan.
+Teáhter le 2006 rájes oadtjum stuoves doajmmadoarjjagav sámedikke budsjehta baktu.
+Tæksta vierddi oahppe dássáj hiebaduvvat.
+Tæksta biejaduvvá oahppamvuoduj.
+Buorre gå ålov tjálá, ja dån buoragijt tevstav åsijda juogá.
+- Lågos Oabme testamentas - Sálmajgirjjesálmma - Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Hallelujatjuorvas - Sárnne - Jáhkodåbdåstibme (Credo) - Sálmma - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo (báhtsi jus Tjoahkkimin jali Girkkoåvdåsråhkålvisán lågåduvvá) - Girkko åvdåsråhkålvis (dánna máhttá råhkålit sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum, fiesstidum ja aj jábbmegij åvdås gijtulvisråhkålvisáv låhkåt) (Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo máhttá lågåduvvat aktan Girkko åvdåsråhkålvisájn.)
+Täkstalåhkåma oasev dåbbdin synagogas.
+Terminologijaåvddånahttema buoremus vuodo le gå ådå bágoj åvddånahttem álggá iesjguhtik fáhkasuorge dárboj ja sávadusáj milta, dagu gå mekanihkkafágalasj ja giellafágalasj máhtudahka aktiduvvá terminologijabargon.
+Gähttjalibme gehtjat jus la HPV tjärdda, humana papillomavirus, mij máhttelisvuodav vaddá skoahtotjåttåbårredávddaj.
+tevsta buvtadimen válljit hiebalgis sjáŋŋarav, vájkkudimnævojt ja giellaanov
+Tevsta, jiednabeskudisá, videobeskudisá ja næhtta oahppovædtsaga sámegiellaj (ja ietjá unneplågogielajda) le álkket sadjihin. internehta baktu máhttá ulmusj
+Tevsta ma galggi jårggåluvvat, máhtti liehket moattelágásj gássjelisvuodaj vaj divna oahppe oadtju barggat tevstaj majna le vejulasjvuohta rijbadit, ja sæmmi bále juojddá man vuossti rahtjat.
+Teknihkalattjat sihtá dát válljim vaddet ålles tjoavddusav tevstalasj representasjåvnnåj gájkka adnosuorgijn majn uddni ij le ålles tjåvda.
+- teknihkalasj bielev diedoj gåktu dáhtátjoahkke le
+ Teknologalasj tjoavddusa ma li sáme bokstávajda hiebaduvvam
+Te Kõhanga Reo le danen viehka dåbdos iemeálmmugij gaskan.
+Te Kõhanga Reo sjaddam le buorren, ja stuorra oasse maõri mánájs le álgo rájes 1980-lågos mánájgárddeájgev giellabiessemánájgárdes.
+Te kõhanga Reo er maõri ja merkaj " giellabiesse ".
+Telemarksforskning adná bivnospyramidav åvddånahttemav gåvvidittjat.
+Temávahko tjiegŋalup åhpajn dájvve-, silbba-, nuvtak-, tjátjek-, girjjam- ja smirjjimduojen.
+birra.
+sujna l temperatuvrra alep gå 41 gráda.
+Temperatuvrra máhttá aj allánit jus mánná stoahká sieldes ednagit jali ilá labut.
+Årrombájkke ja duostudahka stivrri mávsov ga la ietjas åtsådittjat sjiervvedávdajda.
+Ietjas åtsådit sjiervvedávdajda ruvva manná ja l álkke.
+Ietjas åtsådit
+Suovastibme
+tjuorggá, tjállá, hábmet, drámátiseri, dahká, tsieggi, gåvåt, åhpat iehtjádijt, sárgas, photostory ' av dahká, vuosádallá, tjáles, duohttá, hábbmit, modellajt dahká, biessket ja lijmmi
+tjuorggat, biggit, guoradallat ja gåvådit geomehtralasj figuvrajt ja modellajt praktihkalasj aktijvuodajn, aktan teknologija ja hábbmima aktijvuodan
+Luondo moattebelakvuohta
+Thomas viertti dåhkkidit ahte riegádimbiejvves le surgguj tjanádum.
+Thomas ja Danica galggaba bajássjaddat goabbák bielen aktisasj ednamin.
+Tor Berger Jørgensen, Duodden Bisspatjåhkanime ájras
+Traineeprográmma Buolvas buolvvaj la oasse dán prosjevtan.
+Tråmså universitehta teknologijaviesso oadtju 30 millijåvnå álggojuollodibmen.
+Tråmså universitehtta le dáv bargov válldám, ja oattjoj 150 000 kråvnå jagen 2010 nuorttasámegiela versjåvnnåj.
+Masjijnnajårggålime prográmma betaversjåvnnå le Tråmså universitehtan åvddånahtedum. Dán prográmma baktu besa lijmmit nuorttasámegiela tevstav ja de dárogiellaj jårggåluvvá.
+Trosbekännelsen kan inledas med orden: h / v: Dåbtåstup dal aktan mijá girkko jáhkov (mijá oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin)
+T-variánta le ienep teorehtalasj, ja P-variánta le ienep praktihkalasj.
+TLV diedet dálkasboargálijt makkir válljim la ájge gálvvo ja masi galggi lådnot.
+TLV mierret aj guovkta lijggeválljima masi lådnu jus ájge gálvvo nåhkå.
+TLV mierret makkir hattijt ma galggi fámon årrot maŋŋel gå dálkasvidnudagá li hadderievddadusáv åhtsåm.
+TLV:an ja FASS:an li vebbabiele manna máhttá vuojnnet jus dálkas la doarjdum jali ij.
+Udir.no - Artihkal, tjálálasj prosjækta
+Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Bájkkenamá
+Udir.no - Bajedimvuoge Sámen, dålusj subttsasa
+Udir.no - Buorisboahtem oahppoplána bagádallamaddnen sámegiella vuostasjgiellan - sáme 1
+Udir.no - Tjielggidus bagádallamij
+Udir.no - Diktasubtsas, nannimtjála, DHO-sjiebmá
+Udir.no - Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi
+Udir.no - OAHPPOPLÁDNA - IEŊŊILSGIELLA
+Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Berajnammadusá
+Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Suojne
+Udir.no - Gielladomena
+Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Kåserija
+Udir.no - Jårggålit dárogielas sámegiellaj
+Udir.no - Luonndofáhka - sáme oahppopládna
+Udir.no - Matematihka aktisasjfága oahppopládna
+Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 1. dásse
+Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 3. dásse
+Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 4. dásse
+Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 5. dásse
+Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 7. dásse
+Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 8. dásse
+Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 9. dásse
+Udir.no - Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa
+Udir.no - Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni
+Udir.no - Nannimtjála
+Ájtedum giella le giella man låhko mánájs gudi gielav bukti binnu, duodaj ájtedum giella le giella mav vargga dåssju ållessjattuga bukti, ja vargga gáhtum giella le giella mav dåssju muhtem gallegasj vuorrasappo hålli.
+Dáv galggá jåksåt navti váj nanni sámegielaj vuorodimev iesjguhtik sebrudaksuorgen, sierraláhkáj åhpadime ja åhpadusá suorgen, almulasj dievnastus- ja huksofálaldagájn ja sámegielajt adnet ja vuojnnusij buktet almulasj aktijvuodajn.
+- Gæhttjalime ulmme le ienebut nannit riektásihkarasstemav ja buoredit bagádallamav suohkanij sosiáldievnastusá addnij gáktuj, javlla barggoministar Hanne Bjurstrøm.
+Ulmme le gasskasasj árvvo ja dádjadus mánáj ja nuoraj gaskan gejn le iesjgeŋgalágásj duogásj.
+Dán páhke ulmme le sáme mánáj giellamáhtudagáv nannit.
+Åtsådallama vuosedi unneplågopolitijkalasj ulme
+Ij la val ulmme juohk kahasj galggá avtalágásj, valla farra mánájt diehtten dahkat ja sijájt doarjjot vaj aktijvuohta iehtjádij lasjma gin ja buorren sjaddá ja navti ávvus.
+Dajs vargga 4500 sáme gávnijs ájggu máhtsadit sulle 2000 gávne sáme dávvervuorkájda.
+Ulmme le oahppe galggi buoredit ietjas gielav, d.d. báhkogirje baktu.
+Ulmme le tjielgadit daj riektáj vijddudagáv ja sisanov majt Finnmárko álmmuk le ásadam dáj ednamij åmastime, vierojduvvam ano jali ietjá riektávuodo, duola dagu bájkálasj dábe baktu.
+Ulmme le jasska ja vuogas psykososiála mánájgárdde
+Barggogåhtjos la oasálasjvuoda, roatto ja gasskasasj solidaritehta baktu duossot ulmutjijt fámodum viessomvidjurijn.
+- Æládusá vuojno ja oajvvadusá li ájnnasa jus galggap guorrasit båhtusa badjel massta lip avtamielalattja sáme bieles, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Ulmmejuohkusin li gájkka gudi e sámásta vijddát geográfalasj guovlojn ja sierraláhkáj guovlojn gånnå dárojduhttem le ienemusát vahágahttám.
+Ulmmen le jut 5-jahkásasj giellaprográmma baktu álgeduvvi dåjma ma máhtti buktet ienep sámegiela addnijt.
+Ulmmen le ájgij milta dahkat máhttelissan sáddit elektronalasj iesjdiededimev sámegiellaj aj.
+Ulmme le jårggålimen galggá sæmmi sisadno gå álggotevstan.
+Ulmmen le jaskas dilev láhtjet sáme gielajda Vuonan.
+Plána sisadno galggá viehkedit ájmon adnet, nannit
+Ulmmen le sáme giela galggi hiebaduvvat assjegiehtadallamprográmmajda álmmuga hárráj.
+Ulmmen le sáme giela galggi åvddånboahtet gievrrudahkan sebrudahkaj, ja giela galggi oadtjot sajev åvddånahtátjit gájkka sebrudaksajijn.
+Ulmmen le sáme galggi ietjasa gielav válldet ruopptot ja vaj sáme giella galggá aleduvvat dassta gå ienebu dav adni.
+Ájggomussan le i. i. oadtjot stuoráp vuodov máhttelis rievdádusájda sámeåhpadusán nav vaj buorebut máhttá oahppij åhpadusdárbojt gåbttjåt.
+sidot le joarkket dájna aktisasjbargujn.
+Ulmmen le juohkka jage sisiválldet mierredum lågov aspirántajs gudi sámegielav máhtti.
+Ulmme le álmmugij fállat nav buorre dievnastusájt gå vejulasj duodden stuovvásap birástakævtojda buvtadiddjijda.
+Ulmmen le nannit oarjjelsáme girkkoiellemav ja oarjjelsáme gielav.
+Ulmmen le rekrutterit sámegielak fáhkaulmutjijt dán fáhkasuorggáj.
+Ulmmen le sihkarasstet sámegiela vuodoåhpadusá fálaldagáv gájkajda gænna le rievtesvuoda dasi nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
+Musihkkaalmodimij ulmme le åvdedit buorre sáme musihkav majt gájka máhtti ávkkit.
+Mihttomierejåksåma dåbddomerka
+2014 Álggoálmmugij væráltkonferánsa ulmme le perspektijvajt juogadit ja buorre vuogijt stáhtaj ja guovloj gaskan mij guosská álggoálmmugij riektáj ållidit AN:a álggoálmmugij riektáj tjielggidusá milta.
+ulmme
+Ulmme
+Ulmme:
+Ultrajiedna vaddá jáhkedahtes vásstádusáv
+Ultrajiedna vaddá gåvåv prostatas
+Ultrajiednabáro sirdeduvvi datåvrråj mij dajt gåvvån dahká mav dåktår máhttá gåvvåsjerman vuojnnet.
