diff --git "a/bitext/smj-no/train/train.smj" "b/bitext/smj-no/train/train.smj"
new file mode 100644--- /dev/null
+++ "b/bitext/smj-no/train/train.smj"
@@ -0,0 +1,10925 @@
+1000 kulturmujto registreriduvvam Balsfjorda ja Hámmárfesta gaksan
+10.15 Vuona Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo
+10.30 Eino Koponen: Prinsihpa giellasuodjalimbargon ja hiebadibme gålldåsámegiellaj
+Javllamánno 10.b Namma: Melissa Annie Fofonoff Man vuoras: 17 Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: Oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Mån lav ávon, ja ávvudaláv javlajda
+10 giellaguovdátja
+11.10 Johanna Ijäs: Tjoahkkájbiejadum bágo nuorttasámegielan ja daj tjállemvuohke
+11.50 Sáme Åhpadusguovdátja sámemusihka oahppij vuosádus auditåvrån
+11,5 millijåvnå vávtajda ja sihkarasstemij danen gå ienep teknihkalasj installasjåvnå galggi ráddidushuodnahijn ja Ålggorijkadepartementan.
+Javllamánno 11.b Namma: Emmi Alette Danielsen Áldar: 17 år Årromsadje: Røros Barggo: Gjøsvika sykehjem, Vitus apotek Røros ja duodden lav ållesájge varresvuohtabarggen Rørosa joarkkaskåvlån.
+Moarmesmáno 11. biejve 2005 vuollájtjálijga dallusj sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde Erna Solberg ja dallusj sámedikkepresidænnta Sven-Roald Nystø sjiehtadusáv barggovuogij birra rádádallamijn stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan.
+Gålgådismáno 11.biejve Sámedikke ådå nielje jage gávdda rabáduvvá.
+120 000 kråvnå sáme giellabálkkáj Sáme giellabálkká Gållegiella juogeduvvá fert nuppe jage, ja Nuorttarijkaj sáme ássjij ámmátorgádna dáv bálkkáv juogat.
+Javllamánno 12.b Namma: Silje Somby Man vuoras: 17 Årromsadje: Alta, boadáv Guovddagæjnos Barggo: Giellaåvdåstiddje, joarkkaskåvllåoahppe Gåktu le miella uddni: Lev ávon gå vijmak la javllamánno.
+Jagen 2000 tjadádij dallusj Sáme giellaráde guoradallamav mij merustaláj galles sámegielav bukti juokkirak dásen Vuonan.
+12 Lullisámeguovlu/Sørsameområdet
+12 millijåvnå kråvnå diehtosihkarvuohtaj.
+13.30 Petter Morottaja: Gåktu bisodit Anára sámegielav?
+13890 ulmutja lidjin tjáledum Sámedikke jienastuslåhkuj Sámediggeválgan jagen 2009.
+Javllamánno 13.b Namma: Helge Aslaksen Ravna Áldar: 20 Årromsadje: Oslo Barggo: Jussastudænnta ja pikkolo Gåktu le miella uddni: Mujna le dåbmaris biejvve låhkåmsálan, ja adnet lav viehka vissjal.
+Moarmesmáno 14.biejve ájttsin Nordlánda fylkasuohkan ja Sámedigge jut soames la råggåm birrusij 80 rájge suodjaluvvam kulturmujton Kalleholmenin Vågana suohkanin.
+15,1 millijåvnå ådå váksjumguovdátjij.
+Bårggemáno 15. biejve svahtjá dan diehti ádjájuoksaslávggá, mij la ájnas gåvåstahka homofijlaj rievtesvuohta- ja identitehttarahtjamusán, Sámedikke huodnaha ålggolin Karásjjågån.
+Javllamánno 15.b Namma: Viktor Inge Paulsen Áldar: 21 Årromsadje: Ájluokta (Divtasvuodna) Barggo: Sámediggeájras Gåktu le miella uddni: Viehka vájbbam, valla mássjel ja sihkar allasim.
+Javllamánno 16.b Namma: Tuva Svendsen Áldar: 19 Årromsadje: Karasjok/Tromsø Barggo: Studeriv Gåktu le miella uddni: Jur uddni lav vehik diertjeguddamin.
+16 millijåvnå kråvnå lasedum juollodibmen Barentswatchaj.
+Javllamánno 17.b Namma: Ellen-Sara Sparrok Áldar: 16 Årromsadje: Aarborte Mån lav studænnta.
+1,85 milliåvnå doarjjan oarjjel- ja julevsáme gielladåjmajda
+Javllamánno 18.b Namma: Jon-Christer Mudenia Áldar: 18 år Årromsadje: Gárdat, Dænon Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Ávvudaláv gå buktá ållo muohttagav vaj máhtáv skuvterav luovvit ja mannat mæhttsáj.
+Javllamánno 19.b Namma: Maja Søøfe Larsen Áldar: 18 år Årromsadje: Snåase Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Uddni lav ávon, dajna gå le vijmak javllamánno ja javla lahkani.
+19:es oadtju gisjugisvuoda libjjáv.
+19 gisjugisvuoda libjjáv oadtju - regjeringen.no
+1) Bivnos viddnudagájda vuodoæládusájn.
+1. Mánájgárde árvvovuodo
+Javllamánno 1.b Namma: Inger Máret Ánne Eira Man vuoras: 24 jage Årromsadje: Tromsø Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Buorre mielan dajna gå eksábmadiertjeguddama li vássám ruvva ja javlla le lahkanime!:)
+1. Ådå láhkamærrádus dåhkkiduvvá mij lága baktu nanni guollimriektáv oassálasstemlága § 21:n: Hieredimij dagá ma vuostasj lahtasin li mierredum, le ulmutjijn gudi årru Finnmárkon, Nuortta-Råmsån ja ietjá suohkanijn Råmsån ja Nordlándan ietján gånnå li árbbedábálasj merrasáme guovlo riektá guollit játtiv, sájdev ja juvsov jnv. Dábálasj guollimvædtsagij ja ja jus guollár æjggu mærkkatjáledum vantsav vuollel 11 mehtera ja ietján ållidahttá gájbbádusájt guollárlåhkuj tjáledit.
+1. Soajttá gávnná ietjá sivájt mujtodisvuohtaj degu depresjåvnnå, sjattalvisá, infeksjåvnå ja dálkkasij vájkkudusá, ma máhtti giehtadaláduvvat.
+1. Gå familljarádáj gárvedihpit ja dav tjadádihpit oadtjobihtit diedojt majt merkaj biebbmoæjágadin liehket.
+1. Bagádalle sisadno ja ulmme
+Ådåjakmáno 1. biejve rájes biejaduváj gájbbádus barggoájge binnedibmáj 40 prosentas 50 prosænntaj gå sierranjuolgadusá fámoduhteduvvim ma ruhtahiede ájge doajmmin.
+1. oahppapládna sámegiella vuostasjgiellan 1 oahppopládna dárogiella oahppijda gejn le sámegiella vuostasjgiellan oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan.
+1. Åhtsåmrievtesvuohta le minerállalágan kvalitatijvalattjat gartjeduvvam åvdep njuolgadustjoahkke gáktuj, dajnas gå åhtsåma e galga buktet vahágijt.
+1) Dábálasj bagádusá álmmugij
+1. Guoradallam Gå PP-dievnastus vuosedimev oadtju, de le dábálasj gullat masi æjgáda, aktan mánájgárdde ja skåvllå viehkev ádnu.
+2012 jahke le vuostasj jahke gå Divvun le ålles dåjman Tråmså universitehtan.
+2012 le maŋemus jahke oahppij skåvlån, danen hæjttá suohkan skåvlåv dåjmadit tjavtja rájes.
+- Jahke 2013 le nasjonála giellajahke, ja de le navti stuorra ávvo almodit sámedikkeráde budsjehta baktu oajvvat ruhtadårjav guokta ådå sáme giellaguovdátjijda.
+204 dájs barggi mediajn, 110 barggi muhtem dájdalasj bargujn, 228 ulmutja barggi kultuvrraåvddånbuktemijn, d.d. dávvervuorkán ja girjjevuorkán barggi, ja 52 ulmutja barggi dájddaåhpadimijn kulturskåvlån jali muodugasj bargujn.
+Javllamánno 20.b Namma: Ánne Márget Somby Áldar: 17 Årromsadje: Báhkiljohka Barggo: Manáv skåvlåv Gåktu le miella uddni: vehik vájbbam, vijmak bierjjedahka
+Javllamánno 22.b Namma: Hilje Kristoffer Jåma Áldar: 17 Årromsadje: Raavrevihke Barggo: Låhkåmin lav varresvuohtafáhkabarggen Kråangken jåarhkeskuvle, ja bargav vehik skihppijsijdan.
+Javllamánno 23.b Namma: Linn Birgitte Njuolla Áldar: 16 jage Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Buorak, ávvudalá ålov javlajda!
+Javllamánno 24.b Namma: Mikkel Rasmus Logje Årromsadje: Láhpoluoppal/ Guovdageaidnu Áldar: 22 Barggo: Åhpadiddjeskåvllåoahppe Gåktu le miella uddni?
+Snjuktjamáno 25.b. - Márjjábiejvve, dålusj sáme bassebiejvve
+Juohkka jage basádismáno 25. biejve mujttádahteduvvá rijkajgasskasasj biejvven vahágahttema vuosstij nissunij ja álgadibmen rijkajgasskasasj AN-kampánnjaj.
+291 millijåvnå lijggegålojda Ráddidushuodnahijda
+2) Bivnos guossijda.
+2. Jus familljaráde guorras jut nágina máná berrahin jali værmádagán sihti biebbmoæjgádin sjaddat ja mánájsuodjalus dav hiebalasj tjoavddusin gávnná, de hæhttubihtit dåhkkiduvvat.
+Javllamánno 2.b Namma: Ina-Theres Sparrok Man vuoras: 18 jage Årromsadje: Smalåsen Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Uddni lav ajtu niddo buorre mielan:D
+2. Merraresursalága 11. Paragráffaj mierreduvvá sierra dættodimmærrádus: Daj guovloj gáktuj majda oassálasstemlága § 21 maŋemus ladás guosská, gå mera villda resursa kvåvtå juolloduvvi, ja gå dá resursa ietján reguleriduvvi, de galggá sierraláhkáj sáme anov dættodit ja majt adno sáme bájkijda mierkki.
+2.oahppopládna sámegielan vuostasjgielan- sámegiella 1 oahppopládna dárogielan (nasjåvnålasj) Guokta vuostasjgiela.
+2. Muhtem demænssasymptåvmåjt la vejulasj giehtadallat, degu tjalmmegæjdo, ballo ja depressijva symptåvmå.
+2. Gåktu bargge máhtti vuogas psykososiála birrasa vuoksjuj barggat 3. Gasskavuohta ja aktijvuohta mánáj gaskan
+2. Ássjediehtte árvustallam/ráde Guoradallama milta PP-dievnastus ássjev árvustallá (tjálalasj rapportta) ja vaddá rádev juogu de mánájgárdde- jali oahppodilev hiebadit máná/oahppe ævtoj milta.
+2) Dunji guhti la vádálasj dilen
+2. Guoradallamrievtesvuohta minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot gájbbet stáhtas loabev (§13).
+2. Doajmmaguovllo Rádádallamvuoge gulluji ráddidussaj, departementajda, direktoráhtajda ja ietjá vuollásasj dåjmajda.
+30 millijåvnå kråvnå aktisasj plattformaj digitála guládallamij háldadusájn.
+32,6 millijåvnå NorCERT åvddånahttemij.
+39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage.
+3. Gájka gudi sihti biebbmosijddan sjaddat hæhttuji biebbmosijddakursav tjadádit.
+Javllamánno 3.b Namma: Risten Gutnel Guttorm Eira/ Áilen Nigá Dávvet Ásllaga Risten Gutnel Man vuoras: 24 jage Årromsadje: Karasjok Barggo: 4. jages åhpadiddjestudænnta Gåktu le miella uddni: Dálla lav tjállemin sijddaeksámav mij galggá sisi 16. dán máno, ja ávvudaláv aj javlajda.
+3. Njuolgadustjálan mierreduvvá gielldet stuorra vantsajt vuonaj sinna guollmis: Dåssje vuollel 15 mehtera guhkkusasj vantsa ma dábálasj vædtsagij guolliji bessi mierredum vuodnalinjaj sisbielen guollit.
+3. Diehto ● Stáhtalasj oajválattja galggi vaddet diedalasj diedov ássjijn ma vuordedahtte máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja guoskavasj dilij birra divna dásijn ássjegiehtadallamin.
+3. Muhtem dálkkasa soajtti hiehpi gå galggá buoredit muhtem demænssasymptåvmåjt jali ådå vuojŋŋamslágajt hieredit.
+3. Tjuovvolibme PP-dievnastus máhttá tjuovvolit rádij/bagádallama baktu æjgádijda, mánájgárdij barggijda ja skåvlå åhpadiddjijda.
+3. Gasskavuoda ja aktijvuohta mánáj gaskan
+3) Dån guhti la vieddje, valla la årrum SIJDDAKARANTIENAN ræjso maŋŋela, jali jus la lahkavuohta ulmutjijn gænna l covid-19.
+3. Ávkástallamrievtevuohta minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot vatteduvvá åhtsåma baktu dasi gænna le Guoradallamrievtesvuohta buoremus vuorrodimijn ja guhti máhtti jáhkedahttet ávkástallamárvulasj minerála guoradallambájken gávnnuji (§ 29).
+-420 kV strávvelinnja le stuorra ja vijdes ásadus.
+4. Mánáj oassálasstem
+Javllamánno 4.b Namma: Naima Khan Nergård Álldar: Jur dävddám 18 Årrumsadje: Jielleváren, Svieriga bielen Barggo: Lågåv muv goalmát jáge joarkkaskåvlån Gåk dåbddo la uddni: Anáv ållo dahkamusá valla ietján lav ávon
+4. Finnmárkolága § 29 ådå nuppe lahtasin mierreduvvá gåktu bájkálasj histåvrålasj riektájt kárttit ja dåhkkidit: Kommisjåvnnå máhttá aj tjielgadit ájnegis ja aktisasjriektágájbbádusájt guollimsajijda Finnmárko merra- ja vuodnaguovlojn majt nasjonála riektá vuodon le háhkudam Dát mærrádus le Merragáddeguolástusnammadusá finnmárkoguollimlága § 13 oajvvadusá ja Sámeriektájuogos 2 oajvvadusá tjuovvolibme.
+4. Álkkebun sjaddá riekta diedojt vaddet ulmutjijda demensajn ja sijá lagámusájda.
+4. Doajmmakonsesjåvnnå Minerálajháldadime direktoráhtas gájbbeduvvá ávkástallat minerálajt ienebut gå 10.000 m3 suohkadis.
+4. Beraj- jali værmádakbiebbmosijdda la sijdda sæmmi láhkáj dagu ietjá biebbmosijda.
+4. Almulasjvuohta ● Diehto mij juogeduvvá stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan rádádallamin ij agev dárbaha liehket almulasj, valla dåssju jus gávnnu loahpádus dási.
+4) Dunji VUOJŊADAKINFEKSJÅVNÅJN valla ij vuoseda covid-19 virusav
+§ 5-4 Sierraåhpadime mærrádusáj ássjegiehtadallam
+§ 5-6 Pedagoga-psykologa dievnastus
+§ 5-7 Sierrapedagoga viehkke åvddål skåvllåj le álggám
+Javllamánno 5.b Namma: Ánde Trosten Man vuoras: 23 Årromsadje: Deatnu Barggo: Sadjásasj/studænnta Gåktu le miella uddni: Ihkeva buorre!
+5. Merraresursalága § 8b baktu mierreduvvá sáme oassálasstem resursaj háldadijn: Departemennta máhttá aktisasj Finnmárko, Råmså ja Nordlánda vuodnaguolástus-nammadusáv ásadit, jali juohkka fylkkaj sierra nammadusáv.
+5. Stuoves tjåhkanime ● Stuoves biellejahkásasj politihkalasj tjåhkanime galggi ásaduvvat sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde ja Sámedikkepresidenta gaskan.
+5. Biebbmoæjgáda máná berrahis ja værmádagás galggi tjuovvoluvvat suohkana mánájsuodjalusdievnastusás sæmmi láhkáj dagu ietjá biebbmosijda ja oadtju åbbålasj bagádallamav.
+5. Ulmutja demensajn ja sijáj lagámusá vissása sjaddi jus jáhkki demænssa la, ja ihkap sjaddá álkkep árggabiejvev plánit.
+5. Aktisasjbarggo sijda ja mánájgárde gaskan
+5. Sosiála máhtto
+5. Sosiála máhtto
+6. Guládallamijn ja gielajn barggat
+Javllamánno 6.b Namma: Inga Maja Eira Hætta Man vuoras: 17 Årromsadje: Áltá Barggo: Áltá joarkkaskåvllå Gåktu le miella uddni: Lev nav ávon, gå vijmak la javllamánno!
+6. Sjaddá álkkep birrasij dilev dádjadit, navti váj ulmusj demensajn ja lagámusá oadtju doarjjagav familjas ja værmástagás ja hiebaduvvam varresvuohta- ja huksofálaldagáv.
+6. Oassálasstemláhkaj ådå mærrádus mierreduvvá: Láhka galggá aneduvvat álmmukriektá álggoálmmugij ja unneplågoálmmugij njuolgadusáj milta.
+Guovvamáno 6.biejve 1917 álgij vuostasj vuostasj sáme rijkatjåhkanibme, álgadum ællosámenissunis Elsa Laula Renberg.
+Guovvamano 6. biejvve le diehttelis mihásvuoda biejvve, valla sæmmi ålov aktisasjvuoda biejvve, moattevuodajn ja valjesvuohtaj,
+Guovvamáno 6. biejvve la almulasj slávggimbiejvve Vuonan.
+Guovvamáno 6. biejvve la Sámij álmmukbiejvve.
+6. Gájkkásasj mærrádusá rádádallamvuogij birra ● Rádádallama Sámedikkijn galggi tjadáduvvat jáhkkogisát ja ulmijn oajvvadum dåjmajt semadit.
+Gå lij åvdep vahko 75-jage dat rájes gå Finnmárkko bessaj soades ja doaros, de mån ájádallagåhtiv ájggeperspektijvav dålutjij ja åvddålijguovlluj.
+77 oahppe oadtju åhpadusáv julevsámegiellaj;
+79 oahppe oadtjun åhpadusáv julevsámegiellaj;
+7. Mánájgárdde pedagogihkalasj doajmman
+Javllamánno 7.b Namma: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Man vuoras: 19 Årromsadje: Oslo/Skáne Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja bargál
+7. Dåjma galggi jåhtuj biejaduvvat váj guolástusriektáj ja merrasáme kultuvra dættodibmáj boahtá dárkkelap sisadno.
+Bájkkenammaláhka (1990) galggá bærrájgæhttjat jut sáme bájkkenamá li nasjonála njuolgadusáj ja rijkajgasskasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta.
+800 máná ja nuora ålles Finnmárkos ja Frankrijkas li juo sáddim gåvåjt dájddaprosjæktaj mij åvddåla le Frankrijkan læhkám dájddárguoktá Josée Coquelin ja Laila Kolostyák baktu.
+800 guossididdje ålles væráldis båhti nuortas oassálastátjit "rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánssa álggoálmmugij væráltkonferánssaj".
+8. Mánájgárde barggovuoge
+Javllamánno 8.b Namma: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Man vuoras: 25 Årromsadje: Guovddagæjnno/Råmsså Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja dudálasj
+Moarmesmáno 8. biejvve le Vuona friddjabessambiejvve.
+Moarmesmáno 8. biejvve beras luluj agev liehket mihás biejvve ietjama rijkatja histåvrån.
+8. Aktisasjbarggo mánájgárde ja sijda gaskan
+8. Aktisasjbarggo mánájgárde ja sijda gaskan
+90 millijåvnå kråvnå IKT-dåjmajda varrresvuohta- ja huksosuorggáj.
+Bårggemáno 9. Biejvve le AN:a rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve.
+Bårggemáno 9.b. - AN rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve
+9. Mánájgárde fáhkasuorge
+Javllamánno 9.b Namma: Sara Mariell Anti Man vuoras: 17 Årromsadje: Kárásjjåhkå Barggo: Studænnta Gåktu l miella uddni: Uddni lav sieldes ávon!
+9. Rádádallama ietjá guoskavasj sáme berustiddjij ● Ássjijn gånnå stáhtta ájggu rádádallat sáme bájkálasj sebrudagáj ja/jali sierra sáme berustiddjij gudi máhtti njuolgga vájkkuduvvat láhkaásadimes jali dåjmajs, galggá stáhtta nav árrat gå máhttelis diededit makkir berustiddje/organisasjåvnå stáhtta miejnni ássje vájkkut, ja rádádallat jus galggá sijáv aktan tjadnat Sámedikke rádádallamprosessaj.
+9. Barggij aktisasjbarggo buorre mánájgárddebirrasa gáktuj
+Danen le gielajn dåjmalattjat ja systemáhtalattjat barggat mánájgárden buorre strategija vaj gasskavuodajt ja vuogas ja mássjke dis aktijvuodav åttjut mánáj gaskan gå li aktan ståhkamin.
+- Nissunij ja ålmmåj dásseárvo vuoksjuj barggat le álu guhkesájggásasj barggo mij gájbbet sihke gierddisvuodav ja duosstelisvuodav.
+Åarjelhsaemien Teatere/sydsamisk teater le ájnas nannitjit oarjjelsáme kultuvrav, gielav, identitehtav ja iesjdåbdov.
+Aasrud oassálastij ávvudallamij Tråmsån videovarrudagá baktu sidjij gudi lidjin Tråmså universitehtan.
+Aasrud javllá aj ráddidus le mierredam stáhtta iesj, suohkana sajen, galggá ráddiduskvartála plánav åvddånahttet.
+Oajbbot værálda hæjosvuoda vuosstij.
+Labudit mujtojt båktå, ja dålusj tjehpudagá åvddån båhti oahpes dilijn, degu gå dájgev nuoddi, guolbev såbas, slihturijt sujtti jali ihkap dánssu.
+Væhkádallat vaj divna máná gudi li mánájgárdijn oadtju buorre mánnávuodav gånnå soapptsu, rádnastalli ja ståhki, le ájnas.
+Ájnegisáj iesjdåbdduj, mentála varresvuohtaj ja iehtjádij aktijvuohtaj le ájnas jut iehtjáda dádjadi suv ájggomusájt juogu dal li bágoj jali rumájgielajn javladuvvam.
+Sáme bájkkenamájt galbajn adnet (bájkkenammagalbajn ja rahtevuosedimgalbajn) le ájnnasin sáme gielav ja sáme sadjihimev åvddånbuktet.
+ACIA le guoradallam gånnå da gáktsa arktalasj lánda - Canada, Danmárkko, Suobma, Islánnda, Vuodna, Ruossja, Svierik ja USA - li vijddát guoradallam ja analyserim makkir vájkkudusá soajtti Arktisa birrasij ja sebrudagájda.
+ACIA-guoradallam le dættodam álggoálmmugij diedov ávkkit, ja dajt dutkambåhtusij aktidit.
+SPR:a baktu dåjmalattjat oassálasstet EU:a álggoálmmukássjij bargguj.
+Háldadusá åvdåsvásstádus ja dahkamus la dievnastit politihkalasj dásev, ja vájkkudit sáme kultuvra, gielaj ja sebrudakiellema suodjalibmáj ja åvdedibmáj.
+Boadáv vas ruopptot, dav dal dieda.
+Ásadit oarjjelsáme ådåskanálav máhttá liehket ájnas nannitjit oarjjelsámegielav bæjválasj giellan, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Sámedigge sihtá: Ásadit lágajt sámij ájnegis ja aktisasj riektáj kárttima ja identifiserima gáktuj árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin.
+Ráddnan sjaddat ja bissot le ájnas oasse sosialiserimprosessas ja nievres åvddånahttemav hieret. Muhtem máná javlli siján ælla ståhkamrádna mánájgárden.
+Danen le ájnas årnigav guoradallat váj gávnná gåktu máhttá årnigav buoredit, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Demensajn viessot mierkki alvos rievddama iellemin.
+Diagnosav oadtjot
+Åttjudit ienep barggosajijt sáme kultuvrraæládusájda
+Ållu konkriehta árvvalusájt oadtjot man láhkáj lágav luluj rievddaduvvat álkkebun dahká dåjmalattjat Stuorradikke gáktuj barggat dárbulasj láhkarievddadimprosessa gáktuj, javllá VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma.
+-Oadtjot ruoptus goabddáv la symbåvlålattjat oalle ájnas.
+Barggoiellemij bessat aneduvvá stuorra hásstalussan ienemusoassáj.
+Dåbddåt liekkosvuodav ja galmmasav, ståffajt, ráffijt ja diedon tjuoma baktu gå duohtat dávk mujtojt buktá ja buorre dåbdojt.
+Tjuovvot areállaháldadimev lájttálisát ja vuosteldimfábmudagáv adnet sáme kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav nannitjit
+Bælostit dákkir berustimijt muhttijn dåbddu duodde fámmban.
+Dáv vuosteldimev gåvvidit æládus- ja åvddånahttemvasjulattjan bigot ij dåssju ráddjidum dádjadusáv mij la sebrudakåvddånahttem, valla aj vádna dádjadusáv sáme rievtesvuodas ja ma li sáme kultuvra vuodon.
+Åvddånbuktet jut Sámedigge la dat mij gássjelisvuodajt minerállaæládussaj buktá, la tjævto boasstot.
+Åvdedit guoradallamijt: Álgadit máhttelisvuodajt lasse guoradallamijda ma åvdedi sáme mánájgárdij guoradallamdárbojt.
+Åvdedit sáme mánájgárddeåhpadiddjeåhpav: Sirddet prosjevta árvvalusájt ja båhtusijt boahtte��jge sáme mánájgárddefálaldagájda buorren.
+Mánájda vaddet vejulasjvuodav huvsov vuosstáj válldet ja vaddet le sosiála máhto vuodo ja le ájnas oassen iellemájge oahppamis.
+Divvot dav mij la tsuovkkanam gájbbet lasedum ratjástimijt goappátjaga Sámedikkes ja Vuona oajválattjajs.
+Tsiekkadusájt oahpásmahttet nanni bihtámsáme iesjdåbdov, javllá Keskitalo, guhti vássám duorastagá rabáj konferánsav jur bihtámsáme histåvrå ja tsiekkadusdábij birra Sáltoduoddarin.
+Ietjasa jienav låpptit ja gullut mierkki fábmo.
+- Danen li sámegiela- ja kultuvra tjiehpe politijabargge sáme guovlojn ájnnasa sámij riektásihkarvuodav bisodittjat, låhpat presidennta Egil Olli.
+a) Suv sijddagiella *le sámegiella* b) Sujna le, jali læhkám li æjgáda, áhkko ja áddjá jali máttaráhkko jali máttarádjá gænna le/lij sámegiella sijddagiellan c) Le ulmutja mánná gut le jali læhkám la jienastuslågon *Sijddagiellan merkaj dat giella mij lij anon sijdan sjattadijn.
+Áhttje lij álu mijájs ierit, valla lijma bierggim.
+Lásjmudallat, duola dagu tuvrav vádtset, le vuogas sihke rubmahij ja miellaj.
+Gulldalit musihkav, divtajt, lávllagijt ja juojgajt ihkap arvusmahttá lávllot ja dánssut ja aktisasjvuodav ja ávov buktet.
+A. Majt dahká dat ållessjattuk guhti le buorre buojkulvis mánájgárden?
+A. Ma li buorre æjgátságastallamij dåbddomerka?
+A. Majt galga/galggabihtit dahkat vaj juohkka máná gasskavuodav buoredihpit?
+A. Makkir hásstalusá vuojnnebihtit mánáj aktivuodan?
+Aili Guttorm, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+Aili Keskitalo:
+Aili Keskitálo, presidænntaoajvvadus NSR Jan Folke Sandnes, bahkojådediddje Hábmerin Mikkel Eskil Mikkelsen, vuostasj ájrasasses NSR Viesstemeran. Åvdåstiddje sáme æjgátsiebres.
+Ailo la muv namma.
+Áhkkilsámegiella, gielldasámegiella ja dárjjesámegiella
+Áhkkilsámegiella, gielldasámegiella ja dárjjesámegiella ságastuvvá dåssju Gárjjelin, ja gålldåsámegiella sihke Suoman ja Gárjjelin (ja åvddåla Vuonan aj).
+Áhkkilsámegielan, majt åvddålå jáhkkin lij gáhtum, gávnnu huoman uddni.
+Akkreditieridum journalista biejvvebiebmov Sámedikken oadtju.
+Akkreditieridum journalista bessamkårtåv Sámedikkes oadtju.
+Dåjmalasj máná soajtti ståhkamis ieret giesset, binnep aktij vuodav válldet ja passijva sjaddat.
+ Dåjmalasj ja ielle sáme giellaguovdátja
+Bivddet, guollit ja váttsatjit li ájnnasabmusa ja dáv bæssá dahkat álmmukmiehtsen åvddålijguovlluj.
+Dåjma ja bæjválasj dahkamusá
+Lásjmudallam ja sosiála aktijvuohta la ájnas.
+Hiebalgis oasse sáme diakonijabargos tjanáduvvi ulmijda ma li tjielggidum Plan for diakoni.
+Almma ássjetiemá máhtti liehket duola dagu musihkka, teáhter, girjálasjvuohta, dájdda, media, giella, åssko, kulturárbbe, iehpemateriálalasj riektá ja árbbedábálasj diehto, bájkkenamá, hukso- ja varresvuohta, mánájgárde, åhpadibme, dutkam, åmastim- ja adnemriektá, areállarievddam- ja adnemássje, æládusåvddånahttem, ællosujtto, guollim, ednambarggo, minerálladoajmma, bieggafábmo, tjáhtjefábmo, guoddelis åvddånahttem, kulturmujttosujtto, biovaljesvuohta ja luondosuodjalibme.
+Ájggeguovddelis aktisasjbarggoguojme láhtjet dilijt sámijda máhtti liehket Sámedigge ja sáme institusjåvnå ja suohkana.
+Ájggeguovddelis doajmma le álgadit bihtámsámijn ságastallamijt, Árran julevsámeguovdátjijn ja sámedikkijn.
+Jur dálla
+Giella le ájnas guládallamij Nahkat ietjas rájájt biedjat navti jut giedajn ganugahttá jali javllaj jus le juoga mav ij lijkku, le ájnas guládallam tjehpudahka mánájgárde árkkabiejven.
+Álldarpensjåvnåv galga bessat válldet goassa sidá gaskal 62 ja 75 jage álmmukoaje prinsihpaj milta.
+Álldarpensåvnnå mij le máksema vuolen hiebaduvvá bálkkádáse milta ja dassta gæssá 0,75 prosenta ierit.
+Addnij álldar le ájnas, ja ájnas le jut låhko mánájs gudi sámegielåhpadusáv oadtju lassán.
+Ij la gudik goassak åvddåla hábbmim ja åvddånahttem sáme varresvuodadievnastusájs tjadáduvvam nav ednagit gå majt dálla ájggop.
+Hiebadahtátjit viesso ja moattebelak sáme kulturiellemij buorre kvalitehtajn
+Demensajn viessot
+Duola degu de ij la alkohola vuogas rubmahijda ma ájn li sjaddamin, danen galggá liehket 18 jage åvddål juhkagoahtá.
+Alkohola la degu stuoredimglássa mijá dåbdojda.
+Alkohola máhttá nievres láhkáj dasi vájkkudit.
+Allaskåvlån la stuorra ja vijdes aktijsasjbarggo násjolalalattjat ja internasjonalalattjat.
+Juohkka barggen le, rållamodællan, sierralágásj åvdåsvásstádus mánájgárde árvvovuodov tjuovvot ja åvdedit.
+Divna máná galggi dåbddåt progresjåvnåv mánájgárde sisanon, ja mánájgárdde galggá ásadit dilev vaj máná divna áldarjuohkusin oadtju målsudahkes ståhkam-, doajmma- ja oahppammáhttelisvuodajt.
+Divna mánájgárde galggi liehket árvvovuoduj tjanádum mij le mierredum mánájgárddelágan ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåjn majt Vuodna le dåhkkidam, degu AN:a konvensjåvnåv basádismáno 20. biejves 1989 mij guosská mánáj rievtes vuodajda (mánájkonvensjåvnnå) ja ILO-konvensjåvnnå nr. 169 mij guosská álggoálmmugijda ja tjerdalasj álmmugijda iesjrádálasj stáhtajn (ILOkonven sjåvnnå).
+Divna mánájgárde, berustahtek æjggumdilijs li vælggogisá mánájgárdev jådedit dájna aktisasj árvvovuodujn;
+Divna mánájgárde, berustahtek æjggumdilev, le vælggogisá ållidit mánájgárdde ulmijt gåktu li tjielggidum mánájgárddelágan § 1 ja rámmaplánan.
+• Gájkka mánajn li avta rievtesvuoda.
+• Gájkka mánajn la rievtesvuohta suodjáj.
+• Gájkka mánájn la rievtesvuohta buoremus varresvuohtavæhkkáj gå máhttelis ja nuoges
+• Gájkka mánajn la rievtesvuohta nammaj ja nasjonalitehttaj.
+- Gájkka mánájn li rievtesvuohta avtaárvvusasj åhpadussaj.
+Divna máná galggi bessat åtsådallat siján le vájkkudimfábmo dasi mij dáhpáduvvá mánájgárden.
+Divna máná galggi oadtjot buorre giellaarvusmahttemav bæjválattjat mánájgárden, ja divna máná galggi bessat oassálasstet dåjmajda ma guládallamav ja ålles giellaåvddånimev åvdedi.
+Divna máná galggi bessat åtsådallat sij li oasen demokratijjas gå li vájkkudime mánájgárde sisadnuj, berustahtek guládallammáhtukvuodas ja gielalasj tjehpudagás.
+Gájkka girjjevuorká máhtti girjjepáhkijt (depot) mijás luojkkat.
+Gájkka dá bargo ma badjelin nammaduvvi, javlli juojddáv giellaplánima åtsådallamijs sáme guovlojs maŋemus lågev jagijn, ja dát girjálasjvuohta le luondulasj máhttovuodo dán Sámediggediedádus sámegiela hárráj
+Gájkka vuodoláhkaoajvvadusá ma åvdeduvvi li vuododam merraluohkkolágan § 2 gånnå javladuvvá: "Ieme merraluohko gulluji Vuona aktisasjvuohtaj".
+Juohkka departemennta galggá aj giellapolitihkav vuohtuj válldet gå ietjasa suorggepolitihkav hábbmiji ja tjadádi.
+Juohkka oahppe vuonarijkan hæhttu válljit avtav sámegielav, ja dat åhpadus la sæmmi dásen dagu iennisgiella.
+Gájkka oajvvadiddje juohkusa li oadtjum juogu stuoves jali sadjásasj sebrulattjav, javllá sámedikkeráde Juhána Biera Biret Márjá/Berit Marie P.E. Eira, gut la dat Sámedikkeráden gænna l åvdåsvásstádus SáNuN:aj.
+Divna ássje ma mánnáj guosski, galggi mánnáj buorren boahtet, bs. Vuodolágav § 104 ja mánájkonvensjåvnåv art. 3 nr. 1. Dát le bádjásasj prinsihppa mij guosská ålles mánájgárde doajmmaj.
+- Juohkkahattjan la juokkirak aktijvuohta vájmo gielajn, vájku dal mijájs li dav válldám jali rahtjap dav bessat ságastit.
+Gájkka árvvalusá lågåduvvi ja árvustaláduvvi
+Gájka journalista gudi sihti sisi bessat rijkajgasskasasj, gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Finnmárkkohállan Áltá 2013 aktijvuodan hæhttuji akkrediteriduvvat.
+Divna soajtti soames bále viessomájgenis gássjelis vidjurijda boadádallat, gå le dárbbo viehkes ja dårjas mánájdisá huksat.
+-Gájka bessi oajvvadit sijájt gejt miejnniji dáv libjjáv oadtjot.
+Juohkkahasj muhttijn boasstot dahká, ja ælla gájka biejve sæmmi buore.
+Juohkkahasj bæssá oajvvadit, guhti luluj giellalåpptimbálkáv vuojttet.
+Gájkka bessi májnodit gut viertti oadtjot giellaarvusmahttembálkkáv.
+Gájka bessi oajvvadit guhtimusj luluj giellaarvusmahttembálkáv vuojttet, ja ájggemierre oajvvadusájt sádditjit la vuoratjismáno 30.biejve.
+Gájka bessi oajvvadusájt sáddit, ájggemierre l gålgådismáno 1.biejve.
+Divna suohkana hæhttuji pládna- ja tsiekkaduslága baktu ietjasa dåjmav plánit váj sáme kultuvra, æládusdåjmaj ja sebrudakiellema luonndovuodov sihkarassti, valla ij ga dát láhka dågålasj láhkáj sihkaraste sámegielagij riektáv gielav oahppat jali adnet.
+Gájka suohkana galggi dagu åvddåla dilev láhtjet váj åvddågiehtaj bæssá sámedikkeválggaj jienastit.
+Gájka almodusá almulasj orgánajs giellaháldadimguovlon maj ulmmejuogos le ålles jali oase álmmugis, galggi sihke dárogiellaj ja sámegiellaj almoduvvat.
+Gájkka lista ma li oajvvadusájt buktám li oadtjum juogu stuoves ájrrasav jali sadjásasj ájrrasav.
+Gájka munji gulldalin.
+Divna hæhttuji ietjas åvdås vásstedit, ja divna hæhttuji tjuodtjot madi ålmmåjn girje duogen sáhkadi.
+Juohkkahasj gænna le jienastimriektá bæssá akti jienastit.
+" Gájka miejnnijin sujna luluj buoremus berraha lunna.
+Divna almulasj orgána ma guoskadaláduvvi sámelága 3. kapihttalis ja dan láhkatjállusis, le vælggogis gåtsedit vaj njuolgadusá tjovoduvvi.
+Gájkka almulasj orgánajn ma guoskadalli giella-njuolgadusájs sámelága 3. kapihttalin, le vælggogisá gåtsedit vaj sámelága njuolgadusá tjuovoduvvi.
+Juohkkahattjan guhti le badjel 70 jage vuoras galggá sertifikáhtta árvustaláduvvat.
+- Juo vuostasj budsjehtan la ieneplågojuogos rudájt vuorodam lijgge fáhkavirggáj boatsojæládussuorgen, ja bielle millijåvnåv viehkedittjat boatsojæláduslágav guoradalátjit, ja ienebuv dårjajda maj vuodon li åhtsåmusá, javllá dudálasj Muotka.
+Divna guovloj varresvuohtaviddnudagá hæhttuji dal såbadit aktisasjbargov Helse Nord RHF:ajn ja SÁMAG:ijn dálkudimfáloj hárráj sáme pasientajdisá.
+Gájkka guovloj varresvuodavidnudagá galggi dahkat guovlo badjásasj åvddånahttemplánav sierravarresvuodadievnastussaj jahkáj 2035 rádjáj.
+- Gájk ájnnasamos dálla le, illastime gillajiddje Divtasvuonan oadtju dárbulasj viehkev ja buohttimav.
+Divna Sámedikke ájrrasa li sebrulattja avtan gålmåt fáhkakomiteas ma giehtadalli ássjijt ja åvdedi árvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj.
+Juohkka sáme mánán le individuála riektá sámegielaåhpadussaj skåvlån.
+Divna sáme huodnaha vuorrasappo gå 150 jage li ietjastisá ráfájduhtedum.
+Gájka sámegiela li klassifiseriduvvam ájteduvvam jali viehka ájteduvvam giellan.
+Gájkka sáme giellabirrusa galggi bargguj sæhkánahteduvvat.
+- Buorisboahtem didjij gájkajda.
+Divna sunji gæhttji, ja degu smávva nijbátja suv livágis rubmaha tjadá tjuoggu.
+Divnajn galggá liehket máhttelisvuohta vuojnnut, gullut ja måvtåstuvvat oassálastátjit divna dåjmajda ma li mánájgárden.
+• Gájkajn galgá rievtesvuohta sáme geilajt oahppat
+Divna sjiemá ma galggi sáddiduvvat elektronalattjat atinn baktu, hæhttuji registreriduvvat Dahkamusregisterij, mij ij sáme bokstávajt ij doarjo.
+Gájka gudi ietjasa sábmen sárnnuji, ja gænna juogu
+Gájka gudi li Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum åvddåla biehtsemáno 30. biejve 2017, máhtti dan jage válgan jienastit.
+Divna gejda rádjáoahpestibme juoktá guoskaj, aktan sijáj maŋŋebuolvva gåhtjoduvvi sierraláhkáj.
+- Gájka gudi sihti máhtti juojgav jali vuolev giellalåpptimij biedjat, javllá Sámedikke giellaåssudagá direkterra Anne Britt K. Hætta.
+Divna mihttiduvvi.
+Juohkkahasj dárbaj dåbddåt juojddáv buktá ja jut viehkken la.
+Divna gålmmå giela li UNESCO lista milta ájtedum giellan.
+Divna slája tsiekkadusá subtsasti ietjas láhkáj sáme adnoguovlo birra.
+Divna mierredum bájkkenamá tjáleduvvi dáhtábássaj Guovdásj bájkkenammaregisterij mij stáhta kárttadåjmadagás dåjmaduvvá.
+Gájka jienastiddje oadtju válggakårtåv påstan dan álmmukjienastuslågo tjáledum adræssaj mij li siján biehtsemáno 30. biejve 2017.
+Juohkka ållessjattuk vásstet bisodit luohtádusáv væráldij majna mánná le riegádam.
+Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset.
+Valla huoman gållin 100 jage vuodolága vuostasj almodusás desik nissuna oadtjun gájkkásasj jienastimriektáv.
+Sáme tjåhkanibme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij birra
+Gájkka dakkir duodastime li álkkebun dahká sáme identitiehtav bisodit ja sáme riektáv tjuottjodit.
+Áltá 2013 ásaduvvá Finnmárkkohállan Áltán.
+Áltá-ássje merkaj ájggemålssomav Vuona sámepolitihkan.
+Gájkka majt mánájgárdde dahká, galggá liehket mánnáj buorren, ja lahka aktisasjbarggo sijdajn le ájnas vaj máná åvddånahttemav doarjju.
+Dá mærrádusá li dagáduvvam váni Sámedikkev diededimes jalik almma rádádallamis.
+Gájkka dá li læhkám ájnas ássje unneplåhkogiela dásev bajedittjat ja dajnas ganugahttet giellamålssomav kymrilasj gielas ieŋils giellaj sijdajn.
+Farra dáv gå amás famillja lunna årrot.
+Ietjá fábmobuvtadibme ja dálkádakvuogas teknologija åvddånahttem le ájnas.
+Merrasámij subttsasij rájes dajs måttijs unnep bájkijs Sámev miehtáj, gitta subttsasijda lullesámijs gudi hæhkkat gålmå stáhtarájájs æráduvvin, galggi subtsastuvvat.
+Altinn II-prosjekta joarkeduvvá, ja ráddidus oajvvat juollodit 162 millijåvnå dán bargguj jagen 2012.
+Altinn galggá stabiliseriduvvat ja vijdábut åvddånahteduvvat.
+Happset ja májsstet oahpes biebmojt ja juhkusijt soajttá viehkken mujttet ja dåhkkidit.
+Alzheimera demænssa la dábálamos demænssaskihpudahka, ja dat suojmma åvddån moatte jagij nalluj.
+Alzheimera skihpudahkale dábálamos demænssahábme.
+Amátørrateáhterdåjma, sierraláhkáj sáme mánájda ja nuorajda, bukti ienep sajijt mánáj ja nuoraj sámegiela adnuj.
+Ævtásj biejvev jali dålutjav mujtudallat luluj nannidussan ja duv identitehtav nanni.
+Duosstot mánáj dárbojt mij gullu huksuj, jasskavuohtaj, gulluvasjvuohtaj ja dåhk kidibmáj ja sihkarasstet vaj máná oadtju oasev ja aj doajmmat aktisasjvuodan, le ájnas árvo ma galggi vuojnnusij boahtet mánájgárden.
+Analyjssa vuoset muhtem suohkana buoragit rijbbi, dagu Dætno ja Evenássje.
+Analyjssa vuoset ulmusjlåhko sáme guovlo suohkanijn le binnum, aj jagen 2010, mij lij jahke goassa ienemus suohkana Vuonan sjaddin.
+sámegiela dilev ja åvddånahttemav Vuonan kárttit ja analyserit.
+Ietjá artihkkala girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2
+Ietjá mánájgárde gånnå li sáme máná
+Iehtjáda vas viehka álu jali agev oadtju passijva rollajt dagu liehket njuorak mánná jali bena muhtem ståhkusin.
+Iehtjáda vas giehpeduvvi, danen gå guhkev juo li árvvedam juoga le gåktu ij galga.
+Ietjá demænssaskihpudagá Gávnnuji aj ietjá demænssaskihpudagá dagu åvddåvuojŋŋamdemænssa ja demænssa Lewy-rubmáhijn.
+Ietjá bálijt ij la mánnásuodjalusán dárbbo dassta, ja ságas njuolgga máná æjgádij vaj guoradallá ássjev vijdábut.
+Muhtemijn li vas sáme- ja dárogiella adnogiela, ja muhtemijn vat dåssju dárogiella.
+Iehtjádijn soajttá gássjelisvuoda bårråt jali oadet.
+Ietjá praktihkalasj ráde ja viehkkenævo
+Ietjá luohko
+Ietjá ássje prográmman Nuuk-tjåhkanimen le duogásjdiedo ANa væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj 2014, diedo globála aktidimjuohkusa bargo birra, åvddånbuktem Ánartjielgadusás væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj 2014 ja diedo rijkajgasskasasj gárvedime álggoálmmukkonferánsa birra Altan 2013. [link til inarierklæringen på alle språk]
+Ietjá sáme berustimij ja bájkálasjsebrudagáj rievtesvuohta konsulteriduvvat ássjijn ma njuolgga vájkkudi sijáv, ij la maŋen váldedum lágan.
+Ietjá vuorodime målssu guovdátjis guovdátjij, dagu barggo mánáj ja nuoraj vuoksjuj skåvlå ja mánájgárde ålggolin ja sinna, guhkásåhpadibme, árbbediedo tjoahkkim ja duodastibme.
+Ietjá guovdásj lága li láhka mánájgárdij birra (mánájgárddeláhka) mij mierret suohkanij åvdåsvásstádusáv láhtjet fálaldagájt sáme mánájda.
+Iehtjáda gudi máhtti PP-dievnastussaj vuosedit:
+Iehtjáda gudi dáv buoragit máhtti soajttá jådedi ståhkamav.
+Ietjá oarjjelsáme prosjevta ma li doarjodum li Trøøndelaagen fylhkentjïelte/ Aaajege - saemien gïele- jïh maahtoejarnge ma oadtju 100.000 kråvnå doarjjan ásadittjat seminárav Gïeleviermie oarjjelsámegiela dile birra, mij ásaduvvá Rørosan basádismáno 7.-8. biejvij.
+Nubbengiella máhttá aj gåvvidit akta ber makkir gielav mij ij le muhtem ulmutja vuostasjgiella, dat sihtá javllat sihke nubbengiella ja amás giela.
+Nubbengiella: Giella mav muhtem ij le vuostasj giellan adnám, ájnat oahppá jali le oahppam muhtem birrasin gånnå ållågit bæjválasj giellan aneduvvá.
+Ietjá gielladåjma
+Ietjá sajijn væráldin (dagu lulleasiáhtalasj lándajn) aneduvvá iednegiella nammadussan dan giellaj mav muhtem tjerdalasj juohkusij gullu, vájku dal makta gielav ajtu buktá.
+Ietjá stimulerimdåjma dagu stipenda, virggeloabe bálkkájn jna. bierri aj vatteduvvat nav guhkás gå la vuogas.
+Ietjá stuorra prosjækta ma li jådon ja oadtju juollodimev jagen 2012 li: - Oslo allaskåvllå, skihppijsujttároahppo 200 millijåvnå kråvnå.
+Ietjá merka soajtti liehket máná gudi ietján li ávon ja mihá, sjávvuni, hådjåni ja aktu soapptsu.
+Ietjá vuoge ja oajvvadusá
+Ietjá ájnas ævto ma hæhttuji sajenis li álggoåhpadime vejulasjvuoda ja álbes kursa.
+Dåhkkidimes ednam- ja resursarievtesvuodajda gullu dasi majt vuostatjin máhttá gåhttjot priváhta rievtesvuodadille.
+• dåhkkidit ja responderit mánáj moattelágásj verbála ja verbáladis moalgedimijt ja sijá giellaåvddånimev doarjjot
+nammadit dát guosská sámedikkeválgav
+nammadit guoskavasj belludagáv/organisasjåvnåv bajelttjállagin
+Ánna-Katri Helanderij NSR-N:an la ájnas 2017 árkkabiejvverasismav dádjadit dárojduhttema vájkkudussan.
+Anne Maia Raanes Sørensen la balæhttadánsse.
+Ietjá mánájgárddeåhpadiddjeåhpadus studentajda tjadádam eksámajn /åbbålasjkarakterajn sámegielan 1. jali 2. giellan joarkkaåhpadusás, jali vásstediddje dáses
+Ietjá åhpadiddjeåhpadus studentajda tjadádam eksámajn /åbbålasjkarakteraj sámegielan 1. jali 2. giellan joarkkaåhpadusás, jali vásstediddje dáses: Lektoråhpadus 8-13 Praktihkalasj-pedagåvgålasj åhpadus gájkkásasj fágajda Praktihkalasj-pedagåvgålasj åhpadus viddnofágajda 8-13 Viddnofáhkaåhpadiddjeåhpadus Fáhkaåhpadiddjeåhpadus praktihkalasj ja estehtalasj fágajn
+Ann Karin Kvernmo, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+• almodibmesámegiellaj sámegielak guovlojn
+Bargge åvdåsvásstádusáv juogadi
+Bargge guolástusindustrijan e bálkáv oattjo barggovaddes vuostasj biejvijt gå li bargos ierit, dan sadjáj oadtju bargodisvuodarudájt.
+Bargge máhtti mánájt viehkedit návti vaj li buorre rollamodella iesjguhtik ståhkamdilen ja vuosedit gåktu máhttá dahkat.
+Bargge máhtti dilev láhtjet vaj máná bessi åssudagáj rastá ståhkat vaj máná gudi dábálattjat e iejvvi bessi aktan ståhkat.
+Bargge gudi oassálassti gå stoagos álggá, máhtti ådå impulsajt vaddet, arvusmahttet ja viehkedit ståhkusav målsudallat.
+Bargge gudi bargon soapptsu álu dåbddu dagu siján li ållo fámo.
+Dát merustibme ij le ållu visses ájn ja soajttá hæhttu maŋŋela bajedit.
+Åvdåsvásstádus gåtsedit sáme gielajt
+Stáhta rahtedåjmadagá guovlokåntåvråjn le åvdåsvásstádus mierredit rijka- ja fylkagæjnojt gálbbit, madin suohkanijn le åvdåsvásstádus mierredit gálbbit suohkanrahtijt (galbbimoajválasj).
+Kvalitehta sihkarasstema åvdåsvásstádus varresvuoda- ja huksodievnastusájs sámijda aj le badjásasj dásen.
+Prosjevta tjuovudibme ja åvddånibme uddni almulattjat vatteduváj Sámedikkes universitehttaj.
+Sáme åhpadusá åvdåsvásstádus le juogedum moatte doajmme gaskan.
+Sámegiela åvdåsvásstádus målssu suohkanijs sáme giellaháldadimguovlo sis- ja ålgusjbielen.
+Tjåhkanimij gåhttjom ja jådedibme målssu daj gålmåj rijkaj gaskan.
+Åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås
+ Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås
+Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta/Fylkaålmmå Nordlándan Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájgen
+Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2008-2010
+Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2010
+Åvdåsvássterdiddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2010
+Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011
+Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011 aDnET:
+Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009
+Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: Álgeduvvá 2009
+Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: Álgeduvvá jagen 2009
+Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja álkkádusdirektoráhtta Ájgge: 2010 álgon
+Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja álkkádusetáhtta Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájge alluj
+Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænnta Ájgge: 2009-2010 varresvuoda- ja huksodievnastusá
+Åvdåsvásstediddje: Ådåstuhttem- ja háldadusdepartemænntaj Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájge
+Åvdåsvásstediddje: Suodjalusá operatijvalasj dievnastus Ájgge: 2009 jage alluj
+Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta/Varresvuodadirektoráhtta Ájgge: 2009
+Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge
+Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Tjuovvoluvvá jahkásasj budsjæhttabargon ja stivrrimságastallamijn Bulkkedirektoráhtajn
+Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Doajmmaplána ájggegávdda
+Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Ij le mierreduvvam
+Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: aktelasj barggo
+Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta/ Vuona Rámmátsiebrre Ájgge: Bargo mij le manon
+Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta/ Sáme girkkoráde Ájgge: Barggo le jådon
+Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænntat/ Nidaros bissmaguovllo Ájgge: 2009-2012
+Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra-ja girkkodepartemænnta Ájgge: 2009
+Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Sámedigge Ájgge: 2010 Sámedigge le álgadam ságastallat boahtteájge Divvom-prosjevta doajmmaorganiserimav.
+Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta/ Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta/ Åhpadusdierktoráhtta Ájgge: Gárveduvvat 2010-2012 (gatjálvis goassa guoradallam álggá)
+Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009 gidá
+Åvdåsvásstediddje: Nuortta-Trøndelága fylkasuohkan Ájgge: 2009-2012
+Politihkalasj åvdåsvásstediddje
+Politihkalasj åvdåsvásstediddje
+Åvdåsvásstediddje: Sámedigge Ájgge: 2009
+Sámedigge Ájgge: Guoradallam galggá gárves 2009 låhpa DÁRBo DUTKaMis Ja MÁHTUDaKÅVDDÅnaHTTEMis
+Åvdåsvásstediddje: Sámedigge/Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: Juogos ásaduvvá 2009 gidá
+Åvdåsvásstediddje: Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka Ájgge: 2008/2009
+Åvdåsvásstádus: Værroetáhtta Ájgge: Aktelasj barggo
+Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta / Fylkaålmmå/allaskåvlå Ájgge: 2009-2010
+Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta/fylkaålmmå Ájgge: 2009-2014
+Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhttat/ Fylkaålmmå Nordlándan, Tråmsån ja Finnmárkon Ájgge: 2009 gidá
+Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: 2009
+Åvdåsvásstediddje: Suodjalimvælggogisvuohtadåjmadahka Ájgge: 2009 jage alluj
+Åvdåsvásstádusjuohkem varresvuoda-dievnastusán
+åvdåsvásstádusá juohkemav sámegiela vuoksjuj.
+Gielladåjmaj åvdåsvásstádus ja koordinerim
+Giellagatjálvisáj åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo
+Oahppij låhko oarjjelsámegiella vuostasjgiellan le nieljegærddáj ienebun lågenanavtan jagen.
+Låhko dájddárijs sáme guovlon le lassánam 6% maŋŋemus jage.
+KOFA ådå ássjij låhko le ájgij tjadá lassánam.
+- Kulturmujttolåhko le alvaduhtte stuorak, javllá Kjersti Schanche, Sámedikke prosjæktajådediddje kulturmujttoregistrerimin.
+Låhko, sadje ja hábme
+Sáme mánájgárde lågo li, le læhkám viehka avtaláhkáj dájt maŋemus jagijt.
+Antirasistalasj Guovdátja rádevaddekontåvrån li guhka åtsådallama rasissmaássjij.
+lasedit oahppijlågov gudi joarkkaskåvlåv ålliji.
+Lasedit profesjonaliserimav ja kommersialiserimav sáme kultuvrraæládusájda
+Iehtjádij siegen juojddáv nahkat le mávsulasj oasse árkka biejves.
+Bisodit ja åvddånahttet sámeæládusvuogijt la duodastus æládusvuodon sámijda, ja la duohtavuohta åvddånahttemi sámekultuvrraj ja viesso sámegiellaj.
+Jus subtsasta familljaj, rádnajda, rádnájda ja oahppásijda skihpudagá birra de sjaddá álkkep dilev dádjadit.
+Rabásvuohta
+Rabás åhtsåmmierre.
+Rabás tjåhkanibme - Sámediggi Sametinget Rabás tjåhkanibme
+Rabás tjåhkanime
+Rabáj Láhko álmmukmiehtsev tjáppa dálken - regjeringen.no
+Rahpam aj njuolgga Sámedikke næhtta-tv:n sáddiduvvá.
+Giellagáldo joarkkemprosjevta álgadimseminárra l rabás juohkkahattjaj.
+Rabásájge:
+applikasjåvnnå almoduvvá
+Árbbediehto le aktisasjbarggoprosjekta gånnå galggi duodastit ja suoddjit sáme árbbediedov manna niellja Vuona biele sáme ásadusá aktan barggi: Saemien Sijte, Árran, RiddoDuottarMuseat og Sjøsamisk kompetansesenter.
+åttjudit ienep nuorajt sáme jienastuslåhkuj tjáledittjat, åttjudit ienep nuorajt sámediggeválggaj sebratjit ja åttjudit ienep nuorajt válljiduvátjit Sámediggáj ja Sámedikke ietjá stivrajda ja juohkusijda.
+barggat oattjotjit ienep nuorajt sáme jienastuslåhkuj tjáledittjat, lasedit nuoraj oassálasstemav Sámedikkeválgajn, ja oadtjot ienep nuora ájrrasijt Sámedikken ja ietjá stivrajn ja nammadusájn Sámedikken.
+barggat arvusmahtátjit ienep sáme nuorajt politihkalattjat berustahttját.
+måvtåstuhttet sáme nuorajt sebratjit politihkalasj bargojda ja dåjmajda.
+ Vuogas giellaárenájt ásadit ma doajmmi gielalasj doarjjan lahkabirrasin
+ Barggat dan vuoksjuj jut ásadusá ja organisasjåvnå ietjasa sámegiela ja -kultuvra máhtudagáv
+ Barggat dan vuoksjuj jut ådå teknologija ja digitála nævo li hiebaduvvam ja åvddånahteduvvam váj bæssá sámegielav aj válljit.
+ Barggat váj aktisasjbarggo åhpadusásadusáj ja giellaguovdátjij gaskan buorre ålgodisævtojt
+ Barggat dan vuoksjuj jut sáme oahppolihto buorre ålgodisævtojt oadtju
+ Barggat váj skåvlå ja mánájgárde ájn ienebut máhtti aktan barggat árbbedábálasj æládusáj
+ Åttjudit stuoves ruhtadimårnigijt giellaguovdátjijda. Giellaárená
+ Låggnit sámegielav sijddagiellan ávkálasj ja árvulasj mærrádussan.
+Barggat ráfe åvdås.
+ Ienep åhpadimev åttjudit sámegiellaj ja -gielan dutkamin ja alep åhpan.
+ Ájn ienep sámegielak barggijt åttjudit
+ Sámegielav ja kultuvrav vuojnnusij buktet
+Barggijbelludahka
+Barggo álgaduváj sæmmi båttå nuorttasáme-, márkkosáme- ja oarjjesáme guovlon.
+Sáme gielaj nannima barggo gájbbet guhkesájggásasj ja aktelasj ratjástimev ienemus suorgijn, ja viertti liehket bissovasj prosessa.
+Barggo sáme huodnahav Tråmsån åttjudit joarkeduvvá.
+WIPO/GRTKF/IGC barggo hæhttu gehtjaduvvat aktan ietjá forumij bargojn ja juo sajájduvvam rijkajgasskasasj njuolgadusáj, ierit ietján CBD ja dasi gullevasj Nagoya-protokolla ja FAO-sjiehtadus sjaddogenehtalasj ressursa biebmo ja ednambargo gáktuj.
+Barggo ásadit hiebadahtedum varresvuohtafálujn julevsámijda álgij jagen 2005, dajna mij dalloj gåhtjoduváj "Sáme varresvuohtaguovdásj julevsáme guovlon".
+Mánájgárdediedádusá barggo galggá liehket rabás ja sebradahtte prosessa váj jåkså dajda ulmijda ma li diedádusán.
+Dán diedádusá barggo álgij muhtem stuorra giellakonferánsajn mav Sámedigge Tråmsån ásadij 2011 moarmesmáno.
+Ájggemierre ådå såbådimijn barggat le jagev ragátmáno rájes 2012.
+Sáme jáhkkoåhpadime næhttabájke (www.osko.no) doajmma ja åvddånahttem galgaluluj joarkket aktan stuoves virgijn (5.2.1 milta).
+Sámegiela doajmmaplána barggo le jådeduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepartementas.
+Konvensjåvnå bargon le ájggemierre jage duogen 2012 ragátmáno rájes.
+Sámedikke barggo minerállágajn le bissum badjel 10 jage.
+Barggo mij guosská huksuj, ávddamij, ståhkamij, oahppamij, sosiála máhtudahkaj ja guládallamij ja giellaj dáhpáduvvá avta bále ja tjoahken åvdedi máná gájkbelak åvddånimev.
+Mánáj ja ållessjattugij gasskavuohta ja mánáj gaskanisá li guovdátjin jus galggá mánájda vuogas psykososiála mánájgárddebirrasav åvddånahttet ja sihkarasstet.
+Barggo ælládahttet lullesáme gielav ja kultuvrav le aj jåhtuj boahtám.
+Barggo sámegielajda jårggålit ja hiebadit tevstajt jubmeldievnastusáj hárráj le biejadum Girkkorádáj/sáme Girkkorádáj.
+Barggo Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå mandáhtajn
+Bájkkenammabarggo Sámedikke nammadievnastusán le vuostatjin namájda rádijt vaddet tjállemvuohkáj.
+Máhtsadimijn ájggu ållit jagen 2016.
+Barggo UNESCO konvensjåvnåjn kulturilmodimij moattevuoda suodjalime ja åvdedime åvdås, le mávsulasj dan bargo gáktuj mij WIPO:n dagáduvvá.
+Ájmon anedit ja vijddábut åvddånahttet Divvunav le dán jage rájes stuoves juollodibmen biejaduvvam stáhtabudsjehtan.
+Sárnnom givsedime vuosstij
+Barggo gåbttjå nannit ådå modellajt sáme kulturhuodnahijt ruhtadit aktan ietjá oajválattjaj.
+Dá dåjma galggi tjadáduvvat aktan suohkanij, ietjá fylkkamánnij ja muhtem skåvlåj ja allaskåvlåj, ja le Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj joarkka.
+Barggo álgij jagen 2004 aktisasjbarggon Sámedikke ja Tråmså universitehta gaskan.
+PP-dievnastusá barggo le vuodolágan vuododum.
+• barggat doaresfágalattjat ja ållåsit ja vuojnnet rámmaplána åsijt aktisasjvuodan
+Barggat vaj sámij ednam ja resurssa árbbedábálasj adno vaddá avtaárvvusasj åmastam- ja adnorievtesvuodajt, nav gåktu iehtjádij adno le dahkam, lej guovdátjin ådå sáme kultuvrrarahtjamusán 1960-lågo låhpa rájes gitta 1970-lågo álgo rádjaj.
+Barggo fáhkasuorgen galggá arvusmahttet mánáj imájdallamav, njunjágisvuodav ja arvusmahttemav tjuolmmatjoavddemij.
+Barggo rasisma ja nuppástime vuosstáj la åvdemusát miellaguottoj barggat.
+Barggodepartemennta oajvvat sámedikkeájrrasij ja suohkanij ja fylk asuohkanij álmmukválljiduvvamij pensjåvnnå beras luluj ådå álmmukoajo álldarpensjåvnnåj hiebaduvvat.
+Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå barggojuogos buktá bierjjedagá snjuktjamáno 21. biejve rievddadimoajvvadusájt Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj Vuona ednambarggo- ja biebbmominsstarij Sylvi Listhaug ja Svieriga ednamdáfominsstarij Eskil Erlandsson.
+Barggojuohkusin li åvdåstiddje Vuona ja Svieriga sámedikkijs, Svieriga sámij rijkkalihtos ja Vuona ællosámij rijkkalihtos.
+Barggojuohkusin li ájrrasa Barggo- ja sebradahttemdepartementas, Justijssadepartementas, Suohkan- ja guovllodepartementas, Ålggorijkkadepartementas ja Sámedikkes.
+Barggojuogos oajvvat tjieldijn le máhttelis ásadit aktanbarggosåbadusájt ma máhtti tjoavddet árggabiejve hásstalusájt ællosujton rájáj rastá, buojkulvissan areállaanov.
+Barggojuogos aj oajvvat majna vuogijn rijdojt tjoavddet Vuona ja Svieriga tjieldij gaskan.
+Barggojuogos la ságastallamij baktu tjieldij dahkam oajvvadusáv ådå konvensjåvnnåtækstaj.
+Barggojuogos le, aktisasjbargujn Unjárga suohkanijn, tjadádam tjåhkanimijt duohtaduvvam ássjeoassálasstij ja álmmuktjåhkanimijt suohkanijn.
+Barggojuogos la biedjam vuoduj juhte aktisasjbarggosjiehtadusá lulun liehket oajvvenjuolgadussan tjieldij gaskan.
+Barggojuohkusin li stuorra vuorddámusá juhte ráddidusá biedji barggojuohkusa bargov ja oajvvadusájt vuodon ælloguohtomkonvensjåvnå dåhkkidibmáj.
+Barggojuogos gávnaj vuodo ja dárbbo le nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj ja dát barggo luluj joarkket ássjediehttenammadusáv nammadijn manna lij mandáhtta sjiehtadallamoajvvadusáv buktet.
+Barggojuogos nammaduvvá guovtijn ájrrasijn dájddárlihtos ja akta Sámedikkes.
+Barggojuogos adná mierrediddjen boahtteájgij ælloæládussaj rájáj rastá juhte tjadáduvvá riektátjielggidus vaj riektávuodo tjielggá nåv vaj guohtomvuodudahka boahtte ájgij tjoavdeduvvá váni stuorra rijdoj.
+Barggojuogos ittjij galga konvensjåvnnåtevstav ævtodit, ájnat buktet árvustallamijt vijddásap prosessa gáktuj.
+Barggojuogos lij oassen bargos man boados lij AN:a ållestjåhkanibme mierredij AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj 2007:n.
+Barggovuoge máhtti vaddet berustimev ja måvtåstuhttemav ja vaddi máhttelisvuodav buktet ådå åtsådallamijt ja vásádusájt mánájgárddáj.
+Barggovuoge galggi bærrájgåhtset mánáj dárbojt huksuj ja ståhkamij, oahppamav ja ávddamav åvdedit ja vaddet mánájda máhttelisvuodav oassálasstemij.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ruhtat dåjmajt.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le dát rájes sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj tjadádime bærrájgæhttje. Dát tjuovvu aj jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta oadtju åvdåsvásstádusáv aktanahttet tjuovvolimev Vuona vælggogisvuodajt unneplåhkogiellalihto milta.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le juollodam ruhtadimev prosjæktaj 2008 jage ja ájggu ájn joarkket prosjevtav doarjjot.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le aktan sámedikkijn Vuonan álgadam ålgusvaddet jahkásasj rápportav aktan kommentáraj sáme statistihkkaj.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartementan le aktanahttemåvdåsvásstádus ráddidusá sámepolitihkas.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta, Máhttodepartemænnta ja Sámedigge ruhtadi prosjevtav "Divvom 2", mij sihke galggá ajmon anedit ja doajmmagæhttjalimev jådedit stávimdárkestimev nuortta- ja julevsamegiellaj, ja åvddånahttet stávimdárkestimev oarjjelsámegiellaj.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav.
+Barggo-ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav 2009 jage.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta vuorddá Fylkaålmmå nordlándan dájt rudájt háldat.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu danen rudájt biedjat álgátjit ællánahttemdåjmajt bihtámsáme gelan ja kultuvran.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu álgadit bargov sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasj vælggogisvuodaj gáktuj ja árvvalit jus rievddadibmáj le dárbbo.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu jagen 2009 ienedit ruhtadoarjjagav Dutkamráde sáme dutkamij prográmma ii biejadum dutkamrahtjamusájda oarjjelsáme ja julevsáme gielajda, dán vuolen stipendiáhtavirgijt doktorgrádadásen.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu koordinerit doajmmaplána ulmij ja dåjmaj tjuovvolimev ja åvddånahttemav plána doajmmaájggegávdan.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu aj ásadit årnigav sámegielav dárkestittjat láhkajårggålusájn ja ietjá almulasj dokumentajn, ja årnigav mij sihkarasstá lága ma li sámegiellaj jårggåluvvam aj ådåstuvvi sámegiellaj gå lága ådåstuvvi.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu, aktan ietjá guoskadaládum departementaj, sámedikkijn ja sáme allaskåvlåjn gehtjadit udnásj dålkkumdievnastusáv sámegiellaj ja árvvalit makkár dåjma ma máhtti liegket dárbulattja buorre doajmme dålkkumdievnastusáv ásadittjat.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu ásadit juohkusav mij galggá guoradallat makkár báhkogirje gávnnuji nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj, ja oarjjelsámegiellaj ja buktet oajvvadusáv dåjmajda nannitjit vijdábuj bargov sáme báhkogirjij.
+Barggo- ja sebradahttemdepartemennta sáddi uddni tjállusav Sámedikke válggaårniga rievddamij gáktuj.
+Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá barggat nav vaj ienemus åtsådum diehto gávnnu www.nav.no etáhta ruhtamávsoj ja rievtesvuodaj birra sámegiella, i. i.:
+Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá tjadádit biellejahkásasj addnijguoradallamijt, ja jahkásasj addnijguoradallamijt barggovaddij gaskan.
+Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá árvustallat ietjsa lágajt ja láhkatjállusijt mierredittjat makkár lága ma sámelága 2-3 § milta le guoskavattja sámegiellaj jårggålit.
+Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá addnijt dievnastusmielajn, vieledusájn, máhtudagájn, diededimijn, ja buoragit hoebadum dievnastusfálaldagájn duosstot ja sadjihin liehket.
+Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá rápporterit tertiála ájge milta sáme giela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj tjuovvolimev, dán vuolen aj lágaj, sjiemáj jårggålime ja ietjá diededimij birra.
+Barggo- ja álkkádusetáhtta ájggu jårggålit ietjasa oajvvebrosjyrajt.
+barggo- ja álkkádusháldadibme
+Barggodahkamussan dán orgádnaj le ierit ietján gielladutkam, giellasujtto, giellaåvddånahttem, terminologija barggo, normerim, nammadievnastus, bájkkenamá ja diehtojuohkem sáme giellafágalasj gatjálvisájs.
+Barggosadje l NSRa dåjmadagán Guovddagæjnon, valla árvustallap aj vejulasjvuodav sijdas barggat.
+Barggobærrájgæhttjo le nannidum moaddi 2006 jage rájes, duola dagu gå ráddidusá guokta doajmmaplána sosiála hilgodime hárráj tjadáduvvin.
+Barggobærrájgæhttjon le ájnas barggo gåtsedit doajmmafálaldagáv.
+Barggobærrájgæhttjo galggá aj gåtsedit ja bærrájgæhttjat dajt ådå mærrádusáj dágástallamvælgo birra gå lájggiji ulmutjijt dåjmajda.
+Barggobærrájgæhttjo viertti gåtsedit vaj njuolgadusá tjuovoduvvi, javlla barggominisstar Hanne Bjurstrøm.
+Barggobærrájgæhttjo galggá bagádallat ja diedojt juohket avtadássásasj giehtadallam hárraj gå lájggiji barggofámov ja gåtsedit vaj avtadássásasj giehtadallam doajmmá.
+Areállaháldadibme
+Areálaháldadibme ja areálaj ávkkim - Else Grete Broderstad ja Eva Josefsen
+Areála, birás ja dálkádahka, energijja
+Árealla ja birás Hábmerin la boandás minerállagávnos.
+Gå galggá mánájgárde bargo kvalitehtav buoredit de le ájnas ietjas praksisav iehtjádij siegen ájádallat ja árvustallat, divudit ja ulmij gáktuj barggat.
+Arena sáme kulturdåjmadibmáj
+/ Arena sáme kulturdåjmadibmáj / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+Arena sáme kulturdåjmadibmáj / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+Ariedná sáme hábmedimev vuosedittjat
+- Ariená nuorajda la ájnas, ja ållagasj ájnas la gå dagáduvvi ariená gånnå nuora bessi goappátjagá sisanov hábbmit ja ságastallamav jådedit.
+Dán jagásj Giellabiesse ásaduvvá Jåhkåmåhken Svieriga bielen.
+Dán jage álmmukbiejvve le huoman sierralágásj midjij Vuonan.
+- Dan jage åtsålvisá ja juollodime vuosedi ållo miellagiddis dáhpaduvvá sáme musihkkaiellemin, segadahttijn moadda sjáŋŋara, ja moadda nuorra artista gejn la alla dásse.
+-Dán jagásj gålmmå Gållegiella vuojtte li viehkedam ja ájn viehkedi sámegielav nannit.
+Arkiv / Sámedigge - Sametinget
+Arktis le sijddan moadda álggoálmmugijda majn le kultuvrra ja iellemvuohke mij le arktalasj birrasij hiebaduvvam.
+Arktalasj guovllo vuostatjin
+Arktalasj guovllo gárvet væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
+Arktalasj guovllo gárvet væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj
+Arktalasj guovllo galggá gålgådismáno 23. ja 24 biejve tjadádit guovlulasj álggoálmmukgárvedimtjåhkanimev Nuukan Grønlandan.
+Arktalasj álggoálmmukoajve gåbdet oassálassti Nuukan
+Arktalasj ráde
+Arktalasj ráde álgaduváj jagen 1996 ja lij vijddedibme dallusj arktalasj birássuodjalimaktisasjbargos (Arctic Environmental Protection Strategy, AEPS) mij lij 1991:n ásaduvvam.
+Arktalasj ráde le avtamielakvuohtaorgádna gånnå da guhtta álggoálmmukorganisasjåvnå bessi ságastit ja oajvvadit sæmmi láhkáj dagu da gáktsa stáhta, valla e besa jienastit.
+Arktalasj ráde, mij le ráddidusáj aktisasjbarggoorgádna, le ásaduvvam åvdedittjat aktisasjbargov, koordinerimav ja avtastallamav arktalasj stáhtaj gaskan aktisasj arktalasj ássjijn, sierraláhkáj guoddelis åvddånime ja birássuodjalime gáktuj.
+Jahkásasj vuorodime ja dåjma galggi åvddån boahtet Sámedikke budsjehtan ja makta le ulmijt ållidam boahtá åvddån jahkediedádusán.
+Pensjåvnå jahkásasj stuorrudagáv gávna gå tjijnnidum pensjåvnnåriektájt juogada muhtem mierredum juohkemtálla baktu mij gåvvit man guhkev vuorddá galga pensjonisstan liehket, dat sihtá javllat iellembiejvijt hiebadi sæmmi láhkáj dagu álmmukoajon.
+Gieda li vuojnnet dellasa galjugis stuorra trædjo sinna, ja gállon li smávva joajme.
+Aron maŋŋegietjen tjåhkkåj ja divnaj sáhkat, giedaj sæjvvá ja subtsas dávk gåbtjåsdagá birra mij båddnåj manáj.
+Árran
+Árran julevsáme guovdásj galggá tjadádit guovte ja lahkke jage mannoiellemprosjevtav julevsáme guovlon 2014 - 2016 jagij gávdan.
+Árran julevsáme guovdásj oadtju dán jage 300 000 kråvnå doarjjan prosjektaj bihtámsáme guovlo sáme bájkkenamájda.
+Árran dahka goappátjagá gielladajvajt ja giellakursajt, ja Sámedigge sihtá vilá doarjjot Árranav dán bargon man ulmme le ienebu gudi gielav adni ja lasedum giellaadno.
+Árran sihtá rekrutterit sáme ásadiddjijt gudi hálijdi åvdedit sáme mannoiellemav, ásadit æjvvalimsajijt ja dahkat åvddånahttemav julevsáme guovlon.
+Jahkegærdo subtsasti
+Jahkepládna Mánájgárdde galggá jahkeplánav dahkat.
+Jahkepládna le barggoræjddo mánájgárddebarggijda ja duodas mánájgárde válljimav ja vuodustimev.
+Jahkepládna vaddá diedojt mánájgárde pedagogihkalasj bargos oajválattjajda, mánájgárde aktisasjbarggoguojmijda ja ietjá berustiddjijda.
+Jahkepládna galggá vuosedit gåktu mánájgárdde barggá huvsujn, ståhkamij, ávddamijn ja oahppamijn.
+Jahkepládna galggá mánájgárde aktisasjbarggonammadusás mierreduvvat.
+Jahkepládna galggá vuosedit gåktu mánájgárdde tjadná pedagogihkalasj bargov jage mannuj ja rievddamijda luondon.
+Jahkepládna galggá vuosedit gåktu mánájgárdde sihtá barggat dagátjit rámmaplána ulmijt ja sisanov ja mánájgárddeæjgáda bájkálasj hiebadimijt pedagogihkalasj barggon.
+27. artihkkal javllá: "daj stáhtajn gånnå tjerdalasj, åskolasj jali gielalasj unneplågo gávnnuji, ij sijás gudi dajda gulluji, galga riektá váldeduvvat, daj gaskan ietjasa juohkusin, ietjasa kultuvrav sujttit, ietjasa åskov dåbdåstit ja tjadádit, jali gielasa adnet" Dát konvensjåvnnå manná åvddålij jus ietjá mærrádusá vuona riektán li dan vuosstáj.
+28. artihkkal javllá "Dåjma galggi jåhtuj biejaduvvat váj dan álmmuga ieme gielav nanni ja åvddånahttemav ja anov låppti".
+7. artihkkal tjadná nasjonálstáhtajt konkrehta dåjmajt tjadádit váj unneplågoálmmugijt bisot váj vuojnnusij båhti sihke politihka, lágaj ja ano baktu.
+Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2.
+Artikkel: Jus duosta gatjádit, duossti ulmutja vásstedit Kronihkka: Allit sjávot åro
+Artihkaltjoahkke galggá doajmmat máhttudakvuodon ja viehkedit vijdes ságastallamijda goappátjaga guovdásj ja bájkálasj oajválattjaj ja sáme bájkálasj sebrudagáj.
+Artista bálkkágájbbádus galggá sjiehtadusán åvddån boahtet.
+Artissta- ållidimmáhtukvuohta
+Gæhttjat gåvåjt ja filmajt oahpes bájkijs ja ulmutjijs.
+Moattes e dåhkkida diededimev vahágahttema birra.
+Nannit friddja ja diededum sáme almulasj dágástallamav la barggo gånnå Sámedigge viertti akta moadda viehkediddjijs liehket ja dåjmalattjat láhtjet dakkir dágástallamij.
+Nannit buorreålgoldisævtojt sáme mánájgárdijda, vuodoåhpadussaj, alep åhpadussaj ja dutkamij guovdásj, guovloj ja bájkálasj oajválattjaj ja ietjá aktøraj ságastallamij baktu.
+Nannit ja åvddånahttet sáme gielaj boahtteájgev la oajvvebarggon Sámediggáj.
+Sihkarasstet ådå teknologijaj bessat sámegielagijda aj le stuorra ávkken sebrudakossálasstemij, ja sámegiela åvddånahttemij.
+Aslak Ole Eira tjuojgge guhti vuorot tjuojggamav ållåsit, ja dálla le sån Ráissa joarkkaskåvlå tjuojggamsuorgen.
+Ságastit sieldes illastimij birra buoremusát dahká iednegiellasis viehkkeapparáhttaj mij dádjat sebrudagáv gånnå viessu.
+Dåbdos ássje viehkken
+Moadda mánájda le mánájgárddáj álgget viehka stuor ra målssom.
+Sáme parlamentáralasj ráde rållav nannit sáme sebrudagá åvddånahttemin Nuorttarijkajn ja Ruossjan.
+• Gåvvit ja gåvviduvvat aktan gåvåj juohkem sosiála mediajn váni jæsskomis la álkkep gå la juhkam.
+Vaj juohkkahasj galggá oadtjot oasev válldet sáme kultuvras danna gånnå årru
+Gå vuosteldip ekstremismav de válldep åvdåsvásstádusáv boahtteájges.
+Dat jut Vuona álmmuk ienemusláhkáj iejvvi sáme gielajt almulasj sajijn le ájnas gielaj dásev aledittjat sebrudagán.
+Gå biejvve ávvudaláduvvá vijddásappot lándan de sáme kultuvrra almulasjvuodan vuojnnusij låggŋiduvvá, javllá ådå sámeminisstar Rigmor Aasrud.
+Gå bargodisvuodarudá vuoleduvvi 40 prosænntaj, de kompenseriduvvá dan baktu.
+Siján galggá rievtes bálkká, barggosjiehtadus ja sosiála årniga ja dáj åvdås hæhttup rahtjat.
+ jut nasjonála oahppopolitihkka jåhtuj biejaduvvá ja tjadáduvvá navti jut máná, nuora ja ållessjattuga oadtju avtaárvvusasj ja hiebadum åhpadimev man le alla kvalitehtta sebradahtte aktijvuodan.
+Nuorttarijkaj lánda vuollájtjálli Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåv mij dåhkkit álggoálmmugij riektáv iesjmierredibmáj.
+Sáme álmmugin le almma rievtesvuoda buorre åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielajn.
+Vaj oadtjobihtit dav vieledimev majt ánssidihpit.
+Vaj sáme teáhtera máhtti åvddånahttet dájdalattjat, dahkat siednadájdav alla dásen ja máhtti siednadájdav vuosádallat moatten sajen, navti vaj doajmmi arenan kulturmuossádibmen ja kulturåvddånbuktemij, ja adnon ja tjalmostahttemij sámegielas
+Gå ælla vuojga giellaaddne de dat julevsámegiela dilev vájkkut.
+Gå li nåv ållo dåjma bájkálattjat, de dahki da vaj Sámedigge máhttá doarjodit dajt buorre bargojt.
+Gå sjaddá njuolgga doarjjan de dahká dat álkkebun dårjav månnat åvddålij guovlluj.
+Valjes sáme dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktema máhtti ásaduvvat, åvddånbuvteduvvat ja muossáduvvat
+• gássjelisvuoda ulmutjahttet
+ ulmutjahttemgássjelisvuoda
+ jut moattekultuvralasj perspektijva várajda váldeduvvi mánájgárden ja vuodoåhpadusán.
+Fállat digitála dievnojt nehta baktu viesádijda le vuostasj lávkke.
+Juohkusij gullut vaddá mánáj jasskavuodav ja sosiála tjadnusav.
+Gå Gáivuotna suohkan le sámegiela háldadusguovlluj boahtám le læhkám viehka ávkálattjan åvddånahttemin sámegielav dán guovlon.
+Gå dá kulturmujto båhti maŋŋálakkoj linnjaguovlo milta de la dát mærkka dájn duobddágijn gávnnuji moadda luotta dålusj dåjmajs ja årudagájs, ja vuojnnet dá li læhkám ájnas adnoduobddága dålen, javllá Schanche.
+- Dádjadav mån dát dåbddu boasstot, ja danen de rievddadip dav, javllá stáhtaráde.
+Gå le miella oahppat nubbe nuppes, de åvddånip ulmutjin.
+Gå javllap Vuodna le parlamentáralasj de le dat dan diehti gå ráddidus bissu nav guhkev gå nasjonáltjoaggulvisá ieneplåhko sijájt lágedi.
+Jut konvensjåvnnååvdåstiddje galggi dákkir oassálasstemav bærrájgæhttjat aneduvvá ållu vuodulattjan dan bargon mij dáhpáduvvá biovaljesvuodakonvensjåvnån gå galggá 8 (j) ja 10 (c) artihkkalij vælggogisvuodaj sisanov konkretiserit.
+máksemårnik sáme giellaåhpadussaj hiebaduvvá nav vaj almma ruhtagålo gåbtjåduvvi.
+Gå måj Ridajn lin vieljatja ja ájn de vil nuora de galgaj ájn gássjelabbo.
+Jut sámelága giellanjuolgadusá guoskki dåssju suohkanijda giellaháldadimguovlon le ietjastis hásstalus gå návti ij le sámegielak álmmugin Vuonav miehtáj sæmmi riektá sámegielav adnet ja oahppat.
+Dat gå Sámedigge bierri adnet prinsihpalasj iesjmierredimev sámegiela badjel, dat merkaj midja gájkka dán lanján galggap adnet dav iesjmierredimev.
+Sáme mánájn ja nuorajn le nanos iesjdåbddo ja tjadnusa sáme giellaj, kultuvrraj ja sebrudakiellemij.
+Vaj sáme almmukválljidum orgána bessi ietjasa åvdåstit rijkajgasskasasj mærrádusprosessajn ma njuolgga álggoálmmugijda ja sámijda guosski.
+Vaj sáme valástallamsiebre galggi máhttet ásadit ja gárvedit valástallam ja rubbmelasj labudimev gájkajda, ja dan baktu ássat arenajt ma li identitehta doarjo sierraláhkáj mánájda ja nuorajda.
+Vaj sáme valástallam galggá oadtjot stuoráp oasev Stáhta spellamrudájs.
+Vaj sáme kulturhiståvrrå bisoduvvá, háldaduvvá ja åvddånbuvteduvvá
+-Jut sámegiella máhttá mijá digitála árkkabiejven aneduvvat le ållu dárbulasj jus giella galggá bissot, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.
+Vaj sáme nuora galggi máhttet oassálasstet valástallam dåjmajs aktan ietjá nuoraj ietjá rijkajs ja guovlojs, ja dan láhkáj nannit gullevasjvuodav ietjá imeálmmugij ja arktalasj almasjjuohkusij.
+Bisselis ja viessonanos sáme bájkálasj sebrudagájt
+Javlla suv máná ælla låhkåt oahppam, ja vájveduvvi dåjs iehtjádijs.
+Aula lij gárves Universitehta 200-jage ávvudallamijda.
+dahkat ålles sáme åhpaduspolitihkav vuodo- ja joarkkaåhpadussaj
+Automáhtalattjat ráfájduhtedum kulturmujto li automáhtalattjat suodjaluvvam mij sihtá javllat suodjaluvvam divna dåjmajs mij bæjsstá jali vahágahttá, jådedime, ietjájduhttema, gåbttjåma jali hiebalgahtes biledime, dáj gaskan aj dåjmajs ma ietjájduhtti gåktu kulturmujto vuojnnu.
+Automáhtalasj diededimvædtsaga
+Åvddånahttet barggosajijt sisŋelt moattelágásj æládusiellemij
+Åvddånahtátjit ja bisodittjat sáme dájdda- ja kulturiellemav gå oassálassti fágalasj tjiehpes ja dåjmalasj sáme tjåhkanimsajij, kulturinstitusjåvnåj ja museaj
+Vaj galggá liehket åvdemus premissavadde sáme dájda ja kultuvra åvddånahttemin
+- Sjuggelisvuohta la ájnas vidnudagáj åvddånibmáj gå galggi ådå márnánijt gávnnat.
+Iehtjádij siegen liehket
+Rádnastallam le æjvvalit aktijvuodan gånnå ájnegis dåbddå ietjas dåhkkiduvvam ja árvvon anedum jur navti gåktu sån le.
+Ietjá stuoráp bargojs ma li dagádum sámegiela ja giellaplánima birra 2000 maŋŋela, nammadip Inger Marie Gaup Eira guoradallam Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning 2001 rájes ja Torunn Pettersena ja Johanne Gaupa guoradallam almulasj sáme diehtodievnastusá birra, dat aj 2001 rájes.
+Aspiránntavegas gudi eksámenav válldin 2007 tjavtja, lij akta sámegielak.
+Ságájdahttemij baktu åvddånboahtá valjesvuohta mij guosská bæjválasj iellemav, målssomijt, ja demokráhtalasj oassálasstemav sámijda doajmmahieredimij.
+o Dákkir binnediddje dåjma galggi liehket rievtuga.
+Dajs 151 ássjijs ma li åtsådaláduvvam, li 106 ássje hiejteduvvam oabmomájggemiere diehti.
+Oabmásamos girjij gaskan dán tjoahkken máhttá nammadit Manuale Lapponicum tjáledum Olaus Stepani Graanas (Stockholm 1669) ja Lapponia tjáledum Johannes Schefferusis, ienep almodusá 1674 rájes ja åvddålijguovlluj.
+Åssudagán le vijdes aktijvuohta ietjá departementaj ja almulasj oajválattjaj iesjguhtik dásen, ierit ietján váj sihkarasstá sáme- ja unneplågoálmmukpolitihkalasj ulme vuoroduvvi gå politihkka ja dåjma hábbmiduvvi ja jåhtuj biejaduvvi.
+Åssudahka mánájda ja nuorajda (BUP) vaddá sierravarresvuodadievnastus poliklinihkalasj fálaldagájt, jánndura birra fálaldagájt familjajda ja nuorajda, ja åhpadus- ja bagádallamfálaldagájt.
+Dajs vargga 4500 sáme gávnijs ájggu máhtsadit sulle 2000 gávne sáme dávvervuorkájda.
+Dajs birrusij 900 ráfájduhtedum sáme tsiekkadusás li válldám jahkegærddogæhttjalimijt dåssju 14 tsiekkadusás.
+dájs 25 oahppe julevsáme vuostasjgiellan.
+Dajs li moadda nuorra artista.
+Dájs li 19 oahppe oarjjelsáme vuostasjgiellaoahppe.
+Maŋemus gålmmå jage le Sámedigge juollodam badjel 24,5 miljåvnå dåjmajda ma giellaj guosski, 874 000 giellaj mánnágárdijn, badjel 10 miljåvnå julevsáme oahppamnævojda, 37 800 stipendajda alep åhpadusán, 2,4 miljåvnå Árrana giellaguovdátjij ja lagábuj 7,9 miljåvnå guovtegielakvuoda bargguj Divtasvuona suohkanin.
+Dájs li 997 nuorttasáme vuostasjgiellaoahppe.
+Dájs gielajs le buojkulvissan báskalasj ja kátálánalasj giela tjielggasabmusijt nannim ietjasa dilev spánian maŋŋela gå Franco ráddidus gahtjaj 1970-lågon.
+Sijájs vidás libjjáv gållen oadtju, madi 14 oadtju libjjáv silban.
+Dan duogen mav lågenanjagák juhká, man jåhtelit ja man ednagav juhká, de ietjas várnnahis dilláj biedjá juhkama diehti.
+Guojmmáj nav lahkasit tjanáduvvat soajttá liehket låssåt, ja muhtema balli iehtjádijda noaden liehkemis.
+Duollat suohkanseminárajt juohkka jage gånnå tiebmá la æládus ja sebrudakåvddånahttem.
+Snåsningen avijssa ájggu 2009-giese rájes álgget prosjevtav avijssabielij oarjjelsámegiellaj ja ienep tjállusijt oarjjelsáme vidjurij birra.
+Berustit le aj rámmpodit.
+Berustit le sæmmi dagu rámmpot, javlaj stáhtaminisstar Jens Stoltenberg hålanis.
+Ávjovári válggabijrra - 8 ájrrasa
+Dajnas gå ælla nav ållo saje dåssju akkreditieridum journalista bessi sámedikkehuodnahij gasskavahko gålgådismáno 11.biejve.
+Konkrehta rekrutterimdåjmajs, ma li jåhtuj biejadum, máhttá nammadit:
+Kulturmujttoslájajs máhtti nammaduvvat árrana - gånnå ienemusát li låvdasaje, tsiekkima, vuohtjemtjiega/bogastilla, gierggebuodo, slabá ja suoja, mielkketjiegá ednamij báledum, gierggevuoná, bivddoråkke, rábo, gábmásaje, darvvemillo (vuomijn), siejde ja værrodimsaje.
+dájddáris Kristin Ytreberg gávnnu juohkka siejnen vájaldimhállan.
+• giehpedibme ájllegijt / guossidimsijdda Máhttelis la aj ádnot viehkev familljasuodjalimkontåvråjn.
+Rudájs vuorodum jahkáj 2016 ienep gå guokta millijåvnå aneduvvin doajmmadårjajda.
+Vuona viesajdiddjijs li dálla juo ienep gå akta millijåvnå viesajdiddje vuorrasabbo gå 60 jage.
+Sámedikke juollodimij lasedibme 2008 rájes li 12 millijåvnå boahtám Sámedikke ájnas rolla diehti sámegielaj åvddånime bargon.
+Sivvan hilgodibmáj lij dát ássjes ij lim vuojga berustibme sámeálmmugin, javllá Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen.
+Låhpadibme ja vuolggem sijddaj
+Låhpalattjat vatteduvvi muhtem teologalasj perspektijva ma li guoskavattja sáme girkkoiellema ja álggoálmmukgatjálvisájda Vuona girkkon (4.7).
+Hiebasj má gájka aktan ságasti maŋŋela.
+Maŋutjissaj tsuojggi Jåma Sámedikke gájkbadjásasj ulmme le ienebu oadtju láhkamierredum riektáv ietjasa iednegielav, sámegielav, adnet vájku dal makkir suohkanin årru.
+Sjiehtadusá galggi jahkásattjat árvustaláduvvat tjåhkanimij baktu sihke háldaduslasj ja politihkalasj dásen.
+Sjiehtadusá galggi tjårggit buorep dievnastusájt álmmugij.
+Sjiehtadusáj álggo li da vælggogisvuoda ma suohkanijn/fylkkasuohkanijn li sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj.
+Raavrevijhke suohkana sjiehtadus vuollájtjáleduváj gå Sámedigge, suohkana ja fylkkasuohkana æjvvalin aktisasjbarggosjiehtadusájt tjuovvolit.
+Sjiehtadus nanni Sámedikke sajev konsultasjåvnnåbiellen suodjalimfábmudagán ålles ássjegiehtadallamin, dåjmaj álggodiedojs gitta Ráddidusá loahppagiehtadallamij, sæmmi båttå gå ådå luondomoattebelakvuohtalágá milta li fylkamánne, Luondoháldadus direktoráhtta ja Birássuodjalimdepartemænnta ma li vásstediddje pládnafábmudagá suodjalimoajvvadusáj gárvedim bargon.
+Sjiehtadus mij vuollájtjáleduvvá le båhtus buorre sivijlla-doarrodievno aktisasjbargos, javllá suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen.
+-Sjiehtadus vuoset Statskog sihtá viehkedit vaj máhttelisvuoda li enustahtte goappátjagá riektáaddnijda ja industrijaásadiddjijda, javllá Olofsson.
+Oassálasste såbadusán li Samedigge, Sámiid duodji ja Duojáriid ealáhussearvi.
+Suohkana ja skihppijvieso galggi sjiehtadusájt dahkat váj pasienta e dåssjen skihppijviessuj boade ienni gå sæmmi buorre jali ájn de vil buorep fálaldagáv oadtjot suohkanin ja navti e ga dárbaha skihppijvieson vællahit gå li dåppe gærggam.
+ Sjiehtada ietjat dálkudiddjijn gåktu galga gåtsedit ietjat varresvuoda dilev.
+Sjehtadus guoradallamij birra gålle ja goahpárluohko Kárášjoga suohkanin
+Låge åhtsåmusás li gietjav åhtsåmusá árbbedábálasj juojggusav almodittjat.
+Guovtet álmmugis gudi lijga miellusa guorrasittjat tjoavddusijda, ienni gå rijdojda ja niejddemijda boahtte ájgen.
+* Bååstede mierkki ruopptot oarjjelsámegiellaj
+Bååstede-prosjækta la akta buojkulvis dasi.
+Arctic Nuvsvåg AS Loppan, Tufjord Molta & Utleie AS Måsøyan, Vesterelvjenta AS, Koppangen brygger AS Lyngenin, og Aernie AS Ranan li dårjav oadtjum.
+Guoskavasj suohkana ja Finnmárko fylkkasuohkan li miellusa prosjæktaj.
+Æjgáda ja bargge viertti diehtet mánájgárden le sebrudakmandáhta ja árvvovuodo majt mánájgárdde viertti háldadit.
+Ráddidusá ja Sámedikke bieles le dættoduvvam vaj valljudahka sáme sebrudagán galggá bisoduvvat ja nanniduvvat.
+Sihke varresvuohta- ja huksodievnastusá ja luojvoj siebre li viehkken ietjasa fálaldagáj.
+ILO ja AN Sierrarapportørra guoppátjagá li Ráddidusáv gåhttjum ruvvaláhkáj Sámedikkijn vas konsulterigoahtet oattjotjit lágav mij bærrájgæhttjá sámij rievtesvuodajt åbbå sáme guovlon.
+Sihke ájnegis ulmutja ja ásadusá (mánájgárde, skåvlå ja iehtjáda) bessi namádak PPdievnastusájn aktijvuodav válldet ja rádádit.
+Sihke suohkana, fylkkasuohkana ja fylkkamánne viehkedi ja iesjguhtik rollav adni oarjjelsáme giela nannima bargon.
+Sihke åhpadiddjij, oahppij ja oahpestiddjij mielas lej doajmma vuogas ja riek ávkken.
+Sihke ieddne, áhttje ja moadda berraha ja rádna oassálasstin ja dádjadiv moaddása mujsta berustin, ienebu gå majt lidjiv jáhkkám.
+- Goappátjaga æládus ja Biebbmogæhttjo måråsti buoremus rájnasvuodas ja kvalitehtas gå máhttelis.
+Goappátjagá organisasjåvnå ja ájnegis ulmutja, árbbedábálasj ja ådåájggásasj giellaarienájt li oajvvaduvvam ja árvustaláduvvam.
+Presidænnta ja aj rádesebrulattja viettjaduvvi válljiduvvam ájrrasij gaskan.
+Ássje ma njuolgga guosski sáme álmmuga berustimijda ja ienep nasjonálalasj biele ássje åvddånbuvteduvvi dánna, ienemusát nuorttasámegiellaj, valla aj julev- ja oarjjelsámegiellaj.
+Sáme ja aj guojna li hæhttum gillat stuorsebrudagá illastimev mijá identitehta ja kultuvra dárojduhttemij.
+Sáme bájkkenamá, kulturmujto ja aj kulturárvvogávne duodasti sáme årromav, luonndoávkástallamav ja åvdep histåvråv.
+Sihke dan bargo gáktuj mij árbbediedoj gáktuj dåjmaduvvá Værálda dahkkeriektájorganisasjåvnån (WIPO) ja barggo stáhtajgasskasasj nammadusás Nagoya-protokolla gáktuj mij CDB:aj gullu.
+Skotta-gælika ja kymrigiela li keltalasj giela, valla lingvistalattjat li dá ållu ietjálágátja ja ælla mákkárik láhkáj gaskanisá dádjadahtte.
+Statsbygg ja aj DSS dárbahi lasedum rudájt váksjoma diehti ráddidushuodnahijn, lijggehuodnaha guoskavasj departementajda, ja gasskabåddåsasj huodnahij rievddamijda, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud gå stáhttabudsjehtta åvddån biejaduvvá.
+Sihke muohtá, máhka ja muv láve gudi li vargga ållessjattuga båhtin. Dat lij munnu æddnáj viehka hávsske.
+Goappátjagá dago ma li sijáv arvusmahttám ja ådå dago li oassen vuosádusás.
+Guoddelis barggosaje sáme dájdda- ja kulturvuododum æládusájn
+Guoddelis areálaj ja resurssaj ávkástallam sáme guovlojn, sáme histåvrå ja árvoj vuodos.
+Nanos åvddånibme le gå ulmutja gudi dálla viessu, oadtju vuodulasj dárbojt åmastit váni biejstek boahtte buolvaj máhttelisvuodajt åmastittjat ietjasa dárbojt.
+Nanos åvddånibme
+Nanos åvd dånibmáj gullu luonndo, ekonomijja ja sosiála dile ja le dárbulasj gå huksá iellemav ednamin nav gåktu iellem le.
+Duogásj
+Duogátjin le Fylkesmánne nasjonálpárkaj ja suodjalimguovloj háldadimplánaj barggo.
+Dan rijdo duohkusin lij guollimsebrudagá ja Vuodna ittjij desti lágeda Stuorbritannia trålárijt guollimin vuonaj sinna.
+Giellavahko duogátjin la tjalmostahttet sáme gielajt ålles sebrudagán.
+Guoradallama duogásj lij Sámedigge sidáj diehtet gåktu suohkana ja fylkkasuohkana guovtegielakvuodadoarjjagav adni.
+Guládallamoajvvadusá duogásj le stuorradikkeájrrasa ja ráddidusájrrasa li 2012 ådåjakmáno 1. biejve rájes ådå pensjåvnnåårnigav oadtjum, man vuodo le sæmmi prinsihpa dagu ådå álldarpensjåvnnå álmmukoajon.
+Diedádusá duogásj le Sámedigge sihtá badjásasj politihkav hábbmit mánájgárdij gáktuj mij galggá prinsihpalasj gatjálvisájt tjielgadit ja láttov dahkat sáme mánáj mánájgárddefálaldagá gáktuj.
+Plána duogásj le Girkkotjåhkanime mærrádus ássjen KM 7/06 man sisadno lij sáme girkkoiellema plánav åttjudit gånnå nuortta- julev- ja oarjjelsámegiella aktan sáme kultuvrra moattevuodanis várajda váldeduvvá.
+Duogos (ruoppsat, alek, ruodná ja visská) la jur tjielggidum sáme bájnnon (ienemusát anedum bájno sáme gáptijn).
+Duogásj kampánnjaj Sjávodisvuohta gåddå
+Duogásj Årnik sáme oahpestiddjij álgaduváj gæhttjalimprosjæktan jagen 2004 ja sjattaj stuoves doajmma jages 2008.
+Dåssju buorep orgániseridum værált máhttá nannit ráfev mij bissu.
+Máná soajtti usjudallat iesj lidjin máhttet dahkat juojddáv muhtem dilen mij le iehtjádij låssåt.
+Máná dárbahi ådå impulsajt stågadijn
+Máná bukti modellajt háddidallat
+Gå ságas de bessi máná dassta oahppat ja gæhttjaladdat ja hiebadallat iesjguhtik ulmutjahttem vuogev.
+Máná máhtti aj gæhttjalit iesj åvdåsvásstádusáv válldet navti vaj iehtjádij åvdås ållessjattugav åhtsi.
+Máná bessi ságastit majt jáhkki ulmutja ájádalli ja dåbddi.
+Máná mánájgárddáj båhti iesjguhtik vásádusáj, ja ihkap ij mánájgárdde nuoges buoragit dåjma aktisasjarenan dájda ietjálágásjvuodajt dåhkkidittjat.
+"Soajttá máná lidjin hæhttut amás ulmutjij lunna bajássjaddat.
+Soajttá máná lidjin hæhttut amás ulmutjij lunna bajássjaddat.
+Máná vas galggi bessat fáron mierredit mánájgárddebiejve sisanov.
+Máná ståhkama baktu aj posisjoneriji.
+Mánáj moattebelak åvddånahttem dáhpáduvvá iehtjádij siegen
+Máná tjielggiji ietjasa ájádusájt, vuojnojt ja dåbdojt.
+Mánáj rubbmelasj ja psykalasj varresvuohta galggá mánájgárden åvdeduvvat.
+Muhttijn árvvet juo mij le dáhpáduvvamin
+Mánáj berustibme fáhkasuorgijs galggá arvusmahteduvvat, ja mánájgárdde galggá viehkken vuododit aktisasjvuodav gånnå oahppi ja mij árvvon adná duov dáv åvddånbuktemav ja vuojnov.
+Máná galggi oahpásmuvvat dasi mij dáhpáduvvá skåvlån ja skåvllåasstoájggedåjman.
+Máná galggi ålles rubmahav ja divna dåbdudagájt adnet ietjasa oahppamprosessajn.
+Máná galggi luonndovásádusájt åmastit ja luondo moattevuohtaj oahpásmuvvat, ja mánájgárdde galggá vaddet mánájda gulluvasjvuodav luonnduj.
+Máná galggi bessat åtsådallat moattevuodav ájádusáj, dåmadimij ja viessoma hárráj.
+Máná galggi doarjoduvvat vaj rijbadi vuosstemannamij, hásstalusáj dåmadit, ja oahpásmuvvat ietjas ja iehtjádij dåbdojda.
+Máná galggi bessat guoradallat, ájttsat ja dádjadit aktijvuodajt, vijdedit perspektijvajt ja åmastit ådå dádjadusáv.
+Máná galggi bessat åtsådallat mij le huvsov vaddet ja bærrájgæhttjat birrusav ja luondov.
+Mánájn galggá liehket máhttelisvuohta vuojŋadit biejve birán.
+Mánájda ij galga vatteduvvat åvdåsvásstádus majna e rijbada.
+Máná galggi sæbrrat dåjmajda gånnå bessi labudallat, ståhkat ja sosiálat avtastallat ja åtsådallat arvusmahttemav ja rijbadimev ietjasa máhtukvuodas.
+Máná galggi oahppat ietjasa huksat, nubbe nuppev ja luondov.
+Máná galggi duostoduvvat empatijajn ja oadtjot máhttelisvuodav ietjasa empatijav ja ándagisluojttem máhtukvuodav åvddånahttet.
+Máná galggi sierra indivijddan duostoduvvat, ja mánájgárdde galggá máná åtsådallamilmev vieledit.
+Máná galggi ávvudallat ja hávsskudallat ietjá mánáj sie gen árkkabiejvedåjmaj, ståhkusij ja oahppamin mánájgárden.
+Máná galggi hasoduvvat åvddånbuvtátjit vuojnojt ja ájádusájt dan væráldin gånnå sij li oassálasste.
+Máná galggi doarjoduvvat vaj sjaddi sjuggela ja dahki ietjasa dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktemijt.
+Máná galggi máhtov åvdedit ja tjehpudagáv juohkka fáhkasuorgen imájdallama baktu, guoradallama ja hábbmididdje dåjmaj baktu.
+Mánáj oassálasstem mánájgárde árggabæjvváj biedjá vuodov dádjadussaj ja åtsådallamijda oassálasstemis demokratijjalasj sebrudagás.
+Mánáj njunjágahttem, sjuggelisvuohta ja diehtemvájnno galggá dåhkkiduvvat, arvusmahteduvvat ja biejaduvvat vuodon sijá oahppamprosæssaj.
+Mánáj vuododárbo mánájgárden li hukso, jasskavuohta, vieledibme ja aktijvuohtaj gullut, ja aktan le barggij duogen viehkedit jut máná oadtju dájt vuodulasj dárbojt gåbtjådum.
+Mánáj iesjdåbddo galggá doarjoduvvat, sæmmi båttå gå galggi viehkev oadtjot bærrájgåtsåtjit ietjasa dárbov ja vieledittjat iehtjádij dárbojt.
+Mánáj sosiála åvddånahttemprosæssa galggá doarjoduvvat empáhtalasj ja oassálasste ållessjattugijs gudi li tjieh pe aktijvuodaj gáktuj.
+Mánáj vuojno galggi dættoduvvat buohta sijá álldara ja máhtukvuoda.
+Máná usjudalli ja sáhkadi árkkabiejve vásádusáj birra ja dåbdoj ja ájádusáj birra ma li dasi tjanádum.
+Máná dárbahi vásedit gåktu rijdojt tjoavddet
+Máná empatija åvddån bæjválasj åts��dalla mijs.
+Máná åvddånahtti ståhkammáhtudagáv
+Mánájda galggá ságastit sæmmi láhkáj dagu gájka iehtjádijda.
+Mánnávuodan le iesjárvvo, ja mánájgárden galggá liehket åbbålasj lahkanibme mánáj åvddånibmáj.
+Mánájgárddemáná li sosiála dåjmadiddje gudi ietja vieh kedi ietjas ja iehtjádij oahppamij ja soapptsomij.
+Duola dagu de mánájgárddemáná muhttijn rijddali ståhkusij badjel, ja rijddali gudi galggi duov ja dáv rollav stågadijn.
+Mánájgárdde æjgáda hæhttuji vájmmelisát åhtsåt sámegielak barggijt gå almodi mánájgárddevirgijt.
+Mánájgárddeæjgádin le dan diehti juridihkalasj åvdåsvásstádus mánájgárddefálaldagá kvalitiehtas.
+Mánájgárddeæjgát máhttá rámmaplánav hiebadit bájkálasj dilijda, bs. mánájgárddeláhka § 2 gávtsát oasse.
+Duodden jådediddjáj de hæhttu mánájgárddeæjgát aj psykososiála birrasav vuorodit.
+Mánájgárddeæjgáda ja divna gudi mánájgárden barggi, galggi aktan rámmaplána ulmijt ållidit ja gájbbádusájt ietjasa åtsådallamij ja máhtudagá milta.
+Mánájgárddeæjgát galggá mærrádusáj nannit jut mánájgárden le mánájgárddebirrasin ulmme nannit mánáj identitiehtav sámegielajn ja sáme kultuvrajn.
+Mánájgárddeæjgáda bájkálasj hiebadibme bierri åvddånboahtet mánájgárde njuolgadusájs.
+Mánágárddeæjgáda máhtti åhtsåt stáhta máhtudakdoarjjagijt suohkanij baktu.
+Mánájgárddeæjgáda
+Mánájgárddeåhpadiddje le dat profesjåvnnå mij åhpaduvvá mánájgárde dåjmajt bærrájgåtsåtjit.
+Mánájgárddeláhka § 1a vaddá aj priváhta mánájgárdijda ja mánájgárdijda majt tjoaggulvisá Vuona girkkon jådedi, máhttelisvuodav biedjat sierra mærrádusájt iellemvuojno hárráj duodden mánájgárddelága ulmmemærrádussaj.
+Mánájgárddeláhka § 1a vaddá priváhta mánájgárdijda máhttelisvuodav mierredit jut árvo mánájgárde ulmmemærrádusájn e galga risstalasj ja humanistalasj árvojda ja dábijda tjanáduvvat.
+Mánájgárddeláhka § 1 tjårggi mánájgárdde galggá doajmmat vuodulasj árvoj milta risstalasj ja humanistalasj árbe ja dábe milta, árvo ma åvddånbåhti duon dán åskon ja iellemvuojnojn ja ma li almasjrievtesvuodajda tjanádum.
+" Mánájgárde lága 2. § dættot mánájgárdde galggá vieledit sáme mánáj gielav ja kultuvrav: "sáme mánájgárdijn le vuordedahtte gávnnuji bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav."
+Mánájgárdde
+Mánájgárdde dåjmaduvvá Várdobáiki sáme guovdátjis.
+Mánájgárde viettiji åvddånbuktet sáme gielav, ietjasij dokumentajn ja galbajn.
+Mánájgárdde le buoremus sadje giellaarvusmahttem doajmma smávvamánájda.
+Mánájgárdde le organisasjåvnnå gånnå bargge oahppi ja galggi árvvaladdat fágalasj ja estetalasj tjuolmajt, fágalattjat ja liehket oalle rållamodella.
+Mánájgárdde le ájnas arena gånnå máhttá illastimev hieredit.
+Mánájgárden le aj gárvedime ájgge dåjmalattjat sebrudahkaj oassálastátjit mij vas vaddá vuodov buorre iellemij.
+Sajijt mánájda Evenássje, skáne ja Gieldanuore suohkanijs.
+Mánájgárden li 18 ållesbæjválasj saje ja 3,2 stuoves virgge.
+Mánájgárde diehti li moattes álggám sámegielak klássajda vuodoskåvlån Ájluovta skåvlån ja vijddásabbo sámegielåhpadussaj joarkkaskåvlån.
+Mánájgárden le dan diehti ájnas barggo åvdedit árvojt, guottojt ja dåjmajt nannusap sebrudahkaj.
+Mánájgárdde viertti oadtjot miededimev æjgádijs jus galggi lånudit diedojt ájnegismánáj birra skåvlåjn.
+Mánájgárdde viertti ásadit ja åvdedit mánáj sjuggelis prosessajt ja åvddånbuktemvuogijt.
+Mánájgárdde viertti váksjot ja gåtsedit divna mánáj moattelágásj åvddånbuktemijt ja dárbojt.
+Mánájgárdde viertti rahtjat vaj máná e boade åskåldisvuoda rijddalibmáj sijda ja mánájgárde gaskan.
+Mánájgárdde ja skåvllå bierriba diedojt lånudit álggon aktisasjbargguj fálaldagá hárráj vuorrasamos mánájda mánájgárden, sijá målssomij ja álggemij skåvlån.
+Mánájgárdde ja skåvllå hæhttu vuogijt gávnnat váj dát ajtu dáhpáduvvá.
+Mánájgárde digitála barggo
+Mánájgárde digitála barggo galggá mánájt oadtjot stågatjit, ja båktet sjuggelisvuodav ja oahppamav.
+Mánájgárde birás galggá liehket jasska ja hásstaliddje ja vaddet mánájda gájkbelak labudallamåtsådallamijt.
+Mánájgárde sisadno viertti gaskostuvvat dan láhkáj vaj duot dát mánná máhttá oassálasstet ietjas dárboj ja máhtukvuoda milta.
+Mánájgárde sisadno galggá liehket gájkbelak, målsudahkes ja hiebaduvvam ájnegis mánnáj ja mánájjuohkusij.
+Mánájgárdde galggá ásadit huvsulasj aktijvuodav mánáj ja barggij gaskan, ja mánáj ietjasij gaskan, mij le vuodon soapptsomij, ávvuj ja rijbadibmáj.
+Mánájgárdde galggá dåjmalattjat ásadit vaj rádnastallam ja sosiála aktisasjvuohta åvddån.
+Mánájgárdde galggá dåhkkidit ja bærrájgåhtset mánnávuoda iesjárvov.
+Mánájgárdde galggá dåhkkidit ja árvvon adnet mánáj moattelágásj giella ja guládallamvuogijt, sevvamgiellaj aj.
+Mánájgárdde galggá vuodustit ietjas árvustallamijt æjgádijda ja vieledit æjgádij vuojnojt.
+Mánájgárdde galggá åvdedit mánáj gulluvasjvuodav sebrudahkaj, luonnduj ja kultuvrraj.
+Mánájgárdde galggá divna mánájt vuojnnet ja dåhkkidit, ja tjalmostit ájnegis máná sajev ja árvov aktisasjvuodan.
+Mánájgárdde galggá viehkedit vaj divna máná bessi ávov åtsådallat, suohtastallamav, geldulasjvuodav ja berustimev ståhkama baktu, juogu aktu jali rádnaj siegen.
+Mánájgárdde galggá viehkedit mánájt luonnduj mielastuvvat ja bessat luondov åtsådallat mij åvdet máhttelisvuodav luondon bierggit jage moatten gávdan.
+Mánájgárdde galggá viehkedit vaj oahpásmuvvi ietjasa rubmahij ja åvdedi diedulasjvuodav ietjasa ja iehtjádij rájáj hárráj.
+Mánájgárdde galggá vaddet mánájda dádjadusáv ja åmastit demokratijjalasj árvojt ja dábijt ma li vuodon udnásj sebrudagán.
+Mánájgárdde galggá ásadit vaj máná máhtti låhpadit mánnágárddeájgev buorre vuogijn ja boahtet skåvllåj njunjágisvuodajn ja åskeldimijn ietjasa máhtukvuohtaj.
+Mánájgárdde galggá viehkedit mánájt oahpásmuvátjit moattevuodajda ietjasa ja iehtjádij kultuvran, ja viehkedit vaj máná máhtti vieledimev åmastit ja aktisasjvuodadåbdov ålles sáme moattevuohtaj.
+Mánájgárdde galggá vaddet mánájda dádjadusáv jut udnásj dåjmajs sjaddi båhtusa boahtte ájggáj.
+Mánájgárdde galggá mánájt viehkedit dádjadittjat aktisasj árvojt ja dábijt ma li aktisasjvuohtaj ájnnasa.
+Mánájgárdde galggá viehkedit vaj máná ståhki gielajn, symbåvlåj ja tevstaj ja arvusmahttet gielalasj njunjágahttemij diedulasjvuohtaj ja åvddånibmáj.
+Mánájgárdde galggá vaddet mánájda máhttelisvuodav soapptsot, iellemávov, rijbadimev ja iesjárvo dåbdov ja duostudit illastimijt jali givsedimijt.
+Mánájgárdde galggá viehkken buorre mánná vuohtaj navti vaj mánná bæssá ståhkat hávsskudallama diehti.
+Mánájgárdde galggá vaddet dádjadusáv ja åtsådallamijt bájkálasj dábijda, sebrudakinstitusjåvnåjda ja virgijda vaj máná bessi åtsådallat gulluvasjvuodav lahkabirrasij.
+Mánájgárdde galggá vaddet oahppamaktisasjvuodav gånnå máná bessi ietjasa ja iehtjádij oahppamij oassálasstet.
+Mánájgárden galggá moattevuohta liehket resurssan pedagogihkalasj bargon ja doarjjot, gievrrodahttet ja oatsodit mánáv ietjas kultuvralasj ja individuála máhtukvuodas.
+Mánájgárdde galggá doajmmat sáme dádjadusá milta luondo hárráj ja viehkedit mánájt viesutjit semasvuodan luondujn, ávkkitjit ja tjuohpatjit luondov ja luonndodáhpádusájt vieledittjat.
+Mánájgárdde galggá vaddet moattelágásj svidájt, åtsådallamijt ja vásádusájt ja gåbttjåt bájkálasj, nasjonála ja rijkajgasskasasj perspektijvajt.
+Mánájgárdde galggá ávddamav åvdedit
+Mánájgárdde galggá åvdedit demokratijjav, moattevuodav ja gasskasasj vieledimev, dássásasjvuodav, nanos åvddånimev, iellemrijbadimev ja varresvuodav.
+Mánájgárdde galggá demokratijjav åvdedit ja liehket sebrudahtte aktisasjvuohta gånnå divna bessi oassálasstet, gullut ja
+Mánájgárdde galggá oahppamav åvdedit
+Mánájgárdde galggá buorre dagojt åvdedit ja barggat dan vuoksjuj jut nievres dago e åvddå na jalik biso.
+Mánájgárdde galggá almasjárvo vieledimev åvdedit gå tjalmos, árvvon adná, ja åvdet moattevuodav ja gasskasasj vieledimev.
+Mánájgárdde galggá åvdedit avtamielakvuodav ja solidaritiehtav sæmmi båttå gå individuála åvddånbuktema ja dåjma galggi árvvon aneduvvat ja gåtseduvvat.
+Mánájgárdde galggá rádnastallamav ja aktisasjvuodav åvdedit
+Mánájgárdde galggá mánájda vaddet máhttelis vuodav dábálasj dåjmaj oassálasstemij gånnå bargge bagádalli ja dan láhkáj viehkedit mánájt iesjrádálattjan sjattatjit.
+Mánájgárdde galggá mánájda vaddet máhttelisvuodav åvddånahttet luohtádusáv allasisá ja iehtjádijda.
+Mánájgárdde galggá buorre ævtojt vaddet ståhkamij, rádnastallamij ja mánáj ietjasij kultuvrraj.
+Mánájgárdde galggá mánájda sajev vaddet iesjgeŋga máhtukvuodajn, perspektijvajn ja åtsådallamij ja viehkedit vaj máná, aktan iehtjádij, åmastit buorre vuojnov ietjasa hárráj ja ietjas máhtukvuodaj hárráj.
+Mánájgárden galggá liehket varresvuodaåvdedim- ja duostodimfunksjåvnnå ja binnedit sosiála sieradusájt.
+Mánájgárdde galggá arvusmahttet ja sajev vaddet duon dán ståhkamij ålggon ja sinna.
+Mánájgárdde galggá oahpásmahttet ådå dilijda, tiemájda, dáhpádusájda, materiálajda ja ræjdojda ma vaddi mávsulasj avtastallamav.
+Mánájgárdde galggá aktan æjgádij ásadit vaj mánná oadtju jasska ja buorre álgadimev mánájgárden.
+Mánájgárdde galggá aktisattjat ja dádjadusájn sijdas bærrájgåhtset mánáj dárbov huksuj ja ståhkamij, ja oahppamav ja ávddamav åvdedit vuodon gájkbelak åvddånibmáj, bs. mánájgárddelágav § 1.
+Mánájgárdde galggá bærrájgåhtset mánáj dárbov ståhkama hárráj
+Mánájgárdde galggá bærrájgåhtset mánáj dárbov huvso hárráj
+Mánájgárdde galggá bærrájgåhtset mánáj riektáv oassálasstemij gå ásadit ja måvtåstuhtti mánájt buktet ietjasa vuojnojt mánájgárde bæjválasj doajmmaj, bs. mánájgárddelágav §§ 1 ja 3, Vuodoláhka § 104 ja ANa mánájkonvensjåvnåv art. 12 nr. 1. Máná galggi dájvváj oadtjot máhttelisvuodav oassálastátjit pládnabargguj ja árvustallamij mij guosská mánájgárde doajmmaj.
+Mánájgárdde galggá bærrájgåhtset æjgádij riektáv vájkkudibmáj ja bargguj aktisattjat ja dádjadusájn æjgádij, bs. mánájgárddelágav §§ 1 ja 4. Aktisasjbargon sijda ja mánájgárde gaskan galggá agev máná buoremus liehket ulmmen.
+Mánájgárdde galggá dájvváj pedagogihkalasj bargov árvustallat.
+Mánájgárdde galggá mánájt oahpásmahttet subttsasijda, dábijda, árvojda ja allaájgijda duon dán åskon ja iellemvuojnojn ja åtsådallamijda gånnå kultuvralasj åvddånbuktemin le iesjárvvo.
+Mánájgárden galggi máná dejvadit duojna dájna dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktemijn ma vuosedi sebrudagá moattevuodav ja duov dáv ájggegávdav.
+Mánájgárdde galggá vaddet mánájda máhttelisvuodav lájttalisát ájádallat, etihkalattjat dåmadittjat ja solidaritiehtav vuosedittjat.
+Mánájgárdde galggá ásadit dilev vaj divna máná bessi labudallamávov åtsådallat, biebbmoávov, sosiála lassjesvuodav ja rubbmelasj ja psykalasj varresvuodav.
+Mánájgárdde galggá ásadit dilev vaj máná bessi luondo moattevuodav åtsådallat ja aj åtsådallat luondov arenán ståhkamij ja oahppamij.
+Mánájgárdde galggá ásadit vaj máná sjaddi njunjágisá luonndodiedalasj dáhpádusájda, åtsådallat gulluvasjvuodav luonnduj ja teknologijja ja ræjdoj adnemij hárjjánit.
+Mánájgárdde galggá ásadit vaj vuorrasamos máná oadtju åtsådallamijt, máhtudagáv ja tjehpudagáv mij vaddá sidjij buorre vuodov ja måvtåstuhttemav skåvllåj álgget.
+Mánájgárdde galggá ásadit buorre aktisasjbargov ja dialåvgåv æjgádij.
+Mánájgárden galggá liehket sadje kultuvrratjåhkanimijda, vaddet sajev mánáj ietjasa kultuvrrahábbmimij ja vaddet mánájda máhttelisvuodav dåbddåt ávov ja bessat rijbadit sosiála ja kultuvralasj aktisasjvuodan.
+Mánájgárdde galggá ásadit progresjåvnåv gå válljiji pedagogihkalasj sisanov, barggovuogijt, ståhkamijt, materiálajt ja hábbmimav birrasijs.
+Mánájgárdde galggá ásadit bærástimev ja sjuggelisvuodav gå mánájt ásadit aktan dagátjit dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktemijt.
+Mánájgárdde galggá gájklágásj badjelgæhttjamijt duostodit ja guojmmegieresvuodav åvdedit.
+Mánájgárdde galggá vuojnnet fáhkasuorgijt aktijvuodan, ja divna fáhkasuorge galggi liehket ájnas oase mánájgárde sisanos.
+Mánájgárdde galggá mánájda jasska birrasav vaddet ja sijájt fysihkalasj ja psyhkalasj vahágahttemis suoddjit.
+Mánájgárdde galggá vaddet berustimev sebrudagá moattevuodas ja dádjadusáv ietjá almatjij iellemis ja viessomvuoges.
+Mánájgárdde galggá bærrájgæhttjat vaj máná gudi oadtju sierrapedagogihkalasj viehkev, sebrudahteduvvi mánájjuohkusij ja sahtepedagogihkalasj fálaldahkaj.
+Mánájgárdde galggá bærrájgæhttjat vaj máná gudi dárbahi sierra dårjav, árrat oadtju sosiála, pedagogihkalasj ja/jali rubbmelasj ásadimev mij le dárbulasj ásadittjat mánnáj sebrudahtte ja avtaárvvusasj fálaldagáv.
+Mánájgárdde galggá doarjjot mánájt gæhttjalittjat ja njunjágahtátjit birrusav ja viehkedit måvtugis, iesjrádálasj ja vásstediddje oassálasstemij demokratijjalasj aktisasjvuodan.
+Mánájgárdde galggá tjalmostit moattevuodav fámiljaj gáktuj ja berustit vaj divnajn le ietjasa fámilljahábme mánájgárden.
+Mánájgárdde galggá sáme kultuvrav tjalmostit ja viehkedit mánájt vieledimev åvdedit ja aktisasjvuodadåbdov sáme moattevuoda hárráj.
+Mánájgárdde galggá tjalmostit variasjåvnåjt árvojs, åskojs ja iellemvuojnojs.
+Mánájgárdde galggá berustit mánáj berustimes ja dåjmajs vaj barggo fáhkasuorgij sjaddá mávsulasj ja suohtas oasse mánáj árggabiejves.
+Mánájgárdde galggá hiebadit sahtepedagogihkalasj fálaldagáv mánáj dárbo ja máhtukvuoda milta, dalloj aj gå muhtem mánájn le dárbbo sierra doarjjaj oanep jali guhkep ájgev.
+Mánájgárdde galggá hiebadit rutijnajt ja organiserit ájgev ja sajev vaj mánná bæssá oahpástuvvat, vuododit relasjåvnåjt ja tjadnat ietjas barggijda ja ietjá mánájda.
+Mánájgárdde galggá vuosedit digitála dájdov ja vaddet mánájda åvddånahttet muhtem etihkalasj dádjadusáv tjanádum digitála mediájda.
+Mánájgárdde galggá liehket diedulasj jut guládallam ja giella vájkkut ja vájkkuduvvá juohkkat bieles mánáj åvddånahtedijn.
+Mánájgárdde galggá liehket diedulasj mánáj moattelágásj åvddånbuktemvuogijda ja oassálasstemav hiebadit mánáj álldara, åtsådallamij, individuála máhtukvuoda ja dárboj milta.
+Mánájgárdde galggá liehket arenán rubbmelasj dåjmajda ja mánáj labudallamávov åvdedit ja rubbmelasj åvddånimev.
+Mánájgárdde galggá liehket kultuvrraarená gånnå máná ietja li siegen dahkamin ietjasa kultuvrav dilen gånnå bessi ávvudallat ja suohtastallat.
+Mánájgárdde galggá liehket pedagogihkalasj doajmman mij galggá plániduvvat ja árvustaláduvvat.
+Mánájgárdde galggá liehket jasska ja hásstaliddje sadje gånnå máná bessi gæhttjalit duov dáv aktan, aktisasjvuodan ja rádnastaládijn.
+Mánájgárdde galggá jasska ja hásstaliddje sadje mánájda
+Mánájgárdde galggá vuosedit gåktu divna máhtti nubbe nuppes oahppat ja mánáj njunjágisvuodav åvdedit ja imájdallamav muodukvuodajs ja sieradusájs.
+• Mánájgárde, skåvlå ja ållessjattukåhpadus.
+Mánájgárdde/skåvllå pedagogalasj rapportav tjuovvusin biedjá mij vuoset máná/oahppe åvddånahttemav, ja mav le åvddåla gæhttjalam.
+Mánájgárde sebrudakmandáhtta le, aktisasjvuodan ja semasvuodajn sijdajn, bærrájgåhtset mánáj dárbov huvso ja ståhkama hárráj, ja åvdedit oahppamav ja ávddamav vuodon ålles åvddånibmáj.
+Mánájgárde árvvovuodo ja ulmme galggá vuosedit man guovlluj fáhkasuorgij barggat, ja mánáj riektá oassálasstemij galggá bærrájgåtseduvvat.
+Mánájgárde árvvovuodo galggá gaskostaláduvvat, dåjmaduvvat ja åtsådaláduvvat juohkka pedagogihkalasj bargon mánájgárden.
+Mánájgárde ájnnasamos sosialiserimarena le ståhkam.
+Mánájgárdde- ja skåvllåaktijvuohtaulmusj iesjgeŋga giellaresurssaguovdátjin e galga sajájduvvam ásadusáj sadjáj, farra viehkken nannit udnásj fálaldagájt.
+Mánájgárdde ja skåvllå vuojnnet li ájnnasabbo giellaåvddånahttemin dálla gå åvddåla.
+Mánájgárddeprosjækta galggá liehket vædtsagin tjielggitjit mij sáme mánájgárdde le, mij sáme mánáj bajedibme le, man láhkáj galggá nanos giellamodellaj milta barggat ja ma li sáme árvo ja njuolgadusá ja gåjt man láhkáj sáme kultuvrajn mánájgárden barggat.
+Mánájgárde máhtti dårjav oadtjot prosjevtajda ma viehkedi sámegielav ja kultuvrav nannimin mánájgárden.
+Mánájgárde sierra ulmij
+Mánájgárde ja vuodoåhpadus
+Mánájgárdijn ja skåvlåjn le ájnas dahkamus sámegielav vijdábut guoddet daj bálij gå æjgáda sihti ietjasa máná galggi sámegielaga sjaddat, ja gå ietja e sámegielav máhte.
+Mánájgárde ja skåvlå galggi liehket da ma vaddi gielav vijdábut daj dilijn gå æjgáda sihti, valla e des máhte.
+Mánájgárde Vuonav miehtáj dálla bessi ietjasa fálaldagáv nannit ja mánájda vaddet buorep sámegielak árggabiejvev doarjjaårniga diehti.
+Mánájgárde ma sámegielak fálaldagáv vaddi.
+Mánájgárddefálaldahka galggá mánáj gielav ja kultuvrav bærrájgæhttjat ja liehket vuododum sáme árvojs mij "gal dat oahppá" ja ulmijn nannitjit máná máhttelisvuodav ietjas iesjrádálasj almatjijn.
+Mánájgárddefálaldahka galggá liehket sæbrájduhtedum oasse sáme sebrudagás.
+Mánájgoade li danen sámelága giellanjuolgadusáj vuolen.
+Mánájkonvensjåvnnå le vuona láhkaj sajájduvvam ja le danen vuona lága åvddåla.
+Mánájkonvensjåvnån le sierra artihkkal álggoálmmugij mánáj vuoksjuj, 30. artihkkal;
+Luondo bieles máná ájttsi gåktu ållessjattuga sijáj ulmutjahtti ja sijá birra sáhkadi. Jus duola dagu muhtem ållessjattuk álu nammat avta máná namáv gå rijdo tsahkká ni, de dat nammaduvvam mánná soajttá vásedit sån aneduvvá skælmman ja uhtsep árvvusattjan.
+Máná gasskavuodajt åhtsåli ja vuoj nojt hábbmiji gitta dallutjis gå dán væráldij båhti.
+Sosiála máhtto le tjoavdos hávsskes mánájgárddáj Máná li riegádam sosiála, ja ållessjattugij ja iehtjádij guládalli sihke rubmahijn ja gielajn.
+Mánná jali nuorra dábálattjat sæbrrá, danen gå suv birra la ham sáhka!
+Mánná galggá bessat hådjå nit jali suhttat.
+Dákkir aktijvuodan máhttá mánná ietjas ståhkammáhtudagáv vijdedit.
+Mánná máhttá aktijvuodav stivrrit hæhkka, stoagos mielajn ja navti bessat iesj mierredit ja åvdedit ájádusájt, fantasiav ja dåbdojt.
+Mánáj vuojŋ ŋalasj friddjavuohta galggá dåhkkiduvvat.
+Mánná hæhttu iesj bessat subtsastit gåktu dille mánájgárden le.
+Máná åtsådallama ja vuojno galggi vuodon árvustallamin.
+Mánná vuojnná mij le dáhpáduvvam, valla ij agev iesj dádjada manen ij desti besa fárruj.
+Mánáj vásádus galggá álggo ja vuodo gåktu ållessjattuk mánáv vállji viehkedit ja vijddásappot gå galggá åvddånahttemav doarjjot.
+Máná soapptsom ja gájkbelak åvddånibme galggá dan diehti váksjoduvvat ja aktelasj árvustaláduvvat, máná ietjas máhtukvuoda ja máhto milta mij guosská mánáj åvddånibmáj ja dárbojda.
+Mánáj-, nuoraj-, ja familljadirektoráhtta (Mnfdir) la åvdutjis ilmodam e gávnnu moadda diedalasj guoradallama dán suorgen.
+Mánnasuodjalus álu oadtju skuolkanav jali girjev gånnå soames giehttu sån jáhkká juoga ij la buorre soames mánán jali familjan.
+Mánájsuodjalus oajvvadij galggiv áhtje lusi jåhtet.
+Maŋutjissasj mánájsuodjalus mijájt dåhkkidij, vájku álgon miejnnijin muv boadnjásj ja mån lijma ilá vuorrasa.
+Mánnásuodjalusán la vælggogisvuohta måråjdiedádusáv tjadádit ja merustallat jus ássje galggá guoraduvvat ienebut jali ij.
+Mánájsuodjalus munnu ádjáv tjåhkanibmáj gåhttjun.
+VUONA MÁNNÁSUODJALUS
+MÁNNÁSUODJALUS
+Mánnásuodjalus galggá åvdemusát viehkedit ja doarjodit æjgádijt vaj ietja sjaddaba buorre huvsulattjan mánájdiska.
+Mánnásuodjalus galggá vaddet mánájda, nuorajda ja familjajda viehkev ja dårjav gå li gássjelisvuoda sijdan jali gå sijdda jali mánná dárbaj viehkev mánnásuodja - lus (buojkulvissan ulmutjahttemgássjelisvuoda, gárramvuoda).
+Mánnásuodjalus galggá sihkarasstet vaj máná ja nuora gudi viessu dakkár vidjurij ma máhtti sijá varresvuodav ja åvddånahttemav vahágahttet, oadtju viehkev ja huvsov riekta mudduj, ja viehkedit vaj máná ja nuora oadtju jaskugis vidjurijt bajássjattadijn.
+Mánájsuodjalus galggá vieledit sáme mánáj giela ja kultuvra duogátjav gå huvsov målssu ja gå soabmásij lusi biejaduvvi.
+Mánájsuodjalusá åvddånahttemguovdásj Tråmsån barggá vuogij åvddånahttemij sáme mánájsuodjalussaj, ja siján le máhtudahka mánájsuodjalusás gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon.
+Mánájsuodjalus / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
+Mánájsuodjalus la ássjev låhpadam.
+Mánájsuodjalusdievnastus galggá ierit ietján rádijt vaddet fámiljajda, guoradallat diedádusájt mánáj bajássjaddamdile gáktuj, mierredit mánájsuodjaluslága milta ja ássjijt fylkkanammadusá giehtadallamij gárvedit.
+Mánájsuodjalusá mielas luluj buoremus biebbmosijdav munji gávnnat ja gåhttjun familljarádáj åtsåtjit tjoavddusijt muv værmástagán.
+Máná dárbahi arvusmahtte aktijvuodajn liehket jus galggi buoremus láhkáj åvddånahttet.
+Máná dárbahi strategijav gåktu rijbbat
+Máná dárbahi huvsulasj ållessjattugijt gudi sidjij vaddi vejulasjvuodav ietjasa dåbdojda oahpásmuvvat, vaj máná ájge nalluj iesj galggi nahkat dåbdojt identifiserit ja vuojnnusij buktet ja dajt nahkat giehtadallat.
+Máná dárbahi ållessjattugijt gudi li lahka
+Mánájn le riektá suodjaluvvat ietjasa integritiehta hárráj.
+Máná sáme mánájgárdijn galggi oadtjot máhttelisvuodav ietjasa giela baktu oassálasstet.
+Mánáj soajttá viehka ávkken jus li mánájgárdijn majn le alla dásse, duola dagu sosiála máhto ja ráddnavuoda gáktuj, ja ávkke lassán kvalitehta milta.
+Muhttijn li mánájn ietjá gássjelisvuoda árvustallat majt iehtjáda sijáj ja sijáj ståhkama birra usjudalli.
+Máná oahppi iehtjádij siegen lieh ket ájnegis vásádusáj, gæhttjaladdamij ja åtsådallamij baktu.
+Máná ja mánnávuohta
+Mánájn ja æjgádijn le riektá dájn prosæssaj oassálasstet.
+Máná ja nuora li viehka dåjmalasj addne ådå teknologijas vijdes gåbddudagán digitála nævojs ja prográmmajs.
+Máná ja nuora juohkka álldarin gåhtjoduvvi gåvåjt dahkat ietjasa tiemá milta.
+Máná ja nuora dajs gietjav álggoálmmukguovlojs hasoduvvi sáddit gåvåv ietjas niehkohyhtos.
+Mánájn ja nuorajn soajtti moadda gatjálvisá alkohola birra.
+Máná ja nuora
+Máná sihti ietjasa árkkabiejvev vájkkudit
+Máná árrat ájttsi sij ælla sæmmilágátja ja ulmutjahtti iesjguhtik láhkáj.
+Máná álu ållessjattugijda tjuorvvu stågadijn.
+Máná vuojnni, gulli, ja ájttsi ienep gå ållessjattuga muhttijn jáhkki. Danen hæhttuji bargge gáhttit majt javlli, ja gåktu gaskanisá ságasti gå máná li lahkusin.
+Máná galggi hásstalusájt oadtjot ma li hiebadum ietjasa åtsådallamijda, berustimijda, máhttuj ja tjehpudahkaj.
+Máná galggi oahppat ietjasa ja guhtik guojmesa várajda válldet.
+Máná galggi buktet ståhkusij sæbrrat ja dav bisodit.
+Mánáj ståhkám soajttá gássjel dádjadit, ja muhtem ståhku sa gájbbedi vásádusájt ja hárjjánimev.
+Máná bájnnuji birrusijs, valla máná aj bájnniji ietjasa iellemav.
+Máná gudi li dahkam juojddáv majt ettjin galga, galggi vásedit ållessjattuk ij sijájt duobbmi jali hilgo, valla tjielgga sit diedet dát ij lim dåhkkidahtte, ja sæmmi båttå sijáj dåbdojt dåhkkit ja vuoset vieledimev ja liekkosvuodav.
+ Máná gejn le sámegiella nubbengiellan galggi almma guovtegielaga
+Máná gudi li baháv dahkam dárbahi dalánagi vuojnnut ja dåhkkiduvvat ietjá dilen majna nagádi, duola dagu iehtjádij siegen biebbmobiev de birra jali tuvran sæmmi biejve.
+Máná gudi e buoragit njálmálattjat guládalá, soajtti báhtsi dåjs iehtjádijs.
+Máná gudi ståhki, vuojŋadalli, ållåsit sæbrri ja suohtastalli iehtjádij siegen.
+"Máná gudi muhtem unneplågo álmmugij jali álggoálmmugij gulluji galggi bessat aktan iehtjáda ietjas juohkusin, ietjasa kultuvrav, åskov ja gielav niektit."
+MÁNÁJ RIEVTESVUODA:
+Máná dárbahi rájájt majt dádjadi
+Máná dárbahi vuogev gåk dahkat gå návroduvvi, hárdeduvvi jali ålgoduvvi.
+Máná muhttijn dárbahi ållessjattugijt gudi fátta válldi
+Máná dárbahi huksoulmutjijt gudi nahki sijá guládallam signálajt vuojnnet ja dádjadit.
+Máná dárbahi aktijvuodav ållessjattugij
+Gájkin åvdemusát åvddån mánáj sosiála máhtto bæjválasj, iehpeformála aktijvuodan iehtjádij árkkabiejven.
+Máná álu válljiji strategijajt ma sidjij dåbdduji ávkken
+Máná sihti ållessjattugijt fárruj ståhkamij
+Vuodoæládusá li primæræládusá, industria ja teknologalasj dievnastusá.
+• Batteridåjmadum dássasehta ma jienav dahki gå galga medisijnajt válldet.
+• åvddånbuktemijt ja dåbdojt gárvedit gå dejvadi dájdajn, kultuvrajn ja estetihkajn dåjmaj baktu ålggon ja sinna
+Buorep ulmme- ja boadosstivrrim Sámedikke vájkkudimnævojs majt máhtá åhtsåt sáme dájddaj ja kultuvrraj
+Buorep ålgoldisævtojt miehttseæládusájda
+Viddnudagáj åvddånattem analyseriduvvá NæringsNM:an, mij viddnudagáj mávsánisvuodav, sjattov ja ådåásadimijt mihtti aktan æládusiellema stuorrudagáv.
+Gåhtjo muhtem ergoterapeutav viehkken.
+Gehtjadam 330 tsiekkadusájt
+Goappátja dá guoradallama vuosedi sámegielagij låhko Vuonan soajttá liehket birrusij 25 000. Sij li de sámegielaga navti jut gåjt dal dábálasj ságastallamav bukti tjuovvot sámegiellaj.
+Goappátja libá tjállemåhpav tjadádam, subtsas rádesebrulasj Mariann Wollmann Magga.
+Dáv máhtov lånudallat luluj ávkken gájkajda.
+- Goappátja bálkkávuojtte libá buorre åvddågåvven, ja libá ájnnasa bargon nannimin julev- ja gielldasámegielav, javllá stáhtaráde Monica Mæland Suohkan- ja ådåstuhttemdepartementan.
+Goappátja giela li ájteduvvam ieŋilsgielas.
+Moallanagá "samefolkets dag" ja "samisk folkedag" li sajájduvvam iehpedárkkelis jårggålime diehti ja muhtem mærráj danen gå muhtema li adnám moallánagáv "nasjonaldag" nággovuoládissan.
+Moallánahka badjánij dárogiellaj "Mijá aktisasj boahtteájgge" raporta baktu mav AN:a birrasa ja åvddånime væráltkommisjåvnnå 1987:n almodij, jali Brundtlandkommisjåvnå rapporta dagu nabdeduvvá, mij ásaduváj jagen 1983.
+Moallánagáj tjielggidusá ma luluji ávkken barggij tjielggidussaj sosiála máhto gáktuj
+Tjielggidusá manen oarjjelsámegiella riekniduvvá dagu alvos ájtodum giellan le gå oarjjelsámegiella le ienemusát anon áhkoj ja ádjáj buolvan.
+Sivvan lij guovllo lij "gålgge sámij" årromguovllo, mij galgaj sievvet jåhtålibme ittjij miededa æjggumriektáv åmastit.
+Álggoåhpadibme ållessjattugijda hæhttu ietjá láhkáj hiebaduvvat gå mánáj ja nuoraj åhpadibme.
+Sámegiela álggoåhpadus ållessjattugijda le dárbulasj ja ájnas sámegiela åvddånahttemij.
+Giehtadallat ássjijt gånne le sáhka Finnmárko miehtse rievddaduvvam anos majt Finnmárkoåbmudahka åvdet Sámediggáj.
+Dálkudimfállo sáme pasientajda nanniduvvá vil ienebut gå Helse Nord RHF dálla le oadtjum dahkamussan biednigahttet ja tjadádit vuostasj lávkkistagáv tsieggidijn rijkkavijddásasj ja idja-biejvve dålkkumdievnastusáv varresvuohtasuorggáj.
+Dárbbo le tjoaggulvisáj ja bisspaguovloj vuoksjuj barggat sáme åsijt fáron válldet Gud gir - vi deler ja Sáme jáhkkoåhpadime plánajda.
+Sámegielak máhtudagá dárbbo ij le stuorre dåssju almulasj ja suohkanlasj dievnastusfálaldimen, ájnat aj sosiála ja kultuvralasj fálaldagájn sebrudagán.
+Danen giellaárenáj ja oahppovejulasjvuodaj dárbbo stádajn lassán.
+Dárbbo lasedum máhtudahkaj
+Dárbbo sáme giella- ja kulturmáhtudagás giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.2. Tsuojggiduvvá sáme giella- ja kulturmáhtudagá nannidibme le dárbulasj sihki bájkálasj girkko ja ållesgirkkolasj perspektijvan.
+Duodasta rávvagav
+Duodastus jut dån la studænntan åhpadusán masi stipendav åtså, ja galla oahppotjuokkaj åvdås galga eksámav tjadádit
+Duodastus jut dån la studænntan åhpadusán masi stipendav åtså, ja galla oahppotjuorgaj åvdås galga eksámav tjadádit.
+Duodastus jut dujna l sámegiella fáhkasuorgen jus illa studænntan avtan sáme vuodoskåvllååhpadusán
+Måråsti stuorrudagá diehti
+Benjaminbálkká l skåvllåbálkká, ja guoddá Benjamin Hermansena namáv guhti gådduj Holmlian jagen 2001.
+- Bente Haarstad dahká ihkeva buorre bargov oarjjelsáme boatsojsujttokultuvrav duodastime.
+Bente Haarstad la oadtjum 74.000 kråvnå vuosádussaj gåvvådokumentarav oarjjelsáme boatsojsujtos.
+• gåhttjot PP-dievnastusáv ássjediehtte árvustallamav dahkat jus dav ánoda, ja jus skåvlå mielas mánná sierrapedagogalasj viehkev dárbaj
+Hæhkka nuoskodime gárvesvuohta
+Merustallamnjuolgadusá I:
+Merustallamnjuolgadusá:
+Berit Marie P.E. Eira, Jåhttesábmelattjaj lissta
+Guoskat moadda gatjálvisájt
+Vuojŋalasj riektá li lága baktu mierredum ienemus rijkajn.
+Mærrádus hæhttu gehtjaduvvat dan nannidum ratjástime gáktuj mav mij boatsojæládussuorgen ájggop.
+Ráddiskvartálav aktan bisodit le sihkarvuoda diehti vuogas.
+Mærrádusá dáj lágaj milta e máhte huoman mierreduvvat åvddåla konsultasjåvnå li Sámedikkijn læhkám.
+Mærrádusá ja prosessa ma li dárbulattja rávas boatsojæládussaj guhkesájggásasj perspektijvan viertti legitimitehtav ællobargon ja sáme sebrudagán adnet.
+Sámedikkev guossidit
+Lága mærrádusá vaddá dajda gejda hálijdi sámegielav adnet ietjas berustimijt åvdedit kriminalhuksuj sámegiela háldadusguovlon rievtesvuodajt sámegiellaj giehtadaláduvvat.
+Mærrádusá sámelága giellakapihttalin li binnemusgájbbádusá.
+Mærrádus le Ráddidusá bieles gæhttjalibme miededittjat ILO 169 artihkal 15. Nr. 2 gájbbádusájt álggoálmmugij rievtesvuodav oassáj ávkástallamárvos minerálajs masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot.
+Mærrádus ij la tjielgas mij guosska sámij rievtesvuodajda konsulteritjit ájggomusájn oattjotjit diedim guorrasibmáj loabev oadtjot guoradallam-, ávkástallamrievtesvuohta ja doajmmakonsesjåvnå åhtsåma baktu.
+Mærrádus la sierraláhkáj ájnas sidjij gudi e heva dárogielav buvte, gå diedo ma guosski pasiænntasihkarvuohtaj galggi vatteduvvat, jali gå la ájnas jut dievnastus la sáme kultuvrraj hiebaduvvam.
+Finnmárkolága § 29 ådå 2. Lahtasa mærrádus, mierret jut "suodjaluvvam riektá" guollimsajijda meran máhtti Finnmárkokommisjåvnnåj åvdeduvvat.
+Mærrádus mierkki oassálasstemlága duodastus galggá Vuona álmmukriektálasj vælggogisvuodaj milta tjadáduvvat, ja jut láhka le guoskavasj álmmukriektá álggoálmmugij ja unneplågoálmmugij njuolgadusáj birástagáj sisbielen.
+Ietján hæhttu dáv mærrádusáv dádjadit aktan merraresursalága §11 dættodimmærrádusá gáktuj.
+Guollimriektá mærrádus ij le dåssju Finnmárkkuj ráddjidum dagu Merragáddenammadus oajvvadij, ájnat guosská ålles merrasáme guovlluj, dagu Sámedigge ietjas guládallamjavllamusán gájbbedij.
+Mærrádusá ájnnasamos sisadno le dat dálásj álmmukriektálasj vælggogisvuodajt vuojnnusij buktá.
+Mærradus tjieggdahttá masi láhka galggá liehket vájkkudimnævvon jåvsåtjit, ja ma li ájnnasamos sebrudakdahkamusá majt láhka galggá tjoavddet.
+Mærrádusá sierra ulmij galggi mierreduvvat mánájgárde njuolgadusájn.
+Rávvimsjiebmá
+Giehtabádde, boallomærkka ja báhkogirjásj nåvkå / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Diŋgo ORIA beassansáni
+Nammadus "sijdda" ja "æjgáda" guosská aj ietjá åvdåstiddjijda.
+Arktalasj iellij ja sjattoj bisodibme
+Gå álggoálmmugij kultuvrav ja iellemvuogev bisot de sæmmi båttå biologalasj valjesvuodav bisot, ja nuppe guovlluj.
+Danen le giela bisodibme ja åvddånahttem ietjastis ájnas ja ij dárbaha ietjá láhkáj vuodostuvvat.
+• Labudimdetektor mij tjuovgajt tsahkkit gå basádimladnjaj maná.
+Nuoges rudájt juollodit la dan diehti stáhta duogen.
+Juollodimijs båhti moadda ådå dievnastusá viesádijda.
+Sámedikke kultuvrradåjmaj juollodibme le navti laseduvvam badjel 38 millijåvnåj 2005 rájes.
+Juollodime sáme ulmijda
+Diedulattja sámegiela vuoksjuj
+Mielanækto sámegiela adno luluj giela stáhtusav låpptit.
+Diedulasjvuohta dán birra viertti buktet alla sjielmáv sijddaskåvlåj hiej-tedimij hárráj sáme guovlojn ja ij berus dagáduvvat dárkkelis guoradallamij dagá.
+Ávttjiduvvá sáme rámátjårggålime åvddån ja Rámát gárveduvvá ja prienntiduvvá nuorttasámegiellaj, ja ressursa lassáni oarjjelijsámegiel rámátjårggålim prosjæktaj vaj divna tevsta dan ådå tækstagirjen jårggåluvvi.
+Bibliotehka Ulmmen le sihke vuona oajválattjaj ja Sámedikke bieles, sihkarasstet buorre bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij.
+Girjjevuorkán la Vuona stuorámus tjoahkke girjij ja ietjá materiálaj sáme gielajda ja sáme dilij birra vájk makkir giellaj.
+ le viehkken mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda gejn li sierralágásj oahppodárbo váj buorre fálaldagájt åhpadimlága milta oadtju, váj bessi dåjmalattjat åhpadussaj, bargguj ja sebrudakiellemij oassálasstet
+buoredit sáme nuoraj máhttelisvuodav oassálastátjit mierredime ja vájkkudittjat vaj nuora bessi Sámedikke politihkkaj vájkkudit.
+Sámij nuoraj mierredimoassálasstemav ja vájkkudimfámov Sámedikke politihkan nannit
+• viehkedit vaj máná oadtju aktisasj åtsådallamijt vuodon ståhkamij ja ásadit dilev ståhkamtiemáj åvddånahttemij
+• vaddet mánájda rijbadimåtsådallamijt ja sæmmi båttå vaddet juojddá man vuosstij rahtji
+• viehkedit mánájt buorre dábijt åmastittjat, guottojt ja máhtov biebmo hárráj, rájnasvuodav, dåjmajt ja vuojŋadimev
+• viehkedit mánájt luohtedit allasisá ja iehtjádijda
+• viehkedit mánájt åvdedit diedulasj riektáv mierredit ietjas rubmaha badjel ja vieledit iehtjádij rájájt
+ Viehkedit buorre sáme terminologija- ja báhkodáhtábássaj giellafágalasj ja giellateknologalasj
+• ásadit vaj kultuvralasj moattevuohta sjaddá boanndudahkan ålles mánájjuohkusij
+• viehkedit vaj gielalasj moattevuohta sjaddá boanndudahkan ålles mánájjuohkusij, oatsodit moattegielak mánájt anátjit iednegielas ja sæmmi båttå åvdedit ja åvddånahttet mánáj dáro-/sámegiela máhtudagáv
+• viehkken åvddånahttet mánáj gierddisvuodav, berustimev ja vieledimev nubbe nuppes ja ulmutjijs duot dát kultuvralasj, åsko jali iellemvuojno gulluvasjvuodas
+Oassálasstet ájn buorep aktisasjbargguj s��me dájddárij ja sáme kulturinstitusjåvnåj gaskan
+Láhtjet dilijt innovatijvalasj ja dåbmaris sáme oahpponævvo ja pedagogalasj materiálaj åvddånahttemav.
+Ihkap gåvvågirje ja subttsasa lidjin rahpat ájádusájt ja ságastallamav dåbdoj ja ármestime ja iesjguhtik vejulasjvuodaj birra.
+Gåvå vuosádaláduvvin Metodistgirkko tjællárin Roandemin.
+Gåvvå (Flickr)
+Bijllavuodjem ja demænssa
+Bindala goabdes la akta buoremusát bisoduvvam goabddáj ma li vil ájmon.
+Biologalasj valjesvuohta
+Nuortta-Hålogálánda, Oarjje-Hålogálánda ja Nidarosa biskåhpajn le sierra bærrájgæhttjam åvdåsvásstádus sáme girkkoiellemis (5.4.3).
+Bjørn Olav Megard (40) le låhkåm cand.polit. sosialantropologia oajvvefágajn Oslo universitehtas.
+Bjørn Olav Megard galggá Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagáv jådedit
+Björn Thomas Åhren, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+• Jus ilá juhká de soajttá oadtju blackout ja hæhttu pummpi duvvat.
+Ietja dåjmaj gaskan majt ráddidus oajvvat li dá:
+Dán ja ietjá siváj diehti lip mij NSR:an guhkijt barggam sáme giellaoahttse åvdås, mav giellanammadus aj dálla la doarjjum, javllá Bransfjell.
+Duola dagu libá guokta ållu ådå tjálle dårjav oadtjum ietjaska giehtatjállusijda.
+Duola dagu Rørosnytt oadtju 300.000 kråvnå doarjjan ásadittjat ådå oarjjelsámegielak ådåsnæhttabielev.
+Dánna la duola dagu sáhka suohkana varresvuodadievnastusás man la máhtudahka sáme gielas ja kultuvras, ja jut psyhkalasj varresvuodasuodjalus, dagu SÁNAG, oadtju máhtukvuodav duostutjit vahágahttemijt ja illastimássjijt dågålasj vuogijn.
+Ierit ietján la mánájgirjje dårjav oadtjum.
+Duola dagu li ienep bihtámsáme prosjevta rudájt oadtjum.
+Duola dagu la Divtasvuona suohkan gatjádam julevsáme almodusájt giellagæhttjalimijs.
+Duola dagu galggá Duoddara Ráfe aktan bihtámsáme giellaberustiddjij Svieriga bielen barggat.
+Duola dagu galggá lánndastivrraoajvve Grønlanda iesjstivrrimin, Kuupik Kleist, arktalasj gárvedimtjåhkanimev rahpat.
+IKT-suorge budsjæhttaoajvvadusá:
+Dájddárij gaskan gudi oassálassti li duola dagu Hans Ragnar Mathisen, Britta Marakatt-Labba, Synnøve Persen, Joar Nango ja Maret Anne Sara.
+Sijáj gaskan gudi e majdik sámegielas dádjada le berustibme vehi binnep, sijáj gaskan sulle 40% árvustalli sámegielav oahppet ájge bále.
+Ájnnasamos fáttaj gaskan lij ådå strategalasj pládna manna li 20 oasseulme 4 oajvveulmij vuolen ma galggi ålliduvvat åvddål 2020.
+Daj gaskan le Sámeráde mij åvdet sámijt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
+Sijáj gaskan le stuorra potensiálla giellaaddnij lågov lasedit.
+Sijáj gaskan sulle lahkke javlli sihti ienep sámegielav oahppat.
+Oajvvetemáj siegen majs galggi ságastuvvat li luonndoluohkoj ávkkim sáme guovlojn, aktan Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå.
+Oasse vuorodimijs dán årnigin le stuoráp tjalmostahttem ådådahkodåjmajn ma galggi oassálasstet åvddånahttemij sáme institusjåvnåjs ja arenajs dájdda- ja kulturåvddånbuktemij.
+Sámij gaskan moattes doajmmahieredimij åvddåla barggin dábálasj barggoiellemin, valla uddni li siján fálaldagá gieldalasj viddnodåjmajn duola dagu divudagán ja biejvveguovdátjin.
+Sáme Giellagáldo bargguj gullu aj moallánakbarggo, giellamierredibme ja giellasuodjalimbarggo.
+Vuorodimij gaskan le ådå elektråvnålasj plattforma Varresvuodadirektoráhttaj/Helfoj ja ienep ja buorep iesjbierggimtjoavddusa nasjonála varresvuodaportálan (www.helsenorge.no).
+I. i. vuojnnu tjoahkkájlåhko oahppijs gudi sámegielav válljiji, le unnánasj binnum maŋŋela gå Máhttolåpptim doajmmagådij, valla sámegiela åhpadusá åhtsåma le målsudahkkása fylkas fylkkaj.
+Sjatta luojkken
+Viehkeda jut sámegiella boahtá ienep vuojnnu ja gullu árggabiejven ja sosiála median, bádtji sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Oassálaste hábbmit aktan ietjá mánáj ja nuoraj ålles væráldis
+- Oassálaste ja buvte ietjat vuojnojt boahtteájge varresvuodadievnastusá gáktuj, oajvvat varresvuohta- ja huksominisstar.
+• oahpásmuvvat sámijda Vuona álggoálmmugin, ja oahpásmuvvat sáme kultuvrraj
+• dåbdijdit ietjasa dárbojda, oadtjot dádjadusáv almatja rubmahis ja oadtjot buorre dábijt rájnasvuoda hárráj ja målsudahkes biebmov
+• oahpásmuvvat bájkálasj histåvrråj ja bájkálasj dábijda
+• oahpásmuvvat duojna dájna dábijn, viessomvuogijn ja fámilljavuogij
+• sjaddat jasska ietjasa rubmaha hárráj, oadtjot vuogas dádjadusáv ietjastisá ja dåbdijdit dåbdojdisá
+Ihkap dábálasj le Lars hådjån jus hilgoduvvá, ja de tjierru ja viehká tjiehkát.
+Girjje l mánájgárdijda vaj bargge låhkåt ja SáMOS-vuossa gis mánájgárddemánájda.
+Girjje l tjáleduvvam nuorajda, valla la aj buorre girjálasjvuohta ållessjattugijda.
+"Hamburgerprinseassa" nammasasj girjje l nuorajda tjáleduvvam.
+Girjjemæsso Frankfurtan, mij gålgådismánon ásaduvvá, la værálda ájnnasamos æjvvalimsadjen rijkajgasskasasj girjjeæládussuorggáj.
+Girjjepáhke
+GALGAV GUS MÁNNÁSUODJALUSÁJN SÁGASTIT?
+Årov dalla årruhattjan skåvlå guoran Girkkonjárgan.
+Dåppebun la fiekse. Njuovvam li gus lippajt?
+Suomabielen årru gålldåsáme Tjievetjávren ja Njiellimin Ánarjávrgátten.
+Botanihkkárijda le guovllo sierralágásj miellagiddevasj, gávnnuji ienep gå 260 slája.
+• Buollemvádá lassán demenssaskihpudagá diehti.
+Brekken skåvllåj Plassjen (Rørosan) le juollodum 130 000 kråvnå joarkátjit skåvlå bargov oarjjelsámegielajn.
+Girjjeskåvlå ja interaktijvalasj åhpadus
+Brosjyra biejvverudáj ja boarrásijpensjåvnå birra gárveduvvi vuostasj biellejage alluj 2009.
+Brosjyjrra máhttá duodden biejaduvvat álkket sadjihij internæhttaj pdf-hámen.
+Brosjyra ja diehtojuohkemplakáhta bájkálasj VBa-kåntåvråj adnuj, hábmiduvvi sáme kultuvra vuodos.
+Almasjrievtesvuodajt doadjemin
+Sámelága giellanjuolgadusáj doadjemis ælla makkirak vájkkudusá sidjij gudi njuolgadusájt dådjali.
+Vaj sámegiella ienep arenajn laseduvvá
+sámegielaj adno,
+Vahágahttem la siválasj stráffuduvvat ja galggá riektávuogádagán dåmaduvvat, dat vuogádagás massta mij sáme aj li oassen.
+Ane dajt!
+• adnet girjijt, ståhkamijt, musihkav, digitála ræjdojt, luonndomateriálajt, ståhkusijt ja ræjdojt majna arvusmahtti mánájt matematihkalasj ájádallamij
+Moallanagáv "nasjonaldag" adnem
+Ednamij ja resursaj guhkepájge adno vaddá åmastam-, háldadim- ja adnorievtesvuodajt ednamijda ja resursajda.
+Sámegiela addnem ja máhtudahka målssu iesjgeŋgalágásj giellaguovloj ja suohkanij gaskan.
+Sámegiela adno iesjguhtik dásen sebrudagán hæhttu laseduvvat, ja ájnas le jut ienep ásadusá válldi åvdåsvásstádusáv váj sámegiella ienebut aneduvvá.
+ Almulasj háldadibme
+Giela addnijs båhti dárbo sebrudagán.
+• adni rubmahav ja dåbdudagájt åvddånahtátjit sadjedádjadusáv
+Addne galggi diedov oadtjot juogu de sms:a jali e-påsta baktu gå girjje le digitála poasstakássaj boahtám.
+Addne galggi bessat dievddemis sjiemájt, åhtsåmusájt ja diedádusájt páhppárin ja påsta baktu rádjat.
+Addne oadtju binnep vigijt væron, ja ruváp ja duolla merustallamijt Barggo- ja álkkádusetáhtas.
+• adni gielav relasjåvnåjt dagátjit, oassálastátjit ståhkamijn ja ræjddon rijdojt tjoavdátjit
+• adni duov dá teknihkav, materiálav, ræjdojt ja teknologijav estetalasj åvddånbuktemijn
+sámegielav adnet gå almulasj orgánaj guládallá
+- Javla avtav bágov juohkka biejve, tjále gárgadisáv ja rája ráddnaj jali biedjala ietjat Instagrámmaj.
+• Ane tjielgga rumájgielav.
+• adnet målsudahkes åvddånbuktemvuogijt ja fállat valjev girjijs, lávllagijs, gåvåjs ja åvddånbuktemvuogijs
+Ane Internet Explorer 11. Ienebuv næhttalåhkkij birra.
+• Ane oanegis, álkkes gárgadisájt, ale val abstrakta moallánagájt ja tjielggidusájt ane.
+Merraareálaj ávkkim ja háldadibme - Einar Eythurson ja Camilla Brattland
+Sáme bájkkenamáj adno ja vuojnnusij buktem le ájnas giella- ja kultuvrraåvdediddje doajmma.
+Mnfdir la prosjæktarudájt Nuortalasj álkkádusguovdátjij doarjjam, ja siján le læhkám ekonomalasj åvdåsvásstádus dán prosjevtas.
+Rabdaguovllonissuna fáddan
+Tsieggimbarggo álgeduváj bårggemánon jagen 1998 ja biehtsemánon 1999 biejaj stuorradiggepresidænnta biejaj Kirsti Kolle Grøndahl vuodogiergev.
+• ásadit kursajt sáme gielan ja kultuvran almulasj barggijda
+• ásadit sjuggelisvuodav ja ståhkamav ja liehket mielos improvisasjåvnnåj ja mánáj oassálasstemij
+Viesso le hábbmidum lahkke gievllen guovtijn gierdijn Sámedikke girjjevuorkájn, boadáldagájn, tjåhkanimlanjájn ja nielljalåk kontåvråj.
+Viesso le tjuorgadum sivijllaarkitektajs Stein Halvorsen ja Christian Sundby, gudi moarmesmánon 1996 vuojttijga arkitæktagilppusav dåbddobágujn 69,3˚ NORD.
+Rádeájras Anniken Hauglie máhtoj ja åhpadusá Stadarádeåssudagán la mannam Guovddagæjnon ja adnám æjvvalimijt Sámediggerádijn.
+Rádeájras guossidaláj aj duov ja dáv sáme fáhkabirrusav degu Sáme allaskåvlåv ja Gáldov.
+CDB dåhkkit lahka aktijvuodav álggoálmmugij ja biologalasj valljudagá gaskan (artiihkkal 12 åvddåbágo).
+CDB javllá stáhta galggi vieledit, bisodit ja åvdådnahttet álggoálmmugij árbbediedojt, ådåstahttet ja sihkarasstet (dåjmadit) mij guosská biologalasj valjesvuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj (artihkkal 8 j), ja vil ahte biologalasj valjesvuohta dábij milta mij le kultuvralasj dåjma gáktuj galggá suodjaluvvat ja hasoduvvat (artihkkal 10 C), ja jut diehtolånudibme mij guosská biologalasj valjesuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj galggá sisadnet álggoálmmugijt ja árbbediedojt (artihkkal 17.2).
+B. Majt máhttebihtit dahkat vaj nannibihtit barggevega aktisasjbargov?
+B. Makkir ássje birra sihtabihtit boahtte æjgátságastallamin giehttot?
+B. Gehtja masi máná lijkkuji, ja majt sihti ienep dahkat mánájgárden.
+Gå guovvamáno 6. b. mierreduváj sámij álmmukbiejvven sámekonferánsan 1992, de lij mærrádus sámegiellaj ja moallanahka "sámiid álbmotbeaivi" aneduváj.
+De sjaddá álkkep mánájda dádjadit, ja navti ehtalasj diedulasjvuodav ja ietjasa ehtalasj guottojt åvddånahttet.
+Duv árvvalus tjáleduvvá almulasj poasstajournalán.
+Gå muv viellja riŋŋguj ja javlaj mánájsuodjalus sidáj dajt nieljijt mánájt biebbmosijddaj beidjat, de månnå ja ålles famillja suorgganij.
+Gå dákkir vuohke ållessjattugijt åhpadit le nav buoragit vuorbástuvvam de hæhttu dákkir aktisasjbargguj stuoves ruhtadimev åttjudit.
+Luodjomláhkáj Vuona ráddidus ij duosta duohtavuodav aktan mijájn gehtjadit.
+De ij galga juohkusij da juohket vaj mánájt ierit, jali sijájt fássta sajij da biedjat biebbmobievden jali æjvvalimsajen.
+Ja jur dav ham mánná sihtá: jut galggá vuojnnut ja ållessjattugis duodastuvvat.
+De luojkkamkårtåv oattjo mij aj duv luojkke-IDn sjaddá.
+Uddni hiehpá solidaritehtav vuosedit álggoálmmukjuohkusij gudi viessu gássjelis dilen.
+Biejvve tjalmostahteduvvá vuostasj sáme rijkatjåhkanime mujtton mij dåladuváj Metodistagirkkon Roandemin 1917.
+Udnasj årnik le nav vaj buollemdåjmadagá hiehteguovdátjijn (110) Finnmárkon le sámegielak bargge váksjomårnigin mij sjåpkaduvvá ságastallamij gå le dárbbo.
+Dálásj politihkalasj njunnjutja Sámedikken sihti ienep politihkalasj ratjástimev boatsojæládussuorggáj ja vuodoæládussuorggáj gájkkásattjat.
+Bæjválasj dahkamusá vuoges struktuvrav vaddi árkkabæjvváj, vájku ienep ájgev gållåda gå åvddåla.
+Bæjválasj guládallam ja iehpeformála ságastallam máná ja mánájgárde dáhpádusáj birra le ájnas vuodon æjgátaktisasjbargguj.
+Bæjválasj dahkamusá Sujna gænna la demænssa ja lagámusá ájttsi sjaddá gássjelabbo dahkat bæjválasj dahkamusájt degu rudájt dåmadit, biktasijt bassat ja málestit. Soajttá iehpesihkaris dile badjáni, degu mij guosská sihkarvuohtaj sijdan ja bijlav vuojedijn.
+Gå vállduj de lijma mån ja muv oappá viehka ávon gå lij gávnnam soabmásav gejna iellemav juogadit. Muv gálojnisj bådij sæmmi lándas degu midja ja besaj Vuodnaj årrut familljaavtadime baktu.
+De besa jienastit dan belludahkaj masi sidá, ja ij aktak ietján oattjo diehtet mav jienasta.
+Dáiddadállu l dá gålmmå biejve bargadam, OCA ja Sámedigge lidjin viehkken, ja båhtusin la ihkeva geldulasj prográmma edna dájdaj ja kultuvrajn, ja mån duodaj ávvusav gå besav dáv sierralágásj dáhpádusáv muossádit.
+De gåhtjoduvvi æjgáda sagastibmáj juogu kontåvrån jali sijdan.
+Gå lidjiv gávtse jagák mierredij mánájsuodjalus ittjiv desti sijdan besa årrot.
+"Gå mån lidjiv mánná de lij ållu dábálasj berrahij lunna bajássjaddat.
+Gå lidjiv lågenangudá jagák mierredijga ieddne ja áhttje sirrat.
+De máhttá dát báhkogirjásj bæjválasj bágoj ja gárgadisáj nuorttasábmáj, julevsábmáj ja oarjjelsábmáj liehket dunji viehkken.
+De ihkap la vuogas guládallamvuohke dáhpádusájt gærddádit.
+De máhtá oadtjot rádijt ja oajvvadusájt majt máhtá vijddábut dahkat.
+De ihkap sáŋarda majt la dahkam jali javllam.
+De garra gattsa suv niskes doahppiji, ja sån tjavgga åvddån nággiduvvá.
+De hæhttu tjállet vehik mij la gássjelisvuohtan, gesi guosská ja gåktu mánnásuodjalus máhttá oadtjot aktijvuodav sujna gesi guosská.
+De ij hajitjit lijssi.
+De oajvev bajet, tjavelgav njuolggi, ja alvot oahppijda gæhtjá.
+- Nievres suohkanekonomijja ájttá Sáme hiehte- ja incestguovdátjav Kárášjågån, mij la ájnna Vuonan mij fálaldagáv vaddá ållagasj sáme álmmugij.
+Gå sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin, de sjattaj dættodum rievtesvuoda sáme gielav adnet galgaj vuostatjin gå dárbbo tjielgga ja dárkkelit ja dalloj gå dádjadit galggá mij javladuvvá.
+Gå sámelága giellanjuolgadusá 1992:n jåhtuj biejaduvvin, de aj mierreduváj makkir suohkana galggin sáme giellaháldadimguovlluj gullut.
+Iesj dát subtsas ienemus oasse værálda gielajs ælla ieneplågo giela avtak stáhtan.
+De galggá mærrádusá åhpalasj vuodo tjielggiduvvat guoskavasj biskåhpa ja vásstediddje girkkolasj orgána javllamusá baktu.
+De rádádalli makkir árvo galggi vuodon, ja ságastalli aktisasj guottoj da ma de li vuodon gå galggi guorrasit gåktu galggi dahkat.
+Gå rijddo stáhta oajválattjaj ja sámij gaskan lij garrasabmusin jagijt 1980-81, de lij dárbbo politihkalasj miededimijs sáme riektáj birra.
+Diedo ja tjállaga ma li tjoahkkidum dáj tsiekkadusáj birra galggi Askeladdenij biejaduvvat, Rijkaantikvára nasjonálalasj kulturmujto diehtobássaj.
+- Gå terror mijájt ládaj snjilltjamáno 22. biejve, lidjin moattes gudi rahtjin sihke Ráddidushuodnahijn ja Utøyan.
+De boahtá sebrudahka, ja Árran mánnágárdde, ájnna mánnágárdde Vuonan gånnå julevsámegiella le oajvvegiellan, merkaj ålov gielav åvddånahtátjit ja bisodittjat.
+De hæhttup guoradallat mij ajtu dáhpáduváj daj badjelasj 100 jage stáhta assimilerim vibáj, ja gåktu vil uddnik ådå hámij viessu.
+Gå Divtasvuona suohkan 2006:n fárruj váldeduváj, de láhka rievddaduváj váj giellaháldadimguovllo dálla njuolgadusáj baktu mierreduvvá.
+Gå Divtasvuona suohkan ja snåasen tjïelte boahtám libá háldadusguovlluj maŋŋela gå nammadum árvustallam dagáduváj, ælla ájn makkárik låhkåma galles sámásti dá guovten suohkanin.
+Dalloj tjálle, juojgge ja åhpadiddje Ánte Mihkkal Gaup/Iŋgor Ántte Ánte Mihkkal, Guovdagæjnos, dav oattjoj.
+- Gå Gårobelludahka bådij ráddidussaj dijmmá tjavtja de vijmak oarjjelsáme kulturhuonaj Saemien Sijte Snåasen tjoavddásij.
+Gå lijma lågenangålmå ja lågenanniellja jage, de mánájsuodjalus munnuv gárvvásinsijddaj.
+Davvi Girji OS la oadtjum 1 568 800 kråvnå åvddånahtátjit materiálapáhkev pedagåvgålasj materiálaj ma arvusmahtti dájdojt anátjit ja rubbmelasj dåjmajda.
+Da 10 duodjára li válljim iesjgeŋga dájddadagov tjoahkkes Sáme Dájddamagasijnas (RDM) arvusmahtátjit ådå dájddadahkuj majt ietja li dahkam.
+Ienemus sámegielak ållessjattuga li guovte- jali moattegielaga.
+Ienemus oasse sámegielagijs li dåjmalasj guovtegielaga, moattes aj moattegielaga.
+Ienemus oasse sijájs gudi demensav oadtju li vuorrasap ulmutja, valla nuorap ulmutja aj skihppáji.
+Ienemus oasse sijás gudi oadtju viehkev mánnásuodjalusás oadtju viehkev sijdan vaj máná ja æjgáda bukti aktan viessot.
+Ienemus giellaguovdátjijn li giellakursa vuodon, ja maŋemus jagijt li aj kursa nannidum dan láhkáj váj máhtudagáv vaddi oahppotjuorgaj.
+Då iehtjáda li beŋkaj guoran, ja Petter uksagaskan tjuodtju.
+Då iehtjáda jasska båssu.
+Då ietjá máná ståhki, ja Petter tjuodju ja gæhttjá avtajtjálmij gå då stuorámusá nubbe nuppev goade birra viegadalli.
+Bargge li guovdásj ressurssa gå ie tjasa ræjddon adni gå mánáj barggi.
+Bargge tjuovudi ja signálajt duodaj válldi.
+Bargge hæhttuji mánájt viehkedit dán ådå, sosiála aktijvuohtaj hárjjánit.
+Bargge hæhttuji gæhttjalit ájttsat juo gå mánáj aktijvuohta tjadnu ja nievrep guovlluj manná.
+Bargge hæhttuji tjielggasit javllat ållu luondulasj le jut mánájn muhttijn li hásstalusá gå galggi aktan liehket unnagattjan, ja ienemus máná duolláj dálloj unugis dáhpádusájt vásedi.
+Bargge hæhttuji nahkat dåbddåt nievres aktijvuoda mer kajt ja dåjmalattjat barggat vaj dá e åvddåna jali vi bá. Mánájt gehtjadi ájge tjadá ja berusti jus sijá ulmutjahttem muhttijn rievddá.
+Bargge vuojnni mánáj rumájgielav, mimihkav, dåbdoj åvddånbuktemav ja gåktu iehtjádij aktidi.
+Bargge gehtjadi mánáj aktijvuodav
+Bargge galggi mánájt várajda válldet, sebradahtte birrasav hábbmit ja barggat dan vuoksjuj jut udnásj mánájgárddemáná e galga illastuvvat jalik iehtjádijt illastit idet.
+Bargge ietja sebradahtte láhkáj ulmutjahtti.
+Dagástallam
+Dagástallam.
+Duodasti mánájt ja nanniji sijá buorre aktijvuodav navti vaj dav kommenteriji ja vuojnnusij bukti.
+Da duodasti mijá vuodov rájádis álmmugin nieljen rijkan.
+Sij máksi rieknigijt, diŋŋguji girddemanojt ja gálvojt nehtan.
+Válljidum juojgajt almoduvvi gålgådismáno 9. biejve.
+Da sámegielav ja kultuvrav nanniji, giellaarenájt ásadi, ja li ietjasa bájke sáme álmmuga identitehtahábbmijiddjen.
+Sirádijga ja ejga buvte muv gáhttit.
+Ienep dárogielav aj adni åvdep ájgij buohta.
+ Sidja gejn siegen åro hæhttuji liehket karantienan.
+Duodde bokstáva ma vijdedum latijna alfabehtajn tjáleduvvi li dá: Gålldåsámegiella: Áá Ââ Čč Ʒʒ Ǯǯ Đđ Ǧǧ Ǥǥ Ǩǩ Ŋŋ Õõ Šš Žž Åå Ää
+Vuorrasamos máná galggi bessat ávvudallat skåvllåj álgátjit ja åtsådallat le aktisasjvuohta mánájgárde ja skåvlå gaskan.
+Rievddama majt Sámedigge dáppe oajvvat mierkkiji moadda lága rievdaduvvi váj sámegielaga oadtju iesjguhtik riektáv giellaj.
+Dan diehti, sæmmiláhkáj gå ietjá tjállaga, máhttá dajt åhtsåt.
+Da li gielladajva mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda gånnå sámegiella håladuvvá, gullu ja vuojnnu.
+Sij li buorre åvddågåvå gájkajda gudi sámegielas berustip, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner.
+Sij li hávsskes ulmutja, vájku smáv mánátja vehi smálli.
+Sij li álu ietjasa æjgádij siegen, danen gå såj dálla årroba sæmmi stádan gå mij.
+Da li iesjgeŋgalágátja mij guosská kulturmujttolahkavuodav, dilev, variasjåvnåv ja kronologalasj tjiegŋudagáv, sæmmi båttå gå li åvdåstiddje guovlo åvddåhiståvrås ja sáme histåvrås ållåsit.
+Suojmma bievde vuosstij skåhpi.
+Oadtju binná bensijnnarudájt suohkanis, javllá ieddne.
+Oattjojga niellja máná maŋŋálakkoj, ja muv viellja hæhttuj ednagav barggat váj nagáj familjav huksat.
+Definisjåvnå
+Niellja nuorttalamos fylkkasuohkana, Finnmárkko, Råmsså, Nordlánnda ja Nuortta-Trøndeláhka li aj sáme giellaháldadimguovlon.
+Da niellja guovlo li divna várjjaksámij dålusj addne- ja årromguovlon, dassta namma Várjjat Siida væráltárbbesadje.
+- Ienemusá dajs birrusij 900 tsiekkadusájs majt lip registrierim, li tsieggidum 1800-lågo gietjen ja 1900-lågo álgon, ja de la ihkeva suohtas gå gávnnap nav oames tsiekkadusájt gå dáv Siellagin, javllá Mia De Coninck, prosjæktajådediddje Sámedikke tsiekkadusregistrierimprosjevtan.
+Ienemus oasse sáme suohkanijs gal nievret bierggiji NæringsNM:an.
+Ienemus tjállagij gáktuj násstetjoahkken la akta girjje biejadum magasijnnaj mav máhtá luojkkat, valla da girje ma li násstetjoahkken ij oattjo sijddaj luojkkat.
+Ienemus máná ávos mánájgárden ståhki.
+Ienemus oasse buoragit soapptsu sjávodis, buorremielak birrasijn.
+Rabás liehket le ienemusájda ávkken.
+Ienemusá lullesámijs/gålldåsámijs årru suoman ja Ruossjan, gånnå giella ájn vil le anon.
+Ienemus sámijn li subttsasa gåktu assimilerimpolitihkka la sijá iellemijda vájkkudam.
+Ienemus oasse sámegielagijs uddni le doajmme dáro-sáme guovtegielaga.
+Ienemus sádnesvuoda vijmak dåssjåni ja gájka aktisasjvuoda agev rievddi.
+Ienemusoasse sijájs gudi skihppáji Covid-19dávdas e alvos vájvijt oadtjo, valla muhtema máhtti viehka skihpat.
+Ienemus álggoálmmuga viessu gássjelis dilen, ja moaddása niejdeduvvi ja doalvoduvvi.
+Aktidum nasjåvnå / 2014 Væráltkonferánssa
+Vijddábut oajvvadi ásadit sáme dutkama værmástagáv ja aktijdimforumav alep åhpadusásadusájda ma oadtju sæmmi rållav dagu Universitet og høgskolerådet (UHR) nasjonála aktijvuodan.
+Oajvvadum Vuodolága ja girkkolága rievddama mierkki ij desti lága baktu gájbbeduvá stáhttaráde guhti girkkoássjij åvdås vásstet, galggá Vuona girkko ájras.
+Oajvvadin familljarádev gæhttjalit.
+Formálalasj mærrádusá vilá stáhtalasj oajválattjajs ja Stuorradikkes dagáduvvi.
+Iesjgeŋga sámegielan li sierra dárbo ja hásstalusá.
+Gæhttjali mánáj ságastit, gulldali majt javlli ja biedji dættov gávnnat majt máná ajtu gæhttjali javllat.
+Vuostasj biejvij tjállin 11 vuodogárgadisá.
+Demensa vuostasj merka. Mujtto Demensa dábálamos symptåvmmå la mujtodisvuohta.
+Da subtsasti histåvråv sáme kultuvra ja identitehta birra, ja dan diehti le ájnas registrerit ja bisodit sáme tsiekkadusájt, javllá prosjæktajådediddje Mia De Coninck.
+Da giehtoduvvi kritihkalasj politihka retorihka baktu, skandálaj baktu medijajn, ja værmádakavijsaj ármodis javllamussajij baktu.
+Da åvdedi buohtaárvvo politihkalasj ássjijt sáme sebrudagán ja da hásstali Sámedikkev buohtaárvvoássjijn, javllá rádeájras Henrik Olsen maŋemusát.
+Giellariektá galggi aj giellaguovlo friddjahuksuj ja rijddotjoavddemrádijda guosskat.
+Da vaddi kulturbarggosajijt sáme sebrudagán ja li ájnas oassálasste sáme dájda ja kultuvra åvddånahttemin.
+Da fálli kursajt áttjasálggijda massta muhtema vaddi tjuokkajt, ja ietjá praktihkalasj kursajt ma aktidi gielav ja buojkulvissan duodjeåhpadusáv.
+Ideála demokratijas, rievtesihkátvuodas, buohtaárvos ja hållamfriddjavuodas ma li biejadum vuodoláhkaj dahkin máhttelissan midjij sámijda åvddånahtátjit ietjama nasjåvnålasj parlamentav.
+Sunnun lijga guokta niejda ja sidájga bárnátjav.
+Sij li juo guossidasstám Kárásjjågåv.
+Da li juo måttijt jagijt giella- ja kultuvrraåhpadimev tjadádam.
+Siján le sierra doarjjaårnik sámegiela gáktuj.
+Sij li vaddám gájk ájnnasabmusav: Ietjasa iellemav.
+Sij e dárbaha ruhtalågov dahkat.
+Sij li vuosedam værált agev máhttá rievddaduvvat buorebuj.
+Sáme álmmuga histåvrålasj háve li tjiegŋalisá ja mij dárbahip sierra rájnnidimprosessav jus da galggi savvet.
+Jegadi aj æjgádijt ienebut gå muhtema mijájs æjgátbuolvan dagájma.
+Máhtti viehkedit såbadit ja kompromissajt gávnnat. Duola dagu jus mánná ståhkusis ålgoduvvá.
+Máhtti gæhttjalit dádjadit dáhpádusájt maj birra gulli, ja tjielggit manen ulmutja dahki navti gåktu dahki.
+Soajttá siján li gássjelisvuoda jali juorruli binnep gå li juhkam.
+Máhtti aj bessat subtsastit majt jáhkki dáhpáduvvá vijddásappot subttsasin, ja majt lidjin dahkat jus ietja lidjin dav vásedam.
+Máhtti aj viehkedit åhtsålvissjiemájt dievddet.
+Máhtti fállat sámegiela ja kultuvra kursajt ietjá ulmmejuohkusijda guovlonisá.
+Máhtti liehket gæhppada ja ilmmega jali låssåda ja divtuga.
+Máhtti vuosedit gåktu ádnu ståhkusij sæbrrat, vuorov tjuovvu stågadijn, rollajt mierret ja rijdojt tjoavddá vuogas láhkáj.
+- Sij sáme sebrudagáv dåbddi, vaj prosjækta máhttá vuorbástuvvat.
+Sij gáptijt nuoladin, hiejttin sámegielav ságastimes ja sáme identitiehtav tjiegadin.
+Båditji gåjt bierjjedagá?
+2. oasse. Suohkanådåstibme
+3. oasse. Æládus- ja sebrudakåvddånime
+Oasse sisbåhtusis soajttá aj almulasj doarjjagis jali ietjá dårjas boahtet.
+Nubbe oasse lihtos mierret moadda ájnas ulmijt ja prinsihpajt mij gullu stáhtaj vælggogisvuodajda sihkarasstet unneplågo gielaj suodjalimev.
+Nuppát oasse Nammadusá árvustallama ja oajvvadusá (6. gitta 21. kapihttala) sisadná duogásj diedojt ma li ájnnasa nammadusá bargguj, doajmme riektádille mij nammadusá árvustallamijda guosská, nammadusá árvustallama, oajvvadusá ja oajvvaduvvam dåjma.
+E ga lijkku iehtjáda gulli ållessjattuga sidjij suhtti. Danen le ájnas jut bargge ájádalli gåktu ulmutjahtti, sijá rållav ja ulmutjahttemav ja dáv árvustalli daj dárboj ja sávadusáj gáktuj ma mánájn li.
+Oassekapihtal vaddá prinsihpalasj refleksjåvnåjt mij le vuodon sáme-girkkolasj demokratijaj Vuona girkkon, ja tjielggi oanegattjat barggojuohkusa bargo birra, ja dan låhpadahtte rádegiehtadallama birra.
+OASSEULMME 18: Åvddål 2020 li álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj árbbediehto, innovasjåvnå, dábe ma guosski biologalasj valjesvuoda suodjalibmáj ja guoddelis adnuj vieleduvvam nasjonála lágaj ja guoskavasj rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj milta, ja ållåsit integreridum ja vieleduvvam gå Konvensjåvnnå jåhtuj biejaduvvá ålles ja dåbmaris oassálasstema baktu álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj bieles juohkka dásen.
+Oasseulme li doajmmelis sáme arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij, kulturinstitusjåvnå ja musea nanos fágalasj dásijn.
+Oasseulmme le vijdes ja buorre valástallamfálaldagá sáme álmmugij.
+Oasseulme:
+Oasseulmme:
+Bájke viermmeguollára hæhttuji unnedit ietjasa árbbedábálasj guollimav nav ednagit jut árbbedábálasj guollim la nåhkågoahtemin stáhta regulierima diehti, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen.
+Láhkamierredum varresvuodaregisstara ådåstuhteduvvi maŋenagi, da li rijkav miehtáj ja midjij jahkásasj statistihkajt vaddi skihpudagáj hárráj Vuonan.
+ Dåjmalattjat oassálasstet Sámelága giellanjuolgadusáj rievddamijda
+Oassálasste máksi ietja manno-, biebbmo- ja idjadimgålåjt.
+Oassálasstem le nåvkå ja akkrediterim vatteduvvá nav guhkás gå le sadje, ajtu le rádje gitta niellja åvdåstiddje juohkka mediumas.
+Oassálasstem Finnmárko minerállaforumin
+Dákkir rijkajgasskasasj arenájn oassálasstem le buorre vejulasjvuohta sáme álmmuga ássjijt låggŋit.
+Sij e máhte galluga báhtset, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Da ájrrasa majt Sámedigge nammat nasjonálpárkaj stivrajda åvdåsti sáme berustimijt ietjasa tjadá stivran.
+Gå la demensas skihppám de vuojŋŋam rievddá.
+Demænssa le tjoahkkenamma moadda skihpudagájda vuojŋŋanin.
+Demænssa ij mierkki automáhtalattjat vuodjemkårtåv láhpá.
+Demensas máhtá oadtjot gássjelisvuodajt dádjadit mij dáhpáduvvá, jus ållo avta bále dáhpáduvvá.
+Demenssa máhttá liehket dákkir diagnosa.
+Demænssa dábálattjat jagij nalluj åvddån.
+Ienemus håladum sámegiela Vuonan uddni li oarjjelsámegiella, julevsámegiella og nuorttasámegiella.
+Dábálamos ássje li árvustallat sierrapedagogalasj viehkev mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám ja oahppij sierraåhpadibme.
+Unnemus máná e bágoj buvte subtsas tit jus juoga le buorre, bávtjas jali gássjel, valla rubmahijn ja iehpeverbála guládallamvuogij máhtti subtsastit gåktu árkkabiejvve le.
+- Da duosstelis ulmutja gudi li ietjasa vásádusáj birra Divtasvuona-ássje gáktuj subtsastam, hæhttuji dálla oatsoduvvat.
+Demokratijja
+Demokratija Demokratija, mij aj álmmukstivrran gåhtjoduvvá, le stivrrimvuohke gånnå álmmuk válgaj baktu bæssá vájkkudit politihkalasj mærrádusájda ma mierreduvvi lándan.
+Demokratija, fábmojuohkem ja parlamentarissma
+Basádismáno 29. biejve Sámedikke bivddi fáhkaseminárraj Altan gånnå iesjgeŋgalágásj tjuolma gå iesjmierredibme ja dálásj hásstalusá tjanáduvvam boatsojæládusláhkaj li vuodon.
+Vuoratjismáno 6. biejve 2016 ubbmemsáme tjállemvuohke almulattjat Sáme Parlamentárálasj Rádes dåhkkiduváj.
+Arktalasj guovllo le vuostasj, dajs 7 guovlojs, tjadádittjat gárvedimtjåhkanimev væráltkonferánssaj jagen 2014.
+Divna belludagá Stuorradikken dasi sjiehtadin jagen 2008.
+Dat oasse Nuortta-Vuonas mij le sáme guovloj ålggolin laset álmmuklågov.
+Vuolemus fiello li miesskamin.
+Vuorrasap buolvva javlli siján le valjes báhkoboanndudahka ja árbbedábálasj sáme termajt máhtti.
+Sáme parlamentáralasj ráde sihtá suv jali sijáv Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkájn guddnedit.
+Ájnna vuohke almma lågov oadtjot le gatjádallat juohkkahattjav Vuonan.
+Ájnegis mánájgárdde máhttá dan diehti adnet ájádusáv ulmmemærrádusájn mij guosská ietjá åsskuj jali filosofijjalasj dádjadussaj.
+Juohkka ájnna hæhttu diedulattjat ájádallat njuolgadusáj ja rutijnaj birra ma árkkabiejvev stivrriji.
+Dat muorrot edna duobddága sieldes birásvájkkudimij, dat ij la ådåsmahtte ja danen álu åvdån sjaddá bisso ådåsmahtte æládusájda. Sámedikkeráde Inger Eline Eriksena baktu
+Dat le åvddålij ájgijda tjanádum ja galggá mijáv boahtte ájgijda gárvedit.
+Dáv i makkirak láhkáj hæhttu tjuov vot, valla galggá liehket doarjjagin bargon.
+Dav la Laila Mattsson Magga tjállám ja dan álggo giehtatjálos la oarjjel- ja aj nuorttasámegiellaj.
+Dat la moallánahkan mijá gájk buoremus ideálajs - nåv gåktu mij agev mierredip dajt. Ja dat rievddá maŋenagi gå sebrudahka rievddat ideálajt ja árvojt.
+Eurohpá lihton guovloj- jali unneplåhkogielaj birra (European Charter for Regional or Minority Languages) mierreduváj jage 1992 Eurohpárádes ulmmen suodjalit unneplåhkogielajt, nav vaj eurohpá kultuvrra bisoduvvá dagu aktidim ja moattebelak kultuvrran.
+Europa lihtto guovllo- jali unneplågogielaj gáktuj galggá unneplågogielajt suoddjit váj europa kultuvra valjesvuohta bissu.
+Danen li nammadum bargo viehka ávkálattja, valla ælla nuohkásattja giellapolitihka máhttovuodon.
+Aktisasj arktalasj tjielggidus tjáleduváj lahka aktisasjbargo baktu sámij ja inuihtaj gaskan, ja tjielggidusá sisadno åvdet tjielggasit ájnasvuodav álggoálmmukriektáj, nav gåk dá li ANa álggoálmmuktjielggidusán mij mierreduváj jagen 2007, javllá Egil Olli.
+- Aktisasj sáme kultuvrraárbbe le boanndá, valla viehka ållo dassta le vuorkkidum arkijvajda ja tjællárijda.
+Gárvediddje konferánssa tjadáduvvá Altan biehtsemánon 2013.
+Dát dáhpáduvvá dán láhkáj:
+Vuostasj biejve, guovvamáno 4. biejve, sáme hábmediddje ja buvtadiddje æjvvali oasestiddje måvttårámbuvda, goahtegálvvooassása, gallerijja, dávvervuorká jnv. Maŋep biejve, guovvamáno 5. biejve, sáme vidnudagá oasstijt æjvvali.
+Vuostasj dásen konvensjåvnnåoajvvadusáv gehtjadi, ja åvdåstiddje ietjasa vuojnojt åvdedi juohkka kapihttalij ja artihkkalij.
+Dat merkaj, iesjgeŋga lista jienastimlågo vuostak juogaduvvi lågojn 1,4 ja dassta maŋŋela lågoj 3-5-7-9 jná. Dáj juogadimij baktu båhti moadda lågo, nav gåhtjoduvvam kvotienta.