+Ultrajiednagåvåjn viehkken dåktår gåvvåsjerman nálujn siktit vaj ållu riekta tjuoggi.
+Ultrajiednainstrumenta kanála tjadá dåktår nálov tsåggå majna prostatas bähkátjijt válldá.
+Ultrajiednainstrumentan gávnnu båhttså man sisi biopsiddjanállo sisi tsåkkåduvvá.
+Ultrajiednainstrumännta l bájken 20 sentimehtera guhkke, valla l val ålgomus oasse mij sisitsåkkåduvvá moadda sentimehtera.
+UMO - nuorajduostudahka värmmádagán
+Ássje UMOn:
+Smávva mánájn miejnniduvvá dan tevstan máná vidá-gudá jahkáj.
+Undersøkelse.
+UnEsCo ruoppsis listan ájtedum gielaj badjel le nuorttasámegiella ájtodum giella, valla oarjjel- ja julevsámegiella libá vuojnedum dagu alvos ájtodum
+UNESCO lea AN:a åhpadusá, diedalasjvuoda, kultuvra ja guládallama organisasjåvnnå.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le julevsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ánarsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le bihtámsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le nuorttasámegiella tjáledum ájtedum giellan.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le oarjjelsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le gålldåsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ubbmemsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum giellan.
+Universitehta jårggålimprográmma baktu máhttá sámegielav adnet háldadusgiellan ja ajtu le sadjihin dárogielagijda.
+Mánásj la riegádam.
+sámegiellaj ja sámegielan åhpadiddjeåhpadusán le unnán rekrutterim.
+Binnáv le rievddam vásse jage gáktuj.
+Ælla heva ásadime ja innovasjåvnå
+Gávnnuji binná systematiseridum diedo bádnevarresvuodas allessjattuk álmmugis.
+unneplågolihtudimijn.
+unneplågogielaj birra.
+jahkáj tjadádit plánidum ja struktureridum ságastallam sijáj.
+Njuorak máná li tjervas rasje låsjkosvánesvuohtaj.
+Dåbddomerka ma älla nåv dábálattja li njittje tjielggimahtes ruopsudibme jali båhte, hávve mij ij save, jali varrasegadum låsjkos njidtjevártos.
+rijkalasj unneplågogielajda.
+vuojnnusij buktet unneplågogielaj gávnnumav
+dagádum rijkalasj unneplågoj dárbbuj.
+unneplågogielaj, unneplågopolitijka,
+Muhtem rijka ja giela.
+Unneplågogiella l suomagiella.
+Muhtem giela Europakártan
+siegen laseda máhttudagáv nuppástimássjij birra
+gáktuj suoje birra rijkalasj unneplågojda ja europa njuolgadusá rijkadajva- jali
+Aktisattjat unneplågogielajda l gå sij li álmmugahttám Svierigav guhka ájgev ja sij li juohkusa tjielgga aktisasjvuodajn.
+Unneplågopolitijkka gåbttjå ássjijt suoddjima ja dårja birra rijkalasj unneplågojda ja histåvrålasj unneplågogielajda.
+Unneplågopolitijkalasj strategiddja
+Unneplågo galggi vatteduvvat almma bájnnemav ássjijn ma sidjij guosski.
+Goalmát oasse Unneplåhkolihtos sisadná ienep vijddát ja dárkkelap njuolgadusájt ma bukti konkrehta vælggogisvuodajt oajválattjajda duon dán suorgen, i. i. åhpadussuorgen, riektádåjmadagán ja almulasj háldadusán.
+Konvensjåvnå adnemij galggaba guokta aktelis orgána gávnnut, aktisattja goappásj rijkajda; tjuottjodimorgána, Svierik-Vuona boatsojguohtomsiebrreráde (Boatsojguohtomsiebrreráde), ja bajemus gujddimorgána, Svierik-Vuona bajemus gujddimsiebrreráde (Bajemusgujddimsiebrreráde).
+Binnebu doarojn jábmi.
+Ráddnavuohta mierkki máná dåbddi aktijvuodav ja oassálasstemav massta vas vuogas iesjdåbddo badján.
+Ráddnavuohta le ájnas mánájda vájku man vuorrasa li
+Ráddnavuohta
+Valástallamsuorgen Muoffen.
+Låsemus ájgge le gidádálvve ja gidá gå váhtjamij biebbmodárbbo lassán moarmesåvddånime ja njamádime diehti.
+Vahkko 13: rádetjåhkanibme Guovddagæjnon
+Vahkko 17: rádetjåhkanibme Plássjen
+Vahkko 26: rádetjåhkanibme Kárásjjågån
+Vahkko 34: rádetjåhkanibme Sommarøy
+Vahkko 42: rádetjåhkanibme Kárásjjågån
+Vahkko 43: rádetjåhkanibme Roandemin
+Vahkko 4: rádetjåhkanibme Kárásjjågån
+Vahkko 50: rádetjåhkanibme Oslon
+18 vahko maŋŋela galggá sierra oarre abårtåv dahkat.
+Avta jali guovte vahko duogen snuohpa álu ietjastis gáhtu.
+Vahko abårtå maŋŋela álu varddá vargga degu l läjbbom jali márjju ienebuv.
+Æjgáda javlli sij ienemus oassáj li dudálattja dajna fálaldagájn majt máná mánájgárden oadtju.
+Æjgáda jali iehtjáda lávllu sidjij ja sijájn aktan.
+Æjgáda diedojt dárbahi
+Æjgáda ja bargge bæjválattjat æjvvali
+Ållessjattuga ja bargge mánáv iejvviji ienemus oassáj mánáv iesjguhtiga arenan ja aktijvuodan, ja danen soajtti mánáv vehi ietjáláhkáj dåbddi.
+Æjgáda ja mánájgárdde aktan barggi guottoj bargon ja aktan vásstedi mánájt doarjjot ja nannit.
+Jus buorre aktisasjbargov sihtá, de luluj åvddånahttemságastallam duola dagu ássjen liehket muhtem æjgáttjåhkanimen.
+Æjgáda li ájnas ressurssa
+Luondo bieles æjgáda mánása badjel måråsti
+Ja de máhtti æjgáda juohkusijn giehttot jur dan fáddaga birra jali vissa gássjelisvuodaj birra ma fáttaj gulluji.
+Æjgáda máhtti gietjijt gullat mij mánájgárden dáhpáduvvá ja de ájádusájt buktet maj baktu máhttá birrasav buoredit.
+Sijáv le åbbå ednamav miehtáj årudahttám, ja mierreájgijt le sidjij biedjam ja rájájt maj sisbielen viessu.
+milta, aj åvddål misjåvnnåbarggo Sámen álgaduváj.
+Avtan bielen rámpoduvvi gå jubmelav åhtsi, nuppen bielen vas lájteduvvi gå dievnasti konkrehtalasj jubmelvuodav mij le tiemmpelij biejadum.
+Jus æjgáda ja bargge juo nubbe nuppev dåbddi de sjaddá álkkep gássjelisvuodaj birra giehttot.
+Æjgátkonferánssa la ájnas tjåhkanimsadje gå galggá aktisattjat barggat oahppe / máná hárráj.
+Æjgátkonferánssa le akta ájnnasamos sajijs gå galggá máná hárráj aktisattjat barggat.
+Æjgátságastallama li aktisasjbarggoarena
+Váj álggoálmmugijt buoremus láhkáj dán konferánssaj gárvet, ásadij Sámedigge rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánsav Áltán 2013 biehtsemáno.
+Jus allamáksosuodje galggá fámon årrot de hähttu dåktårin gut dálkkasav tjállá ietjas barggosadje gávnnut lågådahtte sáhtsokåvddåhámen dálkastjállagin.
+Photostory ' av adnem máhttá bargov suohttasabbo dahkat.
+Jus galggá iehtjádij siegen rijbbat de le ájnas gielav buktet.
+Jus galggap rijbbat væráldin gånnå ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamin, le dárbulasj adnet ieŋŋilsgielav ja diehtet gåktu giella aneduvvá duon dán aktijvuodan.
+Ållo dádjadusás máhttá tjanáduvvat praktihkalasj dåjmajda degu, biebbmodahkamij, duodjáj ja lásjmudallamij.
+Gujddimusá galggi guoradaláduvvat gáttoj ja vuorddemusáj dagi.
+Gujddit sujttobarggijda
+Gujddimus Bajemusgujddimsiebrrerádáj beras luluj sisadnet a) makkár märrádusáv gujddi b) dajt vidjurijt majt tjuottjot c) duodastusájt ja d) tjuottjudusáv mav åvdet.
+Gujddimus gahttjá jus siebrreráde märrádusáv rievddat nåv gåk gujddijiddje ádnu.
+Tjáledum gujddimus galggá Boatsojguohtomsiebrrerádáj dan ájge sinna boahtet.
+Gujddimusáv galggá moalggema diehti vuossteoassebälláj rádjat.
+Jur dán sihkarasstem diehti hæhttu unneplåhkogiela dásse bajeduvvat ienemus máhttelis sebrudaksuorgijn ja nav dahkat dav buorren ulmutjijda válljit.
+Vuojnnusij buvtátjit dav
+Gujddimusán li maŋedimvájkkudusájt.
+Gujddimorgádna le Alepgæhttjalimnammadus, mij låhpalattjat mierret, subtsas barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma.
+Vaj dåktår galggá máhttet juojnak buohtastahttet de aneduvvá referänssaárvo.
+Váj hieret ahte REDD-dåjma álggoálmmugij bierggimav bæjsstá de le ájnas jut bessi fárruj prosessaj ja ahte álggoálmmugij riektá vieleduvvi.
+Jus galggá avtaárvvusasj varresvuoda- ja sosiáldievnastusáv oadtjot sáme álmmugij de hæhttu dievnastus diehtet ja buktet sámegielav ja kultuvrav juohkka dásen.
+Jali sidá rámpodit soabmásav ietjá sámegielajn majt iesj sáhkada?
+oajvvadusáv ja doajvov duosstobihtit.
+Juska tjehpudagá li iesj geŋga fágajn moatten láhkáj åvddånbuvtedum, de båhtusa li guoskavattja gájkka åhpadiddjijda ja ij dåssju dárogiela / sámegiela ja matemátihka åhpadiddjijda.
+Vájku návti sjattaj, de presidænnta Aili Keskitalo vuojnná Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta l huoman vuorodam sámegiela nannimav.
+Vájku almulasj ásadusá e nagá ájnegis ulmutjij válljimav stivrrit, de le ájnas jut dille látjeduvvá váj priváhta válljima li almma válljima navti jut vejulasjvuoda li duohta.
+Vájku boarrásamos tjállusa sámegiellaj li moadda tjuohte jage vuorrasa, de le dåjmalasj adno tjálalasj sámegielas sámegielak álmmuga gaskan viehka ådåájggásasj ájádus mij vijddánij låhkåmgiellan esski gå åskulasj tevsta almoduvvin.
+ihka tjátje sjåvvi ja såbddu ja váre mera alvos márramis doargesti.
+Vájku protokolla aj vaddá stuorra máhttelisvuodaj stáhtalasj hiebadibmáj de dat aj nanni álggoálmmugij riektájt moatten suorgen.
+Vájku dal nasjonála ja rijkajgasskasasj lága ja konvensjåvnå dáv javlli de le ajtu viehka stuorra lávkke dan gaskan makkir riektá mijájn le gielav adnet ja almma vejulasjvuoda gielav sebrudagán adnet ja åvddånahttet.
+Akta goassa akta mij sjaddá. Ale vajálduhte ietjat suoddjit hivaj,
+Ihka vil iesj oadtju oasstet de l buorgodum oasestit gesi ij la loahpe oasstet.
+Váni duodastusáj dan vuoksjuj, de soajttá sæmmi láhkáj liehket ietjá suorgijn dagu politijan, riektásysteman ja kriminalhuvson váj muodugasj dile badjáni ma soajtti boahtet dassta gå giella- ja kultuvrramáhtudahka vádnun.
+Juska vil jienasta válljimlanján viertti jienastimkårtåv maŋen válldet.
+dasi.
+Ihka vil ájgge l vássám, de máhttá aktavuodav válldet buojkulvissan nuorajduostudagájn ságastittjat dåbdoj birra.
+Juska vil guhka ájgge l vássám de máhttá aktavuodav válldet duostudagájn ságastittjat ietjas dåbdoj birra.
+Vájku l antibiotikav oadtjum infeksjåvnåv hieredittjat de máhttá muhttijn huoman infeksjåvnåv oadtjot mij la bakteriajs sjaddam.
+Vájku la aj miededam muhtem sujtuj de máhtá rievddadit.
+Vájku gávnnuji sierra vidjura gå skihpasujttobargge oadtju doadjet jali galggi sjávovälggogisvuodav doadjet de l val ájnegis bále.
+Juska sæmmi ållo nissuna gå ålmmå vásedi vahágahttemijt iellemguojmestisá, de li ienemusát nissuna gudi nákkujn váldádalli ja nissuna gudi vásedi bahámus vahágahttemijt.
+Juska moadda æjgáda e sámásta ållåsijt, máhtti ienemus oasse binná sámegielav.
+Vájku luonndodieda le moatte fáhkasuorgijda juogeduvvam dagu biologija, fysihkka ja kjemija ja geofága, de le ulmmen jut skåvllåfáhka luonndofáhka sihke teorijan ja praktihkalattjat doajmma åbbålasj fáhkan.
+Juska mánná joarkká vuokset de joarkket njamádit mánáv.
+Vájku álu sámegielav avtan giellan gåvvidip, de gávnnuji vuona bielen sáme gudi vidá iesjguhtik sámegielajda gulluji.
+Härrá le muv räjnnuhiddje, munji ij migek fájllu.
+Vájku moattes dán guovlon sámegielav bukti, de le ajtu dárbbo giellagáhttimav vuorodit ja lasedit sámegiela ano diedulasjvuodav.
+Biejve maŋŋela gå ij la riekta tjielgas de dájddo l aj nievrep gå iemeláhkáj ja máhtá vájvve dahkat mav galggá.
+Juska moattes vuojnunagá sámegielav ja dárogielav máhtti buoragit, de gåjt le sámegiella ájn dat majt buoremusát máhtti.
+Vájku ij galga máhttet dubágajt åttjudit jus ij la 18 jage dävddám, de moatte gudi li nuorabu suovastahtji.
+Vájku ságastallamin álu la sáhka majt oahppe buktá, de la huoman ájnas giehttot oahppe hásstálusáj birra.
+Vájku tiemá máhtti ja bierriji rievdaduvvat ságastallamis nubbáj, de la ájnas oahppáj ja æjgádijda váj ássjen sjaddi da ássje massta sij ienemusát berusti. Buorre gárvedibme ja ságastallam oassálastij gaskan sihkarasstá buorre båhtusav gájkajda.
+Bájnasj oademav ja dåbdojt
+vájkudibmáj rijkalasj unneplågojda l aj ájnas
+njuolgaduvvá lágan rijkalasj unneplågoj ja
+vájkkudimnævo
+Vájkkudit åhpaduslága, ållessjattukåhpaduslága, priváhtaskåvllålága rievddadusán aktan láhkatjallusij ma guosski sáme åhpadussaj.
+Oassálasstet ájn buorep aktisasjbargguj sáme dájddárij ja sáme kulturinstitusjåvnåj gaskan
+Vájkkudusá iellemij nuorttan.
+Båhtusa dát altenátijvas árvustaláduvvin jut nav vaj almma buorre minerállaaktøra lidjin dåjmajt sihke etihka, politihka bieles låssådin gæhttjat ja dåjmajt divralussjat vuorrodit dåjmajt árbbedábálasj sáme guovlojn.
+Båhtusa dákkár alternátijvas árvustaláduvvin liehket buorre vuohken láhtjátjit dilijt ådå minerálladåjmajda, vájku minerállaláhka ij reguleri dájt dåjmajt almmukrievtesvuodaj gáktuj dudálasj láhkáj.
+Suoddjitjit sjiervvedávdajda ja iesselisvuohtaj la ájnas buohtjaskuovdov adnet ålles narggembåttåv.
+Jali le gus juoga ienep?
+sihkarastem diehti oahpponævo båhti oahppijda adnuj, gálggi oahpponævo liehket navku.
+Jus galggi liehket avtadássásasj vidjura åvddånahtátjit sáme gielajt de le ájnas gehtjadit man láhkáj dá li nahkam buktet annimav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj.
+Rudáj, ulmutjij ja háldadimressursa vánesvuohta le stuorra hásstalus gå galggá sámegielav nannit.
+Økonomalasj, almasjlasj ja háldaduslasj ressursaj vánesvuohta le stuorra hásstalus sámegiela nannima bargguj.
+Juska le vánesvuohta diedojs de dát ij bierri liehket hieredus tjoaggulvissaj åvddånahtátjit fálaldagáv sáme mánájda ja
+Juohkka sebrudaksuorgen le giellamáhtudagá vánesvuohta åvdemus hieredibme sámegiela adnuj, åhpadussaj ja åvddånahttemij.
+Giellamáhtudagá vánesvuohta le stuorra hásstalus juohkka sebrudaksuorgen.
+Jus sáme kultuvra, giela ja varresvuoda- ja sosiálstáhtus birra vájlluji máhtudagá dievnastusájn de navti sáme pasientajda sjaddá gássjelabbo dievnastusfálaldagájt ávkkit.
+Biednigahttem vádnun
+Terminologija vánesvuohta le stuorra hásstalussan uddni.
+Jus ij heva buvte ságastit de soajttá dat aj le rijdoj sivvan.
+Vaj galggi iehtjádijt huksat ja ehtalasj tjielggi dum láhkáj válljit de máná dárbahi iehtjádij siegen bessat máhtojt ja tjehpudagájt åvddånahttet.
+Jugátjit nuohkásav låssjkusis de l buorre álu gähttjalit juojddá vaddet juhkat.
+viesodijn duv gieresvuoda tjiegosvuodav ållidittjap ja duv rijka gäjnov mijá siegen gárvedittjap.
+Vájmo duodalasjvuohta ja åhtsålibme l ájnas råhkålvissaj.
+Vájmo ságastallam Jubmelijn la ájnas.
+sihkarasstem diehti vuodov rekrutterimijda virggeåhpadusájda gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas oahppijn le buorre fálaldagá sámeåhpadussaj ålles skåvllåvádtsemájge.
+Vaj oahppe galggi buoremusláhkáj bessat åvddånahttet ietjasa sámegielmáhtudagáv, de le ájnas jus oahppijn le máhttelisvuohta adnet duov-dáv giellaarenav.
+Vaj oahppe galggi sámegielmáhtudagáv buoremusláhkáj åvddånahttet, de le ájnas oahppijda bessat ávkkit duov dáv giellaarenav.
+Loabeduvátjit häjmmaabårtåv dahkat de hähttu binnemusát 18 jage vuoras ja ietjas lunna l ietjá ållessjattuk.
+Ságastallama / ságájdahttema baktu, váksjoma ja gæhttjalime baktu oadtju PP-dievnastus ålles gåvåv máná / oahppe dárbojs.
+Jus ållessjattuga galggi bessat oasev válldet sámegiela joarkkaj, de hæhttuji iesj gielav buktet.
+sámegiela anon nannitjit le danen ájnas sáme tevstajt ja sáme girjálasjvuodav dahkat sadjihin moatten sajen.
+Gå sáme giela galggi máhttet aneduvvat moatten gielladomenajn sihke tjálalasj giellan ja njálmálasj giellan de le dárbbo åvddånahttet terminologijav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj.
+sáme gielajt nannitjit viesso kultuvrraguodde giellan le dárbbo sámegielav ienebut tjalmostahttet almulasj sajijn.
+Danen gå sáme álmmuk iesj galggá máhttet ietjas kultuvrrapolitihkav stivrrit sáme sebrudagán, de le sáme teáhter, girjálasjvuoda, almmudagáj ja bibliotehkaj årniga háldadibme sámediggáj biejadum.
+Jus sámegiela galggi bissot viesso giellan de viehka ratjástibme gájbbeduvvi gielaj hárráj.
+Jus sáme girkkoiellem galggá liehket sebrudahtedum ja avtaárvusasj oasse dås ietjá girkkoiellemis, le i. i. ájnas joarkket bargov girkko liturgiajt hiebadit sámegiellaj ja musihkkadábijda, ja hæhttu aj bargaduvvat ienep materiála sámegiellaj - sierra gåjt de julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojn.
+Gå galggá vaddet buorre giellaoahpov, de gájbbeduvvá sáme mánájgárdde bargge máhtti sámegielav ja dav dåjmalattjat adni.
+vaj viesso jáhkov miján tsahkkit.
+Vájve båhti hähkkat
+Vájve álu álggi muhtem biejvij maŋŋel gå mánná l såhpum ja hähkkat båhti.
+Suolát jali spädjá gávnijt ma älla ietjas, jali bässá gåsi ij la loahpe.
+Oahppamvuogetjielgadusá
+gåvådit ja ságastallat dåbdudagájt ja dajt diedulattjat adnet váksjudijn ålggon ja sinna.
+gåvådit boadosvijddudagáv ja åvddånbuktet jáhkedahttevuodav fraksjåvnnån, prosænntan ja desimállatállan
+gåvådit gávne iellemájgev ja dágástallat makta gávnne hiehpá guoddelis åvddånibmáj
+gåvådit ájnnasamos energijavadde biebbmoábnnasij kjemijalasj dåbddomerkajt ja vuodustit manen da li ájnnasa rubmahij
+gåvådit gåktu ielle- ja sjaddosella li dagádum ja tjielggit dárkkelit gåvvåsyntesa ja cellevuojŋŋama oajvveåsijt.
+gåvvit duobddágijt, adnemsuorgijt ja bájkijt gå guoradallá duobddágijt skåvlå kahkusin ja sijdan ja adná sáme ja darogiel nammadusájt dásijda
+gåvådit ærádusájt ietjas giellasuorgen tjállemgiela gáktuj
+gåvådit elektråvnålasj guládallamsystemav, tjielggit gåktu diedo sáddijiddjes vuosstájválldáj sáddiduvvi, ja tjielggit buorep ja nievrep vájkkudusájt
+gåvådit gássaj, låsjkudisáj, fássta ståffaj ja fásamålssomij guovdásj vuogijt partihkkalmodella baktu
+gåvådit gielav ja giellaanov, báhkoklássajt ja daj dåjmav
+gåvådit iesjgeŋgalágásj ioniserijiddje suonjardimij dåbddomerkajt ja buojkuldahttet gåktu dákkir suonjardibme aneduvvá teknihkan ja medisijnan
+gåvådit ja árvustallat ietjas låhkåm- ja tjállemstrategijajt
+gåvådit ja árvustallat ietjas åvddånimev sámegiela oahppamin
+gåvådit ja tjadádit spiedjalasstemav, jårgijdimev ja parallællanirkkalimev
+gåvådit ja adnet desimálatállaj sadjeárvvosystemav, riekknit positijva ja negatijva ålles tállaj, desimálatállaj, fraksjåvnåj ja prosentaj ja iesjgeŋgalágásj stuorrudagájt tállalinnjaj biedjat
+gåvådit ja adnet sadjeárvvosystemav ålles tállajda, adnet positijva ja negatijva tállajt, álkkes fraksjåvnåjt ja desimállatállajt praktihkalasj aktijvuodajn ja tállastuorrudagájt moatte láhkáj javllat.