+Besa navigerit kártajn, adressajt åhtsåt, koordináhtatjoahkkájt transformerit ja zoomit sisi ja ålgus gåsi de sidá.
+Bagádalle oajvvat ja rádijt vaddá ja konkrehta buojkulvisájt buktá.
+Globála aktidamjuogos tjadádij vuostasj tjåhkanimev New Yorkan snjuktjamánon dá jage.
+Rijkajgasskasasj dimensjåvnnå luluj danen oassen sáme sebrudakiellemis.
+Vuojnnet dåssju biednigijda guosská.
+Valla vihpá huoman ájn alvadahtte guhkev.
+- Sjiehtadus Vuona ja Suoma gaskan álbet bájke ulmutjij riektáv guollitjit, man la suodjalum riektá vuodolága ja álmmukriektá milta.
+Dat ájrasasses guhti ienemus jienajt oadtju gå biejaduvvi aktij båhtusijt goappátjij låhkåmis ierit sij gudi li juo válljidum, válljiduvvi.
+Dáv máhtá dánna låhkåt.
+Danna máhttá liehket sierra doajmma jali aktijvuohta birrasij hárráj.
+Dát máhttá sisadnet sierra gatjálvisájt ma galggi árvustaláduvvat gå persåvnnåguoradallamijt dahki duobmo åvddåla, gå vuostasj fágájgasskasasj guoradallam dagáduvvá gå le riektáfábmogis duobbmo le vuosstájváldedum kriminalhuvson, sisiboahtem ságastallamijn giddagisán jali vuostasj ságastallamin friddjahuvsokåntåvrån sebrudakstráffan.
+Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galggi máhtsaduvvat sáme dávvervuorkájda Bååstede-prosjevta baktu.
+Suohkana hukso- jali sosiáldievnastusán la aj vælggogisvuohta diededit gå miejnniji nágin oahttsev dárbaj.
+Læstadiánarij tjoaggulvis la ájnas moatte sámijda, valla ij gudik goassak máhte riekta sjaddat gå åssko aneduvvá vaháguvvamav sivádittjat ja skámádittjat.
+Dat dagáj vuodov Stuorradikke mærrádussaj jagen 1987 Sámelága birra (Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Láhka Sámedikke ja ietjá sáme riektávidjurij birra)).
+láhkaásadiddje ja juollodiddje, duobbmijiddje ja tjadádiddje fámoj gaskan.
+Láhkaásadiddje ja juollodiddje fábmo le Stuorradigge, mij máhttá dálásj lágajt rievddadit ja ådå lágajt dahkat.
+Namádibme ij la desti namádak.
+Namádibme ij tjiero, ja unnemusá viettjaduvvi amás ulmutjijs.
+Namádibme, ussjol Petter, ja lulu sunji sáhkadit.
+Dát artihkkal aj mierret sámijn álggoálmmugin le riektá dålkåv adnet almulasj dievnastusáj aktijvuodan.
+Dát mærrádus buktá konsulterimvælggogisvuodav ILO 169 art. 6 milta rievtesvuodav oassálastátjit almmulasj rievtesvuodaj háldadimev mij guosská luonndoresursaj adnemij, háldadibmáj ja bisodibmáj ILO 169 art. 15 (1) milta.
+Dán buojkuldahkaj tjárggi smáv ájnegis ulmutja viddnudagájs gitta stuorra viddnudagájda.
+Dát rievddim mierkki dárbbo le muhtem nammadussaj man ulmme le tjielgadit ja åvdedit oajvvadusájt gåktu máhttá rievddat njuolggadusájt, mierredim- ja vásstedimoasev sámegiela gáktuj.
+Dát rievdadibme sjaddá ájggomusáj vuossti doajmmat, javllá Ellinor Marita Jåma.
+-Dán rievddadibme båhtusa li åhttse galggi oadtjot vásstádusáv árabut gå åvddåla, vaj máhtti álgadit prosjevtajdisá nåv árrat gå máhttelis, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Dát álgadimtjielggidus la politihkalasj vuodon aktisasjbargguj sámedikkegávddaj 2017-2021.
+Danna máhtá åhtsåt tjuovvovasj næhttabielen http://www.kulturminnesok.no/
+Dát festiválla sjaddá oassen Raasten Rastah festiválas mij juohkka jage ásaduvvá.
+Njuolgadustjála mærrádus ållidahttá riektá- ja dættodimmærrádusájt navti jut vatteduvvá sihke prinsihpalattjat dåhkkiduvvá gájka guolleslájajt guollit ja gå guolástusás almulattjat reguleriduvvá nálledile milta jnv., de merrasáme kultuvrra galggá nannusit dættoduvvat.
+Dán bále biellujn skuolkat, biellujn mij la stuoráp gusábiellos Luovtan.
+Dát juogos máhttá rádijt ja vuojnojt buktet ássjediehttenammadusá ævtojda, javllá stáhttaráde Jan Tore Sanner.
+Dát kárttim vuoset aj ij le aktak suohkan manna ållåsit le sáme perspektijvva vuodon.
+Dát juogos válljiduváj maŋemus ållestjåhkanimen.
+Dát máhtto le guovdátjin vaj ájnegis mánná galggá vuorbástuvvat ja hávsskudallat, ja vaj galggá árvvon aneduvvat ráddnan ja avtaárvvusattjat ietjá mánáj siegen oassálasstet.
+Dát konsesjåvnnåássje guosská viehka stuorra dajvvanággim same guovlon ja galggá suohpoduvvat Vuona guovddelamos ællosujttoduobddágij tjadá.
+Dát vádna luohtádus viertti dádjaduvvat gåvvimin la garra dárojduhttem- ja mastadimpolitihkav sámij vuosstáj.
+Vájkkudusá ruhtadilláj ja háldadussaj Dát diedádus gåvvit dárbojt ja hásstalusájt ma li sebrudagán, madi tjoavddusijt buktá gåktu sámegiela dilev buoredit.
+- Dá biebbmooassása vaddi sierra máhttelisvuodajt sáme biebmov åvddålijguovlluj tjalmostahtátjit, javllá Magga.
+Dát næhttabájkke goappátjagá nanni ja åvddånahttá oarjjelsámegielav, javllá Keskitalo.
+Dát målssom merkaj muhtem lágásj ieredimev æjgádijs ja identitehta ásadibme vargga ållessjattugin.
+Dájna báhkogirjátjijn bivddi suohtas vuogijn ságastittjat sámegielav vuostasj æjvvalimen, árggabiejven ja ávvobåttåj.
+Dát plánimbagádusán li unnán ietjálágásj ássjediehttelis ja geográfalasj doajmmaguovllo gå njuolgadusá miehtse adnema ietjájduhttemijs Finnmárkon.
+Dát rapportta gåvvit sáme guovlo åvddånimev viesádij, åhpadusdáse, æládusåvddånime, innovasjåvnå ja bivno gáktuj.
+Dát diedádus la tjáleduvvam Nordens Velferdssentera (NVC) åvdås, ja le hæjttodiedádus vuonarijka kvalitatijvalasj oasseprosjevtas "Ulmutja doajmmahieredimij ja sáme duogátjijn".
+Dát njuolgadus máhttá aj aneduvvat åhttsijs sáme duogátjijn.
+Dát riektá le fámonis vájku dal makta juohkka ájnna mijájs gielas uddni buktá.
+Dát valjesvuohta galggá vuojnnut aj kulturaktijvuodan.
+Dát ássje mijáv hásstal, dajnas gå prinsihpalasj gatjálvisáv buktá, jus Vuonarijka lága sámij almasjrievtesvuodajt vieledi.
+Dát guoradallam gåvvit dilev gåktu lij milenniummålssomin.
+Dát tjielggidus midjij histåvrålasj máhttelisvuodav sáme gielaj árvov låpptitjit vaddá, ja mån bivddiv juohkka avtav sebratjit dan bargguj.
+Dán vijdedime symbåvllån le plussamærkka REDD namá duohkáj biejadum, váj sjaddá REDD+.
+Dán bagádalle sisadno le gåktu dij gudi lihpit bargge máhttebihtit mánáj sosiála åvddånahttemav doarjjot ja buorre psykososiála birrasav mij givsedimev ja illastimev hieret.
+Dán bagádalle sisadno li iesjguhtik vuoge gåktu dåhku ållit.
+Dát versjåvnnå Svieriga dárruj la ållu dárbulasj vaj maŋŋela Vuona dárogiela versjåvnnå almoduvvá, ja dajnas la dát almodibme ávkken adjáj Vuona bælláj.
+Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnå jådeduvvá Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas ja danna li ietján ájrrasa Ålggirijkkadepartementas ja Sámedikkes.
+Vuona vuodoláhka le værálda nubbe vuorrasamos.
+Vuona girkko visjåvnnå sáme girkkoiellema gáktuj le: Ielle ja avtaárvvusasj - sáme girkkoiellem Vuona girkkon.
+Vuona stáhta duogen le dilev láhtjet váj sáme bessi gielaska sihkarasstet ja åvddånahttet.
+Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam.
+Dát ådå háldadimårnik le ILO-169 álggoálmmuga konvensjåvnå, artihkal 15 nr. 1 milta mij vælggogahttá stáhtav nanninitjit sáme oassálasstemav luondoresursaj ávkástallamav, háldadimev ja bisodimev sáme guovlojn.
+Ådå suohkanrádjá buktá juhti sáme árbbedábálasj guovlo sjaddi avtan ja sæmmi suohkanin.
+Dát ådå årnik laset vuorodimev sáme dájddárijn, kulturdiedádusá milta.
+Ådå rámmapládna nammat sámegielav ja kultuvrav ållu tjielggasit ja sierra, ja dá ålles rámmaplánav tjuovvu.
+Ådå rámmapládna biedjá gájbbádusájt mánájgárddebarggijda ja mánájgárddeæjgádijda, ja maŋŋela gå sáme sisadno l nanniduvvam ja tjielggasit åvddån boahtám rámmaplánan, de Sámedigge dáv gåtset avtajn mánájgárddeprosjevtajn.
+Ådå válggaårnik aj sámedikkeválga tjadádimev giehpet ienemusájn lánda suohkanijs.
+Almulasj rahpam la Oslo Sámi viesun mánnodagá gålgådismáno 21. b. kl. 17:00. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo Giellavahkov rahpá.
+Almulasj alek bájnno l Pantone 286C.
+Almulasj ruodná bájnno l Pantone 356C.
+Almulasj visská bájnno l Pantone 116C.
+Almulasj ruoppsis bájnno l Pantone 485C.
+- Dákkir ålgoduvvam Sámedikkes ja NBRas le munji riek alvos.
+- Badjásasj organisasjåvnnåstruktuvrra hæhttu duodastit jut sámijn la rievtesvuohta iesjmierredibmáj.
+Biejvvet maŋŋela ållestjåhkanibme vat tjåhkan, ja dalloj Sámedigge låhpalattjat válggabåhtusav dåhkkit, ja dajna aj ájrrasijt.
+Pedagogihkalasj jådediddje jådet bargov plánidattijn, tjadádimijn, árvustallamijn ja bargo åvddånahttemijn m��nájjuohkusin jali dan suorgen majt sån jådet.
+Pedagogihkalasj jådediddje galggá bagádallat ja gåtsedit vaj mánájgárddeláhka ja rámmapládna tjuovoduvvaba pedagogihkalasj bargo baktu.
+Plánidum linnja manná duobddágij tjadá gånnå ælla læhkám jali dåssju muhtem mærráj kulturmujttoregistrerima åvddåla.
+Sámij sierralágásj aktisasj adno ij le ga dåhkkiduvvam dákkár adnon mij sámijda rievtesvuodajt vaddá.
+-Sáme barggojuohkusa oajvvadusá li buorre ja konstruktijvva árvvalusá Vuona ja Svieriga ráddidusájda, javllá Keskitalo maŋemusát.
+Sáme mánájgárddesuorgge galggá goappátjagá nasjåvnålasj ja oajválattjaj gájbbádusájt duhtadit ja ållidit sáme sebrudagá vuorddemusájt ja gájbbádusá nannitjit ja åvddånahtátjit sámegielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav.
+Sáme álmmuk Divtasvuonan ja Nuortta-Sálton duodaj dárbaj varresvuohta- ja sosiáladievnastusájt ma vieledi sámegielav ja sámekultuvrav, ja suohkanijn la vælggogisvuohta hiebadittjat avtaárvvusasj dievnastusájt gå dakkir dárbo li, javllá rádeájras Henrik Olsen.
+Sáme álmmugin vuojnnet ienebuv vájvástuvvin miellavigijs ja ienebuv vahágisdago vásádusáj mánnávuodan (PTS) láddelattjaj hárráj.
+Sámeálmmuk galggá oadtjot sæmmi máhttelisvuodajt åhpadussaj gájkka dásijn gå ietjá álmmuk rijkan.
+Sáme álmmugin galggá liehket gájbbeduvvam diehto, máhtudahka ja tjehpudahka sáme sebrudagáv åvddånahtátjit.
+Sáme vierrek hárjján åvddånahttet nåv vaj ij bieste sijá ietjas kultuvrav.
+Sáme viehkkeorganisasjåvnnå Mama Sara Education Foundation le rudáj viehkedam Masaiajt dárbujn skåvlås ja åhpadimes, ja vuoset viehkke álggoálmmugij gaskan máhttá sieradusáv dahkat.
+- Sáme kultuvrra la sierralágásj ja tjábbe.
+Sáme oahppopládna - Sáme máhttolåpptim - galggá suohkana skåvlåjn aneduvvat (åhpaduslága láhkaásadusá, § 1-1)
+Sámij álmmuklávla
+Sáme pasiænnta ij la gudik goassak guovdátjin åvddånahttemplánan læhkám.
+Sáme boatsojsujtto la guhka histåvrrå nuorttaguovlojn.
+Sáme iesjdåbddo la sjaddam nannusabbo maŋemus jagijt.
+Sáme giellajuohkusin le guhka jali oanes tjállemgielahiståvrrå gielas giellaj.
+Sáme giellaguoradallam 2012 rájes vuoset sámegiela adno lassán julevsáme ja oarjjelsáme nuoraj gaskan.
+Sáme oahpestiddjeårnik stuoreduvvá
+ Sámegielak álmmugin galggá almma vejulasjvuohta sámegielav adnet almulasj háldadusá
+Merrasáme kultuvrra la vuododum vuodna- ja merragáddeguollimijn, juogu dal degu aktu æládus, jali aj aktisattjat ietja æládusáj.
+Dat galggá mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt viehkedit gudi ietjas åvddånahttemijn rahtji, jali gejn le gássjelis oahppodille.
+Dan vuodon le aj váksjom, dokumentasjåvnnå, refleksjåvnnå, systematihkalasj árvustallam ja ságastallam mánáj ja æjgádij.
+Dat mássjkedis ja oajvvás vuojnno rievddamusájda ja ådåájádallamijda la ájnas árvvo sámeæládusåvddånahttemin uddniga.
+• sån guhti návroduvvá, hárdeduvvá jali ålgoduvvá, ij gåsik besa danen gå oassen le muhtem aktijvuodas mav iesj ij le válljim
+Dat guhti ienemus jienajt dán låhkåmin oadtju, válljiduvvá.
+Sujna guhti sámegiellaj válldá aktijvuodav bájkálasj almulasj orgánajn háldadimguovlon, le rievtesvuohta vásstádusáv oadtjot sámegiellaj. (§ 3-3).
+Sujna gænna le miella sámegielav adnet gå le gåtsedime ietjas berustimijt bájkálasj ja guovlo almulasj varresvuoda- ja sosiálainstitusjåvnåj gáktuj háldadimguovlon, le rievtesvuohta dievnastusáv oadtjot sámegiellaj (§ 3-5).
+Sån guhti oahttsev galggá oadtjot nammaduvvam, galggá tjálalattjat oahttsádallamij guorrasit, guhtimusj oahttsen galggá ja makkir dahkamusáj oahttse galggá viehkedit. Návti galla ij la jus sån guhti oahttsev ánot ij dádjadi majt dákkir guorrasibme merkaj.
+Sujna guhti åhtsåmusáv vuollájtjállá hæhttu liehket fábmodus institusjåvnåv vælggogissan dahkat.
+Sujna guhti åhtsåmusáv vuolláj tjállá hæhttu liehket fábmodus vidnudagáv/ásadusáv vælggogissan dahkat.
+Sujna guhti åhtsåmusáv vuollájtjállá hæhttu liehket fábmodus vidnudagáv/institusjåvnåv vælggogissan dahkat.
+Oarjjelsáme álmmuk vijddásit årru, ja sijá giela vuoksjuj moaddása li oassen.
+Giellafágalasj åvddånahttem hæhttu sebrudakåvddånimev tjuovvot, ja agev le ådå terminologijas dárbbo.
+Stáhta boatsojæláduspolitihkka la mælggadav læhkám vuododum dan nanna, boatsojæládusán lij loahpe guovlov adnet, ja de hæhttuj mæhtjánit ednambargo berustimijs ja stuorsebrudagá biggimdárbojs.
+Dat stuorra berustibme bálkás, ja daj moatte buorre ja iesjgeŋgalágásj kandidáhtaj, li sivvan måvtugisvuohtaj sáme gielaj boahtteájge hárráj, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Stuorra siejnne.
+Stuoramus juogos le Lulle- ja alle-Finnmárkon ja nuortta-Tråmsån.
+Åvdemus æjvvalimsadje sjaddá Dájddárkonferánssa mij tjadáduvvá sámediggevieson Gárásjågån ragátmánon.
+Stuorámus ájtto boatsojæládusá guoddelisvuohtaj le lasedam nággo duobddágijda, luonndovahágahttema duola dagu duobddágijt muorrodit ja lassánam mannulahka, tsuojgot Wollmann Magga.
+Svieriga ráddidus buvtij jagen 2006 muhtem almulasj guoradallamav (SOU) mij sierraláhkáj bajedij oarjjelsámegiela boahtteájge dilev Svierigin.
+- Ubbmemsáme tjállemvuohke báhkogirjen luluj vaddet ienep dádjadusáv ja máhtov sáme viessomvuoges, vuovddesámij ja aj várresámij gaskan.
+-Dat iehpesihkarvuohta mij la dagádum nasjåvnålasj politihkas ja luluj tjoavdeduvvat almulasj kárttima ja rievtesvuodaj dåhkkidime baktu dajda guovlojda, javllá Jåma.
+Tjadádiddje fábmo le ráddidus.
+Válljiduvvam presidænnta dassta maŋŋela ållestjåhkanibmáj diedet gejt sån sámediggerádáj sihtá.
+Unna nejtsusj tjuodtju aktuallasis siejne guoran.
+Åvddålijguovlluj sámegiela åvddånahttem le tjanádum rahtjamusájs moatte aktørajs, gånnå aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn le guovdásj dahkamus.
+Ájnnasamos strategija Sámediggáj åvddålijguovlluj bihtám- ja lullesámegiela vuoksjuj sjaddá navti gæhttjalit gåvåv oadtjot majt bihtám- ja lullesáme Vuonan ietja sihti galggá giellabargon vuorodit.
+Dat vuoset aj ållessjattuk sámij gaskan le viehka stuorre berustibme sámegielav oahppat.
+Ållessjattuk aj buoragit vuojnná ståhkusav ja máhttá sjávot mánáj aktijvuodav gehtjadit ja ihkap doarjjot vuogas láhkáj.
+Ållessjattuk ståhkusij sæbrrá mánáj sidodi milta.
+Ållessjattuk máhttá aj viehke dit vaj máná ájádusá, vuojno, sávadusá ja ájggomusá gulluji vaj mánná dåjmalattjat ståhkusij sæbrrá.
+Ållessjattuk le galla vuojnnám dát mánná le ståhkusav jådedam ja då iehtjáda li vájbbam sujsta mierredimes.
+Ållessjattuk gæhttjal dáv juo åvddå giehtaj gáhttit ja doarjjot.
+Ållessjattuk galggá aj vuosedit mánnáj jáhkká.
+Ållessjattuk ávvudallá máná bierggima badjel suv siegen.
+Ådå viesso ålliduvvi váj máhttá álmmugij rabáduvvat 2011 giese.
+Ådå SáNuN sebrulattja:
+Ådå máksomiere li náv:
+Ájge miehtáj sij ham vuojnni mánájt ja vuojnni jus ietjá láhkáj ulmutjahttáji.
+Almulasj sáme slávggimbiejve ma mierreduvvin Sámekonferánsan Helsinkin 1992, Sámekonferánsan Murmanskan 1996 ja Sámekonferánsan Tråanten (Roandemin) 2017:
+Vásedi e besa ståhkamij oassálasstet jali e besa dåj iehtjádij siegen liehket.
+Ieme gåvå bæjsstanin biejvvetjuovgas, ja moattedime gåvåjs gatsoduvvin 2004 gidá girjjevuorkkáj.
+Badjásasj ulme Sámedikke giellastrategijjaj - Gïelelutnjeme - Giellalåpptim - Giellalokten li:
+Inuihtaj ja sámij bajemus oajve oassálassti boahtte vahko arktalasj guovlo gárvedimtjåhkanimen ANa væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj jagen 2014.
+Då ietjá suohkana giellaháldadimguovlon, Loabák/Lavangen, Porsanger/Porsáŋgu, Gáivuotna/Kåfjord, Divtasvuodna/Tysfjord, Snåase/Snåsa ja Raarvihke/Røyrvik aneduvvi giellaælládahttemsuohkanin.
+Ietjá ájrrasa ja sadjásattja lidjin gájka álmmukriektá ja rijkajgasskasasj álggoálmmukriektá åvdemus ássjediehtte.
+DSS oadtju 100 millijåvnå aktisasjdievnastusáj lijggegålojda ålles 2012:n.
+Departementa
+Dán mærrádusá diehti ij departemænnta besa giehpedit jáddi-, jukso- ja sájddebivdov dajn guovlojn ma li mærrádusán nammadum, dagu departemænnta ajtu máhtij udnásj lága láhkavuodojn.
+Departemænnta le mærradusá milta oadtjum fámov mierredit geográfalasj doajmmaguovlov ja makkár guollimvuogijda mærrádus guosská.
+Departemennta oajvvat dal sæmmi rievddadusájt sámedikkeájrrasij pensjåvnnåårniga njuolgadusán ja suohkanij ja fylkasuohkanij álmmukválljiduvvamij pensjåvnnåårniga njuolgadusán.
+Departemænnta njuolgadustjállagav rievddá mij gånågislasj resolusjåvnå baktu mierreduvvá, dat merkaj ássje stáhtaráden giehtadaláduvvá.
+Departemennta háldaduslattjat ja økonomalattjat ássjev árvustalli, ja guládallamássjev gárvet
+Departemænnta le aj oadtjum moadda tjálalasj árvvalusá, almulasj dåjmadagájs, organisásjåvnåjs ja ájnegis ulmutjijs.
+Departemænnta le hásstalam etáhtav maŋenagi jårggålit láhkatjállusijt ja diededusájt láhkamærrádusájt gáktuj, ja jårggåluvvam láhkatjállusijt ja diededusájt almodit.
+Departemænnta le ájgij milta registrerim duhtamahtesvuodav doarjjaga stuorrudagá gáktuj.
+Departemænnta le dahkam láhkatjállusav årnigij mij fábmoduváj. Ådåjalmáno 1. b. 2009:n.
+Departemænnta máhttá dárkkelap doajmmaguovlobv dán mærrádussaj ja makkár guollij dat guosská.
+Departemennta máhttá dárkkelap njuolgadusájt mierredit vuodnaguolástus-nammadusá nammadussaj ja makkár dahkamusá galggi dasi gullut.
+Departemennta válldá Sámedikkijn aktijvuodav guhti javllamusáv buktá suohkana åhtsåmussaj, ja aj makta máhtti vuorddet guovtegielakvuodadoarjjan
+Departemennta jådet guoradallam ja prosjekterimbargov tsiekkadusáj Ráddidushuodnahijn snjilltjamáno 22. biejve terrorládadallamij maŋŋela.
+Departemænnta vuojnná dárbov árvustallat kvalitehtav vædtsagijs ja vuogijs giellaguoradallamijda ja giellaarvusmahttemijda nav vaj máhttelis la åvddånahttet buorre barggovuogijt.
+Departemennta doarjju prosjevtav mij galggá sebrudakfágatermajt ja sebrudakfága oahpponævojt åvddånahttet 400 000 kråvnåj.
+Departemænnta rahtjá åvddånahttet guhkásåhpadimfálaldagájt ja diededit ájges ájggáj oahppij sámeåhpadusá rievtesvuodaj birra.
+Departemænnta juohká sámediggáj rudájt kap. 231, 50påsta badjel. Departemænnta aktisasjbarggá sámedikkijn dåjmajt tjuovvolit ráddidusá strategijajt máhttoåvddånahttemin ja rekrutterimi mánájgárddesuorgen.
+- Departemænnta vállji ællobarggoháldadimev mij guodá guoskavasj sámepolitihkav ja álmmukriektálasj vælggogisvuodajt.
+Departemænnta ájggu dájt nævojt nuorttasámegiellaj jårggålit, ja dan maŋŋela árvustaláduvvá julev- ja oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat.
+Departemænnta ájggu aktisasjbargujn sámedikkijn dahkat dåjmajt.
+Departemænnta ájggu, aktisattjat sámedikkijn, árvustallat sáme bibliotehkkagatjálvisájt dán diedádusbargon.
+Departemænnta árvustallá dahkat dav sæmmi oarjjel- ja julevsábmáj.
+Departemænnta doarjju sáme giela kursajt ja åhpadusájt duon dán dásen ma aktisattjat organiseriduvvi aktan sáme allaskåvlåjn, ietjá åhpadiddjeåhpadusinstitusjåvnåjs ja sáme giellaguovdátjijs.
+Departementa suohkannamájt mierredi.
+Departemænntasjiehtadus tjuovvu St. died. 34 (2008-2009) "Suodjalimvælggogisvuodas veterádnaj", virgálattjajs gåtsedime hárráj ålggorijkalasj oassálasstemin, ja dan åvddåla ja maŋŋela.
+Sij li empáhtalattja.
+Danna båhtin værálda iemeálmmuga ájgás aktisasj prinsihpalasj vuodudahkaj.
+Jus Sámedigge ja stáhtalasj oajválattja e guorrasa dát åvddånboahtá gå ássje ráddidusán ja stuorradikken giehtadaláduvvá.
+Dij gasskavuodajt tsieggibihtit mánájda ja dahkabihtit bargov mij le ájnas juohkka ájnna mánnáj.
+dij lihpit jálo ja dijá åtsådallama sjaddi viehkedit iehtjádijt sæmmi dilen, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Dij lihpit guovdásj huksoulmutja mánájda gudi oahppi gå ståhki, ja ståhki gå oahppi.
+Dij ánssidihpit suodjaluvvat gå dahkamusáv ållidihpit.
+Dij lihpit åskåldisát gånågisáv, álmmugav ja ájtteklándav dievnastam.
+Dij lihpit friddjavuodav ja ráfev sádjum.
+Sij åvdåsti sáme álmmugav stivrajn danen gå li Sámedikkes nammadum.
+Gå sámedikkes dárbahip dutkamav ja eksperjat, de la Sáme Allaskåvllåj gåsi galggap jårgidit gå galggap politihkalasj mærrádusájt dahkat.
+-Moattes sáme giela åvdås barggi, ájnegis ulmutja, organisasjåvnå ja institusjåvnå gudi/ma li dahkam, ja vilá dahki, ihkeva buorre bargov sámegielaj åvdås.
+Sijá bargguj li stuorra vuorddemusá sámij ja stáhta oajválattjaj bieles.
+Sijá barggon la:
+Sijá oajvvedahkamusá li:
+Dij sádjobihtit jasska boahtteájgev ietjama mánájda.
+Májestehtalasj Gånågis, Veterána, Soldáhta, Gieres gájka!
+ Didja gudi aktan årrobihtit máhttebihtit sæbrástallat iemeláhkáj, valla ij de guossijt gåhttjot jali
+ Didja gudi aktan årrobihtit máhttebihtit sæbrástallat ieme láhkáj.
+Dijáv gudi sáme vuojŋŋanisáv vuosedihpit gånnå dal ájn lihpit: stuorra stádajn vaj smávva sajijn.
+Iesjguhtik minisstara gudi sáme ássjijs vásstedin mierredin muhtem tjåhkanimen Stockholman basádismáno 7. biejve 2001 ássjediehttejuohkusav ásadit man ulmme lij nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusáv dahkt.
+Sijá soapptsom le dan duogen jut bargge sijájt gulli ja vuojn ni rumájgiela ja gulldalime baktu vaj sijá "jienav" árkkabiejven gulli.
+Sijá soapptsom iehtjádijda oabllu ja navti árkkabiejvve giehpe bun sjaddá.
+Dan maŋŋela la Sámedikke giellastivrra ja sámedikkeráde bálkáv juohkám.
+Dassta maŋŋela ietjat bessambágov máhtá oadtjot sisi låggitjit ORIAj.
+Dassta maŋŋela hæhttu mierredit guhtimuttja belludagás/listas galggi dajt sajijt oadtjot (ájrrasijt válljim).
+Dan maŋŋela galggá kommisjåvnnå subtsastit ietjas tjielgga ja duodalasj snjilltjamáno 22. biejve-subttsasav.
+Dan maŋŋela ållestjåhkanibme barggagoahtá ja vuostak ållestjåhkanimjådediddjijt vállji.
+Dan maŋŋela ållestjåhkanibme fábmodusjuohkusav vállji mij låhpalattjat galggá fábmodusájt dåhkkidit.
+Danna ienep diedojt gávna ja aj kártav mij vuoset ásadusájt tjanádum IYIL 2019:aj.
+Gånnå moadda bájkkenamá li åvtån sajen ja avta buohta galbajn ja nav vijdásapport aneduvvi, de galggá namájt vuorro tjuovvot makkir namma la vuorrasamos.
+Dan diehti dárbahip arienájt ja æjvvalimsajijt gånnå máhttep dájda bávtjas ja gássjelis tiemájda lahkanahttját.
+Danen vuododuváj Sámij rievtesvuodanammadus ja biejaduváj tjielggitjit dákkár rievtesvuodajt.
+DANEN BIERRI LÅGENANJAGÁGIJN ALKOHOLA BIRRA SÁHKADIT
+Dan diehti li da ájnnasa giellalåpptimin, javllá Hætta.
+Danen la buorre vuojnnet gå Nuortta Universitiehtta vuorodimijnis vuorbástuvvá oahppobájkij goappátjagá Bådådjon ja Levangerin sáme vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusájda.
+Dan diehti le aj ájnas tjalmostit rijkajgasskasasj bargov, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Danen le nav låssåt gå nuorra ulmusj jábmá.
+Dan diehti le dát stuorra ja gássjelis ássje sáme sebrudahkaj.
+Dasi hæhttu sáme allaskåvllå hiebadit, ja rievddat fálaldagáv ájggáj ja bájkkáj.
+Danen ij goassak galga vastet mánájda jali mánáj birra ságastit jali sijájt juoktá karakteriserit.
+Danen la ájnas gájka viehkedi hieredit dávddanjoammomav sebrudagán.
+Danen la ájnas juhti sáme mánájgárddefálaldagá ålles Vuonan li sjaddamin ja båhti ienep mánájgárde sáme fálaldagájn majna máná sáme gielav ja kultuvrav åmasti.
+Danen le ájnas fysihkalasj birra sav hiebadit vaj várddasin sjaddá.
+Danen la midjij ájnas ienep máhtov åttjudit ja tjuovvo dåjmajda, mij la prosjevta ulmmen, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Danen la ájnas gávnnat guhtimusj sebrudaksuorgijda kommisjåvnnå barggo galggá guosskat.
+Dan diehti lav ávon gå doarjodip guokta nanos viddnudagá, javllá Muotka maŋemusát.
+Danen lav ihkeva ávon gå SápmiToo uddni duohtan dagáduvvá dáppe Sámen.
+Danen Kulturmujttolága njuolgadusá ållagasj dán asstoájggedoajmmaj guosski.
+Danen li láhkarievddama ma duodasti riektáv vuodna- ja merragáddeguolástussaj, miehttsestallama ja boatsojsujto duobddákdárboj sihkarasstem buoremus dálkádakhiebadimpolitihkka.
+Danen le årnik ájnas sámegiela diedulasjvuohtaj ja åvddånahttemij.
+Danen la Sámedigge, aktisasjbarggosjiehtadusá Varresvuoda Nuortta baktu, ja sáme fáhkabirrasa guovdátjin dajn prosessajn ma li jåhtuj biejadum.
+Dan diehti oajvvat Sámediggeráde budsjæhttaoajvvadusán jahkáj 2016 almodit ådå giellakampánjav "Sámásta mánnáj".
+Dan diehti oajvvadip UNESCO:j niellja kultuvrramujttoguovlo Várjjagin tjoahkkáj avta væráltárbbesadjen.
+Dan diehti doajvvop mij stipænnda galggá arvusmahttet ienebujt válljitjit sámegielav joarkkaskåvlån, javlla Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Danen le Sámedigge oajvvadam sáme almulasj nammadus (SAN) namamduvvá manna li ájrrasa ráddidusás ja Sámedikkes.
+Danen la Sámedigge tjåhkanimijt dållam oarjjelsáme varresvuodabirrusij ja duodden dajda, stuoves tjåhkanimijt Sáme dåktårsiebrijn sjiehtadam.
+Danen la Sámedigge aktan Vuona Boatsojsámij Rijkasiebrijn nammadam boatsojæládusláhkanammadusáv mij galggá ållåsit lágav sáme perspektijvas gehtjadit.
+Dálla hábbmigoahtá Sámedigge javllamusáv, mij galggá giehtadaláduvvat Sámedikke ållestjåhkanimes.
+Danen lip dahkam diehtoværmádagáv nammadusá bargo birra ja sierra e-poassta adressav gåsi ulmutja bessi buktet oajvvadusájt midjij, javllá nammadusá njunnjusj.
+Danen lip válljim almodit iesjgeŋga giela gáktuj sierra biele dan sadjáj gå dahkat vihtta sæmmilágásj biele iesjgeŋga sámegiellaj, tjielggi Saijets.
+Dan diehti vierttiji oajválattja juollodit nuoges ekonomalasj luohkojt sáme kultuvrraárbev Norsk Folkemuseumis ja kultuvrrahiståvrålasj dávvervuorkás (UiO), javlla Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
+Danen midja dálla hæhttup, maŋŋela dan sierralágásj tjáppa ávvudimes Tråanten, duodaj dágástallat makkir ... ma hæhttuji sajenisá jus boatsojsujtto galggá rávas æládussan adjáj boahtteájge liehket.
+Danen gåvvidip barggij sajev, rållav ja viehkev aj dán kapihttalin mij sisadná mánáj gasskavuoda tsieggimav, gasskavuodajt ja sosiála aktijvuodav gaskanisá.
+Dan diehti sihtá Sámedigge, álmmuklågon galggá máhttet gielav tjáledit.
+Danen Sámedikkeráde sihtá, etalasj njuolgadusá sáme varresvuodaguoradallamijda sadjihij biejaduvvi nav ruvva gå máhttelis, ja dan diehti bargov álgat guoradalátjit máhttelisvuodajt ja ævtojt sáme tjerdalasjvuodav registrieritjit Álmmukregisstarij la láhkamierredum varresvuodaregisstarijda, javllá Mikkelsen.
+Danen tjåhkanip DSJ - Doajmma siebrre julevsámijn ja Árran julevsáme guovdátjijn javllamáno 13. biejve.
+Danen máná dárbahi liekkos, sensitijva ja arvus mahtte huvsov mánájgárde barggijs.
+Dajnas lej luondulasj tjåhkanaddat Same allaskåvlåjn ja Uitajn ja duodden ruhtadit åvddåprosjevtav.
+Danen de vuorddá desik iehtjáda li ålgus mannam.
+Danen ep vissásit diede, man ållo duola dagu bårredávdda ja tsåhkevigága sáme álmmugin.
+Danen galggi moadda vejulasjvuoda prosessan guoradaláduvvat.
+Dane diehti sámedikkeráde ij sidá sebrulattjajt boatsojæládusstivrraj nammadit åvddåla stivrra máhttá jådeduvvat stivrrasebrulattjas gev Sámedigge la nammadam.
+Danen le diedádusá vuodon aj ienep iehpeformála åtsådallama vijddásap suorges váj navti máhttá buoremus giellapolitihkav hábbmit.
+Danen Aktisasjbarggoguojme sihti åvdedit tjielggidusáv sáme medijá birra dán gávdan.
+Danen ájggop strategalattjat barggat luohtádusdahkamijn ja árvustallamij åvdås, jåvsådittjat badjásasj måhkkåj mij la rabás, nanos ja sebrudahtte Sámedigge edna luohtádusájn álmmugis.
+Dan aktavuodan lij OCA ájnas doarjjan, ja Sámedigge l gijttevasj dat ratjástimes OCA la sáme dájddárijda dahkam ja vilá dahká.
+Duola dagu vuojnná Sámedigge dárbov ållåsit guoradallat Divtasvuona-ássjev, ja adjáj dav gåktu ietjá viehkkeinstánsa giehtadalli guoddalam ássjijt ja måråstimdiededimijt.
+Valla máná li bessam julevsámegielav oahppat sáme mánájgárde baktu, ja moaddása li dálla vuostasj- jali nubbengielaoahppe vuodo- ja joarkkaskåvlån.
+Danna lulujin da gávne majt ienemusát aná, sajenis: tjalmmeglása, telefåvnnå, radio, fjernkontrolla, kalender, avijsa.
+Danna aj máhtá ietjat nammaj diŋŋgot, rávvit jali luojkkamav guhkedit.
+Dåppe máhtti familja oadtjot bagádusáj ja ságastallamijt árggabiejve gássjelisvuodaj birra, ja gå li gássjelisvuoda, rijdo jali vuorrádisá familjan.
+Duola ráddna, gut suv guoran tjåhkkåhij, boahtá viega, ja ruoppsisvuoptak næjttso maŋen.
+Dåppe, guhkemusán ierit, vuojnniv Vuonarijkav massta máhttep mihástallat.
+Dajnas li girje majt Sámedigge l tjoahkkim ja vattáldahkan oadtjum tjáleduvvam ja ulmutja bessi dajt luojkkat/mælggadis luojkkat.
+Danen ij le álmmuk sámegiela háldadusguovlo sissŋelin sihkarastedum rievtesvuodajt anátjit sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodaj dan mærráj majt giellanjuolgadusá gájbbedi.
+Dåppe javllin munnuj mánájdá luluj buoremus årrot nágin ållessjattuga siegen guhti ittjij nav manáda.
+● Gånnå ássje rávkká galggá hiebaduvvat vaj le máhttelis tjadádit ienep rádádallamtjåhkanime ja vaj ássje e hiejteduvá nav guhkev gå Sámedigge ja stáhtta jáhkki le vejulasj semadit.
+Jus mánájgárdde galggá vaddet diedojt máná birra ietjá instánsajda ja gå láhkaloahpádus ij gávnnu, vierttiji æjgáda miededit dav.
+Jus mánájgárden ij le máhtudahka, de viertti mánnágárdde viedtjat ressursajt ålggolis.
+Jus mánnásuodjalus gávnná oarev ássjev lagabut guoradallat, de soajttá mánnasuodjalus guládallat sujna guhti le diededam vaj ienep diedojt oadtju man diehti måråjdiedádus la rájadum.
+Jus mánnásuodja lus boahtá guossáj sijdan, de rájaduvvá vuostak girjje diedádussan mánnásuodjalus boahtá guossáj.
+Jus dát barggo ij åvddåna de ájggu sihke vuona ja svieriga oajválattja vuollájtjállet ja jåhtuj biedjat dáv såbadimev man badjel juo li guorrasam, tjielggi rádeájras Jåma.
+Jus vahágahtte dálkádakrievddamijt ij nagáda ganugahttet de da duodalattjat gájkajda vájkkudi.
+Jus ietjá lága li Vuodolága vuosstij de Vuodoláhka mierret.
+Jus dárbaj ienep viehkev PP-dievnastusás, de máhttá mánná/oahppe PP-dievnastussaj vuoseduvvat.
+Jus dårja åtsåduvvi prosjevtajda jahkásasj vuorodimij ålggola, viertti argumentajt ja duodastusájt dárbbuj buktet.
+Jus dát duv suohkanij guosská, de diededuvvá dan birra válggakårtån mav oattjo.
+Jus gåssågoadá, sjatta tjåddågijs, dahppaluvá jali fiebarav oattjo, de válde aktijvuodav dálkudiddjijn telefåvnå baktu.
+Jus dån la oahppen Svierigin jali Suoman hæhttu duoddediedojt fáhkaåhpadiddjes sáddit, makkir dáses åhpadibme le, buohtastahtedum Sámedikke njuolgadusáj milta;
+Jus la sábme Svieriga, Suoma jali Ruossja bieles, hæhttu liehket tjáledum Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage.
+JUS DUJNA LE DÁRBBO DÅLKÅS, DE MÁHTÁ DÅLKÅV ÁDNOT
+Jus dujna li gássjelisvuoda diedojt dádjadit, de ávttjip viehkev åhtsåt náginis gev dåbdå.
+Jus i máksemusáv EHF-formátan uddni sáddi, máhtá máksemusáv páhperhámen Sámedikke máksemusadræssaj sáddit:
+Jus sidá ienep gå avtav válljidum buktagis/buktagijs, de dánna dievde galla sidá juohkka diŋgas.
+• Jus suovasta luluj suovasfirkal biktasijt gåbttjåt váj tjuonama e biktasijt rájga.
+Jus skihpudagá birra subtsasta ulmutjijda gesi luohteda, da moadda gássjelisvuoda garvá.
+• Jus i sidá namádibmen liehket, de soajtti æjgáda oadtjot diehtet guhti le mårråhav diededam mánnásuodjaslussaj.
+Jus vuorrasijráde hálijt ássjijt iehtjádijda gå sámedikkerádáj bajedit, de galggá tjielggasit åvddån boahtet, dát la vuorrasijráde javllamus.
+Jus sihtá rievddadimijt la álu vuogas ietjajnis álgget.
+Jus muhtem orgádna ij sámelága giellanjuolgadusájt tjuovo, de máhttá sån gesi ássje njuolgga guosská dáv gujttit.
+Jus guovlon li 5 jali ienep mandáhta máhttá tjoahkke kandidáhtalåhko liehket guovtegerdak
+Jus Norsk Bergindustri:a mielas sij li ednagav dahkam nanostuhtátjit vaj minerállaæládus dåmaduvvá álggoálmmugij rievtesvuodaj milta, luluj sijáv hådjodit gå minerállaæládus Nuortta-Vuonan le nievremus dásen Vuona ålggorijkalasj instituhta gárggalime milta buvtadimindustrijja dåmadime álggoálmmukrievtesvuodajt ålles Arktisin.
+Ja jus sámij giella, kultuvrra ja viessomvuohke galggá bissot ja åvddånit, de gájbbeduvvi ságastallama ja avtastallama almatjij gaskan.
+Jus sámegiella åvddålijguovlluj galggá buolvas buolvvaj åhpaduvvat, de hæhttu ådå ásadusájt ja ådå barggamvuogijt ásadit stádajn gånnå le (stuorra) sisijåhtem sámijs.
+Jus åhttse la nuorap gå 18 jage, hæhttu åhtsåmus åvdåstiddje ID-pårtå baktu sáddiduvvat.
+Jus åhttse dårjav oadtju galggá diededuvvat jut Sámedigge l dåjmav/prosjevtav doarjjum.
+Jus giellagássjelisvuoda hieredi dáv, de le varresvuodadievnastusá dahkamus oadtjot vaj sij guládalli álmmugijn/addnij dåhkkiduvvam láhkáj.
+Jus giellalådnom manná vuosteldime dagá, de maŋemussaj ælla des gielan ieme ságastiddje vil.
+● Jus stáhtalasj oajválattja ja Sámedigge guorrasi tjadádit vijddáp rádádallamijt sierra ássjen, galggi gæhttjalit aktan guorrasit gåktu tjadádit dájt rádádallamijt, ájgev ja sajev joarkke guládallamij (duola dagu tjåhkanime, videokonferánsa, telefåvnnåguládallam, tjálalasj diedoj juohkem), ájggemierijt tsuojggimijda, jus le dárbbo politihkalasj dásen rádádallat, ja politihkalasj giehtadallamvuohke.
+Jus guokta åhttse árvustaláduvvi dássálaháj dåhkkidimen, galggá sån gut sámegielav máhttá, oadtjot rievtesvuodav vuostak åhpadussajev.
+Jus giellaválljim agev le dav dan duogen jut gájka galggi dádjadit mij javladuvvá, de vejulasjvuoda sámástit tjielggasit binnu.
+Nammadus oajvvat riektá sámástit galggá guosskat lándav miehtáj, ja galggá guosskat dåppe gåggu åtsåt, aj jus la daŋga sajne. Jus bargge dievnastusán ij sámegielav buvte, de galggá dibddet tjielggit guhkásdålkå baktu.
+Jus buoragit aktan hiehpap de besa nuorajnammadusáv viehkedit ájnas bargoj. Duodden sjatta oassen NSRa dåjmadagás ja dán tjadá besa aj barggat geldulasj bargoj majt dåjmadakjådediddje vaddá.
+Jus galggap ållidit ulmev ienep sámegiela addnij ja ienep vejulasjvuoda sámegiela adnuj de hæhttuji dáttja aj sámegielav oahppat.
+Suojmma bajás skåvllåj vádtseba.
+Dåppe aktisattjat strategijjajt dagájga gåktu dakkir kommisjåvnåv åttjudit.
+Dan aktavuodan Magga dættot gålmmå nissuna gudi li dårjav oadtjum.
+Daggu válldep duohtan majt Gånågis javlaj Sámedikke rahpambåttå jagen 1997: Vuona stáhtta le vuododuvvam guovte álmmuga duobddágijda: láttij ja sámij.
+Ássjedåbdde tjielgadime majt kommisjåvnnå le iehtjádijt gåhttjum dahkat juohkka akta tjielggijiddje/dutkamásadus iesj sisano åvdås vásstet.
+Vijddábut barggi aktan Stáhta luonndobærrájgæhttjijn árbbediedo prosjevtajn "Ulmusj ja luonndoárbbe" mav Birásgáhttimdepartemennta ruhtat.
+Sáme institusjåvnå li mijá ájnnasamos arena åvddånbuvtátjit sáme dájdav ja kultuvrav.
+- Sáme institusjåvnå ja festivála li ájnas ásadime ja ájnas arena kultuvrra-, giella- ja identitehtaåvddånahttemij, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Sáme kulturgoade, teáhtera, festivála ja musea li ájnas arena tjalmostahtátjit, bisodittjat ja åvddånahtátjit sáme dájdav, kultuvrav ja kultuvrraárbev.
+Same buohtaárvvoorganisasjåvnå li ájnas dåmadiddje dan bargon.
+Sáme media dahkamus le diededit sáme álmmugav ja gaskostit diedojt, fáktájt ja dádjadusájt sebrudagá vijddudagás.
+Sáme dávvervuorkájn ælla uddni ekonomalasj luohko, teknihkalasj bisodimmáhttudagá ja lanjá gávnijt duostotjit.
+- Sáme dávvervuorká e nagáda máhtsadime gåloj, danen le ájnas jut stáhtta aktan guovlolasj ja bájkálasj oajválattja dáv ruhtadi.
+-Sáme guovlojn li moadda máhttelisvuoda árvvodahkama gáktuj sáme kultuvra ja dábij vuodon, valla de dárbaj buorre birástagá, dutkam, ådåásadime ja ådåhábbmim, javllá sámediggeráde Marianne Balto.
+Sáme guovlojn li ájn stuorra hásstalusá ieritjåhtema ja ásadimij vuoksjuj.
+Sáme organisasjåvnå barggin dåjmalattjat oassálastátjit rijkajgasskasasj álggoálmmukbargon nav gå Álggoálmmugij væráltráde (WCIP) vuododusá baktu jagen 1975.
+Ællánahttema buojkulvisá sáme politihkalasj ja giellafágalasj birrusa le sierraláhkáj aktisattjat barggam gålmå sierra giellasebrudagáj ålggorijkajn.
+Sáme giela mijáv álmmugin aktij tjadni ja mijá moattevuodav biebbmi.
+Sámegiela li buorep guovlluj åvddånahttemin.
+Sámegiella le ájnas kultuvra, árvoj ja identitehta åvddånibmáj ja nannimij.
+• sáme giela; nuorttasámesámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella galggi åvddånahteduvvat ja liehket viesso giela boahtteájgen aj • sáme giela galggi åvdeduvvat ja tjalmostahteduvvat
+Sámegiela galggi liehket avtadássásasj giela Europaráde giellalihton, dat la akta oajvveargumentajs sierra diedádusán mav Sámedigge dálla le Europarádáj sáddim.
+Sáme giellaguovdátja diededi jahkásasj rapportaj ja budsjæhttadárboj baktu dárbbo le ienep dåjmajs ma sámegielav nanniji.
+Sáme giellaguovdátja viehka buorre bargov dahki bájkálasj sebrudagájn, ja li dåjmalattja dagu giellakursaj ja sámegiela árenáj ásadijn.
+Sáme giellaguovdátjijn le stuorra potensiálla sámegielav vijddábut låpptit.
+Sáme giellaguovdátjijn la ájnas rolla sámegielav nannidijn ja åvddånahtedijn.
+Sáme giellaguovdátja li viehka ájnnasa sámegiela åvddånahttemin.
+Sáme giellaguovdátja li ájnnasa ja li viehka viehkken bájkálasj sáme gielaj åhpadime, vuojnnusij buktema ja nannima vuoksjuj.
+Sáme oahpestiddje li nuora dajs moadda sáme guovlojs.
+Sámegielaga ælla sæmmi dudálattja varresvuodadievnastusáj danen gå e dádjada jalik dádjaduvá.
+Da guhtta álggoálmmukorganisasjåvnå ma bievde birra tjåhkkåhi aktan daj gávtsij ájrasstáhtaj stuoves ájrrasin li:
+Sij javlli industrijja sijá viessomvuogev ájttá.
+Dájt maŋemus jagijt li irlánda gielak skåvlå ma tjuovvu giellalávggommodellav, sjaddam ienep ja ienep dábálattja.
+Huoman lip dájt maŋemus jagijt vuojnnám muhtem organisásjåvnå ja vidnudagá sámegielav adnegoahtám, duola dagu iesjnamájn, annonsaj, diedojn nehtan ja brosjyrajn.
+Merrasámij sijda ájteduvvi binnep máhttelisvuodaj baktu guollitjit ja viessomuháv meras oattjotjit.
+Sij galggi dunji diedojt vaddet daj fálaldagáj birra ma suohkanin gávnnuji ja viehkev hiebadit dunji gå dav dárbaha.
+Da galggi bajedit ájggeguovddelis hásstalusájt sáme sebrudagán. Dáv åvdåsvásstádusáv la Árran duodalattjat válldám ja aj dajna vuorbástuvvam.
+Galggi mánájt ålles ájge gehtjadit, ja de hæhttuji liehket gåhtsemin.
+Sij galggi girjjemæssuj mannat vuosádusájn Johan Turi birra, ja dav galggi moaddi dav vahkov vuosádallat.
+Sij galggi ájnegis mánáv doarjjot ja huksat duodden dasi jut hábbmiji jasska ja sæmmi båttå hásstaliddje sajev gånnå bæssá rádnastallat ja aktisasjvuohtaj gullut.
+Tjálli ja tjierru, ålgolt låhki ja sálmajt lávllu.
+Dá smávva tjivrrusa ruosádi gå soames blyánntasnjutjijn jali pænnasnjutjijn sárgas.
+Ságastit mánáj dan birra massta sij berusti, ja vaddit konkrehta vásstádusájt ma li hiebaduvvam mánáj álldarij ja man ålov dádjadi.
+Dårja majt máhtá åhtsåt musihkkaj, girjálasjvuohtaj, gåvvårájdojda, girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda galggi dájda viehkken vaj:
+Sij gudi åhpadiddjen oassálassti, lågådiddje ja arvusmahtte prosjevtan sjaddi aj oadtjot máhttelisvuodajt fágalasj tjiegŋudahttemij jus le ávkálattjan prosjæktaj.
+Sij gudi libjjáv oadtju li:
+Sij gudi Covid-19-dávdav oadtju vierttiji ietjá ulmutjijs ierit liehket.
+Sij gudi ietjájduhtti væráldav, li gudi jáhkki værált máhttá ietjájduvvat.
+Sijájs gudi juohkka biejve hábbmiji ja ådåstuhtti.
+Sij gudi ælla skihpasa, valla jáhkkedahtte li dávddaguodde, vierttiji karántienajn sijdan årrot.
+Sij gudi stipendav oadtju galggi liehket 16 ja 25 jage gaskan dan jage gå stipennda juogaduvvá.
+Sij gudi sihti ållessjattukåhpadusáv, hæhttuji ietja ietjasa åhpadusdárboj diededit.
+Báhtarin várrijda ja nav de bessin værámusás, ja da gudi báhtsin ja båhtin ruopptot evakuerimis tsieggigåhtin vas ietjasa sebrudagáv.
+Sij gudi bajássjaddi avtagielak sámegielagijn sijdan oahppi dárogielav skåvlåjn, rádnajs ja sebrudagás ietján.
+- Oarjjelsámegielaga álu åhtsi oarjjelsámegiela ådå termajt oarjjelsámegielan, e anáragielan.
+Ådi dávk.
+Luodjomláhkáj avtav láhpijma dán bargon.
+- Luodjomláhkáj hæhttup álu rahtjat daj fálaldagáj åvdås masi miján ja mijá mánájn la riektá.
+Luodjomláhkáj le moaddásijda demensajn gássjel iehtjádij siegen hávsskudallat.
+- Luodjom láhkáj stuorradiggediedádus boatsojæládusá guoddelisvuodas vuoset, ælla sámijt gulldalam dán bále ga, javllá sámediggeráde Mariann Wollmann Magga.
+Tjuodtjoba giemses dåbbelin, ja ieddne ij avtajnik sáhkada.
+Da tjuodtju stålpaj nanna jali gierggehårij nanna.
+Luohtedin dallusj ájge rádijda fáhkaulmutjijs jut mánájda ij lim buorre guovtegielak liehket.
+Da stuorra ressursa ma li aneduvvam kymrilasj giellaj Walesan le båhtusijt buktám.
+Vuostasj stáhtalasj dievno galggi liehket digitálalattjat juo vuostasj biellejagen jagen 2014.
+Vuojnnusij bukti juohkkahattjan le ietjanis árvvo ja riektá sierra vuojnojda.
+Sáme tjåhkanibme Ánarin le ájnas oasse Sámedikkij ja Sámeparlamentáralasj ráde gárvedimbargguj álggoálmmugijkonferánssaj Altan jagen 2013, ja diedon væráltkonferánssaj jagen 2014.
+Sáme diakonija bierri sierra fáhkakonferánssaj tjoahkkiduvvat ja sáme girkkoiellemin bierri joarkket Plan for diakoni bargujn.
+Oajvvaduvvá ásadit åroj-/tjåhkanim bargov sáme nuorajda koordineridum guovdásjgirkkolasj dáses, ja duodden ásadit sáme nuorajnammadusáv Vuona girkkon (Sung) guovdásjgirkkolasj dásen mij bájkálasj ja guovlolasj sáme nuorajbargov doarjju.
+Oajvvadum prográmma sisadno le duola dagu ådå tjoavddusa hieredimpensjåvnnåj ja skihparudájda, iesjbierggimtjoavddusa, ja mærrádusgiehtadallam ja elektråvnålasj guládallam aktisasjbarggoguojmijn galggá ienebut automatiseriduvvat.
+Nubbe máhttelisvuohta la sirddet háldadusbargov Ednambarggodirektoráhttaj ja ietjájduhttet Boatsojæládusstivrav tjielgga Boatsojæládusfágalasj rádáj, ja goalmát la hiejtedit Boatsojæládusstivrav ja háldadusbargov Ednambarggodirektoráhttaj sirddet.
+Nubbe dásse le sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjam sáme giellaháldadimguovlojn (tjuogga 5.3.2).
+Nubbe gajtálvis gatját makkir ájádusá munji lij allaskåvlå boahttájge birra.
+Merustaláduvvá uddni gávnnuji birrusij 1200 huodnaha Vuonan ma li ráfájduhtedum ietjastisá.
+Jáhkedahtte e ienebu gå lahkke oarjjelsámijs gielav buvti.
+Bargaduvvá aj teáhter galggá sihkarasteduvvat ienep doarjjagav ietja doajmmaj oarjjelsáme fylkasuohkani aktisasjbarggosjiehtadusá baktu.
+Liturgijagiehtagirjijn le bargaduvvamin divna gålmå sámegiellaj plánidum ålgusvaddem le 2009/2010:n.
+Javladuvvá stáhta prinsihpalasj åvdåsvásstádus várájda válldet sáme girkkoiellemav joarkká aj maŋŋela rievdadum relasjåvnåj stáhta ja girkko gaskan (5.16.2).
+Arktalasj aktisasjbarggo sisadná gáktsa stáhta polarbirrasasj guovlon, ja guosská sihki aktisasjbarggo iesjgudik stáhta ráddidusáj gaskan ja parlamentaj gaskan.
+Ásadit moattelágásj æládusiellemijt ja barggosajijt nuorajda la ájnas jus galggá vuorbástuvvat dajna.
+Gå le moattelágásj dásse sáme máhtudagás mánájn avta mánájgárden buktá hásstalusájt sáme gielav nannitjit.
+- Gå buorre buktaga tjoahkkiduvvi sáme hábmediddjeoassásij gånnå oasste sierra låbijn jur avtan biejven bessi, ja dábálasj oasste maŋep biejve, la åbbå buorre gå ussjol ietjas buktagij væráldij jåvsådit.
+Æjvvalibme vaddá midjij máhttelisvuodav ságastallat aktisasj hásstalusájs ja ávkkit nubbe nuppij åtsådallamijt, javllá presidænnta Aili Keskitalo.
+Æjgádin liehket ij la makkárik bivnosgilpos.
+Árrat åvddånbuktet tjielgga vuojnojt oajvvadusájda ja dåjmajda le ájnas guládibmáj ja vaj Sámedigge máhttá vuojnojt tjuovvolit.
+Rabás juohkusij biejaduvvá jáddikvåvttå, mij le stuoves åvddål juohkusijda juohká jahkásasj regulerimijn.
+Dábálattjat mierreduvvi niellja vahko komitea- ja ållestjåhkanimijda.
+Máná dárbahi ållessjattugijt gudi åvdåsvásstádusáv válldi Mánná guhti návroduvvá jali vájveduvvá, ij le dasi sivvan, ja mánná gev ståhkusis ålgodi jali illasti ij ga dan åvdås vássteda.
+Dat nanni universitiehtaj sajev guovlojn ja universitiehtaj doajmmaguovllo tjielgastuhttá.
+Ávttjiduvvá Girkkotjåhkanime vuojno ássjen KM 8/07 mij guosská sáme girkkoiellema bærrájgæhttjamij tjuovoduvvi boahtte ájge bárgo gáktuj ådå girkkolágajn ja girkkoårnigijn (5.16.1).
+Terminologijaåvddånahttema buoremus vuodo le gå ådå bágoj åvddånahttem álggá iesjguhtik fáhkasuorge dárboj ja sávadusáj milta, dagu gå mekanihkkafágalasj ja giellafágalasj máhtudahka aktiduvvá terminologijabargon.
+Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldá aktijvuodav suohkanijn ja ietjá almulasj ásadusájn.
+Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldi aktijvuodav álmulasj etáhtaj sáme giellaháldadimguovlon.
+Dat sihtá javllat sáme giellaguovdátja, suohkana ja ietjá doajmme giellabirrusijn galggi lahka aktisasjbarggat.
+Pedagogihkalasj barggo galggá tjielggiduvvat, analyseriduvvat ja guoradaláduvvat mánájgárde plánaj milta, mánájgárddelága ja rámmaplána milta.
+Dát sihtá javllat giellafágalasj barggo le agev ålles-sáme dásen/nuorttarijkaj dásen.
+Dat merkaj ij aktak dajs gålmåjs ásadusájs besa sehkanit masi då iehtjáda dahki.
+Dat merkaj, sebrulattjajn gejt Sámedigge boatsojæládusstivrraj nammat, ælla iesjrádálasj roalla jalik mandáhtav Sámedikkes oadtjum.
+Dat mierkki Sámedigge ájn vil ienebut hæhttu dættodit sámegielav ietjas bæjválasj dåjman adnet.
+Dat mierkki stáhtta pládnabargos vásstet, valla gájka guoskavasj ásadusá galggi diedon bessat vuojnojt buktet pládna- ja tsiekkaduslága milta.
+Dat mierkki åhpadusásadusá aj hæhttuji åvdåsvásstádusáv válldet mij guosská sámegielak studentaj åhpadibmáj.
+Dat mierkki hásstalusá sámegielav nannit li ietjálágátja guovlos guovlluj.
+Dát merkaj mij vierttip nahkat bahudagáv vas duosstot.
+Dat aj merkaj boatsojæládus hæhttu háldaduvvat álmmukriektá gájbbádusáj milta iesjmierredibmáj ja juhti almulasj háldadibme hæhttu dåhkkidahtte boatsojæládusás ietjastis ja sáme sebrudagás.
+Dát mierkki hásstalusá ma sámegiela nannimij guosski li ietjálágátja guovlos guovlluj.
+Dat mierkki aj Sámedikke ja ietjá aktøraj fábmo målssu.
+Mierreduváj iedne lunna galggiv årrot.
+Mierreduváj miján galgaj familljaráde váj ihkap gávnajma munji sijdav berrahij lunna.
+Oajvvaduváj i. i. goappátja rijka galggin guoradallat máhttelisvuodajt ja hieredusájtma luluj gávnnuji njuolgadusájn mij guosská vuodoskåvlå åhpadusá aktisasjbargguj rájáj badjel.
+Dat duodastij ilá alla dáse låssåmetállajs ja birásselgajs Arktisin vájku industriáliseridum guovlojs le guhkken ierit.
+Moadda bájkkenammakonsulænntadievnastusá ásaduvvin, duola dagu sáme ja suomagiela namáj gáktuj.
+Muhtem mánájgárdij bargge ságájdahteduvvin, gatjálvissjiemá baktu, ja tjoahkkáj lågenanakta mánájgárde vidán fylkan guossiduvvin.
+Åvddånijma ássjijn, valla tjåhkanibme Durbanin ittjij nagá ássjev låggnit.
+Álgo rájes galggin dåppe liehket guhtta máno, ja jut vejulasj lij guhkedit gålmmå máno vil.
+Ittjij navti geva jut biebbmosijddaj jåhtiv.
+Costa Rica ja Litauen aj bessi sjiehtadallagoahtet ájrastime gáktuj 2015 rájes.
+Mærrádus lij aj (VII/28) álggoálmmuga galggin ållåsit ja dåbmarit oassálasstet gå udnásj ja ådå suodjalimguovloj ásadibme ja háldadibme galggá mierreduvvat.
+Bajeduváj aj, gájka máhtti ja hæhttuji viehkedit vahágahttemav nissunij ja lahka gasskavuodan vuosteldittjat gå duossti dan birra ságastit ja diededit jus gáddali vahágahttemav.
+Diededuváj aj, Sámedigge sihtá adnet oasátjav rudájs almodittjat virgev mij ållagasj galggá ålgobuj giellabirrasij gáktuj dajn guovlojn barggat, ja aj jagev adnet identifisieritjit dåjmajt ma måttijt jagijt li dårjav Nordlánda Fylkamánnes oadtjum.
+- De sjaddá buorep aktijvuohta jienastuslågo stuorrudagá gaskan ja galla jiena li juohkka ájrrasa duogen.
+Danen la ájnas gáhttit jut ælla ilá moadda jiena ja ávastime ma hiemssidi. Álu hæhttu diedojt gærddádit.
+Javlli ilá divras ja tjuottjes sjaddá.
+Boahtteájgev ij máhte åskeldit jus ij la ráfe.
+Miellagiddevasj sjaddá sáme pedagåvgålasj åvddånimev tjuovvot, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Blogga álgaduvvá gånnå gájka bessi oajvvadusájt buktet gitta vuoratjismáno 1. biejve: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet
+Tjåhkanimbievddegirjje almulasj gehtjadibmáj tjáleduvvá.
+Geldulasj sjaddá Frankfurtaj vuolgget tjuovutjit mijá tjiehpes dájdda- ja kulturbarggijt ja gehtjatjit man láhkáj dát máhttá liehket låpptimin sáme girjálasjvuodav stuoráp márnánijda, låhpat sámedikkeráde Henrik Olsen.
+Sjaddá gássjelabbo mujttet dav mij dáhpáduváj nágin tijma jali biejve åvddåla.
+Lulun ásaduvvat sáme fáhkaværmádagá suohkanrájáj rastá ja sierravarresvuodadievnastusá ma sáme pasientajt gåtsedi.
+Fábmodusán bierri tjielggasit åvddån boahtet gåktu sidá duv berustime galggi várajda váldeduvvat.
+Bådådjon årru moadda julevsáme, ja giellaguovdásj dåppe máhttá ájn vil låggŋit fálojt julevsámijda.
+Bierri dagáduvvat sierra Girjje 4-jagágijda nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj hiebaduvvam sáme girkkoiellemij.
+Vijdábut bierri aktan dagástallat aktisasj strategiajt mij gullu álggoálmmukvuorodibmáj Kirkens Nødhjelpa diehtobargon Vuona girkkon sisŋálattjat, duola dago fásstoaksjåvnå aktijvuodan.
+Bierri mierreduvvat makkir ásadusájn galggá sierralágásj åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås, váj gávnnuji fálaldagá duobbmiduvvam ulmutjij årrombájke lahka.
+Da li sihke sebrudakdile, åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo giellabargon ja buorre ålgodisævto juohkka dásen sebrudagán.
+• da li negatijva, fysihkalasj jali psyhkalasj dago majt akta jali moattes nágin iehtjádij dahká/dahki
+Dat sisadná ienep virggájbiedjama váj váktim- ja sihkarasstemdárbbo gåbtjåduvvá Ráddidushuodnahijn aktan dåj ietjá viesojn ma departementa dálla adni, aktan oasstet ja målssot ållu dárbulasj vædtsagijt.
+Dágástaláduvvá mij konstitueri sáme tjerdalasjvuodav (3.2), ja sáme giellaguovlo ja -juohkusa Vuonan lagábut gåvviduvvi (3.3.).
+Låhpalasj resolusjåvnnåárvvalus ávttji duola dagu stáhtajt sierralágásj dåjmajt jåhtuj biedjat váj nanni ja åvdet politihkav ja prográmmajt váj álggoálmmuknissunij oassálasstem almulasj mærrádusprosessajn sihkarduvvá.
+Berustibme moatte stuorradiggeájrrasis iesjgeŋga belludagás vuosedi vuodoláhkaj åttjudittjat aktisasjvuoda æjgov guollitjit doajvov adjáj vuojnnu dajna lágijn vaj sáme álmmuga riektá guollitjit nanostuhteduvvá lágajn.
+82 ulmutja nammaduvvi gillajiddjen.
+Máhttelis le gujddit mierredum sáme bájkkenamá adnema vánesvuodas.
+Ij la goassak ilá árrat mánájn ságastit juhkama birra.
+Agev le barggij åvdåsvásstádus dákkir gássjelisvuodajt giehtadallat mánájgárden.
+Nappu la nav, lága milta la sáme álmmuk siegen dahkamin dav aktisasjvuodav gejda merraluohko gulluji.
+Tjåhkanimen la rabás tiebmá, ja juogos bádtji álmmugav bajedittjat dajt ássjijt ma li ájggeguovddelisá sebrudagán.
+Dat la nannit dajt duodjárijt gudi hálijdi ietjasa dájddaduojijt ávkkás æládussan åvddånahtedit, dættot Moutka.
+Bigoduvvam li edna råhtsatjime.
+Viehka ájnas le dån iesj ja ulmutja duv birra vuojnnebihtit viehkev dárbaha maŋenagi, ja buoragit aktan barggagoahtebit.
+Ájnas le mánáj åvddånahttemij ja soapptsomij jut gájka bargge, dán bagádallen ållessjattugin ja æjgádin gåhtjoduvvam, viehkedi ja aktan barggi vaj åvddånahttá mánájgárdev buorre kvalitehtajn.
+Ájnas le sámegiela boahtteájge gáktuj jut guovtegielak vállji sámegielav adnev nav moatten aktijvuodan gå ber máhttá.
+Vuosedit moalgedisåvdåsvásstádusáv le javllat: "Boasstot le dujna" Dav dahkap bargon bårådijn.
+66 millijåvnå kråvnå li juolloduvvam joarkátjit ådå Nasjonalmusea prosjekterimav Vestbanenin Oslon.
+Rudá li vuoroduvvam Sáme dájddárráde ja dan gudá dájddárorganisasjåvnå doajmmaj ma li tjanádum dájddárrádáj.
+Riekta le, ja ájnas aj jut biggip varresvuodadievnastusájt lagábuv gåggu årrop.
+Ælla nav vuojga saje ållestjåhkanimsálan, gallerijjan jalik biejvvebårråmbåttå ja danen Sámedigge sjaddá sajijt juohket.
+Dárbbe le jahkásasj rádádallamtjåhkanimijda guovdásj sámegirkkolasj orgánaj gaskan Vuona, Svierigin ja Finlándan.
+Dárbbo le álgadit dåjmajt sæmmi modella milta gå lullesáme giela gáktuj.
+Dárbbo le sámegiela dutkamijt ja åhpadusájt nannit.
+- Dárbbo l ájádallat åbbålattjat ja badjásattjat man láhkáj sierravarresvuodadievnastusá sáme álmmugij lulun organisieriduvvat buvtátjit buorep ja ienep åbbålasj dievnastusájt sáme pasientajda vaddet man vuodon la sáme giella ja kultuvrra, javllá Mikkelsen.
+Dárbaj sihke ienep rudájt, fámov ja hæhttu lágijt tjadádit.
+Dárbbo le stuoráp sŧstemahtalasj diedojs dáj giella åvddånahttemprosessajs dádjadittjat sáme gielaj åvddånahttema ævtojt boahtteájgen.
+Dárbbo le ájn tjielggasappot åvdåsvásstádusáv juogadit, dåjmajt aktan hiebadit ja viehkkenævojt buoredit boahtteájge giellavuorodibme vuoksjuj.
+Dárbbo le nanos nuorttarijkaj aktisasjbargguj gånnå bæssá giellapolitihkalasj ja giellafágalasj ássjijt dagástallat ja åvdedit.
+Dárbbo l ienep sáme varresvuohtabarggijda ja Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj fáladuvvá sáme skihppijsujtáråhpadus.
+Ienep sámegielak barggijs jus sámegiella galggá bæjválattjat gullut.
+Dárbbo le ulmij milta dårjaj ja innovásjåvnålasj tjoavddusijda hiebadum oarjjelsámegiela sierra dilláj.
+Dárbahip ienep ja dárkkelap diedojt sámegiela dile birra danen gå da lulujin ávkken giellaplánimin.
+Luodjomláhkáj Vuona ráddidus ij duosta histåvråv aktan mijájn gehtjadit, tjállá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen dán kronihkan.
+Mierreduvvam la, oahttse galggá gæhttjalimev jåhtuj biedjat, gånnå rádevadde sámegiella ja kulturmáhtudagájn galggá sierra åvdåsvásstádusáv sáme pasientaj dárbojs, berustimijs ja rievtesvuodajs rijkan adnet.
+Mierreduvvam la mánájsuodjalusdievnastus suohkanin galggá agev árvustallat jus aktak máná ietjasa fuolkes jali værmádagán máhttá biebbmosijddan válljiduvvat.
+Duola dagu li dårjav juollodum sierra sáme giellabarggijda, giellatjiehppe/gielebarkije, mánájgárdijda nuortta- ja oarjjelsáme guovlojn.
+Dáhpen le sjaddam sámegielav ierit válljit, vuoset guoradallam.
+Dendroekolåvggå Andreas Kirchhefer la dat gen viddno Sámedikkes lij guoradallat dimmbarij álldarav.
+Juohkka ájnna suohkana åvdåsvásstádus le dilev láhtjet váj bæssá sámegielav oahppat ja åvddånahttet, ja muhttijn soajttá ærádusá makkir fálaldagá gávnnuji suohkanis suohkanij.
+Nav le veteranaj avtaraják ja gudnálasj histåvrrå.
+Danen hæhttu háldadimmodellav tjadádit váj juohkka ájnegisá riektá sámegiellaj almulasj háldadusán sihkarduvvá.
+Danen la dárbbo åbbålasj árvustallamij sámegielaj njuolgadusá hárráj. Dárbbo l aj juogadit åvdåsvásstádusáv Sámediggáj ja iesjgeŋgalágásj almulasj háldadusájda
+Danen le dárbbo ådå háldadimmodellas mij udnásj sáme giellaháldadimguovlo sadjáj boahtá.
+Dan diehti la ållagasj ávvodahtte viehkedit bihtámsáme kulturárbev nannitjit, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Danen le sæbrráj vuojtton gå skåvllå vijmak le sajenis ja oahppe bessi åhpadussaj álgget dán tjavtja.
+Ávvudahtte le gå stáhta oajválattja ja Sámedigge dáj maŋemus jagij li oadtjum buorre åtsådallamijt systemáhtalasj ja formálalasj konsultasjåvnåjs ássjijn ma li ájnnasa sáme sebrudahkaj.
+Danen moattes dijás lihpit dievnnum AN-jådeduvvam operásjåvnåj.
+Dan diehti li moadda tsiekkadusá tjåskåj iesjgeŋga álldaris.
+Danen hæhttu nannit álmmuga vejulasjvuodajt ja riektájt sámegielav adnet stádajn.
+Danen beras luluj sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvat, váj ålles lánndaj guosski.
+Danen le dárbbo nannusap ratjástimes sáme gielaj hárráj.
+Danen sávvap åhttse buktá nuortta-, julev- ja/jali oarjjelsámegielav sihke njálmálattjat ja tjállálattjat.
+Dan gáktuj le buorre gå Sámedigge le dahkam aktisasjbarggosjiehtadusájt fylkasuohkanij dajn guovlojn gånnå sáme årru.
+-Dan diehti le oalle lájtedahtte gå Sámedikke sávadus Ráddidusajn konsulterit dagátjit strategijav seksuálalasj illastimij ja vaháguhttemij birra sáme mánáj ja nuoraj vuossti hilgoduváj.
+Dajnas la åbbå ájnas jut dagáduvvá njuolgadusmærrádusá ma buorebut duohtavuodav gåvvi, javllá Keskitalo.
+Danen le viehka ájnas dáv bargov vuojnnusij buktet ja guddnedit, joarkká Olli.
+Danen le ájnas dilev láhtjet váj tjállemgielav bæssá ájn vil ienebut adnet.
+Dan diehti le ájnas tjalmostahttet dájt hásstalusájt stáhta oajválattjajda Vuonan ja Svierigin, ja dav de sihtap dahkat, javllá Keskitalo.
+Danen la dárbbo oaggit duojev kultuvrran ja aj æládussan.
+Danen le viehka ájnas sihkarasstet álggoálmmugijda almma oassálasstemav ja oasev boanndudagás gå sjaddá álkkep ressursajda jåksåt.
+Danen le ájnas sáme mánájgárdijt nannit váj aj máhtti liehket buorre giellaoahppamárená mánájda.
+Danen le ájnnasin vuorodit åhpadusrudájt njuolgadusáj ja åhpadusdárboj gáktuj.
+Dan diehti la ájnas jut vuorrasap ulmutja bessi sæhkáj politihkalasj stivrrimvuogádahkaj.
+Danen la ájnas gå giellaressurssaguovdátjav álgat ja ulmutjav virggáj biedja guhti mánájgárdde- ja skåvllåássjij åvdås vásstet Sámedikke vuolen, ahte dåjma ma buoragit doajmmi e gádo.
+Danen le ájnas ráden le buorre aktisasjbarggoævto ja åvddånahttemvejulasjvuoda.
+Danen la ájnas jut mij æjgáda lågenanjagágijn alkohola birra ságastip.
+Dan diehti mij dálla nammadip ållu vuostasj sáme láhkajuohkusav, javllá Muotka, guhti mielastis la ållu riekta dát dáhpáduvvá boatsojæládussuorgen.
+Sij li gudi gådi mijáv dan sisi mij la iesj sáradis mijá sebrudagán: mijá histåvrrå, mijá niego ja mijá vásádusá gudi mij lip.
+Dan vuoksjuj mån ratjáv: Jut mujna galggá vuogas iellem vájku skibás lev.
+Dat la sæmmi gå stuorradiggeválgan gånnå ájrrasa juohkkat fylkas válljiduvvi.
+Doktorgradáprogramma gávnnuji moadda suorgen.
+Duodden jáhkáv sierraláhkáj hådjånip gå árvvedip man alvos gielladille la, ja gå jårråp ietjama aktisasj giellarahtjastimen.
+Jus ållu riekta de la nav álkke jut máná galggi bessat gullat sámegielav ja sámástit sijdan, skåvlån ja gå iehtjádijt iejvviji bájkálasj sebrudagán.
+Tjáppa gahper la, valla klássalanjan i gahperav guotte. Dav dal diedá?
+Dát la gasskarijkalasj dåhkkidibme sáme dájdas.
+Gájbbádussan le bargge máhtti sámástit ja siján li diedo sáme kultuvra hárráj.
+Ækton le ahte suodjalibme le tjielggasit ráddjidum ja dássedum.
+Dat la buorre ådås.
+Ielle ja nanos sáme dájdda- ja kulturiellem le viehka vuodulasj ækton, jus nav ij le, de ælla miján ga kulturæládusá.
+Dat le rijkajgasskasasj tjadne protokolla CBD:a vuolen mij galggá rievtugis juohkemav sihkarasstet dajs buorijs majt luondo gednaressursa vaddi.
+Dat la bahádahko mij viertti giehtadaláduvvat dan milta.
+Le sváldas vuolemusán juogos-bielen gånnå tjuodtju "diededa juohkusav" gånnå namádisát máhtá diededit ja aj tjielggit manen juogos duv mielas galggá gádoduvvat.
+Binnáv le rievddam vásse jage gáktuj.
+Ulmmen le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli, galggi liehket giellafágalattjat dárkestuvvam ja ådå terminologija le dåhkkiduvvam duolla instánsas.
+Ulmme le galggi ålles prosessajn vidán jagen ållit.
+Stuorra oahpponævo vánesvuohta le ájn oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ma li åvddånahtedum Máhttolåpptima - sáme gáktuj.
+Dat le stuorra diedalasj måsskim diedojs ma gávnnuji Arktisa dálkkádakrievddamij gáktuj ja gåktu dat soajttá guovlov ja væráldav ietján vájkkudit.
+Dát la ásadibme mij vielet duola dagu Sáme Varresvuodasijda máhttelisvuodajt ja dárbojt åvddånahttemij, ja åvddånahttem gånnå ep bieja sáme álmmugav dakkir dilláj gånnå hæhttup válljit sierravarresvuodadievnastusáj gaskan.
+Dat la vuohke mij ij dåjma, ja mij tjuottjodip dáv rievddadit.
+Nammadusá mielas li moadda dåjma ma hæhttuji investerimin gehtjaduvvat jus sámegielaj barggo galggá dågålasj dássáj ållit.
+Hiebaduvvam diedo Dujna la riektá oadtjot dárbulasj diedojt dakkir hámen mij la pasienta kultuvrra- ja gielladuogátjij hiebaduvvam váj pasiænnta dádjat diedoj sisanov.
+Dat la rievtesvuohta mijá iemeálmmugin.
+Vuojnnet la nanos ja vuogas gasskavuohta vahágisdago vásádusáj gaskan mánnávuodan (PTS) ja psyhkalasj vigij ja guhkálasjvuoda vájvij gaskan ållessjattugin.
+Dát la nav alvos barggo váj mij NSR:an miejnnip dárbahip almma nasjonála giellaådåstusáv, javllá Bransfjell.
+Dav surgov dárbahip stáhtas viehkev divutjit.
+Stuorra ávon la munji boahtet diehti ávvudalátjit Sáme Allaskåvlå 30 jage dijá siegen.
+Stuorra ávvo ja guddne la munji gå besav Sámedikkev åvdåstit dán dájddadáhpádusán SápmiToo.
+-Stuorra urudismáddo le konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn.
+Gievrrodussan le jus máhttá nubbe nuppijn sáhkadit dan vuoksjuj gåktu demænssa aktijvuohtaj vájkkut.
+ Sámegiela bargo åvdåsvásstádus le tjielggasit juogadum iesjguhtik giellaguovlon
+Dán prosessan li ságastallama juo sámedikkijn ásaduvvam.
+Dakkir dáhpe le sajájduvvam jut Sámediggepresidænnta buktá oasev Vuona sáhkavuoros Arktalasj ráde minisstartjåhkanimijn.
+Aktijvuohta ásaduvvam le gaskal guoskadaládum birrusij, organisasjåvnåj ja institusjåvnåj suoman ja Vuonan åttjudittjat aktisasj gålldåsáme giella- ja kulturdåjmajt 2009 jage rájes.
+Dát la prosjækta masi li stuorra vuorddemusá, man baktu galggap vásstedit mij sáme mánájgárdde le.
+Teknologija hæhttu åvddånit dáhtábásaj, GPS:a, applikasjåvnåj ja ietjá vædtsagij gáktuj váj sjaddá álkkep sáme merkajt dáj aktijvuodajn adnet.
+Kárášjågån le friddjahuksokåntåvrrå, valla danna ælla stuovvásijt virgádum fáhkavirgálattjaj.
+- Buorre ájrasjuohko le sjiervij, geografijja ja stádasámij gáktuj, ja guokta stuoves ájrrasa gudi ådåsis válljiduvájga, javllá sámedikkeráde Juhána Biera Biret Márjá/Berit Marie P.E. Eira.
+Ållu tjielgas dárbbo le jut muhtemin hæhttu gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, ja dåjmaj koordinerima åvdås.
+Ulmmen le máhttet fállat gájkajda gudi sihti sámgiellaåhpadusáv nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan.
+Ulmmen le sihkarasstet sámegiela vuodoåhpadusá fálaldagáv gájkajda gænna le rievtesvuoda dasi nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
+Ulmmen le ájgij milta dahkat máhttelissan sáddit elektronalasj iesjdiededimev sámegiellaj aj.
+Ulmmen le sáme giela galggi hiebaduvvat assjegiehtadallamprográmmajda álmmuga hárráj.
+Ráddidusán le ulmme vidábuj åvddånahttet buorre fágalasj mánájsuodjalusáv buorre moattekultuvralasj máhtudagáj ja buorre diedojt sáme mánájsuodjalusá birra guovlojs gånnå sáme álmmuk le.
+Mij le iesjvuosteldiddje le ahte sij gudi li binnemusát dálkádakrievddamijda vájkkudam li sij gudi álgo rájes ja garrasamos sjaddi gierddat.
+- Paradoksa le gå kvalitiehttabuktaga bájkálasj sáme hábmediddjijs ja buvtadiddjijs Vuonan ælla sadjihin viesádijda e ga rámbuvdajda ålles rijkan.
+Sierraláhkáj la dárbbo oarjjelsáme bájkkenamájt ja tjæroj namájt vuojnnusij buktet.
+Sierralágásj dárbbo le æjvvalimsajijt ásadit sámegielav nannit ja åvddånahttet dán guovlon.
+Dat le giella mav miján le riektá nannit ja åvddånahttet sihke ietjama åvdås ja sebrudagán ietján.
+Stuorra dárbbo la termajt åvddånahttet moatten sebrudaksuorgen, ja sierraláhkáj oarjjel- ja julevsámegielan.
+Stuorra dárbbo le åhpadimes vuostasjviehkkesuorgen gajkajda gudi maneldi ja barggi várijn.
+Gallegasj jali ij aktak árená gávnnu gånnå sámegiella aneduvvá, ja åhpadusvejulasjvuodajs ælla galle.
+Dåssju gallegattja ubbmemsámegielav Vuona bielen ságasti, valla Svieriga bielen ienebu gielav ságasti.
+Tjuottjodum la, Vuona stáhtta la ásaduvvam guovte álmmuga ednamij nali - dáttja ja sábmelattja.
+Buorak la sijddaj boahtet, ietjas seŋgan oadet, bessat tjåhkkåhimes duolla gå mállásijt bårri.
+Moatte sivá diehti dát vuohke aneduvvá.
+Ienep nuora gå vuorrasa oarjjelsámegielav ságasti, vuoset Sáme giellaguoradallam 2012 mav Nordlandsforskning AS ja Norut Alta - Áltá li Sámedikke, Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementa ja Máhttodepartementa åvdås dahkam.
+Ienemus oasse sijájs gudi demensav oadtju li vuorrasa, ja riska demensav oadtjot lassán alla álldarijn.
+Gåloj merustallama e ájn gávnnu mij guosská iesjguhtik vejulasjvuohtaj.
+- Dát le vuostasj bále Sámedigge dájddárkonferánsav ásat, javllá Larsen gen mielas le viehka ájnas vuojnojt oadtjot dájddártjiehpijs.
+Dát la vuostasj bále Sámedigge li nav edna åhtsåmusáv almodittjat árbbedábálasj juojggusa, massta sámedikkeráde Henrik Olsen sjamut.
+Åvdemusán li æjgáda gudi hæhttuba válljit - gielav válljit - mánájdiska.
+Vuostatjin le ájnas ållessjattugij várajda válldet mánáv guhti le håjen gå dåbddå ietjas ålgoduvvam.
+Udnásj ájge le hásstalussan rekrutterit nuoges dievnastiddjijt dan guovte giddagisájda Tråmsån ja Finnmárkon.
+Sámegielak barggijs almulasj ja priváhta suorgijn le ájn vádne.
+Lulle-ja bihtámsáme birrasijs le boahtám berustibme ælládahttet lulle- ja bihtámsámegielajt.
+- Åvddålijguovlluj le ájn ájnas vuorodit sámegielajt bisodit, nannit ja åvddånahttet, javllaba Jåma ja Aasrud.
+Gávnaduvvam li lagábuv 1000 kulturmujto ma muhtem mærráj duohtaduvvi jus linnja tsieggiduvvá.
+Gå iehtjama histåvråv dåhkkidip buoreduvvat almatjin ja álmmugin.
+Ávvodahtte le gå tjáledibme Sámedikke jienastuslåhkuj la lassánime, valla ájnas la nav moattes gå máhttelis tjavtja válgan jienasti.
+Juohkkahattjaj la hávsske dåbddåt jut ájn mierkki juojddáv iehtjádijda.
+Buorre ja friddja guollim la, ja dat la dahkam gássjelis duosstomvidjurijt.
+Máhttá javllat sámij ednam- ja resurssarievtesvuoda le ájnas ja mierrediddje berustibmen Sámediggáj.
+Sivá li aj jáhkket moadda ájnegattja li vaháguvvam skámov tjiegadittjat.
+Vuogas le jus barggoguojme nubbe nuppev viehke di.
+Sierraláhkáj lulujin álggoálmmugij ja gielalasj unneplågoj vásádusá ietjá demokráhtalasj álkke midjij duvdadit.
+Sámegiela bierggim le dan duogen jut nahká sámegielagij lågov lasedit.
+Åvdemusát la sáhka guovte prosessa birra.
+Tjoahkkáj 25 sierra sáme mannoæládusvidnudagá gålmmå nuorttalamos fylkas bessi oassálasstet.
+Mánájgárdde vuodov dahká bargguj sámegiellaj ja kultuvrraj.
+Uddni le stuorra vádne sáme báhkogirjijs, sierraláhkaj julev- ja oarjjelsámegiellaj.
+Uddni le stuorra vádne sámegiela dålkåjs, nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj.
+Dán aktijvuodan le aj ájnas dættodit sáme gudi ælla bessam sámegielav oahppat hæhttuji rahtjat váj gielav ruopptot válldá.
+Viehka buorre fálaldagá ja dåjma li jåhtuj biejadum iesjguhtik ásadiddjijs prosjæktan.
+Juoga l vat majt ij dádjada, juojddá majt galggá javllat.
+Ij le loahpe etnihkalasj registrerimijda ulmutjijs gudi galggi stráffav tjåhkkåhit.
+Ij le agev buorre diehtet mij le sivvan unneplågogielak mánáj/oahppij oahppamgássjelisvuodajda.
+Ij la dárbbo minerállalágav árvustallat dav gávnatjit.
+Ållessjattugij åhpadussaj ælla sierra ruhtadoarjjaga.
+Dát ij la varresvuodadievnastusájt gárvedit dálásj fálaldagáj sadjáj, ij ga guoska daj åvddånahttemij. Ij la ga lahkanimvuohke ij ga åvddånahttembarggo dálásj fálaldagáj niedjen.
+Ij le vuogas bádan vaddet, ja ij le dåhkkidahtte iehtjádijt vahágahttet vaj báktjani.
+Ij la mælggat dat rájes gå mij Divtasvuonan, gåsstå mån lav, lij konsærtta, Mihá, sjávodisvuoda boarkkima aktavuodan maŋŋela daj subttsasij ma åvddån båhtin Divtasvuona sebrudagán.
+Ij la nav álkke iehtjádij mánájt válldet, ij ga oarbbenij mánájt.
+Dujna ij la máhttelis mannomáksemusáv jali máksogájbbádusáv páhperhámen sáddit.
+Ij le sidot stáhtta galggá doajmmelis rollan mij gullu sisadnuj internehtan.
+Ij la navti jut lågenanjagága Vuonan li hæjttám juhkamis.
+Dát ij la giehtjen dåhkkidime oajbbomis, valla ienebut joarkka.
+- Ij la sáhka unnedimes, ájnat gålådit biednigijt æládussaj ienebut ulmmelattjat, javllá Muotka.
+Dábálasj le buoremusát soapptsot aktu ja muhtema e desti iehtjádij siegen hávsskudalá.
+Valla ælla giellaguovdátja juohkka sajen gånnå sáme årru.
+Sávvá tjerdalasj njuolgadusájt Gåssuk la ájnas mujttet garrasamos dárojduhttemájgev tjadáduvvin sáme guoradallamijt majn lidjin tjielgga nálleidiolåvgålasj vuodo.
+E aktak ietjá oassálasste máhte dakkir vuorodibmáj vuosedit.
+E gávnnu dálkkasa ma demensav máhtti gádodit, valla gávnnuji dálkkasa ma muhtem mudduj máhtti symptåvmåj åvddånahttemav maŋedit ja muhtem gaskav soajttá bárrán.
+Ådåsin lágan le jut gájkka plánimijn galggá ulmmemærrádusá pládna- ja tsiekkaduslága milta mij guosská luonndovuodov nannitjit sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Dát le åvddånibme.
+Miellagiddevasj la vuojnnet gå nav moadda ájrrasa Stuorradikken berusti vuodoláhkaj åttjudimes merraluohko ij la priváhta riektá sunji guhti la kvåvtåjt vattedum, juska ráddidus ja Stuorradigge måttijt jagijt almulasj årnigij vuobddemkvåvtåj baktu li dibddám dáhpe åvddånahttet mij gádot sieradusáv almulasj juogadime ja priváhta riektá gaskan.
+Ájggudagán mij le tjielggidusá ja diedádusá åvddånbuktema gaskan le vejulasj politihkkárijda, ásadusájda ja iehtjádijda gudi sámegielajn barggi, oassálasstet boahtteájge giellapolitihkav hábbmit.
+Ållessjattuk máhttá viehkedit dan dilláj mij le jur dalloj.
+Duodden dajda le bivddidum tjåhkanibmáj Divtasvuona suohkanijn, valla dan gaktuj la ájn iehpetjielgas.
+Dajda duodden li aj juollodum dårja ådå mánájgirjijda ja aj diktagirjij, gåvvårájdoj ja fáhkagirjij almodimijda.
+Dán doajmmaplána doajmmaoasen li lagábut åvddånbuvtedum åvdåsvásstádusá d. d. åhpadussuorgen ja varresvuodasuorgen.
+- Diedon luluj riektá miehtsen vuodjet æládusaktijvuodan.
+Suohkana li da ma mierredi makkár skåvlåjn dákkár fálaldagá máhtti liehket.
+Suohkan/fylkkasuohkan da mierredi gåktu mánájgárdde/skåvllå mánájt/oahppijt PP-dievnastussaj vuosedi.
+Mánájsuodjalus le suohkana duogen.
+Suohkanij duogen le sosiáldievnastusájt fállat.
+Dåssju dajna vuogijn sihkarasstep vaj sámegiella viessu vijdábut ja máhttá åhpaduvvat boahtte buolvajs.
+Dæddo le biejadum jut doajmmaguovllo li avtalágátja, ja dán plánimbagádusá ássjediehttelis sisadno ja njuolgadusájn miehtse adnema ietjájduhttemijs li aj avtalágátja.
+Mij lip dálla guhkás boahtám duostutjit stuorra ja guovdásj sáme sebrudakhásstalusájt.
+Álkke le usjudallat ahte ij lijssi.
+Ij la huoman mige mij máhttá departementav hieredit dákkár plánimnjuolgadusájt mierredit.
+Edna dáhpádus ja gåvåstagá tjadnasi dán bæjvváj.
+Dajnas gå moadda berustiddje le guoskaduvvam dás målssomis.
+Ållo le rijddotjoavddemrádijs majn li sáme álmmuk ietjasa rájáj sissŋelin.
+Pedagogalasj nævoj ma li hiebaduvvam sáme mánájda ja sáme mánágárijda ma tjuovvoli giellabargov mánájgárdijn vádnuhi.
+Moatten ja iesjguhtik aktørajn li sámegielajn dahkamuhá.
+Oslon li moadda sáme, ja mijá ulmme le sij galggi oadtjot nåv buorre fálaldagájt gå máhttelis, javllaba rádeájras Ann-Mari Thomassen ja máhtto ja åhpadusá rádeájras, Anniken Hauglie.
+Avta jagák Kim ja nielje jagák Ánná máhtte ba goarssástallat moattet smáv lávkes árkkabiejven, ja ájnas le duodastit máná ietjas, sierralágásj vásádusájt.
+Minisstartjåhkanibme prográmmajt ja prosjevtajt mierret ma galggi Arktalasj ráde baktu tjadáduvvat.
+Máhttelis la árvvalusájt Sámediggáj e-påsta baktu sáddit.
+Máhtá juogu de sjiemáv dievddet ja påsta baktu sáddit jali nehta baktu vásstedit.
+- Máhttelisvuoda dán prosjevtan li majt mij divna vierttip åhtsåt, da ma máhtti viehkken buoredit varresvuohta- ja sosiáladievnastusájt julevsámijda.
+Ållo berustibme le ådå koronavirusa birra.
+Ållo berustibme la ådå koronavirusa birra.
+- Edna la báhtsám subttsadahtá gåktu dárojduhttem lij ja ájn vájkkut sihke mijájt ja kvenajt.
+-Jur gå oahppe dákkir prosjevtajn barggi, oahppi mihástallat ietjasa sáme iesjdåbdos ja sáme kulturárbes, ja dåbdijdi jasskavuodav ietjasa iesjdåbdojn, javllá Eira.
+Nasjonála oajválattjaj duogen le guovdásj njuolgadusájt mierredit váj sáme addne avtaárvvusasj sosiáldievnastusájt oadtju maj vuodon le sámegiella ja kultuvrra.
+Nasjonála oajválattjaj duogen le guovdásj mærrádusájt dahkat váj sáme máná bessi gielasa ja kultuvrasa bisodit mánájsuodjalusá huvson.
+Uddni ep desti álmmugav sjiemáv baktu lågå, danen ep ga desti oattjo diehtet galles sámegielav bukti dán vuoge baktu.
+- Dálla le stuorra luohkko guolijs.
+Luondulasj la soarjjit ja boahtteájge badjel måråstit.
+Luondulasj le Sámedikken le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus gielladåjmaj koordinerima ja åvdåsvásstádusá juohkema åvdås.
+Luondulasj le maŋenagi sijá fámov dán forumin nannit.
+De le jur gå le gássjelamos, majt vállji ja majt daga le ájnnasamos.
+Dárbbo l guoradallat barggovuogijt gå galggá nanostuhttet sámegielaj boahtteájgev, javllá Keskitalo.
+Dárbbo la nannit bargov ja ressurssaanov váj sihkarasstá jut gájka gudi sihti oadtju buorre sáme mánájgárdde- ja åhpadimfálaldagáv.
+Mánájgárdijda le ájnas duolloj dálloj ietjasa sáme giellaåhpadusáv árvustallat.
+Oajválattjaj bieles le dárbbo ienebut tjalmostuhttet divna gålmå sáme giela, politihkkahábmimin, dåjmajn ja almulasj dokumentaj jårggålimij j.n.a.
+Dárbulasj le jut sámegielaga iesjguhtik virgijda álggi, váj navti sihkarasstá giellamáhtudagáv iesjguhtik sebrudaksuorgen.
+Dájt dárbahip sihke dan diehti váj viesáda galggi buorre dievnastusájt oadtjot ma li sijáj dárbojda hiebaduvvam, ja váj bájkálasj demokratijav nanni.
+Dárbbo le åbbålasj guoradallamij ja strategijaj jåvsådittjat ulmmáj guoddelis boatsojæládussaj.
+Dárbbo le ájn vil diedulattjan sjaddat man ájnas le sámegielav ienep aktijvuodan adnet.
+Dárbbo le aj árvustallat dajt javllamusájt majt Sámedigge ja sáme girkkoráde li buktám mij gullu guovtegielakvuohtaj girkko dåjmajn háldadusguovlon.
+Vuorodum li aj rudá dájddafoanndaj ja vuosádusdivudij.
+Dárbbo le aj stuoráp máhtudagájs åvddånahttemdiles sámegiela anos avtastallam- ja guládallamgiellan sáme fámiljaj, sáme mánáj- ja nuoraj, sáme æjgádij ja ietja sáme ållessjattugij árggabiejves nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsáme guovlojn.
+Sæmmi láhkáj le dárbbo jut giellaguovdátja ja árbbedábálasj æládusá aktan barggi váj sáme árbediedov ja teknologijav nanni ja åvddånahttá.
+Dat la aj buorak.
+Dat le aj dat biejvve gå ietjama veteránajt ja sijáj bargov Vuona åvdås guddnedip.
+Ållessjattugij duogen le aj várajda válldet dav mánáv guhti le bahájt dahkam, suv sebradahttet ja viehkedit aktijvuohtaj.
+- Le aj ávvosáhka gå Røyrvik suohkan oassen sjaddá sámegiela háldadimguovlos, ja oadtju dan diehti guovtegielakvuodarudájt Sámedikkes.
+Moadda ietjá dile soajtti mierkkit demænssalágásj symptåvmå, danen la ájnas snivva guoradallat åvddål dåktår demænssadiagnosav mierret.
+Sæmmi båttå besa gullat niellja sierra sámegiela.
+Dat le aj buorre álggo máná soapptsomav árvustalátjit ja vuogas vuohke gåktu mánájgárde siegen barggá.
+- Oajvvaduvvá 20 millijåvnå juollodit Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela ja ådå Ráddidushuodnahij tsieggimij.
+Oajvvadum le aj juollodime ådå sihkarasstemdåjmajda Ráddidushuodnahijn tjoahkkáj 26,6 millijåvnå kråvnå, aktan 15 millijåvnå strávvejådov buoredittjat.
+Oajvvaduvvam le aj 23,4 millijåvnå doarjjan sáme avijsajda.
+Oajvvaduvvam le aj juollodit 15 millijåvnå Ráddidushuodnahij strávvejådov buoredittjat.
+Juollodum li aj rudá kulturmujtojt Guittanasan (Kvitnes) ja Guolleveaigåhpen (Molvik) Bearalvágen látjátjit.
+Doarjja le aj vattedum gietja almodibmáj juojggusij, guokta almodime åsskotåvnåj ja guokta almodime musihkajn mánájda.
+Ávvudahtte le aj gå sámegiela háldadimguovllo 2006 jage rájes le vijdedum gålmåjn suohkanijn - Divtasvuodna, Snåasa ja Loabát.
+Tjálalasj tsuojggidusá diedádussaj li aj boahtám priváhta ulmutjijs, ásadusájs ja organisasjåvnåjs.
+Dagádum li aj folieridum "ságastallamkårtå" ma li giellabieledime, ma máhtti diehtojuohkemijn aneduvvat.
+Giehpep le aj ávkástallat ressursaulmutjijt bájkálasj sebrudagán åhpadusán gå skåvllå le bájkálasj sebrudagán.
+Dåhkki aj divna tsiekkadusájt gajkkot, valla moadda vejulasjvuoda li aj daj gaskan.
+Lájggidum vieso hæhttuji aj divoduvvat sihkarvuoda ja vuogasvuoda diehti.
+Mánájgárddáj le aj ájnas liehket diedulasj ja vaj tjielgga ulme le gåktu sij barggi giela ællánahttema gáktuj. Makkár oahppamvuoge váldeduvvi adnuj le ierit ietján tjanádum bájkálasj dilijda ja guovlo gielladilláj.
+Dárbulasj le aj jut sij gudi gielav buoragit bukti, åvddån manni buorre åvddågåvven ja li diedulattja gielav adnet juohkka aktijvuodan.
+Dárbbo le aj ienep dutkamis dán suorgen.
+Máhtudaklåpptim sáme åhpadiddjij vuoksjuj le aj plánidum.
+Diedon álmmugin mij la dárojduhteduvvam la ietjanis rievtesvuohta ietjas dárbojt tjielggit gå galggá divodit, ja ij avtanik ietján.
+Sámegielak fálaldagá mánájda ja nuorajda aj vájlluji.
+Gássjel le aj æjgádijda gå vuojnneba sunnu ietjas mánná muhttijn jali muhtem ájge iehtjádijt vájvet, návrot jali ålgolt.
+Ájnas le aj barggat rekrutteritjit nuorajt sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn varresvuoda- ja sosiálafágalasj åhpadusáv váldátjit.
+Ájnnasin le aj láhtjet dilev ja arvusmahttet ienep sámijt dutken sjattatjit ja dutkat ietjas sebrudagán.
+Giellaguovdátja beras lulujin dættodit tjoahkkit árbbediedov mij ájn gávnnu guovlon.
+Ájnas la aj, sij gudi metalldetektåvråv adni, oahpásmuvvi lágajda ja njuolgadusájda ma dasi guosski.
+Ájnas le aj jut duv fássta dåktår duv viehket.
+Ájnas le aj varresvuodavidnudagá gatjádalli dákkár máhtudagáv gå ulmutjijt virggádi ja dárbojt åvddånbukti ietjasa aktijvuodajn åhpadusinstitusjåvnåj.
+Ájnas le aj virgálattjajt buoragit giehtadallat gå sijddaj båhti, ja vaj oadtju dárbulasj oatsodimev, javllá justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo.
+Ájnas le aj dættodit stuorra ávkke le liehket guovtegielagin, ja moadda barggomáhttelisvuoda rahpusi boahtteájgen.
+Sáme tjállemgiela normerimij le aj ájnas jut miján le doajmme nuorttarijkaj giellaorgádna.
+Ájnas la aj æládusáv ållåsit nannitjit ja åvdedittjat árvvoháhkuhimev boatsojæládusán.
+Ájnas le aj huonaj la tjanádum histåvrålasj dáhpádusájda, ja gåktu le dan sadje dáfon jali kultuvrraduobddágin.
+Ájnas le aj empatijav iehtjádijs vásedit iesjguhtik aktijvuodan.
+Åssudagán le viehka ållo aktijvuohta Sámedikkijn ja sámij ja ietjá unneplågoálmmugij institusjåvnåj ja organisasjåvnåj.
+Sávvap virggáj álgá nav ruvva gå vejulasj.
+Åhpadusláhka le dat mij vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åhpadusáv reguleri 6-2 § juohká vuodoskåvlå dásen guovlojt ålggolin ja sissŋelin sámegiela háldadusguovlo.
+Duojen la avtamielakvuohta ådå æládussåbadusas jahkáj 2014.
+Ásaduvvam le næhttasadje oarjjel, julev-, ja nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj.
+Dagáduvvam la stipendav studentajda gudi åhpav julev- ja oarjjelsámegielan válldi, giellatjiehppe Árran mánájgárden la oadtjum lasedum juollodimev ja giellaprosjevtan lip njuolgga vuorodam dáj guovloj ja gielaj hárráj.
+Skåvlå ietjas duogen le jus sáme åhpadusáv fálli ietjasa oahppijda.
+Dájna duogátjijn le de dárbbo ásadit dutkammáhtudagáv oarjjelsáme ja julevsáme gielaj gáktuj.
+Ájgge l nannit sáme vájkkudimfámov iehtjama álggoálmmukæládussaj.
+Ájgge l láddam profesjonálla arienáv dagátjit mij sadjihij dahká sáme hábmedimev ja kvalitiehttaduojev gájkka rámbuvdajda ja oasstijda, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka.
+Barggij duogen le dat hiebadallat ståhkamav vaj stoagos sjaddá nav sebradahtte gå vejulasj, ja vaj bahás dago e biso.
+Vájkkudusanályjssa le plánidum tjadáduvvat 2009-gidá.
+Sadje gávnnu ienep rievtesferdukvuohtaj ja ienep iellemsjuvesvuohtaj.
+Vuogas la gå Árran sihtá tjalmostahttet seksualitiehtav ja råhtsatjimev tiebmán, nuorragierdde ulmmejuohkusin, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen, ja vuorbev vijddásap bargojn Árranij sávvá.
+Buorre le gå ájn vil ienep åhtsåmusá oarjjelsáme guovlos båhti, ja mierkkidahtte le Divtasvuona suohkan le daj suohkanij gaskan giellaháldadimguovlon ma li ienemus åhtsåmusájt oadtjum juolloduvvam 2008-2010 ájggudagán.
+- Le buorre gå boahtteájge mánájgárddeåhpadiddje oadtju ienep máhtudagáv da guovte stáhtavuododuvvam álmmuktjerda birra Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Registrieridum li tjoahkkáj 82 gillajiddje ja 92 gáttádallam illastiddje.
+Sierraláhkáj stuoráp stádajn årru moadda sáme.
+Sierra hásstalusá li tjanádum sáme pasiænntan ja addnen liehket, duosstomin goappátjagá suohkanij varresvuodadievnastusájt ja sierravarresvuodadievnastusájt, danen la dálla dárbbo gå dá hásstalusá tjalmostahteduvvi, tsuojgot Mikkelsen.
+Sierraláhkáj klimadutkamin ja árbbediehto la buktám Sáme Iemeálmmukuniversitiehtav alla dássáj. Studentajs la vallje, sihke fysalasj ja virituella hámen.
+Ållu ájnas le barggijn le buorre máhtudagá duon dán árbbedábálasj dåjmajda ja vaj máhtti oahppat bágojt ja moallánagájt ma li luondulattja duon dán dilen.
+Sierraláhkáj ájnas le mánáj giellaåvddånahttemij jut gávnnuji buorre sámegielak fálaldagá median, girjálasjvuodan ja kultuvran.
+Sámedigge ja duodjeorganisasjåvnå Sámiid Duodji ja Duojáriid ealáhussearvi li ma sjiehtadalli duoje æládussåbadusáv, ja Sámediggeráde Silje Karine Muotka le dudálasj såbadusájn.
+Sámediggeráde mierret gut galggá bálkkáv oadtjot.
+Sámedikkeráde mierret guhti bálkáv oadtju.
+Sámedikkeráde mierret gut galggá bálkáv oadtjot.
+- Sæmmi båttå le ájnas jut barggeorganisasjåvnå gudi åvdåsti sijájt gudi suohkanijn barggi, oassálassti suohkanådåstusá bargguj juo álgo rájes.
+Sæmmi båttå le ájnas vehi vuorddá ja ij ståhkamav boarkki jali stivrri.
+Presidænntaj ja rádesebrulattjajda li sierra saje mierredum.
+Diedon li muhtem gássjelisvuoda.
+Tjoaskes lisj má juolgijda, sån agev luodju tjælláris jiella boahtá.
+Tjáledum la sjiehtadus dájddára ja Árran gaskan.
+Dákkir åvddågåve måvtåstahtti ja arvusmahtti giela adnuj, ja sæmmi båttå lassán aktisasj diedulasjvuohta giellaano birra.
+Sáhka l álggoálmmukæládusás, ja lága milta mierredime le, nammadum stivrrasebrulattja Sámedikkes adjáj dåhkkiduvvi máhtulattjan boatsojæládusstivrav jådedittjat ja máhtti barggat daj ulmij gáktuj ma li Sámediggáj ulmmen boatsojæláduspolitihkkaj.
+- Ållagasj la ávvudahtte gå gå mij jur álggoálmmukgiellajagen muossádip nav stuorra berustimev giellaprosjevtajs, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Ållagasj la dárbbo digitála oahpponævojda, javllá Olsen.
+Da li giellariektá åvddåskåvllåmánájda, riektá åhpadussaj sámegielan ja -giellaj, riektá varresvuohta- ja huksodievnastusájda sámegiellaj, riektá almma riektásihkarvuohtaj ietjas giellas ja riektá girkkolasj dievnastusájda sámegiellaj.
+Da li giellariektá åvddåskåvllåoahppijda, riektá åhpadussaj sámegielan ja -giellaj, riektá varresvuohta- ja huksodievnastusájda sámegiellaj, riektá bisodit riektásihkarvuodav ietjas giellaj ja riektá girkko dievnastusájda sámegiellaj, tjielggi rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+- Gielladille iesjgeŋga guovlon galggá vuodon liehket boahtteájggásasj giellagárvedimen, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Stuorra dárbbo l ådåstuhtedum ratjástibmáj badjásasj doajmmaplánaj, suohkanijt bærrájgæhttjat ja aktidum suohkandievnastusájda má li sajenisá.
+Stuorra variásjåvnå li gaskal sierra sáme bájkálasj sebrudagáj ja sierralágásj sáme guovlojn mij gullu man ålov sámegiella le bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan.
+Dá li Storfjord giellaguovdásj Storfjordan ja Gïelearnie Røyrvikan, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Sáme guovlojs tjoahkkáj le stuorra oaseslissa.
+Sáme parlamentáralasj ráde stivrra dat mierret guhti bálkkáv oadtju.
+Ælla ålos gudi máhtti lullesámegielav/gålldåsámegielav ja bihtámsámegielav uddni Vuonan.
+- Ávvusav gå Riektá- ja gárvvásindepartemennta le tjoavddusav duodas válldám ja miejnniji sámegiela- ja kultuvra máhtudagáv máhttá sihke dættodit ja gájbbedit sáme guovlojn, javllá presidennta Egil Olli.
+- Ihkeva ájnas le gå sáme sebrudahka dálla ietjas åvdåsvásstádusáv válldá ja ietjas vuojnojt buktá oajvvadusáj birra ma galggi sámegielajt nannit.
+- Åbbå ájnas la sáme sebrudahkaj gå Sámedikken la vuorrasijráde, gå mijá vuorrasa li midjij stuorra resurssan mij guosská árbbediedojt vattátjit, histåvrålasj diedojda ja ållagasj mij guosská buorre varresvuodadievnastusájda vuorrasap sámijda, javllá Eira.
+Tjáhppis sálvo li bieddjis siejnijn.
+Dat la åvvå vájvve - hæhttup de aktan barggat vaj lasedip åhpadusvejulasvuodajt ja dutkamvejulasjvuodajt - sæmmi båttå gå hábbmigoahtep Sáme Allaskåvlåv iemeálmmukuniversitiehttan.
+Danna bæssá tv:aj ja hárpodis værmádahkaj.
+Guokta giddagisá li Tråmsån ja Finnmárkon.
+Guokta sáme åhpaduslihto li, sáme oahppolihtto ja Merrasáme oahppolihtto, majn li oajvveulmmen barggat nav vaj åhpadus sáme gielan ja kultuvraárben vatteduvvá.
+• gássjel le ietjas bælostit gå ælla sæmmi fámo dagu dåj iehtjádijn
+Duot dát vuojnnu le majt da merkahi, ja dajnas ælla lagábut tjielggidum.
+Dagádum la låhpadimdokumænnta tjåhkanimes, mij duola dagu la vásstádussan stáhtatjálláj Knut Morten Johansenij Justijssa- ja gárvedimdepartementas, gut oassálastij tjåhkanibmáj Kárášjågån.
+Dássta muv berustibme boahtá, javllá Mikkelsen guhti l Vestarmera válggabijra 1.-kandidáhtta.
+Man ållo ávvudahtte le vuojnnet gå le nåv ålos mijás!
+Masjijnnajårggålime prográmma betaversjåvnnå le Tråmså universitehtan åvddånahtedum. Dán prográmma baktu besa lijmmit nuorttasámegiela tevstav ja de dárogiellaj jårggåluvvá.
+Gássjellis le vaddet jur duolla lågojt guhtik gielajs, valla nuorttasámegiella le tjielggasabmusijt ienemusát oabllum sáme gielajs Vuonan.
+Gássjel le sáhkadit ja diehtet dan birra jut dierredibme sijda nielje siejnij sisbielen dahpáduvvá.
+Gássjel la njuolgga gatjádit vahágahttema birra.
+Dat la mijá aktisasj vásstádus, vásstádus mav ep mahte iehtjádijda dådjet.
+Nuorttan la åvddånibme, ja diedádusá æládusminisstarij 2013 vuoseduvvá, árvvoháhkuhimvejulasjvuohta minerállaæládussaj nuorttan la unnep gå ienemus ietjá suorgijn nuorttan.
+Dat le viehka unugis."
+Ájnas le aj jut gávnnuji duohta vejulasjvuoda gielama adnet ienep sebrudaksuorgijn.
+Ájnas le mánáj ressursajt jåhtuj biedjat.
+Ájnas le máná dåbdojt jur dalloj duodastit.
+Ájnas le suoddjit sávadahkes ano vuosstáj ja ahte da kommersiáliseriduvvi váni sáme sebrudagájda ávkken.
+Ájnas le viehkedit vaj Ruossja sáme oadtju buorep ævtojt nannit ja åvddåanahttet gielaska, kultuvraska ja sebrudagáska.
+- Ájnas la formálla máhtudagáv árbbedábálasj æládusájn åttjudit, duola dagu boatsojæládusán, ja adjáj ådå máhtudagáv ådå teknologijjav ja ådå æládussuorgijt anátjit, duola dagu biebmojt buvtadittjat, biebmojt gárvedittjat ja muossádimijda tjanádum biebbmuj. Sáme guovlon la vuodoæládusá nannusa ja edna biebbmo buvtaduvvi ma máhtti ájn ienebut åvddånahteduvvat.
+Ájnas le oadtjot ienep máhtudagájt gåkto faktovrå dagu man ållo le sámijs álmmugin, sáme giejvosårrom, bájkálasj guotto ja kultuvralasj ja gielalasj unneplåhkodille vaddi moattelágásj vidjurijt sáme gielak åvddånahttemij dáj sierralágásj sáme guovlojn.
+Ájnas le árrat vuojnnet mánájt gudi psyko-sosiálattjat vájvástuvvi.
+Ájnas le gæhttjat ståhkusa aktijvuodav ja gáhttit gåktu åvddån.
+Ájnas la mujttet dån la bagádalle ienep gå subtsastalle.
+Máhttet aktisattjat rájáj badjel barggat le ájnas, sierraláhkáj mij guosská oarjjel- ja julevsáme åhpadussaj ja åvddånahttemij.
+- Ájnas la láhtjet dilev vaj unnemus vantsa bessi guolijt vuobddet ja ihkeva ájnas la åvddånahttet ja nannit bájkálasj duosstomstruktuvrav bisodittjat joarkke dåjmav guolástimen bájkálasj merragádde- ja vuodnaguovlojn.
+Ájnas le dåmadit gå rasissma vuoseduvvá, ja dát máhttá moatte láhkáj dagáduvvat.
+- Ájnas la lágav avtatraják guoradallat ja dættodit æládusá åtsådallamijt boatsojæláduslágajn mij ij ållida álmmukrievtesvuoda dássáj.
+- Ájnas le nannit Barggobærrájgæhttjov vaj máhtti sihkarasstet barggoiellemav duodaj.
+- Ájnas le ådå arenajt adnegoahtet anátjit ja vuojnnusin dagátjit sámegielav, ållagasj nuorajt åttjudittjat gielav ienebut aktijvalattjat anátjit.
+Ájnas le iehtjáda diehti dån dárbaha ienep ájgev ja ráfev jali gærddodimijt ságadahttijn.
+Ájnas le jut mánájgárddeæjgát vaddá máhttelisvuodav bárggijda sámegielav oahppat.
+- Ájnas la, sij gudi e rat sámegielav buvte bessi sámegielav oahppat, vaj dåjmalasj guovtegielaga sjaddi.
+Ájnas le jut dille dunji látjeduvvá váj åvddålijguovlluj iesj besa vásstedit stuoráp ja unnep bargoj åvdås.
+Ájnas le, fáladuvvá giellakursajt ja aj åhpadusáv sáme gielan universitiehttadásen stádajn aktisasjbargujn Sámi Allaskåvlåjn, Nuortta Universitiehtajn ja Tråmså (Romsa) Universitiehtajn.
+Ájnas le jut oarjjelsáme ja julevsáme sebrudagá iesj åvddånbukti ietjasa dárbojt gielav nannitjit.
+Ájnas le jut dá dokumenteriduvvi ja vuorkkiduvvi ájnas oassen sáme kulturárbes ja vuodon vijdábuj åvddånahttemij sáme terminologian.
+-Ájnas la juhti Hábmera suohkan oadtju dajt máhttelisvuodajt majt dárbaj åvddånahtátjit suohkanådåstuhttema ulme milta.
+- Ájnas la, varresvuodaprosjevta ja máhttelis boahtteájge varresvuodaregisstarijn, åvddånbukti diedojt sámij varresvuoda birra várrogisát ja sieradusáj, vaj ienep stigmatisierim hiereduvvá.
+Gå iehpeformálattjat æjgádij giehttu gå iehtjáda li lahkusin, de le ájnas buorre láhkáj giehttot ja sisadno galggá ienemusát máná vásádusá ja tjehpudagá, aj sosiála tjehpudahka.
+Ájnas le jut suohkana ja priváhta mánájgárddeæjgáda arvusmahtti sáme mánájgárdijt ja mánájgárdijt sáme mánáj ruhtadoarjjagijt åhtsåt, sierraláhkáj sámegiela hárráj.
+Ájnas la sáme hábmediddjen/duodjárin diedulasj válljimav dahká gånnå ja makkir aktijvuodan ietjas buktagijt vuosádallá, javllá duodjár Ove Stødle Billávuonas.
+Ájnas le bargge dættov biedjá juohkka ájnna mánnáj oahpásmuvvat.
+Ájnas le juhte ælloæládus ij dåbdå nággiduvvam dåhkkidittjat juojddáv majna e máhte viessot, javlla Muotka.
+Ájnas la, sáme duostoduvvi varresvuodadievnastusájn ietjasa giellaj, ja dádjadusájn sáme kultuvras ja histåvrås.
+- Ájnas la oatsodit sáme mánáj ja nuoraj rievtesvuodajt ma gulluji giellaj ja kultuvrraj dakkir strategijaj hárráj, javlla sámediggeráde ájras Vibeke Larsen.
+Ajnas le jut sáme mánáj rievtesvuoda giella ja kultuvrra látjedum fálaldagá bisoduvvi.
+- Ájnas le jut sáme dárbo ja riektá bærrájgåtseduvvi varresvuohtaåtsådimen, mij guosská æjgguj iehtjama ulmusjmateriálajda ja aj gåktu dát åtsådibme tjadáduvvá, javllá Keskitalo.
+Dat gájbbet sáme ásadusájn li ålgodisævto mai baktu máhtti dát åvdås dågålasj láhkáj vásstedit.
+- Ájnas la gå sáme pasienta ja addne dálla ietjasa oahttsev oadtju.
+Ájnas le mij oadtjop konvensjåvnåv mij válldá várajda gájkka oassálasstij riektájt ja ássjijt buorre láhkaj, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
+Ájnas le galla gehtjadit dákkir ådå ráddnavuoda soajtti rasje.
+Sámegielav dutkamgiellan le ájnnasin åvddånahttet.
+Ájnas la dádjadit ja vieledit.
+Æjgádijda le ájnas bargge sunnu mánás berusti ja li sajenisá ja jasska.
+- Ájnas la sáme tjállijda bessat oassálasstet dakkir stuorra rijkajgasskasasj girjálasjvuodaariednáj, ållagasj gå Vuodna dán jage la guosserijkkan.
+Ájnas le giela boahtteájggáj jut sámegiella adno viehka ålov vijdeduvvá juohkka sebrudaksuorgen.
+Ájnas le sebrudahkaj jus nannip ja bisodip sáme gielajt ielle adno-, barggo- ja máhttogiellan boahtteájggáj.
+Dassta mij mihástallap, javllá sámedikkeráde Mariann Wollmann Magga, gut oassálastij biebbmooassásij rahpamijda ådåjakmáno 20. biejve.
+Báktji gå váset ij rat sosiála aktijvuodajn bierggi.
+Sinkpláhtta betåŋa nanna hållamståvlå/podiuma duogen dievastjåhkanimlanján (dagádum emáljas ja bládegålles sinka nanna) ja siejnij milta dievastjåhkanimlanjá ålgusjbielen (foajéan) ja vuolleetásjan auditåvrå ålgusjbielen, metállapláhtajda bårådum arkeologalasj bátsadisá (sáme årrom- ja hávddesajijs) majt sámekultuvrra le guodám goahtesajijs/gievlij ja labyrintaj baktu.
+Mavas galga e ájn gávnnu sáme tjåvdabievde divna skuolkanijda.
+Gávnnuji muhtem ådåsap dutkambargo, rapporta, guoradallama ja evaluerima sámegiela vuoksjuj sebrudagán.
+Moadda julevsámegielaga årru Divtasvuona ja Hábmera suohkanijn Nordlándan.
+Gávnnuji moadda applikasjåvnå majt máhtta viedtjat mávso dagi goappátjagá Google Playan ja iTunesin.
+Gávnnuji moadda teknihkalasj viehkkenævo ma máhtti mujtov buoredit ja sihkarvuodav lasedit.
+Android-skuolkanijda gávnnu nuorttasáme tjåvdabievdde.
+Dåssju gallegasj árená gávnnuji gånnå bæssá oarjjelsámegielav adnet, ja ressurssaulmutja duodas vádnuni.
+E nav vuojga oahpponævo daj tiemáj birra gávnnuji.
+Gávnnuji moadda nasjåvnålasj máhtudakguovdátja Vuona skåvllåj, valla e aktak sáme skåvllåj.
+Væráldin gávnnuji moadda tuvsán giela, gatjálvis gåktu gielajt defineri, madin dåssju guokta tjuode stáhta li.
+Uddni ij gávnnu makkirak stuoráp bájkálasj sebrudahka gånnå gielan le nanos dille bæjválasj giellan.
+Uddni gávnnu unnán systemahtalasj dutkama oarjjel ja julevsámegielaj gáktuj.
+Udnásj ájge le moattelágásj sáme mánájgárde.
+E gávnu buorre lågo galles sáhkadi, låhki jali dádjadi dajt gålmåjt almulasj sámegielajt Vuonan uddni.
+Dåssju nágin gallegis goabddá li vil, ij la aktak sámij æjgon, ja dan diehti lip ávon gå goabdes máhtsaduvvá, javllá Olsen.
+Viehka binnep julevsámegielaga li gå nuorttasámegielaga.
+Gávnnuji moadda buorre ássje juhkamijn, valla aj moadda nievrep ássje.
+Gávnnuji aj brosjyjra nuorttasámegiellaj ja julevsámegiellaj prenntidum vaddusin, valla ilá ráddjidum válljidum åsijs.
+Gávnnuji aj familljamánájgárde sáme åssudagáj/sijdaj.
+Gávnnu aj impregnerim biktasijda mij snjibttjojt jáddi.
+Gávnnuji aj táblo gånnå máhtá vahkkoplánav tusjajn tjállet.
+Gávnnu aj vædtsaga ma diededi jus uksarájge ålgus maná, duola dagu idjaguovddela, jali jus ravga ja i nagá viehkev ánodit.
+Gávnnuji prosjevta, duola dagu Nussir Riehpevuonan, gånnå noade ietjá æládusájn sjaddi ilá låssåda.
+Gávnnuji ållu binná bájkálasj sebrudagájs gånnå sámegiella le vuojnnusin bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan ja li aj avtgalles fámilja gejn le sámegiella sijddagiellan.
+Gávnnu teknologalasj vædtsaga maj baktu iehtjádijda duv gávnni jus láhppu, duola dagu GPS.
+Gávnnuji aj lågev sámegiela jali giellasuorge, ja giellarájá manni rijkaj rájáj rastá.
+E ga gávnnu báhkogirje dagádum sierra dárogielagijda gudi sihti oahppat nuorttasámegielav, jalik sáme-dáro báhkogirje ma tjielggiji sáme bágoj adnemav dárogielak addnijda.
+iPhonej jali Nokiaj ij gávnnu nuorttasáme tjåvdabievdde.
+Givsedime hieredime barggo mánájgárden álggá
+Gávnnu oajvvadus arktalasj tjielggidussaj væráltkonferánsa birra álggoálmmugij hárráj.
+Gávnnuji binná systematiseridum diedo bádnevarresvuodas allessjattuk álmmugis.
+Plána li ásadit rijkajgasskasasj sáme filmmaguovdátjav Guovdageaidnuj.
+Dav oajvvet muhtem guoradallam mij le Sámedikke åvdås dagádum.
+Oajvvaduvvá jahkásasj sáme jáhkkoåhpadusá fáhkakonferánssa joarkeduvvá ja jut kurssa Jáhkko ja iellemdádjadus Sámen joarkká.
+Oajvvaduvvá jubmeldievnastusådåstusá milta sáme liturgiaj barggo joarkeduvvá, sáme liturgia adnuj biejaduvvi jubmeldievnastusådåstusá ressurssabánkan, sáme girkkodájdda ja girkkomusihkka sierraláhkáj vuoroduvvi ja Liturgalasj guovdátja duogen sjaddá sáme liturgiabargov tjuovvot.
+Oajvvaduvvá ressursa biejaduvvi sáme kultuvrraj ja de sierraláhká sáme girkkodájddaj / girkkotekstijlajda ja sáme girkkomusihkkaj.
+Oajvvaduvvá gávnná vuogev gåktu dán prosjevta åtsådallamijt bisodit ja prosessajt joarkket dán prosjekta hárráj.
+Oajvvaduvvá Sáme girkkobiejve 2013 guovtejahkásasj prosjektan ásaduvvá.
+Oajvvaduvvá Sáme girkkoráde oadtju ådå virggeressursav.
+Sierralágásj stimulerimdåjmajda oajvvaduvvá rudájt juollodit.
+Oajvvaduvvá vaj åhpadusfálaldagá ásaduvvi sáme girkkodålkåjda.
+Oajvvaduvvá jahkásasj ságastallam- ja aktidimtjåhkanibme dajda gålmå biskåhpajda, ja aj aktisasj jahkásasj tjåhkanibme sámebáhpajda.
+Sáme girkkohiståvrråprosjekta bierri jåhtuj boahtet váj sáme girkkohiståvrrå tjáleduvvá.
+Oajvvaduvvi aj rievddadusá virggeskihpudaknjuolgadusáj gáktuj vaj da buorebut hiebaduvvi udnásj barggoiellemij.
+Oajvvaduvvá ásadit ådå virggeressursav Sáme girkkorádáj, ja duodden guokta ådå diakonijavirge bájkálasj sáme girkkoiellemij.
+Oajvvaduvvá 3-jahkásasj máhttolåpptimprosjekta galggá ásaduvvat man ulmme le nasjonála unnemusmierijt mierredit mij guosská sámeguoskavasj åsijda girkkolasj profesjåvnnååhpajn.
+Oajvvaduvvá prosjektarudájt juollodit sáme girkkoiellemav nannitjit rijkkarájáj rastá bájkálasj ja guovlolasj dásen.
+Oajvvaduvvá nav ruvva gå máhttelis álgadit sámegielak galbaj tsieggima vuorodimev, duola dagu nasjonála lågev-jage ájggudagán sámegielaj åvdås, gånnå oarjjelsáme guovlon álggá.
+Vijddábut oajvvaduvvá prográmmav dahkat sáme giellagáhttima åvddånahttema diehti ja sámegielaj ælládibmáj mij bierri sierra organiseriduvvat duodden Dutkamráde sáme dutkama prográmmaj.
+WIPO aktijvuodan sjiehtadalli dálla stáhtajgasskasasj nammadusán lágalasj tjadne sjiehtadusájn rijkajgasskasasj dásen mij guosská dahkkeriektájda, genehtalasj valljudagájda, árbbediedojda ja álmmukdábijda (WIPO/GRTKF/IGC).
+Giehtoduvvá aj dan baktu massta ij giehtoduvá mijá birra - skåvlåjn ja ietjá almulasj arenajn.
+Vuostasj maj hæhttu dahkat la viedtjat áppav Instagram.
+Vuostasj mandáhtta manná dan lisstaj man le stuorámus kvotiænnta, nubbe mandáhtta dan lisstaj man la nubbe stuorámus kvotiænnta jná.
+Vuorddep dåhkkidum nuorttasámegiela liturgija almoduvvi jagen 2010 ja jut julevsáme liturgija ålliduvvi jagen ja almoduvvi jagen 2011.
+Sámediggá vuorddá mij galggap nammadusá mandáhtav hábbmit.
+Háldadus åvdåsvásstádus an Beaivváš sámi Teáhteris le Sámedikke vásstádus Kultuvrra- ja girkkodepartementa rámmadoarjjaga háldadime baktu.
+Vuordedahtte le sidjij vaj oahpásmuvvi girkko vælggogivuodajda ma sámelágas båhti ja berusti sámegielak dievnastusájs.
+Mánájgárddelága § 1 åvddånboahtá mánájgárdde galggá vuododuvvat vuodulasj árvojda risstalasj ja humanistalasj árbe ja dábij milta, duola dagu vieledibme almasjárvvuj ja luonnduj, vuojŋŋalasj friddjavuohtaj, guojmmegieresvuohtaj, ándagisluojttemij, avtaárvvusasjvuohtaj ja solidaritiehttaj, árvo ma åvddånbåhti duon dán åskon ja iellemvuojnojn ja ma li tjanádum almasjrievtesvuodajda.
+Boahtá aj åvddån moattes sihti ienep sámegielav oahppat.
+Mánáj buoragit manná.
+Dåhkki sáddnáv javllat váni ietjas nuorravuoda vásádusájt alkoholajn giehttot.
+Skihppijvieson aj máhtá biejaduvvat ierit iehtjádijs.
+Gållin vargga 200 jage åvddål iemeálmmugij ja unneplågoj suodjalibme sjaddin oassen vuodolágas.
+Egil Ollin sjattaj riekta, sámedigge la jåhtåm ålgus Diehtosijdas juo ájggá ja diehtosijdda la stuorrum moaddamoadda etjásaj.
+Dát vaddá mánájgárdijda rámmajt giellabargguj ja dajnas la árvvusasj ressursan mánájgárdijda, ållagasj mánájgárdijda sáme guovddaguovloj ålggolin, javllá Mikkelsen.
+Dat vaddá midjij sjiehtes båttåv snivva ájádalátjit álmmukstivrav ja mijá demokráhtalasj ideálajt.
+Dá guoktán gielan ij la åhpadibme makkirak vuodoskåvlån Vuonan, ælla ga mánájgárde gånnå dá giela gulluji.
+Vuonan registrieridum ålggorijkak vidnudagájda (VRÅ) ij doarjja vatteduvá.
+Vuonan registrieridum ålggorijkak vidnudagá (VRÅ) e dårjav oattjo.
+Muhtem ájnegis bále vatteduvvá aj økonomalasj mákso dákkár máhtudagás.
+Dat guosská sihke prográmmajda, spelajda ja daj lágátja mobijllatelefåvnåjda, dáhtámasjijnajda, valla aj vuogas digitála æjvvalimsaje gånnå máhttá sámegiellaj guládallat.
+Dát guosská gájka gielajda, valla sierraláhkáj unnep gielajda.
+Da guosski njuolgadusájt jårggålit, guládusájt ja sjiemájt sámegiellaj, rievtesvuoda vásstádusájt sámegiellaj oadtjot, vijddát sámegiela adnuj riektádåjmadagán, vijddát rievtesvuohta sámegiela adnuj varresvuoda- ja sosiálasuorgen, ajnegis girkko dievnastusájda, rievtesvuohta åhpadusvirggeloahpáj ja rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.
+Dat guosská dan diehti skåvllåpolitihkkaj mijá jahketjuoden gitta maŋep væráltdårruj. " (Sámekomitea árvvalus, 6. bielen).
+Láhka ij sirri namájt sámegiela háldadusguovlo ålggolin jali sissŋelin.
+Gávnnuji lága ja álmmukriektá mærrádusá maj baktu Vuona girkkon le vælggogisvuohta sáme girkkoiellemav huksat (4.3): Vuodolága § 110a, sámeláhka, álmmukriektákonvensjåvnnå, girkkoláhka, ÅN:a mánájriektákonvensjåvnnå, ÅN:a konvensjåvnnå sivijla ja politihkalasj njuolgadusáj gáktuj, ILO-konvensjåvnnå 169 álggoálmmugij ja máttoj gáktuj iesjrádálasj stáhtajn ja ÅN-tjielggidus álggoálmmugij rievtesvuodaj hárráj.
+Navti árkkabiejvve sjaddá dádjadahtte.
+Muv ávvudahttá gå guláv soabmásav dijás subtsastime jut rabásvuohta sidjij fámov ja gievrrodusáv buktá.
+Suodjalusá dahkamusá aj rievddi.
+- Bávtjas la gullat dav stuorrudagáv mij Divtasvuona tjervas illastimsubttsasijs le.
+"Vuogas iellem ij le mige mij almes boahtá gahtja.
+Gatjálvis le aj gatjálvisájt buktet, árvvaladdat, argumenterit ja tjoavddusijt åhtsåt.
+Ássje la gåktu dilev láhtjet jus sihtá ielle sáme gielajt, ja de la sáhka åvdåsvásstádusás organiserima hárráj gitta makkir riektá dujna ja mujna galggi.
+Dánna le gatjálvis ájádallat ja dåmadit bájkálattjat, nasjonálalattjat ja globálalattjat.
+Mijá aktisasj histåvrrå galggá bihkusij boahtet.
+Dánna la ham sáhka mijá aktisasj histåvrå birra, javllá Henrik Olsen.
+- Dát la læhkám máhttelis dåssju dan diehti gå sij gudi li illastimijt vásedam, li nagádam boarkkit sjávodisvuodav dakkir tiemá birra mij midjij gájkajda guosská.
+- Ålgoldis juogos le álgadum, mij galggá sáme "ságastimpáhkev" ásadattját.
+Vuododuvvam la njunnjusjjuohkusav IYIL 2019:aj gånnå d.d. gájka gietjav álggoálmmukguovlo aj daj stáhta ájrastuhteduvvi.
+Maŋŋemus ájgijn li læhkám mediaássje iebdedime ja rasissma birra sámij vuosstij.
+Dáj maŋemus lågij jagijn le moatten bájkálasj sebrudagán læhkám miella nannit ja åvdedit sáme identiehtav ja gielalasj ja kultuvralasj gulluvasjvuodav.
+Dat la buktám, bátsidisá moatte mijá ájttegis vuorkuduvvi dahpadum vuorkudagán Oslon.
+- Dá li buktám edna ájnas diehto sáme álmmukvarresvuoda hárráj, valla da ælla rijkav miehtáj, ja tjadáduvvi dábálattjat dåssju juohkka 10. jage.
+Dánna li biele ma ietjá fáttajda guosski dagu dahkkeriektá árbbedábálasj juojgajda ja sáme árbbediedojda.
+Dájt maŋemus låge jage le huoman læhkám dåjmalis kultuvralasj ja gielalasj ælládahttem moatten merrasáme guovlojn ja aj márkkosámeguovlojn.
+- Nuorajgirjálasjvuohta sámegiellaj la mælggadav gatjáduvvam, ja dan jage lip de válljim dav vuorodit.
+Navti le gevvam jut dakkir dille le sjaddam gånnå ájnegis ulmutjij riektá e ålliduvá.
+2007 jage rájes le læhkám gástadimliturgija oarjjelsámegiellaj gæhttjalimårnigin.
+Sámij riektádille ja ásadusá li viehka nanniduvvam maŋemus låge jagij birán.
+Dat rájes gå giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, le årrum stuorra rievddama almulasj suorgen organiserima hárráj.
+Siján la ulmme jådedit åvddånahttemav duodjeæládusán
+Dat le nannim muv jáhkov ulmutja buorrevuohtaj.
+Åvddåla le Sámediggáj dieduvvam e gávnnu vuojga sáme ståhkusa mánájgárdijda, danen sihtin kárttit ij dåssju dajt ma gávnnuji, valla aj makta sáme mánájgárde sáme ståhkusijt dárbahi.
+Vuoseduvvam li buorep ja nievrep bielijt ássjen.
+Vijdes politihkalasj dagástallam le læhkám Sámedikkeráden ja Sámedikke ållestjåhkanimen.
+Stuorra berustibme lij juohkka semináran gånnå lav oassálasstám.
+- Dan jage åtsålvisájn la læhkám alla dásse, ja mij lip aj ávon gå li nåv moattes gudi sebrudahtti juojggusav árbbedábálasj jali ådåájggásasj hamen musihkan, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
+Lidjin rádádallama ráddidusájn ådå budsjæhttavuogádusá birra Sámediggáj, valla ejma avtamielakvuohtaj jåvså.
+Aktelasj guládallam ja ságastallam le doajmmaplána bargon læhkám, ja ásaduváj loahppa konsultasjåvnå tjåhkanime sihke háldadus ja politihkalasj dásen snjuktjamáno 31. b. ja vuoratjismáno 17. b. 2009.
+- Moadda buorre oajvvadusá kandidáhtajda lidjin, gudi li ednagit rahtjam sámegielaj åvdås.
+Dåbdåstit vahágisdago dáhpáduvvi ietjas ja lahka ulmutjij iellemin la læhkám ja vilá le dakkára massta ij ságasta.
+Åhtsåmusá dájda rudájda li lassánam viehka ålov, ja vuorddep ájn vil lassáni.
+- Ájnas le læhkám jut Divvunav joarkkep, ja diedáv Sámedigge le aj guhkesájggásasj tjoavddusijt prosjekta gáktuj åhtsålam, mij le 2004 rájes doajmmam.
+Álgij bielnup jage dássta åvddåla.
+Vuoseduvvá álgon muhtem Girkkotjåhkanime mærrádusájda ma aktan Vuona girkko prinsihpalasj vuojnov sáme girkkoiellema gáktuj li oanegattjat gærdoduvvam (4.1).
+Vuosedip Sámediggediedádussaj åhpadime hárráj gånnå dát hásstalus aj giehtadaláduvvá.
+Vuoseduvvá Girkkotjåhkanime "såbadimmærrádussaj" (KM 13/97) ja dagástaláduvvá såbadibme galggá dádjduvvat vuodoperspektijvvan dåjmajda ma oajvvaduvvi plánan (4.6).
+Mij javllap et hus, ep javla en hus.
+- I galga javllat Bedder, valla Petter.
+Dát sihtá javllat sáme álmmuk ja vidnudagá sáme namájn e máhte ietjas namáv ja adressav oattjo registreridum duolla registerijn.
+Dat merkaj gå bajkalasj fállo ij gávnnu, de máhttá sáme pasiænnta oadtjot dálkudimev SÁMAG:a baktu, javllá vásstálasj rádeájras Henrik Olsen.
+Vuojnnet dættodimmærrádusá tsuojggidusán galgá tjuodjot juogu dan guovlluj ahte gå merraresursajt reguleri de galggá sierraláhkáj merrasáme kultuvrav vieledit aj dakkir bájkijn gånnå sáme guolástus le binnum jali gáhtum danen gå guollimkvåvtå ælla vattedum jali resursaj ietjá regulerimij diehti jali ietjá resursaávkástallama diehti dájn guovlojn.
+Dat sihtá javllat, mij ájggop bajedit fálaldagáv psykalasj varresvuodasuoddjimin julev- ja oarjjelsámeguovlon, juogu dal vijdedime SANÁGa fálaldagáv jali aktidime ja organisatåvrålasj dåjmaj.
+Rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jahke - IYIL 2019
+Dá lågev giellaguovdátja li álgaduvvam iesjgeŋga ájggegávdan, ja moatte láhkáj åvddånam iesjgeŋga sáme birrasin.
+Dát máhttá rahpat ådå oasástallamijda ja ådå buktagijda, javllá Balto.
+Navti árkkabiejve birástagá dádjaduvvi ja árvvon aneduvvi.
+Danen soajttá hæhttuji vas budsjehtav rievddadit gå ienebut diehti dáj gåloj birra.
+Duola dagu rájáv biedjat jus juoga sjaddá ilá ållo jali unudis. De máhttá vuosedit dån/dåj iehtjádijda ganugit galggi, ierit mannat iesj ja/jali viehkev ållessjattugis anodit.
+Hávsske lisj dávk oahpes dåjmaj joarkket.
+Dassta boahtá álggo hiebadit ja åvddånahttet pedagogihkalasj bargov.
+Gitta 100% dårjav oahpponævoj åvddånahttemij ja buvtadibmáj.
+Ådå åvddånibmáj, buohtalasj almodimijda, ådåsit dieddelibmáj, gárves oahpponævojt ådåstuhttemij, lasse åsijda jali oahpponævoj/ oahpporájdoj gárvedibmáj.
+Dáv mærrádusáv máhttá tjuolldot jus le vallje resursajs.
+Dan sisadno máhttá muhtem guhti prososiála láhkáj ulmutjahttá jali tjielggasit dav buvte.
+Ij máhte nav liehket juhti viesajdiddje riektájt massi gå suohkanrájá rievddaduvvi, låhpat Mikkelsen.
+Ij máhte navti liehket ahte mij gudi lip binnemusát dálkádakrievddamij vigálattja galggap ienemusát gierddat rievddadusájs ja dájs binnediddje dåjmajs.
+Duodden soajttá gássjelis ietjas vuodjemmáhtov árvustallat.
+Ajtu soajttá liehket vehi duoppsoj dáppsoj mij le guoradaládum - ja guoradaládum.
+Návti soajttá aj dáj ássjij stáhtusav låggŋi ja nasjonála oajválattja berustahttjáji.
+Máhttá aj ságastallamav båktet mánájgárde ulme, sisano ja dahkamusáj hárráj.
+Muhttijn soajttá aj gássjel mánájda vuojnnet aktijvuodav sivá ja vájkkudusá gaskan gå li iehtjádij siegen.
+Konkrehta ássje aj máhtti åvdeduvvat.
+Soajttá aj luluj vuogas tjálalasj fábmodusáv tjállet.
+Máhttá aj liehket ájggeguovddelissan giehtagirjijn sáme stráffatjadádime birra.
+Máhttá aj dárbbo liehket sámelága giellanjuolgadusájt guoradallat mijá rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj.
+Ihkap asjmen sjaddá ja rijdo badjáni, ja aktijvuohta gæhttjaluvvá.
+Muhttijn máná rijddali stågadijn Muhttijn rijddali dale dagu gå guovtes sæmmi ståhkusijn sihtaba ståhkat, jali jus juohkusa sihti sæmmi, ráddjidum sajen ståhkat avta bále.
+Ja dát namma dum mánná de soajttá sjaddá uhtsep árvvusasj ståhkamráddnan.
+Vuojnnet udnásj nuora juhki binnep gå åvddåla, ja maŋebut juhkagåhti.
+Dat soajttá mánáj iesjdåbdov vahágahttet ja mánáj árkka biejvev dårvodibmen ja urmmagin dahkat, ja navti soajttá ålles juohkusa birás biejsteduvvá.
+Dat máhttá ålles familja árvov biejsstet, márjju ålles sáme sebrudagá árvov.
+Dájda dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt:
+Dårjav máhttá tjuovvovasj dåjmajda åhtsåt:
+Máhttelis la dårjav åhtsåt tjuovvovasj dåjmajda:
+Tjuovvovasj dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt:
+Vuojnnet diedo æjgádijda sáme giellaåhpadime birra le viehka målsudahkes.
+- Juorrulahtek dåhkki tjuottjodit ulmutjijn li riekta bivdduj ja guolleháldadibmáj ietjasij lahkamerajn ja Barentsmeran årruhij baktu vuonajn ja merragátten Nuortta-Vuonan.
+"Soajttá hæhttup dunji ietjá sijdav gávnnat" lij Kirsten mánájsuodjálusás javllam.
+Máhttá liehket ællosáme gábmá- jali låvagoahtesadje ja gárddesadje, bivddobátsidisá bivddoråkkij, vuohtjemtjiegána ja bierggovuorká, merrasáme sijdda aktan gådijn, návsstijn ja fiervváskiejájn, jali jávrre aktan ráhposuollutjijn ja værrodimsajijn.
+Soajttá stuorra hássta lus barggijda ållit juohkka ássjev. Sierraláhkáj råhtos ájgijn gånnå ållo sæmmi bále dáhpáduvvá dagu gå praktihkalasj dahkamusá dáhpáduvvi sæmmi buohta gå máná huvsov dárbahi.
+Máhttá aj dáttjajda liehket ávkken dat histåvrålasj noades ierit bessat.
+Ihkap la álkkep dåbddåt gå huomahit.
+Soajttá låssåt liehket ulmutjij siegen gudi e skihpudagá birra diede.
+Máhttá liehket dåjma d. d. oarjjelsáme resurssaguovdátjij ásaduvvamij ja nannimij, máhttelisvuodajda ållessjattukåhpadussaj ja famillja vuodo åhpadussaj julev- ja oarjjelsámegielan ja nannitjit bájkálasj ja guovlolasj giellasajij mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda nannitjit.
+Soajttá hásstalussan gå dujna li diehtemvájnogis lågenanjagága goaden, valla mij æjgáda hæhttup duosstat tjielgga rájájt biedjat.
+Soajttá liehket gássjel dåhkkidit viehkev dárbaha ássjijda majt åvddåla agev le iesj nahkam.
+Dassta máhttep mihástallat.
+Vuojnnet gássjel le ájnegis ulmutjijda diehtet gejna galggi aktijvuodav válldet gå galggi gujttit, ja fylkkamánnij bieles ilá binná ressursa biejaduvvi dáv gujttimårnigav tjuovvolittjat.
+Ja dav iehtjama ratten dåbddåp, gå mijá dájdda, mijá tjuojalvisá ja mijá vuole, dåhkkiduvvi ja gæssudi ja aneduvvi árvvon adjáj sáme sebrudagá ålggolin.
+Ajtu le bávtjas æjgádijda gå gulli ja vuojnni mánná ålgoduvvá, návroduvvá jali vájveduvvá.
+Aktse åhtsåmusá båhtin åhtsåmájggemærráj mij lij vuoratjismáno 1.biejve.
+Binná åhtsåmusá båhti sáme ieneplågoguovlojs Finnmárkon.
+Birrusij låges båhtin.
+Badjel lågenanvidás tjåhkanibmáj båhtin.
+Dat gájbbet sån ájádallá ja ietjas máhtov mánáj åvddånahttema, oahppama, sosialiserima, gasskavuodaj ja gasskavuohtatsieggima birra buorre psykososiála birrasav tsieggitjit.
+Dat gájbbet mij åbbålattjat udnásj varresvuodafálaldagájt gehtjadip ja daj vuodon plánajt dahkap.
+Galggá de máhtudahka ássjen ja mielulasjvuohta mij le girkko åvdåsvásstádus ja rolla dákkir ássjijn.
+Jus dáv galggabihtit nahkat, de hæhttu dån ja sij ietjá láhkáj viessot.
+Miededibme gájbbeduvvá æjgátrádes jus æjgátmákso biejaduvvá ienebuj gå mierreduvvam alemusmierre.
+• sierra oajvvabielle dagáduvvá gájkka sámegielak diedoj birra www.nav.no bielen.
+• Fállosadje sámegiellaj dagáduvvá www.nav.no åvddåbælláj
+Guhkesájggásasj ulmme l boahtte aktisasj sáme álmmukválljidum orgádna.
+- Divvuna guhkesájggásasj ulmme le fállat ådåájggásasj giellateknologalasj tjoavddusijt sáme sebrudahkaj.
+Látjeduvvá nav vaj pasienta galggi ienebut dálkuduvvat skihppijviesoj ålggolin.
+Åhpadus látjeduvvá nav vaj studenta tjåhkani aktisattjat moaddi jahkáj.
+Árvvo le danna gå giella vuojnnusij boahtá sebrudagán.
+Soahkemuorra tsiehka l, ja de giehpes lávke gulluji.
+Boadáldagán la guolle- ja sálltetsiehka..
+- Julev- ja oarjjelsámegiela li ájn vil rasjep dilen gå nuorttasámegiella, ja jur dan diehti li sierralágásj ájnas, gájkka da gålmmå sámegiela li dássásattja giellalihton, javllá Sámedikke rádesebrulasj Lars Filip Paulsen.
+Julevsámegiela guovllo Vuonan le nordlánda fylkan ja le sáltovuonas oarjján gitta Bálák suohkanij nuorttan.
+Julevsáme giellaguovllo Vuonan le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján, ja dasi gullu duola dagu Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Sálton.
+Dan diehti ij goassak galga liehket juorrulibme vahágisdahkken la vásstádus vierredagos, ij goassak sujna gut vaháguvvá.
+Lága baktu viertti sihkarasteduvvat vaj oahppe gudi oadtju guhkesåhpadimev aj oadtju rievtesvuodajt guosseoahppen liehket.
+Dille galggá látjeduvvat váj mánná bæssá sihke ietjas gielav ja kultuvrav åvddånahttet.
+Hæhttu dilev láhtjet almma sámegiela adnuj sebrudagán árenáj ja æjvvalimsajij baktu mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda.
+Maneldibme l vuordedahtte.
+Dættoduvvat val viertti jut oahppij rievtesvuoda le stuovvása berustahtek doarjjaga stuorrudagás, ja suohkana hæhttuji åttjudit buorre kvalitehtav fáladagájda nav vaj åhpadusá ulmme jåvsåduvvá.
+Giellaárená hæhttuji mánájgárdij ja skåvlåj ålggolin åvddånahteduvvat váj giellaåhpadibme dågålasj láhkáj sihkarduvvá.
+Dáj ássjij birra galggá agev nielje tjalmij vuolen giehttot. Galggá rabás ságastallam gånnå bargge tjielggiji majt dahki ja gåktu dav dahki.
+Vijddásamos dagov mav vuona oajválattja li dahkam almulasj sáme giellaplánimin, lij sámelága giellanjuolgadusájt mierredit jagen 1990 ja sáme giellaháldadimguovlov álgadit 1992 rájes.
+Njálmálasj giella le nannusamos boarrásamos buolva gaskan.
+Boahtte lávkke le guládallat giellaguovdátjij, allaskåvlåj, universitiehtaj ja ietjá dåjmij, ma ásadit duola dagu sámegielkursajt, ja sijás diedojt oadtjot. Dán láhkáj mij nahkap diedojt ietjama ådå bielijda tjoagget, subtsas Saijets.
+Dat nammadum tjåhkanibme sáme báhpajda oajvvaduvvá aneduvvat sáme girkkoiellema nasjonála fáhkakonferánsa rámmaj vuolen mij aj guosská bájkálasj virgálattjada ja luovojbarggijda.
+Dav majt Norsk Bergindustri vuojnnet ij la ållåsit dádjadam, muhttijn ij la máhttelis gruvvodåjmadagájn ja árbbedábálasj bisso æládusá sæmmi guovlon.
+Ådå jahke le ruvva tijmma boares.
+Ådå testamænnta le aj julevsámegiellaj jårggåluvvam, ja muhtem rámmáttevsta li oarjjelsámegiellaj jårggåluvvam.
+Då guokta ietjá smávep máná årroba muv niejda ja suv boaddnje lunna.
+Ajtu ep vuojga ålov diede dáj æládusáj gielladile birra. Almulasj dievnastusfálaldahka sámegielak álmmugij ij le dågålasj, ja moattes diededi ælla dudálattja.
+Dat vijdet kapasitehtav jåhtet sihke ulmutjijt ja dárbbagijt jåhtelit ja sihkarit.
+Iesjgeŋga dahkamusájt válldin, dagu sijddabargoj viehkedit, bállotjiektjamhárjjidallamij suvddet ja kinoj mannat duolloj dálloj.
+Dat sihtá javllat tjårggit bessamav ja joarkkemav dálásj areálajda ja guoddelis luohkojda.
+Dát gåbttjå tjielgga politihkalasj ratjástimev vierredago gáktuj lahka gasskavuodan ja råhtsatjime gáktuj, givsedimev hieredime dåjma ja struktuvralattjat barggat hieredittjat hæjosvuodav mánáj gaskan sáme guovlon.
+Da guokta nuorttalamos universitiehta li jåhtuj biedjam jali biedjamin sáme åhpadusájt.
+dav hálijdip mij aj.
+Hasoduvá aj vaj bisspatjåhkanibme válldá åvdåsvásstádusáv ságastallamijs ja aktidimes dán suorgen.
+Duodas paradoksan le álggoálmmugijda gå uljo, gássa ja kålla buolldem væráltmiehtásasj lieggamav buktá mij vas rahpá ådå guovlojt petroleum- ja gruvvodåjmajda álggoálmmugij duobddagijn ja merraguovlojn.
+Ásaduvvá stuoves sáme nuorajrádevirgge (SKR) åvdåsvásstádusájn nasjonála sáme nuorajbargos.
+Aktisasj gujttimsadje galggá udnásj gålmå gujttimårnigij sadjáj ásaduvvat.
+Da guokta sáme giellasuorge sjaddi de gullut vahkkusattjat rijkavijddusasj televisjåvnån nRK1an.
+Lullesámegiela/gålldåsámegiela udnásj guovllo le tjoahkkidum Mátta-Várjat (sør-Varanger) suohkanij.
+Ålles gålo galggi liehket birástagán 427,4 millijåvnå kråvnå.
+Gájkbadjásasj ulmme sjiehtadusáj le sáme kultuvrav, gielav ja sebrudagáv nannit ja vuojnnusij buktet.
+Bajemus ulmme ráddidusá politihkan sáme gielaj hárráj le láhtjet jaskugis boahtteájgev sáme gielajda Vuonarijkan - nuorttasámev, julevsámev ja oarjjelsámev.
+Dat gájkbadjásasj ulmme la Sámedikke árvvodahko prográmmajn la lasedit árvvodagov tjadu innovatijvva tjoahkkeæládusáj ja sáme mannoæládusájn.
+Juohkkahattjan le åvdåsvásstádus bisodit, åvddånahttet ja duvdadit gielav boahtte buolvvaj.
+Javladuvvá le dárbbo vaj girkkolasj aspekta sámelága giellanjuolgadusájn tjadáduvvá gå sierraláhkáj gullu adnet sámegielav girkko aktisasjvuoda dáhpádusájn, ja oajvvaduvvá vælggogisvuoda tjanádum sámelága giellanjoulgadusájda joarkeduvvá gå relasjåvnå stáhta ja girkko gaskan rievddi (5.16.3).
+Tsuojggiduvvá girkko dárbaj diedulasj sáme giellapolitihkav åvddånahttet duola dagu njuolgadusáj baktu sámegiela ano hárráj jubmeldievnastusájn ja girkkolasj dagojn (tjuogga 5.3.3).
+Vijdábut gåvviduvvá ájnas sáme riektáássje Vuonan ælla ájn tjoavdedum, ja luondulasj le Vuona girkkon le åvdåsvásstádus dájt ássjijt lagábut tjuovvot.
+Vuoseduvvá aj, gávnnuji sierra hásstalusá duosstomin vaháguvvamijt sáme duogátjijn.
+Dárbbo le ådå girjátjav sáme sálmaj gárvedit Sáme girkkobiejvijda jagen 2013.
+Tsuojggiduvvá dárbbo le sáme diakonijav vuorodit boahtteájggáj aj rudáj.
+Tsuojggiduvvá Sámev miehtáj li sáme girkkuj tjåhkanam rijkkarájáj rastá ájgij tjadá.
+Dættoduvvá álggoálmmugij riektájt doarjjot ietjama lándan ja ålggorijkan le oassen girkko álggoálmmukbargos.
+Nammaduvvá binnemus dárbbuj sáme giella- ja kulturmáhtos dajn åhpadusájn, ja aj vaj sáme giellamáhtudahka dættoduvvá gå virgádi jáhoåhpadimbarggijt, kateklehtajt ja diakåvnåjt giellaháldadimguovlon.
+Tsuojggiduvvá aj dárbojda ma li tjanádum dan mærrádussaj.
+Vuoseduvvá aj darbbuj aktidit bærrájgæhttjamav ja åvdåsvásstádusáv.
+Bihtámsámegiela birás uddni le sierraláhkáj tjanádum sálatvuome, Bájddár suohkanijda ja åsijda Bådådjo ja Fuossko suohkanijs.
+Dat guosská ålles familljaj ja gájkajda gudi li lahka aktijvuodan dasi.
+Da gålmmå ietjá rijka li viehkedam låhpadimbargov ållitjit aktisasjbargon BIBSYSajn mij aj dievnastusáv dåjmat.
+Dán dádjadusá sisadno oanegattjat tjielggiduvvá.
+Mærrádus jådedit Sáme girkkoráde seketariáhtav Råmmsåj tjielgiduvvá aj, ja siváv dasi.
+Udnásj dille, hásstalusá ja dárbo nuortta-, julev- ja oarjjelsáme liturgijabargo gáktuj tjielggiduvvá (5.6.2).
+Da gålmmå nuorttalamos bisspavielderáde ávttjiduvvi tjalmostit sáme nuorajbargov, ja tjoaggulvisájt sámegiela háldadimguovlojn, sáme tjoaggulvis oarjjelisámeguovlon ja Sis-Finnmárko prostija ávttjiduvvá sierralágásj berustibme sáme nuorajbargguj.
+Mijá gålmmå almulasj sámegiela nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella gulluji iesjguhtik guovlon, ja dárbahip diedojt sámegielaj ano birra lándav miehtáj.
+• Da gålmå sámegiela, nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella, galggi vatteduvvat avtaárvvusasj åvddånahttemmáhttelisvuodajt.
+Rievtesvuoda vuodo sámegiela åhpadussaj le sámeláhka ja åhpadusláhka.
+Vuonás ij suovasta.
+Álggoálmmugij lahka aktijvuohta luonnduj le aj duogásj gå Sáme riektájuogos juo VAT 1984:18:n oajvvadij njuolgadusájt ma suoddjiji sámij anov luonndovalljudagájs.
+Rádádallama ássjeguovllo máhttá liehket moattelágásj ássje, duola dagu lága, njuolgadustjála, ájnegis mærrádusá, njuolgadusá, dåjma ja mærrádusá (duola dagu stuorradikke diedádusá).
+Sáme slávggá dåhkkiduváj almulattjat jagen 2003 Vuonan, daj rievddadusáj milta ma li Sámelágan ja Lágan slávggima birra suohkana almulasj huodnahijn.
+Sáme slávggá l gájkaj sábmelattjaj aktisasj slávggá, berustahtek man rijkan sij årru. Slávgáv dåhkkidij 13.nuorttarijkalasj sámekonferánssa Åren, Svierigin, bårggemáno 15. b. 1986, ja dav la sáme dájddár Astrid Båhl, Ivgubadás, Tråmsås, hábbmim.
+Sáme slávggá
+Sáme álmmuk la báddnum organisierimvuogijda ma bukti jut bæssá sáme fáhkaulmutjijt nav ålov gå máhttelis másjket ávkkit.
+Sáme álmmuk ij galga ietjas vaháguvvama roallaj biedjat.
+Sáme álmmuk la aj vásedam, kultuvrra, giella ja viessomvuohke le ierit váldeduvvam.
+Sáme vuodovuojnno le ahte sij li luondov dåssju luojkan oadtjum ja jut dav galggá háldadit váj boahtte buolvajda bisoduvvá sæmmi dilen dagu dav oadtjun. Dát usjudallamvuohke vásstet guoddelis åvddånime moallánahkkuj mij tjielggiduvvá sebrudakåvddånibmen mij dálásj dárbojt ållit váni hilggomis boahtte buolvaj vejulasjvuodajt ietjasa dárbojt ållidahttet.
+Sáme sisadno mánájgárdijn ma li giellaháldadimguovlo ålggolin le viehka hæjobut suoddjidum.
+Tysfjord kommune sáme namma le Divtasvuona suohkan.
+Sáme namma galggá agev åvddålin tjuodtjot galbajn bájkijn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin.
+Sáme guovlon li moadda vuodoæládus- ja industriabarggosaje.
+Sáme guovlon li viehka binná barggosaje teknologalasj dievnastusáj, mij li vuodoæládus mij sjaddá.
+Sáme guovlon ælla ájgij tjadá læhkám heva guosseæládusájs.
+Sáme guovllo Vuonan le bájkkenammalága baktu gielalattjat gålmå oassáj juogeduvvam, váj oarjjelsáme guovlon bájkkenamájt oarjjelsáme tjállemvuoge milta normeri, julevsámegiela guovlon julevsáme tjállemvuogev adni ja nuorttasámegiela guovlon vas nuorttasáme tjállemvuogev.
+Sáme biele vuojno li stuorra oassen åhpadusán, aktisasjåhpadusán ja sierraláhkáj Finnmárko alla-skåvlån.
+Sáme sebrudak le vilá sebrudakásadimájgen, gånnå vuodooase kultuvran ja gielan li vuoroduvvam ja vilá vierttiji vuoroduvvat.
+Sáme sebrudahka dárbaj ienebuv mav vuojnnep boahtá, ja vájkkudimmáhttelisvuodav Stuorradikke budsjæhttarámmajda Sámediggáj, jus mij galggap tjoavddet gájkka dajt dahkamusájt majt sáme sebrudahka mijás vuorddá.
+Sáme sebrudahka ij la makkirak statisk sebrudahka ja rievddá nav gåk ietjá sebrudagá - dat sihtá javllat at sáme allaskåvllå hæhttu gehtjadit ålggolin dáj siejnij ja åmastit dav dárbov mij la sámeednamin ja dassta mij dáhpaduvvá sámen.
+Sáme sebrudahka la tjadádam måttijt lávkijt dåbdåstimij, ja buktet ságastahttját mijá bávtjas ja gássjelis tiemáj la ihkeva ájnas lávkke nannitjit ienep rabásvuodav mijá smávva sebrudagájn.
+Sáme sebrudagán li moadda hásstalusá.
+Sáme sebrudagán, aktan ietjá álggoálmmuksebrudagáj, li hásstalusá ma gájbbedi dynámalasj ja suorgij rastá politihkav ja háldadusáv gånnå álggoálmmukriektá, kultuvrrasuodjalibme ja luonndoháldadibme aktan gullluji.
+- Ájgij tjadá le sáme sebrudahka læhkám dásseárvvusasj sebrudahka, gånnå nissunijn le guovdásj roalla læhkám.
+Sáme sebrudahka sihtá rievddadimev.
+Sámegiella le sáme kultuvra ájnnasamos juolgge.
+Sámegiella Vuonan le uddni viehka målsudahkes sebrudakdilen.
+Sáme giellavalljudahka nanniduvvá ja dát la mærkkabiejvven ålles sáme sebrudahkaj.
+- Sáme giellaguovllo ij dåssju ålles sáme álmmugij guoska, valla merkaj aj ednagav ietjá oajvvadusájda gåtsedibmáj ma li Vájmogiella-tjielggidusán.
+Sáme giellaguovllo
+Sáme giellaguovllo gåbttjå åsijt Vuonas, Svierigis, Suomas ja Gárjjelis. Gielaj rájá e rijkarájájt tjuovo.
+Sæmmi guosská organisasjåvnåjt ma li tjáleduvvam Sámediggáj åvdep sámedikkeválga maŋŋela (§ 28 d milta). Tjáledit ájnegislistav válggaguovlon
+Dát gullu aj rahtegalbbimijn fylkarájájn.
+Sæmmi guosská gå sån gænna l demænssa tjielggi ássjijt ja dåmat muhtemij/juoŋga vuoksjuj mij ij la dåppe (tjalmmegæjdo).
+Sæmmi ietjá hájaj ja májstaj majt åvdutjis dåbddå.
+Duodden galggi lága ja njuolgadustjállaga ma li sierraláhkáj ájnnasa sáme álmmugij, sámegielajda gávnnut.
+Ájnas le dát joarkká ja åvddånahteduvvá.
+Vuojnnet la nav, adjáj dán aktijvuodan guoddep dav låsså árbev dárojduhttempolitihkas.
+Dav tjielggasit vuojnnep gå sáme ietjasa luondulasj sajev værálda sienajn válldi.
+Iesj gal dat subtsas ælládahttem ævto ájteduvvam unneplåhkogielajda le buoremusá boandás ja demokráhtalasj sebrudagájn.
+Dánna vuoseduvvá sierraláhkáj AN konvensjåvnnåj sivijla ja politihkalasj rievtesvuodajda jages 1966 (SP) ja ILO-Konvensjåvnnåj nr. 169 álggoálmmugij ja tjedalasjálmmugij iesjrádálasj stáhtajn (ILO 169), valla aj ietjá álmmukrievtesvuodaj njuolgadusájda.
+Dán maŋemus jage le bærrájgæhttjo ratjástam bærrájgæhttjat barggodilijt dåjmajn ma fálli ja bálkkiji barggofámov.
+Maŋemus jagev la læhkám låssåt Divtasvuona sebrudahkaj.
+Merrasáme materiálla kultuvrravuodo viertti tjårggiduvvat dan baktu, årroma bisoduvvi mij gåbttjå stuoves guoddelis æládusvuodov.
+● Stuoves biellejahkásasj tjåhkanime galggi ásaduvvat Sámedikke ja departementajgasskasasj sáme ássjij aktidumnammadusá gaskan.
+Dát galggá viehkedit máhtov oablodahttet rámbuvdajda ja oasstijda gudi balli "boasstot" dahkamis gå sáme gálvojt oasesti, sæmmi gå la viehkken vaj sáme hábmedimbuvtadiddje mihásvuodas vuojnni ietjasa buktaga moattelágásj oasstijn duot dát kultuvras.
+Galggá vantsaj ja guollárij lågov lasedit
+Duola dagu galggá digitála poasstakássa viesádijda ásaduvvat, aktan tjoavdos váj besa vuornnot digitála påstav oadtjomis háldadusás.
+Galggá sjaddat álkep gujttit.
+Sjaddá hávskke gå eksámaj gergav ja váldáv javllaloabev.
+Elektråvnålasj guládallam barggovaddijn (EDAG) galggá ásaduvvat.
+Vuostak galggá mierreduvvat galla ájrassaje juohkka belludagán jali juohkka listan galggá Sámedikken liehket.
+Galggá gávnnat státistihkalasj diedojt vantsaj ja guollárij lågoj birra, man vuorrasa guollára li ja guolleárvo birra juogedum doajmmaguovlo vantsaj milta merustallamijda vuodon
+Galggá vatteduvvat nuoges ájgge tjadádit almma rádádallamijt ja politihkalasj giehtadallamav oajvvadusás.
+Galggá liehket relatijva binnep sierralágásj kvåvtåv åmastit dahpadum juohksin, danen gå mávsulasjvuohta lassánibme rabás juohkusin mierkki ådå økonomalasj máhttelisvuoda ja binnep álggohatte gå galggá vantsav aktan kvåvtåjn åttjudit dahpadum juohkusin.
+Diehtojuohkemijn galggá dættoduvvat jut skåvllåæjgát viertti diedojt viedtjat, åvddåla skåvlåj tjáledime, jus oahppe galggá sámeåhpadusáv.
+Duv vuojnno galggá dættoduvvat.
+Galggá aj ásaduvvat vaj máná bessi sámegielav gullat.
+Dat galggá almulasj gehtjadibmáj biejaduvvat nav guhkás gå máhttelis ja galggá bihko liehket gitta válggabiejve loahppaj.
+Galggá buvteduvvat duodastusáv tjadádam eksámas tjaktja åhpadusgávdas åvddåla 01.02.2020
+Galggá buvteduvvat duodastusáv tjadádam eksámas gidá åhpadusgávdas åvddåla 01.10.2019
+Galggá buvteduvvat duodastusáv tjadádam eksámas gidá åhpadusgávdas åvddåla 01.10.2019
+Dálla galggá konseptaválljimguoradallam tjadáduvvat.
+Dánna galggá aj åvddånboahtet gåktu mánájgárdde barggá gå ådå mánájt ávddadit ja gåktu bærrájgåhtsi aktisasjbargov ja aktijvuodav skåvlåjn.
+Bihtámsáme kulturmujto Sáltoduoddarin galggi aj registrieriduvvat.
+Værmádahka galggá ásaduvvat åhpadiddjijda gænna le sámegiela guhkásåhpadus.
+Ællobarggo ja gávddaávkkim gen ga tjielden galggi juohkka láhkáj vieleduvvat, javllá Sámedikke presidænnta Keskitalo maŋemusát.
+Dát galggá dáhpáduvvat sissŋelin mierredum tijmmalågo ja mierredum oahppoplánaj milta, sæmmibåttå gå rievtesvuoda hiebadum åhpadussaj bs. åhpaduslága 1-3. §, galggá dievdeduvvat.
+Dánna tjalmostuvvá gåktu mánáj ja æjgádij oassálasstem boahtá åvddån pládnabargon ja gåktu mánájgárdde árvustallá ietjas pedagogihkalasj bargov.
+Da galggi bajás 10 viddnooahppe nav vaj da máhtti válldet fáhkagirjev duojen
+Pládna galggá dagáduvvat birás-, suvddem- ja ásadimbargojda.
+Galggá dagáduvvat/latjeduvvat buorep diehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra, ja sáme oahpponævoj birra aj.
+Lávvodagá galggá liehket sáme oasse parádan, ja muhtem vuosstemoallánagá ma li ilmmum sámij bieles vuoset miján la soames barggo dahkat åvddål oadtjop ålles dåhkkidimev vinjo vuoges ja identitehtas sáme sebrudagán, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
+Galggá liehket árbbedábálasj juojgga musihka dagá.
+Ulmutja galggi máhttet diehtet goassa åhpadus álgeduvvá.
+Galggá liehket vejulasj bierggit rabás juohkusa guollimis aktu jali tjoahkkeæládussan aktan ietjá æládusáj.
+Galggá liehket máhttelisvuohta vájkkudit bargguj kommisjåvnå mandáhta vájkkudime baktu, ja maŋŋáj dan baktu juhti iehtjama vásádusáj birra subtsastip.
+Mánájgárden galggá liehket sadje vuojŋŋalasj dimensjåvnnåj mij le vuodon dialåvggåj ja moattevuoda vieledibmáj.
+2009-gidá galggá ásaduvvat aktisasj barggojuogos gånnå le dahkamussan buktet oajvvádusájt dåjmajda ma máhtti sáme oahpponævvo åvddånahttemav dåbmarabbon dahkat.
+Sámediggediedádus duoje birra galggá dán gávdan mierreduvvat.
+39 ájrrasa galggi Sámediggáj válljiduvvat.
+Galggá árvustaláduvvat vuododit værmádagáv bulkke- ja lænsskaetáhttaj sáme giella- ja kultuvrra máhtudagájn.
+Vijdábut galgalulujma ietjama máhtudagáv låggŋit váj ådå barggijt oadtjop. Virggájbiedjamdåjma ulmmejuohkusij vuoksjuj oajvvaduvvi.
+Giela aktelattjat åvddånahtti i. i. terminologijaåvddånahttemijn mij aktelattjat dáhpáduvvá, ja de le ájnas jut aktelattjat giellavædtsagav ådåstuhttet ja åvddånahttet.
+Ierit ietján dættoduvvá ahte álggoálmmugijn máhtti liehket åmastimriektá gednaressursajda sijá guovlon ja iehtjáda e besa árbbediedojt oadtjot jus álggoálmmuk gesi diedo gulluji, ælla åvddålgiehtaj dasi miededam.
+Gudnan muovijt.
+Sámegiella ságastuvvá Vuonan, svierigin, suoman ja Ruossjan.
+Viehka moadda buorre prosjevtajda rudájt åhtsi, valla gå moattes åhtsi de hæhttu garrasit vuorodit.
+Dat mij le mierredime sámegielak galbba galggá, le jus bájkkenamma aneduvvá ulmutjijs dan bájken.
+Da ma vierret li mijás váldedum ælla ájn ruoptus vattedum.
+Mij muv ienemusát duohtadallá, le gå binnep máná j��bmi ja iedne rijbadi.
+Mij mánájgárdijt hieret ienep sáme ståhkusijt åttjudit le sihke ekonomalasj bielle, mij márnánin gávnnu le divras, ja le aj gávnnama duogen, ælla ienep ståhkusa márnánin, låhpat Laila Susanne Vars.
+Moasjev, assjmat ja mij alvaduhttá.
+Mij aj la ájnas Sámedikke vuorrasijrádáj, la jut politihkalasj belludagá ja lista li válggaprográmma gånnå vuorrasijpolitihkka vuoroduvvá.
+Oarjjelsáme årromguovllo Vuonan le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåaj Hedmárkon oarjján.
+Oarjjelsáme liturgijaprosjekta galggá tjadáduvvat dajna ulmijn váj galggi dåhkkiduvvat jagen 2012 ja almoduvvat jagen 2013.
+Oarjjelsáme guovllo le geográfalattjat vijdes guovllo mij le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåj oarjján.
+Oarjjelsámegiela guovllo Vuonan le sáltoduoddaris nuorttan gitta Engerdálaj Hedmárkon oarjján ja le måttijs smávva sebrudagájs.
+Sierralágásj karstduobddága ja bávte ma li valjes sjattojda ávkken le oajvvesivva suodjalibmáj.
+Dárkkelappot tjielggiduvvá ma iesjguhtik láhka sihta javllat girkkuj bájkálasj, guovlolasj ja guovdásjgirkkolasj dásen, ja makkir hásstalusá dán bargguj gulluji.
+Lágan tjuodtju juohkka åhpadiddjen la åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat vaj oahppe e sámásta, ja jus sámásti, de galggá åhpadiddje sijáv stráffut.
+Diedo gujttimriektá birra tjuodtju suohkana mærrádusán.
+Statistihkalasj materiála majt uddni máhttep ávkkit li lågo galla mánájgárddemáná ja oahppe sámegielak fálaldagáv oadtju.
+Gájbbádusá li namma galggá riekta tjáledum ja riekta sáme merkaj.
+Dat stuorra oahppelåhko la árvvedahtte dan diehti gå sámegiella la sjaddam bággulasj fáhkan vuodoåhpadusán.
+Dan vijdes geográfalasj guovlo diehti le oarjjelsáme giella ållu sierralágásj dilen mij guosská gielladåjmaj, åvdåsvásstádusá, oahppofálaldagáj ja ressursaj koordinerima vuoksjuj.
+Dat oavdos ja geldulasj væggamalerija Luotta -Spor dájddáris Hilde Skancke gávnnap Sámedikke dievastjåhkanimlanjá sis- ja ålgusjbielen.
+Tjáhppis vuopta li biesskedum degu gárre oajve birra.
+Tjáhppis båhttså l galmas, vuojnná dav, tjoaskes lisj má de lanján aj.
+Dánna nav ållo dáhpaduvvá studentaj ja barggij gaskan at udnásj diehtosijdda la ilá unne.
+Vuojnunagá le moattes sáme oahppijs gudi ierit gahttji mánájgárde ja skåvlå, mánájdáse ja nuorajdáse, ja vuodoskåvlå ja joarkkaåhpadusá gaskal.
+Tjavgga glássarabddaj båssis, ja glássa degu jiednat, ja de lij sæmmi sjævvnjat Luovtan degu Buvijkan.
+Ij le ulmmen oadtjot ålles guoradallamav galla ulmutja li dájn juohkusijn, valla guoradallam galggá sulástahttet vijddudagáv, ja aj åhpadusdárbojt árvustallat.
+Kurssadivut aj gájbbeduvvá gå oahppolihto organiseriji kursajt ietjá fágajn ja tiemájn, i. i. sámegielan.
+Sidot le joarkket dájna aktisasjbargujn.
+Ájggomussan le studieguovdátja vidán, gudán sajen Tråmså fylkan kursajt ásadit.
+Rátjaduvvá gærggat bagádusáj sámegiella vuostasjgiellan ja sámegiella nubbengiellan 15.05.2010.
+Ájggomussan le jahkásasj dillerápportajt buktet.
+Dát merustibme ij le ållu visses ájn ja soajttá hæhttu maŋŋela bajedit.
+Dáj ássjij bæjválattjat barggap.
+Dát barggo le rievddam riektáprosessan manna le ietjas kárttimkommisjåvnnå mij rapportajt dahká, såbadi gå li såbamahtesvuoda kommisjåvnå rapporta gáktuj, rijdojt sierraduobmoståvlån tjoavddi majt le vejulasj Alemusriektáj guoddalit.
+Dán oasseguoradallamin lej SAMINOR 2 vuodon.
+Dát barggo viertti joarkeduvvat.
+Dán bargo åvdås sihtap Árranav rámmpot, javllá Mikkelsen.
+Dát gártjet máhttelisvuodav plánadis tsieggimijda ma dáhpáduvvi sierralåbij baktu, ja ma bukti stuorra iehtjájduhttemijt sáme guovlojn ja danen aj ietjá adnemav miehtses.
+Dáv vásedip sierraláhkáj oarjjelsáme guovlon.
+Dát sihtá javllat sámijn li almma rievtesvuoda åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan.
+Jus la árabut jienastam de i máhte válggabiejve jienastit.
+Dát merkaj pasientan jali addnen la riektá guoskavasj sámegielav adnet varresvuoda- ja huksobarggij guládijn lándav miehtáj.
+Dat sihtá javllat ålles 23 millijåvnå lasedibme maŋemus gålmmå jage Sámegielaj doajmmapládnaj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
+Dát mierkki åvdåsvásstádus guovte oassáj juogeduvvá, gånnå Stáhtta vásstet almulasj dievnastusáj åvdås ja navti økonomalattjat ja háldaduslattjat vásstet suohkanij, fylkkasuohkanij ja almulasj ásadusáj sámegielak dievnastusáj åvdås.
+Dási hæjtto de boahtá.
+Da beras lulujin liehket stuoves fálaldagá ja gájbbedi økonomalasj ressursajt.
+Dát doadjá prinsihpajt rádádallamsjiehtadusán Sámedikke ja stáhta gaskan.
+Dát lij duogátjin manen sámeláhka oattjoj ådå 3. kapihttalav giela birra 1990.
+Dát sjaddá vuodon mandáhtta juohkemij válggadáfojn 2009 válgan.
+Dát gullu vuostamuttjan nuorttasáme guovlon sissŋelin sámegiela háldadusguovlo Finnmárkon.
+Dánna le huoman sáhka ietjádis gå rievtesvuoda ma åhpaduslágas tjuovvu, ja ækton dán mærrádussaj le i. i. "Rievtesvuohta dahká juohkkahasj máhttá gájbbedit oadtjot tjadádit guoskavasj sámegiela ållessjattukkursav iednegiellan, doajmme ållesjattukåhpadusá njuolgadusáj sissŋelin."
+Dá li hæhkka hásstalusá mijá sebrudagán, valla guhkesájggásattjat li tjoavddusa sajenisá.
+Dát le nuppát bále bálkká vatteduvvá.
+Dájna hæhttu juohkkahasj agev barggat guhka ájge nalluj.
+- Dát la dagoj baktu vuosedit, sij sebrudakåvdåsvásstádusáv sáme sebrudagá gáktuj duodaj válldi, javllá Mikkelsen.
+Dát la sivvan gå Vuona Sámedigge ij bierri ådå bágojt normerit jus e dav dagá Svieriga ja Suoma Sámedikkij.
+Dá li vidnudagá majn goappátjagá li nanos tjanástagá hábmedimfáhkaj ja sáme identitiehttaj ja kultuvrraj.
+Dá li da nammadusá ma li mánájgárddelágan aneduvvam.
+Dát la dábálamos demænssasládja sidjij gudi li vuollel 50 jage.
+Dát la dat barggo majna moattes dijás dán huodnahin bæjválattjat barggabihtit, ja mån lav viehka ávon gå dat vaddá máhttelisvuodajt Sámediggáj ållånahttet dav vásstádusáv mij la miján julevsáme gielas.
+Luodjomláhkáj le gássjel ja gájbbediddje dási doarjjagav oadtjot.
+Dá li tjiegŋalis háve sámijn, ma hæhttuji rájnniduvvat dan baktu jut stáhtta miedet máhtsadime åvdås åvdåsvásstádusáv válldet.
+- Dát la duodalasj dille mij ij la dåhkkidahtte, mij hæhttup oahpponævojt åttjudit majt skåvlå máhtti adnet ja ma máhtti hieredit nálsodimev, gárevsælggaadnemav, vahágahttemav ja råhtsatjimev, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+- Dát le akta dajs ájnnasamos æjvvalimsajijs gå galggá nissunij riektájt ja dássádusássjijt giehttot.
+Dat la gåvvåjuogatjimáppa mij miedet duv gåvåjt juogatjit.
+Dát la biejvve vuosedittjat mihásvuodav dassta majt lip: álmmuk nieljen stáhtan.
+Dát ij le ájggomusáj milta doajmmam.
+Dát le buorre álggo ållessjattugij ságastallamij mánájn udnásj biejve birra ja gåktu mánná le soapptsum.
+Dát le ållu ådå dille sámegiellaj, dille mij sierra strategijav gájbbet.
+Dát la ållu ådå giellabálkká, gå Sámedigge sihtá oasseválldijt, æládusiellemav jali siebrijt guddnedit ma viehkedi sámegielajt tjalmostahttet bájkálattjat ja nasjåvnålattjat.
+Dát le duossto ájggemierre.
+- Dát le mærkkabiejvven sáme álmmugij ja munji gut vásstedav alep åhpadusá ja dutkama åvdås Sámedikkeráden. Hávsske lij oassálasstet gå rapportta gálggiduváj, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+- Dát la sáme sebrudagá gártjedibme.
+Dát le guovdásj oasse aktij vuodas árkkabiej ven.
+Dát le dille majna Sámedigge ij le dudálasj.
+Dát le stuorra hásstalus gå galggá joarkket barggat sámegielav nannit.
+Dássta stuora gålo sjaddi ja ållo ájgev gållådi.
+Dát la gåmedam majt mij uddni adnep velferdsordningin, ja moaddásij mielas dát rasering av velferdsstaten álgij juo 2013.
+Dát la árbbedábálasj bisodimvuohke mij la guhkes ájgijt anedum gárvedittjat guolijt gatsostibmáj.
+Dát le åvddånahttem mav mij aktisasj rahtjamusáj hæhttup jårggålit.
+Dat la joarkka sáme guhkásdålkkuma guovllogæhttjalimprosjevtas majt Helse Nord jådedij 2010-2013 gávdan.
+- Dát le ájnas biejvve sámijda, biejvve gå sáme aktijvuodav ja sáme gullevasjvuodav ávvudallá.
+Dát la ájnas oasse daj hásstalusájs ma ájgij nalluj li bájnnám ællobargov rájaj rastá.
+- Dát le ájnas ja histåvrålasj politihkalasj åvddånahttem danen gå dát le vuostasj bále álggoálmmukåvdåstiddje le nammaduvvam almulasj roallaj AN:a ållestjåhkanimes, javllá presidænnta Egil Olli.
+Dát la ájnas prinsihpalasj duobbmo mij positijva båhtusijt edna sámijda buktá, låhpat sámedikkepresidænnta Vibeke Larsen.
+-Dát le ájggeguovddelis fádda sáme guovlojn gånnå vuojnnep moadda nuorra nissuna e sidá smávva sáme bájkijda årrut, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+- Dát la akta dajs værámus kulturmujttoláhkadoadjemijs majt lip vuojnnám, javllá seniorrádevadde Arne Håkon Thomassen Sámedikken ja åssudakjådediddje Geir Davidsen Nordlánda fylkasuohkanin.
+Dát le avta lahkáj unna geográfalasj guovllo gånnå bæssá aktidit dåjmajt ja álkket aktan barggat.
+Dát le demokráhtalasj válgaj vuodulasj dåbddomærkka.
+Dát le ålleslasj váksjodim- ja diehtojuohkemsystebma nuorttalij merraguovlojn.
+Dát la tjielggasit kulturmujttolágav doadjet, mij duola dagu javllá jut "ij la loahpe dåjmajt jåhtuj biedjat ma lulun biejsstet automáhtalattjat suodjaluvvam kulturmujto, jali vádáv dahkat vaj máhtti biejsteduvvat".
+Dáv hiehpá aj sáme aktijvuodan dagástallat. Åvdemus hásstalusá
+Aktisasjbarggo l Sámedikke prosjevta SáMOS - Sáme máná ådå sebrudaklanján ja Sáme allaskåvlå gaskan.
+Dát le alvos barggo mij gájbbet snivva tjadádimev.
+-Dát la stuorra gássjelisvuohta mij ållagattjat dæjvvá moadda iemeálmmuksebrudagájt, ja mij gájbbet dalá dåjmajt hieredittjat dakkir nievres åvddånahttemav.
+Ájgge gållå dán bargguj ja åvddånibme le ienemusát ráddidusá miela duogen.
+Dát la joarkke sámegielkurssa sidjij gudi vehik sámegielav máhtti ja li ållim SAAL 1 kursav.
+Dát le ájnas viehkken jus sámegiella galggá bissot adnogiellan nav moatten sebrudaksuorgen gå vejulasj, aj suorgijn gånnå ådåájggásasj teknologija le gájbbádus, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkoministar Rigmor Aasrud.
+Dát le ájnas doajmma váj bæssá gujddimijt giehtadallat dåhkkidahtte ájge sinna.
+Dáj birra vierttip duosstat tjielggasit diededit. Vahágahttem ij la priváhta ássje mij sisbielen galggá tjoavdeduvvat.
+Dát le vuostasj bále AN:a nissunkommisjåvnån le sjiehtadam sierra resolusjåvnåv álggoálmmuknissunij dile vuoksjuj.
+- Dát le vuostasj bále Vuodna le sáme nissunij vuojnnusij buktám ietjas AN-rapportajn, ja dánna le Sámedikke vuojnno læhkám viehka ájnas.
+Dát la vuostasj juogosmanno Sámedikke sjaddam-, hukso- ja åhpadusjuogos tjadát válga maŋŋela, ja juohkusin árrat sjiehtadin juhti juogosmanno galgaj Divtasvuodnaj.
+Dát la sierraláhkáj dajda åsijda Vuonarijkas gånnå sámegielak fásstadåktåra e pasienta suohkanin gávnnu.
+Jus máná galggi nubbe nuppe lahka boahtet de hæhttu návti liehket.
+Dát le ållu vuodon mánáj aktivuodan.
+Dát le ållu vuodulasj jus gielan galggi åvddånahttemvejulasjvuoda.
+Dát la sierralágásj dille sáme gielaj hárráj, ja mijá mielas la ájnas nannit vaj miján boahtteájgen vilá li suohkana gånnå sámegiella l ieneplåhkogiellan.
+- Ij la dát makkirak oahppogirjje, valla hávsskes vuohke sámegielav oahppat.
+Dát le internehta buoremus bielle.
+Dát le ietjastis lávkke riekta guovlluj.
+Dát le Vuodolága ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj milta.
+Dát le ieme dábe milta.
+Navti sjaddá biejvve sierralágásj midjij gájkajda, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.
+Dá li rudá ma suohkanijda ja fylkkasuohkanijda juolloduvvi guovtegielak dievnastusfálaldibmáj.
+Dájda gatjálvisájda sihtap vásstádusájt, javllá sadjásasj presidænnta Vars.
+Dát le juoga majna Sámedigge ájn galggá barggat ráddidusá guládijn, javllá sámedikke presidænnta Egil Olli.
+Dát le juoga majna Sámedigge ájn galggá barggat ráddidusá guládijn, javllá sámedikke presidænnta Egil Olli.
+-Dáv galggap vijddásappot departementajn ja Áhkánjárga suohkanijn gåtsedit.
+Dát le aj buojkulvissan masi Sámedigge sámelága milta viertti vatteduvvat máhttelisvuodav javllamusáv buktet.
+Dát le buorre duv lagámusájda, ja soajttá ávkken dunji aj, jus maŋŋela oattjo gássjelisvuodajt mujttet åsijt ietjat subttsasis.
+Dát le buorre, sæmmi båttå gå dákkir sjiehtadusá e vatte stádaj sáme álmmugij sæmmi riektájt dagu álmmuk sáme giellaháldadimguovlon.
+Dá li ålgodisævto ma hæhttuji sajenis jus sámegiella galggá iellet boahtte ájgijda.
+Dá li birástakmáksema majt Sámedigge jahkásattjat stáhtas oadtju.
+Dá li riektá majt le juo åvdutjis gæhttjalam ållidit udnásj rijkajgasskasasj riektá baktu ma unneplågojda goasski ja majt divna nuorttarijkaj lánda li dåhkkidam.
+Dát la ållagattjat ájnas gå ulmusj la várnajhamos dilen, javllá rádeájras Olsen.
+Dát la ihkeva ájnas vaj sáme mannoæládusoassálasste galggi buorebut gárvedit mærkkagálvov Nuortta-Vuonav fálatjit.
+Dá li Sáme Giellagálldo, sáme oahppamnævo, Bååstede prosjækta ja ådå tsiekkadusájt Saemien Sijtej ja Bæjvásj Sáme Nasjonála teáhterij, javllá presidænnta Aili Keskitalo.
+Dát la maŋemus ållestjåhkanibme dán sámediggegávdan.
+Dát le vájvahatte, javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen.
+Dat la viehka ájnas giela boahtteájggáj ja mánáj åvddånahttemij, javllá rádeájras Ann-Mari Thomassen.
+Dá dåjma låggŋiji dáj smávva gielaj dilev, javllá stáhttaráde.
+Dá li dåjma ma li buorre båhtusijt vaddám ja masi hæhttu stuoves ruhtadibme ásaduvvat.
+Dá li gålmmå guovdásj sáme åhpadusinstitusjåvnå ma aktan stuorra sáme sebrudakdárbojt duosstu.
+Dá li ájnas vánesvuoda ma guosski mánáj riektásihkarvuodajda.
+Dát le ájnas gå ájnegisá giellariektájt galggá sihkarasstet, valla aj gå galggá sámegielav vuojnnusij buktet ja árvvon adnet Vuonan.
+Dát le ájnas ij jurra dåssju ájnegisáj giellariektájt ållidittjat vájku ber gånnå årru, valla aj váj sámegiella vuojnnusij boahtá ja árvvon aneduvvá Vuonan, javllá rádeájras Jåma.
+Dát le ájnas ij dåssju dan diehti gå álggoálmmugij kultuvrra álu le luonnduj tjanádum, ájnat aj navti jut rijkajgasskasasj biráskonvensjåvnå hæhttuji álggoálmmukriektáj tjadá dádjaduvvat.
+Dá li árvustallama ma buoremusát dagáduvvi bájkálattjat.
+Dát buktá båhtusijt báhkobåndudagá åvddånahttemij ja dåbdojda gielav máhttet.
+Dat vuojneduvvá gå aktijvalasj sámepolitihkka ja aktijvalasj doarjjo jáhko- ja iellemvuojnnopolitihkka guoskadallaba.
+Dát le pládna- ja tsiekkaduslága milta.
+Dan diehti vaddet guollárijda stuoráp fámov ja vájkudimev gå adno vaddásijs mierreduvvá.
+Dajna la álkkep sadjásattjajt tjåhkanibmáj åttjudit jus stuoves ájrrasa e máhte boahtet.
+Dan diehti gå sáhka le identitehtas ja aktisasjvuodas.
+Dáv danen gå priváhta válljim bæjválasj gielas sijdan le ájnnasamos ækton muhtem giela boahtteájge hárráj.
+Dát gájbbet duola dagu stuorediddje viertti diedojt juohket divna barggijda kulturmujtoj birra ja dahkat tjielgga njuolgadusájt gåktu dá galggi bisoduvvat.
+Dát rávkká nanos rahtjamav sáme sebrudagás iesj, sáme institusjåvnåjs, Sámedikkes ja stáhta oajválattjajs.
+Dát subtsas dan fámo birra mij dájdan máhttá liehket, ja daj måttij hieredusáj birra ma mijá duosstelis dájddárij baktu boarkkiduvvi, uddni åvdåstahttemin Dáiddadállu:s mij ållagasj vuojnnusij boahtá akta dajs stuorámus dájddárkollektijvas, ij dåssju Sámen, valla aj dáttjaj rijkaj.
+Dát doalvoj garra vuosstálasstemijda, aksjåvnåjda ja demonstrasjåvnåjda sámijs ja biráspolitihkalasj guovlos.
+Dát gájbbet dåjmalasj politihkav oadtjot sámegielak ja kultuvralasj vuojnojt almulasj dievnastusájn ja fálaldagájn. sd.
+Dát gávnadus le guhkket ierit linnjas, ja ij ájteduvá tsiekkadusás, javllá prosjæktajådediddje Kjersti Schanche.
+Dáv bessá låhkåt dárkestum násjonálbudsjehtan.