+nammadit ja gåvådit gåktu ednam, mánno ja biejvve labudi nubbe nuppe gáktuj, ja subtsastit jábij, jánndura ja jus le sjadde jali nåhkke mánno
+gåvådit ja ájádallat iemeálmmugij dilev ieŋŋilskgielak rijkajn
+gåvådit ja tjuolldet ábnnasijt dåbddomerkaj milta majt máhttá vuojnnet
+gåvådit konstruksjåvnåjt ja dagástallat manen muhtem konstruksjåvnå buorebut starjji ja ienebut gierddi gå iehtjáda
+gåvådit mav máhttá dahkat váj lahkabirrasa luondov várajda válldá, ja argumenterit dan åvdås ja iesj luondov huksat
+tjielggit dárkkelit mij pubertehtan dáhpáduvvá ja ságastallat duon dán sjiervveidentitehta birra ja ieredisájt seksuála gæssomij hárráj
+subtsastit gåktu muhtem minerála ja bákteslája li dagádum, ja guoradallat muhtem slájajt ma lahkabirrusin gávnnuji
+gåvådit gåktu giella rievddá dilij, ájgij ja bájkij milta
+gåvådit gåktu muhtem dábálasj batterijaj ja boalldemsellaj doajmmi ja aneduvvi
+gåvådit muhtem ájggá jábmám ielleslájajuohkusij iellemvuogev navti váj tjoahkki ja systematiseri diedojt iesjgeñga gáldojs.
+gåvådit nærvva- ja hormonsystemav ja gåktu da stivrriji rubmaha prosessajt
+gåvådit oanegattjat åhkeåvddånimev ja gåktu riegádahttem dáhpáduvvá
+gåvådit ulmutja rubmaha åvddånimev sahkkidimes ållessjattugij
+gåvådit referánssasystemav ja notasjåvnåv mij aneduvvá hámijda riekknimárkan, ja riekknimárkav adnet merustallamijt tjadádittjat ja åvddånbuvtátjit
+gåvådit ruktoværmádagá sajástimev ja sirddemav kártan ja koordináhtasysteman, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá, ja koordináhtajt adnet koordináhtasystema áksaj parallælla gaskav merustalátjit
+gåvådit sámegiela ja ietjá gielaj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt ja adnet grammatihkalasj moallánagájt
+gåvådit muhtem sjaddo- guoppar- ja ielleslájaj dåbddomerkajt ja dajt gárggalit
+gåvådit suoldudakoalev ja tjielggit dárkkelit gåktu dat doajmmá.
+gåvådit universav ja teorijajt gåktu dat le åvddånam
+gåvådit tsåhke- ja gæhppásystema oajvveåsijt ja daj dåjmajt rubmahin
+gåvådit muhtem mudduj gåktu ulmutja rumáj le.
+gåvådit vuodoábnnasij ja aktijvuodajt vuogijt periodesystema ano baktu
+Sáhkada ietjat tjoaggulvisájn jus sidá máhttelisvuodajt gullat.
+Lassediedojt oattjo tjoaggulvisás gånnå sidá jienastit.
+Válde agev maŋen ietjat kondomajt mannuj.
+Válde val kopijajt fáron dåhku gåsi ájádalá barggagoahtet.
+Válde aktijvuodav Sámedikkijn
+Ienep diedo Sáme Vidnudakåhpadusá birra Ienep diedo de aktavuodav válde Bokenskåvlåjn!
+Válde aktijvuodav Guládallamåssudagájn jus dujna li sierra dárbo.
+Aktavuodav vállde ietjat bájkálasj tjoaggulvisájn.
+Válde aktijvuodav mánájgárdijn / skåvlåjn jus dárbaha viehkev vuosedimsjiemáv dievddet.
+Aktijvuohta mijájn / Sáme huonajsuodjalibme / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Aktavuodav válde polijsajn jus soames loabedagi hádjá gåvåjt dujsta.
+Guládalá SNPN:ajn supu[a]samediggi.no
+Aktavuodav válldet tjoaggulvisájn Buoremus la jus lagámusá ietja aktavuodav válldi tjoaggulvisájn ja dajna härrájn majt sihti galggá hávddádit.
+Duosto suv rijkkasit.
+Válde vuodon åhpadusmihttomierijt.
+Álggo le dat majt máná åvdutjis bukti, ja daj máhtudagáj åvddånahttemav doarjjot.
+Gållin vargga 200 jage åvddål iemeálmmugij ja unneplågoj suodjalibme sjaddin oassen vuodolágas.
+Oa jv vadus
+váll jim julevsámegiell á j
+Sisadno Vuodoábnnasa (Dárogiella A + B, Ieŋŋgis A, Matematijkka A, Estetalasj doajmma, Idråhttå ja varresvuohta A, Luonndo A, Jáhkkudahka A, Sebrudahka A)
+Aktijvuohta
+Aktisasj vásádusá dagu tuvrra muhtem båndorsijddaj, subtsas stáloj birra, filmma juhtusij birra juŋŋelin jali juoga massta máná berusti.
+Válldit muv svagájt oalggáj ja oahppit mujsta
+Álge fáktáj ja árkkabiejvve dáhpádusáj.
+• duv oassálasstet ja dujsta gatjádit åvddål mærrádusájt mierredij duv máná birra
+Válldet ruoptus histåvråv
+Válldet maŋen nuorajåvdåstiddjijt barggojuohkusijn, referänssajuohkusijn
+Tjielggidusá oajvvevuorodime li;
+Ållestjåhkanime presidænnta le girjes baktu vuoratjismáno 5. Biejve 2012, ájrasstáhtaj ambassadørajda New Yorkan, ájrasstáhtajt diededam gåhttjum le Ambassadørav Luis Alfonso de Alba, ja John B. Henriksen dakkir rádádallamijt tjadádit suv åvdås.
+Oajvvetjåhkanibme Balin 2007:n danen jåhtuj biejaj guovtejahkásasj sjiehtadallamprosessav mij galgaj ratjástimev nannit, ja mij plánaj milta galgaj Københámnan låhpaduvvat.
+Oajvvegåvvå le váldedum goabddás ja divtas "Biejve bárneš oarjjelsámes Anders Fjellneris.
+Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin
+Oajvvehásstalus le stádajn sjaddá sámegiella unneplåhkogiellan ja jut e gávnnu árbbedábálasj árená gånnå bæssá gielav adnet.
+Oajvvehásstalus dáppe le dilev láhtjet váj álmmuga riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj ålliduvvi.
+Oajvveulmme:
+Oajvveoasse sisadná aktijvuodajt luonndofágalasj fenomenaj gaskan, ja gåktu ulmutja li oahppam ávkástallat dajt fenomenajt ja ábnnasijt.
+Oajvveoase rumáj ja varresvuohta sisadno le vuostatjin gåktu ulmutja rumáj le tsieggiduvvam, vájkkuduvvá ja rievddá ájgij milta.
+Oajvveoasen le aj gatjálvis máhtov åmastit ieŋŋelskgiela hárráj værálda giellan måttijn adnovejulasjvuodaj.
+Oajvveoasen le gatjálvis åvdedit báhkoboanndudagáv ja adnet idiomáhtalasj struktuvrajt ja grammahtalasj skåvijt håladattijn ja ságastaládijn.
+Oajvveoase sisadno le plánit, åvddånahttet, buvtadit ja árvustallat anedahtte buktagijt.
+Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
+Jahkedásse
+Oajvveoase
+Oajvveoasen le gatjálvis árvvaladfat ja barggat fáhkatevstaj, girjálasj tevstaj ja kultuvralasj åvddånbuktemij duot dát medias.
+Oajvveoassáj gullu barggat tevstaj, tjálalasj, gåvvå- ja jiednatevstaj.
+Oajvveoasen le gatjálvis gulldalit, dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav moatten guládallam aktijvuodan.
+Åtsådallama gåktu luondon bierggit, ja oahppat sáme ja ietjá álggoálmmugij árbbedábij birra gulluji aj dán oajvveoassáj.
+Oajvveoassáj gullu máhtto sáme giella- ja girjálasjvuodahiståvrå birra ja sámegielaj ja giellasuorgij birra.
+Oajvveoasen le aj gatjálvis tevstajt tjállet ieŋŋilsgiellaj duon dán guládallam aktijvuodan mij arvusmahttá tjállemávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov.
+Oajvveoassáj gullu aj dat gåktu árvo degu berajvuohta, bierggim ja oahppam aktijvalasj oassálasstema baktu li doajmmam ja vilá doajmmi, ja gåktu da hiebaduvvi ja åvddånahteduvvi.
+Oajvveoasen le gatjálvis åvdedit báhkoboanndudagáv ja adnet duollatjállemav, idiomáhtalasj struktuvrajt ja grammahtalasj skåvijt tjáledijn.
+Oajvveoasse sisadná aj gåvådit ruktonehtaj, kártaj ja koordináhttasystemaj sajev ja dåbedallamav.
+Oajvveoasse sisadná aj lokaliserimav ja dåbedallamav tjadádit ja gåvådit.
+Jahkedáse
+Oajvveoase
+Oajvveoasse gåvvit fága logihkalasj struktuvrav ja vuoset fága histåvråv ja kultuvralasj rållav.
+åvdåstiddje dájda giellaguovdátjijda ma galggi
+Oajvveåsij gåvvå:
+Oajvveássje ådå virggevahágahttemordniga oajvvadusán gávnnuji Dárkestuvvam Nasjnálabudsjehtan 2012.
+oajvvesivva dási gå sámlága giellanjuolgadusá e ållåsit dievdeduvá, vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj háldadusá barggij gaskan, ja gå rekrutterimvuodo álmmugin mij gullu ulmutjijda fáhkaåhpadusájn ja sámegielak máhtudagájn le unne.
+oajvvesivva dási le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan.
+oajvvesivva dási vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan.
+Oajvvesuorggáj gulluji åvddånbuktemvuoge dagu girje, teáhter, filma, avijsa, musihkkavideoa ja ådå digitála åvddånbuktemvuoge.
+Oajvvesuorge guovdátjin le dádjadit, árvustallat ja ájádallat njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijt ja iesj dahkat ja åvddånbuktet duov dáv tækstatjerdav.
+Oajvvesuorgge giella ja guládallam galggá åvddånahttet njálmálasj ja tjálalasj guládallamav, låhkåm- ja tjállemmáhtudagáv.
+Oajvvesuorgen guoradallat gielav anon le sáhka giellasystema ja giellaano aktijvuodas.
+Oajvveulmme le ásadit nanos ja valjes æládusiellemav man vuodo le ja mij vielet sáme kultuvrav, luondov ja birrasav, ja dilev láhtjá rávas bájkálasj sebrudagájda gånnå ulmutja sihti årrot, javllá sámediggeráde Marianne Balto.
+Válljimbiejven dån jienasta válljimlanján mij jienastimkårtån vuojnnu. Gänna le jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv brevvalådaj maŋemusát bårggemáno 31. b..
+Válljimbiejven ragátmáno 18. b..
+Válggaguovllo1 Lulleguovllo válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta)
+Válggaguovllo 3 Nuorttaguovllo válggaguovllo: 9 - 10 kandidáhta (válggaguovlon li 5 mandáhta)
+Válggaguovllo 4 Gáisi válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta)
+Válggaguovllo 5 Viestarmera válggaguovllo: 9 kandidáhta (válggaguovlon li 4 mandáhta)
+Válggaguovllo 6 Oarjjelsáme válggaguovllo: 9 kandidáhta (válggaguovlon li 4 mandáhta)
+Válggaguovllo 7 Oarjje-vuodna válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta)
+Guovlo gånnå li gaskan guokta jali niellja mandáhta galggi tjáledahttet avtse kandidáhtajt lisstaoajvvadussaj.