+Danna oadtju bokstávajtáčđšž (gå guhkev dæbtjoacdsz), ájnna bokstávaj ma gáhtu li deŋŧ.
+-Dát buktá nanos ja åbbålasj julevsáme háldadimsuohkanav.
+- Dát vaddá stuorra tjalmostahttemmáhttelisvuodav sáme girjálasjvuohtaj ja dassta hármmat ávvudaláv, javllá Sámedikkerádeen.
+- Dát buktá stuorra tjalmostahttemmáhttelisvuodav sáme girjálasjvuohtaj massta hármmat ávvudaláv, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen, gut galggá girjjemæsson oassálasstet.
+Dát buktá stuorra máhttelisvuodav sáme tjállijt ja sáme girjálasjvuodav gaskostittjat, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen.
+Dát vaddá sierra máhttelisvuodav gaskostittjat ja tjalmostahtátjit sáme girjálasjvuodav ja sebrudakdágástallamav ålles væráldij, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen.
+Dá li buorre ævto gå galggá snivva tjadádit guoskavasj ævtojt majt máhttá ådåstuhttembargon adnet.
+Dát guosská gájkajda, ietján gå oahttse gudi li gállasjguojme jali aktanårro.
+Dát guosská gájka sámegielajda, valla sierraláhkáj oarjjel- ja julevsámegiellaj.
+Dát guosská nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojda.
+" Dát gullu sámijda ja sidjij gudi ælla sáme aj.
+Dát gullu gå skåvllå álggá, skåvllå målssomij bále ja gå oahppe manná avta åhpadusá dáses nubbáj.
+Dasi gulluji nåv gå Biru Baby Áltás, Katarina Barruk ja Marja Helene Fjellheim Mortensen.
+Dát guosská duola dagu galba sámegielajda, jårggålime, teknologalasj tjoavddusa, terminologija åvddånahttem, sáme oahpponævo ja nav vijddábut. Dá li dåjma gånnå gålo ma akti båhti li dárbulattja ja dá gålo ma akti båhti sjaddi stuorábun gå jahkásasj gålo ájge nalluj.
+Dát gullu vuostatjin árbbedábálasj sáme guovloj gáktuj Finnmárko ålggolin.
+Dát guosská aj mærrádusájda ma dagáduvvi maŋŋel gå oahttsev la oadtjum.
+Dát aj gullu tsiekkadusájda.
+Dát guosská aj gå ulmutja giella, åhpadusdásse ja/jali kultuvrra la hieredibmen vuodovarresvuodadievnastusá tjielgadibmáj.
+Dát gullu sámegiela åhpadusán aj.
+Dát sierraláhkáj guosská virgijda gånnå dárbaj buorre gielladádjadusáv persåvnnåsihkarvuoda diehti jali gånnå virgen la muhtem aktijvuohta álmmugijn.
+Dát guosská sierraláhkáj ássjijda mánájgárdde- ja skåvllåsuorgen.
+Sierraláhkáj guosská dát Arktalasj álggoálmmugijda gånnå dálkádakrievddama ruvámusát dejvadi.
+Dát guosská sielohuksuj, gásstaj, skalluj, válldaj ja iehkedismállásij.
+Dát guosská ållagattjat ietjá stuorra ásadusájda, buojkulvissan bieggamillopárkajt, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Dát ållagasj guosská moatte merrasáme dáfojda Råmsån ja Finnmárkon ja markasáme guovlojda Oarjjelij-Råmsån ja Nuorttalij-Nordlándan.
+Dáv tjadádin ådålágásj mánájgárdijt ma oadtjun namáv Te Kõhanga Reo. Te kõhanga Reo er maõri ja merkaj "giellabiesse".
+Dát dahká juhti ájggomusá ma biejaduvvi rámmaplána ja ienep gájbbádusáj baktu ienep ållessjattugijda ælla gasskavuodan duohta lågoj sámegielak mánájgárddeåhpadiddje mierijn.
+Návti le luondulasj sebradahttet SUF-suohkanijt duodden suohkanijda Finnmárkon ja Nuortta-Råmsån, váj várnnahis guollársebrudagá Finnmárko ja Nuortta-Råmså oarjjelin aj várajda váldeduvvi lágadime aktijvuodan.
+Danen le gássjel aktisasj strategijajt gávnnat.
+Danen hæhttuji iesjguhtik strategija sajenis gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet.
+Danen le ájnas aktivalattjat plánit sebrudakåvddånahttemav, suohkanij ja fylkaj aj.
+Dáv sihkarvuoda ja buorre jådo diehti.
+Dát dagáduvvá váni gehtjastak juohkka rievddadimev åbbålasj perspektijvan, nav gåktu Sámedigge moaddi la sihtam.
+Dáv dahká gå låhkå ja snivva jahkegærdoj minsstarav guoradallá.
+Dát dahká barggij rekrutterimrahtjamusájt gássjelissan mihttit.
+Dáv Sámedigge gålmån dásen dahká;
+Danen le Sámedigge luondulasj aktisasjbarggoguojmme iehtjádijda gudi aj sámegielajn barggi, sihke nasjonála ja nuorttarijkaj/rijkajgasskasasj dásen.
+Dáv rijkajgasskasattjat dahkap, aktan ietjá álggoálmmugij ja Vuona oajválattjaj.
+Midjij la dát máhttelisvuohtan besatjit jahketjuodijs badjelgæhttjamis ja vuollegis iesjdåbdos.
+- Dát guosská rijkajgasskasasj álggoálmmuksolidaritehttaj.
+Midjij la dát gæjnnon nasjåvnnån ja álmmugin.
+Dáv li dahkam danen gå lágaj baktu li sihtam sihkarasstet jut almasjrievtesvuoda tjuovoduvvi.
+Dát la buktám slájvvim sisŋeldis regulierimdåjmajt majt boatsojsujtto dábij milta la adnám, duola dagu álgadum aktisasj guohtomednama ja sijda/konsesjåvnå ma vat li buktám lasedam gilpustallama guohtomednama nanna ja posisjonierim boatsojlågoj.
+Dát le dán diedádusá oajvvedæddo.
+Dát la birástahttám mánájt, nuorajt, ållessjattugijt ja aj vuorrasijt.
+Dáv le ráddidus mierredam.
+Danen li miján juo buorre mudduj sámegielak terma.
+Dát barggo le buktám ållo ådå registrerimijt ja lasse diedojt åvdep ájgij sáme ávkástallamav dákkár guovlojs.
+Dássta li háve sjaddam, ájnegis ulmutjijda ja aj sebrudahkaj, man vijddudagá birra mij ep ájn diede.
+Dáv dan diehti gå mijáj sámij árbbedábálasj årromguovlo li dal nielje rijkaj gaskan juogeduvvam histåvrå tjadá.
+- Dá li læhkám låsså dåjma, ja mij diehtep ájnasvuodav buorre varresvuodaoatsodimijn.
+Dakkir oassálasstem le vuogas tjoavdos aktisasj luohkojt háldadittjat væráldav miehtáj, ja dat luluj aj mávsulasj boatsojæládussaj.
+Dasi sivvan le dat roalla mij la Sámedikken galggá politihkalasj aktørran ja sáme mierrediddjen.
+Dát mierkki gájka varresvuoda- ja sosiálásadusá gudi viehkedi pasientajt gudi båhtu suohkanijs ma li sáme giellaháldadimguovlon, galggi pasientajt sámegiellaj dievnnot.
+Dát sihta javllat gájkka almulasj orgána hásstaluvvi vuorodit sámegielak addnijt, aj vijdábut gå majt lága njuolgadusá gájbbedi ja háldadusguovlo rájáj beruskáhtá.
+Dát mierkki sáme álmmugin le riektá iesj mierredit boahtteájge giellapolitihkav.
+Dát mierkki aj hæhttu liehket tjielgga juohkem åvdåsvásstádus- ja mierredimsuorgijs Sámedikke ja Ráddidusá gaskan.
+Dát buktá jut boahtteájge tjoavddusa - da ma galggi 100 jage tjuodtjelij guovlluj bissot - galggi åvddånahteduvvat boatsojsujto vuodon.
+Dát mierkki sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat.
+Dat merkaj sáme mánájn ja æjgádijn le vuorddemusá barggijda jut diehti ja dættodi sáme kultuvrra galggá aj liehket oassen mánájgárde sisanos.
+Dát mierkki giellajoarkkem buolvas buolvvaj hæhttu nanniduvvat.
+Dát sihtá javllat, mijá ájggomus la tjoahkke sáme varresvuodadievnastus åbbålasj prosessan tjalmostahttet.
+Dat sihtá javllat duola dagu tjalmostahttem diagnoserimis ja doajmmahieredimes binnet lahkanimvuogev mij dádjat, árvvon adná ja dættot kultursierralágásjvuodav sáme ájádallamvuoges, árvojs, histåvrås ja bæjválasj iellemis.
+Dát buktá dádjadusáv jut sáme kulturåvddånbuktema galggi åvdeduvvat árvulasj vuogij milta, duola dagu jut árbbedábálasj gápte tjuovvu familjav ja gåsi ulmusj gullu, valla sáme hábmedimobjevta dagu tjiebetlijne, biktasa ja herva li sadjihin juohkkahattjaj.
+Dássta IJ tjuovo sáme jiena sjávoduvvi, háldadusán ja boatsojæládus máhttá Sámediggáj luohtedit juhti mij vilá sjaddap ájnas doarjodiddjen æládussaj.
+Dát le vuojnnet buktemin vájmmelis ja vijddát oarjjelsámegiela anov, ja ienep oarjjelsámegiella anov almulasj aktijvuodajn.
+Dát aj buktá jut profesjonalitiehtta, sisboahto ávkká æládusán viertti laseduvvat.
+Dat la Sámedigge diedádusá milta æládusåvddånime sáme guovloj birra.
+Dálla dáj ássjij barggap:
+Dát gåhtjoduvvá viehkkedoajmman, ja máhtti liehket buojkulvissan:
+Dáv buoremusát dahká aktisasjbarggon bájkálasj sebrudagáj ja ásadusáj gaskan gejn le gielladiedalasj máhtudahka.
+Dáv máhttá duola dagu dahkat diedulasj válljimij baktu mánájgárddemodellajs ja åhpadimmodellajs iesjguhtik sámegielak juohkusij.
+Návti soajttá e vuojga aktan barga jali barggo ij sjatta guhkesájggásasj.
+Dát soajttá iesjdåbdov nanni.
+Dát máhtta vuosedit stipænnda arvusmahttá oahppijt sámegielav válljitjit ja dat la buorre, javllá Keskitalo
+Dat soajttá dassta boahtá gå gæhttjal garvvet dilijt ma soajtti sjaddat gassjela.
+Dát soajttá gájbbet sij gudi li duv birra vehi viehkedi ja árggabiejvev hiebadi.
+Dájt máhttá 7 tjuorgaj tjoahkkájgiesset:
+Návti soajttá sjaddat binná kontinuitehtta, dåjmaj koordinerim vádnun, ij rat diehttu guhti dán åvdås vásstet ja ájnegis giellaaddnáj soajttá gássjel dav vuojnnet.
+Dá máhtti sivvan liehket gå muhtema li asjmen, gáddi jali håjen.
+Dát soajttá gielladuvddemav hieredit.
+Danen soajtti máná hådjånit, e rat soaptso jali dåbddi ietjas návrodum ja vájvedum jali ålgus stieggidum.
+Dát kapihtal tjielggi mánájgárddeæjgádij, jådediddje ja pedagogihkalasj jådediddje rållav mánájgárden.
+Dát kapihtal le tjáledum vuostasjamánuensas Jon Todal:as,
+- Dáv ep nagá galluga tjoavddet.
+Dáv gå ij luonndoresursajt oaggi, ja oassálasstemav mierredimprosessaj ja dåjma ávkástagáj oassáj miededa.
+- Dát luluj gidáguollimav edna guolástiddjáj merrasáme guovlon bierggit.
+Dát bådij sadjásis NSR:a ájgen Sámedikken, ja dákkir prosjevtajs sihtap ienebut boahtte ájggudagá.
+Dát gájbbet vijdes ja guhkesájggásasj rahtjamusájt juohkka sebrudaksuorgen.
+Dát gájbbet buorre sebrudakplánimav, ja ållo bargov sihka almulasj ja priváhta ásadusájs aktan ájnegis giellaaddnes.
+Dát láhkaoajvvadus mierkki ahte guollimriektá lágalattjat suodjaluvvá ja mierkki sæmmi båttå jut sij gejn le dákkár riektá galggi gájkaj iehtjádij åvddål vuoroduvvat gå le resursavánesvuohta.
+Dát ittjij vuorbástuvá, valla sivás gå irlánda giella le sajenis åhpadusvuogádusán de le uddni vuojga stuorra oasse irlándagijs gudi irlánda gielav ságasti.
+Dát viertti tjielggiduvvat guovdásj njuolgadusájn, ja mij ájggop aj barggat åhpaduslágav nannitjit, priváhtaskåvllålágav ja dajda gullumin njuolgadustjállagijt vaj sáme oahppij riektá sáme åhpadussaj ja bessam sáme oahpponævojda bærrájgehtjaduvvá.
+Dát ij galga dáhpaduvvat Sáme Allaskåvlåjn ja muv ráde la dajnas tsieggit bieljijt ja tjalmijt váj vuojnnebit ja dádjadihpit mij dáhpaduvvá miehtá sámeednamin.
+Dáv uddni ávvudallap, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.
+Dav vierttip nannusit duosstot.
+Dát mierkki sáme álmmugin le iesjguhtik riektá sámegielav adnet mij le tjanádum årromsadjáj.
+- Dát la muv mielas sáhka árvoj birra, sáme guovlo galggi sæmmi åvddånahttem gå ietján rijkan, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Danen hæhttup sierralágásj virggájbiedjam- ja giellaåhpadimdåjmajt jåhtuj biedjat.
+Dát sisadná gájka mánájgárdijt Vuonan majn le sáme mánájda fálaldahka, tjielggi sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Dát gåbttjå æládusvuodov sijdajda, ja aj kultuvrraguodden ja gåvvån sáme identitehtas.
+Dáv aj dagástallap Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj.
+Dát guovllo gåhtjoduvvá sámegiellaj Sámeednamin/Sábmen.
+Dán guovlon li moadda fylka ja galle suohkanijs.
+Dát tsuojggiduvvá aj sáme giellaguovdátjij árvustallamin.
+Dát prosjækta dal joarkká stuoves ruhtadimijn váj ájn ienebu bessi sámegielav oahppat.
+Dát guoskaduvvá njuolgadusájda ma vuododuvi jubmedievnasusådåsusá ráman, ja aj jáhkoåhpadusá, diakonija ja girkkomusihka plánan.
+Båhtusin lij semalasjvuohta ráddidusá ja sámeorganisasjåvnåj gaskan jut ássje galgaj lagábut guoradaláduvvat.
+Dan konferánsa boados lij loahppadokumænnta masi badjelasj 600 álggoálmmukåvdåstiddje gájka værálda álggoálmmukguovlojs guorrasin.
+Dát aktisasjbarggo boahtá dan rabás ja bælládis ájádustjåhkanimes Københavnan jur ANa væráltkonferánsas álggoálmmugij hárráj, gånnå København-resolusjåvnnå mierreduváj.
+Navti álggoálmmuknissuna viehka gássjelis dilláj båhti.
+Danen gå sáme (gænna le sámegiella bæjválasjgiellan) e vuojga sidá dålkåv, valla huoman sihti skihpudagáj, varresvuoda ja doajmmahieredime birra sáhkadit ietjas iednegiellaj.
+Návti sáme máná aj oadtju individuála riektáv sámegielak mánájgárddáj.
+Dav gehtja dån ietjat biejadusájn.
+Dáv galga dahkat dávddanjoammomav hieredittjat:
+Dáv galggá dahkat ålgoldis kvalitehtasihkarasstema baktu konseptaválljimis (KS 1).
+Dát galggá dáhpáduvvat dåjmaj baktu ma tjalmostahtti sámeåhpadusáv nannustahttet mánájgárdijn ja vuodoåhpadusán, láhtjedijn ásadittjat ienep sajijt sáme giela adnuj ja nannusap rahtjama rekrutteritjit sámegielak åhpadussaj ja åhpadusájda sáme fágaj.
+Dát galggá ariednán buvtadiddjijda liehket ietjasa vuosádallat márnánij mij la ájn vil stuoráp gå bájkálasj márnán masi ienemusá vuobddi, ja sijá tjalmijt rahpat gudi Sámeednama ålggolin årru, sáme buktaga li ienep gå gápte ja nijbe.
+Dát galggá oassálasstet vaddet oakkev ja åvddånahttemav, javllá Larsen.
+Dát buktá ietjálágásj rámmaævtojt sáme giellaåvddånahttemij, ajnegis ulmutjij ja sáme bájkálasj sebrudagájda ja sáme álmmugij åbbålattjat.
+Návti sjaddá iehpevisses dille, ja ij le vuogas sámegiela åvddånahttema vuoksjuj.
+Dát ieridis ij le dåhkkidahtte ja danen oajvvadip hiejtedit sáme giellaháldadimguovlov, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Dát dáhpáduvvá válga rájes desik ådå Sámedigge l vuododuvvam.
+Dát stáhta oajválattjaj rádádallamij ja aktisasjbargo baktu dáhpáduvvá.
+Dát dáhpáduvvá áktijvuodajn ja konsulterimij baktu stáhta birássuodjalime fábmudagáj.
+Dáv dahkap guhkesájggásasj aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu suohkanij gånnå ulmijt mierret iesjguhtik suohkana dárboj milta giela vuoksjuj.
+Dát dáhpáduvvá sierra láhkáj mærrádusájn ma guosski mærrádusájda luosa suodjalimen ja háldadimev.
+Dát giellaguovllo le ressurssaguovllo giellaåvddånahttemij.
+Dát duodastuvvá rijkajgasskasasj konvensjåvnåj baktu riektá mierredimoassálasstemij ja vájkkudibmáj.
+Dán bokstávtjoahkken le vijddát adno ja ij dåssju gåbtjo sámegiela dárbojt, valla aj tevstalasj representerimav ieneplågåjs værálda gielajs.
+Dát fálaldahka la viehkken mijá rijka stuorra dárbbuj skihppijsujttárijda, valla duodden la gájksáme dimensjåvnnå gå la máhttelis Svieriga ja Suoma sáme bielijs rekruttierit.
+Dát fálaldahka le lassánam dájt maŋemus jagijt.
+Dát iereduvvá almulasjrievtálasj dåjmajn ma reguleriji tjáhtje- ja ednamresursaj anov, ja mij aj galggá sihkarastet sáme kultuvra iellemdilev.
+Dát vaddá guokta dájddára juohkka tuvsán viesádij, dájddársuohkadis mij le birrusin lahkke rijka gasskamieres.
+Dát doajmma minisstarijs doarjoduváj sierra tjielggidusá baktu.
+Dási dárbahi máná ájgev iesjguhtiklágásj dilijn gæhttjaladdat moaddi ájge tjadá.
+Dát le ájtto smávva sámegielak sebrudagájda ma li ájnnasin sáme gielav bisodittjat.
+Dát dættot lassánam berustimev åhpadusás sámegiellaj mánájda.
+Dát oajvvadus tjáleduváj åvdåstiddjij inuihtaj ja sámij bieles.
+Dát juogos le rádediddjen guovdásjstivrraj sáme åhpadusgatjálvisáj hárráj.
+Dat juogos oajvvadij sámegiella luluj oadtjot stuoráp sajev åhpadimen, aktan sáme kultuvrrahiståvråjn ja sáme sijddabargujn.
+Dán nammadusán galggá mandáhtta tjielgadit ja njuolgadusájt ja fámov rievddadit mij sámegiellaj guosská.
+Dán nammadusán hæhttu mandáhtta guoradallat lágaj ja fámo rievddamav sámegiela vuoksjuj.
+Danen sjaddá æjgádijda gássjel gielav mánájda vaddet.
+- Dát luluj máhttelisvuohtan ráddidussaj boatsojæláduspolitihkav njuolggitjit mij mælggadav la boasto guovlluj mannam.
+Dát lij åvddånahttem mav juo máhttin registrerit 1991-álmmukjåhkåmin.
+Dat lij vuostasj bále gå sábmelattja lidjin tjoahken bargatjit nasjonalstáhta rijkarjájáj rastá.
+Dát vijdet sámegiela anov ja dan stáhtusav ja árvov låppti.
+Dát luluj sáme kultuvrav åvddånahttet ja aj rijkajgasskasasj gilpostimfámov buktet, jáhkká Keskitalo.
+Dát buktá ienep åbbålasj háldadimev sáme berustimijs, javllá Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Dát vaddá sáme mánájda ja nuorajda nanos iesjdåbdov ja tjadnusit sáme giellaj ja kultuvrraj.
+Dát sihtá javllat buojkulvissaj guhkásåhpadussa.
+Dáv aj tjalmostahttep dán geldulasj prosjevtan.
+Nav dat sjaddá aj boahtteájgen, edesik nav guhkas gåk mån buvtav gehtjadit uddni, gå ælla uddni plána dahkat sæmmilágásj institisjåvnåv sámeednamin.
+- Dát buoret almulasj háldadime kvalitehtav, ja oadtjop ienep ájgev mij ierit ietján máhttá aneduvvat ássjegiehtadallamájgev oanedittjat ja bargojda ma gájbbedi jut almma ulmusj gávnnu gejna guládallá, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.
+Návti sjaddi ienep dåjma ja sámegiella nannusappo vuojnnusij boahtá.
+Dát dagáduvvá Sámedikke guládallamijn.
+Dát le oassen nannitjit boatsojæládusá áreálaj suodjalimev.
+- Dát la stuorra låpptim sáme sebrudahkaj, javllá Mikkelsen.
+Dat galggá Dáhttu 2.0 oajvveájggomussan liehket.
+Dát sjaddá oassálasstet nannimij gielas guovlon gånnå sámegiella le oajtedum, javllá Larsen.
+Dát sjaddá viehka ájnas boahtteájggáj aj.
+Dát vájkkudij aj Vuona oajválattjaj guottojda unneplågoj vuoksjuj, ållagasj sámij vuoksjuj.
+Dat vuoset gielladåjmaj dárbbo sáme sebrudagán le viehka stuorre.
+Dát vuoset juhte berustibme árbbedábálasj juojggusis la stuorre.
+Dát vuoset aktisasjbarggo åvddånahttá.
+Dát vuoset sáme biebbmokultuvra ja mannoæládusá árvvo la nasjåvnålasj dássáj låpptidum.
+Dálla fáladuvvá guhkásåhpadibme sáme gielaj vuodo- ja joarkkaskåvlåjn.
+Uddni fáladuvvá guhkásåhpadibme sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjn.
+Nappu l dárbbo ulmij milta vuorodibmáj rekruttierimij.
+Dat mierkki unna årromsadjebivnos.
+Tsuojggiduvvá dan prinsihpalasj ájádallamin sáme girkkoiellema mij guosská stáhttaj, viertti sieradit "stáhta-girkko- relasjåvnåv" ja "stáhta-sámeálmmuk-relasjåvnåv".
+Dættoduvvá sáme álmmugin le riektá åhpadimsystebma galggá kultuvrav, árbbedábev ja histåvråv tjielggiduvvam åhpadimsysteman.
+Dættoduvvá jut háldadusguovlo geografalasj ráddjijibme le mierredime rievtesvuodaj ávkkimav sámelága milta.
+Dættoduvvá Sáme girkkoráde sekretariáhta nannim galggá árvustaláduvvat dan hásstalusá vuosstij jut ålles gålmå sámegielaj gáktuj le liturgijabarggo jådon.
+Almoduvvá guoradallam- ja dutkamdahkamus bielnupjáhkásasj jahkevirge sissŋelin.
+Dát sjattaj maŋenagi tjielggidus- ja guoradallaminstituhttan.
+Lehkus njálmálasj ja/jali tjálalasj giellamáhtudagá vánesvuohta, valla aj fáhkamáhtudagá vánesvuohta sámegielagij gaskan.
+Dav vuojn de åhpadiddje javlaj, gahperav oajves galgaj válddet.
+Navti Vuona demokratija åvddånahttjáj.
+Mávsulasj lij gå Stuorradigge besaj gullat majt ållessjattuk ulmutja li åtsådallam ja gåktu li hæhttum gierddat st��hta politihka diehti.
+Danen vuonarijka soldáta oassálasstin Tysklánda sebrudagáv bajedit gå nuppát væráltdoarro någåj.
+Ihkeva stuorra berustibme lij, javllá dudálasj Magga.
+Stuorra dáhpádus lij.
+Dåssju muhtem gallegasj álggoálmmuknissuna nissunkommisjåvnnåj oassálasstin, ja dåssju muhtem gallegattja bessin oassálasstet ja mierredit sjiehtadallamijn.
+Jagen 2012 lij gå Sámedigge vuollájtjálij sjiehtadusáv Norsk Folkemuseumijn ja Kulturhistorisk museumijn máhtsadittjat badjel 2000 histåvrålasj gávne sáme dávvervuorkájda.
+Dat ij lim nav hávsske.
+Oajvvadusá lidjin boahtám NSR:s, Jåhttesáme listas, Åarjel-Saemiej Gïelhas, Barggijbelludagás ja Oalgesbelludagás.
+Lagábuj 100 åhtsåmusá lidjin boahtám, åhtsåmruhta aktisattjat birrusij 25 millijåvnå kråvnå.
+- Muv vájmmo lieggan gå jur Gånågis la sijás gudi dalága berustahttjáj mijá ávttjimussaj oassálastátjit giellavahkkuj, ja mij duodaj ávvudallap Gånågissaj vuosedittjat mij bájkálattjat Kárášjågån dagáduvvá sámegielav tjalmostahtátjit ja nannitjit, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Da lidjin ájgenis tjiegŋalis rievddadime, ja vilá adni muhtema dát dåhkkidibme sámijs iemeálmmugin la rijddooarren.
+Dát gal vájmoma báktjij.
+Oalle gássjel li válljit vihttasav gudi vuojttin, javllá rádeájras Henrik Olsen.
+Gássjelis lij subtsastit aktasik gåktu ajtu mujna lij.
+Juohkusijda galggi válljiduvvat jådediddjev ja sadjásasj jådediddjev.
+Dav diehtep, valla ep rat diede le gus dat væráp jali buorep gå ietján sebrudagán, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Ajtu le navti jut ájnnasamos barggo bájkálasj sebrudagájn dagáduvvá.
+Ájnnasamos gájbbádus merustaládijn le makkir aktijvuodas la dat kultuvrramujtto oassen ja jus la tjanádum sáme kultuvrraj ja histåvrråj.
+Stáhta vásstádus sjaddá agev liehket láhtjet dárvulasj ålgoldisævtojt jut sámegiella máhttá suodjaluvvat ja åvddånahteduvvat.
+Dat sihtá javllat sáme girjjetjálle bessi ienep girjijt vuobddet.
+Galggi diehtojuohkemtjåhkanime ásaduvvat gånnå nuorra bulkkevirgálattja sáme duogátjijn ájggu diedojt juohket sisibessamprosedyjra, åhpadusá, ja virge birra.
+Álgaduvvá masteråhpadus skåvllåjådedimes gájka ådå virgádum rektorijda.
+Sjaddá dagádum diehtotjoahkke divna diedojs ma gávnnuji oarjjel- ja julevsámegiellaj.
+Præssamáhppa aktan prográmmajn, diedoj ja hålaj juogaduvvá.
+Danen biejaduvvá sierra ruhta prosjevtajda ma máhtti julev- ja oarjjelsáme gielav nannit.
+Dasi duodden de sjaddá divna sesjåvnnåj gåhttjomijn i ja ii oasen vuoseduvvat suodjalimvælggo-gisvuohtadåjmadagá internæhttasadjáj ienep diedoj diehti - sámegiellaj aj.
+Dát buktá buorep pasiænntadálkudimev ja ienep varresvuodav juohkka kråvnås.
+Mierrediddje árvvon le ájn jut sáme ietja vájmmelisát gielav adni.
+Navti sjaddá álkkep åtttjudit ja bisodit barggijt alla giellamáhtudagáj.
+Dán aktijvuodan de nammaduvvát viertti ANa-tjielggidus álggoálmmugij rievtesvuodaj hárráj mierreduvvam generaltjåhkanimes ragátmáno 13. b. 2007.
+Dán dásen e sisano gáktuj sjiehtadalá.
+- Buojkulvissan luluj álkkebut åhpadusáv gárvedit jus diehtá man galla sámegielaga li juohkka guovlon.
+Dát luluj vaddet buorep gåvåv giellaaddnijs ja luluj buorep giellaplánimav dahkat.
+- Midjij luluj stuorra guddne jus mijá guossáj båhti. Sij lulun ienebut oahppat makkir hásstalusá miján li sámegielajt bisodime ja nannimin Vuonarijkan, låhpat Paulsen.
+Vijdes sihkarasstembarggo daj tsiekkadusájn ma dejvaduvvin galggá aj dagáduvvat, sihke da ma li vas adnuj váldedum ja da ma e desti máhte aneduvvat alvos vigij diehti.
+Ájnas arvusmahttem oassen sáme bájkálasj sebrudagájda máhttá aj liehket barggat nannit sáme gielav guovlojnis.
+Bæssá aj tjálalasj vuojnojt åvddånbuktet.
+Dát laset ájnegis ulmutja diedulasjvuodav sáme giela li ájnas oasse nasjonála kultuvralasj vidjurijs.
+Dát sihtá javllat dánna le giellalådnoma unneplågo gielajs stáhtaj ieneplågo gielajda fámiljajn ja bájkálasjsebrudagájn ma dábálattjat le unneplågo gielav adnám.
+Dat sihtá javllat, ælla persåvnålasj sadjásattja.
+Dat sihtá javllat suohkan ja guovllo ja stáhta oajválattjajn sissŋelin dan oase háldadusguovlos mij guosská dájda gielajda le åvdåsvásstádus jut lága njuolgadusá tjadáduvvi dáj gielaj gáktuj.
+Dat sihtá javllat duodjára galggi duoje buvtadimes viessot.
+Dát máhtudagáv ålles oahttseårnigin nanostuhttá, ja duosstomin la aj sijá rievtesvuodav avtaárvvusasj dievnastusájda adjáj mijá årnigin.
+Låssis ja hávsskes biejve båhti, ja skihpudahka gájbbet iesjgeŋgalágásj hiebadimijt maŋenagi gå åvddån.
+Dárbbo le árvustallat jus giellabiese galgalulujin oassen dábálasj oahppofálaldagás ja skåvlåjda hiebaduvvat.
+Dát sjaddá låsså prosæssa midjij aj, valla mijá mielas la ájgge láddam dálla dav tjadádittjat.
+Ållagasj dættoduvvá giellafálaldagá mánájda ja nuorajda.
+Luluj vuogas gehtjadit ájnegis ulmutjij riektájt almulasj dievnastusfálaldagáj aktijvuodan, madi sámegiela åvddånibme hæhttu álgget dajs dárbojs ma gielan li iesjguhtik giellaguovlon.
+Luluj vuogas jus da suohkana ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon avta juohkusij biejaduvvi sierra njuolgadusáj.
+Galga aj máhttet bargov ja pensjåvnåv aktidit váni pensjåvnåv massemis.
+Luluj luondulasj dájt prosessajt aktan gehtjadit.
+Hådje luluj jus sáme giela åvddånahtti iesjguhtik guovlluj, danen gå de soajttá gássjel sjaddá rijkkarájáj rastá guládallat.
+Dát luluj midjij ávkken gå mij galggap Stuorradikkijn rádádallat dan birra majna duohtavuodakommisjåvnnå luluj barggat.
+Ájnas le juohkkahasj åvdåsvásstádusáv válldá, ja sámegielav juohkka aktijvuodan adná.
+Ájnas le jut sáme ásadusáj giellamáhtudahka nanniduvvá ja jut nanos fáhkabirrasa sámegielan åvddåni duoppen dáppen.
+Moadda almulasj ásadusájn le åvdåsvásstádus oarjjelsámegiela åvdås ja gielladåjmaj koordinerima åvdås.
+Dájna ájggop joarkket, javllá Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Dassta mij sihtap ájn ienebuv, javllá varresvuohta- ja huksominisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen.
+Dat vuoset vuodoláhka gájk åvdemusát le ietjas ájge mánná, dan sebrudagá majt dat galggá hiebadit.
+Dav vuoset evaluerim mav Norut Alta - Áltá le Sámedikke åvdås dahkam.
+Dav vuoset muhtem guoradallam mav Norut Alta - Áltá le dahkam Nordlandsforskning/Nordlánda dutkama siegen Sámedikke åvdås.
+Dav vuoset diedádus Sámediggáj dagádum Telemarkforskningis.
+Dav vuoset muhtem rapportta mav Telemarksforskning le S ámedikke åvdås dahkam.
+Dáv vuosedi Sámedikke registrerima.
+Dat vuoseduvvá sebrudagájn Porsáŋgun, Oarjje-Varangerin ja Mo i Ranan ma hæhttujin tjadádit stuor rievddadusprosessajt maŋŋel barggebinnedimij.
+Lutheralasj Væráltlihto ja Girkkoj Væráltráde vuojno álggoálmmugij ja álggoálmmukássjij gáktuj aneduvvá åvddågåvvån (4.2).
+Vuoseduvvá dasi jut geografalasj raddjim mij aneduvvá unneplågogielaj lihton le ienep hiebadahkes gå dat mij aneduvvá sámelága giellanjuolgadusájn, ja dát árvustallamrapporta milta buktá sisŋeldis rijdov dássásasjgiehtadallamprinsihpa ja avtaárvulasj- ja dássásasjprinsihpav.
+Ruodná sebmula fielloj nanna sjaddi.
+Doarjja ij juolloduvá gålojda ma ælla dárkkelappot tjielggidum, sosiála gålojda jalik oasstemijda.
+Iehpe-dárkkelappot tjielggidum gålojda, sosiála gålojda, ja oasstemijda ij doarjja vatteduvá
+Doarjja dåjmajda ma gulluji ásadusá /organisasjåvnå doajmmabargguj ij vatteduvá, jalik prosjevtajda ma li doajmmalágátja.
+Iesjguhtik departemænnta hæhttu ienep máhtudagájt åttjudit sáme ássjij ja sámegiela vuoksjuj.
+Nuorabu ienebut bukti sámegielav låhkåt ja tjállet, valla siján le hæjop njálmálasj giella.
+Duola dagu de åvddåni ájádusá ietjasa dagoj ja ulmutjahttema birra dan vuodon massta ietja åtsådalli.
+Majt uddni válljit mierkki juojddáv sámegielaj boahtteájggáj, javllá rádeájrasEllinor Marita Jåma.
+Ájnnasamos symptåvmå li mujtodisvuohta ja gássjelisvuoda diehtet gånnå le.
+Sij sihti oaggásvuodav tjalmostahttet;
+Libá agev mijá siegen.
+Duola dagu vuosedi gåktu sjiehtadit juohkkahasj mierret vehi jali gåktu ståhkusijt juogat.
+Ållessjattuga máhtti duola dagu gåhttjot mánájt gudi dábálattjat e aktan ståga muhtem aktisasj doajmmaj jali ståhkusij, jali máhtti ådå ráddnavuodajt alodit gå målsodimlanján rievddadi jali rájdov tuvrajn målsudi.
+Ållessjattuga máhtti ståhkusij sæbrrat mánáj mielaj milta álgon ja de maŋŋela gæssádit.
+Ållessjattuga máhtti sijáj ságastit gåktu sijá dille le, majna ihkap e soaptso, jali mij sijá mielas le bávtjas jali gássjel mánájgárden.
+Ållessjattuga gaskosti aktisasj, tjielgas ja dádjadahtte njuolgadusájt ja rájájt mánájda, ja gájka bargge dajt åskåldisát árkkabiejven tjuovvu.
+Ållessjattuga hæhttuji vuosedit mánájt vuojnni gå iesjguhtik sosiála tjehpudagáv bukti stågadijn.
+Ållessjattuga hæhttuji ájnegisáv vuojnnet, ja liehket gierddisa juohkkahattjajn.
+Ållessjattuga ståhkusav gehtjadi ja ájádalli majt vuojnni ja vásedi.
+Ållessjattuga usjudalli gåktu iesj buoremus láhkáj máhtti viehkedit, jus galggi.
+Ållessjattuga vuosedi sij mánáj prososiála dagojt dåhkkidi.
+Ållessjattuga tjielggasit bágoj ja dagoj baktu vuosedi majt árvvon adni, ja siján li positijva ráje ja njuolgadusá mánáj siegen.
+nuoramusá sierraláhkáj sebradahteduvvi aktisasjvuohtaj?
+Diagnostiserim la ájnas danen gå:
+Diakonija giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.9. Virgij ja åvdep sáme diakonijabarggo rájddiduvvá.
+Diakåvnnå Divtasvuona Girkkulasj aktisasjráde.
+Ságastallama sjaddi sæmmi ájnnasa vijdábut planeridijn ja iesj ásadijn.
+Digitála dievno viesádijda åvddål 2015
+Digitála almodusá sábmáj tjáppagirjálasjvuoda suorgen
+Arne Sørli dagáj tjuojalvisáv diktaj, ja tjuojalvis dåhkkiduváj 15. Sámekonferánsan Helsingin jagen 1992.
+Duv vájkkudime Sámedikke bargon fysihkalasj plánimijn li bájkálasj diedo ja dádjadusá ájnnasa Sámedikke árvustallamijn ja javllamusájn.
+Duv vájkkudahttem Sámedigge dættot bájkálasj diedojt ja dájadusájt mærrádusájn mij guosská luondo moattebelakvuoda adnemav ja suodjalimev.
+Duv vájkkudibme: Sáme rievtesvuodaj æjgádij ja bájkálasj sebrudagáj berustime ja rievtesvuoda li ájnnasa bærrájgåhtset mærrádusprosessan.
+Dårja njuolgga sáme kulturdåjmadimarenajda galggi oassálasstet:
+Juollodime njuolgga valástallamij galggi oassálasstet vaj sáme valástallamlihto máhtti åvddånahttet valástallamfálaldagáv sahte- ja oajvemus dásen.
+Ruhtajuollodibme njuolgga mediajda galggá oassálasstet arenajda gånnå sámegiella, kultuvrra ja sebrudakiellem le sierra jiedna, ja le identitehtahábbmididdje.
+Direktoráhtta le KRIPOSis viehkev oadtjum oajvvadusájt árvustallat.
+Guovlloåvddånahttema máhttoguovdátja direktørra Halvor Holmli;
+Dáj sjiehtadusájn li aj ulme sáme gielav ja kultuvrav nannit.
+Dá mærrádusá li dagáduvvam váni Sámedigge ja æládusá diededimes jalik rádádallamis.
+Dá mærrádusá lágan li dahkam nav vaj Sámedigge hæhttu tjielggit ietjas vuodov pládnabárgo oassálasstemij.
+Sij e vuojga gielajt sægoda, valla e ga buvte tjállet ja låhkåt sæmmi buoragit.
+Dá tsiekkadusá li ájnas kulturárbbe, ja bierriji nanniduvvat sáme kultuvrra ja diehtoguodden, javllá De Coninck.
+Dá li åvdåsvásstádus sámegiela åvdås, sámegiela ålgodisævto, giellaaddne ja sámegiela adno.
+Dá li viehka ájnas aktisasjbarggoguojme Sámediggáj.
+Dá vihtta giela li lullesámegiella, nuorttasámegiella, julevsámegiella, bihtámsámegiella ja oarjjelsámegiella.
+Dá vælggogisvuoda, ma li lágaj ja konvensjåvnåj baktu mierredum li vædtsaga majt Sámedigge ávkki gå iejvvip guovdásj oajválattjajt, suohkanijt, fylkkasuohkanijt ja iehtjádijt gej siegen aktan barggap.
+Dá guoktán li ietjá symptåvmå.
+Dájt subttsasijt galggap gullat gå vijmak duohtavuohta- ja såbadimkommisjåvnåv oadtjop.
+Dáj ásadusáj árvustallama galggi dagáduvvat åvddåla mærrádus ássjen dagáduvvá miehttseadnemav Finnmárko fylkan.
+Dá ásadusá li tsiekkima sáme bájkálasj sebrudagájn, sij fálli kulturæládusbarggosajijt guovlojn.
+Dá institusjåvnå åvdåsti aj ájnas sáme kulturbarggosajijt gånnå sámegiella le guovdátjin.
+Dájt máhttá luojkadit vájku makkir bájkes Vuonan.
+Dá li tjanádum 1) åhtsåmij, 2) åhtsåmrievtesvuohtaj ja vuorrodibmáj, 3) ávkástallamrievtesvuohtaj ja 4) doajmmakonsensjåvnnåj.
+Dá suohkana de sjaddi giellaressursassuohkanin gånnå sáme álmmugin le vijdedum riektá sámegielak dievnastusájda ja adnuj.
+Dá lága li ájnnasa danen gå dåjmajt reguleriji ma vuorddedahtte bukti stuorra vájkkudusájt sáme kultuvra luonndovuoduj.
+Dá hæhttuji ájn ienebut mielanækto gielav ienebut adnet vijddásap aktijvuodajn, sæmmi båttå dagu hæhttu mielanækto gielav sujttit.
+Dá ulme dåssju ålliduvvi jus sáme ietja bessi vájkkudit åhpadusá sisanov ja dav hábbmit.
+Dá ulme li vuodon dåjmaj vijdábuj åvddånahttemij pládnaájggegávdan.
+Dá rudá háldaduvvi Sáme dájddárrádes ja RidduDuottarMuseas.
+Dá rudá gájkinåvdemusát manni suohkanij ja fylkkasuohkanij lijggegålojt gåbtjåtjit ma dajn li gå galggi dievnastusájt guovte giellaj fállat.
+Dá rudá galggi gåbttjåt suohkanij duoddegålåjt gå li guovtegielaga.
+Dá hásstalusá ja moadda ietjá hásstalusá tjanádum stáhta ja iemeálmmuga aktijvuohtaj li vilá tjoavdek.
+Dáj guovlojn li moadda hásstalusá.
+Dán årnigin li sierra åhtsåmussjiemá, sierra njuolgadusá ja sierra åhtsåmusájggemiere.
+Dá mánáj giellaadnuj vájkkudi, danen le ájnas jut dá aj sámegiellaj gávnnuji.
+Dá vædtsaga hæhttu aneduvvat.
+Dá sáme giela ja giellasuorge le ájnas oasse sáme valjesvuodas ja danen li ájnnasa bisodit máhtudagájt dájs.
+Dá sámegielak birrusa le læhkám ja li ájnas resurssan nuorttasámegiela åvddånahttemiijn aj iejá bájkijn nuorttasáme guovlojn, ja le aj ájnas sadje kultuvralasj ja gielalasj aktelasj ano diehti sáme sebrudagán ållesattjat.
+Dáj sisadno galggá ierit ietján hæggabierggim ájnas diedo dagu medisinerim, allergija ja epikrijsa.
+Dá galggi tjuovvot åhtsåmusáv gå ájgo tjáleduvvat sámepolitihkalasj organisasjåvnnån.
+Dá gajtálvisá lij duodaj hásstalam muv - soajtta manemus gajtálvis ienemusát.
+Dá giela Guoládagán Ruossjan håladuvvi.
+Dá lågo mijáv alvaduhttin, ja biejaj tiemáv bajemussaj politihkalasj ássjelistan Sámen.
+Dá lågev giela li juogedum guovte oajvvejuohkusijda: allesáme ja lullesáme.
+Divvun le sáme korrektuvrraprográmma gájka gålmmå sámegielajda ma Vuonan aneduvvi.
+Divvun, sáme duollatjállemvædtsak, le dal ásaduvvam stuoves årnigin Tråmså universitehtan.
+Divvun le ierit ietján åvddånahttám duollatjállemdárkastusáv ja korrektuvrraprográmmav nuortta- julev- ja oarjjelsámegiellaj ja digitála pedagogalasj vædtsagijt.
+Divvun le náv guhkás viettjaduvvam moadda tuvsán addnijs Nuorttarijkan, ja sij gudi li vædtsagav adnuj válldám li ienemus oassáj dav buorren gávnnam.
+Dokumentasjåvnnå pedagogihkalasj bargos máhttá vaddet æjgádijda, lahkabirrasij ja suohkanij - mij le mánájgárde oajválasj - diedojt majt mánná váset, oahppá ja dahká mánájgárden, ja gåktu mánájgárdde gájbbádusájt ållit mánájgárddelága ja rámmaplána hárráj.
+Dokumentasjåvnnå pedagogihkalasj bargos galggá tjuovvot mánájgárde bargov gå plániji, árvustalli ja åvddånahtti pedagogihkalasj dåjmav.
+Duodastit sáme kulturhiståvråv ja árbbedáhpediedojt ságájdahttemij baktu
+Dokumentasjåvnnå Dokumentasjåvnnå barggij bargos tjalmos gåktu bargge barggi gå galggi gájbbádusájt ållidit mánájgárddelága ja rámmaplána hárráj.
+Duodastusá ma galggi åhtsåmusáv tjuovvot:
+Duodastus skåvlås dån la oahppe skåvlån ja dujna le sámegielåhpadus
+Duobbmo jages 1953 tjuottjot årruha, ja guolleluohkoj ávkkim merragáttev miehtáj, dahki bájkálasj dáhpenjuolgadusájt ma li guovddelisán Haaga duobbmoståvlå guodudagán.
+Duobbmoståvlå
+Duobmoståvllåláhka mij vuoset sámelága mærádusájda mij guosská sámegiela adnuj.
+Dramatiserim ja rollaståhkam Gå máná muhtem subttsasav dramatiseriji jali gå siján li muhtem rålla stågadijn de ham iehtjádij siegen dav dahki.
+Sivvan suv gåddet lij rasissma.
+Doajmmakonsesjåvnnå máhttá dåssju vatteduvvat dasi gænna le ávkástallamrievtesvuohta.
+Doajmmaruhtadårja
+• ságastallat duv juorrulime birra PP-dievnastusájn ja skåvlåjn åvddål vuoseduvvá
+Bierri dåktårjavllamusáv åttjudit mij duodas dån le jæros.
+Dån la æjgát, ij akta ber makkir ráddna.
+ Dån la vádálasj dilen jus la o badjel 65 jage vuoras jali la o ållessjattuk tsåhkevigijn, giehpesvigijn, såhkårskihpudagájn, bårredávdajn jali alla varradettujn.
+Filmmi ietjat giehtatelefåvnåjn gå juojga jali tsoabmo.
+Ihkap aj dåbdå dakkir persåvnålasj åvdåsvásstádusáv dassta jut mijáj duogen la, guhti sámástip, gielav åvddålijguovlluj bisodit.
+Besa ájnegis mærrádusáv gujttit.
+Dån máhtá jienastit juska le válggakårtåv hælbbadam jali láhppám.
+Máhtá mierredit avtav jali ienep ulmutjijt gudi galggi bessat duv åvdås mierredit.
+Dan diehti máhtá jienastit ietjá suohkanin gå dan suohkanin gånnå åro ja la jienastuslåhkuj tjáledum.
+Soajttá dåbddu vehi gærssulime ja jus la buorre mielan, de soajttá juohkka ássje vehi suohttasabbo.
+Dån máhtá árabut jienastit vájk makkir suohkanin Vuonan.
+ Máhtá ålggon váttsatjit valla ij de ilá lahka ietjá ulmutjij.
+ Máhtá ålgus mannet valla ij de ilá lahka ietjá ulmutjij.
+ Máhtá dárbulasj måhkijt dahkat rámbuvdan jali apotehkan.
+I ga máhte moaddi árabut jienastit.
+Dån ij máhte skåvlån jali bargon mannat jalik ietjá dåjmajn ja i ga galga aktisasjsáhtoj mannat (bussaj, trihkaj, t-bánajn, tågaj, girddij jalik færjoj), valla aktu allasis ålggon máhtá váttsatjit.
+Dån i máhte máksemusáv (rieknigav) e-påsta baktu sáddit.
+Dån máhtá juojggat, tsoabbmot, ármmadit jali ådjådit.
+Máhtá aj viehkkeoahttsev nammadit guhti máhttá duv viehkedasstet, dagu rudáj jali rudájt åhtsåt.
+Dån máhtá aj ietjat suohkanijn njuolgga guládallat dáv guoradalátjit.
+Dån máhtá aj ietjat suohkanijn guládallat goassa ja gånnå máhtá árabut jienastit.
+Dån oattjo aj válldet fáron soabmásav doarjodiddjen.
+Dån besa Sámedikkev vájkkudit ietjat organisasjåvnåj baktu.
+• Iesj máhta mierredit jus sidá namádibmen liehket gå ságasta mánnásuodjalusájn.
+Máhtá aj rádjat tjálalasj diedádusáv påstajn jus måråsta soames mánás.
+Dån máhtá diededimsjiemáv dási sáddit.
+Dån máhtá ietjat jienastuslåhkuj akta goassa tjáledit, valla jus ietjat åvddåla biehtsemáno 30.biejve tjáleda, la siegen vájkkudime galla ájrrasa iesjgeŋga válggabijrra boahtte sámedikkegávddaj 2021-2025 oadtju.
+Dån besa siegen Sámedikke ájrasjuogov vájkkudittjat gå ietjat jienastuslåhkuj ietjat válggabijran tjáleda.
+• Iesj máhtá mierredit jus sidá ássjev diededit namadibmen, vaj mánnásuodjalus jali ga æjgáda diehti guhti diedet.
+Dån dagá juojgav jali vuolev, juojgga ij galga åvddåla almulattjat gullum.
+Dån hæhttu árabut jienastit jus duv suohkanin li binnep gå 30 sámedikke jienastuslågon tjáledum.
+- Hæhttu subtsastit mji la duv namma, tsamát Sigurd sámegiellaj.
+Hæhttu sijdan årrot, valla ij nav dárkkelisát gå sijddajirbbahimen.
+Dujna hæhttu fábmogis duodastus gå ájgo jienastit.
+Dån hæhttu máksemusáv elektråvnålasj standárdajn EHF jali páhperhámen påstan sáddit.
+Hæhttu iesj viehkken dav hábbmit.
+Hæhttu válljit BIBSYSav institusjåvnnån.
+Duoddara Ráfe, Bájdár suohkanin, oadtju 300.000 kråvnå bihtámsámegielav ælládahtátjit.
+Duodjeinstituhtta oadtju juohkka jage gålmmå milijåvnå suv dåjmajda.
+- Duodjeinstituhtan la ájnas roalla kulturguodden ja árbbemáhtov háldadiddjen, javllá sámedikkeráde Berit Marie E. Eira.
+Duodjeinstituhta dåjma la vuostatjin duodje kultuvrran ja giehtabarggon.
+Duodji Dreamers la dájddavuosádus gånnå 10 nuorra duodjára 20 ja 35 jagij gaskan ájádalli duoje birra udnásj ådåájggásasj sebrudagán ja almmavuodan.
+Duodji Dreamers la aktisasjbarggo Riddu Riđđu, Davvi álbmogiid guovddáš ja Sáme Dájddamagasijna gaskan, ja vuosádus rabáduvvá Riddu Riđđu-festiválan snjilltjamáno 11. biejve.
+Duodje
+Duodje le kulturguodde æládus mij la riek ájnas sáme gielajda, kultuvrraj ja æládusåvddånahttemij.
+Duodje la ájnas identitehta dahkkedoajmma manna le stuor merkadus sáme kultuvrraj ja giellaj.
+Duodje la åvvå ájnas sáme iesjdåbdduj.
+Duodje ienemus fágajda
+Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Duodjeåhpadus galggá oassen ienemus skåvllåfágajn sjaddat, duola dagu galggi oahppe matematihkav dádjadit duoje baktu.
+Duodjeorganisasjåvnnå Duojáriid Ealáhussearvi sihtá dal duodjáj stuoráp márnánij gå uddni la.
+Duodjeorganisasjåvnå sihti ietja háldadit årnigav doajmmadårjajn, valla åvddål nåv sjaddá, de sihti såbadusá oassálasste merustallat båhtusijt dakkir ássjijs 1.1.2016 rájes.
+Duodje sebrudagá Sámij Duodje ja Duodjárij æládussiebrre oadtju jahkásattjat doarjjagav gåtsedit duodjárij berustimev
+Duodjára oassálassti adjáj aktisasjságastallamij lávvodagá snjilltjamáno 14. Biejve, gånnå tiebmán la mij guoddelisvuohta sijá bargguj duodjesuorgen merkaj, ja man láhkáj duodje máhttá åvddånahteduvvat ja gænna l riektá duojev åvddånahtátjit.
+Duodjevuobdde máhtti åhtsåt prosjæktadoarjjagav ja dan láhkáj nannit manov duojes dagádum ietjá duodjárijs
+Hæhttu dåktårij diededit jus miejnni illa desti jasska bijllavuoddje.
+• Dusjatjåhkkåhimsadje, doarjjagavlla, strijpa váj i njalgeda dusjan/lávgudimgáren ja guolben.
+• Galga vieleduvvat ja jasskavuodav ja sihkarvuodav dåbddåt.
+• Galga viehkev oadtjot duv dárboj milta, váj besa bæjválasj dahkamusájt iesj dahkat nav guhkás gå vejulasj.
+• Vájku instituasjåvnån åro, de galga bessat ráfen ja aktu liehket ja iesj ietjat iellemav stivrrit.
+"I galga boahtteájges måråstit, Ailo" javlaj áddjá duolli.
+Dån gut la æjgát
+ Dån guhti la vádálasj dilen hæhttu liehket sierraláhkáj snivva rájnasvuodajn ja mujte i boahtet ilá lahka
+Dådnå guhti muhttijn dåbdå degu sáme sebrudagá ålggolin.
+Dån guhti sámásta.
+Dån la tjáledum jienastuslåhkuj dan suohkanin gånnå álmmuklågo milta biehtsemáno 30. biejve 2017 la duv årromadræssan.
+Dån dárbaha fábmogis duodastusáv (duola dagu pássa, vuodjemkårttå, báŋŋkakårttå gåvåjn).
+Dån i dárbaha válggakårtåv buktet.
+I dárbaha juohkka gatjálvisáv buktet vásstedit, valla galga rahtjat váj dån la dat gesi mánná ietjas gatjálvisáj boahtá.
+Maŋenagi sjaddi dujna gássjelisvuoda ságastit ja praktihkalasj dahkamusájt dahkat.
+EDAG:a baktu galggi barggovadde dåssju akti rapporterit virggájbiedjama, bálkká ja værromáksem juohkka bargge åvdås.
+Edel Maret Gaino la aj tjállemåhpav tjadádam ja sån tjállá nammasasj girjenis ietjálágásj, balldalahtte subttsasij birra majda ulmusj vuosstemielajn gæssu.
+Egil Olli hæjttá tsuojggidusájn Sáme parlamentáralasj ráde le riek dudálasj arktalasj guovlo hæjttotjállagijn, guovlo vuorodimij væráltkonferánssaj.
+Avtan næjtson lij unnemus gállo, valla åhpadiddje suv jasskat ja javllá ælla divna tjiehpe gejn li ållo vuojŋŋama.
+Æjggu gus dån oabme sáme tsiekkadusáv jali le dujna bájkálasj diehto sáme tsiekkadusáj birra ja ájgo oassálasstet dájna, de máhtá Sámedikkijn guládallat.
+Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá oadtjot bagádusájt ja rádijt rievddadimdåjmajs ja hoajdos.
+Tsiekkadusæjgáda gudi li dårjav oadtjum årru sáme årromguovlov miehtáj.
+Ællim ga juollodum biednigijt oahppamnævvolåpptimij masi l ihkeva stuorra dárbbo.
+Akta unna nejtsusj tjierrogoahtá.
+Sujna li buorre båhtusa Artic Winter Gamesijs ja moattet ietjá gilppusijs.
+Eiran li stuorra vuorddemusá rádáj.
+Eira javllá, sáme skåvlåjn galggá sáme sisadno gånnå oahppe bessi dåbddåt ietjasa sáme kulturárbev ja sáme gielav.
+Eksábmaduodastusá sáddiduvvi samediggi@samediggi.no
+Eksábmaduodastusá sáddiduvvi: samediggi@samediggi.no
+Akta dåjmajs le doajmmaruhtadårjav lasedit ja giellakursajda stuoves ruhtadimev gávnnat.
+Buojkulvis gåktu máhttá sosiála máhtujn barggat mánájgárden
+Ietjá giellaælládahttemsuohkana máhtti liehket Hattfjelldal, Røros, Engerdal, Hamarøy/Hábmer ja Skáne/Skånland, aktan moadda ietjá suohkanij.
+Dákkir hásstalusá soajtti liehket
+Ássjediehttenammadusá vuojno li viehka ájnnasa ráddidusá bargguj åvddålijguovlluj ja galggá ávkken bájkálasj dagástallamijda, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar.
+Ássjediehttenammadus galggá oajvvadit ævtojt vuogas suohkanjuohkemij ja buorre dievnastusájda suohkanijda.
+Ássjediehttenammadusáv galggá Oslo ja Akershus allaskåvlå (HiOA) professor Signy Vabo jådedit.
+Ássjediehttejuogos galggá ietjas loahpparapportav buktet jage birán.
+Ássjediehttenammadus galggá ietjas vuostasj oasserapportav gidá nalluj buktet.
+Ássjediehttenammadus mij jåhtuj biejaduváj ådåjakmáno 3. biejve dán jage, galggi ietjasa vuostasj oasserapportav buktet snjuktjamáno 24. biejve.
+Ássjediehttenammadus galggá suohkanij dahkamustjoavddemav gehtjadit
+Sierraláhkáj la hásstalus gå gáddalussjá ja rædostuvvá (degu vierreájádusá suolavuoda ja jáhkodisvuoda birra).
+Duodde hásstalusá guládaládijn
+Oalle láhkáj ja nierbagit gåvviduvvá sámij låsså árggabiejvve, sijá iebdesvuodadåbddo, valla aj sijá mihásvuohta ja sijá jálosvuohta.
+E. Dagá plánav gåktu máhtá/máhttebihtit muhtema dájs dárbojs ållidit.
+Vuorrasa válggalistajn ja vuorrasijpolitihkka válggaprográmmajn
+Vuorrasijráde bivddiduvvá javllamusájt buvtátjit diedádusájda, plánajda ja tjielggidusájda iesjgeŋga fáhkasuorgijn majt Sámedikkeráde ájggu dahkat.
+Vuorrasijráde máhttá aj ássjijt bajedit Sámedikkerádáj ietjas berustime duogen.
+Vuorrasijráde máhttá iesj ássjijt Sámedikkerádáj bajedit.
+Då ietjá oahppe ållu sjávot tjuodtju.
+Oahppe oadtju fálaldagáv sámegielan iednegiellan, valla ælla dagádum sierra oahppoplána sáme mánájda.
+Oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan.
+Oahppe bessi aj dárogielav válljit åhpadusgiellan, aktan sámegielåhpadusájn.
+Oahppe jali æjgáda máhtti gájbbedit jut skåvllå guoradallá dav majt dárbaj váj gávnná jus oahppe sierraåhpadimev dárbaj, ja makkir åhpadimev de dárbaj.
+Oahppe gejn le iesj ájnegasj rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan, máhttá vuodo- ja joarkkaskåvlå åhpadusán válljit tjuovvovasj 4 lágásj oahppoplána dárogielan ja sámegielan:
+Oahppe iesj vállji makkár sámegielav sihtá oahppat.
+Dán lága aktijvuodan li oahppe defineridum mánnán æjgádijs gudi bessi Sámedikke jienastimlåhkuj ietjasa tjáledit.
+Oahppe joarkkaskåvlån gænna li sámegielåhpadus vuostasj, nubben jali amásgiellan.
+Oahppe joarkkaskåvlån gænna li sámegielåhpadus vuostasj, nubben jali amásgiellan guhkásåhpadibmen.
+Oahppe gudi eksámav sámegielan privatisstan válldi.
+Oahppe gudi li badjel 15 jage, æjgáda, mánájgárde, ja skåvlå ja ietjá ásadusá dagu varresvuodabargge, bessi PP-dievnastusájn aktijvuodav válldet ja rádádallat.
+Oahppe galggi oassálasstet ienemus bargojda ja dahkamusájda boatsojsujton, sæmmi láhkáj duot dát dahkamus luondulattjat boatsojsujtov jagev miehtáj tjuovvu.
+Oahppe gudi åhpadusáv oadtju sámegielan amásgiela oahppoplána milta, e besa dárogiela nubbengiela åhpadusás ja árvustallamis.
+Oahppijn friddjaskåvlåjn ælla makkárak rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj.
+Elgå skåvllå le tjanádam barggijt alla oarjjelsámegiela máhtudagáj, ja sihtá oahpponævojt åvddånahttet ma lulun ávkken ålles oarjjelsáme guovlluj.
+- Elle-Hánsa/Keviselie/Hans Ragnar Mathisen la dåbdos sáme dájddár ja dán aktavuodan la åbbå ávkálasj sebrudahkaj juhti suv dájdda vuorkudaláduvvá oaggásvuodan boahtteájggáj, ja åbbå ájnas la aj juhti dát vuorkudibme dájdas avta tjoahkken bukti vaj sáme sebrudagá boahtte buolva bessi dájdav vuojnnet, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka.
+Elle-Hánsa/Keviselie/Hans Ragnar Mathisen la oassálasstám lågodis vuosádusájn ja ållo almulasj institusjåvnå li dájdas oasstám, daj gaskan Nasjonalmusea dájddaj.
+Jali sidá rámpodit soabmásav ietjá sámegielajn majt iesj sáhkada?
+Jali piratajt oagodi Somália merragátten.
+Gåktu le miella uddni?
+Jali de ep nagá doarjjot Danicav Manilan ja Thomasav Lillehammerin.
+• empatija: iehtjádij vuojnojt, ájádusájt ja dåbdojt dádjadit, nahkat iehtjádij dilev dádjadit, ármestit, vieledit ja dåbdojt dålkkut ja dádjadit
+Empatija le guovdásj máhtto mánájgárden
+Empatija le makta buktá iehtjáda dilev dádjadit ja gåktu sujna le.
+Empatija baktu máná buorebut nubbe nuppijn guládalli, huksi ja viehkedi.
+Empatijav álu vuojnná dagoj baktu.
+Nubbe dájddadáhpádus viertti aj nammaduvvat.
+Nubbe stuorra hásstalussan le ienedit almulasj barggijt sámegielak máhtudagájn, sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálasuorgen ja sihkarasstet buorre varresvuoda-, hukso-, ja sosiáladievnastusájt ja girkko dievnastusájt sámegiellaj sáme addnijda.
+Nubbe vuogas sivva sámelága giellanjuolgadusájs le jut tjadáduvvam li vijdes ja ådåsdahko barggo duostotjit guovtegielak dievnastusájt, suohkanijn, fylkasuohkanijn ja stáhta etáhtajn.
+Ietjá hásstalus ådå jagen le europealasj vielggehiehte.
+Bargge guhti vuojnná rijdov mánáj gaskan, bierri álgo rájes vuorddelasstet vehi ja dib ddet mánájt gæhttjalit iesj rijdov tjoavddet.
+Akta barggojuogos buvtij rapportav 2008:en sáme giela ja kulturmáhtudagá birra barggo- ja álkkádusháldadusán, ja oajvvádij moadda dåjma.
+Ánarsámegiella
+Ánarsámegiella håladuvvá Ánara suohkanin Suoman (Ánarjávre birra).
+Ánarsámegiella ságastuvvá dåssju Suoman.
+Hávsskes vuohke sámegielav oahppat - sáme báhkogirjásj almoduvvam / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Hávsskes vuohke sámegielav oahppat - sáme báhkogirjásj almoduvvam
+Akta árvvalusájs le jut ásaduvvá aktisasj sáme dutkam-, fáhka- ja resurssaguovdásj sáme gielaj hárráj.
+Akta sivva dasi le at Sáme Allaskåvlån ælla barggu gudi bukti ietjá sámegielajt gå davvisámegielav.
+Akta dajs nannusamos jáhtojs mij gávnnu, la dat jut la sluogas lågenanjagága maŋen alkoholav sijdas rádjat gå galggi fæsstaj, danen gå dalloj "diedá gåjt majt juhki".
+Akta sijájs lij Thomas.
+- Akta dajs stuorámus hásstalusájs uddni la dat, dálásj háldadimguovllo sáme gielajda ij vieleda jut gielladille l iesjgeŋgaláhkáj suohkanis suohkanij, javllá Keskitalo.
+Akta dajs tsiekkadusájs la Siellagin, duobddágin Fjelltun.
+Akta sivájs soajttá liehket ij le læhkám tjielgas gåktu sij galggi virggájbiedjadimen vuoroduvvat, tjielggi sámediggepresidennta Egil Olli.
+Akta báhtjajs tjajmat, ja åhpadiddje jårges.
+Akta rapporta oajvvekonklusjåvnåjs le jut gielladoarjja doajmmá dagu "dáden" massta tjuovvu ålles suohkkis vuobme giellabargos.
+Akta hásstalusssan le oadtjot nuoges oahpponævvotjállijt jus ep galga "masset" fáhkaulmutjijt skåvlås.
+Guoddelis åvddånahttemav mij sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov nanni.
+Viertti gehtjaduvvat gåktu oahppopládna ja tijmmalågo dárogielan doajmmi.
+Viertti ratjáduvvat rekrutterit barggijt sáme giella ja kultuvra máhtudagájn.
+Addnijguoradallam majt sáme varresvuodadutkama guovdásj tjadádij vuoset duohtamahtesvuodav sámegielak máhtudagájn varresvuodabarggij gaskan ja båhtusa dættodi tjielgga dålkkum le hiehtetjoavdos.
+Avta biejve ihkap Thomas ja Danica sjaddaba rádna boahtteájge Facebookan.
+Soames biejve Sigrida guoran ganuk.
+Oasse såbadusas le Sámedigge ájggu álgget kultuvrraæládusprosjevtav gånnå duodje ja sámekultuvrra li guovdásj oase, hæjttá Muotka.
+Dási gullu aj jut sáme sebrudahka ja de sierraláhkáj Sámedigge bæssá sámegielajt suodjalit ja åvddånahttet Vuonan.
+Muhtem dåjma li aktisasjbarggon aktan ietjá guojmij Vuonan ja Svierigin.
+Vuollelin gávna låhpalasj tállajt válggadáfojs jages 2005.
+Maŋemus låhko válggadáfojs 2009 válga birra gávna vuollelin.
+- Vijmak li dárbov dádjadam ja jáhkkep dat la siegen kvalitehtav sáme mánájgárden ja skåvlån nannimin, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen.
+Demænssaskihpudahka álu merkaj edna rievddadusá sunji gænna l demænssa ja suv lagámusájda.
+Rievddamusá budsjehtan le gåjt dahkam at sáme dåjma ælla desti.
+Vuodolága ja girkkolága rievddama ij mierkki Vuona girkko ja stáhtta sirraba.
+Rievdadussan lij ierit ietján muhtem stuoráp oasse doarjjagis juogeduvvá n. g. "variábel doarjja" mij ållåsit manná sáme avijsajda.
+Rievddama sjaddi dáhpáduvvat Sámedikke guorrasime dagi, javllá sámedikkeráde ájras Ellinor Marita Jåma.
+Rievddama ma li ájnnasa guládallamij ja aktijvuohtaj
+Vuodolága rievddadime 2/3 ieneplågov gájbbedi.
+Ulmutjahttema rievddam le álu stuoráp gássjelisvuohta dájn skihpudagá ienni gå mujtodisvuohta.
+Rievddadusá hæhttuji dagáduvvat várrogisvuodajn ja vieledusájn huodnahis.
+Muhtem dåjmajda soajttá gájbbeduvvat planerim ja sierraloahpe njuolgadusájs.
+Oajvvenjuolgadussan ij la loahpe rievddadusájt dahkat jus da máhtti vahágahttet kultuvrramujttoárvojt ietjastisá ráfájduhtedum huodnahijn.
+Rievddadusá duodden dábálasj hoajdduj gájbbet loabev Sámedikkes.
+Dáj rievddamij milta hæhttu dal dåjmalattjat gatjádit makta máná kultuvralasj ja gielalasj riektá várajda váldeduvvi gå biebbmosijddaj jali mánájsuodjalusásadussaj biejaduvvi.
+Bargge gudi e rievddamijs balá soajtti kvalitehtav buoredit
+Jus barggo- ja álkkáduspolitihkav dåbmaris láhkáj galggá jåhtuj biedjat de dat gájbbet álkkádusetáhtan li buorre ja vuogas ikt-vædtsaga.
+Akta sierra åssudahka gånnå le åvdåsvásstádus dutkamis ja åvddånahttemis.
+Ájnegis oahppen le danen láhkamierredum ájnegis rievtesvuohta sámegiella fága åhpadussaj mánáj-, nuoraj ja joarkkaskåvlån, berustahtek gånnå rijkan årru.
+Empahtalasj ulmusj ij dåssju nagá vuojnnet jus nágin ietjes le håjen jali ávon, valla aj manen dahká nuovti ja návti.
+Energija ja minerála
+Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Tjielgas le huoman dánna lisj juridihkalasj gássjelisvuoda masi ij le nav álkke tjoavddusijt gávnnat.
+Sáme instituhtta le árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt Kultuvrra- ja Girkkodepartementa åvdås 2007 jage, dánnaåvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskaduvvi sámelága giellanjuolgadusájs e dievde lága gájbbádusájt ållåsit.
+Gujddimus sáddiduvvá Kultuvrra- ja girkkodepartemænntaj.
+Jus ássje galggá Sámedikke dievastjåhkanimen giehtadaláduvvat de dát viertti tjadáduvvat nav árrat gå máhttelis.
+Famillja gejt ieddne dåbdåj lij juo læhkám biebbmosijddakursan ja lij juo buorren gávnadum biebbmosijddan.
+Stuoves álggoálmmukåvdåstibme Barentsráden, ja vaj iesjgudik álggoálmmukjuohkusin li stuoves ájrrasa Barents guovlloráden.
+Aktisasj vuojnno jut gájka sihti dåjda iehtjádijda buorev, le buorre álggo.
+Gå galggá åvdåsvásstádusáv formálattjat juogadit de dat mierkki ásadusá hæhttuji buorep ålgodisævtojt oadtjot váj bessi ietjasa kapasitehtav ja máhtudagáv tsieggit dáv åvdåsvásstádusáv váldátjit.
+Dát sihtá javllat duola dagu sij gejna le dát diehto galggi gullut gå luonndoressursaj mærrádusá ja politihkka hábbmiduvvá dajn duobddágijn gånnå álggoálmmuga årru ja ietjasa æládusájt dåjmadi.
+Gájbbádus jus jur duv gåvå båhti fáron kámpánnjaj la dujna le rabás profijlla.
+Ækton jaskugis sáme gielaj boahtteájggáj le aledit gielaj dásev, ja åvddånbuktet gielaj dálásj rievtesvuodajt addnijda ja oajválattjajda duon dán dásen.
+Háldadibme duodastusá dagá le hæjos háldadibme.
+Boahtteájgev goassa sámegiella ja mijá kultuvrra aneduvvá boanndudahkan ja mahttudahkan, ja ij noaden.
+Boahtteájge háldadimmmodælla hæhttu iesjguhtik gielladilijt vuorodit váj máhttá gielav várajda válldet ja åvddånahttet daj dárboj milta ma li iesjguhtik giellaguovlon.
+Boahtteájggefábmodusá baktu máhtá mierredit gåktu duv boahtteájgge galggá.
+Dievalasj semadibme la gássjel åttjudit åvddåla duohtavuohta l sajenis ja duodastuvvam nav guhkás gå máhttelis, ja åvddåla oajválattja ja álmmuk duodaj li buojkkám mij la dáhpáduvvam ja makkir vájkkudimijt åvdep politihkka la maŋep buolvajda buktám.
+Dánna vuojná gájkka juollodum åhtsåmusájt:
+Vattáldahka majt mij vas galggap vaddet mijá maŋep buolvajda.
+Jus barggobirás åbbålatt jat le dakkár gånnå ålov dåhkkit, de dassta badján jasskavuohta, luohtádus ja soapptsom.
+Jus dájna galggap vuorbástuvvat de hæhttup buoragit sáme kulturæládusdåmadiddjij guládallat javllá rádeájras Marianne Balto.
+Vuodoláhkarievddadime tjuovvolibmen hæhttu danen liehket rievddadibme merraluohkkolágan mij tjuottjot jut sámijn guhkesájggásasj adnema diehti li riektá guollitjit.
+Akta sivva dasi gå sámegiella ij vuojga háldadusán aneduvá le jut sámegielak bargge vájlluji sámegiela fáhkaterminologijav ja ælla hárjjánam bargon sámástit.
+Báhttja åvdep beŋkan nievket.
+Ålleslasj vuorodibme sámegielak barggijt åttjudit ja sámegiela åhpadime fálaldahka studentajda ja fáhkaulmutjijda luluj ållu dárbulasj gå galggá sebrudagá boahtte dárbojt gåbttjåt.
+Ålleslasj giellapolitihkka mierkki aj vuogas láhkáj rijkkarájáj rastá barggat.
+Dat mij vuolgadij Áltá-tjátjádagá dulvvadime vuosstálastemijt lej gå vádnunij sámij ednam- ja resurssarievtesvuodaj dåhkkidibme.
+Vuogas organisierim sierravarresvuodadievnastusájs galggá badjásasj dásen nannit vaj gájka sáme oadtju dajt dievnastusájt ma li sijá gájbbádussan, javllá Mikkelsen.
+Diededibme PP-dievnastussaj beras luluj liehket aktisasjbarggo mánájgárde/skåvlå ja æjgádij gaskan.
+Oajvvehásstalussan le sámegiela anov lasedit suorgijn gånnå giella uddni le rasjes dilen, dagu merrasáme, márkkosáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn.
+Álu buorebut mujttá iednegielav gå giela majt la maŋŋela iellemin oahppam.
+Juohkka sámen le riektá adnet ja åhpadusáv oadtjot sámegielan.
+Juohkka sámegielagin galggá riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodan vájku dal gånnå årru.
+Avtamielakvuohta ådå æládussåbadusás duojen jahkáj 2014
+IÅP galggá vuosedit sierraåhpadime ulmijt ja sisanov ja la barggonævvon åhpadiddjijda
+Soajttá la gássjelis bágojt dádjadit ja majt iehtjáda javlli.
+Almma gålo guovtegielak dievnastusfálaldime aktijvuodan hæhttuji vuodon gå birástakmáksemav mierret.
+Guoradallat rievtesvuodajt ma aj sihkarasti sámij aktisasj rievtesvuodajt.
+- Guoradallam midjij buorep vuodov buktá gielladåjmajt iesjgeŋga birrasin jåhtuj biejatjit, ja vaddá gåvåv bargos mij la dagádum ja máhttelis buorre vuogijt gávnná ubbmem-, bihtám- ja gålldåsámegielajt ælládahtátjit.
+Ájnegasj oassálasste gudi formálalattjat li tjanádum åtsådim- ja åhpadusásadusájda
+Ájnegis máná vásádus jur dákkir dáhpádusájs árkkabiejven le ållu vuodulasj.
+Muhtem mærrádusá guosski sierraláhkáj suohkanijda, madin muhtema vas guosski stáhta ja guovlo oajvválattjajda.
+Muhtema li aj virggádam sámegielak barggijt dievnastittjat sáme kundajt.
+Muhteme li oadtjum buhtadusáv avtan ordnigin, valla hilgoduvvam nuppen.
+Muhtem sajijn le skåvllå ájnna sadje gånnå sámegiella aneduvvá.
+Muhtem ælloniehke ælla ásadam dáhperievtesvuodajt ietjasa ådå guovlojda.
+Viesádijt, organisasjåvnåjt, institusjåvnåjt ja fábmudagájt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Gárjjelin máhtti nammadit åhttsev giellaguddnebálkkáj 2018.
+ÁJNEGIS MÆRRÁDUS
+Lihtto gieresvuodas, mij gájkka gierddá.
+• Álkkep telefåvnå, sihke goahtáj ja mobiltelefåvnå.
+Kommisjåvnån la sáhka ådå máhtudagáv ásadit ja máhttogaskostimev mij dahká juhti l máhttelis udnásj sebrudagáv Vuonan dádjadit.
+Dakkir kommisjåvnnå mij luluj ájnnasin ja luluj buorre sajev oadtjot sebrudagán luluj ræjddon liehket miellaguottojt rievddadime.
+Rijddo álgij gå Stuorradigge jagen 1978 mierredij dulvvadit Alta-Guovddageainnu tjátjádagáv ja fábmobuvtadagáv ásadit.
+Båhtusin soajttá ulmutja sáme duogátjin vásedij hieredusájt viehkkeapparáhta aktijvuodan.
+Akta båhtus dássta le Sámedigge viertti gæssádit nammadum ájrrasijt Ællobarggostivras.
+Oanegattjat åvddånbuktem minerállalága guovdásj mærrádusájt minerálaj háldadime ja ávkástallama birra, masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot, åvddånbuktá:
+Guhka váttsos
+Avtaárvvusasj varresvuodadievnastus sámijda man vuodon le sámgiella ja -kultuvrra.
+Avtaárvvusasj sosiáldievnastus sáme almmugij man vuodo le sámegiella ja kultuvrra.
+Muodugasj árvustallama jagen 2012 biedniklåhkojages 2010 vuoset muodugasj vánesvuodajt.
+Iellemvuohke mij le tsåhkåj vuogas, le vuojŋŋamij aj vuogas.
+Sámij riektáj mera resursajda láhkadibme ja dåhkkidibme le læhkám ájnas ássjen Sámediggáj dallutjis gå Sámedigge álgaduváj.
+• Mujttokloahkko máhttá duv viehkedit udnásj dahkamusájt mujttet.
+Tjoavddusin dán bargon la barggosajevuododum mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusá ma duola dagu fálaldahkan Sáme Allaskåvlån sjaddi.
+Nuorttarijkaj ássjediehttejuogos ájrrasij nammaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma stáhtajs ja sámedikkijs vattij jagen 2005 ietjas avtajienalasj oajvvadusáv nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj.
+Na Sáme Allaskåvllå ja Sámedigge?
+Ådå boatsojæládusláhka mierreduváj 2007, maŋŋela dárkkelis åvddåbargos massta ælloniehke aj oassálasstin.
+Ådå sámepolitihkka
+Valla Luokta ij vuojnnu, njárgga duosstu.
+Sámegiela addnij lasedibme gájbbet vejulasjvuodajt sámegielav adnet juohkka sebrudaksuorgen ja aktijvuodan.
+Lasedum máhtudahka sámegiela (n) ja kultuvra (n) (birra) juohkka dásen mánásuodjalusán.
+Báhkogirjje le mierredime ubbmemsáme oahppogirje ja ienep åhpadusmateriála buvtadibmáj, javllá Keskitalo.
+Jus Sámedigge galggá fámov oadtjot sámegiela åvddånime badjel ja dan åvddånahttema åvdås vásstedit de dat gájbbet viehka ållo ienep rudá Sámediggáj.
+Jus li moadda vuoras giellaaddne de dat merkaj sámegiela addne låhko ij lassána.
+ Buorremielakvuohta sámegiela vuoksjuj
+Diedádus mij almoduváj javllamáno 2016 hásstalusáj birra boatsojæládusá iesjstivrrimij vuoset jut nav gåktu dille lij dalloj gå láhka bådij, lij låsså barggo boatsojæládussaj åvdåsvásstádusáv válldet sadjásis åttjudit sisŋeldis njuolgadusájt tjanádum guohtomrievtesvuodajda ja boatsojlåhkuj æládusán bájnnim jergalasj hiebadahttemis ja gilpustallamis.
+Akta reaksjåvnnå soajttá liehket gæssádit ja sæbrástallamav garvvet.
+Sámij ednam- ja resursarievtesvuoda duohta dåhkkiduvvi.
+Almma la láhkadåhkkidum dåhkkidimev sámij ednam- ja resursariektájs histåvrålasj ano ja álmmukriektá vuodon árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin.
+Ællobarggoháldadibme duodastusá dagá
+Moadda álbes ja álkkes viehkkenævojt máhtá oassásin oasstet.
+Ållo boatsojsujttoåtsådiddje li tsuojgodam, aktelasj dåbddomærkka Vuona boatsojæládusháldadimen la mælggadav læhkám vádnu dádjadus sáme doajmmajådedimes ja máhtudakvuodos.
+Edna sáme ællosujtto-åtsådiddje li tsuojgodam, ájnas dåbddomærkka Vuona boatsojæládusá háldadime le vádna dádjadus árvvovuodos, sáme ællosujttovuogij birra ja máhtukvuoda diedojs.
+Udnásj njuolgadusáj rievddam mierkki sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski, ja e ájnegis guovlojda ráddjiduvá.
+Ássje máhttá PP-dievnastussaj guoradallamij ja árvustallamij buvteduvvat jus
+Sáme ja ietjastis ráfájduhtedum huonaj la sáme huonaj vuorrasabbo 100 jages.
+Sáme skihppijsujttáråhpadus ja sáme åhpadiddjeåhpadusá vaddi da guovte nuorttalamos universitiehttaj ájn nannusap guovlolasj ja hiebalgis profijlav, sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen dán kronihkan tjállá.
+Dav ájrasjuogov lip oadtjum moatte árvvalusá ja buorre aktisasjbargo baktu gaskanimme, javlli Finnmárko fylkkasuohkanoajvve Runar Sjåstad, Tråmså fylka rádeájras Line Miriam Sandberg, Nordlánda fylka rádeájras Arve Knutsen ja Sámedikke rádeájras Silje Muotka.
+• Sæŋŋgavákta luluj fámiljaj ja ietjá viehkediddjijda diededit jus le seŋga ålggolin guhkebut gå dábálasj ijájt, duola dagu jus le ravggam.
+Guovdásj dahkamus barggijda le mánájt viehkedit nubbe nubbáj aktidit.
+Dákkir dilijn gånnå æjgáda e sámásta gájbbet giellaåhpadibme sierralágásj dårjav bájkálasj sebrudagán, ja ållu ájnas le jut gávnnuji árená gånnå mánáj giella ja giellaoahppam dårjav oadtju.
+Dákkir rievddam aj udnásj háldadimguovlluj vájkkut.
+Dakkir "slávggámærrádus" ij la bárep árvvon gå ietján lágajn ij nanostuhteduvá riektá sámijda guollitjit.
+Dákkir ieredus ij le dåhkkidahtte.
+Dákkir tjielgadibme mierkki lágajt ja ålgodisævtojt tjadádit ja rievddat.
+Dakkir diedo gájbbedi sáme tjerdalasjvuodav varresvuodaregisstarin registrierit.
+Dákkir máhtov hæhttu buorre karttimij ja analyjsaj baktu åttjudit.
+Dákkir fábmo le ájnas jus galggá sámegiela boahtteájgev sihkarasstet.
+Dakkir æládushiebadibme dahká dav máhttelis juohket vádáv ienep dåjmajda.
+Dakkir dáhpe ienep bargov duodjárijda buktá, ja ij la sáme ájádusvuoge milta.
+Dákkir dille ij le vuogas sámegiela åvddånibmáj, ja luluj vuogas tjielggasap vásstediddje- ja roallajuohkemijn.
+Dákkir dille gájbbet máhtov ja diedojt daj dárboj birra ma li iesjguhtik guovlon.
+Dakkir luohtádus la tjanádum dasi, Sámedigge viertti liehket ja aj vuojneduvvat álmmukválljidum orgádnan mij barggá ålles álmmugij buorren.
+Dákkir guovtejuogedum modælla gájbbet lijggeressursajt ja danen le dárbulasj giellaressurssasuohkana ja ietjá suohkana oadtju rammemávsov sámegielak dievnastusájda stáhtabudsjehta baktu.
+Dakkir åhpadus gånnå låhkke tjuovvu bielleájggeåhpadusáv madi mánájgárden barggi.
+Sån guhti le empáhtalasj nahka ieridit ietjasa ja iehtjádij ájádusáj ja dåbdoj gaskan.
+• Guhti juhká álkkebut tsábmadaláduvvá jali iesj tsábbmá.
+Giellagievrra ij la sån guhti hæhttu miejnnit giella le álkke ávkkit.
+Nannusap sámegiela tjalmostibme almulasj sajijn máhttá lasedit berustimev ja dárbov gielav ruopptot válldet, jali gielav dievnnut ja åvddånahttet.
+Ståvllå ja skuovvadiddje guhka nadájn le vuogas boadálvisán adnet.
+Stuorra oasse dajs gielajs gejn ij la stáhtta hárddo duogen, li ienebut jali binnebut ájteduvvam giela.
+Stuorra oasse sijájs ajtu sihtá sijá máná galggi bessat sámegielav oahppat.
+• Stuorra, jårbbå kloahkko manna le tálla ma li álkke låhkåt.
+Stuorra hásstalus dán guovlon le gå almulasj háldadusán vádnun sáme giela ja kultuvra máhtudahka ja jut li moadda iesjguhtik ásadusá gejn li dahkamuhá dán gáktuj.
+Stuorra hásstalus dán suorgen le aj jut vájllu máhtudahka oarjjelsáme giela ja kultuvra birra almulasj háldadusán.
+Jådediddje mánájgárde ållessjattugijt ja mánájt jådet.
+Nannit Sámedikke oassálasstemav arktalasj aktisasjbargguj.
+Álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt nannit.
+Varres iellemvuohke soajttá ådå symptåvmåjt hieredit ja iellemav buoredit.
+Systemahtalasj máhtudaknannim ja dutkam dájda gielajda máhttá liehket ájnas vuodon vijdábuj bargguj nannitjit ja åvddånahtátjit oarjjel ja julevsámegielajt.
+Juogu l iehpevissesvuohta tsiekkadusá álldarij hárráj ja le gus åvddåla vaj maŋŋela ráfájduhttemrájá 1917 tsieggidum, jali jus sihtap åttjudit duodastusáv álldaris njálmálasj diedoj hárráj.
+Juogu dal máhtudakguovdátjin duodjáj iehperubbmelasj kulturárbben, jali máhtudakguovdátjin hábmedibmáj, buvta- ja márnánasstemåvddånahttemij.
+Ållessjattuk guhti le sajenis duodas válldá dav majt mánná sisi buktá, dajna máná siegen joarkká ja vijmak hásstal mánáv vaj vil ienep buktá ja vejulasjvuoda lassáni.
+Sæmmilágásj registrerim duola dagu galles sámásti dievnastusfáladiddje ásadusájn ja makta sámegiella ássjegiehtadallamin aneduvvá luluj aj vuogas.
+Dievnastus mij rádijt vaddá skåvlåjda, suohkanijda ja fylkkasuohkanijda gåktu hiebadit mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda gejn li sierralágásj dárbo.
+Goalmát sládja le filosofalasj ságastallama.
+Ælla agev måttij bágoj duogen aktisasjvuodav dåbddåt.
+Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet nannusap rahtjamusájt julev- ja oarjjelsáme gáktuj, nav vaj dá aj máhtti liehket viesso giela boahtteájgen.
+Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj ájnegis sábme iesj gæhttjal nannit ja åvddånahttet ietjas sámegiela máhtudagáv, adnet gielav ienemus dilijn, ja nav guhkás gå máhttelis doalvvot gielav nuppe buolvvaj.
+Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj vaj suohkana ja bájkálasj sebrudagá suodjalij ja åvddånbukti sáme gielajt ietjasa suorgen, nav vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat mánájgárdijn, vuodoskåvlåjn ja joarkkaskåvlåjn, ja vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat æjdádijda ja ietjá ållessjattugijda.
+• Jus dujna le jasskavuohtaalármma nanna de sjaddá álkkep viehkev åttjudit.
+Dat lij sierra lágásj histåvrålasj dahpadus, mij dálla vájkkut værálda iemeálmmuga oassálassti avta buohta stáhtaj dán jage konferánssaj iemeálmmugij rievtesvuodaj birra AN:a oajvvetjåhkanime ásadime baktu.
+Avtan válggabijran li moadda suohkana.
+Vájku ettjin riektávuodo dålkkuma gáktuj guorrasa, de biele vuorodin tjoavddusijt maj birra guorrasin.
+Fágaj oahppoplánaj bagádusá e galga liehket dakkára ma gåbttji ålles plánav, ienni vaddet buojkulvisájt gåktu åhpadus máhttá plániduvvat ja tjadáduvvat ja gåktu oahppe máhtti árvustaláduvvat duon dán dásen.
+- Dættodit gasskavuodav ekolåvgålasj, rudálasj ja kultuvralasj guoddelisvuodav luluj ållu ietjá tjalmostahttemav buktet dakkir ájnas politihkalasj dokumentan, ja luluj bisodit boatsojæládusáv álggoálmmukæládussan, låhpat Mariann Wollmann Magga, guhti dættot man buorre le gå Vuona Boatsojsámij Rijkalihtto ja Sámedigge aktan departementajn galggi guoddelisvuoda ulmijt lagábut gehtjadit.
+Fylkkamánne oahttsev nammat.
+Ájnas oasse duodenn sáme terminologija åvddånahttemis le almulasj dokumentaj jårggålibme sámegiellaj.
+Ájnas ækton jus sámegiella galggá bisoduvvat ja vijddábut åvddånahteduvvat le jut gávnnuji giellaárená gånnå giela ajtu aneduvvi.
+Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda
+Ållessjattuk máhttá nágin gallegasj mánáj siegen ståhka goahtet muhtem tjiegan gånnå ij le nav juhtsa.
+Ållessjattuk máhttá mánnáj diededit majt dákkár dahko mierkki iehtjádijda ja mánnáj iesj.
+Ållessjattuk galggá máná guládallamsignálajt vuojnnet, dajt dålkkut ja mánájn guládallat suv premissaj milta.
+E-poasstaadressa li giele@samediggi.no ja giella@samediggi.no.
+ le suohkana/fylkkasuohkana ássjediehtte mij guosská árvustallat riektájt ma li åhpadimlágan mierredum.
+Le gus ulmme fállat sámegiellaåhpadusáv Hábmerav miehtáj?
+Le gus fállo gájkka mierijn?
+Le gus gielladádjadusá vádnunibme mij le stuorámus hásstalus, jali li gus ietjá sivá ma oahppamav hieredi?
+Jus galggá ájnegis mánájt namájn nammadit, de hæhttu æjgádijs loabev gatjádit.
+Le gus vájbbam tjáledahttet almulasj sjiemájt, dievddet dajt giedajn, poasstamerkajt ja konvoluhtajt oasstet ja påsta baktu rádjat?
+ åvdet sierrapedagogalasj fáhkasuorgijt gullo, vuojnno, giella/sáhkadallam, vuojŋŋamskihpudagá, oahppogássjelisvuoda majn li moadda sivá ja bieljedimtjalmedibme
+www.diggi.no le næhttasadje nuorra ulmutjijda gudi sihti ienebuv oahppat Sámedikke ja sámepolitihka birra. Vuostatjin galggá jåksåt nuorajt jienastimálldarin, ja iehtjádijt gejn le dárbbo vuodo diedojs politihkalasj vuogádusá birra.
+Le gus sáme varresvuodaguovdásj vásstádussan daj hásstalusájda?
+• åtsådallat divna oadtju hásstalusájt ja sæmmi máhttelisvuodajt oassálasstemij
+• vaj åtsådalli stuorrudagájt birrusijn ja daj buohtastahttemav
+- Åtsådallama vuosedi, låvdagoahte luluj máhttet guovtegærddáj ájgev danna liehket ja liehket guovtegærddáj stuorak.
+Åtsådallama dás pilotprosjevtas máhtti aneduvvat åvddånahtátjit resurssaskåvlåjt oarjjel- ja nuorttasámeguovlon aj.
+Åtsådallama gæhttjalimprosjevtas sjaddi ájnnasa mij guosská gåsi biejaduvvá ja aj ressursaj hárráj.
+Dáj vásádusáj baktu soajttá mánná ietjas ståhkammáhtudagáv nanni.
+Luodjomláhkáj åtsådallama vuosedi dat ij la agev sæmmi láhkáj midjij sámijda.
+Åtsådallama le vuojn nav vaj gássjelis suohkanijda dievddet njuolgadusáj mærrádusájt, danen gå le ulmutjijs vánesvuohta gudi tjálalasj ja njálmálasj sámegielav máhtti virgijda suohkanijn.
+Vásádusáj baktu árvvedip sámegiela nubbengiela åhpadime baktu ij aktak guovtegielagin sjatta.
+Ajtu vájku dá njuolgadusá li sajenis vásedi ájnegis ulmutja njuolgadusá e tjuovoduvá.
+Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti.
+Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti.
+Åtsådallama nuorttasáme guovlos vuosedi avijsajn le stuorra árvvon giellaåhpadusán.
+Ergoterapeuta jali demenskoordináhtur jali sijddaskihppijsujttár suohkanin dán birra diehtá.
+• Ergoterapeuta máhttá viehkedit prográmmerit stuorra ja álges fjernkontrållav duv dárboj milta.
+Le gus dat báhttja vuorastuvvam?
+Ij la gus dat nuoges?
+- Tjielggidus åvdet oajvvadusá duoddetjállagav ANa álggoálmmuktjielggadusssaj ulmijn nannit tjadádimev álggoálmmugij riektájs iesjmierredibmáj ja riektá ednamij ja luohkkojda;
+Tjielggidus åvdet tiemájt dagu álggoálmmugij riektájt iesjmirredimriektáj hárráj;
+Ásadit buorre vidjurijt máhtudagáv juogadittjat ja gaskostittjat, ma álggoálmmugijt vieledi.
+Ådå mánájgárddefálaldagájt ásadibme
+Ásadit sáme giellaguovdátjav Aarborten - oarjjelsáme
+Dåjmalasj ja ulmmelasj aktisasjbarggo regionála ja bájkálasj oajválattjaj nannitjit ja åvddånahtátjit sáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav.
+ Dåjmalasj oahttse- ja gujttimorgádna sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj
+Ålolágásj kultuvrraiellem nanni sáme aktavuodav ja ietjas ruohtsajt, ja la viehkken viesso bájkálasj sebrudahkaj gånnå ulmutja sihti årrot.
+Akta vejulasjvuohta le ráddiduskvartálav tsieggit dagu lij åvddål snjilltjamáno 22. Biejve.
+Ietjá buojkulvis le máná javlli muhttijn ij le hávsske jali tjabu balláji gå bælkkudalli.
+Nubbe oajvvadus la, nannit vaj gájkka oahppe sámegielåhpadusáv vuodoskåvlå rájes gitta joarkkaskåvllåj oadtju.
+Nubbe dåbddomærkka stáhta boatsojæládusá politihkan vuojnnet le regulerim- ja dárkestimdárbbo, gånnå politihkkára mælggat ájgev sierraláhkáj li berustam ællosujtárij boatsojlågojs.
+Ietjá ájnas gávnadus le åtsådallama gå álu hæhttu bælostit sáme berustimijt ålles sáme sebrudagá åvdås juohkka aktijvuodan.
+Rabás demokratija.
+Etáhtta galggá vijdábuj tjadádit bájkálasj addnijguoradallamijt sáme háldadusguovlojn.
+Etáhtta ájggu aj ásadit rutijnajt jårggålittjat ja ådåsmahtátjit dokumentajt sámegiellaj
+Akta dajs dábálamos gássjelisvuodajs le gå sjaddá gássjel bágojt gávnnat, muhttijn aj dádjadit majt iehtjáda javlli.
+Sáme li ájgij tjadá rijkkarájáj rastá aktan barggam. Akta ulmijs la sámegiela e galgga ærránit lándas lánndaj.
+Nubbe oajvvadus tjielggidusán la dat, juohkka ájnna suohkan rijkan galggá lága baktu liehket vælggogisvuohta sámegielak mánájgárddefálaldagáv fállat gájkka sáme mánájda jus æjgáda dav sihti.
+Akta prosjækta mij la dårjav dán jage oadtjum, la registrierima Návetvuomen ja Návuodnabadán.
+Akta dajs ájnnasamos ræjdojs duojev åvddånahtátjit la Æládussjiehtadus duodjeæládussaj mij sjiehtadaláduvvá duodjeorganisasjåvnåj ja Sámedikke gaskan.
+Akta dåjmajs le doajmmaruhtadårjav lasedit ja giellakursajda stuoves ruhtadimev gávnnat.
+Akta mijá dåjmalamos barggonævojs majna sámegielav åvdet li giellaguovdátja.
+Mánná soajttá duola dagu ståhkusis gáhtot gå ij dádjada guládallamav mij le dán ståhkusin.
+Mánná guhti buoragit dåj iehtjádij siegen bierggi, máhttá sihke aktisasjvuohtaj hiebadit ja vuojnnusin liehket sajenis.
+Mánná guhti åvdd åla le buoragit ietjá mánáj aktijdam, soajttá juolodis sjaddá, birra viehkal, sjuddi, iehtjádij ståhkusijt biejsstet ja gierddamahtesvuodav vuosedit ja suhttat.
+Muhtem suohkana dán guovlluj gulluji, ja dáj suohkanij duogen le ietjasa álmmugav sámegiellaj dievnnot.
+• Bievdde ståvlå guoran le vuogas.
+Girjje skåvlås mij subtsas jus duv mánán la riektá sierraåhpadibmáj jali ij, ja gåktu viehkke galggá liehket.
+Budsjæhtta boahtte ájggáj
+Budsjæhtta boahtte ájggáj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Dokumænnta PP-dievnastusás mij vuoset jus mánná sierraåhpadimev dárbaj, ja mij oajvvat makkir fálaldagá mánná, æjgáda jali mánájgárdde bierriji oadtjot.
+Buojkulvissan dakkir doajmmaj la stuoves tjállemvuohkemierrediddje orgánav ásadit.
+Ájn buorep aktisasjbarggo ja buorep fágalasj åvdåsvásstádusjuohkem institusjåvnåj gaskan
+Avtagærddásasj æládusiellem máhttá årrot rassje bájkálasj sebrudagájda jus sjaddi hæhkka rievddadusá æládusiellemin.
+Etihkalasj perspektijvva galggá liehket vuodon dokumentasjåvnån mánájjuohkusa ja ájnegismáná hárráj.
+Fámilljarádádallam la tjåhkanibme gånnå famillja tjåhkan berrahij ja iehtjádij gudi li ájnnasa mánnáj.
+Álmmuk aktiduvvá - sáme rádjágádodibme
+Álmmuk mij nagáj duosstot bahávuodav buorrevuodajn gå giesen ládadalájma.
+Máhtti fállat sámegiela ja kultuvra kursajt ietjá ulmmejuohkusijda guovlonisá.
+Oajvvadus njuolgadustjállaga rievddamij sáddiduvvá guláskuddamij guláskuddamásadusájda (guláskuddamájgge le dábálattjat 3 máno)
+Friddja álmmuk.
+Buorre aktsasjbarggo le aj ásadum ráddidusáj ja sámedikkij gaskan Vuonan, Svierigin ja Suoman.
+Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá
+Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Ajtu ij le alla addnelåhko ietjastis makkirak sihkarvuohta jut giella galggá åvddånahttet ja vijddábut iellet, valla giellaaddnij álldarjuohkem le ájnas.
+Juohkka ájnna álmmuk hálijt dåhkkiduvvat ja vieleduvvat buoremusás, gærrásabmusis ja tjáppemusás mijá kultuvran.
+Etihkka, åssko ja filosofijja le siegen hábbmimin gåktu ulmusj dádjat væráldav ja almatjijt ja bájnná árvojt, dábijt ja guottojt.
+Etihkka, åssko ja filosofijja
+Dálkádakrievddam vahágahttá ålov.
+Bargge máhtudagájn le gájbbádussan vaj mánájgárddefálaldahka sjaddá buorren, dan diehti le vuordedahtte vaj mánájgárddeæjgát dættot barggij fágalasj ja pedagogihkalasj árvustallamav jådedijn.
+Kulturbirrusin aj máhttá liehket bájkke gåsi histåvrålasj dáhpádus, åssko jali dáhpe gullu, ja danen ij le agev duobddák mij le ulmutjis fysihkalattjat vájkkuduvvam.
+Rijkka njunnjutjij gudi li luottajt histåvrråj dahkam
+Mánná guhti ståhká mánná ieridit ståhkamav ietjá dåjmajs ja ståhkamignálajt dålkkut.
+Æládusiellem mij tsieggi ja válddá berustibmáj sáme kultuvrav, luondov ja birrusav
+Æládusiellem mij dahká vuodov viessonanos bájkálasj sebrudahkaj gånnå almatja sihti årrot
+Tjerdalasjvuohta dåssju guoradallamprosjevtajn
+Gájkbadjásasj vieledus sáme girkkoiellemav bisodit Vuona girkkon le jut hæhttu åvddånahteduvvat sáme iesjdádjadusá ja árbbedábij gáktuj.
+Bajep ulmme le sáme nuoraj identitehtta, giella ja risstalasj gávnadibme nanniduvvá, nuoraj oassálasstem ja guojmmeåvdåsvásstádus sáme girkkoiellema åvdås vijdábut åvddånahteduvvá, ja jut ienebuv gå åvddåla sajev vaddá nuoraj kultuvrraåvddånbuktemijda sáme girkkoiellemin.
+- prográmma sunji guhti sihtá nuorttasámegielav hárjjidallat
+Dakkár riektágåvvå, mij le avtaárvvusasj miehtáj árbbedábálasj sáme guovlo ja mij sihkarastá duohta avtalágásjvuodav majoritehta ja minoritehta gaskan, ja iesjgudik sámi guovloj gaskan.
+- Aktisasjbarggo sáme mannoæládusoasseválldij gaskan la muv mielas mierredime jus sáme mannoæládusáj galggá vuorbástuvvat.
+Gå aktan gehtjat ja ájádallá de ihkap ienep ålleslasj vásádus mánás sjaddá vuodon buorre aktijvuohtaj sujna.
+Árvvalusá guovdásj oajvvadus lij sierra sáme guovlov nannit, gånnå degu sierra njuolgadusá galggin liehket fámon sámegiela stáhtusa gáktuj, skåvlån ja aj almulasj háldadusán.
+Guovdásj premissan prosjevtan li sáme varresvuodabarggij vádne.
+Dakkir láhkatjoahkke ij la ájn miján.
+Nanos ja ålolágásj æládusiellem
+- Stuorra låpptim sáme sebrudahkaj
+Stuorra gássjelisvuohta sáme suohkanij sjatto gáktuj le årrombivnos.
+Giella mij vuojnnu le vuodulasj viehkkenævvo sæmmi båttå gå aj giellaj ienep stáhtusav vaddá.
+Dan åvdås dijáv uddni gijttep.
+Akta dajs dåbmaramos dåjmajs bisodittjat sáme gielav ja kultuvrav boahtteájggáj la tjårggit vaj sáme máná bessi sáme mánájgárddesajijda.
+Akta vuohke la bisodit boatsojæládusstivrav gåktu la dálla.
+- Akta dajs alvaduhtte gávnnamijs le værrodimsadje stuorra, sárak gállo guoran, gånnå skuvrre biernas le sárgodum rájggáj gállon.
+Akta ássje le lasedum máhttelisvuoda iesj gahtsot nåv gåhtjos jårbbåguolijt gåjkåtjit.
+Akta Sámegielaj doajmmaplána dåjmajs le nuortta- oarjjel- ja julevsámegiela báhkogirjev åvddånahttet mij galggá almulasj háldadussaj ávkken gå sámegielajda jårggål.
+Akta Nordlánda fylkkamánne dåjmajs le márkásáme giellabiesij åvddånibme aktan Jukkasjávre-guovlojn Svieriga bielen.
+Jage 1888 maŋŋela oadtjun dåssju ulmutja Vuonas ja Svierigis ednamav åmastit Vuonan, ja Vuona viesádimvuodav oadtjun dåssju sij gudi dárogielav buktin.
+Gå dán vahko la juollodam rudájt Mihásvuodakonsærttaj Divtasvuonan, manná Sámedikkeráde sebrulasj Divtasvuodnaj åttjudittjat árvvalusájt Sámedikke gåtsedibmáj Divtasvuona-ássjen.
+Gå la ålggobieles tsiekkadusáv guoradallam, válldá boarrimgæhttjalimijt man vuodon máhttá tsiekkadusá álldarav merustallat, valla aj ábnnasij ja daj kvalitiehta birra.
+Gå Finnmárkokommisjåvnnå la gárvvásit guovlov tjielgadam de bukti rapportav gånnå galggi diedo:
+Maŋŋela gå sámegielalága háldadusguovllo le vijdeduvvam aj suohkanijda oarjjel- ja julevsáme guovlon, de moallánahka "samegiella" dádjaduvvá dagu nuortta-, oarjjel-, ja julevsámegiella.
+Gå såj libá oadtjum ienep diedojt måråjdiedádusás, de sáhkadi mánnásuodjalusá bargge ja famillja dassta mij la tjáledum.
+Gå ållestjåhkanimjådediddje li válljidum, de sij Sámedikke ållestjåhkanimev jådedahttjáji.
+Dan maŋŋela la Sámedigge giellastivrra ja Sámediggeráde bálkáv vaddám.
+Dan maŋŋela la máhttelis gulldalit ja jienastit nehtan dav masi buoremusát lijkku.
+Dan tjåhkanime maŋŋela Sámedigge girjev fylkasuohkanijda sáme guovlon sáddij gånnå bivddij sijáv kommisjåvnå ásadimev doarjjot, ja nav li aj maŋŋela dahkam.
+Kursa maŋŋela bessi studenta eksámav válldet Sáme allaskåvlån.
+Gå ájgge unnin duobbánij de hiejttiv bårråmis.
+Gålmåjahkásasj masterprográmma maŋŋela jådedimen tjadádij sån jagen 1999 Master of Management Handelshøyskolen BIan.
+Guoradallama maŋŋela biejaj Sámedigge jåhtuj juollodimævtoj rievddamav ja guovtegielakdårja mierredimev, ja guovtegielakvuodadårja ådå njuolgadusá mierreduvvin 2011:n.
+Finnmárkolága milta le kommisjåvnnå ásaduvvam, nav gåhtjodum Finnmárkokommisjåvnnå, mij galggá åmastim- ja adnemriektájt dajda ednamijda majt Finnmárkoåbmudahka háldat.
+- Moatte jage oajbbomis oadtjop vijmak sáme máhtudakguovdátjav daj sæmmi rámmaævtoj milta gå ietjá lågev nasjåvnålasj máhtudakguovdátja, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen.
+Åhpaduslága § 7-1 láhkatjállusa milta le oahppijn rievtesvuohta sierra åhpadimvuogijda nav guhkás jus skåvlå ietjas åhpadiddje e máhte dáv vaddet.
+Gå rájá sátsaduvvin 1751, de sáme sjaddin álmmugin årromguovlojn nieljen rijkan: Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
+Maŋenagi bukti máná ienebut subtsastit gåktu sijá dåbdo, dárbo ja ájádusá li.
+Maŋenagi gå dárbo li rievddam la ållo dajs labudimijs målssum vuogijt ja sisanov, ja årru degu dálla vuodon valástallamij ja labudibmáj juogu dal alla valástallam dásen jali másjkudallam dásen.
+Maŋenagi iehtjáda hæhttuji duv viehkedit ja doarjjot váj ájn máhtá árkkabiejven doajmmat.
+Fylkadikkij álgadimij maŋŋela li boahtám guovtegielak namá (dáro ja sáme) Tråmsån ja Finnmárkon.
+Sámedikke ájalvisá milta oajvvadij Vuodna Álggoálmmuktjielggidusáv fáron válldet nissunkommisjåvnå loahppadokumenntaj.
+Maŋŋela gå snåsa suohkan (snåasen tjïelte) ja Divtasvuona suohkan sjaddin oassen sámelága giellanjuolgadusáj háldadusguovlos sihtá Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta árvustallat jus oarjjelsáme- ja julevsámegiela aj galggi gullut goalmát oassáj lihton.
+Oajvvadusá milta Sáme girkkorádes, gåhtjoj Girkkotjåhkanibme jagen 2008 vuododit barggojuohkusav mij buktá oajvvadusáv ådå årdnigijda gåktu válljit ájrrasijt sáme girkkoiellemis bisspaviellderádáj ja Girkkotjåhkanmibmáj åvddål válga 2011 (KM 11/08).
+Nammadusá mielas Vuolab sierraláhkáj ánssit bálkáv danen gå le valjes báhkoboanndudagáv bisodam ja åvddånahttám nuorttasámegielan.
+Sámedikke rádádallamij maŋŋela nammadij Guolástus- ja merragáddedepartemennta ássjedåbddenammadusáv - Merragáddenammadus - mij prinsihpalasj vuodo milta galggá tjielgadit sámij ja iehtjádij guollimriektájt Finnmárko ålggolin.
+Kránssabiedjama maŋŋela oassálasstin Majestehta Gånågis, stáhtaminisstar ja gåhtjodum guosse INTOPS-vuosádusá rahpamij Suodjalusdávvervuorkán.
+Doaro maŋŋela miella såbadibmáj mij vájmojt lieggij.
+Åhtsåli politijajt gudi sámegielav ja kultuvrav dåbddi
+Nágin vahko maŋŋela gåhtjoduvviv sijddaj náginij lusi gej lunna ihkap máhttiv årrot.
+Ådå dutkam vuoset sáme giellajuogos le gåjt dal sæmmi boares dagu germána giellajuogos ja gåjt dal guovte gierde boarrásabbo gå romána giellajuogos.
+Sámedikke åvdås le Norut Áltá 2012:n evaluerim sáme giellaguovdátjijt ma vuododoarjjagav Sámedikkes oadtju.
+Åhpaduslága § 6-2 milta le oahppijn vuodoskåvlå álldarin gudi årru sáme guovlojn rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj.
+Maŋŋela sámedikkij ásaduvvamij Vuonan ja Svierigin, sjattaj nammadus Sámediggen rievddadum jagen 1996.
+Plánaj milta galga diedádus biejaduvvat åvddån Sámedikke giehtadallamij jagen 2016.
+Pládna- ja tsiekkaduslága milta li aj suohkana vælggogisá sihkarasstet dåjmajt nannitjit almma oassálasstemav gånnå ulmmen la oadtjot diedulasj guorrasimev njuolgga vájkkuduvvam sáme berustimij ja bájkálasj sebrudagáj.
+Gå ådå ráddidus gålgådismánon válljiduváj de jådeduváj sámepolitihka åvdåsvásstádus Barggo- ja sebradahttemdepartementas Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemenntaj, Rigmor Aasrud vásstediddje stáhttaráden.
+Gå nágin demænssadiagnosav oadtju ja danen suohkanis dievnastusájt dárbaj, de li moadda riektá maj birra la ájnas diehtet sihke ájnegissaj ja lagámusájda. Maŋenagi gå skihpudahka njåmmu de dárbahi sij gænna l demænssa ienep ja ienep viehkev ietjasa dárbojda, degu ruhtadilev dåmadit ja/jali ájnas persåvnålasj ássjijn mierredit.
+Guokta familljarádij maŋŋela dáhpáduváj juoga mij lij ihkeva buorre.
+Maŋŋel gå li árvustallam dajt oajvvadusájt ma dálátjij li boahtám le Merrajåhtulakdirektoráhtta oajvvadam 19:es galggi libjjájn guddneduvvat.
+Álmmuk mij juogasj gielav, histåvråv, kultuvrav ja mijá aktisasj boahtteájge niegojt.
+Åvdep mannoæládusprosjækta vuosedij jut æjvvalimsaje sáme æládussaj li ájnnasa.
+Dåbdos ja árra buojkulvissan giellaællánahttemij alle-Eurohpán le val dallusj hæjos stáhtas.
+Hiebaduvvam birás, lásjmudallam ja ietjá mávsulasj dåjma li ájnnasa váj máhttá buoremus láhkáj árggabiejven doajmmat.
+Akta oajvvadus la iesj åvddån buktet oahpes dáhpádusájt, ságastit lahka fuolkij ja ietjá ájnas ulmutjij birra.
+Ådå doajmmabiedjam 2017 ja 2018 gáktuj la Dáhttu 2.0, prográmma mij la dagádum sáme kultuvralasj ja sjuggelis æládusvidnudagáj gáktuj majn la åvddånimájggomus.
+Ájtedum giella le giella man låhko mánájs gudi gielav bukti binnu, duodaj ájtedum giella le giella mav vargga dåssju ållessjattuga bukti, ja vargga gáhtum giella le giella mav dåssju muhtem gallegasj vuorrasappo hålli.
+Akta vuosstálasstimij båhtusijs lej gå ráddidus jagen 1980. nammadij sámij rievtesvuodanammadusáv mij galgaj tjielgadit "...
+Tjielgas mærkkan giela ájnas mierkkidussaj le jut sámegiela tjanástahka le mierrediddje jus bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj tjáledit.
+Vijdes aktisasjbarggo sámij gaskan rijkkarájáj rastá
+Moallánahkan mijá buoremus ja ájnnasamos ideálajda.
+Dábálasj mærkka mánán ij le buorre dille, le gå mánájgárddáj e sidá.
+Navti la sáme mánájgárdde- ja skåvllåfálaldahka mij buoragit doajmmá ållu guovdátjin gå galggá sámegielajt bisodit ja ælládahttet.
+Stivraj ja bájkálasj suodjalimguovloj háldadiddjij ájnas barggon le (jali ådåstuhttet) suodjalimguovloj háldadimplánajt.
+Ájnas aspækta dát konferánsas la sávadus viehkedit ariednáj gånnå mánáj ja nuoraj identitiehtta nanostuhteduvvi, tjadádime dåjmajt gånnå sáme giella ja kultuvrra l vuodon, ja viehkedit oaggásvuohtaj ja mihástallamij ietjasa sáme identitiehta hárráj.
+Ájnas ulmmen le aj oadtjot ienep sámegielak addnijt.
+Ájnas oasse dåhkkidimes le dájddafága li skåvlå ålles oahppofálaldahka.
+- Ájnas lávkke åvddålijguovlluj avtastallamådåstussaj - regjeringen.no
+Ájnas gatjálvis midjij la gåktu mij sáme sebrudahkan máhttep rabásvuodav ja luohtádusáv dahkat, javllá Mikkelsen.
+- Dát la ájnas lávkke sáme pasientajda ja addnijda, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Ájnas gåvåstahka guovvamáno 6. b. ávvudallamis la slávggá.
+Vihtan la birrusij vahkko dáhpádusá åvddåla vuojnnám ulmutjav metalldetektåvråjn Kalleholmenin råggåmin, valla dalloj ittjij dádjada majt vuojnij.
+Euroguovlon le dálla gudát jahkeneljadis gånnå BNP binnu.
+Europaráde manná aj unneplågogielaj organisasjåvnåj ja siebrij lunna.
+Eurohpáráde ij la moarmesmánon 2009 gárvvánam dájna.
+Eurohpáráde ekspertkomitea dåttot julevsáme giella ájn le ájtos dilen.
+Eurohpáráderesolusjåvnnå Vuona Unneplåhkogiellalihto tjuovvolime birra 2007; as vaddá konkrehta ávttjimusájt mij guosská dájda,
+Árvustallam Duodjeinstituhtas vuoset jut instituhtta merkaj ednagav kulturguodden ja háldadiddjen iehperubbmelasj (vuojŋŋalasj) kulturárbes.
+Giellaguovdátjij guoradallam mav Norut Áltá 2012 gidá dagáj duodas dárbbo le ulmutjijs ja rudájs.
+Árvustallam dagáduváj sáme instituhtas Kultuvrra- ja girkkodepartementa gåhtjodusás.
+Evaluerim aj oajvvadij ásadit "ælláskahttemnammadusáv" sámegielajda, danen gå láhka aktu ij nagá sámegielav ælláskahttet daj guovlojn gånnå uddni le ájtedum.
+Árvustallam la gehtjadam man mudduj Duodjeinstituhtta la viehkken Sámediggáj ulmijda jåvsådittjat duodjesuorgen, man mudduj bagádalleårnik Duodjeinstituhta baktu la viehkken Sámediggáj ulmijda jåvsådittjat duodjesuorgen ja oajvvadit dåjmajt vijddásap ulmmejåvsådibmáj.
+Norut Alta - Áltá ja Nordlandsforskning/Nordlánda dutkam li aktan dáv guoradallam.
+Guoradallam ævtodij gåktu máhttá guovtegielakdårjav mierredit, valla sæmmi båttå dættodij Sámedigge hæhttu lagábut suohkanij siegen barggat.
+Evaluerim sisadná 10 giellaguovdátja ma li Sámedikkes dårjav oadtjum.
+Evaluerim galggá sisadnet Sámedikke juollodimijt giellaprosjevtajda ájggudagán 2007 - 2011, ja dat galggá gárves 2013 álgon.
+Árvustallam galggá vuodon gå mierret duola dagu dårja mierredimnjuolgadusájt ja rapporterimgájbbádusájt.
+Guoradallamijn mielan galgajma aj guovtegielakvuodadoarjjagav rievddadit.
+Evaluerimav lij Kultuvrra- ja girkkodepartemennta diŋŋgum.
+Guoradallam vuoset doarjjavuosstájvállde li viehka dudálattja årnigijn.
+Árvustallamis åvddånboahtá vijdábut máhttá gatjálvisáv buktet jus sámelága njuolgadusá ållåsit dievddi gájbbádusájt eurohpá guovllo- ja unneplågogielaj lihton.
+Guoradallam vuosedij moadda suohkana rudájt adnin giellaåvddånibmáj, vájku guovtegielakvuodadoarjja galggá sámelága giellanjuolgadusáj ållidibmáj.
+Guoradallam vuosedij aj suohkana sihtin lagábut barggat Sámedikke siegen rudáj ano vuoksjuj.
+Árvustallamis åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde.
+Gallegattjajn mánájs le sámegiella sijddagiellan.
+Gallegasj girjjeoassása sámegielak girjijt vuobddi, ja gallegasj bibliotehka sáme girjijt luojkki.
+Binná addne ja stuorra vijddudagá dahká gássjelin oarjjelsámegielajn barggat.
+Facebook.com/wcip2014 Álggoálmmugij bielle Facebookan åvddål AN:a 2014 álggoálmmugij væráltkonferánssa.
+Facebookan li tjielgas njuolgadusá gånnå rasistalasj sisadno ij dåhkkiduvá, ja máhtá diededit juohkusijt jali ietjá sisanov mij duv mielas le rasistalasj.
+FAD vásstet plána koordinerima åvdås.
+Binnep barggosaje
+Binnebu doarojn jábmi.
+Tsiekkadussuodjalusá fáhkavásstediddje:
+Fáhkaulmutja ja bulkke li oassálasstám ájnas jienaj diedádusán.
+Sámedikken li tjuovvovasj fáhkajuohkusa:
+Fáhkaåhpadiddjeåhpadus praktihkalasj ja estehtalasj fágajn
+Fágalasj ságastallama, ussjolmisájt ja ájálvisájt lånudallat, ja árvvalusájt ietjas buktagij oadjot, lidjin ájnas biele.
+Fágalasj ja etihkalasj tjuolma galggi liehket oassen árvustallambargos.
+Fáhkagirjálasjvuohtaj álggogiehtatjállagijn sábmáj
+Fága - ja økonomalasj juogos
+Fáhkasuorge li ienemusát sæmmi gå majt máná maŋŋela oadtju fáhkan skåvlån.
+Fáhkasuorge gåvviji suorgijt majt máná berusti ja mij le iesjárvvon sidjij mánájgárddeálldarin, ja mij galggá åvdedit soapptsomav, gájkbelak åvddånimev ja varresvuodav.
+Fáhkasuorgen le stågadahtte ja guoradalle barggo buohtastahttemij, tjuolldemij, biedjamij, orienterimij, visualiserimij, hámijda, minsstarijda, lågojda, låhkåmij ja mihttimij.
+Fáhkaguovllo sisadná moalgedimvuogijt degu gåvvådájdda, dájddaduodje, musihkka, dánssa, drámá, giella, girjálasjvuohta, filmma, arkitektuvrra ja hábbmim.
+Fáhkasuorgen le sierra berustibme mánájgárde sebrudakmandáhtas ja árvvovuodos sebrudagán mij le bájnnum iellemvuojnoj moattevuodas.
+Fáhkasuorgen galggi diedo sáme giela hárráj, kultuvra ja dábij, ja nasjonála binneplågoj hárráj.
+Mánnásuodjalusá fáhkaulmutja máhtti dunji vaddet moadda buorre ráde ja oajvvadusá gåktu galga dåmadit ja gåktu sij máhtti viehkedit jali sijáv gejs mårråha.
+Fáhkastáhtaráde oassálassti dájda tjåhkanimijda jus le dárbbo.
+Fáktá-árkka
+Diedo Åhpadus
+Diedo sámegielaj birra
+Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Faktåvrå ma galgalulun viehkedit sisŋeldis iesjstivrrimij mij luluj vuorbástuvvat, ællim nappu sajenisá.
+Máksemus Sámediggáj
+Oadtjot marijnna æládusájt sisi degu luondulasj oasen sáme mannoæládusán
+Famillja sjiehtat mij sijá mielas bierri dagáduvvat vaj sjaddá buorep mánnáj ja familljaj, ja ságastallat dássta mánnásuodjalusájn.
+Famillja le ájnnasamos sadje biedjat vuodov máná gielalasj åvddånahttemij.
+Muv famillja båhtin báhtariddjen Kosovos 90-lågon, valla doaro diehti lijga ieddne ja áhttje psyhkalasj skihpasa.
+Familja vihtta ållessjattuk máná javllin familljaráden sij galggin ietjasa æjgádijt viehkedit muv huksat.
+Vehka adná máhttelisvuodav lasedit sijá sisboahto máhttelisvuodav ja oadtjot sisboadov moattet dåjmas.
+Familljaráde la barggamvuohke majt álu adná gå galggá biebbmosijdajt åttjudit.
+"Familljaráde baktu famillja buorebut aktan barggájin váj mujna sjattaj buorep dille"
+FAMILLJARÁDÁDALLAMA Dábij milta le mánnásuodjalus mij mierret mij galggá dáhpádallat mánnásuodjalimássjijn.
+"Familljaráde munnuj vuosedij munnun lij stuoráp famillja ja ienep rádna gå jáhkijma"
+Familja ma li gássjelis dilen máhtti aj oadtjot viehkev tjadádittjat familljarádádallamav.
+Åttjuda gavlajt dåppe gånnå ienep dårjav dárbaha, duola dagu tráhpán ja lávgudimlanján.
+• Oadtjot sadjásis dåhkkidimårnigav sáme dålkåjda
+• oadtju dádjadusáv gávnnuji moattelágásj vuoge gåktu dádjadit ja aktan viessot
+• oadtjot dádjadusáv biebmo álgos, biebmoj buvtadimes ja gæjnos biebmos bårråmussaj
+• oahpásmuvvi, dádjadi ja ájádalli vuodulasj dábijt ja árvojt
+• bessi oahpásmuvvat ulmutjij iellemsyklusij
+• bessi oahpásmuvvat juhtusijda ja sijá iellemij
+Fássta Juollodime
+Nasjonálpárkaj háldadimplánajt mierredit
+• ájnegis mærrádusáv mierredit mij javllá jus mánná galggá sierraåhpadimev oadtjot jali ij, ja gåvvidit gåktu åhpadibme galggá liehket
+Fiebar, gåsås ja dahppaluvvam li dábálamos dávddamerka.
+Áhtje, iedne, oarbbena, ádjá ja áhko vierttijin låssis mielajn rábo guoran tjuodtjot.
+Munji ávvudallam álgij juo vuoratjismáno 22. bijeve - Dan biejve mån iesj dievddiv 30, ja de jårkij dat Sámedikke 30-jage ávvudallamijn: Dalloj lidjin hávsskes håla sámedikken, ja sierralágásj buorre konsærtta ISAKijn Sámedikke tsiekkadusán Kárásjågån.
+Aktisasj divna giellaguovdátjijda le tjalmostahttet sámegielav ja viehkedit vaj sámegiella nanniduvvá ja åvddånahteduvvá
+Mij le aktisattjat dáj fálaldagáj gaskan, le gå li ienemusát addnij duogen.
+Dáj buojkulvisájda aktan gullu dat ållessjattuga vehi stuoráp mánájt gåhttju ájádallat.
+Aktijvuohta Muhtem lågenanjagága soajttá dåbddi nákkov juhkat danen gå "divna iehtjáda" dav dahki.
+Aktijvuohta ja doajmma le buoremus dálkas.
+Aktisasj terminologijaåvddånahttem ja normerim le ájnas jus galggá sámegiela aktisasj vuodov sihkarasstet.
+Aktisasjbarggo vuoseduvvá biehtsemánon álggoálmmukkonferánsan Arktisin: ÁLTÁ 2013.
+Registrerimbargo li tjadáduvvam guovlojn ma åvdutjis li binnáv guoradaládum, dagu stuorra várreduobddágijn.
+Vihtta jage maŋŋela Torkel Rasmussen guoradaláj makta nuorttasámegiella áneduvvá Vuonan ja Suoman, ja merustaláj galles sámegielav bukti.
+Vihtta guolleduostudagá li aktan oadtjum vargga 1,7 millijåvnå kråvnå doarjjan Sámedikkes.
+Vihtta máno dán maŋŋela vierttip vilá diehtet vaj galggap dádjadit.
+Vihtta millijåvnå rijkav miehtáj sihti gijttet ja vuorbev sávvat gånågis Haraldij ja drådnik Sonjaj dán ávvojage.
+Guovte vahko duogen vihtta sáme dájddára oassálassti værálda stuorámus ja ájnnasamos dájddavuosádusán Documenta, Kasselin, Dujskan (Tysklandan).
+Jáffovuossa ma li vuojddasin buonjodum ja jiellen gåjkkådum.
+Fenomiedna la galla aj sáme guovlojda jåvsådam, valla esski uddni mij jieddnát javllap jut MeToo guosská aj Sámeednamij/Sábmáj - SápmiToo.
+Festivála ma tjalmostahtti, åvddånbukti ja åvddånahtti sáme kultuvrav
+F. Mij dijájt hieret sajenihtte liehket mánájda árkkabiejven?
+Filmma Vuona filmmapolitihkka galggá dahkat nav vaj bisot ja åvddånahttá sáme kultuvrav.
+Filmma le buorak varresvuodaguovdátjij adnuj ja sámegielak álmmugij.
+Filmma lij iehtjama iednegiellaj báddiduvvam ja navti gálinisj aj dádjadij filma sisanov. Ij lim miján mige masset ja dan diehti guorrasijma familljarádáj.
+Filma mánájda ja nuorajda li ájnas gielladuvdadiddje.
+Danen li filma gånnå besa sámegielav válljit juogu de ságastimgiellan jali tækstagiellan ájnnasa mánáj giellaåvddånahttema vuoksjuj.
+• sámegiela åhpadusá ruhtadimev
+Sáme vieso biednigahttem dagástaladuváj aj tjåhkanimen.
+Finnmárkokommisjåvnå raportta galggá álmoduvvat, ja Finnmárkoåbmudahka galggá juogu de dåhkkidit jali hilggot kommisjåvnå konklusjåvnåjt.
+Åhtsit vædtsagijt, vájku mánáj siegen, ja biedjit dajt vuojnnusij.
+Finnmárko fylkkasuohkanis
+Finnmárkkosámegiella - Lullefinnmárkko: Uhtsajåhkå, oase Ánaris Suoman, Kárásjåhkå, Porsáŋŋgo, Dætno Vuonan. - Allefinnmárkko: Ænodahka, Soahtegiellda, oase Ánaris Suoman, Guovddagæjnno, Áltá Vuonan) Duornossámegiella -Girjjis: Gällivares nuortta-luksa, Nuorttagájddom Svierigin - Allelij oasse Ænodagás Suoman, Ufuohtás gittu Ivgguj, Ivggovuodnabadá ja Rájsá gaskan Vuonan.
+Finnmárkkohálla Gånnå Áltá 2013 álggoálmmukkonferánssa galggá liehket.
+Finnmárkoklinihkan, Finnmárko Varresvuoda vuolen (VF/HF), galggá sanKsajn aktisattjat åvdåsvásstádus åvddånahttet ja bisodit sierra máhtudagáv gárevhuvvon sáme álmmugij.
+Ráddidus Finnmárkokommisjåvnåv nammadij maŋŋel gå lij Sámedikkijn rádádallam 2008 snjuktjamáno, ja danna le jådediddje ja niellja ietjá ájrrasa.
+Finnmárkokommisjåvnån
+Finnmárkokommisjåvnån le oajvveåvdåsvásstadus ássje diedoj gáktuj.
+Finnmárkokommisjåvnnå vuostasj rapporta vuordedahtte gárvestuvvá sulle 2011-2012 jahkemålssomájgge.
+Finnmárkokommisjåvnnå galggá såbadit jus biele e kommisjåvnå konklusjåvnåjda guorrasa.
+Finnmárkokommisjåvnnå galggá tjielgadit addno- ja åmastimriektájt dajn ednamijn ma Statskog SF háldos Finnmárkoåbmudagá hállduj biehtsemáno 1. biejve 2006.
+Finnmárko, Tråmså ja Nordlánda fylkkasuohkana ja Sámedigge nammadin uddni sijáj ájrrasijt Vuodnaguollimnammadusán.
+Niellja åhttse dårjav oadtjun.
+Guolástusindustrija le bessam bálkkávælggolágas dalloj gå bargge li muhtem mærráj ierit bargos.
+Guollimriektá
+Guollimriektá / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget
+Guollimdirektoráhta Finnmárko guovllokontåvrån li tjálledåjma.
+Guolástusdirektørra la mierredam lasedit jáddiguollimåsijt nuorttalin 62°N rabás merragáttejuohkusin ma guolli merragátteguollimoase sisbielen 10 tånnajn vantsa nammaj, nav gåktu Sámedigge lij oajvvadam.
+- Guollima ja riektá guollit le iesj viessomsuodna ja dahká vuodudagáv goappátjagá årruhijda ja åvddånahttemij viehka moatten sajen Nuortta-Vuonan, javllá rádeájras Silje Karine Muotka.
+Guolástus- ja merragáddedepartemennta ájggu láhkaproposisjåvnåv åvdedit dájna såbadimijn ja Sámedikke 2011 tjavtja avtamielakvuodajn ja dårjajn vuodon.
+Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta.
+Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen, degu ábnas kultuvrravuodon, la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta.
+Fjellgren tjielggi lasedum ruhtajådedibme iesjdagádum duojes stuoráp márnánij le guovdátjin Sámedikke vuorodimen.
+• Gádoda máhtajt ja luovas lednigijt maj badjel máhtá jårråt jus vábbálastá.
+Televisjåvnnå oase snåasás ja Divtasvuonas dagáduvvi oarjjel- ja julevsámegiellaj.
+Guhkásåhpadibme ja hospiterim le alternátijva åhpadimvuoge ma dåssju galggi aneduvvat dalloj gå dábálasj åhpadibme ij la máhttelis.
+Vuodnaguollimnammadus nammaduvvam
+Vuodnaguollimnammadus galggá nannit vuodnaguollimij háldadusáv sierra dettujn sáme dábijda.
+Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa nammaduvvi gitta guovte jahkáj ájgen ja sij válljiji ietja ietjasa jådediddjev.
+- Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa ájrasti guhtik aktu ja tjoahkkáj buorre ja ájnas máhttudagájt mij gullu guollimijda, háldadimijda ja sebrudahkaj.
+Slávggi ádjájuoksaslávgájn
+Slávggi ádjájuoksaslávgájn / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Slávgán la almulasj stáhtus, valla dat ij la rijkaslávggá mij álmmukriektá ja stáhtariektá milta gånågåsrijkav Vuonav åvdåsta.
+Slávgá dimensjåvnå:
+Slávgá bájno:
+Moaddása dájs nissunijs ietjasa ja fámilja hekkajn pánntan álggoálmmuk- ja nissunriektájt åvdedi.
+Ienep vantsa båhti.
+Vaj ienebu sámásti
+Moadda stádaráde åssudagá aj segaduvvi dán bargguj.
+Moadda duoddára li báddnum ábnnasijda ma miehtsen gávnnuji.
+Moadda guoradalle li bivddidum viehkedittjat artihkkalijn mij biejaduvvá åvddån fáhkasemináran basádismanon 2015:
+Moadda buolva li gullam Gunnar Sønstebya jasska ja mihás subttsasav.
+ Ienep dáttja bessi sámegielav oahppat
+ Ienep dáttja galggi bessat sámegielav oahppat
+Moadda nasjonálalasj konvensjåvnåjn unneplågoj ja iemeálmmugij hárráj li mærrádusá bisodittjat gielav.
+Ienep tsaggeiedne, ådå riegádahttemklinihka ja buorep rájnasvuohta viehket iednijt rijbadittjat.
+Moadda suohkanijn háldadimguovlon li læhkám gássjelisvuoda ietjasa vælggogisvuodajt ållidit mij guosská sámelága giellanjuolgadusájda danen gå almasjlasj ressursa vádnuni.
+Moadda suohkana aktisasjbarggi sámegiela åhpadusán guhkásåhpadusá baktu.
+Ienebu låhki sáme girjálasjvuodav
+Ienebu friddjavuodan viessu.
+Ienebu gulldali sáme musihkav
+Ájn ienebu hæhttuji sámegielav sijddagiellan válljit, æjgáda hæhttuji sámegielav vuostasj giellan válljit ietjasa skåvllåmánájda, ja juohkkahasj guhti sihtá hæhttu bessat sámegielav oahppat.
+Moadda dáro mánájgárdijn le sierra sáme åssudagá.
+Ienep ja ienep máná sáme mánájgárddefálaldagáv oadtju, ja dat la ihkeva buorre.
+Moatten sajijn li registreridum gierggetsiekkadusá gånnå doajmma ij le diehtte.
+Moattegielak: Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn jali måttijn gielajn ja guhti dáj gielaj identifiseri ja moadda giela árggabiejven adná, vájku ij divnajt gielajt sæmmi buoragit buvte.
+Ienplåhko jårkij ahte "ieneplåhko oajvvadusá milta ij [máhte] hilggot ahte sihke álmmukriektán ja Vuona riektán e gávnnu lájddistime váj sierraláhkáj vielet merrasámij guovlo guollimháldadusá hábbmimav ja dåjmav.
+Ieneplåhkoguovllo: Guovllo gånnå álmmuga ieneplåhko sámegielav adni bæjválasj giellan.
+Girdde ja bargge li stasjoneridum Mazar-e Sharifan, ja viehkedi ISAF-operasjåvnåv ålles Afghanistanan - ij dåssju vuona soahteålmmåjt.
+Jåhttesábmelattjaj lissta
+AN-tjielggidus álggoálmmugij riektáj hárráj AN:a ållestjåhkanibme mierredij jagen 2007 aktisasj tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj.
+AN la aj ávttjim Vuonarijkav tjårggitjit vaj duobbmoståvlåjn li nuoges máhtudahka sáme ássjij hárráj.
+AN:A MÁNNÁKONVENSJÅVNNÅ
+AN:a ållestjåhkanibme gåhtjoj ållestjåhkanime presidentav ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij rádádallat konferánsa tjadádime vuoksjuj, danna aj álggoálmmugij oassálasstem prosessan.
+AN:a ållestjåhkanibme mierredij 2010 javllamáno galggi álggoálmmugij væráltkonferánsav ásadit jagen 2014, man ulmme galggá álggoálmmugij riektáj ásadibme, danna aj AN:a álggoálmmukriektáj tjielggidusá (álggoálmmuktjielggidus) mærrádusáj milta.
+AN:a ållestjåhkanibme AN:a ållestjåhkanibme le akta Aktidum nasjåvnåj oajvveorgánajs ja dåppe le juohkka akta AN:a sebrulasj lándajs.
+AN:a biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå (CBD)
+AN:a konvensjåvnnå sivilja ja politihkalasj riektáj gáktuj le vuona riektáj váldedum almasjrievtesvuodalága baktu.
+AN:a nissunkommisjåvnnå álggá mánnodagá sjnjuktjamáno 4. biejve ja vihpá guokta vahko.
+AN:a stuoves forum álggoálmmukássjij hárráj Rádevadde ja koordinerijiddje álggoálmmukássjij orgádna AN:an.
+ANa stuoves ságastallamsadje ja ANa tjiehppejuogos álggoálmmugij hárráj li goappátja sávvam dáv dåjmav buorisboahtem.
+AN:a álggoálmmugij sierrarapportørra James Anaya le javllam dierredibme nissunij ja næjtsoj vuosstij, sihke álggoálmmukålmmåjs ietja ja iehtjádijs, le viehka ájnas ássje gå le sáhka almasjrievtesvuodaássjijs ma álggoálmmugijt vájkkudi.
+AN:a sierrarapportørra ággoálmmugij riektáj vuoksjuj, James Anaya, buvtij tjavtjan 2011 ietjas rapportav mij gåvvit sámij dilev Vuonan, Svierign ja Suoman.
+AN sierradiedediddje gájklágásj nállenuppástime gáktuj, E. Tendayi Achiume, la bivddim árvvalusájt ássjij hárráj ma guosski luondoluohkobuvtadibmáj temáhtalasj diedádussaj luondoluohko buvtadime ja nuppástime hárráj.
+AN:a Álggoálmmuktjielggidusá 13. artihkkal javllá mijájn sámijn álggoálmmugin le riektá ælláskahttet, adnet, åvddånahttet ja boahtte buolvvaj gielav vaddet.
+AN:a 2014 álggoálmmugij væráltkonferánssa AN:a ållestjåhkanime mærrádus 2014 álggoálmmugij væráltkonferánsa birra.
+AN berustij dassta gå Vuodna ij vuojga sáme nissunij ja sijáj varresvuodadilij birra vuojga diededa, ja majt Vuodna dahká dáv tjielgga varresvuodaærádisáv divudit.
+Riegádimbiejvve, dalloj gå nissun ådå iellemav riegádahttá, le vilá várálamos biejvve moadda nissunijda.
+Ållu dábálasj le giehppis mielas låssis miellaj rievddat álu.
+Dåbddåt lahkavuodav ja aktan viessot
+Adnet lav juolodibme.
+Gåtsedimjuogos mánájgárddeåhpadiddje åhpadussaj la låhpalasj diedádusás Máhttodepartemænntaj diedádus nr.5.2017 oajvvadam Sáme Allaskåvllåj juhti da ásadi máhtudakguovdátjav åhpadiddjeåhpadussaj.
+• gåtsedit mánáj guládallamav ja gielav ja ájttsat ja oatsodit mánájt gejn li duo dá guládallamváttesvuoda, gudi binnáv ságasti, jali maŋŋet ságastahtji
+Tjuovvovasj juogossebrulattjat oassálassti juogosmannuj:
+Tjuovvovasj suohkanijn gehtjadime tjadáduvvin: Grane, Hattfjelldal, Skádne, Dædno ja Oarjje-Varanger.
+Tjuovvovasj dåjma vierttiji liehket njuolgadussan vijdábuj åvddånahttemij almulasj dievnastusájn sámegiellaj:
+Tjuovvovasj musihkkafágalasj gájbbádusá li vuodon merustallamin juojggusav ja musihkav almodimev duon dán vuodon: Buvtadiddje-ållidimmáhtukvuohta Artissta- ållidimmáhtukvuohta ÅvddånbuktemKarriera-åvddånahttem jages jahkáj Pládna juogadibmáj
+Tjuovvovasj ulme galggi njuolgadussan liehket dán suorge åvddånahttemij:
+Ráddidusá 2012 budsjehttaoajvvadusán li rudá juolloduvvam tjuovvovasj stuorra IKT-prosjevtajda:
+Båhtusin sjattasj ruvva nav vaj sámegiella sajev massá dárogiellaj, ja nav binnu sámegiela bæjválasj dárbbo.
+Snjilltjamáno 22. biejve ládadallama vájkkudusá 2012 jahkáj li biejaduvvam 130 millijåvnå lijggeviesoj lájgguj ja sihkarvuoda- ja divvombargguj snjilltjamáno 22. biejve ládadallamij maŋŋela.
+Álmmuktjåhkanibme
+ Álmmuksuverenitehtta, mij merkaj riektá stivrrit ájrrasij baktu gudi li álmmugis válljiduvvam friddja válgajn
+Fábmo álmmuga mielan rihtsudij regijmaj gællásijt ja tjåhttij rievddadusájt.
+Ulmutja ålles væráldis ávvudallin suv ja Vuonarijka slávgáv.
+Ulmutja degu hássostávrá tjuodtju, valla fierván gullu Aron tjavgga gárrodime.
+2012 jahkáj oajvvat ráddidus 43,6 millijåvnå prosjektaj juolloduvvi.
+2012 jahkáj oajvvaduvvá 233,650 millijåvnå kråvnå Sámediggáj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
+Jienastuslåhko jahkáj 2019 juogaduvvá suohkanijda nav ruvva gå gávnnu.
+70 jage udnátjis de lej stuorra oasse sámes vássedam katastrofajt gånnå gåddålin ulmutjit, deporterijuvvin ja buolldin ålles Finnmárkov.
+Jus ájggu mierredit Vuonan galggá ådå láhka, de galggá láhkaoajvvadusá duogen ieneplåhko Stuorradikke 169 ájrrasijs.
+Semadimbargo aktijvuodan la ájnas juhti sij gudi iesjgeŋgaláhkáj li vásedam ja gillam dárojduhttemav oadtju máhttelisvuodav ietjasa subttsasijt subtsastit.
+Jus galga tjáleduvvat sámepolitihkalasj organisasjåvnnån rávkaduvvá binnemusá 200 vuollájtjállema ulmutjijs gudi Sámedikke jienastuslåhkuj li tjáleduvvam (§ 20 d milta njuolgadustjállagin válggaj sámediggáj).
+Dav buohttitjit lip mij maŋemus jagijt vuojnnám gå stáhta oajválattja maŋenagi boatsojæláduslágan rievddat ja boatsojæládusáv háldadimen.
+Dáv dilev duollitjit ájggu Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta åvddånahttet "viessodábálasj" (husnormal) sámegielav departementaj ja jus sojttá vuollásasj orgánaj adnuj.
+Náv ORIAv aná Anátjit ORIAv vuostak ietjat luojkken tjáleda.
+Gielav nannidijn le danen dárbbo agev vijdedit sajes gånnå giella le dárbulasj ja ájnas guládaládimijn bæjválasj iellemin, bargoj aktijvuodan ja almulasj iellemin.
+Árvvalusájt dán bargguj åttjudittjat la ájnas stuorra berustibmáj.
+Máhttodepartemænnta aktisasjbargujn Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ájggu álgadit guoradallambargov gånnå le ulmmen ienep diedojt oadtjot iednegiellaanálfabetisma birra sámeálmmugin (dåssjå ulmutja gudi sámásti, valla gudi sámegielav e lågå jalik tjále).
+Jus galggi åhpadusáv oadtjot sámegiellaj de hæhttuji gåjt dal 10 oahppe suohkanin dáv gájbbedit, ja dát riektá joarkká nav guhkev gå li binnemusát guhtta oahppe vil juohkusin.
+Jus galggá oahttsev oadtjot de galggá vuostatjin diagnosa sajenis, ja dárbbo viehkes.
+Jus dákkir máhtov galggá oadtjot de hæhttu agev gielladilev kárttit.
+Jus galga stipendav oadtjot hæhttu liehket oahppen almulattjat dåhkkidum åhpadimsajen Vuonan, dåhkkidum åhpadusdoarjjaj Stáhta lådnakássas åhpadussaj. Åhttse gudi li tjanádum almulasj dåhkkidum åhpadimsadjáj Svierigin ja Suoman, hæhttuji liehket Vuona stáhtaviesádin ja siján li riektá doarjjaj Stáhta lådnakássas åhpadussaj Vuonan.
+Stuorradikke diedádusá tjuovvolibmáj ájggu Justijssadepartemænnta doajmmaplánav dahkat gånnå tjåhkkåhimdile sámegielak duobbmidallijda ja kriminalhukso sáme giella ja kultuvrra máhtudagájn le oassen.
+Váj giellaválljim álkkebun sjaddá de le aj viehka ájnas jut avtagielak ieneplåhkogielaga dádjadi guovtegielaga giellaválljimav.
+Vaj galggi iehtjádijt huksat ja ehtalasj tjielggi dum láhkáj válljit de máná dárbahi iehtjádij siegen bessat máhtojt ja tjehpudagájt åvddånahttet.
+Giellajábmemav garvvet gájbbet nannusap ja ienep ulmmejåksåm ja systemáhtalasj rahtjamav.
+Jus galggá viehkedit mánájda buorre ståhkammáhtudagáv åvdedit de hæhttuji bargge liehket dåppe gånnå máná ståhki.
+Letjat riektáj gáhttima diehti Finnmárkokommisjåvnå bargon de le ájnas duodastusájt ja diedojt guovlo ano birra kommisjåvnnåj åvdedit.
+Jus dát prosjekta galggá jåhtuj boahtet de hæhttu boallobievddeårnik åvddånahteduvvat dajda gålmå gielajda: gielldasámegiella, komi ja nenets.
+- Bisodittjat ja åvddånahtátjit unnep sámegielajt hæhttu stuoves dåjmajt adnet.
+Gå galggá vaddet buorre giellaoahpov, de gájbbeduvvá sáme mánájgárdde bargge máhtti sámegielav ja dav dåjmalattjat adni.
+Dav dagátjit, de mij gájka, sáme ja aj dáttjaj sebrudahka, dádjadit ja dåhkkidit dárojduhttempolitihka sisanov ja vájkkudusájt ma lidjin ja ma li vilá dat politihkas midjij sámijda - midjij álmmugin ja aktugasj ulmutjin.
+Váj galggá bærrájgæhttjat juohkka ájnegisá riektáv sámegielav adnet le dárbbo gujttimásadusás mij le vuojnnusin, aktan oahttseásadusájn mij almulasj ásadusájt bærrájgæhttjá.
+Váj galggá nahkat sámegiela hoallij lågov lasedit de le viehka ájnas jut dáttja aj bessi sámegiela åhpadusáv mánájgárden ja skåvlån válljit.
+Jus galggá buorre åvddånahttemvejulasjvuodajt iesjguhtik giellaguovlon de dárbaj Sámedigge ásadusájt tjielgas vásstediddje dahkamusáj.
+Jus galga bessat jienastit, hæhttu aj liehket Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum.
+Jus sidá sámedikkeválgan jienastit hæhttu liehket Sámedikke jienastuslågon tjáledum.
+Vaj galga máhttet válljiduvvat sámediggáj de rávkaduvvá ienni tjáledahttem sámepolitihkalasj organisasjåvnnån, jali vaj listav dagá válggaguovlon gånnå lisstaoajvvadus vuollájtjáleduvvá ulmutjijs gudi Sámedikke jienastuslåhkuj li tjáleduvvam.
+Danen gå mij lip gájka sæmmi buorre sáme.
+Juohkkahattjaj guhti sámegielav buktá, le viehka stuorra árvvo gå bæssá gielav adnet nav moatten aktijvuodan gå vejulasj aj fámilja ja lahkabirrasa ålggolin, dagu gå le aktijvuohta almulasj kontåvråj, varresvuoda ásadusáj, skåvlåjn, girkkojn ja riektásystemajn.
+Jus galga ietjat Internehta baktu diededit, hæhttu sisi låggit ietjat ID-portálajn/MinID.
+Jus galggá dájt ulmijt jåksåt de le dárbulasj tjielgadit mierredimfámov ja åvdåsvásstádusá juohkemav Sámedikke ja ráddidusá gaskan.
+Nav vaj mij galggap åledit mijá ulmmelijt la Sámedigge viehkken fágalasj bagádusáj duodjárijda, tjadádit æládussjiehtadusájt duodjáj ja ruhtadårjav dåjmajda ma li viehkken åvddånahttet njuolgga duodje æládussaj.
+Ietjá máná gudi dáv vuojnni ja gulli soajt tá duodaj válldi juojddáv dájs guottojs massta gietjijt gulli.
+Jus dan mærráj jåksåt, de viertti mánájgárdde liehket åhpadiddje organisasjåvnnå, ja pedagogihkalasj barggo galggá vuodustuvvam mánájgárddelágan ja rámmaplánan.
+Jus galggá buorre mánájgárddebirrasav de le ájnas bargge lahkasit aktan barggi ja vásstedi.
+Mihttomierev jåvsådittjat ájggu Sámedigge huksat vaj æládus åvddån máhtudaklåpptimijn, værmádagáj, aktisasjbargojn, ruhtaháhkuhimijn, identitiehtajn ja aj idealismajn.
+Dålkkumnammadusá láhkaoajvvadus sjaddá nammadusá dádjadusá milta nannit sámegielagij vejulasjvuodav sámástit gå sijájn la aktijvuohta almulasj ásadusájn udnásj giellaháldadimguovlo ålggolin.
+Jus galggap gielav gádjot, de hæhttup mánáj álgget.
+Vaj galggá sihkarasstet barggo sjaddá systemáhtalasj ja guhkesájggásasj, de le ájnas bargov vuojnnusij buktet mánájgárde plánajn.
+Tjårggitjit vaj nasjåvnålasj perspektijva bærrájgåtseduvvi luluj SANÁG (Sáme nasjåvnålasj máhtudakguovdásj - psykalasj varresvuodasuoddjim ja gárevsælgga) sirdeduvvat Helse Finnmark:as Helse Nord:ij.
+Váj vissásit ålli Eidsvolltsiekkadusáv divvot Vuodoláhkaávvudallamijda jagen 2014 oajvvat Ráddidus 2012:n 120 millijåvnå dasi juolloduvvi.
+Sihkarastem diehti oahpponævo båhti oahppijda adnuj, gálggi oahpponævo liehket navku.
+Tjårggitjit buorre åvddånimev sáme viessomvuohkáj, årromij, kultuvrraj ja giellaj viertti vuorodit luondov, birrasav ja ådåstuhtte æládusájt.
+Systemáhtalasj sihkarasstema hárráj juohkka avtav oahppe tjuovvolimev dajt vuostasj jagijt sihtá departemænnta buktet bákkulasj guoradallamav låhkåmtjehpudagás 1.-3. jahkedássáj.
+Váj sámegiela boahtteájgev nanni de le galle ålgodisævtojs ma hæhttuji sajenis liehket.
+Váj galggá sámegielaj boahtteájgev nannit, de la nammadusá árvustallama milta, viehka ájnas ienep ressursaj sáme giellabargguj.
+Sihkarasstem diehti vuodov rekrutterimijda virggeåhpadusájda gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas oahppijn le buorre fálaldagá sámeåhpadussaj ålles skåvllåvádtsemájge.
+Váj sámegiella galggá ielle giella boahtteájggáj aj de hæhttu giella válljiduvvat ja aneduvvat sijddagiellan ja buolvaj gaskan duvdaduvvat.
+Bisodittjat nannusap rámmaævtojt ja buorep aktijvuodav juollodime ja láhkavadde oajválattjajda, ájggop barggat vaj Sámedikken dán gávda birán galggá stuoves åvdåstiddjedoajmma oajvvestádan.
+Vaj nuoges sáme giella- ja kulturmáhtudagáv oajvvaduvvá da gålmmå nuorttalamos bisspavielde fálli stuoves sámegiel åhpadusfálaldagáv báhpajda ja ietjá girkko virgálattjajda.
+Gå galggá sámegielajt ælládahttet, bisodit ja åvddånahttet de miejnni nammadus dá dåjma galggi vuoroduvvat.
+Váj galggá ienep diedojt åttjudit iesjguhtik gielladile birra, ja navti buorebut dæjvvat iesjguhtik strategijajn, de hæhttu duolloj dálloj giela dilev kárttit.
+Danen le ájnas jådediddje virggájbiedjá tjiehpes ållessjattugijt ja jådet ållesájggása sj ja guhkesájggásasj åvddånahttem bargov.
+Váj ienep sáme bessi sámegielav adnet gå siján le aktijvuohta oajválattjat, de le nammadus gehtjadam jut udnásj háldadimmodælla bierri rievddiduvvat.
+Sámegiela anon nannitjit le danen ájnas sáme tevstajt ja sáme girjálasjvuodav dahkat sadjihin moatten sajen.
+- Nannitjit julevsámegielav, ja ållagasj guovlojn gånnå giella l rasjes dilen, la Sámedikke mielas dárbbo åvddånahttet digitála giellaapplikasjåvnåjt julevsámegiellaj.
+Váj sámegielav nannip ja sámegiela anov vijdedip, le Sámedigge måttijt jagijt juo rudájt juollodam giellaprosjevtajda.
+Gå galggá bihtám- ja lullesámegielav nannit de le gájkinåvdemusát dárbulasj muhtem vuodulasj bargov dahkat, dagu gielaj udnásj dilev dokumenterit ja kárttit.
+Nannitjit fálaldagájt fágajgasskasasj sierra dálkudimev gárevsælggabádnum ulmutjijt, juolloduváj 375 000 kr 2009 jahkáj ja 500 000 kr 2010 jahkáj til VF/HFaj Finnmárkoklinihkkaj bisodittjat guovlolasj dåjmav sáme álmmugij.
+Gå sáme giela galggi máhttet aneduvvat moatten gielladomenajn sihke tjálalasj giellan ja njálmálasj giellan de le dárbbo åvddånahttet terminologijav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj.
+Danen gå sáme álmmuk iesj galggá máhttet ietjas kultuvrrapolitihkav stivrrit sáme sebrudagán, de le sáme teáhter, girjálasjvuoda, almmudagáj ja bibliotehkaj årniga háldadibme sámediggáj biejadum.
+- Vaj galggá liehket dássádus ja avtaárvvusasjvuohta gielaj gaskan ja vaj julevsáme mánájn galggá sæmmi riektá ietjasa giellaåmastimev åvddånittjat, guoradalátjit ja gæhttjalittjat, vuojnná Sámedigge dárbov guoradallamnævojda adjáj julevsábmáj, javllá Paulsen.
+Jus galggi liehket avtadássásasj vidjura åvddånahtátjit sáme gielajt de le ájnas gehtjadit man láhkáj dá li nahkam buktet annimav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj.
+Jus navti galggá sjaddat de hæhttu Sámedigge álgo rájes juo sæbrrat, javllá Henrik Olsen kommisjåvnå bargo vijddudagá gáktuj.
+Gássjel le ådå ássjijt oahppat gå le demensas skibás. Jus galga viehkev oadtjot nágin ádas de galga nav jåhtelit gå vejulasj adnuj válldet, ja oahppat gåktu doajmmá.
+Jus Sámedikken galggá almma gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, de viehka ållo ævto hæhttuji sajenis.
+Sáme gielajt nannitjit viesso kultuvrraguodde giellan le dárbbo sámegielav ienebut tjalmostahttet almulasj sajijn.
+Váj giellariektá galggi duohta dilev doajmmat de la dárbbo lasedit sámegielagij lågov gejn la fáhkamáhtudahka divna suorgijn.
+Jus jienastiddje rievddadime jienastimlistan galggá máhttet vájkkudit persåvnnåválljimij, hæhttuji ienep gå bielle belludagá jienastiddjijs li dahkam rievddadime sæmmi ájrasassá gáktuj.
+Jus galggap ålles Sámev låggŋit, de hæhttu ieneplåhkosebrudahka dádjadit ja dåhkk-idit assimilerimpolitihkka duodaj gávnnuj.
+Guoradallamin gåktu sáme giellaguovdátja dáv ulmev ållidi le dát evaluerim vidjurijt gæhttjam sisŋálattjat juohkka giellaguovdátjin, ja gåktu da doajmmi iesjgeŋga birrasij ja aktan Sámedikkijn.
+Mánájgárdijda, mánájgárddeæjgádijda ja suohkanijda mánájgárddeoajválattjan, le ájnnasin oadtjot dakkár diedojt ma máhtti vaddet arvusmahttemav giellabargguj mánájgárden.
+Mánájgárdijda ma mierredi sierra mærrádusájt iellemvuojno hárráj, galggá njuolgadusájn åvddånboahtet majt da merkahi.
+Mánájda ja nuorajda gudi sámegiela åhpadimev skåvlån oadtju ja gejn ij le heva gielalasj doarjja bájkálasj birrasin li giellabiese viehka ájnnasa buorre giellaåvddånahttemij.
+Gå guosská mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám galggá tjálalasj árvvalus PP-dievnastus sisadnet
+Gárvedime Væráltkonferánssaj
+Jus galggá sámegielav bisodit ja åvddånahttet avtagielak sebrudagán de hæhttup diehtet ja diedulattjat dilev láhtjet váj sámegiella aneduvvá.
+Tjanástagá vuojŋŋamcellaj gaskan biejsteduvvá ja vuojŋŋamcella jámadi.
+Lihton le sierra juogos ájrrasij dajs gålmå sáme giellasuorgijs.
+Ienemusájda dávk lisj vuogas bájke ulmutjijda giehttot gåktu dille la sijáj siegen liehket.
+Vuorrasamos diehtovaddijda lij stuorra vájvven gå internáhtaj rájaduvvin ja ettjin besa iednegielav hållat, ja duodden la doajmmahieredibme lasedam dáv hásstalusáv iehtjasa bæjválasj iellemin.
+Fábmojuohkem le ájnas, ja Stuorradigge, ráddidus ja duobbmoståvlå galggi liehket nubbe nuppes berustahtega.
+Vuona oajválattjaj vásádusá Áltá-ássjen vuosedij dárbov sáme organisasjåvnåj guládallat.
+Danen gå sij gudi væráldav rievddadi, li dakkira gudi jáhkki dat máhtta rievddaduvvat.
+Nuppádin de ettjin heva buvte dárustit.
+Vuostasj ássje lij suv ålmåj lij edna skibás.
+Dajnas gå ep máhte vajálduhttet, mijá sebrudagá li smávva ja rasje ja dát la álu tjielggidussan gå rahpasit subtsastit dáhpádusáj ja tiemáj birra ma li tabu:an, álu gássjel sjaddá ja dåbddu lijgge noaden rasjes dilen. Sæmmi bále la ájnas dajt tjalmostahttet, vaj bæssá dáj dilij juojddá dahkagoahtet.
+Danen gå Vuonarijka álmmuk tjálij histåvråv dijmmá giese.
+Ælla ietjá ráde.
+Gå minerállaæládus álu buktá ratjáldagáv ruhtavuojttuj mij ij la vuordedahtte ja edna vájkkudusájt birrasijda, bisso æládusájda ja sebrudahkaj, la ájnas láhkatjoahkkijn mij gåvvit ådåájggásasj demokráhtalasj sebrudaknjuolgadusájt ja álggoálmmukrievtesvuodajt.
+Åvddål dá máhtti aneduvvat duola dagu oahppogirjijn de hæhttuv kvalitehtav guoradit.
+Åvddål gå váldá aktijvuodav PP-dievnastusájn, de bierri ságastit varresvuodastasjåvnåjn/skåvlåjn ietjat måråstimij ietjat máná åvdås.
+• duostodit, ganugahttet ja gåtsedit badjelgæhttjamav, ålgodimev, givsedimev, illastimev ja nievres avtastallamvuogijt
+Hieredit gárevsælggaadnemav, vahágahttemav ja vierredagojt
+Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin
+Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin / Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
+Hieredit nálsodimev, illastimev ja nuppástimev
+Hieredibme ja giehtadallam
+Buollemav hieredit ja diededit
+Buorre ságastallamijt suohkanij dagu pládnafábmudahkan jådedit nav vaj sáme berustime praktihkalattjat tjuovvoluvvi.
+Vahágahttem ij binnu juska tiebmá guoradaláduvvá, valla mij lip siegen tabu:ajt tiemá birra doadjemin gå bihkusit ássjev ságastallap.
+- Buojkulvissan oarjjelsámegiela bielijn álkket gávnná diedojt oarjjelsámegiela ådå termajt ja normierimijt, ja dåjmaj birra ma oarjjelsámegiellaj guosski.
+Buojkulvissaj le binná sáme tevstajs internehtan.
+Duola dagu árbbedábálasj æládusá li læhkám ájnas giellaárená gånnå giella le læhkám nanos dilen.
+Duola dagu soajttá mánná dárbaj viehkev dålkkut signálajt ietjá oassálasstijs, dádjadit mij dáhpáduvvá ja nahkat tjuovvut ståhkusav.
+Duola dagu soajttá hávsske mánájda sæmmi iednegielajn aktan ståhkat.
+Buojkulvissaj máhtti avtagielak sáme báhkogirje liehket ájnas vædtságin jut sámegiella galggá doajmmat metagiellan, dsj. giellan mij tjielggi mij juoga le.
+Duola dagu soajttá mánná gejn le ietjá iednegiella gå dárogiella asjmen sjaddat gå aktak ij suv dádjada, ja ij la dat makkirak ådås gå guovtejagák guhti ij ájn nagá ietjas dárbojt ja sávvamijt bágoj javllat, muhtem gaskav tsábbmá, nårddåt jali gásská gå asjmen sjaddá jali suhttá.
+Duola dagu duobbmoståvlå e besa Stuorradikkev vájkkudit váj galggi bahádagoj stráffav vijdedit.
+Buojkulvissan báhkka giesen sjaddi gåbdes jahkegærdo, ja sekka jahkegærdo gå la galmma giesse.
+Vuorrasap mánájda máhtti ållessjattuga ådå ståhkusijt álgadit, duola dagu njuolgadusståhkusa jali ietjá aktisasj ståhku sa ma soajt ti ietjá mánájt sisadnet.
+Æjgáda javlli sij ienemus oassáj li dudálattja dajna fálaldagájn majt máná mánájgárden oadtju.
+• æjgátjuohkusa
+Æjgádijn le riektá gæhttjat ja oadtjot diedojt ietjasa mánáj hárráj, ja gádodit ja duollit diedojt ma li boasstot.
+Æjgátságastallama li aktisasjbarggoarena
+Æjgáda li ájnas ressurssa
+Luondo bieles æjgáda mánása badjel måråsti
+Æjgáda mánáv ådå arenaj tjuovudi
+Æjgdij åvdåsvásstádus la mánájdiska huksat.
+Ja de máhtti æjgáda juohkusijn giehttot jur dan fáddaga birra jali vissa gássjelisvuodaj birra ma fáttaj gulluji.
+Æjgáda máhtti gietjijt gullat mij mánájgárden dáhpáduvvá ja de ájádusájt buktet maj baktu máhttá birrasav buoredit.
+Æjgádijn ja mánájgárde barggijn le aktisasj åvdåsvásstádus máná soapptsoma ja åvddånime hárráj.
+Ållessjattuga ja bargge mánáv iejvviji ienemus oassáj mánáv iesjguhtiga arenan ja aktijvuodan, ja danen soajtti mánáv vehi ietjáláhkáj dåbddi.
+Æjgáda ham buoremusát mánása dåbddi ja dat galggá aktisasjbargo vuodon. Æjgáda galggi bessat fáron mierredit mánáj árkkabiejvev mánájgárden.
+Æjgáda diedojt dárbahi
+Æjgáda ja bargge bæjválattjat æjvvali
+Æjgáda ja mánájgárdde aktan barggi guottoj bargon ja aktan vásstedi mánájt doarjjot ja nannit.
+Æjgátráde galggá åvdedit æjgádij aktisasj berustimijt ja ásadit vaj aktisasjbarggo mánájgárdde ja æjgátjuohkusa gaskan sjaddá buorren mánájgárddebirrasij.
+Aktisasjbarggo æjgádij hárráj galggá liehket indivijddadásen, juohkka máná æjgádijn, ja juogosdásen, æjgátráde ja aktisasjbarggonammadusá baktu.
+Æjgáda gej lunna mánná årru, ja æjgáda gejn la æjgáda åvdåsvásstádus, li oassálasste mánnásuodjalusássjen.
+Oahppijda skåvlån galggá tjálalasj árvvalus PP-dievnastusás sisadnet árvustallamav
+Oahppijda gudi li skåvlån sisadná guoradallam sihke oahppe oahppamævtojt ja skåvlå vejulasjvuodajt dábálasj oahppofálaldagán hiebadit.
+Oahppijn gejn le sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan ælla bákkulasj amásgiela/gielalasj tjegŋudahka vuodoskåvlån ja amásgiela joarkkaskåvlå åhpadus, valla sijájn le rievtesvuohta dákkár åhpadusáv oadtjot jus sihti.
+Oahppijda gudi e kymrilasj gielav ságasta sijdan, le máhttelis válljit duov dáv giellalávggom vuogijt, gånnå kymrilalasj giella le oahppamgiellan muhtem jali gájkka fágajn.
+Valla ep la dán rádjáj vásstádusáv oadtjum.
+Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum.
+Båddåsasj diehto háldadusássjen sáddiduvvá åvddåla mánnut maŋŋela åhtsåmus la duostoduvvam.
+Dát giehpedibme vuordedahtte sæsstá binnemusát 500 millijåvnå barggovaddij gålojs.
+Návti jáhkká viddnudagá sulle 500 millijåvnå siessti jahkáj. Stáhtta ruvábut oadtju diedojt ma li luohtedahtte.
+Åvddål ássje PP-dievnastussaj vuoseduvvá, bierri skåvllå guoradallam jus soajtti dåjma stuoves åhpadusfáláldahkaj ulmijn oahppáj vaddet dåhkkidahtte viehkev åvddål gå ássjedåbdde árvustallam
+Åvddål máhttá máhtsadit de hæhttu gávnij histåvråv tjoahkkit, ja de hæhttuji konserveriduvvat, páhkkiduvvat ja jådeduvvat.
+Oajvvada åhttsev!
+Oajvvada dåjmav jali organisasjåvnåv, mij vuohkasit adná ja tjalmostahttá sámegielav (-jt) bæjválasj dåjmas.
+Oajvvat moadda dåjma
+Oajvvat sámedikkeájrrasijda ja bájkálasj álmmukválljiduvvamijda ådå pensjåvnnåårnigav
+Oajvvat ájn guokta suohkankategorijja
+Oajvvada skåvlåjt Benjaminbálkkáj!
+Oajvvada skåvlåjt Benjaminbálkkáj åvddåla gålgådismáno 1. biejve.
+Oajvvada vuojttev giellaguddnebálkkáj
+Oajvvada Sámedikke giellalåpptimbálká vuojttev!
+Dåjmadagá, institusjåvnå ja organisasjåvnå ma dårjav oadtju hæhttu liehket tjáledum Vuona Avtadakregisstarin.
+Vidnudagá, ásadusá ja organisasjåvnå ma dårjav oadtju hæhttuji liehket tjáledum Vuona Avtadakregisstarin.
+Vuona Sámij rijkasiebrre (NSR), aktisasjlissta NSR/Sámeálmmuk belludahka (SáB), Guovdásjbelludahka (Gb), Åarjel-Saemiej Gïelh (ÅaSG) ja Ávjovári Jåhttesábmelattjaj lista sámedikkeráde.
+Juonná mij hæhttup val álgget. Gå duodaj dåbdijdip dát la gássjelisvuohtan dánna aj, la dat ájnas vuostasj lávkken.
+aktisasjlistajn máhtti aj liehket diedo gåsi kandidáhtta gullu
+Vihtta jage dássta åvddåla bálkká Risten Rauna Maggaj vatteduváj suv bargo åvdås sáme giela ja sáme varresvuodadievnastusáj åvdås ja gárevselga ano vuosstáj.
+Sámedigge sierra diedádusáv duoje birra buktá, ja dát la vuostasj bálle dat dáhpáduvvá.
+Sjiehtadallama Svieriga, Suoma ja Vuona gaskan li guovteladák modella milta organiseriduvvam.
+- Resolusjåvnå ságastallama låhpaduvvin dijstagá snjuktjamáno 6. biejve, ja dálla li stáhta sjiehtadam álggoálmmuknissunij dile resolusjåvnnåtevsta vuoksjuj, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Sámegiela dille giellaháldadimguovlo ålggolin gal ij le vuogas, ja danen evaluerim javllá háldadimguovlov hæhttu stuoredit.
+Dássta giela sadje sebrudagán hedjun, ja ájge milta soajttá álbedit dajt båhtusijt ma li lágaj baktu ållidum.
+Tjuohte jage dássta åvddåla vuojnijma dav duola dagu sáme åvddånissuna Elsa Laula Renberg bargo tjadá.
+Majt duodaj la dal ájn Sámedigge ádnomin?
+Juohkka tjåhkanime maŋŋela dåbddiv væddjájiv.
+Åvddåla sámástin juohkka sajen ietján gå skåvlån.
+- Tjielgadusá li moadda: giella, máhtudahka sáme kultuvras, luohtádus, rudá, geográfálattjat mælggat gasska, viehkkeapparáhtta ij la aktiduvvam.
+Tjielggidusá dákkár giellalådnomij gávnnap sierraláhkáj dassta gå ienemus oasse unneplågo gielajs le ieme vuolledássásasj giela.
+Danen gå dálkadakássje lij dijmásj hådjånibme.
+Ságájdahtátjit:
+Oanedime REDD ja REDD+ dálla aneduvvi referánssan dáj trohpalasj harvvevuovdij suodjalime bargguj.
+Oasstijda sjaddá sadjen gånnå bessi sáme buktagijt turisstarámbuvdaj ålggolin oasestit, gå dajn álu li oasen nissaj ja trållåj siegen.
+Almmudahka Iđut galggi nannit vaj giellagæhttjalibme márnánahteduvvá ja juogaduvvá sáme álmmugij.
+Almmudagájn/dåjmadagájn ma oadtju njuolgga dårjav almmudakdoarjjan Sámedikke budsjehta baktu ij la rievtesvuohta dårjav oadtjot dán doarjjaårniga baktu mij åhtsåmusáv gájbbet.
+Girjjealmmudagájn le máhtudahka sámegielan ja sebrudakulmen
+Åvddånibme målssu ulmutjis ulmutjij.
+Julev- ja oarjjelsámegielaj hárráj le jáhkedahtte binnep gå tuvsán addne.
+Ieneplåhkuj máhttá liehket diehttelisvuohtan.
+Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta.
+Ulmme l nannit riektájt bivdduj, guollimij, muorjjimij ja ietjá miehttsedåjmajda Davvinjárga suohkanin.
+Ulmmen le nannit oarjjelsáme girkkoiellemav ja oarjjelsáme gielav.
+CDB:a ulmme le biologalasj valjesvuodav bisodit, biologalasj valjesvuoda guoddelis adno ja rievtugis juohkem dajs ávkijs majt biologalasj valjesvuohta vaddá (artihkkal 1).
+- Ájggomus dájna doarjjaårnigijn la mij sihtap viddnudagájn stuoves oassásij galggi liehket buorre vidjura vaj bisodi dåjmajdisá.
+Ulmmen sierra oasstemårnigijn sáme girjálasjvuodan le arvusmahttet sáme girjálasjvuohta sjaddá ienep sadjihin, ja sihkarasstet nav vaj nuoges sáme girje buorre kvalitehtajn ålgusbåhti.
+- Gæhttjalime ulmme le ienebut nannit riektásihkarasstemav ja buoredit bagádallamav suohkanij sosiáldievnastusá addnij gáktuj, javlla barggoministar Hanne Bjurstrøm.
+Bájkkenammalága ulmme le várajda válldet bájkkenamájt kultuvrramujtton, dajda hiebalgis tjállemvuogev vaddet ja vájkkudit máhtudagáv ja dåjmalasj anov namáj vuoksjuj.
+Minerállalága ulmmen le åvdedit ja nannit sebrudahkaj vásstediddje háldadimev ja minerállláresursaj adnemav guoddelis åvddånahttema prinsihpaj gáktuj. (§1).
+Prosjevta ulmij gáktuj galggá sáme filosofijja vuodon sáme mánájgárdij sisadnuj liehket, gånnå duola dagu sáme árvo, luondofilosofijja, giella, kultuvrra, jådedibme ja árbbediedo pedagåvgålasj bargov ja sisanov guoddi.
+Prosjevta ulmme le læhkám lasedit dádjadusáv sámij doajmmahieredimij dile birra.
+Njuolgadusáj ulmmen le jut almmulasj oajválattja ja Finnmárkoåbmudahka dahki dárkkelis ja vásstedahtte árvustallamav vájkkudusájs sáme kultuvra gáktuj.
+Ulmme juollodimij la åvdedit buorre sáme musihkav mij li sadjihin ållusijda.
+Ulmme dårjajn 200.000 kråvnnåj ja tjårggit dájddavattáldagáv oaggás fievrrimav, tjáledimev ja vuorkudimev.
+Ájggomus prosjevtajn la guoradallat makkár faktåvrå sáme sebrudagán vájkkudi vahágahttemijt lahka gasskavuodajn ja man galli, ja duodden gåktu ilmodibme, duostudibme ja viehkkedåjma máhtti hiebadahteduvvat buoremus láhkaj sáme álmmugij.
+2014 Álggoálmmugij væráltkonferánsa ulmme le perspektijvajt juogadit ja buorre vuogijt stáhtaj ja guovloj gaskan mij guosská álggoálmmugij riektáj ållidit AN:a álggoálmmugij riektáj tjielggidusá milta.
+Ulmme prosjevtajn la næhttabájkev oarjjelsámegiellaj ásadit, ådåsij ma oarjjelsámijda guosski ja oarjjelsáme dåjmadagáv sadjásis oadtjot.
+Ållusijda gudi dan suorgen doajmmi ij la ruhta jådedimfábmon, valla ásadibme l álu tjanádum persåvnålasj dájdalasj mihttomierijda ja sjuggelis doajmmamij dajna sidodijn sáme kultuvrav ja identitiehtav dáj baktu nannit, javllá Magga.
+Moaddásijda dájs giellaprosjevtajs le Sámedigge ájnnasamos ruhtadiddje.
+Ållo mánájda la skåvllå ájnna giellaariedná, mij dahká juhte la ållagasj ájnas mánájda lasedit máhttelisvuodav åvdedittjat sámegielav avtastallamgiellan gaskanisá.
+Ráde åvddånammadus sirddá daj gávtse ájraslándaj gaskan ja åvddånammadusájggudahka le dábálattjat guokta jage.
+Munji la viehka suohtas gå dálla mån sebrav goalmát 30 jage ávvudallamij dán jage 2019.
+Munji la ájnas juhte sáme åhpadiddje buorre oahpponævojt åhpadussaj oadtju, javllá Mikkelsen.
+Munji sjattaj stuorra guorosvuohta, vájnno.
+Formála ságastallama Formála ságastallama ieridi árkkabiejve ságastallamijs navti jut li plánidum ja ållessjattuk dajt jådet.
+Ienep diedo:
+Ienep diedo:
+Jus sidá ienep diedov:
+Ienep diedo, guládalá:
+Lågå ålles sjiehtadusáv dánna:
+Jus sidá ienep diedojt diededime gáktuj de máhtá suohkanijn (mánájgárdij ja vuodoskåvlåj gáktuj) jali fylkkasuohkanijn (joarkkaskåvlåj gáktuj) aktijvuodav válldet.
+Ienep diedo konferánsa birra:
+Jus sidá ienep diedojt nammadusá ja ájrasjuogo birra, maná dási.
+Ienep diedojt stipænndaævtoj birra:
+Ienep diedo, gehtjahttp://www.hioa.no/Om-HiOA/NAFO
+Ienep diedo, gehtjawww.statped.no.
+• subttsasijt subtsastit ja vaddet sajev mánáj åtsådallamijda, ságastallamijda, vásádusájda ja ájádusájda åskoj, iellemvuojno, etihka ja eksistensiála tiemáj hárráj
+Ja soabmása soajtti tjabu dáv gåvåv allasisá aj adopteriji.
+Muhtem mánáj hárráj máhttá árra rahtjamus merkahit jut bargge barggi sierraláhkáj ulmmelattjat ja systematihkalattjat - oanep jali guhkep ájgev - mánájt sebrudahttemin mávsulasj aktisasjvuodan.
+Nuortta- ja julevsámegiela máhtudahka binnoj gasskabuolvan, madi dille le vehi buorep siján gudi li nuorap gå 30 jage, vuoset guoradallam.
+Vuodnaj le goalmát oasse lihton buktám vájkkudusájt nuorttasámegiellaj.
+Dárojduhttempolitihkka mij lij vihpam 1800-jagij maŋep oases lij tjavgámus Áltástuojme birra.
+- Ihkap dárojduhttem mijá álmmugav tjuoldij, valla ållu visses lav aktan galggap ietjama gielajt bisodit.
+Dárojduhttem la oassen Vuonarijka histåvrås, dat ij la dåssju sámij jali guojnaj histåvrrå.
+Dárojduhttem. 1800-jagijn lassán diedulasjvuohta Vuona nasjåvnå birra.
+Dudálasj gå ienep máná sáme mánájgárddefálaldagáv oadtju
+Ådåstuhtedum aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Statskoga gaskan
+Ådåstuhtedum aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Statskoga gaskan / Ednamrievtesvuoda / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget
+Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemennta (FAD) galggá sámelága giellanjuolgadusájt háldadit ja ráddidusá bargov europealasj lihtujn guovllo- jali unneplågogielaj jådedit.
+Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartemennta (ÅGD) le, aktan Sámedikkijn ja Máhttodepartementajn ruhtadam vædtsaga åvddånahttemav jahkásattjat 2004 rájes.
+Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkoderpartemennta jådet bargov gånnå galggá gåvvidit dajt suorgijt ma li luondulattja.
+Ådåsmahttem-, háldadim- ja girkkodepartemænnta ja Sámedigge biedji uddni åvddån nuppát rapportav Sámegielaj doajmmaplána tjadádime gáktuj.
+Almulasj næhttabielijda le vuojnunagá viehka álkke álgget UTF-8:ajn, valla åvddåla maŋemus konklusjåvnnå dagáduvvá viertti vájkkudusanályjssa tjadáduvvat sihkarasstet vaj e vuojnedihkes gássjelisvuoda ide.
+Guovlojda ålggolin sámegiela háldadusguovlo le sámijda vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.
+Oahppanåvoj birra ja Sámedikke sajev åhpadussuorgen ietján, gehtja doajmmaoasev.
+ÅVDDÅTJÁLa
+Midjij la dat solidaritiehttaássjen, valla aj ájnas åtsådallamijt juogadittjat, ja iehtjama hásstalusájt åvdedittjat.
+Midjij la ájnas mánájt vuorodit ja barggat vaj galggi buoremus fálaldagáv adnet, ja dán jage juollodime li ájnnasa dan ulmmáj jåvsådittjat, låhpat Mikkelsen.
+Midjij la ájnas, man dásen juohkkahasj sámegielav máhttá, máhttá álmmuklåhkuj tjáleduvvat.
+Vuonarijkan le dárbbo barggosajijt bisodit ja oaggit goahteræntojt.
+Midjij Sámedikkeráden la ájnas vuodulasj bargov dán suorgen dahkat.
+Lullesámegiela vuoksjuj le tjállemvuohke dåhkkidum, ja suoma bielen rájá muhtem skåvlå lullesámegielav åhpadi.
+Lulle/gålldåsámegiela ja bihtámsámegiela hárráj viertti sjaddat rahtjamussan álgedit bájkálasj ja rádjárasstididdje giellaprosjektajt gånnå le daj gielaj dálásj dille vuodon.
+Ietján ij la vuojnnet sieradus sáme doajmmahieredimij oassálasstemis demokráhtalasj prosessajn ja ulmutjij oassálasstemis váni doajmmahieredimijn.
+Váj álggoálmmugijt buoremus láhkáj dán konferánssaj gárvet, ásadij Sámedigge rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánsav Áltán 2013 biehtsemáno.
+Párajda ja familjajda la álu ájnas joarkket aktisasj dåjmaj árggabiejven nav guhkás gå vejulasj.
+Lagámusájda ja iehtjádijda luluj vuogas ájádallat gåktu buoremusát guládallat vásádusáj giehttoma baktu, dádjadit ja liehket dádjadahtte.
+Lagámusájda ja iehtjádijda la álu mávsulasj biggit ájnegisá histåvrå, kultuvra ja giela milta ja nali.
+Sunji gænna l demænssa soajttá sjaddá låssåt gássjelis gatjálvisájda vásstedit, tjielggit, ja iesj subtsastit.
+Ulmutjijda demensajn dárbahi vissa mutton skihpudagán viehkev ietjasa ássjijt háldadit, dagu ruhtadilev dåjmadit ja/jali gå galggá mierredit juojddáv mij la ájnas persåvnålasj ássjijn.
+Jus la luonnduj, juhtusijda ja æládusájda tjanáduvvam, de hiehpá dáj birra ságastit. Lagámusá ja iehtjáda máhtti viehkken mujttet.
+Bulke (112) ja varresvuodadievnastusá (113) hiehteguovdátja adni sadjihij sámegielak bargev ietjasa organisásjåvnån.
+Sámediggáj la ájnas barggat vaj boatsojsujton li buorre rámmaævto vuododum boatsojsujto sierralágásjvuoda nanna kultuvralasj sáme æládussan.
+Sámediggáj le ájnas diehtet vijdes láhkáj majt ulmutja usjudalli boahtteájge tjoavddusij gáktuj.
+Sámediggáj la læhkám ájnas sáme gejn li rievtesvuoda li oadtjum máhttelisvuodajt oassálastátjit pládnaprosessajda ságastallamij ja konsultasjåvnåj baktu.
+-Sámedikke bargguj sámemánáj rievtesvuodaj le dat máhttselávkke.
+Sámedikke bieles de hæhttu vuordeduvvat dákkár njuolgadusá dåssju máhtti mierreduvvat gå li åvddålattjat konsulteriduvvam ja guorrasuvvam Sámedikkijn.
+Sámediggáj lej ájnas oadjot sáme skihppijsujttáråhpadusáv dan diehti gå dajs la vádno.
+-Sámediggerádáj le tjielgga vuorddámus dákkir stuorra ásadibme merkaj guovdásj oajválattja boahtte ájge åvvånagi ienebut ráddjiji loabev vattátjit ienep ásadusájda duodden dajn bájkijn.
+Sámediggeválggaj le ækton jut la ållim 18 jage åvddåla válggajahke nåhkå.
+Ja ietjá mánájda le aj ájnas oahppat sáme dilij birra nav árrat gå máhttelis.
+Sáme mánájda merkaj dat semalattjat luondujn viessot, ávkkit ja tjuohppat luondos.
+- Sáme allaskåvllåj la ájnas åhpadusájt ja guoradallamijt sáme sebrudakdilij, máhtoj ja árvoj gáktuj, ja dákkir aktisasjbarggo aktan Sámedikkijn låppti máhttelisvuodajt ja vaddá lijgge diedov ja lahkanimev mijá mánájgárddeåhpadussaj ja guoradallamijda, javllá Sáme allaskåvllå riektur Gunvor Guttorm.
+gielladåjmaj aktisasjbargo ja koordinerima åvdås iesjguhtik giellaguovlon.
+Sæmmi gå sábmelattja li duolmoduvvam ja skámáduhteduvvam, li aj dáttja vásedam histåvråv ja ideologijjav mij la subtsastam, sáme li nievrep ulmutja gænna ij la sæmmi árvvo gå siján.
+Åvddål sjielvvi familljaráde gåhtjoduvájma diehtotjåhkanibmáj gånnå gájka bessin gullat mij dat merkaj biebbmosijddan liehket.
+Juska sæmmi ållo nissuna gå ålmmå vásedi vahágahttemijt iellemguojmestisá, de li ienemusát nissuna gudi nákkujn váldádalli ja nissuna gudi vásedi bahámus vahágahttemijt.
+Vinjo sámijda merkaj dat ij la máhttelis viessot dievalasj ja buorre iellemav sijddaguovlojn.
+Telemarkdutkama dutke Bernt Aslak Brantzæg;
+Åtsådibme ja Rijkadárkastusá diedádus jages 2012 vuosádalli boasto almulasj háldadibmáj guhka ájgev.
+Guoradallama guoradalles Astrid M. A. Eriksen Sáme varresvuodaguoradallama guovdátjin (Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš) vuosedi, sáme nissuna Vuonan li vásedam ienep vahágahttemav ja vierredagojt gå Vuona rivggo.
+Dutkam ja alep åhpadus
+Dutkam ja alep åhpadus / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
+Dutkam ja alep åhpadusá vuorodibme le ájnnasin bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit sáme sebrudagáv.
+Sáme gielaj dutkam le ájnas gielaj vijdábuj åvddånahttem vuodon.
+Duktambarggo la vallje juohkka suorgen.
+Dutkam vuoset mánáj tjehpudahka rádnastahttját le lahkasit tjanádum sijá sosiála máhttuj.
+Guoradallama vuosedi, ávkástallamav buoredittjat viertti vidnudagá márnánguovlov stuoredit.
+Guoradallama vuosedi jut álu vaháguvvam nissuna sáme sebrudagán e duosta vahágahttema birra subtsastit.
+Skåvllåoahppijda ja -klássajda nuorajdásen ja joarkkaskåvlån, organisasjåvnåjda, ásadusájda ja medijáj fáladuvvá hiebadum oahpestimev, aktan åni lågådallamij Sámedikke, sámepolitihka jali ietjá guoskavasj tiemáj birra.
+Láhkatjállusa juollodittjat presssadoarjjagav sáme avijsajda rievdaduváj 2008 jagen.
+Láhkatjálos galggá oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat.
+Njuolgadustjálaj guollimriektá láhkaproposisjåvnå tjuovvolimen
+Oahppoplánaj njuolgadustjállaga §2-3 ja §3-4 baktu biejaduvvá sámij birra, ja sijá giela ja sebrudakiellema birra åhpaduvvat duon dán fágaj baktu.
+Njuolgadustjála guovllosuodjalime birra (nasjonálpárka, suodjalimduobddága, luonndoreserváhta)
+Njuolgadustjála vuoroduvvam iellemslájaj birra (bisodit ájtedum slájajt buojk. várregásajt, sválajt)
+Njuolgadustjála luossaguoládusáv regulerima birra (meran ja jågåjn)
+Njuolgadustjála sierra luonndtjerdaj birra (buojk. giettij, jiekkij, miehtsij birra)
+Forskrift om bruk av det samiske flagget
+Háldonjuolgadusá ja biebbmosijddanjuolgadusá rievddama nuolgadus mij moarmesmáno 1. biejve 2012 doajmmaj bådij dættot sámegielak mánájn gudi giellaháldadimguovlon årru le riektá gielasa bisodit gå ådå huksuj biejaduvvi.
+Finnmárkokommisjåvnå ja Finnmárko miehttseduobmoståvllå láhkaásadus
+Finnmárkokommisjåvnå ja Finnmárko miehttseduobmoståvllå njuolgadustjála
+Rámmaplána njuolgadustjála mánájgárde sisano ja dahkamusáj hárráj
+Njuolgadustjála gidálåddima birra Guovdagæjnon
+Oajvvadusá gåbttji vargga gájkka sáme giellaguovlojt, ja vuosedi stuorra variasjåvnåv ja valljudagáv.
+Dá oajvvadusá li ållagasj dájda suorgijda tjanádum:
+Oajvvadusá sáddiduvvi Vuona Sámediggáj:
+Oajvvadusá sáddiduvvi samediggi@samediggi.no.
+Oajvvadusá li ienemus oassáj stuorradikkeájrrasij ja ráddidusájrrasij pensjåvnnåårniga rievddama milta.
+Sámedikkeráde Henrik Olsen javllá ij galga dan diehti tjierrot, valla vilá li stuorra ærádusá mijá hásstalusáj ja daj rudáj gaskan majt oadtjop sáme sebrudagáv åvddånahtátjit.
+- Oajvvadus álkkebun dahka udnásj guovte-giejak systemav, mij moaddásijs aneduvvá gássjelin.
+Oajvvaduvvá ådå njuolgadusá gånnå ådå barggovahágahttemavtadahka galggá mierredit buhtadusá gájbbádusájt.
+Oajvvadusán li tjuovvovasj oajvvetjuoggá ma guosski sámegiellaj:
+Oajvvadusán galggá gåbttjåt sáme varresvuohtaåtsådimijt gájkkásattjat ja åtsådimprosjevta gånnå biologalasj materiála li oasen.
+Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå oajvvadus le tjáledum álmmukriektálasj mærrádusáj milta ma guosski stáhtajda Vuodna, Svierik ja Suobma sámij vuoksjuj álggoálmmugin.
+Ådå láhkaoajvvadus sisadná suohkan galggá juohkka suorgev ja ábnnasav adnet álmmukvarresvuoda nannimdiehti.
+- Árvvalus sjaddá nannit virggevaháguvvamij rievtesvuodajt, buktet ájggeárvulasj njuolgadusájt virggeskihpudagáj hárráj positijvalasj avtadássásasj vájkkudusájt ja sæmmi båttå anedit gålåjt barggovaddijda dågålasj rámmaj sisbielen, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm.
+Oajvvadusájt máhttá dási sáddit: samediggi@samediggi.no
+Oajvvadusá ådå ássjijda
+Oajvvadus ådå láhkaj nasjonálalasj unneplågoj ja unneplåhkogielaj birra Svierigin
+Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj
+Gæhttjalime álgaduvvi fylkajn Oslo ja Akershus, Rogaland ja Østfold.
+Gæhttjalibme le ájádaládum láhkamierredum suohkana dievnastusguovloj addnijda NAVan.
+Gæhttjalimordnik le nannusappot tjanádum fylkamánne juridihkalasj ja sosialfágalasj máhtudahkaj.
+Semadimkommisjåvnnå Ruonasednamin la jur árvvalusájdis buktám.
+Såbadim- ja guládallambarggo giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.10. Vuoseduvvá Girkkotjåhkanime mærrádussaj nav gåhtjodum "såbadimássjen" (KM 13/97).
+Nuortta-Sálto såbadimprosjækta (2005-2007) le læhkám ienemus konkrehta tjuovos mærrádusás, ja árvulasj åtsådallama li prosjevtas boahtám.
+Oarjjelsáme guovlojn le rápporta snåasen tjïelte (suohkana) 3-jahkásasj varresvuoda- ja sosiálprosjevtas "oarjjelsáme rádevaddedievnastus varresvuoda- ja sosiálgatjálvisájn oarjjelsáme guovlojn" liehket ájnas dán bargguj.
+Gielaj stahtusa gáktuj åvddålijguovlluj la aj ájnas jut prográmma, spela ja applikasjåvnå sámegielajda gávnnuji, sierraláhkáj mánájda ja nuorajda.
+Giela boahtteájggáj le sierraláhkáj ájnas gå le prosentaj lågoj milta ienebu gå gasskabuolvas gudi sáhkadi kymrilasj gielav.
+Gå gielav galggá buolvas buolvvaj dåmadit de le dákkir dille ávkken.
+Gielladåjmaj vuoksjuj le aj ájnas jut li årniga ma ållesájggásasj gåvåv vaddi sámegiela anos iesjguhtik suorgen li sajenis.
+Jus galggá sosiála aktijvuodajt ja prosessajt dádjadit ja sosiála máhtojt buktet de dat gájbbet aktisasjvuoda åtsådallamav ja oassálasstemav.
+Sámegielav ja dárogielav dádjadit avtaárvulasj giellan le gis dábálasj dádjadus.
+Vuostatjin suorgganijma bombas ja skåttajs.
+De esski máhttep ságastit álggoálmmukæládusás sáme iesjmierredimijn.
+Vuostasj giellabiesse lij Mittådalenin 2008.
+Vuostasjgiella: Njálmálasj, jali aj tjálalasj oajvvegiella.
+Vuostasj lávkke buorre argumentajda le máhtti, tjielggi SNPN jådediddje Sagka Marie Danielsen.
+Vuostatjin álggá digge vierredahkke vuosstij.
+Vuostatjin hæhttuji máná iesj oadtjot ájgev ganugit jali ulmutjahttemav rievddat.
+Dát vájkkudij vuostatjin dijájt gen æjggo biejsteduváj.
+Vuostatjin dajnas gå åhpaduspolitihkka le ájnas sáme sebrudahkaj ja sebrudak- ja máhtudakháhkuhibmáj dálla ja boahtte ájggáj.
+Vuostak Lailaj gæhttjá ja suv gåptjåt.
+Vuostak galggá diedádus åvddån biejaduvvat bierjjedagá 15.03 Áltán, aktan duola dagu Duodjeinstituhtajn ja duodjeorganisasjåvnåj.
+Vuostasj le aktisasjbarggo Finnmárko fylkkasuohkanijn mij vuordedahtte le 2013 álgon gárves.
+Vuostatjin lij oajbbom gielav åvddånbuktet (d.d. kymrilaš bájkkenamájt rahtegalbajn ja kártajn) ja dan maŋŋela rievtesvuodajt adnet gielav juohkka sebrudaksuorgijn.
+Suodjalus láhpij vihtta ájnas ambassadøra.
+Suodjalus
+Suodjalus suodjalimvælggogisvuohtadåjmadagá baktu ájggu jårggålit brosjyjrav "Duv máhttelisvuoda vuostasjgierdedievnastusán" sámegiellaj mij sáddiduvvá gájkajda gudi dáv sihti.
+Suodjalus ájggu 2009 jage alluj oadtjot biellejahkásasjdiehtojuohkemav ietjas oajvvedåjmaj birra aj vatteduvvá sámegiellaj dåppe gånnå le luondulasj.
+Subttsasa hávij birra ma li dæhppum ulmutjij rubmahij ja miellaj, ja ma máhtti liehket siegen tjielggimin manen dálásj ájgge åtsådaláduvvá nav gåktu åtsådaláduvvá.
+Dálla li ráddidussjiehtadallama jådon Granavoldenin Hadelandan, ja dan aktavuodan la sámedikkeráde listav sjiehtadallamoassálasstijda sáddim diedoj ássjijs majt sámedikkeráde mielas lulun dåbddusin dagáduvvat ådå ráddidusá tjielggidusán.