+Válljimbåhtusa
+Válljimlanján
+Válggakomitea giehtadallá ássjijt gånnå Sámedikke ållestjåhkanibme galggá mierredit válgaj birra orgánajda Sámedikke sis- jali ålgusjbielen.
+Vuostasj Sámediggeválgga tjadáduváj ragátmánon jagen 1989, ja vuostasj Sámedigge rabáduváj gålgådismáno 9. biejve 1989 Kárásjågån S. M. Gånågis Olav V.
+Oahppe vállji bájkkenamáv moattet ma li máhttelisa.
+Vállji ådå
+Vállji tiemájt ma árvvedahtte li miellagiddisa, jali dibde sijáv ietjasa tiemáv válljit.
+Mierreda galles galggi roallaoavdástallamin oassálasstet, sámegieltijmaj oahppijlågå milta.
+Válljimáldar la 18 jage maŋemusát válljimbiejven.
+Tjuoldedum oarjjelsáme sálma li maŋen sálmmagirjen " salmer 1997 ".
+Vállji lenav rievtesrájagin.
+Makkir oahppamvuohke válljiduvvá doajmmaj máhttá tjuodtjot d.d. barggoplánan.
+Válljit sujttoguovdátji gullut muhttijn gåhtjoduvvá tjáledibmen.
+Válljit rabás sujtov ålles rijkan (ca. 2 sidor)
+Válljit rabás sujtov ålles rijkan
+Vuoseda gåvåv duola degu berrahijs ja gæhttjala majt oahppe máhttá ållu álgos.
+avtajrádij åhpadiddjijn.
+Válljit muhtem dåjmajt.
+gávnnat sierra bájkkenamav
+válljit buorre låhkåmstrategijajt gå le tevstajt låhkåmin
+válljet hiebalgis mihttimvædtsagijt ja tjadádit praktihkalasj mihttimijt árkkabiejve ja teknologija aktijvuodan ja árvustallat båhtusijt snivudagá ja mihttimiehpesihkarvuoda gáktuj
+válljit vuogas mihttimavtadagájt, aktijvuodajt tjielggit ja riekknistit iesjgeŋgalágásj mihttimavtadagáj gaskan, adnet ja árvustallat mihttimvædtsagijt ja mihttimvuogijt praktihkalasj mihttimin ja árvvaladdat snivudagáv ja mihttimiehpesihkarvuodav
+válljit ja adnet duov dáv gulldalim- ja hållamstrategijav hiebaduvvam ulmmáj
+válljit ja adnet duov dáv låhkåm- ja tjállemstrategijav mij le ulmmáj hiebadum
+tjielggit bájkkenamáv
+Válljit ij säbrrat
+Giella dán jårggålum tevstan máhttá aj árvustalladuvvat.
+æjgáda, åvdåstiddje, oarbbena, ádjá, áhko ja ietjá berraha
+Vádálamos ábnnasa li:
+Vará PK-árvvo hähttu háhppidit rievddaduvvat, dat javllá varra galggá máhttet giellot iemeláhkáj.
+PSA-árvvo varán målsut umasse ålmåj gaskan, aj ålmåj gaskan gejn älla prostahtavájve.
+Varddem gáhtu muhtem biejve duogen.
+Vatte sidjij duv jaskadusáv.
+årek ja vátjav
+Aneda mijáv guoranat.
+suoddjit bájkkenamájt unneplågogielajda ja
+várjala mijáv duv rijkan dálla ja agev.
+Várjala mijáv, mijá äjgádijt, oarbbinattjajt ja venagijt.
+Dujna viessop, vájaldip ja lip.
+Várjjala sunnuv / sijáv duv ármujn ja gieresvuodajn ja buorissjivnnjeda sunnu / sijá aktisasj iellemav.
+Várjjat Siidale subtsas dan iellemfámo birra mij le læhkám viejddemin, bivddemin ja guollimin Varangerin 12 000 jagij tjadá, gasskamutton gåttebivddema ja ællosujto gaskan, dalloj gå smáv ednambarggo váldeduváj duoddeæládussan, ja aktijvuodaj ja aktisasjbargo birra ulmutjij ja luondo gaskan.
+Várnjárgga ja ájtte Várangervuona ja Dæno gaskan le sierraláhkáj boanndá luottajs gåddebivddemis, sihke bivddoråkkijs ja gárdijs.
+Varra gåttjån ja bajkan álu vássá moadda biejven.
+Ihkap almasjvuohke le navti jut nubbe nuppev dárbahip.
+Varra sájolåssjkusin, gåttjån ja bajkan la dábálasj dakkir åtsådime maŋŋela ja ij la märkka juoga l boasstot.
+Varra sájolåssjkusin máhttá årrot guhka ájgev, muhttijn moadda vahko.
+Lijggeájras
+Vijddábut dættot sadjásasj presidænnta Sámedigge sihtá duola dagu bærrájgæhttjat jut pedagogalasj barggij åttjudibme buoreduvvá váj siján le sámegiela ja kultuvra máhtudahka.
+Sámedikke rádeájras Henrik Olsen árvvet akta suohkan aktu ij nagá prosjevtav dåmadit, ja doajvvu divna suohkana masi dat guosská máhtti duodaj tjoavddusav gávnnat.
+Sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars la dudálasj gå Máhtudakdepartemænnta l mierredum ådå njuolgadusáv mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusá rámmaplánaj birra.
+nammadusájt åres ja niŋŋelis boahttsu áldara milta
+Várrogit åhke ja plasännta njamáduvvá skoados.
+Gehtja val oahppe agev oadtju dav vuogev masi vuostatjin dæjvvi, gå ådå suorggáj båhti.
+Åtsådallama vuosedi oahppe buoremusát oahppi gå
+Vásádusáj baktu árvvedip sámegiela nubbengiela åhpadime baktu ij aktak guovtegielagin sjatta.
+Ajtu vájku dá njuolgadusá li sajenis vásedi ájnegis ulmutja njuolgadusá e tjuovoduvá.
+Åtsådallama le vuojn nav vaj gássjelis suohkanijda dievddet njuolgadusáj mærrádusájt, danen gå le ulmutjijs vánesvuohta gudi tjálalasj ja njálmálasj sámegielav máhtti virgijda suohkanijn.
+Vásádusá ietjá mánáj siegen soajttá gæjnno ådå ráddnavuodajda.
+Åtsådallama gielas tjalmostuvvi aj
+Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti.
+Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti.
+Dáj vásádusáj baktu soajttá mánná ietjas ståhkammáhtudagáv nanni.
+Vásádusá smáv juohkusijn åssudagáj rastá soajtti aj álggon ådå aktivuodaj da ja rádnastallamij.
+sámegiella, suomagiella ja meänkieli.
+muhtem vastet ságas mánnáj jali máná birra.
+Iehtjádij siegen juojddáv nahkat le mávsulasj oasse árkka biejves.
+300 jage gållin åvddål vuostasj ristagisá sierra girkkojt oadtjun.
+300 jage gållin åvddål ristagisá oadtjun sierra girkkoviesojt.
+Vásstádusáv rádji njuolgga årudahkaj laboratåvrås.
+Vásstadusáv sellagähtjalibmáj álu oadtju gudán vahkon.
+Vásstádusá li ájnnasa guoradalátjit gähttjalimev riektaláhkáj.
+Vásstádus mammografiddjaguoradallamis rájaduvvá njuolgga duv årudahkaj guovten vahkon jus la gåhtjoduvvam varresvuohtakontrållåj.
+Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmudagájda guosski.
+Sáme riektájuogos le oajvvadam vásstediddje årnigijt ásadit aj dajda guovlojda ma li Finnmárko ålggolin.
+Gássjellis le vaddet jur duolla lågojt guhtik gielajs, valla nuorttasámegiella le tjielggasabmusijt ienemusát oabllum sáme gielajs Vuonan.
+h.: Mijá Jubmel ja Sjivnnjediddje, dunji guodep NN:av.
+Ihkap ållessjattuga máhtti akti jahkáj æjvvali ságastalátjit galluga.
+Nievret viessu ja goavget juhkama maŋŋel.
+Nievret viedjet
+Unneplågojn la vuorjját máhttelisvuohta mierredit demokráhtalasj tjoaggulvisájn.
+Dáv máhtáv
+Muhtem viehkke dánna gavnnu: giella.
+vehi
+- Dierredibme le vuogas vuohke gå galggá nissunijt sjávvunahttet ja hæssodit.
+Dierredibme nissunij vuosstij
+- Dierredibme nissunij vuosstij le aj hásstalussan sáme sebrudagán.
+Álggoálmmuknissunij vahágahttem le akta dajs ássjijs mij resolusjåvnån åvdeduvvá, ja stáhta ávttjiduvvi dåjmajt jåhtuj biedjat váj dákkir vahágattemav binnet, nasjonála ja bájkálasj dásen.
+Vahágahttema lahka gasskavuodajn li duodalasj gássjelisvuoda sebrudagán ja bahádahko.
+Vahágahttema lahka gasskavuodajn le aj duodas buohtaárvvogássjelisvuohta.
+Vahágahttem nissunij vuossti ij la priváhta ássje.
+Vierredahko ja vuoledime
+Jus galggá viehkedit mánájda buorre ståhkammáhtudagáv åvdedit de hæhttuji bargge liehket dåppe gånnå máná ståhki.
+Ulmme Barggovuogij ulmme le: ● oassálasstet praktihkalasj tjadádibmáj stáhta álmmukriektálasj vælggogisvuodas álggoálmmugij rádádallat.
+Viehkedit nubbe nuppev gávnnat ienep bágojt dálkij birra ma li læhkám dájt biejvijt.
+Viehkeda mánáv guládallat ietjasa dåbdojt ja ájádusájt, ietjasa sávvamijt ja dárbojt åvddånbuktet ja iehtjádij dåbdojt, sávvamijt ja sidodijt dålkkut.
+Viehkeda mijáv gájkajt duv gieresvuodav juogadit sidjij gej aktan viessop ja gej gávnnadip (skåvlån, bargon ja astoájgen).
+viehkeda mijáv, libbogis Härrá Jubmel.)
+Viehkeda mijáv årrot duv vásstádussan sidjij gejs mijá vallje vádnun.
+Viehkeda mijáv surgon ja åhpada mijáv viessoj åvdås viessot dav ájgev mij miján ájn le.
+Gievrroda mijá jáhkov duv jáhtojda värálda friddjavuoda ja boahtteájge birra duv lunna.
+Viehkeda mijáv duv gieresvuodav áj / sunji / sidjij vaddet, gev / gejt huksap Jesus namán.
+Viehkeda sunnuv nubbe nubbáj ándagis luojttet ja ávov ja fámov duv giedas duosstot.
+(...) Viehkede sijáv gudi (mijá rijkan) ienemusát mierredi ájádallat sijáv gudi binnemusát mierredi.
+Viehkede skihpasijt, aktunattjajt ja gudi balon li.
+Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin.
+Oattjotjit viehkev dajna de aktavuodav válldá nuorajduostudagájn, varresvuohtaguovdátjijn jali lijkke-vuollevájmmoduostudagájn.
+Viehkkeásadus viertti sjaddat smidáp gatjádittjat nissunijs jus vahágahttemijt vásedi, ja duosstat dákkir hielles ássjes sáhkadit.
+Viehkkebarggen. Rádjamin gåddemijnajt. Jali piratajt oagodi Somália merragátten.
+Viehkkesujddár - hjelpepleier
+Viehkke galggá liehket hiebadum duv máná dárboj milta.
+Sámekárta jali internæhtta viehkken.
+Sámedikke guládallamåssudahka le sajenis ålles konferánsav miehtáj viehkken pressa åvdåstiddjijda.
+Bådoga
+Nuppástimoahttse, DO, barggá nuppástime vuosstij.
+Nuppástallam, fámodisvuohta ja badjelgähttjam ulmutjij rijkalasj unneplågo sierratjerda gáktuj galggá vuostelduvvat.
+Nuppástit soabmásav seksuálak tjerda diehti l lágadis.
+Ij dárbaha äjgádijt ja iehtjádijt suhttadit ja håjen dahkat.
+Ij dárbaha tjadnasin årrot ja dåbddåt abstinänssavájvijt degu suovastimhálov, stressiduvvat jali ráfeduvvat.
+Ij dárbaha joarmmot åvddåájgen.
+Dat le Jesus Kristus.
+Vierrevuoda hähttuji gádoduvvat Viehkke l ájnas, valla ij tjoavde gájkka gassjelisvuodajt.
+Vierrevuoda ma ulmutjijt duosstu viessot árvvogisláhkáj hähttuji gádoduvvat.
+Værroetáhttá ájggu dahkat sjiemájt ja diehtojuohkemav álkkebut sadjihin ietjasa næhttabielijn.
+Værroetáhtta vaddá blankehtajt ja sjiemájt ma li sámegiellaj jårggåluvvam dajda værromáksijda gudi dáv ádno.
+Værromákse máhtti válljit nuorttasámegielav gå Værrodiedádusájn válldi aktijvuodav, ja de sjoappkaduvvi sámegielak ássjegiehtadalláj.
+Deklarasjåvnnåblankehtan máhtá vuojnnet duv girkkomávsov ja hávddádimgålov.
+Åni ájgev duogen gå l dálkkasijt válldám de máhttá gihpodit ja sagŋedit ienebuv, valla álu ruvva gáhtu.
+Jali ållessjattuk máhttá mánáv ståhkusij vas máhttsat jus loabet ij ilá ålov galga mierredit dá bále.
+Oahppe máhtti aj tv-reportásjav dahkat.
+Máhttelis le gujddit mierredum sáme bájkkenamá adnema vánesvuodas.
+Ájggeguovddelis aktisasjbarggoguojme láhtjet dilijt sámijda máhtti liehket sámedigge ja sáme institusjåvnå ja suohkana.
+máhttelisvuodav láhtjet vaj bájkálasj sebrudahka bæssá åhpadussaj ávkálasj láhkáj sæbrrá.
+histåvrålasj unneplågogielajt vaj viesso bissu.
+unneplågo vatteduvvi máhttelisvuodajt rádedibmáj
+máhttelisvuoda Oadjodåjmadagán oadtjot ienep diededimev sujtov åhtsåt EES-rijkan jali Schweizan.
+Ájn buorep aktisasjbarggo ja buorep fágalasj åvdåsvásstádusjuohkem institusjåvnåj gaskan
+Vuoge vil gujddit
+Vihtta jage dássta åvddåla bálkká Risten Rauna Maggaj vatteduváj suv bargo åvdås sáme giela ja sáme varresvuodadievnastusáj åvdås ja gárevselga ano vuosstáj.
+Viehtja iTunes nehtas.
+Hármmat binná mánájs gielav oahppi, ja ájn vil binnebu li aktijvalasj giellaaddne.
+Ælla ålos gudi máhtti lullesámegielav / gålldåsámegielav ja bihtámsámegielav uddni Vuonan.
+Áhttje tjåhkkåhij bievde badjegietjen.
+åhtsåt ábnnasijt ja gárvedit dájt duodjemateriállan ja ájádallat vájkkudusájt guoddelis åvddånimev, birrusijt ja árvvoháhkuhibme
+ij le ulmmen oadtjot ålles guoradallamav galla ulmutja li dájn juohkusijn, valla guoradallam galggá sulástahttet vijddudagáv, ja aj åhpadusdárbojt árvustallat.
+Fiesstimságastallam Girkkolasj fiesstima åvddål la agev fiesstimságastallam manna härrá ja gállasjguojmmepárra hábbmiji fiesstimav.
+Fiesstim
+Vihtta jage maŋŋela Torkel Rasmussen guoradaláj makta nuorttasámegiella áneduvvá Vuonan ja Suoman, ja merustaláj galles sámegielav bukti.
+Vihtta máno dán maŋŋela vierttip vilá diehtet vaj galggap dádjadit.
+Vihtta millijåvnå rijkav miehtáj sihti gijttet ja vuorbev sávvat gånågis Haraldij ja drådnik Sonjaj dán ávvojage.
+ådå lágas.
+Vihtanav gut njálmálasj sjiehtadallamij oassálasstá galggá ávttjit sáddnáv hållat ja sádnesduodastusáv vaddet.
+Vijdábut galgalulujin giellaguovdátja ienebut vuojnnusij boahtet sáme birrasij ålggolin aj.
+Vijddábut oajvvaduvvá prográmmav dahkat sáme giellagáhttima åvddånahttema diehti ja sámegielaj ælládibmáj mij bierri sierra organiseriduvvat duodden Dutkamráde sáme dutkama prográmmaj.
+Vijddábut oajvvadi ásadit sáme dutkama værmástagáv ja aktijdimforumav alep åhpadusásadusájda ma oadtju sæmmi rållav dagu Universitet og høgskolerådet (UHR) nasjonála aktijvuodan.
+Vijddábut hæhttu nammadus ålgodisævtojt, vásstediddje vidjurijt ja sáme gielladåjmaj koordinerimav tjadádit ja rievddadusájt oajvvadit.
+Vijddábut hæhttu nammadus tjadádit sáme gielladåjmaj ålgodisævtojt, vásstediddje suorgijt ja aktisasjbargov ja rievddadusájt oajvvadit.
+Vijddásappot galggá mánájgárddeåhpadiddje dåbddåt iemeálmmugij árvov ja sijá nasjåvnålasj ja rijkagasskasasj rievtesvuodajt.
+Vijddásappot sisadná dat guoddelis åvddånahttema ævtojt.
+Vijddásap bargon gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet hæhttu ajtu
+Vijddábut vuoseduvvá ILO-konvensjåvnnåj nr 169 álggoálmmugij ja máddoálmmuga iesjrádálasj stáhtajn, AN:a mánáj riektáj konvensjåvnnåj ja AN:a álggoálmmugij tjuottjodussaj.
+Tjuovvolibme vijddábut
+Dasi duodden javladuvvá ahte biologalasj valjesvuohta sajájduvvam adno mij kultuvralasj doajmmaj gullu galggá suodjaluvvat ja måvtåstahteduvvat.
+Vijdábut galggi oahppe oassálasstet temá birra dágástallamin.
+Vijddábut goasská sámijda álggoálmmugin Nuorttarijkan.
+Dasi lassen gávnnin oassálasste vaj dat la viehka stuor potensiálla kultuvrajn vuodon åvddånahttet sáme sebrudagáv, Dat sisadná gájkka gitta máhtos tjanádum dålusj dábijda filmma rádjáj, mannoæládussaj, hábmedibmáj ja kultuvrrabuvtadibmáj ".
+Vijddábut de le guoradallamrievtesvuodaj sisadno aj oadtjot dárbulasj ednamav bargojda, dán siegen aj ibbnomsajijt dárbulasj vædtsagijda.
+Vijdábut máhtá gahttunadressajt Vuonan åhtsåt ja dajt unnep kártatjin vuojnnet.
+Vijddábut barggi aktan Stáhta luonndobærrájgæhttjijn árbbediedo prosjevtajn "Ulmusj ja luonndoárbbe " mav Birásgáhttimdepartemennta ruhtat.
+juogadit diedojt ma li viettjadum moattet gáldos ja medias
+Danen galggi moadda vejulasjvuoda prosessan guoradaláduvvat.
+ienedit ietjas bæjválasj báhkoboanndudagáv dan baktu gå oahppá moallánagájt ma gulluji bæjválasj dilláj ja dán æládussaj
+oahppat bágojt ja moallánagájt bæjválasj dilij ja sáme árbbedábálasj æládusáj birra vaj bæjválasj giella buorrán
+Ássje galggi rahpasabbon giehtadaláduvvat.
+tjuottjudusguovlo - stuoreduvvi geográfalattjat
+Vijdes gielalasj ja kultuvralasj máhtudahka máhttá vájkkudit vaj oahppe buorebut máhtti sæbrástallat juogu ietjas jali ietjá kultuvra ulmutjij jasskavuodajn, gierddisvuodajn ja vieledimijn.
+Vijdes aktisasjbarggo sámij gaskan rijkkarájáj rastá
+Mijá gádtse lij oasse tjiehpemusájs gåbdes koalisjåvnån, ja li tjavtja rájes ietjama guojmijs rámmpodum.
+Stuorra prosjækta gånnå gålo li 2 479 millijåvnå kråvnå.
+Vilhelmina norra tjiellde oadtju guovlov aj ietjá ájgij ávkkit, gå älov lahka guovlon Svierigin sujttiji.
+Virggeulmutja gähttji gujddima guoradáláduvi jali riekta instánsajn aktavuodav váldeduvvá.
+Almulasj dåhkkidum gåvåstahka Same slávggá dåhkkiduváj almulattjat jagen 2003 Vuonan rievddadusáj baktu Sámelágan ja lágan "Lov om flagging på kommunenes offentlige bygninger ".
+Virge sirdeduvvin oajvveredaksjåvnås Kárášjågås.
+Ájgge
+Gájkka oalle gieresvuohta boahtá Jubmelis.
+Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu.
+Viesso le hábbmidum lahkke gievllen guovtijn gierdijn Sámedikke girjjevuorkájn, boadáldagájn, tjåhkanimlanjájn ja nielljalåk kontåvråj.
+Viesso le tjuorgadum sivijllaarkitektajs Stein Halvorsen ja Christian Sundby, gudi moarmesmánon 1996 vuojttijga arkitæktagilppusav dåbddobágujn 69,3˚ NORD.
+Visualalasj oahppe lijkkuji
+Visuálalasj oahppe
+sáme dilijt vieledit, ja láhtjet sajev bájkálasj árbbedábijda ja variasjåvnåjda.
+Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojnnanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit.
+Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja
+Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit:
+måsskusij bátse tjoaggulvisaktijvuodan.
+Vuodotjehpudagá fágan
+Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás.
+Vuodotjehpudagá li integrereduvvam máhtudakmihtojda gånnå li maŋen åvddånahttemin fáhkamáhtudagáv ja li aj oassen dassta.
+Vuodotjehpudagá li avtajduhtedum máhtudakmihtojda gånnå åvdedi fáhkamáhtudagáv ja li oassen fáhkamáhtudagás.
+Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda, gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen.
+Vuodotjehpudagá låhkåmin ja riekknimin li juohkka fágaj máhtudakulmij avtastahtedum.
+Vuodotjehpudagá
+Sjávovälggogisvuohta vuodoájádus la patientav suoddjitjit.
+Vuodolága § 110a tjadná vuona stáhtav dilev láhtjet váj sámegiella máhttá bisoduvvat ja åvddånahteduvvat.
+Vuodolága ja girkkolága rievddama ij mierkki Vuona girkko ja stáhtta sirraba.
+Da mierredi Vuona almulasj oajválattjajn le vælogisvuohta doarjjot ja dilev láhtjet dåjmajda ma positivalattjat tjuolldi, gå fálaldagájt vaddi ja dåjmajt álgadi
+Ideála demokratijas, rievtesihkátvuodas, buohtaárvos ja hållamfriddjavuodas ma li biejadum vuodoláhkaj dahkin máhttelissan midjij sámijda åvddånahtátjit ietjama nasjåvnålasj parlamentav.