+Gieres gájka, Guovte máno rájes riegáduváj Danica Manilan.
+Vuorodum virggájbiedjam ja virggeloabe bálkkájn
+Ájn garrasit bargaduvvá sámegielaj åvdås
+Girkko galggá boahtteájgijda aj sierra girkkolága baktu dåjmaduvvat ja almulasj budsjehtaj baktu ruhtaduvvat.
+Nuoskodibme le læhkám ja vilá le ájnas fáddan Arktalasj ráde bargon.
+Ævto såbadusprosæssaj le, duohtavuohta hæhttu duodastuvvat.
+Gájbbádussan bærrájgæhttjat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáv sáme álmmugij le diedo ja máhtudagá moattekultuvralasj dádjadusá ja sáme giela ja kultuvra birra.
+Gájbbádussan sámegiella máhttá aneduvvat fágalasj aktijvuodajn le jut gávnnuji fáhkaterma ja fáhlabuojkuldagá sámegiellaj.
+Ævto dagu giellafágalasj åvddånahttem, giellabargo organiserim ja birástagá hæhttuji aj sajenis jus giella galggá buoragit åvddånit.
+Vuordedahtte vuoge æládussaj ja aktisasj dåjmajt vuorodibme, investierimijt, rekruttierim ja máhtudaklåpptim ednambarggosurggáj li guovdátjijn dan bargon.
+Suoma-, meänkieli ja sámegiela háldádusguovlo stuoredibmáj juolloduvvá 50 milliåvnå kråvnå stáhtadoarjjagin guoskaduvvam suohkanijda.
+2017-2021 ájggegávddaj li tjuovvovasj belludagá Sámediggáj válljiduvvam:
+Háldadit sáme kulturmujtojt ietjama histåvrå ja árvoj gáktuj
+Háldadimfábmudahka dáj lágaj baktu le Norges Vassdrag og Energidirektorat (Vuona tjátjádak ja Enerigijadirekroráhtta) ja Direktoratet for mineralforvaltning (Minerálajháldadim dierektoráhtta).
+Sáme giellaháldadimguovllo
+Sáme giellaháldadimguovllo:
+Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Sáme giellaháldadimguovlon li dálla 9 suohkana: Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Dætno, Porsáŋŋgo ja Unjárgga Finnmárkon, Gájvuodna ja Loabat Råmsån, Divtasvuodna Nordlándan ja Snåasa NuorttaTrøndelágan.
+Sámegiela háldadusguovlon le dá suohkana: Kárášjåhkå, Guovdagæjnno, Unjárgga, Porsáŋgo ja Dædno Finnmárkon; Gáivuodna Tråmsån, Divtasvuodna nordlándan ja snåase nuortta-Trøndelágan.
+Sáme, meänkieli ja suoma gielaj háldadusguovllo galgga vijdeduvvat 13 suohkanijn; arvidsjaur, Berg, Härjedalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, Vilhelmina, Åre, Älvdalen och Östersund suohkana båhti maŋen.
+- Háldadimguovllo, dagu uddni doajmmá, mierkki sámijn le iesjguhtik riektá sámegiela adnuj årromsaje milta.
+Háldadimplána li ájnas barggonævo bæjválasj háldadimen oattjotjit avtalágátjin ja tjielggasabbon ja nannitjit guovlo suodjalimárvojt.
+Vuorddemusá bargge- ja barggovaddeorganisasjåvnåjda giehtadaláduvvi oassekapihttalin 5.18.
+Joarkkaskåvlå åhpadussaj máhttá departemænnta vaddet láhkatjállusijt jut muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegielan jali sámegiellaj, ja sierra fágajn.
+Bufetata Biebbmosijddadievnastus fállá åhpadimprográmmav PRIDE vuodokurssa berrahij ja værmádahkaj.
+Gåvå oasteduvvin etáhtas Utsmykningsfondet for offentlige bygg gå galggin hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv jagen 2000.
+Gåvå jali namá sidjij gesi ienemusát riŋŋgu máhtti boalojda biejaduvvat.
+Gåvvå: OECD
+1960-lågo rájes li ulmutja gudi berustáhtji kymrilalasj giela boahtteájges, dåjmalasj ratjástimev gielav ællánahttet.
+1970 jagij rájes vijddánij sámegielak girjálasjvuohta, valla esski gå sámegiella åhpadimgiellan sjattaj vuodoskåvlån de sjattaj buorep vuodo dåjmalasj adnuj sáme tjállemgielas sihke låhkåm- ja tjállemgiellan.
+Snjilltjamáno 1. biejve rájes le gájbbádus binnedum barggoájggáj dajda gudi li muhtem mærráj ierit bargos biejadum vas 40 prosænntaj.
+2004 rájes le Megard læhkám åssudakdirektørra sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagán.
+Jage 2008 rájes aneduvvá aj muhtem oasse sámeálmmugafånda jahkásasj buvtadusás giellaåvddånimprosjevtajda.
+2009 jage rájes álgij årnik studentajda gudi ålliji muhtem åhpadiddjeåhpadusáv i. i. masterprográmmav åhpadiddjeåhpadusás gielajn jali realfágajn, gånnå oadtju luojtedum oasev åhpadusluojkas gå li dævddám ienemusát 60 oahppatjuorga sámegielan oassen vuodoåhpadusás åhpadiddjen.
+Ietjas vásádusáj diehti, måttij jagij rahtjamij sámegiela ja kultuvra åvdås sij-ddasuohkanin, diehtá Henrik Olsen sámevuodav la vejulasj ruopptot válldet, valla dat gájbbet máhtov ja buorremielakvuodav.
+Varresvuoda rievtesvuodaj vuojnos gullu dádjadahtte diedo gájbbádusá berustahtek giellanjuolgadusá ráddjimijs, ja dievnastusfálaldagá sámegiellaj li ájnnasa aj dárbojs ma badjáni gå duolla ja dárbulasj guoradallam ja giehtadallam dagáduvvá, bs. buojkulvissaj pasiænntarievtesvuodalágav.
+Ieritjåhttåm máhttá buktet sjaddobuolvva massá lahkavuodav ja diedojt bájkálasj sebrudagás, luondos ja árbbedábálasj æládusájs gulluvasj terminologijajn.
+varresvuodadievnastusá bieles dåbddu dagu dilev láhtjá buorre sáme fálaldahkaj, madi addne e sæmmi láhkáj dåbdå.
+Viehkkeapparáhta bieles vuojnnet ienemusát doajmmahieredibme tjalmostuvvá ja binnep sáme duogásj.
+2008 moarmesmánon li 15 aspiránta gudi åhpadusáv tjadádi ja gudi li giddagisájda Tråmsån ja Čáhčesuollun tjanádum, ja le dæddo biejaduvvam rekrutterit sámegielak aspirántajt.
+Sjiehtadij sierra resolusjåvnåv álggoálmmuknissunij birra
+Kymrilasj giela åvddånimev Walesan ij máhte tjielggit ietjáláhkáj gå dåjmalasj båhtusin ællánahttembargos ja diedulasj almulasj giellaplánimis.
+Sámegiela boahtteájgge le dan duogen jut giella aneduvvá ja vuojnnu nuorttarijkajn, ja danen le nuorttarijkaj giellaaktisasjbarggo ájnas gå galggá sámegielav boahtteájggáj sihkarasstet.
+Dá rádjáj li gålmmå oahpestiddje aktan skåvlåjt guossidam.
+Dálátjij jagen 2018 lip doarjjum tjuovvovasj prosjevtajt giellaprosjæktapåsta baktu, dájda guovlojda:
+Måsske Divtasvuonan
+Oajválattjaj bieles vuorddin dávk boatsojæládus iesj tjoavddin dajt gássjelisvuodajt ma lidjin ihtam ja majt iehtja ællim nahkam tjoavddet?
+Frank A. Jenssen (r.1952) Tarjej Vesaasa álggobálkkáv dán romána åvdås oattjoj.
+Frank A. Jenssen la barggam frilansjournálisstan NRK radion ja TV'an gålmmålåk jage.
+Frankrijkka, Dujsska, Nederlánnda, Polen, Spania ja Stuorra Britannia li 2011 basádismáno ájn váksjárájrrasa ráden.
+Moaddalågenan tsiekkadusájs li dálla birrusij 900 tsiekkadusá registrieridum.
+Almulattjat bådij dát vuojnnusij jagen 1948, gå skåvllådåjmadagá Aktidimnammadus buvtij moadda oajvvadusá ulmijn hiebadittjat skåvllåfálaldagájt sáme mánájda.
+2013 rájes le aj Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelagan oassen háldadimguovlos.
+Sámedikke bieles oassálastijga seniorrádevadde Ingeborg Larssen ja rádevadde Vivi Pedersen.
+Sámedikke bieles li da guokta nuorajorganisasjåvnå tjiehpe ja sebrudakberustiddjen, ja sijáv oassen válldet la ájnas nanostussan prosjæktaj, javllá Mikkelsen.
+Sámedikke bieles lip mihá ja gijttevattja dan giervvudagá åvdås majt li vuosedam, javllá Mikkelsen.
+Sámedikke bieles la tjielgga moalgedibme ållestjåhkanimes jut mij hæhttup sadjihij oadtjot ienep værmádagájt ja dav galggap sámedikkeráde bieles gåtsedit, låhpat sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+- Sámedikke bieles ájggop dáv iehtjama bargon gåtsedit, javllá Mikkelsen.
+Sáme adni dålusj sáme symbåvlåjt aktisasj åbmudahkan, ja dajda vaddet akturiektáv le sáme riektádádjadusá vuosstij. Symbåvllåanoj aktijvuodan gájbbeduvvá guovtebielakvuohta.
+Same bieles váseduvvá dát degu guohtomguovlojn ælla riektá ja oalle suoje.
+Sámij bieles oassálassti Sámij parlamentáralasj rádes (SPR), presidentajn Egil Olli, SPR ájrrasijn Aili Keskitalo ja SPRa ájrrasijn prosessan væráltkonferánsa vuossti, John B. Henriksen.
+Sæmmi båttås fámoduhteduvvá njuolgadustjála snjuktjamáno 1. biejves 2006 nr. 266 rámmapládna mánájgárde sisano ja dahkamusáj hárráj.
+2000 rájes nammadip da guokta rapportajt Sámedikke giellastivras, Bruken av samisk språk, 2004 ja 2008 jagijs ja Sámedikkeráde diedádus sámegiela hárráj Sámegiella lea čaffat!
+Nuoras vargga ållessjattugij Gå lávkki nuorravuodas ållessjattugij de vuojno ja iellem vuohke rievddá.
+Bierjjedagá gålgådismáno 25. b. kl. 13:10 almoduvvá Sámedigge applikasjåvnåv Sáme Joarkkaskåvlån Kárášjågån.
+Sierraláhkáj le gássjelis árvustallat ietjas várrimav, mierredimev ja reaksjåvnnåájgev.
+• åvdedit sebrudahtte birrasav gånnå divna máná máhtti ståhkamij oassálasstet ja ávov dåbddåt ståhkama baktu
+Kulturæládusáj mávsánisáv åvdedit
+Åvdedime sámegiela adnemav
+Åvdet Várjjat Siidav Vuona oajvvadussan UNESCOa væráltárbbelisstaj
+Sierra gájkkásasj árvvo
+Åvddånimbelludahka
+Sámegiela boahtteájgge le tjanádum juohkka aktaj mijás adná sámegielav luondulasj guládimgiellan juohkka aktijvuodan gå máhttelis, ja sihtá ja dåjmalattjat vállji sámegielav oahppat.
+Sámegiela boahtteájgge le sihke dan duogen jut juohkka ájnna mijájs sámegielav adná luondulasj guládallamgiellan nav moadda aktijvuodajn gå vejulasj ja gåktu sebrudahka dilev láhtjá váj dát máhttá liehket vejulasj.
+- Sámegiela boahtteájgge le dan duogen jut gávnnuji giela addne sæmmi båttå dagu addne bessi gielasa adnet iesjguhtik aktijvuodajn.
+Boahtteájge giellaaddne li dájn mánájgárdijn, ja Sámedikke bieles sihtap tjielggasit mánáj árggabiejvev mánájgárdijn vuorodit, javllá Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Boahtteájggefábmodus la luojvoj årnik mij máhttá oahttse sajen.
+Boahtteájggefábmodus la tjálalasj fábmodus mij javllá gåktu dån sidá duv økonomalasj ja/jali persåvnålasj ássje galggi årniduvvat gå i desti iesj buvte.
+Boahtteájggásasj ja ådåstuhtte æládusåvddånibme årromav nannitjit
+Friddjavuohta ja demokrátija åvdås vierttip barggat.
+ Lassjugis máná bessi smávep juohkusijda sæbrrat.
+Ájggemierre ássjev miehttseduobmoståvlå åvddåj låggŋit le 18 máno maŋŋel gå Finnmárkokommisjåvnnå le rapportastis almodam.
+Dán ájggemierre le ålles vihtta jage.
+Ájggemierre listav oajvvadit le vuoratjismáno 2 biejve válggajagen 2013.
+Ájggemierre vuojnojt buktet le biehtsemáno 1. biejve.
+Friddja Knut Løgstrupa milta
+Besa materiálajt ja teknihkav friddja válljit.
+Frontotemporála demænssa boahtá vahágahttemijs vuojŋŋama åvdep oasen ja dan dåbddomerka li ulmutjahttema ja ulmusjvuoda rievddama.
+Åbbålasj budsjæhtta mij gålomerustallamijt ja ruhtadimplánav vuoset.
+Budsjæhtta mij vuoset gållomerustallamijt ja ruhtadimplánav.
+Tjoahkkájgæsos Gávnadusá vuosedi sáme aktijgullumvuohta laset vahágahttem vádáv.
+Biehtsevuovdde l gitta njárga gæhtjáj, ja diehtá muorragierragij duogen la goahte, návsste ja jielle.
+Fylkasuohkanijn le åvdåsvásstádus bádnevarrresvuodadievnastusás.
+Fylkaj oasseplánaj kulturmujtoj ja bieggamilloelfámo hárráj
+Fylkkasuohkana bádnevarresvuodadievnastusájs vásstedi.
+Fylkkasuohkana galggi aj álmmukvarresvuoda åvdås barggat fylkajn ja galggi suohkanijt viehkedit sijá álmmukvarresvuoda bargon.
+Fylkasuohkan máhttá aj ietján fállat dákkár åhpadusáv".
+Háldadimguovlon li fylkkasuohkanijn sæmmi vælggogisvuoda gå suohkanijn.
+Fylkkamánne le gujttimorgádna suohkana jali fylkkasuohkana ásadusáj gujttimusájda.
+Fylkkamánne oahttsev gehtjat.
+Finnmárko Fylkamánnen le koordinerimvásstádus nuorttasámegiela guhkásåhpadimes
+Fylkaålmmå juohká diedojt rievtesvuodaj ja fálaldagáj birra, i.i. mánájgárddefálaldagáj sáme mánájda.
+- Nordlánda fylkkamánne le ájnas aktisasjbarggoguojmme gå galggap tjadádit dåjmajt sámegiela doajmmaplánan oarjjel- ja julevsámegielaj gáktuj.
+- Nordlánda fylkkamánne viehka buorre bargov dahká oarjjel- ja julevsámegiela ja kultuvraj åvdås, ja le válldám åvdåsvásstádusáv moaddásijs Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj åvdås, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud.
+Fylkamánnáj Nordlándan le loabedum 425 000 kråvnå oarjjelsáme giellabiesijda oahppijda 6.-9. klássajn gænna li oarjjelsámegielåhpadus skåvlån.
+Nordlánda Fylkamánnen le koordinerimvásstádus oarjjel- ja julevsámegielaj guhkásåhpadimes.
+Fylkaålmmå nordlándan ja sámeskåvllåstivrra svierigin le aktan dahkam prosjæktaplánav oarjjelsáme giellabiesijda.
+Ragátmáno gietjen Tråmså ja Finnmárko fylkamánne sáddi diedojt akkreditierima hárráj.
+Fylkaålmmå jåhtuj biedjá mánájgárddepolitihkav stáhta doarjjagij háldadime baktu, dahkamusájt mánájgárddelága ja suohkanijt bagádallat.
+Fylkkamánne máhttá oahttses bargov válldet jus oahttse ij dagá dav mij luluj buoremus sunji gænna l oahttse, jali jus ietjá siváj diehti sjaddá dárbulasj.
+Fylkaålmmå koordineri ja álgat åvddånahttembargov suohkanijn ja mánájgárdijn ja katisasjbarggá sámedikkijn ásadit sáme mánájgárddekonferánsajt.
+Fylkkamánne ij oattjo vargga avtak gujttimusáv, madi sæmmi båttå media baktu álu åvddån boahtá ájnegis ulmutja e ietjasa riektájt oattjo ållidum.
+Fylkamánnáj vatteduvvá nannusap roalla NAV-addnij gáktuj
+Fylkaålmmå le oadtjum oatsodit dát ajtu dagáduvvá.
+• Fylkaålmmåjn le åvdåsvásstádus i. i oatsodimes ja loabálasjdárkestimes, gujttimássjijs, diehtojuohkemis ja bagádallamis, lágaj ja mærradusáj tjuovvolimes ja adnujválldemis, ja doarjjagij koordinerimis ja juohkemis.
+Fylkasuohkana barggo guhkásåhpadusá åhpadiddjij værmádahka viertti vijdábut åvddånahteduvvat, ja viertti guovlolasj tjåhkanime ásaduvvat åhpadiddjijda allaskåvlåj aktisasjbargujn.
+Lågå oajvvadusájt tjielggidusán, ja tjále jus dajda guorrasa, javllá sámedikkeráde Lars Filip Paulsen gut Sámedikkeráden sáme gielajs vásstet.
+Gáissi válggabijrra - 5 ájrrasa
+-Dålusj sáme gådijn li moadda kvalitehta ma li ájnnasa várajválldet.
+Valla vuoras?
+" Klemet-áddjá sjattaj bajás ietjas æddnu ja ime lunna.
+Viehka buorre miella.
+Valástallamsuorgen Muoffen. Uddni lav ållu buorre mielan.
+Gaup vuoset siednadájdas baktu sáme kultuvrragaskostibme guosská.
+GCG:an le aj åvdåsvásstádus Áltá 2013 gárvedime konferánsa sisano ja tjadádime åvdås.
+GCG:a Facebook-bielle
+GCG:a præssaulmutja
+Ållestjåhkanime presidænnta le girjes baktu vuoratjismáno 5. Biejve 2012, ájrasstáhtaj ambassadørajda New Yorkan, ájrasstáhtajt diededam gåhttjum le Ambassadørav Luis Alfonso de Alba, ja John B. Henriksen dakkir rádádallamijt tjadádit suv åvdås.
+• åbbålasj oahppamgássjelisvuoda jali fáhkagássjelisvuoda
+Genehtalasj valljudagá: Vuodna galggá vuorodit bargov sadjásis oadtjot systemav mij mierkki ahte patentasuodjalimåhtsåmusá ja sjaddoslájaj suodjalibme aktijvuodan le vælggogisvuohta genehtalasj valljudagáj ja árbbediedo álggovuodov ilmodit.
+• vaddet mánájda máhttelisvuodav dábij moattevuodajn ja dájdda- ja kultuvraåvddånbuktemij oahpásmuvátjit åvdutjis ja dálátjis
+• vaddet mánájda dádjadusáv sebrudahka le rievddamin, ja sij oassen histåvrålasj, dálásj ja boahtteájggásasj aktijvuohtaj
+• oahpásmahttet ja markerit mærkkabiejvijt, allaájgijt ja dábijt risstalasj kultuvraárben ja ietjá åskojn ja iellemvuojnojn ma mánájgárden gávnnuji
+• vaddet mánájda sæmmi máhttelisvuodajt, åvdedit dássádusáv ja duostodit badjelgæhttjamav, guottojt, stereotypiajt ja rasismav
+• vaddet mánájda astov ja máhttelisvuodav gatjádallat, ájádallat ja gávnadit ietjasa tjielgadusájt tjuolmajda, ja oassálastátjit ságastallamijda dan birra majt li vásedam ja åtsådallam
+• vaddet mánájda moattebelak ja hásstaliddje labudallambirrasijt, dåbdudakåtsådallamijt ja rubbmelasj ståhkusijt ålggon ja sinna, mánájgárden ja ålggolin.
+• vaddet mánájda målsudahkes dáhpádusájt ja máhttelisvuodav åvddånbuktet
+Gïelelutnjeme - Giellalåpptim - Giellalokten tjalmostahttá aj aktisasjbargov ja aktidimev ásadusáj, orgánaj ja organisasjåvnåj gaskan ma sámegielaj barggi.
+• mánnáj sierraåhpadimev vaddet navti gåktu la ájnegis mærrádusán ja IÅP:an gåvviduvvam
+- Giellabiesse l buorre ja ájnas gielladoajmma julevsáme guovlon.
+Giellabiesse - julevsáme
+Giellagáldo joarkkemprosjækta ruhtaduvvá Interreg V Nord -oasseguovllo Nuortta Sábme, Lapin Liitto, Råmså fylkkasuohkan ja Suoma -, Svieriga - ja Vuona Sámedikkijs.
+ rádev vaddet makkir viehkev/åhpadimfálaldagáv bierri fállat.
+• sajev vaddet, doarjjot ja boanndodit mánáj gárvedimev gå dejvadi dájdajn ja kultuvrajn
+Mierredit njuolgadusájt dasi gåktu galggá árvustallat dajt vájkkudusájt majt rievdaduvvam adno dahká sáme kultuvrraj, boatsojæládussaj, miehttseadnuj, æládusbargguj ja sebrudakiellemij.
+Doarjju oassálasstemav
+Galggá val javllat ij le dåhkkidahtte gå iehtjádij vuosstij bahájt dahki, ja dættoda juohkkahattja duogen le máná mánájgárden soapptsu.
+Dálásj iemeálmmukriektá tjuodtju dan æktuj mij dåhkkit sámij histåvrålasj riekta degu dal merragádde- ja vuodnaguollim sijá årudakguovlojn.
+Muodojt buoltjis ruoppsis giedaj tjiehká.
+Huomahit dán aktijvuodan merkaj mujttet dáhpádusájt jali namájt váni makkirak mujttádus jali ietjá viehkke.
+Gå máná mánájgárde aktisasjvuohtaj oassálassti, de oadtju dádjadusáv sebrudagás ja dat væráldis massta li oassen.
+Gå åttjut dåjmajt ma sunji hiehpi, máhtti lagámusá ja iehtjáda viehkedit hábbmit vásádusájt maj baktu dåbddå ja dåhkkiduvvá.
+Sáme gielaj åvddånboahtema lasedimijn almulasj sajijn sihtap mij sáme giela galggi liehket sadjihin gájkajda.
+Doajmmaplána bargu tjadá le Sámedigge aktan barggam muhtem departementaj.
+Lågoj, sajij ja hámij bargadijn galggá mánájgárdde gárvedit mánájt
+Etihkka, åssko ja filosofijja bargo baktu galggá mánájgárdde viehkedit vaj máná
+Fáhkasuorgij bargadijn galggi máná bessat dåbddåt, åtsådallat, ståhkat, oahppat ja dåmadit rubmaha bieles.
+Gå li barggamin guládallamijn, gielajn ja tevstaj galggá mánájgárdde viehkedit vaj máná
+Gå barggi rubmahijn, labudallamijn, biebmujn ja varresvuodajn galggá mánájgárdde viehkedit vaj máná bessi
+Dájda, kultuvra ja sjuggelisvuoda bargadijn galggá mánájgárdde ásadit vaj máná
+Lahkabirrasa ja sebrudagá bargo baktu galggá mánájgárdde ásadit vaj máná galggi
+Luondo, birrasa ja teknologijja bargo baktu galggá mánájgárdde ásadit vaj máná
+Jahketjuodij tjadá li sáme dávvera sáme sebrudagás viettjadum ja dávvervuorkájda biejadum.
+Tjádu jahkásasj budsjehtaj la Sámedigge biedjam vájkkudimnævojt marijnaæládusájda.
+Gå ságastalli ja imájdalli eksistensiála, etihkalasj ja filosofijjalasj gatjálvisáj birra galggi máná oadtjot máhttelisvuodav ietja dahkat gatjálvisájt, gulldalit iehtjádijda, usjudallat ja vásstádusáv gávnnat.
+Dárkkelis digitáliseriga baktu máhttá dahkat lahka tjadnasav rádjamis dáhtás addnijs ja etáhtaj fáhkasystemajs.
+Sjiehtadusá baktu ja dan aktisasjbargujn DSBa ja Suodjalusá gaskan, sjaddi medisijnalasj vælggogisvuoda ålliduvvat dakkir láhkáj mij ållit stuoradikkediedádusá ájggomusájt.
+Suv girjij baktu li moattes oahpástuvvam gielldasámij viessomij ja kultuvrraj Murmanska guovlon.
+Udnásj årniga baktu la gájkajn suohkanin sæmmi gájbbádusá juska gielladille ja galla sámegielaga suohkanijn li moattelágátja.
+Dánsa baktu máhttá aj sáme kultuvrra tjuovggiduvvat ja åvddån buvteduvvat.
+Bæjválasj ja lahka aktijvuodan mánáj le mánájgárdde guovdásj dilen vaj máhtti vuojnnet ja diedojt oadtjot mánáj hukso- ja iellemdiles.
+Dájn 3-jahkásasj prosjevta baktu ájggu sámedigge registrerit sáme tsiekkadusájt ma li vuorrasabbo gå 100 jage ja dan diehti automáhtalattjat suodjalum ålles Vuonan.
+Rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jage baktu galggi álggoálmmukgiela tjalmostahteduvvat vidá oajvvesuorge baktu:
+Dán dahkamusá baktu guovdásj oajválattja dåhkkidi jut sámijn li sierralágásj dárbo ja iehtjasa lahkanimvuoge iehtjasa varresvuohtaj ma gájbbedi jut duostuduvvi varresvuodasuorges mij la hiebadum sijá gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema milta.
+Dialåvgå ja avtastallama baktu galggi máná hasoduvvat guládalátjit, aktan dåjmatjit, gulldalittjat, dádjadittjat ja ájádusájt hábbmitjit.
+Stuoráp sáme giella ratjástimij baktu almulasj suorgijn ájggu ráddidus nannit ájnegis ulmutja máhttelisvuodajt sámegiellaj sihke dádjaduvátjit ja dádjaduvvat.
+Guojmmevuohtasjiehtadusáj ja aktisasjbarggosjiehtadusáj ásadime baktu suohkanij ja fylkasuohkanij, ja ietjá guovdásj ásadusáj jus daj doajmma sáme berustimijda guosská.
+"Familljaráde baktu nahkiv ietjama dåbdojt bágoj gåvvidit ja gájka gulldalin munji"
+Ruhtadoarjjagij juohkema baktu bájkálasj prosjevtajda fylkasuohkanijn ja suohkanijn le Sámedikken aj vájkkudimmáhttelisvuoda varresvuoda- ja huksodievnastusájs sáme álmmugij.
+Dåjmaj tjádadibme ja stuorrudahka tjáledum doajmmaplánan sjaddá hiebaduvvat jahkásasj budsjæhttaoajvvádusájda ja dáj giehtadallamijda stuorradikkes.
+Tjadádit dájt dåjmajt.
+Háldadusbáhkogirje baktu oadtju jårggåliddje elektråvnålasj viehkkenævov massta bágojt ja moallánagájt máhtti viedtjat ja åvdep jårggålimij buohtastahttet.
+Demokratijaådåstusá tjadádime ulmme le Stuorradiggáj dilev láhtjet váj máhtti tjuovvolit Vuodolága rievddama ævtodusájt, ma li girkkosåbadime aktijvuodan låggŋiduvvam.
+Giellalåpptima baktu la Sámedigge vælggogissan guoradalátjit udnásj dilev ubbmem-, bihtám- ja gålldåsámegielajn, ja guoradalátjit makkir resursajda li dárbbo dáj gielaj anov lasedittjat.
+Låssis bargo baktu, gå giergge biejaduvvá gierge nali, de værált åvddån.
+Guottoj tsieggima bargo baktu ja konkrehta aktisasjbargo baktu sijdaj siegen galggi mánájgárde bargge hábbmit jasska, sebradahtte ja arvusmahtte mánájgárddebirrasav mij givsedimev hieret.
+Juojggamgilppusijn ájggu Sámediggi, aktan NRK Sámijn, tjalmostahttet ja låpptit juojgav ja sáme gielajt. Gilpos la oassen sáme giellavahkos 2019
+- Kárttima baktu vuojnnep gájka mánájgárde sávvi ienep sáme ståhkusijt, ja ienep sáme oahpponævojt.
+Suohkana suorge baktu ájggu Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodit dutkamav ja máhtudakåvddånahttemav, pedagogalasj vájkkudimnævojt, økonomalasj doarjjagijt vuorodum åvddånahttemdåjmajda ja bærrájgæhttjovuogij åvddånahttemij.
+Konkrehta prosjevtaj baktu álgat ja jådet guovdásj ietjasa dutkamav, ja fágajgasskasasj -dutkam- ja åhpadusaktisasjbargov álgat ja koordinere.
+Rádádallamijn tjielgaj biele ettjin guorrasa álmmukriektá vijddudagá gáktuj ja histåvrålasj addnoriektá gáktuj.
+Sámedigge ja ráddidus libá konsultasjåvnåj tjadá avtamielalattja gå ådå mánájgárddeåhpadiddje åhpadussaj biejaduvvá ienep dættov åvdedit dádjadusáv sáme kultuvra birra. Dat la ájnas oasse ja gullu Vuona nasjåvnålasj kultuvrraj.
+Kultuvrraárbe baktu nannip Sámeednamav boahtte ájgijda.
+Kulturmujttolága baktu galggi kulturmujto ja kulturbirrusa bisoduvvat gálldon diedojda, vásádusájda ja iesjdåbdduj, ja adnoresurssan boahtteájggáj.
+Ståhkama ja målsudahkes dåjmaj baktu galggi máná oadtjot åtsådallamijt gulldalit, sjiehtadallat ja dágástallat ja oadtjot álggodiedojt almasjrievtesvuodajda.
+Lágaj baktu ma li Stuorradikkes mierreduvvam máhtti duobbmoståvlå duobbmit ulmutjijt iesjgeŋgalágásj kriminalitehta diehti.
+Gå oassálassti biebbmo- ja bårråmusdåjmajda galggi máná arvusmahteduvvat lassjes biebmojt båråtjit ja oattjotjit vuodulasj dádjadusáv gåktu lassjes biebbmo vaddá buorre varresvuodav.
+Gå bargge mánájt gehtjadi de oadtju viehka moadda vuogas diedo ma li dárbulattja vaj mánáj åvddånahttemav doarjju.
+Prosjevta baktu báhkogirjje almoduvvá ubbmemsáme - Svieriga dárogiela versjåvnåv ja Svieriga dárogiela - ubbmemsámegiela versjåvnåv.
+Aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu Sámedikkijn bæssá juohkka suohkan dåjmajt jåhtuj biedjat ma hiehpi gielladilláj mij le juohkka suohkanin. Sámedikke ulmme le ienep suohkana sáme álmmugijn giellaressurssasuohkanin sjaddi.
+Avtastallamådåstusá baktu galggap ásadit varresvuodadievnastusáv mij le buorebut aktij måsskidum.
+Sáme Parlamentárálasj Ráde baktu ja aktan Sámerádijn, ájggop álgadit nammadusáv åttjudit sáme rádjágádodimev guoradalátjit, åniájggásasj ja ja guhkesájggásasj dåjmaj.
+Avtastallama, dialåvgå, ståhkama ja njunjágahttema baktu galggá mánájgárdde viehkedit mánájt åvddånahtátjit lájttalis ájádallamav, etihkalasj árvustallammáhtukvuodav, máhtukvuodav vuosteldittjat ja doajmmamáhtudagáv, vaj rievddamijt máhtti dahkat.
+Ságastallama/ságájdahttema baktu, váksjoma ja gæhttjalime baktu oadtju PP-dievnastus ålles gåvåv máná/oahppe dárbojs.
+Ietjas aktijvalasj politihka baktu ja gå li tjalmostahttám sáme perspektijvav sebrudakságastallamijn, le Sámedigge vájkkudam vaj sáme ássje li ássjen sjaddam almulasjvuodan, ja sáme ássje uddni li oassen sjaddam mijá aktisasj dádjadusás.
+Ietjas vijdes oassálasstemijn sámeálmmuga rievtesvuodaj hárráj, sáme kultuvra ja sáme gielaj hárráj, ja sáme institusjåvnåj ásadimen hárráj le Sámedigge biedjam vuodov vuogas sebrudakåvddånibmáj.
+Rijkajgasskasasj bargoj baktu, duola dagu dálkádak- ja birásgatjálvisájn, oassálasstá Sámedigge ietjá álggoálmmukoassálasstij siegen bargguj nannitjit buorre boahtteájgev álggoálmmugij maŋep buolvajda.
+Galbaj, dájda, dokumentaj, næhttabielij ja tiekstima baktu giella vuojnnusij boahtá.
+Giela baktu tjadnusa nanostuvvi masi ulmusj gullu, berustahtek makkir sámegielav ulmusj buktá jalik man binnáv jali man ednagav gielav buktá.
+Giela baktu sjaddi iesjdåbddo ja tjadnusa masi ulmusj gullu, berustahtek makkir sámegielav buktá jali man ednagav jali man binnáv gielajt buktá, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Teáhterdájda baktu le sån juo oadtjum guhkes ájge ja moattebelak åtsådallamijt.
+Guoradallamij baktu galggá mánnásuodjalus gávnadit jus la dárbbo ássjev oatsodit jali ij.
+vásádusáj ja åtsådallama baktu galggá mánájgárdde viehkedit vaj máná oahpásmuvvi ietjasa lahkabirrasijn, sebrudagájn ja væráldijn.
+Válga tjadá válljiduvvá láhkaásadiddje tjoaggulvis, Stuorradigge.
+Finnmárkolága mierredime baktu sajájduváj årnik man milta dákkár riektájt identifiseri ja dåhkkit Finnmárkon.
+Væhkkálahkkoj ja liegga guládallam æjgádij ja mánájgárde barggij gaskan le mánájda ja sijáj soapptsomij ávkken.
+Giellabargov "dáddi"
+• oahpásmuhttet mánájt sáme kultuvrraj ja viessomvuogijda ja tjadnat sáme perspektijvav mærkkabiejvijda ja árggabiejveiellemij, dájddaj ja kultuvrraj ja biebbmodábijda
+Sáme buktagijt ienep sadjihij dahkat
+Ávvudaláv viehka javllaloahpáj ja sijddaj njálga biebbmuj. Sjaddá hávsske gå famillja tjåhkan.
+Ávvudaláv gå galgav mannat bivvalis rijkkaj 
+Ávvudaláv javlajda ja gå lav friddja.
+Ávvudallat luonndovásádusáj, giedjegij ja bájnoj åvdås.
+Buorre vásádusá jasska gasskavuodaj baktu nanniji máná iesjdåbdov, soapptsomav laset ja buoredi vuogas åvddånahttemav.
+Buorre åvddågåvve
+Buorre ulme sámegiela vuoksjuj e ålliduvá váni nuoges rudá ja ulmutja.
+Hávsskes båttåtja ja aktisasjvuohta iesjdåbdov ja værddogisvuodav nanni.
+Buorre ráde nuoraj ja alkohola birra dunji gut la æjgát lågenanjagágij
+Buorre birásdille sáme institusjåvnåjda vaj máhtti oassálasstet åvddånahttemij ja åvddånbuktemij sáme dájdas- ja kulturiellemis
+Buorre sáme oahpponævo li stuorra árvvon dán aktijvuodan.
+Buorre sosiála næhttabájke gånnå bæssá sámegiellaj guládallat lulujin ájnas giellaárená sierraláhkáj mánájda ja nuorajda gudi årru bájkijn gånnå ietján ælla heva sámegiela árená.
+ Buorre giellateknologalasj tjoavddusa sámegiela gáktuj
+Buorre giellateknologalasj vædtsaga lulujin ájnnasa sámegielav nannit ja åvdedit.
+Buorre dábe majt mánájgárddeálldarin åmas, máhtti ålles iellemav bissot.
+Buorre hieredibme diehtosihkarvuohta sjaddá danen ájnnasabbo sebrudaksihkarvuohtaj.
+Buorre háldadusdábe javlli tjálalasj aktijvuoda sámegiellaj vássteduvvi sámegiellaj, ja aj daj bálij gå lága milta ij la vælggogis dav dahkat.
+Buorre kvalitehtta dievnastusájn gájbbet gávnnuji bargge sáme giella ja kultuvrra máhtudagáj.
+ Buorre giellaplánim mij le vuogas, ållesájggásasj kárttimij ja fágalasj analyjsaj nanna
+Sámegiela dile gåvvå Buorre giellapolitihka vuodon hæhttu da iesjguhtik dile majt giella váset, ja dáv ij máhte dahkat buorre duogásjmáhtudagáj ja kárttimij dagá.
+Gieres venaga.
+Vuorbbe ådå jagijn!
+Gållegiella- Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká l ásaduvvam sámeministarijs ja sámedikkepresidentajs Vuonan, Svierigin ja Suoman.
+Gållegiella - Nuorttarijkalasj sáme giellabálkká juogeduvvá gávtsát bále.
+GÅLLEGIELLA- Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká juogeduvvá gávtsát bále tjavtjan 2018, sámeministarij ja sámedikkepresidentaj jahkásasj tjåhkanimen basádismáno Oslon.
+Man rabás la demensa birra målssu ulmutjis ulmutjij gænna l demænssa ja familjas familljaj.
+Man mudduj hæggavádá le læhkám le mierrediddje jus gisjugisvuoda libjjáv máhttá oadtjot.
+Sáme ájrastahttema låhko árvustaláduvvá guovloj sáme kultuvra ja æládusáj gáktuj.
+- Vuorbbe biejvijn!
+Vuorbbe biejvijn.
+Sijddaskåvlåjn le, dan lahkavuodajn viesso sáme sebrudahkaj ja árbbedábálasj æládusájda, buorre máhttelisvuodav duohtan dahkat dákkár åhpadusáv.
+Sijddaskåvlå
+Rijkajgasskasasj guovlolasj aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
+Rijkajgasskasasj guovlolasj aktisasjbarggo
+Rájájrasstididdje giellaaktisasjbarggo
+Grønlandsstarr ja nuorttalap tinderublom li da ma li ienemus vuorjjá.
+Vuojnnet buoragit li vuorbástuvvam danen gå oassálasste bessi sámegiela kursav sijdabájken válldet sæmmi båttå gå eksámav bessi allaskåvlån/universitehtan válldet ja dassta oahppotjuorgajt oadtju.
+Sivvan dási lij Sámedikke vuojnno jut láhka ij dievde stáhta álmmukrievtesvuoda vælggogisvuodajt sámij gáktuj.
+Vuodon konsultasjåvnåjda la dat árvvalus boatsojsujttosjiehtadussaj mav Sámedikke ållestjåhkanibme giehtadallá.
+Ådå nasjonála varresvuoda - ja huksoplána vuodo
+Avtastallamådåstusá vuodo bigoduváj stuorradiggediedádusán 2009 biehtsemáno, ja doajmmagoahtá ådåjakmáno 1. biejve 2012.
+Duogátjav majt Sámedigge ássjen buktá vuosteldimistis le Sámedikke ietjas duogen.
+Vuodulasj árvo mánájgárden li duola dagu aktijvuohta, hukso, guojmmeåvdåsvásstádus, solidaritehtta, gierddis vuohta, vieledibme, avtaárvvo ja riektá liehket iesjguhtiklágásj.
+Vuodoláhka vedjadahttá ájnegisá, álmmukjuohkusij ja stáhta ássjijt.
+Vuodoláhka aj mierret gåktu dábálasj lága dagáduvvi.
+Vuodolágan li aj moadda riektá ja vælggogisvuoda.
+Vuodoláhka ja Sámedigge li sihkarvuohtan demokráhtalasj oassálasstemij ja mijá friddjavuodaj ja rievtesvuodaj mærrásasj åvddånibmáj nåv gå álmmuk.
+Vuodolága § 110a tjadná vuona stáhtav dilev láhtjet váj sámegiella máhttá bisoduvvat ja åvddånahteduvvat.
+Vuodoláhka le demokratija tsieggimgierge.
+Vuodoláhka
+- sáme baktu vælggogisá vattátjit buorre kvalitehtak åhpadusáv sáme gielajn, kultuvrajn ja sebrudakiellemijn vuodon.
+vuodoåhpadusfálaldahka sámegiellaj ja sámegielan
+Vuodogárgadisájn tjuottjoj aj álmmuk galggá mierredit friddja válgaj baktu.
+Vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadus mastarijn sámegiella fáhkasuorgen, 1-7 jali 5-10
+Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åbbå Vuonan li åhpaduslága § 6-4 milta biejadallam åhpadusáv sámeálmmuga, sáme gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema birra vattátjit.
+Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
+Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå
+Juogos ájggu aj árvvaladdat makkir juridihkalasj stáhtus dakkir njuolgadusájn galggi.
+Juogos le viehka unne ja sij li ájnna gudi lullesáme kultuvrav guoddi Vuona bielen.
+Juohkusa jådediddje le åvdep rádeájras Ellinor Marita Jåma Åarjel-Saemiej Gïelhes.
+Juohkusa guhkesájggásasj tjadnasij rijkkaj lågåduvvi nasjonála binneplåhkon.
+Juogos ássjev stáhta vuosstáj vuolgat
+Jubmeldievnastusådåstusá vuodoárvo bájkálasjvuohta, oassálasstem ja fleksibilitehtta láhtji dilev joarkke ådåstahtte liturgiabargguj sáme girkkoiellemin aj.
+Girjásj la dagádum Alek Ruossas aktan alkojiermmeorganisasjåvnåjn AVOGTIL ja dan vuodon la www.kjipeforeldre.no.
+Gulahalan - nuorttasáme giellakurssa
+Visská blyánta bievdij nanna.
+Sávav ájn buorre javlajt!
+Lagábut oatsodit ja guládallat institusjåvnåj stivrranammadimij ja ruhtadårjaj baktu
+Adnala giedajt rájnnasin!
+Vároda gå gåså!
+Hålogalánda lágamánneriektá duobmos tjoahkkájgæssá, Ednambarggo- ja biebbmodepartementa mærrádus snjuktjamáno 10.biejves 2014 boatsojlåhkogiehpedibmáj, la almasjrievtesvuodajt doadjemin.
+Hábmer sjaddá guovdátjin julevsámegielav ælládahttemin.
+Rahpá ja dahppá njalmev gå åhpadiddje sáhkat, gæhttjal bágojt njiellat.
+Jagen 2009 tjálij mastereksámav Public Administration Harvard Universityn.
+Petter ij la goassak dakkir girjev vuojnám.
+Sån ietjá oassáj lándan årruj, danen ij lim munnun heva aktijvuohta.
+Giehtagirjje máhttá giehpedit guládallamav sujttárij ja sáme pasientaj/lagámusáj institusjåvnåjn ja suohkana varresvuohtadievnastusán.
+Rávvis tjállemgirjijt juohká, avtav gesisik.
+• dago li plánidum jali vasje
+• dago galggi gærdoduvvat vissa ájge bále ja guhkev vihpat
+Valla dav majt mánná dahká ij ållessjattuk galga dåhkkidit.
+Doajmmaplánas åvddånboahtá danen aj ienep guhkepájggásasj ulme ráddidusá bargos sáme gielajt nannitjit boahtteájggáj.
+Doajmmapládna le tjáledum avtajrádij sámedikkijn ja guoskadallam departementa li oassálasstám.
+Sámegiela doajmmapládna dijmmá gárveduváj, ja dán plána barggo ållåsit joarkká, sierraláhkáj galggap vuorodit smáv sámegielajt bisodit ja åvddånahttet, javllá sámeminisstar.
+Sámegielaj doajmmapládna åvddån biejaduváj Barggo- ja sebradahttemdepartementas jagen 2009. Dat dagáduváj aktan Sámedikkijn ja ietjá guoskavasj departementaj.
+Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge ja dat mierret gænna le åvdåsvásstádus tjadádit dåjmajt ma li plánan mierredum, dan vuolen aj gåktu doajmma organiseriduvvá ja ruhtaduvvá.
+Doajmmaplána oajvvetjalmostibme le láhtjet dilijt nav vaj vájmmelis sáme giellaaddnij låhko lassán.
+Doajmmaplánan båhti åvddån dåssju virge ja dåjma ma bukti ådå dárbojt.
+Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge.
+Sámegielaj doajmmapládna biejaduváj åvddån jagen 2009.
+Álggoálmmugij riektáj doajmmapládna AN:a ållestjåhkanime javllamáno 21. biejve 2010 mærrádusá milta (A/RES/65/198), galggá væráltkonferánsa boados sjaddat muhtem doajmmapládnaj mij galggá álggoálmmugij riektájt nannit.
+Basá giedajt dalága!
+Sån bierri vuojnnut ja nav guhkás gå vejulasj oassálasstet mánáj bæjválasj dahkamusájda ja vásádusájda vájku sujna le råhtto.
+Sån vaddá barggijda vejulasjvuodav ietjasa máhtudagáv nannit ja tjehpudagájt vijddábut åvddånahttet.
+Sån máhttá guojmmen oassálasstet vaj mánná nahká iesjguhtik ståhkamdilijt.
+Máhttá gatjádit mánás iesj jus sujna li oajvvadusá.
+Allak ja alvos, gæhttjá biráldis. Njálmme dahppot.
+Uddni le sån báhtjasj buorre mielan Lillehammerin.
+Goadeboanndi l unnagasj ja gassuk, ja Petter árvvet buorre ulmusj la.
+Sån la åhpadum bierggit.
+Galla l sån gievrra.
+Petter ij sijddaj besá juohkka biejve.
+Dálla l Petter jaskadabbo Juo l gåjt juojddá oahppam, ja åhpadiddje ittjij suhta gå tjuodtjánij.
+Dádjat gal bágojt, valla åhpadiddje ij hiejte delbastimes:- I galga javllat tyll, valla tull, i benger, valla penger.
+Åhpadiddje suojmma ruopptot vádtsá, ja låhkå iesj namáv girjes.
+Sujna le gåbdes politifágalasj duogásj ja nanos njunnjusjhárjjánibme.
+Æjgádij tjadá la vásedam man låssåt máhttá liehket giela åvdås rahtjat, ja vuojnná ælla åvvå aktak ietjá ássje sebrudagán ma sæmmi ållo dåbdojt ja berustimev båktå dagu sámegiela.
+Sån la aj filmajt ja tjuovggagåvvåvuosádusájt dahkam. Lávlatevstajt ja tjuojalvisájt la aj dahkam.
+Suv namma la Josef ja sån la guoktalåge jage mujsta nuorrasabbo.
+Sån bådij virges Kriposa oajvven, gånnå lij læhkám javllamános jagen 2009.
+Guoskadij hålanis suodjalusá dåjmav 2. væráltdoaro ájge, ja rijkajgasskasasj operasjåvnåjt dálásj ájge.
+Vuodnaj bådij moadda jage muv maŋŋela, gå ieddne ja áhttje jámijga.
+Ålmåj tjavgga gåsås ja rudnalibme sjávvun.
+Biedjá giedav gálluj, njávkas suv tjáhppis, guhka vuoptajt maŋus, ja oajvev aj várrogisát maŋus dieddel.
+Åhpadiddje lijkku vuojŋŋama birra ságastit.
+Viertti såkken oadet, ja bivástuvvá.
+Hæhttu stuoráp báhtja siegen tjuodtjot.
+Hæhttu gådtjåt, valla i huoman bæsstala.
+Sån vijddábut dættot vájku sáme sebrudahka le guhkás ållim de ep la ájn gåggu galggap, lehkus dal ietjama rijkan jali rijkajgasskasattjat.
+Javlaj jus aktak gæhttjal, de la buoremus unna riehtasattjan liehket.
+Suv dahko galggá duv åvdåstit gå le dárbbo.
+Vuojnná iednes.
+Gehtjas klássalanja miehtáj.
+Tjåhkkit muorrastuohpo nali muorraskuohto guoran, dassta l buorre várddodahka vuodnaj.
+Sån galggá de fylkkamánnáj diededit, guhti ássjev politijaj sáddi guhti de mierret.
+Sån galggá vantsan veludallat giehta suodjen sáddu vuosstij ja tjiehkádallat miehtsen.
+Sån tjálij bágojt sámevierrega lávllagij
+Majestehta Gånågis Harald biejaj uddni kránsav Nasjonálmonumenntaj Akershus lanen, ja guddnedahtij dajt vuonagijt gudi 2. væráltdoaron fællin.
+Majestiehtta Gånågis Harald oassálasstá ávvudallamijda giellavahkon Kárášjågån gålgådismáno 24. biejve.
+Hehpanam lij, åhpadiddjaj gæhttjá ja tjajmat.
+Gæhppadit rijpi badjel låjdås ja jårbbis giergij badjel gahppá.
+Bajedum åjvijn tjuodtju ja skåvllåbiellov gasjkos tjuvdij anet.
+Sån álgij politijan jagen 1984, ja le duola dagu barggam Telemark ja Oslo politiguovlojn, ja læhkám viehkke sysselmánne Svalbardan.
+Pettera mielas lij buorep aktan jågŋit dálla gå la tjaktja.
+Sån gijttá aj divna tjieldijt ma li viehkedam prosessan.
+Válldá dav guhkasiek stihkav, tjårmå sinna jållert, ja snjutjev májsttá.
+Sån vuoset dárbov njuolgadusájda, årnigijda ja dåjmajda ma doarjju giellaanov ja åvddånimev.
+Gijtij veteránajt, sijá fámiljajt ja lagámusájt.
+Sihtá galla vásstedit vaj divna gulli, valla ij bágov oattjo.
+Vuosedij dåssju varresvuohtafálaldahkaj mij juo gávnnu ja jut lij dárbulasj kultuvralasj ja gielalasj diedulasjvuohtaj sáme nissunij gáktuj.
+Sávav gulldali majt sidáv.
+Jus dujna li lijggegålo skihpudagá diehti, máhtá NAV:as vuododårjav ja/jali viehkkedårjav åhtsåt.
+Le dujna miella oahppat muhtem bágojt sámegiellaj?
+La gus dån gárramin læhkám?
+sebrudakdahkamus badjelgæhttjamav ja givsedimev árrat hieredit ja vijddábut javllá...
+Mujna le sijddaeksábma mij galggá ålliduvvat.
+Le gus gruvvodåjma-vuosteldibme jåksåm Divtasvuodnaj ja Hábmerij?
+ Statpedan le máhtudahka mánáj, nuoraj ja ållessjattugij vuoksjuj gejn li sierralágásj åhpadimdárbo
+ galggá sjávot årrot: gájka diedo ma tjoahkkiduvvi sierra journálan vuorkkiduvvi Dáhtágæhttjo njuolgadusáj milta.
+• adni gávnijt, lanjájt ja materiálajt ma doarjju sijá ståjgajdahtte ja estetalasj moalgedimvuogijt
+• mánájn ja æjgádij ságastit, ja máná kárttit dárbo milta
+- Vassjás moalgedime ja vahágahttema ælla åvvånis dåhkkidahtte berustahtek makkir vuodujn moalgedime ja vahágahttema dáhpáduvvi, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Aarporte suohkan sjaddá oassen sámegiela háldadimguovlos.
+H. Guorrasit majt máhttebihtit/galggabihtit dahkat jus vásedihpit muhtem vastet ságas mánnáj jali máná birra.
+Girjátja le juogedum divna rijka mánájgárdijda.
+Girjásj galggá jårggåluvvat sámegiellaj.
+Vuorbbe gå miján lij gånågis Haakon VII ja kråvnnåprinssa Olav.
+Ålles Áltá-ássje vásedij moadda vuorrádisá, nåv gå nælggodime Stuordikke ålgusjbielen jagijt 1979 ja 1981 ja stáhtaministara kontåvrå åmastibme jagen 1981.
+Ålles rámmát sjattaj 1890 jage jårggålum nuorttasámegiellaj.
+Gætjo biejve: Finnmarkshálla gárveduvvá.
+Ålles konferánssa njuolgga internehtan sáddiduvvá.
+Ajtu guhtta millijåvnå kråvnå li dan ulmmáj juolloduvvam.
+Helgeland Sámiid Searvi tjállá åhtsåmusán læhkám li moadda sårme ællobargon maŋemus jagijt.
+Helgeland Sámiid Searvi sihtá aktisasjbargov Akut och Katastrofmedicinsk Centrum:ijn Norrlands universitetssjukhus:ajn Ubbmemin ja Norsk luftambulanse:jn tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja birástahtte værmádahkaj.
+Åbbålasj vuojnno gielladiedádusán merkaj dav gå sihkarasstá jaskugis boahtteájgev sámegiellaj de ålles mærráj sisadná dát oasev bajemus giellapolitihkalasj åvdåsvásstádusás.
+Sámegiella ij tjálalattjat aneduvvá heva åvvånis suohkanijn gånnå sámegiella le bæjválasj giellan.
+Varresvuodadirektoráhtta la aktisasjbargon Sámedikkijn ja Pasientaj- ja addnijoahttsijn mierredam oahttseårnigav sáme pasientajda nanostuhttet.
+Varresvuodadirektoráhtta la åvddånahttám nasjonála fágalasj njuolgadusájt demensa birra.
+Varresvuodadirektoráhtta ájggu biedjat giehtagirjev direktoráhta næhttabælláj.
+Varresvuohta Buorre sáme varresvuodafálaldahka vádnunam måttijt jagijt.
+Varresvuodavidnudagá vierttiji álgadit dåjmajt sijá barggij máhtudagáv låpptitjit sáme gielan ja kultuvran.
+Varresvuodavidnudagá galggi dáv rápporterit ietjasa jahkásasj diededusán.
+Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
+Varresvuodainstitusjåvnå, mánájsuodaliminstitusjåvnå ja sosiálainstitusjåvnå ma li sámegiela háldadusguovlo ålggolin, valla ma duostu pasientajt ietjá suohkanijs háldadusguovlo sissŋelin, le aj vælggogisá bs. sámelága 3-1 §.
+Varresvuoda lága reguleriji vidjurijt varresvuodadievnastusá dåjmaj, barggij ja varresvuoda dievnastusá addnij gáktuj.
+Varresvuohta Nuortta la aktan Sámedikkijn dáv bargov álggám.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta juollot ruhtadoarjjagijt tjovvolittjat doajmmaplánav "Moattegerdakvuohta ja avtaárvvusasjvuohta varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn sáme álmmugij" dán vuolen aj i. i. doarjjaga sámediggáj, sáme varresvuodadutkamij guovdátjij ja suoma-vuona rádjáaktisasjbargguj.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta le oadtjum dákkár materiálajt dagádum doarjjajuollodime baktu Vuona bádnesuodjalussaj (norsk tannvern) DVDfilmav dagátjit bádnevarresvuoda diedoj mánájda ja æjgádijda.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu sámedikkijn aktisattjat árvvalit prosjevtav gåktu dålkkumdievnastusáv buoredit.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu stáhtá varresvuodabærrájgæhtjo árvustallat gåktu bærrájgæhttjo sihkarasstá sáme álmmuga rievtesvuoda varresvuodavæhkkáj ja gåktu rievtesvuoda dárbulasj varresvuodaviehkke tjadáduvvá.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta sihtá árvustallat jårggålit guosskavasj dokumentajt vuollásasj orgánajs aj nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj ja dajt dåjmaj næhttabielijn almodit.
+Varresvuohta- ja huksosuorgge
+Varresvuoda- ja sosiálaprosjevta
+Varresvuoda- ja sosialsuorgen le gássjel sámegielak barggijt gávnnat, tjabu sáme giellaháldadimguovlon.
+Varresvuohta ja sosiála
+Varresvuodaregisstara aneduvvi diehton skihpudakgávnnusij Vuonan, ja guoradalátjit sivájt skihpudagájda duola dagu bårredávdda ja tsåhkevihke.
+1 • Varresvuodastasjåvnnå ja skihppijviesso jus æjgáda miededi jus mánná/oahppe le vuollel 15 jage.
+Varresvuodadievnastus galggá vuolgget sáme gielas ja kultuvra vuodos, ja sámegiella ja kultuvrramáhtudahka galggá varresvuodabarggijn.
+Varresvuohta
+Gievrra le sån guhti dahká dav, juska le gássjel.
+Henrik Olsen la Gájvuonas Nuortta-Råmsås.
+Henrik Olsen:
+Henrik Olsen, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+Ájggomussan le i. i. oadtjot stuoráp vuodov máhttelis rievdádusájda sámeåhpadusán nav vaj buorebut máhttá oahppij åhpadusdárbojt gåbttjåt.
+Ulmme lij båktet nav stuorra berustimev gå máhttelis tjielggidusá birra arvusmahtátjit nav ålos gå máhttelis sáme sebrudagán iehtjasa guláskuddamvásstádusájt sádditjit åvddåla guláskuddamájggemiere mij la snjuktjamáno 15.biejve 2017.
+Dákkár árvustallama ájggomus le guoradallat resurssa jali sierra dåjmaj dárbojt sáme duobbmidallijda ienep gå láhtjet dilev ietjasa gielav adnet.
+Ulmme SáMOS-prosjevtajn la åvddånahttet pedagåvgålasj bargov vuododum sáme árvojn, luonndomáhtudagájn, gielajn, kultuvran, jådedimijn ja árbbemáhtojn.
+Dábálattjat de sierra diededimsjiemáv adná gå PP-dievnastussaj vuoset, gehtja duv suohkana/fylkkasuohkana næhttasijdov.
+Vuosedibme
+Dánna barggá dan vuoksjuj jut álggoálmmugij nissunij hásstalusájt galggá fáron oadtjot loahppadokumænntaj.
+dájs li 27 julevsáme vuostasjgiellaoahppe, madin 101 oahppe oadtju oarjjelsáme åhpadusáv.
+Dánna viehkedi Sámedikke ulmmáj nannitjit sáme kultuvrav, iesjdåbdov ja kulturárbev.
+Dårja juolloduvvin 31 mánájgárddáj rijkav miehtáj.
+Dála li Antirasistalasj guovdátja oajvvadusá:
+Dála li barggojuohkusa divvomoajvvadusá:
+Dánna le varresvuodadievnastus ja riektásuorgge guovdátjin, danen gå gielalasj vánesvuohta dáj suorgijn buktá vuorbedisvuodajt sidjij gesi dát gullu.
+Dála l guládusoajvvadus
+Dánna ij la låsså grammatihkka, ájnat muhtem ávkkás gárgadisá.
+Dánna ij la låsså grammatihkka, ájnat ávkkás moallánagá, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Dánna li muhtem buojkulvisá gåktu buollemav hieredit: Ale stearintjuovgajt ane ja gáhtti jut gintal ij máhte buollát.
+Dánna le nissunij formála roalla boatsojsujton buorre buojkulvis, mav galggap New Yorkan låggŋit, javllá Larsen.
+Dánna gávna tjoahkkáj 30 dájddára mij sjaddá 10,2 juohkka tuvsán viesádij, dát vuoset akta prosænnta álmmugis le sebrulasj avta jali moadda dájddaorganisasjåvnåjn.
+Dánna gávna tjállagijt ja tjåhkanimgirjijt mij guosská Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå bargguj.
+Dánna li soames jali soabmása råggåm birrusij 80 rájge (gehtja kártav).
+Danna l aktidibme 2016 læhkám guovdátjin dakkir åhpav tjadádittjat ja álgadittjat, ja buktám la positijva åvddånahttemav Nuortta Universitiehta guovllotjanástahkaj oarjjel- ja julevsáme guovlojda.
+Dán aktijvuodan la ållagasj Finnmárko skihppijviesso (Finnmárkku buohcciviessu) guovdásj rållan.
+Dánna nammaduvvá "sámijn joarkkaåhpadusán le rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.
+Ihkap mij ållessjattuga dárbahip oajvvadusájt dán ássjen.
+Dánna besa ienebuv Sjávodisvuohta gåddå - kampánja birra låhkåt.
+Mij máhttep gudnálasj ålmmåjs oahppat dagu Desmond Tutu bargostis såbadime birra.
+Dáppe viessu sáme giedas njálmmáj, muorjjimis, låddebivdos ja vehik guollimis - bargov åhtsåmin majt e oattjo dajna gå látte vuostak oadtju.
+Dánna l sijddabátsidis ja moadda sáme kulturmujto, ma kulturmujttolága baktu li automáhtalattjat suodjaluvvam.
+Dánna viertti aj progresjåvnnå tjielggasit boahtet åvddån.
+Dánna giehtadaláduvvá aj mijá riektá ietjama árbbediedojt várajda válldet ja riektá dutkamij ja åhpadussaj.
+Dánna giehtadaláduvvá mijá riektá suoddjit, åvddånahttet ja adnet sámegielav.
+Danna vuoseduvvá dárbbuj histåvråv ietjas ævtoj milta åvdedittjat ja dárbbuj duodastittjat ja majt kolonisierim la Ruonasednama álmmugij merkaham.
+Dánna vuojná guhtimus rádesebrulattjan la åvdåsvásstádus makkir politihkalasj suorges.
+Dággu sihkarasteduvvi duodjárij ekonomalasj vidjura, subtsas Muotka.
+Dåppe galggi nubbe nuppe siegen liehket ja sosiála máhtov åvddånahttet.
+Danna galggi lagábut gehtjadit makkir ævto galggi vuodon jus suohkana galggi ådå dahkamusájt ja ienep fámov oadtjot.
+Danna galggi árvustallat makkir ævto galggi sajenisá jus suohkana galggi nahkat tjoavddet dajt dahkamusájt ma siján li uddni.
+Dán ássjen de doarjov ietjá autoritiehtav dáj ássjij nanna. Åvdep Sámediggepresidænnta ja professor emeritus Ole Henrik Magga.
+Dánna válldep várajda sihke dajt sierralágásj karstduobddágijt ja valjes sjaddoiellemav, javlaj Solhjell.
+Dánna sidáv májnnot Árran mánnágárdev gå sij suoddjiji gielav ja oatsodi vaj vijddábut doalvoduvvá.
+Stáhtusav låggŋit
+Hilde Skancke Pedersen lij akta guovtes gut vuojtij dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun Sámedikketsiekkadusáv hiervvidit.
+Buorástahte giellaåvdåstiddjev!
+Histåvrrå dárojduhttempolitihka birra la aj histåvrrå ulmutjij birra gudi bierggijin berustahtek oajválattjaj garra bargos mijáv vuojnnemahttásin dahkamis.
+Subttsasa ájges gå ietjas identitiehtav, gielav ja kultuvrav sloanjerdit sjattaj oajbbomin viessot vaj ij viessot - ållusijda.
+Historihkka
+Histåvrålasj láhkaådåstus Vuona girkkon
+Histåvrålattjat la rubbmelasj labudibme årrum luondulasj sáme kultuvran.
+Viehkeda mánáv guládallat ietjasa dåbdojt ja ájádusájt, ietjasa sávvamijt ja dárbojt åvddånbuktet ja iehtjádij dåbdojt, sávvamijt ja sidodijt dålkkut.
+Viehkkeapparáhtta diehtá aj dat la suorgge edna sjávodisvuodaj ja tabu:aj.
+Viehkkeásadus viertti sjaddat smidáp gatjádittjat nissunijs jus vahágahttemijt vásedi, ja duosstat dákkir hielles ássjes sáhkadit.
+Viehkkeapparáhtta fállá dábálasj dievnastusájt ma li hiebaduvvam ieneplåhkosebrudagá dárbojda.
+Viehkkenævo
+Viehkkeoahttse máhttá liehket duola dagu nágin lagámus jali nágin ietjes gesi luohteda.
+• Viehkedaste gå guládallam ganuk, valla ale val válde badjel.
+Sijdda-jirbbahibme sihtá javllat galga ållu ierit iehtjádijs liehket, aj sijás gen siegen åro. Dån ij máhte ålgus vuolgget, viertti aktu allasis avtan lanján liehket, bårråt danna ja i galga iehtjádij sigárdagájt juohket.
+Sijdda-karántiedna sihtá javllat galga binnedit iehtjádij aktijvuodav nav ålov gå máhttelis, valla i dárbaha ållu ierit iehtjádijs liehket.
+Vájmogiella viertti gullut ja aneduvvat
+Majestiehtta Gånågis ja Gånågisallavuoda Kråvnnåprinssa libá guossen rahpamin.
+Majestiehtta Gånågis Harald V oassálasstá sáme giellavahko ávvudallamijda Kárášjågån gålgådismáno 24. Biejve
+- Bierguna allaskåvllå, tjoahkkim 590 millijåvnå kråvnå.
+Bådådjo allaskåvllå vaddá åhpadusfálaldagájt julevsáme gielan oassen åhpadiddje ja åvddåskåvllååhpadiddjeåhpadusás jali dagu joarkkaåhpadussan.
+Nuortta-Trøndelága allaskåvllå le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv oarjjelsáme gielas åhpadiddjeåhpadusá aktijvuodajn.
+Allaskåvlå ja universitehta
+Ale lahkana iehtjádijt!
+ Garve iehtjádijt gejn siegen åro.
+Vuogas jus la tjielgos váj máhtá vuodjet viedtjat duv mánáv jus la festan læhkám.
+ Galga sijdan liehket dat rájes gå vuojŋadakinfeksjåvnå dávddamerkajt dåbdå, gitta binnemusát jánndurav maŋŋel gå la ållu væddjám.
+ Åro sijdan jus dåbdå skibás la.
+ Jus la gåhtjoduvvam sijdan årrot, de åro (karántenan jali jirbbahimen)
+Tjuovo ådåstuhttemijt dávda birra!
+ Ale ga sæbrástalá sijájn gejn siegen åro.
+Guotto mánájda guojmmealmatjin åvddån båhti gåktu bargge sijájt dåhkkidi. Máná dárbahi vuojnnut, gullut ja duodastusájt oadtjot.
+Anedit lahka aktijvuodav ja guorrasit gåktu åvddålijguovlluj æjvvalit.
+Bálkká galggá ruhtaduvvat aktan ásadiddjijn.
+Gulldala sáme jienajt
+Guláskuddam dán næhttabájken almoduvvá: http://fremtidenshelsetjeneste.regjeringen.no
+Guládallamij ja konsultasåvnåj smávvaelfábmoásadusáj ja biggamillotsieggimij birra.
+Guládallamij ja konsultasåvnåj elfábmolinnjatsieggimij birra
+Guládibme: Rievddadus duodjeæládusá doajmmadoarjjagin / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Guládibme: Rievddadus duodjeæládusá doajmmadoarjjagin
+Diedádusvásstádusá påstan sáddiduvvi:
+Guláskuddamseminárra Guovdageinnun guovvamáno 28.biejve vuorodij nuorttasáme giellaguovlov.
+Guláskuddamseminárra Divtasvuonan guovvamáno 23.biejve tjalmostahtij julevsáme giellaguovlov.
+Guláskuddamjavllamusájt gávna "Ájnas dokumenta" vuolen tjoahkkebielen vuolemusán.
+Guláskuddamjavllamusájt gávna "Ájnas dokumenta" vuolen tjoahkkebielen vuolemusán.
+2005 tjavtja ja 2006 gidá lij aktijvuohta svieriga ja vuona departementajn majn le åvdåsvásstádus sámeåhpadusás dágástalátjit oarjjelsáme vuodoåhpadusáv rádjáguovlojn.
+2012 tjavtja almodin Sámedigge ja Justijssadepartemænnta aktan dutkamprosjevtav namájn: Dierredibme lahka aktijvuodajn sáme sebrudagájn.
+Tjavtjan 2013 tjádaduváj giehttjit válgga Sámediggáj.
+ Gåså páhppára sisi, mav de håjggåda.
+Oajvvesivva dási le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan.
+Oajvvesivva dási vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan.
+Oajvvesivva dási gå sámlága giellanjuolgadusá e ållåsit dievdeduvá, vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj háldadusá barggij gaskan, ja gå rekrutterimvuodo álmmugin mij gullu ulmutjijda fáhkaåhpadusájn ja sámegielak máhtudagájn le unne.
+ACIA-guoradallama båhtusa li Arktisin le dálla akta dajs jåhtelamis ja duodalamos dálkkádakrievddamijs ednama nanna.
+Tjielggidusá oajvvevuorodime li; sámegielaj addne
+Oajvveulmme le ásadit nanos ja valjes æládusiellemav man vuodo le ja mij vielet sáme kultuvrav, luondov ja birrasav, ja dilev láhtjá rávas bájkálasj sebrudagájda gånnå ulmutja sihti årrot, javllá sámediggeráde Marianne Balto.
+Oajvveulmme giellalávggomijn la buojkuldagá ja moallánagá tjanádum ællosujttuj ja várráj julevsámij gaskan.
+Oajvveulmme:
+Sáme girkkoiellema strategalasj plána oajvveulmme le ásadit ielle sáme girkkoiellemav Vuona girkkon gånnå sáme oassálasti avtaárvvusattjat girkkon, ja jut sáme girkkoiellem sjaddá ienep luondulasj oasse Vuona girkko aktisasj identitehtas.
+Oajvvegåvvå la goabddás viettjaduvvam ja oarjjelsáme Anders Fjellnera divtas "Biejjien baernieh" ("Biejve bárne").
+Dán konferánsa oajvvetiebmá li nissuna rabdaguovlojn ja sijá sadje gå hædjovuodav ja nielgev galggá binnedit, ja åvddånahttemássjijn.
+Oajvveássje ådå virggevahágahttemordniga oajvvadusán gávnnuji Dárkestuvvam Nasjnálabudsjehtan 2012.
+Oajvvehásstalus dáppe le dilev láhtjet váj álmmuga riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj ålliduvvi.
+Ienemus oasse mánájgárdijs li Finnmárkon.
+Allablokkan le ienemus divudimdárbbo duodden bæjsstanimijda bomba diehti.
+Alep åhpadus ja rekrutterim
+Alemusriektájustitiarius Carsten Smith nammaduváj ássjediehttejuohkusa jådediddjen.
+Oalgesbelludahka
+Guovtemuoduk doarroværjo.
+Turista alep åhpadusájn ja rudáj sihti oalle sáme kultuvrav muossádit, valla gatjálvis la gåktu galggá sáme kultuvrav vuobddet váni biejstek.
+http://divvun.no/no/index.htm
+Mujtto gal soajttá viehka buorak.
+Humlegård sjattaj jagen 1992 cand. jur. ja sån le tjadádam befalskåvlåv ja politiskåvlåv.
+Humlegård sjaddá ådå politidirektørra - regjeringen.no
+Humlegård le båddåsattjat læhkám politidirektørra Bårggemáno 24. biejves dá jage.
+Humor luluj vitamijnna árkkabiejven.
+Suohtastallam ja gå dåbddå ávov juogat soajttá nanni ållessjattuga ja máná aktijvuodav ja soapptsomav.
+Rahpá vuonáuvsav ja dållåj guovllá, hilájda gæhttjá.
+Sån sjattaj væráltviesát nummar gietjav millijárda.
+Tjágŋam la gilgudum hulloskirttuj mij akti lij læhkám viskájn ja ruoppsadijn girjadum.
+Ittjij elja dárogielav oahppat, ja jáhkav dåbdåj aktu lij.
+Sån la oassálasstám bargguj åvddånahttet báhkoboanndudagáv ja sierra gielldasáme báhkogirjev.
+Sån la dokumenterim oarjjelsáme ællobargov buorre ja viesso láhkáj.
+Sån la bálkáv ánssidam måvtåstuhttemis nuorajt ja vuorrasijt sámegielav dåjmalattjat ságastittjat, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen.
+Sån la barggam åhpadiddjen, jårggåliddjen, oahpponævvoåvddånahtten ja duollatjállemlåhkken.
+Sån la aj oassálasstám muhtem tjåhkanimijda dajn guovlojn, ja giellaguovdátjijt æjvvalam ja dajda oahpásmuvvam.
+Muorraskuovajt la juolges tjievtjastam.
+Sujna le stuorra hárdesvuohta dánssaj, ja sihtá liehket siegen vuosedittjat ietjá sámenuorajda dánsan aj máhtta liehket sadje sáme kultuvrragaskostimen.
+Suv namma l Sigrid, valla ij la ájn bágov moalgedam.
+Ienemusát sijájs sån muodojs dåbddå.
+Sån laset vil, jus sáme mannoæládusvidnudagá hæhttuji vieledit ietja hæhttuji ienemusát barggat, gå la åvvå rahtjamus vidnudagáv æjggut, valla sån jáhkká sáme mannoæládus 2.0 la nanos viehkken sáme mannoæládusáj vuorbástuvátjit.
+Ulljolámpov spihkáris válldá, ja tráhpáv bajás boahtá.
+Ij sidá avtak láhppet.
+Sån hasot gájkajt gudi berusti sæbrrat.
+Sån gåvvi nuorra næjtsov ja suv åtsådallamijt gå joarkkaskåvlåv vádtsá.
+Sån javllá ij dárbov vuojne nammadit sebrulattjajt jus Sámedikken ij la oalle vájkkudimfábmo, ja jut stivrrasebrulattja danen bessi iesjrádálasj rållav adnet mandáhtajn Sámedikkes.
+Ieddne ij vuojga sáhkada.
+Vijddábut javllá ienep giellaárena hæhttuji dagáduvvat váj sámegiella máhttá árkkabiejven aneduvvat.
+Tjåhkkåj gievkanbievde guoran.
+Sån la oahppamin balehtav Kanadan.
+Sån dættot jut Sámedigge ij la avtak vuojnov merustallam.
+Sån dættot juska vil moadda jage li gållåm tjavgga ja garra regulerimij, de li da dåjma majt guolle ja guolleæládus dahki guovddelis ja guodde tjårge.
+Sihtá suv gullat viehkamin tráhpav vuolus bajás, vuojnnet suv gå muorrakássa nanna gievkanin tjåhkkåj.
+Unnagattjan vuojnnu dan ruodná siejne guoran.
+Husbanken máhttá dårjav vaddet ja rudájt luojkkat goadev divudittjat.
+Goadeboanndi ålgusjbielen vuorddá, ja javllá galggi suv oadtjot buorastahttet guhti biebmojt máles ja guobajt gårut.
+Goahte l unna dievátja duogen.
+Mujte val familjan la máhttelisvuohta diedádusav låhkåt, jus dån buojkulvissan tjálá dån la máná siessá, de soajtá dåbdåduvvat álkkes láhkáj.
+Mujte ienemusájda merkaj nuorravuoda ájgge gijnnam liehket, musihkka, hávsskes vásádusá ja mujto iellemájge nalluj.
+ Mujttu då buorre gåssåmdábijt ja giedajt basádit!
+"Sjuggelis suohkan" la Sámedikke ådå vuorodimsuorgge.
+Mij guosská nuorttasámegiellaj la Sámedikkeráde dårjav juollodam åvddånahtátjit mobilapp:ajt nubbegiellaoahppijda nuorttasámegiellaj, mij galggá nubbegiellaåhpadusáv nuorttasámegiellaj dåbmarabbo dahkat.
+Mij la merkaj Sáme Allaskåvllå munji?
+Massta bierribihtit dálla berustit?
+Mij le demænssa?
+Majt så lik javllá?
+Mij la sijdda-jirbbahibme?
+Mij la sijdda-karántiedna?
+Mij la giellalåpptim?
+Á. Majt dagá/dahkabihtit jus muhtem mánná javllá ij soaptso?
+Majt PP-dievnastus dahká?
+Mij la dáhpáduvvam dajna báhtjajn ja institusjånåj 30 jagij sinna?
+Gåktu máhttebihtit dilev buoredit?
+Majt máhtá/máhttebihtit dahkat mánáj ráddnavuodav doarjotjit?
+Majt máhtáv skåvlås vuorddet?
+Masi máhttá dårjav oadtjot: Máhttá dårjav oadtjot prosjevtajda vuodoskåvlån ma åvddånahtti sámegielav, iesjdåbdov ja árbbemáhto doalvvomav.
+Masi máhttá dårjav oadtjot:
+Majt hæhttu dån g álvvoásadiddjen dahkat EHF-máksemusájt sádditjit?
+Makkir båhtusa sjaddi ja gåktu daj dåmadit, vierttip dalloj mierredit.
+MIJ DÁHPÁDUVVÁ GÅ MÁNNÁSUODJALUS OADTJU MÅRÅJDIEDÁDUSÁV SOAMES MÁNÁ JALI FAMILJA BIRRA?
+ makkir lágásj sierrapedagogalasj viehkke luluj mánnáj dåhkkidahtte åvddånahttemav vaddet
+ makkir åhpadimulme li oahppáj jåvsådahtte
+Majt dán ájádalá dat merkaj liehket gárramin?
+Majt dån ájádalá dan birra jut ållessjattuga juhki?
+Mij så lij skåvllådåben vuorddá?
+Guhtimusj bierri vuojttet Sámedikke giellaarvusmahttembálkkáv?
+Gænna le mærrádus jus mánná galggá sámegielagin sjaddat?
+Gut máhttá giellaguddnebálkáv oadtjot?
+Gudi máhtti stipendav oadtjot?
+Gudi máhtti dårjav oadtjot?
+Gut máhttá dårjav oadtjot:
+Gudi máhtti stipendav åhtsåt:
+Gudi máhtti stipendav åhtsåt?
+Gut máhttá sámediggeválgan 2017 jienastit?
+Gut Sámediggáj bæssá?
+Guhti ednamav åmas
+Árkkabiejvve nav ålov gájbbet jut moaddása iehpesihkara sjaddi ja balláji.
+- Árkkabiejvverasissma le tiebmá mij le ájnas dagástallat ja sávav DÅN boadá ietjat vásádusáj ja vuojnoj oassálastá, låhpat Sagka Marie Danielsen.
+Juohkka bierjedagá sijáv viedtji.
+Juohkka bierjjedagá suv viedtji, ja de vas ruopptot suv suvddi mánnodagá jali sådnåbiejviehkeda.
+Juohkkahasj dijás guhti sámegielav adná jali ratjás gielav oahppat le ájnas ássjev åvdedime.
+Juohkka jage ásaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forum New Yorkan.
+Juohkka álmmugin galggá liehket sijá iehtjasa duohtavuoda- ja semadimprosæssa, ja mij sáme galggap dav prosessav hábbmit gåktu midjij la buoremus.
+Juohkka orgánan le åvdåsvásstádus dasssta vaj le máhtulasj sámegielak bargge.
+Juohkka goalmát kulturmujtto le automáhtalattjat suodjaluvvam lága milta.
+Makkir tjehpudagá li ávkken le dile ja aktijvuoda duogen.
+Sámelága njuolgadustjála mierret makkir suohkana sáme giellaháldadimguovlluj gulluji.
+Á. Makkir kvalitehta bájnniji barggij aktisasjbargov?
+Gåktu vájkkut suohkanådåstibme sámeguovloj gielav, kultuvrav ja sebrudakiellema åvddånimev.
+Mij sunnuv vuordasj dán iellemin?
+ makkir åhpadibme luluj dåhkkidahtte oahppofálaldagáv vaddet
+Makkir sámegiellaj (jali -gielajda) vælggogisvuoda galggi guosskat, le ienemusát tjanádaum geográfalasj guovlojda, giellaguovlojda, ma li ieme sámegielak guovlo Vuonan.
+Makkir åhpadusá galggi fáladuvvat ja makkir galggá dutkam le mierreduvvam sáme sebrudagás, ja daj dárbojs ma lij sáme sebrudagán.
+Makkira li hásstalusá ja vejulasjvuoda ådå suohkanstruktuvraj, ja gåktu galggá Hábmera suohkan dahkat julevsáme gielav ja kultuvrav guovdátjin.
+Makkir visjåvnå li miján sáme sebrudagán mij guosská mánájgárdij sajev mánáj bajásgiessemin, giellaåvddånahttemin ja sáme árvoj joarkkemin boahtte buolvajda?
+Jus iehtjáda sihti hoajddo- ja åvddånbuktemdåjmajt tjadádit, hæhttu dát dáhpáduvvat kulturmujttoháldadusá avtajrádijn.
+Jus máná e ietja nagá rijdov tjoavddet, máhttá ållessjattuk viehkedit såbadiddjen ja doarjodiddjen.
+Jus máná juoj ddáv javlli, de ållessjattuk ja guoskavasj máná gulldali juohkka hattja tjielggidusájda.
+Jus duv mánán ij la nuoges ávkke dábálasj åhpadimes, de soajttá sujna l riektá sierraåhpadibmáj.
+Jus mánná iesj le dåppe, de le luondulasj ållessjattuga suv fárruj válldi ságastijn.
+Jus mánná sierrapedagogalasj viehkev åhpadiml. § 5-7 milta, de galggá æjgátrádevaddem oassen liehket fálaldagás.
+Jus dát viehkke ij la nuoges, jali æjgádij gássjelisvuoda li ilá stuore, de máhttá sjaddat darbbo mánájt iehtjádij hállduj doalvvot oanep jali guhkep ájggáj.
+Jus máná åvddånahttema jal oahppama badjel mårås, de bæssá dáv sjávsjávot PP-dievnastusájn giehtto åvddål formála ássje sjaddá vuosedimijn.
+Jus le sivva jáhkket máná dárbo e gåbtjåduvá pedagogihkalasj fálaldagá baktu, galggá mánájgárdde diededit æjgádijda riektáv gájbbedit ássjedåbdde árvustallamav mánás vaj máhtti mierredit jus mánán le dárbbo sierrapedagogihkalasj væhkkáj.
+Jus dat ij la nuoges de hæhttu skåvllå ja PP-dievnastus árvustallat ja bagádallat máná dárboj birra, ja skåvllå hæhttu ájnegis mærrádusáv mierredit.
+Jus ilá gárramin sjatta de ihkap måjdåstuvá tjuodtjelij biejve.
+Jus dån jali nágin ietjes guhti mánáv dåbddå mårås jut mánán ij la nuoges ávkke åhpadimes, galggá skåvllå gæhttjalit duv mánnáj buorebut hiebadit.
+Jus balá fámiljan rijddo máhttá badjánit mij duv sidot le, de bierri muhtem ájnas tjuokkajt tjállet.
+ Jus dujna l lájttális sebrudakvirgge de soajttá ij dárbaha muhtem mærráj dájt njuolgadusájt tjuovvot.
+Jus váseda rasismav:
+Jus ålov dålutjis mujtá, de soajttá hávsske gåvvåalbumaj tjadá sláddit duv lagámusáj siegen.
+ Jus dujna ælla páhppára, bierri giehtagávvaj gåssåt.
+Jus illa válggakårtåv oadtjum, de soajttá la påstan láhppum, jali dån la sirddemav maŋŋela biehtsemáno 30. biejve diededam.
+Jus i sidáScandinavian keyboard:avadnet, de le aj máhttelisHrvatski:avadnet, kroahta tjåvdabievdev, mij la juo biejadum skuolkanij.
+ Jus jáhká dávddaj la njåmmum, de galga sijdan liehket.
+Jus dáv sidá, de galga dav dahkat nav ruvva gå máhttelis gå le diagnosav oadtjum.
+Jus dakkir ságastallamav sidá, de skuolka suohkana mánnásuodjalussaj ja gatjáda jus siján la assto duv iejvvit.
+Jus vuojná rasistalasj moalgedimijt internehtan máhtá diededit njuolgga KRIPOSij sijá diededimnævo baktu.
+ Jus dujna l lahkavuohta ulmutjijn koronadávdajn ja dåbdå dávddamerkajt vuojŋadakinfeksjåvnnåj, hæhttu dalága sijddamåsskusij.
+Jus ållo viehkev dárbaha, máhtti lagámusá suohkanis huksobálkkáv åhtsåt.
+Jus jáhká dávddaj la njåmmum:
+Jus muhtem mánná moaddi váset oadtju gåk sihtá jus snjihtju jali vuoptajt gabes gå le moaren, de galla soajttá dáv strategijav åvddålijguovlluj adná.
+Jus soajttá plánidum doajmma kulturmujtov bahtá vájkkudit, de háldadus vargga agev buktá vuosteldimev.
+Jus mij ep berusta, gåktu máhttep vuorddet dáttaj stuorsebrudahka galggá berustit?
+Jus dálkudiddje la diededam dujna l Covid-19, jali jus åhtsusvásstádusájt vuordá, de hæhttu ållu ierit iehtjádijs liehket (jirbbahimen) vaj dávdda ij oablo.
+Jus dálkudiddje la javllam dån ij la skibás, valla jáhkkedahtte la dávddaguodde, de viertti karántienan liehket.
+Jus suvddemvelgulasjvuohta ij anoduvá, de vierttiji oase ruoptus váldeduvvat ja juogeduvvat merragátte guollárvantsajda vælggogisvuodaj bájkálattjat suvddet, dættot Muotka.
+Jus subtsasta navti gåktu le skihpudagá birra ja danen muhttijn gássjelis sjaddá bágojt mujttet jali gávnnat, de i desti nav balá sáhkadimes.
+Jus ij diede gåktu dåmadit la buoremus vuostak mijájn guládallat, låhpat Davidsen.
+Jus ietjasa dagojt ja válljimijt dádjat, de máhttá aj vájku ber goassa ánodit oahttse hæjttá.
+Jus soames ij ságasta de soajttá máná ja æjgáda e oattjo dav viehkev ja dårjav majt dárbahi, ja mij la sidjij rievtesvuohta oadtjot lága milta.
+Jus organisasjåvnnå juo le tjáleduvvam sámepolitihkalasj organisasjåvnnån Sámedikke regisstarin, galggá organisasjåvnnå rádjat ådåsmuvvam diedov gudi tjåhkkåhi organisasjåvnå doajmme orgánan åvddål ådåjakmáno 2. Biejve 2013.
+Jus organisasjåvnnå oattjoj oassálasstemav binnemusát 60 jienaj válggaguovlon jali binnemusát 200 jienajt ålles rijkan, de le nuoges jus lisstaoajvvadus vuollájtjáleduvvá binnemusát guokta stivrraájrrasijs organisasjåvnå bájkálasj åssudagás.
+Jus organisasjåvnnå ij le tjáleduvvam sámepolitihkalasj organisasjåvnnån máhttá huoman diededit sámedikkeválggaj jus tjáleda listajn mij le vuollájtjáledum binnemusát 30 ulmutjij gudi li tjáleduvvam Sámedikke jienastuslågon dan válggaguovlon.
+Jus ælla nuoges biedniga sujna gænna l oahttse, máhttá fylkkamánne gålojt gåbttjåt.
+Jus ulmusj gænna la oahttse ij besa ietjasa vuojnov buktet, de galggá dav dahkat majt jáhkká sån luluj sihtat.
+Jus sámegiella galggá viesso giellan liehket adjáj boahtteájgev, hæhttu juojddá dálla dagáduvvat.
+Jus lågenanjagák dåbddå ietjas ienep viesso, suohtas ja sosiála gå åvddåla, de dat soajttá vájkkudit alkoholadnuj.
+Jus skihpudagás værrána, de viertti telefåvnå baktu dálkudiddjijn aktijvuodav válldet.
+Jus galggap sáme sebrudagájt nannit luluj Sámedigge oadtjot ienep rudálasj fámojt hásstalusájt duostutjit, javllá Olsen.
+Gåktu PP-dievnastus barggá?
+• Gåktu sæbrri sáme doajmmahieredime demokráhtalasj prosessajda?
+Gåktu le miella uddni: Miella le buorre, soaptsov skåvlåjn ja æhtsáv Rørosan årrot.
+Gåktu oadtju sámegielak tjåvdabievdev dáhtámasjijnnaj:
+Gåktu dåbddu vuollagin liehket?
+Gåktu dijájn manná?
+Gåktu árvvalusájt buktet?
+Gåktu máhttá sihkarasstet buorre sáme varresvuodaf��laldagáv ådå suohkanin?
+Gåktu máhtá dån æjgádin PP-dievnastusájn válldet aktijvuodav?
+Gåktu tevstav biedjat gåvvåj?
+• Gåktu åtsådalli sáme doajmmahieredime iehtjasa bæjválasj iellemav?
+• Gåktu åtsådalli sáme doajmmahieredime ájnas målssomijt iehtjasa iellemin?
+Á. Gåktu galga/galggabihtit viehkedit vaj ådå mánájgárddemáná,
+Á. Gåktu galga/galggabihtit ájge nalluj æjgádijt viehkedit buorre
+GÅKTU GULÁDAV MÁNNÁSUODJALUSÁJN?
+Gåktu barggap dáj ássjij
+Gåktu galggá dáj unnagattjaj gevvat?
+Gåktus val sjaddá mijá ednamij jus ihti gruvvodåjma Hábmerij ja bieggamillo Divtasvuodnaj?
+Gåktu da doajmmi?
+Manen jugá dån ja ietjá ållessjattuga?
+MANEN LÅGENANJAGÁGA JUHKI?
+Manen iv la válggakårtåv oadtjum?
+Manen så lik dát dáhpáduváj?
+Manen så ij vássteda? Le gus namádak?
+-Galli galgav gærddádit? Diján ij la loahpe sámegielav skåvllådåben sáhkadit.
+Man ednagav máhtá stipænndan oadtjot:
+Man ållo dårjav máhttá oadtjot:
+Gånnå ja goassa?
+Jus li vidjura sáme sebrudagá sisbielen vaj ålgusjbielen ma vájkkudi galla vahágahttema dagáduvvi, adjáj dåmaduvvi.
+Hyhtto oadtju mijáv niegadittjat.
+Jagen 1848 tjuottjodij ráddidus ja stuorradigge Finnmárko ednama lidjin stáhta ednama juo dålutjis.
+Jagen 1902 mierredij Stuorradigge ådå ednamvuobddemlágav.
+Jagen 1924 javllá buojkulvissan parlamentáralasj skåvllåkommisjåvnnå náv: "Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes.
+Jagen 1973 ásaduváj kulturguovdásj Sáme instituhtta/Nordisk samisk institutt Guovddagæjnon.
+Jagen 1988, jahket åvddåla gå vuostasj Sámedigge rabáduváj, oattjoj vuodoláhka ådå mærrádusáv mij sihkarastij sámij sierra stáhtusav ja suodjalimev:
+Gudá jage aktisasjbargo maŋŋela åvdedij AMAP barggojuogos 1997:n rapportav Arktalasj birrasa dile birra.
+Sámedigge le jagij 2000, 2004 ja 2008 tjadádam sámegiela dile guoradallamijt ja árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt 2007 jage, dájs åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde rievtesvuodaj gáktuj adnet sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodan sámegiela háldadusguovlon.
+Jagen 2001 álgadij Sámedigge vidájahkásasj giellaarvusmahttemprosjevtav sváhkena bajássjad damguovdátjin Engerdal suohkanin.
+Jagen 2005 buvtij ássjediehttejuogos nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusáv.
+Jage 2008 ásadij Helgelánda skihppijviesso VH/HF fáhkabiejvev sáme varresvuoda birra aktisattjat sáme álmmugijn Helgelándan.
+Jagen 2008 dahkamusdokumentajn da nielje varresvuodadievnastusájda dákkár javllamus tjáledum: "Pasientajn ja addnijn hæhttu liehket jasskavuohta vaj dievnastus le sadjihin ja vaj duostoduvvi huvsujn ja vieledimijn.
+2008:n Sámedigge guovtegielakvuodadoarjjaga guoradallamav diŋŋguj.
+Jagen 2008 vijdeduvvin plána ájádussaj stuoves moattekultuvralasj varresvuohta- ja sosiálafágalasj fállon, hiebadahtedum julevsáme guovlluj Nordlándan.
+Jagen 2008 bessin guokta studenta sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj.
+Jagijt 2009 ja 2010 tjadáduvvin rádádallama Guolástus- ja merragaddedepartementa ja Sámedikke gaskan Merragáddenammadusá árvvalusá tjuovvolime gáktuj.
+Jagen 2009 vuoroduvvá sáme oahpponævvopedagogihkka, åvddåskåvllå- ja gájkkásasjåhpadiddjestudenta gejn le sámegiella fáhkasuorgen, alep åhpadus oarjjel-, julev-, jali nuorttasámegielan gånnå oarjjel sábme ja julevsábme alemusát vuoroduvvi, joarkkaåhpadus boarrásijhuvson, ja joarkkaåhpadus duostodit ja máhtsadit psykososiálalasj skihpudagájt sáme mánájn ja nuorajn.
+Jagen 2010 mierredij AN:a ållestjåhkanibme tjadádit álggoálmmugij væráltkonferánsav New Yorkan jagen 2014.
+Jagen 2011 nammaduváj barggojuogos oassálasstemijn iesjrádálasj ássjediehttijs, Finnmárko fylkkasuohkanis, Unjárga suohkanis ja Sámedikkes.
+Jagen 2011 galggá Sáme dájddadávvervuorkká Kárasjågån prosjekteriduvvat.
+Jagen 2011 Sámedigge álgadij, aktan Rijkaantikvárajn, registrerimprosjevtav sáme tsiekkadusájs.
+Jagen 2012 háldadusstruktuvrra boatsojæládusán rievddaduváj, gå duola dagu guovlostivra hiejteduvvin.
+Jagen 2012 le Barggobærrájgæhttjo barggo nannidum 15 millijåvnå kråvnåjn.
+Jagen 2012 ásadin Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona ællosámij rijkkalihtto (NRL) ja Svieriga sámij rijkkalihtto (SSR) barggojuohkusav mij galgaj buktet oajvvadusájt rievddadimijda ælloguohtomkonvensjåvnnåj.
+Jagen 2012 joarkká Ullersmo giddagisá, Biergun diggevieso, Molde diggevieso ja Bierguna dájddaallaskåvlå prosjekterim.
+Jagen 2013 bivddiduváj oarjjelsáme Frode Fjellheim oassálastátjit musihkajn Disneya ådå, animeridum stuorfilmmaj "Frozen".
+Jagen 2013 sihtá ráddidus duodden barggat dan vuoksjuj jut ásat sihkar, digitála poasstakássav.
+Jagen 2014 le duodjarijn máhttelisvuoda guossidit nuppijt duodjárijt gejn li sierra máhttudagá duodjebuktagin.
+Jagen 2016 lij Sámedikke vuorodibme duodjáj 46% rudájs ma lidjin vuorodum æládusájda.
+Jagen 2017 lij sån oassen Documentas, mav moaddásij mielas la værálda ájnnasamos vuosádusariedná dálásjájge dájddaj.
+2018 váldij Sámedigge háldadimev 2,7 millijåvnå kråvnås ma åvddåla lidjin háldaduvvam Nordlánda Fylkamánnes.
+Jagen 2019 la Vuonarijkka oadtjum rållav guosserijkkan girjjemæssuj Frankfurtan, mij buktá jut Vuodna bæssá girjálasjvuodas ja kultuvras girjjemæsson vuosádallat.
+Jagen 2019 sihtá Sámedigge vilá dåjmalattjat giellabirrasij gáktuj dajn guovlojn, álgadittjat ja dårjatjit ienep gielladåjmajt ma galggi viehkedit giellalåpptimij.
+70 jage sámevuodas tjiegadij.
+Afghanistanan li soahteålmmå oassálasstám 2001 rájes.
+Gájka dájs giellasebrudagájn le dåjmalasj ællánahttem barggo.
+Juohkka lágásj dálkkádagán.
+Juohkka birrasin.
+Dagu juohkka ietjá organisasjåvnån le ållo jådediddje duogen mij guosská barggij barggomiela måvtåstuhttemij.
+Maŋep vahko giehtadaláduvvá AN:a tjielgadus iemeálmmugij rievtesvuodajs ma agev li hiebalgisá Sámediggáj.
+"2012 mánájgárddebiejvve" aktijvuodan guossit Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars Ájastealli mánájgárdev Guovddagæjnon.
+Duodden máhttá appan vahkkobiejvijt, lågojt, bájnojt ja guokta mánájlávllaga oahppat.
+Gå barggap Sámedikke ulmijn sámegiela addnij lågov lasedit, de li miján moadda hásstalusá majt hæhttup lagábut gåvvidit. Sámegiela gájkbadjásasj hásstalusá li:
+Gå galggá giellaaddnij lågov lasedit da li gålmmå ássje sierraláhkáj ájnnasa; buolvas buolvvaj gielav dåmadit, sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme.
+Julevsámegiela nannima bargon le Divtasvuona suohkan viehka ájnas gå dat le ájnna suohkan julevsáme guovlon mij le oassen sáme giellaháldadimguovlos.
+Gå barggá sámegiela bisodimijn ja åvddånahttemijn de le ájnas jut stuoves ja guhkesájggásasj fálaldagá gávnnuji gånnå ållessjattuga bessi sámegielav oahppat.
+Gå galggá gielladåjmajt buorebut koordinerit li sáme ásadusá guovdátjin.
+Gå galggá sámegielav bisodit, nannit ja åvddånahttet de li moadda hásstalusá majt Sámedigge ij nagá iesj tjoavddet.
+Sálmma ja liturgia ådåstuhttembargon biejaduvvá danen stuorra dæddo sáme jubmeldievnastusdábijda ja sáme giellaj, musihkkadábijda ja kultuvrraj.
+Gå galggá sámegiela addnij lågov lasedit de la giellajoarkkem buolvaj gaskan viehka ájnas.
+Finnmárkolága bargon lidjin konkrehta guolastusnjuolgadusá ájnas fáddan riektákomitea rádádallamin.
+Gå la dåjmaj oajvvadusáj barggam la nammadus álggám badjásasj ulmijn mij le bisodit ja ælládahttet oarjjelsáme, julevsáme ja nuorttasáme gielajt.
+Sámeriektájuohkusa tjuovvolime bargon lip danen moadda álmmuktjåhkanimijt ásadam.
+Sámegielaj hárráj dættoduvvá nannit oarjjelsámegielav ja julevsámegielav.
+Fáhkasuorgij bargon galggi bargge arvusmahttet mánáj njunjágisvuodav, vijdedit sijá dádjadusáv ja båktet imájdallamav, guoradallamav ja gæhttjaladdamav.
+Barggodahkamussan le aj åvddånahttet ja nannit åhpadusdåjmajt sáme gielan, kultuvran ja æládusájn ja aj diedojt oablodit sáme kultuvra birra.
+Dán jage li 200 jage dallutjis gå dáv vuodolágav oattjojma, ja dav sihtap ávvudallat, ienemusát dan diehti gå Vuodoláhka le sjielvvi vuodogiergge udnásj Vuona demokratijan.
+Dán jage le 25 jage dallutjis gå Sámedigge vuostasj bále rabáduváj Gånågisás Olav V. Sámedigge le boados garra ja vájmmelis, valla ráfálasj rievtesvuohtarahtjamusájs Áltá-ássjen.
+Juollodam li dårja 19 åvddånahttemprosjæktaj man ulmme l nannit mánájgárde árggabiejvvegielav bájkálasj árbbedábálasj sáme kultuvra baktu.
+Dán jage juollodime musihkkaj le doarjja vattedum goappátjagá ådåájggásasj ja árbbedábálasj sáme musihkkaj.
+Dán jage juollodimij baktu vuorodij Sámedikkeráde aj ådå mánájgárddefálaldagá ásadimev.
+Dán jage ráddidus sáme slávgájn slávggi Stáhtaminisstara kontåvrån Akershus laddnen.
+Dán jage dievddeba sihke gånågis ja drådnik 75 jage.
+Jagen 2008 rápporteri Varresvuohta nuortta RHF dålkkumdievnastusá rutijna li sajenis ietján gå Helgelánda skihppijvieson gånnå åttjudi fálaldagáv oadtjot.
+Dán jage tjalmostahttep goappátjaga Sámedikke 25-jage ávvudimev ja vuodolága 200-jage ávvudimev.
+Dán jage aj aktan barggap Sámedikkijn tjalmostahttemin vahágahttemav nissunij vuosstáj ja lahka gasskavuodan sáme sebrudagán.
+Dán jage lij dåssju akta åhttse dán årnigij.
+Dán jahkáj lij mierredum birrusij 6 millijåvnå kråvnå sáme girjálasjvuohtaj.
+Dán jage lidjin javla sierráláhkáj buorisboahtema munji guhka ja låsså tjavtja maŋŋela.
+Dán jage sidáv liegga varrudagájt rádjat majestehtta gånågis Haraldij ja majestehtta dråtnigik Sonjaj.
+Bivnospyramijdda tjielggi bájkij åvddånahttemav daj bivnosvuoda gáktuj gålmå dimensjåvnåj milta:
+Mánájgárden galggi divna máná vuojnnut, dádjaduvvat, vieleduvvat ja oadtjot dav viehkev ja dårjav majt dárbahi.
+Mánájgárden galggi divna máná dåbddåt ietjasa aktisasjvuohtaj ájnnasin ja liehket buorre avtastallamin mánáj ja ållessjattugij siegen.
+Mánájgárden galggi máná bessat mierredimprosessajda oassálasstet ja aktisasj sisano åvddånahttemij.
+Mánájgárden galggi máná oadtjot estetalasj åtsådallamijt duojna dájna dájdajn ja kultuvrajn ja organiseridum vuogij milta mij vaddá mánájda máhttelisvuodav guoradallamij, tjiegŋodibmáj ja progresjåvnnåj.
+Mánájgárden galggi máná bessat ståhkat ja dåmadimávov åvdedit, imájdallamav ja diehtemvájnogisvuodav.
+Mánájgárden galggi máná oadtjot máhttelisvuodav åtsådallat duov dáv åvddånbuktemvuogev tevstajs ja subttsasijs, gálldon estetalasj muossádibmáj, máhttuj, refleksjåvnnåj ja gielaj ja kultuvraj æjvvalibmáj.
+Mánájgárden galggi máná bessat ståhkat ja ietjasa åvddånahttet iehtjádij siegen jasska birrasin.
+Mánájgárden galggi máná dejvadit duojna dájna gielajn, giellahámijn ja dialevtajn rijmaj, gáritjisáj, lávllagij, girjálasjvuoda ja tevstaj baktu, ietjas ájges ja åvdep ájges.
+Mánájgárden galggi máná vásedit arvusmahtte birrasav mij doarjju sijá mielav stågatjit, guoradalátjit, åhpatjit ja rijbadittjat.
+Mánájgárden galggi máná liehket oassen jasska aktijvuodas.
+Mánájgárden dat sisadná máná dåbddi juojddáv, duola dagu báktjani tjoajven gå vuojnni nágin ietjes le håjen, jali gå vuojnni nágin iehtjádav báktji.
+Mánájgárdijn sáme mánájda sáme guovlojn galggá mánájgárdde mánáj sámegielak máhtudagáv åvdedit.
+Mánájoahttse rápportan "Rievtesvuoda oassálasstemij sáme mánájda ja nuorajda" åvddåbbukti nuora jut giella le mierrediddje oasse vattátjit jasska iesjdåbdov - ja vaj ållokmedia ilá binnáv gaskosti ássjijt ma gulluji sáme nuorajda.
+Viesajdiddjeguoradallamijn gå SAMINOR ja nuorajvarresvuodaguoradallamijn li tjoahkkidum edna diehto sáme tjerdalasjvuodas, skihpudagás ja varresvuodas.
+Hávddádusájn, girkkojn, moskeajn ja TV-skjermajn.
+Giehtadallamin diedádusáv komitean, komitea javllá dájt rievddadusájt ájggu dahkat lahka aktisasjbargon æládusájn.
+Boahtte jage budsjehtan oajvvat ráddidus tjuovvovasj stuoráp prosjevtajda rudájt juollodit:
+- Uddni, guovvamáno 6. biejve, le Sámij álmmukbiejvve, ja sávav gájkajda sámijda vuorbbe biejvijn, javllá stáhtaminisstar Jens Stoltenberg.
+Uddni, guovvamano 6. biejve, aktan ávvudallap ietjama álmmukbiejvev Vuonan, Svierigin, Suoman ja Russlándan.
+Uddni duodjára ja dájddára lándav miehtáj gæhttjali allasisá bargov dahkat ietjasa dájdda- ja kulturjavllamusás.
+Dálla li 193 ájrasrijka biokonvensjåvnåv dåhkkidam ja dan baktu li vælggogisá mihtojt ja ulmijt biologalasj valjesvuoda bisodime ja guoddelis ano gáktuj bærrájgæhttjat.
+Uddni l juo máhttelis sáme gielav registrierit, valla dan sivá diehti gå moadda sáme e sáme gielav buvte, la dárbbo ienep diedojda ma registrieriduvvi.
+Uddni la rájáj rastá barggá prosjevta baktu man namma la Sáme Giellagálldo. Nammadus oajvvat stuoves orgánav ásadit.
+Udnásj duohtavuodas ij máhte javllat dá giela li viesso duon dán sebrudaksuorgen nav gå nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiella.
+Uddni ij le teknihkalattjat máhttelis sáddit iesjdiededimev sámegiellaj elektronalattjat.
+Uddni le Sámedikken dát badjásasj åvdåsvásstádus nannit ja åvddånahttet bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij, madin vuona oajválattjajn le åvdåsvásstádus rámmaj sissŋelin åbbålasj nasjonálalasj bibliotehkkapolitihkka sihkarasstá buorre bibliotehkkafálaldagáv divna juohkusijda.
+Uddni vuorrasap ulmutjij åvdåstibme la åbbånagá binnum álmmukválljidum orgánajn.
+Uddni le mærkkabiejvve 5000 iesjguhtik álggoálmmukjuohkusijda væráldav miehtáj.
+Uddni le fylkkamánne sámelága giellanjuolgadusáj gujttimorgádna jus gujttim guosská suohkanlasj jali fylkkasuohkanlasj ásadusájda.
+Valla uddni le Sámedigge vuona demokráhtalasj vuogádagá sisŋutja oasse.
+Dálla sáme varresvuodainstitusjåvnå li ekonomijja ja aj organisierima gáktuj vuollásasj varresvuodadåjmadagá vuolen, ja dajn ælla nav vuojga vájkkudimfábmo iehtjasa ressursajda jalik iesjstivrrimij.
+Uddni ávvudallap. Dav dárbahip, dav lip ánssim.
+Uddni bierjjedagá snjuktjamáno 17.biejve bådij duobbmo Hålogalánda lágamánneriektás mij gujddimav hilgot, ja duobmonis mierret mærrádus stáhtas ij la fábmogis gå dat buktá illastimev Sara rievtesvuohtaj ietjas kultuvrav dåjmadimes.
+Uddni rámmpop dijájt veteránajt.
+Uddni la munnu áhtje gaskan buorre dille ja ieddne la vas ávon.
+Uddni li dá riektá dåssju sijájn gudi årru sáme giellaháldadimguovlon årru, gå sámelága giellanjuolgadusá guosski dåssju dájda suohkanijda.
+Uddni li moaddásin iesjguhtik dahkamusá ja vásstediddje suorge sámegielan, valla ij la aktak guhti vásstet dáj iesjguhtik gielladåjmaj koordinerima åvdås.
+Uddni le dåssju statistihkalasj gåvvå oahppogiela válljimis skåvlån.
+Dálásj ájge le boatsojæládus ihkeva ájnas sáme kultuvrraj, giellaj ja sebrudakiellemij.
+Uddni máhttep dásseárvov gåvvidit Sámedikke sjiervvejuogadime baktu.
+Uddni le dat dåssju varresvuodasuorge duogen.
+Uddni hæhttu ulmusj guhti le bargadijn vaháguvvam tjuovvot guokta sierra njuolgadusá, ja suv ássje giehtadaláduvvá guovten adminitratijvalasj mannulagán.
+Uddni hæhttup dåbdåstit gå homofijlaj ja lesbaj rievtesvuoda ælla man ga rádjáj duodalattjat vieleduvvam sámepolitihkan.
+Uddni sån vuodot almulasj nammadusáv mij galggá tjadádit ja gæhttjat udnásj årnigijt, dåjma ja njuolgadusá ma gulluji sáme gielajda Vuonan.
+Uddni, nissunbiejven, Sámedigge ja Justijssadepartemænnta åvddånbukti åtsådimdiedádusáv vahágahttema birra lahka gasskavuodan sáme sebrudagán.
+Uddni åvddånbuvtij ednambarggo- ja biebbmoministar Jon Georg Dale ådå stuorradiggediedádusáv boatsojæládusá guoddelisvuodas.
+Uddni tjerdalasjvuohta ij registrieriduvá láhkamierredum varresvuodaregisstarijn.
+Uddni tjåhkanip Oslon ja ålles rijkan.
+Uddni moadda dokumenta dárogiellaj tjáleduvvi tjabu sámegielak aktijvuodan, danen gå dat le álkkep gå maŋŋela dárogiellaj jårggålit.
+Uddni tjuodtjobihtit dánna guorralakkoj.
+Uddni diehtep, ålos mijá álmmugin stáhta garra gåhttjomav tjuovvun.
+Uddni diehtep juhte bihtámsámegiella l ælládahttemprosessan Vuona bielen, javllá Mikkelsen.
+Hálijdav vuostatjin vuorbbesávadusájt Saemien Sijtij ja oarjjelsáme birrasij sárnnot, gå vuojnnet vijmak Saemien Sijte oadtjomin la ådå ja árvulasj huodnahav oarjjelsámijda ja oarjjelsáme kultuvrraj.
+Dajt jagijt gå vårroetáhtan le dát fálaldahka læhkám, li gaskal 140:s ja 150:s adnám sámegielak blankehtajt.
+Prosjevta ájalvis le interaktijva arenav ásadit gånnå julevsámegielak nuora bessi gielastisá adnet.
+Prosjevta ájádus le sáme nuora galggi diedov juohket ietjas árggabiejves njuolgga guládallamijn ietjá nuoraj.
+Ájádusá parlamentas Vuona iemeálmmugij ásaduvvin látte ja sáme gievrajs aktan.
+Ienemus bálijn sihtá PP-dievnastusáv ássjediehtte guoradallam tjadát manna le ráde.
+Dajn suohkanijn gånnå bájkálasj dile hiehpi, máhttá diededibme dagáduvvat njuolgga diededime juohkka aktaj gut la jienastuslåhkuj tjáleduvvam.
+- Daj låsså dåjmajn majt DSB tjadádi hiedijn ålggorijkajn, le válljim virgálattjajs ájnas, ij dåssju fágalattjat ja persåvnålattjat, valla aj medisijnalattjat.
+Goalmát oasen Láhkarievddadusá, háldaduslasj ja økonomalasj vájkkudusá (kapihttala 22 ja 24) båhti økonomalasj ja háldaduslasj vájkkudusá nammadusá dåjmaj oajvvadusájs, láhkaoajvvadusájs ja tsuojggidusá láhkaoajvvadusá iesjgeŋga mærrádusájda.
+- Boahtte mánojn hæhttup dájt vejulasjvuodajt nubbe nuppijn buohtastahttet, ij la álkke dáv mierredit ja prosessa ietjastis le aj hásstalus, javllá Aasrud.
+Dan aktijvuodan dagáduvvin aktisasjbarggosjiehtadusá Sámedikke ja juohkka ájnna suohkana/fylkkasuohkana gaskan rudáj ano gáktuj.
+Dan aktijvuodan la sierra guossepaviljoaŋŋa gånnå bivddimdum tjálle Vuonas oadjtu sajev iehtjasa tjállemav vuosedittjat.
+- Dan aktijvuodan galggi Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona boatsojsámij rijkkasiebrre ja Svieriga sámij rijkkasiebrre joarkket såbadime badjel guorrasit.
+Globála álggoálmmukværáldin la dát oahpes tiebmá.
+Jus sihkarvuoda milta la dåhkkidahtte de bierri hiebadit váj sámegielaga gudi li duobbmiduvvam ja lánda ietjá giddagisájn tjåhkkåhi bessi åhtsåt sirddet giddagisájda majn la sierralágásj åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås.
+Jus dajt galggá bessat dahkat de hæhttu sån gut dav galggá dahkat nammaduvvat oahttsen formálalattjatm jali galggá gávnnut boahtteoajggefábmodus.
+Nasjåvnålasj boatsojæláduspolitihkan gávnnuji edna buojkulvisá gånnå boatsojæládussábmelattja e iehtja besa vájkkudit mærrádusájda ma sidjij guosski, ja Sámedikkev jalik æládusáv e gulldala.
+Dán girjátjin besa låhkåt oanes duohta subttsasijt.
+Dán lágan le tjáledum dåssju Vuona stáhtaviesáda máhttin ednamav oasstet, ja galgaj dættoduvvat sån guhti ednamav oattjoj oasstet lij ávkken ednambarggen ja sån "...
+Dán prosessan la duodden åvvå dárbulasj boatsojæládusstivra dåjmav, mandáhtav ja sebrulasjjuogov tjielggit.
+Dán diedádusán åvddånbuktá Telemarkforskning båhtusijt ja dárkkelis gåvåv sáme suohkanijs.
+Dán rapportan galggá nammadus oajvvadit makkir ævto ja prinsihpa galggi suohkanij juohkema gáktuj - suohkanij udnásj dahkamusáj milta.
+Dán aktijvuodan le viehka ájnas jut árbbedábálasj sáme æládusaj roalla giellaoahppamárenán várajda váldeduvvá ja joarkká, váj giella ja ájnas árvo bisoduvvi ja boahtteájggáj joarkki.
+Dán aktijvuodan le ájnas sáme nammafágalasj arkijvav tsieggit váj namá li álkket giedaj åvdån.
+Dán aktijvuodan sihtá departemænnta aj árvustállat dárbov doarjja årnigis ásadittjat avijssafálaldagájt sámegiellaj.
+Dán dilen lip mij miellusa gehtjatjit gájkka jådedimmáhttelisvuodajda guollárijda ja guollimijda.
+Dán árvustallamin kommisjåvnnå árvustallá ano guhkkudagáv ja sisanov, dan aktijvuodan aj makta le læhkám sierra váj intensijvva adno, ja makta addnijn le læhkám dádjadahtte jáhkko ahte sijáj adno le læhkám riekta.
+Vuona delegasjåvnån le sån åvdedam álggoálmmuknissunij hásstalusá gå galggá dierredimev nissunij vuosstij hieredit.
+Áttjak mierredum doajmmaplánan "Kulturell og kreativ næring - et uforløst potensiale" li moadda ådå vuorodimsuorge sajájduvvam.
+Dán aktijvuodan le luondulasj gehtjadit Sáme allaskåvllåj ja sáme statistihka analyjssajuohkusij hiebalgis dåjmadiddjijda gå sij li ham sáme giellabirrasij lahka.
+Maŋemus ájge le Arktalasj ráde - dasi lassen ahte háldat nuoskodimev ja dálkádakrievddamijt - berustahttjám gåktu sebrudahka máhttá hiebaduvvat dajda rievddamijda ma dáhpáduvvi.
+Tjåhkanimjådediddje Maŋemus ájgev la læhkám dágástallam sáme duohtavuodakommisjåvnås.
+Sámekonferánsa Svieriga dárogieljårggålibme aneduvvá moallanahka "samernas nationaldag".
+• identifiserit árvvorijdojt árggabiejven, ájádallat árvvovuorodimijt ja guottojt ja liehket diedulasj gåktu da båhti åvddån gå le mánáj barggamin
+Dájt maŋemus jagijt li Sámedikken læhkám moadda registrerimprosjevta Fylkesmánne vidnujs.
+Dájt maŋemus jagijt le sámegiella ienebut gå åvddåla sjaddam oassen kultuvrragåvås Vuonan.
+Vuostasj bargon sierraláhkáj vuojnnep man ájnnasa mánájgárde li læhkám gå viehka buoragit li vuorbástuvvam māori giela ælláskahttemijn Aotearoan/ New Zealandan.
+Jus guoskavasj duobbmoståvllå ij sámegielav buvte de dát merkaj riektá la dålkåv jali jårggåliddjev åttjudit.
+Dan aktavuodan gånnå guhkásåhpadibme galggá tjadáduvvat, mijá mielas dakkir åhpadibme galggá doarjoduvvat guosseoahppeårnigij ja/jali giellalávkkomårnigij.
+Daj bálij gånnå ij máhte åhpadusáv vaddet klássan åhpadiddjijn, rahpá láhka máhttelisvuodav "sadjásasj vuogij milta dákkár åhpadussaj".
+" Daj bálij gånnå dákkár åhpadus ij máhte avta skåvlån vatteduvvat máhttá i.i. guhkásåhpadus aneduvvat.
+Julevsáme guovlon le miján uddni Árran, mij dahka buorre bargov.
+Nuorttasámeguovlojn le merrasáme ja márkkosáme bájke sierraláhkáj læhkám várnnahisá dárojduhttem dættos.
+- Bihtámsáme guovlon la dálla positijva ælládahttem.
+Sáme sebrudagán li moadda subttsasa ma ælla subtsastuvvam ja moadda háve ma ælla savvám.
+Sáme sebrudagán le dát vuoras æládus juo, ja danna le buorre potensiálla.
+Maŋemus bargon vuojnnep man ållo dæddo le sisi- ja ålgusjåhtemin mij dálla dáhpáduvvá árbbedábálasj kymrugiela guovlojn Cymrun/Walesin.
+Tjáppa dálken lidjin moaddása boahtám ásadibmáj oassálastátjit váren.
+Dán bargon hæhttuji sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs gatjádaláduvvat ja åvddånboahtet plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádus váldeduvvá.
+Dán divtan Fjellner gåvvit sábmelattjajt biejve bárnnen.
+Dát merkaj adjáj Sámedikke jahkeruhtalågov ja rijkarevisjåvnå máhttelis tsuojggidusájt dárkestit.
+Oasse dássta le aj dárkestit Sámedikke jahkebiedniklågov ja soajtedahtte tsuojggidusajt biedniklåhkuj Rijkkadárkastusás.
+Dán aktisasjbargon li gudán álggoálmmukorganisasjåvnåjn sadje stuoves oassálassten.
+Dán ássjen la stáhtta doadjám Jovsset Ánte Sara várjjalimev stáhta segadime vuosstáj álmmukriektá lága milta.
+Vijddásap bargon gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet hæhttu ajtu dættodit makkir dárbo gielan li.
+Digitaliserimprográmman mij vuoratjismánon almoduváj, diededij ráddidus galggin vuorodit háldadusá digitaliserimav.
+Digitáliserimprográmman diededij ráddidus sijá ulmme le viddnudagá ja viesáda gudi ælla diededam e lágeda, galggi háldadusás påstav oadtjot digitála poasstakássaj.
+Dágástallamin tjielggasit åvddån bådij, almmavuohta ij la sæmmi boatsojæládusá vuojnos gå oajválattjaj vuojnos.
+Dáj biejvij sáddiduvvi gatjálvissjiemá påsta baktu 5.000 tjuoldedum ulmutjijda gudi li Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum kárttimdiehti sámegielaj dilev ájnegis ulmutjij gaskan sáme álmmugin.
+Dáj suohkanijn rievtesvuoda ja vælggogisvuoda stivrriji dievnastusájt ma giellaælládahttemav nanniji, ja binnep suohkana sámegielak háldadimev.
+Dáj guovlojn li moadda máná gejn li sámegiella sijddagiellan juogu dal avtagielak sámegielaga jali guovtegielak sáme-dáro/ietjá giella gå sámegiella.
+Dajn guovlojn la sáme adno ja æládusdåjma, duola dagu boatsojsujtto ja luossabivddo.
+Danen hæhttu dájn guovlojn sámegielav nannit åhpadusá baktu, ásadit árenájt gånnå sámás, ressurssapersåvnåjt åttjudit ja ienebut sámegielav vuojnnusij buktet.
+Dajn sajijn le ihkap dárbbo lagábuv guoradallamij/arkeologalasj bállemij.
+Valástallam / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+Valástallamstipenda:
+I. Ságastit gåktu máhttebihtit buorre åvddågåvå baktu vielediddje
+Dålusj ájgijn jur dáv dahkin álmmuklåhkåmij tjadá.
+Gávtse jagágin álgij sån karriærav balæhttadánssen.
+Lahkkegievle gietjen le Sámedikke ållestjåhkanimladnja låvdagoade muoduk amfijajn gånnå sámij álmmukválljidum digge tjåhkan.
+Gå galggá sámegielaj sebrudakdilev guoradallat Vuonan, de ihkap luluj vuogas adnet UNESCO vuogev gielladilev analyserit.
+Vuostasj ájgijt sjaddá media liehket stuorra árvvon diehtojuohkemij snåasáv guovtegielak suohkanin.
+Muhtem sáme bájkijn le sámegiella bæjválasj guládallam giella.
+Muhtem bále máhttá aj bájkálasj dile buktet máhttelisvuodajt buorep kvalitátijvalasj sámegiela faládagájt gå stuoráp skåvlåjn.
+Guoradallama sáme gielaj birra Rápportan guovtagielakvuoda birra suohkanijn sámegiela háldadusguovlon suohkan- ja guovllodepartementas jagen 2002, åvddånbåhtin stuorra sieradusá háldadusguovlo sissŋelin i.i. mij gullu galles suohkana barggijs sámástin: Kárášjågån ja Guovdagæjnon lidjin 80%, Dænon 48%, Unjárgan 40%, Gáivuonan 26% ja Porsáŋgon 21%.
+Dákkár dágástallamin hæhttu ulmusj gæhttjat oahppij ålles barggonoadev ja skåvlåj ja åhpadiddjij ævtojt åhpadusáv oahppijda hiebadittjat.
+Dákkár dilen vuojtádallá duot giella mij le vuolledássásasj, dát sihtá javllat ienemus bálijt unneplåhkogiella,
+Tjielggidusán, mav Ruossja, Brasil, Indonesia, Oarjje-Afrihka ja Argentina aj doarjjun, vájnnodi OECD rijkajt tjadádit rijkajgasskasasj værronjuolgadusájt váj rijkajgasskasasj viddnudagá e besa værov binnedit navti váj jåhti ruhtabátsov lándajda gånnå ij le heva værro.
+Ienep åniájggásasj perspektijvan ájggop vuorodit dåjmajt ma hiebadahtti válggaårnigijt, duola dagu aktisasj válggabiejvve.
+Giellabirrasin gånnå ieneplåhko giela álu sajev válldá le dárbulasj nannit giellaválljima máhtov ja diedulasjvuodav.
+Maŋŋela bulkkediedádusá almodime li nasjåvnålasj oajválattja, sáme sebrudahka, fylkadásse, bájkálasj sebrudahka ja ájnegis ulmutja dárbulasj oassálasste bargguj biledihke sebrudagáv åttjudime.
+Divtasvuonaássje maŋŋela ållusin lidjin moadda gatjálvisá, ja moadda negatijva dåbdo ja alvaduhttema.
+Guovtegielak sebrudagán gånnå akta giella le ájtedum unneplåhkogiella le aj ieneplåhkogiella hoallij duogen dahkat majt máhtti váj unneplåhkogiella luluj gullut nav moatten aktijvuodan gå vejulasj.
+Árvustallamrápportan oajvvaduvvá danen jut gatjálvis ienep hiebadahkes geografalasj ráddjim árvustaláduvvá sierra.
+Ja dá li niellja rijka majna le muhtem mærráj iesjgeŋgalágásj lága, politihkka ja ájggomusá.
+Dijmásj gávdan lij sån rijka nubbe buoremus nuorra sabeksasske.
+Dijmmá hálediddje Vuonarijkas bælostin Libya álmmugav Gaddafi vuosstij.
+Dijmmá lij muodugasj giellabiesse, valla dalloj lij Ájluovtan ja guosse Jåhkåmåhkes båhtin.
+Iesjguhtiklágásj bárdaálga gávnnuji moatten jávren guovlon, ja guovllo le nasjonála guovdásj guovllo ájtedum sládjaj gråkrans ja vargga ájtedum sládjaj kanadaglattkrans.
+Moadda tjuohte jage li guoradalle ja misjonera tjoahkkim sáme kultuvrragávnijt.
+Moatten guoradallamin li mánájs ja nuorajs gatjádallam mij la ájnnasamos mij guosská alkoholadnuj.
+AN:an barggi dan vuoksjuj jut vælggodiddje sjiehtadusá ma sihkarassti jut buore majt luonndoadno buktá rievtugis láhkáj juogeduvvi.
+Fágalasj njuolgadusáj milta bierri tjiehppevarresvuodadievnastus tjielgadit ulmutjijt gejt jáhkká li demensas, duola degu gå la sáhka gássjelis/sierralágásj dile buojkulvissan jus ij buvte labudit jali jus la sáhka ulmutja birra gut la vuollel 65 jage.
+Digitaliseringsrundskrivet milta gájbeduvvá stáhta vidnudagájs galggi gájbeduvvat máksemusájt elektråvnålasj standárdajn EHF-formáhtan.
+Bájkkenammalága milta máhtti almulasj ásadusá, viessoæjgáda, bájkálasj siebre ma bájkkáj gulluji ja bájkkenammakonsulenta nammaássjev álgadit.
+Unneplågogiellalihton mij doajmmagådij Vuonan 1998, merustaláduvvá sámegiella guovlo- jali unneplågogiellan.
+Nuorttarijkaj sáme giellanammadusá milta le dåssju soabmásijn gænna le lullesámegiella/gålldåsámegilla iednegiellan.
+Mánájgárdij sisano ja dahkamusáj rámmaplána milta galggá mánájgárdde mánájda fállat hukso- ja oahppambirrasav mij le mánájda buorren.
+Sámelága 3-12 § milta Sáme giellabargo organiserim galggá Sámedigge barggat sámegiela suodjalimijn ja åvddånahttemijn Vuonan.
+Sámelága § 3-12 milta galggá Sámedigge barggat sámegiela suodjalime ja vijddásap åvddånime åvdås Vuonan.
+2012 Giellaguoradallama milta le sámegiela oahppofálaldagá vánesvuohta ájnnasamos sivva gå oahppe uddni e sámegiel åhpadusáv oattjo, vájku siján li riektá dasi.
+Girjjemæsso aktijvuodan galggi muhtem sáme girje ieŋŋilsgiellaj jårggåluvvat nav gåhtjodum gæhttjalimjårggålussan tjalmostahtátjit sáme girjálasjvuodav globála låhkkijda.
+Kultuvralasj skåvllåvuossa gáktuj sihtá Oslo suohkan lasedum aktijvuodav bájkálasj sáme birrasij Oslon.
+Dan aktijvuodan ásaduvvi moadda tjåhkanime gånnå bæssá vuojnojdis buktet.
+Gå EUa vikárbyrådirektijvva EØS-sjiehtadussaj biejaduváj le ráddidus oajvvadam vijdes doajmmafálaldagáv sihkarastátjit vaj direktijva avtadássásasj giehtadallam tjadáduvvá praktijkalattjat.
+Sámedigge l Giellavahko aktijvuodan hábbmim "Sámásta Mujna báhkogirjátjav" applikasjåvnnån, man namma l.
+Aktijvuodan giellajagijn 2013 oajvvat sámedikkeráde dan diehti giellaratjástimev måvtåstuhtátjit lasse adnuj sámegielajs ja oadtjot ienep ulmutjijt sámegielav åhpatjit.
+Giellasemináran tjalmostahteduvvá Sámedikke gålmåjahkásasj rádjárasstididdje giellaaktisasjbarggoprosjevta álgadibme.
+Statnetta konsesjåvnnååhtsåmusá aktijvuodan, ådå 420 kV-fábmolednigij Balsfjorda ja Hámmárfesta gaskan, álgaduváj prosjækta Sámedikken tjielgadittjat jus ja makkir mærráj stuoredibme sjaddá duohtadit sáme kulturmujtojt ma li automáhtalattjat suodjaluvvam.
+Dákkir orgána mandáhta hábbmimin galggá Sámedikken guovdásj roalla ja galggá mierredit gåktu gujttim- ja oahttsedoajmma háldaduvvá.
+Sjiehtadallamijn doarjju Sámedigge Vuona árbbediedoj dåbmaris suodjalime gájbbádusájt ja ahte dákkár rijkajgasskasasj njuolgadusá galggi liehket riektálasj tjadne.
+Udnásj dile gáktuj ij le tjielgas gåktu dá berustime vuohkasamos vuoge milta galggi doajmme guollimháldadusán vuoroduvvat".
+Dálkkádakrievddamij gáktuj álggoálmmuga mårråhi rijkajgasskasasj aktijvuodajn, duola dagu Arktalasj Ráden ja AN:a dálkkádakkonvensjåvnån.
+Patentaoajválattjaj gáktuj le ájnas ahte sij dán suorgen várrogisvuodav ja dádjadusáv vuosedi.
+Sámij álmmukbiejve åvddåla guossidij sáme mánájgárdev Oslon gehtjatjit gåk dal dåppe biejvev ávvudalli.
+Joarkkan suohkanrefoarmmaj gåhttju Sálto sámesiebrre NSR ságastallamij ja dágástallamij ådå Hábmera suohkana birra ja gåktu suohkan galggá sáme suohkanin.
+Uddni åvddån bådij, ráddidus stáhtabudsjehtan ájggu árvvalit álgadimjuollodimev Saemien Sijtaj, ja juhti huonaj galggá gárves liehket jagen 2021.
+Njuolgadustjállaginn oajvvaduvvá aj dibddet suohkanav válljit jus sáme namma galggá vuostatjin tjuodtjot aj dakkir sajijn ma ælla sáme giellaháldadimguovlos oassen.
+Åhpaduslága láhkatjállusa § 7-1 alternátijva åhpadimvuogij birra, le guhkásåhpadibme akta dájs alternátijva åhpadimvuogijs.
+Vuostatjin de le reivtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan, ja gånnå ájnegis oahppe oadtju dáv rievtesvuodav ållånahttet.
+Háldadusán barggi arkeologa ja bargge gejn li sierra máhtudahka sáme kulturmujtojs ja sáme histåvrås ja gielajs.
+Sáme giellaháldadimguovlon li sáme- ja dárogiela avtaárvvusasj giela.
+Sáme giellaháldadimguovlon li tjuovvovasj njuolgadusá almulasj ásadusájda:
+Sáme giellaháldadimguovlon (åhpaduslágan javladuvvá "sáme guovlo") le juohkka oahppen riektá åhpadussaj mij Sáme Máhttolåpptimav tjuovvu, ja siján le vejulasjvuohta sámegielav åhpadusgiellan válljit.
+Sáme giellaháldadimguovlon galggá návti liehket: Sáme namma vuostatjin, ja de dáro ja de guojna.
+Sáme giellaháldadimguovlon galggi sámelága giellanjuolgadusá sihkarasstet riektáv:
+Háldadimguovlon galggi sámegiella ja dárogiella liehket avtaárvvusattja sámelága 3. kapihttala milta. Dat mierkki álmmuk dájn suohkanijn le vijdedum riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ja jut suohkanijn le sierralágásj åvdåsvásstádus dievnastusájt ja diedojt sámegiellaj fállat.
+Boahtteájggefábmodusán máhtá mierredit gut galggá fábmoduvvat ja majt fábmodiddje galggá duv åvdås dahkat.
+Dánna li vas muhtem sáme suohkana ma ælla dagu iehtjáda ja majna le alla årromsadjebivnos, dagu Lebesby, Sørreisa ja Unjárgga.
+Vilá vuojnnep man moaddása li bargo dagi Europan.
+Vuodolága §108 tjáleduvvá: "Stáhta oajválattjan la åvdåsvásstádus dilev láhtjet vaj sáme álmmukjuogos máhttá ietjas gielav, ietjas kultuvrav ja ietjas sebrudakdilev bisodit ja åvddånahttet."
+Giehtagirjen le dárbbo dágástallat rehabiliterima ja máhtsadime sáme bájkálasjsebrudahkaj ulme dádjadusá birra.
+- Doajmmaplánan sámegielajda åvddån boahtá juhte sáme máná ja nuora dárbahi bessat digitála oahppamressursajt iednegielasa adnet.
+Oarjjelsámegiellaj vatteduváj åhpadus guoktásij Hedmárkon, oarjje- Trøndelágan guoktásij ja nuortta-Trøndelágan gávtse oahppáj.
+Njuolgadustjállaga válga Sámediggáj §4 2.
+Æládussjiehtadusá milta duojen juohká Sámedigge dájt ruhtadoarjjagijt:
+Vuojŋŋamin divna årru, riekniga, subttsasa ja tjuorggasa.
+Tjavtjan lij miján gielladagástallam mij lij gássjel, valla ihkap mij gájka máhttep juojddáv dassta oahppat?
+Árkkabiejven muhttijn tsaggáni dile ma li báktjasa jali gássjela ájnegis mánnáj.
+Juohkka ássjen juohkusa åssjejådediddjev vállji.
+Gåjt dal åt gaskav.
+Navti gåjt áddjá javllá;
+Makta bargge guhtik guojmesa ja mánájt vieledi, boahtá åvddån gåktu nubbe nuppev giehtadalli ja adni.
+Álgon sieveduvvá unneplåhkoássje li sjaddam ienep ájggeguovddelissan:
+Árvvalusán tjuorgaduváj vuodovuojnno mij rievdaj dárojduhttempolitihkas.
+Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin.
+Gå gåhtjoduvviv hållat uddni, tjuovvun 3 hásstaliddje ja mielagiddis gatjálvisa:
+Ådåjakmánon 2018 ásadij Sámedigge rabás tjåhkanimijt dajn guovlojn edna oassálasstij iesjgeŋga giellabirrasis.
+2012 biehtsemáno mierredij SPR giellafágalasj aktisasjbargov nannit gå jåhtuj biedjin Interreg-ruhtadum ásadimprosjevtav Sáme giellaája - Nordisk ressurssenter for samiske språk.
+Gahpervákken (Kaperdalen) Sážžán galggi dålusj miehttsesáme årromsaje vuoseduvvat.
+10. kapihttalin tjadát nammadus sámegielåhpadimev vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån ja buktá oajvvadusájt gåktu udnásj njuolgadusá máhtti rievddaduvvat.
+Kapihttal 11 gåvvit doajmme riektádilev mij guosská lágaj, njuolgadusáj, almodimij ja sjiemáj jårggålibmáj, ja nammadus árvustallá gåktu dájt vælggogisvuodájt máhttá hiebadahttet.
+Kapihttal 12 árvustallá doajmme riektádilev mij guosská riektáj sámegiellaj vásstádusáv oadtjot ja gåktu dát riektá máhttá hiebaduvvat.
+Kapihttal 13 árvvaladdá sáme giellaanov varresvuoda- ja huksosuorgen.
+Kapihttal 14 árvvaladdá sáme giellaanov justissuorgen.
+15. kapihttalin árvvaladdá sáme giellaanov suohkanij háldadusán.
+16. kapihttalin árvustallá nammadus gåktu udnásj årnik doajmmá; gåktu sáme giellanjuolgadusáj lága tjuovoduvvi ja gåktu gujttima giehtadaláduvvi, ja jus la dárbbo rievddadit.
+17. kapihttalin árvustallá nammadus gåktu suohkana ja ietjá almulasj dievnastusfálaldiddje máhtti åttjudit barggijt gudi sámegielav bukti.
+18. kapihttalin gåvvit nammadus oanegattjat dålkkumnammadusá tjielggidusá guoskavasj åsijt ja árvustalli makta galggá dålkkumav lága baktu mierredit.
+20. kapihttal sáme bájkkenamájt árvvaladdá.
+22. kapihttal gåvvit økonomalasj ja háldaduslasj vájkkudusá nammadusá dåjmaj oajvvadusájs.
+23. kapihttalin li nammadusá oajvvaduvvam láhka- ja njuolgadusrievddama tjoahkkidum.
+3. kapihttalin boahtá nammadusá vuodovuojnno åvddån.
+Kapihttal 6 vuoset gåktu sámegiela li avtaárvvusasj ja dássásasj giela.
+8. kapihttalin tjielggiduvvá nammadusá oajvvadus ådå organiserimij giellaguovloj ja suohkankategoriajda mij juo la åvddån biejaduvvam oasserapportan.
+Gievkanin goadeiemet váttsasj, roahkkot ja unnagasj.
+Ælla divna sáme máná ja nuora oadtjum sámegielav oahppat, valla giella le huoman viehka ájnas sidjij aj. Juska ulmusj ij sámegielav håla, de le sámegielan huoman stuorra árvvo.
+Ij dan diehti gå galggap sensurerit jali hávkkadit ságastallamijt.
+ALE MÁNNÁJ ALKOHOLAV VATTE
+Allit vuollána, mujttit smávva lávkátja li aj åvddånibmen.
+• Ale buvte dåssjedis ja ávkedis diedojt.
+ Allu då giedajn buorástahttu jalik fármastalá ietján gå sijájt gen siegen åro.
+Dán aktijvuodan le edesik ájnnasin sáme gielaj moattegerdakvuohta sjaddá ienebut tjalmostuvvat almulasj sajijn, nav vaj sihke nuorttasámegielaga, julevsámegielaga ja oarjjelsámegielaga máhtti iejvvit ietjas agielav ienemus máhttelis aktijvuodajn.
+Ehpit rånntsit oattjo. Lihpit gus dádjadam, javllá ja Pettera vuoptajt njávkas.
+ Ale maná almulasj jåhtulagáj.
+Ale balá bájkálasj mánnásuodjalusájn ságastimes.
+Klinihkalasj bargon bierriji guoradallama mij guosski vahágahttemij mánnávuodan ienebuv tjalmostit, sierraláhkáj pasienta psyhkalasj varresvuodavájvij ja tjielggidahtek báktjasij.
+Suohkanproposisjåvnån mij moarmesmánon åvddån biejaduvvá galggá ráddidus tjadádit manen ådåstusáv dárbaj, ådåstusá ulme ja pládna gåktu ådåstus galggá tjadáduvvat.
+Suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin li oahppijn dåssju riektá åhpadussaj sámegielan ájnegis oahppe dásen.
+-Konsultasjåvnåj lip mij oalle dárkkelit tjielggim Statnettan la vælggogisvuohta ællobargo hieredusájt unnedit lahka ságastallamij baktu ællobarggij.
+Konsultasjåvnåjn ådå suohkanrájá birra Hábmera ja Áhkánjárga gasskaj, guorrasin Sámedigge ja departemænnta mánnodagá vuoratjismáno 16. biejve.
+Legalfábmodusá milta e lagámusá besa edna rudájt adnet dagu gådijt ja ietjá investerimijt oasstet.
+Kriminalhuvso giddagisá sámegiela háldadusguovlon le tjåhkkåhiddjijn rievtesvuohta sámegielav adnet nubbe nuppijn ja ietjasa lagámusáj.
+IKT politian.
+IKT-ådåstuhttem Barggo- ja álkkádusetáhtan galggá buorep dievnastusájt addnijda åvddånahttet ja dilev láhtjet váj buorep ja dåbmarap láhkáj barggat bæssá.
+Dájddasjiehtadusájn Sámedikke ja sáme dájddárijlihto gaskal jage 2009 hárráj guorrasin biele nammadit barggojuohkusav gålmåjn ájrrasijn mij galggá årnigav gæhttjat mij sihkarasstá vaj sáme tjáppagirjálasjvuohta ja musihkka/ juojgos le sadjihin ja ålgusboahtá.
+Rahtjalis ulmutjijs gudi sihkarassti nuorajn la valástallamfállo aj boahtte tjaktjaj.
+Stågadijn bessi máná mielajn ja berustimijn oassálasstet.
+Låhkåmgirjátjijn li tjielgga progresjåvnå ja dássejuohkem, mij la ávkken låhkåmhárjjidussaj, joarkká Mikkelsen.
+ILO-konvensjåvnnå 169 mierret ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet.
+ILO-konvensjåvnnå 169 mierret ájnegis sámen le riektá ietjas gielav oahppat ja adnet.
+ILO-konvensjåvnnå 169 iesjrádálasj stáhtaj álggoálmmugij ja máddoálmmugij vuoksjuj sisadná artihkkalijt ma javlli álggoálmmugijn le riektá ietjasa gielav nannit ja åvddånahttet ja ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet.
+ILo-konvensjåvnå nr. 169 javllá i.i. 28. artihkkalin náv "Galggi dåjma boahtet bisodittjat ja åvdedittjat ja adnemij guosskavasj álmmugij ieme gielav" Åna konvensjåvnnå sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra aj buktá lájddistimijt Vuonarijka bargguj sáme giela hárráj.
+Jagen 2018 galggá prosjækta tjadáduvvat avtan suohkanin Sámen, mij sjaddá gæhttjalimsuohkanin, ja majna ja gæssta Sámedigge galggá åtsådallamijt åttjudit.
+- Dáv ájggegávdav lav gullam moadda subttsasa sáme giellaárggabiejves ja daj moadda moattelágásj hásstalusáj birra iesjgeŋgalágásj giellaguovlojn.
+2012 moarmesmáno ja biehtsemáno le Sámedikkeráden læhkám moadda rabás tjåhkanime gånnå tsuojggidusá li boahtám diedádussaj.
+2009-gidá alluj de ásaduvvá sámegielak såbadahttemjuogos nuorttasáme guovlon (Finnmárkon ja Tråmsån).
+Lágan tjielggasit tjuodtju sáme namá ma aneduvvi ulmutjijs gudi muhtem bájken årru jali dåppen æládusájt dåjmadi, galggi dábálattjat almulasjvuodas aneduvvat kártajn, galbajn, regissterijn aktan dáro namájn jus dakkir gávnnu.
+Láhkatsuojggidusán dán mærrádussaj javladuvvá: "Dán aktisasjvuohtaj gulluji sáme álmmuk, dáttja álmmuk ja aj gájkka ietjá Vuona viesáda".
+Julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn le giella dille sierraláhkáj nievrre.
+Julevsáme guovlon oadtju Hábmera suohkan 75.000 kråvnå doarjjan giellakurssaj mánájda gænna li sámegiella vuostasjgiellan, ja 75.000 kråvnå giellakurssaj mánájda gænna li sámegiella nubbengiellan.
+2011 moarmesmáno vuollájtjállin ájrasrijka Arktalasj ráde vuostasj lihtoduvvam juridihkalasj tjadne sjiehtadusáv.
+Moatten dájs bájkijn le giellalådnomprosæssa hármmat guhkás boahtám.
+- Balláp gå vuojnnep bargodisvuodav nuoraj gaskan muhtem lándajn.
+Moatten guovlojn gånnå lij sámegiella læhkám maŋŋus mannam le dat aktelasj giellasirddem buolvas buolvvaj vargga ållesláhkáj badjelváldedum mánájgárdijs ja sámegiela åhpadusás vuodo- ja joarkkaskåvlåjn.
+Moatten sajen sáme giellaháldadimguovlo ålggolin le nuorttasámgiella ájn gássjelis dilen.
+Ålon sáme dáfon la binná ressursajs degu dal vijddudagájs, ja unna oasátja guolleæládussaj ja ednambargguj.
+Moatten álggoálmmuksebrudagán ælla lága jalik riektásystema ma li dågålattja nissunijt várajda válldet.
+2001 snjuktjamáno álgaduvvin sjiehtadallama nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå birra Suoma, Svieriga ja Vuona stáhtaj gaskan.
+- Biebbmo- ja varresvuodafágan la vádnunam åbbålasj oahpponævojt sámegiellaj.
+Diedádusán duodastuváj sáme giela le alvos dilen.
+Diedádusán oajvvaduvvá duola dagu sáme giellaháldadimguovlov hiejtedit ja sámelága giellanjuolgadusá galggi juohkka sábmáj guosskat ålles Vuonan.
+Tsuojggidusájn § 5-1 dættoduvvá huoman sierra åvdåsvásstádus ILO 169 konvensjåvnå milta oadtjot dájt dåjmalattajt maŋen pládnaprosessaj.
+Minerállaássjijn li Sámedikken sierra prosessa minerálaktørajn njuolgga ja vuordeduvvá jut sjiehtadallama tjadáduvvi åvddåla máhttá doajmmakonsesjåvnåv åhståt.
+Dahkkeriektá le aktisasjnamma intellektuella dagoj riektásuodjalibmáj, duola dagu musihkka, dájdda, gåvå, girjálasjvuohta, luonndodiehto ja gávnadisá.
+Duosstomin værámusáv iellemin, ulmutja vuosedin buoremusáv ietjastisá.
+Tjåhkanimijn galggi duola dagu boahtte mánoj ájggeguovddelis sámepolitihkalasj ássje tjielggiduvvat.
+Æládussjiehtadusán duodjeæládussaj 2017 biele sjiehtadin biedjat 900 000 kråvnå mærkkagálvvoprosjevtajda majt Sámiid Duodji ja Duojáriid Ealáhussearvi máhtti åhtsåt.
+Nasjonálalasj láhkatjoahkkijn vuodot Vuodolága 110 § a-oasse vælggogisvuodav stáhttaj láhtjet dilev nav vaj sáme álmmuk máhttá "sihkarasstet ja åvddånahttet ietjas gielav, ietjas kultuvrav ja ietjas sebrudakiellemav".
+Álmmukmiehtsen gávnnu stuorámus guovllo manna le alpina kárssta Vuonna.
+Ina-Theres Andrea Sparrok la gåvvijiddje.
+Låhko le vuododam diedoj moadda almulasj etáhtajs, berustimorganisasjåvnåjs ja siebrijs.
+INDIVIDUÁLA ÅHPADIMPLÁDNA (IÅP)
+Diehtojuohkem viertti aj boahtet internæhttaj, ja brosjyvrajn,
+Diedo gávnnuji dárogiellaj ja ieŋŋilsgiellaj.
+Diedo gávnnuji dárogiellaj ja iennilsgiellaj.
+Diehto galggá juogeduvvat nav vaj jåkså divna sáme guovlojda.
+Diehto galggá mannat fylkasuohkanijda, suohkanijda, æjgádijda ja oahppijda.
+- Diedo, máhtudahka ja dádjadus midjij doajvov vaddi, mij nahkap sebrudagáv buorep guovlluj rievddadit, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Diedo máná/oahppe birra bisoduvvá sierra journálan/máhpan Dáhtágæhttjo njuolgadusáj milta.
+Diedoj daj birra gávnnuji duola dagu sajen kulturminnesok.no.
+Diehto dán birra boahtá maŋŋela.
+Diedo EHF birra DFØ næhttabielijn
+Diedo EHF birra Difi næhttabielijn
+Diehtojuohkema åvddånimes li biejadum Vuona Sámedikke værmádakbielijda.
+Diehto tjåhkanime birra almoduvvá dánna maŋenagi.
+Diedo Pedagoga-psykologa dievnastusá birra
+Diehtojuohkem rievtesvuodaj ja fálaldagáj birra sáme mánájda: Viertti diedojt sáme mánájgárddefálaldagáj birra buorebut juogeduvvat, sihke mánájda sáme mánájgárdijn ja sáme mánájda dáro mánájgárdijn.
+Ienep diedo doarjjaårniga birra ja doarjjanjuolgadusáj birra
+Diedo jienastuslågo birra
+Diehtojuohkem ja sjuggelis aktisasjbarggo luojvojdis organisasjåvnåj ja ásadusájn le viehka ájnas jus sáme vuojnoj galggá rijkajgasskasasj arenan åvddån boahtet. Sámediggeráde sihtá dáj iesjgudik orgánaj ja aj ådå ásadusáj aktisasjbargov nannit.
+Diedo suohkanijda jienastuslågo bigodime hárráj gasskajagen:
+Diehtojuohkem/bagádallam rievtesvuodaj birra: Sámedigge oadtju moadda gatjálvisá álmmugis makkár rievtesvuoda sijájn li almulasj aktijvuodajn.
+Diedo mediaj
+Dájs ælla aktak buorre oarre, valla hásstalusá majt stáhtta hæhttu tjoavddet.
+Ep dárbaha gajkkot bæjsstanimij diehti.
+Ij aktak mánájgárdde máhte ållåsit hieredit muhttijn hæhkkat soames tjiektjá jali tsábbmá, návrot jali ålgoldahttá, valla bargge gudi dåppe li hæhttuji dájt dáhpádusájt giehtadallat.
+Ij aktak áhttje galga niejdas láhppet.
+Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam
+Ij la avtanik nav tjáppa træddjo gå sujna.
+Ij aktak máhte mánájgárdev buorren dahkat aktu.
+Ij aktak máhte ållu vissásit tjielggit gåktu duv skihpudahka sjaddá åvddånit.
+Ij aktak ieddne galga bárnes láhppet.
+E aktak sáme dájddár la gudik ietjasa dájdav goassak vuosedam gasskarijkalasj vuosádusán, ja vuorjját nav moattes avtat guovlos bivddiduvvi.
+Ij lim galla aktak rádnaj dagá sihtat viessot vájku lidjin gájka ietjá buore.
+Ingrid Jåma, Oslo, Oarjje-Vuodna Laila Somby Sandvik, Kárašjohka, Lulle-Finnmárkko Inge Andersen, Lådik Nordlánnda Jarl Even Roska, Unjárga, Alle-Finnmárkko Hans Eriksen, Deatnu, Lulle-Finnmárkko
+Ienep dutkamav álgadit sáme kulturæládusáj birra
+• sebrudahttet divna mánájt giellaarvustahttem dåjmajda
+• sebrudahttet lahkabirrasav ja bájkálasj dilijt pládnabargo ja dåjmaj tjadádime baktu
+Sebradahttem le unneplågoálmmulasj prinsihppa Vuona girkko bargon sáme girkkoiellema gáktuj (4.5).
+- Viesáda vuorddi uddni digitála iesjdievnastamtjoavddusijt.
+Ávkástallamrievtesvuodaj æjgádin li rievtesvuoda válldet ja ávkástallat minerálajt masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot (§32).
+liehket binnemusát 40 prosenta åvdåstibme juohkka sjierves
+liehket namma luohtádusulmutjijn ja sadjásasjåvdåstiddjijn dajs gudi li lisstaoajvvadusáv vuollájtjállám
+Dáhtálingvistihkka dárkkelit barggá ienemusát tjálálasj tevstaj anályserit, duola dagu ráhpat vijdes åhtsåmmáhttelisvuodajt internehtan ja automáhtalasj jårggålimijda.
+Juohkka sebrudaksuorgen le giellamáhtudagá vánesvuohta åvdemus hieredibme sámegiela adnuj, åhpadussaj ja åvddånahttemij.
+Dán bargon le sierralágásj berustibme tjanádum vijdáp bargguj mij guosská Nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnå vuododibmáj.
+Háldadusguovlo sissŋelin le gájkajn vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan.
+Máhtto- ja åhpadusdepartementa ævtoj sissŋelin le Sámedikken fábmudahka njuolgadustjállagijt aktan sisanojn vaddet dákkár åhpadibmáj.
+Sisŋelt sáme kultuvrraæládusáj la dárbbo buvtaåvddånahttemijda ja værmádakdahkuj.
+Sáme álmmukdálkudimen la dáhpe adnet alternatijva giehtadallijt (låhkke), ja lågåduvvat la viehka dábálasj sámijda duon dán doajmmahieredimijn.
+Åvddål vuostasj biellejahke 2015 galggi divna stáhtalasj dievno digitálalattjat fáladuvvat.
+Åvddål lidjiv lågev jage dævddám lidjiv juo guovte biebbmosijdan årrum, valla ittjij nav buoragit maná.
+Goassa máhtá árabut jienastit? Dábálasj árabut jienastibme bissu bårggemáno 10. biejves gitta ragátmáno 8. bæjvváj.
+Vájkkudusá ednamin galggi huoman liehket ráddjidum ja båddåsattja, ja e máhte dagáduvvat nav vaj bukti ilá vahágijt.
+Sjiehtadusá sisadno:
+Mánájgárdij sisadno sáme mánáj hárráj sáme guovloj ålggolin galggá hiebaduvvat mánáj sáme duogátja gáktuj.
+Nagoya protokolla sisadno ja hábme le nav ájnas sáme riektájda ahte stáhta, sámedikkijn guládijn, hæhttuji árvustallat gåktu dat máhttá implementeriduvvat ja láhkavuododuvvat dálásj lágaj rievddamijn ja ådå lágaj mierredimen árbbediedoj birra.
+Diededusá vuodon li tjoahkkáj 31 oassestruktureridum ságájdahttema sámijs doajmmahieredimij ja/jali sijá lagámusáj jali åhttsij.
+Vuodulasj vuojno
+Álggo
+Álgon buvteduvvi faktadiedo sáme álmmuga ja sáme sebrudakiellema birra (3.1.1).
+Javllamusá suohkanådåstibmáj, Finnmárko fylkkamánne ja Gáivuona suohkana baktu
+Julevsáme æjgát- ja giellakonferánssa. - regjeringen.no
+Javllamusá Deanu suohkana ja Kárásjjågå suohkana baktu
+Tjáledibme jienastuslåhkuj
+Tjáledibme Internehta baktu
+Tjáledibme páhpersjiemá baktu
+Innovasjon Norge háldat viddnudakájgodum rudájt duodjeæládussaj.
+Árbbedábálasj bágo ja moallánagá aktan bájkkenamáj tjoahkkim li ájnnasa danen gå da sisadni árbbediedov mav hæhttu várajda válldet.
+Dákkir sebradahtte birrasav dahkat buorij avtastallamvuogij soajttá sisadnet ájnegis máná, juohkusa mánájs jali ålles mánájgárddebirrasav.
+Barggosuorgge 1: Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås
+Barggosuorgge 2: Sámegiela ålgodisævto
+Barggosuorgge 3: Giellaaddne
+Barggosuorgge 4: Sámegiela adno
+Barggosuorge
+Tjåhkkåhiddjijn ja duobbmidallijn le aj rievtesvuohta sámegielav adnet njálmálasj aktijvuodajn kriminalhuvsujn.
+Sáddidum gåvå aktij biejaduvvi aktisasj installasjåvnnåj mij galggá álggoálmmukkonferánsa delegáhtajt sávvat buoris boahtem.
+Árvvalusá máhtti rájaduvvat diehki: biras@samediggi.no
+Árvvalusá ietjá dåjmajda máhtti aj viehkedit boahtteájge sámepolitihkav moatten suorgen hábbmitjit, javllá sámedikkeráde Lars Filip Paulsen.
+Ájádusá diedádusá gáktuj låggŋiduvvi dagástallamforumij, fáhkasemináraj, ságástallamij ja gatjádallamåtsådimij baktu.
+Juhkam mijá vuojŋŋanav vájkkut.
+Dallutjij doajmmá gasskabåddåsasj dåjmadahka (2006-2013) mij le sæmmi bájken dagu Vuona Polárainstituhtta, namálattjat Fram-guovdátjin Råmsån.
+Desik dá vidjura li hiebaduvvam, Sámedigge ij sidá sebrulattjat boatsojæládusstivrraj nammadit.
+Dan rádjáj gå fábmodusá li dåhkkiduvvam ådå ájrrasa båddåsattjat doajmmi.
+Jus åhtsåm miededuvvá máhtti ævto biejaduvvat dájt vieledusájt bærrájgæhttjat.
+Muhtem suohkanin la sámegiella viesso giellan juohkka suorgen suohkanin, valla ietjá suohkanin la ållu ietjá láhkáj, ja dajn suohkanijn la dárbbo buoredit máhtudagáv sámegielan.
+Muhtem dárogieljårggålimen la "samefolkets dag" aneduvvam, danen gå sáme merkaj samisk, álmmuk merkaj folk ja biejvve merkaj dag.
+Vuonan suohkana vásstedi vuodovarresvuodadievnastusás (duola dagu stuovesdåktårårnigis, dåktårváktas, boarrásijsijdajs, sijddaskihppijsujtos).
+Vuonarijkan le rasissma buorggo lága baktu Stráffalága § 135a milta ja Badjelgæhttjamlága § 4 milta.
+Vuonan vuojnnep aj suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin oahppe rekrutteriduvvi sámegiela åhpadussaj sáme mánájgárdijs.
+Instagrámma
+Ásadusájn hæhttu nuoges fábmo gehtjadit jut guovlo giellabargo organiserim vaddá båhtusijt ma li nav buore gå máhtti.
+Institusjåvnå njuolgga dårjav Sámedikke budsjehta baktu oadtju, e dårjav oattjo.
+Ásadusá ma njuolggadårjav Sámedikke budsjehta kap. 8 baktu oadtju
+Institusjåvnå njuolgga dårjav Sámedikke budsjehta baktu oadtju, e dårjav oattjo.
+Institusjåvnnåásadibme ja institusjåvnnååvddånibme li dan diehti ájnnasa sáme sebrudagá ja sáme demokratija bisodibmáj ja åvddånahttemij.
+Ásadusåvdedibme 2018
+Álggoálmmukgielajt ieneplågogielajda sebrudahttet ja sebrudahttet álggoálmmukgielajt nasjåvnålasj politihkkaj, nasjåvnålasj strategiplánajda ja njuolgadusájda.
+ Ájn vil sávrebut barggat árbbediedo ja sáme bájkkenamáj tjoahkkimijn.
+Ájggomus le gæhttje galggi ietjasa sáme kulturárbev tjuovvovasj dávvervuorkájn vuojnnet: Saemien Sijte, Snåasa, Árran julevsáme guovdásj/bihtámsáme dávvervuorkká, Divtasvuodna/Bájdar, Várdobáiki samiske senter, Evenássje, Nuorttalijálmmugij guovdásj, Gájvuodna, Tana og Varanger museumssiida, Unjárgga ja RiddoDuottarMuseat, Gárásjåhkå.
+Ájggomus æjgátrádijn ja aktisasjbarggonammadusájn le jut da årniga galggi vaddet máhttelisvuodav bærrájgåhtset æjgádij guládallamav mánájgárdijn dåjmalasj láhkáj.
+Ájggomus fáron válldet moadda sálma dajda gålmå sámegielajda boahtte sálmmagirjjáj Vuona girkkon bærrájgåtseduvvá.
+Ulme sámegielav bæjválasj giellan åttjudit li gássjela ållidit jus ij besa gielajt bæjválasj iellemin, almulasj aktijvuodan jali guládallamin adnet.
+Åvddål 2014 biehtsemáno galggá interaktijva guládallam tjadáduvvat gånnå álggoálmmuga, AN:a orgána, dutkam- ja åhpadimásadusá, almasjrievtesvuodaorganisasjåvnå, álmmukválljidum åvdåstiddje, sivijla sebrudahka ja nasjonálstáhta hasoduvvi oajvvadusájt buktet væráltkonferánsa gárvedibmen.
+Berustimrijdo ja fábmospela duolloj dálloj tsahkkáni mánáj gaskan.
+Berustibme le tjielggasamos sijáj gaskan gudi javlli juogu de "dåssju dádjadi", "bukti vehi" jali "bukti sámegielav".
+Rijkajgasskasattjat aneduvvá Sámeráde NGO:an, non-governmental organization.
+Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá
+Sáme musihkkárij rijkajgasskasasj promotierimij:
+Rijkajgasskasasj riektáåvddånibme, Vuona duobmoståvllåmærrádusá ja láhkaprosessa li dahkam gå maŋemus jagij le ienebut dåhkkidam sámij ednama, tjátje ja resursa árbbedábálasj adno vaddá aj åmastam- ja adnorievtesvuodajt.
+Rijkajgasskasattjat le AN: 1992 biologalasj valjesvuohta konvensjåvnnå ja AN:a birásprográmma (UNEP) læhkám mierrediddje ja vuosediddje værálda luonndovalljudagáj ano ja suodjalime aktijvuodan.
+Rijkajgasskasattjat le organisasjåvnnå World Intellectual Property Organization (WIPO), mij dakkir riektáj ano ja suodjalime åvdås barggá.
+Rijkajgasskasattjat li sámegiela suoddjidum duola dagu nuorttarijkaj gielladeklarasjåvnå ja European Charter for Regional and Minority Languages baktu.
+Rijkajgasskasasj almasjrievtesvuodabarggo vájkkudij vaj såbadusá almasjrievtesvuodaj hárráj dagáduvvin Eurohpán ja aj AN:an.
+Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
+Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo
+Internehtavuodok giellasaje máhtti liehket ájnas guládallamsaje - saje majt máná ja nuora dåbddi ja gånnå li sijdan ja majt bæjválattjat adni, gånnå máhtti sámegiellaj guládallat, ja dajnas ietja vájmmelisát gielav adnet.
+Internehta værámus bielle le gå tjáddjididdje bessi ájádusájt juogadit internehta tjiegos bielijn.
+Ságájdahttemij baktu åvddånbåhti moattebelak vidjura sámijda doajmmahieredimij mij guosská sjaddamdilev, tjadnasav iehtjasa sámevuohtaj, sjiervev, makkir doajmmahieredibme, álldarv, årromsajev jnv. Sæmmi båttå la vilá stuorra dárbbo vuona varresvuodaapparáhtan lasedit máhtudagáv mij guosská sáme kultuvrav, gielav ja identitehtav, ja aj stuoráp diedulasjvuodav majt åbbålattjat dát merkaj.
+• introduserit mánájt ulmutjijda, bájkijda ja sebrudakinstitusjåvnåjda lahkabirrasin mij nanni gulluvasjvuodav ja viehkedit mánájt oahpásmuvátjit ja jasska liehket
+• introduserit ådå perspektijvajt ja ásadit ådå åtsådallamijt ja vásádusájt
+Investerim- ja åvddånahttem ruhtadårja
+Bovdehus_Julevsami.
+Sáme tjåhkanibme
+Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda
+Bivddi rabás álmmuktjåhkanibmáj Divtasvuonan
+• hásstet duon dán ságastallamij gånnå máná bessi subtsastit, imájdallat, ájádallat ja gatjádallat
+Gåhttjut aj æjgádijt oajvvadusájt buktet man birra sihti aktisasjtjåhkanimijn ságastit.
+Bivddám Europarádev Sábmáj
+• duv oassálasstet ja dujsta gatjádit åvddål mierredi juojddáv duv máná birra
+Sáme organisasjåvnå oassálassti
+Ådå lágan suohkanij varresvuoda- ja huksodievnastusáj gáktuj oajvvat ráddidus nággit suohkanijt ja skihppijviesojt aktan barggat.
+Guovlojn gånnå sámegiella ij la avtastallamgiellan le sierraláhkáj ájnas vuododit mánáj sámegielak åvddånahttemav mánájgárde baktu.
+Operasjåvnåj aktijvuodan ålggorijkan, jali hárjjidallamij aktijvuodan dáppe sijdan.
+Dahkamusdokumentajn 2008 jahkáj guovlolasj varresvuodavidnudagájda le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodam sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs le gatjálvis ja vaj tjalmostahteduvvi plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádusá dagáduvvi.
+Åhpadusaktijvuodan anedum dan giela birra mav oajvvegiellan vállji.
+ORIAn baktu máhtá girjijt åhtsåt.
+Oarjjelsáme li badjelasj 30 jage barggam åttjudittjat ådå oarjjelsáme dávvervuorkáv ja kulturguovdátjav.
+Ietjá suohkanijn máhttá suohkanstivrra/stádastivrra mierredit sámegiella galggá dárogiela dássásasj ålles jali oasátjijn suohkana háldadusás.
+Ietjá suohkanijn galggá dile láhtjeduvvat nav vaj sáme máná máhtti sihkarasstet ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav.
+Madi tjoavddusijt SRJ2:aj vuorddep, Aktisasjbarggoguojme sihti nannit vaj aktisasjbarggosjiehtadus Statskogajn tjadáduvvá látjátjit båddåsasj årnigijda bájkálasj háldadibmáj ja buorep tjanástagáv sjiehtadusás riektáåmastiddjijn sjiehtadusá doajmmaguovlon.
+Ájgegávdan 1826-1949 rájá Vuona, Suoma ja Ruossja gaskan rievddaduvvin moaddi, ja gålldåsámij árbbedábálasj viessomvuohke gássjel sjattaj.
+Ådåjakmános jagen 2007 ja biehtsemánnuj jagen 2008 lidjin konsultásjåvnå Æládus- ja oasestimdepartementa ja Sámedikke gasskala ådå minerállalága birra.
+Minisstartjåhkanimij gaskan tjadáduvvi stáhtatjállij tjåhkanime ja tjåhkanime ámmátulmutjij åjvij gaskan (Senior Arctic officials, SAO).
+Dán gávdan Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj Sámedikke sjiehtadusá stuoráp stádaj bærrájgæhttji sáme álmmuga dárbojt mánájgárdde- ja skåvllåfálaldahkaj, fálaldagáv åhpadimes ja nannimis sáme gielajt, sáme æjvvalimsajijt ja kultuvrrafálaldagájt.
+Dán gávdan Aktisasjbarggoguojme sihti barggat boatsojsujtov nannitjit ja åvddånahtátjit familljavuododum æládussan ja iellemvuohken gånnå boatsojsujttogielav bisodit ja kultuvralasj guoddelisvuohta li vuodon, sæmmi gå tjårggi ekonomalasj sisboahtovuodov.
+Dán gávdan ájggop barggat viehka sáme åhpadiddjevuorodimijn gånnå rekruttierim åhpadiddjeskåvlåjda vuoroduvvá.
+Plánan vuoroduvvá bájkálasj ja guovdásjgirkkolasj virge åvddål gå ådå rádevadderessursa bisspavielldeguovlojn.
+Porsaŋgun tjáppa kulturduobdá histåvråjn stáloj birra látjeduvvá.
+De miejnnip unneplågo‐ ja ieneplågoráddidusá.
+Dábegis láhkáj de sihtá dát sierra åhpadimvuohke javllat guhkásåhpadus, intensijva åhpadus jali læjrraskåvlå åhpadus.
+Praktihkalattjat stáhta oajválattja mierredi man láhkáj sáme galggi bessat guollit viessomuhán oassen.
+Dábálattjat divna lágásj tsiekkadusdåjma ja dahkamuhá luondon jali automáhtalasj ráfájduhtedum vieson.
+Sámegiela doajmmaplána bargo prosessan le Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta adnám tjåhkanimijt fylkkeålmmåj, fylkasuohkanij, suohkanij, skåvlåj, institusjåvnåj, giellaguovdátjij, ietjá sáme giellabirrusij ja dutkambirrusij.
+• Prosjækta "Rekrutterit ja Bisodit. Le sáme bulkkevirgálattja tjuovvolam ja bagádallam åhttsijt ietjasa guovlojs.
+Rámmaplánan tjuodtju: Mánáj iesjdåbdo illastibme le sivvan gå givset, ij iehtjádijs berusta, ja gå empatija vájllu.
+- Diedádusán åvddån boahtá, ålos e bulkkáj jalik viehkkeapparáhttaj luohteda gå viehkkeapparáhtan ælla duola dagu sáme giella- ja kultuvrramáhtudagá, javllá sámediggeráde Mariann Wollmann Magga.
+Diedádusán vuoseduvvá dasi, vahágahttema sáme guovlojn máhtti tjanáduvvat måttij buolvaj dárojduhttempolitihkkaj.
+Raportan Cobo dættot man ájnas le dádjadit ja dåbddåt makkár gullevasjvuohta álggoálmmugijn li ietjasa ednamijda ja guovlojda.
+Rápportajn galggá tjielggiduvvat åtsådallamijs dåjmaj tjadádimijs sáme addnij hárráj, dán vuolen diedo www.nav.no næhttabielen ja ietjá diehtojuohkemmatriála, ja båhtusa addnijguoradallamijs sáme guovlojn.
+Njuolgadusájn stipendajda alep åhpadussaj gávnnuji sierra mærrádusá diededime, dárkastusá, ruoptus máksema ja fámoduhttema hárráj, duola dagu:
+Ráddidusá digitáliserimprográmman majt stáhtaminisstar ja ådåstuhttemminisstar åvdedin vuoratjismánon dá jage, biejaj ráddidus ulmev. Viesáda ja æládusiellem galggi bessat adnemis páhppárpåstav ja ienni digitálalattjat guládallat háldadiddjijn.
+Ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadusán la biejaduvvam 2 millijåvnå Sáme Giellagállduj, ja duodden biednigijt ådå giellanammadusá doajmmajådedibmáj.
+Boatsojæláduspolitihkan li moadda buojkulvisá gå ælloniehkij jiena e jåvsåda ja mærrádusá dagáduvvi ælloniehkij ietjasa åjvij badjel.
+Ållessjattugij aktijvuodajn mánájgárden åvddånahtti máná dav sosiála máhtov mav dárbahi ietjá ulmutjijda ållåsit.
+Ruoddnis, suohkkis sebmula, ja Petter hálit dajvav gabestit.
+Nuppe dásen sjiehtadallagåhti sjielvvi konvensjåvnnåoajvvadusá sisano gáktuj.
+● Ássjijn ma giehtadaláduvvi ráddidusán galggá jus soajttá tjielggidusán ietjá guoskadam departementajda tjielggasit åvddånboahtet makkir dilijn li semadam Sámedikkijn, ja jus soajttet man birra ælla guorrasam. Proposisjåvnåjn ja diedádusájn ma Stuorradiggáj åvdeduvvi, ja gånnå ráddidusán le ietjá vuojnno gå Sámedikken, de galggi Sámedikke árvustallama ja vuojno åvddånboahtet.
+ Ásadusáj ja organisasjåvnåj siegen ásadit diedulasjvuodav man ájnas le sámegielav adnet sihke njálmálattjat ja tjálalattjat
+Máhttodepartementajn aktisattjat le Sámedigge gárvedime bagádusáv mij galggá vuosedit bálggáv mij máhttá liehket mánájgárde sisadno mij gullu sáme giella- ja kultuvrraåvddånahttemij.
+Pedagogaj siegen jådediddje barggijt bagádallá, æjgádij aktisasjbargov jådet ja tjuovvol måråstim-ássjijt.
+Aktan ráddidusájn ja guovlulasj ásadusáj tsieggit kulturæládusájt akta dajs ådå æládussuorgijs sámijda
+ Aktan giellaguovdátjij gehtjadit sijá rållav sámegiela åvddånahttemin
+Sámedikke kulturæládusán li tjuovvovasj ulme ja strategija mierredum sáme kulturæládusá vuoksjuj:
+Sámedikke strategalasj plánan oahpponævvåvddånahttemij 2009-2012 le oahpponævo vuoroduvvam oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj árvvalusáj milta majt oadtjun mánájgárdijs ja skåvlåjs guosskavasj guovlojs.
+Sámediggediedádus åhpadusá hárráj lagábut dagástallá Sámedikke rållav sáme mánáj ja nuoraj oahttsen åhpadusá riektáj vuoksjuj ja Sámedikke rållav bærrájgæhttjeorgádnan sáme oahppogatjálvisáj vuoksjuj.
+Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj nammaduvvá aj man ájnas le jut giellalávggoma stuoves ruhtadimev oadtju.
+Sáme mánájgárdijn le sámegiella oajvvegiellan.
+Sáme mánájgárdijn galggá barggo fáhkasuorgijn vuolgget sámegielas, kultuvras ja árbbedábes.
+Sáme mánájgárdijn galggá jahkepládna tjuovvot sáme jabijt.
+Sáme mánájgárdijn galggá dat barggo tjanáduvvat sámegiellaj, kultuvrraj ja árbbediehtuj.
+Statistihkan "Samiske tall forteller 1 - kommentert statistikk 2008" Fágalasj analyjssajuohkusis sáme statistihkán åvddånboahtá sámegiela oahppelågo binnom le nubbengielafágan boahtám, ja de le sierraláhkáj oarre dágástallat nubbengiela ævtojt.
+Statistihkan "samiske tall forteller 1" Fágalasj analysajuohkusis jages 2008 sáme statistihkan åvddånboahtá tálla vuodoskåvllåoahppijs sámegiella fáhkaslájaj gaskan sjattaj ienep gå gærddoduvvam daj 17 jagij 1990:es gitta 2007 jahkáj.
+Sáme aktijvuodan guosská dát ienemusát dasi jut bæssá sámegielav ja sáme bokstávajt juohkka IKT-aktijvuodan adnet.
+-Sáme aktijvuodan le Bååstede ådå kapihttal mij guosská sáme kulturárbe háldadibmáj.
+Sæmmi láhkáj le sijájs tjajmmat ja ironija.
+Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime aktijvuodan gåhttju dal sámediggeráde guoskavasj æládusdåjmadiddjijt ságastallamijda.
+Vinndegijs jiegŋa suddá ja smávva sláttutja li vinndekbællán.
+Ietjas árvvalusán, mij dálla le giehtadallama vuolen ÅHD:an, oajvvaduvvá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso/iEC 10646 representeriduvvam UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn.
+Regulerimplána dåhkkidimen biedjá suohkanminisstar vuoduj juhte ij aktak råkkådakdoajmma máhte álgeduvvat åvddål gå li boahtám ájgás ælloæládusájn buohttimdåjmaj birra.
+Ietjas vásstádusán AN:aj duodastij stáhttaráde Lysbakken jut kultuvralasj ja gielalasj máhtudagá varresvuodadievnastusán le dárbulasj jus sáme nissuna galggi avtaárvvusasj varresvuodafálaldagáv oadtjot.
+Gå æjgáda e sámegielav buvte de mánájgárdde ja skåvllå sjaddi viehka ájnas giellaarena.
+Dákkir dilen gå æjgáda iesj e sámegielav buvte sjaddi mánájgárde ja skåvlå sierralágásj ájnas gielladåmadiddje.
+Dakkár ságastallambåttåj oattjo giehttot massta måråsta, ja máhtá oadtjot bagádusájt gåktu máhtá vijddábut dahkat.
+Dákkir ságastallamijn dárbahi máná ájgev ájádalátjit. Ájádusájda ja dåbdojda bágojt biedji ja hárjjáni subtsastallat ja ietjas vuojnojt åvdedit.
+Dalloj soajttá vuogas iehtjádav mujttádahttet jut "Dálla ittjiv rat nagá tjuovvot.
+Dakkár båttåjn la mánnásuodjalusá åvdåsvásstádus familjav viehke dit.
+Loahpparapportan mij boahtá dán jage javllamánon galggá nammadus aj árvustallat ævtojt ådå dahkamusájda suohkanijn.
+Jirbbahibme bissu desik dálkudiddje diedet dån ij la dessti dávddaguodde, jali jus åhtsus vuoset dujna ij la Covid-19-dávdda.
+Soria Moria IIen diededij Ráddidus jut sihtá ájádallat muhtem ordnigav álkkádusoahttsijn mij galggá loavddet NAV, sosiáldievnastusáv ja varresvuodadievnastusáv.
+Oarjjelsáme guovlon li sáme varresvuodabargge iehtjasa organisierim ja sij sihti prosjevtajt tjadádit ma galggi fállat avtaárvvusasjvuodav varresvuodadievnastusájn.
+Spanian ja Hellasin li dálla badjelasj 50 prosenta barggijs bargodime.
+Sierravarresvuodadievnastusán ájggu departemænnta bisodit sáme álmmuga dievnastusfálaldagájt æjgátstivrrima baktu.
+Giellagiehtagirjen le konkrehta oajvvadusá modellajda sámegielajn barggat suohkana dásen, modella giellaprográm- majda ja doajmmaplánajda.
+Gielladiedádusán boahtá aj åvddån vijdedum riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn soajttá hásstalussan muhtem suohkanijda.
+Giellabiesijn galggin dåssju sáhkadit maõrigielav, ja vuorrasap maõrigiella ságastiddje galggin sijá sæbrrama baktu ja sijá bargo baktu mánájgárden liehket mánájda gielalasj åvddågåvvån.
+Giellaælládahttemsuohkanijn ja stuorrastádasuohkanijn sihtá nammadus álgadit sierra fágav sáme kultuvran ja histåvrån oahppijda gudi tjuovvu Máhttolåpptim sáme, valla gejn ij la sámegiela åhpadibme vuostasj- jali nubbengiellan.
+Åbddit bihtámsáme tsiekkadusárbev la ruhtaduvvam moatte prosjevta baktu.
+Álgon mánnáj tsamádiv - nav suorgganahtte ja várnaj lij vásádus.
+Stáhtabudsjehtan li Ráddidushuodnahijn tjuovvovasj sihkarasstemdåjma oajvvaduvvam:
+Stáhtabudsjehtan oadtju Statsbygg ja DSS tjoahkkáj 250 millijåvnå kråvnå sierralágásj dárbojt gåbtjåtjit:
+Stáhtabudsjehtan oajvvat Ráddidus stuorra juollodime ma li tjanádum ráddidushuodnahij bombeládadallamij snjilltjamáno 22. biejve 2011.
+Stáhttaráden uddni virggáj biejaduváj åssudakdirektørra Bjørn Olav Megard ådå ekspedisjonoajvven Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementan.
+Stáhttaráden uddni biejaduváj åvddån muhtem proposisjåvnnå gånnå oajvvaduvvi rievddama girkkolágan.
+Udnásj stáhttaráden le suohkanstivra mærrádus duodastuvvam, suohkanlága § 3 nr. 3 milta.
+Farra ålles famillja muv doarjoj álgget muhtem internáhttaskåvllåj Englándan gåsi guhkijt juo lidjiv hihkalam.
+Ienni vuojnnep vilá li oajválattjaj dárkestim- ja regulierimdárbo ma li vuodon politihkkaåvddånahttemin, javllá Wollmann Magga.
+Sd.diedá, nr 23 (2007-2008) Giella dahká råvijt nammaduvvi dåjma åbbålasj giellaåhpaduspolitihkkaj viessomájge ja moattegielak vuojnoj milta.
+Sd.diedá nr. 31 (2007-2008) Kvalitet i skolen ráddidus dættot dárbbo le vuorrodit åvddånahttemav guovdásj vuodulasj tjehpudagáv árrat.
+Stuorrabrittánian le 1960-lågo rájes bargadum ålov ællánahttet kymrilalasj gielav Wales:an, ja maŋŋela gælika gielav skottlándan.
+Stuorradikkediedádusán mij åvddån biejaduváj Stuorradiggáj jagen 2017 gåvviduvvi udnásj struktuvrra boatsojæládusháldadussaj la hásstaliddje jus galggá Stuorradikke ulmev boatsojæládussaj jåvsådittjat.
+Dá tjoahkkáj dahki, Sámedigge diehttelis ij máhte prosjevtav dåhkkidit.
+Svierigin li dåssju muhtem gallegasj hoalle vil, ja giella aneduvvá vargga gáhtum giellan.
+Duodden dájda juolloduvvá rudájt ietján påstaj baktu Sámedikke budsjehtan iesjgeŋga giella- ja kulturdåjmajda oarjjel-, julev- ja márkkosáme guovlojn.
+Duodden ásaduváj seminárra Stjørdalan tjieldijda ma guoskaduvvin.
+Duodden de viertti guhkásåhpadusá plána tjuovvolibmáj buorebut látjeduvvat aktisasjbargguj rájáj rastá divna gålmå sáme gielajda.
+Duodden arktalasj álggoálmmuga oassálassti stuoves ájrrasin ráden.
+Duodden áhkkel- ja kemisámegiella aneduvvi gáhtum giellan UNESCO giellalistan.
+Duodden le suohkana/fylkkasuohkana åvddånahttembarggo sámegiela vuoksjuj formaliseridum gå sjiehtadusán le aj åvddånahttemoasse.
+Duodden li oahppe gudi oadtju guhkásåhpadimev julevsámegielan.
+Duoddan la boahtám sáme politijaåhpadus ja sáme riektádiedalasj masteråhpadus.
+Duodden li Fagforbundet ja Akademikerne ájrastuvvam, aktan muhtem sektordepartementaj ájrrasa ja fylkkamánnij barggojuohkusa jådediddje.
+Duodden dasi la dárbbo jut oahttse diehtusij pasientajda ja addnijda boahtá.
+Diehttelis le dasi duodden harvvevuovde ja ietjá vuovddeguovlo ma li ájnas viessomguovlo ållusijda værálda badjelasj 300 millijåvnå álggoálmmugijda gudi birrusij 70 rijkajn årru.
+Duodden ásaduvvá muhtem systebma gånnå le máhttelis dárkestit virggeskihpudaklistav, gånnå aj barggoiellema oassálasstijn le ájnas roalla gå oasev válldi ådå, stuoves vieggeskihpudaknammadusás.
+Duodden oadtjop stuorra lijggegålov gå Ráddidushuodnaha ládadallin.
+Duodden dasi ruhtadi Sámedigge ja Ådåstuhttem-, háldadus ja girkkodepartemennta prosjevtav Árbediehtu - Sámi Árbevirolaš Máhttu mij Sáme allaskåvlå baktu tjadáduvvá Guovddagæjnos.
+Máhta aj gávnnat artihkkalijt sáme ássjij birra ja pedagogalasj bagádallamijt.
+Duodden gávnnu singel-player mode gånnå oassálaste bessi hárjjidallat videobáddimij iednegielagij iesjgeŋga giellasuorggáj.
+Duodden oajvvaduvvá juollodit 20 millijåvnå Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela.
+Duodden 3jahkásasj prosjekta sáme teologia ja risstalasjvuodadádjadusá gáktuj.
+Duodden de Sámedigge háldat doarjjagijt mánájgárddefálaldagájda, oahpponævojda ja stipendajda.
+Dájda duodden Sámedikkeráde dárboj milta diedádusájt sierra politihkkasuorgijn åvdet, ja moatten suorgen la aj máhttelisvuohta ássjijt låhpalattjat mierredit.
+Duodden ráddidus bihtám- ja lullesáme kultuvrradåjmajt doarjju.
+Duodden vaddá Sámedigge aj dårjav museajda, kulturguovdátjijda ja kulturviesojda, ja dårjav varresvuoda suorge dåjmajda, mij aj le viehka ájnas gå galggá sámegielaj dilev buoredit.
+Duodden doarjot Sámedigge sáme nuoraj oassálasstemav sihke valástallam- ja kulturoasen ARCTIC Winter Gamesan (AWG).
+Duodden juohká sáme giellalávddegådde diedojt iesj guhtik rijkaj giellaorgánajda, ja iehtjádijda.
+Duodden juogeduvvá ållo diehto ja bagádallam tjálalattjat ja telefåvnå baktu.
+Duodden la aj oassálasstám moatten antologian.
+Duodden ij le fylkkamánnijn makkirak gæhttjodoajmma giellanjuolgadusáj milta.
+Duodden li sáme jåhtåm tjoahkkebájkijda ja stuoráp stádajda, udnásj háldadusguovloj ålggolij.
+Dasi duodden næhttabielijn li suoma-, Svieriga ja Vuona dárogielak vuollebiele, majn li diedo sámegielaj ja Sámi Giellagáldo birra.
+Duodden vásstet Sámedigge kulturprográmmas ja side-eventajs konferánsan.
+Duodden dasi le Sámedigge politihkalattjat ja háldadusá bieles oassálasstám guláskuddamseminarájn ietjá oassálasstij dåjmadimes.
+Duodden le Sámedigge ásadam stipendajt alep åhpadussaj, bs. doajmmaoasev.
+Duodden dasi la Sámedikkeráde aj vuorodam dårjav tiemá oahpponævojda duojen oarjjelsámegiellaj gitta joarkkaskåvllådássáj.
+Duodden dasi lip nannim riektádoarjjaårnigav mav vuododijma åvdep guhttalin.
+Duodden li aj gallegasj girjjenamá maŋemus 100 jages ma li sierralágásj árvvusattja.
+Duodden máhtti bargge dilev láhtjet ságastallamijda unnep mánájjuohkusijn gåsi gájka máná bessi oassálasstet ja vuojnnuji ja gulluji.
+Duodden rubbmelasj symptåvmå soajtti sjaddat degu gállnat ja suojmmot.
+Duodden máhttá suohkan organiserit åsijt dievnastusájs fágajgasskasasj juohkusin/koordináhturijn guhti dåktårav viehket tjielgadimijn ja dilev láhtjá váj tjuovvol pasientav sijdan maŋŋel gå demænssadiagnosav la mierredam.
+Duodden dasi máhttá prosjækta buktet, ælloniehke gænna li vehka dåjma hæhttuji dåjmajdisá hiejtedit.
+Duodden boahtá jahkásasj ruhtabátsos Sámeálmmuga fåndas.
+Duodden båhti aj ietjá dálkádakhiebadime ma nievres láhkáj guoskavasj álggoálmmugijda vájkkudi.
+Duodden luojkadip DVDajt, CDajt ja jiednagirjijt.
+Duodden ságastalájma dáv ássjev ráddidusájn - ja de vuorbástuvájma. 25 åhpadussaje sáme skihppijsujttáråhpadussaj.
+Duodden galggi iehtjáda ienebuv oahppat mijá birra kommisjåvnå bargo diehti.
+-Duodden hæhttu sámegiella ienebut vuojnnusij boahtet sihke median ja sebrudagán ietján, javllá Jåma.
+Duodden gå ij la vejulasj ietjas iednegielav adnet de la gássjelis ájnas diedojt ávkkit.
+Duodden miejnni nammadus almulasj orgána sáme giellaguovlon galggi vissa almulasj diedojt sámegielajda vaddet.
+Duodden miejnni nammadus giellaresurssaguovdátjijn bierri åvdåsvásstádus dålkkuma, jårggålime, diehtojuohkema ja guhkásåhpadime åvdås.
+Duodden li Finnmárko, Råmså, Nordlánda ja Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana oassen háldadimguovlos.
+Duodden sihtap ávkkit aktisasjbarggosjiehtadusáv mij áttjak vuollájtjáleduváj Bådådjo suohkanijn ságastittjat máhttelisvuodav ásadittjat giellaguovdátjav dåppe.
+Dasi duodden guossodip gáhkov, káfav ja sáftav.
+Duodden galggi dagáduvvat plána oanep ja guhkep ájggegávddaj ja duon dán mánájjuohkusij dárbo milta.
+Duodden dási galggá Giellagálldo juohket diedojt sámegielaj birra ja giellafágalasj ássjij birra.
+Duodden buktet sáme filmajda åvddånáhttemav ja buvtadimev, le sáme filmaj gaskostibme ja rahtjamusá mánáj ja nuoraj gáktuj vuorodum suorge.
+Lassen barggosajijda la dat ájnas bisodit bisselis bájkálasj sebrudagáv gånnå nuora sihti årrot.
+Duodden dasi jut gájka åhpadiddje bargov oadtju maŋŋela gå li åhpadusájn gærggam, de la dálla aj rudálattjat gánnedahtte åhpadiddjeåhpadusáv álgget ja tjadádit.
+Duodden guovdásj sámepolitihkalasj hásstalussan de la danen barggo sámegiela hárráj aj dábálasj giellapolitihkalasj hásstalussa.
+Duodden girjálasjvuoda juollodimes åvddånahtátjit sáme girjálasjvuoda doarjjaårnigij, háldat Sámedigge ietjas sierra doarjjaårnigav almmudagájda mij ienemusát manná sámegiellaj girjijt
+Duodden juollot Sámedigge rudájt njuolgga sáme giellaguovdátjijda.
+Duodden sámegiela almulasj adnuj dárbahip aj buorre giellaárenájt sámegiellaj.
+Duodden dasi mij le nammadum badjela viertti lisstaoajvvadus:
+Duodden dási vierttiji plána dåhkkiduvvat Birásdirektoráhtas ja hæhttu vatteduvvat doajmmaloahpe minerállaoajválattjajs.
+Duodden dájda rudájda oadtju Lullesáme musea Njájddamin ja åvddåprosjekta Gålldåsáme kultuvrra rijkkarájáj rastá dán jage aj 700 000 kråvnå dårjav.
+Duodden dábálasj ávttjimussaj aktisattjat barggat risstalasj osarganisasjåvnåj gånnå sáme girkkoiellem åvdeduvvá, nammaduvvá læastadiánalasj tjoaggulvisá, Vuona sámemisjåvnnå ja Vuona Ájllekskåvllålihtto sierraláhkáj.
+Duodden fáhkakomiteajda gávnnuji aj Dárkastuskomitea ja Válggakomitea.
+Lassen fáhkajuohkusijda li Sámedikken aj dárkestimjuogos ja válggajuogos. Dárkastusjuogos (bærrájgæhttjamkomitea)
+Duodden mujtodisvuohtaj la dán demænssaslája dåbddomerka tjalmmegæjdojs duolloj dálloj, låssåt gåhtsemin bissot ja ij rat bálli oadet.
+Duodden álgadim mærrádusájda minerállalágan, de le dát tjanádum nielje oajvvedásijda minerálladåjmajn.
+Duodden láhkarievddadimijda le avtajienalasj Sáme giellanammadus duola dagu árvustallam njuolgadusájt tjuovvomav ja åvdåsvásstádusáv juogadimev Sámedikke, stáhtalasj oajválattjaj ja duon dán suorgij gaskan almulasj háldadimen.
+Duodden rájnna ja bájkálasj biebbmobuvtadibmáj, li gájkka vuodoæládusá siegen bisodime kultuvrav ja årromav.
+Giellamáhtudahkaj duodden le dålkkumdievnastusán dárbbo máhtudagás sáme kultuvrradádjadusás ja histåvrås.
+Duodden oahpposajijda, ájggu ráddidusbelludagá ja Risstalasj álmmukbelludahka rudájt Sáme allaskåvllåj vaddet åhpav látjátjit.
+Duodden ájggu departemænnta dahkat jiednafijlajt nuorttasáme rámmaplána jårggålussaj.
+Duodden de sjaddá bargaduvvat vájmmelisát sámij avijsaj, sámi Radio ja ietjá ájggeguovddelis diehtojuohkemkanálaj gáktuj.
+Duodden máhttá dat aj nannit bargov bihtámsámegielajn.
+Duodden sihtá ráddidus ahte vejulasjvuohta Ålggorijkadepartementav ja Birásgáhttimdepartementav ráddiduskvartállaj jåhtet åvddån biejaduvvá.
+Duodden li aj dájda Iver Jåksas ja Áillohaš - Nils-Aslak Valkeapääs oassen vuosádusás.
+Guovtegielak mánájgárdijn/åssudagájn gånnå sáme ja dárogiela aneduvvi, hæhttuji bargge adnuj válldet moadda strategija, vuoge ja prinsihpa åvddånahtátjit guovtegielak dåbdåv, nav vaj e agev sámegielav ierit vállji guládallamgiellan jus dárogielaga jali dáro-sámegielaga li tjoahken. Dárbbo le åvddånahttembargos ja vuogádusåvddånahttemis giellaåhpadusán sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj.
+Digitaliserimprográmma milta oajvvat ráddidus viehka vijdes digitaliserimdåjmajt 2013 stáhtabudsjehtan.
+- Divtasvuonan li miján buorre vásádusá giellatjiehppevirgij ja prosjevtas Rádnastallam mánájgárdijn ja vuodoskåvlå oahppij, gånnå lasse giellaressursa ja ienep ållessjattuga låggŋiji ålles gielladilev.
+UNESCO listan ájteduvvam gielaj, sáme giela aneduvvi ájteduvvam jali alvosláhkáj ájteduvvam giellan:
+Varresvuodabarggij almodimijn gatjádallá nuortta Varresvuohta (Helse nord) máhtudagáv sáme gielan ja kultuvran ja tjállá almodustevstan jus åhttse li dássálaháj sjaddá åhttsen gænna le máhtudagá sáme gielan ja kultuvran åvdemussan.
+Válljiduvvam guovlojn bivddiduvvin divna viesáda 18 jage rájes gitta 69 jage rádjáj gudi lidjin tjáledum Álmmuklåhkuj javllamáno 1. biejve rájes.
+• bærrájgåhtset mánáj rubbmelasj dárbov, duola dagu dárbov vuojŋadit
+- Mijá 2015 budsjæhttadárboj tjadá lip vuosedam vihtta suorgijda masi l dárbbo sierralágásj vuorodibmáj.
+Dálásj ájgen le dábálasj dákkár gielaj ságastiddje le guovtegielaga, ieddnegiela duodden máhtti aj stáhta ieneplåhkogielav.
+Skåvllåjage 2006-2007 lidjin joarkkaskåvlåjn 285 oahppe jali viddnooahppe gænna lidjin åhpadus sámegiellaj.
+Åhtsåmusájt merustallamin dættoduvvá fágalasj sisadno, alla fágalasj dásse ja kvalitiehtta.
+Izu le sáme nuorajda ájádaladum mij juo sisadná radiosáddagijt ja ietjas næhttabielev.
+Jåma dættot vájku maŋemus lågijjagijt le læhkám viehka buorre åvddånahttem de le ajtu galle hásstalusájs, ja ájnas le Sámedigge dahká ulmijt ja strategiajt sámegiela vijddásap åvddånime gáktuj.
+Jane Astrid Juuso, Unjárgas, la rahtjam åvdedime sámegiela adnemav ja joarkedimev Unjárga suohkanin.
+- Jane Astrid Juuso la tjadádam dakkir prosjevtajt bargonis suohkana giellaguovdátja jådediddjen, valla ietjas sávresvuohta la ednagit vájkkudam ådå giellaaddnijt måvtåstuhttemin ja rekruttierimin, javllá Larsen.
+Jane Astrid Juuso bargos baktu jådedime suohkana giellaguovdátjav, Isak Saba guovddáš, sávret la barggam åttjudime sosiála arienájt gånnå sámegiella vuoroduváj.
+Bårrågåhtiv vas ja måvtugin sjaddiv viessot.
+Ásadussaj jådeduvviv, valla ittjij ga dat dåjma.
+Manniv ietjam vielja siegen tjåhkanibmáj mánájsuodjalusájn.
+Moarádiv gå subtsastin jáhkkin lidjin mánájda buorre biebbmosijdajt gávnnam.
+Muv nákko baktu skihppijviessuj biedjin, gå dassta båhtiv de hiehten biejaduvviv ásadussaj.
+Jugáv danen gå lijkkuv májsstáj ja danen gå alkohola máhttá oadtjot mijájt ållessjattugijt vuojŋadalátjit ja buorren dåbddåt.
+Niegadav boahtteájgev goassa sáme sebrudahka ij aneduvá gåtsanin åvddånibmáj, valla le luondulasj oasse mijá nasjåvnålasj ja buohtaárvulasj aktanviessomis.
+(SSB) MÅRÅSTAV SOAMES MÁNÁJN GEV DÅBDÅV.
+Vaháguvvama li mujna guládallam ja javlli viehkev dárbahi.
+Dan diehti lav ávon gå jåhtuj båhti buorre prosjevta ma ienep ja ådå arenajt dahki dájt gielajt anátjit, javllá stáhtatjálle sáme ássjijda Raimo Valle.
+Danen lev ávon gå OECD dættot galggap oahppat guhtik guojmestimme mij doajmmá gå galggap nuorajt oadtjot ruopptot bargguj, javllá Johnsen.
+Lav dan diehti ávon gå dal stuoredip årnigav, vaj diedo sámij ja sámij dile birra máhttá jåksåt ienep ulmutjijt.
+Danen lev viehka dudálasj gå giellavuorodime 10 millijåvnåjs li 4,7 millijåvnå juolloduvvam Divvun doajmma- ja åvddånahttemorganisasjåvnå ásadibmáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud.
+Mån lev dan diehti riek dudálasj gå dát máhtudahka dálla máhttá ávkken boahtet DSBa virgálattjajda.
+Månnå lav stádabáhttja.
+Mån sidáv viesso dágástallamav.
+-Mån lav dudálasj gå duodjeorganisasjåvnå li miellusa vuorodittjat vuobddem- ja fállodåjmajt, javllá sámediggeráde Marianne Balto.
+Mån lev mihá dassta majt ietjama soahteålmmå li dahkam Afghanistanan.
+Ávon lev gå vuojnáv moatte láhkáj biejvev ávvudalli lándav miehtáj, aj dakkir bájkijn gånnå sámevuohta ij bæjválattjat vuojnnu.
+Ávon lev gå Finmárko fylkkasuohkan, Sámedigge ja Kárásjågå suohkan li aktan dájddaskåvlå ásadimev ja lanjáj lájkov ruhtadam.
+Ja ávon lav gå mån besav dánna tjuodjot sávvajt dijájt divajt buorisboahtem.
+Ávon lav gå dán bargon bessap oasev válldet ulmutjij buorre máhtudagáj ja moattelágásj åtsådallamij, javllá Sanner.
+- Ávon lev gå dálla oadtjop sadjásis referánssajuohkusav gånnå sihke suohkanij ja stáhta suorges li ájrrasa.
+- Ávon lev gå dálla vuojnnep barggo sámegielaj ja daj tjalmostahttema åvdås le vuorbástuvvam.
+- Mån ávos nammadav Odd Reidar Humlegårdav ådå politidirektørran.
+Ávon lev fylkkamánne berustimes giellabargon, ja gå barggi ienep arenajt ásadimdiehti oarjjel- ja julevsámegielajda.
+Ávvusav dát álgadimes, mij la boahtám Árranis ja Doajmmasiebrre Julevsámes (DSJ), javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Mån lav ávon gå diedáv jut dålusj skábmo majna hålav álgadiv, ij la desti mijá álmmugin noaden.
+-Iv la alvaduvvam, valla huoman hådjånam gå suohkan- ja ådådstuhttemminisstar Jan Tore Sanner vaddá loabev dåjma regulerimpládnaj gånnå le ráddjidum ávkke sebrudahkaj dan båttå gå dakkár råkkådagán sjaddi stuorra negatijva vájkkudusá birrasij, guollimij ja ælloæládussaj, javllá Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka.
+Diedáv moattes vásedi e oattjo ietjasa rievtesvuodav sámástittjat almulasj háldadusájn ja varresvuodadievnastusájn - danen gå aktak ij máhte sidjij dievnastusáv sámegiellaj vaddet.
+Diedáv biejaduvvá ållo barggo sámij bieles sámegielav nannitjit fámiljajn, bájkálasj sebrudagájn, mánájgárdijn ja vuodoåhpadusán, sáme giella- ja kultuvrraguovdátjijn, ja sáme organisásjåvnåjn ja institusjåvnåjn.
+Dálla la vargga ållessjattuk.
+Vehi njunjástaláv manen dáv sidá diehtet.
+Lav aj mihá gå dálla jagen 2016 almulasjvuodan sámástav, vájku juohkka vuostasgielak máhttá dunji javllat muv giella galla ij la mettulasjvuodaj dagi.
+Sidáv prosæssa galggá nav vijddásit gå vejulasj tjanáduvvam, javllá sån.
+Alvaduváv gå dát vilá dáhpáduvvá Vuonarijkan jagen 2012, ja dát vuoset miján divnajn le barggo bærrájgæhttjat vaj æjgáda ja åhpadussystebma åhpadi mánájt ja nuorajt vieledime birra ietjá kultuvraj ja identitehtaj hárráj.
+Visses lav dij gudi dán skåvlån åhpadusáv gadtsabihtit oadtjobihtit vuogas birástagájt visuála moalgedimvuogijt oahppat ja jut dijá bargo sjaddi ávkken sáme kultuvrraj boahtteájggáj.
+Mån lev - Vuona sámediggepresidænntan ja Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan - viehka mihá gå sámij rijkajgasskasasj åvdåstiddje le dán ájnas ja histåvrålasj posisjåvnnåj nammaduvvam, låhpat Egil Olli.
+Mujna le miella gullat gåktu didja árggabiejve giellabarggen merustallabihtit dav máhttelisvuodav.
+Mån mihástaláv gå sáme sebrudahka dálla l iesj ságastahttjám vahágahttemgássjelisvuodaj birra.
+Goarssá lav gå NSR Sálto sámesiebre baktu li jådedam Rádnastallam prosjevtav, mij la sámegielak familjajda giellaarena.
+- Viehka dudálasj lev gå nammadus le álmmukriektás álggám ja le vijdes guovlolasj, nasjonála ja rijkajgasskasasj perspektijvav vuodon adnám gå li sáme dutkamav ja alep åhpadusáv guoradallam, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Viehka ávon lev gå besav oassálasstet Kárásjågå Dájddaskåvlå rahpamij.
+Buolle mielajn sidáv Vájmogiella gåtseduvvá proposisjåvnåjn mij lágajt ja dåjmajt aktijvuodan gehtjat, javllá sámedikkeráde sebrulasj.
+- Mån lav viehka dudálasj gå SÁMAG:in la dálla formálalasj dahkkádibme nasjåvnålasj máhttudakguovdátjin psykalasj varresvuohtasuodjalime ja gárramvuoda suorgen.
+Mån lav siessá nielje mánájda gudi biebbmosijdan årru.
+Duodalasj lev gå Sámedigge oadtju duodde millijåvnåv 2012 jahkáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud.
+- Mån lav tjaŋgas gå sáme æládusbargge ja åvdåstiddje dan jage biebbmooassásijda oassálasstin.
+Mån lav lågenanguovte jagák ja sábme.
+Dav jáhkáv vissásit galggap nahkat.
+- Mån lav viehka ávon gå bådijma ájgás viehka fávdda.
+Mån lav åbbå gijttevasj gå miján li tjiehpes sáme fáhkaulmutjijt nasjåvnålasj bargon Vuona oahppoplánajt ådåsmahttemin, danen gå skåvllå hábbmi ja åhpat mijá mánájt ja nuorajt.
+Månnå bessiv válljit majt galgajma bårråt, ja nav de sjattaj taco.
+Vájku lij læhkám låssåt maŋŋel gå ieddne jámij.
+Subtsastiv mánájn lidjin moadda berraha Vuonan, ja jut sij ettjin máhte amás ulmutjijda lusi biejaduvvat.
+Mån vuordáv oajválattja dáv dåhkkidi ja assti vuorddet.
+Ávvudaláv vuosádusáv Frankfurt gehtjatjit.
+Mån hármmat ávvudaláv, ja sámedikkeráde sjaddá vahko birán oassálasstet nav edna ásadusájda gå máhttelis.
+Vehi balon lav familljarádáj.
+- Mån doajvov gájka, nav gåktu Majestiehtta Gånågis Harald, sæbrri ávvudallamijda ja ásadusájda giellavahkon, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Sávav dáv bargov aktan máhttep dahkat, vani gillarij gahttjamis ja ieridit almma ja rasjes sámij gaskan.
+Doajvov máhttep lasedit vijddásap gárvedimev, - boatsojæládusán, ednambarggoæládusán ja guollimæládusán ja gájkajn majt luonndo fállá, dasi li stuorra máhttelisvuoda, låhpat Magga.
+Sávav nahkap 2017 jage såbadit sáme sebrudagán, jut gájka lulujma dåbddåt ienep aktijvuodav ja fámov.
+Mån doajvov mij jasskavuodajn iehtjama åtsådallamijt subtsastip ja jut stuorsebrudahka gis rabásmielajn dajt duosstu.
+Sávav sjaddá ávkken ja arvusmahttá árkkabiejven.
+Sávav oadtjobihtit ráfálasj basijgasskabiejvijt, ja jut bases boahtep ådå fámoj ja luohtádusájn nubbe nubbáj.
+Mån sávav danen dan roalla merkadus duodaj aneduvvá badjen ja åvddånahteduvvá mij goasská sisadnuj ja kapasitiehttaj.
+Mån doajvov dát la dåssju álggon guhka rájdduj dájddaæjvvalimij ja ásadusáj ma li viehkken sáme sebrudahkaj mijá trauma:jt ja surgov dålvudittjat, valla aj ávvudalátjit moattebelakvuodas ja kultuvralasj valjesvuodas.
+- Sávav miján sjaddá vuogas ja ávkálasj dagástallam ållestjåhkanimen, ja sávav gájkajt buorisboahtem dav gulldalit, låhpat rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+- Doajvov dájna lip dilev buoragit láhtjám váj Vuona girkko - aj moattekultuvralasj ja moatteåskulasj Vuonan - luluj liehket rabás ja sebradahtte álmmukgirkko, javllá Aasrud.
+Sávviv ållessjattuga galggin oajvvadin máhttiv muohtá ja mága lusi jåhtet.
+Mujna l vehi buorep dille dálla, valla maŋemus ájge la læhkám viehka låssåt.
+Mujna la jasska sijdda, vihtta "oarbbena" ja vuorbbe la gå mujna l ájn buorre aktijvuohta iednijn.
+Mån dádjadav gå muhtema sihti vajálduhttet ja tjiehkat.
+Doajvov dájt ássjijt aj nahkap giehtadallat navti váj vijdes avtamielalasjvuodav girkkopolitihkan bisodip.
+Mujna l edna aktijvuohta iednijn.
+Muhttijn lav juhkam nav ednagav váj lidjiv måjdåstuvvam tjuodtjelij biejve.
+Ja usjudallam lav vehik dan álldara birra.
+Jáhkáv tjiehpes bargge gudi ulmij gáktuj ja systemáhtalattjat aktan barggi, máhtti viehkken mánájda jasska, buorre ja hávsskes mánnávuodav hábbmit mánájgárde aktijvuodan.
+Mån nannusit jáhkáv lasse diehto binnet åvddågáttojt, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.
+Juohkka biejve lev usjudallam sijájt gudi hekkav bierggijin, ja sijájt gudi báhtsin.
+Muv miela milta ællosáme ja sáme oassálasstem la vuodon buorre tjoavddusijt gávnatjit dálásj ájge hásstalusájn boatsojæládusán.
+Dan diehti vájnnodav garrasabmusit prosjevtajn vijdábut barggat, javllá Olsen maŋutjissaj.
+Muv namma l Iljas ja lav lågenangudá jagák.
+Mån sávav Sámediggáj buorisboahtem åskåldis bargguj ja sávav dat barggo sjaddá ávkken sáme álmmugij ja mijá ájtteklánndaj.
+Mån gulliv suv radiosáddagin gålgådismáno 9. biejve, dan biejve gå sámedigge rabáduváj 1989.
+Mån álgadav dáv ådåjakhålav 96-jahkásasj Agnethe Loråsa subttsasijn.
+Mån bivddiv dan diehti Vuona oajválattjajt ådå ságastallamijda, ja oasálasjvuodav, friddjavuohtaj ienedittjat sáme iellemsjuvesvuodav ja ådå sáme iesjráddimhámijda.
+Mån bivddiv juohkkahattjav sebratjit giellaratjástibmáj.
+Iv máhte javllat alvaduvviv, valla huoman hármmadit hådjåniv.
+Buvtáv skohterav vuodjet ja mujna li guokta iehtjama boahttsu majt lav mærkkum.
+Dádjadav gåktu dujna gævvá, dån guhti ihkap la givseduvvam danen gå la sábme ja sámásta.
+Gájbbediv vásstádusáv manen ettjin lim mijájt åvddåla diededam ja gájbbediv ådå tjåhkanimev.
+Ittjiv gåjt æddnáj máhte javllat gut lij nav håjen iesj.
+Månnå ájádusájn ståhkiv.
+Lijkkuv ádjá ja iehke siegen ælo lunna liehket.
+- Muv mielas galggá sámegiella, mij ham le almulasj giella, ienebut aneduvvat almulasj háldadusán ja almulasj diedo hæhttuji sámegiellaj aj almoduvvat.
+- Muv mielas dåjma tjanádum areállaháldadibmáj mav ráddidus dálla åvddån biedjá, ælla nuohkása boahtteájggásasj rávas boatsojæládusáv nannitjit.
+Muv mielas máhttá gatjádit jus departemænnta le rádádallam buoremus ájggomusáj ja ulmijn guorrasit nav gåk vierttiji, javllá Ellinor Marita Jåma.
+Muv mielas sáme sjuggelis æládusájn la stuorra máhttelis gájkajn åsijn rijkan, ja ållagasj rijkajgasskasattjat, låhpat sámediggeráde Mariann Wollmann Magga.
+Sávav gájkajda - oahppijda ja skåvlå barggijda - enas vuorbev boahtte skåvllåjahkáj ja boahtte ájgijda!
+Sávav vuorbev dán bargguj mij le akta mánájgárde ájnnasamos dahkamusájs.
+Hástáv divnajt sjaddat buorre digitála ráddnááhkátja.
+- Mån lav vásedam ájnegis ulmutja ja siebre berusti majt lulujma oajvvadit, ja ållusa gatjádin jus bessi buktet oajvvadusájt nammadussaj, subtsas Pedersen.
+Dálla bargadahtáv ássjediehttenammadusáv mij galggá árvustallat ævtojt buorre dahkamustjoavddemij suohkanijn, javllá Sanner.
+Manniv sijá lusi ja dádjadiv muv gálinisj lij psyhkalattjat skibás ja jut mánájn ij lim buorre dille.
+Danen gå mån javlliv ittjiv sidá stádas ålgus jåhtet.
+Huoman mån åhtsålav ienep åhtsåmusájt, ja ållagasj julev- ja márkkosáme guovlojs, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Áhtjev ednagav åhtsåliv.
+- Mån vuojnáv stuorra máhttelisvuodav ållagasj gå sáme ájvvanisá ienebut sadjihin oasstijda sjaddi, aktijvuohta biebbmovuorodime ja mannoæládusá gaskan goappásj æládusájt nanni, javllá sámedikkeráde Mariann Wollmann Magga.
+Mujna li vuorddemusá åvddån biejatjit ássjev rekruttierima birra Sámedikke ållestjåhkanibmáj dáv guhttalav.
+- Sjaddá oalle suohtas ådå nammadusáv iejvvit ja diedáv sij li vájmmelisá nuoraj ássjij åvdedittjat, javllá Eira.
+Ávvudaláv mánájgárdijt mánájgárddeprosjevta baktu tjuovotjit, ja ulmij milta bargatjit mánájgárddeåhpadiddjeåhpadussaj rekruttieritjit.
+- Buorijn mielajn vuordáv snivva tjadádit dåjmajt ja rapportan oajvvaduvvi ja sidáv ráddidusájn vuogas láhkáj guládallat ja aktan barggat váj iesjguhtik dåjma lulujin jåhtuj biejaduvvat.
+- Ávot luluv sávvat julevsáme varresvuodaværmádahka dán tjavtja ásaduvvá, ållagasj gå ådå Hábmera suohkan vuododuvvá, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+- Mån anáv dájt dåjmajt viehka ájnnasin, ja da li aj lávkke åvddån ásadittjat boahtteájge sáme varresvuohtapárkav mij ådåájggásasj teknologijajn máhttá fállat sierra varresvuohtadievnastusájt bájke ålggolin ja Vuona ålggolin gå le dárbbo, dættot Olsen.
+Mån javlav dáv dan diehti gå muhttijn dagu gullu at Sáme Allasvkållå le bátsám nuorttasábmáj ja bájnnum dassta at la ásaduvvam Vuonarijkkaj.
+Mån galgav dáv ássjev stáhtarádijn Jan Tore Sannerijn ságastallat ja æjvvalit stáhtarádijt Per Willy Amundsenav ja Solveig Hornev biehtsemáno 15.biejve Divtasvuona dilev dágástalátjit.
+Ietjam bieles galgav dahkat mij la máhttelis vaj dav máhtudagáv oadtju majt divná Vuona máná galggi oadtjot.
+Mån sáhkadav dájddárijs.
+Ienebut ja ienebut ságastiv dáj tjåhkanimijn.
+Sámediggeráde ájrrasin, lav ávon ja mihá gå lav dánna uddni ja oattjov dan ájnas julevsáme giellakonferánssaj hållat.
+- Muv mielas la ájnas juhte oahppe oadtju sáme giellaåhpadusáv praktihkalasj bargo baktu.
+- Muv mielas hiehpá buoragit almodit dáv gassko EuroPride-ávvudaládij Oslon.
+- Muv mielas la hármmat buorre gå Sámedikke vuorodibme mánájgárddefálaldagájda li båhtusijt buktám.
+Mielastam sidáv etalasj njuolgadusájt, mærkkagálvvoårnigav/vidnudagájt sertifisierit ja åhpadusáv dán suorgen.
+Mån jáhkáv sáme sebrudahka l gárves dakkir dágástallamij.
+Jáhkáv mijá aktisasj tjielgadus le buorre árvvalus prosessan væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj jagen 2014, tjielggi Egil Olli.
+Mån jáhkáv miján la gájkka vuojttet gå aktan låggŋip gielav, ja vuojnáv Sámedikke bieles hæhttup ienebut tjalmostahttet lagáp ságastallamijt dijájn gudi gielajn barggabihtit bæjválattjat.
+Mån jáhkáv mij væhkkálakkoj dav nagádip.
+Danen ij diehttu soajttá ienep libjjá vatteduvvi åvddålijguovlluj ma li snjilttjamáno 22. bæjvváj tjanádum, javllá Giske.
+Ittjiv guorrasa, valla mánájsuodjalus mierredij.
+- Mån diedáv åvdep ráde lij buossje, ja jáhkáv dát ådå ráde sæmmilágátjijn sjaddá.
+Diedáv guhka manno le læhkám skåvlåv dåhkkidum oadtjot.
+Iv gåjt mån diede, muv konklusjåvnnå le dáj ájadusáj baktu le at sihke mån ja institusjåvnå lij sjaddam viehka ålov 1989 jage rájes.
+Mån sidáv gájkka máná adnet sæmmi rievtesvuodajt sámegiellaj ja sámegielan åhpaduvvat ålles rijkan.
+Sidáv låhpadit hållamav gijtoj aktisasjvuodabargos ja sávav vuorbev válggarahtjamijda.
+Mån sidáv dálla gå hiehpá gijttet gájkajt dan ájnas ratjástime åvdås.
+Sávav gájka nissunijda vuorbbe biejvijn, låhpat presidænnta Egil Olli.
+Sidáv Finnmárkon årron, skohterav vuodjet ja boahttsujt sujttit.
+Dan diehti joarkav mån bargov vaj dakkir doajmma ij jåhtuj biejaduvá, ja moadda vuoro oajválattjaj galggi sjaddat goappatjagá nuoskodimlága, tjahtjenjuolgadustjállaga ja minerállalága hárráj, javlla Muotka maŋemusát.
+- Sidáv vuostak vuorbev sávvat Jovsset Ánte Saraj gå lágamánneriektán vuojtij.
+Sidáv ádjáv fáron dán tjåhkanibmáj, danen gå sån diehtá muv dilev.
+Ittjiv sidá áhtje lusi jåhtet.
+Iv la mån dal bárep vuorastuvvam, valla iv la ga huoman ållu nuorra - Soajttá ållessjattuk la dat báhko mij buoremusát hiehpá.
+Mån sidáv aj rámmpot dijáv gudi árggabiejven sáme viessomav árvvon adnebihtit.
+Ávttjiv ájnegis ulmutjijt, æjgádijt, áhkojt ja ádjájt, organisasjåvnåjt ja siebrijt, ja aj æládusoassálasstijt ietjasa vásstádusájt sádditjijt åvddåla ilá maŋŋet sjaddá.
+Sidáv ájn akti hásstet stáhtav dan bargguj mijá siegen sebratjit, gånnå dahkap vuogádagáv mij tjårggi jut sábmelattja iehtja bessi sæhkáj ietjasa iellemav ja boahtteájgev mierredit, ja mij máhttá liehket ávkken ietjá æládusájda boahtteájgen.
+Sámediggeráde åvdås sidáv gijttet bivddimis diehki giellakonferánssaj julevsáme hærvvaviessuj - Árranin.
+Sidáv suv rámmpot gå la duosstam ietjas riektá åvdås oajbbot ælloniehkken viessot, ja dat ájnas bargos mav la måttij sámij åvdås dahkam.
+-Sidáv javllat goappátjagá åhtsåmusáj vallje ja åhttsij máhtukvuoda bukti buorre vuorddámusájt sáme kultuvrra- ja valástallamiellemij.
+Ållagattjat sidáv rámmpot værddogisvuohtabargov majt mijá unneplågo ájrrasa dahki.
+Sidáv Agnethiv gijttet gå la duosstam ja sávav Agnethij ja suv familljaj sávresvuodav ájn joarkátjit sáme kultuvrav lahkanaddat.
+Sidáv ajtu dættodit ráddidus galggá ájn árvustallat gåktu Ráddidushuodnaha galggi liehket boahtteájggáj, ja dási vehi ájgev dárbahip, låhpat Aasrud.
+Jekaterina Mechkina oadtju dan jagásj Gållegiella-bálkáv danen gå mælggadav la barggam nannimin gielldasámegielav Ruossja bielen.
+Nejtsusj ájn de vil ienebut ruodná mállidum siejne vuosstij rabbá.
+Sisŋep lanjan næjtso sáhkadi. Oaddaji váni sáhkadik.
+• dájvváj árvustallat jus barggovuogij válljim máhtá rámmaplánav realiserit
+Barggam giellaælládahttemin
+Barggo: Studænntan Girkkonjárga joarkkaskåvlån, maŋep jagev studiespesialisering.
+John B. Henriksen Rijkajgasskasasj åvdåstiddje john.henriksen@samediggi.no
+Juojgga Eatnemen Vuelie ja Fjellheima musihkalasj vaddasa oadtju dal ålles væráldav gulldalittjat - juojgav.
+- Vuolláj ja juojggaj la tjanádum sáme giella, kultuvrra ja sáme árbbedábe.
+Juojgga ij galga vihpat guhkep gå gålmmå minuhta.
+Juojgga galggá gåvvidit sámegielajt, sáme sebrudagá gielladilev jali giellalåpptimav tjalmostahttet.
+Juojgos- ja musihkkaalmodime duon dán vuodon
+- Jukkasjávrre: Saarivuoma, Dálmma, GabnáLeavnas-Kaalasvuoma, Kalix ja Haparanda Svierigin.
+Madi ienep dujna ja duv lagámusájn li, ja madi buorep dádjadus diján le diles, dadi buorebut lihpit gárvvása rijbbat daj hásstalusáj ma båhti.
+Jon Gauslaa (jådediddje)
+Jus álu la luondulattjat duv mánájn sáhkada alkohola birra, de dunnuj goappátjijda sjaddá álkkep.
+Ednamin la nælggo ja skihpudahka, ja ulmusjlåhko binnu juohkka rijkan.
+Ednambarggo
+Ednambarggo / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Ednambarggo la viehka ájnas oasse åvddånahttemijn viesso årrombájkijda ja sámekultuvraj.
+Madi árabut dåjma jåhtuj biejaduvvi, dadi ienep dåjma lattja li sij.
+Jovna Vars Smuk, Vuona Sámij Rijkasiebrre/Sámeálmmuk belludahka
+Jovsset Ánte Sara-ássje l tjalmostahttám gåktu Vuona politihkka l ælloniehkijt gárttjásij biedjam.
+Rektor ráhpa dav ávvudallamav ja subtsas sij dal galggi gæhttjat majt jagen 2019 giehttun gå 30 jagijt ávvudallin.
+Ávvudalli gå Divtasvuodna juogeduvvá
+Javlla le nåv hávsskes ájgge.
+Julev Film dåjmat NuorajTV:av, mij le ájnas mediafálaldahka internehtan julevsáme nuorajda.
+Nammadus tjielggidusánis tjállá ierit ietján:
+Justijssadepartemænnta le danen láhtjám dilev nav vaj giddagisdievnastiddjeåhpadus máhttá desentraliseridum tjadáduvvat.
+Justijsadepartemennta ja Sámedigge li rádádallagoahtám miehttseduobmoståvlå nammadime vuoksjuj.
+Riektá- ja gárvvásindepartemennta le dal tjielgadam dáv ja javlli bæssá sihke dættodit, ja aj gájbbedit sámegiela- ja kultuvra máhtudagáv sáme guovlojn dárbboánályjsa milta.
+Justissuorgge
+Juuso la aj fágalattjat giellaælládahttemijn barggam dahkamin kursav "Váldáv gielam ruoptus/Jeg tar språket mitt tilbake", mij dálla aj la anon Svieriga biele Sámen.
+Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto
+• Káffatráktár gånnå káffa njuolgga termogáddnuj gålggå.
+Kálkkajávre li viehka ájteduvvam Norsk rødliste for naturtyper 2011 milta.
+Kampánja oajvveulmme l viehkedit duostutjit nav gåhtjodum guojmmegåddålimijt.
+Ratjástime namma le "Drømmejobben/Gollevirgge";
+Kampanjeside / Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget
+Rijddo gerralij gå 600 bulkke sámeårruhav sjuovvijin ja sváldasvegav Savvunis (Stilla) gádodin ådåjakmáno 15. biejve jagen 1981.
+ máhttá duola dagu mánájgárdijt ja skåvlåjt bagádallat gåktu juogos- ja oahppambirrasijt pedagogalattjat jådedit.
+Máhtti biejsteduvvat
+kandidáhta máhtti dåssju tjuodtjot avtan listan sámedikkeválggaj
+kandidáhta galggi tjáleduvvat åvddånamájn, maŋepnamájn ja riegádimjagijn, ja soajttá aj virgijn ja årromsajijn
+Ájrrasijt válljit
+Jus buvtá juojggat jali lidji smidá báhkkut de soajttá teknihkka vilá gávnnu. Hádja dålås, boahttsunáhkes, fiervás jali árbbedábálasj biebmos soajttá dålusj mujtojt buktet.
+Ma li duv æjgádij namá?
+Gullat javla Petter.
+Besa gus jienastit?
+• besa gujttit jus mánná ij sierraåhpadimev oattjo
+• besa gujttit sierraåhpadime sisanov, tjadádimev ja organiserimav
+• máhtá gájbbedit skåvllå galggá guoradallat jus duv mánná sierraåhpadimev dárbaj
+Máhttá gus adnet Sáme allaskåvlåv ja Sámedikkev vuoras ja guddneværddogis institusjåvnnå?
+Ihkap gånågisfámillja ij la guossak lagábu ietjas álmmuga læhkám ráfeájgen gå maŋŋela snjilltjamáno 22.biejve.
+Ihkap sjaddá luondulasj konkluderit juojddájn man gáktuj æjgáda ja mánájgárdde máhtti åvddålijguovlluj aktan barggat, jali sjiehtadit ássjev tjuovvo lit ja boahtte tjåhkanime árvustallat.
+Ihkap gullam la duv dárogiella ij la perfekt muv lágátjijs, gænna l dárogiella vuostasjgiellan.
+Ihkap jur dat sámegiella masi dån gullu dakkár giella majt e galles buvte, ja dan diehti gássjelabbo oahppat. Ij vájmogielav buktet.
+Ihkap e ga nagá bágoj javllat e soaptso, jali mij dat vihken le.
+Ihkap la gullam dådnå illa nuoges buorre sábme, danen gå muhttijn ij la sáme aktisasjvuohta duodaj nuoges sebradahtte.
+Ihkap de sjaddiv masset dav persåvnålasj lahkavuodav mij galggá iedne ja niejdas gaskan?
+Ihkap avtav ássjev ájgen válldep?
+Kapihttal 19 tjielggi gåktu gielaj hárráj rijkkarájáj rastá barggá ja nammadus árvustallá gåktu dáv máhttá formaliserit.
+Kapihttal 1 gåvvit gudi li nammadusán, mij sijá mandáhtta la ja gåktu li barggam.
+Kapihtal 1 åvddånbuktá visjåvnåv sáme girkkoiellema gáktuj Vuona girkkon ja tjielggi plána duogátjav ja hámev.
+Kapihtal 2 sisadná tjoahkkájgessusav plánas oarjje- julev ja nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj.
+Kapihttal 2 le tjoahkkájgæsos nammadusá bargos dárogiellaj, oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj.
+Kapihtal 3 vaddá duogásjdiedojt sáme álmmuga ja sáme girkkoiellema birra.
+Kapihttal 4 le nammadusá ålgoldis tjielggidus dárojduhttema birra mij gåvvit gåktu dárojduhttemprosessa le ájgij tjadá gielaj udnásj dilláj vájkkudam.
+Kapihtal 4 tjielggi prinsihpalasj vuodov sáme girkkoiellemij Vuona girkkon.
+Kapihtal 5 giehtadallá ájnegis girkkolasj doajmmasuorgijt ja árvvaladdá sierralágásj hásstalusájt ma gulluji bargguj ja dåjmajda.
+Kapihttal 7 vuoset gåktu uddni le organiseriduvvam ja makkir aktijvuohta la gaskan Sámedikke ja ietjá almmulasj ásadusáj ma sámegielaj åvdås vásstedi.
+Kapihttal 9 árvvaladdá man ájnnasa sámegielak mánájgárde li, ja nammadus buktá oajvvadusáv man milta suohkana hæhttuji sáme mánájda sámegielak mánájgárddefálaldagáv vaddet.
+Girkkohiståvrrå le oanegattjat gåvvidum sámij vuostasj aktijvuoda rájes risstalasjvuodajn birrusij 1000 jage dássta åvddåla gitta ietjama ájggáj (3.4).
+Goalmát kapihttal sisadná sáme gielav ja kultuvrav.
+Kåre Kivijärvi
+- Gárasávvun: Könkämävuoma ja Lainiovuoma, Ivggo ja Báhccavuodna Vuonan.
+Karin Tuolja la viessomájgev julevsámegielajn barggam Svieriga bielen.
+Kárssta le namma geologalasj duobddágijda ma li hábbmidum gå luovvasap bávte li luovvanam, dáppe le sáhka kálkkavares.
+Kártta skåvlån betaversjåvnnå
+Sámegielajt guoradallat
+Kárttim
+Kárttim / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget
+Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon.
+Guohtomriektáj kárttim ja sihkarasstem
+ kárttim ja dåjma mánájgárdes jali skåvlås
+Guovddagæjnon aktu li 17 tjuojadiddje ja komponista, gietjav oavdástalle ja guhtta visualalasj dájddára.
+Guovddagæjnno gárggaluvvá goalmát sadjáj dájddasuohkanijs Vuonan.
+Guovdagæjno Girkkosuohkan oadtju 300.000 kråvnå nannitjit ja bisodittjat árbbedábálasj sáme jáhkkogielav.
+Guovdagæjno Girkkosuohkan la ælvvám, boahtte buolvan la edna vánesvuohta ja vádnun dádjadus jáhkkogiellaj.
+Guovdagæjno nuorajskåvllå ájggu ásadit aktisasjbargov avtastallamsijdajn (boatsojsujttosijdajn).
+Guovdagæjno nuorajskåvllå galggá aj oahppijt oahpásmahttet duon dán duodjuhimvuohkáj nuortta,- julev- ja oarjjelsámeguovlos.
+Kerttu Vuolab bálkáv oadtju suv guhkesájggásasj bargo åvdås nuorttasámegiela tjáppagirjálasjvuodajn.
+Sámedikkepresidænnta sihtá rudálasj åvddånahttem Nuortta-Vuonan adjáj galggá sáme álmmugij ávkken sjaddat, ållagasj árbbedábálasj sáme årromguovlojn.
+Keskitalo vuoset aj dasi, mannoæládusán ja sjuggelis æládusájn la åvddånimájgge.
+Gálldo: Gsi
+Gálldo: - Pekka Sammallahti - Bruce Morén-Duolljá - Elisbath Scheller
+Gálldo: Sámedigge
+Kintel OS le oadtjum 150 000 kråvnå prosjæktaj "YouTube julevsámegiellaj", julevsámegielak videosáddagijda internehtan.
+Girkkofágalasj máhtudaklåpptim giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.13.
+Girkkolasj bargge- ja barggovaddeorganisasjåvnå ávttjiduvvi várajda válldet sámegirkkolasj máhtudakdárbojt ietjasa dåjmaj ja dievnastusfálaldagáj.
+Girkko bargge bierriji válldet sáme rámáttevstajt ienebut adnuj skåvlån ja girkkon.
+Girkko dievnastusá sámegiellaj
+Girkko kultuvrrabarggo giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.11. Vuoseduvvá girkko kultuvrradiedádussaj Kunsten å være kirke (2005) mij le Vuona girkko kultuvrravuorodime vuodo, duodden Girkkomusihka pládnaj.
+Girkkon la ájn ájnas sadje Sámen ja aj ietján Vuonan, ja adjáj stuorradiggeájrrasij gaskan.
+- Girkko ja stáhtta libá áttjak sirádam.
+Girkko galggá aj sámegielav åvdedit háldadimguovlo ålggolin.
+Kirkens Nødhjelp hasoduvvá joarkket tjielgga álggoálmmukvuorodimev boahtteájggáj.
+" Kirsten javlaj famillja aktan mánájsuodjalusájn galgajma rádádallat mij munnuj luluj buoremus.
+Gieres gájka, Javllamáno 14.biejve oassálasstiv ávvudallamav Roald Amundsenis aktan ålmmås Oarjjepåvlån.
+Gieres gájka
+Gieres gájka,
+Gieres gájka!
+Gieres gájkka divna.
+Gieres gájka - gieres oassálasste ja julevsáme giellakonferánsa ásadiddje.
+Gieres ásadiddje, gieres guosse - lahkusis ja mælggadis, gieres dij gájka.
+Gieres sáme álmmuk,
+• dåbddåt ja dåmadit nasjonála lájddistagájt varresvuoda åvdediddje ja duostudiddje dåjmajt ma mánájda guosski
+Dåbdåk gus avta guhti le dásseárvov sáme sebrudagájn åvdedam?
+Gatsos biktasijt vuoná bajelt ja tjoavddagav uvsan bådnjål.
+Dáj æládusáj dåbddomærkka le buvta nasjonála jali rijkajgasskasasj márnánin vuobdeduvvi.
+Oahpes bájke ja gávne ihkap mujtojt båktåli ja li buorre álggon ságastallamij ja aktijvuohtaj.
+Gujddimusán li maŋedimvájkkudusájt.
+Gujddimorgádna le Alepgæhttjalimnammadus, mij låhpalattjat mierret, subtsas barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma.
+Gujttim, bærrájgæhttjo ja oahttse
+ORIAj låggi sisi gå dieddela "Logg på" ållu bajemusán oalges bielen.
+Dálkádakrievddama tjielggasit álggoálmmugijda vájkkudi danen gå álggoálmmuga álu luondo lahka viessu ja navti li dálkádakrievddamij åvddågietjen.
+Dálkádakrievddama
+Arktalasj Ráde dálkádakguoradallam;
+• Kloahko ja kalendera ma ájgev, biejvev ja dáhtunav vuosedi.
+Dási gulluji aj dåjma ma sihkarassit mánná åhpaduvvá sámegiellaj ja dav oahppá.
+København-resolusjåvnnå mierredij ásadit globála aktidamjuohkusav.
+Tjanos gednaressursajt bessat ávkkit ja álggoálmmugij árbbediedo daj birra le guovdásj oasse protokollas.
+Kombinasjåvnnå ålolágásj æládusájs la tradisjåvnnå ja le årrum viehka dábálasj sáme sebrudagájs.
+Kombinasjåvnnå ietjá æládusáj dahká dav máhttelissan årrot rabddabielijn gånnå ietján ælla ressursa dåssjå åvtå lágásj æládussaj.
+• "Komfyrvákta" mij strávvev jáddi jus pláhtta ilá guhkev nanna tjuodtju jali ilá lieggan.
+Komitea tjuottjodij dakkir guovllo juo gávnnuj.
+Juogos máhttá tjadádit dav dárkestimev Sámedikke háldadusáv mij sijá mielas la dárbulasj.
+Komitea máhttá aj tjadádit guoradallamijt Sámedikke háldadusan majs komitea adná dárbov.
+Komitea mielas Vuona sámepolitihkka galgaj farra rahtjat nannitjit sámijt álmmugin, åvddånahttet vieledusáv álmmugij gaskan ja álgadit rudálasj ja sosiálalasj dåjmajt ådåstuhtátjit sáme iellemvuogev ja duodde integrierimav Vuona sebrudahkaj.
+Komitea mielas positijvva sierra ávkke lidjin dárbulattja vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan.
+Komitea árvvalus mij åvdeduváj jagen 1959, aneduvvá unneplåhkopolitihka jårgestibmen.
+Juohkusa barggon la gárvedit ja giehtadallat ássjijt majt ållestjåhkanibme l juohkusij sáddim ja åvdedit mærrádusárvvalusáv ållestjåhkanibmáj.
+Komitea dahkamus le gárvedit ássjev ja árvvalusáv vaddet ållestjåhkanibmáj dan ássjen majt komitea le ållestjåhkanimes oadtjum.
+Komitéa dættot vijdábut man ájnas aktisasjbargo le svieriga oajválattjaj oarjjelsámij dilev nannitjit.
+Juohkusa (komitea)
+Komiteatjåhkanime tjadáduvvi mánnodagá ja dijstagá, ållestjåhkanibme gasskavahkos bierjjedahkaj.
+Kommisjåvnnå sjaddá ájnas ræjddon vaj åvdep ájge háve galgalulun savvet aktugasj ulmutjin ja aj aktisattjat sáme álmmugin, valla barggo vuorbástuvvá dåssju jus gåtseduvvá vijddásasj máhtudaklassánimijn ieneplåhkoálmmugin.
+Kommisjåvnnå aj subtsas, dárbbo l semadit vássám ájgijn ja álmmuga trauma:jt huksat.
+Kommisjåvnnå galggá árvustallat mij le åvddåla dagádum dan aktijvuodan, ådå hásstalusájt identifiserit, rijkajgasskasasj standardijt dahkat ja ådå politihkav hábbmit dásseárvo ja nissunij riektáj gáktuj.
+Kommisjåvnnå iesj hæhttu bærrájgæhttjat jut duohta ja histåvrålasj dile ma dárbahuvvi riektádile tjielggamij, nuoges buoragit tjielgaduvvi.
+Kommisjåvnå konklusjåvnnå mierreduvvá maŋŋel gå le árvustallam anov mij le læhám guovlon.
+Suohkanij areállaplánaj
+Suohkana æládusfoannda máhttá ruhtadit unnep dåjmajt ja prosjevtajt.
+Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner le nammadam muhtem referánssajuohkusav ássjediehttenammadussaj mij suohkanådåstusájn barggá.
+Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar, Jan Tore Sanner ja Sámedikke presidænnta, Aili Keskitalo sávvaba vuorbev bargujn.
+Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner bargadahttá muhtem jåhtelisbargge ássjediehttenammadusáv mij galggá oajvvadit ævtojt suohkanij dahkamustjoavddemij.
+Suohkan- ja ådåsmahttemminisstar Monica Mæland aj rahpamij sæbrrá.
+Suohkana ja fylkasuohkana jali varresvuodavidnudagá galggi láhtjet dilev nav vaj dárbulasj dålkkumviehkke le jus barggijn ij le dárbulasj giella- ja kultuvrramáhtudahka.
+Suohkana galggi varresvuodahásstalusájt ietjas álmmuga gaskan guoradallat, ja vælggogis li dárbulasj dåjmajt ásadit dájt hásstalusájt tjoavdátjit.
+Suohkana galggi nammadit koordináhtorijt pasientajda gudi guhkesájggásasj ja moattelágásj dievnastusájt dárbahi.
+Suohkana ja fylkasuohkana máhtti vaddet oahppolihtojda åhpadusáv vaddet vuodo ja joarkkaskåvlå åhpadussuorgen.
+Suohkanijn le dábálasjdåktårdievnastusás, fysioterapeutådievnastusás, tsaggiednedievnastusás, varresvuodaguovdásj- ja skåvllåvarresvuodadievnastusás, sujtto- ja huksodievnastusás, habiliterim- ja rehabiliterimdievnastusás, mij le vuostasj dálkudimdásse psyhkalasj varresvuodabargos ja garevsuodjalusás.
+Suohkana ja fylkasuohkana li vælggogis vaddet åhpadusáv sámegielan oahppijda gejna le åhpaduslága milta rievtesvuoda.
+Suohkanij åvdåsvásstádus sihkarasstet sáme mánájda mánájgárddefálaldagájt gånnå oadtju nannidum ietjasa gielav ja kultuvrav, le dættoduvvam mánájgárddelágan 8. §:"suohkanin le åvdåsvásstádus nav vaj mánájgárddefálaldagá sáme mánájda sáme guovlojn le sáme giellaj ja kultuvrraj vuododuvvam.
+Suohkana åhtsåmusáv sáddiji Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartemenntaj
+Suohkanij/fylkkasuohkanij vuorddámusá ja ájálvisá Sámedikke ja giellanammadusá bargguj, javllamusá Porsáŋgo suohkana ja Snåase suohkana baktu
+Suohkanijn le guovdásj roalla gå galggá s��megielav nannit juohkka guovlon gånnå sáme årru.
+Suohkana
+Suohkan ienep diehtá.
+Suohkan mierret åhtsåmusáv rádjat.
+Suohkanijn le åvdåsvásstádus vaj mánájgárddefálaldagá sáme mánájda sáme guovlojn li sáme giellaj ja kultuvrraj tjanádum.
+Suohkanin le máhttelisvuohta ådå válggakårtåv dunji tjáledit jali dav giedajn dievddet.
+Suohkan máhttá biedjat åhpadusáv avta jali moatte skåvllåj suohkanin.
+Suohkana varresvuohta- ja huksodievnastusá Maŋenagi dárbaha viehkev iehtjádijs gå lagámusájs.
+Suohkana varresvuohta- ja huksodievnastusá galggi liehket ållåsa ja aktij tjanáduvvam.
+Suohkan bærrájgæhttjá jut gájka gejn le guláskuddamriektá bessi javllamusáv buktet ja sáddi ássjev sáme nammakonsulænntadievnastussaj tjállemvuoge oajvvadusá diehti.
+Suohkanådåstibme - sáme perspektijvva, rádeájras Ann-Mari Thomassena baktu
+Sáhkavuorro ássjedåbdde barggonammadusá Lars Erik Borge baktu
+Suohkana e dårjav oattjo ietján gå kulturdåjmajda Sámij álmmukbiejvev ávvudalátjit.
+Suohkanijn, fylkkasuohkanijn, fylkkamánnijn, direktoráhtajn, departementajn, Sámedikken ja ráddidusán li iesjgeŋga rolla sámegielaj bargo aktijvuodan.
+• suohkanijn/fylkasuohkanijn le åvdåsvásstádus i. i. mánájgárddefálaldagá ja vuodoåhpadusá plánimis, látjedimes ja tjadádimes.
+Suohkana namájt mierredi duola dagu almulasj adressajn, bájkátjijn, gahttunijn ja almulasj viesojn.
+-Suohkana ja fylkkasuohkana li ájnnasa gå galggá sámegielav åvddånahttet.
+Suohkana ja fylkasuohkana li Sámedikke ájnnasamos aktisasjbarggoguojmij gaskan bisodime ja åvddånahttemin sámegielajt.
+Suohkana ja fylkkasuohkana PP-dievnastusájn rádádalli duola dagu dáj ássjijn:
+Suohkana ja fylkkasuohkana ma li sáme giellaháldadimguovlon li jahkásattjat oadtjum sulle 45 millijåvnå kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan.
+Suohkana ja fylkasuohkana oadtju jahkásattjat sierra mierredum ruhtadoarjjagav sámeåhpadussaj, d.s.j. åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan.
+Ajtu galggi suohkana ja fylkkasuohkana ájn fálaldagájt ietjasa viesádiddjijda hiebadit ja gáhttit jut suohkana dievnastusfálaldagá njuolgadusá tjuovoduvvi.
+Suohkana ja fylkkasuohkana
+Suohkanijn ja stáhtaásadusájn ælla riektá dårjav oadtjot.
+Suohkana, skåvlå, mánájgárde ja giellaguovdátja li da ma ienemusát aktijvuodav sámedikkijn válldi.
+Suohkana ma li háldadimguovlo ålggolin ælla sæmmi láhkáj tjanádum mij guosská sámegiela fálaldahkaj.
+Suohkanstivrra máhttá mierredit sámegiella galggá liehket dássásasj dárogielajn ålles jali muhtem oasen suohkana háldadusán (§ 3-9).
+Guládallam le ájnas gå galggá dádjadit ja dádjaduvvat
+Guládallam, giella ja tæksta
+Máhtudagá kvalitehtta - joarkkaåhpadus åhpadiddjijda (Kompetanse for kvalitet - videreutdanning for lærere), fáladuvvá åhpadussa ienemusát 60 åhpadustjuorgaj rádjáj da gålmå sámegiellaj sáme allaskåvlån, Bådådjo allaskåvlån ja nuortta-Trøndelága allaskåvlån.
+Máhtudaklåpptim ja profesjonalisierim li ållu guovdátjin.
+Máhtudaklåpptim: Tjalmostahttet resurssadárbojt ja barggat sáme mánájgárdij máhtudaklåpptimijn.
+Máhtudahka le sebrudagá vuodoresurssa.
+Konferánssa Áltá 2013 le rijkajgasskasasj álggoálmmuksebrudagá gárvedibme væráltkonferánssaj.
+Konferánssa l oassen prosjevtas Jasska/Trygg.
+Konferánssa le gulldalimlanján
+Konferánsan lidjin lågågdalle iesjguhtik sebrudaksuorgen, ja lij buorre vuodon diedádusbargguj.
+Konferánsajda
+Rijddotjoavddemráde nordlándan, nuortta-Trøndelágan, Hedmárkon ja Horda-lándan guoskaduvvi aj tiemátihkas.
+Gånågis, drådnik ja kråvnnåprinssapárra.
+Gånågis máhttá njuolgadustjállaga baktu mierredit gåktu galggá vásstedit, dasi gullu aj mierredit sierra telefåvnnå- ja iejvvimájgijt ulmutjijda gudi sihti guoskavasj sámegiellaj guládallt.
+Dan baktu vuosedip man ávkálasj la aktan barggat - Aktan lip gievra.
+Konkrehtalattjat merkaj dát mij vuorddep æládusiellem viggá ságastallat ja ájgás boahtet sijájn gudi li riektáaddne guovlojda. Ij la desti nuoges dåssju vieledit oajválattjaj prosessajda, dættot Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Vájkkudusá sijddaskåvlåj hiejtedimijn máhttá liehket ieritjåhttåm sáme sijdajs.
+Dárojduhttema vájkkudusá juohkka sajen gávnnuji, ja vájku sierraláhkáj tjielggasit vuojnnuji dåppe gånnå giella la gáhtum, de ålles álmmuk assimilerimpolitihka noade vuolen gierddin.
+Dat buktá át sáme allaskåvllåj la aj læhkám hiehtedille, bargge e oattjo bálkáv ja e aktak vuojne gåktu galggi åhpadusáv gaddtsat.
+ mássemgássjelisvuoda
+• mássimgássjelisvuoda
+Konsesjåvnå ássje guosská viehka stuorra duobddágijda sáme guovlojn.
+Vuododum fylkkamánne Råmsån, Bård Magne Pedersen (njunnjusj), Tråmsså Sunnde Sis-Finnmárko Diggeriektán, Finn Arne Selfors (nammadusá sadjásasj), Deatnu
+Tsiekkadusá tjuodtju, valla hæhttuji divoduvvat.
+Vuogas sosiála åvddånahttem dáhpáduvvá aktijvuodaj man ulmme le avtaárvvusasjvuohta oassálasstij gaskan dagu gå ståhki.
+Konsultásjåvnåjn vádnunij sidot almma konsulterima tjoavddusijt gávnnat masi máhttin guorrasit. Sámedigge sáddij rapportav gidán 2009 Ráddidusá minerállalágaoajvvadusá birra ILO, AN álggoálmmugij Sierrarapportørraj ja ANa álggoálmmugij rievtesvuodaj Sierratjiehpijmekanissmaj.
+Ådå kárttimlága ja rádádallamlága rádádallamij
+Rádádallama organiserimrievddama birra álgaduvvin esski snjuktjamánon 2012 maŋŋel gå departemænnta dåhkkidi árvvaladdat ietjá tjoavddusijt.
+Rádádallamsjiehtadus ij vatte Sámediggáj vetoriektáv ássjijn ma sáme berustallamijda guosski.
+Rádádallamsjiehtadus
+Liehket konsultasjåvnabiellen ráddidussaj mierredattijn lágav mij sihkarasstá sámij rievtesvuodajt ednamijda ja resursajda mij le tjanádum almasjrievtesvuodajda ja histåvrålasj adnuj.
+Rádádallamvælggogisvuohta suohkanijda ja fylkasuohkanijda tjanáduvvá láhkaj vaj látjeduvvá iesjgeŋgalágásj vuogijda rádádallamvælggogisvuodav bærrájgåtsåtjit, vuododuvvam dan dádjadusá nanna, stuorra sieradusá li suohkanij gaskan, stuorrudagá, máhtudagá ja oassálasstemvuogij gáktuj sáme berustiddjijs.
+● Rádádallamvuoge gulluji ássjijda ma máhtti sáme berustimijda njuolgga vájkkudit.
+Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj
+Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj / Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Aktijvuohta:
+Aktijvuohta
+Aktijvuohta:
+Guládalá girjjevuorkájn
+Válde aktijvuodav fásstadåktårijn jali suohkana badjelgæhttjojn váj oattjo ienebut diehtet.
+Aktijvuohta:
+Guládallamdiedo:
+Guládallamdiedo:
+Guládallamdiehto:
+Guládallamdiedo: Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn, telefåvnån 917 42 161 Ienep diedo gilppusa birra gávnnuji Doffinin.
+Guládalá Guládallamåssudagájn jus dujna li sierra dárbo.
+Aktijvuohta ja sæbrástallam Rievddadusá sjaddi vájkkudit guládallamij ja aktijvuohtaj.
+Válde aktavuodav girjjepáhkij birra:
+Aktijvuohta
+Aktijvuohta:
+Aktijvuohta
+Aktijvuohta:
+Guládallamulmutja:
+Gejna ságastit:
+Guládallamulmusj:
+Sámedigge ja álggoálmmugij globála koordinerimjuogos (Global Coordinating Goup/GCG)
+Guládalá Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadusajn
+Guládalá SNPN:ajn supu[a]samediggi.no
+Guládallam: Guládalá mijá guládallambarggij jus sidá ienep diedov jali ságájdahtátjit:
+Ållesájggásasj kárttima iesjguhtik gielladiles luluj navti vuogas ræjddon.
+Oarjjelsáme guovloj kåntåvrrå, Snåase:
+Tråmså kåntåvrrå, Olmájvákken:
+Dajn ássjijn majt Dárkestimjuogos giehtadallá, sij åvddånbikti mærrádusárvvalusádisá njuolgga Sámedikke ållestjåhkanibmáj, juogu sierra ássjen jali juohkusa jahkediedádusá baktu.
+Dárkastuskomitea vaddá mærrádusárvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj ássjijn majt dat giehtadallá, juogu sierra ássjen jali komitea jahkediedádusá baktu.
+Dárkestimjuogos galggá doajmmat parlamentárálasj dárkastiddjen ja dárkestit ásadusájt ma ruhtaduvvi Sámedikke budsjehta baktu.
+-Konvensjåvnnå ij gudik gåktuk tjoavde divna hásstalusájt ma li ællosujton rádjáguovlojn.
+Biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå dåhkkit lahka aktijvuodav álggoálmmugij ja luondo gaskan.
+Konvensjåvnnå javllá gájkka ulmutja nuorabu gå 18 jage li máná, ja låvdaduvvi Mánná konvensjåvnås.
+Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat.
+Konvensjåvnnåsjiehtadusá li dal álggám ja galggi ållidum vidán jagen.
+Konvensjåvnnåoajvvadusá ulmme le buorep ja jaskadabbo boahtteájgge sámijda álmmugin Nuorttarijkan ja ájnegis ulmutjin iesjguhtik nuorttarijka lándan.
+Riekta jårggålibme dárogiellaj la "samisk/samenes nasjonaldag ".
+Korrektuvrravædtsagav máhtá nehtas viedtjat nåvkå.
+Oanegattjat javladum la familljaráde mánájsuodjalusá bieles buoragit gárvedum tjåhkanibme, gånnå famillja sæbrrá gå galggá ájnas ássjijt mierredit.
+Gålo tjanádum moaddásijda dájs dåjmajs, duola dagu sámegielak mánájgárdde ja åhpadibme, li dal ájn gåjtu ráddjidum gå ælla nav moattes gudi dájt dievnastusájt adnuj válldi.
+-Gájbbádus juhte Nussir ASA hæhttu boahtet ájgás ælloæládusájn dåjmaj birra le huoman positijvva, jus dal råkkådahka ij álgeduvá vajku dakkir såbadus ij sjatta.
+Gájbbádus miededibmáj æjgádijs ij le dárbbo dalloj gå bargge juohki diedojt mánájsuodjalibmáj mij gájbbeduvvá diededimvælgos mánájgárddelágan § 22.
+Gájbbádus galggá liehket tjálalattjat ja tjielggiduvvam.
+Rávkalvis listajda / Belludagá /Válggabarggoguojme / Kampanjeside / Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget
+Rávkalvis listajda
+Gájbbádusá åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj:
+Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj:
+Guovlo gånnå li gaskan guokta jali niellja mandáhta galggi tjáledahttet avtse kandidáhtajt lisstaoajvvadussaj.
+Kriminalhuvson ij le statistihkka galles sámijs duobbmidalli.
+Kriminalhukso
+Kriminalhuvson de hæhttu bargge gudi sámegielav máhtti ja gejn la sáme kultuvras máhtudahka.
+Kriminalhukso ja rijddotjoavddemráde
+Kriminalhuvso guovdásj háldadus le biedjam sámegielak aspirántaj rekrutterimav giddagisskåvllåj sierra åvdedimsuorggen stivrrimguládallamij Kriminalhuvso åhpadusguovdátjijn (KRUs), mij åhpat giddagisdievnastiddjijt.
+Hiehteguovdásjdåjmadahka Lone Alice Johansena baktu telefåvnån: 97137691 Lone Alice Johansen ljo@krisesenter.com
+Ævto galggi aneduvvat bájkálasj, guovlolasj ja guovdásj dásen vuodon gå galggá suohkanavtastahttemav ja ådå suohkanstruktuvrav árvustallat.
+Sámedikkeráde Henrik Olsen la kronihkav tjállám mij guosská duohtavuodakommisjåvnnåj Vuona sáme ja guojna álmmugij gáktuj.
+Kronihkka: Mánájgárde sáme árvoj, giela ja kultuvra vuodon
+Kronihkka: Sáme álmmuk premissavadden avtaárvvusasj varresvuodafálaldagájda sáme álmmugij Tjálle: Sámedikkerádesebrulasj Mikkel Eskil Mikkelsen
+Kronihkka: Allit sjávot åro
+Kronihkka: Ålos vilá moatte buolvaj ja iehtjasa låsså nådijt guoddi
+Kronihkka: Sámedigge boatsojæládusáv vuorot
+Kronihkka: Galggap gus duosstat histåvråv gehtjadit?
+Kronihkka: Universitiehta nuorttan åvdemussan sierralágásj oahppofálaldagáj
+Rumáj, labudallam, biebbmo ja varresvuohta
+Rumáj, seksualitiehtta ja rájájt biedjat
+Kultuvrradåjma li dan diehti ájnnasa sáme sebrudagán, ja aj årromij.
+Kulturásadusá majn dættoduvvá sáme kultuvrra ja sebrudakdágástallam
+Kulturdepartementan le gájkbadjásasj åvdåsvásstadus giellapolitihkalasj ulmijt hábbmit, dålkkut ja åvdedit Vuonan.
+Kultuvrradepartemænnta l binnedam 4 millijåvnåj sáme avijsajda. Ja Ednambarggodepartemænnta l binnedam arktalasj ednambargguj ednambarggosjiehtadusá baktu ja 2 millijåvnå ællosujttosjiehtadussaj.
+Kultuvralasj moattevuohta, duot dát viessomvuohke ja duot dát fámilljavuohke le oassen fáhkasuorges.
+kultuvrra - filmma, teáhter, girjálasjvuohta, bibliotehkka
+Kultuvrra biebbmon sielluj ájádusáj, sjuggelisvuoda ja almasjvuoge hábbmimfámo baktu
+Kultuvra
+Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+Kultuvrraiellem
+Kulturdiedádusán le ållo sáme sisadno, Girkkomusihka pládnn le sierra oassekapihtal girkkomusihka hárraj sáme perspektijvan.
+Kulturmujttoláhka vaddá Sámediggáj loabev dahkat dárbulasj dåjmajt "hoajdotjit ja åvddånbuvtátjit" automáhtalasj ráfájduhtedum kulturmujtojt.
+KULTURMUJTTOLÁHKA: Kulturmujttolága § 4 nuppát lahtasa milta li sáme tsiekkadusá jages 1917 jali oabmásabbo, automáhtalattjat ráfájduhtedum.
+Kulturmujttoláhka Pládna- ja tsiekkadusláhka
+Kulturmujto
+Kulturmujto / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Kulturmujto ja tsiekkadussuodjalibme
+Kulturæládus gånnå almmavuohta ja åskåldisvuohta le sajenis
+-Kultuvrraæládusá li muhtema rijka miellagiddisamos ja sjaddelamos æládusájs, ja mij doajvvop moadda ådå ásadusa sjaddi, javllá rádeájras Silje Karine Muotka.
+Kulturæládusá li akta lánda geldulamos ja jåhtelamos sjadde æládusájs.
+Kulturæládusá ja sáme sjuggelis æládusá li sjaddamin ja mij ájggop vilá barggat rámmaævtojt nannimin kulturæládusájda, sjuggelis æládusájda ja innovatijva æládusájda åvddålijguovlluj.
+Kulturæládusá lassáni sáme guovlojn
+Kultuvrraæládusá maj vuodo le sámekultuvrra, luonndo ja birás máhtti sjaddat ájnas æládussan moatte sáme sebrudahkaj, javllá rádeájrasAnn-Mari Thomassen.
+Kulturæládus
+Kulturæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Kulturæládusbargge viessu buvdajs vuobddemis muhtem márnánij ja sihti dåjmadit- jali juo dåjmadi mávsánis æládussan.
+Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le juollodam rudájt sáme tjoaggulvisáv oarjjelsáme giellaguovlon ásadibmáj 2009 jage.
+Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le guhkes ájge milta doarjjagijt juollodam Vuona Rámmátsæbrráj (Det norske Bibelselskap) jårggålittjat ja ådåstuhttet rámmáttevstajt nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj.
+Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta gånnå le giellapolitihkalasj åvdåsvásstediddje fáhkadepartemænnta badjásasj åvdåsvásstádusáv ålles ja suorgij beruskáhtes giellapolitihkas.
+Kultuvrraa- ja girkkodepartemænnta ájggu åvddånbuktet stuorradiggediedádusáv bibliotehka birra jagen 2009.
+Kultuvrra, giella ja rijkagasskasasj barggo li ájnas vuorodimguovlo Sámedikke budsjehtan jahkáj 2013.
+kultuvrav, gielav, åhpadusáv ja varresvuodav;
+Kultuvrra dåbdojda ságas - gå vásedip juojgav jali duojev masi lijkkup de dåbddåp ietjama sijdan ja sajenimme.
+Dåssju sámegiela dåjmalasj ano tjadá máhttá sámegiella bissot mijá ájnnasamos árbbedábálasj kultuvrraoassen ja sæmmi båttå åvddånahteduvvat váj máhttep guládallat gájkka ådå gávnadisáj birra ma agev rievddi sáme sebrudagáv aj.
+Diedádusá almulasj orgánajs ma gulluji ålles álmmugij jali muhtem oassáj álmmugis háldadimguovlon galggi gávnnut sámegiellaj ja dárogiellaj.
+Diŋŋgomij almodibme gånnå sámegiela háldadusguovllo le guoskaduvvam sjaddá aj sámegiellaj, i. i. sáme avijsajn almodit.
+Máhtudahka boahtteájgev hábmet - åhpadibme ja mánájgárddefálaldahka li ájnas vuodon
+Dáj bargoj diedo váldeduvvi fáron giellaplánimij ja politihkkahábbmimij åvddålijguovlluj.
+Dav majt oadtjop dán gatjádallamåtsådime baktu diehtet, le ájnas boahtteájge sáme giellapolitihka hábbmima gáktuj ja dåjmaj jåhtuj biedjama gáktuj ma galggi sámegielajt bisodit ja åvddånahttet.
+Máhtudagájn mij dálla le miján, merkahi konkrehtalasj dåjma viertti doajmmaj biejaduvvat.
+Máhtto l tjåvda gasskasasj vieledussaj ja gierddisvuohtaj. Máhto tjadá dahkap råvijt kultuvraj gaskan Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Máhtto mánájjuohkusa ja ájnegismánáj soapptsoma ja gájkbelak åvddånime birra le ájnas gå divna mánájda galggi vaddet hiebaduvvam fálaldagáv mánájgárddelága ja rámmaplána milta.
+• Diehto sámegielaj birra Vuonan galggá åvddånahteduvvat ja giela galggi boahtteájggáj bisoduvvat
+Máhtto almulasj sáme giellaplánima birra
+Máhtto almulasj giellaplánima birra Skádasasuollu ålggolin
+Jus ulmutja histåvråv ja kultuvrav dåbddå de la dat viehka mávsulasj gå galggá persåvnålasj huvsov ja dåjmajt fállat ma aneduvvi mávsulattjan.
+Máhtto daj sebrudagáj birra gånnå politijabargge barggi le ájnas gå galggá dilijt dádjadit, bájkálasj sebrudagá sisbælláj bessat ja duohta diedojt oadtjot.
+Sáme giela ja kultuvra máhtukvuohta le ájnas gájbbádus mánájsuodjalussaj jus máhttet galggá vaddet sáme mánájda ja sijá fámiljajda dajt faláldagájt masi sidjij le rievtesvuoda.
+Máhtto iesguhtik gielladilij birra
+Máhttodepartemænnta le gåhttjom Åhpadusdirektoráhtav jagen 2009 tjadádit bærrájgæhtjov gåktu suohkana ja fylkasuohkana tjuovvoli sáme oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta, dán vuolen aj oahppij máhttelisvuodajt oahpponævojda.
+• Máhttodepartementan le i. i. åvdåsvásstádus dahkat lágajt ja mierredit láhkatjállusijt, sáme giela ja ietjá sierra oahppoplánaj stuorrudagá- ja ressursaplánajs, fáhka- ja tijmmajuohkemis, bajemus diehtojuohkemis suorgen ja sámedikkijn konsulterimis.
+Máhttodepartementan le bajemus åvdåsvásstádus åvddånahtátjit kvalitehtav ja stivrrimav ja ruhtadimev mánájgárddesuorgen.
+Máhttodepartemænnta l Stuorradiggediedádusán nr. 21 (2016-2017) Oahppammiella - Árra ratjástibme ja kvalitiehtta skåvlån, åvdedam oajvvadusáv jut Sáme låhkåmguovdásj galggá sæmmi organisatåvrålasj rámmajt oadtjot dagu udnásj nasjåvnålasj guovdátja, ja oadtjot sæmmi vuodoruhtadimev gå da.
+Máhttodepartemænnta le álgadam sierra máhtudakstrategijav Máhtudahka mánájgárdijn - strategija máhtudakåvddånáhttemij mánájgárddesuorgen 2007-2010.
+Máhttodepartemænnta le dahkam sierra strategijajt åvddåskåvllååhpadiddjijt rekrutteritjit mánájgárddáj 2007-2011, aktan jahkásasj doajmmaplánaj.
+Máhttodepartemænnta sihtá dát galggá tjuovvoluvvat sierraláhkáj viertti ulmmejåksåma árvustaláduvvat, ja gehtjaduvvá suomagiela doarjjaårniga aktijvuodan.
+Máhttodepartemænnta, Sáme Allaskåvllå ja Sámedigge galggi lahka aktijvuodan ådå guovdátja dahkamusájt gehtjadit ja gåktu lulun nasjåvnålasj guovdátjij dahkamusáj milta hiebaduvvat.
+Máhttodepártemænnta galggá aktan sámedikkijn diedojt juohket æjgádijda, auohkanijda, ja mánájgárddeæjgádijda sáme mánáj rievtesvuodaj birra ja makkár fálaldagá ja doarjjaårniga gávnnuji.
+Máhttodepartemænnta galggá aj jårggålit rámmaplánav mánájgárdij sisano ja dahkamusáj birra julev- ja oarjjelsámegiellaj.
+Máhttodepartemænnta galggá láhkavaddemav ja vuodoáhpadusá tjadádimev álmmukrievtesvuodaj ævtoj sissŋelij oadtjot, ja vájmmelisát dahkat nav vaj juridihkalasj ja politihkalasj vælggogisvuodaj gáktuj majt Vuodna le iLo-konvensjåvnå nr 169 ja Ån-sjiehtadusá iemeálmmugij rievtesvuodaj birra vælggogis rievtesvuodaj adnemin.
+Máhttodepartemænnta galggá dahkat bagádallamnævojt giellaarvusmahttema birra æjgádijda gejn li máná mánnáruhtamávso álldarin.
+Máhttodepartemænnta ájggu rudájt biedjat giellamáhtudagá åvddånahttemij barggijda sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj.
+Máhttodepartemænnta ájggu láhtjet dilev nav vaj diehto- ja åtsådallamoabllom buorre giellaåvddånahttemdåjmajs (dán vuolen aj giellalávggomprosjevtajs) gávnnuji departementa ietjasa webbabielen, ådåsgirjijn ja ietjá hiebalgis kanálaj baktu diedojt oablodit suohkanijda ja mánájgárdijda.
+Máhttodepartemænnta ájggu jahkásasj budsjæhttagiehtadallama aktijvuodan dáv árvustallat.
+Máhttodepartemænnta ájggu aktijvuodav válldet svierigijn dágástalátjit mákkár máhttelisvuoda li gávnatjit tjoavddusijt majt oahppe goppátjij rijkajn máhtti ávkástallat.
+Máhttovuodo
+- Máhttovuodo dahká vuodov dåjmajda moatten dásen.
+Máhttolåpptim mánájgárddeåhpadiddjeoahppijda le tjuovodum tsuojggidusán nasjåvnålasj njuolgadusán mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusán. Duodden nasjåvnålasj njuolgadusá ma li lájddistiddjen juohkka ásadusájda ja dá galggi biejaduvvat doajmmaj sijá fáhkaplánajda.
+Máhtodisvuohta tjuohtsá ájnegis ulmutjij gå váset gáttojt, næhttabilkkedimev ja gierddamahtesvuodav.
+Åhpadusministar bálkáv gálggi, ja vuojttoskåvllå oadtju 250 000 kråvnå.
+Dájdda l ålles viessomis dájddárin.
+Dájdda lij mijá lájddistiddjen åvddåla, ållagasj sáme sebrudagá tsieggima aktavuodan.
+Dájdda Sámedikketsiekkadusán
+Dájdda, kultuvrra ja sjuggelisvuohta
+Dájddársjiehtadibme
+Dájddársjiehtadus le aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Sáme Dájddárráde gaskan (SDR).
+Dájddasuohkan
+Dájdda- ja kulturdåjmadibme
+Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+Kárásjågå Dájddaskåvlån bessi studenta dájddafágalasj åhpadusáv gadtsat sáme birrasin ja dåjmalasj sáme gåvvådájda birrasin.
+Danen máhttá Dájddaskåvllå aktan ållågasj studiemáhtudagájn máhttá dilev láhtjet joarkkaåhpadussaj visuála dájdan.
+Dájddaåhpadus lij akta dajs vuostasj ássjijs mav siebrre åvdedij Sámekonferánssaj juo jaen 1980.
+Dájddadago li dagádum divna tjerdaj teknihkaj, dán vuolen árbbedábálasj sáme duodje, tjuollusa ja ådåájggásasj gåvvådájdda.
+Dåssju stuorsebrudagá duodastime åvdep ájgev mij duodaj såbadimev åmastip.
+Buorre girjálasjvuoda kvalitiehtajn gávnnuji sábmáj
+Buorre kvalitehtta åhpadusán ja buorre diehto sámegiela åhpadusá fálaldagá birra vuojneduvvá buorre vájkkudussan dasi man galles válljiji sámegielav ålles skåvllåvádtsema ájge.
+Kvalitehtagájbbádusá sujtto- ja huksodievnastusájda Sujtto- ja huksodievnastusájn li dá kvalitehtagájbbádusá:
+Guojnajn li aj iehtjasa histåvrrå, masi la dárbbo tjiegŋodit.
+Kvernmo oassálasstá almodimes ja vásstet gatjálvisájt oajvvadussaj njuolgadusájda.
+Nissuna li sierráláhkáj ájnnasa ja li álu ajnnasamos árbbedáhpe- ja giellaguodde.
+Kvotienta ásaduvvi stuorrudagá milta.
+Kymrilasj giella le uddni bákkulasj fáhka gájkajda Walesa vuodoskåvlåjn.
+Kymrilasj giella le åvddåla ságastuvvam ålles Walesan, ja åvddåla englándaga stuorrabrittaniáj båhtin, ságastuváj giella ájn vijdáp guovlon.
+Merragáddenammadus
+Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj / Merragáddenammadus / Guollimriektá / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget
+Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj
+Merragáddenammadus tjielgadusástis åvdedij, VAT 2008: 5 Guollimriektá meran Finnmárko ålggolin.
+Laara Sparrok (Nordlánnda), Andine Knudtson (Oarjje-Vuodna), Kristine Ballari (Lulle-Finnmárkko), Sajana Olsen (Romsa), Katja Elise Utsi (Nordlánnda)
+Dibde mánáv iesj buktet oajvvadusájt tjoavddusijda, ságastit gaskanihtte sijáj birra ja dibddit mánájt gæhttjalit dav tjoavddusav masi ienemusát jáhkki.
+Dibddit sijájt iesjguhtik dagojt árvustallat ja gåhttjut tjielggit manen sijá mielas juoga le vuogas jali håjes.
+Lehkus dát vuojŋŋanis majna boahtteájgev hábbmip.
+Oahpponævvo Duodjegáldu vuodoskåvllåj galggá dálla jårggåluvvat ja hiebaduvvat julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj.
+Oahpponævojt majda lip dårjav juollodam galggi åvddånahteduvvat daj ådå oahppoplána milta ma gárveduvvi 2019.
+Oahpponævoj nuorttasámegiellaj:
+Oahpponævo
+Oahpponævo / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
+Oahpponævoj julevsámegiellaj:
+Oahpponævoj máttasámegiellaj:
+Oahpponævo ma bærrájgåhtsi sebrudahttemav, sosiála gasskavuodajt ja avtastallamijt iehtjádij.
+Dán jage la doarjja oahpponævo sidjij gænna li oarjjel- ja julevsámegiella nubben giellan vuorodam.
+OaHPPaT:
+• oahppopládna ja tijmmalåhko dárogielan (vuostasjgiellan) oahppijda gejn le sámegiella nubbengiellan
+Åhpadiddje girjev sláddi, ja Petter bievdij gaskav njáhká.
+Åhpadiddjen la basstelap jiedna, ja Petter vuollegisát avtajtjálmij lanjáv gæhttjá.
+Åhpadiddje suojmma Pettera lusi manná ja tjáppagit gahperav Pettera oajves válldá, gahperav bælljasij ja diehpijn.
+Åhpadiddje krihtajn mierkki, ja bokstávajt åvddåj tjállá.
+Åhpadiddje klássaladnjaj gæjggá.
+Åhpadiddje alvot bævddáj goalkot.
+Åhpadiddje suv lusi suojmma vádtsá, gæhttjal suv jasskadit, valla nejtsusj siejne vuosstij rabbá, ja ij majdik tsuvke.
+Åhpadiddje vuojnná báhttja l bálon.
+Åhpadiddje stárfo guovlluj gæhttjá.
+Åhpadiddje vuojnnet hessu.
+Åhpadiddje sunji sáhkat.
+Åhpadiddje sálmav lávllu, ja vuorrasamos oahppe gæhttjali siegen vuostasj versajt lávllot.
+Åhpadiddje l vuojnnet vuorrástuvvam, ja nuore guovlluj gæhttjá.
+Åhpadiddje l dudálasj ja girjen gæhttjá.
+Åhpadiddje galggi oahpástuvvat ja árvvon adnegoahtet duodjeåhpadusáv gájkajn fágajn åvdedittjat sáme skåvlå sisanov ja oahppij árbbediedov.
+Åhpadiddje, skåvllåjådediddje, mánájgárdde- ja skåvllåæjgáda ja pedagogalasj bargge mánájgárdijn li dåjma guovdásj ulmmejuohkusa.
+Dibde ergoterapautav jali sijddaskihppirsujttárav duv viehkedit buollemsihkarvuodajn ietjat sijdan.
+Oahppam ja mujtto - Ij mujte ådå diedojt degu åvddåla.
+Åhpa sámegielav, sámásta, vállji sámegielav!
+• dahkat tjálalasj rapportav sierraåhpadime birra ja máná åvddånahttema birra akti jahkáj
+Dagá muhtem listav dåjmaj majt sidá/sihtabihtit gæhttjalit.
+• bessi dahkat hámev duot dát materiálas ja guoradalli máhttelisvuodav vædtsagijs ja teknologijjas
+Dagádum dassta majt gávnni.
+- Lágamánneriektá la dahkam åvvå ájnas tjielggidusáv álmmukriektá gáktuj mij guosská aktisasj ja ájnegattjaj rievtesvuodajda.
+Lágamánneriektá tjállá duola dagu: "Jus ga boatsojæláduslága mærrádusá boatsojlågo ja boatsojlågo giehpedime birra le dádjadahtes ja bieledis vuodustibme boatsojæláduslága ulmij milta, le lágamánneriektá vuodon adnám jut gávnnu rádjá goassa loabedis dahko aneduvvá lága baktu adjáj gå stáhtta boatsojæládusáv hiebadahttá, ja jut rádjá loabedis dahkuj mij ij la lága milta dán ássjen la badjel mierij."
+Láhko le mijá 36. álmmukmiehttse gátten ja le 188 neljudakkilomehtara vijddásasj.
+Láhko álmmukmiehttse le Glomfjordguovlon, dat le Sáltoduoddara-Svartisen luonndomiehtse lahka, ja le akta dajs stuorámus åjdå guovlojs Nordlándan.
+Láhko álmmukmiehttse Nordlándan almulattjat rabáduváj birásgáhttimminisstaris Bård Vegar Solhjellas uddni.
+Laila l fiervás boahtám, vuojnná suv stuorra alek tjálmijt ja giedjegijt suv vuolpon.
+Tjielggasit mån sidáv diededit: Dát ij la makkirak árvvalus budsjæhttadágástallamij, gånnå Sámedigge ienep ruhtadimev stáhtas ádnu.
+Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta l moaddi dárkestam ja fámoduhttám mærrádusájt boatsojæládusstivran bajemus boatsojlågoj birra, ja tsuojgodam boatsojæládusstivrav unnedimplánajt mierredittjat.
+Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta ij berusta Sámedikke ja Vuona Ællosámij Rijkasiebre tsuojggidusáv (NBR) hiejttedimes ællobarggoháldadime guovllojådediddjes ja Fylkkamánne vuollájbiedjamav háldadimkontåvråjs.
+Ednambarggo- ja biebbmominisstar Jon Georg Dale aj oassálastij biebbmooassásijda.
+Ietjama rijkka lej ládaduvvam.
+Ednam- ja resurssarievtesvuodaj
+Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget
+Ednamrievtesvuoda
+Ednamrievtesvuoda / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget
+Luojkkat ja rávvit
+Luojkke ietjá bájkes rijkan máhtti buoremusát mijás luojkkat ietjasa lagámus girjjevuorká baktu.
+Merragátten la ienemusát duv subtsas guhti illa bessam sámegielav oahppat dárojduhttema diehti mij muv ienemusát duohtat.
+Máhttelis la mælggadav luojkkat.
+Almodibme oajvvadusás etalasj njuolgadusájda sáme varresvuohtaåtsådimijda
+Na javllup de dåssju, viehka stuorra barggo le mijá åvdån sihkarastátjit julevsámegiela boahtteájgev.
+Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá.
+Larsen subtsas sámediggeráde adjáj juollot 300 tuvsán kråvnå siebrijda Deanučázádaga luossabreavaeaiggádiid searvi ja Deanučázádaga luossabivdosearvi vaj bessi ássjev vuolgadit fámoduhtátjit sjiehtadusáv Vuona ja Suoma gaskan Deanu tjátjádagán guollima birra.
+Larsen galggá dåppe liehket sesjåvnå vuostasj vahko.
+Lars Filip Paulsen, Oalgesbelludahka
+Viettja Giellalåpptim-tjállagav jus ienep diedojt sidá
+Viettja pdf-sjiemáv vuollelin, dievde dav ja sáddi dav dievdeduvvam ja vuollájtjáleduvvam Sámediggáj.
+Tjajmmusa sjávvunin, ja oahppe jæhkogisát åhpadiddje bálldal sisi mannin.
+• Ale gatjáda gássjelis gatjálvisájt degu manen...
+Loabága suohkan Tråmsån le åhtsåm bessat háldadusguovlo sissŋelij.
+lahtasa milta, galggá Sámedikke jienastuslåhko dagáduvvat adjáj dan jage gå li fylkadigge- ja suohkanstivraválga.
+Barggojuohkusa jådediddjen le Ellinor Marita Jåma Vuona Sámedikkes.
+Stivrrimjuohkusa njunnjusj la Ellinor Guttorm Utsi, gut måttijt jagijt la mannoæládusán barggam.
+Giellanammadusá njunnjusj, Bård Magne Pedersen, vuojnná stuorra berustimev bargguj mij la álgaduvvam. Nammadus galggá oajvvadit ådå årnigijt, dåjmajt ja njuolgadusájt bisodime ja åvddånime gáktuj ma gulluji julevsáme-, oarjjelsáme- ja nuorttasámegiellaj.
+Jådediddje: Ole Henrik Bjørkmo Lifjell
+Jådediddje Ole Henrik Bjørkmo Lifjell (Nordlánnda), Maja Fjellstrøm (Nuortta-Trøndelága), Stine Ericsson Anti (Lulle-Finnmárkko), Grete Julianne Skum (Alle-Finnmárkko) ja Alfred Mikkel Kuoljok (Nordlánnda)
+Rabás virge
+Alla bargodisvuohta le ja dat aj lassán moatten lándan Europan.
+Dåktårin le vas vælggogisvuohta duv diededit jus miejnni i desti máhte vuodjemkårtåv adnet.
+Dåktår galggá dunji skihpudagá, giehtadallama ja dårja birra subtsastit.
+Dåktårguoradallam ja tjielgadibme Ájnas la dåktåra lusi mannat guoradallat jus jáhkká demænssa le.
+Sjaddama ja åvddånahttema ådå máhtudagá baktu
+• vuojnnet, dåhkkidit ja gåtsedit mánáj perspektijvav ja dåjmajt
+Láhtjá vuobddemmáhttelisvuohtaj
+• láhtjet dilev nav vaj gájkka oahppe gudi sihti, oadtju sáme åhpadusáv
+• ásadit dilev vaj máná tjadnasi barggijda ja guhtik guojmmásisá
+• viehkedit mánájt guoradalátjit, stågatjit, åhpatjit ja ietja dagátjit juojddá digitála åvddånbuktemvuogij baktu
+• láhtjet dilev nav vaj ienep máná sáme mánájgárddefálaldagájt oadtju
+• ásadit dilev vaj bårråmájge ja biebbmoriejddim båktå bårråmávov, oassálasstemav, ságastallamav ja aktisasjvuodadåbdojt mánáj lunna
+• láhtjet nav vaj sáme giela saje ásaduvvi ja nanniduvvi.
+• láhtjet dilev nav vaj lasse- ja joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda mánájgárdijn ja skåvlåjn
+• láhtjet dilev nav vaj buorep ja ienep oahpponævo li sámegiellaj ja sámegielan
+• ásadit dilev tjiegŋodibmáj, dåbddåmussaj ja gærddomij mánájgárde sisano ja barggovuogij hárráj
+• láhtjet dilev nav vaj buorre ålgoldisævto li sámeåhpadussaj
+• láhtjet dilev nav vaj buorre kvalitehtta sjaddá åhpadusán sámegiellaj ja sámegielan
+• ásadit ålles oahppamprosessajt ma åvdedi mánáj soapptsomav ja gájkbelak åvddånahttemav
+• láhtjet dilev nav vaj stuoves fálaldagá sámegiela åhpadusáv mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda
+• ásadit máhttelisvuodav valjes luonndoåtsådallamijda ja adnet arenav ståhkamij, imájdallamij, guoradallamij ja oahppamij
+• ásadit vaj åmasti matematihkalasj åtsådallamijt gå boanndodi mánáj ståhkamijt ja árggabiejvev matematihkalasj ájádusáj ja tjiegŋalap ságastallamij
+• láhtjet dilev nav vaj máhttelisvuoda sjaddi fámiljajda oassálastátjit nuortta, julev- ja oarjjelsámegiela åhpadusájn
+• láhtjet dilev sáme tv ja radio sáddagijda sáme-giellaj
+• láhtjet dilev nav vaj sierra ratjástibme sjaddá julev- ja oarjjelsáme åhpadusán
+• láhtjet dilev nav vaj árra giellaarvusmahteduvvá mánájgárdijn
+• láhtjet dilev nav vaj ienebu åhpaduvvi sámegielakåvddåskåvlååhpadiddjen ja åhpadiddjen
+• láhtjet dilev åvddånahtátjit sáme avijsajt ja avijssabielijt julev- ja oarjjelsámegiellaj
+● dilev láhtjet guojmmevuohtaj stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan mij doajmmá sáme kultuvra ja sebrudagá nannimij.
+• láhtjet dilev webba diehtojuohkemdievnastussaj sámegiellaj ja sámegiela birra
+Huomaha jus dån la nuorap gå 18 jage, hæhttu åhtsåmus duv æjgádij/åvdåstiddjij ID-pårtå baktu sáddiduvvat.
+Biedjit mujtojda, dát ij la skihppijsujttáråhpadus binná sáme sisanujn, valla sáme skihppijsujttáråhpadus.
+Ståhkamij galggá liehket guovdásj sadje mánájgárden, ja ståhkama árvvo galggá dåhkkiduvvat.
+Ståhkam galggá liehket arenán mánáj åvddånibmáj ja oahppamij, ja sosiála ja gielalasj avtastallamij.
+Ståhkam le vuodulasj iellem- ja oahppamvuohke.
+Stoagos le suohtastallama ja ávo ája, ja ståhkama baktu bæssá mánná ietjas ájádusájt åvddånbuktet ja dåbddåt sijá vásádusværált ajtu le dågålasj.
+• ståhki, improviseriji ja gæhttjaladdi rimaj, rytmaj, jienaj ja bágoj
+• stågatjit ja gæhttjalattatjit lågoj, valljudagáj ja låhkåmij ja oadtjot åtsådallamijt duot dát åvddånbuktemvuoges
+Ståhkamav, huvsov, oahppamav ja ávddamav viertti gæhttjat aktijvuodan.
+Lågå gájkka oajvvadusájt dánna.
+Tevstajt jiednafijlajda låhkåt
+• låhkåm- ja tjállemgássjelisvuoda
+Vuodoláhka ja riektá guollitjit
+Lågå oajvvadusáv ieŋŋilsgiellaj jali dárogiellaj dánna:
+Lågå ienebuv
+Lågå ienebuv:
+Lågå ienep
+Lågå ienep Árbediehtu prosjevta birra dáppe
+Lågå ienebuv Arktalasj ráde birra dáppe.
+Lågå ienebut AN:a dálkádakkonvensjåvnå (UNFCCC) birra dáppe
+Lågå ienep AN biologalasj valjesvuoda konvensjåvnå birra dáppe
+Lågå ienep Luondovaljesvuodalága birra dáppe
+Lågå ienebuv Stáhta lådnakássa bielijn dánna ja dánna.
+Lågå ienebuv Sámeráde birra dáppe.
+Lågå ienebuv Sáme oahpestiddjij birra Sáme allaskåvlå bielen
+Lågå ienebuv Statskogas: www.statskog.no
+Lågå ienep UNESCO birra dáppe
+Lågå ienep Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusá birra dáppe.
+Lågå ienep Værálda dahkkeriektáj organisasjåvnå/WIPO birra dáppe
+Lågå ienebuv ráddidusá næhttabielijn.
+Les mer: Stipenda alep åhpadussaj julevsámegielan jali oarjjelsámegielan, ja sáme giellaåhpadussaj studentajda márkkosáme guovlos
+Lågå aj: Kronihkka: Ålos vilá moatte buolvaj ja ietjasa låsså nådijt guoddi
+Lågå aj: Sámedigge duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnåv doarjju
+Lågå aj: Stuorradikke mærrádus duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå birra
+Lågå nammadimgirjev dáppe.
+Åhttsen le huoman diededimvælggogisvuohta (§10).
+Åhtsåma ma e buvte vájkkudusájt ja vahágijt máhtti dagáduvvat ednamæjgáda ja ávkástallerievtesvuodaj æjgáda guorrasime dagá (§§ 8 ja 9).
+Álkkep oadtjot bargodisvuodarudájt gå le muhtem mærráj bargos ierit guolástusindustrijan
+Viesso ja moattebelak kulturiellem
+Máhttelisvuohta bájkálattjat vuobddet unnemus vantsajda la gájbbádussan bisodittjat årrom- ja barggostruktuvrav merrasáme guovlojn, javllá Magga.
+Dássádus
+- Dásseárvvo le juoga man åvdås ep goassak galga hiejttet barggat parlamænntan, sebrudahkan ja guojmmealmatjin.
+Dássádus ja avtaárvvusasjvuohta
+Dássádus- ja badjelgæhttjamoahttse giehtadallá ássjijt ja bagádallá badjelgæhttjamássjijn navku.
+Dássádus- ja nuppástimoahttse Maj-Christel Skramstad baktu telefåvnån: 95021487 / mcsk@ldo.no
+Dássádus- ja nuppástimoahttse Hanne Bjurstrøm javllá jut tjielgas la viehkkeapparáhtta ij nagá jåksåt sáme álmmugij duostutjit, suoddjitjit jalik viehkedittjat gå nissuna vaháguvvi lahka gasskavuodan.
+Dásseárvvobálkká le muhtem dájdda ja ruhtabálkká man árvvo le €10 000.
+Dássásasj ja avtaárvvusasj giela
+Huoman ij le NVE berustam Sámedikke gatjálvisájt ja vaddám konsesjåvnåv Statnett SFaj tsieggitjit elfábmolinjav.
+Huoman.
+Ajtu máhtá gåjt åvddålijguovlluj buorre iellemav viessot.
+Avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusá gájbbedi sáme duostoduvvat barggijs gænna li sáme giella ja kultuvrra máhtudahka.
+Unnaoappásj Rávnná lij mánájgárden vargga juohkka biejve.
+Linnja aj guosská moadda sáme kultuvrramujtojt linja milta.
+Linnájávrre la guoradaláduvvam ja gå la binnemusát 100 milijåvnå tåna vuodjagierges mij vuordedahtte buktá 25 milliárda rudáv la Linnájávren jáhkedahtte stuorámus gávnos Nuortta-Europan.
+- Lisa Amundsen.
+Lisa Petterav tjavgábut giedas adnal ja biktasijt divát.
+Lisa mårålattjat Petterij gæhttja.
+Lisstaoajvvadusá válggaj 2013 - kandidáhtaj låhko listan
+Lisstaoajvvadus le tjáleduvvam gå le jåvsådum Sámediggáj.
+Ælla heva ásadime ja innovasjåvnå
+Girjálasjvuohta Ruhtadoarjja sáme girjálasjvuohtaj vatteduvvá Sámedikkes.
+Girjálasjvuodaæjvvalime, giellakurssa, manno-app ja skallolæjrra
+Vehik jali guhkep gasska, vaj ij åvvånis æjvvalit?
+Iellemrijbadibme ja varresvuohta
+Låggi sisi
+Låggi sisi ietjat luojkkeIDajn ja BIBSYS-bessambágojn.
+- Bájkálasj tjanástahka le ájnas jus galggá ådåstusájn vuorbástuvvat.
+Guolástime bájkálasj háldadibme Deanus
+Biebmadimásadusáj ásadimsajij
+Bájkálasj girkko vuodon giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.1. Danna vuoseduvvá dárbbuj sáme girkkostatestihkkaj ja vatteduvvi aj muhtem perspektijva gåktu sáme girkkoiellemav dahkat oassen bájkálasj girkkon.
+Bájkálasj sámesebrudagáj máhtto ietjás dábij hárráj le ájnas vuodon bájkálasj resurssaávkkidibmáj, ja gå galggá sáme kultuvrraj tjanádum æládusiellemav ja miehttseadnemav åvddånahttet.
+Báhkogirjátjin gávnnuji fertbæjvvásasj bágo ja moallánagá, muhtem ávkálasj madtjuhimvuoge ja gárgadisá gåktu galga ságastallagoahtet.
+Báhkogirjásj la sierraláhkáj nuorajda, ja vaddá dunji bágojt ja gárgadisájt majt besa adnet tjabu skåvlån, sijdan, gå la rádnastallamin, luondon ja festan.
+Bálggá sjiehtadusá milta.
+- Dáj hásstalusáj tjoavdos soajttá njuolgadusájt hiebadit.
+Lágajn:
+Lágan le ulmmen ierit ietján sáme kultuvra vuodov nannit, sáme árbbedábálasj diedojt biedjat vuodon háldadimen ja dættodit sáme kultuvra luondovuodov vieledit gájkka dåjmajn lága milta.
+Lágan le aj sierra mærrádus jut viledime galggi vuoseduvvat minerállaresursaj háldadimen (§ 2).
+Lágan le aj sierra mærrádus mij mierret jut láhka galggá aneduvvat álmmukrievtesvuodaj njuolgadusáj gáktuj mij guosská álggoálmmugijda ja unneplågojda (§ 6).
+Láhka konkretiseri daj badjásasj prinsihpaj sisanov majt Vuodolága § 110 ásat.
+Láhka láhtjá dilev vaj dát rádádallamvælggogisvuohta máhttá iesjgeŋgaláhkáj bærrájgåtseduvvat, ja dajnas li mujna vuorddemusá buorre prosessajda dán gáktuj, buoremussan bájkálasj, guovlo ja sáme sebrudakåvddånahttemij, javllá Keskitalo.
+Láhka láhtjá dilev vissa máhttelisvuodav gártjedit sierraloabev vattátjit pládnalága mærrádusájs.
+Láhka javllá i.i. lága ja njuolgadustjállaga ma sierra berustimij baktu guosski ålles sáme álmmugij jali åsijda sáme álmmugis, galggi jårggåluvvat sámegiellaj.
+Lága álggomærrádusájn li njuolgadusá sáme kultuvrav bærrájgehtjatjit (§2) ja jut láhka galggá aneduvvat álmmukrievtesvuodaj gáktuj ma guosski álggoálmmugijda ja unneplågojda (§6).
+Lága ja njuolgadustjállaga ma lisierra berustimes åsida jali ålles sáme álmmugij galggi sámegiellaj jårggåluvvat.
+Lága ja njuolgadusá
+Sámij riektáj mera resursajda láhkadibme ja dåhkkidibme le læhkám ájnas ássjen Sámediggáj dallutjis gå Sámedigge álgaduváj.
+Láhkaoajvvadus joarket ienemusájt rádádallamvuogijt ma mierreduvvin 2005 ja la gåtsedibmen oajvvadusás Sámeriektájuohkusis, mij lij guláskuddamin gidán 2009.
+Mánájgárddeláhka (2006) dættot suohkanin le åvdåsvásstádus jut mánájgárddefálaldahka mánájda sáme guovlojn (sáme giellaháldadimguovlon) le sámegiela ja kultuvra nanna vuododum.
+Sámedikke ja ietjá sáme riektáássjij láhka (sámeláhka) doajmmaj bådij jagen 1989 ja dan ulmme le dilev láhtjet váj sáme álmmuk Vuonan máhttá ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttit.
+Láhkaárvvalusá sisadno le njuolgadusá anátjit suomagielav meäkieli ja sámegielav oajválattjaj ja duobbmoståvlåj gáktuj.
+Lága hæhttuji rievddaduvvat, fábmo ja åvdåsvásstádus hæhttu tjielgaduvvat.
+Julevsámegiella: Áá Ŋŋ
+Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka unne
+Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra
+Julevsáme girjjebussa
+Julevsámegiella boallomærkka
+Julevsámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap julevsámegiella (Unna tjerusj).
+Julevsáme varresvuodabargge lulun oahppat dassta mij la ásadum oarjjelsáme guovlon ja muodugasj værmádagáv ásadit, javllá Mikkelsen.
+Julevsámegiella:
+Julevsámegiella: Kåre Tjihkkom
+Julevsámegiella ja oarjjelsámegiella ságastuvvi Vuonan ja Svierigin. Bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella dåssju Svierigin, gáhtum Vuonan.
+julevsáme giellakonferánsan / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Julevsáme giellaguovllo
+Julevsáme giellaguovllo le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján.
+- Julevsámegiella dárbaj sajijt gånnå sáme giellaaddne bessi gielav njálmálattjat adnet, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Julevsáme vahkko ásaduvvá juohkka jage Divtasvuonan julevsáme gielajn ja nuorajn guovdátjin.
+Lunssja (Sámedikken)
+Jiednagirjijt oahppijda gudi li tjalmijs, ADHD gássjelisvuodajn dárkkelit ájádalátjit, dysleksijja jali ietjá låhkåmgássjelisvuoda, rubbmelasj doajmmahieredime man diehti la gássjel girjev låhkåt, d.d. CP, ME jali Parkinson, kognitiivalasj hásstalusá ja giellagássjelisvuoda, dávda jali vahága diehti.
+Jiedna álmmuklávllagis sjattaj oasse vielggis sjávodisvuodas.
+hæhttu Minerálajháldadime direktoráhtta åhståmij giehtadallamij sihke árvustallat ja biedjat nanos dættov sáme kultuvra vieledusájda, boatsojæládussaj, æládusájda ja sebrudakiellemij.
+Magga subtsas, ållagasj la juollodum edna ruhta guolleduostudagájda maŋemus ájgev, ålles vihtta duostudagá li aktisattjat 1.666.000 kråvnå oadtjum.
+" Magga ittjij nammada Sáme Allaskåvlåv, valla jáhkáv sån dalloj aj giehtoj dav tjehpudagáv mij la buojkulvissan Sáme Allaskåvlån.
+Magga javllá sjaddin gålmmå ihkeva hávsskes biejve márnánijn stuorra låvdagoaden Roandema guovdon, gånnå 32 vuosediddje vuobddin buoremusáv boahttsubiergos, duojijs ja sáme hábmedimes iesjgeŋga guolos Sámen.
+Ieneplågosebrudahka hæhttu aj ietjas åvdåsvásstádusáv dán prosessan válldet, ja esski dalloj máhttep semadit, Vuonarijkka ja sáme álmmuk.
+Ienemus doarjja rijkajgasskasasj promotierimij la 50 000 kråvnå. Doarjja gåbttjå dakkir gålojt ma luondulattjat turnemannogålojda gulluji, dánna aj:
+Ij sjiehta ienep gå 25 ulmutja juohkka juohkusij.
+Fábmo le juogedum gålmå sierralágásj ásadusáj gaskan;
+ Fábmojuohkemprinsihppa, gånnå fábmo le juogedum nav guhkás gå vejulasj láhkaásadiddje ja juollodiddje, duobbmijiddje ja tjadádiddje fámoj gaskan
+Gåvå dájddáris Astri Aasen vuostasj sáme tjåhkanimes Roandemin jagen 1917 gávnnuji duola dagu hállan dievastjåhkanimlanjá guoran.
+Gåvvå le vattáldahka Nuortta-Trøndelaga, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkanijs gå sámedikketsiekkadus rabáduváj basádismáno 2. biejve 2001.
+Gåvvå Finnmark i gull dagádum metállabájnoj (1965) le dagádum dájddáris Anna Eeva Bergman.
+Ulmme le ásadit stuoves samegiela fáhka- ja luohkkoguovdátjav.
+Ulmmen le jaskas dilev láhtjet sáme gielajda Vuonan.
+Ulmmen le samegielak fáhkaul mutjijt rekrutterimav lasedit duon dán fáh
+Ulmme le diedov oabllot ja buoredit vuojnov sáme álmmuga birra.
+Ulmmen le sáme giela galggi åvddånboahtet gievrrudahkan sebrudahkaj, ja giela galggi oadtjot sajev åvddånahtátjit gájkka sebrudaksajijn.
+Ulmmen le juohkka jage sisiválldet mierredum lågov aspirántajs gudi sámegielav máhtti.
+Galga nav guhkás gå vejulasj iesj bierggit ja jasska liehket ja i galga dárbahit dábijt målssot heva.
+Ulmme le juogos galggá buktet ietjas oajvvadusájt politihkkaåvddånibmáj sáme miehttsebargon.
+Ulmmen le sáme galggi ietjasa gielav válldet ruopptot ja vaj sáme giella galggá aleduvvat dassta gå ienebu dav adni.
+Ulmme le terminologija åvddånahttem, kvalitehta guoradallam ja normerim galggá dagáduvvat nuorttarijkaj aktisasjbarggon mij sisadná sihke fáhka- ja giellamáhtudagáv.
+Ulmme le åvddånahttet duojev æládussan lassánam mávsánisvuodajn ja oasestimijn iesjdagádum duojijn.
+Ulmme le álmmugij fállat nav buorre dievnastusájt gå vejulasj duodden stuovvásap birástakævtojda buvtadiddjijda.
+Ulmme le jasska ja vuogas psykososiála mánájgárdde birás mij hieret nievres dábijt dabrijdimes ájge nalluj.
+Ij la val ulmme juohk kahasj galggá avtalágásj, valla farra mánájt diehtten dahkat ja sijájt doarjjot vaj aktijvuohta iehtjádij lasjma gin ja buorren sjaddá ja navti ávvus.
+Ulmme ij la dahkat nav ålov gå máhttelis, ájnat biejvev dievddet sisanujn ja hávsskes båttåj.
+Ulmmen le rekrutterit sámegielak fáhkaulmutjijt dán fáhkasuorggáj.
+Ulmme Sámedikke vájkkudimnævoj sáme kulturdåjmadimarenajda li sáme institusjåvnå ja arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij, ma li sáme sebrudak -ja demokratiåvddånahttema guovdásj oassálasste ja premissavadde.
+Sámedikke vájkkudimnævoj ulmme valástallamin le moattebelak valástallamdåjma.
+Sámedikke vájkkudimnævoj ulmme dájdda- ja kulturdåjmadibmáj le moattebelak sáme dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktema ma tjalmostahteduvvi sebrudagán.
+Ulmme viertti liehket juhte álkkádusbargge duosstu hásstalusájt fáhkatjiehpes vuojnoj mij guosská kultursierralágásjvuodajt sáme kultuvra hárráj.
+Ulmme appajn la åhpadit gájka mánájgárddemánájda ja vuodoskåvllåoahppijda 10/20 bágo sámegielajda.
+Ulmme mánájgárdijn pedagogalasj doajmman, le vaddet mánájda hiebadum fálaldagáv mánágárddelága ja rámmaplána milta.
+Áltá 2013 gárvediddje álggoálmmukkonferánsa ulmme le aktisasjbargov lasedit, aktan ájnas tjuolmajt gávnnat ja koordinerit værálda álggoálmmugij gaskan gå galggá álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt sihkarasstet væráltkonferánsan (UN World Conference on Indigenous Peoples, WCIP) jagen 2014.
+Nuorttarijkaj Gållegiella-bálkká ulmme le sámegielav åvdedit, åvddånahttet ja bisodit Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
+Dán páhke ulmme le sáme mánáj giellamáhtudagáv nannit.
+Guoradallama ulmme le gåvåv åttjudit sihke gåktu doarjjavuosstájvállde Sámedikke dårjav adni ja gåktu Sámedigge iesj doarjjaårnigijt háldat.
+Doajmmaplána ulmme le ienep sámegiela addnijt åttjudit.
+Kampánja ulmme le viehkedittjat:
+Ulmme diedádusájn la nannit Sámedikke politihkav ássjijn ma guosskij areálaj ja birrasij hásstalusájt ma li sáme sebrudagá åvdån boahtteájge.
+Musihkkaalmodimij ulmme le åvdedit buorre sáme musihkav majt gájka máhtti ávkkit.
+Ulmme gæhttjalim (pilot-) mánájgárddeårnigijn SáMOS:an la mánájgárdev sámájduhttet ja dan baktu vuodov láhtjet Sámedikke SáMOS prosjæktaj, åvddånahtátjit sáme mánájgárddepedagogihkav ja barggovuogev sáme ájádallamvuoge milta.
+Ulmmen prosjevtajn le åvddånbuktet ådåájggásasj báhkolistajt, oanegasj grámmátihkalasj tjielggidusájt, transkriberit oabme vuorkkidum baddimijt ja avtav diedalasj tjállusav morfologalasj alternasjåvnåjt dán guovte sáme gielan.
+Ulmme prosjevtajn le arvusmahttet ratjástimev máhtudagáv oarjjelsámegielan lasedittjat, oablodit gielav ja ienep arenajt giellaadnemij dahkat.
+Ulmmen prosjevtajn le oassevállde galggi arvusmahteduvvat formáliserit ietjasa sámegiela máhtudagáv, nav vaj sij máhtti sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat adnet.
+Sámedikke vájkkudimnævoj ulmme median le moattebelak media mij tjalmostahttá sámegielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav.
+Ulmme dårjajn la doajmmaj biedjat sáme árbbedábálasj máhtov vuodoskåvllåj ja bájkálasj oahppoplánajda.
+Dáv galggá jåksåt navti váj nanni sámegielaj vuorodimev iesjguhtik sebrudaksuorgen, sierraláhkáj åhpadime ja åhpadusá suorgen, almulasj dievnastus- ja huksofálaldagájn ja sámegielajt adnet ja vuojnnusij buktet almulasj aktijvuodajn.
+Ulmme le diededit æjgádijt, mánnágárdijt ja varresvuohtainstitusjåvnåjt man ájnas la gielav diedulattjat válljit, makkár ávkke le guovte- jali moattegielakvuodajn ja makkár giellarievtesvuoda li same mánájn mánnágárden ja skåvlån.
+Doarjjaårniga mihttomierre:
+Doarjjaårniga mihttomierre:
+Doarjjaårniga mihttomierre - Doarjja regionálaåvddånahttemprosjevtajda:
+Ulmme doarjjaårnigij:
+Prosjevta ulmmejuogos li oahppe gejn li sámegielåhpadus Bådådjo suohkanin.
+Doajmmaårniga ulmmejuogos le sáme álmmuk.
+Ulmmen ållessjattukprográmmajn le jåksåt gájkajt gudi e sámegielav máhte vijdes sáme giellaguovlon.
+Ulmmelasj varresvuoda dåjma gånnå vieleda kultuvrav máhttá liehket ávkken jus galggap vahágahttemis bessat.
+Ulmme luluj snivva guoradallam mij doajmmá tjårggisvuohtan tjuovvo dåjmajda.
+Ulmmen le ælládahttet, nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav.
+Mihttomierre le merrasáme kultuvra, årroma, æládusdåjma ja sebrudakiellema nannim.
+Ulmme oajválattjaj sámepolitihkkaj vierttij liehket nannit sámijt álmmugin.
+Mánájgárddediedádusá ulmme le dilev láhtjet ájádusájda ja ságastallamij gåktu galggá politihkalasj ulmijt jåksåt mij guosská buorep bajássjaddamdilláj mánájgárddefálaldagá báktu.
+Dán gárvedimkonferánsa ulmme le viehkedit værálda álggoálmmugijt gárvedit dán ájnas væráltkonferánssaj ja álggoálmmugij riektáj tjadádibmáj.
+Sáme tjåhkanime ulmme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj le diedojt juohket sáme organisasjåvnåjda, institusjåvnåjda ja åvdåstiddjijda væráltkonferánssaprosessa birra, danna aj mij la dáhpáduvvam udnátjij globálalasj álggoálmmuk aktisasjvuodan ja aj AN-systeman, ja makkir vuorddemusá li dan prosæssaj mij tjuovvu.
+- Njuolgadusrievddamij ulmme le válggaoassálasstemav lasedit, ruváp ja giehpep válggatjadádibme aktan lasedum duodastibme ja stáhtus Sámediggáj, javllá barggo- ja sebradahttemministar Dag Terje Andersen.
+Ulmme Sámegielav bisodit giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.3. Dánna oajvvaduvvá ásadit guokta dáse gåktu sámegielav bisodit. Vuostasj le nasjonála vuododásse/unnemusdásse mij galggá liehket juohkka sajen Vuona girkkon.
+Kulturmujttopolitihka ulmme:
+Bårråmusá ja biebbmogárvedibme mánájgárden galggá mánájda biebbmoávov vaddet ja lassjes varresvuodadábijt.
+Ulme:
+Ulmme:
+Ulme, hásstalusá, guhkesájggásasj strategija ja dåjma
+Oajvvaduvvá Sámedigge stuoves ruhtadårjav vaddá Mama Sara Education Foundationij.
+Ieddne ednagav juhká ja mån lav læhkám "ássje" mánájsuodjalusán dallutjis gå lidjiv gávtse jagák.
+Ieddne dåhkkidij familljarádev, ja ájtsajma sujna lij stuoráp famillja ja ienep rádna gå diedijma.
+Iedne láven ij lim ga vuodjemkårttå, danen ejga muv máhte suvddet bállotjiektjamhárjjidallamij ja ruopptot.
+Ieddne ittjij buvte skihpa niejdav ja ietjasa huksat sæmmi bále.
+Ieddne lij skibás ja ittjij buvte munnuv huksat.
+Ieddne lij håjen tjåhkanimen valla ietján lij buorak.
+• Åbbålattjat la ienep várnnahis ja nievrep láhkáj mierret gå la jugestam.
+Mánnodagá ja dijstagá li nammadustjåhkanime, ja ållestjåhkanibme gaskavahkos bierjjedahkaj.
+Gåhtjodusáv majt Sámedigge ja Ráddidus li dahkam, vuoset dát la ájnas ja dárbulasj barggo majt nammadus galggá ållidahttet.
+Barggojuohkusa mandáhtta l dahkat oajvvadusáv njuolgadusájda sáme varresvuohtaåtsådimijda.
+Vuorrasijráde gåhtjodus la:
+Mandáhtajt juogadibme iesjgeŋga listaj gaskan dagáduvvá sæmmi matematihkalasj vuoge milta gå stuorradiggeválgan, fylkadiggeválgan ja suohkanstivrraválgan.
+Dávdda ienemusát iehtjádijt njåmmu madin dujna li dávddamerka.
+Edna oassálasstijn la bájkálasj/guovlojn márnán.
+Moaddásijt dåssju dálkastsirkunijn.
+Ållusij mielas sijás gudi oassálasstin tjåhkanibmáj, la stuorra dárbbo doajmmapládnaj vahágahttema ja råhtsatjime vuosstáj sáme sebrudagán, mij dagáduvvá aktan sáme organisasjåvnåj.
+Moadda dajs kulturmujtojs ma li registreridum, sierraláhkáj várijn, li luotta boatsojsáme gávddaårromsajijs jali dåjmajs tjanádum ællosujttuj sierra gávdas.
+Moaddasij sáme suohkanijs le viehka unna æládusiellem álmmuklågo gáktuj, ja ælla vuojga ådåásadime ja mávsánisvuohta.
+Moadda sáme suohkanijn le alvos ålgusjåhtem, ja stuoráp ålgusjåhtem gå galgaj barggosajesjatto milta.
+Moadda dájs organisasjåvnåjs li ájnas dievnastusbuvtadiddje, ja stáhttaráde Rigmor Aasrud le juo ságastallamav jåhtuj biedjam man ulmme le guorrasit makkár badjásasj prinsihpa galggi vuodon buorre aktisasjbargon.
+Moadda dájs dåjmajs buoragit doajmmi, ja li buktám dav vaj sáme giela li oadtjum nannusap sajev sebrudagán.
+Moaddása jávrijs guovlon ållidi kálkkajávre ja bárdaálgajávre luonndoslájaj ævtojt.
+Moadda kulturmujtojs máhtti biejsteduvvat tsieggidimes.
+Ålov dájs ássjijs li tjervas seksuálalasj illastime - dagu mánáj nággoválldema, ja oabmásamos ássje l dáhpáduvvam 1953:n.
+Moattes mánájs hættuji jaskaduvvat.
+Moadda mánájgárdijn le sámegiella bæjválasjgiellan.
+Moadda mánnásuodjalusdievnastusá li lijggodam ájgev ráde- ja bagádallamságastallamijda.
+Moatten mánán le repertoárra mav árkkabiejven adni.
+Moadda máná oahppi iehtjádijs gæhttjamis stågadijn, ja dav sij galggi bessat.
+Moaddása alkoholav juhki váj sosiálalattjat dåhkkiduvvi ja váj bessi oassen muhtem aktijvuodas.
+Moadda boarrásijn le viehka buorre njálmálasj sámegiela máhtto, siján le valjes báhkoboanndudahka ja li bisodam sáme hållamvuogev.
+Moattes ájnegis almatjijs ja orgánisásjåvnåjs le vissjalit barggam dán hárráj.
+Moattes li buojkkám, sijá æjgon la automáhtalattjat ráfájduhtedum tsiekkadus ja oadtjum li rudájt dáv åbdditjit.
+Moaddása li njunjága alkoholav gæhttjalit ja adni dav luondulasj lávkken ållessjattukiellema guovlluj.
+Moaddása subtsasti stuorra rievddamij birra párraaktijvuodan, duola dagu gåktu aktan sagas, ja gåktu dahkamusá ja rålla juogeduvvi.
+Moaddása li bargguj oassálasstám.
+Moadda bielijn li uddni diededimboalo hiebalgahtes tjállagijda.
+Moaddásijn le Alzheimera skihpudahka ja vaskulera demænssa avta bále.
+Moadda tjuohte millijåvnå ulmutja li bessam hæjosvuoda giddagisás.
+Moadda vissjalis ulmutja idja-biejvve barggi sámegielav bisodittjat ja åvddånahtátjit.
+Ajtu moaddása buoragit mujtti mij dáhpáduváj moadda jage åvddåla.
+Moaddása soajttá hådjåni, suhtti ja vájvástuvvi.
+Moadda klassihkalasj teáhtera d. d. Hamlet jårggåluvvá sámegiellaj, ja buvtaduvvi moadda ådå sámegiellaj.
+Moadda suohkanijn li galla stuorra oasse viddnudagájs maj sisboados sjaddá jagen 2010.
+Moadda suohkana ja institusjåvnå bivddiji Sámedikkev ásadit diehtojuohkemtjåhkanimijt, lågådallamijt ja muodogasj ásadimijt sámegiela birra.
+Moadda suohkana aj vásedi dåssju muhtem gallegattja válldi aktijvuodav sámegiellaj, mij rapportan tjielggiduvvá navti jut sámegiella ájn ij almulasj giellan aneduvá.
+Moadda kulturmujto
+Ållo nissun adni duojev oajvveæládussan jali duodden ietjá dåjmajda.
+Jus ij heva buvte ságastit de soajttá dat aj le rijdoj sivvan.
+Stuorra hásstalus le almma vejulasjvuoda sámegielav adnet ja oahppat vádnuni.
+Tjállem tjehpudagá ja terminologija vánesvuohta dahká nav vaj dárro aneduvvá vuohkasabmusin.
+Sámegiela ålgodisævto Rudáj, ulmutjij ja háldadimressursa vánesvuohta le stuorra hásstalus gå galggá sámegielav nannit.
+Økonomalasj, almasjlasj ja háldaduslasj ressursaj vánesvuohta le stuorra hásstalus sámegiela nannima bargguj.
+Báhkogirjij vánesvuohta máhttá liehket hieredissan gielaj åvddånibmáj.
+Sáme oahppanævoj vánesvuohta le tjalmostuvvam moatten aktivuodan.
+Rapportta vuoset sáme ståhkusa vádnuni
+Giellamáhtudagá vánesvuohta le stuorra hásstalus juohkka sebrudaksuorgen.
+Terminologija vánesvuohta le stuorra hásstalussan uddni.
+Økonomalasj birástagá Økonomalasj ressursaj vádno le hásstalussan sihke Sámediggáj, suohkanijda, giellaguovdátja, skåvlå ja ietjá ásadusá ma sámegielajn barggi.
+Moadda Vuonarijkaga barggi ráfe åvdås væráldav miehtáj.
+Sámegiela åvdåsvásstádus Moadda almulasj ásadusá mierredi sámegiela vuoksjuj.
+Moatten guovlon ælla sáme kulturmujto guoradaládum.
+Moaddása e sidá persåvnålattjat segaduvvat duon dán sivá diehti.
+Moattes berusti binnep gå åvddåla.
+Moattes dåbddi luonndo- ja kultuvrravásádusá li tjielggasabbo ja ienebut ávvudahtti, maŋŋel gå skihppájin.
+Moaddásijn le aj dakkir dille jut álggoálmmukguovloj nuoskodime diehti vahágahteduvvi sij gudi li iesselissan ja sijá máná.
+Moadda årniga ja dåjma li ásaduvvam nannitjit sámegielak åvddånahttemav.
+Moadda lagámusá vájbbi gå sæmmi tiemá ja gatjálvisá gærddáduvvi.
+Moaddásijn gænna l demensdiagnosa e oahttsev dárbaha, danen gå sijá lagámusá sijá persåvnålasj ja rudálasj berustimijt várajda válldi.
+Edna sábme vilá dárojduhttema hávijt guoddi, ájnegis ulmutjin ja sebrudahkan.
+Moattes sámijs sámásti, valla e sámegielav tjále ja lågå.
+Moadda sáme máná oadtju álgo rájes sámegielav iednegiellan- moattes sáme mánájs oadtju guokta iednegiela, sámegielav ja avtav mij ij la sámegiella, álu vuonadárro.
+Moatten sáme fámiljan uddni ij le sámegiella sijddagiellan ja e nagá sámegielav bæjválasj giellan duvdadit mánájdisá.
+Moadda sáme tjálle li guossepaviljoaŋŋaj bivddidum, ja SGS la gatjádaládum jus sihti ietjá ásadusájda oassálasstet girjjemæsso aktijvuodan.
+Moaddása gejn le demænssaskihpudahka juolodibmen sjaddi jali e rat desti nagát tjuovvot, ja oadtju gássjelisvuodajt bæjválasj dahkamusáj.
+Moadda stáhtalasj dåjma li digitáliserim ietjas dievnnofálaldagáv.
+Moattes adni gássjelissan guládallat mánnásuodjalusájn, danen gå balli mánná valdeduvvá sijás. Mánav iehtjádij hállduj doalvvot le viehka alvos dáhpádus goappátjagá mánnáj ja æjgádijda.
+Moattes usjudalli, barggo rasisma vuosstáj guosská gåktu unneplågooahppe ietjasa skåvlån dåmaduvvi, ja dajnas juhti skåvlåjn gånnå ælla unneplågooahppe e máhte buoragit rasisma vuosstáj barggat.
+Moatten nuoran ij la dårvvo boahtteájggáj.
+- Moadda álggoálmmuga niejdeduvvi ja doalvoduvvi ja dárbahi mijá doarjjagav ja duodastimev.
+-Moadda álggoálmmuknissuna væráldav miehtáj vásedi dierredimev sijdan ja almulasj oajválattjajs, ja danen sihtap fáttav nissunkommisjåvnå tjåhkanimen låggŋit, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Moadda hásstalusá
+Moadda dåjmajn li plána ja strategija dárkkelis digitála dievnnoåvddånahttemij, duola dagu NAVa åvdåstahttemprográmma.
+Le valjesvuohta sáme kultuvralasj dåjmajs
+ Sámegiela giellaárenáj valjesvuohta
+Moattevuohta ja gasskasasj vieledibme
+Akta oajvvesivájs Áltá-tjátjádagá dulvvadime vuosstálasstemijda lej gå sámij ednam- ja resurssarievtesvuoda ællim dåhkkiduvvam.
+Biednigahttem vádnun
+Dádjadahtesvuohta vuona barggijn sámij iehpenjuolgga guládallamvuogij birra skihpudagá ja varresvuoda hárráj dahká váj aktijvuohta vuona varresvuodadåjmadagán soajttá gullu gássjelis.
+Jus sáme kultuvra, giela ja varresvuoda- ja sosiálstáhtus birra vájlluji máhtudagá dievnastusájn de navti sáme pasientajda sjaddá gássjelabbo dievnastusfálaldagájt ávkkit.
+Vádna diededibme åvdep ássjijn dættoduvvá.
+Giellamáhtudagá vádne varresvuodabarggijn máhttá buktet boasto dálkudimev ja dávddamerka e ielveduvá ájge bále.
+Vádnunime gielalasj hiebadibme ja kulturmáhtudahka li duodde hieredime vaháguvvamijda gudi viehkev dárbahi.
+Gå ájnegis ulmutjij giellaano statistihkka ja diedo vájlluji de la dat stuorra gássjelisvuohtan gå galggá sáme gielladåjmajt plánit ja jåhtuj biedjat.
+Ájnnasamos sivva dási le skåvlåjn e gávnnu fálaldagá.
+Danen le rádádallamijn såbadam tjuovvoliddje rádádallamprosessav nammadusá dahkamusáj gáktuj.
+-Åvdep prosessajn lip tjielggim sáme guovlojt Divtasvuonan ja daj guovloj histåvrålasj adnemav tjadádam.
+Máhttá ánodit sierralágásj tjehpudagájt oahttsen, dagu jut sån la sámegielak.
+Ulmusj máhttá vájbbat agev sáme ássjijs tjielggimis ja bælostimes.
+Ulmusj viertti jáhkket sámegiella le ájn mannamin maŋŋus dáj bájkijn, gå li binná mánájs dáj bájkijn gejn le sámegiella sijddagiellan.
+Hæhttu gávnnut systebma gånnå sámegielav vuostasj giellan ietjasa mánájda duvdadit sjaddá jasska válljim.
+Huoman viertti javllat sámegiella le nievres dilen dáj guovlojn.
+Manndalen Husflidlag oadtju 175 000 kr. Doajvov dát sjaddá buorren ja viddnudagá jådedi ienep duojev, javllá rádeájras Silje Karine Muotka.
+Ålmmå oajvvetjåhkkå l buovddan.
+Ålmåj unnep bievde guoran lanja nuppe bielen tjuodtju, ja dálla ij sån nav stuoragin vuojnnu.
+Ålmmå gahperijt oajves nuollali, valla nissuna e ietjasa moattebájnuk lijnijt nuola.
+Maõrigiella le polynealasj giella mij ságastuváj aotearoan åvddåla eŋglándaga dåhku båhtin.
+Maret Anne Sara dájdav adná boatsojsujto dilev tjalmostahtátjit, ja sån la aj jieddnás politihkalasj jiedna, javllá sámediggeráde Mariann Wollmann Magga.
+Maret Anne Sara la oadtjum 149.900 kråvnå prosjæktaj Pile o'Sápmi, mij la dájdalasj dahko mij dagáduváj vuosteldibmen ja symbåvllån stáhta boahttsujt bággonjuovadimes Finnmárkon.
+Marijna æládusá
+Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Márja-Liissa Partapuoli, Vuona Sámij Rijkasiebrre/Sámeálmmuk belludahka
+Márkásáme guovllo le Oarjje-Råmsån ja Nuortta-Nordlándan ja nuorttasáme giellaguovlluj gullu.
+Moarmesmáno 8. biejve ávvudallam - regjeringen.no
+hæhttu guoradallamrievtesvuodaj-, ávkástallamrievtesvuodaj- ja doajmmakonsesjåvnåj åhttse åvddånbuktet diedojt njuolgga guoskadallam sáme berustimijt.
+Hæhttu båhtusijt duodaj válldet
+• matematihkkagássjelisvuoda
+Mathis Nilsen Eira, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+Mearrasámi árbediehtu sihtá guoradallat sáme riektájt Davvinjárga suohkanin, ållagasj Stranda-guovlon.
+Libjes vatteduváj Alexander Kielland-sårme maŋŋela jagen 1980, guokta gádjaliddjijda helikopterijn ja muhtem sliehpimvanntsavuoddjáj gudi gádjalimbargon viehkedin.
+Diedo: Gållelibjes le 7. alemus libjes mav Vuonan máhtá oadtjot, madi silbbalibjes le nr. 13. Libjjáv oadtjot gájbbet ålov.
+Dán jagásj stáhttabudsjehta tjadá vuoset ráddidus ietjas sámepolitihka duohtavuoda muodov ja ij ga makkirik láhkáj mijáv ávvudahte, javllá Aili Keskitalo.
+Gå le sáhka persåvnnådiedojs, de le tjoahkkidum diedo, registrerima, tjoahkkájbiedjama, vuorkudibme ja ålgusvaddem diedojs ja árvustallama tjanádum ájnegispersåvnnåj.
+Ienemus vuorrasap mánáj bessi ållessjattu ga giehttot dan birra majt vuojnni, dan birra mánáj ságastit. Valla gáhttijit val stuoráp mánájda aj soajttá gássjel ájádusájt ja dåbdojt tjielggit.
+Dájna lasedimijn juollot ráddidus tjoahkkáj 258,5 millijåvnå kråvnå Altinn:aj 2013:j.
+Dájna juollodimijn oadtju Sámedigge åvdåsvásstádusáv oarjjelsámegiela oahpponævo- ja terminologibargov vuorodit ja orgániserit, javllá Aasrud.
+- Dájna bálkkájn sihtá Sáme parlamentáralasj ráde arvusmahttet bargov dásseárvo vuoksjuj ålmmåj ja nissunij gaskan rijkkarájáj rastá sáme sebrudagájn, javllá Olli.
+- Dáj ådå lágaj ja ådå varresvuoda- ja huksoplána vuodo baktu joarkkep åvddålijguovlluj avtastallamådåstusájn.
+Ådå prosjevtajn "Sjuggelis suohkan", mij árrat juo æládusáv ja suohkanav fárruj oadtju, galggá Sámedikke vuorodimev sáme kultuvralasj ja sjuggelis æládusájn dåbmarabbo sjaddat.
+- Návti oadtju Láhko rijkajgasskasasj stiemmpelav luonnduj.
+- Dájna vuoset OECD sij li åvdemusán ja siján soajttá ájnas roalla váj ájraslándaj værrosisboados le nav stuorre gå galggá, javllá Johnsen.
+Dát sihtá javllat oahppijn le rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ietjá fágajn aj, jut åhpadus sámegiellaj galggá.
+EDAG:a baktu sihti Værroetáhtta, Barggo- ja álkkádusetáhtta ja Statistihkalasj guovdásj aktisasj årnigav åvddånahttet man baktu barggovadde galggi virggájbiedjama, bálkká ja værromáksema birra rapporterit.
+Áttjak semadam aktisasjbarggosjiehtadusá Varresvuoda Nuortta:jn le Sámedigge premissavadden gå dievnastusá sáme álmmugij galggi åvddånahteduvvat.
+Dákkir lahkanimvuogijn sihtá Sámedigge siegen liehket åbbålasj dievnastusfálaldagáv dahkat.
+Duodde nuorajn juohkusin máhtti sáme oahpestiddje guossidit ienep skåvlåjt rijkav birra diedujn sáme kultuvra ja sebrudakdilij birra.
+- Buorre aktisasjbargo diehti lip vuorbástuvvam
+Doajmmaplána gájkbadjásasj ulmme le dilev láhtjet jasska boahtteájggáj sámegielajda Vuonan.
+- Doajmmaplánajn "Nuorajda buorep álgov vaddet" li OECD:a sebrulasj lánda tjielggasit diededam dálla ájggu nuoraj bargodisvuodav bajemussaj biedjat boahtte jage bargojs, javllá finansminisstar Sigbjørn Johnsen.
+Nuorttasámegiela gáktuj le dárbbo korállagirjjáj Sálbmagirji I-II. Julevsámegiela gáktuj le sávadahtte tjoagget vuojŋŋalasj lávlla- ja sálmmatevstajt ma li tjáledum, ja aj jårggålit ja ådå tevstajt tjállet, ållågasj mánájda ja nuorajda.
+Oarjjelsámegiela sálmmabargo gáktuj oajvvaduvvá barggo mij juo le jådon oarjjelsámegiela sálmaj hárráj joarkeduvvá.
+Oarjjelsámgiela gáktuj de ekspertkomitea dættot dát giella le sierra ájtos dilen ja danen le dárbbo dalánagá dåjmajda vaj giella galggá iellet Vuonan.
+Median le sierralágásj ájnas roalla giellatrendbieddjen.
+Media, girjálasjvuohta ja guládallam li suorge manna sámegielak máhtudagájt dárbaj.
+Media
+Media ja girjálasjvuohta gielav vájkkudi, danen le ájnas jut sáme girjálasjvuohta almoduvvá manna le buorre giella madi sæmmi bále le álldarjuohkusij hiebaduvvam ja låhkåmmielav árvusmahttá.
+Median le ájnas roalla sebrudagán, ja navti le siján stuorra åvdåsvásstádus sihke vuojnnusij buktemis, buorre giela åvdås, ja jut vatteduvvi fálaldagá ma li siegen giellaanov nannimin ja åvdedimen.
+Medijá lulun spiedjildasstet sáme kultuvra moattebelakvuodav ja moatte sáme gielajt.
+Valástallam
+Media / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+Media
+Gå sierra sáme oahppoplána juohkka skåvllåfáhkaj båhtin 1990-lågo låhpan sjattaj dat miehtebieggan sáme tjállemgiela åvddånimen mij lij buorre vuodo oahppijda tjálalasj sámegiela adnuj.
+Vijses bágoj báktjasijt giehpedin.
+Gå la Risstalasj Álmmukbelludagájn ruoptus ráddidusán li duodaj sivá vuorddet goappátjagá buorre åvddånimev bargon mij la jådon ja laseduvvam sámepolitihkalasj ájggomusájt, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, ja vuoset dasi jut Bondevik 2-ráddidusá ájge, gånnå lidjin Risstalasj Álmmukbelludahka, Oalgesbelludahka ja Gårobelludahka, båhtalin duola dagu finnmárkkoláhka, rádádallamvuoge (konsultasjåvnnåårnik) ja Sáme oahpestiddje sadjáj.
+Kulturbirás le bájkke gåsi kulturmujtto gullu oassen stuoráp ja ålles aktijvuodas.
+Diedoj ietjama histåvrås ja gehtjastagájn boahtteájggáj.
+Sámedikkeráde sebrulasj Mikkel Eskil Mikkelsen ja Sáme allaskåvlå riektur Gunvor Guttorm uddni sjiehtadusáv vuolláj tjálijga.
+Lijggeájras
+Sebrulattja: Maja Fjellstrøm, Stine Ericsson Anti, Grethe Julianne Skum ja Alfred Mikkel Kuoljok
+Sebrulattja:
+- Gå suohkanij ja fylkasuohkanij rádádallamvælggogisvuodajt lága baktu mierreduvvi, nanniduvvá aj vuodov aktisasjbargguj sáme berustiddjij, suohkanij ja fylkasuohkanij gaskan.
+Ulmij milta ratjástimijn nasjåvnålasj oajválattjaj vuoksjuj la sisadno sáme mánájgárddefálaldagán buoreduvvam ådå rámmaplánan.
+Lahkavuodajnisá la lieggavuodajnisá jaskadin mijájt.
+Muhtem telefåvnåjn besa dåssju avtajn boalojn riŋŋgut.
+Nuorttasámegiela unneplågoguovlo Nuorttasáme unneplågoguovloj miejnnip merragáddeguovlo Finnmárkon, Råmsån ja Nordlándan gånnå dålutjis li sámástam.
+Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu aktisattjajt sámedikkijn guoradallat lagábut gåktu avtaárvvusasjvuodav varresvuodadievnastusán máhttá dåmadit julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
+Sámedikke diedádusájn åhpadusá ja åhpadime birra ájggu Sámedigge juojddá dájna dahkat.
+Nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiella.
+Sosiála dievnastusáj miejnniduvvá duola dagu doajmmahieredimijda fálaldahka, sijddadievnastusá, NAV-dievnastusá, persåvnålasj viehkke, álkkedimfálaldagá, økonomalasj sosiálviehkke, årudahka sidjij gudi dárbahi, gárevsælggaaddnijda viehkke.
+Nammadusá vuojno milta li giellabisodimsuohkana suohkana gånnå gávnnu nuoges sámegielak máhtudahka nav váj sáme giela li dievalattja ja sebrudakguodde giela.
+Giellaælládahttemsuohkana li suohkana gånnå nammadusá milta dárbaduvvá sámegielajt ælládahttet.
+Daj premissaj gáktuj ma li miján nasjåvnålattjat ja bájkálattjat, lulun julevsáme varresvuodabargge værmádagáv ásadit mij máhttá viehkken ja aj premissavadden liehket.
+Vuonarijka rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj milta dættot nammadus giellariektá gávnnuji gájka sámegielajda ieme giellaguovlojn, ja aj daj guovlojn gånnå edna sáme årru, dagu stuoráp stádajn.
+Sámedikke plánimbagádusá milta oassálasstá Sámedigge ájnas diedoj plánima gáktuj pládnafábmudagáj gáktuj.
+Stuoredimijn nælját oahpestiddjijn máhtti manádit guokta juohkusij ja navti jåksåt ienep skåvlåjt guossidit gå åvddåla.
+Ådå aktisasj vuododáhtásystebma Værroetáhtan (MAG-prosjekta) galggá buoredit værromáksoduodastusá kvalitehtav.
+Vájkkudit åhpaduslága, ållessjattukåhpaduslága, priváhtaskåvllålága rievddadusán aktan láhkatjallusij ma guosski sáme åhpadussaj.
+Megard le åvddåla læhkám rádevadde Suohkan- ja guovllodepartementan ja RÁb stuorradiggejuohkusa politihkalasj rádevadden.
+Megard Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagá jådediddjen álggá maŋŋel gå Petter Drefvelin le pensjåvnnåj mannam.
+Diededa dáppe.
+Diedádus dájt hásstalusájt giehtadallá ja politihkav hábbmi man vuodon sámegiela nannima ja åvddånahttema visjåvnå ja ulme jåhtuj biejaduvvi.
+Diedádus le rievddam åvdep diedádusás 2005 rájes "Sámedikkeráde diedádus sáme mánájgárdij vuoksjuj" ja "Sáme mánájgárdij strategalasj pládna 2008-2011" joarkka.
+- Diedádus galggá vuosedit mánájgárde, mánáj, æjgádij ja sáme sebrudagá dárbojt.
+Diedádusán åvddånboahtá vijddát da ájnnasamos hásstalusá ráddidusá politihkkaj sáme sebrudagá hárráj.
+Diedádusán le guhkesájggásasj perspektijvva ja luondulasj le dav vas gehtjadit gålmånielje jage duogen váj árvustallá makta Sámedigge le diedádusá ulmijt ållim.
+Diedádus galggá aj vuorodimijt tjalmostit ja vuojnnusij buktet makkir hásstalusá miján li gå galggap mánájgárdijt dahkat nav buoragin gå vejulasj.
+Dát diedádus dáv gæhttjal giehtadallat ja javllá almulasj háldadibme le stáhta duogen ja jut sámegielak álmmugin le riektá sámegielak dievnastusájda vájku gåggu dal årru.
+Diedádus gåvvit iesjguhtik giellaguovlov ja giela dárbojt jus galggá bisoduvvat, nanniduvvat ja åvddånahteduvvat iesjguhtik suorgen.
+diedoj mánáska birra?
+Fielloj gaskan bievden siejnnedihke lådi.
+Valla iehtjáda li boahtám, máná gudi balos båvsåjda gådtji.
+Valla ælla dåssju sáme gudi biejvev ávvudi, vuojnnep moadda mánájgárde ja skåvlå dáv biejvev adni sáme kultuvrraj dåbdijdit.
+Valla de hæhttu kommisjåvnnå sjaddat prosæssan masi ålles stuorsebrudahka sæbrrá. Maŋŋela hæhttu máhtto mij kommisjåvnå bargo baktu åvddån boahtá oadtjot ienep sajev oahppoplánajn ja skåvlån åbbålattjat, javllá Helander.
+Valla sij e Sámedikke åvdåsta stivran, d. s. j. jut Sámedikken ij la bagádimfábmudahka sijá gáktuj. Sij li válljiduvvam stivrraj gå Sámedikke vuojnos sij sáme berustimijt bærrájgåhtsi buorre ja åbbålasj láhkáj stivrrabargon.
+Valla huoman la iesjvuosteldiddje gå vuohke mij bihko vadda buorep kvalitehtav gåjkkeguolláj ja buorep vuodov guollára sisbåhtuj ij la máhttelis ådå njuolgadusáj rájnasvuohtaj, dættot Muotka.
+Valla ietjá oassálaste vuojnni sæmmi dárbov.
+Valla buorre le, ja adjáj dárbbo, gå bulke li nav dárkkelit barggam, javllá Mikkelsen.
+Valla hæhttu duv varresvuodav dåktåra lunna árvustallat duolloj dálloj, danen gå skihpudahka vuodjemav vájkkut.
+Valla huoman gavnnuji moadda vuoge gåktu sámegielak bokstávaj tjállá giehtaskuolkanin.
+Valla dav de dahka.
+Valla dat la læhkám divras, ja ålos vilá moatte buolvaj ja iehtjasa låsså nådijt guoddi, ja dåbddi jut dáv noadev duodaj sihti guodet.
+Valla dav soajttá álkkep javllat gå dahkat.
+Valla máhtti aj liehket ietjá ja buorep vuoge gåktu dåbddåt ietjas buorren ja vuojŋadit.
+Valla dáv bargov ep máhte galluga dahkat.
+Valla dát gájbbet ressursajt sáme máhtudakåvddånibmáj vuoroduvvá.
+Valla dat máhtsadibme ij máhte dáhpáduvvat åvddåla stáhtta miedet máhtsadimes ja vuorkudimes sáme dávvervuorkájda mákset.
+Valla mij jáhkkep, adjáj dáttja sebrudahkaj la dassta ávkken.
+Valla jus riekta de ulmutjijda guosská.
+Valla dáj giellasebruda-gáj aktisasj ássje vuojnunagá le ællánahttembargon li dættodam gielav mánájgárdijn ja skåvlåjn.
+Valla gájkinåvdemusát barggat váj e dáhpáduvá.
+Valla guorrasij dasi majt Kirsten oajvvadij, danen galggá miján ruvva juojddá man namma l familljaráde.
+Valla mujttit aj dat biejvve le boados moatte ulmutja oajbbomis moadda jage daj friddjavuodaj ja rievtesvuodaj åvdås ma li miján uddni.
+Valla jus la håjen de ihkap ájn ienep hådjåna.
+Tjoaggulvisráde ja bájkálasj girkko virgálattja gåhtjoduvvi váldátjit sierra åvdåsvásstádusáv sáme girkkoiellemis jubmeldievnastusán ja ietjá girkko dåjmajn dan milta mij plánan boahtá åvddån.
+Valla ávvudimjagen 2017 álu boatsojæládus gåvviduvvá æládussan mij ij gudik goassak máhte ietjas berustimijt bærrájgåhtset.
+Valla ij dåhku dåhkki vádtset, Fierva miehtáj li gahtjadagá, ja bávte ma li njalkkasa, jå gårvvodákkij vuolen la nuorre tjiegŋal.
+Valla muhtem sajijn ij le máhttelis bessat sierraloahpeåhtsåmusás, mij galggá Rijkaantikvárraj rájaduvvat.
+Valla mujna la aj lagáp aktijvuohta Sáme Allaskåvllåj.
+Vájbi ij la dat nav buorre ájálvis?
+Valla diedon måråstav vehi boahtteájges.
+Valla dájdda, ja dij skåvllån, galggá aj gatjádallat dav mij uddni gávnnu, guottojt hásstalit ja ietjama boahtteájgev tjalmadit.
+Valla gå mánájgárddemánájs iesj gatját gåktu sijáj manná, de muhtema sijájs vásstedi e soaptso, jali vásedi návrodimev jali vájvedimev mánájgárden.
+Almaslasj ressursa
+ Almasjrievtesvuoda, dagu riektásihkarvuohta, hållam‐ ja moalgedimfriddjavuohta
+Ulmutja doajmmahieredimij aneduvvi moadda sámijs oassen luondulasj ieridisás, ja berusti juohkkahattjav sebrudagán doajmmaj biedjat.
+Ulmutja viehka moatte láhkáj demenssadiagnosav dåhkkidi.
+Ulmutja gudi li ållu sierraláhkáj luojvot hæggavádá iehtjádij hekkajt gádjum, máhtti gisjugisvuoda libjjáv oadtjot.
+Valla soabmása sijás li dálla subtsastahttjám sáme duogátja birra, nav gåktu Agnethe.
+Valla muhtem máná dárbahi viehkev ja doarjjagav barggijs vaj bessi ståhkusij sæbrrat.
+Valla muhtema gatjádi man guhkev galggap tjalmostahttet dárojduhttempolitihkkaj ja niejddemijda?
+Valla álu vásedip giehto mijájs giehtoduvvi iehtjádijs gå mijájs.
+Valla Birásdepartementa loahppagiehtadallam galggá dáhpáduvvat Sámedikkijn konsulterimijn.
+Valla aj nuorttasámegiella sjaddá rijkajgasskasasj aktijvuodajn gåvviduvvá ájtodum giellan.
+Valla Sámedigge jáhkká ep goassak gåsik ássjijn boade jus ep duosta dav vuojnnusij låggŋit, javllá Larsen.
+Valla sæmmi låssis dahkamus.
+Valla sæmmi hæhttu liehket jáhkko nanos sáme álmmugij boahtteájggáj.
+Madi gávnnuji 2 sálmmagirje nuorttasámegiellaj ja 1 julevsámegiellaj de ij gávnnu sálmmagirjje ja dåssju muhtem gallegasj sálma oarjjelsámegiellaj.
+Valla jus dav gæhttjá aktan dættodimmærrádusájn mij ij le vanntsastuorrudahkaj tjanádum, aktan vuodnaguolástusá ráddjimijn vantsajda badjel 15 mehtera guhkkudagá de máhttá javllat oajvvevieledus mij le dåhkkidit ja sihkarasstet vuodna- ja merragáddeguolástusáv várajda váldeduvvá.
+Madin åhttse dåssju máhttá dahkat ráddjidum bargov bajeldisás, máhttá guoradallamrievtesvuodaj æjgát boarrit gæhttjalimijt ja rájgijt ednamin råggåt.
+Valla dagu diedádus vuoset, de li aj ietjá viehkkeinstánsa ma li mæddám, duola dagu mánájgárdde, skåvllå, varresvuohtasujtár, mánájsuodjalus, javllá Mikkelsen.
+Madi viesátlåhko Vuonan gájkkásattjat la lassánime, dadi viesátlåhko sáme guovlon la bissánam, ja vuojnnet barggosajijs binnu.
+Madin skotta-gælika giella le vehka ájteduvvam dilen, de viertti javllat ællánahttem Walesan buoragit mannam.
+Madi vuordijma munnuj galggin biebbmosijdav gávnnat, oajvvadij mánájsuodjalus familljarádev tjadádit váj ihkap gávnajma náginav mijá familjan mij máhtij biebbmosijddan liehket.
+Mental Helse Ungdom galggá aktan barggat sáme nuorajorganisasjåvnåjn Noereh, Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadusájn (SNPN) ja Sáme nasjåvnålasj máhtudakguovdásj - psykalasj varresvuodasuoddjim (SANÁG) prosjevtan, ja vuoset dasi, ålles prosjevta vuodon la dat, sáme nuorajorganisasjåvnå oassálassti ålles prosjæktagávdav.
+Valla mijá histåvrålasj háve li stuorábun, ja dárbahi sierra rájnnidimprosessav savvánittjat.
+Valla huoman ávttjip válggakårtåv maŋen váldátjit.
+Valla mij viessop uddni båhtusij dat histåvrås.
+Valla mij ep vuorbástuvá dájna jus da suohkana masi dát guosská ælla dåjmalasj æjgáda prosæssaj.
+Valla diehti gus dån juhte jienastuslåhko la dat mij mierret galla ájrrasa juohkkat válggabijras Sámediggáj válljiduvvi?
+Valla mij dárbahip ienep máhtudagáv suorgen, ep åvvånis diede nav ålov gå dárbahip dan suorgen.
+Valla ållessjattugijn le sierralágásj åvdåsvásstádus, vieledibme kultursieradusáj hárráj le vuodulasj árvvo mijá sebrudagán, javllá Laila Susanne Vars.
+Ienep dádjadusáv, såbadallambargov, ja rijkajgasskasasj aktisasjbargov iesjgeŋga berustiddjij gaskan.
+Ienep diedo:
+Ienep diedo:
+Ienep diedojt dáppe gávna: www.vergemal.no
+Ienep diedo:
+Ienep diedojt sjiehtadusá ja prosjevta SáMOS birra vaddi:
+Ienep diedo diededime birra dánna.
+Ienep diedo: Prosjektaoajvve Norut Alta - Áltá as Vigdis Nygaard.
+Tjálesta diŋŋgomin mánájgárde namáv ja adressav, ja galla vuossa ja girje ájgo.
+Mærkkagálvvoorganisasjåvnnå galggá dåjmadit márnánahttemav ja vuobddemav válljiduvvam duodjárij åvdås.
+Mierkki máksemusáv diŋŋgomreferansájn!
+Tsuojggidus
+Ássje galggi rahpasabbon giehtadaláduvvat.
+Ienep rudá gujddimássjij giehtadallamij
+Ienep ráddjidibme
+Ienep sáme sisadno median
+Iesjbierggim ja jasskavuohta
+Gåjkkådimvuohke le sierra ájnas gahtsomájge maŋŋegietjen ja gå le lievnno.
+Vuohke gåhtjoduvvá hiebadum St. Laguë vuohken.
+Metodeåvddånahttemprosjevta
+Rudá danen ienemusát manni doajmmaj, ja navti hæhttuji giellaguovdátja álu prosjevtajda rudájt åhtsåt gå galggi gielav åvddånahttet.
+Rudá manni suohkanijda ja fylkasuohkanijda sámegiela háldadusguovlon, giellaguovdátjijda ja duon dán åhtsåmij duohkáj prosjevtajda.
+Doarjjaga galggi buktet ruhtadimijt nav vaj sámegiella sáme oahppijda vuodo- ja joarkkaskåvlån åhpaduvvá.
+Rudá galggi ierit ietján aneduvvat muhtem vuorodimijda varresvuohta- ja huksosuorge avtastallamij vuoksjuj.
+Rudá galggi mannat máhttolåpptimij ja Altinn:av buoredittjat, váj sjaddá luohtedahtte ja nanos plattformma.
+Rudá galggi mannat gielladåjmajda oarjjel-, julev- ja márkkosáme guovlojn.
+Rudá galggi mannat NorCERT - Nasjonalt senter for håndtering av trusler og angrep på samfunnskritiske IKT-systemer åvddånahttemij (juolloduvvam Suodjalusdepartementa budsjehta baktu).
+Viehka ållo rudájs galggi aneduvvat diehtojuohkemtjoavddusijda ja elektråvnålasj aktidimev aktisasjbarggoguojmij gaskan buoredit.
+Rudá ráfájduhtedum sáme tsiekkadusájt åbdditjit
+Mihttsamárbiejvve - almulasj bassebiejvve
+Mikkel Eskil (28) boahtá Ájluovtas Divtasvuonan ja sån la dat vuostasj buolvas mánájs gudi bajássjaddin julevsámegielajn vuostasjgiellan mánájgárden ja skåvlån.
+Mikkel Eskil Mikkelsen:
+Mikkel Eskil Mikkelsen, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+Mikkel Eskil ja Nora Marie mielas la ájnas buorre gielalasj aktijvuodajn ållessjattugij ja vuorrasij jus mánájn galggá viesso giella.
+Mikkelsena mielas la nanostussan prosjæktaj gå Noereh, SNPN ja SÁNAG oassálassti.
+Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen dættot ájnnasin sij e galga oarbesvuohtaj báhtset gå bulke dálla låhpadi Divtasvuona-ássjev prosjæktan.
+Mikkelsena mielas udnásj guoradallijn ja varresvuodaoajválattjajn hæhttu liehket diedulasjvuohta dán histåvrå hárráj, ja duodastit jut mujto ja skábmo guoradallamijs ja dárojduhttemis li vilá viesso dálásj Sámeednamin.
+Mikkelsena mielas dát guoradallam máhttá buktet Sámediggáj ja ietjá guovdásj institusjåvnåjda ræjdojt boahtte dåjmajda ma máhtti sáme mánáj ja nuoraj psykalasj varresvuodav buoredit.
+Mikkelsen sávvá ienep struktuvrajt ja rámmajt buorisboahtemav sáme varresvuodasuorggáj ja ávvudallá aktisasjbargguj julevsáme varresvuodaværmádagájn.
+Mikkelsen tsuojgot aj dasi, ælla nav ållo sáme fáhkaulmutja.
+Mikkelsen rámmpu Sáme allaskåvlåv ja UiT Vuona arktalasj universitiehtav gå aktisattjat vuorodi sáme skihppijsujttáråhpav.
+Mikkelsen javllá sáme varresvuodabarggevánesvuohta la akta hásstalus, ja danen hæhttu bærrájgåhtset jut sijáv mávsulasj ja hiebalgis vuoge milta adná.
+Birássuodjalusdepartemænnta ja Sámedigge konsulteriji stivraj sáme ájrastahttema lågo birra juohkka nasjonálpárkaj hárráj.
+Millijárda digitaliserimij
+Unneplåhko le gå ráddidusán ij le ieneplåhko Stuorradikken, ja ieneplåhko le gå ráddidusán le ieneplåhko Stuorradikken.
+Muv niehko la, sáme giela aj bessi dåjmalasj giela digitála ájgen liehket vaj mij bessap gájkka teknolåvgålasj ja ådåájggásasj vædtsagijt ja viehkkenævojt sámegiellaj adnet.
+Muv niehko le boahtteájgge goassa nuora álkkes láhkáj máhtti åhpadusáv válljit ja ietjasa gielav ávkkit vissesvuodajn sámegiella le aj viesso giella væráldin.
+Muv æjgáda ejga munji sámásta, vájku ietja sámástijga.
+Minerálláhka
+Minerállalága § 17an li sierra njuolgadusá ássjegiehtadallama ja vieledusáj hárráj guoskadallam sáme berustimij gáktuj Finnmárkon gå åhtsi guoradallamrievtesvuodajt (§17), ávkástallamrievtesvuodajt (§30), doajmmakonsesjåvnåv (§43) ja eksproprijerimav (§40) minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot.
+Minerállalága § 58n le sierra njuolgadus jut departemænnta njuolgadusjállaga milta máhttá mierredit alep ednamæjgátdivudav minerálaj åvdås masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot Finnmárkoåbmudagá ednamijn.
+Minerállaæládus la ietjá lágásj gå ienemus æládusá danen gå dat rudájt gájbbet, konjunktuvrajt tjuovvu ja duodden dasi ij rat diede jus sjaddá viessot.
+Minerála ja FeFo
+Minerállabagádus praktiseriduvvá avtastaládijn minerállavidnudagáj ma ájggu minerálajt guoradallat ja ávkástallat sáme guovlojn.
+Rádjamin gåddemijnajt.
+Minisstartjåhkanibme le juohkka nuppát jage.
+Minisstara aj dagástallin dåjmajt váj værrorájgijt buodu ja diedo buorebut jåhti.
+Vuodna jådedij dán jagásj OECD (ekonomalasj aktisasjbarggo ja åvddånahttema organisasjåvnnå) minisstartjåhkanimev.
+Minisstara, finansminisstar Sigbjørn Johnsen ja ållu oalgesbielen ålggorijkkaminisstar Espen Barth Eide.
+Mujto soajtti aj rubmahin liehket.
+"Unneplågoássje væráldav birra li sjaddam åvvånagi ienep buolle ássjen gå åvddåla, ja juska mijá lándan ittjij dåhkki giehttot sáme unneplåhko le niejdedum sæmmiláhkáj gå moatten ietjá sajen væráldin, de lij tjielgas mijá lunna lidjin aj mætto dagádum.
+Muv nuoramus viellja la mánáj áhttje.
+Muv vájmmo tjierru gå guláv nuorajt gudi ælla desti nahkam viessot. Ságastallam dan birra ij galga nåhkåt.
+Givsedibme iesjguhtik láhkáj defineriduvvá, valla muhtem oase iesjguhtik definisjåvnåjs li jut
+Givseduvvi sihke sáme ja dáro oahppeguojmijs.
+Givsedibme ájnegattjav illas ja dat le vuosstáj riektáj vieleduvvat ja jasska liehket.
+Givseldime ja badjelgæhttjama gávnnuji, mijá skåvlåjn ja mijá bájkálasj sebrudagájn aj.
+Ådåájggásasj giellateknologija le ækton jus sámegiella galggá adnogiellan bissot udnásj sebrudagán.
+Ieddne ij vuojga sáhkada gå bávtij vuolev suhki.
+Ieddne suv buorrit ja bælljáj suv tjules.
+Iednegiella: Dán diedádusán anedum vuostasj giela birra majt sijdan oahppi.
+• duosstot divna mánájt rabás mielajn, liekkosvuodajn ja berustimijn, ja huvsov vuosedit juohkka ájnna mánnáj
+Tjåhkanime tjadáduvvi oajvvenjuolgadussan biehtsemánon ja javllamánon gånnå sámedikkepresidænnta le guossodiddje tjåhkanimen biehtsemánon ja stáhttaráde javllamánon.
+Tjåhkanime Sámedikke ållestjåhkanimen ja juohkusijn li rahpasa gulldaliddjijda.
+• dejvadi måttijn subttsasijn, båvaj ja åvddånbuktemvuogij
+• dejvadi dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktemvuogij moattevuodajn ja guoradalli ja oassálassti dájdda- ja kultuvrramuossádimij iehtjádij siegen
+Gå mánáv iejvviv, de ulmutjav iejvviv.
+Tjåhkanimladnja l boadáldagá buohta.
+sámegielav almulasj aktijvuodan vuojnnet ja gullat
+Æjvvalimsaje bájkálasjsebrudagájn ja stádajn gånnå le luondulasj sámástit le aj buorren vaj sámegiella sjaddá luondulasj avtastallamgiella.
+Tjåhkanibme lij vuodon bargguj masi miján li stuorra vuorddemusá.
+Tjåhkanibme le rabás divnajda, ij la dárbbo diededit åvddålattjan.
+Tjåhkanibme rahpá dágástallamijda Arktalasj tjielggidusá sisano oajvvadusá birra.
+Tjåhkanibme lij aktisasjbarggo Sámedikke, Hiehteguovdásjdåjmadagá ja Dássádus- ja nuppástimoahttse gaskan kampánja Sjávodisvuohta gåddå gasskavuodan.
+Tjåhkanimen tjáleduvvá loahppatjála gånnå inuihtaj ja sámij vuorodime væráltkonferánssaj tjoahkkiduvvi.
+• arvusmahttet mánájt åvddånbuvtátjit musihka, dánsa, drámá ja ietjá dåjmaj baktu, ja vaddet sidjij máhttelisvuodav åvddånahtátjit duov dáv åvddån - bukte m vuogev
+• arvusmahttet oahppijt joarkket sámegielajn nuorajdásen ja joarkkaskåvlån
+ Arvusmahttet æjgádijt sámegielav sijddagiellan válljit
+- Motorjåhtulakláhka luluj rievddaduvvat
+M otorjåhtulakláhka hæhttu rievddaduvvat vaj duodjára dásseduvvi ietjá æládusbarggij gejn li riektá vuodjet, låhpat Fjellgren.
+Vuosstetjuodtjo le nålåjt tsieggim ma agev tjuovggi ja vuosedi gæjnov ráfe vuosstij.
+Gávnadam vetsadiddjij Sámen
+Ihkap Liv, gå moaret gå Vilde dinosaurav válldá, sjaddá gássket ja ruohkkat.
+Ållo máhttelisvuoda li lasedam árvvoháhkuhibmáj.
+Máhttelisvuohta ásadit sáme nuorajjuohkusav ságastaláduvvá, valla ij oajvvaduvá realiseriduvvat doajmmapládnagávdan.
+Tsakkas njálmijn tjuodtju ja avtajtjalmij åhpadiddjáj gæhttjá.
+Muohtatjalme-tjielggidus
+Muotka jáhttá jut Sámedigge åskåldisát æládusá bielen tjuodtju daj hásstalusáj gáktuj maj rijbadi.
+Musihkkajuollodime Sámedikkes / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+Musihkkajuollodime Sámedikkes
+Musihkkaåvdedibme 2019
+Ållo le dan duogen gåktu hásstalusájt duostuda.
+Ållo le aktisasj, valla ållo le aj sierralágasj.
+ Oajválattja gåhttju gájkajt gudi Vuonan årru låhkåt ájnas diedojt ja rádijt koronavirusa birra næhttabielijn www.fhi.no ja www.helsenorge.no.
+- Oajválattja li sáme álmmugav bæhttám ja hæhttu bargos nannit
+Oajválattja, Justijssadepartemænnta njunnjutjin, hæhttuji doajmmaplánav dahkat, mij jåhtuj biejaduvvá ja gåtseduvvá.
+Oajválattjaj mielas sisŋeldis iesjrádálasjvuohta ij dåjma, æládusá mielas ælla siján vædtsaga stivrritjit.
+Oajválattja vásedin máhttelisvuoda ja máhtukvuoda sámijt stivrrit lidjin viehka unnum, sæmmi båttå gå Vuona vuohke gåktu ietjas álggoálmmugav dåmadij alvaduhtij rijkajgasskasattjat.
+Pråvståjt virggáj biedjat oajvvaduvvá bisspaguovllorádáj biejaduvvat, mij uddni juo suohkanbáhpajt ja ietjá tjoaggulvisbáhpajt virggáj biedjá.
+Ja ienep sjaddi.
+Åhpadiddje má dal divnajda suhttá?
+Dálla le muddo oajvvadusájt Sámedikke giellaarvusmahttembálkkáj 2017 oajvvadittjat.
+Dálla le ájnas jut dát berustibme tjielggasit åvddån boahtá ráddidussaj ja mån doajvov nav ålos gå máhttelis astijdi njuolgga árvvalusájt buktet tjielggidusá ja dan oajvvádusáj birra.
+Dálla l Laila lunna. Laila l má smidá.
+Lagos- ja dárbboprinsihppa la biejadum degu lájddimprinsihppan sissŋelin Sámedigge vuorodimen marijnaæládusájda.
+Æládus
+Æládus le vuododum gájkbelak luohkkoávkástallamis tjierre arktalasj ednamin.
+- Æládusá vuojno ja oajvvadusá li ájnnasa jus galggap guorrasit båhtusa badjel massta lip avtamielalattja sáme bieles, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Æládus
+Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Æládus- ja kulturjuogos
+Æládusåvddånahttem ja dåjma ælloniehkijda e vuoroduvá.
+Dálla lav lågenangålmå jagák ja mujna l buorre dille.
+Lahkabirás ja sebrudahka
+Dálle le muddo aj internehtan nav javllat.
+Lahka aktisasj barggo pedagogalasj-psykologalasj dievnas tusájn le guovdátjin.
+Mij lip dálla prosessan gånnå gåhttjop dajt ruoptus sáme dávvervuorkájda máhtsaduvvat.
+- Dálla álgon la ájnas jut kommisjåvnå mandáhtta sjaddá nuoges vijdes, ja jut Sámedigge bæssá tjielggasit bargov vájkkudit.
+NAFO dahkamusá li duola dagu viehkedit
+Nagoya protokolla le sámijda ájnas danen gå dat dåhkkit ja várajda válldá sámij riektájt ja berustimijt genehtalasj valljudagájda ja árbbediedojda ma genehtalasj valljudagájda gulluji, dasi gullu aj ahte álggoálmmuga galggi bessat ávkástallat dajt buorijt ma genehtalasj valljudagáj ávkástallam buktá.
+Nagoya protokolla mierret gudi bessi genehtalasj ressursajt ávkkit ja dakkár ressursaj ávkástallama buorij rievtes juogadimev.
+Nagoya protokolla dættot jut le lahka aktijvuohta genehtalasj valjesvuoda ja árbbediedoj gaskan danen gå álggoálmmuga dajt åmasti.
+Dálla dat fiktijvva musea la vuojttám bálkáv dán jagásj musean.
+Dálla le muhtem barggojuogos manna li ájrrasa dájs ásadusájs, buktám guoradallamav mij oajvvat máhtsadit oasev dájs gávnijs daj gudá dávvervuorkájda ma li Sámedikke háldon.
+Dálla le oajválattjajn vejulasjvuohta dáv praktihkalasj politihkkan dahkat, låhpat sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Sámedikkeráde l dálla juollodam 895.625 kråvnå rádjáj MIS of Sápmi:j, mærkkagálvvovuorodibmáj duojen.
+- Dálla SáMOS-prosjækta l nav guhkás boahtám, konkrehtalattjat galggá guoradallat ja sáme barggovuogijt aktan sáme mánájgárdij åvddånahttet.
+Dál de gåhttjop duodjeorganisasjåvnåjt prosæssaj gehtjatjit makkir ietja máhttelisvuoda gávnnuji.
+Dálla sij gudi sihti, bessi ietjasa árvvalusájt diedádusá birra buktet.
+Dálla máhtá oajvvadusájt giellaarvusmahttembálkkáj oajvvadit
+Dálla máhtá dav maŋen válldet akta gåsi, nav guhkás gå dujna l jiermmetelefåvnnå.
+Dálla ávos besav diededit, mij lip juollodam dårjav avta åhttsåj gænna l ulmme åvddånahttet oahpponævvorájdov gasskadássáj.
+De boahtá åhpadiddje, valla ij bielke.
+Nasjåvnå oajválattjat hæhttuji de åvdåsvásstádusáv válldet.
+Dálla Stuorradigge hæhttu hásstalusáv sáme sebrudagás gåtsedit.
+Dálla gulluji aj dåjma ma galggi ådå muorajt sjattadit njárbbidum vuovdijda - ja guovlojda ma åvddåla lidjin tjuoladum sjalla.
+Dálla sihtá Muotka ássjev bajedit dagástallamij Sámedikke ållestjåhkanimen.
+Gå máná li aktan, de li bargge oassálasste
+Gå mánná mánájgárddáj álggá
+Gå mánná mánájgárddáj álggá, galggi bargge oatsodit vuostasj ájgev vaj mánná bæssá dåbddåt gulluvasjvuodav ja jasskavuodav ståhkat, njunjágahttet ja oahppat.
+Gå mánná dåbddå ietjas jasskan ja buoragit várajda válde dum, de le oahppama ja nagádime vuodo buoremus.
+Gå dasi ållip de galgalittjajma aktan váttsatjit åvddålijguovlluj, låhpat nuorajpolitihkkár.
+Gå ássjediehtte árvustallam (guoradallam ja árvvalus) le sajen, de galggi æjgáda
+Gå ådå ájrrasa gålgådismáno 11.biejve tjåhkani, de ållestjåhkanibme vuododuvvá.
+Gå ælla nav moattes gej siegen galggi ståhkat de sjaddá álkkep mánájda dádjadit ståhkusa aktijvuodav ja ståhkamfáddagav tjuovvot.
+Mij gullu mánájgárdijda galggá suohkan fállat æjgádijda/åvdåstiddjijda gudi sajev mánájgárddáj åhtsi dåjmajt gånnå le ålles jali oasse dåjmas suoma-, meänkieli jali sámegiellaj.
+Mij guosská mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám, de galggi máná dárbo árvustaláduvvat berustahtek mánájgárde hiebadimes.
+Gå la sáhka demokráhtalasj oassálasstemis de vuojnunagi sáme duogásj berustimev åvdet ja dåjmalasjvuodav sebrudakiellemin, madi doajmmahieredibme le dille mij binnet jali gádot oassálasstemav.
+Mij gullu boarrásijhuksuj oajvvaduvvá rievddadus sosiáladievnastuslágan mij sisadná suohkan galggá barggat nav vaj gávnnuji bargge gudi máhtti suoma-, meänkieli jali sámegielav gånnå le dárbbo boarrásij ulmutjij huvson.
+Gå le sáhka vuodnaguolástus-nammadusá ásadime birra li Guolástus- ja merragáddedepartemennta ja Sámedigge sjiehtadam ahte galggá liehket akta nammadus manna galggi liehket tjoahkkáj sæmmi ållo ájrrasa gudi li Sámedikkes nammadum dagu fylkkasuohknijs, duola dagu 3+3. Vijddábut li guorrasam nammadus galggá nanos fágalasj ja politihkalasj orgádna mij galggá guovdásj æktodiddjen guolástusháldadusá gáktuj ja danna galggi duohta ja ájnas dahkamusá.
+Mij gullu julevsámegiellaj le tjielggidussan binná mánájs gudi gielav oahppi ja hármmat binná li aktijvalasj giellaaddne.
+Mij guosská lágajda ja njuolgadustjállagijda, de miejnni nammadus guovdásj lága ja njuolgadustjállaga ma sebrudagán aneduvvi, ja ma sámijda aj guosski, galggi sámegielajda jårggåluvvat.
+Mij gullu bihtámsámegiellaj, de le ráddjidum binná giellaaddnijs svieriga bielen aj.
+Mij guosská politija- ja guoddalimoajválattjajda, diehtá nammadus udnásj værálda åtsådibme galggá dáhpáduvvat "daŋga sajen" gånnå dáhpáduváj.
+Mij gullu sáme duobbmidallijda, le kriminalhuvso berustibme ienemusát dåjmajda læhkám bisodittjat máhttelisvuodav sámegielav adnet.
+Mij guosská sáme gielajda dættoduvvá prográmman i. i. ájnas le arvusmahttet sáme giella aneduvvá dutkamijn ja dajnas máhttá dahkat sámegielak diedalasjdábev.
+Mij gullu sámegiellaj vuostasjgiellan vuoset fágalasj análysajuogos dasi gå juo lip jåksåm alemus oahppelåhkuj dajs gudi máhtti sámegielav vuostasjgiellan válljit udnásj fálaldagáj ja årnigij baktu.
+Mij guosská sámegiellaj mánájgárden ja skåvlån de ajtu sihtap dættodit man ájnas le jut da máná gejn le sámegiella sijddagiellan bessi gielasa vijddábut åvddånahttet mánájgárde ja skåvlå baktu.
+- Oarjjelsámegiela vuoksjuj lip mij dårja baktu vijmak ulmmáj jåvsådam buvtadit åbbålasj oahpponævojt oarjjelsámegiellaj vuostasjgiellan nuorajskåvlå dássáj sjållert Mikkelsen.
+Gå le sáhka makta mierredimfábmo nammadusán galggá, de le Samedigge vuosedam dasi jut tjoavdos gånnå nammadus ij besa majdik mierredit le álmmukriektá vuolemus dáse vuolen, vuoseduvvá almulasjriektálasj resursaháldadusá oassálasstema riektáj mij sámijn le ILO art. 15 milta. Sámedigge le rádádallamijn dættodam jut rádádallamvuohke mij Vuonan le dálla rádádallamsjiehtadusá milta le ILO 6. art. Tjadádibme mij ij maná sæmmi guhkás dagu ILO 15. art. Danen Sámedikke gájbbet åbbålattjat ja nammadusá fámo gáktuj jut ájge tjadá dát hæhttu åvddålij jåhtet navti váj oadtju tjoavddusav mij le tjielgga álmmukriektálasj birástagáj sisbielen.
+Gå sáme álmmuk la gárves sjávodisvuodav ja skámov doajátjit ij stuorsebrudahka máhte tjielgga sjávodisvuodajn vásstedit.
+Gå sáme álmmuk la siegen æjggumin merraluohkojt de diedon dat buktá sáme álmmugij lága baktu oaggiduvvá ávkkit ja riektáv dájda luohkojda.
+Gå dat la javladum de gávnav imálattjan gå minisstar Jan Tore Sanner dajna vuogijn sjahtjal álmmukriektá åvdåsvásstádusav råkkådakdoajmmaj sihkarastatjit vuodudagáv sidjij gudi ælloæládusás viessu.
+Gå la doajmmam bargov Sámedikke åvdås, besa refusjåvnåv gájbbedit mannogålojs/ietjá gålojs ja ietjat máksogájbbádusájt dási tjáledit.
+Goassa vuostasj bále juhki?
+Gå jugá de soajttá rájájt rassti ja dagá juojddáv majt ietján illim dahkat.
+ gå la gåssåm, gasnestam jali snussum
+ gå la hivsigin læhkám
+ gå la ålggon læhkám ulmutjij siegen
+Gå sgastallamij boadá, de mánnásuodjalusá siegen guoradalá makkár dárbo li viehkes ja dårjas duv familljaj.
+Gå ietjat tjáleda, hæhttu duodastit dån aná ietjat sábmelattjan ja jut dujna le sámegiella sijddagiellan, jali duv æjgádijn, áhkojn/ádjájn jali duv máttaráhkojn/máttarádjájn lij sámegiella sijddagiellan jali unnemusát nubbe duv æjgádijs le jalij lij sámedikke jienastuslågon.
+Gå ájnegis ulmutja ietja, jali li lagámusá skihppijda ja galggi gullat jali sáhkádit ietjas skihpudagá birra, le giella ja kultuvrradádjadus oalle ájnas oase buorre dádjadusás guládaládimijs varresvuodabárggij.
+Gå muhtem suohkan oassen sjaddá háldadimguovlos, fylkkasuohkan man vuolláj suohkan gullu aj oassen sjaddá.
+Gå muhtem suohkan åhtså giellaháldadimguovlluj bessat, de návti dáhpáduvvá:
+- Gå vájkkudimårnik Sámedikken ij dåjma, le miján politihkkárin åvdåsvásstádus hiebadittjat jali rievddadittjat vájkkudimårnigav åmastittjat sávadum vájkkudussaj.
+Gå ållessjattuk ståhkamij sæbrrá, de aktijvuohta ållessjattuga já máná gaskan muhtem oanegis båddåj sjaddá ietjálágásj gå árkkabiejven ietján.
+Gå muhtem giella moatten aktijvuodan aneduvvá, de dasi vatteduvvá árvvo sæmmi buohta gå ietjá giela.
+Gå æjgáda mánás viedtji, máhtti duola dagu vehi gullat udnásj dáhpádusáj birra, máná vásádusáj birra ja gåktu mánná vuojnunagi le bierggim.
+Gå æjgáda iejvviji mánnásuodjalusá barggev, de oadtjoba såj diedojt måråjdiedádimes, ja álu ja dájvváj oadtjoba ietja låhkåt dav.
+Gå amásgielaga sámegielav oahppi, sámegiella ienebut bæjválattjat barggosajijn ja sijdajn aneduvvá, de ep dárbaha dárogielav oajvvegiellan adnet, ja ij ga dålkåv, javllá Keskitalo.
+Gå dálla ådåsit válgajda ájggu Gáisi válggabijran de la kommisjåvnå bargo tjuovvolibme akta sivájs.
+Dálla la vuostasj sajen NSR:a listan oarjjelsámeguovlon ja akta sivájs la sån sihtá oarjjelsámegielav nannit.
+Gå dálla ruopptot gehtjadav dási, de sjattav goarssá.
+Gå alás manáv muhtem biejve duogen, galgav rádodit sijájn gudi li stoarmo sinna læhkám gåktu agev gárvvásin liehket viehkijn.
+Gå ságastav moaddásij sijájs gænna la sámegiella sijddagiellan, de la ietjá várnnahisvuohta ja báktjasa.
+"Muhttijn gå ságastaláv de hæhkkat vajálduhtáv majt galgav javllat.
+Gå jådediddje válljiduvvá ieneplågo ájrrasij gaskan, de válljiduvvá sadjásasj jådediddje unneplågo ájrrasij gaskan.
+Gå labudallá de váset mihás sjaddá, oajvve ij sæmmi ålov råhtti juohkka sadjáj dagu åvddåla ja rumáj le varres.
+Gå dav ienemusát dárbaj - de la ájnnasamos huvsov ja buorre varresvuodadievnastusájt oadtjot
+Gå la juojddáv vajálduhttám de ij lijssi tjuottjodit mujna la riekta.
+Dajda moatte vahkusasj biebmo ja biktasa sjiehtti.
+Gå ájrrasa ållestjåhkanimhuodnahin tjåhkkåhi, li sijá tjåhkkåhimsaje mierredum dan vuodon makkir válggabijrraj gulluji.
+Gå ájrassaje li listajda juogadum, galggi ájrrasa válljiduvvat.
+Gå Sámediggeráde huoman vállji dasi guorrasit, de le dát åvdemusát tjielggidum ájádusájn strávvesihkarvuodas, javllá Keskitalo.
+- Gå SÁMAG dál máhttá fállat dievnastusájdis nasjåvnålattjat, de merkaj dat ávujn vuordedum sáme varresvuohtafálo nannidibme, javllá Sámedikke rádeájras Henrik Olsen.
+Presidænnta ja rádesebrulattjaj sadjásattja låjdåsti de ájrrasin ålletjåhkanibmáj ja dábálasj ájrrasin doajmmi.
+Gå bájkkenamá tjállemvuohke le mierreduvvam lága milta ja Guovdásj bájkkenammaregisterij tjáledum, galggá tjállemvuohke aneduvvat divna almulasj orgánajs, selskáhpijs ma ållåsit li almulasj æjgon, ja oahpponævojn majt skåvlån galggi aneduvvat.
+Gå giella hedjun de la mávsulasj ájádallat gåktu máhttá dájdojt arvusmahttet dakkir láhkáj mij sunji hiehpá.
+● Gå stáhtalasj oajválattjaj jali Sámedikke mielas le dárbbo tjielggidusájn nannit duohtadiedov jali formálalasj vuodov árvustallamij ja mærrádusájda de galggá dát diededuvvat nav árrat gå máhttelis ja guojme galggi gatjálvisájt åvdedit rádádallamprosessan mij guosská mandáhtav dajda tjielggimijda.
+GOASSA VUOSTASJ BÁLE SÁGAS?
+Gå muhtem tjuottjodusá ájggomus le rasistalasj jali gå juojddáv gatjádi suhtadittjat, de soajttá liehket gássjel diehtet majt ja gåktu galggá vásstedit.
+Gå válggaboados ja fábmodusá vatteduvvi sámeválggastivrajs, galggá gárvedime fábmodusjuogos båddåsasj fábmodusájt guoradallat.
+Gå vuorddep sáme ásadusá galggi ienep åvdåsvásstádusáv válldet sámegiela åvdås, de hæhttu aj mielan adnet sámegielan vádnuni bágo ja moallánagá moatten ådå sebrudaksuorgen.
+Gå nahkap sieradusájt vieledit, de gievrrop.
+Gå dán aktijvuodan giehttop háldadimmodella birra de dat guosská almulasj dievnnomav sámegiellaj mav Sámedigge adná almulasj åvdåsvásstádussan.
+Gå mij Vuonan åttjudallap duola dagu bårredávddaj jali tsåhkevihkáj, de la mijá dálkudiddjen bággo dáv diededit Bårredávddaregisstarij ja/jali Tsåhke- ja varravárrevihkeregisstarij, mij dávdav tjadná mijá sierra personnummarij Álmmukregisstaris.
+Gå duosstap nubbe nubbáj luohtedit, jåksåp guhkemusát.
+Gå diehtep man ájnas ráddnavuohta le, de ep máhte dåssju dåhkkidit muhtema vásedi siján ælla rádna jali dåbddi aktuvuodav.
+De vuojnná Pettera sæŋŋga l guoros.
+Sámij álmmukbiejvve ja nasjåvnålasj dåbddomerka
+Nasjonálá oajválattjajn le åvdåsvásstádus dåhkkidahtte varresvuodadievnastusájt sámijda aj fállat.
+Nasjonáltjoaggulvis le álmmukválljidum stáhtaorgádna, ja Vuonan le dat Stuorradigge.
+Álmmukmiehtse le nammadus mij le dåbdos væráldav miehtáj.
+Nasjåvnålasj ælloæláduspolitihkka le jagij nalluj divvum tjieldij guohtomguovlojt.
+-Nasjåvnålasj urudispolitihkka viertti vieledit ælloæládusá båhtusijt konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn, javllá Jåma.
+Vuona stáhtta le sihke riektálattjat ja politihkalattjat åvdåsvásstádusáv válldám suoddjit ja åvdedit mijá gielav danen gå lip álggoálmmuk.
+Nasjonála lága
+Nasjåvnålattjat vuoroduvvá alep kvalitiehtav mánájgárdijda.
+Gullá bárojt stárfon dåjddemin.
+Dálla gå lav ållessjattuk de usjudaláv dalloj lidjiv ilá nuorran, ja luluj vuohkasabbo vuorddet.
+Gå dálla sáme varresvuodagatjálvisá tjalmostahteduvvi li mujna vuorddemusá juhti dievnastusfálaldagá sáme álmmugij åvddånahteduvvi buorre ja mielos aktisasjbargon Varresvuoda Nuortta:jn.
+Skuova li ållu siejne vuosstij, ja smávva juolgátja hullovuolpo vuolen vuojnnuji.
+Ijáv oada duolbo seŋgan guovte báhtja siegen.
+Luonndo le álggoálmmugij årroma ja bierggima, væráltgåvå, árbbedábij ja åbbålattjat sijá kultuvra vuodo.
+Luonndo ja máhtudahka dan birra le stuorra árvvo.
+Luonndo mijá birra "mujttá", ja dálásj ájge subtsas sáme histåvråv kultuvrramujtoj, bajkkenamáj, båvaj ja giehtoj baktu.
+Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Luonndomoattebelakvuohtalága mærrádusá galggi árvustaláduvvat gáljkka mierredimijn ma máhtti luondon moattebelakvuodav vájkkudit.
+Luonndo, birás ja teknologijja
+Luonndo- ja kultuvrravásádusá árkkabiejvev boanndudi, ja máhtti liehket sadje gånnå buoragit rijbada vájku le skibás.
+Luonndo- ja kultuvrravásádusá
+Luonndovalljudagá li alla árvo ja li vuodon ulmutjij iellemij, biebbmuj ja varresvuohtaj.
+Dálla diedáv riekta válljijiv, ja dát válljim la ihkap dat massta lav ienemus mihá uddni.
+NAV Hjelpemiddelsentral duv fylkan teknihkalasj viehkkenævojt jådet.
+Dála sihti goappátjagá suohkan ja Sámedigge álgadit prosessav dagátjit aktisasjbarggosjiehtadusáv mij galggá nannit sámegielav, kultuvrav ja varresvuodav Oslon.
+Juo de vas gåttjådit sihtá.
+Dálla vuosedip tjuovvop digitaliserimprográmma ulmijt ájnas IKT-vuorodimij baktu ålles háldadusán, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.
+NAV buvtat maŋenagi buorep båhtusijt ja virgálattjajn le buorep máhtudahka.
+Nammakonsulenta li fágalasj vásstediddje árvvalusájda makkir tjállemvuogijt oajvvadi almulasj aktijvuodajn adnet.
+Nammakonsulenta vásstedi fágalasj rádij åvdås makkir tjállemvuoge oajvvaduvvi almulasj aktijvuodan aneduvvat.
+Bájkkenammakonsulentaj åvdåsvásstádus le nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlo.
+Nammakonsulænnta viertti guovte máno duogen ássjev mierrediddje ásadussaj sáddit mij de mærrádusáv dahká.
+Nammakonsulænntadievnastus:
+Namma ja adræssa
+Buojkulvissan galggá NAV moadda iesjbierggimdievnastusájt dahkat ja ådå tjoavddusijt juohkka stáhta máksemsuorggáj, ietján gå pensjåvnnåj gånnå ådå barggamvuoge ja systemtjoavddusa juo li jåhtuj biejadum.
+Vuollelin gávna sválldasijt ja ietjá ávkálasj diedo Áltá 2013 álggoálmmukkonferánsa birra ja AN:a 2014 álggoálmmugij væráltkonferánsa birra.
+Ieritjåhtem
+Sijddaskåvlåj hiejtedibme, nuortta- julev- ja oarjjelsáme guovlojn, máhttá buktet nievres vájkkudusájt giellaåvddånahttemij sáme sebrudagájn ja danen aj ålles sáme sebrudahkaj.
+Barggojuohkusav biedjat jåhtuj mij vállji matemáhtihka oahppotjoahkkev jårggålit oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj
+ Sáme almulasj nammadusáv ásadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævto ja åvdåsvásstádusáv sámegiela vuoksjuj.
+ Sáme almulasj nammadusáv nammadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævtojt ja
+ Juska åtsosboados vuoset ij la koronadávdda de ij dat karantienav oaneda.
+"Iv, iv sidá juhkat danen gå de æjgádij hæhttuv rijddalit".
+Unjárga suohkan oadtju 150.000 kråvnå giellakurssaj mij galggá viehkedit sijáv gudi li sáme álggokursav tjadádam sámástittjat.
+Boahtte jage ásadit AN sierra Álggoálmmugij væráltkonferánsav, vuostasj dakkár gånnå nasjonálstáhta ja álggoálmmuga æjvvali ságastalátjit makkir vælggogisvuoda nasjonálstáhtajn li álggoálmmugij gáktuj.
+Boahtte tjåhkanibme tjadáduvvá vuoratjismánon Tråmsån.
+Vargga gájka smáv máná Vuonan li mánájgárden åvddål skåvllåj álggi, ja moadda smáv máná li ienemus oasev árkkabiejves dijáj siegen gudi dåppe barggabihtit.
+Tjuovvovasj ráddidusájggudagá galggap jåhtuj biedjat moaddásijt dajs dåjmajs majt nammadus buvtij tjielggidusán Vájmo giella.
+Boahtte Sáme girkkobiejve ásaduvvi jagen 2013 oarjjelsáme guovlon vuona bielen.
+Næhttaportálla Aktan.no le luondulasj tjoahkkimbájkke giellaguovdátjij bargojda ja almodimijda aj.
+Soahke, tjáhtje, dållå, ednam, biejvve ja girkko.
+Næhttasadje vaddá mánájda ja nuorajda gaskal 10 ja 20 jage máhttelisvuodajt ietjasa tevstajt sisi sáddit.
+Næhttasaje dievnastusá li sihke dáro- ja sámegiellaj.
+Værmádagá ja æjvvalimsaje ájnnasa
+Beras luluj nammadit muhtem prosjekta mij galggá sámegielaj anov sosiála mediajn gåvvidit, ja nammadit dåjmajt ma soajttá nanniji sámegielaj anov dájn mediajn.
+New Amigos la suohtas guovtegielak spælla mij juohkka ahkejuohkusijda hiehpá, javllá Keskitalo.
+New Amigos Online vaddá åhpav juohkkahattja milta aktisasj dahkamuháj baktu nehtan.
+NIBR Áltán tjadádij jagen 2000 addneguoradallamav guovtegielak dievnastusfáladagás sáme giellaháldadimguovlon.
+Niko Valkeapää, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+Nils Mikkelsen Utsi, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+"Familljaráde la buorre danen gå dåppe gulldali majt mån sidáv"
+Vallak Aili Keskitalo presidænntan álgij jagen 2013 guorrasij ráddidusájn almulasj giellanammadusáv jåhtuj biedjat.
+Muhtem máná gulli sámegielav berrahijs, d.d. ádjájs ja áhkujs.
+Muhtem dájddárijs ja dájddadagojs ma li Sámedikketsiekkadusán åvdåstahtedum li:
+Muhtemijn le sáme kultvrra tiebmán ålles vahko.
+Muhtem máná álu ålgoduvvi ståhkamis jali badjelgehtjaduvvi.
+Muhtem máná e luondulattjat ståhkamij sebra, ja iehtjáda e rat besa fáron. Dási soajtti moadda ja målsugah tes sivá.
+Muhtem mánájgárde dakkir metodav adni majt gåhttju mánájsága stallamin jali mánájtjåhkanibmen.
+Muhtem máná javlli vásedi ållessjattuga ælla ållema rájen gå dárbahi aktijvuodav sijáj.
+Muhtem máná dárbahi doarjjagav ållessjattugijs stågadijn
+Muhtem mánájda soajttá ávkken ietjá mánájt gehtjadit jali ållessjattuga siegen ájádallat muhtem strategijaj birra vaj nahká ietjas strategijajt vijddá but åvddånahttet.
+Muhtem mánájda le mánájgárddestoagos måttij mánáj sinna jali ålggon muodek, gássjel dádjadit, ilá ållo jali gássjelis oassálasstet. De soajttá vuogas bargge viehke di ásadit birrasav ja birástagáv ståhkusij.
+Muhtem mánájda soajttá gássjel ståhkusij sæbrrat
+Muhtema alvaduvvi.
+Muhtem ájnegattja ságasti áhkkilsámegielav passijvva giellan, iesjgeŋga dásen.
+Gallegattja skihppáji giehpesvuolsjijn dahpaldagájn jali ietjá alvos skihpudagájn.
+Muhtema æjgádijs e huoman sámegielav máhte ja danen e máhte ietja sámegielav iednegiellan ietjasa mánájda vaddet.
+Muhtem dutke tjuottjodi maŋemus áhkkilsámegiella hoalle jámij jagen 2003, madi ådå giellaguoradallam javllá gávnnuji vil hoalle ja navti le giella ienemus ájtedum sámegiella Ruossjan.
+Muhttijn sjaddi ságastallama ja aktijvuoda sierraláhkáj gássjela danen gå sujna gænna l demænssa ja lagámusán li ållu ietjálágásj dádjadusá diles.
+Muhttijn la åvvå luondulasj at Sámedigge sæbrra dasi, ietjá bálij ep galga ja et ga bierri sæbrrat dakkir prosessajda.
+Muhttijn soajttá dat mannat æjgádij mielaj vuossti.
+Muhtema buoragit rijbbi tjielgas kalenderijn jali stuorra gajkkomkalenderijn, gåsi dahkamusájt tjállá.
+Muhtemijda le vuogas tjállet jali tjuorggat, gå e bágojt gávna.
+Muhtem guovdásj giellariektá hæhttuji lándav miehtáj gávnnut.
+Ajtu muhtem ållu vuodulasj giellariektá hæhtuji ålles lánndaj guosskat.
+Muhtema soajttá vájbbi ja nagerduvvi, ållessjattugijda girmmodi jali ienebut tjierru gå åvddåla.
+Muhtem suohkanin la válgga adjáj sådnåbiejve ragátmáno 10. biejve.
+Muhtem sáme guovlo suohkanijn ajtu vuodoæládusá sjaddi, dagu Divtasvuonan, Fálesnuoren, Ivgon ja Unjárgan.
+Muhtem suohkana dáj guovlojn li sáme giellaháldadimguovlon.
+Dakkir lágásj alvos dahkamus ij vargga gávnnu
+Muhtema aj vásedi skihpudagá diehti ájn lagábu boahteba.
+Muhtema e vuojga suorggana, madi iehtjáda hådjåni jali moarádi.
+Muhtemijn soajttá ávkke medisijnajs ma li sierraláhkáj dagádum Alzheimera skihpudagá vuosstáj.
+Muhtem ulmutja, sierraláhkáj sij gudi li vuorrasa jali åvdutjis skihpasa, máhtti viehka skihpat.
+Muhtema låssismielakvuodajn, balujn jali tjalmmegæjdoj vájvástuvvi.
+Muhtema vuojnnin, muohtema diehtin, valla ettjin aktan majdik dagá.
+Muhtem guovdásj elementa pládna- ja tsiekkaduslágan Sámediggáj li:
+Muhtem guhti máhttá duv ássjev låggŋit Váj sihkarastá jut ájnas ássje várajda váldeduvvi dagu dån sidá, de le vuogas dálla juo ságastit ulmutjij gejda luohteda.
+Muhtem sajijn li giellaguovdátja sajájduvvam oassen sáme bájkálasj sebrudagájs, ietjá bájkjin vas dagu "sáme suollu" dáttja ieneplågosebrudagán.
+Muhtem muohtá ja æddnu gudi Englándan årru girdijn båhtin, ja sij gudi ettjin máhte boahtet girjev tjállin majt sij ájádallin dile birra.
+Muhtem nammaássjev bajet bájkkenammalága milta.
+MUHTEM DÁBÁLASJ GATJÁLVISÁ JA OAJVVADUSÁ GÅKTU DAJT VÁSSTEDIT
+Muhtema vuosedi gåvåjt majn li máná gudi iesjguhtik láhkáj aktan doajmmi, jali máná gudi iesjguhtik dåbdojt vuose di.
+Dán aktijvuodan dárbahi muhtema doarjjagav jådediddjes vaj li jasska ietjasa rollan.
+Juoŋga birra tjåhkanip degå aktisasj gåvåstagáj ja dåjmaj.
+Nordlánda fylkasuohkana Kulturmujttopládna Lufoahttaj (2007) la Kalleholmen tjalmostahteduvvam sierra ja vuoroduvvam duobddágin nasjåvnålattjat ja aj guovlluj la ájnas kulturmujtto ja kulturbirás.
+Oajvvada dajt Benjaminbálkkáj!
+ iehpeverbála oahppamgássjelisvuoda
+Nora Marie Bransfjell (62) la iellemájgev oarjjelsámegielajn barggam, ja åhpadiddjen sån sámegiela åhpadime hássta-lusájt dåbddå.
+Nora Marie Bransfjell, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+Nuortta-Hålogálánda biskoahppa hasoduvvá dålatjit jahkásasj tjåhkanimev girkkodålkåjda.
+Nuortta-Hålogálánda, Oarjje-Hålogálánda ja Nidarosa bisspavieldijn le ållesgirkkolasj åvdåsvásstádus ásadit sáme girkkolasj dievnstusáv nuorttasámegiellj, julevsámegiellaj ja oarjjelijsámegiellaj, ja siján le dárbbbo máhtudahkaj ja máhttelisvuohtaj dåmadit sáme guoskavasj dievnastusájt moatten suorgen.
+Nuorttarijkalasj sámegielaj fáhka- ja resursaguovdásj Sáme Giellagálldo l uddni ådå næhttabielijt adnegoahtám.
+Nuorttarijkaj aktisasjbarggo sámegiela vuoksjuj le gitta 2012 tjadáduvvam Sáme giellanammadusás (SGN) mij le læhkám SPR:a vuolen.
+Nuorttarijkaj aktisasjbarggo - Sáme parlamentáralasj ráde
+Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå Dárbbo badjelnasjonálalasj suodjalibmáj ja njuolgadusáj hiebadibme váj sámijt ietjamij árbbedábálasj guovlojn vielet, le fáddan læhkám gå sáme organisasjåvnå li tjåhkanam.
+Nordlánda fylkasuohkan dåjmat ruhtadoarjjagijn Varresvuodadirektoráhtas aj gatjálvisbielev "Klara Klok", www. klara-klok.
+Nordlánda fylkasuohkan, fylkesbibliotehka baktu dåjmat aj næhttasajev www.skrivebua.no.
+Nordlánda fylkasuohkan le moatten jagen stuorra åvdåsvásstádusáv válldám almulasj diehtojuohkemis nuorajda.
+Nordlánda fylkkasuohkanis
+Nordlandsforskning ja Norut Alta li Sámedikke, Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartementa (FAD) ja Máhttodepartementa (KD) åvdås tjadádam Sáme giellaguoradallamav 2012. Guoradallama ulmme lij åttjudit gåvåv galles bukti iesjguhtik sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat, man vuorrasa li, makkir aktijvuodajn gielav adni ja man ålov giella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá.
+Nordlánda skihppijviesos rápporteriduvvá dålkkumdievnastus le buoragit sadjihin.
+Nuorttap oarjjelsámegiella, aj gåhtjodum Åsele (Vapsten, Gaala, Aarborte, Bindal, Nååmesjevuemie Vuonan, Vapsten Tärnan, Vueltjere, Frostviken Svierigin)
+Vuonarijkaga sæbrrin dårruj sijdan ja aj ålggon.
+Nuortta-Vuodna ja sáme biebbmobuvtadiddje li oassásijda vihtta jage maŋŋálakkoj oassálasstám gitta dijmásj rádjáj.
+NordNorsk Reiseliv:an la sierra máhtudahka mannoæládusáj nuorttan, ja Magga mielas dát máhtudahka aktan sáme máhtudagájn stivrrimjuohkusin ja sáme mannoæládusvidnudagájn, luluj buorre båhtusijt vaddet.
+Davvi válggabijrra - 6 ájrrasa
+Nuortta-sállto avijsan li uddni julevsáme avijssabiele.
+Nuorttasámegiella: Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž
+Nuorttasámegiella giehtabádde stuorrudahka unne
+Nuorttasámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra
+Nuorttasámegiella boallomærkka
+Nuorttasámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Merrasámegiella - Lulle merrasáme (Várjatvuodna ja Lágesvuodna).
+Nuorttasáme prosjevta li aj doarjoduvvam.
+Nuorttasámegiella le stuorámus giellajuogos sáme gielaj gaskan, birrusij 90% sámegielagijs nuortagahtti.
+Nuorttasámegiella le dat sámegiella manna li ienemus giellaaddne, ja stuorra oasse sijájs årru háldadimguovlon.
+Nuorttasámegiella l ájteduvvam giellan
+Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo le suohkana Finnmárkon ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos.
+Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo
+Nuorttasámegiella:Jonny Inge Nutti
+Nuorttasámegiella:
+Nuorttasámegiella sáhkaduvvá ienemusát Finnmárko ja Tråmså fylkajn, ja Gielldanuore ja Evenássje suohkanijn nordlándan.
+Nuorttasámegiella ságastuvvá ienemusát Finnmárko ja Råmså fylkajn ja suohkanijn Dielldasuollu ja Evenássje Nordlándan vuona bielen.
+Nuorttasámegiella Vuonan, Svierigin ja Suoman ságastuvvá.
+Nuortta-Trøndelága fylkasuohkan le 2008 rájes sámegiela háldadusguovlo sissŋelin, ja ájggu jagen 2009 ásadit 3-jahkásasj åvddånahttemprosjevtav åvddånahtátjit ja nannitjit oarjjelsáme gielav ja kultuvrav.
+Nuortta Universitiehtta l jåhtuj boahtám julevsáme ja oarjjelsáme vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusájn, ja sáme barggosadjevuododum mánájgárddeåhpadiddjeåhpadus la boahtemin.
+Guovvamáno 17. Biejve buvtij Vuodna ietjas 8. Rapportav AN:a nissunvieledimkonvensjåvnå tjuovvolime gáktuj.
+Vuodna oattjoj vuodolágav jagen 1814 viehka stuorra iesjrádálasjvuodajn ja dajna tjuovoj Vuona nasjåvnnåtsieggim.
+Vuonarijkan li uddni guhtta guovlo ma li UNESCOa væráltárbbelisstaj tjáleduvvam:
+Vuonarijkan le, álggoálmmugij sierra rievtesvuodaj gáktuj, sierralágásj vælggogisvuodav bærrájgåhtset sáme mánáj ja æjgádij berustimijt, bs. vuodoláhka § 108, mánájkonvensjåvnnå art. 30 ja ILO-konvensjåvnnå.
+Vuodna le dáv konvensjåvnåv vuollájtjállám, ja navti le vælggogis dilev láhtjet váj almulasj dievnastusá sámegiellaj fáladuvvi suohkanij, fylkkasuohkanij ja ietjá almulasj oajválattjaj háldadijn.
+Vuodna le dáv konvensjåvnåv vuollájtjállám, ja navti lip vælggogisá dilev láhtjet almulasj dievnastusájda sámegiellaj suohkana, fylkkasuohkana ja ietjá almulasj háldadimen.
+Vuodna le tjielggidusáv vuollájtjállám, ja Sámedigge adná dát tjielggidus Vuonav riektálattjat tjadná.
+• Vuodna hæhttu sihkarasstet vaj sosiála- ja varresvuodainstitusjåvnå sissŋelin sáme háldadusguovlo fálli dievnastusájt sámegiellaj
+• Vuodna hæhttu nannit ietjas bargov mij gullu fállat oahpponævojt ja åhpadusáv åhpadiddjijda julev- ja oarjjelsámegielaj
+Vuonarijkka diedet unneplågo gielaj dilij birra juohkka goalmát jage Europarádáj, valla dán jage vuojnij Sámedigge dárbov sisi sádditjit duodde diedádusáv Vuona diedádussaj tjalmostahtátjit hásstalusájt sámegielaj nannimis ja åvdedimes.