+Vuodoláhka vedjadahttá ájnegisá, álmmukjuohkusij ja stáhta ássjijt.
+Vuodoláhka ja Sámedigge li sihkarvuohtan demokráhtalasj oassálasstemij ja mijá friddjavuodaj ja rievtesvuodaj mærrásasj åvddånibmáj nåv gå álmmuk.
+Oajvvadum Vuodolága ja girkkolága rievddama mierkki ij desti lága baktu gájbbeduvá stáhttaráde guhti girkkoássjij åvdås vásstet, galggá Vuona girkko ájras.
+Åvddåmáhto Oahppe juo máhtti moallánagájt sámegiellaj bæjválasj biebmoj birra ja máhtti ságastallamijda daj birra oassálasstet.
+vuodoåhpadusfálaldahka sámegiellaj ja sámegielan
+Vuodulasj almasjrievtesvuoda galggi láhkaj tjáleduvvat, lága giellahábme galggá ådåstuhteduvvat.
+Aktisasj bagádus la vuorddet plánimijn.
+Vuodobiedniklåhko kommuvnnaj la 660 000 kronor jahkáj.
+Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åbbå Vuonan li åhpaduslága § 6-4 milta biejadallam åhpadusáv sámeálmmuga, sáme gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema birra vattátjit.
+Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
+Vuodoskåvllå
+Njuolgadus vuodoskåvlå hárráj § 3-2, javllá duola dagu dáv skåvlå ja sijda aktijvuoda birra:
+Vuodoskåvlån li moadda aktisasj ulme åhpadibmáj, fágalattjat ja aj sosialalattjat.
+Vuodoskåvlå æjgatnammadus almot girjátjav Ságastallup dal váj galggi buoredit aktisasjbargov sijda ja skåvlå gaskan.
+Vuodoskåvlå æjgátjuogos Biehtsemáno 2005
+Vuodotjehpudagá duola degu sábmáj máhttet njálmálattjat åvddånbuktet ij la diehttelisvuohta oahppijda fágan sámegiella nubbengiellan.
+Vuodotjehpudagá
+nárre gielajs gáhtum. UnEsCo ålgusbiejaj dáv
+Dákkár dilen vuojtádallá duot giella mij le vuolledássásasj, dát sihtá javllat ienemus bálijt unneplåhkogiella,
+Ásaduvvam sáme teáhterijn le ájnas doajmma mij gullu sámegiellaj.
+Ednamdáfoprográmma le niellja vuorodum suorgij birra vuododum:
+Vuodo l vaj galggá årrot jubmeldievnno ávon ja gijttogisvuodan viessoma ja gieresvuoda vaddagis goappátjagá gállasjguojmmepárraj ja guossijda.
+Mijá kultuvrra le giddidum ruohtsaj mijá ávkkim- ja årromguovlojda.
+Strategiddja le vuododum äláduspolitijkalasj doajmmaprográmmaj mij le hábbmiduvvam aktijbargon sáme äládusájn, idealissta organisasjåvnåj j.i. ja ållestjåhkanimes dåhkkiduvvam.
+VUODO
+Duodastusá: Vuodjemkårttå B klássa Dåhkkidum D- hárjidalle giehtaroahtton Interessa: Aktijvalasj giehtaroahttospielle IK Drivan, Jássaberustime le, tjuojav juohkusin " Go ' foten " Ålggåádjemij lijkkuv, bivdáv ja guolliv. Buoktje lav.
+Válldá vuodon åhpadusmihttomierijt.
+Vuodoæládusá li primæræládusá, industria ja teknologalasj dievnastusá.
+ietjas vuojnov vuogalasj láhkáj tjielggit
+ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit
+Sivvan lij guovllo lij "gålgge sámij " årromguovllo, mij galgaj sievvet jåhtålibme ittjij miededa æjggumriekáv åmastit.
+aktisasjbarggo gájbet buorre ja systemáhtalasj fágalasj vuodov, buorre guládallamvuogijt, ja dåhkkididdje lahkanimev, tjadáduvvam konsekvænta vuogijn.
+Vuoduj válldit listav dåbddåmerkaj.
+Máhttelis adnosuorge li iehtjádij siegen:
+Gæhttjala oadtjot såbadusáv æjgádij nav vaj sij aj máhtti ásadit muhtem sámegielak dåjmajt aktan oahppij, duola degu akti mánnuj.
+Hiebalasj pummpa gávnnu dálkasboargálin oasstet.
+Makkár oahppamvuoge váldeduvvi adnuj le ierit ietján tjanádum bájkálasj dilijda ja guovlo gielladilláj.
+Årnik
+Vuohke gåktu ållessjattuk mánáv vásstet ja duodas le viehka ájnas dasi gåktu mánná ietjas váset.
+Vuohke
+Infonuorra
+Julevsámegiella
+Riektá
+åvddålijguovlluj åvdedit avtalágásj riektájda ja
+Riektárijdo ma badjáni maŋŋel gå Finnmárkokommisjåvnnå le tjielgadam guovlov galggi sierra duobmoståvlå åvddåj låggŋiduvvat, gåhtjodum miehttseduobmoståvllån.
+Rievtesvuoda / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Rievtesvuoda aj tjanáduvvi suorgijda dagu giella, åhpadibme, varresvuohta ja kultuvrramujtoj háldadibme.
+Riektá má galggi gáhttit jut sáme galggi bessat ietjasa kultuvrav ja iellemvuogev bisodit váni ierit gártjeduvvat ja amástuvvat ietjasa duobddágijs.
+Riektá:
+Rievtesvuoda
+Rievtesvuoda:
+Rievtesvuoda
+Riektá iednegiellaj le vuodulasj almasjrievtesvuohta.
+Rievtesvuohta sámegielav anátjit doajmmá aj gå sebrudakstráffav ja gå prommillaprográmman oassálasstá.
+Riektá guosská sihke njálmálasj ja tjálalasj gatjálvisájda.
+Rievtesvuoda sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn le i. i. daj ájnnasamos rievtesvuodajs sáme álmmugij.
+- Rievtugis oassásijda?
+Rievtugis oassásijda?
+Jaskadus dal Vuojŋŋanis suv,
+Vuojŋalasj riektá li lága baktu mierredum ienemus rijkajn.
+Dárbbo l vuojŋadit
+Iesjgeŋga láhkáj li sámegielav åvdedam.
+Vuojtádalli ressursagilppusin
+Vuollelin vuoseduvvi máhtudakmihto oahppamplánas 4. dáses, ma tjoahkkáj doarjju njálmálasj guládallamav.
+Vuollelin tjuovvu gielladomednabuojkulvisá ma máhtti nannit giellaåhpadusáv sámegieloahppijda.
+Vuollelin tjuovvu oajvvádus ulmusj- ja ságastallamstasjåvnåkårtåjda majt oahppe dievddi.
+Merustaládum mávso vuollelin li fámon almulasj sujton ja priváhtta sujttovaddijn majn la såbadus lánndadikkijn.
+Vuolemus dásen le sadje áhkoj ja ádjáj gåvåjda ja namájda.
+Rájadusbágo skallujlåhkkijda
+Rájadus
+Rájadusgåhttjom
+ánodit ja åvddålijguovlluj viessomin rájaduvvat Jesus Kristusa oahppen.
+Vuolemus dásen le gåvåjda áhkojs ja ádjájs ja sijáj nammajda sadje.
+Vuolep dásen le sadje tjuorggamijda jali gåvåjda æjgádijs / åvdåstiddjes ja sijáj namájda.
+Máná gudi älla 18 jage ållim e galga adnet báhkkavuoledididdje dálkkasijt acetylsalicylsyrajn, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl.
+Máná vuollelin 18 jage ja gudi báhkan buolli e galga báhkkavuolediddje dálkkasijt bårråt acetylsalisyrajn, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl.
+Máná vuollelin 18 jage gudi báhkan buolli e galga bávtjasgiehpediddje ja báhkkavuolediddje dálkkasijt acetylsalicylsyrajn adnet, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl, jus dåktår ij la dav gåhttjum.
+Ij galgá dálkkasij dálkudit mánájt nuorabu gudát mános gudi báhkan buolli váni vuostak sujtujn aktavuodav válldemis.
+Mánájda vuollelin guokta jage ij goassak galga gåsåsdálkkasav vaddet åvddål vuostak la dåktårijn aktavuodav válldám.
+Vuollegis árvo, mij la dan oarre?
+Vuollegis árvo vuoset prostahtabårredávdda gávnnu, ihka vil val akta PSA-åtsådibme ij ållåsit máhttá dav ierittjuolldet.
+Vuollegis PSA-árvvo máhttá de aneduvvat mihttán tjuollamin lij buorre boados.
+Sámeednamrája vuollelin Gálás ja Duornus liegijn sáme mierreduvátji konsesjåvnåv (loabev) ällosujtujn jagev birra barggat.
+Inflammasjåvnnå la rubmaha vuohke ietjas suoddjit.
+Gárdij hábme, ma li soajttá anedum guhkep ájggegávdajn dålen, vuosedi åvddålijguovlluj ja geldulasj aktijvuodajda gåddebivddema ja ællosujto gaskan.
+Stuorra vuorddemusá Butenschøna nammadussaj
+Vuorde biebmoj majn li edna fibera desik mánná l ållu varres.
+Vuorrasap buolvva javlli siján le valjes báhkoboanndudahka ja árbbedábálasj sáme termajt máhtti.
+Skåvlåv ja åhpadusáv åvdedimsuorggen dahkat le danen mierredimen vaj sáme sebrudahka åvddånahttá sáme álmmuga visjåvnåj, ietjama vuorodimij ja ævtoj gáktuj.
+Ájggomusá ma målsudahkes láhkáj bærrájgæhttji sámij sajev álggoálmmugin ja unneplåhkoálmmugin.
+Oasse vuorodimijs dán årnigin le stuoráp tjalmostahttem ådådahkodåjmajn ma galggi oassálasstet åvddånahttemij sáme institusjåvnåjs ja arenajs dájdda- ja kulturåvddånbuktemij.
+vuorodit rijkalasj unneplågoj åvdeldimijt dahkat
+Duodden buktet sáme filmajda åvddånáhttemav ja buvtadimev, le sáme filmaj gaskostibme ja rahtjamusá mánáj ja nuoraj gáktuj vuorodum suorge.
+Bagádusá sámegiella vuostasjgiellan ja sámegiella nubbengiellan vierttiji vuoroduvvat.
+Nannimtjála
+Bargo vuostasj oassen galggá dagáduvvat artihkaltjoahkke ájggeguovddelis tiemájs areálla- ja biráspolitihkan.
+Vuostatjin de le guhkes dáhpe læhkám aktisasjbarggat ietjá suoma-ugralalasj giellasebrudagáj.
+Vuostatjin lij oajbbom gielav åvddånbuktet (d.d. kymrilaš bájkkenamájt rahtegalbajn ja kártajn) ja dan maŋŋela rievtesvuodajt adnet gielav juohkka sebrudaksuorgijn.
+/ Duosto mijáv ja mijá vattojt Jesusa namán.
+Duosto mijáv jáhtot milta juhte i avtanik hilgo guhti duv åhttså.
+Duosto NN:av duv fármmaj nåhkåmahtes gieresvuodajnat.
+Duosto suv duv ráfáj (+) ja vatte sunji Jesus Kristusa diehti ávvulis tjuodjelimev.
+vuosstájvállde
+Gå vuosteldip ekstremismav de válldep åvdåsvásstádusáv boahtteájges.
+Oajbbot værálda hæjosvuoda vuosstij.