+Vuona nælját rápportta gárvvánij 2008 giese.
+Vuona oajvvadumlissta
+Norgesglasset le kártta gånnå bæssá åhtsåt.
+Norgesglasset ådå versjåvnån ja kártta skåvlån li betaversjåvnå, dat merkaj dájt li ájn åvddånahttemin, ja hábbmim ja funksjonálitehtta soajttá hæhkkat rievddat.
+Norgesglasset ådå versjåvnnå
+Vuonarijkka galggá vilá jådedit bargov tjanátjit sjiehtadusájt.
+Vuodna galggá vuosstálasstet oajvvadusájt ma javlli ahte stáhtta jali ietjá oajválasjorgána galggi válljit gejn le riektá.
+Vuodna galggá doarjjot ahte sij gudi suodjaluvvi dákkár árbbedábálasj máhtudagá suodjalimsysteman galggi liehket da álggoálmmuksebrudagá jali bájkálasj sebrudagá ma li åvddånahttám (ja vilá åvddånahtti) árbbediedojt.
+Dán jage la Vuodna oajvverijkkan værálda ájnnasamos girjjemæsson, Frankfurter Buchmesse.
+Vuodna galggá IGC - GRTKF baktu barggat dan vuoksjuj ahte jåkså sæmmi nanos suodjalibmáj dagu Nagoya-protokolla dahká, aj navti jut vejulasj IGC - GRTKF båhtusa ållidi ja vijdedi Nagoya-protokollav daj suorgijn gånnå ij majdik nammada jali ij le dågålasj.
+Vuodna diedádusás javllá, lihto goalmát oase dåssju nuorttasámegiellaj guosská.
+Vuonarijkka lij lahkusin, juska lijma guhkken ierit.
+Vuodna sihtá tjuovvot álggoálmmugij riektáj sierrarapportøra rapporta oajvvadusájt sámij dile vuoksjuj Vuonan.
+Dábálattjat viertti gájbbádusá sámegiela åhpadussaj duostoduvvat ållessjattuk sámes guhti vuodoåhpadusáv dárbaj.
+Norsk Bergindustri gåvvit minerállaæládusáv vásstádussan dárbbuj æládusåvddånahttemij nuorttan.
+Vuona oajválattja e huoman máhte sirddet ierit bajemus åvdåsvásstádusáv sámegielas sámediggáj.
+Vuona Sámij Rijkasiebrre (NSR) ja Sámeálmmuk belludahka (SáB) (aktisasjlista)
+Vuona Sámij Rijkasiebrre (NSR)
+Vuona stáhtaviesáda, jali gænna li riektá ietjasa Vuona stáhtaviesádin tjáledit ja la tjanádum almulasj dåhkkidum åhpadimsadjáj Svierigin ja Suoman.
+Norsk Folkemuseum mierredij jagen 2007 sáme gávne máhtti Sámedikke duohkáj vatteduvvat.
+Vuona kulturlåhko le jahkásasj gåvvå kulturfálaldagáj ja kulturdåjmaj birra vuona suohkanijn, guovlujn ja fylkajn.
+Vuona kulturlåhko
+Vuona-svieriga boatsojguohtomsåbadibme vuollájtjáleduváj 2009:n Vuona ja Svieriga gaskan ja vuona ja svieriga ráddidusá ájggu dal såbadimev vuollájtjállej lagámus ájge.
+Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme
+Norut Alta - Áltá oajvvat moadda dåjma váj giellaguovdátjij bárggodilev buoret.
+Norut Áltá oajvvat aj giellaguovdátja galgalulujin ienebut vuojnnusij boahtet sáme birrasij ålggolin aj.
+Norut Áltá le FAD:a åvdås 2012:n kárttim sáme perspektijvav suohkansuorgen.
+Norut Áltá evaluerimrapportta oajvvat moadda dåjma váj giellaguovdátjij bárggodilev buoret.
+VAT 2016:18 Vájmogiella oajvvat hiebadam årnigav sierra kategorijjaj suohkanijda ma li sámegiela háldadimguovlon, namálattjat giellabisodimsuohkana, giellaælládahttemsuohkana ja stádasuohkana.
+VAT 2016:18 dættot mánáj ja nuoraj riektáv ja máhttelisvuodav sámegielav åhpatjit, ja dat la aj Aktisasjbarggoguojmij vuorodibmen gåtsedimbargon.
+NRKa le álggám televisjåvnnåsáddagij sáme nuorajda, gåhtjoduvvam izu.
+NRK sámi Radio ådåsfálaldahka radion sisadná guokta sáddaga julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj vahkkuj.
+NRK Sápmi sáddi njuolgga rahpamis TV:an ja radion.
+NSR åhtså tjállev gut sjaddá stuoves oassen NSR-familjas, ja máhttá iesjrádálattjat barggat, åvdåsvásstádusáv válldá ja viehket ietjas buorre aktisasjbarggomáhtukvuodajn.
+NSR åhtså nuorajtjállev
+NSR-N jådet NSRa nuorajdåjmajt.
+NSR-N javllin nju-olgga dárojduhttem vil uddnik gávnnu gå ietjasa vuojnov åvdedin guláskuddamin Stuorradikken.
+- NVEa dåmadibme dán konsesjåvnnååhtsamusá hárráj hieret Sámedikkev buktemis ietjas vuojnojt dán ássjen.
+Dájna ådå Hábmer sjaddá ájnna suohkan mij julevsámegielav háldat ålles rijkan, ja mij galggá gielladievnastusájt ietjas álmmugij fállat.
+Ådå vuorodime stipænndaj alep åhpadussaj
+Ådå njuolgadusá Sámedikke válga gáktuj gávnnuji dáppe lovdata.no.
+Ådå rádjá sjaddá alternatijvva D Nordlánda fylkamánne tjielggidusán, mij nanos julevsáme háldadimsuohkanav buktá.
+Ådå álmmukvarresvuohtaláhka
+Ådå láhka suohkanij varresvuoda- ja huksodievnastusáj gáktuj
+Ådå åhtsåmájggemierre tjavtjan
+Sámedikkepresidenta ådåjakhålla
+Jagen 2013 le ådå åhtsåmårnik "Arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij".
+Ådås jagen 2015 le gå oahppe gudi li oasseájgev, ja sámegielajn fáhkasuorgen, oadtju máhttelisvuodajt stipendav åhtsåt, ja stipendaj máksomierre le lasedum.
+Ådås sjiehtadusán, mij vuolláj tjáleduvvá dijstagá 13. biejve ådåjakmánon, le Statskog ja Sámedigge galggaba hiebadahttet vaj ságastallama nanniduvvi tsieggijiddjij ja sáme riektáaddnij gaskan gå areálaj adno rievdaduvvá.
+Ávkálasj ressursa mánájgárdijda, skåvlåjda ja iehtjádijda:
+Ådå prosjækta man suohkan la fáron
+Ådå SáNuN nammaduvvam
+Tråmså universitehta teknologijaviesso oadtju 30 millijåvnå álggojuollodibmen.
+Ådå válggaårnik sisadná:
+Ådå válggaårnik sámedikkeválggaj 2009
+Oberstløytnant Siri Skare jámij gå AN-kåntåvrrå Mazer-i-Sharifan ládaduváj.
+Bargge gudi snivva tjuovvu ájttsi gå máná ådå rádnajt gávnni ja gáhttiji dákkir prosessajt massimis.
+• gæhttjat, analyserit, doarjjot, oassálasstet ja boanndodit ståhkamav mánáj premissaj baktu
+HUOM!
+OECD le G20 gåhttjoma milta barggám váj værrosystema galggi sjaddat ienep rievtesferduga, duola dagu værrogarvvemav ja nierbagis værroplánimav binnedit.
+OECD doajmmaplánajn nuoraj vuoksjuj ja værrogarvvema vuosstij - regjeringen.no
+OECD, gejn uddni li 34 ájraslánda, mierredij aj jåhtuj biedjat muhtem prosessav váj Colombia ja Latvia bessi organisasjåvnnåj sæbrrat.
+• almulasj institusjåvnå galggi liehket diedulattja ietjas sámegiela adnuj, sihke nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj
+Almulasj háldadibme le stáhta duogen guoskavasj lágaj milta.
+ Iesjguhtik gielladile
+Værrodimsaje
+Giellavahkku/ Gïelevåhkoe/ Giellavahkko almulasj rahpam Oslon
+Almulasj sáme slávggimbiejve
+Álkke lij hådjånit.
+Álu li ållessjattugijn fámilja ja stuoves barggo.
+Álu máná gatjádi ållu ietjá ássjijt gå majt jáhká.
+Álu næhttabielij sisadno jårggåluvvá sámegiellaj ja sæmmi sisadno máhttá moatte giellaj låhkåt.
+Gatjálvisá ma álu gatjádaláduvvi
+Álu dákkir ássjij birra oavdduhi ja ihkap muhttijn nágin iehtjádav snivva gehtjadi, javlli juojddáv dån nuppe birra jali gatjádalli.
+Álu sihtá mánnásuodjalus aj sáhka dit iehtjádij gudi dåbddi mánáv ja familjav, buojkulvissan varresvuohtaguovdatjijn, mánnágárdijn, skåvlåjn, PP-dievnastusájn ja muodugattjajn.
+Ja ahte álggoálmmukperspektijvva åvdeduvvá gånnå hiehpá.
+Ja Danica oadtju gåvåjt massta goassak ij la vuojnnám: sasskamdievá Lillehammerin.
+Ja danen lip mij Afghanistanan.
+Ja galle le sijájs gudi e nissunijt ane ålles, iesjrádálasj ulmutjin, sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat.
+Sæmmi båttå le ájnas ahte ij symbåvlåj ávkálasj anov hiereda.
+Ja dån guhti illa sámegielav oahppam.
+Ja dágu boahttsusujttim, duodje ja árbbediehto lij divna åhpadusá gitta doktorgrada dássáj.
+Sámedikke bieles lip duodaj válldám dav diedov mij VAT 2016:18 Vájmogiella: Dálla l ájgge ratjástit sámegielajda.
+Ja mij la val buorep gå dájda baktu dav dahkat?
+Ja mihtoga árkkabiejven ma dahki ietjama rijkatjav stuorren.
+Dan rållan sihtap dilijt varresvuodasuorgen tjalmostahttet gånnå sáme pasienta e nuohkásit huvsaduvá.
+Vierttiv rámmpot dijájt gudi lihpit viehkedam gájotjit ja divvot.
+Ja mån dal goarsástaláv sunnus!
+"Ja ihkap æhppe dárbaha nav guhkás jåhtet, váj dån besa gárddáj ja famillja siegen liehket.
+Åhpadiddje bievdij gaskav vádtsá.
+Ja dalla vas, lij jåvsådam 30.jage ávvudallam Sáme Allaskåvlån, mav vil jáhkáv la ávvudallam mij mujttuj dæhppu.
+Ja Vuonarijkka le jådedime dáv.
+Barnes guhti viehket sámegielak iednes ja dálkudiddjev vaj dádjadibá nubbe nuppev buorebut ja dajna sihkarasstá buoremus sujtov ja værddogisvuodav sunji guhti le skibás.
+Ja fábmuj mij álmmuga mielav tjuovvu.
+Ja báhpa galggi vilá stáhta virgen.
+Gádjot dálkádagáv.
+Juollodibme sáme museajda le aj lasedum.
+Tsieggimdáhpe ja bajkalasj dádjadusá ja huodnaha histåvrrå le aj ájnas oase merustaládijn jus huonaj la sáme huonaj jali ij.
+Nuoramus máná li aj buorre rádna, ja moadda máná javlli gájk buoremus mánájgárdijn le ietjá mánájt iejvvit ja ietjasa rádnaj ståhkat.
+Nuoramus máná aj, ja máná gudi guládalli ietjáláhkáj gå giela baktu, máhtti aj buktet ietjasa vuojnojt ævtojdisá milta.
+Dájda aj moattes åhtsi ja hæhttu garrasit vuorodit.
+Aj maŋŋel gå la demensav oadtjum lijkkuji ienemusá dahkat dav majt åvddåla li dahkam.
+Familja ja værmástahka aj dárbahi oahppat demensa birra váj bukti árkkabiejven viehkedit ja doarjjot.
+Moadda dåjma maj ulmme le ulmutjijt åttjudit sáme alep åhpadussaj ja dutkamij li aj konkretiseriduvvam.
+SGLan li aj giellajuohkusa normerimij hárráj ma li giellafágalasj máhtudagás nammaduvvam rijkajrájáj rastá.
+Grønlanda iesjstivrrima lándadikkeoajvve, Josef Motzfeldt, Sermersooqa suohkana oajvve, Asii Chemnitz Naruo, ja Grønlanda presidænnta Inuit Circumpolar Councilan (ICC) Carl Christian Olsen ja Alaska presidænnta ICCan James Stotts galggi oassálasstet inuihtaj bieles.
+Boahtteájggáj aj departemennta hæhttu muhtem ássjijt mierredit ma girkko oahppaj guosski.
+Kulturmujto iehpetjielgas stáhtusijn máhtti aj lagábuv guoradallamij baktu liehket automáhtalattjat suodjaluvvam.
+Ja nåv guhkev gå dat sjaddá dåssju sáme ássjen, de dat gássjeduhttá åvddånahttemav, goappátjagá sámijda ja láttijda.
+Jus le moadda giela avta bále oahppam de máhtti dujna aj liehket moadda iednegiela.
+Æládusorganisasjåvnnå Vuona Boatsojsámij Rijkalihtto jådediddje Ellinor Marita Jåma baktu oassálastij æládusrájadussaj.
+Aj NSR:a nuorajnammadus (NSR-N) li berustahttjám duohtavuohta- ja såbadimkommisjåvnå ásadimes.
+Ja de manemus gatjálvissaj, masi lav ienemusát ávvudallam vásstedit. Sáme Allaskåvllå 100 jáhkásattjan!
+Ihkap dá doajmmi aj pasientajda gejn le vaskulera demænssa.
+Prosjæktajådediddje Karl Jan Solstad Nordlandsforskningin hasot gájkajt gudi dákkir sjiemáv oadtju, vásstedit, sjiemáv besa vásstedit divna gålmmå sámegielajda jali dárogiellaj.
+Bargge viehkedi mánájgárde birrasij ja kultuvrraj Ållessjattugij gasskavuoda ja aktijvuohta le ájnas mánájgárde psykososiála birrasij.
+Sámedikke giellaguoradallam vuoset sámegiela adno almulasj ásadusájn tjoahkkáj le binná, valla vuojnnet vuoset sámegiella aneduvvá ienebut suohkana dåjmajn gå stáhta ja fylkasuohkana dåjmajn.
+Adjáj sáme girje ja girjjetjálle oassálassti dåhku.
+Adjáj Samuel Gæloga mánájgirjje "Ruoppsisgállo", julevsámegielak álggo giehtatjállusijn, la dårjav oadtjum.
+Nr. 23 (2007-2008) Giella råvijt dahká dættoduvvi aj dárbo sáme mánájgárdijda ja mánájgárdijda sáme mánáj bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav.
+Stivrrajådediddje Gunnar Olofsson le aj ávon gå aktisasjbarggosjiehtadus la ådåstuhtedum ja åvddånahtedum.
+Adjáj dåjma ma bærrájgæhttji årnigijt rádediddjijda ja bagádallijda vidnudakálgadiddjijda li ájnnasa.
+Guokta ietjá sáme giellaprosjevta oadtju aj dårjav sámedikkerádes.
+Adjáj Tråmså fylkasuohkan la prosjevtav merustallam ihkeva vuohkasin ja jur ulmij milta aktisasjbarggosjiehtadusán Sámedikken arvusmahtátjit nuorra duodjárijt rekruttierimij, ja dan vuodon 30 000 kråvnå prosjæktaj juollodam.
+Dát aj guosská rádnajda ja ietjá oahppásijda muhtem mudduj.
+Versjåvnnåådåstuhttema aj prográmmabuvtadiddjijn buktá dárbov vijdáduj åvddånahttemav ja ådåstuhttemav njuolgatjállemvædtsagijs.
+Ållagasj maŋŋela gå suohkana ja fylka avtastahteduvvi sjaddi åbbånagá stuoráp gå dálla ja politihkalasj mærrádusá dagáduvvi mælggadabbo mijájs gå åvddåla.
+Gåjkudisájs tjoagguji ádjagin, ædnon, jávrren, merran;
+Ja árbbedábálasj æládusá, nåv gå ællosujtto, adnet li ienebut ja ienebut rijdduj boahtám stuorsebrudagá sávadusáj ienep minerálajt råggåt.
+Ja lip iejvvim moadda æjgádijt gudi li tsiekkadusájt bisodam.
+o Márjju aj dån guhti la ållessjattuk buojddudagájn ja jus vil dubáhkav suovasta.
+Lasedit máhtov gåk álgadit
+Lasedit jådov iesjdagádum gálvojs
+Sáme kulturæládusáj tjehpudagáv buoredit
+Tjårggi strávvesihkarvuodav
+• lasedit sáme girjálasjvuoda sadjihimev almulasj bibliotehkajn rijkav miehtáj
+Binnedit nuorjojt ja dajna vuogijn buoredit kvalitehtav bájkálasj guollelågos
+Lasedit sjattov sáme mannoæládusán
+Lasedime sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda
+Diedoj milta ma åvddåj båhti viddnosjiehtadusán jali sjiebmá viddnobarggáj, Ekonomijjaåssudahka vaddá loabev portallaj bessat, ja diedov gå dujna l bessammáhttelisvuohta.
+Nammadusá oajvvadusá økonomalasj ja háldaduslasj vájkkudusá
+Ekonomalasj vájkkudimnævo
+Giellarudájda gulluji guovtegielakvuohtadoarjja suohkanijda ja fylkkasuohkanijda, njuolggadoarjja giellaguovdátjijda ja giellaprosjektarudá masi åhtså.
+Ruhtadoarjja Soajttá ruhtadårjav oattjo.
+• biednikviehkke mánnágárddesadjáj
+• biednikviehkke asstoájggedåjmajda jali juoga ietján
+• biednikviehkke asstoájggeårnigij (SFO/AKS)
+Gå IKT ienebut aneduvvá de sebrudahka varnnahin sjaddá.
+Vaj sámegiela adno laseduvvá
+ Ienep tjálalasj sámegiela adno digitála mediájn.
+ Lasedum birástakmávso stáhtas sámegiela åvddånahttemij
+Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen / Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
+Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen
+Sáme nissunij varresvuohta vuoroduvvá
+Vaj sebrudahka dádjat ienebut man ájnas la gå oadtjop sámástit
+Lasedum ratjástibme duostutjit ja suoddjitjit
+Ienep sirdulattja li binnedam sáme guovlo ulmusjlågo binnedimev maŋemus jagijt, valla ij nuoges váj riegádimlåhko ja ålgusjåhtem e álmmuklågov binneda.
+Ienep máhtudahka sáme giela ja kultuvra birra juohkka dásen varresvuodadievnastusán.
+Lasedum máhtudahka sámegiela ja kultuvra sosiáldievnastusán. Dán åvdås alep dásen vásstedi.
+ jut unneplågogielagij oahppofálaldahka bárrán ja barggat váj sebradahtte, moattekultuvralasj oahppamaktijvuohta mánájgárden ja vuodoåhpadusán åvddånahteduvvá.
+Valljudahka ja individualiserim buktá dárbov demokratijja dádjadussaj, moattelágásjvuodaj vieledibmáj ja buorre guottojda aktisasjvuodan aktan viesutjit.
+Lasedum máhttelisvuoda guolev gåjkkådit vaddá máhttelisvuodajt duodde sisbåhtuj gå le gássjel varásguolev jådedit.
+Lasedum máhttelisvuohta iesj gahtsot gåjkkeguollen, javllá Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka.
+Lasedum vuobddem ja mávsán kulturæládusdåmadiddjijn
+Lasedum vuobddem ja juojggusa ja sáme musihkav oablodit sisrijkan ja ålggorijkan, dán vuolen sáme musihkav árbbedábálasj ja ådåájggásasj hámen.
+Vuolev ja sáme musihkav ienebut vuobddet ja oabllom rijkan ja ålggorijkan, adjáj sáme musihkka árbbedábálasj ja aj ådå vuogen.
+Lasedum doarjja ájtedum sámegielajda
+Ienep sáme giela ja kultuvrraåvddånboahtema tjalmostahttem almulasj sebrudagán máhttá buktet ienep oarjjelsámegiella anov, ja bargov guottoj ja diedulasjvuoda birra oarjjelsáme giela ja kultuvra gáktuj.
+Ienep barggosaje sáme dájdda- ja kulturvuododum æládusán
+Lasedit bargadahttemav sáme dájdda- ja kulturæládusán
+ Ienep girjálasjvuoda, avijsa ja bláde almodusá sámegiellaj
+Ole Mathis Sara Nedrejord la sabeksasske ja jåvsådam la buorre sajijda goappátjagá ietjama rijkan ja ålggorijkajn.
+Olli javllá vijddábut Sámediggeráde le sihtam nav jåhtelit gå máhttelis båhti njuolgadusá ma vuorodi sámegielak barggijt ja barggijt gejn le kultuvrramáhtudahka sáme guovlo virgijda.
+Olsen javllá årnik vuododam åhtsåmusáj nanna almodittjat juojggusav ja sáme musihkav la ájnas sáme tjuojadiddjijda.
+Olsen javllá Sámedigge sihtá viehkedit vaj vinjo sáme oadtju viessot rabásvuodan ja mihásvuodan.
+Olsen, guhti iesj la akta sijájs gut la gielav massám dárojduhttema diehti, oattjoj åvdåsvásstádusáv dárojduhttemássjij åvdås sámediggeráden 2016:n ja jåhtuj biejaj dav mij dálla sjattaj mærrádussan Stuorradikken jut duohtavuohtakom-misjåvnåv oadtjop.
+Olsena mielas la ájnas sáme almmudagájda bessat oassálasstet dárbulasj gievrrudagájn dakkir stuorra rijkajgasskasasj girjálasjvuodaariednáj.
+Gåktu sáhkadit ja dåbddåt ulmusj la oassen juosstá mij la stuoráp.
+Jus mánná iesj javllá ij soaptso, jali gå æjgáda jali bargge muhtem sivá diehti måråsti muhtem máná badjel jali li iehpesihkara, de hæhttuji aktan ságas tit ja tjoavddusijt ja aktisasj ulmijt gávnnat.
+Jus illa válggakårtåv sámediggeválggaj påstan oadtjum ja duv mielas dån le jienastuslåhkuj tjáledum, hæhttu válldet aktijvuodav Sámedikkijn.
+Jus dárbaha viehkev mánnásuodjalusás, de máhtá skuolggat dan suohkanij gånnå åro ja ádnot sgastallamav.
+Jus mánná illastimijt ja givsedimijt váset, de viertti mánájgárdde dakkár dáhpádusájt ganugahttet ja dajt ássjijt gåtsedit.
+Iehketbiejve ålgus njáhká.
+Stuorrudahka la duodastuvvam ja hæhttup dåjmajt álgadit.
+Æjgádijs gudi gålådi ájgev oassálassti ásadit sámegiellaåhpadusáv gånnå ij gávnnu åvdutjis.
+Man divras friddjavuohta le.
+Sulle 800 álggoálmmukåvdåstiddje, -rádevadde, iesjguhtik observatøra ja mediaulmutja ålles væráldis båhti Áltáj 2013 biehtsemáno gárvedittjat AN:a ållestjåhkanime álggoálmmugij væráltkonferánssaj mij le New Yorkan 2014:n.
+Kulturæládusáj birra
+Kulturæládusáj birra:
+Sulle 60 prosenta gájkajs gejn le demænssa li Alzheimera skihpudagás skihpasa.
+Sulle 735 millijåvnå kråvnå IKT-ådåstuhttemij NAV:an.
+Jus adná álmmuklågojt gálldon, vuojnná tállajt kymrilasj sáhkadiddje le vuostasj bále tjuohte jahkáj lassánimen.
+Jus materiálla mav dån sidá ij la girjjevuorkán, máhttep dunji dav ietjá fáhkagirjjevuorkás rávvit (mælggatluojkkam).
+Ulmutjaárvo ja jálosvuoda birra.
+Nasjonála guovdásj moattekultuvralasj åhpadime vuoksjuj (NAFO)
+Muhtem máno duogen riegát mánásj guhtimusj sjaddá Vuonarijkak nummar vihtta millijåvnå.
+Nuorajnammadusá birra Nuorajnammadus jådet NSRa nuorajdåjmajt, NSRa bieles moalget nuorajgatjálvisáj gáktuj ja NSR:v åvdås sihke nasjonálalattjat ja rijkkagasskasattjat ietjá nuorajsiebrij aktijvuodan.
+Guovlostivra hiejteduvvin ja udnásj háldadusstruktuvran li oajválattja, boatsojæládus ja Sámedigge ájrastuhttemin dåssju boatsojæládusstivran.
+Dáppe le ållo várrevádtsem jagev miehtáj.
+Guovlon dáhpáduvvin dajs bahámus doarrodáhpádusájs, ja la guovllo gånnå vielde Ruossja ja USA maŋemus 100 jage li adnám edna doarroressursajt rájáv ietjasa gasskaj mierkkitijt.
+Sámedikke birra
+Hukso le ájnas mánáj jasskavuoda ja soapptsoma hárráj, ja empatijja ja guojmmegieresvuoda åvddånime hárráj.
+Hukso mánájgárden sisadná sihke barggij ja mánáj gasskavuohtaj ja mánáj hukso guhtik guojmestisá.
+Suohkana huksodievnastusá duogen le dujna rádádallat, ja fálaldagáv hábbmit duv ja duv lagámusáj siegen.
+Giellakampánja birra / Artikler / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Giellakampánja birra
+Statpeda birra
+Virge birra Nuorajtjálle barggodahkamusá li duola dagu viehkedit nuorajnammadusáv tjåhkanimijn ja tjåhkanimij gaskan, nuorajnammadusá mærrádusájt tjadádit, barggat nuorajnammadusá prosjevtaj ja sebrulasjbargoj.
+Rievddama
+Birrasij lahkke dájs sihke ságasti ja tjálle sámegielav, madin dåjda iehtjadijda le dåssju ságastimgiellan.
+Oahpestibme Sámediggevieson la juohkka biejve mánnodagá rájes bierjjedahkaj kloahkka 13.00.
+Oahpestimgiela li dárogiella, sámegiella ja ieŋŋilsgiella.
+Jus lulujma dudálattja same sebrudagá vidjurij, de ij lim dárbbo liehket sámepolitihkkárin.
+Gålgådismáno, gasskavahko 8. b. buvtij ráddidus oajvvadusáv 2015 budsjæhttaj.
+Sihtá mánájgárddepolitihkav tjielgadit
+Sávat dagástallamav ja vuojnojt Sámedikke giellapolitihka gáktuj
+Jus i sidá ietjat profijlav rahpat, de le nubbe vuohke duodde kontov ásadit.
+Jus sidá ienebut diehtet sisano ja prosessa birra konferánsa åvddåla jali madi le jådon, de máhtá válldet aktijvuodav rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group).
+sihti láhkaásadimev mij vaddá máhttelisvuodav minerállaresurssaj ávkástallamav árbbedábálasj sámij guovlojn.
+Sihti ájádusájt
+Sihti oajvvadusájt Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkáj
+• ájttsat, gåtsedit ja joarkket dajna majt máná juo berusti
+• vaj ájttsi ja imájdalli matematihkalasj aktijvuodajt
+Bargguj gullu duola dagu guoradallat galles sámegielav iesjgudik dásen bukti, makta sámegiella aneduvvá, makkár gielav æjgáda mánájdisá válljiji ja galles sihti sámegielav oahppat.
+Guoradallambargo sjiehtadusá tjuovvolibme gruvvodåjmadime Guovdageaidnu suohkanin.
+Diedádusáv jahkásattjat tjuovvol Sámedikke jahkásasj budsjehta baktu gånnå dåjma ma iesguhtik ulmijda hiehpi vuoroduvvi.
+Aktisasjbarggosjiehtadusáj árvustallam ij le doajmmam gåktu galgaj.
+Dárbbo Divtasvuona-ássjev moatten dásen gåtsedit
+Iemeálmmugij væráltkonferánsa ja dan loahppadokumænnta jages 2014.
+Tjuovvolibme diagnosa maŋŋela Dåktåra duogen la sihkarasstet tjielgadimev ja medisijnalasj tjuovvolimev.
+Ávttjimus Sámedikkes lij, giellabirrasa sáddiji åhtsåmusájt Sámediggáj gå rudá biejaduvvin poasstaj Giellaprosjevta Sámedikke budsjehtan.
+Dahkamusá duon bajelttjállaga vuolen Oajvvadusá ájádalla mij ja aktisasjbargguj li dagu álggon ja arvusmahttemij dán bargguj.
+Dahkamusá
+Diededa jus moalgeda priváhta ulmutjijn vaj organisasjåvnå åvdås.
+Åhpadus
+Varresvuodabarggij åhpadus Varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn le dåhkkiduvvam dålkkåjs vádne.
+Sierrapolitijaj hárjjidallam Kabulan joarkká.
+Åhpadus le navku ja galggá doajmme oahppaplánajt tjuovvot.
+Åhpadus galggá aj dalloj liehket navku oasseválldijda.
+Åhpadus galggá gájkajda hiebaduvvat.
+Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
+Darogiela ja sámegiela åhpadusájt hæhttuji gehtjadallat aktisattjat gå dárofáhka "vaddá" tijmajt
+Sámeåhpadibme joarkkaskåvlån bierri vijdeduvvat váj juohkkahasj guhti la sámegiellaj jali - gielan åhpaduvvam vuodoskåvlån oadtju riektáv sámeåhpadibmáj nanos modellaj milta.
+Åhpadus ja bajássjaddam sámegielak birrusin vaddá buorre máhttelisvuodajt ájnegis oahppáj åvddånahtátjit ietjas sáme gielav luondulasj adnogiellan.
+Åhpadus galggá buorre kvalitehta árvustallamij vuodo milta.
+Åhpaduskåntåvrrå boatsojæládussaj ja duodjáj oadtju 1,5 milijåvnå kråvnå doarjjan jahkásattjat viddnooahppeårnigij duojen.
+Åhpadusláhka (1998) duodas ájnegisá riektáv åhpadussaj sámegielan ja -giellaj.
+Åhpadusláhka 6-3§ le mærrádusá sáme joarkkaåhpadusá birra.
+Åhpadusláhka, mánájgárddeláhka ja bájkkenammaláhka buktá aj sierralágásj gájbbádusájt háldadimguovlo suohkanijda:
+Åhpaduslága § 6-3 sisadno le joarkkaskåvlå åhpadus.
+Oarjjelsáme guovlo mánájgárdde- ja skåvllåsuorge åhpadimbirás la unne ja oabllát.
+Åhpadusprosjevta ma vájkkudi lasedittjat njálmálasj subtsastimárbbemáhtov ja juojggama ja duoje adnemav.
+Hávsskes båttåtja. Juojddáv buktet ja viehkken liehket
+Návrrot, hárddet jali ålgodit le agev subjektijva ássje
+Dáhpádus sjaddá persåvnålattjat ja sebrudahtte gånnå oahppe rijkav miehtáj ja væráldav miehtáj bessi nehta baktu æjvvalit.
+Vásádusá smáv juohkusijn åssudagáj rastá soajtti aj álggon ådå aktivuodaj da ja rádnastallamij.
+Dájda ja kultuvra åtsådallama mánájgárden vaddi vuodov gulluvasjvuohtaj, oassálasstemij ja ietjasij dahko bargguj.
+Åtsådallama luondos galggi dádjadusáv luondo iesjvuodas åvdedit ja mánáj mielas luonndoresursajt suodjalit, bisodit biologijjalasj moattevuodav ja ásadit guoddelis åvddånimev.
+Vásádusá ietjá mánáj siegen soajttá gæjnno ådå ráddnavuodajda.
+• åtsådallat árvustallat ja rijbadi vádálasj ståhkusijt rubbmelasj hásstalusáj baktu
+• bessi åtsådallat ávov ja mihásvuodav ietjasa kultuvralasj gulluvasjvuoda hárráj
+• bessi åtsådallat ja guoradallat luondov ja luondo moattevuodav
+• åtsådalli geldulasjvuodav ja ávov jieddnáslågådijn, subttsasij, lávllagij ja ságas
+• åtsådallat soapptsomav, ávov ja rijbadimev gájkbelak labudallamåtsådallamij baktu, goaden ja ålggon, jahket birán
+• åtsådalli, guoradalli ja gæhttjaladdi luonndodáhpádusáj ja rubbmelasj lágaj
+Diedo máná/oahppe birra e galga bigoduvvat, ja e vatteduvá iehtjádijda jus æjgáda e dav dåhkkida.
+Mássjelisvuohta - Mássjelisvuodav jårgijdit moatte ássjijda avta bále soajttá sjaddá gássjel.
+Tjiehpes, liekkos ållessjattuga gudi li lahka le mánáj soapptsoma vuodon mánáj gárden.
+• bádtjit mánájt gåvådalátjit ja gielajn stågatjit, ja jienaj, rijmaj ja rytmaj
+• måvtåstuvvat oassálastátjit ietjasa árggabæjvváj ja åvddånahttet luohtádusáv sebrudagá oassálasstemij
+SuohkanådåstusNammat vijddásit aktijbiejadum referánssajuohkusav
+Nammaduvvam:
+Ásadit sáme skihppijsujttáråhpadusáv UiT ja Sáme allaskåvlå baktu la sæmmi ájnas.
+Stuoves orgána ásadime le stáhtaj duogen makta dilev láhtji dákkir aktisasjbargguj rijkkarájáj rastá.
+Tjoaggulvisá ásadibme organiseriduvvá nieljejahkásasj gæhttjalibmen.
+Sámedikke ásadibme jagen 1989 ednagit vuododuvvá miededime niejdde dárojduhttempolitihkav mij álgij juo 1800-lågoj álgon.
+Suodjalimguovloj stivrajt ásadit.
+sáme sebrudagá måssjkisvuodav bisodit árbbedábálasj resurssaano baktu ja tjoahkkeæládusáj baktu le buoremus strategija rievddamijt duostudit.
+Bájkálasj sámesebrudagáj nannim ja bisodibme le ájnas jus sáme kultuvrra vilá galggá ielle kultuvrran bissot.
+Vuosádus gåvvit gålmåt vuodos ma sierralakkoj tjielggi iellemis rádjeednamin lulleednama ja alleednama gaskan, ja dan ulmutjijt.
+Årnik galggá álkke installerit dábálamos operativsystemajda.
+Tjoahkkájgæsos (ålles konferánsas), Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu
+• sisiválldemnjuolgadusá Bulkkeallaskåvllåj vaddi máhttelisvuodav sisiválldet gittan 20 prosenta åhttsijs n.g. sierra dågålasjvuodajn, jus åhttsijn li sierra máhtukvuohta jali kvalitehtta bulkkeetáhtta dárbaj.
+Lahkusij 49 prosenta sáme nissunijs Vuonan li vaháguvvam vahágahttemij jali råhtsatjibmáj, vuosedi lågo diedádusás Vuona nasjåvnålasj institusjåvnås almasjrievtesvuoda hárráj.
+Tjijnnidum riektá bálkkádáse milta hiebaduvvi.
+Bajássjaddam-, hukso- ja oahppojuogos
+Bajássjaddam, oahppo ja åtsådibme
+Báhkogirjje nanni sáme ájádallamvuogev ja ja sáme árbbedábijt sisanos baktu.
+Báhkogirje værmádagán
+Báhkogirje skuolkanin
+Bágo appan li goappátjagá julev-, oarjjel- ja nuorttasámegiellaj ja dájda bágojda li aj jiednabátte.
+Bágo ja gárgadisá li oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ja muhtema dajn li aj jiednabádde.
+Báhko SápmiToo spiedjildasstá dav dåbdos MeToo sebrudakájggedábev mij dálla la viehka ájgev ieneplågo sebrudagán vihpam.
+Årnik viertti árvustaláduvvat.
+Årnik galla Sámediggáj vájkkudimfámov vaddet ja máhttelisvuodav gullut, mij le sjiehtadusá ulmme.
+Årnik duodjebagádallij galggi dán gávdan árvustaláduvvat.
+Årnik doarjot aj arenajt, værmádagájt ja aktisasjbarggoprosjevtajt ma oassálassti lasse rijkajgasskasasj åvdedibmáj ja eksportaj sáme dájdas ja sáme dájddárijs rijkajgasskasasj márnánij, ja duodden álgadimstipænnda nuorra sáme dájddárijda
+Årniga gåktu Finnmárkoåbmudagá badjelbátsos galggá aneduvvat aktisasjbarggon Finnmárkoåbmudagájn ja Finnmárko fylkkasuohkanijn.
+- Organisasjåvnå li åtsådam viejedusáv duojes kultuvrraæládussan.
+Organisasjåvnnå le nav gåhtjodum specialized agency AN systeman, ja háldat tjoahkkáj 23 rijkajgasskasasj sjiehtadusá ma guosski vuojŋalasj riektáj iesjguhtik bielijda.
+Organisasjåvnnå le vædtsagav hábbmim mij árvustallá makta gielan le nanos jali rasjes dille.
+Organisasjåvnå mandáhtta le barggat ráfe ja sihkarvuoda vuoksjuj aktisasjbargo åvddånahttema baktu nasjåvnåj gaskan daj nieljijn fáhkasuorgijn.
+Organisasjåvnå, vidnudagá ja ásadusá
+Organisasjåvnå
+Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Organisasjåvnå struktuvrra
+• organiserit sajev, ájgev ja ståhkamgávnijt arvusmahtátjit duon dán ståhkamij
+Doajmmaplána bargo orgániserim ja tjuovvolibme
+• Åhpadusá organiserim ja plánim
+Gånnå la Soajttá sjaddat gássjel ájgev tjuovvot ja diehtet gånnå la ja gåsi galggá.
+Diedo Sáme giellajuohkusa birra, jådediddje Bård Magne Pedersena baktu
+Oslon ja Tråmsån li aj stuorra sáme álmmuk.
+Nuorta válggabijrra - 5 ájrrasa
+Lullesámegiella le dålutjis ságastuvvam dan guovlon mij uddni le Oarjje-Várjjak suohkan Vuonan duodden ráddnáguovlojda Ruossjan ja Suoman.
+Lullesáme musea njávddámin (neidenin) le álgadam bargov 3 jahkásasj prosjevtajn mij galggá ællánahttet gålldåsáme gielav ja kultuvrav rádjárasstididdje aktisasjbargujn lulle-/gålldåsámij gaskan Vuonan, suoman; ja soajttá aj Ruossjájn.
+Lullesámegiella ja bihtámsámegiella ieridi dåjs ietjá sámegielajs åvdemusát gå uddni li dá guoktá gielan dåssju muhtem gallegasj giellaaddne iesjguhtik árbbedábálasj guovlojn Vuonan.
+Lullesáme ja bihtámsáme giellaguovllo
+Gárjjelin le gålldåsámegiella gáhtum ja Vuonan dåssju muhtem gallegattja gielav bukti uddni.
+Gålldåsámegiella ("lullesáme")
+Lulle/ gålldåsámegielan le nannusap giellabirás suoma bielen rájá.
+Lullesámegiella/gålldå sámegiella, bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella le vuojnedum dagu gáhtum Vuonan.
+Vájku gåggu manádav ja sámijt iejvviv, de iejvviv aj várnnahisvuoda subttsasijt.
+Ienep gå neljadisoasse sijájs årru juogu de berrahij lunna jali iehtjádij lunna gejt mánná åvdutjis dåbddå.
+Didjij veteránajda, dijá fámiljajda ja divna lagámusájda.
+Rudá ma uddni stáhtas båhti galggi dåssju mannat sámegiela åvddånahttemij ja dåjmajda ma giellaåvddånahttemav giellaressurssasuohkanijn åvdet.
+buohtastahttemárvvo
+Målssoma dáhpáduvvi aj mánájgárden.
+Råhtsatjimássjijs li dálla nav ållo vaj máhttá ássjev nasjåvnålasj vuorbedisvuohtan gåhttjot.
+Kultuvrradepartementa budsjehta badjel oajvvaduvvá juollodit 70,4 millijåvnå kråvnå Sámediggáj kultuvrradåjmajda 2012 jahkáj, 3 millijåvnå kråvnå lasedibme 2011 rájes.
+Njuolgadusájt jårggålit ja diededimvælggogisvuohta almulasj oajválattjajda
+Girjálasjvuodav mánájda ja nuorajda sábmáj jårggålittjat
+Dárboj milta jårggålit ja hiebadit tiebmágirjátjijt/tjoahkkijt oarjjel-, julev- ja nuorttasámegielaj gasskala
+Gåvån hæhttu sisadnet árvvaladdama makkir etalasj tjuolma njuolgadusájda gulluji.
+Sisadno
+Badjelasj guokta tuvsán histåvrålasj s áme gávne bierriji máhtsaduvvat sáme dávvervuorkájda.
+Arktalasj birrasa váksjudibme
+Sámelága giellanjuolgadusá guosski aj ietjá suohkanijda, valla sidjij ælla sæmmi vijdes gájbbádusá.
+Ietjá ájrrasa li Oslo universitehta professor Terje Hagen;
+Ietjá ássje ma li ájnnasa le duola dagu oajvvadus budsjæhttaj jali doajmmarievddadimijda.
+Ovttas.no - Sáme oahppamnævo nehtan
+1800-lågon båhtin muhtem ådå bokstáva sámegielajda ma ælla anon ietjá gielajn daj sæmmi guovlojn (duola dagu dáro-, suoma- ja gárjjelgielan).
+1960 ja 70 jagijn sjattaj nuorap buolvva sámijs ienep diedulattjan ja rievddadiddjen.
+2000-lågon Arktalasj ráde aj dálkádakrievddamij barggagådij, ja da vijddásasj rapporta majt ráde iesjguhtik barggojuohkusa li dahkam, li læhkám viehka ávkálattja gå li gåvvidam dálkádakrievddamij vájkkudusájt ja man háhppelit rievddama dáhpáduvvi.
+Aotearoan sihtin ulmutja sæhkánahttet nuoramus mánájt vuorrasap ulmutjij gudi máhttin maõrigielav iednegiellan.
+Årøyholmenin Ivguvuonan galggá merrasáme histåvrå ja dålusj sáme åsko birra gaskostuvvat.
+Sámelága giellanjuolgadusáj árvustallama gatjálvisáj duogátjijn ja gå háldadusguovllo le vijdeduvvam nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme gielajda, vuojnná Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta dárbov lagábut sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasasj ieme-álmmukgielaj mærrádusáj gáktuj.
+Dan diehti la nammadusá mielas ájnas njuolgadusájt ja dåjmajt ådåstuhttet váj udnásj sebrudahkaj hiehpi.
+Konsultasjåvnåjn sámedikkijn le departemænnta álggám guoradallat gåktu doarjjaårnik ienebut máhttá arvusmahttet divna sáme tjállemgielajt anátjit.
+Prosjæktaruhtadibme Sámedikkes dagáj nav vaj moallánakgiehtagirjje åvddånahteduváj Porsáŋgo skihppijsijda adnuj.
+Dáj båhtusij duogátjijn viertti hiebadibme åvddålijguovlluj árvvaluvvat.
+Nuppát bielen 3. lågon girjje vuosádaladuvvá nav: "Almma ja moatte láhkáj suorgganahtte histåvrrå avta sámefamilja birra, gåktu sij hæhttujin ráhtjat vaj rijbbi goappátjaga rubbmelattjat ja kultuvrralattjat.
+Juolgijn li gummistiebila, tjáppagit jaládum juolggelahtasa buohta.
+Budsjehtan oajvvaduvvi 250 millijåvnå tsieggimgålojda ja dåjmajda ma gulluji Ráddidushuodnahijt ådåsis ásadit ja tsieggit.
+Navti nahká dádjadit nágin ietjes máhttá vissa dáhpádusáv vásedit ietjá láhkáj gå dån iesj.
+Návti ij le vuodoæládusáj giella ájnas dåssju sáme giellaåvddånahttemij, ájnat aj gå galggá sáme árvojt ja árbbediedojt jårkadit.
+Navti máhtti máná luondulattjat modællan sjaddat nubbe nubbáj.
+Dajna vuogijn máhttá SáNuN viehkedit Sámedikkev nuorajprofijlav ja nuorajpolitihkav hábmemin.
+Dan láhkáj máhttá SNPN viehkedit Sámedikkev hábbmit dikke nuorajprofijlav ja nuorajpolitihkav.
+Dajna vuogijn máhttá SáNuN viehkedit Sámedikkev hábmedime dikke nuorajprofijlav ja nuorajpolitihkav.
+Dán láhkáj de galggi njuolgadusá dahkat nav vaj luonndovuodo sáme kultuvrraj nanniduvvá.
+Nasjonála varresvuodaportállaj www.helsenorge.no galggi aj boahtet ienep ja buorep iesjbierggimdievnastusá.
+Dás duogátjis sjaddá árvvaluvvat jus le dárbbo ienebut sáme oasev fálaldagás nannit.
+Dán láhkáj sjaddi varresvuodavidnudagáj dárbo sáme gielas ja kultuvras åvddånboahtet.
+Dán láhkáj aj addne diedojt álkket gávnni avta ja sæmmi næhttabájken.
+Dan láhkáj máhtti bargge oahppat ietjasa bargos ja åvdedit mánájgárdev pedagogihkalasj doajmman.
+Dájna vuogijn javllap dille ij dåhkkiduvá.
+- Dájna vuogijn doajvvop vuorodime æládusáv galggá stuoráp vájkkudusájt buktet, javllá sámediggeráde Mariann Wollmann Magga ja subtsas, Sámedigge l bajedam ássjev kultuvralasj ja sjuggelis æládusáj tjåhkanimijn suohkanij.
+Dalloj dárbahiv edna viehkev sijddabargoj.
+Ådå næhttabielijn li sierra biele oarjjel-, julev-, nuorttasámegiela ja aj anára- ja lullesámegiela gáktuj.
+Ådå næhttabájkkáj tjoahkkiduvvi diedo sámegielajda guosske dáhpádusájs, dagu sámegielkursajs, seminárajs ja konferánsajs.
+Sámegielak bielijn li sválldasa elektråvnålasj báhkogirjijda ja ietjá sámegiela riektatjállema gáktuj dagáduvvam ávkálasj barggoræjdojda.
+Guokta jage dássta åvddåla Saminor ietjas lågojt åvddånbuktin. Dat rájes lip binnáv guovdásj oajválattjajs gullam.
+Sáme iemeálmmukuniversitiehtan gulluji ja divna sámegiela, ja divna giela lij vuojnnusin galpajn ja skiltaj. Sáme ja ietjá iemeálmmuga árvo ja ájadusvuoge la tjadá universitiehta dåjman.
+Skiejás Siellagin mij la tsieggidum guoradallin gålmmå soahkemuora, ja da vuosedin juhte tjuoladuvvin jagijn 1844-46. Jáhkedahtte skiedjá tsieggiduváj dan maŋŋelattja.
+Rijkajgasskasasj diakonian ja misjåvnån (doarjjaviehkke) oajvvaduvvá Sáme girkkoráde joarkka aktisasjbargov Kirkens Nødhjelpajn duola dagu dakkir bargoj dagu álggoálmmukbarggo Afrika oarjemus åsijn ja Nuortta-Ruossjan.
+Álmmuktjåhkanimen bessi bajedit vájk makkir tiemáv, jus ga dal gullu vássám ájggáj, dálásj ájggáj jali boahtte ájggáj, javllá juohkusa jådediddje Márjá-Liissá Partapuoli.
+Giellatekno sijddabielen máhtá viedtjat Divvomav,duollatjállemræjddo Windowsij, MacOS:aj, OpenOffice & LibraOfficej, aktan InDesignaj.
+Rássedievan då iehtjáda mánájnisá tjuodtju.
+Sámegielas dárogiellaj målssoma moatten guovlon le bæjválasj adno gålldåsámegielan ja bihtámsámegielan ja ietjá sierra sáme giellasuorgijn, boahtám ållu guhkás ja li gáhtomin.
+Ráddjidum rudáj diehti Sámedigge budsjehtan, de ij le dálátjij læhkám vejulasj juollodit ienebut gå 5-600.000 juohkka giellaguovdátjij.
+Daj nanos tjanástagáj siváj diehti ma guosski dálásj registerijda, le dårbulasj jiermmás sirddemårnigijs ja dågålasj vuogijda dákkár målssomijt tjadádittjat.
+Danen li ulmutja gejn le demænssa ienebut trafihkkasårmijn gå iehtjáda.
+Gå li dåssju gallegasj giellaaddne julevsáme giellaguovlon, de le sámegielak ressursaj vánesvuohta viehka tjielgas.
+Dan diehti gå ulmutja dáj guovlojn e nav tjoahken åro, ieneplågo álmmuga gáktuj, de le dá guovte sámegiellaj sierra hásstalusá ma gulluji ælládahttembargguj.
+Dårvvuj.
+Iesjgeŋga láhkáj li sámegielav åvdedam.
+Juohkka jahkedásen máhttá liehket oahppe ma li oalle sámegielaga, oahppe gudi máhtti vehin sámegielav ja oahppe gudi e majdik máhte, valla sihti sámegielan åhpadusáv.
+Indivijdda-dásen galggá mánájgárdde ásadit vaj æjgáda ja mánájgárdde dájvváj máhtteba lånudit váksjomijt ja árvustallamijt mij guosská ájnegismáná varresvuohtaj, soapptsomij, åtsådallamijda, åvddånibmáj ja oahppamij.
+Juogosmanoj nanna galggi guovten biejven ienep tjåhkanimijt iesjgeŋga ásadusáj tjadádit.
+Konferánsan galggi ájggeguovddelis tiemá, duola dagu rájájt biedjat, seksualitiehta tjábbudagás, gåktu nubbe nuppijt huksat, rájá madtjuhime ja nálsodime gaskan.
+Oanegis ájge nalluj vuoset doajmmapládna virggehárjjidallamij ja sisboahtodoarjjagij, madi guhkep ájge nalluj bierri nuoraj åhpadibme hiehpat dasi mav barggoiellem ajtu åhtsål.
+Lihtto vælggodahttá nasjonálstáhtajt tjadádit konkrehta dåjmajt bisodittjat guovllo- ja unneplåhkogielajt, nav vaj åvddånbåhti politihkan, láhkadahkamijn ja práksisin.
+Rijkan ietján ij le læhkám lassánibme dájddársuohkadisán.
+Ájge nalluj oajvvaduvvá Sáme-girkkolasj pedagogalasj guovdásj mij huksá åvddånahttet ja åvddånbuktet hiebalgis máhtudagáv tjoaggulvisájda, duola dagu tjanádum Kirkelig utdanningssenter i Nord (KUN) organisasjåvnnåj.
+Sæmmi láhkáj dagu oarjjelsáme giela hárráj, de sebrudahka dárbaj ållo ulmutjijt julevsáme giellamáhtudagáj.
+Sisiloggim dáhpáduvvá ID-portena baktu (MinID, BankID, Buypass ID, jali Commfides e-ID). Viehkke ja bagádusá
+Moatten næhttasajijn máhttá bloggit, ja tjálatjit ja sáddit sisi gatjálvisájt ja kommenterit sámegiellaj.
+Diededibme seminárraj oassálasstet rabáduvvá tjaktjagiesen 2019.
+Tjáledibme sáme tjåhkanibmáj Ánarin
+Minisstartjåhkanimen Nuukan Ruonáednamin jagen 2011 mierreduváj Råmssåj ásadit stuoves dåjmadagáv Arktalasj rádáj.
+Tjåhkanimen vuodulasj ja prinsihpalasj gatjálvisá åvdeduvvi ja prosessa ma li jådon.
+Tjuodtjelij tjåhkanimen vuosedij ássjegiehtadalle muhtem filmav familljaráde birra.
+Sáme li Nuorttakalåhtan viessum sierra álmmugin ietjas gielajn, ietjas árbbedábij ja æládushiebadimij guhkev åvddål gå nasjonálstáhta vuododuvvin.
+Vuona bielen aneduvvá gáhtum giellan.
+Máhttodepartemænnta biejaj Åhpadusdirektoráhtav aktan Fylkaålmmåjn Finnmárkon guoradalátjit makkár oahpponævo gávnnuji oarjjel- julev- ja nuorttasámegiellaj ja ma máhtti aneduvvat Máhttolåpptim - sámen, ja makkár oahpponævo vádnuni fágajn/tiemájn ja dásijn.
+Sámedikke, Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa ja Máhttodepartementa åvdås tjadádi dutkamásadusá Nordlandsforskning ja Norut Alta dálla nasjonála sáme giellaguoradallamav.
+Åvdåstiddjijtjåhkanimen COP 10, Nagoya protokolla mierreduváj.
+Áhttje áhko siegen årru muhtem unna bájkátjin Nuorttalij-Vuonan ja iv la goassak dåppe soapptsum.
+Áhttje lij ådå familljav gávnnam ja dåbddiv degu ittjij mujsta desti berusta.
+Áhttje ij lijkku viehkev oadtjot.
+Ietján prográmman le fylkkamánnen valjes dåjma mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda oarjjel- ja julevsáme guovlon daj gaskan mánájgárddedåjma, giellaåhpadibme ja giellabiese.
+Luonndovaljesvuodalága 8 paragráffa nuppát lahtasin javladuvvá oajválattja galggi dættodit máhtov man vuodo li buolvaj åtsådallama anos ja aktisasjdoajmma luondos, dasi gullu aj dakkir sáme adno, mij máhttá viehkken luonndovaljesvuoda guoddelis adnuj ja suodjalibmáj.
+Sæmmi båttå dagu máná berusti ja ájgev gållådi gaskanisá stågadijn, sihti muhttijn aj ållessjattugijt ståhkamij sebradahttet.
+Álmmukmiehttse le julevsáme guovlon, dassta namma boahtá.
+Parlamentarihkkárkonferánssa ásaduvvá SPR:a stivras aktisasjbargon SPR:a dåjmadagás/Svieriga Sámedikkes.
+Parlamentarissma Parlamentarissma le stivrrimvuohke.
+Báhkogirjásj dagáduváj "Sámásta mujna" kampánja aktijvuodan, ja dat la vilá ihkeva giehtos ja ålos gatjádi dav.
+Lagámusá, varresvuodabargge ja iehtjáda máhtti doarjjan ja viehkken liehket.
+Lagámusájskåvlå ja ságastallamjuohkusa li buojkulvisá forajs gånnå lagámusá máhtti buorre rádijt oadtjot ja nubbe nuppes oahppat.
+Lagámusá, dagu gállasjguojmme/aktanårro, máná jali æjgáda, máhtti oahttsen nammaduvvat.
+Aktisasjbarggoguojme li aj sjiehtadam sjiehtadusán sjiehtadam jut sihti vuorodit ja ienep rudájt dájddárstipendajda biedjat.
+Oassálasste le sjiehtadusán gávnnam vaj"dat la dárbbo åvddånahttet buorev ja ålolágásj sáme kultuvrra iellemav ja at vidjura gárveduvvi dahkuj ja åvddånbuktem sáme girjálasjvuohta, musijka, dánssa ja teáhter, filmma ja gåvådusdájdda ja dájddaduodje.
+Åvdåstiddje li rádádallamin tjadádam guolástussuorge åvddånimev daj suohkanijn ma Sámedikke åhtsåmusvuodulasj æládusåvddånimdoarjjaga doajmmaguovllu (SUF) ja ietjá suohkanijn nuorttalamos fylkajn, ja dát vuoset jut suohkanijn må ållåsit jali muhtem mærráj li oassen SUF:as le guollárlåhkom oassálasstemvejulasjvuohta, vadnasa, jnv. binnum ienep gå ietjá suohkanijn.
+Duodjesjiehtadallamij oassálasste li boahtám ájgás, ja 2015-jage såbadusán la 8,1 milijåvnå kråvnå mierre.
+Guojmij låhpalasj vuojnno juohkka ássjen li almulattja.
+Aktisasjbarggoguojme sihti duodden barggat ásadittjat sámegielak huksofálaldagájt aktisasjbarggosjiehtadusáj suohkanij baktu.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj njuolgadusá motåvrråjåhtulahkaj luluj tjadáduvvat vaj njuolgadusá doarjju, joarkká ja åvddånahttá árbbedábálasj miehttsimav ja tjuohppamav.
+- Sámij álmmukbiejve le luondulasj ráddidusá sámepolitihka vuodov åvddån giesset, namálattjat sámijn ja dáttjajn le sæmmi riektá ietjaska gielav ja kultuvrav åvddånahttet.
+Sámekonferánsan Åren jagen 1986 sámevierrega lávllagav dåhkkiduváj.
+Sámedikken la mælggadav læhkám nanos politihkalasj avtamielakvuohta belludagáj gaskan juhti Saemien Sijte l akta dajs stuorámus vuorodimijs Sámedikken.
+Aktisasjbarggokonferánsan boatsojsujttoæládussaj areállahásstalusá ja ilá stuorra urudisnággo dágástaláduvvin.
+Sáme profijllaskåvlåjn hæhttu liehket ålles sáme oahppofálaldahka.
+Sæmmi láhkáj muhtem nuora alkoholav stressabinnediddjen jali jaskadussan juhki.
+Sæmmi láhkáj le guovdátjin buktet iehtjádij signálajt dádjadit gåktu galggá jali bæssá ulmutjahttet, jali mij le sijá rájáj rastá.
+Sæmmi láhkáj doajmmi adjáj ietjá sámegielaj biele, subtsas Sáme Giellagáldo fáhkajådediddje Mika Saijets.
+Sæmmi láhkáj gå ednamano- ja åmastamriektá gájbbádusá, galggi guollimriektágájbbádusá dálásj riektá vuodon tjielgaduvvat.
+Sæmmi láhkaj gå mij gætjo ájge hábbmip ietjama sebrudagá sisanov, de hábbmip sisanov ietjama - sámij - álmmukbiejvev.
+ Bærrájgæhttjat jut suohkanij ja fylkkasuohkanij guovtegielak dievnastusáj gålo kárttiduvvi
+Danen le ávvosáhka gå sjielvvi nissunijbiejven besav subtsastit jut dálla vuojnnet vijddásit guorras dasi jut álggoálmmuknissunij riektá suodjalibmáj galggá sierraláhkáj dættoduvvat, javllá Vibeke Larsen New Yorkas.
+Semináran lij dagástallam barggojuohkusa oajvvadusájs.
+Guovdásjgirkkolasj dásen le Girkkotjåhkanimen girkkolága milta åvdåsvásstádus suodjalt ja åvdedit sáme girkkoiellemav.
+Dán næhttabielen le aj Sáme "skrivebua" ásaduvvam.
+Dájna dåjmajn pasientaj- ja addnijoahttse Vuonarijkan sierra rádevaddev sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn oadtju.
+Pasiænnta- ja addneoahttse Jus sidá viehkev, rádijt ja bagádallamav váj ietjat riektájt pasiænntan oattjo ållidum, máhtá válldet aktijvuodav pasiænntaja addneoahttsijn ietjat fylkan.
+Pasiænntariektálága § 3-5 mij vaddá pasiænntaj riektáv diedojda ma li ájnegis dárbojda hiebaduvvam, ja lága § 4-2 mij mierret dåhkkidime hámev, li aj guoskavasj mærrádusá.
+Åvddålijguovlluj bargge gæhttjali modellerit ja åvddån låggŋit ietjá vuogijt ma luluji vejulasj strategijan mánnáj maŋenagi.
+Åvddålijguovlluj háldadus galggá fállat ienep dárkkelis digitála fálaldagájt.
+Galbajn jali kártajn jali ietján gåggu ienep gå akta namma aneduvvá, mierret mierrediddje ásadus makkir namma vuostatjin galggá.
+Skåvlån gájka diehti iv iedne ja áhtje lunna åro, valla iv jáhke aktak dassta imájdallá.
+Dákkir tjåhkanimijn hæhttu mánájgárdde duodden æjgádijt diededit bæjvvásasj, hierediddje bargo birra mij galggá buorre psykososiála mánájgárddebirrasav hábbmit.
+Gå sujsta gatjádin makkir vuorddemusá sujna lij Sámediggáj, de vásstedij dale náv: "Sámedigge adná ålgoldis tjehpudagáv, Sámedigge hæhttu ienep adnet ietjama tjehpudagáv.
+Svieriga bielen manná rádjá nuorttalap Arviesjávres ja Árjapluoves gitta Bihtáma ædnuj Norrbottena länan Svierigin.
+Svieriga bielen li muhtem gallegasj giellaguodde aktan dutkij ja muhtem rahtjalis ulmutjij Vuona bieles aktan barggagoahtám gæhttjalit gielav gádjot.
+Svierigin håladuvvá julevsámegiella Bihtámænos oarjján gitta Gájddumædnuj nuorttan Jåhkåmåhke ja Váhtjera suohkanijn Norrbottena länan Svierigin.
+Tiebmátjåhkanimen vahágahttem nissunij vuosstij ja lahka gasskavuodan sáme sebrudagán Sámedikken, Kárášjågån basádismáno 26. biejve, lij stuorra avtamielakvuohta dasi, bulkke ja viehkkeapparáhtta hæhttuji ietjasa máhtudagáv sáme gielaj ja kultuvraj hárráj nannit.
+Vájku návti sjattaj, de presidænnta Aili Keskitalo vuojnná Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta l huoman vuorodam sámegiela nannimav.
+Niedjen doajmmahieredimij de ålos barggi árbbedábálasj sáme æládusájn duola dagu ællosujton, guolástimen ja ednambargon.
+Vájku sieradus sáme álmmukdálkudime ja alusj skåvllådálkudime gaskan, de sáme doajmmahieredimij adni dájt buohtalakkoj ja goappátjij bieles ávkástalli.
+Åbbålattjat buolvaj gaskan le viehka ållo givsedibme skåvlåjn.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ánarsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le julevsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le nuorttasámegiella tjáledum ájtedum giellan.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le gålldåsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le bihtámsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le oarjjelsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ubbmemsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum giellan.
+UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le guoládaksámegiela juogos tjáledum duodaj ájtedum jali vargga gáhtum giela.
+UnEsCo ruoppsis listan ájtedum gielaj badjel le nuorttasámegiella ájtodum giella, valla oarjjel- ja julevsámegiella libá vuojnedum dagu alvos ájtodum giellan.
+Válggabiejve hæhttu jienastit dan suohkanin gånnå la Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum.
+- Vuona Sámedikke bieles sidáv gijttet sebrulattjajt Sáme Giellagáldo bihtámsáme nammadusán, ja sávav vuorbev ålles bihtámsáme giellasebrudahkaj.
+Sámedikke bieles loabedav Divtasvuona viesádijt jut mij galggap dahkap dav majt nahkap tjalmostahtátjit dajt dárbojt ja hásstalusájt ma li suohkanin.
+- Sáme parlamentáralasj ráde åvdås sidáv gåhttjot sáme organisasjåvnåjt ja ásadusájt oajvvadusájt buktet bálkkáj, javllá presidænnta Egil Olli.
+www.geria.no næhttabájken gávna viehkkenævoj listav.
+pdf
+Pedagoga li jådediddjáj ájnas doarjodiddje, ja sån galggá iehtjádijs viehkev oadtjot dárbo milta.
+Pedagogihkalasj jådediddje åvdåsvásstádus le jåhtuj biedjat ja jådedit pedagogihkalasj bargov, buorre fágalasj dájdo milta.
+Pedagogihkalasj jådediddje
+pedagogihkalattjat, barggij hárráj ja háldadime hárráj.
+Pedagoga-psykologa dievnastus (álu oaneduvvam PPD jali PP-dievnastus) le suohkana ja fylkkasuohkana rádevadde dievnastus.
+Pedagoga-psykologa dievnastus
+Pedagoga-psykologa dievnastus (PP-dievnastus/PPD) le rádevadde ja ássjediehtte ásadus mij guosská åvddånahttemij, oahppamij ja soapptsomij mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám ja oahppijda vuodoja joarkkaskåvlå åhpadusán.
+Pedagoga-psykologa dievnastus (PP-dievnastus)
+PEDAGOGALASJ-PSYKOLOGALASJ DIEVNASTUS (PP-DIEVNASTUS)
+Girjijda gæjggá, nuktal ja arvusmahttá.
+Pekka Sammallahti le Gållegiela nammadusá åvddåulmusj.
+Rudá juogaduvvi guovte åhtsåmvuorruj, ja boahtte åhtsåmájggemierre l gålgådismáno 1. biejve 2019.
+Rudá galggi gålmmå iesjguhtiklágásj prosjevtajda aneduvvat.
+Pensjåvnnå reguleriduvvá dagu álmmukoajon.
+Pensjåvnnå le lassen álmmukoajo álldarpensjåvnnåj.
+Pensjåvnåv tjijnni stuoves prosenntaoase baktu bálkkás sámedikkeájrrasin jali álmmukválljiduvvamin.
+Uddni ælla ietjá mærkkagálvvoorganisasjåvnå duojen Vuonan.
+Uddni ij la åvvå akta sáme dávvervuorkájs mij dájt gájbbádusájt ållit, danen hæhttu dajt buoredit.
+Uddni oajvvaduvvi giellabisodimsuohkana dåssju nuorttasáme giellaguovlon.
+Stuoves gájksáme orgádna
+Skálmá li tjáhppada, ja árka li stuore degu sloamka.
+Bargge dåhkkidi mánáj vásádusájt gå iehtjádijt iejvviji, viehkedi daj birra ájádallat ja doarjju mánáj rievddam- ja åvddånahttemprosessajt.
+Bargge adni ietjasa tjoahkki dum máhtov ja fágalasj dádjadusáv gå plániji ja tjadádi dáv bargov man ulmme le mánáj sosiála åvddånahttemav doarjjot ja buorre psykososiála mánájgárddebirrasav hábbmit.
+Bargge tsieggiji gasskavuodajt mánájda
+Bargge li tjåvda kvalitehttaj.
+Barggij duogen le divna æjgádij siegen barggat navti vaj dåbddi gulluji, vuojnnuji ja fáron bessi.
+Bargge dárbahi teorehtalasj máhtov, praktihkalasj buojkulvi sá ma teorijav sajájdahtti, ja ietjas åtsådallamijt.
+Bargge dættodi man ájnas le jut æjgáda dalánagi aktijvuodav válldi jus muhtem máná badjel måråsti, ja dættodi aj mánájgárdde jåhtelit æjgádijt diedet.
+Dalloj hæhttuji bargge ietja tjielggit majt dahki árkkabiejven.
+Bargge hæhttuji liehket diedulattja ja ájádallat mánájjuohkusa sosiála prosessaj birra.
+Bargge vierttiji ájádallat ietjasa guottoj hárráj vaj buoremusát máhtti åvddånbuktet ja åvdedit avtaárvvusasjvuodav ja dássádusáv.
+Bargge hæhttuji doarjjot gå máná gasskavuodajt tsieggiji, rádnastalli ja åttjudi ja vijddásappot åvddånahtti tjehpudagájt ma sijáj rádnastallamav jasskan ja buorren dahká.
+Bargge hæhttuji vuosedit sijá dagoj baktu sij æjgádijt ressurssan vuojnni, ja æjgádij viehkke le ájnas vaj máná soapptsu.
+Bargge hæhttuji bargov ålles ájge árvustallat.
+Bargge galggi bargov dahkat birrasa hárráj mij ij dagá mánájt dåssju huvso vuosstájvállden, valla aj dakkárin ma árvvon adni iehtjádijt huksat.
+Bargge galggi
+Bargge galggi juohkka mánáv giehtadallat subjæktan ietjas iellemin, ja sujna le riektá ietjas sierra vásádusværáldij, ja galggá bessat ietjas árkkabiejvev vájkkudit (Bae, 2009).
+Barggijn galggá liehket diedulasj dádjadus jut máná máhtti liehket huvsodisvuoda dilen, ja vahágahttem ja seksuála illastime dilen, ja vierttiji diehtet gåktu dajt duosstot ja ielvvet.
+Bargge galggi hásstet mánájt njálmálasj gielav ja tjállemgielav guoradalátjit.
+Bargge galggi diehtet diededimvælgo birra mánájsuodjalibmáj, bs. mánájgárddeláhka § 22.
+Bargge galggi adnuj válldet målsudahkes barggovuogijt, ja da galggi hiebaduvvat ájnegismánnáj, mánájjuohkusij ja bájkálasj birrasij.
+Bargge galgalulujin bæjválasj huvsov ja rutijnajt hiebadit vaj dá sjaddi hávsskes vásádusá ájnegis mánnáj.
+Bargge galggi birrasav hábbmit vaj divna máná bessi ståhkamijda ja ietjá dåjmajda oassálasstet, ja vaj ståhkusa ja gávne li mánájda sadjihin.
+Bargge galggi vijdedit ja åvdedit mánáj berustimijt ja vaddet mánájda målsudahkes åtsådallamijt ja vásádusájt.
+Bargge galggi ájnegis mánáv vieledit sæmmi båttå dagu dåjmalattjat barggi vaj juohkkahasj mánájs galggá dåbddåt buorre aktisasjvuohtaj gullu.
+Barggij dahkamusá li juohkka diŋŋga hukso- ja oahppam dilijs gitta iehpeformála aktisasjvuohtaj mánáj árkkabæjvvás asj dagoj, ståhkama ja tuvraj baktu.
+Bargge doarjju mánáv gå návti gæhttjaladdá ietjas árkkabiejven.
+Bargge bæjválattjat vuosedi sij mánájt vieledi ja gierddi.
+Ulmusj iesj, lagámusá jali dåktår máhtti oahttsev ánodit.
+Ulmutja demensajn e láhpe juohkka diŋgav majt bukti.
+Diedo persåvnåj hárráj galggi giehtadaláduvvat persåvnnådiehtolága milta.
+Perspektijvva ja dádjadus sujna gænna la demænssa rievddá skihpudagá milta ja iesjgeŋga demænssaskihpudagáj diehti målssu.
+Ja de l Pettera vuorro. Vuostatjin ådå oahppijs.
+Petter ávvus.
+Petter ballá.
+Petter, juo lav de duv várrodam.
+Petter ij riekta dádjada majt usjut, valla Aron juojddá ietján aj javlaj.
+Petter aj oadtju.
+Petter iednes lagábuj manná.
+Petter vajált, sámegielav sáhkat ja javllá ij riekta diede majt galggá jáhkket.
+Unnemusá tjierru. Petter vuolpos gitta anet, ittjij diede nav sjaddá.
+Petter suv tjavgga giedas adnal, ja Lisa ballá luojttet galggá.
+Petter roahkku daj galmma tjuvdij vuolen.
+Petter hæhttu mæhtjánit vaj ij ravga, valla då guovtes æbá suv ájtsa.
+Petter ruoppsadin tsahká, ja åhpadiddje bissaladdá. Gieda hárddo duogen åvddån guvnnjaj.
+Petter ådju, gadnjalij nagát.
+Petter alvaduvvam tjálmij dan gálgo giehtaj gæhttjá.
+Petter ráddnasis gæhttjá, valla sån ietjá guovlluj gæhttjá.
+Petter gæhttja biráldis, då iehtjáda li aj oadtjum.
+Petter balon dåjda iehtjádijda gæhttjá, ja luojttá blyántav mij bievde badjel guolbbáj jållur.
+Petter galggá guovte báhtja, ja gålmå næjtso siegen årrot.
+Petter ij dádjada.
+Petter siejne guovlluj jårges.
+Petter gut divnaj sihtá ståhkat ja gut ávvudallá oabbásis låhkåt.
+Petter vanát, gieda ruossot rábe vuolláj, ja gavás.
+Petter árvvet majt gatját, valla ij duosta.
+PicLab ja LineCamera li muhtem ietjá máhttelisvuoda.
+Gæhttjalimmánájgárddebarggo tjadáduvvá aktan guoradallij Sáme allaskåvlås.
+Bihtámsáme li dáv maŋemus lågejagev álggám bihtámsáme giela ja kultuvrav ællánahttem barggujn.
+Bihtámsáme Vuonan li unna juohkusasj ja bihtámsáme giella ja kultuvrra le garra dætto vuolen.
+Bihtámsámegiella:
+- Bihtámsáme tsiekkadusárbbe l árvvon dajnas gå dáppe gávnnuji muhtema dajs oabmásamos sáme tsiekkadusájs.
+Bihtámsámegiella gålmå oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap bihtámsámegiella (Luokta-Mavas, Ståkke).
+Vuona bielen la bihtámsámegiella dagu "vajálduhtedum" giella, valla bihtámsáme galggi val diehtet ep la galla sijájt vajálduhttám, javllá Mikkel Eskil Mikkelsen guhti NSR-siebrev Sálto Sámesiebrev jådet ja la NSR:a bajemus ájras Vestarmera válggabijran.
+Bihtámsámegiella le dålutjis ságastuvvam muhtem åsijn Nordlánda fylkas ja ráddnáguovlojn svieriga bielen.
+Bihtámsámegielan ij la makkirak dåhkkidum tjállemvuohke, ja danen sjaddá gássjel gielav tjállet.
+Bihtámsáme giellaguovllo ráddjiduvvá vuona bielen Sáltovuonas nuorttan ja Ranvuonas oarjján, ja dasi gullu Bájddar, Sálát, Oarjjelij Bájddar, Meløy, Rødøy, oase Bådådjo ja Fuosko suohkanijs.
+Pládna- ja tsiekkadusláhka
+Ådå váksjumguovdátja plána li snjilltjamáno 22. biejve maŋŋela vehi rievddaduvvam ja galggá aj ietjá sadjáj.
+Plána milta galggap:
+Pládna ja ulmme le, máná, nuora ja ållessjattuga tjåhkani aktisasj æjvvalimijda gånnå jáhkkogiella ja terminologijja ságastaláduvvi.
+Pládna jahkásattjat ådåstahteduvvá.
+Plána baktu galggá sáme girkkoiellem nanniduvvat struktuvraj, organiserima ja mierredum dåjmaj gáktuj girkko barggosuorgijn.
+Pládna galggá åvddån biejaduvvat stuorradiggediedádussan 2011 gidá, mij galggá boahtteájge varresvuoda- ja huksodievnastusá vuodon.
+Hæhttu agev plánajt, rutijnajt ja njuolgadusájt árvustallat ja rievddat dárbo milta vaj alla kvalitehtav bisot.
+Pládna juogadibmáj
+Sáme jáhkkoåhpadime pládna galggá bærrájgæhttjat jut sáme máná ja nuora ålleslasj jáhkkoåhpadime plána milta Gud gir - Vi deler, oadtju jáhkkoåhpadimev mij sijá sáme gullevasjvuodav bisot ævtov ja sisano gáktuj.
+gárvedit ja ásadit Sámedikke jahkásasj nuorajkonferánsajt.
+Sámedikke jahkásasj nuorajkonferánsajt plánit ja ásadit.
+• plánit ja ásadit progresjåvnåv mánájgárde sisanon divna mánájda
+Pládnabargo vuodon le máhtto mánáj soapptsoma ja gájkbelak åvddånime birra, ájnegattjat ja juohkusin.
+Pládnabarggo galggá vaddet kontinuitiehtav ja progresjåvnåv ájnegismánnáj ja mánájjuohkusij.
+Pládnabarggo tjalmos gåktu mánájgárdde tjielggi ja realiseri rámmaplánav ja galggá liehket vuodon refleksjåvnnåj ja dåjma åvddånahttemij.
+Pládnabarggo vaddá barggijda vuodov ájádalátjit ja dåjmatjit guhkesájggásattjat ja systematihkalattjat pedagogihkalasj bargon.
+Dáro- ja sámegiela åhpadusá plánim ja organiserim le hásstalussan skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda, sierraláhkáj skåvlåjda sámegiela háldadusguovlo ålggolin.
+Sámeåhpadusá plánim ja hiebadibme le åhpadiddjijda hásstalussan.
+Pládnabarggo
+Pládna- ja tsiekkadusláhka
+Pládna- ja tsiekkadusláhka / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Pládna- ja ruhtadimjuogos
+Plánimbagádus le danen dagádum muhtem bagádustjuokkajs jali njuolgadusájs masi vas li tjiegŋalap kommentára.
+Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav
+Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav.
+Sujtto- ja huksodievnastusá suohkanin galggi dunji diededit gåktu máhtti duv viehkedit.
+Ållestjåhkanibme
+Ållestjåhkanibme barggoårnigav mierret,aktan njuolgadusáj gájkka Sámedikke dåjmajda.
+Ållestjåhkanimen ja ja juohkusijn li birrusij niellja tjåhkanime jahkáj.
+Ållestjåhkanime jådedibme
+Ållestjåhkanime jådedimen li vidás gudi válljiduvvi ållestjåhkanime ájrrasijs.
+Ållestjåhkanime jådedime dahkamusá le duola degu permisjåvnnååhtsåmusájt mierredit, mærrádusárvvalusájt ållestjåhkanibmáj åvdedit ássjijn ma guosski Sámedikke barggoårnigijt ja mierredit ássjegárvedime hárráj ållestjåhkanimijda.
+Ållestjåhkanime jådedibme dahká ássjelistav, gåhttju ja jådet Sámedikke ållestjåhkanimijt Sámedikke barggoårnigij ja njuolgadusáj milta.
+Ållestjåhkanime jådedibme dahká ássjelistav, gåhttju ja jådet Sámedikke ållestjåhkanimijt Sámedikke mierredum barggoårnigij ja njuolgadusáj milta.
+Ållestjåhkanime dábálattjat dåladuvvi niellji jahkáj, sæmmi vahkojt gå li nammadustjåhkanime (komiteatjåhkanime).
+Sámedigge vállji tjuovvovasj 3 fáhkajuohkusa: pládna- ja ruhtadimjuohkusav, bajássjaddam-, hukso- ja oahppojuohkusav ja æládus-ja kulturjuohkusav.
+Ållestjåhkanibme de Sámedikke presidentav vállji, guhti ietjas politihkalasj tjielggidusáv buktá ja rádesebrulattjajt nammat.
+Vælggogisvuoda dagu hæhttup værov mákset.
+bulkke
+Bulke li gávnadam tjoahkkáj 151 seksuálalasj illastimássje majn li tjanástagá Divtasvuodnaj.
+- Bulke li vájvaham gå sij ælla barggam nuoges buorre bargov biehtsemáno 2016 rádjáj ja li dálla álgadam bargov luohtádusáv nannit.
+Avtadagájn sáme guovdásjguovlojn vierttiji liehket bargge gænna li dålkkum ja tjálalasj jårggålim máhtudahka guláskuddamijs jienajn ja gåvåj.
+Politia IKT-infrastruktuvrra ja udnásj stráffaássjesystema dárbahi ålles ådåstuhttemav ja buoredimev.
+Politija IKT-systema e nuoges buoragit dåjma.
+Bulke loahppadiedádus Divtasvuona-ássjij aktijvuodan vuoset dav sæmmi.
+Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudahka álgij 2008-tjavtja prosjevtav gånnå lij ulmmen lasedit åhttselågov sáme duogátjijn bulkkeåhpadussaj.
+Bulkkeallaskåvllå le, ietjas guládallam- ja rekrutterimstrategija tjadá, tjalmostam ulmutjijt rekrutterit unneplågåduogátjijn, dán vuolen sáme duogátjijn.
+Bulkkeallaskåvllå le 1993 rájes vájmmelisát barggam rekrutterit ulmutjijt etnihkalasj unneplågoduogátjijn, dáj siegen aj sáme, bulkkeåhpadussaj.
+Bulkkeallaskåvllå ájggu joarkket ietjas rahtjamusáv lasedittjat rekrutterimav vejulasj åhttsijt sáme duogátjijn persåvnålasj tjuovvolime ja lahka aktijvuodajn ájggeguovddelis bulkkeguovlojn.
+Politihkkahábbmidibme lahka guládallamijn dájdda- ja kulturiellemijn
+Bulkke- ja lænsskaetáhtajn ælla vuoge barggijt etnihkalasj duogátjis lågåtjit.
+Politija- ja guoddalimoajválattja
+Sámedikkeráde politihkalasj åvdåsvásstádussuorge
+Politihkalasj vásstádussuorge ráden
+Politihkalasj belludagá ja lista gárvedi tjavtja suohkan- ja fylkasuohkanválgajda.
+Politihkalasj vuodo
+Politihkalasj ássje: Biehtsemánon jage 2010 mierredij Sámedigge minerállabagádusáv bærrájgehtjatjit sáme kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellema vieledusájt plánimij hárráj almma guoradallamijda, gæhttjalimválldemijda ja minerállaresursaj ávkástallamijda árbbedábálasj sáme guovlojn.
+Politihkalasj ássje: Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat.
+Posisjåvnnå la aj nammadam sisŋeldis vuodoæládusjuohkusav mij galggá gehtjadit vuodoæládusáj vidjurijt ja árvvalusájt buktet ådå ja rievddadam politihkalasj ratjástibmáj suorgen.
+Positijvva sierra ávkke aneduváj dárbulattjan vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan.
+PowerPoint (julevsáme)
+PPD fágalasj rádev vaddá.
+PP-dievnastus le fágalasj ressurssa mánájgárdijda/skåvlåjda váj åhpadimev buorebut hiebat mánájda ja oahppijda gejn li sierralágásj dárbo.
+PP-dievnastusán la sjávodisvuohtavælggogisvuohta.
+PP-dievnastusán le sjávodisvuodavælggo.
+PP-dievnastus máhttá doarjjaságastallamijt vaddet ájnegis oahppáj, ja máhtti árvustallat vijddásappo vuosedit.
+PP-dievnastus máhttá aj viehkedit ållessjattugijt gudi sihti vuodoskåvllååhpadusáv válldet.
+PP-dievnastus máhttá fágaj rastá aktan barggat bájkálasj dásen, degu varresvuohtadievnastusájn jali mánájsuodjalusájn, ja stáhta dásen degu Statpedajn jali Mánáj- ja nuorajpsykiatrijajn (BUP).
+PP-dievnastus
+PP-dievnastus barggá aktan duola dagu mánájgárdij ja skåvlåj váj fálaldagáv hiebat máná/oahppe ævtojda.
+PP-dievnastusá bargo vuodon le åhpadimláhka, duola dagu tjuovvovasj njuolgadusá:
+PP-dievnastus galggá skåvlåjt viehkedit dilev láhtjet åhpadimev hiebadit oahppijda gejn li sierralágásj dárbo.
+PP-dievnastus galggá ierit ietján mánájgárdijt ja skåvlåjt rádedit ja bagádallat váj dilev láhtjá mánájda/oahppijda gudi dav dárbahi.
+PP-dievnastus galggá oahppijn ja/jali æjgádij rádádallat ássjediehtte guoradallama bargadijn ja dættodit majt sij miejnniji.
+PP-dievnastus guoradallá ja rádijt vaddá gåktu bagádallat mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gejn li dákkir hásstalusá:
+PP-dievnastus guoradallá ja rádádallá ja bagádallá mánáj, nuoraj ja ållessjattugij gáktuj gejn li hásstalusá ma soajtti oahppamij vájkkudit.
+Oajvvaduvvá sáme galggi boahtte ájggáj aj bessat oassálasstet gå Vuona girkko oassálasstá guovdásj rijkajgasskasasj æjvvalimsajijn/økumenalasj forajn.
+Praktihkalasj diedo:
+Praktihkalasj -pedagåvgålasj åhpadus gájkkásasj fágajda
+Praktihkalasj -pedagåvgålasj åhpadus viddnofágajda 8-13
+Ájggomusá ma målsudahkes láhkáj bærrájgæhttji sámij sajev álggoálmmugin ja unneplåhkoálmmugin.
+Vuostasj vuosádus la mierredum biehtsemánnuj 2020, ja vuosádus vuoseduvvá Festspillene I Nord-Norge:n. Dan maŋŋela vuosádus mannuj galggá.
+Presidænnta Aili Keskitalo l sieldes håjen ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadussaj.
+Presidænnta Aili Keskitalo javllá ij la dát ietján gå almma juollodim vuollánibme sáme sebrudahkaj.
+AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), le mierredam gåhttjot Sámedikke rijkajgasskasasj åvdåstiddjev John B. Henriksen, ja Mexico FN-ambassadørav Luis Alfonso de Alba, suv åvdås rádádallat AN:a ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij AN:a álggoálmmugij væráltkonferánsa tjadádime vuoksjuj.
+Sámedikke rijkajgasskasasj ájras John B. Henriksen ja Mexico AN-ambassadørra Luis Alfonso de Alba libá gåhtjodum dáv bargov dahkat boahtte sjiehtadallamijn.
+Presidænnta ja rádesebrulattja låhpadi de ållestjåhkanimájrrasin ja ja sijá sadjásattja sajev válldi ållestjåhkanibmáj.
+Presidænnta ja Sáme parlamentáralasj ráde njunnjusj, Egil Olli.
+Presidænnta ja Sáme parlamentáralasj ráde njunnjusj, Egil Olli, javllá sån le riek dudálasj dan buorre aktisasjbargujn sámij ja inuihtaj gaskan.
+Presidænnta Olli joarkká AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambassadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar, ietjas mærrádusá baktu vuoset sån ja ájrasstáhta dåjmalattjat gæhttjali álggoálmmugij riektájt tjadádit.
+Præssaaktijvuoda
+Præssa bivddiduvvá rahpamij.
+Pressan ja median le sierra lanjá, ja hiebadahtedum la radio- ja televisjåvnnåsáddimijda Sámedikke tjåhkanimijs.
+Præssaladnja: Sierra præssaladnja aj galggá ásaduvvat gånnå bæssá hárpodis næhttaj, barggosaje ja njuolggasátta konferánssaguovdátjis.
+Pressadoarjja sáme avijsajda, mij 335. kap 75. påsta baktu Kultuvrra- ja girkkodepartementa budsjehtan juolloduvvá, galggá divádit sierramávsojt tjanádum sámegiela avijssaålgusvaddemij.
+Báhpa gudi virggáj biejaduvvi háldadimguovlon hæhttuji sámegielav låhkåt jus e åvdutjis máhte.
+Vuodoæládusájn li dålutjis dáhpe tjoahkkedoajmman, ja mij ájggop dajt bærrájgæhttjat.
+Prinsihpa ma li dán riektámærrádusá vuodon li jur daj sæmmi vuojnoj vuodon gå Sámedigge måttijt jagijt la tsuojgodam, namálattjat jut stáhta vuogen boatsojlågov giehpedit li stuorra vánesvuoda. Stáhtta ij vieleda sámij riektáv iesjmierredibmáj ja máhttá liehket ájnegattja riektájt doadjemin, javllá sámedikkepresidænnta Vibeke Larsen.
+Prinsihppa gåhtjoduvvá gasskavuohtalågoj válgga.
+Åvdedit nissunij viddnodåjmav
+Åvdedit nuoraj viddnodåjmajt joarkkaskåvlån
+Vuorodibme bargos mij dagáduvvá duola dagu barggijsuorge gáktuj gájbbet ållo ressursav.
+Vuorodibme ja jåhtuj biejadibme muhtem virgijs ja doajmmaguovlojs tjielggiduvvá.
+Doarjjaårniga 2019 vuorodime - oahpponævoj åvddånahttem:
+Vuoroduvvam prosjevta li:
+Vuorodam mánájgárdij giellabargov nannit
+Bálkká juogeduvvá Nuorttarijkalasj minissterij sáme ássjij tjaktja-tjåhkanimen Vuonarijka, Svieriga ja Suoma gaskan. Duodden aj sámedikkepresidenta dát gålmåt rijkajs oassálassti.
+Sámedikke giellaarvusmahttembálkáv oadtju ulmusj guhti ednagit la barggam sámegielav bisodime, nannimin ja åvdedime.
+Guddnebálkká máhttá juogeduvvat guoktásij.
+Gájklágátja álggaga ma åvddånahtti gielav vieleduvvi.
+Bálkká máhttá vatteduvvat ájnegis ulmutjijda, juohkusijda, viddnudagájda, organisasjåvnåjda, siebrijda, skåvlåjda jali ietjá almulasj etáhtajda ma dákkir bargos berusti jali li dåjmajt jåhtuj biedjam ma li praktihkalasj dásseárvov nannim ja åvdedam.
+Bálkká ij juogeduvá Sámedikke ájrrasijda jali háldadussaj.
+Sámedikkeráde sebrulattja ja Sámedikke háldadus e máhte bálkáv oadtjot.
+Giellaguddnebálkká juogeduvvá Sámedikke ållestjåhkanime aktijvuodan, biehtsemáno.
+Bálkká vatteduvvá giellaváhko ásadime aktijvuodan gålgådismáno 24. b. Kárášjågån.
+Bálkká vatteduvvá konferánsan "Ålmmåj iellem sáme birrusin" basádismáno 1. biejve Råmsån.
+Priváhta dåjma e guoskadalá sámelága giellanjuolgadusájs.
+PRM: - Rudálasj åvddånibme Nuortta-Vuonan hæhttu aj sáme álmmugij ávkken sjaddat
+PRM: Vuostasj sáme boatsojæládusláhkajuogos la nammaduvvam
+PRM: Duodjeinstituhtta doarjju Sámedikke ulmev nannit sáme kultuvrav, iesjdåbdov ja kulturárbev
+PRD: Guorrasam rádádallamláhkaj
+PRD: Sjiehtadam ådå suohkanrájáv ådå Hábmera ja ådå Áhkánjárga gasskaj
+PRM: - Stuorra tjalmostahttemmáhttelisvuohta sáme girjálasjvuohtaj
+PRM: Joarkká vuorodimev sáme kultuvralasj ja sjuggelis æládusájn
+PRM: Doarjju nuorajgirjálasjvuodav
+PRM: Ælla rievddadime boasto æláduspolitihkan
+PRM: Merragátteguollimoase lasedibme rabás juohkusin
+PRM: Sávvá julevsáme varresvuodaværmádagáv
+PRD: Boatsojæládusstivrra hæhttu rievddaduvvat
+PRM: Sámedigge l aktisasjbargon Varresvuodadirektoráhtajn ja Pasientajoahttsijn sáme pasientaj- ja addnijoahttsev sadjásis oadtjum
+PRM: Sámedigge ja Sáme allaskåvllå ájggu aktan sáme mánájgárddepedagogihkav åvdedit
+PRM: Jane Astrid Juuso Sámedikke giellaarvusmahttembálkáv 2017 oadtju
+PRM: Sámedigge duodjeæládusáv nanni
+PRM: Sámedigge sámegielajt Europarádáj låppti
+PRM: Sámedikkepresidænnta ávon vuojtos boatsojlåhkoássjen
+PRD: Sámedikkeráde l juollodam ienep gå 20,1 millijåvnå kråvnå oahpponævojda
+PRM: Sáme mannoæládusprosjækta ådå mihttomieren
+PRM: SáMOS gæhttjalimmánájgárdijt åhtså
+PRD: Vuorot bihtámsáme kulturárbev
+PRM: Sáme låhkåmguovdásj oadtju stáhtusav nasjåvnålasj guovdátjin
+PRD: Stuorra biejvve Saemien Sijtaj ja Sábmáj!
+PRD: Stuorra berustibme árbbedábálasj juojggusijs
+PRD: Doarjju stuorra mærkkagálvvovuorodimev duojen
+PRD: Doarjja vuosádussaj gålldåsámij kultuvra ja histåvrå birra
+PRD: Doarjju julevsáme giellaprosjevtajda
+PRM: Nanni sáme riektájt ednamijda ja luohkojda
+PRM: Doarjju ådå oarjjelsáme næhttabájkev
+PRM: Sihtá viehkedit giellalåpptimij oarjjel-, julev- ja márkkosáme guovlojn
+Mujtodisvuohta, gássjelisvuoda diehtet gånnå le ja bæjválasj dåjmaj gássjelisvuoda li dábálattja.
+Ássje le dal Riektá- ja gárvvásindepartmenta åvdås låggŋidum.
+Biebbmobuvtadibme la binnum huj ålov ja ij gávnnu desti biebbmo ålles væráldin.
+Buktagijt máhttá diŋŋgut njuolgga e-påsta baktu: ellen.janne.siri@samediggi.no jali ovttas.no næhttabájke baktu,.
+Buvtadiddje-ållidimmáhtukvuohta
+NTNU sebrudakekonomija professor ja TBU jådediddje, Lars Erik Borge;
+Hábme le ietjájduhtedum passijvva doajmmadoarjjaårnigis ienebut åvddånahttema guovlluj - dakkir jårgijdimes lav mån viehka ávon, javllá sámediggeráde Marianne Balto.
+Hábbmit kombinasjåvnnådåjmajt
+- Prográmma iesjgeŋga ásadusájda rijkav miehtáj ælla ájn gárvvása, valla vuojnnet berustibme giellavahkov ávvudalátjit la stuorre, ja vuoredahtte moadda ásadusá sjaddi.
+Prográmma biejaduváj mannuj 2008 ja dåjma bargaduvvin sisi jahkásattjat Sámedikke budsjæhttaj.
+Prográmma le navku ja máhttá viedtjaduvvat internehtas.
+Ålles prográmma dáppe gávnnu, ja juohkkahasj le buorisboahtem.
+Prográmman la ekonomalasj ålgoldis 8,5 millijåvnåjn kråvnåjn.
+Prográmma mij plánaj milta galggá gudá jage ájgen tjadáduvvat, galggá dilev láhtjet váj ássje dåbmarappo giehtadaláduvvi ávkken etáhttaj, addnijda ja iehtjádijda.
+Seminára prográmma ja ietjá diedo almoduvvi maŋŋela.
+Prográmma
+Progresjåvnnå mánájgárden merkaj jut divna máná galggi åvddånit, oahppat ja åvddånimev dåbddåt.
+Progresjåvnnå
+Åvdedit vuobddemav sáme tjuojadiddjij ja artistaj vuoksjuj, dánna aj mannulakdoarjja, musihkkavideo, rijkajgasskasattjat dåbddusin dahkat ja ásadibme.
+Proposisjåvnån le aj Vuona girkko demokratijaådåstusá evaluerim.
+Vuohke gåktu suohkana giellaháldadimguovlluj bessi
+Prosjækta bargo
+Prosjækta l siegen åvddånahttemin sámegielav, iesjdåbdov ja árbbediedov vaddet, gå oahppe praktihkalasj dahkamusáj ja dåjmaj baktu oahppi sáme termajt sáme boatsojsujton.
+Prosjevta li nuoraj hárráj dajn guovlojn.
+Prosjevta æjvvalimsajij sáme vuorrasijda
+Prosjevta man aktijvuodan oahppe sáme giellaåhpadusáv praktihkalasj bargo baktu oadtju.
+Prosjevta ma vájkkudi dájda ja kultuvra gaskostimev ådå vuogij milta.
+Prosjevta ma viehkedi sáme dájdav ja kultuvrav rijkajgasskasattjan dåbddusin dagátjit guovdásj rijkajgasskasasj arienájn
+Prosjevta ma åvdedi máhtov sáme giela ja kultuvra birra sáme varresvuodasuorgen
+- Prosjevta dagu giellatjiehppe/gielebarkije la juoga mav dálásj sámedikkeráde la válljim vuorodit danen gå sihtap nannit sámegiela sajev mánájgárdijn ienebut gå bæjválasj barggij baktu.
+Prosjevta maj ulmme l ásadusáv fágalattjat åvdedit.
+Prosjevta ma láhtji varresvuoda- ja huksodievnastusájda hiebadum giela ja kultuvra milta
+Prosjevta ma lasedi sáme pasientaj oassálasstemav ja addnestivrrimav
+Prosjevta na nanni sáme mánáj riektáv ja dárbojt ga li mánájsuodjalusá huvson
+Prosjevta ma nanni ja suodjali árbbedábálasj ja ådåájge dájdav.
+Prosjevta ma nanni psyhkalasj varresvuohta sáme mánájn ja nuorajn
+Prosjevta doarjoduvvi gitta 80% dårjas dåhkkiduvvam gålojs.
+Prosjækta ásat 25 æjvvalime gånnå tjálle mánájt ja nuorajt hávsskudahtti låhkåma ja oavdástallama baktu.
+Prosjæktaj gulluji guoradallamsjiemá ja addnijbagádus.
+Prosjevtan galgaluluj máhttolåpptimprográmma mij sámeguoskavasj åhpadusmáhtudagáv låggŋi nasjonála girkkolasj åhpadimásadusájn.
+Prosjækta ja gæhttjalibme mij galggá guovte jahkáj vihpat.
+Prosjækta le aktisasjbarggo Justijssa- ja gárvedimdepartementajn.
+Prosjevtan le plánidum guokta giellabiese jahkáj gålmå jahkáj.
+Prosjækta l geldulasj, ja mujna li vuorddemusá dát oadtju ienebut sámástittjat, javllá Valle.
+Prosjækta ásadij i- i- resurssajuohkusav 30 bulkkevirgálattjaj unneplågoduogátjijn, gålmås dajs sáme duogátjijn, gudi vájmmelisát barggin nuoraj hárráj åttjutjit Bulkkeallaskåvllåj bessat.
+Prosjækta manná 3 jage, ja ulmmen le oarjjelsáme stávimdárkestibme galggá gárvvásin avddåla 2010 låhpan.
+Prosjevta sisadno le Sáme allaskåvllå giellaguovdátjij siegen fállá álggoåhpadimev sámegielan ållessjattugijda.
+Prosjekta tjadáduvvá aktan Nordlánda universitehtajn.
+Prosjevtas li moadda ávkálasj åtsådallamijt oadtjum ja dat aneduvvá vuorbástuvvam.
+Prosjevtan lij gålmååsak tjuolmma:
+Prosjevtan la aj ulmme lasedit máhtudagáv ja diedulasjvuodav suohkanijn boatsojæládusá areállaadnema birra, ållagasj boatsojæládusá birra mij la Tråmså fylkan.
+Prosjekta sierraláhkáj dættot oarjjelsámegiela åhpadusáv iesjguhtik dásen.
+Prosjevtan le ulmmen jåksåt gájkka oahppijt gejn li oarjjelsáme åhpadus vuodoskåvlån Vuonan 6.-9. klássagijda ja 5.-8. klássagijda svierigin. Duodden galggá liehket æjgádij tjuovvolibme sijájt gænna li máná oassálassten.
+Prosjevta birra le tjáledum aktisasjbarggosjiehtadusán Sámedikke ja Tråmså fylkasuohkan gaskan.
+Prosjækta "Rekrutterit ja Bisodit" (2007-2008) le aktisasjprosjækta gaskal Bulkkeallaskåvlå ja Bulkkedirektoráhta.
+Prosjevta dahkamusá ja dåjma galggi filmmiduvvat ja åvddånahteduvvat oahpponævvon, ma sæmmi bále sjaddi duodastussan man láhkáj åhpadusariedná máhttá klássalanjás sirdeduvvat.
+Prosjevta oajvveulmme le tjalmostahttet ja ælládahttet oarjjelsáme gielav ja kultuvrav, ja åvdedit guovtegielakvuodav snåasán ja nuortta-Trøndelágan.
+Prosjækta galggá jådeduvvat sámegielak nuorajs, ja ulmme l iehpeformálalasj ja interaktijvalasj arenav julevsámegiellaj dahkat.
+Prosjækta galggá vihpat gålmmå jage.
+Prosjækta galggá åvddånahttet modellajt aktanahtátjit sámegiela åhpadusáv 13-jahkásasj skåvllåájgen ja alep åhpadusán, ja åvddånahttet dåjmajt gånnå giella ja kultuvrramáhtudahka aktan gehtjaduvvi.
+Prosjækta, mij le gárvedum aktan Sámeskåvlåstivrajn Svieriga bielen, le interregprosjækta rájáj rastá ja guosská oahppijda ålles oarjjelsáme guovlon.
+Prosjekta Språkteknologisk infrastruktur for urfolksspråk i Nordvest-Russland gullu Nuorttaguovllovuorodime prosjevtajda.
+Mental Helse Ungdom:a prosjækta galggá sáme nuoraj psykalasj varresvuodav guoradallat ja jåhtuj biedjat duostudiddje dåjmajt ma nanni suoddjimfaktåvråjt nuorra sámij iesjdåbdduj ja psykalasj varresvuohtaj.
+Prosjekta dálla joarkká váj máná ja nuora ålles væráldis gåhtjoduvvi.
+Prosækta álgeduvvá pládnaájggudagán, valla le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam.
+- Prosjækta midjij edna kulturmujto ja histåvrå buktá, boahtte buolvajda ávvon, javllá sámedikkeráde Eira.
+Prosjevtan le sierra dæddo aktanahttet sámegiela åhpadusáv.
+Prosjekta YouTube på lulesamisk oattjoj 150 000 kråvnå doarjjan jagen 2008. Jus ga vehi maŋŋunij de le prosjekta jådon vas áttjak åhpadum julevsámegielak journalistajn redaktørran.
+Vuona kulturlågo prosjæktajådediddje le dutke Bård Kleppe.
+• prososiála ulmutjahttem: gå dujna li buorre, sosiála guotto ja gå nagá duola dagu måvtåstuhttet, berustit, huksat, viehkedit ja iehtjádij juogadit
+ Gæhttjala unnemusát mehterav ierit liehket ietjá ulmutjijs - jus la máhttelis.
+VUOJNA TJÅJVIJN - DÅN LA ÁJNNASAMOS
+Ådåjakmánon galggá Raanes Sørensen álgget viddnooahppen virggebalæhttaásadusán, Coastal City Ballet.
+Raasten Rastah - oarjjelsáme kulturfestiválla ásaduvvá juohkka nuppát jage Rørosan ja le rádjágasskasasj festiválla oajvvedættojn mánájn ja gielan.
+Ráde máhtti ruvva rievddat.
+Ráde giehtadaláj åhtsåmusájt biehtsemáno 28.biejve Kárášjågån.
+Ráde le institusjåvnålasj aktisasjbarggo sámedikkij gaskan ássjij ma guosski sámijt moatten rijkan jali sámijt avtan álmmugin.
+Ráde le institusjonaliseridum aktisasjbarggo sámedikkij gaskan ássjin ma guosski sámijda moatten stáhtajn jali sámijda avta álmmugin.
+Sámedikkeráde åvdet mærrádusárvvalusájt ållestjåhkanibmáj ássjijn ma guosski Sámedikke budsjehta juogadibmáj, árvval dåjmajt tjuodtjelij jage stáhtabudsjæhttaj, Sámedikke jahkediedádusáv, Sámedikke doarjjaårnigij oajvvenjuolggadusájt ja ietjá ássjijt majt Sámedikkeráde iesrádálasj árvustallamij milta lulun åvdedit.
+Ráde doajmmá dagu Sámedikke ráddidus, ja tjadát bæjválasj dåjmadimev.
+Ráden le åvdåsvásstádus sáme girkkolasj aktisasjbargos rijkarájáj badjel ja Vuona girkko bargos mij guosská álggoálmmuk ássjijda aktan Girkkojgasskasasj rádij.
+Ráde le aj tjadádam vijdes diedalasj ja biráslasj dutkamijt merrajåhtulagá, ulljo- ja gássaråggåma ja áhpeháldadime gáktuj Arktalasj áhpeguovlojn.
+Ráden li 15 ájrrasa, vidás vuona bieles, nieljes svieriga bieljes, nieljes suoma bieles ja guovtes ruossja bieles.
+Ráde gájkbadjásasj ulmme le sámij berustimijt avtan álmmugin nannit, nannit sámij aktijvuodav rijkkarájáj rastá ja barggat dan vuoksjuj vaj sáme boahtteájggáj aj avta álmmugin aneduvvi.
+Ráde jáhkká subttsasa vaddi sebrudahkaj tjielgga gåvåv, gájkajn la barggo mij vuorddá, ja dat barggo viertti juohkka dásen dagáduvvat.
+Finnøy suohkana háldadusoajvve Helene Ohm ja Lenvik suohkana háldadusoajvve Margrethe Hagerupsen.
+• ráde ja bagadusa familljaj
+Rádeájras Ann-Mari Thomassen la dudálasj gå Sámedigge le mierredam budsjehtav mij låppti sáme sebrudagáj boahtte ájggáj.
+Rádeájras Ellinor Marita Jåma javllá Sámedigge galggá rapportav snivva låhkåt, danen gå dat sjaddá ájnas gå galggá buoredit Sámedikke doarjjaårnigijt sámegiela vuoksjuj.
+Rádesebrulasj Per Mathis Oskal Sámedikken la ávon mærrádusás ja javllá, riekta la lasedit rabás juohkusa lasseguollimoasev, gå dálla la ganugahteduvvam stuorámus guollimoasev dán juohkusin, sæmmi gå la edna guolle gávnnu.
+Rádeájras Thomassen tsuojgot sáme musea li viehka maŋebun vuona museajs mij guosská ekonomalasj åvddånahttemav ja dát juollodibme boahtá viehkken vinjogisvuodav njuolggitjit, ja duodden sáme kultuvrraárbev álkkebun ávkástalátjit.
+Rádeájras Vibeke Larsen oassálasstá vuona delegasjåvnnåj AN:a nissunkommisjåvnån (CSW) ja nissunbiejvev New Yorkan ávvudallá.
+Rádeájras Vibeke Larsen låhpat dajna jut mij gudi lip álggoálmmuk avta værálda boandámus rijkajn beras lulujma ietjá álggoálmmugij åvddånahttema ja riektáj åvdås barggat, dásseárvvosuorgen aj.
+Ragna duov dáv javllá.
+Ragnhild Marit Sara gut láhkajuohkusav jådet, javllaba sámedikkepresidænnta Keskitalo ja VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma.
+ Sámegiela ålgodisævto  Giellaaddne
+ Sámegiela ålgodisævto  Sámegiela addne
+ Birástakmákso sámegielak dievnastusfálaldahkaj njuolgga stáhtas suohkanijda ja fylkeskommune.
+Rámmapládna åvdet man ájnnasa ållessjattugij guotto, máhto ja tjehpudagá mánájt iejvvit, dádjadit ja bajásgiesset li, ja danna le sihke dálla-ja-dáppe-perspektijvva ja boahtteájge perspektijvva.
+Rámmaplána lájddistagá sáme mánájgárdijda guosská aj sáme åssudagájda ietjá mánájgárdijn.
+Rámmapládna njuolgadustjállagin mánájgárddeláhkaj, ij la gudik goassak nav tjielggasit sáme giela ja kultuvra hárráj ja dajna la duodaj lávkke åvddålijguovlluj sáme mánájda mánájgárdijn.
+Rámmaplána ietjá kapihttalijn gávna mánájgárddebarggij vælggogisvuodajt ja dá gulluji gájkajda gudi mánájgárden barggi.
+Rámmapládna mánájgárdijda sisadno ja dahkamusá mierret:" (..
+Diedádus árvval jut Duodjeinstituhtta joarkeduvvá, valla gártjedum mandáhtajn.
+Kulturdiedádus - Diedádus sjaddá ájnas diehtovuodo bargujn Sámedikke kulturdiedádusájn, javllá rádeájras Marianne Balto.
+Diedádusá vuodon li ságastallama fáhkabarggij ja viehkkeinstánsaj Sámen, ja tjalmostahttá gåktu sáme vaháguvvama viehkkeapparáhtas duostoduvvi.
+Rápportta le buorre vuodon buoredittjat fálaldagájt sáme addnijda.
+Rapportta le ájnas vuodo Sámedikke bargguj giellaguovdátjij åvddålijguovlluj.
+Diedádus la ájnas vædtsagin dan aktijvuodan, javllá Magga.
+Diedádus la almulasj.
+Diedádus tjuovvu.
+Diedádus "Oajvvadusá etalasj njuolgadusájda sáme varresvuohtaåtsådimijda ja humanbiologalasj materiálajda" almoduvá javllamáno 4.biejve kl. 14.00 Sámedikken.
+Aktisasjprosjevta rápporta gaskal Mánájoahttse Vuonan, Mánájoahttse svierigin ja suoman Retten til medvirkning og innflytelse for samiske barn og unge (Rievtesvuoda oassálasstemij ja vájkkudibmáj sáme mánájda ja nuorajda 2008 jages, vuoset oahpponævvodille, åhpadiddjij ja skåvllåjådediddjij guotto li ájnas sivá ma máhtti tjielggit dáv stuorra gahttjamav åhpadusás.
+Guoradallama rapportta gåvvidij aj gåktu sámegiella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá sebrudagán.
+Diedádusáj vuodon Europaráde vas Vuona stáhttaj tjállá, man li ávttjimusá stáhttaj unneplågogielaj gáktuj ja Vuona stáhtan la vælggogisvuohta diededittjat ávttjimusáj gáktuj gålmå jage duogen.
+Diedádus gávnat, instituhtta ij nav vuojga doarjo Sámedikke ulmev duodje æládussan ja jut instituhtta ij ållåsit nagá ietjas mandáhtav jåvsådit åvddånahttem- ja máhtudakguovdátjin duodjesuorggáj æládussan, kultuvrraj ja giehtabargguj.
+Rapportta "Langs lange spor - om samisk forskning og høyere utdanning" (Butenschøn-nammadusá guoradallam), åvdet man ájnas le sámegielav dutkamgiellan åvdedit ja javllá muddo le dal dutkamásadusá åvdåsvásstádusáv válldi sámegielak kurssafálaldagáj åvdås juohkka dásen.
+Diedádus vuodon aneduvvá konkrehta ássjij rádádallamijn ja rádádallamijn sáme sebrudagá åvddånahttemdárbo birra daj biellejahkásasj tjåhkanimijn sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde ja Sámedikkepresidenta gaskan.
+Rapportta gávnnu næhttabielijn regjeringen.no ja samediggi.no.
+Diedádus "Jus duossta gatjádit, duossti ulmutja vásstedit" la vuododam ságastallamij fáhkabarggij ja viehkkeapparáhtajn sáme guovlojn, ja tjalmostahttá gåktu sáme vaháguvvama viehkkeapparáhtas duostoduvvi.
+Rapporta vuosedij duola dagu muhtem birásselga guhkijt manádin Arktisij ja akkumuleriduvvin juhtusijda ma álggoálmmugijs biebbmuj aneduvvi.
+Vijddásappot tsuojggi rapportta sáme alep åhpadusá ja dutkama rekrutterim árrat juo álggá - mánájgárden, vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån.
+Rapporta galggá vuodon gå ådå dahkamusjuohkem galggá mierreduvvat.
+- Diedádus árvval iesjgeŋgalágásj máhttelisvuodajt Duodjeinstituhtav åvddånahtátjit, javllá Eira.
+Rapporta vuodon le muhtem konferánssa mav Sáme parlamentáralasj ráde tjadádij 2010 vuoratjismáno.
+Diedádus aj guoradallá jus li vidjura sáme sebrudagá sisbielen vaj ålgusjbielen ma vájkkudi galla vahágahttema dagáduvvi.
+Diedádus vuoset juhte dat ásadus vuorbástuváj, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Diedádus vuoset lassánibme le læhkám stuorámus dáhpádus- ja doajmmavidnudagájn ja berustimorganisasjåvnåjn.
+Rapportta vuoset buorre guovlluj lip mannamin, valla ájn le dárbbo nannit sámegielaj rudálasj ja ulmusjlasj ressursajt.
+Rapportta vuoset buorre guovlluj lip mannamin, valla ájn le dárbbo nannit sámegielaj rudálasj ja ulmusjlasj ressursajt.
+Diedádus vuoset, vahágahttem la duodaj tabu:an sáme sebrudagán, ja histåvrålasj trauma dárojduhttemis la akta tjielggimfaktåvråjs.
+Tjála vuoset duola degu viehka ålos duodjárijs gudi dálla oadtju doajmmadårjav, ienep mærráj vuobdatji oassto duojijt gå ietjasij iesjdagádum ja árbbedábálasj duojijt.
+Dadi bahábut vuoset tjála mij ep jåvsåda buorre mærráj udnasj årnigij ja njuolgadusá.
+Rasissma le juohkka badjelgæhttjam vuodujn etnisitehtan, ájtteklándan jali lijkkebájnon.
+- Rasissma ij ietjastis gádo, ja Sámedikkeráde le Ráddidusáj åvddånbuktám suráv gå nav moattes sámijs vásedij bærrájgæhttjamav ja rasismav Vuonarijkan uddni.
+Rasissma nehtan:
+Rasistalasj moalgedime máhtti aj diededuvvat njuolgga ságastallamsajij dåjmadiddjijda.
+Háhppelap válggaboados, gasskabåddåsasj båhtusa almoduvvi válggaijá
+ ulme máná åvddånahttemij ja oahppamij ma li jåvsådahtte
+Tjielggidus mij dálla åvddån biejaduvvá tjielggi moadda oajvvahásstalusá giela gáktuj maj birra le ájnas dagástallat.
+Sámegiela tjielggidus dilev láhtjá dagástallamij Sámedikke giellapolitihka gáktuj åvddålijguovlluj.
+Sámegiela tjielggidus boahtá danen gå Sámediggediedádusáv li gárvedime sámegiela gáktuj mij ållestjåhkanibmáj biejaduvvá ragátmanon.
+ Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet
+Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet almulasj ja priváhta aktijvuodajn le viehka ájnas gå galggá sámegiela anov vijdedit.
+Referánssajuohkusin li suohkanoajve gájka belludagájs ja buorre ájrastibme lándav miehtáj.
+Referánssajuogos galggi vuojnojt buktet ássjediehttenammadussaj dán bargon.
+• Referánssadiedo ruhtamávsoj ja årnigij birra jårggåluvvi, dán vuolen: • Referánssatevsta ma fámilljasuorggáj guosski
+- Njuolgadusá hæhttuji duohtavuodav gåvvit
+Guovlo ja bájkálasj oajválattjajn le aj åvdåsvásstádus oassálasstet aktisasj åvddånahttemin sáme kultuvras, kulturiellemis ja sáme institusjåvnåjs.
+Guovlolasj stáhta orgána dájn fylkajn galggi ietjasa logojn, girjijn ja galbbimijn åvddånboahtet námaj goappátjij giellaj.
+Regionála háldadus, sáme oasseválldij ja aktisasjmierredimijn, la sissŋela almasjriektá unnesmierij ja buohta almasjriektáj njuolgadusáj iemeálmmugij ja unneplågoj milta.
+Region- ja stádapolitihkka
+Guovloj rájájrasstijiddje sáme aktisasjbarggo galggá nanostuhteduvvat.
+Guovlloåvddånahttem ja rijkajgasskasasj barggo
+Registrerit sáme kulturmujtojt åhtsåmbargo baktu
+Registrierimprosjevta li ájnnasa vuosedittjat sáme anov ja årromav.
+Tjáledibme.
+Ráddidus ittjij tjuovvola Sámekomitea oajvvadusájt diedádusán Stuorradiggáj jagen 1963.
+Ráddidus gålågattaj miejnnimis majdik sámijs tjerdalasj unneplåhkon, sáme farra nammaduvvin "samisktalende nordmenn" (sámegielak vuonaga).
+Ráddidus adná dáv luondulattjan dassta gå sámegiella le oadtjum nannusap dilen.
+Ráddidus ij dasi guorrasa ja tjuottjot at dát ij gullu sámepolitihkkaj.
+Danen de ráddidus mierredij doajmmaplánav sáme gielajda dahkat.
+Ráddidusá mielas le dát vuorbedis dilev mij hæhttu duolliduvvat.
+Ráddidus galggá gáhttit jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj háldadusá aktijvuodan tjuovoduvvá, diedádusá båhti sihke dárogiellaj ja sámegiellaj.
+- Ráddidus sierraláhkáj dættot miján li gålmmå avtaárvvusasj giela Vuonan.
+Návti ráddidus tjuovvol Girkkosåbadimev, sjiehtadus stáhta ja Vuona girkko boahtteájge aktijvuoda gaskan.
+Ráddidus oajvvat 20 millijåvnå kråvnå politija IKT-systemajt ådåstuhtátjit.
+Ráddidus oajvvat juollodit 12 millijåvnå kråvnå Direktoratet for forvaltning og IKT (Difi) bargguj nannidum IKT-sihkarvuohtaj stáhta suorgen.
+Ráddidus oajvvat juollodit 220 millijåvnå kråvnå 2012 jahkáj ådåstahtátjit IKT-tjoavddusijt NAV:an.
+Ráddidus oajvvat juollodit 85 millijåvnå guovddajournálajda varresvuodasuorgen 2012.
+Ráddidus árvval juollodit 2,6 prosænnta lasádusáv Sámediggáj, valla merustaládum haddelassánibme la 2,7 prosænnta.
+Sáme dåjmaj juollodibme jahkáj 2012 le tjoahkkáj 843 millijåvnå, 17 millijåvnå lassánibme.
+Ráddidus oajvvat lasedit juollodimev almulasj oasstemij gujddimnammadussaj (KOFA) 2 millijåvnå kråvnåj jagen 2012.
+Joarkki oarjjelsámegielav vuorodit Ráddidus oajvvat Sámediggáj juollodit 700 000 kråvnå bargatjit oarjjelsáme oahpponævoj ja terminologijaåvddånibmáj jagen 2012.
+Ráddidus oajvvat Sámedigge galggá oadtjot 225,655 millijåvnå Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
+Danen oajvvat ráddidus budsjehtav nannit 80 millijåvnå kråvnåj váj ådå IKT-infrastruktuvrra åttjudime barggo åvddån, ådå prográmmavuodo, buorep sihkarvuohta ja åvddåprosjektaj ådå stráffaássjesystemajda.
+Ráddidus aj oajvvat juollodimijt ájnas aktisasjtjoavddusijda.
+Ráddidus oajvvat moadda dåjma láhtjátjit lasse rekrutterimij sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja dåjmajt arvusmahtátjit ienebujt válldátjit sámegielav fáhkan ietjasa dáro åhpadiddjeåhpadusán.
+Ráddidus budsjehttaoajvvadusánis oajvvat 153,9 millijåvnå kråvnå EDAG:aj.
+Ráddidus aj oajvvat 120 000 kråvnå juollodit sáme giellabálkkáj Gållegiella.
+Ráddidus gåhtjoj Guolástus- ja merragáddedepartementav bærrájgæhttjat ahte Stuorradikke gåhttjommærrádus tjuovoduvvá.
+Ráddidus le mierredam departementa galggi liehket tjoahken udnásj ráddiduskvártalan ja lahkusin.
+Ráddidus le dan diehti mierredam tjalmostahttet dahkamusáj nannimav álgos ienni gå ådå organisasjåvnåv álgos tsieggitgoahtet.
+Ráddidus la aj mierredam at divna særrettigheter ja særordninger galggá gáhtot.
+- Ráddidus le gålmmå maŋemus jagijt lasedam sámegiela doarjjagav 23 millijåvnåj Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
+Ráddidus le Merrajåhtulakdirektoráhta oajvvadusáv tjuovvum, javllá æládus- ja oasesminisstar Trond Giske.
+Ráddidus le lága njuolgadustjállagin mierredam dát aledum Finnmárkoåbmudagá ednamæjgátdivudav 0,25% vuobddemárvos.
+Ráddidus le budsjehttaoajvvadusánis 2011 oajvvadam sámegielaj juollodimev lasedit 10 millijåvnå kråvnåj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
+Ráddidus le biedjam avtav juohkusav guoradalátjit rievddadusájt hiehtediedádusá dievnastusán.
+Sierraláhkáj le ráddidus vuorodam NAV, politija- ja riektásuorgev ja varresvuoda- ja huksosuorgev.
+Ráddidusán le badjásasj åvdåsvásstádus jut stáhta ja suohkana ásadusá ållidi gájbbádusájt ma sidjij gulluji ja juohkka ájnna giellaaddnáj fálli almulasj dievnastusájt ja fálaldagájt sámegiellaj.
+Ráddidus le konseptastrategiav válljim ådå stráffaássjesystemav vuoksjuj mij sisadná politiaj IKT-systema ållåsit galggi ådåstahteduvvat.
+Ráddidus luojvojbarggijt guddnet daj guovte mujttomerkaj baktu ma li mierreduvvam tsieggiduvvat Oslon ja Hole suohkanin.
+Ráddidus ij máhte mierredit gåktu skåvllåstruktuvrra galggá suohkanijn ja fylkasuohkanijn, dát gullu vuojn suohkana iesjmierredibmáj.
+Ráddidus dahká tjállusav mij gåvvit gåktu le barggam rapportajn sámij dile vuoksjuj
+Ráddidus åvddånbuktá stuorradiggediedádusáv 2009 gidá avtastallamådåstusá birra varresvuodasuorgen.
+Ráddidus biedjá aj åvddån stáhtabudsjehtav gålgådismánon juohkka jage, mij vuoset man ållo rudájt Vuodna máhttá adnet tjuodtjelij jage ja masi dajt ájggu adnet.
+- Ráddidus galggá dal vijdes ja alvos láhkáj IKT:av vuorodit.
+Ráddidus hæhttu jåhtuj biedjat doajmmaplánav vahágahttema ja råhtsatjime vuosstáj sáme sebrudagán, almma ja hiebadum dåjmaj, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Ráddidusá mielas le ájnas ásadit guovtegielak sebrudagájt dåppe gånnå dát le máhttelis, ja le positijva mielan vijdábuj sámegiela háldadusguovlov vijdedit.
+Ráddidusá internæhttabielen www.regjeringen.no le sierra sáme giellaválljim fálos 2004 rájes.
+Ráddidus laset dårjav oarjjel- ja julevsámegielajt nannit ja åvddånahttet, ja vaddá 2 350 000 kråvnå moadda dåjmajda ma li Nordlánda fylkkamánne duogen.
+Ráddidus sihtá buoredit jådov almulasj digitála dievnastusáj åvddånahttemin ja dan diehti oajvvat stuorra juollodimijt IKT-gullevasj dåjmajda ja stáhtalasj IKT-prosjevtajda.
+Ráddidus sihtá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso/iEC 10646 representeridum UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn, valla hæhttu árvustallat gåktu dát galgga dagáduvvat ja makkár målssomårniga galggi doajmmat.
+Ráddidus dárkkelappot tjielggij ulmme sámekultuvrav bisodit galgaj liehket iesj geŋga ulmutja duogen.
+Ráddidus digitála dievnastusáj åvddånahttemav vuorot
+Ráddidusá barggo sáme gielaj hárráj Vuonan le dá bajemus ulmmen:
+ráddidusá sámegiela adno
+- Ráddidusá budsjæhttaárvvalusás ælla saje ådå vuorodimijda, sáme dávvervuorkájn ælla ressursa Båastede-prosjæktaj ruoptus åttjudit sáme kulturdávverijt ma li vuorkudum Vuona dávvervuorkájda, javllá sámedikkeráde sebrulasj Henrik Olsen.
+Uddni buktá ráddidus aj ådå nasjonála varresvuoda- ja huksoplánav buktá guláskuddamij.
+Uddni sáddi Ráddidus gålmmå ájnas varresvuodadokumenta guláskuddamij:
+Ráddidus vuolet gájbbádusájt bargodisvuodarudájda daj hárráj gudi li muhtem mærráj bargos ieret guolástusindustrijan.
+Dajnas Ráddidus dárbov vuojnná háldadusáv álkkebun ja dåbmarappot dahkat, ja gåvvi gålmmå sierra vuoge boahttevasj háldadibmáj.
+Raddidus ij vuojne dáv ávkálattjan, valla vuoset dasi jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le bivddim lagáp aktisasjbargguj Ks'ajn ja sámedikkijn sámepolitihka birra suohkanijn, gånnå aj suohkana ålgoldisævto sáme fálaldagájda máhttá liehket tiebmán.
+Ráddidus vuojnná dakkár filmmaguovdátja ásadimev buorren, gå máhttá buktet ajn vil ienep rahtjamusáv sáme filmaj hárráj.
+Ráddidusá sámegielaj doajmmapládna 2009-2013 ájggudahkaj sisadná moadda buorre dåjma ja le ávkálasj nævvon læhkám sámegiela nannima ja åvddånahttema bargo vuoksjuj.
+Ráddidusá rahtjamusá sámegiela hárráj hæhttu aj vuojnnut departementaj ietjasa sámegiela anos.
+- Ráddidus goarssástallá gå vuorodi museaj tsiekkadusájt, ja danen la sieldes hådjodahtte vuojnnet Saemien Sijte ij vuoroduvá.
+Ráddidusá ulmmen le divna ávddånahttem diehto- ja guládallamteknologijan (DGT) almulasj suorgen galggá universála prinsihpaj baktu hábmiduvvat.
+Ráddidusá ulmme le digitála guládallam galggá oajvvevuohken gå viesádij ja viddnudagáj guládallá.
+Ráddidusá ulmme le álmmugij fállat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáj berustahtek gielalasj ja kultuvralasj duogátjis.
+Ráddidusá vádna doajmmelisvuohta bisodittjat boatsojæládusá guohtomduobddágijt li vuosstálakkoj prosessa boatsojlågov unnedime mij la jådon, tjuottjot Wollmann Magga.
+Ráddidusá sámepolitihkka garru ja gáhtu. Moaddásij mielas la ådå dárojduhttem vas álggám.
+Ráddidusá sáme perspektijvva suohkanådåstimen, stáhttatjálle Anne Karin Olli baktu
+Dan diehti doarjju ráddidus fylkkamánne gielladåjmajt jagen 2010 1,7 milliåvnå kråvnåj, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.
+Ráddidus dán prográmma joarkkaåvddånahttemav doarjju 170 000 kråvnåj.
+- Vuojnnet ráddidus ienemusát berus sáme ællosujtov dárkkelit regulierimis.
+- Ráddidus dal ájnas bargov álgat váj buorep dievnastusfálaldagáv oadtjop ja ienep ávkev juohkka varresvuodarudás.
+Ráddidus buktá láhkaárvvalusáv gidán 2013.
+Ráddidusá ulmme le digitála poassta galggá liehket bákkulasj viddnudagájda.
+Ráddidus ájgev biedjá dalutji gå stáhtalasj sjiemá galggi gávnnut ja máhttet rájaduvvat digitálalattjat.
+Ráddidus tjadát oajvvadusájt ma li oadtjum ieneplågov Stuorradikken, duola dagu adnet ienep rudájt skåvllåj, varresvuohtaj ja vedjajda Vuonan.
+Ráddidus stuoret årnigav sáme oahpestiddjij dá jage nælját oahpestiddjijn.
+Ráddidus diedet, sihtá ekolåvgålasj guoddelisvuodav boatsojæláduslága ulmmeparagráffan vuorodit.
+Ráddidus juollot 3,5 milliåvnå guovtejahkásasj gæhttjalibmáj mij galggá vaddet diedojt dievnastusáj, juollodimij ja ássjegiehtadallama hárráj NAV-kontåvråjn.
+Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj dåjmalattjat oassálasstet rijkajgasskasasj bargguj mij åvdet ságastallamijt stáhtaj ja daj álggoálmmukjuohkusij gaskan, javllá Aasrud.
+Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj barggat Sámedikke siegen váj sámegielajt suoddji ja nanni, javllá Rigmor Aasrud.
+Jus dát åvddånahttem galggá buorep guovlluj joarkket de dat gájbbet mij ulmmelattjat barggap. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj barggat Sámedikke siegen váj sámegielajt suoddji ja nanni, javllá Rigmor Aasrud.
+Ráddidus sihtá udnásj guokta ordniga mij guosská virggevahágahttemij målssot muhtem ájggerievtes barggovahágahttem buhtadusájn.
+Ráddidus ájggu materiálajt dahkat varresvuodaguovdátjij ja skåvllåvarresvuodadievnastusá adnuj mánájda ja nuorajda unneplåhkoálmmugin.
+Ráddidus sihtá joarkket bargujn nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav ja vuorodit oahpponævojt oarjjelsámegiellaj, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.
+Ráddidus ájggu dájna plánajn vuodov vaddet vijdes ja guhkesájggásasj ratjátimev sáme gielaj hárráj beruskáhtá suorgijs ja háldadusdásijs.
+- Ráddidus sihtá suohkansuorgev mij le ihttásj hásstalusájda hiebaduvvam.
+Ráddidus sihtá 2013 jage rájes álgadit gæhttjalimijn gånnå gålmmå fylkamánneámmádijda vatteduvvá nannusap bagádallamroalla NAV-addnij gáktuj.
+Duodden galggá ráddidus moadda dåjma jåhtuj biedjat, duola dagu buorre kvalitehttagájbbádusájt dahkat, bagádusáv dahkat man sisadno le man mierij sisbielen galggá liehket gå varresvuoda- ja sosialdievnastusájt oasstá ja guhkep kontráktaájggudagá gånnå hiehpá.
+Ráddidus galggá guovlolasj ja bájkálasj prosessajt ásadit gånnå suohkana galggi dagástallat makkir suohkanij sæhkáj sihti.
+Ráddidus ájggu aj sihkarasstet ienep systemahtalasj ådåstusáv ja kvalitetadárkestimev sámegielak næhttabielijs.
+Ráddidus ájggu dájna duogátjijn sámelága giellanjuolgadusájt guoradallat.
+Ráddidus sihtá láhkatjanádum aktisasjbarggosjiehtadimij suohkanij ja skihppijviesoj gaskan, buoredit ruhtadimsystemav ja ienep hieredimev suohkanijn váj buorep ja guoddelis varresvuodadievnastusáv oadtjop boahtteájggáj.
+Ráddidus sihtá vijdábut åvddånahttet vuogádusáv kvalitehta árvustallamijda ja vuorodit bagádallamav skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda gænna li sierra hásstalusá.
+Ráddiduskvartála boahtteájgge
+Ráddidusbeludagáj politihkalsj vuodo - soria Moriasjiehtadusán- le ulmmen jådedit sámepolitihkav mij galggá sáme álmmugav dievnnut nav vaj sáme giella, kultuvrra ja sebrudakiellemin galggá liehket sihkar boahtteájgge Vuonan.
+Njuolgadusá li ájnnasa vaj Sámedigge ja aj ietjá sáme berustiddje bessi siegen liehket hábbmimin ja mierredime boahtteájge ævtojt sáme giela, kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellemij gáktuj, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Njuolgadusá stipendajda dánna gávna.
+Njuolgadusá galggi bærrájgæhttjat sámij riektáv bisodittjat ja åvddånahtátjit mijá árbbedábálasj viessomvuogijt ja æládusájt.
+Njuolgadusá mierreduvvi ja rutijna mierreduvvi barggij ja ållessjattugij siegen.
+Biedniklåhkotjallem ja oasesduodastahttem le aj árvustaládum vádnásin.
+Motåvrråjåhtulagáv hiebadibme galggá viehkedit doarjjot, joarkedit ja ja åvddånahttet árbbedábálasj miehttsimav ja tjuohppamav gånnå bájkálasj álmmuk galggá vuoroduvvat.
+Slåhta dæhkko divudibme máksá 117 millijåvnå.
+Tjielde ma lidjin lahkalakkoj juogeduvvin juohkusijda ja aktisattjat barggin hásstalusáj aktanbarggomahttelisvuodaj birra ietjasa dáfon.
+Ællobarggo le ájnna æládus mij le kultuvralasj sáme æládus, ja le tjiehkagiergge sáme kultuvran.
+- Boatsojæládus la tjielgga álggoálmmukæládus, ja sáme perspektijva ja vuojno hæhttuji bærrájgåtseduvvat nannitjit dårjav sáme álmmugis ja boatsojæládusás.
+Boatsojæládus ij la dåssju ájnas sáme æládus ja biebbmobuvtadiddje, valla aj ájnas giella- ja kulturguodde mij dárbaj vuordedahtte rámmajt jus galggá bierggit.
+Boatsojæládus ij la háldaduvvam sierralágásjvuodas milta vuododum miehtseluohkoj nanna ja hiebadam dan milta, vuododum sáme kultuvra nanna, valla gehtjadum variánntan ednambargos.
+Boatsojsujton li sierralágásj buktaga majt fálli, bierggobuvtadiddjen ja mannoæládusoassálassten.
+Boatsojsujtto le æládussan sjaddam aktijvuodan boahttsujn, ulmutjijn ja dan ednamijn majt adná.
+Ællosujtto ja bájkálasj årro galggi dán bargguj oassálasstet.
+Boatsojæládus mij la luonndovuododum æládussan le báddnum guohtomduobddágijda jus æládusán galggá boahtteájgge.
+- Boatsojæládusá stuorámus hásstalus la areállavuodov bisodit.
+Boatsojæládusá hásstalusá
+Boatsojæládus
+Boatsojsujttofáhka joarkkaskåvlå åhpadusán
+Ællosujto fágalasj merustallama ja konsultasjåvnå ma li tjieldij tjadáduvvam vuosedi da negatijvalasj båhtusa linjas sjaddi noaden sáme ássjijda ma guoskaduvvi linjas.
+Boatsojæládusháldadus
+Boatsojæládusstivra mærrádusájt máhttá val Ednambarggo- ja biebbmodepartemænntaj guoddaluvvat, mij aj máhttá instruierit - ja jus iesj sihtá, stivra mærrádusájt fámoduhttet.
+Ælloniehke Åarjel Fovsen-Njarke tjielden li gájbbedam vájkkudimfámov, gå li ganugahttemin bieggafábmoásadusbiggimav ietjasa guohtomednamin Fosenin.
+Boatsojlåhko hiebaduvvá ja dárkestuvvá.
+Boatsojlåhkogiehpedibme mav stáhtta lij gárvedam, ij la fábmogis gå mærrádus illastimev buktá Sara rievtesvuohtaj ietjas kultuvrav dåjmadit AN konvensjåvnå sivijla ja ja politihkalasj rievtesvuoda artihkal 27 gáktuj.
+Boatsojlågogiehpedimprosæssa la ållusijda vájkkudam, ja moattes li sjávodisvuodan gillam.
+Mannoæládus aneduvvá sierra æládussan, gånnå sáme kulturoase li guovdásj oasse viddnudagáj dåjmas.
+Mannoæládus ájnas vuorodibme
+Mannomáksemus ja bálkkágájbbádus Sámediggáj
+Mánnogålojda/årromij/biebbmuj
+Åttjudit nuorajt ådåálggen duodjeæládussaj
+Åttjudit nuorajt duodjeæládussaj
+Varresvuodabarggij rekrutterim Tråmså universitehtan le sierra saje åhttsijda sáme aktijvuodaj moatten åhpadussuorgijn.
+Rekruttierim barggijs sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn
+Virggájbiedjam giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.12. Vuoseduvvá duola dagu barggevánesvuohtaj Sis-Finmárko pråvsttåguovlon maŋemus låge jagen.
+Rekruttierim ja máhtudaklåpptim
+Alep åhpadussaj rekrutterim nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan ja ietjá åhpadussaj gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas ásadit máhttobásav sámegiella sebrudagán, nav vaj barggovadde galggá máhttet rekrutterit sámegielak barggijt gænna le buorre sámegielak máhtudahka.
+Sáme allaskåvlå rektor Steinar Pedersen le dán nammadusá ájrrasin.
+Aktijvuohta mánájgárde ja sijda gaskan galggá rabás ja avtaárvvusasj.
+Hiebalgis sámijda Moadda tiemá li ma hásstali Sámedikkev.
+Åbddit ráddnavuodav ij gudik goassak dagáduvá jus rádnastat suoláda ja ándagis áno ja dån i miededa ruoptus vaddet dav majt la suoládam.
+Ájrassaje juogaduvvi dajda listajda majn li stuorámus kvotienta.
+Diŋŋgot ietjat nammaj, rávvit ja guhkedit luojkkamav ORIA baktu
+- Resolusjåvnnå åvdet vijdábut man ájnas le álggoalmmuknissunij ja -næjtsoj riektájt ållåsit tjadádit, dan vuolen aj åhpadusá gáktuj, ja åvdedit moattekultuvravuodav åhpadussysteman - dakkir láhkáj mij várajda válldá álggoálmmuknissunij sierralágásj ulmijt ja dárbojt, javllá Larsen.
+Resolusjåvnnå ávttji stáhtajt álggoálmmuknissunij oassálasstemav doarjjot boahtte álggoálmmugij væráltkonferánsan, mij ásaduvvá jagen 2014.
+Resolusjåvnnå dættot álggoálmmuknissunijn le riektá vieleduvvat ja sijá riektá ållåsit tjadáduvvat.
+vieledibme almasjárvos ja luondos, vuojŋŋalasj friddjavuohta, guojmmegieresvuohta, ándagisluojttem, avtaárvvusasjvuohta ja solidaritiehtta.
+Da nuppijn le iehpetjielgas suodjalimstáhtus jali de li ådåsap ájgijs.
+Da 12 millijåvnå li iesjguhtik prosjevtajda biejadum ma li Sámedikkes jåhtuj biejadum, ja aj årnigijda masi bæssá åhtsåt.
+Båhtusa galggi liehket vuodon sáme giellapolitihkkaj juohkka dásen sebrudagán, stáhta, guovlo ja suohkanij dásen.
+Båhtusa li tjielggasa juska li hiebaduvvam sosioekonomalasj ja demográfalasj faktåvråj milta, duodden mij gullu alkohåvlå juhkalisvuohtaj.
+Båhtusa addnijguoradallamijs galggi dahkat vuodov etáhta dievnastusá fálaldagá kvalitehtav åvddånahttet.
+Båhtusa dát prosjevtas máhtti liehket oassen ådå rámmaplánav doajmmajbiedjamis.
+Båhtusa galggi hábbmit ja jåhtuj biedjat dåjmajt ma galggi sámegielajt bisodit ja åvddånahttet.
+Båhtusij milta galggá hábbmit ja jåhtuj biedjat dåjmajt ma sámegielajt bisodi ja åvddånahtti.
+Finnmárkolága giehtadallama boados lij Stuorradigge mierredij:
+Finnmárkolága giehtadallama boados lij Stuorradigge mierredij: "Stuorradigge gåhttju Ráddidusáv nav ruvva gå máhttelis sámij ja iehtjádij guolimriektájt meran Finnmárko ålggolin, dánna aj unnemus kvotav vantsajda vuolel lågev mehter guhkkudagá, ja tjuovvoliddje ássjev dán birra Stuorradiggáj buktet."
+Båhtusa arktalasj guovlo gárvedimtjåhkanimes Nuukan gålgådismáno 23. ja 24. biejve 2012 le duodden ájnas oasse gárvedahttemis væráltkonferánssaj jagen 2014, aj riek ájnas guovdásasj viehkke gárvedahttemij álggoálmmukkonferánssaj Altan jagen 2013.
+-Boadodis sjiehtadallama tjoavdeduvvi Ælloguohtomnammadusá baktu mij mierret guohtombájkijt, guohtomájgijt ja boatsojlågov.
+Njuolgadusá li dåhkkidum departementas.
+Njuolgadusáj ulmmen le nannit jut konsultasjåvnå galggi liehket buorre jáhkujn ja ulmijn guorrasittjat gasskala stáhtta avta bielen ja Sámedigge, sáme berustimij organisásjåvnå ja sáme rievtesvuoda æjgáda nuppe bielen, gájkka oajvvadusáj birra mij gullu suodjalusájda luondomoattebelakvuohtalága milta sáme guovloj.
+Njuolgadusá galggi aneduvvat stáhta, suohkana, ja fylkasuohkana ásadusájs, ja Finnmárkoåbmudagás, gå árvstalli vájkkudusájt sáme kultuvrraj, boatsojæládussaj, miehttseadnemij, æládusájda ja sebrudakiellemij.
+- Njuolgadusá galggi nannit vaj åtsådibme berus ja vielet sáme kultuvrav ja sáme sebrudagájt åtsådimprosessajn, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Riektá guosská sihke njálmálasj ja tjálalasj gatjálvisájda.
+Riektá gáhtu dalloj gå háldadimásadus iesj válldá aktijvuodav.
+Rievtesvuohta sámegielav anátjit doajmmá aj gå sebrudakstráffav ja gå prommillaprográmman oassálasstá.
+Rievtesvuoda sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn le i. i. daj ájnnasamos rievtesvuodajs sáme álmmugij.
+Riektá sámástit justissuorgen la uddni dan duogen gåktu duobbmoståvlå, politija- ja guoddalimoajválattja ja Kriminalhukso la organiseriduvvam.
+Riektá iednegiellaj le vuodulasj almasjrievtesvuohta.
+Guollimriektá le vanntsastuorrudahkaj tjanádum, mij Sámedikke mielas ij la vuogas tjoavdos.
+Rievtesvuohta iesjmierredibmáj håbbmimin, stivrrimin ja bærrájgæhttjamin hæhttu vuodon liehket gå galggá organisierit hiebadum varresvuodadievnastusájt sáme pasientajda, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Riektá ietjama giellaj le árvvo mij le ålles gielladiedádusá vuodon.
+Riektá guosská dan giellaj mij aneduvvá dievnastusfálaldagá giellaguovlon.
+Rievtesvuoda aj tjanáduvvi suorgijda dagu giella, åhpadibme, varresvuohta ja kultuvrramujtoj háldadibme.
+Riektá, sáme ja rijkajgasskasasj aktisasjbarggo
+Dánna gávna guhtimusj politihkalasj suorges la geŋga vásstádus.
+Riektá ja almulasj doarjodiddje
+Riektá:
+Rievtesvuoda
+Riektá dagu åssko‐ ja moalgedimfriddjavuohta, ma merkahi besa jáhkket gåktu iesj sidá ja javllat dav majt sidá váni ballamis dassta stráffuduvvat.
+Riektá má galggi gáhttit jut sáme galggi bessat ietjasa kultuvrav ja iellemvuogev bisodit váni ierit gártjeduvvat ja amástuvvat ietjasa duobddágijs.
+Oassálasstemlága § 21 riektámærrádus galggá dán dættodimmærrádusá milta dålkkuduvvat mij galggá stáhta åvdåsvásstádusáv merrasámij materiálalasj vuodo åvdås bærrájgæhttjat resursaj háldadimen.
+Rievtesvuoda vuodo
+Riektá gujttit Dujna le riektá gujttit ja ássjev vat ådåsit giehtadalllat.
+• Rievtesvuohta gujddit mánnásuodjalusá mærrádusájt
+• Rievtesvuohta gujddit Fylkkanammadusá mærrádusájt ja doalvvot dajt duobbmoståvlåjda
+• Rievtesvuohta ádnot mærrádus mánav duv háldos válldet fámoduhteduvvá
+• Rievtesvuohta oassálasstet Fylkkanammadusá tjåhkanimen ja javllat majt miejnni
+• Rievtesvuohta ássje dokumentajt gæhttjat
+• Rievtesvuohta nåvkå advokáhttavæhkkáj ássjijn Fylkkanammadusán ja riektán
+riektáv ednamij, tjáhtjáj, resurssajda ja árbbedábálasj viessomvuogijda.
+Riektá vásstádussaj sámegiellaj almulasj orgánajs
+Riektá vásstádussaj sámegielajda
+Ådåstuhttet oahppoplánajt ma li Sámedikkes mierredum.
+ Rievddadum økonomalasj birástagá, fábmo ja njuolgadusá ma sámegiellaj guosski
+Ådå testamenta ådåstus nuorttasámegiellaj gárveduváj 1998 jage, ja dálla li ådåstuhttemin Boares testamentav.
+Rijkaantikvárra le oassálasstám váksjárijn.
+Rijkaantikvárra
+Rijkkatjåhkanibme Eidsvollan lij 112 ålmmå gudi lidjin tjåhkanam ådå vuodolágav dagátjit.
+Skuolkkat Dån máhtá aj skuolggat mánnásuodjalussaj dan suohkanin gånnå mánná/nuorra årru. Gå skuolka, de oattjo ságastit soabmásijn mánnásuodjalusán massta måråsta.
+Skuolka ja giehto gássjelisvuodas ja mårråhis.
+Duodjeinstituhta roalla ja dajt bargojt majt dahki kultuvrraguodden ja iehperubbmelasj kulturárbbe guodden, li huoman ájnnasa.
+Romádna Saltbingen almoduváj Aschehoug forlagan jagen 1981, ja moaddi almoduváj.
+Ladnja l stuorre ja buottsos, rábe vuollaj la allak.
+Tjuorvvu mánná gå allagit suvdos jali boahtá tjerasta.
+Rørosa suohkan oattjoj 80.000 kråvnå doarjjan ásadittjat rájájrasstijiddje sáme musihkkafestiválav basádismáno 7.-10. biejvij.
+Guolijt sláhkkit viehket buorep gåjkkådibmáj ja buorep buktagin.
+Urudisá ájtti iellemvuodov moaddásijda, javllá barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma.
+Urudisháldadibme viertti ienebut binnedit massemijt urudisájs vaj vuodoæládusáj guohtomvuodo nanniduvvá.
+Urudisá ájtti ælloæládusáv
+Urudisá
+Raavrevijhke le Jåma sijddasuohkan.
+Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelágan mierredij biehtsemánon 2010 åhtsåt vaj bessi giellaháldadimguovlluj.
+Runar Myrnes Balto, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+Jåhtotjála Sámediggeválga njuolgadusáj rievddama birra
+Jåhtotjála Sámediggeválga njuolgadusáj rievddama birra - Diedo jienastiddjijda gudi dåssju bessi åvddågiehtaj sámediggeválgajda jienastit.
+Jåhtotjála Sámediggeválga njuolgadusáj rievddama birra / Belludagá /Válggabarggoguojme / Kampanjeside / Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget
+Vuollelin, bieljij buohta, suohkkis vuopta oajvev birástahtti.
+Goabddá li læhkám gassko árbbedábálasj sáme jáhkon nåv gå viettjatjit diedojt boahtteájges, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
+Ruossja le juo dákkir prosessan, ja duodden barggá OECD aj aktan Brasilajn, Indiajn, Kinajn, Oarjje-Afrihkajn ja Indonesiajn gudi gájka minisstarráde tjåhkanibmáj sæbrrin.
+Saamastalledh - Kommunikatijva giellaoahppam - oarjjelsáme
+De nuppe bælláj sláddi.
+Saemien Sijte la oadtjum juollodimev ådå huodnahij ja pládna ådå huodnahij Beaivváš teáhterij la aj nammadum stáhtabudsjehtan.
+Saemien Sijte l juo vuorddám 9 jage jut ráddidus juollot biednigijt ådå tsiekkadussaj Snåasaj, ja ettjin ga dán jage nammaduvá ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadusán.
+Ja de l friddjabåttå, ja Petter diehtá viertti gáhttit.
+De le tjielgas Sámedigge galggá ájn buorep bargov dahkat julevsáme giela åvdås.
+Ållagasj alvaduhtte le gå li nåv ållo dåjma dan båttå gå ulmusjlåhko biedjá luondulasj rájájt ulmusjluohkojda.
+Sierraláhkáj le dát duodalasj oarjjel- ja julevsáme gielaj gáktuj.
+Sierraláhkáj le ájnnasin jut vælggogisvuoda ja rievtesvuoda tjanádum stráffaássjegiehtadallamij ja ietjá oajválasjdagojda máhttá viedtjat sáme gielajda.
+Ållagasj 80-lågo rájes li boatsojlåhko guovlojn Finnmárkon anedum gássjelisvuohtan ja dav lågov dárkestit li dat rájes stivrrim ednagav boatsojpolitihkan.
+Sierraláhkáj le åvddånahttem muhtem lándajn Europan juorrulibmen.
+Sierraláhkáj gullu dát oarjjelsáme guovlojda.
+Ållagasj le oarjjelsáme boatsojæládus boadádallam energijja- ja industrijjabiggimijda.
+Sierraláhkáj åhpadussuorgen, varresvuodasuorgen, riektásuorgen ja girkkon le dát læhkám stuorámus hásstalusáj gaskan sámegiela bargon.
+Sierraláhkáj suohkana diededi dárbahi ienep rudájt.
+Sierraláhk julev- ja oarjjelsámegiela nammaduvvi ájtedum giellan.
+Sierraláhkáj le dát ájnas dåppe gånnå sámegiella le unneplåhkogiella.
+Sierralágásj hiebadum oahpponævo nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj dábálasj hiebadibmáj lassen:
+Ja de oadtju tjåhkkidit muorrabeŋkaj nali.
+Nav vuorbálattja lip mij æjgáda!
+Saia Stueng la tjádadam tjállemåhpav mav Sámedigge ja Sáme Dájddárráde/Sáme girjetjállij Siebrre la jådedam.
+Uddni de sidáv giehttot dunji mijá gievrajs.
+De máhtti Norsk Bergindustri ja aj Sámedigge vuosedit ráddidussaj ja Stuorradiggáj jut láhka- ja ekonomijjarámmajt minerállaæládussaj vierttiji rievddaduvvat.
+Ássje la aj bajedum Stuorradikken ájrrasijs gudi dárbov vuojnni duohtavuodav bigodittjat.
+Ássje guláskuddamij sáddiduvvá guovtijn mánujn gulákuddamájggemierijn.
+Ássje vuodon la guovdásj oajválattjaj dahkamus Varresvuoda Nuortta RHF:aj bærrájgåtsåtjit strategalasj åvddånahttemav sierravarresvuodadievnastusájs sáme álmmugij.
+Ássje vuoset makkár stuorra gássjelisvuoda li ráddidusan iesj tjadádittjat álmmukriektá vælggogisvuodajt almma ássjijn, javllá Muotka.
+● Ássje dábálasj vuogijn ma jáhkedahtte sjaddi vájkkudit ålles sebrudagáv e álgos rádádallamvælggogisvuohtaj gullu.
+ÁSSJEDIEHTTE ÁRVUSTALLAM
+Ja de iednes fármas, ja uksaj jårgit.
+De nuolat, agev gievkanin nuolat.
+De åhpadiddje boahtá, ja vuostasj friddjabåddå l vássám.
+Ja de vat gåssis.
+Ássjegiehtadalle li viehkken i. i. tjielggiji dajt diehtojuohkemmateriálav mij dåssju dárogiellaj gávnnu.
+Ássjegiehtadallam
+PP-dievnastusá ássjegiehtadallamav máhttá gålmå åsijda juohket:
+Ássjegiehtadallam mij sáme namájda gullu:
+Ássjepáhppára ja mærrádus
+Ja de luvkko dahpaduvvá ja tjalme hárjjjáni.
+Vuobddemálkkudak dåjma (åhttse baseridum)
+Sálmma- ja liturgijabarggo (jubmeldievnastusådåstus) giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.6. Stáhtus tjielggiduvvá nuorttasámegiela, julevsámegiela ja oarjjelijsámegiela sálmmabargo hárráj (5.6.1).
+Saltbingen le ieŋŋilsgiellaj jårggåluvvam, ja le guovte girjálasjvuoda oajvvefáhkabargon analyseriduvvam.
+ Barggat aktan suohkanij, sáme ásadusáj ja organisasjåvnåj gåktu juogadit åvdåsvásstádusáv
+Aktisasjbarggo soajttá liehket formála hámen aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu, jali iehpeformála rádádallamtjåhkanimij jnv baktu. Sáme álmmuga guoskavasj ássjijn de guovdásj oajválattja Sámedikkijn guládalli.
+Suomajn aktisasjbarggo le ienemusát læhkám tjanádum skåvlåjda sirman ja Uhtsjågån aktisasj åhpadusájn guokti vahkkuj.
+Aktisasjbarggo galggá vaddet æjgádijda máhttelisvuodav oassálastátjit fálaldagá individuála hiebadibmáj.
+Aktisattjat barggat hiebalgis fáhkabirrusijn fáhkagirjálasjvuodav åvddånahtátjit
+Aktisasjbarggo ietjá álggoálmmukásadusáj mij vájkkut fágalasj åvddånibmáj ja márnánahttemij stuoráp ja ienep arienájda.
+Máná sijda siegen barggat galggá liehket dåjma vuodo
+Aktisattjat barggat fáhkabirrusij Stáhta sierrapedagogalasj doarjjavuogádusájn åvddånahtátjit oahpponævojt, guoradallam- ja bagádallammateriálajt.
+Aktisattjat barggat suohkanij ja iehtjádij gejn la åvdåsvásstádus dåmajda sisŋelt degu dal infrastruktuvrra, kultuvrra- ja skåvllåfálaldagá li ájnnasa Sámediggáj.
+Aktisasjbarggo læstadiánalasj tjoaggulvisáj ja risstalasj organisasjåvnåj giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.19.
+Aktisattjat barggat Sáme sierrapedagogalasj doarjjagijn guoradallamij ja dárboj hárráj.
+Aktisattjat barggat guovdásj, guovllo ja bájkálasj ojválattjaj ja aktøraj
+• aktisasjbarggo gaskal Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudagá ja Lulle- ja allefinnmárko bulkkeguovlo dagátjit vájmmelis rekrutterimav.
+Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme
+Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájágárde ja skåvlå gaskan le ållu ájnnasa sáme mánnáj gå galggá åtsådallat aktelasj giellaåvddånahttemav Máhttodepartemænnta ájggu nuorttasámegiellaj jårggålit bagádusáv:"Fra eldst til yngst.
+Samarbeid og sammenheng mellom barnehage og skole"- "Boarrasabmusis nuoramussaj. Aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájgárde ja skåvlå gaskal", ja dan maŋŋela árvustaláduvvá jårggåluvvat julev- ja oarjjelsámegiellaj.
+Aktisasjbarggosjiehtadus vuollájtjáleduváj 2012 guovvamáno.
+Aktisasjbarggosjiehtadusá gåtseduvvi ja aktelattjat åvddåj biejaduvvi Sámedikke ållestjåhkanibmáj aktisasj ássjen.
+Aktisasjbarggosjiehtadusá fylkkasuohkanij
+Aktisasjbarggosjiehtadusáj sisadno le giellaássje ja da tjadni gasskasasjvuohtaj ja aktisasjbargguj ja konkrehta dåjmajda váj fylkaj sámegielajt bisot ja nanni.
+- Aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Sáme dájddárráde gaskan mijá dájddárijda stuorra vájkkudimfámov åvddånibmáj sáme dájddaviessoma gáktuj vaddá, ja la siegen sáme dájddaj ja sáme dájddárijda buorre rámmaævtojt láhtjemin, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen.
+Aktisasjbarggosjiehtadus ja prosessa sáme álmmuga, Sámedikke ja Varresvuohta Nuortta gaskan, dahki bargov avtaárvvusasj varresvuodadievnastusáj ådådahkobarggon moatte láhkáj.
+- Aktisasjbarggosjiehtadus galggá dahkat álkkebun liehket sábmen Oslon.
+Guovtegielakvuodarudáj aktisasjbarggosjiehtadusá
+Aktisasjbarggoguojme barggi vaj ienep suohkana ja fylkasuohkana galggi oassen sáme giellaháldadimguovlos sjaddat.
+Aktisasjbarggoguojme li vuojnnám oajvvadusáv oarjjelsáme stuorradiggediedádusás.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj sáme festiválajda åvddånahttemmáhttelisvuodav nanniduvvi.
+Aktisasjbarggoguojme prosjæktaj le snåasen tjïelte ja ietjá dåjmadiddje vuodoåhpadusán ja alep åhpadusán.
+Aktisasjbarggoguojmijn la ulmme stáhtarájá galggi binnemus hieredibmen liehket mijá avtastallamij nubbe nuppij álmmugin.
+Aktisasjbarggoguojmij mielas sáme riektá luondoluohkojda viertti dåhkkiduvvat nannitjit materiála kulturvuodov sáme álmmugij.
+Aktisasjbarggoguojmij mielas berustibme riektágatjálvisájs ja rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo máhtti viehkedit álggoálmmukperspektijvav låpptitjit mij guosská globála aktisasj hásstalusájda dagu hæjosvuohta, varresvuohta, bessam åhpadussaj, dálkádahka ja birás.
+Aktisasjbarggoguojme vuojnni mannoæládusbuktaga ma li tjanádum vuodoæládusájda bukti máhttelisvuodajt ájn ienep árvvoháhkuhibmáj sáme guovlon.
+Aktisasjbarggoguojme vuojnnep bargoma baktu Sámedikken la åvdåsvásstádus sebrudahtte dágástallambirrasav dagátjit, ja dåhkkidittjat guhtik guojmáma berustimev gåvvån duohta gieresvuodas sáme sebrudakåvddånibmáj.
+Aktisasjbarggoguojme doarjju bargov guovlomedisijnalasj guovdátjis Ájluovtan.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat buoredittjat bessamav dákkir fálaldagájda.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat tjårggitjit sáme mánájt ja nuorajt buorre ja oaggás sjaddamævtojt.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat nannitjit stipendajt oahppijda gænna li sámegiella fáhkan joarkkaskåvlån.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat nannitjit bessamav vádákapitállaj ja innovasjåvnnåj hábmedum doarjjaårnigijt sáme viddnodåjmadiddjijda ja vaj ienep viddnodåjma tjårggiduvvi.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj infrastruktuvrra dagu mobijlla- ja internæhttagulludahka sáme guovlon buoreduvvá gå vidnudagá dáv infrastruktuvrav biggiji.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj sáme dávvervuorká galggi gárveduvvat duostutjit kulturárbbedávverijt máhtsadimprosjevta Bååstede baktu, ja aj dávverijt vuorkudittjat bælostahtte láhkáj, ja aj gaskustittjat máhtudagáv sáme sebrudahkaj ja iehtjádijda.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj åhpadusfálaldahka Aarborte sámeskåvlån joarkeduvvá ja vaj kulturhuonaj Rørosan duohtan sjaddá.
+Aktisasjbarggoguojmen sihti barggat merrasáme æládusstrategijja åvdås dáv bærrájgåtsåtjit.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat åttjudit institusjåvnnå sijdav vuelie/luode/vuole gáktuj.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat sebrudahkaj avtaárvvusasjvuodajn berustahtek sjiervve, seksualalasj miella, åssko jalik kultuvralasj ja sosiála duogátjis.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat bihtámsámegiela tjállemvuogev mierredit.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat duohtan dahkat kulturhuodnahijt Saemien Sijtij, Várdobájkkáj, Sáme nasjonálla teáhterij Beaivváš, ja aj sáme dájddadávvervuorkáv.
+Aktisasjbarggoguojme sihti barggat, Sáme giellagálldo stuoves gájksáme institusjåvnnån, ienep aktisasjbarggo rájáj rastá skåvlåj gaskan, aktisasj oahppoplána, ja ådå sjiehtadallamijda Nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnnåj tjuovvo ratifisierimij.
+Aktisasjbarggoguojme sihti e galga galluga rahtjat, ja mij ájggop vuorodit riektáprosessajt doarjjot ássjijn ma prinsihpalattjat li ájnnasa.
+Aktisasjbarggoguojme danen sihti barggat tjårggimin vaj sáme mánáj riektá sáme mánájgárddesajijda duodastuvvá lágajn.
+Ållagasj sihti Aktisasjbarggoguojme vuorodit politihkalattjat stuorra ja prinsihpalasj riektáássjij barggat, duola dagu Nussir, Fosen, Stokkfjellet, Rástegáisá, Nasafjell ja Deanu-sjiehtadus.
+Aktisasjbarggoguojme sámediggegávdav sihti dahkat sámediggediedádusáv LHTBQ+ dahkat, buoremus láhkáj tjårggitjit LHBTQ+ ulmutjijda avtaárvvusasjvuodav.
+Aktisasjbarggoguojme ájggu ájggegávdan Sámedikkev jådedit sáme iesjmierredime ja nanos sáme aktavuoda vuojno vuodon.
+Aktisasjbarggoguojme sihti rámmajt mandáhttaj, kommisjåvnå sebrulattjajda ja barggovuohkáj dahkat, aktan Stuorradikke ådå presidænntanjunnjutja mij guosská Stuorradikkes mierredum duohtavuoda- ja såbaduskommisjåvnnåj.
+Aktisasjbarggoguojme sihti vuorodit ådåstuhtte æládusåvddånimev iehpeådåstuhtte æládusåvddånime sajen, ja moattebuolvak perspektijvav vuodon adnet.
+Aktisasjbarggoguojme sihti vuorodit joarkke oassálasstemav guojmmevuodan givsedime vuosstáj ja åvddånahttet materiálajt ja oahpponævojt mánájgárdijda ja skåvlåjda givsedimev hieredittjat.
+Aktisasjbarggoguojme sihti vuorodit duojev kultuvrran ja æládussan.
+Aktisasjbarggoguojme sihti tjårggit vaj hávsagusj háldaduvvá ja vaj látjeduvvá låhkoregistrierimij hávsaguttjas ja goasskemis, mij lågojt guoddelis láhkáj hiebat.
+Aktisasjbarggoguojme sihti tjårggit vaj guovdásj oajválattja åvdåsvásstádusáv válldi åvddåbargos, tjadádimes ja bargos mij maŋŋela tjuovvu nasjåvnålasj gæhttjalimijs sáme vaj dáj kvalitiehtta tjårggiduvvá.
+Aktisasjbarggoguojme sihti tjårggit álmmuga guollimriektáv lága baktu dåhkkidimijn ja guoddelis háldadimijn guollimluohkojs.
+Aktisasjbarggoguojme sihti nannit vaj ednambarggosuorge guovdásj roalla bisodime bájkálasj biebbmobuvtadimev, sáme gielav ja kultuvrav nannimin vuodov ednambargguj sáme guovlon.
+Aktisasjbarggoguojme sihti nannit æládusá kultuvralasj ja ekologalasj guoddelisvuodav ja ekonomalasj vuodov æládussaj duola dagu boatsojsujttovijddudagájt tjårggimin.
+Aktisasjbarggoguojme sihti vijdábut barggat vaj sáme profijllaskåvllå gæhttjaluvvá oassen aktisasjbarggosjiehtadusájs.
+Aktisasjbarggoguojme sihti aj gåtsedit doajmme bargov nannimin duodastimguovdátjav Áltá-æno duodastime vuosstáj Mázen.
+Aktisasjbarggoguojme sihti aj vuorodit barggat åttjudit rievddadusájt minerállalágan sáme berustimijt gruvvodåjmadagáj gáktuj tjårggitjit.
+Aktisasjbarggoprosjevta ásadusáj gaskan ma máhtti ådå márnánijt rahpat sáme dájda ja kultuvra gáktuj.
+Aktisasjbarggoráde tjoaggulvisáj ja misjåvnå gaskan ja misjåvnnårádevadde NuorttaHålogalátte, Oarjje-Hålogalátte ja Nidaros bisspaguovlojn hasoduvvi aktan Sáme girkkorádijn lasedit álggoálmmukguoskavasj misjåvnnåsjiehtadusájt Vuona girkkon ållågattjat ja sáme girkkoiellemin sierraláhkáj.
+Aktisasjbarggonammadus galggá mánájgárde jahkeplánav mierredit.
+Aktisasjbarggonammadus galggá liehket rádevadde, guládallama ja aktidime orgádna.
+Sámásta - julevsáme giellakurssa álggijda
+o Ep ga galga vajálduhttet;
+Sámij álmmukbiejvev li ávvudallam dajn nieljijn lándajn gånnå sáme årru 1993 rájes.
+Sámij álmmukbiejvve le Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan ávvudaládum 1993 jage rájes.
+Sámij álmmukbiejvve ávvudaláduvvá moatte láhkáj ja sámij gaskan Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
+Sámekonferánssa huoman vuodon biejaj, sáme la akta álmmuk (nasjåvnnå) ja nasjåvnnåmoallanagá adnem ij dan diehti gájbbeda sierra stáhtav.
+Sámelága 3-5 § nammat vijdábuj rievtesvuodav sámegielav anátjit varresvuoda- ja sosiálasuorgen.
+Sámelága 3-8. § nammat rievtesvuodajt sámegiela åhpadussaj.
+Sámeláhka hábbmij riektálasj vuodov Sámedikke ásadibmáj.
+Sámeláhka várajda válldá rievtesvuodajt sámegielagij hárráj gudi galggi giddagisán tjåhkkåhit.
+Sámelága 1-5. kapihttalin mierreduvvá sámegiella ja dárogiella libá avtaárvvusasj giela, ja galggi liehket dássásattja sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj milta. Muhtem mærrádusá li ráddjidum sámegiela háldadusguovlo sissŋelij, madin muhtemijn ælla dákkár geográfalasj ráddjima.
+Sámelága § 3-5 milta la dujna riektá dievnastusájt sámegiellaj oadtjot jus dav sidá, bájkálasj ja guovlulasj varresvuohta- ja huksoásadusájn sáme giellaháldadimguovlon.
+Sámelágas § 3-5 milta le riektá sámegielav vijddásappo adnet varresvuohta- ja sosiálsuorgen.
+Sámelága § 3-7 sisadná bájkálasj jali guovlolasj ásadusá barggij riektáv åhpadusvirggeloahpáj bálkkájn åttjudamdiehti sámegiela máhtudagáv, gå ásadus dákkir máhtudagáv dárbaj.
+Sámelága 3-8. § mierret juohkkahattjan la rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.
+Sámelága giellanjuolgadusá (1992) vaddi sáme giellaháldadimguovlo álmmugij riektáv almulasj måhkijn aktijvuodav válldet ja vásstádusáv oadtjot sámegiellaj jali dárogiellaj ietjasa giellaano milta.
+Sámelága giellanjuolgadusáj árvustaláduvvin 2007 jage.
+Sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin 1992 rájes ja li goalmát kapihttalin tjáledum;
+Sámelága giellanjuolgadusá, ma mierreduvvin jagen 1990, merustalli sáme giellaaddnij rievtesvuodav adnet sámegielav almulasj oajválattjaj aktijvuodan.
+Sámelága giellanjuolgadusá galggi sihkarasstet jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ålliduvvá.
+Sámelága giellanjuolgadusá javlli sáme- ja dárogiela li avtaárvvusasj giela.
+Danen ij le álmmuk lága háldadusguovlon sihkarastedum rievtesvuodajt sámegielav anátjit almulasj orgánaj aktijvuodajn dan dásen majt giellanjuolgadusá biedji.
+Sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj duon dán æjvvalim aktijvuodajn.
+Sámelága giellanjuolgadusá ja háldadimmodella
+Sámelága giellanjuolgadusá ja sierra háldadimguovllo li ájnas vædtsaga gå galggá gielav nannit.
+ Sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski
+Sámelága giellanjuolgadusá
+Sáme dåhkkiduvvi Vuona álggoálmmugin, vuodon aneduvvá sáme girkkoiellem galggá bisodvvat ájnas ja avtaárvvusasj oassen Vuona girkkos. Girkko duodas dárojduhttema oassálasjvuoda diehti hæhttuji bærrájgæhttjat jut rievtesferdugahtesvuohta ij joarke.
+Sáme Vuona rijkan dåhkkiduvvin ij dåssju unneplåhkoálmmugin, valla aj álggoálmmugin.
+Sáme li unneplåhkon Vuonan ja dajnas e åleda dábálasj demokráhtalasj orgánajn ma li vuododum ieneplåhkodemokratijjan.
+Sáme le álmmuk moadda gielaj.
+Sáme li álggoálmmuk Vuona, Svieriga ja Finlánda nuorttalamos guovlojn ja Guoládaknjárgajn Ruossjan.
+Sáme li álggoálmmuk nieljen rijkan.
+Sáme li viedtjam viessomlájbev ja sisboadov tjuohppamis miehttsevaddásij baktu, guollimis, ednambargos ja ællobargos, mij aj la vaddám ábnnasijt duodjáj ja fert slaje joarkkagárvedimbierggasijda.
+Sáme li Vuona álggoálmmuk, ja bårggemáno 9. biejve le sáme slávggimbiejvve.
+Sáme li gillam niejddemav stáhta bieles mij vargga ålles kultuvrav muorrodij, valla sáme rievtesvuodaj vuojnnusij boahtem ja Sámedikke ásadibme ij la dåssju båhtusin boastolágásj stáhta politihkas.
+Sáme ja inuihta le arktalasj guovllo ANa aktisasjvuodan.
+Sáme ja inuihta åvddånbukti tjielggidusán vuorddemusájt dåjmaj ja vuorodimijt birra majt væráltkonferánssa bierri mierredit sihkarastátjit tjadádimev álggoálmmugij ulmusjriektájs.
+Ruossja biele sáme li oadtjum jienav Sáme parlamentáralasj ráden.
+Ruossja biele sáme Dá rádjáj ælla ruossja biele sámijn sierra álmmukválljidum orgána.
+Sábmelattjajda la árvvon gå girkko mijáv dán bargon doarjju.
+Sámij álmmukbiejvve
+Sámij álmmuklávlá
+Sáme álmmugin la riektá åvdep ájggáj, dálásj ájggáj ja boahtte ájggáj.
+Sáme árbbedábálasj duobddága li Guoládagás lullenuorttan Engerdalláj Oarjje-Vuonan ja Idrej Oarjje-Svierigin.
+Sáme parlamentáralasj ráde ja Sámeráde åvdåstin sámijt, madi Kalalit nunaata iesjmierredibme ja Inuit Circumploar Council (ICC) inuihtajt åvdåstin.
+Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudahka vásstet aktijdit ráddidusá sáme- ja nasjonála unneplågoálmmugij (rom, romani, guojna, juvdá ja miehttsesuomaga) politihkav.
+Sámeráde le viehka ájnas ja dåbdos álggoálmmukaktørra rijkajgasskasattjat.
+Sámeráde le aj gåbdet åvdåstuvvam ja duola dagu sadjásasj presidænnta Olav Mathis Eira oassálasstá.
+Sámeráden le alla máhtudahka ja vijdes rijkajgasskasasj værmástahka.
+Sámeráde le gájksábmelasj kultuvrrapolitihkalasj ja politihkalasj ásadibme navti váj le áktisasjbarggoásadussan sáme organisasjåvnåjda Suoman, Vuonan, Svierigin ja Ruossja føderasjåvnån.
+Sámijn gudi háldadimguovlo ålggolin årru ælla sæmmi riektá sámegiela adnuj jali riektá sámegielak dievnastusájda almulasj aktijvuodan.
+Sámeriektájuogos buvtij jagen 1984 vuostasj oasseárvvalusáv,"Om samenes rettsstilling (Sámij riektávidjurij birra) ".
+Sámijn li árbbidum rievtesvuoda árbbedábálasj ednam- ja tjátjeduobddágijda, ja rievtesvuoda dáj guovloj luohkojda ma aktisasj rubbmelasj kultuvrravuodov hábbmiji.
+Sámijn li moattelágásj rievtesvuoda: ájnegis ulmutjin, sierra álmmugin ja álggoálmmugin.
+Sáme sihke doajmmahieredime diehti ja sámevuoda diehti givseduvvi.
+Sáme ja inuihta sjiehtadin aktisasj ulmijt Nuukan
+Sáme
+Sáme gudi li stáhtaviesáda ietjá nuorttarijkan máhtti ietjasa jienastuslåhkuj tjáledit jus biehtsemáno 30.biejve válggajagen li tjáledum álmmuklågon Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage válggabiejve åvddåla.
+Sáme gudi ælla nuorttarijkajs, máhtti ietjasa jienastuslåhkuj tjáledit jus li læhkám tjáledum álmmuklågon Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage válggabiejve åvddåla.
+Sáme gudi rahtji ietjasa kultuvrav bisodittjat duon dán ássjesuorgen mijáj gájkaj åvdås noadev guoddi.
+Sáme álggoálmmugin la aktisasj rievtesvuohta dievalasj diedojda ietjas varresvuoda birra.
+Sámij riektá iesjmierredibmáj ietjama giela, kultuvra ja iellemvuoge badjel le nasjonála ja rijkajgasskasasj lágajn mierredum.
+Dábálattjat sáme e ájádalá diagnostikalasj termajt.
+Sámeássje sjaddin aj ienebut álggoálmmukássjen.
+Sámedikke ásadi aktan 9.-10.10.2019 giellaseminárav Anárin ållagasj sidjij gudi sámegielaj barggi: jårggåliddjen, dålkkån jali ietjá giellabarggen.
+Suoma, Svieriga ja Vuona Sámedikke li aktisasj orgánav ásadam, Sáme parlamentáralasj rádev.
+Svieriga ja Vuona Sámedikke li dárbov vuojnnám bihtámsáme tjállemgielav mierredit.
+Sámedikkij ulmme le ásadit Sáme Giellagáldov stuoves tjállemvuohkemierrediddje orgádnan ásadit 2020 jage alluj, låhpat Mikkelsen.
+Danen ij Sámedigge dáv båhtusav ane låhpalasj tjoavddusin Merragáddeguolástusnammadusá oajvvadusá tjuovvolimes.
+Sámedikke bieles la vuojtto gå ienep ja ienep máná sáme fálaldagáv mánájgárden oadtju.
+Sámedigge oajvvat sámegiella le akta mijá ájnnasamos árvojs ja guosská ålles sáme álmmugav.
+Sámedigge adná giellaressurssasuohkanijt ájnas aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav bájkálattjat nannit.
+Sámedikke mielas li giellaguovdátja luondulasj vásstediddje gå galggá ådå giellaárenájt ásadit ja dajt ieme vijdábut åvddånahttet.
+Dajnas Sámedigge dåjmalattjat barggá åvddånittjat ådåsmahtte æládusájt gå kulturæládus, mannoæládus, miehttseæládus, guollim ja boatsojæládus.
+Danen barggá Sámedigge jut almma konsultasjåvnå tjadáduvvi sijáj, ja vaj sij båhti sæhkáj sjiehtadallamijda doajmmavidnudagájn.
+Sámedigge barggá dan vuoksjuj váj oadtjop buorre vælggodiddje rijkajgasskasasj sjiehtadusájt ma dálkádakgássajluojttemijt giehpedi.
+Sámedigge barggá vaj juohkkahattjan galggá liehket máhttelisvuohta muossádit sáme dájdav ja kultuvrav.
+Sámedigge barggá vaj viehkke- ja doarjjaásadusá hæhttuji adnet máhttudagájt vahágahtedum ulmutja gielan ja kultuvran.
+- Sámedigge barggá álggoálmmugij riektáj mierredit ietjas åvddånahttema badjel ja riektáj várajváldátjit ietjas ássjijt rijkajgasskasattjat.
+-Sámediggeráde barggá nanos ja moattebelak æládusiellemav ásadittjat.
+Sámedigge barggá
+Sámedigge dálla barggá dáj vuoksjuj:
+Sámediggeráde ájggu barggat nav vaj:
+Sámedigge sihtá:
+Sámedikke ájggomussan le:
+Sámedigge barggá dálla dáj ássjij:
+Sámedigge le dálla barggamin:
+Sámedigge barggá moatte láhkáj dájt ulmijt jåvsåtjit.
+Sámedigge bargon le:
+Sámedigge, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Mánáj- ja sássádusdepartemænnta le juollodam ruhtadoarjjagijt dallutjis gå infonuorra ásaduváj 2004.
+Sámedigge duoddediedádusás tjuottjot, gájkajn sámegielajn galggá liehket sæmmi árvvo giellalihton, ja adjáj julev- ja oarjjelsámegiella galggi goalmát oassáj guoskadallat.
+Sámedigge vaddá javllamusájt ja buktá aj vuosteldimijt suohkanplánaj areállaåsijda ja regulerimplánajda.
+Sámedigge biedjá juohkka jage rudájt ma galggi juolloduvvat duon dán dåjmajda nannitjit ja åvddånahtátjit sáme gielajt Vuonan.
+Sámedigge dárbaj diedojt ma li sjiemán vaj máhttá bessamloabev vaddet, jus sierra viddnosjiehtadus ij la tjáledum.
+Sámedigge juollot 60 tuvsán kråvnå Helgeland S��miid Searvij tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja iehtjádijda gudi maneldi ja barggi váren.
+Sámedigge juollodij vásse giese 240.000 kråvnå prosjevtav tjielggitjit.
+Sámedigge oassálasstá bargguj åvddånahttet nasjonála hiebadamstrategiajt dálkádakrievddamij vuosstij.
+Sámedigge oassálastij dåjmalattjat gå ANa-tjielggidus álggoálmmuga rievtesvuodaj hárráj dagáduváj, ja mij mierreduváj ANa Oajvvetjåhkanimen ragátmáno lågenangoalmát biejve jagen 2007.
+Dan diehti bierri Sámedikken liehket alemus åvdåsvásstadus sáme åhpadussaj.
+Danen Sámedigge dálla juollot superstipendav 50.000 kråvnnåj sidjij gudi dájn suorgijn låhki.
+Sámedikken li nåvkå buktaga majt mánájgárdijda fállá.
+Sámedigge oassálasstá Vuona delegasjåvnån mav Máná-, dásseárvvo- ja sebradahttemminisstar Inga Marthe Thorkildsen jådet.
+Sámedigge oassálasstá fylkaålmmåj aktisasjbargon mánájgárddesuorgen.
+Sámedigge oassálasstá aj álggoálmmuknissunij værmádagán CSW:an.
+Sámedikken li ietjanis sierra hoajjdoprosjevta ruhtadoarjjagijn Rijkaantikváras.
+Sámedigge l báddnum luohtádussaj sáme álmmugis.
+Sámedigge le gárves gehtjadit gåktu máhttep giellaguovdátjij ruhtadilev buoredit, valla miejnni iehtjáda dagu suohkana, fylkkasuohkana ja guovdásj oajválattja hæhttuji ienep åvdåsvásstádusáv válldet váj giellaguovdátjij ruhtadille bárrán.
+Sámedigge le gárves dát åvdås vásstedit, valla gájbbet guovdásj oajválattja aj dát åvdås vásstedi.
+Sámedigge danen dárbaj at soames iehtjádav gut buktá bærráj gæhttjat sáme vuojnov duon dán aktijvuodan.
+Danen le Sámedigge aktisasjbarggosjiehtadusájt rievddamin ja álkkebun dahkamin.
+Sámedikke åvdåsvásstádus: Sámediggi vájkkut váj kárttimlága barggo joarkká ja åvddån árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin.
+Sámedigge le guovdásj guládallambielle stáhta oajválattjajda mij gullu politihkkaåvddånahttemij daj hárráj gejn le åvdåsvásstádus dievnastusájs sáme álmmugij.
+- Sámedigge la ájnas oassevállde vájkkudimnævojt adnemin bisodittjat ja åvddånahtátjit gæssu ja ávkkás guolástusæládusáv sáme merragádde- ja vuodnaguovlojn, javllá Magga.
+Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan.
+Sámedigge l Vuona biele sáme álmmuga parlamænnta, ja daj almulasj dievnastusáj háldadusásadus ma sáme sebrudahkaj guosski.
+Sámedigge l dudálasj gå barggo l jåhtuj boahtám.
+Sámedigge le vuostatjin politihkalasj ásadus ja hæhttu danen dåjmalattjat barggat ja ævtojt biedjat váj gávnná politihkalasj tjoavddusijt dajda rievddamijda ma dal dejvadi.
+Sámediggáj le vattedum vuosteldimfábmudahka gájkka areállaplánaj ma máhtti liehket ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusvuoduj, juoga mij máhttelisvuodav vaddá almma sáme vájkkudahttemav nannitjit sáme luonndovuodov.
+Sámedigge le guládallamorgádna ja moatten ássjijn konsultasjåvnnåbielle Fylkamánnáj, Luonndoháldadus direktoráhttaj ja Birássuodjalusdepartemænntaj dåjmajda ja mærrádusájda lága milta.
+Sámedigge le uddni alemus oajválasj mij guosská giellaåvddånahttemij, normerimij ja sáme duollatjállemij.
+Sámedigge dálla rádádallá stádasuohkanij Áltá, Tråmsså ja Oslo aktisasjbarggosjiehtadusáj sámegiela ja kultuvra nannima diehti.
+Sámedigge le dal sáme mánáj mánájgárdij diedádusáv tjállemin.
+Sámedigge la gåtsedime tjielggidusáv Vájmogiella.
+Sámedikke åvdåsvásstádus: Sámedigge ij la háldadimfábmudahka tjátjádakregulerimlága, energijalága, tjáhtjeresurssalága ja minerállalága milta.
+Sámedigge ij la æládusá ietjastis vuosstáj, valla gruvvodåjmadibme ij la agev vásstádussan æládusåvddånahttemij nuorttan.
+Máhtudahka ájnas Sámedigge bargonis máhttovuodov dárbaj, ja álu gatját diedojt sáme sebrudagá birra ja diedojt ma guosski sámij varresvuohtaj.
+Sámedigge diehtá dát diedádus mierkki stuorra rievddama boahtemin.
+Sámedigge le avtaárvvusasj konsultasjåvnnåbielle stáhta oajválattjaj ja goappátja biele libá vælggogisá guorrasit tjoavddusij gáktuj.
+Sámedikken la ájras Benjaminbálká juryan, manna ietján li Marit Hermansen (åhpadiddje ja Benjamina ieddne), Holocaustguovdásj, Dássádus -ja nuppástimoahttse, Antirasistisk senter, Åhpaduslihtto, Æjgátnammadus vuodoskåvlåjda ja Oahppijorganisasjåvnnå.
+Sámedigge adjáj hådjån ráddidusá nievres rahtjalisvuodas boatsojæládusá areállavuodov bisodit.
+Sámedigge rahtjá sámegielav nannit, åvddånahttet ja bisodit juohkka guovlon Sámeednamin.
+Sámedigge sihtá æjgáda galggi diehtet ålov diedulasj giellaválljimis.
+Sámedikke berus mánáj riektájs ja dárbos sámegielav ja kultuvrav várajda válldet mánájsuodjalusá huvson.
+Sámedigge berus gielladåjmaj vuohkasap åvdåsvásstádusjuohkemis ja koordinerimis, ja dan aktijvuodan li giellaguovdátja luondulasj aktisasjbarggoguojme.
+Sámedigge nuortarijkaj aktisasjbargos berus váj terminologija máhttá rijkkarájáj rastá aneduvvat.
+Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna ja le åvdemus ássjediehtte sámegiela åvddånahttema ja nannima åvdås Vuonan.
+Sidá gus Sámedikke ájrasjuohkuj vájkkudit? Sámedikken li 39 ájrrasa 7 válggabijras.
+- Sámedigge l gijttevasj dan åvdås majt Sámedikke vuorrasijráde la dán ássjen måttijt jagijt barggam.
+Sámedigge Áltá 2013 konferánsav guossot ja le teknihkalasj ásadiddje.
+Bæjválattjat Sámedigge diededuvvá mánájgárdijs ja skåvlåjs majn li hásstalusá tjanádum sáme åhpadiddjemáhtudagáv rekruttieritjit.
+Sámedigge oadtju aj muhtem gatjálvisájt rievtesvuodajda dievnastusájda sámegiellaj varresvuodasuorgen, riektádåjmadagán ja girkkon, ja aj gatjálvisájt dålkkuma birra moatte aktijvuodajn.
+Sámedigge oadtju moadda gatjálvisá sáme bájkkenamáj ano birra.
+Sámedigge aj oadtju gatjálvisájt girjjetjállijs, mediás ja ietjá giellaaddnijs d.d. terminologija, bájkkenamáj birra ja gåktu ulmusj máhttá nannit ja åvdedit sámegielav duon dán institusjåvnåjn.
+Sámedigge mierret oahppoplánajt sámegielan vuodo ja joarkkaskåvlåjda ja oahppoplánajt sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusán, ja Sámedigge vaddá aj láhkatjállusijt sisano birra nasjonálalasj oahppoplánajn 2-3§ ja 3-4 §, mij sáme álmmugav vælggogissan dahká giela-, kultuvra- ja sebrudakiellema åhpadusá hárráj bs. 6-4§ åhpaduslágan. Sámedigge iesj vuorrot, ja dahká ja álgat dåjmajt suorgen ietjas politihka duogátjijn.
+Sámedigge ruhtat vidájahkásasj sáme ållessjattukåhpadimprográmmav mij Sáme allaskåvlås jådeduvvá.
+Sámedigge oajvvat suodjaluvvam Ceavccageađgiv/Mortensnesav Unjárga suohkanin, aktan bivddoásadusá gåttes Noidiidčearru/Kjøpmannskjølen Báhcavuona suohkanin ja Gollevárri Dæno suohkanin, ja duodden gierggeájggesajijn Ruovdenjunjlovta/Gropbakkengen Unjárga suohkanin merustaláduvvi aktidum væráltárbbesadjen UNESCOa væráltárbbelistan (World Heritage List).
+Sámedigge oajvvat ásaduvvu sierra dutkamprográmma sámegielak dutkamij.
+Sámedigge oajvvat Guolástusdirektoráhttaj jut lasseguollimoasse laseduvvá 26 tånnaj.
+Sámedigge jahkásattjat iesjgeŋga fágaj ja klássaj vuorodimij gaskan mierret.
+Sámedigge jahkásattjat sjiehtadallá æládussjiehtadusáv duodjeæládussaj.
+Sámedigge gæhttjal vájkkudit sihke Vuona ja iehtjádij rollav REDD+ dåjman rijkajgasskasasj birástagáj åvddånahtedijn, váj dat sihke dahká ahte dálkádakgássaj luojttem giehpeduvvá, ja ganugahttá biologalasj valjesvuoda binnedimev ja åvdet guoddelis åvddånahttemav álggoálmmugijda gudi trohpalasj vuovdijn viessu ja bierggiji.
+Sámedigge joarkka aj jagen 2015 juollodit stipendajt oahppijda gejn la sámegiella fáhkasuorgen joarkkaskåvlån.
+Sámedigge háldat muhtem dårjajt ja stipendajt ma li siegen sáme kulturárbev bisodime ja joarkkemin.
+Sámedigge sierra årnigav háldat ráfájduhtedum sáme tsiekkadusájda ma li priváhta æjgon.
+Sámedikken li aj ietjá doarjjoårniga ma gielav åvdedi, dagu oahpponævoj doarjja, sáme girjálasjvuohta, åhpadusstipenda jnv.
+Sámedigge aj háldat rudájt dåjmajda duodjeæládusán.
+Sámedigge juollot 205.000 kråvnå doarjjan Árran julevsáme guovdátjij Divtasvuonan ásadittjat nuorajkonferánsav mij galggá rahpat ságastallamijda seksualitehta ja råhtsatjime hárráj.
+Sámedigge vaddá dårjav njuolgga 27 iesjgeŋgalágásj kulturdåjmadimarenajda jagen 2013: Sáme kulturgoade ja kulturåvddånbukteminstitusjåvnå (12), sáme festivála (7), sáme teáhtera (2) ja sáme musea (6).
+Sámedigge rudájt juollot njuolgga 6 iesjgeŋgalágásj mediajda jagen 2014: Sáme almodusá (5) ja Julev Film AS.
+Sámedigge rudájt juollot njuolgga dá guovte tjuovvovasj organisasjåvnåjda ma organiseriji sáme valástallamdåjmajt: Sámij Valástallamlihtto-Vuodna/Samenes idrettsforbund-Norge (SVL-V) ja Sámij Hierggevuoddjemlihtto/Saami Reindeer-Race Federation (SHL).
+2018 rájes Sámedigge juollot 50.000 kråvnå jahkáj superstipænndan sidjij gudi låhki vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusáv jali mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusáv man la sámegiella fáhkan.
+Sámedigge juohká diedojt ja bagát sáme åhpadusá hárráj vuodoåhpadusán.
+Sámedigge vaddá aj diedojt æjgádijda gåktu sij galggi ássjev tjoavddet.
+Sámedigge doarjju aj sáme tjáppagirjálasjvuodav, oahpponævvobuvtadimev ja ietjá giellagullevasj dåjma.
+Sámedigge juollot rudájt jus åtså musihkkaj, girjálasjvuohtaj, gåvvårájdojda, sáme girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda.
+Sámedigge juollot giellamåvtåstuhttemstipendajt oahppijda gænna li sámegiella fáhkan joarkkaskåvlån.
+Sámedigge juollot stipendav studentajda gudi alep åhpadusáv julevsámegielan jali oarjjelsámegielan tjadádi, ja studentajda márkkosáme guovlos gudi sáme giellaåhpadusáv tjadádi.
+Sámedigge dårjav vaddá mánájgárdijda ma dåjmalattjat barggi sámegielav nannimin ja åvdedime mánájgárdijn.
+Sámedigge dårjav vaddá dábálasj ja sierralágásj hiebadum oahpponævojda vuodoåhpadussaj.
+Sámedigge doajvvu moadda buorre fálaldagájt oadtju.
+- Sámedigge doajvvu ulmutja guoradallamij oassálassti ja gatjálvissjiemáv vásstedi váj gielaj dille tjielggá ja navti máhttet dåjmaj jåhtuj biedjat ma gielladilev buoredi iesjguhtik guovlon, javllá sámediggeráde Ellinor Marita Jåma.
+Sámedigge sávvá girjásj luluj boahtá dunji ávkken gut juo sámásta jali sáhkada moadda sámegiela ja dunji gut hálijda oahppat sámev.
+Sámedigge l juo oadtjum gatjálvisájt boahtte åhtsåmájggemiere gáktuj.
+Sámedigge juo jagen 2016 Sámedikke boatsojæládusdiedádusáv giehtadaláj, gånnå åvddånboahtá juhti Sámedikke mihttomierre boatsojæláduspolitihkan la nannit boatsojæládusá areálajt ja riektávuodov.
+Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås, ja vuojnná dárbov aktisasjbargov nannit ja ressursajt biedjat sámegiela nannimij iesjguhtik dásen sebrudagán.
+ Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås ja sáme giellapolitihka hábbmima åvdås
+Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås
+Sámedikken le åvdåsvásstádus tjielggidahttet ulmijt, strategijajt ja dåjmajt vájkkudimnævojt åvddånahtátjit oahpponævojt pládnatjoahkke milta ja jahkásasj budjehtaj baktu
+Sámedikken le åvdåsvásstádus rudájt juollodit ja vájkkudimnævvoadnemav tjuovvot ja dárkestit láhkatjoahkkij, njuolgadusáj milta.
+Sámedikken le åvdåsvásstádus ja oasseåvdåsvásstádus moatte dåjma åvdås.
+Sámedigge le vájkkudam gå daj maŋemus jagij le viehka barggo dagáduvvam mij guosská rievtesvuodaåvddånibmáj ja sáme institusjåvnnåásadibmáj ja infrastruktuvrraj.
+Sámedigge l juollodam badjelasj 10 millijåvnå kråvnå doarjjan kulturmujttosuodjalimsuorgen.
+Sámedigge le dan diehti guhkes ájgev barggam nannidahttet sámegielav ja kultuvrramáhttudagájt Mánnáviesojn (Barnehus), maj vásstádus le åtsådit mánájt ja nuorajt gudi li vásedam seksuálalasj illastimijt ja vaháguhttemijt.
+Sámedigge le dan diehti álgadam Giellakampánjav "Sámásta mujna".
+Dan diehti la Sámedigge mierredam dav digitalisierit vaj la álkke adnegoahtet.
+Sámedigge l maŋemus jagijt bihtámsáme kultuvrav ja kulturárbev ållagasj vuorodam, adjáj doarjjaårnigij baktu.
+ Sámedigge vásstet sámegiela dåjmaj åvdåsvásstádusjuohkema ja koordinerima åvdås
+Sámedigge l bargadahttám Árvu:v, Være:v ja Kreativ Industri:av åvddånahtátjit Šoop Šoop 2020:av.
+Sámedikken la ulmme nannit ja åvddånahttet sámegielajt rijkav miehtáj.
+Sámedikken le báhkobáŋŋka, www.risten.no, mij sisadná muhtem sáme terminologijav.
+Sámedikken li doarjjaårnik massta máhttá åhtsåt ja man la rabás åhtsåmájggemierre, mij la hiebaduvvam vuodoskåvlåjda gånnå li oahppe gudi åhpadusáv sámegielajn oadtju.
+Sámedikken le vájkkudimnævvoårnik dåjmajda ma åvddånahtti oasestimev stuoves duodjeoassásijn ma vuobddi goappátjagá ietjasa ja iehtjádij duojijt.
+Sámedikken le åvsdåsvásstadus jut sáme ájnegis ulmutjin ja sáme álmmugin histåvrålasj adno ednamijs ja resursajs dåhkkiduvvá sæmmi láhkáj gå iehtjádij adno.
+- Sámedikken la ulmmen åvddånahttet duojev æládussan, vaj ienebu bessi dassta viessot, javllá sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren.
+Sámedikke åvdåsvásstádus Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis ietjas plánimbagádusá gáktuj.
+Sámedikken la sierra åvdåvásstádus sámegielajt åvdedit ja ulmmen le juhte sámegiela galggi sebrudagán gullut, aneduvvat ja vuojnnut.
+Sámedigge la oadtjum barggon javllamusáv Stuorradiggáj buktet Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå mandáhta birra.
+Sámedigge le ådå válggaårnigav oadtjum mij guosská dán jage sámedikkeválga rájes ragátmánon.
+Sámedigge le gávnnam årromsajijt, værrodimsajijt, rábojt, bivddoråkkijt, gierggebuodojt ja moadda ietjá sáme kulturmujtojt Balsjord-Hámmárfest-guovlon.
+Sámedigge le kultuvrradiedádusáv dahkamin mij galggá tjielggit Sámedikke boahtteájge kultuvrrapolitihkav.
+Sámedigge le rapporttaj ietjasa vuojnojt buktám, ja oassálasstin observatørran Genèvan.
+Sámedigge le miehtám tjoavddusij mij mierkki ahte ådå mærrádusá sajájduvvi ieme lágajda.
+Sámedigge la tjadu ájgij barggam nanostuhttemijn lagos-addjimav háldadusán guollevaddásijs.
+Sámedigge le vuona delegasjåvnå baktu oassálasstám rijkajgasskasasj bargguj biologalasj valjesvuoda konvensjåvnåjn ja le duola dagu åvdedam jut stáhta galggi nav guhkás gå le vejulasj ja vuogas - vieledit, bisodit ja jårkadit árbbediedov. Jus dáv galggá nahkat tjuovvot de hæhttu diehtet diedo birra.
+Sámedigge le måttijt jagijt juo terminologijaprosjevtajt ja dålusj bágoj ja bájkkenamáj tjoahkkimav doarjjum, ja miján le moadda jage juo læhkám sierra åssudahka mij bájkkenamáj ja terminologijajn barggá.
+Sámedigge le media baktu vuohttám NVEa le konsesjåvnåv vaddám Statnett SFas tsieggitjit ådå 420 kV elfábmolinjav Báhccavuonas Hámmárfeastaj.
+Sámedigge le bargoj baktu guollimássjij ja Merragáddeguollimnammadusá giehtadallamij baktu oadtjum tjadádum rievddadusájt ja duottijt Merraluohkkolágan, Oassálasstelágan ja Finnmárkolágan ma stivrriji bájkálasj æjgátvuodav ja háldadimev.
+Sámedigge le Vista Analyse baktu vuosedam vájkkudusájt ietjá æládusájda dagu guollim, merraæládus ja boatsojæládus, dahká nav jut Nussira prosjækta ij beras luluj tjadáduvvat - dat ij la sebrudakekonomijjaj ávkká.
+Sámedigge l dållam rabás tjåhkanimijt dáppe:
+- Sámedikken la læhkám buorre aktisasjbarggo ållusij ja danen lip vuorbástuvvam kommisjåvnåv sadjáj oadtjot.
+Sámedigge le jagen 2010 árvustallam dårjav guovtegielakvuohtaj suokanijda ja fylkasuohkanijda ma li sáme giellaháldadimguovlon.
+Sámedigge le jagen 2011 juollodam tjoahkkáj 46 mill. kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan suohkanijda ja fylkasuohkanijda sáme giellaháldadimguovlon.
+Sámedikken la uddni aktisasjbarggosjiehtadus Tråmså suohkanijn, ja dahkamin la aktisasjbarggosjiehtadusáv Áltá suohkanijn.
+Sámedikken le uddni binná fábmo sebrudagá giellaåvddånime bargon, ja ij besa heva almulasj giellaplánimav vájkkudit.
+Sámedikken li dálla gålmmå bájkkenammakonsulenta gudi galggi vaddet rádijt sáme bájkkenamáj tjállemvuohkáj Vuonan.
+Sámedigge la tjuovvolam dav prosessav ja ádnum at mierreduvvá njásjonálla njuolgadusá sáme skihppijsujttáråhpadussaj.
+Sámedigge l måttijt jagijt barggam dádjadusáv åttjudittjat ájnasvuodas Sáme låhkåmguovdásj luluj sæmmi stáhtusav gå ietjá nasjåvnålasj guovdátja oadtjot, ja dat bargos dálla båhtusijt vuojnná.
+Sámedigge le moadda jage vájnnodam vuona oajválattjajt máhtsadimev biednigahttet.
+Sámedigge l mánájgárddeprosjevta SáMOS (Sáme máná ådå sebrudaklanján) gáktuj almodam girjev Maanaj gaavhtan/Mánáj diehti/Unna olbmožiid dihte/Med tanke på barna, ja SáMOS-vuossav man sinna li gukse tjáhtjebåhtål, biebbmolihtte, reflæksavesta, slergun ja gállobivtádis.
+Sámedigge l sáme giellavahko aktijvuodan hábbmim applikasjåvnåv mij åvdemusát la hiebaduvvam mánájgárddemánájda ja vuodoskåvllåoahppijda.
+Sámedigge le álgadam bargov guoradallat sáme tjáppagirjálasjvuoda ja musihka/juojggusa oasstemårnigav.
+Sámedikken ij la fábmudahka mierredit plánimnjuolgadusájt annitjit luonndovuodov sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij.
+Sámedikken ij la huoman ájbas vuornnomrievtesvuohta gå loahppamærrádus máhttá mannat giehtadallamijda Birásdepartementan.
+Sámedigge le huoman tsuojggim jut divna guovlo e oadtjo sisi nRK3åv.
+Sámedikken ij la formálalasj fábmodahka bagádit suohkanijt/skåvllå- jalik mánájgárddeæjgádijt, valla máhttá bagádit dajt gåktu sij máhtti organiserit bargov mánájgárden ja åhpadusáv skåvlån.
+Sámedikken ij la mákkárik háldadimfábmudahka luondo moattebelakvuodav bisodittjat ja ávkástallamijda.
+Sámedikken ij la háldadimfábmudahka konsesjåvnnåmærrádusájs energijatsiekkadusájs ja minerálladåjmajs.
+Sámedikken le åvdåsvásstádus háldadit ruhtadoarjjagijt sissŋelin økonomalasj rámmaj ma juolloduvvi stáhtabudsjehta baktu sáme oahpponævojda.
+Sámedigge le aktan barggagoahtám gájkaj suohkanij ma li sáme giellaháldadimguovlon guovtegielakvuodarudáj ano vuoksjuj.
+Sámedigge le sjiehtadam aktisasjsjiehtadusáj Finnmárko, Tråmså ja nordlánda fylkasuohkanij, ja avtav aktisasjsjiehtadusáv avtajn fylkasuohkanijn oarjjelsámeguovlon.
+Sámedigge le moadda jage investerim viehka ållo luohkojt nannitjit vuodovarresvuohtafálojt julevsámijda.
+- Sámedikke l bivddim guovdásj oajválattja nammadittjat láhkajuohkusav, valla EBD vuojnnet vilá sávvá lágav rievddadit juogaduvvam prosessan.
+- Sámedigge le åvdedam ærádisá li sáme nissunij gielalasj ja kultuvralasj riektáj gáktuj giellaháldadimguovlon sihke Sámelágan ja esski doajmmaj biejadum láhka suohkanij varresvuohta- ja sosiáldievnastusáj gáktuj, tjielggi sámediggeráde Larsen.
+Sámedigge le bargonis dættodam sáme sebrudahka galggá liehket sebrudahtte sebrudahkan gånnå gájka lulun oassálasstet ietjasa åtsådallamij.
+Sámedikken le æjgon duot dát dájddadahko, sámij dájddárijs ja láttij dájddáris.
+Sámedigge l mælggadav barggam sáme mánájgárddefálaldagáj.
+Sámedikken li barggosaje Divtasvuonan, Gáivuonan, Guovdagæjnon, Kárášjågån, Skánijn, Snåasen, Tråmsån ja Unjárgan.
+Sámedigge le sijddabællásis biedjam guládallamnotáhtav duon ja dán doarjjaårnikháme birra.
+Sámedigge l mælggadav tsuojgodam, boatsojæládusá roalla guovdásj sáme kultuvrraguodden viertti vuodon liehket boatsojæláduspolitihkav hábmedime.
+Sámedigge aktelasj suohkanij ja sáme giellaguovdátjij guládallá tjåhkanimij, semináraj ja konferánsaj baktu gå le gatjálvis sámegielajt bisodit ja åvddånahttet.
+Sámedigge la dálla vuostasj bálláj bivddám Europarádev guossáj Sámediggáj.
+Sámedigge l dálla almodam gilppusav ulmijn dagátjit rámmasjiehtadusáv oahpponævvobuvtadiddjij, gudi máhtti buvtadit fágajgasskasasj digitála oahpponævojt nuortta-, julev- ja oarjjelsábmáj vuodoskåvllåj, joarkkaskåvllååhpadussaj dáj tiemáj hárráj:
+Sámedigge le áttjak joarkkam prosjevtav aktisasj nuorttarijkaj same fáhka- ja luohkkoguovdátjav, Giellagaldov, gålmåjn jagijn.
+Sámedigge la aj ednagit Sáme girkkorádijn guládallam, ja sijá doarjja la læhkám stuorra ávkken.
+Sámedigge la aj tjuottjodam prinsihpav dán láhkáj, mij la lahka luonndovaddásij adná tjuohppamriektáv histårjålasj ja dáhpeperspektijvan.
+Sámedikken le aj máhttelisvuohta ietjas ássjijt åvdedit.
+Sámedigge le aj gádodam jahkásasj vuorodimijt ma dálátjij li mierredam åhtsåmusáj hámev.
+Sámedikken le aj ruhtadoarjjaga giellaåhpadussaj ájnegis mánájda dáro mánájgárdijn, bs. dán plána doajmmaoasen le dán birra tjáledum.
+Sámedikken le, ja galggá liehket, ållu guovdásj dahkamussan sáme giela bargon.
+Sámedigge l ávttjim priváhta ja almulasj oasseválldijt, æládusiellemav, organisasjåvnåjt ja bájkálasj oasseválldijt dán geldulasj bargguj sebratjit.
+SÁMEDIGGE LE ÁSADAM stipendav alep åhpadussaj.
+Sámedigge le gávnnam moadda sajijt gånnå tsieggidibme linnjas máhttá biejstet kulturmujtojt.
+Sámedigge le tsuojggodam fálaldagá vierttiji sihkarasteduvvat guoskadaládum allaskåvlåjn vájku man binná studentajs le gudi sihti oarjjel- ja julevsáme åhpadusáv tjadádit.
+Sámedikken li aktisasjbarggosjiehtadusá lågij suohkanij ja nieljij fylkkasuohkanij.
+Sámedigge le sæmmi båttå moalgedam jut: "..
+Sámedigge le jages 2001 læhkám háldadimfábmudahkan sáme kulturmujtoj gáktuj ålles Vuonan.
+Sámedigge le 2004 rájes tjadádam prosjevtav (Divvom) åvddånahttet sáme korrekturprográmmav elektronåvnålasj tækstagiehtadallamij.
+Sámedikken la ulmme, duodje galggá åvddånahteduvvat boahtteájggásasj ja gæssu æládussan sáme guovlon.
+Sámedikken le ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddi luondulasj oassen vuona almulasjvuodas.
+Samedigge le giesen 2012 gehtjadam 330 tsiekkadusájt prosjevtan "gehtjadibme ja registrerim sáme tsiekkadusájs".
+Sámedigge la garrasit prioriterim bargov gávnnat tjoavddusijt ma máhtti nanosduhttet riektáv guollimij årrojda merrasáme guovlojn.
+Sámedigge jáhkká guovdásj oajválattja ållidi dajt ulmijt ma li biejadum, váj Sámedigge ja ietjá oassálasste oadtju daj rudálasj ja háldaduslasj birástagájt majt dárbaj jus galggá sámegiela stáhtusav ja anov lasedit.
+Sámedigge la riektádoarjjaårnigav, mij la ájnas årnik æládussaj, gånnå maŋemus jagij åhtsåmusá badjelasj 7 millijåvnå kråvnnåj vuosedi stuorra dárbov lasedibmáj.
+Sámedikke le dåjmav válldám ásadimes gárvediddje álggoálmmukkonferánsas jagen 2013, vaj álggoálmmuga galggi máhttet gárvedit væráltkonferánssaj jagen 2014.
+Sámedigge le åvddåla dættov biedjam man ájnas le jut ienep tjáppagirjálasjvuohta, oahpponævo ja giellateknologalasj vædtsaga dagáduvvi ja dát le lahkasit giellaguovdátjijda tjanádum.
+Sámedigge l åvddåla rudájt juollodam guoradallamnævojt nuorttasábmáj ja oarjjelsábmáj jårggålittjat ja hiebadittjat.
+Sámedigge la åvddåla doarjjum Árrana bargov gå bajedi tabu-tiemájt.
+Sámedigge le åvddåla rapportajt dahkam sámegiela birra sebrudagán.
+Sámedigge le tjadádam muhtem prosjevtav mij galggá kárttit makta gávnnuji sáme ståhkusa ja pedagogalasj materiála mánájgárdijn gånnå li sáme máná, mij dállá rapportan almoduvvá.
+Sámedigge le guoradallam jus máhttelisvuoda li åvddånahttet ságastimsyntesav sáme gielajda.
+Sámedigge la berustam nannimin juhti goappátjijn suohkanijn dán ådå tjoavddusin la vuodo mij dahká dajt nannusin ja gievrran boahtteájggáj, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka, vásstálasj politihkkár guovlopolitihkas Sámedikken.
+Sámedigge l juohkka aktijvuodan Máhttodepartementajn åvdedam ássjev lasedam rudálasj rámmaj Sáme låhkåmguovdátjij, maŋemusát árvvalimbargon dan nammadum stuorradiggediedádusá gáktuj.
+Sámedigge le moaddi tjuojggidusájt buktám jut hiehtediededimdievnastus ij dåjma vuojga buoragit sáme álmmuga ja sáme guovloj gáktuj.
+-Sámedigge le mierredam ådå æládusdiedádusáv jagen 2011.
+Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis gájkka plánajs, vájkkudimguoradallamijs ja mærrádusájs ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev mij guosská luonndovuodov nannitjit sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij.
+Sámedigge ásat rabás tjåhkanimev / seminárav Divtasvuona rádjá oahpestiddjij guoradallam- ja dokumenterimdåjmaj birra.
+Samedigge ásat jahkásattjat værmádaktjåhkanimev duon dán juohkusij mánájgárddebarggijda, i.i. stivrárijda, giellabarggijda ja ålmmåjda.
+Sámedikke oajvveulmme sáme gielaj åvddånahttemijn le ienedit sámegielagijt, ja lasedit sámegielaj anov serbrudagán.
+Sámedigge Suoman Suoman ásaduváj sámegatjálvisáj nammadus jagen 1973.
+Suoma Sámedigge barggá ássjijn aktisattjat Vuona ja svieriga sámedikkijn åhtsåmusájn åvddåprosjæktaj mij sisadná dutkam- ja fáhkaguovdátjav.
+Sámedigge Kárášjågån la rabás guossijda.
+Sámedigge huoman vuorddá buorre politihkalasj prosessajt rievddadittjat mijá dálásj duhtamahtesvuodav stivra organisierimij.
+Sámediggáj diededuvvá ja oadtju aj vejulasjvuodav oajvvadusájt buktet Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnåj, ja sæbrrat delegasjåvnå tjåhkanimijda gå miján le háldaduslasj kapasitehtta rabás.
+Vuona Sámedigge le dåjmalattjat oassálasstám aktisasjbargguj aktan nuorttarijkaj sámedikkij ja ruossja biele sáme organisasjåvnåj.
+Vuona Sámedigge l oadtjum åvdåsvásstádusáv jådedit prosessav ja dan diehti sihtap guládallat guoskavasj ællosujttotjieldij váj sihkarastátjit buoremus ássjegiehtadallamav.
+- Vuona Sámedikke duogen le dal åvdåsvásstádus prosessav jådedit ja danen sihtap guládallat guoskavasj tjæroj váj barggo buoragit jåhtå åvddån.
+Vuona Sámedigge ij la dálátjij badjásasj ulmijt åbbålasj åhpaduspolitihkkaj åvddånahttám.
+Vuona Sámedigge le bargov jådedam.
+Sámedigge bivddi organisasjåvnåjt, institusjåvnåjt ja priváhta ulmutjijt ietjasa árvvalusájt Sámediggediedádusá duoje birra buvtátjit.
+Sámedikke ållestjåhkanibme l bajemus orgádna ja oajválasj.
+Sámedigge sverigin le ráddidusá åvdås jagen 2008 giellagiehtagirjijn suohkanijda ja oajválattjajda barggam www.samediggi.se/4009. Ulmme giehtagirjijn le åvddånbuktet sámegielav ja lasedit sámemáhtudagáv barggijn, valla aj lasedit álmulasjvuoda sámegiela anov oajválattjaj gáktuj.
+Sámedigge Svierigin Sámedigge Svierigin ásaduváj jagen 1993.
+Sámedigge dálla iesjgeŋgalágásj gielladåjmajt álgat "Giellalåpptima" aktavuodan. Dat la mijá guhkesájggásasj giellastrategijja mij galggá láhtjet dilev vaj sámegiela gulluji, aneduvvi ja vuojnnuji sebrudagán.
+Sámedigge barggá suoddjimijn ja åvddånahttemijn ednambargov mij la ájnas kultuvrraguodde ja ádjánahttá.
+Sámedigge barggá dán åvdås:
+Sámedikke ájggomussan le:
+Sámedigge barggá vaj máná ja nuora ålles rijkan galggi oadtjot máhttelisvuodajt oahppat sámegielav skåvlån.
+Sámedigge sihtá:
+Sámedigge barggo avtaárvvusasj varresvuodadievnastusá åvdås sáme álmmugij mij sáme gielas ja kultuvras álggá.
+Sámedigge barggá dáj ássjij åvdås:
+Sámedigge barggá dán åvdås:
+Sámedigge dáj ássjij barggá:
+Sámedigge sihtá:
+Dálla barggá Sámedigge dáj ássjij:
+Sámedigge le dálla barggamin strategijajn lasedittjat vidnojt sáme kultuvrraæládusájn ja le ásadam nåv gå guokta viddnudakåvddånahttemprográmma Finnmárkon ja Tråmsån.
+Sámedigge le dálla barggamin muhtem strategijajn gåktu sáme kulturæládusáj barggosajijt lasedit.
+Sámedigge ij aktu máhte liehket vásstediddjen láhtjet sámegiela åvddånahttemav.
+Sámedigge ij máhte ájnegis ulmutjij priváhta giellaanov stivrrit, valla Sámedigge galggá barggat dan vuoksjuj jut gávnnuji buorre vejulasjvuoda gielav oahppat ja buorre giellaárená.
+Sámedigge máhttá kredihttadiedojt åhttse birra viedtjat.
+Stuorra ávojn bæssá Sámedigge diededit jut gånågisviesso la sávvam oassálasstet giellavahko ávvudallamijda.
+Sámedigge máhttá aj åvdedit vuosteldimijt konsesjåvnåj ássjegiehtadallamijn tjátjádakregulerimlága, energijalága ja tjáhtjeresurssalága milta, ja Sámedigge máhttá gájbbedit guovlloplánajt Birássuodjalimdepartementa giehtadallamij jus plána ålgusti jali e bærrájgåtse berustimijt ma li ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusájda.
+Sámedigge fállá åbbålasj diedojt konferánsa birra, ja konkrehta diedojt dan praktihkalasj tjadádime birra.
+Sámedigge åstij dájt Trondheim Kunstmuseumis 80-jahke ávvudibmáj guovvamáno 6. biejve 1997.
+Sámedigge barggá oahpponævoj mierreduvvam strategijaj milta Sámedikke oahpponævvoåvddånahttema jagijda 2009-2012 strategalasj plána milta.
+Sámedigge diehtá, sáme álmmuk la gillam stáhtalasj dárojduhttempolitihka diehti, mij vibáj ienep gå 100 jage.
+Sámedigge gájbbet åbbålasj rievddadimev boatsojæláduslágas vaj sjaddá dågålasj dásen álmmukriektá milta, ja organisierimav boatsojæládusháldadusás ja aj boatsojæládusstivras mij la dåhkkidahtte ja luohtedahtte sáme sebrudagájda.
+Sámedigge gájbbet nannidum vájkkudimev boatsojæládusstivrraj, ja sihtá boatsojæládusstivrav rievddadit vaj sáme mierredimoassálasstem bærrájgåtseduvvá.
+Sámedikken galggá almma fábmo juohkka suorgen mij le sáme sebrudahkaj ájnas.
+Sámedigge viertti bærrájgåhtset sáme sivijlasebrudagáv viehkedime dåjmalasj bájkálasj sebrudakåvddånahttemij ja láhtjemin sáme organisasjåvnåj aj berustiddjejuohkusij barggoævtojt nannitjit.
+Sámedikke mielas le jáhkedahtte almulasj dåjmadagá e vuoroda sámegiela åhpadusáv ietjasa barggijda.
+Sámedikke mielas le ájnnasin oadtjot sáme giella ja kultuvrraåhpadusáv varresvuoda- ja sosiálafágaj åhpadusájn, nav vaj gájka gudi varresvuoda- jali sosiálafágalasj åhpadusáv válldi oahppi muhtemav sáme giela ja kultuvra birra.
+Sámedikke mielas dát prosjækta máhttá siegen liehket vájkkudime årniga ulmmáj jåvsådittjat.
+Sámedikke mielas aktidibme sáme fáhkaressursajs la ájnas momænntan dán bargon.
+Sámedikke bieles dakkir vuorodibme gájbbet vuorodimev guohtomduobddágijt bisodit ja návdijt unnedit, ja ij dåssju boatsojlågov unnedimev vuorodit.
+Sámedikke mielas sierravarresvuodadievnastusá organisierim Vuonan hæhttu gåvvidit sámij sierralágásj dilev álggoálmmugin.
+Sámedigge miejnni birástakmáksema sámegielak dievnastusájda hæhttuji njuolgga stáhtas suohkanijda ja fylkkasuohkanijda mannat.
+Sámedikke mielas oalle sáme iesjmierredibme ja mierredimoassálasstem hæhttu stivrrimorgánajn bærrájgåtseduvvat, ja aj varresvuodadievnastusájt sáme pasientajda gárvedime, hábbmimin ja organisierimin.
+- Sámedikke mielas boatsojæládus la álggoálmmukæládus, ja dan diehti la ållu ájnas dát vuojnnu boatsojæládusstivran, mij la maŋemus orgádna boatsojæládusháldadusá suorgen gånnå Sámedigge ja aj guovdásj oajválattja sebrulattjajt nammadi, javllá Muotka.
+Dan diehti Sámedikke mielas varresvuodaregisstarijn hæhttuji diedo sáme tjerdalasjvuoda hárráj, åttjudittjat dievalasj diedov sáme álmmukvarresvuoda hárráj, javllá Mikkelsen.
+Sámedikke mielas dárbbo l dárkkelappot gæhttjat man láhkáj sáme varresvuodadievnastusá lulun organisieriduvvat, nav vaj sáme varresvuodadievnastusá li sadjihin sáme pasientajda rijkav miehtáj.
+Sámedigge miejnni muddo le dal stuoráp vuorodibmáj sámegielas juohkka sebrudaksuorgen.
+Sámedikke mielas la aj ájnas vuorodit oahpponævojt duojen sáme kultuvrav ja árbbediedojt dårjatjit ja vijddásappot vattátjit.
+Sámedigge le aj tsuojggim udnásj fálaldahka mediájn ij le dudálasj dilen oarjjel- ja julevsámegiellaj.
+Sámedikke mielas boatsojæláduspolitihkka hæhttu liehket álmmukriektá milta.
+Sámedikke minerállabagádus
+Sámedigge oadtju rapportajt ja budsjæhttadárbojt suohkanijs ja fylkkasuohkanijs juohkka jage.
+Sámedigge jahkásattjat oadtju åhtsåmusájt gåjt dal guovte gærddáj dajs rudájs ma juolloduvvi.
+Sámedigge oattjoj åhtsåmusájt aktisattjat 33,2 millijåvnå kråvnnåj.
+Sámedigge, Norsk Folkemuseum ja Kulturhistorisk museum hæhttuji aktan dáv ruhtadimårnigav sjiehtadit vuona oajválattjaj, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+Sámedikken ja dajn gålmåjn fylkkasuohkanijn galggá riektá nammadusá ájrrasijt nammadit.
+Sámedigge ja Varresvuoda Nuortta barggi stuoáp åvddånahttemprosjevtajn mij galggá gárvedit sáme varresvuodadievnastusájt nasjåvnålattjat.
+Sámedigge ja Varresvuohta- ja sujttodepartemænnta li rádádallamij baktu boahtám ájgás nannit nasjåvnålasj fálov sámijda sierra gárramvuohtasujton ja psykiatrijan.
+Sámedigge ja viesajdiddje álgadibme Divtasvuonan li gatjálvisán mij guosská Divtasvuona juohkemij, dættodam máhttelisvuodajt tjoahkkitjit julevsáme birrasav Divtasvuona allebielen julevsáme birrasijn Hábmerin.
+Sámedigge ja Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta li avtamielaga ådå suohkanrájá gáktuj Hábmera ja Áhkánjárga gasskaj.
+Sámedigge ja Biebbmogæhttjo galggi boahtte vahko tjåhkanit ságastittjat máhttelisvuodajt ådå rájnasvuoda njuolgadusáj sissŋelin jages 2013.
+Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga sjiehtadussaj konsulterimij baktu suodjalimpládna bargo njuolgadusájda sáme guovlojn jagen 2007.
+Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu ådå pládna- ja tsiekkadusláhkaj jagij 2006-2007.
+Sámedigge ja Vuona Boatsojsámij Rijkasiebrre (VBR) li nammaduvvam láhkajuohkusav mij galggá boatsojæláduslágav gehtjadit.
+Sámedigge ja Vuona álmmukmusea li sjiehtadam máhtsadimev kulturárbijs sáme museajda.
+Sámedigge ja VBR li avtamielaga juohkusa mandáhta birra.
+- Sámedigge ja NBR li oajvvadam snivva ájádallam såhpamusoajvvadusájt, valla departemænnta ij le sihtam mijá vuossti boahtet.
+Sámedigge ja Oslo suohkan li moadda jage dagástallam gåktu nannit ja åvddånahtedit mánnágárdev, skåvlåv, varresvuohta- ja kultuvrrafálaldagájt sámijda oajvvestádan.
+Sámedigge ja Oslo suohkan galggi árvvaladdat gåktu ienep sáme oahppijt oadtjot åhpatjit sámegielav 1. giellan.
+Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra aktisasjbarggosjiehtadusá baktu.
+Sámedigge ja ráddidus li guorrasam láhkanjuolgadusáj gáktuj rádádallamijda ådå kapihttalin sámelágan.
+Sámedikken ja boatsojæládusán galgalulun oalle vájkkudimfábmo, ja oajválattja hæhttu gulldalit makkir tjoavddusa dal åvddåj biejaduvvi.
+Sámedigge ja Raavrevijhke suohkan vuollájtjálli aktisasjbarggosjiehtadusáv guovtegielakvuoda gáktuj.
+Sámedigge ja Sámeráde aktan barggi muhtem rijkajgasskasasj suorgijn, ja iesjgeŋgalágásj rollaj ma buorre mudduj nuppe nubbáj hiehpi.
+Sámedigge ja Sáme Allaskåvllå e desti gávnnu.
+Sámedigge ja Sáme Allaskåvllå la dahkam buorre ságastallamav moadda jagij badjel, ja mån savav ja doajvov dat joarkká dan láhkáj.
+Sámedigge ja Sáme allaskåvllå li sjiehtadusáv dahkam aktisattjat bargatjit sáme mánájgárddesámájduhttemijn.
+Sámedigge ja sáme allaskåvllå le sjiehtadallam 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmmav tjadádit divna sáme giellaguovlojn.
+Sámedigge ja Sáme allaskåvllå galggi sjiehtadusá vuodon aktan åvdedit sáme mánájgárdij máhtudagáv, duola dagu tjielgadit guoradallamdárbojt ja aktan barggat rekrutterimin, seminára ásadimijn ja rámmaplána dåjmaj prosjevta vuodon.
+Sámedigge ja Sáme dájddárráde li sjiehtadamDájddársjiehtadusáv jahkáj 2020
+Sámedigge ja Statskog libá sjiehtadam aktisasjbarggosjiehtadusáv ådåstuhttet.
+Sámedigge ja Statskog libá sjiehtadam aktisasjbarggosjiehtadusáv ådåstuhttet...
+Sámedigge sihtá ienebut hieredit ja guottojt rievddat dán ássjen.
+Sámedigge sihtá vuojnojt oadtjot dájddárijs ja kultuvrrabarggijs, danen gå kultuvrrabargo hábbmim le jådon.
+- Sámedigge sihtá aj guoradallat máhttelisvuodav sáme tjerdalasjvuodav personnummarij tjanátjit, nav vaj ienep diedojt sáme álmmuga varresvuoda birra oadtjop, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Sámedigge sihtá aktan barggat åhpadusinstitusjåvnåj åvddånahtátjit ja åttjudittjat ienep sáme åhpadusájt.
+Sámedigge sihtá nannit aktisasjbargov regionála ja bájkálasj oajválattjaj bargon mij guosská sáme gielajda, sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellema bisodibmáj ja nannimij.
+Sámedigge sihtá divna mánájn ja nuorajn galggá liehket máhttelisvuohta oahppat sámegielav danna gånnå sij årru, ja máhttelisvuohta hållat sámegielav árggabiejven.
+Sámedigge sihtá sáme mánáj mánájgárdde galggá liehket integreridum, bivnos ja innovatijvva ásadus alla kvalitehtajn gájka mánájda buorren, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
+Sámedigge hálijt juhte sámegiela gulluji, aneduvvi ja vuojnnuji sebrudagán, ja Sámedikke giellastrategijja - Gïelelutnjeme - Giellalåpptim - Giellalokten tjalmostahttá vuojnnusin dahkat, åvddånahttet, rekruttierit ja máhtudaklåpptim gájkka dásen.
+Sámedigge sihtá láhkaásadimev mij vaddá guhkesájggásasj gåvåv gájkka bielijda ja árbbedábálasj ja ådå æládusájt máhtukvuodav aktisattjat doajmmat."
+Sámedigge sihtá ienep dættov man ájnas le gielav ållessjattugin oahppat.
+Sámedigge sihtá adnet moattelágásj æládusiellemav mij la bissel goappásj sjiervijda.
+Sámedigge sihtá doajmmaplána aktijvuodan ráddidus galggá árvustallat álgadit mierreduvvam doarjjagijt sijddaskåvlåjda ma sámegiellaj ja sámegielan åhpadusáv vaddi.
+Sámedigge sihtá árvvalusájt sáme kulturæládusdåmadiddjijs / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
+Sámedigge sihtá árvvalusájt sáme kulturæládusdåmadiddjijs
+Mij sávvap at dat sjaddá sáme profesjåvnnååhpadus - sáme åhpadus gånnå sáme pasiænnta ja addne la guovdátjin, ja ij ieme násjonálla skihppijsujttáråhpadus mij åhpaduvvá sámegiellaj.
+Sámedigge váset iesjguhtik giellaguovlon hálidi lagábut aktan barggat Sámedikkijn.
+Sámedigge nammat sáme bájkkenamáj nammakonsulentajt.
+Sámedigge nammat bájkkenammakonsulentajt ja bagádallá sáme bájkkenamá adnema ja bájkkenammalága háldadime birra.
+Sáme parlamentáralasj ráden ij la sierra dåjmadahka gånnå le máhtudahka ja fábmo dåjmalattjat rijkajgasskasasj dásen barggat. Dåj ietjá nuorttarijkaj sámedikkij vuoksjuj le Vuona sámedikken vijddásap vejulasjvuohta sáme riektáj bárggat Nuorttarijkajn.
+Sámedigge tjuojggi dille uddni le bulkkeetáhtta ja duobmára vádnuji sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv sáme mánáj duobmárságájdahttemijda, dát gullu aj rádevaddefálaldagájda, bagádallamijn ja tjovvolimijn.
+Sámedigge dássádusá oajvvetjåhkanimen
+Sámedigge le javllam dárbo li ájn dábegis rahtjamusájda sámegiela vuododutkamijda, mij gullu gielalasj dilij, girjálasjvuoda ja ietjá tiemáj - nuorttasáme-, julevsáme ja oarjjelsámegiela gáktuj, valla aj mij gullu ietjá sáme gielajda.
+Sámedikke pládnabagádus
+Sámedigge Praktihkalasj diedo Áltá 2013 álggoálmmukkonferánsa birra.
+Sámedigge vuorot 10 millijåvnå kråvnå digitála oahpponævojda hieredittjat nálsodimev, gárevsælggaadnemav, vahágahttemav ja illastimev.
+Sámedigge vuorot dájt åhpadusájt dan diehti gå la sieldes vádne sámegielak åhpadiddjijs mánájgárden ja vuodoskåvlån.
+Sámedigge diedet AN:j luonndoietjájduhttema hárráj
+Sámedigge jáhkká birrusin 800 álggoálmmukájrrasa ja váksjára sjaddi konferánsan oassálasstet Altan jagen 2013.
+Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses Finnmárkon le loahpáduvvam finnmárkolága § 4.
+Sámedikken li birrusij 150 bargge ja sámegiella l oajvvegiellan.
+Sámedikke háldadusá barggo le i. i. gárvedit nammaássjijt bájkkenammakonsulentajda ja viehkedit bájkkenamájda duogásjdiedojt viedtjat.
+Sámedikken le lahka aktisasjbarggo globála álggoálmmugij koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mij ásaduváj 2014 væráltkonferánsa aktijvuodan.
+Sámedigge
+Sámedikkes
+Sámedigge aktan barggá ja avtastallá ietjá sáme- ja álggoálmmukorganisasjåvnåj, ásadusáj ja værmástagáj ma rijkkarájáj rastá barggi.
+Sámedigge aj aktan doajmmá ja bárgga ietjá sáme- ja álggoálmmukorganisasjåvnåj, ásadusás ja værmástagáj ma rijkkarájáj rastá bárggi.
+Sámedikke oasse bálkás la ráddjiduvvam gitta 15 000 kråvnnåj.
+Sámedikke åvdåsvásstádus mij guosská sáme dájda åvddånahttemij le bærrájgæhttjat dájddárijn le buorre ja oaggás birásdile sijá æládusájda.
+Sámedikke barggo le moaddásijda vaddám stuoráp dádjadusáv ja berustimev sámijs, ja sáme gielas ja kultuvras.
+Sámedikke barggo sáme åhpadusássjij ja dåjmaj hárráj sáme giellaguovlojn, vaddá ájnas vuodov bargguj nannitjit giellaåvddånimev sáme sebrudagájn.
+Sámedikke barggo sáme gielaj
+Sámedigge vuorot nannit kvalitiehtav sáme mánájgárdijn.
+Sámedikke mánájgárddeprosjækta SáMOS, sáme máná ådå sebrudaklanján, dálla máhttelisvuodav sáme mánájgárdijda fállá åtsåtjit gæhttjalimmánájgárdden sjaddat.
+Sámedikke girjjevuorkká l Kárášjågån ja oassen Sámedikke háldadusás.
+Sámedikke girjjevuorkká ásadij jagen 2014 sierra álggoálmmuktjoahkkev.
+Sámedikke girjjevuorkká
+Sámedikke girjjevuorkká ij la rahpamfállon sislåggimbielen.
+Sámedikkeráde dáv vuodov budsjehtaj sisi åttjut. Sámedikke budsjæhtta giellaåvddånime rudáj anov mierret.
+Sámedikke budsjæhtta 2015-jahkáj mierreduváj ållestjåhkanimen bierjjedagá javllamáno 5. biejve.
+Sámedikke budsjæhtta hæhttu mierreduvvat proposisjåvnå baktu mij åvddåj biejaduvvá ja giehtadaláduvvá Stuorradikken, sæmmi vuoge milta gå suohkanproposisjåvnnå.
+Sámedikke budsjæhtta, ruhtalåhko ja jahkediedádus
+Sámedikke tsiekkadussuodjalimprosjækta registrieri sáme tsiekkadusájt ma li tsieggidum jagen 1917 jali åvddåla, ja nav li automáhtalattjat ráfájduhtedum.
+Sámedigge æládusáv návti defineri: Priváhta viddnudagá ma kultuvralasj buvdajt hábbmiji ja vuobddi gálvoj jali dievnastusáj hámen.
+Åhtsåmus galggá tjáleduvvat Sámedikke åhtsåmsjiebmáj.
+Sámedikke digitála åhtsåmussjiebmá galggá aneduvvat.
+Sámedikke vuorrasijráde le Sámedikkeráde rádevadde orgádnan ja galggá liehket viehkken Sámediggáj Sámedikke vuorrasijpolitihkav hábmedime.
+Sámedikke vuorrasijráde l rádevadde orgádna Sámedikkerádáj ja galggá viehkedit Sámedikkev hábmedime Sámedikke vuorrasijpolitihkav.
+Sámedikke vuorrasijráde mielas vuorrasap ulmutja lulun miededit válggalistajda sæbrrat stuoves sajijda vaj la máhttelisvuohta suohkanstivrraj jali fylkadiggáj válljiduvvat.
+Sámedikke vuorrasijráde ávttji politihkalasj belludagájt ja listajt vuorrasap ulmutjijt sebrudahtátjit politihkalasj stivrrimvuogádahkaj ja hábbmitjit vuorrasijpolitihkav iesjgeŋga válggaprográmmajn.
+Sámedikke vuorrasijráde
+Sámedikke vuorrasij ráde
+Máksemusá Sámedikke elektråvnålasj máksemusadræssa l Sámedikke organisasjåvnånummar: 974760347
+Åhtsåmus galggá tjáleduvvat Sámedikke åhtsåmsjiebmáj.
+Sámedikke digitála åhtsåmsjiebmá galggá aneduvvat.
+Sámedikke energijastrategija
+Sámedikke berustibme åvddånimes nasjonálastáhta rájáj rastá, duola dagu Sáme parlamantáralasj ráde baktu, le buoredam máhtukvuodav nannitjit aktisasjvuodav sámij Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
+- Sámedigge vuojnná dárbov guoradallamnævojda adjáj julevsábmáj, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Lars Filip Paulsen.
+- Sámedigge vuojnná ájnas tiebmá konferánsan bajeduvvá.
+Sámedigge vuojnná dárboj dákkir tjadádimes gielladile, ieritjåhtema ja háldadimguovlo ådå suohkanij diehti.
+Sámedigge vuojnná soajttá hásstalussan muhtem suohkanijda Vuonan ietjasa sáme álmmugav sámegiellaj dievnnot.
+Sámedigge vuojnná dájn sjaddá ájn ájnas roalla boahtteájggáj sámegiela ja kultuvra åvddånahttema bargon.
+Sámedigge vuojnná dá rålla máhtti avtat ja sæmmi ásadusás tjoavdeduvvat, ja oajvvat sámelága giellanjuolgadusáj oahttse- ja gujttimorgádna ásaduvvá.
+Sámedigge vuojnná dárbov nannit sáme sisanov aktisasjsáddimin, ja ájggu álgadit ådå dåjmajt aktan birrusijn ma barggi ja máhtti åvddånahttet ådå vuogijt sáme åhpadusfálaldagájda.
+Sámedigge vuojnná aj dárbov sijá dåjmav nannit váj vijdes kurssafálaldagájt ja giellaárenájt bisot.
+Sámedigge vuojnná dárbov formaliserit åvdåsvásstádusáv dåjmaj koordinerimis ja aktijdimes iesjguhtik giellaguovlon.
+Sámedigge vuojnná dárbov suohkana dåjmalattjat barggi váj nanniji ja åvddånahtti sámegielav suohkanijn.
+Sámedigge vuojnná dárbov sámegielav nannit ja åvddånahttet giellaressurssasuohkanijn.
+Sámedigge vuojnná dárbov nuorttarijkaj aktisasjbargos Sáme parlamentáralasj ráde ja nuorttarijkaj sámeminisstaraj tjadá váj sámegiella vijddásap sajev oadtju tv-kanálajn, dvd-filmajn ja internæhttabájkijn ma li mánájda ja nuorajda.
+Sámedigge vuojnná dárbov jut suohkana ja sáme ásadusá julevsáme guovlon lagábut aktan barggi.
+Sámedigge adná ájnnasin barggat aktan ietjá sáme ásadusáj ja dájt nannit váj dåjma jåhtuj biejaduvvi ma sámegielav Sámev miehtáj nanniji.
+Sámedigge vuojnná vuogas le tjielgadit åvdåsvásstádusáv Sámedikke ja ráddidusá gaskan sáme giellapolitihka hábbmidijn.
+Sámedigge vuojnná ietjas åvdåsvásstádussan várajda válldet ja åvddånahttet dajt álgadimijt ja dåjmajt ma li sáme sebrudagán ja liehket ájnnasamos premissavadde dán prosessan.
+- Sámedigge adná ájnnasin doarjjot almodimijt árbbedábálasj juojggusij, ja gå li nav moadda almodusá li vehi sieradusá ja sierralágásjvuodajt buoragit duodastuvvi.
+Sámedigge vuojnná dárbov dasi, sáme varresvuodabargge li vuohkásit organisieridum goappátjagá nasjåvnålattjat ja bájkálattjat.
+Sámedigge sihtá åvdåsvásstádusáv ja vælggogisvuodajt guoktáj juohket.
+Sámedigge sihtá háldadimmodellav mij le guovte oassáj juogedum.
+Ajtu vuojnná Sámedigge dárbov ienep ålleslasj giellapolitihkas mij ålles sebrudagáv gåbttjå.
+-Sámedigge aj vuorddá oattjotjit diehtet ma li ájádussan foruma boahtte ájge bargguj, danen gå dijmmá diededuváj gæhttjat makkir vuoge ja máhttelisvuoda gávnnuji forumav ådåstittjat, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+Dájna diedádusájn Sámedigge sierradiedediddjáj tjalmostahttá oalle guovdásj ássjijt Vuonan, buojkulvissan gruvvodåjmadagáv Fálesnuoren ja bieggamillofábmotsieggimav Fovsenin.
+Sámedigge biedjá aj rudájt oanepájggásasj prosjevtajda majt Sámedigge iesj álgat.
+Sámedikke njuolgadustjálafábmo
+Sámedikke oajvvadus jut sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat sjaddá vájkkudit suohkanijda ma juo li giellaháldadimguovlon ja guovtegielakvuodadoarjjaj suohkanijda ja fylkkasuohkanijda.
+Láhkatjoahkke Sámedikke háldadimfábmudahka le loahpádum kulturmujttolágan ja pládna- ja tsiekkaduslágan:
+Sámedikke doajmmapládna oahpponævojt åvddånahtátjit gávddaj 2015-2018 li vuodon Sámedikke jahkásasj vuorodimijda.
+Sámedikke oajvveulmme bargujn sámegielajn le oadtjot ienep giellaaddnijt ja lasedit anov sámegielas.
+Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijáj lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit.
+Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijá lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit.
+- Sámedikke oajvveulmme sámegielaj åvddånahttema gáktuj le lasedit giellaaddnij lågov ja sámegielaj anov.
+Sámedikke kulturpolitihkalasj oajvvebarggo le hiebadahttet sáme dájdda- ja kultuvrradåjmadibmáj ja daj åvddånahttemij.
+Sámedigge galggá vájkkudit dasi, sáme dájddára ja kulturbargge máhtti lasedit ietjasa sisboadov vaj máhtti ietjasa dåjmajn bierggit.
+Sámedigge galggá sámegiela åvddånahttema åvdås vásstedit, mij mierkki Sámedikken le åvdåsvásstádus sáme giellapolitihkav Vuonan hábbmit.
+Sámedigge galggá vásstedit sámegiela åvddånahttema åvdås ja sámegiela giellapolitihka åvdås Vuonan.
+Sámedikken galggá guovdásj roalla dán bargon, ja oajvvat sáme almulasj nammadus (SAN) nammaduvvá ájrrasij ráddidusás ja Sámedikkes.
+Sámedigge galggá dájt ruhtadimijt dárkestit, ja suohkana/ fylkasuohkana rápporterji juohkka jage sámediggáj.
+Sámedigge galggá gåhtjoduvvat dán bargguj oassálasstet.
+Sámedigge galggá sæhkáj bærrájgæhttjo bárgguj.
+Sámedigge galggá konsulteriduvvat juohkka åhpadusássjij ma sámij berustimijda guosski.
+● Sámedigge máhttá aj ássjijt giehtadallat gånnå Sámedigge iesj ájggu rádádallat.
+Sámedigge galggá gielajt bisodit ja åvddånahttet, ja la dan diehti dåjmalasj roalla gåtsedime VAT:av 2016: 18 Vájmogiella.
+Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet.
+Sámedikke guládallamåssudahka le sajenis ålles konferánsav miehtáj viehkken pressa åvdåstiddjijda.
+Sámedikke konkrehta oajvvadusá doajmmaplána bargon åvddånbåhti dán doajmmaplána doajmmaoasen.
+Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda / Valástallam / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda
+Sámedikke kultur- ja valástallamstipænnda galggá måvtåstuhttet sáme nuorajt sebratjit dájddaj, kultuvrraj ja valástallamij.
+Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda galggá arvusmahttet sáme nuorajt oassálastátjit musihkkaj, dájddaj, kultuvrraj ja valástallamijda.
+Sámedigge aj nammadusájn guorras jut sámegielak dutkam le vuodulasj gå galggá sáme fáhkagielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan.
+Sámedigge guorras aj nammadusá vuojnnuj jut sámegielak dutkam le vuodulasj jus galggá sáme dutkamgielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan.
+Sámedikke ulmme le lasedit giellaaddnij lågov váj navti gielav nanni ja åvddånahttá.
+Sámedikke ulmme le aktisasjbarggosjiehtadusá galggi ræjddon buorre guládallamij ja aktisasjbargguj sámegiela vuoksjuj.
+Sámedikke ulmme le åvddånibme sáme mánájgárdijn gånnå sámegiella åvddånahttem le guovdátjin.
+Sámedikke ulmme duodjesuorggáj la jut galggá liehket ienep oassálaste æládusán, ienep profesjonalitiehtta, ja ienep mávsánis bargo ja ienep rudájt tjijnnit.
+Sámedikke ulmme suorgen le galggá liehket avtaárvvusasj varresvuodadievnastus sáme álmmugij, sæmmi dásen gå ietjá álmmugij.
+Sámedikke ájggomus giellaguovdátjij le jut sámegiella galggá gullut ja vuojnnut giellaguovdátjij doajmmaguovlon.
+Sámedigge, manna le viehka ájnas roalla sámegiela bargo hárráj, oadtju 3,5 millijåvnå 10-milliåvnnåsasj giellavuorodimes.
+Tjuodtjelij vahko la Sámedikke sjaddam-, hukso- ja åhpadusjuogos juogosmanoj nanna Ájluovtan Divtasvuonan, ja dan aktijvuodan bivddiduvvá rabás álmmuktjåhkanibmáj rabás tiemájn.
+Sámedigge ulmme la badjeloajve le åvddånahttet duodje æládusáv alep vuojtojn ja lasijn jådojn iesjdagádum gálvojs.
+Sámedigge le ájnas gå barggap sámegielaj nannimijn ja åvddånahttemijn.
+Sámedikke plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav.
+Sámedikke plánimbagádus le viehkkenævvon systematiseritjit ja vattátjit tjoahkkediedojt dajs plánimvieledusájs sáme kultuvra hárráj, ja ma tjuovvu doajmme lágajs ja rijkajgasskasasj lágajs plánimav pládna- ja tsiekkaduslága milta.
+Sámedikke pládnabagádus
+Sámedikke ållestjåhkanibme la danen mierredam guoradallat máhttelisvuodajt ja ævtojt registrieritjit sáme tjerdalasjvuodav Álmmukregisstarin ja láhkamierredum varresvuodaregisstarijn.
+Sámedikke ållestjåhkanibme la mierredam ådå vuorodimijt stipænndaj alep åhpadussaj jahkáj 2018.
+Åvdep vahkon Sámedikke ållestjåhkanibme giehtadaláj ássjev sáme sierravarresvuodadievnastusájt åvddånahttet ja organisierit.
+Sámedikke ållestjåhkanibme la mierredime Sámedikke budsjehtav jahkáj 2018, mierredam jut dåssju studenta mánájgárddeåhpadusán ja duon dán åhpadiddjeåhpadusán gudi stipendav alep åhpadussaj jagen 2018 oadtju.
+Sámedikke ållestjåhkanibme le ássjen 23/08 åvdedam guládallamjavllamis Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj, ja dajda åsijda Sáme riektájuogos II árvvalusájs ma merradåjmajda goasski.
+Sámedikke ållestjåhkanibme l mierredam doarjjaårnigav manna l ulmme sáme rievtesvuodajt ednamijda ja luohkojda nannit.
+Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj javllamáno álgon.
+Sámedikke ållestjåhkanimlanján, gulldalimlanján ja divna tjåhkanimlanjájn li digitála dålkkumvædtsaga.
+Sámedikke ållestjåhkanibme åvdep vahko moalgedij jut sávvá varresvuodaværmádagá ásaduvvi, ma máhtti goappátjagá varresvuodabarggijt organisierit ja viehkedit åvddånahttemin avtaárvvusasj varresvuodadievnastusájt.
+Sámedikke ållestjåhkanibme åvdep vahko moalgedij, dakkir sáme fáhkaværmádagájt ásadit luluj vuoroduvvat sáme guovddaguovlojn.
+Javllamánon 2018 Sámedikke ållestjåhkanibme mierredij Gïelelutnjeme/Giellalåpptim/Giellalokten - Sámedikke strategijja sámegieljda, mij la båhtusin VAT 2016:18 Vájmogiela gåtsedimes.
+Sámedikke vælggogisvuohta oassálastátjit plánimijda sisadná aj máhttelisvuodav rievtesvuodav lága milta vuosteldit areállaplánaj aktijvuodajn ja guovlolasj plánajt vuosteldit depártamentaj åvddåj jus ássje ma li ájnnasa sáme kultuvrraj jali æládusdåjmajda ælla bærrájgåtsedum (jf. §§ 5-4 og 8-4).
+Sámedikke prosjæktajådediddje Mia De Coninck javllá siján le læhkám buorre aktisasjbarggo goahteæjgádij giese gehtjadimijn.
+Sámedikke diedádus le dálla Europarádáj sáddidum, manna l sierra ássjediehttenammadus mij dav giehtadallá.
+Sámedikke almma mierredimfábmo giellagatjálvisájn le ájnas sámegiela boahtteájge vuoksjuj.
+Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses
+Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Sámedikke roalla ja mierredimfábmo giellapolitihkan
+Sámedikke vuorodibme kulturæládusájs boahtá duodden juo vijdes vuorodibmáj sáme dájdas ja kultuvras.
+Sámedikke giellaarvusmahttembálkká juogeduváj Æjgátjuohkusij Divtasvuonan jagen 2000, Giellajuohkusij Skániijn jagen 2001, Harry Solhaugij Gáivuonas jagen 2002 ja Sagka Stångbergij Dearnas jagen 2009.
+Sámedikke giellapolitihka vuodon la guhkesájggásasj barggo ja gåtsedime VAT 2016:18 Vájmogiella.
+Sámedikke strategijja sámegielajda.
+Sámedikke stivrrimdokumenta sámegiela gáktuj
+Sámedikke doarjjaårniga sámegiela vuoksjuj doarjju sáme giellabargov.
+Sámedigge doarjju nasjonála strategiajt ma dálkádakgássajt binnedi.
+Sámedigge dårjav juollot prosjæktaj mij galggá sáme nuoraj psyhkalasj varresvuodav guoradallat
+Sámedigge Merragáddeguollimnammadusáv ållåsit ja vuoset aj dasi jut dát tjoavdos galggá aj goasskat merrasáme guovlojda Finnmárko oarjjelin.
+Sámedigge aktelattjat rahtjá buorebut ávkkitjit dajt rádjodum luohkojt ma li miján háldadusán.
+Sámedigge nanostuhttá bargov lasedum ressursaj ja rudáj, sæmmi gå ienebut politihkalasj fámov ja ja gájbbádusájt oajválattjaj gáktuj biedjat.
+Sámedikke giellaguoradallam 2008 jages vuoset ælla makkárik stuorra rievddadusá sámegiela anon daj guovlojn guoradallam lij åvdep guoradallamij gáktuj.
+Sámedikke guoradallam sámegiela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj árvustallam vuoset moadda hásstalusá li ájn åvddåla sámelága giellanjuolgadusáj mærrádusá dievdeduvvi ållåsit.
+Sámedikke nuorajpolitihkalasj ráde, SáNuN
+Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SáNuN) la ásaduvvam buoredittjat sáme nuoraj máhttelisvuodav vájkkudimes Sámedikke politihkav.
+Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SáNuN) la ásadum buoredittjat sáme nuoraj máhttelisvuodav Sámedikke politihkav vájkkudime.
+Sámedikke Nuorajpolitihkalasj Nammadus (SNPN) konferánsav guossodi, ja sihti árkkabiejvverasisma hásstalusájt dættodit, gåktu máhttá rasismav ja dan vájkkudusájt giehtadallat.
+Sámedikke nuorajpolitihkalasj juogos (SUPU) ájrastahteduvvá Ida Ristiinna Hætta Ophaugas dán jage.
+Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SáNuN)
+Sámedikke nuorajnammadusá ja vuorrasijráde vuorddámusá suohkanijda, SUPU ja vuorrasijráde baktu
+Sámedikke álggo le riektá mij juohkka sámegielagin le gielas adnet.
+Sámedikke jienastuslåhko 2005
+Sámedikke jienastuslåhko 2009
+Sámedikke jienastuslåhko la dåssju jienastuslåhko ja iehpedievalasj álmmukregisstarin.
+Sámedikke ájnnasamos vædtsak dán bargon le ekonomalasj vájkkudimnævo, valla aj vájkkudimmáhttelisvuoda ma li miján guládallama, aktijvuoda ja aktisasjbargo baktu ietjá almulasj oajválattjaj.
+Sámedikke barggo guosská juohkkalágásj rievtesvuohtaássjijda juohkka sebrudaksuorgen.
+Oahpponævo divna fáhkasuorgijn ja divna fágajn galggi gávnnut oarjjel- julev-, ja nuorttasámegiellaj ulmijt jåvsåtjit mánájgárde rámmaplánan ja Máhttolåpptim - Sáme oahppoplánatjoahkken.
+Sámedigge dáv duodas válldá, ja le danen diededam Sámediggediedádusáv åhpadusá hárráj mij galggá ålleslattjat tjadádit lágajt ja birástagájt ma sáme åhpadusáv mierredi.
+Sámediggáj la gájbbádussan juhti åhtsåmruhta ja prosjevta stuorrudahka máhtti hiebadahteduvvat oassen merustallamis ålles rámmas doarjjarudájda.
+Sámedigge l álgadam nasjåvnålasj giellavahkov gålgådismáno 21.-27. biejvij.
+Sámedigge jahkásattjat juollot guovtegielakvuodarudájt suohkanijda ja fylkkasuohkanijda ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos.
+" Sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt Máhttodepartementa budsjehta badjel sáme mánájgárdijda, pedagogihkalasj nævoj bargojda, giellaåhpadussaj ja diehtojuohkem-, åvddånahttem- ja bagádallambargguj sáme mánájgárdijn ja mánájgárdijn sáme mánáj.
+Sámedigge juollot aj stipendajt joarkkaåhpadussaj.
+Sámedigge juohká stipendajt oahppijda joarkkaskåvlåjn gejn le sámegiella fágaj gaskan.
+Sámedigge dårjav juollot konkrehta prosjevtajda gånnå vuodoskåvlå oahppe sáme árbbemáhtov oahppi, ja prosjevtajda gånnå árbbemáhtto sjaddá oassen skåvlå bájkálasj oahppoplánajda.
+Sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt oahpponævojda hiebadum sáme mánájgárdijda.
+Sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda majn li njuolgadusáj mierredam mánájgárden le sáme giela ja kultuvra vuodon.
+- Sámedigge álgadij dájna bargujn dan diehti gå mij lip vuojnnám dárbov nanostuhttet ájnegis ulmutjij rievtesvuodav adnet sámegielav bæjválasj giellan, degu mánnágárden, skåvlån, gå la dárbbo varresvuodadievnastusájda ja dábálasj almulasj etáhtaj aktijvuodan.
+Sámedigge låggŋij dárbov álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit, ja le stáhtajda javllam dárbbo le álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit.
+Sámedigge mierret, Máhttodepartementa ævtoj sissŋelin, oahppoplánajt sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjda ja duodjefáhkaj, boatsojsujttofáhkaj ja sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusájn.
+Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010.
+Sámedigge joarkka rijkkagasskasasj bargojt, ja galggá boahtte jagijt liehket åvdemusán barggamin rievtesferdukvuoda diehti ja iemeálmmugij rievtesvuodaj dåhkkidime diehti.
+Sámedigge sihtá juohkka ájnegisá riektá sámegielav adnet mij le riektá baktu mierredum sihkarasteduvvá ja vuojnná dárbov oahttse��rnigis.
+Sámedigge sihtá Vuodna galggá åvdemusán almasjrievtesvuodaj gáktuj dálkádaksjiehtadallamijn, ja ahte ILO-konvensjåvnnå 169 álggoálmmugij vuoksjuj le vuodon Vuona posisjåvnåjda álggoálmmukriektáj gáktuj.
+Sámedigge gåhtjoduvvá juohkusij oassálasstet.
+Sámedigge vaddá de ássjáj Rijkaantikvárraj rádev. Rijkaantikvárra mij le sieraaloabe fábmudahka, máhttá huoman loabev vaddet doajmmaj muhtem sierra ævtoj milta.
+Sámedigge sihtá danen dán pládnaguhttalin vuorodit sáme gielav, mánáj rievtesvuodajt, aktisasjbargov itjá aktøraj, máhttolåpptimav ja værmádakásadimev, pedagogalasj nævojt, rekrutterimav, dutkamav, dieh-tojuohkemav ja bagádallamav nannit.
+Åvddålijguovlluj ájggu Sámedigge rijkajgasskasattjat dáv ássjesuorgev tjalmostahttet.
+Sámedigge ájggu bargov dán ássjesuorgen åvddålijguovlluj tjuovvot.
+- Sámedigge sihtá jagen 2015 vuorodit sámemánáj oahppamnævojt ja mijá aktisasj kultuvrraárbev hiebadahtedijn sáme museajt åvddånahtátjit vijdábut, javllá rádeájras Thomassen.
+Sámedigge ájggu dán ájggegávdan ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda árvustallat.
+Sámedigge ájggu aktisasjbarggoprosjevta baktu NordNorsk Reiseliv, gålmmå nuorttalamos fylkaj ja Innovasjon Norge gaskan, sáme mannoæládusvidnudagájt nannit.
+- Sámedigge sihtá åvddålijguovlluj dåjmalattjat barggat ásadim- ja nannimdiehti álggoálmmuknissunij værmástagáv AN:a nissunkommisjåvnån, låhpat rádeájras Vibeke Larsen.
+Sámedigge ájggu álgadit prosjevtajn guoradallat makkár máhttelisvuoda gávnnuji åvddånahtátjit mediafálaldagáv oarjjelsámegiellaj.
+Gå dákkár lágáj birra rádádallá de le Sámedikken åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat jut lága li álmmukriektá birástagáj sisbielen.
+Sámedigge sihtá gåhttjot fylkkamánnijt, suohkanijt, mánájgárddebirrasijt, æjgádijt, æjgátværmástagájt ja nammadusájt ja ietjá guoskavasj ásadusájt dåjmalattjat oassálasstet.
+Sámedigge sihtá ietjas giellapolitihkan aj oahppat ietjá moattegielak giellaplánimis.
+Dán diedádusá baktu sihtá Sámedigge åvddån biedjat gájkbadjásasj politihkav sámegiela gáktuj, mij galggá gæjnov tjielggit ja prinsihpalasj gatjálvisájt vásstedit mij guosská sámegiela adnuj ja åvddånahttemij.
+Sámedigge ájggu gehtjadit Råmså ja oarjjelsáme guovlon boahtte jage.
+Sámedigge sihtá åhtsålit æládusiellemav muhtem sierra suohkanijs ja iejvvit ásadit æládusdoajmmijt.
+Sámedigge galggá rievddadit juollodimævtojt 2010 jage budsjehta giehtadaládijn.
+Aktan bájkálasj sebrudagájn sihtá Sámedigge dilev buorre dåjmajda láhtjet.
+Sámedigge sihtá ásadit ållo- ja moattelágásj æládusiellemijt dán baktu:
+Sámedigge sihtá rievddadit ierijt jåhtemgålgov sáme dáfojs.
+Sámedigge sihtá sámegielav nannit dáj suohkanijn giellaåvddånahttema rudáj baktu.
+Sámedigge sihtá dajt hásstalusájt majt sáme pasienta ja addne prosessajda bukti ja daj vuodon hábbmit ja åvddånahttet avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusájt gånnå sáme pasiænnta l guovdátjin.
+Sámedigge galggá muhtem panelságastallamin oassálasstet man sisadno le man ájnas le jut álggoálmmuknissuna rabdaguovlojn almma bargov oadtju.
+Sámedigge dåppe galggá sáme nissunijt vuojnnusij buktet ja mijá dássádushásstalusájt, javllá sámedikkerádeájras Vibeke Larsen.
+Sámedigge vuoset NRKa vuorodimijda NRK Skole ja NRK Kunnskapskanalen ma máhtti liehket máhttelis vuoge ja aktisasjbarggoguojme åvddånahtátjit ådå sáme fálaldagájt, javllá Larsen.
+Sámediggeviesso Kárásjågån rabáduváj almulattjat basádismáno 2. biejve jagen 2000 S.M. Gånågisás Harald V. Sámediggevieson li sámij álmmukválljidum tjoaggulvis ja Vuona Sámedikke háldadus.
+Sámediggeviesso ållit divna dábálasj gájbbádusájt ådåájggásasj parlamænntaviesojda.
+Sámediggeviesso le åvdemusát konkrehtalasj symbåvllån dan politihkalasj ja riektálasj stáhtusij mij le sámeálmmugin.
+Sámediggediedádus udnásj háldadimvuogev guodá ja farra vuojnná dajt suohkanijt ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet.
+Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sjaddá Sámedikke nævvon åvddålijguovlo bargguj sámegiela nannima ja åvddånahttema gáktuj, ja danen le ájnas jut båhti moadda buorre ájádusá diedádusá bargguj.
+Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas - Bivddim árvvalusájda / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas - Bivddim árvvalusájda
+Sámediggediedádus duoje birra guláskuddamin
+Sámedikke diedádusájn åhpadusá ja åhpadime birra.
+Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj gåvvit ja dagástallá makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá giellaássjijn.
+Sámediggediedádus sámegiela gáktuj le boados Sámedikke prosessas.
+Sámediggediedádus sámegiela gáktuj mierret dán bargo premissajt.
+Aili Keskitalo hålla guovvamáno 6. biejve
+Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo oassálasstá iemeálmmugij ássjij stuoves forumin New Yorkan vuoratjismáno gietjen.
+Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo oassálastij bierjjedagá njunjostjåhkanimes nuorttalap æládusåvddånahttema ja máhtudagáj birra, masi stáhtaministar Erna Solberg lij bivddim.
+Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo mielas gássjelisvuohta hæhttu ájn ienebut tjalmostahteduvvat.
+Sámediggepresidænnta Aili Keskitalo ja Sámediggeráde ietjá ájrrasa li mierredam ja juogatjam politihkalasj vásstádussuorgijt gaskanisá.
+Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja ietjá Sámedikkeráde ájrrasa li gasskanisá tjielggim ja juohkám politihkalasj åvdåsvásstádussuorgijt.
+Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja stáhtaráde Monica Mæland Suohkan- ja ådåstuhttemdepartementan sávvaba goappátjijda bálkkávuojttáj vuorbev.
+Almodibmáj sæbrri sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, stáhtatjálle Anne Karin Olli ja Kárášjågå Sáme Joarkkaskåvlå oahppe.
+Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo ja Statskoga stivrrajådediddje Gunnar Olofsson tjálleba gålmåjahkásasj sjiehtadusá vuolláj hotellan Clarion Hotel Royal Christiania ådåjakmáno 13. biejve kl. 10.00.
+Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo javllá barggojuohkusa oajvvadus le buorre vædtsak åvddånahtátjit ælloguohtomav rájaj rastá Vuona ja Svieriga gaskan.
+Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo javllá ulmme etalasj njuolgadusáj sáme varresvuohtaåtsådimijda ja almasjvuoda biologalasj materiálajda la bagádit ájnegis åtsådiddjev, åtsådiminstitusjåvnåjt, sáme sebrudagájt ja ájnegis ulmutjijt makkir åtsådimetalasj prinsihpa lulun vuodon liehket sáme varresvuohtaåtsådimijda.
+Sámediggepresidentan Aili Keskitalon, guhti le aj Sáme parlamentáralasj Ráde (SPR) lijggepresidænnta, li vuorddámusá ja ávvudallá lávgga sáme aktisasjbargos.
+Sámedikkepresidænnta Egil Olli gåhtjoj dijmásj ANa stuoves ságastallamsajen álggoálmmukássjij hárráj rijkajgasskasasj gárvedahttemij álggoálmmukkonferánssaj Altan.
+Sámediggepresidænnta Egil Olli gåhtjoj, AN:a stuoves álggoálmmukforuma sesjåvnån 2011:n, værálda álggoálmmugijt gárvedimkonferánssaj Altan 2013 biehtsemáno.
+Sámediggepresidænnta Egil Olli, guhti dálla aj doajmmá Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan, javllá viehka dudálasj le dájna nammadusájn.
+Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo la álggoálmmukåvdåstiddje Arktalasj guovlos, ja la aj njunnjusjjuohkusin.
+Sámedikkepresidænnta válljiduvvá ieneplågos Sámedikke dievastjåhkanimes.
+Sámedikke presidænnta ja barggo- ja sebrudahttemministar guorrasijga biellejahkásasj konsultasjåvnån moarmesmáno jagen 2008 bargov doajmmaplánajn dalága álgget, ja vaj ráddidus ja Sámedikke barggo sáme gielaj koordineriduvvá.
+Keskitalo ja sámedikkeráde kultursuodjalibmáj Berit Marie E. Eira ávvudallaba aj gå bessi rudájt juollodit prosjevtajda ma boandás sáme kulturhiståvråv gæhttjijda oahpásmahtti.
+Sámediggepresidenta:
+Suoma Sámedikke sáhkajådediddje, Tiina Sanila-Aikio, rahpá seminárav.
+Sámedikkepresidænnta Vibeke Larsen ávvus vuojttemis.
+Kronihkka guoradallamdiedádusá almodimes: vahágahttema birra lahka gasskavuodan sáme sebrudagán snjuktjamáno 8. biejve.
+Sámediggepresidenta hålla - ráde diedádus moarmesmáno 31. biejve 2017 Sámediggepresidenta Vibeke Larsen hålla:
+Sámediggepresidænnta Vibeke Larsen ja rádesebrulasj Mariann Wollmann Magga tjåhkanibá mánáj- ja dássádusminisstarijn Solveig Horneijn ja stáhtatjállijn Justijssa- ja gárvedimdepartementan duorastagá biehtsemáno 15. biejve diedádusá gåtsedime birra.
+Sámediggepresidænnta Vibeke Larsen javllá ájnas la merraluossaguollárij riektádilev tjielggit, ja danen sámediggeráde 200 tuvsán kråvnå Deanu ja birás Merraluossaguollársæbrráj juollot.
+Sámedikkeráde Ellinor Marita Jåma ja ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud libá ávon gå gielladåjma ma li jåhtuj biejadum li buorre båhtusijt buktám, sierraláhkáj oarjjelsáme guovlojn.
+Sámedikkeráde l uddni sæbrramin bihtámsámegiela tjállemvuoge almodime Sillbamusean Árjepluoven, Svierigin, gånnå ávvudallam kl. 15.00 álggá.
+Sámedikkeráde mielas dat vuoset, sáme biebbmokultuvrra la sierralágásj mijá rijkan, mav Sámedigge diedulattjat sihtá ávkástallat vuorodime biebmov vijddásappot gárvedit.
+Sámedikkerádesebrulasj javllá ulmme ij la binnedit sáme mierredimoassálasstem æládusán, valla ienni æládusáv nannit - mav aj dahká gievrrodime Sámedikke ratjástimev boatsojæládusássjijn.
+Sámedikkeráde dættot dáv bargov buorre åvddågåvvån vuosedittjat manen la ájnas ja dárbbo aktan barggat rijkajrájáj rastá tjállemvuogev mierredime.
+Sámedikkeráde ij ane dáv dågålattjan ja sihtá rádádallamijt Oljo- ja energijadepartementajn dán ássjen, javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen låhpalattjat.
+Sámediggeráde juollot 150 tuvsán kråvnå Tråmså Boatsojsábmelattjaj Fylkasæbrráj ælloniehkij m��htudagáv almulasj riektán ja areállaháldedimen nannitjit, vaj buorebut galggi ietjasa riektájt vælggogisvuodajt bærrájgåhtset, duola dagu pládnabargon.
+Sámediggeráde juollot 200 tuvsán kråvnå Deanu ja birás merraluossaguollársæbrráj merraluossaguollárij riektádilev tjielggitjit.
+Sámediggeráde juollot 228 tuvsán kråvnå doarjjan prosjæktaj mannoiellemav julevsáme guovlon.
+Sámedikkeráde la juollodum 165.000 kråvnå prosjæktaj gárvedit ja almodit ubbmemsáme báhkogirjev gånnå li 4300 ubbmemsáme bágo.
+Sámedikkeráde juollodij aj 7 120 000 kråvnå doarjjan sáme mánájgárdijda ja sáme åssudagájda dáttja mánájgárdijn.
+Sámediggeráde le dan diehti ávon gå máhttá dårjav dájda organisasjåvnåjda lasedit aj boahtte jage budsjehtan.
+Sámedikkeráde l dudálasj gå Sámedikke vuorodime sáme biggimprosjevtajda la juollodimijt oadtjum.
+- Sámedikkeráde l ávon siegen liehket duohtan dahkamin teáhtarbuvtadimev mij tjalmostahttá gålldåsáme álmmuga vájves histåvråv rájádis álmmugin mij boadádaláj fábmogis vieldijda rájájt mierredittjat, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen.
+- Sámediggeráde le ávon gå AN sáme nissunij varresvuodadilev gehtjat.
+Sámedikkeráde l aj dudálasj gå Vuona Kulturfoannda l nannidum 2 millijåvnåj kråvnåj vuododittjat ådå årnigav sáme girjálasjvuodav dárruj jårggålittjat ja ienep gaskostibmáj sáme girjálasjvuodas.
+Sámedikkeráde l ihkeva ávon dajna gå Saemien Sijte dálla vijmak oadtju juollodimijt ådå huodnahij Snåasaj.
+Sámedikkeráde gåtset sjiehtadusáv ja juollot 1 millijåvnå kråvnå prosæssaj gárvedittjat máhtsadimprosjevtav Bååstede.
+Sámedikkeráde oajvvat juollodit 1,5 millijåvnå kråvnå prosjæktaj gånnå ulmme le oadtjot sámegielav ienep vuojnnusij median.
+Sámedikkeráde oajvvat, giellaluohkkosuohkana sjaddá ådå kategorijjan duodden gålmå kategorijjaj mav giellanammadus tjielggidusás oajvvadij.
+-Sámedikkeráde joarkká nannimijn sáme kulturinstitusjåvnåjs ja lip ávon gå lip oajvvadam gålmmå festiválajt oassen Sámedikke budsjehtas, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+-Sámediggeráde vuorddá dála juhte Svieriga ja Vuona ráddidusá tjuovvoli barggojuohkusa oajvvadusájt.
+Sámedikkeráde åvdet ássjev giellaguovloj ja suohkankategorijjaj birra ållestjåhkanibmáj javllamánon.
+Sámedikkeráde doajmmá Sámedikke ráddidussan, ja vásstet bæjválasj politihkalasj dåjmas.
+Sámedikkeráde juollot 200.000 kråvnå doarjjan Árran julevsáme guovdátjijt bærrájgåtsåtjit dájddavattáldagáv mav sáme dájddár Elle Hánsa/Keviselie/Hans Ragnar Mathisen la vaddám.
+Sámedikkeráde juollot 300.000 kråvnå doarjjan NA TECHNOLOGIES DA:j åvddånahtátjit giellaspellav New Amigos Online julevsábmáj.
+Sámedikkeráde juollot 320.000 kråvnå Guovdagæjno nuorajskåvllåj mij galggá aktan barggat avtastallamsijdajn (verddesiida) oahppijt åhpadittjat boatsojsujto ja avtastallama birra.
+Sámedikkeráde juollot aj dårjav 160.000 kråvnnåj Divtasvuona suohkanij prosjæktaj Giellabiesse 2019, masi oahppe tjåhkanaddi "giellalávggomij" julevsámegielan.
+Sámedikkeráde vaddá 150.000 kråvnå doarjjan Grønnåsen skåvllåj Bådådjo suohkanin prosjæktaj nannitjit julevsámegielav hållamgiellan mánáj gaskan Bådådjon, dåjmaj baktu gånnå dættot sáme árbbemáhtov boahtte buolvajda vaddet.
+Sámedikkeráde doarjju guokta julevsáme giellaprosjevta rudáj.
+Sámedikkeráde le juo Antirasistalasj Guovdátjijn guládallam ja sihtá dal guoradallat máhttelisvuodajt ienep aktisasjbargguj oajbbomin gåhtjodum árggabiejvverasissma vuossti majt moadda sáme vásedi.
+Sámediggeráde la mierredam diedádusoajvvadusáv guláskuddamij sáddit.
+Sámedikkeráde la juollodam 15,1 millijåvnå kråvnå mánájgárddedoarjjan 62 mánájgárddáj ja 20 åvddånahttemprosjæktaj ja mánájgárddemateriálajda.
+Sámediggeráde le juollodam 2,3 mill kråvnå musihkkaalmodimijda jagen 2014.
+Sámedikkeráde l juollodam rudájt åvddånahtátjit oahpponævo oarjjelsámegiellaj sierra åhpadimvuoge baktu giellaåhpadibmáj mij dahká nubbegiellaåhpadusá oahppijt dåjmalasj guovtegielagin.
+Sámediggeráde l juollodam rudájt almmudahkaj Iđut almodittjat julevsáme almodusájt girjijs Språk 2 ja Språk 4, ma aneduvvi guovtejagágij ja nieljejagágij gielav guoradalátjit.
+Sámedikkeráde la juollodam rudájt Hemnes ubbmemsáme forumij, ubbmemsáme báhkogirjev almodittjat.
+Sámedikkeráde l dårjav juollodam sáme giellaprosjevtajda, ja dan bále vuorodam giellaprosjevtajt oarjjel-, bihtám- ja julevsáme guovlojt.
+Sámedikkeráden le åbbålasj ulmmen dilev láhtjet váj álggoálmmuga ietja dåjmajt jåhtuj biedji sebrudakåvddånahttema diehti ietjasa guovlojn ja bájkalasj sebrudagájn nuorttaguovlojn, váj sijá materiálalasj vuodo kultuvra hárráj sihkarasteduvvá.
+Sámedikkeráden li vuorddemusá, giellaguovllo sierra suohkankategorijjaj ienebut sjaddá suohkanij dárbojt ja hásstalusájt vieledit.
+Sámedikkeráde l juollodam 280.000 kråvnå prosjæktaj sáme nuoraj psyhkalasj varresvuoda birra Mental Helse Ungdom:a baktu, aktisasjbargon sáme nuorajorganisasjåvnåj.
+Sámediggeráde la juollodam jahkásasj dårjav 850.000 kråvnnåj prosjæktaj.
+Sámedigge le konsultasjåvnåj baktu Oalljo- ja energijadepartementajn mierredam ij vuosteldit ådå 420 kV strávvelinjav ásadit Báhccavuona ja Skájde gaskan, vuorddámusájn departemænnta dálla le válljim dáv ásadimev vuorodit ietja ásadimij åvdån dajn dáfojn.
+Sámedikkeráde le 2013 budsjehtan oajvvadam Gïeleaernie Røyrvikan ja Storfjord språksenter oadtju njuolggadårjav Sámedikkes 2013 rájes.
+Sámediggerade le moadda jage vuorodam máhtudaklåpptimav duodjesuorgen.
+PRD: Doarjju prosjevtav nuorra duodjárijda Sámedikkeráde la juollodam dårjav 100.000 kråvnnåj prosjæktaj Duodji Dreamers Riddu Riđđun.
+Sámediggerade le juollodam dårjav duodjeoassásijda Inka AS i Kárásjjågån ja Manndalen Husflidlag Gájvuonan.
+Sámedikkeráde nammadij ådå Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadusáv tjåhkanimen Oslos iektu 14.12.17.
+Sámediggeráde le guhkev juo måråstam jut politijan ælla heva giella- ja kultuvrramáhtudagá ja navti sámij riektásihkarvuohta hedjun.
+Sámedikkeráde l dálla juollodam ienep gå 20,1 millijåvnå kråvnå oahpponævojt åvddånahtátjit.
+Sámediggeráde la aj juollodam dårjav 26 kulturprosjæktaj, ma aktisattjat li vargga 1,5 millijåvnå kråvnå oadtjum.
+Sámedikkeráde la aj juollodam dårjav pedagåvgålasj materiálajda.
+Sámedikkeráde l juollodam 200.000 kråvnå doarjjan prosjæktaj Bædi & Børdi, mij la manno-app sámegiellaj Nuortta-Vuona turisstabájkij birra.
+Sámedikkeráde l aj dårjav juollodam sáme dåjmadiddje- ja avijssasæbrráj (SÁLAS) 200 000 kråvnnåj. SÁLAS la aktisasjbargon NORLA:jn, mij organisieri Vuona oassálasstemav Frankfurtan 2019, nannim vaj sáme girje ja girjjetjálle åvdåstuhteduvvi.
+Sámedikkeráde l aj doarjjum Beaivváš sáme nasjonalteater 150 000 kråvnåj.
+Sámedikkeráde la aj sáme oassálasstemav doarjjum.
+Sámediggeráde la aj doarjjum rijkaorganisasjåvnåv Sámiid Duodji ja Duojáriid ealáhussearvi goabbák 150.000 kråvnåj, vaj duodje lulun vuojnnusin ávvudimvahkov Tråante 2017.
+Sámedikkeráde l nammadam ådå sebrulattjajt Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadussaj (SáNuN), mij galggá doajmmat ájggegávdan 2018-2021.
+Sámedikkeráde l ådå vuorrasijrádev nammadam
+- Sámediggeráde le gåhttjum NVEav vuorddet konsesjåvnnåmærrádusájn desik gå Sámedikke ållestjåhkanibme le ássjev giehtadallam, valla NVE le hæjttám rádádallamis Sámedikkijn dán ássjen ja dahkam konsesjåvnnåmærrádusáv.
+Sámediggeráde la juollodam dårjav sáme girjálasjvuoda almodimijda dán jahkáj.
+Sámediggeráde la aktisattjat juollodam badjelasj 14 millijåvnå kråvnå dårjajda æládus-, giella-, kultuvrra-, mánájgárdde-, varresvuohta- ja sosiála suorgijn ja guovlo prosjevtajda gávdan guovvamáno 10.biejves moarmesmáno 4.bæjvváj dán jage.
+Sámediggeráde le mierredam Sámedigge galggá oassálasstet Finnmark Priden.
+Sámediggeráde le mierredam oajvvadusájt ma åvddån båhti guoradallamin Bååstede - tilbakeføring av samisk kulturarv, gånnå same gávne ma li Norsk Folkemuseumin galggi máhtsaduvvat dajda guhtta dávvervuorkájda ma Sámediggáj gullji.
+Samediggeráde politihkalasj vuodo le Sámedikkeráde dåjma válggaájggudagá álgon.
+Sámedikkeráde dálla aj gájbbet juojga dagáduvvá boatsojæládusstivra háldadimstruktuvrav nannitjit ájnna orgádnan sáme mierredimoassálasstemij.
+Sámediggeráde åvddån biedjá tjielggidusáv sámegiela gáktuj vuoratjismáno ållestjåhkanimen, ja dan aktijvuodan sávat rádeájras Ellinor Marita Jåma buorre dagástallamav ja vuojnojt sámediggediedádusá bargguj sámegiela gáktuj åvddålijguovlluj.
+Sámediggeráde åvddån biedjá sámegiela tjielggidusáv ållestjåhkanimen gasskavahko vuoratjismáno 18. biejve ja tjielggidus dagástaláduvvá maŋŋel lunsja duorastagá vuoratjismáno 19. biejve.
+Sámedikkeráde oajvvadusáv Sámedikke ållestjåhkanibmáj åvddåjbuktá miededimgiehtadallamij, åvddåla ráddidus proposisjåvnåv Stuorradiggáj åvdet.
+Sámediggeráde gárvet vijdes oassálasstemij ja diehtoviedtjamij diedádusbargon.
+Sámedikkeráde biejvev avvudallá gå li siegen ávvudallamin rijkav miehtáj.
+Sámedikkeráde mielas la ájnas tjalmostahttet, ietjá suohkanin li aj muhtem åvdåsvásstádusá ájnegis sáme giellaaddnáj, ja dajnas oajvvat sierra kategorijjav ietjá suohkana.
+Sámedikkeráde mielas dát prosjækta buktá sierralágásj máhttelisvuodav vuorkudittjat sáme dájdda- ja kultuvrradávverav åvddålijguovlluj, ja duodden buktá máhttelisvuodav dajt vuosedittjat stuoves ja aj båddåsasj vuosádusájn.
+Sámediggeráde sihtá nannit vuodnaguollárij máhttelisvuodajt ietja gahtsot jårbbåguolijt gåjkåtjit.
+Sámediggeráde sihtá árvvalusájt sámediggediedádussaj areálajs ja birrasijs.
+Sámediggeráde sihtá árvvalusájt ájnas tiemájda ma bierriji ságastaláduvvat Sámediggediedádusán areálajs ja birrasijs.
+Sámedikkeráde hasot divnajt Antirasistalasj Guovdátjijn guládallat jus vásedij árggabiejvverasismav, sij máhtti viehkedit gássjelis dilen, hæjttá Laila Susanne Vars.
+Sámedigge nammat ådå vuorrasijrádev.
+Sámedigge aj planeri moadda ságastallamtjåhkanimijt sáme bájkálasj sebrudagáj ja organisasjåvnåj jage 2016 álgon.
+Sámediggeráde vuorot dårjav vaddet gielladåjmajda oarjjel-, julev- og márkkosáme guovlojn, valla åhtsål åhtusåmusájt dajs guovlojs.
+Sámedikkeráde
+- Sámedikkeráde vuojnná, prosjækta máhttá liehket rabástahkan duojev tjalmostahtátjit, ja gå la festiválan nav edna guosse, de prosjækta máhttá liehket mielludahtte vájkkudibmen duodjeæládussaj, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka.
+Sámediggeráde adná buorren gå dá hásstalusá AN-systeman dættoduvvi, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+- Sámediggeráde mielas le viehka ájnas jut sáme sebrudahka oassálasstá åvddålijguovlo giellapolitihka bargguj ja sávvá ulmutja dáv vejulasjvuodav ávkkiji.
+- Sámediggeráde vuorddá båhtusijt dát ájnas bargos, ja le ávon gå organisasjåvnå sihti åvdåsvásstádusáv válldet, javllá Muotka.
+- Sámedikkeráden li vuorddemusá åvddånimev tjuovutjit mav mærkkagálvvovuorodibme buktá, javllá Eira.
+Sámedikkeráde vuojnná ja gávnat, nuortta-, oarjjel- ja aj julevsámegiellaj li duodaj ájteduvvam giellan.
+Sámedikkeráde ájrrasa nammaduvvi presidentas, guhti jådet rádev.
+Sámediggeráde diedádus sámegiela gáktuj le vijmak gárves ja galggá ållestjåhkanibmáj åvddån biejaduvvat basádismánon.
+Sámedikkeráde álgadimtjielggidus
+Sámediggeráde doarjju guolleluohkoj rahtjamusájt nuorttan / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Sámedigge-ráde doarjju nåv gåhtjos merragáddevuosteldimev ja gájbbádusájt jut suvddemvælggogisvuoda nuorttan vierttiji vieleduvvat, nåv gåktu Stuorradigge álgon mierredij.
+Sámedikkeráde aj duosstu signálajt giellaguovdátjijs dárbos ienep oakkev rudáj hárráj, ja oajvvat ásaduvvá åvddånahttemdoarjja sáme giellaguovdátjijda gudi juo ruhtadårjav Sámedikkes oadtju.
+Sámediggeráde ájggu seminárav ásadit sámegiela gáktuj moarmesmánon gånnå aj bæssá ájádusájt ja vuojnojt buktet boahtteájgij giellapolitihka gáktuj.
+Sámedikkeráde juollot 1 442 740 kråvnå juojggusijt ja sáme musihkav almodittjat.
+Sámedikkeráde juollot 150 000 kråvnå vuododussaj Stiftelsen ferske Scenerij buvtadittjat teáhtarvuosádusáv Muohtadivggažat/Lyden av snø.
+Sámedigge galggá dáv ássjev gehtjadit aktan guovdásj varresvuohtaoajválattjaj, låhpat rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Sámediggeráde sihtá giellaguovdátja galggi sebrudahkaj sehkanit, ja bájkálasj ulmutja giellaguovdátja guovlon luondulattjat guládalli giellaguovdátjijn gå åhtsi sáme gielladajvajda ja giellakursajda.
+Sámedikkeráde sjaddá dáv gåtsedit guovdásj oajválattjaj ságastallamin.
+Sámediggeráde åvdet ássjev Sámedikke ållestjåhkanibmáj snjuktjamáno álgon árvvalusájn konsultasjåvnnåbåhtusa Oalljo- ja energijadepartementajn dåhkkiduvvi.
+-Sámedikkeráde sihtá giellaguovdátjij siegen gæhttjat makkir vejulasjvuoda ja dárbo bierriji vuoroduvvat giellaguovdátjij boahtteájge gáktuj, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Árabut dán vahko la Sámedikkeráde diededam, sjaddi gájbbedit guoradallamav almulasj viehkkedievnastusás, mánásuodjalusás ja bulkes gå æjvvali Suohkan- ja ådåsmahttemdepartementav boahtte vahko.
+Sámediggeráde galggá aj nammadit luohkkojuohkusav mij galggá gehtjadit jus udnásj háldadibme le hiebadum miehttsebarggij dárbojda.
+- Sámediggeráde sihtá liehket oassálasste sebrudagán duostudittjat vahágahttemijt nissunij vuossti.
+Sámedikkeráde árvustallá doajmmaplánajt dahkat muhtem barggosuorgijda.
+Sámediggeráden Fjellgrenan árrat lij juo tjåhkanibme Trygg Jakolajn Vuona Guojnnalihton.
+Sámedikkeráde Henrik Olsen la girjjemæsson gålgådismáno 13. - 17. biejvij ja oassálasstá duola dagu rahpamseremonijjaj dijstagá gålgådismáno 15. biejve.
+Sámediggeráde ájras Henrik Olsen javllá vuorrasijráde galggá liehket fáron Sámedikke vuorrasij politihkav hábbmimin.
+Sámedikke radeájras Henrik Olsen javlla prosjækta le ájnas doajmma buoredittjat barggobirrasijt ja sihkarvuodav ællobarggijda, ja dan diehti doarjjop prosjevtav 60 tuvsán kråvnåjn, javllá Olsen.
+Sámedikke rádeájras Henrik Olsen javllá stipænndavuojtte gájka li tjiehpes åvddågåve ja ambassadøra sámenuorajda gudi sihti vuorodit valástallamijt ja kultuvrav.
+Rádeájras Henrik Olsen sån la alvaduvvam åhttsij moattebelakvuodas.
+Sámediggeráde ájras Henrik Olsen gijttá barggojuohkusav bargos.
+Sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgrena mielas la sáme sebrudahka vuorbástuvvam sadjáj oadtjot Duohtavuodakommisjåvnåv gå li nav buoragit aktan barggam.
+Sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren tjuovoj dán ássje dágástallamav Stuorradikken ja sån duodaj tjaŋgedij dájna mærrádusájn.
+Sámedikkerádesebrulasj Juhána Biera Biret Márjá/Berit Marie P.E. Eira javllá, goappátja prosjevta li ájnas viehkken man láhkáj árbbediedov máhttá skåvlån joarkket.
+Sámedikkeráde Lars Filip Paulsen doajvvu gájka gudi berustalli sáme gielaj boahtteájges, válldi åvdåsvásstádusáv ja ietjasa vuojnojt sáddiji ráddidussaj ja Sámediggáj VAT 2016:18 Vájmogiela vuoksjuj.
+Sámedikkeráde Mariann Wollmann oassálastij værálda stuorámus biebbmooassásij, Grüne Woche, rahpamij.
+Sámediggeráde Mariann Wollmann Magga doajvvu prosjækta luluj sáme mannoæládusrahtjamav nannit.
+Sámediggeráde Mariann Wollmann Magga mielas la ållo máhttelisvuoda sáme mannoæládusprosjevtajt åvddånahttemin, ållagasj dálla gå mannoæládussaj nuorttan la åvddånimájgge.
+Sámedikkeráde Mariann Wollmann javllá ulmme tjåhkanimij la diedádusáv dåbddusin suohkanijda dahkat, ja plánav åttjudit gåtsedibmáj gåktu suohkana máhtti rievddadimijt dahkat buoredittjat fálaldagáv sidjij gudi vahágahttemav lahka gasskavuodan vásedi.
+Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen la dudálasj tjoavddusijn, mij duola dagu nanos julevsáme háldadimsuohkanav buktá.
+Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen la ihkeva ávon bargos mij la dagádum jåhtuj åttjudittjat sáme skihppijsujttáråhpav dálla vuojnnet båhtusijt buktá.
+Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen ávvus gå ráddidusbelludagá ja RáB li guorrasam tjårggit skihppijsujttáråhpadusáv sámegiellaj, ja gå la juollodam rudájt 25 oahpposadjáj.
+Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen sihtá vuorbev sávvat ålles bihtámsáme giellasebrudahkaj goappátjagá Vuona ja Svieriga bielen gå vijmak la almulasj dåhkkiduvvam tjállemvuogev oadtjum.
+Sámedikkeráde sebrulasj Mikkelsen dættot man ájnas Árrana barggo la maŋemus jagijt læhkám.
+Sámediggeráde Per Mathis Oskal la dudálasj gå Guolástusdirektørra la mierredam bajedit jáddiguollimåsijt rabás juohkusijn.
+Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka ballá birrasijn ja ælloæládusá boahtteájgijn Fálesnuoren maŋŋel gå suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner dåhkkidij Nussira ja Gumppenjunje regulerimplánav Fálesnuore suohkanin Finnmárkon.
+Sámediggeráde ájrrasa Silje Karine Muotka ja Ann-Mari Thomassen javllaba prosjækta le miellagiddis ja dan diehti juollot Sámediggeráde 228 tuvsán kråvnå prosjæktaj.
+Sámedikkeráde Silje Karine Muotka vuoset dasi, Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta luodjom láhkáj la iehpe-avtatraják láhkaprosessaj láhtjám gånnå boatsojæláduslágav muhtem mærráj galggá rievddaduvvat ja juogadam paragráffas paragráffaj.
+Sámedikkeráde Vibeke Larsen oassálasstá AN:a nissunkommisjåvnnåjNew Yorkan.
+Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen lájttá Ráddidusáv gå ij hálijda ságastit dåjmajs ma galggi duostudit vaháguhttemijt ja seksuálalasj illastimijt sáme mánáj ja nuoraj gáktuj.
+Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen la tjállám girjev minisstarij Inga Marthe Thorkildsenij tjalmostahtátjit sámemánáj ja nuoraj dárbojt strategijan.
+Sámediggevállga le sæmmi bále gå stuorradiggeválgga.
+Suohkana sámeválggastivrra diedet ájgev ja bájkev goassa bigoduvvá ja diedet aj máhttelisvuoda ja vuoge birra gájbbedittjat boastovuodajt njuolggit.
+Sebrudakåvddånahttema diehti ulmutja stádajda jåhtåli ja ájn ienep sáme giellaháldadimguovlo ålggolij årruji.
+Avtastallamådåstus le desentraliserimådåstus ja hieredimådåstus.
+Avtastallamådåstus Ráddidus le álgadam varresvuodaådåstusáv mij oanegattjat javllat vijdet suohkanij åvdåsvásstádusáv.
+Sáme álmmuk, sávav javlaj badjel validip ietjama sebrudagá ærránimev tjoavddet.
+Sáme Allaskåvllå la ájnna sáme máhtudakinstitusjåvnnå mij åvdet åhpadusáv ja dutkamav.
+Allaskåvllå la universitiehtta, ja namma la dálla Sáme Iemeálmmukuniversitiehtta.
+Sáme Allaskåvllå la mijá sebrudagá kompetansenjunjusj.
+Sáme allaskåvllå le aj fágalattjat giellaguovdátjij barggijt bagádallam.
+Sáme allaskåvllå le oahppoplánajt dahkam majt kursa tjuovvu, ja sij aj lågådalli.
+Sáme allaskåvllå hæhttu joarkket sáme åhpadusfálaldagáv ja buktet sáme dutkamav.
+Sáme Allaskåvlå máhtudakbirrasa dagi ep mij bierggi sámedikken.
+Sáme Allaskåvllå máhtudakbirás la ájnas bájkálasj, regonalalasj ja násjonála åvddånahttem ja rievddamprosessaj.
+Sáme Allaskåvllå huoman e buvte rekrutterit oahppijt ålgobiel nuorttasáme guovlo.
+Sáme Allaskåvllå, gå la ájnna åhpadus ja dutkaminstitusjåvnnå, hæhttu boahtteájge buorep láhkáj dagu fármudallat Sámeednam.
+Sáme Allaskåvllå fállá ienep åhpadiddjeåhpadusájt ja varresvuoda ja sosialfágalasj åhpadusájt.
+Sámi Design Days ásaduvvá guovten biejven.
+- Sámi Giellagálldo diehttelis muhtem dáhpádusá ásat, valla ienemus dáhpádusájn li ietjá ásadiddje.
+Sáme Giellagálldo l sáme álmmuga aktisasj ja bajemus ássjedåbdde ja mierredimorgádna mij guosská sámegielaj gatjálvisájda.
+Ådå næhttebiele Sáme Giellagállduj
+Sáme Giellagálldo tjoahkki sámegiela ássjediehttijt Anárij, gålgådismáno 6. biejve ja gåhttju giellaaddnijt seminárraj Sajosij ságastalátjit makkár rahtjamusá li nielje sámegielajn mij gullu giellasuodjalibmáj, normerimij ja moallánakbargguj.
+Sáme giellaája galggá vuostatjin barggat sámegiela åvddånimijn, termaj, giellagáhttimijn ja diedoj álmmugij giellafágalasj gatjálvisáj vuoksjuj.
+Sáme Giellagálldo fállá giellaviehkev njuolgga giellaaddnijda.
+2006/2007 tjadádij Sámi instituhtta muhtem evaluerimav sámelága giellanjuolgadusájs.
+SAMINOR 2 le muhtem mærráj joarkkem SAMINOR 1 guoradallamis 2003- 2004 rájes, valla guoradallam vijdeduváj gåbtjåtjit ietjá varresvuoda tiemájt dagu vahágahttem ja dåbddomerka vaháguvvamis åvdepájge vásádusájs (PTS).
+SAMINOR 2 la gasskamærrásasj viesátguoradallam mij gullu varresvuoda- ja iellemdilláj sáme ja dáttja årromsajijn Gasska- ja Nuortta-Vuonan.
+Sáme mánájgárdde le årrum gájbbádussan vaj moattes li mannam vijddábut alep åhpadussaj julevsámegielajn.
+Sáme mánájgárddeåhpadiddjeåhpadus
+Sámegiela álggoåhpadus ållessjattugijda
+Sáme rámátjårggålibme giehtadaláduvvá oassekapihtalin 5.5. Dánna gåvviduvvá sáme rámátjårggålime barggo åvddånibme nuortta- julev- ja oarjjelsámegiellaj.
+Sáme bibliografijja Vuonan álgaduváj Universitiehttagirjjevuorkán Roandemin jagen 1980, åvddåla dat jagen 1993 almulattjat sirdeduváj Nasjonalgirjjevuorkkáj.
+Sáme bibliografijja
+Same huonajsuodjalibme le dåbddåt ja registrerit ja várajda válldet ietjastisá ráfájduhtedum sáme huodnahijt boahtte ájgijda.
+Sáme huonajsuodjalibme / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Sáme huonajsuodjalibme
+Sáme mánájgárde
+Sáme mánájgárde galggi viehkken bisodit ja åvddånahttet sáme kultuvrraárbev ja tjalmostit sámegielav, kultuvrav, viessomvuogijt ja árvojt mijá ájge.
+Sáme mánájgárde galggi mánáj sámegielak máhtudagáv åvdedit, nannit mánáj identitiehtav ja sáme árvojt, sáme kultuvrav ja árbbedábijt bisodit.
+Sáme mánájgárde galggi adnuj válldet dábálasj oahppam- ja barggovuogijt, mánáj premissaj milta mijá ájge.
+Sáme mánnágárddefálaldusá ja sámegiella skåvlån li ma mierredi jus mánná galggá sámegielav adnet fáron ållessjattuga iellemij.
+Sáme mánájgárddefálaldagá
+Sáme máná li mijá boahtteájgge, dan diehti l ájnas jut Sámedigge vuorot ja doarjju åvddånahttembargojt ja åhpadusáv sáme árvoj vuodon, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Sáme mánájn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin le rievtesvuoda sámegielajn duostoduvvat bulkke- ja ássjeguoddalimoajválattjajs.
+Sáme máná mánájgárdijn galggi måvtåstuvvat vaj bisodi ja åvddånahtti gielasa, máhtudagás ja kultuvras berustahtek gånnå rijkan årru.
+Sámemáná mánájgárdijn galggi oatsoduvvat vaj bisodi ja åvddånahtti gielasa, máhtudagás ja kultuvrav berustahtek gånnå rijkan li årromin.
+Sáme máná dáro mánájgárdijn máhtti oadtjot sáme giellaåhpadusáv.
+Sáme mánájn svierigin ælla vásstediddje rievtesvuoda dagu sáme mánájn Vuonan.
+Sáme máná ja oahppe gudi årru ålggolin sáme háldadimguovlo dárbahi sierra berustimev mij tjårggi bisodit sámegielav ja identitehtav.
+Sáme máná ja nuora dárbahi åhpav oadtjot ja ájádallat dáj tiemáj ja hásstalusáj hárráj ietjasa giellaj.
+Sáme mánáj ja nuoraj dárbo e oatsoduvá
+Sáme máná ja nuora bessi hásstaliddje tiemáj birra ietjasa giellaj oahppat
+Sáme mánájn gudi li vásedam råhtjåtjimijt le rievtesvuoda ja gájbbádusá avtaárvvusasj viehkkefálaldagájda sæmmi gå ietjá mánájn.
+) sáme máná dárbahi doarjjagav bisodit ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav beruskahtá gånnå årru rijkan.
+Dán lága aktijvuodan li sáme máná defineridum mánnán gåjt dal avtajn æjgádijn guhti bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj ietjas tjáledit.
+Sámijda le vuordedahtte sæmmi dádjadus, dievnastus ja miededibme almulasj orgánajs degu iehtjádijda, sæmmi båttå gå sijá gielalasj ja kultuvralasj dárbo gåtseduvvi.
+Sáme oahppijn le ájnegis rievtesvuoda åhpadussaj sámegielan joarkkaskåvlån.
+Sáme oahppe friddjaskåvlåjn hæhttuji sierra sámegiela åhpadusáv åhtsåt.
+Sáme festiválla li ájnas ariednán ja æjvvalimsadjen dájdav ja kultuvrav sáme álmmugij gaskustittjat.
+Sáme ásadusá ja politihkkára li åvddågåvå sáme sebrudagán ja siján le ållo fábmo.
+Sáme girkkobiejve li ham áttjak ásaduvvam økumenalasj gájksábmelasj girkkobiejvven gájka sámijda ålles Sámen, nuppádis ásaduváj giesen 2009.
+Sáme girkkogárdijt li histåvrå tjadá åtsådiddje rievvum, buorissjivnnjedum girkkos ja stáhtas.
+Sáme kulturåvddånbukteminstitusjåvnå ma tjalmostahtti sáme kulturiellemav ja doajmmi arenan åvddånahttemij sáme kultuvras
+Sáme kulturinstitusjåvnå li ájnnasa ásadittjat sáme almulasjvuodav, åvdedit dádjadimev sáme kultuvras ja råvijt biggit kultuvraj gaskan.
+Sáme kulturásadusá ma åvddåni fágalattjat ja institusjåvnålattjat.
+Sáme kulturmujto ma li 100 jage li automáhtalattjat ráfájduhtedum.
+Sáme kulturmujto li udnásj sáme årrombájkijn, Hedmárkos oarjján gitta Finnmárkkuj nuorttan.
+Sáme kultuvrra ja diehtoguodde
+Sáme dájddára ja iehtjáda e galga hiereduvvat sáme aktisasjárvov jalik mujtov adnemis.
+Sáme dájddára ja kulturdåjmadiddje galggi máhttet viessot ietjas dåjmas.
+Sáme nissuna li guhkás ållim dássádusá gáktuj.
+Sáme nissuna sáme giellaháldadimguovlo ålggolin dåbddi siján le nievrep hælsso gå nissuna giellaháldadimguovlon, vuoset Ketil Lennert Hansena dutkam.
+Sáme oahpponævo
+Sáme mediafálaldagájn ja sáme almodusájn le stuorra árvvo tjalmostahttemij sámegielas, oassen giellaåvddånimen ja giellaåhpadusán ålles sáme álmmugij, ja sierraláhkáj mánájda ja nuorajda.
+Sáme ålmmå ja báhtja hæhttuji ájn ienep rahpusit ságastittjat vahágahttema birra, javllá Keskitalo.
+Sáme æládusá li dijdalattjat årrum tjaddnum luonnduj.
+Sáme báhkogirje
+Sáme pasienta ja addne ålles rijkan årru, danen la riekta gå ep dibde dálásj rájájt oahttsij gaskan Vuonan hieredibmen liehket vaj oahttsijn la buorre máhtudahka sáme gielajs ja kultuvras, javllá Mikkelsen.
+Sáme pasientaj riektá sámegiela adnuj giellaháldadimguovlon le aj tsuojggiduvvam ådå suohkanlasj varresvuohta ja huksolágan: 3 - 10. 4. ladás: "Suohkana sáme giellaháldadimguovlon galggi bærrájgæhttjat jut sáme pasientaj jali addnij dárbo hiebadum dievnastusájda dættoduvvi gå dievnastus hábbmiduvvá.
+Sáme vuodoæládusá - ájnas kultuvrra ja biebbmobuvtadiddje Sámen
+Sámegiella le akta mijá kultuvra vuodojs vájgu dal e gájka gielav buvte.
+Sáme riektá ja iesjmierredibme sihtá aj javllat riektá iehtjama organisieritjit, ja ásadittjat institusjåvnåjt hiebadum mijá sebrudakdárbojda.
+Sámegiella le moaddásijda bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan dáj guovlojn.
+Sámegiella le aj vuojnnusin bájkálasjsebrudagán ållu nannusappojt gå ietjá sáme guovlojn.
+Samisk er tøft!
+- Sáme institusjåvnåjn la åvdåsvásstádus bajedit ja tjuovgadit suorgijt sebrudagán ma vierttiji tjuovgaduvvat.
+Sáme giellaguoddijn le árvulasj máhtto sámegielaj birra, mav sjaddá dárbulasj ávkkit gå sámegiela åvddånahttemijn barggá.
+Sámegiela juohkka sebrudaksuorggáj guosská, ja buorre giellapolitihkka hæhttu dáv gåvvit.
+Sámegiela li Vuonan suoddjidum duola dagu 169. ILO-konvensjåvnås, Vuonarijka Vuodolágas, Bájkkenammalágas, Sámelága giellanjuolgadusájs ja Åhpaduslága baktu.
+Sámegiela li mærkkagåvvån mijá aktisasjvuohtaj, mijá árbbáj ja la bádden mijá ájttegijda.
+Sáme giela li mærkkagåvvån mijá aktisasjvuohtaj, mijá árbbáj ja li bádden mijá ájttegijda.
+- Sámegiela li rasjes dilen.
+Sámegiela li ájnnasa ájnegis giellaaddnáj, sáme viesajdiddjijda ja sáme sebrudagá åvddånahtátjit.
+Sámegiela ij dåssju guládallamij guoska, valla tjanádum la sáme identitiehttaj, kulturárbbáj ja masi ulmusj gullu.
+Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes / Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes
+ Sáme giellaressurssasuohkana dåjmalattjat barggi sámegiela åvddånahttemijn.
+Sáme giellaresurssaguovdátja
+Sáme giellaguovdátja / Artikler / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Sáme giellaguovdátja li ájnas ásadusá.
+Sáme giellaguovdátja
+Sáme giellaguovdátja:
+Sámegiela galggi liehket luondulasj oassen árggabiejves sáme- ja aj dárogielagijda.
+Sámegielaj guoradallam galggá guoradallat makta nuorttasámegiella-, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella aneduvvi.
+Sáme bájkkenamá ja suohkanij namá
+Sáme bájkkenamá nehtan
+Sáme bájkkenamá
+Sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásin årro bájken, jali le æládusáj baktu dåhku tjanástagá, galggi dábálattjat adnet dav mij le almulasj galbajn, kártajn jnv, (9.§), Bájkkenamma le gájbbeduvvam anátjit ietjasa dåjmas, dát sihta javllat almulasj orgána ietja li åvdåsvásstediddje jut láhka dievdeduvvá ietjasa åvdåsvásstádussuorgen.
+Sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásit bajken årru jali li æladusá baktu bájkkaj dábálattjat tjanáduvvam, galggi almulasj oajválattjajs aneduvvat galbajn, kártajn jnv (§9).
+Sáme bájkkenamá / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Sáme merka iesjguhtik dáhtábásajn dahki duov dáv hásstalusáv duola dagu gå galggá sáme bájkkenamájt registrerit.
+Sáme miehttseæládus aktan boatsojsujtto li luondulattjat dássta oassen.
+Sáme versjåvnå tjállusis ja Sámedikke válgganjuolgadusás gávnnuji departementa næhttabielijn www.regjeringen.no/aid ja Sámedikke næhttabielijn www.samediggi.no.
+Sáme rádjágádodibme galggá vuoroduvvat ja sierra politihkalasj åvdåstimsuorggen sámediggeráden sjaddat.
+Sáme vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadus mastarijn, 1-7 jali 5-10
+- Sáme varresvuodabargge hæhttuji iehtja siegen liehket premissajt dási dahkamin, dajnas gå sij sjaddi guovdátjin duohtan dahkamin avtaárvvusasj varresvuodadievnastusá.
+Sáme histåvrrå ja kultuvrradábe degu duodje, juojgga ja subttsasa galggi liehket oassen mánájgárde sisanos, hiebadum máná álldara ja åvddånime hárráj.
+Sáme allaskåvllå le guovdásj institusjåvnnå sáme dutkamværáldin åvdep Sáme instituhtajn dutkamåssudahkan.
+Sáme allaskåvllå oadtju åvdåsvásstádusáv prosjevta praktihkalasj tjádádimes.
+Sámegiella stádajn
+Sámegiella suohkana háldadusán
+Sámegiella suohkanij háldadusán
+Sáme girkkodemokratija (demokratiådåstus) giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.17.
+Sámegirkkolasj aktisasjbarggo rijkkarájáj rastá giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.14.
+Sáme girkkoráde oadtju 150.000 kråvnå prosjæktadoarjjan ásadittjat sáme skallolåhkkijlejrav.
+Sáme girkkoráde ja Girkkoráde li åvdåsvásstediddje prosjevtas: "Doajmmavuo dok jáhkkoåhpadus nehtan sáme mánájda ja nuorajda".
+Sáme girkkoráde galggá åvdedit, suodjalit ja aktidit sáme girkkoielemav ja arvusmahttet vaj sáme girkkoiellem bisoduvvá dárbulasj ja sæmmiárvvusasj oassen Vuona girkkos.
+Sáme girkkoráde sihtá dåjmalasj oassevállden duohtavuodakommisjåvnån liehket.
+Sáme hiehte- ja incestguovdásj hæhttu bisoduvvat.
+Sáme kultuvrra vuojttá aktelattjat ådå ulmutjijt.
+Sáme kulturpolitihkka l moatten suorgen, girjálasjvuohta, musihkka, juojgos, festiválla, teáhter, duodje, dájdda, filmma, valástallam ja sáme æjvvalimsaje.
+Sáme kultuvrra galggá sámij ietjasa ævtoj milta åvddånahteduvvat.
+Sáme kultuvrra, giella ja æládusdåjma li moatte láhkáj gárttjásin ja dætto vuolen stuorra sebrudagás.
+Sáme kultuvrrabarggo la oasen gárvedit gullevasjvuodav, soapptsomav ja viessomboanndudagáv, lassen kultuvrravuododum barggosajijt.
+Sáme dájdda luluj viehkken vieledimev ja dádjadusáv låggŋit sáme ieridisájs, kultuvras ja moattevuodas.
+Sáme dájddársjiehtadusán li rudá: Dájddafoanndaj, stipendajda sáme dájddárijda, doajmmadoarjjaj dájddárorganisasjåvnåjda ja Sáme dájddárdádáj, sáme ájggásasj dájda ja dájddaduoje oasstemårnigij, fáhkakonsulentajda, vuosádusmávsojda, sáme tjáppagirjálasjvuoda, musihka ja juojga oasstemårnigij.
+- Sáme dájdda ja sáme dájddára li ájnnasa sáme sebrudagá tjalmostahttemis ja åvddånahttemis, ja mån lav ávon ja mihá gå sáme dájdda maŋemus jagijt la åbbå vuohkásit tjalmostahteduvvam, goappátjagá bájkálattjat, nasjonála dásen ja adjáj rijkajgasskasattjat, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen.
+Sáme dájdda nanni sáme aktisasjvuodav, iesjdåbdov ja sáme ja aj dáttja sebrudagán dágástallamav buktá.
+Sáme oahpponævvobuvtadibme vilá ednagit vuoroduvvá dán gávdan.
+Sámegielåhpadiddje ja dutke Mikael Svonni, tjálle Kerttu Vuolab ja lullesámegiela åhpadiddje Seija Sivertsen oadtju dán jagásj giellabálkáv Gållegiella.
+- Sáme girjálasjvuohta l oassen Vuona girjálasjvuodaárbes.
+Sáme girjálasjvuohta máhttá vijdábuj liehket ájnas oassen åvddånahttemin buorre sáme giellaanov, åvddånahttemin ájnegis låhkke sámegiela låhkåmtjehpudagáv, ja åvddånahttemin låhkke dåbdåstallamav gielajn.
+Sáme girjálasjvuohta ja kultuvrra sjaddi vuojnnusin moatte láhkáj ålles girjjemæsson.
+Sáme girjálasjvuodan, sáme teáhterijn ja sáme filmajn le ájnas sadje gielalasj dåbddåmij ja diedulasjvuohtaj giela gáktuj.
+Sáme girjálasjvuoda årnik åhtsåmusá vuodon doarjju sáme girjálasjvuodav, tjáppa- ja fáhkagirjálasjvuodaprosjevtajt ma vidnudagájs åvdeduvvi.
+Sáme girjálasjvuoda doarjjaårnik doarjju sáme girjálasjvuodav, goappátjagá tjáppa- ja fáhkagirjálasjvuoda prosjevtajt ma dåjmadagájs åvdeduvvi.
+Sámegiella hæhttu liehket giella mij sebrudagás árvvon aneduvvá; sámegiela máhtudahka hæhttu sebrudagás aneduvvat ájnas máhtudahkan.
+Sáme- ja dárogiela ælla dássásattja háldadimgiellan, ja ienemus oasse ássjegiehtadallamis ja pládnabargos dåssju dárogiellaj tjadáduvvá.
+Sáme guovllo le 24 suohkana Nuortta-Trøndelága, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkajn.
+Rapportta le joarkka åvdep æládujsårnigijs majt Telemarkforskning le Sámedikke åvdås dahkam.
+Sámegielåhpadus oahppijda sámegielaj vuostasjgiellan viertti ållagasj nanostuhteduvvat gånnå li oahppejuohkusa duon dán gielladásen, tjårggitjit boahtte åhpadiddjijt ja ietjá giellamáhtudagáv.
+Sámegielåhpadus vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån
+Sáme åhpadus - rievtesvuoda ja vælggogisvuoda
+Sáme parlámentáralasj ráde le buktám oajvvadusáv sáme giellabargo ådå organiserimij sissŋelin Sámedikke åvdåsvásstádusá.
+Sáme parlamentáralasj ráde gåhttju sáme tjåhkanibmáj ANa álggoálmmugij væráltkonferánsa (2014) tjadádibmáj.
+Sáme parlamentáralasj ráde
+Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) giehtadallá ássjijt ma guosski sámijda rijkkarájáj rastá.
+Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) vattij mierredimbargov Giellagálldoj, nuorttarijkalasj aktisasj sámegielaj máhtto- ja luohkkoguovdátjij.
+Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) le guhkijt juo dárbov vuojnnám giellaaktisasjbargov nannit váj tærmma- ja normerimbarggo galggá sjaddat dåbmarabbo.
+Sáme parlamentáralasj ráde sjaddá ájnas orgádna dán ådå nuorttarijkaj aktisasjbargon åvddålijguovlluj, ja aj rijkajgasskasasj aktijvuodan.
+Sáme mannoæládus 2.0 la gålmåjahkásasj prosjækta mav NordNorsk Reiseliv jådet.
+- Sáme mannoæládusán la dárbbo iesjgeŋgalágásj fálaldahkaj.
+Sáme mannoiellem la binnáv loavddam julevsáme guovlon ja prosjevta ulmme le ásadit edisik gålmmå viddnudagá åvddål 2016.
+Sáme mannoæládus vuoroduvvá joarkke vuorodime oalle mannoæládusbuktagijt ja bargujn Sáme mannoæládus 2.0.
+Sámegielak divvomprográmma:
+Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
+Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat
+Sáme aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
+Sáme aktisasjbarggo
+Sáme aktavuohta mijáv nanostuhttá
+Sámegiella nubbengiellan, oahpponævo ma dåbmarappot bargov dahki åttjudittjat nuppegiela oahppijt doajmme guovtegielagin
+sámegiella vuostasjgiellan, nubbengiellan 2,3 jali 4, vaj amásgiellan.
+Sámegiella vuostasjgiellan, Jå 1
+ Sámegiella dåjmalattjat aneduvvá juohkka sebrudaksuorgen
+ Sámegiella le anon ja vuojnnusin juohkka árenán sebrudagán
+Sámegiela adno varresvuoda- ja huksosuorgen, ja justijssasuorgen
+Sámegiella moatte giellaj juogeduvvá, ja dajn le viehka iesjguhtik hásstalusá.
+Sámegiela árvo vuodo Sámegiella le sáme sebrudagá vuodoárvvo.
+Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodojs ja Sámedigge galggá sámij álmmukválljidum orgádnan liehket viehka tjielggasap oassevállde giellapolitihkan ja galggá viehka ienep fábmo giellagatjálvisájn gå uddni vuojnnep.
+Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodoåsijs ja Sámedigge mij le sámij álmmukválljidum orgádna bierri liehket tjielggasap aktørra giellapolitihkan ja mierredit viehka ienebut giellagatjálvisájn gå uddni.
+Sámegiella le uddni moatteláhkáj priváhtiseridum ja gássjegis sadjihin.
+- Sámegiella l ieneplåhkogiellan Kárášjågån, valla gåssuk la ájnas gielav tjalmostahttet oassásijn, mánájgárdijn, skåvlån ja aj ietján mijá suohkanin.
+Moatten sajen ij le sámegiella luondulasj oassen árkkabiejves, ja dåssju muhtem gallegasj árená gávnnuji gånnå giella aneduvvá.
+Sámegiella le juoga majt sáme iesj hæhttuji háldadit.
+-Sámegiela li dætto vuolen dáj lándaj oajvvegielajs.
+-Sámegiella le alvos dætto vuolen, ja danen le ájnas jut Sámedikke giellarudá buoremus láhkáj aneduvvi.
+Sámegiella le vattáldahka mijá ájttegijs.
+ Sámegielan li buorre økonomalasj ålgodisævto
+Sámegiella le agev læhkám nanos dáj guovlojn ja le bæjválasj giella mij aneduvvá sihke priváhta ja almulasj aktijvuodajn.
+Sámegiella mánájgárdijn ja skåvlåjn guovte ietjá sámediggediedádusájn giehtadaláduvvi, ja danen ep galga dáppe dáj guokta sebrudakásadusáj rollav snivva guoradit.
+Sáme giellaratjástibme
+ Sáme giellamáhtudahka juohkka sebrudaksuorgen.
+Sámegielak mánájgárddefálaldahka
+Sámegielak bargge almulasj háldadusán
+Sámegielak avijsajn le ájnas sadje bisodittjat ja nannitjit sáme gielajt, i. i. oahpponævvon skåvlån.
+Sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme skåvlån li ájnas vájkkudimnævo sámegielak mánáj giellaåvddånahttemav doarjjot.
+Sámegielak girje låhkkijt åhtsi - oarjjel-, julev- ja nuorttasáme
+Sámegielak addne viertti liehket diedulattja máhttelisvuodajda majt internæhtta ja duot dát fálaldahka vaddá sámegielav åvddånahtátjit.
+- Sámegielak diehtoprográmma tvan máhtti åhpadusaktijvuodan aneduvvat sáme skåvlåjn, skåvlåjn ietján ja ållessjattukåhpadusán.
+• sámegielak rievtesvuoda galggi nanniduvvat ja dåbddusin dagáduvvat
+Sámegielak galbá suohkana viesojn, ja moattegielak rahtegalbbim sjaddá åvddånbuktet sámegielak sajev bájkálasj sebrudagán.
+Sámegielak studia ja sámegielak åhpadiddjeåhpadusá li ájnas gájbbádusá bisodittjat ja åvddånahtátjit sáme gielav ja kultuvrav Vuonan, ja aj rájáj rastá.
+Sámegielak fálaldagá galggi tjårggiduvvat ja Sámelága giellanjuolgadusá gåtseduvvat, duola dagu bærrájgæhttjama/oatsodiddjedåjmaj baktu.
+Sáme giella hæhttu dievnastuvvat juohkka sajen gånnå sáme viessu ja æjvvali, danen la ájnas tjalmostahttet sámegielak sájijt ja æjvvalimbájkijt.
+Sámegiella galggá liehket giella mij dåjmalattjat aneduvvá sihke ájnegis ulmutjijs ja ásadusájs.
+Sáme giellanammadusá mandáhtta låhpaduváj 31.12.2011. Sij li sámegiela normerimássjijn mierredam ja li aj tærmmaåvddånahttemijn barggam.
+Sáme giellalávddegådde sáme parlamentáralasj ráde vuolen le terminologijalistajt biedjam www.giella.org næhttabælláj.
+Sámegiella ja dgt
+Sáme giella- ja kulturæjvvalime oahppijda rørossáme guovlojn
+Sámegiella, ja sierra gåjt mij guosská dåjt unnep gielajda, de li da ållu væráp dilen gå vuona nasjonálgiella.
+ Sámegiella duvdeduvvá buolvas buolvvaj sijdan
+Sáme giellapolitihkka guosská dan diehti goappátjagá massám gielav ruoptus válldet, ja sámegielajt åvddånahttet dajn guovlojn gånnå sámegiella bæjválattjat aneduvvá.
+Sáme giellapolitihkka guosská aj rámmaævtojda, lágajda, ja giellaaddnij árggabæjvváj.
+Sáme giellaráde vuododij giellaarvusmahttembálkáv jagen 2000 ja bálkká vuostasj bále juogeduváj Sámedikke ållestjåhkanime basádismáno tjåhkanimen jagen 2000.
+Sáme giellaráde vuododij giellaarvusmahttembálkáv jagen 2000.
+Sáme giellaráde
+Sáme giellaráde galggá Vuona Sámedikke terminologijabargov dahkat ja liehket Vuona Sámedikke oasse gájksábmelasj giellaaktisasjbargos.
+Sámegielan li moadda hásstalusá, ja ájnas le jut buorre strategiajt dahká daj dárbojda ma gávnnuji sebrudagán, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Vuojnnet sámegiella ienemusát sijdan, vuodoæládusájn ja åhpadussuorge aneduvvá.
+Sámegiella binnáv vuojnnu ja danna le vuollegis stáhtus.
+Giellavahkko l oassen Sámedikke guhkesájggásasj giellaratjástimes - Giellalåpptim, ja la aj oassen Sámedikke ávvudallamis AN rijkajgasskasasj jages álggoálmmukgielajda - IYIL19.
+Giellavahko aktijvuodan li moadda iesjgeŋgalágásj ásadusá ja dåjma rijkav miehtáj, adjáj Suoma biele Sámen.
+Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset ulmutja sihti sámegielav oahppat.
+Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset viehka stuorra sierradusá li giellamáhtudagáj, adnoárenáj ja giellaguottoj gaskan sihke gielaj ja iesjguhtik guovloj gaskan lándan.
+Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset badjel 30% diededi åhpadibme sijdabájken le ækton jus galggi nahkat sámegielav oahppat.
+Sáme giellaguoradallam hásstalusájt bigot
+Sámegiella le nannusap dilen daj guovlojn gånnå giella ájge milta le avtastallam ja guládallamgiella læhkám.
+Sáme statistihkka
+Sáme stuortjåhkanibme Ubbmemin
+Sáme stuortjåhkanibme Ubbmemin / Sáme aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
+Sámegielak varresvuodabargge jali dålkkå soajttá dárbulasj jus galggá dáv riektáv ållidit sidjij gænna la sáme kultuvrra- ja gielladuogásj.
+Sámegielak bargge le ájnnasa giddagisájda ja friddjahuvson.
+Same tjåvdabievdde giehtaskuolkanin
+ Sáme terminologija juohkka sebrudaksuorgen
+Sáme terminologija åvddånahttem dáhpáduvvá sierralágásj prosjevtaj baktu buojkulvissaj Deanu suohkana prosjækta sáme láhkagiella.
+Sámegiella gullu suoma-ugralalasj giellajuohkusij.
+Sáme dålkkumdievnastus le sadjihin biejvijt Varresvuodan Finnmárkon ja Universitehttaskihppijvieson nuortta-Vuonan (Unn).
+Sáme árbbedábálasj máhtudahka l ájnas roallan vuodoæládusájn, ja Aktisasjbarggoguojme sihti barggat dáv máhtudakvuodov nannitjit oassen háldadibmes ja tjårggitjit máhtudakvaddemav boahtte buolvajda.
+Sáme vahkko Råmsån oajvvaduvvá aj Sámedikke budsjæhttaj.
+Sáme miehttsim la ájnas oassen materiálla kultuvrravuodos.
+Tjoahkkiji álggoálmmugijt Altaj
+- Tjoahkkáj lip merustallam jut dát luluj boatsojæládusáv nannit.
+Tjoahkke l áttjak gehtjadum ja gájkka girjjenamá li dálla girjjevuorkkávuogádahkaj tjáledum.
+Tjoahkken li antikváralasj, vuorjjás, oabmásap ja mávsulasj girje ja ájggetjállaga, ja muhtem kárta 1669 rájes.
+TJOAHKKÁJGÆSOS
+Aktijvuohta dáj mærrádusáj gaskan galggá lága tsuojggidusájn.
+Aktan máhtteba sáhkadit majt hiehpá dahkat ja dav arvustallat. Jali ållessjattuk máhttá mánáv ståhkusij vas máhttsat jus loabet ij ilá ålov galga mierredit dá bále.
+Aktan Bådådjo suohkanijn ja Nordlandsmuseet:jn la Sámedigge virgev tsiekkadussuodjalimsuorgen ruhtadam.
+Aktan sáme kulturæládusdåmadiddjij le ulmme dåjmajt gávnnat ma lulujin sáme kulturdåmadiddjij árkkabiejvev giehpedit ja æládusáv nannit gåggu dat dárbahuvvá.
+Sæmmi gatjálvis boahtá aj æjgádijs gudi galggi mánáv mánájgárddáj biedjat ja hálijdi mánájgárdddefálaldagájt hiebadum ietjas giellaj ja kultuvrraj.
+Ietjá ulmutjij siegen liehket le ájnas mánáj åvddånahttemij ja oahppamij.
+• ságastallat mánáj ietjasa ja iehtjádij dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktemij birra
+• ságastallat mánáj åsko ja kultuvralasj åvddånbuktemvuogij birra ja liehket diedulattja gåktu ietjas oassálasstem máhttá doarjjot ja vijdedit mánáj ájádallamav
+Ságastallám boahtteájge ådå ja stuoráp Hábmera suohkanin birra.
+• ságastallat avtastallam dábij birra ja bivddit mánájt hábbmitjit dábijt aktisasjvuoda avtastallamijda
+Ságastallama daj ássjij badjel ma li læhkám ja ájn li ájnnasa iellemin, soajttá nanniji suv histåvråv ja árvov.
+Mánájgárde ulme ságastallam ja ájádallam, dagu mánájda luohtedit ja sijájt vieledit ja vuodulasj árvojt baddjen anedit dagu aktisasj vuohta, hukso, gierddisvuohta, guojmmeåvdåsvásstádus ja solidaritehtta bierri ålles ájge dagáduvvat ja bierri æjgádijda buojkulvisájt buktet mánájgárde árkkabiejves.
+Sæmmi båttå de dåjmalis aktisasjbarggo ja oanegis væddja departementaj gaskan ja Stuorradiggáj.
+Sæmmi prosjækta vájkkut sáme árbbedábálasj máhtov ienebut skåvlån anátjit, gå máhtto sirdeduvvá vuorrasap ulmutjijs ådå buolvajda duoje ja sáme giellaåhpadusá dættodime, javllá sámedikkeráde Berit Marie E. Eira.
+Sámibåttå de sámegielagij låhko ienebut binnu gå lassán, sierraláhkáj gåjt de sámegiela háldadusguovlo ålggolin.
+Sæmmi bále la sáme skihppijsujttáråhpadus duodastussan prinsihppaj jut sáme álmmugin la riektá gájbbedit avtaárvvusasj varresvuodadievnastusájt ja dat vásstet dajda dárbojda ma li sáme viesajdiddjijn varresvuodadåjmadagá gáktuj.
+Sæmmi båttå le ållessjattugij duogen jåhtelit ganugahttet dáhpádusájt gånnå iehtjáda gierddi juogu de fysihkalattjat jali psyhkalattjat.
+Sæmmi l aj sávaldahka Duojáriid Ealáhussearvis jut mærkkagálvvovuorodibme luluj vájkkudit máhtudakgaskustibmáj sáme kultuvra, viessoma ja viessomuháj birra.
+Sæmmi båttå hådjånip gå stáhttaráde Lysbakken ij konkrehta dåjmajt buvte váj sáme nissuna galggi buorep varresvuodafálaldagáv oadtjot.
+Sæmmi båttå la suohtas iesj aktu duov dáv nahkat ållit.
+Sæmmi la semadibme prosæssa mij ájgev gájbbet.
+Sæmmi båttå de le åhtsåmrievtesvuoda kvantitatijvalattjat vijddádum gå dálla aj guosská ednamæjgádij minerálaj gáktuj.
+Sæmmi bále ådå Hábmera suohkan vuododuvvá, gånna da sæmmi hásstalusá gávnnuji.
+Sæmmi bále bessi rollaj ja dáhpádusáj lahka. Navti máhttá mánáj empahtalasj máhtov buoredit.
+Sæmmi ájge vuordeduvvá boatsojsujtto aktelattjat galggá mæhtjánit stuorsebrudagá berustimij åvdås, ja ij liehket åvddånimhieredussan industrialisierimsjålledimen nuorttaguovlon.
+Sæmmi båttå le girden ájnas roalla dálla gå ISAF hiebat ietjas ja dárbaj suvddet ålov åvddål sjielvvi sijddasuvddem, javllá suodjalusminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen.
+Sæmmi båttå le juohkka avtan persåvnålasj vejulasjvuoda aktisasj rájáj sisbielen, ja dárbaj agev profesjonála láhkáj árvustallat árkkabiejvev.
+Sæmmibåttå le aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn åvdåsvásstádus rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj sámijda.
+Sæmmi li sámijn álggoálmmugin riektá ietjasa boahtteájgev vájkkudit bisodime ja åvddånahttemin ietjasa gielav, ietjasa kultuvrav ja sebrudakiellemav.
+Duodden la Divtasvuona-ássje bájnnim ådåsijt ja sebrudagáv maŋemus jagev.
+Sæmmi båttå la nammadus berustam udnásj sáme giellabargo rudájt buoremus láhkáj adnet, ja oajvvat dan diehti aj muhtem dåjma ma guosski giellabargo organiserimij.
+Sæmmi båttå li miján vil moadda hásstalusá dássádusá gáktuj majt le ájnas vuojnnusij buktet.
+Dan båttå ásaduvvá seminárra Columbia Universityn ájggegávdan vuoratjismáno 24. ja 25. biejvijt væráltkonferánsa loahppadokumenta sisano birra gånnå Sámedigge aj oassálasstá.
+Sæmmi båttå galggá suohkanådåstusá barggo máhto ja fáktá nanna tsieggiduvvat.
+Sæmmi båttå hæhttuji rudálasj ressursa laseduvvat dagu juo lip nammadam.
+Sæmmi båttå galggá tjielggasit åvddån boahtet sujna li tjielgas vuorddemusá bargge buoragit barggi.
+Sæmmi bále gå tjadnusa nanostuvvi, gåsi sábmelasj gullu, sjaddá ienep dåhkkidibme sáme kultuvrraj ja dat ienebut vuojnnu, ållagasj TV:an ja musihkkasienan, de mihásvuohta sjaddá sáme identitiehtamerkajt guoddemis biktasij, hervajn ja goahtegálvojn.
+Sæmmi bále Sámedigge ietjas bargov boatsojæládusássjijn nanni.
+Sæmmi båttå sihtá Sámedigge ietjá álggoálmmuknissunijt doarjjot.
+Sæmmi båttå vuojnná nammadus juridihkalasj terminologija sámegiellaj vádnun, dåhkkidum dålkå vádnuni, ja sámegielak duobmára vádnuni ja navti la ráddjidum man guhkás dájt riektájt máhttá vaddet.
+Sæmmi bále galggá mánájgárdde vaddet aktisasj åtsådallamijt ja tjalmostit aktisasjvuoda árvov.
+Sæmmi båttå galggi digitála ræjdo aneduvvat ájádusájn ja ij badjel miere barggovuohken aneduvvat.
+Sæmmi båttåv galggap viehkedit máhtudagájn sáme kultuvra birra, javllá sámedikkeráde æládussaj Silje Karine Muotka.
+Sæmmi båttå gå le juohkka ájna duogen bæjválasj gielav sijdan válljit de le aj juohkka ájna duogen sámegielav iesjguhtik aktijvuodan adnet.
+Sæmmibåttå gå åvddånahttem sáme sebrudagán ienemusát manná árbbedábálasj virgijs ådåájggásasj virgijda gahtu árbbedábálasj bágoj ja vuodoæládusáj buojkuldagáj adno.
+Duodden guoradaláduvvá minerállagávnnusa ietjá sajijn Divtasvuoana.
+Sæmmi båttå åtsåj suohkanstivrra namáv dåhkkiduvvam.
+Sæmmi diehtep jut vahágahttem ij guoska dåssju sidjij gudi njuolgga dav vásedi.
+Sæmmi bále le Sámedikke ja ietjá almulasj oajválattjaj barggo bærrájgæhttjat vaj Vuona sámepolitihkka ja mijá álmmukriektá vælggogisvuoda dåmaduvvi dan láhkáj vaj ávkken båhti ájnegis sábmáj bæjválasj iellemin.
+Sæmmi máhttá aj javllat, udnásj biejvve l stuorra ávvobiejvve ålles Sámeednamij, javllá Sámedikkeráde Henrik Olsen.
+Sæmmi bále sihtá Sámedigge álgadimev åhpadusinstitusjåvnåjs gåtsedit, oajvvadime stuoves sáme ájrastuhttemav universitiehtaj stivrajda.
+Sæmmi båttå vuosedi iesjguhtik árvustallama jut suohkana e ållåsit nagá ietjasa vælggogisvuodav ållit guovtegielak dievnastusájt fállat.
+Sæmmi båttå båhti dálkádakrievddamij binnedime dåjma dagu ållo tsieggim ådåsmahtte fámos dagu tjáhtjefábmo ja bieggafábmo álggoálmmukguovlojn ma árbbedábálasj álggoálmmukæládusájt hieredi dagu guolástusáv, bivdov ja boatsojsujtov.
+Iehtjádij siegen liehket le ihkap ájnnasabbo dálla gå åvddål skihppáji.
+Valla ålmåj gaskan mij gullu vahágisdago vásádusájda mánnávuodan ja psyhkalasj varresvuodavájvijda ja guhkálasjvuoda vájvijda ållessjattugin, gånnå gasskavuohta ij lim nav nanos.
+Sandra Andersen Eira, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+Sandra Márjá West, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+SÁMAG la aj såbadam aktisasjbargov Jämtlanda lenajn Svierigin nannitjit psykalasj varresvuohtasuodjalimev oarjjelsámijda Svierigin.
+Duohtavuohta le dárojduhttem ja niejddem le mijá aktisasj histåvrrå, sáme ja látte.
+Duohtavuohta hæhttuj duodastuvvat, ja da ma vierret lidjin ulmutjijs váldedum hæhttujin ruoptus vatteduvvat.
+Duohtavuohta såbadibmáj - jådedimfábmo moattebelakvuodav ja dádjadusáv tjårggitjit
+Duohtavuodakommisjåvnnå ja såbadus
+Vejulasjvuohta jut dat dáhpáduvvá lassán jus la gárvedam, sáddnáv subtsasta ja jus i dåssju sáhkada, valla aj gulldala.
+Dájdo - Vuojnno, gullo, happsem ja májsstem soajtti binnu.
+Nav aj uddni, gå mijá nuorap dájddárij jiena sáme dájddárkollektijvan, Dáiddadállu, mierredin tjalmostahttet sjávodis subttsasijt ja dav sjávodis báktjasav mav nav ålos guoddi.
+Sámeednam dárbaj ienep sámegielak åhpadiddjijt mánájgárdijn ja vuodoskåvlån.
+Sara digguhij stáhta vuosstáj ja vuojtij diggeriektán, valla stáhtta mærrádusáv gujddij.
+Sarakka Gaup la oavdástalle.
+Ja de Luoktaj vuolggin.
+Dan maŋŋela álggoálmmuga vásedi gájkka nievres bielijt (lasedum nuoskodibme, ådå økonomija, sebrudakrievddama, jnv) ma badjáni gå moatterijkak viddnudagá båhti guovlo luonndoressursajt ávkkitjit majda dálla le álkkep jåksåt dálkkádagá/temperatuvra diehti.
+De vas bajás gehtjas.
+De juoga dáhpáduváj.
+De vijmak bigoduváj - ráddidus ij sidá álgadit duohtavuodakommisjåvnåv sámijt dárojduhttemis dajnas gå balli dat vuorddemusájt ådå dåjmajda buktá.
+Ja de bielggetjuvde ja tjutjuktjuvde gaskan gállov mihtti. Gå la mihttim de goarrsát manná táblluj ja mierkki.
+De jårges ja vuorddemusájn sunji gæhttjá.
+Nav nanos vaj duosstap tabu:ajt doadjet ja ságastit ássjij birra mijá sebrudagán ma ælla vuohkasa.
+Nav ålov vájmo gielav iehttsep, låhpat Mikkelsen.
+Det várrogisát muorraj tjuorggá.
+De ávvoássjáj.
+Vuorodibme l oassen aktisasjbarggosjiehtadusás Bådådjo suohkana ja Sámedikke gaskan.
+- Dáv æládusáv vuorodit la ájnas kultuvrav bisodittjat, sæmmi gå máhtti ådå barggosajijt dahkat.
+Skåvlåv ja åhpadusáv åvdedimsuorggen dahkat le danen mierredimen vaj sáme sebrudahka åvddånahttá sáme álmmuga visjåvnåj, ietjama vuorodimij ja ævtoj gáktuj.
+Åhpadiddje siejvvel, ja Petter suojmma bievdij gaskav vádtsá. Diehtá divna sunji avtajtjalmij gæhttji.
+Ja de maŋemusát sidáv sávvat gájkajda konferánsav gånnå le ållo sisadno ja mij arvusmahttá, ja dáj biejvij maŋŋela dáppe dán tjáppa Divtasvuonan mannap sijdajdimme ållo arvusmahttemij ja herdujn bargatjit vijddábut ja vuorodittjat julevsámegielav.
+SSB le jur statistihkav åvddån biedjam mij vuoset stáhta ålles IKT-gålo lidjin 10,8 millijárda kråvnå jagen 2011.
+Scandinavian keybordmahtta viettjaduvvat Google Playas.
+(Gehtja B ja D.) Tjadáda plánav, ja sáhkada mánáj tjadádijn.
+Gehtja guláskuddamseminárajt ájn akti dánna: Guláskuddamseminárra Rørosan guovvamáno 16.biejve tjalmostahtij oarjjelsáme giellaguovlov.
+Seija Sivertsen oadtju Gållegiella-bálkáv danen gå iellemájge miehtáj le lullesáme gielav, kultuvrav ja sebrudagáv åvdedam.
+Maŋŋela Kulturhistorisk museum, mij le dáj gávnij æjgát, dán mærrádussaj guorrasij.
+Gehtja kártav Google mapsan
+Tjállebargo juohkka stivrraj galggá dagáduvvat bájkálasj stáhta virggádim suodjalimguovlo háldadiddjes.
+Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka le jagen 2008 álgadam bargov ådå diehtojuohkemmateriálajt jårggålit sáme gielajda.
+Dåjmadahka le álggám bargov jårggålattját diehtojuohkembrosyjrajt ja ietjá diehtojuohkemmateriálajt, ja aj ådåstuhttet dav mij le sijddabielen tjáledum.
+Vuorjját háldadus oajvvadusájt nuorttalamos rijkaguovlos oadtju.
+Dåjmadahka galggá jage 2013 rájes doajmmagoahtet.
+Dåjmadagá ullme le divna sáme gielajda galggi maŋenagi boahtet.
+Dåjmadahka tjuovvu dav sámedikkev gånnå le presidænntaluohtádus.
+Tjálledoajmmá tjuovvu dav sámedikkev gænna le presidenntaámmát.
+Gudájahkásasj sjievnnjet gádoj.
+Gudán sámegielan le standardiseridum tjállemgiella: oarjjel-, julev-, nuortta-, ánar- ja gålldåsámegiella adni vijdedum versjåvnåjt latijna alfabehtas.
+Åssudakjådediddje Geir Davidsen Nordlánda fylkasuohkanin tsuojgot dasi, metállajt åhtsåt moatte bále buktá jut dålusj gávnijt gávnná.
+Åssudakjådediddje Geir Davidsen, Nordlánda fylkasuohkan, Kulturmujto Nordlándan, mobijlla: 97 14 63 68
+- Tjabu dåppe gånnå tjiehpes bargge sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn gávnnuji de le læhkám hásstalus sijájt virggáj biedjat sáme guovlojn.
+Barggo dåjmaduvvá dajn gudá stuoves barggojuohkusij tjadá masi tjuovvovasj prográmmasuorge gulluji:
+Guoradallam tjadáduváj jagen 2012.
+• iesjdåbddo: dåbddåt ietjas árvov, ietjas dåhkkidit, dåbddåt ietjas dåhkkiduvvam, sisŋálasj gievrrudagáv dåbddåt ja buorre miella allasis
+Juska mån iv la dánna gaddtsam åhpadusávm de la mujna oabbá ja mánávuodaráddna gudi libá dánna stipendiahttan.
+• ietjastallam: ietjas ja ietjas vuojnojt buorre láhkáj buktet, duosstat juogosdættov vuosteldit, álgadit ja oassálasstet ståhkusijda ja ságastallamijda ma juo li jådon, oassálasstet váni gatjádallamis ja iehtjádijt gåhttjot fárruj
+• iesjkontrolla: iesjguhtik dilláj hiebadit, rijdojt tjoavddet ja ietjas dárbojt ja hálojt binnedit dakkir dilijn gånnå kompromissa, vuoro ja aktisasj mærrádusá gájbbeduvvi.
+Iesj jådediddje galggá buorre rollabuojkulvissan.
+Iesjgåddem ja iesjvahágahttem Stuoves forumin li nuora, iesjvahágahttem ja iesjgåddem tiebmán sesjåvnnåbåttå.
+Vájku jage jåhtelit ållåni, de la dujna sierralágásj vejulasjvuohta liehket ájnas sijá iellemin madi sæmmi rábe vuolen årrobihtit.
+Vájku boarrásamos tjállusa sámegiellaj li moadda tjuohte jage vuorrasa, de le dåjmalasj adno tjálalasj sámegielas sámegielak álmmuga gaskan viehka ådåájggásasj ájádus mij vijddánij låhkåmgiellan esski gå åskulasj tevsta almoduvvin.
+Vájku demænssa mierkki mujttodibmen sjatta, de le agev ålov majt mujtá!
+Vájku vuorjját demensav oadtju åvddål pensjåvnnåálldara, de máhtti nuorap ulmutja vuollel 65 jage aj demensav oadtjot.
+Juska dahkamus la vattedum Varresvuodadepartementas, de li Sámedikken vuorddemusá juhti Varresvuoda Nuortta, vuollásasj vidnudagájis, vuoset juhti åvddånahttemplánajt æjggu ja sáme varresvuodagatjálvisájt æjggu.
+- Jus ga li edna åhtsåmus budsjæhttarámma gáktuj la sámedikkeráde dudálasj gå dán jage lip nahkap gåbttjåt ienemusáv vuorodam suorgijs, javllá Mikkelsen.
+Vájku boahtteájggefábmodus la álgaduvvam, de dábálasj oahttse máhttá nammaduvvat jus gájbbeduvvá, ja oahttse gájbbádusá li ålliduvvam.
+Jus ga uddni ij la loahpe tjerdalasjvuodav almulasj regisstarin registrierit, la ænndu loahpe dakkir registrierimijda guoradallamprosjevtajn.
+Vájku ij juohkkahattjaj hieba biebbmoæjgádin sjaddat, de li moadda vuoge gåktu famillja, berraha ja rádna máhtti liehket ressurssan ja mánáv huvsodit guhti ij máhte ietjasa biologalasj æjgádij lunna årrot.
+Vájku muhttijn la liehket æjgát smávva mánájda gå iesj la vuoras, de lav ávon gå návti sjattaj.
+Vájku almulasj ásadusá e nagá ájnegis ulmutjij válljimav stivrrit, de le ájnas jut dille látjeduvvá váj priváhta válljima li almma válljima navti jut vejulasjvuoda li duohta.
+- Juska sámegiella l bæjválasj giellan Guovdagæjnon, le dárbbo jut máná, nuora ja ållessjattuga æjvvali sámegielav nannitjit, javllá Keskitalo.
+Juska duodjára li doajmmadårjav oadtjum, ij la ruhtajådedibme lassánam.
+Vájku mån muhttijn skåvllågirjijt vajálduhttiv ja ittjiv nav edna læksojt dagá, de skåvllåj manniv.
+Vájku moattes dán guovlon sámegielav bukti, de le ajtu dárbbo giellagáhttimav vuorodit ja lasedit sámegiela ano diedulasjvuodav.
+Vájku moaddása li rahtham, de sierraláhkáj sidáv rámmpot Sáme dájddársiebrev dijá vissjalis bargo åvdås dájddaskåvlå ásadime vuoksjuj.
+Juska moattes vuojnunagá sámegielav ja dárogielav máhtti buoragit, de gåjt le sámegiella ájn dat majt buoremusát máhtti.
+Vájku Vuodna lij Svieriga siegen de gájbbedin ålles iesjrádálasjvuodav, politihkalasj válgajt tjadádin ja ådå vuodolágav hábbmijin.
+Vájku protokolla aj vaddá stuorra máhttelisvuodaj stáhtalasj hiebadibmáj de dat aj nanni álggoálmmugij riektájt moatten suorgen.
+Jus ga boatsojæládus maŋenagi le stuoráp riektásuodjalimev oadtjum, de moaddi hæhttum guohtomednamij iehtjádijda vaddet.
+Juska sámegiella l bæjválasj giellan ållusijda Unjárgan, gåssuk la dætto vuolen sosiála aktijvuodan, gånnå dárogiella l ráddijiddjen.
+Vájku nuolep manná, de máhtá stuoves rutijnajt ja vuogas dábijt dahkat.
+Vájku ienemusoase nuorajs ja ållesjattugijs li ienemusát lahkabirrasin skåvlåv vádtsám, de la vuojnnet vilá moattes gudi rahtji váj oadtju sáme giellaåhpadusáv, vájku la rievtesvuodaj tjanádum.
+Vájku álu sámegielav avtan giellan gåvvidip, de gávnnuji vuona bielen sáme gudi vidá iesjguhtik sámegielajda gulluji.
+Seminárra ásaduvvá Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikkij ja Sáme Giellagáldo aktisasjbarggon ja la oassen sámedikkij AN:a álggoálmmukgielaj jage tjalmostahttemis.
+Seminárra dålkkuduvvá sámegielajs suomagiellaj ja svierigadárogiellaj.
+Seminára- ja konferánsaásadibme: Væhkkálakkoj ásadit konferánsajt ja seminárajt nav guhkás gå máhttelis.
+Girjev tájllet Dån máhtá rádjat tjálalasj måråjdiedádusáv påstajn, gånnå giehto dujna le dárbbo viehkes ja hálijda mánnásuodjalusájn æjvvalit.
+Elektråvnålasj máksemusáv sáddit (EHF)
+Páhpermáksemusáv sádditjit
+Buvte tjálalasj oajvvadusáv vuojtten ja tjálalasj tjielggidusájn 2 biele.
+Rádjala gåvåv ja diedov tsiekkadusáj birra, subtsas prosjæktajådediddje Mia De Coninck.
+Vuolemusán dán bielen li ávkálasj sválldasa ma ienep diedojt álmmukbiejve birra vaddi.
+Maŋŋela li suohkana Snåasa ja Loabát fárruj boahtám giellaháldadimguovlluj, ja Rajrevihke (Røyrvik) sæbrrá 1.1.2013 rájes.
+Maŋŋela iellemin, maŋŋel gå ållessjattugin lidjiv sámegielav oahppam ja jur lidjiv ietjam vuostasj mánáv riegádahttám, vásediv ietjá lágásj várnnahisvuodav.
+Seniordutke Eva Josefsen le prosjevtav jådedam ja suv siegen libá barggam dutkeguovtes Áila Márge Varsi Balto Norut Alta - Áltás ja Marit Solstad Nordlandsforskning/Nordlánda dutkamis.
+Guovdátjin ij lim stáhtus nasjåvnålasj guovdátjin ja dat merkaj ij lim sæmmi organisierima jalik ruhtadime vuolen gå nasjåvnålasj guovdátja.
+Guovdásj galggá UHsuorgev/åhpadiddjeoahppoásadusájt viehkedit gå galggá máhtudakåvddånahttemav vuorodit.
+Sáme åhpadus guovdásj Tråmså universitehtan barggá universitehta dutkam- ja åhpadusdåjmaj nannimijn ma gulluji sáme ja iemeálmmuga dilijda.
+Sáme låhkåmguovdásj la luohkkoguovdásj ållagasj åhpadimvuogadahkaj mánájgárdde rájes alep åhpadussaj.
+Sáme låhkåmguovdásj la 2007 rájes læhkám unna åssudagátjin Sáme Allaskåvlån.
+Sáme låhkåmguovdásj vijddát barggá åvdedime njálmálasj ja tjálalasj sámegielav ulmutjij gaskan.
+Guovdásjbelludahka
+Guovdásj oase li lahkavuohta mánájda, sijájt gehtjadit, ep dåhkkida bahás ulmutjahttemav, ja ållessjattuga mánáj aktijvuodav doarjju.
+Guovdásj oajválattja válljijin jagen 2012 háldadusstruktuvrav æládusán rievddadit, váni rádádallamis boatsojæládusájn jalik Sámedikkijn.
+Guovdásj julevsámegiella (Sirges ja Jåhkågasska Jåhkåmåhken Svierigin, Bálák, Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Vuonan).
+Guovdásj bihtámsámegiella (Semisjaur-Njarg).
+- Guovdásj merrasáme (Riehppovuodna ja Sválesnuorre).
+Guovdátjin le gæhttjalit gåvvidit gåktu ållessjattuga mánájt doarjji gå mánájgárddeárkkabæjvv áj oassálassti, aktijvuodav tjadni nubbe nubbáj, aktan ståhki ja rádnas
+Gehtja gudi vásstedi præssaaktijvuodas Sámedikken ja globála koordinerimjuohkusin.
+Gehtja stipænndanjuolgadusájt.
+Rájddo l gájkka gålmå sámegiellaj ja dajn la prienntidum ja digitála oase, låhpat rádesebrulasj Mikkelsen.
+• biedjat rájáv ietjasa rubmaha hárráj ja vieledit iehtjádij rájájt
+Giellaaktijvuodan li aj Sámedikke doarjja åhpadibmáj - dsj. oahpponævo, mánájgárde ja stipenda - viehka ájnas vájkkudimnævo gå galggá jåksåt dajt ulmijt ma li biejadum sámegielaj åvddånahttema gáktuj.
+Sebrudagá åvdås doajmmá dát vuomásj lahka aktijvuodan ietjá gielladåjmaj ja sáme giellapolitihka siegen man åvdås Sámedigge vásstet.
+MIERREDA TJIELGAS NJUOLGADUSÁJT
+SGL le sáme parlámentáralasj ráde mierredimorgádna gatjálvisájn ma guoskadalli sáme gielav, ja galggá åvdedit ja åvddånahttet sáme gielav tjálalattjat ja njálmálattjat.
+SGLa dahkamus le i.i. dåhkkidit sámegiela termajt ja dav normerit.
+SGLan li gålmmå tærmmajuohkusa, akta nuorttasámegiellaj, akta oarjjelsámegiellaj, ja akta julevsámegiellaj, ja li nammaduvvam fáhkaulmutjijs da gålmå sámedikkijs ja giellaulmutjijs guosskavasj giellaguovlojs.
+Ráddna guhti sijddobielen tjåhkkåhij vásstedahttjáj, valla åhpadiddje ij vuorde.
+Jages 1999 le DSB viehkedam FNav doarjjaresurssaj viehkkebarggijda humanitæra hiedijn.
+Dajna gå bargodisvuodarudá li binnebu gå bálkká, de oadtju da gudi li ierit bargos binnep rudájt gå iehtjáda gudi li ierit bargos.
+Dat rájes gå ANa generaltjoaggulvisá resolusjåvnnå jagen 2010 mierredij ásadit alep dáse tjåhkanimev, namá vuolen "væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj", de le læhkám juorrulibme makkir láhkáj álggoálmmugij oassálasstem sihkarasteduvvá væráltkonferánsa gárvedimen, madi konferánssa vihpá ja gåtsedibmen væráltkonferánsa båhtusijs.
+Danen gå ILO-konvensjåvnnå 169 manná Finnmárkolága mærrádusáj åvdån § 3 milta ja AN konvensjåvnnå sivijla ja politihkalasj riektáj birra (SP) manná vuona riektá åvdån almasjriektálágan galggá aj álmmukriektá liehket oassen kommisjåvnå árvustallamijs ållu guovdásj riektávuodon.
+Gå sámeláhka mierret s��me- ja dárogiella li avtaárvvusasj giela, bierri juohkka sámegielagin sæmmi riektá sámegiela adnuj dagu dárogielagijn le dárustit.
+Sigrid Eriksen.
+Sigrid la stuorrum ja ij la desti balon, ja Petter álu klássalanjá nuppe bælláj gehtjas.
+Sigurd tsamát, ja Petter dádjat.
+Sijdda galggá sjaddat stuoves avtastallamsijddan skåvllåj, gåsi oahppe aktan åhpadiddjij bessi mannat boatsojsujto ja avtastallama birra oahppat, ja oahppat majda dakkir "boatsojsujttorádna" (nuorttasábmáj verdde) la viehkken boatsojsujttobargon.
+Diededa rasismav!
+Sihkarasstet jut Statskog SF ednama e vuobdeduvá åvddål guovlo li kárttidum, ja sáme kultuvra vuodov bærrájgæhttjat gå areállaadno rievddá.
+• sihkarasstet vaj almulasj regisstara sámegiela bokstávajt giehtadalli
+ Buorre ålgodisævtojt giellaressurssasuohkanijda sihkarasstet
+• sihkarasstet varresvuodadievnastusájt sámegiellaj vuoras sámijda
+nannit riektáv guollimij årrojs merrasáme dáfojs
+Sihkarasstá vájkkudimfámojt vijdábut
+Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan
+• sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálhuvson
+• sihkarasstet sámegielak tevstajt sadjihin internehtan sáme bájkkenamá ja sámegielak galbbim
+- Sihkarasstembarggo Ráddidushuodnahijn ådå váksjumguovdátjijn ja strávvejådov buoredittjat li ájnas dåjma maj lip ájggá juo barggam.
+Ulmme le tjielgadit daj riektáj vijddudagáv ja sisanov majt Finnmárko álmmuk le ásadam dáj ednamij åmastime, vierojduvvam ano jali ietjá riektávuodo, duola dagu bájkálasj dábe baktu.
+Ájggomus le hieredusájt gádodit ma gåhtsi aktisasjbargov, vaj sámij máhttelisvuoda avta álmmugin doajmmat rijkarájáj badjel ållåsit doajmmagoahtá.
+Silje Karine Muotka, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+Silje Karine Muotka:
+Simone Grøtte Pedersen la oadtjum 150.000 kråvnå dánssavuosádussaj Glemt, nuortta-Vuona doarrohiståvrå birra ja vuostasj vuosádus la ásadusán Festspillene i Nord-Norge.
+Simone Grøtte Pedersen ienebut ja ienebut vuojnnusij boahtá juohkka dánssimvuosádusán.
+Moarre álu dasi gullu jut dakkár dile badjáni gånnå ájnegis máná berustime ja dárbo båhti ietjá mánáj vuosstij.
+Gievlle l biejvve- (ruoppsis biellegievlle) ja mánnogåvåstahka (alek biellegievlle).
+Maŋemus stuorradiggediedádus boatsojæládusá birra almoduváj 1992.
+- Tjåhkkåha riekta!
+Dile li sierraláhkáj, ja ij aktak åtsådallamijs máhte sirdeduvvat mekánalattjat sáme guovlojda.
+Dille l sieldes.
+Vidjura li ájtton ekonomalasj, ekologalasj ja kultuvralasj guoddelisvuohtaj goappátjijn rijkajn.
+- Smáv sámegielaj dille le alvos.
+Dasi duodden la aj gielladille ietjálágásj juohkka ájnna giela giellaguovlon, ja suohkanijn li iesjgeŋga hásstalusá ja dárbo.
+Sámegiela vidjura li moattelágátja guovlos guovlluj.
+Sámegiela dille le målsudahkes, ij dåssju gielaj gaskan valla aj gielaj sisbielen.
+- Jane Astrid Juuso l vájkkudam dasi, Unjárgan la buorre buorre ja vuogas giellaåvddånibme.
+Iesjguhtik gielladile Sámegiela dille målssu guovlos guovlluj.
+Sierraláhkáj la oarjjel- ja julevsámegiela dille viehka duodalasj.
+- Oarjjel- ja julevsámegiela li ållu rasjes dilen, gáhttjo l dåjmajt jåhtuj biedjat dájt gielajt bisodittjat ja åvddånahtátjit.
+Māori giella, mij le álggoálmmukgiella Aotearoan/ New Zealandan, ja kymru giella Cymrun/Walesin Stuorrabritannian li buojkulvisá massta máhttá Sámen oahppat.
+Sivijlaoahttse giehtadalla dálla gujttimusájt ma båhti NAVaj, ja barggo- ja álkkádusoasen li buorre riektásihkarasstemordniga.
+Kriposa oajvve, Odd Reidar Humlegård (51) uddni stáhtadáden nammaduváj politidirektørran gudá jahkásasj gávddavirggáj.
+Gudát vuojtte
+Galggá viehkedit máhtudahkaj ja dádjadussaj
+ galggá skåvlåjt máhtudak- ja organisasjåvnnååvddånahttemijn viehkedit.
+• galga oasev válldet ja guorrasit åvddål skåvllå PP-dievnastusáv gåhttju duv mánáv guoradallat ja árvustallat
+galggá Minerálajháldadime direktoráhtta åhtsåmusá giehtadallamin vaddet ednamæjgádij, Sámediggáj, suohkanijda ja ájggeguovddelis boatsojæládusá guovllo- ja tjielldestivrraj máhttelisvuodav javllamusáv buktet.
+Galggá gus Ájluovta skåvllå sáme profijllaskåvllån?
+• galga akti jahkáj tjálalasj diedádusáv oadtjot máná sierraåhpadime birra ja árvustallamav máná åvddånahttema birra
+Galggá gus åhpadiddje bævddáj mannat ja sujsta tjuvdijt dådjalit?
+Galggá gus sisi mannat?
+Duodjuhimes galggá máhttet viessot
+Oajvveskuvrremiehttim vuodoskavlån
+galggá åhtsåmus mierreduvvat debártementas jus Sámedigge jali ednamæjgát åhtsåmusáv vuosteldi.
+ galggá bærrájgæhttjat jut ássjediehtte árvustallá ássjev gåggu åhpadimláhka dav gájbbet, ja mánájgárdev ja skåvlåv bagádallat ja rádádallat gåktu hiebadit mánájda ja oahppijda gudi dav dárbahi.
+Jus galggap vuorbástuvvat hæhttup aktan barggat, dádjadusájn juhti le nasjåvnålasj fálaldagá ma galggi ásaduvvat.
+Ásadit arenajt aktisasjbargguj sáme dájddárij ja ietjá dájddárij gaskan guovlolattjat ja nasjonálalattjat
+• dahkat målsudahkes giellabirrasav gånnå máná bessi åtsådallat ávov giellaad nema baktu ja gå guládalli iehtjádij
+Dahkat enustahtte máhttelisvuodajt
+Værroetáhtta vaddá blankehtajt ja sjiemájt ma li sámegiellaj jårggåluvvam dajda værromáksijda gudi dáv ádno.
+værroetáhtta
+Værroetáhttá ájggu dahkat sjiemájt ja diehtojuohkemav álkkebut sadjihin ietjasa næhttabielijn.
+Værroetáhtta vaddá dievnastusáv nuorttasámegiellaj værromaksijda gå le dárbbo.
+Væro diehti oadtjop duola dagu nåvkå skåvlåjt vádtset ja varresvuodadievnastusáj åvdås ep dárbaha mákset, mij gudi Vuonan årrop.
+Værromákse gudi válldi aktijvuodav nuorttasábmáj tjálalattjat, oadtju nuorttasámegiellaj vásstádusáv.
+Værromákse máhtti válljit nuorttasámegielav gå Værrodiedádusájn válldi aktijvuodav, ja de sjoappkaduvvi sámegielak ássjegiehtadalláj.
+Galbbimoajválasj máhttá válljit sáme namma galggá tjuodtjot vuostatjin galbajn aj guovlojn ma ælla háldadusguovlon oassen.
+mierredum ájgge jienastuslåhkuj tjáleduvvat la biehtsemáno 30.biejve 2019.
+Sjiebmá jali viddnosjiehtadus sáddiduvvá duv guládallamulmutjij Sámedikken jali Ekonomijjaåssudahkaj.
+Sjiemá ájrrasida / Ájrrasa / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sjiemá ájrrasida
+Sjiemájt majt galggi adnet bájkálasj jali guovlo almulasj orgánajn háldadimguovlon galggi gávnnut sámegiellaj ja dárogiellaj. (§ 3-2).
+Dádjada gus?
+- I gus dádjada majt javlav?
+Tjáppagirjálasjvuohtaj álggogiehtatjállagijn sábmáj
+Miehttse julevsámegiella (Gällivare, Serri ja Udtja Svierigin).
+Skåvllåbiejvve l nåhkåm.
+Skåvllåæjgádin le badjásasj åvdåsvásstádus vaj oahppij rievtesvuoda sáme åhpadussaj dievdeduvvi.
+Skåvllåæjgát máhttá fállat sámegiela åhpadusáv amásgiela oahppoplána milta.
+Skåvllåæjgádij gej ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev fállat dákkár åhpadimvuogij baktu.
+Skåvllåæjgádin gænna ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev vaddet alternátijva åhpadimvuogij baktu vaddet.
+Danen skåvllå dåhkkiduváj juollodamhiebalgis priváhta joarkkaskåvllån Máhttodepartementas jagen 2010, ja Stáhta luojkkamkássa stipendajda ja lånajda.
+Skåvllå le vuostasj sáme skåvllå visuála dájddaj ja beras luluj ájnas roalla sáme dájddabargoj ja iesjdádjadusá åvddånimen boahtteájggáj.
+Skåvllå le mijá sebrudagá ájnnasamos ásadus.
+- Skåvllå le ájnas bargov dahkam oarjjelsámegiela åvdåstibmáj.
+Skåvllå ja åhpadiddje diedojt, kultuvrav ja árvojt doalvvu buolvas buolvvaj åvddålij guovlluj.
+Skåvllå mánájsuodjalusáv diededij maŋŋela gå ieddne gárramin skåvllåj bådij, ja mierredin galggiv biebbmosijddaj jåhtet.
+Skåvllå galggá
+Skåvllådåben ij la goassak bivval gå båhti.
+Sámedikkepresidenta Vibeke Larsena baktu.
+Tjálalasj diededibme sáddiduvvá jan.roger.ostby@samediggi.no
+Girjjegiella:
+Tjielggi ånigattjat ietjat oajvvadusá birra ja sáddi Sámedikke åssudahkaj åvddål sjnjuktjamáno 15.bve.
+Tjálesta, jali oattjo sijáv tjállelit gájkka majt mujtá.
+Håjen, danen gå buorre aktijvuohta dáttjaj ja sámij gaskan gájbbet mij lip miellusa mijá aktisasj histåvråv gehtjadittjat.
+Galggiv gus sámástit da vierdev majt buktiv, mij ietjam mielas ij lim nuoges?
+Tjuolos Rød, dagádum granihtas (1999), dagáduváj dájddáris Harald Bodøgaard ja lij vattáldahka vidnudagás Bjørn Bygg AS, Råmsås gå Sámedikketsiekkadus almulattjat rabáduváj basádismánon 2001.
+Fuolkkevuohta le agev læhkám ájnas álggoálmmuksebrudagájn.
+Beraj- ja værmádakbiebbmosijdan la riektá máksuj bargo ja gåloj åvdås.
+Navti ållessjattuga sjaddi ájnas åvddågåvven mánájda.
+Dákkir ájttsa ma vuodo le álu åtsådallam.
+Dakkár huodnaha li diehto- ja histåvrrågáldo sáme sebrudagás ja dajs bájkálasj sebrudagájs gånnå da gávnnuji. Ájggegávdan 2011-2017 tjavggi Sámedigge registrerimav huodnahijs åvddål jages 1925.
+Dákkár fáhkabiejve máhttá liehket buojkulvissan gávnatjit konkrehta ja ulmmemerustalle dåjmajda ma li bájkálattjat hiebadum nannit giella- ja kultuvrradádjadusáv varresvuodavidnudagájn.
+Dákkir juohkusa bierriji vihpat muhtem ájge vaj mánná nubbe nuppijn oahpástuvvi, gasskavuodajt tsieggiji, vásedi ja åtsådalli dákkir vuogas ståhkama baktu.
+Dakkár konsultasjåvnå vaddi gasskasasj máhtov ja dádjadusáv mij le ájnas jus ulmutja galggi vuohkasit aktan viessot dán rijkan.
+Dákkár årniga ællá ásaduvvam árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin.
+Dákkir ságastallamij álggo le muhtem tjuolmma, ja máná usjudalli, ságastalli ja vásstedi gatjálvisájda masi ælla mierredum jali låhpalasj vásstádusá.
+Dákkir fálaldagá álu prosjevtaj baktu fáladuvvi ja ælla stuoves fálaldagá.
+Dakkir ássje.
+Dákkár ævto máhtti liehket dutkambállema, jali ráfájduhtedum viesov oabddit antikváralasj vuojnoj milta.
+Náv joarkeduvvá desik gájkka ájrrasa li válljidum.
+Nav li æjgáda gatjádam buolvaj miehtáj, juohkka rijkan, gå vuostasj bále buorástahtti ådå iellemav.
+Dákkár diehtojuohkem aj galggá ållessjattukåhpadusán.
+Návti máhtti máná ja ållessjattuga aktan gæhttjalit, tsieggit ja ásadit struktuvrajt ma soajtti vihpat ájge nalluj.
+Dakkir diedojda li ájnnasa hieredittjat skihpudagáv viesajdiddjijn.
+Dákkár máhtudahka vaddá ájnas vuodov vijdábuj bargguj sáme gielaj.
+Muv bielle/gåktu bessambágov dahkat
+Navti æjgáda vásedi bargge vuojn ni, berusti ja huksi sijá mánáv, ja navti mánájgárddáj luohtedi.
+Navti máná hárjjáni morála åvdåsvásstádusáv válldet.
+Náv sáddi elektråvnålasj máksemusáv ja páhpermáksemusáv Sámediggáj
+Gåktu udnásj dille le e guovdásj oajválattja nagáda ålleslasj giellapolitihkav sámegiela gáktuj hábbmit.
+Dan láhkáj galggá mánájgárdde viehkedit lájttálisát ájádalátjit ja dájdduj.
+Návti galggá diedon liehket.
+Nav æjgáda gatjádi.
+Dákkir bihko avtaárvvusasjvuohta gielaj gaskan le sæmmi båttå mærkkan jut álmmuga li avtaárvvusattja.
+Nav gåk åvddåla lip dahkam.
+Návti suohkana bessi hieredit jali suohkandåktårdievnastusá baktu viehkev fállat ienni gå pasienta galggi hæhttut skihppijviessuj.
+Smáv máná dárbahi stuoves dilev, suojev ja jasskavuodav gå galggi iehtjádij lahka lieh ket.
+Ságastit aj gåktu æjgáda máhtti dáv bargov tjuovvo lit ja doarjjot.
+Sámástihpit val, vaj mijá giela åvddåni ja mijá boahtteájgge nanniduvvá.
+"Sámásta mujna" le rijkavijddásasj guoddokampánnja mij loavddá divna sáme nuorajt, goappátjagá sijáv gudi bukti sámástit, vehik sámástit ja gudi e buvte sámástit.
+Á. Ságastit gåktu mánájgárdde máhttá dilev láhtjet smáv juohkusij ståhkamij, ja árvvaladdit mav máhttebihtit dan baktu ållit.
+Iemet boahtá, buorre ijáv sávat ja ulljolámpov válldá.
+Snåasen tjïelte le jage 2008 rájes sámegiela háldadusguovlon.
+● gæhttjalit ásadit semalasjvuodav stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gå árvvaladdi ådå lágajt jali dåjmajt dahkat ma máhtti sáme berustallamijt njuolgga vájkkudit.
+Åhtsi æjgádijt ja diehtovaddijt
+Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmusás vuorddet 3 máno maŋŋela gå åhtsåmus la duostoduvvam, gehtja háldaduslágav § 11.
+Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11.
+Åhttse gut la studænntan Sáme allaskåvlån jali oarjjel- ja julevsámegielan vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusán Nuortta universitiehtan, ja ij la Vuona álmmukregisstarin - hæhttu iesj Sámedikkijn guládallat sierra åhtsåmsjiemáv åttjudittjat.
+Åhttse gut ij la Vuona álmmukregisstarin - hæhttu iesj Sámedikkijn guládallat sierra åhtsåmsjiemáv åttjudittjat.
+Åtså sáme bibliografijjan
+Åhtsåmusá maŋenagi giehtadaláduvvi.
+Åtsålvisá giehtadaláduvvi maŋŋenagi.
+Åhtsåmusájt máhttá dajna rádjat akta goassa dán jage, ja da giehtadaláduvvi maŋŋenagi gå båhti.
+Åhtsåmusá merustaláduvvi moatte guoskavasj berustime hárráj.
+Åhtsåmussaj gullu elfábmolinnja 370 km guhkkudagájn mij manná muhtem daj stuorámus tjæroj tjadá Vuonan.
+Åhtsåma máhtti hilgoduvvat jus sáme berustime vuosteldahtti.
+Åhtsmusá sáddidum dán biejve maŋŋela e giehtadaláduvá.
+Åhtsåma ma ælla gájbbádusáj milta åtsåtjit hilgoduvvi.
+Åhtsåmusá ma e åhtsåmævtojt dievde hilgoduvvi.
+Åhtsåmusá merustaláduvvi rudálasj, márnána, teknihkalasj, sebrudakávkástallama, dájdalasj, fágalasj ja ietjá guoskavasj berustimij hárráj, duola dagu praktihkalasj tjadádahttemmáhttelisvuoda.
+Åhtsåmájggemierre:
+Åhtsåmájggemierre: Rabás
+Rabás åhtsåmmierre
+Åhtsåmájggemierre l gålgådismáno 15. biejve.
+Åhtsåmájggemierre alep åhpadussaj la vuoratjismáno 15. biejve.
+Åhtsåmájggemierre kultur- ja valástallamstipænndaj nuorajda la gålgådismáno 15. biejve 2019.
+Åhtsåmájggemierre åhpadussaj mij tjaktjagávdan álggá l gålgådismáno 15. biejve.
+Åhtsåmájggemierre åhpadussaj mij gidágávdan álggá l snjuktjamáno 1. biejve.
+Åhtsåmskåvve biejaduvvá Sámedikke sijddabælláj ådåjakmáno álgon 2015.
+Åhtsåmsjiebmáj åhttsåj gut ij la Vuona álmmukregisstarin:
+Åhtsåmsjiemá ja njuolgadusá biejaduvvi Sámedikke sijddasijdduj ådåjakmáno gasskamutto 2015.
+Åtså biednikdårjav
+Duogátjin sávadussaj vijdedam mánájgárddefálaldagáv, lågo vuosedi stuorra vánesvuodav sámegielak mánájgárddeåhpadiddjijs, ja nággo barggijda la stuorak gå sámegielak birás li unne ja ieneplågogiella lassán.
+Mánnán garra dárojduhttemájgev Fálesnuoren åhpaj, sábmelattjan ij la makkirik árvvo.
+Oassen sjiehtadusás tjadáduvvá aj juohkka jahkebiele rádádallamtjåhkanibme sáme ássjij vásstediddje st��htaráde ja sámedikkepresidenta gaskan.
+Prográmma oassálassten oadtju 30 tijma bagádimev.
+Dagu diehtebihtit de ieneplåhkoráddidus almulasj skåvlåjt vuorot.
+"Degu diedá, Ailo, de lijga Klemet-ádjá æjgáda álu váren ælov gáhttimin, ja navti Klemet máhtij internáhtan årrot jali æddnu ja ime lunna.
+Buojkulvissan ájteduvvam gielajda le dánna nammadum irlánda giella, inuitgiella Kalaallit nunaatin, báskalasj-, katalának-, maõria-, hawaiia-, skotta-gæliga- ja kymrilasj giela.
+Gåktu akta oassevállde guoradallamin javllá: "Iv la nav vuojga láttij birrasin barggam, valla jáhkáv miján vádnun luohtádus, dat guosská histåvrålasj traumajda dajnas gå sáme li láttijda masstam, bákko tjadá hæhttujin dárustit.
+- Dán kárttima milta le Sámedigge oajvvadam guokta konkrehta dåjma, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars, guhti sáme mánájgárdij åvdås vásstet.
+Gå sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvi ålles rijkkaj guosskat, de le dárbbo hiebadum njuolgadusájt dahkat.
+Rámmaplána tjuovvolibmen mánájgárde sisano ja dahkamusáj birra, le Máhttodepartemænnta dahkam duov dáv tiebmágirjátjijt, dáj gaskan aj sáme kultuvrra mánájgárden.
+Gåtsedibmen diedádussaj vahágahttemij birra lahka gasskavuodan sáme sebrudagájn bivddi Sámedigge sáme suohkanijt aktisasjbargguj buoredittjat fálaldagáv sidjij gudi vahágahttemav lahka gasskavuodan vásedi.
+Oassen dat bargos le Sámedigge muhtem guláskuddamseminára gájkka gålmån sámegiellaguovlon ásadam, gånnå Sámedikkeráde lij ájrastuvvamin.
+Oassen sámij iesjmierredimes ietjama giela, kultuvra ja sebrudakiellema åvdås galggá Sámedikken almma fábmo giellapolitihkan.
+Barggo- ja sebrudahttemdepartementa guovdásj dahkamuháj sámegiela sihkarasstemin ja åvddånahttemin, de sjaddá formálalasj åvdåsvásstádus sámegiela njuolgadusájs sirdeduvvat Kultuvrra- ja girkkodepartementas Barggo- ja sebrudahttemdepartemænntaj.
+Dárojduhttempolitihka diehti li moadda ållessjattuksáme gudi ælla sámegielav oahppam.
+Bargo vuostasj oassen galggá dagáduvvat artihkaltjoahkke ájggeguovddelis tiemájs areálla- ja biráspolitihkan.
+Sån le vuostasj Vuonarijkak guoddemin Suodjalusá Guddnekruossav, majt áttjak oattjoj.
+Irlánda giella aneduváj 1920-lågojn unna unneplågos sijddagiellan, valla dan ådå irlánda nasjåvnnåj vuojnnin oajválattja dáv hármmat ájnnas symbovllån.
+Oajvvenjuolgadussan rávvi jut pasienta stuovesdåktår aktan suohkana varresvuohta- ja huksodievnastus da tjielgadi jus jáhkká soajttá la demensas.
+Dábálattjat galggá oahttse ruhtalågov fylkkamánnáj sáddit juohkka jage.
+Giesen 2013 bivddij Sámedigge 600 ájrrasa divna værálda iemeálmmukguovlojs Áltáj.
+Ieddnen jali áhttjen ihkap balá mánnásuodjalusájn ságastimes.
+Almulasj giellan hæhttu sámegiella ájn vil ienebut aneduvvat almulasj háldadusán ja almulasj diedo hæhttuji sámegiellaj aj vatteduvvat.
+Álu demenssaskihpudahka guhkev vihpá, muhtem jage rájes gitta sulle 20 jage ájggudahkaj.
+Privatisstan hæhttu duodastusás skåvlås sáddit, dån la oahppe skåvlån ja diededibme eksábmaj.
+Dagu ráddidus le javllam le máhtto Nuorttaguovllopolitihka avve.
+Sámedikkeráden rámmpov buorre ja vuodulasj bargov institusjåvnåj bieles.
+Ráddnán, berrahin, åhpadiddjen jali muodugattjan dån ihkap juorrula ja balá sehkanimes.
+- Mij nuorra sáme álu virddup dilijda gånnå ep rat diede majt galggap javllat ja sjaddap ålles álmmuga ambassadørran.
+Gå le álggoálmmuk de le sámijn riektá rádádaláduvvat ássjij ma máhtti sidjij njuolgga vájkkudit. Rádádallamsjiehtadusáj ulmme le ásadit semalasjvuodav stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gå árvvaladdi ådå lágajt jali dåjmajt ma máhtti sáme berustiddjijda vájkkudit.
+Liekkos, huvsulasj ållessjattuga gudi juohkka hattjav vuojnni, duodasti ja dåhkkidi li ájnas oasse máná sosiála oahppamis ietjá mánáj siegen.
+Sønsteby værrodij ietjas demokratijaj.
+Šoop Šoop 2020 galggá aj viehkedit vaj buvtadiddje ja oasste oadtju máhtov sáme identitiehtav ja kultuvrav háldadimes kommersiálla dilen.
+• bærrájgæhttjat vaj divna máná oadtju målsudahkes ja buorre åtsådallamijt gå gielav adni guládallamnævvon, ræjddon ájádallamijda, ja ietjasa ájádusájda ja dåbdojda
+• bærrájgæhttjat vaj divna máná oadtju boandás ja målsudahkes åtsådallamijt ja vásádusájt, hásstalusájt ja rijbadimåtsådallamijt
+• bærrájgæhttjat vaj divna máná jasskavuodav åtsådalli, gulluvasjvuodav ja
+• bærrájgåhtset vaj máná åtsådalli sijá válljim ja dåjma máhtti vájkkudit dilev sidjij allasisá ja iehtjádijda
+• gáhttit jut gájkka la mánnáj buorren
+• bærrájgæhttjat jut dån ja duv mánná oadtjobihtte diehtet mij árvustallam karakteraj ja daj dagi nuorajskåvlån merkaj, åvddål mierredihppe.
+• ásadit sebrudahtte aktisasjvuodav ja ásadit mánájda vaj máhtti oasev válldet ietjasa ja iehtjádij oahppamis.
+Surggo massám gielas, iesjdåbdos ja vádna máhtudahka ietjas histåvrås, la låssåt ållusijda.
+Dagá vissásin jut mánná jur dunji ietjas gatjálvisáj boahtá.
+Oarjep julevsámegiella (Duorbun Svierigin).
+Oarjep bihtámsámegiella (Svaipa).
+Oarjep oarjjelsámegiella, aj gåhtjodum Jämtland (guovllo Snåasa ja Verdala gaskan, Muoráhkka Vuonan, Jinjevaerie, Offerdal, Njaarke, Gálpe, Skalstugan, Såahka ja Härjedálen Svierigin).
+Oarjje-Vuona válggabijrra - 6 ájrrasa
+Oarjjel- ja julevsámegiela li sierraláhkáj ájtedum, ja ájnas le dá guokta giela sierraláhkáj vuorodit, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.
+Oarjjel- ja julevsáme li unneplågo sáme sebrudagán.
+Oarjjelsámegiella giehtabádde stuorrudahka unne
+Oarjjelsámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra
+- Oarjjelsámegiella le ájtedum giella.
+Ajtu ij la oarjjelsáme bæjválasj giella moatten sajen, ja ráddjidum vejulasjvuoda li sámegielav adnet.
+Oarjjelsámegielan li guokta oajvvegiellasuorge:
+Oarjjelsámegiella: Ïï
+Oarjjel ja julevsámegiela li ájtedum dilen ja dárbbo le dåjmajda ma li njuolgga hiebadum sierra dárbojda dáj sebrudagájn.
+2008 jage le oarjjelsáme sálmmagirjje åvddånahtedime vuolen.
+Oarjjelsáme seminárra ja sáme filmmafestiválla
+- Oarjjelsáme giella l nanostuvvamin maŋŋela gå la læhkám garrasit ájteduvvam.
+Oarjjelsámegiella le ælláskahttemprosessav tjadádam, ja dálla ienep ja ienep máná oarjjelsámegielav oahppi.
+Oarjjelsáme giellabiesse le prosjækta mij le Nordlánda fylkkamánnes ja Svieriga sámeskåvllådåjmadagás jåhtuj biejadum.
+Oarjjelsáme giellaguovllo
+Oarjjelsáme válggabijrra - 4 ájrrasa
+• sosiála gássjelisvuoda aktan dåbdoj
+Sosiála máhtto le muhtem tjoahkke tjehpudagájs ma luondulattjat mánáj aktivuohtaj gulluji, duola dagu iesjdåbddo, empatija, prososiála ulmutjahttem, ietjastallam ja iesjkontrolla.
+Sosiála máhtto dárbbu jus galggá ståhkamij oassálasstet ja muhtem máná e buvte gájka sosiála máhtov mij gájbbeduvvá stågadijn, jali e gájka åsijt nuohkásit buvte.
+Sosiála máhtudahka le gájbbedahtte dåjmatjit buoragit iehtjádij siegen, ja dat máhtudagá li tjehpudagá, diedo ja guotto ma åvddåni sosiála avtastallama baktu.
+sosiála máhtto le viehka ájnas vaj hieret gássjelisvuodajt dagu badjelgæhttjam ja givsedibme.
+Sosiála máhtto sisadná buktet guládallat ja iehtjádij siegen doajmmat iesguhtik aktijvuodan.
+Sosiálla
+ sierrapedagogalasj viehkke åvddål skåvllåj le álggám (§ 5-7)
+Sierrarapportøra rapportta Vuona, Svieriga ja Suoma sámij vuoksjuj dættot sierraláhkáj sámegielaj duodalasj dilláj.
+Sierrarapportørra James Anaya rapportta mij guosská álggoálmmugij almasjvuodariektájda ja vuodulasj friddjavuodajda, mij 2011:n bådij, le ájnas oasse dán diedádusá máhttovuodos.
+Sierraåhpadibme galggá máná dárbojda hiebaduvvat.
+Sierraåhpadibme máhttá buojkulvissan liehket oahppe barggá ietjá oahppoulmij milta gå ietjá oahppe, jut lijgge åhpadiddje jali viehkkeåhpadiddje klássa oahppijt tjuovvu jali jut oahppe sierra vædtsagijt oadtju.
+Sierraláhkáj le ájnas oadtjot ienep vehin ådåsap gåvåv sáme gielaj diles ja vidjurijs åvddånahtátjit merra- ja márkkosáme guovlojn ja julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
+Ållagasj dát julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojda guosská.
+Ållagasj guosská dát åhpadiddjevirgijda, oahpponævoj åvddånibmáj ja almulasj háldadibmáj ja dievnastusfálaldagájda.
+Ållagasj buorre lij gå sij sæbrrin rabás guláskuddamij Stuorradikken.
+Sierraláhkáj ájnas le sijá roalla árenájt ásadimen gånnå sámegiella máhttá iesjguhtik kurssaaktijvuodan aneduvvat.
+Ållagasj li Rijkaantikvára njuolgadusá metalldetektåvråjt priváhta adnema gáktuj vuododuvvam oahpes prinsihpa nanna jut hæhttu diehtet majt dahká, ja aj vuosedit várrogisvuodav automáhtalattjat suodjaluvvam kulturmujtoj lahkusin.
+Sierraláhkáj vahágahteduvvi vuojŋŋamoase ma li ájnnasa mujttuj árrat.
+Ráddidus ájggu sierraláhkáj almodit ienep dokumentajt oarjjel- ja julevsámegiellaj.
+Gatjálvisá alkohola birra båhti.
+sáme álmmuga riektálasj dilev ednamijda ja tjátjijda adnem- ja åmastamrievtesvuodaj gáktuj".
+GATJÁLVISÁ MA MÁHTTI BOAHTET - LA GUS GÁRVES?
+Gatjálvis Sámediggerádáj
+Valástallamin la guovdásjsadje sáme sebrudagán.
+Giellabarggo la prosjækta mij manná moadda buolva åvdåsguovlluj, ja sihke nuora ja vuoras ulmutja hæhttuji berustahttját.
+Giellabargujn máhttá vuorbástuvvat dåssju jus guoskavasj bájkálasj sebrudagá dav doarjju.
+Giellaárená li ájnas vædtsaga gå galggá æjvvalimsajijt ásadit gånnå sámegiella gullu ja vuojnnu.
+Giellaárená: Giellasosiologalasj moallanahka mij aneduvvá dakkir sajij jali ásadusáj birra gånnå giella aneduvvá.
+Giellabiesse julevsámegielan
+ Giellaguodde dåjmalattjat aneduvvi váj gielav joarkká sihke formála ja iehpeformála árenájn
+ Giellaguodde aneduvvi dåjmalasj ressurssan giellaåhpadusán ja iesjguhtik giellaárenán.
+Giellaguodde: Tjiehpes giellaaddne gudi ressurssaulmutjin aneduvvi åhpadimaktijvuodan.
+Giellaguodde li stuorra ressurssa mij ilá binnáv ávkkiduvvá giellaåhpadimen sihke mánájda ja nuorajda.
+Giellaguodde le viehka ájnas ressurssa mij luluj viehka ienebut ávkkiduvvat, sihke åhpadusán, dutkamin ja vuorrasappoj ja nuoraj guládijn.
+Giellaguodde
+Gielaguoddijn árbbedábálasj sáme æládusájn dagu ednambarggo, boatsojsujtto, miehttsestallam ja guollim li ájnas máhto sáme giela, dábij ja árbij birra.
+Giellaguodde li viehka ájnnasa gå galggá giela addnij lågov lasedit.
+ Sámegiela adno
+Giellaaddnijn le galla aktijvuohta stuorra værmádagáj baktu fuolkkevuoda ja æládusáj baktu, ja giella le ájnas identitehtaguodde dan aktijvuodan.
+Giellajábmem le duodalasj ájtton unnemus sámegielajda.
+Giella le duodaj sihke priváhta ja almulasj ássje.
+Jus galggá iehtjádij siegen rijbbat de le ájnas gielav buktet.
+Giella ij vuojga bæjválasj ságan ja sijddagiellan aneduvá.
+Giella le kultuvrraguodde ja ållu guovdátjin sáme árvojt ja máhtudagájt joarkkemin.
+Giella l rassje dan guovlon, ja gájkka dakkir dåjma li positijva sámegiellaj.
+Giella le agev læhkám nanos vuodoæládusájn, ja iesjguhtik æládusá li læhkám ájnnasa sámegiela guodden ja sáme árbbediehtuj.
+Giella mediajn le aj oajbbomássje læhkám, buojkulvissaj le sierra kymrilasjgielak televisjåvnnåkánálla ásaduvvam.
+Giela árvvo dábálasj sáme kultuvra, æládusá ja sebrudagá åvddånahttemin le ållu guovdátjin.
+Giella javllá juojddáv gudi mij lip, ja nanni mijá tjanástagájt sáme aktisasjvuohtaj.
+Giella le rasjep dilen dåppe gå ieneplågoguovlon, sierraláhkáj dakkir bájkijn gånnå dároduhttempolitihkka le garrasit ládam.
+Giella dárbaj vehik viehkev.
+giellafágalasj åvddånahttem
+Giellafágalasj åvddånahttem
+Giella
+Giellakampánnja "Sámásta munji" almot dálla báhkotjuohkkev ja gárgadistjuohkkev. Dát girjásj máhttá aneduvvat duon dán aktijvuodan.
+Giellabiesen lidjin 70 oassálasste.
+Giellabiese ja giellalávggoma li viehka dåbmara læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit.
+Gielalasj åvddånahttem le dárbulasj gå galggá gielav nannit ja bisodit, ja viehka ájnas le jut Sámedikke ja ietjá oassálasstij roalla já mierredimfábmo giellapolitihkan tjielgaduvvá, tjielggi sámediggeráde Ellinpor Marita Jåma.
+Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen.
+Gielladiedádus åvddån biejaduvvá Snåasa Hotellan, duarsta basádismáno 22. biejve.
+Juohkka nælját jage Sámedigge giellaarvusmahttembálkáv juohká ájnegis ulmutjij jali vidnudahkaj, prosjæktaj jali organisasjåvnnåj gut/mij ednagit la barggam sámegielav nannimin, åvddånahttemin jali bisodime.
+ giella- ja ságastallamgássjelisvuoda
+• giella- ja ságastimgássjelisvuoda
+Giellaguovllo: Giellageográfalasj moallánahka mij gåvvit guovlov gånnå giella aneduvvá.
+Máhttin aj giellaåhpadus ja alfabetiserim ållessjattugijda
+Giellaoahppo/giellakurssa - julevsáme
+Gielladuvddem sijdan
+Gielladuvdadibme sijda ålggolin
+Giellalihtto le juogadum gålmå oassáj, man goalmát oasen li ienep vælggogisvuoda gå vuostasj ja nuppát oasen.
+Unneplågogiellalihtto suoddji dájt gielajt ja sisadná aj vælggogisvuodajt giellarievtesvuodaj birra.
+Giella Sujna gænna la demænssa ij álu buvte javllat dav majt sihti.
+Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda jali organisasjåvnåjda Vuonan, Svierigin, Suoman jali Gárjjelin sámegielajt åvddånahtátjit.
+Giellabálkká le álgaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma minisstarijs gudi sáme ássjij åvdås vásstedi ja dáj lándaj sámedikkepresidentajs.
+Giellabálkká máhttá juogeduvvat ájnegis ulmutjijda, organisasjåvnåjda jali institusjåvnåjda ma li dahkam sierra ratjástimev sáme gielajt åvdedittjat.
+Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda, juohkusijda, organisasjåvnåjda, siebrijda ja institusjåvnåjda gudi li árvostahttám sámegielav/sámegielajt tjálalattjat, njálmálattjat jali ietjá láhkáj.
+Giellabálkká galggá viehkedit åvdedittjat, åvddånahtátjit ja bisodittjat sáme gielajt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
+Giellaguddnebálkká ulmme l sámegielajt åvddånahttet ja várjjalit Vuonan, Svierigin, Suoman ja Gárjjelin.
+Giella - Gássjelisvuoda dádjadit, ságastit ja riekta bágojt gávnnat.
+Giellaådåstus
+Sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj aktijvuodajn.
+Giellaresurssaguovdátja galggi gáhttit jut giellarievtesvuoda ienebut ålliduvvi, ja galggi suohkanijt ja ájnegis ulmutjijt viehkedit dævdátjit sámegielak dievnastusfálaldagájt.
+Giellaresurssaguovdátja galggi koordinerit ja rádijt vaddet.
+Giellaresurssaguovdátja sjaddi sierraláhkáj ájnnasa sámegielak mánájgárdde- ja skåvllåfálaldahkaj.
+Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo
+Giellaguovdátja ásadi kursajt sámegielas ståhkamgiellan m��nájda gitta sámegiella åhpadussaj suohkana barggijda ja duodjekursajt.
+Giellaguovdátja ásadij duojt dájt giellakursajt, ja tjadádi duojt dájt giellaprosjevtajt.
+Giellaguovdátja bierriji aj rutinajt ásadit váj addnij dudálasjvuodav mihtti, ja bierriji dåjmalattjat ja diedulattjat virggáj biedjat goappátjijt sjiervijt giellaguovdátja dåjmajda.
+Giellaguovdátja le Sámedikke ájnnasamos aktisasjbarggoguojmij gaskan iesjguhtik giellaguovlon.
+Giellaguovdátja li ásadum bájkálasj birrasij álgadime maŋŋela váj sámegielav galggá ælláskahttet.
+Giellaguovdátja li Unjárgan, Dænon, Porsáŋgon ja Áltán Finnmárkon, Gájvuonan, Tråmsån ja Loabagin Råmsån, Evenássjen ja Divtasvuonan Nordlándan ja Rørosin Oarjje-Trøndelágan.
+Giellaguovdátja li aj æjvvalimbájke guovlo sáme álmmugij, ja danen le da ájnas institusjåvnnån sámegielav nannitjit ja åvddånahtátjit.
+Giellaguovdátja li ájnas ásadusá
+Giellaguovdátja ásadi dåjmajt degu iehkedijt mánájda, vuorrasij æjvvalimijt, tiebmámanojt ja dahki oahppamnævojt ma li ávkkása giellaåhpadusán.
+Giellaguovdátjijn li aj moadda kultuvralasj ja identitehtahábbmijiddje dåjma, gånnå giella muhtem láhkáj le guodden.
+Giellaguovdátjijn li iesjgeŋgalágásj hásstalusá organiserima, økonomalasj ressursaj ja giella- ja kulturtjiehpe barggij virggájbiedjamin.
+Juohkka giellaguovdátjin li sierralágásj hásstalusá mij guosská organiserimij, ruhtadilláj ja sámegielak ja bájkálasj máhtudagá åttjudibmáj, vuoset evaluerim.
+Giellaguovdátjij dåjma li viehka mærráj siegen tjalmostahttemin sámegielav lagámus birrasijn, dan båttå gå li æjvvalimsadjen sáme álmmugij.
+Giellaguovdátjij dåjma li ájnnasa divnajda, mánájda, nuorajda ållessjattugijda ja vuoras ulmutjijda.
+Giellaguovdátjij doajmma le ælládahttet, bisodit ja nannit sáme gielav ja kultuvrav.
+Giellaguovdátjij buvtadime giellaåhpadime aktijvuodan le árvulasj ja bierri ájn ienebut almoduvvat ja bigoduvvat.
+Giellaguovdátja gæhttji vidjurijda ietjasa guovlojn ja álgadi dåjmajt hiebadum dárbojda gen ga guovlon.
+Giellaguovdátja beras lulujin dættodit tjoahkkit árbbediedov mij ájn gávnnu guovlon.
+Giela ma e aneduvá sjaddi sadjásisá masset.
+Giellaspælla New Amigos Online galggá åvddånahteduvvat julevsábmáj ja oahppe Divtasvuonan galggi æjvvalit giellabæssáj Jåhkåmåhken.
+Giellastivran li ájrrasa nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojs- Ájrrasa nuorttarijkaj orgádnaj sáme giellalávddegådde (sGL) válljiduvvi giellastivra ájrrasij gaskas.
+Giellateknologija juogeduvvá dábálattjat guovte oajvveoassáj, dáhtálingvistihkkaj ja ságástimteknologijaj.
+Giellateknologija le diedagasskasasj disiplijnna mij dáhtáprográmmajt åvddånahttá anályseritjit ja genereritjit ulmutjij gielajt, buojkulvissaj dáro- jali sámegielav.
+Giellateknologija
+Giellateknologalasj tjoavddusa li ávkálasj ja buorre viehkkenævo sihke giela adnuj ja åhpadibmáj.
+Giellafálaldagá mánájda ja nuorajda
+2012 Giellaguoradallam aj duodas sámegielak fáhkaulmutja vádnuni.
+2012 giellaguoradallam vuoset moaddása udnásj æjgádijs gudi li 30 ja 40 jage álldara gaskan e sámegielav buvte.
+2012 giellaguoradallam ajtu vuoset nuora diededi e njálmálasj gielav sæmmi buoragit buvte gå boarrása.
+Giellaguoradallam sjaddá ájnas ræjddon Sámedikke ja ráddidusá bargon sámegielaj åvddålijguovlluj.
+Giellaguoradallam vuoset ulmutja sihti åhpadusáv ietjasa bájkálasj birrasin ja dasi lassen bierriji ságastallamjuohkusa jali árená gåggu bæssá sámástit.
+Giellaguoradallam vuoset julevsámegielan le nanos doarjja mánájgárde ja giellaguovdátja baktu Árran julevsáme guovdátjin.
+- Giellanammadus la vuosedam moadda hásstalusá ma hæhttuji avta bále tjoavdeduvvat.
+Giellanammadus sihtá åttjudit diedojt ålles Sámeednamis, ja danen li válljim biedjat nammadustjåhkanimijt duon dán bájkkáj Vuonan.
+Giellanammadus javllá diedádusás VAT 2016: Vájmogiella, juhti sámegielak mánájgárdde l ájnnasamos ájnegis doajmma sámegielav nannitjit, bisodittjat ja ælládahtátjit.
+Giela åvddånahteduvvi ja bisoduvvi gå guládallam ja aktanahttem le ja gå aneduvvi.