+h.: Duosstut Härrá buorissjivnnjádusáv.
+Barggijn duostudagájn la sjávovälggogisvuohta.
+Duostudahka hähttu aj diedojt oadtjot ájge bále jus la vihke tsåhkekláffajn, tsåhkevihke riegádimes jali dahkokláffa Sämmi l aj jus la årrum bakteriainfeksjåvnnå tsåhkekláffajn.
+Vuostatja gudi Jesusij jáhkkin ristagissan nabdeduvvin, Kristus namá diehti.
+Vuostasj biejve låhpadibme.
+Vuostasj biejvijn ja gitta vahkkuj máhttá báktjit, vargga degu läjbbombáktjasa.
+Vuostasj dásen konvensjåvnnåoajvvadusáv gehtjadi, ja åvdåstiddje ietjasa vuojnojt åvdedi juohkka kapihttalij ja artihkkalij.
+Ådå testamænnta vuostasj bále prienntiduváj nuorttasámegiellaj jagen 1840.
+Vuostasj bále åvddåla gávnnuji muhtem ássje majt galggá ájádallat ja muhtem ássjijt máhttá aj hárjjidallat.
+Vuostasj giellabiesse lij Mittådalenin 2008.
+Vuostasjgiella: Njálmálasj, jali aj tjálalasj oajvvegiella.
+Vuostasj girje sámegiellaj båhtin 1600-lågon. 1600-1700-lågon tjállin sæmmi bokstávaj sámegiellaj dagu dárogiellaj.
+Vuostasj gålmå budáj sisadno le almatjij aktijvuohta Jubmelijn.
+Vuostasj gudán ruvtojn galggi sáme åvdepnamá ja maŋepnamá.
+Vuostasj jage vuodojt oahppá, nuppe jage tjiegŋalup åhpadusáv oadtju.
+Vuostasj lávkke buorre argumentajda le máhtti, tjielggi SNPN jådediddje Sagka Marie Danielsen.
+Vuostasj lávkke bargon le oadtjot guovlojt tjáledum vuona oajvvadussaj væráltárbbelisstaj (tentatijvva lissta).
+Vuostasj dahko Åvdebut agev mannin njuolgga härrá lusi gå soames jámij.
+ma vieledibá vuostasj kodisillav rádjátráktahtajda gålgådismáno 7. ja 18. b. 1751, mij duodas sámij riektáv älojisá nuppe rijkkaj jåhtet ja danna rievtesvuodajt ávkkit dålusj árbbedábij milta,
+Vuostasj sáme báhppa, Anders Porsanger, jårggålij åsijt Ådå testamentas nuorttasámegiellaj.
+Ienemusájn li vuostasj seksuálalasj vásádus ietjajnis.
+Vuostasj váhko galggi juohkka tijma klássa ja skåvlå namájt njálmálattjat hárjjidallat.
+Vuostatjin dajnas gå åhpaduspolitihkka le ájnas sáme sebrudahkaj ja sebrudak- ja máhtudakháhkuhibmáj dálla ja boahtte ájggáj.
+Vuostatjin hæhttuji máná iesj oadtjot ájgev ganugit jali ulmutjahttemav rievddat.
+Vuostatjin álggá digge vierredahkke vuosstij.
+Vuostasj bargon sierraláhkáj vuojnnep man ájnnasa mánájgárde li læhkám gå viehka buoragit li vuorbástuvvam māori giela ælláskahttemijn Aotearoan / New Zealandan.
+vuosteldittjat rijkalasj unneplågoj nuppástallamav ja rasjesvuodav
+Vuodnaguollimnammadus galggá nannit vuodnaguollimij háldadusáv sierra dettujn sáme dábijda.
+Vuodnaguollimnammadus nammaduvvam / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Vuodnaguollimnammadus nammaduvvam
+Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa nammaduvvi gitta guovte jahkáj ájgen ja sij válljiji ietja ietjasa jådediddjev.
+- Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa ájrasti guhtik aktu ja tjoahkkáj buorre ja ájnas máhttudagájt mij gullu guollimijda, háldadimijda ja sebrudahkaj.
+Vuovden åvddån ienep årro ällosujtto, vuovddeällosujtto.
+Miehttse julevsámegiella (Gällivare, Serri ja Udtja Svierigin).
+Vuobddemálkkudak dåjma (åhttse baseridum)
+Várjjat Siidavuordedahtte boahtá Vuona båddåsasj lisstaj dá jage, ja barggo nominasjåvnnåprosessajn væráltárbbelisstaj ruvva álgaduvvá.
+Guhtik vuorov máhtti sij dahkat guhtik gárgadisáv.
+Giella
+Vebbaåtsålvis
+Wencke Brennas girjje Samene i rettssystemet mij bådij jagen 2005 buktá ådå máhtov makta sámegiella Finnmárko riektásysteman aneduvvá ja majt sáme dile birra ájádalli.
+internæhttavuodok leksikåvnåv moatten unneplågo gielaj badjel.
+WIPO / GRTKF / IGC barggo hæhttu gehtjaduvvat aktan ietjá forumij bargojn ja juo sajájduvvam rijkajgasskasasj njuolgadusáj, ierit ietján CBD ja dasi gullevasj Nagoya-protokolla ja FAO-sjiehtadus sjaddogenehtalasj ressursa biebmo ja ednambargo gáktuj.
+WIPO aktijvuodan sjiehtadalli dálla stáhtajgasskasasj nammadusán lágalasj tjadne sjiehtadusájn rijkajgasskasasj dásen mij guosská dahkkeriektájda, genehtalasj valljudagájda, árbbediedojda ja álmmukdábijda (WIPO / GRTKF / IGC).
+www.diggi.no le næhttasadje nuorra ulmutjijda gudi sihti ienebuv oahppat sámedikke ja sámepolitihka birra Vuostatjin galggá jåksåt nuorajt jienastimálldarin, ja iehtjádijt gejn le dárbbo vuodo diedojs politihkalasj vuogádusá birra.
+Davvesámegiellaj:
+www.infonuorra.no le diehtojuohkemfálaldahka sáme nuorajda.
+www.nav.no le Vuona stuorámus næhttasadje ja oajvvekanálla diehtojuohkemij barggo- ja álkkádusdievnastusájda gulluji.
+xcng mij aj le gåvåjt vaddám.
+Ulmmen sierra oasstemårnigijn sáme girjálasjvuodan le arvusmahttet sáme girjálasjvuohta sjaddá ienep sadjihin, ja sihkarasstet nav vaj nuoges sáme girje buorre kvalitehtajn ålgusbåhti.
+Ytreberg lij akta guovte dájddárijs gudi vuojtijga dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv.
+Asstoájgen ij le hieredis aktijvalasj årrot.
+Ž Ale nievret åvdep barggovaddij / barggorádnaj jali bargosaje birra sáhkada.
+Ž Spieleda gus korpsan jali le gus roattotjiektjamsäbrraj oasálasj?
+nammadit guhti doajmmá luohtádusulmutjin
+Ž Skåvlå majt la tjádádum ja eksámajt majt la válldám joarkkaslåvlå rájes.
+kandidáhta galggi tjáleduvvat åvddånamájn, maŋepnamájn ja riegádimjagijn, ja soajttá aj virgijn ja årromsajijn
+kandidáhta máhtti dåssju tjuodtjot avtan listan sámedikkeválggaj
+Ž Maná hivsigin - jasskavuoda diehti.
+tjáledum namáj binnemusát aktse válljidahtte kandidáhtaj guovlon.
+Ž Galles barggi åssudagán gånnå bargov åtsåv?
+Ž Gárvvuna åhtsåm bargo milta.
+Ž Gejt iejvvip subttsasin?
+Ž Gej soajttá sæmmi lágásj åtsådallama dagu Maria ja Josef uddni?
+Ž Goassa mierredihpit gut bálggiduvvá?
+Ž Goassa máhtá álgget?
+Ž Gulldala ja ájádalá gatjálvisájt åvddål gå vássteda.
+Ž Ij dárbaha gatjálvisájt vásstedit jus ájgo iesselissan sjaddat, makkir jáhkkudahka, jali makkir seksuálalasj vuohke dujna le.
+Ž Guhkep mano Ž Åskeldimdåjma Ž Sebrulasjvuohta siebrijn Ž Dåjma skåvlån ja ásstoájgen Ž Budáldusá, sierralágásj berustime Ž Referensa jus aná.
+Ž Árvvedahtte dån le balon, valla gudi bievde nuppe bielen tjåhkkåhi li iemelágásj ulmutja.
+Ž Le gus diján sisŋásjåhpadus?
+Ž Le gus mánnágähttje sijdaráddnájda / viehkeda áhkov muottagav guoajvvot dálvijt?
+nammadit guoskavasj belludagáv / organisasjåvnåv bajelttjállagin
+Ž Le gus scoutaoajvve jali vuojadimhárjjidalle årrum?
+Ž Le gus oahppijráden sebrulasj, le gus säbrram OD:av ásadit?
+liehket binnemusát 40 prosenta åvdåstibme juohkka sjierves
+liehket namma luohtádusulmutjijn ja sadjásasjåvdåstiddjijn dajs gudi li lisstaoajvvadusáv vuollájtjállám
+Ž Majt ásstoájgen dagá?
+Ž Majt oadtjop diehtet Maria birra?
+Ž Mij jáhká soajttá ienemus hásstalussan sjaddat gå galggá nuorran æjgádin sjaddat?
+Ž Álmmudusán tjuottjoj " muhtem mano vierttiji märostuvvat ". Majt dat javllá práktihkalattjat?
+Ž Majt ieŋŋgil Jubmela birra javllá?
+Ž Majt máhttep dahkat nuoraj åvdås gudi æjgádin sjaddaba?
+Ž Makkir berustime li dujna?
+Ž Majt bálkkán vuordá?
+Ž Mij le dán tevsta sisadno?
+Ž Mij le Maria måråj dasi majt ieŋŋgil subtsas?
+Ž Gåktu nuora gudi uddni iesselissan sjaddi vuosstáj váldeduvvi?
+ŽGåktu beras lulujin nuorra næjtso ja báhtja gudi æjgádin sjaddaba, vuosstáj váldeduvvat?
+Ž Ma li duv buorre biele / nievres biele?
+Ž Makkir tiemá li fáddan tevstan?
+Ž Majt usjudalá gå tevstav lågå?
+Ž Majt ieŋŋgil Mariaj javllá?
+Ž Gåktu diertjestimev / lájtov / mierredimájgijt gierda?
+Ž Gåktu lulu duv barggovádde / åhpadiddje / duv barggorádna duv gåvvit?
+Ž Gåktu jáhká le æjgádin sjaddat lågenanjagágin?
+Ž Gåktu jáhká le iesselissan sjaddat stuoves gasskavuoda ålggolin?
+Ž Makkár le barggobiros?
+Ž Majt usjudalá dan birra gå muhtem nuora hasoduvvi tsuovkkanittjat?
+Ž Gåktu máhtti nuora gudi æjgádin sjaddi vásedit Jubmel le sijá siegen, dagu Jubmel lij Maria ja Josefa siegen?
+Ž Barggovadden le dunji vuodon positijvalasj miella.
+nammadit dát guosská sámedikkeválgav
+aktisasjlistajn máhtti aj liehket diedo gåsi kandidáhtta gullu
+Ž Gárveda ietjat jus nubbeságájdahttemij gåhtjoduvá.
+Ž Máhttebihtit gus munji binnáv doajmmaháme birra giehttot?
+Ž Militerra Ž Bargo (ållesájgge / bielleájgge) Ž Kursa Ž Máhtudahka amásgielajn.
+Ž Åvdemusát; åro ietjatláhkáj ja váges.