+Ajtu le nav jut Sámedigge le sihke dåhkkidam ja sihtam giellaåvddånahttemav.
+Giellaælládahttemsuohkana ja stuorrastádasuohkana majn la sierralágásj åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås bessi dålkåv adnet gå vásstedi.
+Skiejájn li læhkám duot dát adnoulmme ja moattelágásj konstruksjåvnå.
+Aktelattjat dagáduvvi gártjedime guohtomguovlojn goappátjijn rijkajn gånnå konvensjåvnnå le fámon.
+Ienep ja ienep sáme uddni jåhtåli ålgus árbbedábálasj sáme årromguovlojs.
+Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamma konsulentajt nammadit.
+Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamáj konsulentajt nammadit.
+Bájkkenammalága § 7 javllá jus muhtem bájkkenamán le moattegielak namma de galggi gájka namá ma dan guoskavasj bájken aneduvvi galbajn aneduvvat.
+Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkke ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj gáktuj.
+Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkkij ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta.
+Bájkkenammaláhka guosská ålles sáme giellaguovlluj.
+Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamá li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta.
+Standardiserimráde, mij le rádevadde orgádna Ådåstuhttem- ja háldadusdepartemænntaj (ÅHD) ássjij ma guosski DGT- ássjijda, le giehtadallam bokstávaj adnemav almulasj háldadusán.
+Stáhtta máksá ruhtagålåjt åhpadussajijs.
+Stáhtta le Vuona lága, nasjonála ulmij ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåj milta vælggogis sihkarasstet jut sáme bessi ietjasa kulturárbev sihkarasstet.
+Stáhtta le aj álmmukriektálattjat vælggogis nannit vaj sáme iesj mierredit gåktu háldadit ietjas æládusájt.
+Stáhtaj aktisasjbarggo Arktalasj ráden, Barensráden, Nuorttrijkalasj ráden, ja ráddidusá bilaterála aktsasasjbarggo Ruossjajn, vájkkut stuoráp avtastallamav ja semasvuodav álggoálmmuga ja iehtjádij gaskan nuorttaguovlojn - mij vas vaddá stuoráp dádjadusáv álggoálmmugij berustimijda ja rievtesvuodajda.
+Stáhtta vásstet sierravarresvuodadievnastusás (skihppijviesojs, hiehtediededimårnigis, ambulánssadievnastusás, psykiatria ásadusájs).
+Stáhtan le åvdåsvásstediddjen oadjoruhtadimes, skihppijviesojs (varresvuodavidnudagájs) ja ietjá sierra varresvuodadievnastusájs aktan psyhkalasj varresvuodasuodjalusás ja sierra gárevhuvsos.
+Stáhtta la viehkedam Sámedikkev ássat ja mijáv vuodolága baktu suodjalam.
+Stáhtan la riektávælggo vaddet sámijda máhttelisvuodav duodastit ja åvddånahttet sijá kultuvrav.
+Stáhtan galggá sámegielajt bisodit ja åvddånahttet láhka- ja budsjæhttamærrádusáj baktu.
+Stáhtta hæhttu dåmadit vaj boatsojæládus ietjas vuosstáj várjjaluvvá.
+Vuona stáhtta le ásaduvvam guovte álmmuga ednamij nali.
+Stáhtan ja Sámedikken le vælggogisvuohta buktet dárbulasj diedojt tjielggidusbargo tjadádibmáj.
+Stáhtta ja Sámedigge galggi gæhttjalit semadit mandáhta birra, ja gut galggi tjielggidusáv tjadádit.
+- Stáhtta galggá tsieggimoajvven ja åbmudakháldadiddjen liehket buorre åvddågåvven, duola dagu birrasa ja energija gáktuj, gájkkásasj hábbmim ja arkitektuvrra.
+Stáhtta galggá fállat ietjas dievnojt navti gåk addne vuorddá, ja dat le digitálalattjat, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.
+Stáhta Kárttadåjmadahka le ådå dievnastusájt åvddånahttemin nehtan, ja dálla bæssá sáme bájkkenamájt åhtsåt nehta baktu.
+Stáhta Kárttadåjmadahka mierret luonndonamájt ja ietjá namájt ma e bájkkenammalágan jali njuolgadusájn åvddån boade.
+Stáhtta Bufetata baktu vásstet biebbmosijdajs, hiehtesijdajs ja mánájsuodjalusásadusájs.
+Sáme giellaano statistihkka ja registrerim
+Stáhta institusjåvnå
+Stáhta oajválattjajn le huoman bajemus åvdåsvásstádus hiebadahttet vaj sáme sebrudahka iesj oadtju máhttelisvuodav ietjas sebrudakásadimev åvddånahttet.
+● Stáhtalasj oajválattja galggi nav árrat gå máhttelis diededit Sámedikkev álgadimijn ássjijs ma máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja makkir sáme berustime ja dile soajtti vájkkuduvvat. ● Gå Sámedigge diededuvvá ássjij birra, galggá Sámedigge nav ruvva gå máhttelis tsuojggit jus ájggu ássjev vijddábut rádádallat.
+Stáhta oajválattja aktan Sámedikkijn sjaddi aj nannit bargov sáme gielaj hárráj, duola dagu gå Sámegiela doajmmaplánav gåtsedi.
+Stáhta ja suohkana oajválattja bádtjiduvvi suodjalittjat unneplåhkogielak bájkkenamájt ja åvddånbuktet unneplåhkogielav vuojnnusij galbaj ja ietjá merkaj baktu.
+Stáhta ruhtadoarjjaga filmmabuvtadibmáj le ájnas vájkkudimnævvon shkardit vaj gæhttje oadtju buorre filmmafálaldagáv ietjasa giellaj, ietjasa kultuvra tjanástagáj.
+Statped
+2012 stáhtabudsjæhtta vuoset Ráddidus joarkká stáhta tsieggimdåjmajt vuorodit.
+Stáhtabudsjæhtta almoduvvá mánnodagá kl. 10.
+Stáhttabudsjæhtta hådjodahttá sieldesláhkáj
+Stáhttabudsjæhtta hådjodahttá sieldesláhkáj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Statsbygga doajmmabudsjehtta 2012 jahkáj oajvvaduvvá nannidum 130 millijåvnåj váj bærrájgæhttjá bargov gå galggá hiebalgis lijggeviesojt gávnnat departementajda ma e desti ietjasa viesojt besa adnet terrorládadallama maŋŋela.
+Statsbygga stuorámus tsiekkadus dálla.
+Stáhtaminisstar Jens Stoltenberg hålaj kránssabiedjama åvddåla.
+Stáhttaráde Audun Lysbakken Vuona bieles vásstedij.
+Stáhtaráde justijssa- ja gárvedimdepartementan ja suodjalimdepartementan vuollájtjállin uddni sjiehtadusáv gånnå Suodjalibme bærrájgæhttji virgálattjajt Sebrudakoaggásvuoda ja gárvedime Direktoráhtas (DSB) rijkajgasskasasj dåjmajn.
+Stáhttaráden ællim oajvvadusá gåktu máhttá buorep varresvuodafálaldagáv fállat sáme nissunijda giellaháldadimguovlo ålggolin.
+Stáhttaráde dættot ij le ájn visses gåktu terrorládadallam 2012-budsjehtav vájkkut.
+Sijda ma gehtjaduvvi doaresbællán dáttja aktijvuodan, le álu sáme guovdásj guovlojn ja buorre saje bisodittjat sáme gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav.
+Rievddadime maŋenagi
+Nanos sáme sebrudagá luohtádusájn Sámediggáj
+Virggáj biejadibme lij ragátmánon 2018 ja bargge l dálátjij oahpásmuvvam Sámediggáj ja barggodahkamusájda.
+• arvusmahttet mánáj imájdallamav ja máhtukvuodav gatjálvisájt buktet, åhtsåt vásádusájt, álgadit juojnak ja rijbadit ådå ássjij
+• arvusmahttet ja doarjjot mánáj máhtukvuodav ja sávrrudagáv tjuolmmatjo
+Stipendaj stuorrudagá:
+Stipænnda manná aktugasj ulmutjij goappásj sjierves.
+Giellamåvtåstuhttemstipænnda oahppijda joarkkaskåvlån gudi sámegielåhpadusáv válljiji
+Stipenda alep åhpadussaj julevsámegielan jali oarjjelsámegielan, ja sáme giellaåhpadussaj studentajda márkkosáme guovlos
+Stipenda alep åhpadussaj
+Násstetjoahkke
+Násstetjoahkken li birrusij 1200 girjjenamá (tittala) ma li sáme dilij hárráj jali avta sámegiellaj tjáledum.
+Stoltenberg nammat gålmmå ájnas dåjma maj hárráj ráddidus dal ádnu vuojnojt:
+Ållo tsieggimdåjma jagen 2012
+Stuorra oasse mánájgárddebiejves le ståhkam
+Stuorra vuorddemusá Butenschøna nammadussaj
+-stuorre le galla daj fábmo.
+" Soajttá liehket låssåt gå le ållo ulmusj tjoahken.
+Stuorra berustibme Giellanammadusá bargguj / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Stuorra berustibme Giellanammadusá bargguj
+Dákkár vuodokvåvtå stuorrudagáv le álgo rájes mierredam 3000 tonnaj, valla Sámedigge le ævtodam dán stuorrudagáv galggá jævdálasj sjiehtadallamij baktu mierredit man vuodon li:
+Stuoráp ja binnep válggabijre galggi válggaoassálasstemav lasedit.
+Buorep alternatijva katekehta-, diakåvnå ja báhppadievnastusájda sámegielagijda bierri aj árvustaláduvvat.
+Stuorsebrudagán ælla bárep diedo sámij birra, dav aj vuojnnep iehtjama riektávuogádagán.
+Guoradallam vuoset gålmås vidádis dárusti vájku lij vejulasj sámástit. Ájnnasamos sivva le bágo vájlluji ja dåbddå ij buvte sámástit almma láhkáj.
+Sæmmi bále Stuorradigge Sámedikkev fábmodij mierredittjat njuolgadustjállagijt slávgá adnema birra.
+"Stuorradigge gåhttju Ráddidusáv nav ruvva gå máhttelis sámij ja iehtjádij guolimriektájt meran Finnmárko ålggolin, dánna aj unnemus kvotav vantsajda vuolel lågev mehter guhkkudagá, ja tjuovvoliddje ássjev dán birra Stuorradiggáj buktet."
+Stuorradigge le jagen 2014 mierredam ja tjállám ienep almasjrievtesvuodajt Vuodoláhkaj.
+Stuorradigge le badjel 20 jage ja moaddi moalgedam sámepolitihkalasj ulmme le sirddet mierredimfámov ássjijn ma sierraláhkáj sáme álmmugav guoskat sáme sebrudahkaj.
+Iektu Stuorradigge mierredij ásadit Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnåv, mij galggá guoradallat dárojduhttempolitihka vájkkudusájt Vuonan.
+Stuorradikkes njahpárij histåvrålasj máhttelisvuohta nanostuhtátjit sámij riektáv guollitjit dalloj gå láhkaoajvvadus rievddadimijda guolástuslágajn tjuovvusin finnmárkolágav ja Merragáddenammadusá tjielggidusáv ma giehtadaláduvvin 2012.
+Dajnas de stuorradigge hæhttu ássjev gåtsedit.
+Stuorradigge ja ráddidus lágaj tjadá vásstet ájnegis sámegielaga riektá åvdås sámegielav adnet, madi Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås.
+Stuorradigge mierredij ådå minerállágav jagen 2009 Sámedikke guorrasime dagá, ja aj mij guosská dájda dåjmajda majt láhkaoajvvádus galggá regulerit.
+Stuorradikke ieneplåhko la ållu diedulattjat mierredam lágav mij ij ietján dagá gå juorruladdá sijájt gudi guoskadalli.
+Stuorradiggediedádusán nammaduvvá vijdábut giellafága universitehtajn ja allaskåvlåjn.
+Stuorradiggediedádus aj tjalmostahttá jut dárbbo le lagáp aktisasjbargguj gaskal institusjåvnåj ma fálli åhpadusáv avtajs dájs gålmå sámegiellaj, danen gå dákkár aktisasjbargon li máhttelisvuoda ma ælla ávkástaládum.
+Stuorradikke diedádusán merustaláduvvi sámepolitihkalasj hásstalusá ma gulluji giellaj ja kultuvrraj ja dá tjoavdeduvvi almulasj åvdåsvásstádusá ja saje nannimijn sáme addnij gáktuj guovdásj álkkádusdahkamusájn dagu varresvuoda, hukso ja åhpadusá gáktuj.
+Stuorra prosjækta gånnå gålo li 2 479 millijåvnå kråvnå.
+• mánájt doarjjot rájájt biejatjit, vieledit iehtjádij rájájt ja gávnnat tjoavddusijt rijdoj vuolen
+• doarjjot mánájt vuojnátjit iehtjádij perspektijvajt, vuojnnet ássjijt moattet guovlos ja ájádallat ietjasa ja iehtjádij dåbdoj hárráj, åtsådallamij ja vuojnoj
+• doarjjot mánáj dåjmajt, berustimev ja aktisasjvuoda oassálasstemav
+• doarjjot mánáj dåjmalasjvuodav avtastallamij ja máhttelisvuodav vaj divna bessi ståhkat iehtjádij, ja rádnastallamav åtsådallat ja bisodit
+• måvtåstuhttet mánáj ståhkamav ja guoradallamav tjállemgielas
+• doarjjot mánáj ájádusájt dilij, tiemáj ja dáhpádusáj hárráj ja ásadit dádjadusáv sijájn aktan
+Doajmme næhttalåhkke
+Girkko doarjja stuorra ávkken
+• oatsodiddje
+Doarjja le vuostatjin ålles tælltasijda ja smáv, jåhtem IKT-juohkusa ásadibmáj dárbulasj infrastruktuvrav ja guládallamav saljon hiede vuostasj oasen.
+Doarjja gåbttjå dakkir gålojt ma luondulattjat turnemannogålojda gulluji, dánna aj:
+• doarjjot ja boanndodit mánáj dåjmalasjvuodav, imájdallamav, njunjágahtte mav, sjuggelisvuodav, oahppammielav ja åskeldimev ietjasa vaddásijda
+• doarjjot ja hasodit mánájt huvsatjit nubbe nuppev ja ietja huvsov åmastit
+Doarjju guovllomedisijnalasj guovdátjav Divtasvuonan
+Doarjju guovllomedisijnalasj guovdátjav Divtasvuonan / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
+Doarjju duodjeoassásijt Inka AS ja Manndalen Husflidlag
+Doarjju duodjeoassásijt Inka AS ja Manndalen Husflidlag / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj
+Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
+Doarjju Hans Ragnar Mathisena dájddatjoahkke vuorkudimev
+Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon
+Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon / Kulturæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Doarjju julevsáme guoradallamnævoj almodimev
+Doarjju ubbmemsáme báhkogirje almodimev
+Digitála vædtsaga sámegielajda doarjoduvvi
+Doarjja oarjjel- ja julevsámegiellaj
+Edna kulturprosjevtajt doarjjum
+Strategier:
+Strategija:
+Strategija:
+Giedav gálggi, valla ij huoman visjá.
+Studenta hæhttuji bessat sáme fáhkaterminologijav oahppat váj bessi sámegielav adnet virgenis gå li åhpadusájn ållim.
+Oahppe oadtju ienep sáme kulturmáhtudagáv
+Studenta márkkosáme guovlos gudi sáme giellaåhpadusáv tjadádi allaskåvlåjn ja universitihetajn Vuonan tjadádi.
+Studenta sáme mánájgárdde- ja vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusán ja praktihkalasj -pedagåvgålasj åhpadusán Sáme allaskåvlån
+Studenta oarjjel- ja julevsámegielajn vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusán Nuortta universitiehtan
+Studenta allaskåvlåjn ja universitiehtajn Vuonan gudi alep åhpadusáv oarjjelsámegiellaj jali julevsámegiellaj tjadádi.
+Studenta dájn åhpadusájn bessi stipendav Sámedikkes åhtsåt.
+Studenta allaskåvlåjn ja universitiehtajn Vuonan gudi li tjáledum Vuona álmmukregisstarin, ja gudi máhtti duodastit tjadádam eksámav jali åbbålasjkarakterav sámegiella 1. jali 2. giellan joarkkaåhpadusás jali vásstediddje dáses
+Oahppolihto li ájnas ållessjattukåhpadimárená.
+Guoradallamin li gålmmå dokumenta - vijdes diedalasj rapportta, tjoahkkájgæsosrapportta ja policytjálos.
+Diedádus vahágahttemij birra lahka gasskavuodan sáme sebrudagájn la tjadádum Nasjåvnålasj máhttoguovdátjis vahágahttemij ja traumáhtalasj diertjestibmáj ja almoduváj Sámedikken snjuktjamáno 8.biejve 2017.
+Guoradallam tsuojggi moadda vidjurijt vuona álkkádusapparáhtan ma luluj hieredussan liehket vaj sáme ja doajmmahieredime e oadtjo avtaárvvusasj hiebaduvvam dievnastusájt.
+Åhpadusfáládagájn galggi liehket vuostatjin åhpadiddjij hárráj, valla máhtti aj rabáduvvat ietjá dåhkkiduvvam åhttsijda.
+Jådediddje åvdet buorre aktisasjbarggobirrasav
+Jådediddje le guovdátjin gå galggá oahpástuvvat
+Jådediddjen le bæjválasj åvdåsvásstádus mánájgárdes;
+Jådediddje duogen le hábbmit organisasjåvnnåkultuvrav mij le nuoges rabás vaj bargge nuppe nuppev diede di vaj sjaddá vuodon bagádallamij, aktisasjbargguj, ájádallamij ja ieme vuogij rievddamij.
+Jådediddjen le guovdásj roalla prosessa jådediddjen.
+Jådediddjen le stuorra åvdåsvásstádus mánájgárde psykososiála birrasa åvdås.
+Ij le dåssju jådediddje duogen
+Jådediddje jådet ja gåtset mánájgárde pládnabargov, dokumentasjåvnåv, árvustallamav ja mánájgárde sisano ja barggovuogij åvddånahttemav ja bærrájgæhttjá vaj ålles barggijjuogos bargguj oassálasstá.
+Jådediddje mánájgárde åvddånahttembargov jådet
+Jådediddje hæhttu dåjmalattjat barggat buorre gasskavuodajt ásadit ållessjattugij gaskan, aktan æjgádij.
+Jådediddje hæhttu duodaj válldet ietjas rollav jådediddjen ja sjiehtadusájt ja njuolgadusájt tjuovvolit.
+Jådediddje iesj bierri ådå dutkamav ja teorijav dåbddåt.
+Jådediddje galggá jahkepládnabargov jådedit.
+Jådediddje vásstet vaj mánájgárden li doajmme vuoge aktisasjbargguj guoskavasj institusjåvnåjda, duola degu skåvllå, varresvuodastasjåvnnå, pedagogihkalasj- psykologijjalasj dievnastus ja mánájsuodjalibme.
+Jådediddje galggá bærrájgæhttjat vaj pedagogihkalattjat barggo mánájgárddelágav ja rámmaplánav tjuovvu, ja vaj bargge åmastit aktisasj dádjadusáv bargos mij tjuovvu.
+Jådediddje galggá bærrájgæhttjat vaj bargge bessi máhtudagás adnuj válldet.
+Jådediddje barggijt doarjju vaj dåbddi bargujn nagádi.
+Jådediddje barggijda galggá jáhkket ja luohtedit.
+Jådediddje
+Stivrrimjuohkusin li åvdåstiddje Sámedikkes, NordNorsk Reiseliv:as ja avta mannoæládusvidnudagás juohkka gålmåt nuorttalamos fylkas.
+Stivrrimjuohkusa almulattjat jåhtuj boahtá dijstagá moarmesmáno 2. biejve 2017 Áltán.
+ Nannit sáme terminologija åvddånahttemav
+• nannit mánáj njunjágisvuodav, matematihkkaávov ja berustimev matematihka aktijvuodas álggo mánáj åvddånbuktemhámes
+Soahteålmmåj boahtteájgge Vuona soahteålmmå Afghanistanan galggi 2013:n guovten sajen liehket: Mazar- e Sharif ja Kabul.
+Nannit sáme fálaldagájt Oslon.
+Nannit sáme dábij ja histåvrå diedojt ja vuodov suodjalittjat ja árjotjit sáme kulturmujtojt.
+Nannit ja bisodit jáhkkogielav
+Åhpadusáv nannit nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj gájkka dásen
+Nanni ælloniehkij máhtudagáv
+Nanni aktisasjbargov luojvoj organisasjåvnåj varresvuoda- ja sujttosuorgen
+Nanni aktisasjbargov
+• Nannit teáhterav, filmajt, girjálasjvuodav ja almmudakdåjmajt nuortta-, julev- ja oarjjelsáme-giellaj
+Nannusap sámegiela åhpadus ja lasse sámegiela adno almulasj ja priváhta sajijn máhttá aktan vaddet synergijafámojt ma máhtti nánnit sámegiela dilen árggabiejven ja lasedit ávkálasj vuojnojt sámegielav máhttet.
+Styrket rus- og psykiatritilbud / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
+Åbmudagáv ájmon anedit vuoroduvvá Stáhtalasj goahtelájkkomårniga tsiekkadusáj háldadussaj, doajmmaj ja ájmon anedibmáj le budsjetteridum 1,6 millijárda kråvnåj jagen 2012.
+Nannidum iesjdåbddo
+• Nannit ållessjattukåhpadusfálaldagáv nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan
+Nannit álmmukriektáv álggoálmmugij ednam- ja resurssarievtesvuodaj dåhkkidime aktijvuodan ja ásadit máhttelisvuodajt vaj rijka lágaj baktu dákkár rievtesvuoda dåhkkiduvvi le Sámediggáj læhkám guovdátjin gitta álggorájes.
+Boatsojæládusáv gievrrodit
+Superstipænnda juolloduvvá adjáj sidjij gænna li læhkám sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan joarkkaskåvlån ja gudi låhki vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusáv man sámegiella l fáhkan jali mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusáv.
+SNPN:an li vihtta stuoves ájrrasa ja le Sámedikkerádes nammadum.
+SUPU, e-poassta: supu@samediggi.no
+SáNuN la oadtjum friddja rållav ja máhttá barggat daj ássjij ma sijá mielas li ájnnasa.
+Sámedikke ållestjåhkanibme l mierredam SáNuN:aj bisso fámov ja organisierimav.
+SNPN:a mandáhtta ja organiserim le mierredum Sámedikke dievastjåhkanimes.
+SUPU-jådediddje árvvet sulle 50 oassálasste gasskal 16 ja 30 jage Vuonas, Svierigis, Suomas ja Ruossjas sjaddi konferánssaj sæbrrat.
+SaNuN Facebookan
+SaNuN blogga
+SNPN bloggaj
+SNPN
+Hármmat binná mánájs gielav oahppi, ja ájn vil binnebu li aktijvalasj giellaaddne.
+Ietjá ássje ma li gieseduvvam diggáj duodasti dálásj boatsojæláduslága vánesvuodajt.
+Vásstádus gatjálvissaj gåktu li sáme doajmmehieredimij vijor, le ij dåhkki dåssju avta dile birra sáhkadit.
+Svieriga Rámátsiebrre ávttjiduvvá julevsáme rámáttevstajt vuojnnusij biedjat næhttaj.
+Svieriga Rámátsiebrre ávttjiduvvá álgov dahkat bargguj jårggålit Oabme testamentav julevsámegiellaj aktan Vuona Rámátsiebrijn, vuostak ådåsamos tækstatjoahkkáldagájt Vuona girkkon ja Svieriga girkkon.
+Danen lij muv gálojnisj ednagav aktu daj nieljij mánáj.
+Bæhtádallam viehkkeapparáhttaj máhttá aj buktet, sáme nissuna e oattjo dav viehkev mij la sijá gájbbádussan.
+Moadda instánsa mæddám - dárbbo luohtádusáv ásadit
+Svonni le nuorttasámegielav moatte láhkáj åvdedam, ja suv giellabarggo le læhkám viehka ájnas nuorttasámegiela åvddånahttemij Svierigin.
+Skihpudagás vuojŋŋamcella vahágahteduvvi ja jábmi.
+Skihpudagá diehti soajttá gássjelisvuoda sjaddi várrimijn, mierredimijn ja reaksjåvnnåájgge mij le dárbulasj trafihkan, guhkku.
+Vaskulera demænssaboahtá dassta gå vuojŋŋamoase li vahágahtedum, dagu slága ja drypp.
+Skihpudahka ájge bále åvddån.
+Skihpudakåvddånibme le dábálattjat nuolle ja avtatrajes.
+Symbåvlå álmmuga miellaj ja soldátaj jálosvuohtaj.
+Symbåvllå friddjavuohtaj.
+Symptåvmå li Alzheimera skihpudagá muoduga.
+Demensa symptåvmå li dan duogen man alvos vahágahteduvvá ja gånnå vuojŋŋamin vahágahteduvvá.
+Jus la duv mielas unugis mánnásuodjalusájn ságastit, de máhttá juogu sosiállaåhpadiddje, varresvuohtasujtár, radediddje jali ietjá ållessjattuk viehkedit duv dájna.
+Gielalasj ja tjerdalasj vuojnno unneplågojda rievddaduváj maŋep væráltdoaro maŋŋela.
+Giela vuojnnusin ja sebrudakguodden
+• tjalmostahttet ja dættodit moattevuodav ja ærádisáv vuodon åtsådallamijda, njunjágahttemij ja oahppamij
+• tjalmostahttet ja dahkat estetalasj dimensjåvnåjt mánájgárden ja mánájgárde ålggolin
+• tjalmostit ja árvvon adnet duov dáv dárbov, vuojnov ja perspektijvaj aktisasjvuodan
+GÆHTTJaT: Sámegielav tjalmostahttet almulasj sajijn
+• Åvddånbuktet sáme gielav sámegielak galbbima tjalmostimijn almulasj tsiehkadusájn ja bájkkenamáj baktu
+• tjalmostit gielalasj ja kultuvralasj moattevuodav, doarjjot mánáj moattelágásj åvddånbuktemijt ja identitiehtav ja åvdedit moattevuodav guládaládijn, gielajn ja ietjá åvddånbuktemvuogij
+- Sámegielajt vuojnnusin dahkamis la aj sáhka máhttogaskostimes.
+Sámegiella vuojnnusij boahtá tjállemgiela baktu.
+Sámegielav vuojnnusij biedjat le sihke ulmme ja vædtsak.
+Sámegielav vuojnnusij buktet almulasjvuodan
+Vaj sámegiella vuojnnusin sjaddá
+Sáme gielaj tjalmostibme le aj ájnas nannitjit gielalasj ja kultuvralasj iesjdåbdov.
+Boatsojæládusá areállaanov åvddånbuktem areállaulmen ELAB (LNFR) ("Ednambarggo, luonndo ja asstoájggeulme, ja boatsojæládus") áneduvvá aj ájnnasin lasedittjat boatsojæládusá birra diedulasjvuodav pládnafábmudagájn.
+Tjalmostahttem ja aktisasjbarggo
+Åvddånbuktem ja dássealedibme galggá sihkarasstet vaj æjgáda joarkki vaddet unneplåhkogielav ietjasa mánájda.
+ tjalmme- ja gullamgássjelisvuoda
+• vuojnno- ja gullamgássjelisvuoda
+Barggobiejadibme le vargga gærdoduvvam ja le stuoráp lassánibme gå rijkaguovlon ja vuonarijkan ietján, vuoset diedádus Telemarkforskningis.
+Barggobiejadibme lassán kulturæládusájn sáme guovlojn.
+Systemáhtalasj ja guhkesájggásasj bargos le ávkke
+Vuogádahka le vuododum dasi, ájrassaje galggi juogaduvvat gasskavuohtalågoj milta belludagáj/juohkusij gaskan dan jienastuslågo vuodon majt juohkka válggalissta oadtju.
+Systebma virggeskihpudaklistajn joarkeduvvá, valla dajna tjuolldusijn ahte skihpudagá ma ælla listan huoman dåhkkiduvvi virggeskihpudahkan árvustallama baktu juohkka avta ássjen.
+Systebma galggá aktij tjadnat udnásj vuona systemajt váksjodime ja diededime hárráj váj avtav tjoahkkidum systemav oadtju.
+Vássteda agev telefåvnåv gå duv lågenanjagák riŋŋgu - vájku la gassko ijá.
+Tabu fádda
+Máhtti aj ådå ståhkamfáddagijt buktet. Aktisasj vásádusá dagu tuvrra muhtem båndorsijddaj, subtsas stáloj birra, filmma juhtusij birra juŋŋelin jali juoga massta máná berusti.
+• álgadit ståhkamav ja viehkedit vaj divna sihti ståhkat
+Árran mánnágárde bargos li moadda máná oadtjum fálaldagájt.
+Gijtto rávvagis Báhkogirjásj
+Gijtto berustime åvdås.
+Gijtto Árranij ja Divtasvuona suohkanij ma konferánsav ásadi.
+Válde aktijvuodav mánájgárdijn/skåvlåjn jus dárbaha viehkev vuosedimsjiemáv dievddet.
+Válde aktijvuodav diŋŋgodiddjijn jus ij referánsav almoda.
+Guládalá biele åvdåsvásstediddjijn.
+Ságastibme le åtsådallamij baktu vuojnnet dåbmalis vuohke diedojt åvddånbuktet.
+Ságastimprográmma máhttá vaddet ulmutjijda låhkåm- ja tjállemgássjelisvuodaj tjoavddagav duon dán tevstajda, fáhkagirjijs avijsajda.
+Ságastimteknologija le vas dáhtágiehtadallam ulmutjij sáhkadallamis, dsj. sierraláhkáj ságastimev dåbddåt ja ságastimsyntessa.
+Hålla Sáme allaskåvlå 30 jage ávvudime aktijvuodan
+- Lågo vuosedi buoragit nuorttan manná, valla diehtep barggosadjeåvddånahttem ij la sæmmi buorre árbbedábálasj sáme årromguovlojn.
+Tálla vuosedi stuorra giellamålssomav juska ulmusj tjuolldá ålgus sirddolattjat Englándas.
+Oahppijn gænna le julevsámegiella vuostasjgiellan le huoman lassánam 18 oahppes 25 oahppáj lågev jagen.
+Lågo Economic Outlookas ma åvddån biejaduvvin konferánsan vuosedi væráltekonomija sjaddo le ájn nievres vargga vihtta jage maŋŋel gå globála finanshiehte álgij.
+Lågo Oahppeguoradallamis vuosedi juhte sáme oahppe vásedi givsedimev ietjasa skåvllåbiejven.
+Deanu ja birás Merraluossaguollársiebren li sebrulattja Deanuvuonav, Várjjatvuonav, Lágesvuonav, Fálesnuorev ja Álttávuonav birra.
+Dán gålmå sámedikke aktisasj ásadime ussjolmis la giellabarggij máhtudagáv doarjjot, vaddet máhttelisvuodav tjiegŋalabbo giellaássjijt dágástalátjit ja dålkåj, jårggåliddjij ja giellabarggij bargguj tjiegŋodit guoskavasj gatjálvisájda, máhttelisvuodajda ja hásstalusájda.
+Gå giella ij le læhkám avtat birges anon buolvaj gaskan dahká dav vaj moadda merrasáme ja márkkosáme giellasuorge li gáhtomin.
+Gå giella ij la avtatbirges læhkám bæjválasj giellan de li moadda máná ja nuora gudi oadtju åhpadusáv sámegielan e iejvvi sámegielav avtastallamgiellan fámiljan jalik bájkálasj sebrudagán.
+Ulmutja gudi soaggu li aj sebrudagá gassjelisvuohta ja ållo báktjasin sidjij gudi báhtsi sámij guovlojn, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
+• válldi adnuj ájádusájt, sjuggelis ájádallamav ja dahkamávov
+Válldet ruoptus histåvråv
+- Sjávodisvuohta ja tabua li dahkam, máná ja nuora ælla oadtjum dav suoddjimav mav siján la gájbbádus oadtjot.
+Sjávodisvuohta gåddå la ruhtadum Kompetansenter for kriminalitetsforebygging:is.
+Sjávodisvuohta gåddå la dán kampánja vuolen ja la aktisasjbarggo Hiehteguovdásjdåjmadagá ja Dássádus- ja nuppástimoahttse gaskan.
+• vuolgget mánáj åtsådallamijs, berustimijs, vuojnojs ja dåjmalasjvuodas mánájgárde bæjválasj bargon gå válljiji ja tjadádi tiemájt ja prosjevtajt
+Álggo le dat majt máná åvdutjis bukti, ja daj máhtudagáj åvddånahttemav doarjjot.
+Álge fáktáj ja árkkabiejvve dáhpádusáj.
+Teáhter Beaivváš sámi Teáhter le nasjonálalasj institusjåvnnå mij fállá vijdes teáhterfálaldagájt vuostatjin sáme gæhttjijda Vuonan, valla manná aj sáme guovlojn ráddnárijkajn.
+Teáhter le ájnna profejonálalasj institusjåvnnå Vuonan sámegiella siednagiellan.
+Teáhter le 2006 rájes oadtjum stuoves doajmmadoarjjagav Sámedikke budsjehta baktu.
+Teáhtera li saje sámegielav anátjit ja tjalmostahtátjit.
+Teknihkalasj gålojda
+Teknihkalattjat sihtá dát válljim vaddet ålles tjoavddusav tevstalasj representasjåvnnåj gájkka adnosuorgijn majn uddni ij le ålles tjåvda.
+Teknologija mij le vuodon ij le mierredum giellaj tjanádum ja navti soajttá liehket vuodon sæmmilágásj tjoavddusijda ietjá unneplågogielajda.
+Teknologija ja viehkkenævo li dávk aj jasskavuohtan ja iesjrádálasjvuohtaj doarjjan.
+ Teknologalasj tjoavddusa ma li sáme bokstávajda hiebaduvvam
+Te Kõhanga Reo sjaddam le buorren, ja stuorra oasse maõri mánájs le álgo rájes 1980-lågos mánájgárddeájgev giellabiessemánájgárdes.
+Tæksta l jårggålum nuorttasámegielas dajda ietjá sámegielajda.
+Telemarksforskning adná bivnospyramidav åvddånahttemav gåvvidittjat.
+Tiemá dagu Mánájgárde barggo sosiála máhtudagájn, Mánájgárdde hábbmimárenan ja Vuogas psykososiá la birrasa mánájgárde dåbddomerka li guovdátjin, ja li ávkálattja æjgátságastallamij sisadnon.
+Ássje giehtadaláduvvá foruma vuostasj biejve.
+-Tiebmá guosská mijáv ja mij sihtap giehttot mijá åtsådallamijs iesjvahágahttemijt ja iesjgåddemijt hieredit, javlla Keskitalo.
+Konferánsa fáddan le árkkabiejvverasissma.
+Dán jagásj AN:a nissunkommisjåvnå fádda le dierredibme nissunij vuosstij.
+Tiebmá vuosádussaj la gålldåsámij kultuvrra ja histåvrrå rádjáduobddágin alleednama ja ruossja biele gaskan.
+Sjaddá aj åhpadus vuodulasj hållavuogijn bæjválasj gielan. Tiebmá vahkkuj sjaddá åvdemusát oahpásmuvvat várre- ja ællosujttokultuvrraj Sirggá tjielden ja oahpásmuvvat sámekultuvrraj nuppen bielen rájá.
+Tiemá
+Lågenanjagága li njunjága alkoholaj ja juhki festan danen gå sihti rádnaj suohtastallat.
+Lågenanjagága ælla alkoholaj hárjjánam ja navti li sierraláhkáj várnnahisá gå juhki.
+Ájádallit gåktu máhttebihtit biejvev buoremus láhkáj hiebadit vaj máná nav ålov gå máhttelis máhtti didjij boahtet gå dárbahi.
+Vuoj ibmahijt gå miján ájn li ietjama giela.
+• Termostáhta kránajn váskajn ja dusjajn ja lávgudimgárijn váj i buolatja.
+Tárjje-, Ubbmem- ja bihtámsámegiela li tjierggis ájteduvvam giellan
+Testamennta Vájku dujna le árra demænssa de ajtu máhtá dågålasj testamentav tjállet.
+Lahka aktijvuohta gájkaj
+Thomas oahppá Manila birra.
+Thomas viertti dåhkkidit ahte riegádimbiejvves le surgguj tjanádum.
+Thomas ja Danica galggaba bajássjaddat goabbák bielen aktisasj ednamin.
+Lågev jage maŋŋela vuojnnet, vuorddemusá ælla ållidum.
+Åvddåla lij irlándak giella ieneplåhkogiellan læhkám suollun, valla alladássásasj giella ieŋilsk lij sjáhtjalam irlánda gielav maŋŋus nav vaj aneduváj sijddagiellan dåssju muhtem guovlojn.
+Åvdutjis lij Árjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke och Gierun háldadusguovllon.
+Astidit aktan ájádallat ietjas ja mánájgárde barggamvuogij birra le ájnas jus galggá ålles ájge bargo kvalitehtav buoredit.
+Ájgge gatjálvisájda
+Antirasistalasj Guovdátjij máhtá liehket namádibme, sij máhtti duv åvdås bulkkáj diededit, mediajn guládallat, webhotellaj guládallat jali guládallat biele åvdåsvásstediddjij.
+Altinn metadáhtátjoavddusij oajvvaduvvá 37,8 millijåvnå juollodit, massta 17,6 millijåvnå kråvnå li Brønnøysundregissterij åvddånahttembargguj, ja 1,5 ja 18,7 millijåvnå guhtik åvddånahttembargguj Barggo- ja álkkádusetáhttaj ja Værroetáhttaj.
+Máhtá riŋŋgut Seniorrádevaddáj Ingeborg Larssenij, tlf 78 47 40 00 jali e-påstav tjállet: ingeborg.larssen@samediggi.no.
+Agev la låssåt gå galggi máhttsat.
+Máná buoremussaj Mánnásuodjalus viertti álgget danna mij la buoremus mánnáj.
+Máná buoremussaj
+Fálaldahka agev hiebaduvvá háldadusá máhtukvuoda ja politihkalasj dåjmaj milta vieson.
+Fálaldagá nehtan: Ålles konferánssa streamiduvvá live nehtan, ja báddima ålgus biejaduvvi ålles konferánsa miehtáj.
+Dunji guhti la gåhtjoduvvam sijdan årrot
+Gållegiella juollodibme tjadáduvvá nuorttarijkaj minisstarij ja sámedikkepresidentaj tjåhkanimen Helssegin bierjjedagá 21.11.14
+- Didjij æjgádijda, åhpadiddje joarkká,- sidáv javllat: - Máná li buorre háldon.
+Dán bargguj sihtá rádeájras Marianne Balto kulturæládusdåmadiddjijt gåhttjot árvvalusájt mij dán strategija sisadno galggá liehket.
+Dán ájnas bargguj sihtá Sámedigge guládallat nav moaddásij dagu vejulasj, kultuvrraberustiddjij, ásadiddjij ja kultuvrrabarggij.
+Doajmmaj ja divudibmáj åbmudagájs ma e sisbåhtusav vatte, ienemus oassáj kultuvrrahiståvrålasj åbmudagá, oajvvaduvvá dán jage 18,8 millijåvnå juollodibme.
+Dårja åhpadusprosjevtajda majn la ulmmen rádnastallam ja rádnastallamvuoge, sáme miehttsim ja árbbedábálasj bivddo ja guollim, ja duodjeprosjevta majn la ulmmen árbbemáhtov ja sámegielav nannit.
+Gånågislasj åbmudagáj háldadussaj, doajmmaj ja ájmon anedibmáj le biejaduvvam 84 millijåvnå 2012 jahkáj.
+Máhttelisvuohta ednamijt æjggut reguleriduváj tjavgga Vuona oajválattjajs.
+Dákkir diedojt gávnnat le ájnas juohkkahattjaj varresvuoda suorgen.
+Sadjihij biedjat oahpponævojt ja diedojt daj birra vaddet sáme oahppanævvoguovdátja, Sámedikke næhttabiele ja åtsådahtte oahpponævvoportála baktu nehtan.
+• sjiemá ma åhtsåmussjiebmáj gulluji jårggåluvvi sæmmi bále
+• Bagádusá ma åhtsåmussjiebmáj gulluji jårggåluvvi sæmmi bále
+Sámedigge ásat Dájddárkonferánsav tjaktjaj mij sjaddá æjvvalimsaje gånnå bæssá vuojnojt buktet, dagástallat ja dájdav vuosedit.
+Gullevasjvuohta ij guoska dåssju ednamijda ja ressursaj háldadibmáj jali daj adnuj jali makta ávkástallá, ájnat sæmmi dásen aj iellema ietjá bielijda, dagu berajvuohta, árbbediedoj bisodibme buolvaj gaskan ja guovlojda gullevasjvuohta.
+Gullut avta dájs vidát gielajs le sámijda árvvon, dát árvvo le aj gielladiedádusá vuodon.
+Luohtádus sáme álmmugin bulkkáj ja viehkkeapparáhttaj ij la heva.
+Luohtádus ja kultuvrra li tsuovkkanam.
+Dálátjij ælla dákkir dárkkelis guoradallama dagádum ja ep la nahkam åttjudit nuoges buorre duodastimev gåktu gielladille ajtu le sebrudagán.
+NSRa nuorajnammadussaj åhtsåduvvá tjálle 20-25% virggáj.
+Dálásj prosjevtajda oajvvaduvvá 395,6 mill. kråvnå joarkkajuollodibmen.
+Hiebadit ieme nubbegiela oahppotjoahkkev oarjjel- ja nuortta sámegielan
+Hiebadum fálaldahka juohkusijda
+Hiebadit sisanov mánáj álldarij ja máhtudahkaj.
+Árvvalus Guoradallama vuodon galggá PP-dievnastus tjálalasj árvvalusáv vaddet mij le ássjediehtte árvustallam máná/oahppe sierralágásj dárbojs.
+ Hiebadum álggoåhpadibme sámegielan ållessjattugijda gåggu sij årru
+ Dilev láhtjet váj giellaprosjevta ma buoragit li vuorbástuvvam stuoves ruhtadimev oadtju.
+• ásadit mávsulasj vásádusájt ja doarjjot mánáj identitiehta åvddånahttemav ja positijva iesjdádjadusáv
+Dilev láhtjet kulturæládusdåmadiddjij æjvvalimsajijda ja værmástagájda
+Ásadit sahtepedagogihkalasj fálaldagáv mánájda gudi dárbahi sierra dårjav
+Ásadibme galggá árvustaláduvvat maŋenagi ja hiebaduvvat máná dárbo ja åvddånime milta.
+Hiebadit ståhkam saljov.
+Tjoahkkáj li dájn niellja sajijn, Ceavccageađgijn/Mortensnesajn oajvvebájkken, sierralágásj buojkulvisá årromij, bivddemij ja åsskuj Arktalasj guovlojn 12000 jagij tjadá.
+Tjoahkkáj li 18 almodime oadtjum dårjav dan jage.
+Virgálattjajda bájkálasj jali guovlo almulasj orgánan háldadimguovlon le rievtesvuohta virggeloahpáj bálkájn allasis sámegielmáhtov åttjudittjat gå orgádna dárbaj dakkár máhtov (§ 3-7).
+Maŋŋutjissaj ávttjiduvvá Aktisasjbarggoráde risstalasjgirkkoj hárráj Barentsguovlon (SKKB) joarkátjit ietjas álggoálmmuk guoskavasj bargov Barentguovlon, sierra tjalmostimijn sámijda.
+Doarjja merustaláduvvá vuodustam åhtsåmusá ja prosjæktatjielggidusá vuodon, 500 000 kråvnå rádjáj
+Dårja stuorrudahka merustaláduvvá tjielggiduvvam åhtsåmusá ja prosjæktatjielggidusá vuodon, 300 000 kråvnå rádjáj.
+Doarjja l juogadam 31 mánájgárddáj dán jage, priváhta ja aj suohkanij sáme mánájgárdijda ja åssudagájda.
+Doarjja galggá sáme avijsaj buvtadibmáj ja avijssabielij buvtadibmáj julev- ja oarjjelsámegiellaj.
+Vijdábut de galggi doarjaga aj dahkat nav vaj åhpadiddjij máhtudahka sámegielan ja kultuvran nanniduvvá.
+Ruhtadoarjja Vuona girkkosæbrráj joarkeduvvá.
+Ruhtadoarjja suohkanijda/fylkasuohkanijda sámegielalága háldadusguovlon mávseduvvá jahkásattjat vissa mierredum ævtoj milta majt Sámedigge mierret.
+Doarjja sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda le læhkám majt åhtså, ja avta biednikmieren moadda jage.
+Dårja ja stipenda
+Doarjjaoadtjon galggá dássádus- ja moattebelakvuodaperspektijvva ietjas bargon, dievnastusán ja buktagijn.
+- Doarjjaårniga Sámedikken li siegen nannimin.
+2015 rájes la rabás åhtsåmájggemierre doarjjaårnigis sáme giellaprosjevtajda.
+Doarjja prosjevtajda ja åvdedimbargojda mánájgárdijn
+Doarjja bihtámsámegielav ælládahtátjit
+Doarjja árbbedábálasj máhttuj ja sáme miehttsimij vuodoskåvlån.
+Dábálasj ja sierralágásj hiebadum oahpponævoj åvddånahttem vuodoåhpadussaj
+Maŋenagi mánájsuodjalus alvos láhkáj juorrulattjájin.
+Låhpalattjat dættoduvvá maŋemus ájge mielosvuohta ja barggo sáme teologia ja risstalasjvuohtadádjadusá vuoksuj (3.5.9).
+Dát seminárra fállá aj máhttelisvuodav ådå værmádagáv ja aktisasjbarggogasskavuodajt giellabarggij gaskan dagátjit ja náv aj nanostuhttet rájájrasstijiddje aktisasjbargov sámegielaj gáktuj.
+Vuododimruhtaj vaddin Sáme dájddársiebre ájrrasa ietjasa dájddagijt.
+Sáme riektájuogos le oajvvadam vásstediddje årnigijt ásadit aj dajda guovlojda ma li Finnmárko ålggolin.
+Sáme mánáj bærrájgæhttjo mánájsuodjalusinstitusjåvnåjn galggá láhkatjállusijn mierreduvvat.
+Bærrájgæhttjamfábmo galggá Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænntaj gullut, valla Sámedigge galggá bærrájgæhttjambargo sisanov ja vuorodimijt stivrrit.
+Sámegiela bærrájgæhttje- ja gujttimorgádna
+10. doajmma Sáme oahpponævo - buvtadibme, juogadibme ja jårggålibme
+11. doajmma Diehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra
+12. doajmma 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmma
+13. doajmma Iednegiellaanalfabetisma guoradallam ja sámegiela åhpadusdárbo ållessjattugijda
+14. doajmma Alfabetiserimprosjækta Tråmsån
+19. doajmma Åhpadusluojkkaoase luojttem
+1. doajmma Diehtojuohkem mánájgárdde- ásadime birra sámij mánájda
+21. doajmma Kursa og åhpadusá
+22. doajmma Sierra dåjma giellaåvddånimev nannitjit oarjjelsáme ja julevsáme guovlojn
+23. doajmma Oarjjelsáme giellabiesse
+25. doajmma Lullesáme giela ja kultuvra ællánahttem
+26. doajmma Bihtámsáme gielav ja kultuvrav ællánahttet
+27. doajmma Sámelága njuolgadusáj árvustallam
+28. doajmma Sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjo
+29. doajmma Dålkkååhpadus ja dålkkådåhkkidibme
+30. doajmma Joarkkaåhpadusá árvustallam
+31. doajmma Bærrájgæhttjamårnigav láhkatjállusijn mierredit
+32. doajmma Dålkkumdievnastus varresvuodavidnudagájn
+35. doajmma Almulasj dokumentaj jårggålibme
+36. doajmma Moallánakbáhkogirjje varresvuohta- ja huksodievnastusá adnuj
+37. doajmma Diehtojuohkemmateriála bádnevarresvuoda birra
+38. doajmma Bádnevarresvuoda guoradallam
+39. doajmma Diehtojuohkem sámegiellaj VBAan
+3. doajmma Pedagogalasj nævoj åvddånahttem
+40. doajmma Addnijguoradallama
+41. doajmma Ruhtadoarjjaga rámmátjårggålimijda
+42. doajmmaSáme tjoaggulvis oarjjelsáme giellaguovlon
+43. doajmma Jårggålibme/hiebadibme tevstajt jubmeldievnastussaj
+44. doajmma Værroetáhtta - vijdedum fálaldagá sámegiellaj
+45. doajmma Sámegielak giddagisbarggij rekrutterim
+46. doajmma Tjåhkkåhimdilij árvustallam
+47. doajmma Kriminalhuksoguovdásj sáme giela ja kultuvra máhtudagájn
+49. doajmma Ienep sáme giella- ja kultuvrradádjadus bulkijn
+4. doajmma Guoradallat oahppij sámeåhpadusá árvustallamav
+50. doajmma Hiebadit sáme gielajt elektråvnålasj prográmmajda
+51. doajmma Ulmutjijt sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj rekrutterim
+52. doajmma Diehtojuohkem vuostasjgierdedievnastusá birra
+53. doajmma Suodjalusá hárjjidallamij diehtojuohkem ja almodibme
+54. doajmma Ienep almodibme ráddidusá dokumentajs sámegiellaj
+55. doajmma Háldadusterma
+56. doajmma Dåhkkidimårnik sáme láhkajårggålimijda
+58. doajmma Sáme njuolgatjállemvædtsak
+59. doajmma Sáme báhkogirjij guoradallam ja åvddånahttem
+5. doajmma Bagádusá oahppoplánajda
+61. doajmma Sáme avijsa - ienep adno julevsáme- ja oarjjelsámegielas
+62. doajmma Snåsningen avijssa: Avijssabiele oarjjelsámegiellaj
+63. doajmma Oarjjelsáme mediaguovdásj
+64. doajmma Sáme girjálasjvuoda oasstemårnik
+65. doajmma Dutkammáhtudagáv ásadit ja nannit oarjjel ja julevsáme gielaj gáktuj
+66. doajmma Dutkam- ja fáhka/resurssaguovdásj
+8. doajmma Aktisasjbarggo Svierigijn sámeåhpadusá birra
+9. doajmma Aktisasjbarggo Suomajn sáme åhpadusá birra
+Dåjma:
+Dåjma avtadássásasj Sábmáj viertti vijddát gåbttjåt, miellaguoddodahkke bargos sebrudagán, skåvlåjn ja barggoiellemin, barggeåhpadibmáj virggeåhpadusájn.
+ Dåjma covid-19 vuosstij la vuostatjin suoddjit sijájt gudi li vádálasj dilen.
+Dåjmajt ájggu sierraláhkáj tjadádit dåppe gånnå dárojduhttempolitihkka le dahkam stuorámus vahágijt.
+Doajmma le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam.
+Dåjma ruhtaduvvi Sámedikkes doarjjagij sámeálmmuga fåndas.
+Doajmma doarjoduvvá aj Nordlánda fylkkasuohkanis ja Gjensidige vuododusás.
+dåjma nannitjit åvddånbuktemav álggoálmmukriektájs;
+Dåjma miehttsimin ja bivdon/guollimin man aktijvuodan sáme giellaåhpadus dáhpáduvvá praktihkalasj bargo baktu.
+Danen hæhttuji dåjma iesjguhtik giellaj hiebaduvvat.
+Dåjma/prosjevta ma vájkkudi lasedittjat sáme árbbemáhto adnemav skåvlåjn ja man aktijvuodan máhtto sirdeduvvá vuorrasap ulmutjijs ådå buolvvaj dættodime bierggimav, duojev ja sáme giellaåhpadusáv.
+Danen li dåjma ma guosski nissunijda viehka ávkálattja ålles álggoálmmuksebrudahkaj.
+Doajmmaæjgát máhttá de sierraloabev åhståt suodjalimmærrádusájt.
+Dåjma ma vájkkudi árbbediedoj bisodimev.
+Dåjma ma giellabargov mánájgárdden nanni prosjevtaj duola dagu "giellatjiehppe"
+Vájku buorránime la, de li ájn moadda håjes dáhpádusá tjanáduvvam nuoraj juhkamij.
+Vájku ålov li dutkam de ælla ájn nahkam dálkkasijt gávnnat ma máhtti demensav hieredit jali buoredit.
+Vájku dal nasjonála ja rijkajgasskasasj lága ja konvensjåvnå dáv javlli de le ajtu viehka stuorra lávkke dan gaskan makkir riektá mijájn le gielav adnet ja almma vejulasjvuoda gielav sebrudagán adnet ja åvddånahttet.
+Juska li iesjgeŋgalágásj gielladile, de giella mijájt aktij tjadná aktisasj sávadusán sámegielajt bisodit, åvddånahttet ja nannit.
+Gidáj ájggu ráddidus ietjas diedum suohkanådåstusáv buktet.
+Sámedigge dåjmas hiebat dajda rámmajda ma li mierreduvvam lágan Sámedikke ja ietjá sáme rievtesvuodaj birra (sámelágan).
+Oajvvadusá guládallamij
+Guokta elementa li adnuj váldedum: daddnim arvusmahtedum sáme girjjusis ja báhkovádjasijs ja vijsesvuodabágo J. Quigstada tjoahkkijs.
+Guokta álmmuga li vaháguvvam dáhpádusájs, goabbák ietjaska láhkáj.
+Guokta ållu ådå tjálle libá dårjav Sámedikkes oadtjum nuorajgirjijda.
+Gierddisvuohta ja sidot bávtjas subttsasijt gierddat li guovdásj faktåvrå.
+Dålkkum almulasj suorgen
+- Dimmbara lidjin divras ábnnasa majt álu ådåsis aneduvvin.
+Tor Gunnar Nystad, Vuona Sámij Rijkasiebrre
+Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Duorastagá guovvamáno 20. b tjåhkani sámediggeájrrasa Suomas, Vuonas ja Svie...
+Guokta sáme giellaguovdátja ásaduvvi oarjjelsáme guovlluj, Lulle-Lusspáj ja Dearnnáj.
+Guovtegielak æjgáda máhtti válljit makkár gielav sij vaddi mánájda sijdan.
+Guovtegielakvuohta - udnásj vidjura, hásstalusá ja vuorddámusá, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu
+Guovtegielakvuodan le gatjálvissan máhttet goappátjijt gielajt nav buoragit gå máhttelis.
+Guovtegielakvuohtadoarjja le stuorámus doarjjaårnik mij Sámedikken le, ja navti le dat Sámedikke åvdemus vædtsak gå galggap sámegielav åvddånahttet.
+Guovtegielakvuodadoarjja ij le lassánam åbbålasj haddegoarŋŋoma milta sebrudagán.
+Guovtegielakvuodadoarjja mav Sámedigge háldat aneduvvá åvddånahttemdoarjjan giellaressurssasuohkanijda.
+Tjoahkken li 96 dájddára gudi sáme guovlojn årru, vuoset diedádus Telemarkforskningis.
+Tjoahkkáj li lågev guoddalime mierreduvvam.
+Tove Smaadahl, Hiehteguovdásjdåjmadagá bæjválasj jådediddje, javllá dárbbo l lasedum ratjástibmáj duostutjit ja suoddjitjit.
+Álmmukdábe: Vuodna máhttá doarjjot ahte álgaduvvá systebma árbbedábálasj álmmukdábij suodjalime vuoksjuj.
+Árbbedábálasj kulturilmodime: Vuodna máhttá doarjjot ahte dåbmaris systebma álgaduvvá riektálasj suodjalime vuoksjuj.
+ Dålusj bágo ja moallánagá li dokumenteridum ja li gieda åvdån
+Árbbedábálasj giellaguovlo
+Árbedábálasj máhtto
+Árbbedábálasj máhttudagá háldadimen - Sáme allaskuvla Árbediehtu-prosjevta baktu
+Árbbedábálasj máhttu vuodoskåvlån
+Árbbediehto: Vuodna máhttá doarjjot ahte dåbmaris systebma álgaduvvá riektálasj suodjalime vuoksjuj mij vuojŋalasj riektáv sulástahttá, jus dat mij galggá suodjaluvvat tjielggasit le tjielggidum ja ráddjidum, ja ahte li dádjadahtte tjuolldusa.
+Arbbedábálasj sáme luondo adnem bisoduvvá ja åvddånahteduvvá dan láhkáj vaj luondo moattebelakvuohta bisoduvvá.
+- Trålárij ieme suvddemvælggogisvuohta le vilá fámon ja galggá dåmaduvvat mærrádusá sisano milta.
+Goade guoran li sávtsa bajka, ja goade vuolen li gáhtto.
+Gártjedam miellaguotto jut sáme næjtso ja nissuna galggi hæhttut gierddat vahágahttemav ietjasa lagámusájs hæhttup dåssjidit.
+Suvddemgirdde báhtsá guhkebut Afghanistanan - regjeringen.no
+- Suvddemgirdde le viehka ájnas ja bivnos oasse ISAF-operasjåvnås.
+Suvddemgirdde mij Vuonan le ISAF-operasjåvnån báhtsá Afghanistanaj gålmmå máno guhkebut, gitta snjilltjamáno 1. bæjvváj 2013.
+Suvddemgirdde lij dåjman Afghanistanan 2012 gålgådismáno 1. biejve rájes.
+Gålmmå iesjgeŋgalágásj vuodoláhkaoajvvadusá li åvdedum jut ieme merraluohko gulluji Vuona aktisasjvuohtaj.
+TRENDA - NÁVTI LÅGENANJAGÁGA UDDNI JUHKI
+Gålmås Gållegiella bálkáv vuojtti / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Gålmås Gållegiella bálkáv vuojtti
+Tråmså fylkkasuohkanis
+Tråmså fylkasuohkan ájggu álgadit alfabetiserimprosjevtav ållessjattugijda fylkan.
+Tråmså stáda giddagisán le akta sámegielak bargge, madin gietjav bargge dálla sámegiellakursan vádtsi.
+Roandema suohkan oadtju 300 000 kråvån ásadittjat ådå sáme mánájgárdev Roandema suohkanin.
+Jáhkkoåhpadibme giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.7. Álgon oanegattjat gåvviduvvá galla virge li ja galla almodime li sáme jáhkkoåhpadimen.
+Jasska bargge sebradahtte barggobirrasin li dagu lieggasin birrasij.
+oaggásvuohta ietjasa rájájs, liehket Divtasvuonas, ietjasa identitiehtan sábmen liehket, mihástallat ietjasa kultuvras, árvvogisvuodas, dåjvujn ja jáhkujn boahtteájggáj.
+Tuolja la guovdásj ulmusj julevsáme giellabirrasin, ja la adnám guovdásj rållav giellaaktisasjbargon Vuona ja Svieriga bielij gaskan, ållagasj mij guosská ådå bágojt ja termajt åvddånahttemij, ja Rámátjårggålibmáj.
+Manon duola dagu Sámedikkev ja moadda ietjá sáme ásadusájt guossidij.
+Gijtáv de gåhttjoma åvåds!
+Riektárijdo ma badjáni maŋŋel gå Finnmárkokommisjåvnnå le tjielgadam guovlov galggi sierra duobmoståvlå åvddåj låggŋiduvvat, gåhtjodum miehttseduobmoståvllån.
+Twitter.com/wcip2014 Álggoálmmugij Twitter-kanálla åvddål AN:a 2014 álggoálmmugij væráltkonferánssa.
+Ienemus oasse sijájs galggi Mazar-e Sharifan liehket, gånnå Vuodna duola dagu galggá nuorttarijkaj politijahárjjidallevehkaj oassálasstet.
+Dábálattjat sihtá dát ierit ietján guosskát Brønnøysundregisterijda, Álmmukregisterij, stáhta kárttadåjmadahkaj (norgesglasset:ij), Primus:ij, askeladden:ij ja VBa:aj.
+Divtasvuodna le dat suohkan gånnå li ienemus julevsámesáhkadiddje viesáda.
+Divtasvuona suohkan ij dáv aktu nagá.
+Divtasvuona suohkan - suohkana sáme namma - regjeringen.no
+Divtasvuona suohkanstivrra mierredij tjåhkanimen guovvamáno 15. biejve 2011 adnet Divtasvuona suohkan suohkana sáme namman.
+Divtasvuona-ássje: - Dálla sij gudi li subtsastam vierredagoj birra hæhttuji oatsoduvvat
+Divtasvuonaássje li álgadibmen ja de lij sebrudahka iesj mij maŋŋutjissaj bajedij ássjev vaj vuogádahka hæhttuj dåmadit.
+Divtasvuona sebrudahka dárbaj oatsodimev ja dårjav, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Vájku makkir dilen la ulmusj guhti oahttsev oadtju nammaduvvam la, de galggá sunji gulldalit ja galggá bessat ietjasa vuojnojt ja sávadusájt åvdedit.
+Berusdahtek gåsi tjerdalattjat gullu de la vahágahttemvásádus mánnávuodan ájnas vádáfaktåvrrå psyhkalasj varresvuodavájvijda ja guhkálasjvuoda báktjasijda ållessjattugin.
+Berustahtek jus mánájgárdde vállji ietjá lahkanimev ulmmemærrádusájda jali mierret sierra mærrádusájt iellemvuojno hárráj, le mánájgárden vælggogis vuohta bærrájgåhtset árvojt ulmmemærrádusájn ma li almasjrievtesvuodajda tjanádum.
+Iehpesemasvuohta gæhttjaluvvá vuostak tjoavdeduvvat sjiehtadusáj baktu ja dan maŋŋela márjju såbadahttem Ælloguohtomnammadusá viehkijn.
+Dádjadahtes gierddama hiejteduvvin.
+Iehpeformála giellaåhpadibme buolvas buolvvaj je ájnnasamos garantia ielle sáme giela åvdås.
+Vahko ma båhtin lidjin gássjela gájkajda.
+Lesjguhtik demenssaslája
+Ubbmemsámegiella håladuváj Ruovatvuonan, Hemnesan ja Korgenin vuona bielen. Ságastuvvá Maskauren, Ståkken, Alep Kikkejauren, Lulep Kikkejauren Árjepluoven ja Arviesjávren, Málágin, Granan ja Umbyn Tärnan Svierigin.
+- Ubbmemsáme báhkogirjje sjaddá merkahit ednagit ja symbåvllåárvvon gájkajda gudi måttijt jagijt li barggam bisodime ja åvdedime ubbmemsáme gielav ja kultuvrav, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
+Ubbmemsámegiella:
+Mij lip dálla juo juollodam 150 000 kråvnå doarjjokonsærttaj gånnå mihásvuohta la guovdátjin.
+Rahpama aktijvuodan li aj iesjgeŋgalágásj kultuvralasj hávsskudahttema dagu konsertasj, romána åvddånbuktem ja vuosádus.
+Ávvudallamij aktijvuodan Gånågis duola dagu Kárášjågå vuodoskåvlåv guossit, ja Giellalåpptima giellabálkáv juohká.
+Dánna lip tjoahkkim vásstádusájt gatjálvisájda ma álu gatjádaláduvvi sámediggeválga 2017 birra.
+Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta kap. 2445 Statsbygg le oajvvadum juollodimrámma mij sisadná rudájt ådå viesov tsieggit Saemien Sijten Snåsan.
+Konferánsan li moaddása juorrulam ihkap massep ålles buolvav Europan.
+Konferánsa aktijvuodan galggap dáv hárjjidallat praktihkalasj hárjjidimij ja workshopaj baktu, galggap aj ietjama riektáj birra oahppat dáj ássjij ássjediehttijs.
+Doaroájgen mielajn friddjavuodas mij rájájt smållij.
+Kultuvrradepartementa kap. 320 Allmenne kulturformål, post 73 Nasjonale kulturbygg le oajvvadum vihtta millijåvnå doarjjan tsieggimprosjektaj Nuorttalij årro álmmugij guovdásj (åvdep Ája Sáme guovdásj) Gájvuonan.
+Imálasj le gå ij la sæmmi berustibme oajválattjajs tjielggitjit rievtesvuodajt guohtomednamijda ma li vuodon boatsojlågov mierredittjat.
+Tjåhkanimij bále la aj bårådimladnja rabás gulldaliddjijda.
+Tjåhkanimen Guovddagæjnon árvvalattaduvvin máhttelisvuoda dahkat æjvvalimsajijt sáme vuorrasappojda ja ásadit sierra skihppijsijddaåssudagáv stádan.
+Tjåhkanimen departementajn ságastallin aj gåktu sáme viesajdiddje suohkanin galggi bisodit dajt riektájt ma giellaháldadimguovlojt tjuovvu, gå Divtasvuona lulle guovlo dálla ådå Áhkánjárga suohkanij galggi.
+Nuorttarijka Ráde sesjåvnån Reykjavikan guovvamáno 28. biejve 1995 mierredin nuorttarijka minisstara gudi sáme ássjijs vásstedi, aktan barggát nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå vuoksjuj.
+Bajeltjállagijn dættoduváj man nievres láhkáj ekonomalasj hiehte sebrudahkaj vájkkut ja man ájnas le bargodisvuodav binnedit, sierraláhkáj nuoraj gaskan.
+Sáme girkkoráde åvdåsvásstádus ja ressurssadárbbo tsuojggiduvvá (5.4.5) tjuokká vuolen, ja vuoseduvvá ráde vijdes mándáhttaj ja oajvvaduvvá ásadit 1 rádevaddevirgev nuorajda (100%) ja 1 rádevaddevirgge diakoniaj/kultuvrraj/álggoálmmugij (100%), ja stuoráp jådedimbudsjæhtta.
+Vuollájtjáleduvvam åhtsåmsjiebmá galggá sáddiduvvat e-påsta baktu åvddåla åhtsåmájggemiere - gidá åhpadusgávddaj guovvamáno 1.biejve ja tjaktja åhpadusgávddaj gålgådismáno 1.biejve.
+Vuollájtjáleduvvam åhtsåmsjiebmá galggá sáddiduvvat e-påsta baktu åvddåla åhtsåmájggemiere - gidá åhpadusgávddaj snjuktjamáno 1.biejve ja tjaktja åhpadusgávddaj gålgådismáno 1.biejve.
+Guoradaládijn soajttá aj ájttsat jus ihkap li ietjá sivá dajda rievddadimijda ma dáhpáduvvi.
+Guoradallama aj vuosedi dille le unnán rievddam ájgij milta.
+- Guoradallam sjaddá viehka ájnas vædtsagin Sámedikke giellabargo gáktuj åvddålijguovlluj.
+Guoradallam vuoset gålmådisoasse æjgádijs javlli máná ajtu e oattjo dav sámegielaåhpadusáv mij siján galggá.
+Guoradallam vuoset viehka ienep nuora tjálalasj sámegielav bukti dálla gå åvdebut, sæmmi båttå ij sámegiella vuojga aneduvá tjálalasj háldadimgiellan.
+Guoradallam vuoset aj sáme guovlojn ij le vuojga innovasjåvnnå.
+Guoradallam vuoset aj moattes vásedi iesj vehi sámegielav bukti, valla dat ij le nuoges váj duossti gielav adnet.
+Dábálasj la ájádallat dát la rádnaj duogen. Ajtu vuosedi guoradallama jut æjgáda li ájnnasamos vájkkudussan mij guosská alkoholaj.
+Guoradallama vuosedi sebrudakåvddånibme gånnå ulmutja stádajda jåhtåli, mierkki ienep sáme årruji sáme giellaháldadimguovlo ålggolij.
+Guoradallamrievtesvuodaj sisadno le tjanádum dasi ma li dárbulattjan árvustallat jus gávnnuji ávkástallamárvvo minerála (§19).
+Guoradallen le vælggogisvuohta Minerálajháldadime direktoráhtav, ednamæjgádav ja ednamaddnev diededit gålmmå vahko åvddåla barggo álgeduvvá (§18).
+• guoradalátjit ja åtsådallamijt åmastittjat gå matematihkalasj tjuolmajt tjoavddi ja matematihka ávov åtsådalli
+• guoradalátjit ja dåbdåtjit vuogijt hámijn, ja tjuoldátjit dajt duon dá láhkáj
+Dættodit mánájgárde duogen le dát.
+Åhpadus sámegiellaj ja sámegielan ålles skåvllåvádtsema ájge åvddånahttá sáme mánáj máhtudagáv sámegielan ja sijáv gárvet oassálastátjit sámesebrudagán dagu ålles giellaaddne.
+Åhpadibme sámegiellaj mierreduváj riektán jagen 1967 ja sáme joarkkaskåvllå ásaduváj Kárásjåhkåj sæmmi jage.
+UNESCO lea AN:a åhpadusá, diedalasjvuoda, kultuvra ja guládallama organisasjåvnnå.
+uNesCO kártta ájteduvvam gielaj badjel
+Nuora vierttiji diedoj ja máhtudagá baktu oadtjot diedojt máhttelisvuodaj birra majt sámegiela åhpadus vaddá, árvusmahteduvvat sámegiellaåhpadusáv válljitjit.
+Nuora válljiduvvi juohkka jage åhtsåmprosessa maŋŋela, ja ådå oahpestiddje oahpásmahteduvvi sáme festiválan Márkomeannun snjilltjamánon.
+Nuora agev sjaddi rájájt gæhttjalit, valla sæmmi båttå dåbddi ietjasa jasska gå li rájá. Sæmmi láhkáj máhtti aj duv "ándagissan" adnet gå e alkoholav lágeda.
+Nuorajbarggo giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.8. Gå jurra de vil mige uddni dagáduvvá de dættoduvvá sáme nuorajbarggo Vuona girkkon.
+Nuora, iesjvahágahttem ja iesjgåddem li akta dajs tiemájs ma hásstali Sámedikkev ållagasj dán jage.
+Nuora gudi bessi sijdan májsstet jali æjgáda dåhkkidi jut juhki, ienep ja ábaj ålggon ietjasa ludtjusasj rádnaj.
+Nuoraj prográmma sáddiduvvi nRK3ån ja vihpi 20 minuhta.
+Nuorravuohta la ájgge edna iehpesihkarvuodajn ja de soajttá vuogas "gássjelis" æjgádij gesi máhttá skulldit.
+Nuorajnammadusán la jådediddje, nubbejådediddje, gålmmå sebrulattja ja vihtta sadjásasj sebrulattja. Dábálattjat gájka tjåhkani, ja ássjijt mierredi guorrasime/konsensus prinsihpa milta.
+Mánájn almen li gållesoaje, javllá sån.
+Máná guhka bievdij duogen tjuodtju.
+-Nuorra sáme nissuna galggi diehtet e sij galga gierddat tsábbmut ietjasa guojmijs ja nuorra sáme ålmmå galggi diehtet ij le dåhkkidahtte tsábbmet váj mak navti galggá tjuolmav tjoavddet, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
+- Sierra máhttelisvuohta sáme girjálasjvuodav tjalmostahtátjit
+Universitiehtta la njunjutjin sáme iemeálmmukåhpadusán ja dutkamin.
+Tråmså universitehtta oadtju åvdåsvásstádusáv sáme korrektuvrraprográmma åvdås
+Tråmså universitehtta oadtju 955 000 kråvnå ráddidusás åvddånahtátjit digitála vædtsagijt maj baktu sjaddá álkkep sámegielajt adnet.
+Tråmså universitehtta le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv sáme dutkamis ja åhpadusás Vuonan.
+Tråmså universitehtta le aj muhtem giellaguovdátjij muodugasj aktisasjbargov ásadam.
+Romsa Universitiehtta ja Sáme Allaskåvllå li gárvedime sáme skihppijsujttáråhpadusáv.
+Universitehta jårggålimprográmma baktu máhttá sámegielav adnet háldadusgiellan ja ajtu le sadjihin dárogielagijda.
+Tjuoldos dán rávkalvisás le dievno gånnå binnep gå 3000 sjiemá rájaduvvi juohkka jage, ja dievnujn gånnå ij le ávkálasj digitáliserit addnijda jalik háldadibmáj.
+Álggoálmmuga vásedi vuostak gájkka nievres bielijt væráltmiehtásasj liegganimijn (jiegŋa gáhtu, ådå nále båhtali, dálkke ij le luohtádahtte, merra ahtsá;
+Álggoálmmuga li dan diehti rijkajgasskasasj dásen ásadum aktisasjbargov sihkarastátjit álggoálmmugij oassálasstemav buorre láhkáj.
+Álggoálmmuga ålles væráldin gárvedij væráltkonferánssaj, ja divna 7 guovlo ájggu tjadádit gárvedimtjåhkanimijt åvddåla vuoratjismáno 2013.
+Álggoálmmugij rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusin (GCG) li åvdåstiddje iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldav miehtáj.
+Álggoálmmuga li unneplågon vargga juohkka rijkan, danen le viehka ájnas Sámediggáj jut álggoálmmuga nav guhkás gå vejulasj aktisasj jienajn ságasti.
+Álggoálmmugijn le aktisasj ja ájnegis riektá oadtjot ietjasa ábnnaslasj ja vuojŋŋalasj kultuvrav suoddjidum.
+Álggoálmmukbarggo giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.15.
+Álggoálmmukoassálasstem Vuonan mierreduvvá rádádallamsjiehtadusá baktu stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gånnå tjuodtju galggi rádádallat gå li lága ja dåjma ma sámij berustimijda njuolgga guosski.
+álggoálmmugij rádjárasstim riektájs; ja aj oajvvadusáj dåjmajda nannitjit ANa bargov álggoálmmukriektáj, hæjttá Olli.
+- Álggoálmmuknissuna berusti rasismav åvdedit sivvan dierredibmáj, álggoálmmuknissuna gejt oajválattja ja militerra dierredi aktan nissuna gudi hæhttuji gierddat doaro ja mijnaj diehti.
+Álggoálmmuknissuna væráldav miehtáj ienebut ja ienebut barggi.
+Álggoálmmuknissunij árbbediehto åvdeduvvá ájnnasin álggoálmmuksebrudagáj åvdedijn.
+Álggoálmmukorganisasjåvnå, da guhtta stuoves ájrrasa oadtju viehkev ja doarjjagav ietjasa dåjmadagás mij le Københámnan: Indigenous Peoples Secretariat (IPS)
+Álggálmmukriektá milta galggi stáhta kárttit ja identifiserit álggoálmmugij ájnegasj ja aktisasj åmastim- háldadim- ja addnoriektájt.
+Álggoálmmuktjoahkke
+Álggoálmmuktjoahkken li tjállaga álggoálmmugij birra ålles væráldin, ja dan li udnásj biejve bájkoj 200 girjjenamá.
+Álggoálmmukgiela li sierralágásj rasjes dilen.
+- Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev
+- Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev
+Álggoálmmuga miehtáj værálda guoskadalli garrasabmusijt gå birás ájteduvvá.
+ Sámelága giellanjuolgadusáj oahttse- ja gujttimorgána mandáhtav dahkat
+Dagádum Finnmárko fylkkamánne Justis- ja sebrudakåssudagás.
+Aktisasj strategijjav dahkam
+Dåj ietjá bagádusáj barggo mierreduvvá Sámedikke ja Åhpadusdirektoráhta gaskal.
+• Åhpadusdirektoráhtan le åvdåsvásstádus i. i. diededit ja álgadit paralella oahppoplánajt Máhttolåpptimin- sáme, dahkat bagádusájt aktelasj fágajn, rápportajt bærrájgæhttjijs oadtjot, sámediggáj ruhtadoarjjagijt t åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielanháldadi juollodum stáhtabudsjehta badjel ja bargos mij tjuovvu guovdásjvattedum eksámenijs sámegielan vuostasj ja nubbengielan.
+Åhpadusdirektoráhtan le oajvvevásstádus bagádusájt dagádtjit, aktisasjbargujn Sámedikkijn.
+Åhpadusdirektoráhtta ja fylkaålmmå li da gudi suohkanij vælggogisvuodajt ja oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta bærrájgæhttji.
+Åhpadusdirektoráhtta oadtju láhtjet dilev nav vaj dákkár værmádahka ásaduvvá.
+Åhpadusdirektoráhtta ájggu guoradallat åttjutjit buorep duogásjdiedojt man láhkáj oahppe oadtju ietjasa sámegiela åhpadus rievtesvuodajt, ja gåktu oahppe ietja åhpadusáv árvustalli.
+Åhpaduslihttobarggo le bærrájgæhttjat vaj divna sáme máná ja oahppe Vuonan oadtju åhpadusáv gånnå sámegiella, kultuvrra, histåvrrå ja sebrudahka le vuodon.
+Åhpadusinstitusjåvnå dálla ietjasa profijlajt åvddånahtti, ja ietjasa guoskavattja dahki sierralágásj åhpadusáj, ma rijkajgasskasattjat sjaddi åttjudit sierra máhtudagáv iesjgeŋga suorgen.
+Oasse girjes Saltbingen
+Ålggon la dávk mánnodihpe, siejnen mánnotjuovgga vehik vuojnnu.
+Váni duodastusáj dan vuoksjuj, de soajttá sæmmi láhkáj liehket ietjá suorgijn dagu politijan, riektásysteman ja kriminalhuvson váj muodugasj dile badjáni ma soajtti boahtet dassta gå giella- ja kultuvrramáhtudahka vádnun.
+Ij lim liehket máhttelis tjoavddet hásstalusájt rádjáguovlojn vijdes sámij oassálasstema dagá, javllá Keskitalo.
+Dakkir oatsodime dagá soajtti sáme máná ja nuora vahágahteduvvat.
+Háldadusguovlo ålggolin le binnemusát lågev oahppijda gudi sihti åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan rievtesvuohta åhpadussaj ja nav guhkás jus vil gudás li juohkusis.
+Háldadusguovlo ålggolin le sámijn rievtesvuohta sámegiellaj åhpadusáv oadtjot jus binnemusát 10 oahppe dáv sihti, ja nav guhkev gå dá juohkusijn li 6 oahppe.
+Diededime dagi tjuottjodij Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta sáhkadiedádusán vuoratjismánon 2011 gåktu ællobarggoháldadibme galgaj rievdaduvvat.
+Buorre ålgodisævtoj dagá li tjáppa ulme sámegiela nannima ja åvddånahttema gáktuj álbe. Sámegiela addne
+Ieritjåhtem árbbedábálasj sáme guovlojs Vuonan uddni manná stádajda, madi sisijåhtem guovlojda ienebut ja ienebut ålggorijkajs boahtá.
+• hásstalit mánáj ájádallamav ja bivddit njunjágahttem ságastallamijda
+Hásstalusá le árvustaládum sámekonvensjåvnå bargo aktijvuodan.
+Giellaguovdátjij hásstalus le jut ælla stuoves ålgodisævto.
+Hásstalusá sámegielav vuojnnusij buktet båhti dassta gå tjállemgielan le viehka oanes histåvrrå skåvllåaktijvuodan ja viehka stuorra ærádusá iesjguhtik giellajuohkusij gaskan.
+Hásstalus le oadtjot ájnegisáv sámegielav válljitjit.
+Hásstalussan la gå lága baktu ij la siján loahpe mæhttsáj vuodjet ábnnasijt viedtjamin, valla dárbahi sierraloabev motorjåhtulakbuorgulvisás.
+Hásstalus le ælla aktanik gájkbadjásasj åvdåsvásstádus dákkir aktisasjbargov jåhtuj biedjat ja koordinerit.
+Ajtu le hásstalus jut dá suohkana vájlluji máhtudagáv ja ressursajt gájbbádusájt ållidittjat.
+Hásstalus la, lassen riektáperspektijvvaj, tjadu ulmmelasj vájkkudimnævvo gárvedit buorep ekonomalasj ålgoldisævtojt vanntsaådåstuhttemij, bisodit vuosstájválldem bielev lokála varásbiergasbuktemij ja nannit ådåálggemav guollárvirggáj.
+Hásstalusá
+• guoradallat sjuggelis ja hábbmididdje anov digitála ræjdojs mánáj siegen
+• guoradallat ja imájdallat eksistensiála, etihkalasj, åsko, iellemvuojno ja filosofijjalasj gatjálvisájt mánáj aktan
+• guoradalli ja åmasti åtsådallamijt duojna dájna tjállemgiella åvddånbuktemijn, degu ståhkama, tjállema, sárggoma ja bokstáva, ja låhkåm- ja tjállemdåjmaj baktu
+• guoradalli ja imájdalli eksistensiála, etihkalasj ja filosofijjalasj gatjálvisájt
+• guoradallat duov dáv guovlov, oahpásmuvvi institusjåvnåj ja bájkij lahkabirrusin ja oahppi oahpásmuvvat ja jaskugit mannat
+Dassta majt dálla diehtet sámegiela dile birra uddni, luluj vuogas guhtta iesjguhtik dilijt gåvvidit:
+Oarren tjåhkanibmáj lij tjála mij bigot lájttalahtte vidjurijt moatte doarjjaoadtjoj lunna gudi oadtju doajmmadårjav uddni.
+Almodit juojggusav ja sáme musihkav
+Almodusá násstetjoahkken li udnásj bæjvváj náv:
+Almodusá sjaddi stuorra árvvon goappátjagá kultuvralattjat ja musihka histåvrå gáktuj, javllá Olsen.
+Sámedikke jienastuslågov bihkusij buktet
+Finnmárko miehttseduobmoståvllå
+Ráddidus miehttseduobmoståvlåv nammat maŋŋel gå le Sámedikkijn rádádallam, ja danna le jådediddje ja duodden niellja stuoves ájrrasa ja guokta sadjásattja.
+Miehttseduobmoståvllå vuohtuj válldá Finnmárkokommisjåvnå rapportav gå ássjev giehtadallá.
+Diededit ierit Sámedikke jienastuslågos
+Diededime ierit hæhttu ietjat namáv ja personnummarav tjállet.
+1970-jagij lågon dåhkkiduvvagåhtin sáme unneplåhkon Vuonan.
+Ålggolin dábálasj barggoájge, de fállá Varresvuohta Finnmárkko dålkkumdievnastusáv telefåvnå baktu ja Unnan bálkkijda dålkåv dárboj milta.
+Dási duodden oajvvat nammadus moadda dåjma mánájgárdde- ja skåvllåsuorgen, duola dagu jut suohkanijn galggi plána ålles sámegielak fálaldahkaj, gå mánná mánájgárdes skåvllåj sirddá, ja aktisasjbargguj rijkkarájáj rastá.
+Dássta le Bådådjo giddagisán, ila giddagisán, hálldo ja sihkarasstemanstáltan ja Ringerijka giddagisán akta sámegielak bargge gænnánik.
+Vijdábut de vaddá láhka mærrádusájn "muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegiellaj jali sámegielan jali sierra sáme fágajn joarkkaskåvlån sissŋelin sierra kursaj jali sierra juohkusijda.
+Guoradallá mánájgárden, skåvlån jali PP-dievnastusá kontåvråjn.
+Guoradallat miehttsimriektájt
+Tjielgadimen li sihke fysihkalasj guoradallama, varraåtsålvisá ja vuojŋŋama gåvvim.
+Tjielgadime galggi kommisjåvnå konklusjåvnåj vuodon.
+Guoradallam soajttá sisadnet
+Guoradallam galggá aj gåbttjåt sámijt gænna le binná jali vádno sáme giellatjehpudahka.
+Ålgoldis tjielggidus mav nammadus la oadtjum vuoset dárojduhttem ájgij tjadá la buoragit dokumenteriduvvam.
+Vuoj gå iedne lávve ja suv ålmåj javlajga bessiv sunnu lunna årrot. Mánájsuodjalus ettjin rat diede jus dav sjattajga nahkat.
+Gillajiddje gudi li ietjasa subttsasav subtsastam, li vásedam nihtodimijt.
+Hiervvidus Den som...
+Vuosádusá tjalmostahttem la guoddelisvuohta.
+ javllamusá ietjá ásadusájs, máná/oahppe ságastallam, váksjom ja tiesstim. Mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám tjanáduvvá guoradallam máná dárbojda.
+• åvddånbukti dåbdojdisájt, ájádusájt, vuojnojt, ja åtsådallamijt moatte láhkáj
+Nammadus oajvvat birástagá dákkir aktisasjbargguj mierreduvvi nuorttarijkaj sámekonvensjåvnån.
+Ajtu tsuojggi nammadus jut binnep duodastibme gávnnu mij guosská gåktu dárojduhttem gevaj bájkálattjat ja gåktu dárojduhttem la ájnegis ulmutjijda vájkkudam.
+Ságájdahteduvvam li sihke máná, nuora, ållessjattuga ja vuoras ulmutja.
+Nammadus juorrul gå sáme giellaadnuj åbbålattjat, ja sierraláhkáj oarjjel- ja julevsáme giella- ja kulturdádjadussaj ij la heva hiebadam.
+Nammadus le aktij biejaduvvam máhtalgis dutkijs ja praktihkkárijs, gudi aktan åvdåsti moattebelak ja vuogas máhtov ålles suohkansuorgen.
+Nammadus oajvvat åttjudut guhkáskonsultasjåvnå vejulasjvuodav åttjudit sámegielak dåktårij aktan bagádallamårnigijn telematihka baktu fásstadåktårij gejn li sáme pasienta.
+Nammadus oajvvat lága baktu mierredit jut giellabisodimsuohkanijn ja giellaælládahttemsuohkanijn galggi almulasj sáme suohkannamá.
+Nammadus oajvvat lága baktu mierredit individuála riektáv giella- ja kulturhiebadum dievnastusájda vájku gåggu dat ájnegis ulmusj årru.
+Nammadus oajvvat lága baktu mierredit almulasj oajválattjaj vælggogisvuodav sámegiellaj jårggålit guovdásj diedojt ma sierraláhkáj guosski ájnegis ulmutja riektásihkarvuohtaj jali pasiænntasihkarvuohtaj.
+Nammadus oajvvat gájka suohkana galggi sámegielak mánájgárddefálaldagáv fállat jus æjgáda dav sihti.
+Nammadus oajvvat barggovuoge ásaduvvi ma lulujin nannit Sámedikke oassálasstemav gå Dutkamráde galggá ådå prográmmaplánajt plánit ja åvddånahttet.
+Nammadus oajvvat iesjgeŋga suohkanij sierralágásj njuolgadusá dagáduvvi.
+Nammadus oajvvat giellabisodimsuohkanijn galggá vælggogisvuohta guoskavasj sámegielav adnet suohkana háldadimgiellan ja tjåhkanimgiellan, duodden dárogiellaj suohkana háldadusán.
+Nammadus oajvvat gålmmå giellaresurssaguovdátja Sámedikke vuolláj ásaduvvi, akta oarjjelsáme giellaresurssaguovdásj, akta julevsáme giellaresurssaguovdásj ja akta nuorttasáme giellaresurssaguovdásj.
+Nammadus oajvvat Sámedikke duogen sjaddá dåhkkidit sámegiela láhkajårggålimijt, valla dættot fáhkadepartementajn la åvdåsvásstádus jårggålit lágajt ietjasa suorgen.
+Nammadus oajvvat suohkana Guovdageaidnu/Kautokeino, Kárášjohka/Karasjok, Unjárga/Nesseby, ja Deanu/Tana sjaddi giellabisodimsuohkana.
+Nammadus oajvvat almulasj orgána sáme giellaguovlon galggi hæhttut vásstedit guoskavasj giellaj ietjas guovlon, sihke njálmálattjat ja tjálalattjat.
+Nammadus oajvvat riektá sámástit giddagisán vijdeduvvá giddagisájda lándav miehtáj, váj oarjjel- ja julevsáme giellaadno aj dasi gullu.
+Nammadus oajvvat riektá sámegiela åhpadibmáj giellabisodim- ja giellaælládahttemsuohkanij ålggolin nanniduvvá, navti váj gájbbádus galla oahppe gávnnuji åvddål oadtju fálaldagáv binneduvvá lågev oahppijs gålmå oahppijda.
+Nammadus oajvvat Vuona Sámedigge stuoves orgánav ásat, Sáme giellarádev.
+Nammadus oajvvat Sámedigge galggá mierredit guovtegielakvuodarudáj njuolgadustjállagav, ja rávvit Sámedikkev rudájt ienebut adnet giellaælládahttemij mánájgárdijn ja skåvlåjn.
+Nammadus hasot aj åvddånahttet metåvdåjt gåktu buorre statistihkav åttjudit mij gåvvit galles li sámegielaga ájnegis gielaj ja suohkanij milta.
+Nammadus oajvvat Sámedigge sáme dutkamdiedádusájn barggagoahtá lávkken ålleslasj sáme dutkampolitihkav hábbmit.
+Nammadus oajvvat sáme namájt stuorrastádasuohkanijda majn la sierra åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås ja hasot mierrediddje oajválattjav almulasj sáme namájt mierredit.
+Nammadus oajvvat Stáhta kárttadåjmadahka galggá mierrediddje oajvalattjan sáme namájda bájkijda.
+Nammadus oajvvat stuorrastádasuohkana Roandem, Råmsså, Bådåddjo ja Oslo galggi sierraláhkáj sámegiela åvdås vásstedit.
+Nammadus oajvvat vissa stuorrastádajn galggi sierraláhkáj sámegielaj åvdås vásstedit.
+Nammadus oajvvat joarkket udnásj gujttimårnigav sámelágan.
+Nammadus oajvvat duola dagu sámegielak máhtudahka ja/jali åvddåmåne ienebut galggi aneduvvat virggádimijn, sierraláhkáj giellabisodimsuohkanijn, valla aj ietjá almulasj ásadusájn ma sáme álmmugav galggi dievnnot.
+Danen oajvvat nammadus sámegielakvuoda registrerim galggá lága baktu álmmukregisstarlágan mierreduvvat.
+Danen oajvvat nammadus stáhta badjásasj åvdåsvásstádus tjoahkkiduvvá alep dásen dajs skåvlåjs gudi oarjjelsámegiela åhpadimev fálli ja oarjjelsáme mánájgárde.
+Nammadus oajvvat loahpádusáv sámelágan mij javllá Sámedigge bæssá mierredit jus ålles jali oase giellabargos galggá biejaduvvat stuoves rijkajgasskasasj, gájksábmelasj ásadussaj.
+Nammadus buktá oajvvadusáv gåktu udnásj giellaháldadimguovlo suohkana bierriji kategoriseriduvvat.
+Nammadus oajvvat joarkket vælggogisvuodav sámegiellaj tjálalattjat diededit.
+Nammadus oajvvat ådå háldadusdahkamusájt Sámediggáj ja miejnni soajttá vuogas árvustallat jus dahkamusá dålkkumlåbijt vaddet ja láhkajårggålimijt dåhkkidit bierriji Sáme giellarádáj biejaduvvat.
+Nammadus oajvvat vijdedit nasjonála teamajt Sáme nasjonála máhtudakguovdátjin - psyhkalasj varresvuohtasuodjalibme ja gárevselga (SÁNAG) váj sjaddi stuoráp fáhkajuohkusa iesjgeŋga kontåvrån sihke julev- ja oarjjelsáme guovlon.
+Nammadus vuorddá nammadusá oajvvadus sjaddá ássjen rádádallamijn ja ietjá ságastallamijn Sámedikke ja stáhta oajválattjaj gaskan.
+Nammadus dættot gå sámegiella ienebut aneduvvá almulasj háldadusán, dagu gå lágajt, njuolgadustjállagijt, diedojt, almodimijt ja sjiemájt sámegielajda jårggål, de la dat viehkken terminologijaåvddånibmáj.
+Nammadus åvdet man ájnas la sámegiela ja sáme kultuvra máhtudagáv nannit varresvuoda- ja huksosuorgen ja sierraláhkáj stáhta mánájsuodjalusán.
+Nammadus oajvvat aj buoredimijt, dan vuolen sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjamårnigav.
+Nammadusán lidjin åvdåstiddje sáme varresvuodafágalasj åtsådimbirrusis ja juridihkalasj tjiehppijs.
+Nammadusá ájrrasa li:
+Nammadus le fágalasj duodastuvvam dåjmaj oajvvadusáj baktu oajválattjajda vaddám sierralágásj máhttelisvuodav sámepolitihkalasj ulmijt ållidit ma lulujin sebrudakåvddånahttemav nuorttan nannit.
+Nammadus la sierraláhkáj berustam oarjjelsáme mánájgárdde- ja åhpadimfálaldagás, danen gå oarjjelsámegiella le viehka várnnahis dilen gå galggá gielav bisodit ja ælládahttet.
+Dan diehti la nammadus ietjas árvustallamijn ja dåjmaj oajvvadusáj fokuserim dán riektá ållidime riektáj.
+Nammadus la buktám dåjmajt ma guosski ienep sebrudaksuorgijda, valla dåjma mánájda ja nuorajda mánájgárdijda ja skåvlåjda li dættodum ihkeva ájnnasin gåtsedittjat.
+Nammadus la nav guhkás gå li vuojnnám vejulasj tjielgadam økonomalasj vájkkudusájt dåjmaj oajvvadusájs.
+Nammadus le gåvvidam oarjjel- julev- ja nuorttasámegiela guovlojt ja nammadusá mielas le Sámedikke duogen dájt mierredit.
+Nammadus le vuorodam gehtjadit jus ulmme le sámegielajt bisodit jali ælládahttet.
+Nammadus le sáme dutkama ja alep åhpadusá åvddånimev, dárbojt ja ulmijt tjielggam ja moadda konkrehta dåjma åvdedam.
+Nammadus la árvustallam makkir dåjma hæhttuji jåhtuj biejaduvvat váj sámegielaj adno háldadusán lassán, dan vuolen bájkálasj ja guovlolasj politihkalasj orgána.
+Nammadus vuojnná giellariektá gávnnuji uddni ienemusát sáme giellaháldadimguovlon, uddni li dåppe 10 suohkana.
+Navti nammadus njuolgadusájt álkkebun dahká ja hiebaduvvam tjoavddusijt jåhtuj biedjá.
+Nammadus dádjat åvdep ájgij dárojduhttem la ednagav vájkkudam sámij giellaánov gitta udnásjga bæjvváj.
+Nammadusá mielas luluj vuogas Bådåddjuj vaddet sierralágásj åvdåsvásstádusáv julevsámegiellaj hiebadit, ja Verdal giddagissaj sierralágásj åvdåsvásstádusáv oarjjelsámegiela åvdås, ja jut Vadsø ja Råmså giddagisá ájn galggi nuorttasámegiela åvdås vásstedit.
+Vuodoåhpadusá ájnnasamos hásstalusá nammadusá mielas le dat jut sáme oahppij riektá sáme åhpadibmáj ij ålliduvá.
+Nammadusá mielas galgaluluj Sámedikken ienep vejulasjvuoda mierredit ássjij ma li ájnnasa sáme giellaåvddånahttemij.
+Nammadus miejnni giellaælládahttemsuohkana ja stuorrastádasuohkana bierriji ásadit unnemusát avtav sáme profijllaskåvlåv suohkanin.
+Dan diehti miejnni nammadus bierri sierra fokus sámegielajt nannit, ja jut bierri sierralágásj berustibme dássta boahtte lågev jage váj gålo hiehpi daj vælggogisvuodaj gáktuj ma stáhtan li sámegielaj vuoksjuj.
+Duodden miejnni nammadus aj galgaluluj vijddásap sáme mediasisadno, ja sierraláhkáj julev- ja oarjjelsámegiellaj dárbaj vijddásap fálaldagáv.
+Nammadusá mielas dákkir sierra njuolgadusá juohkka ájnna suohkanav vuorot. Dán láhkáj sjaddá nammadusá mielas aj álkkep suohkanij sáme álmmugijn åhtsåt bessat sæbrrat sáme giellaguovlluj.
+Nammadus miejnni bierri vijddásap riektá sámegielav adnet riektásysteman gå mij udnásj njuolgadusáj milta la. Dát dan diehti danen gå udnásj njuolgadusá dåssju guosski duobbmoståvlåjda maj ámmátguovllo ållåsit jali muhtem mærráj la oassen giellaháldadimguovlos.
+Nammadusá mielas le dárbbo rievddadit oajválattja- ja rollajuohkemav Sámedikke, stáhta, suohkanij ja ietjá almulasj ásadusáj gaskan.
+Nammadusá miejnni dárbaj láhkarievddadamav navti váj riektá sámegielav adnet ienebut ájnegis individaj tjanáduvvá farra gå orgádnaj, ásadussaj jali geográfalasj guovlluj.
+Nammadus miejnni guhkásåhpadime teknologalasj vædtsagijt hæhttu vuorodit, ja nuorttarijkaj aktisajsbarggo digitála sáme oahpponævoj åvddånahttema gáktuj.
+Nammadusá mielas la dárbbo sáme giellaoahttsáj, guhti Gånågisás stáhtaráden åremåla ájggudahkaj virggáj biejaduvvá, Sámedikke árvvalusá milta.
+Nammadusá mielas dát máhttá ráddjit vejulasjvuodav guoskavasj sámegiellaj åtsåduvvat.
+Nammadusá mielas li vásádusá ma li Sáme Giellagálldo prosjevtas boahtám buorre vuodon ásadibmáj.
+Nammadusá mielas le oajvvehásstalus gehtjadit jut giellanjuolgadusá tjuovoduvvi.
+Nammadus miejnni dahkamusá ma giellaresurssaguovdátjijn galggi mánájgárdij ja skåvlåj gáktuj la dievnastusájt fállat ja hiebadahttet, sierraláhkáj gå ådå sámegielak fálaldagá galggi ásaduvvat.
+Nammadusá mielas bierri Sámedikken ienep háldadusåvdåsvásstádus sámegielaj åvdås åbbålattjat.
+Nammadusá mielas li sáme mánájgárde ållu ájnnasamos vædtsak gå galggá sámegielajt bisodit ja ælládahttet.
+Nammadus miejnni giellateknologija la vuodon váj sámegiela galggi máhttet bierggit adnogiellan ådåájggásasj sebrudagán.
+Nammadusá mielas galggá dáv fálaldagáv nannit.
+Nammadusá mielas galggá galla Sámedikken roalla gå galggá sámegielaj autorisasjåvnnågæhttjalimijt stiellit ja oajvvat Sámedigge vaddá juollodimev dålkåjda gudi li autorisasjåvnnågæhttjalimev rijbadam.
+Vijddásappot miejnni nammadus bierri árvustallat ásadit sierra kontåvråjt Rørosan, Roandemin ja Råmsån aktisasjbarggon varresvuohtaviddnudagáj dáj guovlojn.
+Nammadus ja ájrrasa bessi mediajn guládallat ja åvdedit dajt ássjijt majt sihti ietjá instánsaj.
+Nammadus ja nammadussebrulattja máhtti ållu friddja vuojnojdisá åvdedit medijjaj ja ietjasa árvustallama milta ássjijt ietjá ásadusájda bajedit.
+Nammadus sihtá dættodit sáme namá ja bájkkenamá galggi duolla tjáleduvvat ja dát sihkarvuohtaj aj guosská, sierraláhkáj hiehteetáhtajda.
+Nammadus sihtá åvdedit man ájnas la jut juohkkahasj galggá bessat ietjas giellaj juojddáv tjielggit, ja dan diehti miejnni riektá sámástit (ietjas tjielggidusáv buktet sámegiellaj) riektátjåhkanimen galggá ålles lánndaj guosskat.
+Nammadus vuojnná dárbov sámegielagij riektá ja vælggogisvuoda álkkebut gávnnuji gieda åvdån. Dárbbo la aj tjielgadit makkir vælggogisvuoda almulasj ásadusájn li sáme álmmuga gáktuj.
+Oasse l luojkke /girjjevuorká sávadusáj milta.
+Nammadus ham oajvvat differensieriduvvam riektá ja vælggogisvuoda suohkankategorijaj milta, ja ájnegis ulmutjijda ienep giellariektá. Åvdutjis ham diehtep sámegielak bargge iesjgeŋga suorgijn vádnuni, danen dárbahip ienep dålkkumdievnastusájt.
+Nammadusá oajvvadus sámegiela ano vijdádibmáj merkaj ienep dárbbo dålkåjs, mij vat merkaj vuogas tjoavddusa guhkásdålkkumij hæhttuji dagáduvvat.
+Nammadusá oajvvadusá dåjmajda ja boahtám árvvalusá guláskuddamin árvustaláduvvi Sámedikkes aktan Suohkan - ja ådåstuhttemdepartementajn.
+Juogos galggá oajvvadit rievddadimijt ma lulun tjårggit boatsojæládusá arealsuodjalimev, ja gehtjadit lága mærrádusájt boatsojlågoj gáktuj, javllá sámedikkepresidænnta Keskitalo.
+Nammadus galggá doajmmat guládallamásadussan sáme nuoraj ja Sámedikke gaskan, valla galggá aj liehket guláskuddamásadus ja "dárkestiddjen" Sámedikke gáktuj nuorajássjij aktijvuodan.
+Nammadus galggá doajmmat guládallamásadussan sáme nuoraj ja Sámedikke gaskan, valla galggá aj liehket guláskuddamásadussan ja "bærrájgæhttjen" Sámedikke gáktuj nuoraidássjij aktijvuodan.
+Nammadus galggá doajmmat guláskuddamorgádnan sáme nuoraj ja Sámedikke gaskan, valla aj guláskudden ja váksjudiddjen Sámediggáj nuorajássjij gáktuj.
+Nammadus biedjá dættov årnigijda ja dåjmajda ma bádtjiji suohkanijt bisodittjat barggijt sámegielmáhtudagájn, ja dan láhkáj måvtåstuhttet ulmutjijt oahppat sámegielajt ja adnuj válldet. Ja dan láhkáj bisodit suohkanijt ja ietjá dievnastusájt giellamáhtudagájn.
+Juogos galggá aj sieradusájt priváhtariektá stivrrima ja almulasj riektá háldadime gaskav gehtjadit, ja aj sijdaoase sajev merustallat.
+- Juogos galggá sisŋeldis vidjurijt boatsojæládusán gehtjadit, ja máhttá oajvvadit ájn vil rievddadimijt ma tjårggi prosessajt ma li tjanádum ja majn la legitimitiehtta boatsojæládusán.
+Nammadus galggá árvustallat hiebalasj tjoavddusijt ma giehpedi ja vieledi suohkanij sierralágásj hásstalusájt ja dárbojt
+Nammadus galggá árvustallat jus la máhttelis gåvåv dahkat makkir sáme humanbiologalasj materiála li dálla vuorkuduvvam.
+Nammadus mav Sámedigge nammadij jådeduváj profesåvrås Siv Kvernmo, UIT.
+Juogos mij galggá barggat åbbålasj tjadádimijn boatsojæláduslágas li tjuovvovasj ulmutja:
+Nammadus doarjju ienemus oassáj dålkkumnammadusá oajvvadusáv jut sámegielaj dålkkåautorisasjåvnnå galggá oassen dábálasj autorisasjåvnnåårnigis.
+Nammadus doarjju Sáme varresvuodapárka álgadimev ja rávvit Sáme varresvuodapárkav vijddásappot åvddånahttet álggoálmmukguovdátjin, fálaldagáj spesialistvarresvuodadievnastusán somatihkka, psyhkalasj varresvuohtasuodjalibme ja gárevselga.
+Nammadusá vuodovuojnno la jut gájka sámegiela li avtaárvvusasj ja dássásasj giela, sihke ietjasa gaskan ja dárogiela gáktuj.
+Nammadusá guoradallamin li gålmmå oase.
+Nammadus dættot stáhtan la åvdåsvásstádus ålles oarjjelsámegiela åhpadimes, mánájgárde rájes gitta joarkkaskåvllåj ja ållessjattukhåadibmáj.
+Dan diehti sihtá nammadus dættodit moatten dåjman le viehka ållo iehpesihkarvuohta gålomerustallamijn, ja muhtem dåjmajt hæhttu lagábut guoradallat ja tjielgadit váj vuojnná man ålov máksi.
+Nammadus sihtá åvddån giesset jut buorre sámegielak mánájgárddefálaldahka aktan jårkajn sámegielak skåvllåj la ájnnasamos doajmma gå galggá sámegielajt bisodit ja ælládahttet.
+Nammadus dættot gájbbádusá giellamáhtudahkaj virggájbiejadijn álu le ássjálasj ja dárbulasj gájbbedit, sæmmi láhkáj gå dárogielmáhtudagáv gájbbet sæmmilágásj virgijda.
+Nammadus sihtá aj dættodit ásadusá hæhttuji virggájbiedjam- ja máhtudakplánajt dahkat maj ulmme la ienep sámegielak bargge ja jut buorep bálkká soajttá viehkkenævvon.
+Nammadus nannusit alot stáhtav oadtjot sadjásis sjiehtadusáv Svierigijn ja Suomajn gånnå stáhta ietjasa tjadni aktisasjbargguj gielaj vuoksjuj.
+Nammadus ajtu dættot sij gudi dákkir virggelåbijt oadtju, bierriji aj hæhttut barggat orgánan vissa ájgev maŋŋel gå virggeloabes máhttsi.
+Nammadus sihtá aj dættodit moadda dåjmaj gáktuj la læhkám hásstaliddje økonomalasj ja háldaduslasj vájkkudusájt tjielgadit, muhtem mærráj dan diehti gå statistihka vádnuni.
+Nammadus galggá nannit sámegielav / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
+Nammadus galggá nannit sámegielav
+Tjuoldedum oarjjelsáme sálma li maŋen sálmmagirjen "salmer 1997".
+• vijdedit mánáj åtsådallamijt ja bærrájgæhttjat progresjåvnåv ja åvddånimev mánájgárde sisano hárráj
+● åvddånahttet aktisasj dádjadusáv sáme sebrudagáj diles ja åvddånahttemdárbos.
+• Åvddånahttet buorre varresvuodadievnastusájt sámegiellaj sáme mánájda ja nuorajda
+• Åvddånahttet nuortta-, julev- ja oarjjelsáme terminologijav varresvuoda- ja huksodievnastusá, bulke ja kriminálahuvso ja ietján almulasj háldadusá adnuj
+Åvddånahttet ådå oahpponævojt oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj
+åvddånahttet ja lasedit dåjmajt sissŋelin marijnaæládusáj
+Åvddånahttet dábálasj ja jali digitála oahpponævojt
+• vaj åvddånahtti dádjadusáv vuodulasj matematihkalasj buojkuldagájda
+• berustimev ja vieledimev åvddånahtti nubbe nuppe hárráj ja dádjadi árvov dassta ma li ja ma ælla muoduga aktisasjvuodan
+ åvddånahttá máhtudagáv ja máhtov gaskos sierraåhpadime vuoksjuj, ja avtaárvvusasj, hiebadam ja sebradahtte åhpadime birra
+Åvddånahttet aktisasjbarggosjiehtadusáv Sámedikke ja Sáme dájddárráde gaskan (Dájddársjiehtadus)
+Giellaguovdátjijt vijddábut åvddånahttet
+Åvddånahttem
+Dákkir prográmmaj åvddånahttem le ævtton jus sámegiela galggi adnogiellan bierggit udnásj sebrudagán.
+Birásstandardijt åvddånahttet ma sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov sihkarassti le ájnas guoddelis åvddånahttema gáktuj.
+Sáme tærmma åvddånahttem le guovdátjin máhttet bisodit ja nannit sámegiela anov.
+ Nanos åhpadimmodella sámegiela åhpadussaj vuostasj- ja nubbengiellan galggi åvddånahteduvvat
+Systemáhtalasj máhtudagáj åvddånahttem sáme gielaj birra bohtá ávkken giellaåvddånahttemij divna suorgijn.
+Teknologijaåvddånahttem juohkka sebrudaksuorgen le viehka dárbulasj jus giella galggá iesjguhtik fáhkasuorgen aneduvvat.
+Terminologia ja giellateknologalasj åvddånahttem li ájnas ålgodisævto sámegiela vuoksjuj.
+Vaskulera demensa ja Alzheimera skihpudagá åvddånahttem soajttá boahtet diabetesis ja/jali tsåhke- ja varraváreviges, dagu alla varradættos.
+Ájnegis ulmutja giellatjehpudahka dáhpáduvvá luondulattjat bæjválasj avtastallamis ietjá giellaaddnij.
+Sáme giela li vuostatjin åvddånahtedum njálmálattjat buolvas buolvvaj.
+Karriera-åvddånahttem jages jahkáj
+Sámegielaj adno ja åvddånahttem
+Åvddånimrijka, álggoálmmuga ja smáv suollustáhta li sierralágásj várnnahis dilen ja li ienemus ájteduvvam dilen dálkádakrievddamij aktijvuodan.
+Åvddånahttempládna l prosæssa mav Varresvuoda Nuortta æjggu, dahkamussan Varresvuoda- ja huksodepartementas rádádallamijn Sámedikkijn.
+Åvddånahttemplána galggi gåvvidit ájnnasamos hásstalusájt ja strategalasj suorgijt sierravarresvuodadievnastusán 2035 rádjáj.
+Vuona buvtadimindustrijjan ælla makkirak strategija sáme sebrudakåvdåsvásstádusáv váldátjit.
+Dálkke lij aj basijgaskan Vuonarijkan.
+Čáhčesuollu (Vadsø) giddagisán li guokta bargge gudi sámegielav máhtteba, madin friddjahuksokåntåvrån Finnmárkon le akta sámegielak bargge.
+• liehket doajmmela ja sadjihin, doarjjot ja hásstalit mánájt moattebelak rubbmelasj ståhkusijda ja dåhkkidit mánájt rijbadimev
+Årrot doajmmá suohkanijda sáme dáfojs
+• liehket diedulasj ja árvustallat ietjas rållav ja oassálasstemav gå máná ståhki
+• liehket diedulattja ietjasa roallaj giellaåvddågåvvån ja liehket gullisa gå guládi divna mánáj
+Iehtjádij siegen liehket
+• liehket gullisa, dåhkkidit ja duosstot mánáj ietjasa árbbedábev ja mánájkultuvrav
+• liehket gullisa mánáj åvddånbuktemijda ja duosstot sijá dárbov huksuj hiellesvuodajn
+• gulldalit ja ájttsat mánáj moattelágásj kultuvralasj åvddånbuktemav, vieledit sijá åvddånbuktemhámijt ja åvdedit mielav joarkátjit estetatalasj suorgijt guoradallamijn
+Ulmutjahttem Ulmutjahttem ja ulmusjvuohke soajttá rievddat ja gássjelis dile badjánit danen gå ij dádjada juoga la várálasj.
+• ájttsat manáj berustimijt ja ásadit máhttelisvuodav oahppamij duon dán dilen ja dåjman
+Tjielggasabbon dahkat mijá vuorddemusájt sáme institusjåvnåj åvdåsvásstádusá sáme dájda ja kultuvra åvddånahttema hárráj
+tjáledum namáj binnemusát aktse válljidahtte kandidáhtaj guovlon.
+Gáhtti val ráje muhttijn mierreduvvi diles ja ulmutjis.
+• Liege tjielgas, ane álkkes gielav ja låggŋi avtav ássjev ájgen.
+Tjielggasit galga javllat i dåhkkida mánná juhká åvddål la dævddám 18 jage.
+Duosta tjielgas njuolgadusájt mierredit alkoholano gáktuj.
+Vägverket (Rahtedoajmma) biejaduvvá lasedittjat ietjas bargov galbbit unneplåhkogielak bájkkenamma galbajt.
+Barggovuogij válljim vaddá máhttelisvuodajt dahkat mánájgárde sisanov geldulattjan ja målsudahkkásin.
+Válggajugos giehtadallá ássjijt majn Sámedikke ållestjåhkanibme galggá åvdåstiddjijt válljit ásadusájda sisbiele ja ålgusjbiele Sámedikke vuogádaga.
+Válggakomitea giehtadallá ássjijt gånnå Sámedikke ållestjåhkanibme galggá mierredit válgaj birra orgánajda Sámedikke sis- jali ålgusjbielen.
+Válggakårttå válggafunksjoneraj bargov álkkebun dahká ja iesj ájgev sæstá.
+Válggaguovllo 5 Viestarmera válggaguovllo: 9 kandidáhta (válggaguovlon li 4 mandáhta)
+Válggaguovllo 6 Oarjjelsáme válggaguovllo: 9 kandidáhta (válggaguovlon li 4 mandáhta)
+Válggabijraj vuostasj ájras fábmodusáv åvddåj biedjá.
+Válggaboados tjadáduvvi guovten vuoron.
+Dábijda ja dåmadimvuogijda ulmusj juo hárjján árrat.
+Dábálattjat de ij Covid-19 alvos vájvijt buvte.
+Dábálattjat gållå vahkko dat biejves åvddåla jienastuslåhko la dagáduvvam ja gárves sáddiduvátjit.
+Sadjásasj ájrrasa li maŋŋálakkoj.
+Sadjásasj sebrulattja: Laara Sparrok, Andine Knudtson, Kristine Ballari, Sajane Olsen, Katja Elise Utsi
+Sadjásattja:
+Mijá vuorrasamos veterána dårrun nuppát væráltdoaron.
+Mijá subttsasa ja mijá giela li guojttemin dávvera mijá tjáppemus gijsán.
+Mijá soldáhta li javllam sihti sæbrrat, vájku le persåvnålasj vádá buorep iellemav iehtjádijda åttjudit.
+Mijá giela li ájtedum giela.
+Mijá strategijja sámegielajda la Sámedikke njuolgadussan bargon Vájmogielav gåtsedime.
+Usjudallap aj sijáv gudi li vahágahteduvvam guhkesájggáj.
+Mijá nuorragierdde l divras ja ep máhte åvvå avtak biesstet.
+Mijá veterána dájddára li maŋemus jagijt vijmak ållidam dan berustibmáj ja dåhkkidibmáj mav mælggadav li ánssidam.
+Mijá nuoramus veterána duostudin diededum ulmusjmuorrodimev Libyan dijmmá.
+- Mijá aktisasj dille le dåjmalasj ja danna li moadda ásadime oajvvadusájda massta álggoálmmuga ålles væráldis máhtti ávkástallat jus dá oatsoduvvi væráltkonferansan.
+Mijá vuostasj ájalvis sijdas.
+Addnij sierra giella, kultuvrra ja åtsådallam duogátja gájbbedi fálaldagájt hábbmit ja hiebadit, Etáhtta galggá barggat nav vaj almma avtaárvvusasj fálaldagájt gájkajda vaddá.
+Moattelágásj æládusiellem
+Moattelágásj æládusiellem / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Juohkka oahpestibme bissu birrusij 30 minuhta.
+Mijá kultuvrra le giddidum ruohtsaj mijá ávkkim- ja årromguovlojda.
+Mijá álmmukbiejvve le viehka nuorra, dåssju 21 jage vuoras.
+Duv fámillja, ráddná, jasskavuohtaguovdásj jali sijddaskihppirsujttár máhtti diededuvvat.
+Mijá åvdåsvásstádus le aj tjalmostit veteránaj ratjástimev.
+- Mijá åvdåsvásstádus le aj veteránaj bargov låggŋit.
+Mijá barggo galggá dagáduvvat vieledime luondov ja dádjadusájn luonndo ja birás li vuodon boahtte buolvajda.
+Mijá diedádus le sámegiella le ájnas ja ávkká.
+Mijá væráltvijddásasj aktisasjvuohta le mij mijájt nanni, ja uddni le vuogas biejvve dáv dættodit, javllá sámediggeráde Vibeke Larsen.
+- Mijá ulmme le diedádus ij dåssju galga gåvvidit ja árvvaladdat makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá mánájgárddeássjijn.
+Mijá ulmme l aj juhti ådå oahpponævoj buvtadiddje galggi dajt gárvedit gålmå ja bielle jahkáj.
+Mijá dahkamus le vuosedit sunnuj man ållo aktit sunnuv, ienni gå mij sirát sunnuv.
+Mijá hásstalus la oadtjot ájnegattjav válljitjit sámegielav.
+ Basá giedajt álu ja dárkkelit
+Varravárij demænssa sivva la vuojŋŋama varradárbo hieredibme, dábálattjat varrasnáhpá jali varddem vuojŋŋamin.
+Ásadime fáhkabirrasijt ja værmádagájt sáme guovddaguovlojn, sjaddi sáme sebrudagá dárbo vuodon avtaárvvusasj varresvuodadievnastusfálaldagájda.
+Dajna gå vaddet dårjav investerimijda guollárvantsajda, ådåstuhttemijda lagos-vuosstájválldemásadusájda ja viehkedit buvtaåvddånahttemav sisŋelt marijnaæládusdåjmaj, máhttá ájn garrasuppot viehkedit bisodit ja nannit nanos guollárbirrusijt sáme merragádde- ja vuodnasebrudagájs.
+Tjadádime sáme nuorajkonferánsav, Árran ållagasj nuorajt tjalmostahtti Divtasvuonaássje maŋŋáj.
+Oahpásmahttet sáme duojev ålggobiele márnánijda máhttá dasi vájkkudit.
+Jus rabás láhkáj ságastalá de ietjat mánnáj diededa dát la juoga man birra la ållu årnigis sáhkadit.
+Gå le vuosteldimfábmudahka, de ij pládnafábmudahka dåssju galga árvustallat dåjma vájkkudusájt sáme kultuvrraj ja æládusájda (bs. pládna- ja tsiekkaduslágav § 3-1 ja finnmárkolága § 4 Njuolgadusá), valla aj åttjudit Sámedikkijn semasvuodav sjiehtadallamij baktu, ja såbådallamij baktu daj ássjij jus Sámedigge le dåjmav vuosteldimfábmudagá baktu vuosteldam.
+Jus ulmutja e ilá tjoahken tjuottjo de suojmmu koronadávdda (covid-19) oabllomis
+Gå rabás láhkáj guládallá, konkrehta láhkáj ja iesj viehket, de ållessjattuk mánáv bagádallá vuogas ja jasska láhkáj.
+Gå iehtjádijda gulldali, bessi ássjev moattet bieles gehtjadit ja iehtjádij dilev dádjadit, dat mij empatijan gåhtjoduvvá.
+Virggáj dættoduvvá mássjkisvuohta, berustibme politihkas ja siebrrebargos, duodden aj tjállemmáhtudahka.
+Ásadit aktisasj fágalasj orgánav jali aktisasj fáhkainstitusjåvnåv, máhttá liehket stuoráp máhttelisvuohta buorebut ávkástallat ulmusjlasj ja økonomalasj resurssajt dajna ulmijn nannit ja åvddånahttet sáme gielajt.
+- Sámemánáj oahppamnævojt vuorodijn sihtap viehkedit vaj ienep sáme máná galggi oadtjot sáme skåvllågirjijt ávkkit.
+Jus muhtemijt dajs ierit rája de luluj árkkabiejvve álkkebun ja jasskadabbo.
+Jus rájájt bieja de vuoseda dunji máhttá luohtedit.
+Gå li listajn, de li aj ienep máhttelisvuoda suohkanij ja fylkaj vuollásasj nammadusájda válljiduvvat.
+Gå vuorrasap ulmutja sæbrri politihkalasj bargguj bájkálattjat, bessi siegen åvddånahtátjit ietjasa viessomvidjurijt suohkanijn ja fylkajn.
+Æjgádijda ja iehtjádijda máná birrusin vierrti látjeduvvat fálaldagá nav vaj sij oadtju sámegielav åmastit sæmmibåttå gå mánná sámegielav oahppá mánájgárden ja skåvlån, ja nav máhttá mánná doarjjagav oadtjot ietjas giellaåhpadusán.
+- Ienebujda åhpadit vuostasjviehkev ja HLR:av, de ienebu gájoduvvi, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
+Gå la tjielggasit javllam de la binnep vejulasjvuohta jut nuora njuolgadusájt dådji.
+Åhtsåmusájt giehtadallamin luluj Sámedigge merustallat åhttse rudálasj máhtukvuodav prosjevtav/álgadimev tjadádittjat.
+Jus le dárbbo åbddimbargguj tsiekkadusán dát galggá dagáduvvat aktisasjbargujn Sámedikkijn.
+Suohkan jali fylkkasuohkan máhttá dárbo milta åhtsåt stáhta sierrapedagogalasj dievnastusájt Statpedas.
+Gåvåj ja tevstaj oablodahttá sån aj diedojt sámegielas ja kultuvras, ja sån la arvusmahtte sáme nuorajda gejn la miella gåvvådájddaj.
+Gå digitála ræjdojt pedagogihkalasj bargon adná galggá dat doarjjot mánáj oahppamprosessav ja ållidit rámmaplána lájddistusájt boandás ja gájkbelak oahppambirrasav divna mánájda.
+Gå digitála ræjdojt adni de galggi bargge liehket dåjmalattja mánáj siegen.
+Maŋenagi gå demænssa njåmmu de sjaddá låssåt mujttet ja dádjadit majt iehtjáda javlli, sierraláhkáj gå moattes li tjoahken ja avtatnjálmes sáhkadi.
+Jus galggá ráddidusá sámegielaj doajmmaplánajn joarkket de hæhttu Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj vuodon liehket.
+Jus sámelága giellanjuolgadusájt rievddá, gånnå Sámedigge oajvvat dá galggi ålles lánndaj guosskat, de sámegielak fáhkaulmutjij vánesvuohta sjaddá ájn vil ienebut vuojnnut.
+Gå ådå VBa (Vuona barggo- ja álkkadusháldadimkåntåvråjt (naV)) ásadi suohkanijda gånnå le sáme álmmuk, galggi dárbo sámegiela ja kultuvra máhtudagás sierra árvustaláduvvat.
+Gå mierret makkir namma vuostatjin galggá de galggá árvustallat giellaanov bájken.
+1901-álmmuklågon ságastin láhkke Walesa viesádijs kymrilalasj gielav.
+Gå dåbddå de adná detáljajt birrasin viehkken mujttet.
+Tråmså ja Finnmárko kriminalhuvso organisásjåvnnåstruktuvra árvustallamin sjaddá árvvaluvvat ásadit kriminalhuksoguovdátjav sierra sáme giella ja kultuvra máhtudagájn.
+Jahkegærdojt låhkåma baktu la Sámedigge tsiekkadusájt gávnnam ma li oabmásabbo gå vuostak jáhkijma.
+Dán diedádusá baktu, ja buorre aktisasjbarggon guovdásj oajválattjaj vuorddá Sámedigge ruhtadille sáme giellaåvddånahttemij Vuonan viehka ålov buorrán.
+Valla dendro-ájggemerustallamvuogijn - jahkegærdojt ájggemerustallam - máhtij merustallat juhte skiedjá duodaj la tsieggidum birrusij 1845/46, ja ælla nav vuojga ietjá sáme tsiekkadusá nav oabmása.
+Iehtjama kultuvra baktu máhttep dádjadusáv ja ráddnavuodav dahkat.
+Maŋŋela gå snåasen tjïelte ja Divtasvuona suohkan bådijga háldadusguovlluj le háldadusguovllo vijddánam aj oarjjelsámegielajn ja julevsámegielajn.
+Gå juhká de ij sæmmi buoragit buvte mierredit ja soajttá vuorbedibmen sjaddá.
+Muorrakássa l dievva, ja sån la aktu.
+Ájnegis vuoras ulmusj sáhkat vilá áhkkilsámegielav aktijvalattjat ságastallamijn gielldasámegielagij.
+Tjåhkanimen Nuukan oassálassti ienemusoasse inuihtaj ja sámij åjvijs.
+NSR ájggu nannit dåjmadagá sámegiellamáhtudagáv ådå virgádimij baktu.
+Duodden tjiegŋodibmáj ja duoddimij dan årrom- ja åsskohiståvrråj mij juo le Ceavccageađgi/Mortensnesan, li dájn gålmmå duobddágijn sierra kulturhiståvrålasj kvalitehta.
+Dan båttå gå julevsáme álmmuk máhttá ietjasa giellaj ådåsijt låhkåt, le aj ájnnasin gå sámegiella ja sámij sadje bájkálasj sebrudagán åvddånboahtá bájkálasjavijsan.
+Gå artistabálkájt åhtså ja mannodårjav sáme artistajda ja kulturbarggijda galggá tjálalasj sjiehtadus artista ja ásadiddjij gaskan åhtsåmusáv tjuovvot.
+Jus li gatjálvisá majt Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta sihtá ietjá láhkáj merustallat gå boatsojæládusstivrra, galggi rádádallama Sámedikkijn dagáduvvat.
+Mærrádus sáddiduvvá aj sáme nammakonsulænntadievnastussaj, ietjá ásadusájda ma galggi namáv adnet ja guovdásj bájkkenammaregisstarij Stáhta kárttadåjmadagá guovllokontåvrån.
+Mærrádus suohkanij sáddiduvvá, mij mærrádusáv almot lága § 6 milta (diedoj gujttimvejulasjvuoda birra § 10 milta).
+Ássje mierrediddje ásadussaj sáddiduvvá (§ 5 nuppet ja goalmát ladás subtsas mij mierrediddje ásadus le makkár namáj gáktuj).
+Mierrediddje ásadus ássjev gárvet gájkka diedoj milta ma gávnnuji.
+Fálaldagáj ja dievnastusáj aktijvuodan la ájnas álgget skihpa ulmutja duogátjijn, iellemvuogijn ja dábij.
+Gahttungalbajn daj guovlojn gånnå li moattegielak bájkkenama, galggá sámegielak bájkkenamma vuostatjin tjáleduvvat (bájkenammalága njuolgadustjála, § 7)
+• bagádallat mánájt jus ståhkam buktá nievrep avtastallamvuogijt
+Danen le dán bagádalle sisadno åvdemusát gåktu galggá jasska psykososiá la birrasav ásadit. Navti bessi máná jasska birrasin åvddånahttet hásstalusáj ma li ájnegis mánnáj hieba duvvam.
+Bagádalle sisadno le ållo dan birra gåktu bargge mánájt ja sijáj gasskavuodajt gehtjadi ja gåktu iesj máhtti buorep láhkáj viehkedit mánáj rádnastallamav duola dagu ståhkadahttijn.
+Bagádus máhttá liehket ájnas nævvon sihkarasstemin ja vaj sáme máná ja sijá æjgáda oadtju åtsådallat buorre sirddemav institusjåvnåj gaskal.
+Bagádusá vierttiji vaddet konkrehta buojkulvisájt gåktu máhtudakmihtojda máhttá vaddet konkrehta sisanov juohkka dásen ja buojkodit åvddånimev dásij gaskan.
+Bagádusá galggi dagáduvvat nav vaj åvddånboahtá gåktu máhttá buorre hiebadum åhpadusáv vaddet.
+Bagádusá galggi dahkat nav vaj åhpadus sámegielan ja dárogielan orgániseriduvvá nav vaj oahppe oadtju åhpadusáv doajmme lágaj ja njuolgadusáj gájbbádusáj gáktuj.
+Bagádusá sámegiella vuostasjgiellan ja sámegiella nubbengiellan vierttiji vuoroduvvat.
+Bagádusá LK06-s:aj dagáduvvi sæmmi láhkáj gå bagádusá LK06:aj, dsj. dahkamusgirjij milta Máhttodepartementas Åhåadusdirektoráhttaj.
+Bagádus ráfájduhtedum huodnahij æjgádijda
+Oahpestiddje guossidi skåvlåjt, organisasjåvnåjt ja siebrijt ålles rijkan diedojt juogátjit sáme kultuvra ja sebrudakdile birra avta jage birán.
+Oahpestiddjeårnik háldaduvvá Sáme allaskåvlås ja ruhtaduvvá Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas.
+Oahpestiddjeårnik árvustaláduváj jagen 2007 ja gåvviduvvá riek vuorbástuvvam prosjæktan.
+- Oahpestiddjeårnik le vuorbástuvvam ja le læhkám mielagiddis doajmma jåvsåtjit vuona nuorajt diedoj sámij birra.
+• målssot hæhkka ja mierredum dåjmaj gaskan
+Duot dát ráddidus la buoragit dåbddåm Sámedikke vuojnov minerállalága birra.
+Álkkádusårniga
+Válljiji ierit sámegielav
+Válljit muhtem dåjmajt.
+Vállji ådå
+Buorisboahtem.
+Buorisboahtem dunji. Le gus dujna buorre giesse læhkám?
+Buorisboahtem, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu
+Ráddnavuohta mierkki máná dåbddi aktijvuodav ja oassálasstemav massta vas vuogas iesjdåbddo badján.
+Ráddnavuohta le ájnas mánájda vájku man vuorrasa li
+Værált rievddá.
+Værált hæhttu aktidit.
+Værálda dahkkeriektáj organisasjåvnnå (WIPO)
+Væráltkonferánssa ásaduvvá jagen 2014.
+Álggoálmmugij riektáj væráltkonferánssa tjadáduvvá ragátmáno 22. ja 23. biejve 2014 New Yorkan, ja dåppe li guokta ållestjåhkanime, jårbbåbievddesesjåvnå ja paneldagástallam.
+Væráltsebrudahka le AN:a baktu dættodam ahte guoddelis åvddånahttema oajvvehásstalusá li hæjosvuohta, biologalasj valjesvuoda massem, birásselgaj givnnjahibme ja ulmusjvájkkudum dálkádakrievddama.
+Værálda stuorámus biebbmooassása sáme biebbmuj sierra máhttelisvuodajt vaddá
+Værálda álggoálmmuga li AN:a ållestjåhkanime presidentav ávttjim nammadit guoktásav gudi galggaba viehkedit væráltkonferánsav ásadit - akta guhti ájrasstáhtajt åvdet ja nubbe guhti álggoálmmugijt åvdet.
+Værálda álggoálmmuga li aj sæbrram konferánssaj.
+- Værálda álggoálmmuga li gielalasj ja kultuvralasj valljudahka mij le midjij boanndudahkan.
+Værálda álggoálmmuga tjoahkkáj li badjelasj vihtta prosenta værálda álmmugis, badjelasj 370 millijåvnå ulmutja badjelasj 90 lándajn.
+Árvvodahko prográmma / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Árvvodahkoprográmma æláduskombinasjåvnnåj ja sáme mannoæládusán la ulmme:
+Oahttse la almulasj årnik ulmutjijda gudi dárbahi viehkev ietjasa berustimijt várajda váldátjit.
+Oahttse - Legalfábmodus - Boahtteájggefábmodus
+Oahttse ij galga dahkat ienebut gå majt dárbaj, ja dan diehti ij oahttse mandáhtta galga sisadnet ienebut gå majt dárbaj.
+Oahttsen la sjávodisvuohtavælggogisvuohta, valla oahttse bæssá diededit gen åvdås la oahttse ja majt dat sisadná.
+Oahttse mávsov oadtju bargo åvdås mierredum láhkáj.
+Ij Sámedigge jalik nágin ietjá almulasj ásadus nagá ájnegis ulmutja priváhta giellaanov stivrrit.
+Ælloæládusá guovloj suodjalibme
+Suodjalit, bisodit ja åvddånbuktet sáme kulturmuojt ja kulturbirrusijt
+Suoddjimguovllohaldadibme ja luondo moattevuohta - Jan Åge Riseth
+Suodjalimguovlo galggi háldadit suodjalimguovlojt ævtojt gáktuj ma li mierreduvvam suodjalimnjuolgadustjállagijn aktan Gånigá resolusjåvnåjn mij suodjalimnjuolgadustjállusav dævddá, ja luondomoattebelaklága mærrádusájt.
+Suodjalimguovloj stivra válljiduvvi suohkanstivrajs, fylkadikkijs ja Sámedikkes.
+Suodjalimguovloj stivra / Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
+Viestarmera válggabijrra - 5 ájrrasa
+Allesáme ja lullesáme oajvvejuohkusijn li tjoahkkáj niellja vuolep juohkusa: oarjep, nuortap, sisednam ja suoloj (guoládak).
+- Alle merrasáme (Áltávuodna ja Návuodna).
+Diedá gus skåvlåjt ma buoragit rasisma ja badjelgæhttjama vuosstáj barggi?
+Veterána, sebrudakviesáda, álmmukválljidum ájrrasa ja ráddidus: Mij aktidip gå Májestehtalasj Gånågis giedjegijt biedjá Nasjonálmonumenntaj dánna Akershus lanen.
+Næhttaadressa www.giella.org baktu giellaaddne máhtti gatjálvisájt sáddit ja oadtjot giellaadnemij guosske bagádusájt ja árvvalusájt duola dagu hiebalgis bágoj birra. Artihkkalijn tjálleduvvi iesjgeŋgalágásj giellaássjijs, dagu giellajuohkusij mierredam termajt ja normierimij birra.
+o Barggap dan vuoksjuj jut dåjma ma dálkádakrievddama vájkkudusájt binnedi hæhttuji jåhtuj biejaduvvat dan láhkáj váj álggoálmmuga galggi bessat oassálasstet luonndovuodov sihkarasstet ja mierredit.
+- Mij barggap buohtaárvulasj sáme sebrudagá diehti avta rievtesvuodaj, vælggogisvuodaj ja máhttelisvuodaj goappásj sjiervijda.
+- Mij barggap aktisattjat Biebbmogehtjujn vaj vuodnaguollárij sisboahtomáhttelisvuoda friddja guollimis máhtti laseduvvat, javllá Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka.
+Mij dárbahip aktisasj dádjadusáv ja dárbahip giehtadallat dajt guottojt sámevuoda vuosstij ma li tsieggam buolvas buolvvaj.
+Mij dárbahip sávrijt gudi sjævnnjadabmusin bálggáv tjuovgudahtti, gudi rahtji mijá boahtteájge åvdås ja gudi várjjali gå stálppe aktelattjat ládá.
+Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn.
+Gåhttjop guoskavasj tjærojt mijájn aktijvuodav válldet jus sihtá Sámedikkijn guládallat, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Mij gåhttjop aktisasjbargov ráddidusájn dåjmalattjat vahágahttema vuosstij bargatjit, ja duodaj sivájt dasi gávnnat.
+Vieledip allelahájt gudi rijbadin dákkir låssis dile tjadá.
+o Guorrasam lip Birásgáhttimdepartementajn makkár mandáhtta ja ájrastibme galggá sierra almulasj nammadusán mij dálla tjielggadij sebrudagá várnnahisvuodav ja dálkádakrievddamij vájkkudusáj hiebadimev.
+Mijáv moattelágásj stálpe spedji: rávvisguolgak mij mijá juhtusijt návddi, ja boandás hærrá gudi viggi mijá ednamav rievvot.
+Lahkusin årrop, danen la mánájn adná aktijvuohta.
+Mij lulujma gájkka vuosedit mij ep dåhkkida ulmutjijt givseldit ja nuppástahttet dajna årijn gev sij iehttsi, javllá Olsen maŋemusát.
+o Oassálastijma Vuona delegasjåvnnåj Københámnan, Cancunin ja Durbanin åvdåstiddjijtjåhkanimijn AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan, sihke politihkalasj ja háldaduslasj dásen.
+Vijddásappot giehtadallat ráddidusán, ietjá sámedikkijn ja gasskarijkalasj álggoálmmukforumijn viertti aj nammaduvvat.
+Vijdábuj de sjattaj årnik doarjjagij avijssabielij buvtadibmáj julevsámegiellaj dárogielak avijsajn vijdeduvvam aj oarjjelsámegiela avijssabielijda.
+Vijdábuj viertti liehket sadjihin máhtudahka girjijt tjálátjit ja sjiemájt sámegiellaj jårggålittjat, ja liehket dålkkån bulkkebarggijda gudi e sámegielav máhte.
+Vijdábut de vierttiji bájkálasj sebrudagá dættodit dahkat sámegielak æjvvalimbájkijt mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda ja fállat suohkana dievnastusájt sáme álmmugij diedoj milta gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon.
+Duodden dasi l dárbbo duoddeåhpadussaj mánájgárddepedagogihkan, sámegielan ja sáme árbbedábálasj máhtudagán.
+Vijddásappo la gájbbádussan jut da sebrulattja gejt Sámedigge stivrraj nammat, galggi máhttet barggat Sámedikke boatsojæláduspolitihka badjásasj ulmij milta.
+Duodden le ájnas barggo biejaduvvam dássádusáv nannitjit politihkan ja æládusiellemin.
+- Duodden la aj sávadahtte oadtjot gullat majt suohkana Sámedikkes vuorddi joarkka gåtsedimbargon, javllá Magga.
+Vijddábut li juollodum 20 millijåvnå Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela.
+Duodden li 80 millijåvnå kråvnå juolloduvvam joarkket prosjekterit ådå huodnahijt Nasjonalt Folkehelseinstituttaj, mij sisadná ådåtsieggim ja aj divvom.
+Vijddásappot la strategalasj åvddånahttem sierravarresvuodadievnastusájt sáme pasientajda rijkan.
+Vijddábut le ájnas jut nissunij sadje ja doajmma árbbedábálasj æládusájn vuojnnusij biejaduvvá ja árvon aneduvvá.
+Vijdábut de le ájnas buorre ja stuovvágis fálaldagájt alep åhpadussaj nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan
+Sámedigge le vijdábut berustime ulmij milta rahtjat oadtjot sámegielak dutkijt ja nannit sámegielav diedalasj giellan ja terminologiåvddånahttemav duon dán fáhkasuorgijn.
+Vijddábut oajvvat nammadus sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan galggá liehket bákkulasj giellabisodimsuohkanijn.
+Vijdábut oajvvaduvvá jahkásasj ruhtadoarjja Girkkoj Væráltrádáj ja Lutheralasj Væráltrádáj mierreduvvá álggoálmmukbargguj dáj organisasjåvnåjn.
+Vijdábut galgalulujin giellaguovdátja ienebut vuojnnusij boahtet sáme birrasij ålggolin aj.
+Vijddábut goasská sámijda álggoálmmugin Nuorttarijkan.
+Joarkkan sámegullevasj prosjevta ja dåjma jáhkkoåhpadimådåstusán tjielggiduvvi.
+Ja de vil le mierredum barggojuohkusav ásadit man barggo galggá liehket rijkajgasskasasj aktisasjbarggovædtsagijt Arktalasj ábe uljonuoskodime gárvesvuohtaj.
+Dasi duodden la Vuonan vælggogisvuoda sámij vuoksjuj duola dagu Sámelága, Finnmárkolága, Pládna- ja tsiekkaduslága, Kulturmujttolága, Boatsojæláduslága, Åhpaduslága ja Bájkkenammalága baktu.
+Vijddábut la Sámedikkeráde bieles ávkken smávep stádajt giellaguovlluj sebrudahttet, ja dajnas oajvvat kategorijja namma l stádasuohkana, ja ij ga stuorstádasuohkana, nav gåktu giellanammadus oajvvat.
+Vijdábut det javllá láhka Sámedigge vaddá juohkka nælját jage rápportav Gånågissaj sámegiela dile birra Vuonan.
+Vijdábut le skåve gielladilev guoradalátjit.
+Vijdábiut de li láhkaárvvalusán mærrádusá suoma-, meänkieli og sámegiela birra mánájgárdijn ja boarrásijhuvson.
+Vijdábuj máhttá addne doajmmat ienedittjat sámegielak tevstajt duon dán internæhttafálaldagán.
+Vijdábut máhtá gahttunadressajt Vuonan åhtsåt ja dajt unnep kártatjin vuojnnet.
+Dasi lassen gávnnin oassálasste vaj dat la viehka stuor potensiálla kultuvrajn vuodon åvddånahttet sáme sebrudagáv, Dat sisadná gájkka gitta máhtos tjanádum dålusj dábijda filmma rádjáj, mannoæládussaj, hábmedibmáj ja kultuvrrabuvtadibmáj ".
+Vijddábut de hæhttu luojvolattjat dáv vádáv gierddam.
+Vijddábut hæhttu nammadus ålgodisævtojt, vásstediddje vidjurijt ja sáme gielladåjmaj koordinerimav tjadádit ja rievddadusájt oajvvadit.
+Vijddábut hæhttu nammadus tjadádit sáme gielladåjmaj ålgodisævtojt, vásstediddje suorgijt ja aktisasjbargov ja rievddadusájt oajvvadit.
+Vijddábut de le guoradallamrievtesvuodaj sisadno aj oadtjot dárbulasj ednamav bargojda, dán siegen aj ibbnomsajijt dárbulasj vædtsagijda.
+Vijdábut nammaduvvá Åna-duodastus imeálmmugij rievtesvuodaj birra i.i. iemeálmmugij gielalasj reivtesvuodajt,
+Vijdabut nammaduvvá sámegiella vuodoåhpadusán, ja departemænnta vuojnná hásstalussan sihkarasstet oahppij ájnegasj rievtesvuodajt sámeåhpadusán, i.i. åttjudit dåhkkidum máhtulasj åhpadiddjijt ja láhtjet dilev nav vaj åvddånahteduvvi ja buvtaduvvi buorre sáme oahpponævo.
+Joarkket gievrrodusáv ja ådåorganiserimav sáme kulturinstitusjåvnåjs
+Tjuovvolibme vijddábut
+Vijdábut javladuvvá kultuvrrarádevadde Nuortta-Hålogalánda, OarjjeHålogalánda ja Nidaros bisspaguovlojn, ja girkkoráde kulturrádevadde bierriji válldet åvdåsvásstádusáv sáme girkkoiellema kultuvrrabargo åvdås.
+Dasi duodden javladuvvá ahte biologalasj valjesvuohta sajájduvvam adno mij kultuvralasj doajmmaj gullu galggá suodjaluvvat ja måvtåstahteduvvat.
+Vijddásappot galggá mánájgárddeåhpadiddje dåbddåt iemeálmmugij árvov ja sijá nasjåvnålasj ja rijkagasskasasj rievtesvuodajt.
+Vijdábut de rabáduvvá næhttasadje prosjæktaoasseválldijda gånnå le máhttelis gielav adnet friddja, ja guládallat gaskanisá ja prosjæktajådediddjijn.
+Vijddábut la tjåhkanibme Snåasa suohkanijn biehtsemáno 12. biejve.
+Vijddábut galggi båhtusa aneduvvat gå Sámegielaj sámedikkediedádusáv dahká.
+Ja båhtusa li aj ávkken gå galggap Sámedikke diedádusáv dahkat sámegielaj vuoksjuj, tjielggi Jåma.
+Duodden galggi álggoálmmuga oadtjot oasev sisbåhtusis gå gálvo vuobdeduvvi ma li gednaábnnasij sjattojs jali ietjá organismajs dagádum jus álggoálmmugij árbbediehto aneduváj gå gednaressurssa ávkkiduváj.
+Vijdábut de sáme terminologija barggo dáhpáduvvá ássjegiehtadallama baktu duon dán sáme institusjåvnåjn duola dagu Sámedikken.
+Duodden Aktisasjbarggoguojme ådå guoradallamav skihppijviessovuogádagás Finnmárkon doarjju, ja gåtsedit varresvuodastruktuvrajt ålles sáme álmmugin.
+Joarkkaåhpadus "Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs" galggá árvustaláduvvat.
+Joarkkaåhpadus fáladuvvá Finnmárko, oslo, Lillehammera ja Telemárko allaskåvlåjn.
+• åvdedit rubbmelasj tjehpudagáv, rumájrijbadimev, koordinasjåvnåv ja rubbmelasj máhtukvuodav
+• åvddånahtti ietjasa báhkodádjadusáv ja adni målsudahkes báhkoboanndudagáv
+Vijdábut det sjaddá vájkkudit buorreláhkáj guottojda ja berustimijda sámegiellaj sebrudagán åbbålattjat.
+Duodden ájggop vuorodit lasedit sáme mánájgárddesajijt aktisasjbargon mánájgárddeåmastiddjij ja suohkanij mánájgárddeoajválattjan.
+Vijdábuj vuoseduvvá oarjjelsámegiella, julevsámegiella ja lullesámegiella li smávva giela ma máhtti vuosedit ja nannit sáme unneplåhkogielaj dilev.
+Mij duodastip sáme kulturhiståvråv ja árbbedábálasj diedojt
+Barggap dan vuoksjuj váj oadtjop buorre vælggodiddje rijkajgasskasasj sjiehtadusájt ma dálkádakgássajluojttemijt giehpedi.
+Dåjmalattjat oassálasstep bargguj nasjonála hiebadamstrategiaj dálkádakrievddamij vuosstij, ja bærrájgæhttjap jut da e sáme berustimijt nievres láhkáj vájkkuda.
+Mij lip divna siegen gielav bisodime gå sámástip.
+Danen lip viehka ávon gå suohkana ja fylkkasuohkana åvdåsvásstádusáv válldi váj sámegiela galggi ielle giela boahtteájgijda aj.
+Dan diehti lip diededam duodjeorganisasjåvnåjt mij álggep åhtsåt ietjá máhttelisvuodajt dálásj årnigij sadjáj, javlla Muotka.
+- Mij lip álmmuk nieljen rijkan ja vijddásasjvuohta rájaj rastá tjuovvu dan diehti mijáv agev.
+Mij lip akta álmmuk nieljen rijkan, mij lip gievramus gå lip tjoahken ja aktan rahtjap, rijkajrájájs berustahtek.
+Mij miededip duohtavuodakommisjåvnnåj.
+- Mij lip ávon gå dán jagásj budsjehtan lip bessam dårjav vaddet mij giellaåhpadusáv åvdet, nanni mánáj ja nuoraj låhkåmav, ja ájn duodden la hiebadum sidjij gænna li sierra dárbo oahpponævojda giellaåhpadusá vuoksjuj, javllá sámedikkeráde sebrulasj Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Mij lip guládallamorgádnan areálla ássjijn sæmmi dásen gå fylkasuohkana
+Ep åvvånis iehpeda suohkana li gárvvása dán lasedum åvdåsvásstádussaj majt dal oadtju, javllá suohkan- ja guovllominisstar Liv Signe Navarsete.
+- Girkkosåbadime tjuovvolimijn lip dal buorre jådon.
+- Lip dal guládallamin Statnettajn gånnå gæhttjalip gávnnat tjoavddusijt gåktu tsieggidibme galggá duohtadit nav binná kulturmujtojt gå máhttelis, javllá Schanche.
+Mij lip aj ávon juojggusa buorre åvddånimes, javlla Olsen
+- Mij aj mihástallap gå la tjiehpes sáme nissun jurissta;
+Mij berustip dassta, juhti suohkanin galggi buorre máhtukvuoda dán ájnas bargon, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Mij gájka mihástallap.
+- Mij mihástallap gå ållu vuostasj sáme láhkajuogos la nammaduvvam dálla, javllaba sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma.
+Mij lip mihá ietjama histåvrås, kultuvrraárbes ja dájdas ja kultuvras.
+- Mij lip oalle dudálattja Vuodnaguollimnammadusá ájrasjuogojn.
+Mij lip ihkeva ávon gå suohkan siegen sihtá oarjjelsámegielav åvdedit ja nannit.
+Oadtjop ællobarggoháldadimev duodastusá dagá.
+Ávvudallap slávgájn ja álmmuklávllagijn.
+Mij ep aktu ávvudalá uddni.
+Arvudallap hávsskudagájn, njálga biebmujn ja moatte lágasj dåjmaj sámij bájkálasj sebrudagájn.
+Besajma dåbddåt dav ruvssogárggájn ja loavggágárggájn.
+Vuorddep aj gåvåv gåktu doarjjavuosstájvállde li dårjav adnám, aktan gåktu årnik háldaduvvá.
+Mij ruhtadoarjjagijt ja stipendajt juollodip, oahpponævvobuvtadimev háldadip, oahppoplánajt dahkap ja vuodoåhpadusá alep åhpadusá ja dutkama ålgoldisævtojt nannip.
+Mij lip tjadádime guláskuddamvásstádusájt ma li sisi boahtám, ienep gå 120 guláskuddamvásstádusá.
+Mij ávvudallap Majestiehtta Gånågissaj vuosedittjat dav bargov mav dahkap sámegiela gáktuj Kárášjågån, javllá suohkanoajvve Svein Atle Somby.
+Mij sávvap vuorbev Nuortta-Vuona Dájddamuseaj ja aj RiddoDuottarMuseajda dan bálká åvdås.
+Miján lidjin moadda familljaráde.
+- Mij doajvvop bessap dáv vuogev adjáj boahtteájge ávkástallat, åttjudittjat duolla diedojt automáhtalattjat ráfájduhtedum sáme tsiekkadusáj birra, javllá Mia De Coninck.
+Doajvvop dat kampánnja galggá viehkedit stuoráp diedulasjvuohtaj sámástittjat ienep aktijvuodajn, arvusmahtátjit sámegielav åhpatjit, lasedittjat ienep jådå arenajn sámástittjat ja almulasj aktijvuodajn sámástittjat.
+- Mij doajvvop dát luluj buorre åvddånahttem duodjárijda, ja jut dát luluj sijá æládusáv nannit, javllá sámedikkeráde Berit Marie P.E. Eira.
+- Mij doajvvop Finnmárko fylkasuohkan aj prosjevtav doarjju, javllá Muotka.
+- Mij doajvvop moadda buorre åhtsåmusá nuppe vuorruj aj båhtali.
+Vuordedahtte dassta sjaddi positijva båhtusa ja Sámedikke mielas dát la ájnas doajmma, javllá Sámedikkeráde sebrulasj Mikkel Eskil Mikkelsen
+Juohkkahasj dárbaj suodjalimev, jasskavuodav, dåhkkidimev ja aktijvuodav.
+Mij lip gájka oadtjum máhttelisvuodajt gehtjastittjat muhtem sáme gievrajda rájdo baktu"Den stille kampen" NRK:an vásse tjavtja.
+Miján li gájkka oare vuorddet dat gåvviduvvá buorebut udnásj vuodolágan gå 200 jage dás åvddåla.
+- Mij lip vuodulattjat barggam ja buoremus vuoge milta juohkusij oajvvadusájt vieledam.
+o Sæbrram lip álggoálmmugij væráltvijddásasj oajvvetjåhkanibmáj dálkádakrievddamij birra Anchoragen 2009 vuoratjismáno, ja gasskasjiehtadallamijda Bangkokan ja Barcelonan åvddål Københámna dálkádakoajvvetjåhkanime AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan.
+- Maŋemus ájgijn lip gullam alvos subttsasijt árggabiejvverasisma ja njuolgga vahágahttema birra ájnegattjaj vuosstij sáme duogátjijn.
+Dan diehti le miján åssko Vuodnaguollimnammadus ájnas láhkáj viehket merragádde- ja vuodnaguollimijt positijvva åvddånibmáj nuorttan javlli Sjåstad, Sandberg, Knutsen ja Muotka maŋemusát..
+MIJÁN LI GÁSSJELISVUODA, MÁHTTÁ GUS MÁNNÁSUODJALUS VIEHKEDIT?
+Miján le álmmukválljidum tjoaggulvis gånnå 49% li nissuna ja 51% li ålmmå, javllá presidænnta Egil Olli.
+Miján la vuorddemus, ráddidus tjielggidusáv gåtset ja åvdet láhkaproposisjåvnåv Stuorradiggáj sáme gielaj birra.
+Miján le vuogas vuona árbbedáhpe bivddet, guollit ja váren váttsatjit ja Láhko le viehka ájnas várrevádtsemguovllo dán oasen Nordlándas.
+Moatten sáme sebrudagán la miján garra sjávodisvuodakultuvrra.
+Miján la stuorra tjoahkke fáhkagirjálasjvuodas ja tjáppagirjálasjvuodas mánájda ja ållessjattugijda, iesjgeŋga sámegiellaj.
+Miján la ållu sierralágásj vejulasjvuohta mijá mánájt vájkkudit ja riekta guovlluj dassalit.
+Miján la aktisasj ulmme æládussåbadusájn.
+Lip oajvvadam dåjmajt, sierraláhkáj åhpadusán ja diehtobargon.
+Danna la læhkám ávkálasjvuohta nubbe nuppes mij la buorijt buktám juska la sierra dahkamusá ja goabbák åvdåsvásstásebrudagán.
+Miján le læhkám vijddásasj guládallam sámedikkijn ja sijáj guorrasam doajmmaplána sisano birra konsultasjåvnåj baktu.
+- Mij lip gætjo ájgev javllam mij barggat dajna vaj dát VAT ij biejaduvá lådaj ja de vadjáluvvá.
+Lip gullam moadda mielagiddis subttsasijt tsiekkadusáj birra.
+- Miján li dálla guokta suohkana gånnå sámegiella l ieneplåhkogiellan.
+Lip vas muhtemijt mijá tjiehpemusájs massám.
+- Miján ij la oarre jáhkket vidjura li ietjálágátja sáme sebrudagán.
+Guhkás lip ållim, valla ajtu le vil váttsos
+Sámi giellagálldo l ådå næhttabielijt dahkam iesjgeŋga sámegiela addnij dárboj vuodon.
+Dættov lip biedjam Sámedikke vuojnnuj gå válggaårnigav lip rievddam, javllá stáhttaráde Andersen.
+Ajtu lip duodaj válldám muhtem javllamusáv mijá politihkalasj vuodon, mij javllá: "Ráddidus sihtá åhpadussystemav mij sámij sierralágásj dárbojt bærrájgæhttjá."
+Mij lip dálla vuorodam rudájt lijgge fáhkavirggáj boatsojæládussuorgen ja juollodam bielle millijåvnåv viehkedittjat boatsojæláduslágav guoradalátjit, ja tjielgga oajvvadusájt buktet lágav rievddadittjat.
+- Mij lip dálla vuododam buorep tjielgasvuodav man láhkáj avtav dajs ájnnasamos ræjdojs sámepolitihkan galggá aneduvvat.
+Áttjak lip ávvudallam 100-jage ávvudimev vuostasj sáme tjåhkanimes Tråanten (Roandemin).
+Mij lip jur almodav åtsådimdiedádusáv: "Jus duosta gatjádit, duossti ulmutja vásstedit".
+Mij lip jur álgadam politianalysav åvddånahtátjit Vuona politijav.
+Mij lip aj åtsådallam, Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta la dárkestam ja fámoduhttám mærrádusájt boatsojæládusstivran bajemus boatsojlågoj birra, ja tsuojgodam boatsojæládusstivrav giehpedimplánajt mierredittjat.
+Mij lip aj oadtjum árvvalusájt duos dás birrusijs.
+Mij lip aj álgadam aktisasjbargov Justisdepartementajn lasedittjat máhttudagájt vaháguhttemijs lahka gasskavuodajn sáme sebrudagán.
+Miján le aj riektá sámegielav oahppat ja adnet.
+Miján la aj stuorra dárbbo ådå oahpponævojt gájkka gålmå sámegiellaj åvddånahtátjit.
+Mij lip ávttjim ásadusájt dagátjit, dåjmajt ja ietjá ásadusájt sámegielajt tjalmostahtátjit.
+- Mij lip vuorodam oahpponævojt ma gåbttji låhkåmhárjjidussaj julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj, ja dårjav vaddám åvddånahtátjit álkkeslåhkåmgirjátjit oarjjelsámegiellaj joarkkaskåvllådássáj.
+- Miján li riektá ja bessap álkkádusfálaldagáv ávkkit ma ietjá álggoálmmugijda le dåssju niehkon. Danen galggá Sámedigge barggat dan vuoksjuj jut nanni álggoálmmuknissunij sajev ja fámov rijkajgasskasattjat.
+- Mij lip aktan Sámedikkijn dahkam buorre bargov nammadusá ásadimijn.
+Mij lip tjoaggám gåvåjt, girjijt, filmajt, jienajt, oahppamnævojt ja digitála ressursajt mij giehpet bargov dunji sáme åhpadiddjen.
+Vuojnnám lip gievra gávnnuji juohkka bájkálasj sebrudagán ja moatten sebrudaksuorgen.
+o Miján le lahka guládallam Vuona Luonndogáhttimlihtojn ja Harvvevuovddefåndajn rijkajgasskasasj dálkádakbargo aktijvuodan.
+Miján li máná dåssju luojkan, ja hæhkkat li ålgus jåhtåm.
+Mij mujttep Saminor:a åtsådimdiedádus mij 2015 almoduváj, ja åvddånbuvtij jut 49% sáme nissunijs lidjin vaháguvvam.
+- Mij miededip prosessav nannitjit sáme vájkkudimfámov boatsojæládusstivran, ja vuorddep ådå stivrrasebrulattjaj nammadimijn desik stivra sebrulasjjuohko ja doajmma li mijá vuorddemusáj milta, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka.
+- Mij bivddip gájkajt gudi duojes berustalli ietjasa árvvalusájt Sámediggáj oajvvadittjat nav ruvva gå máhttelis, låhpat sámedikkeráde Berit Marie E. Eira.
+Gåhttjop gájkka rádnájt, rádnajt ja guojmmeviesádijt oassálastátjit ávvudallamijda.
+Midja Sámedikken lip dudálattja gå lip oadtjum joarkedum prosjevtav, dan diehti gå terminologija- ja normerimbarggo li ájnnasa sámegiela åvddånahttemij.
+- Mij sámediggeráden hásstep sáme sebrudagáv mijá siegen ájádallat.
+Mij sámedikkeráden ávvudallap åttjudittjat ja árvustalátjit måttijt buorre oajvvadusájt, ja ávvudallap Giellaarvusmahttembálkáv gudát bále juogatjit, javllá sámedikkeráde Lars Filip Paulsen, gut sámedikkeráden la vásstálasj sámegielajs.
+Mij gájka, ietjama tjehpudagáv, dahkat majt máhttep váj boahtteájggáj aj bissu.
+Muodugasj iellemåtsådallamijt máhttep vuorddet gå Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnnå dálla guoradallagoahtá gåktu stáhta guhkesájggásasj dárojduhttempolitihkka la midjij vájkkudam ja vilá midjij vájkkut.
+Mij ep diede majt kommisjåvnå barggo buktá.
+Mij máhttep vehik dan birra oahppat gåktu ulmutja dålusjájge tsiekkadusájt ja ábnnasijt bisodin ja ådåsis dajt adnin, javllá fáhkajådediddje Sámedikke tsiekkadussuodjalimåssudagán, Elin Rose Myrvoll.
+Vuodoláhka le láhka badjel gájka ietjá lága.
+Muhttijn unneplågo‐ ja ieneplågoparlamentarisma birra giehttop.
+Mij oajbbop vilá åhpadime diehti sámegielan ja sámegiellaj.
+- Galggap aj muhtemij guossidit, unnep tjåhkanimijt tjadádit váj oadtjop nav ållo ájádusájt dagu vejulasj, låhpat rádeájras Vibeke Larsen
+Mijá vuorodibme sjaddá hábbmit ja vijddásappot åvddånahttet ja gárvedit dási dáj prosessaj baktu.
+- Ájnas la árbbediedov skåvlån nannit
+Ájnas dokumenta
+Ájnas dokumenta / Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus
+Ájnas dokumenta Iesjguhtik dokumenta li tjáledum moatten álggoálmmukaktijvuodan gárvedibmen 2014 væráltkonferánssaj.
+Ájnas sválldasa
+- Ájnas giela bisodibmáj ja åvddånahttemij
+Ájnas sáme nuorajda
+Man ájnas buorre mánájgárddefálaldahka le dájna dættoduvvá.
+Ájnas árggabiejven
+Ájnas kulturhiståvrrå
+Ájnas gielav vuojnnusij buktet
+Ájnas ræjddo
+Ålgoduvvi gus sámij berustibme ja riektá?
+Sihti rasisma vájkkudusájt dagástallat
+Sihti rasisma vájkkudusájt dagástallat / SNPN / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
+Mij ávttjip aj stuoráp oassálasstemav barggoiellema oassálasstijs, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm.
+- Návti dilev láhtjep váj suohkana ja skihppijvieso galggi ájn ienep aktan barggat.
+Ævto ma hæhttuji dágástaláduvvat ja árvustaláduvvat le i. i.:
+Miellusa gehtjadittjat båhtusijt majt stáhta politihkas sámij vuoksjuj, ja vájkkudimijt midjij álmmugin ja ájnegis ulmutjin.
+Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn
+Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn / Sosiálla / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
+Sihtá sáme riektájt Divtasvuonan nannit
+Sihtá duodjeæládusáv nannit / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget
+Sihtá duodjeæládusáv nannit
+Klássalanjan divna hæhttup gahperav oajves nuollat.
+-Hæhttup gávnnat gåktu buoremus láhkáj máhttep ávkkit dav máhtudagáv majt dákkir organisasjåvnå máhtti fállat, javllá Aasrud.
+Mij hæhttup aktisasjbargon stuorsebrudagájn gávnnat manen la nav jut sáme álmmugin la viehka stuoráp vádá vaháguvvat gå ieneplågoálmmuk, ja mij dárbahip hiebaduvvam dåjmajt ma máhtti dajt duosstot.
+- Mij hæhttup sáme buktagijt ienebut sadjihij ietjá viesádijda dahkat, danen gå dasi la dárbbo.
+- Miján hæhttu åbbålasj perspektijvav gå gåtsedip Divtasvuona-ássjev.
+-Mij ep åvvånisgalga dåhkkidit dierredimev lahka fámiljan ja danen sihtá sámediggeráde gávnnat ma li sivá gå ulmutja dierredi lahka fámiljav.
+- Hæhttup dálásj nasjonála ja EØS-riektánjuolgadusáj milta barggat, valla mij sihtap tjielggasit javllat luojvoj suorgge galggá bissot.
+Vierttip juohkka biejve suodjalit ietjama aktisasj árvojt.
+-Aktan ráddidusájn hæhttup bærrájgæhttjat jut suohkana sámegielaåhpadusáv oahppijda fálli, váj oadtjop ienep giellaadnijt boahtteájggáj, javllá sámedikkeráde Ellinor Marita Jåma.
+Vierttip nahkat dav kommersialisierit dabdá iehtjama kultuvrav biejsttep.
+- Hæhttup ådåstuhttet njuolgadusájt ja dåjmajt váj hiehpi ietjama sebrudahkaj, ja sjaddi anedahtte ja hiebadahtes tjoavddusa, javllá Sanner.
+Miján vádnuna rudá oahppamnævojda, girjálasjvuohtaj, filmajda, musihkkaj ja ållo tsieggimprosjevtajda ruhtadimev vuorddi, duola dagu Saemien Sijte, ådå teáhtarviesso Beaivváš Sámi Našunálateáhterij ja sáme dájddamusea.
+Mij vierttip mujttet adjáj dav vuojŋŋalasj oasev dán såbadimbargos huksat.
+Hæhttup bærrájgæhttjat váj ålles sáme sebrudahka gullu.
+Hæhttup ietjama gárvedit dálkkádakrievddamijda.
+- Vierttip varresvuodadåjmadakmodellav gehtjadit.
+Hæhttup nievres åvddånimev sáme guovlojn rievddat, javllá Balto.
+- Mijá duogen la jut udnásj nuora ja boahtte buolva mijá histåvrå birra oahppi.
+- Hæhttup nannit sámegielajt ja nanostuhttet buorre dievnastusájt sáme álmmugij, javllá Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar Jan Tore Sanner.
+- Mij hæhttup båhtusijt duodaj válldet ja oajválattja hæhttuji dåjmajt jåhtuj biedjat aktan sáme sebrudagájn, suohkanij ja Sámedikkijn.
+Hæhttup doarjjan guhtik guojmmásimme liehket låsså ájgijn, vuosedit berustimev ja huvsov.
+Vierttip tjielggasit diededit mij dárbahip sierra dåjmajt dáv gássjelisvuodav duostotjit, ja mij dárbahip dajt dåjmajt dálla.
+Miján hæhttu sidot nubbe nuppev gulldalit ja iehtjádij vásádusájt dåhkkidit.
+- Mij hæhttup duosstat tjalmostahttet, ságastit ja dágástallat dáj ássjij hárráj, javllá Mikkelsen.
+- Miejnnip juohkka sámegielagin galggá sæmmi riektá sámástit dagu dárogielagijn le dárustit, tjuottjot rádeájras Ellinor Marita Jåma.
+Mijá mielas ietjá doajmmadoarjjaårniga lulun buorebut duodjeæládusáv nannit, duola dagu barggostipenda, javllá sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren.
+Mijá mielas la dat buorre oajvvadus ja ájggop barggat vaj Stuorradigge dav vuorot.
+Mijá mielas ájgge le láddam dajna juojddá dahkat. Ij iehtjama árvov binnedittjat, valla vaj máhttep boahtteájggáj mihát mannat álmmugin man vássám ájgge le tjielgaduvvam.
+Mijá mielas juojddá hæhttu dagáduvvat nannitjit lagábuj ulmmáj jåvsådittjat boatsojæláduspolitihkka man la álmmukriektá njuolgadusáj milta.
+- Mijá mielas juojddá hæhttu dagáduvvat nannitjit lagábuj ulmmáj jåvsådittjat boatsojæláduspolitihkka man la álmmukriektá njuolgadusáj milta ja masi boatsojæládus iesj ednagit luohtet, javllá Muotka.
+Mijá mielas dá suohkana li luohkkosuohkana, ja sávvap da suohkana lulun máhttet bærrájgåhtset muhtem bargov mij la ávkken ålles sebrudahkaj, javllá Keskitalo.
+Mijá mielas árbbedábálasj åhpadibme sámegielan gånnå åhpadiddje l klássalanján galggá vuoroduvvat nav guhkás gå máhttelis, ienni gå guhkásåhpadibme, ja mij ájggop aktan skåvllååmastiddjij barggat dáv bærrájgæhttjat.
+Mijá mielas le ájnas sebrudak oadtju diehtet árggabiejvverasissma birra, ja median le ájnas roalla.
+Mijá mielas sáme mánájn la riektá sáme mánájgárddefálaldahkaj mij la buorre ja buorre kvalitehtas.
+Mujttalip sijáv árvujn ja gijttevasjvuodajn.
+Mujttalip uddni sijáv gudi li jábmám madin Vuonarijkav dievnastin.
+Gulájma sunnu jábmema birra låssis vájmoj.
+Smávvaruvtuk russjkis vindega avtajtjálmij bahás gæhttji.
+Vuojttoskåvllå hásstalusájt rasisma gáktuj duodaj válldá, ja dahká bargov rasisma vuosstáj oassen ietjas skåvllåárggabiejves.
+- Mij sihtap viehkedit ávkkásvuohtaj ja æládusá åvddånahttemij árbbedábálasj ja iesjbuvtadum duoje hárráj.
+Mij sihtap åvddålijguovlluj mannat mihás álmmugin tjielggidum gåvåjn iehtjama histåvrås.
+- Sihtap gullat majt ulmutja miejnniji åvddål ráddidus vijmak mierret jus galggap ieme tsiekkadusájt várajda válldet jali tsieggit ådå, javllá háldadusminisstar Rigmor Aasrud.
+Mij sihtap rijdov dárojduhttempolitihkajn ållidit.
+Mij sihtap ienebu galggi sámegielav oahppat, danen gå dåssju dajna vuogijn tjårggip vaj giella viessu vijddábut ja máhttá åhpaduvvat boahtte buolvajs.
+-Mij hálijdip ienebu galggi sámegielav oahppat.
+Mij aj hálijdip, juohkka gielav máhttá tjáledit, adjáj lulle- (gålldå-) ja bihtámsámegielav, javllá rádesebrulasj Lars Filip Paulsen.
+Mij sihtap sámegiella galggá gullut gahttunin, váren ja skåvllåsaljon.
+Mij sihtap sámegiella galggá vuojnnut sosiála medijajn.
+Sihtap diehtet makta giellaprosjektarudá sámegielav nanniji, jus sámegiela anov vijdedi ja jus doarjjaårnik sáme álmmugav jåkså.
+Danen sihtap tjielgadit gåktu dájt moallánagájt dádjadip.
+Hálijdip duv ájádusájt ja vuojnojt giela ja giellaåvddånahttema gáktuj.
+Mij sihtap rabás prosessav, gånnå stáhtta álgadimev dahká dárojduhttemav gehtjadittjat, ja makkir vájkkudimijt dat la ulmutjijda ja sebrudahkaj buktám.
+Sihtap duola dagu diehtet gåktu máhttep oadtjot ájn ienebu gudi ietjasa dájdda- ja kulturjavllamusájs viessu ja majt Sámedigge luluj dahkat váj dán æládusán luluj buorep dille.
+- Sávvap oadtjop árvvalusájt gåktu mij aktan lulujma buoremus láhkáj hábmedit dåjmajt ma lulun ávkken Divtasvuodnaj.
+Mij politihkkára ep m��hte sijddagielav mierredit, valla máhttep gáhttit jut máná oadtju sajijt sáme mánájgárdijn, ja máhttep barggat váj máná oadtju sajijt sáme mánájgárdijn, ja váj skåvlåjn oahppofálaldahka bárrán, javllá Nora Marie.
+Mij registrerip, gaskostip ja árjjop sáme kulturmujtojt ja kulturbirrusijt
+Gijttep sijájt gudi li barggamin ráfe åvdås.
+Vájkkudit dasi ahte riektáprosessa massta kárttimbarggo le oassen vieleduvvá
+Vájkkudusá Mij nuorajn dáhpáduvvá gå juhká la aj ájnas jus ja manen lågenanjagák boahtte bále juhká.
+Finnmárkokommisjåvnå doajmma li sierra njuolgadustjállaga milta.
+- Vuojnijma da ettjin vájkkuda nav gåktu lij ájádaládum, ja ássjev lip dal rájddam, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm.
+Ielvijma mij dáhpáduváj árába gidá.
+Vuoseda divna ássjijt
+Miján le aktisasjbarggo guovdásj oajválattjaj ja diedojt juohkep ja bagádallap sámeåhpadusá birra.
+o Aktan barggap dálkádakpolitihkalasj strategiaj Sáme Parlamentáralasj Ráden, mij le rádjárasstididdje sáme aktisasjbarggoorgádna sámijda Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
+Midja sáme lip akta álmmuk, rievtesvuodajn ja friddjavuodajn ietja mierredit ietjama boahtteájgev.
+Mij sáme lip álggoálmmuk ja unneplågoálmmuk Vuonan ja danen dárbaj sámegiella ja sáme kultuvrra sierralágásj suodjalimev jus galggá åvddålijguovlluj bissot ja åvddånahteduvvat.
+Tjåhkanip gijttevasjvuodav vuosedittjat.
+ vuosedit makta mánná/oahppe dárbaj sierrapedagoga viehkev åhpadimlága § 5-7 milta sierraåhpadimev åhpadimlága § 5-1 milta.
+Sámedikke rádeájras Henrik Olsen árvvet akta suohkan aktu ij nagá prosjevtav dåmadit, ja doajvvu divna suohkana masi dat guosská máhtti duodaj tjoavddusav gávnnat.
+Sámedikke rádeájras Henrik Olsen adná vájvven gå moattekultuvralasj guovllomedisijnalasj guovdátja plána Divtasvuonan hiejteduvvi.
+Sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars la dudálasj gå Máhtudakdepartemænnta l mierredum ådå njuolgadusáv mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusá rámmaplánaj birra.
+Sadjásasj presidænnta Vars duobbmi rasistalasj bahádagojt ja rámmpu dajt gudi ietjas vásádusájt åvdedij.
+- Mij vuojnnep jut goappátjagá vuodovarresvuodadievnastusán ja sierravarresvuodadievnastusán li stuorra hásstalusá gå galggi fállat avtaárvvusasj varresvuodadievnastusájt sáme viesádijda.
+Vuojnnep moadda suohkana ja skihppijvieso li juo aktan barggám vaj pasienta galggi buorep fálaldagáv oadtjot lahkabirrasin.
+Mij vuojnnep sáme máná ja nuora dárbahi applikasjåvnåjt, dáhtáspellajt, sáme mánáj-tv fálaldagáv, nuorajprográmma ja sáme filmajt.
+Mij vuojnnep dárbov åtsådalátjit suorgijn ma guosski riektásuorggáj ja sáme vidjurijda.
+Dáv vuojnnep duola dagu ådå njuolgadusáj baktu ienep ållessjattuga mánájgárdijn, giellagájbbádusá mánájgárddeåhpadiddjijda, máhtudakstrategijja ja ådå rámmapládna mánájgárdij gáktuj.
+Sæmmi aj vuojnnep ietjá kultuvrramoalgedimijn.
+- Mijá mielas la ájnas juhte oarjjelsáme bessi ådåsijt ja ietjá ájggeguovddelis ássjijt ietjasa giellaj låhkåt.
+Sáme kulturárbev vuosádallá
+- Mij ávvudallap viesádij guládalátjit ja gulátjit makkir ássjijs viesáda berusti.
+Visjåvnnå le dahkat Nuortta-Vuonav gasskarijkalattjat dåbddusin biebbmoguovllon dahkat, ja mån doajvov máhttep oajvveprosjevtajn dán jage joarkket.
+Galggap hiebadahttet vaj oadtjop valjes sáme kulturiellemav sæmmi båttå gå galggap hiebadahttet profesjonaliserimij ja kvalitehttaj.
+Máhtudagájn galggap sijájt ierit rádjat.
+Galggap aj hiebadahttet árbbedábálasj moalgedimhámijda, sæmmi båttå de galggap hiebadahttet sáme ájggásasjdájddaj.
+Mij galggap dal gullat moatte bieles gåktu máhttá dádjadit SapmiToo, ja mån galla ávvudaláv oasálastátjit ságastallamij ja aj gullat iehtjádij jiermmás ságajt ja ájalvisájt.
+-Mij galggap ietja háldadit ietjama kultuvrraárbev.
+Mij galggap tjårggit ienep digitála oahpponævojt ja oahppoluohkojt buorre kvalitehtajn ja barggat vaj skåvllååmastiddje tjårggi vaj oahppe bessi adnet dajt oahpponævojt ma li juo buvtadum.
+Mij galggap bærrájgæhttjat vaj ij sjatta dåssju dan láhkáj.
+Galggap vásstedit.
+Galggap gierddat vuorrástuvvat.
+Mij galggap iehtjama oasev åvdåsvásstádusás válldet, rekruttieritjit åhpadusájda stipænndaårnigij ja dåjmalattjat joarkkaskåvllåoahppijt rekruttierit.
+Mij galggap vuosedit gåk dát hæhkkahiehte båvtij lieggavuodav ja værddogisvuodav ietjama rijkan.
+Mij gudi lip dálla dán lanján, lip tjåhkanam dan diehti gå sihtap dahkat gájkka majt máhttep sihkarastátjit guoddelis ja buorre boahtteájgev julevsáme giellaj.
+Mij gudi lip nuora dárbahip ietjama histåvråv dåbddåt, váj bessap liehket jaska ietjama identitehtan.
+Mij gudi jasska sijddaj bátsijma galggap dav åvdåsvásstádusáv válldet.
+ Vuoseda huvsov, ale duolmo jalik ålgoda iehtjádijt.
+- Miján li vilá vuorddemin gájbediddje ássje ma midjij sámijda guosski, ja diedon miján li vuorddemusá jut åd�� ráddidustjoahkkájbiedjamis buorre båhtusijt midjij sámijda buktá, låhpat Keskitalo.
+Dan jage tjuodtjop mij vuodolága viehka stuorra rievddadimij åvdån.
+Miján la duodaj åhpadiddjevádne sáme giellamáhtudagájn skåvlåjda ja aj mánájgárdijda.
+Miján li moadda prosessa majn galggap varresvuodadievnastusájt sáme álmmugij hábbmit. Prinsihpa dán bargon li tjielggasa.
+- Álggep gå vuosedip mijá dårjav, ja slávggim muv mielas Finnmarkka Pride båttå vaddá gætjájdallamijt sáme siebres.
+Mij álggep nielje gæhttjalimmánájgárdij ja dassta maŋŋela ienep mánájgárde segaduvvi.
+Mij ep luohteda avtak oajválattjaj, girkko ja skåvllå ja diedaåtsådiddje, dakkir ulmutjijt gejda ájgij tjadá lip oahppam ij galga luohtedit".
+Doarjjop strategiajt ma vájkkudusájt binnedi dagu ietjá fábmobuvtadibme, jus dá li rievtugisá álggoálmmugijda aj.
+Sebrudahkan ja álmmugin dav gierddap.
+Ajtu válldep fárruj muhtem buojkulvisá gåktu muhtem mánájgárdde dættodi sosiála máhto bargov.
+Usjudallap dijáv gudi juohkka ijá rahtjabihtit låssis ájádusáj ja niegoj.
+Dálla gávnnuji diedo daj birra, javlla sån.
+Mij dárbahip sebrudagáv, gånnå ulmutja priváhta rájá vieleduvvi ja gånnå vahágahttem ij gudik goassak dåhkkiduvá.
+Mij dárbahip stuoráp nasjåvnålasj prográmmav dasi.
+- Mij dárbahip ienep struktuvrajt sáme varresvuodadievnastusáj hárráj, ja julevsáme varresvuodaværmádahka luluj máhtudagáv buktet mav mij Sámedikken aj dárbahip.
+Miján la dárbbo ienep nuorra ja ållesjattugis gievrajs gudi givseldimijt vuosteldi.
+Dárbahip nannusap ja stuoráp suohkanijt.
+Mij dárbahip aj låhpadit jahtov gievras sáme birra, guhti gájkka gierddat galggá.
+Mij dárbahip dákkir institusjåvnåjt ja mij dárbahip daj sidodav sáme sebrudagá dárbojt duostutjit.
+- Miján la dárbbo tsuojgos sáme hållaulmutjijt gudi åvdedi dáv javllamusáv goappátjagá skåvlån, nuoraj birrasin ja sebrudakorganisasjåvnåjn.
+- Mij dárbahip åhpadusáv ja diedulasjvuodav álggoálmmukturisma suorgen.
+Mij dárbahijma dádjadit manen dat dáhpáduvvá?
+Mij jáhkkep sáme sebrudahkaj la ávkken duohtavuodakommisjåvnås.
+Sámedigge la gijttevasj dan bargo åvdås ja mij jáhkkep dát lij vájkkudibmen dasi, subttsasa seksuálalasj vahágahttemij birra vuojnnusij båhtin.
+Mij jáhkkep jus gájka máná sámegielajda oahpásmuvvi, de la dat siegen gielaj árvov låpptimin ja sæmmi bále aj låppti dádjadusáv gielaj sieradusájs, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka.
+Mij dahkap háldadimplánajt
+Rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jagi gáktuj hásstalip duv juojgav sámegielajda biejatjit.
+Mij vájaldip sijáj luottaj milta.
+Mij lijma akta álmmuk.
+Mij bagádallap ráfájduhtedum ja suodjalimárvvugis sáme tsiekkadusáj æjgádijt
+Mij diehtep, sáme viesajdiddje e nav vuojga iesjgeŋgalágásj oahttseårnigijt Vuonan ávkástalá, danen hæhttup gehtjadit man láhkáj gæhttjalimprosjækta nahká sáme pasientajda ja addnijda jåksåt, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
+Mij diehtep æládussaj la dat åvvå ájnas årnik, masi maŋemus jagijt lip åhtsåmusájt ienep gå 7 millijåvnå kråvnnåj oadtjum.
+Mij diehtep juhti vuornnom, binnep árvov vaddet, gielav ja kultuvrav masset ja skábmo iesjdåbdov ja buorre iesjgåvåv niejddi.
+Mij diehtep, kolonisierimij ja badjelgæhttjamij lip mij guoskadallam.
+- Mij diehtep gielladille le iesjgeŋgaláhkáj suohkanijn.
+Diehtep låhko vuodoskåvllåoahppijs gejn le sámegiella vuostasjgiellan le muhtem mudduj stuoves, madi nuppátgielagij låhko binnu.
+-Diehtep dierredibme lahka familjan le dakkir ássje man birra ij sáhkada sáme sebrudagájn ge.
+Diehtep Aotearoa/ New Zealand vásádusájs jut mánájgárde li læhkám ájnnasa gå māori gielav oalle buoragit li ælláskahttám.
+Diehtep duola dagu Cymru/Wales vielet ålgus- ja sisijåhtemav mij le ieme kymrugielak guovlojn gå gielav plániji.
+Ep diede gåk dát Vuonarijkav sjaddá guosskat.
+Mij ájggop barggat hieredittjat givsedimev ja ájggop lahka aktisasjbargov SNPNjn (SUPUjn) ja guoskavasj nuorajorganisasjåvnåj tjårggitjit givsedime hieredime dåjmajt.
+Mij ájggop barggat nannitjit viddnooahppe. årnigijt boatsojæládusán, ietjá vuodoæládusájn ja duojen.
+Mij ájggop barggat vaj gájkka ådå almulasj huodnaha sámegiellaj galbbiduvvi.
+Mij ájggop barggat vaj gájkka sáme ja ållagasj sáme vuorrasa, árvvusasj varresvuoda- ja huksofálaldagáv oadtju, ja aktisasjbargon Sámedikke vuorrasijráden ájggop sáme vuorrasij ájggomusáv hábmedit.
+Mij ájggop barggat vaj gilij riektá ådåstuhte luohkojda ietjasa lagámus duobddágijn dåhkkiduvvi ja bájkálasj háldadibmáj.
+Mij ájggop barggat vaj biebmadimdåjma háldaduvvi dajna vuogijn vaj ájnas gådem- ja guollimsaje e biejsteduvá ja vaj sáme riektáåmastiddje dakkir ássjijn bærrájgåtseduvvi.
+Mij ájggop barggat vaj guojmmevuohta suohkanij, fylkaj, ja iehtjádij åvdåsvásstádusájn dievnastusás sáme álmmugij vilá nanostahteduvvá.
+Mij ájggop barggat vaj sáme perspektijva galggi bærrájgåtseduvvat nasjåvnålasj varresvuohtaj guosske prosessajn, tjårggimin sáme åvdåstimev varresvuodadåjmadagájn ja vaj sáme galggi duosstot sámegielak máhtudagáv hiehtediededimdievnastusás gitta gájkkásasj- ja tjiehppevarresvuodadievnastussaj.
+Mij ájggop barggat vaj Sáme rijkajgasskasasj filmmaguovdásj ájn ienebut máhttá láhtjet filmajda duon dán formáhtan ja duon dán ulmmejuohkusij.
+Mij ájggop barggat vaj sáme nasjåvnålasj varresvuodapárkka duohtan sjaddá ja ájggop dajna barggat.
+Mij ájggop barggat vaj sáme miehttsim buorebut lágajn dåhkkiduvvá.
+Mij ájggop barggat vaj suodjalimprosessa e galga bájkálasj sáme adnemav muhttet.
+Mij ájggop barggat vaj boatsojæládusláhka ållåsit ådåsmahteduvvá ja vaj Sámedikke roalla akta moatte premissavaddijs boatsojsujttopolitihkkaj ednagit nanostuhteduvvá sámediggediedádusá 2016 milta.
+Mij ájggop barggat joarkke vuorodimijn årnigijt duodjebagádallij ja máhtudaklåpptimdåjmaj duodjeæládusán guovlon dagu Oarjje-Vuodna, Divtasvuodna, oarjjelsáme guovllo ja merrasáme guovllo, duodden dajda guovlojda gånnå dálla li juo duodjebagádalle.
+Mij ájggop barggat årnigijt åttjudittjat ma doarjju sáme riektáåmastiddjij máhttelisvuodajt ietjasa riektájt bælostittjat.
+Danen ájggop mij árrat 2018 sáme álmmugij allasis máhttelisvuodav vaddet subtsastittjat iehtjasa vuojnojt makkir tiemáj duohtavuodakommisjåvnnå luluj barggat.
+o Ájggop tjuovvolit bargov VAT 2010:10 Hiebadibme dálkádahkaj mij rievddá. o Oassálastijma 5. Oassetjielggadime tjielggadimjuohkusij: Hiebadibme ja binnediddje dåjma Norwegian Arctic Climate Impact Assesment (NorACIA) mij syntesarapportav dagáj: Dálkádakrievddama Vuona arktalasj guovlon.
+Sihtap skihpudagájt hieredit ja ráddjit, ja buorep varresvuodadievnastusájt fálaldit dåppe gåggu ulmutja årru, javllá stáhtaminisstar Jens Stoltenberg.
+Galggap dáppe muhtem buojkulvisájt nammadit.
+Dán sámedikkegávdan ájggop oaggit stuoves dåjmav gånnå adjáj Sámedikke unneplåhko gullu ja la siegen mierredimprosessajn.
+Dán gávdan ájggop barggat vaj Sámeriektájuohkusa 2 (SRJ2) gåtsedibme ruvámusát vas jåhtuj boahtá, adjáj dan baktu bivddit jut Konsultasjåvnnåláhka, mav åvdep Sámediggeráde gidán 2017 hilgodij, ådåsis árvustaláduvvá.
+Dán gávdan ájggop vuorodit digitála tjoavddusijt sáme girjálasjvuoda juogadibmáj nannitjit sámij máhttelisvuodav sáme girjálasjvuodav lågåtjit.
+Mij ájggop barggat vaj aktisasjbarggosjiehtadusájn Roandema suohkanijn massta duola dagu sáme mánájgárddefálaldahka ja æjvvalimsadje la oassen.
+Mij ájggop láhtjet dilev buorre barggovuohkáj ja arienájda gånnå sáme álmmuk bæssá árvvalusájt dán bargguj buktet.
+Sihtap hiebadahttet viesso ja valjes dájdda- ja kulturiellemij buorre kvalitehtajn mij hábbmiduvvá, dagáduvá, åvddånbuvteduvvá ja muossáduvvá ja mij le sadjihin juohkkahattjajda.
+Mij sihtap aj ienebu galggi sámástit nåv dájvváj gå máhttelis, ja jus riekta juohkka aktijvuodan.
+Mij sihtap aj gehtjadit Divtasvuona sebrudagá hásstalusájt, duola dagu gåktu Divtasvuona-ássje gåtseduvvá, ja gåktu sáme ássje sjaddi gåtseduvvat suohkanavtastahttema maŋŋela, javllá juohkusa jådediddje Márjá-Liissá Partapuoli.
+Sihtap diehtet gåktu almulasj ásadusá viehkedi sámijt gudi li hæhttum dierredimev gierddat ja makta le sáme giella- ja kultuvrramáhtudahka siján, javlláVibeke Larsen.
+Sihtap sáme museajt vuorodit dajna gå le niddo ájnas mijá kultuvrradávvera oadtju værddogis sijdajt ja sjaddi bárrusin gajkajda.
+Mij ájggop tjårggit bæjválasj dåjmajt sáme huodnahin Oslon dajna vuogijn jut guovdásj oadtju stáhtus sáme giella-, kultuvrra- ja diehtojuohkemguovdátjin.
+Mij ájggop rámmaævtojt tjårggit vaj sáme almmudagá vilá galggi máhttet digitála oahpponævojt ja ietjá almodusá sáme gielajda buktet, ja sáme almmudagájda ja tjállijda vaddet buorep vájkkudimev girjálasjvuodav almodime.
+Mij ájggop nannit ådåstuhtte æládusåvddånahttemav ja sáme vuodoæládusájt.
+Mij ájggop nannit diedojt konsultasjåvnnåriektá birra mav riektáåmastiddjijn la álmmukriektá prinsihpaj milta, máhtudaklåpptimdåjmaj baktu.
+Mij ájggop nannit árvvoháhkuhimev ienep joarkkebuvtadimijn biebbmobuvtadimijn ja vuorodime bájkálasj biebmov åvddånahttemin buktagijt, distribusjåvnåjn ja márnánahttemijn.
+Mij sjaddap udnásj hásstalusájt tsuojgodit, ja prosessaj baktu láhtjet hásstalusájt tjoavdátjit ma li sáme institusjåvnåjn mij guosská åvddånahttemmáhttelisvuodajda ja organisierimij.
+Mij sihtap dåjmalasj oassevállden dakkir duohtavuoda- ja såbadimprosessan liehket.
+Mij sihtap danen barggat vaj dálásj struktuvra, lága ja njuolgadustjállaga e galga hieredit sáme sebrudagá dárbojt tjoavddemav.
+Mij ájggop joarkket guhkesájggásasj bargov sáme riektáj dåhkkidimev lágajn åttjudit, duola dagu ulmijn AN deklarasjåvnnå álggoálmmugij riektá birra (UNDRIP) oassen Vuona lágajs sjaddá ja sámepolitihkav tjårggitjit mijá aktisasj sáme riektájt.
+Mij ájggop joarkket dåjmajt máhtudaklåpptimijn álgadiddjijda guoddelis æládusdåjmajn ja álgadimdårjaj sáme viddnodåjmadiddjijda.
+- Mij sihtap ienebuv diehtet Divtasvuona sáme sebrudagá åvddånime duogátja birra, ja galggap æjvvalit ásadusájt ma li sámegiela adnemav Divtasvuonan låpptim.
+Ållessjattukåhpadus
+Sáme allaskåvlå ållessjattukåhpadimprográmma le moadda ållessjattugijda vaddám vejulasjvuodav gielav oahppat.
+Ållessjattuga li ehtalasj roallamodella mánájda
+Ållessjattuga máhtti sijájt viehkedit dádjadit mij dal dáhpáduvvá, ja konkrehta dáhpádusájn sijájt bagádallat.
+Ållessjattuga máhtti aj rollaspelav mánájda vuosedit.
+Ållessjattuga hæhttuji mánáj gávnnusijt duodastit ja rahpasa liehket dáj sieradusáj gáktuj.
+Ållessjattuga hæhttuji berustit ja dåhkkidit mánáj dåbdojt já vásádusájt majt jur dalloj gåvvidi.
+Ållessjattuk sáme oadtju åhpadusfálaldagájt nuortta-, julev- jali oarjjelsámegiellaj.
+Ållessjattugij diedulasjvuohta ietjasa ulmutjahttema gáktuj le ájnas gå galggi mánájda åvddågåvven liehket.
+Ållessjattuga galggi oassálasstet mánájgárddemánáj árkkabæjvváj ja sijájt doarjjot.
+Ållessjattuga gudi berusti ja dåjmalattjat mánáj arenan oassálassti, bessi buorak láhkáj gehtjadit ja gullat mij dáhpáduvvá sijá aktijvuodan. Máná gudi subtsasti iehtjádijs návroduvvi jali givseduvvi, javlli dát álu dáhpáduvvá dakkir sajijn gånnå ållessjattuga ælla.
+Vahágahttem la ållagasj vuojnnemahttásin sáme birrasijn, valla dat ij merkaha jut dat dåhkkiduvvá.
+- Dierredibme le vuogas vuohke gå galggá nissunijt sjávvunahttet ja hæssodit.
+Vahágahttem ij la dåhkkiduvvam dahko sáme kultuvran ja dájt ássjijt e galga mijáv álmmugin definierit.
+Vahágahttem mánnávuodan máhttá muhtem mærráj tjielggit tjerdalasj sieradusáv psyhkalasj álmmukvarresvuodan.
+Vahágahttema lahka gasskavuodajn li duodalasj gássjelisvuoda sebrudagán ja bahádahko.
+Vahágahttema lahka gasskavuodajn le aj duodas buohtaárvvogássjelisvuohta.
+Dierredibme nissunij vuosstij
+Vahágahttem nissunij vuossti ij la priváhta ássje.
+-Dierredibme nissunij vuosstij le aj hásstalussan sáme sebrudagán.
+Álggoálmmuknissunij vahágahttem le akta dajs ássjijs mij resolusjåvnån åvdeduvvá, ja stáhta ávttjiduvvi dåjmajt jåhtuj biedjat váj dákkir vahágattemav binnet, nasjonála ja bájkálasj dásen.
+Vaháguvvam sámijn li sæmmi riektá buorre væhkkáj gå gájka iehtjáda suohkanin, javllá Bjurstrøm.
+-Mijá mielas li rámmpomin oassálasstijt Ellinor G. Utsi Davvi Siidas ja Eva Nordfjell Rørosreinas, gå såj bivddiduvvaba biebbmominisstaris Ráddidusá vuorodibmáj bájkálasj biebbmuj ja mannoæládussaj, javllá Magga.
+Åhpadusbargge galggi árvustallat jus oahppe oadtju dåhkkidahtte åhpadusávkev ja diededit rektorij jus la dassta dárbbo.
+• árvustallat relevánsav ja dågålasjvuodav ja oasev válldet mánáj mediaanos
+Árvustallam
+Merustallam ja vuorodibme åhtsåmusáj gaskan:
+Guoradallam galggá
+Árvustallam dagáduvvá sámedikkijn konsultasjåvnå baktu.
+Árvustallama mánájjuohkusa ja ájnegismáná soapptsoma ja gájkbelak åvddånibme galggá duodastuvvat gå le dárbulasj ásadittjat mánájjuohkusij ja ájnegismánnáj hiebaduvvam fálaldagáv.
+Árvustallambarggo galggá tjuovvot dajt refleksjåvnåjt masi ålles barggijjuogos le guorrasam. Aktisasj refleksjåvnå pedagogihkalasj bargo hárráj máhttá barggijda vaddet álgov pládnabargguj ja tjadádibmáj.
+Árvustallam- ja dættodahttemnjuolgadus sáme kultuvra vieledusá hárráj Finnmárkon doajmmá aj ednamæjgádij minerálaj eksproprierimij.
+Árvustallit rutijnajt duolloj dálloj ja åhtsit gåktu máhttebihtit sajen liehket mánájda.
+WCIP2014 Álggoálmmugij næhttabájkke åvddål AN:a 2014 álggoálmmugij væráltkonferánssa.
+WCIP2014: álggoálmmugij konferánssa
+Wencke Brennas girjje Samene i rettssystemet mij bådij jagen 2005 buktá ådå máhtov makta sámegiella Finnmárko riektásysteman aneduvvá ja majt sáme dile birra ájádalli.
+Wikipedia:
+www.infonuorra.no le diehtojuohkemfálaldahka sáme nuorajda.
+www.nav.no le Vuona stuorámus næhttasadje ja oajvvekanálla diehtojuohkemij barggo- ja álkkádusdievnastusájda gulluji.
+www.osko.no næhttasajen. "osko" máksá sæmmi gå jáhkko jali luohtádus
+Illastimes gullat háhpaskuvvá, ja guggŋit.
+Nuorap giellaaddnijn le binná giellatjehpudagás ja válljiji skandivák gielajt adnet.
+Ytreberg lij akta guovte dájddárijs gudi vuojtijga dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv.
+Lågå ienebuv dan birra dánna: